IBHUKWANA LOKUVAKASHELA IPHALAMENDE NGEZITHOMBE ZEKHOMPIYUTHA 

ISINGENISO (ISINGENISO BHANYABHANYA)

Wamukelekile ePhalamende laseNingizimu Afrika, iPhalamende leminyaka eyikhulu yamashumi amabili nanye!

Leli Phalamende lingelabantu! 

Umbono wethu ukwakha iPhalamende labantu eliphendulayo ngezidingo zabantu  kanye neliqhutshwa umbono wokudala izinga lempilo engcono yabo bonke abantu baseNingizimu Afrika. 

Siyaqinisekisa ngezinhlelo zethu ukuthi imiphakathi eyayincishwe amathuba ihlala ibandakanywa njalo.

Indima edlalwa yiPhalamende nemiphumela elindelekile ukumela abantu kanye nokuqinisekisa umbuso wabantu obusa ngaphansi koMthethosisekelo. 

Lokhu kwenzeka ngokuphasiswa kwemithetho, ukuqapha umsebenzi eyenziwa uhulumeni, kanye nokubandakanywa kwabantu emisebenzini yePhalamende. 

UMthethosisekelo umthetho omkhulu waseRiphabhuliki futhi ubeka isisekelo somphakathi ovulelekile nonentandoyeningi lapho umbuso uhanjswa khona ngentando yabantu nalapho umthetho uvikela khona zonke izakhamizi ngokulingana. 

Ubalula ukubaluleka kanye nezindlela zokubusa ngendlela yentandoyeningi ekhathalela abantu.



IPhalamende lakhiwe ngezithunywa ezingama-400 ezikhethwe ngabantu ngenkululeko ekuyizona ezakha iSishayamthetho Sikazwelonke esaziwa ngokuthi yi-National Assembly.    

Izifundazwe zimelwe nguMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe ePhalamende owaziwa ngokuthi yi-NCOP wona owakhiwe yizithunywa eziyishumi isifundazwe ngasinye. 

IPhalamende lethu lentandoyeningi linomlando omuhle ngokumeleleka kwabesifazane.  

Okwamanje abesifazane bakha amaphesenti angama -43 waMalungu EPhalamende.  

Ukusuka ngo-2009, sikleliswe saba ngabesithathu emhlabeni wonke ngokumeleleka kwabesifazane. 

Inani elibhekiwe lokumeleleka kwabesifazane ePhalamende ngamaphesenti angama-50%. 

Futhi sinePhalamende elikhuthele kakhulu!

Into yokuqala eyenziwa yiPhalamende lethu lokuqala lentandoyeningi ngo 1994, kwaba ukukhetha uMongameli uNelson Mandela njengenhloko yombuso.

Ngomhlaka 24 kuMay ka 1994 uMongameli uMandela wethulela Izindlu ezimbili zePhalamende lokuqala elikhethwe ngentadoyeningi Inkulumo Ngesimo Sezwe yokuqala. 

Ukusuka lapho iPhalamende lemukela uMthethosisekelo waseNingizimu Afrika ngo 1996 laze laphasisa imithetho emisha engaphezulu kwenkulungwane!



Ingabe usulungele ukubuka imuhhume yaleli Phalamende elimangalisayo? 

Masiqhubeke nohambo lwethu lokubuka iPhalamende laseNingizimu Afrika!



Lolu hambo ngezithombe zekhompiyutha lugxile ezindaweni ezintathu zePhalamende, okuyi-Old Assembly, yi-National Assembly kanye ne-NCOP.

