ULWAZI LOMPHAKATHI MAYELANA NOMKHUKANE OWUPUBLIC INFORMATION ABOUT PANDEMIC INFLUENZA ENGUBHUBHANE i-A (H1N1) 2009
Igama elisemthethweni lesayensi lalesi sifo wumkhuhlane owubhubhane i-yi-Pandemic Influenza A (H1N1) 2009. WYaqala eMexico nase-MelikaUnited  States of America ngoMbasa-Ephreli kulo nyaka.  Ekuqaleni bewyayaziwa njengomkhuhlane wezingulube (i-swine flue) ngenxa yokuthi kwabe kucatshangelwa ukuthi wyaqala ngezingulube. Manje sekuyaqondwa ukuthi umsuka wayo uvela kubantu nasekuzinyonini.  Ngakho-ke, lesi sifookhu asihlangene kufa nakancaneakunalutho yokwenza nokudliwa kwenyama yengulube noma imikhiqizo yengulube.  Manje sewkubizwa nje kalula njengemmfuluwenza ewngubhubhane  noma uibizwe ngegama lawyo elisemthethweni i-A (H1N1) 2009.
Kusukela ngoMbasa kulo nyaka, leli gciwanevayirasi iseliisabalaele ngokushesha ekumazweni ayi-166. E-Afrika, kuze kube manje leli gciwane vayirasi ilisasisabalalele emazweni ayi-16 kuphela.  Ngesikhathi sokushicilelaalesi sikhathi sokubhala le ncwadi, leli gciwane vayirasi iseliisuleleke kuabantu    abangaphezu kwabayi -3000 ezweni lethu.yi-177 457 (abaqinisekiswe yizindlu zokuqhuba ucwaningo lwesayensi) emhlabeni wonke, phakathi kwabo osekufe abayi-1 457 abaqinisekisiwe. 
Ngemuva komhlangano wesine weKomidi Lwesimo Esiphuthumayosheshayo owawubanjwe ngomhla we-11 Juni 2009, iNhlangano Yomhlaba Yezempilo (i-WHO) yaphetha ngokuthi ikhratheriya yokuthatha lesi sifookhu kufa njengobhubhane lomhlaba seyanelisekile futhi uMnqondisi-Jikelele, uDkt Margret Chan, usesimemezelilegunyazile lesi simo njengobBhubhane (izinga lesi-6).  Kafushanelula lokhu kusho ukuthi lesi sifooku kufa sesikusabalalele emazweni akuzo zonke izifundandawo ze-WHO futhi lokhu kwenzeke ngokukhulu ukushesha. Kodwa-ke ngithanda ukugcizelela ukuthi  ukumenyezelwagunyazwa kobhuobhane akusho ukuthi lesi sifoukufa sikunamandla kakhulu.  Lokhu kusho ukuthi nje sikuyaqhubeka nokusabalalela yonke umhlaba wonkeindawo.
Ngomhla wesi-6 kuNtulikazi  i-WHO yachaza ukusabalalaqhubeka kwalolu bhubhane emazweni athintekayo kanye nasekumazweni amasha njengento ezokwenzeka noma kanjani okungavumeleki futhi engeke iokungavimbekei.  Ngenhlanhla, yize lokhu kunjaloe, iphinde yasho ukuthi abantu abaningi abasuleleketheleleke ngaele ligciwanevayirasi bazoba nezimpawu ezingatheniconywana.  Noma kunjaloYize njengabasebenzi bezempilo, bomhlaba jikelele nabalapha ekhaya,  sikhathazekile ngokufa kwabantu osekwenzekilekuvelile kuze kube manje  (okungama-0,8% emhlabeni nama-0,1% kuabantu abesulelekile eNingizimu  Afrika).  Igciwanevayirasi lisulelekaa kuabantu abaphakathi kweminyaka eyi-10 ukuya kwengama-29 – iningi labo ngabafundi noma ngabasezikhungweni zemfundo ephakeme.
I-WHO yeluleke ngokuthi amazwe kuafanele agxile ekwehliseni umthelela walesiokhu sifokufa emiphakathini.  Ukwenza lokhu, ukuxhumana kahle kubalulekile.
Indlela yokusabalala
Lesi siokhu kufoa sikusatshalaliswa yithonsi lokusuleleka ngokufa okungukuthi uma umuntu osulelekile ekhweohlela noma ethimula bese wena uhogela umoya abawuthimulele noma abawukhweohlelele kuwona. Ngisho noma ngabe bakhweohlelela endaweni eqinile, wena  wabe usuhogela umoya olapho ungasuleleka).
Izimpawu Zesifo 
Izimpawu zaloku kufa zingehlukaniswa izinhla ezinkulu ezintathu:
ezingathenicono
ezimaphakathingconywana 
nezimbi
Izimpawu ezingathenicono:  
amafinyila noma amakhala acinene
ukukhweohlela 
imfiva
izicubu ezinkenkethayo kanye nezinubuhlungu bezinyama 
ukungazizwa ungaphilile kahle eumzimbenia wonke
Abantu abaningi emhlabeni banalezi zimpawu ezingathenicono futhi abadingi noma ngabe yikuphi ukwelashwa okukhethekile.  Ngakho-ke, abantu abanezimpawu ezingathenicono kufanele belashwe njengoba kulashwa imfuluwenza ejwayelekile. Kodwa-ke, laba bantu abalandelayo abanezimpawu ezingatheni kumele babonane nodokotela ngokusheshaHowever, the following people with mild symptoms must also see their doctor urgently:
abantu abanokugula okubi kwenhliziyo noma kwamaphaphu 
abeasimame abakhulelwe 
abantu abaphila ne-SANDULELA NGCULAZI kanye NENCGULAZIHIV ne-AIDS
abantu abanesifo sikaoshukela 
Izimpawu ezimaphakathingconywana zimbandakanya izimpawu ezingathenicono nezinye:
ukuphelelwa ngumoya
ubuhlungu esifubeni
ukuhlanza okunganqamuki
Ukuhanjiswa yisisu nezimpawu zokuphelelwaswela amanzi emzimbeni
Izimpawu ezimbi zimbandakanya izimpawu ezingathenicono nezimaphakathingconywana kanye nezinye
ubunzima bokuphefumula (inkingaukungakhoni youkuphefumula)
izindebe eziluhlaza, ulimi noma ezinye izingxenye zomzimba
ukufikelwa ukozela okukhuluisiyezi esikhulu nokuquleka
Noma ngabe ngubani onezimpawu ezimaphakathingconywana noma ezimbi kufanele afune aphinde athole ukwelashwa ngokushesha.
