_____________________________________________________________
License: Creative Commons Attribution 2.5 South Africa
URL: http://creativecommons.org/licenses/by/2.5/za/

Name and version: NCHLT Clean isiNdebele Text Corpus v2.0

Attribute work to: South African Department of Arts and Culture & Centre for Text Technology (CTexT, North-West University, South Africa)

Attribute work to URL: http://www.nwu.ac.za/ctext 
______________________________________________________________

<fn>(1124200880058 AM) GEMS_APP(NDEBELE).txt</fn>
Funda umhlahlandlela wokwenza isibawo ekhasini le-7 ngokutjheja, ngombana umumethe ilwazi eliqakathekileko elizokusiza ekuzaliseni iforomo lesibawo ngefanelo.
Zalisa iforomo lesibawo ekhasini elilandelako bewuqinisekise kobana ufake yoke imitlolo efaneleko begodu utlikitle endaweni efaneleko.
ukufunyana imininingwana ezeleko.
Qinisekisa kobana ufaka yoke imitlolo efunekako engezelelako.
Sibawa uqale esigabeni b ekhasini le-7 lomhlahlandlela wesibawo ukuqinisekisa kobana abantu ofuna ukubakhetha njengabantu abondliwa nguwe bakulungele lokho na.
Sibawa ukhethe INZUZO YINYE KWAPHELA erhelweni elingaphasi bewutshwaye ibhlogo efaneleko ngo X.
Zoke izibizo ezibhadelwako zenziwa ngesilinganiso sesiKimu ngokuya ngemithetho yesiKimu.
Abenziimbawo abasebenzako: Sibawa utjho umrholo wakho wenyanga. Nangabe usezingeni eliphakathi namkha eliphezulu lokuphatha, sibawa utjho umrholo wakho opheleleko wenyanga. Faka ipheyisilibhu yanjesi namkha incwadi yokuqatjhwa nangabe umsebenzi omutjha.
Sibawa utjho ipentjheni oyirhola ngenyanga.
Ingabe ulilunga namkha ungowondliwako wesiKimu sokwelapha esitlolisiweko?
Nangabe iye, ingabe ulilunga eliyihloko namkha ungowondliwako?
Nangabe ulilunga/ungowondliwako, sibawa unamathisele isitifikedi sakho sobulunga esibuya esikimini sakho sezokwelapha sangaphambilini esiqinisa ilanga lamaswaphela amakarada wobulunga kwaphela akakaneli. Kufanele uqinisekise kobana ubulunga bakho esikimini sakho sezokwelapha sangaphambilini bucinyiwe.
Imali ekhutjhwa ngenyanga yabasebenzi idoswa ngokuzenzakalela emirholweni yabo lapha kufanele khona.
Imininingwana ye-akhawundu yebhanga: Iyafuneka kobana kufakwe imali ebuyiselwa kimi bunqopha, begodu kudoswe imali engiyikoloda isiKimu bunqopha.
Abaphathi abatlhogomela zamaphilo elinye nelinye ilwazi, ngaphandle kokwaziwa, lokho kufuneka ngehloso yokuphatha nokubala, kwaphela nangabe ilwazi lelo lizakuphathwa njengefihlo ngeenkhathi zoke.
Kuqakathekile ukunikela i-GEMS begodu/namkha abasebenzeli bayo imvumo yakho kobana bakhulumisane nodorhodere wakho, isibhedlela namkha abanye nabanye abasizi ngezamaphilo ukuqinisekisa kobana ufumana itjhejo elifaneleko.
Okumumethwe liforomo leli kuliqiniso, kulungile begodu kuphelele. Nakhe kungaba nefihlo engavezwako namkha ukutjho okungasikho, ngiyezwisisa kobana ubulunga bami bungaqedwa begodu kufuneka ngibhadele isiKimu, enye nenye imali, ngokusebenzisa kumbi iinzuzo namkha amalungelo wesiKimu, azabe angaka khanjiswa kuhle ehlangothini lami, kuzakuya ngeenkambiso zokudlulisa.
Ngivumelana nokuzijayeza imithetho yesiKimu.
Abadlalifa bami, ngaphandle komkami/umlingani, abondliwa ngimi ngokuzeleko namkha kancani begodu ngendlela yokobana bondliwa ngimi kancani abanamali abayifumanako ngonyaka edlula ubukhulu bepentjheni abanikelwa yona namkha abakaqatjhwa ngokuzeleko ngelanga lokutlikitlwa kweforomo leli.
Ngiyezwisisa kobana imininingwana yobuntu bami nemininingwana yokwelatjhwa efumaneke ngemvumo yami ehlathululweko kwabasiza ngezamaphilo izakuba yifihlo.
Ngiyazi kobana ifihlo yezamaphilo nemininingwana yobuntu bami neyengibondlako ingasetjenziselwa irhubhululo, imininingwana yeembalobalo, ukuphathwa kwetjhejo neenhloso zokubika, begodu okhunye nokhunye ukuphambuka kilokhu kubanga umlandu wekwephulwa komThetho weFihlo.
Ngiyezwisisa kobana imininingwana yami emayelana nezamaphilo ayizokusetjenziselwa iinhloso ezimayela nerhwebo namkha ithengiswe ngehloso yokwenza imali.
Ngiyezwisisa kobana i-GeMS inikele ilungelo lokukghona ukufumana imininingwana yamalunga begodu nemininingwana emayelana nezamaphilo ebantwini abathileko ngaphakathi kwehlangano neenkhamphanini ezigontragisiweko.
ukuphumelelisa iforomo lesibawo sobulunga, ukubhadela isibizo, ukuphumelelisa isibawo sobulunga, ukubhadela izibizo, ukubeka inani lenzuzo efanele ibhadelwe lilunga begodu nokuzijayeza ukulawula ubungozi.
Ngiyezwisisa kobana i-GEMS ingenele iimvumelwano zefihlo neenkhamphani zoke ezigontragisileko ezinelungelo lokufumana imininingwana yabomdlalifa ngehloso yokudlulisa nokuphatha ilwazi, ukulawula isikimu nokuphatha kuhle amalungiselelo.
Ngiyezwisisa kobana i-GEMS izaqinisekisa kobana ilwazi elaneleko lamagadango wokuvikela likhona.
Ngiyezwisisa kobana lokha nakuphulwe umthetho wefihlo, i-GEMS iba nesibopho begodu ukwephulwa lokho kuzakuphathwa ngekambiso yangokomthetho yangaphakathi ye-GEMS.
Ngalokhu nginikela i-GeMS amandla angatjhugulukiko kobana ithome ukudoswa imali ebhadelwa ngenyanga masinyana kusukela ngelanga engingene ngalo.
Mina, njengelunga le-GeMS, ngikatelelekile ukubhadela imali yenyanga ku-GeMS.
Mina namkha engibondlako akekho namunye ongumdlalifa wesinye isiKimu sezokwelapha esitlolisiweko.
Ngizakwazisa isikimu ngamanye namanye amatjhuguluko emaphilweni wengibondlako namkha ngobujamo babo, njengombana kufunwa ngaphakathi kwamalanga ama-30 wokutjhuguluka kobujamo.
Ngizakubikela i-GEMS okungenani ama-iri ama-48 ngaphambi kokwamukelwa esibhedlela esingasi sebujameni oburhabako. Ngiyamukela kobana ukubhalelwa ukwenza njalo kuzakubangela kobana ngibhadele ingcenye yemali ngokwami.
Ngiyamukela kobana isiKimu/abasebenzeli baso bazakubhadela izibizo ezibonakala ziliqiniso begodu ngokuya ngemithetho yesiKimu.
Imithetho izakuhlala isebenza njalo begodu ngamukela kobana iincwadi, iincwadi zeendaba neencwajana azijamiseleli imithetho yesiKimu.
Ngiyavuma kobana iinkulumiswano zoke hlangana kwami nesikimu namkha iinkhamphani zaso ezigontragisiweko zingagadangiswa.
Imininingwana yobuntu belunga nemininingwana yokwelapha efumaneke ngemvumo yelunga ehlathululweko kwabasiza ngezamaphilo izakuba yifihlo.
Imininingwana yelunga (imininingwana yobuntu balo neyezamaphilo) ayizokusetjenziselwa iinhloso ezimayelana nerhwebo yekhamphani namkha ithengiswe ngehloso yokwenza imali.
Ukufumaneka kwemininingwana yobuntu neyezamaphilo wabadlalifa kunikelwe abantu abangaphakathi kwehlangano neenkhamphani zayo ezigontragisiweko.
zokuhlahluba elinikelelwe iinhloso ezilandelako: ukuphumelelisa isibawo sobulunga, ukubhadela izibizo, ukubeka inani lenzuzo ekufanele ibhadelwe ilunga nokuphathwa kobungozi.
Lokha nakwephulwe umthetho wefihlo, isiKimu sinesibopho sokuphendula ukwephulwa lokho kuzakuphathwa ngomthethokambiso wangaphakathi wesiKimu.
Sibawa ungabuyisi umhlahlandlela lo neforomo lakho lesibawo elizalisiweko.
Sitjengise ilwazi eliqakathekileko eengabeni ezahlukeneko eforomeni lakho lesibawo elizakusiza kobana uzalise iforomo lakho lesibawo ngefanelo. Sibawa ufunde umhlahlandlela ngokutjheja.
ikhophi ye-Id yelunga eliyihloko.
Amaforomo i-M2 ne-Z583, nangabe urhola ipentjheni begodu/namkha gade usebenza kurhulumende ngaphambilini.
Incwadi eqinisekisa ukusekelwa ngeemali ebuya ePhikweni lomNyango wezeeMali, nangabe ikhona.
Isitifikedi sobulunga esibuya esikimini sezokwelapha sangaphambilini nelanga lamaswaphela.
Kukatelelekile ukuzalisa yoke imininingwana esigabeni A, lapho kufanele khona.
Abarhola ipentjheni: Sibawa unikele inomboro yakho yepentjheni ebonakala eencwadini otlolelwa zona namkha esitifikedini sepentjheni esibuya ePhikweni lomNyango wezeeMali.
Sibawa utjengise ibizo lomqatjhi wakho wanjesi nekhowudu yehlangano. Ikhowudu yehlanganwakho ingafumaneka epheyisilibhinakho, nangabe umsebenzi wombuso.
Sibawa uzalise imininingwana yobondlako esigabeni b seforomo lesibawo.
Akukho obondlako ngaphandle kwalaba ababalwe ethebuleni engaphasi abafanele ubulunga.
Tjheja: Nangabe mtjhado wesintu, isitatimende esifungelweko esibuya elungeni esiqinisa isibopho kumkamuntu.
Ikhophi yesibopho sangokomthetho sokunikela isekelo ngezokwelatjhwa ngokuya ngesiqunto sokutlhlalana.
Isitatimende esiqinisa ukondliwa ngeemali komlingani welunga.
Tjheja: Nangabe isibongo somntwana siyahluka nesitatimende selunga esiqinisa isibopho emntwaneni besinikele nonobangela womehluko loyo siyafuneka.
Isitatimende esiqinisa ukondliwa ngeemali esibuya elungeni.
Isitatimende esiqinisa ukondliwa ngeemali esibuya elungeni.
Tjheja: Nangabe isibongo somntwana siyahluka kweselunga, isitatimende esiqinisa isibopho emntwaneni nesinikela unobangela womehluko siyafuneka.
Isitatimende esiqinisa ukondliwa ngeemali kwabomdlalifa esibuya elangeni.
Tjheja: Ababelethi bebukhweni nababelethi abadala bebukhweni bangatloliswa kwaphela nangabe umkamuntu naye utloliswe njengomdlalifa.
Isitatimende esifungelweko esiqinisa ukondliwa ngeemali komzukulu lilunga.
Isitatimende esifungelweko esiqinisa ukondliwa ngeemali kobelethwa naye lilunga.
Ngobelethwa nelunga kwaphela ongatloliswa njengomdlalifa.
Isitatimende esifungelweko esiqinisa ukondliwa ngeemali kwabazukulwana bengubo begodu /namkha bembaji lilunga.
emalungeni atlolisiweko. Amalunga angakatlolisi kufanele abhadele iindleko zevakatjho leli ngokwabo.
Sibawa wenze ukukhetha kwakho ngokutjheja, Njengoba angeze wakghona ukutjhugulula ukukhetha kwakho phakathi nonyaka ngaphandle kwakobana lokho kudluliswe yiBhodo yokweLusa iimali.
Ukuphuma kwakho esibhedlela nezinye iinzuzo zizakubalwa ngokuya ngesikhathi esele unaso nangabe ilanga lakho lokungena akusi mhla zi-1 kuTjhirhweni. Lokhu kutjho kobana imikhawulo yenzuzo yakho izakubala ngokulingana nesikhathi sobulunga esiseleko emnyakeni kusukela ngelanga ongene ngalo.
Uzokghona ukutjhugulula ukukhetha kwakho ekupheleni komnyaka omunye nomunye kusukela ngelanga lokuthoma lomnyaka olandelako.
Kufanele utjengise ilanga ofisa ukungena ngalo ku-GEMS esiGabeni d seforomo lesiBawo.
Ilanga lokwamukelwa kwakho kufanele kube lilanga lokuthoma enyangeni.
Lapho kukghonakala khona, qinisekisa kobana ilanga lokwamukelwa kwakho ku-GEMS lilandelana bunqopha nelanga lokucinywa kwesiKimu sakho sokwelapha sangaphambilini, njengombana ukujanyiswa kungaba nomthelela omumbi esekelweni ngeemali olifumana kumqatjhi wakho.
Nangabe akunalanga elifakweko, ilanga lakho lokutloliswa lizakubekwa ngokuzenzakalela kusukela ngelanga lokuthoma lenyanga elandelako khona kungazokuba nemali esalela emva.
Mayelana nabasebenzi abatjha, ilanga lakho lokutloliswa angeze laba ngaphambi kwesikhathi sokuqatjhwa kwakho.
Abenzisibawo abarhola ipentjheni: Sibawa uzalise iforomo le-M2 neforomo le-Z583 ukuqinisa isekelo ngeemali ePhikweni lomNyango wezeeMali. Nawungaba nekhophi yencwadi ebuya ePhikweni lomNyango wezeeMali eqinisa ukukusekela ngeemali, sibawa uyinamathisele eforomeni lesibawo, njengoba izokwenza ikambiso yokutlolisa ikhambe kuhle.
AbenzisiBawo abaSebenzako: Sibawa utjengise kobana umrholwakho wenyanga yimalini. Nangabe uphakathi namkha ezingeni lokuphatha eliphezulu, sibawa utjengise umrholwakho wenyanga opheleleko.
sibawa unamathisele isitifikedi sobulunga esinelanga lamaswaphela esikimini sakho sokwelapha sangaphambilini.
UmThetho uthi wena namkha obondlako angeze natloliswa eenkimini ezimbili zokweLapha ngasikhathi sinye.
Sibawa uthintane nesikimu sakho sokwelapha sangaphambilini ubabawe bakunikele isitifikedi sobulunga esinelanga lamaswaphela njengobufakazi bobulunga.
Sibawa utjheje kobana nangabe isitifikedi sakho sobulunga singavezi ilanga lamaswaphela, siyabhalelwa ukusisebenzisa. Khumbula ukuzalisa nokuthumela incwadi yokujamisa kobana ucime ubulunga bakho esikimini sokwelapha sangaphambilini, nangabe awukabu kukwenza lokhu.
Nangabe uyabhalelwa ukufumana isitifikedi sobulunga, sizakwamukela incwadi yokujamisa ubulunga bakho esikimini sakho sokwelapha sangaphambilini etlolwe ibizo laso, njengobufakazi bokuthokoza.
Sibawa uqinisekise kobana ufunda iingabezi ngokutjheja ngaphambi kobana utlikitle iingabezi eforomeni lakho lesibawo.
ezikweni lemiTato ku-0860 00 4367 ukufumana umsizi wezamaphilo endaweni yangekhenu.
I-GEMS inikela inzuzo epheleleko yeenhlahla zobulwelwe obungalaphekiko kiwo woke amalunga. Okobana ulungele ukufumana iinhlahla zakho zobulwelwe obungalaphekiko kufanele utlolise ehlelweni leenhlahla zobulwelwe obungalaphekiko, ngemva kwakobana ufumene isaziso sokobana ulilunga elitlolisiweko le-GEMS.
Nasele utlolisiwe ehlelweni iinhlahla zakho ezivunyelweko zizakubhadelwa ngokuzeleko, kwaphela Nawufumana iinhlahla zakho ekhemisi ye-Prime Cure network. Udorhodere wakho we-Prime Cure uzakusiza ngamalungiselelo la.
Ngemva kobana udorhodere wakho akuhlahlubile begodu azalise neforomo lesibawo, kufanele ufeksele iforomo lelo nencwadi kadorhodere etjhoko kobana ngiziphi iinhlahla ekufanele uzisele ku-0866 51 8009 kobana zilungiswe. Ngenye indlela ungazi imeyilela ku-chronicdSP@gems.gov.za. Ngaso soke isikhathi qiniseka kobana isibawo sakho sizaliswe ngokupheleleko besatlikitlwa nguwe nodorhodere wakho.
Isiqhema sezokwelapha sizakubuyekeza imininingwana yakho begodu nangabe kuyatlhogeka sizakuthintana nodorhodere wakho (ngomtato namkha ngokumtlolela incwadi) okobana kukhethwe iinhlahla ezibunqopha godu/namkha zentengo ephasi. Uzakuthunyelelwa i-SMS ekwazisa ngobujamo besibawo sakho ukwamukelwa nokuphasiswa. Isibawo sakho sizakuthatha isikhathi esingaba malanga alikhomba wokusebenza kobana siphunyeleliswe.
Bulunga ikhophi yeforomo lakho elizalisiweko okobana ube nerekhodi.
ukuvikela ukubambezeleka ekuphumeleliseni isibawo sakho.
Nangabe isibawo sakho saliwe, uzakuthunyelelwa incwadi bese ikhophi ithunyelelwe udorhodere wakho. Nangabe kukhona elinye ilwazi lezokwelatjhwa elifunekako, isibawo sakho sizakutjhejwa godu ngemva kokufumana loke ilwazi elibunqopha kudorhodere wakho. Udorhodere wakho angadosela umtato ku-0860 100 608 ukufumana isizo.
Nangabe iinhlahla zakho zobulwelwe obungalaphekiko ziyatjhuguluka ngenye indlela, kufanele wazise i-GEMS.
Ekuphumeleliseni iforomo lakho lesibawo, uzakufumana i-SMS eqinisa ukufumaneka kwesibawo sakho.
Uzakwaziswa ngokufaneleko nakungafuneka eminye imitlolo engezelelako ukuqedelela ukutloliswa kwesibawo sakho.
Nakuqedwa ukutloliswa kwakho ngeforomo lakho lesibawo, ipakana yelunga efakahlangana amakarada wakho wobulunga nomhlahlandlela welunga opheleleko zizakuposelwa esiphandeni sakho seposo.
<fn>(128200995441 AM) ndebele.txt</fn>
Sele sifike ekupheleni kobusika obude, lapho silingwe khona bujamo bezulu obumakhaza, iinwuruwuru ezibethe kabuhlungu ngendaweni ye-Cape kunye nomgomani omutjha owenze boke abantu ephasini mazombe bakhambe bafuna ukwelatjhwa.
sele izalisekise umsebenzi wayo ngokwandisa iinzuzo zokulatjhwa nepilo enekhwalithi ebasebenzini bakarhulumende.
Ukuphumelela okubekhona masinyana kufaka lokhu okulandelako.
nalithoma ukusebenza, ama-26% wabo gadesi sele bangenile baba malunga we-GEMS.
Ubusika buhlala bulandelwa sikhathi esihle kunye nepilo yethwasahlobo!
Kungebanga lobutjha bepilo kobanyana ngethule incwadi yeendaba yesithathu ekoteni emalungeni.
Kulithabo kimi ukumemezela kobana incwadi yeendaba yesibili ekoteni seyiyafumaneka bulekhtronikhi ewebhusayidini yakwa-GEMS ngamalimi woke asemthethweni weSewula Afrika. Ngommnyaka ka- 2012, sizabe sele sinemininingwana yoke yesizo lokwelapha efumaneka ngamalimi woke asemthethweni.
Ngithemba kobana uzayithabela incwadi yeendaba le.
Ukuphila nomulwana we- HIV/AIDS kuyindaba yomuntu ngokwakhe begodu ukuzithuthukisa akufuni kobana wena wenze iselele yakho ibe ngeyomphakathi.
Ihlangothi elibudisi khulu kukwazi ubujamo bakho. Ukutlolisa eHlelweni lokuLawula i-HIV, elilawulwa yi-AfA, kwatjho kobana ngizakuhlahlelwa indlela bengiyeleliswe bodorhodere ababanduliweko begodu nokobana ngakghona ukuphefumula ngokutjhaphuluka.
ibe ngiyo ebangela kobana bahlongakale.
inikela ngayo imisebenzi yokwelapha ongayitlhoga. Begodu bakunikela nelwazi eliqakathekileko Mayelana nobulwelwe okungenzeka kobana awulazi.
elingikhombisa kobana ngingaphila njani ipilo etjha. Kunelwazi mayelana nokwenza izinto zami zihlale zihlwengile kunye nokuhlanza iinthelo zami nemirorho kobana ngingafumani ukutshwayeleka komulwane wokudla. Begodu bangitjela ngokudla ekufuze ngikudle ekufanele mina nokobana kufanele ngizithabulule kangangani nokobana ngilale kangangani. Eqinisweni ngizizwa ngincono kwagadesi kunangaphambilini. Kuyamangaza, ngizizwa ngathi ngithoma ipilo etjha.
Ukwelathjwa kuyalawulwa kobana kuzaliseke imiphumela emihle. Abodorhodere nabasebenzi bamalabhorathri benza isiqiniseko sokobana esinye nesinye isiguli sifumana imitjhoga efaneleko kobana ipilo yaso iragele phambili ngokujayelekileko. Isiguli ngasinye sifumana ukwelulekwa, njengobana ipilo yemizwa nemikhumbulo yabo kungakaqakatheki kibo kwaphela kodwana kuqakatheke nakilabo ababathandako.
Ngaphambi kokuzitlolisa neHlelo le-AfA bengihlala nginehliziyo ebuhlungu ngombana ngazi kobana nginomulwana we-HIV begodu nomndenami bewubona kobana ngitshwenyekile. Bekufana nelifu elinzima ebelingaphezu kwekhaya lami begodu bengibona kwangathi kuyiphoso yami. Njengombana kwagadesi sele ngiku-ART izinto zibuyela ebujameni bakade ekhaya. Iye kwamambala kufuze khengitjhugulule ubuphio bami kancani, kodwana kufanele.
Ukwethukwa akhenge kwenze umuntu azizwe atjhaphulukile!
Ukuthintana akukhambi kuhle, kutjho kobana okufaneleko kulahlekile begodu neenqunto ezingakafaneli sele zithethwe.
namkha umulwana we- H1N1, Ngaphandle kwemizamo eqinileko eyenziwa zizazi zamaphilo zokubikela umphakathi mayelana namaphuzu.
Ngithemba kobana kuqakathekile ebantwini ukwazi kobana umgomani wesikhathi esithile somnyaka ungabanga ukugula okukhulu, njenge pneumonia.
Ungafumana ukugula kubangelwa mgomani wesikhathi somnyaka begodu abantu bayahlongakala ngonobangela wawo qobe ngomnyaka
Amatshwayo la aphatha ezinye iinguli kabuhlungu, ezinengi zakhona zigula okurarako.
Utjheje ukuhlamba izandla zakho qobe begodu nokwandisa ukusela okusamanzi. Ungandisa ivithamini C ne B.
Ngabe ulungiselela ukuthatha umhlalaphasi ingasi kade Nangabe ufuna ukuragela phambili nobulunga be-GEMS, kufuze usibikele ngaphambi kokuphela kwenyanga lapho nasele sewulungiselela khona ukuthatha umhlalaphasi kobana uqiniseke ngokuragela phambili kweenzuzo zakho ngaphandle kokuthikamezeka?
Nangabe ulilunga lesizo lokwelapha ubawa ukuragela phambili njengomuntu osele akhulile osepentjenini, akukameli uzalise iforomo elitjha lesibawo.
Ilanga lokutjhiya emsebenzini kunye nemininingwana yebhanga kobana sikwazi ukudosa imali ebhadelwako.
Nangabe unencwadi evela emNyangweni wezeeMali eqinisekisa ukusizwa njengomuntu esele athethe umhlalaphasi, sibawa usithumele yona.
Lokhu kuqinisekisa kobana senza ikambiso yokwamukela isibawo sakho ngendlela efaneleko.
kobana kuvunywe indlela yokusiza wena.
Isibawo sakho sizakutjhejwa bekufike isigunyazo sokobana sele unganikelwa isizo ngemali elivela ku-GEPF.
bekufike isikhathi lapho kuthoma ukusebenza khona ubulunga bakho njengomuntu othethe umhlalaphasi.
iyavuma kobana uzakufumana isizo ngeemali, imali yesizo elingelikarhulumende osele uyibhadele izakubuyiselwa kuwe.
Godu ungafumana ikhophi lamaforomo ema-ofisini weemfunda namkha ngokudosela umtato esizweni lokwelapha ku-0860 00 4367.
Funda iimpendulo mayelana nemibuzo ebuzwa kanengi ukufunda ngokunabileko i ngeenzuzo eziqakathekilekwezi.
Ngiziphi iinzuzo enginazo mayelana nokusizwa ngokwelatjhwa kwazamazinyo?
emzuzini ngamunye qobe minyaka emibili.
ngesilinganiso sesizo lokwelatjhwa.
R1 050 ngomnyaka kumzuzi ngamunye yokwelatjhwa kwamazinyo. Lemali ilitjhere phakathi kokwelatjhwa esibhedlela kwamazinyo begodu ihlala ikhona iminyaka emibili.
418 ekwabelwana ngayo esibhedlela samazinyo qobe minyaka emibili. Begodu amakleyimu abhadelwa ngama-100% wamasilinganiso wesizo lokwelapha.
Kwenzekani nangabe ngifuna ukwelatjhwa amazinyo ngokuhlinzwa ngingezwa ubuhlungu?
Kufuze wenze isiphakamiso ukwazi ukufumana imvumo bese kulandelwa yoke ikambiso efunekako mayelana nokwelatjhwa kokuhlinzwa ungezwa ubuhlungu.
Ngaphambi kokufumana lomhlobo wokwelatjhwa, udorhoderakho wamazinyo kufuze anikele ngesitjhukumiso esihlathulula ifuneko yokwelatjhwa ngendlela yokuhlinzwa ungezwa ubuhlungu.
Iba nesiqiniseko sokobana ufumana imvumo ngaphambi kokuya esibhedlela, ngaphandle kwalokha nangabe kuyinto erhabekileko.
nanyana kunjalo, lokho kulawulwa lisizo lokwelatjhwa bekulandelwa nekambiso.
Kwenzekani nangabe ngifuna udorhodere wamazinyo okhethekileko?
Ihlelo elitloliweko lokwelatjhwa kunye nenani leendleko elibuya kudorhoderakho wamazinyo lisiza ukuthathwa kwesiqunto mayelana neenzuzo zakho ezikhona kwezesizo lokwelatjhwa Lokhu kuqakathekile ngaphanbi kokuhlizwa kwamazinyo namkha ukwelatjhwa okhunye nokhunye kwamazinyo.
Koke ukwelatjhwa kokulungiswa kwamazinyo kufuze kuhlelwe ngokufumana imvumo.
Ezinye iinkambiso zokwelatjhwa kwamazinyo angeze zatjhejwa ngabonobangela bemilayo yesizo lokwelatjhwa kunye nokulandelwa kwekambiso ngefanelo. Umtlhala, amazinyo wokufakelwa. Lokho akukafakwa ehlelweni lesizo lokwelatjhwa.
GEMS iyafumaneka emalungeni wethu amanengi ngendlela elula.
I-GEM DotMobi itlanywe ukunikela wena isizo lokwelatjhwa kunye nemininingwana eqakathekileko yesizo lokwelatjhwa ngesikhathi ukhamba.
Nokufumana yoke imininingwana eqakathekileko yesizo lokwelapha.
Ilwazi elinabileko lilethwa ezandleni zakho, lingafumaneka ngobulula ngokugandelela iinkunupe kumaliledininakho.
Ukunikela ngesizo eliphambili kunye nokwanelisa amalunga wethu kuqakathekile kithi! Sifuna ukuqiniseka kobana ilemuko lakho lokusebenzisana nathi lingeliphambili ngaso soke isikhathi. Ithungelelwano elitjha lehlolombono eyanelisako sele lisunguliwe kobana ukwazi ukusitjela ngendlela esisebenza ngayo.
Expenditure. Ngobulula gandelela indawo lapho ufuna ukunikela kiyo amaphuzu begodu kuzakuvela iphephambuzo elifaneleko lehlolombono. Nasele uzalise imibuzo, gandelela ku-SUBMIT bese ipendulwakho izakuthunyelwa bunqopha ku-GEMS. Ipendulo oyithumelako iqakathekile ukusiza thina kobana sithuthukise imisebenzi esiyenzako.
Lokhu kuyalungiswa kukhambisane nesikhathi nangabe kukhona okuthileko okwenzekako okuthokozisako ephasini le-GEMS.
Imininingwana nomhlangano wakanye ngomnyaka we-GEMS, ukumemezelwa kwezenzelwa ezitjha kunye neendawo lapho kube khona ama ofisi wethu amatjha, ithungelelwano mayelana nesiphande sabo esitjha namkha kubekwe ebhoksaneni.
Njengawe, sifuna iinzuzo zako zokwelatjhwa zihlale umnyaka woke - Siqiniseka kobana ufumana iinzuzo zokuthlogonyelwa kwezamaphilo eziphuma phambili, lezo ezingasombulula imiraro yezamaphilwakho kunye nomndenakho.
Lesisigaba singafumaneka eduze kwebhoksana leememezelo.
imali engaphezu kwebekiweko mayelana nemisebenzi ebenzelwa yona.
kwaphela (I-SMS ngayinye ibhadelisa i-R1.50).
Hlala wazi kobana sifuna inomboro yobulunga kunye nenomboro kamazisi nawenza isibawo sokufumana amaforomo. Qala imininingwana enabileko ehlathulula ngcono encwadini yeendaba elandelako.
ngayinye ibiza R1.
Ingabe uzizwa ugandelelekile emsebenzini Nanyana igandelelo kuyingcenye ejayelekileko emaphilweni wethu wangamalanga, ukugandeleleka ngokweqileko kuthikameza ukusebenza kwethu begodu kukhahlumeza umkhumbukwakho kuthinte nezamaphilwakho?
Zithlogomele: Thuthukisa umkhumbulo nomzimbakho ukulwa negandelelo lomsebenzi. Zithabulule, udle ukudla okunepilo nokutjheja ipilwakho kuqakathekile.
Balekela injwayelo engasi yihle nokuziphatha okungasikuhle: VBona iindlela zokuziphatha kumbi lezo ezingezelela igandelelo lakho bese uqalana nazo. Kuthatha isikhathi.
Iba nezinto ozibeka phambili bese uyahlela: Bhalansa ubuphilo bakho ngokuzinikela isikhathi esaneleko somsebenzi nalokho okungakahlobani nomsebenzi, ungathuma omunye nangabe uyakghona.
Thuthukisa itjhebiswano emsebenzini: Itjhebiswano elingcono nabasebenzisani bakho lingaphungula igandelelo lomsebenzi.
Siyathokoza ukusazisa kobana senza umsebenzi omuhle.
Iveke yokuthoma yabantu ababili kufaka ukukhamba ngesiphaphamtjhini, ukuqatjha imodere, indawo yokuhlala ngokuzithabisa nokudla okumnandi esifundeni osithandako.
yabhadela zoke iindleko "seyifana nosobantwabakhe wesibili" kuye. Ngetjhudu elimbi usobantwabakhe wakhamba ngonobangela wokucabanga ngeenkolodo agade afanele azibhadele! Umlayezo kaSusan komunye nomunye wokujoyina isizo le-GEMS kukobana bazigedle bese bathabela izenzelwa ebanikelwa zona!
Besibili Ilanga linye lababili endaweni ye-Spa esiphuma phambili eSewula Afrika.
Dlela ukuphila: Ungadli ukudla okunengi okungafunwa mzimbakho.
Ukulinganisa: Nawudla ukudla okunamandla, khetha okulula okuthonywa ngakho kunokuthoma ngokubudisi. Yaba ukudla kwakho nomngani begodu ungalawuli okhunye nokhunye.
Linga ukudla lokhu kusesekutjha ngendlela ongakghona ngayo.
Sela amanzi amanengi: Inengi lethu liyavamisa ukungabi namanzi emzimbeni. Linga ukusela amarhalasi asi-6 kufikela kabu-8 ngelanga.
Ngamalanga wakwa-GEMS wokuHlola ukuHlala uPhilile kwezamaPhilo elibanjwa minyango karhulumende, ukuzithabulula kube ngezinye yezinto wena, namalunga wethu, okuphakamisiweko ofuna ukukwenza khulu. Soke siyazi kobana ukuzithabulula kuqakathekile begodu siyazi kobana kubudisi ukuthoma. Lapha ziinyeleliso ezingakusiza WENA ukuthoma indlela yokuhlala uphilile.
Kulula ukwenza: Ungalindeli okunengi kuwe! Thoma kabuthaka ukhambe ngendlela efunwa nguwe. Ukuthoma msinyana nokuzikhandla kungabangela ukulimala begodu ungazizwa ubhalelwa ngaphambi kokuthoma.
Dosela umngani umtato: Ukuzithabulula nomngani, etlasini namkha nisiqhema kungasiza ukukhuthaza wena.
Kunekambiso yokuzithabulula komunye nomunye: Nanyana ubudisi kanganani, umnyaka wobudala namkha izinga lokuqina, ungazifumana wondlekile! Kunamahlelo akhethekileko avumela abantu abakhubazekileko, namkha abantu abaphola ekuguleni namkha labo abakhe bahlinzwa kobana bazibandakanye ekuzithabululeni. I-Yoga nokududa kuhle khulu ukuvimbela igandelelo emisipheni namkha emajoyinini.
yenzelwa bunqopha abasebenzi bakarhulumende.
Akukavunyelwa umuntu ongasebenzeli urhulumende kobana abe lilunga le-GEMS.
mayelana nokutlhogonyelwa kwezamaphilo.
Enye nenye imali ebhadelwa umsebenzi wezamaphilo ngemva kokuthokoza ukusebenzela urhulumende, kwelunga kufuze ibhadelwe kebakwa-GEMS.
004367-simahla bese ufumana isiyeleliso sokutlhogomela zamaphilo.
Nawudosela umtato weSizo lezamaPhilo ungalindela umhlahlandlela wokobana ungavakathjela nini ekhemisi kobana ufumane imitjhoga ekhawuntareni, nangabe ufuna isiyeleliso sikadorhoderakho namkha kufuneka usiwe ekamarweni yesizo elirhabako.
Lomtato unikela wena isizo lokufumana imininingwana yasimahla yamsinyana nesiyeleliso, khulu khulu emalungeni lawo ahlala kude nabodorhodere namkha iimbhedlela.
Sibawa uyelele: Lelihlelo lesenzelwa alijamiseleli umbono wabasebenzi bezamaphilo.
Eencwadini zeendaba ezimbili zekotara, sibike mayelana nalezi zenzelwa ezilandelako ezisunguliweko ukwenza ubuphilo bakho bube lula.
Elinikela amalunga asidisi isekelo, ifundo nesiyeleliso mayelana negadango ngalinye lokubasidisi kunye nangemva kokubeletha.
Ilanga lethu lokuhlunga ukuhlala uphilile liletha ukuhlunga kuwe endaweni nakho yomsebenzi.
Lesisenzelwa sinikela wena ithuba lokubona ingozi kezamaphilwakho kusesenesikhathi, kobana ukwazi ukuvimbela namkha ukuphungula ukubhebhetheka kobulwelwe.
Linga ukusisiza ubike ubukhwabanisi namkha ubukhwabanisi obungenzeka benziwe malunga wethu, abasebenzi bezamaphilo bethu namkha iinhlangano ezisebenzisana nathi.
nangabe kunento oyaziko ofuna nathi siyazi. Ukulwa nobukhwabanisi kumzamo wokusebenzisana.
Afrika akunamuntu ovunyelwe ukuba lilunga lesizo lokwelapha leenhlangano ezimbili ngasikhathi sinye Lokho kuphambana nomthetho begodu kuthathwa njengobukhohlakali. Ngaphambi kokwenza isibawo sokujoyina kwa-GEMS namkha kesinye isiqhema sesizo lokwelapha, Khumbula ukuthokoza ubulunga besiqhema sesizo lokwelapha olilunga laso?
Ungumthengi weensetjenziswa zethu zamaphilo nemikhiqizo.
Njengomthengi unelungelo lokobana wazi kobana uzakubhadeliswa malini iinlinganiso zesizo lokwelapha nangabe kuyimali engakhavarwa yihlanganwakho yesizo lokwelapha.
Ithungelelwano lamalimi ali-11 asemthethweni lizakuvela. Lapho sewungakhetha ukufunda incwadi ngelimi lakho lekhenu. Umsebenzi sele uthomile wokutjhugululela yoke imininingwana ngo- 2012.
Ngabe udorhoderakho usebenzisana naye kuhle?
ingasi kade uyelelise umphakathi mayelana nemikhangiso eminengi eyenziwa babantu abenza inga babodorhodere.
Sibawa uyelele labo bakhwabanisi, njengombana enye nenye itleyimu eyenziweko mayelana nomsebenzi owenziwe mumuntu ongasuye udorhodere onenomboro atlolise ngayo njengodorhodere aziyakubhadelwa ngebakwa-GEMS. Zivikele! Bawa ukubona inomboro yokuzitlolisa yobudorhodere nangabe unokungabaza okuthile.
Sinikela ngekhava yezamaphilo- akukho okhunye okunengi namkha okuncani!
Akukho okhunye okukhuku namkha okuncani.
Isiqhema sesizo lokwelapha siqhema sabajameli beemfunda ababelana ngemininingwana yakwa-GEMS ebasebenzini bakarhulumende.
Imilayo yesizo lokwelapha yenzelwe ukuvikela iinzuzo zakho zokwelatjhwa nokuqiniseka kobana imitjhoga inikelwa ngendlela efaneleko begodu ayinabungozi kuwe.
Lemilayo ayikenzelwa kobana ikudime ukwelatjhwa, imitjhoga namkha ukufumana iinzuzo zakho.
Eminye imitjhoga ingaba yingozi begodu ijayele umzimbakho nangabe ayisetjenziswa kuhle.
Ngokusebenzisa imilayo yesizo lokwelapha emitjha isibalo samapele azakuvunyelwa isikhathi esithileko, begodu ukuhlanganiswa kwemitjhoga angeze kwabhadelwa.
Lemilayo godu izakuqinisekisa kobana imitjhoga onikelwa yona inikelwa ngendlela efaneleko ngokuya ngeminyaka nangobulili.
TJheja imininingwana yeenzuzo zakho zokwelatjhwa ezizakufika ngemva kokuthoma kwakaSinyikhaba.
mayelana nekambiso kunye nokulatjhwa basizi bezamaphilo ngaphambi kokuvuma kwenziwe ikambiso yokwelatjhwa kuwe.
Buza kobana ngabe umnikeli ngesizo lokwelapha ubhadelisa isilinganiso sesizo lokwelapha - lilungelo lakho lokwazi! Kungabe kunokuhlukana mayelana neenlinganiso zesizo lokwelapha kunye neenlinganiso zomnikeli wokutlhogomela zamaphilo angakubhadelisa zona.
<fn>(222201095205 AM) Ndebele.txt</fn>
Kubayini imali engiyibhadela esikimini sami sezokwelatjhwa iphezulu?
Silindele ukukhula okuragela phambili njengombana inengi labaSebenzi bomBuso baqunta ukwenza i-GEMS iSkimu sabo esikhethekileko.
I-GEMS izinikele ekuletheni itjhejo lezamaphilo eduze nawe. Senza yoke imizamo kobana wena nomndenakho nifunyane iinzuzo zetjhejo lezamaphilo ngemali efikelelekako.
Nanyana zomnotho zitjhigamile nje, siyathaba ukubika kobana ukukhuphuka kwemali yethu ebhadelwako ngo 2010 izokuba ngaphasi namkha ngaphezulu kwe0,50% ngaphasi kweyaka 2009. Isilinganiso sokukhuphuka kwemali ebhadelwako ka 2010 siyi-10, 8% sikhambisana neenzuzo eziphezulu ezidosako ezithuthukako.
Okuqakatheke khulu, imali ebhadelwako le akhenge ikhanjiswe yodwa kodwana ikhambisana neenzuzo ezingezelelwe ngokubonakalako.
ngo 2010, ukuqinisekisa kobana ukufunyaneka okukghonekako kiko koke ukukhetha kungezelelwe - lezi kuziindaba ezimnandi kwamambala njengombana amalunga amanengi angafunyana kobana ehlisa amazinga womrholo ekuthomeni kwaka 2010, ngokwenza ubulunga bawo ku-GEMS bukghonakale khulu.
Iinkhathi zamaholideni sezifikile begodu umkhumbulwami kukobana lawa azokuba NGAMAKHULU KHULU! Ubujamo bezulu buyatjhisa, ukuduma kwezulu kuphezulu, zomnotho ziyakhula begodu soke sisebenze budisi ngendlela engakholwekiko ukuphumelela ku 2009.
Ukugidinga okuzele ihleko nethabo kufanele kwenzeke!
Ngikufisela okuhle khulu emNyakeni omuTjha begodu ngikukhuthaza kobana ubuyele emsebenzini uphumule kuhle begodu unamandla amakhulu ngo 2010.
iyame emrholwenakho, kungenzeka kobana imali oyibhadela ngenyanga nayo ikhuphukile.
inamathebula akhambisana nemali ebhadelwako ukuthuthukisa ukufunyaneka kweenzuzo ethileko ekhethiwe ngabarhola umrholo ophasi emSebenzini womBuso.
Imali ebhadelwako ezingeni ngalinye lomrholo begodu nekukhetheni ngakunye yatjhiwo encwadini yobulunga yaka 2009 efunyenwe malunga ekuthomeni komnyaka. Lokha umrholo welunga nawukhuphukako phakathi nomnyaka, angafunyana kobana kukhuphuka izinga lemali engenako ngalokho ke kufanele abhadele imali ephezulu lokho kutjho ukukhutjhulelwa esikhundleni eziphezulu, ukulinganiswa kwezinga lomrholo, iindleko zepilo zomnyaka woke, ukukhutjhulwa komrholo begodu nama-OSD. Ukulinganiswa komrholo kubangele ukukhutjhulwa kwemali yeSkimu sezokwelatjhwa esibalweni samalunga we-GEMS, njengombana iinlinganiso lezi ziwabeka ezingeni lemali engenako ku-GEMS.
Ukulinganiswa kwezinga lomrholo kubangele ukuphungulwa kwamanotjhi womrholo kusuka ku 1-16 ukuya ku 1-12. Amalunga angaba zi-10 500 athinteka ngetjhugulukweli begodu ama-SMS athunyelwa emalungeni lawo ukuwazisa ngamatjhuguluko ekubhadeleni zawo zeSkimu sezokwelatjhwa.
Yitja: Iinzuzo ezingaquntelwa zetjhejo lezepilo eliqakathekileko ziyingcenye yokukhetha emnikelini wesizo okhethwe Skimu.
Yitja: Esibhedlela iinzuzo ziya ngokunikela imvumo qange begodu nokuLawula ikambiso yeTjhejo.
Yitja: Iinzuzo zePilo yomKhumbulo zifaka hlangana ukulatjhelwa umkhumbulo ungaphandle kwesibhedlela, kuye ngeenlinganiso eziphelelko zesibhedlela.
Yitja: Iinzuzo ezingaquntelwa zetjhejo lezepilo eliqakathekileko ziyingcenye yokukhetha emnikelini wesizo okhethwe Skimu.
akuzobalwa ngokuya ngamalanga.
ukubhadelwa ngenyanga kuSewula ku 2009 nakho kwabangela kobana amanye wamalunga akhutjhulelwe ezingeni lengeniso eliphezulu, lokho kwabangela kobana imali ayibhadela ngenyanga ikhuphuke. Amatjhuguluko lawa abhadelelwa emva kusukela ngenyanga kaVelabahlinze ku 2009.
athinteka ngokukhutjhulwa kwemirholo lokhu. Ukubhadelelwa emva kwemirholo lokhu kwabangela kobana amalunga amanye asalele emva ekubhadeleni iSkimu sezokwelatjhwa.
I-GEMS yakhulumisana kuhle khulu namalunga athintekako. Sibawa utjhege isitatimende sakho sekotara ngokukhulu ukutjheja kobana uzwisise ngokuzeleko kobana Amatjhuguluko wemirholo athinte bunjani imali yakho oyibhadela ngenyanga.
Inengi lemali ebhadelwako esalele emva seyibawiwe ngehlelo le-Persal. Nakhibe wathinteka, ungalindela ukudoswa kwemali yeSkimu sezokwelatjhwa esalele emva emrholwenakho ukusuka ngoNobayeni ku 2009. Nanyana kunjalo, i-Persal ivumela ukudoswa kwemali yeSkimu sezokwelatjhwa esalele emva ngeenyanga ezintathu kwaphela. Ukusalela okhunye nokhunye okudala kunalokhu kufanele kubawe ngokutlola ngezandla emsebenzini we-ofisi lezokuqatjha (HR) ngokusebenzisa inomboro yokudoswa kwemali esalele emva i-0189. Lokhu kutjho kobana imali esalele emva ngoVelabahlinze (begodu namkha ngoRhoboyi) angeze yadoswa nge-Persal. I-GEMS izakuthumela ukukhambisana kwemali ebhadelwako neencwadi zokuthoma kokudoswa kwayo phakathi kwenyanga le emsebenzini we-ofisi lezokuqatjha (HR) kobana asize ngokudosa imali esalele emva leyo.
Sibawa usidosele umtato ku 0860 00 4367 ngomunye nomunye umraro.
umzuzi ngamunye ngomnyaka.
akuzobalwa ngokuya ngamalanga.
R5 640 umndeni ngamunye.
Iinzuzo zokwelatjhwa neensetjenziswa zokuhlinza zibuyelelwe kabili.
akuzobalwa ngokuya ngamalanga.
Yitja: Isilinganiswana samafreyimu wamehlo singezelelwe saba yi-R1 500.
Iinzuzo yokwelatjhwa neensetjenziswa zokuhlinzwa sibuyelelwe kabili.
Ipelaveke yethu gade iyihle khulu! Koke gade kukuhle khulu! Gade kusimanga hlangana neemanga - umma wami, onobulwelwe beswigiri, unenceba elingeze laphola. Ngemva kobana i-GEMS yenze kobana kukghonakale kobana avakatjhele elwandle, selipholile kwanjesi! Ngiyathokoza GEMS! Ivakatjhweli belilihle khulu begodu sifunde likhulu ngeDorobho eKulu ehle khulu.
Bala imali yakho oyibhadelako ngokukhetha umrholo wakho nesibalo sabondliwa nguwe abadala nabantwana emndenini wakho.
IKhalikhyuleyitha izakunikela yoke imali ekufanele uyibhadele kikho koke ukukhetha, lokha nawulinganisa imali osizwa ngayo mqatjhi ema-75% yemali yoke oyibhadelako (kuye ngeenlinganiso ezisetjenziswako). Sibawa kobana utjheje kobana lo mhlahlandlela kwaphela walabo basebenzi abafunyana isizo leemali kubaqatjhi.
00 4367 ukufunyana kobana uyakhwalifaya na. Ukufunyana kobana isizo leemali lomqatjhi wakho lizokuba yimalini ekukhetheni okhunye, khatha enye nenye yamaphrofayili angaphezulu bese ulandela amagadango.
IKhalikhyuleyitha yemali eBhadelwako yenzelwe kobana ikusize.
nakhibe ukhetha ukusebenzisa ukukhetha lokhu.
Sifuna ukuqinisekisa kobana udorhodere wakho uhlala amhlanganisi wetjhejo ulilunga leThungelelwano le-GEMS ngaphambi kobana lakho begodu ukunikela ukwelatjhwa ngentengo ephasi ozoyithabela. Kuneenzuzo usebenzise isizo lakhe ngo 2010.
Akutlhogeki kobana ubhadele ngokukhipha imali esikhwameni begodu Ilwazi loke elitjha begodu nemininingwana yokuthintana neendleko.
Boke abodorhodere beThungelelwano le-GEMS bayafana kobana ukusebenza Kusukela mhlana zi-1 kuTjhirhweni 2010 uzokghona kwabo kuphrofayilwe begodu, lapho kutlhogeka khona, bamukele ukuyeleliswa ukufunyana abanikeli besizo lezokwelatjhwa basebenzisani babo (ukubandulana kwabangani) ukwenza ngcono itjhejo beThungelelwano le-GEMS endaweni ngaphandle kokubiza imali enengi.
Dosela umtato ezikweni babhadelwa ngokobana banikelwe imali ephezudlwana yokubabona evela lemitato le-GEMS ku ebungozini begodu akusimali engezelelweko ebhadelwa nguwe. 0860 00 4367.
kuqakathekile kobana amalunga akuqinisekise lokhu.
Uqinisekisa bunjani kobana amakleyimu Igadango 1 Wena namkha umnikeli wakho wesizo lezamaphilo ufaka ikleyimu.
wakho ayabhadelwa Igadango 2 UmNyango wezamakleyimu uyamukela, uhlole begodu uphumelelise amakleyimu asemthethweni.
Ukufaka ikleyimu yakho ingana mininingwana yoke efunekako.
Uthatha ubungozi bekleyimu engazokubhadelwa namkha ukubangela kobana ukwelatjhwa kubhadelwe enzuzweni engakafaneli.
Ngingafaka amakleyimu wami namkha kunini nangithandako.
begodu akazokwamukeleka. Kuzakufuneka kobana uzibhadelele iindleko zokwelatjhwa kwakho.
Faka amakleyimu wakho ngesikhathi ukuqinisekisa kobana ayenziwa begodu amukeleke.
Lokha nasele uphumile eSkimini, awusakghoni ukufunyana iinzuzo ogade unikelwe zona ngaphambi kwalokho.
Akunamuntu ovunyelwe ukuba seeNkimini ezimbili zokwelatjhwa ngasikhathi sinye.
Nakhe ungaragela phambili ngokusebenzisa ikarada lakho lobulunga ngemva kwakobana uphumile begodu kubhadelwe amakleyimu, kuzakufuneka kobana ubhadele imali leyo lokha ilanga lokuphuma kwakho libonakale eencwadini zethu.
Ungaphuma ngokusidosela umtato ku-0860 00 4367 namkha ngokufeksela incwadi yokuthokoza ku-0861 00 4367.
8009 okunganani inyanga yinye ngaphambi kwalokho.
Ukwehlisa umzimba akusimbono omuhle kwaphela lokha nawuthanda ukulinganwa yibhokathi encani, kodwana kuqakathekile epilwenakho. Ukobana wehlisa umzimba, kufanele ube neqhinga.
Irhubhululo litjengise kobana ukudla ukudla kwekuseni okunganamafutha khulu kungenye yezinto ezihle ongazenza lokha nawufuna ukuphungula amakhilo angaphezulu.
Nanzi ezinye zeenyeleliso zokubalekela ukukhula komzimba begodu uhlale ufanelwa umnyaka woke, kodwana khulu khulu ngeenkhathi zaboKresimusi.
Nciphisa inyama ebomvu begodu udle inyama yekukhu ngobunengi namkha ihlambi.
Sela amanzi kunokusela Iinselo ezineswigiri. Godu nciphisa ukusela utjwala.
Sebenzisa ibhodoro begodu/namkha imajarina kancani khulu.
Balekela ukudla okuthengwa sele kuphekiwe.
Kodwana lokhu kuyintolwana. Ngokuya ngerhubhululo lokwehlisa umzimba, lokha nawudla khulu, nomzimba wakho ukhula masinyana. Indlela yinye yokungezelela izinga lemethabholiki kukudla kancani, ukudla ukudla kanengi namasneksi anepilo njengamantongomani, iinthelo namkha imirorho lokha nawulambileko namkha uzizwa uphethwe yindlala.
Ubudisi obungaphasi = 18.
Ubudisi obufaneleko = 18.5 - 24.
Ukudla ukudla okunepilo okufaka hlangana okunganani ukuzithabulula imizuzu ema-30-40 kathathu ngeveke, kuyindlela ehle yokuthoma. Khetha umsikinyeko omunye nomunye owuthabelako, solanga uragela phambili.
yenye imali izakubhadelwa.
Lokha nawufaka ikleyimu ungaphetjheya kwamalwandle, sibawa uqiniseke kobana iforomo lakho lekleyimu lizalisiwe begodu linikela nehlathululo lokwelatjhwa okufunyeneko.
Umhlobo womnikeli Udorhodere wakho koke, ikhemisi, umhlobo kasolwazi, njll.
Ukusetjenziswa kweforomo lekleyimu yekhambo Ekufakeni ikleyimu ungaphetjheya kwamalwandle kusebenza emakleyimini abuya emalungeni angahlali ngaphetjheya kwamalwandle ukulandela umthetho. Lokhu kusebenza emalungeni akleyima bunqopha iindleko zeenhlahla ezenzeke lokha nakavakatjhele ngaphetjheya kwamalwandle ku-GEMS.
Kwanjesi ungabawa ezinye izinto njengeentifiketi zentela namkha amaforormo ngokusebenzisa iinsetjenziswa zethu zemitato ozisiza kiyo lula ama-awa ama-24.
Begodu ungatjhugulula ukuzikhethela kwakho kweenzuzo begodu nemininingwana yokuthintana.
Nanyana soke sinethemba lokobana kuqakathekile, kumqondo omuhle ukuhlala uzilungiselele izinto ezenzeka ngokurhabako.
Ungasebenzisa umaliledinini wakho njengethulusi lokutjela besizo elirhabako kobana bathintane nobani nakunobujamo oburhabako lapho ungakwazi khona ukukhuluma.
Lokha umaliledinini wakho angakalodlhelwa, iimfundiswezi zizokuqala inomboro ye-ICE erhelweni lamabizo wobathintako (lokha naku nobujamo oburhabako). Le yinomboro yomunye ongathanda bona bamthintane ngawe, lokha nakunojamo oburhabako. Lokha nawunenomboro kweyodwa, ungazibulunga iinomboro lezi ngaphasi kwe-ICE 1, ICE 2 begodu qobe qobe. Ngamunye amagama ungafaka umlingani wakho, ababelethi bakho, umngani womndeni namkha Udorhodere wakho, kuye ngobujamo bakho.
yobujamo oburhabako i-(0800 44 4367) kumaliledinini wakho ukufunyana lula imisebenzi erhabako yezokwelatjhwa lokha nawuyitlhoga khulu.
Lindela isiqiniseko sokobana ifeksi ifikile, khulu khulu nawusebenzisa isisetjenziswa somphakathi. Isiqinisekiso sefeksi yakho sibufakazi bokobana siyifunyene ifeksi yakho.
Inomboro yakho yobulunga?
Ummongo womnyaka lo uthi "Ukufunyana komuntu woke begodu namalungelo wobuntu," ubeka ukuvikela nokutjheja kubonakale njengesisekelo samalungeleo wobuntu begodu neragelo phambili esele lenziwe ukulapha ubulwelwe lobu, ekufanele kukhanjiswe masinyana ngikukhuthaza ukuzibophelela kwephasi ukufikelela umnqophe wokufunyana kwawo woke umuntu.
Ingabe kutjho ukuthini ukondliwa ngezeemali?
Umuntu owondliwako wondliwa ngezeemali lokha nakangarholi ngaphezu kwePentjheni yabaDala kiyo yoke imithombo yakhe yokufunyana imali.
Owondliwako kufanele godu ayame ngokupheleleko elangeni ukufunyana itjhorense yeenhlahla neenzuzo.
Njengelunga le-GEMS, ungalifunyana simahla ihlelo lezokubeletha, elenzelwe bunqopha kobana likunikele isekelo, likufundise begodu likuyelelise kiwo woke amagadango wakho wokuba sidisi, ngesikhathi sokubeletha begodu nangemva kokubeletha.
<fn>(310201010444 PM) FINAL SELECTION PACK NDEBELE.txt</fn>
E-GEMS siyalalela lokha amalunga nakakhulumako. Sihlonipha iimfundiso zethu zokuthintana okuzwakalako begodu sihlala silinga njalo ukuqinisekisa kobana amakhetho wethu weenzuzo nemisebenzi ikhuluma neendingo zamalunga wethu.
Sikukhuthaza kobana ukhethe ikhetho elifanele iindingo zakho nezomndenakho.
Imali ebhadelwa ngenyanga ngo 2010 ithoma nge-R424 begodu sikghonile ukwenza Isilinganiso sokukhutjhulwa kwemali ebhadelwa ngenyanga kiwo woke amakhetho ukuya ku-10,8%. Amathebula wemali ebhadelwa ngenyanga yaka 2010 afakiwe emhlahlandleleni lo, ngalokho uzokghona ukubona kuhle kobana isingezelelo sizokuthinta bunjani isikhwama sakho.
Ngo 2010 siveze iThungelelwano elitja le-GEMS, ithungelelwano elithembekako labanikeli besizo letjhejo lezamaphilo leendingo ze-Sapphire yethu begodu namalunga we-Beryl. Ithungelelwano le-GEMS leli lizokujamiselela ithungelelwano le-Prime Cure egade lisetjenziswa malunga wekhetho leli eminyakeni emithathu eyadlulako 3. Iindaba ezingezelelweko ngetuthuko ethabisako le zizakudluliswa ukuya ekupheleni komnyaka ka 2009.
Ngithanda ukukuthokoza ngesekelo lakho eliragela phambili begodu ngikufisele ipilo ehle khulu ngo 2010. Khumbula kobana i-GEMS ihlala imlinganakho epilweni ehle.
Umkhawulo ukhuphuke ukuya ku-R10 760.
amazinyo (ngaphandle kwesibhedlela), amehlo, imisebenzi yobungani yezamaphilo begodu nesisekelo se-radiology.
Amakhetho wakho avezwe emhlahlandleleni lo, ukutjengisa Ukuzibophelela kwethu kuwe.
elizokujamiselela ithungelelwano le-Prime Cure egade lisetjenziswa malunga eminyakeni emithathu eyadlulako.
Etja: Ukwamukelwa kwelanga esibhedlela kwalabo abangasimalunga we-PMB akuzokubalwa ngenyanga. Umkhawulo ukhuphuke ukuya ku-R10 760.
Iinzuzo zokwelatjhwa neensetjenziswa zokuhlinza zibuyelelwe kabili.
Ukwenza ukuKhetha kwakho.
Iinzuzo ezenzelwe ezizokunikela ipilo ehle, nenethabo!
elizokujamiselela ithungelelwano le-Prime Cure egade isetjenziswa malunga eminyakeni emithathu eyadlulako.
Etja: Iinzuzo zingaphakathi kwesibhedlela ziya ngemvumo qange begodu nangokuPhathwa ngeTjhejo kweenkambiso.
PMB angeze kwabalwa ngokuya ngesikhathi. Ukukhutjhulwa komkhawulo ukuya ku-R10 760.
Etja: Imisebenzi yamazinyo: ukwabelana kwamazinyo kwangaphandle kwesibhedlela nokwabelana kwamazinyo kwangaphakathi kwesibhedlela R2 050 umzuzi ngamunye ngomnyaka.
Umkhawulo ekwelatjhweni begodu neensetjenzisweni zokuhlinza ubuyelelwe kabili.
Ukukhamba neenhlahla ekhaya (TTO) kuya ngokobana imali isesekhona na ku-PMSA.
Njengemihleni, i-GEMS ilinga ngamandla ukukulethela iinzuzo zetjhejo lezamaphilo ngendlela ekungakghonakala ngayo ngeenlinganiso ezingakghonakala ngayo. Ukukhutjhulwa kwesilinganiso semali ebhadelwa ngenyanga ngo 2010 yi-10,8%.
Lokhu ngokubhadelwa ngenyanga sekukoke kwaka 2010 begodu ayitjengisi imali osizwa ngayo mqatjhi. Lokha umsebenzi nakafanelwe yimali yokusiza evela kumqatjhi, umqatjhi uzokubhadela ingcenye yemali ebhadelwako bese umsebenzi ubhadela eseleko.
Abantu banqopha ukwenza kuhle khulu ngamalunga kikho koke abakwenzako. E-GEMS, asikahluki. Sihlala siqalana nendlela zokuthuthukisa imisebenzi yeSkimu ngokobana silalele lokho okutjhoko. Silinga ngamandla kobana ufunyane iinzuzo zetjhejo lezokwelapha elifikelelekako neliyikhwalithi.
Ekupheleni komunye nomunye umnyaka sinikela amalunga wethu ithuba lokobana batjhugulukele kelinye ikhetho. Ukwenza ukukhetha kwakho kufanele utjheje khulu iindingo zakho zetjhejo lezamaphilo, iinzuzo ezikhona ekhethweni ngalinye begodu nemali ebhadelwa ngenyanga.
Sibawa utjheje lokhu ngokukhulu ukuqophelela njengombana uvunyelwe ukutjhugulula ikhetho lakho kanye ngomnyaka kwaphela. Nakhibe ufuna ukutjhugulula ikhetho lakho laka 2010, sibawa ulandela amagadango amathathu alula angaphasi.
Tjhega imininingwana yakho oeforomeni elifakiweko le "Yenza ikhetho lakho" begodu khibelela eminye neminye imininingwana engakalungi. Qinisekisa kobana sinazo iinomboro zabomazisi balabo obondlako begodu khumbula ukutjhega kobana sinelwazi lakho lokuthintana lanjesi. Tjengisa kobana uzakuthanda ukutjhugulula ukukhetha kwakho na.
Sibawa kobana utjheje ukuthi imikhawulo yeenzuzo izakubalwa ngobungako besikhathi sobulunga esiseleko emnyakeni kusukela ngelanga lokujoyina.
Umkhawulo we-R6 300 umzuzi ngamunye iminyaka emi- 2.
I-DTP UkuHlahlutjwa nokweLatjhwa okungakuBili njengombana kunikelwe ekuLawulweni komThetho weSkimu sezokweLapha.
<fn>(3102010124404 PM) FINAL MB NDEBELE.txt</fn>
I-GEMS yakhiwa ngokucabangela wena. SiSkimu sezokwelapha esikhulu khulu esikhethako esenzelwe ukuqalana neendingo zetjhejo lezamaphilo wabaSebenzi bomBuso kwaphela.
Sizibophelele ekunikeleni elinye nelinye lamalunga wethu kunye nemindeni yawo kobana afunyane iinzuzo ezifikelelekako begodu nezizeleko ngamakhetho weenzuzo ama-5 ahlukahlukeneko. Kusukela ilunga lokuthoma lajoyina i-GEMS ngo 2006, sifunyene ukukhula egade singakakulindeli begodu senza ngokusemandleni kobana sisebenze kuhle khulu, ngepumelelo nangokuba Skimu sezokwelapha esifikelelekako kibo boke abasebenzi bomBuso.
kuragela phambili nokungehlisi izinga lokusebenza kuhle khulu kikho koke esikwenzako ukuqiniseka kobana itjhejo lezamaphilo liyafunyaneka kibo boke abasenezi bomBuso.
Udorhodere wamazinyo okhethekileko, udorhodere wamehlo, njll.
Udorhodere wamazinyo okhethekileko, udorhodere wamehlo, njll.
Esinye nesinye isiqhema sabaqatjhi esiphasiswe Skimu.
U 'Mntwana' u: mntwana obelethwa lilunga, namkha ozaphethwe namkha umntwana ombelekelwe ngokomthetho, namkha umntwana osisiweko, namkha omunye nomunye umntwana ofaneleko ofakwe ngaphasi kwelawulo lelunga begodu nomkalo, ukufakahlangana iinzukulwana nabantwana babafowethu namkha abodadwethu, abaneminyaka engaphasi kwema-21, namkha umntwana okhubazeke ngokomkhumbulo namkha ngokomzimba weminye neminye Iminyaka, namkha uhlangana neminyaka ema-21 nema-27 yobudala begodu nomfundi otloliswe ngokuzeleko ubufakazi bokutloliswa kufanele bunikelwe ekwenzeni isibawo.
Ngubani ekufanele ajoyine?
I-GEMS inikela iinzuzo ezifikelelekako kibo boke abantu!
Omunye nomunye angakghona ukujoyina i-GEMS, ngombana imali oyibhadelako ukuba lilunga liSkimu lesi iya ngemali oyirholako. Lokhu kutjho kobana ungabhadela ngaphasi ubhadelela ikhetho leenzuzo elifanako nelomuntu orhola ngaphezulu. Ukobana ubhadela malini nakho kuya ngobukhulu bomndenakho nokobana ukhetha liphi lamakhetho amahlanu.
Njengelunga le-GEMS, uzakuthabela iinzuzo ezinengi, ukutjhejwa okuhle khulu kukhambisana, nemisebenzi enobungani nenepumelelo. Ngaphezu kwalokho, i-GEMS ikontrage isiqhema sabanikeli besizo lezamaphilo abafundisiweko ngeentengo ezibekiweko. Lokhu kutjho kobana inengi lemali yakho ibhadela imisebenzi yetjhejo lezamaphilo begodu encani ibhadela amaphepha asetjenziswako.
Skimu esinomnako omkhulu mayelana begodu esinqophe eendingweni zakho - siyalalela lokha amalunga wethu nakakhulumako!
Iinzuzo zetjhejo lezamaphilo elihle khulu ngemali efikelelekako.
Ifihlo epheleleko - imininingwana yakho yokwelatjhwa iphathwa ngefihlo epheleleko soke isikhathi - ngitjho nakumqatjhi wakho.
Ukuthintana namalunga njalo njalo.
INdawo yokuDosa imitato engakusiza ngelinye nelinye ilimi elisemthethweni leSewula Afrika.
Ama-ofisi weemFunda inarha yoke okobana ufunyane lula isizo nemisebenzi.
Ukufunyana itjhejo eliphezulu lezokwelatjhwa emazikweni wombuso newangeqadi.
Umnikeli wesizo okhethiweko ozokuqinisekisa kobana ufunyana iinhlahla zakho zamalwelwe angalaphekiko qobe ngenyanga.
Amaqhinga amatjha wemisebenzi yezokwelapha namahlelo anjengeHlelo lezokuBelethisa, amaIanga wokuHlolelwa ukuphila kuhle emsebenzini wakho, begodu ngaphezu kwalokho nangemisebenzi enzinzileko eragela phambili ngokukhula soke isikhathi. Sifuna ukwenza kobana kube lula kuwe ukuhlala uphilile.
Complete the form - qinisekisa kobana uzalisa zoke iingaba ngokuzeleko begodu unikela namaphepha angezelelako abawiweko qala: Ingabe ngimaphi amaphepha owatlhogako ukuwafaka nesibawo sakho?
Ingabe ngimaphi amaphepha owatlhogako ukuwafaka nesibawo sakho?
Njengemihleni, i-GEMS izabalazela ukukulethela iinzuzo zetjhejo lezamaphilo elihle khulu ngendlela ekungakghonakala ngayo elizokulingana isikhwama sakho. Ukufika kwanjesi, sikghonile ukubulunga ukukhuphuka emalini nakho oyibhadela ngenyanga ngokukhambisana ne-infletjhini yeenhlahla. Ukukunikela ukukhetha okungezelelweko ngikho okuveza ukuzibophelela kwethu kuwe.
Kunekhetho leenzuzo elihle khulu elifanele iindingo zetjhejo lezamaphilo begodu elifanele isikhwama sakho!
Leli linana leemali ezibhadelwa ngenyanga begodu alivezi isabsidi efakwe mqatjhi. Lokha umsebenzi nakafanele ukuyifunyana isabsidi, umqatjhi uzokubhadela ingcenye yemali ebhadelwako nebhalansi yomsebenzi. Ubukhulu besabsidi buya ngobungako bomndeni begodu bubekelwe umkhawulo wama-75% wemali yakho oyibhadela ngenyanga, enomkhawulo wama-R2 390.
R10 501+ R1 900 R1 356 R608 Ingabe utlhoga ilwazi elinabileko?
Dosela iNdawo yemiTato 0860 00 4367.
Idiskleyima: Umhlahlandlela lo urhunyeza amaphuzu ahlukahlukeneko we-GEMS. lokhu kuyihloso yokuqala masinyazana kwaphela begodu awujamiseleli imithetho yeSkimu. Nakhibe kunombango, imithetho etlolisiweko kuzakusetjenziswa yona.
Sibawa kobana utjheje ukuthi imikhawulo yeenzuzo izakubalwa ngobungako besikhathi sobulunga esiseleko emnyakeni kusukela ngelanga lokujoyina.
Umkhawulo we-R6 300 umzuzi ngamunye iminyaka emi- 2.
I-DTP UkuHlahlutjwa nokweLatjhwa okungakuBili njengombana kunikelwe ekuLawulweni komThetho weSkimu sezokweLapha.
<fn>(3152010104321 AM) Ndebelenewform.txt</fn>
Funda umhlahlandlela wokwenza isibawo ngokutjheja, ngombana umumethe ilwazi eliqakathekileko elizokusiza ekuzaliseni iforomo lesibawo ngefanelo.
Zalisa iforomo lesibawo ekhasini elilandelako bewuqinisekise kobana ufake yoke imitlolo efaneleko begodu utlikitle endaweni efaneleko.
Ungaziyela wena ngokwakho emazikweni: Qala kumhlahlandlela wokwenza isibawo ukufunyana imininingwana ezeleko.
Nangabe isibawo sakho angekhe siphunyeleliswe, i-GEMS izakuthinta ngaphakathi kwamalanga ama-5 yamukele isibawo sakho.
Qinisekisa kobana ufaka yoke imitlolo efunekako engezelelako.
Sibawa uqale esigabeni B somhlahlandlela wesibawo ukuqinisekisa kobana abantu ofuna ukubakhetha njengabantu abondliwa nguwe bakulungele lokho na. Angeze saphumelelisa iforomo lakho nangabe imininingwana yakamazisi wakho ayikanikelwa. Ngalokho ke kukatelelekile okobana uzalise isigabesi ngokuzeleko.
Sibawa ukhethe INZUZO YINYE KWAPHELA erhelweni elingaphasi bewutshwaye ibhlogo efaneleko ngo X.
Zoke izibizo ezibhadelwako zenziwa ngesilinganiso sesiKimu ngokuya ngemithetho yesiKimu.
Abenziimbawo abasebenzako: Sibawa utjho umrholo wakho wenyanga. Nangabe usezingeni eliphakathi namkha eliphezulu lokuphatha, sibawa utjho umrholo wakho opheleleko wenyanga. Faka ipheyisilibhu yanjesi namkha incwadi yokuqatjhwa nangabe umsebenzi omutjha.
Ingabe ulilunga namkha ungowondliwako wesiKimu sokwelapha esitlolisiweko?
Nangabe iye, ingabe ulilunga eliyihloko namkha ungowondliwako?
Nangabe ulilunga/ungowondliwako, sibawa unamathisele isitifikedi sakho sobulunga esibuya esikimini sakho sezokwelapha sangaphambilini esiqinisa ilanga lamaswaphela amakarada wobulunga kwaphela akakaneli. Kufanele uqinisekise kobana ubulunga bakho esikimini sakho sezokwelapha sangaphambilini bucinyiwe.
Imali ekhutjhwa ngenyanga yabasebenzi idoswa ngokuzenzakalela emirholweni yabo lapha kufanele khona.
Nangabe ukhetha kobana imali idoswe ebhanga kufanele ufake imininingwana yakho yebhanga ngaphasi (Isigaba H).
Imininingwana ye-akhawundu yebhanga: Iyafuneka kobana kufakwe imali ebuyiselwa kimi bunqopha, begodu kudoswe imali engiyikoloda isiKimu bunqopha. Angeze saphumelelisa imalimbuyiselo engeyakho nangabe asinamininingwana yakho yebhanga eencwadini zethu.
Abaphathi abatlhogomela zamaphilo elinye nelinye ilwazi, ngaphandle kokwaziwa, lokho kufuneka ngehloso yokuphatha nokubala, kwaphela nangabe ilwazi lelo lizakuphathwa njengefihlo ngeenkhathi zoke.
Kuqakathekile ukunikela i-GEMS begodu/namkha abasebenzeli bayo imvumo yakho kobana bakhulumisane nodorhodere wakho, isibhedlela namkha abanye nabanye abasizi ngezamaphilo ukuqinisekisa kobana ufumana itjhejo elifaneleko.
Okumumethwe liforomo leli kuliqiniso, kulungile begodu kuphelele. Nakhe kungaba nefihlo engavezwako namkha ukutjho okungasikho, ngiyezwisisa kobana ubulunga bami bungaqedwa begodu kufuneka ngibhadele isiKimu, enye nenye imali, ngokusebenzisa kumbi iinzuzo namkha amalungelo wesiKimu, azabe angaka khanjiswa kuhle ehlangothini lami, kuzakuya ngeenkambiso zokudlulisa.
Ngivumelana nokuzijayeza imithetho yesiKimu.
Abadlalifa bami, ngaphandle komkami/umlingani, abondliwa ngimi ngokuzeleko namkha kancani begodu ngendlela yokobana bondliwa ngimi kancani abanamali abayifumanako ngonyaka edlula ubukhulu bepentjheni abanikelwa yona namkha abakaqatjhwa ngokuzeleko ngelanga lokutlikitlwa kweforomo leli.
Ngiyazi kobana i-GEMS ingabeka imibandela enabileko namkha ebunqopha yesikhathi sokulinda, njengombana kuqalelelwe emThethweni weenKimu zokweLapha (131 of 1998).
Ngiyezwisisa kobana imininingwana yobuntu bami nemininingwana yokwelatjhwa efumaneke ngemvumo yami ehlathululweko kwabasiza ngezamaphilo izakuba yifihlo.
Ngiyazi kobana ifihlo yezamaphilo nemininingwana yobuntu bami neyengibondlako ingasetjenziselwa irhubhululo, imininingwana yeembalobalo, ukuphathwa kwetjhejo neenhloso zokubika, begodu okhunye nokhunye ukuphambuka kilokhu kubanga umlandu wokwephulwa komThetho weFihlo.
Ngiyezwisisa kobana imininingwana yami emayelana nezamaphilo ayizokusetjenziselwa iinhloso ezimayela nerhwebo namkha ithengiswe ngehloso yokwenza imali.
Ngiyezwisisa kobana i-GEMS inikele ilungelo lokukghona ukufumana imininingwana yamalunga begodu nemininingwana emayelana nezamaphilo ebantwini abathileko ngaphakathi kwehlangano neenkhamphanini ezigontragisiweko.
Ngiyezwisisa kobana i-GEMS neenkhamphani zayo ezigontragisiweko izakusebenzisa ikambiso yemininingwana yokwelapha/yezamaphilo/yezokuhlahluba/ enikelelwe ngeenhloso ezilandelako - ukuphumelelisa iforomo lesibawo sobulunga, ukubhadela isibizo, ukuphumelelisa isibawo sobulunga, ukubhadela izibizo, ukubeka inani lenzuzo efanele ibhadelwe lilunga begodu nokuzijayeza ukulawula ubungozi.
Ngiyezwisisa kobana i-GEMS ingenele iimvumelwano zefihlo neenkhamphani zoke ezigontragisileko ezinelungelo lokufumana imininingwana yabomdlalifa ngehloso yokudlulisa nokuphatha ilwazi, ukulawula isiKimu nokuphatha kuhle amalungiselelo.
Ngiyezwisisa kobana i-GEMS izaqinisekisa kobana ilwazi elaneleko lamagadango wokuvikela likhona.
Ngiyezwisisa kobana lokha nakuphulwe umthetho wefihlo, i-GEMS iba nesibopho begodu ukwephulwa lokho kuzakuphathwa ngekambiso yangokomthetho yangaphakathi ye-GEMS.
Ngalokhu nginikela i-GEMS amandla angatjhugulukiko kobana ithome ukudoswa imali ebhadelwa ngenyanga masinyana kusukela ngelanga engingene ngalo.
Mina, njengelunga le-GEMS, ngikatelelekile ukubhadela imali yenyanga ku-GEMS.
Mina namkha engibondlako akekho namunye ongumdlalifa wesinye isiKimu sezokwelapha esitlolisiweko.
Ngizakwazisa isiKimu ngamanye namanye amatjhuguluko emaphilweni wengibondlako namkha ngobujamo babo, njengombana kufunwa ngaphakathi kwamalanga ama-30 wokutjhuguluka kobujamo.
Ngizakubikela i-GEMS okungenani ama-iri ama-48 ngaphambi kokwamukelwa esibhedlela esingasi sebujameni oburhabako. Ngiyamukela kobana ukubhalelwa ukwenza njalo kuzakubangela kobana ngibhadele ingcenye yemali ngokwami.
Ngiyamukela kobana isiKimu/abasebenzeli baso bazakubhadela izibizo ezibonakala ziliqiniso begodu ngokuya ngemithetho yesiKimu.
Imithetho izakuhlala isebenza njalo begodu ngamukela kobana iincwadi, iincwadi zeendaba neencwajana azijamiseleli imithetho yesiKimu.
Ngiyavuma kobana iinkulumiswano zoke hlangana kwami nesikimu namkha iinkhamphani zaso ezigontragisiweko zingagadangiswa.
Imininingwana yobuntu belunga nemininingwana yokwelapha efumaneke ngemvumo yelunga ehlathululweko kwabasiza ngezamaphilo izakuba yifihlo.
Imininingwana yelunga (imininingwana yobuntu balo neyezamaphilo) ayizokusetjenziselwa iinhloso ezimayelana nerhwebo yekhamphani namkha ithengiswe ngehloso yokwenza imali.
Ukufumaneka kwemininingwana yobuntu neyezamaphilo wabadlalifa kunikelwe abantu abangaphakathi kwehlangano neenkhamphani zayo ezigontragisiweko.
zokuhlahluba elinikelelwe iinhloso ezilandelako: ukuphumelelisa isibawo sobulunga, ukubhadela izibizo, ukubeka inani lenzuzo ekufanele ibhadelwe ilunga nokuphathwa kobungozi.
Lokha nakwephulwe umthetho wefihlo, isiKimu sinesibopho sokuphendula ukwephulwa lokho kuzakuphathwa ngomthethokambiso wangaphakathi wesiKimu.
Sibawa ungabuyisi umhlahlandlela lo neforomo lakho lesibawo elizalisiweko.
Sitjengise ilwazi eliqakathekileko eengabeni ezahlukeneko eforomeni lakho lesibawo elizakusiza kobana uzalise iforomo lakho lesibawo ngefanelo. Sibawa ufunde umhlahlandlela ngokutjheja.
ikhophi ye-ID yelunga eliyihloko.
Amaforomo i-M2 ne-Z583, nangabe urhola ipentjheni begodu/namkha gade usebenza kurhulumende ngaphambilini.
Incwadi eqinisekisa ukusekelwa ngeemali ebuya ePhikweni lomNyango wezeeMali, nangabe ikhona.
Isitifikedi sobulunga esibuya esikimini sezokwelapha sangaphambilini nelanga lamaswaphela.
Umtlikitlo wakho lapho kufanele khona (Iingaba H, I no J).
Kukatelelekile ukuzalisa yoke imininingwana esigabeni A, lapho kufanele khona.
Abarhola ipentjheni: Sibawa unikele inomboro yakho yepentjheni ebonakala eencwadini otlolelwa zona namkha esitifikedini sepentjheni esibuya ePhikweni lomNyango wezeeMali.
Sibawa utjengise ibizo lomqatjhi wakho wanjesi nekhowudu yehlangano. Ikhowudu yehlanganwakho ingafumaneka epheyisilibhinakho, nangabe umsebenzi wombuso.
Sibawa uzalise imininingwana yobondlako esigabeni B seforomo lesibawo. Kukatelelekile ukuzalisa imininingwana yabomazisi yalabo obondlako esigabenesi. Sizokubhalelwa ukuphumelelisa isibawo sakho nangabe imininingwana le ayikanikelwa.
Akukho obondlako ngaphandle kwalaba ababalwe ethebuleni engaphasi abafanele ubulunga.
Tjheja: Nangabe mtjhado wesintu, isitatimende esifungelweko esibuya elungeni esiqinisa isibopho kumkamuntu.
Ikhophi yesibopho sangokomthetho sokunikela isekelo ngezokwelatjhwa ngokuya ngesiqunto sokutlhlalana.
Isitatimende esiqinisa ukondliwa ngeemali komlingani welunga.
Tjheja: Nangabe isibongo somntwana siyahluka nesitatimende selunga esiqinisa isibopho emntwaneni besinikele nonobangela womehluko loyo siyafuneka.
Isitatimende esiqinisa ukondliwa ngeemali esibuya elungeni.
Isitatimende esiqinisa ukondliwa ngeemali esibuya elungeni.
Tjheja: Nangabe isibongo somntwana siyahluka kweselunga, isitatimende esiqinisa isibopho emntwaneni nesinikela unobangela womehluko siyafuneka.
Isitatimende esiqinisa ukondliwa ngeemali kwabomdlalifa esibuya elangeni.
Tjheja: AbaBelethi bebukhweni nababelethi abaDala bebukhweni bangatloliswa kwaphela nangabe umkamuntu naye utloliswe njengomdlalifa.
Isitatimende esifungelweko esiqinisa ukondliwa ngeemali komzukulu lilunga.
Isitatimende esifungelweko esiqinisa ukondliwa ngeemali kobelethwa naye lilunga.
Ngobelethwa nelunga kwaphela ongatloliswa njengomdlalifa.
Isitatimende esifungelweko esiqinisa ukondliwa ngeemali kwabazukulwana bengubo begodu /namkha bembaji lilunga. Isitatimende esifungelweko kufanele sizaliswe lilunga nobelethwa nalo lapho kufanele khona.
Sibawa utjheje kobana abondliwa nguwe abadala bangafakwa ngaphasi kwehlelo lokubuyekeza njalo ngomnyaka.
Amalunga kufanele anikele ubufakazi bokondliwa babo boke abomdlalifa abaneminyaka engaphezu kwe-21 njalo ngomnyaka ngaphandle kwabondliwako abakhubazekileko.
emalungeni atlolisiweko. Amalunga angakatlolisi kufanele abhadele iindleko zevakatjho leli ngokwabo.
Sibawa wenze ukukhetha kwakho ngokutjheja, Njengoba angeze wakghona ukutjhugulula ukukhetha kwakho phakathi nonyaka ngaphandle kwakobana lokho kudluliswe yiBhodo yokweLusa iimali.
Ukuphuma kwakho esibhedlela nezinye iinzuzo zizakubalwa ngokuya ngesikhathi esele unaso nangabe ilanga lakho lokungena akusi mhla zi-1 kuTjhirhweni. Lokhu kutjho kobana imikhawulo yenzuzo yakho izakubala ngokulingana nesikhathi sobulunga esiseleko emnyakeni kusukela ngelanga ongene ngalo.
Uzokghona ukutjhugulula ukukhetha kwakho ekupheleni komnyaka omunye nomunye kusukela ngelanga lokuthoma lomnyaka olandelako.
Kufanele utjengise ilanga ofisa ukungena ngalo ku-GEMS esiGabeni D seforomo lesiBawo.
Ilanga lokwamukelwa kwakho kufanele kube lilanga lokuthoma enyangeni.
Lapho kukghonakala khona, qinisekisa kobana ilanga lokwamukelwa kwakho ku-GEMS lilandelana bunqopha nelanga lokucinywa kwesiKimu sakho sokwelapha sangaphambilini, njengombana ukujanyiswa kungaba nomthelela omumbi esekelweni ngeemali olifumana kumqatjhi wakho.
Nangabe akunalanga elifakweko, ilanga lakho lokutloliswa lizakubekwa ngokuzenzakalela kusukela ngelanga lokuthoma lenyanga elandelako khona kungazokuba nemali esalela emva.
Nangabe ilanga lokungena elikhethwe nguwe lenza kube nemali esalela emva, izakudoswa emrholweni wakho namkha e-akhawundini yakho yebhanga (lapho kufanele khona).
Mayelana nabasebenzi abatjha, ilanga lakho lokutloliswa angeze laba ngaphambi kwesikhathi sokuqatjhwa kwakho.
Abenzisibawo abarhola ipentjheni: Sibawa uzalise iforomo le-M2 neforomo le-Z583 ukuqinisa isekelo ngeemali ePhikweni lomNyango wezeeMali. Nawungaba nekhophi yencwadi ebuya ePhikweni lomNyango wezeeMali eqinisa ukukusekela ngeemali, sibawa uyinamathisele eforomeni lesibawo, njengoba izokwenza ikambiso yokutlolisa ikhambe kuhle.
AbenzisiBawo abaSebenzako: Sibawa utjengise kobana umrholwakho wenyanga yimalini. Nangabe uphakathi namkha ezingeni lokuphatha eliphezulu, sibawa utjengise umrholwakho wenyanga opheleleko. Faka Ipheyisilibhu yanjesi namkha incwadi yokuqatjhwa nangabe umsebenzi omutjha.
sibawa unamathisele isitifikedi sobulunga esinelanga lamaswaphela esikimini sakho sokwelapha sangaphambilini.
UmThetho uthi wena namkha obondlako angeze natloliswa eenkimini ezimbili zokweLapha ngasikhathi sinye.
Sibawa uthintane nesikimu sakho sokwelapha sangaphambilini ubabawe bakunikele isitifikedi sobulunga esinelanga lamaswaphela njengobufakazi bobulunga.
Sibawa utjheje kobana nangabe isitifikedi sakho sobulunga singavezi ilanga lamaswaphela, siyabhalelwa ukusisebenzisa. Khumbula ukuzalisa nokuthumela incwadi yokujamisa kobana ucime ubulunga bakho esikimini sokwelapha sangaphambilini, nangabe awukabu kukwenza lokhu.
Nangabe uyabhalelwa ukufumana isitifikedi sobulunga, sizakwamukela incwadi yokujamisa ubulunga bakho esikimini sakho sokwelapha sangaphambilini etlolwe ibizo laso, njengobufakazi bokuthokoza.
Kukatelelekile ukuzalisa isigabesi ngokuzeleko, ngombana iforomo lakho lesibawo alizokuphunyeleliswa nangabe awukanikeli imininingwana yakho yebhanga.
Sibawa uqinisekise kobana ufunda iingabezi ngokutjheja ngaphambi kobana utlikitle iingabezi eforomeni lakho lesibawo.
ezikweni lemiTato ku-0860 00 4367 ukufumana umsizi wezamaphilo endaweni yangekhenu.
I-GEMS ibambisene nabodorhodere abaziinkulungwana, abodorhodere bamazinyo nabanye abasiza ngemisebenzi yetjhejo lezamaphilo okobana banikele amalunga ngesizo elitjha lokuzitlolisa eliletha abasizi bezamaPhilo eduze nelunga. Abasizi laba bavumile kobana bangabizi amalunga we-GEMS imali engaphezu kwebizwa Sikimu, okutjho kobana akutlhogeki kobana ubhadele okuthileko okuphuma esikhwanyeni sakho ukuhlahluba ku- "Friend of GEMS".
I-GEMS inikela inzuzo epheleleko yeenhlahla zobulwelwe obungalaphekiko kiwo woke amalunga. Okobana ulungele ukufumana iinhlahla zakho zobulwelwe obungalaphekiko kufanele utlolise ehlelweni leenhlahla zobulwelwe obungalaphekiko, ngemva kwakobana ufumene isaziso sokobana ulilunga elitlolisiweko le-GEMS.
Nasele utlolisiwe ehlelweni iinhlahla zakho ezivunyelweko zizakubhadelwa ngokuzeleko, kwaphela Nawufumana iinhlahla zakho ekhemisi ye-Prime Cure network. Udorhodere wakho we-Prime Cure uzakusiza ngamalungiselelo la.
Ngemva kobana udorhodere wakho akuhlahlubile begodu azalise neforomo lesibawo, kufanele ufeksele iforomo lelo nencwadi kadorhodere etjhoko kobana ngiziphi iinhlahla ekufanele uzisele ku-0866 51 8009 kobana zilungiswe. Ngenye indlela ungazi imeyilela ku-chronicDSP@gems.gov.za. Ngaso soke isikhathi qiniseka kobana isibawo sakho sizaliswe ngokupheleleko besatlikitlwa nguwe nodorhodere wakho.
Isiqhema sezokwelapha sizakubuyekeza imininingwana yakho begodu nangabe kuyatlhogeka sizakuthintana nodorhodere wakho (ngomtato namkha ngokumtlolela incwadi) okobana kukhethwe iinhlahla ezibunqopha godu/namkha zentengo ephasi. Uzakuthunyelelwa i-SMS ekwazisa ngobujamo besibawo sakho ukwamukelwa nokuphasiswa. Isibawo sakho sizakuthatha isikhathi esingaba malanga alikhomba wokusebenza kobana siphunyeleliswe.
Bulunga ikhophi yeforomo lakho elizalisiweko okobana ube nerekhodi.
ukuvikela ukubambezeleka ekuphumeleliseni isibawo sakho.
Nangabe isibawo sakho saliwe, uzakuthunyelelwa incwadi bese ikhophi ithunyelelwe udorhodere wakho. Nangabe kukhona elinye ilwazi lezokwelatjhwa elifunekako, isibawo sakho sizakutjhejwa godu ngemva kokufumana loke ilwazi elibunqopha kudorhodere wakho. Udorhodere wakho angadosela umtato ku-0860 100 608 ukufumana isizo.
Nangabe iinhlahla zakho zobulwelwe obungalaphekiko ziyatjhuguluka ngenye indlela, kufanele wazise i-GEMS.
Ekuphumeleliseni iforomo lakho lesibawo, uzakufumana i-SMS eqinisa ukufumaneka kwesibawo sakho.
Uzakwaziswa ngokufaneleko nakungafuneka eminye imitlolo engezelelako ukuqedelela ukutloliswa kwesibawo sakho.
Nakuqedwa ukutloliswa kwakho ngeforomo lakho lesibawo, ipakana yelunga efakahlangana amakarada wakho wobulunga nomhlahlandlela welunga opheleleko zizakuposelwa esiphandeni sakho seposo.
<fn>(3172010120110 PM) FINAL MB NDEBELE.txt</fn>
I-GEMS yakhiwa ngokucabangela wena. SiSkimu sezokwelapha esikhulu khulu esikhethako esenzelwe ukuqalana neendingo zetjhejo lezamaphilo wabaSebenzi bomBuso kwaphela.
Sizibophelele ekunikeleni elinye nelinye lamalunga wethu kunye nemindeni yawo kobana afunyane iinzuzo ezifikelelekako begodu nezizeleko ngamakhetho weenzuzo ama-5 ahlukahlukeneko. Kusukela ilunga lokuthoma lajoyina i-GEMS ngo 2006, sifunyene ukukhula egade singakakulindeli begodu senza ngokusemandleni kobana sisebenze kuhle khulu, ngepumelelo nangokuba Skimu sezokwelapha esifikelelekako kibo boke abasebenzi bomBuso.
kuragela phambili nokungehlisi izinga lokusebenza kuhle khulu kikho koke esikwenzako ukuqiniseka kobana itjhejo lezamaphilo liyafunyaneka kibo boke abasenezi bomBuso.
Udorhodere wamazinyo okhethekileko, udorhodere wamehlo, njll.
Udorhodere wamazinyo okhethekileko, udorhodere wamehlo, njll.
Esinye nesinye isiqhema sabaqatjhi esiphasiswe Skimu.
U 'Mntwana' u: mntwana obelethwa lilunga, namkha ozaphethwe namkha umntwana ombelekelwe ngokomthetho, namkha umntwana osisiweko, namkha omunye nomunye umntwana ofaneleko ofakwe ngaphasi kwelawulo lelunga begodu nomkalo, ukufakahlangana iinzukulwana nabantwana babafowethu namkha abodadwethu, abaneminyaka engaphasi kwema-21, namkha umntwana okhubazeke ngokomkhumbulo namkha ngokomzimba weminye neminye Iminyaka, namkha uhlangana neminyaka ema-21 nema-27 yobudala begodu nomfundi otloliswe ngokuzeleko ubufakazi bokutloliswa kufanele bunikelwe ekwenzeni isibawo.
Ngubani ekufanele ajoyine?
I-GEMS inikela iinzuzo ezifikelelekako kibo boke abantu!
Omunye nomunye angakghona ukujoyina i-GEMS, ngombana imali oyibhadelako ukuba lilunga liSkimu lesi iya ngemali oyirholako. Lokhu kutjho kobana ungabhadela ngaphasi ubhadelela ikhetho leenzuzo elifanako nelomuntu orhola ngaphezulu. Ukobana ubhadela malini nakho kuya ngobukhulu bomndenakho nokobana ukhetha liphi lamakhetho amahlanu.
Njengelunga le-GEMS, uzakuthabela iinzuzo ezinengi, ukutjhejwa okuhle khulu kukhambisana, nemisebenzi enobungani nenepumelelo. Ngaphezu kwalokho, i-GEMS ikontrage isiqhema sabanikeli besizo lezamaphilo abafundisiweko ngeentengo ezibekiweko. Lokhu kutjho kobana inengi lemali yakho ibhadela imisebenzi yetjhejo lezamaphilo begodu encani ibhadela amaphepha asetjenziswako.
Skimu esinomnako omkhulu mayelana begodu esinqophe eendingweni zakho - siyalalela lokha amalunga wethu nakakhulumako!
Iinzuzo zetjhejo lezamaphilo elihle khulu ngemali efikelelekako.
Ifihlo epheleleko - imininingwana yakho yokwelatjhwa iphathwa ngefihlo epheleleko soke isikhathi - ngitjho nakumqatjhi wakho.
Ukuthintana namalunga njalo njalo.
INdawo yokuDosa imitato engakusiza ngelinye nelinye ilimi elisemthethweni leSewula Afrika.
Ama-ofisi weemFunda inarha yoke okobana ufunyane lula isizo nemisebenzi.
Ukufunyana itjhejo eliphezulu lezokwelatjhwa emazikweni wombuso newangeqadi.
Umnikeli wesizo okhethiweko ozokuqinisekisa kobana ufunyana iinhlahla zakho zamalwelwe angalaphekiko qobe ngenyanga.
Amaqhinga amatjha wemisebenzi yezokwelapha namahlelo anjengeHlelo lezokuBelethisa, amaIanga wokuHlolelwa ukuphila kuhle emsebenzini wakho, begodu ngaphezu kwalokho nangemisebenzi enzinzileko eragela phambili ngokukhula soke isikhathi. Sifuna ukwenza kobana kube lula kuwe ukuhlala uphilile.
Complete the form - qinisekisa kobana uzalisa zoke iingaba ngokuzeleko begodu unikela namaphepha angezelelako abawiweko qala: Ingabe ngimaphi amaphepha owatlhogako ukuwafaka nesibawo sakho?
Ingabe ngimaphi amaphepha owatlhogako ukuwafaka nesibawo sakho?
Njengemihleni, i-GEMS izabalazela ukukulethela iinzuzo zetjhejo lezamaphilo elihle khulu ngendlela ekungakghonakala ngayo elizokulingana isikhwama sakho. Ukufika kwanjesi, sikghonile ukubulunga ukukhuphuka emalini nakho oyibhadela ngenyanga ngokukhambisana ne-infletjhini yeenhlahla. Ukukunikela ukukhetha okungezelelweko ngikho okuveza ukuzibophelela kwethu kuwe.
Kunekhetho leenzuzo elihle khulu elifanele iindingo zetjhejo lezamaphilo begodu elifanele isikhwama sakho!
Leli linana leemali ezibhadelwa ngenyanga begodu alivezi isabsidi efakwe mqatjhi. Lokha umsebenzi nakafanele ukuyifunyana isabsidi, umqatjhi uzokubhadela ingcenye yemali ebhadelwako nebhalansi yomsebenzi. Ubukhulu besabsidi buya ngobungako bomndeni begodu bubekelwe umkhawulo wama-75% wemali yakho oyibhadela ngenyanga, enomkhawulo wama-R2 570.
R10 501+ R1 900 R1 356 R608 Ingabe utlhoga ilwazi elinabileko?
Dosela iNdawo yemiTato 0860 00 4367.
Idiskleyima: Umhlahlandlela lo urhunyeza amaphuzu ahlukahlukeneko we-GEMS. lokhu kuyihloso yokuqala masinyazana kwaphela begodu awujamiseleli imithetho yeSkimu. Nakhibe kunombango, imithetho etlolisiweko kuzakusetjenziswa yona.
Sibawa kobana utjheje ukuthi imikhawulo yeenzuzo izakubalwa ngobungako besikhathi sobulunga esiseleko emnyakeni kusukela ngelanga lokujoyina.
Umkhawulo we-R6 300 umzuzi ngamunye iminyaka emi- 2.
I-DTP UkuHlahlutjwa nokweLatjhwa okungakuBili njengombana kunikelwe ekuLawulweni komThetho weSkimu sezokweLapha.
<fn>(382010120836 PM) marketing ndebele.txt</fn>
I-GEMS yakhiwa ngokucabangela wena. SiSkimu sezokwelapha esikhulu khulu esikhethako esenzelwe ukuqalana neendingo zetjhejo lezamaphilo wabaSebenzi bomBuso kwaphela.
Sizibophelele ekunikeleni elinye nelinye lamalunga wethu kunye nemindeni yawo kobana afunyane iinzuzo ezifikelelekako begodu nezizeleko ngamakhetho weenzuzo ama-5 ahlukahlukeneko. Kusukela ilunga lokuthoma lajoyina i-GEMS ngo 2006, sifunyene ukukhula egade singakakulindeli begodu senza ngokusemandleni kobana sisebenze kuhle khulu, ngepumelelo nangokuba Skimu sezokwelapha esifikelelekako kibo boke abasebenzi bomBuso.
kuragela phambili nokungehlisi izinga lokusebenza kuhle khulu kikho koke esikwenzako ukuqiniseka kobana itjhejo lezamaphilo liyafunyaneka kibo boke abasenezi bomBuso.
Ngubani ekufanele ajoyine?
Esinye nesinye isiqhema sabaqatjhi esiphasiswe Skimu.
I-GEMS inikela iinzuzo ezifikelelekako kibo boke abantu!
Omunye nomunye angakghona ukujoyina i-GEMS, ngombana imali oyibhadelako ukuba lilunga liSkimu lesi iya ngemali oyirholako. Lokhu kutjho kobana ungabhadela ngaphasi ubhadelela ikhetho leenzuzo elifanako nelomuntu orhola ngaphezulu. Ukobana ubhadela malini nakho kuya ngobukhulu bomndenakho nokobana ukhetha liphi lamakhetho amahlanu.
Njengelunga leGEMS, uzakuthabela iinzuzo ezinengi, ukutjhejwa okuhle khulu kukhambisana, nemisebenzi enobungani nenepumelelo. Ngaphezu kwalokho, i GEMS ikontrage isiqhema sabanikeli besizo lezamaphilo abafundisiweko ngeentengo ezibekiweko. Lokhu kutjho kobana inengi lemali yakho ibhadela imisebenzi yetjhejo lezamaphilo begodu encani ibhadela amaphepha asetjenziswako.
U 'Mntwana' u: mntwana obelethwa lilunga, namkha ozaphethwe namkha umntwana ombelekelwe ngokomthetho, namkha umntwana osisiweko, namkha omunye nomunye umntwana ofaneleko ofakwe ngaphasi kwelawulo lelunga begodu nomkalo, ukufakahlangana iinzukulwana nabantwana babafowethu namkha abodadwethu, abaneminyaka engaphasi kwema-21, namkha umntwana okhubazeke ngokomkhumbulo namkha ngokomzimba weminye neminye Iminyaka, namkha uhlangana neminyaka ema-21 nema-27 yobudala begodu nomfundi otloliswe ngokuzeleko ubufakazi bokutloliswa kufanele bunikelwe ekwenzeni isibawo.
IHlelo lokuPhathwa kwe-HIV/Aids elikunikela Itjhejo eliyifihlo lokha eendingweni zakho -siyalalela lokha amalunga wethu nawulitlhoga khulu.
Iinzuzo zetjhejo lezamaphilo elihle khulu ngemali efikelelekako.
Ifihlo epheleleko imininingwana yakho yokwelatjhwa iphathwa ngefihlo epheleleko soke isikhathi - ngitjho nakumqatjhi wakho.
Ukubhadelwa kwamakleyimu masinyana nakuhle njal emalangeni nangemisebenzi enzinzileko eragela phambili ngokukhula soke ali-14. isikhathi. Sifuna ukwenza kobana kube lula kuwe ukuhlala uphilile.
Ukuthintana namalunga njalo njalo.
INdawo yokuDosa imitato engakusiza ngelinye nelinye ilimi kezeemali esikhula masinyana ngobulunga baso.
Ama-ofisi weemFunda inarha yoke okobana ufunyane lula isizo nemisebenzi.
Ukufunyana itjhejo eliphezulu lezokwelatjhwa emazikweni wombuso newangeqadi.
Umnikeli wesizo okhethiweko ozokuqinisekisa kobana ufunyana iinhlahla zakho zamalwelwe angalaphekiko qobe ngenyanga.
Igadango 2: Complete the form - qinisekisa kobana uzalisa zoke iingaba ngokuzeleko begodu unikela namaphepha angezelelako abawiweko qala: Ingabe ngimaphi amaphepha owatlhogako ukuwafaka nesibawo sakho?
Ingabe ngimaphi amaphepha owatlhogako ukuwafaka nesibawo sakho?
Lokha nawuthanda ukujoyina i-GEMS, kuzakufuneka unikele amakhophi wamanye amaphepha aqinisekisiweko, njegomazisi, wakho newamalunga womndenakho, kunye neforomo lakho lesibawo.
izabalazela ukukulethela iinzuzo zetjhejo lezamaphilo elihle khulu ngendlela ekungakghonakala ngayo elizokulingana isikhwama sakho.
Ukufika kwanjesi, sikghonile ukubulunga ukukhuphuka emalini nakho oyibhadela ngenyanga ngokukhambisana ne-infletjhini yeenhlahla. Ukukunikela ukukhetha okungezelelweko ngikho okuveza ukuzibophelela kwethu kuwe.
Kunekhetho leenzuzo elihle khulu elifanele iindingo zetjhejo lezamaphilo begodu elifanele isikhwama sakho!
Leli linana leemali ezibhadelwa ngenyanga begodu alivezi isabsidi efakwe mqatjhi. Lokha umsebenzi nakafanele ukuyifunyana isabsidi, umqatjhi uzokubhadela ingcenye yemali ebhadelwako nebhalansi yomsebenzi. Ubukhulu besabsidi buya ngobungako bomndeni begodu bubekelwe umkhawulo wama-75% wemali yakho oyibhadela ngenyanga, enomkhawulo wama-R2 390.
R10 501+ R1 900 R1 356 R608Ingabe utlhoga ilwazi elinabileko?
Dosela iNdawo yemiTato 0860 00 4367.
<fn>(43200923541 PM) GEMS_APP(NDEBELE).txt</fn>
Funda umhlahlandlela wokwenza isibawo ngokutjheja, ngombana umumethe ilwazi eliqakathekileko elizokusiza ekuzaliseni iforomo lesibawo ngefanelo.
Zalisa iforomo lesibawo ekhasini elilandelako bewuqinisekise kobana ufake yoke imitlolo efaneleko begodu utlikitle endaweni efaneleko.
Ungaziyela wena ngokwakho emazikweni: Qala kumhlahlandlela wokwenza isibawo ukufunyana imininingwana ezeleko.
Nangabe isibawo sakho angekhe siphunyeleliswe, i-GEMS izakuthinta ngaphakathi kwamalanga ama-5 yamukele isibawo sakho.
UNGABUYISI UMHLAHLANDLELA LO NEfOrOMO LAKHO LESIBAWO ELIzALISIWEKO.
SIBAWA UzALISE zOKE IINGABA EzIfANELEKO NGOKUTJHEJA NANGOKUzELEKO.
Qinisekisa kobana ufaka yoke imitlolo efunekako engezelelako.
Sibawa uqale esigabeni b somhlahlandlela wesibawo ukuqinisekisa kobana abantu ofuna ukubakhetha njengabantu abondliwa nguwe bakulungele lokho na. Angeze saphumelelisa iforomo lakho nangabe imininingwana yakamazisi wakho ayikanikelwa. Ngalokho ke kukatelelekile okobana uzalise isigabesi ngokuzeleko.
Sibawa ukhethe INZUZO YINYE KWAPHELA erhelweni elingaphasi bewutshwaye ibhlogo efaneleko ngo X.
Zoke izibizo ezibhadelwako zenziwa ngesilinganiso sesiKimu ngokuya ngemithetho yesiKimu.
Abenziimbawo abasebenzako: Sibawa utjho umrholo wakho wenyanga. Nangabe usezingeni eliphakathi namkha eliphezulu lokuphatha, sibawa utjho umrholo wakho opheleleko wenyanga. Faka ipheyisilibhu yanjesi namkha incwadi yokuqatjhwa nangabe umsebenzi omutjha.
Sibawa utjho ipentjheni oyirhola ngenyanga.
Ingabe ulilunga namkha ungowondliwako wesiKimu sokwelapha esitlolisiweko?
Nangabe iye, ingabe ulilunga eliyihloko namkha ungowondliwako?
Nangabe ulilunga/ungowondliwako, sibawa unamathisele isitifikedi sakho sobulunga esibuya esikimini sakho sezokwelapha sangaphambilini esiqinisa ilanga lamaswaphela amakarada wobulunga kwaphela akakaneli. Kufanele uqinisekise kobana ubulunga bakho esikimini sakho sezokwelapha sangaphambilini bucinyiwe.
Imali ekhutjhwa ngenyanga yabasebenzi idoswa ngokuzenzakalela emirholweni yabo lapha kufanele khona.
Imininingwana ye-akhawundu yebhanga: Iyafuneka kobana kufakwe imali ebuyiselwa kimi bunqopha, begodu kudoswe imali engiyikoloda isiKimu bunqopha. Angeze saphumelelisa imalimbuyiselo engeyakho nangabe asinamininingwana yakho yebhanga eencwadini zethu.
Abaphathi abatlhogomela zamaphilo elinye nelinye ilwazi, ngaphandle kokwaziwa, lokho kufuneka ngehloso yokuphatha nokubala, kwaphela nangabe ilwazi lelo lizakuphathwa njengefihlo ngeenkhathi zoke.
Kuqakathekile ukunikela i-GEMS begodu/namkha abasebenzeli bayo imvumo yakho kobana bakhulumisane nodorhodere wakho, isibhedlela namkha abanye nabanye abasizi ngezamaphilo ukuqinisekisa kobana ufumana itjhejo elifaneleko.
Okumumethwe liforomo leli kuliqiniso, kulungile begodu kuphelele. Nakhe kungaba nefihlo engavezwako namkha ukutjho okungasikho, ngiyezwisisa kobana ubulunga bami bungaqedwa begodu kufuneka ngibhadele isiKimu, enye nenye imali, ngokusebenzisa kumbi iinzuzo namkha amalungelo wesiKimu, azabe angaka khanjiswa kuhle ehlangothini lami, kuzakuya ngeenkambiso zokudlulisa.
Ngivumelana nokuzijayeza imithetho yesiKimu.
Abadlalifa bami, ngaphandle komkami/umlingani, abondliwa ngimi ngokuzeleko namkha kancani begodu ngendlela yokobana bondliwa ngimi kancani abanamali abayifumanako ngonyaka edlula ubukhulu bepentjheni abanikelwa yona namkha abakaqatjhwa ngokuzeleko ngelanga lokutlikitlwa kweforomo leli.
Ngiyezwisisa kobana imininingwana yobuntu bami nemininingwana yokwelatjhwa efumaneke ngemvumo yami ehlathululweko kwabasiza ngezamaphilo izakuba yifihlo.
Ngiyazi kobana ifihlo yezamaphilo nemininingwana yobuntu bami neyengibondlako ingasetjenziselwa irhubhululo, imininingwana yeembalobalo, ukuphathwa kwetjhejo neenhloso zokubika, begodu okhunye nokhunye ukuphambuka kilokhu kubanga umlandu wokwephulwa komThetho weFihlo.
Ngiyezwisisa kobana imininingwana yami emayelana nezamaphilo ayizokusetjenziselwa iinhloso ezimayela nerhwebo namkha ithengiswe ngehloso yokwenza imali.
Ngiyezwisisa kobana i-GeMS inikele ilungelo lokukghona ukufumana imininingwana yamalunga begodu nemininingwana emayelana nezamaphilo ebantwini abathileko ngaphakathi kwehlangano neenkhamphanini ezigontragisiweko.
ukuphumelelisa iforomo lesibawo sobulunga, ukubhadela isibizo, ukuphumelelisa isibawo sobulunga, ukubhadela izibizo, ukubeka inani lenzuzo efanele ibhadelwe lilunga begodu nokuzijayeza ukulawula ubungozi.
Ngiyezwisisa kobana i-GEMS ingenele iimvumelwano zefihlo neenkhamphani zoke ezigontragisileko ezinelungelo lokufumana imininingwana yabomdlalifa ngehloso yokudlulisa nokuphatha ilwazi, ukulawula isiKimu nokuphatha kuhle amalungiselelo.
Ngiyezwisisa kobana i-GEMS izaqinisekisa kobana ilwazi elaneleko lamagadango wokuvikela likhona.
Ngiyezwisisa kobana lokha nakuphulwe umthetho wefihlo, i-GEMS iba nesibopho begodu ukwephulwa lokho kuzakuphathwa ngekambiso yangokomthetho yangaphakathi ye-GEMS.
Ngalokhu nginikela i-GeMS amandla angatjhugulukiko kobana ithome ukudoswa imali ebhadelwa ngenyanga masinyana kusukela ngelanga engingene ngalo.
Mina, njengelunga le-GeMS, ngikatelelekile ukubhadela imali yenyanga ku-GeMS.
Mina namkha engibondlako akekho namunye ongumdlalifa wesinye isiKimu sezokwelapha esitlolisiweko.
Ngizakwazisa isiKimu ngamanye namanye amatjhuguluko emaphilweni wengibondlako namkha ngobujamo babo, njengombana kufunwa ngaphakathi kwamalanga ama-30 wokutjhuguluka kobujamo.
Ngizakubikela i-GEMS okungenani ama-iri ama-48 ngaphambi kokwamukelwa esibhedlela esingasi sebujameni oburhabako. Ngiyamukela kobana ukubhalelwa ukwenza njalo kuzakubangela kobana ngibhadele ingcenye yemali ngokwami.
Ngiyamukela kobana isiKimu/abasebenzeli baso bazakubhadela izibizo ezibonakala ziliqiniso begodu ngokuya ngemithetho yesiKimu.
Imithetho izakuhlala isebenza njalo begodu ngamukela kobana iincwadi, iincwadi zeendaba neencwajana azijamiseleli imithetho yesiKimu.
Ngiyavuma kobana iinkulumiswano zoke hlangana kwami nesikimu namkha iinkhamphani zaso ezigontragisiweko zingagadangiswa.
Imininingwana yobuntu belunga nemininingwana yokwelapha efumaneke ngemvumo yelunga ehlathululweko kwabasiza ngezamaphilo izakuba yifihlo.
Imininingwana yelunga (imininingwana yobuntu balo neyezamaphilo) ayizokusetjenziselwa iinhloso ezimayelana nerhwebo yekhamphani namkha ithengiswe ngehloso yokwenza imali.
Ukufumaneka kwemininingwana yobuntu neyezamaphilo wabadlalifa kunikelwe abantu abangaphakathi kwehlangano neenkhamphani zayo ezigontragisiweko.
zokuhlahluba elinikelelwe iinhloso ezilandelako: ukuphumelelisa isibawo sobulunga, ukubhadela izibizo, ukubeka inani lenzuzo ekufanele ibhadelwe ilunga nokuphathwa kobungozi.
Lokha nakwephulwe umthetho wefihlo, isiKimu sinesibopho sokuphendula ukwephulwa lokho kuzakuphathwa ngomthethokambiso wangaphakathi wesiKimu.
Sibawa ungabuyisi umhlahlandlela lo neforomo lakho lesibawo elizalisiweko.
Sitjengise ilwazi eliqakathekileko eengabeni ezahlukeneko eforomeni lakho lesibawo elizakusiza kobana uzalise iforomo lakho lesibawo ngefanelo. Sibawa ufunde umhlahlandlela ngokutjheja.
ikhophi ye-Id yelunga eliyihloko.
Amaforomo i-M2 ne-Z583, nangabe urhola ipentjheni begodu/namkha gade usebenza kurhulumende ngaphambilini.
Incwadi eqinisekisa ukusekelwa ngeemali ebuya ePhikweni lomNyango wezeeMali, nangabe ikhona.
Isitifikedi sobulunga esibuya esikimini sezokwelapha sangaphambilini nelanga lamaswaphela.
Kukatelelekile ukuzalisa yoke imininingwana esigabeni A, lapho kufanele khona.
Abarhola ipentjheni: Sibawa unikele inomboro yakho yepentjheni ebonakala eencwadini otlolelwa zona namkha esitifikedini sepentjheni esibuya ePhikweni lomNyango wezeeMali.
Sibawa utjengise ibizo lomqatjhi wakho wanjesi nekhowudu yehlangano. Ikhowudu yehlanganwakho ingafumaneka epheyisilibhinakho, nangabe umsebenzi wombuso.
Sibawa uzalise imininingwana yobondlako esigabeni b seforomo lesibawo. Kukatelelekile ukuzalisa imininingwana yabomazisi yalabo obondlako esigabenesi. Sizokubhalelwa ukuphumelelisa isibawo sakho nangabe imininingwana le ayikanikelwa.
Akukho obondlako ngaphandle kwalaba ababalwe ethebuleni engaphasi abafanele ubulunga.
Tjheja: Nangabe mtjhado wesintu, isitatimende esifungelweko esibuya elungeni esiqinisa isibopho kumkamuntu.
Ikhophi yesibopho sangokomthetho sokunikela isekelo ngezokwelatjhwa ngokuya ngesiqunto sokutlhlalana.
Isitatimende esiqinisa ukondliwa ngeemali komlingani welunga.
Tjheja: Nangabe isibongo somntwana siyahluka nesitatimende selunga esiqinisa isibopho emntwaneni besinikele nonobangela womehluko loyo siyafuneka.
Isitatimende esiqinisa ukondliwa ngeemali esibuya elungeni.
Isitatimende esiqinisa ukondliwa ngeemali esibuya elungeni.
Tjheja: Nangabe isibongo somntwana siyahluka kweselunga, isitatimende esiqinisa isibopho emntwaneni nesinikela unobangela womehluko siyafuneka.
Isitatimende esiqinisa ukondliwa ngeemali kwabomdlalifa esibuya elangeni.
Tjheja: Ababelethi bebukhweni nababelethi abadala bebukhweni bangatloliswa kwaphela nangabe umkamuntu naye utloliswe njengomdlalifa.
Isitatimende esifungelweko esiqinisa ukondliwa ngeemali komzukulu lilunga.
Isitatimende esifungelweko esiqinisa ukondliwa ngeemali kobelethwa naye lilunga.
Ngobelethwa nelunga kwaphela ongatloliswa njengomdlalifa.
Isitatimende esifungelweko esiqinisa ukondliwa ngeemali kwabazukulwana bengubo begodu /namkha bembaji lilunga.
Sibawa utjheje kobana abondliwa nguwe abadala bangafakwa ngaphasi kwehlelo lokubuyekeza njalo ngomnyaka.
Amalunga kufanele anikele ubufakazi bokondliwa babo boke abomdlalifa abaneminyaka engaphezu kwe-21 njalo ngomnyaka ngaphandle kwabondliwako abakhubazekileko.
emalungeni atlolisiweko. Amalunga angakatlolisi kufanele abhadele iindleko zevakatjho leli ngokwabo.
Sibawa wenze ukukhetha kwakho ngokutjheja, Njengoba angeze wakghona ukutjhugulula ukukhetha kwakho phakathi nonyaka ngaphandle kwakobana lokho kudluliswe yiBhodo yokweLusa iimali.
Ukuphuma kwakho esibhedlela nezinye iinzuzo zizakubalwa ngokuya ngesikhathi esele unaso nangabe ilanga lakho lokungena akusi mhla zi-1 kuTjhirhweni. Lokhu kutjho kobana imikhawulo yenzuzo yakho izakubala ngokulingana nesikhathi sobulunga esiseleko emnyakeni kusukela ngelanga ongene ngalo.
Uzokghona ukutjhugulula ukukhetha kwakho ekupheleni komnyaka omunye nomunye kusukela ngelanga lokuthoma lomnyaka olandelako.
Kufanele utjengise ilanga ofisa ukungena ngalo ku-GEMS esiGabeni d seforomo lesiBawo.
Ilanga lokwamukelwa kwakho kufanele kube lilanga lokuthoma enyangeni.
Lapho kukghonakala khona, qinisekisa kobana ilanga lokwamukelwa kwakho ku-GEMS lilandelana bunqopha nelanga lokucinywa kwesiKimu sakho sokwelapha sangaphambilini, njengombana ukujanyiswa kungaba nomthelela omumbi esekelweni ngeemali olifumana kumqatjhi wakho.
Nangabe akunalanga elifakweko, ilanga lakho lokutloliswa lizakubekwa ngokuzenzakalela kusukela ngelanga lokuthoma lenyanga elandelako khona kungazokuba nemali esalela emva.
Mayelana nabasebenzi abatjha, ilanga lakho lokutloliswa angeze laba ngaphambi kwesikhathi sokuqatjhwa kwakho.
Abenzisibawo abarhola ipentjheni: Sibawa uzalise iforomo le-M2 neforomo le-Z583 ukuqinisa isekelo ngeemali ePhikweni lomNyango wezeeMali. Nawungaba nekhophi yencwadi ebuya ePhikweni lomNyango wezeeMali eqinisa ukukusekela ngeemali, sibawa uyinamathisele eforomeni lesibawo, njengoba izokwenza ikambiso yokutlolisa ikhambe kuhle.
AbenzisiBawo abaSebenzako: Sibawa utjengise kobana umrholwakho wenyanga yimalini. Nangabe uphakathi namkha ezingeni lokuphatha eliphezulu, sibawa utjengise umrholwakho wenyanga opheleleko.
sibawa unamathisele isitifikedi sobulunga esinelanga lamaswaphela esikimini sakho sokwelapha sangaphambilini.
UmThetho uthi wena namkha obondlako angeze natloliswa eenkimini ezimbili zokweLapha ngasikhathi sinye.
Sibawa uthintane nesikimu sakho sokwelapha sangaphambilini ubabawe bakunikele isitifikedi sobulunga esinelanga lamaswaphela njengobufakazi bobulunga.
Sibawa utjheje kobana nangabe isitifikedi sakho sobulunga singavezi ilanga lamaswaphela, siyabhalelwa ukusisebenzisa. Khumbula ukuzalisa nokuthumela incwadi yokujamisa kobana ucime ubulunga bakho esikimini sokwelapha sangaphambilini, nangabe awukabu kukwenza lokhu.
Nangabe uyabhalelwa ukufumana isitifikedi sobulunga, sizakwamukela incwadi yokujamisa ubulunga bakho esikimini sakho sokwelapha sangaphambilini etlolwe ibizo laso, njengobufakazi bokuthokoza.
Kukatelelekile ukuzalisa isigabesi ngokuzeleko, ngombana iforomo lakho lesibawo alizokuphunyeleliswa nangabe awukanikeli imininingwana yakho yebhanga.
Sibawa uqinisekise kobana ufunda iingabezi ngokutjheja ngaphambi kobana utlikitle iingabezi eforomeni lakho lesibawo.
ezikweni lemiTato ku-0860 00 4367 ukufumana umsizi wezamaphilo endaweni yangekhenu.
I-GEMS ibambisene nabodorhodere abaziinkulungwana, abodorhodere bamazinyo nabanye abasiza ngemisebenzi yetjhejo lezamaphilo okobana banikele amalunga ngesizo elitjha lokuzitlolisa eliletha abasizi bezamaPhilo eduze nelunga.
I-GEMS inikela inzuzo epheleleko yeenhlahla zobulwelwe obungalaphekiko kiwo woke amalunga. Okobana ulungele ukufumana iinhlahla zakho zobulwelwe obungalaphekiko kufanele utlolise ehlelweni leenhlahla zobulwelwe obungalaphekiko, ngemva kwakobana ufumene isaziso sokobana ulilunga elitlolisiweko le-GEMS.
Nasele utlolisiwe ehlelweni iinhlahla zakho ezivunyelweko zizakubhadelwa ngokuzeleko, kwaphela Nawufumana iinhlahla zakho ekhemisi ye-Prime Cure network. Udorhodere wakho we-Prime Cure uzakusiza ngamalungiselelo la.
Ngemva kobana udorhodere wakho akuhlahlubile begodu azalise neforomo lesibawo, kufanele ufeksele iforomo lelo nencwadi kadorhodere etjhoko kobana ngiziphi iinhlahla ekufanele uzisele ku-0866 51 8009 kobana zilungiswe. Ngenye indlela ungazi imeyilela ku-chronicdSP@gems.gov.za. Ngaso soke isikhathi qiniseka kobana isibawo sakho sizaliswe ngokupheleleko besatlikitlwa nguwe nodorhodere wakho.
Isiqhema sezokwelapha sizakubuyekeza imininingwana yakho begodu nangabe kuyatlhogeka sizakuthintana nodorhodere wakho (ngomtato namkha ngokumtlolela incwadi) okobana kukhethwe iinhlahla ezibunqopha godu/namkha zentengo ephasi. Uzakuthunyelelwa i-SMS ekwazisa ngobujamo besibawo sakho ukwamukelwa nokuphasiswa. Isibawo sakho sizakuthatha isikhathi esingaba malanga alikhomba wokusebenza kobana siphunyeleliswe.
Bulunga ikhophi yeforomo lakho elizalisiweko okobana ube nerekhodi.
ukuvikela ukubambezeleka ekuphumeleliseni isibawo sakho.
Nangabe isibawo sakho saliwe, uzakuthunyelelwa incwadi bese ikhophi ithunyelelwe udorhodere wakho. Nangabe kukhona elinye ilwazi lezokwelatjhwa elifunekako, isibawo sakho sizakutjhejwa godu ngemva kokufumana loke ilwazi elibunqopha kudorhodere wakho. Udorhodere wakho angadosela umtato ku-0860 100 608 ukufumana isizo.
Nangabe iinhlahla zakho zobulwelwe obungalaphekiko ziyatjhuguluka ngenye indlela, kufanele wazise i-GEMS.
Ekuphumeleliseni iforomo lakho lesibawo, uzakufumana i-SMS eqinisa ukufumaneka kwesibawo sakho.
Uzakwaziswa ngokufaneleko nakungafuneka eminye imitlolo engezelelako ukuqedelela ukutloliswa kwesibawo sakho.
Nakuqedwa ukutloliswa kwakho ngeforomo lakho lesibawo, ipakana yelunga efakahlangana amakarada wakho wobulunga nomhlahlandlela welunga opheleleko zizakuposelwa esiphandeni sakho seposo.
<fn>(49201013614 PM) PHR brochure_Ndebele.txt</fn>
Ingabe umnikeli wesizo lezamaphilo angalibawa iRekhotho lami lezamaPhilo wesiGuli?
Irekhotho lezamaphilo wesiguli lingelelunga eliyihloko kwaphela. Kulilungelo lakho lokukhetha kobana ngubani ofuna ukwabelana naye ilwazeli.
Ingabe buyini ubuhle beRekhotho lezamaPhilo wesiGuli?
Lingasiza ukwenza ngcono ikhwalithi yetjhejo lezamaphilo wakho njengombana umnikeli wesizo lezamaphilo wakho uzokuba nalo loke ilwazi alitlhogako kuye.
Irekhotho lezamaphilo godu lizokumumatha ilwazi mayelana nama-aleji, elizokusebenza khulu ukukhandela namkha ukuphungula ubutjhapho bezokwelatjhwa.
Akuzokuba nokuhlahluba okubuyelelwe kabili kwezokwelatjhwa! Koke ukuhlahluba esele kwenziwe kuzakurekhothwa, lokhu kwenza iinzuzo zakho zithathe isikhathi.
Ingabe ulifunyana bunjani iRekhotho lakho lezamaPhilo wesiGuli?
Faka inomboro yakho yobulunga nePHINI.
Lilunga eliyihloko KWAPHELA elingabawa ilwazeli.
Amalunga kufanele abe nePHINI yokungena esebenzako.
Sibawa ungazazi ukusithinta ku-0860 00 4367 lokha nawufuna isizo elinye nelinye ngokusebenzisa isizweli.
<fn>(5102010114932 AM) Q1 newsletter_Ndebele_Revised.txt</fn>
Kubayini ikleyimu yami ezeleko yesibhedlela ingakhenge ibhadelwe?
Kubayini ikleyimu yami ezeleko yesibhedlela ingakhenge ibhadelwe?
Solo kuthome u 2010 siragele phambili ngokwenza umsebenzi omuhle khulu ngokungapheliko begodu nokufikelela imisebenzi yetjhejo lezamaphilo elikhwalithi.
Lo kuhlala kumnqopho omkhulu kikho koke esikwenzako begodu amalunga kufanele ahlale aqinisekile kobana umnqopho wethu awukatjhidi!
Ukurhola ngesibonelo, iBhodo yabaPhathi beeMali sele inikele ibonelo phambili eliphezulu laka 2010 begodu siragela phambili ngokuphumelelisa ibonelo phambili leli ngelikhulu ithabo.
Itjhejo leSkimu, begodu namalunga waso, ukukhula kwaso ngokupheleleko eminyakeni emine edlulileko soloko sathomako ngo 2006, sekusikhathi sokobana siphakamisele iSkimu lesi nemisebenzi yaso ezingeni eliphezulu. Sizobe sibuyekeza ibhizimisi, imisebenzi, iinkambiso begodu nelemuko labasebenzi bethu e-GEMS u 2010 woke ngomnqopho wokukhomba iindawo ezingenziwa ngcono begodu zithuthukiswe. Begodu sizokuthoma ihlelo elisebenza kuhle kobana sinikele amalunga ilwazi elizowakghonisa kobana athathe iinqunto ezizwakalako ngepilo yawo neenzuzo zetjhejo lezamaphilo. Okobana i-GEMS ifikelele ezingeni eliphezulu lokusebenza kuhle khulu ngo 2010 sizokutlhoga kobana sikatelele ukusebenzisana ngetjhebiswano hlangana neSkimu, amalunga begodu nabanikeli betjhejo lezamaphilo - kumsebenzi okarisa kwamambala!
Ngiyathaba ukwazisa kobana phakathi komnyaka lo sizokuba ngomnqopho omkhulu wokutjheja ama-Facets ekukwaziseni ngamalungelo wakho njengelunga le-GEMS - ilunga, isiguli begodu nomsebenzisi wemisebenzi yezokwelapha. Kuqakathekile kobana ilunga ngalinye le-GEMS lazi kobana lifunyane liphi itjhejo, itjhejo leli lilifunyana nini begodu kuphi, ingabe amakhetho wokwelatjhwa akhona na begodu banaziphi iinzuzo nabanelungelo lazo.
