

CONTENTS



















PREFACE  ______________________________    P. 2



FOREWORD   ____________________________    P. 4







THE GUIDE



ENGLISH	6



AFRIKAANS	40



ISINDEBELE	75



ISIXHOSA	111



ISIZULU	145



SEPEDI	181



SESOTHO	215



SETSWANA	251



SISWATI	288



TSHIVENDA	324



XITSONGA	360





PART 6 - PUBLIC BODIES  FROM  WHOM  YOU  CAN



ACCESS  RECORDS   ______________________     P. 394











ISBN Number: 0-620-33617-X













































The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 1



PREFACE







Section 32(1) of the Constitution of the Republic of South Africa Act 108 of 1996 (the Constitution), provides that everyone has the right of access to records or/and information held by the state and any information held by another person and that is required for the exercise or protection of any rights. This section affirms the fundamental right of access to information and seeks to promote a culture of transparency and accountability in the private and public sector.



Section 32(2) of the Constitution provides for the enactment of a national legislation to give effect to this fundamental right. The Promotion of Access to



Information Act 2 of 2000 (PAIA) is the national legislation contemplated in section 32(2) of the Constitution.



Section 10 of PAIA provides that the South African Human Rights Commission must compile simple and easily comprehensible guidelines on how to use the Promotion of Access to Information Act.



The Commission is proud to present this; the first publication of the Guide in compliance with its mandate in terms section 10 of PAIA. The narrative part of the Guide is published in all 11 official languages beginning with English and thereafter arranged in alphabetical order. While every effort has been made to ensure the accuracy of the information and data in the Guide, mobility of officials and change of addresses by public bodies may well have affected the currency of some of the information.



Due to the fact that some private bodies (private bodies other than public companies in terms of section 20 of the Companies Act) have been temporarily exempted from publishing section 51 manuals we have not included the contact details of the private bodies in this first publication of the Guide. An electronic version of the Guide will be kept on the website of the South African Human Rights Commission, www.sahrc.org.za and will be updated monthly to keep the public abreast of developments and changes regarding the contact details of information officers of public bodies and general information on PAIA.



The Commission is committed to monitoring, promoting and ensuring the implementation of the right of access to information. PAIA is a legislative milestone in the light of the pre 1994 political environment of secrecy and human rights violations that characterised the system of government. The unique horizontal application of the Bill of Rights in the Constitution makes South Africa’s freedom of information legislation unique in the world, in that PAIA is the only freedom of information legislation that permits access to records held by private bodies. We commend the drafters of PAIA for this futuristic unique feature of PAIA especially in the light of the considerable power that multinational companies wield in the global arena today, particularly the negative impact of some of their activities on fundamental human rights in some regions - especially the third world regions.



PAIA was significantly assented to during the first decade of democracy in South Africa. In recognition of this fact and in line with the national ten year celebration of democracy, the South African Human Rights Commission hosted the Second International Conference of Information Commissioners in Cape Town on 2 and 3 February 2004 which was attended by information commissioners from more that 25 countries from across the world. We were proud to share our experiences with old and







page 2 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000



newcomers in the information regime. It was worth noting that access to information regimes were fast gaining momentum around the world. Countries such as Mexico, Pakistan and the United Kingdom that previously did not have access to information legislation now have such legislation. Mexico (which is the host of the 3rd International Conference of Information Commissioners in February 2005) adopted its Federal Transparency and Access to Public Government Information Law in 2002; Pakistan adopted its Freedom of Information Ordinance 2002 in October 2002 while the United Kingdom approved its Freedom of Information Act 2000 in November 2000.



This Guide is an important tool in the enjoyment of the constitutional right of access to information in our country, and it has been compiled with a deep sense of pride. We thus record our sincere thanks to the members of the Promotion of Access to Information Act Unit (PAIA Unit) within the Research and Documentation Department of the Commission who made it possible for this Guide to be compiled. These members are: Adv. Mothusi Lepheana (Manager of the Unit) for his contribution, guidance and motivation, Ms. Bernadette Kotelo for her invaluable administrative support, and the Research Team; Mr. Mziwodumo Rubushe, Mr. Kgositoi Aubrey Sedupane and Ms. Sakuntala Veersamy for their invaluable contribution to the compilation of the Guide. We also wish to thank Ms. Clare Wyllie, the Commission’s Publications Officer for her support. Thanks also to Dr Leon Wessels (Commissioner responsible for the right of access to information and Chairperson of the PAIA Committee in the Commission) for his guidance to the PAIA Unit and PAIA Committee. We thank Ms. Lindiwe Mokate (CEO and Information Officer of the Commission) for her contribution, guidance and support in the compilation of this Guide.



We hope that the Guide will provide assistance and will benefit all the people of South Africa, as well as both its public and private bodies.















Narandran Jody Kollapen



Chairperson



























































The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 3



FOREWORD







It is with joy to present to the nation the first edition of the Section 10 Guide in terms of the Promotion of Access to Information Act No 2 of 2000 (PAIA). This Guide is the first on the African continent and the access to information right, as provided in our Constitution, is the only one in the world that applies to both public and private bodies. This Guide has also been translated into all the 11 official languages of the Republic of South Africa for easy access by all the people of our beautiful country.



To move from a deeply inculcated culture of secrecy and bureaucracy to a culture of transparency and accountability is a mammoth challenge. The



prejudice against responsive and open governance is certainly not confined to the previous order. The current hostile and ignorant responses received by the Commission in respect of PAIA are proof of this observation.



It is of critical importance that the citizens be informed about PAIA and how the right of access to information can work for their benefit. Participation in democratic processes can only be effective if it is informed participation. Many of the tragedies in South African history could have been prevented had there been an access to information regime in operation. It is however important that PAIA reaches far beyond the traditional political civil rights and that it adds a new dimension to public debate on every day issues that citizens have to face.



Public and private bodies must understand that their responsibilities under PAIA are not intended to be a costly burden but an essential mechanism to ensure good governance and the transformation of our society. The right, as well as the other entrenched rights should not only be approached in an adversarial manner but rather used as a vehicle to change our society and an opportunity to deal with the vestiges of apartheid.



PAIA is central to the transformation of our society. The rule of law and the democratic constitutional state will perish if there is not open and accountable government. The importance and magnitude of the Commission’s constitutional role to monitor and report annually on the realization of socio- economic rights is matched by its obligation under PAIA.



I would be failing in my duty if I don’t express my special thanks to the PAIA Unit for the countless hours they have given towards the compilation of this Guide. You have through this Guide contributed towards healing the wounds of the past and enhancing our new democracy. We will rejoice if ordinary citizens of our country use this Guide and thereby give more meaning to their freedoms for which they have fought so hard.



Yours sincerely









Dr Leon Wessels



Commissioner responsible for the Promotion of Access to Information Act South African Human Rights Commission







page 4 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000















































MS. LINDIWE MOKATE



Chief Executive Officer of the



South African Human Rights



Commission and Information Officer































































THE PROMOTION  OF ACCESS  TO INFORMATION ACT UNIT  OF  THE



SOUTH AFRICAN HUMAN RIGHTS COMMISSION



Left to right: Adv. Mothusi Lepheana (Manager), Ms. Sakuntala Veersamy (Re- searcher), Mr. Kgositoi Aubrey Sedupane (Researcher), Ms. Bernadette Kotelo (former Administrative Secretary), Mr. Mziwodumo Rubushe (Researcher)













The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 5









isiZulu







OKUQUKETHWE









INGXENYE-1



AMAGAMA   ASIZAYO

147

1.

KUNGANI  KUMELE  KUFINYELELWE  ULWAZI?

151



Isingeniso



151



1.1

Umthethosisekelo

151



1.2

Umthetho Wokuthuthukisa Ukufinyelela Ulwazi

151



1.3

Imiyalelo

151



1.4

Ikhomishana Yamalungelo Esintu yaseNingizimu Afrika

152







INGXENYE-2



2.

UKUFINYELELA  ULWAZI

154



2.1

Imithombo Yolwazi

154





2.1.1

Umhlahlandlela

154





2.1.2

Isikhungo sokunikezela ngemihlahlandlela

154



2.2

Amamanyule

155





2.2.1

Amabandla Azimele

155





2.2.2

Amabandla Omphakathi

156



2.3

Izaziso Zamabandla Azimele Nawomphakathi

157





2.3.1

Isaziso Sesigaba se-15

158





2.3.2

Isaziso Sesigaba sama-52

158







INGXENYE-3



3.      UNGASENZA  KANJANI  ISICELO  SOKUFINYELELA  ULWAZI

160



3.1

Indlela yokucela

160



3.2

Izinkokhelo zezicelo - Ibandla Lomphakathi

161





3.2.1

Amabandla Omphakathi

161





3.2.2

Amabandla Azimele

163



3.3

Usizo olutholakala kwi-ofisa yebandla lomphakathi

164



3.4

Usizo lwezomthetho

165





3.4.1

Amabandla Omphakathi

165





3.4.2

Amabandla Azimele

168





3.4.3

Izinqumo ngokuphathelene nezicelo zenkantolo

168







INGXENYE-4



4.      KUKUNINI  LAPHO  UKUFINYELELA  IREKHODI  KUNGANQATSHELWA

169



4.1

Izizathu zokunqatshelwa ukufinyelela kurekhodi lebandla lomphakathi

169



4.2

Izizathu zokunqatshelwa ukufinyelela kurekhodi lebandla elizimele

174







The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 145

isiZulu









OKUQUKETHWE







INGXENYE-5



5.

ULWAZIJIKELELE

178



5.1

Ukuguqulwa Komthetho

178



5.2

Ukuguqulwa Kwemiyalelo

178



5.3

Izaziso zikaHulumeni

179



5.4

Imibiko

180





INGXENYE-6





6.      AMABANDLA  OMPHAKATHI  ONGATHOLA  KUWONA  AMAREKHODI __________ 394





































































































page 146 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

isiZulu





AMAGAMA  ASIZAYO



Izincazelo ezilandelayo kanye nokuhunyushwa kuyasetshenziswa ukuchaza amagama ahlukene asetshenziswa Emthethweni. Axhunywe lapha ukukusiza ngencazelo okumele isetshenziswe kulawa magama Emthethweni kanye nakulo Mhlahlandlela.



“izinkokhelo zokufinyelela” zisho izinkokhelo ezibekelwe inhloso yokukhiqiza kanye nokufuna nokulungiselela, kanye nesikhathi esidingekayo esifanelekile samahora eqile abekelwe ukufuna kanye nokulungiselela ukuvezwa kwerekhodi;



“inkantolo” isho –



Inkantolo Yomthethosisekelo esebenza njengesigaba-167 (6) (a) Yomthethosisekelo weRephabhuliki yaseNingizimu Afrika, ka-1996; noma 

(i) Inkantolo Ephakeme noma inkantolo ethile yezinga elifanayo; noma 



Inkantolo Yemantshi, okungenzeka ibe ngujikelele noma ngokuphathelene nekilasi elithile lezinqumo ngokuhambisana ne-PAIA, emiswe nguNgqongqoshe; ngesaziso ngaphakathi kweGazethi kanye nabangamelwa ngumantshi noma omunye umantshi obekwe ngokwesigaba se 91A, ongaphakathi kwendawo onamandla esikhundla kuyo – 



isinqumo esithethwe se-ofisa yolwazi noma isiphathimandla esifanele sebandla lomphakathi noma inhloko yebandla elizimele; 



ibandla lomphakathi noma ibandla elizimele eliphathekayo linendawo yalo esemqoka yokuphatha noma ibhizinisi; noma 



ofake isicelo noma omunye umuntu ophathekayo osendaweni yokuhlala noma ongumhlali phaqa; 



“Umhlahlandlela” usho incwadi ekhishwe Yikhomishana Yamalungelo Esintu ngokulandela i-s10 Yomthetho Wokuthuthukisa Ukufinyelela Ulwazi, WeNo.- 2 ka- 2000, ngenhloso yokusiza umuntu ofisa ukusebenzisa ilungelo ngokulandela Umthetho ngokufaneleyo;



“inhloko” ye-, noma ngokuphathelene, nebandla elizimele isho –



okuphathelene nomuntu wemvelo, loyo muntu wemvelo noma noma yimuphi umuntu onikezwe amandla ngokufaneleyo yiloyo muntu wemvelo; 



osecaleni lokuhlanganyela, noma yimuphi umhlanganyeli wokuhlanganyelwe noma ngabe yinoma umuntu onikezwe amandla ngokufanelekileyo wukuhlanganyela; 



ngasecaleni lomuntu womthetho – 



I-ofisa yesigungu ephezulu noma i-ofisa elingana naye yomuntu osemthethweni noma ngabe yinoma yimuphi umuntu onikezwe amandla afaneleyo yileyo ofisa; noma 



umuntu oyibamba noma yinoma yimuphi umuntu onikezwe amandla esikhundla yilowo muntu oyibamba; 



“Ikhomishana Yamalungelo Esintu” isho Ikhomishana Yamalungelo Esintu YaseNingizimu Afrika;



“I-ofisa yolwazi” ye, noma ngokuphathelene nebandla lomphakathi isho –



okuphathelene nomnyango kazwelonke, ukuphathwa kwesifunda noma ikhomponenti inhlangano yokuhlela – 



The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 147

isiZulu





eshiwo kuKholomu-1 yeSheduli-1 noma yesi-3 Yomthetho Wezinsizakalo Zomphakathi, ka-1994 (Isimemezelo SeNo. Ye-103 of 1994), isho ukuthi i- ofisa efanelekile ephethe isikhundla esishiwo kuKholumu ye-2 yeSheduli yo-1 noma ye-3 maqondana negama lomnyango kazwelonke, nenhlangano yokuhlela noma umuntu oyibamba ngokunjalo; 