Thatha isikhathi sakho Ubuke! …



I-Parliament Street 

Lena yiParliament Street. IZindlu, okuyi-National Assembly, i-National Council of Provinces, kanye ne-Tuynhuys zitholakala kulo mgwaqo lapho namahhovisi kahulumeni kanye nawaMaqembu asePhalamende etholakala khona. UMengameli uhamba kule Parliament Street uma eya eNational Assembly Chamber uma eyokwethulela iZindlu ezimbili zePhalamende Inkulumo Ngesimo Sezwe yaminyaka yonke. Ngesikhathi sokwethulwa kweNkulumo Ngesimo Sezwe, okubizwa ngokujwayelekile ngokuthi “Ukuvulwa kwePhalamende”, zombili izinhlangothi zeParliament Street ziphahlwa yiCivil Guards of Honour. 

I-Slave Lodge 

ISlave lodge yindawo yezinkumbulo nemigubho. Yakhiwa yiDutch East India Company ngo 1679. Yayisetshenziswa wuMkhandlu Wokweluleka owawaziwa ngegama elithi Council of Advice, njengendawo yokuhlanganela ngaphambi kokwakhiwa kwePhalamende laseKapa, kanti futhi yake yasetshenziswa njengesakhiwo samahhovisi kahulumeni, iNkantolo Ephakeme, iPosi, yagcina isiwuMnyuziyamu Womlando Wamasiko.

Ngesikhathi seNkulumo Ngesimo Sezwe uMongameli nethimba lakhe bahamba komata ababomvu besuka eSlave Lodge bebheke eNational Assembly emhlanganweni weZindlu zombili zePhalamende. 

 

I-Marks Building



IMarks building itholakala ngaphesheya kwesakhiwo seNational Council of Provinces kuParliament Street. Yakhiwa ngo 1904, okwamanje iMarks Building isetshenziswa ngamaqembu aphikisayo, kanye nabawasebenzelayo. Phambilini yayisetshenziswa ngamalungu eNdlu Yezithunywa eyaziwa ngokuthi yi-House of Delegates ePhalamende eliwunxantathu, ngaphambi kuka 1987. IPhalamende eliwunxantathu (noma amagumbi amathathu) lika 1985 lalinamagumbi abaMhlophe, Amakhaladi kanye namaNdiya kanti abantu Abamnyama bona babeshiwe ngaphandle.



I-Africa House

I-Africa House ibekwe endaweni enhle ephakathi namagceke ePhalamende ngaphesheya kweNational Assembly. Yayikade iyihhovisi likaKhomishana Ophakeme WaseBrithane, kanti manje seyisetshenziswa yiKomidi Elihlangene Kwezobunhloli kanye namanye amahhovisi ePhalamende. 



I-Africa House 2

Ngaphakathi kwe-Africa House kukhona omunye wemisebenzi yobungcweti emidala kakhulu yePhalemende eyenziwe lapha ekhaya: okuyibhokisi elakhiwa ngomuthi iMimosa owawunobudala beminyaka engama-350 owawukade uwiswe yimimoya enamandla yeningizimu-mpumalanga ngo 1892. Intonga kaSomlomo wePhalamende yayigcinwe kuleleli bhokisi eminyakeni eminingi eyadlula.( consider for a pop-up)



I-Stal Plein

U “Stal” ngeSingisi usho isitebele. Ekuqaleni indlela enkulu yokungena kuStalplein, esethelelwe ngezitebele zoMbusi WaseKapa, yayikuCompany Gardens ngasohlangothini lweTuynhuys, okwakuqale kuyishede lamathuluzi leVOC ebuye yaziwe ngokuthi yiDutch East India Company kanti futhi kwathi ngokuqhubeka kwesikhathi yabuye yasetshenziswa yibo bonke aBabusi baseKapa. Izakhiwo zePhalamende ezalandela lapho, zasondela nganeno ngesikhathi sokwakhiwa kwezingxenye ezintsha, okwathi ngo 1988 isakhiwo esaziwa ngegama elithi New Wing lapho iNational Assembly ikhona khona, sahlangana neTuynhuys. Ngesikhathi sokuhlala kwePhalamende uMongameli usebenzisa iTuynhuys njengehhovisi lobongameli. ITuynhuys iphethwe ngokuzimela ayihlanganyeli nePhalamende ngokuphathwa.



