Lo mbhalo kumele ufundwe njengengxenye yesitatimende sohlelo lwezifundo sikazwelonke esibukeziwe samabanga R-9 (ezikoleni).
Umnyango wemfundo wethula ngokukhulu ukuziqhenya lesi sitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R-9 (ezikoleni) ngazo zonke izilimi eziyishumi nanye zaseNingizimu Afrika.
Ukuhunyushwa kwalo msebenzi bekuyinto engelula neze. Isikhathi esiningi abantu abekade benza lo msebenzi wokuhumusha kade bephoqeleka ukuthi basungule amagama amasha kwezinye izindawo. Le mibhalo-ke ike yathunyelwa nakubantu abangongoti kulezi zilimi ukuthi nabo bayicubungule.
Umnyango wemfundo uthatha le mibhalo njengesiqalo sokukhulisa nokuthuthukisa izilimi zethu. Ngakho-ke sikhuthaza wonke umuntu osemkhakheni wemfundo ukuba ayisebenzise le mibhalo njengesisekelo senqubekelaphambili nokuzithuthukisa.
Ukuhlola umfundi -lesi sahluko sinikeza umhlahlandlela wemigomo yokuhlola yemfundo esekelwe phezu kwemiphumela, sidingida ukuhlola okuqhubekayo, siphinde sinikeze izibonelo zezindlela zokugcina amarekhodi.
Ingaphakathi lale ncwadi lihlukaniswe laba yizahluko eziningana. Isahluko ngasinye sibhekene nalelo nalelo zinga lenhlanganisela yemfundo nokuqeqesha jikelele-Izinga eliyisisekelo, izinga eliphakathi, izinga eliphakeme Yileso naleso sahluko salamazinga sinengxenye emfushane eyisingeniso, izindlela zokuhlola zezinga ngalinye.
Izindlela zokuhlola zezinga ngalinye zethulwe ngendlela ezokwenza ukuthi inqubekelaphambili yokufundwayo ibonakale. Loku kusho ukuthi izindlela ezifanayo zokuhlola zebanga ngalinye zikleliswe zalandelana ukuze uthisha akwazi ukuqhathanisa inqubekelaphambili yokufundwayo ngokuhamba kweminyaka. Loku kwenza ukuthi kwezinye izindawo kube nezikhala, ngoba akuzona zonke izindlela zokuhlola ezinezifana nazo kuwo onke amabanga.
Okubhekwe ngqo 11 Ukuqala - Ibanga R-1 11 Ukukwazi ukufunda nokubhala okufufusayo 11 Abafundi baqhubekela phambili - Ibanga lesi - 2 12 Ukugqugquzela ukuthuthukiswa kwamakhono 12 Ukuqinisa Inqubekelaphambili - Ibanga lesi - 3 13 Ukuthuthukisa Ulwazi Lolimi- Uhlelo, ulwazimagama nokuphimisa amagama.
Umthethosisekelo waseNingizimu Afrika, (Umthetho -108 ka-1996) unikeza isisekelo sokuguqulwa nokuthuthukiswa kohlelo lokufunda eNingizimu Afrika.
Nokwakha iNingizimu Afrika ebuswa ngentando yeningi nebumbene futhi ezokwazi ukubamba iqhaza layo elifanele njengombuso ozimele phakathi kwezizwe ezahlukene zomhlaba.
Imfundo nohlelo lwezifundo kubamba iqhaza elinqala ekufinyeleleni kulezi zinhloso. Uhlelo lwezifundo luhlose ukuthuthukisa amandla okukwazi ukwenza yilowo nalowo mfundi abe yisakhamuzi esigcwele seNingizimu Afrika ebuswa ngentando yeningi.
Imfundo eyakhelwe phezu kwemiphumela.
Imfundo eyakkhelwe phezu kwemiphumela yakha isisekelo sohlelo lwezifundo eNingizimu Afrika . Izama ukuqikelela ukuthi bonke abafundi bakwazi ukuzuza ulwazi ngokusemandleni abo. Loku ikwenza ngokuthi ihlele leyo miphumela okufanele izuzwe umfundi nomfundi ekugcineni kwako konke okwenziwayo.
Nokukwazi ukukhombisa ukuqondisisa ukuthi umhlaba wakhiwe yinhlanganisela yezingxenye ezahlukene ngokuthi akwazi ukubona ukuthi ingqikithi yokuxazulula izinkinga ayikwazi ukuzimela yodwana ithi qekelele.
Abakwazi ukuthi bazame amaqhinga amaningana okukwazi ukufunda ngempumelelo.
Abakwazi ukubamba iqhaza njengezakhamuzi ezithembekile ekubhekeleni izimpilo zemiphakathi abakhe nayo ezindaweni abakuzo, kuzwelonke nasemhlabeni wonke jikelele.
Abakwazi ukuba nozwela nokuthinteka ngamasiko nobuhle obukhona ezimweni ezahlukene zokuhlalisana kwabantu emiphakathini eyehlukene.
Nokusungula amathuba ezohwebo.
Izindaba eziphathelene nobuphofu, ukungalingani, ukwehlukana ngokobuhlanga, ubulili, ubudala, ukukhubazeka, kanye nezinselelo ezifana nesandulela ngculazi nengculazi uqobo lwayo konke loku kunomthelela ezingeni nasendleleni abafundi abafunda ngayo esikoleni. Isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R- 9 (ezikoleni) sona siqoka isu elididiyelayo ngokuthi sigqamise izidingo ezincanyana zabo bonke abafundi. Zonke izitatimende zemikhakha yezifundo zizama ukuqhakambisa ubudlelwane obukhona phakathi kwendlela eyiyo yokuhlalisana, amalungelo esintu, indawo ephephile enempilo ebazungezile kanye nokubandakanya wonke umuntu. Abafundi nabo bayakhuthazwa ukuthi bazi futhi baqonde kabanzi ngokungefani kwezinto ezweni lakithi ikakhulukazi uma sikhuluma ngamasiko, inkolo nobuzwe okuyizona zinto ezigqamayo kulokhu kungefani okukhona.
Isitatimende somkhakha wesifundo ngasinye sibonisa imiphumela yezifundo okufanele ukuba umfundi uyizuzile ekupheleni kwebanga lesi - 9. Isitatimende somkhakha wesifundo ngamunye ubeka obala nendlela yokuhlola okuyiyona engenza kuzuzeke imiphumela yezifundo njengoba isuke ilindelwe. Izindlela zokuhlola zichazwa kahle ibanga nebanga kubekwe obala futhi ububanzi nokudepha kolwazi okufanele abafundi balwazi nalokho okufanele bakwazi ukukwenza. Izindlela zokuhlola zaleso naleso sitatimende somkhakha wesifundo ziyakhombisa ukuthi ulwazi kanye namakhono kungathuthukiswa kanjani ekuhambeni kwesikhathi. Izindlela zokuhlola lezi zingahlanganiswa phakathi kwamabanga alinganayo khathisimbe zihlanganiswe phakathi kwamabanga angalingani. Ukukwazi ukwakha ubudlelwane ngokukwazi ukuhlanganisa amabanga nokukwazi ukuthuthukisa ulwazi ukusuka kuleli banga kuya kwelinye yikhona okuwumongo kulolu hlelo olusha lwezifundo.
Isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke sihlose ukuthuthukisa ukuzimisela nolwazi phakathi koth-isha, okuyibona abazobamba iqhaza ekuthuthukiseni izinhlelo zabo zezifundo. Ukuze basekele lolu hlelo, umnyango wemfundo uzokwethula umgomo ongumhlahlandlela omiselwe kuleso naleso sitatimende somkhakha wesifundo ngasinye. Izifundazwe-ke zona nazo ziyoqhubeka zakhe eyazo imihlahlandlela eyobhekana nesimo sokwehlukana esikhona ukuze kubhekelwe ukwehluka kwezifundazwe.
Imigomo kanye nalokho okusemqoka okutholakala esitatimendeni esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke nasez-itatimendeni zemikhakha yezifundo yikhona okuwumgogodla wezinhlelo zokufunda. Njengoba imikhakha yezifundo yona igcizelela ekuzuzweni kolwazi, amakhono kanye nalokho okusemqoka emfundweni ibanga nebanga, izinhlelo zezifundo zona zigcizelela kakhulu umklamo wokuzofundwa kanye nendlela imisebenzi eyenziwe ezohlolwa ngayo kulelo nalelo zinga lemfundo. Izinhlelo zezifundo nazo ziqukethe uhlu lomsebenzi okufanele wenziwe lapho okusuke kuvezwe khona ijubane okufanele wemziwe ngalo nendlela okufanele ulandelane ngayo unyaka nonyaka kanye nesi-bonelo sohlelo lwesifundo okufanele sisetshenziswe esikhathini esinikeziwe.
Ezingeni eliyisisekelo, zintathu izinhlelo zezifundo: Ukukwazi ukufunda nokubhala, ukukwazi ukubala (ukusebenza ngezinombolo) kanye nolwazi lwezempilo.
Ezingeni eliphakathi, Ulwazi lwezilimi kanye nezibalo kuhlale kuyizinhlelo zezifundo ezizimele ngazodwana. Ezinye izinhlelo zezifundo kufanele zisungulwe yizikole emuva kokuba sebethole imvume emnyangweni wemfundo wesifun-dazwe. Izifundazwe ngokwazo kufanele zisungule izinqumo ngenhlanganisela yezifundo ezingenziwa isifundazwe sonke ezingeni eliphakathi. Ezingeni eliphezulu kunezinhlelo eziyisishiyagalombili zezinhlelo zezifundo ezisuselwa emikhakheni yezifundo. Ukwabiwa kwesikhathi kulowo nalowo mkhakha kumiselwe onke amabanga namazinga.
Yileso naleso sitatimende somkhakha wesifundo sifaka ingxenye ebanzi yokuhlola. Uhlaka olusekelwe phezu kwemi-phumela lusebenzisa izindlela zokuhlola ezikwaziyo ukubhekela izingqikithi ezahlukene. Ukuhlola lokhu kufanele kubeke obala indlela umfundi ngayo ulwazi ngempumelelo nangemfanelo, bese futhi kuqikelela ukuthi abafundi bayahlanganyela futhi bayawasebenzisa namakhono abanawo. Ukuhlola lokhu kumele futhi kusize abafundi ukuthi bakwazi ukuthatha izinqumo ngabakwenzayo, nangezinhloso abazibekele zona ngenqubekelaphambili yabo nokuthi bafunde baqhubeke.
Bonke othisha kanye nabanye abafundisi baneqhaza elinqala ekuguquleni imfundo eNingizimu Afrika. Lesi sitatemende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R-9 (ezikoleni) sihlose ukuba nothisha abaqeqeshiwe, abanolwazi olufanele, abazinikele nabanesineke. Bazokwazi ukufeza izidingo njengoba zibekiwe ngokwezinkambiso namazinga avumelekile othisha. Lapha kubandakanywa ukuthi babe abaxazululi ezinkingeni ezingahle zibe khona ekufundeni, babe abahumushi bemfundo kanye nabaqophi bezinhlelo zokufunda nezinsizakufunda, babe abaholi abaphathi nabongameli bemfundo, babe abafunde kakhulu, babe abacwaningi, babe abafundi abafuna ulwazi oluthile kwasabona uqobo lwabo, babe amalunga omphakathi, babe yizakhamuzi nabelusi bemfundo, babe abehluleli nongoti kulowo nalowo mkhakha okanye kulelo nalelo zinga lemfundo.
Ukugqugquzelwa kwalezo zinto ezisemqoka empilweni akukhona ukuthi kubaluleke kuphela uma kukhulunywa ngentuthuko yomuntu kodwa-ke nasekuqikeleleni ukuthi izinkomba zobuzwe baseNingizimu Afrika ziyagqanyiswa kungafaniswa nangalesiya sikhathi semfundo yesikhathi sobandlululo. Uhlobo lomfundi olulindelekile yilolo olunelukuluku lenkuthazo esukela kulezo zinto ezisemqoka futhi oluzokwazi ukubhekana nezidingo zomphakathi owakhelwe phezu kwentando yeningi, okuwukulingana, ukuhlonishwa kwesithunzi somuntu, impilo kanye nenhlaliswano eyiyo yomphakathi. Uhlelo lwemfundo luzama ukwakha umfundi oyofunda impilo yakhe yonke, ozethembayo, ozimele, okwaziyo ukufunda nokubhala, okwaziyo ukubala, onamakhono amaningi ehlukahlukene, onobubele, oyihloniphayo imvelo emzungezile nonekhono lokuhlanganyela emphakathini njengesakhamuzi esihlelekile nesikhuthele.
Izilimi ezigunyazwe umkhandlu wezilimi waseNingizimu Afrika, (PANSALB) nomkhandlu waseNingizimu Afrika ogunyaza izitifiketi (SAFCERT) ezinjengolimi olusetshenziswa yilabo abangaboni emehlweni (iBreyili) kanye nalolo limi lwezimpawu lwaseNingizimu Afrika olusetshenziswa yizithulu nezimungulu.
Umkhakha wezilimi wethulwa ngezingxenye ezintathu kulolo nalolo limi olusemthethweni, kube ukuthi yilolo nalolo lunomthamo walo. Lezi zingxenye ezintathu yilezi: ulimi umntwana aluncele ebeleni, ulimi lokuqala olwengeziwe kanye nolimi lwesibili olwengeziwe.
Ezweni elisebenzisa izilimi eziningi njengaleli laseNingizimu Afrika, kubalulekile ukuthi abafundi bafunde baze bafike ezingeni eliphezulu lolwazi okungenani kwezimbili izilimi zalezi zilimi ezisemthethweni nokuthi bakwazi ukuxhumana nabanye ngalezi ezinye izilimi.
Umkhakha wesifundo sezilimi uyizithupha ziya ogwayini nomgomo womnyango wemfundo mayelana nolimi okufanele lusetshenziswe kwezemfundo. Lo mgomo unikeza amabhodi alawula izikole igunya lokukhetha ngokomgomo ulimi okufanele oluvumelana nezimo ababhekene nazo noluzohambisana nomgomo wokuthi abantu bazi ulimi olungaphezu kolulodwa kwezisemthethweni ukubhekana nesimo selimi eziningi. Isitatimende somkhakha wesifundo sezilimi siletha uhlelo lokufunda oluvuna nanoma yisiphi isinqumo isikole esinokusithatha.
Ukuthi bonke abafundi kumele bafunde ulimi abaluncela lwebele kanye nokungenani olulodwa olwengeziwe olusemthethweni.
Ukuthi abafundi kumele babe zingcweti olimini lwesibili olwengeziwe, lube kodwa nolwabo lwebele lujiya lujula emithanjeni yabo ngokwentuthuko.
Ukuthi bonke abafundi kumele bafunde ulimi lwendabuko lwaseAfrika okungenani iminyaka engengaphansi kwemithathu lingakapheli leli zinga lenhlanganisela yemfundo nokuqeqesha okujwayelekile. Kwesinye isikhathi lungafundwa lolu limi njengolimi olwengeziwe lwesibili.
Ukuthi izindlela zokuhlola olimini lwebele zithatha ngokuthi umfundi uthi efika esikolene ebe esekwazi ukuzwa nokukhuluma ulimi lolo lwethunga. Lezi zindlela ziyakusekela ukuthuthukiswa kwalolu lwazi, ikakhulukazi mayelana nolwazi lokufunda nokubhala lapho kubhekwa khona kakhulu ukufunda, ukubhala, ukubuka imibhalo ebhaliwe nezithombe kanye nekhono lokuhlaziya okubhaliwe. Lezi zindlela zisebenzisa uhlelo lwemfundo olunamandla okweseka ulimi lokufunda nokufundisa.
Ulimi olwengeziwe lokuqala lona luthatha ngokuthi abafundi basuke bengenalo ulwazi lwalolu limi olusha uma befika esikoleni. Uhlelo lokufunda luthi lusuka phansi amagqoza lube lwakha indlela umfundi angakwazi ngayo ukuqonda nokukhuluma ulimi lolo olusuke lulusha kuye. Kulesi sisekelo lolu hlelo lwakha indlela yokufunda ukufunda nokubhala. Abafundi bayakwazi ukusebenzisa ulwazi lwabo lokufunda nokubhala abasuke beluthole olimini lwabo lwebele/lwethunga bese belwedlulisela ekufundeni lolu olusha olwengeziwe lokuqala. Uhlelo lwemfundo lunikeza usizo olukhulu kulabo bafundi abayosebenzisa ulimi lwabo lokuqala olwengeziwe njengolimi lokufunda nokufundisa. Ekupheleni kwebanga lesi-9, laba bafundi kusuke sekufanele ukuthi bakwazi ukusebenzisa ulimi lwabo lwethunga/lwebele nolimi olwengeziwe lokuqala ngendlela eyiyo nangokuzethemba ngokwezinhloso eziningana ezahlukene nokufunda.
Ulimi olwengeziwe lwesibili lona lwenzelwe labo bafundi abasuke befisa ukufunda izilimi ezintathu. Lolu limi lungaba olusemthethweni noma olwezizwe. Izindlela zokuhlola ziyaqikelela ukuthi abafundi bayakwazi ukusebenzisa ulimi lwebele ngenhloso yokuxhumana. Lezi zindlela zikholelwa ekutheni sincane isikhathi okufanele sabelwe ukufunda ulimi lwesibili olwengeziwe kunesokufunda ulimi lwebele noma olwengeziwe lokuqala.
Nolimi olwengeziwe lwesibili.
Kubekwa umbono wokuthi ulimi lwebele lomfundi kumele lusetshenziselwe ukufunda nokufundisa lapho kungaphumelelekanga khona. Loku kusemqoka kakhulu eZingeni leMfundo eYisisekelo lapho abafundi befunda ukufunda nokubhala.
Ulimi olwengeziwe kumele lufakwe njengesifundo ngokushesha kusaqalwa.
Ulimi lwebele kumele baqhubeke balusebenzisele ukufunda nokufundisa baluhambise nolwengeziwe isikhathi eside nje impela.
Lapho abafundi bengena esikoleni lapho ulimi lokufunda nokufundisa kungolwengeziwe kumfundi, othisha nesikole kumele bahlele izindlela ezingajwayelekile zokusiza nokulekelela umfundi ukuba afunde ulimi olwengeziwe, kuze kufike isikhathi lapho umfundi ekwazi ukufunda ngempumelelo olimini lokufunda nokufundisa.
Izilimi ziyizisekelo sempilo yethu. Sixoxisana siqonde kahle ngomhlaba wethu ngokusebenzisa ulimi. Ulimi-ke lwakha ubuthina kanye nolwazi esinalo.
Izilimi ziveza izinjongo ezahlukehlukene, ezibonakala esiTatimendeni somkhakha wokuFunda weZilimi.
Ubuwena - ukugcina ukuthuthukisa nokushintsha ubuwena;ukugcina ubudlelwano emndenini nasemphakathini; kanye nokuzikhulisa nokuzijabulisa.
Ukufunda - ukuthuthukisa izikhali zokucabanga nokucabangisisa, kanye nokunikeza amathuba ukuthola ulwazi.
Ukusebenzisa imizwa - Ukwakha, ukuhumusha nokudlala ngomcabango ngeziqephu zomlomo, ezibukwayo kanye nezibhalwayo.
Kwezamasiko - ukuzwisisa nokwazisa ezinye izilimi namasiko, kanye nokuyigugu okuhambisana nazo.
Kwezombusazwe - Ukuzethemba nokucela inselele kwabanye ngento ongayiboni kahle eyenziwa omunye umuntu; ukwenza abantu babone izinto ngendlela obona ngayo; ukuzibeka wena noma omunye umuntu ngendlela yokuthi abantu bathole esinye isithombe ngawe noma ngabo; ukugcina, ukuthuthukisa nokushintsha ubuwena.
Ukuhlolisisa - ukuqonda kahle ukuhlobana phakathi kolimi, amandla nobuwena, nokucela inselele ekumelaneni nasekusetshenzisweni kolimi namandla ngendlela engafanele; ukuqonda ukuthi amasiko ayashintshashintsha; nokwenqaba ukulandela uvo lomunye umuntu nokuba kwakhiwe isithombe esithile ngawe lapho kudingeka khona.
Izimpawu ezingajwayelekile kanye nomklamo.