I-AGM imhlangano oqakatheke khulu begodu sikhuthaza amalunga wethu kobana awukhambele begodu azibandakanye. Ilanga nendawo uzakuhlala usaziswa zona ngaphambi kwesikhathi. Ukuqinisekisa kobana woke umuntu ufunyana ithuba lokukhambela i-AGM okunganani kanye, umhlangano lo ubanjelwa eemfundeni ezihlukileko umnyaka ngamunye. Umnyaka lo i-AGM ihlelelwe ukubanjelwa e-Mmabatho Convention Centre esifundeni seTlhagwini Tjingalanga ekuseni mhlana zima-30 kuMgwengweni. Sibawa utlole phasi ilanga eliqakathekilekweli njengombana kuyinto ehle khulu kobana uyikhambele njengelunga.
Ukukhethwa kwabaphathi beemali abathathu nakho kufanele kuqedwe ekupheleni kwakaMgwengweni. Njengombana lawa kumakhetho wesibili wabaphathi beemali, sithemba kobana amalunga azazibandakanya ngokuzeleko begodu nangokwakhako.
Imininingwana mayelana namakhetho sele ithunyelwe kuwe begodu ithswayo elikhethekileko mayelana namakhetho wabaphathi beemali be-GEMS ifunyaneka ekhasini 5.
Siqalene namathuba amakhulu ngo 2010 - asisebenzisane kobana siphumelele!!
Ufunyana ilwazi letjhejo lezamaphilo elizokusiza ngelwazi elimayelana ngokukhetha zamaphilo nokubeletha kwakho lokhu ongakukhulumisana nodorhodere wakho namkha umbelethisi wakho. Ilwazi/umatheriyali onikelwe yi-GEMS awujamiseleli isiyeleliso sezokwelatjhwa begodu netjhejo olifunyana kudorhodere wakho.
Isiyeleliso ngomtato begodu nesekelo likhona nakhiba uhlangabezana nomiraro eemvekeni ezimbalwa zokuthoma ukuba mbelethi.
Ingabe amalwelwe atsatselako angakhandelwa bunjani?
Amanye amalwelwe atsatselako isib. ithratjhi esemlonyeni ingalapheka lula ngaphandle kwesibhedlela ngamabhayothiki alula, amajoni alwisa nefangalsi namkha nomulwana. Amanye amalwelwe ngancame khulu begodu afuna kobana umuntu angeniswe esibhedlela okobana ahlahlutjwe ngokuzeleko begodu afunyane ukwelatjhwa okukhethekileko.
Nanyana kunjalo kuqakathekile kobana uvakatjhele umnikeli wakho wetjhejo lezamaphilo lokha nawuthswenyekako ngezamaphilo nepilo yakho.
Abanye abonobangela bakhambelana nokukhetha ukungaziphathi kuhle njengokungazithabululi, ukudla itswayi elinengi, ukubhema nokusela khulu utjwala.
Ukwelapha kanengi kufakahlangana iinhlahla nokutjhugulula indlela yokuziphatha.
Khulumisana ngomunye nomunye umthintela omumbi nodorhodere wakho begodu ungajami ukusela iinhlahla zakho ngaphandle kwakobana uyeleliswe bunjalo ngudorhodere okwelaphako.
Okuqakathekileko kokubalekela ihlangahlangano kuhlahlutjwa kusese ngesikhathi bese ufunyana ukulatjhelwa ihayiphathentjhini okwaneleko.
Nakhibe uyabhema - Lisa!
Nciphisa ubudisi bakho begodu uhlale uzithabulula.
Tjhugulula umhlobo wokudla kwakho: Nciphisa ukudla kwakho itswayi, balekela amafutha weenlwana begodu namakhalori amanengi.
yakho ikuhlahlube. Siyazi kobana kusiqunto esibudisi kobana usithathe, kodwana ukuzivikela kunye nomlingani wakho, zihlahlube wazi ubujamo bakho.
Boke abantwana abaneminyaka engaphasi kowodwa bazakufunyana ukwelatjhwa lokha nabasulelekileko. Ukuthoma ukwelatjhwa akuzokulawulwa lizinga lamasele we-CD4.
Ukuzizwa unomzimba ophasi kesinye nesinye isikhathi kujayelekile, kodwana lokha umuzwa wokungazizwa kuhle begodu nokuphelelwa mamandla kungapheli begodu kuba nomthelela omumbi emandleni wokusebenza kwakho ngefanele, ungatlhoga isizo!
Isigandeleli kukuthikamezeka komkhumbulo okuvamileko okuziveza ngobujamo bamazizo obugandelelekileko, ukulahlekelwa yikareko namkha ithabo, ukuzizwa umlandu namkha ukuzizwa uphasi ungazithembi, ukuthikamezeka kobuthongo namkha ukungafuni ukudla, amandla aphasi, ubujamo obuphasi bokulalela. Imiraro ingaba ngengalaphekiko namkha ibuyeleleke begodu ibangele ukukhubazeka okukhulu ekghonweni lomuntu lokutjheja imisebenzi yakhe yangamalanga. Ubumbi baso obukhulu, isigandeleli singabangela kobana umuntu azibulale, ukubhubha kwebangamatlhuwo okumayelana nokulahleka kwamaphilo angaba ma-850 000 umnyaka ngomnyaka.
Isigandeleli singunobangela wokukhubazeka. Isigandeleli senzeka ebantwini bobulili boke, ubudala, begodu nemvelaphi.
Bangaphasi kwama-25% labo abasulelekileko abafunyana ukwelatjhwa okuhle.
Ingabe uyasilingeka begodu unehliziyo encani?
Ingabe uhlala udiniwe, nanyana ulele ngokwaneleko, namkha awufunyani ubuthongo ngokwaneleko (ukungabi nobuthongo)?
Kwanjesi begodu awusakghoni ukulalelisisa isikhathi eside?
Ingabe uzizwa unganathemba begodu kunganamuntu okusizako?
Ingabe kesinye isikhathi khewucabange kobana akusizi ukuphila?
Ingabe imikhumbulo emimbi iza ngamandla ngendlela ekwehlulako?
Ingabe udla khulu (udla ngefanelo) namkha udla kancani khulu?
Isigandeleli akusi yinto ongaba neenhloni ngayo!
Funa isizo elinelwazi ngokukhuluma nodorhodere wakho namkha isisebenzi sezamaphilo womkhumbulo nakhibe uphethwe ngalinye nelinye lamathswayo abalwe ngehla iskhathi eside.
Inomboro yakho yemvumo-qange imkhiqizo wokuphela wekambiso eqinisekisa kobana ukwelatjhwa okuphakanyiswako, ukwamukelwa esibhedlela namkha iskeni osifunako siyatlhogeka begodu sifanele ekwalatjhweni.
Ukuqinisekisa kobana ukubhadela kungaphakathi komkhawulo nakufanelekoImvumo-qange kufanele ifunyanwe ema-irini ama-48 ngaphambi kokwamukelwa esibhedlela. Ebujameni oburhabako, kufanele ifunyaneke elangeni elilandelako ngemva kokwamukelwa. Amalunga anganamvumo-qange ngabonobangela abathileko namkha ngokubhuga kuzakufanela abhadele ihlawulo ye-R1 000.
Uzakufunyana i-SMS nenomboro ehlukileko yemvumo masinyana Nasele kuqedwe isibawo.
Nakhibe isibawo sakho semvumo-qange siyaliwa begodu Udorhodere wakho ufuna ukuragela phambili ngokuhlinza namkha ngekambiso, ungakhetha ukwenza ikambiso kodwana lokho akuzokubhadelwa Skimu. Uzakuba nesibopho sokubhadela i-akhawundu ezeleko.
Nakhibe kunamatjhuguluko ebudeni bokuhlala kwakho, izinga letjhejo, umhlobo wekambiso nokwelatjhwa okwenziwako, begodu amatjhuguluko lawa azakuhlolwa baphathi beendaba bethu.
Isigandeleli akusi yintoongaba neenhloni ngayo!
Amakhetho wesibili wamalunga we-GEMS abaphathi beemali azakubanjwa ngemaphethelweni womnyaka lo. Ngokuya ngemiThetho yeSkimu, amalunga weSkimu akhetha i-50% (abajameli aba-6) beBhodo yabaPhathi beeMali, kanti uNgqongqotjhe wokuPhathwa kwemiSebenzi yomBuso, ngokujamela umQatjhi, ukhetha abanye abayi-50% (abajameli aba-6) abaPhathi beeMali beBhodo.
Isikhathi se-ofisi sabaPhathi beeMali abathathu abakhethwa malunga ngo sizakufika ekupheleni kokusebenza kwabo njengamalunga weBhodo ngoKhukhulamungu ngo 2010 begodu amalunga afuneka godu akhetha abajameli abathathu eBhodweni yabaPhathi beeMali.
Ifemu ezijameleko yabahliincwadi zeemali izakutjheja amakhetho wabaphathi beemali njengesingezelelo sokuvikela.
Sikhuthaza ilunga elinye nelinye kobana lizibandakanye ekambisweni yamakhetho!
Malunga aziinhloko kwaphela angakhetha abonkhethani ngokusebenzisa iforomo lokukhetha elithunyelwe emalungeni.
KV efanako. Iforomo leli lizakusetjenziswa ukunikela amalunga aziinhloko ilwazi mayelana neziqu, amakghono begodu nelemuko labonkhethani abakhethiweko.
ngokulandelana. Ngesikhathesi, amalunga aziinhloko azakufunyana ithuba kobana bafake iimphikiso komunye nomunye unkhethani. Nanyana kunjalo, iimphikiso kufanele zibe semthethweni zibe nobufakazi obubonakalako okobana kubayini unkhethani angeze alungela ukukhethwa njengomphathi weemali we-GEMS.
Ukuba mPhathi weeMali kusibopho esikhulu khulu njengombana abaPhathi beeMali bangabasemlandwini ngekwabo ngemiphumela yeenqunto abazenzako.
Isibopho sokutjhejo: TAbaPhathi beeMali kufanele benze imisebenzi yabo ngokukhulu begodu ngezinga lekghono netjhejo elidlula leli abangalisebenzi ekuqalaneni neendaba zabo. Iinqunto kufanele zithathwe ngokuthembeka, ngesithunzi begodu ngokutjheja okukhulu kwawo woke amaphuzu akhambelanako.
Isibopho sokwethembeka: Kufanele baqiniseke nkhathi zoke kobana iinkareko zamalunga weSkimu zibekwa phambili eenquntweni nekusebenzeni kwabo, begodu, kukhe kungenzeka ngokungaziwako, kobana basebenzise isikhundla sabo butjhapha ngokuzinothisa bona. Ekuthatheni iinqunto zabo, abaphathi beemali kufanele balinganise iinkareko zamalunga woke begodu akunalunga elizakuphathelwa phezulu.
Isibopho wokulalela: AbaPhathi beeMali kufuneka baziphathe ngokuya ngomThetho weeNkimu zokwelapha begodu nokuLawulwa kwazo, begodu nemiThetho yeSkimu.
Abaphathi beemali ze-GEMS bafuneka kobana batlikitle begodu bazibophelele emThethweni wokuziPhatha.
Abaphathi beemali ze-GEMS bafuneka kobana bakhambele iimfundobandulo zabaphathi beemali begodu bafunyane isiyeleliso somsebenzi lapho kuthlogeka khona.
Kuqakathekile ukwazi imithetho yeSkimu sakho begodu neenzuzo onazo okobana uqiniseke kobana Amakleyimu wakho wesibhedlela abhadelwa ngokuzeleko.
Begodu kuqakathekile ukufunyana imvumo-qange kizo zoke iinkambiso zesibhedlela namaskeni.
Nakhibe ubulunga abasebenzi ngesikhathi unikelwa isizo, lokhu kuzakuba nomthelela ekubhadeleni amakleyimu wabanikeli bakho. Lokhu kuqakathekile khulu khulu ebantwaneni abasandukubelethwa ekufanele batloliswe ngaphakathi kwamalunga ama-60 ngemva kokubelethwa kobana abhadelwe woke Amakleyimu amayelana nokubeletha. Nakhibe owondliwako akakatloliswa ngesikhathi sokusizwa i-akhawundu ayizokubhadelwa.
kufanele ibhadele ubujamo bakho ngaphezulu kweenzuzo onazo.
Amakleyimu akazokubhadelwa namkha azakubhadelwa ngokutjhodako nakhibe abizwe ngokungakafaneli, namkha isibizo singaphezulu kwesilinganiso seSkimu manqophana nomsebenzi loyo (ukubiza kabutjha).
abuyekeziwe, namkha nakhibe imininingwana yelunga ayikafaneli. Mayelana nemiraro ethileko mayelana namakleyimu wakho, sibawa ungazazi ukusithinta eenomborweni namkha esiphandeni se-imeyili ezitlolwe ekupheleni kwe-athikili le.
Iinkambiso zetjhejo elilawulwako begodu nemithetho-kambiso yokwelapha iqinisekisa kobana ufunyana itjhejo eliphambili ngendlela ekungakghonakala ngayo, ngaphakathi kwemihlahlandlela yokwelapha eyamukelekileko. Imisebenzi ethileko begodu ukuhlahlutjwa kungaliwa ngombana imithetho-kambiso yetjhejo elilawulwako leSkimu nemihlahlandlela ayilandelwa. Nakhibe imvumo-qange akhenge ifunyanwe, umsebenzi nawo awuzokubhadelwa, namkha uzokuhlawuliswa ngokungafunyani imvumo-qange.
Ingabe ngilifunyana bunjani isizo ngemiraro yokubhadela?
Thintana ne-GEMS ku-0860 00 4367 ukufunyana isizo namkha feksela umraro wakho ku-0861 00 4367.
Kwenzakalani nakhibe ngiphikisana nokubhadela okutjhodakont?
Uzakufunyana iRhubhululo kumenyu ngesinceleni, ngaphasi kweeNdleko zetjhejo lezamaPhilo.
Vele ugandelele endaweni ofuna ukulinganisa kiyo kuzabe sekuvela iforomo elifaneleko lemibuzo.
iimpendulo zakho zizakuthunyelwa bunqopha ku-GEMS.
Ngokuqakathekileko: UKomitjhinara wokuFungisa uzakufuna ukubona amaphepha wakho wamathomo (i-ID namkha amanye amaphepha) ngaphambi kobana amakhophi angaqinisekiswa.
iinzuzo zamaZinyo, zaMehlo, zeRadiyoloji esiSekelo begodu nemiSebenzi yezamaPhilo yeenQhema ezinomnqopho munye umzuzi ngamunye eenZuzweni zeBhlogo ngobukhulu bomkhawulo we-R7 000 eminyakeni emibili.
ukhetha ukulifunyana ngaliphi ilimi. Hlala ulindile!
<fn>(527201092947 AM) Ndebele Maternity Programme.txt</fn>
Njengelunga le-GEMS, ungalingenela simahla iHlelo lokuBelethisa. Ihlelo leli kuhle kuhle lenzelwe ukukunikela zokubelethisa. Abaphathi beendaba bazakusiza ngokuzitlolisa eHlelweni lokuBelethisa begodu ungathintana nabo nawufuna isiyeleliso begodu nelwazi lasimahla ngokuzeleko.
Ihlelo le-GEMS lokubelethisa isekelo, ifundo nesiyeleliso kizo zoke ngesikhathi esikhethekilekwesi. Umphathi weendaba iingaba zokuba sidisi, amalanga wokuphumula uzakuhlola athintana nawe ngemva kokwamukelwa kwakho nesikhathi sangemva kokubeletha. esibhedlela nangemva kokubelethwa komntwanakho.
IHlelo lokuBelethisa lidoswa phambili bonesi ababosista nelwazi lokuthoma ukuba mbelethi.
neyokuba mbelethi omutjha lokha nawuzitlolisela iHlelo esikhathini sokuzithwala kwakho begodu nezinye iindlela lokuBelethisa. ongaba nazo.
Ukufunyana ilwazi letjhejo lezamaphilo elizakukghonakalisa eenyangeni ezintathu zamaswaphela.
Ukufunyana imisebenzi yoke yasimahla enikelwa liHlelo lokuBelethisa. wakho nokukhetha ekubeletheni.
Ilwazi ezinikelwa yi-GEMS ngesikhathi sokuba sidisi kwakho indawo yokubelethela ekhethwe nguwe.
begodu nangemva kokubelethwa komntwanakho.
Isiyeleliso somtato begodu ngesekelo lokha nawufunyana imiraro eemvekeni ezimbalwa zokuthoma ukuba mbelethi.
IHlelo lokuTjheja lokuhlahla udorhodere wakho ekulapheni okufaneleko okufunekako esikhathini sokuba sidisi kwakho.
Amalunga akhethwa ngobujamo bamakleyimu wabo bese i-GEMS ithintana nabo ukuqinisekisa kobana asidisi na.
Amalunga athumela iforomo lokuzitlolisa elizalisiweko.
Ilunga lihlolwe mphathi weendaba begodu latjhegwa nobungozi.
Ilwazi nokuhlahla woke amaphuzu wokuba sidisi kwakho, isikhathi sokuphumula ngonobangela wokuba sidisi nesangemva kokubeletha.
IHlelo lokuTjheja elizwisiseka lula elihlathulula kobana ngiziphi iinzuzo zokubeletha ongazifunyana nokobana kufanele umvakatjhele kangaki udorhodere wakho.
Incwadi yokuba sidisi, yokubeletha begodu neyokuba mbelethi othomako.
Dosela ku-0860 00 4367 ukufunyana imvumo-qange ngaphambi kobana wamukelwe esibhedlela kobana ubelethe umntwana wakho namkha ukwamukelwa esibhedlela okhunye nokhunye okumayelana nokubeletha, lokhu kutjhiya ngaphandle ubujamo oburhabako.
ukuhlahluba/indlela yokubeletha; begodu isibalo samalanga ahleliweko ozowahlala esibhedlela.
Isibawo semvumo-qange akhenge siphumelele.
TJHEJA: Amalunga abhalelwa ukufunyana imvumo-qange yokwamukelwa esibhedlela namkha ngaphakathi kwama-iri ama-48 amukelwe, ngaphandle kwakobana kurhabekile, kuzakufanela kobana abhadele i-R1 000 ngaphezulu kobana amukelwe esibhedlela/alatjhwe.
TJHEJA: Ukuthabela iinzuzo kukatelelekile ukuzitlolisa.
Ibizo nesibongo seLunga eliyiHloko.
Amabizo azeleko nesibongo sakamma osidisi.
Ilanga elilindelweko lokubeletha.
Ibizo nenomboro yephrekthisi yesibhedlela ozakwamukelwa kiso ukubeletha umntwana.
Imininingwana yokuthintana nomma osidisi.
Lokha nasele utlolisiwe ehlelweni mphathi weendaba, uzakuposelwa ipakana yelwazi.
begodu faka isililo mayelana nezinga lemisebenzi yetjhejo lezamaphilo.
Kukuyelelisa mayelana neendaba zomhlobo wokudla, ukuzithabulula, ukungazizwa kuhle okuncani ngesikhathi sokuba sidisi, ukubelethela ekhaya, ukuzelapha begodu nokumunyisa.
Ukufundisa kobana kufanele uzitlhogomele bunjani ngesikhathi sokuba sidisi, sokubeletha begodu nangemva kokubeletha.
Nakhibe umntwanakho wamukelwe ekorweni yokutjheja abantwana abasandukubelethwa ngonobangela omunye nomunye, umphathi weendaba uzakulandelela iragelo phambili ngokuthintana nesibhedlela.
Umphathi weendaba naye uzakubakhona lapho ukukusekela kunye nomntwanakho kufikela lapho atjhegwa khona ngemva kokubelethwa.
<fn>(712201030934 PM) GEMS AFFIDAVIT A - NDEBELE.txt</fn>
U/bakhubazekile ngokwengqondo/ngokomzimba (ngibawa ufake umbiko kadorhodere).
Ngibawa uqinisekise kobana uzalisa isigabesi ngokuzeleko.
Imininingwana yom/yabondliwa ngibawa ufake elinye iphepha elihlukileko nangabe unabondliwa abangaphezu kwababili.
Ngiyakwazi bengiyakuzwisisa okumumethwe sibopho. Angikuphikisi ukuthatha isiFungo esibekiweko.
Ngitjheja kobana isiFungo sisibopho kusazelo sami. Kosi ngisiza.
zwisisa okumumethwe sitatimende.
<fn>(712201031915 PM) GEMS AFFIDAVIT B - NDEBELE.txt</fn>
Ngibawa uqinisekise kobana uzalisa isigabesi ngokuzeleko.
Umlinganami uthembele kimi ngokuzeleko (ngokweemali nangezinye izinto).
Kobana ngithembele ngokuzeleko kumlinganami nokuthi angikghoni ukuzenzela (ngokweemali nangezinye izinto).
Ngiyakwazi bengiyakuzwisisa okumumethwe sibopho. Angikuphikisi ukuthatha isiFungo esibekiweko.
Ngitjheja kobana isiFungo sisibopho kusazelo sami. Kosi ngisiza.
<fn>(712201041954 PM) Member newsletter Ndebele.txt</fn>
Ingabe umnikeli wakho wesizo lezamaphilo ukubiza iinlinganiso zeSkimu na?
Ingabe unjani umsebenzi wethu?
Ubusika sebulapha begodu sinethuba lokuqalisa, sibuyekeze begodu senze butjha. Nanyana itjhuguluko kungenzeka lingabi yinto ehle, kungaphandle kokuzaza begodu kuzaliswe ngamathuba amakhulu.
Godu elinye itjhuguluko elihle kubandamela kwesikhathi nomsebenzisi onelwazi ngeTjhejo lezamaphilo. E-GEMS kumnqopho wethu wokuqiniseka kobana woke amalunga wethu asingatha umkhumbulo lo ngokuzeleko. Asilibali kobana kubayini abantu bajoyine iskimu sezokwelapha begodu kumnqopho wethu kobana siqiniseke kobana amalunga wethu afunyana, okunganani, lokhu okubafaneleko - ukufunyaneka, kwetjhejo lezamaphilo lekhwalithi ephezulu.
Ekukhitjhweni kwe-facets le sibawa ufunde ithswayo lethu ngokuqakatheka kokukhulumisana nodorhodere wakho. Begodu kunelinye ithswayo lobulwelwe beswigiri begodu nekukhumbuza kobana ungafunyana ukuhlolwa kwamazinga wedlhukhowuzi yakho kelinye lamalanga we-GEMS lokuhlolisisa ipilo ehle elenzekako emnyangweni wakho - sibawa ukutjheje khulu lokhu. Amalanga lawa alithuba elikhulu lokobana ulawule ipilo yakho ngaphandle kokufaka isandla sakho esikhwameni namkha usuke endaweni yakho yomsebenzi.
Kusebusika, kumakhaza begodu kungenzeka unamatshwayo okungathi ngewomgomani, kodwana ungapheli amandla!
engasimajadu, eragela phambili masinyana begodu ingasabalala masinyana emizimbeni woke.
Amathswayo ajayelekileko we-TB afakahlangana: ubuhlungu besifuba, ukukhohlela okungalaphekiko begodu nokuphefumula kabuhlungu iimveke ezingaba zimbili namkha ngaphezulu. Amathswayo lawa kungenzeka angabikhona kibo boke abantu. Imibono ekungiyo kwaphela kuhlala udiniwe njalo, ukujuluka khulu khulu ebusuku begodu nokwehla komzimba okukhulu.
Thintana nodorhodere wakho: Udorhodere wakho uzakwenza ihlahlubo elizeleko begodu ahlole namathe. Kesinye isikhathi enze i-X-ray yesifuba begodu/namkha ukuhlolwa kweengazi kungenziwa ukuhlahluba i-TB. Lokha ihlahlubo nasele liqinisekisiwe, ukwelatjhelwa i-TB ngeenhlahla ezimihlobo emithathu ezilwisana ne-TB ziyasetjenziswa.
Omunye nomunye unelungelo lokunikelwa ilwazi elizeleko begodu nelingilo mayelana nobujamo bokugula, iinkambiso zokuthola umrabhu wobulwelwe, ukwelatjhwa okuphakanyiswako, ubungozi obuhlobana nokwelatjhwa begodu neendleko ezithintekako. Kulilungelo lakho lokobana ukghona ukuzwisisa ilwazeli.
Kusibopho somguli ukutjheja zamaphilo wakhe; ukunikela umnikeli wesizo lezamaphilo ngelwazi elifaneleko begodu nelingilo; begodu nokubuza mayelneendleko ezihlobana nokwelatjhwa lokhu begodu/namkha ukuhlengwa nokulungiselela ukubhadela.
Ungasabi ukubuza imibuzo eminengi ngendlela ongakghona ngayo kumniwakho wesizo lezamaphilo, ukuqiniseka kobana uyezwisisa begodu uthabingokwelatjhwa neendleko ezithintekako. Kulilungelo begodu nesibopho sakho.
Nanyana kunjalo, kufanele ufunyane ukwelatjhelwa kwakho i-TB esibhedlela somBuso.
Nakhibe awukathabi ngesizo olifunyanako, khulumisana nomnikeli wesizo lezamaphiloothintekako. Nakhibeindadaleayisombululeki, unelungelolokufaka isililo begodu isililo sakho siphenyisiswe, kobana sihlobana nokungaziphathi kuhle namkha ukubiza iimali eziphezulu.
uzakubona isikhala lapho kufanele ufake khona inomboro yakho yobuLunga, umHlobo womnikeli, isiFunda neRherho lokhu kuqalise eledereni lokuthoma ledorobho ofuna kiyo umnikeli wesizo lezamaphilo.
ngemva kokufaka imininingwana yakho.
Ubulwelwe beswigiri kubulwelwe obungalaphekiko lokha umzimbakho ungakghoni ukulawula iswigiri namkha amazinga wedlhukhowuzi.
namkha abodorhodere babo ngeenkhathi ezinengi. I-GP yakho izokuyelelisa kobana kufanele uvakatjhe kangaki nokobana uhlolelwe idlhukhowuzi.
Iinhlahla zakho zobulwelwe bakho beswigiri zizakubhadelwa kwaphela eenzuzweni ezifaneleko nakhibe uzitlolisile ehlelweni le-GEMS lokulawulwa kwenhlahla. Kuqakathekile ukuqinisekisa kobana utlolisiwe ehlelweni leli.
Ihlelo le-GEMS lokuLawula iinhlahla liqinisekisa kobana iinhlahla zikhambelana nentengo ephasi khulu, zifanele ekulapheni, zinemihlahlandlela eyame ebufakazini, njengombana kuvezwe mithetho yeSkimu, imithethokambiso yokuphathwa kwetjhejo begodu namafomula. Kungenzeka kuthiwe udorhodere wakho anikele ibanga nakhibe kulayelwe iinhlahla ezingangeni ngaphasi kwemihlahlandlela le. Nakhibe udorhodere wakho ufuna iinhlahla ezikhona ezinentengo ephasi khulu ngenye indlela namkha iinhlahla ezingekho kufomula, nobabili wena nodorhodere wakho nizakwaziswa bonyana kufuneka ibanga.
Nakhibe ukhetha ukungasebenzisi indlela enye onikelwe yona leyo, namkha ibanga elinikelweko alikaphumeleli, uzakutjelwa begodu ubhadele ngaphezulu.
Ihlelo le-GEMS lokuLawula ubulwelwe beswigiri alijamiseleli ukuphathwa kokwelatjhwa kobulwelwe okunikelwa ngudorhodere wakho. Umnqopho wehlelo leli kukunikela isiyeleliso esingezelelweko esidephileko begodu nelwazi ukwenzela ukukghonisa nokuthuthukisa ipilo ehle ephezulu. Godu ihlelo leli lifuna ukunciphisa ubungozi behlangahlangano yesiKhatjhana neyesikhathi eside begodu lenze ngcono ikhwalithi yepilo yomguli. Ihlelo linikela abanobulwelwe beswigiri amandla wokwenza ngcono ilawulo lobujamo babo ngendlela etjhiphileko.
Leli kulisizo lasimahla, eliyifihlo, lomtato wokuyelelisa ngezamaphilo, elinabonesi abanelemuko eliphezulu abatloliswa ngokusebenza kuhle okobana bakusize kuhle. Abonesi laba bakunikela ngelwazi lamasinyana mayelana namathswayo begodu neendlela zokuphila ipilo ehle nobulwelwe beswigiri.
Khumbula ukufunyana imvumo-qange ngaphambi kobana ungene esibhedlela mayelana nobulwelwe beswigiri. Lokhu kungenziwa nguwe, udorhodere wakho namkha isibhedlela.
I-GEMS iyezwisisa kobana ukulawula ubulwelwe bakho beswigiri kuyinto yokuthoma kuwe begodu ihlala izibophelele ukukunikela isekelo elingakghonakala okobana ufikelele iminqopho yakho yezamaphilo.
Imisebenzi efunyaneka ngokuthanda kwakho evela kumnikeli ongekho ethungelelwaneni, lokha kunganabujamo oburhabako, izakubhadelwa kwaphela ukufika emkhawulweni weenzuzo ezikhona, ngemva kwalokho akusenakleyimu ezakubhadelwa.
lisisiza ukwenza khona lokho!
Vakatjhela iwebhusayidi yethu ku-www.
Ukusebenzisa i-SMS yesizo le-Friends of GEMS - Thumela i-SMS ku33489 nenomboro yakho yobulunga, lapha uhlala khona nomnikeli wesizo omfunako (i-GP, udorhodere wamazinyo), begodu sizokuphendula masinyana ngemininingwana okunganani yabanikeli besizo abathathu abafaneleko endaweni yangekhenu.
Umsebenzi lo ubiza i-R1.50 i-SMS ngayinye.
Indlela isebenza kuhle ukuvikela umgomani kukufunyana umjovo womgomani womnyaka.
begodu hlamba izandla zakho ngemva kwalokho.
Ukunciphisa ukuba sengozini, balekela ukuhlangana begodu dlalela kude nabantu abanomgomani nomkhuhlani. Ngesikhathi sokuqhoqhosela selanga ukuya emalangeni amane begodu nesikhathi sokuthathelana selanga ukuya emalangeni amane, isikhathi sokusulelana esimalanga amakhomba namkha ngaphezulu, kuhle khulu kobana ubalekele omunye nomunye umuntu onomgomani okunganani isikhathi esingaba yiveke.
Lisa ukubhema. Labo ababhemako basengozini yehlangahlangano yomgomani.
Umntwanakho uzokutloliswa ngelanga lakhe lokubelelthwa nakhibe ukhambisanisa irekhodo lobulunga bakho nesikhathi ngaphakathi kwamalanga ama-60 kusukela ngelanga lokubelethwa. Lokhu godu kusebenza nekumbelekeleni begodu nebujameni obumbi lapho amasana abhubha khona.
Nakhibe utlolisa isana lakho emalangeni angaphezu kwama-60 ngemva kwelanga lokuBelethwa, isana lizakutloliswa kwaphela kusukela ngelanga lokuthoma lenyanga leyo owenza ngayo isibawo sokutlolisa. Amakleyimu amanye namanye ngaphambi kokutloliswa akazokubhadelwa.
Sibawa ungazazi ukusithinta ku-0860 00 4367 nakhibe utlhoga isizo elinye nelinye mayelana nokusebenzisa isizo leli.
Ingabe unjani umsebenzi wethu?
Ekuphenduleni umtato wakho, i-ejente izakubuza kobana ungathanda ukuzibandakanya Erhubhululweni. Angeze lathatha ukudlula umzuzu wesikhathi sakho, kodwana lizokukhamba indlela ede ekusisizeni kobana sikwenzele imisebenzi emihle khulu.
Leli lithuba lokobana usitjele nakhibe asihlangabezani nalokhu okulindeleko, namkha uthabile ngemisebenzi yethu. Singathanda khulu ukuzwa kuwe!
Ikarada lakho lobulunga lingasetjenziswa nguwe kwaphela nabondliwa nguwe abatlolisiweko. Kuthiwa kukhwabanisa ukunikela omunye nomunye ikarada kobana alisebenzise.
Ingabe umnikeli wakho wesizo lezamaphilo ukubiza imali eziinlinganiso zeSkimu na?
abanikeli besizo lezamaphilo laba bakatelelekile ukubiza iinlinganiso lezi.
<fn>(7302010105055 AM) GEMS AR09-10_Ndebele.txt</fn>
Ukukhetha i-SizweNtsaluba VSP godu njengomhloli weencwadi ozijameleko ngokuya ngokomThetho 27.
ngaphambi kwelanga lomhlangano womnyaka onabileko.
Ukutlolwa kwamagama wesiqunto esiphakanyiselwe ukuphasiswa kufanele sifakwe.
Isiqunto sokobana namkha ukungafak indaba namkha onabileko kuzakuba ngileso somPhathi oyiHloko, ongabawa ukuhlahlwa yiBhodo.
Nakhe umPhathi oyiHwa namkha abhale ukufaka indaba namkha yomhlangano womnyaka onabileko nakunjalo iLunga lingafuna kobana umPhathi oyiHloko anikele abonobangela ngokutlola manqophana nesiqunto sakhe, begodu nakhibe kuyatlhogeka ngemva kwalokho, iLunga lingabawa kobana indaba le kuquntwe ngayo emhlanganweni okhethekileko onabileko ozokubanjwa ngokuya ngokomthetho 28.2.
Ngomleyo weBhodo yabaPhathi beemali.
UsiHlalo womhlangano waqinisa kobana ifuneko yekhoramu okumalunga ama-30 njengombana kutlolwe emThethweni we-GEMS kuhlangatjezenwe nayo.
Njengombana umhlangano ujameleke kuhle kobana uragele phambili ukhulumisane ngeendaba eziku-ajenda, usiHlalo womhlangano waqinisa kobana isaziso sokubiza umhlangano wesiThathu womNyaka oNabileko wamalunga weSkimu esikhambisana ne-ajenda yokuthoma, umbiko weBhodo yabaPhathi beemali, isitatimende seemali esihloliweko somnyaka begodu nombiko womhloli weencwadi sele unikelwe amalunga ngaphambi kokuphela kwakaMrhayili ngo-2009 ngokuya ngokomThetho weSkimu.
UsiHlalo wandlala i-ajenda kobana yamukelwe begodu wakhumbuza amalunga kobana ngokuya ngoko mThetho 28.1.
GEMS, elinye nelinye ilunga elifisa ukufaka iindaba e-ajendeni kobana kukhulunyiswane ngazo begodu zisonjululwe emhlanganweni womnyaka onabileko, angenza njalo solanga iinsombululo eziphakanyiswakwezo zizakufika kumPhathi oyiHloko ingasi ngemva kwamalanga ali-10 ngaphambi komhlangano womnyaka onabileko. Isiqunto esiphakanyisiwekweso kufanele sikhambisane nememorandamu ehlathululako, ehlathulula ngokuqaqileko kobana kubayini kufanele kutjhejwe isiqunto esiphakanyisiweko begodu inikele nesendlalelo esibangele kuthathwe isiqunto esiphakanyisiwekweso.
begodu waphakimisa kobana kwamukelwe i-ajenda enikelwe amalunga lokha nakafika etafuleni yokutlolisa. Umhlangano watjheja kobana amanye wamalunga asebenzise amaforomo wawo welungelo lokuvowuda ukunikela iimphakamiso eSkimini nokobana iindabezi zizakulungiswa ngesikhathi semibuzo neempendulo.
Umhlangano watjheja kobana ngokuya ngemiThetho yeSkimu, iinqunto ezithathwa komunye nomunye umhlangano onabileko womnyaka zizakuba ngendlela yevowudu yenengi ejayelekileko yawo woke amalunga akhona begodu nathumele abajameli ngelungelo lokuvowuda.
Umhlangano watjheja kobana amalunga weSkimu akhethwa ngamanye amalunga kobana bawavowudele woke abaphathi beemali begodu amalunga wesiqhema esiPhezulu esiPhetheko seSkimu. Umuntu okhethwe bunjalo, watjho mhlana zima-23 kuMgwengweni ngo-2009 emhlanganweni weBhodo yabaPhathi beemali kobana bafisa ukuvowuda bunjani ngokuya ngesiqunto ngasinye esindlalwe emhlanganweni.
Ngokuya ngamaforomo wamaphroksi amukelwako, amalunga ama-206 asekele ukwamukelwa kwemiZuzu yomHlangano oNabileko wesiBili womNyaka wamalunga owabanjwa mhlana zima-30 kuMgwengweni ngo njengalokhu okwakhulunywa emhlanganweni, kanti lilunga li-1elafisa ukugodla ivowudu.
UsiHlalo wandlala imizuzu kobana yamukelwe.
UsiHlalo womhlangano wayelelisa amalunga akhona kobana ngokuya ngamaforomo wamaphroksi amukelweko, amalunga ama-205 avowude ngokusekela kobana kwamukelwe iinTatimende zeeMali zomNyaka ka-2008 kanti akunamalunga avowude ngokuphikisa ukwamukelwa kweentatimende zeemali. Malunga ama-2 kwaphela afisa ukugodla amavowudu.
Umhlangano wezwa kobana ikambiso esetjhatjhalazini yethenda yalandelwa ukufunyana ifemu kobana ikhethwe njengomhloli weencwadi weSkimu emnyakeni weemali ophela mhlana zima-31kuNobayeni ngo-2009.
Isikhathi semiBuzo neemPendulo a Amalunga anikelwa ithuba lokubuza imibuzo enabileko mayelana neendaba ekukhulunywe ngazo emBikweni womNyaka begodu naku-AGM.
b UsiHlalo womhlangano, umPhathi oyiHloko begodu nabaphathi beemali abakhona baphendula yoke imibuzo ngaphambi kobana umhlangano uphele.
Isirhunyezo seenqunto a Imizuzu izakutjengisa kobana i ImiZuzu yomHlangano wesiBili oNabileko womNyaka wamalunga owabanjwa mhlana zima-30 kuMgwengweni ngo-2008 ingilokhu okwakhulunywa emhlanganweni njengoba kunjalo.
Ukunikela boke abasebenzi bombuso ithuba lokufunyana iinzuzo zetjhejo lezamaphilo elilinganako nelipheleleko.
ISkimu sezokweLapha esihle khulu, esiragela phambili begodu nesisebenza kuhle khulu sabo boke abasebenzi bombuso.
IBhodo izenzele amano wayo aphezulu ka-2009, itjheje iphuzu lokobana iSkimu sithuthuke saba yihlangano evuthiweko enebhoduluko elihle lokusebenzela begodu nehlelo lokuphathwa kweemali elihle khulu. Ukuhlela kwenziwa ngomkhumbulo wokubeka i-GEMS njengeSkimu sezokwelapha sabasebenzi bombuso esiphuma phambili, esisebenza kuhle khulu nangefanelo.
Isihloko saMano aPhezulu aphasiswe yiBhodo ngo-2009 gade "Kukufunyana itjhejo lezamaphilo eliphezulu elifikelelekako begodu nelilawuleka kuhle khulu" begodu amano anqophe ukutlhogomela nokuthuthukisa amaphuzu wendawo yebhizimisi, lokha godu nakanikela iSkimu ithuba lokuthoma ukuphenya isiqalelelo esithuthukileko namkha ukunikela imali yokubhadela iindleko ezimayelana nemisebenzi efunekako yetjhejo lezamaphilo begodu ifunyanwe malunga. Amano anqophe emsebenzini ofunekako ukubeka isisekelo esiqinileko esibeka i-GEMS ebujameni obuhle bokuthoma ukulinganisa iminikelo yayo begodu nobuhle besiphakamiso kokulindelweko kibo bobabili abazuzi beSkimu begodu nabazibandakanyi abaqakathekileko njengomqatjhi.
IBhodo yabuyekeza ibumbeko lekomiti eyahlonywa yiBhodo kwenzelwa u-2009 ngomnqopho wokusebenzisa ngokuzeleko amakghono begodu nelemuko labaphathi beemali begodu namalunga wekomiti azijameleko. Umbono weBhodo godu watjheja ukufaneleka kwemisebenzi ekufanele yenziwe maKomiti begodu kwafuneka namatjhuguluko amancani.
AbaPhathi beemali abasebenza emaKomitini ngo-2009 njengombana kubikiwe esigabeni se-7 begodu nesobu-8 somBiko weBhodo. IBhodo yaqinisa ekuHloleni kwayo ukuSebenza kuhle kweBhodo komnyaka kobana amaKomiti asebenza kuhle nokobana ukubika eBhodweni kuyikhwalithi ephezulu.
Amalunga weKomiti aziJameleko asebenza ekuHlolweni kweencwadi zeSkimu, ngaphandle kokubhadelwa begodu amaKomiti womBango akhethwa yiBhodo esikhathini sokusebenza iminyaka emithathu begodu isikhathi sokusebenza samalunga wekomiti lawa saphela ngesikhathi esingaphasi kwebuyekezo. IBhodo godu ikhethe woke amaLunga weKomiti lawa kobana aragele phambili nokusebenza iminyaka emithathu ezakuphela ngo-2012.
Tjhorense yezamaPhilo yeNarha elindelweko begodu nokulawula ukuziphatha. Iinkhathi ezithobako zokubandula zenziwe ngo2009. Ukubandulwa kwabaPhathi beemali ngo-2010 kuzokwenziwa ngokuya ngomthethomgomo wokubandula abaphathi beemali owaphasiswa yiBhodo kobana usetjenziswe mhlana zili-1 kuTjhirhweni ngo-2010.
Amagadango wokubusa kuhle asetjenziswa Skimu athuthukiswa ngesikhathi sebuyekezo ngokuveza ikambiso yokuhlola abaphathi beemali, amalunga wekomiti ezijameleko begodu nabasebenzi. Ikambiso yokuhlola iba yingcenye yephahla leSkimu lokuphatha kuhle elihlanganisa ukulawulwa kweSkimu begodu nokuphathwa kwezakhiwo, iiNdlela zokuPhathwa kwabaSebenzi, ukuPhathwa kokuThengwa kwePahla begodu nomThethomgomo begodu naMano wokuKhandela ubuKhwabanisi.
Ngokuya ngemithetho etlolisiweko ye-GEMS, isikhathi sokusebenza esima-50% sabaphathi beemali abasebenza eBhodweni yabaPhathi beemali yagadesi sizakuphela ngenyanga kaVelabahlinze ngo-2010. IBhodo etja izakubunjwa kobana ithome ukusebenza mhlana zima-21 kuVelabahlinze ngo-2010. Ukufikela gadesi, amalunga aziihloko weSkimu azakukhetha abaphathi beemali abathathu abatjha kanti uNgqongqotjhe wezokuPhathwa kwemiSebenzi yomBuso naye uzakukhetha abaphathi beemali abatjha ukwenza ama-50% weBhodo.
Ukukhethwa kweLunga e likhethe abaPhathi beemali kufanele kwenziwe ngebhalodi begodu ngokuya ngekambiso ebekiweko emithethweni le.
Kobana kufane bamalunga ngokupheleleko.
Nakhi gungu, liseka kobana amakhetho enzeke ngokuya ngekambiso ebekwe yiBhodo begodu nokobana kube makhetho atjhaphulukileko begodu nalungileko, umPhathi oyiHloko kufanele, ngokutlola, azise amaLunga ngokukhethwa kwawo begodu nelanga, isikhathi nendawo yomhlangano olandelako weBhodo begodu awameme kobana akhambele umhlangano.
IBhodo ikhuthaza amalunga weSkimu aziinhloko kobana azibandakanye ekambisweni yamakhetho ka-2010 ngokucabangela kobana iBhodo yabaPhathi beemali inesibopho esiqakathekileko sokutlhogomela iindaba zeemali begodu nokuphatha begodu benze lokho ngokucabangela amalunga. Ngalokho-ke kuqakathekile kobana amalunga azabalazele ukukhetha abaphathi beemali abathembekako begodu abanamakghono afaneleko begodu nelemuko ukwenza imisebenzi yabaPhathi beemali.
Ukuzuza kweSkimu kukhulunywa ngakho ngokuzeleko emBikweni wokuSebenza womPhathi oyiHloko. IiNselele nomsebenzi omutjha engakhenge ucatjangwe lokha nakwenziwa amano aphezulu ka-2009. IBhodo yabaPhathi beemali begodu nabaphathi balungisa iinselele ngokuthatha isiqunto begodu baqiniseka kobana iSkimu sihlala njalo sinqophe ukuthuthukisa indlela yokusebenza kweSkimu begodu nebonelo phambili ngaphandle kokuthalalisa isitatimende sokusiza kweSkimu. Ezinye zeenselele lezi begodu nomsebenzi omutjha ofake ukudluliselwa kwebhizimisi ye-MEDCOR ku-GEMS, kubhadelwa kokukhutjhulwa komrholo wabasebenzi bombuso okuthoma emva okunomthintela emalini ebhadelwa malunga begodu nesikolodo nokutjhejwa nemithetho yokulungela ukuba lilunga le-GEMS okwenziwa mKhandlu weSkimu sezokweLapha.
Ukuvumelana kwenziwa ngepumelelo begodu ngokukhambisana nazo zoke iimfuno zomthetho ezifaneleko okufakahlangana nokugadangisa kwesaziso sesivumelwano njengombana siphasiswe mKhandlu weSkimu sezokweLapha begodu ukuphasiswa kwesivumelwano okwenziwa yiKomitjhana yePhaliswano.
Ngokuya ngokomgomo wemali yesizo lezokwelapha osetjenziswe emisebenzini yombuso, ukufakahlangana umNyango wezokuVuselela iiMilo, amalunga we-MEDCOR akghona ukujoyina i-GEMS ngokuzithandela kwawo. Ebizweni leBhodo yabaPhathi beemali, ngithanda ukwamukela amalunga wangaphambilini we-MEDCOR azitlolise ku-GEMS.
Amatjhuguluko lawa enziwa ngokubhadelela emva, okutjho kobana amalunga lawo egade kufanele abhadele imali ephezulu godu abe nomraro wokusalela emva ngokubhadela.
Namkha iSkimu silinganise amazinga womrholo ekubhadelweni kweemali kusukela mhlana zili-1 kuTjhirhweni ngo-2009 ukubawa ukukhutjhulwa kwemirholo emisebenzini yombuso ngo-2009, imirholo yamalunga we-GEMS yatjhuguluka ngendlela ebonakala khulu kunangendlela egade kulindelwe ngayo ngokuya ngomphumela we-OSD begodu nokulinganiswa kwamazinga wemirholo.
IBhodo yatjheja ukunganeliseki kwamalunga nabazibandakanyi okwavelako ngonobangela lo begodu yatjheja iindlela iSkimu esinazo ukubawa kobana umphumela egade ungakalindelwa lo wokukhuphula imali ebhadelwa ngenyanga ngokuya ngengeniso othinta amalunga we-GEMS begodu neendlela zemisebenzi yokulawula iinkolodo zeSkimu.
Umsebenzi wokulinganisa amazinga wengeniso ngendlela ezakukhandela kobana kuthinteke ukulinganiswa kwemirholo ngo2010 begodu kuqinisekiswe ngokusatjalaliswa kwamazinga wemirholo ngokulinganako begodu namalunga ezingeni ngalinye lengeniso. Umthetho otjhugulukako wokukhandela ukubuthelelwa kwemali esalele emva ebangelwe matjhuguluko wemirholo nawo uzakwenziwa.
I-GEMS itloliswe njengeSkimu esinomkhawulo ekwamukeleni amalunga weSkimu sezokweLapha begodu ukufaneleka ukuba lilunga kulawulwa mithetho etlolisiweko yeSkimu. Ngaphasi kwemithetho yagadesi, abasebenzi beminyango yombuso enarheni begodu neemfundeni godu nemikhakha karhulumende ekukhulunywe ngayo esigabeni 7 somThetho wemiSebenzi yomBuso, ka-1994, njengombana ukhitjelelwe, begodu abasebenzi bamakhamphani amukelwe yiBhodo yabaPhathi beemali njengabaqatjhi abazibandakanyako, bakulungele ukuba malunga.
UmKhandlu weSkimu sezokweLapha ufuna kobana imiThetho ikhitjelelwe ukususa kobana iBhodo yabaPhathi beemali ithathe isiqunto ngaphandle kokulandela umthetho ekwamukeleni amakhamphani wombuso angaphandle kwelawulo lomThetho wemiSebenzi yomBuso. Ukukhitjelelwa komthetho kwafakwa Skimu kodwana isiphakamiso somKhandlu safuna ukungezelela ubungako bokufaneleka kwe-GEMS.
Umthintela ekusebenzeni nebujameni beemali zeSkimu ngokuqalisa bunqopha ekufunyaneni isilinganiso seemali esifunwa mThetho sisese kude nokufunyaneka. Ngekareko lokuvikela iminako yabazuzi be-GEMS, iSkimu sizakuragela phambili nemikhulumiswano nomKhandlu weSkimu sezokweLapha ngo-2010 ukuqiniseka kobana imithetho yokufaneleka ukuba lilunga ikhambisana nomsebenzi wemiSebenzi yomBuso eyanikelwa i-GEMS lokha nayithomako.
Ukukhambisana neembopho zeBhodo begodu nendlela yokusebenza kweSkimu ngokunikela boke abasebenzi bomBuso ukufunyana ngokulinganako iinzuzo zetjhejo lezamaphilo ngokukghonakalako begodu nangokuzeleko, amagadango ambalwa athathwa ukwenza ngcono ukufunyaneka begodu nokuthuthukisa ilemuko lemisebenzi yamalunga.
bafunyana lekhwalithi ephezulu ngesikhathi basidisi begodu nokubasiza ukunciphisa ubungozi obungahle bubahlangahlanganise.
Zoke i ngcono. Ikoro yesibili engavakatjhelwa yavulwa esifundeni ngasinye ukwenza lula kobana amalunga afunyane ukusizwa baqalene ubuso nobuso
IBhodo yabaPhathi beemali yasebenza ngokuthembeka nokukhuthala ngesikhathi esingaphasi kwebuyekezo.
UDhr DP Van Der Nest, ongusiHlalo ozijameleko we-Komiti yokuHlola iincwadi e-GEMS, wakhambela imihlangano yeBhodo ebujameni bakanobangela wesikhundla sakhe begodu ngifisa ukumthokoza godu ekufakeni kwakhe isandla ngokuqinisekisa kobana ibhoduluko lokulawulwa kweSkimu lihlala lanele begodu lilihle khulu.
ngepumelelo begodu waqinisekisa kobana ibhizimisi yeSkimu isebenza ngefanelo begodu nakuhle khulu.
Ngo-2009 iSkimu samukela kobana kutlhogeka singezelele ukuragela phambili ngokusebenza kuhle ngaphezu kokulawula ukusebenza kwaphela begodu namaphuzu wokuqinisekisa ibhizimisi eqinisweni lemisebenzi yetjhejo lezamaphilo ethomana ngokufanako endaweni ema-90% yeemali zoke zeSkimu ziyanikelwa begodu nokobana umThetho weSkimu sezokweLapha uyihlathulula bunjani imisebenzi yeSkimu sezokweLapha. AMano aphezulu waka-2009 amukelwa yiBhodo yabaPhathi beemali afuna iSkimu kobana sakhele phezu kwepumelelo ekhona begodu sizabalazele ukuzuza ipumelelo endimeni yetjhejo lezamaphilo ngokuthoma kabutjha, ngokuhlaziya ngokutjheja, ngokuhlela ngokukhuthala begodu nokuphatha ubungozi bezamaphilo obutjhugutjhugulukako.
IsiHloko saka-2009, "Ukufunyana itjhejo lezamaphilo elihle khulu elifikelelekako begodu nelisebenza kuhle khulu ekuphatheni", sifuna ukutlhogomela begodu nokuthuthukisa amaphuzu wokusebenza kwebhizimisi, lokha nakunikelwa iSkimu ithuba lokuthoma ngokuphenya ngesiqalelelo sokuthuthukisa namkha ukubhadela iindleko ezimayelana nemisebenzi yetjhejo lezamaphilo efunekako begodu nefunyenwe malunga.
yathoma ukusebenza ngokutjhugulula indlela enikela ngayo amalunga wayo ngokufunyana imisebenzi yetjhejo lezamaphilo ngokuzeleko. Umsebenzi owenziwe ngo-2009 unikela isisekelo esiqinileko somsebenzi oragela phambili mayelana nalokhu.
Ihlelo lamano aphezulu womnyaka aveza umphumela eembopheni zeBhodo ngokunqophisa imisebenzi yomPhathi oyiHloko begodu nokuphatha, ngokunikela ilawulo ekungatjhejwa ngalo ukusebenza begodu kuqinisekiswe kobana imisebenzi yeSkimu isebenza kuhle khulu begodu nangefanelo.
Ukuya phambili, ihlelo lamano aphezulu likghonisa iBhodo ukubuyekeza woke amaphuzu webhizimisi yeSkimu begodu nokuqinisekisa kobana, lokha nayikhambisa kuhle, ibhizimisi kuhlala kunzinzile.
NjengomPhathi oyiHloko, ngimphathi ophendulako weSkimu begodu kusibopho sami ukuqinisekisa kobana amano weSkimu wokusebenza alungiselwe ukwenziwa kuhle khulu begodu nangefanelo yehlelo lamano aphezulu aphasiswe yiBhodo begodu, ukuya phambili, kobana ukubika okuhleliweko manqophana namatshwayo wokusebenza emanweni kuyenzeka.
Ngesikhathi esingaphasi komnyaka webuyekezo, iBhodo yanikelwa imibiko yekotara begodu neyeragelo phambili lesikhatjhana yomsebenzi owenziweko manqophana namatshwayo wokusebenza eHlelweni laMano aphezulu. Umbiko wamaswaphelo wanikelwa iBhodo yabaPhathi beemali mhlana zili-10 kuNobayeni ngo-2009, uqinisa kobana i-96% yamatshwayo wokusebenza izuzwe kuhle khulu.
Ngesisekelo lesi nginikela umbiko lo ngokuhlobana neHlelo lamano aphezulu.
Ukujameleka okungaphezulu 1,320 begodu nemitjengiso yabanjwa phakathi nomnyaka begodu, okuqakatheke khulu, itjhebiswano lokwenzana hlangana kweSkimu begodu neminyango kaRhulumende yathuthukiswa ngokusekela ngaphezu kwama-250 zamaphilo begodu namalanga wepilo ehle.
Iqhinga elenziwako lomnikeli weSkimu langezelelwa ngokuthuthukisa nokusetjenziswa kweNcwajana yomNikeli wetjhejo lezamaPhilo eyasatjalaliswa ngaphezu kwe-28,000 yabanikeli besizo lezamaphilo qobe ngekotara. iincwajana ezima-594 zabasebenzi nazo zasatjalaliswa qobe ngekotara. Ama-athikili ahlukahlukileko nawo abekwa ekugadangisweni kweencwadi zenyonyana, imigadangiso yezamaphilo, iincwajana zomnyango begodu neencwajana ze-GEPF qobe ngekotara.
IHlelo le-GEMS lokuBelethisa lahlonywa mhlana zili-1 kuMrhayili ngo-2009 ukunikela amalunga weSkimu isekelo lasimahla, zefundo begodu nesiyeleliso kizo zoke iinteji zokuba sidisi, isikhathi sokubeletha nesangemva kokubeletha. Iinzuzo nemisebenzi enikelwako lokha umuntu nakazitlolisa ehlelweni zifakahlangana incwadi ye-GEMS yokuba sidisi, ukubeletha nokuba mbelethi kokuthoma; isikhwama sokubeletha; ukufundiswa kwamalunga mayelana neenzuzo zeSkimu ezikhona; ihlelo letjhejo begodu nesiyeleliso esiragela phambili ngomtato begodu nesekelo.
Lokha abaphathi beemali namalunga wekomiti nakakhambele isifundo bandulo eminyakeni yoke eyadlulako, umthethomgomo osemthethweni wokubandula abaphathi beemali wenziwa ngo-2009 ukuqinisekisa kobana ukufunda begodu nokutjengiswa kwabaphathi beemali kwenziwa ngokulandela ihlelo elisenthethweni. Amatjhuguluko alindelweko kuBhodo yabaPhathi beemali esikhathini esiphela ngoNobayeni ngo-2010 afuna kukhulunywe ngokugandelela okukhulu ekumukeleni ngokubandula abaphathi beemali abatjha.
Ihlelo leSkimu lokubusa ibhizimisi lathuthukiswa ukuya phambili ngokufaka ubaphathi beemali begodu nokuhlolwa kwabasebenzi. Umnqopho wekambiso yokuhlola kukuqinisa kobana abaphathi beemali, amalunga wekomiti azijameleko begodu nabasebenzi balungele godu bafanele ukuphatha i-ofisi. Umnikeli wokuhlola ozijameleko waqatjhwa kobana enze ukutjhega okufunekako begodu umbiko womphumela wanikelwa umhloli weencwadi wangaphakathi kobana awubuyekeze.
ImiThetho etlolisiweko ye-GEMS kwafuneka kobana ibuyekezwe ngokuzeleko kobana kuqinisekiswe imithetho le isebenze kuhle begodu ifanele. Ngebuyekezo leli, imithetho ehlathulula abantu ekungenzeka kobana batloliswe malunga njengabondliwa yenziwa kabutjha ukuqinisekisa ukucaca begodu nokusetjenziswa ngokufanako. Imithetho emitjha enqophe ekuphatheni okuhle kweSkimu nayo yaziswa.
Ibuyekezo lokulandela umthetho lenziwa mhloli weencwadi wangaphakathi kobana ahlole ukulandelwa kwemiThetho etlolisiweko ye-GEMS begodu akhombe iingaba zomThetho weSkimu sezokweLapha. Isilinganiso esinikelwe saba sihle begodu akufumanako okumumethweko ngembikweni kwatjhejwa masinyana ngabaphetheko.
Umnqopho weSimphoziyamu kwakukuqala iimali zeSkimu ezibhadelwa ebaPhathini babaSebenzi emiSebenzini yomBuso.
Ukuhlala ubika qobe eBhodweni yabaPhathi beemali begodu nakubazibandakanyi abaqakathekileko mayelana neenlilo zeSkimu ezenzekako.
ezafunyanwako zivela emKhandlwini ngesikhathi esingaphasi kwebuyekezo.
Iinlilo ezivezwe njengesilinganiso samalunga ngesikhathi eside ngenye yokuqakathekileko yamatshwayo webhizimisi etjhejwa yiBhodo yabaPhathi beemali begodu nokuhlaziya isiqhelo lesi kumumethwe esigabeni 4.9 somBiko weBhodo mayelana namalunga weSkimu.
Amalunga angakaneliseki ngesiqunto mayelana neenlilo zawo esenziwe Skimu, angathumela iinlilo lezo eKomitini yomBango ye-GEMS kobana yahlulele. Ikambiso yokuLalelwa komBango yeGEMS yabuyekezwa eKotareni yoku-1 ka-2009 begodu iKomiti ihlala izilungiselele ukusombulula imibango kuhle khulu begodu nangefanelo.
Wakhanjelwa malunga ama-91 we-AGM begodu waphasisa zoke iinqunto ezazendlaliwe.
Iqhinga lokuphatha eliphezulu elivela ekambisweni yebuyekezo langaphakathi yenziwa kobana kulungiswe imiraro evela eenkolodweni begodu nemalinimboleko eseleko, ukufaka nge-PERSAL, amalunga arhola umndende, ukulengiswa kwamalunga begodu neembawo ezingaqedwa.
Ibuyekezo lezo lilethe ama-50% ukuphunguka sekukoke ngokuhlanganisa neenlilo zamalunga.
Ukusebenza kwabanikeli besizo kwalawulwa kuhle khulu begodu kwabuyekezwa ngefanelo ukulingisa iinselele ezafunyanwako. Ukutjheja ukusebenza ngamajadu ngokuphikisana neembopho zekontraga begodu nangokuphikisana namano wokubika begodu namaqhinga enzekako.
Iindlela zokukhulumisana ngamakleyimu zenziwa begodu zasetjenziswa kobana kufakwe kuhle khulu, kutjhejwe begodu nokuphathwa kwamakleyimu wezamaphilo womphakathi. Sekukoke, isilinganiso esinembako sokubhadela amakleyimu weSkimu ngo 2009 sidlule ama-99%.
Woke amakontraga weSkimu nabanikeli abuyekezwa. Amakontraga akhona atlhogonyelwa begodu wemisebenzi emitjha yokunikela zamaPhilo begodu nokuveza zepilo ehle, Ihlelo lokuBelethisa begodu nemiSebenzi yezokuThintana yasetjenziswa ngepumelelo ekulu.
Ukuhlolwa kweZinga lesiVumelwano sokuSebenza saka-2009 kwenziwa mhloli weencwadi zeSkimu wangaphakathi kunye nabaphathi beSkimu begodu nobujamo bokusebenza balinganiswa nalobo obanelisako.
Ngo-2009 i-GEMS yaragela phambili nokuqinisekisa kobana ikambiso yokuphathwa kwemininingwana yayo iyatlhogonyelwa begodu nokobana yoke imininingwana isekelwa ngokukhulu ukuphepha begodu nangepumelelo ekulu. Koke okubuyiswako kwe-REF bekunembile begodu kwafakwa ngesikhathi emKhandlwini weeNkimu zezokweLapha.
Isikolodo silawulwa Skimu ngeenkambiso zokuphatha iinkolodo eziqinileko.
Zoke iinzuzo ezisemthethweni begodu neenzuzo ze-REF zafakwa ngenembo elikhulu begodu ngesikhathi emKhandlwini weeNkimu zezokweLapha kiwo woke umnyaka weemali. Ukufaka iinzuzo ezisemthethweni gade kunomkhawulo wokufakwa kwama-akhawundu aphathwa ngenyanga njengombana kufuneka ngokuya ngeSekhyula 35 ka-2009 yomKhandlu weeNkimu zezokweLapha.
Umthintela wokuLinganisa isiKhwama seNgozi ebujameni beemali zeSkimu kwahlaziywa qobe ngekotara ngo-2009 kobana iSkimu sikhombe amagadango abunqopha wokuncancabeza kobana asetjenziswe. Ukusetjenziswa kokuLinganiswa kwesiKhwama seNgozi kuzakuba nomthintela obanakalako ebujameni beemali zeSkimu njengombana iSkimu kuzakuba ngiso esifaka isandla khulu esiKhwamenesi.
Ukusebenza kwenzuzo yokutjala kwatjhejwa qobe ngenyanga ngendlela yokulawula ama-akhawundu wenyanga begodu yabikwa ngokusemthethweni embikweni wokusebenza kwezokutjala wekotara. Ukufika lapha, iSkimu senza umbiko wekotara ekuzakuqalwa kiwo eemphumeleni yamano wokutjala asetjenzisiweko. Imibiko le iqinisa kobana iinzuzo ezifunyenweko zikhambisana kuhle neemaraga. Ngitjho nangesikhathi sokwehla kwezomnotho ngo-2009, iSkimu sakghona ukutjala iimali kuhle khulu begodu saqinisekisa iinzuzo ezihle.
Umsebenzi obonakalako wenziwa ngo-2009 ukwenza ngcono ukulawulwa kweemali begodu namahlelo wokubona iindawo ezifuna ukuthuthukiswa. Amano wokuhlola asebenza kuhle khulu, afakahlangana ukuhlolwa komsebenzi wangaphakathi newangaphandle, atjhejwa yiKomiti eHlola iincwadi phakathi nomnyaka.
Ukufunyana umbiko wokusebenzisa iimali kuhle emnyakeni wethu wesine kusebenza njengesiqiniseko sendima esetjenzwe baphathi kunye neBhodo ukuvikela amafa weSkimu ngokukhulu ukukhuthala begodu nokutlhogomela iminako yamalunga.
Umsebenzi wokwakha isisekelo sokutjhida ehlelweni elinzinze etjhorensini wenziwa ngaphasi kweminqopho ephezulu yokuveza ukuphathwa kwetjhejo lezamaphilo elitjhugutjhgulukako elizokwenza ngcono ubungozi behlangothi leSkimu lezokwelapha.
Umsebenzi wokuqunta amalungiselelo amanye wokubhadela wathoma ngokulinga begodu kwaba kusetjenziswa kwephrojekthi elingwako hlangana neSkimu begodu neThungelelwano eliKhethekileko leKZN. Umnqopho wephrojekthi elingwako kuqunta begodu nokumeda ukuphungulwa okungenzeka kweendleko zetjhejo lezamaphilo ezibangeleka emizamweni yokuhlanganisa eyenziwe Skimu begodu nethungelelwano labanikeli betjhejo lezamaphilo. Iinqhema zeembhedlela nazo zafakwa kokungajanyiselelwa emalini yomsebenzi emalungiselelweni wokubhadela.
Imikhuba yezamaphilo eqakathekileko ye-GEMS yatjelwana nomNyango wokuPhathwa kwemiSebenzi yomBuso ngokusekela ituthuko yezamaphilo emsebenzini begodu namahlelo wepilo ehle.
Ukutlhogomela nokungezelela imisebenzi yamabhizimisi weSkimuIsakhiwo sokusebenza seSkimu senziwe eduze nomtjhade we-ofisi omncani begodu omuhle khulu olawula begodu otjheja ibhizimisi yeSkimu, begodu usekela iBhodo yabaPhathi beemali begodu namaKomiti weBhodo.
Ihlelo lokulandelana ngeenkhundla elamukelwako linqophise umnako esikhathini sangaphasi kwebuyekezo begodu umthethomgomo obunqopha wokulandelana eenkhundleni mayelana nomPhathi oyiHloko wenziwa begodu waphasiswa yiBhodo. Woke amahlelo wemithethomgomo yokulandelana ngeenkhundla ye-GEMS sele ikhona gadesi begodu isetjenzisiwe.
Ukubandulwa kwabasenzi kwenziwe esikhathini esingaphasi kwebuyekezo ngokuya ngamano wokuthuthukisa abasebenzi.
Ihlelo lokunikela ipahla neenkambiso zeemali zeSkimu gade zihlolwa qobe ukuthobela imithethomgomo begodu nelawulo langaphakathi. Amaphepha asekelako abulungwa ngokukhambisana neemfuno begodu ayame ebuyekezweni lomnyaka lokuhlolwa kweencwadi kwangaphakathi.
Irejista yepahla engasikinyekiko yakhanjiswa nesikhathi begodu yalinganiswa qobe ngenyanga begodu ilawulo langaphakathi elimayelana neSkimu laragela phambili nokutjhejwa ukuqinisekisa kobana amafa weSkimu asetjenziswa ngefanelo. Ukuqinisekiswa kwelifa ngokulithinta nakho kwenziwa esikhathini esingaphasi kwebuyekezo.
abatjha begodu nabanikeli bemisebenzi ye-HR.
ngokusebenza ngokuhlola amaqhinga aphezulu wobungozi enziwa baphathi beSkimu kobana babone amaqhinga aphezulu wobungozi obuqalene neSkimu. Ngokuyame emsebenzini lo, irejista yamaqhinga wobungozi weSkimu yavuselelwa begodu woke umsebenzi wokuhlola iincwadi wangaphakathi wahlanganiswa emva kwengozi yokuthoma eboniweko. Amano ahlanginisiweko wesiqinisekiso atjengisa kobana boke ubungozi obuboniweko bakhavarwa ngokukhulu ukutjheja base bunikelwa eBhodweni yabaPhathi beemali ngeenqiniseko ezitlhogekakos.
Ukuya phambili emaqhingeni wobungozi, ubungozi balapho kusetjenzelwa khona babonwa ngokukhulu ukutjheja begodu amagadango wokuphungulwa ubungozi enziwa kobana asetjenziswe esikhathini esingaphasi kwebuyekezo. Koke ukuhlolwa kobungozi begodu namaqhinga wokuphungula aphasiswa yiBhodo begodu atjhejwa yiKomiti yokuHlola iincwadi. UmPhathi oyiHloko wanikela iBhodo imibiko yekotara yeragelo phambili mayelana nokusetjenziswa kwamagadango wokuphungula ubungozi aphasisiweko begodu nokukhambisana nomthethomgomo wokuphatha ubungozi weskimu owaqiniswa ngoNobayeni ngo-2009.
UmThethomgomo wokuPhathwa kokuDluliswa kwepahla weSkimu walandelwa begodu namagadango wokubusa kuhle asetjenziswa ngo-2008 begodu asetjenziswa esikhathini esingaphasi kwebuyekezo.
IBhodo yabaPhathi beemali ngaphambilini yaphasisa kobana i-GEMS kufanele isize umNyango weTjhebiswano leenTjhabatjhaba nokuSebenzisana ekwenzeni ikhetho leenzuzo leentjhabatjhaba kwenzelwe abasebenzi abasebenza ngaphetjheya. Ukuhlela kokuthoma, umsebenzi wokubala begodu nokuthintana nomKhandlu weeNkimu zezokweLapha kwathonywa kodwana ikambiso le yajama njengombana gade kulindelwe imininingwana efaneleko evela emNyangweni neeNkimini zezokweLapha abasebenzi abazitlolise kizo gadesi. I-GEMS yahlala izibophelele ukuragisela ikambiso le phambili. Emaswapheleni imininingwana yafunyaneka bese kwathoma umsebenzi nasele kuyokuphela umnyaka ka-2009.
Isilinganiso sepumelelo yamalunga asebenzisa i-Friends of GEMS ngenyanga yahlala ingaphasi kwe-50%. Amagadango ahlukahlukileko athathwa baphathi ukubona izinga lokuphumelela liba ngcono, ukufakahlanga ukusabalalalisa incwajana eqaliswe emalungeni ethi "wenza bunjani". Ngokuveza begodu nokuragela phambili ngokusabalalisa umlayezo obuyelelako kulindelwe kobana izinga lepumelelo lizakuba ngcono ngokukhamba kwesikhathi.
Ezinye izinto ezenzekileko ngo-2009 lapha abanye abaqatjhi babhalelwa kubhadela iimali ezibhadelwako ngelanga lesithathu lenyanga. Eenkhathini ezinengi lokho gade kunjengomphumela weemali ekufanele zibhadelwe zomnyango othileko ngokubumbeneko zidlula ukubhadela kwangaphakathi komnyango mayelana nokubhadela nge-EFT. ISkimu saragela phambili nokukhulumisana nabaphathi abaphezulu eminyangweni eqatjhako le ukuqiniseka kobana iimali ezibhadelwako zizakubuthelelwa ngokuya ngesigaba 26 somThetho weeNkimu zezokweLapha. Kuhle kuhle woke amadibhozidi angakabhadelwa gade akhavarwe ngaphakathi kwamalanga ama-5 webhizimisi ngemva kokuphela kwenyanga egade kufanele abhadelwe ngayo.
UmHloli weencwadi mazombe waziswa ngeenkhathi zokungalandeli begodu nerhelo labaqatjhi abathintekako wanikelwa.
U-2009 gade kumnyaka onamandla khulu owaziwa ngokuvezwa kwemisebenzi emitjha ehlukahlukileko yamalunga, begodu nokuthuthukiswa kwamaqhinga wetjhejo lokuphatha ukusungula begodu namathulusi.
atjhidele e "Kunzinziseni ukusebenza kuhle khulu ngokubuyekeza ukusebenza kuhle kwebhizimisi ye-GEMS, ukufakahlangana ukusebenza ngefanelo nokunikela begodu nekukghoniseni ibhoduluko kobana kuragelwe phambili ngepumelelo".
U-2010 uzakusetjenziselwa ukubona amaqhinga amatjha asetjenziswa ngokuzeleko begodu asetjenziswe ngokwenza.
Richard Levin. Ikambiso esebenza kuhle yokuthatha iinqunto yeBhodo yakghonisa abaPhathi beSkimu kobana basebenzise amahlelo amatjha begodu basebenze nemisebenzi yokuphatha efaneleko njengombana kulindeleke kibo.
Amalunga weKomiti ezijameleko afaka isandla kuhle khulu ngamakghono wawo phakathi komnyaka begodu ngithanda ukuthokoza abosolwazi laba ngokuzinikela kwabo ebazuzini be-GEMS.
Ngithanda ukuthokoza begodu ngithokozise boke abasebenzi ngokukhula kwabo okuragela phambili begodu nokuthuthuka.
Kwamaswaphela, ilizwi elikhethekileko lokuthokoza kufanele lidluliselwe kunobantwabami engimthanda khulu nabantwabami abangivumele kobana ngikghone ukwenza imisebenzi yami njengoMphathi oyiHloko weskimu sezokweLapha ekungiso esisebenza kuhle khulu sakaRhulumende.
ISkimu sitjale ngamadibhozidi abotjhiweko isikhathi esingadluli iimveke ezisithandathu begodu savala ama-akhawundu ngomnyaka ka-2009. Amano wokutjala abuyekezwa yiBhodo yabaPhathi beemali qobe ngomnyaka, ngokuthathela ehloko ukulandela umThetho, ubungozi neenzuzo zokutjala okuhlukahlukileko begodu nesalela yeemali ezikhona. Ngo-2009 iSkimu saragela phambili ngamano waso wokutjala lawo anikela ukutjala imali engaphezulu ngobungozi obuphasi, amathulusi wesikhatjhana esifitjhani sokuzala amakonyana.
Ukuphathwa kobungozi begodu neenqunto zokutjala zenziwa siGungu seSkimu, ngaphasi kwehlahlo nemithethomgomo ephasiswe yiBhodo yabaPhathi beemali. IsiGungu sabaPhathi sinikela imigomo etloliweko ukulawula ubungozi ngokupheleleko, begodu nemithethomgomo etloliweko ekhavara iindawo ezithileko njegobungozi besilinganiso samakonyana, ukusebenzisa amathulusi wezeemali asukela kwamanye begoud nokutjala ngaphezu kokulindelweko.
Iimbalobalo eziqakathekileko zebhizimisi begodu nobungako bokusebenza kwendlaliwe esigabeni lesi somBiko weBhodo ukutjengisa ubungako bokukhula kwebhizimisi yeSkimu, imisebenzi yenziwe begodu ibhizimisi isebenzile esikhathini sagadesi.
Ithebula engenzasi inikela ihlaziyo lendlela iimali zeSkimu zatjiwa ngayo etjhejweni lezamaphilo nemisebenzini engasiyo yamaphilo. Ngokungezelela, imadaniso lobungako leli linikela ilwazi ngobungako bokukhula kweSkimu begodu sisebenzisa ubukhulu baso ukwenza ngcono isikala sezomnotho kobana kuzuze amalunga waso.
Ubukhulu ngokulinganiswa kwabarhola umndende 0.85% 6.73% 2.73% 2.87% 20.40% 4.
Ubukhulu ngokulinganiswa kwabarhola umndende 0.60% 4.00% 1.60% 2.00% 14.30% 4.
Ukukhula kweSkimu ngomnyaka ka-2009 kulethe umphumela wokungezeleleka komthamo wemisebenzi esetjenzwako.
Lokhu okutjengiswe ngenzasi miphumela yemisebenzi yokuthintana ngomtato ka-2009.
Tjhi-09 208,219 2.
Ukungezeleleka kwemisebenza ngenyanga kaKhukhulamungu kwaku ngebanga lokuthoma kwamaholideyi wesikolo begodu nelanga lokugcina leembawo zeentifikeyiti zentela kobana zizaliswe zithunyelwe kwa-SARS. Ukwehla kwemisebenzi ngenyanga kaNobayeni kwaku ngebanga lokwehla lemibuzo emayelana nobulunga, khulu khulu ngonobangela wokutjhugulula ikhetho okube ngikho okukhamba phambili ngenyanga ephelileko.
ngokwahlukahlukana, zibumba ama-41% wesibalo sesisoke samalunga we-GEMS.
Ukukhula kwamalunga ngo-2009 woke kwabonakala iSkimu singezelela i-109,000 lamalunga amatjha phakathi nomnyaka.
Ubukhulu bomuntu omdala ozijameleko 0.70 0.53 0.46 0.51 0.62 0.
Ubukhulu bomntwana ozijameleko 1.71 1.12 1.24 1.30 0.81 1.
Amaphesente wamalunga arhola ngaphasi kwe-R6,000 ngenyanga 89.4% 66.1% 36.2% 25.9% 26.1% 31.
Iphesentheji le ayivezwa kuhle njengombana iimbalobalo zidoswa eendaweni ezihlukileko ngesikhathi esithileko.
Isibalo ekungiso sabazuzi abaneminyaka engaphezu kwama-65 sikhuphuke kancani kancani esikhathini lesi (kusukela ku20,090 ngoNobayeni ngo-2008 ukuya ku-28,299 ngoNobayeni ngo-2009). Amalunga arhola umndende eSkimini abonakala asebenzisa itshwayo lokurhola umndende begodu nokuqinisekisa ubujamo bokuragela phambili nobulunga.
ISkimu sisebenze kuhle khulu ngo-2009, sibuthelela iimali ezibhadelwako ezingaphezu kwamatleyimu begodu neendleko zamakhetho woke ngaphandle kwekhetho le-Onyx.
Isirhunyezo 100.00% 100.00% 100.
Ukungena esibhedlela 626.09 1,000.69 391.49 636.21 693.79 -57.59 -8.
Abodorhodere bakho koke 23.03 23.16 17.09 22.49 23.90 -1.42 -5.
Abodorhodere abakhethekileko 159.99 259.09 102.22 163.07 173.67 -10.60 -6.
IinZuzo zokuBeletha 78.82 38.74 68.41 74.45 87.92 -13.46 -15.
IPilo yomKhumbulo 13.21 35.73 6.94 14.54 13.75 0.79 5.
UkuPhungulwa kwamaBele 1.26 1.74 0.01 1.18 0.10 1.09 1138.
AbaKhethekileko 50.93 92.06 27.83 52.29 48.15 4.14 8.
AboDorhodere bakho Koke 189.91 195.62 140.54 185.83 156.73 29.09 18.
ImiSebenzi yobuNgani yezamaPhilo 1.94 6.64 1.55 2.30 1.82 0.48 26.
Sidisi ngakunye 3.37 1.56 2.07 3.10 3.14 -0.04 -1.
IinHlahla eziSebenza kuhle 141.44 242.88 80.66 144.43 123.74 20.69 16.
Ukubona uDorhodere waMehlo 42.44 56.01 30.68 42.51 35.09 7.42 21.
Iinsetjenziswa 9.70 34.13 4.42 11.29 8.65 2.64 30.
ITjhejo lokuKhandela 0.00 0.00 11.37 1.05 0.00 1.05 0.
ngendlela ebalekako ukuphambuka esabelweni seemali okufunyenweko emikhakheni yamatleyimu lawa gade abutjhwapha.
Sapphire. Ijima lezefundo laphetha ngobungcono bokuzwisisa iinzuzo begodu nokusebenzisana ekhethweni.
Ihlangothi leembalo zobungozi ku-Emerald naku-Ruby yahlala ifanele inziznzile kodwana yehla ku-Onyx begodu lokhu kwatjengiswa eendlekweni ezasetjenziswa esibhedlela. Ezingeni leSkimu, ukusetjenziswa kwesibhedlela sekukoke akhenge kukhuphuke khulu, kodwana ukukhuphuka kweendleko zesibhedlela kwanga kukhambelana khulu namatjhuguluko ekuhlanganiseni iindaba, okuhlobana nokukhuphuka kweenomboro okuhle begodu nobudisi kokunye ukwamukelwa.
Iindleko zepilo ngayinye zikhula ekwamukeleni i-16.6% mayelana nokukhula kweemali ezibhadelwako begodu netjhuguluko ngobude bokuhlala njengombana kutjhiwo egrafini engenzasi.
Nanyana kube khona ukuphuka ngobude bokuhlala ngonobangela wohlanganisa woke amatjhuguluko weendaba begodu nokuhlangahlangana kwezinto keminye imikhakha yokwamukela, akhenge kube khona ukukhula sekukoke kwezinga lokwamukela njengombana kutjengiswe egrafini engaphasi.
Amaphesente amatjhumi athobako nasithandathu wokwamukwelwa abiza ngaphasi kwama-R50, 000 begodu lapho kubenokungezeleleka kokwamukelwa okungaba ngaphezu kwe-R5,000.
Inani 154,094 222,780 100.0% 100.
Inyumoniya 15.70 17.36 11% 4.95 4.85 -2% 11,903 12,881 8% 15.57 18.
UkuBeletha ngokuHlinzwa 14.63 13.87 -5% 2.95 2.95 0% 15,799 17,699 12% 19.27 20.
Ukwamukelwa kweZamaphilo womkhumbulo 8.36 9.03 8% 7.69 7.95 3% 7,884 9,348 19% 5.50 7.
UkuBeletha okuJayelekileko 8.22 7.50 -9% 1.75 1.78 1% 9,164 10,336 13% 6.28 6.
Ukuwela 5.20 5.40 4% 0.13 0.14 15% 4,295 4,968 16% 1.86 2.
yabazuzi. Iindleko zepilo ngayinye yeenhlahla zamalwele angalaphekiko zikhuphuke ngama-13.5%, okubangelwe kukhuphuka okwenzeka njalo njalo kwabasebenzisa iinhlahla zamalwele angalaphekiko. Ukusebenzisa nentengo yeenhlahla zilawulwa ngokwanelisako.
Isilinganiso senani lama-ayithemu umlayelo ngamunye 2.16 2.17 2.16 2.
itjheje ukubulunga iimali ekusabalaliseni iinhlahla, kuthuthukise ukulandela begodu kuqinisekisa ukusebenza kuhle nokuhlanganisa umsebenzi lo.
Ukuhlaziya okwenziwe Skimu ngeembalobalo mayelana nokutjengisa ukukhula ekubikeni koke okube mphumela wokwehla enanini elilinganisiweko ekufanele libhadelwe ku-REF. Lokhu ngenye indlela kubangwa bunengi bamalunga ahlangana nendlela yagadesi yokungena nokuqinisekisa (ukufunyana iinhlahla zobujamo eenyangeni ezimbili ezidlulileko) begodu nokuragela phambili kunye nokwenza ngcono kwamaphesentheji wamalunga wobujamo lobu.
Ubulwele bunye obungalaphekiko 8.1% 7.
ISkimu sizitjheja khulu iinlilo zamalunga. IBhodo yabaPhathi beemali itjheja iindaba zomsebenzi begodu neminako evezwe malunga begodu nomPhathi oyiHloko uhlaziya zoke iinlilo ukubona amaphuzu ayimbangela yeenlilo lezi ezingasombululeka ngokungezelela iinkambiso zebhizimisi ezikhona.
Isiphande se-imeyili esithembekileko sikhona kobana kufakwe iinlilo zamalunga eSkimini. Zoke iinlilo ezitloliweko nazo zifakwa ngaso sona lesi siphande se-imeyili. Ikambiso yesililo ilawulwa bunqopha Skimu ukuqinisekisa umnqopho wokwamukela begodu nokuqalana neenlilo lezo.
phakathi nomnyaka ongaphasi kwebuyekezo njengombana kutjengiswe ngaphasi.
Ukungezeleleka kweenlilo zamalunga ngoMhlolanja nongoNtaka kwabangelwa ziinzathu ezihlukileko, esinye sazo bekukukobana ukubuza okujayelekileko akhenge kufakwe ngefanelo ngokulandela ikambiso yeenlilo. Ikambiso yeenlilo yakhuliswa kusukela mhlana zili-6 kuNtaka ngo-2009. Ezinye iinzathu zokukhuphuka kufakahlangana ukuphathwa kweenlilo zokubhadelwa kwemali mayelana nesizo lomqatjhi ngeemali begodu nokujanyiswa kweenzuzo zamalunga. Amano wokungenahlangana enziwa afakahlangana imizamo yokusebenza kuhle njengokuthintana nelunga "khona lapha" begodu lokhu kwavulela ukuba ngcono okubonakalako ngoSihlabantangana.
Imiphumela yeSkimu itjengiswe esitatimendeni seemali begodu abaPhathi beemali bakholelwa kobana akukho ihlathululo eyaphambili elifunekako.
Ubukhulu bokuba nemali eyaneleko yokubhadela iinkolodo 11.08% 12.
Ukukhula eemalini ezibuthelelweko zibe mamiliyoni ama-R986 kusukela emamiliyonini ama-R723 kuyabonakala.
Ngokuya ngokomThetho 13.2 wemiThetho yeSkimu se-GEMS neSigaba 26 somThetho weeNkimu zezokweLapha, iimali ezibhadelwa malunga zibhadelwa qobe ngenyanga ukusalela emva begodu zibhadelwe ngaphambi kwelanga lesithathu lenyanga ngayinye. Ngesikhathi esingaphasi kwebuyekezo, ezinye iinqhema zabaqatjhi zabhadela iimali ezibhadelwako zibhadelela amalunga wazo ngemva kwelanga lesithathu lenyanga. Abaphathi beSkimu bakhulumisana neenqhema zabaqatjhi lezi ukuqinisekisa iinzathu zokubhadela ngemva kwesikhathi begodu nokutjengisa umthintela wesenzo lesi emalungeni weSkimu. UmHloli weencwadi maZombe watjelwa ngokufaneleko ngokubhadela kweenqhema zabaqatjhi ngemva kwesikhathi.
IKomiti yokuBala iiMali ilayelwe yiBhodo yabaPhathi beemali ngemisebenzi etlolwe phasi (uSomqulu weKomiti yokuBala) mayelana nobulunga bayo, amandla neembopho. IKomiti inamalunga asithandathu kiwo amabili amalunga weBhodo yabaPhathi beemali.
Inengi lamalunga, kunye nosiHlalo, abasibo abasebenzi beSkimu namkha amalunga wabanye nabanye abanikeli bemisebenzi yeSkimu. Ilunga linye elizijameleko gade limphathi weemali ngaphambilini.
UmPhathi oyiHloko, isiGungu: IiMali zeSkimu, umPhathi wezeeMali womLawuli, abaPhathi beemali bangaPhakathi beSkimu begodu nabaPhathi beemali bangaphandle babakhona, lokha nabamenyweko, imihlangano yeKomiti begodu nanyana ngubani angabonana nosiHlalo weKomiti yabaPhathi beemali.
Ngokuya ngokweenqalelelo zomThetho, umsebenzi omkhulu weKomiti yokuBala iimali kukusiza iBhodo yabaPhathi beemali ekwenzeni imisebenzi yayo emayelana nemithethomgomo yokuphendula yeSkimu, amahlelo wokulawula ngaphakathi, begodu nokubikwa kweemali nemisebenzi yokulawula ubungozi. Ikomiti yokuHlola iincwadi yenza imiseebenzi yayo ngokuya ngosomQulu weKomiti yezokuBala iimali ngo-2009. AbaBali beemali bangaPhandle begodu nebangaPhakathi babika ngokusemthethweni eKomitini ngeenqunto eziqakathekileko ezivela emisebenzini yokubala.
AmaKomiti etlolwe ngenzasi alayelwe yiBhodo yabaPhathi beemali ngendlela yemisebenzi etlolwe phasi emalungeni wayo, amandla neembopho. AmaKomiti lawa okunganani ahlangana qobe ngekotara begodu njengombana kutjengisiwe emanweni womnyaka aphasiswa umnyaka ngamunye. Imihlangano yamaKomiti ikhanjelwa baPhathi beemali, abaphathi beSkimu begodu nabanye abosolwazi, abangasi malunga wamakomiti lawa, ebujameni bokuyelelisa. Amathebula ekhasini 49 no 50 atjengisa ukukhanjelwa kwemihlangano maKomiti ahlukahlukileko.
Umsebnzi oqakathekileko weKomiti kukusiza iBhodo yabaPhathi bemali ekuqinisekiseni ukusebenza okuhle kweSkimu ngokwenza itjhejisiso, ukuhlola begodu nokubuyekeza woke amaphuzu webhizimisi begodu nokusebenza kweSkimu. Ukufika lapha, iKomiti isiza iBhodo yabaPhathi beemali ekuqinisekiseni kobana ukukhulumisana okuhle kuyenzeka hlangana nabanikeli bemisebenzi abahlukahlukileko kobana kuhlangatjezanwe neminqopho yokusebenza kweSkimu. IKomiti godu isiza iBhodo ekuqinisekiseni kobana ukukhula ebulungeni beSkimu begodu neendaba zamalunga ezihle khulu ngokutjheja imisebenzi yezokuthintana nezokumaketha.
Umsebenzi oqakathekileko weKomiti kukuhlola, ithathe isiqunto begodu ibike ngokuphasiswa kokubhadelwa kwe-ex gratia emalungeni weSkimu. IKomiti ilayelwe ukuphasisa ukubhadelwa kwe-ex gratia kwaphela lokha ubujamo begodu nokubamba itheraphi kusabisa ipilo; ukwelatjhwa kuzakwenza kube ngcono ikhwalithi yezamaphilo wombawi; ukwelatjhwa kukhambisana nokwelatjhwa kwesikhuwa begodu kuyame ebufakazini beentjhabatjhaba obamukelekako ngokuya ngemihlahlandlela yezokwelapha begodu neenkambiso mthetho; namkha umbawi atjengise ukungabi nekghono lokufikelela ukwelatjhwa ngenye nenye indlela.
Umsebenzi oqakathekileko weKomiti kukutjheja ngokuzijamela begodu nokungamela omunye nomunye umbango oqaliswe mPhathi oyiHloko eKomitini yemiBango kobana yahlulele begodu nokuyelelisa iBhodo yabaPhathi beemali ngokuphathwa kombango ngokunabileko.
Ikhetho leSkimu i-Onyx akhenge lihlangabezane neemfuno zokusebenza kuhle zeSigaba 33 somThetho kodwana umKhandlu weeNkimu zezokweLapha watjelwa umnyaka woke wokusebenza kweemali zeSkimu khulu khulu kwaleli khetho. UmTlolisi omkhulu waphasisa amano webhizimisi kobana ikhetho lizisebenzele ngaphakathi kwesikhathi esisendimeni. UmTlolisi utlolise ikhetho lelo ngo-2010 godu.
Ubukhulu bokukghona ukubhadela iimali zeenkolodo kweSkimu akhenge buhlangabezane nemibandela yomThetho 29.
Ukubhadelwa kwabaPhathi beemali okuveza imininingwana yeemali yokukhambela imihlangano, ukukhamba nokuhlaliswa, begodu ukubandulwa kunikelwa ngeNothi 14 yeenTatimende zeeMali. Ukubhadelwa kuqalise emalini ebhadelwe baPhathi beemali ngokukhambela imihlangano yeBhodo yabaPhathi beemali begodu namaKomiti weBhodo. AbaPhathi beemali begodu bangabuyiselwa iindleko abazenze ngokukhamba ikhambo lomsebenzi basenza imisebenzi yabo njengabaPhathi beemali zeSkimu. ISkimu senze irhubhululo elizijameleko lokubhadela ukuqinisekisa kobana imbadelo ebhadelwako iyalingana neembopho zomsebenzi owathonywa baPhathi beemali begodu nelwazi labaPhathi beemali begodu namalunga weKomiti azijameleko.
Ukuthengiselana okumayelana nomuntu kukubhadela kwemali yoke begodu namatleyimu enziwe yiBhodo yabaPhathi beemali, umPhathi oyiHloko begodu nesiqhema sesiGungu kuvezwe eNothini 22 yeentatimende zeemali.
Itjhejuli elandelako itjengisa imihlangano ekhanjelwe malunga weKomiti eziJameleko begodu nomPhathi oyiHloko.
AbaPhathi beemali banesibopho samalungiselelo, ukudzimelela emgomeni, begodu nokwethulwa okufaneleko kweentatimende zeemali zeskimu sabaSebenzi bomBuso.
zalungiselelwa ngokuya ngamaZinga wokuBika weenTjhabatjhaba wokuBika iiMali (IFRS) begodu zifaka amanani kuye ngokwahlulela begodu neenlinganiso zabaphathi.
AbaPhathi beemali batjheja kobana ukulungiselela iinTatimende zeeMali zomNyaka basebenzise umthethomgomo obunqopha khulu wokubala, osetjenziswa ngokufanako begodu osekelwa ziinhlulelo neenlinganiso ezifaneleko nezilungileko.
AbaPhathi beemali bayaneliseka kobana ilwazi elimumethwe esiTatimendeni seeMali zomNyaka sijamele kuhle imiphumela yokusebenza komnyaka begodu nobujamo bezeemali zeSkimu ekupheleni komnyaka. AbaPhathi beemali godu balungiselela nelinye ilwazi elifakwe embikweni womnyaka begodu banesibopho sakho kokubili ukunqopha nokwenzeka ngokufanako nesiTatimende seeMali.
AbaPhathi beemali banesibopha sokuqiniseka kobana amarekhotho wokubala ayabulungwa. Amarekhotho wokuphendula aveza ukunqopha okukhulu ubujamo beemali zeskimu obukghonisa abaPhathi beemali kobana baqinisekise bona iinTatimende zeeMali zomNyaka zikhambisana nemithetho efaneleko.
ISkimu sezokweLapha sabaSebenzi bomBuso esisebenza ebhodulukweni elilawuleka ngokunzinze kuhle, elitlolwe phasi kuhle begodu elibuyekezwa qobe. Lokhu kufaka hlangana ukuphathwa kobungozi begodu neenkambiso zokulawulwa kwangaphakathi, ezitlanywe ukunikela isiqiniseko esifaneleko, kodwana hayi esipheleleko kobana amafa avikelwe begodu ubungozi obuqalene nebhizimisi buyalawuleka.
AbaHloli beencwadi zeSkimu bangaPhandle, i-SizweNtsaluba VSP banesibopho sokuhlola iinTatimende zeeMali ngokuya ngamaZinga weenTjhabatjhaba ekuHloleni begodu umBiko wabo wendlalwe ekhasini 56.
AbaPhathi beemali bahlangana njalo njalo begodu batjheja ukusebenza kwabalawuli. Balungisa izinto ezinengi eziqakathekileko begodu baqinisekise kobana imikhulumiswano yama-ayithemu womthethomgomo, amaqhinga begodu nokusebenza kuqakatheke khulu, kuyazeka begodu kuyakha.
Boke abaPhathi beemali bayakghona ukufunyana isiyeleliso nemisebenzi yomPhathi oyiHloko begodu, lapha kufanele khona, bangafuna isiyeleliso esiphezulu esizijameleko ngeendleko zeskimu.
Abalawuli beskimu batlhogomela ilawulo langaphakathi nokutlama amahlelo ukunikela isiqiniseko esifaneleko ekudzimeleleni emigomeni nekwethembekeni kweentatimende zezeemali begodu nokuvikela, ukuqinisekisa nokutlhogomela ukuphendula ngamafa waso. Amalawulo lawo ayame emithethwenimigomo ehlonyiweko neekambisweni begodu isetjenziswa basebenzi ababanduliweko abanemisebenzi ehlukaniswe ngokufaneleko.
Akunasehlakalo namkha i-ayithemu elethwe phambi kweBhodo yabaPhathi beemali etjengisa kobana kukhona ukwahlukana okubonakalako ekusebenzeni okuqakathekileko kwelawulo langaphakathi begodu namahlelo esikhathi somnyaka webuyekezo.
Siyathaba ukwethula umbiko wethu womnyaka weemali ophele mhlana zima-31 kuNobayeni ngo-2009. Umlayo weKomiti yokuHlola iincwadi uyifuna kobana ikhambisane namazinga wekhwalithi ephezulu ekuphenduleni emabhizinisini, ukuqinisekisa ikhwalithi yekambiso yokubika ngezeemali, iindlela zokulawula nokuphathwa kobungozi, begodu nokusiza ukubulunga izinga eliphezulu lesithunzi eenkambisweni zombili zangaphandle nezangaphakathi.
Ikomiti iqinisa kobana inemisebenzi etlolwe phasi esemthethweni njengoSomqulu weKomiti yokuHlola iincwadi, ephasiswe yiBhodo yabaPhathi beemali. IKomiti yalawula iindaba zayo ngokulandela uSomqulu, begodu yenze yoke imisebenzi yayo njengombana umumethwe ngaphakathapho. USomqulu lo wabuyekezwa bewakhanjisaniswa nesikhathi emnyakeni weemali lo.
IKomiti ebuyekezileko beyakhulumisana nomHloli weencwadi begodu nokuphathwa kokuHlolwa kweenTatimende zeemali zomNyaka kobana zifakwe emBikweni womNyaka. Kuqakathekile ukutjheja kobana iSkimu sinombiko omuhle khulu weemali eminyakeni emine ngokulandelana. IKomiti yokuHlola iincwadi inombono kobana iimali begodu nendlela yokulawula ngaphakathi kuphethwe ngefanelo, nokobana iinTatimende zeeMali zitjengisa kuhle imisebenzi yeSkimu emnyakeni odlulileko weemali.
ISkimu senze butjha ukuhlolwa kobungozi kwaso emnyakeni weemali begodu sikghone kuhle khulu ukulawula iingozi ebezingavelela iSkimu. IKomiti yokuHlola iincwadi ifunyana iimbiko yangaphakathi yokuhlola njalo njalo eqinisa ukusebenza kuhle kwehlelo lokulawula ngaphakathi kweSkimu.
IKomiti yabaHloli beencwadi ifisa ukuthokozisa umPhathi oyiHloko, isiGungu: BeeMali nesiQhema sezokuPhatha ngokuragela phambili ngokuphatha kuhle amabhizimisi weSkimu, begodu nokufunyana umbiko omuhle khulu wokuhlolwa kweemali emnyakeni ongaphasi kwebuyekezo. Ikomiti godu ifuna ukuthokoza iBhodo yabaPhathi beemali ngesekelo labo neenqhema zangaphakathi nezangaphandle zokuhlola iincwadi ngendima yabo elisizo abayidlalileko.
<fn>(762010100643 AM) 1495 Final Gems Birthing Options_NDEBELE.txt</fn>
Umntwana wakho. Ikhetho lakho.
Ubudisi obukhulu epilweni yakho. Ngakelinye ihlangothi, ulindele ukwamukela ithabo elikhulu ngemva kweenyanga ezilithoba. Nanyana kunjalo, ngakelinye ihlangothi begodu uzabe utjheje kobana ungaqiniseka bunjani ukuthi ukuphuma komntwanakho esibelethweni ukuza ephasini kwenzeka ngokuhlukumezeka okuncani ngendlela ekungakghonakala ngayo.
Ngokwazi amakhetho wakho begodu nangokuya kumnikeli wakho wesizo letjhejo lezamaphilo, ungenza isiqunto esifanele wena nomntwanakho. Zamaphilo wakho nepilo yakho ngokunabileko, begodu neyomntwanakho ongakabelethwa. Kuzakuba maphuzu alawulako ebungakweni bamakhetho onawo. Qiniseka kobana uyezwisisa kobana kuzokwenzekani nokobana ngibuphi ubuhle nobumbi bamakhetho wakho.
Ukubeletha okujayelekileko ngokuvamileko kuthoma kancani kancani eemvekeni ezima-37 ukuya eemvekeni ezima-42 zokubasidisi.
Wena nomntwanakho niyaqalwa kufikela ekupheleni kokubeletha begodu abasebenzi bezamaphilo ababandulweko bakhona nakhibe uhlangabezana nehlangahlangano.
Ukuqalwa ngokungaphezulu kungabangela ukulatjhwa okungatlhogekiko.
Ungathanda ukududuzwa ngezinto ozaziko ngesikhathesi begodu isibhedlela akusi yindawo ehle neduduzako.
Ukubelethela ekhaya likhetho eliphephileko, nakhibe ukubasidisi kwakho kuhlala kusebujameni obunzinzileko, umbelethisi wak ho usebenzisa isisetjenziswa esiphathekako nesikhambisana nesikhathi begodu uyakghona ukufika kwakho ngesikhathi.
Lokhu kubeletha okujayelekileko okwenzeka ngaphakathi kwamanzi begodu kungasetjenziswa njengendlela ephungula ubuhlungu ngesikhathi sokubeletha.
Ukuhlinzwa okurhabako kwenziwa lokha nakwenzeka ihlangahlangano ngesikhathi sokubeletha. Kesinye isikhathi, isidingo sokubeletha ngokuhlinzwa asicaci kuhle kufikela lapho kufika khona ubuhlungu bokubeletha begodu abanye abomma abanqophe ukubeletha ngendlela ejayelekileko, bangadinga ukubeletha ngokuhlinzwa.
Ukubetha kwehliziyo yomntwana, okuzokutjhejwa ngomtjhini wobulekthroniki esikhathini soke sokubeletha, kungatjho kobana umntwana unobudisi ngesikhathi sokubeletha.
Nakhe umntwanakho angahlala esibelethweni ihloko ibe ngaphezulu bese iinyawo zibe ngaphasi (Ubujamo obuqabako) ekupheleni kokubasidisi kwakho, ukubeletha ngokuhlinza kulikhetho elinganangozi khulu.
Ukubasidisi ngabantwana abambalwa isib.
Kezinye iinkhathi, ukubeletha ngokuhlinzwa kuqakathekile.
Ukubeletha ngokuhlinzwa kuyindlela ekhethwako yokubeletha nakhibe unina usuleleke nge-HIV. Lokhu kuphungula ithuba lokudlulisela umulwana we-HIV kusukela kunina ukuya emntwaneni.
Eenkhathini ezinengi, ukubeletha okukhethwako ngemva kokubeletha ngokuhlinzwa kwangaphambilini kukubeletha ngokuhlinzwa kwesibili.
Ukulimala esinyeni namkha ukurhunyela kwamathumbu amancani kungenzeka.
Kufaka hlangana iinzuzo zokubeletha zethungelelwano lesibhedlela sangeqadi esikhethiweko.
Ukubelethela ekhaya yi-R6 610 umzuzi ngamunye.
Ukubelethela ekhaya yi-R6 610 umzuzi ngamunye.
<fn>(87200915043 PM) isiNdebele.txt</fn>
Ngemva kweenyanga ezili-18 kumele ngithokoze!
Programme - Ukwenza ukuzithwala kube bulula.
bakulethela ipilo engcono bunqopha.
Ikomidi yeSikimu iqinisekisa bonyana uzakuzigedla ngepilo yakho.
Ikotraga yokuqatjhwa evuselelweko: qinisekisa bonyana koke okuphathelene nokutlolwako kwenziwe!
Sesiphakathi komnyaka ka-2009 esikhathini sobusika. Njengombana amalanga amafitjhani begodu amakhaza, sithembisa ukuletha ukufuthumela nokuthokomala ngokukhutjhwa kwesibili kwe-Facets ka2009.
Itjhuguluko etja ye-Facets ithole ukusekelwa okukhulu malunga begodu sicabanga bonyana uzakuyifumana ithabisa, ikarisa begodu isebenziseka kuhle.
Namkha sesiphakathi nomnyaka ka-2009, sekuneensetjenziswa zamalunga ezitja esele sizifakile. Kilencwajana etja egadangisiweko uzakufunda ngehlelo eliphathelene nokubeletha elikhethekileko, elifakwe ngomhlaka 1 Meyi 2009 linikela amalunga asebantwini isekelo, ifundo kunye neenyeleliso esigabeni esinye nesinye sokuzithwala kunye nesikhathi lapho sebabelethile.
GEMS, elizokuhlolela emsebenzini. Elinye godu ihlelo elivezwe kilomtlolo ngelokuthumela i-SMS ethi ukuthola irhelebho (Benefit Lookup), amalunga akhuthazwa bonyana alisebenzise. Ofanele ukwenze ukuthola bonyana ngikuphi ongasetjenzelwa kikho ngaphambi kobanyana uthole umthwalo wokubhadala itleyimu kumele uthumele i-SMS, bese isikimu sizakubuyela kuwe ngesikhatjhana ngelwazi elifunekako!
qinisekisa bonyana uyayifunda.
iragela phambili ngobuhle ngokunganamkhawulo. Ubulunga buragela phambili ngokukhula begodu amalunga wethu anikelwa irhelebho elamukelekako.
Ngiyethemba bonyana uzayithabela incwajana ye-facets, kufikela ngesikhathi esizako - hlala uphilile begodu ufuthumele.
Ngemva kweenyanga ezili-18 kumele ngithokoze!
wayengakhumbuli litho ngelanga lelo kufikela ngelanga athola ngalo incwadi eposini yeendleko zezokwelatjhwa.
GEMS kutjho bonyana ngathola ukwelatjhwa okuphambili.
Ngalokho kwaphulusa ipilo yami. Kwatjho uNgqelu, ilizwi lakhe lalihlengezela ngokuphakama kwemizwa.
Lasuke lana nasisalwa nokukhipha uNgqelu ekoloyini yakhe. Ngombana sabona isinamathiselo, sazi bonyana singamusa esibhedlela esiseduze engeze sihlalele ukuriyada njengakwezinye iinguli lezo ezingasi sesikimini sezokwelatjhwa.
Akekho noyedwa owayecabanga bonyana uNgqelu uzakusinda kungasi u-Bosman namkha udorhodere. Abodorhodere batjela umndeni wakhe bonyana kungenzeka angasavuka. Nanyana angavuka, kungenzeka abe nokukhohlwa namkha angasakwazi ukukhamba. Omunye nomunye wathathela uNgqelu phasi.
Wathunyelwa e-Kensington esikhungweni sokubuyiselwa ebujameni, e-Johannesburg, lapho wathola khona ukwelatjhwa ngokwengqondo nangokomzimba. ngoJanabari 2009 besele alungele ukubuyela emsebenzini, lokho abodorhodere bebacabanga bonyana angeze kwafezeka.
Ipilo yakhe itjhugulukile, kutjho yena.
Njenganje uthabela isikhathi sokuphila abolekwe sona ukhuthaza nabanye abantu bonyana bajoyine i-GEMS.
Nawulilunga le-GEMS uvumelekile bonyana ulingenele. Nawulinganela uzakuthumba unongorwana obegade umkhanuka.
Iphaliswano liphathelene nani?
Indaba kaMzimasi Ngqelu kube ngesikhuthazako thina soke kwa-GEMS sase sicabanga bonyana sikhuthaze woke amalunga bonyana abelane nathi iindaba ezikhethekileko. Kukhona okhe kwenzeka okwenze bonyana i-GEMS ibe lirhelebho begodu ucabanga bonyana abantu kumele bayazi?
kusindise ipilo yakho, namkha ipilo yomunye welunga lakho?
Namkha ingabe ipilo yakho ibe nobungcono ngemva kokujoyina i-GEMS?
Ngalokho-ke, singathanda ukuzwa ngelemuko elakhako obenalo njengelunga le-GEMS. Nangabe wabelana nathi indaba yakho njengoMzimasi Ngqelu, kungenzeka uthumbe unongorwana!
ufanele ube nendaba ongayicoca emnandi.
Kulula! Sithumela ifeksi, i-imeyili namkha incwadi ngeposo lapho usitjela ngendaba yakho eyakhako.
Khumbula ukutlola igama lakho, imininingwana yokuthintana kunye nenomboro yobulunga.
Unongorwana woku-1st: Ipelaveke ngaphandle nibabili kufaka iindleko zesiphaphamtjhini, ikoloyi yokubolekwa, amalalo kunye nokudla kuphrovinsi ekhethwe ngini.
Ukwenza ukuzithwala kube bulula.
Siyazikhakhazisa ngokumemezela bonyana abamukeli bangathola ihlelo elitjha eliphathelene nokubeletha lakwa-GEMS. Ihlelo leli lithome ukusebenza ngomhlaka 1Meyi 2009 linikela abamukeli abasebantwni isekelo, ifundiso kunye nezeluleko eengabeni zoke zokuzithwala kwabo kunye nangesikhathi sebabelethile.
IHlelo leli lisebenza bunjani?
Ihlelo leli liphethwe baphathi abanelemuko begodu ababonesi abasemthethweni nabaneziqu zokubelethisa. Bazakurhelebha ngendlela yekambiso yokutlolisa begodu ungabathinta namkha ngasiphi isigaba sokuzithwala kwakho ukuze uthole ilwazi kunye nezeluleko.
Uzkuthola incwadi yokubeletha kunye nokuzithwala evela kwa-GEMS, ezakunikela ilwazi abomma abazithweleko.
Abamukelako bathola iqhinga eyivumelako.
Ungathola isiqunto ngokubeletha ngokukhulumisana nodorhodere namkha umbelethisi wakho.
Isiyeleliso eemvekeni zokuthoma zokukhulisa umntwana.
Tjheja: Ihlelo leli linikelwa amalunga simahla begodu nenzuzo zokubeletha zisasebenza. Ihlelo leli linikela amalunga iinzuzo ezinengi kodwana alisilijamiselelo lezeluleko zezokwelatjhwa begodu nokutlhogonyelwa amalunga akuthola kubodorhodere babo.
Kukangaki umele uhlole iinzuzo zesikimu sakho ngokurhaba Siyazi bonyana lokhu kurhabekile kufikile engqondweni zethu bonyana sithole isisombululo?
Igadango 2: tlola inomboro yobulunga yakwa-GEMS.
Igadango 7: Linda imizuzwana ipendulo evela kwa-GEMS.
Ilunga elikhulu lifuna ukwazi ngenzuzo anayo ephathelene namehlo.
namkha nawungakenzi njalo isibawo sakho angeze saphumelela.
Ilunga elkhulu lifuna ukwazi ngenzuzo enalo ephathelene neendleko zokwelatjhwa zangamalanga.
bakulethela ipilo engcono bunqopha.
I-GEMS ifake ihlelo lokuhlolwa kweempilo zabasebenzi eminyangweni karhulumende kusukela ngomhlaka 1 Meyi 2009. Amalunga azakuzuza kulelithuba elisebenzisekako (convenient)lokuhlolwa ipilo endaweni zabo zokusebenzela. Umnqopho wethu kurhelebha amalunga wethu bonyana babone ubungozi obungabakhona eempilweni zabo kusese nesikhathi ukuze kuvikelwe namkha ukuthundubaza ukuragela phambili kobulwelwe.
Abasebenzi bakarhulumende abangasimalunga we-GEMS nabo bazakuvunyelwa ukusebenzisa lelihlelo elingakajayeleki.
Kwenzekani ngelanga lokuhlolwa zamaphilo?
Ngokuthola isimemo esivela emnyangweni wenu, abasebenzi bezamaphilo bakwa-GEMS bazakumemezela indawo yokuhlola emnyangweni wenu.
Abasebenzi abakhona bazakuyokuhlolwa iimpilo zabo ngokuzithandela ilanga loke.
Abasebenzi bezamaphilo bazakuhlathululela bacocisane nawe ngomlando wepilo yakho. Imiphumela yokuhlolwa izakukhulunywa ninobabili bese akunikela igadango okumele ulilandele.
Bona kwabo kumele bayokuhlolwa kwaphela! Ukuthabululwa kwentamo kunye namahlombe kuzakwenziwa kibo boke abasebenzi njengesingezelelo sesikimu sezokwelapha.
Boke abasebenzi abazibandakanya ekuhlolweni zamaphilo bazakunikelwa ilwazi ngengozi engaba seempilweni zabo kunye namagadango angathathwa ukuvikela namkha ukuthundubaza imiraro yezamaphilo.
Abasebenzi kuzakumele baphendule imibuzo elula ephathelene nomlando wezepilo, okuzakunikela isisebenzi zezamaphilo umkhanyo ngeempilo zabo ngaphambi kobanyana bahlolwe.
itjhukela kunye namafutha (kuzokubhotjozwa umuno ukuze kutholakale igazi).
Ubude nobudisi, kunye nokukhambelana kobudisi nobude.
Nangabe imibuzo namkha ukuhlola kutjengisa bonyana umuntu usengozini ngezamaphilo abasebenzi bezamaphilo bazamnikela iseluleko ngokuphathelene negadango okumele alithathe ukuvikela namkha ukuthundubaza ubungozi obungaba khona.
Amabhrotjha anelwazi azakusabalaliswa aneenhloko ezifana nokubhema, ukuzithabulula kunye nokulawula ubudisi namkha ukukhuluphala.
Loke ilwazi kunye nehlolo lezamaphilo liyifihlo begodu angeze lanikelwa isiphathiswa namkha kungisiphi somnyango karhulumende. Kuyikulumiswano ephakathi kwesisebenzi sezamaphilo nesisebenzi sikarhulumende.
Nangabe ilunga le-GEMS liyavuma ngokutlikitla isigaba esithileko emibuzweni yokuhlolwa bonyana imiphumela inikelwe abodorhodere be-GEMS kunye nabonesi njengesikimu sezokwelapha, lapho-ke sizakuthintana nabo ukukusiza ngeenzuzo zezokwelapha kunye nekambiso yobungozi bepilo yalo.
Ungalibhuga bunjani ilanga lokuhlolwa ukuphila kuhle?
ngalokho-ke ungalindela ilanga elizele ithabo.
Uyakwazi ukufikelela ama-athikili wokuphila kuhle akunikela ngelwazi kunye namatshwayo wobulwelwe, ubujamo, ikambiso kunye neenhlahla zokwelapha. Thola isihloko osifunako ngokusebenzisa irherho lokuphenya elilula. Isentha yeSizo lokuThoma ikunikela iseluleko sokobana ungenzani ngesikhathi sobujamo oburhabako.
Ungafunda nokubona amatshwayo wobulwelwe behliziyo nanokuthi ungalenza bunjani isizo lokuthoma.
Benza lowo msebenzi ngokukhulu ukuzimisela. Ungabethemba ngokwazi bonyana isikimu sezokwelapha sisezandleni ezifaneleko.
Ikomidi yoku-oditha Irhelebha i-BOT ekwenzeni imisebenzi ephathelene namapholisi wokuziphendulela weSikimu, irherho lokulawula langaphakathi, kunye nemibiko yezeemali kunye nokulawula ubungozi.
Ikomidi ye-Ex Gratia Iyahlola, ithathe iinqunto bese yethula umbiko ngembhadelo esiphiwo, okutjho ukubhadalwa kwetleyimu yamalunga lapho kungekho iinzuzo ezijayelekileko.
Indlela zokwenza eziqinileko ziyasetjenziswa lapho ikomidi ihlangana ngenyanga iqale iimbhadelo ezisiphiwo.
Uqinisekisa bonyana ukubusa okuyihlanganyela kuyasetjenziswa ezindabeni zeSikimu, ngokuqinisekisa bonyana iSikimu asiphikisi umthetho ozakuthinta ukusebenza kwayo. Kumele siqinisekise bonyana ubungozi buyabonakala eSikimini bukwazi ukuphathwa ngendlela efaneleko begodu nokuthi iinkareko zabasebenzisani boke zivikelekile.
Ikomidi yombango Izijamele begodi iqalana nemibango eminye neminye isiPhathiswa esiKhulu esingabanikela wona bonyana bawahlulele.
Kuqakathekile bonyana amalunga anikele iSikimu imininingwana yabomazisi babantu abangaphasi kwabo (dependants). Imininingwana ifunelwa ukuqinisekisa bonyana amatleyimu abhadalwa kuhle begodu namarekhodi wamalunga ahlala aphelele.
qinisekisa bonyana koke okuphathelene nokutlolwako kwenziwe!
Nangabe uqatjhwe ngokwesikhatjhana njengomsebenzi womphakathi, isikhathi esiquntiweko namkha ikontraga evuselelwa qobe mnyaka kuqakathekile bonyana uzalise amaphepha afaneleko nakuvuselelwa ikontraga yakho wazi nokuthi afakiwe erhelweni lokubhadala.
Nangabe lokho akwenzeki, umrholo wakho angeze wabhadelwa kunye nomnikelo wakho wesikimu sezokwelatjhwa. Lokho kungarholela ekulahlekelweni ziinzuzo begodu nokubhala ukubhadala amatleyimu weendleko zakho zokwelatjhwa.
Nangabe ikontraga yakho ivuselwe, kumele uthole isiqinisekiso ephikweni le-HR sokobana ukhona erhelweni lokubhadalwa kwabasebenzi ukuze ubulunga bakho kwa-GEMS bungathikamezeki.
Ukuhlonipha woke amagadango la kuqakathekile begodu kumele ukhulume ne-ejenti yakwa-GEMs nangabe uhlangabezana nobudisi.
Nangabe iminikelo yakho yenyanga ayikabhadalwa kutjho bonyana usalele, i-GEMS ingathatha inani lemali leyo oyikolodako ngokuyidosa emrholweni ngokwe-elekthronikhi. Ukudosa kuyazenzakalela ngaphandle kokwenza okuthileko. Namkha kunjalo, nangabe iminikelo yakho ayikabhadalwa iinyanga ezintathu, angekhe sisakwazi ukuyidosa, ngombana irhelo lokubhadala alikuvumeli lokho.
Bawa iphiko lakho le-HR bonyana bayidose emrholweni bangasebenzi nge-elekthroniki ukubhadala iminikelo osalele ngayo. Ungadosela umtato kuSentha yokudosela umtato yakwa-GEMS ku-0860 00 4367 ubawe incwadi i-0189, ungayinikela iphiko le-HR. Incwadi i-0189 izakuhlathulula koke okumele kwenziwe.
KHUMBULA: Nangabe iminikelo yakho ayikabhadalwa ngokuzeleko kungakubangela bonyana iinzuzo yakho iquntwe lokho kuzakurholela bonyana itkeyimu yakho yaliwe.
Nangabe ilunga lomndeni namkha wena ufuna iseluleko namkha irhelebho, ungathinta beRhelebho le-AIDS ku-0860 100 646. kukhona abeluleki abathwasisiweko abazakurhelebha begodu ikulumiswano yenu izaba yifihlo.
GEMS elawulwa yi-KPMG. Ungathuselwa nawubika into engakhambi kuhle, njengombana kulirhelebho lapho ungakatelelwa ukutjho igama lakho. Umtato wasimahla uvulekile ama-iri ama-24 ngelanga, amalanga amakhomba weveke. Yenza okufaneleko!
ngalokho okwenzekileko kiloyo ozobe alalele. Imininingwana le ingafaka lokhu: ngubani, kwenzekeni, bunjani, kuphi, ngasiphi isikhathi kunye nenani elibandakanyekako.
Uzakunikela inomboro yereferensi. Kumele uyibeke kungenzeka uyifune ngelinye ilanga.
Thumela i-SMS ku 33489 ngalindlela: inomboro yelunga, ihlathululo yomnikeli wetlhogomelo lezamaphilo, isabhabhu kunye nedorobho.
Uzakuthola ipendulo masinyana, ngokunikelwa imininingwana yabatlhogomeli bezepilo abasendaweni yangekhenu.
Ungathinta iSentha yemiTato yakwa-GEMS ku-0860 00 4367 namkha uvakatjhele iwebhusayidi ukuze uthole ilwazi.
Niyaziswa bonyana iSikimu senza imisebenzi eyahlukahlukeneko eenkhathini ezinengi ukwenza ngcono imisebenzi yabo kubamukeli.
Nangabe uyokubona usiyazi ozibandakanye kuphrojekthi yokulingelela, bazakwazisa ngokuzibandakanya kwabo ngaphambi kokukunikela itlhogomelo wena kunye nabangaphasi kwakho.
<fn>07060416151002.txt</fn>
Iinkhampani ezisebenzako ezilawulwa mbuso ama-State Owned Enterprises (SOE) ziqakathekile etuthukweni yananyana ngiyiphi inarha ethuthukako. Ukujula kunye nokungenelela komnotho wephasi, amandla weemakethe kunye namatjhuguluko enzeka emasisweni wephasi, koke lokho kumraro kiyo yoke imibuso ekhambiselela ihloso yayo yokuhlumisa iminotho yayo. Sithethe isiqundo sokusebenzisa ubunikazi bombuso emahlangothini aqakathekileko womnotho ukuqinisekisa umnqopho wetuthuko ebambelelako.
I-SOE kufuze ikgone ukuzijamela ngezeemali godu inzinze kobanyana izokuhlanganisa imithombo eemakethe zeemali zenarha nezangaphetjheya kwamalwandle. Nanyana umbuso ungathoma ngokusekela i-SOE ngeemali emzombeni wokuthoma wokusebenza , namkha kezinye nje iindlela ezizwakalako , kodwana ukusuka lapho kufuze zikgone ukuzijamela ngeemali zazo neemakethe zeemali. Lokho kufuna ihlelo eliqinileko lokusebenza ngeemali kunye nekgono lokwakha ubudlelwana bekoro yangeqadi obuzakungenisa imali.
Okhunye okuqakathekileko ku-SOE, likgono lokusebenza . Ikgono elinjalo lifuna amandla wokuphatha, ilawulo lekambiso yomsebenzi kunye necwephetjhe koke njalo okukhambisana nokusebenza ngendlela elungileko. Koke lokhu nakuhlanganisiweko, i-SOE ingaba nomthlala obonakalako emnothweni ngamasiso, ilawulo lekambiso yokusebenza , irhubhululo kunye namahlelo wezokuthuthukisa.
Njengombana umbuso ufisa ukukhuphula ubunikazi bedayimani eSewula Afrika, i-Alexcor yona ndlela engcono yokwenza lokho. Nanyana ku njalo, ineminye godu imisebenzi emibili ekufuze iyenze, begodu yomibili iqakathekile ngeenzathu ezijulileko zokuthuthukisa. Wokuthoma ngewokuthengisela iinzuzo ozakubandakanya nomphakathi we-Richterveld etuthukweni yawo lomphakathi. Wesibili ngomalungana nokunikela ngamahlelo wokwabiwa kweendawo zedayimani eNamaqualand. Nanyana kunjalo, ukungaphumi kwethla malungana neembawo zokunikelwa ihlabathi kwenze bona i-Alexkor ibesebujameni obungakanzinzi beemali nebokusebenza. Isikhathi asisekho kwanjesi, sele kunje kuzakutjho bona akukho ukwenza ngokhunye ngaphandle kokunikela ngenye ipahla ngokuyithengisa nokujamisa eminye imisebenzi.
I-Infraco yasungulelwa ukuqinisekisa bona sithuthukisa isisekelo esifaneleko sezokuthindana. Akusakgonakali ukuphalisana ngelwazi emnothweni wephasi ngaphandle kweendleko eziphasi, ezithembekileko nezitholakala lula. Kunamabhizinisi angakgona ukuzijamela emnothweni wekhethu, kodwana akakgoni ngombana sineendleko eziphezulu angakgoniko ukuzijamela. Ukuhluma komnotho weSewula Afrika kusaliywa kungajami ndawonye kunye neendleko eziphezulu.
Ngokutjhejisisa ingomuso, i-Denel izokudosa phambili ukusungulwa kwemithombo yokukhiqiza ezokuba yindlela yokudluliselwa kwecwephetjhe ethuthukileko yokukhiqiza , kunye nekgonakalako ukuzwisiswa nokusetjenziswa ekorweni yezokukhiqiza.
Okutjhejwe khulu kilesisikhathi, kuqedelela iimfanelo zesekelo leemali kunye nokuhlela ngobutjha kwehlelo eliqakathekileko le-SAA, lokho okuzokwenza i-SAA bona ikgone ukusebenza ngokweemali enazo. Nanyana kunjalo kuzokufuneka ukuvuselelwa kwehlelo lokusebenza kwayo. Lokhu kuyokufaka hlangana ukuthladhlulwa kwerherho lokusebenza kweenkhundla, kungezelelwe la kufanele khona, kuliswe eminye imisebenzi enganathla . Selibekiwe nehlelo lokukhulumisana namaYuniyoni wabasebenzi.
Ngokusebenzisana neBhodi le, sisehlelweni lokutlama irherho lobudlelwano ekusebenzeni ngendawo esakhiwako esikhumulweni seenkepe se-Ngqura, kanti imininingwana ezeleko malungana nalokho sizayikhupha esikhathini esizako.
Ukukhuphuka msinya ekufunweni kwepahla yenarha le ephasini zombelele, sekwenze bona kube nemiraro ekuthunyelweni kwayo ngaphandle. Alo-ke ngehlelo elazisako lezokuthuthukisa i-CSDP, sibinge ukusiza ituthuko yekoro yezokukhiqiza lapha eSewula Afrika.
<fn>09021915451003.txt</fn>
Ngithokoza ilungelo engilinikelweko lokobana ngithule ikulumo le kuHlalohlanganisela leziNdlu zePalamende yeSewula Afrika, ekuthomeni kwesikhathi esiphelako sokubusa kweHlandla lesiThathu kwePalamende yeNtando yenengi.
Ngijama ngokuzithoba ngaphambi kwabantu beSewula Afrika ngithokozela nethuba enginikelwe lona lokuba nguMongameli ngemva kwequnto elikhethekileko lobujamo elathathwa yiHlangano eBusako lokwehlisa esikhundleni uMongameli weNarha wangaphambilini.
Mina nginokuziphendulela kwesikhathi esiziinyanga ezimbalwa, ukobana ngirhole isiGungu seNarha ekuqedeleleni lokho okwagunyazwa yi-African National Congress emakhethweni wonyaka we-2004. Begodu nokwakha umleyo wezokuphatha ngemva kwamakhetho.
Eenyangeni ezihlanu ezidlulileko sikwazile ukwamukela amatjhuguluko ekuphatheni kukarhulumende, ngalokho sithokoza ubuhle berherho lomThethosisekelo, elitjengise ukuba yingcenye yokubambisana kwamalunga wesiGungu netjhebiswano labaphathi bamabubulo karhulumende.
Nasiqala emva eminyakeni elitjhumi nahlanu edlulileko, kuyafika kimi bona ngithokoze ukuzinikela nokusebenza kabudisi kwaboMongameli bangaphambilini uNelson Mandela noThabo Mbeki, abomma nabobaba abanengi abadlala indima eqakathekileko ekukghonakaliseni ikambiso ngaphasi kwentando yenengi: isiGungu nokuphatha, iimBethamThetho kiyo yoke imikhakha karhulumende nePhiko lezoBulungiswa; lezo ezitjhutjhumezwa yifuneko yokwenza ngcono ipilo yamaSewula Afrika woke.
Ngaphezu kwakho koke, ngijame ngaphambi kwenu ngokuzikhakhazisa nokuthemba bonyana iSewula Afrika esiyigidingako namhlanjesi eminyakeni eli-15 kwaphela edlulileko ayisenakwehlukana, ukulwa nokukhethulula. Lokhu kumphumela wokusebenza kabudisi kwabomma nabobaba abavela emahlangothini woke wepilo.
AmaSewula Afrika la ajamele ithemba nokuqinisela lokho okutjho isitjhaba sekhethu.
Kungilaba abantu nabanye abathandi benarha yekhethu abazakwamukela isabelo esikhulu senzuzo lokha nasimemezela bonyana kungaba nesiwuruwuru sokunganzinzi kezomnotho, ukungabi nesiqiniseko ngobujamo obungahle behlele zepolotiki ngesimanga samatjhuguluko ekuphathweni kwenarha - Inarha yekhethu isebujameni obuhle.
Nanyana kunjalo, akukafaneli bona sizeqise amehlo iinselela esiqalene nazo. Ubujabo obumbi bezomnotho wephasi loke bulitshwayo lengozi engahle yehlele inarha yekhethu mayelana nokuphela kwemisebenzi nepilo engcono ebantwini bekhethu.
Eqinisweni ukungabi nesiqiniseko ngamatjhuguluko wepolotiki kuletha imibuzo engaphezu kweempendulo ezinganikelwa.
Ngomphumela walokho, abanye bethu singathatheka, sikhambe negagasi lamatjhuguluko alethwa siwuruwuru, sizifumane siphakathi kwetjharagano lezepolotiki nobujamo obumbi bomnotho.
Kodwana kwethu kulikhambo lethemba nokuqinisela.
Singabuye sitjho bona, ngesikhathi samsinyazana okunengi okumumethwe mThethosisekelo kulingiwe esikhathini esidlulileko; begodu koke lokhu okungaphakathi kuphumelele wokulingwa lokho okuveza bona intando yenengi ikhethekile ngokuqinisela.