Okungashiwongo, kusho Umqondisi Jikelele, inhloko, umphathi wesigungu noma i-ofisa efanelekile ngokuhambisana, yalowo mnyango kazwelonke, ukuphathwa kwesifunda noma inhlangano yokuhlela ngokuhambisanayo; 



okuphathelene nomasipalati, kusho umenenja kamasipalati omiswe ngokulandela isigaba- 82 sikaHulumeni Wendawo: Umthetho Wezakhiwo Zikamasipalati, ka-1998 (Umthetho WeNo. ye-117 ka-1998) noma umuntu oyibamba ngokunjalo; noma 



okuphathelene nanoma yiliphi elinye ibandla lomphakathi, kusho I-ofisa yesigungu ephezulu noma i-ofisa efana nayo, yebandla lomphakathi noma umuntu oyibamba ngokunjalo; 



“UNgqongqoshe” usho uNgqongqoshe Wekhabhinethi onesibopho sokuphatha ezobulungisa;



“i-ofisa” ngokuphathelene nebandla lomphakathi noma ibandla elizimele isho –



noma yimuphi umuntu oqashwe (ngokuphelele noma okwesikhashana kanye nangesikhathi sonke noma ngezikhathi ezibekiwe) yibandla lomphakathi noma elizimele, njengokungenzeka, kufaka inhloko yebandla, esikhundleni sakhe esifanele; noma 

ilunga lebandla lomphakathi noma elizimele, esikhundleni sakhe ngokufanele; 



“umuntu” usho umuntu wemvelo noma womthetho;



“ofake isicelo ngokwakhe” usho ofake isicelo ofuna ukufinyelela kwirekhodi eliqukethe ulwazi ngomuntu ofake isicelo;



“ibandla elizimele” lisho –



umuntu wemvelo owenza noma oqhubeka nokwenza umsebenzi, ibhizinisi noma ubungcweti kodwa ekuleso sikhundla kuphela; 



ukuhlanganyela okwenza noma okuqhubeka nokwenza umsebenzi, ibhizinisi noma ubungcweti; noma 



noma yimuphi umuntu womthetho oke waba khona noma okhona; kodwa ongafaki ibandla lomphakathi 



“ibandla lomphakathi” lisho –



noma yimuphi umnyango wombuso noma wokuphatha okuzwelonke noma engxenyeni yesifunda sikaHulumeni noma kunoma yimuphi umasipalati engxenyeni yendawo; noma 



noma yisiphi isikhungo noma inhlangano esebenzayo uma – 



esebenzisa amandla okwenza umsebenzi ngokulandela Umthethosisekelo noma umthethosisekelo wesifunda; noma 



esebenzisa amandla omphakathi noma ukwenza umsebenzi womphakathi ngokulandela noma yimuphi omunye umthetho; 









page 148 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

isiZulu





“irekhodi” le, noma ngokuhambisana nebandla lomphakathi noma elizimele, lisho noma yiluphi ulwazi olurekhodiwe –



kunganakwa isimo noma uxhumano; 



oluphethwe noma olungaphansi kokuphathwa kwebandla lomphakathi noma elizimele ngokuhambisanayo; kanye 



nokuthi kungenzeka noma cha ukuthi lalakhiwe yibandla lomphakathi noma elizimele, ngokuhambisanayo; 



“iziphathimandla ezifanele” ngokuhambisana:



nebandla lomphakathi elithintwe esiqephini (a) sencazelo "yebandla lomphakathi" engxenyeni kaHulumeni kazwelonke, zisho – 



ngokuphathelene necala Nehhovisi LikaMongameli, umuntu omiswe NguMongameli ngokubhaliwe; noma 



ngokuphathelene nanoma yiliphi icala, noNgqongqoshe onesibopho nalelo bandla lomphakathi noma umuntu omiswe nguNgqongqoshe ngokubhaliwe; 



ibandla lomphakathi elithintekayo esiqephini (a) sencazelo "yebandla lomphakathi" engxenyeni kahulumeni yesifunda, zisho – 



ngokuphathelene neHhovisi likaThulasizwe, umuntu omiswe ngokubhaliwe nguThulasizwe; noma 



ngokuphathelene nanoma yiliphi icala, ilunga Lebandla Lesigungu linesibopho sebandla lomphakathi noma umuntu omiswe ngokubhaliwe yilelo lunga; noma 

umasipalati, lisho – 



imeya; 



okhulumayo; noma 



yinoma yimuphi omunye umuntu, omiswe ngokubhaliwe Yibandla Likamasipalati lalowo masipalati; 



“isicelo sokufinyelela” ngokuphathelene:



nebandla lomphakathi, sisho isicelo sokufinyelela irekhodi lebandla lomphakathi ngokuphathelene nesigaba se- 11 se- PAIA; 



ibandla elizimele, lisho isicelo sokufinyelela kurekhodi lebandla elizimele ngokuphathelene nesigaba sama-50 se-PAIA 



“ofake isicelo” ngokuphathelene –



nebandla lomphakathi, usho – 



noma yimuphi omunye umuntu (ngaphandle kwebandla lomphakathi elicatshangiwe kulesi siqephu (a) noma (b) (i) sencazelo "yebandla lomphakathi", noma i-ofisa laloko) elifaka isicelo sokufinyelela kwirekhodi lalelo bandla lomphakathi; noma 

umuntu oyibamba lomuntu ophathekayo esiqephini esingaphansi kwesingu- (i); 



ibandla elizimele lisho – 



noma yimuphi umuntu, kufakwa, kodwa kungakhawuliswa, kubandla lomphakathi noma i-ofisa yaloku okushiwo, eyenza isicelo sokufinyelela irekhodi lalelo bandla elizimele; noma 



umuntu oyibamba lalowo muntu ocatshangiwe kusiqephu esingaphansi kwesingu- (i); 







The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 149

isiZulu





“omunye umuntu” ngokuphathelene nesicelo sokufinyelela –



irekhodi lebandla lomphakathi, lisho noma yimuphi umuntu (kufakwa, kodwa kungenziwa mkhawuliso kuhulumeni wombuso wakwamanye amazwe, inhlangano yamazwe ngamazwe noma isitho saloyo hulumeni noma inhlangano) ngaphandle – 

kofake isicelo ophathekayo; kanye 



nebandla lomphakathi noma 



irekhodi lebandla elizimele, elisho noma yimuphi umuntu (elifaka, kodwa lingena mkhawulo, kubandla lomphakathi) ngaphandle kofake isicelo, kodwa ngezinhloso zesigaba sama-34 kanye nama-63 se- PAIA, okuqondiswe "kumuntu" kuziqephu (a) kanye no-(b) kumele kuhunyushwe njengokuqondiswe "kumuntu wemvelo"; 



“izinsuku zokusebenza” zisho noma yiziphi izinsuku ngaphandle koMgqibelo iSonto kanye namaholide omphakathi, njengoba echazwe esigabeni soku-1 Somthetho Wamaholide Omphakathi, ka-1994 (Umthetho, WeNo. yama-36 ka-1994).



Kulo mhlahlandlela, amagama aqondiswe kunoma yibuphi ubulili azofaka bobubili obunye ubulili, kanti ubunye buzofaka ubuningi, ngaphandle nje uma ingqikithi ibonisa ngokwehlukile.

































































































page 150 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

isiZulu





INGXENYE-1



1.	KUNGANI  KUMELE  KUFINYELELWE  ULWAZI?



ISINGENISO



Isigaba sama-32(1)(a) soMthetho Womthethosisekelo waseRiphabhuliki yaseNingizimuAfrika, WeNo. Ye-108 ka-1996 (emva kwaloko obizwa "Umthethosisekelo") unikeza ukuthi noma ngubani unelungelo lokufinyelela kunoma yiluphi ulwazi oluphethwe ngumbuso kanye nanoma yiluphi ulwazi oluphethwe ngomunye umuntu oludingekayo ukuze kusetshenziswe noma kuvikelwe nanoma yimaphi amalungelo.



Umthethosisekelo 



Umthethosisekelo usho ukuthi iNingizimu Afrika yizwe elinozibuse kanye nentando yeningi elisekwe ekuqhutshekisweni kwamalungelo esintu kanye nohlelo lokubusa olunegunya, oluphendulayo kanye noluveza obala njengengxenye yokuyigugu kwalo. Uhlelo lukahulumeni eNingizimu Afrika ngaphambi komhlaka-27 Apreli ka-1994 ngaphakathi kokunye, laba nomphumela wesiko lokuba nemfihlo nokungakwazi ukuphendulela kuwo womabili amabandla omphakathi nazimele okuholela ekuhlukunyezweni kwamandla okuphatha kanye nokwaphula amalungelo esintu. Kungokuphathelene naloku, ukuthi isigaba sama-32(1) Somthetho sivivinywa Wamalungelo kuMthethosisekelo, unikeza ilungelo lokufinyelela ulwazi oluphethwe ngumbuso; kanye nanoma yiluphi ulwazi oluphethwe ngomunye umuntu oludingekayo ukuze kusetshenziswe noma kuvikelwe noma yimaphi amalungelo. Isigaba sama-32(2) soMthethosisekelo ngokuhambisanayo unikeza ukumiswa komthetho kazwelonke ozomnikeza ukusetshenziswa kwaleli lungelo, ngokuhlonipha, ukuvikela, ukuthuthukisa kanye nokuphumelelisa leli lungelo. 



Umthetho Wokuthuthukisa Ukufinyelela Ulwazi 



Umthetho Wokuthuthukisa Ukufinyelela, WeNo. 2 ka- 2000 (emva kwaloko obizwa njenge- "PAIA", noma "Umthetho" ngokushintshisana) ngumthetho kazwelonke omiswe ukunikeza ukuzebenza kwamalungelo omthethosisekelo okufinyelela ulwazi. I-PAIA yaqala ukusebenza ngomhlaka- 9 kuMashi ka-2001, ngaphandle kwezigaba ze-10,14,15 kanye nesama-51, ezaqala ukusebenza ngomhlaka-15 Februwari ka-2002. 



Imiyalelo 



Ngokulandela Isigaba sama-92 se-PAIA, uNgqongqoshe ngokwenza isaziso ngaphakathi Komqulu kaHulumeni, angenza imiyalelo ngaphakathi kokunye ngokuphathelene nanoma yiluphi udaba oludingekayo noma olunikezwe imvume yi-PAIA ukuze lukhethwe, noma yiluphi udaba oluphathelene nezindleko ezikhokhwayo nanoma yiziphi izaziso ezidingwa nguMthetho. 



Okulandelayo uhlu kanye nencazelo emfushane Yezaziso zikaHulumeni eziqukethe Imiyalelo eyenziwe ngokulandela Isigaba sama-92 se-PAIA. 











The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 151

isiZulu





1.3.1	Isaziso sikaHulumeni: No. R. 1244



Usuku:	22 kuSeptemba ka-2003



Isihloko:      Ukuguqulwa Kwemiyalelo eshicilelwe kuSaziso sikaHulumeni SeNo. R187



ngokuphathelene  nokutholakala  kwamamanyule Amabandla  Omphakathi



kanye nokutholakala kwamamanyule Amabandla Azimele. Ngokuphathelene



nemiyalelo  eguquliwe,  I-ofisa  yolwazi  yebandla  lomphakathi  kufanele



ngokushesha  emva  kokubuthelelwa  kwemanyule,  kumele  yenze  ukuthi



ikhophi yemanyule itholakale ngeyodwa yezilimi ezisemthethweni ezintathu



KuKhomishana Yamalungelo esintu yaseNingizimu Afrika, ku-ofisi ngalinye



lebandla lomphakathi, futhi enze ukuthi imanyule itholakale kuwebhusayidi



yebandla  lomphakathi,  uma  ngabe  ikhona.  I-ofisa  yolwazi  ingasakaza



imanyule ngezilimi ezintathu ezisemthethweni kuGazethi



Ngokushesha  emva  kokuthi  imanyule  seyibuthelelwe  yibandla  elizimele,



inhloko yebandla elizimele kumele yenzele Ikhomishana Yamalungelo Esintu



YaseNingizimuAfrika ikhophi yemanyule, nakubandla eliphethe lapho ibandla



elizimele liyilunga khona, uma kufanelekile; kumele yenze imanyule itholakale



kuwebhusayidi  yebandla  elizimele,  uma  ikhona,  kanye  nokuthi  inhloko



yebandla elizimele ingakwazi ukusakaza imanyule ngaphakathi kweGazethi



kaHulumeni.



1.3.2	Isaziso sikaHulumeni: No. R. 187



Usuku:	15 ku-Februwari ka-2002



Isihloko:      Imiyalelo  ye-187  ka-15  Februwari  we-2002  omenyezelwe  ngokulandela



isigaba sama-92 se-PAIA senza umnikelo wamasu aphathelene nokutholakala



koMhlahlandlela wesigaba se-10, ukutholakala kwamamanyule amabandla



omphakathi  kanye  nazimele,  izinkokhelo  zokucela  kanye  nezindleko



zokukhiqiza  ngokuphathelene  namabandla  omphakathi  nazimele,  kanye



namafomu okufaka isicelo.



1.3.3	Isaziso sikaHulumeni: No. R. 223



Usuku:	9 kuMashi ka-2001



Isihloko: Isaziso siqukethe Imiyalelo emenyezelwe ngokulandela isigaba sama- 92 se-PAIA ngokuphathelene nenzindleko ezikhokhwayo zamarekhodi amabandla omphakathi kanye namabandla azimele.



1.4 Ikhomishana Yamalungelo Esintu YaseNingizimu Afrika



Ikhomishana Yamalungelo Esintu YaseNingizimu Afrika ("Ikhomishana") yisikhungo sikazwelonke, esinesibopho sokuthuthukisa nokuhlonipha amalungelo esintu kanye nosikompilo lwamalungelo esintu; ukuqhubekisa ukuvikelwa, ukuthuthukisa kanye nokufinyelelwa kwamalungelo esintu; kanye nokuphatha kanye nokuhlola ukugcinwa kwamalungelo esintu eRiphabhulikini.