Indlela yokungena ePhalamende ngoRoeland Street 



Kusukela kudala iPhalamende lalisho izinto ezahlukene kubantu abehlukene. Uma ungena ePhalamende ngoRoeland Street, umfanekiso obunjwe ngetshe kaJenene Louis Botha egibele ihashi kaningi uvusa umbuzo: Umbuzo othi: Yini eyenziwayo ngamaqhawe amasha wesizwe na? Kodwa nakuba kunjalo, lo mfanekiso obunjwe ngetshe ungokaMasipala weDolobhakazi LaseKapa. Imingcele yePhalamende yenziwe ngefenisi ukugudla ku-Plein Street, neCompany Gardens ngaseNtshonalanga. Indlela yokungena ngo-Roeland Street isetshenziswa ngaMalungu ePhalamende kanye nangezindawo zokupaka izimoto zawo nezabasebenzi bePhalamende.





I-Flame of Remembrance             

Ngesikhathi somcimbi wokuvula iPhalamende kanye neminye imicimbi Yombuso, iLangabi Lenkumbulo likhanyiselwa ukuhlonipha bonke labo abafela ezimpini ezazibandakanya iNingizimu Afrika. UMongameli waseNingizimu Afrika uNgumkhuzi Omkhulu Wamabutho ahlomile akuleli lizwe.


Isikhungo sokuvakasha 

Isikhungo sokuvakasha sitholakala esakhiweni esidala sePosi leso okumanje osekuyingxenye yamagceke ePhalamende. IPhalamende lamukela izivakashi ezisuka kude naseduze kanti-ke abafundi bona bemukeleke ngokukhethekile. Izivakashi ezingaphezu kwezi-25 000 zivakashela iPhalamende minyaka yonke. Izivakashi zicelwa ukuthi ziveze izazisi ezisemthethweni ngaphambi kokuthi zivunyelwe ukungena ePhalamende. Kuyaye kubematasatasa ikakhulukazi ngesikhathi seNkulumo Ngesimo Sezwe (okuyaye kubizwe futhi ngokuthi ukuvulwa konyaka kwePhalamende) nangesikhathi uNgqongqoshe Wezezimali ethula inkulumo yesabelomali.

I-Poorthuis, indlela yomphakathi yokungena ePhalamende 

IPoorthuis futhi ebuye yaziwe ngokuthi yi-Gate House indlela yokungena esakhiweni se-Old Assembly. Kudingeka ukuthi umuntu ahlolelwe ezokuphepha uma engena lapha. Uma nje ungena ngaphakathi kwalendlela kukhona amamitha angama-30 weKeiskamma Tapestry (see Hotspot).

Igumbi elingumhubhe elikudonsela eNational Assembly Chamber

Ngemva kokunyuka ngezitebhisi ezikudonsela ekungeneni okubabazekayo kwesakhiwo seNational Assembly, umuntu unyathela iphansi legumbi leNational Assembly Chamber elembozwe ngama-tiles enziwe ngemabula. Leli gumbi elingumhubhe likudonsela phansi endleleni yokungena Amalungu. Kukhona izitebhisi kuzo zomabili izinhlangothi zegumbi elingumhubhe ezikudonsela e-gallery ehlala umphakathi, e-gallery yabezindaba, emakhosombeni woSomaqhinga kanye nasemahhovisi. Ngesikhathi seNkulumo Ngesimo Sezwe nanoma kukhona izihambeli zoMbuso kwendlalwa umata obomvu kulonke igumbi elingumhubhe lokungena kuze kuyoshaya endleleni yokungena Amalungu.