Intando yenengi yethu ngehle. Kancani-kancani ikhula idlondlobala, isekelwa mThethosisekelo ongalinganiswa neminye ephasini loke.
Kwamambala ukuqina kokuzibandakanya kwethu kezepolotiki kilesi isikhathi sokuzifunela amavowudu - lokhu kungilokho esingavumelana ngakho bona kufanele kuhlonipheke begodu kube nokuthula - Lokhu kusiqiniseko esiragela phambili sokuqinisa intando yenengi yethu.
Iragelo phambili leli liqinisekiswe maSewula Afrika; begodu ngiwo azakuvikela intando yenengi eminyakeni ezako.
Mma. Somlomo noSihlalo ngivumelani bona ngisakhuluma ngalokhu ngikhuthaze woke amaSewula Afrika afanelekileko bona ayozitlolisela ukuvowuda begodu bavowude emakhethweni wenarha neweemfunda ezako, ngombana ngalokho sizabe sizilungiselela ikhambo ngokwethu.
Lokhu kumsebenzi ofanele ukwenziwa ngamalanga ema-ofisini wabomasipala, ngaphambi kokuvalwa kwerhelo labavowudi. Kodwana kuyafuneka ukuthi sisebenzise ithuba elikhethekileko lokuzitlolisa lepelaveke ehlelwe yiKomitjhini yamaKhetho yeSewula Afrika (I-IEC), kusasa nangoSondo, ngomhlaka 07 no 08 kuMhlolanja.
Angithathe godu ithuba leli ngiveze ukobana emalangeni ambalwa ezako ngizokuqedelela ukuthintana neKomitjhini yamaKhetho naboNdunakulu beemFunda ngemva kwalokho ngimemezela ilanga lamakhetho.
Ngegadango lelo elibonakala lilula, kodwana elinamandla lokuvowudela urhulumende wabantu boke benarha yekhethu, safulathela isikhathi esidlulileko lapha sahlukunyezwa khona.
Igadango leli lakha umleyo wesivumelwa sephasi, ngokusebenzisa iHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngehloso yokobana kufanele kubanjwe imikhulumiswano eSewula Afrika.
ESewula Afrika lokhu kwatjho bona akube neKhonferensi lapho kuzokukhulunyiswana ngekuSasa leNtando yenengi - Kuhlanganiswa abathandi benarha abasuka mahlangothi woke wepilo.
Koke lokhu kwakghonakalisa ukuba khona kwemikhulumiswano, leyo eyenza bona kube namakhetho wentando yenengi ngonyaka we-1994.
Igadango elikhuthazako leli lokusungula umthangalasisekelo wokuletha ukuthula nokubuyisana, esikhundleni sepi netjharagano lagiriza imithangala yobumbi boke bekhulu leminyaka eyadlulako: Lokhu kwaba kupheliswa kwesiVumelwano seNarha esatlikitlwa ngonyaka we-1909 esaba mhlahlandlela wokusungulwa kweYuniyoni yeSewula Afrika.
Njengombana isiVumelwano lesi besihlathulula ukudzimelela kumbandela wokungangeni eendaweni ezithileko zeSewula Afrika, lokhu bekwenziwa ngegandelelo nekhethululo ngokombala.
Ukwesaba nokungabi nethemba lokhu kwabhebhedlhisa uMoya wokunghanghabala isikhathi esingaba matjhumi weminyaka. Kungalokho kufanele ingwani siyithulele indodana enesibindi yekhethu, uSolomon Kalushi Mahlangu owagwetjwa intambo eminyakeni ema-30 eyadlulako, ihlokwakhe ilengiswe phezulu. Siyazikhakhazisa ukwazi bona ngeengazi zakhe isihlahla sekululeko siyahluma.
Eminyakeni elikhulu namatjhumi amathathu ukuragela phambili, singayama ethembeni nokuqinisela okwakhuthaza laba abegade baneenhliziyo ezinetjisakalo.
Emazikweni wokufunda kwaba khona ukuqinisa iintamo okwaphembethisa umukghwa wokuphikisa kabanengi ngesikhathi sobusika obumakhaza ngemva kokupheliswa kweenhlangano zokuletha itjhaphuluko nokuvalelwa kwenengi labarholi abaphezulu.
Lokha nasikhumbula abafundi beminyaka eyadlulako kuba nomlayezo oligugu osibophako, othi ukomela ikululeko nelwazi kuhlohlozeleka ngokungezelelekileko ekukhuleni kwelutjha lethu.
Umlayezo wemisebenzi yabo yobukutani usabonakala nanamhlanjesi, njengeminyakeni eminengi eyadlulako. Kufanele bonyana sisoke sikhulise amathuba esinawo; begodu lokhu sikwenze egameni lomTlolo weKululeko, begodu kuvule kabanzi amathuba wokufunda newamasiko!
Senza ibizelo eenhlanganweni lezi namarholi bonyana bagandelele uMoya wethemba nokuqinisela loyo otjhutjhumezela ukulwela iNtando yenengi nanyana izinto zoke zibonakala zinganatlha; ukuziphendulela kusemahlombe kithi bonyana siqinisekise bona sibulunga ikululeko leyo abanengi abazidela ngenca yayo, singavumeli ukubhedlhwa budisi nezinto ezingakhambi kuhle.
Ngalokho-ke Mma. Somlomo noSihlalo oHloniphekileko kufanele sizibuze bonyana: Ingabe izenzo zethu ziyawahlathulula amatjhuguluko womphakathi weSewula Afrika eminyakeni elitjhumi nahlanu soloko kwasungula ukubuswa ngeNtando yenengi; begodu sifikelele kuphi ekukghonakaliseni ukuthuthukisa abantu nokubuyisa isithunzi sabantu soloko iNtando yeningi yasinikela igunya kusukela ngonyaka we-2004!
Namhlanjesi sinerherho leNtando yenengi elisebenza kuhle khulu, elisekelwa migomo yokusebenza nangokuvuleka nokungafihli litho. Nangokunikela umphakathi amathuba ahlukahlukeneko wokuzibandakanya namaziko azijameleko agunyazwa mThethosisekelo bonyana asekele iNtando yenengi.
Eminyakeni embalwa sikwazile ukwenza ngcono imakhiwo karhulumende. Sisungule irherho elihle letjhebiswano laborhulumende emikhakheni ehlukahlukeneko, bekwathuthusiswa nokuhlanganisa kokwenza izinto kwabo.
Kwamambala, urhulumende angazikhakhazisa ngokobana silethe amatjhuguluko ekuqatjhweni kwabantu bemihlobo ehlukileko kurhulumende, lokhu kutjengisa ihlonipho yobunjalo bomphakathi wethu.
Nanyana kunjalo, abantu bengubo bamaphesente ama-34 labo abaseenkhundleni zokuphatha kurhulumende, kodwana lokhu kungaphasi kwesibalo ebegade sizibekele sona.
Emkhakheni karhulumende ophezulu neembethamthetho zeemfunda, iinkomba zitjengisa bona enyakeni lo ubujameli babantu bengubo buzakudlula izinga elima-32% langonyaka we-2004 begodu sinethemba lokobana lizakudlula godu nama- 40% afikelelwa emakhethweni waborhulumende bemakhaya ngonyaka we-2006.
Sinethemba lokobana iinhlangano zepolotiki nazo zizalisekela ijima leli lokha naziqedelela amarhelo wabo wabongikhethani!
Nanyana ikhona ipumelelo kilokho esele kwenziwe, ubujamo buku-0,2% ngaphasi kwalobo obamukelekileko mayelana nokuqatjhwa kwabantu abakhubazekileko kurhulumende, lokhu kulinganiswa ne-2% esizibekele ukuyifikelela.
Mahlangothi woke amabubulo wangeqadi asese semva khulu ukufikelela kilokhu.
Iinlinganiso ezihlukileko zibekiwe ngehloso yokwenza ngcono ukunikelwa kwemisebenzi ebantwini, ukufaka hlangana ukuphathwa kweemali, amaziko wokunikela ngemisebenzi karhulumende ebantwini njenge-Thusong neminye imikhuba yokunikela ngemisebenzi karhulumende ebantwini, izimbizo, begodu esikhathi esikiso kutlhogeka ukuphatha okuqinileko kumNyango wezeKhaya.
Nanyana kunjalo usese mkhulu umsebenzi osatlhoga bona wenziwe ekuthuthukiseni isiko lokunikela ngemisebenzi karhulumende nokufundiswa kwabasebenzi bakarhulumende, khulukhulu labo umsebenzabo ubathintanisa nomphakathi ngamalanga.
Njengombana amaLunga aHloniphekileko asazi, urhulumende wethu uthatha indaba yokulwa nobukhohlakali njengaleyo eqakatheke khulu kinazo zoke.
Lokhu kutloliwe hlangana nokhunye kumiThetho, imithetho nakumithetholawulo, leyo elawula abasebenzi bakarhulumende nabosopolotiki abaphetheko, ukusebenzisana nomphakathi nabosomabhizinisi neenomboro zomtato zokubika ubukhohlakali.
Kungenzeka bona irherho elisetjenziswako lokuvikela nokulwisa ubukhohlakali alikaneli; kodwana ngokuqala indlela urhulumende asebenza ngayo, singatjho bona ukwazi bona amacala angaba ma-70% wobukhohlakali aveziwe ngokubikwa emaphephandabeni kutjho bona urhulumende ububonile ubumbi balokhu begodu uyabulungisa.
Iselela ebambe urhulumende iyawanamatha namabubulo wangeqadi. Ekugcineni kuyahlathuluka bona iselela esinayo ngeyokobana kulawulwa bunjani; begodu kutjhejwe nokuthi lokho kugandelelwa kangangani.
Nginesiqiniseko sokobana sizakuvumelana bona ihlalakuhle yomphakathi iyame khulu epumelelweni esiyenzako yokuthuthukisa umnotho nokuqinisekisa bona inzuzo yokukhula komnotho yabelwa boke abantu.
EmiNyakeni eliTjhumi yokuThoma yeKululeko, ukukhula komnotho kwaba maphesente ama-3 lokhu kwakhuphuka kwaya kumaphesente ama-5 ngonyaka okungasenani kusukela ngonyaka we-2004 newe-2007.
Ukhula msinyana kwamakhasimende, okubangelwa kuvela kwamathuba amanengi womsebenzi, ingeniso nokwehla kwebhebhedlho-ntengo nemali-nzalo, kudlale indima eqakathekileko mayelana nalokhu. Sikhuthazwa mathuba anjengalawa ukuthi siragele phambili ngokuthuthuka.
Kokuthoma lokhu kufaka hlangana, iintengo eziphezulu zetjalo-mali elenziwa mabubulo karhulumende newangeqadi. Sisaphethe lezi, singatjho bona eminyakeni emihlanu edlulileko bekungakanzinzi, besilapha kumaphesente ali-16 we-gross fixed capital yomkhiqizo wangekhaya opheleleko (GDP). Lokhu bekukukhula kwamsinyana kwetjalo-mali okubangele bona namhlanjesi sibe ku-22% sitjhidele ku-25% esizimisele ukuyifikelela enyakeni we-2014. Lokhu kumphumela wamahlelo wangabomu karhulumende wokukhulisa umthangalasisekelo womphakathi.
Itjhejo lokulungisa umnotho olingeniso nophumako eminyakeni elitjhumi edlulileko, nemizamo eyenziweko, khulukhulu solo kwangonyaka we-2004 ukususa iinqabo eziliya ukukhula kube nomthelela omuhle kwamambala.
Bekube gadesi ukufikelela kwabo emphakathini wethu kusese ngaphasi kwezinga elilindelweko. Umnotho wethu soloko uyame khulu kurhwebo lokuthengisela iinarha zangaphandle izenjiwa nemikhiqizo yezelimo. Ngaphandle kwamabubulo wemisebenzi, asikabukubona ukukhula okwanelisako emabubulweni aqakathekileko, khulukhulu akhiqizako.
Lezi ziinselela ekufanele inarha yekhethu izitjheje nakanjani ukuze kulungiselelwe ukuya phambili.
Umbuzo oqakathekileko uthi: Ingabe ukukhula komnotho kufanele kube mayela nani Ukunjinga kuba khona ngehloso yokwenza ngcono iimpilo zabantu?
Ngokunjalo, umbuzo wokobana ukukhula komnotho kwabiwa ngokulingana uba yingcenye ekulu ekuqalisiseni zoke iindaba eziphathelene nomnotho.
Okuqakathekileko kukobana ukwabelana ngenzuzo yokukhula komnotho kufanele kufake hlangana ukuqatjhwa kwabantu, bekuqinisekiswe bona kunemisebenzi enesithunzi.
Kwamambala siyazikhakhazisa ngembalobalo ezithi phakathi konyaka we-1995 newe-2003, umnotho ukwazi ukuveza amathuba wemisebenzi engaba sigidi esisodwa nesiquntu; neminye engezelelweko, kube misebenzi engaba yi-500 000 yemisebenzi ngonyaka kusuka ngonyaka we-2004 newe-2007.
Esikhathini samva lesi, kokuthoma soloko safumana intando yenengi kwavela amathuba amanengi wemisebenzi kunenani labantu abathoma ukusebenza, lokhu kwehlisa izinga lokutlhoga imisebenzi ukusuka ku-31% ngonyaka we-2003 ukuya ku-23% ngonyaka we-2007.
Lokhu akukafaneli bona kuphambuke kusibopho sethu, ngokuragela phambili kubhenyegululwa indaba ephathelene nekhwalithi yemisebenzi le, ukufaka hlangana amalungelo nokuzuza lokho okuthatjelwa basebenzi.
Lokhu akusikho ukuraga ihlelo elingabizwa bona ngelokukhethulula ngokombala. Eqinisweni inarha engabandakanyi izakhamuzi zayo emikhakheni yoke yomnotho izakuhluleka ukufikelela izinga elifaneleko.
Ukuba semva kwamabubulo wangeqadi ekutjhugululeni indlela yokuqatjha eenkhundleni zabaphathi nezabantu abanamakghono, ukuthuthukisa irhwebo nokhunye kwenza bona inarha ibopheke ngokungaqiniseki ngezinga eliphezulu lomnotho.
Ukwabelana ngenzuzo yomnotho kubuye kutjho ukudlala indima emsinyana neqakathekileko enarheni ngosebenzisa isikhwama seemali zikarhulumende njengesisetjenziswa sokusabalalisa nokwabelana umthwalo wokunikela ngepahla namkha iinsetjenziswa zomphakathi.
AmaLunga aHloniphekileko anelwazi mayelana neendaba eziphathelene neemali zehlalakuhle. Nanyana kunjalo ngizakunikela godu ngeembonelo ezimbalwa ukuze ngihlathulule ubujamo beragelo-phambili esele sinayo neenselela esiqalene nazo.
URhulumende uyazi begodu uphatheke kumbi ngomtlhago osagandelele umphakathi wekhethu; begodu nezinga lokungalingani eliphezulu khulu.
Kokuthoma, umtlhago wemali wehlile kusukela ngesikhathi sokutjhuguluka kwekhulumnyaka. Ukwehla lokhu kukhambisana neendleko zesibonelelo sezehlalakuhle kamanye amahlangothi kusukela enyakeni we-2002 ukuragela phambili. Ukwenzeka ngcono lokhu kubonwa ngemisebenzi eziindingo qangi ebantwini - ukutjhabalala komtlhago wepahla kukghone ukuphelisa umtlhago wemali. Kwesibili, nanyana ukupheliswa komtlhago kuqakathekile, kusonga imbalo yokungalingani eyangezeleleka eminyakeni yabo-1990. Kwesithathu, izinto eziletha amatjhuguluko emirarweni yomtlhago nokungalingani kulawulwa bubanzi bomthethomgomo [U]mtlhago wehlile soloko kwafika amatjhuguluko, kodwana ... ukungalingani khona akubi ngcono.
Amakhaya anabentwana (abahlathululwa njengalabo abaneminyaka eli-17 nabangenzasi), inani lamakhaya abegade abika ukulamba kwabentwana lehle khulu (ukusuka ngaphezu kwamaphesente ama-31 ukuya kumaphesente ali-16) phakathi konyaka we-2002 nowe-2006. Lokhu kuhlathulula bona izinga lomtlhago lehle khulu kwamambala, khulukhulu kilabo abantu abadinywe amathuba wokuthola isizo lezehlalakuhle. Ukulamba kwabantwana kwehle kwafika esiquntwini eminyakeni engaba mine.
Kwamambala imininingwana le iqinisekiswa lirhubhululo lethu, elitjengisa bona umtlhago wokungabi nengeniso khulukhulu emphakathini wabantu abanzima nebebala wehlile, ngahlanye kubangelwe kungezeleleka kwabantu abafumana umsebenzi nalabo abafumana imali yesibonelelo sezehlalakuhle. Inani labazuzi bemali yesibonelelo sezehlalakuhle beliziingidi ezi-2,5 ngonyaka we-1999, ngonyaka we-2008 inani leli lingezelelekile lafika eengidini ezili-12,4.
Ihlangothi elikhulu lalokhu limphumela wokukhula kwezinga lokwamukelwa kweMali yesiBonelelo sabeNtwana, esikhule kusukela kubazuzi abaziinkulungwana ezima-34 ngonyaka we-1999 ukuya eengidini ezi-8,1 ngonyaka we-2008.
Njengomzamo wokufaka isandla engenisweni labantu abatlhagako, isilinganiso ebegade sibekiwe samathuba womsebenzi ngokwe/Hlelo eLandisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba ebegade sisuka kusigidi esisodwa safikelelwa ngonyaka we-2008, unyaka owodwa ngaphambi kwesikhathi esasibekiweko ngokwegunya lamakhetho wonyaka ka-2004. Lokhu kwaletha ithemba lokobana kuzakukghonakala ukuthi ihlelo leli likhule belibe ngelingcono.
Mayelana nokutholwa kwesizo neendingo qangi zomphakathi, iimbalobalo ziyazikhulumela. Isibonelo, izinga lokutholwa kwamanzi ahlanzekileko likhuphuke kusuka ku-62% ngonyaka we-1996 ukuya ku-88% ngonyaka we-2008; igezi (58% ukuya ku-72%); ukukhanjiswa kwendle (52% ukuya ku-73%).
Ubufakazi bemali yezehlalakuhle bubonakala ngokwenziwa ngcono kwemisebenzi yesizo lezamaphilo. AmaSewula Afrika angaba yi-95% njenganje ahlala eendaweni ezingaba makhilomitha amahlanu eduze nemiTholapilo; begodu sazisiwe bonyana njenganje yoke imiTholapilo inamanzi ahlanzekileko. Umsebenzi wokuhlatjelwa kwabentwana ukhule bewayokufika ku-85%; begodu nokubikwa kobulwelwe bakamalalahlengezela kwehle ngendlela ekarisako.
Godu sithintwa kukobana irhubhululo ngeNtumbantonga litjengisa bona kunokunzinza nokwehla okuncazana ezingeni lokuthelelana ngobulwele lobu.
Nasiragela phambili, ihlelo lokwelapha ngama-antiretroviral alisingilo kwaphela elikhulu ephasini; kodwana liyakhula ngeenkhathi zoke. Kuneengulani ezingaphezu kwe-690 000 esele zifakwe ekwelatjhweni ngama-antiretroviral soloko ihlelweli lasungulwako.
Eminye imiTholapilo ayihlali ineenhlahla ezitlhogekako ngeenkhathi zoke, abasebenzi abaneleko, nokunikelwa kwangamalanga kweensetjenziswa ezizindingo qangi, ezifana namanzi ahlanzekileko negezi. Kezinye iindawo zomphakathi, ukuphatha kusezingeni eliphasi begodu ukuziphatha nemikghwa yabasebenzi ifuna ukulungiswa.
Kezefundo, sibone ukwehla kwezinga labafundisi: Izinga labafundi; pheze indlela iyafana yokutloliswa kwabafundi eenkolweni zamazinga aphasi; nokwenziwa ngcono kwezinga labantwana abaphumelela esifundweni seembalo, lapha bengidzubhula iimbonelo ezimbalwa kwaphela.
Kusesenjalo, imizamo yokwenziwa ngcono kwemithangalasisekelo yeendaweni ezitlhagako sele yenziwe.
Siyazi ukobana isibalo sabafundi abalisa isikolo bangakaqedi, khulukhulu eenkolweni zamazinga aphakamileko nemayunivesithi siphezulu ngendlela engamukelekiko. Begodu ihlelo lezefundo lisazokukhiqiza amakghona aqakathekileko atlhogwa mphakathi.
Nangingezelelako, isiqhelo semiphumela mayelana nokufundisa nokufunda sitjengisa ukuragela phambili kokuhlukaniswa kwabantu kwesikhathi esadlulako.
Ngokutshima singatjho bona, lapha ifundo ifuneka khona khulu, kulapha ingasiza ukudabula iinketani zomtlhago, kukulapha umthangalasisekelo, ukuphatha nekghono lomfundisi kukarisa khona.
Amahlelo wezehlalakuhle wakarhulumende enze ngcono umtlhago wepahla, ngokunikela ngezindlu eziziingidi ezi-2,6 zizindlu ezisekelwa ngurhulumende ngeemali.
Begodu kuyatlhogeka ukobana sithokoze ihlelo lokubuyiselwa kweenarha kubanikazi njengombana isekelo lamva belingenziwa msinyana begodu ngcono.
Ngaphezu kwakho koke, siyazikhakhazisa ngomsebenzi omuhle wamahlelo wezehlalakuhle. Kodwana angeze sazithokozisa thina ngamatjhuguluko ambalwa.
Indikimba yombuzo wangamalanga mayelana nezefundo, zamaphilo amanzi nokukhanjiswa kwendle, ngothi ingabe ngiyiphi indlela engcono yokunikelwa kwemisebenzi le! Mayelana nalokhu sisalindelwe msebenzi omkhulu.
Izinga lobulelesi linomthelela omkhulu ekutheni amaSewula Afrika angavikeleki. Izinto ezenzeka ngamalanga, emiphakathini etlhagako kuyingcenye yezehlakalo zokusahlela kulinyazwe ngesihluku.
EmaZikweni karhulumende nemabubulweni wangeQadi kunekghonakalo yokobana kunemikghwa emimbi nokungasetjenziswa kuhle kweentlabagelo ngesibanga sobukhohlakali obukhona, lokhu kuzokuhlala kumnako omkhulu.
Kodwana siyazi bonyana ukwehla lokhu akhange kukhambe msinyana ngendlela ebegade ilindelwe, okungasenane ingasi nangebelo elisuka ku-7 ukuya 10% ebegade sizibekele lona ukulwa nobulelesi bangamalanga. Ubulelesi bokuphula nokukhuthuza amakhaya namabhizinisi soloko kusaragela phambili; Ubulelesi obumayela nokutlhoriswa kwabomma nabentwana abukabukwehla ngesibalo esibonakalako, lokhu kumraro esinomnako omkhulu ngawo.
Lokhu kutjengisa ubuthakathaka kutjhebiswano labomakhelwani, khulukhulu ekwakheni ubuhlobo bokuba munye lobo obuzakusiza ekuvikeleni nekupheliseni ubulelesi. Kubuye kutjengise godu nobuthakathaka obukhona kuHlelo eliQalene nobuLelesi kezoBulungiswa. Lokhu kulirhubhululo elenziwa nakuvuselelwa iimilo zeembotjhwa. Lokhu kuveza nobuthakathaka bokwenza izinto msinyana, obukhona kuhlelo lamakhotho. Lokhu kufaka hlangana umthangalasisekelo nokuphatha.
Lokhu ngokuhlangana nalokho okutjhejiweko lokha nakusungula ngamatjhuguluko azokulethwa kuHlelo eliQalene nobuLelesi kezoBulungiswa.
Nasenza lokhu kufanele bona singakhohlwa bona sihlola ihlelo elitjhejwe khulu kunanyana ngiliphi elikhe lathatjelwa enarheni.
Lokhu kubangelwa matjhuguluka lawo amaziko la abe nawo, aphathelene nekambiso yemikhuba enzinze kusiko lamalungelo wobuntu, ihlalo nokuvangana kwabantu, namahlelo wabo wokuziphendulela.
Kodwana asingazikhohlisi: mayelana nehlalakuhle yepilo yethu, amatjhuguluko anjengalawa asakhasa. Isese yide indlela ekumele siyikhambe.
Nginesiqiniseko sokobana amaLunga aHloniphekileko azakuvumelana nami lokha nangithi ubuntu obulethwe matjhuguluko wentando yenengi bufanele butjhunyayelwe ngehloso yokuthi bufikelele emiphakathini enehlalakuhle eqokamileko.
Mayelana nalokhu, sisebenzise umthetho, iimvumelwano zeentjhabatjhaba, ikambisolawulo namajima ukuqinisekisa bona kuba nemizamo etjhujileko yokwenza ngcono ubujamo bepilo yabantwana, abomma, abantu abakhubazekileko nabalupheleko.
Kuyinto esizikhakhazisa ngayo ukwazi bona, amakhaya aphethwe bomma afumene ngaphezu kwenani loke lemali yehlalakuhle, ukufaka hlangana iinkumba nesizo lezamaphilo; begodu hlangana namanye amahlelo aphumelelako kubekhona amajima wokuhlatjelwa kwabentwana newefundiso ngokugoma okunepilo.
Nanyana kunjalo ukungabi khona kwemisebenzi kumraro omkhulu kibomma beendaweni zemakhaya, ilutjha nabantu abakhubazekileko. Intumbantonga inomthelela omumbi khulu phezu kwabantu bengubo abasakhulako. Inturhu nokuhlukunyezwa kwabomma nabentwana kusezingeni eliphezulu kwamambala.
Koke lokhu kumsebenzi ekufanele kuqalanwe nawo esikhathini esizako.
Lokhu kuhlangana nokuzuza okulethwe yintando yenengi; neragelo phambili elenziwe ngurhulumende ukufikelela amagunya ewanikelwe bavowudi.
Akukho ukuphikisa esingaba nakho, nangayiphi indlela ekutheni ipumelelo efikelelweko kusukela ngonyaka we-1994 ibe ngekarisako. Nanyana kunjalo asithandabuzi ukutjho bonyana iinselela zisese khona.
Ngikhambe indlela ede leya, eya ekululekweni. Ngilingile ukungaphambuki; Ngibe nobutjhapha engibenzako ekukhambeni. Kodwana ngirhubhulule ifihlo yokobana ngemva kokukhuphuka umbundu, ufumana bona kusese neminye imibundu eminengi ekufuneka bona uyikhuphuke. Ngizinikele ithutjana lokobana ngiphumule lapha, ngithole imibono ekarisako engizombelezileko, ngiqale ibanga elingemva kwami engilikhambileko. Kodwana ngizokuphumula kwesikhatjhana, ngombana ikululeko iza nokuziphendulela, begodu angeze ngalibaziseka, ngombana ikhambo lami elide alikafiki ekupheleni.
Eenyangeni ezimbalwa ukusuka gadesi abantu benarha yekhethu bazokuphakamisa uburholi obunyulwa ngibo, khona buzakuragela phambili ngomsebenzi omuhle wekutani eyalwela ikululeko nabanye abasunguli bentando yenengi.
Nanyana iindlela zethu zokwenza zingahluka, kodwana iminqopho esifuna ukuyifikelela icacile njengongombana ileyiwe kumThethosisekelo: ukuletha intando yenengi ebumbeneko, engakhethululi ngobuhlanga, engaqali ubulili, nenomphakathi oragela phambili odlala indima eqakathekileko ekwakhiweni kwephasi elingcono.
Eminyakeni esithandathu edlulileko, abarholi bethu babamba i-Growth Development Summit, lapha bavumelana khona ngemisebenzi ekufanele thina soke siyenze ekwenzeni ngcono ipilo yamaSewula Afrika, khulukhulu mayelana nokunciphisa ukungabi khona kwemisebenzi nomtlhago bekufike esiquntwini ngaphambi konyaka we-2014.
Nokutjheja khulu iindaba zangenarheni nokukghonakalisa ukuthuthukisa, kufakwe hlangana isibonelelo somthangalasisekelo nokunikelwa kwemisebenzi eziindingo qangi.
Nginesiqiniseko sokobana, njengengcenye begodu nokuzaliselela eminqopheni le, amaSewula Afrika azokwehluka mayelana nesidingo sokwenziwa ngcono kwehlelo lezefundo; ukunikela ngesizo lezamaphilo elimsinyana nelinesithunzi, ukuthuthukisa iindawo zemakhaya nokuqinisekisa bonyana kunokugoma okwaneleko; nokuqinisa isandla ekulwisaneni nobulelesi nobukhohlakali.
Angikhulumi ngeendabezi ngombana zifaka koke okwenzekako namkha ngombana ukukhuluma ngazo kuzakwelapha koke ukugula komphakathi wethu. Ngikhethe ukukhuluma ngalokhu ngehloso yokugandelela iphuzu lokobana iSewula Afrika ayitlhagiswa zizinto esizifuniselako. Iselela yethu kutjhugulula lokhu esikwaziko kube mahlelo namaphrojekthi kwenzelelwe ukukhambisa izinto msinyana.
Zoke lezizinto ezaziwako zisebantwini boke, njengombana kuveziwe kumiNqopho yeMiliniyamu yokuThuthukiswa kweenTjhaba eziBumbeneko.
Kunjalo nje ubuntu banamhlanjesi buqalene nengozi yokobana ukufikelela iminqopho le kungahlehliswa ngeminyaka eminengi, nakungasi litjhumimnyaka njengomphumela wobujamo obumbi bomnotho obusele buginye umphakathi wephasi loke.
Singabalekela amarhamaru, ukubekwa kwesikhathi esincani nobutjhapha babaphathi bamabubulo amakhulu, lawo abe nesandla kilobu bujamo obumbi bomnotho. Singaqalekisa imithethomgomo karhulumende leyo ebalekela iqiniso, bese ivumele ukurhweba ngokungemthetho kwamabubulo bese lokho kuletha itjharagano emahlelweni weemali. Singakwazi ukukwenza koke lokhu; begodu singalithola isekelo kilokho.
Umsebenzi wethu oqakathekileko kukwamukela ngokuzeleko umphumela wokuthuthuka lokhu emnothweni nesifundeni sethu, bese siza neempendulo ezizakunciphisa umthelela khulukhulu kumabubulo aqokamileko womphakathi wethu.
Esikwaziko kukobana ibhoduluko lelawulo enarheni yekhethu nemithethomgomo yesAbelo seeMali ephikisa ikambiso yemizombe esayamukelako, yasisiza ekutheni sibalekele ubudisi obukhulu bomthelela lo.
Kodwana soke siyazi ukuthi ngombana singenelele kuhlanganisela yomnotho, ifuneko yokuthi sikhuphele imikhiqizo yethu ngaphetjheya inciphile; Ukuthola isizo leemali nengeniso lokusikimisa ibhizinisi kusebujameni obumbi; ukuncipha kokufuneka kwezinto kwehlise umkhiqizo; ukuvezwa kwamathuba wemisebenzi kuthinteke kumbi begodu kamanye amabubulo ukuphungulwa kwabantu emsebenzini kusenzeka.
Seyiyoke ipumelelo le itjhabalalisa ingeniso esilifunako ekukhuliseni ukunikelwa kwemisebenzi karhulumende nokuragisela phambili amaphrojekthi womthangalasisekelo. Kusesenjalo, sikatelelekile ukobana sehlise ibonelo phambili mayelana nokukhula komnotho nokuvezwa kwamathuba wemisebenzi.
Malungana nalokhu maLunga aHloniphekileko ngiyathaba ukuthi nginibikele bonyana ekuthintaneni kwami ne-Ofisi yobuMongameli nabarholi beenhlangano zomphakathi sivumelene ukuthi kufanele size nemikghwa yokungena hlangana ezokunciphisa umthelela omumbi emphakathini wethu. Isiqhema somsebenzi esiqalene neendabezi sisese matasatasa; begodu eminye imikhakha engeneleleko kusakhulunyiswana ngayo.
Kokuthoma, urhulumende uzokuragela phambili ngokutjala iimali kumaphrojekthi womphakathi, lawo anenzuzo ekhule yafika kumabhiliyoni ayi-R690 eminyakeni emithathu ezako. Mayelana nalokhu nakutlhogekako sizakufumana iindlela ezinobuhlakani zokubuthelela iimali.
Lokhu kuzakufaka hlangana isekelo elibuya kumaziko weemali athuthukisako neemali-mboleko ezizakufunyanwa kuma-ejensi wangaphetjheya, ubudlelwano namabubulo wangeqadi nokusetjenziswa kweentlabagelo ezifana nemali yesikhwama somhlalaphasi elawulwa basebenzi.
Kwesibili, sizokuqinisa amahlelo wokuqatjha emabubulweni karhulumende. Ngakelinye ihlangothi sizokuragela phambili, size namano wokungezelela imisebenzi emikhakheni enjengezamaphilo, yabonohlalakuhle, yezefundo nama-ejensi womthetho. Ngakelinye ihlangothi, sizokurhabisa ukusungula ngesigaba esilandelako se-iHlelo elaNdisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba.
Kwesithathu, ukudambisa ubujamo kungenziwa kumabubulo wangeqadi ngehloso yokuphikisa ukwehla kwezinga lokutjala iimali. Nokujanyiswa okunganasidingo kwemikhiqizo namkha ukuvalwa kwamabubulo.
Ngehlangothini elinye urhulumende uzozijayeza ukusekela amabubulo ngeemali nangeentlabagelo ngehloso yokusiza ekulwisaneni neenselela emabubulweni ahlukakahlukeneko, begodu kukhuthazwe nokukhula kwamaziko weemali ekusizeni lawo asemrarweni ngesimanga sobudisi bomnotho.
Namkha kuzakuba nokungasebenzi kwesikhatjhana, ukufaka hlangana amaholideyi amade, ukubandulwa okululiweko nomsebenzi wesikhatjhana namkha wokudlhegana. Lokhu kuzakukhanjiswa nokukhutjhulwa kwejima lokuziKhakhazisa ngobuSewula Afrika nokuthathwa kwamagadango aqinileko ngokungeniswa okungasisemthethweni kwepahla.
Kwesine, urhulumende uzakunzinzisa begodu alule iindleko zehlalakuhle, ukufaka hlangana neragelo phambili lokuthola isibonelelo semali yabentwana esilulelwe eminyakeni eli-18 begodu iminyaka yabobaba yokulungela ukuthola imali yomhlalaphasi yehliselwe ema-60.
Sizokuragela phambili sisebenzise isiBonelelo sezeHlalakuhle sokuDambisa amaTlhuwo neendlela zokunikela ngokugoma, kuqalelelwe khulu nalabo abantu abangakavikelwa siKhwama seTjhorensi yabangaSebenziko namkha labo abasebenzise baqeda zoke iinzuzo zabo.
Sizakuragela phambili godu sitjhejisise iinselela ezimayelana nomukghwa wokungabi nephaliswano kwamanye amabhizinisi. Mayelana nalokhu sithanda ukuthokoza iKomitjhini yePhaliswano ngokuqinisa kwayo isandla nokuqinisekisa bona abeqimthetho bayajeziswa.
Begodu sinerhuluphelo lokobana umphakathi nawo uzakufaka isandla kuqinisekiswe bonyana abantu boke bayazuza lokha iintengo nazehlako.
Amagadango afana nala azakulawulwa migomo yesabelomali ephikisana nekambiso yomzombe. Nanyana kunjalo sizakuqinisekisa bonyana ukuboleka iimali kukarhulumende kuba ngokuhlakaniphileko nokunzinzileko. Lokhu kuhlathulula ukwehla kwamsinyana kweenkolodo zikarhulumende, ngazo zoke iinkhathi lokha ubujamo nabungcono.
Imizamo yethu izakusekelwa kuthokozelwa okuhlose ukuvikela ibhoduluko bekurhojiswe umthelela olethwa matjhuguluko wobujamo bezulu, lawo angahle asize ekulethweni kwamathuba womsebenzi.
Emhlanganweni we-G20 neyokuhlanganyela namaziko weenarha, urhulumende wethu ugandelele bonyana kufuneka ukungena hlangana kwamsinyazana, khulukhulu eenarheni ezithuthukilelo, lapha kuthome khona itjharagano begodu kubudisi khulu. Sikholwa bona sesifikile isikhathi sokuqinisa ikambisolawulo yangenarheni begodu nokutjheja ihlelo leemali; Kodwana ngaphezu kwalokhu, indlela yokutjhejwa kwalokhu kwephasiloke ayinakubalekelwa begodu iqakathekile.
Kuqakathekile godu ukobana sivikele isithunzi sehlelo lokurhwebelana kweenarha, kuqedelelwe imikhulumiswano yagadesi ye-Doha Round emayelana nokurhwebelana kweenarha, bekuqinisekiswe bona isizo lokuthuthukisa alincitjhiswa.
Isifundo esisibophako kileli lwazi, kukobana sitlhoga itjhebiswano eliqinileko hlangana nalabo abadlala indima kezomnotho wangenarheni neweentjhabeni. Kodwana ingasi ngehloso yokukhandela kwaphela umthelela wobujamo obumbi; kodwana nangehloso yokuza neendlela ezizakuvimbela ukubuyeleleka kwalokhu.
Enarheni yekhethu sizokusungula ukwenza lokhu njengengcenye yekambiso yokuthuthukisa umphakathi wethu kezomnotho. Ubude besikhathi esibekiweko sokufikelela lokhu singahle silulwe. Kodwana asithandabuzi bonyana isikhathi leso sizakufika msinyazana ngendlela engakatjhejeki.
Nakunje, ingabe siyilungiselela bunjani inarha yekhethu ukuthi isebenzise ithuba leli esilifumeneko ngombana liqakathekile. Nangikhuluma ngalokhu ngiqalise khulu kuBhegere yePhasi ye-FIFA ka-2010 neBhegere yeenHlangano ezokubanjwa eenyangeni ezimbalwa ezizako. Eqinisweni woke amaphrojekthi nokuhleliweko sekuqediwe namkha amanye sele azokuqedwa - sikhuluma ngamatatawu wemidlalo, umthangalasisekelo weenthuthi, zokuvikela, iindawo zokuhlala, zamaphilo namaqhinga wezokufudukela. Ngalokhu siqinisekisa ukuzithemba kwethu ekusingatheni ngepumelelo iphaliswano lebholo erarhwako.
Begodu sithemba ukobana ngemva kokuthumba kahlanu okumlandelande, isiqhema senarha sebholo erarhwako, njenganje sesizilungiselela ngokuzithemba, ukwenzelela ukudlala kuhle ngaphezu kwalokho okulindelweko!
Mayelana nalokhu sithanda ukuthokozisa zoke iinqhema zemidlalo lezo ezivikele ipumelelo yeSewula Afrika eminyakeni edlulileko. Ukuthokozisa okukhethekileko sikunikela isiqhema sekhrikhethi esikwazileko ukuqaqada safikelela ezingeni eliphezulu lephasiloke.
Eemvekeni ezimbili ezidlulileko, iSewula Afrika nenarha yeMali ziqedelele ingcenye yepahla eligugu ngehloso yokubulunga imitlolo yekadeni ye-Timbuktu.
Igadango leli kufanele libe yinzuzo kithi, kwenzelelwe bona sidlale indima kezinye iinarha ezikukhontinenthi yethu, begodu kuragelwe phambili ngokwenza ngcono ubujamo bepilo yabantu.
Eminyakeni engaphezu kweli-15 asikazinikeli ithuba lokuqinisekisa bona ilwazi le-Afrika liyavuselelwa ngehloso yokuthi libe sendleleni yokwenza kwe-Afrika ekhulwini leminyaka. Kukhamba kancani, kodwana sizakufika lapha ikhonthinenti yethu izakuragela phambili ngokuvuselela isimilo, ngokuqalelela ukungezeleleka kwekareko labantu babe ngaphezulu kwalokho okuhloswe barholi babo, kuqinisekiswe ithemba nokuqinisela ephasini loke.
Ngikho lokhu, khona kodwa okusibangele irhuluphelo lokobana sisize abantu benarha ye-Zimbabwe ekutheni bathole ipengu yokurarulula ihlekelele esenarheni leya. Mayelana nalokhu sithanda ukuthokoza zoke iinhlangano ze-Zimbabwe ngokuqeda imikhulumiswano, zinikele ngalokho ebegade kusifiso sabantu benarha leya nebekhonthinenti jikelele: Lokhu kutjhiya urhulumende onzinzileko ovunyelweko ngokomthetho olungele ukulwa neenselela eziqalene nabantu. Sikhuthazekile ngokobana izolo, iPalamende ye-Zimbabwe iphasise umThethosisekelo oKhitjelelwako wenomboro ye-19, loyo ohlathulula isisekelo sikarhulumende obusa ngokuhlanganyela.
Ukuthokoza okukhethekileko malungana nalokhu kudluliselwa kumkghonakalisi we-SADC, uMongameli wangaphambilini uThabo Mbeki nesiqhema esisebenze umtjhawutjhile nangesineke ukusiza bonyana kufikelelwe esivumelwaneni.
Njeke umsebenzi wokwakha kabutjha ungasungulwa; begodu iSewula Afrika ijame ngomumo bonyana isize lapha ingakghona khona. Mayelana nalokhu kunesidingo esirhabako sokusiza kuhlekelele yezehlalakuhle yabantu benarha leya. Sinethemba lokobana, ngombana iinarha zangaphetjheyeya zinetjhejo zizakusebenzisana nabantu be-Zimbabwe lokha nabasazijayeza ikambiso etjha le.
Njengombana lokhu kufakazelwa ziintuthuko ezihlukahlukeneko ezenzeke eenyangeni ezimbalwa ezidlulileko, iSewula Afrika izakusebenzisa ithuba enikelwe lona lokuba nguSihlalo we-SADC ukuqinisa amaziko wesifunda, ngalokhu kuqalwe khulu ukusebenzisa iinsombululo ezathathwa emhlanganweni weenkhulu zombuso nokulethwa ndawonye kwamano weemfunda.
Sizokuhlala njalo sinetjisakalo yokuqinisa itjhebiswano neenarha lezi, ngehloso yokufikelela lokho esithi bubuntu.
Ngokusebenzisana nezinye iinarha ezisePumalanga sizokuragela phambili ngokutjhitjhizela ukwakhiwa kabutjha kweenTjhaba eziBumbeneko, isiKhwama seeMali zeenTjhabatjhaba namanye amaziko weentjhaba, khona zizakutjengisa ukutjhuguluka kweqiniso leentjhaba begodu zisebenze ngomukghwa wentando yenengi, ukulinganisa nangokuvuleka.
Ekufikeleleni lokhu sizokulinga ngeminqopho emibili emleyo: Ukutlhogeka kokuqedelela kwethu igunya elanikelwa urhulumende lo ngonyaka we-2004; nokuqakatheka kokuqinisekisa bona urhulumende ozokubusa ngemva kwamakhetho uthola ubujamo bulungele ukusebenza kwamahlelo, ngaphandle kokuliyeka.
Eenyangeni ezimbalwa ezizako ngemva kwamakhetho wenarha neweemfunda, sizakuqinisekisa bonyana senza koke okufunwa sitjhaba ngegunya esinikelwe lona.
ekuthathweni kweenqunto, ukuthuthukiswa kwelutjha, amalungelo wabantu abakhubazekileko namalungelo wabentwana - kufakwe hlangana ukuqedelelwa kokuthintana mayelana nomThethomgomo weLutjha leNarha, ngalokhu kuzabe kulungiselelwa ukusetjenziswa komTlolo weLutjha le-Afrika.
ukuthunyelwa kwemiThetho yeKambiso ye-SADC ephathelene nobulili nokuthuthukiswa kwepalamende; ukuqiniswa kokujanyelwa kwamalungelo wabantu abakhubazekileko; nokwandiswa kwabomasipala labo abajamele ngokuzimisela amaLungelo wabeNtwana ngaphezu kwe-60% esikiyo gadesi.
Lawa namanye amahlelo, ukufaka hlangana iimBonelelo-qangi eziPhambili ezavezwa kuKulumo yesiTjhaba yangoMhlolanja ngonyaka odlulileko, kuba sisekelo semizamo yethu yokufikelela lokho okuvezwa ligunya lethu nokwenza umleyo wekusasa.
Sizakuqinisa imizamo yethu ezabe ihlohlozelwa yitjisakalo, ithemba nokuqinisela kwabantu beSewula Afrika ngehloso yokufikelela lokho okulungele thina soke. Lokhu, khona kodwa kumthombo wokuzikhakhazisa kwethu nasithi isitjhaba sisebujameni obuhle. Intando yenengi yethu ingelungileko. Kancani kancani ikhula ngokudlondlobala.
Ngalokho, emagameni kaMongameli wangaphambilini uMandela, "angeze [Sa] libaziseka, ngombana ikhambo [lethu] elide alikafiki ekupheleni."
<fn>09061716351001.txt</fn>
Ngokuphuma kwabo ngobunengi, baqinisekisa bona ngokusebenzisana singenza okunengi ekulweni nomtlhago nekwakheni ipilo engcono yabantu boke.
Bebakhuthazwa mbono wokufakwa ngaphakathi komphakathi, iSewula Afrika ekungeyabantu boke, isitjhaba esihlangeneko ngokuhluka kwemihlobo, abantu abasebenzisanako ekwenzeleni woke umuntu okukhulu nokuhle.
Siyazithoba ngegunya lamandla wekhetho esilinikelwe sitjhaba senarha yekhethu, esikhethe urhulumende waso ngendlela ethembisako.
Eminyakeni embalwa egadungileko isitjhaba sekhethu sidlule eenkhathini ezinikela iselela. Sithokoza ngombana sinekambiso yomthethosisekelo enamandla nesebenza ngokuzeleko, enamaziko ahlangeneko nabumbeneko ekulwisaneni nalobu budisi ngokutjhelela nangesithunzi. Umnyanya wanamhlanjesi ngewokugidinga umsebenzi owenze ikululeko esinayo le. Godu kukugidinga isiko lethu lokuragela phambili nokuzibophelela ngokuhlanganyela.
Lokhu kufakazelwa kukuba khona kwakamakekere wethu uMadiba, owakha isisekelo salokho okwazuzwa yinarha yekhethu, kanye nalokho kwakaMongameli wangaphambilini uThabo Mbeki owaragela phambili wakha phezu kwaleso sisekelo.
Njengobana nazi, bonyana ukulwisana nomtlhago kuhlangana namahlelo aphezulu kilayo atjhejwe ngurhulumende.
Angeze saphumula, begodu angeze sesaba besiphambuke, ejimeni lethu lokurarha umtlhago.
Ekuphumeleliseni umnqopho lo, urhulumende wethu ukhombe iindawo ezilitjhumi okuziindawo eziqakathekileko, eziba yingcenye yeQhinga leNdlela yokuSebenza lesiKhathi EsiPhakathi ka-2009 ukuya ku-2014.
Ihlelweli lisungulwe ngesikhathi sobujamo obumbi bezomnotho.
Unyaka odlulileko ube ngunyaka lapho zomnotho zephasi zibe nesikhathi sobudisi esingakatjhejwa eminyakeni elitjhumi esikiyo le.
Kuqakatheke khulu gadesi kunangaphambilini bonyana sisebenze ngokubambisana ngehlelo elifanako ekuziphenduleleni kilobu bujamo obumbi bezomnotho.
Sithatha iNdlela yokuSebenza yeSewula Afrika njengesithomo sokuziphendulela ebujameni obumbi bomnotho weentjhabatjhaba, efikiswe ekugcineni ngurhulumende, abasebenzi namabhizinisi ngoMhlolanja unyaka lo. Kufanele sisebenze njenganje khona sizakwehlisa umthelela wokwehla komnotho khulukhulu kilabo ababa bongazimbi.
Sesithomile ukusebenzela ukuphungula izinga lokulahleka kwemisebenzi. Kunesivumelwana esihlongozweko phakathi kwakarhulumende nabahlanganyeli bomphakathi ekusungulweni kwebandulo labasebenzi lokha nakunganamsebenzi.
Abasebenzi abazobe baqalene nokukhutjhwa emsebenzini ngonobangela wobujamo obumbi bomnotho bazokuhlaliswa emsebenzini, isikhatjhana bese babandulwa kabutjha babandulelwe amakghono amanye.
Imikhulumiswano ngemininingwana ephathekako iragela phambili phakathi kwabahlanganyeli bomphakathi neenhlangano ezizokuthinteka emahlelweni anjengala, sekufakwe phakathi nomKhakha wezeFundo namaZiko weBandulo.
Sizokusekela umsebenzi weKomitjhini YokuBuyisana NokuLamula ukusiza abaqatjhi nabasebenzi bonyana bathole ezinye iindlela zokukhupha abantu emsebenzini ngokulandela ikambiso efaneleko yezomthetho.
Bekube kunamhlanjesi, abokomitjhinara beKomitjhini YokuBuyisana Nokulamula baphephise imisebenzi engehla kweenkulungwana ezine ngekambiso yokubonisana, bebanikela isiyeleliso esiragela phambili nesekelo kubasebenzi abakhutjhwe emsebenzini.
Ikhophoretjhini Yokuthuthukiswa kwamaFemu ihlome ihlelo lokusekela ngeemali iinkhamphani ezisebudisini. Sizokuqinisekisa godu bonyana urhulumende uthenga ipahla yakhe enengi nemisebenzi eyenzelwa abantu ekhayapha, ngaphandle kokuqalela phasi ukuphalisana kwephasi mazombe nanyana ukukhuphula intengo ibe ngaphezu kwamazinga amukelekako.
Ukwakhela phezu kwepumelelo yokungena hlangana komgomo wezerhwebo, iPlani yokuSebenza Komgomo wamaFemu enyusweko izokuhlonywa. Imikhakha edosa phambili esele ikhonjiwe yeenthuthi, amakhemikhali, ukukhiqizwa kweensimbi, zokuvakatjha, zezambatho nezamahlathi. Ukungezelela kilokhu, kuzakubekwa godu emisebenzini, zemikhiqizo emincani kanye nezamakontraga hlangana nezinye, ngetjisakalo yokwakha amathuba wemisebenzi enesithunzi.
Njengehlangothi lesiGaba sesibili seHlelo eLandisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba, iHlelo lomSebenzi womPhakathi lizokuragwa ngokurhabako. Linikela izinga okungeliphasi lomsebenzi ojayelekileko kilabo abawutlhogako, kube ngakelinye ihlangothi lithuthukisa ubujamo bepilo emiphakathini.
Ukwehla komnotho kuzokuthinta ibelo lelo inarha yekhethu ekhamba ngalo ekulungiseni iinselela zehlalakuhle nezomnotho esiqalene nazo. Kodwana lokhu akukazokutjhugulula ituthuko yethu.
Lokho esikukhombileko nesakubeka phambili ukuya ngomgomo, kanye namaplani esiwabeke ngaphambi kwabakhethi, azokuhlala ayisika yehlelo lakarhulumende wethu lo. Ngomoya womphakathi weSewula Afrika, asihlanganeni khona sizakuthola isisombululo sisoke. Sesifikile isikhathi sokobana sisebenze ngamandla.
Urhulumende wethu uzokuqala phambili, angeze abuyela emva!
Amagadango ahlelwe kuQhinga leNdlela yokuSebenza lesiKhathi EsiPhakathi kufanele atjheje ubudisi obulethwa miraro yomnotho. Ukwehla lokhu akukafaneli kwenze bonyana sitjhugulule amahlelo wethu. Kunalokho kufanele kusikhuthaze bonyana senze lokhu ngebelo nangetjisakalo.
Indlela yokuSebenza itjheje khulu amahlelo aphambili alitjhumi.
Siyazibophelela bonyana ngokusebenzisana singarhabisa ukukhula komnotho besitjhugulule umnotho khona sizakwakha imisebenzi esezingeni elifaneleko namaphilo adzimeleleko.
Sizokusungula ihlelo elikhulu lokwakha umthangalasisekelo womnotho nezehlalakuhle yomphakathi. Sizokuthuthukisa besithome amano wokuthuthukiswa kweendawo zemaphandleni ahlanganiswe nenarha nokubuyekezwa kwezelimo nokuba nokugoma okwaneleko.
Sizokuqinisa amakghono neensetjenziswa zabasebenzi. Sizokuthuthukisa ubujamo bezamaphilo wawo woke amaSewula Afrika. Ngokusebenzisana nawo woke amaSewula Afrika, sizokuqinisa ukulwisana nobulelesi nobukhohlakali. Sizokwakha imiphakathi ehlangeneko, etjhejako nedzimeleleko.
Godu, ngokusebenzisana nabantu nangokusekelwa ziinsebenzi zikarhulumende, sizokwakha urhulumende othuthukako, sithuthukise ukwenziwa ngcono kwemisebenzi yomphakathi begodu siqinise amaziko wentando yenengi. Kulithabo kimi ukuletha tjhatjhalazi amaphuzu aqakathekileko wehlelo elizokusetjenziswa.
Ukulethwa kwemisebenzi enesithunzi kuzokuba sekabeni yemigomo yezomnotho begodu kuzokudlala indima eqakathekileko ekurherheni itjalomali nemizamo yokulethwa kwamathuba wemisebenzi. Ngokukhambisana neenthembiso zethu, kufanele siragele phambili ngokuthuthukisa umnotho ofaka hlangana koke.
Ngalendlela, sizokusebenzisa amahlelo karhulumende wokuthenga, ukukhutjhwa kwamalayisense nokusekela ngeemali ukusiza amabhizimisi asakhasako nokuthuthukisa ukuthonywa kweHlelo eliBanzi lokuThuthukisa abaNzima ngomNotho nemigomo yokuQatjha ngokuLinganisa. Ukuthoma ukusebenza kuzokwenziwa ngokutjheja ifuneko yokulungisa ukungalingani ebekukhona esikhathini esidlulileko.
Itjhuguluko leli lizokwenziwa ngokusekela abomma, ilutjha, nabantu abakhubazekileko.
Sizokwehlisa umthwalo wokuphatha emahlombe wamabubulo amancani. Indaba yokungathuthuki ngonobangela wemithetho ekhona yakhe yavezwa mkhakha lo amahlandla ambalwa.
Kelinye ihlelo lokungena hlangana ekwakheni amathuba wokusisa, urhulumende uzokusebenzisa ikambiso eyodwa nehlangeneko yokutlolisa amabubulo. Lokhu kuzokwenza ngcono ukusetjenzelwa kwabathengi nokuphungula iindleko zokurhweba eSewula Afrika. Elinye iphuzu eliqakathekileko ekwakheni amathuba wemisebenzi liHlelo Elandisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba. Umnqopho wesigidi sinye semisebenzi sewufinyelelwe. IsiGaba sesibili sehlelo sinqophe ekuletheni amathuba wemisebenzi angaba ziingidi ezine ngo-2014. Kusukela gadesi bekube nguNobayeni ka-2009, sihlela ukuletha amathuba wemisebenzi abalelwa ku-500 000.
Lokha nasisakha ibhoduluko lamathuba wemisebenzi namabhizimisi, urhulumende uyavuma bonyana abanye babahlali bazokuragela phambili ngokufuna isizo likarhulumende. Isibonelelo semali yezehlalakuhle sizokuhlala siyindlela ekhamba phambili yokulwa nomtlhago. Kusukela ngomhlaka 31 kuNtaka 2009, abantu ababalelwa ngehla kweengidi ezi-13 bathola isibonelelo semali yezehlalakuhle, bese kuthi abangehla kweengidi ezibunane babo kube bantwana.
Asivumelaneni bonyana akukameli kube nomntwana ozokuyokulala angakagomi ngombana ababelethi bakhe bangasebenzi. Nange singasebenzisana, singenza okunengi. Mvakatjhi eziKhethekileko, njengengcenye yesibili yehlelo lamano eliqakathekileko, sizokuragela phambili ngehlelo lethu lokwakha umthangalasisekelo womnotho newezehlalakuhle.
IButhelelo lokuThuthukiswa komThangalasisekelo karhulumende elisandukusungulwa lizokwenza isiqiniseko sokobana, iindleko zezakhiwo ezihlelelweko ezingaba ziingidi e-R787 njengombana zihlelwe kusabelo seemali ekuthomeni konyaka lo lithonywa ngendlela efaneleko.
Isekelo leemali leli lifaka phakathi ukwatjelwa kwehlelo lokwakha iinkolo, iinthuthi zomphakathi sekufakwe phakathi ikambiso yehlelo leembhesi ezirhabako, zezindlu, amanzi kanye nekukhanjiswa kwendle.
Omunye umthangalasisekelo omkhulu yiphrojekthi yokusisa kuBhegere yePhasi yeBholo eRarhwako ye-FIFA ka-2010. Njengorhulumende nesitjhaba sokana, sifunga bonyana iBhegere yePhasi izokutjhiya ilifa lelo abantwana bethu nemiphakathi izokuzuzakilo eminyakeni eminengi ezako.
Sisezingeni elifaneleko lokuhlangabezana neendingo zethu begodu sizimisele ukunikela iphasi iBhegere yePhasi ehle khulu kunekhe zabakhona. Sibeka amahlelo woke ngefanelo ukuqinisekisa bonyana iBhegere yeenHlangano, ezokuthoma ngomhlaka 14 kuMgwengweni iba yipumelelo ekulu.
Ngenyanga kaSihlabantangana kilonyaka ophezulu, ngazisa ubudosiphambili bebubulo lamateksi bonyana bujamise imikhulumiswano mayelana nokusebenza kwekambiso yehlelo leembhesi ezirhabako bekube ngemva kwamakhetho. Sithembise ukunikela ngesikhathi esaneleko semikhulumiswano khona sizakusebenza kuhle ngeenghonghoyilo zebubulweli. Ngomhlaka 11 kuMgwengweni, uNngqongqotjhe weenThuthi uzokuthoma ngemikhulumiswano nebubulweli.
Umhlangano uzokuthoma umlandelande wemikhulumiswano nabakghonakalisi abathintekileko ehlelweni leembhesi ezirhabako. Sinethemba lokobana iindaba ezingakalungi kuzokusetjenzwa ngazo bona woke umuntu aneliseke. Lokhu kuzokufaka phakathi iphuzu eliqakathekileko lokuthi abakghonakalisi bazokuzuza bunjani kilelihlelo.
Enye ituthuko ezokusiza iBhegere yePhasi kukhupha imithangalasisekelo yokurhatjha ngokwedijithali netshwayo elizokusabalalisa iinrhatjhi. Ngaphezu kwakho koke, sizokwenza isiqiniseko sokobana iindleko zezokuthintana ziyaphunguka ngamaphrojekthi ezako ukwelula umthamo obanzi wokuthintana.
Kufanele senze isiqiniseko sokobana asitjhiyi iindawo zemakhaya ngemva etuthukweni ekarisako le. Njengehlangothi lokuthuthukiswa kwezakhiwo zomphakathi sizokunikela ngezindlu zokuhlala abantu abazikghonako neendawo zokuhlala ezinesithunzi. Sizokuragela phambili ngesithembiso sokobana ukuhlaliswa kwabantu akusikukwakha izindlu kwaphela.
Kumayelana nokutjhugulula amadorobha wethu amakhulu namancani nokwakha imiphakathi ehlangeneko, edzimeleleko, nenakekelako ngokufikelela lula emsebenzini neendawo zokuzithabisa emphakathini, sekufakwe phakathi iintlabagelo zezemidlalo nezokuzithabisa.
Ngomoya lo, sizokusebenzisana nePalamende ukurhabisa ikambiso yomThethomlingwa wokuPhathwa kokuSetjenziswa kweNarha. Ngokusebenzisana nabantu bethu abaseendaweni zemakhaya, sizokwenza isiqiniseko sokobana amano wokuthuthukiswa kweendawo zemakhaya ahlanganiswa nenarha nokubuyekezwa kwezelimo nesiqiniseko sokuba nokugoma, kuzokuba lihlelo lesithathu esizolitjheja.
Ngithanda ukusebenzisa lelithuba ukudlulisela amagama wokutjhiriya emndenini weSekela likaNgqongqotjhe wezeLimo, uDirk du Toit, ohlongakele kiyo iveke le. Ukuzinikela kwakhe emsebenzini sizokukhumbula kwamambala. Abantu beendawo zemakhaya nabo banelungelo lokuba negezi namanzi, iindlwana zokuzithuma ezidoswako, iindlela, iindawo zokuqeda isizungu nezemidlalo kanye neendawo zokuthenga ezingcono, ezinjengezemadorobheni.
Nabo banelungelo lokusizwa kezelimo ukuze bazitjalele imirorho nokhunye, bebafuye khona bazakwazi ukuziphilisa. Sizimisele ukulithoma ijima leli lokwakha imithangalasisekelo eendaweni zemakhaya. Lokha nasisebenzisana nezakhamizi, amakhosi, amakhansela namakhosana sizokwazi ukuwurhabisa lomsebenzi.
Sibawa abantu abahlala eendaweni zemakhaya bona bathome ukuzilungiselela ukutjela urhulumende bonyana ngiziphi izinto abazifuna msinyana.
Ngokusebenzisana singenza okunengi.
Ngokungena hlangana lokhu, silindeleke bonyana sitjhugulule indlela leyo iindawo zemakhaya eziqaleka ngayo enarheni yekhethu.
Zefundo zizokuba ngelinye lamahlelo atjhejwa khulu eminyakeni emihlanu ezako. Sifuna abotitjhere, abafundi nababelethi bona basebenzisane norhulumende ukutjhugulula iinkolo zethu bona zibe maziko aphuphuma ngepumelela.
Ihlelo lokuThuthukiswa kwabaNtwana abasesebaNcani lizokukhutjhulwa, ngomnqopho wokwenza kube lula ukungena kuGreyidi R kwawo woke umntwana bese sibuyelela inani labantwana abangaphasi konyaka ukuya eminyakeni emine ngomnyaka ka-2014.
Sithanda ukubuyelela izinto ekufanele bonyana zenzeke nakanjani. Abotitjhere kufanele babe sesikolweni, ngekumbeni yokufundisela, ngesikhathi, bafundise, ngaphandle kokuliselela nanyana ukuqalela phasi umsebenzi nangaphandle kokuhlukumeza abafundi! Abafundi kufanele babe ngekumbeni yokufundela, ngesikhathi, bafunde, bebahloniphe abotitjhere babo nabo bahloniphane, bedogu benze nemisebenzi yesikolo.
Ukwenza ngcono ukuphathwa kweenkolo, ibandulo elisemthethweni lizokuba mbandela wokuthuthukisa abotitjhere bona babe boprinsipali nanyana iinhloko zeminyango.
Sizokuhlangana naboprinsipali ukwabelana ngombono wethu ngokuvuselela ikambiso yefundo.
Sizokungezelela imizamo yethu ukukhuthaza boke abafundi bona baqede ifundo yabo yesekhondari.
Esikunqophileko kukwandisa amazinga wokuzitlolisa eenkolweni zemasekhondari ngamaphesende ama-95 ngonyaka we-2014. Godu sitjheje iimedo ezitja zokubuyisela esikolweni abafundi abalise isikolo, besibanikele isekelo.
MaLunga aHloniphekileko, siphatheke kumbi khulu ngemibiko yabotitjhere abahlukumeza abafundi ngokomseme, khulukhulu abafundi babentazana.
Abotitjhere abasebenzisa isikhundla sabo kumbi namandla wabo ekubeni nobudlelwana bezomseme nabantwana, bazokuthathelwa amagadango aqinileko. Ukuthuthukisa ukufunda kwepilo yoke, lelihlelo leFundo yabaDala neBandulo elibizwa i-Kha ri Gude lizokuqiniswa.
Kufanele senze isiqiniseko sokobana ibandulo nokuthonywa kokuthuthukisa amakghono enarheni liziphendulela emfunekweni zomnotho. Umkhakha weFundo ePhakamileko neBandulo onamakholiji ama-50 namakhamphasi ali-160 inarha yoke kuzokuba ziindawo ezisisekelo zokuthuthukisa ukubandulwa kwamakghono.
Sizokuthuthukisa ikghonakalo yokungena efundweni ephakamileko kwabantwana abavela emindenini etlhagako begodu senze isiqiniseko sokuhloma ihlangano edzimeleleko ezobasekela ngeemali emayunivesithi.
Sinetjisakalo ekulu mayelana nokwehla kobujamo bezamaphilo, oburhagaliswa kukhula kobulwele eminyakeni elitjhumi nahlanu esikhathini esidlulileko.
Sizibekele iminqopho yokuragela phambili siphungulei ukungalingani ekunikeleni ngesizo kezamaphilo, ukusiza umthamo wabasebenzi, ukuvuselelwa kweembhedlela nemitholapilo bese siragela phambili ngokulwisana nomulwana wentumbantonga nentumbantonga ngokwayo, nesifo sesifuba namalwelwe amanye.
Kufanele sisebenzisane ekuthuthukiseni ukuthonywa kweHlelo Elipheleleko lokweLapha, UkuPhatha nokuTjhejwa koMulwana weNtumbantonga neNtumbantonga ngokwayo ngomqopho wokuphungula izinga lokuthelelana okutjha okungaba khona ngamaphesende ama-50 ngonyaka ka-2011. Sifuna ukufikelela kumaphesende ama-80 kilabo abafuna ukwelatjhwa ngesigogobalisi sentumbantonga kungakafiki unyaka ka-2011.
Sizokuhloma ihlelo leTjhorensi yezamaPhilo yesiTjhaba ukuya ngeengaba nangendlela ethuthukisako. Ukuze kuthonywe iTjhorensi yezamaPhilo yesiTjhaba, ukulungiswa ngokurhaba kweembhedlela zomphakathi kuzokuragwa ngokubambisana nabahlanganyeli bomPhakathi nabangeQadi.
Godu sitjheja ngokurhaba iindaba zokubhadelwa kwabasebenzi bezamaphilo khona kuzakuphela ukuzaza okukhona ekwenzelweni imisebenzi yezamaphilo.
Ngokusebenzisana asenze okunengi ekwenzeni ngcono itjhejo lezamaphilo, elikhambisana nemiNqopho yokuThuthukisa yeMiliniyamu yeenTjhaba eziBumbeneko ukuphungula umtlhago ngesiquntu ngonyaka waka-2014.
Kuqakathekileko godu ukuthuthukisa ukusebenza kuhle kwamakhotho nokusebenza kwabatjhutjhisi nokunikela abaphenyi amakghono womsebenzi, zesiforensiki nezobuhlakani. Umsebenzi lo uthomile, begodu uzokuthathwa ngamandla amatjha nangomfutho.
Hlangana neminye iminqopho yamsinyana kukwenza isiqiniseko sokobana singezelela inani labatjhutjhisi nabasebenzi beBhodi yokuSiza ngezomThetho. Sizokwenza okufanako nangamapholisa abaphenyi.
Sitjhugulule igama lomnyango lo ukusuka kewezokuPhepha nokuVikeleka ukuba mNyango wezamaPholisa, ngehloso yokugandelela amandla wokusebenza kwamapholisa. Lokhu kuzakusiza ekuphunguleni ubulelesi obumbi nemiguruguru ngamaphesende alikhomba ukuya kumaphesende alitjhumi ngonyaka.
Itjhejo eliqakathekileko lizokunikelwa godu ekulwisaneni nobugebengu obuhleliweko, kanye nobulelesi obenziwa kibomma nabentwana.
Njengombana sisathokoza ukutjalwa kweemali kwebubulo langeqadi emkhakheni wezokuvikeleka, sizokuthuthukisa umthetho webubulweli.
Hlangana namanye amahlelo aqakathekileko, sizokuthoma ngekambiso yokuhloma i-Ejensi yokuLawulwa kwemiKhawulo; sizokuqinisa imizamo yethu yokulwisana nobulelesi nokweba, besithuthukise nekambiso emajele wethu ngehloso yokuphungula ukubuyelela ukwephula umthetho.
Ngithanda ukugandelela isekelo lethu ngokuragela phambili ukutjhugulula zobulungiswa.
Itjhuguluko kumele lithinte iindaba eziqakathekileko njengokuthuthukisa ukuzijamela kwezobulungiswa, ikambiso yangaphakathi yokuziphendulela kezobulungiswa nokwenza isiqiniseko sokobana boke abantu bafikelela isizo lezobulungiswa.
Ipumelelo yekambiso yentando yenengi yokana idzimelele etjhebiswaneni elihle lokuhloniphana nommoya wokubambisana phakathi kwesiGungu, isiBethamthetho nezoBulungiswa. Lokhu kuqakatheke khulu kuntando yenengi esekelwe kumthethosisekelo.
Sizokubeka ilihlo ekulwisaneni nobukhohlakeli nokukhwabanisa ehlelweni lokukhutjhwa kwamathenda, ekwenzeni iimbawo zeencwadi zokutjhayela, isibonelelo semali yezehlalakuhle, abomazisi, nokwetjiwa kwamadokhethi wamacala emapholiseni. Angigandelele bona soke sinendima ekufanele siyidlale epini yokulwisana nobulelesi.
Kufanele sizibandakanye ngokuba majadu kumaForamu wesiPholisa emPhakathini. Kufanele silise ukuthenga ipahla eyetjiweko, ngombana lokhu kuyinto ekhuthaza ubulelesi. Kufanele sibike ubulelesi besisize amapholisa ngelwazi lokuthi abambe labo abaphula umthetho. Ngalendlela, sizobe siragela phambili ekwenzeni bonyana umphakathi wethu ube ngonganabulelesi.
MaLunga aHloniphekileko, kusukela ngonyaka we-1994 safanelwa kukwakha umphakathi ohlangeneko nobumbeneko obe uhlukene esikhathini esidlulileko. Senza ibizelo lokobana siragele phambili nerhuluphelo lokuthuthukisa ukuhlangana ekuhlukaneni, besithuthukise ikambiso yokuziphatha eyatjelwanako yokulilisana komphakathi begodu sibe mphakathi otjhejako.
Ikambiso yethu eyatjelwanako yokuziphatha kufanele isikhuthaze bonyana sibe bahlali abamajadu ekwakheni kabutjha inarha yekhethu. Kufanele sakhe isithombe senarha esifanako kanye nobufelandawonye.
Kufanele sithuthukise ukubambana okufanako enarheni yekhethu, umThethosisekelo namatshwayo wenarha. NgoMoya lo, sizokuthuthukisa iNgoma yesiTjhaba neflarha yenarha kanye nawo woke amatshwayo wenarha. Abentwana bethu, kusukela kabaseminyakeni ephasi, kufanele bafundiswe ukuhlonipha umThethosisekelo weNarha kanye namatshwayo wenarha, bebazi bonyana kutjho ukuthini ukuba zizakhamuzi zeSewula Afrika.
Sizokwenza isiqiniseko sokusebenzisa indlela efanako ekutjhugululweni kwebhoduluko namagama weendawo. Lokhu kumele kunikele ithuba lokufaka woke amaSewula Afrika hlangana ekwakhiweniI kwesitjhaba esifanako, ukudephisa ukuzwisisa umlando namagagu wethu.
Zemidlalo zilithulusi elinamandla ekwakheni isitjhaba. Ngokusebenzisana kufanele sisekele zoke iinqhema zethu zenarha kusukela ku-Bafana Bafana ukuya kuma-Proteas nama-Springboks; kusukela ku-Banyana Banyana ukuya kilabo bama-Olimphiki wabaKhubazekileko.
Ngivumelani bona ngisebenzise lelithuba ngihalalisele iinqhema zethu zenarha ngendlela ezidlale ngayo iveke ephelileko, ngokuthumba kwabo abonongorwana abathathu.
Sithatha ithubeli sihalalisele ama-Springboks emidlalweni yabo emilandelande ezako yeBrithani nama-Irish Lions. Kusepepeneneni bonyana kuyatlhogeka bonyana sitjale iimali ngobunengi ekuthuthukiseni zemidlalo. Sizokurhabisa ukuvuselelwa kwezemidlalo ngeenkolweni besenze isiqiniseko sokobana ziba yingcenye yekharikhyulamu yesikolo. Ukungezelela kilokhu sizokwenza isiqiniseko sokobana ukunikelwa kweentlabagelo zezemidlalo emiphakathini edobha phasi kuthola itjhejo lokuthoma.
Sizibophelele eminyakeni edlulileko ukufaka isandla ekwakheni i-Afrika engcono nephasi elingcono. Umnqopho omkhulu karhulumende wesikhathi esiphakathi kukwenza isiqiniseko sokobana itjhebiswano lethu neenarha zangaphandle lizokufaka isandla ekwakhiweni ubujamo obuvumela ukudzimelela kezomnotho ezikhulako nezithuthukako.
Ukuqakatheka ngokulinganako, nokuba seduze nekhaya, kuqinisa ukuhlangana kweemfunda ngokugandelela ukwenza ngcono ukuhlanganiswa kwepolotiki nezomnotho eenarheni zomPhakathi oThuthukako weeNarhena ze-Afrika, ukuya emnqopheni weBumbano le-Afrika likarhulumende oHlangeneko. Sizokuhloma i-Ejensi yeHlanganyela ekuThuthukiseni iSewula Afrika ekwenzeni ngcono ituthuko ngokubambisana nezinye iinarha ekhonthinenthini.
NjengoSihlalo womPhakathi oThuthukako weeNarha ze-Afrika nomKghonakalisi, sizozibandakanya ekwenzeni ngcono urhulumende ofaka koke phakathi kufikela lapho kubanjwa amakhetho atjhaphulukileko nangathathi ihlangothi eZimbabwe.
Sizokufaka isandla ekuqiniseni itjhebiswano leSewula yeSewula besiragele phambili neemvumelwano ezizuzisa ngokufanako iinarha eziyisika ezingeSewula.
Sizokuragela phambili ngokungezelela itjhebiswano neeNarha ezithuthukileko zeTlhagwini sekufakwe phakathi i-G8, kanye netjhebiswano neHlanganyela yeYurobhu.
Sizokuragela phambili sidlale indima eqakathekileko ekwenzeni isiqiniseko sokobana kuba nesiphetho emzombeni wemikhulumiswano emayelana netuthuko ese-WTO Doha.
ISewula Afrika, njengenarha eyomileko ifuna itjhejo elirhabako ukuphungula ukutjhuguluka kwebhoduluko nokwenza isiqiniseko sokuphakela izakhamuzi zeSewula Afrika amanzi.
Hlangana namahlelo ahlukeneko, sizokuphumelelisa iQhinga lokuThuthukisa noKwandisa Amanzi, elizokuqinisa ukuphathwa kwamanzi. Sizokuragela phambili ukwenza ngcono ukusetjenziswa kwamandla nokuthembela phezu kwamandla abuyekezwako.
Umbuso othuthukako ufuna ukwenziwa ngcono kwemisebenzi yomphakathi nokuqinisa iinhlangano zentando yenengi.
Sihlome ama-Ofisi amabili e-ofisini likaMongameli ngomnqopho wokuqinisa amano wokuhlela begodu nokutjheja nokuhlunga indlela yokusebenza.
Sizakubuya sisebenzisane namaBhizinisi womBuso namaZiko wokuThuthukisa zeeMali ekambisweni yokuhlela kwakarhulumende begodu senze ngcono ukutjheja nokuhlunga ukusebenza kwabo.
Ukwenza isiqiniseko kiyo yomithathu imikhakha karhulumende - urhulumende wemakhaya, weemfunda nophezulu - sizokuthuthukisa izenzelo zomphakathi, sizokurhabisa nokuhlonywa kwehlelo lokusebenza ngokufanako komBuso.
Urhulumende ophetheko lo uzakugandelela ihlelo labantu qangi ekunikeleni ngezenzelo zomphakathi. Sizokwenza isiqiniseko nekuhlonipheni ekunikeleni ngezenzelo ezifaneleko ukusukela kubasebenzi abasebungenweni nabanikela ngemisebenzi kiyo yoke iminyango karhulumende.
Kilesisikhathi sokuvuselela, sizokuragela phambili ukuya kurhumende osebenzisana nabantu khudlwana.
Ubudosiphambili ngokuba sibonelo, umsebenzi uthomile ekuhlonyweni komthamo wokuthintana nomphakathi e-ofisini likaMongameli.
Ngaphezu kweencwadi nama-imeyili abuya emphakathini, sizokuhloma godu umtato wasimahla ozokuqinisekisa ukufikeleleka lula.
Abasebenzi bazokutjheja imibuzo yomphakathi kwangathi bekungiyo kwaphela, bayilandelele ngamatjhaneli woke afaneleko bekufike lapho kufumaneka isizo elifaneleko.
Amaziko la ahlanganiswe ngehloso yokungezelela imisebenzi nokuthuthukisa amathuba anikelwa ilutjha.
I-Enjensi le izokuhlanganisa iimfundiswa ezililutjha ezingasebenziko namathuba wezomnotho; iqinise imizamo yokwelula iHlelo leNarha lokuSebenzela iLutjha beyisekele abosomabubulo abasesebatjha.
Inyanga ezako uMadiba wethu othandekako uzobe enza iminyaka ema-91. Abantu ephasini mazombe basaragela phambili ukuthabela ukuba khona kwakhe nokuthi abararululele imiraro yabo.
UMadiba wazibandakanya kezombanganarha iminyaka ema-67, begodu ngelanga likaMandela abantu ephasini mazombe, emsebenzini, emakhaya neenkolweni, bazokukhonjelwa bonyana bathathe imizuzu ema-67 yesikhathi sabo benze into eqakathekileko emiphakathini yabo, khulukhulu kilabo abadosa emhlweni.
Asisekeleni iLanga likaMandela ngeenhliziyo zethu zoke begodu sikhuthaze iphasi bonyana lihlanganyele nathi kilelijima elihle kangaka.
Sinikele esitjhabeni ihlelo lethu leminyaka emihlanu ezako. Isibopho ngasinye sikhambisana nehlelo elidephileko lephrojekthi, elibekelwe isikhathi esikhethekileko.
Ilwazi leli lizokudluliselwa emphakathini kungasi kade. Nakanjani njengezakhamuzi kufanele sizibuze bona khuyini esingazenzela khona ukusiza ukuthuthukisa ihlelo leli lesitjhaba.
Ukuba sisakhamuzi akusimayelana namalungelo kwaphela, kodwana kumayelana nokuziphendulela, ekwenzeni inarha yekhethu ibe ngcono.
Silindele godu nokusebenzisana kuhle neenhlangano eziPhikisako ePalamende, ngoMoya wokubeka inarha yekhethu phambili.
Ukungezelela kilokhu, uMadiba wasifundisa kuhle bonyana inarha yekhethu le ingeyethu soke, abanzima nabamhlophe. Ukusebenzela ukubuyisana, nokubumbana, kuzokuhlala kuqakathekile nasiragela phambili ngekhambo lethu.
Njengombana ukuthonywa kwehlelo lethu kuzokwenzeka ngaphasi kobujamo obumbi bomnotho, kuzakufuneka bonyana sisebenze ngelikhulu itjhejo - singoni, kungabi nokubuyiselwa emva kweemali - yoke imali kufanele isetjenziswe ngokuhlanipha nangefanelo. Kufanele sizabele imali esiyitlhogako, ukufikelela iimfuneko zethu.
MaSewula Afrika athandekako, ngokusebenzisana singenza okunengi ukufikelela umbono ofanako wesitjhaba esingcono nesiphumelelako!
Lokhu kubambisana esikhombela kube khona.
<fn>10022614551001.txt</fn>
Sithabela ukuba nani entambameni eqakatheke kangaka.
Sikhethe ilangeli njengalelo lokubiza iHlalohlanganisela leziNdlu zePalamende ukwethula iKulumo yesiTjhaba, ukugidinga umzuzu womlando owatjhugulula inarha yekhethu.
Hlangana nokhunye, bekalilunga labajameli bezomthetho emlandwini weRivonia. Sidlulisa ukuthokoza kwethu kubangani bethu namakhomreyidi eentjhabatjhabeni, ngokusizana nathi kobana sithole ikululeko.
Silotjhisa uburholi behlangano ebusako nabalingani boMfelandawonye, labo umnyanya lo ongokhetheke khulu nakibo.
Sibuye sithokoze khulu kwamanikelela emphakathini weentjhabatjhaba ngesekelo labo elinganakuzaza emzabalazweni wethu. Iinkhathezi emlandweni wethu zitjengisa ikghono lethu lobunye, nangaphasi kobuJamo obubudisi, nokutjheja qangi itjisakalo yenarha ngaphambi kwezinye.
Ngokusebenzisana, singenza okunengi.
Enyakeni wona lo, sizokukhumbula kwe iHlangano yoBunye beSewula Afrika, eyahlonywa ngonyaka we-1910. Lokhu kwakha inarha ebumbeneko.
Ngokuqakathekileko, Ukuninwa kwabantu abanzima kuHlangano yoBunye le, kwaba ngunobangela omkhulu wokutlanywa kwe-African National Congress ngonyaka we-1912. Njengalokha sitshwaya isikhathesi ngokukhamba konyaka, kufuze siqale emva sitjheje kobana lingangani ibanga esilikhambileko njengenarha.
Ngijame phambi kwenu ngingasuye umporofidi, kodwana njengesisebenzi senu esizithobako, nina bantu.
Ukuzinikela kwenu nokungaphelelwa ngokuzinikela ngikho okukghonakalise ukubakhona kwami lapha namhlanjesi.
Ngalokho-ke ngibeka iminyaka yepilo yami eseleko ezandleni zenu.
Amezwi la asikhuthaza kobana singaliseleli bekufike lapha sifikelela khona emazingeni womphakathi ongakabhodwa mtlhago nokudinywa amathuba.
Eminyakeni ematjhumi amabili kusukela uMadiba atjhatjhululwa, inarha yekhethu itjhuguluke khulu. UMongameli uMandela wabumba inarha le ngerhuluphelo leSewula Afrika engabandlululi ngobulili nangobuhlanga kodwana kube yinarha ephumelelako yentando yenengi.
Njengalokha sigidinga ukutjhatjhululwa kukaMadiba namhlanjesi, asizibophelele kabutjha ukwakhela amaSewula Afrika ikusasa elihle, abanzima nabamhlophe. Asilandele irhuluphelo elalwelwa nguMadiba ubuphilo bakhe boke - irhuluphelo yomphakathi wentando yenengi nokhululekileko, lapha boke abantu bahlala ngokuthula banamathuba alinganako.
Sibize ukuhlala ngokuhlanganyela entambama ngombana sifuna bonyana inengi labantu enarheni yekhethu, abasebenzi nabentwana besikolo babeyingcenye yomnyanya lo. Siyawathabela amajadu atjengiswe lilutjha ngomnyanya lo.
Abentwana abamakhulu amabili namatjhumi asithandathu nesithandathu abasuka kizozoke iimfunda bazibandakanye kuKulumopikiswano eyandulela ukwethulwa kweKulumo yesiTjhaba ngendima yeLutjha epini yokulwa nomtlhago.
Sihlangene ngaphasi kobujamo bokufadalala komnotho ephasini zombelele.
Unyaka ophelileko, sathomana nokwehla kwamandla womnotho ngemva kweminyaka eli-17. Ukufadalala komnotho wethu kwenza bonyana kulahleke imisebenzi engaba ma-900 000. Inengi lalabo abalahlekelwa misebenzi babantu abondlako ngekhaya.
KuMhlolanja wonyaka ophelileko, abajameli bakarhulumende, amabubulo, abasebenzi nomphakathi bavumelana ngamagadango wokwehlisa izinga lobudisi. Inengi lamagadango la siyawasebenzisa. Sithome ukusebenzisa indlela enamandla elwa nokwehla komNotho ekusetjenzisweni kweemali ngurhulumende, khulukhulu kumthangalasisekelo.
Ukwenzela abatlhagako ubulula, singezelele isikhathi sokukhulisa iMali yesiBonelelo sabeNtwana, begodu sadlulisela isibonelelwesi ebantwaneni abaneminyaka engehla kweli-14. Eminyakeni emithathu ezako, abeNtwana abaziingidi ezimbili abavela emindenini etlhagako, beminyaka eli-15 ukuya kweli-18, bazakuzuza emalini yesiBonelelo sabeNtwana.
IHlangano eThuthukisa amaBubulo ibekele ngahlanye iingidigidi ezi-R6 ukusiza iinkampani ezisebudisini. Urhulumende wethula "ihlelo lokubandula abaphelelwe msebenzi" ukunikela abasebenzi ithuba lesikhathi sokubandulwa kunokurhirizwa. Imizamo le ithuthukiswa liHlelo lethu lezemisebenzi yomBuso.
Isitjhaba sizakukhumbula bonyana eKulumeni yesiTjhaba yonyaka we-2009, ngamemezela bonyana iHlelo eLandisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba lizakuveza amathuba wemisebenzi ema-500 000 kuNobayeni enyakeni we-2009.
Amathuba wemisebenzi la avezwa ngomnqopho wokusiza abantu abangasebenziko ukuthola ingeniso, ilemuko lomsebenzi namathuba wokubandulwa.
Silemuke imikhakha etlhoga ukuthuthukiswa, esizasebenza ngayo ngokukhamba kwesikhathi, ukufaka hlangana amathuba angezelelelweko wamaphrojekhthi wemisebenzi. Siyazi kobana imizamo le namanye amagadango ngeze yarhobhisa ngokuzeleko umthintela wokwehla komnotho. Sithokoza ummoya wobuntu wemindeni, imisebenzi yomphakathi neyokuzinikela ekhuthaza inengi labantu ukusiza labo abathintwa budisobu bomnotho, eenkhathini ezibudisi.
Iinkomba zezomNotho zitjengisa bonyana sekuba ngcono.
Imisebenzi yezomnotho iyanda eSewula Afrika begodu silindele ukukhula komnotho okuragela phambili. Iimbalobalo zemisebenzi ezikhutjhwe ngelesiBili, zitjengisa bonyana njenganje umnotho uveza amathuba wemisebenzi kunokuyiphelisa. Kusesemsinya, nokho, ukobana singabanesiqiniseko ngebelo letuthuko.
Urhulumende ngeze awalisa amagadango wokusekela. Gadesi kusikhathi sokwenza isisekelo sokukhula komnotho begodu ukukhula okuveza imisebenzi.
Ihlelo lethu lomthangalasisekelo wesikhathi eside lizakusiza umnotho wethu bonyana uhlume ngebelo. Amahlelo wethu wefundo namakghono azakwandisa umkhiqizo wethu nekghono lephaliswano.
UmThethomgomo weQhinga lokuSebenza kwamaBubulo netjhejo lethu elitjha lemiSebenzi yezebhoduluko, lizakwakha amabubulo aqinileko nakghona ukuqatjha abasebenzi. Ihlelo lethu lokuthuthukisa iindawo zemakhaya, lizakuthuthukisa umkhiqizo wemakhaya namaphilo wabantu. Isisekelo samano wethu wokuvuselela umnotho, kulihlelo lethu lokutjala iimali.
Eminyakeni emithathu ezako urhulumende uzokusebenzisa iingidigidi ezima-R846 ukulungisa umthangalasisekelo womphakathi. Mayelana neeenthuthi, sizakutjheja begodu sinabise ithungelelwano lethu leendlela. Sizakwenza isiqiniseko sokobana iimporo zethu zeentimela ziyathembeka, zisebenza kuhle begodu zihlanganiswa namadoyelo weenkepe. Ukuqinisekisa ukutholakala kuhle kwegezi, sihlome iKomiti yaboNgqongqotjhe eQalene nezaMandla ukuthuthukisa ihlelo leensetjenziswa leminyaka ema-20.
Njengendlela yokuqinisekisa ukuthuthukiswa kokukhula komnotho ohlanganyelweko, sihlome umKhandlu wokweLuleka ngokuThuthukiswa komNotho oNabileko wabantu abaNzima.
Umnqopho omkhulu norhabako mayelana nokutjhugululwa kwemithethomgomo kufanele kube kungenelela okunqophe ukuvezela ilutjha amathuba wemisebenzi.
Lokhu kufaka hlangana amaphrojekthi womthangalasisekelo weendawo zemakhaya, iinkolo, ifundo ephakemeko nehlelo lokusiza ngokufundisa, amakhaya wetjhejo, ukutjhejwa kweenkolo namahlelo wokuthuthukisa abeNtwana abasaKhulako.
Silayele i-ejensi le bonyana isebenze ngokurhabileko ukuhloma izakhiwo zayo enarheni mazombe, ukwenzelela bonyana ikghone ukusisiza ukulinganisa amahlelo karhulumende anqotjhiswe ekuthuthukiseni ilutjha.
Lokha umbuso lo nawungenako ngonyaka ophelileko, sazibophelela ukusebenza ngamandla ukwakha inarha ethuthukako. Sathi uzakuba mbuso oqalelela iimfuneko neenrhuluphelo zabantu begodu osebenza ngcono norhabako. Unyaka lo, wee-2010, uzakuba ngunyaka wokwenza. Itshwayo elibonakala khulu ngombuso lo kukobana wazi lapha abantu bahlala khona, uzwisisa iimfuneko zabo begodu uphendula msinya. Urhulumende kufanele asebenze msinya, khulu begodu kuhle.
Sizakulindela isiGungu nemiSebenzi yomPhakathi ukukhambisana nenembombono le. Sakha inarha enzinze ekusebenzeni ngokuthuthukisa ukuhlela kunye nokutjhejisisa ukusebenza nokuhlolisisa. Ufanele sihlanganise neenlinganiso zobulili eHlelweni likaRhulumende lokuSebenza.
Isenzwesi sizakuqinisekisa bonyana abomma, abeNtwana nabantu abaKhubazekileko bathole amathuba wetuthuko.
Umsebenzi weminyango uzakulinganiswa ngemiphumela, ezabe itlanywe ngehlelo lethu lokuhlolisisa nokutjhejisisa. Abongqongqotjhe abaqalene nomphumela othile, bazakutlikitla isivumelwano sokwenza imisebenzi noMongamel.
Sizakuhlathulula okufanele kwenziwe, bunjani, ngubani, esikhathini esingangani begodu kusetjenziswe ziphi iinlinganiso neentlabagelo.
Ifundo, zamaphilo, ukuthuthukiswa kweendawo zemakhaya nokutjhugululwa kwenarha, ukudala imisebenzi enetlha, nokulwa nobulelesi.
Ngaphezu kwalokho, sizokusebenzela ukuthuthukisa ukusebenza ngefanelo kwaborhulemende bemakhaya, ukuthuthukiswa komthangalasisekelo nokuhlaliswa kuhle kwabantu. Sizakwenza imisebenzi ethile eqakathekileko kobana sifikelele kumiphumela le.
Sibeke ifundo nokuthuthukiswa kwamakghonofundwa ekabeni yemithethomgomo karhulumende lo. Ehlelweni lethu lonyaka we-2010, sifuna ukuthuthukisa ikghono lokufunda ebantwaneni bethu, ukuthi bakghone ukutlola nokubala eminyakeni yesigabasisekelo. Ngaphandle kokobana senze lokhu, ngeze sakghona ukuthuthukisa ikhwalithi yefundo. Iminqopho yethu yefundo ilula kodwana iqakathekile. Sifuna abafundi nabotitjhere babe sesikolweni, ngetlasini, ngesikhathi, bafunde begodu kufundiswe ama-iri alikhomba ngelanga.
Sizakusiza abotitjhere ngokubanikela amahlelo weemfundo wamalanga woke anemininingwana epheleleko. Sizakunikela abafundi iincwadi zokusebenzela ezisetjenziswa lula ezitlolwe ngawo woke amalimi ali-11. Ukuthoma unyaka lo kuya phambili, boke abafundi bebanga lesi-3, 6 nele-9 bazakutlola ukuhlola kokufunda neembalo ezilinganiswe ngokuzijameleko.
Sinqophe ukungezelela izinga leenhlahlubo lezi ukusukela ezingeni lagadesi elihlangana namaphesente ama-35 kuya kama-40 ukufikela okungasenani kumaphesente ama-60 ngonyaka wee-2014. Imiphumela izakuthunyelwa kubabelethi ngomnqopho wokutjheja iragelophambili.
Ngaphezu kwalokho, isikolo ngasinye eenkolweni zethu ezima-27 000 sizakuhlolwa ziimphathimandla ezibuya kumNyango wezeFundo esiSekelo.
Sikhuthaza ababelethi ukusebenzisana nathi ukwenza lokhu kubey ipumelelo.
Kufanele sitjale kulutjha lethu ukuqiniseka ukuba nabasebenzi abanamakghono ukusekela ukukhula komnotho nokudala amathuba wemisebenzi.
Ngalokho-ke sihlela ukungezelela ibandulo labaneminyaka ehlangana ne-16 ukuya kuma-25 eenkhungweni zefundo nebandulo. Lokhu kuzasisiza ukubanikela ithuba lesibili lefundo, labo abanganamfanelo zokufunda eyunivesithi. Sisebenzisana namaziko wefundo ephakemeko ukuqinisekisa bonyana abafundi abafaneleko bakghone ukuthola isizo leemali elivela kusiKhwama seSizo leeMali labaFundi beNarha. Sibeke neminqopho ephezulu yokuthuthukiswa kwamakghonofundwa, ukuthola abosonjiniyera nabasebenzi besiterhiniki nokungezelela isibalo sabotijhere abaneziqu zeemBalo neSayensi. Sifanele singezelele isibalo selutjha elizakuthola umsebenzi wokufunda basebenza emikhakheni yombuso nemabubulweni wangeqadi.
Omunye umphumela oqakathekileko kuqinisekisa ipilo ehle kiwowoke amaSewula Afrika. Sizakuragela phambili nokuthuthukisa ihlelo lethu lezamaphilo. Lokhu kufaka hlangana ukwakha nokulungisisa iimbhedlela nemitholapilo, begodu nokuthuthukisa ubujamo bomsebenzi kubasebenzi bezamaphilo. Sihlanganyele neBhanka yeTuthuko ye-Afrika engeSewula ukuthuthukisa ukusebenza ngokuzeleko kweembhedlela zombuso nama-ofisi weeyingi. Begodu sisebenzisana neBhanka yeTuthuko ye-Afrika engeSewula neHlangano eThuthukisa amaBubulo ngetjhebiswano ehlelweni lamabubulo wangeqadi nombuso ukuthuthukisa iimbhedlela nokusekela amaphrojekhthi ngeemali.
Kufanele siqalane neqiniso lokobana isikhathi sokuphila kusukela ekubelethweni, sehlile ukusuka eminyakeni ema-60 ngonyaka we-1994 ukuya ngaphasi kweminyaka ema-50 namhlanjesi. Ngalokho-ke senza amano wokungenelela ukwehlisa ukuhlongakala kwabantwana nababelethwako ngokwehlisa ukuthelelana okutjha kweNgogwana yeNtumbantonga, nokwelapha ubulwele besifuba ngokuzeleko.
Sizakuvuselela amahlelo wezamaPhilo eenkolweni. Sizaphetha zoke iinthembiso ngeLanga lePhasi leNtumbantonga mayelana neendlela ezitjha zokuvikela iNgogwana yeNtumbantonga namagadango wokwelapha. Sewuthomile umsebenzi ongeneleleko ukuqinisekisa kobana lokhu kwenziwe ngesikhathi.
Sizakuragela phambili namalungiselelo wokuhlonywa kwehlelo letjhorensi yezamaphilo yenarha.
Sisebenza ngamandla ukuqinisekisa ukobana woke umuntu eSewula Afrika uzizwa aphephile begodu uphephile. Sizakuragela phambili nomsebenzi wethu ukwehlisa ukurhagala kobulelesi obunenturhu, siqinisekise kobana ihlelo lezobulungiswa lisebenza ngefanelo. Sihloma amano wokungezelela isibalo samapholisa ngamaphesente ali-10 eminyakeni emithathu ezako.
Sitshwaye ipi eqalene nokuthathelwa iinkoloyi, ukungenelwa emakhaya nemabubulweni, nobulelesi bokuthintana njengokubulala, ukukata nokulimaza, njengamaqalontangi. Soke sinendima ekufanele siyidlale.
Asizibandakanye eenhlanganweni zomphakathi zokuphepha. Asilise ukuthenga ipahla eyetjiweko. Asilungele ukunikela amapholisa ilwazi ngezenzo zobulelesi.
Kufanele urhulumende wemakhaya asebenze. Kufanele abomasipala bathuthukise ukunikelwa kwezindlu, amanzi, ukukhanjiswa kwendle, igezi, ukulawulwa kweenzibi neendlela. Ngonyaka ophelileko saba nomhlangano nabosodorobha nabaphathi babomasipala. Lokhu kwasinikela ilwazi elidephileko ngeenkinga zikarhulumende wemakhaya. Savakatjhela imiphakathi ehlukahlukeneko nabomasipala, ukufaka hlangana neBalfour eMpumalanga neTembisa eGauteng.
Ngemva kwevakatjho leBalfour, sathumela isiqhema saboNgqongqotjhe abalithoba ukuvakatjhela indawo leya ukobana bayokutjheja iminako eyayivezwe mphakathi. Iinkinga ezimbalwa kilezo ezavezwako sele zitjhejiwe. Ngiyalele abongqongqotjhe kobana baqalane nezisasaleleko.
Enyakeni lo wokwenza, asisebenzeni soke ukwenza urhulumende wemakhaya abemthwalo wethu soke. Sisebenzela ukuthuthukisa iindawo zemitlhatlhana eziseendaweni ezihle besinikele ngeemfuneko ezifaneleko nelungelo lobunini bestandi emindenini engaba ma-500 000 ngonyaka wee- 2014.
Sihlela ukubekela ngeqadi amahekthara azi-6 000 wenarha yomphakathi esendaweni ehle ukusiza abantu abarhola kancani kobana bathole izindlu.
Umzamo omkhulu kuzaba kutjheja abantu labo imirholo yabo ephezulu khulu kobana bangathola isizo leemali lakarhulumende, kanti ngakelinye ihlangothi umrholwabo mncani kobana bangathola isizo leemali lebhanka.
Enyakeni ophelileko sathi, abantu bemakhaya nabo banelungelo lokuba negezi, amanzi, ukukhanjiswa kwendle neeendlela.
Sathi kufanele babe neendawo zemidlalo neentolo ezikulukazi ezenziwe ngcono njengezemadorobheni.
Mayelana nalokhu, sahloma isiza sokuthoma sokulinga, iHlelo eliDephileko lokuThuthukisa iinDawo zemaKhaya eGiyani, eLimpopo, ngoRhoboyi unyaka ophelileko. Emva kwalokho, sekwakhiwe izindlu ezima-231.
Sekube neragelophambili ekunikelweni komthangalasisekelo ozokusekela ituthuko kezokulima nokubandula amalunga womphakathi.
Ukufikelela iintlabagelo zezamaphilo nefundo sekwenziwe ngcono.
Kancani kancani kuzabe kulunge, kambe bakwethu, kuthiwa nepandla ithoma ngeenhlohla.
Sifuna begodu ukuhlanganisa kuhle ukutjhugululwa kwenarha namahlelo asekela zelimo. Ipumelelo yethu emkhakheni lo izakulinganiswa ngokungezeleleka kwesibalo sabalimi abasakhasako abangakghona ukungenelela kezomnotho.
Asisiyo inarha enamanzi amanengi. Nofana kunjalo, silahlekelwa mamanzi amanengi ngonobangela wamaphayiphi avuzako nomthangalasisekelo ongasi sezingeni elinetlha. Sizakuthatha amagadango wokwehlisa ngengcenye ukulahlekelwa mamanzi ngonyaka wee-2014.
Njengengcenye yemizamo yethu yokuthuthukisa ukukhula komnotho, sisebenzela ukwehlisa iindleko zokuthintana. Umphakathi weSewula Afrika ungalindela ukwehliswa khulu kwehlawulo yesithintanisi, ufunjathwako, umtato wemakhiwo nowemiphakathi. Sizakusebenzela ukungezelela ibelo lesithintanisi begodu siqinisekise izinga eliphezulu le-inthanethi, ukukhambisana nekambiso yeentjhabatjhaba.
Urhulumende lo uzaqinisekisa ukobana amagugu webhoduluko newemvelo ayavikelwa, begodu athuthukiswe.
Nanyana singangeneleli khulu njengokulindelweko, nokho kuligadango eliqakathekileko ngombana sibophelela zoke iinarha ukuziphendulela ngokutjhuguluka kobuJamo bezulu. Sizasebenza ngamandla nabalingani bethu bangaphetjheya ukufikelela esivumelwaneni esinesibopho sangokomthetho.
NjengeSewula Afrika, sizibophelele ekuhlangabezeni iinlinganiso ezilindelweko ukwehlisa ukusilaphazeka kommoya, begodu sizakuragela phambili ngamano wethu wokwehlisa ukutjhuguluka kobuJamo bezulu.
ImiSebenzi yomBuso kufanele iphendule ngokurhabileko yenze isikhathesi kube ngesithuthukisa ukusebenza kombuso.
Sitlhoga ikghono elidluleleko nokusebenza ngamandla.
Sitlhoga abasebenzi bombuso abazinikeleko, abanekghono nabatjheja iimfuneko zezakhamuzi.
Urhulumende uqalene nokuthuthukiswa nokusebenzisa ihlelo letuthuko lombuso, elizakubeka ikambiso namazinga wabasebenzi bombuso kiyo yoke imikhakha.
Siragela phambili nemizamo yethu youkuruthula ukukhohlakala nokukhwabanisa emisebenzini yokuthenga neyamathenda, nekwenzeni iimbawo zeencwadi zokutjhayela, iimbonelelo zesondlo, iimpasa, hlangana nokhunye.
Siyathaba ngengepumelelo urhulumende ayenzako keminye imikhakha.
Ngokusebenzisana, singenza okunengi.
Njengalokha nazi, sethula iNomboro yokuRhabako kaMongameli ukwenza urhulumende ne-Ofisi kaMongameli bafikeleleke emphakathini, nokusiza ukususa iinqabo zokulethwa kweensetjenziswa ebantwini. Umtato lo ujamele ukuzimisela kwethu ukwenza izinto ngokuhlukileko kurhulumende.
Lezi ziimbonelo ezimbili hlangana nezinengi ezibe yipumelelo.
Kilezi nezinye iimbonelo, sitshwaya ubuthakathaka ekufanele bulungiswe mikhakha karhulumende ehlukeneko. Ngokukhulumisana noSomlomo, simeme abajameli beenhlangano abasuka ePalamende ukuvakatjhela iziko lemitato ukobana amaLunga wePalamende ayozibonela ngokwawo umsebezi owenziwako.
Ngendlale amaphuzu aqakathekileko wamahlelo wethu wonyaka ka-2010, ngokuzibophelela kwethu ngokuhlanganyela njengorhulumende wabantu beSewula Afrika. Ikulumo yesiTjhaba inikela isithombe esinabileko sehlelo lethu lomsebenzi. AboNgqongqotjhe bazakwethula imininingwana eseleko eenkulumeni zabo zesAbeloMali.
KuSinyikhaba kilonyaka ophezulu, sizatshwaya ilanga lokukhumbula unyaka we-150 selokho kwafika amaNdiya eSewula Afrika. Lokhu kunikela ithuba lokutjheja ukuqakatheka komnikelo womphakathi wamaNdiya emiKhakheni yemisebenzi, amabubulo, isayensi, imidlalo, ikolo, ubukghwari ngepumelelo yokuqinisa intando yenengi yethu.
Kusithethe iminyaka eminengi sihlelela iBhegere yePhasi. Sisalelwe ziinyanga eentathu.
Begodu sizimisele ukwenza iphaliswaneli libe yipumelelo. Umthangalasisekelo, zokuphepha nokuhlelwa kwemininingwana sekulungisiwe ukuqinisekisa iphaliswano eliyipumelelo.
UMongameli uMandela wadlala indima eqakathekileko ekusizeni inarha bonyana ithumbe amalungelo wokubamba umnyanya omkhulu lo. Ngalokho-ke kufanele senze iphaliswano leBhegere yePhasi libe yipumelelo ekulu ngokumhlonipha. Zakhamuzi, asisekele isiqhema senarha iBafana Bafana.
Ngingomunye walabo abakholwa bonyana iBafana Bafana izokweza iimanga. Okuqakatheke khulu, ithikithi esandleni bakwethu! Asithengeni amathikithi soke ngesikhathi senzelele ukuya emidlalweni.
Ngilwe nokuba ngehla kwabamhlophe begodu ngalwa nokuba ngehla kwabanzima.
Ngithabela ibhudango lomphakathi wentando yenengi nokhululekileko, lapho boke abantu baphila ngokuthula, begodu banamathuba alinganako.
Kulibhudango engithemba ukobana ngizaliphilela, begodu ngilifikelele.
Kodwana nakukghonakalako, kulibhudango engizimisele ukulifela.
<fn>2000-04-ndebele.txt</fn>
Nanyana Iragelo phambili selenziwe ekutjhugululeni umphakathi wekhethu kunye neenhlangano zawo, ukungalingani kunye nebandlululo elingakafaneli kusesekhona emiphakathini yekhethu.
I-Sewula Afrika ineembopho ezibophelele ngazo zeenthabatjhaba ezingaphasi kweemvumelwano ezisibopho kunye nomThetho wesintu wentjhabatjhaba ekorweni yezamalungelo wobuntu ekungiwo athuthukisa ukulingana nokuvikela ibandlululo elingakafaneli.
UmThetho lo ulinga ukwenza lula itjhuguluko emphakathini wombuso wentando yenengi, iinhlanga ezibumbeneko, ezinetshwayo lokuzwana kwabantu abanethlogomelo nobuntu, ebakhambisana nemigomno yokulingana, ukunikelwa ithuba ngokulingana, ukulingana ngakho koke, iragelo phambili lomphakathi, zobulungiswa, isithunzi sobuntu kunye netjhaphuluko.
S. 16 ikhutjhwe yi s. 1 yomThetho 52 ka 2002.
S. 31 ukhutjhwe ku s. 3 womThetho 52 ka 2002.
Ihlathululo yobulilimbili ifakiwe ku s. 16 (a) yomThetho 22 ka 2005.
Ihlathululo yomseme ifakwe yi s.
ezakusebenzisa amandla wombuso nofana ukusebenzela umbuso ngokuya komunye nomunye umThetho namkha ngaphasi komThetho wendabuko.
h kukghonakalisa kobana kukhanjiswane nomThetho osibopho weentjhabatjhaba kufaka hlangana isibopho sokuthula soMbuthwano SokuQeda iBandlululo loBuhlanga ngazo Zoke Iindlela kunye noMbuthwano wokuQeda iBandlululo ngazo zoke iindlela kiboMma.
b Isendlalelo, okumumethweko mhlahlandlela-lawulo kilomThetho, kuzalisa ukukhuthaza, ukunqophisa nalokho okumumethwe Mthetho lo.
Omunye nomunye umuntu osebenzisa lomThetho namkha orhumutjha lomThetho kufanele atjheje ubujamo bombango kunye nomnqopho womThetho lo.
Ilanga lokuthoma ukusebenza kwe s.
a ukubakhona kwebandlululo zombelele nokungalingani, khulukhulu mayelana nobuhlanga, ubulili nokukhubazeka kiyo yoke imikhakha yamaphilo wethu ekwabangelwa libandlululo elingakafaneli lakade nelagadesi, elalethwa bukoliniyali, Mbuso webandlululo kunye nokwengamela kwabantu bembaji; godu b nefuneko yokobana kuthathwe amagadango wokulwa nebandlululo nokungalingani.
LomThetho ubophelela urhulumende kunye nabantu boke.
Nangabe kunokutjhayisana mayelana nendaba emumethwe ngilomThetho nofana komunye nomunye umThetho, ngaphandle komThetho-sisekelo namkha umThetho obekwe yiPalamende otjhugululiliweko, ukusebenza kwalomThetho kumele kwamukelwe.
Ilanga lokuthoma ukusebenza kwe s.
Akukavumeleki, ingaba nguRhulumende namkha umuntu angabandlulula omunye umuntu ngendlela engakafaneli.
e ukwalela abanye ukuba namathuba, kufaka hlangana iinsetjenziswa nofana amathuba wesivumelwano wokwenza imisebenzi, nofana ukubhalelwa ukuthatha amagadango wokwamukela iindingo zabantu labo.
i Ukungafumani amathuba ngokulingana ekwenzeka kiboMma ngembangela yokwahlukana kobulili emsebenzini.
c ukwehluleka ukuqeda iinrhibe ezikhandela abantu abakhubazekileko kobana nabo bathabele amathuba alinganako namkha ukwehluleka ukuthatha amagadango wokubonelela iindingo zabantu labo.
Ukunganikelwa amandla wokusebenza ngokwaneleko ngaphasi kwalomThetho, ikhotho ngokuya kwendimana 21 2 n Nakunefuneko ingadlulisela omunye nomunye umlandu omayelana nokugadangiswa, wokukhuthaza, wokuphadhlalaja nofana wokuthintana ngekulumo yamazondo njengobana kuvezwe endimaneni 1 kuMnqophisi wezokuTjhutjhiswa koMphakathi onamandla wokuphatha ihlangano yokulalelwa kwemilandu yobelelesi ngokuya komThetho obekwe yinarha.
b ngagadangisa nofana aveze esinye nesinye isikhangiso namkha isaziso esinqophe nofana esikhombisa ngokubonakalako ukubandlulula okungakafaneli emntwini: Kufaka hlangana umsebenzi wamambala wobukghwari, wefundo ephezulu nerhubhululo lesayensi, umbiko omuhle nopheleleko emphakathini nofana ukukhupha elinye nelinye ilwazi, isikhangiso, nofana isaziso ngokuya kwendima 16 yomThetho-sisekelo, ayikabekelwa ngaphandle kwalendima.
a umangalelwa akabonise, amaphuzu phambi kwekhotho, kobana ibandlululo akhenge libe khona njengobana kurhononelwa; namkha b umangalelwa akabonise kobana isenzo leso sivumelekile.
Akusilibandlululo elingafaneli lokuthatha amagadango atlanywe kobana avikele abantu ebathintwe libandlululo elingafaneli.
c kobana ngabe ibandlululo likghona ukwenza umahluko ebantwini ngendlela elizijamele ngayo, nendabuko yalo.
Isigaba (c) sikhutjhwe yi s. 28 soMthetho 55 ka 2003.
d oyihloko yesifunda ovezwe endimeni c ufanele, ngokuya kwendimana 2, akhethe ngokutlola phasi umarhastrada nofana angezelele ngomunye umarhastrada njengesiphathiswa sekhotho yolulingana.
Begodu loyo ibizo lakhe elifakwe erherhweni elivezwe endimaneni 4 (a), angakhethwa ngokuya kwendimana.
b Ngaphandle kokuriyada, babikele UmNqophisi- Zombelele woMnyango mayelana nejaji, marhastrada osele aqede iimfundo bandulo ezivezwe endimaneni 31 4 no 5 nofana okhethwe ngokuya kwendimamana 1.
UmNqophisi-Zombelele woMnyango kumele atlame bekabe nerhelo lamabizo welinye nelinye ijaji, marhastrada nabomarhastrada abangezelelako, esele ba a baqede iimfundo bandulo ezivezwe endimeni 31 4 no 5; namkha b okhethwe njengesiphathiswa sekhotho yokulingana ngokuya kwendimana 1.
Isiphathiswa kumele senze imisebenzi besisebenzise namandla esinikelwa wona ngokuya komThetho lo nofana omunye umThetho.
S. 16 ukhutjhwe ngu s.
Abonobhala bamakhotho a Ngokuya kendimana 2 kunye nemithetho elawula iminyango karhulumende, umNqophisi-Zombelele woMnyango anga, kenye nenye ikhotho yokulingana, akhethe munye nofana abanengana bemphathiswa zombuso , ngokuya komThetho obekiweko, njengonobhala wekhotho yokulingana, okufanele ngokuzeleko arhelebhe ikhotho ngokuya komsebenzi anikelwe wona kobana ikhotho ikwazi ukusebenza nokobana ngubani okumele enze umsebenzi anikelwe wona.
Indima. (a) Ikhutjhwe yi s.
b Nangabe unobhala wekhotho yokulingana ngesizathu esithile uyahluleka ukwenza ngendlela ekutjhiwo ngayo nofana nangabe akhekho unobhala okhethiweko kobana asebenze ekhotho yokulingana ngaphasi kwendima a, isiphathiswa esikhona, ngaphandle kwaleso esivezwe endimaneni 2, angakhetha esinye nesinye isiphathiswa somNyango kobana sibambe njengonobhala lokha unobhala ekukhulunywe ngaye anganabukhgoni nofana bekufike isikhathi lapho kukhethwa unobhala ngokuya kwendima a.
Indima (b) ikhutjhwe yi s.
a ngaphambi kwelanga lokuthoma ukusebenza kwe ndima 31; nofana b njengobana kuvezwe endimeni 31 6, begodu nalabo amabizo wabo afakwe erhelweni elivezwe endimaneni , bangakhethwa ngokuya kwendimana (a).
Indimamana (b) ikhutjhwe ngu s.
UMnqophisi Zombelele anga, ngokuya kobujamo nangokuya kwesiqunto sakhe, atlole phasi ukunikela ngamandla wakhe esiphathisweni esiqatjhwe Mnyango begodu angatjhugulula namkha abekele isiqunto esithethwe Siphathiswa esinikelwa amandla ngeqadi.
indimana ifakelelwe ngu s, 29 womThetho 55 ka 2003.
Ukubizwa kwabofakazi nemali yokubhadela abofakazi mayelana nokungenzeka kokusebenza komThetho lo kumele isiqunto sithathwe nguNgqongqotjhe ngendlela ebekiweko.
Begodu ukufikela lapha akukho ekuveziweko emthethweni-lawulo ongaphasi kwendima 30 yomThetho.
Ukulalelwa kwemilandu akwenzeki ekhotho evulelwe woke umuntu, ngaphandle kobana ikhotho yale ngebanga lezokuphathwa kobulungiswa.
a Ngokuya kwesigaba b akukho ekukhiphela ukulalelwa komlandu yikhotho kamaRhastrada ngaphandle njenge khotho yokulingana kobana nayo ikhuphe umlayo ovezwe endimeni 21 2 engaphezu kwe kwelawulo lekhotho kamarhastrada, lapho umlayo kumele uthunyelwe ngendlela yakhona ejajini leKhotho eKulu elinamandla elinikelwe wona.
b Ukusebenza kwendima a ekumayelana nokuvumelana komlayo, izakuhlehliswa bekufike isikhathi sokuphethwa kokudluliswa komlandu ekhotho yenghonghoyilo ekuvezwe endimeni 23.
Umuntu ofuna bonyana umlandwakhe ulalelwe ngokuya komThetho lo, ngendlela yakhona, kumele abikele unobhala wekhotho yokulingana mayelana nalokho afuna ukukwenza.
a Unobhala wekhotho kumele, emva kokwamukela isaziso leso, adlulisele indaba le esiphathisweni sekhotho yokulingana, ekunguye ekumele ngaphambi kwesikhathi esibekiweko, athathe isiqunto sokobana indaba le ingalalelwa ekhotho yokulingana namkha kumele idluliselwe kwenye ihlangano esebenza ngeendaba lezi nofana kwenye ikhotho, kwenye iforamu ezakuthathwa njengeforamu yesijamiso sekhotho, ngombono wesiphathiswa sekhotho, iforamu esijamiso ingasebenza ngendlela efaneleko ngokuya kwamandla nomsebenzi enikelwe wona.
b Nangabe isiphathiswa sekhotho sithatha isiqunto sokobana indaba le izakulalelwa ekhotho yokulingana, isiphathiswa sekhotho asidlulisele indaba le kunobhala wekhotho, ekunguye ekumele abeke ilanga lokulalelwa kwendaba le.
d ubunjalo bokulalelwa kwesinghonghoyilo leso begodu nokobana umphumela wokulalelwa kwesinghonghoyilo uzakwenza kube lula ukutjheja isiqunto esathathwako nobuphathi mandla kileyo ndawo ephethweko.
e amazizo wehlangano ejanyiswe njengeforamu.
a nangabe isiphathiswa sekhotho sithatha isiqunto sokobana isinghonghoyilo kumele sidluliselwe kuforamu esijamiso, kumele akhuphe umlayo, wokubikela unobhala wekhotho yokulingana kobana athathe isinghonghoyilo leso asidlulisele eforamini esijamiso njengobana kutjho umlayo.
b. Nakukhutjhwa umlayo ovezwe esigabeni a, isiphathiswa sekhotho singanamathisela amazizo waso encwadini yomlayo nangabe ubona kunefuneko, amazizo lawo aya eforameni esijamiso.
Ekwamukeleni umlayo ovezwe endimaneni 5, unobhala wekhotho yokulingana kumele adlulisele isinghonghoyilo bekabikele umangali nomangalelwa ngokudluliswa kwesinghonghoyilo sabo.
a iyahluleka ukurarulula umraro enikelwe wona ngesikhathi esibekiweko' namkha b ayikhgoni ukurarulula umraro okhona nokobana yanelise umangali nofana umangalelwa.
Iforamu esijamiso kumele, ibuyisele umraro lowo ekhotho yokulingana kobana ikhotho yokulingana ikwazi ukulamula, ngaphambi kwesikhathi ukusukela ngelanga lokubuyiswa komraro ekhotho yokulingana.
URhulumende neenhlangano zoMthetho-sisekelo kumele, nakwenzeka, basize omunye nomunye umuntu ofuna ukwenza isinghonghoyilo sokulalwela ngokuya komThetho lo, okhunye, kungaba kukwenza isiqiniseko sokobana lowomuntu uthunyelwa ehlanganweni ekungiyo ezamsiza.
p umlayo wokukhambisana nokutjhiwo Mthetho.
Umlayo okhutjhwe yikhotho yokulingana ngokuya komThetho lo ubanomthelela emlayweni wekhotho ekukhulunywe ngawo. Mayelana negadango lomlandu wombango.
b okhunye nokhunye ukulalelwa komlandu ehlanganweni ebekwe Mthetho-sisekelo kobana ilamule, ilethe ukubuyisana nofana ukukhulumisana.
Ikhotho inamandla angezelelweko wokwenza umsebenzi wayo nokusebenzisa amandla enikelwe wona, kufaka hlangana amandla wokukhipha isigwebo namkha incwadi esigunyazo.
Ekulalelweni kwesinye nesinye isinghonghoyilo ngokuya komThetho lo, ikhotho ingabawa, umangalelwa nofana umangali nofana izenzele yona nayibona kuphathelene nezobulungiswa, ibize munye nofana babili babantu abanekghono nabangathanda ukusiza kobana babe basizi beemphathiswa zekhotho.
Enye nenye indaba yomThetho evelako kobana ithathelwe isiqunto ekulalelweni komlandu kunye nombuzo wokobana isiqunto esithathwako siqunto esifaneleko nofana isiqunto somthetho kumele sithathwe siphathiswa sekhotho ngendlela yakhona.
akhuphe umlayo wokobana ukulalelwa kuthome kabutjha iii nangabe umsizi weemphathiswa zekhotho akekho emsebenzini, angahlehlisa ukulalelwa bekufike isikhathi sokufumana umsizi weemphathiswa zekhotho.
b Unobhala wekhotho msinyazana kumele adlulisele iimbangela lezo ekhotho yokudlulisela amacala agwetjiweko kobana sibuyekezwe isiqunto leso ngendlela efaneleko.
c Ikhotho yenghonghoyilo yamacala agwetjiweko inamandla wokukhupha umlayo mayelana nesiquntu esithathiweko.
Omunye nomunye umuntu onesinghonghoyilo mayelana nesiqunto esithethwe yikhotho yokulingana ngokukhambisana nomThetho lo, ngaphambi kwesikhathi esibekiweko, enze isinghonghoyilo mayelana nomlayo okhutjhiweko, lokho angakwenza ekhotho ekulu enamandla nofana ekhotho ekulu yenghonghoyilo zamacala asele agwetjiwe.
Ekufakeni isinghonghoyilo, iKhotho eKulu nofana iKhotho eKulu yokuDlulisa kwamaCala aGwetjiweko, ingakhupha umlayo ngendlela ebona kufanele ngayo.
Ngaphandle kwendimana 1 Omunye nomunye umuntu onesinghonghoyilo mayelana nomlayo okhutjhwe yikhotho yokulingana, ngokuya kwemilayo yekhotho yomThetho -sisekelo, angafaka isinghonghoyilo sakhe bunqopha ekhotho yomThetho-sisekelo.
Nakwenzeka kuba nokutjhayisana mayelana nesiqunto esithethwe siphathiswa sekhotho mayelana nendaba evezwe esigabeni b sokuhlathulula ubujamo obungakafaneli', uNgqongqotjhe angathumela icala eliveziweko lelo eKhotho eKulu yokuDlulisela amaCala aGwetjiweko namkha ekhotho yomThetho-sisekelo kobana kuthathwe isiqunto.
a Nangabe isiphathiswa sekhotho kamarhastrada sikhupha isiqunto mayelana nobujamo bebandlululo obuvezwe esigabeni b sokuhlathulula ubujamo obungakavunyelwa', Isiqunto okumele, emva kobana sekuqediwe ukulalelwa kwecala, sithunyelwe ekhotho eKulu kobana sibuyekezwe.
b Ikhotho eKulu, emva kobana seyitjheje umlandu, ingeza nesiphakamiso esikhambelana nendimana 5 a emva kwalapho ingakhupha umlayo ngokukhambisana nomThetho.
URhulumende unesibopho nomsebenzi wokukhuthaza nokufeza ukulingana.
Ilanga lokuthoma ukusebenza kwe s.
ukuza namajima welwazi kobana kuthuthukiswe lomThetho.
IKomitjhana yamaLungelo woBuntu eSewula Afrika kunye nezinye Iinhlangano ezibekwe Mthetho-sisekelo ngokungezelelweko, ngokuya komThetho-sisekelo nofana omunye nomunye umThetho, zingabawa elinye nelinye iziko elingaphasi korhulumende nofana omunye nomunye umuntu kobana anikele ngelwazi mayelana namagadango engenza kobana kuphumelele indaba yokulingana, nakukghonakala kufakwe umlayo womThetho wenarha, ukusebenza kwawo nokukhambisana nomThetho obekwe Sibetha-Mthetho senarha, umlayo wokusebenza ngefanelo kunye namahlelo womThetho lo.
c zingafaka isibawo emnyangweni, ngendlela efaneleko, mayelana nemibiko emayelana namacala afakiweko ubunjalo bawo kunye nomphumela wakhona.
b bahlele bebenze amahlelo wokulingana asebenze ngendlela efaneleko, kilowo mtlolo akubekwe isikhathi sokwenza amahlelo asebenze, basebenzisane noNgqongqotjhe wezeeMali.
a. Amahlelo wezokulingana, ngaphambi kobana kuphele iminyaka emibili emva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, athunyelwe eKomitjhaneni yamaLungelo woBuntu yeSewula Afrika kobana asebenze ngendlela efaneleko.
b IKomitjhana yamaLungelo woBuntu yeSewula Afrika ayithintane neKomitjhana yokuLingana koBulili nayisebenza ngamahlelo avezwe esigabeni a.
Ilanga lokuthoma ukusebenza kwe s.
Ilanga lokuthoma ukusebenza kwe s.
Ukuvumelana nesigaba 26, boke abantu, iinhlangano ezingasizo zombuso, iinhlangano zomphakathi iinhlangano zabarholi bendabuko kumele zikhuthaze ukulingana esikhozini sazo nezinye iinhlangano emisebenzini yazo nomphakathi.
UNgqongqotjhe kumele athuthukise imithetho lawulo ekhambisana nomThetho lo , nabanye Abogqongqotjhe bangathuthukisa umThetho lawulo ngokukhambisana nomThetho neminye imithetho ekhuthaza iinkampani, iinkampani zehlanganyela, iinqhema, iinhlangano zemidlalo, iinhlangano zamabubulo kunye nezinye iinhlangano ngendlela efaneleko, ngokuya kobukhulu bazo iinsetjenziswa zazo nokuba namandla kwazo, kobana zilungiselele amahlelo nofana zikhambisane nokusebenza okufaneleko nofana zibike eenhlanganweni mayelana namagadango wokuthuthukisa ukulingana.
Ilanga lokuthoma ukusebenza kwe s.
Kunobufakazi bokutjhutjhiswa komunye nomunye umlandu kobana ibandlululo elingakafaneli mayelana nobuhlanga, ubulili namkha ukukhubazeka kudlale indima ekugwetjweni kwamacala, lokhu kubonakala njengobujamo obusilingako mayelana nomnqopho wesigwebo.
IKomitjhana yamaLungelo woBuntu ye Sewula Afrika kumele, embikweni wayo ovezwe endimeni 15 womThetho weKomitjhana yamaLungelo wobuntu umThetho 54 ka 1994, ufaka hlangana ukuhlungwa kwebandlululo elingakafaneli mayelana nobuhlanga, ubulili nokukhubazeka ekuragela phambili eSewula Afrika, umphumela neemphakamiso kukobana lomraro ungararululwa njani.
i zihlolisise imithetho, imithetho-mgomo.
zize namahlelo wokusebenza kobana kuthuthukiswe bekuphumelele ukulingana mayelana nobuhlanga, ubulili nokukhubazeka. begodu iv kube nokutjheja okuphambili indaba yokuqeda ibandlululo elingakafaneli nokukhuthaza ukulingana mayelana nobuhlanga, ubulili nokukhubazeka.
UMbuso kumele, ngendlela efaneleko, wenze isiqiniseko sokobana umThetho wenarha kunye namanye amagadango ayathathwa kobana kurarululwe izenzo esivezwe endimaneni 1.
UNgqongqotjhe kumele, eemphakamisweni zakhe mayelana neKomidi yokuBuyekeza ukuLingana, Njalonje, ahlolisise izenzo esivezwe kutjheduli ngomnqopho wokukhulisa, wokutjhugulula irhelo lezenzo ezivezwe kutjheduli.
a kurarululwe bekuqedwe lezizenzo; godu b kusizwe abantu ekuvezeni ilwazi labo nezenzo.
Irhelo leentjengiso lezenzo kutjheduli alikapheleli kumele litjhejwe belibuyekezwe yiKomidi eBuyekeza ukuLingana njalo nje.
x enye nenye indaba ekunefuneko kobana ivezwe ukuze kuphumelele iminqopho yomThetho lo.
omunye nomunye umThetho-lawulo ongaphasi kwendima le ongabanomthelela wokobana uMbuso usebenzise imali akwenziwe ngokuthintana noNgqongqotjhe wezeeMali.
UmThetho-lawulo owenziwe ngaphasi kwendima le awubeke kuzwakale kobana omunye nomunye umuntu owephula lomThetho nofana owehluleka ukukhambisana nalomThetho uzakufunyanwa amlandu bekangagwetjwa ngokobana ahlawuliswe nofana agwetjwe iinyanga ezingadluli e-12.
a Omunye nomunye umThetho-kambiso owenzwe ngaphasi kwalendima awubikwe ePalamende emalangeni ama-30 ngaphambi kobana ukhutjhwe kuGazethi, nangabe iPalamende kusikhathi sayo sokusebenza.
b Nangabe akusisikhathi sokusebenza kwePalamende njengobana kuvezwe esigabeni a, imithetho-lawulo ayithunyelwe kuSomlomo wePalamende, emalangeni, ama -30 ngaphambi kobana ikhutjhwe kuGazethi.
Imithetho-lawulo eyenziweko ngokuya kwendima le, khulukhulu indimana 1 a emayelana nekambiso yemibuzo, kumele msinyazana kube nesiqiniseko sokobana ukusebenza komThetho lo kuba lula, kuyazwakala, begodu kuyakghonakala.