Igunya nesibopho seKhomishana Yamalungelo esintu YaseNingizimu Afrika ngokuphathelene ne-PAIA 



Njengesikhungo sikazwelonke esinesibopho sokuvikela, ukuqhubekisa kanye nokuphatha ukujatshulelwa kwamalungelo esintu, Ikhomishana iphoqelekile 







page 152 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

isiZulu





ukusiza lapho ingaphumelela khona ngokufanele nanoma yimuphi umuntu ofisa ukusebenzisa amalungelo akhe ngokulandela i-PAIA.



Elandelayo imisebenzi kanye nezibopho zeKhomishana: 



Ukwenza ikhophi Yomhlahlandlela itholwe ngumphakathi; 



Ukufinyelela ekutholakaleni kwemali kanye neminye imithombo, ithuthukise iphinde yenze izinhlelo zemfundo ukuze kwande ukuqondwa kwe-PAIA ngumphakathi, ikakhulukazi ukufundisa imiphakathi eyayibandlululiwe nge-PAIA nokuthi ingayisebenzisa kanjani nokuthi bangawasebenzisa kanjani amalungelo abo ngokuphathelene naloku; 



Ukufinyelela ekutholakaleni kwemali kanye neminye imithombo, ukugqugquzela amabandla omphakathi nazimele ukubamba iqhaza kulezi zinhlelo, bese benza ezabo izinhlelo zemfundo ngokuqonda i- PAIA; 



Ukuqeqesha ama-ofisa olwazi amabandla omphakathi; 



Ukwenza iziphakamiso kumabandla omphakathi kanye nazimele ukuze baguqule indlela abaphatha ngayo i-PAIA, njengoba Ikhomishana ikubona kufanelekile; 



Ukuxhumana nokuthola imibiko evela kumabandla omphakathi nazi ngezinkinga abahlangabezene nazo ngokulandela i-PAIA; 



Ukuthola izeluleko kanye nokuxhumana, noma ukuthola kanye nokubheka imibono noma iziphakamiso ezivela kunoma yiliphi ibandla lomphakathi noma elizimele, i-ofisa yebandla elinjalo noma ilunga lomphakathi ngokuhambisana nemisebenzi yeKhomishana ngokuphathelene ne-PAIA; 



Ukuthola imibiko evela kumabandla omphakathi ngokuphathelene nokusetshenziswa kwe-PAIA; 



Ukubuthelela kanye nokufaka umbiko ePhalamende unyaka ngonyaka ngokujatshulelwa kwelungelo lokufinyelela ulwazi eRiphabhulikini kanye nokusetshenziswa jikelele kwe-PAIA; 



Njengoba kushiwo ngenhla, Ikhomishana iphoqelelwe ukusiza noma yimuphi umuntu ofisa ukusebenzisa ilungelo elicatshangwe kwi-PAIA. 

















































The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 153

isiZulu





INGXENYE-2



2.	UKUFINYELELA  ULWAZI



I-PAIA inikeza bonke abaseNingizimu Afrika ilungelo lokufinyelela kumarekhodi aphethwe ngumbuso, izikhungo zikahulumeni kanye namabandla azimele.



Okulandelayo izinhloso ezifiswa ukufinyelelwa yi-PAIA:



Ukuqinisekisa ukuthi umbuso uyazimbandakanya ekuqhubekiseni usikompilo lwamalungelo esintu kanye nobulungisa bezenhlalonle; 



Ukugqugquzela ukubeka ulwazi obala kanye nokumisa izinqubo eziphoqelelayo nezenzeka ngokuthanda noma amasu anikeza imbangela yelungelo lokufinyelela ulwazi ngendlela esheshayo, nengabizi kakhulu kanye nengadingi amandla amaningi ngokukwazeka okufanelekile; kanye 



Nokuqhubekisa ukuvezwa obala, ukuba negunya kanye nokubusa okusebenzayo kwawo wonke amabandla omphakathi nazimele, ngokunikeza amandla kanye nokufundisa wonke umuntu, ukuthi aqonde amalungelo ngokuphathelene ne-PAIA ukuze bakwazi ukusebenzisa amalungelo abo ngokuphathelene namabandla omphakathi nazimele, ukuqonda imisebenzi kanye nokusebenza kwamabandla omphakathi, kanye 



Nokubhekisisa ngempumelelo, nokubamba iqhaza ekwenzeni izinqumo kwamabandla omphakathi okuthelela amalungelo abo. 



Imithombo Yolwazi 



Lo mbhalo Uwumhlahlandlela wokuthi ungayisebenzisa kanjani i-PAIA. Ukunikeza lonke ulwazi oludingayo ukufinyelela kunoma yiliphi irekhodi. Uphinde futhi ukunikeze imininingwane yokuxhumana yeminyango kahulumeni kanye nezikhungo ezigcina amarekhodi ombuso. 



2.1.1  Umhlahlandlela 



Lo mhlahlandlela wathuthukiswa Yikhomishana ikakhulukazi ukukusiza ukufinyelela amarekhodi kanye nokusebenzisa ilungelo lakho lolwazi. Ukubukezwa kwalo Mhlahlandlela kuzophrintwa ngaphakathi kweminyaka emibili emva kokushicilelwa kwale khophi.



2.1.2Izikhungo Zokunikezela Ngemihlahlandlela



Lo mhlahlandlela uyatholakala ngolimi olusemthethweni ngalunye mahhala ukuze luhlolwe ngumphakathi ngamahora okusebenza kwehhovisi ezindaweni ezahlukile ezinikezwe ngezansi. Kuzomele ukhokhe uma ufuna ukwenza amakhophi kuphela.



Amakhophi Omhlahlandlela ayatholakala ezindaweni ezilandelayo:



Ehhovisi lenhloko yeminyango kazwelonke onesibopho sezokuxhumana zikahulumeni; Izinsizakalo Zolwazi Nezokuxhumana zikaHulumeni (i-GCIS); 











page 154 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

isiZulu





Ezindaweni ezilandelayo zokudiphositha ezomthetho njengoba kuchazwe kusigaba se-6 Somthetho Wokudiphositha Ezomthetho ka-1997 (Umthetho WeNo. 54 ka-1997): 



Emtatshweni Wamabhuku Wasephalamende, eKapa; 



Emtatshweni Wamabhuku waseNingizimu Afrika, eKapa; 



Emtatshweni Wamabhuku Wenhlangano yaseNatali, e-Pietermaritzburg; 



Emtatshweni Wamabhuku Wombuso, e-Pitoli; 



Kuzinsizakalo Zomtapo Wamabhuku Wasedolobheni, e-Bloemfontein; 



Endlini yokugcina imilando yesizwe yamaFilimu. Amavidiyo kanye Nokwemisindo, e-Pitoli; 



Noma yimuphi omunye umtapo wamabhuku noma isikhungo esikhethwe nguNgqongqoshe Wezobulungisa kanye nezokuthuthukisa umthethosisekelo ngenhloso yezinhlobo ezithilke ezikhethiwe zemibhalo; kanye 



Nesinye nesinye isikhungo semfundo ephakeme esimiswe ngomthetho noma ngaphansi kwanoma yimuphi umthetho. 



Izinhloko zamabandla azimele (izinkampani kanye nanoma yimuphi umuntu ohambisa ibhizinisi eRiphabhulikini) bangacela ukuba nekhophi Lomhlahlandlela. Amakhophi Omhlahlandlela ayatholakala kuzo zonke izilimi zomthetho emahhovisini alandelayo:



Ehhovisi  lama-ofisa olwazi amabandla omphakathi; 



Kuwo wonke amahhovisi amabandla omphakathi; 



Kuwo wonke amahhovisi kamantshi; 



Kuwo wonke amahhovisi Omnyango Wezobulungisa kanye Nokuthuthukisa Umthethosisekelo; 



Kuwo wonke amaposi; 



Ngaphakathi KweGazethi kaHulumeni. 



Umhlahlandlela uyatholakala futhi kuwo wonke amahhovisi kanye nakuwebhusayidi Yekhomishana Yamalungelo Esintu YaseNingizimu Afrika, (www.sahrc.org.za).



Amamanyule 



Amamanyule yizincwadi noma imibhalo anganoma yisiphi isimo akhiqizwa ngamabandla omphakathi kanye namabandla azimele. Amamanyule aqukethe ulwazi lokuthi ungayisebenzisa kanjani i-PAIAukufinyelela amarekhodi amabandla omphakathi nazimele. Uma ufuna ukwazi ngamarekhodi aphethwe yibandla elizimele noma ibandla lomphakathi ubuza kalula nje imanyule yabo yolwazi. 



Ibandla elizimele lamamanyule olwazi 



Wonke amabandla azimele eRephabhulikini kudingeka ukuba abuthelele imanyule ngokwesigaba sama-51 se-PAIA. 



















The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 155

isiZulu





Ungakuthola kanjani ukufinyelela kumanyule lebandla elizimele 



Wonke amabandla azimele kudingeka ukuba enze ukuthi ikhophi yemanyule yolwazi ibe khona ezindaweni ezilandelayo: Kwikhomishana Yamalungelo Esintu YaseNingizimu Afrika; kubandla eliphethe ibandla elizimele eliyilunga kulo, uma kufanelekile; kanye nakuwebhusayidi, yebandla elizimele uma ikhona. Inhloko yebandla elizimele nayo ingakwazi ukushicilela imanyule Kugazethi kaHulumeni. Inhloso yezikhungo zokunikezela ezahlukahlukene ukwenza ukuthi yinoma yimuphi umuntu athole ukufinyelela kumanyule yebandla elizimele. 



Okuqukethwe ngamamanyule olwazi 



Amamanyule olwazi kumele aqukethe ulwazi olulandelayo: 



Ikheli leposi nelesitiladi, inombolo yocingo kanye nefeksi, kanti uma likhona, ikheli le-elekhthroniki lokuthumela lenhloko yebandla elizimele; 



Imininingwane ngomhlahlandlela ngokwesigaba se 10 se PAIA nokuthi utholakala kanjani lomhlahlandlela; 



Isaziso sokugcina, uma ngabe sikhona, ngokuphathelene nezinhlobo zamarekhodi ebandla elizimele angatholakala ngaphandle kokuthi umuntu acele ukufinyelela ngokulandela i-PAIA; 



Incazelo yamarekhodi agcinwa yibandla elizimele ngokulandela yinoma yimuphi omunye umthetho; 



Ulwazi olwanele ukukusiza ekwenzeni isicelo sokufinyelela kurekhodi eliphethwe yibandla elizimele; 



Incazelo yezihloko eziphethwe yibandla elizimele kumarekhodi, kanye nezinhlobo zamarekhodi eziphethwe mayelananesihloko ngasinye; 

Ngokuphathelene nezizathu zokuphepha, ukuphatha noma ezezimali, uNgqongqoshe angakwazi, ngokucela nangokufaka isaziso Kugazethi kaHulumeni ukuxolela noma yiliphi ibandla elizimele noma uhlobo lwamabandla azimele ekubutheleleni imanyule isikhathi uNgqongqoshe acabanga ukuthi sifanele. 



Ngokuphathelene naloku uNgqongqoshe uxolele zonke izinkampani ezizimele ukubuthelela imanyule esikhathi esisuka ngomhlaka-1 kuSeptemba ka-2003 ukufika ngomhlaka- 31 kuAgasti ka-2005.



Amabandla Omphakathi 



Wonke amabandla omphakathi kumele abe nemanyule yolwazi ngokulandela isigaba se-14 se-PAIA, ukukusiza ngokuthi ungacela kanjani ukufinyelela amarekhodi amabandla omphakathi. Amamanyule amabandla omphakathi kumele ashicilelwe ngezilimi ezisemthethweni ezi-3. Amamanyule olwazi kumele aqukethe ulwazi olulandelayo ngokuphathelene namabandla omphakathi: 



•       Isakhiwo nemisebenzi yebandla lomphakathi; 









page 156 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

isiZulu





Ikheli lokuposa nelesitaladi, inombolo yocingo kanye neyefeksi, kanye nekheli lokuthumela nge-elekhthroniki le-ofisa yolwazi yebandla uma likhona, kanye futhi lelinye nelinye isekela le-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi; 



Incazelo yalo Mhlahlandlela obuthelelwe Yikhomishana Yamalungelo Esintu YaseNingizimu Afrika kanye nokuthi ungawufinyelela kanjani; 



Ulwazi olulingene ukusiza ukuqhubekisa ukufinyelela kurekhodi eliphethwe yibandla lomphakathi. Ibandla lomphakathi kumele ngalokho-ke lichaze izihloko ezikhona kumarekhodi eliwaphethe ngesihloko ngasinye; 



Ulwazi olunye luyatholakala selulungile ngaphandle kokuthi umuntu afake isicelo salo. Imanyule yebandla lomphakathi kumele ibonise lolu lwazi olutholakala selulungile; 



Incazelo yezinsizakalo ezikhona kumalunga omphakathi avela kubandla lomphakathi, kanye nokuthola ukufinyelela kulezo zinsizakalo; 



Incazelo yanoma yiluphi uhlelo noma umnikelo woumuntu wokuthi axhumane, enze isethulo noma noma abambe iqhaza noma athelele ukwakhiwa kwezinqubomgomo; noma ukusetshenziswa kwamandla noma ukwenza imisebenzi kwebandla lomphakathi; 



Ongakwenza uma i-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi yenqaba ukuthi ufinyelele ulwazi. 



Lapho kudingeka khona; amamanyule kumele abuyekezwe njalo ngonyaka.