Inkundla yesifundo yeziLimi iluthelela kanjani uhlelo lwezifundo?
Uthuthukisa ukufunda nokubhala, okuyisisekelo esisemqoka sokufunda ezinye izinto. Kufundwa ngazo ezinye izifundo njengeMetametikisi neSayensi yezokuhlalisana kwabantu. Ukugqugquzela ukuzwisisa ukuhlobana kwamasiko , ukufinyelela kweminye imibono nokuzwisisa ukuthi ayiniamasiko. Uvusa usinga lokucabanga nokuqamba imisebenzi edinga acabange, ngaleyo ndlela ugqugquzela izinjongozobuciko namasiko. Ukunikeza indlela yolwazi, nokuthuthukisa izinjongo eziningi zesayensi, ubuchwepheshe nezifundo ngemvelo. Ukuthuthukisa izikhali zokuhlolisisa izinto abazidingayo ukuze babe yizakhamuzi ezithembekile.
Izilimi: zihlanganisa ulwazi, amakhono nokuyigugu.
Imiphumela emi-4 yokuqala imayelana namakhono amahlanu ahlukene olimi ukulalela, ukukhuluma, ukufunda, ukubuka nokubhala.
Umphumela wesi-5 ubhekene nokusetshenziswa kwezilimi ekucabangeni nasekucabangisiseni okubaluleke ngempela ekufundeni nasekufundisweni kwabafundi.
Umphumela wesi-6 ubhekene ngqo nolwazi lolimi - imisindo, amagama nohlelo - kusetshenziswe eziqephini. Lolu lwazi lutholakala ngokusebenzisa amakhono olimi achaziwe kweminye imiphumela yezifundo.
Le miphumela yokufunda ibhalelwe ukubhekana ngqo nezinhlobo ezithile zolwazi namakhono, nokuyigugu kucace kuzwakale kahle. Uma sisebenzisa ulimi, kepha sihlanganise ulwazi, amakhono nalokho okwaziswayo ukubeka imibono yethu. Okusemqoka ngalesisiTatimende senkundla yesifundo yeZilimi wukuhlanganisa lamakhono olimi ngokuthi kubhalwe futhi kuhunyushwe iziqephu ezifake lamakhono.
Umfundi uyakwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, aphendule ngendlela efanele nangokuhlolisisa ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Umfundi uyakwazi ukuxhumana nabanye ngokuzethemba nangendlela ezwakalayo nefanele ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Umfundi uyakwazi ukufunda abuke imibhalo ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele ngokuhlolisisa amasiko nalokho okwaziswayo okuthinta imizwa.
Umfundi uyakwazi ukubhala izinhlobo ezahlukehlukene zemibhalo eyiqiniso nezicatshangwayo ngezinhloso ezahlukahlukene.
Umfundi uyakwazi ukusebenzisa ulimi ukucabanga nokucabangisisa, ukuze afinyelele elwazini, aluhlaziye, bese elusebenzisa ekufundeni.
Umfundi unolwazi futhi uyakwazi ukusebenzisa imisindo, amagama kanye nohlelo lolimi, ukuziqambela nokuhumusha imibhalo.
Nakuba ukulalela nokukhuluma, ukufunda nokubuka, ukubhala, ukucabanga nokucabangisisa, nolwazi lwemisindo, amagama kanye nohlelo kwethulwe njengemiphumela ehlukene, kumele kuhlanganiswe uma ufundisa noma uhlola.
Balalela uhlobo oluthile lwesiqephu (isib. lapho kuchazwa indlela yokwenza okuthile njengokwembiwa kwegolide nokwakhiwa kwephepha).
Baqambe bese bakha isiqephu esisha esifana nesinye, befakela izinto zokwakhiwa ezifana neshadi lengqondo eligelezayo.
Ukuze bakwazi ukuqamba nokuhumusha iziqephu, abafundi badinga ulwazi ngolimi, ulwazi ngeziqephu, namakhono namasu asetshenziswa olimini.
Nohlobo lombhalo - inhloso, isihloko, nezithameli.
Nesakhiwo sombhalo, isibonelo senkondlo noma isaziso.
Nendlela eyamukelekile yokusebenzisa ulimi ekuhlalisaneni kwabantu namasiko abantu, isib. indlela yokubingelela abantu ngezilimi ezahlukahlukene.
Nohlelo imisindo kanye nolwazimagama lolimi.
Nokubhala nobhalomagama, embhalweni obhaliwe.
Nemifanekiso nezakhiwo ezakhiwe ngemfanelo emibhalweni ezibukwayo.
Yonke imibhalo inokuyigugu kwabantu, okungaba kuhle (isib. intando yeningi) noma kube kubi (isib. Ukubandlulula ngobuhlanga, nangobulili). Okuyigugu akubonakali njalo. Abafundi kudingeka baqaphelisise futhi babhekisise okuyigugu uma befunda noma bebuka iziqephu abazitholayo nalezo abaziqambela zona.
Funda ukuthi iziqephu ziveza umbono wabantu nezehlakalo ezithile.
Thuthukisa amakhono okuhlaziya nokuhlolisisa, uma kunesidingo, bayophikisana ngalemibono nokuyigugu okuhambisana nako.
Bonisa ukuthi bethula okuyigugu kuziqephu abazakhele zona - isibonelo: ukubekezelelana, ukuzwelana nabanye, ukuhlonipha, ukuzithokozisa, ukuba namahlaya, ukuthanda ukudlala, ukungathokozi, nentukuthelo.
Ukufunda ulimi kungahlanganiswa futhi ngezindikimba. Ukusebenzisa indikimba ethile kuvumela umfundi ukuba akhe ulwazimagama oluhambisana nesihloko.
Ukukhetha izindikimba nezihloko ngokucophelela kunikeza umfundi ugqozi lokufunda.
Ukuthola izihloko nezindikimba ezithokozelwa ngabafana namantombazane, nabafundi abahlala ezindaweni ezisemakhaya nezisemadolobheni-nezindikimba ezihlanganisa zonke izinhlobo zabafundi.
Ukukhetha izihloko eziphathelene nezimpilo zabafundi, ziphinde futhi zibafundise nokunye abangakwazi, Isib. bazofunda ngokwenzeka kwamanye amazwe nakwamanye amasiko.
Ukukhetha izindikimba nezihloko ezihambisana nemiphumela jikelele nemiphumela ethuthukisayo/ ekhulisayo. Isibonelo, abafundi kumele babhekane nezindaba eziphathelene namalungelo oluntu asemqoka kanye nezindaba eziphathelene nendawo yabo, njengobuphofu, isandulela ngculazi/ingculazi, ilungelo lokuba nomhlaba, kanye nobhekela okulusizo kubathengi.
Amalungelo oluntu nobulungiswa obuphathelene nendawo yabo.
Izilimi yisikhali esibalulekile ekungatholakala ngaso amalungelo oluntu nobulungiswa obuphathelene nezendawo obakuyo. Ngokusebenzisa imithetho yokulinganisa ukuhlola isitatimende somkhakha yesifundo sezilimi siqonde ukusithuthukisa ngokuphelele lesi sikhali. Abafundi kumele babe abakhulumi abazithembayo bezilimi ezimbili (noma eziningi) abanezikhali zokuhlaziya ezibenza bakwazi ukufunda umhlaba wabo kanye neziqephu ezikhulunywa futhi zibhalwe ngawo. Kumele bakwazi ukuzihlaziya lezi ziqephu 'bazibhale kabusha' ngezindlela ezenzazandise amathuba ahambelane namalungelo oluntu kanye nobulungiswa obuphathelene nendawo yabo.
Abafundi abaningi bayogcina sebesebenzisa lolu limi olwengeziwe ukufunda kwezinye izinkundla yezifundo. Kumele balungiselelwe lokhu lapho befunda ulimi olwengeziwe. Njengokuthi-nje kumele bakwazi ukuthola umqondo wento ethile besebenzisa ulimi olwengeziwe, babuze futhi baphendule imibuzo ephonsa inselele besebenzisa lona lolu limi olwengeziwe.
Izincwadi zebanga lesi-4 zidinga umfundi okwazi ukufunda izinkulungwane ezimbalwa zamagama. Kungomunye wemisebenzi ebalulekile ekilasini lolimi olwengeziwe ukusiza abafundi ukuba bathuthukise lolu lwazimagama. Othisha kumele babeke imigomo yolwazimagama abalindele ukuba abafundi bafinyelele kuyo futhi bedamane bebahlola abafundi ukuthi banolwazimagama olungakanani ngokusebenzisa amakhwizi namaphazili.
Uma abafundi beqala ukufunda ulimi olwengeziwe, baluthola kahle ikakhulukazi ngokulalela. Njengokuthi balalele izindaba ezinamagama nezakhiwo ezintsha. Umxoxi usebenzisa izimo zomzimba, izithombe nezinto esiphila nazo ukucacisa akushoyo. Abafundi baqale- ke ukuqonda lokho abakuzwayo. Baqale baqonde amagama, izakhiwo, imisindo nezindlela zokuxhumana nabanye abantu. Kuleli zinga bakwazi kangcono ukuluqonda kunokulukhuluma ulimi. Njengoba bede bekhula ekuzethembeni nasekuqondeni lolulimi, sebeyoqala-ke balukhulume.
Ukusebenzisa ulimi olulandela imithetho ethile (njengokubingelela).
Ukuphindaphinda amagama namabinzana asetshenziswa njalo.
Ukuphendula imibuzo elula ngegama elilodwa noma amabili.
Ukucula umculo olula.
Ukwenza imigqumo enyakazisayo. Kwesinye isikhathi kuyodingeka ukuba basebenzise ulimi lwabo lwebele njengalapho besuke bexoxa bebekaizimvo zabo ngendaba ethile. Bayodinga ukunconywa bakhuthazwe njalo ukuze bagcine sebelusebenzisangokuzethemba lolulimi.
Ukukwazi ukufunda nokubhala okufufusayo.
Kubalulekile ukwakha isisekelo esiqinile sokuqondisisa lapho ulimi lukhulunywa. Lapha kubalwa nolwazi lohlelo kanye nolwazimagama abafundi abazitholela lona ngenkathi belalela futhi beqala ukulusebenzisa lolulimi olwengeziwe. Lesi sisekelo sibaluleke kakhulu lapho abafundi beqala ukufunda nokubhala ulimi olwengeziwe. Ukulalela izindatshana nakho kuyingxenye yalesi sisekelo. Ngenkathi belalele, abafundi bayathola ukuthi izindaba zakheke kanjani. Lolu lwazi lubizwa ngokuthi 'ukufunda nokubhala okufufusayo.'
Ukubona izimpawu lapho behamba khona bese bezazi ukuthi zisho okuthile.
Ukusebenzisa imigqumo edlala ngolimi neyenza baqaphele imisindo eyehlukile yalolulimi olusha.
Ukuzama ukufunda nokubhala ngolimi olusha ngisho noma ngabe basabhala okufana namasongololo.
Othisha kumele bayikhuthaze lendlela yokufunda nokubhala kanje. Othisha kufanele baqikelele ukuthi abafundi bafunda izincwadi eziningi zezithombe ezinezihloko ezilula kakhulu.
Uma abafundi sebekwazi ukufunda nokubhala ngolimi lwebele, bangawasebenzisa lamakhono abo okufunda nokubhala ukufunda nokubhala ngolimi olwengeziwe. Bayokwazi ukusebenzisa lamakhono uma belwazi lolulimi olusha, ikakhulukazi ulwazimagama nohlelo lwalo.
Ukugqugquzela ukuthuthukiswa kwamakhono.
Abafundi kuyodingeka ukuba baqhubeke bathuthukise amakhono abo okulalela nokukhuluma. Kufanele bakwazi ukulalela lapho kufundwa imibhalo ethe ukuba mide futhi enamagama nohlelo oluthe ukwahlukahlukana. Abafundi kumele banikwe amathuba amaningi okukhuluma nawokubuza lapho bengaqondi kahle. Kungaba nesidingo sokusebenzisa ulimi lwabo lwebele njengalapho beveza khona izimvo zabo ngendaba, kodwa kumele bakhuthazwe ukusebenzisa ulimi olwengeziwe. Kumele bakwazi ukubamba iqhaza ezingxoxweni ezilula ezimayelana nezihloko abazijwayele.
Ukuze bathuthukise ikhono labo lokufunda, abafundi kuyodingeka bafunde inqwaba yezincwadi ezisezingeni labo lokwazi ulimi. Ulwazimagama olubanzi lusemqoka, ngalokho abafundi kumele baqale ukuzenzela izichazamazwi zabo. Ukufunda nokubhala kuhlobene kakhulu. Abafundi bayokwazi ukubhala kahle uma befunda izincwadi eziningi.
Ukubhala izinhla ezinhlobonhlobo.
Ukukopisha nokubhala imisho.
Abafundi bafanele baqinise ukwazi kwabo ukufunda nokubhala ulimi olwengeziwe. Kufanele bazifundele ngokwabo izincwadi eziningi eziqukethe izindaba eziyiqiniso nezingelona iqiniso ezisezingeni elifanele. Kumele bakhulise ulwazimagama lwabo ngokuthi bazakhele isichazamagama. Abafundi kumele bagqugquzelwe ukubhala ngolimi olwengeziwe. Ekuqaleni, lokhu kusho ukuthi bazosebenzisa amagama namabinzana ukufaka amagama ezithombeni noma ukuqedelela imisho.
Izinhlaka' zokubhala imibhalo elula (isib. Umbiko ngencwadi).
Uma abafundi sebekwazi -ke ukuzibhalela lemisetshenzana ngaphandle kwezinhlaka, zingasuswa -ke bese begqugquzelwa ukuba babhale ngaphandle kwazo. Kumele nje bona sibazise ukuthi bangesabi ukwenza amaphutha. Khumbula: Inhloso yethu ukubenza bazethembe futhi bafunde ngokukhululeka.
Abafundi bayaqhubeka nokuthuthukisa amakhono abo okulalela nokukhuluma, bebamba iqhaza lapho kuxoxwa, belalela futhi bebhala iziqephu ezithe ukuba zinde nezinhlobo zazo zithe ukwahlukahlukana. Kumele banikezwe imisebenzi ebanikeza inselele ukuthi bathuthukise ulimi lwabo olwengeziwe ngokuphelele.
Ukuthuthukisa Ulwazi Lolimi- Uhlelo, ulwazimagama nokuphimisa amagama.
Abafundi akumele banikwe imithetho yohlelo nezinhla zamagama ukuba bawafunde.
Belalela befunda imisho, amagama nemisindo emibhalweni eyethulwe ngomlomo nezibhaliwe.
Eminyakeni yokuqala yokufunda ulimi olwengeziwe (ukuqondisisa ulimi nokulukhuluma ngokuzethemba) yikona okusemqoka kunokugada amaphutha. Ukuthuthukisa ulwazimagama olubanzi yikona okuyokwenza bakwazi ukufunda ngokugeleza.
Uthisha kudingeka ukuba enze indawo yokufundela igcwale imibhalo nezithombe eziphathelene nolimi lolo olufundwayo lusezingeni lwabafundi. Amagama amasha kudingeka ukuba ade esetshenziswa ephindelelwa aze agxile emiqondweni yabafundi.
Bakhe ulwazimagama oluhambelana nezihloko nezindikimba ezithile.
Babuke ukuhlobana kwamagama amasha namagama asho okufanayo olimini lwabo lwebele.
Uma nje abantwana sebekwazi ukufunda nokubhala, basuke sebangaluthuthukisa ulwazimagama lwabo ngokufunda izincwadi eziningi futhi bede beloba ngokuhlelekile amagama abawatholayo kusichazamagama sabo bese bewafunda.
Umfundi ukwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nalokho okungamjabulisa, nanokuthi akwazi ukubhekana nezimo zempilo ngendlela efanele esebenzisa iso elihlaziyayo ezimweni ezahlukehlukene.
Umfundi kufanele balalele ulimi olwengeziwe lukhulunywa ngapha nangapha lusezingeni elifanele. Lokhu kwakha isisekelo sokuthuthukisa wonke amanye amakhono olimi.
Umfundi ukwazi ukuxhumana ngokuzethemba nangendlela efanele enkulumeni ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Abafundi kuyodingeka ukuthi baqale ukukhuluma izimvo zabo ngolimi olwengeziwe ngezindlela ezilula. Kuyobe sekungukuqala kwabo ukuxhumana nabantu namasiko ohlukile nabakhuluma ulimi oluhlukile kolwabo. Kumele bafunde ngolwazi lwempilo ukuthi ukwazi izilimi eziningi kwenza umuntu aphile kamnandi futhi ahlale kamnandi nabantu.
Umfundi ukwazi ukufunda abukele nolwazi nokuzijabulisa, aphendule kuzinzwa, amasiko kanye nezimo zemizwa yokufundwayo.
Ukufunda kabanzi kudingekile ekuthuthukiseni ulimi, ekufundeni ukubhala, ekuzijabuliseni nasekufundeni ngomhlaba. Ukufunda iziqephu kuyisiqalo sokufundiswa nokufundwa kuthinteka namanye amakhono olimi.
Umfundi ukwazi ukubhala izinhlobo ezahlukahlukene zokubhalwayo okuyiqiniso nokucatshangwayo ngezinjongo eziningi ezahlukahlukene.
Ukubhala kuncikene kakhulu nokufunda futhi kuyisikhali esisemqoka abafundi abasisebenzisayo lapho befunda ezinye izifundo. Ukufunda ukubhala kahle ngolimi olwengeziwe kusemqoka uma kungukuthi abafundi bazofunda ezinye izifundo zabo ngalolu limi.
Umfundi ukwazi ukusebenzisa ulimi ekucabangeni nasekuningeni, nasekufinyeleleni, ekwenzeni nasekusebenziseni ulwazi ekufundeni.
Abafundi bayoqala ukuqonda amagama bafunde amakhono namasu okucabanga nawokuthola ulwazi kweminye izinkundla zezifundo. Kusemqoka ukuthi abafundi bakwazi ukukwenza loku olimini olwengeziwe, uma kungukuthi bayolusebenzisa lolulimi ekufundeni ezinye izifundo.
Umfundi ukwazi nokusebenzisa imisindo, uhlelomagama kanye nohlelo lolimi ukwakha nokuhumusha iziqephu. Uhlelo nolwazimagama kuyisisekelo sokwakha ulimi. Ulwazimagama luyisiqalo esisemqoka sokukwazi ukukhuluma ngokugeleza. Uma kungukuthi abafundi kumele balwazi ulimi lwebele ngokufanayo nolwengeziwe ekupheleni kwebanga-9, ukuthuthukisa ulwazimagama kumele kube yinto yokuqala eyenziwayo kusukela ebangeni -R kuya phezulu.
Imidlalo (kanye evela nevela kwabanye osikompilo namanye amasiko).
Akhe umfanekiso wendaba.
Axhumanise indaba nempilo yakhe, lapho sekuxoxwa ngolimi lwabo lwebele.
Ukuqonda imiyalo elula ayitshelwa ngomlomo (isib. Sukuma, hamba, Woza lapha).
Ukuhlonipha abanye abafundi ngokubanika ithuba lokukhuluma, abalalele.
UKUKHULUMA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Umfundi uyakwazi Ukuxhumana nabanye ngokuzethemba nangendlela ezwakalayo Ukukhuluma aphendule ngendlela efanele uma nefanele ezimweni eziningi ebingelela, evalelisa, noma ebonga abantu. ezahlukahlukene.
Ukufunda ngekhanda ahaye umculo nemigqumo enyakazisayo, elandela isigqi esifanele, ephimisa amagama ngendlela efanele.
Ukukhuluma ngokuhlonipha - 'ngicela', 'ngiyabonga', 'ngiyaxolisa'.
UKUFUNDA NOKUBUKELA Umfundi ukwazi ukufunda abheke nolwazi nokuzijabulisa, aphendule kuzinzwa, amasiko kanye nezimo zemimoya kokufundwayo.
Ukuphimisa umsindo wohlamvu eliqala ngalo igama akhe (njengophawu lokuqala lokuqaphela imisindo yamagama).
Ukufunda imigqumo nomculo owenza aqaphele imisindo yamagama.
Ukufunda izincwadi zezithombe.
