Goal											Zulu



Sesikhohliwe ukuthi ibhola lizongena ngayiphi indlela enethini?



Instructions:

Folio strap: Ukuthuthuka

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA yokuthuthukisa abalimi



Kukhona izimali eziningi ezikhokhwa nguMnyango Wezindaba Zezomhlaba, Umnyango Wezokulima, amathrasthi eGrain ahlukile, amabhizinisi ezokulima, izinkampani ezithengisa izinto zokuqala namaNGO ahlukile azama ukuthuthukisa ukulima eNingizimu Afrika. Kodwa singaphinde sibuze: unjani umphumelo?



Ukuthuthukisa, nokuthuthukisa abalimi kuhambelana nokuthuthukisa abantu emhlabeni. Ngabantu kakhulukazi abafanele bathuthuthuke, bakhule, bafunde bathole ulwazi. Lapho sibheka ukuthuthukisa abalimi, asibheki kuphela ukuthi ngubani okhiqize ukudla okungaphezu kwabanye, sibhekene futhi ngokusiza abanye abalimi ukuthola ulwazi oluzobasiza ngokuqhubeka ngokulima ngendlela okuzosekela umsebenzi wabo nangakusasa kulethe inzuzo njalonjalo. 



Uma sifuna ukwenza umehluko empilweni yabantu kubalulekile ukuthi sibheke umuntu ozamayo oyedwa nje. Futhi kufanele sibheke abasemaphandleni, umphakathi, siqonde ukuthi kukhona izinto ezinjani ezemvelo ezizobasiza – sithuthukise lokhu. Kulula ukungena nje endaweni ethile bese ukhombe izinto ezingekho ezidingekayo, bese uyabathembisa ukuthi uzobasiza ukwenza zonke izinto abazithandayo. Kuzokwenzekani lapho ungasaphumeleli ukubasiza? Kufanele sithathe izandla zabantu lapho endaweni bakhona kwamanje sibakhombise indlela eya ngaphambili ngokunagakayo, ngokuphephisa, kancane, bajwayeleke ukuthi umthetho nempilo kuyashintsha. Kufanele sibayise endaweni lapho bazohlala ngokuthula, endaweni abayezwana nayo ethandekayo (hhayi lapho thina sicabanga ukuthi baye khona). 



Inhloso yabantu abaningi ivama ukuthi: “okuningi okukhulu kungcono”. Iqiniso kodwa lithi umuntu othile kufanele eqale endaweni ethile, noma kuyinto encane. Kukhona abaningi abalimi abaqonde ukulima kuphela ukuba nempilo njalonjalo – abanesifiso sokukhiqiza ukudla okuningi okungathengiswa – nalokhu kulungile. Bese kukhona abanye abalima ngendlela enhle abakhulayo abafisa ukuba abalimi abakhulu kusasa. Bese kukhona abalimi abakhulu ngempela abaqhubeka ngomsebenzi wabo ngendlela efanelekile (kodwa nabo baqale phansi base baqhubeka ngendlela yokukhula). 



Uma izizamo zethu zokuthuthukisa abantu zibe namandla nangakusasa, kufanele sithole labo bantu ezindaweni lapho bahlezi khona siqale lapho – akungihlabanga kakhulu (anginamsebenzi nalokhu) ukubona abakhontilaki abakhulu abangenayo bese bayalima, babheka izitshalo, bayvuna bese bathi sense umsebenzi “wokuthuthukisa abalimi” – hhayi bo! Lokhu akusikho ukuthuthukisa, bangavele baqashe lawo masimu. Nge qiniso abalimi mhlawumbe bangaqashisa lawo masimu ngoba izindleko zakwamanje ziningi – bese abakhontilaki bathole ingxenye yenzuzo (bona badla kabili kodwa umlimi akadli lutho).



Masibuyele ezintweni ezisemvelweni siqonde ukuthuthukisa abantu. Uma amasimu akho alinywa ngumkhontilaki omkhulu, cabanga kahle ukuthi uqonde ukufika kuphi ekugcineni – ufuna ukuba umlimi noma ufuna ukuba umqashisi wamapulazi? 