Ungakuthola kanjani ukufinyelela kumamanyule ebandla lomphakathi 



Wonke amabandla omphakathi aphoqelekile ukwenza ukuba imanyule itholwe nguwe ngendlela elandelayo: 



Ngokwenza ukuthi ikhophi ibe khona Kwikhomishana Yamalungelo Esintu YaseNingizimu Afrika kwelinye nelinye ihhovisi lalelo bandla lomphakathi elithintekayo ngezikhathi zokusebenza kwehhovisi; 



Ngokwenza ukuthi ibe khona imanyule kuwebhusayidi yebandla lomphakathi, uma ikhona; 



I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi angaphinde futhi ashicilele imanyule ngezilimi ezintathu ezisemthethweni kuGazethi Kahulumeni.



Izaziso Zamabandla Omphakathi kanye Nazimele 



Amabandla omphakathi kumele abe nohlu lolwazi olutholakala ngokuzenzakalelayo ngaphandle kokuthi wenze isicelo esisemthethweni. Lolu luhlu lubizwa isaziso sesisigaba- 15 noma isaziso sokuveza ngokuthanda. I-Ofisa yolwazi yebandla lomphakathi iyadingeka ukuthuthukisa isaziso sokuveza ngokuthanda sebandla lomphakathi, futhi asenze sibe khona emahhovisi ebandla lomphakathi kanye futhi nokusishicilela kuGazethi kaHulumeni. Isaziso sokuveza ngokuthanda siyabukezwa njalo ngonyaka. 



Inhloko yebandla elizimele ingakwazi ukuthuthukisa ngokuthanda nangangezikhathi ezithile uhlu lolwazi olutholakala ngokuzenzakalelayo kwibandla elizimele ngaphandle kokuthi wena ufake isicelo esisemthethweni. Lolu luhlu lubizwa isaziso sesisigaba-52 noma isaziso sokuveza ngokuthanda. Emva kokubuthelela lesi saziso, inhloko yebandla



The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 157

isiZulu





elizimele angakwazi ukuyidlulisela kuNgqongqoshe Wezobulungisa kanye Nokuthuthukisa Umthethosisekelo ongathatha isinqumo sokuthi awushicilele kuGazethi kaHulumeni noma cha.



Isaziso sokuveza ngokuthanda sisiza amalunga omphakathi ukwehlukanisa phakathi kwamarekhodi noma ulwazi olutholakala ngokuzenzakalaleyo, kanye namarekhodi okumele acelwe ngokusemthethweni. Isaziso sizosiza futhi omabili amabandla azimele nawomphakathi ngokuthi amalunga omphakathi angasoze afaka isicelo esisemthethweni kumarekhodi noma ulwazi, okungenzeka ukuthi lingatholakala ngokuzenzakalelayo olufana nemibiko yonyaka, okushicilelwe kanye nanoma yimaphi amarekhodi noma ulwazi ngebandla elizimele eselikhona endaweni yomphakathi.



Isaziso Sesigaba- 15 (isaziso sokuveza ngokuthanda - yebandla lomphakathi) 



Isaziso sokuveza ngokuthanda siqukethe izinhlobo zamarekhodi kanye nezincazelo zalawo marekhodi atholakala ngokuzenzakalelayo ukuze: 



Ahlolwe ngokulandela noma yimuphi omunye umthetho ngaphandle kwe- PAIA; 



Athengwe noma akhophishwe ukusuka kubandla lomphakathi; kanye 



Nasebandleni lomphakathi mahhala. 



Isaziso sokuveza ngokuthanda sebandla lomphakathi kumele sichaze ukuthi amarekhodi avezwa ngokuthanda kanye nalawo atholakala ngokuzenzakalelayo afinyelelwa kanjani.



Qaphela: I-ofisa yolwazi ingasula noma yiyiphi ingxenye yerekhodi elenziwe uhlu ohlwini lokuveza ngokuthanda uma yena ekholelwa ukuthi liwela ngaphansi kolwazi, okwenzekile ukuthi emva kokufaka isicelo sokufinyelela, kumele noma kuphoqelekile ukuba linqatshelwe ngokulandela ukweseka kokunqatshelwa ukufinyelela kumarekhodi.



Isaziso Sesigaba sama-52 (isaziso sokuveza ngokuthanda - ibandla elizimele) 



Izinhlobo zamarekhodi ezitholakala ngokuzenzakalelayo kumele afake incazelo yalawo marekhodi atholakalayo: 



Ahlolwe ngokulandela noma yimuphi omunye umthetho ngaphandle kwe- PAIA; 



Athengwe noma akhophishwe ukusuka kubandla lomphakathi; kanye 



Nasebandleni lomphakathi mahhala. 



Inhloko yebandla elizimele ingasula noma yiyiphi ingxenye yerekhodi, okuzokwenzeka ukuthi uma kucelwa ukufinyelela kuwo, kumele noma kuphoqelekile ukuba kwenqatshe ngokulandela ukweseka kokwenqatshelwa ukufinyelela kumarekhodi.



Inhloko yebandla elizimele kumele ichaze ukuthi amarekhodi okuvezwa ngokuthanda noma atholakala ngokuzenzakalalelayo angafinyelelwa kanjani.









page 158 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

isiZulu





Uma kufanele, uNgqongqoshe kumele ngezikhathi ezithile kanye nangesaziso kuGazethi kaHulumeni ashicilele noma yiyiphi incazelo yamarekhodi afakiwe futhi abuyekeze noma yiyiphi incazelo.



Indleko ekhokhwayo kuphela, uma ikhona, ukufinyelela irekhodi elivezwe ngokuthanda kanti futhi elitholakala ngokuzenzakalelayo izinkokhelo ezibekiwe zokukhiqiza.































































































































The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 159

isiZulu





INGXENYE-3



3.	UNGASENZA  KANJANI  ISICELO  SOKUFINYELELA  ULWAZI



Isicelo sokufinyelela irekhodi senziwa ngokugcwaklisa ifomu lokucela elibizwa i-Fomu-A lamabandla omphakathi kanye ne-Fomu-C lamabandla azimele. Lawa mafomu abizwa amafomu okucela. Ikhophi lamafomu lixhunyiwe ekugcineni kwalo Mhlahlandlela. Amafomu okucela kumele agcwaliswe bese enikezwa i-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi noma inhloko yebandla elizimele okukuyena kufunwa ukufinyelela. I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi noma inhloko yebandla elizimele kumele iphendule isicelo esikhathini esiyizinsuku ezingama- 30. Amafomu ayatholakala emahhovisi nakuwebhusayidi Yekhomishana Yamalungelo Esintu YaseNingizimu Afrika ku- www.sahrc.org.za.



Indlela Yokucela 



Ofake isicelo unelungelo lokufinyelela irekhodi lebandla lomphakathi noma ibandla elizimele futhi kumele anikezwe ukufinyelela kurekhodi lebandla lomphakathi noma ibandla elizimele uma ofake isicelo elandela izidingo zamasu ezilandelayo: 



Ukuthi isicelo esenziwe efomini lokucela ku-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi noma kunhloko yebandla elizimele; 



Ukuthi ifomu lokucela liyafekswa noma lithunyelwe ngokwe-elekhthroniki noma lihanjiswe ngesandla ku-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi noma inhloko yebandla elizimele eliphathekayo; 



Ukuthi ukufinyelela kurekhodi eliceliwe akwenqatshelwa ngokulandela noma yikuphi ukweseka kokwenqatshelwa ngaphansi kwe-PAIA. 



Uligcwalisa kanjani ifomu lokufaka isicelo - Amabandla omphakathi kanye nazimele 



Isicelo sokufinyelela kurekhodi lebandla elizimele noma lomphakathi senziwa ngokugcwalisa ifomu elibizwa ifomu lokucela. Isicelo kumele senziwe ku-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi noma inhloko yebandla elizimele ekhelini lakhe, inombolo yefeksi noma ikheli lokuthumela nge-elekhthroni. 



Efomini lokucela, ofake isicelo kudingeka anikeze ulwazi olulandelayo: 



Imininingwane elingene ezokwenza isisebenzi sebandla lomphakathi noma inhloko yebandla elizimele imazi ofake isicelo; 



Imininingwane elingene ukwenza isisebenzi sebandla lomphakathi inhloko yebandla elizimele sikwazi ukubonisa irekhodi, kufakwa nenombolo yereferensi, uma yaziwa ngofake isicelo. Uma ngabe isikhala efomini lokucela asilingani, ofake isicelo angaqhubeka ekhasini elizimele lodwa bese elixhuma efomini lokucela, ofake isicelo kumele asayine wonke amakhasi angeziwe; 



Bonisa ngokucacile ifomu lokufinyelela noma uhlobo lwerekhodi okumele irekhodi linikezwe kulo; 



Ulimi olukhethwayo okumele irekhodi linikezwe ngalo ngokuphathelene nebandla lomphakathi; 



Ikheli leposi noma inombolo yefeksi yofake isicelo eRiphabhulikini; 







page 160 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

isiZulu





Yisho isimo ofake isicelo angathanda ukwaziswa ngesinqumo sesicelo; 



Uma isicelo senzelwa omunye umuntu, kufanele ufake ubufakazi besikhundla ofake isicelo enza isicelo ekuso; 



Ngokuphathelene nebandla elizimele; ofake isicelo kumele asho ilungelo okumele lisetshenziswe noma livikelwe nokuthi kungani irekhodi eliceliwe lidingeka ukusebenzisa noma ukuvikela ilungelo elinje. 



Qaphela: Ofake isicelo ongakwazi ukufunda nokubhala angafaka isicelo ngomlomo ku-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi okuzomele agcwalise ifomu lokucela lofake isicelo.



Ngubani ongafaka isicelo sokufinyelela irekhodi 



Ofake isicelo angenza isicelo sokufinyelela kumarekhodi ebandla elizimele noma lomphakathi. Ilungelo lofake isicelo lokufinyelela irekhodi lebandla elizimle noma lomphakathi lifaka ilungelo lokufinyelela kurekhodi eliqukethe ulwazi lobuntu ngofake isicelo, noma umuntu ofakelwe isicelo. 



Ibandla lomphakathi lingenza isicelo sokufinyelela irekhodi lebandla elizimele lokusetshenziswa noma ukuvikela nanoma yimaphi amalungelo namanye amalungelo, uma nje liyibamba ngothando lomphakathi. 



Izinkokhelo zezicelo - ibandla lomphakathi 



Uma wenza isicelo sokufinyelela kurekhodi lebandla lomphakathi, i-ofisa yolwazi izokwazisa ngokukubhalela ngezindleko zokufinyelela irekhodi olidingayo, ngaphambi kokubhekana nesicelo, lezindleko zibizwa njengezindleko zesicelo. Ngokuphathelene nomuntu ofake isicelo, inkokhelo yesicelo ayikhokhelwa. Kodwa, umuntu ofake isicelo kumele akhokhe izinkokhelo ezibekiwe zokufinyelela nokukhiqiza. 



Izinkokhelo ezibekwayo ngokuphathelene Namabandla Omphakathi 



Okulandelayo ukuhlukaniswa kwezindleko zokufinyelela amarekhodi ebandla lomphakathi njengoba libekwe Ngumyalelo. 



Qaphela: Ingxenye II Yesaziso se-187 kuGazethi kaHulumeni ngomhlaka-15 kuFebruwari ka-2002 



Inkokhelo yekhophi yemanyule njengoba iphakanyiswe Ngumyalelo wesi-5(c) ngama-R0,60 kokunye nokunye ukufothokhopha kwekhasi eliwubukhulu obuyi-A4 noma ingxenye yaloko. 



Izinkokhelo zokukhiqiza eziphathekayo Kumyalelo wesi-7(1) zimi 



njengokulandelayo:





R

(a)      Kwenye nenye ifothokhophi yekhasi eliwubukhulu be-A4 noma



ingxenye yaloko

0,60

(b)      Kukhophi ngayinye ephrintiwe yobukhulu bekhasi eliyi-A4



noma ingxenye yaloko okuphethwe kukhompyutha noma



kufomu le-elekhthroniki noma elifundwa ngomshini

0,40





The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 161

isiZulu





(c)

Kwikhophi yefomu elifundeka ngekhompyutha ku-





(i)

diski yestifi

5,00



(ii)

diski yekhompekthi

40,00

(d)

(i)

Kukulotshwa kwezithunzi ezibonakalayo, kwekhasi







eliwubukhulu bekhasi le-A4- noma ingxenye yaloku

22,00



(ii)

Yekhophi lezithunzi ezibonakalayo

60,00

(e)

(i)

Yokulotshwa kwerekhodi yokulalela, yekhasi







eliwubukhulu be-A4 noma ingxenye yaloku

12,00



(ii)

Yekhophi lerekhodi lokulalela

17,00



3. Isicelo senkokhelo ekhokhelelwa omunye nomunye ofake isicelo, ngaphandle komuntu ofake isicelo, ngokuphakanyiswe Wumyalelo we-7(2) R35, 00.



Izinkokhelo zokufinyelela ezikhokhwa ngofake isicelo ephathekayo Kumyalelo we-7(3) njengokulandelayo: 









R

(1)

(a)      Kwenye nenye ifothokhophi yekhasi eliwubukhulu





be-A4 noma ingxenye yaloko

0,60



(b)      Kukhophi ngayinye ephrintiwe yobukhulu bekhasi





eliyi-A4 noma ingxenye yaloko okuphethwe





kukhompyutha noma kufomu le-elekhthroniki





noma elifundwa ngumshini

0,40



(c)      Kwikhophi yefomu elifundeka ngekhompyutha ku-





(i)

diski yestifi

5,00



(ii)

diski yekhompekthi

40,00



(i) Kukulotshwa lwezithunzi ezibonakalayo, kwekhasi eliwubukhulu bekhasi le-A4-noma ingxenye yaloku 





22,00





(ii)

Yekhophi lezithunzi ezibonakalayo

60,00

(e)

(i)

Yokulotshwa kwerekhodi yokulalela, yekhasi







eliwubukhulu be-A4 noma ingxenye yaloku

12,00



(ii)

Yekhophi lerekhodi lokulalela

17,00



Ukufuna nokulungisa amarekhodi ukuze kuvezwe, ama- R15,00 ihora ngalinye noma ingxenye yehora, kungafakwa ihora lokuqala, elidingeka ngokufanelekile ukuze kwenziwe ukufuna nokulungisa okunje. 