UKUBHALA Umfundi ukwazi ukubhala izinhlobo ezahlukahlukene zemibhalo okuyiqiniso nokucatshwangwayo ngezinhlosoo eziningi ezahlukehlukene. L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukudweba izithombe uthisha bese ezilebula. Ukuqonda ukuthi umbhalo nomdwebo kuyizinto ezahlukahlukene.
Ukuqonda inhloso yokubhala (ukuthi idlulisa umqondo othile).
Ukukopisha amagama alula akwaziyo ukuphimisa ngomlomo.
Ukuzama ukuzibhala yena isib. ukubhala igama lakhe.
UKUCABANGA NOKUCABANGISISA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Umfundi uyakwazi ukusebenzisa ulimiukucabanga nokucabangisisa ukuze Ukuqondisisa amagama ezinto ezithile futhiakufinyelele elwazini, aluhlaziye, bese enolwazimagama aluqondayo oluphathelene:elusebenzisa ekufundeni.
Ukubona izinto ezifanayo (isib. Lokhu kukhulu kunalokhu, okukhulu akube ndawonye okuncane ndawonye).
UKWAKHIWA NOKUSETSHENZISWA KOLIMI Umfundi unolwazi futhi uyakwazi ukusebenzisa imisindo, amagama kanye nohlelo lolimi olwengeziwe. L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukukhombisa ukuthi uyiqonda kahle imibuzo ebuziwe lapho kuxoxwa (isib. Yini le Ubani Kungakanani Kungaki Kuphi kona)?
Ukukhombisa ukuyiqonda inkathi yamanje nenkathi yamanje eqhubekayo uma kukhulunywa (isib. Ngiyacula, ngisadla).
Ukukhombisa ukuyiqonda inkulumo ephoqayo (Isib. Hamba, hambani!).
Ukukhombisa ukuziqonda izindlela zesenzo uma kukhulunywa (isib. indlela esabizo, eyesimo, neyamandla) (isib. Ukudlala ngengane; Uma ekhala myeke! Ngingayigeza nami ingane).
Ukukhombisa ukusiqonda isenzo esiphikisayo/-esilandulayo enkulumeni (isib. Bayathenga/abathengi: Bafikile/abafikanga).
Ukukhombisa ukuwaqonda amabizo asebuningini uma kuxoxwa (isib. Isitimela sihamba kusasa/Izitimela zihamba kusasa).
Ukukhombisa ukuziqonda izabizwana zoqobo enkulumeni yakhe. Mina, Wena, yena, bona.
Ukukhombisa ukubaqonda ondaweni uma kuxoxwa (isib. ekhaya, esikoleni).
Ukukhombisa ukuziqonda izichasiso nezandiso. (isib. omkhulu/omncane, kamnandi).
Ukuqonda amagama ajwayelekile aphakathi kwangama- 200 nama- 500 esetshenziswe enkulumeni.
Izindaba ezixoxwayo kusetshenziswa izitho zomzimba, izithombe nezinto esiphila nazo kanye nokuhaya okuphindaphindayo.
Izindaba ezisakazwa bukhoma emsakazweni nasesiqophamazwini.
Iziphicaphicwano (isib. Ngomuntu wami ogiya agiye abuye esangweni) namahlaya.
Izindaba zezithombe nezincwadi zezithombe ezinezihloko ezilula kanye nalezo ezivela kolunye usikompilo namanye amasiko.
Ukulinganisa okwenzeke endabeni kodwa engakhulumi.
Ukudweba isithombe ngendaba.
Ukubeka izithombe ngokulandelana kwezehlakalo.
Ukuphendula imibuzo elula edinga izimpendulo: Yebo/qha; nemibuzo evulekile edinga izimpendulo ezinegama elilodwa.
Ukuveza izimvo zakhe ngendaba esebenzisa ulimi lwakhe lwebele uma kunesidingo.
Ukuqondisisa lapho kuchazwa into elula, (isib. ngokulalela lapho kuchazwa into noma umuntu, bese eqondanisa izithombe nalokho obekuchazwa).
Ukuqonda imiyalelo elula ayitshelwa ngomlomo aphendule ngokwenza (isib. Phakamisa izandla zakho/Dweba indilinga).
Ukubuka isihloko sencwadi bese eqagela ukuthi indaba ikhuluma ngani.
ukuthi indaba ikhuluma ngani.
Ukuphendula imibuzo akhombise ukuthi ukuyidlala indaba esho namagama ashiwo uyizwe kahle indaba isib. imibuzo abalingiswa. eyiqiniso/nengelona iqiniso.
Ukuqagela okulandelayo okungase kwenzeke akopishe amagama ambalwa ngayo. endabeni.
Ukukhumbula aphinde axoxe izingxenye kwezigameko aqondanise izihlokwana ezithile zendaba.
Ukubhala amaphuzu afanele isib.
Ukuphendula imibuzo elula ngo yebo/cha elilula.
Ukuveza izimvo zakhe ngendaba.
Ukuphendula imibuzo ahlobanise indaba kwabantu.
nempilo yakhe esbenzisa ulimi lwebele.
Ukukhombisa ukuqondisisa izehlakalo ezibikiwe Ukuqondisisa izehlakalo ezibikiwe ngokuzixoxa ngokuzixoxa ngokulandelana kwazo isib. 'izolo ngokulandelana kwazo.
ugogo uye edolobheni. Uthenge izinto eziningi.
Uqale ngokuthenga imifino'.
Ukukhombisa ukuqondisisa lapho kuchazwa into Ukukhombisa ukuqondisisa lapho kuchazwa elula ngokuyisho ukuthi iyini leyonto izinto ngokubhala phansi amaphuzu afanele isib.
isib.iyindingiliza, kwesinye isikhathi ibomvu, ukuqedela amashadi alula kwesinye isikhathi iluhlaza, inoshukela. Shono -ke ukuthi yini yona leyo?
Ukukhombisa ukuqondisisa imiyalo emifishane Ukukhombisa ukuqondisisa imiyalo elandelanayo elandelanayo isib. Dweba indilinga bese uyifaka ngokuthi ayenze njengoba ethunyiwe.
Ukubona ubuningi eziqalweni zamabizo isib.
Ukuhlonipha abanye abafundi, ngokubanikeza ithuba lokukhuluma, nangokubalalela.
Ukwehlukanisa imisindo eyehlukene esemqoka ebalulekile lapho kufundwa noma kubhalwa. lapho kufundwa noma kubhalwa isib.
Ukuhlonipha abanye abafundi ngokubanikeza Ukuhlonipha abanye abafundi ngokubanikeza ithuba lokukhuluma, abalalele abagqugquzele uma ithuba lokukhuluma, abalalele abagqugquzele uma bezama ukukhuluma ulimi olwengeziwe. bezama ukukhuluma ulimi olwengeziwe.
UKUKHULUMA Umfundi uyakwazi Ukuxhumana nabanye ngokuzethemba nangendlela ezwakalayo nefanele ezimweni eziningi ezahlukahlukene. L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukuphendula imibuzo ngendlela efanele esebenzisa igama elilodwa noma ibinzana elisetshenziswa njalo (isib. 'Ngiyaphila'; 'Igama lami ngingu').
Ukukhuluma aphendule ngendlela efanele uma ebingelela, evalelisa, enza izicelo ezilula, ebonga nabantu.
Ukusho akucabangayo ngezindlela ezilula uma enikezwe isiqeshana ukuthi akhulume ngaso (isib. Ngiyathanda Angithandi...).
Ukufunda ngekhanda ahaye umculo nemigqumo enyakazisayo, elandela isigqi esifanele, ephimisa namagama ngendlela efanele.
Ukuwaphimisa acace amagama ajwayelekile.
Ukukhuluma ngokuhlonipha - 'ngicela', 'ngiyabonga', 'ngiyaxolisa'.
Ukucela asho izinto ezilula (isib. Ngicela ukuyophuza amanzi. Kuyashisa namhlanje).
Ukunika imiyalo elula kakhulu.
Ukufunda ngekhanda ahaye umculo, imigqumo enyakazisayo nezinkondlo ezilula.
Ukufunda ukusebenzisa unkamisa othile emfuleni'.
ukuhlukanisa phakathi konkamisa abanhlobohlobo, esebenzisa izwi ukukhombisa umehluko phakathi konkamisa.
Ukuhlukanisa amagama athile adidanayo intende/isithende.
Ukuphendula imibuzo gegama elilodwa noma ibinzana.
Ukubuza ukuze athole incazelo lapho engezwanga khona (isib. Ngicela ungichazelefuthi).
Ukucela into ethile.
Ukubamba iqhaza lapho kuxoxwa ngesihloko esijwayelekile.
Ukuxoxa elandelanisa kahle izigameko nezehlaka-lo ezake zamehlela.
Umfundi uyakwazi Ukuxhumana nabanye ngokuzethemba nangendlela ezwakalayo nefanele ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Ukuhaya imigqumo, izinkondlo noma umculo.
Ukuhlanganyela nabanye ekuxoxeni ngesihloko esijwayelekile.
UKUFUNDA NOKUBUKELA Umfundi ukwazi ukufunda abheke nolwazi nokuzijabulisa, aphendule kuzinzwa, amasiko kanye nezimo zemimoya kokufundwayo.
Ukusebenzisa izithombe ukuqonda izihlokwana ezilula ezincwadini zezindaba.
Ukuqondanisa amagama nezinto ngokunamathisela amalebuli kuzo aqale ngalezo ezibizwa ngokufana olimini lwabo lwebele isib.
Ukufunda izincwadi zezithombe ezinezihlokwana ezingaba yigama elilula elilodwa noma amabili.
Ukukhumbula amagama ajwayele ukuwabona futhi, kodwa, ngoba.
Ukuthola umqondo wendaba exoxwa ngezithombe (isib. ngokuhlela izithombe zilandelane ngokwezehlakalo). Ukuqondisisa indaba exoxwa ngezithombe noma eyimicu yekhomiki, (enamahlaya) ngokuhlobanisa izihlokwana kanye nenkulumo esebhamuzeni lemidwebo nalokho okudwetshiwe.
Ukuhlobanisa izithombe nalokho okwake kwamvelela Ukuqhathanisa izithombe nalokho okwake kwamehlela bese bexoxa ngakho bekuhlaziya.
Ukuveza uvo lwakhe ngezithombe esebenzisa ulimi lwakhe lwebele uma kunesidingo.
Ukuqondanisa isithombe nesihloko. Ukuphendula imibuzo ephathelene nendaba.
Ukudweba isithombe ukucacisa okushiwo ngumusho Ukuveza uvo lwakhe ngendaba. Ukuphinde ayixoxe indaba.
Kuxoxiswane nangolimi lwebele ngodaba olusendabeni oluthinta ukuhlalisana kwabantu noma isimilo sabo, kutholakale ukuthi okwenzeke endabeni kulungile yini noma cha.
Umfundi ukwazi ukufunda abheke nolwazi nokuzijabulisa, aphendule kuzinzwa, amasiko kanye nezimo zemimoya kokufundwayo.
Ukukhumbula njalo amagama amaningi ikhuluma ngani. awajwayele uma ehlangana nawo ebhaliwe.
Ukusebenzisa amakhono akhe okukhumbula namehlo akhe.
Ukukhomba igama okuyilo uma lifundwa.
Ukuphendula imibuzo emifushane ephathelene nokuqagela ukuqondisisa umbhalo ukufunda nendaba abuzwe yona ngomlomo. asheshise kakhudlwana kunakuqala.
Ukuxoxa ukuthi indaba ithini esizwa nguthisha.
Ukuqaphela aqondisise izinhlamvu namagama.
Ukukhumbula njalo amagama amaningi kahle amagama.
Ukubona ukuthi ukuhlobana phakathi ezinhlamvu nemisindo yazo.
Ukubona amagama anhlanvuningi anemisindo ezintathu ziyahlangana zakhe umsindo efanayo nathe ukuba lukhunyana gulukudela, owodwa isib. thenga, shisa.
Umfundi ukwazi ukufunda abheke nolwazi nokuzijabulisa, aphendule kuzinzwa, amasiko kanye nezimo zemimoya kokufundwayo.
Ukubona akhumbule amagama amaningi awabona njalo.
Ukusebenzisa ulwazi analo kanye namakhono akhe njengengxenye yamasu awadingayo ukuphimisa amagama lapho efunda nokuwabhala lapho ebhala.
Ukufunda izincwadi eziyiqiniso nezingelona iqiniso ezisezingeni lakhe ukuzijabulisa nokuthola ulwazi.
Ukukhombisa ukwazi amagama ajwayelekile aphakathi kwama-250 nama -500 awathole ngenxa yokufunda- Abafundi abazofunda ezinye izifundo besebenzisa ulimi olungeziwe, kumele baphokophele ukwazi amagama angama -500.
Ukubona amagama awaziyo anomgqumo.
Ukubona amagama awaziyo anomgqumo. Ukubona inguquko eyenzekayo lapho kufakwa izijobelelo ezahlukahlukene emagameni.
Ukufundela ukulandela imiyalo (isib. ukudlala umdlalo othize, ukupheka isidlo esithize).
Ukufunda izincwadi azikhethele zona (eziyiqiniso nezingelona iqiniso).
Ukuxoxela afunda nabo ekilasini ngezindaba azifundile.
Ukuhlukanisa phakathi kwezindaba eziyiqiniso nezingelona iqiniso.
Ukufunda incazelo ngokwenzeka kwento Ukuphekwa kwephalishi.
Ukufunda izinkondlo nemigqumo ayaziyo.
Ukukhombisa ukwazi amagama ajwayelekile aphakathi kwama-700 ne - 1500 awathole ngenxa yokufunda. Abafundi abazofunda ezinye izifundo besebenzisa ulimi olwengeziwe, kumele baphokophele ukwazi amagama ayi- 1 500.
Ukusebenzisa amagama alula nawajwayele ukuqedela uhlaka lwemisho (isib. Igama lami ngingu , ngithanda ... , ngihlala ...).
Ukubhala izinhlu ezinezihloko isib.
Ukubhala isihloko sesithombe. Ukuhlela kahle amagama kusichaziamagama sakhe.
Ukuqedela imisho ngokugcwalisa izikhala Ukupela kahle amagama ajwayelekile.
Ukubhala imisho esebenzisa 'uhlaka' isib.
Ukuhlela kahle imisho exovekile bese eyi Ukubhala imisho esebenzisa 'uhlaka' noma kopisha. isakhiwo (isib. Nginga------).
Ukusebenzisa ofeleba nongqi. Ukuzibhalela imisho yakhe ngaphandle 'kohlaka'.
Ukusebenzisa ulwazi lwezinhlamvu/lwemisindo lapho eqala ukubhala amagama ngendlela efanele.
Ukupela kahle amagama awajwayele engawaboni.
Ukubhala amagama alandele uhla lwe-alfabhethi isib. Kusichazamagama azakhele sona.
Ukubhala izinhlu zezinto isib. Izinto abazozithenga esitolo.
Ukubhala isihloko zezinhlu isib. Izilwane, ikati, inja, inkomo, ingulube.
UKUCABANGA NOKUCABANGISISA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Umfundi uyakwazi ukusebenzisa ulimi ukucabanga nokucabangisisa ukuze Ukuqondisisa amagama ezinto ezithile futhi akufinyelele elwazini, aluhlaziye, bese enolwazimagama aluqondayo oluphathelene: elusebenzisa ekufundeni.
Nezinombolo (isib. Bazibone bazibale, kunye kubili, kuthathu).
Nomumo wezakhiwo ezithize; (isib. isiyingi, isikwele, unxande).
Nobungako bento, (isib. enkulu, encane).
Nesikhathi (isib. manje, kusasa, kuthangi, ngo -12 emini).
Nokulandelana kwezinto (isib. okokuqala, okwesibili).
Nokwazi ukwenza into (isib. ngingacula).
Ukubona okuyingxenye yokuphelele isib.
IsiZulu, isiXhosa, nesiSuthu kanye kangakanani?
Nezinombolo (kunye, kubili,). Isinda kangakanani?
Nomumo wezakhiwo ezithize isib. unxande, inkanyezi. Kungaki, kude kangakanani?
Nobungako bento isib.
Ukusebenzisa ulimi ukuqonda amagama imfushane;.
Nokulandelana kwezinto isib.
Nokukwazi ukwenza into: isib.
Ukuqhathanisa izinto ngenhloso yokuxazulula izingxenye zobuso, zomzimba, zemoto). inkinga (isib.
Ukuqoqa abeke izinto ngononina isib. abeke kokufundela ezobuchwepheshe nokufundela imifino yodwa; akhombe okungafani. ukwelapha?
Ukulandelanisa izinto isib.
Umfundi uyakwazi ukusebenzisa ulimi ukucabanga nokucabangisisa ukuze akufinyelele elwazini, aluhlaziye, bese elusebenzisa ekufundeni.
Ukubona izinto noma zichazwe nje kalulana (isib. Nginoboya, ngiyahonqa, ngihlala endlini. ngiyini)?
Ukugcina, ulwazi emashadini alula (isib. Ishadi lezikwele ezinemigqa eyishumi, bayofaka uphawu lwesiphambano lapho kudingeka khona kuhambisane nemibuzo ababuzwe yona).
Ukugcwalisa amashadi (isib. uhlelo lwesikhathi semisebenzi yansuku zonke).
Ukwenza umugqa wesikhathi okhombisa izinsuku ezisemqoka ezedlule (izehlakalo emlandweni wempilo' yakhe).
Ukwenza ucwaningo ngesihloko esithize. (isib. Yiziphi izinto zokuhamba ezisetshenziswa ngabafundi balesi- sikole uma beza esikoleni-itekisi, ibhasi, imoto, ibhayisikili noma bazihambele ngezinyawo).
kubhala phansi ulwazi ngezindlela ezahlukahlukene (isib. ithebula, ishadi, umdwebo, igrafu elula eyibha).
Ukulalela inkulumo emfushane bese egcwalisa ulwazi eshadini noma afake amagama emdwebeni.
Ukusebenzisa ulwazi aluthathe esithombeni noma embhalweni ukwakha ishadi, igrafu eyibha, noma ibalazwe lomqondo, noma afakele amagama emdwebeni.
Ukusebenzisa lolu lwazi oluseshadini, kwigrafu eyibha, ebalazweni lo mqondo noma esithombeni ukubhala noma ukuqedela umbhalo omfushane.
Ukugcina isichazamazwi sakhe. Ukugcina isichazamazwi sakhe asebenzise isichazamagama sezingane (lapho bengaphumelela khona, isichazamazwi solimi olulodwa noma ezimbili).
UKWAKHIWA NOKUSETSHENZISWA KOLIMI Umfundi unolwazi futhi uyakwazi ukusebenzisa imisindo, amagama kanye nohlelo lolimi olwengeziwe. L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukuyiqonda kahle imibuzo ebuziwe lapho kuxoxwa (isib. Yini ubani lo Obani Zingakanani Zingaki Ini yona)?
Ukuyiqonda kahle imisho eqondile uma kukhulunywa (isib. Ushaya inja).
Ukuyiqonda kahle inkathi yamanje neqhubekayo uma kuxoxwa isib.
Ukuyiqonda inkulumo ephoqayo (isib. Woza lapha! ungahlali phansi!).
Ukuziqonda izindlela zesenzo uma kuxoxwa isib.
Ukusiqonda isenzo esiphikisayo (isib. Bayakhala abakhali, unendaba akanandaba).
Ukuyiqonda kahle imibuzo ebuziwe naye futhi eyibuza kwabanye ngesikhathi esifanele (isib. Kwenzekani nyakenye, Kwenzekeni izolo Bewukade uye kuphi)?
Ukuziqonda kahle izinkathi njengenkathi edlule nesanda kudlula. (isib. Uhambile, usehambile, wahamba: akahambanga/akahambile, uhambe izolo: akahambanga izolo), futhi akwazi ukuzisebenzisa kahle.
Ukuziqonda izindlela zesenzo futhi azisebenzise: Uma alibazisa (Indlela encikile), uhamba ekhala (Indlela yesimo).
Ukuziqonda izichasiso (isib. omdala, omncane, eGoli, ebusuku), futhi azisebenzise.
Ukuziqonda izandiso nokusebenzisa izandiso ezithize futhi azisebenzise; (isib. kahle, njalo).