I-National Assembly

Le Chamber yikhaya lemihlangano yaMalungu ephelele kanye nemihlangano yeZindlu ezihlangene. Okwamanje, Amalungu ePhalamende angama-400 ahlanganela lapha ukuphasisa imithetho kanye nokuqapha imisebenzi eyenziwa uhulumeni. UMongameli uhlala kwesokudla sikaSomlomo, esihlalweni esinesiphandla sesizwe phezulu. Iqembu elibusayo lihlala kwesokudla sikaSomlomo kanti amaqembu aphikisayo wona ahlala kwesobunxele. Kulapha kule chamber lapho okwathi ngesikhathi Sobandlululo uMongameli osashiya u FW de Klerk akhipha khona isimemezelo sokuvula umlomo i-ANC kanye namaye amaqembu ezepolitiki. Kwathi ngemuva kwezinsuku eziyisishiyagalolunye, ziyi-11 kuFebruwari ka 1990, uNelson Mandela wakhululwa etilongweni ngemva kweminyaka engaphezu kwengama-27. Ngo 1994, emcimbini owawudabukisa, uMnu Mandela wemukelwa njengoMongameli wokuqala waseNingizimu Afrika okhethwe ngentandoyeningi.(maybe a link to the speech) 

Isiteji esingaphambi kwesihlalo sikaSomlomo sisebenza uma kukhona abahambele umbuso noma uMongameli noma oNgqongqoshe uma bephendula imibuzo. Ngesikhathi sezinkulumompikiswano, nanoma Amalungu enza izitatimende ayaye asebenzise lesi siteji, kanti angaveza izaziso ngaphandla kweziphakamiso noma abuze imibuzo noma aphakamise amaphuzu okukhalima elokhu esezihlalweni zawo, kanti zona zixhunywe ngezikhulisamazwi zonke. Esihlalweni ngasinye kukhona imishini kagesi yokuvota ukuze kuqinisekiswe ukuvota okuyimfihlo, kodwa iqembu ngalinye liyakwazi ukubona ukuthi mangaki amalungu alo avotele noma aphikisene nomthetho othile. 



Isihlalo sikaSomlomo

Isihlalo sikaSomlomo sibekwe endaweni ephakeme engxenyeni engale 

kweChamber yeNational Assembly. Kulapha lapho uSomlomo eqhubela khona umsebenzi weNdlu.



USomlomo wokuqala wePhalamende lentandoyeningi, uDr Frene Ginwala, wahlelela abaholi bamaqembu amancane ukuthi bahlale ezihlalweni ezingaphambili, ukuze bonke abavoti bazokwazi ukubona amaqembu abawakhethile. Uma kuhleli iZindlu zombili, isibonelo nje ukuthi uma kwethulwa Inkulumo Ngesimo Sezwe, kwengezwa izihlalo laphaya phansi phakathi kwezinhlangothi ezimbili ukuze kuhlaliswe Amalungu eNational Council of Provinces.



I-Old Assembly Chamber



I-Old Assembly Chamber yayisetshenziswa yiPhalamende kusukela ngesikhanti kubunjwa i-Nyuyana yaseNingizimu Afrika ngo 1910 okwakwaziwa nge-Union of South Africa, kwakhethwa uhulumeni wokuqala wentandoyeningi ngo 1994. IPhalamende langaleso sikhathi lahlakazewla kuyo le Chamber ngo 1994: okwakuwuphawu olukhombisa ukuqedwa Kobandlululo, kanye nemithetho yalo. Ngo 1961 iNingizimu Afrika yashiya kuCommonwealth, ukuze ibe yiRiphabhuliki. Ngemva kwezinyanga ezine iNingizimu Afrika ishiyile kuCommonwealth yaba yiRiphabhuliki, uDimitri Tsafendas wagwaza wabulala uNdunankulu uDr Hendrik Verwoerd, lapho ayehleli khona. 



Le Chamber manje isetshenziswa njengendawo yokuzwa izimvo zabantu, ukuphasisa imithetho kanye nemisebenzi yePhalamende yokuqapha. Futhi isetshenziswa njengendawo yohlanganela imihlangano yokufundisana, amaqoqo, amakomidi kanye nemihlangano yenguyazana ka-ANC noKulalelwa Kwezimvo Zabantu.