Ngenhloso yesigaba sama-22(2) Somthetho okulandelayo kuyasetshenziswa: 



Amahora ayisithupha okungamahora okumele adlulwe ngaphambi kokuba idiphosithi ikhokhwe; kanye 



Nengxenye ewubuthathu yenkokhelo yokufinyelela ekhokhwayo njengediphosithi ngocelayo. 



Imali yokuposa efanele iyakhokhwa uma ikhophi yerekhodi kumele iposelwe kofake isicelo. 



Uma i-ofisa yolwazi ikholelwa ekutheni ukufuna nokulungisa irekhodi kudinga isikhathi esingaphezu kwamahora ayisithupha, i-ofisa yolwazi kumele ngesaziso







page 162 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

isiZulu





idinge ufake isicelo (kungafakwa kofake isicelo ngokwakhe) ukuba akhokhe idiphosithi eyingxenye ewubuthathu benkokhelo yokufinyelela.



Izinkokhelo zezicelo - Amabandla Azimele 



Inhloko yebandla elizimele izokwazisa isicelo esenziwe kuyo ngokukubhalela ukuthi ukhokhe inkokhelo ebekiwe, uma ikhona, ngaphambi kokubhekana nesicelo. Uma udinga ukufinyelela kumarekhodi olwazi oluphathelene nawe, akumele ukhokhe inkokhelo yokucela. 



Okulandelayo ukuhlukaniswa kwesakhiwo sezinkokhelo ngenhloso yokuthola indlela izinkokhelo eziphathelene nezicelo zokufinyelela kumarekhodi ebandla elizimele ezibalwa ngayo. 



Qaphela: Ingxenye-III yeSaziso se-187 kuGazethi kaHulumeni ngomhlaka-15 ku-Februwari ka-2002 



Inkokhelo yekhophi lemanyule njengoba liphakanyiswe kumyalelo we-9(2)(c) oyi-R1, 10 kwenye nenye ikhophi ewubukhulu bekhasi eliyi-A4 noma ingxenye yalo. 



Izinkokhelo     zokukhiqiza     ezishiwo     kumyalelo     we-11(1)     zimi 



njengokulandelayo:









R

(a)

Kwenye nenye ifothokhophi ewubukhulu bekhasi obuyi-A4 noma



ingxenye yalo

1,10

(b)      Kwelinye nelinye ikhophi eliphrintiwe lekhasi eliwubukhulu





obuyi-A4 noma ingxenye yalo ekukhompyutha noma ngesimo





se-elekhthroniki noma sokufundeka ngomshini

0, 75

(c)

Okwekhophi eliyisimo esikwazi ukufundeka ngekhompyutha-





(i)

kudiski eyisitifi

7, 50



(ii)

kudiski eyikhompekthi

70,00

(d)

(i)

Zezithunzi ezibonakalayo ezibhaliwe futhi,







eziwubukhulu bekhasi eliyi-A4 noma ingxenye yaloko

40,00



(ii)

Zekhophi lezithunzi ezibonakalayo

60,00

(e)

(i)

Zokubhalwa futhi kwerekhodi lokulalela, kwekhasi







eliwubukhulu obuyi-A4-size noma ingxenye yalo

20,00



(ii)

Zerekhodi lokulalela eliyikhophi

30,00



Inkokhelo yokucela ekhokhwa ngocelayo ngaphandle kofake isicelo ngokwakhe, eshiwo Kumyalelo we-11(2) ngama-R50,00. 



Inkokhelo  yokufinyelela  ekhokhwa  ngocelayo  ngaphandle  kofake  isicelo 



ngokwakhe, eshiwo Kumyalelo we-11(3) imi njengokulandelayo:









R

(1)

(a)

Kwenye nenye ifothokhophi ewubukhulu bekhasi







obuyi-A4 noma ingxenye yalo

1,10













The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 163

isiZulu





Kwelinye nelinye ikhophi eliphrintiwe lekhasi eliwubukhulu obuyi-A4 noma ingxenye yalo 



ekukhompyutha noma ngesimo se-elekhthroniki



noma sokufundeka ngomshini

0, 75



(c)       Okwekhophi eliyisimo esikwazi ukufundeka ngekhompyutha-



(i)

kudiski eyisitifi

7, 50

(ii)

kudiski eyikhompekthi

70,00



(i) Zezithunzi ezibonakalayo ezibhaliwe futhi, eziwubukhulu bekhasi eliyi-A4 noma ingxenye 





yaloko

40,00



(ii)

Zekhophi lezithunzi ezibonakalayo

60,00

(e)

(i)

Zokubhalwa futhi kwerekhodi lokulalela, kwekhasi





eliwubukhulu obuyi-A4-size noma ingxenye yalo

20,00



(ii)

Zerekhodi lokulalela eliyikhophi

30,00



Ukufuna kanye nokulungisa irekhodi ukuze livezwe, ngama- R30,00 ihora ngalinye noma ingxenye yehora edingekayo ngokufanelekile yaloku kufuna kanye nokulungisa. 



Ngenhloso yesigaba sama-54(2) Somthetho okulandelayo kuyasetshenziswa: 



Amahora ayisithupha okungamahora okumele adlulwe ngaphambi kokuba idiphosithi ikhokhwe; kanye 



Nengxenye ewubuthathu yenkokhelo yokufinyelela ekhokhwayo njengediphosithi ngocelayo 



Imali yokuposa efanele iyakhokhwa uma ikhophi yerekhodi kumele iposelwe kofake isicelo. 



Usizo olutholakala kwi-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi 



Uma ofake isicelo azisa i-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ukuthi ufisa ukwenza isicelo sokufinyelela kurekhodi yalelo bandla elithile noma yelinye ibandla lomphakathi, i-ofisa yolwazi kumele inikeze usizo olufanelekile, mahhala, njengoba kudingeka, ukuze ocelayo akwazi ukugcwalisa ifomu elibekiwe. 



Lapho isicelo sokufinyelela singahambisani nezimiso ze-PAIA, i-ofisa yolwazi ayikwazi ukwenqabela isicelo ngenxa yaloku kungalandeli mthetho, ngaphandle kokuthi i- ofisa yolwazi iye yazisa ofake isicelo ngokumbhalela ngokuzimisela ukwenqaba kanti futhi, i-ofisa yolwazi noma esinye isisebenzi sizonikeza usizo kocelayo ukuze isicelo senziwe ngohlobo lolo, lapho kuzokuba khona isisekelo sokwenqatshelwa. 



Lapho kuphumeleleka khona ngemfanelo, i-ofisa yolwazi kumele futhi inikeze ocelayo ukwengeza ulwazi oluceliwe (lapho ukufinyelela kunganikezwa noma kwenqatshelwe) nganoma yiluphi ulwazi oluphethwe yibandla lomphakathi, futhi olufanele isicelo. 

I-ofisa yolwazi kumele inikeze ofake isicelo ithuba lokuqinisekisa noma ukuguqula isicelo, ukuze silandele okusemthethweni kwezimo zezicelo. 



Uma emva kokuba i-ofisa yolwazi ithole isicelo sokufinyelela, kuba sobala ukuthi isicelo kumele ukuba senziwe kwelinye ibandla lomphakathi, i-ofisa yolwazi kumele inikeze usizo olunje oludingekayo ukuze akwazi ukwenza umuntu ofake isicelo ku- ofisa yolwazi yebandla elifanele lomphakathi; noma kumele adlulisele isicelo ku- ofisa yolwazi okufanele ngokuphathelene nanoma yikuphi ukuchibiyela okuningi. 







page 164 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

isiZulu





Lapho isicelo sokufinyelela senziwa ku-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi bese irekhodi libe lingekho noma ngaphansi kokuphathwa kwalelo bandla kodwa libe liphethwe ngelinye ibandla lomphakathi; noma lapho okuqukethwe kwerekhodi lolwazi kuhlobene ngokusondelene nemisebenzi yelinye ibandla lomphakathi, i-ofisa yolwazi kumele ngaphakathi kwezinsuku eziyi-14 emva kokuthola isicelo, idlulisele isicelo ku-ofisa yolwazi yalelo bandla lomphakathi elifanele. I-ofisa yolwazi kumele yazise ocelayo ngokumbhalela. 



I-ofisa yolwazi kumele iphendule isicelo sokufinyelela ezinsukwini ezingama-30, emva kokuthola isicelo. I-ofisa yolwazi ingandisa isikhathi sezinsuku ezingama-30, sibe ngezinye izinsuku ezingama-30, uma enikeza ocelayo isaziso saloku kwengezwa kwezinsuku. I-ofisa yolwazi iyakwazi ukwengeza lesi sikhathi kanye, futhi ngaphansi kwezimo ezithile, ezifaka okungenani, uma isicelo kungesamarekhodi amaningi, uma kuzokwenziwa ukuxhumana ngaphakathi kwezigaba ngaphakathi kwebandla lomphakathi noma nelinye ibandla lomphakathi elidingekayo, noma ocelayo evumile kuko ngokubhala. 



I-ofisa yolwazi kumele ithathe isinqumo sokunikeza isinqumo sokufinyelela futhi kumele inikeze isaziso kocelayo ngalesi sinqumo. 



Uma isicelo sokufinyelela sinikeziwe, ocelayo kumele anikezwe isaziso esisho inkokhelo yokufinyelela (uma ikhona) okumele ikhokhwe ngenkathi kufinyelelwa, nokuthi ukufinyelela kuzonikezwa ngasiphi isimo. Isaziso kumele sisho ukuthi ocelayo angafaka isicelo sokudlulisa icala sangaphakathi noma incwadi yesicelo enkantolo, ukulwisa inkokhelo yokufinyelela noma uhlobo lokufinyelela olunikeziwe. Isaziso kumele sibonise amasu kanye nesikhathi sokufakwa kokudluliswa kwecala kwangaphakathi noma isicelo sasenkantolo. 



Uma isicelo sokufinyelela sinqatshelwa, isaziso kumele sisho izizathu ezanele zokunqatshelwa, kufakwa nezimiso ze-PAIA ekwesekwe kuzo. Isaziso kumele sisho futhi ukuthi ocelayo angafaka ukudlulisa icala kwangaphakathi noma incwadi yesicelo nenkantolo, ngokuhambelana nesimo ukuphikisa ukwenqatshelwa kwesicelo, futhi kumele kubonise inqubo nesikhathi, sokufaka ukudlulisela icala kwangaphakathi noma isicelo ngokuhambisana nesimo leso. 



Usizo lwezomthetho 



Unelungelo lokuthatha izinyathelo zomthetho uma i-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi noma inhloko yebandla elizimele yenqabela ukufinyelelwa kwerekhodi olicelile, futhi uye walandela zonke izidingo Zomthetho ekwenzeni isicelo. 



3.4.1  Amabandla Omphakathi 



Umthetho wenza izimiso zezinqubo zokudlulisa amacala ngaphakathi, okumele kudlulwe kukho ngaphambi kokuba indaba iyiswe enkantolo. Inqubo yokudlulisela icala ngaphakathi ifanelekile kuminyango kazwelonke neyezifundazwe kanye nomasipalati kuphela. Wonke amanye amabandla omphakathi awanaso isakhiwo sokudlulisela icala ngaphakathi kanye/noma izinqubo.



Ngubani ongakwazi ukudlulisa icala ngaphakathi? 



Uma isicelo sakho sokufinyelela irekhodi lebandla lomphakathi senqatshelwa nganoma yisiphi isizathu, unelungelo lokwenza ukudlulisa 







The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 165

isiZulu





icala ngaphakathi kusiphathimandla esifanele ngokugcwalisa ifomu elibizwa iFomu-B.



Omunye umuntu angafaka ukudlulisa icala kwangaphakathi kusiphathimandla esifanele, ukuphikisana nesinqumo se-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi, ukunikeza isicelo sokufinyelela.



Kukunini lapho ungakwazi ukufaka ukudlulisa icala 



Okulandelayo ukweseka okungasetshenziswa ngocelayo uma efaka ukwedlulisa icala kwangaphakathi nesiphathimandla esifanele ukulwisa isinqumo esithathwe yi-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi: 



Uma ofake isicelo enganelisekile ngezinkokhelo ezidingekayo okumele zikhokhelelwe isicelo. 



Uma ofake isicelo enganelisekile ngesikhathi esengeziwe sokubhekana nesicelo, Umthetho unikeza ukuthi I-ofisa yolwazi ingongeza isikhathi sezinsuku ezingama-30 kanye kuphela ngezinye izinsuku ezingama- 30 uma , njengesibonelo lapho inani lamarekhodi liliningi kanti uma ocelayo evuma kuloku kwengezwa. 



Uma isimo sokufinyelela amarekhodi anikezwa ngaso singahambisani nesimo esicacile esikhethwe ngocelayo; futhi ocelayo enelisekile ukuthi irekhodi lingakwazi ukunikezwa ngesimo esikhethiwe ngaphandle kokutheleleka okungafanelekile nokuphathwa kwebandla lomphakathi eliphathekayo; noma libe nengozi ekulondolozweni kwerekhodi noma inani lokuhluphana namalungelo obunini bokushicilela angewona ombuso noma ibandla lomphakathi eliphathekayo. 



Indlela yokufaka ukudlulisa icala 



Ofake isicelo angafaka isicelo sokudlulisa icala ngaphakathi ngokugcwalisa ifomu elibizwa iFomu-B ezinsukwini ezingama-60 ukusuka ngosuku isicelo esanqatshelwa ngalo. Uma isicelo sasenziwe kumnyango kahulumeni kazwelonke, udlulisela icala kuNgqongqoshe walowo mnyango. 