Ngaphandle kwesigaba 16 1 akukho ukulalelwa kwesinghonghoyilo ekuzakwenzeka ekhotho ngaphandle kobana isiphathiswa sekhotho nabo mabhalana bekhotho babekhona emsebenzini.
b UNgqongqotjhe akenze lomThetho ube khona ngamalimu woke asemthethweni ngendlela efaneleko ngaphambi kokuphela kweminyaka emibili emva kokuthoma ukusebenza komThetho lo.
UmNqophisi-Zombelele womNyango akathathe amagadango asebenzise neensetjenziswa ezikhona zomNyango zokuqiniseka kobana unobhala wekhotho yokulingana ukhona kwenye nenye ikhotho eRiphabliki.
b kube nekambiso yokusebenza efanako, izinga nekambiso ekumele ilandelwe ziimphathiswa zekhotho ekwenzeni imisebenzi yabo nekusebenziseni amandla abanikelwe wona.
UmNqophisi-Zombelele woMnyango kumele athuthukise bekenze isifundo bandulo sisebenze kibonobhala bekhotho yokulingana ngomnqopho wokwakha isiqhema esibanduliweko, esizinikeleko nesinelwazi nesingesabonobhala abakhethekileko, ngomnqopho wokobana benze umsebenzi wabo ngefanelo njenjengobana kuvezwe mThetho lo.
a iziko lokubandula abonobhala b kube nekambiso yokusebenza efanako, izinga nekambiso ekumele kulandelwe bonobhala nabenza imisebenzi yabo.
UNgqongqotjhe kumele ahlongoze umbiko ePalamende, ngendlela yakhona mayelana nokumumethweko nokusebenzisa iimfundo bandulo ezivezwe endimaneni 4 n 5.
S.31 ikhutjhwe ngu s.
g. ilunga loMkhandlu oweNgamele iiMfunda.
ilanga lokuthoma ukusebenza kwe s.
d Inamandla neminye imisebenzi enikelwe yona njengobana kuveziwe.
) Amalunga weKomidi yokuBuyekeza ukuLingana avezwe esigabeni 32 (a), (no (d) no (e) aqatjhwelwe isikhathi esiminyaka emihlanu begodu bangaqatjhwa godu ngemva kokuphela kwesikhathi sabo sokusebenza.
Eminye imibandela ebekelwe amalunga aqatjhiweko weKomidi yokuBuyekeza ukuLingana kuvunyelwene ngawo.
Umsebenzi wokuphatha omayelana nokusebenza kweKomidi yokuBuyekeza ukuLingana awenziwe ziimphathiswa zoMbuso ezikhethwe Mnqophisi -Zombelele.
Amalunga weKomidi yokuBuyekeza ukuLingana azakubhadelwa, bebanikelwe nezinye iinzuzo njengobana lokho kuzakuquntwa nguNgqongqotjhe nakazakubonisana noNgqongqotjhe weeMali.
ilanga lokuthoma ukusebenza kwe s.
b iKomidi yokuBuyekeza ukuLingana kumele, kungakapheli unyaka, iphenyisise beyilethe neemphakamiso kuNgqongqotjhe.
LomThetho ubizwa ngokuThuthukiswa kokuLingana nokuVimbela iBandlululo elingakaFaneli UmThetho ka 2000, begodu uzakusebenza ngelanga elibekwe nguMongameli ngokobana kumemezelwe eMtlolweni kaRhulumende.
Amalanga ahlukeneko angabikwa ngokuya kokusebenza komThetho lo.
Abasebenzi kunye nomsebenzi a Ukwenza iinrhibe ezingasiliqiniso mayelana nokufumana amathuba wemisebenzi ngokusebenzisa iinkambiso zokuqatjha nokuhlunga abasebenzi.
b Ukwenza ihlelo lokuqatjha, ukuthuthukisa, ukukhuphula emsebenzini nokugcina abasebenzi ekwenzeka ngebanga lebandlululo elingakafaneli ebantwini ebaveziweko okumayelana nobujamo obungakafaneli.
c Ukwahluleka ukuhlonipha imigomo yokubhadela ngokulingana emsebenzini olinganako d Iinlinganiso eziragela phambili zemali yomrholo ezihlukeneko ezathathelwa ebandlululweni lakade elingakafaneli.
Ifundo a Ukunina abafundi ngokungakafaneli emazikweni wefundo, kufaka hlangana nabafundi ananeemfuno ezikhethekileko.
Iinsetjenziswa zamaphilo nezinye iinzuzo a Ukuthatha abantu ubahlole ngokwamaphilo ngaphandle kwemvumo yabo.
b Ukwala ngendlela engafunekiko nofana ukwalela omunye umuntu kobana afumane iinsetjenziswa zamaphilo nofana ukwehluleka ukunikela ngeensetjenziswa zamaphilo komunye nomunye umuntu.
c Ukwala ukunikela ngeensetjenziswa zesizo elirhabako ebantwini besitjhaba ezithile ngendlela yobujamo obungakavunyelwa.
d Ukwala ukurhelebha ngeensetjenziswa zamaphilo ebantwini abadala.
Izindlu, indawo yokuhlala, inarha kunye nepahla a Ukulamula kokususwa ngekani kwabantu enarheni abahlala kiyo ngokuya kobujamo obungakavunyelwa b Ukwenza umkhawulo mayelana nobujamo bobuhlanga nobomphakathi.
c Ibandlululo elingakafaneli mayelana nokusizwa ngezindlu, imali-mboleko, nofana ukusizwa ngemali ngokukhetha ubuhlanga, ubulili, kunye nobunye ubujamo obungakavumeleki.
d Ukwahluleka ukubonelela iimfuno ezikhethekileko zabantu abadala.
c Ngokunina umuntu nofana abantu, kufaka hlangana indlela engakafaneli yokwala ukunikela isizo ebantwini abasebujameni be HIV/AIDS.
IPentjheni a Ukunina omunye nomunye umuntu ehlelweni lobulunga besikhwama semali sabalisa emsebenzini namkha ekumnineni kobana afumane inzuzo esikhwameni semali ngembangela yinye ethile nofana ezinye iimbangela.
b Ukubandlulula ngokungakafaneli kwamalunga nofana abazuzi besikhwama semali sabalisa emsebenzini.
Ukubambisana a Ukuthatha isiqunto ngendlela engakafaneli kobana ngubani ekumele amenywe kobana abemlingani endabeni yokubambisana.
b Ukwenza ibandlululo elingakafaneli ebujameni bokobana umuntu amenywe ukuba mlingani.
Amabizelo kunye neenhlangano a Ukwenza ubujamo obungakafaneli bokumedela namkha bokwalela umuntu kobana angenele ibizelo khulukhulu ebantwini egade badinywe amathuba.
b Ukumedela umuntu ngendlela engakafaneli namkha ukumalela kobana afumane inzuzo namkha iinsetjenziswa ngebanga lobujamo obungakafaneli.
Ukunikelwa kwepahla, imisebenzi kunye neesetjenziswa a Ngokungakafaneli ukwalela nofana ukwehluleka ukunikela ngepahla nofana iinsetjenziswa nofana ukunikela ngeensetjenziswa ezikhona komunye nomunye umuntu nofana esiqhemeni ngendlela engakafaneli.
b Ukwenza ubujamo obukhuthaza umphumela webandlululo elingakafaneli lakade namkha ukuninwa mayelana nokufumana iinsetjenziswa eziphathelene neemali.
c Ukumeda ngokungakafaneli mayelana namathuba wesivumelwano sokunikela ngepahla nomsebenzi.
iinqhema, zemidlalo kunye neenhlangano a Ukwala ngokungakafaneli ukutjheja isibawo esenziweko sobulunga beenhlangano nofana besiqhema ngeembangela ezingafunakaliko.
b Ngokungafunakaliko ukwalela ilunga kobana lifumane iinzuzo ezinye nezinye ezinikelwa yihlangano nofana isiqhema.
c Ukwehluleka ukuthuthukisa iinhlanga ezihlukeneko nokukhetha abajameli besiqhema.
<fn>2004 scc_ndebele.txt</fn>
Faka isibawo sakho !
Ngubani ongafaka isibawo sokubhadalwa?
Umuntu ongaphasi kweminyaka emasumi amabili namunye kumele asizwe mbeelethi wakhe namkha mthlogomeli wakhe osemthethweni.
Ngubani ongafakelwa isibawo sokubhadalwa?
Imali engandluli I R7000.00.
Nakhibe isibawo sakho singaphezu kwe R7000.00, ungafaka esingaphasi ukwenzela bona ukwazi ukulandela isibawo sakho ekundleni yeembawo ezincani.
Ngiziphi iindaba ezingeke zikwazi ukufakwa ngaphasi kwamandla wekundla le?
Iimbawo ezingaphezu kwe R7000.
Iimbawo ezifakelwa umbuso.
Iimbawo ezimayelana nokwamukeleka kwencwadi yokwabiwa kwamafa.
Iimbawo ezimayelana nobujamo bomuntu ngokwe-ngqondo.
Iimbawo lapho kufunwa khona bona umuntu enze umsebenzi namkha okuthize okungeke kukwazi ukubhadelelwa ngemali, ngaphandle kwesibawo sokudluliselwa kwepahla egugekako namkha engagugeki engadluli I R7000.00 ngenani.
Uyakateleleka bona ufake isibawo sakho ekundleni yeembawo ezincani na?
Ukujanyelwa ngokomthetho nokusizwa ekulungiseleni isibawo sakho.
Abasizi bezomthetho namaklege wekundla yeembawo ezincani bazokusiza simahla.
Kungasetjenziswa elenye nelinye ilimi elisemthethweni le Sewula Afrika ekundleni le.
Usifaka njani isibawo?
Amagadango athathwa ngaphambi kokufakwa kwesibawo.
Thinta umuntu obanga naye (umuntu omthathela amagadango womthetho) umlomo nomlomo, ngomtato, namkha ngencwadi um-tjele bona ahlangabezane nesibawo sakho.
Nakhibe lo obanga naye akahlangabezani nesibawo sakho, mthu-mele incwadi etjho lokho okufunako (uveze imininingwana esekela isibawo sakho, nemali yesibawo sakho) umuphe ubunengi bakhona amalanga alisumi nane ngemva kokuthola incwani yakho ebhaliweko bona ahlangabezane nesibawo sakho.
Mnikele incwadi le ngesandla namkha uyithumele ngeposi ebhalisi-weko lowo obanga naye.
Emva kokundlula kwamalanga alisumi nane, bika umuntu lo ku klege yekundla, uphathe ubufakazi bokuthi incwadi yesibawo way-inikelwa.
Kumele uye uphetheni eklegeni yekundla?
Incwadi owambhalela yona nobufakazi (irasidi yaseposini) bokuthi yathunyelwa.
Isivumelwano, incwadi namkha obunye ubufakazi obusekela isibawo sakho.
Iyini imisebenzi ye klege yekundla?
Yena nomsizi wezomthetho bazak'calisisa iincwadi oziphetheko bakusize ukubhala amasayimani.
Uzakutjela ngelanga nesikhathi sokulalelwa kwecala.
Uzakukhupha amasayimani akunikele wona.
Ungawanikela loyo obanga naye wena ngokwakho.
Ungathatha amasayimani la nemali (yokubhadala) unikele I sheriff yendaweni lapho kuhlala khona lo obanganaye, bona iyomnikela wona.
Wenzani emva kwalokho?
I Sheriff nayiwasile amasayimani, kumele uthole ubufakazi balokho, ngaphambi kwelanga lokulalelwa kwecala.
Phatha incwadi yesivumelwano, incwadi namkha ubufakazi obuseke-la isibawo sakho eduze.
Amagadango angahle athathwe ngobanga naye emva kokuthola amasayimani.
Angenza njengokulayelwa sibawo.
Angafaka isibawo esiqhulana naleso ngokuthumela umbiko obhaliweko omumethe imininingwana efana naleyo efunekako nakukhutjhwa amasayimani, ku klege yekundla.
Nakufakwe isibawo esiqhulana nalesi ebesifakiwe, kusafanele kulandelwe ikambiso yekundla.
Kumele wenzeni lo obanga naye nakahlangabezene nesibawo sakho nawusenza koke lokhu?
Mnikele ubufakazi obubhaliweko bokuthi ukunikele namkha ukubhadalile.
Kumele wenzeni ngelanga nangesikhathi esibekiweko secala?
Kumele uvele wena siqu sakho ekundleni.
Qinisekisa bona uphethe zoke iincwadi ezisekela isibawo sakho.
Qinisekisa bona abofakazi bakho bakhona.
Qinisekisa bona unobufakazi bokuthi amasayimani uwanikele lowo obanga naye.
Ikambiso yekundla itjhaphulukile begodu ilula.
Awukavunyelwa ukujanyelwa mmeli ekundleni le.
Ikomishinari yekundla izukubawa bona uchaze imininingwana yecala lakho. Uchaze ngokunemba okukgonekako.
Phendula imibuzo yekhomishinari uveze nobufakazi bakho.
Ukubuzana imibuzo akukavumeleki kodwana ngemvume yek-homishinara, ungakwazi ukubuza lowo obanga naye imibuzo.
Lalela kuhle iinhlathululo zaloyo obanga naye kuthi nakaqe-dileko ukukhuluma, utjengise ikhomishinari lokho obona ukuthi akakakubeki ngendlela ekungiyo.
Ukudluliselwa phambili kwesigwebo/isiqundo noku-calwa kabutjha kwecala.
Angeze kwenziwa isibawo sokudlulisa icala ukuphikisana nesigwebo namkha isiqundo sekundla.
Ukukhambiswa kumbi okukhulu kokulalelwa kwecala.
Amagadango alandela isigwebo/isiqundo esithethweko.
Hlawula zoke iindleko ikundla engathi kumele uzihlawulele. Iindleko ezingahle zibe khona ngezobanga naye azibhadale I Sheriff.
Yenza njengokulayelwa kwakho yi kundla yomthetho.
Nakuthethwe isiqundo/isigwebo esivumelana nawe.
Nakhibe obanga naye akakwazi ukulandela isiqundo sekundla khonokho, ikundla izakwenza irhubhululo ngob'jamo bakhe beemali, ukungakgona kwakhe ukubhadela isikolodo secala neendleko bebenze nomlayo wokubhadelwa kwakho.
Okweleda isigwebo nakabhalelwa kukwenza njengokulayelwa yikundla namkha umlayo wekundla yeembawo ezincani begodu ufuna ukufezakalisa isigwebo namkha umlayo wekundla, indaba le indluliselwa ekundleni ka Marhistrada begodu nekammbiso yokufezakaliswa njengoba ibekwe yi Magistrate's Courts (Act 32 of 1944) Iyalandelwa. Uyeleliswa ukusebenzisa ukujanyelwa ngokomthetho ukulandela ikambiso le.
Incwajana le ikwazisa kwaphela ngamagadango aqakatheke khulu amele ukuthathwa nakufakwa isibawo ekundleni yeem-bawo/amacala amancani.
Nawufuna isizo nangayiphi indaba, I adresi nenomboro yomtato yekundla yeembawo/amacala amancani iyatholakala e O.sini yekundla yomthetho ka Marhastrada.
Umnyango wezobulungiswa nokuthuthukiswa kwezomthetho sisekelo.
<fn>2008 DV isiNdebele brochure.txt</fn>
Kwenzekani nangabe umLayo wokuVikelwa uyephulwa?
UMmangalelwa nakephula umLayo wokuVikelwa ngokuthi abuyelele ukutlhorisa ngokomzimba namkha ngomlomo ngendlela okuhlathululwe ngayo ekuthomeni kwencwajana le, ungafaka isinghonghoyilo esitetjhini samapholisa begodu unikele amapholisa iNcwadi yokuBopha khona bazakuyombopha.
Isiqunto lesi sokusetjenziswa kweNcwadi yokuBopha ngemva kokwephulwa komLayo senziwa nguwe. Nasele avalelwe, uMmangalelwa uzakuqalana nokuthweswa umlandu wobulelesi bese ugwetjwe eKhotho yezobuLelesi ngokwephula umLayo wokuVikelwa.
Khumbula, kodwana bona nayikuthi iKhotho ingafumanisa bonyana iNcwadi yokuBopha isetjenziswe kumbi (bonyana uMmangalelwa avalelwe ngaphandle kwebanga), lapho ke nawe uzakutjhutjhiswa ngokuya komThetho.
UMmangalelwe uzakuvela eKhotho yezobuLelesi ngokwephula umLayo wokuVikelwa abegade anikelwe wona.
Ingabe imilandu yobuLelesi ingasulwa na?
Nasele uMmangalelwa abotjhelwe ukwephula umLayo wokuVikelwa, uMmangali angeze aqunta ukwesula umlandu. UmTjhutjhisi omKhulu womPhakathi nguye kwaphela onelungelo lokwesula imilandu.
Ngingawubekela ngeqadi na umLayo?
Iye, ngesinye nesinye isikhathi, ungenza isibawo sokobana umLayo lowo ubekelwe ngeqa-di. Kodwana kusemandleni kaMarhastrada bonyana uyakuvuma lokho namkha awa. Lokho kuzakutjho bonyana umLayo wokuVikelwa awusasebenzi.
Kuqakathekile ukutjheja bonyana eKhotho yomThetho , nguMarhastrada ongath-atha isiqunto sokobanyana umLayo wokuVikelewa ungabekelwa ngeqadi.
Khuyini okumele ukwazi!
Qeda iNturhu yangeKhaya!
Indaba ingajanyiswa bese kubekwa elinye ilanga lokulalelwa kwayo ekhotho. UMabhalana weKhotho uzakusiza namkha uzakulayela umuntu ongakusiza ukutlola ipendulo.
Ngelanga lokulalelwa uMarhastrada uzakulinga ukuthatha isiqunto esidzimelele eeNcwadini zeemFungo ezilethwe ngabathintekako. UMarhastrada anganibawa bona nihlathulule ezinye izinto. UMarhastrada angaqunta ukuvuma umLayo, awubekele ngeqadi namkha alayele bonyana ubufakazi benziwe ngomlomo.
UmThetho weNturhu yangeKhaya, umthetho wenomboro 116-ka 1998 uvumela ungazimbi wokutlhoriswa kwangekhaya namkha wenturhu yangekhayta bonyana afune umLayo wokuVikelwa eKhotho kaMarhastrada malungana nomuntu owenze isenzo sokutlhorisa. Umnqopho weNcwajana le kunikelwa kwabongazimbi ilwazi abazalitlhoga ekuletheni isibawo somLayo wokuVikelwa ngokomThetho weNturhu yangeKhaya. Ngomnqopho weNcwajana le sifuna ukuveza inturhu eqaliswe kibomma okungiyo evame ukwenzeka.
Ungafuna ukuvikeleka kubani?
umuntu lowo otjhade naye, kungaba mtjhado wesintu namkha wesikhuwa.
umuntu lowo enakhe nathembisana umtjhado, itjhebiswano lesintu namkha lokuthandana, kufaka hlangana itjhebiswano lokuthandana namkha okuthathwa ngathi ngilo, lezomseme kungaqalwa bonyana ngelesikhathi esingangani.
umuntu loyo ohlala naye namkha ogade uhlala naye ndawo yinye.
Nangabe uMmangalelwa uyabhalelwa kuvela ekundleni yokuLalelwa komBango begodu wena unobufakazi bokobanyana umLayo wokuVikelwa wanikelwa yena (ubuF akazi bokuNikelwa), uMarhastrada uzakuqinisekisa umLayo.
Kuzakuba khona ukuGwetjwa na?
Nangabe uMarhastrada akakwazi ukuthatha isiqunto ekulalelweni ngebanga lokutjhayisana kweenkulumo zoMmangalelwa noMmangali, isibonelo, nayikuthi kunokurarana kwelwazi elinikelwa ngilaba ababili, uMarhastrada uzakuhlehlisa indaba leyo okufanele igwetjwe.
Ekugwetjweni, uMmangali noMmangalelwa kumele banikele ubufakazi bafunge be-godu batjhukane ngemibuzo. UMmangali noMmangalelwa bavumelekile bonyana babize abofakazi bazokunikela ngananyana ngibuphi ubufakazi abanabo ukufakazela indaba yabo Isibonelo iintifikezi zokwelatjhwa, amarekhodi wesibhedlela, iinthombe, imi-tlolo nokhunye.
Khumbula bona ngomThetho iPholisa kumele likurhelebhe nanyana kungayiphi indlela etlolwe emLayweni weKhotha, isibonelo, ekubuthweni kwezinto zakho, umazisi, wakho, iimpahla namkha iincwadi zabantwana, nokhunye. Nawuthola bonyana iPholisa lelo alinatjhebiswano begodu liyala ukubambisana nawe njengokutjho komLayo, ungabikela i-Independent Complaints Directorate (okuliPhiko eliziJameleko eliPhenya iinLilo ngamaPholisa).
Tjheja godu bona akusimsebenzi wamaPholisa ukukusiza ukususa ifenitjhara, amakhomphyutha, izitja nokhunye.
UMmangalelwa angabotjhwa na ngomLayo wokuVikelwa?
UMmangalelwa icala angeze abotjhwa ngesikhathi azokunikelwa umLayo wokuVikelwa. Angabotjhwa kuphela nangabe wephula lokho okutjhiwo mLayo wokuVikelewa.
Khuyini ukwephulwa kwalokho okutjhiwo mLayo wokuVikelwa?
Lokhu kulokha uMmangalelwa nakangafuni ukukhambisana nalokho okutjhiwo mLayo lowo, ngamanye amagama ubuyelela isenzo sokutlhorisa ngokuya, KomLayo anikelwe wona, esikhandelwe bona singenzeki.
Khuyini ukuDelela iKhotho?
Lokhu kulokha uMmangalelwa nakaphula okutjhiwo mLayo, abhalelwe kuvela eKhotho yezobuLelesi ayoziphendulela ngemilandu abekwe yona.
Ngenzani ngobuFakazi bokuNikelwa?
Kufanele unikele uMabhalana weKhotho ubuFakazi bokuNikelwa komLayo wokuVikelwa ngokukhulu ukurhaba. Nasele uMabhalana aphethe incwadi leyo, iKhotho izakugunyaza iNcwadi yokuBopha uMmangalelwa. INcwadi yokuBopha izakusetjenziswa kuphela kuMmangalelwa nangelinge ilanga nangabe usaragela phambili nokuphula umLayo wokuVikelwa.
Khuyini iLanga lokuBuya?
Lilanga elibekwe yiKhotho ukuze ikwazi ukuthola ithuba lokulalela uMmangalelwa ngaphambi kobanyana umLayo wokuVikelwa uqinisekiswe.
Kwenziwani ngeLanga lokuBuya?
Phambi koMmangali, uMmangalelwo unethuba lokutjela uMarhastrada ihlangothi lakhe lendaba. uMmangalelwa angenza yakhe iNcwado yesiFungo ephikisako namkha abawe ithuba lokutlola yakhe iNcwadi yesiFungo ephiki-sako. Amaphepha la azakunikelwa wena. Kilokhu uzakuni-kelwa ithuba lokutlola ipendulo.
Kutlhoriswa ngokomlomo esinye nesinye isenzo sokulawulwa namkha sokutlhoriswa lapho lesosenzo singalimaza namkha sibangele ukulimala ekuphepheni ekuphileni kuhle kwakho namkha komndeni wakho.
Bobabili abomma nabobaba bangabekwa umlandu, begodu bang-aba bongazimbi benturhu yangekhaya.
UmLayo wokuVikelwa wesiKhatjhana uzakuthini na?
UmLayo wokuVikelwa wesikhatjhana uzakubawa uMmangalelwa (umuntu lowo otl-horisako) bona angakuhlukumezi ngendlela etjhiwo eNcwadini yesiFungo.
Ezehlakalweni ezimbi khulu, uMarhastrada angakhupha uMmangalelwa ngendlini leyo eniyihlanganyelako namkha amalele ukungena eendaweni ezinye zendlu leyo enihlala kiyo.
IKhotho ingenza umlayo wokurhelejwa ngokweemali kwamsinyana. Lokhu kutjho bonyana nawufuna iindleko zokwelatjhwa namkha zenye indawo yokuhlala okubangelwe kutlhoriswa, kumele uveze ubufakazi beendleko osele uzenzile bese ubawa iKhotho ukutjheja isibawo sakho.
IKhotho ingalaya amapholisa bona athathe isigidi soMmangalelwa nangabe khe-wathusela ipilo yakho.
Nakuzakuhlolisiswa ngokuzeleko ubunjalo bokutlhoriswa okuthileko okukwenzakaleleko iKhotho ithembele eNcwadini yesiFungo oyenza nawenza isibawo. Ngalokho, kufanele unikele iKhotho loke ilwazi elifaneleko eliseNcwadini yesiFungo, Isibonelo, imininingwana yezehlakalo zokutlhoriswa, ilanga, indawo nobunjalo besehlakalo sokugcina.
Angeze wabawa imali yesondlo eKhotho yeNturhu yangeKhaya. Lokhu ungakwenza neKhotho yeSondlo.
Nawuzizwa namkha ubona bonyana ungungazimbi wananyana ngiliphi ihlobo lenturhu yangekhaya njengombana kurheliswe ngaphezulu, iya eKhotha kaMarhastrada wendawo leyo begodu ubawe irhelebho lokwenza isibawo somLayo wokuVikelwa. UMabhalana weKhotho uzakurhelebha ekuzaliseni amaforomo begodu akuse kuMarhastrada okuzakuba nguye ozakuthatha isiqunto sokobanyana kumele uwuthole umLayelo wokuVikelwa namkha awa. Imininingwana yabanikeli berhelebho abangakunikela isiyeleliso begodu bakurhelebhe kilokhu itholakala ekuthomeni kweNcwajana le.
Ngenzani ngomLayo wokuVikelwa wesikhatjhana?
UmLayo wokuVikelwa wesikhatjhana kumele unikelwe uMmangalelwa (umuntu loyo otlhorisako) ngokukhulu ukurhaba. Angeze wazinikelela wena umLayo kuMmangalelwa ngombana lokho kuzabe kungenziwa umsebenzi ngendlela engiyo. Ngamanye amagama, ukunikela umuntu umLayo wokuVikelwa wesikhatjhana msebenzi womuntu onamandla wangokomthetho, isibonelo, isiphathiswa se Polisa.
Kumele umLayo wokuVikelwa wesikhatjhana uwuse e-Ofisini leTiherifu namkha esitetjhini samapholisa esiseduze nalapho kuhlala namkha kusebenza khona ummangalelwa. Esitetjhini samapholisa, khumbula ukutlola phasi igama kanye namkha inomboro yebheji yepholisa olinikela umlayo lowo. Kuba lula ukufunisisa ngomLayo lowo ngokuya kwesikhathi. Iintetjhi ezinengi zamapholisa zinesiPhathiswa esiqalene neendaba zenturhu yangekhoya.
Khulumisana nePholisa lelo nihlele bonyana uzabuthola nini ubaFakazi bokuNikelwa. Lokho kukhombisa bonyana umLayo wokuVikelwa wesikhatjhana nangembala unikelwe uMmangalelwa. Ungavumeli ipholisa bonyana lipose namkha likulethele ubufakazi bokunikelwa namkha liwuposele iKhotho ngombana lokho kuthatha isikhathi begodu abufiki ngaphambi kwelanga lokubuyela eKhotho.
UMabhalana weKhotho uzakurhelebha ekuzaliseni amaforomo afaneleko begodu akuse phambi kukaMarhastrada.
Ngiyiphi iKhotho okumele ngiye kiyo?
Iya eKhotho eseduze nalapho uhlala namkha usebenza khona.
INcwadi yesiFungo sitatimende esifungelweko. Lokhu kutjho bonyana umuntu owenza isitatimende lesi ufungile bonyana ukhuluma iqiniso begodu uyazi bonyana uzakutjhutjhiswa nangabe akutjho esitatimendeni kumamala. Kukuphula umthetho eKhotho yomThetho ukwenza isitatimende esimamanga.
<fn>2008 Maintenance Ndebele.txt</fn>
Ngisibawa njani iSondlo?
Yini okumele ukwazi!
UbuNqophisi obuKhulu: UKUPHUHLISWA KWAMALUNGELO WEENQHEMA EZISENGOZINI.
Ngizokwazi njani bonyana imali leyo ibhadelwe?
Kumele udose umtato ngaphambi kobana uye eKhotho, ukwenza isiqiniseko sokobana imali seyibhadelwe.
Nangabe imali ayikabhadalwa, iKhotho izakuzama ukufunisisa bonyana imali leyo ibhadelwe namkha awa, begodu nayingakabhadalwa bazakutjela bonyana wenzeni emva kwalokho.
Kumele ngilinde isikhathi esingangani ukuze imali leyo ibhadelwe mina?
Ilanga lokubhadela liyame phezu komLayo weKhotho.
Umuntu lowo kumele abhadele ekhotho bese ikhotho ibhadele wena.
Kungenzeka bona amakhomphyutha akasebenzi.
Iimbhadela ayikwazi ukutholakala ngesibanga senomboro yomlandu engasiyo enikelweko.
Khumbula bona imali nayibhadelwe ngeTJHEGE e-akhawundini yakho yebhanga, imali leyo UZAYITHOLA NGEMVA kwamalanga ALIKHOMBA.
Angikhululeki nangisebenzisa i-akhawundi yebhanga.
Khumbula bonyana kuphephile begodu kumsinyana ukusebenzisa ibhanga kunokubhadalwa ekhotho ngekhetjhe namkha ngendlela yokudosa emrholweni.
Bawa isitatimende esizeleko (kungabi ngesincani) se-akhawundi yakho yebhanga lendawo leyo namkha emtjhinini wokukhupha imali.
Letha isitatimende sebhanka kanye nomazisi wakho ekhotho.
IKhotho izakukhipha isigunyaziso sokubopha esikubeka umlandu wobulelesi wena njengomuntu okumele abhadele imali leyo.
Nangabe ngimi umbhadeli wemali yeSondlo, kumele ngenzeni?
Indlela yokudosa emrholweni - ikampani oyisebenzelako idosa imali emrholweni wakho bunqopha.
Ukubhadela ngekhetjhe - uya ekhotho ubhadele imali leyo ebasebenzini bekhotho.
Ukubhadela bunqopha e-akhawundini yebhanga- ufaka imali e-akhawundini yebhanga yomuntu loyo okumele ayithole.
Indlela ozokubhadela ngayo kumele irekhodwe emLayweni weKhotho.
Inomboro yereferensi oyinikelwe yikhotho kumele inikelwe ngasosoke isikhathi nawubhadela bunqopha e-akhawundini yebhanga namkha ubhadela ebasebenzini bekhotho.
Ngasosoke isikhathi feksela ikhotho isiqiniseko sokubhadela (isilibhu ofake ngaso) nangabe ubhadela e-akhawundini yekhotho.
Kwenzekani nangabe i-akhawundi lapho kumele kufakwe khona imali ivaliwe na?
Nikela ikhotho imininingwana yokubhanga emitjha.
IsiPhathiswa seSondlo sizakwazisa obhadelako ngemininingwana emitjha yebhanga kanye nenani lemali ayikolodako.
Kwenzekani nangabe umuntu okumele amukele imali yesondlo uyagula, uyarholophala, uyahlongakala namkha ungaphetjheya?
Endabeni yokuhlongakala, umFezekisi wamafa wombawi namkha uMondli womntwana unikelwe ilungelo lokuthatha imali leyo.
Endabeni yokugula, ukurholophala namkha umgunyazwa angaphetjheya, kumele kukhonjwe umuntu wesithathu okumele ayamukele. Lokhu kungenziwa ngokuveza incwajana yabogqwetha egunyaza lo wesithathu bonyana athathe imali yesondlo.
Okhunye okungenziwa, umNyango wezeHlalakuhle (umSebenzi wezeHlalakuhle) ungathintwa ukuthola isizo.
Ngiyakuphi nangifuna iLungelo lokuTlhogomela umntwana nokuFikelela?
Ukuthola ilwazi elinabileko malungana nelungelo lokuTlhogomela umNtwana, buza e-ofisini leGgqwetha lomNdeni.
Ivulwa nini iKhotho?
Thoma ngokuya lapho banikela khona ngelwazi ukuze bakulayele indawo okungiyo.
Kungebangalani kumele ngithole ilanga lokuya ekhotho?
Kungebangalani kuqakathekile bonyana bobabili ababelethi beze ekhotho?
Kukufikelela esivumelwaneni sokobanyana kufuneka iSondlo esingangani begodu okumele abhadale lowo angakwazi ukubhadela malini.
Ngisibawa bunjani iSondlo?
Ngimaphi amalungelo wami?
Kumsebenzi wababelethi bobabili bonyana bondle umntwana wabo ngemali.
Lokho kufaka phakathi ukubhadelela ukudla, izambatho, indawo yokuhlala zokwelatjhwa kunye nefundo.
Inani lesondlo lizokubalwa ngendlela ababelethi abarhola ngayo.
Ababelethi bobabili banesibopho sokutlhogomela umntwana kungaqalwa bonyana umntwana ubelethwe ngaphandle namkha ngaphakathi emtjhadweni.
Umuntu omele abhadale isondlo unelungelo lokwenza isibawo sokuphikisa umLayo weSondlo.
Nangabe umuntu loyo okumele abhadele isondlo akakwenzi lokho, isinghonghoyilo singenziwa eKhotho yeSondlo.
Iindleko eziphathelene nesondlo kusukela ekubelethweni kwakhe kufikela ngelanga lerhubhululo.
Nangabe kutlhalenwe, ogade amlingani kumele athole isondlo nangabe besifakwe njengengcenye yekambiso yekhotho yokutlhalana.
Ngingaya nakwenzenjani eKhotho yeSondlo?
Nangabe omunye wababelethi akanikeli ngesondlo somntwana namkha somndeni.
Nangabe wenza isibawo sesondlo kokuthoma.
Nangabe iKhotho yezokuTlhalana yenze umlayo; ukuvula ifayili ekhotho ukwazisa umuntu okumele abhadele bonyana uzokubhadela nini, kuphi begodu bunjani.
Kumele ngiye kiyiphi ikhotho nangifuna ukwenza isibawo semali yesondlo?
Ungathintana neKhotho eseduze nawe ngomtato ngombana bazakwazi ukukunikela ilwazi elifaneleko. (Ikhotho yesifunda lapho umntwana namkha umuntu lowo okumele ondliwe ahlala khona).
Kumele ngisebenzise ini njengeNomboro yeReferensi?
Inomboro leyo itlolwe eKaradeni lakho elisarulana leSondlo.
Kumele ngilinde isikhathi esingangani ngaphambi kokukhutjhwa komLayo weKhotho?
Lokhu kweyame ekubambisaneni kwababelethi bobabili.
Nangabe ababelethi bayavumelana, imbhadela yokuthoma kumele yenziwe njengokutjhiwo mLayo weKhotho.
Ngiziphi iindlela ezahlukeneko zokuthola imali yeSondlo?
Indlela yokudosa emrholweni - ikampani oyisebenzelako idosa imali emrholweni wakho bunqopha iyibhadele e-akhawundini yebhanga.
Ukubhadela ngekhetjhe - uya ekhotho ubhadele imali leyo ebasebenzini bekhotho.
Ukubhadela bunqopha e-akhawundini yebhanga - ufaka imali e-akhawundini yebhanga yomuntu loyo okumele ayithole.
Indlela engcono yokuthola imali yesondlo kufaka e-akhawundini yebhanga.
Kumele ngiye ekhotho yesondlo-kumele ngiphathe ini?
Ngisenza njani isibawo salokho?
Yoke ikambiso yokwenza isibawo sesondlo nokuthola imali kokuthoma ingathatha iimveke ezimbalwa kuye ngokubambisana kwababelethi bobabili.
Inomboro kamazisi nesithombe sombelethi/ somuntu loyo okumele abhadele imali yesondlo.
Isitatimende sebhanga nangabe une-akhawundi.
Ama-adresi walapho kuhlala khona namkha kusebenza khona ilunga lomndeni namkha isihlobo.
Dosela ikhotho yendawo umtato ubuze bonyana ngiyiphi ikhotho ongaya kiyo nawufuna ukwenza isibawo sesondlo.
Dosela ikhotho yesondlo umtato ubuze ngokuzokufuneka nawenza isibawo semali yesondlo.
Iya ekhotho uzalise amaforomo wesibawo.
Ikhotho izakukhupha ilanga enizakuza ngalo ekhotho wena nalowo obekwe umlandu (umbelethi).
Ikhotho izakukhupha isibizelakhotho isithumele kilowo obekwe umlandu ukobana eze ekhotho ngelanga elibekiweko.
Ngiziphi iindleko ongazirhelisa njengeendleko zomntwana?
Kumele ulethe imitlolo esekela zoke iindleko esele uzibalile, ngaphandle kwalokho IKHOTHO ANGEKHE IKWAZI UKUTHOMISA NGEKAMBISO YAYO, isibonelo: isilibhu somrholo, iinlibhu zegezi, amarasidi wemali yesikolo kanye namarasidi weendleko zokwelatjhwa.
Kumele ngikhwele nangiya eKhotho?
Uya eKhotho okungiyo.
Unalo loke ilwazi elizokufuneka ngelangelo. Wazi bona obekwe umlandu umbelethi omunye kumele abe nawe ngelangelo.
<fn>2008 PoliticalPardon_TOR_IsiNdebele.txt</fn>
BEGODU NANYANA isiGaba 84 (j) somThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-1996 (umThetho 108 ka-1996) njengombana utjhugululiwe ubeka bona uMongameli "uqalene nokulibalela namkha ukusula iingwebo zezaphulamthetho kanye nokusula enye nenye ihlawulo, isijeziso namkha ukuloba".
BEGODU NANYANA uMongameli aveze indlela ekhethekileko ekufumaneni umuzwa wokurarulwa kwesenzo esimbi eendabeni ezikhambelana nabantu abafunyanwa bamlandu esolweni yokobona benze izenzo zokwephulwa komthetho ekulandeleni iminqopho yezombanganarha.
Ekuhlaleni kokuthoma kwaso, amalunga hlangana nawo, azakukhetha uSihlalo ozakuba ngusihlalo wayo yoke imihlangano yesiQhema esiTjhiwoko.
Kuqinisekisa bonyana esinye nesinye isibawo sizaliswe ngendlela ebekiweko.
Kutjheja esinye nesinye isibawo sokulitjalelwa kanye nokwenza iimphakamiso kuMongameli.
IsiQhema kufuze senze imithetho neenkambiso zaso nasitjheja esinye nesinye isibawo sokulitjalelwa ngomnqopho wokwenza iimphakamiso kuMongameli ngokususela kwesinye nesinye isibawo.
IsiQhema kufuze sazise i-DOJ&CD ngemithetho neenkambiso zaso kungakapheli amalanga alitjhumi nane ngemva kokuhlala kwaso kokuthoma.
I-DOJ&CD kuzakuba ngiyo eqalana neendleko zeensetjenziswa nezokukhamba zamalunga wesiQhema.
IsiQhema sizakubakhona isikhathi esithoma ngelanga lokuhlangana kokuthoma kwaso ukufika ngelanga esizakugcina ukusebenza ngalo, womabili amalanga nawabalwako, ilanga lokugcina angeze laba ngemva komhlaka 30 Septemba 2008.
Abakhambisana nendlela esele ibekiwe kanye neenkambiso ezibekwe eforomini lesibawo, bangenza isibawo kuMongameli bona bafumane ukulitjalelwa ngendlela ebekiweko.
isenzo okukhulunywe ngaso endimeni (a) senziwa ngomhlaka namkha ngaphambi kwelanga okwafungiswa ngalo uMongameli ngomhlaka 16 Juni 1999; begodu isibawo sakhe sokulitjalelwa siphekelelwa yincwadi yesifungo etjhiwoko namkha ukuvumelana okufakazelwe namkha evunywe mumuntu ogunyazwe yihlangano, sikhungo, yihlangano yekululeko kiyo okuqinisekiswe bona isenzo namkha ukutjhiya ngaphandle ebekubumba isenzo sokwephulwa komthetho okukhulunywa ngakho, esenzeke ngaphasi komlayo namkha ekusetjenzisweni komlayo wangokomthetho, umlayo, ukulayelwa, isiyeleliso, iqhinga namkha iphrojekthi eyenzelwa namkha ngemvumo namkha yokuragelisa phambili, yokukhutjhulwa namkha yokufikelwa kwemithethomgomo yehlangano etjhiwoko, isikhungo, ihlangano yekululeko namkha ihlangano umbawi alilunga layo, umsebenzeli namkha umsekeli.
wenza isibawo eKomitini yezokuLibalela ehlonywe ngaphasi komThetho we-TRC begodu isibawo sakhe sokulitjalelwa saliwa; begodu akhenge AKHAMBISANE nazo zoke iimfuno ezibekiweko ngomhlaka namkha ngaphambi komhla weenyanga ezintathu wokuphela "kwesikhathini esivuliweko".
Ziimbawo kuphela ezizaliswe kuhle nangokuzeleko ngendlela ebekiweko, kufaka eforomini elibekiweko elenzelwe lomnqopho wefuneko, esikhathini 'esivuliweko', ezizakutjhejwa.
Sibawo kuphela esenziwe mumuntu esizakutjhejwa. Isibawo kufuze senziwe mbawi njengombana kubekiwe begodu silethwe emNyangweni wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.
Isiqhema sezombanganarha umbawi alilunga laso naso singaletha saso isibawo emNyangweni wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo ukwenzela yena.
iqinisekise ngesifungo bona ubujamo obuyizwabatjho okwenziwa ngaphasi kwabo isenzo sokwephulwa komthetho bulungile namkha bukhambisana nezehlakalo zombanganarha/izenzo ihlangano eyayizibandakanya kizo.
Isiphakamiso esenziwe siQhema esiTjhiwoko sizakwenziwa mayelana nesinye nesinye isibawo sokulitjalelwa.
Isiphakamiso esenziwe siQhema esiTjhiwoko mayelana nesinye nesinye isibawo sokulitjalelwa kufuze siveze inengi kanye nobuncani bemibono yamalunga, nayikuthi ikhona, mayelana nesibawo ngasinye.
UMongameli ngemva kokutjheja iimphakamiso ezenziwe siQhema esiTjhiwoko, unamandla wokunikela ngokulitjalelwa namkha wokwala isibawo sokulitjalelwa.
Ukunikelwa kokulitjalelwa komunye nomunye umuntu kuzakudosela ekusulweni ngokuzeleko kokutheswa umlandu kanye nerekhodi lezobulelesi lesenzo sobulelesi mayelana nalo umuntu anikelwe ukulitjalelwa.
<fn>Committees of Parliament IsiNdebele.txt</fn>
INdlu yesiBethamthetho seNarha inamakomiti wangaphakathi amanengi asebenza ngeendaba ezithinta ukusebenza kwePalamende. Amakomiti la kanengi afaka phakathi amaLunga wePalamende ekade abona. Amakomiti wemiThetho begodu namakomiti angaphasi kwawo asebenza ngemithetho yeziNdlu, nangesabelo seemali seziNdlu, asekele amaLunga, enze amalungiselelo wangaphakathi, banikele amandla namalungelo akhethekileko wamalunga. Amanye amaKomiti wangaphakathi maKomiti wamaHlelo ahlela umsebenzi weNdlu yesiBethamthetho seNarha, neKomiti yokuKhalima begodu neKomiti yaboSihlalo.
UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda unamaKomiti wawo wangaphakathi. AmaKomiti wemiThetho begodu namakomiti angaphasi kwawo asebenza ngemithetho yomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda, nangesabelo seemali somKhandlu weNarha oNgamele iimFunda, namalungelo akhethekileko, namalungiselelo wangaphakathi, ubudlelwano nezinye iinarha nangemithetho enegunya yayo.
IPalamende namkha enye yeziNdlu ingakhetha iKomiti yesikhatjhana nakunomsebenzi okhethekileko ekufuze wenziwe. Umsebenzi nasele uqediwe, iKomiti leyo iyatjhabalaliswa.
INdlu yesiBethamthetho seNarha begodu nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda ngokuhlanganyela ukhetha amakomiti wehlanganyela amanengi, isibonelo, njengeKomiti eBuyekeza umThethosisekelo.
IKomiti yasaFuthi yeHlanganyela eqalene neendaba zobuhlakani begodu neKomiti yasaFuthi yeHlanganyela eqalene neendaba zokuVikela maKomiti ajanyiselelweko. Lokhu kutjho bona asungulwe mThethosisekelo, namkha mThetho wePalamende, ngokuya kwekambiso yomthetho wePalamende.
AmaKomiti adlala indima eqakatheke khulu ehlelweni lokwakha umbuso wentando yenengi begodu afaka nomphakathi eenkambisweni nemahlelweni wePalamende.
Lencwajana ifumaneka ngawo woke amalimi asemthethweni weSewula Afrika.
Izindlu ezimbili zePalamende, iNdlu yesiBethamthetho seNarha begodu nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda, zenza imisebenzi yazo nakuhlala iPalamende epheleleko lapho amaLunga wendlu ahlangana khona abesiqhema sinye), kuhlalohlanganisela (lapho amaLunga wezindlu zombili ahlangana khona abesiqhema sinye, begodu nemaKomitini iinqhema ezincani zamaLunga.
Ikhulise izinga lokuzibandakanya kwamaLunga wePalamende o emikhulumiswaneni.
Ithole ithuba lokulalela ubufakazi begodu ibuthelele ilwazi elithintene o nomsebenzi weKomiti ethileko.
Amakomiti, kuhlekuhle, abajameli ngokuya kwamavowudi weenhlangano ePalamende.
AmaKomiti avulelekile emphakathini, kodwana angaba yintumba nakukhona isizathu sokwenza lokho.
Agada begodu atjheje umsebenzi kunye nesabelo seemali seminyango o karhulumende ophezulu begodu afune bona iziphendulele kiwo.
Amakomiti anamandla wokubiza omunye nomunye umuntu bona eze ngaphambili kwawo, azokunikela ubufakazi namkha aveze iimitlolo. Angafuna omunye nomunye umuntu namkha iziko lilethe umbiko obuyako kiwo. Amakomiti angamukela iincwadi zeenlilo, ukujameleka nofana iimphakamiso ezivela emphakathini. Enye nenye ikomiti idoswa phambili nguSihlalo.
INdlu yesiBethamthetho ikhetha hlangana namalunga wayo inani lamaKomiti womSebenzi othileko bona iqale umsebenzi weminyango ehlukahlukeneko karhulumende ophezulu.
Ukutjheja umsebenzi womnyango eqalene nawo, begodu abuye enze..
neemphakamiso malungana nokwenziwa mnyango, ekufaka phakathi isakhiwo sawo, ukusebenza kwawo begodu nemithethomgomo yawo.
Umsebenzi wamaKomiti awukakhandeleki kurhulumende kwaphela. Angaphenya enye nenye indaba eyitjisakalo yomphakathi engaphasi kwelawulo layo. KuneKomiti yomSebenzi othileko yomunye nomunye uNgqogqotjhe kunye nomnyango/neminyango karhulumende ephatheleneko.
UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda ukhetha emalungeni wawo wasafuthi inani lamaKomiti aKhethekileko bona aqale umsebenzi owenziwa minyango karhulumende ehlukahlukeneko begodu nokusebenza ngemiThethomlingwa.
kwaphela kumalunga ama-90 womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda ekuziinthunywa zasafuthi nakuqathaniswa namalunga ama-400 wesiBethamthetho seNarha, amaKomiti aKhethekileko atjheja umsebenzi weminyango karhulumende, ophezulu, angaphezu komnyango owodwa.
UmThetho weKomiti eziJameleko eqalene nesiKhwama seeMali zomPhakathi weNdlu yesiBethamthetho seNarha isebenza ePalamende njengabakhimkhanyo ekusetjenzisweni sigungu kweemali zababhadeli bentela. Qobe mnyaka umHloli maZombe uthula umbiko malungana neenkhwama zemali kunye nokuphathwa kweemali minyango ehlukahlukeneko karhulumende begodu neenhlangano zomBuso.
IinKhulu zeminyango karhulumende kunye neenhlangano zombuso ziyabizwa qobe makomiti la bona zilethe umbiko obuyako begodu ziphendule ngokusetjenziswa kweemali.
Amakomiti angahlongoza bona iNdlu yesiBethamthetho seNarha ithathe amagadango afaneleko.
ImiThethomlingwa eTlanyiweko ingathunyelwa liLunga linye leNdlu yesiBethamthetho seNarha. ImiThethomlingwa le itjhejwa maKomiti wasaFuthi weNdlu yesiBethamthetho seNarha eqale iimphakamiso zemithetho yamaLunga neeNcwadi zeenLilo eziKhethekileko.
Nangabe amaKomiti ayavumelana neenkambisolawulo yomThethomlingwa otlanyiweko, umThethomlingwa uyalungiswa begodu usetjenzwe yiPalamende.
IKomiti eKhethekileko yomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda eqalene namaLunga kunye nemPhakamiso zeemBethamthetho zeemFunda itjheja ukutlanywa kwemiThethomlingwa le kusukela kuLunga ngalinye lomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda begodu neembethamthetho zesifunda.
INcwadi yeenlilo nayo ingathulwa ngaphambi kwePalamende begodu idluliselwe ekomitini efaneleko esebenza ngeendaba eziphakamisiweko encwadini yeenlilo.
<fn>ConstitutionalCourt. Constitution(2009).2010-10-13.nr.txt</fn>
(Isihloko esifitjhani, ngaphambilini' UmThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika, umThetho wenomboro 108 ka-1996', ujanyiselelwe ngesigaba (1) somThetho wenomboro 5 ka-2005).
In terms of Proclamation No. 26 of 26 April, 2001, the administration of this Act has been assigned to the Minister for Justice and Constitutional Development.
Ukwenza umThethosisekelo omutjha weRiphabhligi yeSewula Afrika nokuqalelela iindaba ezingavela ngawo.
ITjhejuli 5 IiNdawo zokuSebenza eziLawulwa maPhrovinsi Kwaphela.
Tjhejuli 6A efakwe sigaba 6 somThetho ka- 2003 yafakwa inomboro etja sigaba 6 yomthetho 14 ka 2008.
Tjhejuli 6B, ngaphambilini ebeyaziwa ngetjhejuli 6A, yafakwa inomboro etja sigaba 6 somThetho 2 ka-2003 yasulwa sigaba 5 somthetho 15 ka-2008.
Ukwakha iSewula Afrika ebumbeneko begodu nentando yenengi ezokwazi ukuthatha indawo yayo njengenarha ezijameleko emndenini weentjhabatjhaba.
Nkosi Sikelel' i-Afrika. Morena boloka setjhaba sa heso.
God seÃ«n Suid-Afrika. God bless South Africa.
Mudzimu fhatutshedza Afurika. Hosi katekisa Afrika.
(a) Isithunzi sobuntu, ukuphumelelisa ukulingana nokuthuthukiswa kwamalungelo wobuntu kanye nekululeko.
(d) Ilungelo lokuvowuda labo boke abadala, irherho elifanako labavowudi, amakhetho abanjwa njalo ngemva kwesikhathi esithileko begodu nendlela yentando yenengi yokubusa kweenhlangano ezinengi, kuze kubonelelwe ukuziphendulela, ukuzimisela nokuvuleka.
UmThethosisekelo mThetho omkhulu weRiphabhligi; umthetho namkha isenzo esingakhambisani nawo asikho emthethweni, begodu neembopho ezibekwa ngiwo kufanele zifezwe.
(1) Kunobuzwe obufanako eSewula Afrika.
(b) Zifanele ukufeza imisebenzi neembopho zobuzwe ngokulinganako.
(3) UmThetho wenarha kufanele ubonelele ukutholakala, ukulahlekelwa begodu nokubuyiselwa kobuzwe.
Iflarha yenarha yeRiphabhligi inombala onzima, osarulani, ohlaza satjani, omhlophe, obomvu nohlaza samafu, njengombana ibunjiwe beyahlathululwa kuTjhejuli 1.
(1) Amalimi asemthethweni weRiphabhligi ngila: iSepedi, iSesotho, iSetswana, isiSwati, iTshivenda, iXitsonga, isiBhuru, isiNgisi, isiNdebele, isiXhosa nesiZulu.
(2) Ukubonelela amalimi wabantu lawo ayengatjhejwako ngokomlando nangokobujamo, umbuso kumele uthathe amagadango afaneleko ukukhuphula ubujamo nokuthuthukisa ukusetjenziswa kwamalimi lawo.
(3) (a) urhulumende welizwe nowamaphrovinsi angasebenzisa elinye nelinye ilimi elisemthethweni malungana nemisebenzi karhulumende, kutjhejwe ukusetjenziswa, ukusebenza kwawo, iindleko, ubujamo beemfunda nokulinganisa iindingo nalokho okukhethwa mphakathi wokana namkha kumaphrovinsi athileko; kodwana urhulumende wenarha nomunye nomunye urhulumende wephrovinsi kumele asebenzise ubuncani bakhona amalimi amabili asemthethweni.
Abomasipala kumele batjheje amalimi asetjenziswa namkha athandwa zizakhamuzi zabo.
(4) Urhulumende wenarha nowamaPhrovinsi ngamagadango asemthethweni namanye angawasebenzisa kumele alawule begodu abeke ilihlo ekusetjenzisweni kwamalimi lawo asemthethweni. Ngaphandle kokuphikisana nokutjhiwo kusigatjana (2) woke amalimi kumele ahlonitjhwe ngokulinganako begodu aphathwe ngokulinganako.
(ii) isi-Arabic; isi-Hebrew; isi-Sanskrit; begodu namanye amalimi asetjenziswa kwezekolo eSewula Afrika.
(1) Umtlolo wamalungelo wobuntu usisekelo lapho intando yenengi yakhiwe phezu kwaso eSewula Afrika. Umumethe amalungelo wabantu boke enarheni yekhethu begodu uqinisa amagugu wentando yenengi wesithunzi sobuntu, ukulingana kanye nekululeko.
(2) Umbuso umele uhloniphe, uvikele, uphuhlise begodu uzalise amalungelo atholakala ngaphakathi komtlolo wamalungelo wobuntu.
(3) Amalungelo amumethwe mtlolo wamalungelo wobuntu angarhunyezwa ngokwendlalwe ngaphakathi esigabeni 36 namkha ngokutjhiwo kwenye indawo ngaphakathi kwalomtlolo.
(1) Umtlolo wamalungelo wobuntu usebenza kiwo woke umThetho begodu ubopha iimBethamthetho, iKhabhinethe, iphiko lezobulungiswa namagatja woke wombuso.
Iinjamiso zalomtlolo wamalungelo wobuntu zibopha abantu nje namkha abantu bomThetho ukufikelela ezingeni lapho usebenza khona, kutjhejwe umhlobo welungelo lelo nomhlobo wesibopho leso esibekwe ngilelo lungelo.
(b) Ingathuthukisa imigomo yomThetho wesintu bonyana irhunyeze ilungelo, kodwana nangabe ukurhunyeza lokho kukhambisana nesigaba 36(1).
(4) Nomuntu womThetho naye kumele athole amalungelo asemtlolweni wamalungelo wobuntu ukuya ngomhlobo wamalungelo begodu nangehlobo labantu bomThetho.
(1) Boke abantu bayalingana phambi komThetho, begodu banelungelo lokuvikeleka kanye nokusizwa mThetho ngokulinganako.
(2) Ukulingana kufaka hlangana ukuthabela amalungelo nekululeko ngokuzeleko nangokulingana. Ukuraga ukufikelela kokulingana, kungenziwa imithetho begodu kuthathwe namagadango ahlelelwe ukuvikela nokuthuthukisa abantu namkha isiqhema sabantu ababedlelezelwe ngaphambilini ngesibanga sebandlululo.
(3) Umbuso angeze wabandlulula ngokungakafaneli, ngokunqophileko namkha ngokungakanqophi ngezizathu ezithileko, kufaka hlangana ukubandlulula ngokwebala, ngokobulili, ngokuthi umuntu usidisi, utjhadile namkha akakatjhadi, ngokobuhlobo ngokuthi umuntu udabuka kusiphi isitjhaba, ngokombala, ngokuzibandakanya nobulili obuthileko, ngeminyaka yobudala, ngokurholophala, ngokwekolo, unembeza, ikolelo, ngokwamasiko, ngokwelimi nango kubelethwa.
(4) Akakho umuntu ozakubandlulula ngokungakafaneli, ngokunqophileko namkha ngokungakanqophi ngezizathu ezithileko, ngokuya ngokwesigatjana (3). UmThetho wenarha kufanele wenze isiphakamiso sokuvikela namkha ujamise ibandlululo elingakafaneli.
(5) Ibandlululo ngebanga namkha ngamabanga arhenyiswe kusigatjana (3) alikafaneli ngaphandle kokuthi kutholakale bonyana ibandlululo leli lifanelekile.
Omunye nomunye umuntu unesithunzi ngokwemvelo, begodu unelungelo lokuvikelwa nokuhlonitjhwa kwesithunzi sakhe.
Omunye nomunye unelungelo lokuphila.
12. Ikululeko nokuvikeleka komuntu.
Angavalelwa ngaphandle kokuvela ekhotho atjhaphuluke kiyo yoke imihlobo yenturhu evela emithonjeni yomphakathi namkha yangeqadi.
Angaphathwa namkha ajeziswe ngendlela esihluku, engatjengisi ubuntu namkha eyehlisa isithunzi.
(d) Okuthile okuphathelene nesayensi ngaphandle kwemvumo yakhe.
13. Ubugqila ukukatelelwa ukuhlonipha omunye namkha ukukatelelwa ukusebenza.
Akekho umuntu ozakwenziwa isigqila, akatelelwe ukuhlonipha omunye namkha akatelelwe ukusebenza.
(d) Ukukhulumisana kwabo emsitheleni kungathikamezwa.
(1) Omunye nomunye umuntu unelungelo lekululeko kanembeza, ikolo, ukucabanga, ikolelo namkha ukuveza umbono.
Iinkonzo lezo zilandela imithetho yekambiso ebekwe ziimphathiswa ezifaneleko.
(ii) Amarherho womThetho womndeni kanye newomuntu mathupha ngaphasi kwelinye nelinye isiko, namkha kungabantu abaraga ikambiso yekolo ethileko.
(b) Ukubonelelwa ngokulandela indima (a) kufanele kukhambisane nalesisigaba begodu nezinye iinjamiso zomThethosisekelo.
(c) Ukuletha izondo esekwe ekuhlukeni ngebala, ngokobuhlobo, ngokobulili, namkha ngokwekolo okubangela ukuphehla inturhu nokulimala.
Boke abantu banelungelo lokubuthana, bangenele amajima wokutjhagala, wokurhwanta nokwethula iinghonghoyilo koke lokhu akwenziwe ngokuthula kungaphathwa iinkhali.
Omunye nomunye umuntu unelungelo lokuhlanganyela.
(c) Ukukhankasela ihlangano yezombanganarha.
(2) Esinye nesinye isakhamuzi sinelungelo lokungenela amakhetho atjhaphulukileko afaneleko neza njalo emva kwesikhathi esithileko, ukuvowutela ibandla lesibethamthetho, elisungulwe ngokulandela umThethosisekelo.
(b) Lokuba ngunkhetheni esikhundleni sokusebenzela umphakathi, nangabe kwenzekile akhethwe, aphathe isikhundla sokusebenzela umphakathi.
Asikho isakhamuzi esifanele sidinywe ubuzwe baso.
(1) Omunye nomunye umuntu unelungelo lokukhamba ngokukhululeka.
(2) Omunye nomunye unelungelo lokufuduka kileRiphabhligi.
(3) Esinye nesinye isakhamuzi sinelungelo lokungena, nokuhlala nanyana kukuphi kileRiphabhligi.
(4) Esinye nesinye isakhamuzi sinelungelo lokuba nepaspoto.
Esinye nesinye isakhamuzi sinelungelo lokuzikhethela irhwebo esilifunako, ukwenza irhwebo, ukutholwa kwesikhundla nomsebenzi kuza kulawulwa mThetho.
(1) Omunye nomunye umuntu unelungelo lokuphathwa ngokufaneleko emsebenzini.
(b) Nokuzibandakanya emsebenzi nemahlelweni weenhlangano zabaqatjhi.
(5) Enye nenye inyunyana yabasebenzi, nehlangano yabaqatjhi kunye nomqatjhi banelungelo lokuzibandakanya eenkulumiswaneni zokubonisana. UmThetho wenarha ungabekwa ukulawula ikulumiswano yokubonisana.
(6) UmThetho wenarha ungamukela amalungiselelo wokuvikela iinyonyana okumumethwe eemvumelwaneni zebambiswano.
(b) Lokuba ibhoduluko labo livikeleke, ukuze kuzuze isizukulwana sanamhlanje nesizako.
(iii) Ukuqinisekisa ituthuko edzimeleleko nokusetjenziswa kuhle kwemithombo yemvelo, kutjhejwe ituthuko yezomnotho nomphakathi.
(1) Akakho umuntu ozakudinywa ipahla ngaphandle kwalokha lokho kwenziwa ngokulandela umThetho osebenza mazombe, begodu awukho umThetho ozakuvumela bonyana umuntu adinywe ipahla kungathintwani naye.
(b) Nangabe kuzakubhadelwa imali yokulilisa, leyo inani layo, isikhathi nendlela yokubhadelwa kuzakuvunyelwana ngayo namkha iquntwe ikhotho.
(e) Nomnqopho wokwemukwa ipahla leyo.
(b) Ipahla ayifaki inarha kwaphela.
(5) Umbuso kumele ubeke umThetho ozwakalako begodu uthathe namagadango nakutjhejwa imithombo enawo, ukukatelela imibandela eyenza bona izakhamuzi zikghone ukuthola inarha ngokufaneleko.
(6) Umuntu namkha umphakathi isikhathi sokusebenzisa inarha singakavikeleki ngokomThetho ngebanga lomThetho obandlulula ngokwebala wesikhathi esadlulako namkha izenzo, unelungelo ukufikela ezingeni elitjhiwo mThetho wePalamende, lokunikelwa isikhathi sokuhlala enarheni leyo esivikelwe mThetho namkha anikelwe irhelebho eliqondeneko.
(7) Umuntu namkha umphakathi omukwe ipahla ngemva kuka 19 June 1913 ngebanga lomThetho webandlululo ngokwebala wesikhathi esadlulako namkha izenzo, unelungelo ukufikela ezingeni elitjhiwo mThetho wePalamende, lokubuyiselwa leyo pahla namkha anikelwe irhelebho elifaneleko.
(9) Ipalamende kumele imemezele umThetho otjhiwo esigatjaneni (6).
(1) Omunye nomunye unelungelo lokufikelela ukutholakala kwezindlu ngokwaneleko.
(2) Umbuso kumele uthathe amagadango azwakalako womThetho namanye amagadango, ngokusemandleni wawo, ukufinyelela ngokuphumeleleko kwalelilungelo.
(3) Akekho ozakukhutjhwa ngendlini yakhe, namkha indlu yakhe ibhidlizwe, ngaphandle kwencwadi egunyazwe yikhotho emva kokutjheja woke amaphuzu aqakathekileko. Awukho umThetho ozakuvumela bonyana umuntu akhutjhwe ngendlini kungakathintwana naye.
27. Zamaphilo, ukudla, amanzi begodu nokuvikeleka kwezehlalakhuhle.
(a) Ukutlhogonyelwa kezamaphilo, lokhu kufaka hlangana ukutlhogonyelwa kezamaphilo okumalungana nokubeletha.
(c) Ukuvikeleka kwezehlalakuhle okufaka hlangana, ukurhelejwa okufaneleko kwezehlalakuhle nangabe umuntu uyabhalelwa kukuzondla, yena nalabo abafanele bondliwe nguye.
(2) Umbuso kumele uthathe amagadango womThetho namanye angawasebenzisa nemithombo yawo ekhona, ukuragela phambili ngokuphumelelisa elinye nelinye ilungelo.
(ii) Lowo obeka ukuzilinganela kwakhe, ifundwakhe, ipilo yakhe, ingqondo, umoya wakhe, ukuziphatha nekuzithuthukiseni kwakhe.
(h) Lokuba nomjameli wezomThetho obonelelwa mbuso, begodu nangeendleko zombuso kuleyo milandu yokumangalelana kwabantu okunamatha umntwana loyo nangabe ukungakhambi kuhle komThetho kungahle kube khona.
(i) Lokungasetjenziswa ngaphakathi kwenturhu lapho kuhlonywe ngeenkhali nokuvikeleka eenkhathini zenturhu yeenkhali.
(ii) Iinrhuluphelo zomntwana kuyinto eqakatheke khulu ezintweni zoke eziphathelene nomntwana.
(a) Lokuthola ifundo esisekelo, lokhu kufaka hlangane nefundo esisekelo yabantu abadala.
(2) Omunye nomunye unelungelo lokuthola ifundo ngelimi elisemthethweni namkha ngelimi azikhethela lona eenkungweni zefundo ezingezomphakathi, lapho ifundo leyo inganikelwa ngokuzwakalako.
(c) Isidingo sokulungisa imiphumela yemithetho nenjayelo ebandlulula ngokwebala yesikhathi esadlulako.
(4) Isigatjana (3) asivimbeli ukurhelejwa ngeemali mbuso kweenkhungo zefundo ezizijameleko.
Omunye nomunye unelungelo lokusebenzisa ilimi ekudlaleni indima eempilweni zabo ngokwamasiko abazikhethela, kodwana akekho umuntu ozakuthi lokha nakasebenzisa amalungelo wakhe, enze njalo ngendlela ekhambisana nomtlolo wamalungelo wobuntu.
(2) Amalungelo asesigatjaneni (1) angekhe asetjenziswa ngendlela engakhambisani nanoma ngisiphi isimiso somtlolo wamalungelo wobuntu.
(2) UmThetho wenarha kufanele umenyezelwe bonyana lelilungelo libonelelwe begodu ungabonelela amagadango azwakalako azakwethula ubudisi bokuphatha nebeemali obuphezu kombuso.
(1) Omunye nomunye umuntu unelungelo lokuphathwa ngendlela esemthethweni, ezwakalako begodu nangekambiso elungileko.
(2) Omunye nomunye umuntu amalungelo wakhe nakathinteke kabuhlungu ngebanga legadango lekambiso, unelungelo lokunikelwa iamabanga atlolwe phasi.
(c) Uphuhlise ikghono lekambiso yezokuphatha.
Omunye nomunye umuntu unelungelo namkha ngimuphi umraro awurarulule ngokusetjenziswa komThetho, ulalelwe phambi komphakathi ngaphambi kokuya ekhotho; namkha kenye iforamu ezijameleko engathathi ihlangothi.
(f) Atjhatjhululwe ejele nangabe imibandela yomThetho iyavuma, kuye ngamabanga azwakalako.
Sokumangala ekhotho bona ukubotjhwa kwaso kusemthethweni na?
(iv) Nodorhodere okhethwe nguye.
(o) Lokwenza isibawo bonyana umlandu wakhe ubuyekezwe namkha uhlolisiswe yikhotho engaphezulu.
(4) Lokha nangabe isigaba lesi sifuna umbiko utjelwe umuntu; lowo mbiko kumele unikelwe ngelimi lelo umuntu loyo alizwisisako.
(5) Obunye nobunye ubufakazi obutholakele ngendlela ephikisa noma ngiliphi ilungelo elingaphakathi komtlolo wamalungelo wobuntu bufanele kulahlwe, nangabe ukwamukelwa kwabo ubufakazi lobo kuzakwenza bonyana ukugwetjwa komlandu lowo kube ngokungakalungi namkha ngendlela ethile kungakhubaza ikambiso yezobulungiswa.
(e) Ukurhunyezwa kube ngendlela efitjhani yokufikelela umnqopho lo.
(2) Ngaphandle kwalokho okutjhiwo esigatjaneni (1) namkha noma ngasiphi isimiso somThethosisekelo, awukho umThetho ongarhunyeza noma ngaliphi ilungelo elibonelelwe ngaphakathi komTlolo wamaLungelo wobuNtu.
(b) Isimemezelo somThetho loyo siyatlhogeka ekubuyiseni ukuthula nokuthobelwa komThetho.
(b) Akudluli amalanga ama-21 ukusukela ngelanga omenyezelwe ngalo, ngaphandle kwalokha nangabe iKoro yePalamende eKulu ithatha isiqunto sokwengeza isimemezelo leso ngesikhathi esingadluli eenyangeni ezintathu esikhathini esisodwa. Ukungezelela kwamathomo kokumenyezelwa komThetho wobujamo oburhabileko kufanele kube ngendlela yesiqunto esamukelwe inengi lamalunga weKoro yePalamende eKulu. Isiqunto esithathwe ngokulandela kwendima le, kufanele samukele kwaphela ngokulandela iinkulumiswano zokuphikisana ezivulelwe umphakathi ezibanjwe ngaphakathi kweKoro.
(c) KomThetho ophasisweko namkha igadango elithethweko, ngaphasi kwesimemezelo somThetho wobujamo oburhabileko.
(iii) Waziswe ngaphasi komThetho ogadangisiweko wombuso wenarha msinyana ngemva kokumenyezelwa kwawo.
(c) Okhunye nokhunye okuphikisana nalesisigaba okutjhiwo kukholomu-1 lerherho elitjengisa amalungelo angeze aqalelwa phasi ukufikela ezingeni maqondana nesigaba leso kukholomu-3 lerherho.
Irherho lamalungelo angeze aqalelwa phasi.
Malungana nokubandlulula okungakafaneli ngezizathu zobuhlobo, umbala, ubuzwe namkha imvelaphi, ubulili, ikolo, namkha ilimi.
Malungana neengatjana (1).
Isigatjana (1) (i) malungana nabantwana beminyaka eli-15 nangaphasi.
Isigatjana (5) malungana nokungamukeleki kobufakazi nangabe ukwamukelwa kwalobo bufakazi kuzakubangela bonyana ukugwetjwa komlandu kungabi ngokufaneleko.
(a) Ilungu elimumuntu omdala lomndeni namkha umngani womuntu obotjhiweko kufanele lithintwe msinyana ngokukghonakalako litjelwe, laziswe ngokubotjhwa komuntu loyo.
(b) Isaziso kumele sitlolwe eGazedini yomBuso yesitjhaba kungakapheli isikhathi samalanga amahlanu umuntu lowo abotjhiwe, kuvezwe ibizo lomuntu obotjhiweko loyo, indawo avalelwe kiyo begodu kuhlathululwe namagadango arhabileko abotjhwe ngaphasi kwawo.
(c) Umuntu obotjhiweko loyo, kufanele avunyelwe ukuzikhethela udorhodere begodu avakatjhelwe nguye ngeenkhathi ezizwakalako.
(d) Umuntu obotjhiweko loyo ufanele avunyelwe ukuzikhethela umjameli womThetho begodu avakatjhelwe nguye ngeenkhathi ezizwakalako.
(e) Ikhotho kufanele ihlolisise ukubotjhwa komuntu loyo msinya ngokungakghonakalako, kungakadluli amalanga ali-10 kusukela ngelanga abotjhwe ngalo begodu, ikhotho kufanele itjhaphulule isibotjhwa leso ngaphandle kwalokha nangabe ukubotjhwa kwakhe kuyatlhogeka ukubuyisela ukuthula nokuthobela umThetho.
(f) Isibotjhwa esingatjhaphululwa ngokulandela indima (e), namkha esingatjhaphululwa ngokulandela ukuhlolisiswa kokubotjhwa kwakhe ngokulandela indima le, singenza isibawo ekhotho bona kuhlolisiswe kabutjha ukuvalelwa kwaso kwesinye nesinye isikhathi emva kwamalanga alitjhumi ukuhlolisisa okugandungileko kudlulile, begodu nakulelo iphuzu ikhotho kufanele itjhaphulule isibotjhwa ngaphandle kwalokha nangabe ukubotjhwa kwakhe kuyatlhogeka ukubuyisa ukuthula nokuthobela umThetho.
(g) Umuntu obotjhiweko ufanele avele mathupha phambi kwekhotho ehlolisisa ukubotjhwa kwakhe, ajanyelwe mjameli womThetho nangabe isibawo sakhe silalelwe ikhotho begodu azililele mayelana nokuvalelwa kwakhe mlibe.
(h) Umbuso kufanele wethule amabanga atlolwe phasi phambi kwekhotho ukukhombisa ukuqakatheka ngokungezelelwa kokubotjhwa komuntu loyo, begodu umbuso kufanele unikele isibotjhwa leso ikhophi yamabanga wokubotjhwa kwaso kusese namalanga amabili ngaphambi kobana ikhotho ihlolisise ukubotjhwa kwaso.
(7) Lokha nangabe itjhaphulula umuntu obotjhiweko, umuntu loyo angeze abotjhwa godu ngenzathu ezifanako ngaphandle kwalokha umbuso ukhombisa ngokucacileko ukuqakatheka kokubotjhwa komuntu loyo godu.
(8) Iingatjana (6) no (7) azisebenzi ebantwini abangasi zizakhamuzi zeRiphabhligi begodu abavalelwe ngokulandela inturhu yeenkhali yamazwe. Kuhle kuhle, umbuso kufanele ulandele amazinga lawo abopha iRiphabhligi ngaphasi komThetho wamazwe wobuntu malungana nokuvalelwa kwabantu labo.
Omunye nomunye orheliswe kilesisigaba, unelungelo lokwenza isibawo ekhotho enobukghoni, atjho bona ilungelo elimumethwe emTlolweni wamaLungelo wobuNtu liphuliwe namkha lithuselwe, lapho ikhotho izakuphana ngerhelebho elifaneleko kufaka hlangana nokwenziwa kwesimemezelo samalungelo wobuntu.
(c) Ungatjheja umThetho wamazwe wangaphandle.
(2) Lokha ihlathulula omunye nomunye umThetho, begodu lokha nayithuthukisa umThetho wesintu namkha enye nenye ikhotho, ikundla namkha iforamu kufanele ithuthukise ummoya, itjisakalo nomnqopho womTlolo wamaLungelo wobuNtu.
(1) IRiphabhligi, ngurhulumende obunjwe mazinga anjengombuso wenarha, wePhrovinsi neweNdawo lawo ahlukeneko; asekelanako begodu anobudlelwano.
(2) Woke amazinga karhulumende ifanele ukuhlonipha nokulandela imigomo engakulesi sahluko begodu kufanele enze imisebenzi yawo ngaphakathi kwemikhawulo ebekwa ngilesisahluko.
41. Imigomo karhulumende obambiseneko kanye norhulumende wangaphakathi onokuzwana.
(b) Ubonelele indlela namahlelo afaneleko azakuphumelelisa ukurarululwa kwemiraro ehlangana naborhulumende.
(4) Nangabe ikhotho iqunta bonyana iindingo zesigatjana (3) azikazaliseki, ingabuyisela umraro lowo kumagatja lawo karhulumende othintekako.
(2) IKoro yePalamende eKulu nomKhandlu wamaphrovinsi uzibandakanya ekambisweni yokwenza umThetho ngendlela endlalwe ngaphakathi komThethosisekelo.
(3) IKoro yePalamende eKulu ikhethwe bona ijamele abantu begodu libonelele ukubusa kwabantu ngaphasi komThethosisekelo. Lenza lokho ngokukhetha uMongameli, ngokubonelela ukubakhona kweforamu yesitjhaba ezakutjheja iindaba zomphakathi; ngokuphasisa umThetho, ngokutjheja nokubeka ilihlo elibukhali phezu kwekambiso yeKhabhinethe.
(4) UmKhandlu wamaphrovinsi ojamele amaphrovinsi ukuqinisekisa bonyana iinrhuluphelo zamaphrovinsi ziyatjhejwa ezingeni lakarhulumende wesitjhaba, wenza lokho ngokuzibandakanya ehlelweni lokwenza umThetho wenarha mazombe begodu nokudlulisela iindaba zomphakathi ezithinta amaphrovinsi eforamini yesitjhaba.
(5) UMongameli angabiza ipalamende bonyana izokuhlala ngokungakavami ngesinye nesinye isikhathi uzokwenza iindaba eziqakathekileko.
(6) IPalamende iseKapa, kodwana umThetho wePalamende, omenyezelwe ngokukhambisana nesigaba 76 (1) no (5) ungaqunta bonyana indawo yokuhlala yePalamende ibe kenye indawo.
(c) Ezingeni lakarhulumende wendawo lithweswe umKhandlu kamasipala, ngendlela etjhiwo esigabeni 156.
(iii) Nokutjheja ngokuya kwesigaba 75, omunye nomunye umThetho ophasiswe yiKoro yePalamende eKulu.
(e) Ukuvimbela igadango elingazwakaliko elithethwe yiphrovinsi elikhubaza iinrhuluphelo zenye iphrovinsi, namkha zenarha yoke.
(3) UmThetho malungana nendaba eqakathekileko namkha ekhambisana nokusetjenziswa kwamandla ngekghono, malungana neendaba namkha ngiyiphi etlolwe kutjhejuli 4 eminqopheni yoke, mThetho omalungana nendaba etlolwe kutjhejuli 4.
(4) Lokha nayisebenzisa amandla wayo wokwenza umThetho ipalamende ibotjhwa kwaphela ngilomThethosisekelo, begodu kufanele ithathe igadango lokukhambisana nangaphasi kwemikhawulo yalo mThethosisekelo.
(2) Amalunga weKhabhinethe, amalunga weKoro yePalamende eKulu begodu neenthunywa kumKhandlu wamaphrovinsi banamalungelo nokuvikelwa phambi kwekomidi ehlanganyelweko yekoro kanye nomKhandlu njengombana banawo ngaphambi kweKoro namkha umKhandlu.
(d) Miphumela, seyiyoke, ibe ngendlela yokujanyelwa kweenhlangano ngokwamavowudi atholwe ngizo.
(2) UmThetho wePalamende kufanele uqunte indlela yokubeka inani lamalunga weKoro yePalamende eKulu.
Isigatjana. (1) sitjhugululwe ngesigaba 1 somThetho 2 ka-2003 kanye nesigaba 1somThetho 15 ka-2008.
(e) omunye nomunye umuntu othe ngemva kobanyana lesisigaba sisebenze wabonwa umlandu begodu wanikelwa isigwebo sesikhathi esidlula iinyanga ezili-12, ejele ngaphandle kokuhlawuliswa, kungaba ngaphakathi namkha ngaphandle kweRiphabhligi nangabe isenzo esibange umlandu lo, besingaba mlandu ngaphakathi kweRiphabhligi, kodwana akekho umuntu ozokuthathwa bona sele agwetjiwe, beze kufike isikhathi lapho ukubuyekezwa kokubonwa umlandu namkha isigwebo, sesiquntiwe namkha lapho isibaweso sele siphelelwe sikhathi khona. Ukungavunyelwa komuntu bona abelilunga lalelibandla, kuphela emva kweminyaka emihlanu ngemva kokuqeda isigwebo leso.
(2) Umuntu ongakalungeli ukuba lilunga leKoro yePalamende eKulu ngokuya ngokwesigatjana (1) (a) no (b) angaba ngu'nkhetheni weKoro, ngaphasi kweenrhunyezo namkha imibandela esungulwe mthetho wenarha.
(c) Akasalungeli ukuba lilunga lehlangano eyamkhethako njengelunga laleyoKoro.
Isigatjana (3) sijanyiselelwe ngesigaba 2 somThetho 2 ka-2003 kanye nesigaba 2 somthetho 15 ka-2008.
(4) Iinkhundla ngaphakathi kweKoro yePalamende eKulu kufanele zizaliswe ngendlela equntwe mthetho wenarha.
(1) IKoro yePalamende eKulu ibekelwe isikhathi seminyaka emihlanu.
(2) Nangabe iKoro yePalamende iyahlakazwa ngokuya kwesigaba 50, namkha isikhathi sayo nasiphelako, uMongameli, ngesimemezelo, kufanele abeke ilanga lokukhetha, okumele libanjwe kungakadluli amalanga ama-90 kusukela ngelanga iKoro leyo yahlakazwa ngalo, namkha ngemva kokuphela kwesikhathi sayo. Isimemezelo sokubiza nokubekwa kwelanga lamakhetho singakhutjhwa ngaphambi namkha ngemva kokuphela kwesikhathi sokuphatha kweKoro yePalamende eKulu.
Isigatjana 2 sijanyiselwe ngesigaba 1 somThetho 5 ka-1999.
(3) Nangabe imiphumela yamakhetho weKoro yePalamende eKulu ayikamenyezelwa ngesikhathi esibekwe esigabeni 190, namkha lokha amakhetho aqithwe yikhotho, uMongameli, ngesimemezelo kufanele amemezele begodu abeke amalanga wamakhetho amanye afanelwe kubanjwa ngawo ngaphakathi kwamalanga ama-90 emva kokuphela kwesikhatheso namkha kwelanga lelo amakhetho aqithwe ngalo.
(4) IKoro yePalamende eKulu ihlala inamandla wokusebenza kusukela ngesikhathi sokupheliswa kwayo, namkha ngemva kokuphela kwesikhathi sokusebenza kwayo, beze kufike ilanga elingaphambi kwelanga lokuthoma kwamakhetho weKoro elandelako.
50. Ukupheliswa kweKoro yePalamende eKulu ngaphambi kokuphela kwesikhathi sayo esibekelwe sona.
(b) Iminyaka emithathu sele idlulile ikoro ikhethiwe.
(b) IKoro ibhalelwa kukhetha uMongameli omutjha ngamalanga ama-30 ngemva kokuvuleka kwesikhundla leso.
(1) Emva kwamakhetho, ukuhlala kokuthoma kweKoro yePalamende eKulu kufanele kwenziwe ngesikhathi nelanga eliquntwe liJaji eliKhulu, kodwana kungadlula amalanga ali-14 kokumemezelwa kwemiphumela. IKoro yePalamende eKulu ingaqunta iinkhathi zayo zokuhlala nezokuphumula.
Isigatjana (1) sijanyiselelwe ngesigaba 1 somThetho 6 ka-2001.
(2) UMongameli angabizela iKoro yePalamende eKulu emhlanganweni ongakajayeleki noma ngasiphi isikhathi mangabe kukhona izinto eziqakathekileko.
(3) Ukuhlala kweKoro yePalamende eKulu kuvunyelwe eendaweni ezinye ngaphandle kwendawo yokuhlala yePalamende kwaphela ngamabanga avezwe ziinrhuluphelo zomphakathi, ukuvikeleka namkha lokha kungcono ukuhlala kileyo ndawo, begodu nalokha kubonelelwa imigomo neenqunto zeKoro.
(1) Ekuhlaleni kokuthoma ngemva kwamakhetho, namkha lokha nakutlhogeka ukuzalisa isikhundla, iKoro yePalamende eKulu kufanele ikhethe uSomlomo nephini likaSomlomo hlangana namalunga walo.
(2) IJaji eliKhulu kumele kube ngilo elilawula amakhetho kaSomlomo, namkha akhethe elinye ijaji ukwenza lokho. USomlomo yena ulawula ekukhethweni kwephini lakhe.
Isigatjana 2 sijanyiselelwe ngesigaba 2 somThetho 6 ka-2001.
(4) IKoro yePalamende eKulu ingasusa uSomlomo nephini lakhe ngokuthatha isiqunto. Inengi lamalunga weKoro kufanele abekhona lokha isiqunto leso samukelwa.
(5) Ukulandela imigomo neenqunto zayo iKoro yePalamende eKulu ingakhetha hlangana namalunga walo abosihlalo abanye abangarhelebha uSomlomo nephini lakhe.
Zoke iindaba ezingaphambi kweKoro ziquntwa inengi lamavowudu aphoselweko.
(b) Angaphosela ivowudu lokha kunendaba efanele iquntwe ivowudu esekelwa buncani bobunengi yobubili ebuthathwini bamalunga weKoro.
UMongameli nanomangiliphi ilunga leKhabhinethe namkha elinye nelinye iphini likaMongameli elingasililunga leKoro yePalamende eKulu, ngokuya ngokwemigomo nekambiso yeKoro, lingabakhona begodu likhulume kileyoKoro, kodwana angeze livowude.
Isigaba. 54 sijanyiselelwe ngesigaba 3 somThetho 6 ka-2001.
Kwelinye nelinye igatja lombuso.
56. Ubufakazi namkha umbiko phambi kweKoro yePalamende eKulu.
(d) Mukele iinghonghoyilo; iinlilo neemphakamiso komunye nomunye umuntu oneenrhuluphelo namkha iinkhungo.
(b) Ingenza imigomo neenqunto ezimalungana nomsebenzi wayo, kutjhejwe intando yesitjhaba ejamele begodu ivumela ukuzibandakanya kwabo boke, ukuziphendulela, ukusebenzela etjhatjhalazini nokubandakanywa komPhakathi.
(d) Nokuphathelwa phezulu komrholi wesiqhema esingesikhulu esiphikisako eKorweni njengomrholi wesiqhema esiPhikisako.
Okhunye nokhunye okuvezwe ikulumo etjhiweko, okunikelweko namkha okwethulwe ngaphambi kweKoro namkha kwenye nenye yamakomidi walo.
Isigatjana (1) sitjhugululwe sigaba 4 somThetho 6 ka-2001.
(2) Amanye amalungelo akhethekileko nokulitjalelwa kweKoro, amalunga weKhabhinethe kanye namlunga weKoro kungabekwa mThetho wenarha.
(3) Imirholo, izabelo ezingezelela umrholo nemivuzo ebhadelwa amalunga weKoro yePalamende eKulu adoswa bunqopha sikhwama seemali yengeniso.
Ukufikelela komphakathi eKorweni yePalamende nokuzibandakanya komphakathi eendabeni zeKoro yePalamende eKulu.
(2) IKoro yePalamende eKulu angeze yavimbela umphakathi, kufaka hlangana bezokurhatjha namaphephandaba ukukhambela imihlangano yekomidi ngaphandle kwalokha kuzwakalako begodu kufanelekile bonyana kwenziwe lokho ephakathini ovulekileko nowentando yesitjhaba.
(3) UNdunakulu wePhrovinsi namkha lokha uNdunakulu angaphumeleli; ilunga lesiqhema elikhonjwe ngilesosiqhema lizakudosa phambili isiqhema samalunga aziinthunywa.
61. Ukwabelwa kwamalunga aziinthunywa.
(1) Iinhlangano ezijanyelweko esiBethamthethweni sePhrovinsi zinelungelo lokuba namalunga aziinthunywa ngaphakathi kwesiqhema samalunga ajamele iphrovinsi ngendlela akhambisana nenani elendlalwe eNgcenyeni B yeTjhejuli 3.
Isigatjana (2) sisuliwe sigaba 1 somThetho wobunane ka-2002 kanye nesigaba 1 somthetho 14 ka-2008.
(3) UmThetho wenarha okusigatjana (2) (a) kufanele kuqinisekise ukubandakanyeka kweenqhema ezincani kizo zombili iingcenye zeenthunywa zasafuthi nofana ezikhethekileko zalomhlangano ngendlela ekhambisana nentando yenengi.
(4) Isisethamthetho sephrovinsi ngemvumo kaNdunakulu begodu nabarholi beenhlangano ezinelungelo lokuba nabajameli abasipetjheli esiqhemeni sabajameli sePhrovinsi, kufanele sikhethe abajameli abakhethekileko, njengoba bazakufuneka ngeenkhathi zoke, kusukela phakathi kwamalunga wesiBethamthetho.
(2) Lokha nangabe umuntu olilunga lesibethamthetho ukhethwa njengelunga lesithunywa ngokuzeleko, loyo muntu uphelelwa bulunga bakhe besibethamthetho.
Lokha nakatshwilileko kumKhandlu weNarha wamaPhrovinsi ngaphandle kwemvumo ngaphasi kobujamo lobo imigomo neenqunto zomKhandlu zibeka bona kufanele alahlakelwe sikhundla sokuba lilunga elisithunywa ngokuzeleko.
(5) Ukuvuleka kweenkhundla hlangana namalunga aziinthunywa ngokuzeleko kufanele zizaliswe ngokulandela umThetho wenarha.
(6) Ngaphambi kobana amalunga aziinthunywa ngokuzeleko angathoma ngomsebenzi ngaphakathi komKhandlu weNarha, kufanele bafunge namkha baqiniseke bonyana bazakukhuluma iqiniso, ukwethembeka kuRiphabhligi nokuthobela umThethosisekelo, ngokukhambisana neTjhejuli 2.
(1) UmKhandlu weNarha wamaPhrovinsi ungaqunta isikhathi sokuhlala kwawo, nokobanyana isikhathi sokuhlala sibe ngangani begodu neenkhathi zabo zokuphumula.
(2) UMongameli angabiza umKhandlu weNarha wamaPhrovinsi, emhlanganweni ongakavami ukuzokwenza umsebenzi oqakathekileko.
(3) Ukuhlala komKhandlu weNarha wamaPhrovinsi kuvunyelwe kwezinye iindawo ngaphandle kwendawo yokuhlala kwePalamende kwaphela ngeenzathu zeenrhuluphelo zomphakathi, ukuvikeleka, nofana, nangekungcono ukuhlala eendaweni lezo, begodu nalokha kuhlinzekelwa imithetho nemiyalo yomKhandlu.
(1) UmKhandlu weNarha wamaPhrovinsi kufanele ukhethe uSihlalo namaphini waboSihlalo amabili hlangana namalunga aziinthunywa.
(2) USihlalo nePhini likaSihlalo linye bakhethwa hlangana namalunga aziinthunywa ngokuzeleko, bakhethelwa iminyaka emihlanu, ngaphandle kwalokha iinkhathi zabo zokuba malunga athunyelwe emKhandlwini ziphela msinya kunalesosikhathi.
(3) Omunye oliPhini likaSihlalo ukhethelwa isikhathi sonyaka owodwa; begodu kufanele alandelwe esikhundleni lilunga elivela kwenye iphrovinsi ukuze enye nenye ijanyelwe.
(4) IJaji eliKhulu kufanele longamele amakhetho lokha nakukhethwa uSihlalo, namkha akhombe elinye ijaji ukwenza lokho. USihlalo nguye okhambisa amakhetho wamaPhini waboSihlalo.
Isigatjana (4) sijanyiselelwe ngesigaba 5 somThetho 6 ka-2001.
(7) Ngokwemithetjhwana nemigomo, umKhandlu weNarha wamaPhrovinsi ungakhetha hlangana nabajameli ezinye iinkhulu eziphetheko ukurhelebha uSihlalo namaPhini waboSihlalo.
(b) Zoke iindaba eziphambi komKhandlu weNarha wamaPhrovinsi kuzakuvunyelwana ngazo lokha ubuncani amaPhrovinsi amahlanu avowutela leyo ndaba.
(2) UmThetho wePalamende, owenziwe ngokwekambiso ehlonywe nofana isigatjana (1) nofana (2) sesigaba 76, kufanele uhlinzeke iinkambiso ezifanako lapho iimBethamthetho zePhrovinsi zinganikela igunya kubajameli babo ukuvowuda eenkhundleni zabo.
(1) Amalunga weKhabhinethe angasiwo amalunga womKhandlu wamaPhrovinsi weNarha, namaPhini waboNgqongqotjhe bangakhambela begodu bakhulume emKhandlwini, kodwana angeze bavowuda.
(2) UmKhandlu weNarha, ungabawa ilunga leKhabhinethe, iphini likaNgqongqotjhe namkha isiphathiswa seKhabhinethe namkha umKhandlu wezokuPhatha wePhrovinsi bona sikhambele umhlangano womKhandlu namkha ikomidi yomKhandlu.
Abajameli besikhatjhana abangadluli etjhumini abakhonjwe mbuso ohlelekileko wendawo ngokulandela isigaba 163 ukujamela iinqhema ezahlukeneko zabomasipala, bangazibandakanya lokha nakutlhogekako, emisebenzini yomKhandlu wamaPhrovinsi weNarha, kodwana angeze bavowuda.
Sungula namkha ulungise umthehto owela ngaphasi kwendawo yokusebenza atlolwe kuTjhejuli 4 namkha omunye nomunye umThetho otjhiwo esigabeni 76 (3), kodwana angeze usungule namkha ulungise imiThethomlingwa yeemali.
(d) Mukela iinghonghoyilo, iinlilo neemphakamiso ezivela komunye nomunye umuntu onetjisakalo.
Â© Ukuzibandakanya ngeenkambisweni zomKhandlu wamakomidi wawo weenqhema ezincani ezijanyelwe emKhandlwini, ngomukghwa okhambisana nokubusa ngentando yenengi, lokha nange indaba izokulungiswa ngokwesigaba 75.
(3) Imirholo, izabelo ezizalisela umrholo nemivuzo ebhadelwa amalunga athunyelwe ukujamela amaPhrovinsi kumKhandlu odoswa bunqopha esiKhwameni seMali yombuso seNarha.
(2) UmKhandlu weNarha wamaPhrovinsi angeze wavimbela umphakathi, kufaka hlangana zokurhatjha namaphephandaba ukukhambela imihlangano yekomidi ngaphandle kwalokha lokho kufaneleka begodu kulungile kumphakathi ovulekileyo newentando yesitjhaba.
(b) UmThethomlingwa onikelwe ngokomThetho otjhiwo esigabeni 214.
Isigatjana (2) esijanyiselelwe ngesigaba.
(3) UmThethomlingwa otjhiwo esigabeni 76 (3), ngaphandle komThethomlingwa otjhiwo esigatjaneni (2) (a) namkha (b) walesi sigaba, ungafakwa emKhandlwini weNarha wamaPhrovinsi.
Isigatjana (3 esijanyiselelwe ngesigaba 1 (b) somThetho wesikhombisa ka-2001.
(4) Lilunga, namkha ikomidi yomKhandlu weNarha ngilo kwaphela elingazisa umThethomlingwa ngaphakathi komKhandlu.
(5) UmThethomlingwa ophasiswe yiKoro yePalamende eKulu kufanele udluliselwe kumKhandlu weNarha wamaPhrovinsi, nangabe ufanelwe uyelelwe mKhandlu; umThethomlingwa ophasiswe mKhandlu ufanele udluliselwe eKorweni.
(b) MKhandlu weNarha wamaPhrovinsi, ngevowudi esekwa okungasenani yamaPhrovinsi asithandathu.
(b) MKhandlu weNarha wamaPhrovinsi, ngesisekelo samavoti asithandathu wamaPhrovinsi.
Kutjhugulula isijamiso esisebenza ngokunqophileko ngendaba yePhrovinsi.
4. UmThethomlingwa otjhugulula umThethomlingwa angakhe wafaka hlangana iinjamiso ngaphandle kwamatjhuguluko neendaba ezihlangene namatjhuguluko.
(a) Waziswe eGazedini yomBuso nangokukhambisana nemithetho nemiyalo yeKoro yePalamende eKulu, imininingwana yetjhuguluko ehlongoziweko bona umphakathi ube nemibono.
(b) Adlulise, ngokukhambisana nemigomo neenqunto zeKoro yePalamende eKulu, leyomininingwana eembethamthethweni zamaPhrovinsi bona siveze imibono yaso.
(c) Anikele, ngokukhambisana nemithetho nemiyalo yomKhandlu wamaPhrovinsi weNarha, imininingwana leyo eKorweni bona kube nekulumo-pikiswano, nange itjhuguluko ehlongoziweko akusilitjhuguluko elizokufuna bona iphasiswe mKhandlu.
(b) Malunga namatjhuguluko atjhiwo esigatjeneni (1), (2), nofana (3) (b), kuSihlalo womKhandlu wamaPhrovinsi weNarha bona awendlale ngemKhandlwini.
Wokwendlalwa ngeKorweni, nange iKoro isesekuphumuleni lokha umThethomlingwa uvezwa.
(8) Nange umThethomlingwa otjhwiwe ngesigatjaneni (3)(b), nofana enye nenye ingcenye yomThethomlingwa, umalungana kwaphela nePhrovinsi nofana amaPhrovinsi athize, umKhandlu weNarha wamaPhrovinsi angenze waphasisa umThethomlingwa nofana ingcenye eqaleneko ngaphandle kobana ivunywe sibethamthetho nofana iimbethamthetho zephrovinsi nofana zamaphrovinsi athintekileko.
(9) UmThethomlingwa otjhugulula umThethosisekelo loyo odluliselwe eBandleni lesiTjhaba begodu, lapho kufaneleko, mKhandlu weNarha wamaPhrovinsi, kufanele udluliselwe kuMongameli bonyana awutlikitle.
(iii) Ungaqitha umThethomlingwa loyo.
(b) Lokha nangabe umKhandlu weNarha uphasisa umThethomlingwa loyo ngaphandle kokwenza iimphakamiso, umThethomlingwa loyo kufanele udluliselwe kuMongameli bona awutlikitle.
(ii) Qunta bona ayisarageli phambili ngomThethomlingwa loyo.
(d) UmThethomlingwa ophasiswe yiKoro yePalamende eKulu ngokulandela indima (c) kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
Â© Umbuzo lowo uquntwa linengi lamavowudi aphoselweko, kodwana nangabe kuba nenani elilinganako lamavowudi ngakwelinye nelinye ihlangothi lombuzo, ilunga elithunyelwe ukujamela iPhrovinsi elinguSihlalo kufanele liphosele ivowudi.
(iii) Uqithe loyo mThethomlingwa.
(b) Nangabe umKhandlu weNarha uphasisa umThethomlingwa loyo ngaphandle kwamatjhuguluko, umThethomlingwa loyo kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(c) Lokha umKhandlu weNarha udlulisa umThethomlingwa wetjhuguluko kufanele udluliselwe eKorweni yePalamende eKulu, begodu lokha iKoro iphasisa umThethomlingwa wetjhuguluko loyo, kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(e) Lokha nangabe iKomidi yezokuLamula ibhalelwa kuvumelana ngaphakathi kwamalanga ama-30 kusukela ngelanga umThethomlingwa udluliselwe kiyo, umThethomlingwa loyo uphelelwa sikhathi, ngaphandle kwalokha iKoro yePalamende eKulu libuyelela liwuphasisa loyo mThethomlingwa, kodwana lisekelwa mavowutu abuncani bobubili ebuthathwini kwamalunga walo.
(f) Lokha nangabe iKomidi yezokuLamula ivumelana ngomThethomlingwa njengoba uphasiswe liKoro yePalamende eKulu, umThethomlingwa lo kufanele udluliselwe kumKhandlu weNarha, begodu lokha nangabe umKhandlu uyawuphasisa umThethomlingwa loyo, kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(g) Lokha nangabe iKomidi yezokuLamula ivumelana phezu komThethomlingwa wetjhuguluko njengoba uphasiswe mKhandlu weNarha, umThethomlingwa loyo kufanele udluliselwe eKorweni yePalamende eKulu, begodu lokha iKoro iwuphasisa, kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(h) Lokha nangabe iKomidi yezokuLamula ivumelana ngomThethomlingwa ohlukileko, umThethomlingwa ohlukileko loyo kufanele udluliselwe eBandleni lesiTjhaba nomKhandlu weNarha womabili, begodu lokha nangabe uphasiswa iKoro nomKhandlu kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(i) Nangabe umThethomlingwa odluliselwe kumKhandlu weNarha ngokulandelako indima [(f) namkha] (h) awuphasiswa mKhandlu, umThethomlingwa loyo uphelelwa sikhathi ngaphandle kwalokha iKoro yePalamende eKulu liphasisa umThethomlingwa loyo lisekelwe mavowudi wobuncani bobubili ebuthathwini kwamalunga walo.
(j) Nangabe umThethomlingwa odluliselwe eKorweni yePalamende eKulu ngokulandela indima (g) namkha (h) awuphasiswa yiKoro, namkha lokha nangabe umThethomlingwa odluliselwe emKhandlwini ngokulandela indima (f) awuphasiswa mKhandlu, umThethomlingwa njengoba uphasiswe ekuthomeni liBandla, ungabuyelelwa ophasiswe liBandla, kodwana lisekelwe ivowutu yobuncani bobubili ebuthathwini yamalunga walo.
(k) UmThethomlingwa ophasiswe liKoro yePalamende eKulu ngokulandela indima (e), (i) namkha (j) kufanele udluliselwe kuMongameli bona awutlikitle.
(iii) Iqithe umThethomlingwa loyo.
(b) UmThethomlingwa ophasiswe yiKoro yePalamende eKulu ngokulandela indima (a) (i) kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(c) Lokha nangabe iKoro yePalamende eKulu iphasisa umThethomlingwa wetjhuguluko, loyo mThethomlingwa wetjhuguluko kufanele udluliselwe emKhandlwini weNarha, begodu lokha nangabe umKhandlu uyawuphasisa lomThethomlingwa wetjhuguluko, kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(e) Lokha iKomiti yezokuLamula ibhalelwa kuvumelana ngaphakathi kwamalanga ama-30 umThethomlingwa loyo udluliselwe kiyo, umThethomlingwa loyo uphelelwa sikhathi.
(f) Lokha iKomiti yezokuLamula ivumelana ngomThetho njengoba uphasiswe mKhandlu weNarha, umThethomlingwa loyo kufanele udluliselwe iKoro yePalamende eKulu, begodu lokha iKoro liphasisa umThethomlingwa lo, kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(g) Lokha iKomitjhana yokuLamula ivumelana ngomThethomlingwa wetjhuguluko, umThethomlingwa lo kufanele udluliselwe kumKhandlu weNarha, begodu lokha umKhandlu uwuphasisa, kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(h) Lokha iKomidi yezokuLamula ivumelana ngomThethomlingwa ohlukileko, umThethomlingwa ohlukileko loyo kufanele udluliselwe emKhandlwini weNarha neKoro yePalamende eKulu kokubili, begodu lokha uphasiswa mKhandlu neKoro, kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(i) Lokha nangabe umThethomlingwa odluliselwe eKorweni yePalamende eKulu ngokulandela indima (f) namkha (h) awuphasiswa yiKoro, umThethomlingwa lo uphelelwa sikhathi.
(a) Otjhiwoko esigabeni 44(2) namkha 220(3); namkha otjhiwoko lapha kanye eSahlukweni se-13 begodu ofaka hlangana iinrhuluphelo ezithinta zeemali zezinga lombuso wePhrovinsi.
Indima (b) ijanyiselelwe sigaba 1 somThetho 11 ka-2003.
(i) Nangabe iKoro yePalamende eKulu litjheja umThethomlingwa ngokutjhiwo sigatjana 1(g) namkha (h) lowo mThethomlingwa ungaphasiswa lokha inengi lamalunga wekoro awusekela ngevowutu.
(ii) Nangabe iKoro yePalamende eKulu litjheja namkha litjheja kabutjha umThethomlingwa ngokutjhiwo sigaba (1)(e),(i) namkha (j), lowo mThethomlingwa ongaphasiswa lokha nangabe ubuncani bobubili ebuthathwini kwamalunga weKoro awusekela ngevowudi.
Wuphelisa namkha uphungule, namkha anikele isiyekelo esivela eenteleni yenarha, yepahla namkha intela engezelelweko; namkha sigunyaza ukutholakala kwentela esikhwameni sentela sesetjhaba, ngaphandle komThethomlingwa ovezwe esigabeni 214 ogunyaza ukutholakala kweentela okunqophileko.
(3) Yoke imithethomlingwa yeemali imele icatjangelwe ngokukhambisana nekambiso ehlonywe sisahluko 75. UmThetho wePalamende kumele uhlinzekele ikambiso yokutjhugulula imithetho yeemali ngepalamende.
Isigaba 77 sijanyiselelwe ngesigaba 2 somThetho 7 ka-2001.
(b) Ilunga elilodwa elikhethwe siqhema esinye nesinye samalunga athunyelwe bona ajamele iPhrovinsi enye nenye emKhandlwini weNarha wamaPhrovinsi, elikhethwe ngilesiqhema.
Buncani babajameli abahlanu bomKhandlu weNarha.
(1) UMongameli kufanele amukele begodu atlikitle umThethomlingwa ophasiswe ngokulandela iSahluko lesi, namkha lokha uMongameli anokungabaza ngoku khambisana nomThethosisekelo kwaloyo mThethomlingwa, kufanele awubuyisele emva eKorweni yePalamende eKulu bona iyowuhlolisisa kabutjha.
(2) Imigomo ehlanganyelweko kufanele ibonelele indlela leyo ngayo nomhlobo lowo ngawo iKoro yePalamende eKulu nomKhandlu weNarha wamaPhrovinsi ingazibandakanya ngayo ekuhlolisiseni kabutjha umThethomlingwa.
isahluko 74(1), (2) nofana (3)(b) nofana 76 sasetjenziswa ekuphasisweni komThethomlingwa.
(5) Lokha nangabe ikhotho yomThethosisekelo iqunta bonyana lowo mThethomlingwa ukhambisana nomThethosisekelo, uMongameli kufanele awamukele begodu awutlikitle.
80. Isibawo samalunga weKoro yePalamende eKulu ngekhotho yomThethosisekelo.
(1) Amalunga weKoro yePalamende eKulu angenza isibawo eKhotho yomThethosisekelo bona ikhiphe isiqunto isitjho bona umThethomlingwa woke namkha ingcenye yayo, ophasiswe liKoro yePalamende eKulu awukhambisani nomThethosisekelo.
Kufanele senzwe emva bona uMongameli amukele begodu atlikitle umThethomlingwa loyo, begodu ngaphakathi kwamalanga ama 30 kusukela kilelo langa.
(b) isibawo sisebujameni obuzwakalako bona singaphumelela.
(4) Lokha isibawo lesi singaphumeleli, ikhotho yomThethosisekelo kufanele igunyaze bona abamangali besibawo leso babhadele iindleko, ngaphandle kwalokha isibawo leso besinekgonakalo ezwakalako bona singaphumelela.
UmThethomlingwa ovunywe bewatlikitlwa nguMongameli uba mThetho, ufanele umenyezelwe msinya, begodu uthoma ukusebenza lokha nawumenyezelweko nofana ngelanga eliquntwe ngokomThetho.
IKhophi etlikitlweko yomThetho wePalamende ibufakazi obuzeleko bezimiso zalowo mThetho begodu, sele umenyezelwe kufanele unikelwe iKhotho yomThethosisekelo bona iwulonde.
(c) Uthuthukisa ibumbano lesiTjhaba nalokho okuphumelelisa iRiphabhligi.
(1) UMongameli unamandla athwese mThethosisekelo nomThetho, kufaka hlangana amandla atlhogekako wokwenza imisebenzi yokuba yiHloko yomBuso begodu nehloko yeKhabhinethe.
(k) nakethula iziqu zokuhlonitjhwa.
Isaziso: Izinkambisa ezikhethekileko ezivezwa yiGazete 24155 kaGulumende yango 6 December 2002 ne Gazete 25213 ka Gulumende yango 25 July 2003.
ukwenza omunye nomunye umsebenzi weKhabhinethe otjhiwo ngaphakathi komThethosisekelo namkha ngaphakathi komThetho weNarha.
(1) Lokha nalihlala kokuthoma, nalokha kutlhogeka ukuzalisa isikhundla, iKoro yePalamende eKulu kufanele likhethe umma namkha indoda hlangana namalunga wawo bona abenguMongameli.
(2) IJaji eliKhulu kufanele likhambise amakhetho wakaMongameli, namkha likhombe elinye ijaji bona lenze lokho. Ikambiso endlalwe kuTjhejuli 3 ngiyo ezakulandelwa lokha nakukhethwa uMongameli.
Isigatjana (2) esijanyiselelwe ngeSigaba 6 somThetho 6 ka-2001.
(3) Amakhetho wokuvala isikhala sesikhundla sikaMongameli kufanele abanjwe ngesikhathi begodu nangelanga elikhethwe nguMongameli weKhotho yomThethosisekelo, lokhu kufanele kwenzeke kungakadluli amalanga ama-30 isikhala leso sivulekile.
Isigatjana (3) esijanyiselelwe ngesigaba 6 somThetho 6 ka-2001.
Emva kokukhethwa bona abenguMongameli, loyo muntu utjhiya phasi ukuba lilunga leKoro yePalamende eKulu, begodu ufanele, kungakadluli amalanga amahlanu, athome ngomberego wakhe ngokwenza isifungo, namkha enze isibopho ukuthembeka kuRiphabhligi nokuthobela umThethosisekelo ngokukhambisana neTjhejuli 2.
(1) Isikhathi sokuba nguMongameli sithoma lokha athoma ukusebenza esikhundleni sake begodu siphela lokha nakuba nesikhala namkha lokha uma umuntu akhethwe ukuba nguMongameli olandelako athoma ukusebenza.
(2) Omunye nomunye umuntu osuswe esihlalweni sikaMongameli ngokulandela isigatjana (1) (a) namkha (b) angeze athole nofana ngimaphi amazuzo wesikhundla leso begodu aphathe isikhundla sokusebenzela umphakathi.
(b) UNgqongqotjhe okhonjwe nguMongameli.
(d) uSomlomo kuze kufike lapho iKoro yePalamende eKulu likhomba omunye wamalunga walo.
(2) UMjaphethe kaMongameli unamandla, ukuziphendulela nemisebenzi kaMongameli.
(3) Ngaphambi kobonyana angathatha ukuziphendulela, iimbopho nemisebenzi kaMongameli, Mjaphethe kaMongameli ufanele afunge namkha enze isibopho, ukuthembeka kuRiphabhligi nokuthobela umThethosisekelo , ngokukhambisana neTjhejuli 2.
(4) Umuntu lowo onguMjaphethe kaMongameli nasele afungile namkha asenzile isiqinisko sokuthembeka kuRiphabhligi akukafaneli abuyelele ikambiso yokufunga nakabuyelela ukuba nguMjaphathe nasele kutjhidele isikhathi salowo asele akhethiwe athome ukusebenza.
Isigatjana (4) esingezelelwe ngesigaba 1 somThetho 1 ka-1997.
(1) IKhabhinethe ibunjwa nguMongameli njengehloko yeKhabinethe, iPhini likaMongameli naboNgqongqotjhe.
UMongameli ubeka iPhini lika Mongamelli naboNgqongqotjhe, abanikele amandla nemisebenzi, begodu angabaqotjha.
angakhetha aboNgqongqotjhe abangadluli kwababili abangabantu abavela ngaphandle kweKoro.
(4) UMongameli kufanele akhethe ilunga leKhabinethe bona libemrholi wemisebenzi yombuso ngaphakathi kweKoro yePalamende eKulu.
(1) IPhini likaMongameli naboNgqongqotjhe bazakuziphendulela emandleni nemisebenzini yeKhabhinethe abanikelwe yona nguMongameli.
(2) Amalunga weKhabinethe aziphendulela ngokuhlanganyela begodu nangokomunye nomunye ePalamende ekurageni imisebenzi yabo.
ethulele iPalamende ngeenkhathi zoke imibiko ezeleko malungana neendaba ezingaphasi kwelawulo labo.
Angeze akhetha abadlula kwababili ngaphandle kweKoro, khona bazakurhelebha amalunga weKhabhinethe, begodu unelungelo lokubaqotjha.
(2) AmaPhini waboNgqongqotjhe akhethwe ngokwesigatjana (1) (b) azkuziphendulela ePalamende ngokusebenzisa amandla wawo nekwenzeni imisebenzi yawo.
Isigaba 93 sijanyiselewe ngesigaba 7 somThetho 6 ka-2001.
Lokha amakhetho weKoro yePalamende eKulu abanjwa, iKhabhinethe, iPhini likaMongameli, abo nelinye nelinye iPhini lika bahlala banamandla wokusebenza kufikela lapha umuntu okhethwe ukuba nguMongameli iKoro elandelako, ithoma ukusebenza.
Ngaphambi bonyana iPhini likaMongameli, abo namaPhini wabo bathome ukusebenza eenkhundleni zabo, kufanele bafunge namkha benze iimbopho, ukuthembeka kwabo kuRiphabhligi nokuthobela umThethosisekelo, ngokukhambisana neTjhejuli 2.
(1) Amalunga weKhabhinethe namaPhini wabo kufanele aziphathe ngendlela eyamukelekako yokuziphatha ebekwe mThetho weNarha.
(c) baberegise iinkhundla zabo namkha omunye nomunye umbiko abawuthole ngesibanga semberego wabo ukuzingenisela imali namkha benzele omunye umuntu inzuzo ngendlela ephambene nokulunga.
amanye namanye amandla namkha eminye neminye imisebenzi ebeyinikelwe elinye ilunga lomThetho.
UMongameli anganikela ilunga leKhabhinethe omunye nomunye umsebenzi welinye ilunga elitshwilileko namkha ongaphumeleliko okwenza imisebenzi yakhe.
Ilunga leKhabhinethe linganikela amanye namanye amandla namkha umsebenzi elungeni lomKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi namkha kumKhandlu kaMasipala.
kuthoma ukusebenza ekumenyezelweni nguMongameli.
Isihloko sitjhugululwe ngesigaba 2 (a) somThetho 11 ka -2003.
raga ukuvikeleka kwenarha; namkha ukuvimbela amagadango angazwakaliko angalimaza iinrhuluphelo zenye iPhrovinsi namkha zenarha iyoke.
Isigatjana (1) sitjhugululwa ngesigaba 2 (b) somThetho 11 ka -2003.
(c) UmKhandlu kufanele uhlolisise ukungenangena phakathi lokho njalo emva kwesikhathi esithileko, begodu wenze iimphakamiso kuKhabhinethe.
Isigatjana (2) sijanyiselelwe ngesigaba 2 (c) somThetho 11 ka-2003.
(3) UmThetho weNarha ungalawula ikambiso esungulwa kilesisigaba.
Isigatjana . 100 sitjhugululwe ngokwesigaba 2 (a) somThetho 11 ka-2003.
Isiqunto esitloliweko sikaMongameli kufanele setlikitlwe godu ngelinye ilunga lekhabhinethe lokha nangabe isiqunto leso sethinta umsebenzi onikelwe lelolunga lekhabhinethe.
(3) UmThetho omenyezelweko, imigomo nezinye iinsetjenziswa zomThetho omncani kufanele zifikelele umphakathi.
Nangabe iKoro yePalamende eKulu ngevowutu yenengi lamalunga walo iphasisa ivowutu yokuzwakalisa ukungabi nethemba kuKhabhinethe ngaphandle kukaMongameli, uMongameli kufanele abumbe kabutjha iKhabhinethe.
Nangabe iKoro yePalamende eKulu, ngevowutu yenengi lamalunga walo iphasisa ivowudu zwakalisa ukungabi nethemba kuMongameli, uMongameli namanye amalunga weKhabhinethe nomunye nomunye oliphini lika kufanele bathokoze umberego.
Indima (g) ijanyiselelwe ngesigaba 3 somThetho 3 ka-2003.
(2) Imikhawulo yamaPhrovinsi kuzakuba ngileyo ezakube ikhona lokha umThethosisekelo uthoma ukusebenza.
Sub-s. (2) substituted by s. 1 of the Constitution 12 Amendment Act of 2005.
(3) (a) Whenever the geographical area of a province is re-determined by an amendment to the Constitution, an Act of Parliament may provide for measures to regulate, within a reasonable time, the legal, practical and any other consequences of the re-determination.
(b) An Act of Parliament envisaged in paragraph (a) may be enacted and implemented before such amendment to the Constitution takes effect, but any provincial functions, assets, rights, obligations, duties or liabilities may only be transferred in terms of that Act after that amendment to the Constitution takes effect.
wokunikela amanye namunye amandla wokwenza umThetho emKhandlwini kaMasipala kileyoPhrovinsi.
(2) IsiBethamthetho sePhrovinsi, ngesiqunto esisekelwa bubili ebuthathwini kwamalunga waso, ungabawa iPalamende bona itjhugulule igama laleyoPhrovinsi.
(3) Isibethamthetho sephrovinsi sibotjhwa kwaphela mThethosisekelo begodu lokha nangabe siphasise umThethosisekelo wePhrovinsi, nawo uyasibopha, begodu kufanele isebenze ngokukhambisana begodu nangaphasi kweenrhunyezo zomThethosisekelo lo, nomThethosisekelo waleyoPhrovinsi.
(4) Umthetho wePhrovinsi malungana nendaba leyo etlhogakala ngokuzwakalako namkha emayelana nokuphumelelisa kokusetjenziswa kwamandla malungana nenye nenye indaba etlolwe kuTjhejuli 4, uzakuthathwa ngazo zoke indlela njengomThetho omalungana nendaba etlolwe kuTjhejuli 4.
(5) Isibethamthetho sephrovinsi singenza iimphakamiso eBandleni lesiTjhaba bona yenza umThetho malungana nendaba ewela ngaphandle kwamandla wesiBethamthetho, namkha kuleyo umThetho wePalamende ungaphezulu komThetho wePhrovinsi.
imiphumela, ngokuvamileko, iba kujanyelwa kweenhlangano ngokwamavowutu atholwe ngizo.
Isibethamthetho sephrovinsi sibunjwa malunga ahlangana nama-30 nama-80. Inani lamalunga, lelo elingahlukako ukuya ngamaPhrovinsi, kufanele liquntwe mThetho weNarha.
(e) omunye nomunye umuntu othe ngemva kokuthi isigaba lesi siberege wabonwa umlandu begodu wanikelwa isigwebo sesikhathi esidlula iinyanga ezi-12, ejele ngaphandle kokuphiwa ihlawulo, kungaba ngaphakathi namkha ngaphandle kweRiphabhligi nangabe isenzo esibange umlandu lo, besingaba mlandu ngaphakathi kweRiphabhligi; kodwana akekho umuntu okuzakuthathwa bona sele agwetjiwe, beze kufike isikhathi lapho isibawo sokubuyekezwa kokubonwa umlandu namkha isigwebo sesiqundiwe namkha lapho isibaweso sele siphelelwe sikhathi khona. Ukungavunyelwa komuntu bona abelilunga lekoro leli, kuphela emva kweminyaka emihlanu ngemva kokuqeda isigwebo lesi.
(2) Umuntu ongakalungeli ukuba lilunga lesibethamthetho sephrovinsi ngokulandela isigatjana (1) (a) namkha (b) angaba ngung'khetheni wesiBethamthetholeso ngaphasi kweenrhunyezo namkha imibandela esungulwe mthetho wenarha mazombe.
utshwilile esibethamthethweni ngaphandle kwemvuma ngaphasi kobujamo othola bona imithetho yekambiso neenqunto zeBandleli, zithi kufanele athathelwe ubulunga.
[Isigatjana (3) sijanyiselelwe sigaba 4 somThetho 10 ka-2003 kanye nesigaba 4 somthetho 14 ka 2008].
(4) Iinkhundla ngaphakathi zizaliswe ngendlela equntwe mthetho wenarha.
Ngaphambi kobana amalunga wesibethamthetho sephrovinsi bathome ngemisebenzi yabo esibethamthethweni kufanele bona bafunge namkha, bazibophe ngokuthembeka kuRiphabhligi begodu nokuthobela umThethosisekelo ngokuzibopha ngokukhambisana neTjhejuli 2.
(1) Isibethamthetho sephrovinsi sivowutelwa isikhathi seminyaka emihlanu.
(2) Nangabe isibethamthetho sephrovinsi siyapheliswa ngokulandela isigaba 109, namkha lokha nakuphela isikhathi saso, uNdunakulu ngesimemezelo somThetho, kufanele abize begodu abeke namalanga amakhetho afanele abanjwe ngawo, kungakadluli amalanga ama- 90 kusukela ngelanga isiBethamthetho sipheliswe ngalo, namkha ngemva kokuphela kwesikhathi saso. Isimemezelo esibizako namkha esibeka ilanga lamakhetho kumele sikhutjhwe ngaphambi namkha ngemva kokuphela kwesikhathi sokuphatha sesibethamthetho sephrovinsi.
(3) Nangabe imiphumela yamakhetho wesibethamthetho sephrovinsi ayikamenyezelwa ngesikhathi esibekwe esigabeni se-190 namkha lokha amakhetho aqithwe yikhotho, uMongameli ngesimemezelo somThetho kufanele amemezele begodu abeke namalanga amakhetho amanye afanele ukubanjwa ngawo ngaphakathi kwamalanga ama-90 emva kokuphela kwesikhatheso namkha kwelanga lelo amakhetho aqithwe ngalo.
(4) IsiBethamthetho sePhrovinsi sihlala sinamandla wokuberega kusukela ngesikhathi sokupheliswa kwaso, namkha ngemva kokuphela kwesikhathi sokusebenza kwaso, beze kufike ilanga elingaphambi kwelanga lokuthoma kwamakhetho wesibethamthetho esilandelako.
109. Ukupheliswa kweembethamthetho zamaphrovinsi ngaphambi kokuphela kwesikhathi sazo.
Isibethamthetho samukele isiqunto esisekelwa inengi lamalunga waso bonyana sipheliswe; begodu iminyaka emithathu sele idlulile solo kwakhethwa isibethamthethweso.
isikhundla sikaNdunakulu sivulekile; begodu isibethamthetho sibhalelwa kukhetha uNdunakulu omutjha ngaphakathi kwamalanga ama-30 emva kokuvuleka kwesikhundla lesi.
Emva kwamakhetho, ukuhlala kokuthoma kwesiBethamthetho sePhrovinsi kufanele kubanjwe ngesikhathi nelanga eliquntwe ijaji elikhonjwe liJaji eliKhulu, kodwana kungakadluli amalanga ali-14 emva okumemezelwa kwemiphumela. Isibethamthetho sephrovinsi singaqunta iinkhathi zaso zokuhlala nezokuphumula.
Isigatjana (1) esijanyiselelwe ngesigaba 8 somThetho 6 ka-2001.
UNdunakulu angabiza isibethamthetho sephrovinsi bona sizokuhlala ngokungakavami ukuzokuqalana neendaba eziqakathekileko.
(3) Isibethamthetho sephrovinsi sizakuqunta bona sizakuhlala kuyiphi indawo ngokwenjayelo.
(1) Ekuhlaleni kokuthoma ngemva kwamakhetho, namkha lokha nakutlhogeka ukuzalisa isikhundla, isibethamthetho s ephrovinsi kufanele sikhethe uSomlomo nephini lakaSomlomo hlangana namalunga waso.
(2) Ijaji elikhonjwe liJaji eliKhulu kufanele likhambise amakhetho kaSomlomo; uSomlomo nguye ozakukhambisa amakhetho wephini likaSomlomo.
Isigatjana (2) sijanyiselelwe ngesigaba 9 somThetho 6 ka-2001.
(3) Ikambiso endlalwe eHlangothini A leTjhejuli 3 ngiyo eberegiswako nakukhethwa uSomlomo nephini likaSomlomo.
(4) Isibethamthetho sephrovinsi singasusa uSomlomo namkha iphini lakaSomlomo. Esikhundleni ngokuthatha isiqunto. Inengi lamalunga wesibethamthetho kufanele babekhona lokha isiqunto lesi samukelwa.
(5) Ngokulandlela imigomo neenqunto zalo, isibethamthetho sephrovinsi singakhetha hlangana namalunga walo aboSihlalo abanye ukurheleba uSomlomo nephini likaSomlomo.
(c) Zoke iindaba phambi kwesibethamthetho ziquntwa linengi lamavowutu aphoselweko.
(b) Angaphosela ivowutu njengabanye lokha indaba kufanele iquntwe ivowutu esekelwa buncani benengi yobubili ebuthathwini bamalunga.
Amalunga wePhrovinsi aziinthunywa ngokuzeleko emKhandlwini wamaPhrovinsi angakhambela begodu angakhuluma eemBethamthethweni zamaPhrovinsi namakomidi wazo, kodwana angeze bavowuta. IsiBethamthetho singabawa ilunga elisithunywa ngokuzeleko likhambele namkha likhulume esibethamthethweni namkha amakomidi waso.
bonelela ukusungulwa nokulungiswa komThetho, ngaphandle kwemiThethomlingwa yeemali.
kwelinye nelinye igatja lombuso wePhrovinsi.
mukela iinghonghoyilo, imibono neemphakamiso ezivela kunoma ngibaphi abantu abanetjisekelo.
(b) senze imigomo neenqunto ezimalungana nomsebenzi waso, kutjhejwe intando yesitjhaba ejamele begodu ivumela ukuzibandakanya kwaboboke, ukuziphendulela, ukusebenzela etjhatjhalazini nokubandakanywa komphakathi.
Okhunye nokhunye okuvezwe ngilekulumo etjhiweko, okunikelweko namkha okwethulwe ngaphambi kwesibethamthetho namkha kwenye nenye yamakomidi waso.
Okunye ukuvikela nokulibalelwa kwesibethamthetho namalunga waso kungabekwa mthetho wenarha.
(3) Imirholo, izabelo ezingezelela umrholo nemizuzo ebhadelwa amalunga wesibethamthetho sephrovinsi idoswa ngokutlhamaleleko esiKhwameni seMali yombuso sePhrovinsi.
(ii) nokubonelela ukusetjhwa komuntu omunye nomunye begodu, lapha kufaneleko nokwalelwa ukungena namkha ukukhutjhwa komuntu omunye nomunye.
(2) Isibethamthetho sephrovinsi angeze savimbela umphakathi, kufaka hlangana nezokurhatjha unamaphephandaba ukukhambela imihlangano yekomidi ngaphandle kwalokha lokho kuzwakalako begodu kulungele ukungenziwa emphakathini ovulekileko newentando yesitjhaba.
Malunga womKhandlu wezokuphatha wephrovinsi kwaphela namkha ikomidi namkha ilunga lesibethamthetho sephrovinsi angangenisa umThethomlingwa esibethamthethweni; kodwana kwaphela ilunga lomKhandlu wezokuphatha oziphendulela eendabeni zeemali, namkha ilunga elikhonjwe nguNdunakulu ongangenisa umThethomlingwa wezeemali esiBethamthethweni.
nawuphelisa namkha uphungula, naamkha unikela isiyekelo esivela enteleni yanoma ngiyiphi iphrovinsi, intela yepahla namkha intela engezelelweko; namkha sigunyaza ukutholakala kwentela bunqopha esikhwameni sentela yePhrovinsi.
(3) UmThetho wephrovinsi kumele unikele ikambiso ngayo isiBethamthetho sephrovinsi sizakutjhugulula umThethomlingwa weemali.
Isigaba 120 esijanyiselelwe ngesigaba 3 somThetho 7 ka-2001.
umThethomlingwa ophasiswe sibethamthetho sephrovinsi namkha lokha uNdunakulu anokungabaza ngokukhambisana nomThethosisekelo kwaloyo mThethomlingwa, kufanele awubuyisele emva esibethamthethweni bona siwuhlolisisa kabutjha.
Angawudlulisela ekhotho yomThethosisekelo bonyana ikhiphe isiqunto ngokukhambisana kwawo nomThetho-sisekelo namkha awa.
(3) Nangabe iKhotho yomThethosisekelo iqunta bona umThethomlingwa loyo ukhambisana nomThethosisekelo, uNdunakulu kufanele awamukele begodu awutlikitle.
yomThethosisekelo bona ikhiphe isiqunto isitjho bonyana umThetho wephrovinsi namkha ingcenye yawo awukhambisani nomThethosisekelo.
kufanele senziwe emva bona uNdunakulu amukele begodu atlikitle umThethomlingwa loyo, begodu ngaphakathi kwamalunga ama-30 kusukela mhlokho.
isibawo leso sinekgonakalo ezwakalako bonyana singaphumelela.
(4) Lokha isibawo lesi singaphumeleli, ikhotho yomThethosisekelo kufanele igunyaze bona abamangali besibawo leso babhadele iindleko, ngaphandle kwalokha isibawo leso besinekghonakalo ezwakalako bona singaphumelela.