Ukukhanyisa ngezichasiso nezandiso isib. omncane kakhulu, ekuseni kakhulu.
Ukuyiqonda kahle imibuzo enhlobonhlobo ebuzwayo naye futhi eyibuza kwabanye ngesikhathi esifanele (isib. Imibuzo ngokwenzekile kuphi Nini... Ngani...)?
Ukuyiqonda kahle inkathi ezofika (isib. Lizokuna; uzofika kusasa, ngiyoze ngisebenze nami).
Ukuwaqonda kahle amagama akhombisa ukungabaza, nokungahle kwenzeke (isib. ningaphuma uma seniqedile, bangamthola uma bemfuna).
Ukukhuluma asho okudingeka kwenzeke (isib. kumele ugeze izandla zakho).
Ukuqonda ukusetshenziswa kolimi uma kulandelaniswa izinto (isib. Okulandelayo, bese).
Ukusebenzisa izandiso ngendlela efanele emshweni (isib. Ugeza emfuleni).
UKWAKHIWA NOKUSETSHENZISWA KOLIMI Umfundi unolwazi futhi uyakwazi ukusebenzisa imisindo, amagama kanye nohlelo lolimi olwengeziwe. Umphumela wesifundo 6 Usaqhubeka Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukuziqonda izabizwana zoqobo uma kuxoxwa (yena- umfana udlala ibhola). Ukubaqonda ondaweni uma kuxoxwa (isib. Sithenge uswidi esitolo/Udadewethu uhlala KwaZulu) Ukuziqonda izichasiso (isib. omuhle,) nezandiso (isib. ekuseni) Ukuqonda kahle amagama ajwayelekile aphakathi kwamagama - 500 ne - 1000 esetshenziswe ekukhulumeni ekupheleni kwebanga-1.
Ukuqonda kahle amagama ajwayelekile aphakathi kwe -1 000 ne- 1 500 esetshenziswe enkulumeni ekupheleni kwebanga -2.
Ukuqonda kahle amagama ajwayelekile aphakathi kwe- 1 500 nezi - 3 000 esetshenziswe enkulumeni ekupheleni kwebanga 3. Ekupheleni kwebanga-3. Abafundi bazofunda ezinye izifundo ngolimi olwengeziwe kufanele baphokophele ukwazi amagama ayizi-3000.
Ezingeni eleyissekelo, abafundi bathole amathuba okungeniswa olimini olwengeziwe. Bazokwazi ukuqonda amagama amaningi nezakhiwo , noma bengakawafundiswa ngqo. Kufanele babe sebethuthukile ekuzethembeni, ekujabuleni nasekukhulumeni ngokukhululeka bexhumana ngolimi lwabo olwengeziwe.
Ukuqaphelisisa amagama nezakhiwo zohlelo abazijwayele besesezingeni eliyisisekelo.
Ukufunisisa indlela ulimi olwengeziwe olusebenza ngayo baphinde balusebenzise kalula.
Ukusebenzisa lolu lwazi oluthuthukayo ukuhlola ukusebenzisa kwabo ulimi, ikakhulukazi uma bebhala.
Khumbula: ulimi lutholakala kancane kancane. Noma ngabe abafundi banganikezwa ulwazimagama nohlelo ngokucophelela, ukusetshenziswa kwamagama nezakhiwo ngemfanelo kuzothatha isikhathi eside. Akudingekile ukuba abafundi balungise isakhiwo esisodwa ngemfanelo ngaphambi kokudlulela kwesinye. Bazobe beloku bewenza amaphutha, loku kuyingxenye yemvelo yokufunda ulimi olwengeziwe. Kodwa ukuzwisisa kwabo lolu limi lwabo olwengeziwe kuzoya ngokuya kuthuthuka njengoba lusebenza futhi baye ngokuya bezosondela ekulusebenziseni ngemfanelo.
Ezingeni eliyisisekelo, abafundi kufanele babe ngabafundi abazethembayo olimini lokuqala nasolimini olwengeziwe. Kumele babe sebevezelwe iimibhalo eyahlukahlukene yezingane . Emabangeni lesi- 4 kuya kwelesi- 6, bazosebenzisa lesi sisekelo ukuba ngababhali abazethembayo.
Njengokufunda ukukhuluma ulimi olwengeziwe, indlela yokufunda ukufunda nokubhala ihamba kancane kancane. Izingane zifunda ngokuzama ukwenza izinto -ngokuzama nangokwenza amaphutha. Badinga ukunikezwa izimpendulo zokulungiswa komsebenzi abawenzile nokugqugquzelwa ukubasiza ukuba bafunde. Khumbula: Nanoma imiphumela yokufunda ngaminye inekhono elehlukile ebhekene nalo ngqo, kumele njalo uhlanganise la makhono kuhlelo lokufunda.
Ezingeni eliphakathi abafundi kumele bagqugquzelwe ukuxhumana ngolimi lwabo olwengeziwe lapho bekwazi khona esikhathini sekilasi esibekelwe lesi sifundo. Lokhu kusemqoka ngoba kumele bathole ukuvezwa, benzelane bavumelane ngencazelo ngolimi lwabo olwengeziwe ukuze balwazi. Kodwa, kuzokuba nesikhathi lapho kuzomele ukuba bathekele ulwazi olimini lwabo lokuqala. Isibonelo, kuzodingeka ukuthi basuke kolunye ulimi baye kolunye uma bexoxa izindaba ezinzima eziphathelene nokuhlalisana kwabantu nemithetho yokuziphatha endabeni, noma uma beqhathanisa uhlelo lolimi lwabo lokuqala nelolimi olwengeziwe isib. izan-diso esiZulwini ezehlukayo emagameni asho indawo esiNgisini nasesiBhunwini.
Umfundi uzokwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa aphendule ngendlela efanele nangokucophelela ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Abafundi kumele balalele okuningi kolimi olwengeziwe olubekwe ephinjeni eliphezulu ezingeni elifanele. Loku kuyisisekelo sokuthuthukiswa kwawo wonke amanye amakhono olimi.
Umfundi uzokwazi ukuxoxisana ngokuzethemba nangendlela efanele ekusebenziseni ulimi ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Abafundi bazothola ukuzethemba ekukhulumeni ngolimi olwengeziwe ngezindlela ezilula.. Bazoxhumana bahlanganise imingcele yamasiko nolimi. Kumele bafunde besebenzisa ulwazi lwempilo ukuthi ukuba limininingi kuguqula isimo somuntu kanye nahlalisana nabo.
Umfundi uzokwazi ukufunda nokubukela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele ngokuhlaziya izinzwa, ezamasiko kanye nobugugu kuziqephu.
Ukufunda kusemqoka ekuthuthukiseni ulimi, nasekuzithokoziseni nasekufundeni ngomhlaba. Kuleli zinga, abafundi bayazifundela ukukhulisa ulwazi labo. Baphinde basebenzise ukufunda uma befuna ukuthola ulwazi kokubhaliwe. Ukufunda -ke kuyisisekelo sokubhala.
Umfundi uzokwazi ukubhala izinhlobo zeziqephu ezahlukahlukene eziyiqiniso necatshangwayo ngezinjongo.
Ukubhala kuncikene kakhulu nokufunda kanti futhi kuyisikhali esisemqoka ekufundeni okuxhumanisa uhlelo lwezifundo. Kusemqoka futhi kukhulisa umfundi ngokwakhe.
Umfundi ukwazi ukusebenzisa ulimi ukucabanga nokucabangisisa nasekufinyeleleni, ekwenzeni nasekusebenziseni ukwazi ekufundeni.
Abafundi bazozwisisa amagama anzima ngokweqile, bazofunda namakhono namasu okucabanga nokufinyelela olwazini kwezinye izinkundla zezifundo zabo.
Umfundi ukwazi ukusebenzisa imisindo, amagama kanye nohlelo lolimi ukwakha nokuhumusha iziqephu.
Uhlelo nohlelomagama yikona okuyisisekelo sokwazi ulimi. Ulwazi lohlelo nohlelomagama kuyisiqalo sokukwazi ukufunda kahle. Uhlelo nohlelomagama kumele kufundiswe ngaphakathi kwengqikithi, kuphinde kuhlanganiswe nokufunda, nokubhala, nokulalela, nokukhuluma.
Amabalazwe alula nohlelo lokwakha okuthile.
UKULALELA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Umfundi uyakwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa aphendule ngendlela Ukuzwisisa izindaba (ezitshelwe noma ezifundelwe efanele nangokuhlolisisa ezimweni abafundi): eziningi ezahlukahlukene.
Ukubonela phambili okulandelayo okuzokwenzeka.
Ukuphendula yena uqobo lwakhe.
Ukuxoxa izindaba eziphathelene nokuziphatha nokuhlalisana nabanye isib.
Ukuphinda baxoxe indaba ngokulandelana kwezigameko.
Ukufingqa indaba besekelwa nguthisha.
Ukuphendula ngokwakhe imiyalo (isib. ungayenza kanjani into ethile).
Ukulalela izinkombandlela ezilula ezithulwa ngomlomo alandela indlela noma indawo phezu kwebalazwe elilula noma uhlelo lokwakha.
Ukugcwalisa izikhala ngamagama afanele emdwebeni.
Ukuphendula yena uqobo lwakhe.
Ukubhala phansi ulwazi olufanele (isib. ngokufakela amagama emdwebeni olula.).
Ukuxoxa izindaba eziphathelene nokuziphatha nokuhlalisana nabanye nezindaba ezibucayi isib. Kuyafaneleka yini okufuna ukufundiswa yindaba kuzo zonke izimo?
Ukuphinde axoxe indaba.
Ukufingqa indaba besekelwa.
Ukuzwisisa imiyalo yomlomo elandelayo baphendule bona siqu sabo. (isib. ukulandela imiyalo yomsebenzi waseklasini).
Ukuzwisisa izinkombandlela ezithulwa ngomlomo ngokulandela indlela noma ukuthola indawo phezu kwebalazwe noma uhlelo lokwakha.
Ukuphendula imibuzo esobala.
Ukubhala phansi ulwazi olufanele isib.
Ukuqhathanisa indaba nempilo yakhe yangempela.
Ukuxoxa izindaba eziphathelene nokuziphatha nokuhlalisana nabanye nezindaba ezibucayi isib. Iqhawe lingumlingiswa onjani Uziphatha /uyidlala kanjani indawo yakhe Uvezwe angaphila empilweni yangempela noma ngendlela yokukholelwa kokungasekelwe?
Ukuphinde axoxe indaba.
Ukuzwisisa imiyalo yomlomo elandelayo baphendule bona siqu sabo. (isib. ukulandela imiyalo yohlelo lokufuna lwesayensi).
UKULALELA Umfundi uyakwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa aphendule ngendlela efanele nangokuhlolisisa ezimweni ezinin-gi ezahlukahlukene.
Ukugqugquzela imizamo yabanye ukukhuluma ulimi olwengeziwe.
Ukugcwalisa izikhala ngamagama afanele emdwebeni.
Ukubhala ulwazi olufanele isib.
Ukuphinde axoxe izehlakalo ezifanayongokwakhe esekwa abathize.
Ukubalalela agqugquzela imizamo yaboekukhulumeni ulimi olwengeziwe.
Ukugqugquzela amanye amaqembu ukusekela abafunda nabo.
Ukufakela amagama emdwebeni.
Ukubhala phansi ulwazi olufanele isib.
Ukuphinde axoxe izehlakalo ezifanayo ngokwakhe.
Ukunikeza abanye abafundi ithuba lokukhuluma.
Ukubalalela agqugquzela imizamo yaboekukhulumeni ulimi olwengeziwe.
Ukugqugquzela amanye amaqembu ukusekela abafunda nabo.
Ukunikeza izimpendulo ezimfushane zemibuzo.
Ukubamba iqhaza ezingxoxweni ezimfushane ngezihloko ezijwayelekile.
Ukulingisa izimo ezithile abazijwayele (isib. Ukulayela).
Ukukhombisa ukuqikekela ukuhlukana kwenqubo yesiko nokuhlalisana kwabantu (isib. Ukwethula kanjani ukuhlonipha olimini olwengeziwe).
Ukuguquka usuka kwelinye ulimi uya kwelinye, lapho kufanele khona (isib. ukubingelela umuntu ongamazi ongakhulumi ulimi lwakho).
Ukubuza nokuphendula imibuzo.
Ukwakha nokubamba iqhaza kunkulumo mpendulwano eyakhiwe.
Ukubeka imibono nokunika izizathu zayo.
Ukuneka imizwa yabo.
Ukulingisa izimo ezithile abazijwayele besebenzisa ulimi nezimo zomzimba. (isib. Ukulayela).
Ukukhombisa ukuqikekela umehluko phakathi kwenqubo yosiko nokuhlalisana kwabantu isib. ukuzwisisa umehluko phakathi kokubonisa inhlonipho olimini lokuqala kanye nolwengeziwe.
Ukuguquka usuka kolunye ulimi uya kolunye, lapho kufanele khona (isib. ukufaka umuntu ongamazi eqembini ongakhulumi ulimi lwakho).
Ukubuza nokuphendula imibuzo.
Ukukwazi ukugcina isimo engxoxweniephathelene nesihloko esijwayelekile.
Ukubeka umbono anikeze nezizathu.
Ukulingisa izimo ezithile abazijwayele besebenzisa ulimi nezindlela zokunyakazisa umzimba.
Ukuguqula ulimi usuke kolunye uye kolunye, lapho kufanele khona (isib. ukubonisa ukuhlonipha ulimi lomunye umuntu).
Ukukhumbula nokuchaza ngokulandelana izintonefanele ezimweni eziningi ezenzeka besebenzisa izihlanganiso isib.ezahlukahlukene. okokuqala, okulandelayo, futhi, bese.
Ukuchaza abantu nezinto nezindlela ezilula zokwenzeka izinto.
Ukuxoxa indaba elula.
Ukwakha nokudlala umdlalo obhaliwe olula.
Ukulingisa izigqi ezimfushane ezijwayelekile, izinkondlo noma amaculo.
Ukudlala umdlalo ophathelene nolimi.
Ukwenqaba ukubizwa yinoma ngaliphi igama (isib. Amagama ayizici, abandlulula ngobuhlanga, nakhombisa ukuzonda abezizwe).
Ukuphinda axoxe ngokulandelana kwezinto ezenzeka besebenzisa izihlanganiso.
Ukunikeza imiyalo elandelanayo.
Ukuchaza indlela yokwenza izinto.
Ukukhuluma ngesihloko esijwayelekile esilungiselelwe. isib.
Ukulingisa inkondlo, amaculo, nemidlalo elula.
Ukudlala imidlalo ephathelene nolimi.
Ukucabangela nokuchaza izinto ezinokwenzeka (isib. yini angakwenza nge -R100).
Ukuzwisisa ukuthi umbiza uthini/ukhuluma naye kanjani umuntu othile.
Ukusitshela ngobudlelwano bakhe naloyo muntu. isib.
Ukusebenzisa ukuteketisa ezimweni okungezona isib.
Ukuphinde axoxe izehlakalo ezilandelanayo esebenzisa izihlanganiso.
Ukunikeza imiyalo elandelanayo.
Ukuchaza indlela yokwenzeka izinto.
Ukuchaza inhloso yento ethile (isib. ingxenye yesikhali-isetshenziselwani).
Ukukhuluma ngendaba elungiselelweisib.
Ukwenza ukuhlolwa kwekilasi (isib. ukuxoxisana nabafunda naye namarekhodi okuphendula abhalwe phezu kweshadi noma igrafu).
Ukulingisa izinkondlo, amaculo, nemidlalo elula.
Ukwakha umdlalo ophathelene nolimi.
Ukucabangela nokuchaza okungenzeka.
Ukuqala ukubheka ngokuqophelela izindlela zokunikeza abantu amagama (indlela izigqila nabasebenzi babenikezwa amagama ngabaqashi/nabanikazi bendawo: abafazi bathatha izibongo zabayeni, omakoti abasha banikezwa amagama yimindeni yalapho bendele khona ukubiza abezizwe "amakwerekwere").
UKUFUNDA NOKUBUKELA Sazi loku uma umfundi ekwazi: Umfundi uyakwazi ukufunda abuke ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele Ukuqonda ngendlela elula izimpawu ezithize ngokuhlolisisa amasiko nalokho zezindaba: okwaziswayo okuthinta imizwa.
Isihloko isib. ukukhetha isihloko esingcono kwezinikeziwe, anikeze nezizathu.
Ukubona ukuthi abalingiswa nezakhiwo bakhiwa ukubonisa elinye icala /umbono womhlaba. isib. ukuthi abafana namantombazane babamba liphi iqhaza endabeni Banezinkolelo ezithile ezingasekelwe noma abafana namantombazane banezinto ezifanayo?
Ukubona iqhaza elidlalwa izithombe ekwakheni encazelo (isib. Abafana namantombazane bavezwe bangabantu abanjani esithombeni).
Izindlela ezahlukahlukene ulimi elwethula ngayo imisindo (isib. gudlu-gudlu, gadla -gadla-njengesitimela).
Isihloko, isizinda kanye nabalingiswa isib.
isib.ukuhlobanisa iziphawulo nabalingiswa ukusho ukuthi yini izinto zenzeka ngendlela endabeni. ezenzeka ngayo.
Umyalezo wendaba lapho kufanelekile.
Ukubona ukuthi abalingiswa nezakhiwo imizwa bakhulume ngezizathu zezenzo zabo.
Ukubona nokuxoxa ngezindaba eziphathelene womhlaba. isib. ukuthi abafana nokuhlalisana nabanye nokuziphatha isib.
namantombazane babamba liphi iqhaza kungabe indaba ifanele/iyimfanelo.
Ukubona ukuthi abalingiswa nezakhiwo bathulwe baveza ukwehluka kwemibono bakhiwe kanjani ukwethula umbono othile engasekelwe noma empeleni babonisa womhlaba isib.
Ukubona iqhaza elibanjwa izithombe zokubona ethulwa kanjani?
Ukwethula izindlela ezehlukile zokuveza ekwakheni incazelo isib. Abantu abadala abalingiswa nezenzo zabo.
nabancane bavezwe bangabantu abanjani esithombeni.
isib. Lona muhle, lona mubi.
Ukuqhathanisa isib. Lona muhle, lona mubi.
Ukukhuluma ngento okungathi ngumuntu isib.
Amagama angasetshenziswa ukuchaza lezi zimpawu -ifanamsindo, ifanankamisa.
UKUFUNDA NOKUBUKELA Ukufundela ulwazi.
Ukufunda nokulandela uhlelo lwesikhathi.
Ukufingqa isigaba besekwa nguthisha (Isib. ukugcwalisa amagama angekho kusigaba esifingqiwe).
Ukufunda imibhalo ezixhumene neminye imikhakha yezifundo.
Ukuzwisisa ukuhlelwa nokwakhiwa kwephosta nesaziso somphakathi.
Ukulandela imiyalo, izinhla zokupheka, nezinhlelo zokwakha isib. ukuzama ukuthola amabalazwe kanye nezinhlelo zokwakha.
Ukufunda alandele iziqeshana eziyindlela nezinhlelo zethelevishini zolwazi oluthile yokwenza isib.
Ukufingqa isigaba -ukubonisa iphuzu lwenjulalwazi elisemqoka kanye nomusho oyisihloko.
Ukufunda uhlelo lwesikhathi nohlelo zokufunda zakwezinye Imikhakha yezifundo lukamabonakude lolwazi oluolukhethiwe.
Ukufingqa isigaba esekwa nguthisha Isib.
ukubeka imisho enikeziwe ukufingqa.
Ukufunda imibhalo ezixhumene neminye imibhalo zezifundo isib. izincwadi zokufunda Ukufunda nokuphendula iziqephu eziphathelene zakwezinye Imikhakha yezifundo nokuhlalisana kwabantu (isib. izincwadi).
Ukufunda nokuphendula iziqephu eziphathelene Ukubonisa izindlela zokuthula indaba nokuhlalisana kwabantu isib. izimemo.. eziphathelene nabantu okubhekiswe kubo. isib.
okusemthethweni kuqhathaniswa nokungekho emthethweni.
noma iphephabhuku labantu abasha.
Injulalwazi noma abantu abadumile ukuthuthukisa umkhiqizo.
Ukuzwisisa ukuhlelwa nokwakhiwa kwephephabhuku akuqhathanise nephephandaba.