Indlu yokudlela yase-Old Assembly 



Indlu yokudlela yase-Old Assembly kwakuyingxenye yohlaka okuyilona lona lwango 1885, elwalusebenza njenge-Chamber yeSishayamthetho saseKapa esasaziwa ngokuthi yiChamber of the Cape Legislative Assembly. Kwangezelelwa nge- Assembly Chamber, ngemuva kokubunjwa kwe-Union of South Africa ngo 1910. Kwathi iChamber kahulumeni waseKapa yenziwa indlu yokudlela Amalungu kanye nezivakashi. UNdunankulu waseBrithani uHarold MacMillan wenza inkulumo yakhe i-“Wind of Change” khona lapha ngo 1960, eyayibika ngokuzimela kwalawo mazwe ase-Afrika ayengamakoloni eBrithani.



Igumbi elingumhubhe laseNational Council of Provinces 



Igumbi elingumhubhe laseNational Council of Provinces lalaziwa ngokuthi 

yi-Queen’s Hall ngenxa yokwethelelwa ngeNdlovukazi uVictoria futhi leli gama lasetshenziswa kwaze kwaba ngu 1961. Kanti laguqulelwa kuGallery hall ngo 1961 ngesikhathi iNingizimu Afrika iba yiRiphabhuliki.



Iphansi legumbi elingumhubhe lembozwe ngama-tiles ahlotshisiwe 

e-ceramic kanti futhi ayedumile ngesikhathi esasaziwa ngokuthi iVictorian era. 



I-Chamber yaseNCOP 



Lena yiChamber yase-NCOP, enye yezakhiwo ezibaluleke kakhulu emlandweni waseNingizimu Afrika kwezomthetho, wona onikeza izakhamuzi zazo zonke izifundazwe ukumeleleka ePhalamende. Umthetho othinta izifundazwe ucutshungulwa futhi uze uqedwe khona lapha kule chamber. I-NCOP yakhiwe ngamalungu ayi-10 aqhamuka esifundazweni ngasinye – ayisithupha angawesikhathi esigcwele kanti amane ayizithunywa eziyisipesheli.



Kule chamber, Amalungu ahlala ukuya ngezifundazwe zawo futhi avota ngezifundazwe kungesi ngamaqembu. Abavoti bavotela ngokwehlukana amalungu eZishayamthetho Zezifundazwe eziyisishiyagalolunye njalo emva kweminyaka emihlanu ngosuku olufanayo nalelo lokhetho lukazwelonke. Isifundazwe ngasinye sinombukiso wophawu lwaso olusemthethweni kule chamber yaseNational Council of Provinces. 





Itafula likaMongameli eliseNCOP elinesiphandla sesizwe 



Uma uMongameli emenyelwe ukuzothamela umhlangano wawo wonke Amalungu eNational Council of Provinces, uhlala emgqeni ongaphambili ngakwesokudla sikaSihlalo, esihlalweni esinophawu olusemthethweni LoBongameli oluqoshwe kuso. 



IGallery yaseNCOP



 I-gallery yaseNCOP isetshenziswa yiZicukuthwane kanye namalungu omphakathi uma evakashele ePalamende. 



Isiphandla Sesizwe

Isiphandla Sesizwe saseNingizimu Afrika uphawu loMbuso olubonwa ngamehlo oluphakeme kakhulu. Indawo edonsa amehlo yaloluphawu yi-protea enkulukazi, okuyimbali yesizwe, emele ukwenanelana kwawo wonke amasiko, kanye nokuchuma kwezwe njengesizwe. Kanti ngaphezu kwe-protea kukhona uthekwane ophakamise izimpiko, kanye nesithombe sokuphuma kwenhlamvu yelanga. Isithungo sikakolo sikhombisa ukuvunda kwenhlabathi, lapho amazinyo endlovu yase-Afrika ewuphawu lwenhlakanipho, amandla kanye nokuzimelela. 