UmThethomlingwa ovunyiweko begodu bewatlikitlwe nguNdunakulu wephrovinsi uba mThetho wephrovinsi, kufanele waziswe msinyazana begodu bewuthome ukusebenza nasele wazisiwe nofana ngelanga elizokubekwa mThetho.
IKhophi etlikitliweko yomThetho wephrovinsi ibufakazi obuzeleko beenjamiso zalowo mThetho begodu, sele umemezelwe kufanele unikelwe iKhotho yomThethosisekelo bona iwulonde.
Amandla welawulo yePhrovinsi athweswe uNdunakulu wePhrovinsi leyo.
Ukwenza omunye nomunye umsebenzi onikelwe wona ngokulandela umThethosisekelo namkha umThetho wePalamende.
(3) IPhrovinsi inamandla welawulo ngokulandela isigatjana (2) (d) kwaphela ukufikela ezingeni lapho inamandla wokuba nekghono lokuziphendulela kwezokuphatha umBuso weNarha, ngendlela yokwenza umThetho namkha amanye amagadango, kufanele urhelebe amaPhrovinsi bona athuthukise amandla wezokuphatha lawo adingekako bona afeze imisebenzi yawo ngekgono, nokwenza imisebenzi ekhonjwe kusigatjana (2).
(4) Omunye nomunye umbango omalungana namandla wezokuphatha wePhrovinsi nakulandiswa omunye nomunye umsebenzi kufanele udluliselwe emKhandlwini weNarha wamaPhrovinsi bona yiwurarulule ngaphakathi kwamalanga ama-30.
(5) Ngaphasi kwesigaba 100, ilawulo lomThetho wePhrovinsi ngaphakathi kwayo iPhrovinsi, lisemandleni kwaphela womKhandlu wezokuphatha.
UmThethosisekelo wePhrovinsi, lokha nangabe umThethosisekelo wePhrovinsi ophasisiwe.
Ilunga lomKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi unganikela amanye namanye amandla namkha umsebenzi afanele ukusetjenziswa namkha ofanele okwenzwa ngokulandela umThetho wePalamende, namkha umThetho wePhrovinsi, emKhandlwini kaMasipala.
Kuthoma ukusebenza ekumenyezelweni kwako nguNdunakulu.
(1) UNdunakulu wephrovinsi unamandla nemisebenzi ethweswe leso sikhundla mThethosisekelo begodu neminye imithetho.
Ekumemezeleni ireferandamu kuPhrovinsi ngokukhambisana nomthetho wenarha.
Isibethamthetho sephrovinsi kufanele sikhethe umma namkha ubaba hlangana namalunga waso bona abenguNdunakulu wePhrovinsi.
(2) Ijaji elikhonjwe liJaji eliKhulu kufanele akhambise amakhetho wakaNdunakulu. Ikambiso endlalwe kuTjhejuli 3 ngiyo ezakulandelwa lokha nakukhethwa uNdunakulu.
Isigatjana (2) sijanyiselelwe sigaba 10 somThetho 6 ka-2001.
(3) Amakhetho wokuvala isikhala sesikhundla sakaNdunakulu kufanele abanjwe ngesikhathi begodu nangelanga elikhethwe liJaji eliKhulu, lokhu kufanele kwenzeke kungakadluli amalanga ama-30 isikhala leso sivulekile.
Isigatjana (3) sijanyiselelwe sigaba 10 somThetho 6 ka-2001.
Loyo akhethwe ukuba nguNdunakulu kufanele athome ngomsebenzi wakhe ngaphakathi kwamalanga amahlanu kusukela ngelanga akhethwe ngalo, ngokufunga namkha ngokuzibopha, ukwethembeka kuRiphabhligi begodu nokuthobela umThethosisekelo, ngokukhambisana neTjhejuli 2.
Isikhathi sokuba nguNdunakulu sithoma lokha uNdunakulu athoma ukusebenza esikhundleni sake begodu siphela lokha nakuba nesikhala namkha lokha uma umuntu akhethwe ukuba nguNdunakulu olandelako athoma ukusebenza.
Akekho umuntu ozakuba sesikhundleni sikaNdunakulu amahlandla adlula kwamabili, kodwana lokha umuntu nakakhethelwa ukuvala isikhundla sikaNdunakulu, isikhathi esihlangana nokukhethwa kwakhe lokho beze kufike amakhetho alandelako kaNdunakulu asithathwa njengehlandla.
Ukubhalelwa kukwenza imisebenzi yesikhundla sakhe.
(4) Nofana ngubani osuswa esihlalweni sobuNdunakulu ngokwesigatjana (3) (a) nofana (b) kufanele angatholi amarhubhelo walelosikhundla, begodu angasebenzi ngitjho nofana kungaba kiliphi i-ofisi lomphakathi.
USomlomo kuze kufike lapho isiBethamthetho sikhomba omunye wamalunga waso.
(2) UMjaphethe kaNdunakulu unamandla, ukuziphendulela nemisebenzi kaNdunakulu.
Ngaphambi bonyana uMjaphethe kaNdunakulu angathwala ukuziphendulela, iimbopho nemisebenzi kaNdunakulu, ufanele afunge namkha azibophe, ngokuthembeka kuRiphabhligi nokuthobela umThethosisekelo ngokukhambisana neTjhejuli 2.
(1) UmKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi ubunjwa nguNdunakulu, njengehloko yomKhandlu, begodu namalunga angasingaphasi kwamahlanu, begodu angadluli alitjhumi akhethwe nguNdunakulu hlangana namalunga wesiBethamthetho sePhrovinsi.
(2) UNdunakulu wePhrovinsi nguye obeka eenkhundleni amalunga womKhandlu wezokuphatha, uwanikela amandla nemisebenzi, begodu angawasusa eenkhundleni.
(1) Amalunga womKhandlu wezokuphatha aziphendulela kumisebenzi yokuphatha abanikelwe yona nguNdunakulu.
(2) Amalunga womKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi aziphendulela ngokuhlanganyela nanofana munye ngamunye esiBethamthethweni ekwenzeni imisebenzi yabo.
Bethule imibiko ezeleko nangeenkhathi zoke esiBethamthethweni malungana neendaba ezingaphasi kwelawulo labo.
Lokha amakhetho wesibethamthetho sephrovinsi abanjwa, umKhandlu wezokuphatha namalunga walo ahlala anamandla wokusebenza kufikela lapha umuntu okhethwe ukuba nguNdunakulu siBethamthetho esilandelako athoma ukusebenza.
1. Ngaphambi bona amalunga womKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi angathoma ukwenza imisebenzi yabo, kufanele bafunge namkha bazibophe ngokuthembeka kuRiphabhligi nokuthobela umThethosisekelo, ngokukhambisana neTjhejuli 2.
(1) Amalunga womKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi kufanele aziphathe ngendlela ebekwe mthetho wenarha.
(c) Baberegise iinkhundla zabo namkha omunye nomunye umbiko abawuthole ngesibanga somberego wabo ukuzingenisela imali namkha benzele omunye umuntu inzuzo ngendlela ephambene nokulunga.
Amanye namanye amandla namkha eminye neminye imisebenzi ebeyinikelwe elinye ilunga.
UNdunakulu, ngesimemezelo angadlulisela elungeni lomKhandlu wezokuphatha amandla namkha umsebenzi welinye ilunga elitshwilileko namkha elingakghoni ukusebenzisa amandla namkha ukwenza lowomsebenzi.
(c) Ukuhlakaza umKhandlu kaMasipala nokuqatjha umlawuli kufikela umKhandlu omutjha kaMasipala umenyezelwe nangabe kukhona okukatelela bonyana igadango elinjalo lithathwe.
umKhandlu kumele, ukungenangena nakusaragela phambili, uqalisise ukungenangena lokho ukuze benze iimphakamiso ezifaneleko kusigungu sephrovinsi.
(b) isenzo sokuhlakaza singathoma ukusebenza emalangeni ali-14 ngemva kwelanga lokwamukelwa kwesaziso leso mKhandlu ngaphandle nange sibekelwe eqai lilunga leKhabhinethe namkha mKhandlu ngaphambi kokuphela kwamalanga ali-14.
(b) ukuvumela isabelo seemali sesikhatjhana namkha amagadango wokukhuliswa kweentela akghonakalisa ukuragela phambili kokusebenza kukamasipala.
(c) nangabe umKhandlu kamasipala awukahlakazwa ngokwendima (b); kumele kuthome isibopho sokusebenzisa iqhinga lokuphumelela kufikela ezingani lapho umasipala angeze asebenzisa iqhinga lokuzivuselela.
(ii) esibethamthethweni sephrovinsi banomKhandlu wamaphrovinsi, ngamalanga amakhomba emva kokungenelela.
(6) Nangabe isigungu sephrovinsi asisebenzisi amandla waso namkha asenzi umsebenzi otjhiwo kusigatjana (4) namkha (5); isigungu senarha kumele singenelele ngokuya nokwesigatjana (4) namkha (5) esikhundleni sesigungu sephrovinsi esifaneleko.
(7) UmThetho wenarha ungalawula ukusetjenziswa kwesigaba lesi, kufaka hlangana iinkambiso ezihlonywe ngilesi sigaba.
(2) Isiqunto esitloliweko sikaNdunakulu kufanele sitlikitlwe godulilunga lomKhandlu wozokuphatha nange isiquntweso sithinta umsebenzi onikelwe ilungelo.
(3) Iimemezelo, imithetjhwana kunye neentlabagelo zemithetjhwana emincani yePhrovinsi kufanele kwaziswe umphakathi.
bewuvunyelwe sibethamthetho sephrovinsi.
(1) Lokha isibethamthetho sephrovinsi ngesiqunto esamukelwe inengi lamalunga wasoiphasisa isiphakamiso sokuzwakalisa ukungabi nethemba kumKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi ngaphandle koNdunakulu, uNdunakulu kufanele abumbe kabutjha umKhandlu loyo.
Isibethamthetho sephrovinsi singaphasisa umThethosisekelo wePhrovinsi, namkha nakunokwenzeka sitjhugulule umThethosisekelo wayo, lokha nangabe ubuncani bobubili ebuthathwini kwamalunga waso bavowutela umThethosisekelo loyo.
(b) Ukusungulwa, umsebenzi, amandla begodu nobujamo boburholi besintu, lapha kufanele khona.
Ngaphandle kwamandla nemisebenzi ethweswe iPhrovinsi ziimiso ezinye zalomThethosisekelo.
(1) Lokha nangabe isiBethamthetho sePhrovinsi siphasise umThethosisekelo namkha umThethosisekelo wetjhuguluko, uSomlomo wesiBethamthetho kufanele adlulisele umtlolo loyo womThethosisekelo namkha umThethosisekelo wetjhuguluko eKhotho yomThethosisekelo bonyana iwuqinisekise.
(b) Umtlolo woke uzalisa iindingo zesigaba 143.
(1) UNdunakulu wePhrovinsi kufanele amukele begodu atlikitle umtlolo womThethosisekelo wePhrovinsi namkha umThethosisekelo wetjhuguluko loyo osele uqinisekiswe ikhotho yomThethosisekelo.
(2) UmTlolo owamukelwe bewatlikitlwa nguNdunakulu kufanele waziswe ngaphakathi kweGazede yomBuso weNarha begodu ubamThetho ekwazisweni kwawo namkha elangeni lamuva, eliquntwe ngiloyo mThethosisekelo namkha umThethosisekelo wetjhuguluko.
(3) Umtlolo otlikitliweko womthethosisekelo namkha umthethosisekelo wetjhuguluko wephrovinsi ubufakazi obuzeleko bezimiso zawo begodu, emva kokwaziswa, kufanele udluliselwe eKhotho yomThethosisekelo bona iwulonde.
(1) Lesisigaba sisetjenziswa lokha kunokutjhayisana hlangana nomThetho wenarha nomThetho wePhrovinsi owela ngaphasi kwendaw yokusebenzela etlolwe kuTjhejuli 4.
iindlela ezilandelwako enarheni.
ukuriyadisa ukusetjenziswa kwendlela yekambiso kwezomnotho yenarha mazombe.
(4) Nangabe kunephikiswano malungana nokuthi umThetho weNarha uyatlhogeka ngehloso etlolwe esigatjaneni (2) begodu nokuthi iphikiswano izangaphambi kwekhotho ukuze kutholwe isiqunto, ikhotho, kufanele ihlolisise ukwamukelwa namkha ukwaliwa kwalomThetho mKhandlu weNarha wamaPhrovinsi.
(5) UmThetho wePhrovinsi obangaphezu komThetho weNarha lokha nangabe isigatjana (2) no (3) asisetjenziswa.
(6) UmThetho obekwe ngokulandela umThetho wePalamende namkha umThetho ungaphumelela kwaphela lokha wamukelwe mKhandlu weNarha wamaPhrovinsi.
(7) Nangabe umKhandlu awufikeleli isiqunto ngaphakathi kwamalanga ama- 30 kokuhlala kokuthoma kwawo emva kokudluliselwa kwalowo mThetho kiwo, lowo mThetho kufanelwe uthathwe ngeendlela zoke njengomThetho ovunyelwe mKhandlu.
(8) Nangabe umKhandlu weNarha wamaPhrovinsi awamukeli umThetho odluliselwe kiwo ngokwesigaba (6), ufanele, ngaphakathi kwamalanga ama- 30 yesiqunto sawo, uthumele amabanga atjho bonyana kungani ungakavumeli lowo mThetho esiphathisweni esidlulisele lowo mThetho kiwo.
Nendaba engaphakathi kwendawo yokusebenza etlolwe kuTjhejuli 4, isigaba 146 sisetjenziswa sengathi isimiso esithintekako somThethosisekelo wePhrovinsi besimThetho wePhrovinsi otjhiwo kilesosigaba.
(2) UmThetho weNarha otjhiwo esigabeni 44(2) ubangaphezu komThetho wePhrovinsi malungana neendaba ezitjhiwo eendaweni zokusebenza ezimumethwe iTjhejuli 5.
Lokha umraro omalungana nokutjhayisana ungakghoni ukurarululwa ikhotho yomThethosisekelo, umThetho weNarha obangaphezulu komThetho wePhrovinsi namkha umThethosisekelo wePhrovinsi.
Isiqunto seKhotho bona umThetho ubangaphezu komThetho omunye asitjho bonyana umThetho otjhidiswako ophelelwa mamandla womThetho, kodwana loyo omunye umThetho uhlala ungasebenzi lokha nakusolo ukutjhayisana lokho kukhona.
Lokha nayiqalane nokutjhayisana okubonakala kukhona hlangana nomThetho weNarha newePhrovinsi, namkha hlangana nomThetho weNarha nomThethosisekelo wePhrovinsi, enye nenye ikhotho kufanele ikhethe ihlathululo oluzwakalako lalowo mThetho namkha umThethosisekelo leli libalekela ukutjhayisana kunehlathululo eletha ukutjhayisana.
(1) Umkhakha womBuso weNdawo ubunjwa boMasipala abafanele basungulwe kiyo yoke inarha yeRiphabhligi.
(2) Amandla wokuphatha nokwenza umThetho wakaMasipala athweswe umKhandlu kaMasipala.
(3) UMasipala unelungelo lokulawula ngokwayo iindaba ezimalungana nombuso wendawo zomphakathi wawo, ngaphasi komThetho weNarha newePhrovinsi, njengobana kutjho umThethosisekelo.
(4) UmBuso weNarha newePhrovinsi ngeze wehlise namkha unyaze ikghono namkha ilungelo likaMasipala lokusebenzisa amandla wawo namkha wokwenza umsebenzi wawo.
(e) Ukukhuthaza ukuzibandakanya komphakathi neenhlangano zomphakathi eendabeni zomBuso weNdawo.
(2) UMasipala ufanele alwe, ngakhokoke okusemandleni wawo nakutjhejwe ukuphatha neemali, bonyana ufikelele imnqopho etjhiwo esigatjaneni (1).
(b) Urage ukusetjenziswa kwamahlelo wentuthuko weNarha mazombe newePhrovinsi.
(1) Umbuso yeNarha neyePhrovinsi, ngomThetho namkha amanye amagadango, kufanele irhelebhe aboMasipala bona bafinyelele imnqopho yomBuso weNdawo, begodu kufanele yengeze nokungezelela amandla wombuso wendawo bona ukgone ukulawula iindaba zawo.
(2) UmThetho weNarha newePhrovinsi othinta ubujamo, iinkhungo, amandla nemisebenzi yombuso weNdawo kufanele waziswe emphakathini bonyana uveze amazizo wawo ngaphambi kobonyana ungeniswe ngeKorweni yePalamende eKulu namkha isiBethamthetho sePhrovinsi, ngendlela leyo evumela umBuso weNdawo ohlelekileko, abomasipala nabanye abantu abaneenfisakalelo bonyana babe netjhudu lokuveza imibono yabo malungana nomThetho-osahlongozwako loyo.
(a) Isigaba A: Umasipala onamandla angezelelweko begodu nokuziphatha ngokomThetho endaweni yawo.
(b) Isigaba B: Umasipala ohlukaniselwe amandla begodu nokuziphatha ngokomThetho endaweni yawo enesigaba C sikamasipala ngaphasi kwendawo ewela kiyo.
(c) Isigaba C: Umasipala onikelwe amandla begodu nokuziphatha ngokumThetho endaweni efaka hlangana abomasipala abangaphezulu koyedwa.
(2) UmThetho weNarha kufanele uhlathulule iingaba eziihlukeneko zabomasipala abangahlonywa ngaphakathi kwesigaba sinye.
(a) Wenze indlela yokubona bonyana indawo kufanele ibenesigaba sinye isigaba A nofana kufanele ibe neengaba ezimbili iingaba B no C zabomasipala.
(c) ngokwesigaba 229, wenze iinjamiso zokuhlukanisa kuhle amandla begodu nemisebenzi Ukuhlukaniselana amandla begodu nemisebenzi hlanga kwesigaba B nesigaba C sabomasipala kungehluka ukuhlukaniselana amandla kunye nemisebenzi hlanga nezinye iingaba zikaB zabomasipala neengaba C zabomasipala.
(4) UmThetho otjhiwo esigatjaneni (3) kufanele uyelele ukuhlinzeka ngemisebenzi yabomasipala ngendlela elinganako begodu nekgonakalako.
(5) UmThetho wePhrovinsi ufanele ubonelele iingaba ezahlukeneko zabomasipala ezingahlonywako kuPhrovinsi.
(b) ukhuphule ukuthuthukiswa kwamandla wombuso weNdawo ukurhelebha abomasipala ukwenza imisebenzi yabo begodu ukgone ukuphatha iindaba zabo.
(iii) ukunikela ngobutjha imikhawulo yabomasipala lapho enye yamaphrovinsi ingafuni ukuwusekela ngokwemikhawulo njengombana ibekwe ngokwendima (a).
(7) Umbuso wenarha, ngokwesigaba 44, begodu nemibuso yamaPhrovinsi inamandla ngakomThetho nangokokuphatha ukuhlolisisa ukusebenza okubonakalako kwabomasipala ngemisebenzi yabo malunga neendaba ezitjhiwo kuTjhejuli 4 begodu 5, ngokulawula ukusebenza kwabomasipala kwamandla wabo wokwenza umThetho nokuphatha atjhiwo esigabeni 156(1).
(b) enye nenye indaba enikelwe namkha edluliselwe kiwo mThetho weNarha namkha wePhrovinsi.
(2) UMasipala angenza begodu alawule imithetho ekulawuleni iindaba lezo unelungelo lokuzilawula.
(3) Ngaphasi kwesigaba 151(4) umThetjhwana otjhayisana nomThetho weNarha namkha wePhrovinsi awukho emthethweni. Lokha nangabe kunokutjhayisana hlangana nomthethwana nomThetho weNarha namkha wePhrovinsi lokho okungasetjenziswako ngebanga lokutjhayisana okutjhiwo esigabeni 149, lowo mThetjhwana ufanele uthathwe njengosemThethweni esikhathini leso lowo mThetho solo ungasetjenziswa.
uMasipala unawo amandla wokuyiraga.
UMasipala unelungelo lokusebenzisa amanye namanye amandla malungana nendaba ekutlhogakala ngokuzwakalako namkha emayelana nokwenziwa komsebenzi wawo ngepumelelo.
malunga womabili akhethwe ngokulandela indima (a) namalunga akhethwe ngokukhambisana nendinyana (i) yalendima.
Isigatjana 1 sijanyiselelwe sigaba 1 (a) somThetho 8 ka-2002 kanye nesigaba 3 somthetho 15 ka-2008.
(b) Ngokujanyelwa kweenhlangano ukuya ngamavowuti atholwe ngizo njengoba kutjhiwo endimeni (a) okuhlangane nendlela yokujanyelwa kwamaWadi okusekelwe ekuhlukanisweni kaMasipala erherhweni elifanako labavowuti lenarha.
(3) Indlela yeKhetho ngokulandela isigatjana (2) lesi kufanele iqiniseke bona inani lamalunga woke akhethwe kuvela ehlanganweni enye nenye itjengisa koke ukujanyelwa ngokuya ngamavowutu atholwe yihlangano elitlolelwe iinhlangano lezo.
(3) Irherho lamakhetho ngokuya ngokwesigajana (2) kumele liphelele ngokujameleka okulinganako.
(4) (a) Lokha nangabe indlela yokhetho ifaka hlangana ukujanyelwa kweWadi, ukurhunyezwa kwemikhawulo yamaWadi kufanele kwenzwe isiphathiswa esizijameleko esikhethwe ngokulandela begodu esizebenza ngekambiso ebekwe mThetho weNarha.
(b) Lapho umkhawulo kaMasipala ubekwe ngokwesigaba 155 (6A), iwadi ehlonywe kilowo mkhawulo kamasipala angeze yeqela emkhawulweni wephrovinsi leyo.
Indima (b) yesigaba 3 somthetho 12 ka-2005.
(5) Umuntu angavowuta kuMasipala kwaphela lokha umuntu lowo atloliswe engcenyeni yalowo Masipala erherhweni elifanako labavowuti lenarha.
(6) UmThetho weNarha otjhiwo esigatjaneni 1 (b) kufanele usungule ikambiso yokubekwa eenkhundleni leyo ezakuvumela iinhlangano neenrhuluphelo ezivezwa ngaphakathi komKhandlu kaMasipala, begodu ebonelela bonyana lezonkhundla zizaliswa ngokujanyelwa okufaneleko.
(e) Ilunga lomKhandlu kaMasipala omunye; kodwana ukungabi nelungelo lokhu akusebenzi kulilunga lomKhandlu kaMasipala elijamela umKhandlu lowo komunye umKhandlu womhlobo ohlukileko.
(2) Umuntu ongakalungeli ukuba ilunga lomKhandlu kaMasipala ngokulandela isigatjana (1)(a), (b), (d) namkha (e) angaba ngung'khetheni womKhandlu, ngaphasi kwanoma ngiyiphi iinrhunyezo namkha imibandela esungulwe mThetho weNarha.
Izikhundla kuMkhandlu kaMasipala kumele zigcwaliswe ngokuya koMthetho weNarha. [Isigatjana 3 singezelelwe sigaba 4 soMthetho 15 ka-2008].
(1) Isikhathi leso imiKhandlu kaMasipala ivowutelwe sona angeze sadlula iminyaka emihlanu, njengobana kubekwe mThetho weNarha.
(2) Nangabe umKhandlu kaMasipala uyasuswa ngokomThetho wenarha, namkha isikhathi sawo somsebenzi nasiphalako, ikhetho kumele libanjwe kungakadlulli amalanga ama-90 umKhandlu lowo sewususiwe namkha isikhathi sawo sesiphelile.
(3) UmKhandlu kaMasipala, ingasi umKhandlu osusiweko ngokulandela ukungenelela ngokwesigaba 139, usengasebenza kusukela ngesikhathi esuswe ngaso namkha isikhathi sawo siphelile, kufikela umKhandlu omutjha okhethiweko umenyezelwa ngokomThetho.
Ilanga lokuthoma ukusebenza kwendima (b) : 30 Juni 1997.
Ungaqatjha abasebenzi labo abadingekako ukwenza imisebenzi yawo ngokupheleleko.
(3) (a) Inengi lamalunga womKhandlu kaMasipala kufanele babekhona ngaphambi kobonyana ivowuti ingathathwa kwenye nenye indaba.
(b) Zoke iindaba ezimalungana nokutjhiwo sigatjana (2) siquntwa ngesiqunto esithethwe mKhandlu kaMasipala ngevowuti esekelwa inengi lamalunga lawo.
(c) Zoke ezinye iindaba phambi komKhandlu kaMasipala.
(b) Umthetjhwana lowo ohlongozwako waziswe emphakathini bonyana uveze imibono.
(c) Ubukhulu bekomidi yezokuphatha namkha enye ikomidi yomKhandlu kaMasipala.
(c) Ukusungulwa, ukubunjwa, indlela yekambiso, amandla nemisebenzi yamakomidi wawo.
(7) UmKhandlu kaMasipala kufanele urage umsebenzi wawo etjhatjhalazini, begodu ungabambela imihlangano yawo neye makomidi wawo emsitheleni kwaphela nangabe kufanelekile ukwenza njalo makutjhejwe umhlobo waloyo umsebenzi owenziwako.
(c) engalawulwa ngomThetho weNarha.
UmThetho wePhrovinsi owakhiwe ngokomThetho weNarha ungabonelela ukuvikeleka nokulibalelwa kwemiKhandlu kaMasipala namalunga wawo.
Imithethwana kaMasipala ungakatelelwa kwaphela lokha waziswe emThethweni ogadangisiweko wePhrovinsi ethintekako.
Igazede yephrovinsi yangokomthetho kufanele yazise imithetjhwana kaMasipala lokha uMasipala abawa lokho.
(3) Imithetjhwana kaMasipala kufanele ifikelele umPhakathi.
(iii) Zibandakanya ekambisweni ebekwe emthethweni wenarha obonelwe phambili esigabeni 221 (1) (c).
Indima (b) ijanyiselelwe sigaba 4 somThetho 2 ka-2001.
Zoke iindaba ezimalungana nombuso weNdawo ezingakabonelelwa emThethosisekelo zingabonelelwa mThetho weNarha, namkha mThetho wePhrovinsi ngokulandela imibandela yomThetho weNarha.
Amandla welawulo zobulungiswa weRiphabhligi athweswe amaKhotho.
Amakhotho azijamele, begodu angaphasi kwaphela kwalomThethosisekelo nomThetho, lo ofanele ukuwusebenzisa ngaphandle kokwesaba, ukuthatha ihlangothi nokugandelela.
(3) Akakho umuntu namkha igatjha lombuso elizakungenangena phakathi nokuphazamisa umsebenzisa wamakhotho.
(4) Amagatja wombuso, ngokusebenzisa umThetho namanye amagadango, afanele arhelebhe nokuvikela amakhotho, aqinisekise ukuzijamela, ukungathathi ihlangothi, ukuhlonipheka, nokufikelelwa kwawo begodu nekgono lamakhotho la.
(5) Ukugunyaza namkha isiqunto esikhutjhwe yikhotho sibopha boke abantu namagatja womBuso lawo sisebenza kiwo.
Enye nenye ikhotho esungulwe namkha evunyelwa ngokulandela umThetho wePalamende, kufakwa hlangana namakhotho wezinga elilingana nawamaKhotho aPhakameko namkha newamaKhotho waboMarhastrada.
(2) Isiqunto malungana nomraro owethulwe ngaphambi kweKhotho yomThethosisekelo kufanele sithathwe okungasenani majaji abunane.
ngiyo ikhotho le ethatha isiqunto samaphelelo bona indaba ethile iyindaba ethintana nomThethosisekelo namkha awa.
Engaqunta iiNdawo ezitjhiwo esigabeni 80 no 122.
engaqinisekisa umThethosisekelo wePhrovinsi ngokulandela isigaba 144.
(5) Ikhotho yomThethosisekelo yenza isiqunto samaphelelo bona nofana umThetho wePalamende, umThetho wePhrovinsi namkha igadango likaMongameli kuyakhambisana nomThethosisekelo, begodu kufanele iqinisekise esinye nesinye isiqunto esigunyaza ukungabi semThethweni esenzwe iKhotho ePhakemeko yezokuBuyekeza iinGwebo namkha ikhotho ephakemeko, ngaphambi bona isiqunto leso singaba namandla womThetho.
enze isibawo sokubuyekeza ngokunqophileko eKhotho yomThethosisekelo ngesiqunto senye nenye ikhotho.
(7) Indaba emalungana nomThethosisekelo efaka hlangana enye nenye indaba emalungana nokuhlathululwa, ukuvikelwa begodu nokukatelelwa komThethosisekelo.
(1) IKhotho ePhakemeko yokuBuyekeza iinGwebo ibunjwa nguMongameli, iPhini likaMongameli kanye namanye amajaji wezokubuyezwa labo inani labo libekwa mThetho wePalamende.
(2) Umraro olethwa ngaphambi kweKhotho ePhakemeko yokuBuyekeza iinGwebo kufanelwe uquntwe linani lamajaji elibekwe mThetho wePalamende.
(3) IKhotho ePhakemeko yokuBuyekeza iinGwebo ingathatha iinqunto kuzo zoke iimbawo zokubuyekeza.
Nomunye nomunye umraro ongathunyelwa kiyo ngokulandela ubujamo obubekwe mThetho wePalamende.
Enye nenye indaba engakanikelwa enye iKhotho mThetho wePalamende.
Amakhotho waboMarhastrada namanye amakhotho woke angaqunta enye nenye indaba ebekwe mThetho wePalamende, kodwana amakhotho asezingeni elingaphasi kwelekhotho ePhakemeko angeze ahlolisise namkha agunyaze ngokokukhambisana nomThethosisekelo namkha awa komThetho omunye nomunye omenyezelweko namkha igadango elinye nelinye likaMongameli.
Amakhotho woke asebenza ngokulandela umThetho weNarha, begodu imigomo neenkambiso zawo kufanelwe zibonelelwe ngokulandelwa umThetho weNarha.
Isiqunto esijamisa kwesikhatjhana ukusebenza kwesimemezelo sokungabi semthethweni ngokwesikhathi esinye nesinye nangemibandela eminye neminye.
(2) (a) IKhotho ePhakemeko yokuBuyekeza iinGwebo, iKhotho ePhakemeko namkha ikhotho yezinga elifanako ingathatha isiqunto malungana nokukhambisana nomThethosisekelo komThetho wePalamende, umThetho wePhrovinsi namkha ngiliphi igadango likaMongameli, kodwana isiqunto esitjho ukungabi semthethweni ngokungakhambisani nomThethosisekelo asinamandla womThetho ngaphandle kwaloka siqinisekiswe ikhotho yomThethosisekelo.
(b) IKhotho enza isiqunto esitjho ukungabi semthethweni ngokungakhambisani nomThethosisekelo, inganikeza isiqunto esivimbela kwesikhatjhana namkha elinye irhelebho lesikhatjhana kunoma ngimuphi umuntu, namkha ingajamisa ukuzwelelwa komlandu, bezekufike lapha ikhotho yomThethosisekelo ikhupa isiqunto ngokuba semthethweni kwaloyo mThetho namkha igadango.
(c) UmThetho weNarha kufanele ubonelele ukudluliselwa kwesiqunto esitjho ukungabi semthethweni ngokungakhambisani nomThethosisekelo eKhoto yomThethosisekelo.
(d) Omunye nomunye umuntu namkha igatja lombuso oneenrhuluphelo ezaneleko angenza isibawo sokubuyekeza, namkha enze isibawo ngokunqophileko, eKhotho yomThethosisekelo bona iqinisekise namkha itjhugulule isiqunto sekhotho enye esitjho ukungabi semthethweni ngokungakhambisani nomThethosisekelo ngokulandela isigatjana lesi.
IKhotho yomThethosisekelo, iKhotho ePhakemeko yokuBuyekeza iinGwebo namakhotho aPhakemeko ahlala anamandla wokuvikela nokulawula ikambiso yazo begodu nokuthuthukisa umThetho wesintu, itjheja khulu iinrhuluphelo zezobulungiswa.
ukuba ngumahluleli, ozilinganeko nofaneleko angabekwe esikhundleni sokuba siphathiswa somThetho omunye nomunye umuntu ozokubekwa esikhundleni eKhotho yomThethosisekelo kufanele godu abe sisakhamuzi seSewula Afrika.
Isidingo bona iiphathiswa zifanele ukutjengisa ngokunabileko ibumbo lomhlobo nobulili beSewula Afrika kufanelwe sitjhejwe lokha nakubekwa abahluleli eenkhundleni.
(3) UMongameli njengehloko yeKhabhinethe, emva kokuthintana neKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa nabarholi beenhlangano ezijanyelweko eKorweni yePalamende eKulu, ubeka esikhundleni iJaji eliKhulu neSekela lalo; begodu, ngemva kokuthintana neKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa, ubeka uMongameli weKhotho ePhakameko yokuBuyekezwa kweenGwebo neSekela lakhe.
Isigatjana (3) sijanyiselelwe sigaba 13 somThetho 6 ka-2001.
IKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa kufanele ilungise irherho lamabizo wabantu abanyulwako adlula isibalo esibekiweko ngamabizo amathathu, ilidlulisele irherho lelo kuMongameli.
(b) UMongameli angakhetha kilo irherhwelo lokha nakabeka abantu eenkhundleni begodu ufanele aluleke iKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa, athule namabanga afaneleko lokha nangabe kunomunye onyuliweko ongakamukeleki namkha nakusafanele kubekwe abanye eenkhundleni.
(c) IKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa kufanele ingezelele irherho ngokunikeza ngamabizo wabanye abenyulweko begodu, uMongameli kufanele abeke abanye eenkhundleni ezisaleleko asebenzisa irherho lokuzaliselelwa lelo.
Isigatjana. (4) sijanyiselelwe sigaba 13 somThetho 6 ka-2001.
(5) Ngaso soke isikhathi, kufanele okungasenani kube namalunga amane wekhotho yomThethosisekelo ebegade bangamajaji lokha nakabekwa enkhundleni ekhotho yomThethosisekelo.
(6) UMongameli ufanele abeke amajaji wawo woke amanye amakhotho ngokwelulekwa yiKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa.
namkha ukuthathelwa igadango lokujeziswa kwalababahluleli, nowenzeka ngaphandle kokuthatha inhlangothi namkha igandelelo.
(8) Ngaphambi kobana abahluleli labo bathome ukwenza imisebenzi yabo, kufanele bathathe isifungo, namkha bazobophe ngokukhambisana neTjhejuli 2, bona bazakugcina nokuvikela umThethosisekelo.
(1) UMongameli angabeka umma namkha ubaba bonyana abengumjaphethe wejaji eKhotho yomThethosisekelo nangabe kunesikhala, namkha lokha nangabe ijaji litshwilile.
Ukubekwa kwejaji lokhu, kungenziwa nangabe lokhu siphakamiso selunga leKhabinethe eliqalane nelawulo lezobulungiswa, lingakwenza kanye kanye neJaji eliKhulu.
Isigatjana (1) sijanyiselelwe sigaba 14 somThetho 6 ka-2001.
Ilunga leKhabinethe eliqalene nelawulo lezoBulungiswa kufanele libeke eenkhundleni amajaji ukuba bomjaphethe kwamanye amakhotho emva kokuthintana nejaji elisesikhundleni esiphezulu lekhotho okufanele kusebenze kiyo ijaji elingumjaphethe lelo.
Ijaji lekhotho yomThethosisekelo libekwa esikhundleni iminyaka eli- 12 engavuselelwako, kodwana kufanele litjhiye phasi isikhundla salo lokha naliba neminyaka ema-70 ubudala, kuye ngokuthi ngokuphi okwenzeka kokuthoma ngaphandle kwalapho umThetho wePalamende ungezelela isikhathi sokusebenza sejaji leKhotho yomThethosisekelo.
Isigatjana (1) sijanyiselwe sigaba 15 somThetho 6 ka-2001.
Amajaji amanye abaseenkhundleni kuzekufike lapha bathokoziswa iinkhundla zabo ngokulandela umThetho wePalamende.
Imirholo, izabelo ezizalisela umrholo nemizuzo yamajaji ngeze yehliswa.
(b) IKoro yePalamende eKulu lenza isimemezelo bona ijaji lelo lisuswe esikhundleni ngesiqunto esamukelwa ngobuncani bobubili ebuthathwini wamalunga walo.
(2) UMongameli kufanele asuse ijaji esikhundleni lokha kwamukelwe isiqunto sokobana ijaji lelo lisuswe esikhundleni.
(3) UMongameli ngokululekwa yiKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa, angajamisa kwesikhatjhana ijaji emsebenzini lokha liqalane nekambiso etjhiwo esigatjaneni (1).
Indima (b) ijanyiselelwe sigaba 16 (a) somThetho 6 ka-2001.
(k) Lokha iqalene neendaba ezimalungana neKhotho ePhakameko ethileko, iJaji eloNgameleko lekhotho leyo kanye noNdunakulu wephrovinsi leyo, namkha umuntu okhonjwe ngomunye nomunye wabo.
Indima (k) ijanyiselelwe sigaba 2 somThetho 65 ka-1998 kanye nesigaba 16 (b) somThetho 6 ka-2001.
(2) Lokha inani labantu abenyulwe ethwasisweni lamajaji namkha amagqwetha ngokulandela isigatjana (1) (e) namkha (f) lilingana neenkhundla ezimele zizaliswe, uMongameli kufanele ababeke eenkhundleni. Lokha inani labantu abenyulweko lidlula inani leenkhundla ezimele ukuzaliswa, uMongameli, emva kokuthintana nethwasiso elithintekako, kufanele abeke eenkhundleni labo abantu abenyuliwe abaneleko ukuzalisa iinkhundla lezo, atjheja iindingo zokuqinisekisa bonyana labo ababekwe eenkhundleni bajamela ithwasiso loke.
(3) Amalunga weKomitjhana akhonjwe mKhandlu weNarha wamaPhrovinsi, asebenza kuze kufike lapho batjhidiswa ngabanye, namkha kuze kuvuleke isikhundla hlangana nenani labo. Amanye amalunga akhonjwe bona abekuKomitjhana le, asebenza bekufike lapha labo ababakhombileko babatjhidiswa ngabanye.
(4) IKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa inamandla nemisebenzi ewanikelwe ngaphakathi komThethosisekelo nomThetho weNarha.
(5) IKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa ingaluleka umBuso weNarha malungana nenye nenye indaba ephathelene nezokwehlulela namkha ikambiso yezoBulungiswa; kodwana lokha nayicalane nenye nenye indaba ngaphandle kokubekwa esikhundleni kwejaji kufanele ihlale ngaphandle kwamalunga akhethwe ngokulandela isigatjana (1) (h) no(i).
(6) IKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa ingazibekela ikambiso yayo, kodwana iinqunto zeKomitjhana le, kufanele zisekelwe inengi lamalunga wayo.
(7) Nangabe iJaji eliKhulu namkha uMongameli weKhotho eKulu yokuBuyekezwa kweenGwebo abakwazi ukusebenza eKomitjhaneni okwesikhatjhana, iPhini leJaji eliKhulu namkha iPhini likaMongameli weKhotho eKulu yokuBuyekezwa kweenGwebo, kuye ngobujamo, nguye ozakubamba kukomitjhana.
Isigatjana (7) singezelelwe sigaba 2 (b) somThetho 65 ka-1998 besajanyiselelwa sigaba 16 (c) somThetho 6 ka-2001.
(8) UMongameli nabanye abantu abakhetha namkha abakhomba amalunga weKomitjhani ngokuya ngokwesigatjana (1) (c), (e), (f), no (g), ngendlela efanako, bangakhetha namkha bakhombe ozakubajamela, ekusebenzeni kuKhomitjhani nangabe ilunga lelo alikghoni kwesikhatjhana ukwenza njalo ngebanga lokungakghoni namkha lokungabikhona kuRiphabhligi namkha elinye ibanga elizwakalako.
Isigatjana (8) singezelelwe sigaba 2(b) somThetho 2 ka-1998.
AbaNqophisi bezobuTjhutjhisi nabatjhutjhisi abaquntwa mThetho weNarha.
(2) Ilawulo lokutjhutjhisa linamandla wokusungula ukugwetjwa ngemilandu yobulelesi, ebujameni bombuso, nekwenzeni eminye neminye imisebenzi etlhogekako enamathelene nekambiso yokuzwelela imilandu yobulelesi.
(b) Baziphendulela kwezobutjhuthisi ngokwamandla phezu kwendawo ezithileko, ngokulandela isigatjana (5).
(4) UmThetho weNarha kufanele uqinisekise bonyana ilawulo lobutjhutjhisi lenza umsebenzi walo ngaphandle kokwesaba ukuthatha ihlangothi namkha izindlekelo.
(iii) Omunye nomunye umuntu lowo uMnqophisi Mazombe wezobutjhutjhasi athatha bonyana uyathinteka.
(6) Ilunga leKhabhinethe eliziphendulela kulawulo lwezobulungiswa kufanele ibenguye obanokuziphendulela kwamaphelelo malungana nelawulo yobutjhutjhisi.
(7) Zoke ezinye iindaba ezimalungana nelawulo lezobutjhutjhisi kufanele zibekwe mThetho weNarha.
Nokubandakanya kwabanye abantu ngaphandle kwabahluleli ekuthathweni kweenqunto zekhotho.
(b) IKomitjhana yamaLungelo wobuNtu yeSewula Afrika.
Indima (b) itjhugululwe sigatjana 4 somThetho ka-1998.
Iinkhungo lezi zizijamele, begodu ziberega kwaphela ngokulandela umThethosisekelo nomThetho begodu, kumele bona zingathathi ihlangothi begodu ziberegise amandla ezinikelwe wona begodu zenze imisebenzi yazo ngaphandle kokwesaba, ukuthatha ihlangothi namkha ngokudisela omunye umuntu.
(3) Amagatja amanye wombuso, ngokusebenzisa umThetho namanye amagadango, kufanele arhelebhe begodu avikele iinkhungwezi, ukuqinisekisa ukuzijamela kwazo, ukungathathi hlangothi, ukuhlonipheka nokuphumelela kwazo.
(4) Akukho muntu namkha igatjha lombuso elifanele lingenangene phakathi ukuberega kweenkhungwezi.
(5) Iinkhungwezi ziziphendulela ePalamende, begodu kumele zethule imibiko ngokusebenza kwazo eKorweni yePalamende eKulu okungenani kanye ngonyaka.
(a) wokuphenya okhunye nokhunye ukuziphatha emsebenzini yombuso namkha ekuphathweni kwemisebenzi yomphakathi kunoma ngiliphi izinga lombuso, okuthiwa namkha okusolelwa bona alisebenzi ngokufaneleko namkha okungaletha imiphumela emimbi namkha ekhubaza omunye muntu.
Newokuthatha amagadango afaneleko wokulungisa ubujamo.
UmVikeli womPhakathi unamandla angezelelweko nemisebenzi ebekwa mThetho weNarha.
(3) UmVikeli womPhakathi angeze aphenye iinqunto zekhotho.
(4) Boke abantu nemiphakathi bafanele bakwazi ukufikelela mVikeli womPhakathi.
(5) Nanyana ngimuphi umbiko okhitjhiwe mVikeli womPhakathi, abantu kumele bavunyelwe bona bawubone, ngaphandle kwalokha nakunobujamo obuthile obungakavami obubekwe ngokulandela mThetho wenarha obudinga bonyana umbiko ubeyifihlo.
1. UmVikeli womPhakathi ubekwa ahlale esikhundleni iminyaka elikhomba engavuselelwako.
(c) Ibeke ilihlo begodu imede bona amalungelo wobuNtu ahlonitjhwa kangangani ngaphakathi kweRiphabhligi le.
(3) IKomitjhana yamaLungelo wobuNtu kufuneka njalo ngonyaka ifune imbiko emagatjeni wombuso athintekako, mayelana namagadango athethweko ekuphumeleliseni nekuqinisekiseni ukuthola ilungelo lokuba nendawo yokuhlala, indlu, zepilo, ukudla, amanzi, ukuvikeleka lapho uhlala khona, ifundo nebhoduluko.
(4) IKomitjhana yamaLungelo wobuNtu yeSewula Afrika inamandla nemisebenzi engezelelweko ebekwa mThetho weNarha.
Isigaba 184 sitjhugululwe ngesigaba 4 somThetho 65 ka-1998.
IKomitjhana yokuThuthukisa nokuVikela amaLungelo wemiPhakathi ngokwamaSiko, iKolo neLimi (iingaba 185-186).
Nokuthuthukisa ukuthula, itjhebisano, ubuntu, ukungapheli ihliziyo nebumbano yesitjhaba hlangana namasiko, ikolo namalimi wemiphakathi, okusekelwe phezu kokulingana, ukungabandlululi nekululeko yokuzibandakanya.
(c) Kwenza isiphakamiso ngokuhlonywa namkha ukuvunyelwa, ngokulandela umThetho weNarha komKhandlu wamasiko namkha eminye imikhandlu yemiphakathi ethileko ngeSewula Afrika.
(2) IKomitjhana inamandla, njengoba ilawulwa mThetho weNarha, ewadingako bona ifeze imnqopho yayo eqakathekileko, kufaka hlangana amandla wokubeka ilihlo, wokuphenya, wokurhubulula, wokufundisa, wokubawa abantu bayisekele, wokweluleka begodu nowokuthula umbiko eendabeni ezimalungana namalungelo wamasiko, wekolo namalimi wemiphakathi.
(3) IKomitjhana ingathula nanyana ngimuphi umbiko owela ngaphasi kwamandla nemisebenzi yayo eKomitjhaneni yamaLungelo wobuNtu bona yona iphenyisise.
Isigatjana (3) sitjhugululwe ngokwesigaba 4 somThetho 65 ka-1998.
(4) IKomitjhana inamandla nemisebenzi engezelelweko equntwa mthetho.
(1) Inani, ukubekwa eenkhundleni, nesikhathi esibekelwe ukusebenza kwamalunga weKomitjhana yokuThuthukisa nokuVikela amaLungelo wangokwamaSiko, iKolo neLimi zizakubekwa mThetho weNarha.
(b) Itjengise ngokunabileko ubujamo bobulili beSewula Afrika.
(1) IKomitjhana yokuLingana ngokoBulili kufanele ithuthukise ukuhlonitjhwa kokulingana kobulili, ikhuthaze nokuthuthukiswa, ukuvikelwa begodu nokwenza bona kufikelelwe ukulingana kobulili.
(2) IKomitjhana yokuLingana koBulili inamandla, alawulwa mThetho wenarha, ewadingako ekwenzeni imisebenzi yayo efaka hlangana amandla wokubeka ilihlo, wokuphenya, wokurhubhulula, wokufundisa, wokufuna bona isekelwe, wokweluleka nawokubika malungana neendaba ezithinta ukulingana kobulili.
(3) IKomitjhana yokuLingana koBulili inamandla begodu nemisebenzi engezelelweko ebekwa mThetho weNarha.
(c) Nanoma ngiziphi ezinye iinkhungo namkha iingcenye ezisebenza ngama-akhawunti adingwa mThetho namkha mThetho wamaPhrovinsi bonyana afanele ahlolisiswe umHloli Mazombe wezeeMali.
Nesinye isikhungo esivunyelwe ngokulandela nofana ngimuphi umThetho ukwamukela imali ukufeza umnqopho womphakathi.
(3) UmHloli Mazombe wezeeMali kufanele ethule umbiko omalungana nokuhlolisisa kwakhe ama-akhawunti kunofana kusiphi siBethamthetho esinetjhisakalo ekuhlolisisweni kweemali lokho, begodu nakwesinye nesinye isiphathiswa njengoba kuqunte umThetho wenarha. Yoke imibiko kufanele yaziswe kumphakathi.
(4) UmHloli Mazombe wezeeMali unamandla nemisebenzi engezelelweko ebekwe mThetho weNarha.
UmHloli Mazombe wezeeMali ubekwa esikhundleni ihlandla elibekweko, elingekhe lavuselelwa kabutjha, lwesikhathi esihlangana kweminyaka emihlanu nelitjhumi.
(c) Imemezele imiphumela yalawo makhetho esikhathini ekufanele sibekwe mthetho wenarha begodu esifitjhani ngokukgonakala okuzwakalako.
(2) IKomitjhana yezamaKhetho inamandla begodu nemisebenzi engezelelweko abekwa mthetho wenarha.
IKomitjhana yezamaKhetho kumele ibunjwe ubuncani bakhona babantu abathathu. Inani lamalunga nesikhathi sokuphatha iinkhundla kumele kuquntwe mThetho wenarha.
Umthetho wenarha kufanele usungule iphiko elizijameleko bona lilawule zokurhatjha ngokweenrhuluphelo zomphakathi nokuqinisekisa ngokufaneleko ukwehlukahlukana kwemibono ejamela umphakathi weSewula Afrika ngokunabileko.
(c) bazalize noma ngiziphi iindingo ezibekwe mThetho weNarha. (2) Iindingo zamaKomitjhana asungulwe ngokweSahluko lesi kobanyana atjengise ngokwenabileko ibumbo ngokobuhlobo nobulili beSewula Afrika kufanele zitjhejwe lokha aboKomitjhinara babekwa eenkhundleni.
(3) UmHloli Mazombe wezeeMali kufanele kube ngumma namkha ubaba esisakhamuzi seSewula Afrika, begodu abengumuntu ozilinganeleko nofaneleko ukuphatha isikhundla leso,.ne namkha nelemuko lezokuhlolwa kwezeemali zombuso nokwezokuphatha komphakathi kufanele kutjhejwe khulu lokha nakubekwa umHloli Mazombe wezeeMali esikhundleni.
Indima (a) itjhugululwe sigaba 4 somThetho 65 ka-1998.
(ii) Yenengi lamalunga wesibethamthetho, nange iimphakamiso ziphathelene nokuqatjhwa kwelunga leKhomitjhana.
(6) Ukuzibandakanya komphakathi wabantu ekwenzeni iimphakamiso kungabonelelwa njengoba kubekwe esigabeni 59 (1)(a).
(c) Ngokwamukela sibethamthetho ngesiqunto esitjho bonyana umuntu loyo akhutjhwe esikhundleni.
(b) Ilunga lekomitjhana kufanele lamukelwe ngokusekelwa mavoti wenengi lamalunga weKoro.
(a) Izinga eliphakameko nemphatho eyamukelwako kufanele ethuthukiswe nokuphumeleliswa.
(b) Imithombo ifanele iberegiswe ngekghono nangokubabalela iindleko kufanele ziphumeleliswe.
(c) Ukuphatha kwezomphakathi kufanele kuphumeleliswe.
(d) Imisebenzi kufanele yethulwe ngaphandle kokuthatha ihlangothi, ngokufaneleko, ngokulinganako nangaphandle kokuveza iinrhuluphelo zalowo owethula lomberego.
(e) Iindingo zabantu kufanele zibonelelwe begodu umphakathi ufanele ukhuthazwe bona ubenesandla ekuthatheni iinqunto ezimanqophana nokuphatha.
(f) Ukuphatha kwezomphakathi kufanele kube nokuziphendulela.
(g) Ukuphatha kwezomphakathi kufanele kube setjhatjhalazini ngokubonelela umphakathi ngamaqiniso ngeenkhathi ezifaneleko.
(h) Ubudlelwano hlangana nabantu netuthuko yokuthwasiselwa imisebenzi kufanele kungezelelwe begodu kutjalwe emphakathini.
(3) UmThetho weNarha kufanele uqinisekise ukuthuthukiswa kwamagugu wawo nemigomo yeendingo etlolwe esigatjaneni 1.
(4) Ukubekwa eenkhundleni kwenani labantu kwezokuphatha komphakathi akukavimbelwa, kodwana umThetho weNarha kufanele ubonelele ukubeka eenkhundleni emisebenzini yomphakathi.
(5) UmThetho olawula ukuphatha kwezomphakathi ungahlukanisa hlangana neenqhema ukuphatha namkha iinkhungo.
(6) Umhlobo nemisebenzi yeenkoro namkha iinkhungo ezahlukileko zezokuphatha komphakathi maphuzu aqakathekileko amele atjhejwe emThethweni olawula zokuphatha komphakathi.
(1) KuneKomitjhana yezemiSebenzi yomPhakathi eyodwa yaleRiphabhligi.
(2) IKomitjhana izijamele begodu ayikhethi, begodu kufanele isebenzise amandla wayo yenze nemisebenzi yayo ngaphandle kokwesaba, ukuthatha ihlangothi namkha ukulimaza iinrhuluphelo zomphakathi, iqinisekise ukuphatha ngokuphumeleleko nangobuqhwephetjhe begodu nezinga eliphezulu lobukghoni emsebenzini womphakathi. Lekomitjhana kufanele ilawulwe mthetho wenarha.
(3) Ezinye iinhlangano zombuso, njengesibethamthetho kanye nangamagadango amanye, kufanele zivikele bezirhelebhe ikomitjhana ukuze kuqiniseke ukuziphatha, ukungakhethi, isithunzi kunye nokuphumelela kwekomitjhana. Akunamuntu nofana ihlangano yombuso engangenangena phakathi ukusebenza kwaleKomitjhana.
(iv) Ukuyelelisa amagatja wombuso weNarha newePhrovinsi malungana neekambiso ezinamatha abasebenzi bombuso kufaka hlangana leyo emalungana nokuqatjha, ukuthunyelwa kwenye indawo yomsebenzi namkha ukuphiwa omunye umsebenzi, ukuqotjhwa neminye imininingwana emlungana nabasebenzi bombuso.
(g). Ukusebenzisa amandla namkha imisebenzi engezelelwe etholakala emThethweni wePalamende.
(5) IKomitjhana iziphendulela eKorweni yePalamende eKulu.
(b) Malungana nemisebenzi yayo ngakuPhrovinsi, esiBethamthethweni sePhrovinsi leyo.
(b) Ukomitjhinara munye ukujamela enye nenye iPhrovinsi okhethwe nguNdunakulu waleyoPhrovinsi ngokulandela isigatjana 8 (b).
(ii) Avunywe yiKoro ngesiqunto esithathwe ngevowutu esekelwa inengi lamalunga walo.
(ii) Avunywe siBethamthetho ngesiqunto esithathwe ngevowutu esekelwa linengi lamalunga waso.
(9) UmThetho wePalamende ufanele, ulawule ikambiso yokubekwa eenkhundleni kwaboKomitjhinara.
(b) Omumuntu okulungeleko nolungele begodu nonelwazi le, nofana ilemuko lokwenziwa, ukuphathwa nofana ukunikela ngemisebenzi yombuso.
(b) Sokutholwa ngalokho yeKoro yePalamende eKulu nofana, nange kungukomitjhinara owenyulwe nguNdunakulu wePhrovinsi, yikomiti yesiBethamthetho sePhrovinsi leyo; begodu.
(c) Ngesiqunto sokuthathwa yiKoro nofana siBethamThetho sePhrovinsi esiqaleneko, ngesiqunto sevowutu esekelwa inengi lamalunga walo bona ukomitjhinara asuswe esikhundleni.
(b) Isaziso esitlolwe nguNdunakulu bona iPalamende yePhrovinsi ithethe isiqunto sobana uKomitjhinara lowo asuswe.
(13) AboKomitjhinara abatjhiwo esigatjaneni (7)(b) bangasebenzisa amandla bebenze imisebenzi yeKomitjhana kumaPhrovinsi wabo njenganyana kuquntwe mthetho wenarha.
(1) Ngaphakathi kwezokuphatha komphakathi kunezemisebenzi yombuso kuRiphabhligi, ekufanele isebenze begodu yakhiwe ngokulandela umThetho weNarha begodu efanele irage bonyana iinkambiso zombuso wanamhlanje ngokuthembeka.
(2) Imininingwana nemibandela yokuqatjhwa kwezemisebenzi yombuso kufanele ilawulwe mThetho weNarha. Abasebenzi banamalungelo wokuthola umhlalaphasi njengoba ulawulwa mThetho weNarha.
(3) Asikho isisebenzi sombuso esizakuphathwa ngcono kunabanye namkha akhubazeke ngebanga kwaphela lokusekela ihlangano ethileko yezombanganarha namkha umnqopho wayo.
(4) Kusemahlombe wemibuso yamaPhrovinsi ukuzifunela ukuqatjha, ukukhuphula emsebenzini, ukuthumela kwenye indawo yokusebenza namkha ukwenza omunye umsebenzi nokuqotjhwa kwabasebenzi bombuso ngakwezokuphatha ngeendaweni zawo, kodwana ngokulandela imigomo efanako namazinga asetjenziswa kwezomsebenzi wombuso.
(a) Ukuphepha kweNarha kufanele kutjengise ukuzibopha kwamaSewula Afrika, ngokwehlukana kwabo kodwana basitjhaba sinye, ukuphila nje ngabantu abalinganako, baphile ngokuthula, nangaphandle kokwesaba, ukutlhoga nokufisekela ipilo engcono.
(b) Isibopho sokuphila ngokuthula nomusa sivimbela omunye nomunye umuntu osisakhamuzi ekuzibandakanyeni ngaphakathi kwenturhu yeenkhali, ngaphakathi kweNarha namkha emaphasini wangaphandle, ngaphandle ngokokubonelelwa mThethosisekelo namkha umThetho weNarha.
(c) Ukuphepha kweNarha kufanele kulandelwe ngokukhambisana nomThetho, kufaka hlangana nomThetho wamazwe.
(1) Imisebenzi yezokuphepha yeRiphabhligi yakhiwa mbutho wobusoja owodwa, zobupholisa nemisebenzi yezobuHloli esungulwe ngokulandela umThethosisekelo.
(2) Umbutho wobusotja ngiwo kuphela umbutho osemthethweni ngaphakathi kweRiphabhligi.
(3) Ngaphandle kwamaphiko wezokuphepha asungulwe ngokulandela umThethosisekelo, iinqhema ezihlome ngeenkhali namkha imisebenzi, ingasungulwa kwaphela ngokulandela umThetho weNarha.
(4) Amaphiko wezokuphepha kufanele asungulwe begodu akhiwe ngokulandela umThetho weNarha.
(5) Amaphiko wezokuphepha kufanele asebenze begodu afundise begodu abawe amalunga wawo bona asebenze ngokulandela umThethosisekelo nomThetho kufaka hlangana umThetho wamazwe neemvumelwano zeentjhabatjhaba ezibopha iRiphabhligi.
(6) Alikho ilunga lePhiko lezokuphepha elifanele lithobele isiqunto okusobala bona asikho emthethweni.
(b) Ngendlela esekelako neraga iinrhuluphelo zeenhlangano yeezombanganarha.
(8) Ukuphumelelisa imigomo ebonelela ukusebenzela etjhatjhalazini nokuziphendulela amakomidi wePalamende ahlonywe ziinhlangano ezinengi kufanele abeke ilihlo phezu kwamaphiko wezokuphepha ngendlela ebekwe mThetho weNarha namkha imigomo neenqunto zePalamende.
(1) Umbutho wobusoja kufanele ujanyiswe nokulawulwa njengombutho-wobusotja othobekileko.
(2) Umsebenzi oqakatheke khulu wombutho wobusoja kujamela nokuvikela iRiphabhligi, inarha yoke engaphakathi kwayo nabantu bayo ngokukhambisana nomThethosisekelo nemigomo yemiThetho yamazwe elawula ukusetjenziswa kwamandla.
(1) Ilunga lekhabhinethe kufanele liziphendulele emsebenzini wombutho-wokuvikela.
(c) Ekufezeni iimbopho zamazwe.
d Isikhathi leso kulindwe bona umbutho ungasetjenziswa ngaso.
(4) Nangabe iPalamende ayihlali ngaphakathi kwamalanga alikhomba emva kokusetjenziswa kombutho njengokutjhiwo kusigatjana (2), uMongameli kufanele athule umbiko odingeka kulesosigatjana kukomidi ethintekako eqalene nalokho.
(1) UMongameli njengehloko yeKhabhinethe nguMlawuli-oyiHloko wombutho wobusotja, begodu kufanele abeke esikhundleni uMlawuli wamasotja.
(2) Ilawulo lombutho wobusotja lifanele lisetjenziswe ngokukhambisana nemikhombandlela yelunga leKhabinethe eliziphendulela kwezobusotja ngaphasi kwelawulo kaMongameli.
(c) Inani labantu abasetjenziswako.
(2) Nangabe iPalamende ayihlali lokha ubujamo bokuvikela inarha bumemezelwa, uMongameli kufanele abize iPalamende bona izokuhlala ngokungakavami ngaphakathi kwamalanga alikhomba kusukela ngelanga lesimemezelo.
(3) Isimemezelo sobujamo bokuvikela inarha siphelelwa sikhathi ngaphandle nangabe sivunyelwa iPalamende ngaphakathi kwamalanga alikhomba kusukela ngelanga lesimemezelo.
Igatja laboNobhala bomphakathi lombutho kufanele lisungulwe mThetho weNarha ngaphasi kwelawulo lelunga leKhabhinethe eliziphendulela kwezobusotja.
(1) Imisebenzi yezobuPholisa benarha kufanele ijanyiswe ngendlela ezakusebenza enarheni mazombe, ePhrovinsini, nalapha kufaneleko, emazingeni wendawo.
(2) UmThetho weNarha kufanele usungule amandla nemisebenzi yobuPholisa begodu kufanele ubonelele bona imisebenzi yobuPholisa ikgone ukufeza iimbopho zawo ngekghono, kutjhejwa neendingo zamaPhrovinsi.
(3) Iminqopho yemisebenzi yobuPholisa kuvimbela, ukuqeda begodu nokuphenyisisa ubulelesi, ukuletha ukuthula empakathini, ukuvikela nokuqinisekisa abakhi beRiphabhligi nepahla yabo, ukulonda nokukatelela umThetho.
(1) Ilunga leKhabhinethe kufanele liziphendulele kwezobuPholisa, begodu kufanele abeke ikambiso yezobuPholisa benarha emva kokuthintana nemibuso yamaPhrovinsi begodu nokutjheja iindingo zamaPhrovinsi.
(2) Umgomo wezobupholisa ungenza iinjamiso ezihlukahlukeneko manqophana namaPhrovinsi ahlukeneko ngokutjheja iindingo neemfuneko zamaPhrovinsi lawo.
(e) Lokuthintana nelunga leKhabhinethe eliziphendulela kwezobuPholisa nokwenza iimphakamiso malungana nobulelesi ngaphakathi kwePhrovinsi.
Enikelwe yona ngokwekambiso yezobupholisa yeNarha.
(b) Ifanele yenze iimphakhamiso elungeni lekhabhinethe eliziphendulela kwezobupholisa.
(6) Ekwamukelweni kweenghonghoyilo ezethulwe mKhandlu wezokuPhatha wePhrovinsi, igatja lesipholisa leenghonghoyilo elizijameleko elisungulwe mThetho weNarha kufanele liphenye ukungasebenzi kuhle, namkha ubulelesi obenzwe ilunga lezobupholisa kuPhrovinsi.
(7) UmThetho wenarha kufanele ubonelele umleyo wokusungulwa, amandla, imisebenzi nokulawulwa kwezobupholisa bendawo.
(8) Ikomidi ebunjwa lilunga lekhabinethe namalunga wemiKhandlu yezokuphatha yamaPhrovinsi kufanele isungulwe bona ibonelele ukusebenzisana kwezobupholisa nokuthintana hlangana kwamazinga wombuso.
(9) Isibethamthetho sephrovinsi singabawa ukomitjhinara wamapholisa wePhrovinsi bona avele ngaphambi kwanoma ngiyiphi ikomidi yaso ukuzokuphendula imbuzo.
(1) UMongameli, njengehloko yeKhabhinethe kufanele abeke esikhundleni umma namkha ubaba ukuba nguKomitjhinara weNarha Mazombe wezobuPholisa bona alawule begodu aphathe imisebenzi yobuPholisa.
(2) UKomitjhinara weNarha Mazombe kufanele asebenzise amandla aphethe imisebenzi yobuPholisa yenarha nemilayo yelunga leKhabhinethe eliziphendulela kwezobuPholisa.
(3) UKomitjhinara weNarha Mazombe, ngokuzwana nomKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi kufanele abeke esikhundleni umma namkha ubaba nayikuthi ungukomitjhinara waleyo Phrovinsi, kodwana nangabe ukomitjhinara weNarha Mazombe nomKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi abakghoni ukuzwana ngalowo afanelwe ukubekwa esikhundleni, ilunga lekhabhinethe eliziphendulela kwezobupholisa lizakuba ngumlamuli kilokho.
(b) Ngaphasi kwamandla wakaKomitjhinara weNarha Mazombe wokulawula ngaphezulu nokuphatha imisebenzi yobuPholisa ngokulandela isigatjana (2).
(5) Ukomitjhinara wePhrovinsi kufanele njalo ngonyaka abikele isibethamthetho ngobupholisa ePhrovinsini, begodu kufanele athumele iKhophi yombiko kuKomitjhinara weNarha Mazombe.
(6) Nange ukomitjhinara wePhrovinsi akasathenjwa mKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi, umKhandlu wezokuphatha wePronvinsi, ungathatha amagadango afaneleko wokutjhidisa nofana ukudluliselwa, nofana wokukhalima uKomitjhinara lowo ngokukhambisana nomThetho weNarha.
Igatja laboNobhala bomphakathi kwezobupholisa kufanele lisungulwe mThetho weNarha bona lisebenze ngaphasi kwelawulo lelunga leKhabhinethe eliziphendulela kwezobuPholisa.
(1) Umsebenzi omunye nomunye wezobuHloli, ngaphandle kwengcenye yezobuhloli yombutho wobusotja, ungasungulwa kwaphela nguMongameli njengehloko yeKhabhinethe, begodu ngokulandela umThetho weNarha.
(2) UMongameli, njengehloko yeKhabhinethe kufanele abeke esikhundleni umma namkha ubaba njengehloko yomunye nomunye umsebenzi wezobuHloli osungulwe ngokulandela isigatjana (1), begodu ufanele athwale ukuziphendulela kwezombanganarha ukulawula nokuphatha eminye yemisebenzi leyo, namkha akhombe ilunga leKhabhinethe ukuthatha ukuziphendulela lokho.
ukuthintanisa yoke imisebenzi yezobuHloli; begodu nokubeka ilihlo koMphakathi phezu kwemisebenzi leyo eyenziwa ngumHloli obekwe kilesosikhundla nguMongameli njengehloko yeKhabhinethe, begodu avunyelwe siqunto esisekelwe buncani besibili esithathwini kwamaLunga weKoro yePalamende eKulu.
(1) Ukusungulwa, ubujamo nemisebenzi yoburholi besintu ngokulandela umThetho wesintu, kuyatjhetjwa, ngaphasi komThethosisekelo.
(2) Ilawulo loburholi besintu lelo elihlonipha ikambiso yomThetho wesiNtu lingasebenza ngaphasi komThetho nofana ngimuphi osebenzela namasiko, begodu nofana ngimaphi amatjhuguluko namkha ukwesulwa kwalowo mThetho namkha amasiko.
(3) Amakhotho kufanele asebenzise umThetho wesiNtu lapho umThetho loyo usebenza khona, ngokulandela umThethosisekelo nomThetho omunye nomunye othinta umThetho wesiNtu.
(1) UmThetho weNarha ungabonelela imisebenzi yokusungulwa koburholi besintu emazingeni wendawo eendabeni ezithinta imiphakathi yendawo.
(b) UmThetho weNarha ungasungula umKhandlu wabarholi besintu.
(1) KunesiKhwama seeMali zombuso seNarha leso ngaphakathi kwaso kufanele kubhadelwe imali yoke etjhiwo mThetho wePalamende eyamukelwe mbuso weNarha.
(b) Lokha kuyimali efanele ibhadelwe siKhwama seeMali zombuso seNarha ngokunqophileko.
(3) Isabiwo esaneleko sePhrovinsi emalini ebuthelelwe mbuso wenarha mazombe imali efanele idoswe bunqopha esiKhwameni seeMali zombuso seNarha.
(c) Okunye nokunye ukunikela ngemali emaPhrovinsini umbuso weNdawo namkha abomasipala okuvela esikhwameni senarha ngemibandela nanyana ngiyiphi ukunikela lokhu kufanele kwenziwe ngayo.
(i) Ifisakelo yezabiwo ezingatjhugululwako ngesikhathi nesikhathi; Iindingo zokuba nekghono lokubonelela okurhabako namkha iindingo zesikhatjhana, namanye amaphuzu asekelwe phezu kwamabanga afanako.
(1) Isilinganiso seemali senarha, amaPhrovinsi naboMasipala nekambiso yesilinganiso seemali kufanele ithuthukise ukusebenzela etjhatjhalazini, ukuziphendulela nezokuphatha kwezeemali, kwezomnotho, inkolodo begodu nehlangothi lomphakathi.
(c) Bona isilinganiso seemali ezingeni elinye nelinye lombuso kufanele sitjengise umthombo wezeemali zombuso nangendlela iindleko zizakukhambisana ngayo nomThetho weNarha.
(c) Ukuveza iinhloso malungana nokubonelelwa kweemali nezinye iimbopho zombuso ezizokwengeza iinkolodo zombuso onyakeni olandelako.
(c) Ukusebenzisa amazinga nemigomo efanako yokulawula imali.
(2) Igatja elilawula iimali kumele likatelele ukukhambisana namagadango ahlonywe ngokwesigatjana (1), lingajamisa nokuthunyelwa kweemali kelinye igatja lombuso nangabe igatja lelo lephula amagadango okuvunyelwene ngawo.
Isigatjana (2) sijanyiselelwe ngesigaba 5 (a) somThetho 7 ka-2001.
(b) Singakatelelwa ngokurhaba kodwana sizakuphelelwa sikhathi kusukela emva, ngaphandle nangabe iPalamende isivumela ngokulandela ikambiso efana ngokwaneleko naleyo esungulwe ngokulandela isigaba 76 (1) begodu ebekwe migomo neenqunto ezihlanganyelweko. Ikambiso le kufanele iqedwe ngaphakathi kwamalanga ama-30 kusukela ekukhitjhweni kwesiqunto ligatja elilawula zeemali.
(4) IPalamende ingavuselela isiqunto sokujamisa ukudluliswa kweemali ngamalanga angadluli i-120 ngesikhathi sinye, nakulandiswa ikambiso esungulwe ngokulandela isigatjana (3).
(b) iPhrovinsi kufanele inikelwe isikhathi sokuziphendulela malungana nokusolelwa kwayo begodu ithule bayo ubufakazi ngaphambi kwekomidi.
(1) Lokha amagatja wombuso kuzinga lombuso weNarha, wePhrovinsi namkha wendawo namkha ezinye iinkhungo ezikhonjwe mThetho weNarha enza iimvumelwano zokuthenga namkha ukwenzelwa umsebenzi, kufanele benze njalo ngokukhambisana nomThetho weNarha namkha wePhrovinsi loyo osungula ikambiso efaneleko, elungileko, esetjhatjhalazini, enephaliswano, enakekela neendleko.
(b) Ukuvikela nokuthuthukisa abantu namkha iinqhema zabantu abatjhiyeke emva ngebanga lebandlululo elingakafaneleki.
(3) UmThetho weNarha kufanele ubeke umleyo ngawo okuzakufezakaliswa umthethomgomo okukhulunywe ngawo esigatjaneni (2).
Isigatjana (3) sijanyiselwe sigaba 6 somThetho 7 ka-2001.
(1) Umbuso weNarha, wePhrovinsi namkha weNdawo ungazibophelela ekubhadeleni imali ebolekiweko kwaphela uma ukuzibophelela lokho kwenziwa ngokulandela imibandela ebekwe mThetho weNarha.
(2) UmThetho weNarha otjhiwo esigatjaneni (1) ungamenyezelwa kwaphela uma iimphakamiso zeKomitjhana yezeeMali neeMali zomBuso zitjhejiwe.
(3) Ngomunye nomunye unyaka, omunye nomunye umbuso kufanele ukhuphe umbiko ngeenqinisekiso ezinikelweko.
(b) Inani lokuphelela lomrholo, izabelo ezingezelela umrholo namkha inzuzo yamalunga wesiBethamthetho sePhrovinsi, amalunga womKhandlu wezokuphatha namalunga wemiKhandlu kaMasipala ehlukahlukileko.
(2) UmThetho wenarha ufanele uhlome iKomitjhana ezokwenza iimphakamiso malungana nemirholo, izabelo nenzuzo etjhiwo esigatjaneni (1).
(3) IPalamende ingaphasisa umThetho okhonjwe esigatjaneni (1) emva kokutjheja nofana ngiziphi iimphakamiso zeKhomitjhana ehlonywe ngokwesigatjana (2).
(4) IKhabhinethe, isiBethamthetho sePhrovinsi, uMasipala namkha ngisiphi esinye isiphathiswa singasebenzisa umThetho weNarha okhonjwe kusigatjana (1) ngemva kokutjheja nofana ngiziphi iimphakamiso zeKomitjhana esungulwe ngokulandela isigatjana (2).
(5) UmThetho weNarha kufanele usungule iinjamiso ezibeka imirholo, izabelo ezingezelelwa umrholo nemizuzo yamajaji, umVikeli womPhakathi, umHloli Mazombe wezeeMali begodu namalunga we nofana ngiyiphi iKomitjhana ebonelelwa mThethosisekelo, kufaka hlangana nelawulo lezokurhatjha elikhonjwe esigabeni 192.
(1) KuneKomitjhana yezeeMali neeMali zombuso yeRiphabhligi leyo enza iimphakamiso ezibonelelwa eSahlukwenesi, namkha emThethweni weNarha, ePalamende, eemBethamthethweni zamaPhrovinsi nezinye iimphathiswa ezibekwe mThetho weNarha.
(2) IKomitjhana izijamele begodu ingaphasi kwaphela komThethosisekelo nomThetho begodu kufanele ingathathi ihlangothi.
(3) IKomitjhana kufanele isebenze ngokulandela umThetho wePalamende begodu ekwenzeni imisebenzi yawo, kufanele itjheje amaphuzu woke aqakathekileko, kufaka hlangana nalawo atlolwe esigabeni 214 (2).
(d) Abanye abantu ababili.
Isigatjana (1) sijanyiselelwe ngesigaba 2 somThetho ka-1999 ojanyiselelwe ngesigaba 7 (a) somThetho 7 ka-2001.
(b) Naborhulumende bendawo abahlelelekileko ekwenzeni irhelo eliqaliweko esigatjaneni (1) (c).
Isigatjana (1A) sifakwe ngokwesigaba 7 (b) somThetho 7 ka-2001.
(2) Amalunga weKomitjhana afanele ukuba nelwazi elifaneleko.
(3) Amalunga asebenza eenkhundleni lezo ngokwesikhathi esibekwe mThetho weNarha. UMongameli angasusa ilunga esikhundleni ngamabanga wokungaziphathi kuhle, ukubhalelwa msebenzi nofana ukungabi nekghono.
IKomitjhana kufanele njalo nje yethule umbiko ePalamende neemBethamthethweni zamaPhrovinsi.
IBulungelo eliphakathi leSewula Afrika libulungelo eliphakathi leRiphabhligi begodu lilawulwa ngokulandela umThetho wePalamende.
(1) Iminqopho eqakathekileko yeBulungelo eliphakathi leSewula Afrika kuvikela inani lemali esetjenziswe kileli eenrhuluphelweni zomnotho odzimeleleko nothuthukako ngaphakathi kweRiphabhligi.
(2) IBulungelo eliphakathi leSewula Afrika, ekuphumeleliseni iminqopho yalo, kufanele lenze imisebenzi yalo ngaphandle kokwesaba, ukuthatha ihlangothi namkha ukuvinjelwa; kodwana kufanele kubenokuthintana hlangana neBulungelo leli nelunga leKhabhinethe eliziphendulela eendabeni zeemali.
Amandla nemisebenzi yeBulungelo eliPhakathi leSewula Afrika ngilawo asetjenziswa ngokwesiko mabulungelo aphakathi, amandla nemisebenzi le kufanele ibekwe mThetho wePalamende begodu kufanele asetjenziswe namkha wenziwe ngokulandela imibandela ebekwe ngokulandela loyo mThetho.
(1) KunesiKhwama seeMali samaPhrovinsi kwenye nenye iPhrovinsi, ngaphakathi kwaso kufanele kubhadelwe imali yoke eyamukelwa mbuso wePhrovinsi.
(b) Lokha kuyimali leyo kufanele ibhadelwe siKhwama seMali yombuso sePhrovinsi ngokwaso, lokha lokho kubonelelwa mThethosisekelo namkha mThetho wePhrovinsi.
(3) Imali eyabelwe umbuso weNdawo ngendlela yokuyidlulisa emBusweni wePhrovinsi, ngokulandela isigaba 214(1) imali edoswa, ngokunqophileko esiKhwameni seeMali zombuso wePhrovinsi.
Imali ebekelwe urhulumende wendawo yiphrovinsi leyo ngokuya ngokwesigatjana (3) kumele ibhadelwe kumasipala waleyophrovinsi.
Isigatjana (4) sifakwe ngokwesigaba 8 somThetho 7 ka-2001.
(b) Ungamukela izabelo ezinye ezivela kumali yombuso wenarha, ngokulandela imibandela ethileko, namkha ngaphandle kwemibandela.
(2) Imali yombuso engezelelweko ebuthelelwe maPhrovinsi namkha boMasipala angeze yadoswa kuleyo Mali eyabelwe yona evela esiKhwameni seeMali zombuso weNarha. Ngokulinganako umBuso weNarha awukabotjhelwa bona ulilise amaPhrovinsi namkha aboMasipala ababhalelwe kwengeza imali yombuso bona ilinganise amandla wayo kwezeemali zombuso, nalokho ekubuthelelako ngendlela yomthelo.
(3) ISabelo sePhrovinsi esifaneleko seMali yombuso ebuthelelwe enarheni mazombe, kufanele sidluliselwe ePhrovinsini ngaphandle kokuriyada begodu ngaphandle kokudoswa, ngaphandle nangabe ukudluliswa lokho kujanyiswe ngokulandela isigaba 216.
(4) IPhrovinsi kufanele izibonele nofana ngimiphi imithombo eyidingako ngokulandela isimiso somThethosisekelo wePhrovinsi, leyo ezalisela iindingo ezibonelelwa mThethosisekelo lo.
(b) Iimali ezilinganako ezibhadelelwa imisebenzi, umthelo, intela namkha umthelo wepahla obekwe mThetho weNarha, ngaphandle kwemithelo yamafemu, umthelo wentengo, umthelo weNarha namkha umthelo wepahla evela ngaphandle kwenarha.
(b) Kufanele kulawulwe ngokulandela umThetho wePalamende, loyo ongamenyezelwa kwaphela emva kweemphakamiso zeKomitjhana yezeemali neeMali zombuso sele zitjhejiwe.
(b) nange agunyaziwe mThetho wesiTjhaba, ezinye iintela, imithelo begodu imithelo yePahla ezilungele umbuso weNdawo nofana isigaba sombuso weNdawo lapho loyo masipala awela khona, kodwana akakho umasipala ongabeka intela yentengo, umthelo wentengo engezelelweko, umthelo wentengi ovamileko nofana umthelo.
(b) kungalawula mThetho weNarha.
(3) Nange abomasipala ababili banamandla weemali afanako begodu nemisebenzi efanako malungana neendawo efanako, ukwahlukana okufaneleko kwamandla nemisebenzi kufanele kwenziwe ngokomThetho weNarha.
(a) isidingo sokukhambisana nemigomo ezwakalako yezentelo.
(b) amandla nemisebenzi eyenziwa ngiloyo naloyo masipala.
(c) amandla weemali waloyo naloyo masipala.
(d) ukuphumelela nekgono lokubuthelela iintela.
(4) Kilesisigaba akukho okutjhiya ngaphandle ukwabelana kwenzuzo etholakele ngokwalesisigaba phakathi kwabomasipala labo abanamandla weemali nemisebenzi endaweni efanako.
(5) UmThetho weNarha otjhwiwo kilesisigaba ungenziwa kwaphela ngemva kokuthintana nombuso weNdawo ohlelekiko nokutjhejisisa iimphakamiso ezenzwe yikomitjhana.
(1) IPhrovinsi ingaboleka imali yokubhadela ipahla namkha iindleko ezikhona ngaphasi kwemibandela ezwakalako ebekwe mThetho weNarha, kodwana ukubolekwa kweemali kungaphakanyiswa nakunesidingo sokubhadela iindleko ezikhona ngesikhathi sonyaka.
(2) UmThetho weNarha otjhiwo esigatjaneni (1) ungenziwa umthetho kwaphela ngemva kobana iimphakamiso zeKomitjhana yezeeMali neeMali zitjhejiwe.
(b) Wona nomKhandlu wakusasa bazibophelele ekusebenziseni umThetho kanye nesigungu somThetho ukubonelela imalimboleko namkha amasiso kamasipala.
(2) UmThetho weNarha otjhiwo esigatjaneni (1) ungenziwa umthetho kwaphela ngemva kobana iimphakamiso zeKomitjhana yezeeMali neeMali zitjhejiwe.
Isigaba 230A sifakwe ngokwesigaba 17 somThetho 6 ka-2001.
(1) Ukubamba iinkulumiswano nokutlikitla iimvumelwano zamazwe kusemahlombe weKhabhinethe.
iimvumelwano zamazwe zibopha iRiphabhligi kwaphela emva bona zamukelwe ngesiqunto seKoro yePalamende eKulu nomKhandlu weNarha wamaPhrovinsi ngaphandle nangabe sivumelwano esitjhiwo esigatjaneni (3).
(3) Iimvumelwano zamazwe zomhlobo wesithekiniki, ukuphatha namkha ilawulo, namkha isivumelwano esingadingi ukuqinisekiswa emva kobanyana senziwe namkha ukwamukelwa muva, esingenelwe yiKhabhinethe, sibopha iRiphabhligi ngaphandle kobanyana sivunywe iKoro yePalamende eKulu nomKhandlu weNarha wamaPhrovinsi, kodwana kumele sethulwe eKorweni nemKhandlwini ngaphakathi kwesikhathi esizwakalako.
(4) Esinye nesinye isivumelano samazwe sizakuba mThetho ngaphakathi kweRiphabhligi nangabe simenyezelwa ukuba mThetho ngendlela yomThetho weNarha; kodwana isijamiso esizisebenzela ngokwaso leso esamukelwe iPalamende, simThetho ngaphakathi kweRiphabhligi ngaphandle nangabe asikhambisani nomThethosisekelo namkha umThetho wePalamende.
(5) IRiphabhligi ibotjhelelwa zimvumelwano zamazwe lezo ebezibopha iRiphabhligi lokha umThethosisekelo lo uthoma ukusebenza.
UmThetho wamasiko wamazwe mThetho weRiphabhligi ngaphandle kwalokha ungakhambisani nomThethosisekelo lo namkha umThetho wePalamende.
Lokha nakuhlathululwa nofana ngimuphi umThetho, ikhotho kufanele izikhethele ihlathululo elizwakalako lomThetho lelo elikhambisana nomThetho wamazwe, kunalelo elinye ihlathululo elinga khambisani nomThetho wamazwe.
Ekutjaleni intando yesitjhaba esungulwe mThethosisekelo lo, iPalamende ingamukela amaTjhata wamaLungelo akhambisana neenjamiso zomThethosisekelo.
Ilungelo labantu beSewula Afrika yoke lokuziphatha komphakathi othileko ngokwesiko nelimi lawo, njengobana kutjengiswa tjhatjhalaza mThethosisekelo lo, akuvimbeli, ngaphakathi kwesimiso selungelo leli, ukubonelelwa kwelungelo lokuzibumba ngokwesiko nelimi kwanoma ngimuphi umphakathi ohlanganyela isiko nelimi elifanako, ngaphakathi kwenye nenye ingcenye yeRiphabhligi, namkha nganoma ngiyiphi indlela ebekwe mThetho weNarha.
Ekurageni intando yesitjhaba ebandakanya iinhlangano-ezinengi, umThetho weNarha ufanele ubonelele ukusekelwa ngeemali kweenhlangano zombanganarha ezithatha indima eemBethamthethweni zenarha nezamaPhrovinsi, ngendlela efaneleko nangendlela yokujanyelwa kweenhlangano lezo ngokwamavowutu atholwe ngizo.
Zoke iimbopho zomThethosisekelo kufanelwe zigcinwe ngokuzimisela nangaphandle kokuriyada.
Lingenzela elinye nelinye igatja lezokuphatha umsebenzi walo ngendlela yokwenzelwa.
Esisebenzisa amandla wombuso namkha enza umsebenzi womphakathi ngokulandela umThetho, kodwana ayifaki hlangana ikhotho namkha abahluleli.
(b) UmThetho loyo ebewuvele unamandla womThetho lokha umThethosesekelo uthoma ukusebenza begodu ulawulwa mbuso wePhrovinsi.
Lokha nakwenzeka bona kube nokutjhayisana hlangana nemitlolo ehlukahlukileko yomThethosisekelo, umtlolo wesiNgisi ozakuba ngiwo abanamandla womThetho.
ITjhejuli 6 isebenza ngesikhathi setjhuguluko lehlelo lomThethosisekelo elitja elihlonywe mThethosisekelo lo begodu nakwenye nenye indaba ekhambisana nesikhatheso setjhuguluko.
Imithetho etjhiwo kuTjhejuli 7 iyasulwa, ngaphasi kwesigaba 243 neTjhejuli 6.
(1) UmThetho lo ubizwa ngomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-1996, begodu uthoma ukusebenza msinyazana ngemva kwelanga elibekwe nguMongameli ngesimemezelo, elingeze laba lilanga elingemva komhlaka 1 Julayi 1997.
(2) UMongameli angabeka amalanga ahlukileko ngaphambi kwelanga elitjhiwo esigatjaneni (1) malungana neenjamiso ezihlukileko zalomThethosisekelo.
(3) Ngaphandle kwalokha lomTlolo uveza okuhlukileko, nakutjhiwo isikhathi sokuthoma ukusebenza kwalomThethosisekelo ngaphakathi komThethosisekelo kufanele kuhlathululwe njengombana kutjhiwo isikhathi leso ngaso lesosigaba sithoma ukusebenza.
(4) Nayikuthi ilanga elihlukileko libekelwe noma ngisiphi esigaba salomThethosisekelo ngokwesigatjana (2) esinye nesinye isigaba esiqondeneko somThethosisekelo weRephabligi yeSewula Afrika (umThetho 200 ka-1993), esitjhiwo kilesimemezelo, siyasulwa kusukela ngalo lona lelo langa.
(5) Iingaba 213, 214, 215, 216, 218, 226, 227, 228, 229 no 230 zithoma ukusebenza ngomhlaka 1 Janabari 1998, kodwana lokho akuvimbeli ukumenyezelwa ngokulandela lomThethosisekelo komThetho otjhiwo kunoma ngisiphi isigaba ngaphambi kwalelolanga. Bekufike lelolanga esinye nesinye isijamiso esiqondene begodu simalungana neengaba zomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-1993 zihlala zinamandla.
(1) Iflarha yesitjhaba incamane; inobude obubuyelelwe kanye nesiquntu kunobubanzi.
(2) Inzima, isagolide, ihlaza satjani, imhlophe, inokubovu okusabilibili begodu ihlaza samafu.
(3) Inesibumbeko saka-Y esihlaza satjani esibubunye besihlanu ububanzi njengeflarha. Amalayini aphakathi webhendi athoma emakhoneni aphezulu nenzasi hlanu komphetho weflarha, ahlangana phakathi kweflarha, aragele phambili ngokuvundlileko ukutjhinga phakathi komphetho otjhaphulukileko.
(4) Ibhendi ehlaza satjani inomphetho, ngehla nangenzasi omhlophe, begodu nayitjhinga ekupheleni kweflarha inosagolide. Omunye nomunye umphetho unobubanzi obunye besihlanu njengeflarha.
(5) Uncantathu ohlanu osemphethweni weflarha unzima.
(6) Ibhendi engahla evundlileko ibovu sabilibili kuthi ibhendi engenzasi evundlileko ibehlaza. Amabhendi la ngayinye ibubanzi besithathu seflarha.
Itjhejuli 1A ifakwe isigaba 4 soMthetho 12 ka-2005 nangesigaba 1 soMthetho 13 Ka 2007 nangoMthetho 16 ka-2009.
UMepe namba 5 kwiNothisi 1490 ka 2008 ye Tjheduli 1 kwiNothisi 1998 kuya ku 2005[ithathwe ku Mepe namba 5 ejanyeleliswe sigaba 1(b) soMthetho 16 ka-2009].
Phambi kwabantu boke abahlangene lapha, ngokwamukela ngokuzeleko isimemezelo esiphezulu ngithatha njengoMongameli/Mjaphethe kaMongameli weRiphabhligi yeSewula Afrika, Mina u A. B.
Nangabe kuthethwe isifungo: UZimu angirhelebhe.
Phambi kwabantu boke abahlangene lapha, ngokwamukela ngokuzeleko isimemezelo esiphezulu ngithatha njengoMongameli weRiphabhligi yeSewula Afrika, Mina u A. B.
nangabe kuthethwe isifungo: UZimu angirhelebhe.
Mina u-A.B. ngiyafunga\ngizibopha bonyana ngizakwethembeka kuRiphabhligi yeSewula Afrika, begodu ngizakuthobela, ngihloniphe nokuphakamisa umThethosisekelo nomThetho woke omunye weRiphabhligi; Ngizibopha ukuphatha isikhundla njengoNgqongqotjhe\iPhini likaNgqongqotjhe ngehlonipho nesithunzi; ukuba ngumeluleki wamambala nothembekileko; ngingavezi ngokuqondileko namkha ngokungakaqondi indaba okuyifihlo ethulelwe mina; begodu nokwenza imisebenzi yesikhundla sami ngokutlhogomela nangekghono lami loke.
Amalunga weKoro yePalamende eKulu, amalunga azithunywa ngokuzeleko emKhandlwini weNarha wamaPhrovinsi namalunga weemBethamthetho zamaPhrovinsi, ngaphambi kweJaji eliKhulu namkha umehluleli okhonjwe liJaji eliKhulu, bafanele bafunge\bazibophe ngokulandelako: Mina, A.B. ngiyafunga\ngizibopha bonyana ngizokwethembeka kuRiphabhligi yeSewula Afrika, begodu ngizakuthobela, ngihloniphe nokuphakamisa umThethosisekelo nomThetho woke omunye weSewula Afrika, begodu ngithembisa ngokuzibopha ukwenza imisebenzi yami njengelunga leKoro yePalamende eKulu\elithunyelwe ngokuzeleko kumKhandlu weNarha wamaPhrovinsi\lunga lesiBethamthetho sePhrovinsi C.D ngekghono lami loke.
(2) Abantu abazalisa isikhundla eKorweni yePalamende eKulu, esiqhemeni samalunga athunyelwe ngokuzeleko namkha esiBethamthethweni sePhrovinsi bangafunga namkha bazibophe ngokuqinisekisa ngokulandela isigatjana (1) ngaphambi koSihlalo weBandla, umKhandlu namkha isiBethamthetho, ngokuhlukahlukana.
Isifungo namkha isibopho saboNdunakulu namalunga wemiKhandlu yezokuPhatha yamaPhrovinsi.
5. UNdunakulu wePhrovinsi, nelinye nelinye ilunga lomKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi, ngaphambi kweJaji eliKhulu namkha ijaji elikhonjwe liJaji eliKhulu kufanele bafunge\bazibophe ngokulandelako: Mina, A.B. ngiyafunga\ngizibopha bonyana ngizokwethembeka kuRiphabhligi yeSewula Afrika begodu ngizakuthobela, ngihloniphe bengiphakamise umThethosisekelo nomThetho woke omunye weRiphabhligi; begodu ngizibopha ukuphatha isikhundla nje ngoNdunakulu\ilunga lomKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi C.D. ngehlonipho nangesithunzi; ukuba ngumeluleki wamambala nothembekileko; nokungavezi ngokuqondileko namkha ngokungakaqondi indaba eyifihlo ethulelwe mina; begodu nokwenza imisebenzi yesikhundla ngekghono lami eliphezulu.
yomThethosisekelo \ iKhotho ePhakemeko yezokuBuyeza iinGwebo \ iKhotho ePhakemeko/iKhotho E.F, ngizakwethembeka kuRiphabhligi yeSewula Afrika, ngizakuphakamisa nokuvikela umThethosisekelo begodu ngizakwenza okulungileko kibo boke abantu ngokufanana ngaphandle kokwesaba, ukuthatha ihlangothi namkha ukukhubaza, ngokukhambisana nomThethosisekelo nomthetho.
Nangabe kuthethwe isifungo: uZimu angirhelebhe.
(2) Umuntu obekwe esikhundleni sokuba liJaji eliKhulu ongasilo ijaji esikhathini sokukhonjwa kwakhe ufanele afunge ngaphambi kwePhini leJaji eliKhulu, nalingekho ijaji lelo kungaba lijaji elisesikhundleni esiphezulu eKhotho yomThethosisekelo.
(3) Iimphathiswa zomthetho, namaphini weemphathiswa zomthetho, ngaphandle kwamajaji, kufanele zifunge / zizibophe ngokomthetho wenarha.
Itjhejuli 3 itjhugululwe ngokwesigaba 2 somThetho 4 ka-1999, begodu ngokwesigatjana 3 somThetho 6 ka-2001 nangesigaba 19 soMthetho 9 ka-2002 kanye nesigaba 1 soMthetho 14 ka-2008.
Â© Isibethamthetho sephrovinsi sihlanganela ukukhetha uNdunakulu wePhrovinsi namkha uSomlomo namkha iPhini likaSomlomo wesiBethamthetho.
Emhlanganweni lapho leTjhejuli isetjenziswa khona usihlalo ufanele abawe abonkhetheni abanyuliweko.
(1) Ukwenyula kumele kwenziwe eforomini elenzelwe lokho ngokwemithetho etlolwe ku-ayithemu 9.
(c) Malunga amabili wesibethamthetho sephrovinsi esithintekako, nangabe uNdunakulu wePhrovinsi namkha uSomlomo namkha iphini likaSomlomo uzokukhethwa.
(3) Umuntu onyuliweko ufanele atjengise bonyana uyakwamukela ukwenyulwa kwakhe ngokutlikitla iforomo lenyulo namtjhana enye nenye iforomo esiqinisekiso esitloliweko.
Emhlanganweni lowo leTjhejuli isetjenziswako, lowo onguSihlalo ufanele amemezele amabizo wabantu labo abanyulwe njengabo ngikhetheni, kodwana angeze avumele ipikiswano.
Nangabe kwenyulwe ungikhetheni munye, uSihlalo umele amemezele ung'khetheni lowo njengokhethiweko.
(c) Umuntu loyo onguSihlalo kufanele amemezele ung'khetheni othole amavowutu wenengi njengokhethiweko.
(1) Nangabe akabikhona ungikhetheni othola amavowutu wenengi, ungikhetheni othola inani lamavowutu elingaphasi kwawo woke kufanele akhutjhwe begodu kuthathwe enye ivowutu kilabo abongikhetheni abaseleko ngokukhambisana nesigaba 6. Lekambiso kufanele ibuyelelwe kube kufike lapha ungikhetheni athola inengi lamavowutu.
(2) Nangabe abong'khetheni ababili namkha ukwedlula, omunye nomunye wabo uthole inani lamavowutu elingaphasi kiwo woke, ivowutu ehlukileko yabongikhetheni labo kufanele ithathwe, begodu ebuyelelwe ngokwenani lelo okudingekako bonyana kuquntwe bonyana ngimuphi ungikhetheni ofanele ukukhutjhwa.
(1) Lokha nangabe kukhethwe abongikhetheni ababili kwaphela, namkha lokha kusala abong'khetheni ababili kwaphela ngemva kokulandela ikambiso yokukhutjhwa, begodu labo abongikhetheni ababili bathola inani elilinganako lamavowutu, umhlangano olandelako kufanele ubanjwe ngaphakathi kwamalanga alikhomba, ngesikhathi esizakubekwa nguSihlalo womhlangano.
(2) Nangabe umhlangano olandelako uyabanjwa ngokulandela isigatjana (1) ikambiso ebekwe kileTjhejuli kufanele isetjenziswe emhlanganweni lowo sengathi bekumhlangano wamathomo wamakhetho lawo athintekako.
(2) Lemigomo kufanele yaziswe ngendlela equntwe liJaji eliKhulu.
1. Inani lamalunga athunyelwa kusiqhema samalunga aziinthunywa eemKhandlwini wamaPhrovinsi wezokuphatha ngokwelungelo leenhlangano, lifanele liquntwe ngokubuyelela inani leenhlalo ihlangano eziphetheko esiBethamthethweni sePhrovinsi ngetjhumi begodu imiphumela ihlukaniswe ngenani leenhlalo esiBethamthethweni kungezelelwe ngesinye.
Iayithemu 3 ingezelelwe ngokwesigaba 2 somThetho 4 ka-2009 begodu wajanyiselelwa ngokwesigaba 3 somThetho 9 ka-2002 kanye nesigaba 5(a) somThetho 14 ka-2008.
Umgomo welimi nokulawulwa nokuthuthukiswa kwamalimi asemthethweni ngaphakathi kwePhrovinsi njengokutjho kwesigaba 6 somThethosisekelo esinikela isiBethamthetho sePhrovinsi amandla wokulawula lokhu.
Iinkhungo zokwazisa ezilawulwa namkha zibonelelwa mBuso wePhrovinsi ngaphasi kwesigatjana 192.
Imisebenzi enikelwe yona ngokulandela umThethosisekelo namkha nofana ngimuphi omunye umThetho.
Zemisebenzi yomphakathi kaMasipala kwaphela malungana neendingo zaboMasipala ekufezeni imisebenzi yawo yokulawula imisebenzi edluliselwe kiwo ngaphasi kwalomThethosisekelo namkha ngimuphi omunye umThetho.
Imisebenzi yezamanzi nokuhlwengisa ngamanzi leyo erhunyezwe kufika lapha kumalungana neendlela zokunikela amanzi nokukhambiswa kwamanzi asilapheleko nesoreji.
IBulungelo leencwadi kungafaki iBulungelo leencwadi lenarha.
ITjhejuli 6 itjhugululwe sigaba 3 somThetho 1 ka-1997,nangisigaba 5 somThetho 2 ka-1998 kanye nangesigaba 20 somThetho 6 ka-2001.
Lokha ukhambisana nomThethosisekelo omutjha.
(b) Kuragelwa phambili isetjenziswa magatjha layo bekayisebenzisa lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, ngaphasi komThethosisekelo omutjha.
(f) Elimini elisemthethweni nofana amalimi, kufanele kuthathwe bonyana kutjhiwo nofana ngiliphi ilimi kulawo asemthethweni ngaphasi komThethosisekelo omutjha.
uNdunankulu wePhrovinsi ngaphasi komThethosisekelo omutjha, nakube ukulawulwa lokho kunikelwe nofana kunikelwe ngaphasi komThethosisekelo owadlulako nofana iTjhejuli le emKhandlwini wezokuphatha wePhrovinsi.
(1) Omunye nomunye ogade alilunga namkha isikhulu seKoro yePalamende eKulu lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, oba lilunga namkha isikhulu seKoro yePalamende eKulu ngaphasi komThethosisekelo omutjha.
(2) IKoro yePalamende eKulu njengombana ibunjwe ngokulandela isigatjana (1) kufanele lithathwe njengelikhethwe ngaphasi komThethosisekelo omutjha ngokwesikhathi esiphela ngomhlaka 30 Apreli 1999.
(3) IKoro yePalamende eKulu ibunjwa malunga ama-400 ngokwesikhathi sakhona nje, ngaphasi kwesigaba 49(4) somThethosisekelo omutjha.
(4) Imigomo neenqunto zeKoro yePalamende eKulu ezisetjenziswako lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, iragela phambili ngokusebenza ngaphasi kwetjhuguluko namkha ukwesulwa.
(1) Omunye nomunye umsebenzi ongakaqedwa ngaphambi kweKoro yePalamende eKulu lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza kufanele kuragelwe ngawo phambili ngokulandela umThethosisekelo omutjha.
(2) Omunye nomunye umsebenzi ongakaqedwa phambi kweSinethi lokha umThethosisekelo omutjha othoma ukusebenza, kufanele udluliselwe emKhandlwini wamaPhrovinsi weNarha, begodu umKhandlu loyo kufanele uragele phambili ngomsebenzi loyo ngokulandela umThethosisekelo omutjha.
(1) Amakhetho weKoro yePalamende eKulu angeze abanjwa ngaphambi ko 30 Apreli 1999 ngaphandle kwalokha iKoro ipheliswe ngokwesigaba 50(2), ngemva kokuzwakalisa ivowutu yokungabi nethemba kuMongameli ngokulandela isigaba 102(2) somThethosisekelo omutjha.
(2) Isigaba 50(1) sijamiswa kwesikhatjhana bekube mhlaka 30 Apreli 1999.
(b) ukulahlekelwa bulunga beKoro ngaphasi kwamajamo azalisela lawo atjhiwo esigabeni 47(3) somThethosisekelo omutjha.
(c) Ekuzaliseni kweenkhundla eKorweni, nokungezelelwa, nokuhlolisisa nokusebenziswa kwamarherho weenhlangano ekuzaliseni iinkhundla, beze kufike amakhetho wesibili wekoro ngaphasi komThethosisekelo omutjha.
(4) Isigaba 47(4) somThethosisekelo omutjha siyajanyiswa bekufike amakhetho wesibili weKoro yePalamende eKulu ngaphasi komThethosisekelo omutjha.
(b) Inganyula abanye abantu njengamalunga athunyelwe ngokuzelelo kwaphela nangabe abakho abagade bamaSinethi abaphumelelako namkha inani labo liyatlhayela.
(3) IsiBethamthetho sePhrovinsi kufanele sikhethe amalunga athunyelwe ngokuzeleko ngokukhambisa nenyulo zeenhlangano.
(4) Iingatjana (2) no (3) zisetjenziswa kwaphela lokha nakukhethwa amalunga athunyelwe ngokuzeleko emKhandlwini weNarha kwamathomo.
(5) Isigaba 62 (1) somThethosisekelo omutjha asizukusetjenziswa ekwenyulweni nokukhethweni laba gade bamaSinethi njengamalunga athunyelwe ngokuzeleko ngokulandela isigaba lesi.
(6) Imigomo neenqunto zeSinethi egade zisetjenziswa lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, kufanele isetjenziswe malungana nemisebenzi yomKhandlu wenarha ekufikeni ezingeni lapho ingasetjenziswa khona, ngaphasi kwanoma ngiliphi itjhuguluko namkha ukwesulwa.
Lo gade anguSinethi ongakakhethwa ukuba ilunga elithunyelwe ngokuzeleko emKhandlwini weNarha wamaPhrovinsi ulungelwa ukuba ilunga lesiBethamthetho sePhrovinsi enyulwakiso ukuba iSinethi ngokulandela isigaba 48 somThethosisekelo ogadungileko.
(2) Nangabe loyo ogade ayiSinethi uzikhethela ukungabi ilunga lesiBethamthetho sePhrovinsi, loyo muntu othathwa njengomuntu otjhiye phasi isikhundla sobuSinethi ngelanga phambi bonyana umThethosisekelo uthome ukusebenza.
(3) Umrholo, izabelo ezingezelela umrholo nemivuzo yalowo begade ayiSinethi okhethwe njengelunga elisithunywa ngokuzeleko angeze wehlizwe ngebanga kwaphela lokukhethwa lokha.
(1) Omunye nomunye owayenguMongameli, iPhini likaMongameli, uNgqongqotjhe nofana iPhini likaNgqongqotjhe weRiphabhligi ngaphasi komThethosisekelo ogadungileko maduze phambi kobanyana umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza, uzakuragela phambili aphathe isikhundla leso ngokulandela umThethosisekelo omutjha kodwana ngaphasi kwesigatjana (2).
(2) Kuze kufike umhlaka 30 Apreli 1999 iingaba 84, 89, 90, 91, 93 no 96 zomThethosisekelo omutjha zizakuthathwa njengezifundeka njengobanyana kwendlalwe esiNamathiselweni B kileTjhejuli.
(3) Isigatjana (2) asivimbeli uNgqongqhotjhe obeliSinethi lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, bonyana aragele phambili ukuba nguNgqongqhotjhe otjhiwo esigabeni 91(1)(a) somThethosisekelo omutjha, njengombanyana isigaba leso sifundeka esiNamathiselweni B.
(1) Nofana ngimuphi loyo owayelilunga nofana isiphathiswa sesibethamthetho sePhrovinsi maduze phambi kobanyana umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza uba lilunga nofana siphathiswa sesibethamthetho saleyo Phrovinsi ngaphasi komThethosisekelo omutjha, begodu uphatha isikhundla njengelunga namkha isiphathiswa ngokulandela umThethosisekelo omutjha begodu namkha ngimuphi umThethosisekelo ongaphasiswako.
(2) Isibethamthetho sePhrovinsi njengobanyana sibunjwe ngokulandela isigatjana (1) kufanelwe sithathwe njengesikhethwe ngokulandela lomThethosisekelo omutjha ngokwesikhathi esiphela ngomhlaka 30 Apreli 1999.
(3) Ngokwesikhathi saso samanjesi begodu nangaphasi kwesigaba 108(4), isiBethamthetho sePhrovinsi sibunjwa malunga abekelwe isiBethamthetho leso ngaphasi komThethosisekelo ogadungileko kwengezelelwe ngalabo abagade bamaSinethi ababemalunga wesiBethamThetho ngokulandela isigaba 8 saleTjhejuli.
(4) Imigomo neenqunto zesiBethamThetho ezisebenzako maduze ngaphambi kobanyana umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza, zizakuragela phambili nokusebenza ngaphasi kwetjhuguluko nokusulwa.
(c) ekuzaliseni kweenkhundla esiBethamthethweni, nokwengezelelweni, ukuhlolisisa nokusetjenziswa kwerherho lweenhlangano ekuzaliseni iinkhundla kuze kufike amakhetho wesibili wesiBethamthetho ngaphasi komThethosisekelo omutjha.
(2) Isigaba 106 (4) somThethosisekelo omutjha siyajanyiswa ngokumalungana nesiBethamthetho sePhrovinsi kuze kufike amakhetho wesibili ngaphasi komThethosisekelo omutjha.
(1) Lowo ogade anguNdunakulu namkha ilunga lomKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi kuPhrovinsi lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, uragela phambili kuleso sikhundla begodu uphatha isikhundla leso ngokulandela lomThethosisekelo omutjha nofana ngumuphi umThethosisekelo wePhrovinsi ongabe umenyezelwe, kodwana ngaphasi kwesigatjana (2).
(2) Bekufike lapha uNdunakulu akhethwe ngemva kwamakhetho wokuthoma wesiBethamthetho sePhrovinsi na athoma ukusebenza, namkha iPhrovinsi imemezela wawo umThethosisekelo nofana ngukuphi okwenzeka kokuthoma, iingaba 132 no 136 zomThethosisekelo omutjha kufanele zithathwe njengezifundeka njengokutjhiwo esiNamathiselweni C kileTjhejuli.
UmThethosisekelo wePhrovinsi ophasiswe ngaphambi bonyana umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza, kufanele uzalise iindingo zesigaba 143 somThethosisekelo omutjha.
(1) UmThetho omalungana nanoma ngiyiphi indaba engaphasi kwendawo yokusebenza etlolwe kuTjhejuli 4 no 5 emThethwenisisekelo omutjha begodu lowo, lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, bewulawulwa siPhathiswa esingaphakathi kweKhabhinethe, unganikelwa nguMongameli, ngesimemezelo somThetho, esiPhathisweni ngaphasi komKhandlu wezokuPhatha wePhrovinsi okhonjwe ngilowo mKhandlu wezokuPhatha wePhrovinsi.
(b) lokha nangabe ukunikelwa lokho akusetjenjiswa emThethweni woke namkha ingcenye yawo, itjhugulule begodu amemezele kabutjha namatjhuguluko atjhiwo endimeni (a) namkha, ngaphandle kwazo, lezo zimiso ukunikelwa kusetjenziswa kiwo ukufika kilelo zinga ukunikela kusebenza kiwo; namkha.
(c) lawula nofana ngiyiphi indaba edingekako ngokokunikelwa lokhu, kufaka hlangana ukudluliselwa kwabasenzi, namkha ukudluliselwa kwepahla, iinkolodo, amalungelo neembopho kusuka kulunga leKhabhinethe namkha lomKhandlu wezokuPhatha wePhrovinsi namkha nanyana ngimuphi umnyango wombuso, ukuphatha, amaphiko wezokuphepha namkha ezinye iinkhungo.
(3) (a) Ikhopi yesinye nesinye isimemezelo esikhitjhwe ngokulandela isigatjana (1) namkha (2) kufanele ithulwe eKorweni yePalamende eKulu nemKhandlwini wamaPhrovinsi wenarha ngaphakathi kwamalangana a 10 wokwaziswa kwesimemezelo leso.
(ii) Amalungelo neenfanelo ezitholakele namkha iimbopho nemisebenzi enikwe ngaphambi kwaloku ukuphelelwa sikhathi.
(4) Lokha nangabe umThetho unikelwa ngaphasi kwesigatjana (1) okunye nokhunye ukukhonjwa emthethweni esiPhathisweni esiwulawulako, kufanele kuhlathululwe kutjhiwo isiphathiswa esinekelwe kiso.
(5) Okhunye nokhunye ukunikelwa komThetho ngaphasi kwesigaba 235(8) somThethosisekelo ogadungileko kufaka hlangana elinye nelinye itjhuguluko, okwamukela namkha ukwesula nesimemezelo esenzwe kabutjha mThetho omunye nomunye begodu elinye nelinye igadango elithethwe ngaphasi kwalesosigaba, kuthatha nje ngokwenziwe ngaphasi kwesigaba lesi.
(1) IsiPhathiswa esingaphakathi kweKhabhinethe leso lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, silawula umThetho owela ngaphandle kwamandla wePalamende wokulawula umThetho, siragela phambili ngokuba namandla kilowomThetho bekufike lapha unikelwa isiPhathiswa ngaphasi komKhandlu wezokuPhatha wePhrovinsi ngokulandela isigaba 14 saleTjhejuli.
(2 I-ayithemana (1) iphelelwa sikhathi emva kweminyaka emibili umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza.
(b) Ikhambisana nomThethosisekelo omutjha.
(a) Ikhotho yomThethosisekelo esungulwe ngokomThethosisekelo ogadungileko izakuba ikhotho yomThethosisekelo ngaphasi komThethosisekelo omutjha.
(3) (a) Ikhotho ePhakemeko yezokuBuyekeza yeSewula Afrika izakuba ikhotho ePhakameko yezokuBuyekeza ngaphasi komThethosisekelo omutjha.
(4) (a) IKhotho ePhakemeko yePhrovinsi namkha yesifunda, okuyingcenye yeKhotho ePhakemeko yeSewula Afrika namkha iKhotho ePhakemeko yeNarha ezijameleko namkha ingcenye ejwayelekileko yaleyo khotho, izakuba yikhotho ePhakemeko ngaphasi komThethosisekelo omutjha ngaphandle kokutjhugulula iindawo lezo enamandla kuzo, ngaphasi kwehlelo lokuhlanganiswa elitjhiwo esigatjaneni (6).
Loyo ophethe isikhundla namkha othathwa njengophethe isikhundla sokuba iJaji eloNgameleko, iphini leJaji eloNgameleko namkha ijaji lekhotho etjhiwo endimaneni (a) lokha umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza, uzakuba liJaji eloNgameleko, iPhini leJaji eloNgameleko namkha ijaji lekhotho leyo ngaphasi komThethosisekelo omutjha, ngaphasi kwehlelo lokuhlanganisa elitjhiwo esigatjaneni (6).
Ingcenye yeKhotho ePhakemeko yePhrovinsi namkha isifunda yeKhotho ePhakemeko yeSewula Afrika namkha iKhotho ePhakemeko yeNarha yemazibuse namkha ingcenye ejwayekileko yaleyokhotho, ifanele ihlathululwe sengathi kutjhiwo iKhotho ePhakemeko.
(6) (a) Ngokurhaba okukgonakalako emva kobonyana umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza, amakhotho woke kufaka hlangana ukwakhiwa, ukubunjwa, ukusebenza namandla awo nemithetho yoke ethintana nawo, kufanele itjhugululwe ngokwehlelo lokuhlanganisa ngomnqopho wokusungula ihlelo lekambiso yezobulungiswa elikhambisana tle neendingo zomThethosisekelo omutjha.
ilunga leKhabhinethe eliziphendulela kwezekambiso yezobulungiswa, emva kokuthintana neKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa ufanele ahlongoze ukuthoma kwehlelo lokuhlanganisa elibonelelwa endimeni (a).
(iii) IJaji eliKhulu liba nguMongameli weKhotho ekulu yokudlulisa imilandu njengombana kutjhiwo esigabeni 168 (1) somThethosisekelo omutjha.
iv) IPhini leJaji eliKhulu, liba liphini likaMongameli weKhotho ekulu yokudlulisa imilandu njengombana kutjhiwo esigabeni 168 (1) somThethosisekelo omutjha.
(b) yoke imiyalo nemithetjhwana neenqophiso ezenziwa nguMongameli weKhotho yomThethosisekelo namkha iJaji eliKhulu usebenzile msinyana ngaphambi kokusebenza komThetho wokutjhugulula umThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-2001, uthoma waraga ukusebenza kufikela usulwa namkha utjhugululwe.
Ungaphandle kokuthi kungakhambisani nokumumethweko namkha kungakhambisani, ukutjheja komunye nomunye umThetho namkha ikambiso eJajini eliKhulu namkha kuMongameli woKhotho yomThethosisekelo, kumele kuthathwe njengokutjhejwe neJaji eliKhulu njengombana kutjhiwo esigabeni 167 (1) somThethosisekelo omutjha.
Ukuzwelelwa kwemilandu neembawo ezisalele emva maduze ngaphambi kobonyana umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza, kufanele kuragelwe phambili ngazo begodu ziqedwe sengathi umThethosisekelo omutjha awukamemezelwa, ngaphandle kwalokha iinrhuluphelo zobulungiswa zibeka iindingo ezahlukileko.
(1) Isigaba 108 somThethosisekelo ogadungileko siragela phambili ukuba namandla womThetho kuze kufike lapha umThetho weNarha obonelelwa kusigaba 179 somThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza. Isigaba lesi asithintani nokubekwa esikhundleni komNqophisi-mazombe wezobuTjhutjhisi ngaphasi kwesigaba 179.
(2) Umtjhutjhisi-mazombe ophethe isikhundla lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, uragela phambili ngokusebenza ngokomThetho osetjenziswa i-ofisi lakhe, ngaphasi kwe-ayithemana (1).
Umuntu lowo oragela phambili esikhundleni ngokulandela leTjhejuli begodu lowo othethe isifungo sesikhundla namkha isibopho ngaphasi komThethosisekelo ogadungileko angeze akatelelwa ukubuyelela isifungo sesikhundla leso namkha 'isibopho ngaphasi komThethosisekelo omutjha.
Indima (b) sitjhugululwe sigaba 4 somThetho 2 ka-1998.
IBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika.
Kwalokha ukhambisana nomThethosisekelo omutjha.
(3) Iingatjana 199(1), 200(1), (3) no (5) kufika ku-(11) no 201 kufika ku-206 zomThethosisekelo ogadungileko ziragela phambili ukusebenza kufikela zesulwa mThetho wePalamende ophasiswe ngokulandela isigaba 75 zomThethosisekelo omutjha.
(4) Amalunga weKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa abatjhiwo esigabeni 105(1)(h) somThethosisekelo ogadungileko abasabi malunga weKomitjhana lokha amalunga atjhiwo esigabeni 178(1)(i) somThethosisekelo omutjha abekwa eenkhundleni.
Ngokukhambisana nomThethosisekelo omutjha.
Iingaba 184A no 184B (1) (a), (b) no (d) zomThethosisekelo ogadungileko ziragela phambili ngokuba namandla bekufike lapha zesulwa mThetho wePalamende ophasiswe ngokulandela isigaba 75 somThethosisekelo omutjha.
(1) Lokha umThethosisekelo omutjha utlhoga ukumenyezelwa komThethowenarha nofana umThetho wePhrovinsi, lowo mThetho ufanele umenyezelwe siphathiswa esifaneleko ngaphakathi kwesikhathi esizwakalako.
(2) Isigaba 198(b) somThethosisekelo omutjha angeze sakatelelwa kuze kufezeke isikhathi lapha umThetho obonelelwa kuleso sigaba umemezelwa khona.
(3) Isigaba 199(3)(a) somThethosisekelo omutjha angeze sakatelelwa ngaphambi kokwedlula iinyanga ezintathu ngemva kobanyana umThetho obonelelwa kusigaba leso sele umenyezelwe.
(4) UmThetho weNarha obonelelwa esigabeni 217(3) kufanele umemezelwe ngaphakathi kweminyaka emithathu kusukela ngelanga umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza ngalo, kodwana ukungabikhona komThetho lo ngaleso sikhathi akuvimbeli ukusetjenziswa kwekambiso etjhiwo esigabeni 217(2).
(5) Kuzekufike isikhathi lapho umThetho wePalamende otjhiwo esigabeni 65 (2) somThethosisekelo omutjha umemezelwako esinye nesinye isiBethamthetho sePhrovinsi singaqunta indlela yaso yekambiso ngeleyo sizakudlulisela amandla waso kubajameli baso bonyana baphosele amavuwutu ebujameni baso kumKhandlu weNarha wamaPhrovinsi.
Bekufike isikhathi lapho umThetho otjhiwo esigabeni 229(1) (b) somThethosisekelo omutjha umemezelwako, uMasipala uhlala anamandla wokubhadelisa imithelo, namkha intela leyo beyivele unamandla wokuyibhadelisa lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza.
(1) Nanongoba kutjho ezinye iingaba somThethosisekelo omutjha begodu nanongoba umThethosisekelo ogadungileko wesuluwe, zoke iingaba ezimalungana nokulibulelwa kumThethosisekelo ogadungileko ngaphasi kwesihloko "ibumbano lwesitjhaba nokulibalelana" zithathwa njengencenye yomThethosisekelo omutjha kilezo mfisakalelo zomThetho wokuthuthukisa ibumbano lesiTjhaba nokulibalelana, 1995 (umThetho 34 ka-1995) njengoba utjhugululiwe, kufaka hlangana nokuba namandla womThetho kwawo.
(2) Ngokwehloso ye-ayithemu (1), ilanga langomhlaka '6 Disemba 1993' elitholakala eenjamisweni zomThethosisekelo omdala ngaphasi kwesihloko ' Ibumbano lesiTjhaba nokuBuyelana' kumele ilungiswe ngokuthi ' 11 Meyi 1994'.
(1) UmThetho weNarha obonelelwa eengabeni 9(4), 32(2) no 33(3) zomhethosisekelo omutjha ufanele umemezelwe ngaphakathi kweminyaka emithathu kusukela ngelanga umThethosisekelo omutjha uthoma ngalo ukusebenza.
(3) Iingaba 32(2) no 33(3) zomThethosisekelo omutjha ziphelelwa sikhathi nangabe umThetho obonelelwa kilezongaba, ngokuhlukahlukana, awumemezelwa ngaphakathi kweminyaka emithathu kusukela ngelanga umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza.
(c) nokukhambisana nomThethosisekelo omutjha.
(2) IKomitjhana yezemiSebenzi womphakathi namaKomitjhana wezemisebenzi womphakathi yamaPhrovinsi etjhiwo eSahlukweni 13 somThethosisekelo ogadungileko, iragela phambili ngokusebenza ngokulandela lesoSahluko nomThetho othintana nawo sengathi iSahluko leso asikatjhugululwa, bekufike isikhathi lapho iKomitjhana namakomitjhana wamaPhrovinsi apheliswa mThetho wePalamende ophasiswe ngokulandela isigaba 75 somThethosisekelo omutjha.
ukukhambisana nomThethosisekelo omutjha.
(1) Omunye nomunye odosa iinyanga ezidlula eziyi 12 ejele ngaphandle kwehlawulo ngaphakathi kweRiphabhligi lokha umThethosisekelo omutjha uthoma ukusebenza, akanalungelo lokuba ilunga leKoro yePalamende eKulu namkha isiBethamthetho sePhrovinsi.
(b) kuphela emva kweminyaka emihlanu isigwebo leso siphelile.
Mrholi wesintu womphakathi olandela indlela yomThetho wesintu begodu ahlala kumhlaba osendaweni yekhansela yendawo yesikhatjhana, ikhansela yesikhatjhana yasemakhaya namkha ikhansela yobajameli yesikhatjhana etjhiwo kumThetho wokudlulisela umbuso wendawo, umThetho ka-1993, begodu leyo ikhonjwe njengoba kwendlalwe esigabeni 182 somThethosisekelo ogadungileko, ngokwesikhundla sakhe, ulungela ukuba lilunga laleyo khansela kufikela kufikela lapho umKhandlu kaMasipala ujamiselela umKhandlu loyo namakhetho amakhulu wokukhethwa komKhandlu kamasipala emva kokuthoma komThethosisekelo omutjha.
I-ayithemana (b) ijanyiselelwe sigaba 5(a) somThetho ka-2 ka-1998.
(2) Isigaba 245(4) somThethosisekelo ogadungileko siragela phambili ngokusetjenziswa kuzekufike lapha ukusetjenziswa kwesigaba leso kuphelela sikhathi. Isigaba 16(5) no (6) somThetho wokudlulisa umbuso wendawo, 1993 ngeze sasulwa ngaphambi kwaka-30 Apreli 1999.
I-ayithemu (2) itjhugululwe sigaba 5 (b) somThetho 2 ka-1998.
Iingaba 82 no 124 zomThethosisekelo omutjha akuthintani nokulondwa kwemiThetho yePalamende namkha imiThetho yephrovinsi isulwe ngaphambi kobanyana umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza.
(1) Ekubonisweni kwesitifikethi libandla elifaneleko bona ipahla imhlaba namkha ipahla engatjhidiko yombuso ingeyombuso othize ngokwesigaba 239 somThethosisekelo wangaphambili, isikhulu seencwadi zobunikazi kufanele senze ukungeniswa nofana imitlolo enjalo ngenofana ngakwenye nenye irejista, incwadi yobunikazi nofana omunye umtlolo oqaleneka ukurejistara ipahla emhlaba namkha indlu leyo ngebizo lombuso lowo.
(2) Akunamthelo wepahla, intela nofana esinye isibizo esibhadelwako malunga nokurejistarwa ngokwesigatjana (1).
"1. Iinhlangano ezitloliswe ngokulandela umThetho weNarha begodu ezingenela amakhetho weKoro yePalamende eKulu, zizakwenyula bong'khetheni kulawo makhetho erherhweni labongikhetheni elilungiswe ngokukhambisana naleTjhejuli nomThetho weNarha".
Ingcenye equntwe phakathi yeenhlalo evela erherhweni lesifunda elethulwe ziinhlangano ngokwehlukahlukana nenani elithileko elibekelwe esinye nesinye isifunda njengobana kuqunte iKomitjhana ngamakhetho alendelako weKoro, kuhlolwe umbiko osekelwe phezu kwephenyiso ngokwesayensi malungana nabavowuti, neenkhalo zeenhlangano ezinefisekelo.
Enye ingcenye yeenhlalo kuvela emarherhweni weNarha Mazombe ethule iinhlangano ngokwehlukahlukana, namkha kuvela erherhweni lemfunda lokha amarherho wenarha engakathulwa
"10. Inani leenhlalo kwesinye nesinye isiBethamthetho sePhrovinsi izakuba njengoba iquntwe ngokulandela isigaba 105 somThethosisekelo omutjha."
"11. Iinhlangano ezitloliswe ngokulandela umThetho weNarha begodu angenele amakhetho wesiBethamthetho sePhrovinsi, zizakwenyula abong'khetheni bamakhetho wesiBethamthetho emarherhweni weemfunda alungiswe ngokukhambisana neTjhejuli le nomThetho weNarha".
Emva kokubalwa kwamavowutu sekuqediwe, inani abajameli behlangano enye nenye seliquntiwe begodu nemiphumela yamakhetho sele imenyezelwe ngokwesigaba 190 somThethosisekelo omutjha, iKhomitjhana, ngaphakathi kwamalanga amabili kwesimemezelo, izakukhomba erherhweni labong'khetheni, elaziswe ngokomThetho weNarha abajameli benhlangano enye nenye ngaphakathi kwesiBethamthetho.
Ngokulandela ukukhonjwa okwenzwe ngokulandela i-ayithemana (1), lokha ibizo long'khetheni livela erherhweni elidlula elilodwa leKoro yePalamende eKulu namkha erherhweni lawo womabili weKoro yePalamende eKulu nesiBethamthetho sePhrovinsi (lokha amakhetho weKoro nesiBethamthetho abanjwa ngesikhathi esisodwa) begodu ung'khetheni lowo ujamele ukukhonjwa njengomjameli, ihlangano ethule irherho lelo, ngaphakathi kwamalanga amabili kwesimemezelo leso, izakutjengisa iKomitjhana bonyana ngiliphi irherho elifanele ukusetjenziswa ukukhomba ung'khetheni lowo namkha ngisiphi isiBethamthetho ung'khetheni lowo azakusebenza kiso, ekwenzekeni kwalokho ibizo long'khetheni lizakwesulwa kwamanye amarherho.
(3) IKomitjhana kufanele, yazise amarherho wabajameli esiBethamthethweni namkha iimBethamthetho.
"(b) UMjameli ukhethwa njengelunga elisithunywa ngokuzeleko emKhandlwini wamaPhrovinsi weNarha."
iinkhundla zesikhatjana: kwaphela lokha ukwengezelelwa lokho kwenziwa ekupheleni kwalelorherho
omumuntu olandelako olungela begodu ophumelelako ukuthatha isikhundla erherhweni lelo.
Unyulo lokuzalisa isikhundla luzakwethulwa kuSomlomo ngendlela yokutlolwa phasi.
(3) Lokha nangabe ihlangano ejanyelwe esiBethamthethweni iyapheliswa namkha ayisabikhona begodu namalunga athintekako atjhiya phasi iinhlalo zabo ngokulandela isigaba 23A(i), iinhlalo lezo ezithintekako zizakwabelwa iihlangano eziseleko ngendlela efanako tle nalokha sengathi iinhlalo lezo ziinhlalo ezimukwe ngokulandela isigaba 7 namkha 14, noma ngayiphi indlela kwenzekako.
Umuntu ulahlekelwa bulunga besiBethamthetho leso leTjhejuli isetjenziselwa sona nangabe lowo muntu akasabililunga lehlangano leyo enyule umuntu loyo nje ngelunga lesiBethamthetho.
Nangaphandle kwe-ayithemana (1) enye nenye ihlangano yezombanganarha ekhona ingatjhugulula ibizo layo ngesikhathi esinye nesinye.
(3) UmThetho wePalamende, ngaphakathi kwesikhathi esizwakalako emva bonyana umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza, ungaphasiswa ngokukhambisana nesigaba 76(1) somThethosisekelo omutjha bonyana utjhugulule le-ayithemu ne-ayithemu 23 ukubonelela indlela leyo ngayo kukgonakalako bonyana ilunga lesiBethamthetho elitjhiya phasi ubulunga behlangano emenyulile, aragele phambili ngokuba ilunga lesiBethamthetho lesi.
bonyana ihlangano enye nenye izihlukanise phakathi ukuba ziinhlangano ezidlula yinye.