UKUFUNDA NOKUBUKELA Ukufundela ukuzijabulisa nokuthola ulwazi.
Ukufunda izindaba eziningi ezineqiniso athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele nezokuziqambela, ezisezingeni elifanele, ngokuhlolisisa amasiko nalokho nezisebenzisa izinga lolimi olufanele. okwaziswayo okuthinta imizwa.
Ukuhlaziya izincwadi, emibikweni yokuhluza izincwadi.
Abafundi abazosebenzisa ulimi olwengeziwe ukufunda ezinye IziNkundla zeziFundo, kumele bazimisele ukufinyelela emagameni aku - 2 500.
Ukufunda izindaba eziningi ezineqinisonezisunguliwe, ezisezingeni elifanele, nezisebenzisa izinga lolimi olufanele.
Ukuhlaziya izincwadi, emibikweni wokuhluza izincwadi.
Ukukhombisa ulwazimagama lokufunda amagama ajwayelekile aphakathi kwe - 1 000 kuya ku - 3 500. Abafundi abazosebenzisa ulimi olwengeziwe ukufunda ezinye Imikhkakha yezifundo, kumele bazimisele ukufinyelela emagameni aku - 3 500.
Ukufunda izindaba eziningi ezineqiniso nezokuzisungulela, ezisezingeni elifanele, nezisebenzisa izinga lolimi olufanele.
Ukufunda izinhlobo ezintsha zemibhaloisib.
Ukuhlaziya izincwadi, emibikweni wokuhluza izincwadi.
Ukusebenzisa ikhasi lokuqukethwe nenkomba ukuthola ulwazi.
Abafundi abazosebenzisa ulimi olwengeziwe ukufunda ezinye Imikhakha yezifundo, kumele bazimisele ukufinyelela emagameni aku 5000.
Ukubhala izinhlu ezinezihloko.
Ukubhala baphinde baxoxe ngezehlakalo.
Ukubeka imibono yabo ngokubhala isib.
Ukusetshenziswa 'kohlaka' nesakhiwo ukubhala ukubukezwa kwencwadi.
Ukubhala umlayezo omfushane noma inoti elula.
Ukubhala izinhlu zemiyalo elandelanayo.
Ukubhala incazelo emfushane ngomuntu, into, noma indlela elula yokwenza okuthile.
Ukubeka imibono yabo ngokubhala banikeze nezizathu isib. Ukusho ukuthi yini incwadi iheha noma yenze oyifundayo angayithakaseli.
Ukubhala ukubukezwa kwencwadi.
Ukubhala umlayezo omfushane noma iphosikhadi.
Ukubhala incazelo emfushane ngomuntu, into noma indlela elula yokwenza okuthile.
Ukusebenzisa 'uhlaka' noma isakhiwo, ukubhala isaziso esilula isib.
Ukubeka imibono yabo ngokubhala banikeze nezizathu (isib. Ukusho ukuthi yini inkondlo ingcono kunenye).
Ukubhala ukubukezwa kwencwadi.
Ukubhala incwadi yobungane elula.
Ukubona umehluko okhona phakathi kwendlela yokubhala esemthethweni nengekho emthethweni. (isib. ukukhetha amagama).
Ukubonisa umehluko phakathi kwenkulumo nokubhala.
Ukubhalela ukuveza ubuntu isib.
Ukusebenzisa amasu athile okubhala ngokuzakhela:ezahlukahlukene zemibhalo eziyiqiniso Amagama alingisa imisindo yezinto. isib.nesuselwe ekhanda ngezinhloso eziningi igogogo gogogo ezahlukahlukene.
Ukuphinda isakhiwo esisodwa ukwakha isigqi senkondlo nohlelo oluthile isib.
Ukubhala indaba elula enokusekelwa okwakhiwe.
Ukwakha iphosta elula noma isaziso.
Ukusebenzisa amasu athile okubhala nenkulumo mpendulwano. isib.
Amagama alingisa imisindo yezinto.
Amagama aqala ngomsindo owodwa.inkulumo mpendulwano endabeni.
Ukuphinda isakhiwo esisodwa ukwakhaisigqi senkondlo nohlelo oluthile.
Ukubhala indaba elula enokusekelwa okwakhiwe.
Ukwakha iphosta elula kanye/noma isaziso.
Ukwakha iphosta elula, isikhangiso esifushane kanye nephepha lemibuzo elilula.
Ukubhala umbiko wephephandaba olula.
Umfundi uyakwazi ukubhala izinhlobo nokusetshenziswa kolimi.
ezahlukahlukene zemibhalo eziyiqiniso nesuselwe ekhanda ngezinhloso eziningi ezahlukahlukene.
Ukubhala isigaba esekelwa isakhiwo noma uhlaka.
Ukuthola impendulo yokulungiswa komsebenzi evela kuthisha nafunda nabo.
Ukuphinda abhale emva kokuthola impendulo yomsebenzi.
Ukuqala ukuzwisisa umehluko ekubhaleni ngezindlela ezingefani (isib. indlela yokukhuluma nengahleliwe noma yokubhala noma ehleliwe).
Ukuqala ukusebenzisa izimpawu zokubhala/-iziphumuzi (isib. okhulunywayo).
Ukubhala izinhlaka ezingahleliwe, azifunde ngokuhlaziya, athole izimpendulo zokulungiswa komsebenzi, okuvela kuthisha nafunda nabo, aphinde abhale.
Ulwazi lwesakhiwo isib.
UKUCABANGA NOKUCABANGISISA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Umfundi ukwazi ukusebenzisa ulimiukucabanga nokucabangisisa Ukusebenzisa ulimi kulo lonke uhlelo lwezimfundo.
Ukuchaza amanye amagama asetshenziswa avela nasekusebenziseni ukwazi ekufundeni. Imikhakha yezifundo. (Isib.ukondla umzimba enkundleni ephathelene nezempilo).
Uyazi ukwazi nokusebenzisa ulwazimagama oluvela kwezinye izinkundla.
Ukuzwisisa nokukhipha iziqephu ezivela kwezinye imikhakha yezifundo: (isib. ukulandelana kwezigameko ngezinkathi).
Ukusebenzisa ulimi kulo lonke uhlelo Ukusebenzisa ulimi kulo lonke uhlelo lwezimfundo: lwezimfundo.
Ukuchaza amanye amagama asetshenziswa avela Imikhakha yezifundo. Isib.
Ukuchaza amanye amagama asetshenziswa kusayensi ephathelene nezokuhlalisana avela Imikhakha yezifundo. Isib.ohweba kwabantu. ngezimali.
Ukuthola ulwazi kumibhalo esetshenziswe oluvela kwezinye Imikhakha yezifundo ezilimini kanye nezinye Iimikhakha yezifundo.
Ukuzwisisa nokukhipha iziqephu ezivela kuBuchwepheshe noma okuphathelene kwezinye imikhakha yezifundo: isib.
Ukufunda nokulandela imiyalo elula yokulinga ebhala imiphumela esekwa nguthisha.
Ukulandelanisa izinto ngokophawu oluthize. Isib.
Ukuhlunga izinto ngononina (isib.: izinhlobo zezithuthi) ngokophawu oluthize (isib. injongo yazo, nokusebenziswa amandla azo).
Ukwethula imbangela nomphumela.
Ukwethula umbono ohambisana nesizathu sawo.
Ukuxoxisana ngamaphuzu amahle namabi besekwa (Isib. Ukuhamba ngetekisi).
Ukubhala izincazelo ezilula banikeze nezibonelo (isib.: ukuqondanisa umqondo nencazelo yawo nesibonelo sakhona).
Ukuchaza inqubo esobala ngomlomo, besizwa bayichaze ngokubhala.
Ukuqamba, adwebe, afake/anamathisele amagama amabalazwe nezinhlaka zokwakha, amashadi, amagrafu, nemidwebo.
Ukuphendula imibuzo, baqale nokubuza imibuzo elukhuni. (Isib.: Kungani kwenzeke kanje, wena ungenzani)?
Ukwakha imibuzo ngesiqephu sokubhaliwe.
Ukulandelanisa izinto ngokophawu oluthize. (Isib.: Ukulandelana kwamazinga endlela yokwenza).
Ukuhlukanisa ingxenye kokuphelele.
Ukwethula imbangela nomphumela.
Ukwethula imibono ehambisana nezizathu zayo.
Ukuxoxisana ngamaphuzu amahle namabi.
Ukubhala ngamaphuzu okuhle nokubi esekwa isib.
Ukubhala izincazelo ezilula anikeze nezibonelo.
Ukuchaza inqubo esobala ngomlomo, esizwa ayichaze ngokubhala.
Ukuqamba, adwebe, afake/anamathisele amagama amabalazwe nezinhlaka zokwakha, amashadi, amagrafu, nemidwebo.
Ukuphendula nokubuza imibuzo elukhuni. Isib.: Ungacabanga enye indlela yokuchaza loku.
Ukulandelanisa izinto ngokophawu oluthize.
Ukuhlunga izinto ngezimpawu zazo ukuze zihlelwe.
Ukuhlukanisa ingxenye kokuphelele.
Ukwethula imbangela nomphumela.
Ukuxoxisana ngamaphuzu amahle namabi nokubhala ngawo.
Ukuhlolisisa, bakhethe nezinqumo, banikeze izizathu zaloko.
Ukubhala izincazelo ezilula banikeze nezibonelo.
Ukuchaza inqubo esobala ngomlomo, esizwa ayichaze ngokubhala.
Ukuqamba, adwebe, afake/anamathisele amagama amabalazwe nezinhlaka zokwakha, amashadi , amagrafu, nemidwebo.
Umfundi ukwazi ukusebenzisa ulimi kuye kolunye. (isib. ishadi libe isiqephu).
Ukulalela inkulumo emfushane esebeqopha ulwazi nasekufinyeleleni, ekwenzeni aluthole kulenkulumo eshadini, noma afakele nasekusebenziseni ukwazi ekufundeni. amagama emdwebeni.
Ukusebenzisa ulwazi esiqephini esibhaliwe bese bakha igrafu, noma ishadi, noma afake amagama emdwebeni.
Ukulalela inkulumo emfushane ese eqopha ulwazi aluthole kulenkulumo eshadini, noma bafakele amagama emdwebeni.
ulwazi embhalweni obukwayo noma esibhaliwe ese akha igrafu, noma ishadi, nomabafake amagama emdwebeni.
Ukulalela inkulumo emfushane ese ebhala phansi ulwazi abaluthole kulenkulumo eshadini, noma bafakele amagama emdwebeni.
Ukusebenzisa ulwazi embhalweni obukwayo noma esibhaliwe ese akha igrafu, noma ishadi, noma afake amagama emdwebeni.
Ukwakha ibalazwe lemiqondo eqanjiweyokufingqwa kombhalo omfushane.
Yini unga  imibhalo yolimi olwengeziwe?
Ngabe ucabanga ukuthini?
Ukusebenzisa izinkathi zesenzo ezethulwe ezingeni eliyisisekelo, ukuze axhumane nabanye abantu ngomlomo noma ngokubhala.
Inkathi yamanje: isib. Uhamba kusasa.
Inkathi yamanje eqhubekayo: (isib. Ngiyahamba).
Inkathi ezofika/eyofika: Uzohamba kusasa. /uyohamba kusasa.
Ngabe ucabanga ukuthini?
Yini okuthile kungenzeki...
Ukusebenzisa izinkathi zesenzo, ukuzebaxhumane Ukusebenzisa izinkathi zesenzo , ukuze axhumane nabanye abantu ngomlomo noma ngokubhala: nabanye abantu ngomlomo noma ngokubhala.
Ukusebenzisa inkulumo eyethuliwe nenkathi noma ngokubhala. yamanje kanye nenkathi edlule.
Ukusebenzisa inkathi eqhubekayo isib. esadla, umfana ukhahlela ibhola esedla.
yamanje. isib. UZanele uthi uyagula.
Ukuthuthukisa ukusetshenziswa ezayo. (isib. UZanele wathi uyagula). kwezihlanganiso (isib. noma, futhi, ngoba).
Ukusebenzisa amagama aqhathanisayo. isib nomphumela ukukhuluma ngomlomo Muhle njengelanga liphuma.
Ukusebenzisa inkulumo eyethuliwe ngomlomo umatikuletsheni uma nje ufunda. nangokubhala.
Ukusebenzisa indlela ebonisa ukwenza ukuxoxa ngomlomo nangokubhala isib. nomphumela ukukhuluma ngomlomo indawo phezu kwetafula, ngaphansi kombhede) nangokubhala. (isib.
Ukusebenzisa izabizwana ukuxoxa ngomlomo umatikuletsheni uma nje ufunda.
Ukusebenzisa ezinye zeziphawulo ukuxoxa ngomlomo nangokubhala isib, eziyizibanjalo ekuqhathaniseni: isib.
kunami, mncane kunawe.
Umfundi unolwazi futhi uyakwazi ukusebenzisa imisindo, amagama kanye nohlelo lolimi ukuziqambela nokuhumusha imibhalo yolimi olwengeziwe.
Indlela yamandla -Ngingafika uma ngithola imali.
Indlela yamandla ukuphika -Ngingelinde lokho, ngizozibonela.
Indlela eyamile-Kumele ngihambe.
Indlela yesimo, -ekhala.
Indlela esabizo-ukuhamba ngiyakuzonda.
UThemba usebenza kahle eGoli.
Ukuzwisisa nokusetshenziswa kwamabizo asebunyeni noma ebuningini.
Amabizo ajwayelekile isib.
Amabizo angenabo ubunye isib.
Ukuzwisisa isakhiwo somusho olula.
Umusho ombaxa owakhiwe ngezihlanganiso 'noma'.
Ukuzwisisa isakhiwo somusho esilula.
Ukuzwisisa ukwakhiwa komusho olula.
Ukuhlaziya umusho oqondile(isib. Ingane idla ukudla).
Ukuzwisisa ulwazi magama ajwayelekile olusuka emagameni ayizinkulungwane ezi-3000 kuya kwezi - 4 500 lamagama kumele bawazi uma sebephothula ibanga lesi -5. Abafundi bazokufunda ezinye Izinkundla zeziFundo ngolimi olwengeziwe abaphokophele ukwazi amagama ayi- 4 500.
Ukuzwisisa isakhiwo somusho onzima.
Ukusebenzisa imishwana echazayo (isib Umfana engimthandayo ufike izolo).
Ukusebenzisa indlela yokushiya izikhala ukuthi ofundayo aqedele (Isib. Ingane engenabazali).
Ukubonisa amagama ahambisanayo.
Amagama aphinyiswa ngokufana kodwa anomqondo owehlukile (isib. ithanga, inyanga).
Amagama adidanayo (isib. iphisi, impisi).
Ukuzwisisa ulwazi magama ajwayelekile olusuka emagameni ayi- 4000 kuya kwezi - 5 500 lamagama kumele bawazi uma sebephothula ibanga lesi -6.
KOLIMI Ukwakha ulwazi magama lwakhe:.
Ukubonisa amagama amqondofana (isib. Ukukhala, ukusebenzisa imisindo, amagama kanye ukulila).
Ukubonisa amagama anomqondo ophikisanayo.imibhalo yolimi olwengeziwe. isib.
Ukuqonda ulwazi magama ajwayelekile olusuka emagameni ayizinkulungwane ezi- 2000 kuya kwezi - 3 500, lamagama kumele bawazi uma sebephothula ibanga lesi -4.
Emabangeni 7 - 9 abafundi balungiselela ukuqhubeka nemfundo nokuqeqeshwa, ukubhekana nempilo kanye nokusebenza lapho sebekhulile. Ngakho-ke kumele babe yizingcweti ezisezingeni eliphezulu ekulaleleni, ekukhulumeni, ekufundeni okubhaliwe, ekubhaleni nasekucabangeni. Imiphumela Zokufunda ulimi kanye nezindlela zokuhlola kugcizelela amakhono adingeka empilweni kanye namakhono okufunda.
Ukwenza inkulumo mpikiswano ngezindaba ezisemqoka, kufakelwa amalungelo esintu nezindaba eziphathelene nemvelo noma indawo.
Ukwaziswa ngamathuba emisebenzi namathuba okuqhubeka nemfundo.
Ukwaziswa ngamalungelo abo nezibopho zabo njengezakhamuzi zomphakathi obuswa yintando yeningi noxube izinhlanga eziningi.
Abafundi bayofunda babhale iziqephu ezahlukehlukene ezithe ukushuba kunezamabanga angaphambili, bengasasizwa kakhulu. Lezi ziqephu zizofaka nalezo ezihlobene nezinye Imikhakha yezifundo. (isib. injulalwazi yezokuhlalisana nabantu neyemvelo).
Ukusuka emishweni nakuziqephu ezethula indlela yokufinyelela ekubhaleni umbiko ophelele wezenjulalwazi.
Ukusuka ekubhaleni indaba emfushane ngempilo yakhe ukufinyelela ekubhaleni incwadi yomlando wempilo yakhe yamakhasi amaningana.
Abafundi bayofunda babhale iziqephu ezinezithombe, imidwebo nokokwenza kwezibalo (isib. izithombe, imidwebo, nesitatestiksi) Bazothuthukisa ubumpetha ekwakheni nasekubekeni isakhiwo ngendlela efanele.
Amakhono okufunda abhekene nempilo ende yokufunda.
Abafundi bayothuthukisa amakhono okufunda adingekayo ekufundeni okubhekene nempilo ende.
Ukufunda ngezindlela ezahlukahlukene befundela izinjongo ezahlukahlukene.
Ukulungisa isivinini sabo sokufunda.
Ukufunda ngokuhambisa amehlo nokubheka izigaba ezisemqoka embhalweni.
Ukuthatha indlela ehlaziya ngokuphelele imibhalo nolwazi.
Ebangeni 7, 8 ne 9, abafundi bazoqala ukufunda izincwadi abaziqokelwe kulowo nyaka. Izifundakazi yizona ezizonikeza izihloko zalezi zincwadi oziqokelwe lo nyaka.
Umfundi uzokwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa aphendule ngendlela efanele nangokucophelela ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Olimini olwengeziwe, ukulalela kuwumthombo osemqoka wolwazi lolimi olusha. isib.
Umfundi uzokwazi ukuxoxisana ngokuzethemba nangendlela efanele ekusebenziseni ulimi ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Ukufunda ukukhuluma ulimi olwengeziwe ngokuzethemba nangokuhlakanipha kuyinselele, nabafundi badinga amathuba amaningi, ukwesekwa nokugqugquzelwa ukufinyelela kuloku.
Umfundi uzokwazi ukufunda nokubukela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele ngokuhlaziya izinzwa, ezamasiko kanye nobugugu bempilo kuziqephu.
Ukufunda kuyadingeka ukuthuthukisa ulimi, ukuzijabulisa, ukukhula nokufunda ngomhlaba. Ukufunda futhi kuyisisekelo sokubhala.
Umfundi uzokwazi ukubhala izinhlobo zeziqephu ezahlukahlukene eziyiqiniso nezicatshangwayo ngezinjongo eziningi ezahlukahlukene.
Ukubhala kuxhumene kakhulu nokufunda futhi yikona okusetshenziswayo ekucabangeni nasekufundeni ukuhlanganisa uhlelo lwezifundo. Kuyadingeka ekuqhubeni imfundo nasekwakheni izakhamizi ezinempumelelo.
Umfundi ukwazi ukusebenzisa ulimi ukucabanga nokucabangisisa nasekufinyeleleni, ekwenzeni nasekusebenziseni ukwazi ekufundeni.
Abafundi bayoqonda amagama anzima, ukuthuthukisa amakhono okucabanga ngokujulile bafunde amanye amasu okufinyelela ulwazi kwezinye IziNkundla zeziFundo. Loku kuzonceda ukuvula amathuba empilo yonke yokufunda.
Umfundi uzokwazi ukusebenzisa imisindo, nohlelomagama kanye nohlelo lolimi ukuqamba nokuhumusha iziqephu.
Ulwazi oluphelele lohlelo nolwazimagama lubalulekile ekufundeni okubhaliwe, ekubhaleni nasekukhulumeni. Uhlelo lolimi nolwazimagama kufanele lufundiswe luhambisane nokuqukethwe futhi ludidiyelwe kumakhono okubhala, ukufunda, ukulalela nokukhuluma.