Isiphandla Sesizwe 2

Maphakathi naso, kukhona isihlangu esiwuphawu lokuvikeleka kwabantu baseNingizimu Afrika, ngezansi kukhona umkhonto nesagila, ezibekelwe ukuqinisekisa ukuvikelwa kokuthula kunokuthi zibe uphawu lwempi. Ngaphakathi kwesihlangu kukhona isithombe saBathwa, izakhamuzi zokuqala zaleli lizwe. Lezi zithombe zithathwe etsheni i-Linton Stone, elidume umhlaba wonke njengesibonelo esihle saseNingizimu Afrika sobuciko bamadwala. Isiqubulo seSiphandla Sesizwe sisho ukuthi “abantu abehlukene mabahlangane”, noma “abantu abehlukene bahlangana ndawonye” ngalolu limi lwaBathwa olubonakala kuso: ukuthi ‘/Xam’ kusho abantu: !ke e:/xarra//ke  (provide link to parliamentary website for audio pronunciation?)

Indlela yokungena esakhiweni seNCOP eyaziwa ngegama elithiQueen 

Indlela yokungena i-Queen itholakala esakhiweni sakudala sePhalamende laseKapa esaqala ukusebenza ngo 1885. Inikeza indlela yokungena kule chamber, eduze kwasekungeneni kwe-Company Gardens. I-Company Gardens yathola igama layo ku-Dutch East India Company okwathi ngo 1652 yathumela uJan noMaria Van Riebeeck eKapa. Kwengezwa izakhiwo ezintsha enxanxatheleni yasePhalamende ngemuva kokuthi amakoloni amabili aseBrithane (iKapa neNatali) kanye namaRiphabhuliki amabili okwakungawamaBhunu (iNtilasifali neFreyistata) abumbe i-Union of South Africa ngo 1910.





Umtapowolwazi (otholakala ekungeneni komhubhe osesakhiweni saseNCOP)

Umtapowolwazi utholakala ekungeneni komhubhe osesakhiweni saseNCOP. Umtapowolwazi wokuqala wasungulwa ngeqoqo lezincwadi ezazisetshenziswa yiSishayamthetho saseKapa esidala kanye noMkhandlu weSishayamthetho ngo 1857. Kwathi ngokubunjwa kwe-Union ngo 1910, lawa maqoqo aba nguMtapowolwazi wasePhalamende.  Ngo 1919, izincwadi ezingavamile, izithombe, amabalazwe, kanye nemidwebo kwahlanganiswa naleli qoqo, ukuze kube ngaMaqoqo Akhethekile. 



 Esikhathini esiyiminyaka eyevile e-150 kubekhona amanye amaqoqo ajabulisayo aqoqelwa kulo Mtapowolwazi wokuqala, kubalwa neqoqo lika Sidney Mendelssohn. Ngo 1917, wanikelela iPhalamende iqoqo lakhe i-Africana elalineziqephu ezazibalelwa ezi-7 000. Kukhona imibhalo ebalelwa 

ema-200 000 kulo mtapowolwazi, kubalwa namarekhodi akuqala abalulekile eNingizimu Afrika kanye nalawo we-Afrika.  



Imisebenzi yobungcweti yasePhalamende 

Phakathi kwemisebenzi yobungcweti okubukiswe ngayo ezindongeni zomnyuziyamu, yimisebenzi yomqophi uFrancois Le Valliant. Owayeyisivakashi seFulentshi esathatha izinkambo eziningi edabula impumalanga kanye nentshonalanga Koloni phakathi konyaka ka 1781 no 1784. 

Imibala yamanzi iqopha lezi zinkambo.