Uma isicelo senziwe kumnyango wesifunda, udlulisela icala kuLunga Lebandla LesiGungu lomnyango. Uma isicelo sasenziwe kumasipalati, ukudlul;isela icala ukwenza kumeya yakamasipalati, noma okhulumayo noma yinoma yimuphi umuntu okhethwe yibandla likamasipalati. Ifomu Lokudlulisela icala ngokwalo kumele lingeniswe ku-ofisa yolwazi efanayo eyenqabe isicelo, okuzomele iyifake kusiphathimandla esifanele. 



Uma isaziso komunye umuntu sidingeka (lapha kulapho kudingeka ukuvezwa kolwazi olufunwayo kuzokuba ngoluphathelene nokuveza okungafanelekile kolwazi oluphathelene nomuntu wesithathu, amarekhodi athile Omnyango Wokuqoqa Izimali WaseNingizimu Afrika (i-SARS), ulwazi oluyimfihlo lomunye umuntu kanye nolwazi locwaningo lomunye umuntu, noma ibandla lomphakathi), ngaloko ukudluliswa kwangaphakathi kumele kwenziwe efomini elibekiwe ezinsukwini ezingama-30 emva kokuba isaziso sinikeziwe kodlulise 



page 166 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

isiZulu





isicelo ngesinqumo okudluliswa icala ngokuphikisana ngaso, noma uma isaziso kofake ukudlulisa icala kungadingeki, ngaloko ezinsukwini ezingama-30 emva kokuba isinqumo sithethwe.



Ofake isicelo kumele athumele ifomu lokudlulisa icala langaphakathi noma alithumele ku-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ekhelini lakhe, enombolweni yakhe yefeksi noma ekhelini lakhe lokuthumela nge- elekhthroniki. 



Ukudlulisa icala kwangaphakathi kumele kwazise okuqukethwe kokudlulisa icala, kusho nezizathu zaloko futhi kungafakela olunye ulwazi ngodlulisa icala. 



Uma kwenzeka ofake isicelo afise ukwaziswa ngesinqumo sokudlulisa icala kwangaphakathi ngesinye isimo, ukwengeza empendulweni ebhaliwe, kumele asho isimo, bese enikeza imininingwane edingekayo yaleso simo. 



Ukudlulisa icala okufakiwe kumele kucacise ikheli lokuposa noma inombolo yefeksi yofake isicelo. 



Kwenzakalani uma kudluliswa icala emva kwesikhathi esibekiwe? 



Uma kunembangela enhle ebonisiwe, yisiphathimandla esifanelekile kumele sivumele ukudlulisa icala ngaphakathi okufakwe emva kwesikhathi; okusho ukuthi emva kokudlula kwesikhathi esibekiwe sokuvumela ukudluliswa kwecala. 



Lapho isiphathimandla esifanele singavumeli ukudlulisa icala ngemuva kwesikhathi, kumele sinikeze isaziso sesinqumo emuntwini ofake ukudlulisa icala. 



Izinkokhelo ezibekiwe zokudlulisa icala ngaphakathi 



Ofake isicelo sokudlulisa icala langaphakathi kumele akhokhe izinkokhelo ezibekiwe, uma zikhona. Uma izinkokhelo ezinje kumele zikhokhwe, isinqumo sokudluliswa kwecala singamiswa kuze kukhokhwe izinkokhelo. 



Ukufaka isicelo enkantolo ngokuphathelene nesinqumo se-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi noma iziphathimandla ezifanele 



Lapho ofake isicelo angaphumelelanga ekudluliseleni icala ngaphakathi kusiphathimandla esifanele, noma ezwiswe ubuhlungu yisinqumo sesiphathimandla esifanele sokungavumeli ukudluliswa kwecala kwangaphakathi emva kwesikhathi, noma ezwiswe ubuhlungu yisinqumo se-ofisa yolwazi ukwenqabela isicelo sokufinyelela, noma ezwiswe ubuhlungu yisinqumo se-ofisa yolwazi esithathwe ngokulandela isigaba sama-22 esiphathelene nezinkokhelo, nesigaba sama-26(1) esiphathelene nokwengezwa kwesikhathi ukubhekana nesicelo noma isigaba sama-29(3) esiphathelene nokufinyelela kanye nezinhlobo zokufinyelela, ocelayo angakwazi ngaphakathi kwezinsuku ezingama-30, kanye nangokufaka isicelo, ukucela inkantolo ukuze axolelwe ngemfanelo. 



Qaphela: Ocelayo noma omunye umuntu angakwazi kuphela ukufaka isicelo enkantolo ukuze athole ukuxolelwa okufanele emva kokuba 



The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 167

isiZulu





ocelayo noma omunye umuntu asezenze zonke izinqubo zokudlulisa icala ngaphakathi ukulwisa isinqumo se-ofisa yolwazi lapho kufaneleke khona.



Amabandla Azimele 



Lapho ocelayo noma omunye umuntu ezwiswe ubuhlungu yisinqumo senhloko yebandla elizimele ngokwenqabela isicelo sokufinyelela, noma isinqumo esithethwe ngokulandela isigaba sama-54 ngokuphathelene nezinkokhelo ezikhokhwayo kanye nangokuphathelene nokufinyelela amarekhodi ebandla elizimele, isigaba sama-57(1) ngokuphathelene nokwengezwa kwesikhathi ukubhekana nesicelo noma isigaba sama-60 ngokuphathelene nesimo sokufinyelela, ocelayo angakwazi ukuthi ngaphakathi kwezinsuku ezingama-30, kanye nangendlela yokufaka isicelo, ukucela enkantolo, ukuthola ukuxolelwa okufanele. Inkantolo izawube seyibuyekeza isicelo bese ithatha isinqumo sokuthi kwakufanele yini ukuthi inhloko yebandla elizimele ikunikeze ulwazi oluceliwe noma cha. 



Qaphela: Uma nje Ibhodi Lemithetho Lezinkantolo selikhiqize imithetho nezinqubo zamacala okufinyelela ulwazi, zonke izindaba eziphathelene nokufinyelela ulwazi zizokuqulwa eNkantolo Yemantshi enjengenkantolo yesehlakalo sokuqala (isigaba sama- 79 se-PAIA). 



Izinqumo ngokuphathelene nezicelo zenkantolo 



Ukuqulwa kwecala enkantolo nokucelwa ngokulandela I-PAIA kunganikeza i- oda ecishe ilingane nama-oda afakela: 



Ukuqinisekisa, ukuguqula noma ukubela eceleni isinqumo esingokuqukethwe yisicelo; 



Okudingwa yi-ofisa yolwazi noma isiphathimandla esifanele sebandla lomphakathi noma inhloko yebandla elizimele, ukuthatha loku okwenzekayo, noma ukuyeka ukuthatha lesi sinqumo, njengoba inkantolo ikubona kudingeka esikhathini esishiwo yi-oda yenkantolo. 



Ukunikeza ukuvimba, ukuxolelwa kwesikhashana noma okucacile, i-oda efungelwe noma ukunxephezelwa; 



Ukunikeza I-oda ehambisana nezindleko. 















































page 168 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

isiZulu





INGXENYE-4



4.	KUKUNINI  LAPHO  UKUFINYELELA  IREKHODI  KUNGANQATSHELWA



I-PAIA ilinganisa ilungelo lomthethosisekelo lolwazi locelayo ngokuqhathanisa nelungelo lokwenqabela le-ofisa yolwazi noma lenhloko yebandla elizimele ukufinyelela kulwazi, uma ukunikeza ulwazi kuzolimaza umphakathi noma ibandla elizimele eliphathekayo nganoma yiziphi izizathu ezinikezwe ngezansi.



Izizathu zokunqatshelwa ukufinyelela kurekhodi lebandla lomphakathi 



Ulwazi oluqukethwe kulesi sigaba luphathelene nokweseka okuphathelene nebandla lomphakathi elinelungelo lokwenqabela ukufinyelela kumarekhodi. Ulwazi lwenzelwe ukunikeza ocelayo ngencasiselo yezizathu zokuthi kungani isicelo senqatshelwa yibandla lomphakathi. Uhlu luwukufingqwa kokwesekwa okuqukethwe Engxenyeni yesi-2, Isahluko se-4 se-PAIA, futhi aluphelele nangandlela thize. 



Ukuvikela okuphoqelelayo okuzimele komunye umuntu ongumuntu wemvelo 



I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi kumele yenqabele isicelo sokufinyelela kurekhodi lalelo bandla lomphakathi, uma ukuvezwa kuphathelene nokuvezwa okungafanelekile kolwazi ngomuntu, ngomunye umuntu, kufaka nomuntu oshonile. 



Kodwa, irekhodi alikwazi ukwenqatshelwa uma liqukethe ulwazi: 



ngomunye umuntu onikezwe imvume ngokubhaliswa ekuvezweni kolwazi; 



lunikezwa ebandleni lomphakathi ngumuntu oluphathelene naye, bese loyo muntu waziswa yibandla lomphakathi ngaphambi kokuba livezwe, ukuthi ulwazi lungolunye lwekilasi yolwazi okungenzeka selukhona emphakathini; 

oselukhona emphakathini; 



oluphathelene nempilo yomuntu yomzimba noma yengqondo, noma impilo enhle, yomuntu ongaphansi kokunakekelwa ngocelayo futhi ongaphansi kweminyaka eyi-18 ubudala noma ongaluqondi uhlobo lwesicelo, kanye nokuthi ukunikeza ulwazi kuzawuba ngokokuthanda okukhulu komuntu ngokwakhe; 



ngokuphathelene nomuntu oshonil;e futhi ocelayo eyisihlobo saloyo muntu, noma enza isicelo ngemvume ebhaliwe yesihlobo leso; 



ngomuntu oyisisebenzi noma owayeyisisebenzi sebandla lomphakathi, futhi ulwazi luphathelene nesikhundla noma umsebenzi womuntu loyo. 



Ukuvikelwa ngokuphoqelela kwamarekhodi athile Omnyango Wokuqoqa Imali Yentela WaseNingizimu Afrika 



I-ofisa yolwazi kumele yenqabele isicelo sokufinyelela irekhodi, Nesomnyango Wokuqoqa Intela waseNingizimu Afrika (i-SARS), uma iqukethe ulwazi olutholiwe noma oluphethwe yi-SARS ngezinhloso zokuphoqelela umthetho ophathelene nokuqoqa izimali ngokuphathelene Nomthetho Wokuqoqa Izimali Zentela waseNingizimu Afrika, WeNo. -32 ka-1997; ngaphandle kokuthi irekhodi eliceliwe liqukethe ulwazi ngocelayo noma ocelelwayo, okungenzeka irekhodi lingeke linqatshelwe. 





The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 169

isiZulu





Ukuvikelwa ngokuphoqelela kolwazi lwezamabhizinisi lomunye umuntu 



I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi kumele yenqabele ukufinyelelwa kwerekhodi uma liqukethe: 



Izimfihlo zomsebenzi zomunye umuntu; 



Ulwazi lwezezimali, ezomnotho, ezesayensi noma ezobuchwepheshe ngaphandle kwezimfihlo zezemisebenzi zomunye umuntu, lapho ukuvezwa kwaloku kungenzeka kubange ingozi othandweni lwebhizinisi noma ezezimali zomunye umuntu; 



Ulwazi olunikezwe ngomunye umuntu kungenzeka lubeke omunye umuntu esimweni esibi kwezamakontileka noma kokunye ukuxoxisana noma kwenze omunye umuntu abandlululwe emincintiswaneni yezamabhizinisi. 



Kodwa, irekhodi alisoze lanqatshelwa uma liqukethe ulwazi:



Oseluvele lukhona emphakathini; 



Ngomunye umuntu onikeze imvume ngokubhala, ekuvezweni kwalo kocelayo 



Ngemiphumela yanoma yimiphi imikhiqizo noma ukuvivinywa kwezemvelo (okungekona ukuvivinywa kwangaphambilini noma ukuphenya okwenzelwe izindlela zokuthuthukisa ukuvivinywa) noma okunye ukuphenywa okwenziwa noma okwenzelwa omunye umuntu; lapho ukuvezwa kwako kuzoveza ubungozi obukhulu bokuphepha komphakathi noma imvelo. 



Ukuvikelwa okuphoqelelayo kolwazi oluthile oluyimfihlo, kanye nokuvikelwa kolunye ulwazi oluyimfihlo lomunye umuntu 



I-ofisa yolwazi kumele yenqabele isicelo sokufinyelela kurekhodi salelo bandla lomphakathi uma ukuvezwa kwalo kuqukethe ukwephulwa kwesivumelwano somsebenzi nokwethembeka komuntu omunye ngokulandela isivumelwano. 



I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ingasenqabela isicelo sokufinyelela kurekhodi lalelo bandla, uma irekhodi liqukethe ulwazi olunikezwe ngokwethemba ngomunye umuntu, kanti uma luvezwa, lungabangela ukubandlululwa kolwazi olufanayo noma ulwazi oluvela emthonjeni ofanayo esikhathini esizayo kanti futhi kusothandweni lomphakathi ukuthi ulwazi oluvela emthonjeni ofanayo luqhubeke lunikezwe. 



Kodwa, irekhodi alisoze lenqatshwa uma liqukethe ulwazi: 



Oseluvele lukhona emphakathini; 



Ngomunye umuntu futhi omunye umuntu eseyinikezile imvume ebhaliwe, ekuvezweni kwalo kofake isicelo. 