Uhlelo lwesikhathi nezinhlelo isib.
Uhlelo lwesikhathi nezinhlelo isib.
Ukuziphendulela nangokucophelela, nokubuza nokuphendula imibuzo.
Ukuhlaziya ukuxoxwa kwendaba eyenzeka bukhoma nokunikeza umphumela.
Ukubona umbono isib. ukubheka izigameko zezehlakalo ezivamile.
Ukuthatha amanothi alula (isib. ukuqeda amanothi onikezwe wona, ukwenza uhlu lwamaphuzu).
Ukusebenzisa ulwazi ukuqedela ithebula/ishadi, noma ukufaka amagama emdwebeni.
Ukuphendula kumibono nokuphatha imibono yabanye ngenhlonipho.
Ukubiza imibono kwabanye nokuphendula kumibuzo yabo.
Ukuphikisa ngokuphansi futhi kungaphazanyiswa abanye.
Ukuziphendulela nangokucophelela, nokubuza nokuphendula imibuzo.
Ukuhlaziya isu lokuxoxwa kwendaba eyenzeka bukhoma nokunikeza umphumela.
Ukuqonda umbhalo somlomo isib.
Ukuchaza izimpawu zezinhlobo ezahlukahlukene zeziqephu zomlomo (isib. izinkondlo noma imibhalo eziyiqiniso).
Ukuthatha amanothi akhe alula.
Ukusebenzisa ulwazi ukuqedela ithebula/ ishadi, noma ukufaka amagama emdwebeni.
Ukukhombisa ukusabalala kwemibono nokuphatha imibono yabanye ngenhlonipho.
Ukubiza imibono kwabanye nokuphendula kumibuzo yabo.
Ukugxeka imiqondo angaxeki umuntu.
Ukuziphendulela nangokucophelela, nokubuza nokuphendula imibuzo.
Ukuhlaziya isu lokuxoxwa kwendaba eyenzeka bukhoma nokunikeza umphumela.
Ukubona umqondo futhi akwazi ukunikaomunye umqondo.
Ukuhlaziya izimpawu zezinhlobo ezahlukahlukene zeziqephu zomlomo (isib. ingxoxo, indaba).
Ukuthatha amanothi akhe alula.
Ukusebenzisa ulwazi ukuqedela ithebula/ishadi, noma ukufaka amagama emdwebeni.
Ukubiza imibono kwabanye nokuphendula kumibuzo yabo.
Ukugxeka imiqondo angaxeki umuntu.
Ukubamba iqhaza emdlalweni owenzeka ezindaweni ezehlukene kubandakanye izinhlobo ezahlukahlukene zolimi (isib. izingxoxo zocingo ezihlelekile nezingahlelekanga).
Ukukhombisa ukuthuthuka kwamakhono ukuze kusetshenziswe izimpawu zolimi olusetshenziselwa ukuxhumana: amagama anokugcizelela, onkamisa, ukusebenza kwephimbo nesigqi.
Ukuxoxa izindaba ezisolimini lakhe ngolimi olwengeziwe.
Ukuhumusha noma ukuthola umqondo womlayezo.
Ukusebenzisa ulimi lusetshenziselwa izinjongo ezahlukahlukene: ukunika nokubiza imibono (Ungathanda); ukwala ngendlela ephansi (Ngiyaxolisa...); njll?
Ukubamba iqhaza emdlalweni owenzeka eziezimweni ezehlukene kubandakanye izinhlobo ezahlukahlukene zolimi (isib. Ukubika ubugebengu emaphoyiseni.).
Ukukhombisa ukuthuthuka kwamakhono ukuze kusetshenziswe izimpawu zolimi olusetshenziselwa ukuxhumana: amagama anokugcizelela, onkamisa, ukusebenza kwephimbo nesigqi.
Ukuxoxa izindaba ezisolimini lakhe ngolimi olwengeziwe.
Ukuhumusha noma ukuthola umqondo womlayezo.
Ukuhumusha noma ukuthola umqondo walokho akuzwayo lapho kudingeke khona engxoxweni.
Ukusebenzisa ulimi lusetshenziselwa izinhloso ezahlukahlukene: Ukucela ngendlela ephansi nokucela abantu ukuba benze okuthile (Ungakwazi uku..); Ukucela usizo ebanganini noma ebantwin ongabazi (Uxolo Angazi ukuthi unga...), njll.
Ukubamba iqhaza emdlalweni owenzeka ezimweni ezehlukene kubandakanye izinhlobo ezahlukahlukene zolimi (isib. ingxoxo lapho ufuna umsebenzi).
Ukukhombisa ukuthuthuka kwamakhono ukuze kusetshenziswe izimpawu zolimi olusetshenziselwa ukuxhumana: amagama anokugcizelela, onkamisa, ukusebenza kwephimbo nesigqi.
Ucabanga ukuthini akunjalo?
Ukuphazamisa ngendlela ekahle (isib. Uxolo).
Ukuveza imibono nokuyisekela ngezimbangela zawo (isib. Ngifuna ukusho lokhu ngoba).
Ukuxuba izilimi lapho kudingeke khona.
Ukusebenzisa ulimi ukubandakanya abantu, kungabi ukungafakeli abantu.
Ukubandakanya abantu engxoxweni (isib. Ucabanga ukuthini akunjalo)?
Ukuveza imibono nokuyisekela ngezimbangela zawo (isib. Ngifuna ukusho lokhu ngoba).
Ukuxuba izilimi lapho kudingeke khona.
Ukwakha nokubuza imibuzo ehambelana nalokho okukhulunywa ngakho.
Ukusebenzisa ulimi ukubandakanya abantu, kungabi ukungafakeli abantu.
Ukuba nesu lokuthi yinini lapho angasebenzisa khona ulimi lwakhe olwengeziwe nokuthi yinini lapho kungasetshenziswa khona ulimi lwasekhaya.
Ukubandakanya abantu engxoxweni (isib. Ucabanga ukuthini akunjalo)?
Ukuveza imibono nokuyisekela ngezimbangela zawo (isib. Ngifuna ukusho lokhu.. ngoba).
Ukuxuba izilimi lapho kudingeke khona.
Ukuxoxisana nomunye umuntu isib.
Ukusebenzisa izihloko eziphonsa inselele isib.
Umfundi uyakwazi ukuxhumana ngokuzethemba nangendlela ezwakalayo nefanele ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Ukusebenzisa ulimi ukubandakanya abantu, kungabi ukungafakeli abantu.
Ukuba nesu lokuthi yinini lapho angasebenzisa khona ulimi lwakhe olwengeziwe nokuthi yinini lapho kungasetshenziswa khona ulimi lwasekhaya.
Ukubonisa inhloso, okubhekiswe kubo nomqondo amasiko nalokho okwaziswayo okuthinta wokuqukethwe imizwa.
Ukubonisa amaphuzu asemqoka.
Ukukhombisa ukuqonda umlingiswa, uhlaka -nesimo sendawo.
Ukuqonda ngendlela elula izimpawu ezithile zenkondlo (isib. isifaniso, umgqumo, ifanamsindo, ukwenzasamuntu).
Ukubhekisa encazelweni (izinto engingeke zitholakale ngqo esiqeshini).
Ukuchaza nokuhlola umbono othile ezingxenyeni ezibhaliwe nezibonakalayo zesiqephu isib.
Ukwehlukanisa amaphuzu asemqoka kulawo asekela okuqukethwe yisiqephu.
Ukukhombisa ngokunobuqiniso ukuqonda umlingiswa, uhlaka nesimo sendawo.
Ukuqonda ezinye izimpawu zenkondlo isib.
Ukuqonda amagama athile asetshenziswa ukuchaza lolu limi isib.
Ukuchaza nokuhlola umbono othile ezingxenyeni ezibhaliwe nezibonakalayo zombhalo, nokunika imibono eyehlukile.
Ukukhombisa ukuqonda indlela isiqephu esibeka ngayo umfundi esimweni esithile (isib. ngokusebenzisa isabizwana soqobo esihlanganisayo 'thina').
Ukubonisa umusho osemqoka, ukwehlukanisa amaphuzu asemqoka kulawo asekela okuqukethwe yisiqephu.
Ukukhombisa ngokunobuqiniso ukuqonda umlingiswa, uhlaka isimo sendawo kanye nomxoxi.
Ukuqhathanisa izinhlobo ezahlukahlukene zesiqephu nokuziqondanisa nezinhloso zazo (isib. ukunika umyalo, ukugqugquzela).
Ukuqonda ezinye izimpawu zenkondlo isib.
Ukuqonda amagama athile asetshenziswa ukuchaza lolu limi isib.
Umfundi uyakwazi ukufunda abuke nezokuhlalisana isib.
Ukulandela iziqephu zolwazi isib.
Ukwenza iqoqa lolwazi.
Ukubonisa okubhekiswe kubo Singesikabani lesi sikhangiso?
Ukubonisa ulimi olunemizwa.
Ukusho ukuthi lokho kumenza azizwe enjani nokuthi kungani.
Ukufunda nokuphendula iziqephu eziphathelene nezokuhlalisana isib.
Ukuchaza izimpawu zohlobo lwesiqephu esifundiwe isib.
Ukulandela iziqephu zolwazi isib.
Ukwenza iqoqa lolwazi.
Ukubonisa umenzi, okuqukethwe yisiqephu, okubhekiswe kubo kanye nomlayezo wesithombe.
Ukubonisa ukuthi umbono uthathelwekumuphi umqondo wesithombe.
Ukubonisa ukuthi yikuphi okushiyiweesithombeni nokuthi kungani.
Ukwahlulela ukuthi isithombe siyakhumbuleka nokunikeza izizathu.
Ukuchaza izimpawu zohlobo lwesiqephu esifundiwe isib.
Ukuhlaziya umqondo wombhalo, ukwakha incazelo, indlela umfundi abekwa ngayo.
Ukufunda iziqephu eziqukethe ulwazi (isib. iziqephu ezimfushane zephephandaba).
Ukwenza iqoqa lolwazi.
Ukuhlaziya ngokucophelela iziqephu ezisakazwayo isib.
Ukubonisa umenzi, okuqukethwe yisiqephu, okubhekiswe kubo kanye nomlayezo wesiqe-phu esibhaliwe nesibonakalayo.
Ukuhlaziya uhlobo lombhalo nolimi oluset-shenziswa ezimweni ezithile (isib. umbhalo sephephandaba sinezihloko; ukusebenzisa imisho emifishane nezigaba, inkulumo ngqo, iziphawulo ezimfishane ezilula, ukuze ahehe umfundi).
Ukuqondanisa izindlela ezahlukahlukeneimibhalo ukuze athole ulwazi zokufunda neziqephu ezahlukahlukene isib.nokuzijabulisa, ananele ngokuhlolisisa, ukufunda imiyalelo kancane nangokucophelela.
Ukusebenzisa amasu ukwakha incazelo yamagamaimizwa. isib.
Ukuqala ukuthuthukisa nokuhlaziya ukushesha ukufunda.
Ukufunda izinhlobo ezithile ezimbalwa ezintsha (isib.ezokuthandana).
Ukuhlaziya izincwadi kumbiko wezincwadi.
Ukufunda ukuhlolwa kwencwadi okulula.
Ukusebenzisa amakhasi okuqukethwe nohla lwezindaba ezisencwadini ukuze uthole ulwazi.
Ukusebenzisa isichazamazwi: ukuqonda ukusebenzisa isichazamazwi (isipelingi, ukuphimisa, izingcezu zenkulumo, incazelo).
Ukuqondanisa izindlela ezahlukahlukene zokufunda neziqephu ezahlukahlukene (isib. ukukhetha izinombolo encwadi yezinombolo zocingo).
Ukuthuthukisa nokuhlaziya ukushesha ekufundeni.
Ukusebenzisa amasu ukwakha incazelo yamagama (isib. ukubheka kunoma yikuphi okuveziwe/imidwebo, ukuchaza igama ngolimi lwasekhaya).
Ukufunda izinhlobo ezithile ezimbalwa ezintsha (isib. izincwadi zobugebengu ezivusa usikisiki).
Ukufunda nokubhala ukuhlolwa kwezincwadi.
Ukusebenzisa amakhasi okuqukethwe nohlu lwezindaba ezisencwadini ukuze uthole ulwazi.
Ukufunda umbhalo ngokushesha - ukubona isihloko namaphuzu asemqoka, nokusebenzisa izimpawu zokwendlaleka kwaso (imifanekiso).
Ukuqondanisa izindlela ezahlukahlukene zokufunda neziqephu ezahlukahlukene (isib. ukufunda ngokushesha isiqephu sephephandaba ukuthola imiqondo esemqoka).
Ukuthuthukisa nokuhlaziya ukushesha ekufundeni.
Ukusebenzisa amasu ukwakha incazelo yamagama (isib. ukuchaza igama esebenzisa ulimi lwakhe lwasekhaya).
Ukufunda nokubhala ukuhlolwa kwezincwadi.
Ukuhlaziya nokukhetha izincwadi, usebenzisa amakhasi alokho okuqukethwe yisiqephu nohla lwezindaba ezisencwadini.
Umfundi uyakwazi ukufunda abuke imibhalo ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele ngokuhlolisisa, amasiko nalokho okwaziswayo okuthinta imizwa.
Ukukhombisa ukufunda uhla lolwazimagama aphakathi kwezi-4000 nezi-5500 lwamagama afanayo. Abafundi abazofunda ezinye Imikhakha yezifundo besebenzisa ulimi olwengeziwe kumele baphokophele ukufinyelela emagameni ayizi-5500.
Ukukhombisa ukufunda uhla lolwazimagama aphakathi kwezi-5000 nezi-6500 lwamagama afanayo. Abafundi abazofunda ezinye Imikhakha yezifundo besebenzisa ulimi olwengeziwe kumele baphokophele ukufinyelela emagameni ayizi-6500.
Ukuthuthukisa ulwazimagama lwamagama aphakathi kwezi-6000 nezi-7500 lwamagama afanayo. Abafundi abazofunda ezinye Imikhakha yezifundo besebenzisa ulimi olwengeziwe kumele baphokophele ukufinyelela emagameni ayi-7500.
Ukugcwalisa amafomu nohlelo lwesikhathi.ezahlukahlukene.
Ukubhala isigaba esisodwa noma ezimbili ezichaza uhlelo (isib. uliguqula kanjani isondo lemoto).
ulwazi oluthathelwe engxoxweni lusetshenziselwa ukubhala umbiko noma ukuchaza.
Ukubhala izinhlobo zeziqephu ezidingekile kwezinye Imikhakha yezifundo isib.umbiko.
Ukubhala izincwadi eziphathelene nomuntu uqobo (ukuvuma isimemo, ukuphendula kusikhangisi esikhishiwe) ukukhombisa ukwazi kwezimpawu zohlobo lombhalo.
Ukubhala incazelo emfishane yokuthi kwenzeka kanjani noma kungani okuthile kwenzeka (isib. ukuzungeleza kukagezi kwenzeka kanjani).
Ukubhala isigaba esisodwa noma ezimbili eziphathelene nobuhle kanye nobubi bokuthile (isib. izimoto njengohlobo lokuthutha).
Ukusebenzisa ulwazi olutholakele ekuhloleni ukubhala umbiko (kubandakanya: isihloko, isingeniso, ukuthi ucwaningo lwenziwe kanjani, imiphumela, iziphakamiso).
Ukubhala izinhlobo zeziqephu ezidingekile kwezinye Imikhakha yezifundo isib.umlando oxoxwayo.
Ukubhala izincwadi eziphathelene nomuntu uqobo (ukwala isimemo ngendlela ephansi) ukukhombisa ukwazi kwezinhlobo zesiqephu, zenhloso, zokubhekiswe kukho okuqukethwe ngumbhalo, kanye nolimi olusetshenziswa ezimweni ezithile/isitayela.
Ukubhala imilayezo ye- imeyili.
Ukubhala iziqephu ezinde zezigaba ezahlukahlukene ukuchaza uhlelo nezindlela, ukunika izincazelo ukunika ubuhle nobubi, ukusho okuvumelana nokuphikisana.
Ukubhala izinhlobo zemibhalo ezidingekile kwezinye Imikhakha yezifundo isib.ukuchaza ukuthi ukuzungeza kukagezi kusebenza kanjani ebuchwephesheni.
Ukubhala incwadi yebhizinisi elula isib.ukwenza isicelo somsebenzi nomlandowempilo yomuntu i-CV.
Ukubhala imilayezo ye-imeyili engahlelekile nehlelekile.
Ukubhala amaminithi omhlangano (isib.umhlangano wesigungu sabafundi).
Ukukhombisa ukwazi uhlobo lombhalo, ihloso, okubhekiswe kubo, okuqukethwe okubhaliwe kanye nolimi olusetshenziswa ezimweni ezithile/indlela.
Ukubhala incwadi yezehlakalo ezenzeka imihla ezahlukahlukene zemibhalo eziyiqiniso yonke/idayari nezisuselwe ekhjanda ngezinhloso eziningi ezahlukahlukene.
Ukukhombisa ukuthuthuka ekhonweni lokubhala izindaba, izinkondlo kanye nemibhalo yemidlalo (isib. ngokubandakanya inkulumo mpendulwano endabeni).
Ukusebenzisa 'uhlaka', ukwakha isikhangiso esisobala.
Ukusebenzisa 'uhlaka', ukwakha incwadi yolwazi esobala.
Ukwakha, ukufunda nokuchaza ukubhala kwakhe ngendlela ehlaziyayo.
Ukusebenzisa impendulo ukubukeza, ukulungisa nokubhala futhi.
Ukusebenzisa ukwazi uhlelo lolimi, isipelingi, njll. Ukulungisa.
Ukukhombisa ukuthuthuka ekhonweni lokubhala izindaba, izinkondlo kanye nemibhalo yemidlalo (isib. ngokusebenzisa izifengqo).
Ukuhumusha izindaba (nezinye iziqephu) ukusuka olimini lwasekhaya.
Ukubhala umbiko wezindaba osobala.
Ukwakha, ukufunda nokuchaza ukubhala kwakhe ngendlela ehlaziyayo.
Ukusebenzisa impendulo ukubukeza, ukulungisa nokubhala futhi.
Ukusebenzisa ukwazi uhlelo lolimi, isipelingi, njll. Ukulungisa.
Ukubhala incwadi yezehlakalo ezenzeka imihla yonke/idayari noma ijenali.
Ukuhumusha izindaba nezinye iziqephu ukusuka olimini lwasekhaya - ukuzama ukuthola isisho kanye nokusho ukuthi isisho khombisa ukuthuthuka ekhonweni lokubhala izindaba, izinkondlo kanye nemibhalo yemidlalo isib. ngokusebenzisa izifengqo.
Ukuhumusha izindaba (nezinye iziqephu) ukusuka olimini lwasekhaya.
Ukuqamba iphephabhuku, I-CD nokwemboza incwadi.
Ukwakha, ukufunda nokuchaza ukubhala kwakhe ngendlela ehlaziyayo.
Ukusebenzisa impendulo ukubukeza, ukulungisa nokubhala futhi.
Ukusebenzisa ukwazi uhlelo lolimi, isipelingi, njll. Ukulungisa.
Ukuhlela ukwakheka kombhalo, kubandakanya ukuthi amagrafu ahlanganiswa kanjani nezithombe.
Ukuhlaziya ukwakheka nokuhleleka.
Ukuqala ngokucabanga ukuvuma umqondo othile ekubhaleni.
Ukwenza isiqephu ezibambanayo (isib.ukusebenzisa amagama ahlanganisayo ukuhlanganisa izigaba).
Ukubhala izigaba ezinhle, ezinomqondo owodwa osemqoka, umusho osemqoka nokwesekela kanye nokukwazi ukubhekisa kuyo.
Ukuvumela umqondo othile ekubhaleni.
Ukukhombisa ukuqonda kokwakheka kolwazi lweziqephu.
Ukubhala iziqephu esilandelanayo, iziqephu ezinde ezibhalwayo, ezinesingeniso nesiphetho.
UKUCABANGA NOKUCABANGISISA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Umfundi uyakwazi ukusebenzisa ulimi ukucabanga nokucabangisisa , ukuze Ukusebenzisa ulimi nokufunda nokubhala kuzo zonke afinyelele elwazini, aluhlaziye , bese Izinhlelo zezifundo elusebenzisa ekufundeni.