Imisebenzi yobungcweti, izithombe zobungcweti kanye neqoqo lamagugu ePhalamende kugciniwe, kwaqoshwa futhi kwabekwa kusesimweni esihle, yihhovisi lemisebenzi yobungcweti yasePhalamende kanti umphakathi uyakwazi ukuyibona. Ngokomlando lawa maqoqo abalulekile kanti angelinganiswe nalutho, kodwa awamelanga bonke abantu kanye nobungcweti baleli lizwe. IPhalamende lisebenzela ukuthi lemele wonke umuntu ngokukhombisa ubungcweti obumele bonke abantu baseNingizimu Afrika. Njengamanje kusafunwa imisebenzi emisha neyehlukile yobungcweti yokubukisa ukuze yenze ubuciko basePhalamende bube yingxenye yokuya phambili, kunokuthi ibe yilapho uhambo luphelela khona. 



IKeiskamma Umata owelukiwe ophanyekwa odongeni owaziwa ngelithi Tapestry 

IKeiskamma tapestry imele iqoqo lezingcweti, kunomuntu oyedwa. Ushintsho oluyisimanga eNingizimu Afrika luvele kahle kuKeiskamma Tapestry emaphasijini esakhiwo se-Old Assembly. Le tapestry ebonakalisa umlando womzabalazo waseNingizimu Afrika yadwetshwa ngamakhosikazi aseMpumalanga Kapa, kanti futhi ifaka nezithombe ezivela encwajaneni ehlinzeka ngolwazi lokuvota eyayiphiwa abantu baseNingizimu Afrika ngesikhathi sokhetho lokuqala lwentandoyeningi. 



Ibhokisana lombukiso elisefoya lesiteji esisezansi, lapho kungena khona abaphethe amaKhadi Egolide 2  



Intonga yegolide eyanikelelwa iPhalamende ngabeNgosi Yezimayini zaseNtilasifali naseFreyistata ngo 1963, seyasuswa, kwathi esikhundleni sayo kwafakwa Intonga Yabantu. Phezu kwesicongo seNtonga Yabantu kukhona ibhuku elivuliwe (elimele uMthethosisekelo), nezigubhu ezikhalayo zibizela izithunywa zesizwe embizweni. 



Ibhokisana lombukiso elisesitezi esingenhla 

Kukhona izinto eziningi kanye namabhokisana okubukiswe ngawo ephasijini elihlanganisa isakhiwo seNational Council of Provinces. Kulo mbukiso kukhona noMthetho osayindwe ngesigxivizo sasendlunkulu owawusungula i-Union of South Africa ngo 1910, kufana noMthetho ka 1961 wona owawusungula iRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika. 





Amabhokisana ombukiso asesitezi esingenhla 

Isihlalo esisisetshenziswa oSomlomo bePhalamende laseKapa, kwathi kamuva sabuye sasetshenziswa yi-Assembly

Intonga endala esembukisweni ifana naleyo esetshenziswa eNdlini Yezigele yaseNgilande. Yayihlala phezu kohlaka eTafuleni lase-Assembly. 



 Amabhokisana okubukisa asesitezi esiphezulu 

Kulendawo kukhona amabhokisana okubukisa amaningi aqukethe okulandelayo:

I-Die Stem

Ihubo lesizwe elabhalwa uCJ Langenhoven elibhalela i-Union of South Africa, i-“Die Stem”, kubukiswe ngalo lapha, kuthi eceleni kwalapho kubekhona umqulu wokuhlonipha labo abasala enkundleni ezimpini ezimbili zomhlaba, kanti amagama amasotsha Amnyama wona abhalwe ngemuva kwaMabhuku Enkumbulo aziwa ngelithi Remembrance Books. 

Ibhokisana elinamawigi

Ukusetshenziswa kwamawigi ayesetshenziswa ngabaphathi kanye nezikhulu eziphezulu zaMatafula e-Assembly kanye neSenate kwamiswa ngo Janawari ka 1987 ngemuva komhlangano waMakomidi ahlangene eMithetho neMiyalelo, nakuba iwigi yokugcina yagcina ukugqokwa ngo 1994 nje. 



Amanye amabhokisana okubukisa

Futhi kukhona izingcezwana zedwala eliphuma enyangeni, uPresident Richard Nixon azipha iNingizimu Afrika.  