Ukwesulwa kwe-aithemu 24.
Ukwesulwa kwe-ayithemu 26.
(g) Ngaphambi kokulibalela abagwetjiweko
Omunye kwaphela ongasilo ilunga leKoro yePalamende eKulu begodu akhethwe ngokulandela isigatjana (13), kuphela lokha uMongameli, ngokuthintana namaPhini wakaMongameli begodu nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako, abona bonyana ukukhethwa kwaloyo kuyatlhogeka.
(2) Enye nenye ihlangano ephethe iinhlalo ubuncani zibe ma-80 eKorweni yePalamende eKulu inelungelo lokukhetha iphini likaMongameli hlangana namalunga weKoro.
(3) Lokha ihlangano ingekho namkha ingekho ihlangano ephethe iinhlalo ezima-80 nokwedlula iKoro, ihlangano ephethe iinhlalo ezingaphezulu kwezinye iihlangano elandela ngokwesibili ngobunengi beenhlalo eziphetheko, enye nenye yazo inelungelo lokukhetha iphini likaMongameli elilodwa hlangana namalunga weKoro.
(4) Ekukhethweni kwakhe iphini likaMongameli angazikhethela bonyana uhlala alilunga namkha ulisa ubulunga beKoro.
(5) IPhini likaMongameli angasebenzisa amandla begodu ufanele enze imisebenzi ethweswe isikhundla sikaPhini likaMongameli mThethosisekelo namkha onikelwe kilelo i-ofisi nguMongameli.
Kufikela lapha umuntu okhethwe ukuba nguMongameli emva kwaMakhetho weKoro yePalamende eKulu abanjwe ngaphambi komhlaka 30 Apreli 1999, athoma ukusebenza.
(7) Ukuvuleka kwesikhundla sePhini likaMongameli singazaliswa yihlangano ekhethe loyo oliPhini likaMongameli.
(8) Ihlangano ephethe iinhlalo ezibuncani obuma-20 eKorweni yePalamende eKulu begodu equnte ukuthatha indima emBusweni weKoro yePalamende eKulu, inelungelo lokunikelwa isikhundla sinye namkha kwendlu sinye seKhabhinethe lezo abo abatjhiwo esigatjaneni (1) (a) bazokubekwa kizo, ukuya ngenani leenhlalo eziphethwe ngiyo eKorweni yePalamende eKulu nakuqondiswe neenhlalo eziphethwe ngezinye iinhlangano ezithatha indima.
(a) Inani leenhlalo ezabelwe esikhundleni esodwa ifanele ibekwe ngokwehlukanisa inani leenhlalo zoke eKorweni yePalamende eKulu eziphethwe ngokuhlanganelwa iinhlangano ezithatha indima ngenani leenkhundla lezo abo abatjhiwo esigatjaneni (1) (a) bafanele bakhethe kizo kuzaliselwe ngomunye godu.
(b) Imiphumela, kungathathwa amadesimali wesithathu nalandelako nakakhona, kuzakuba inani leenhlalo ezabelwe isikhundla.
(c) Inani leenkhundla ezifanele ukwabelwa ihlangano ethatha indima zizakuquntwa ngokuhlukanisa inani lezihlalo zoke eziphethwe ngileyo hlangano eKorweni yePalamende eKulu ngenani elitjhiwo endimeni (b).
(d) Imiphumela, ngaphasi kwaloku okutjhiwo endimeni (e), itjengisa inani leenkhundla elabelwe ihlangano leyo.
(e) Lokha ukusetjenziswa kwendlela etjhiwo ngaphezulu kuletha inani elidluleleko elingeze lamumathwa inani leenkhundla ezabelwe iinhlangano, lenani elidluleleko lizakuphikisana nenani elidluleleko elifana nalo elitholwe ngenye ihlangano namkha iinhlangano, begodu noma ngisiphi isikhundla namkha iinkhundla ezisaleleko ezikabiwa zifanele zabelwe ihlangano namkha iinhlangano ezithintekako ngokulandela inani elidluleleko.
bakhethe kulesosikhundla ilungu leKoro yePalamende eKulu olilunga lenhlangano leyo isikhundla leso sabelwe yona ngaphasi kwendima (a) ukuba ngu oziphendulela kilesosikhundla.
Azalise, umakudingakala, ngaphasi kwendima (b), isikhundla sika.
Ukusetjenziswa kwamandla atjhiwo endinyaneni (b), (d)(i) namkha (e) yesigatjana leso esinamatha umuntu olilunga lehlangano yakaMongameli, isiqunto sikaMongameli sizakuphumeleliswa.
Ukusetjenziswa kwamandla atjhiwo endimeni (b) namkha (e) yalesosigatjana esithinta umuntu loyo olilunga lehlangano yakaMongameli, isiqunto sikaMongameli siyaphumeleliswa.
Uma isikhundla esinikelweko sitjhugululwa ngokulandela isigatjana (10) (c), abo abathintekako bafanele batjhiye iinkhundla zabo, kodwana banelungelo, nakungenzeka, lokungakhethwa kabutjha kwezinye iinkhundla ezabelwe iinhlangano zabo ngokwehlukahluka, ngokulandela amatjhugululo lawo.
azalise, nakutlhogekako, ngaphasi kwendima (b) isikhundla sika.
Emva kokuthintana namaPhini kaMongameli nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako ufanele asuse esikhundleni loyo obekwe ngaphasi kwendima (a) nakutlhogekako ngokomnqopho womThethosisekelo namkha kuseenrhuluphelweni zombuso omuhle.
Imihlangano yeKhabhinethe kufanele ikhambiswe nguMongameli, namkha nangabe uMongameli alaya njalo, liphini likaMongameli: nakuphela amaphini wakaMongameli bazakukhambisa leyo mihlangano ngokutjhidelana ngaphandle kwalokha iindingo zombuso nomoya umumethwe eminqopheni wombuso webumbano lesitjhaba ziveza okwahlukileko.
IKhabhinethe yombuso webumbano lesitjhaba begodu nesidingo sombuso onekghono
UMongameli, emva kokuthintana namaPhini wakaMongameli nabarholi beenhlangano ezikhona kuKhabhinethe, angasungula iinkhundla zamaPhini wabo.
Ihlangano inelungelo lokwabelwa isikhundla sePhini likaNgqongqotjhe sinye namkha ukwedlula ngokulandela ukujanyelwa kwayo nangendlela iinkhundla zeKhabhinethe zabiwa ngayo.
(3) Okutjhiwo sigaba 88(10) kufika ku (12) kusebenza, ngamatjhuguluko afaneleko, nakumaPhini wabo, begodu ekusetjenzisweni kwalokho, nakutjhiwo uNgqongqotjhe namkha isikhundla kufanele kufundwe njengathi kutjhiwo iPhini likaNgqongqotjhe namkha isikhundla sePhini likaNgqongqotjhe ngokwahlukahlukana.
nakutjhiwo uNgqongqotjhe kunoma ngimuphi umThetho kufanele kuhlathululwe njengokufaka hlangana nePhini likaNgqongqotjhe osebenza umsebenzi ngaphasi kwendima (a) onikelwe nguNgqongqotjhe loyo iPhini likaNgqongqotjhe elisebenza ebujameni bakhe.
(5) Lokha iPhini likaNgqongqotjhe litshwilile namkha nanyana ngaliphi ibanga lingakghoni ukusebenzisa amandla namkha ukwenza umsebenzi walo, uMongameli angabeka esikhundleni omunye ukuba iPhini likaNgqongqotjhe, namkha angabeka omunye umuntu bona asebenze ebujameni baloyo oliPhini likaNgqongqotjhe, bonyana asebenzise amandla nokwenza yoke imisebenzi yakhe, namkha asebenzise amandla athile namkha enze umsebenzi othile
(3) AboNgqongqotjhe baziphendula ngamunye ngamunye kuMongameli neKorweni yePalamende eKulu ngokuphatha kweminyango yabo, begodu woke amalunga weKhabhinethe aziphendulela ngokuhlanganyela ekwenzeni imisebenzi yomBuso weNarha nenkambisweni zawo.
(4) AboNgqongqotjhe bafanele balawule iminyango yabo ngokulandela ikambiso ebekwe iKhabhinethe.
(5) Lokha uNgqongqotjhe abhalelwa kulawula umnyango ngokulandela imithethwana yeKhabhinethe, uMongameli angabawa othintekako boma abuyisele ilawulo yomnyango wakhe endleleni ekhambisana nemithethwana leyo.
Nayikuthi nguNgqongqotjhe otjhiwo esigabeni 91 (1)(b), emva kokuthintana namaPhini wakaMongameli begodu nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako
UmKhandlu wezokuPhatha wePhrovinsi ubunjwa nguNdunakulu namalunga angadluli ku-10 akhethwe nguNdunankulu ngokulandela isigaba lesi.
Ihlangano ephethe ubuncani amaphesente ali-10 weenhlalo esiBethamthethweni sePhrovinsi begodu equnte bona izozibandakanya emBusweni weBumbano lesiTjhaba, inelungelo lokwabelwa isikhundla sinye namkha ukwedlula emKhandlwini wezokuPhatha ngokulandisa inani lezihlalo eziphethwe ngiyo esiBethamthethweni nakuqondiswa nezihlalo eziphethwe ngezinye iinhlangano ezizibandakanyako.
IKoro yePalamende eKulu kufanele lifundwe njengathi kutjhiwo siBethamthetho sePhrovinsi.
Azalise, nakutlhogeka, ngokulandela indima (b) isikhundla selunga lomKhandlu wezokuPhatha.
ukusetjenziswa kwamandla atjhiwo endimeni (b) namkha (e) yesigatjana leso okuthinta umuntu olilunga lehlangano kaNdunakulu, isiqunto sikaNdunakulu sizakuphumelela.
(4)(c) amalunga athintekako afanele atjhiye phasi iinkhundla zabo, kodwana banelungelo, nakungenzeka, lokubekwa kwezinye iinkhundla ezabelwe iinhlangano zabo ngokwehlukahlukana ngokulandela amatjhuguluko abekiweko.
(7) Imihlangano yomKhandlu wezokuPhatha kufanele ikhambiswe nguNdunakulu wePhrovinsi.
(8) UmKhandlu wezokuPhatha kufanele usebenze ngendlela ethathela ehloko ummoya ofisekela ukuzwana omumethwe emqopheni yomBuso weBumbano lesiTjhaba, begodu neendingo zomBuso onekghono
(3) Amalunga womKhandlu wezokuPhatha aziphendulela ngamunye namunye kuNdunakulu nesiBethamthethweni sePhrovinsi ngokuphatha kweminyango yabo, begodu woke amalunga womKhandlu wezokuphatha aziphendulela ngokuhlanganyele ekwenzeni umsebenzi womBuso wePhrovinsi nemithetjhwana yawo.
(4) Amalunga womKhandlu wezokuPhatha afanele aphathe iminyango yabo ngokulandela ikambiso equntwe mKhandlu.
(5) Lokha ilunga lomKhandlu wezokuPhatha libhalelwa kuphatha umnyango ngokulandela ikambiso yomKhandlu, uNdunakulu angabawa ilunga elithintekako bona libusele ukuphatha komNyango wakhe endleleni ekhambisana nekambiso leyo.
Lokha ilunga elithintekako libhalelwa kufeza iindingo zikaNdunakulu ngaphasi kwesigatjana (5), uNdunakulu angasusa ilunga lelo esikhundleni emva kokuthintana nelunga lelo, begodu lokha ilunga lelo lingasilo ilunga lehlangano yakaNdunakulu namkha umrholi wehlangano ezibandakanyako, begodu emva kokuthintana nomrholi wenhlangano le alilunga layo
Ukusetjenziswa kwamandla atjhiwo endimeni (b) namkha (e) yalesosigatjana esithinta umuntu loyo olilunga lehlangano yakaMongameli, isiqunto sikaMongameli siyaphumeleliswa.
"kwaphela lokha isigatjana lesi sizakusetjenziswa kumalunga wephiko elinye nelinye elihlome ngeenkhali lelo elethule irherho labasebenzi balo ngemva bonyana umThethosisekelo werRphabhligi yeSewula Afrika (umThetho 200 ka-1993) uthome ukusebenza, kodwana ngaphambi kobanyana umtlolo womThethosisekelo mutjha wamukelwe njengombana kubonelelwe esigabeni 73 somThethosisekelo lowo, lokha nangabe ihlangana yezombanganarha leyo ulawulo nokuphatha kungaphasi kwayo namkha leyo ebandakanywa nayo nalewo eragelisa phambili umnqopho wayo eye yazibandakanya emKhandlwini wokudlulisela zokuphatha begodu ethethe indima emakhethweni wamathomo weKoro yePalamende eKulu neweemBethamthetho zamaPhrovinsi ngaphasi komThethosisekelo loyo."
"(2) Umbutho wezobusotja wenarha uzakusebenzisa amandla wenze nemisebenzi wawo kwaphela ngokweenrhuluphelo zenarha ngokulandela iSahluko 11 somThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika, 1996".
(6) (a) UMongameli angabeka iKomitjhana bonyana ihlolisise namkha itjhugulule isivumelano, ukubekwa esikhundleni namkha ukukhutjhulwa emsebenzini, namkha okwabelwa kwemibandela yomsebenzi namkha izinto ezinye, eyenzeke hlangana 27 Apreli 1993 no 30 zikaSeptemba 1994 malungana nanoma ngimuphi umuntu otjhiwo esigatjaneni (2) namkha nanoma ngisiphi isiqhema sabantu labo.
Ngokususa "umThethosisekelo lo" lapha kwenzeka khona esigabeni 236, nokufaka "umThethosisekelo omutjha" endaweni yalo.
"(4) Ngaphasi begodu ngokukhambisana nanoma ngimuphi umThetho osetjenziswako; ipahla, amalungelo, iimbopho neenkolodo zamaphiko atjhiwo esigabeni 224(2) zizakudluliselwa ngaphezu komButho wezobusotja weNarha ngokukhambisana nemilayo yezobusotja."
ITjheduli 6B ebeyaziwa nge Tjheduli 6A phambilini eyafakwa sigaba 2 somThetho 8 ka-2002 yatjhugululwa ngokwesigaba 5 somThetho 10 ka-2003.
"1. Iinhlangano ezitloliswe ngokulandela mThetho weNarha begodu ezingenela aMakhetho weKoro yePalamende eKulu, zizakwenyula abong'khetheni kulawo makhetho erherhweni labongikhetheni elilungiswe ngokukhambisana naleTjhejuli nomThetho weNarha".
Ingcenye equntwe phakathi yeenhlalo evela erherhweni lesifunda elethulwe ziinhlangano ngokwehlukahlukana nenani elithileko elibekelwe esinye nesinye isifunda njengobana kuqunte yiKomitjhana ngamakhetho alendelako weKoro, kutjhegwe umbiko osekelwe phezu kwephenyiso ngokwesayensi malungana nabavowuti, neenkhalo zeenhlangano ezinekareko.
Enye ingcenye yeenhlalo kuvela emarherhweni weNarha Mazombe ethule iinhlangano ngokwehlukahlukana, namkha kuvela erherhweni lemfunda lokha amarherho wenarha engakathulwa
"3. Amarherho wabo ngikhetheni ethule ihlangano, azakumumatha ngokuzeleko amabizo angadluli inani labong'khetheni elilingana nenani leenhlalo eKorweni yePalamende eKulu, begodu elinye nelinye irherho lizakumumatha amagama lawo ngendlela yokulandelana ezabe iquntwe yihlangano".
"10. Inani leenhlalo kwesinye nesinye isiBethamthetho sePhrovinsi izakuba njengoba iquntwe ngokulandela isigaba 105 somThethosisekelo omutjha."
"11. Iinhlangano ezitloliswe ngokulandela umThetho weNarha begodu angenele aMakhetho wesiBethamThetho sePhrovinsi, zizakwenyula abong'khetheni bamakhetho wesiBethamthetho emarherhweni weemfunda alungiswe ngokukhambisana neTjhejuli le nomThetho weNarha".
Emva kokubalwa kwamavowutu sekuqediwe, inani abajameli beenhlangano enye nenye seliquntiwe begodu nemiphumela yamakhetho sele imenyezelwe ngokwesigaba 190 somThethosisekelo omutjha, iKhomitjhana, ngaphakathi kwamalanga amabili kwesimemezelo, izakukhomba erherhweni labong'khetheni, elaziswe ngokomThetho weNarha abajameli behlangano enye nenye ngaphakathi kwesiBethamThetho.
Ngokulandela ukukhonjwa okwenzwe ngokulandela isigatjana (1), lokha ibizo long'khetheni livela erherhweni elidlula elilodwa leKoro yePalamende eKulu namkha erherhweni lawo womabili weKoro yePalamende eKulu nesiBethamthetho sePhrovinsi (lokha amakhetho weKoro nesiBethamthetho abanjwa ngesikhathi esisodwa) begodu ung'khetheni lowo ujamele ukukhonjwa njengomjameli, ihlangano ethule irherho lelo, ngaphakathi kwamalanga amabili kwesimemezelo leso, izakutjengisa iKomitjhana bonyana ngiliphi irherho elifanele ukusetjefziswa ukukhomba ung'khetheni lowo namkha ngisiphi isiBethamthetho ung'khetheni lowo azakusebenza kiso, ekwenzekeni kwalokho ibizo long'khetheni lizakwesulwa kwamanye amarherho.
(3) IKomitjhana kufanele, yazise amarherho wabajameli esiBethamthethweni namkha iimBethamthetho.
"(b) UMjameli ukhethwa njengelunga elisithunywa ngokuzeleko emKhandlwini wamaPhrovinsi weNarha."
"19. Amarherho wabo ng'khetheni benhlangano etjhiwo esigabeni 16(1) angazaliselwa kanye kwaphela kwesinye nesinye isikhathi eenyangeni ezi 12 zokuthoma ezilandela ilanga lelo ukukhonjwa kwabajameli ngokulandela isigaba 16 kuqedwe ngalo, bonyana kukghonwe ukuzalisa iinkhundla zesikhatjana: kwaphela lokha ukungezelelwa lokho kwenziwa ekupheleni kwalelorherho".
omumuntu olandelako olungela begodu ophumelelako ukuthatha isikhundla erherhweni lelo.
inyulo lokuzalisa isikhundla lizakwethulwa kuSomlomo ngendlela yokutlolwa phasi.
(3) Lokha nangabe ihlangano ejanyelwe esiBethamthethweni iyapheliswa namkha ayisabikhona begodu namalunga athintekako atjhiya phasi iinhlalo zabo ngokulandela isigaba 23A(i), iinhlalo lezo ezithintekako zizakwabelwa ihlangano eziseleko ngendlela efanako tle nalokha sengathi iinhlalo lezo ziinhlalo ezamukwe ngokulandela isigaba 7 namkha 14, noma ngayiphi indlela kwenzekako.
Umuntu ulahlekelwa bulunga besiBethamthemtho leso lokha leTjhejuli isebenza khona nangabe lowo muntu akasabi lilunga lehlangano leyo emnyule njengelunga lesiBethamthetho.
Nangaphandle kwe-ayithemana (1) enye nenye ihlangano yezombanganarha ekhona ingatjhugulula ibizo layo ngesikhathi esinye nesinye.
(3) UmThetho wePalamende, ngaphakathi kwesikhathi esizwakalako emva bonyana umThethosisekelo omutjha uthome ukusebenza, ungaphasiswa ngokukhambisana nesigaba 76(1) somThethosisekelo omutjha bonyana utjhugulule indima le nendima 23 ukubonelela indlela leyo ngayo kukgonakalako bonyana ilunga lesiBethamthetho elitjhiya phasi ubulunga behlangano emenyulileko, aragele phambili ngokuba lilunga lesiBethamthethwesi.
bonyana ihlangano enye nenye izihlukanise phakathi ukuba yihlangano ezidlula yinye.
Ukwesulwa kwe-ayithemu 24.
Ukwesulwa kwe-ayithemu 26.
Ngaphambi kokulibalela abagwetjiweko
Munye kwaphela ongasilo ilunga leKoro yePalamende eKulu begodu akhethwe ngokulandela isigatjana (13), kuphela lokha uMongameli, ngokuthintana namaPhini wakaMongameli begodu nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako, abona bonyana ukukhethwa kwaloyo kuyatlhogeka.
Enye nenye ihlangano ephethe iinhlalo ubuncani bakhona zibe ma-80 eKorweni yePalamende eKulu inelungelo lokukhetha iPhini likaMongameli hlangana namalunga weKoro.
(3) Lokha ihlangano ingekho namkha ingekho ihlangano ephethe iinhlalo ezima-80 nokwendlula eKorweni, ihlangano ephethe iinhlalo ezingaphezulu kwezinye ihlangano elandela ngokwesibili ngobunengi beenhlalo eziphetheko, enye nenye yazo inelungelo lokukhetha iphini likaMongameli elilodwa hlangana namalunga weKoro.
(4) Ekukhethweni kwakhe, iphini likaMongameli lingazikhethela bonyana lihlala lilunga namkha lilisa ubulunga beKoro.
(5) IPhini likaMongameli lingasebenzisa amandla begodu lifanele lenze imisebenzi ethweswe isikhundla sePhini likaMongameli mThethosisekelo namkha enikelwe li-ofisi nguMongameli.
Kufikela lapha umuntu okhethwe ukuba nguMongameli emva kwamaKhetho weKoro yePalamende eKulu abanjwe ngaphambi komhlaka 30 Apreli 1999, athoma ukusebenza.
(7) Ukuvuleka kwesikhundla sePhini likaMongameli singazaliswa yihlangano ekhethe loyo oliPhini likaMongameli.
(8) Ihlangano ephethe iinhlalo ezibuncani obuma-20 eKorweni yePalamende eKulu begodu equnte ukuthatha indima embusweni webumbano lesitjhaba, inelungelo lokunikelwa isikhundla sinye namkha ukudlula sinye seKhabhinethe mayelana naboNgqongqotjhe abatjhiwo esigatjaneni (1) (a) abazokubekwa kizo, ukuya ngenani leenhlalo eziphethwe ngiyo eKorweni yePalamende eKulu nakuqalwe neenhlalo eziphethwe ngezinye iinhlangano ezithatha indima.
Inani leenhlalo ezabelwe esikhundleni sinye lifanele libekwe ngokwehlukanisa inani leenhlalo zoke eKorweni yePalamende eKulu eziphethwe ngokuhlanganyelwa ziinhlangano ezithatha indima ngenani leenkhundla lezo aboNgqongqotjhe abatjhiwo esigatjaneni (1) (a) bafanele bakhethe kizo kuzaliselelwe ngomunye godu.
Imiphumela, kungathathwa amadesimali wesithathu nalandelako nakakhona, kuzakuba inani leenhlalo ezabelwe isikhundla.
Inani leenkhundla ezifanele ukwabelwa ihlangano ethatha indima zizakuquntwa ngokuhlukanisa inani leenhlalo zoke eziphethwe ngileyo hlangano eKorweni yePalamende eKulu ngenani elitjhiwo endimeni (b).
Imiphumela, ngaphasi kwaloku ukutjhiwo endimeni (e), itjengisa inani leenkhundla elabelwe ihlangano leyo.
Lokha ukusetjenziswa kwendlela etjhiwo ngaphezulu kuletha inani elidluleleko elingeze lamumathwa inani leenkhundla ezabelwe iinhlangano, lenani elidluleleko lizakuphikisana nenani elidluleleko elifana nalo elitholwe ngenye ihlangano namkha iinhlangano, begodu nanyana ngisiphi isikhundla namkha iinkhundla ezisaleleko ezikabiwa zifanele zabelwe ihlangano namkha iinhlangano ezithintekako ngokulandela inani elidluleleko.
bakhethe kileso sikhundla ilunga leKoro yePalamende eKulu olilunga lehlangano leyo isikhundla leso sabelwe yona ngaphasi kwendima (a) ukuba ngoziphendulela kilesosikhundla.
azalise, nakutlhogakalako, ngaphasi kwendima (b), isikhundla e-ofisini sikaNgqongqotjhe.
Ukusetjenziswa kwaMandla atjhiwo endinyaneni (b), (d)(i) namkha (e) yesigatjana leso esinamatha umuntu olilunga lehlangano yakaMongameli, isiqunto sikaMongameli sizakuphunyeleliswa.
Ukusetjenziswa kwamandla atjhiwo endimeni (b) namkha (e) yalesosigatjana esithinta umuntu loyo olilunga lehlangano yakaMongameli, isiqunto sikaMongameli siyaphumeleliswa.
Nayikuthi isikhundla esinikelweko sitjhugululwa ngokulandela isigatjana (10) (c), abo abathintekako bafanele batjhiye iinkhundla zabo, kodwana banelungelo, nakungenzeka, lokungakhethwa kabutjha kwezinye iinkhundla ezabelwe iinhlangano zabo ngokwehlukahluka, ngokulandela amatjhuguluko lawo.
azalise, nakutlhogakala, ngaphasi kwendima (b) isikhundla sikaNgqongqotjhe.
Emva kokuthintana namaPhini kaMongameli nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako ufanele asuse esikhundleni loyo obekwe ngaphasi kwendima (a) nakutlhogekako ngokomnqopho womThethosisekelo namkha kuseenrhuluphelweni zombuso omuhle.
Imihlangano yeKhabhinethe kufanele ikhambiswe nguMongameli, namkha nayikuthi uMongameli ulaya njalo, liPhini likaMongameli: nakuphela amaPhini wakaMongameli bazakukhambisa leyo mihlangano ngokutjhidelana ngaphandle kwalokha iindingo zombuso nomoya umumethwe emnqopheni wombuso webumbano lesitjhaba ziveza okwahlukileko.
IKhabhinethe wombuso webumbano lesitjhaba begodu nesidingo sombuso onekghono
UMongameli, emva kokuthintana namaPhini wakaMongameli nabarholi beenhlangano ezikhona kuKhabhinethe, angasungula iinkhundla zamaPhini wabo.
Ihlangano inelungelo lokwabelwa isikhundla sephini likangqongqotjhe sinye namkha ukwedlula ngokulandela ukujanyelwa kwayo nangendlela iinkhundla zeKhabhinethe zabiwa ngayo.
(3) Okutjhiwo sigaba 88(10) kufika ku (12) kusebenza, ngamatjhuguluko afaneleko, nakumaPhini waboNgqongqotjhe, begodu ekusetjenzisweni kwalokho, nakutjhiwo uNgqongqotjhe namkha isikhundla kufanele kufundwe kwangathi kutjhiwo iPhini likaNgqongqotjhe namkha isikhundla sePhini likaNgqongqotjhe ngokwahlukahlukana.
Nakutjhiwo uNgqongqotjhe kunoma ngimuphi umthetho kufanele kuhlathululwe njengokufaka hlangana nePhini likaNgqongqotjhe elisebenza umsebenzi ngaphasi kwendima (a) onikelwe ngiloyo Ngqongqotjhe iPhini likaNgqongqotjhe elisebenza ebujameni bakhe.
(5) Lokha iPhini likaNgqongqotjhe litshwilile namkha nanyana ngaliphi ibanga lingakghoni ukusebenzisa amandla namkha ukwenza umsebenzi walo, uMongameli angabeka esikhundleni omunye ukuba liPhini lakaNgqongqotjhe, namkha angabeka omunye umuntu bona asebenze ebujameni baloyo oliPhini likaNgqongqotjhe, bonyana asebenzise amandla nokwenza yoke imisebenzi yakhe, namkha asebenzise amandla athile namkha enze umsebenzi othile
(3) AboNgqongqotjhe baziphendula ngamunye ngamunye kuMongameli neKorweni yePalamende eKulu ngokuphatha kweminyango yabo, begodu woke amalunga weKhabhinethe aziphendulela ngokuhlanganyela ekwenzeni imisebenzi yomBuso weNarha nenkambisweni zawo.
(4) AboNgqongqotjhe bafanele balawule iminyango yabo ngokulandela ikambiso ebekwe yiKhabhinethe.
(5) Lokha uNgqongqotjhe abhalelwa kulawula umnyango ngokulandela imithetjhwana yeKhabhinethe, uMongameli angabawa uNgqongqotjhe othintekako bona abuyisele ilawulo yomnyango wakhe endleleni ekhambisana nemithetjhwana leyo.
Nayikuthi nguNgqongqotjhe otjhiwo esigabeni 91 (1)(b), ngemva kokuthintana namaPhini wakaMongameli begodu nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako
UmKhandlu wezokuphatha wePhrovinsi ubunjwa nguNdunakulu namalunga angadluli ku-10 akhethwe nguNdunankulu ngokulandela isigabesi.
Ihlangano ephethe ubuncani bakhona amaphesente ali-10 weenhlalo esiBethamthethweni sePhrovinsi begodu equnte bona izozibandakanya emBusweni weBumbano lesiTjhaba, inelungelo lokwabelwa isikhundla sinye namkha ukwedlula emKhandlwini wezokuPhatha ngokulandisa inani leenhlalo eziphethwe ngiyo esiBethamthethweni nakuqondiswa neenhlalo eziphethwe ngezinye iinhlangano ezizibandakanyako.
IKoro yePalamende eKulu kufanele lifundwe njengathi kutjhiwo siBethamthetho sePhrovinsi.
Azalise, nakutlhogekako, ngokulandela indima (b) isikhundla selunga lomKhandlu wezokuPhatha.
Ukusetjenziswa kwamandla atjhiwo endimeni (b) namkha (e) yesigatjana leso okuthinta umuntu olilunga lehlangano kaNdunakulu, isiqunto sikaNdunakulu sizakuphumelela.
(6) Lokha kwanoma ngikuphi ukwabiwa kweenkhundla kutjhugululwa ngaphasi kwesigatjana (4)(c) amalunga athintekako afanele atjhiye phasi iinkhundla zabo, kodwana banelungelo, nakungenzeka, lokubekwa kwezinye iinkhundla ezabelwe iinhlangano zabo ngokwehlukahlukana ngokulandela amatjhuguluko abekiweko.
(7) Imihlangano yomKhandlu wezokuPhatha kufanele ikhambiswe nguNdunakulu wePhrovinsi.
(8) UmKhandlu wezokuPhatha kufanele usebenze ngendlela ethathela ehloko ummoya ofisekela ukuzwana omumethwe emnqopheni wombuso webumbano lesitjhaba, begodu neendingo zomBuso onekghono
(3) Amalunga womKhandlu wezokuPhatha aziphendulela ngamunye namunye kuNdunakulu nesibethamthethweni sephrovinsi ngokuphatha kweminyango yabo, begodu woke amalunga womKhandlu wezokuphatha aziphendulela ngokuhlanganyele ekwenzeni umsebenzi wombuso wePhrovinsi nemithetjhwana yawo.
(4) Amalunga womKhandlu wezokuPhatha afanele aphathe iminyango yabo ngokulandela ikambiso equntwe mKhandlu.
(5) Lokha ilunga lomKhandlu wezokuPhatha abhalelwa kuphatha umnyango ngokulandela ikambiso yomKhandlu, uNdunakulu angabawa ilunga elithintekako bona libusele ukuphathwa komNyango wakhe endleleni ekhambisana nekambiso leyo.
(6) Lokha ilunga ilithintekako libhalelwa kufeza iindingo zikaNdunakulu ngaphasi kwesigatjana (5), uNdunakulu angasusa ilunga lelo esikhundleni emva kokuthintana nelunga lelo, begodu lokha ilunga lelo lingasilo ilunga lehlangano yakaNdunakulu namkha umrholi wehlangano ezibandakanyako, begodu emva kokuthintana nomrholi wehlangano le alilunga layo
Ukusetjenjiswa kwamandla atjhiwo endimeni (b) namkha (e) yalesosigatjana esithinta umuntu loyo olilunga lehlangano yakaMongameli, isiqunto sikaMongameli siyaphunyeleliswa.
"Kwaphela lokha isigatjana lesi sizakusetjenziswa emalungeni wephiko elinye nelinye elihlome ngeenkhali lelo elethule irherho labasebenzi balo ngemva bonyana umThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika (umThetho200 ka-1993) uthome ukusebenza, kodwana ngaphambi kobanyana umtlolo womThethosisekelo mutjha wamukelwe njengobana kubonelelwe esigabeni 73 somThethosisekelo lowo, lokha nangabe ihlangana yezombanganarha leyo ulawulo nokuphaphatha kungaphasi kwayo namkha leyo ebandakanywa nayo nalewo eragelisa phambili umnqopho wayo eye yazibandakanya kumKhandlu wokudlulisela zokuphatha begodu ethethe indima emakhethweni wamathomo weKoro yePalamende eKulu neweemBethamThetho zamaPhrovinsi ngaphasi komThethosisekelo loyo."
"(2) Umbutho wezobusotja wenarha uzakusebenzisa amandla wenze nemisebenzi wawo kwaphela ngokweenrhuluphelo zenarha ngokulandela iSahluko 11 somThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-1996".
(6) (a) UMongameli angabeka iKomitjhana bonyana ihlolisise namkha itjhugulule isivumelano, ukubekwa esikhundleni namkha ukukhutjhulwa emsebenzini, namkha okwabelwa kwemibandela yomsebenzi namkha izinto ezinye, eyenzeke hlangana 27 Apreli 1993 no 30 zikaSeptemba 1994 malungana nanoma ngumuphi umuntu otjhiwo kusigatjana (2) namkha nanoma ngisiphi isiqhema sabantu labo.
"umThethosisekelo omutjha" endaweni yalo.
"(4) Ngaphasi begodu ngokukhambisana nanoma ngimuphi umThethoosetjenziswako; ipahla, amalungelo, iimbopho neenkolodo zamaphiko atjhiwo esigabeni 224(2) zizakudluliselwa ngaphezu kombutho wezobusotja weNarha ngokukhambisana nemilayo yakaNgqongqotjhe wezoBusotja."
UmThetho 3 ka- 1994.
UmThetho 13 ka -1994.
UmThetho 14 ka- 1994.
UmThetho 24 ka- 1994.
UmThetho 29 ka- 1994.
UmThetho 7 ka- 1996.
UmThetho 26 ka-1996.
<fn>DAC-NLS. AbalawuliBegeziYesi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Kuqakathekile bona ubhadele isikolodo sakho ngokuzeleko. Lokhu kuzakwenza bona i-akhawunti yakho ingabi neenkolodo ezisalelako. Kanengi amakhastama avama ukubhadela ingcenye yemali efunekako, adlumbane bona ngokwenze njalo, azakukhandela ukuqintwa kwegezi. Nangabe isikolodo esiseleko asikabhadelwa enyangeni ezako, lokhu kuzakubangela wena ubudisi bokubhadela isikolodo sakho esizaba sikhulu.
Sibawa bona utjheje bona ukubhadela ingcenye nanyana ubhadala njalo nje, kungadosela ekuthini igezi yakho iqintwe. Ngemva kobana sele uyelelile bona angeze usakghona ukubhadela ngefanelo isikolodo sakho segezi esisaleleko, thintana nomphakeli wegezi wendaweni yekhenu ngokurhabako bese ubonisana naye ngendlela ozakubhadela ngayo.
Amakonyana azakufakwa enanini lemali efanele ukubhadelwa nanyana leyo esaleleko, lapho ikhastama lingabhadeli khona sahlobo, nanyana libhadela ingcenye, nanyana libhadela ngemva kwesikhathi esibekiweko. Lokhu kuzakudosela ekuphakameni kwemali ebhadelwa likhastama.
Nakwenzeka bona ukhe watlikitla isivumelwano sokubhadela isikolodo esisaleleko nomphakeli wakho, kuzakurhelebha ukusilandela ngefanelo. Nangabe uyabhalelwa ukwenza njalo, igezakho izakuqintwa. Kodwana nakwenzeka bona amajamo wakho angene ebudisini obukhudlwana ngemva kokutlikitla isivumelwano, uzakufanele bona wazise umphakelakho wegezi msinyazana. Ubufakazi bamatjhuguluko wamajamakho amatjha bungafuneka.
Nawunemitha ejayelekileko (yaziwa godu njengemitha yesikolodo), uzakufanele bona uhlole amayunithi owasebenzisako kunye nemitha yakho njalo nje. Kesinye nesinye isitatimende segezi, kufanele bona kutlolwe amayunithi wesikhathi esigadungileko kunye nalawo wagadesi. Uzakufanele bona wenze isiqiniseko sokobana amamitha wokuvala wesikhathi esigadungileko ayafana nalawo wokuvula wagadesi. Nangabe awafani, buza kumphakeli wangekhenu, khona uzakuthola ihlathululo. Kazi amamitha afundwa babantu, ngesibangeso-ke, amaphoso ayenzeka.
Kuqakathekile ukwazi bona umphakeli ukubiza malini ngeyunithi yinye (kWh) yegezi oyisebenzisako. Nangabe awubuzi kumphakelakho, ungathintana nabaLawuli beGezi yesiTjhaba ukuthola ilwazi. Ukuzwisisa bona uhlawuliswe malini enyangeni leyo, uzakufanele bona uhlukanise imali etlolwe ngamaranda erhemeni legezi, ulihlukanise ngenani lamayunithi elitlolwe e-akhawuntini yakho. (Amayunithi azakuba yisalela eba khona phakathi kwamayunithi wokuvula nalawo wokuvala). Ipendulo yokuhlukaniswokho kuzakuba yihlawulo yeyunithi ngayinye.
Nangabe ihlelo lokutjhugulula ukusuka emitheni yesikolodo kuyiwe emitheni ebhadalelwa ngaphambili likhona, cabangisisa bona kungeze kwaba ngcono wenze isibawo sokutjhugulula na. Khumbula bona kunemali yokutjhugulela ozakufanele bona uyibhadele. Imali leyo izakuya ngamandla wegezi owanikelwako.
Nangabe igezakho isalele ngeenkolodo, uzakufanele bona ubhadele mantanzi ngaphambi kobana ungatjhugululela ehlelweni lokubhadelela ngaphambili. Imiphumela emihle ebalwe ngaphezulu, ingcono khulu kunomraro lo wokubhadela isikolodo esisaseleko. Buza kumphakelakho umthethokambiso olawulo lokhu. Kanengi, abanye abaphakeli bafuna bona onikelwa igezi enze isivumelwano sokubhadela aqede isikolodo sakhe esisaseleko kwaphela, esikhathini okuzakuvunyelwana ngaso.
Ukusebenzisa igezi ngokonga kuzakurhelebha ukuphungula igezi oyisebenzisako kunye nemali ozayibhadela ngenyanga. Uzakwenza njani lokho Iintofu, amagizara namahitara ngikho okudla igezi enengi?
Nangabe unegizara, yenza isiqiniseko sokobana ithemostata yakho ayikho phezulu khulu. Ungayehlisa uyibeke kuma- 60. Uzakufanele bona uthole irhelebho kusogezakho manqophana nalokhu.
+ACo- Ukuphuthela igizara: Nangabe ungakghona, ukuphuthelwa kwegizara kunye namaphayiphu kuzakuphungula khulu igezi oyisebenzisako. Lokhu kungatjho bona uzakusebenzisa imali ekukufezakaliseni.
+ACo- Isitofu: Yenza isiqiniseko sokobana amapladakho akakavulelwa phezulu ngasikhathi sinye. Kukuhlakanipha ukuvulela amapladakho abe phasi ngomlilo ngemva kobana ipoto sele ibilile. Ungathomi usebenzise iplada njengehitara ngombana lizakudlela igezi enengi khulu.
+ACo- Amahitara: Amahitara wegezi avamise ukusebenzisa igezi enengi khulu. Nangabe awunahitara yerhasi, kungaba ngcono usebenzise ibha yinye yomlilo webha hitara yakho. Kuyazwisiseka nokho bona lokho kuzakuthatha isikhathi eside nawufuna ukufuthumeza indawo ekudlwana.
+ACo- Ukuphuthela iinsetjenziswa zekhaya: Ukuphuthelwa kwesilinghi yendlu kuzakuphungula umtjhiso olahlekako ngendlini.
+ACo- Ukukhanyisa: amalampu wokukhanyisa we-Compact fluorescent anikela umkhanyo omkhulu/omnengi ngemali ephasi.
Ungathintana nomphakelakho nawufuna ilwazi elinabileko.
UmThetho weGezi ka 1987 ngokutjhugululwa kwawo, uthi umphakeli wegezi angaqinta igezi yekhastama nangabe ikhastama alikabhadeli isikolodo salo nanyana alikakhambisani neenjamiso zokuphakelwa igezi. Umthetho ubuye ulindele umphakeli bona anikele ikhastama amalanga ali- 14 wesaziso ngaphambi kokuqintwa kwegezi yekhastama.
Isikhathesi sithoma ngelanga elitlolwe encwadini. Isaziso esinikelwe e-akhawuntini yenyanga naso siyemukelwa njengesilungile kilokhu. Amakhastama ayabawiwa ngesibangeso-ke, bona afunde koke okutlolwe ema-akhawuntini wawo.
Ingcenye elawula lokhu emazingeni wemisebenzi yamakhastama (NRS 047), yakhelwe engcenyeni yomThetho weGezi obalwe ngaphezulu.
Khumbula bona umuntu wokuthoma ofanele umthinte, mphakelakho wegezi.
Ikhastama linelungelo lokufaka isinghonghoyilo ngezinga lemisebenzi yegezi elenzelwa yona mphakeli wendawo.
Umphakeli wendawo uyakateleleka bona alalele bese uqalana nomraro okulilwa ngawo.
Nangabe wena njengekhastama awukaneliseki ngendlela isinghonghoyilo sakho esitjhejwe ngayo, ungasithumela kubaLawuli beGezi yesiTjhaba (NER).
North Block Website address: www.ner.org.
<fn>DAC-NLS. AbommaKibonongorwana.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ekuhlonipheni indiba ebanjwe bomma begodu nabaragela ukukwenza ekorweni yezamanzi eSewula Afrika, umNyango weenDaba zamaNzi namaHlathi, ngesekelo leKomitjhana yezaRhubhululo lezamaNzi kanye nesiKhungo sezamaNzi seSewula Afrika, ubamba qobe ngonyaka, umnyanya wokunikela aboMma aboNongorwana kwezamaNzi.
Nendiba eqakathekileko ebanjwe bomma manqophana nezamanzi- ekunqothuleni ukutlhaga, kwezefundo kanye nezetuthuko engaquntukiko eendaweni zemadorobheni nezemakhaya.
NokuPhatha nokuHlonywa kwemiThethomigomo.
Ophakanyiswako kileenkoro kungaba mumuntu ngamunye nanyana isiqhema. Abonongorwana bazakunikelwa abomma abahloniphekileko, labo abasebenza ngendlela ehle kwamanikelela eenkorweni zabo, begodu abafaka isandla ngendlela ebonakalako ekorweni yezamanzi eSewula Afrika.
Lokhu kufanele bona kuthathwe njengomhlahlandlela ekuphakanyisweni komma/ kwabomma abazibandakanya emaphrojekthini aphathelene nezamanzi ahlonywe ngokomthetho nalawo angakahlonywa ngokusemthethweni.
Nokuba majadu emsebenzini.
Amaforomo weemphakamiso azaliswe ngefanelo afanele bona afike ngomhla ka 15 Novemba 2004.
Amaforomo ayatholakala esizindeni se-web yomNyango ethi: www.dwaf.gov.za.
IPoso ye-E: RodkinH@dwaf.gov.za nanyana ungathintana nelinye nelinye i-ofisi lesifunda lomNyango, ubawe bona bakuthumelele iforomelo.
<fn>DAC-NLS. AdvThomasProfile.2009-11-17.nr.txt</fn>
Ukhuthazeke kwamambala uGcwetha onomyeko owabelethelwa bewakhulela e-Queenstown ngendlela yokobana uzokuthaba khulu ukudlula ngale kwebizelo lomsebenzi ukunikela isizo kwaphela kilabo abalitlhogako.
"Ngiyakhuthazeka nangitjhugulula ngepumelelo ukudana kokuphelelwa lithemba bese kuba nokumomotheka okuletha ithemba. Kunginikela isizathu sokulindela isakhamuzi esijayelekileko esisendleleni ngelanga elilandelako," kutjho yena. Imiphakathi yemakhaya esiyisebenzelako isibona njengomesiyayo ekwethuleni imisebenzi."
Ukusuka eminyakeni ephasi, uGcwetha Thomas waba nekareko lokufaka isandla embonweni wokuba nomphakathi olungileko lapho abantu, ngaphandle kombalabo namkha ikolo baphila ngokutjhaphuluka, banamathuba alinganako ebhodulukweni elivikelekileko.
Eqinisweni, gade kungokhunye ukungalingani kwegandelelo lakarhulumende wesikhathi esidlulileko okwamkhuthaza kobana atjheje ibizelo leemfundo zomthetho.
Ukholwa kobana i-Ofisi yomVikeli womPhakathi ngenye yamaziko anesibopho esikhulu sokuqinisekisa kobana urhulumende udlala ingcenye yakhe ekuqinisekiseni bona umbuso wentando yenengi uyaqiniswa begodu uyagcinwa.
"I-OPP kufanele ibe ngenye yabakhuthazi (catalysts) ekuphathweni kwakarhulumende ozokuba nomthelela omuhle ekukhambeni ekulumweni yokwenza intando yenengi kobana izwisiseke ezakhamuzini ezijayelekileko, " kwatjho yena.
<fn>DAC-NLS. AmagamaNeembongoZabantuAbadal.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukutjhugulula amagama namkha iimbongo zabo.
Ngubani ongenza isibawo?
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
i-ofisi leeNdaba zeKhaya.
kungani ufuna ukutjhugulula isibongo.
(Ukutjhugulula isibongo somuntu osele amdala).
<fn>DAC-NLS. AmajamoAqakathekilek.2007-05-18.nr.txt</fn>
Lokhu okulandelako kusirhunyezo salokho okutjhiwo ziingatjana eziqakathekileko zamaJamo atlhogekako womThetho wokuSebenza ka 1997, njengokutjhugululwa kwawo.
UmThetho usebenza kibo boke abasebenzi nabaqatjhi ngaphandle kwamalunga womButho wezokuVikela, bezokuHlakanipha, bezeFihlo nabazinikela ekurhelebheni simahla iinhlangano ezirhelebha abatlhagako.
Amajamo aqakathekileko wokusebenza amumethwe kilomThetho akha ingxenye yesivumelwano sabasebenzi sokuqatjhwa esibalwe emThethweni. Amanye amajamo aqakathekileko wokusebenza, kungasiwo woke, angahluka kancani ngokuya kweemvumelwano zomuntu ngamunye nanyana ngokuhlanganyela, ngokukhambisana neenjamiso zomThetho (qala indima 7, ngenzasi).
Lesisahluko asisebenzi eensebenzini eziphetheko, iinsebenzi ezikhamba zithengisa begodu nezisebenza ama-iri angaphasi kwama-24 ngenyanga.
ama-iri alithoba ngelanga elinye nelinye nangabe isisebenzi sisebenza amalanga angaphezulu kwamahlanu evekeni.
ama-iri alitjhumi wesikhathi eseqileko ngeveke.
Isivumelwano kungenzeka bona singafuni nanyana sivumele umsebenzi ukusebenza ama-iri angaphezu kwe- 12 ngelanga.
Isivumelwano esenziwe ngokuhlanganyela singandisa ama-iri wokusebenza eqileko ukufikelela etjhumini nahlanu ngeveke eenyangeni ubunengi bazo kungezimbili, kwesinye nesinye isikhathi seenyanga ezili- 12.
Isikhathi eseqileko kufuze sirholelwe i-1.5 ebuyelelweko emrholweni ojayelekileko wesisebenzi nanyana isisebenzi singavunyelwa ukurholelwa ngesikhathi sokuphumula.
Isisebenzi singavuma ngokutlola phasi ukusebenza ema-irini ali-12 ngelanga ngaphandle kokurholelwa imali yesikhathi eseqileko.
ukwedlula amalanga amahlanu evekeni enye nenye.
Isivumelwano ngokuhlanganela singavumela ama-iri wokusebenza bona alinganiswe isikhathi esingangeenyanga ezine.
isilinganiso sama-iri amahlanu eqileko wesikhathi okuvunyelenwe ngaso ngeveke.
Isisebenzi kufuze sibe nesikhathi sokudla esingaba mizuzu ema-60 ngemva kokusebenza ama-iri amahlanu.
(b) phelisa isikhathi sokudla ebasebenzini abasebenza ama-iri amancani kunasithandathu ngelanga.
Isisebenzi sifanele ukuba nesikhathi sokuphumula esima-iri ali-12 alandelanako ngelanga nesikhathi esima-iri ama-36 alandelanako wokuphumula ngeveke, ngaphandle kokobana kuvunyelenwe ngenye indlela, kufanele kufakwe uSondo.
Isisebenzi esisebenza ngabanye aboSondo kufuze sirholelwe ngokubuyelelwe kabili emrholweni ojayelekileko.
Isisebenzi esisebenza ngokujayelekileko ngaboSondo kufanele sirholelwe ngokubuyelelweko nge 1.5 emrholweni ojayelekileko.
Ngokwesivumelwano, ukusebenza ngoSondo kungarholelwa ngokunikelwa isikhathi sokuphumula.
Iinsebenzi ezisebenza hlangana nama-iri we 18:00 ne 6:00 kufuze zibhadalwe umrholo ongaphezulu nanyana ngokuphungulwa kwama-iri wokusebenza begodu nezinto zokukhwela kufanele zibe khona.
nelungelo lokupopolwa ziinyanga zesikhuwa.
Iholideyi ingathengwa (ingaroyilwa) ngelinye ilanga elijayelekileko lomsebenzi, ngokwesivumelwano.
Isikhathi sokuphumula asisebenzi kubasebenzi abasebenza ama-iri angaphasi kwama-24 ngenyanga kumqatjhi begodu nemalangeni wokuphumula anikelwe ngaphezulu kwamalanga wokuphumula anikelwe umuntu ngokuya kwalesahluko.
Iinsebenzi zivunyelwe amalanga wokuphumula ama-21 alandelanako ngonyaka, nanyana ngesivumelwano selanga linye emalangeni ali-17 asetjenziweko nanyana i-iri elilodwa ema-irini ali-17 asetjenziweko.
Isikhathi sokuphumula kufanele sinikelwe kungakapheli iinyanga ezisithandathu emva kokuphela komzombelezo wesikhathi sonyaka sokuphumula.
Umqatjhi akakafuzi ukurholela isisebenzi esikhundleni sokusinikela isikhathi sokuphumula ngaphandle kobanyana asukele umsebenzi.
Isisebenzi sivunyelwe iimveke ezisithandathu ezirholelwako ngesikhathi sokuphumula agula, eenyangeni ezima-36 azisebenzileko.
Eenyangeni ezisithandathu zokuthoma isisebenzi sivunyelwe ilanga linye elirholelwako lokuphumula agula emalangeni amatjhumi amabili nesithandathu awasebenzileko.
Umqatjhi angafuna incwadi ebuya enyangeni yesikhuwa, ngaphambi kobanyana arholele isisebenzi esingakasebenzi amalanga amabili alandelanako, nanyana njalo nje, emsebenzini.
Isisebenzi esisebantwini sivunyelwe iinyanga ezine ezilandelanako zesikhathi sokuphumula.
Isisebenzi esisebantwini nanyana isisebenzi esitlhogomela umntwanaso asikavunyelwa ukusebenza umsebenzi oyingozi nanyana emntwaneni wakhe.
Iinsebenzi eziqatjhelwe kwasafuthi zivunyelwe amalanga amathathu arholelwako wesikhathi sokutlhogomela umndeni ngonyaka, ngesibawo nangabe umntwana wesisebenzi uyokubelethwa nanyana uyagula, nanyana isisebenzi sibhujelwe mlingani waso nanyana umzali, nanyana umzali wokuphiwa, ubabamkhulu nogogo, umntwana wokunikelwa, isizukulwani namkha umntwana wakwabo.
Umqatjhi angafuna isiqiniseko esizwakalako.
Isahlukwesi asisebenzi esisebenzini esisebenza ngaphasi kwama-iri ama-24 ngenyanga emqatjhini.
ihlelo lezinye iincwadi eziyingcenye yekontraga ezitjengisa lapho zingafunyanwa khona.
Nangabe kukhona ukuthuguluka okuthileko okutlolwe ngokuqatjhwa kufuze kubuyekezwe.
Istatimende samalungelo weensebenzi kufuze sibekwe lapho abasebenzi bangasibona khona begodu sitlolwe ngamalimi asetjenziswa emsebenzini.
ngisiphi isaziso esibekelweko.
nangabe kunesivumelwano sokulinganisa isikhathi, ama-iri woke wesikhathi esijayelekileko neseqileko esisebenzweko ngesikhathi leso.
ukudoswa lokho kwenziwa ngesivumelwano esithethwe ngokuhlanganyela , umthetho, isiyalelo sekhotho nanyana ngokulandela isiyalelo somlamuli.
Ukudoswa emrholweni ngamabanga wokulimala nanyana ukulahlekelwa okubangwe msebenzi, kungenziwa kwaphela ngokwesivumelwano nangemva kobana umqhatjhi alandele ikambiso elungileko.
Abaqhatjhi bafanele babhadele iindleko kunye neemali ezikhutjhwa basebenzi eenkhwanyeni zokubarhelebha, eeenkhwanyenezo emalangeni alikhomba.
Umrholo ubalwa ngama-iri asetjenzweko ajayelekileko.
Umrholo wenyanga ubuyelelwe kane nengcenye yesithathu (4 1 / 3) kiloyo weveke.
akaqatjhwe isikhathi esifitjhani, ngesikhathi leso.
Abaqatjhi nabasebenzi bafanele bona bahlole itjheduli egadangiswe ePhephandabeni lakaRhulumende ukuthola bona ihlobo elithileko lembadelo liwela ngaphasi komrholo womsebenzi ngomnqopho wokwenza iimbalo ngokuya kwalomThetho.
Lesisahluko asikhambelani nesisebenzi esisebenze ngaphasi kwama-iri ama-24 enyangeni emqatjhini.
kweemveke ezine nangabe umsebenzi sele anonyaka nangaphezulu aqhatjhiwe, nanyana nangabe kumsebenzi wemapulasini nanyana osebenza ngendlini sele asebenze ngaphezu kweenyanga ezisithandathu.
Isivumelwano esenziwe ngokuhlanganyela singaphungula isikhathi seemveke ezine zesaziso siye phasi, kodwana kungasi ngaphasi kweemveke ezimbili.
Isaziso kumele sinikelwe ngokutlolwa ngaphambi kobanyana sinikelwe isisebenzi esingakafundi.
Isaziso sokuyekeliswa umsebenzi mqatjhi ukuya ngomthetho sisekelo asivimbeli isisebenzi ukuqalisisa iqiniso nanyana umthetho osetjenzisiwe mayelana nokuqotjhwa kwesisebenzi ukuya ngomthetho sisekelo weensebenzi ka 1995 nanyana imithetho eminye neminye.
Isisebenzi esiqotjhwe ngokutlhoga iindingo zomsebenzi nanyana ikontraga yaso ipheliswa ngokuya kwesigaba 38 somThetho wokuTjhona (Insolvency Act) ka 1936, sivunyelwe ukurholelwa umrholo weveke wokulisiswa emsebenzini, unyaka omunye nomunye esiwusebenzileko.
Isisebenzi nangabe siyekela umsebenzi sinelungelo lokuthola isitifikedi sesikhathi esisisebenzileko.
Abantwana abangaphasi kwe-18 abakavunyelwa ukwenza umsebenzi ongakafaneli iminyaka yabo nanyana ongabafaka engozini.
Ukwenza umonakalo, ukufuna nanyana ukugandelela ukusebenza ngokukatelelwa, kumlandu wobulelesi.
nokuvimbela ukusebenzisa abantwana nokusebenzisa ngokukatelelwa (Isahluko 49).
Iimvumelwano ezibandakanya woke umuntu neemvumelwano ezenziwe muntu munye zingajamela nanyana zingatjhiya isisekelo sobujamo sokusebenza ngokuya ngomthetho nanyana isiqunto sengcenye.
UNgqongqotjhe wezemisebenzi angenza isiqunto ukuphendula nanyana ukusukela isisekelo somthetho wobujamo bomsebenzi. Lokhu kungenziwa ngokubawa umqatjhi nanyana inhlangano yomqatjhi. (Isahluko 50).
Isiqunto angeze sinikelwe ngaphandle kobanyana inyonyana ephethe abasebenzi ivunyelwe ukuphendula nanyana ibe nethuba lokuzijamela ngaphambi koNgqongqotjhe. Isifanekiso sesiqunto sifanele sibekwe etjhatjhalazini endaweni yokusebenza futhi kufanele sinikelwe abasebenzi (Isahluko 50).
Isiqunto sengcenye ethileko yebubulo singenziwa ukutlhama isisekelo sobujamo babasebenzi kileyongcenye nanyana kileyondawo.
9.1 Abahloli bemisebenzi kufanele bazise iinsebenzi nabaqatjhi ngamalungelo wabo ukuya ngomthetho wokusebenza. Bayahlola, bahlolisise iinlilo zabasebenzi, bangabuza abantu nanyana bahlole, bangenza umfanekiso nanyana basuse amarekhodi nezinye iincwadi eziqakathekileko (Isahluko 64 - 66).
9.2 Umhloli angasebenza ukuthumela umqatjhi ongavumelani nomthetho wesisekelo incwadi ekatelela ukuvuma komqatjhi ongazweleli umthetho. Umqatjhi angaphikisana nalencwadi kumQophisi wezemisebenzi, emva kobanyana alalele iinlilo, angavumelana nanyana aphendule nanyana abekele eqadi incwadi leyo. Isililo lesi singasiwa ekhotho yeensebenzi (Isahluko 68 - 73).
9.3 Abasebenzi abakafaneli ukubandlululwa ekwenzeni amalungelo wabo amayelana nalomthetho (Isahluko 78 - 81).
usebenza nanyana usebenzela umuntu munye.
Nangabe kunye kwalokhu okubaliweko kukhona, loyo muntu uzakuthathwa njengesisebenzi kuze kube ngesikhathi umqatjhi aveza nanyana afakazela bona akusinjalo.
ukuvimbela umhloli weensebenzi nanyana ngubani owenza umsebenzi mayelana nalomthetho (Isahluko 92).
i 36nde02002:eng-nd:basic cond.
<fn>DAC-NLS. AmanoAngasetjenziswa.2007-05-18.nr.txt</fn>
Inarha yeSewula Afrika ibunjwe ngeendlela ezahlukeneko ngokweemphande zendawo zobujamo bezulu ezivumela ukukhiqiza okwahlukahlukeneko kwezelimo. Nanyana kunjalo, inarha le ayinalo izulu elaneleko njengobana ifumana ukuna kwezulu ekufikela ku 500mm ngonyaka nakuqathaniswa nephasi mazombe elinisa izulu kufikela ku 800mm onyakeni. Ubujamo bezulu obohlukeneko yindalo, kodwana irhubhululo libonisa bonyana eminyakeni elikhulu egadungileko kube nokukhula ekutjhejisiseni imimoya yesibhakabhaka ngokutjheja izinto ezisetjenziswa babantu njengemitjhini esetjenziswa emafemini nokukatjwa kwemithi njl njl. Ekufunyenweko kilelirhubhululo lokwahlukana kobujamo bezulu ngeSewula yeAfrika kukhombisa bonyana umoya wamazinga wokutjhisa eSewula Afrika uzokukhula ngesibalo esifikela ku 1,5-4C kileminyaka elikhulu ezako. Lokhu kusabisa okukhulu ekuthuthukisweni ekudzimeleleko, kuthinta ihlalakuhle ebantwini, umnotho wephasi nobujamo bebhoduluko lokhu kutjho ubujamo obuphezulu bobujamo bezulu njenge somiso neenkhukhula ekungokhunye okungenzeka.
I-Sewula Afrika ihlukaniswe ngeemfunda ezintathu zokuna kwezulu: isifunda sezulu sebusika esisesewulatjhingalanga, kuyindawo lapho kuna izulu unyaka woke engesewula nelwandle begodu nendawo ekuna izulu ehlobo enarheni. Ukwehla kwezinga lokuna kwezulu ukusukela epumalamga kufikela eendaweni ezisetjonalanga kutjhejiwe. Ukuna kwezulu eSewula Afrika kuhlukahlukene khulu begodu kwenza inarha ibe nokukhiqiza okubekelweko.
ZeLimo zifaka hlangana nazozoke zomnotho kusukela ekuvezeni amazizo wokulima nokuba khona kwawo begodu kumkhakha oqakathekileko emnothweni weSewula Afrika nanyana unikela kancani emkhiqizweni wekhaya (GDP). Abasebenzi bemaplasini, abosomaplasa nemindeni yabo nabo bafaka isandla emnothweni nabasebenzisa imirholo yabo ekuthengeni ipahla ethengiswako, nofana nabafaka isadla ekukhiqizeni. Ngalendlela zelimo kuba mkhakha ofaka isadla ekukhuleni nekuthuthukeni. Imithelela yobujamo bezulu obuphezulu buzakuba nomthelela omumbi ekukhiqizeni kwezelimo ngokobana kube nemidzwela kunye nesomiso ekungezinye zeenhlekelele ezizakwenza kungabi lula kobana sivune godu kubange indlala emakhaya athembele ekulimeni.
Isomiso I-Sewula Afrika ekheyabanaso kusukela ngo 2002 kufikela namhlanje kukuyelelisa ngokuzako mayelana nemithelela yokuthjuguluka kobujamo bezulu eminyakeni ezako begodu kungabangela ukukhiqizwa okuncani kwezelimo. UMthetho wokuPhatha iHlekelele (Mthetho No. 57, 2002) uyatjho kobana kugandelelwe ekutheni kuvinjelwe begodu kuphungulwe iinhlekelele ngokuthi sisebenzise ilwazi ngobujabo bezulu.
I-ADRM itlama iinyeleliso zaqobe yinyanga ezinamano azakusetjenziswa mphakathi olimako kobana utjheje ubujamo bezulu bagadesi. Kubonakele kobana amano la kumele athuthukiswe begodu akhutjhwe ngawo woke amalimi asemthethweni kobana azwisiswe ngilabo abazawasebenzisa.
Khetha ihlobo lehlabathi elilungele isitjalo ozasitjala isib.
Khetha amasimu angehleliko nafana akhuphukelako kobana ukwazi ukubulunga amanzi.
Lungiselela ukulima ngokwenza iimforwana isib. Iimforwana ezilingeneko njl.
Phungula ukugandeleleleka kwehlabathi ngokobana ungavumeli iingaragara zidlule esiminakho. Lokhu kungenziwa ngokusebenzisa imitjhini ekulungeleko lokho komunye nomunye umhlobo wehlabathi.
Tjala lapho kungatjhingi khulukhulu nawutjala isiphila njengobana nawutjala kutjhinge khulu kuzakuthatha isikathi eside kobana imbewu imile.
Yenza ithuguluko nawutjala iintjalo ezihlukeneko ngokobana uvange iintjalo kunobana utjale isitjalo sinye, isib. isiphila kunye neembontjisi esimini yinye. Lokhu kuzakusiza uSoplasa kobana azuze kwesinye isitjalo nangabe esinye asivuneki.
Ngasosoke isikhathi Sebenzisa isikhathi esisodwa sonyaka nawutjalako godu ufunde ngobujamo bezulu obuzako. Yenza amano wokutjala iintjalo zesikhathi esifitjhani sonyaka isib. usonoblomu.
Ungasebenzisi amathuluso amatjha wokulima nofana ongawaziko kobana ukwazi ukuvimbela ukusebenzisa imali butjhilweni.
Sebenzisa amano wokubekelela amanzi wezulu isib. Ukwakha imilambo, iimforo nendawo ezisantatjana.
Bangatjali kutjhinge khulu ngombana imbewu engaphasi khulu iyafa.
Emva kokuhluma, isitjalo sizakhupha amablara. Imbewu yesiphila nayizakukhula kumele ikhuphe amablara waso kusukela ehlandleni lesine lamablara kufikela emablareni alisumi nesithandathu.
Ukuvundusa iintjalo nokukuthlogeka kwamanzi kwagadesi ngeze kwenza umonakalo wasafuthi nanyana kunjalo ukukhiqiza kungathinteka kunye neentanga zembewu onyakeni.
Isikhathi sokukhulisa ukukhiqiza kabutjha: Isikhathi esiqakathekileko sokufuneka kwamanzi.
Izinga lokuthoma neliqakathekileko lokukhiqiza kabutjha kuvela kwembewu naseyihluma. Amanzi aneleko ayafunakala ngalesosikhathi njengobana ukutlhogeka kwamanzi kungenza kungahlumi msinyana godu kuleya ukukhiqiza ngebanga lalokho imbewu iphelelwa mamandla.
Amalanga wokutjala kumele akhethwe kuhle ukwenzela isiqiniseko sokabana isikhathi sokutjala sitjhayisana nomujamo obufunekako.
Ubulwelwe bokugugumuka kwamablara. Ukubakhona kombhobho wesitjalo kodwana kunganalitho ngaphakathi nakho kuqakathekile nakukhiqizwa kabutjha. Ukutlhogeka kwamanzi kilesikhathi kungenza inthoro zingaphumi kuhle bekulahleke iintjalo ezinengi.
Ukonakala kwehlabathi kuza ngemva kwesikhathi sobulwelwe beentjalo godu kusikhathi esihle sokubhura. Ukubamanzi kwehlabathi kuqakathekile ingasi kangako. Kodwana ukuthlogeka kwamanzi kungaphungula ukukhiqiza nokuba neenthoro zekhwalithi.
Izinga lokuvuthwa kulizinga lamaswaphelo lokukhiqizwa kwesiphila.
USoplasa kumele atjheje ukuthamba kwethoro athome ukuvuna nangabe iintjalo sezifike ezingeni lokuvuthwa leso sikhathi sokuvuthwa kwethoro esingaphasi kwe 15%. Amalwelwe angatjhejwa ngalesosikhathi ngewokonakala kwesiqu somuthi nokubola kwemirabhu kunye neenthelo eziqinileko.
Zombelele, ukulawula iingogonyana ezidla iintjalo ngokubambisana kumele kwenziwe ngesikhathi sokutjala sonyaka.
Ukuvimbela: lendlela iyasebenza, kodwana ingasi ebujameni obuphezulu bokungenwa bulwelwe ngombana ingakhe ingasebenza godu izakusebenzisa imali enengi.
Ukulawula ukulima: Lendlela ifaka hlangana ukulinywa kwehlabathi ebusika, ukususa iintjalo ezizimilelako, ukukhetha amathuluso wokulima nokufumana iinkathi ezihle zokutjala.
Ukulawula ngendlela yamaphilo: lokhu kwenzeka ngendlela yendabuko lapho iingogonyana zidla iintjalo. Ukudliwa kwentjalo ziingogonyana kungavikelwa ngokobana kusetjenziswe iimbulala-ngogonyana ekungizo ezikhambisana nebhoduluko begodu azisiyingozi ebantwini.
Iintjalo ezizilwa ziingogonyana: Lokhu ukubona ngesikhathi nawusebenzisa amathuluso wokulima angakhwelwa ziingogonyana. Amathuluso wokulima ayahluka ekulweni namalwelwe afana nokumila kwesikhowana ingogwana yesiphila Ubulwelwe bekowani, ukurusa ukubola kwembumbulu, nokubola kwesiqu somuthi kunye nemirabhu. Ukuvimbela nofana ukuphungula umthelela wamalwelwe la, fumana amathuluso wokulima akghona ukulwa namalwelwe.
Ukukhiqizwa kwemirorho kubiza imali enengi ukwedlula ezinye iintjalo. Enye yeenzathu kungobana iimaraga zakhona zihlala zitjhuguluka begodu imikhiqizo yakhona iyathandwa, ukungatjhugulujki kokuthengiswa nekhwalithi ekhona eemarageni. Naselezingezelela, iintjalo zemirorho zifuna amanzi amanengi. Ukuza namano kuqakathekile kobana kufumaneke inzuzo emikhiqizweni yemirorho nanyana ubujamo besomiso bukhona nofana bungekho. Nangabe isomiso silindelwe, kuqakathekile kobana kube nobudlelwana nabathengi mayelana nentengo ephasi. Kuphungulwe isivuno, ukupaka neendleko zokukhangisa nakukghonakala. Umonakalo owenziwe nakukhiqizwa enye ipahla ungaba lisizo kwezinye iinkampani ezikhiqiza imirorho. Ukukhetha lokhu kunemikhawulo, kodwana kungenzeka kuthengiswe. Thintana nabathengisi kobana basetjhisise mayelana namalungiselelo la.
Zifundise ngokusengwa kwefuyo begodu utjheje nokumunyisa bewutjheje nokwanda kwefuyo (Ifuyo/Inani layo) ngendlela yakhona.
Fumana kuhle inani leenkomo ezisengwako ezingaqalelelwa begodu tjheja lokhu njengefuyo ezalako. Lezi ziinkomo ezisengwako ezikhethwe bonyana zenze inzuzo kuqalwe nangendlela ebezisetjenziswa ngayo esikhathini esigadungileko, ngokobana usize ngendlela ongakhgona ngayo isib. (Imibiko, ukuhlaziya umsebenzi wazo).
Thengisa ifuyo eseleko nasele iyinengi kunye naleyo engasakhiqiziko nangabe awusenakudla kwefuyo okwaneleko.
Zinikele itswayi, nokhunye ukudla ekunezakhamzimba njengobana kesinye isikhathi ufumana amadlelo wesomiso anganazakhamzimba ezaneleko.
Ungasebenzisa iintjalo eziseleko nofana iintjalo ezonakaliswe sisomiso ufunze ifuyo. Kilelihlangothi yenza isiqiniseko sokobana ukudla lokho okuseleko akunatjhefu njengobana lokhu kungalimaza ifuyo yakho.
Tjheja kuhle indlela yokudlhogomela ifuyo kufaka hlangana ukufunza lezo ezifunda ukukhamba nofana amakonyana asele athoma ukukhamba, godu khulisa ifuyo encani ngokuzimisela.
Sebenzisa imikhiqizo etholakala ehlathini (isib.iinthelo zemangweni) begodu uqunte imithi ngaphasi ifuyo ikwazi ukudla (isib.qunta kufikela ngaphasi kuka 1.5m wesigaba nawupha iimbuzi) begodu yipha ifuyo ukudla ngeenkampeni.
Kokuthoma sebenzisa amadlelo lapho ukudla kwefuyo kukuhle khona.
Khulisa indawo ezinamanzi ngasosoke isikhathi emadlelweni ukuvimbela Ukudliwa kwamadlelo khulu hlanukwe kwendawo ezinamanzi.
Ngesikhathi sesomiso kumele uze namaqhinga wokunakelela ifuyo yakho.
Fumana inani lamandla wemvelo elifunekako mayelana namadlelo nofana inani lokudla okubekiweko kulapho ungathoma ukufuna ezinye iindlela zokukupha ifuyo ukudla.
Eminye imikhiqizo yekoroyi, yamasitrasi, amantongomani kungasetjenziswa njengokudla kunye noburotho namabele. Buza ku-Extension office mayelana nemininingwana yemikhiqizo engasetjhenziswa njengokudla khumbula ukubala imali engasetjenziswa/ufunisise ngaphambi kobana uthenge ukwenzela isiqiniseko sokobana ubhadela intengo ebanakalako yokudla okufuneka msinyana.
Nikela ngamaminerali eenkomeni Itswayi khalsiyamu kunye nefosforasi kuqakathekile?
I-eneji ingaba sisakhamzimba ngesikhathi sesomiso. Iintanga, ukudla, nemikhiqizo ingasetjenziswa njenge eneji. Umhlahlandlela akusikwaphela ukufida isibalo esifikela ku 2.5% sesisindo somzimba. Ukudlula lokhu kuzakuthikameza ukwetjisa.
Nangabe izulu liyana, zombelezisa iinkomo emadlelweni ngendlela ongakhgona ngayo zikwazi ukudla utjani obukhona.
Amadlelo angahlumiko angaba namaprotheni angakaneli. Ukuphunguka kwenani lokubasidisi kungenzeka ngalesosikhathi begodu usonomblomu kunye namanye amaprotheni angasetjenziswa.
Ukulahlwa kwenyama yeensiba nofana iinsiba kungenye yeendlela zomnotho begodu kumaprotheni, amaminerali kunye ne-eneji eyenzelwe iinkomo zenyama.
Nakwenzeka qatjha amadlelo angeziweko godu phungula ifuyo enengi emadlelwenakho.
Isikhathi sokuthengisa ifuyo nobujamo befuyo ethengiswako kuqakathekile. Ilwazi lemaraga yakade likhona ukusiza ekutjhejeni ukutjhuguluka kwentengo ngesikhathi sesomiso nangesikhathi sokuphela kwaso. Indlela yokuphungula ifuyo ngesikhathi sesomiso kusiphakamiso esikarisako.
Nangabe ifuyo ithengiswa kusesenesikhathi ngaphambi kokufika kwesomiso. Intengo yakhona incono ngombana ifuyo isesebujameni obuncono kunye nemaraga godu, iindleko zokumunyisa azikho kangako.
Fuya ifuyo ozakukhgona ukuyondla ngesikhathi sesomiso nezakwanda nofana ezakwenza uzuze emva kwesomiso. Izimvu, umzekelo, ngasosoke isikhathi ziyanda keneenkomo. Nangabe isomiso sithatha isikhathi eside lamano nawo azakusebenza.
Nangabe isomiso sithatha isikhathi esincani nefuyo embalwa seyithengisiwe, ifuyo eseleko izakuzala ngebanga lokobana uphungulwe ifuyo yakho. Akuzakuba nesidingo sokuthenga ifuyo godu.
Ngebanga lesomiso esikhulu nenani lefuyo ethengisiweko, okuqakathekileko kukobana ubuye uthenge ifuyo ngenani elilingeneko nangabe ubujamo buyathuthuka.
Intengo yefuyo emva kwesomiso ayikhuphuki kangako ngebanga lokobana iimali ezisekho.
fumana inzuzo, ezakusiza kobana ibubulo lakho lidose isikhathi eside.
Njengobana isomiso siragela phambili, thengisa ifuyo usale naleyo esakhulako, esebujameni obuhle, ezisikazi ezisengwako, ekungilezo ozibona ziqakathekile nakufika isikhathi sesomiso godu ozibona bonyana zikhgona ukukhiqiza.
Phakula eziduna ngesikhathi sesomiso ubalekele ukuphindaphindwa kwefuyo.
Ezinye iindlela zokufumana amanzi azisetjenziswe kilesisikhathi isib.bekelela amanzi wezulu.
Hlunga indawo yomadlelo (isib. ukuhlunga ukuba khona kwesomiso: kokubili ubujamo nomkhuphuka nofana umehlela wenarha okumadlelo) begodu bulunga ifuyo. Ukurhurhuleka kwehlabathi kungathinteka kumbi ngonobangela wokudliwa khulu kwamadlelo ngesikhathi sesomiso, ngalokho ukwembeseka kwehlabathi akube ngokutjhejwako kubalekelwe ukurhurhuleka kwehlabathi.
Fumana/tjheja indawo engaba madlelo ngokobana ukhethe indawo oyibona kobana isebujameni obuhle, isibonelo, ukukhiqiza kwezimvu kuphikisana neenkomo, kuzakuya ngehlobo lehlathi kunye nokuna kwezulu.
Yenza isiqiniseko sokobana amadlelwakho ahlukaniswe ngeenkampa godu thatha iinlwana uzise kizo zoke iinkampa (isib. ungazidlisi emadlelweni awodwa, zombeleza) ngasosoke isikhathi tjheja iinlwana ezidla emadlelweni, zidlise isiquntu samadlelo godu nesiquntu samablara kobana ubalekele ukudliwa kwamadlelo khulu.
Ngasosoke isikhathi vimbela ukudliwa kwamadlelo khulu njengobana kulimaza ihlathi. Lokhu kwenziwa kukuba nefuyo enengi.
Sungula ihlelo leentjalo ezinganangozi nemithi, kungaqintwa bekuphulaphulwe kwenziwe ukudla ngesikhathi esimbi sesomiso.
Balekela imililo yomango ngokobana uhlale uthlogomela ubujamo bezulu obuzako bewuvule iimforo ezivimbela ukubhebhetheka komlilo.
Iimforo ezivimbela ukubhebhetheka komlilo ngasososoke isikhathi kumele zihlolwe kobana zikwazi ukuvikela umonakalo womlilo ongafunekiko khulukhulu ngesikhathi sokutjhiswa kwamahlathi. Labo abatjhisa amahlathi ngonobangela webhoduluko bayabawa kobana batjheje uMthetho weNarha weMililo yamaHlathi Mthetho. 101 ka 1998 otjhoko kobana uMniniplasi ukatelelekile kobana alungise bekathlogomele iimforo ezivimba ukubhebhetheka komlilo begodu aqiniseke, mayelana nobujamo bezulu, amazinga wokutjhisa, ibhoduluko kunye nemirorho ekhona kileyondawo, Lokhu kumele kutjhejwe nakwenjwa iimforo ezivimbela ukubhebhetheka komlilo.
Kumele kube banzi ngokwaneleko godu kube kude ngokwaneleko kobana kube nethuba lokuvimbela umlilo wehlathi ongabhebhetheka nofana obuya ngakwenye inarha.
Akusetjhenziswe iinsetjenziswa ezingabangi ukulumatha komlilo.
UMthetho wokuPhathwa kweHlekelele Mthetho 57 Ka 2002, ubawa iimFunda, abantu kunye naboSomaplasa, kobana bakatelele bebavikele nofana baphungule iingozi zeenhlekelele ngokobana basebenzise ilwazi elibonakala msinyana.
AboSomaplasa bayakhuthazwa kobana batjheje iinyeleliso ezibuya eMnyangweni weZelimo kunye nebujamo bezulu ebuvezwa yiHlangano yoBujamo beZulu eSewula Afrika qobe yinyanga. Begodu abosomaplasa bayayeleliswa kobana babelane ngalelilwazi.
Ikoro yobuNgozi bokuLima kunye nokuPhathwa kweHlekelele ithanda ukuthokoza lezi Nnkoro ezilandelako: Ikoro yokuKhiqizwa kweNtjalo, yeeNlwana kunye neyokuKhiqizwa kweeNlwana zeManzini, yokoSetjenziswa kwaManzi nokuThuthukiswa kokuThelelela, yaMaphilo weeNlwana, aMaphilo weeNtjalo begodu kunye noMkhandlu wezeRhubhululo kweZelimo godu nekoro yoBujamo beZulu eSewula Afrika ekufakeni kwabo isandla nakutlanywa lencwajana.
<fn>DAC-NLS. AmatheminaliWokwazisaWomphakat.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
zoke izakhamuzi zeSewula Afrika.
ilwazi lombuso kanye nemisebenzi.
ku-inthanethi namkha ukufikelela imisebenzi.
ukuthumela nokufumana i-email yakho.
yePosofisi leSewula Afrika.
Thintana nePosofisi eliseduze.
akurhelebhe bona uyisebenzisa njani i-PIT.
Gandelela ku-'email' ku-menu.
i-akhawunti yakho ye-email etja.
elinemininingwana yakho ye-email.
(UmThetho wemiSebenzi yePoso).
Ubuncani bemali ebhadelwako yi-R5.00.
Akunamaforomo azaliswako nawusebenzisa i-PIT.
elitholakala ekhasini lekhaya le-PIT.
Inomboro yomtato yerhelebho: 0860-1.
<fn>DAC-NLS. BanengiAbongazimbiA.2007-05-18.nr.txt</fn>
UNGENZANI ukwakha iSewula Afrika ephephileko?
Zale bewuziBike emaPholiseni iimPahla ezeBiweko.?
Ubulelesi bokweba obufana nokugqekeza, ukweba ngevikilini, ukuhluthulwa nokuthathwa eenkoloyini kweenkhwama nabomaliledinini kurholela ekuhlukumezekeni nebukhwahleni. Ukuthenga iimpahla ezitholakale ngokungekho emthethweni kukhuthaza iinlelesi bona ziragele phambili ngezenzo zobulelesi.
Ungathengi iimpahla ezebiweko.
Zale iimpahla zokwebiwa.
Fihla umaliledininakho njalo-nje nawukhamba endleleni.
Ungalisi umaliledinini wakho alile ungamnaki isikhathi eside endaweni enabantu abanengi.
Ungazitjhiyi iinlodlhelo zilenga emnyango. Kulula ukuzisikisa bese umuntu azingenela lula kwakho esikhathini esizako. Akukaphephi ukutjhiya iinlodlhelo zakho ngaphandle, ngaphasi komada wemnyango namkha emathuthumbeni.
Nawuthenga iimpahla zemali, tlebhula amabhokisi lawo uwafake ngemigodlaneni yeplastiki enzima ulahle, ngombana amabhokisi atloliweko ngiwo atjela iinlelesi bonyana zingatholani ngakwakho.
Ungazithengi izinto zesimodeni ezithengiswa eendleleni. Irhwebo lamambala alisebenzi ngaleyo ndlela.
Ungathengi amagama adurileko wamakha izembatho neempahla ezihle ngemali ephasi engakholakaliko.
Ungasukeli iinlodlhelo zakho esilumathisini, nanyana kungaba sikhatjhana esincani.
Ungasukeli izinto ezingabiza iiinlelesi eenhlalweni zekoloyakho. Kungcono uzifake ngebhudini.
Utlhogomele nawembethe ubukhazikhazi obubizako nanyana uphethe izinto ezibizako.
Ungafaki isipatjhi semali ngesikhwameni sebhrugu sangemva nanyana ubeke isikhwanyana sakho usilise singakatjhejwa.
Asivaleni imaraga yokuthengisa iimpahla zokwebiwa. Kubulelesi begodu umthetho uzakujezisa ngalokho- nawamukela iimpahla zokwebiwa nakhona uzakujeziswa.
Zale bewuzibike emapholiseni iimpahla ocabanga bonyana zebiwe. Asibambisaneni soke ukwephula lomukghwa wokweba ukuze sibe neSewula Afrika ephephileko.
<fn>DAC-NLS. FakaIsibawoSesitifikethiSokwa.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
anikele ngelwazi elibalwe ngenzasi.
elibalwe ku-Regulation 9.
kweplani ujame ngaphezulu.
begodu liphathe ibisi ngendlela enepilo.
transport of milk Government Notice No.
Ahluka ngokuya kweendawo.
acceptability for a milking shed.
<fn>DAC-NLS. FalGr12.2007-05-18.nr.txt</fn>
<fn>DAC-NLS.GEPF.2009-11-17.nr.txt</fn>
Umhlolokazi waloyo ogade asisebenzi sesiKhwama sesiLiliso ufumene iinrhubhelo ezizeleko zomhlalaphasi wendodakwakhe ehlongakeleko ngenyanga ngemva kobana umVikeli womPhakathi angene phakathi.
Lokhu kwaba ngemva kobana ifike etjhejweni le-OPP kobana uMma Du Toit naye ogade asebenza esiKhwameni sokuLiliswa gade sele azokufumana iinrhubhelo akolodwa zona eenyangeni ezintathu ngemva kobana indodakhe ihlongakele.
Iinrhubhelo azikabhadalwa ngitjho nanyana athumele yoke imitlolo efunekako njengombana iqintelwe miThetholawulo kanye nemiThetho yomHlalaphasi wabaSebenzi bakaRhulumende ye-GEPF kanye neyesiKhwama sokuLiliswa.
Ngephenyo kwafunyanwa kobana ukuriyada gade kumphumela wephuzu lokobana ohlongakeleko gade angakatloliswa njengombhadali womthelo ngokukhambisana nomThetho we-1962 womThelo. UmThetho ufuna bona boke abantu abafumana umrholo ofanele kobana babhadale umthelo ngobunengi benani le-R120 000 qobe mnyaka emnyakeni wokuhlola kobana kubhadalwe umthelo. Isikhundla sohlongakeleko kanye nesilinganiso somrholwakhe sasidlula inaneli.
Manqophana neenrhubhelo zesipho semali yelifu umNyango wezabaSebenzi nawo wafunyanwa kobana ulandele imithetjhwana yokuRarulula kwe-7 yonyaka we-2000 yomKhandlu kaRhulumende wokuThintanisa wemiKhulumiswano.
IsiSombululo sihlathulula kobana ebujamweni bokuhlongakala, isipho semali yelifu kufanele sibhadalwe abomdlalifa abakhethiweko begodu nangabe abekho abakhethiweko, kufanele sibhadalwe umlingani namkha umlingani wasafuthi wohlongakeleko.
Uragele phambili wakhuthaza umNyango wezabaSebenzi kobana uqinisekise bona imithetjhwana yokuRarulula kwe-7 konyaka we-2000 manqophana nokubhadalwa kwesipho semali yelifu yesisebenzi esihlongakeleko kubanjelelwe kiyo.
<fn>DAC-NLS. HlGr12.2007-05-18.nr.txt</fn>
<fn>DAC-NLS.I-ssts.2007-05-18.nr.txt</fn>
"I-SSTs"sirhunyezo esaziwako ukusukela ngo 1997 ngesikhathi sedumo labendaba nababika ngesehlakalo se El NiÃ±o. Ngendlela elungileko, nangonobangela wokuvuma kwabososayensi kobana imimoya yelwandle (SSTs) ayibinomthelela wokunisa izulu enarheni yekhethu, kodwana ngelitjhwa kunengi okusaseleko...
I-Sewula Afrika iyinarha ethloga amanzi wezulu nge-Sub-tropics, izombelezwe malwandle ekungiwo adlala indima eqakathekileko ekuniseni izulu ngokuya kweenkathi zonyaka. Amalwandle athumela imimoya ebujameni bokuna kwezulu begodu abanemithelela mayelana neendlela zobujamo bezulu obungaraga ubujamo lobu buye phambili, namkha bususwe enarheni.
Ukwahlukana kokuna kwezulu kungabangela ekutheni kube namatjhuguluko ebujameni bemimoya yezulu engaphezulu (isib. Imimoya yelwandle) emalwandle azombelezileko, namkha umthelela wobujamo bezulu obukhulu njenge El NiÃ±o/La NiÃ±a, namkha ezenzweni ezenziwa mumuntu namkha ekuhlanganisweni kwazo zoke izenzo lezi. Nasitjhejisisa kuhle, sitjheja ukudlalwa kwendima malwandle abomakhelwana we-Indiya ne-Atlantiki mayelana nokuna kwezulu e-Sewula Afrika.
Kudala kwaziwa kobana amakhaza adlula isimedo se SSTs ngepulanga yeSewula Afrika ahlanganiswa nokuna kwezulu okungathabisiko ngepumalanga yeSewula Afrika. Nasingezelela, ukufuthumala okudlula isimedo se SSTs ngesifundeni setlhagwini ye Madagascar ngesikhathi sehlobo kanengi kungahlanganiswa nesomiso ngemfundeni ezisepumalanga netlhagwini zenarha. Kwagadesi, kunobufakazi obuncani bokobana imimoya yelwandle le-Indiya ibanemithelela ekuniseni izulu lebusika endaweni ezisesewula netjhingalanga yenarha.
Kuneembangela ezinengi zokutjhuguluka kweendlela ze SSTs isib. Amatjhuguluko wokutjhisa ukwedlula isimedo namakhaza adlula isimedo se SSTs. Kesinye isikhathi amatjhuguluko enzeka ngonobangela we El NiÃ±o. Ngesikhathi se El NiÃ±o, ukutjhisa okudlula isimedo se SSTs ngelwandle letrophikhali ye-Indiya kuvamile kobana kuvele ngesikhathi sebusika bekulandele ukuvela kwe El NiÃ±o phakathi kwelwandle lephasafiki.
we-I-ndiya nephasafiki zezitjhise ngokudluleleko; leso sikhathi sonyaka lapho singalindela ubujamo besomiso bonyana bubhebhetheke.
I- La NiÃ±a, ngakwelinye ihlangothi, kuvamile kobana ibemakhaza ukudlula isimedo se SSTs ngetrophikhali yelwandle le-Indiya kodwana kufuthumale ukwedlula isimedo se SSTs ngesewula yenarha yeSewula Afrika; kungakho, iimfunda lapho kuna khona izulu ehlobo kuvamile kobana kube nesomiso esidlula isimedo ngesikhathi se La NiÃ±a, Nanyana amatjhuguluko wemimoya nokuna kwezulu ngeendaweni eziselwandlwe le-Indiya nenarheni ye-Afrika zithanda ukwehluka kancani namkha khulu nje ngesikhathi se le La NiÃ±a, azibuyeli emuva zoke njengobana ilwandlwe nemimoya kukhambisana ngendlela ezinengi.
Nasingezelela ku El NiÃ±o ne La NiÃ±a, ilwandlwe le-Indiya kesinye isikhathi libonisa iindlela ze SST ekukholwakala kobana ziba nomthelela ekuneni kwezulu lehlobo eSewula Afrika. Indlela eqakathekileko yokuna kwezulu okungehla kumumethe isifunda esikhulu esifuthumeleko ukudlula isimedo semimoya yelwandlwe kufikela ngesewula-mpumalanga ye Madagascar ngaso lesosikhathi kunye neendawo zelwandlwe ezingetjhingalanga yetjhingalanga ye Australia zikhombisa ukubamakhaza ukwedlula isimedo. Lendlela yobujamo bezulu nayibuyekezwako, ukuna kwezulu okungaphasi kwesimedo kuthanda ukwenzeka eSewula Afrika, Zimbabwe, ne Zambia.
Janabari, Febrebari-Matjhi ziinyanga eziqakathekileko zesikhathi sokuna kwezulu eenarheni ezisethlagwini-pumalanga zeSewula Afrika. Leziimbonelo ezimbili zibonisa imithelela ye SSTs elwandle le-Indiya mayelana nokuna kwezulu eenarheni ezisepumalanga ye Sewula Afrika.
Umebhe (ngesinceleni) ukhombisa ukuna kwezulu kilesisikhathi.
I-SSTs esifundeni setlhagwini pumalanga ye Madagascar besimakhaza ukudlula isimedo nanyana bekufuthumele ukwedlula isimedo se SSTs esikhona ngepumalnga ye Sewula Afrika. Ubujamo obukhulu bokuna kwezulu obujwayelekileko bubonakala ngeemfundeni ezisepumalanga ye Sewula Afrika.
Ubujamo be-La NiÃ±a, bubonakale elwandle lephasafiki.
Umebhe (ngesinceleni) ukhombisa ukuna kwezulu kilesisikhathi.
I-SSTs esifundeni setlhagwini pumalanga ye Madagascar besifuthumele ukudlula isimedo nakobana bekumakhaza ukwedlula isimedo se SSTs esikhona ngepumalnga ye Sewula Afrika. Ubujamo obukhulu bokuna kwezulu obujwayelekileko bubonakala ngeemfundeni ezisethlagwini- pumalanga yeSewula Afrika.
Umthelela welwandle le-Antantiki ekuneni kwezulu lehlobo eemfundeni lisungulwe ngokungalapheleli. Ukwenzeka kokufuthumala khulu ukwedlula isimedo se SSTs phakathi kwe gwi lelwande le Angola netlwagwini ye Namibia ngesikhathi sehlobo (esibizwa nge Benguela NiÃ±o) laziwa ngokobana lizihlanganise nezulu elihle ngeemfundeni zetjhingalanga zenarhezo. Amazinga wokufuthumala/nokubamakhaza ngeendaweni ezinge Angola Benguela athanda ukuhluma ngesikhathi sika Matjhi no Apreli. Nakwenzakala, Isimedo esingehla sokuna kwezulu zingadlulela eenarheni ezingasiseduze nelwandle bezithelele ithlagwini pumalanga ye Sewula Afrika.
Ngakwelinye ihlangothi, ukwehlukahlukana kwe SSTs ngelwandle leSewula ye Atlantiki (phakathi kwelathitjhudi engaba yi-25oS ne 45oS) zaziwa ngokobana zisondelene nokuna kwezulu lebusika esifundeni se tlhagwini kapa.
Ukwahlukahlukana kobujamo belwandle kungarholela ekutheni kube ne-El NiÃ±o/La NiÃ±a, kodwana kwesinye isikhathi zivela kweminye imimoya ezombelezako kilelilwandle.
Kafitjhazana, ukwahlukahlukana kwemimoya yamalwandle angePhasafiki, Indiya ne Sewula ye-Atlantiki kuba nomthelela wokuna kwezulu eSewula Afrika. Lezi akuzizenzakalo ezibanga ukuna kwezulu okuhlukahlukeneko kwaphela ngalokho amatjhuguluko we SSTs angabonisa amatshwayo angehla namkha angaphasi kwesimedo sokuna kwezulu endaweni ezinabileko zenarha ngesikhathi seenkhathi zonyaka.
Nanyana kunjalo, nakuneminingwana efaneleko mayelana nemimoya yelwandle efakwe emakhompyutheni ngaphambi kobana kufike isikhathi esithile sonyaka, Iindlela zekhompyutha lezi kanengi zingakhombisa amatshwayo anembako wobujamo bezulu esikhathini esizako kobana sizakuba nezulu namkha isomiso. Ukuthuthukisa inembo elizako mayelana neendlela ezisetjenziswa yikhompyutha kumsebenzi oragela phambili eKorweni YoBujamo BeZulu yeSewula Afrika kunye nezinye iinhlangano zikarhulumende eziphathelene nobujamo bezulu kunye namayunivesithi ephasini mazombe begodu kuthenjelwe kibososayensi ekufumaneni lokho ekwenzeka ngamalanga emalwandle wephasini kunye nemimoya yakhona.
Chris Reason is professor in Oceanography at the University of Cape Town.
Anna Bartman has been involved in long-range forecasting at the SA Weather Service for the past 12 years.
<fn>DAC-NLS. IbanduloNgeendlelaNeenkambiso.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ilwazi lokuhlolwa kwembewu.
yoke nabo bangakhambela iimfundo.
amahlanu sivamise ukubanjwa ngo-Apreli.
yenziwa ngoNovemba unyaka nonyaka.
iindawo zokufanisa okufanele kutjhejwe.
ngeendlela neenkambiso zokucozululwa kwembewu.
kuphela abamukelwa ekulumeni-fundiswano ye-TZ.
isibalo sabantu esiqintelweko.
incwadi yokubakhona iyakhutjhwa.
abafundi ekuthomeni konyaka omunye nomunye.
emthwalweni osatjalaliswa ngonyaka.
<fn>DAC-NLS. IforomoLelwaziMazombe(2007).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
izinga lokuthoma komthelo.
IT3(a) kufanele likhutjhwe).
nokungakhenge kudoswe kikho umthelo.
zerhelebho ezivezwa esitifikhethini se-IRP5.
esingadluli i-R2 000 enyakeni womthelo.
yomkhiqizi ngaphandle kweRiphabhligi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Amaforomo anikelwa ngendlela ye-PDF.
<fn>DAC-NLS. IforomoLokubhadelwaKomtheloKa.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
awubhadele enyakeni wokuhlola ofaneleko.
sekudlule isikhathi kwamaforomo.
umbhadeli womthelo kasolanga.
kokubhadelwa kancani komthelo ekuhlolweni.
somthelo okolodwako wonyaka wokuhlolwa.
kasolanga zokuthoma nezesibili.
bewusilethe kanye nemali yokubhadela.
ye-akhawunti kilesi saziso.
angeze kwathiwa ngekobhadela umthelo olungileko.
2005 - etjengisa unyaka wokuhlola.
yebhanka lokha nawabhadelako.
wobufakazi bokubhadela beforomo le-IRP 6.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Amaforomo anikelwa ngendlela ye-PDF.
<fn>DAC-NLS. IforomoLokubhadelwaKwesibiliK.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
awubhadele enyakeni wokuhlola ofaneleko.
sekudlule isikhathi kwamaforomo.
imali encani ebhadelwa esikhathini sokuthoma.
yebhanka lokha nawabhadelako.
wobufakazi bokubhadela beforomo le-IRP 6.
manje sisekhasini elinye.
lingalethwa ngokuhlukana nokubhadela kwakho.
emibili (2005 ukuya ku-2007).
ama-24 kilawo alethwe ngesandla.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Amaforomo anikelwa ngendlela ye-PDF.
<fn>DAC-NLS. IforomuLesibawoSomf.2007-05-18.nr.txt</fn>
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Uzakuthanda bona i-NAC ithintane njani nawe?
2.4 Itjho isikhathi ofuna ukusizwa ngaso ngeemali.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Tlola amabizo AMATHATHU wabafakazeli abazijameleko. Kungaba bafundisi / botitjhera abakufundisako njenganje namkha abasandukukufundisa. UNGATLOLI amabizo wamalungu womndenakho namkha abangani bakho. FAKA UBUFAKAZELO OBUTLOLIWEKO NOBUTLIKITLWE BAFAKAZELI BAKHO esibawenesi.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Zoke iindleko kufuze zivezwe ngeRanda leSewula Afrika.
5.4 Itjho zoke iimali okhe wasizwa ngazo phambilini.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Bufakiwe ubufakazi obutloliweko bokuthi nangambala wamukelwe eziko lezefundo ofuna ukuya kilo namkha obuvela kumfundisi la uyokufunda khona.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>DAC-NLS. IhlahluboYokobanaUsidisi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
kubikwa umlandu wokukata.
Thola imiphumela yehlahlubo.
National Health Act, 2003 (Act 63 of 2003).
ingatholakala ngemva kwamalangana.
ukwenza iinhlahlubo zokuthola bona usidisi.
<fn>DAC-NLS. IhleloLetuthukoEdzi.2007-05-18.nr.txt</fn>
UMongameli Thabo Mbeki wazisa ngeHlelo leTuthuko eDzimeleleko leeNdawo zemaKhaya (okuyi-ISRDP) ngo-2001. Ihloso yalelihlelo leminyaka elitjhumi kuphelisa umtlhago nokutlhogeka kwetuthuko ngakwezomnotho kanye nokukhuphula izinga lepilo yabantu beendawo zemakhaya.
Ihlelo liqale imiphakathi yemakhaya khulu khulu abomma, abantu abatjha nabarholopheleko.
Ihlelo lizakwenzelwa eendaweni ezili-13 ezaziwa ngeendawo zokuhlanganyela zemakhaya.
(Eastern Cape) PUMALANGA KAPA: Alfred Nzo, Chris Hani namkha O.R Tambo ne-Ukhahlamba.
ukukhuphula ukulethwa kwemisebenzi?
ukukhuphula zokuthutha ukufikelela iindawo zomphakathi neemakethe zezomnotho, abasebenzeli bamaposofisi?
ukukhuphula ipahla yemali yesitjhaba?
UmNyango wamaPhrovinsi nemiBuso yeeNdawo (dplg) uphathelene nokukhambelanisa ihlelo ezingeni lesitjhaba. Iminyango yamaphrovinsi neyombuso ophakathi izibandakanya ngokunikela ngemithombo nokufezakalisa amaphrojekthi aqakathekileko abonakaleko. I-Independent Development Trust (IDT) ikhonjwe njengomsebenzeli osekelako we-ISRDP.
Indima yombuso wendawo kufezakalisa amaphrojethi avezwe liQhinga leTuthuko eHlangeneko (IDP). Ikoro yangeqadi izibandakanya ngokunikela ngesekelo lemithombo ukusekela ukufezakalisa amaphrojekthi.
Ihlelo liqaliswe eendaweni ezikhethiweko ngokuya kwemiraro yeendawo yetuthuko namathuba. Ukusekela ngeemali nemithombo kususwa emazingeni amathathu wemibuso nabanye abalingani (ikoro yangeqadi, iinhlangano okungasizo zombuso, namabhizinisi karhulumende, njll). Ihlelo godu likhuphula ikghono lemibuso yemakhaya lokuletha imisebenzi. Kuqalwe amahlelo akhona kwanjesi wombuso ngesikhathi kuthuthukiswa amahlelo amatjha.
Umnqopho mazombe we-ISRDP kusebenzisana nemiphakathi nabanye abalingani, ukuqeda umtlhago nokukhuphula izinga lepilo eendaweni zemakhaya ngokusebenzisa ukukhambelanisa okukhutjhuliweko neenhlangano ezifaneleko ezitjheja iindingo zekuhlaleni, zebhoduluko nezokubusa?
Omunye wemithethokambiso yehlelo kukuzibandakanya komphakathi. Imiphakathi ingazibandakanya emihlanganweni yehlelo letuthuko ehlangeneko kibomasipala beendawo. Lemihlangano inikela amalunga womphakathi ngamathuba wokuthola nokubeka iindingo ngokuqakatheka kwazo. Umbuso wendawo utjhugulula lokhu kube maphrojekthi walokho okuqakathekileko.
<fn>DAC-NLS. IhleloLokukhandelwaKobulelesi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
<fn>DAC-NLS. IimfunoEzingezelelwekoZokutlol.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
kunye kilesayensi enamahlangothi amanengi.
ukuzitlolisa ezikweni leSayensi yezeBhoduluko.
Lokhu akutjho ukuzitlolisa kabili.
kufanele abe nedigri yeminyaka emine ye-B.
i-B. Sc. Honours namkha i-B. Tech.
ikhemistri, iimbalo kanye/namkha nebhayoloji.
13 ukufika ku-14 we-SARNAP.
ngendlela yeemfundo ezifitjhani.
nesayensi yezebhoduluko nerhubhululo.
namajiyografa abanamadigri we-B.A.
emaphrojekthini amabili namkha amanengi.
wesayensi kanye nemitlolo eveziweko.
Pr. Sci. Nat.
Cand. Sci. Nat.
Cert. Sci. Nat.
siphekelelwe yimali yokuzitlolisa.
yesiPhrofetjhinali ye-SACNASP efaneleko.
nokuqinisekiswa mKhandlu ozeleko.
mayelana nalo enza isibawo sokutloliswa.
nekambiso yokudluliswa kweenqunto.
ku-"Cand. Sci. Nat" ukuya ku-"Pr. Sci.
<fn>DAC-NLS. IindingoZeemaliNezabelo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
<fn>DAC-NLS. IinghonghoyiloNgokuhlongakalaE.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ngesinghonghoyilo seHlangothi I.
kanye /namkha yomnghonghoyili.
Igama nesikhundla sepholisa.
Inomboro yomlandu yamapholisa, nayikhona.
Imininingwana kafakazi nakakhona.
ukudlula lapho kuye ngobumbi bomlandu.
kungathatha amalanga ali-180.
<fn>DAC-NLS. Ikhasi8.2007-05-18.nr.txt</fn>
Kwenzekani Nakube Ivaliwe I-akhawundi Yebhanga La Imali Bekufuze Ifakwe Khona?
Nikela ikhotho imininingwana emitjha yokubhanga.
IsiPhathimandla sezOndlo sizakwazisa ummangalelwa ngemininingwanakho yokubhanga emitjha kunye nangemali ayikweledako.
Imininingwana emitjha yokubhanga izakutlolwa efayeleni yesondlo.
Kwenzekani-ke Nakufumaniseka Bona Umuntu Othatha Imali Uyagula, Akasakghoni Ngenca Yokuqhwala, Uyabhubha Namkha Akakho Enarheni Le?
Nakube umuntu othatha imali uyabhubha, umAbi weliFa lomfakisibawo namkha umOndli womntwana unikelwa imvumo yokuthatha imali leyo.
Nakube umuntu othatha imali uyagula, uyaqhwala namkha nakube mhlamunye ukelinye ilizwe ngesikhatheso, kufuneka bona kukhethwe umuntu wesithathu. Lokhu-ke kungenziwa ngokuthi kuvezwe incwadi yaMandla weGcwetha evumela umuntu wesithathu ukuthi kungaba nguye ongayokuthatha imali yesondlo.
Nakungasinjalo, kungathintwana nomNyango wezeHlalakuhle (i-Social Worker) kubawiwe isizo khona.
Ngitjhingaphi Nangifuna Isizo Lamalungelo Wokwelusa Umntwana Nawokukghona Ukubona Umntwana?
Nawufuna isizo malungana namalungelo wokwelusa nokukghona ukubona umntwana, bonana ne-ofisi yeGcwetha lomKhaya.
Eziphathelene nommongo wendaba : Court Services, Department of Justice and Constitutional Development.
Eziphathelene nokuTlama neenJamiso : Unigraph (Pty) Ltd, 011 885 1957.
Ngiyifuna Njani Imali YesOndlo?
Ivulwe Ngaziphi Iinkhathi IKhotho?
Ngitjhingaphi Nangifika EKhotho?
Thoma ntanzi ngokuyokubawa isizo eTafuleni yezokwAzisa, abalapho ngibo-ke abazakulayela bona utjhingephi.
Ngizakwazi Njani-ke Bona Imali Ingenile Na?
Soke isikhathi thoma ngokufowuna ntanzi ngaphambi kobana uze eKhotho, ukwenza iqiniso lokobana imali ingenile ngaphambi kobana ungeza.
Nakube imali ayikangeni, iKhotho izakuthoma ngokulinga ntanzi ukufunisisa bona imali leyo ibhadelwe na, bese kuthi nakube ayikabhadalwa, ikutjele-ke bona wenzeni ukusukela lapho.
Ngizakulinda Isikhathi Eside Kangangani Ukuthi Imali Ingene?
Ukuthi imalakho ingena nini kuzakuya ngedeyithi ebekwe mLayo weKhotho.
Umuntu ekufuze abhadale imali leyo kufuze bona imali leyo ayibhadale ekhotho, bese ikhotho yona-ke iyidlulisela kuwe.
Kungaba kukuthi amakhomphiyutha awasebenzi.
Kungaba kukuthi imali leyo ayitholakali, ngenca yokuthi kusetjenziswe inomboro yokulayela engakalungi yokunqophisa imali leyo la kufuze inqophe khona.
Khumbula-ke bona imali efakwe ebhanga ngeTJHEGE ITHOLAKALA KWAPHELA ngemva KWAMALANGA ALIKHOMBA.
Ngithatha Magadango Maphi-ke Nakube Angiyitholi Imali E-akhawundinami?
Bawa isitatimende esipheleleko (hayi esirhunyeziweko) se-akhawundakho yebhanga ebhangakho namkha ku-ATM.
Letha isitatimendeso neBhugwanakho/noMazisakho eKhotho.
IKhotho-ke izakukhupha idarhfari yokummangalela umuntu ekufuze abhadale imali leyo.
Nakube Ngimi Obhadala Imali Yesondlo, Yini Ekufuze Ngikwenze?
IGanish Order ikhamphani osebenza kiyo idosa imali yesondlo emrholwenakho?
Ukubhadala khetjhi uya eKhotho ufike ubhadale imali yesondlo ekhawunthareni?
Ukubhadala ebhanga ufaka imali yesondlo e-akhawundini yebhanga yomuntu omfakela imali?
Indlela ozakubhadala ngayo kufuze bona itlolwe phasi emLayweni weKhotho.
Inomboro elayelako (i-reference number) enikelwe yikhotho kufuze bona uyinikele ngaso soke isikhathi nakube ubhadala imali yesondlo ngokuyifaka ebhanga yeKhotho.
Soke isikhathi fowuna ntanzi.
Kubayini Kufuze Kubekwe Ilanga Ekuyiwa Ngalo Ekhotho?
Ukunikela iKhotho isikhathi sokobana iyelelise lo ommanngalelwako kobanyana azokuba khona ekhotho mzukwanokho.
Kubayini Kufuneka Bona Bobabili Ummangali Nommangalelwa Babe Khona Ekhotho?
Lokhu kwenzelelwa bona kuzokwenziwa isivumelwana sokuthi yimalini iMali yeSondlo efunekako, kutholakale nokuthi lo ekufuze akhuphe isondlo angakghona malini yena.
Yini Ekufuze Ngikusebenzise Njengenomboro Elayelako (i-reference number)?
Inomboro le-ke itlolwe eKaradeni lakho lesOndlo eli-orentji.
Sibawa bona utjho inomboro le qho nakukhona obuza ngakho malungana nendabakho.
Ngizakulindela Isikhathi Eside Kangangani Kobana IKhotho Ibethe UmLayo?
Lokhu kuya ngesebenziswano phakathi kwalaba ababili, ummangali nommangalelwa. Nakube kuyenzeka ukuthi bobabili bavumelane, imbadalo yokuthoma kufuze bona ibhadalwe njengoba kusitjho umLayo weKhotho.
Ngiziphi Iindlela Engingazisebenzisa Ukuyokuthatha Imali Yesondlo?
IGanish Order ikhamphani idosa imali yesondlo emrholweni wommangalelwa bese iyifaka e-akhawundini yebhanga yeKhotho?
Ukubhadala khetjhi uya eKhotho bafike bakunikele imali yesondlo ekhawunthareni?
Ukubhadala ebhanga ummangalelwa ufaka imali yesondlo e-akhawundini yakho yebhanga?
Awunamthwalo wokukhamba uye eKhotho.
Akunasikhathi esikulahlekela ngokufola idresi.
Awunasidingo sokubawa isikhathi sokutjhatjhululwa emsebenzini kobanyana uyokufuna imali ekhotho.
Ngiyifuna njani iMali yesOndlo?
Kumsebenzi wabo bobabili abazali ukondla umntwanabo.
Lokhu-ke kubala nokuthengelwa komntwana ukudla, ukumembathisa, ukumtholela indawo yokuhlala, ukumelaphisa nakagulako kunye nokumfundisa.
Ukuthi iba yimalini imali yesondlo kuzakuya ngokuthi umzali ngamunye urhola malini.
Bobabili abazali kumsebenzabo ngokulinganako ukukhulisa umntwanabo, nanyana umntwana ubelethwe bangakathathani nanyana abalethwe sebathethene.
Umuntu owondliswako unelungelo lokwenza isibawo sokuphikisa umlayo wesondlo.
Kungafakwa isililo eKhotho yesOndlo nakufumaniseka bona umuntu owondliswako akasibhadali isondlo.
Iindleko zokubelethwa komntwana.
Iindleko zokondliwa komntwana ukusukela ekubelethweni kwakhe ukufikela mhlazana kuyokummangalwa eKhotho.
Nakube kupheliswa umtjhado, loyo obekamlingani unelungelo lokondliwa nakube ukondliwa kwakhe kubalwe njengeminye yemibandela ebekwe yikhotho nakuqedwa umtjhado.
Ngingaya Nini Ekhotho YesOndlo?
Nakube umlinganami akondli umntwana namkha umkhaya woke.
Nakube ngiyokufaka isibawo sesOndlo kokuthoma.
Nakube iKhotho yesAhlukaniso ibethe umlayo wokuvulwa kwefayela ikhotho ezakwazisa ngayo umondliswa ukuthi kufuze ayikhuphe nini imali yesondlo, njani nokuthi kuphi.
Nakube uyokwenza isibawo sokukhutjhulwa namkha sokuncitjhiswa komlayo wekhotho okhona njenganje.
Ngiyiphi IKhotho Ekufuze Ngiyokwenza Kiyo Isibawo Sesondlo?
Fowunela iKhotho yangekhenu yona ezakusiza ngemininingwana efaneleko malungana nalokhu. (IKhotho esesiyingini la kuhlala khona umntwana ekufuze ondliwe namkha la kuhlala khona umondliswa).
Ngifuna Ukondlisa Umuntu Ngenza Njani Ukufaka Isibawo Salokhu?
Fowunela iKhotho yangekhenu ubuze bona ngiyiphi iKhotho efaneleko la ungafaka khona isibawo sesondlo.
Fowunela iKhotho yesOndlo leyo uthole bona yini ekufuze uze nakho nawuyokwenza isibawo seMali yesOndlo.
Iya eKhotho leyo uyokuzalisa amaforomu wesibawo sesOndlo.
IKhotho izakunikela ilanga ekuzakufanela bona wena nommangalelwa (umzali omunye obeletha naye umntwana) niye ngalo eKhotho.
IKhotho izakukhupha idarhfari iyithumelele ummangalelwa imazise ngayo bona ngelanga elithileko kufuze aye eKhotho.
Ihlelo seliloke, ukusukela mhlazana ufaka isibawo sesondlo ukuyokufika mhlazana uthola imali yokuthoma yesondlo lingathatha iimveke eziimbadlwana, kuye ngokuthi abazali bobabili basebenzisana kuhle kangangani malungana nalokhu.
Kuyafuneka Na Bona Ngiye Ekhotho Mathupha?
Uya eKhotho efaneleko.
Uyiphethe yoke imininingwana efaneleko mzukwanokho.
Uyazi bona ummangalelwa (umzali omunye obeletha naye umntwana) kufuzile na bona naye abe khona mzukwanokho.
Kufuze Ngiye Ekhotho YesOndlo Yini Ekufuze Bona Ngikhambe Nakho?
IBhugwana/UMazisi nesithombe somzali/somuntu ofuna abhadale imali yesondlo.
Isitatimende sebhanga nakube unayo i-akhawundi yebhanga.
Irhelo leendleko elihlathulula iindingo zomntwana.
Amaphepha afakazela iindleko ozibale ngehla, njengencwadi yesitatimende seendleko zamanzi, zegezi, igrowuzari, iintlankana zeentwanyana ozithenga esitolo, iintatimende zezambatho ozibhadalelako, njll.
Isitlankana somrholo sanje sabo bobabili abazali abasebenzako.
I-adresi yendawo la kuhlala khona omunye womndeni namkha isihlobo kunye ne-adresi yalapho asebenza khona.
Ilanga lokuya ekhotho (nakube selibekiwe).
Inomboro elayelako (i-reference number) [ nakube seyikhutjhiwe ].
UmLayo weKhotho (nakube sewukhutjhiwe).
IsiVumelwano sesAhlukaniso (nakube nitlhalene ngokuqeda umtjhado).
Ilanga ekufuze kubhadalwe ngalo.
Ngziphi Iindleko Ezingabalwa Njengeendleko Zomntwana?
Zokudla nenye igrowuzari.
Kuzakufuneka bona uze uphethe amaphepha azifakazelako zoke leziindleko, ngoba ngaphandle kwalokho IKHOTHO ANGEZE YAKGHONA UKUVULA ICALA.
Amaphepha afakazela iindleko angaba sitlankana somrholo, isitatimende seendleko zegezi, isitatimende semali yesikolo kunye neentlankana zeendleko zokwelatjhwa.
<fn>DAC-NLS. IkholejiYezomthe(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
IKholeji YezomThethobulungiswa, Private Bag X659, Pretoria, 0001, South Africa. Ifowuni: 012-334 7700. Ifeksi : 012-326 4288.
IKhotho Ekulu YokuDlulisela IinLilo..
Iimfuneko Ekufuze Bona Zizaliswe Ngaphambi Kobana IKosi, IKosana Namkha Isekela leKosi Lingasebenzisa Amandlalo Wokusebenza Ngomthetho...
1.5.3.1 Ukugunyazwa NguNgqongqotjhe..
1.5.3.2 Umbango Kufuze Ube Hlangana KwabaNtu AbaNzima Babodwa .?
1.5.3.4 Icala Lekhotho Yombango Elisuselwa EmThethweni WesiNtu Nesikweni..
Iindaba Ibandla Elinganamandla Phezu Kwazo.
AmaKhotho WemiKhandlu YomPhakathi.
2.2.3.1 Ikambiso Yokudlulisa Isililo Emacaleni Wombango..
2.2.3.2.2 E-Lebowa NeGazankulu..
Ukusungulwa Nokwakhiwa Kwamabandla...
Iindaba Amabandla Anamandla Phezu Kwazo.
AmaKhotho Wabomaziphathe Beemfunda.
6.1 Ubujamo BeKhotho KaMarhistrada..
6.2 Ubujamo BeBandla.
Solo kwathi ndi, abaRholi beNdabuko benza imisebenzi eqakathekileko ngokwahlukahlukana kwayo emiphakathini yabo ngokwahlukahlukana kwayo. Ikulumo ecocwa encwajaneni le iqale omunye walemisebenzi : umsebenzi wokwahlulela wabaRholi beNdabuko. Namhlanje ukulawulwa kobulungiswa eendaweni zemakhaya kuvamise khulu khulu ukuragwa makhotho wabaRholi beNdabuko, amaBandla. AmaBandla phela ngiwo-ke amakhotho wabaRholi beNdabuko, la abaRholi beNdabukwaba benzisa khona ubulungiswa ngokulandela imithetho yesintu. Ngokwesektjheni 211 yomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika, umthetho wesintu manje sewuvunywa ngokusemthethweni njengomthetho okhambisana nomthetho ongekho eencwadini zomthetho wePalamende (i-common law). Lokhu-ke kutjho ukuthi amakhotho akakwazi ukugcina kwaphela ngokutjheja ukuqakatheka komthetho wesintu kezomthetho njengoba bekusenzeka ngaphambi kokuthoma kokusebenza komThethosisekelo, kodwa sekufanele bona umthetho wesintu lo awusebenzise nokuwusebenzisa la kukghonakala khona, ngokuqalelela umthetho osebenza lapho kunye nomThethosisekelo ngokwawo. AmaBandla akhona njenganje ayavumakala eencwadini zomthetho, ngendinyana 16(1) yetjhejuli 6 yomThethosisekelo, yona ethi enye nenye ikhotho - sekubalwe namaBandla eyayikhona umThethosisekelo nawuthoma ukusebenza, izakuragela phambili ngomsebenzayo, ngokulawulwa mthetho olawula amakhotho anjengayo. Umsebenzi wamakhotho la ulawulwa mithetho embadlwana eseencwadini zemithetho yePalamende. Imithetho eseencwadini zemithetho yePalamende le ibala nemithetho eyayisebenza ngaphambi kobana iSewula Afrika ibe nomThethosisekelo, neyezabelo. Ukuragela phambili ngokusebenza eSewula Afrika eTja kwalemithetho yeminyaka eyadlulako kuvunyelwe yitjhejuli 6 yomThethosisekelo 108 ka-1996 weSewula Afrika. UMongameli waba imithetho le wayabela amaphrovinsi ayifaneleko, ngokwendinyana 14 yetjhejuli 6 yomThethosisekelo. Qala : Report On Traditional Courts & Judicial Functions of Traditional Leaders wangomhlaka 21 kuJanabari 2003: SA Law Commission, ekhasini 1?
Isektjheni 1(1) yomThetho 45 ka-1998 oTjhugululiweko wobuFakazi uthi nanyana ngiyiphi ikhotho ingatjheja ukuqakatheka komthetho welinye ilizwe kunye nokuqakatheka komthetho wabantu bendabuko la umthetho loyo ungakghona khona ukuqinisekiswa : Kwaphela nakube umthetho wabantu bendabuko angeze uphikisane nekambisolawulo yomthethokambiso yomphakathi kunye nobulungiswa bemvelo: Godu nakube angeze kube semthethweni ukuthi ikhotho nanyana ngiyiphi ibethe umlayo othi isiko lelobolo namkha elinye isiko elinjalo seliyinto enyenyisako ekambiswenilawulo enjalo.
Isibonelo, umThetho 38 ka-1927 wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima njengokutjhugululwa kwawo.
Iimbonelo: ETranksKei (UmThetho 6 ka 1983 13/1982 wamaKhosi &), e-Ciskei (umThetho 37 ka-1984), umThetho 29 ka-1979 wamaBandla weBophuthatswana), umThetho 8 ka-1984 wemiBusositjhaba yaKwaNdebele kunye nomThetho 9 ka-1990 wamaKhosi neziPhakanyiswa zaKwaZulu.
UmThetho 32 ka-1944 njengokutjhugululwa kwawo, qala isektjheni 28.
Amandla wokusebenza ngomthetho angahlathululwa njengamandla nekghono lokwenza lekhotho lokulalela nokuthatha isiqunto ngombango okhona hlangana kweenqhema ezibangako Graafreinet Municipality v Van Rynevelds Pass Irrigation Board 1950 (2) SA 420 (A). Ngalokho-ke amandla wokusebenza ngomthetho asitjela bona ikhotho inamandla maphi, angangangi. Isahlulelo esikhutjhwa ecaleni la ikhotho inganamandla khona sililize lakolize. Nakuqalwa umthetho ongakatlolwa eencwadini zomThetho wePalamende, umqondo wamandla wokusebenza ngomthetho wakhelwe phezu kwekambisolawulo nemithetjhwana embadlwana. Imithetjhwana le isukela emithethweni esetjenziswa ngaphandle kobana itlolwe eencwadini zomthetho wePalamende, kodwa nayo ingafakwa eencwadini zomthetho?
Isibonelo sokufakwa komthetho onjalo eencwadini zomthetho wePalamende mThetho waboMarhistrada.
Umthetjhwana lo uyisika nobusimeleliso beminye imithetjhwana ephathelene namandla wokusebenza ngomthetho. Ngokomthetjhwana lo, ikhotho nayizakuba namandla wokusebenza ngomthetho kufuze bona inikelwe amandla ukuraga umsebenzayo- Eckards 17. Ikhotho kufuze bona ibe namandla phezu komuntu omangalelweko/obekwa icala kunye nepahlakhe.
Umqondo wobufunda uhlobene nefundiso yokuphumelelisa. Amandla wokusebenza ngomthetho alinganiselwe lapha athoma ukusebenza abe agcine khona. Qala u-Polak (1993) 2. Amandla wekhotho anomkhawulo wendawo lapha agcina khona ukusebenza.
Lesisitjho nasitjhugululwako sitjho ukuthi ummangali ulandelela ummangalelwa ekundlenakhe. Ummangali nakafuna ukumangalela ummangalelwa, ummangali kufuze bona lokho akwenze ekhotho enawo amandla phezu komuntu omangalelwako nepahlakhe. Ikhotho le kuvamise ukuthi kube yikhotho yendawo la kuhlala khona ummangalelwa, hayi la kuhlala khona ummangali. Nokho-ke kuyenzeka kesinye isikhathi izinto zenzeke ngendlela ehlukileko kunale ejayelekileko, isibonelo: ikhotho ingaba namandla wokusebenza ngecalelo ngoba lokho okubangele ukuthi bekuvulwe icala kwenzeke endaweni engaphasi kwayo. Malungana namaKhotho waboMarhistrada, isektjheni 28 (d) yomThetho 32 ka-1944 wamaKhotho waboMarhistrada uthi ikhotho nayizakukghona ukuba namandla ngenca yalonobangela esiqeda ukumutjho, kuzakufuneka bona icalelo ngokuphelela kwalo libe lenzeke endaweni ewela ngaphasi kwekhotho leyo.
Ngenca yemithetjhwana ephalisanako yamandla wokusebenza ngomthetho, kungenzeka ukuthi amakhotho angaphezulu keyodwa abe namandla phezu kwecala linye. Ngoba ummangali uyi-dominis litis okutjho ukuthi unelawulo ecaleni lakhe unelungelo lokuzikhethela ukuthi angayokumangala kiyiphi ikhotho. Ngokuvamileko ummangali uzikhethela ikundla elungele yena kunobanyana akhethe elungele ummangalelwa?
Amandla wekhotho abekwa nakunikelwa abamangali amadarhfari, hayi nakaphumako amadarhfari lawo. Ikhotho inganikelwa amandla engawasebenzisa ecaleni elithileko, ihlala inawo amandla lawo beliphele icala - Standard Credit Corporation Ltd v Bester and Others 1987 (1) SA 812(W) at 819. Nakube ikhotho yayinamandla phezu kwecala elithileko nakunikelwa ummangalelwa idarhfari namkha nakanikelwa ihlelo lekambiso yekhotho ngecalelo, nakungenzeka kube namatjhuguluko enzekako angeze kwemukwe ikhotho amandla ebesele inawo phezu kwecalelo. Isibonelo: ikhotho enamandla phezu kwecala elithileko ngoba ummangalelwa uhlala endaweni engaphasi kwekhotho leyo ngesikhathi kuvulwa icala, izakusolo iliphethe icalelo ngitjho nanyana kungenzeka ummangalelwa athuthe endaweni leyo icala lingakapheli.
(Ukuhlathulula nokukhanyisa kuhle ikulumo elandelako le, kulinganiswe ngeKhotho kaMarhistrada).
Indawo engaphasi kwekhotho (isifunda).
Kumsebenzi wesinye nesinye isiphathimandla esingameleko ukwenza iqiniso lokobana ikhotho yaso inawo amandla wokulalela icala eliphambi kwayo. Lokhu-ke kusebenza khulu khulu malungana nokulinganiselwa kwecala/kwesimangalo ngokuthi limhlobobani nokuthi libungako obungangani. Kufuze kutjhejwe-ke ukuthi ngokwamabandla, akunasilinganiselo semali esibekiweko njenganje. Nokho-ke iHlelo eliKhethekileko leKomitjhini yezomThetho ngomThetho wesiNtu (i-Law Commission Special Project on Customary Law) liphakamisa bona kuthome ukuba nesilinganiso semali ebekiweko, ngokukhambisana nobulula nokuhleleka kwawo amaBandla?
La ummangalelwa avela khona ekhotho enganawo amandla phezu kwakhe kodwa yena ummangalelwa kungamhluphi lokho, ikhotho leyo izakuba nelungelo lokuba namandla phezu kwakhe. Ngalokhu-ke ummangalelwa uzabe azinikele ngaphasi kwekhotho leyo - Sektjheni 28(1)(f) yomThetho 32 ka-1944 waboMarhistrata njengokutjhugululwa kwawo. Nokho-ke la kunganammangalelwa ovela phambi kwekhotho, isiphathimandla esingameleko sinesibopho sokuveza indaba yendawo la amandla wekhotho afika naphelela khona. Ngalokho-ke la ummangalelwa avela khona phambi kwekhotho, isiphathimandla esingameleko asikwazi ukuyiveza indaba yendawo la amandla wekhotho afika naphelela khona. Nakube kuvela indaba yokuthi ikhotho ayinamandla wokulalela icala elithileko, kuvamise ukuthi kufuneke ukuthi ummangalelwa aveze ubufakazi bokuthi ikhotho leyo inawo amandla wokulalela icalelo (qala : Malherbe v Britstown Municipality 1949(1) SA (C), kodwa indlela ummangalelwa azikhulumela ngayo ngokuthi ikhotho leyo ayinamandla wokulalela icala lakhe, ingatjhugulula ubujamo bezinto kube nguye ummangalelwa ekufuze bona aveze ubufakazi bokuthi ikhotho leyo ayinawo amandla wokulalela icala lakhe.
Umqondo wamandla wekhotho uyahlobana godu nendlela amakhotho wekhethu eSewula Afrika alandelana ngayo, ngoba umqondo lo usazisa ngokuthi ikhotho ethileko inamandla angangani nokuthi ilinganiselwe ukufikaphi. Ikhotho ingahlala njengekhotho yokuthoma namkha njengekhotho yokudlulisela isililo, kuye ngamandla wokusebenza ngomthetho enawo.
IKhotho eKulu yokuDlulisela iinLilo yikhotho engaphezu kwawo woke amakhotho wokudlulisela iinlilo emacaleni angakaphathelani nomthethosisekelo - S 166 & 168.
UmBiko weKomitjhini yezomThetho ngamaBandla indinyana 3?
Nakukhulunywa ngeKhotho ePhakemeko kubalwa neKhotho ePhakemeko yokuDlulisela iinLilo engasungulwa ngomThetho wePalamende ukulalela iinlilo zamaKhotho aPhakemeko. AmaKhotho la angagweba nanyana ngimaphi amacala ngaphandle kwamacala aqalene neKhotho yezomThethosisekelo kwaphela S 166 & 169. IKhotho ePhakemeko kuthiwa amandlayo akhelelwe futhi kiyo (lokho-ke kutjho ukuthi amandlayo iwathola emthethweni ongakatlolwa eencwadini zomthetho wePalamende)?