Ukuqonda amagama ambalwa akwezinye Imikhakha yezifundo futhi asebenzise ulwazimagama olusondelene nalo olimini lwabo olwengeziwe isib.
Ukuqonda kanye nokukhipha umbhalo osetshenziswe kwezinye Imikhakha yezifundo isib.
Ukubuza nokuphendula imibuzo eminingi embaxa (isib. Kuzokwenzekani uma)?
Ukuqonda amagama ambalwa akwezinye Imikhakha yezifundo futhi asebenzise ulwazimagama olusondelene nalo olimini lwabo olwengeziwe isib.
Ukuqonda kanye nokukhipha umbhalo osetshenziswe kwezinye Imikhakha yezifundo isib.
Ukubuza nokuphendula imibuzo eminingi embaxa (isib. Kuzokwenzekani uma)?
Ukubhala izincazelo, ukwehlukanisa nokwenza into ibe wujikelele.
Ukuqonda nokusebenzisa ubufakazi ukwesekela uhlaka oluthile noma inkulumo (isib. isithombe, izinto ebezisetshenziswa phambilini, ingxoxo nomuntu ongufakazi).
Ukuqonda amagama ambalwa akwezinye Imikhakha yezifundo futhi asebenzise ulwazimagama olusondelene nalo olimini lwabo olwengeziwe isib.
Ukubhala imibhalo ezidingeka kwezinye Imikhakha yezifundo isib. imibiko nezincazelo (isayensi).
Ukuqonda nokusebenzisa ubufakazi ukwesekela uhlaka oluthile noma inkulumo (isib. ubufakazi besayensi).
Ukukhetha izinto zokubhala ezifanele nokuthatha ukucabanga nokucabangisisa, ukuze amanothi (ukubonisa amagama asemqoka nemisho; afinyelele elwazini, aluhlaziye, bese ukwenza uhlu lwamagama asemqoka) elusebenzisa ekufundeni.
Ukudlulisela ulwazi ukusuka ohleni olunye ukuya kolunye isib. Ukusebenzisa ulwazi ukusukela esiqeshini esibonakalayo noma ukubhala ekwakheni igrafu noma amashadi, noma ukubhala imidwebo.
Ukufunda nokuhlaziya ulwazi eziqeshini ezimbili ezisobala ngesihloko esifanayo.
Ukudlulisela ulwazi ukusuka ohleni olunye ukuya kolunye (isib. Ukusebenzisa ibalazwe lemiqondo ecatshangiwe).
Ukufunda nokuhlaziya ulwazi oluvela eziqeshini ezimbalwa ngesihloko esifanayo.
Ukudlulisela ulwazi ukusuka ohleni olunye ukuya kolunye (isib. Ukusebenzisa okubalekayo ukubhala izigaba. Ukusebenzisa ibalazwe lemiqondo ecatshangiwe).
UHLELO NOHLELOMAGAMA Umfundi unolwazi, futhi uyakwazi ukusebenzisa imisindo, ulwazimagama nohlelo lolimi olwengeziwe ukuziqambela nokuhumusha imibhalo. L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukubuyekeza uhlelo lolimi olufundwe emabangeni aphambili.
Ukwandisa ukusetshenziswa kwezihlanganiso, iziphawulo nezandiso.
Lizona (isiqinisekiso - ukuvuma).
Kufanele line (ngokungabaza).
Ngeke line (isiqinisekiso - ukuphika).
Kufanele ucophelele (kudingekile).
Akumele ube budedengu (okungafuneki).
Ukuqonda nokusebenzisa izihlanganiso (isib. Isiqopha mazwi asisebenzi yingakho izwi lakho lingeke liqopheke).
Ukusebenzisa ulimi ekukhulumeni ngolimi isib.
Ukwehlukanisa phakathi kwesenzo esingakwazi ukukhomba okuqhubekayo (isib. 'ngidla ukudla' kungabi 'ngiyadla ukudla').
Ukusebenzisa inkathi ezayo isihlanganiso 'uma' (isib. Uma ngiqeda umsebenzi, ngizophumula).
Ukusebenzisa izindlela zesenzo ekudluliseni inkulumo ephansi (isib. Ngingaboleka ipeni lomsizi).
Ukuqonda nokusebenzisa isihlanganiso sesibili (isib. Uma bengibone Umongameli, bengingamcela ukuthi akhele wonke umuntu izindlu).
Ukuqonda nokusebenzisa izindlela ezahlukahlukene zokukhuluma ngokuzayo (isib. ngizombona kusasa; Ngimbona kusasa; Undizela eKapa kusasa).
Ukuqonda nokusebenzisa inkathi edlulile eqhubekayo (Ubeseme ihora lonke ngenkathi ngifika).
Ukuqonda nokusebenzisa inkulumo ngqo nenkulumo ebikiwe.
Ukusebenzisa isenzo esisendleleni yesenzo 'kuvame ukuba'.
Ukuqonda nokusebenzisa isihlanganiso sesithathu (isib. Uma bengingakhiyanga igalaji, imoto ngabe intshontshiwe).
Ukusebenzisa impambosi yokwenziwa enkathini ezayo (isib. Ukhetho luzobanjwa ngenyanga ezayo).
UHLELO NOHLELOMAGAMA Ukwandisa ulwazimagama lwakhe (isib. ngokusebenzaUmfundi unolwazi, futhi uyakwazi ngamagama ohlobo olulodwa: ukujabula, ukusebenzisa imisindo, ulwazimagama ukungajabuli, injabulo, intukuthelo, ngokujabulisayo).nohlelo lolimi olwengeziwe ukuziqambelanokuhumusha imibhalo.
Ukukhombisa ukuqonda amagama aphakathi kwezi-4000 nezi-6500 avamile enkulumeni equkethwe ngumbhalo ekupheleni kwebanga-7. abafundi abazokwenza izifundo zabo besebenzisa ulimi olwengeziwe kumele baphokophelele emagameni ayizi-6500.
Ukusebenzisa olunye ulimi ekukhulumeni ngolimi isib.
Ukwandisa ulwazimagama lwakhe (isib. ngokusebenza ibalazwe lamagama acatshangiwe ahlobene njengamagama aphathelene nempi).
Ukukhombisa ukuqonda amagama aphakathi kwezi-5000 nezi-7500 avamile enkulumeni equkethwe yisiqephu ekupheleni kweBanga 8. abafundi abazokwenza izifundo zabo besebenzisa ulimi olwengeziwe kumele baphokophele emagameni ayizi-7500.
Ukusebenzisa olunye ulimi ekukhulumeni ngolimi isib.
Ukwandisa ulwazimagama lwakhe (isib.ngokusebenza iziqalo ukwakha amagama amasha: isintu, ubuntu, uluntu).
Ukukhombisa ukuqonda amagama aphakathi kwezi-6000 nezi-8000 avamile enkulumeni equkethwe yisiqephu ekupheleni kweBanga -9. abafundi abazokwenza izifundo zabo besebenzisa ulimi olwengeziwe kumele baphokophelele emagameni ayizi-8000.
Uhlaka lokuhlola lwesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R -9 (ezikoleni) sisekelwe phezu kwemigomo yemfundo esekelwe phezu kwemiphumela. Ukuhlola kufanele kukhombise indlela umfundi aqhubeka ngayo, kube kuqikelela futhi ukuthi abafundi bayakwazi ukudidiyela ulwazi namakhono. Ukuhlola lokhu kufanele kubuye kusize abafundi ukuthi bakwazi ukwenza izinqumo ngokusebenza kwabo, ukuzihlelela izinhloso zokuqhubeka nokubuye bachukuluze imizwa yabo yokuqhubeka nokufunda.
Ukusiza ekuhlolweni komfundi lesi sitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke.
Sibeka izindlela zokuhlola njengento ebalulekile enqubweni yokuhlola kulelo nalelo banga. Izindlela zokuhlola zichaza izinga elindelekile lokwenza nezindlela zokwenza ezahlukehlukene zemiphumela yesifundo ngasinye sebanga ngalinye. Ukwenza kwabafundi emiphumeleni yesifundo kumele kulingwe kubhekwe nezindlela zokuhlola.
Ukuhlola esitatimendeni esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke esibukeziwe samabanga R - 9 (ezikoleni) kuyinto eqhubekayo, yokuqoqa ulwazi oluqokelelwe ngokubheka umsebenzi wabafundi obhekwa kuqhathaniswa nezindlela zokuhlola imiphumela yokufunda. Kudinga izimpawu ezichazwe kahle namasu okwenza ahlukehlukene ukwenza othisha bakwazi ukunikeza abafundi umbiko womsebenzi nokubika kubazali nabanye abantu abanentshisekelo.
Imfundo esekelwe phezu kwemiphumela indlela yokufundisa nokufunda ekubeka kucace okumele abafundi bakuzuze. Umgomo esebenza ngawo ukuthi uthisha kumele asho kuqala ukuthi abafundi kulindeleke ukuba bafinyelelephi. Umsebenzi kathisha ukufundisa ukuze asize abafundi ukuba bafinyelele ezidingweni zezindlela zokuhlola esohlelweni lwezifundo; umsebenzi womfundi ukufunda noma akwazi ukwenza okudingwa izindlela zokuhlola. Ukuhlola kusemqoka emfundweni esekelwe phezu kwemiphumela ngoba kumele kubelula ukuhlola lapho umfundi esefinyelele kokudingekayo ebangeni ngalinye.
Kuveze obala yonke imininingwane futhi kubeke iqonde ngqo.
Kuhlukahluke ngezindlela, amasu, izikhali zokuhlola kanye nengqikithi.
Kube yiqiniso, kukhombe ukwethembeka, ubuqotho, kuhambisane nomfundi kuvume ukuguquguka ngokwanele ukuvumela amathuba andayo.
Inhlosongqangi enkulu yokuhlola abafundi kumele kube ukwandisa ukukhula nokuthuthuka komuntu ngamunye, kungenzelwa ukuthatha izinqumo zenqubekelaphambili. ngale ndlela, ukuhlola kusetshenziselwa ukuqaphela inqubekela phambili yabafundi, kanye nokubalungiselela/nokubasiza ekufundeni. Zinhlanu izindlela eziqondile zokusebenzisa ukuhlola.
Ukuhlola okuyisisekelo kwenziwa ekuqaleni kwebanga noma izinga ukuzama ukuthola ukuthi abafundi yini abakwaziyo Isiza othisha ukuhlela izinhlelo zezifundo kanye nemisebenzi yokufunda.
Ukuhlola okufunisisayo kusetshenziselwa ukufunisisa uhlobo nembangela yezingxaki ekufundeni okwenzakala kumfundi othize. Kulandelwa ukuhola okulungisayo, ukusekela okufanele nezindlela zokungena ulungise, noma ukubathumela kwabanolwazi ukuze bathole usizo ikakhulukazi kubafundi abanezidingo ezingajwayelekile.
Ukuhlola okwakhayo kuhlola kuphinde kusekele ukufunda okufunda, kuphinde kusetshenziselwe ukunikeza abafundi nothisha ngenqubekela phambili yabafundi ukwenza ukufunda kube ngcono.
Ukuhlola okuhleliwe ukuhlola ukusebenza ngemfanelo kohlelo lwemfundo . Ingxenye eyodwa yalolu hlelo ibheka ukusebenza komfundi kuqhathaniswa nezinkomba zokuhlola okuvunyelenwe ngazo kuzwelonke. Ukuhlola okuhleliwe kwenziwa ukupheleni kwezinga ngalinye lenhlanganisela yemfundo jikelele nokuqeqesha. Isibonelo sezikole kanye nabafundi siyakhethwa ezifundazweni noma kuzwelonke ukuze kwenziwe ukuhlola okuhleliwe.
Izimpawu zokuhlola okuqhubekayo.
Ukuhlola okuqhubekayo yikona okusetshenziswa kusitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke.
Kuthatha isikhathi esithile kwenziwa kanti kuyaqhubeka: Ukufunda kuyahlolwa njalo nje bese amarekhodi okuqhubeka ayalungiswa abukezwe kuze kuyophela unyaka.
Kusekele ekukhuliseni kanye nasekuthuthukiseni abafundi: Abafundi babamba iqhaza ngemfanelo ekufundeni nasekuhloleni, bayangena ekuzihloleni, bazibukele abanokukwenza bona ngokwabo, babheke ukufunda kwabo bese baba nolwazi lokulungisa ububona, ngaleyo ndlela kwenyuse ukuzethemba.
Kunikeza indlela eyakhayo yokubika umsebenzi wabafundi evela ekufundeni nasekufundiseni. Izindlela zokubika umsebenzi yinto esemqoka kakhulu yokuhlola okwakhayo. Izindlela zokubika ukulungiswa komsebenzi zifaka indlela efanele yokubuza, kubhekwe indlela uthisha anikeze imibono yakhe ngomlomo noma ngokubhala ngokwakufanele umsebenzi wokuhlola nokugqugquzela umfundi ukuthi afinyelele kukho.
Kuvumela ukuhlola okuhlangene: Lokhu kungafakela ukuhlola izindlela zokuhlola ephakathi komsebenzi wokuhlola owodwa, kuphinde kuhlanganise izindlela ezahlukahlukene zokuhlola, imigomo kanye nezikhali zokuhlola izindlela zokuhlola Ukwazi ukwenza okushiwo izindlela zokuhlola ezithile noma umphumela wesifundo othile kungaboniswa ngezindlela eziningi ezahlukahlukene, ngalokho izindlela ezahlukahlukene zokwenza kanye namathuba kumele zethulwe ukuze abafundi baveze amakhono abo.
Kusebenzisa amasu okwenza ezbandakanya izidingo zabafundi abahlukahlukene eziphathelene nolimi nomzimba, nengqondo, nemizwa kanye namasiko: Ukuhlola okuqhubekayo kwenza othisha babe nozwelo phezu kwabafundi abanezidingo ezingajwayelekile nokukwazi ukususa okuvimba ukuthi abafundi bahluleke ukufunda besebenzisa izindlela ezikwazi ukuguquguqulwa. Nanoma kukuliphi iqembu labafundi, kukhona izilinganiso nezindlela zokufunda ezahlukahlukene Bonke abafundi abadingi ukuhlolwa ngesikhathi esilinganayo kanye nangendlela efanayo.
Kuyakuvumela ukuhlola okuqoqayo: Ukuqoqelwa ndawonye kwemisebenzi yokuhlola okuqoqayo kunikeza isithombe esiphelele sokuthi umfundi uqhuba kanjani ngesikhathi esithile esinikeziwe Ukuhlola okuqoqayo kudinga ukuhlelwa ngemfanelo kusukela ekuqaleni konyaka, ngenhloso yokubandakanya izindlela ezahlukahlukene zokuhlola -isibonelo - , imisebenzi, amaphrojekthi, izivivinyo -kuzokwazi ukunikeza abafundi amathuba ahlukahlukene okhombisa abakufundile.
Ukukhetha amaqhinga okuhlola kuyinto umuntu azicabangela yona, kuhluke kuthisha nothisha, ibanga nesikole ngasinye kusekelwe ekwazini ukuthatha isinqumo esinolwazi kukathisha. Ukuba khona kwendawo kanye nemithombo kunomthelela kulesi sinqum, kodwa noma imithombo ifana, othisha bayehluka ekukhetheni okuthile.
Izindlela namasu okwenza nezikhali zokuhlola ezikhethelwe imisebenzi yokuhlola kumele ziyifanele izindlela zokuhlola okumele zihlolwe, kanye nenhloso yokuhlola kumele kuzwisiswe yibo bonke abafundi nothisha okubhekiswe kubo. Ukukwazi ukwenza okuthgile kungaboniswa ngezindlela ezahlukahlukene eziningi . Ngaloko izindlela eziningi ezahlukahlukene ziyadinga ukunikeza abafundi ithuba lokubonisa amakhono abo ngokugcwele.
Umsebenzi ofanayo wokuhlola wakhiwe njengesikhali esithuthukisayo. Ungabekwa ezingeni lezwe isifundazwe, isigodi noma amaqoqo. Uhlolwa ngothisha uhlolwe ngemfanelo ngabangekho esikoleni / ngaphandle kwesikole.
Ukuqinisekisa amathuba avulekile umfundi angaba nawo.
Isikole kanye nothisha banesibopho sokuhlola abafundi. Othisha balindeleke ukuba bakhe indlela yokuhlola eyiqiniso, ethembekayo nekholekayo. Inqubomgomo yesifundazwe kumele iqikelele ukuthi abafundi, amaqembu okuhlola ezikole, amaqembu abasekeli besifunda, usizo olusekelayo, kanye nabazali babamba iqhaza ngokufanele.
Ileso naleso sikole kumele sithuthukise inqubomgomo wokuhlola osekelwe ngomhlahlandlela wesifundazwe kanye nokazwelonke. Kumele sibe neqembu lesikole lokuhlola kanye nohlelo lesikole lokuhlola ukuze baqhubele phambili ukusetshenziswa kwale nqubomgomo. Iqembu kumele libe namalunga amela izinga kanye nemikhakha yezifundo.
Indlela yokuhlola okuqhubekayo okuhlelwe nokuzosetshenziswa ngayo.
Ukuqeqeshwa kwabasebenzi kuyo yonke imkikhakha yokuhlola.
Ukuthola ukuvumelana phakathi kothisha abasebangeni elilodwa ngaloko abakubona kudingeka ukwenelisaizindlela zokuhlola kanye nemiphumela yesifundo.
Ukufinyelela ekuqondeni ngokufanayo inqubomgomo wokuhlola wesikole.
Ukulonda ng okubhalwa kusemqoka kuko konke ekuhloleni, ikakhulukazi kukuhlola okuqhubekayo . Incwadi yokubhalwa phansi noma ifayela kumele ilondwe iphinde ilungiswe njalo uthisha nothisha.
Okubhalwa phansi kumele kusekelwe ngokuhlola okusemthethweni nokungekho emthethweni. Konke okubhalwe phansi kumele kufinyeleleke kukho, kukwazi ukuchazeka kalula, kulondwe ngemfanelo, kugcine okuyisifuba kuphinde kusize ekufundiseni nasendleleni yokubhala phansi.
Inqubomgomo wesikole wokuhlola ibeka obala imininingwane ngendlela okufanele okubhalwa phansi kwenziwe ngayo. Amakhodi okuhlola asetshenziselwa ukwethula ukuthi umfundi usebenza kanjani uma kuqhathaniswa nezindlela zokuhlola nemiphumela yezifundo . Amakhodi asetshenzisiwe kumele abonakale kahle aphinde aqondwe ngabafundi kanye nabazali. Amakhodi ongawasebenzisela ukuhlola Ziningi izindlela zokunikeza umbiko ngomsebenzi wokuhlola wabafundi owethulwa ngukuthisha ukuze akubhale phansi.
Ukuthi izinga lokusebenza labafundi kumele yini liqhathaniswe nelontanga, nelokwenza elidlule kanye /noma nezidingo zezindlela zokuhlola nemiphumela yezifundo.
Uma uthisha eseqaphelisise izinto ezethulwe ngenhla wathatha nezinqumo ngenhloso nohlobo lomsebenzi wokuhlola, yilapho angakhetha amakhodi afanele okuhlola. Amanye amakhodi alungele izinhloso ezithile kunamanye. Isibonelo, amaphuzu abekwayo angaba nomthelela kokunye, anagabheka umfundi ngamunye abeke nemibono yokuthi kungalungiswa kanjani. Imibono ebekiwe iyasiza ekwethuleni umbiko ngezinga lokusebenza lomfundi kuqhathaniswa nezindlela zokuhlola. Nokho -ke, imibono ithatha isikhathi eside ukubhalwa kanti akukho lula ukuyirekhoda. Amakhodi afana no'kuhle ngokweqile', 'kuhle kakhulu', 'kuhle', 'kulingene' no akulingene' asheshe abhaleke avumele nokubona ukuqhubeka kuhlola kuqhathaniswa nomsebenzi odlule kanye nezindlela zokuhlola. Nokho-ke azinikezi imininingwane eyethulwa yile mibono. Amamaki ngakwelinye icala, ayashesha ukubhaleka phansi aphinde ahlanganiswe, aphindaphindwe, ahlukaniswe. Ayasiza ekuhloleni izinga lokwenza lomfundi kuqhathaniswa nafunda nabo ekilasini, namanye amazinga noma izikole. Nokho -ke zinikeza ulwazi oluncane ngezinga lokwenza labafundi kuqhathaniswa nezindlela zukuhlola.