Ukuvikelwa ngokuphoqelela kokuphepha kwabantu ngabanye, kanye nokuvikelwa kwezindawo yokuhlala 



I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi kumele yenqabele isicelo sokufinyelela kurekhodi lebandla, uma ukuvezwa kwalo kungenzeka kulindeleke ngokufanelekile ukuthi kungafaka impilo yomuntu othile nokuphepha kwakhe engozini. I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi inganqabela isicelo sokufinyelela irekhodi lebandla lelo, uma ukuvezwa kwalo kungabandlulula noma kukhubaze: 







page 170 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

isiZulu





Ukuphepha kwebhilidi, isakhiwo, noma uhlelo kufaka nekhompyutha noma uhlelo lokuxhumana, uhlobo lwesithuthi noma yinoma yiyiphi impahla yokuhlala; 



I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi inganqabela isicelo sokufinyelela irekhodi lalelo bandla, uma ngabe ukuvezwa kwalo kungabandlulula noma kukhubaze izindlela, izinhlelo, amapulani noma inqubo yokuvikela:



Umuntu ongaphansi kwesikimu sokuvikela ofakazi; 



Ukuphepha komphakathi, noma yiyiphi ingxenye yomphakathi; 



Ukuphepha kwebhilidi, isakhiwo noma uhlelo, kufakela ikhompyutha noma uhlelo lokuxhumana, uhlobo lwesithuthi noma ngabe yiyiphi impahla yokuhlala. 



Ukuvikelwa ngokuphoqelela kwamadokhethi amaphoyisa ekuthethweni kwamacala ebheyili, kanye nokuthethwa kwamacala okuvikela ukuphoqelela ukusetshenziswa komthetho kanye nokulandela umthetho 



I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi kumele inqabe isicelo sokufinyelela kurekhodi lebandla, uma ukufinyelela kulelo rekhodi kuvinjelwa ngokulandela isigaba sama- 60(14) Somthetho Wezinqubo zobugebengu, WeNo. 51 ka-1977. I-ofisa yolwazi inokweseka okungokokuzibonela kokwenqabela ngokulandela isigaba sama- 39(1)(b) se-PAIA. 



Ukuvikelwa ngokuphoqelela kwamarekhodi abekwe phambili ekukhiqizelweni ukusetshenziswa ekuthethweni kwamacala 



I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi kumele yenqabele isicelo sokufinyelela irekhodi lebandla lomphakathi uma irekhodi linelungelo lokukhiqizwa ekuqulweni kwamacala ezomthetho, ngaphandle kokuthi leli lungelo liye layekwa. 



Abasebenza kuRiphabhuliki kwezokuvikela, ukulondoloza kanye nokwamazwe ngamazwe 



I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ingenqabela isicelo sokufinyelela kurekhodi lalelo bandla, uma ukuvezwa kwalo kungenzeka kubange ukubandlululwa: 



Kokuphepha KweRiphabhuliki; 



Ukulondolozwa kweRiphabhuki; 



Ukuhlobana kwamazwe ngamazwe kweRiphabhuliki. 



I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ingenqaba isicelo sokufinyelela irekhodi lalelo bandla, uma ukuvezwa kwalo kuveza ulwazi:



Ukunikezwa ngokwethemba ngomunye uMbuso noma uwenzelwa omunye noma inhlangano yamazwe ngamazwe; 



Enikezwa yiRiphabhuliki noma oyimelayo noma omunye Umbuso noma inhlangano yamazwe ngamazwe ngokulandela uhlelo noma isivumelwano samazwe ngamazwe nalowo mbuso noma inhlangano, edinga ulwazi okumlee lugcinwe ngokwethembeka; 







The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 171

isiZulu





Okudingeka ukuba lugcinwe ngokwethembeka yisivumelwano samazwe ngamazwe noma umthetho wosikompilo lamazwe ngamazwe ocatshangwe ngaphansi kwezigaba sama-231 noma ama-232 soMthethosisekelo. 



Uthando lwezomnotho kanye nezenhlalonhle zeRiphabhuliki kanye nemisebenzi yezamabhizinisi Zamabandla Omphakathi 



I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ingenqaba isicelo sokufinyelela irekhodi lebandla, uma ukuvezwa kungenzeka kulimaze ngokokwenza uthando lwezomnotho noma lezenhlalonhle zezimali zeRiphabhuliki, noma ukwazi kukaHulumeni ukuphatha umnotho weRiphabhuliki ngempumelelo, ngothando olufanele lweRiphabhuliki. 



I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ingenqaba isicelo sokufinyelela kurekhodi lebandla uma irekhodi: 



Liqukethe izimfihlo zemisebenzi Yombuso noma ibandla lomphakathi; 



Liqukethe ulwazi lwezimali, lezomnotho, lwezesayensi noma lobuchwepheshe, futhi ukuvezwa kwalo kungabangela ingozi kuthando lwezokuthengisa noma zezimali Zombuso noma ibandla lomphakathi; 



Liqukethe ulwazi, oluveziwe, okungabeka ibandla lomphakathi esimweni esibucayi kwezekontileka noma ukuxoxisana okunye, noma kubandlulule ibandla lomphakathi emincintiswaneni yamabhizinisi; 



Oluwuhlelo lwekhompyutha njengoba luchazwe ngumthetho Welungelo Lokushicilela, WeNo. 98 ka-1978, ubunini bawo obungoboMbuso noma ibandla lomphakathi, ngaphandle uma kudingeka ukuba linikeze ukufinyelela ngokulandela i-PAIA. 



I-ofisa yolwazi ayikwazi ukwenqabela isicelo sokufinyelela irekhodi lalelo bandla uma irekhodi irekhodi liqukethe ulwazi:



Oseluvele lukhona emphakathini; 



Ngokuphathelene noma olungelebandla lomphakathi, ngaphandle kwebandla lomphakathi isicelo esenziwa kulo, futhi leli bandla lomphakathi livume ngokubhala kukuvezwa kofake isicelo; 



Ngemiphumela yanoma yimuphi umkhiqizo noma ukuvivinywa kwemvelo noma okunye ukuphenya (okungafaki ukuvivinywa kwangaphambilini noma ukuphenya okwenzelwe ukuthuthukisa izindlela zokuvivinya) okwenziwa yibandla lomphakathi, kanye nokuvezwa kwalo okubonisa ukuphepha komphakathi okukhulu noma izingozi zemvelo. 



Ukuvikelwa kolwazi okumisiwe kocwaningo lomunye umuntu, kanye nokuvikelwa kocwaningo lolwazi lebandla lomphakathi 



I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi kumele yenqabele isicelo sokufinyelela irekhodi lalelo bandla, uma irekhodi liqukethe ulwazi ngokuphathelene nocwaningo noma ucwaningo okumele lwenziwe lwenzelwe omunye umuntu futhi loku kumele kuvezwe, kungenzeka ukuthi: 









page 172 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

isiZulu





Kuveze omunye umuntu, umuntu owenza ucwaningo noma ozokube enza ucwaningo elwenzela omunye umuntu, noma okuqukethwe kocwaningo, kusimo esibucayi kakhulu. 



I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ingenqabela isicelo sokufinyelela irekhodi lebandla, uma irekhodi liqukethe ulwazi ngocwaningo olwenziwayo noma okumele lenziwe lenzelwe ibandla lomphakathi futhi uma ngabe loku kumele kuvezwe, kungenzeka:



Ukuthi kuveze ibandla lomphakathi, umuntu owenza ucwaningo noma ozobe enza ucwaningo elenzela ibandla lomphakathi; noma okuqukethwe wucwaningo, esimweni esibucayi kakhulu. 



Ukusetshenziswa Kwamabandla Omphakathi 



I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ingenqabela isicelo sokufinyelela irekhodi lebandla lomphakathi, uma irekhodi liqukethe umbono, iseluleko, umbiko noma iziphakamiso ezitholakele noma ezilungisiwe; noma isimo sokuxhumana, ukuxoxisana noma ukulula inkulumo, okufaka amaminithi emihlangano, ngezinhloso zokusiza ukwakha izinqubomgomo noma ukuthatha izinqumo ekusetshenzisweni kwamandla nokwenza umsebenzi ngokulandela umthetho webandla lomphakathi. 



I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ingenqaba isicelo sokufinyelela irekhodi lale bandla, uma ukuvezwa kwerekhodi kungenzeka kulindeleke ukuqeda amandla inqubo yokwethula kubandla lomphakathi noma ngaphakathi Kwamabandla Omphakathi, ngokuvimbela ukuxhumana okuvulekile kombono, ukweluleka, umbiko, isiphakamiso; noma ukuphathwa kokuxhumana, ukuxoxisana noma ukwandisa inkulumo; noma uma ngabe ukuvezwa kwerekhodi kungenzeka; ngokuvezwa kwangaphambi kwesikhathi kwenqubomgomo noma inqubomgomo ecatshangiwe, kuzolindeleka ngokufanelekile ukuthi kuqede amandla impumelelo yaleyo nqubomgomo. 



I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ingenqabela isicelo sokufinyelela irekhodi lalelo bandla lomphakathi, uma ngabe: 



Ukuvezwa kwerekhodi kungenzeka ilindeleke ukulimaza ukuba nempumelelo yokuvivinya, ukuhlola, noma izinqubo zokucwaninga noma izindlela ezisetshenziswayo zebandla lomphakathi; 



Irekhodi liqukethe okokwenza kokuhlola, noma ngabe umuntu onikezile inikezwa yirekhodi, kanye nokuvezwa kokokwenza kuzawukhawulisa okusheshayo noma isethembiso esiphakanyiswe, esasenziwe kumuntu onikeze okokwenza, ukuthi okokwenza noma ukubonisa komuntu okunikezile kuzawugcinwa ngokuthembakala; noma 



Irekhodi eliqukethe uhlaka lwangaphambilini noma , lokusebenza noma olunye lwesisebenzi sebandla lomphakathi. 















The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 173

isiZulu





Izicelo zangempela ezingenasisindo noma ezikhathazayo, noma okwanele nokwedukiswa ngokungafanelekile kwemithombo 



I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ingenqabela isicelo sokufinyelela irekhodi lebandla lomphakathi, uma isicelo sidina noma simiselwe ukuhlukumeza, noma uma ngabe umsebenzi ophathelene naso wokubhekana nesicelo uzawudukisa ngokukhulu nangokungafanelekile imithombo yebandla lomphakathi. 



Ukuvezwa ngokuphoqelela othandweni lomphakathi 



Ngaphandle kokwesekwa kokwenqatshelwa okwenziwe uhlu ngenhla, i-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi kumele inikeze isicelo sokufinyelela irekhodi lebandla lomphakathi uma ngabe, ukuvezwa kwalo kuzoveza ubufakazi: 



Bokungqubuzana ngokuphelele, noma ukuhluleka ukulandela umthetho; noma ubungozi obukhona obunzima kakhulu bokuphepha komphakathi okukhona noma ingozi yemvelo; kanye nothando lomphakathi ekuvezweni kwamarekhodi, kwengamela ububi obucatshangiwe ngaphansi kokwesekwa kokunqatshelwa. 



Izizathu zokunqatshelwa ukufinyelelwa kurekhodi lebandla elizimele 



Ulwazi oluqukethwe kulesi sigaba luwukufingqwa kokwesekwa kwebandla elizimele okumele likuphakamise, njengesisekelo sokunqatshelwa ukufinyelela kumarekhodi. Ulwazi lwenzelwe ukunikeza ofake isicelo incasiselo yezizathu zokuthi kungani isicelo singanqatshelwa yibandla elizimele. Uhlu luwukufingqwa kokwesekela okuqukethwe Engxenyeni yesi-3, Isahluko sesi-4 se-PAIA, futhi aluphelele neze. 



Ukuvikelwa okuphoqelelayo kwangasese komunye umuntu ongumuntu wemvelo 



Inhloko yebandla elizimele kumele yenqabele isicelo sokufinyelela irekhodi lalelo bandla uma ukuvezwa kwalo kuzophathelana nokuvezwa kolwazi ngomuntu ngokuphathelene nomunye umuntu, kufakwa nomuntu oshonile. 



Kodwa, irekhodi alisoze lenqatshelwa uma liqukethe ulwazi: 



Ngokuphathelene nomuntu ovume ngokubhala ngokuvezwa kolwazi; 



Oseluvele lwaziwa emphakathini; 



Olinikezwe ibandla elizimele ngumuntu ophathelene nalo, futhi loyo muntu waziswa yibandla elizimele ngaphambi kokuba kwaziswe ukuthi ulwazi lungolunye lwekilasi yolwazi okungenzeka seluvele lutholakala emphakathini; 



Ngokuphathelene nempilo yomzimba neyengqondo yomuntu, noma ukuphila kahle, komuntu ongaphansi kokunakekelwa ngofake isicelo, futhi ongaphansi kweminyaka eyi-18 ubudala noma ongakwazi ukuqonda uhlobo lwesicelo, futhi ukuvezwa kuzawuba sothandweni olukhulu lwalowo muntu; 



Ngokuphathelene nomuntu oshonile kanti ofake isicelo yisihlobo saloyo muntu, noma wenza isicelo ngemvume ebhaliwe yesihlobo salo muntu; 



Ngomuntu oyisisebenzi noma owayeyisisebenzi sebandla elizimele, futhi ulwazi luphathelene nesikhundla noma imisebenzi yalo muntu. 









page 174 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

isiZulu





Ukuvikela okuphoqelelayo kolwazi lwamabhizinisi lomunye umuntu 



Inhloko yebandla elizimele kumele yenqabele ukufinyelelwa kwerekhodi lalelo bandla elizimele uma liqukethe: 



Izimfihlo zomsebenzi zomunye umuntu; 



Ulwazi lwezezimali, ezomnotho, ezesayensi noma ezobuchwepheshe ngaphandle kwezimfihlo zezemisebenzi zomunye umuntu, lapho ukuvezwa kwaloku kungenzeka kubange ingozi othandweni lwebhizinisi noma ezezimali zomunye umuntu; 



Ulwazi olunikezwe ngomunye umuntu kungenzeka lubeke omunye umuntu esimweni esibi kwezamakontileka noma kokunye ukuxoxisana noma kwenze omunye umuntu abandlululwe emincintiswaneni yezamabhizinisi. 