AmaKhotho waboMarhistrada angagweba nanyana ngiliphi icala elitjhiwo mThetho wePalamende. Amakhotho la akanawo amandla wokusola umthetho othileko ngokuthi uphambana nomthethosisekelo namkha amandla wokusola ukuziphatha kwakaMongameli S166 & 170. AmaKhotho waboMarhistrada kuthiwa ziindalwa zeencwadi zomthetho wePalamende (lokhu-ke kutjho ukuthi athola amandlawo eencwadini zomthetho ekusungulwe ngawo amakhotho la umThetho 32 ka-1944 wamaKhotho waboMarhistrada.) Amakhotho la godu athola amandlawo nemithethweni eminye ngaphandle komThetho wamaKhotho waboMarhistrada. Ngalokho-ke ikhotho kamarhistrada ayinamandla ngaphandle kwalawo ewanikelwe mThetho wamaKhotho waboMarhistrada neminye imithetho?
AmaBandla awele kilekoro. AmaBandla wamaKhosi namaKhosana avulwa namkha avunywa ngemithetho eyayisebenza ngaphambi kokuthoma kokusebena komThethosisekelo osebenza njenganje. Isibonelo semithetho enje mThetho 38 ka-1927 wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima. Ngokwendinyana 2 yetjhejuli 6 yomThetho womThethosisekelo, yoke imithetho eyathoma ukusebenza ngaphambi komThetho womThethosisekelo isasebenza nanje, izakusolo isebenza, bekube mhlazana itjhugululwako namkha ibulawako. Ngalokho-ke umThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima uzasolo usebenza, bekube mhlazana utjhugululwako namkha ubulawako. NgokomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, akunarhelo elibekiweko lokulamana/lokulandelana kwamabandla. Futhi ayikho nendlela yokudlulisela isililo esisuka ebandla lekosaneni siye ebandla lekosini. Emacaleni wobulelesi newombango maKhotho kaMarhistrada aphethe amandla wokulalela iinlilo ezidluliswako. Qala uMbiko NgamaBandla NemiSebenzi YokwaHlulela YamaKhosi 21 Janabari 2003: Ikomitjhini Yezomthetho YeSewual Afrika, ikhasi 4 [ i-Report on Traditional Courts & Judicial Functions of Traditional Leaders 21 January 2003: SA Law Commission, p. 4 ] kunye nesektjheni 12(4) ne 12(4) ne 20(6) yomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima. Keminye imiphakathi esaphila isintu, kuvamise ukulandelwa ikambiso yokuthi isililo sithoma silalelwe mkhandlu womkhaya, nasibhala ukurarululeka lapho sidluliselwe ekosaneni, nakubhala lapho-ke sesidluliselwa eKosini. Nasisuka eKosini-ke sesidlulela eKhotho kaMarhistrada nakufumaniseka ukuthi nakhona eKosini asirarululeki?
Ngaphambi kokubethwa komThetho 108 ka-1996 womThethosisekelo weRiphabhligi yeSewwula Afrika, umthethosisekelo namandla wamakhotho akhethekileko wabaNtu abaNzima eSewula Afrika wawusetjenziswa ngomThetho 38 ka-1927 wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima Seymours Customary Law in Southern Africa, by JC Bekker (1989) 7?
AmaBandla, amaKhotho waboKomitjhinari kunye namaKhotho wokuDlulisela iinLilo zamaKhotho waboKomitjhinari kwakumaKhotho akhethekileko wabantu abanzima eSewula Afrika. Kwathi ngo-1986 avalwa amaKhotho waboKomitjhinari kunye namaKhotho wokuDlulisela iinLilo zamaKhotho waboKomitjhinari. Amandla wamakhotho la adluliselwa emakhotho wabomarhistrada. Ukusukela lokho-ke amacala hlangana kwabantu abanzima alalelwa makhotho wabomarhistrada ngamandlawo ajayelekileko. AmaKhotho waboMarhistrada wona-ke ayengasebenzisa umthetho wesintu/webandla emacaleni hlangana kwabantu abanzima babodwa. Ngokwesektjheni 1 yomThetho wobuFakazi ka-1988, amaKhotho waboMarhistrada ayengatjheja ukuqakatheka komthetho wesintu/webandla. Ngesikhatheso-ke umthetho wesintu wawungakabukuvunywa njengomthetho wehlelo elikhambisana nomthetho weRiphabhligi yeSewula Afrika. Umthetho wenarha wawunganandaba nabonobangela besenzo sokuthengiselana/sokuvumelana ngomthetho wesintu (Seymour 7). Ezehlakalweni la kwakukhona khona umuntu onzima nomuntu ongasinzima, kwakusetjenziswa umthetho ongekho eencwadini zemithetho yelizwe kwaphela?
Isektjheni 1 yomThetho 34 ka-1986 wokuBulawa KwamaKhotho aKhethekileko wabaNtu abaNzima. Customary Law in South Africa, TW Bennet (2004) ikhasi 141.
onzima ngecala lokungwadla nomkakhe. Lapha kuzakusetjenziswa umthetho ongekho emithethweni yePalamende, ngoba omunye obangako kilelicala akasuye umuntu onzima, u-Kobus. Nakusetjenziswa umthetho ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende, uMarhasa uzakuthathwa njengomuntu ongakathathi, ngalokho-ke icala lakhe lizakuphephuka nommoya, ngoba umtjhado wesintu wawungathathwa njengomtjhado! (Qala u-Seymour 7).
Nngokwesektjheni 12(1) yomThetho ka-1927 wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, uNgqongqotjhe anganikela amaKhosi, amaKhosana kunye namaSekela wamaKhosi amandla wokulalela amacala wombango. Indinyana S12 (1) IFUNDEKA BUNJE: UNgqongqotjhe (a). anganikela nanyana ngiyiphi ikosi namkha ikosana eyaziwako namkha ekhethwe ngaphasi kwendinyana encani (7) namkha (8) yesektjheni 2 amandla wokulalela ibe yenze isiphetho (iqunte) emacaleni wombango asuselwa emthethweni wabaNtu abaNzima neweSintu alethwe kiyo babaNtu abaNzima abamangalelene bodwa endaweni ephethwe ngiyo; (b). ngokubawiwa yikosi namkha ikosana nanyana ngiyiphi enikelwe amandla ngokwendinyana (a), anganikela isekela lekosi leyo amandla wokulalela libe lenze isiphetho (liqunte) emacaleni wombango asuselwa emThethweni wabaNtu abaNzima neweSintu alethwe kiyo zizakhamuzi zabantu abanzima ezimangalelana zodwa endaweni yekosi leyo, KWAPHELA nakube iKosi yomuNtu oNzima, iKosana yomuNtu oNzima namkha iSekela layo ngaphasi kwesektjheni le namkha ngaphasi komunye umthetho angeze libe namandla wokwenza isiphetho (wokuthatha isiqunto) ngokutlhalana namkha ukuhlukana kwabantu abathetheneko . Imibandela enjengale iyatholakala nemthethweni weTranskei (umThetho 13/1982 nomThetho 6/1983), newe-Ciskei (umThetho 37 ka-1984), newe-Bophuthatswana (umThetho 29 ka-1979), neweKwaNdebele (umThetho 3 ka-1984) Qala Bennett (1975) 76 namatjhugulukwana athileko wamandla wokusebenza ngomthetho?
Imithetho yamaBandla imumethwe ku-GN R2082 yangomhlaka 29 Disemba 1967.
1.5.3.1 Ukugunyazwa NguNgqongqotjhe - Sektjheni 12(1). Qala 1.5.2 ngehla.
IKosi, iKosana namkha iSekela leKosana bangalalela amacala ahlangana kwabantu abanzima babodwa kwaphela. UmuNtu oNzima-ke lapha uhlathululwa ku-S35 yomThetho 38 ka-1927 wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima ngalendlela elandelako: UmuNtu oNzima uzakutjho nanyana ngimuphi umuntu olilungu lananyana ngimuphi umhlobo wabantu abangabendabuko e-Afrika.?
linawo na amandla wokugweba icala elithileko.
Nakuqalwa imibandela yokulingana kwabantu ebekwa yiVikelamalungelo, kuvela umbuzo othi kghani lokhu akusibandlululo na. Ngokutjho kwaka-TW Bennett (1975) 77, lesi kusiqinteliso esilungileko nesifaneleko ngelungelo lokungabandlululwa. (Qala ne-S36 yomThethosisekelo.) Akunakuzaza ukuthi amabandla aqale ukusiza abaNtu abaNzima, njengoba batlhoge imali nefundo ukuthi bangaya emakhotho wabomarhistrada namkha emakhotho amakhulu, ngalokho-ke amabandla ayindlela ekhethekileko ewela ngaphasi kweSektjheni 8(3) (a) yomThetho womThethosisekelo - (Isektjheni 9(2) yomThetho womThethosisekelo omutjha) TW Bennett (1995) 77. Umnqopho omkhulu kuvulela abaNtu abaNzima ikundla ngokukhambisana nalokho ekufuze kwenziwe emasikwenabo Bennett (1995) 77. Ecaleni likaBangindawo nabaNye ngokubangisana nesiKhulu somBusosifunda wakwaNyanda nomuNye 1998 (3) SA 262(Tk), kwaquntwa ukuthi nanyana indaba yokuthi umuntu abe ngowombala othileko iliyana namalungelo wokulingana phambi komthetho, kodwa isiqinteliso esihle nesilungileko. Ecaleni likaMhleka noFeni ngokubangisana nesiKhulu somBusosifunda wabaThembu nomuNye 2001 (1) SA 574 (Tk), ngamaphuzu afanako ikhotho yathola ukuphulwa kwelungelwelo akukalungi, akuvumakali. Ikomitjhini yezomThetho ePhepheni lokuCocisana ngamaBandla, iindinyana 6.6.2, iphakamisa bona isulwe imibandela yokubandlulula yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, iphakamisa godu nokuthi amandla wamakhotho abekwe kwaphela ngokuqala ukuthi mhlobobani wecala ekufuze lilalelwe, nangokuqala ukuthi abasecaleni bahlalaphi, kunye nangokuqala ukuthi umthetho wesintu ungena kangangani ecalenelo?
Amagama ekuhlathululwa ngawo usektjheni 12(1) (a) no(b) athi : umuntu onzima nakamangalela omunye umuntu onzima ahlala naye ndawonye endaweni engaphasi kweKosi kwanga atjho ukuthi iKosi nayizakuba namandla wokulalela ibe igwebe icala lombango, bobabili ummangali nommangalelwa kufuze bona babe bahlala endaweni engaphasi kwekosi yalapho. Ngokutjho kwaka-Seymour, ikhasi 15, ukuhlala kwakammangalelwa kwaphela endaweni engaphasi kweKosi kwanele ukunikela iKosi amandla wokulalela ibe igwebe icala lombango. Ecaleni elaliqale hlangothi linye kwaphela lakaNggqongqotjhe weeNdaba zabaNtu, kwathiwa njengoba amagama athi indawo yokuhlala kumagama welimi lomthetho ongekho eencwadini zomthetho wePalamende, ngokunjalo-ke kufuze bona asetjenziswe ngokukhambisana nawo lomthetho ongakatlolwa eencwadini zomthetho wePalamende. Indawo yokuhlala ayitjho ikhaya lomuntu, ngalokho-ke indawo yokuhlala nekhaya lomuntu kufuze bona kuhlukaniswe. Indawo yokuhlala itjho nje lapho umuntu ahlala khona. Umuntu angaba neendawo zokuhlala ezingaphezulu keyodwa ngasikhathi sinye (Seymour 15). Kilobo-ke ubujamo bezinto obunjalo, umuntu uthathwa ukuthi uhlala endaweni la akhona nakukhutjhwa idarhfari (Seymour 15). Akukabukubekwa ukuthi kutjhiwo nini ukuthi umuntu uhlalele futhi endaweni ahlala kiyo. Nokho-ke angeze kwathiwa umuntu uhlala endaweni avakatjhe kiyo; nakuzakuthiwa umuntu uhlala endaweni ethileko kufuze bona abe nokunzinza okuthileko endaweni leyo (Seymour 15). Ikhaya lomuntu kukulapho kuthathwa ukuthi ukhona ngitjho nanyana angekho. U-DSP Cronje no-Heaton bahlathulula ikhaya lomuntu njenge ndawo la umuntu athathwa ukuthi ukhona ukuraga amalungelwakhe nokwenza imisebenzakhe esibopho ngitjho nanyana/namhlazana angekho kiyo indawo leyo. Umuntu uba nekhaya linye kwaphela ngasikhathi sinye. Ummangalelwa ongahlali endaweni leyo anganikela ikhotho amandla wokumgweba ngokuzinikela ekhotho leyo?
Zulu v Mbatha 1937 NAC (N & T) 6.
Amandla weKosi namkha weKosana wokulalela icala aphelela emacaleni asukela emthethweni wesintu newamasiko. Ikosi namkha iKosana ayinawo amandla wokulalela icala elisukela emthethweni ongekho hlangana nemithetho yePalamende. Umbandela weSektjheni 12 yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima uwakhaphela ngeqadi amandla weKosi, weKosana namkha weSekela eendabeni eziphathelene nobulize, ukutlhalana namkha ukuhlukana emtjhadweni. Njengoba ngokomThetho wokuVunywa kwemiTjhado yesiNtu umtjhado wesintu sewubekwa ezingeni elilinganako nelomtjhado wesikhuwa begodu nawo njengoba ungaqedwa kwaphela ngesahlukaniso sekhotho, ukuqedwa komtjhado wesintu kuwela ngaphandle kwekoro yamacala ephethwe mabandla. Nokho-ke amaBandla angalamula eendabeni zemibango yemizi/yemitjhado ngaphambi kwesahlukaniso somtjhado . Amabandla solo anawo amandla wokulalela nokugweba iindaba ezisekela umtjhado, isibonelo: nakufuneka bona indoda ibuyiselwe amalobolwayo nakube umkayo uyingwadlele, nakube angeze kwasetjenziswa umthetho ongakatlolwa eencwadini zomthetho wePalamende lapho. Woke amakhotho eRiphabhligi yeSewula Afrika anamandla nekghono lokusebenzisa umthetho wesintu qala i-SA Law Commission Report on Conflict of laws, September 1999, ekhasini 2, uqale godu ne-S211(3) yomThetho womThethosisekelo, kunye ne-SI The Law of Evidence Amendment Act 45 of 1988?
Isektjheni 12(1) iwakhaphela ngeqadi amabandla ukulalela amacala wombango asuselwa emthethweni ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende. Ecaleni likaNgwenya noMavana kwabekwa ukuthi njengoba umthetho ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende uyasebenza emacaleni wobungwadla, amabandla awanawo amandla wokulalela icala elinjalo. Ecaleni likaNkosi noMdlhadlha la kwakufuneka khona ihlawulo ngecala lokukata, ikhotho yokudlulisela iinlilo yabeka bona njengoba umthetho wesintu uvumela icala lobulelesi kwaphela ebujameni bezinto obunjalo, ibandla alinamandla wokulalela icaleli. Nokho-ke la amahlelo womthetho womabili anepengu khona, kwafakazelwa amandla webandla qala Cebekulu v Shandu . Qala SA Law Commission report on conflict of laws, September 1999, ekhasini 47 fn27. Kufuze kutjhejwe bona ngaphasi kweSektjheni 20(1) yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, abaRholi beNdabuko kuyabavumela ukugweba amacala athileko ngomthetho ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende ngomthetho wesintu, nakube kwaphela ummangalelwa nommangali bababantu abanzima. I-S20(1) (a) inikela amaBandla amandla wokusebenzisa umthetho wesintu nomthetho ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende. Qala i-SA Law Commission report on conflict of laws, September 1999, ekhasini 44 ne-48. Ekuhlawuliseleni ukulutha umuntu wesifazi bona alale nendoda angakazimiseli, ihlawulo ekhutjhiswa owonileko kufuze bona ikhambisane namasiko nemikhuba yabantu abahlawulisako (abonelweko) qala icala likaMkombo noMathungu. Kwalawulwa bona amalobolo akhutjhelwa umtjhado wesikhuwa, ngemva kokuhlukana kwalabo abatjhadileko aba licala lomthetho wesintu nesiko lesintu?
Icala limalungana nokuhlukana kwabantu abatjhadileko.
Ngokwesektjheni 21A yomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, ngemva kokubonisana nomkhandlu womphakathi ngokwesektjheni 2(1) yomThetho 125 ka-1977 wemiKhandlu yomPhakathi, uNgqongqotjhe unikelwa amandla wokunikela umuNtu oNzima amandla wokwengamela indawo namkha ingcenye yendawo, njengokubona kwakhe uNgqongqotjhe, ngendlela efanako yokunikela iKosi namkha iKosana amandla ngokwesektjheni 12 ne-20 yomThetho 38 ka-1927. Ngokwesektjheni 2(2) yomThetho 125 ka-1977, imibandela yesektjheni 12 ne-20 eendabeni ezinje izakusebenza emuNtwini oNzima ekukhulunywa ngaye lo ngokwenziwa kwamatjhugulukwana athileko, njengokutjho kwakaNgqongqotjhe eGazedeni yomBuso. Nokho-ke imibandela le azange kheyisetjenziswe (Qala Seymour ikhasi 18 la uzakuthola khona bona kwenziwa yini ingasetjenziswa imibandela le.
Ummangali ofisa ukuthathela ummangalelwa igadango uya endaweni la kuhlala khona ummangalelwa akhamba nabofakazi bakhe, nabeluleki bakhe, nabasekeli bakhe kunye nabanye ummangali acabanga ukuthi kuyafuneka babe khona. Nabafika kumsolwa usomkhulumi utjela ummangalelwa icala ummangali alila ngalo ngaye ummangalelwa. Ummangalelwa nakube bekangabalindeli laba abamvakatjheleko akakakatelelwa ukuyiphendula khonokho ngesikhatheso izwangobatjho eza nommangali nabakhambisani bakhe. Ummangalelwa angatjela ummangali nabakhambisani bakhe bona babuye ngelinye ilanga. Ubuhle baleligadango lokuthoma kummangalelwa kukuthi uzakwazi ngokupheleleko ngalokho ekulilwa ngakho ngaye, nokuthi icala asolwa ngalo lilukhuni kangangani ?
Ngelanga elitjha ekuvunyelwenwe ngalo, ummangali ubuyelela icala alibeka ummangalelwa phambi kwakhe ummangalelwa nabeluleki bakhe. Abofakazi bamahlangothi womabili bayabizwa nabo. Nanyana kunganamahluleli nje kilobubujamo, kodwa indaba le ikhulunywa sakhotho, begodu koke okukhulunywako kukhulunywa kuqalwe mahlangothi woke . Lelihlelo-ke libizwa ngokuthi kuthathwa kwegadango begodu lithathwa njengegadango lokuthoma ecaleni. Nasele ummangalelwa abonile bona icala abekwa lona linamandla kangangani, angalivuma icala; nakalivumileko icala ummangalelwa, lokho kubufakazi obufakazela ummangali ngecala alibeka ummangalelwa. Sele alivumile ummangalelwa icala, sekungakhulunyiswana ngehlawulo. Ngehlangothini lommangali, nakube ubona ukuthi ummangalelwa unamandla ekuzivikeleni kwakhe, angaqunta ukuthi asale alisa angasayi nalo phambili icala alibeka yena ummangalelwa. Lesisigaba-ke sithathwa njengesigaba sokuvala icala (i-litis contestation) ?
Nakube ummangalelwa uphikelele ngokuphika, nommangali naye ufisa ukuya phambili ngecala lakhe, ummangali angahle adlulele phambili aye eKosaneni yangekhabo egunyaziweko namkha engakagunyazwa. IKosana engakagunyazwa ayinawo amandla wokukatelela ummangalelwa ukuthi afike ebandla, ngokunjalo godu ayinawo namandla wokukhupha isahlulelo ecaleni. Nakube ummangalelwa uyalivuma icala ebandla lekosana engakagunyazwa kodwa abhale ukuhlawula, ummangali angadlulisela icala lakhe eBandla leKosini la ayokugwetjelwa khona ukuvuma kwakhe icala . Nakube kukhona ongakaneliseki ngesiqunto sekosana, angadlulela phambili aye eBandla leKosini. Isahlulelo seBandla leKosini namkha leKosaneni sisibopho, nesigwebo silandela lapho-ke . Kunobanyana umuntu ayokumangala eBandla leKosaneni, angavele atjhinge ekhotho enamandla, eliBandla leKosana, iBandla leKosi namkha iKhotho kaMarhistrada . IKosana ingasicitha isahlulelo seNduna, kanti neKosi nayo ingasicitha isahlulelo seKosana?
Ufakazi wethula ubufakazi bakhe ngaphandle kokuthikaziswa. Nanyana ngiliphi ilungu lomKhandlu weKosini namkha nanyana ngiliphi ilungu lomphakathi elikhona lapho lingatjhuka ufakazi ngemibuzo. Lelihlelo-ke liragwa ngehlonipho nangendlela ehlelekileko, ngaphandle kokubekela abakhulumako indlela ethileko yokukhuluma.
Ngemva kokulalelwa kwabo boke ubufakazi nazo zoke iinkulumo zalabo abazabe bakhona, iKosi, ngokulekelelwa maDuna, ithatha isiqunto ngokukhambisana nomthetho wesintu nangokulandela ihlelo lokusebenzisa ihloko ngemvelo nangendlela elungileko. Nakube isiqunto esinjalo azange khesithathwe phambilini, nasithoma mzukwanokho sesizakuba yikomba . Lelihlelo-ke libala nokuvunjululwa kwamaqiniso kunye nokusetjenziswa komthetho phezu kwamaqiniso atholakeleko?
IKosi namkha iKosana ephethe iBandla yenza iBandla. Isahlulelo seKosi namkha seKosana kilelo iBandla sisiphetho, kuye-ke nokho ngelungelo lokudlulisa isililo laloyo osecaleni, ngalokho-ke res- judicata Tsautsi v Nene. Igama elithi isahlulelo litjho umlayo wekhotho/webandla kunye nabonobangela bokuthi kungani kukhutjhwe umlayo onjalo. Nanyana abonobangela kunganasidingo sokobana bakhutjhwe khonokho nakukhutjhwa umlayo, abonobangela abenze ukuthi bekukhutjhwe umlayo loyo kufuze bona bakhanye babonakale emehlweni wekhotho/webandla ngaphambi kobana umlayo loyo ukhutjhwe. Isahlulelo singakhutjhwa, iKosi namkha iKosana namkha iSekela liba-functus officio. Isahlulelo seKosi singaliswa. Umphumela wokulisa isahlulelo ufana nokuthi icala licithiwe Komani v Qabongwana . IKosi namkha iKosana inesibopho esikatelelako sokutlola phasi irekhodi lesahlulelo sayo iyosirejistara e-Ofisini kaMarhistrada kungakapheli iinyanga ezimbili isahlulelweso sikhutjhiwe Sektjheni 6 ne-7 GN R2082 ka-1967. Nakufumaniseka ukuthi iKosi ayisitloli phasi isahlulelo sayo bekudlule isikhathi esibekiweko, ngiyo ezakuthwala iindleko zabanikazi becala Seymour 17 noBhengu v Mpungose . Isahlulelo seKosi namkha seKosana esitlolwe phasi sabe sarejistarwa sithathwa ukuthi silungile, bekube mhlazana kuzakuba nozasiphikisa besilungiswe. Nakube kukhona osola ukuthi isahlulelo esirekhodiweko asikalungi, kufuze bona aziswe lo omunye ebekubangwa naye ecaleni, ngokunjalo neKosi ebeyiphethe icalelo nayo yaziswe Kunene v Madoda?
Umutjho othi sebenzisa isahlulelo utjho ikambiso la umuntu owoniweko afuna khona ukuzanelisa ngecala enziwe lona. Kufuze bona kulandelwe ikambiso yomthetho wesintu ekusetjenzisweni kwesahlulelo Qala S1 ye-GN R2802 ka-1967. Isahlulelo sebandla sisetjenziswa ngokudla ipahla yaloyo onecala, idliwa sithunywa sekosini. Nakube ukudliwa kwepahla kukhambisana nesiko, akunapahla etjhiywako kileyo edliwako . Nakwenzekako ukuthi isithunywa sekosini siyalelwa nepahla ekufuze idliwe, indaba le ingangenwa yikhotho kaMarhistrada, yona ezakutlola incwadi enikela isithunywa amandla wokudla ipahla Qala S8 ye-GN 2802 ka-1967. IKosi evumako ukuthi ngiyo eyenze ukuthi ipahla idliwe ibe isazi ukuthi ipahla leyo ngeyomunye umuntu ngaphandle kwaloyo onecala, ithweswa umsebenzi wokubuyisela ipahla edliweko leyo la idliwe khona Khanyile v Khanyile . Nakube isiThunywa seKosini sidla ifuyo yomunye umuntu ngaphandle kwaloyo onecala, umnikazifuyo leyo unelungelo lokuyoyilwela ifuywakhe nanyana kukuphi la azayithola khona, ngitjho nanyana seyithengiselwe omunye imbala Hlatshwayo v Hlatshwayo. NgokomThetjhwana 8(2) we-GN R2082 ka-1967, ukumangalelana (icala lomuntu wesithathu) kufuze bona kulalelwe yiKosi ekhuphe isahlulelo, nakungasinjalo kube ngiloyo olandela iKosi ngesikhundla. Ukubhalelwa kulandela ikambiso yesiko kubangela ukuhlawuliswa Ndlovu v Thabethe & Others . IKosi ayisisithunywa samuntu, ngalokho-ke ukuhlawula eKosini, akusivali isikwelede/akuliqedi icala, ngaphandle-ke kokuthi mhlamunye ihlawulo ekhutjhwa ekosini leyo ikhutjhwe ngokugunyazwa ngiloyo onecala Majozi v Majozi ?
Ukudlulisela icala/isililo phambili nokubuyekeza icala yindlela yekambiso engasetjenziswa ukuphikisa isahlulelo esikhutjhwe yikhotho encani kobanyana isahlulelweso siyokulungiswa la singakalungi khona namkha sicithwe . Nokho-ke indlela yekambiso ngayinye kilezi ezimbili isebenza ngcono ebujamweni bezinto obuhlukileko . Ukuthi kusetjenziswa yiphi indlela yekambiso, kuya ngokuthi yini lokho ekulilwa ngakho. Nakube kulilwa ngokuthi kukhona la kuphosiseke khona, namkha nakube kulilwa ngokuthi kwenziwe ubukirikitjani namkha nakube kulilwa ngokuthi kwenziwe okuphambene nomthetho nabekugwetjwa, kuzakufuneka ukuthi icala libuyekezwe . Izehlakalo zobukirikitjani zibala nokweqiswa amehlo (ukungatjhejwa) kwemithetho yomthethobulungiswa wemvelo. Isibonelo : ukungatjheji umthetho wokulalela amahlangothi woke ngokulingana i-audi alteram partem rule. Ngokomthetho lo, ikhotho kufuze bona izilalele zombili iinqhema ezisecaleni ngaphambi kobana ithathe isiqunto. Nayingahlumbukwenza njalo, izabe yenze ubukirikitjani. Nokho-ke la isililo sisekelwe bonobangela abaqalisiswe yikhotho ekuthatheni isiqunto esithileko, ukudlulisela icala/isililo phambili ngikho okulungileko . Ukudlulisela isililo/icala phambili kuvamise ukuphathelana nekambiso, ukube kanti ukubuyekezwa kwecala khona kuvamise ukuphathelana neenlilo ezingale kwerekhodi ?
Qala Johannesburg Consolidated Investment Co?
(c). Ubukirikitjani ekugwetjweni kwecala kunye nokuvuma okungavumakaliko namkha ubufakazi obungakagunyazwa namkha ukucithwa kobufakazi obuvumakalako namkha obugunyaziweko.
Nokho-ke kukhona ezinye izehlakalo la nanyana ngiyiphi yaleziindlela ezimbili zekambiso ingalunga khona. Isibonelo kukula isiphathimandla esiphethe icala sivume khona ubufakazi obungavumakaliko begodu nerekhodini kuvele ubufakazi obungavumakaliko. Kilobubujamo bezinto obunje-ke, nanyana kuyabuyekezwa nanyana kudluliswa isililo/icala, kulungile.
Umbuzo othi amakhotho wabomarhistrada anawo na amandla wokubuyekeza amacala wemabandla mbuzo ongakabukuphendulwa. Amakhotho wabokomitjhinari ajanyiselelwa ngamakhotho wabomarhistrada ayenamandla kwaphela wokudlulisa amacala wemabandla Latha v Latha & Another . Ecaleni likaBhulose aqalene noBhulose, kwalawulwa bona iKhotho kaKomitjhinari yayinganawo amandla wokubuyekeza iinqunto/izahlulelo zamaBandla. USektjheni 12(4) womThetho wokuLawula abaNtu abaNzima noSektjheni 29A wamaKhotho waboMarhistrada unikela ikhotho kamarhistrada amandla wokuhlola iinlilo zamacala adluliswako ezivela emabandla, kodwa womabili amasektjheni la awakhulumi ngokubuyekeza. IKhotho kaMarhistrada, njengoba imntwana womthetho oseencwadini zemithetho yePalamende nje, ayinawo amandla adlula lawo ewanikelwe mThetho weKhotho kaMarhistrada neminye imithetho. Kubonakala ungathi akunamthetho onikela ikhotho kamarhistrada amandla wokubuyekeza amacala wombango abuya emaBandla. Nokho-ke ngokwesektjheni 35(3)(0), omunye nomunye umsolwa unelungelo lokugwetjwa ngendlela elungileko; lelo-ke ilungelo libala nelungelo lokudlulisela icala phambili eKhotho ePhakemeko kobanyana liyokuhlolwa ngobutjha namkha liyokubuyekezwa. Isektjheni le-ke ibonakala ungathi inikela amaKhotho waboMarhistrada amandla wokubuyekeza isahlulelo secala elibuya eBandla. Nokho-ke nakuthiwa omunye nomunye umsolwa kilesektjheni kutjho ukuthi isektjheni le ikhuluma ngamacala wobulelesi kwaphela. Kufuze kutjhejwe-ke nokho bona iKhotho kaMarhistrada nayilalele icala elidluliswako elivela eBandla inamandla wokufakazela isiqunto esithethwe phambilini eBandla, namandla wokutjhugulula isiqunto esithethwe ngilo iBandla namkha amandla wokucitha isiqunto esithethwe liBandla, ngemva kobana izwe ubufakazi nanyana ngibuphi obethulwe phambi kwayo egameni leenqhema ezidlulisa icalelo namkha nanyana ngibuphi ubufakazi ikhotho ebubona bulungile. IKhotho kaMarhistrada godu inamandla wokungezelela isikhathi esibekiweko emiThethweni yeBandla leKosini nelemaKhosaneni - R2082 ka-1967. Kubonakala ungathi isililo esidluliselwa ekhotho kamarhistrada asipheleli kwaphela erekhodini, ngalokho-ke nanyana ngibuphi ubufakazi obumalungana nobukirikitjani bungalalelwa, nanyana buyavela erekhodini nanyana abuveli. Lokhu-ke kubonakala ungathi kwenza bona kungasaba nefuneko yokuhlukanisa hlangana kwesililo esidluliswako nokubuyekeza icala nakwenziwa umzamo wokulungisa isahlulelo/isiqunto seBandla eKhotho kaMarhistrada. Njengoba ukulalelwa kwesililo secala kukugweba ngobutjha nje, akunafuneko yokuthi kungacatjangwa nokubuyekeza nakube icala lidluliswe njengesililo?
Isahlulelo esenziwe yiKosi namkha iKosana kuyakghonakala bona sidluliselwe eKhotho kaMarhistrada enamandla wokusiqala ngobutjha nakube kunesililo ngaso sektjheni 12(4) ifundwa nesektjheni 29A yomThetho 32 ka-1944 wamaKhotho waboMarhistrada. IKhotho kaMarhistrada enamandla yiKhotho kaMarhistrada ebeyizakuba namandla wokulilalela icalelo kwekuthomeni. Lapha-ke kutjhiwo iKhotho kaMarhistrada enamandla ngasikhathi sinye neBandla elilalele/eligweba icala ngesikhatheso. Isahlulelo seBandla kuyakghonakala bona sidluliselwe eKhotho kaMarhistrada nakube kunesililo ngaso, ngitjho nanyana iKhotho kaMarhistrada inganawo nje amandla wokukhupha isahlulelo esisiphetho Ntshabala v Piti . Labo abaseCaleni eliDluliswako kufuze babizwe ummangali nommangalelwa, hayi umdlulisisibawo nomaziphendulela Dlamini v Sibisi . IsiLilo seCala siqala kwaphela lokho iinqhema ezilila ngakho okuserekhodini. Isahlulelo seBandla siyi-res judicata ukufika la kungasilo khona iBandla eliDlulisa isiLilo seCala ?
ngazine kwaphela, ngaleyindlela-ke ummangali walidlulisela phambili icaleli ngoba angakaneliseki ngesahlulelo sakhona, ikhotho ekudluliselwe kiyo isililo angeze ibe namandla wokukhupha isahlulelo esijamela ummangalelwa (ngamanye amagama ikhotho ayikwazi ukusicitha isililo sommangali) nakube ummangalelwa akakafaki sakhe isililo naye esiphikisana nalesi sakammangali. Nakube isiqunto esivumelana nommangalelwa siyasekelwa, ikhotho ekudluliselwe kiyo isililo kufuze bona isicithe isililweso, kobanyana kuzokujama isahlulelo seBandla Mthethwa v Mthethwa . Isibawo sokudlulisela icala phambili kufuze bona senziwe kungakapheli iinyanga ezimbili ukusukela mhlazana kukhutjhwa isahlulelo umThetjhwana 9(1) wemiThetho yamaBandla R2082 ka-1967. Nokho-ke isikhathesi singelulwa nguMarhistrada ngonobangela ozwakalako umThetjhwana 9(3). Nasele isibawo sokudlulisa icala sifakiwe, kuyazenzakalela ukuthi kujanyiswe ukusetjenziswa kwesahlulelo, bekube mhlazana isibawo sokudlulisa icala kuqedwako ukusebenza ngaso namkha bekube mhlazana siphelelwa sikhathi, namkha bekube mhlazana sitsonyulwako umThetjhwana 8(1). Umuntu ongaphakathi kwecala akalahlekelwa lilungelo lakhe lokudlulisela isibawo eKhotho kaMarhistrada ngonobangela wokwanelisa namkha wokuzinikelela ukwanelisa ingcenye yesahlulelo seBandla namkha isahlulelo ngokuphelela kwaso namkha ngokwamukela kwakhe azakuzuza kileso isahlulelo umThetjhwana 9 (4). Ummangalelwa odlulisela icala phambili naye angafaka icala eliphikisako ngitjho nanyana angazange alifake ekuthomeni kwecala. umThetjhwana 12(2) wemiThetjhwana yeBandla leKosini namkha leKosaneni R2082 ka-1967. Kukhulunyelwa ukuthi umthetjhwana lo u-ultra vires Seymour 33 fn 166. Isililo esidluliswako siyaziphelela emveni kobana sitjhejiwe na isahlulelo ekulilwa ngaso/ esiphikiswako siphela ngokomthetjhwana 7(2). Ngokwe-7(2), isahlulelo seBandla leKosini siphelelwa sikhathi nakube asibhaliswa kuMabhalana weKhotho kaMarhistrada kungakapheli iinyanga ezimbili emveni kwelanga okwakhutjhwa ngalo isahlulelo njengobanyana kufuna umthetjhwana 7(1). Isahlulelo esiphelelwe sikhathi sifana nesahlulelo esingazange khesibe khona, ngalokho-ke angeze sadluliselwa phambili namkha siphikiswe Sabelo v Njilo. Isibawo sokudlulisa/sokuphikisa icala angeze satjhejwa ngokuqalana nesahlulelo esibhalelweko esikhutjhwe libandla, bekube sikhathi la isibawo sokucithwa kwesahlulelo sirarhwa khona umThetjhwana 9(1) - Imithetjhwana yamaBandla wamaKhosi namaKhosana R2082 ka-1967. Ukuthola ikambiso yokudlulisa amacala, qala umThetjhwana 10 13 wemiThetjhwana yamaKhotho wamaKhosi neziPhakanyiswa (KwaZulu-Natal GN 12 ka-1992). Ngokwesektjheni 12(4) yomThetho 38 ka-1927, isibawo sokudlulisa icala nasele sitjhejiwe, isiphathimandla esiphethe iBandla sikatelelekile ukutjela ikhotho abonobangela bokuthi senziwe yini sithathe isiqunto esisithetheko, kungakapheli amalanga alitjhumi-nane sitjeliwe ngesibawo sokudlulisa icala. Nakufumaniseka ukuthi abonobangelabo abakatlolwa phasi, bazakutlolwa phasi ngumabhalana wekhotho. Abonobangelabo bazakuba yingcenye yerekhodi lokudlulisa icala. Nakufumaniseka bona isiphathimandla seBandla asibavezi abonobangelabo, ikhotho eyokulalela icala elidluliswakwelo ingasilayela bona sithumele abonobangelabo ngesikhathi esithileko. Ikhotho yokudlulisela amacala ingakutshwilisa ukulalelwa kwecala elidluliswako, kobanyana kuzokuba nesikhathi sokuthi isiphathimandla seBandla sithumele abonobangela abafunekako. Laphokhunye-ke ikhotho yokudlulisela icala nayibona kufanele ingaragela phambili ngitjho nanyana isiphathimandla seBandla singakabathumeli abonobangela besahlulelo - umThetjhwana 10(do n0 11 imiThetjhwana yeBandla lamaKhosi nelamaKhosana R2082 ka-1967. Nakubalwa nanyana ngiliphi inani lamalanga elibekwe ngokwemithetjhwana , uSonto neholideyi malanga angabalwako umThetjhwana 15(2). Icala elidluliswako angeze livowudelwe nakube ubungako becala bungaphasi kwe-R10.00, ngaphandle-ke kokuthi ikhotho ithe nayiphenyako yafumana bona kunomthetho wekambisolawulo oqakathekileko obalwa ecaleni elidluliswakweli. IKhotho kaMarhistrada elalele icala elidluliswako eBandla iligweba ngobutjha icalelo nakube ikhotho leyo ngiyo ethoma ukuzwa lelo icala elidluliswako, ngaleyo indlela-ke ijamiselele isahlulelo ebesikhutjhwe liBandla umThetjhwana 12(4)?
ImiThetjhwana yamaKhosi namaKhosana R2082 ka-1967?
Nasele isahlulelo seBandla sifakazelwe, sicithiwe namkha sitjhugululiwe, sesithathwa ukuthi sisisahlulelo seKhotho kaMarhistrada sektjheni 29A yomThetho weKhotho kaMarhistrada. Njengoba amandla wamaKhosi, namaKhosana namkha amaSekela aphelela emthethweni wesintu nje, ikhotho nayilalele icala elildluliselwe kiyo ikatelelekile bona isebenzise umthetho wesintu Yeni v Jacaa (N-E) 31. Nokho-ke la kutholwa khona bona iBandla lisebenze ngecala elisuselwa emthethweni wesintu, icalelo liyacithwa, licithelwa ukutlhogakala kwamandla wokusebenza ngalo Cebekhulu v Shandu NAC (N-E) 196. Esinye isibawo sokudluliswa kwecala esivela ekhotho kaMarhistrada sesisezandleni zeKhotho ePhakemeko?
Eqwaqwa ikambiso yamacala adluliswako abuya emaBandla wamaKhosi newamaKhosana aya emaKhotho waboMarhistrada ayisalawulwa masektjheni 12(4), 12(5), 20(6), 20(7) ne 20(8) yomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima. Lamasektjheni womthetho abulawa ngokwesektjheni 6 yomThetho weQwaqwa wokuDluliselwa kwamaCala Phambili abuya emaBandla wamaKhosi nemaBandla wamaKhosana - sektjheni 7 ka-1988 (). Ikambiso namhlanje seyilawulwa mThetho weQwaqwa. Isektjheni 3 yomThetho weQwaqwa yanikela uNgqongqotjhe wezomThethobulungiswa amandla wokwenza imithetjhwana (ikambiso yokulawula emacaleni adluliselwe phambili) engena endaweni yemiThetjhwana yamaBandla wamaKhosi newamaKhosana - R2082 ka-1967.
Iindawezi zombili zaphasisa imithethwazo yokuSungulwa kwamaKhotho waboMarhistrada ngokwesektjheni 2(3) yayo yomibili imiThetho le; amaKhotho waboMarhistrada manjesi-ke selasele namandla wemithetho esele yabulawa. Njengoba amaKhotho waboKomitjhinari ayekwazi ukulalela amacala adlulisiweko abuya emaBandla, amandla walokhu-ke nawo asemaKhotho waboMarhistrada. Ikambiso nokusebenza emacaleni adluliswako abuya emaBandla kulawulwa ngemiThetjhwana yamaBandla wamaKhosi namaKhosana -R2082 ka-1967?
Ngokwesektjheni 20 yomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, uNgqongqotjhe angatlolela amakhosi namakhosana namkha amasekela wabo incwadi awanikela ngayo amandla wokugweba amacala wemithetho engakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende namkha amacala wesintu, ngaphandle kwalayo atjhiwo ngamagama etjhejulini yesithathu yomThetho, enziwe mumuNtu oNzima phezu komunye umuNtu oNzima endaweni engaphasi kweKosi. IBandla alikwazi ukuthwesa nanyana ngisiphi isigwebo kileziingwebo ezilandelako (S20 yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima): isiGwebo sokuFa, isiGwebo seCala lokuCwiya, isiGwebo seCala lokuLimaza ngesiHluku, isiGwebo sokuDosa eJele, ihlawulo engaphezulu kwe-R100.00 namkha yeenkomo ezimbili namkha yetjhumi lefuyo yomhlobo omncani (njengembuzi), namkha isiGwebo sokuBetha. Ukuvinjelwa kwesigwebo sokubetha kukhambisana nesektjheni 12(1)(e) yomThethosisekelo yona eyalela iinjeziso zelunya nezinganabuntu. Ngokwesektjheni 20(6) yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, amacala wobulelesi adluliswa liBandla kufuze bona adluliselwe eKhotho kaMarhistrada enamandla wokulalela amacala adlulisiweko kungakapheli ama-30 wamalanga isigwebo sikhutjhiwe umThetjhwana 2 wemiThetjhwana yokuDluliswa kwamaCala wobuLelesi - R45 ka-1961?
Kufuze kutjhejwe-ke nokho bona umthetho wesintu awuhlukanisi hlangana kwecala lombango necala lobulelesi njengoba kusenza umthetho ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende. Amacala la godu akutjho ukuthi alalelwa wodwa ngahlanye . Kufuze kutjhejwe-ke godu nokuthi isenzo somenzicala kungenzeka sibe licala lobulelesi necala lokwephula umthetho elihlawuliswako. Ecaleni elinjalo-ke isiphathimandla esigweba icala kufuze bona sazi bona amandlaso aphelelaphi emacaleni wombango nemacaleni wobulelesi?
AmaKhosi namaKhosana angakanikelwa amandla makhosi namakhosana uNgqongqotjhe angakawanikeli amandla wokulalela nokugweba amacala wombango namkha wobulelesi, ngokwesektjheni 12 namkha isektjheni 20 yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima. Lokhu-ke nokho akutjho ukuthi lawo amakhosi namakhosana angakanikelwa amandla awakho emthethweni. Lawo amaKhosi namaKhosana anjalo kwaphela nje akanawo amandla wokulalela nokugweba amacala wombango nawobulelesi, kodwa wona asese makhosi namakhosana eendaweni zemakhabo. Kodwa-ke okwenzekako mbala kukuthi abantu abasecaleni basa amacalabo eKosini namkha eKosaneni. IKosi-ke kuba ngiyo elalela icalelo bese ikhupha isahlulelo sayo?
Isahlulelo esikhutjhwe yiKosi namkha iKosana engakanikelwa amandla sililize lakolize begodu asinasibopho phezu kwalabo ababangako, ngaphandle kobana bobabili abantu ababangako basivume isahlulelweso. Isahlulelweso godu angeze sasetjenziswa ngendlela yokudla onecala ipahla. Ukudla ipahla yomuntu nokususa ipahla yomuntu ngesahlulelo esinjalo kufana nokudlelezela ipahla yomuntu . Nangabe ipahla edliwako leyo inikelwa okweledwako, naye uba necala lokudlelezela . Isahlulelo sithoma ukuba sibopho nasele ababangako basivumile. Nokho-ke nakube ababangako basivumile isahlulelo kodwa ummangalelwa akhange ahlawule, ummangali kufuze bona avule icala de novo ekhotho enamandla wokulalela icala elinjalo . Nakube ummangalelwa uyahlawula nanyana ihlawulwakhe ingakapheleli kodwa iKosi namkha iKosana namkha isiThunywa seKosini siyivume ihlawulo leyo ngemva kobana ummangali asivumile isahlulelo, ummangali ukatelelekile bona naye avume, ngaleyindlela-ke ummangalelwa akasenacala . Kodwa-ke nakufumaniseka bona ihlawulo yommangalelwa ayamukeleki, ihlawulo leyo ithathwa njengendlela yokuvuma icala engasetjenziswa ngitjho nangomuso nakube kuyisanwa phambili ?
Emacaleni wobulelesi-ke izinto zihlukile. Makhosi namaKhosana kunye namasekela anikelwe amandla kwaphela avunyelwe ukwenza umsebenzi wokugweba amacala wobulelesi. La iKosi namkha iKosana engakanikelwa amandla ihlawulisa khona ummangalelwa namkha la ijezisa khona ummangalelwa, umlayo wokuhlawulisa namkha wokujezisa loyo uba lilize lakolize . La ikhotho yeqa khona amandlayo namkha la ikhupha khona isigwebo ukube ayinamandla wokwenza njalo, izithwesa icala lokwephula umthetho qala umThetjhwana 17 no-31 wesimemezelo R110 sika-1957 ?
AmaBandla eTranskei, neBophuthatswana, neVenda kunye ne-Ciskei (ezaziwa ngokuthi zizAbelo ezikhululekileko) ayejanyiswe ngomthetho owabethwa kizo izabelwezi. Kufuze kutjhejwe bona nanyana umthetho ekwakhiwa ngawo amabandla nowawulawula amabandla lawo ezAbelwenezi kukhona lapho ufana khona nomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, kodwa nokho kukhona nalapho yehluka khona imithetho le. NgokwemiThetho yomThethosisekelo yalezizAbelo, woke amakhotho kilezizAbelo ayenamandla wokusebenzisa umthetho womhlobo wabantu balapho emacaleni aphathelene namasiko wesintu wabantu besabelo ngasinye (qala Seymour 7-8)?
umThetho 5 ka-1973 wokuSungulwa kwamaKhotho waboMarhistrada e-Lebowa, umThetho 9 ka-1973 wokuSungulwa kwamaKhotho waboMarhistrada eGazankulu?
Isigwebo sokufa siphambana nelungelo lokuphila begodu umThetho womThethosisekelo sewasicitha isigwebo sokufa?
Isijeziso sokubetha sesacithwa emthethweni ngokwesektjheni 1 yomThetho 33 ka-1997 wokuBulawa kwesijeziso sokuBetha?
Seymour 5th ed Customary Law in Southern Africa ikhasi 27?
Bennet TW Customary Law in South Africa 2004 ikhasi 143?
Seymour 5th ed Customary Law in Southern Africa ikhasi 27?
S53 umThetho 15 ka-1976 womThethosisekelo weRiphabhligi yeTranskei?
S61 UmThetho 20 ka-1981 womThethosisekelo weRiphabhligi ye-Ciskei.
Amasektjheni afaneleko wemiThetho le aphethe imibandela efanako yokunikela amandla.
E-Bophuthatswana amabandla ayebizwa ngokuthi maKhotho wesiTjhaba. NgokomThetho 23 ka-1978 womBusositjhaba we-Bophuthatswana (umThetho), esinye nesinye isifunda sombusositjhaba sakhelwa yalo iKhotho yesiTjhaba. AmaKhotho la, ngokomThetho, akhiwa yiKosi, iKosana namkha uSihlalo womKhandlu kaMaziphathe. Amalungu wesitjhaba sendawo yalapho/womphakathi wendawo yalapho ngiwo aba malungu weKhotho yesiTjhaba yendawo leyo. AmaKhotho wesiTjhaba ayavela kusektjheni 9(1) yomThetho wamarekhodi wamakhotho. Amacala adluliswako nabuyekezwako asetjenzwa yikhotho kaMarhistrada sektjheni 9(3) yomThetho, yona enamandla yokucitha, ukutjhugulula, ukulungisa isahlulelo seKhotho yesiTjhaba namkha ibethe nanyana ngimuphi umlayo ofaneleko Sektjheni 9(1) yomThetho. Ekusebenzeni kwayo amacala adluliselwe kiyo, ikhotho kaMarhistrada ngokuzithandela kwayo ingalalela icala de novo namkha ithembele erekhodini leKhotho yesiTjhaba Qala iSektjheni 9(2). Umarhistrada nakalalela isililo secala elidluliselwe kuye kufuze bona asebenzise umthetho wesintu sektjheni 10 yomThetho?
Isektjheni 3 yomThetho lo inikela uMongameli amandla wokunikela iKhotho yesiTjhaba amandla wokugweba amacala wombango asukela emthethweni wesintu. IKhotho yesiTjhaba nayibawako, uMongameli anganikela esinye isijamiso esingaphasi kweKhotho yesiTjhaba amandla wokugweba amacala wombango, kodwa isijamisweso asilinganisele indawo la sizakugcina khona ukusebenza, asivumele nokuthi singahlola bona yini okubangele bona bekummangalelwanwe, abeke nokuthi ngibaphi abantu isijamisweso esingaba namandla wokubagweba. Emacaleni aphathelene nesiko, kufuze kusetjenziswe umthetho wesintu, ngaphandle-ke kokuthi mhlamunye umthetho wesintu ofaneleko sewabulawa, sewatjhugululwa namkha uphambana nomthethokambiso womphakathi namkha ikambisolwulo yomthethobulungiswa wemvelo qala isektjheni 4 yomThetho. AmaKhotho la avunyelwe ukugweba amacala wombango nawobulelesi ngasikhathi sinye nakube emacaleni lawo kuqalenwe namaphuzu afanako kunye neenqhema namkha abantu banye sektjheni 11 yomThetho?
Angasuselwa emthethweni wesitjhaba namkha emagadangweni atjhili emthethweni wesitjhaba.
La kukhulunyiswanwa khona ngamandla wewili namkha ngehlathululo yayo namkha la kukhulunyiswana khona noba kungaba ngimuphi umtlolo wobufakazi.
La kufunwa ukuthola khona ubujamo bamandla wengqondo yomuntu.
La kufunwa khona umlayo wokuthulela safuthi.
La kufunwa khona ukuphelisa umtjhado namkha ukuhlukanisa umtjhado.
Ecaleni elifaka phakathi ikosi namkha ikosana namkha umbusositjhaba.
NgokomThetho 29 ka-1979 wamaKhotho wesiTjhaba eBophuthatswana, amaKhotho wesiTjhaba esabelweni esasibizwa ngokuthi yi-Bophuthatswana anamandla akhethekileko wokugweba woke amacala wombango asuselwa esikweni nemthethweni wesintu. Ngenca yalokhu-ke, amacala anjalo angeze ayiswa eKhotho kaMarhistrada.
Umnikazi wepahla egugekako esendaweni engaphasi kombusositjhaba ngecala eliphathelene nepahla leyo.
Qala no-Seymour 18 & 19.
Ngemva kobana i-Transkei ithole ikululeko, imibandela yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima ephathelene namakhosi namakhosana yaginywa yisektjheni 60 yomThetho 15 ka-1976 yomThethosisekelo, wona owavumela ukuragela phambili kwemithetho eyayisele seyivele ikhona bekube mhlazana isulwa yiPalamende yeTranskei. Imibandela eyaginywako leyo kwathi ngemva kwalokho yajanyiselelwa ngomThetho 6 ka-1983 [ umThetho] wamaBandla wamaKhosi weTranskei nemiThetjhwana yamaKhosi GN 139 ka-1982 qala godu no-Seymour 20. Ngaphandle kwamaBandla wamaKhosi, kwakhiwa namaKhotho waboMaziphathe beemFunda ngokomThetho 13 ka-1982 wamaKhotho waboMaziphathe beemFunda. AmaKhosi namaSekelawo, ngeenkhundla zawo anamandla alinganako njengamakhosana emabandla, ngalokho-ke akunasidingo sokobana anikelwe ngendlela ehlelekileko amandla wokwengamela amaBandla Sektjheni 2(1) yomThetho?
A. Amandla wokugweba kufuze anikelwe nguNgqongqotjhe.
B. Icala kufuze lisuselwe emthethweni wesintu nesikweni.
C. Ummangalelwa kufuze ukube uhlala endaweni engaphasi komBusositjhaba.
D. Amacala aphathelene nokuphelisa, nokutlhalanisa, nokuhlukanisa umtjhado nanyana ngewesintu nanyana ngewesikhuwa awela ngaphandle kwelawulo namandla weBandla.
Ikambiso kufuze bona ikhambisane nomthetho wesintu nesiko, kodwa ukusetjenziswa kwesahlulelo sekhotho kunjengoba kulayelwe mthetjhwana ofaneleko sektjheni 4(1) ne-(2). Amacala adluliswako asezandleni zeKhotho kaMarhistrada namkha iKhotho kaMaziphathe wesiFunda sektjheni 4(3) yomThetho ka1983 wamaKhotho wamaKhosi/wamaBandla (e-Transkei). Ilungelo lokudlulisela icala phambili likhona ngaphandle kwala ubungako behlawulo bungaphasi kwe-R25.00, ngaphandle-ke kobanyana iKhotho ePhakemeko ithe nayiphenyako yathola bona icalelo liphethe nekambisolawulo yomthetho eqakatheke khulu sektjheni 4(3). Ukudluliselwa kwecala phambili kufana nokugweba icala de novo sektjheni 4(4)?
E. Iingwebo ezilandelakwezi angeze zathweswa sektjheni 3(3): isigwebo sokufa, secala lokucwiya, secala lokulimaza ngesihluku, sokudosa ejele namkha sokuhlawuliswa ihlawulo edlula iinkomo ezine namkha ihlawulo ngefuyo ebalwa ngemali engadluliko ku-R100.00 ngayinye namkha ama-20 wefuyo yomhlobo omncani, namkha ihlawulo yakhona ebalwa ingadluli ku-R20.00 ngayinye namkha i-R400.00?
Ikambiso yokugwetjwa kwamacala wobulelelesi ikhambisana nomthetho wesintu nowesiko, kodwa nokho ilawulwa mithetjhwana yokulawula ebethwa nguNgqongqotjhe wezomThethobulungiswa. Ukukhulunyelwa zizazi zomthetho (amagcwetha) akukavunyelwa sektjheni 10. Ummangalelwa nakangabhalelwa kuhlawula ihlawulo ahlawuliswe yona, ikosi ingalayela bona abotjhwe ayiswe phambi kwakamarhistrada ekhotho namkha ayiswe phambi kwesikhulu esingamele ikhotho yesifunda endaweni la icala ligwetjwe khona; ikhotho izakuthi ingaqinisekisa yaneliseke bona ihlawulo ummangalelwa ahlawuliswe yona beyilungile, ilayele bona ahlawule ummangalelwa, nakabhalelwako imphosele ngejele adose isikhathi esingadluliko eenyangeni ezintathu. Amandla wokugweba amacala adluliswako asezandleni zeKhotho kaMarhistrada namkha iKhotho kaMaziphathe wesiFunda sektjheni 5(3). Icala elidluliswako kufana nokuthi ligwetjwa de novo sektjheni 5(4)?
Ngokwesektjheni 73 yomThetho 15 ka-1976 womThethosisekelo weTranskei, kuneemfunda ezilithoba eTranskei ezasungulelwa amaKhotho waboMaziphathe beemFunda sektjheni 2(1) yomThetho wamaKhotho waboMaziphathe beemFunda [umThetho]. Ngokombiko ka-Olivier 1997 , ngo-1997 amakhotho ayesebenza eemfundeni ezihlanu nje kwaphela. AmaKhotho waboMaziphathe beemFunda anamandla ngasikhathi sinye neKhotho kaMarhistrada la umsolwa ecaleni lobulelesi asisakhamuzi khona namkha la ababangako ecaleni lombango bazizakhamuzi zeTranskei khona sektjheni 3 yomThetho wezamaKhotho waboMaziphathe beemFunda. MaKhotho waboMaziphathe beemFunda kwaphela anegunya lokusebenzisa umthetho wesintu ngitjho nemacaleni wobulelesi, hayi njengamakhotho wabomarhistrada wona angasebenzisa umthetho wesintu emacaleni wombango kwaphela. AmaKhotho waboMaziphathe beemFunda kuthiwa abantwana bemithetho yeencwadini zeSewula Afrikapha njengoba phela asungulwa ngomThetho wePalamende, ngokunjalo-ke namandlawo awathola khona eencwadini zemithetho yePalamende. Akukavunyelwa ukukhulunyelwa zizazi mthetho (amagcwetha) kilamakhotho sektjheni 7. Amacala adluliswako alalelwa yiKhotho ePhakemeko kanti-ke amacala wobulelesi abuyekezeka ngendlela efanako namakhotho wabomarhistrada. Ikambiso ikhanjiswa ngokwesiko, ngokulawulwa nguNgqongqotjhe Seymour ikhasi 22?
Umbuzo ekufuze siwuphendule lapha kukuthi kghani iBandla (iKhotho yesiNtu) linalo na ilungelo lokuthi lingacitha umthetho wesintu njengomthetho onganalungelo lokusebenza ngenca yokuthi umthetho loyo uphambana nomthethosisekelo na?
Regs pluralisme in Suid Afrika (1986 -- 230 231)?
Ngokwe S170 yomThethosisekelo, ikhotho engaphasi kweKhotho ePhakemeko ngobukhulu ayikwazi ukufuna ukwazi ukuthi umthetho othileko wePalamende uyavumelana nomThethosisekelo na, ayikwazi nokukhupha umlayo omalungana nokungabi semthethwenisisekelo komthetho othileko, ngokunjalo ayikwazi nokuphikisa indlela yokuziphatha kaMongameli. Ngokwesektjheni 110 ikhotho kamarhistrada ayinawo amandla wokukhulumela ukuthi awukho emthethweni umthetho othileko, nanyana ngimuphi, ngokunjalo godu ayikwazi nokukhulumela indlela yokuziphatha kwakaMongameli. Isektjheni 110 yomThetho wamaKhotho waboMarhsitrada iyayalela ikhotho kaMarhistrada ukuthi ingamemezela ukuthi umthetho othileko awusebenzi ngoba uphambana nomthethosisekelo namkha ngomunye unobangela. Igama elithi umthetho lihlathululwa kusektjheni 2 yomThetho 33 ka-1957 wokuHlathululwa kwemiThetho yePalamende njengo mthetho nanyana ngimuphi, isimemezelo sombuso, umthetho wephrovinsi, umThetho wePalamende namkha noba ngisiphi isenzo esinamandla womthetho. Igama elithi umthetho lithathwa ukuthi litjho imithetho yepalamende, hayi imithetho engasiyo yepalamende Bucke & Jones V 1 Act 403, Millman NO v African Eagle Life Assurance Society Ltd 1981 (4) SA 630 (C). Nanyana kungakhulunywa nje ngomthetho ongasiwo wepalamende ku-S170 yomThethosisekelo nesektjheni 110 yomThetho waboMarhistrada, iKhotho kaMarhistrada ayinawo amandla wokulawula ngokungabi semthethwenisisekelo komthetho ongekho emithethweni yePalamende (B&J V 1 Act 403). Ngayo yona leyo ikulumo, kungathathwa ukuthi amakhotho wabomarhistrada akanamandla wokulawula ngokungabi semthethwenisisekelo komthetho wesintu. Njengoba iKhotho kaMarhistrada imntwana womThetho wePalamende, amandlayo kufuze iwathole emThethweni wamaKhotho waboMarhistrada, kodwa-ke awakho amandla anikelwa amakhotho wabomarhistrada njalo kilomThetho wamaKhotho waboMarhsitrada. Njengoba iKhotho kaMarhistrada imntwana womThetho wePalamende, ngokunjalo ayikanikelwa amandla mThetho wamaKhotho waboMarhistrada ukuphenya ngokuthi ikulungele na ukusebenza umthetho wesintu?
Ngokwe S170 yomThethosisekelo, ikhotho engaphasi kweKhotho ePhakemeko ngobukhulu ayikwazi ukufuna ukwazi ukuthi umthetho othileko wePalamende uyavumelana nomThethosisekelo na, ayikwazi nokukhupha umlayo omalungana nokungabi semthethwenisisekelo komthetho othileko, ngokunjalo ayikwazi nokuphikisa indlela yokuziphatha kwakaMongameli. Indawo yeBandla (ikhotho yesintu) kunye nendawo yeKhotho kaMarhistrada erhelweni lokulandelana kwamakhotho zingaphasi kwamaKhotho aPhakemeko, ngalokho-ke ngokwesektjheni 170, amakhotho la akanawo amandla wokufuna ukwazi ukuthi umthetho othileko wePalamende uyavumelana nomThethosisekelo na, awakwazi nokukhupha umlayo omalungana nokungabi semthethwenisisekelo kwehlelo lokubethwa komthetho othileko, nanyana ngimuphi, ngokunjalo awakwazi nokuphikisa indlela yokuziphatha kwakaMongameli. Isektjheni le ikhulumisa kwaphela ukubethwa komthetho, hayi umthetho ngokwawo. Ngokwesektjheni 2 yomThetho 33 ka-1957 wokuHlathululwa kwemiThetho yePalamende, nokho igama elithi umthetho litjho negama elitjho ihlelo lokubethwa komthetho. Umbono ka B&J V 1 Act 403 kukuthi nanyana lingavezwa ingaphathwa nje yomthetho ongekho emithethweni yePalamende ku-S170 yomThethosisekelo kunye nakusektjheni 110 yomThetho weKhotho kaMarhistrada, ikhotho kamarhistrada ayinawo amandla wokulawula ngokungabi semthethwenisisekelo komthetho ongekho emithethweni yePalamende. Ngayo leyo ikulumo, kungatjhiwo godu nokuthi ikhotho kamarhistrada ayinawo amandla wokulawula namkha ukukhupha umlayo ngokuthi umthetho wesintu uyakhambisana na nomThethosisekelo. Ngokwesektjheni 211, umthetho wesintu umuthetho ovunyiweko nosebenzako eSewula Afrika. Okuqakathekileko lapha kukuthi ihlelo lokubethwa komthetho ekukhulunywa ngalo kusektjheni 170 libala nomthetho ongekho emithethweni yepalamende, libale nomthetho wesintu, kanti-ke njengoba amabandla (amakhotho wesintu) angaphasi ngobukhulu kuneKhotho ePhakemeko nje, amabandla adinywe namandla wokuphenya ngokuba semthethwenisisekelo kwemithetho yesintu ngokwesektjheni 170 yomThetho womThethosisekelo. Ngokutjho kwaka-TW Bennett (1995) 76, amaBandla akanawo amandla wokucitha imithetjhwana yemithetho yesintu njengemithetjhwana engekho emthethweni ngoba ingakhambisani nomthethosisekelo (lokhu-ke kuthathelwa kuSektjheni 103 yomThethosisekelo wesiKhatjhana ka-1993?
<fn>DAC-NLS. IkholejiYezomthe(2).2007-05-18.nr.txt</fn>
IKholeji YezomThethobulungiswa, Private Bag X659, Pretoria, 0001, South Africa. Ifowuni: 012-334 7700. Ifeksi : 012-326 4288.
AbaRholi beNdabuko banamandla wokuthatha iinqunto zobujaji/zokwahlulela kunye namandla wokuthatha iinqunto zabaphathi. Kuqakathekile ukwazi umehluko hlangana kwemihlobo emibili le yokuthathwa kweenqunto ngoba imithetho esebenza kilemihlobo emibili yokuthathwa kweenqunto ihlukile.
Ukuthathwa kwesiqunto sobujaji/sokwahlulela kwenzeka lokhuya umRholi weNdabuko nakabawiwa bona alamule umbango hlangana kwamalungu womphakathi namkha asebenze ngesililo selungu lomphakathi elilila ngelinye ilungu lomphakathi. Nakube amalungu womphakathi amabili akholwa kukuthi womabili anamalungelo wamadlelo endaweni yinye bekubizwe umRholi weNdabuko kobanyana abahlukanisele bona ngubani onelungelo lendawo yamadlelo leyo, lokho kusiqunto sobujaji/sokwahlulela ngoba umnqopho waso kulamula. Nakube ilungu lomphakathi elithileko lebisa elinye ilungu lomphakathi iinkukhu zalo icalelo beliyiswe kumRholi weNdabuko, nakho lokho kusezakufuna ukusetjenziswa kwesiqunto sobujaji/sokwahlulela.
Nakube ilungu lomphakathi elithileko libawa umRholi weNdabuko imvumo yokudlisela ifuywalo endaweni ethileko, namkha nalibawa imvumo yokwakha indlu endaweni ethileko, umRholi weNdabuko uzakusebenzisa isiqunto sobujaji/sokwahlulela ekuthatheni kwakhe isiqunto sokobana ilungu elibawakwelo alivumele na ngesibawo salo. Ukuthathwa kweenqunto ngezokuphatha kulawulwa yisektjheni 33 yomThethosisekelo kunye nomThetho 2000 wokuPhathwa koMthethobulungiswa. NgokomThetho lo, esinye nesinye isiqunto namkha elinye nelinye igadango lezokuphatha elithathwa mRholi weNdabuko kufuze bona libe semthethweni, libe lihle begodu likhanjiswe ngekambiso elungileko.
UmRholi weNdabuko othethe isiqunto sezokuphatha namkha othethe igadango lezokuphatha, nakabawiwako kufuze bona akwazi ukutlola abonobangela abanikele woke umuntu amalungelwakhe aliyekileko ngenca yesiqunto sezokuphatha namkha igadango lezokuphatha alithetheko. Nakufumaniseka bona umRholi weNdabuko uyabhala ukuveza abonobangelabo, loyo obabawako angenza isibawo sekhotho ekuzakukatelelwa ngaso umRholi weNdabuko loyo ukuveza abonobangela abafunekako. Nakube umRholi weNdabuko uyabanikela abonobangela kodwa olilako akholwe ukuthi abonobangelabo abakho emthethweni, abakalungi begodu akhange bakhanjiswe ngendlela elungileko, olilako loyo angabawa ikhotho bona sibuyekezwe leso isiqunto somRholi weNdabuko.
Umthetho ophathelene nokuthathwa kweenqunto zokuphatha ususelwa emthethweni wesiko, wejayelo, ovezwa miphumela yamanye amacala, hayi umthetho obethiweko; kodwa-ke muva nje umthetho lo sewuhlanganiswe nomThetho WokuKhuthazwa KokuPhathwa KomThethobulungiswa. Incwajana yesihloko A Practical Guide to Administrative Justice izakuphakiswa boke abazakungenela isifundwesi. Incwajana le ibeka amagadango ngokulandelana kwawo alandelwako ekuthathweni kweenqunto zokuphatha; igadango lokuthoma lapha kuqalelela isisekelo umuntu asime ngaso ukuthatha isiqunto namkha ukuthatha igadango?
Ekuthathweni kweenqunto zobujaji/zokwahlulela, abaRholi beNdabuko kufuze bona bakhambisane nomThethosisekelo, nekambisolawulo yemithetho yesiko, yejayelo, evezwa miphumela yamanye amacala ephathelene nokuthathwa kweenqunto zobujaji/zokwahlulela kunye nemibandela yananyana ngimuphi umthetho obethiweko onikela amandla. Ubunengi balokho okuzakukhulunywa ngakho esifundwenesi kuphathelene nokuthathwa kweenqunto zobujaji/zokwahlulela. Iinqunto zobujaji/zokwahlulela zingadluliselwa eKhotho yokuDlulisela iinLilo namkha zibuyekezwe.
<fn>DAC-NLS. IkholejiYezomthe(3).2007-05-18.nr.txt</fn>
IKholeji YezomThethobulungiswa, Private Bag X659, Pretoria, 0001, South Africa. Ifowuni: 012-334 7700. Ifeksi : 012-326 4288.
1.2.3 Actor Sequitur Forum Rei.
1.4.2 IKhotho Ekulu YokuDlulisela IinLilo.
1.4.5 Amanye Amakhotho Avulwa Namkha Avunywe NgomThetho WePalamende.
1.5.2 UNgqongqotjhe Angalayela AmaKhosi, AmaKhosana Kunye NamaSekela Kobana Balele Amacala Wombango.
1.5.3 Iimfuneko Ekufuze Bona Zizaliswe Ngaphambi Kobana IKosi, IKosana Namkha Isekela leKosi Lingasebenzisa Amandlalo Wokusebenza Ngomthetho.
1.5.3.2 Umbango Kufuze Ube Hlangana KwabaNtu AbaNzima Babodwa.
1.5.3.4 Icala Lekhotho Yombango Elisuselwa EmThethweni WesiNtu Nesikweni.
1.5.4 Iindaba Ibandla Elinganamandla Phezu Kwazo.
1.5.5 AmaKhotho WemiKhandlu YomPhakathi.
2.2.3 Ukudluliswa Kweenlilo Nokubuyekezwa Kwamacala.
2.2.3.1 Ikambiso Yokudlulisa Isililo Emacaleni Wombango.
2.2.3.2 Ukudluliswa Kweenlilo Ezabelweni.
5.2.1 Ukusungulwa Nokwakhiwa Kwamabandla.
5.2.3 Iindaba Amabandla Anganamandla Phezu Kwazo.
5.2.4 Iindaba Amabandla Anamandla Phezu Kwazo.
5.3.2 Amandla Wokusebenza Ngomthetho Emacaleni Wombango Nekambiso.
5.3.3 Amandla Wokusebenza Ngomthetho Emacaleni Wobulelesi Nekambiso.
5.3.4 AmaKhotho Wabomaziphathe Beemfunda.
6.1 Ubujamo BeKhotho KaMarhistrada.
6.2 Ubujamo BeBandla.
Solo kwathi ndi, abaRholi beNdabuko benza imisebenzi eqakathekileko ngokwahlukahlukana kwayo emiphakathini yabo ngokwahlukahluka kwayo. Ikulumo ecocwa encwajaneni le iqale omunye walemisebenzi : umsebenzi wokwahlulela wabaRholi beNdabuko. Namhlanje ukulawulwa kobulungiswa eendaweni zemakhaya kuvamise khulu khulu ukuragwa makhotho wabaRholi beNdabuko, amaBandla. AmaBandla phela ngiwo-ke amakhotho wabaRholi beNdabuko, la abaRholi beNdabukwaba benzisa khona ubulungiswa ngokulandela imithetho yesintu. Ngokwesekhtjheni 211 yomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika, umthetho wesintu manje sewuvunywa ngokusemthethweni njengomthetho okhambisana nomthetho ongekho eencwadini zomthetho wePalamende (i-common law). Lokhu-ke kutjho ukuthi amakhotho akakwazi ukugcina kwaphela ngokutjhejaÂ¹ ukuqakatheka komthetho wesintu kezomthetho njengoba bekusenzeka ngaphambi kokuthoma kokusebenza komThethosisekelo, kodwa sekufanele bona umthetho wesintu lo awusebenzise nokuwusebenzisa la kukghonakala khona, ngokuqalelela umthetho osebenza lapho kunye nomThethosisekelo ngokwawo. AmaBandla akhona njenganje ayavumakala eencwadini zomthetho, ngendinyana 16(1) yetjhejuli 6 yomThethosisekelo, yona ethi enye nenye ikhotho - sekubalwe namaBandla - eyayikhona umThethosisekelo nawuthoma ukusebenza, izakuragela phambili ngomsebenzayo, ngokulawulwa mthetho olawula amakhotho anjengayo. Umsebenzi wamakhotho la ulawulwa mithetho embadlwana eseencwadini zemithetho yePalamende. Imithetho eseencwadini zemithetho yePalamende le ibala nemithetho eyayisebenza ngaphambi kobana iSewula AfrikaÂ² ibe nomThethosisekelo, neyezabeloÂ³. Ukuragela phambili ngokusebenza eSewula Afrika eTja kwalemithetho yeminyaka eyadlulako kuvunyelwe yitjhejuli 6 yomThethosisekelo 108 ka-1996 weSewula Afrika. UMongameli waba imithetho le wayabela amaphrovinsi ayifaneleko, ngokwendinyana 14 yetjhejuli 6 yomThethosisekelo. Qala : Report On Traditional Courts & Judicial Functions of Traditional Leaders wangomhlaka 21 kuJanabari 2003: SA Law Commission, ekhasini 1.
Â¹ Isekhtjheni 1(1) yomThetho 45 ka-1998 oTjhugululiweko wobuFakazi uthi nanyana ngiyiphi ikhotho ingatjheja ukuqakatheka komthetho welinye ilizwe kunye nokuqakatheka komthetho wabantu bendabuko la umthetho loyo ungakghona khona ukuqinisekiswa : Kwaphela nakube umthetho wabantu bendabuko angeze uphikisane nekambisolawulo yomthethokambiso yomphakathi kunye nobulungiswa bemvelo: Godu nakube angeze kube semthethweni ukuthi ikhotho nanyana ngiyiphi ibethe umlayo othi isiko lelobolo namkha elinye isiko elinjalo seliyinto enyenyisako ekambiswenilawulo enjalo.
Â² Isibonelo, umThetho 38 ka-1927 wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima njengokutjhugululwa kwawo.
Â³ Iimbonelo: ETranksKei (UmThetho 6 ka 1983 13/1982 wamaKhosi &), e-Ciskei (umThetho 37 ka-1984), umThetho 29 ka-1979 wamaBandla weBophuthatswana), umThetho 8 ka-1984 wemiBusositjhaba yaKwaNdebele kunye nomThetho 9 ka-1990 wamaKhosi neziPhakanyiswa zaKwaZulu.
4 UmThetho 32 ka-1944 njengokutjhugululwa kwawo, qala isekhtjheni 28.
Amandla wokusebenza ngomthetho angahlathululwa njengamandla nekghono lokwenza lekhotho lokulalela nokuthatha isiqunto ngombango okhona hlangana kweenqhema ezibangako Graafreinet Municipality v Van Ryneveld's Pass Irrigation Board 1950 (2) SA 420 (A). Ngalokho-ke amandla wokusebenza ngomthetho asitjela bona ikhotho inamandla maphi, angangangi. Isahlulelo esikhutjhwa ecaleni la ikhotho inganamandla khona sililize lakolize. Nakuqalwa umthetho ongakatlolwa eencwadini zomThetho wePalamende, umqondo wamandla wokusebenza ngomthetho wakhelwe phezu kwekambisolawulo nemithetjhwana embadlwana. Imithetjhwana le isukela emithethweni esetjenziswa ngaphandle kobana itlolwe eencwadini zomthetho wePalamende, kodwa nayo ingafakwa eencwadini zomthetho.
Isibonelo sokufakwa komthetho onjalo eencwadini zomthetho wePalamende mThetho waboMarhistrada.
Umthetjhwana lo uyisika nobusimeleliso beminye imithetjhwana ephathelene namandla wokusebenza ngomthetho. Ngokomthetjhwana lo, ikhotho nayizakuba namandla wokusebenza ngomthetho kufuze bona inikelwe amandla ukuraga umsebenzayo- Eckards 17. Ikhotho kufuze bona ibe namandla phezu komuntu omangalelweko/obekwa icala kunye nepahlakhe.
Umqondo wobufunda uhlobene nefundiso yokuphumelelisa. Amandla wokusebenza ngomthetho alinganiselwe lapha athoma ukusebenza abe agcine khona. Qala u-Polak (1993) 2. Amandla wekhotho anomkhawulo wendawo lapha agcina khona ukusebenza.
Lesisitjho nasitjhugululwako sitjho ukuthi ummangali ulandelela ummangalelwa ekundlenakhe. Ummangali nakafuna ukummangalela ummangalelwa, ummangali kufuze bona lokho akwenze ekhotho enawo amandla phezu komuntu ommangalelwako nepahlakhe. Ikhotho le kuvamise ukuthi kube yikhotho yendawo la kuhlala khona ummangalelwa, hayi la kuhlala khona ummangali. Nokho-ke kuyenzeka kesinye isikhathi izinto zenzeke ngendlela ehlukileko kunale ejayelekileko, isibonelo: ikhotho ingaba namandla wokusebenza ngecalelo ngoba lokho okubangele ukuthi bekuvulwe icala kwenzeke endaweni engaphasi kwayo. Malungana namaKhotho waboMarhistrada, isekhtjheni 28 (d) yomThetho 32 ka-1944 wamaKhotho waboMarhistrada uthi ikhotho nayizakukghona ukuba namandla ngenca yalonobangela esiqeda ukumutjho, kuzakufuneka bona icalelo ngokuphelela kwalo libe lenzeke endaweni ewela ngaphasi kwekhotho leyo.
Ngenca yemithetjhwana ephalisanako yamandla wokusebenza ngomthetho, kungenzeka ukuthi amakhotho angaphezulu keyodwa abe namandla phezu kwecala linye. Ngoba ummangali uyi-dominis litis - okutjho ukuthi unelawulo ecaleni lakhe - unelungelo lokuzikhethela ukuthi angayokummangala kiyiphi ikhotho. Ngokuvamileko ummangali uzikhethela ikundla elungele yena kunobanyana akhethe elungele ummangalelwa.
Amandla wekhotho abekwa nakunikelwa abammangali amadarhfari, hayi nakaphumako amadarhfari lawo. Ikhotho inganikelwa amandla engawasebenzisa ecaleni elithileko, ihlala inawo amandla lawo beliphele icala - Standard Credit Corporation Ltd v Bester and Others 1987 (1) SA 812(W) at 819. Nakube ikhotho yayinamandla phezu kwecala elithileko nakunikelwa ummangalelwa idarhfari namkha nakanikelwa ihlelo lekambiso yekhotho ngecalelo, nakungenzeka kube namatjhuguluko enzekako angeze kwemukwe ikhotho amandla ebesele inawo phezu kwecalelo. Isibonelo: ikhotho enamandla phezu kwecala elithileko ngoba ummangalelwa uhlala endaweni engaphasi kwekhotho leyo ngesikhathi kuvulwa icala, izakusolo iliphethe icalelo ngitjho nanyana kungenzeka ummangalelwa athuthe endaweni leyo icala lingakapheli.
(Ukuhlathulula nokukhanyisa kuhle ikulumo elandelako le, kulinganiswe ngeKhotho kaMarhistrada).
Indawo engaphasi kwekhotho (isifunda).
Kumsebenzi wesinye nesinye isiphathimandla esingameleko ukwenza iqiniso lokobana ikhotho yaso inawo amandla wokulalela icala eliphambi kwayo. Lokhu-ke kusebenza khulu khulu malungana nokulinganiselwa kwecala/kwesimangalo ngokuthi limhlobobani nokuthi libungako obungangani. Kufuze kutjhejwe-ke ukuthi ngokwamabandla, akunasilinganiselo semali esibekiweko njenganje. Nokho-ke iHlelo eliKhethekileko leKomitjhini yezomThetho ngomThetho wesiNtu (i-Law Commission Special Project on Customary Law) liphakamisa bona kuthome ukuba nesilinganiso semali ebekiweko, ngokukhambisana nobulula nokuhleleka kwawo amaBandla5.
La ummangalelwa avela khona ekhotho enganawo amandla phezu kwakhe kodwa yena ummangalelwa kungamhluphi lokho, ikhotho leyo izakuba nelungelo lokuba namandla phezu kwakhe. Ngalokhu-ke ummangalelwa uzabe azinikele ngaphasi kwekhotho leyo - Sekhtjheni 28(1)(f) yomThetho 32 ka-1944 waboMarhistrata njengokutjhugululwa kwawo. Nokho-ke la kunganammangalelwa ovela phambi kwekhotho, isiphathimandla esingameleko sinesibopho sokuveza indaba yendawo la amandla wekhotho afika naphelela khona. Ngalokho-ke la ummangalelwa avela khona phambi kwekhotho, isiphathimandla esingameleko asikwazi ukuyiveza indaba yendawo la amandla wekhotho afika naphelela khona. Nakube kuvela indaba yokuthi ikhotho ayinamandla wokulalela icala elithileko, kuvamise ukuthi kufuneke ukuthi ummangalelwa aveze ubufakazi bokuthi ikhotho leyo inawo amandla wokulalela icalelo (qala : Malherbe v Britstown Municipality 1949(1) SA (C), kodwa indlela ummangalelwa azikhulumela ngayo ngokuthi ikhotho leyo ayinamandla wokulalela icala lakhe, ingatjhugulula ubujamo bezinto kube nguye ummangalelwa ekufuze bona aveze ubufakazi bokuthi ikhotho leyo ayinawo amandla wokulalela icala lakhe.
Umqondo wamandla wekhotho uyahlobana godu nendlela amakhotho wekhethu eSewula Afrika alandelana ngayo, ngoba umqondo lo usazisa ngokuthi ikhotho ethileko inamandla angangani nokuthi ilinganiselwe ukufikaphi. Ikhotho ingahlala njengekhotho yokuthoma namkha njengekhotho yokudlulisela isililo, kuye ngamandla wokusebenza ngomthetho enawo.
IKhotho eKulu yokuDlulisela iinLilo yikhotho engaphezu kwawo woke amakhotho wokudlulisela iinlilo emacaleni angakaphathelani nomthethosisekelo - S 166 & 168.
5 UmBiko weKomitjhini yezomThetho ngamaBandla - indinyana 3.
Nakukhulunywa ngeKhotho ePhakemeko kubalwa neKhotho ePhakemeko yokuDlulisela iinLilo engasungulwa ngomThetho wePalamende ukulalela iinlilo zamaKhotho aPhakemeko. AmaKhotho la angagweba nanyana ngimaphi amacala ngaphandle kwamacala aqalene neKhotho yezomThethosisekelo kwaphela - S 166 & 169. IKhotho ePhakemeko kuthiwa amandlayo akhelelwe futhi kiyo (lokho-ke kutjho ukuthi amandlayo iwathola emthethweni ongakatlolwa eencwadini zomthetho wePalamende).
AmaKhotho waboMarhistrada angagweba nanyana ngiliphi icala elitjhiwo mThetho wePalamende. Amakhotho la akanawo amandla wokusola umthetho othileko ngokuthi uphambana nomthethosisekelo namkha amandla wokusola ukuziphatha kwakaMongameli - S166 & 170. AmaKhotho waboMarhistrada kuthiwa ziindalwa zeencwadi zomthetho wePalamende (lokhu-ke kutjho ukuthi athola amandlawo eencwadini zomthetho ekusungulwe ngawo amakhotho la - umThetho 32 ka-1944 wamaKhotho waboMarhistrada.) Amakhotho la godu athola amandlawo nemithethweni eminye ngaphandle komThetho wamaKhotho waboMarhistrada. Ngalokho-ke ikhotho kamarhistrada ayinamandla ngaphandle kwalawo ewanikelwe mThetho wamaKhotho waboMarhistrada neminye imithetho.
AmaBandla awele kilekoro. AmaBandla wamaKhosi namaKhosana avulwa namkha avunywa ngemithetho eyayisebenza ngaphambi kokuthoma kokusebena komThethosisekelo osebenza njenganje. Isibonelo semithetho enje mThetho 38 ka-1927 wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima. Ngokwendinyana 2 yetjhejuli 6 yomThetho womThethosisekelo, yoke imithetho eyathoma ukusebenza ngaphambi komThetho womThethosisekelo isasebenza nanje, izakusolo isebenza, bekube mhlazana itjhugululwako namkha ibulawako. Ngalokho-ke umThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima uzasolo usebenza, bekube mhlazana utjhugululwako namkha ubulawako. NgokomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, akunarhelo elibekiweko lokulamana/lokulandelana kwamabandla. Futhi ayikho nendlela yokudlulisela isililo esisuka ebandla lekosaneni siye ebandla lekosini. Emacaleni wobulelesi newombango maKhotho kaMarhistrada aphethe amandla wokulalela iinlilo ezidluliswako. Qala uMbiko NgamaBandla NemiSebenzi YokwaHlulela YamaKhosi - 21 Janabari 2003: Ikomitjhini Yezomthetho YeSewual Afrika, ikhasi 4 [ i-Report on Traditional Courts & Judicial Functions of Traditional Leaders - 21 January 2003: SA Law Commission, p. 4 ] kunye nesekhtjheni 12(4) ne 12(4) ne 20(6) yomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima. Keminye imiphakathi esaphila isintu, kuvamise ukulandelwa ikambiso yokuthi isililo sithoma silalelwe mkhandlu womkhaya, nasibhala ukurarululeka lapho sidluliselwe ekosaneni, nakubhala lapho-ke sesidluliselwa eKosini. Nasisuka eKosini-ke sesidlulela eKhotho kaMarhistrada nakufumaniseka ukuthi nakhona eKosini asirarululeki.
Ngaphambi kokubethwa komThetho 108 ka-1996 womThethosisekelo weRiphabhligi yeSewwula Afrika, umthethosisekelo namandla wamakhotho akhethekileko wabaNtu abaNzima eSewula Afrika wawusetjenziswa ngomThetho 38 ka-1927 wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima - Seymour's Customary Law in Southern Africa, by JC Bekker (1989) 7.
AmaBandla, amaKhotho waboKomitjhinari kunye namaKhotho wokuDlulisela iinLilo zamaKhotho waboKomitjhinari kwakumaKhotho akhethekileko wabantu abanzima eSewula Afrika. Kwathi ngo-1986 avalwa amaKhotho waboKomitjhinari kunye namaKhotho wokuDlulisela iinLilo zamaKhotho waboKomitjhinari6. Amandla wamakhotho la adluliselwa emakhotho wabomarhistrada. Ukusukela lokho-ke amacala hlangana kwabantu abanzima alalelwa makhotho wabomarhistrada ngamandlawo ajayelekileko. AmaKhotho waboMarhistrada wona-ke ayengasebenzisa umthetho wesintu/webandla emacaleni hlangana kwabantu abanzima babodwa. Ngokwesekhtjheni 1 yomThetho wobuFakazi ka-1988, amaKhotho waboMarhistrada ayengatjheja ukuqakatheka komthetho wesintu/webandla. Ngesikhatheso-ke umthetho wesintu wawungakabukuvunywa njengomthetho wehlelo elikhambisana nomthetho weRiphabhligi yeSewula Afrika. Umthetho wenarha wawunganandaba nabonobangela besenzo sokuthengiselana/sokuvumelana ngomthetho wesintu (Seymour 7). Ezehlakalweni la kwakukhona khona umuntu onzima nomuntu ongasinzima, kwakusetjenziswa umthetho ongekho eencwadini zemithetho yelizwe kwaphela.
6 Isekhtjheni 1 yomThetho 34 ka-1986 wokuBulawa KwamaKhotho aKhethekileko wabaNtu abaNzima. Customary Law in South Africa, TW Bennet (2004) ikhasi 141.
onzima ngecala lokungwadla nomkakhe. Lapha kuzakusetjenziswa umthetho ongekho emithethweni yePalamende, ngoba omunye obangako kilelicala akasuye umuntu onzima, u-Kobus. Nakusetjenziswa umthetho ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende, uMarhasa uzakuthathwa njengomuntu ongakathathi, ngalokho-ke icala lakhe lizakuphephuka nommoya, ngoba umtjhado wesintu wawungathathwa njengomtjhado! (Qala u-Seymour 7).
Nngokwesekhtjheni 12(1) yomThetho ka-1927 wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, uNgqongqotjhe anganikela amaKhosi, amaKhosana kunye namaSekela wamaKhosi amandla wokulalela amacala wombango. Indinyana S12 (1) IFUNDEKA BUNJE: " UNgqongqotjhe (a). anganikela nanyana ngiyiphi ikosi namkha ikosana eyaziwako namkha ekhethwe ngaphasi kwendinyana encani (7) namkha (8) yesekhtjheni 2 amandla wokulalela ibe yenze isiphetho (iqunte) emacaleni wombango asuselwa emthethweni wabaNtu abaNzima neweSintu alethwe kiyo babaNtu abaNzima abammangalelene bodwa endaweni ephethwe ngiyo; (b). ngokubawiwa yikosi namkha ikosana nanyana ngiyiphi enikelwe amandla ngokwendinyana (a), anganikela isekela lekosi leyo amandla wokulalela libe lenze isiphetho (liqunte) emacaleni wombango asuselwa emThethweni wabaNtu abaNzima neweSintu alethwe kiyo zizakhamuzi zabantu abanzima ezimmangalelana zodwa endaweni yekosi leyo, KWAPHELA nakube iKosi yomuNtu oNzima, iKosana yomuNtu oNzima namkha iSekela layo ngaphasi kwesekhtjheni le namkha ngaphasi komunye umthetho angeze libe namandla wokwenza isiphetho (wokuthatha isiqunto) ngokutlhalana namkha ukuhlukana kwabantu abathetheneko" . Imibandela enjengale iyatholakala nemthethweni weTranskei (umThetho 13/1982 nomThetho 6/1983), newe-Ciskei (umThetho 37 ka-1984), newe-Bophuthatswana (umThetho 29 ka-1979), neweKwaNdebele (umThetho 3 ka-1984) - Qala Bennett (1975) 76 namatjhugulukwana athileko wamandla wokusebenza ngomthetho.
Imithetho yamaBandla imumethwe ku-GN R2082 yangomhlaka 29 Disemba 1967.
1.5.3.1 Ukugunyazwa NguNgqongqotjhe - Sekhtjheni 12(1). Qala 1.5.2 ngehla.
IKosi, iKosana namkha iSekela leKosana bangalalela amacala ahlangana kwabantu abanzima babodwa kwaphela. UmuNtu oNzima-ke lapha uhlathululwa ku-S35 yomThetho 38 ka-1927 wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima ngalendlela elandelako: "UmuNtu oNzima uzakutjho nanyana ngimuphi umuntu olilungu lananyana ngimuphi umhlobo wabantu abangabendabuko e-Afrika."
linawo na amandla wokugweba icala elithileko.
Nakuqalwa imibandela yokulingana kwabantu ebekwa yiVikelamalungelo, kuvela umbuzo othi kghani lokhu akusibandlululo na. Ngokutjho kwaka-TW Bennett (1975) 77, lesi kusiqinteliso esilungileko nesifaneleko ngelungelo lokungabandlululwa. (Qala ne-S36 yomThethosisekelo.) " Akunakuzaza ukuthi amabandla aqale ukusiza abaNtu abaNzima, njengoba batlhoge imali nefundo ukuthi bangaya emakhotho wabomarhistrada namkha emakhotho amakhulu", ngalokho-ke amabandla ayindlela ekhethekileko ewela ngaphasi kweSekhtjheni 8(3) (a) yomThetho womThethosisekelo - (Isekhtjheni 9(2) yomThetho womThethosisekelo omutjha) TW Bennett (1995) 77. Umnqopho omkhulu kuvulela abaNtu abaNzima ikundla ngokukhambisana nalokho ekufuze kwenziwe emasikwenabo - Bennett (1995) 77. Ecaleni likaBangindawo nabaNye ngokubangisana nesiKhulu somBusosifunda wakwaNyanda nomuNye 1998 (3) SA 262(Tk), kwaquntwa ukuthi nanyana indaba yokuthi umuntu abe ngowombala othileko iliyana namalungelo wokulingana phambi komthetho, kodwa isiqinteliso esihle nesilungileko. Ecaleni likaMhleka noFeni ngokubangisana nesiKhulu somBusosifunda wabaThembu nomuNye 2001 (1) SA 574 (Tk), ngamaphuzu afanako ikhotho yathola ukuphulwa kwelungelwelo akukalungi, akuvumakali. Ikomitjhini yezomThetho ePhepheni lokuCocisana ngamaBandla, iindinyana 6.6.2, iphakamisa bona isulwe imibandela yokubandlulula yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, iphakamisa godu nokuthi amandla wamakhotho abekwe kwaphela ngokuqala ukuthi mhlobobani wecala ekufuze lilalelwe, nangokuqala ukuthi abasecaleni bahlalaphi, kunye nangokuqala ukuthi umthetho wesintu ungena kangangani ecalenelo.
Amagama ekuhlathululwa ngawo usekhtjheni 12(1) (a) no(b) athi : " umuntu onzima nakammangalela omunye umuntu onzima ahlala naye ndawonye endaweni engaphasi kweKosi" kwanga atjho ukuthi iKosi nayizakuba namandla wokulalela ibe igwebe icala lombango, bobabili ummangali nommangalelwa kufuze bona babe bahlala endaweni engaphasi kwekosi yalapho. Ngokutjho kwaka-Seymour, ikhasi 15, ukuhlala kwakammangalelwa kwaphela endaweni engaphasi kweKosi kwanele ukunikela iKosi amandla wokulalela ibe igwebe icala lombango. Ecaleni elaliqale hlangothi linye kwaphela lakaNggqongqotjhe weeNdaba zabaNtu, kwathiwa njengoba amagama athi indawo yokuhlala kumagama welimi lomthetho ongekho eencwadini zomthetho wePalamende, ngokunjalo-ke kufuze bona asetjenziswe ngokukhambisana nawo lomthetho ongakatlolwa eencwadini zomthetho wePalamende. Indawo yokuhlala ayitjho ikhaya lomuntu, ngalokho-ke indawo yokuhlala nekhaya lomuntu kufuze bona kuhlukaniswe. Indawo yokuhlala itjho nje lapho umuntu ahlala khona. Umuntu angaba neendawo zokuhlala ezingaphezulu keyodwa ngasikhathi sinye (Seymour 15). Kilobo-ke ubujamo bezinto obunjalo, umuntu uthathwa ukuthi uhlala endaweni la akhona nakukhutjhwa idarhfari (Seymour 15). Akukabukubekwa ukuthi kutjhiwo nini ukuthi umuntu uhlalele futhi endaweni ahlala kiyo. Nokho-ke angeze kwathiwa umuntu uhlala endaweni avakatjhe kiyo; nakuzakuthiwa umuntu uhlala endaweni ethileko kufuze bona abe nokunzinza okuthileko endaweni leyo (Seymour 15). Ikhaya lomuntu kukulapho kuthathwa ukuthi ukhona ngitjho nanyana angekho. U-DSP Cronje no-Heaton7 bahlathulula ikhaya lomuntu njenge "ndawo la umuntu athathwa ukuthi ukhona ukuraga amalungelwakhe nokwenza imisebenzakhe esibopho ngitjho nanyana/namhlazana angekho kiyo indawo leyo." Umuntu uba nekhaya linye kwaphela ngasikhathi sinye8. Ummangalelwa ongahlali endaweni leyo anganikela ikhotho amandla wokumgweba ngokuzinikela ekhotho leyo?
Zulu v Mbatha 1937 NAC (N & T) 6.
Amandla weKosi namkha weKosana wokulalela icala aphelela emacaleni asukela emthethweni wesintu newamasiko. Ikosi namkha iKosana ayinawo amandla wokulalela icala elisukela emthethweni ongekho hlangana nemithetho yePalamende. Umbandela weSekhtjheni 12 yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima uwakhaphela ngeqadi amandla weKosi, weKosana namkha weSekela eendabeni eziphathelene nobulize, ukutlhalana namkha ukuhlukana emtjhadweni. Njengoba ngokomThetho wokuVunywa kwemiTjhado yesiNtu umtjhado wesintu sewubekwa ezingeni elilinganako nelomtjhado wesikhuwa begodu nawo njengoba ungaqedwa kwaphela ngesahlukaniso sekhotho, ukuqedwa komtjhado wesintu kuwela ngaphandle kwekoro yamacala ephethwe mabandlaÂ¹Â°. Nokho-ke amaBandla angalamula eendabeni zemibango yemizi/yemitjhado ngaphambi kwesahlukaniso somtjhado Â¹Â¹. Amabandla solo anawo amandla wokulalela nokugweba iindaba ezisekela umtjhado, isibonelo: nakufuneka bona indoda ibuyiselwe amalobolwayo nakube umkayo uyingwadlele, nakube angeze kwasetjenziswa umthetho ongakatlolwa eencwadini zomthetho wePalamende lapho. Woke amakhotho eRiphabhligi yeSewula Afrika anamandla nekghono lokusebenzisa umthetho wesintu - qala i-SA Law Commission Report on Conflict of laws, September 1999, ekhasini 2, uqale godu ne-S211(3) yomThetho womThethosisekelo, kunye ne-SI The Law of Evidence Amendment Act 45 of 1988.
Isekhtjheni 12(1) iwakhaphela ngeqadi amabandla ukulalela amacala wombango asuselwa emthethweni ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende. Ecaleni likaNgwenya noMavanaÂ¹Â² kwabekwa ukuthi njengoba umthetho ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende uyasebenza emacaleni wobungwadla, amabandla awanawo amandla wokulalela icala elinjalo. Ecaleni likaNkosi noMdlhadlhaÂ¹Â³ la kwakufuneka khona ihlawulo ngecala lokukata, ikhotho yokudlulisela iinlilo yabeka bona njengoba umthetho wesintu uvumela icala lobulelesi kwaphela ebujameni bezinto obunjalo, ibandla alinamandla wokulalela icaleli. Nokho-ke la amahlelo womthetho womabili anepengu khona, kwafakazelwa amandla webandla - qala Cebekulu v Shandu Â¹4. Qala SA Law Commission report on conflict of laws, September 1999, ekhasini 47 fn27. Kufuze kutjhejwe bona ngaphasi kweSekhtjheni 20(1) yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, abaRholi beNdabuko kuyabavumela ukugweba amacala athileko ngomthetho ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende ngomthetho wesintu, nakube kwaphela ummangalelwa nommangali bababantu abanzima. I-S20(1) (a) inikela amaBandla amandla wokusebenzisa umthetho wesintu nomthetho ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende. Qala i-SA Law Commission report on conflict of laws, September 1999, ekhasini 44 ne-48. Ekuhlawuliseleni ukulutha umuntu wesifazi bona alale nendoda angakazimiseli, ihlawulo ekhutjhiswa owonileko kufuze bona ikhambisane namasiko nemikhuba yabantu abahlawulisako (abonelweko) - qala icala likaMkombo noMathunguÂ¹5. Kwalawulwa bona amalobolo akhutjhelwa umtjhado wesikhuwa, ngemva kokuhlukana kwalabo abatjhadileko aba licala lomthetho wesintu nesiko lesintu.
Icala limalungana nokuhlukana kwabantu abatjhadileko.
Ngokwesekhtjheni 21A yomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, ngemva kokubonisana nomkhandlu womphakathi ngokwesekhtjheni 2(1) yomThetho 125 ka-1977 wemiKhandlu yomPhakathi, uNgqongqotjhe unikelwa amandla wokunikela umuNtu oNzima amandla wokwengamela indawo namkha ingcenye yendawo, njengokubona kwakhe uNgqongqotjhe, ngendlela efanako yokunikela iKosi namkha iKosana amandla ngokwesekhtjheni 12 ne-20 yomThetho 38 ka-1927. Ngokwesekhtjheni 2(2) yomThetho 125 ka-1977, imibandela yesekhtjheni 12 ne-20 eendabeni ezinje izakusebenza emuNtwini oNzima ekukhulunywa ngaye lo ngokwenziwa kwamatjhugulukwana athileko, njengokutjho kwakaNgqongqotjhe eGazedeni yomBuso. Nokho-ke imibandela le azange kheyisetjenziswe (Qala Seymour ikhasi 18 la uzakuthola khona bona kwenziwa yini ingasetjenziswa imibandela le.
Ummangali ofisa ukuthathela ummangalelwa igadango uya endaweni la kuhlala khona ummangalelwa akhamba nabofakazi bakhe, nabeluleki bakhe, nabasekeli bakhe kunye nabanye ummangali acabanga ukuthi kuyafuneka babe khona. Nabafika kumsolwa usomkhulumi utjela ummangalelwa icala ummangali alila ngalo ngaye ummangalelwa. Ummangalelwa nakube bekangabalindeli laba abamvakatjheleko akakakatelelwa ukuyiphendula khonokho ngesikhatheso izwangobatjho eza nommangali nabakhambisani bakhe. Ummangalelwa angatjela ummangali nabakhambisani bakhe bona babuye ngelinye ilanga. Ubuhle baleligadango lokuthoma kummangalelwa kukuthi uzakwazi ngokupheleleko ngalokho ekulilwa ngakho ngaye, nokuthi icala asolwa ngalo lilukhuni kangangani Â¹6.
Ngelanga elitjha ekuvunyelwenwe ngalo, ummangali ubuyelela icala alibeka ummangalelwa phambi kwakhe ummangalelwa nabeluleki bakhe. Abofakazi bamahlangothi womabili bayabizwa nabo. Nanyana kunganamahluleli nje kilobubujamo, kodwa indaba le ikhulunywa sakhotho, begodu koke okukhulunywako kukhulunywa kuqalwe mahlangothi woke Â¹7. Lelihlelo-ke libizwa ngokuthi "kuthathwa kwegadango" begodu lithathwa njengegadango lokuthoma ecaleni. Nasele ummangalelwa abonile bona icala abekwa lona linamandla kangangani, angalivuma icala; nakalivumileko icala ummangalelwa, lokho kubufakazi obufakazela ummangali ngecala alibeka ummangalelwa. Sele alivumile ummangalelwa icala, sekungakhulunyiswana ngehlawulo. Ngehlangothini lommangali, nakube ubona ukuthi ummangalelwa unamandla ekuzivikeleni kwakhe, angaqunta ukuthi asale alisa angasayi nalo phambili icala alibeka yena ummangalelwa. Lesisigaba-ke sithathwa njengesigaba "sokuvala icala (i-"litis contestation") Â¹?
Nakube ummangalelwa uphikelele ngokuphika, nommangali naye ufisa ukuya phambili ngecala lakhe, ummangali angahle adlulele phambili aye eKosaneni yangekhabo egunyaziweko namkha engakagunyazwaÂ¹. IKosana engakagunyazwa ayinawo amandla wokukatelela ummangalelwa ukuthi afike ebandla, ngokunjalo godu ayinawo namandla wokukhupha isahlulelo ecaleni. Nakube ummangalelwa uyalivuma icala ebandla lekosana engakagunyazwa kodwa abhale ukuhlawula, ummangali angadlulisela icala lakhe eBandla leKosini la ayokugwetjelwa khona ukuvuma kwakhe icala Â²Â°. Nakube kukhona ongakaneliseki ngesiqunto sekosana, angadlulela phambili aye eBandla leKosini. Isahlulelo seBandla leKosini namkha leKosaneni sisibopho, nesigwebo silandela lapho-ke Â²Â¹. Kunobanyana umuntu ayokummangala eBandla leKosaneni, angavele atjhinge ekhotho enamandla, eliBandla leKosana, iBandla leKosi namkha iKhotho kaMarhistrada Â²Â². IKosana ingasicitha isahlulelo seNduna, kanti neKosi nayo ingasicitha isahlulelo seKosana?
Ufakazi wethula ubufakazi bakhe ngaphandle kokuthikaziswa. Nanyana ngiliphi ilungu lomKhandlu weKosini namkha nanyana ngiliphi ilungu lomphakathi elikhona lapho lingatjhuka ufakazi ngemibuzo. Lelihlelo-ke liragwa ngehlonipho nangendlela ehlelekileko, ngaphandle kokubekela abakhulumako indlela ethileko yokukhuluma.
Ngemva kokulalelwa kwabo boke ubufakazi nazo zoke iinkulumo zalabo abazabe bakhona, iKosi, ngokulekelelwa maDuna, ithatha isiqunto ngokukhambisana nomthetho wesintu nangokulandela ihlelo lokusebenzisa ihloko ngemvelo nangendlela elungileko. Nakube isiqunto esinjalo azange khesithathwe phambilini, nasithoma mzukwanokho sesizakuba yikomba Â²Â³. Lelihlelo-ke libala nokuvunjululwa kwamaqiniso kunye nokusetjenziswa komthetho phezu kwamaqiniso atholakeleko.
IKosi namkha iKosana ephethe iBandla yenza iBandla. Isahlulelo seKosi namkha seKosana kilelo iBandla sisiphetho, kuye-ke nokho ngelungelo lokudlulisa isililo laloyo osecaleni, ngalokho-ke res- judicata - Tsautsi v NeneÂ². Igama elithi 'isahlulelo' litjho umlayo wekhotho/webandla kunye nabonobangela bokuthi kungani kukhutjhwe umlayo onjalo. Nanyana abonobangela kunganasidingo sokobana bakhutjhwe khonokho nakukhutjhwa umlayo, abonobangela abenze ukuthi bekukhutjhwe umlayo loyo kufuze bona bakhanye babonakale emehlweni wekhotho/webandla ngaphambi kobana umlayo loyo ukhutjhwe. Isahlulelo singakhutjhwa, iKosi namkha iKosana namkha iSekela liba-functus officio. Isahlulelo seKosi singaliswa. Umphumela wokulisa isahlulelo ufana nokuthi icala licithiwe - Komani v Qabongwana Â². IKosi namkha iKosana inesibopho esikatelelakoÂ²6 sokutlola phasi irekhodi lesahlulelo sayo iyosirejistara e-Ofisini kaMarhistrada kungakapheli iinyanga ezimbili isahlulelweso sikhutjhiwe - Sekhtjheni 6 ne-7 GN R2082 ka-1967. Nakufumaniseka ukuthi iKosi ayisitloli phasi isahlulelo sayo bekudlule isikhathi esibekiweko, ngiyo ezakuthwala iindleko zabanikazi becala - Seymour 17 noBhengu v Mpungose Â². Isahlulelo seKosi namkha seKosana esitlolwe phasi sabe sarejistarwa sithathwa ukuthi silungile, bekube mhlazana kuzakuba nozasiphikisa besilungiswe. Nakube kukhona osola ukuthi isahlulelo esirekhodiweko asikalungi, kufuze bona aziswe lo omunye ebekubangwa naye ecaleni, ngokunjalo neKosi ebeyiphethe icalelo nayo yaziswe - Kunene v MadodaÂ²8?
Umutjho othi 'sebenzisa isahlulelo' utjho ikambiso la umuntu owoniweko afuna khona ukuzanelisa ngecala enziwe lona. Kufuze bona kulandelwe ikambiso yomthetho wesintu ekusetjenzisweni kwesahlulelo - Qala S1 ye-GN R2802 ka-1967. Isahlulelo sebandla sisetjenziswa ngokudla ipahla yaloyo onecala, idliwa sithunywa sekosini. Nakube ukudliwa kwepahla kukhambisana nesiko, akunapahla etjhiywako kileyo edliwako Â². Nakwenzekako ukuthi isithunywa sekosini siyalelwa nepahla ekufuze idliwe, indaba le ingangenwa yikhotho kaMarhistrada, yona ezakutlola incwadi enikela isithunywa amandla wokudla ipahla - Qala S8 ye-GN 2802 ka-1967. IKosi evumako ukuthi ngiyo eyenze ukuthi ipahla idliwe ibe isazi ukuthi ipahla leyo ngeyomunye umuntu ngaphandle kwaloyo onecala, ithweswa umsebenzi wokubuyisela ipahla edliweko leyo la idliwe khona - Khanyile v Khanyile Â³Â°. Nakube isiThunywa seKosini sidla ifuyo yomunye umuntu ngaphandle kwaloyo onecala, umnikazifuyo leyo unelungelo lokuyoyilwela ifuywakhe nanyana kukuphi la azayithola khona, ngitjho nanyana seyithengiselwe omunye imbala - Hlatshwayo v HlatshwayoÂ³Â¹. NgokomThetjhwana 8(2) we-GN R2082 ka-1967, ukummangalelana (icala lomuntu wesithathu) kufuze bona kulalelwe yiKosi ekhuphe isahlulelo, nakungasinjalo kube ngiloyo olandela iKosi ngesikhundla. Ukubhalelwa kulandela ikambiso yesiko kubangela ukuhlawuliswa - Ndlovu v Thabethe & Others Â³Â². IKosi ayisisithunywa samuntu, ngalokho-ke ukuhlawula eKosini, akusivali isikwelede/akuliqedi icala, ngaphandle-ke kokuthi mhlamunye ihlawulo ekhutjhwa ekosini leyo ikhutjhwe ngokugunyazwa ngiloyo onecala - Majozi v Majozi Â³Â³?
Ukudlulisela icala/isililo phambili nokubuyekeza icala yindlela yekambiso engasetjenziswa ukuphikisa isahlulelo esikhutjhwe yikhotho encani kobanyana isahlulelweso siyokulungiswa la singakalungi khona namkha sicithwe Â³4. Nokho-ke indlela yekambiso ngayinye kilezi ezimbili isebenza ngcono ebujamweni bezinto obuhlukileko Â³5. Ukuthi kusetjenziswa yiphi indlela yekambiso, kuya ngokuthi yini lokho ekulilwa ngakho. Nakube kulilwa ngokuthi kukhona la kuphosiseke khona, namkha nakube kulilwa ngokuthi kwenziwe ubukirikitjani namkha nakube kulilwa ngokuthi kwenziwe okuphambene nomthetho nabekugwetjwa, kuzakufuneka ukuthi icala libuyekezwe Â³6. Izehlakalo zobukirikitjani zibala nokweqiswa amehlo (ukungatjhejwa) kwemithetho yomthethobulungiswa wemvelo. Isibonelo : ukungatjheji umthetho wokulalela amahlangothi woke ngokulingana - i-audi alteram partem rule. Ngokomthetho lo, ikhotho kufuze bona izilalele zombili iinqhema ezisecaleni ngaphambi kobana ithathe isiqunto. Nayingahlumbukwenza njalo, izabe yenze ubukirikitjani. Nokho-ke la isililo sisekelwe bonobangela abaqalisiswe yikhotho ekuthatheni isiqunto esithileko, ukudlulisela icala/isililo phambili ngikho okulungileko Â³7. Ukudlulisela isililo/icala phambili kuvamise ukuphathelana nekambiso, ukube kanti ukubuyekezwa kwecala khona kuvamise ukuphathelana neenlilo ezingale kwerekhodi Â³?
Â³6 Qala - Johannesburg Consolidated Investment Co.
(c). Ubukirikitjani ekugwetjweni kwecala kunye nokuvuma okungavumakaliko namkha ubufakazi obungakagunyazwa namkha ukucithwa kobufakazi obuvumakalako namkha obugunyaziweko.
Nokho-ke kukhona ezinye izehlakalo la nanyana ngiyiphi yaleziindlela ezimbili zekambiso ingalunga khona. Isibonelo kukula isiphathimandla esiphethe icala sivume khona ubufakazi obungavumakaliko begodu nerekhodini kuvele ubufakazi obungavumakaliko. Kilobubujamo bezinto obunje-ke, nanyana kuyabuyekezwa nanyana kudluliswa isililo/icala, kulungile.
Umbuzo othi amakhotho wabomarhistrada anawo na amandla wokubuyekeza amacala wemabandla mbuzo ongakabukuphendulwa. Amakhotho wabokomitjhinari ajanyiselelwa ngamakhotho wabomarhistrada ayenamandla kwaphela wokudlulisa amacala wemabandla - Latha v Latha & Another Â³. Ecaleni likaBhulose aqalene noBhulose4Â°, kwalawulwa bona iKhotho kaKomitjhinari yayinganawo amandla wokubuyekeza iinqunto/izahlulelo zamaBandla. USekhtjheni 12(4) womThetho wokuLawula abaNtu abaNzima noSekhtjheni 29A wamaKhotho waboMarhistrada unikela ikhotho kamarhistrada amandla wokuhlola iinlilo zamacala adluliswako ezivela emabandla, kodwa womabili amasekhtjheni la awakhulumi ngokubuyekeza. IKhotho kaMarhistrada, njengoba imntwana womthetho oseencwadini zemithetho yePalamende nje, ayinawo amandla adlula lawo ewanikelwe mThetho weKhotho kaMarhistrada neminye imithetho. Kubonakala ungathi akunamthetho onikela ikhotho kamarhistrada amandla wokubuyekeza amacala wombango abuya emaBandla. Nokho-ke ngokwesekhtjheni 35(3)(0), omunye nomunye umsolwa unelungelo lokugwetjwa ngendlela elungileko; lelo-ke ilungelo libala nelungelo lokudlulisela icala phambili eKhotho ePhakemeko kobanyana liyokuhlolwa ngobutjha namkha liyokubuyekezwa. Isekhtjheni le-ke ibonakala ungathi inikela amaKhotho waboMarhistrada amandla wokubuyekeza isahlulelo secala elibuya eBandla. Nokho-ke nakuthiwa " omunye nomunye umsolwa" kilesekhtjheni kutjho ukuthi isekhtjheni le ikhuluma ngamacala wobulelesi kwaphela. Kufuze kutjhejwe-ke nokho bona iKhotho kaMarhistrada nayilalele icala elidluliswako elivela eBandla inamandla wokufakazela isiqunto esithethwe phambilini eBandla, namandla wokutjhugulula isiqunto esithethwe ngilo iBandla namkha amandla wokucitha isiqunto esithethwe liBandla, ngemva kobana izwe ubufakazi nanyana ngibuphi obethulwe phambi kwayo egameni leenqhema ezidlulisa icalelo namkha nanyana ngibuphi ubufakazi ikhotho ebubona bulungile. IKhotho kaMarhistrada godu inamandla wokungezelela isikhathi esibekiweko emiThethweni yeBandla leKosini nelemaKhosaneni - R2082 ka-1967. Kubonakala ungathi isililo esidluliselwa ekhotho kamarhistrada asipheleli kwaphela erekhodini, ngalokho-ke nanyana ngibuphi ubufakazi obumalungana nobukirikitjani bungalalelwa, nanyana buyavela erekhodini nanyana abuveli. Lokhu-ke kubonakala ungathi kwenza bona kungasaba nefuneko yokuhlukanisa hlangana kwesililo esidluliswako nokubuyekeza icala nakwenziwa umzamo wokulungisa isahlulelo/isiqunto seBandla eKhotho kaMarhistrada. Njengoba ukulalelwa kwesililo secala kukugweba ngobutjha nje, akunafuneko yokuthi kungacatjangwa nokubuyekeza nakube icala lidluliswe njengesililo?
Isahlulelo esenziwe yiKosi namkha iKosana kuyakghonakala bona sidluliselwe eKhotho kaMarhistrada enamandla wokusiqala ngobutjha nakube kunesililo ngaso - sekhtjheni 12(4) ifundwa nesekhtjheni 29A yomThetho 32 ka-1944 wamaKhotho waboMarhistrada. IKhotho kaMarhistrada enamandla yiKhotho kaMarhistrada ebeyizakuba namandla wokulilalela icalelo kwekuthomeni. Lapha-ke kutjhiwo iKhotho kaMarhistrada enamandla ngasikhathi sinye neBandla elilalele/eligweba icala ngesikhatheso4Â¹. Isahlulelo seBandla kuyakghonakala bona sidluliselwe eKhotho kaMarhistrada nakube kunesililo ngaso, ngitjho nanyana iKhotho kaMarhistrada inganawo nje amandla wokukhupha isahlulelo esisiphetho - Ntshabala v Piti Â². Labo abaseCaleni eliDluliswako kufuze babizwe ummangali nommangalelwa, hayi umdlulisisibawo nomaziphendulela - Dlamini v Sibisi Â³. IsiLilo seCala siqala kwaphela lokho iinqhema ezilila ngakho okuserekhodini. Isahlulelo seBandla siyi-res judicata ukufika la kungasilo khona iBandla eliDlulisa isiLilo seCala ?
ngazine kwaphela, ngaleyindlela-ke ummangali walidlulisela phambili icaleli ngoba angakaneliseki ngesahlulelo sakhona, ikhotho ekudluliselwe kiyo isililo angeze ibe namandla wokukhupha isahlulelo esijamela ummangalelwa (ngamanye amagama ikhotho ayikwazi ukusicitha isililo sommangali) nakube ummangalelwa akakafaki sakhe isililo naye esiphikisana nalesi sakammangali. Nakube isiqunto esivumelana nommangalelwa siyasekelwa, ikhotho ekudluliselwe kiyo isililo kufuze bona isicithe isililweso, kobanyana kuzokujama isahlulelo seBandla - Mthethwa v Mthethwa 45. Isibawo sokudlulisela icala phambili kufuze bona senziwe kungakapheli iinyanga ezimbili ukusukela mhlazana kukhutjhwa isahlulelo - umThetjhwana 9(1) wemiThetho yamaBandla R2082 ka-1967. Nokho-ke isikhathesi singelulwa nguMarhistrada ngonobangela ozwakalako - umThetjhwana 9(3). Nasele isibawo sokudlulisa icala sifakiwe, kuyazenzakalela ukuthi kujanyiswe ukusetjenziswa kwesahlulelo, bekube mhlazana isibawo sokudlulisa icala kuqedwako ukusebenza ngaso namkha bekube mhlazana siphelelwa sikhathi, namkha bekube mhlazana sitsonyulwako - umThetjhwana 8(1). Umuntu ongaphakathi kwecala akalahlekelwa lilungelo lakhe lokudlulisela isibawo eKhotho kaMarhistrada ngonobangela wokwanelisa namkha wokuzinikelela ukwanelisa ingcenye yesahlulelo seBandla namkha isahlulelo ngokuphelela kwaso namkha ngokwamukela kwakhe azakuzuza kileso isahlulelo - umThetjhwana 9 (4). Ummangalelwa odlulisela icala phambili naye angafaka icala eliphikisako ngitjho nanyana angazange alifake ekuthomeni kwecala. - umThetjhwana 12(2) wemiThetjhwana yeBandla leKosini namkha leKosaneni R2082 ka-1967. Kukhulunyelwa ukuthi umthetjhwana lo u-ultra vires - Seymour 33 fn 166. Isililo esidluliswako siyaziphelela emveni kobana sitjhejiwe na isahlulelo ekulilwa ngaso/ esiphikiswako siphela ngokomthetjhwana 7(2). Ngokwe-7(2), isahlulelo seBandla leKosini siphelelwa sikhathi nakube asibhaliswa kuMabhalana weKhotho kaMarhistrada kungakapheli iinyanga ezimbili emveni kwelanga okwakhutjhwa ngalo isahlulelo njengobanyana kufuna umthetjhwana 7(1). Isahlulelo esiphelelwe sikhathi sifana nesahlulelo esingazange khesibe khona, ngalokho-ke angeze sadluliselwa phambili namkha siphikiswe - Sabelo v Njilo46. Isibawo sokudlulisa/sokuphikisa icala angeze satjhejwa ngokuqalana nesahlulelo esibhalelweko esikhutjhwe libandla, bekube sikhathi la isibawo sokucithwa kwesahlulelo sirarhwa khona - umThetjhwana 9(1) - Imithetjhwana yamaBandla wamaKhosi namaKhosana R2082 ka-1967. Ukuthola ikambiso yokudlulisa amacala, qala umThetjhwana 10 -13 wemiThetjhwana yamaKhotho wamaKhosi neziPhakanyiswa (KwaZulu-Natal GN 12 ka-1992). Ngokwesekhtjheni 12(4) yomThetho 38 ka-1927, isibawo sokudlulisa icala nasele sitjhejiwe, isiphathimandla esiphethe iBandla sikatelelekile ukutjela ikhotho abonobangela bokuthi senziwe yini sithathe isiqunto esisithetheko, kungakapheli amalanga alitjhumi-nane sitjeliwe ngesibawo sokudlulisa icala. Nakufumaniseka ukuthi abonobangelabo abakatlolwa phasi, bazakutlolwa phasi ngumabhalana wekhotho. Abonobangelabo bazakuba yingcenye yerekhodi lokudlulisa icala. Nakufumaniseka bona isiphathimandla seBandla asibavezi abonobangelabo, ikhotho eyokulalela icala elidluliswakwelo ingasilayela bona sithumele abonobangelabo ngesikhathi esithileko. Ikhotho yokudlulisela amacala ingakutshwilisa ukulalelwa kwecala elidluliswako, kobanyana kuzokuba nesikhathi sokuthi isiphathimandla seBandla sithumele abonobangela abafunekako. Laphokhunye-ke ikhotho yokudlulisela icala nayibona kufanele ingaragela phambili ngitjho nanyana isiphathimandla seBandla singakabathumeli abonobangela besahlulelo - umThetjhwana 10(do n0 11 - imiThetjhwana yeBandla lamaKhosi nelamaKhosana R2082 ka-1967. Nakubalwa nanyana ngiliphi inani lamalanga elibekwe ngokwemithetjhwana 47, uSonto neholideyi malanga angabalwako - umThetjhwana 15(2). Icala elidluliswako angeze livowudelwe nakube ubungako becala bungaphasi kwe-R10.00, ngaphandle-ke kokuthi ikhotho ithe nayiphenyako yafumana bona kunomthetho wekambisolawulo oqakathekileko obalwa ecaleni elidluliswakweli. IKhotho kaMarhistrada elalele icala elidluliswako eBandla iligweba ngobutjha icalelo nakube ikhotho leyo ngiyo ethoma ukuzwa lelo icala elidluliswako, ngaleyo indlela-ke ijamiselele isahlulelo ebesikhutjhwe liBandla - umThetjhwana 12(4).
47 ImiThetjhwana yamaKhosi namaKhosana R2082 ka-1967.
Nasele isahlulelo seBandla sifakazelwe, sicithiwe namkha sitjhugululiwe, sesithathwa ukuthi sisisahlulelo seKhotho kaMarhistrada - sekhtjheni 29A yomThetho weKhotho kaMarhistrada. Njengoba amandla wamaKhosi, namaKhosana namkha amaSekela aphelela emthethweni wesintu nje, ikhotho nayilalele icala elildluliselwe kiyo ikatelelekile bona isebenzise umthetho wesintu - Yeni v Jacaa (N-E) 31. Nokho-ke la kutholwa khona bona iBandla lisebenze ngecala elisuselwa emthethweni wesintu, icalelo liyacithwa, licithelwa ukutlhogakala kwamandla wokusebenza ngalo - Cebekhulu v Shandu NAC (N-E) 196. Esinye isibawo sokudluliswa kwecala esivela ekhotho kaMarhistrada sesisezandleni zeKhotho ePhakemeko.
Eqwaqwa ikambiso yamacala adluliswako abuya emaBandla wamaKhosi newamaKhosana aya emaKhotho waboMarhistrada ayisalawulwa masekhtjheni 12(4), 12(5), 20(6), 20(7) ne 20(8) yomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima. Lamasekhtjheni womthetho abulawa ngokwesekhtjheni 6 yomThetho weQwaqwa wokuDluliselwa kwamaCala Phambili abuya emaBandla wamaKhosi nemaBandla wamaKhosana - sekhtjheni 7 ka-1988 (). Ikambiso namhlanje seyilawulwa mThetho weQwaqwa. Isekhtjheni 3 yomThetho weQwaqwa yanikela uNgqongqotjhe wezomThethobulungiswa amandla wokwenza imithetjhwana (ikambiso yokulawula emacaleni adluliselwe phambili) engena endaweni yemiThetjhwana yamaBandla wamaKhosi newamaKhosana - R2082 ka-1967.
Iindawezi zombili zaphasisa imithethwazo yokuSungulwa kwamaKhotho waboMarhistrada ngokwesekhtjheni 2(3) yayo yomibili imiThetho le; amaKhotho waboMarhistrada manjesi-ke selasele namandla wemithetho esele yabulawa48. Njengoba amaKhotho waboKomitjhinari ayekwazi ukulalela amacala adlulisiweko abuya emaBandla, amandla walokhu-ke nawo asemaKhotho waboMarhistrada. Ikambiso nokusebenza emacaleni adluliswako abuya emaBandla kulawulwa ngemiThetjhwana yamaBandla wamaKhosi namaKhosana -R2082 ka-19674?
Ngokwesekhtjheni 20 yomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, uNgqongqotjhe angatlolela amakhosi namakhosana namkha amasekela wabo incwadi awanikela ngayo amandla wokugweba amacala wemithetho engakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende namkha amacala wesintu, ngaphandle kwalayo atjhiwo ngamagama etjhejulini yesithathu yomThetho, enziwe mumuNtu oNzima phezu komunye umuNtu oNzima endaweni engaphasi kweKosi. IBandla alikwazi ukuthwesa nanyana ngisiphi isigwebo kileziingwebo ezilandelako (S20 yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima): isiGwebo sokuFa5Â°, isiGwebo seCala lokuCwiya, isiGwebo seCala lokuLimaza ngesiHluku, isiGwebo sokuDosa eJele, ihlawulo engaphezulu kwe-R100.00 namkha yeenkomo ezimbili namkha yetjhumi lefuyo yomhlobo omncani (njengembuzi), namkha isiGwebo sokuBetha5Â¹. Ukuvinjelwa kwesigwebo sokubetha kukhambisana nesekhtjheni 12(1)(e) yomThethosisekelo yona eyalela iinjeziso zelunya nezinganabuntu. Ngokwesekhtjheni 20(6) yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, amacala wobulelesi adluliswa liBandla kufuze bona adluliselwe eKhotho kaMarhistrada enamandla wokulalela amacala adlulisiweko kungakapheli ama-30 wamalanga isigwebo sikhutjhiwe - umThetjhwana 2 wemiThetjhwana yokuDluliswa kwamaCala wobuLelesi - R45 ka-1961.
Kufuze kutjhejwe-ke nokho bona umthetho wesintu awuhlukanisi hlangana kwecala lombango necala lobulelesi njengoba kusenza umthetho ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende. Amacala la godu akutjho ukuthi alalelwa wodwa ngahlanye 5Â². Kufuze kutjhejwe-ke godu nokuthi isenzo somenzicala kungenzeka sibe licala lobulelesi necala lokwephula umthetho elihlawuliswako. Ecaleni elinjalo-ke isiphathimandla esigweba icala kufuze bona sazi bona amandlaso aphelelaphi emacaleni wombango nemacaleni wobulelesi.
AmaKhosi namaKhosana angakanikelwa amandla makhosi namakhosana uNgqongqotjhe angakawanikeli amandla wokulalela nokugweba amacala wombango namkha wobulelesi, ngokwesekhtjheni 12 namkha isekhtjheni 20 yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima. Lokhu-ke nokho akutjho ukuthi lawo amakhosi namakhosana angakanikelwa amandla awakho emthethweni. Lawo amaKhosi namaKhosana anjalo kwaphela nje akanawo amandla wokulalela nokugweba amacala wombango nawobulelesi, kodwa wona asese makhosi namakhosana eendaweni zemakhabo. Kodwa-ke okwenzekako mbala kukuthi abantu abasecaleni basa amacalabo eKosini namkha eKosaneni. IKosi-ke kuba ngiyo elalela icalelo bese ikhupha isahlulelo sayo5Â³.