Amathebula (amarubhriki) akhelwe ikakhulukazi umsebenzi noma umbiko wokuhlola. Noma ngabe ukhetha yiphi ikhodi yokuhlola, ukukwethula kokulungiswa komsebenzi kusebenza kangcono uma uditshaniswa nemibono ebekiwe. Kukhona ukuthi kungaba khona ukulungiseka kokufinyelelwa kokuthile uma abafundi banikezwa ukulungiswa komsebenzi okubhaliwe kunokubanikeza amamaki kuphela. Nanoma amamaki namaphesenti asiza ezinhlosweni zokubhala phansi, njengoba kulula ukubhala amamaki encwadini yokurekhoda, azikulungelanga ukunikeza umbiko nomsebenzi ezinye izinkinga zamamaki ukuthi zingaguquguqulwa ngezindlela eziningi nokuthi zifihla okuningi ngokuzuzwe ngumfundi nenqubekela phambili yakhe. Uma abafundi baqede umsebenzi wokuhlola ongaphezulu kowodwa kuba nokulingeka kokufuna ukusebenzisa amamaki ngendlela yezibalo, yokuwahlanganisa bese bewahlukanisa ngokulingana. Uma loku kwenziwa amamaki alahlekelwa ubumqoka ekunikezeni ulwazi. Amamaki ahlukaniswe ngokulingana noma ahlanganisiwe afihla iphuzu lokuthi umfundi angabe esefinyelele ekufundeni okudingekayo ngemfanelo kweyodwa ingxenye engafinyelelanga kwenye. Amamaki anikeza umbono -jikelele wokufinyelela kokuthile kodwa afihle izizathu zokufinyelela kokuhlola (noma ukungabi khona kokufinyelela) okuvela komunye umfundi, nokuvimbela ukubhekana-ngqo kokufunda okuthile okuvela ekuhloleni. Ziphinda futhi zingachazi ukuqhubeka komfundi ohlelweni lwezifundo ngemfanelo. Ezindaweni eziningi ukuba nemaki elilodwa (uma nje kungeligculisayo) ithathwa njengesiboniso sokuqhubeka okuhle. Imaki lama - 70 uma liqhathaniswa nezindlela zokuhlola yebanga lesi-5 kanye nemaki lama-70 liqhathaniswa nezindlela zokuhlola yebanga lesi-6 lifihla ngokuphelele inqubekela phambili umfundi abe nayo phakathi konyaka, echazwa kangcono esitatimendeni, ikhodi, noma um (imi)bono ebekiwe.
Bheka izibonelo ezinikeziwe kusigaba esiphathelene namakhadi okubika, ngezansi.
Ekupheleni komunye nomunye unyaka, uhlu lohlelo lokuqhubeka kwabafundi kumele lugcwaliswe, lusayinwe ngumphathi-sikole kanye nesisebenzi somnyango wemfundo. Uhlu lohlelo yirekhodi enolwazi olufingqiwe ngenqubekelaphambili yabo bonke abafundi ebangeni elithile esikoleni.
Usuku nalapho umphathisikole, uthisha, noma omunye umfundisi, kanye nesisebenzi soMnyango wemfundo esayina khona.
Umbiko womfundi irekhodi eliqhutshwayo lolwazi olunikeza inqubekelaphambili jikelele yomfundi, ifaka ukuthuthukiswa okuphelele kwezinto ezimqoka, izimo kanye nokuthuthukiswa kwezokuhlalisana. Isiza uthisha osebangeni noma esikoleni esilandelayo ukuqonda umfundi kangcono, bese aphinde phendule izidingo zomfundi kangcono. Umbiko womunye nomunye umfundi kumele uqashelwe ngokucophelela iphinde ihambe nabafundi uma beloku befunda isikole.
Imininingwane ngobuyena, kufakelwa nesithombe somfundi asithathe ebangeni akulo.
Izindawo ezidinga ukusekelwa ngabasizi bokusekela okungajwayelekile.
Umbiko opheleleyo oqoqayo wokuphela konyaka.
Fomu lokudlulisela umfundi kwesinye isikole.
Umbiko womfundi ungena endaweni yawo yonke imibhalo yamarekhodi eke yasetshenziswa esikoleni, njengama khadi okurekhoda, amakhadi okufundisa kanye nakhadi ayi 'Edlab'.
Imininingwane ngobuyena embikweni okungamele nanini isetshenziswe ukubandlulula ngokungafanele.
Imibiko yomfundi akufanele ididaniswe namaphothfoliyo/iqoqomibhalo. Iphothfoliyo/iqoqomibhalo iyindlela yokuhlola enikeza bobabili umfundi nothisha amathuba okubheka umsebenzi owenzelwe imisebenzi yokuhlola eminingana. Lo msebenzi ufakwa phakathi kwephepha eligoqwayo, ifayili noma ibhokisi. Umbiko womfundi, ngakwelinye icala, yirekhodi eliqukethe ulwazi ngomfundi.
Othisha kumele kube yibona abaphendula kubafundi, abazali, imfundo yonke kanye nomphakathi obanziekuhloleni abafundi babo. Loku kwenziwa ngokubika. Ukwengeza emibikweni ebhaliwe, ukwethula okwenziwa ngomlomo nomangokwenza okuthile, imibukiso yabafundi kanye nemibukiso kungasetshenziswa.
Ukulungisa umsebenzi okwakhayo, okufanele kuqukethe imibono ngezinga lokwenza lomfundi Uma kuqhathaniswa nontanga yakhe kanye nkwenza kwakhe okwedlule kuqhathaniswa nezidingo zemikhakha zezifundo.
Ukubika kubazali kumele kwenziwe njalo nje ukugqugquzela ukubamba iqhaza nokusiza kwabo. Othisha kumele banikeze umbiko ekupheleni kwenye nenye ingxenye besebenzisa amakhadi okubika asemthethweni.
Kwesinye isikhathi akukwazeki ukunikeza ulwazi ngokuzuzwe emphumeleni wesifundo ngasinye. Nokho -ke, umbiko kumele unike ulwazi ngokuzuzwe komunye nomunye umkhakha wezifundo noma izinhlelo.
Uma umfundi afinyelele oku-2 noma kokungaphezulu koku- 1 kungxenye yemiPhumela yeziFundo enKundleni yokuFunda, umfundi udlule izidingo zenKundla yesifundo noma uHlelo lweziHlelo lesiFundo ezingeni lalelo banga.
Uma umfundi efinyelele koku-3 noma kokungaphezulu koku- (1, 2) engxenyeni yemiphumela yezifundo emkhakheni yokufunda, yena ufinyelele kuzidingo zemikhakha yesifundo noma uhlelo lesifundo ezingeni lalelo banga.
Usuku nendawo lapho kusayina umzali noma umlondolozi wengane.
Nikeza incazelo yamandla okufunda, izidingo ezithuthukisayo, noma izindawo ezidinga ukusekwa ezidingwa ngabafundi emikhakheni yesifundo ngasinye noma uhlelo lokufunda. Sebenzisa amakhodi aphelele kazwelonke ukuhlolisisa ukwenza komfundi kumiphumela yesifundo eyenziwe ukufika endaweni ethile -akudingeki ukuthi unikeze amakhodi omphumela wokufunda ngamunye. Embikweni wokuphela konyaka, mukwenza komfundi okuphele kuyo yonke imiphumela kumele kuboniswe.
Ukubeka imibono ngomkhakaha yesifundo noma uhlelo lokufunda ngalunye.
Ukunikeza imibono ngomunye nomunye wemikhakha zesifundo noma uHlelo lwezifundo, kugcizelelwa kakhulu kubafundi abedlule ngokweqile kokumele kuzuzwe noma abadinga ukusekelwa kukho futhi. Ukubeka imibono ngamandla okufunda athile kanye nezindawo ezidinga ukusekelwa kumele zixhumane nezindlela zokuhlola. Le mibono izovumela abazali, abafundi, kanye nabanye abafundisi ukuthola ukuqonda ukuthi umfundi udinga ukusekelwa okunjani.
Ukuhlola-Uhlelo oluqhubekayo oluhlelekile lokuqokelela ulwazi ngomsebenzi womfundi, kulinganiswa nezindlela zukuhlola.
Amasu zokuhlola-Ukwazi, amakhono, kanye nokuyigugu abafundi okufanele bakuveze ukuze bathole imi-phumela yokufunda eb angeni ngalinye.
Ukuhlola okuyisisekelo-Ukuhlola kokuqala okusetshenziswa ukuthola lokho abafundi asebakwazi.
Ukuhlola okuqhubekayo-Isibonelo sokuhlola okugqugquzela ukuhlanganiswa kokuhlola ekufundiseni kanye nokuthuthukiswa kwabafundi ngokusebenzisa ukubika ngokulungiswa komsebenzi.
Imiphumela enqala-Ihlangene nemiphumela ethuthukisayo, imiphumela ebalulekile yesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R - 9 (ezikoleni) egqugquzelwa ngumthethosisekelo -ibandakanya amakhono empilo yabafundi, njengokuxhumana, ukucabanga ngokuhlaziya, ukwenza kanye nokwazi ukuphatha, umsebenzi weqembu kanye nowomphakathi, kanye nokuvivinywa kwamakhono.
Uhlelo lwezifundo lwezi-2005- Lokhu kubhekiswe ohlelweni lokulandisa lokuqala lwesitatimende sohlelo lokufunda lukazwelonke emva kobandlululo. Le ncwadi yenqubo yemfundo ye-1997 inikeza umhlahlandlela yokuthuthukiswa komntwana kokuqala, imfundo nokuqeqesha jikelele, imfundo eqhubekayo nokuqeqesha, kanye nemfundo eyisisekelo yabadala nokuqeqesha. Isitatimende sohlelo lwemfundo kazwelonke esibukeziwe samabanga R - 9 (izikole) sihlose ukuqinisa uhlelo lwemfundo luka-2005.
Imiphumela ethuthukisayo/ ekhulisayo- Zihlangene nemiphumela ehlaziyayo, nemiphumela ebalulekile yesi-tatimende sohlelo lwezifundo sikazwelonke, samabanga R- 9 (ezikoleni) ezigqugquzelwa ngumthethosisekelo -zibandakanya ukwenza abafundi bakwazi ukufunda ngokuyimpumelelo, babe ngabenza okufanele, abazwelayo nezakhamuzi eziyizibonelo.
Isigaba sokuphuma-Uma abafundi beqeda ibanga-9 futhi banikezwa isitifiketi sokufunda nokuqeqesha oku-jwayelekile.
Izinga eliyisisekelo-Isigaba sokuqala semfundo jikelele kanye nenhlanganisela yokuqeqesha - ibanga R, 1, 2 kanye no-3.
Imfundo jikelele kanye nokuqeqesha okuyinhlanganisela-Iminyaka elishumi yokufunda ephoqelekile, eyenziwe isigaba esiyisisekelo, esiphakathi kanye nesiphakeme.
Imfundo jikelele kanye nesitifiketi sokuqeqesha-Isitifiketi esitholakale ekuqedeni ngempumelelo imfundo jikelele kanye nenhlanganisela yemfundo.
Ukuhlanganisa-Umgomo obalulekile wesitatimende sohlelo lwezifundo lukazwelonke, edinga umfundi asebenzise ukwazi kwakhe kanye namakhono avela kwezinye izingxenye zokufunda, noma ezingxenyeni ezahlukahlukene zenkundla eyodwa efanayo, ukwenza imisebenzi kanye nezinto ezithile.
Izinga eliphakathi -Isigaba sesibili semfundo jikelele kanye nenhlanganisela yokuqeqesha - ibanga 4, 5, kanye no-6.
Ulimi lokufunda kanye nokufundisa-Ulimi olusetshenziswa kaningi endaweni yokufunda kanye nokufundisa ethile. Abanye abafundi bahlangabezana nokukwazi ukufunda kanye nokufundisa olimini olwengeziwe (hhayi ulimi lwabo).
Imikhakha yezifundo-Izingxenye eziyisishiyagalombili zolwazi kusitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R -9 : Izilimi, izibalo, injulalwazi ephathelene nezemvelo, ubuchwepheshe, injulalwazi ephathelene nokuhlalisana kwabantu, ubuciko kanye namasiko, ezempilo, kanye nenjulalwazi yezokuphatha nezomnotho.
Isitatimende somkhakha wesifundo-Isitatimende somkhakha wesifundo ngayinye ebeka imiphumela yezifundo kanye nezindlela zokuhlola.
Imiphumela yezifundo-Imiphumela yezifundo ivela kumiphumela ezihlaziyayo kanye nezithuthukisayo, zibuye zisho ukuthi yini abafundi okufanele bayazi futhi bakwazi ukukwenza ekupheleni kwesibanga, isigaba, noma inhlanganisela.
Umbiko / I-Profayili yomfundi-Irekhodi layo yonke inqubekelaphambili yomfundi, kubandakanya ulwazi, ukuthuthukiswa kwezenhlalo, ukusekelwa kwezidingo, izifanekiso zomsebenzi kanye nemibiko yonyaka.
Izinhlelo zezifundo-Izinhlelo zezinto zokufunda, kubandakanya okuqukethwe kanye nezindlela zokufunda -lokhu kuholwa isitatimende sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R -9, (ezikoleni) kodwa luthuthukiswa izifundazwe, izikole kanye nothisha.
Indlela yokubeka amakhodi kazwelonke. -Umthetho wohlelo lokusebenza lukazwelonke ukubika ngenqubekelaphambili yomfundi.
Imiphumela -Imiphumela ekupheleni kohlelo lokufunda emfundweni esekelwe kumiphumela yesifundo -lemiphumela isiza ukwakha uhlelo lokufunda.
Uhlelo lwezifundo olusekelwe emiphumeleni-Uhlelo kanye nalokho okubhekise kumphumela, umsebenzi oyisisekelo kanye nohlelo lokufunda olubhekiswe kumfundi. Ngokulandela le ndlela, uhlelo lwezifundo lwezi-2005 kanye nesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke kuhlose ekugqugquzeleni ukufunda okwenzeka impilo yakho yonke.
Inqubekelaphambili-Ukwakhiwa kwesimiso esibalulekile sesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R-9, okwenza abafundi bathuthuke kancane ngokuphetheneyo, ngokwazi okujulile nokuphetheneyo, amakhono nokuqonda esigabeni ngasinye.
Uhlelo lokuqhubekela phambili-Isikhali sokuphela konyaka sokuqopha inqubekela phambili yabo bonke abafundi bebanga, kubandakanya izinhlelo zokuqhubekela phambili zengxenye ngayinye yezifundo kanye nebanga, kanye nokubika ngosizo oludingekayo.
Ukuhlola okubandakanyayo-Lokhu kuhlukile ekuhlolweni okuhlelelekile, ngoba kuphathelene nokubika ngenqubekela phambili yomfundi, kanungi ekupheleni kwesigamu noma sonyaka.
Ukulalela ngendlela ephapheme - Lokhu kusho uma izethameli zilalelisisa okushiwo yisikhulumi kulokho nalokho akushoyo.
Ulimi olwengeziwe -ulimi olufundwayo lwengezwa kolwakhe lwebele.
Ubuliminingi obengezayo- uma umuntu efunda ulimi (noma izilimi) ukwengeza olimini lwebele . Loku akuthathi isikhundla solimi lwebele kodwa lufundwa luhambisana nalo.
Ifanamsindo - ukulandelana noma ukuphindaphindeka komsindo othile kaningi ngokulandelana emshweni osembhalweni othile.
Izethameli - kusho abantu baethamele okuthile noma abalale othile ongungaba owethula inkulumo, noma abenza okuthile.
Ukuchema - umhkuba wokuthanda noma wokweseka okuthile ube ubandlulula okunye.
Ukuxuba izilimi- ukusuka kolunye ulimi ukuya kolunye ngenjongo ethile(isib. ukwenza abanye baqonde, ukubonisa ukuthi okhulumayo uyafinyelela kuzithameli zakhe). Uhlamvu, ilunga - lokhu kusho ingxenye yenkulumo ephimiseka ngomoya owodwa kanyekanye, uhlamvulwenkulumo olwakhiwe ngungwaqa kanye nonkamisa, kanti ekuqaleni kwamagama luyatholakala uhlamvuolungunkamisa kuphela kanti nolungungwaqa kuphela lukhona.
Imvumelwano - lokhu kusho izinhlamvu ezifanayo ekugcineni noma ekuqaleni kwemigqa elandelanayoenkondlweni.
Isigqi/umgqumo - usho ukuphindaphindeka kokuthile okungaba amagama noma imisho ngendlela ezolethaumgqigqo othile.
Uphawu - lokhu kusho into emele enye embhalweni, isib. isilo simele ulaka, uchakijana umele ubuqili, ijubalimele uthando noxolo.
Ukulandelana -into ethile eyenza umqondo ohlangeneyo. Isigaba esilandelanayo yileso esinemiqondoethuthukisayo ezwakalayo, nemisho exhumanayo nehlanganayo.
Okuphathelene nento ethile [nenkulumo] - umbhalo ngaso sonke isikhathi wethulwa usengqikithnii ethileIngqikithi ibandakanya izimo ezibanzi nezangaleso sikhathi. Imibhalo kumele zilungele zombili izinhlobozengqikithi.
Ukufunda nokubhala okukhulayo-kubhekise olwazini lwengane lokubhaliwe. Izingane zibona okubhaliwe besezikwazi ukuqonda inhloso yako. Bangaba nezindaba abazixoxelwayo noma abazifundelwayo, bafunda ukwaziukuthi indaba iyini nokuthi izincwadi ziyini . Nangaphambi kokuthi beze esikoleni kukhona okuningi abak-waziyo. Bangazama ukubhala amagama abo besebenzisa umqondo abanawo ngezinhlamvu kanye nopelo (isib.ukupela okuvelele), bangaphinde bazenze sengathi bayafunda (okusho ukuthi ukuziphatha njengofundayo). Lokhu ukuqala kokubhala nokufunda kwezingane.
Ulimi oluvusa imizwa-Ulimi oluvusa ukuzwela okukhulu.
Ulimi olugxile emithethweni/ olungaguqukiyo-Ulimi olufundwa ngezingxenye (isib. ukubingelela). Kaningi ibhekene negqikithi ethile (isib. ukufaka -i-oda yokudla endaweni yokudlela). Uma siqala ukufunda ulimi, okuningi esikufundayo kwalolu hlobo. Kancane kancane siqaleukwenza umqondo kuzihlelo namaphethini nemithetho yolimi, bese sikwazi ukubeka imibono yethu ngendlela elula.
Uhlaka-Isakhiwo okungesesikhashana sokubhala noma ukukhuluma isib.
Ulwazi lokufunda nokubhala (ilitheresi)-Kukhona izinhlobo eziningi zokufunda ukufunda nokubhala (zelitheresi): ukuqonda amasiko (ilitheresi yamasiko) -ukuhlalisana kwabantu nenkolelo yokubalulekile okusemqoka okwakha ukufunda kwethu imibhalo; ukufunda nokubhala okuhlaziyayo (ilitheresi ehlaziyayo) -ikhono lokukwazi ukuphendula ngokuhlaziya imilayezo emibhalweni; ukufunda nokubhala ngokubheka (ilitheresi yokubheka) -ukufunda nokubhalwa kwezithombe, izimpawu nemifanekiso; ukufunda nokubhala ngokusebenzisa izinsizakuxhumana (ilitheresi yezinsizakuxhumana) -ukufundwa kwamaphepha, amaphephabhuku nemilayezo yamasiko ethulwa umabonakude namafilimu.
Ukubheka Ukuhambisa amehlo embhalweni ukuze uthole ulwazi oluthile.
Ukufunda ngokushesha-ukufunda ngokushesha ukuthola incazelojikelele.
Ukuba nombono ogxile kokukodwa-Umbono ogxile (kwesinye isikhathi ohlukanisayo) ngokuthi umuntu othile (isib. Umfazi, umuntu wezizwe, noma wombala othile) unjani.