Kodwa, irekhodi alisoze lanqatshelwa uma liqukethe ulwazi:



Ngomunye umuntu onikeze imvume ngokubhala, ekuvezweni kwalo kocelayo 



Ngemiphumela yanoma yimiphi imikhiqizo noma ukuvivinywa kwezemvelo olunikezwe libandla elizimele noma imiphumela yokuvivinywa eyenziwe egameni lebandla elizimele; lapho ukuvezwa kwako kuzoveza ubungozi obukhulu bokuphepha komphakathi noma imvelo. 



Ukuvikelwa okuphoqelelayo kolwazi oluthile oluyimfihlo lomunye umuntu 



Inhloko yebandla elizimele kumele yenqabele isicelo sokufinyelela kurekhodi salelo bandla lomphakathi uma ukuvezwa kwalo kuqukethe ukwephulwa kwesivumelwano somsebenzi nokwethembeka komuntu omunye ngokulandela isivumelwano. 



Ukuvikelwa ngokuphoqelela kokuphepha kwabantu ngabanye, kanye nokuvikelwa kwezindawo yokuhlala 



Inhloko yebandla elizimele kumele yenqabele isicelo sokufinyelela kurekhodi lebandla, uma ukuvezwa kwalo kungenzeka kulindeleke ngokufanelekile ukuthi kungafaka impilo yomuntu othile nokuphepha kwakhe engozini. 



Inhloko yebandla elizimele inganqabela isicelo sokufinyelela irekhodi lebandla lelo, uma ukuvezwa kwalo kungabandlulula noma kukhubaze: 



Ukuphepha kwebhilidi, isakhiwo, noma uhlelo kufaka nekhompyutha noma uhlelo lokuxhumana, uhlobo lwesithuthi noma yinoma yiyiphi impahla yokuhlala; 



Izindlela, izinhlelo, amapulani noma inqubo yokuvikela umuntu ongaphansi kwesikimu sokuvikela ofakazi ukuphepha komphakathi, noma yiyiphi ingxenye yomphakathi noma ukuphepha kwebhilidi, isakhiwo noma uhlelo, kufakela ikhompyutha noma uhlelo lokuxhumana, uhlobo lwesithuthi noma ngabe yiyiphi impahla yokuhlala. 















The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 175

isiZulu





Ukuvikelwa ngokuphoqelela kwamarekhodi abekwe phambili ekukhiqizelweni ukusetshenziswa ekuthethweni kwamacala 



Inhloko yebandla elizimele kumele yenqabele isicelo sokufinyelela irekhodi lebandla lomphakathi uma irekhodi linelungelo lokukhiqizwa ekuqulweni kwamacala ezomthetho, ngaphandle kokuthi leli lungelo liye layekwa. 



Ulwazi Lokuthengisa lwebandla elizimele 



Inhloko yebandla elizimele ingenqabela isicelo sokufinyelela kurekhodi lalelo bandla uma irekhodi: 



Liqukethe izimfihlo zemisebenzi yebandla elizimele; 



Liqukethe ulwazi lwezimali, lezomnotho, lwezesayensi noma lobuchwepheshe, ngaphandle kwezimfihlo zemisebenzi zebandla elizimele kanye nokuvezwa kwalo okungabangela ingozi kuthando lwezokuthengisa noma zezimali zalelo bandla; 



Liqukethe ulwazi, oluveziwe, okungabeka ibandla elizimele esimweni esibucayi kwezekontileka noma ukuxoxisana okunye, noma kubandlulule ibandla emincintiswaneni yamabhizinisi; 



Oluwuhlelo lwekhompyutha njengoba luchazwe ngumthetho Welungelo Lokushicilela, WeNo. 98 ka-1978, ubunini bawo obungobebandla elizimele, ngaphandle uma kudingeka ukuba linikeze ukufinyelela ngokulandela i-PAIA. 



Kodwa, irekhodi angeke lenqatshelwa uma liqukethe ulwazi:



Ngemiphumela yanoma yimiphi imikhiqizo noma ukuvivinywa kwezemvelo (okungekona ukuvivinywa kwangaphambilini noma ukuphenya okwenzelwe izindlela zokuthuthukisa ukuvivinywa) noma okunye ukuphenywa okwenziwa noma okwenzelwa ibandla lomphakathi, lapho ukuvezwa kwako kuzoveza ubungozi obukhulu bokuphepha komphakathi noma imvelo. 



Ukuvikelwa okuphoqelelayo kocwaningo lolwazi lomunye umuntu nokuvikelwa kolwazi locwaningo lwebandla elizimele 



Inhloko yebandla elizimele kumele yenqabele isicelo sokufinyelela irekhodi lalelo bandla, uma irekhodi liqukethe ulwazi ngocwaningo olwenziwayo noma oluzokwenziwa ngomunye umuntu noma oluzokwenzelwa omunye umuntu, nokuthi uma ngabe loku bekuzovezwa, kungenzeka ukuthi: 



Kuvezwe omunye umuntu noma umuntu owenza ucwaningo noma ozobe enza ucwaningi elenzela omunye umuntu, noma okuqukethwe kocwaningo, ukuba sesimweni esibucayi. 



Inhloko yebandla elizimele ingenqabela isicelo sokufinyelela irekhodi salelo bandla, uma irekhodi liqukethe ulwazi ngokuphathelene nocwaningo olwenziwayo noma oluzokwenziwa yibandla elizimele noma elizokwenzelwa ibandla elizimele, futhi uma luvezwa kungenzeka ukuthi:













page 176 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

isiZulu





Liveze ibandla elizimele noma umuntu owenza ucwaningo noma ozobe enza ucwaningo elenzela ibandla elizimele, noma okuqukethwe kocwaningo kusimo esibucayi. 



Ukuvezwa ngokuphoqelela othandweni lomphakathi 



Ngaphandle kokwesekwa kokwenqatshelwa okwenziwe uhlu ngenhla, inhloko yebandla elizimele kumele inikeze isicelo sokufinyelela irekhodi lalelo bandla uma ngabe, ukuvezwa kwalo kuzoveza ubufakazi: 



Bokungqubuzana ngokuphelele, noma ukuhluleka ukulandela umthetho; 



Ubungozi obukhona obunzima kakhulu bokuphepha komphakathi okukhona noma ingozi yemvelo; kanye nothando lomphakathi ekuvezweni kwamarekhodi, kwengamela ububi obucatshangiwe ngaphansi kokwesekwa kokunqatshelwa. 











































































































The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 177

isiZulu





INGXENYE-5



5.	ULWAZI JIKELELE



Okulandelayo uhlu lwezaziso eziqukethe ukuguqulwa Komthetho kanye nemiyalelo kanye nezinye Izaziso zikaHulumeni ezenziwe nguNgqongqoshe wezoBulungisa kanye Nokuthuthukisa Umthethosisekelo ngokulandela Isigaba sama-92 Somthetho Wokuthuthukisa Ukufinyelela Ulwazi, WeNo.-2 ka-2000.



Ukuguqulwa Komthetho 



5.1.1 Isaziso sikaHulumeni: No. 428 



Usuku: 31 kuMashi ka-2004 



Isihloko:      Ukuguqulwa kwesigaba sama- 92 (4) Somthetho Wokuthuthukisa



Ukufinyelela Ulwazi ka-2000 ngokunikezelwa Kwamacala kanye



Nenhlawulo.



5.1.2	Isaziso sikaHulumeni: No. 96



Usuku:	15 kuJanuwari ka-2003



Isihloko: Ukuguqulwa Komthetho ukuze kunikezelwe ukuqeqeshwa kwama-ofisa aphethe Enkantolo Kamantshi ngenhloso Yomthetho.



5.1.3	Isaziso sikaHulumeni: No. R. 187



Usuku:	15 kuFebruwari ka-2002



Isihloko: Ukuguqulwa komthetho ngokuphathelene Nokutholakala Komhlahlandlela kanye Nokutholakala Kwamamanyule.



Ukuguqulwa Kwemiyalelo 



5.2.1 Isaziso sikaHulumeni: No. R. 1244 



Usuku:	22 kuSeptemba ka-2003



Isihloko	Ukuguqulwa Komyalelo we-187 ngokutholakala KwamamanyuleAmabandla



Omphakathi kanye Nokutholakala Kwamamanyule Amabandla Azimele.



5.2.2	Isaziso sikaHulumeni: No. 1263



Usuku:	11 ku-Apreli ka-2003



Isihloko:      Ukuguqulwa Komyalelo we-187 ngokutholakala KwamamanyuleAmabandla



Azimele.



5.2.3	Isaziso sikaHulumeni: No. R. 223



Usuku:	9 kumashi ka-2001



Isihloko:      Imiyalelo ephathelene nezinkokhelo zamarekhodi Amabandla Omphakathi



kanye Namabandla Azimele.























page 178 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

isiZulu





5.3  Esinye Isaziso sikaHulumeni



5.3.1	Isaziso sikaHulumeni: No. 585



Usuku:	14 kuMeyi ka-2004



Isihloko:	Ukuhoxiswa  kweSaziso  sikaHulumeni  seNo-938  kanye  nokumiswa



Kwezinkantolo  Zikamantshi  njengezindawo  ezikhethiwe  ngaphakathi



kwezingxenye zesigodi noma isifunda njengezindawo zokubambela inkantolo



njengangezinkantolo  zokulalela  noma  yiziphi  izicelo  ngokuphathelene



Nomthetho  Wokuthuthukisa  Ukufinyelela  Ulwazi  ka-2000  ngaphakathi



kwezindawo zomthetho wesinqumo se-ofisa yolwazi noma isiphathimandla



esifanele  sebandla  lomphakathi  noma  inhloko  yebandla  elizimele  siye



sathathwa khona. Isaziso sama-585 sibeka Izinkantolo Zomantshi kuphela



kwezezicelofuthi  azimiselwe  ukudlulisa  amacala  njengoba  kwakubekwe



yiSaziso sama-938.



5.3.2	Isaziso sikaHulumeni: No. 1243



Usuku:	29 ku-Agasti ka-2003



Isihloko:      Ukukhishwa Kwamabandla Azimele ekuhlanganiseni Imanyule ukusuka



ngomhlaka-1 kuSeptemba ka-2003 ukuya ku-Agasti ka-2005.



5.3.3	Isaziso sikaHulumeni: No. 938



Usuku:	27 kuJuni ka-2003



Isihloko:      Ukubekwa kwazo zonke Izinkantolo zemantshi njengezinkantolo zokulalela



zombili  izicelo  kanye  nezicelo  nokudlulisa  amacala  ngokuphathelene



namakilasi  acacile  ezinqumo  ngokulandela  Umthetho  Wokuthuthukisa



Ukufinyelela  Ulwazi  ka-2000  ngaphakathi  kwalezo  zindawo  zomthetho



isinqumo  se-ofisa  yolwazi  noma  isiphathimandla  esifanele  sebandla



lomphakathi noma inhloko yebandla elizimele sesithethwe.



5.3.4	Isaziso sikaHulumeni: No. R. 888



Usuku:	20 kuJuni ka-2003



Isihloko:      Ukuzimisela kwebandla lomphakathi ukuba yingxenye yelinye ibandla



lomphakathi, (Umcwaningi Mabhuku Jikelele).



5.3.5	Isaziso sikaHulumeni: No. R. 887



Usuku:	20 June 2003



Isihloko:      Ukusakazwa kwesigaba se-15 sesaziso (Ulwazi olutholakala ngokulungisiwe



Kumabandla Omphakathi) nguNgqongqoshe.



5.3.6	Isaziso sikaHulumeni: No. 678



Usuku:	23 kuMeyi ka-2003



Isihloko:      Ukuzimisela kwebandla lomphakathi ngaphansi kwesigaba 13 (c) (i)



Somthetho. Isaziso simisa Isiphathimandla Sokugweba Amacala



Sikazwelonke njengebandla lomphakathi.



5.3.7	Isaziso sikaHulumeni: No. R. 494



Usuku:	11 ku-Apreli ka-2003



Isihloko:      Ukungafakwa Kwesikhungo Sezokuhlakanipha Sikazwelonke ekwenzeni



kanye nasekwenzeni kube khona imanyule yesikhathi sonyaka ka-2003 ukuya



ku-2008 ezimisweni Zomthetho.





The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000  -  page 179

isiZulu





5.3.8	Isaziso sikaHulumeni: No. R. 493



Usuku:	11 ku-Apreli ka-2003



Isihloko:      Ukungafakwa kokubuthelela, ukusakaza kanye nokwenza kube khona



imanyule ngokulandela Isikhungo Sezokuhlakanipha Sikazwelonke



esikhathi Sonya ka ka-2003 ukuya ku-2008.



5.3.9	Isaziso sikaHulumeni: No. R. 340



Usuku:	28 ku-Februwari ka-2003



Isihloko: Ukungafakwa kwamabandla omphakathi nazimele ekufakeni amamanyule esikhathini esisuka ngomhlaka-1 kuMashi ka-2003 ukuya ku-31 ku-Agasti ka-2003.



5.3.10	Isaziso sikaHulumeni: No. R. 1094



Usuku:	21 ku-Agasti ka-2002



Isihloko: Ukungafakwa Kwamabandla Azimele kanye Namabandla Omphakathi ekungenisweni kwamamanyule esikhathini esisuka ngomhlaka-15 ku-Agasti ka-2002 ukuya ku-28 kuFebruwari ka-2003.



Imibiko 



Ikhomishana Yamalungelo Esintu YaseNingizimuAfrika yethula umbiko wonyaka onikeza ulwazi ePhalamende onikeza imininingwane yokuphatha nokubheka ukusetshenziswa Komthetho kanye nokujatshulelwa jikelele kwelungelo lokufinyelela ulwazi. Le mibiko yonyaka itholakala mahhala emahhovisi Ekhomishana kanye nakuwebhusayidi Yekhomishana. 













































































page 180 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