Ukuhlolelwa igciwanevayirasi
Ukuhlolwa okusemthethweni kwenziwa IisikKhungo Sikazwelonke Sezifo Ezithelelanayo esiseGauteng esesivule uphiko eNtshonalanga Kapa.  Ukuhlolwa kuzokwenziwa ngesincomo sikadokotela.  Iziguli ezidinga ukwelashwa ohlelweni lukahulumeni lwezempilo akufanele zicele ukuhlolwa kwasendlini yocwaningo lwesayensi ngokwabo on their own – ngudokotela wabo okumele enze leso sinqumoit is their doctor who must decide.  
Sesikuphawulile ukuthi kunokuhlolwa kwabantu abaningiWe note that there is mass testing okwenziwayo emkhakheni wezempilo wangasese, kodwa lokhu ayikuncomiakukhokona okufunwa yi-WHO. Odokotela kufanele baelaphe izimo ezisolekayo ngokweamigomoazinga yokusebenzaokwedlulisa ulwazi eahlinzekwe nguMnyango kaZzwelonke Wezempilo.
Ukwelashwa
Umshanguzo osetshenziswa kakhulu ukwelapha lo mkhuhlane kwelashwa onelungelo lokuzikhethela kona yi-Tamiflu.  KuIfanele inikezwe ngudokotela futhi inikwa labo: 
abanezimpawu ezingathenicono abasemikhakheniukuzihla ezikhethekile yabantu abasengozini yokusuleleka njengoba bebaliwe zishiwo ngenhla
abanezimpawu ezimaphakathingconnywana
abanezimpawu ezimbi
Ukwelashwa komuntu wonkeukawonke wonke nge-Tamflu kuzoholela esimwenikuqabeni sokuthi ungakokulapheki lo mkhuhlanea uma kusetshenziswa lo muthi futhi kungenza ukuthi ungasebenzi nakulabo ongahlenga izimpilo zabo. 
Ukuvalwa kwezikhungo
Ulwazi olutholakale emhlabeni wonke selukhombisilengukuthi ukuthi ukuvalwa kwezikole nezikhungo zemfundo ephakeme, izinxanxathela zezitoloamamoli okuthenga nezindawo zokusebenzela akusebenzi  ukunqandakusukela uekusabalalaeni kwalesi kosikufoa.  Kodwa esikhundleni salokho, lokhu kudalea ukuthikamezeka okukhulu emphakathininhlalweni.
Seluleka ukuthi  noma ngabe yimuphi umfundi, umfundisi  noma umsebenzi onezimpawu ezingathenigcono ukuba ahlale ekhaya. Uma bebaningi abafundi futhi/noma abafundisi abaphuthayo, isikhungo esithintekayo kuzofanele sithinte uMnyango Wezemfundo, ozothibe ngokuhlanganyela neziphathimandla zezempilo usululekea ngokufanele kwenziwe ukuqhubekela phambili.
Inhlanzeko elulaUkuphepha kwezempilo okujwayelekile  
Ngenxa yendlela lesi sifookhu kufa esiokubhebhetheka ngayo njengoba kushiwo phamphimbilini, kunconywa ukuthi kusetshenziswelokhu lezi zindlela ezilandelayo zenhlanzeko ekuphepha kwezempilo okulula okulandelayo kuyaphakanylulaiswa:
hlamba izandla ngensipho njalo
khweohlela noma uthimulele ekwiphephenia eliyithishu noma emkhonweni wengalo yakho
ungakhweohleleli ezandleni zakho noma ngabe sekwenjani, okungcono khweohlelelaa kwindololwane yakho
uma uphoqeleka ukuba ukhweohlelele ezandleni zakho, ungathinti lutho olufana nezibambo zeziminyango, amafasitela, ingaphezulu lamatafula noma izitsha zokudla kuze kube usuhlambe izandla zakho ngensipho
Uma unezimpawu ezingathenicono, hlala ekhaya futhi gwemanqanda ukuhlangana nabantu.
Ngifisa ukuniqinisekisa ukuthi ososayensi emhlabeni wonke benza konke okusemandleni emhlabeni wonke besebenzisana ne-WHO ukuzama ukuthola ikhambi. Uma konke kuhamba kahle, ikhambi elifana naleli kungenzeka lilingatholakalekhona ezinyangeni ezimbalwa ezizayo. 
Ngifisa ukunibobonga ngokuzinika iesikhathi enibe naso sokufunda lo mlayezothis message, futhi ngiphinde ngibonge ukubamba kwenu iqhaza okulindelekile ekudluliseni ulwazi nasekwehliseni imithelelaphumela yalesiokhu sifokufa.
Ozithobayo
DR A MOTSOALEDI, MP
UNGQONGQOSHE WEZEMPILO