Isahlulelo esikhutjhwe yiKosi namkha iKosana engakanikelwa amandla sililize lakolize54 begodu asinasibopho phezu kwalabo ababangako, ngaphandle kobana bobabili abantu ababangako basivume isahlulelweso55. Isahlulelweso godu angeze sasetjenziswa ngendlela yokudla onecala ipahla. Ukudla ipahla yomuntu nokususa ipahla yomuntu ngesahlulelo esinjalo kufana nokudlelezela ipahla yomuntu 56. Nangabe ipahla edliwako leyo inikelwa okweledwako, naye uba necala lokudlelezela 57. Isahlulelo sithoma ukuba sibopho nasele ababangako basivumile. Nokho-ke nakube ababangako basivumile isahlulelo kodwa ummangalelwa akhange ahlawule, ummangali kufuze bona avule icala de novo ekhotho enamandla wokulalela icala elinjalo 58. Nakube ummangalelwa uyahlawula nanyana ihlawulwakhe ingakapheleli kodwa iKosi namkha iKosana namkha isiThunywa seKosini siyivume ihlawulo leyo ngemva kobana ummangali asivumile isahlulelo, ummangali ukatelelekile bona naye avume, ngaleyindlela-ke ummangalelwa akasenacala 5. Kodwa-ke nakufumaniseka bona ihlawulo yommangalelwa ayamukeleki, ihlawulo leyo ithathwa njengendlela yokuvuma icala engasetjenziswa ngitjho nangomuso nakube kuyisanwa phambili 6Â°?
Emacaleni wobulelesi-ke izinto zihlukile. Makhosi namaKhosana kunye namasekela anikelwe amandla kwaphela avunyelwe ukwenza umsebenzi wokugweba amacala wobulelesi. La iKosi namkha iKosana engakanikelwa amandla ihlawulisa khona ummangalelwa namkha la ijezisa khona ummangalelwa, umlayo wokuhlawulisa namkha wokujezisa loyo uba lilize lakolize 6Â¹. La ikhotho yeqa khona amandlayo namkha la ikhupha khona isigwebo ukube ayinamandla wokwenza njalo, izithwesa icala lokwephula umthetho - qala umThetjhwana 17 no-31 wesimemezelo R110 sika-1957 6Â².
AmaBandla eTranskei, neBophuthatswana, neVenda kunye ne-Ciskei (ezaziwa ngokuthi zizAbelo ezikhululekileko) ayejanyiswe ngomthetho owabethwa kizo izabelwezi. Kufuze kutjhejwe bona nanyana umthetho ekwakhiwa ngawo amabandla nowawulawula amabandla lawo ezAbelwenezi kukhona lapho ufana khona nomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, kodwa nokho kukhona nalapho yehluka khona imithetho le. NgokwemiThetho yomThethosisekelo 6Â³ yalezizAbelo, woke amakhotho kilezizAbelo ayenamandla wokusebenzisa umthetho womhlobo wabantu balapho emacaleni aphathelene namasiko wesintu wabantu besabelo ngasinye (qala Seymour 7-8).
48 umThetho 5 ka-1973 wokuSungulwa kwamaKhotho waboMarhistrada e-Lebowa, umThetho 9 ka-1973 wokuSungulwa kwamaKhotho waboMarhistrada eGazankulu.
5Â° Isigwebo sokufa siphambana nelungelo lokuphila begodu umThetho womThethosisekelo sewasicitha isigwebo sokufa.
5Â¹ Isijeziso sokubetha sesacithwa emthethweni ngokwesekhtjheni 1 yomThetho 33 ka-1997 wokuBulawa kwesijeziso sokuBetha.
5Â³ Seymour 5th ed Customary Law in Southern Africa - ikhasi 27.
54 Bennet TW Customary Law in South Africa 2004 - ikhasi 143.
55 Seymour 5th ed Customary Law in Southern Africa - ikhasi 27.
6Â³ S53 umThetho 15 ka-1976 womThethosisekelo weRiphabhligi yeTranskei.
S61 UmThetho 20 ka-1981 womThethosisekelo weRiphabhligi ye-Ciskei.
Amasekhtjheni afaneleko wemiThetho le aphethe imibandela efanako yokunikela amandla.
E-Bophuthatswana amabandla ayebizwa ngokuthi maKhotho wesiTjhaba. NgokomThetho 23 ka-1978 womBusositjhaba we-Bophuthatswana (umThetho), esinye nesinye isifunda sombusositjhaba sakhelwa yalo iKhotho yesiTjhaba. AmaKhotho la, ngokomThetho, akhiwa yiKosi, iKosana namkha uSihlalo womKhandlu kaMaziphathe. Amalungu wesitjhaba sendawo yalapho/womphakathi wendawo yalapho ngiwo aba malungu weKhotho yesiTjhaba yendawo leyo. AmaKhotho wesiTjhaba ayavela kusekhtjheni 9(1) yomThetho wamarekhodi wamakhotho. Amacala adluliswako nabuyekezwako asetjenzwa yikhotho kaMarhistrada - sekhtjheni 9(3) yomThetho, yona enamandla yokucitha, ukutjhugulula, ukulungisa isahlulelo seKhotho yesiTjhaba namkha ibethe nanyana ngimuphi umlayo ofaneleko - Sekhtjheni 9(1) yomThetho. Ekusebenzeni kwayo amacala adluliselwe kiyo, ikhotho kaMarhistrada ngokuzithandela kwayo ingalalela icala de novo namkha ithembele erekhodini leKhotho yesiTjhaba - Qala iSekhtjheni 9(2). Umarhistrada nakalalela isililo secala elidluliselwe kuye kufuze bona asebenzise umthetho wesintu - sekhtjheni 10 yomThetho.
Isekhtjheni 3 yomThetho lo inikela uMongameli amandla wokunikela iKhotho yesiTjhaba amandla wokugweba amacala wombango asukela emthethweni wesintu. IKhotho yesiTjhaba nayibawako, uMongameli anganikela esinye isijamiso esingaphasi kweKhotho yesiTjhaba amandla wokugweba amacala wombango, kodwa isijamisweso asilinganisele indawo la sizakugcina khona ukusebenza, asivumele nokuthi singahlola bona yini okubangele bona bekummangalelwanwe, abeke nokuthi ngibaphi abantu isijamisweso esingaba namandla wokubagweba. Emacaleni aphathelene nesiko, kufuze kusetjenziswe umthetho wesintu, ngaphandle-ke kokuthi mhlamunye umthetho wesintu ofaneleko sewabulawa, sewatjhugululwa namkha uphambana nomthethokambiso womphakathi namkha ikambisolwulo yomthethobulungiswa wemvelo - qala isekhtjheni 4 yomThetho. AmaKhotho la avunyelwe ukugweba amacala wombango nawobulelesi ngasikhathi sinye nakube emacaleni lawo kuqalenwe namaphuzu afanako kunye neenqhema namkha abantu banye - sekhtjheni 11 yomThetho.
Angasuselwa emthethweni wesitjhaba namkha emagadangweni atjhili emthethweni wesitjhaba.
La kukhulunyiswanwa khona ngamandla wewili namkha ngehlathululo yayo namkha la kukhulunyiswana khona noba kungaba ngimuphi umtlolo wobufakazi.
La kufunwa ukuthola khona ubujamo bamandla wengqondo yomuntu.
La kufunwa khona umlayo wokuthulela safuthi.
La kufunwa khona ukuphelisa umtjhado namkha ukuhlukanisa umtjhado.
Ecaleni elifaka phakathi ikosi namkha ikosana namkha umbusositjhaba.
NgokomThetho 29 ka-1979 wamaKhotho wesiTjhaba eBophuthatswana, amaKhotho wesiTjhaba esabelweni esasibizwa ngokuthi yi-Bophuthatswana anamandla akhethekileko wokugweba woke amacala wombango asuselwa esikweni nemthethweni wesintu. Ngenca yalokhu-ke, amacala anjalo angeze ayiswa eKhotho kaMarhistrada.
Umnikazi wepahla egugekako esendaweni engaphasi kombusositjhaba ngecala eliphathelene nepahla leyo.
Qala no-Seymour 18 & 19.
Ngemva kobana i-Transkei ithole ikululeko, imibandela yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima ephathelene namakhosi namakhosana yaginywa yisekhtjheni 60 yomThetho 15 ka-1976 yomThethosisekelo, wona owavumela ukuragela phambili kwemithetho eyayisele seyivele ikhona bekube mhlazana isulwa yiPalamende yeTranskei. Imibandela eyaginywako leyo kwathi ngemva kwalokho yajanyiselelwa ngomThetho 6 ka-1983 [ umThetho] wamaBandla wamaKhosi weTranskei nemiThetjhwana yamaKhosi - GN 139 ka-1982 - qala godu no-Seymour 20. Ngaphandle kwamaBandla wamaKhosi, kwakhiwa namaKhotho waboMaziphathe beemFunda ngokomThetho 13 ka-1982 wamaKhotho waboMaziphathe beemFunda. AmaKhosi namaSekelawo, ngeenkhundla zawo anamandla alinganako njengamakhosana emabandla, ngalokho-ke akunasidingo sokobana anikelwe ngendlela ehlelekileko amandla wokwengamela amaBandla - Sekhtjheni 2(1) yomThetho.
A. Amandla wokugweba kufuze anikelwe nguNgqongqotjhe.
B. Icala kufuze lisuselwe emthethweni wesintu nesikweni.
C. Ummangalelwa kufuze ukube uhlala endaweni engaphasi komBusositjhaba.
D. Amacala aphathelene nokuphelisa, nokutlhalanisa, nokuhlukanisa umtjhado nanyana ngewesintu nanyana ngewesikhuwa awela ngaphandle kwelawulo namandla weBandla.
Ikambiso kufuze bona ikhambisane nomthetho wesintu nesiko, kodwa ukusetjenziswa kwesahlulelo sekhotho kunjengoba kulayelwe mthetjhwana ofaneleko - sekhtjheni 4(1) ne-(2). Amacala adluliswako asezandleni zeKhotho kaMarhistrada namkha iKhotho kaMaziphathe wesiFunda - sekhtjheni 4(3) yomThetho ka1983 wamaKhotho wamaKhosi/wamaBandla (e-Transkei). Ilungelo lokudlulisela icala phambili likhona ngaphandle kwala ubungako behlawulo bungaphasi kwe-R25.00, ngaphandle-ke kobanyana iKhotho ePhakemeko ithe nayiphenyako yathola bona icalelo liphethe nekambisolawulo yomthetho eqakatheke khulu - sekhtjheni 4(3). Ukudluliselwa kwecala phambili kufana nokugweba icala de novo - sekhtjheni 4(4).
E. Iingwebo ezilandelakwezi angeze zathweswa - sekhtjheni 3(3): isigwebo sokufa, secala lokucwiya, secala lokulimaza ngesihluku, sokudosa ejele namkha sokuhlawuliswa ihlawulo edlula iinkomo ezine namkha ihlawulo ngefuyo ebalwa ngemali engadluliko ku-R100.00 ngayinye namkha ama-20 wefuyo yomhlobo omncani, namkha ihlawulo yakhona ebalwa ingadluli ku-R20.00 ngayinye namkha i-R400.00.
Ikambiso yokugwetjwa kwamacala wobulelelesi ikhambisana nomthetho wesintu nowesiko, kodwa nokho ilawulwa mithetjhwana yokulawula ebethwa nguNgqongqotjhe wezomThethobulungiswa. Ukukhulunyelwa zizazi zomthetho (amagcwetha) akukavunyelwa - sekhtjheni 10. Ummangalelwa nakangabhalelwa kuhlawula ihlawulo ahlawuliswe yona, ikosi ingalayela bona abotjhwe ayiswe phambi kwakamarhistrada ekhotho namkha ayiswe phambi kwesikhulu esingamele ikhotho yesifunda endaweni la icala ligwetjwe khona; ikhotho izakuthi ingaqinisekisa yaneliseke bona ihlawulo ummangalelwa ahlawuliswe yona beyilungile, ilayele bona ahlawule ummangalelwa, nakabhalelwako imphosele ngejele adose isikhathi esingadluliko eenyangeni ezintathu. Amandla wokugweba amacala adluliswako asezandleni zeKhotho kaMarhistrada namkha iKhotho kaMaziphathe wesiFunda - sekhtjheni 5(3). Icala elidluliswako kufana nokuthi ligwetjwa de novo - sekhtjheni 5(4).
Ngokwesekhtjheni 73 yomThetho 15 ka-1976 womThethosisekelo weTranskei, kuneemfunda ezilithoba eTranskei ezasungulelwa amaKhotho waboMaziphathe beemFunda - sekhtjheni 2(1) yomThetho wamaKhotho waboMaziphathe beemFunda [umThetho]. Ngokombiko ka-Olivier 1997 64, ngo-1997 amakhotho ayesebenza eemfundeni ezihlanu nje kwaphela. AmaKhotho waboMaziphathe beemFunda anamandla ngasikhathi sinye neKhotho kaMarhistrada la umsolwa ecaleni lobulelesi asisakhamuzi khona namkha la ababangako ecaleni lombango bazizakhamuzi zeTranskei khona - sekhtjheni 3 yomThetho wezamaKhotho waboMaziphathe beemFunda. MaKhotho waboMaziphathe beemFunda kwaphela anegunya lokusebenzisa umthetho wesintu ngitjho nemacaleni wobulelesi, hayi njengamakhotho wabomarhistrada wona angasebenzisa umthetho wesintu emacaleni wombango kwaphela. AmaKhotho waboMaziphathe beemFunda kuthiwa abantwana bemithetho yeencwadini zeSewula Afrikapha njengoba phela asungulwa ngomThetho wePalamende, ngokunjalo-ke namandlawo awathola khona eencwadini zemithetho yePalamende. Akukavunyelwa ukukhulunyelwa zizazi mthetho (amagcwetha) kilamakhotho - sekhtjheni 7. Amacala adluliswako alalelwa yiKhotho ePhakemeko kanti-ke amacala wobulelesi abuyekezeka ngendlela efanako namakhotho wabomarhistrada. Ikambiso ikhanjiswa ngokwesiko, ngokulawulwa nguNgqongqotjhe - Seymour -ikhasi 22.
Umbuzo ekufuze siwuphendule lapha kukuthi kghani iBandla (iKhotho yesiNtu) linalo na ilungelo lokuthi lingacitha umthetho wesintu njengomthetho onganalungelo lokusebenza ngenca yokuthi umthetho loyo uphambana nomthethosisekelo na?
64 Regs pluralisme in Suid Afrika (1986 -- 230 -231).
Ngokwe S170 yomThethosisekelo, ikhotho engaphasi kweKhotho ePhakemeko ngobukhulu ayikwazi ukufuna ukwazi ukuthi umthetho othileko wePalamende uyavumelana nomThethosisekelo na, ayikwazi nokukhupha umlayo omalungana nokungabi semthethwenisisekelo komthetho othileko, ngokunjalo ayikwazi nokuphikisa indlela yokuziphatha kaMongameli. Ngokwesekhtjheni 110 ikhotho kamarhistrada ayinawo amandla wokukhulumela ukuthi awukho emthethweni umthetho othileko, nanyana ngimuphi, ngokunjalo godu ayikwazi nokukhulumela indlela yokuziphatha kwakaMongameli. Isekhtjheni 110 yomThetho wamaKhotho waboMarhsitrada iyayalela ikhotho kaMarhistrada ukuthi ingamemezela ukuthi umthetho othileko awusebenzi ngoba uphambana nomthethosisekelo namkha ngomunye unobangela. Igama elithi "umthetho" lihlathululwa kusekhtjheni 2 yomThetho 33 ka-1957 wokuHlathululwa kwemiThetho yePalamende njengo "mthetho nanyana ngimuphi, isimemezelo sombuso, umthetho wephrovinsi, umThetho wePalamende namkha noba ngisiphi isenzo esinamandla womthetho. Igama elithi "umthetho" lithathwa ukuthi litjho imithetho yepalamende, hayi " imithetho engasiyo yepalamende" Bucke & Jones V 1 Act 403, Millman NO v African Eagle Life Assurance Society Ltd 1981 (4) SA 630 (C). Nanyana kungakhulunywa nje ngomthetho ongasiwo wepalamende ku-S170 yomThethosisekelo nesekhtjheni 110 yomThetho waboMarhistrada, iKhotho kaMarhistrada ayinawo amandla wokulawula ngokungabi semthethwenisisekelo komthetho ongekho emithethweni yePalamende (B&J V 1 Act 403). Ngayo yona leyo ikulumo, kungathathwa ukuthi amakhotho wabomarhistrada akanamandla wokulawula ngokungabi semthethwenisisekelo komthetho wesintu. Njengoba iKhotho kaMarhistrada imntwana womThetho wePalamende, amandlayo kufuze iwathole emThethweni wamaKhotho waboMarhistrada, kodwa-ke awakho amandla anikelwa amakhotho wabomarhistrada njalo kilomThetho wamaKhotho waboMarhsitrada. Njengoba iKhotho kaMarhistrada imntwana womThetho wePalamende, ngokunjalo ayikanikelwa amandla mThetho wamaKhotho waboMarhistrada ukuphenya ngokuthi ikulungele na ukusebenza umthetho wesintu.
Ngokwe S170 yomThethosisekelo, ikhotho engaphasi kweKhotho ePhakemeko ngobukhulu ayikwazi ukufuna ukwazi ukuthi umthetho othileko wePalamende uyavumelana nomThethosisekelo na, ayikwazi nokukhupha umlayo omalungana nokungabi semthethwenisisekelo komthetho othileko, ngokunjalo ayikwazi nokuphikisa indlela yokuziphatha kwakaMongameli. Indawo yeBandla (ikhotho yesintu) kunye nendawo yeKhotho kaMarhistrada erhelweni lokulandelana kwamakhotho zingaphasi kwamaKhotho aPhakemeko, ngalokho-ke ngokwesekhtjheni 170, amakhotho la akanawo amandla wokufuna ukwazi ukuthi umthetho othileko wePalamende uyavumelana nomThethosisekelo na, awakwazi nokukhupha umlayo omalungana nokungabi semthethwenisisekelo kwehlelo lokubethwa komthetho othileko, nanyana ngimuphi, ngokunjalo awakwazi nokuphikisa indlela yokuziphatha kwakaMongameli. Isekhtjheni le ikhulumisa kwaphela ukubethwa komthetho, hayi umthetho ngokwawo. Ngokwesekhtjheni 2 yomThetho 33 ka-1957 wokuHlathululwa kwemiThetho yePalamende, nokho igama elithi "umthetho" litjho negama elitjho ihlelo lokubethwa komthetho. Umbono ka B&J V 1 Act 403 kukuthi nanyana lingavezwa ingaphathwa nje yomthetho ongekho emithethweni yePalamende ku-S170 yomThethosisekelo kunye nakusekhtjheni 110 yomThetho weKhotho kaMarhistrada, ikhotho kamarhistrada ayinawo amandla wokulawula ngokungabi semthethwenisisekelo komthetho ongekho emithethweni yePalamende. Ngayo leyo ikulumo, kungatjhiwo godu nokuthi ikhotho kamarhistrada ayinawo amandla wokulawula namkha ukukhupha umlayo ngokuthi umthetho wesintu uyakhambisana na nomThethosisekelo. Ngokwesekhtjheni 211, umthetho wesintu umuthetho ovunyiweko nosebenzako eSewula Afrika. Okuqakathekileko lapha kukuthi ihlelo lokubethwa komthetho ekukhulunywa ngalo kusekhtjheni 170 libala nomthetho ongekho emithethweni yepalamende, libale nomthetho wesintu, kanti-ke njengoba amabandla (amakhotho wesintu) angaphasi ngobukhulu kuneKhotho ePhakemeko nje, amabandla adinywe namandla wokuphenya ngokuba semthethwenisisekelo kwemithetho yesintu ngokwesekhtjheni 170 yomThetho womThethosisekelo. Ngokutjho kwaka-TW Bennett (1995) 76, amaBandla akanawo amandla wokucitha imithetjhwana yemithetho yesintu njengemithetjhwana engekho emthethweni ngoba ingakhambisani nomthethosisekelo (lokhu-ke kuthathelwa kuSekhtjheni 103 yomThethosisekelo wesiKhatjhana ka-1993.
<fn>DAC-NLS. IkholejiYezomthethob.2007-05-18.nr.txt</fn>
IKholeji YezomThethobulungiswa, Private Bag X659, Pretoria, 0001, South Africa. Ifowuni: 012-481 2892. Ifeksi : 012-481 2746.
Kunomehluko oqakatheke khulu hlangana kokwahlulela umbango nokulekelela iinqhema ezibangako ukurarulula umbangwazo.
Ekwahluleleni, umuntu ongasiyo ingcenye yombango nguye owengamela ukugwetjwa kombango loyo, abe athathe nesiqunto esizakuba sibopho eenqhemeni azihlulelako.
La umuntu ongasingcenye yombango alekelela khona iinqhema ezibangako ukurarulula umbangwazo, kuthiwa kucolelanisa namkha ukuthobelana.
La iinqhema ezisembangweni zilamula khona umbangwazo zizodwa ngaphandle kokulanyulwa ngomunye, lokho kuvamise ukuba mphumela wokukhulumisana kwazo iinqhema ezisembangwenezo ngokwazo zizodwa.
Umuntu owahlulelako embangweni ngumahluleli.
Iimphathiswa ezihlulela emakhotho zithola amandla wokwahlulela ngokukhethwa ngemibandela yomthetho obethiweko.
Kuyakghonakala nokuthi iinqhema ezibangako zidlulisele umbangwazo komunye umuntu kobanyana azahlulelele wona; nakwenzeka lokho-ke iinqhemezo ngizo ezivumelanako bona ngubani ozazahlulelela embangwenazo. Emakontrageni amanengi weemvumelwana iinqhema ezitlikitla amakontraga lawo zivame ukufaka nendinyana ezivumelana ngayo ukuthi nanyana ngimuphi umbango ongaba khona hlangana nazo usuka ekontrageni leyo uzakudluliselwa kumlamuli. Umlamuli angakhethwa namkha indinyana yekontraga ingabeka indlela namkha ikambiso ekungakhethwa ngayo umlamuli, njengokuthi nje indinyana yekontraga ibeke ukuthi igcwetha lizakukhethwa yiHlangano yamaGcwetha (i-Law Society).
Nokho-ke isivumelwana sokuthumela umbango kumlamuli sona akunasidingo sobanyana sibeke izinto ngaleyo indlela yokutjho izinto ngamagama anganakurhiniza. Emphakathini othileko namkha emkhayeni othileko kungenzeka kube nesivumelwana esingakabekwa tjhatjhalazi esithi umbango uzakuthunyelwa esikhulwini esingamele umphakathi namkha esingamele umkhaya loyo kobanyana siyokuthatha isiqunto ngawo, ngoba lokho kulisiko elijayelekileko lapho, elikade lisebenza.
Umbango ulanyulwa siphathiswa esikhethwe mbuso.
Iinqhema ezibangako azinamandla wokuzikhethela bona ngubani ozakuba siphathiswa esizakwahlulela embangwenazo.
Ikambiso ekufuze ilandelwe ilayelwa mithetho yekhotho, umthetho obethiweko namkha ikambiso yejayelo/yesiko.
Ikambiso kungaba ngeyokuphikisana namkha kube ngeyokuthi ijaji lirage umsebenzi wokutjhutjhisa.
Kungaba nzima eenqhemeni ezibangako nazinganamagcwetha azijameleko.
Isiqunto kufuze ngokujayelekileko silandele besibotjhwe yikomba ngokwakhe kwenzeka phambilini okufana nawo lombango ophethweko.
Isiqunto esithathwako siba sibopho phezu kweenqhema ezithintekako.
Isiphathiswa namkha ikambiso ekukhalinywa ngayo indelelo yekhotho ngikho okwenzisa umthetho.
Kuvamisile ukuthi isililo nasidluliswako sidluliselwe ekhotho engaphezulu.
Iinqunto zeKhotho encani zingabuyekezwa.
Kuvamisile ukuthi umphumela kube ngewokuthi omunye aphumelele omunye ehluleke.
Kuvamise ukuthi owehlulekileko ecaleni abhadale iindleko ezibangwe kusetjenziswa kwamagqwetha.
Akunamali ebhadalwa ikhotho ngaphandle kwesitembu semalingeniso esikhutjhwa ekuthomeni.
TJHEJA: IKhotho yamaCala amaNcani ihlukile ngokuthi ekambisweni yakhona ijaji liba namandla wokutjhutjhisa, kanti-ke iinqhema ezibangako azikwazi ukujanyelwa magcwetha.
Iinqhema zikhetha umahluleli (umlamuli).
Umlamuli angaba sisazi kileyo ikoro yalokho okukhulunywa ngakho.
Iinqhema zikghona ukuzikhethela malungana nekambiso ezakulandelwa.
Ikambiso ingaba ngeyokubanga namkha kube ngile la ijaji liba namandla wokutjhutjhisa khona.
Ukuthi amagcwetha ayafuneka namkha awafuneki kuya ngekambiso ekhethiweko.
Umlamuli akakabotjhelelwa kangako ukulandela ikomba esele ikhona ecaleni langaphambilini elifana naleli.
Isiqunto esithathwako siba sibopho phezu kweenqhema ezithintekako.
Isiqunto kufuze bona senziwe umlayo wekhotho nasizakuphumelela ukwenzisa umthetho.
Akudlulelwa ekhotho yokudlulisela iinlilo kungenziwa isivumelwana sokubawa omunye umlamuli namkha abanye abalamuli?
Kungathathwa isiqunto sokubuyekeza icala eKhotho eKulu.
Kuvamisile ukuthi umphumela kube ngewokuthi omunye aphumelele omunye ehluleke.
Kuvamise ukuthi owehlulekileko ecaleni abhadale iindleko ezibangwe kusetjenziswa kwamagcwetha.
Iimali zomlamuli namkha abalamuli zibhadalwa ziinqhema ezibangako.
Iinqhema zizirarululela zona ngokwazo umbangwazo.
Akunamuntu omunye wangeqadi olekelelako ekurarululweni kombango.
Ikambiso ilawulwa ngizo ngokwazo iinqhema ezisembangweni.
Isiqhema ngasinye singabasebenzisa amagcwetha, kodwa asikakateleleki ukuwasebenzisa.
Isiqunto okurarululwe ngaso umbango sisetjenziswa njengesivumelwano (ikontraga).
Umphumela uya ngamandla nangamakghonofundwa weenqhema ezibangako.
Akunandleko zomthetho ngaphandle kweendleko zamagcwetha isiqhema esiwasebenzisileko, nakube siwasebenzisile.
Iinqhema zizirarululela zona ngokwazo umbangwazo.
Umuntu wangeqadi/isiqhema sangeqadi silekelela ukurarululwa kombango.
Ikambiso ilawulwa mcolelanisi ngokusebenzisana neenqhema ezibangako.
Amagcwetha wesiqhema ngasinye akandi kangako ngokungena emrarweni obangwako.
Isiqunto okurarululwe ngaso umbango sisetjenziswa njengesivumelwano.
Umphumela uthelelwa ummoya mlamulisi, kodwa nokho akusuye othatha isiquntweso.
Manengi amathuba wokuthi umphumela ube ngophumelelisa iinqhema zombili ezibangako.
Iinqhema zibhadala iindleko zomlamulisi, nakube zikhona.
Le yikambiso la umuntu wangeqadi, umcolelanisi namkha umthobelanisi alekelela khona iinqhema ezibangako ukurarulula umbangwazo. Ingahlathululwa njengehlelo lemikhulumiswana elilekelelwako.
Eqinisweni ukuyiswa kombango ehlelweni lokucolelanisa ziinqhema ezibangako kufuze bona kube yinto ezenzakalelako, kodwa umthetho, isiko namkha isivumelwano kungahle kufune bona iinqhema zithumele umbangwazo ehlelweni lokucolelanisa.
Eqinisweni umcolelanisi kufuze bona kube mumuntu owamukeleka kizo zombili iinqhema ezibangako, abe mumuntu ongakeyami kesinye saleziinqhema namkha embangweni wazo nanyana kungaba ngayiphi indlela. Umcolelanisi kufuze bona angathathi ihlangothi, angakhethi.
Umcolelanisi akathatheli iinqhema isiqunto. Umsebenzi womcolelanisi kulekelela iinqhema zirarulule umbangwazo zona ngokwazo.
Umcolelanisi kufuze bona asebenzele ukulekelela iinqhema ezibangako zikghone ukufika esivumelwaneni la esinye nesinye sizakuzuza khona, kobanyana kungazokuba nesiqhema esigcina silobile. Lokhu-ke kuqakatheke khulu nakube iinqhema zisezokuba nobudlelwana namkha nakungenzeka zibe nobudlelwana bokusebenzisana, ngoba ukusilingeka kwesiqhema esihlulekileko kwenza kube nzima ukuthi iinqhemezo zingaragela phambili ngobudlelwana obuhle.
Akunamthetho olawula ihlelo lokucolelanisa, kodwa nokho ukuya nokuya kwesikhathi umthetho uveza imihlobo ethileko yokucolelanisa; isibonelo: imibango yezemisebenzini iqalelelwa mThetho wezobuDlelwana bemiSebenzi (i-Labour Relations Act), bese kuthi imibango ephathelene nebhoduluko iqalelelwe mThetho wezokuLawulwa kweBhoduluko ka-1998. La ungekho khona umthetho onganqophisa umbango ekuqalwenwe nawo, kuba ziinqhema ezibangako ngokwazo ekufuze bona zikhethe ikambiso ezakulandelwa kunye nomcolelanisi. Ukuvuma ukwenza umsebenzi wokucolelanisa kungenzeka nakuvela umbango, namkha iinqhema nazibona ukuthi ngokukhamba kwesikhathi kuzakuba nemibango hlangana nazo, ziyavumelana ukuthi imibango leyo izakulanyulwa ngokucolelaniswa.
Isivumelwana sokuthumela umbango ehlelweni lokucolelaniswa asifuni bona singaze sitlolwe phasi, kodwa nokho isivumelwana esitloliweko siyalekelela, ngoba sisiza ukuthola iqiniso nomkhanyo ngehlelo elilandelwako kibo boke abanesandla kilo.
Umcolelanisi unomsebenzi osibopho ukugcina isifuba seendaba zeenqhema ezibangako. Okubuhlungu-ke nokho kukuthi umthetho walapha eSewula Afrika awukabukunikela abacolelanisi amandla namalungelo akhethekileko wokwala ukuvezela ikhotho ubufakazi ababuthole ekwenzeni kwabo umsebenzi wokucolelanisa iinqhema ezibangako. Emacaleni wombango kungahle kurajelelwe ilungelo elikhethekileko eliba khona ngokuzenzakalela kiyo yoke imikhulumiswana enqophe ukulamula umbango, kanti-ke iinqhema zingasekela lokhu ngokuvuma ngokutjho bona yoke imikhulumiswano yehlelo lokucolelanisa inikelwe ilungelo elikhethekileko. Emacaleni wobulelesi umzamo wokufuna ilungelo elikhetheke njalo angeze waphumelela nakube umcolelanisi ubiziwe kobana ayokunikela ubufakazi.
Umcolelanisi umthetho awumfuni bona abe nefundo ayifunde esikolweni yokuba mcolelanisi, kodwa kuqakathekile ukuthi umcolelanisi ayazi ayazisise ikambisolawulo elawula ihlelo lokucolelanisa, azi nemithetho ephathelene nobuzwe babantu, njengomthetjhwana othi audi alterem partem , otjho ukuthi kufuze kulalelwe woke amahlangothi ngokulingana ngaphambi kobana kungathathwa isiqunto?
<fn>DAC-NLS. IkholijiYezobulu(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Lokhu lihlolo elivamileko lokobana isiko lamalungelo wabantu lingene njani eSewula Afrika. Amalungelo wabantu amumethwe emitlolweni yeentjhabatjhaba neyeemfunda evela ngaphandle iza ngaphakathi kwenarha le. Phezu kobana kunokuliyeka efunisisweni elivezwe kukobana umqondo wamalungelo wabantu uqalisiswe butjha eSewula Afrika, ukufundisiswa kwemitlolo yeentjhabatjhaba, yeemfunda neyenarha kuzakunikelwa kilesisaHluko.
Ubuhlungu abantu ababuzwa ngesikhathi sePi yesiBili yePhasi benza bonyana iHlangano yeeNtjhaba eziBumbeneko ithathe iqunto lokuzibophelela ekutjhejeni nekuvikeleni amalungelo wabantu. Igadangweli lathoma ngomnyaka we-1946 lokha iNdlu yeeNtjhaba eziBumbeneko nayisungula umTlolomalungelo weeNtjhaba eziBumbeneko. Isethulo sawo siqinisa butjha "ukukholelwa emalungelweni asisekelo wabantu, ukukholelwa esithunzini nekuhloniphekeni komuntu, ukukholelwa emalungelweni alinganako phakathi kwamadoda nabafazi."
ISewula Afrika, njengenarha elilunga yalima indima ephambili kilomTlolomalungelo ngombana uNdunakulu wayo, uJenerala Smuts, nguye owatlama umTlolomalungelo. Iindimana zomTlolomalungelo zikatelela iiNtjhaba eziBumbeneko ukukhuthaza bonyana iphasi loke lihloniphe ukutjhejwa kwamalungelo wabantu kanye netjhaphuluko esisekelo yawo woke umuntu ngaphandle kokubandlulula ngobutjhaba, ubulili, ilimi nofana ikolo.
Ukuya ngokwesigatjana 56, bekulindeleke bonyana zoke iinarha ezimalunga zizakubotjhwa mtlolo lo. Nokho kwasuke kwakhanya bonyana iSewula Afrika yaragela phambili ngokuphula amalungelo wabantu. Nanyana iHlangano yeeNtjhaba eziBumbeneko yaqinisa isibopho sayo sokobana kuyinto elungileko ebantwini bonyana kupheliswe ukubandlulula ngokobutjhaba, iJiniyoni/iRiphabhuliki yeSewula Afrika yaragela phambili ngomkhubayo wokuphula amalungelo wabantu. Umkhuba lo wawusekeleke phezu kwesigatjana 2.7 somTlomalungelo esalela iNdlu Zombelele bonyana ingene 'eendabeni zomkhaya' ebekuthathwa bona kukukwaphula khulu amalungelo wabantu. Ukubandlulula ngokobutjhaba kweSewula Afrika kwabonakala kuyinto etjhayisana neembopho zomTlolomalungelo, kungalokho ngomnyaka we-1982 iHlangano yeeNtjhaba eziBumbeneko yaqunta ukujamisa ubuhlobo bayo neSewula Afrika kezamaqhinga.
Isigatjana 2.7 saletha ukutjhayisana kumalungelo wabantu kanye neembopho zakhona eenarheni hlangana neenarha ezimalunga njengobana sithi, akunalitho kilomTlolomalungelo okhona elizakugunyaza iiNtjhaba eziBumbeneko ukungenelela eendabeni zomkhaya zanofana ngiyiphi inarha nofana ifune bonyana amalunga alethe imiraro yayo bona izokurarululwa ngaphasi komtlolomalungelo okhona lo, kodwana umgomo lo awuzukuliya ukusetjenziswa kwamagadango wokulungisa ngaphasi kwesaHluko vii.
Phezu kobana ube namaphutha, umTlolomalungelo ulime indima ekulu ekuthuthukiseni nekubumbeni iindlela namazinga wamalungelo wabantu ezingeni leentjhabatjhaba. Isibonelo, iinhlangano ezahlukahlukeneko zasungulwa ngaphasi kweHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, ngokuzalisa iimbopho zomTlolomalungelo. Amagadango lawa gade angaba ngendlela yeememezelo nofana imihlangano. Iimbhulambethe zemiHlangano zimumethe imigomo ebanzi ukuqinisekisa ukuba semthethweni kweemvumelwano. Umtlolo wokuthoma owamukelwako ngomnyaka we-1948 kwakusiMemezelo maZombe samaLungelo wabaNtu. Umtlolo wamukelwa ziinarha ezimalunga ezima-46 phakathi kwezima-56, njengombana ezi-8 sekubalwa neSewula Afrika zanghala. Nanyana kunjalo umtlolo lo wamukelwe khulu emkhakheni wangekhaya nezingeni leentjhabatjhaba njengomtlolo oyivulandlela. Godu lokhu kutjengise ukwenzeka okuphathekako kombono weenTjhaba eziBumbeneko malungana nesimemezelo. Umbono lo uvezwe kumemorandamu ephadlhalajwe khulu etholakala e-ofisini leeNdaba zomThetho nayithi, 'ngokuqalelela (okukhulu) ukuqiniswa nokuqakatheka kwesimemezelo, kungemukelwa bona kube nomphumela omkhulu ehlanganweni ewumukelako, nokuqalelela okukhulu kokobana amalunga wehlangano yeentjhabatjhaba azakukhambisana nayo. Ngokunjalo, njengombana okulindelekileko kancani kancani kuvunywa Mbuso, isimemezelo singabonwa njengokubeka phasi imithetho ebopha inarha. Ukukghonakalisa ukuba semthethweni kwesiMemezelo maZombe samaLungelo wabaNtu, isiVumelwano seenTjhabatjhaba samalungelo womPhakathi nePolitiki kanye nesiVumelwano malungana nomNotho, iHlalakuhle kanye namaLungelo wamasiko kwamukelwa ziinTjhaba eziBumbeneko ngehloso yokutjhugululela isimemezelo esingabophiko ekubeni mimikghwa esemthethweni nebophako ejayeleke bona 'siVikelimalungelo wabaNtu seentjhabatjhaba'. Kwathi ngemva kwesikhathi wemukelwa yiSewula Afrika ngomnyaka we-1962. Elinye igadango lokuvikela amalungelo wabantu lenziwa ngokusungula imitlolo yeemfunda efana neHlangano yeYuropu ngomnyaka we-1950 malungana nokuvikelwa kwamalungelo wabantu kanye netjhaphuluko esisekelo. Okumumethwe yiHlangano yeYuropu kwemukelwa kokuthoma eSewula Afrika emtlolweni womThethomlingwa wamaLungelo wabaNtu eBophuthatswana. Nokho umbono lowo wararhwa Mbuso waphambilini weSewula Afrika ebegade wongamele izabelo.
Ekulumeni engehla kuyakhanya bonyana isiko lamalungelo wabantu kumele linabe ukuya ngokwemihlinzeko yomTlolomalungelo weenTjhaba eziBumbeneko. Isibonelo, isigatjana 56 sithi amalunga azibophelela ekuthatheni igadango ngokuhlanganyela nangokuhlukana ngokukhambisana nehlangano malungana nokuzuza iinhloso ezitjhiwo esigatjaneni 55. ESewula Afrika ukuthuthukiswa kwamaLungelo wabaNtu kwakhisimezwa yikambiso yombuso wekoloni, ngikho iHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ekuthomeni yahluleka emizamweni yayo ukulandelela iSewula Afrika kobana itjhugulule imigomo yayo yokubandlulula ngokobutjhaba kufikela lapha yathoma khona ngejima lokutswinya kezomnotho ngomnyaka we-1982. Ngesikhatheso isiko lamalungelo wabantu lakghona ukufahla leza e-Afrika lokha iHlangano yokuBumbana kwe-Afrika nayitlama umtlolomalungelo we-Afrika ngomnyaka we-1961.
Nanyana ikambiso yariyada iminyaka ema-20 hlangana nemitlamo yokuthoma ukwamukelwa komtlolo ngomnyaka we-1981 njengomtlolomalungelo weBanjul kwaba yipumelelo ekarisako kobana kwamukelwe ihlangano yamalungelo wabantu e-Afrika. Into eyabonakala khulu emtlolweni kwaba kukwamukelwa 'kwamalungelo wabantu' okwakukhombisa ukuzibophelela ukwandisa umqondo wamalungelo wabantu. Lokhu kuvela esethulweni sawo lapha kukhulunywa khona ngesibopho esithethwe ziinarha ezimalunga kobana 'zizakuzuzela abantu be-Afrika ipilo engcono'. Isibophesi saletha itjhijilo eSewula Afrika njengombana beyinganandaba nokutjhejwa kanye nokuvikelwa kwamalungelo wabantu. Indaba ekulu bekukuhlanganisa amalungelo wabantu ahlinzekwe emtlolwenimalungelo we-Afrika namalungelo womuntu ngamunye anyulwa mitlolo yeenTjhabatjhaba. Ngalokho kwaba semtarini bonyana iSewula Afrika kumele ikhambisane nalokho ngokwamukela amalungelo wabantu ngaphambi kobana isebenzise umTlolomalungelo we-Afrika eSewula Afrika.
Itjhijilo lathathwa yihlangano yamaGqwetha wamaLungelo wabaNtu, eyahlonywa eSewula Afrika ngomnyaka we-1979. Ihloso yayo ekulu kwakukuphetha nokuqinisa amalungelo wabantu akhambisana nokuphathwa komthetho kanye nokuphathwa kwezobulungiswa nokuvikelwa kwetjhaphuluko esisekelo ukuya ngokwesiMemezelo maZombe samaLungelo wabaNtu. Ngomnyaka we-1987, kwasunguluwa iphiko lezobunqophisi langeenkhathi zoke kobana lenze amajima malungana nokuvikelwa nokuqiniswa kwamalungelo asisekelo. Isichema saba nemiphumela ekarisako eSewula Afrika kangangobana kwaba semtarini msinyana bonyana kunesidingo sokuhlalisa butjha umthethosisekelo malungana neenhloso zokuvikela amalungelo wabantu.
Ngaphambi komThethosisekelo wesiKhatjhana wangomnyaka we-1993, kwaba negandelelo lokobana kwamukelwe bekuvikelwe amalungelo wabantu eSewula Afrika ngokusebenzisa imitlolo yeentjhabatjhaba, yeemfunda neyenarha. Yona ngile: mTlolomalungelo weenTjhaba eziBumbeneko, isiMemezelo maZombe samaLungelo wabaNtu, umTlolomalungelo we-Afrika, umTlolomalungelo weHlangano yesiZwe ye-Afrika kanye namajima wezefundo ahlelwe yihlangano yamaGqwetha wamaLungelo wabaNtu. Igandelelo leentjhabatjhaba malungana nokuphadlhalaja, okutjho ukuphelisa umbuso webandlululo, kwarholela ekambisweni yokuhlela butjha umthethosisekelo owabangela bona kube nephalamende enezindlu ezintathu ngomnyaka we-1983. Lokhu kwaba matshwayo wokuthoma wokuphela kwesikhathi esinzinzileko esasijamelene namalungelo wabantu, ngalokho ngomnyaka we-1987 iBophuthatswana yalinga ukwethula isiVikelimalungelo wabaNtu owaba yiqophamlando e-Afrika eseSewula. Msinyazana iSewula Afrika yalemuka bonyana umkhubayo wokugandelela angeze wabuyisa isithunzi kanye negunya layo ngalokho yathoma ukufuna iindlela ezinye zomthethosisekelo ezazizokukhambisana nokutjhejwa kanye nokuvikelwa kwamalungelo wabantu. Ngalokho ngomnyaka we-1986 uNgqongqotjhe wezoBulungiswa (uCootze JH), wahloma iKhomitjhini yezomThetho yeSewula Afrika kobana ihlolisise ukuvikelwa kwamalungelo wabantu. Ngesikhatheso, isiqhema sabogqwetha esasijamelene nebandlululo (National Association Democratic Lawyers) yalemuka bonyana kuhlongozwe amatjhuguluko womthethosisekelo ngaphambi kobana umgomo weNarha uyelele amazizo wabantu nje-ke yagandelela iKhomitjhini yezomThetho yeSewula Afrika kobana ifake hlangana eminye yemihlinzeko yomtlolomalungelo weTjhaphuluko kanye nomTlolomalungelo weBanjul.
Umqondo wokwamukelwa nokuvikelwa kwamalungelo wabantu waba neenthelo ngemva kwekulumo eyaba nedumo yakaMongameli uDe Klerk (uMongameli wokugcina wesiKhathi seBandlululo). Wathi, "Umbuso wamukela umgomo wokwamukelwa nokuvikelwa kwamalungelo asisekelo abumba isisekelo sedemokhrasi yangetjingalanga. Siyavuma godu bonyana indlela ephathekako yokuvikela amalungelo lawa iyame ekumenyezelweni kwamalungelo okuvunywe majaji azijameleko". Waragela phambili wabawa iKhomitjhini yezomThetho yeSewula Afrika bona ilethe umbiko wayo opheleleko omalungana nomThethomlingwa wamaLungelo wabaNtu ohlongozwako.
Ngalokho amalungelo wabantu ekugcineni amukelwa, avikelwa abe asetjenziswa eSewula Afrika begodu afakwa kumThethosisekelo ukusuka ngomnyaka we-1993. KilomThethosisekelo ohkona, isigaba 7(1) sihlinzeka bona isiVikelimalungelo sisisekelo sedemokhrasi eSewula Afrika. Sivikela amalungelo wabo boke abantu enarheni yekhethu begodu uqinisa ubungako bokuhlonipheka kwabantu ngokwedemokhrasi, ukulingana kanye netjhaphuluko. Kodwana ukuvikeleka okupheleleko kuhlinzekwa sigaba 8 esigunyaza bona umThethomlingwa usetjenziswe kiwo woke umthetho bese sibopha isibethamthetho, isigungu kanye namajaji ngokujmelana nomthethosisekelo waphambilini obegade unikela iphalamende amandla wokuzilawula. Umthethosisekelo ngalokho urarulula ukungalingani kokwamukelwa nokuvikelwa kwamalungelo wabantu. Ukuqinisekisa bonyana kuyenziwa, uthethosisekelo godu ihlinzeke malungana nokuzijamela kwamajaji kanye neKhotho yomThethosisekelo neendlela zokuvikela ezifana namakhotho amanye namakhomitjhini.
Ekuphetheni, ihlolo elivamileko elitjhwiwe ngaphezulu liveze kuhle umphumela okarisako wemitlolo yeentjhabatjhaba, iimfunda kanye neyelizwe ukutjala ummoya wesiko lamalungelo wabantu eSewula Afrika. Nanyana umThethosisekelo ungasimsulwa nofana unemirarwana, nokho ukghonile ukurarulula amahlungu ezwiwa babantu bekhethu embusweni waphambilini. Ngaphezu kwalokho ukunikela kwayo ilungelo lokuzikhulumela kwenza ngcono ukwazi kwabantu amalungelwabo njengombana lokhu kuqiniswa lihlelo elikhona lokufundisa ngamalungelo wabantu asisekelo ukuqinisekisa iragelophambili lokwenziwa kwamaLungelo wabaNtu.
ESewula Afrika, gade kunokwephulwa kwamalungelo wabantu namahlungu enziwa mbuso webandlululo kanye neemvumelwano zawo. Sizwe okunengi kwalokhu ngesikhathi sokuhlala kwe-TRC , nofana thina, imindenethu, abangani bethu nofana abomakhelwana bethu bahlangabezene nakho ukwephulwa kwamalungelo namahlungu lawa. Iphalamende gade ilawula ngesikhatheso, ngaphezu kwalokho beyidlulisa imithetho egandelelako ebegade iphumeleliswa makhotho ebegade angakazijameli. Ngebanga lalokho, iinhlangano ezahlukahlukeneko eziJamelene nebandlululo eSewula Afrika zatlama umTlolomalungelo wetjhaphuluko begodu lokhu kwaba mtlolo oqakathekileko wokuthoma wamaLungelo wabaNtu, owafumana ukusekelwa linengi lamaSewula Aafrika. Ngalokho, lokha iSewula Afrika nayigadangisa umHlahlandlela wayo womThethosisekelo malungana neSewula Afrika eTjhaphulukileko, umTlolomalungelo waba yingcenye yawo.
Ngemva kokuvulwa umlomo kwazo zoke iinhlangano zepolitiki nokutjhatjhululwa koMongameli waPhambilini, uNelson Mandela, kwajanyiswa umThethosisekelo wesikhatjhana. Wona gade uyibhulambethe womThethosisekelo esinawo gadesi ongomunye ophambili khulu ephasini loke. UmThethosisekelo wekhethu watlikitlwa nguMongameli uNelson Mandela ngeLanga lamaLungelo wabaNtu leenTjhabatjhaba, 10 Disemba 1996.
UmThethosisekelo wekhethu umthetho omkhulu wenarha begodu ufaka hlangana isiVikelimalungelo esisekelo sedemokhrasi eSewula Afrika. IsiVikelimalungelo simumethe amalungelo wabo boke abantu eSewula Afrika begodu siqinisa ubungako besithunzi, ukulingana netjhaphuluko yabantu ngokwedemokhrasi. Ngokutjheja amalungelo lawa, umbuso iqinisekisa bonyana izakhamuzi zawo zizokuvikeleka bezibe netjhaphuluko kobana ziphile ngcono ngendlela okungakghoneka ngayo.
Amalungelo wabantu balungelo okuthathwa bonyana abantu banawo njengombana bababantu begodu banesithunzi. UBhitjhobhi uDesmond Tutu wahlathulula amalungelo wabantu ngokuthi, "Ngokuvela kuZimu, ingasi ngebanga lani, kodwana kwaphela ngoba sibabantu. Amalungelo lawa asephasini loke, ngewomuntu woke, ngitjho woke umuntu akukhathali bona ukuphi, nanyana usigwili nofana udobha phasi, ufundile nofana akazi litho, omuhle nofana ongaqalekiko, onzima nofana omhlophe, kungaba yindoda nofana umfazi, koke kumalungelo wabantu NjengomKresto ngingangeza ngithi woke umuntu unobungako obungapheliko ngombana omunye nomunye wadalwa ngomfanekiso kaZimu. Omunye nomunye unamatshwayo kaZimu nje-ke ukuphatha umuntu inga akakaqakatheki kuyihlamba, kukukhafulela uZimu ebusweni".
Umqondo osisekelo kukobana abantu bayacabanga begodu banokuziphatha, nje-ke bahlukile kezinye iindalwa ephasini. Ngalokho-ke abantu banelungelo lokuba namalungelo netjhaphuluko okuzizinto ezingekho kezinye iindalwa. Isibonelo, udumbana akakwazi ukwala ukuthwala umuntu ngombana batjho ufuna ukuphathwa kuhle, nofana mhlambe arhwante nofana atoyitoye. Nokho umuntu angakhuthaza ukuvikelwa kweendalwa ezinye njengehlangano evikela ukuphathwa ngesihluku kweenlwana.
Ngalokho, amalungelo wabaNtu akanikelwa, akabelwa, akathengwa begodu akasetjenzelwa. Abantu babelethwa nawo amalungelo lawa nje-ke ngalokho ahlathululwa bonyana malungelo umuntu ubelethwa nawo, asephasini loke, akahlukaniseki begodu akadluliselwa.
Mithetho nofana imithetjhwana etlanyelwe ukulawula ukuziphatha kwehlangano, ilizwe, itlabhu, isikolo nofana isonto. Umthethosisekelo unhlahla amalunga wehlangano malungana nokwakheka, ukuziphatha kanye neembopho. Unezahluko neengatjana nofana iingaba, isibonelo, umThetho womThetosisekelo weSewula Afrika unezahluko ezilitjhumi nane, iingaba ezimakhulu amabili namatjhumi amane nantathu, amatjheduli alikhomba neenhlomelelo ezine. Kesinye nesinye isigaba kuhlathululwe kuhle imihlinzeko yomThetho ngendlela yeengatjana. Kuhlathululwa nendlela erhunyeziweko yokobana imithetho yenziwa njani kanye nezahluko ezahlukahlukeneko zomThetho womThethosisekelo weSewula Afrika 108 ka-1996.
Ukuthokozela ukuqakatheka komThethosisekelo okhona lo, kunikelwe umlando omfitjhani womThethosisekelo weSewula Afrika ukukhanyisa ukungakajayeleki komThethosisekelo ngamunye.
1910- UmThetho womThethosisekelo weJiniyoni yeSewula Afrika waziwa bona mThethosisekelo wokuthoma otjhaphulukileko ngaphasi kombuso weBrithani begodu bewutjheja zoke izakhamuzi. Isifunda esinye nesinye besinePhalamendaso, isibonelo, iCape of Good Hope, i-Orange Free State, iNatal neTransvaal.
1961-UmThetho womThethosisekelo weRiphabhuliki yeSewula Afrika wahlanganisa iimfunda ezine kobana kubunjwe iRiphabhuliki kodwana kwakunamatshwayo wokungakajameleki kwezinye iintjhaba ngePhalamendeni.
1993- UmThetho womThethosisekelo wesiKhatjhana 200 ohlinzeka iVikelamalungelo lokuthoma eSewula Afrika ngalokho ubonelela ukwamukelwa nokuvikelwa kwazo zoke izakhamuzi zeSewula Afrika.
1996-Umthetho womThethosisekelo weSewula Afrika. Lokhu kuthuthukiswa komThethosisekelo wesiKhatjhana ongaphezulu owaletha amatjhuguluko akhona gadesi emlandweni weSewula Afrika nofana ukutjhejwa nokuvikelwa kwamalungelo wabantu ngobungako bedemokhrasi malungana nokulingana, isithunzi kanye netjhaphuluko ebonelelwa siVikelimalungelo esimumethwe kusaHluko 2 somThetho womThethosisekelo.
Mbuso wabantu ngabantu malungana nabantu. Igama ledemokhrasi lithethwe egameni lesiGrigi elithi demos okutjho abantu nelithi kraits okutjho igunya.
Ngalokho kutjho umbuso okhethwe ngegunya labantu. ESewula Afrika amaphuzu wokuqakatheka kwedemokhrasi amathathu okutjho, ukulingana, isithunzi somuntu kanye netjhaphuluko asisekelo sedemokhrasi ngikho umThethosisekelo weSewula Afrika ubekwa ezingeni eliphezulu ephasini loke. Imigomo yedemokhrasi, yathoma yazwakaliswa kumThethosisekelo wesiKhatjhana ngiyo eyenza umahluko phakathi kwemithethosisekelo yaphambilini nowagadesi.
Imigomo le nofana ubungakobu mibono abantu abanengi abayithatha bonyana ngeqakathekileko malungana nedeokhrasi. Godu yaziwa bonyana 'ziinkombandlela' zedemokhrasi ngombana lkha nasizibonako, zimatshwayo wokobana inarha isendleleni yokuya kudemokhrasi. Imigomo le nofana iinkombandlelezi kanengi ziba yingcenye yomThethosisekelo nofana isiVikelimalungelo enarheni enedemokhrasi. Amahlelo amanengi wedemokhrasi asekela yona imigomo esisekelo le.
Ngiziphi-ke 'iinkombandlela' okumele sizibone nasizakuthi iSewula Afrika isendleleni eya kudemokhrasi?
Zoke izakhamuzi ziyakghona begodu zinelungelo nesibopho sokuhlanganyela kurhulumende nemphakathini.
zedemokhrasi. Ukuhlanganyela kwezakhamuzi kufaka hlangana ukuba ngunkhetheni ekhethweni, ukuvowuda ekhethweni, ukwaziswa, ukwenza iinkulumopikiswano, ukukhambela imihlangano yomuzi nofana yomphakathi woke, ukujoyina iinhlangano ezingaphandle kwakarhulumende nofana ezinye iinhlangano emphakathini wekhenu, ukukhokha umthelo, ukuzibilayeza, ukutlola iinghonghoyilo, njll. Ukuhlanganyela kutjho bona abantu bazibandakanya emiphakathinabo nekubuseni imiphakathi leyo.
URhulumende wenza iinqunto anelwazi ngazo.
Idemokhrasi itjho bona boke abantu bayalingana. Ukulingana kutjho bonyana boke abantu baphathwa ngokulinganako begodu banikelwa amathuba alinganako. Akunakubandlulula abantu ngobutjhaba, ngekolo, ngobulili, ngokobujamo babo bobulili njalonjalo. Kudemokhrasi abantu banelungelo lokubulunga nokwenza amasikwabo, amalimabo kanye neenkolelo zabo.
Imiphakathi enedemokhrasi iyabekezelelana ngokwepolotiki. Lokhu kutjho bonyana nanyana kubuswa ngentando yenengi, nokho amalungelo wedlanzana nawo avikelekile. Woke umuntu kumele avunyelwe ukuba nombono begodu awuveze bebazihlelele iinhlangano nofana iinqhema zabo zepolotiki. Umphakathi weSewula Afrika unabantu abahlukahlukeneko ngokwamasiko, ubutjhaba, ikolo kanye nobuhlanga abanemibono eyahlukahlukeneko. Umphakathi wedemokhrasi uvumela bona ukwahlukahlukanokhu kuvezwe. Abantu kumele bahloniphe amalungelo wabanye abantu kobana babe nemibonwabo. Ukukhulumisana nokubonisana ngezinto kuyingcenye eqakatheke khulu kudemokhrasi.
Kudemokhrasi, iinkhulu ezikhethwe babantu kumele zibe nokuziphendulela ebantwini. Lokhu kutjho bonyana baziphendulela ngalokho abakwenzako. Iinkhulu kumele zenze iinqunto bese zenza imisebenzazo ukuya ngentando nangokufuna kwabantu, ingasi ngokufuna kanye nangentantwazo.
Umbuso kanye neenkhulu zawo kumele bavulekele umphakathi. Umbuso owenza izinto pepenene ubamba imihlangano yomphakathi bese uvumele izakhamuzi zawo bonyana zikhambele umhlangano lowo. Uvumela iimbikiindaba nabantu ukufumana ilwazi ngeenqunto ngaphandle kokufihla bese uyaveza nokobana bobani abenze iinquntwezo nokobana bazenzeleni.
Enye yeenkombandlela zedemokhrasi eziqakatheke khulu, makhetho wangeenkhathi ezithize, atjhaphulukileko naneqiniso. Izakhamuzi ngalokhu zikghona ukukhetha abantu ezifuna kube ngibo abazibusako. Amakhetho kumele enzeke ngendlela etjhaphulukileko neneqiniso ngaphandle kokuthuseleka, ubukhohlakali nokusabisa izakhamuzi ngesikhathi nofana ngaphambi kwamakhetho.
Iinarha ezinengi ezinedemokhrasi zinesiVikelimalungelo ukuvikela abantu ekuhlukunyezweni kwamandla wokuphatha. IsiVikelimalungelo lirhemo lamalungelo netjhaphuluko okuqinisekiswa ngakho abantu boke enarheni. Lokha isiVikelimalungelo nasiba yingcenye yomThethosisekelo wenarha, amakhotho aba namandla wokwenza bona amalungelo lawo enziwe. IsiVikelimalungelo sithundubaza amazinyo karhulumende begodu sinikela umuntu nofana ihlangano ngayinye iimbopho.
Kudemokhrasi kumele kube neendlela zokukhandela isikhulu esikhethiweko nofana isiqhema sabantu ekuphatheni butjhilweni nofana ekuhlukumezeni iimali namandla karhulumende. Ubukhohlakali benzeka lokha iinkhulu zakarhulumende nazisebenzisa iimali zomphakathi ukuzikholisa zona nofana zisebenzise amandla ngendlela engekho emthethweni.
Kuneendlela ezahlukeneko zokuvikela abantu ekuhlukunyezweni. Esewula Afrika urhulumende wakhiwe ngamagatja amathathu: sibethamthetho, sigungu kanye nobulungiswa (amakhotho). Isakhiwesi sithundubaza amandla weenkhulu emagatjeni amathathu lawa. Amakhotho azijamele.
Kudemokhrasi kumele kube neenqhema ezingaphezu kwesisodwa ezihlanganyela emakhethweni bezibe nendima eziyilimako kurhulumende. Irherho lobuqhemanengi livumela isiqhema nofana iinqhema ezihlulekileko emakhethweni bonyana zibe baphikisi besiqhema esiphumeleleko. Lokhu kusiza urhulumende ukubona imibono eyahlukahlukeneko malungana nendaba etjhukwako. Ubuqhemanengi godu bunikela abavowudi ithuba lokuzikhethela abonkhetheni, iinqhema kanye nemigomo abangayivowudela emakhethweni. Kanengi lokha inarha nayinesiqhema sinye, umphumela walokho kuba kubusa ngokukatelela.
Kudemokhrasi akunamuntu ongaphezu komthetho, ngitjho nekosi nofana uMongameli okhethiweko. Lokhu kubizwa bonyana kulawula komthetho. Kutjho bona woke umuntu kumele alalele umthetho begodu abekwe umlandu nakube weqa umthetho. Idemokhrasi godu itjho bona umthetho kumele wenziwe ngokulinganako, ngeqiniso begodu ngokufanako.
Nanyana woke amalungelo kusivikelimalungelo aqakathekile, kwenziwe imizamo yokobana kuqalwe khulu amalungelo athinta khulu ipilo yabantu nofana amalungelo asekela ubungako obuthathu bomThethosiskelo wedemokhrasi okutjho: ukulingana, itjhaphuluko kanye nesithunzi sabantu.
Njengombana kuhlathululiwe ngaphambilini, ukulingana kumqondo omuhle wokobana abantu abahleleke ngeendlela ezionqopheneko baphathwe ngokulinganako.
Boke abantu bayalingana phambi komthetho begodu banelungelo lokuvikeleka kanye nokuzuza emthethweni ngokulinganako.
Ukulingana kufaka hlangana ukuba namalungelo netjhaphuluko ezeleko nelinganako. Ukukhuphula ukuzuzwa kokulingana, kungasetjenziswa amandla womthetho kanye nezinye iindlela ezenzelwe ukuvikela nofana ukuthuthukisa iingaba zabantu abagandelelwe kubandlululwa.
Umbuso awukameli ukubandlulula abantu ngokungakafaneli kungaba ngokunqopha nofana ngokunganqophi ngokwesizathu sinye nofana ezingaphezu kwesisodwa kufaka hlangana ubuhlanga, ubulili ubujamo bomseme, ukuzithwala, ubujamo kezomtjhado, ubutjhaba nofana indabuko, umbala, ukufundiswa ngobulili, ubudala, ukukhubazeka, unembeza, ikolo, isiko, ilimi kanye namabeletho.
Akunamuntu omele abandlulule omunye umuntu ngokungakafaneli ngokunqophileko nofana ngokungakanqophi ngesizathu nofana esingaphezu kwesisodwa ngokwesigatjana (3). Kumele kujanyiswe umthetho ukuvikela nofana ukukhandela ukubandlululwa ngokungakafaneli.
Ukubandlulula ngokwesizathu nofana ngokweenzathu ezibalwe kusigatjana (3) akukalungi ngaphandle kwanange kufunyenwe bonyana ukubandlululokho bekufanelekile.
Ngokwesisekelo somhlinzeko nofana isiVikelimalungelo ngokuphelela kwawo kulethwa intatha malungana nokuphathwa ngokungalinganiko phakathi kwabantu beSewula Afrika ngesikhathi sebandlululo. Abantu khulukhulu abanzima gade balelwa amalungelo wabantu. Isibonelo, abantu gade babandlululwa emsebenzini, emakhaya kanye nemphakathini ngebanga lobuhlanga babo, ubulili, kanye neendawo zabo zokuhlala. Nanyana isigaba 9 esingaphezulu sihlinzeke ukungabandlululani, ingcenye ekulu yeentjhaba ezahlukahlukeneko isesenomraro wamadlhuledlhule, isibonelo abafazi, abantu abakhubazekileko, abantu abane-HIV ne-AIDS godu kunomahluko ngokwamazinga wokuphila phakathi kwabantu abahlala eendaweni zemakhaya nalabo abahlala emadorobheni. Kunikelwe iimbonelo ezimbalwa ukukhombisa amadlhuledlhule nokobana iKhotho yomThethosisekelo iyirarulule njani imiraro enjalo.
Amalungelo weembotjhwa kobana zibe nendawo eyaneleko, ukondleka, iintlabagelo zokufunda kanye nokwelatjhwa.
Emanyeni, amalungelo wabantu akhambelana khulu ngombana kusuke kwabonakala msinyana bonyana akunamqondo kobana umuntu angaba namalungelo wokuvowuda khibe akanandawo yokulala. Ngikho abantu baveza umtlhagwabo ngokudobha kwabo phasi lokha nakubanjwe umhlangano we-Speak Out on Poverty ngomnyaka we-1999. Lokhu kwaletha itjhijilo kurhulumende malungana nokuthuthukiswa kwamalungelo womnotho nokuhlalisana. Ngalokho amalungelo womnotho nokuhlalisana aphathelene nokubonelela abantu ngeendingo ezisisekelo, ngikho ihloso yokuthoma yehlelweli ngomnyaka we-1998 gade kukuhlukanisa phakathi kweendingo neemfuno.
Ihloso yesihloko gade kukunikela abantu amandla wokukghona ukuhlela ngokulandelana iindingo zabo nakumele benze njalo lokha nakwethulwa imisebenzi yomnotho nokuhlalisana. Ngokufaka amalungelo lawa kumThethosisekelo urhulumende ukhombise ukuzimisela kwakhe ukuqeda umtlhago namadlhuledlhule emazingeni wehlalo eSewula Afrika. Okhunye ukuzimisela kubonakele ngokuvunywa ngokomthetho kweHlangano ephathelene namaLungelo womNotho, ukuHlalisana kanye namaSiko ngomnyaka we-1998.
"Woke umuntu unelungelo lokusebenzisa ilimi nokuhlanganyela emasikweni awathandako kodwana akunamuntu omele asebenzise amalungelo lawa ngendlela engakhambisani nemibandela yesiVikelimalungelo."
lokwenza amasikwabo, ukuphethwa ikolwabo kanye nokusebenzisa ilimi labo, kanye nokubumba, ukujoyina nokutjheja iinhlangano zabo zamasiko, zekolo kanye nezelimi kanye nezinye iinqhema zomphakathi. Amalungelo atjhwiwe kusigaba (1) akukameli bona enziwe ngendlela engakhambisani nemibandela yesiVikelimalungelo.
Zombili iingaba ziyazwakala kodwana kumele zikhambisane nemibandela yesiVikelimalungelo, ngamanye amazwi zizakusetjenziswa ukufikela ezingeni elithileko, hayi noma kanjani. Kwesibili zihlelwe ngendlela yokobana zivikele abantu abangebesiqhema nofana ilimi nofana abantu.
Umbuso nabantu bawo kumele utjheje ukuqajelwa nokwephulwa kwelungelo lemiphakathi le lokwenza isiko lawo. Ngaphandle kokwamukelwa kwamasiko okuhlinzekwe siGaba 27 sokuMenyezelwa kwamaLungelo wabaNtu ngomnyaka we-1948, isivumelwano seentjhebetjhaba malungana namaLungelo womNotho, iHlalo kanye namaSiko sangomnyaka we-1996. Zombili iinsetjenziswa zeentjhabatjhaba zavunywa ngokomthetho yiSewula Afrika, zikhona begodu ziyasetjenziswa. Isewula Afrika ngokuba namasiko ahlukahlukeneko kumele itjheje amasiko lawa ngokuwalawula ngomthetho, ngikho kuneengaba ezitjhiwe ngaphezulu nje. Njengombana ukwenziwa kwanofana ngimaphi amasiko kungakameli ukutjhayisana nanofana ngiwaphi amalungelo akusiVikelimalungelo, nakwenzeka atjhayisane, kumele enziwe bona akhambisane nesiVikelamalungelo. Isibonelo, isiko laphambilini eliphathelene namafa emtjhadweni wesintu kumele litjhugululwe ngokusebenzisa umThetho okhona nje wemiTjhado yesiNtu 120 ka1998. Isibonelo, umThetho wesintu we-Afrika ophathelene nokwabiwa kwamafa uthi ngabaduna kwaphela abaphiwa ilifa lakamufi elifunyanwa ngobuzibulo. Umhlolokazi nabantwana kumele bondliwe ngomduna ofumene ilifa nakungasinjalo uzibona ukuqeda. Isikweli kuyakhanya bonyana litjhayisana namalungelo asisekelo ngikho nje kunomthetho osatjhukwako wesintu osekela bona umthetho kumele uvikele ngokulinganako.
Abantu kumele bahloniphe indlela yokuphila kwabanye abantu kanye nemikhubabo ukubalekela irarano.
Umbuso kumele uvumele abantu ukwenza imikhuba yamasikwabo ngaphandle kwanange umkhuba lowo ungakhambisani nomThethosisekelo.
Kuqakathekile bonyana abantu bahloniphe amalungelo wabanye kilo loke ibanga lokuhlanganyela. Lokhu kutjho bona kuhlonitjhwe amalungelwabo wokuba nombono, ukubawela iinqhema zawo zepolitiki ukusekelwa, ukuzibawela iindaba zabo (ngitjho nanyana lokho kungajamelana nokuthandwa nguwe), ukuvowudela umuntu abamthandako njalonjalo.
Umnqopho wehlelweli kukhanyisa iimbopho/ imisebenzi ekhambisana namalungelo woke afakwe kumThethosisekelo. Ngalokho kuqakathekile bonyana esinye nesinye isakhamuzi seSewula Afrika sithathela phezulu indaba yeembopho ukuqinisekisa bonyana esinye nesinye isakhamuzi sithabela amagugu wedemokhrasi afana netjhaphuluko, ukulingana kanye nesithunzi.
Inarha kanye nezakhamuzi zayo zobinelelwe ngomhlahlandlela njengombana amalungelo enzeka ukusuka embusweni ukuya ezakhamuzini kanye naphakathi kwezakhamuzi ngokwazo.
nokwamukela kobana balingana nami.
kokubahlukanisa ngokobutjhaba, umbala, ubulili njalonjalo.
lobutjhaba, umbala, ubulili njalonjalo.
Isibopho sombuso : ukudlulisa imithetho evikela amaphilo wabantu.
Isibopho sami : ukungahlukumezi umlinganami ekhaya.
Isibopho sombuso : ukulahla umkhuba wokulimaza lokha nawufuna ilwazi emntwini.
yobudala yabantu abasebenzako.
Isibopho sami : ukukokoda emnyango ngaphambi kokungena.
lokho kuzakuhlala kuyintumba.
Isibopho sombuso: ukuvumela abantu baye emalangeni wewolideyi yekolo yabo.
ezahlukeneko, ikolo, iinqhema zepolitiki njalonjalo.
indlela iimbikiindaba eziwuhlaba ngayo.
emrhwantweni nofana ejimeni lokuzibilayeza.
iinthuthi, ukumuka abantu iingidi neenkhali.
ukuba nesikhathi esifanako sokuvela kumabonwakude.
bavowudele isiqhema sami sepolotiki.
edorobheni nofana endaweni engihlala kiyo begodu ngingazisusi.
esifanako sokuvela kumabonwakude.
neentjhaba kobana bangene ngeSewula Afrika.
umthetho wokulawula lokhu.
ngaphambi kokubaqotjha, njalonjalo.
nofana siphethwe ngendlela engakafaneli.
Isibopho sombuso : ukuvumela zoke iinhlangano zabasebenzi bonyana zitlolise.
kobana baragele phambili ngokusebenza nakube bafuna njalo.
kusitjho bona kumele kwenziwe mapholisa.
Isibopho sami : ukungahlali ngemva ejaradeni yomunye umuntu ngokungemthetho.
nakube bamukwa inarhabo phambilini.
iimalimboleko zokuthenga nofana zokwakha izindlu.
Isibopho sami : ukuthumela boke abantwabami esikolweni.
ukuze woke umntwana akghone ukuya esikolweni.
engcono yokuhlala ukuze bavikeleke.
wokondla, ukuhlolisisa imilandu yokuhlukumeza.
endaweni efaneleko kude nabantu, ukubhadela iimfanelo zakaMasipala.
ukungajikisi abantu eembhedlela nabafuna itjhejo.
amahlelo we-TV ngamalimi woke we-SA.
Isibopho sami : ukubuza iinkhulu zombuso nakube zenza iinqunto engingazizwisisiko.
ebantwini ukufumana ilwazi eenkhulwini.
amandla wazo kumVikeli womPhakathi.
iinkhulu ezisebenzise amandla wazo butjhilweni.
mbuso, abe nebheyili, njalonjalo.
lokugwetjwa ngokufanelekileko, njalonjalo.
Ukukhawula kufana nokuhlukumeza. Umthetho okhawula ilungelo uhlukumeza ilungelwelo. Nokho ukuhlukumeza angeze kwathathwa njengokungekho kumthethosisekelo nakube kwenzeka ngesizathu esamukelekako sokuhlukumeza amalungelo lawo emphakathini ovulekileko nonedemokhrasi ngokuqalisa kumagugu amathathu wedemokhrasi (isithunzi somuntu, ukulingana kanye netjhaphuluko). Ngamanye amezwi akutjho bonyana koke ukuhlukumezeka kwamalungelo asisekelo akukho kumthethosisekelo. Lapha ukuhlukumezekokho kuzwisiseka ukuya ngokwamaqhina akusigaba sama-36 kuzakuvumeleka ngokomthethosisekelo.
(e) neendlela ezingaliyi khulu ukuzuza ihloso leyo.
(2) Ngaphandle kwanjengombana kuhlinzekwe kusigatjana (1) nofana kinofana ngisiphi isibonelelo somThethosisekelo, akunamthetho okumele unciphise nofana ngiliphi ilungelo elifakwe kusiVikelimalungelo.
Ngaphambi kokusebenza ngendinyana yokukhawula okuvamileko (isigaba 36) kuqakathekile ukutjho bonyana ukukhawulokho kungehlobo leendinyana zemikhawulo kanye nokukhawula okukhethekileko. Isibonelo amanye amalungelo anamatshwayo akhombisa ukunciphiswa okubekwe eengatjaneni ezithize zesiVikelimalungelo.
Iingaba 15(3), 17, 22, 23(5) no (6), 29(4), 31(2) no 32.
Nanyana kunjalo ukukhawula kumele kuhlukaniswe endinyaneni yokunciphisa nofana ukujamisa okufana nesigaba 37 esisebenza kwaphela ebujamweni oburhabako bomphakathi bese kuvumela ukujanyiswa kwamalungelo kusahluko 2 kobunye ubujamo.
Nanyana amalungelo angasetjenziswa ngokupheleleko, ukukhawula kuya ngokwesigaba 36 kubeka isibopho emahlombe wombuso kanye nomphakathi kobana kuhlonitjhwe amalungelo womuntu ngamunye, ngamanye amezwi indima ayikuphayileli eqadi ukuqakatheka kwamalungelo wabantu, ukuya ngomtloli othize okuthiwa nguRonald D'workin emtlolwenakhe othi "Taking Rights Seriously" (1970) amalungelo womuntu ngamunye angaphezulu nofana adlula iminqopho ebuthelelweko. Nanyana iminqopho ebuthelelweko ingaqakatheka kangangani, angeze yalandelwa kufikela lapha ihlukumeza khona amalungelo womuntu ngamunye. Nanyana kunjalo, indima ephathelene nokukhawula isitjela bonyana kusiVikelimalungelo seSewula Afrika, phezu kobana kanengi amalungelo angaphezu kweminqopho ebuthelelweko, kuneenkhathi lapha amalungelo kumele atjhidele khona iinlilo zomphakathi.
Ihlathululo efitjhani yalokho okutjhiwo maqhinga ajanyiswe sigaba 36 malungana nokukhawula amalungelo wabantu.
Umthetho wokusebenza ngokuvamileko utjho umthetho osebenza zombelele. Isibonelo, kufanele kube mthetho ukobana umbuso unegunya phezu komthetho wokulawula. Kwesibili kumele kube mthetho ohlanzekileko, ofikelelekako begodu nonqophileko ukuze labo obathintako bangakghona ukuqinisekisa bonyana amalungelwabo neembopho zabo zifikelela kuphi, isibonelo umThetho weKambiso yobuLelesi 51 ka 1977 njengokwetjhugululo.
Umbandela udinga bonyana ukukhawula kuqabele amalungelo asisekelo kwaphela ngokweenzathu ezamukelekako nezizwelako malungana namagugu wedemokhrasi okusithunzi somuntu, ukulingana kanye netjhaphuluko. Godu kumele kube kukhawula okufikelela emnqopheni okwenzelwe wona. Isibonelo, nakubotjhwa umsolwa vane kunqotjhwe bonyana avele ekhotho. Nakube kunobufakazi bokobana umsolwa uzakuhlonipha ilanga lokuvela kwakhe ekhotho nokobana ikareko/ukuphepha komphakathi kutjhejiwe, ihloso yokukhawula amalungelo wetjhaphuluko nokuphepha komuntu ayisebenzi. Ngalokho umsolwa unikelwa ibheyili em-irini amatjhumi amane nabunane ngemva kokubotjhwa kwakhe.
"Ukukhawulwa kwamalungelo womthethosisekelo ngehloso ezwakalako nedingekako emphakathini wedemokhrasi kubandakanya ukuqhathanisa amagugu aphikisanako, bese kwenziwa iqunto ngokufanelekileko. Lokhu kuhlathululeke kuhle emhlinzekweni we s 33(1). Ukobana amalungelo ahlukahlukeneko anokuhlukileko akutjhoko malungana nedemokhrasi, begodu malungana nomThethosisekelo wekhethu, emphakathini ovulekileko nonedemokhrasi, lokho kutjho bonyana akunazinga elijamileko elingabekwa njengesilinganiso sokulinganisa ukuzwisiseka nokuqakatheka. Imigomo ingasungulwa, kodwana ukusetjenziswa kwemigomo leyo ebujamweni obuthize kungenziwa kwaphela ngendlela yokuqala ubujamo ngabunye. Lokhu kuthethwe kusidingo sokulinganisa okudinga bona kube nokulinganiswa kwamakareko ahlukeneko. Ekambisweni yokulinganisa, ukuqalisiswa okunqopheneko kuzakufaka ubunjalo belungelo elikhawulwako, nokuqakatheka kwalo emphakathini ovulekileko nowedemokhrasi ngokuqalisa kutjhaphuluko nokulingana, ihloso yokukhawula ilungelo kanye nokuqakatheka kwehloso leyo emphakathini lowo, ubungako bokukhawula, ukuqakatheka kwayo khulukhulu lapha ukukhawulokho kudingeka khona, nanyana imiphumela efunekako ingatholakala ngezinye iindlela ezithinta kancani ilungelo okuhkulunywa ngalwelo. Nakwenziwa njalo kufanele kutjhejwe imihlinzeko ye s 331(1) kanye namagugu akhona womThethosisekelo, ngokukhumbula bonyana njengombana umaHluleli weKhanada wathi: " Umsebenzi weKhotho akusikuqambela kwesibili ubuhlakani bokukhetha imigomo eyenziwa ziimbethamthetho."
Lezi ngezinye zeembonelo zobujamo lapha amalungelo atjhayisana khona bese linye (nofana womabili) amalungelo kufuneke bonyana likhawulwe. Nakube iinqhema ezitjhayisanako azikghoni ukurarulula umraro, zingathatha umraro lowo ziwuse emakhotho. Ikhotho kuzakufanela bonyana iqunte ngiliphi ilungelo elidlula elinye emlandwini ngamunye beyiqale bonyana kuyazwisiseka begodu kufanelekile bonyana ilungelwelo likhawulwe na.
Ukukhawula ilungelo lokuphila komuntu nelungelo lesithunzi.
Ukukhawula ilungelo lomntwana lokufumana ifundo esisekelo ngokujamelene nelungelo lefundo namasiko.
Ilungelo lomntwana lokobana avikeleke ekuphathweni kumbi nekuhlukumezweni ngokujamelene nelungelo lababelethi malungana nokukhalima abantwababo emakhaya ngaphandle kobana kube nomuntu oyingenako.
Ilungelo lomfazi lokuphathwa ngokulinganako nangesithunzi nelungelo letjhaphuluko nokuphepha komuntu (ukutjhaphuluka kizo zoke iindlela zokuwurubajwa).
Ilungelo lomuntu lokuzikhethela indlela yokuziphilisa ngokujamelene nelungelo lomphakathi lokuba nebhoduluko elivikelekileko ukuze abantu bahlale baphila lapho.
Ilungelo lomfundi lokobana abandlululwe ngebanga lekolo nelungelo lakhe lefundo ngokujamelene nelungelo lesiko lakhe.
Ilungelo lokubamba ijima lokuzibilayeza ngokujamelene nelungelo lomphakathi lokuphila ebhodulukweni eliphephileko.
Ilungelo labafazi lokulawula imizimbabo nokwenza iqunto ngokubeletha kwabo ngokujamelene nelungelo lokuphila lomntwana ongakabelethwa.
Umuntu kumele alemuke bonyana 'ilungelo lokujuguja iguduva lakhe liphelela lapha kuthoma khona ipumulo yomunye'. Ngalokho umuntu kumele alinge ukuqala bonyana azikho ezinye iindlela kunokukhawula ilungelo ukuze kuzuzwe ihloso efanako.
UmBuso kumele wenze umthetho ukuvikela abantu ekuwurubajweni nofana ekukhawulweni nofana amalungelwabo kanye nokuhlathululwa ngendlela efaneleko kwesigaba 36 samaKhotho weKhomitjhini. Isibonelo isigaba 39 sithi: "Lokha ikhotho nayihlathulula isiVikelimalungelo, kumele ikhuthaze amagugu asekela umphakathi ovulekileko nowedemokhrasi ngokuqalisa esithunzini somuntu, ukulingana kanye netjhaphuluko." Lokhu kuyafana nesigabeni 36.
Umlando weSewula Afrika ukhombisa bonyana gade kunemikhakha yomphakathi ebeyibekelwe ngeqadi mbuso waphambilini. Isibonelo, abantu abaNzima gade bathathelwa phasi esitjhabeni soke seSewula Afrika. Nanyana kunjalo bekuneenqhema hlangana nazo zoke iintjhaba zeSewula Afrika ebegade zigandeleleke khulu ngombana zizincani. Iinqhema ezinjalo zisatholakala zigandeleleke ngaleyondlela ngitjho nesikhathini sedemokhrasesi. Kuliqiniso bonyana inengi babantu abaNzima.
Iinqhema ezingaphezulu zifakwe bezahlinzekelwa ngokunqopheneko sigaba esingaphezulu somThethosisekelo, nemithetho eyahlukahlukeneko ihlonyiwe bona izivikele njengombana kutjhiwo kumThethosisekelo okhona odinga bonyana kusungulwe umThetho wemVelo ukuqinisekisa ukuhlonitjhwa kwamalungelo. Nanyana umthetho onjalo sele ukhona, kodwana awulandelwa kuhle nanyana kunehlawulo nawungalandelwako nje. Umkhuba lo wehlise ithemba lomphakathi onalo ngerherho leZobulungiswa ngikho inengi sele lizithathela umthetho ezandleni nje.
Isigaba 28 somThethosisekelo sithi...
Kunemizamo eyenziweko ukwenza nokuvikela amalungelo lawa ngokusebenzisa umThethosisekelo, umHlangano mayelana namaLungelo wabaNtwana wango 1990 otlikitlwe yiSewula Afrika ngomnyaka we-1993 bewavunywa ngoJuni 1995, kanye nemithetho eyahlukahlukeneko ephathelene namalungelo wabantwana. Ukudlula lapho kutlanywe amaphrojekthi namahlelo ukukhanyisa bonyana ilumela kangangani indaba yokuhlukumeza abantwana, kodwana ubujamo bulokhu bukhambelela ngamalanga khulukhulu malungana nokuhlukunyezwa ngokomseme nokungatjheji. Kuneenhlangano ezilwa nomkhuba lo kodwana ukuya ngokwembalo inengi leenkhohlakali ezenza ubumbobu zisakhamba zitjhaphulukile ngebanga lokungabi nobufakazi obaneleko. Lokhu kukhambiselelwa bujamo behlalo nomnotho ngombana abantwana bayafunjathiswa bonyana bavale phetjheya. Nanyana kunjalo, umbuso ubonelele ngabaSizi ngokesigaba 70A somThetho weKambiso yoBelelesi 51 ka 1951 njengokwetjhugululo kobana kusizwe ababantwana ababofakazi.
Ukuya ngerhelo elingaphezulu kuyakhanya bonyana ukuba sengozini kwesiqhema kubangwa kungasetjenziswa kweenkghonakazo okubonelelwe ngazo kobana kuvikelwe amalungelo wabantwana. Ngalokho umphakathi uyatlhotlholozwa bonyana ube bukhali ujamelane nokuphulwa kwamalungelo wangokomthetho wabantwana ngitjho nanyana umntwana ahlukunyezwe mbelethi nofana malunga womndenakhe. Nawufuna ukwazi ngamalungelo wangokomthetho wabantwana, qala isilungelelo esimalungana nemiraro eyehlela abantwana emakhotho begodu ufunde incwajana yesiVikelimalungelo isaHluko esiphathelene namalungelo wabantwana.
Kokugcina umbuso kumThethosisekelo ubonelele ukuvikelwa kwabantwana ngokusebenzisa iintlabagelo ezitlanywe kumThethosisekelo ezifaka phakathi iKhomitjhini yeLutjha ehlonywe ngokomThetho weKhomitjhini yeLutjha yeliZweloke 19 ka 1966 njengombana utjhugululwe ngo 2000. Umtlolo onaba kabanzi ngekhomitjhini le uyatholakala ngaphasi kwesigaba esiphathelene nokuVikelwa kwamaLungelwethu.
Isigaba 9 somThethosisekelo sihlinzeka bona Ukuya ngokomlando abafazi babesezingeni lokungabuncani eSewula Afrika ukusukela ngomhla kanowa. Ubujamo lobo bebungaqali iminyaka, ubutjhaba nofana ijamo emphakathini. Nanyana isigaba 9(1) somThethosisekelo sikubeke epepeneneni bonyana boke abantu bayalingana phambi komthetho nokobana unelungelo lokobana umthetho umvikele bewumbhadekele ngokulinganako. Kusigatjana (3) kuyatjhiwo bonyana ukubandlulula ngokobujamo bezomseme kumele kukhandelwe, nanyana kunjalo abafazi basese bongazimbi bokubandlululwa ngokungakafaneli. Ukudlula lapho, njengebantwaneni kuneentlabagelo zeentjhabatjhaba, zeemfunda nezelizweloke ezikhomba bonyana amalungelo wabafazi ayamukelwa begodu kumele avikeleke.
Ukuya ngo-Dr Danny Titus 'amalungelo wabafazi athoma ekhaya'. Azange asungulwe eGeneva nofana eBanjul nanyana eStrasborg namkha eVienna nofana eSanJose lapha kuhlangana khona iinhlangano zeentjhabatjhaba zisomasome bezitlame amaqhinga weentlabagelo zamalungelo wabantu. Lokho okwavela emazikweni lawo kungenzeka kwaphela ngombana abantu neenhlangano kumazinga wekhaya newelizweloke zibona imiraro, ziveze imibono bese yethulelwa umphakathi nabenzi bomgomo (Human Rights Quarterly 16(1994) 559-573.
Njengombana abafazi bebangatjhejwa phambilini emikhakheni eminengi yepilo yabo, umuntu angabathatha bonyana kwanjesi-ke banamalungelo amanengi kanti-ke neembopho zabo zinengi. Godu nombuso ulindeleke bona wenze amatjhuguluko emthethweni wenarha nofana utlame umthetho omutjha ukuze kulapheke umraro lo.
Igama elithi ukukhubazeka nofana ukurholophala litjho ukuloba nofana ukutlhayelelwa mathuba wokuhlanganyela ekuhpileni komphakathi ngendlela elingana neyabanye. Nanyana kungahlathululo yangokomthetho yegama lokukhubazeka, lifaka phakathi ukutlhayejeka okwahlukahlukeneko phezu kokukghona komuntu ukusebenza. Emtlolweni womgomo weSewula Afrika igameli litjho ukuliyeka ngokomzimba, ngokwengqondo nangokwemizwa. Ukuliyeka okunjalo kungaba ngokwesikhatjhana nofana kube ngokwasafuthi. Ngalokho-ke abantu bangaba nokukhubazeka komzimba okuthinta imikhono nofana imilenze, ukukhubazeka kwemizwa okuthinta ukulalela, ukubona kanye nokukhubazeka kwengqondo okuthinta amakghono womkhumbulo newokucabanga.
Isigaba 19 somThethosisekelo sihlinzeka bona 'esinye nesinye isakhamuzi sitjhaphulukile bonyana singazenzela iinqunto zangokwepolotiki okufaka ilungelo lokubumba isiqhema sepolotiki, ukuhlanganyela kumigidingo yaso, ukukhankasela isiqhema sezepolotiki.
Esinye nesinye isakhamuzi sinelungelo lamakhetho atjhaphulukileko, afaneleko nahlala akhona malungana nanofana ngisiphi isibethamthetho esihlonywe ngokomThethosisekelo. Esinye nesinye isakhamuzi esidala sinelungelo lokuvowudela esinye nesinye isibethamthehto esihlonywe ngokomThethosisekelo, nokwenza njalo ngokwentumba, nokujamela I-ofisi lomphakathi bese nakune siyakhethwa siphathe isikhundla.
Njengombana isigabesi sinikela esinye nesinye isakhamuzi esidala ilungelo lokuvowuda emakhethweni, lokhu kuyipumelelo ekulu kupolotiki yeSewula Afrika. Amalungelo wokuvowuda gade kungewedlanzana lamakhuwa ebelizikhethile kufikela ngomnyaka we-1993 lokha nakuhlonywa iPhalamende ezindluntathu. BekumaKhuwa, amaKhaladi namaNdiya kwaphela ebegade banikelwe ilungelo lokuvowuda kufikela ngesikhathi samakhetho wokuthoma atjhaphulukileko ngomnyaka we-1994 lapha zoke izakhamuzi ezikhulileko zeSewula Afrika zanikelwa khona itjhaphuluko yokobana zivowude, zibe bonkhetheni bezibumbe iinqhema zepolotiki ezizithandako. Nanyana kunjalo, ngaphambi kwamakhetho wango 1999 gade kubokwephulwa kwamalungelo wamakhetho atjhaphulukileko. isibonelo, umBiko womNyaka we-SAHRC ka 1999, kwafuneka bonyana ihlolisise izehlakalo lapha abarholi bendabuko nofana amabhuru begade alela khona abantu ngamalungelwabo wepolotiki.
Esigabeni samaLungelo neemBopho, kukhona okumele nokungakameli bona abantu bakwenze elungelweni lombuso nombuso elungelweni labantu.
Ukuqinisekisa bonyana ubakhamuzi buyaqinisekiswa ngaphambi kobana umuntu ayokutlolisela ukuvowuda ngokufumana umtlolo kamazisis osemthethweni bese isiwe esiteyitjhini sokuvowudela.
Ukuvikela zoke iinteyitjhi zokuvowudela.
Ukwenza isigaba 20 somThethosisekelo esihlinzeka bona 'Akunasakhamuzi okumele sitinywe ubakhamuzi.'
Ukusebenzisa umThetho wamaKhetho ngeenkhathi zoke khulukhulu ngesikhathi samakhetho.
Isigaba 23 somThethosisekelo sihlinzeka bona 'Woke umuntu unelungelo lokuphathwa ngokufanelekileko emsebenzini', kufaka amalungelwabo boke abaqatjhi nabasebenzi mayelana nokutlanywa kweenhlangano zabasebenzi. Isigabesi sikhambisana neengaba 13-ubukhoboka, ukugandelelwa, nokukatelelwa ngomsebenzi, 16- itjhaphuluko yokuhkuluma, 17-umhlangano wokuzibilayeza, ukubhenyoga nokunghonghoyila kanye no 18- itjhaphuluko yokuhlanganyela.
Lelihlangothi lomthetho gade linokubandlulula okunengi okuqaliswe ebutjhabeni, ubulili, ijamo kanye nobudala. Abantu abanzima ngibo egade bathwele nzima khulu kiwo woke amaSewula Afrika. ngaphandle kwezinga lefundo, abantu abaNzima bebasemazingeni aphasi khulu, khulukhulu abafazi nabantwana, gade basetjenziswa njengamakhoboka begodu bakatelelwa ngomsebenzi. Umuntu okhubazekileko gade angaqalwa nokuqalwa ngehlangothini lokuqatjhwa. Nokho umthetho wabasebenzi uthuthukiswe ngokungeleleko kobana uphelise ukwahlukana kwaphambilini begodu urarulule iqede ibandlululo nokungaqatjhwa nanyana kunamahlangothi asese hlaza ngombana nabasebenzi bamaplasi azange bafakwe kumThetho wobuDlelwano babaSebenzi weSewula Afrika 1995 ngalokho basahlukunyezwa bosomaplasi. Lokhu kubange ihlangahlangano nokho ubujamo buba ngcono ngemva kobana kujanyiswe umthetho malungana omalungana nabasebenzi bemaplasini nebemakhwitjhini. Ukusebenza komthetho kutjhugululiwe kumThetho wobuDlelwano babaSebenzi 1995, imiBandela esiSekelo yokuQatjhwa 1997, kwabekwa ukusetjenziswa komthetho okutjha, isibonelo umThetho wokuQatjha ngokuLinganako 55 ka 1998, umThetho weZepilo emSebenzini nokuPhepha 78 ka 1995, umThetho wokuThuthukiswa kwamaKghono 85 ka 1996. Ihloso ekulu yakho koke ukuthuthukiswa komthetho kukhuphula kobujamo bemsebenzini ukuze kwenziwe ngcono imakethe yezemisebenzi nokuletha ubujamo bomsebenzi obuthuthukileko kibo boke njengombana kutjho umthethosisekelo esingenisweni sawo 'Thuthukisa ubunjalo bepilo yazo zoke izakhamuzi begodu utjhaphulule ikghono lomunye nomunye umuntu.'
Nikele lowo onekghono neemfanelo zomsebenzi ezidingekako kobana aphalisanele isikhundla esifaneleko.
Landele imithetho efaneleko emisebenzini.
Landele imikhuba emihle yokuziphatha besilandle iindlela ezifaneleko zokusebenzisa amalungelo, khulukhulu ilungelo lokubhenyoga.
Sebenzise ithuba elinye nelinye elivelako malungana nokuthuthukisa amakghono.
Balekele ukubandlulula abanye nganofana ngiyiphi indlela.
Umbuso kumele usungule bewusebenzise umthetho ovikela abasebenzi ekubandlululweni nekukatelelweni ngomsebenzi.
"Ifundo yobuJamo bomPhakathi ihlose ukunikela zoke iinkhulu zekhotho ilwazi elifaneleko kanye nokuzwisisa ukuthokozela imibono yabanye kanye nobujamo babo onahlukeneko ukuze iinqunto zabo zibe ngezifaneleko nezikhambisana nomphakathi esiphila kiwo."
Ngalokho yakha umqondo wokubumbana kwesiqhema. Ngaphezu kwalapho abantu balwela ukuzuza nofana ukuhlala banesiqhelo esihle sobuqhema malungana nezinye iinqhema ngombana lokhu kusiza khulu lokha umuntu nazihlolako.
"Angitjho bonyana abantu bahlala bafuna ukusebenzisa isiqhelo ngokungakafaneleki Kuhlekuhle, isiqhelo sobutjhaba nobulili sikhona emikhumbulweni yethu, siiangelw bujamo behlalo begodu sikhuthazwa lisiko lethu kanye neembikiindaba. Kwesinye isikhathi lokho kuba semazikwenethu wezefundo. Sithanda ukukwamukela njengamaqiniso. Lokha nasihlanganbezana nomraro, kuba lula kobana sisebenzise isiqhelo ngombana ukwenza njalo kuyimvelo begodu kulula-kulula khulu kunobana umuntu aziphathise ihloko ngokufunisisa umraro bese senza iqunto elinzinzileko ngendlela yokucabangisisa, ukulalela nokuhlolisisa."
UMQONDO: Ukuhlela izinto ngeengaba kwenza bona umhlaba utjhejisise begodu wenze ibhoduluko lapha izinto zikhanya khona khulu, azisafifiyeli kangako begodu ziyazwisiseka. Lokhu kudala bona umhlaba kanye nelemuko lethu kube nendlela ethileko. Kusivumela bonyana sicwaningisise ilwazi elinengi ngasikhathi sinye.
IGUGU: Isiqhelo sibanga indlela yokuba negugu komuntu ngamunye. Lapha ukuhlela khona ngeengaba kuyinto eligugu begodu kunokukhambisana okunqophileko nokuqakathekileko nendlela yamagug womuntu, kuba nokubulunga nokudluliselela ukusebenzisana kobuqhema.
Ukulalela ngokuzwela kungenelela ngaphakathi komkhumbulo womunye umuntu. Usebenzisa khona ukubona bese ubona izinto ngendlela umuntu lowo azibona ngakhona, ukghone ukuzwisisa indlela yakhe nokuzwisisa indlela azizwa ngayo.
Ukulalela ngokuzwisisa kunamandla khulu ngombana kukunikela ilwazi elinqophileko ongasebenzela phezu kwalo. Esikhundleni sokobana uziqale wena bese uba nemiqondo, imizwa, iinhloso namahlathululo, uzifumana uqalene neqiniso elisehliziyweni nengqondweni yomunye umuntu. Ulalela ukuze uzwisise. Utjheje bona ufumane ukukhulumisana okungeneleleko komphefumulo womunye umuntu.
Nanyana kunzima, funa qange ukuzwisisa, nofana ufunisise qange ngaphambi kobana wenze iqunto bese ukhupha umbono.
Indlela yokubonisisa kuhle kuzwisisa. Nawuthoma ngokwenza iqunto qange angeze wazwisisa ngokuzeleko.
Ngebanga lokobana silalela ngokuziqala thina, sithanda ukuphendula ngenye yeendlela ezine. Silinganisa ngokuthi kuyavumelana nofana akuvumelani; siyafunisisa-sibuze imibuzo kilokho esisebenza ngakho; siyaluleka-siyaduduza ngokuqalisa kilokho esikwaziko; nofana siyarhumutjha-silinga ukucabanga ngabantu, ukuhlathulula iinhloso zabo, ukuziphatha kwabo, ngokuqalisa eenhlosweni nekuziphatheni kwethu. Iimpendulwezi izizela ngokwemvelo kithi. Sinamathele ngokuzikileko kizo begodu siphila sibhodwe ziimbumbeko zazo ngeenkhathi zoke.
Maye ukuzwisisa kwenza umahluko! Zoke izeluleko ezibhadlileko emhlabeni angeze zalingana nequbi leenhlumaya nakube asirarululi umraro olethwa kithi. Godu angeze sakghona ukungenelela emrarweni nakube silibele kuziqala thina, indlela yokubona kwethu izinto, asisusi ikungu emehlwenethu ukuze sibone izinto ngelinye ihlangothi.
Nakube ngambala ufuna ukuzwisisa, ngaphandle komhlahlandlela nangaphandle kokuzikhohlisa, kuzoba neenkhathi lapha uzakumangala khona ngebanga lelwazi elitsengileko nokuzwisisa okuzakwehlela kuwe kuvela komunye umuntu. Abe akukaqakatheki ngeenkhathi zoke kobanyana ukhulume ukuze uzwakale. Kuhlekuhle, kwesinye isikhathi amagama angase aziphumele wona.
Nawulokho ufunda ukulalela abanye abantu ngokungeneleleko, uzakufumana imiqondo ehluke ngokukarisako. Ungahle ubone umhlaba ngamehlo wobulingani, mina ngiwubona ngamehlo wemali ngokomqondo wezomnotho.
Ukuthinta umphefumulo womunye umuntu kufana nokugadanga ehlabathini ecwengileko.
Kunomsebenzi owenziwa etlasini. Iinthombe zomsebenzi owenziwako zisabalaliswa ngetlasini.
Nakube ilungelo lomuntu liphuliwe, umuntu loyo angasebenzisa indlela engakahleleki ukuvikela ilungelo lakhelo. Angalinga ukurarulula umraro nomuntu loyo.
Umrholi womphakathi, njall.
Nakube nalokho kuyabhala angatjhinga ehlanganweni ehlelekileko.
Iinhlangano zesahluko 9 ngilezo umuntu angaya kizo malungana nokuvikeleka kwelungelo lakhe.
IKhomitjhini yokuKhuthazwa nokuVikelwa kwemiPhakathi yamaLungelo namaSiko, iKolo neLimi.
UmVikeli womPhakathi weLiZweloke, nofana u-Ombudsman, njengombana i-ofisini belaziwa njalo phambilini, usikhulu esisezingeni eliphezulu. Akalawulwa ngurhulumende nofana ihlangano ethize yezepolotiki. Uqatjhwa yiPalamende ngokomThethosisekelo. Wamukela iinghonghoyilo zabantu abazwiswe ubuhlungu ziinhlangano zakarhulumende nofana ziinkhulu, begodu unamandla wokufunisisa, atuse amagadango wokukhalima, begodu akhuphe nemibiko.
Nanyana ngubani anganghonghoyila kumVikelo womPhakathi bese yena-ka uphenyisisa isinghonghoyilweso. Thatha umVikeli womPhakathi njengosofengwana okghona ukubona amahlangothi woke womraro. Nakube umVikeli womPhakathi ufunyana bonyana umnghonghoyili uyezwakala, uzakwenza koke okusemandlenakhe bona afunyane intatha yomraro lowo, okufaka hlangana ukutusa bona kube namatjhuguluko erherhweni.
UmVikelo womPhakathi godu angabika indaba leyo ePalamende yona-ke ibonisane ngayo ibone ukuqeda bonyana iintuso ziyalandelwa.
Iphenyo kanengi lenziwa ngokungakahleleki, kodwana umVikeli womPhakathi angabiza abantu bonyana balethe ubufakazi ngaphasi kwesifungo nofana isiqiniselo nakube lokho kuyadingeka.
Ngurhulumende kinofana ngiliphi lamazingakhe. Lokhu kufaka phakathi urhulumende ophakathi kanye neweemfunda, iminyango yombuso kanye nabaphathi bendawo.
Nanyana ngubani osebenza umsebenzi womphakathi. Lokhu kufaka hlangana nanyana ngubani umsebenzi wombuso othinta boke, nofana ingcenye yabantu beSewula Afrika, isibonelo umsebenzi wombuso ofana nepholisa nofana isikhulu esikhethiweko.
Iinhlangano nofana iinkampani lapha umbuso ubandakanyeka khona, isibonelo i-Eskom ne-Telkom Ltd.
Amaziko werhubhululo asemthethweni, isibonelo i-Human Science Research Council ne-Council for Scientific and Industrial Research.
Ukungaphathwa kuhle komnghonghoyili nofana omunye umuntu, isibonelo ngebanga lokusetjenziswa kwamandla butjhulweni, ukuziphatha okungakalungi, ngokungathembeki, ubumarhamaru nofana okhunye nje ukungaziphathi kuhle, ukubambezela, ukuphula amalungelo wabantu, nanyana yini okubangwa ziimphathimandla nofana elinye nelinye iqunto ezilithathako.
Ukungathembeki nofana ukusebenza kumbi ngeemali zomphakathi.
Ukuzirhumisa ngendlela engakafaneli.
Ukufumana ukuphathwa kuhle ngendlela engakafaneli.
Nakube isinghonghoyilo sakho siphathelene nokuzindlekela, kumele ulinge ukusirarulula ngaphambi kobana usilethe kumVikeli womPhakathi, isibonelo, ngokukhulumisana nesikhulu/neenkhulu es(z)iphetheko, nofana nakube lokho akusizi, tlolela umuntu ophetheke iinkhulwezo incwadi, isibonelo iHloko yomNyango.
Godu ungakhulumisana nelunga lePalamente yesiFunda nofana yeLiZweloke.
Kuzakuthi kwaphela nakube umrarwakho awuraruluki, utlolele umVikelo womPhakathi incwadi-uyifekse nofana uyipose nofana ilethwe mathupha.
Ubunjalo besinghonghoyilo sakho.
Iinzathu ezikwenza ufune bonyana isinghonghoyilo sakho siphenywe mVikeli womPhakathi.
Kumele utjho amabizo wesikhulu ogade usebenzisana naso, ngamaphi amalanga, kanye nalokho okwatjhiwoko.
Amakhophi wananyana ngikuphi ukutlolelana phakathi kwakho neenkhulu kumele ananyathiselwe encwadinakho.
Inomboro yomrhala lapha ungafunyaneka khona, nakube unayo.
Kwezinye iinkhathi umVikelo womPhakathi angafuna isitatimende esifungelweko ngaphambi kobana aphenye.
Nakube awunasiqiniseko sokobana umrarwakho uyinto engaphenywa mVikeli womPhakathi, nofana nakube awukwazi ukutlola, ungafowunela I-ofisi lomVikeli womPhakathi. Kunamalunga womdibi abandulweko azakulalela isinghonghoyilo sakho nanyana singaba sincani nofana sikhulu begodu azakwenza iphenyo.
Kwezinye iinkhathi umdibi ungasiza abantu ukufunyana iinrarululo zemirarwabo msinyana. Umdibi godu ungakutjela bonyana unganghonghoyila kuphi nakube umVikeli womPhakathi akakghoni ukukusiza.
Godu ungavakatjhela i-ofisi kobana ubuzwe imibuzo nofana kube nokhulumisana naye nakube ubona njalo. Kungcono ukutlola qange bese ubawa ukubuzwa imibuzo encwadini.
UmVikelo womPhakathi kanye nomdibi bazokufihla ibizo lomnghonghoyili nakudingekako nalokha nakukghonekako.
Akubizi litho. Nanyana ngubani onomraro usizwa simahla njengombana kutjhwiwe ngaphezulu.
Iingwebo ezikhutjhwa bagwebi nabomarhastrata, nehlawulo abayibekako. Izenzo okungezangasese zabantu, iinkampani ezizjameleko, abodorhodera nofana abogqwetha abangasebenzeli umbuso.
Nokho, umdibi womVikeli womPhakathi ungasiza ngokukutjela bonyana uyokunghonghoyila kuphi nofana wenzeni malungana nokutjhwiwe ngaphezulu. Kwezinye iinkhathi umVikeli womPhakathi angathi uye ekhotho nakube ukuya khona kuyindlela engcono yokurarulula umraro. Njengombana umVikeli womPhakathi angasimjameli womuntu, uzakuthunyelwa egqwetheni nakube umraro lowo kumele uye ekhotho.
I-ofisi lomVikeli womPhakathi weliZweloke lisePitori.
Nokho kunomVikeli womPhakathi kesinye nesinye isifunda kezilithoba.
IKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu ikhuthaza ukuhlonitjhwa nokuvikelwa kwamalungelo wabantu. Umsebenzayo kufundisa abantu ngamalungelo wabantu nokuphenya iinghonghoyilo ngokuhlukunyezwa kwamalungelo wabantu. Ingahlela bonyana umuntu abe nogqwetha ozokusiza ukujamela amalungelwabo begodu ingamukela imilandu iyise ekhotho nakunesidingo. I-HRC yihlangano ezijameleko, ilawulwa mThethosisekelo kwaphela. Inikela iPalamende imibiko kanye ngomnyaka.
Nanyana ngubani ofuna ukwenza isinghonghoyilo ku-HRC kumele azalise iforomo okuthiwa "liforomo leenghonghoyilo le-SAHRC."
IKhomitjhini le ihlonywe bonyana ikhuthaze beyivikele amalungelo wemiphakathi eyahlukahlukeneko yezamasiko, ikolo kanye nelimi. Kumele ikhuthaze beyisungule ukuthula, ukubekezelelana kanye nokubumbana kwelizweloke phakathi kwemiphakathi le, malungana nokulingana, ukungabandlululani kanye netjhaphuluko yokuhlanganyela.
'Kuqakatheke khulu bonyana zoke iinjamiso zakarhulumende, kufaka hlangana uMongameli kumele zazi ngokuzeleko bonyana itjhaphuluko ingafunyanwa kwaphela nakube abafazi batjhaphululiwe kikho koke ukugandelelwa.'
Ikulumo yakaMongameli uNelson Mandela yokuvula iPalamende yokuthoma ekhethwe ngokwedemokhrasi ngomhlaka 24 Meyi 1994.
IKhomitjhini yokuLingana ngokoBulili ngenye yeenhlangano ezisithandathu zombuso ezisekela idemokhrasi eyabikezelwa kumThethosisekelo wango 1996. Ihloso yekhomitjhini, njengombana kutjhiwo kusigaba 187 somThethosisekelo kukhuthaza ukulingana ngokobulili nokululeka nokwenza iintuso epalamende nofana esinye nesinye isibethamthetho malungana nanofana ngimiphi imithetho nofana ukubethwa komthetho okuthinta ukulingana kobulili kanye nejamo labafazi.
UmCwaningi mazombe uhlolisisa ama-akhawundu wayo yoke iminyango karhulumende welizweloke noweemfunda naborhulumende boke bendawo ukuqinisekisa bonyana imali isetjenziswa ngendlela efaneleko.
Iinkulumiswano ezarholela eemvumelwanweni ngokwepolotiki eSewula Afrika zibe nomphumela, hlangana nokhunye, ekuhlonyweni kwe-IEC ngokwemihlinzeko yomThethosisekelo ka 1993.
Iinhloso zekhomitjhini ku "qinisa umthethosisekelo wedemokhrasi nokukhuthaza ikambiso yamakhetho wedemokhrasi." IKhomitjhini inesibopho sokobana ilawule amakhetho namareferendamu welizweloke, weemfunda kanye newabomasipala.
Amandlayo, iimbopho zayo kanye nemisebenzayo kuhlinzekwe kusiGaba 5 somThetho.
EsiGabeni 19 somThethosisekelo nakho kunomhlinzeko malungana nokuvikelwa kwamalungelo wezepolotiki, okubumba isisekelo somsebenzi wekhomitjhini.
Kunezinye iinhlangano ngaphandle kweenhlangano zesahluko sethoba ezihlonywe ukuqinisa idemohrasi yekhethu.
Ikhomitjhini le ihlonywe kobana iluse woke amahlangothi wezokurhatjha enarheni le, isibonelo, ukuqinisekisa bonyana ukurhatjha kwemirhatjho nomabonwakude kungendlela efaneleko begodu nokobana kujamela iindaba zomphakathi weSewula Afrika.
UMongameli uNelson Mandela wahloma iKhomitjhini yeliZweloke yeLutjha ngomhlaka 16 kuJuni 1996 ngokomThetho 19 ka 1996 weKhomitjhini yeliZweloke yeLutjha. Yahlonywa kobana ithuthukise iqhinga elizwisisekako ukuqalana neentjhijilo eziqalene nabantu abatjha eSewula Afrika.
Umbono we-ICD yi-SAPS etjhugululiweko ngokukhambisana nommoya kanye neemfuno zomThethosisekelo. Ihloso yayo kukhuthaza ukuziphatha okuhle kwamapholisa. Iminqopho yayo kuthuthukisa ithemba lomphakathi emizamweni ye-SAPS kanye ne-ICD ukukhandela ukungaziphathi kuhle kwamapholisa, kanye nokukhambisa kuhle ukutjhutjhiswa kwamalunga afunyenwe azibandakanye ezenzweni zobelelesi.
IKhotho le yahlonywa ngokomThethosisekelo ka1996. Umsebenzi wekhotho kuqinisa umthetho kanye nomThethosisekelo okumele usetjenziswe ngokungakhethi begodu ngaphandle kokuzamelana nokutjhugululwa.
Isigaba 25(7) no (8) somThetho sithi nanyana ngubani nofana umphakathi owalahlekelwa yinarha ngemva kwaka 1913 ngebanga lemithetho yebandlululo unelungelo lokubuyiselwa inarhabo nofana bakhokhelwe malungana nenarha leyo. Isigaba 25 sinikela ithuba lokobana umbuso wenze umthetho ozokuqalana neembizwezi. Umbuso wadlulisa umThetho wokuBuyiswa kwamaLungelo weNarha okwajanyiswa ngawo iKhomitjhini neKhothoyokuBuyiselwa iNarha bonyana zitjheje iimbizo zabantu zeenarha.
Imisebenzi yeKhomitjhini yokuBuyiselwa iNarha kuphenya iimbizo zeenarha, ukulamula nokurarulula iimbizwezi bese ithumele iimbizo eKhotho yokuBuyiselwa iNarha nakube yona ayikghoni ukuzirarulula. IKhomitjhini yokuBuyiselwa iNarha inamakhulukhulu weembizo esaziphenyako.
IKhotho yokuBuyiselwa iNarha izakuqunta ngeembizo ezingeke zararululwa nguKomitjhinara. Ikhotho ingalayela abantu bonyana banikelwe inarhabo, nofana ithi umuntu owenza isibizo anikelwe enye inarha yombuso nofana ikhokhele umuntu owenza isibizo loyo ukujamiselela inarha ayilobileko.
IsiGaba 20 somthethosisekelo sihlinzeka bona, "Akunasakhamuzi okumele sitinywe ubakhamuzi."
Umuntu obelethelwe eSewula Afrika usisakhamuzi seSewula Afrika begodu lokhu angeze amukwa khona. Ngokwesigaba 21 somthethosisekelo, "Woke umuntu unelungelo letjhaphuluko yokukhamba, ilungelo lokuphuma eRiphabhuliki, ilungelo lokungena, ukuhlala ngaphakathi begodu nokuhlala nanyana kukuphi eRiphabhuliki nelungelo lokuba nephasiphoto."
Amagadango alandelako ali-10 azakusiza ukwenza iplani yokukhankasa malungana nendaba yamalungelo emphakathi wekhenu. Sebenzisa amagadango lawa ukusiza umkhankaswakho.
Unjani umraro lowo?
Ngiziphi iindlela zokuwurarulula?
Ngiziphi iinqabo ezisendleleni?
Ngiziphi iinsetjenziswa ezikhona (okuyimali nabantu)?
2. KHETHA IHLOSWAKHO ENQOPHILEKO malungana nomkhankaso (ungabi neenhloso ezingaphezu kwe-4). Ngamanye amezwi, yini ozokwenza njengengcenye yomkhankaswakho. Qunta ngesikhathi ozibekele sona somkhankaso woke.
3. THATHA ENYE YEENHLOSO NIHLAZIYE amagadango adingekako ukuzuza ihloso leyo. Kutlole phasi lokho ephepheni. (Ngebanga lokobana kukuhlaziya imibono yamagadango engeze yalandelana ngehlelo elithize).
4. BUYELELANI (NIHLOLISISE) IMIBONO UKUSUKA EGADANGWENI LE-3 begodu ukhethe leyo engahle iphumelele. Tlola elinyen nelinye igadango ekarateni nofana ephetjhaneni elima- 5cm x 8cm. (Lokhu kuthiwa makarata wegadango).
5. BUYELELA IGADANGO 3 N0 4 NGEENHLOSO EZINYE ozibone egadangweni 2.
THATHA IPHEPHA LEGURANDA bese utlola isihloko somkhankaswakho nesikhathi somkhankaso lowo ngaphezulu. Dweba umuda ngenzasi. Tlola ihloso yokuthoma yomkhankaso ngaphasi komuda lowo. Dweba omunye umuda ngenzasi kwalo bese utlola ihloso yesibili. Ragela phambili ngalokhu kufikela lapha utlole khona zoke iinhloso zakho.
10. KHULUMISANANI KOBANA (NGAYIPHI INYANGA) IGADANGO NGALINYE LIZOKWENZEKA NINI khibe nilokho nigcina amakarata wamagadango ngehlelo lakhona. Hlelani-ke amakarata ngaphasi kweenyanga ezifaneleko.
Nomthetho wokuZiphatha Kuhle nokuZiphatha kwamaBhisimisi womNyango wezoBulungiswanokuThuthukiswa komThethosisekelo.
Ukulingana: Awukwazi ukubandlululwa. Kodwana ukulingana kwezemisebenzi nokubandlululwa okuneqiniso kuvumelekile.
Isithunzi somuntu: Isithunzi sakho kumele sihlonitjhwe besivikelwe.
Ipilo: Unelungelo lokuphila.
Itjhaphuluko nokuphepha komuntu: Awukwazi ukubanjwa ngaphandle kokubangwa komlandu, ukuhlunguphazwa nofana ukubethwa ngesihluku. Umguruguru wangekhaya awukavumeleki.
Intumba: Awukwazi ukusetjhwa nofana kusetjhwe ikhaya lakho nofana ipahlakho.
Itjhaphuluko yezekolo, ikolelo kanye nombono: Ungakholwa bewucabange nanyana yini oyifunako bewulandele nofana ngiyiphi ikolo oyithandako.
Itjhaphuluko yokukhuluma: Boke abantu (kufaka neembikiindaba) bangatjho nanyana yini abayifunako.
Ukuhlangana, ukuzibilayeza, ukubhenyoga nokunghonghoyila: Ungabamba ijima lokuzibilayeza, ukubhenyoga benise nesinghonghoyilo. Kodwana lokhu kwenziwe ngokuthula.
Itjhaphuluko yokuzihlanganisa: Ungazihlanganisa nanofana ngubani ofuna ukuzihlanganisa naye.
Amalungelo wezepolotiki: Ungasekela ihlangano yezepolotiki oyithandako. Nakube usisakhamuzi begodu okungenani uneminyaka e-18, ungavowuda.
Ubakhamuzi: Ubakhamuzi bakho angeze wemukwa bona.
Itjhaphuluko yokukhamba nokuhlala: Ungahlala nofana kukuphi eSewula Afrika.
Itjhaphuluko yokurhweba, ibizelo nephrofetjhini: Ungenza nanyana ngimuphi umsebenzi owuthandako.
Iinhlangano zeensebenzi: Ungajoyina iinhlangano zeensebenzi bewubhenyoge.
Ibhoduluko: Unelungelo lebhoduluko elinepilo.
Ipahla: Ungathathelwa ipahla kwaphela nakube kulandelwe imithetho efaneleko.
Indlu: Umbuso kumele uqinisekise bona abantu baba nezindlu ezifaneleko.
Zepilo, ukudla, amanzi nokuphepha komphakathi: Umbuso kumele uqinisekise bona uthola ukudla namanzi, zepilo kanye nokuphepha komphakathi.
Abantwana: Abantwana abangaphasi kweminyaka eli-18 banamalungelo akhethekileko, afana nelungelo lokungaphathwa kumbi.
Ilimi namasiko: Ungasebenzisa ilimi olithandako bewulandele namasiko owathandako.
Isiko, ikolo kanye nemiphakathi yelimi: Imiphakathi ingenza amasikwayo, yenze ikolo yayo beyisebenzise ilimi layo.
Ukufumana ilwazi: Unelungelo lanofana ngiliphi ilwazi umbuso onalo.
Igadango lezokuphatha elilungileko: Amagadango wombuso kufanele abe ngalungileko.
Ukufikelela amakhotho: Ungakghona kobana umrarwakho wezomthetho uquntwe yikhotho nofana yihlangano efana naleyo.
Abantu ababotjhiweko, ababanjiweko nabasolwako: Ilungelweli livikela abantu ababotjhiweko, babafakwa ejele nofana basolwa.
Woke amalungelo lawa angakhawulwa nakube kukhambisana neqhinga elijanyisiweko kusigaba sokukhawula (s36).
<fn>DAC-NLS. IkholijiYezobulu(2).2007-05-18.nr.txt</fn>
Umtlolo lo azange uhlanganiswe ngehloso yokobana ube mtlolo opheleleko nekuthathwa kiwo amagunya, kodwana umhlahlandlela kwaphela kubasebenzisi malungana nemitjhado nokwabiwa kwamafa.
Ngebanga lemithetho yebandlululo imitjhado ethileko yamaSewula Afrika wendabuko azange yemukelwe nofana ipheliswe ngaphasi kobujamo obuthileko. Umthetho omutjha okukhulunywa ngawo kilomtlolo ulethe amatjhuguluko arhabileko emikhubeni eyenziwako, njengombana kuzakuvela kiwo umtlolo lo.
Ngokufanako indlela ebekuphathwa ngayo ipahla yabaNtu abaNzima abahlongakala bangakabi amafa wabo, beyingekho kumthethosisekelo nakancani, nje-ke umthetho osuselwa eenquntweni zamacala waphambilini wakatelela umNyango wezobuLungiswa kobana utjhugulule ikambiso yawo yomthetho kobanyana ikhambisane nomThethosisekelo.
Kungenzeka bonyana ikambiso etja yomthetho okukhulunywa ngayo kilomtlolo nayo ayikhambisani nemikhuba yabantu bendabuko beSewula Afrika, kodwana lokhu akusiyo ihloso yekulumiswano le. Wena uzazihlukanisela ngalokho!
The Practitioners Guide to Conveyancing and Notarial Practice 7th Edition?
Ngaphambi kokungena ekulumeni edephileko yomThetho wokwAmukelwa kwemiTjhado yesiNtu (ngemva kwalapha esizayibiza ngokuthi Mthetho), kuyafuneka bona khesiphose ilihlo ngobujamo bezomthetho malungana nemitjhado yesikhuwa kanye nemitjhado yesintu yangaphambi komhlaka 15 Novemba 2000, (okulisuku umThetho lo owathoma ukusebenza ngalo)?
Ukuya ngokwesigaba esisuliweko 22(6) somThetho wokuPhathwa kwabaNzima, imitjhado yesikhuwa yabantu abanzima beyenziwe yaba ngeyokungahlanganyeli ipahla ingafaki inzuzo nokuloba begodu inikela indoda amandla womtjhado (qala ku- Ex parte Minister of Native Affairs: In re Molefe v Molefe 1946 AD 315 no- Bopape v Moloto 2000 1 SA 383 T). Ukuze bafake isihlomelelo sokufaka ukuhlanganyelwa kwepahla, inzuzo nokuloba lapha kungazange kwenziwe khona isivumelwano sangaphambi komtjhado besitloliswe, abantu abanzima bebakatelelekile kobana benze isifungo malungana nalokhu phambi komtjhadisi esikhathini esingangenyanga ngaphambi kobana benze umnyanya womtjhado.
Kodwana ukuhlanganyela ipahla okunjalo, njll. bekukghoneka kwaphela nakube indoda beyingakathathi abanye abafazi ngomtjhado wesintu ngaphandle komfazi loyo efuna ukumtjhada isikhuwa?
Ngomhlaka 1 kuNovemba ka-1984, umThetho 88 ka 1984 wePahla yemTjhadweni wajanyiswa okwathi, hlangana nokhunye waphelisa amandla womtjhado indoda ebegade inawo phezu komfazi emtjhadweni wesikhuwa, nofana ngokomthetho wesintu. Umphumela walokhu kwaba kukuthi ukusuka ngomhlaka 1 kuNovemba1984, amandla womtjahdo indoda ebegade inawo phezu komkayo ngokomtjhado owajanyiswa ngokwesigaba esisuliweko 22(6) asulwa ngokubalelwa emuva?
Njengombana abalingani abathethene isintu bebangathathwa njengabatjhadene ngokomthetho, umlingani gade akghona ukuthi nanyana kukunini azitjhadele omunye umlingani ngomtjhado wesikhuwa, ukube umtjhado wesintu usesekhona. Umphumela walokho bekuba kukuthi umtjhado wesikhuwa lowo uginya wesintu (qala ku-Nkambula v Linda 1951 1 SA 377 (A) no-Malaza v Mndaweni 1975 BAC (C) 45. Umfazi othethwe isintu bekuthiwa mlingani olahliweko. Umfazi othethwe isintu loyo naye gade akghona ukungena emtjhadweni wesikhuwa nenye indoda, ngokufanako ukuthathana kwabo kwesintu nakho bekufelela. Ukuthi ukuthathanokho kuvuselelwa mThetho wokwAmukelwa komTjhado wesiNtu 120 ka -1998 (isigaba2) mbuzo okumele amakhotho enze iqunto ngawo?
Kodwa nokho isigaba 22(7) somThetho 38 ka 1927 wokuPhathwa kwabaNzima sasinendledlana ethileko esasiqalelela ngayo ukuvikeleka komndeni olahliweko lokha indoda nayihlongakalako. Malungana neenhloso zokwaba ilifa, ijamo lomhlolokazi nabantwana bomtjhado wesikhuwa gade lithathwa bona lilingana nelomhlolokazi nabantwana bomtjhado wesintu. Okutjho bona ukubekwa phambili kwejamo lomfazi nabantwana bomtjhado wesikhuwa bekuphelelwa mamandla bese babekwa ezingeni elilinganako nelomfazi (namkha abafazi) olahliweko nabantwabakhe.
Ukuya ngokomThetho wokuTjhugululwa komThetho wemiTjhado nePahla yemTjadweni, umThetho 3 ka 1988, othome ukusebenza ngomhlaka 2 Disemba 1988, umThetho wokuPhathwa kwabaNzima ka 1927 watjhugululwa.
Umphumela walokhu kwaba kukuthi yoke imitjhado eSewula Afrika yabekwa esilinganisweni esifanako begodu umThetho wePahla yemTjhadweni 88 ka 1984 nawo wasetjenziswa emitjhadweni yabanzima ebekhona ngemva kwangomhla ka-2 Disemba 1988. Nje-ke imitjhado eyenziwe ngemva kwangomhlaka-2 Disemba 1988 yaba ngehlanganyela ipahla, ngaphandle kwanange kwenziwa isivumelwano sangaphambi komtjhado besatloliswa esikhathini esiziinyanga ezintathu (3) e-ofisini lokutloliswa kwepahla.
Elinye itjhuguluko eliqakathekileko kwaba kukobana ukuthathana kwesintu azange kufeleliswe mtjhado wesikhuwa. Isigaba 22(1) salela indoda etjhade isintu kobana ingene emtjhadweni wesikhuwa nomunye umfazi ukube umtjhado wesintu lowo usesekhona (qala kuThembisile v Thembisile 2002 2 SA 209 T noKwitshane v Magalela 1999 4 SA 610 (TK))?
Ngetjhudu elimbi azange kwenziwe isibonelelo sokobana kwenziwani nakube umtjhado wesikhuwa lowo wenzeke ngemva kowesintu. NoKodwana kuyaqiniswa bonyana umtjhado wesikhuwa lowo awuyelwa.
Isigaba 3(2) somThetho 120 ka 1998 wokwAmukelwa kwemiTjhado yesiNtu, uvimbela umlingani osemtjhadweni wesintu kobana angene emtjhadweni wesikhuwa ukuya ngokomThetho 25 ka 1961 wemiTjhado. Isibonelelo esinjalo kukhulunywa ngaso endimeni 2.3.2 supra, kodwana godu azange kube nesibonelelo sokobana kwenziwani nakube imibandela yomThetho lo yephuliwe.
UmThetho 21 ka 1978 wemiTjhado eTranskei, bewuyivumela indoda esemtjhadweni wesikhuwa kobana ingene emitjhadweni eminye yesintu, kwaphela nakube umtjhado wesikhuwa loyo bewungahlanganyeli ipahla. Ngokufanako, indoda esemtjhadweni wesintu ingangena emtjhadweni wesikhuwa nomfazi wesithathu, kwaphela nange umtjhado wesikhuwa lowo ungasiwo ohlanganyela ipahla.
UmThetho lo wathoma ukusebenza ngomhlaka 15 Novemba 2000 bewaletha igadango eliqinileko lokwamukela yoke imitjhado yesintu esemthethweni. UmThetho lo usebenza ngokubalelwa emuva begodu kuzakusetjenzwa ngawo isigaba ngesigaba.
UmThetho lo usebenza kiyo yoke imitjhado yesintu eyenziwe ngokomthetho wemitjhado yesintu, okutjho imikhuba nokusetjenziswa kwayo ngokwesiko phakathi kwama-Afrika weSewula Afrika begodu obumba ingcenye yesiko labantwabo.
Ngalokho kuyakhanya bonyana umThetho lo awukwazi ukubona eminye imibala ngombana usebenza kwaphela ebantwini bendabuko eSewula Afrika, kwaphela nakube umtjhado ugidingwe namkha wagidingwa ngokwemikhuba nokusetjenziswa kwamasiko wabantu bendabuko be-Afrika.
Imitjhado YobuTsobe NeyesiThembu Eyenziwe Ngaphambi Kwangomhlaka 15?
Imitjhado eyenziwe ngaphambi kwangomhlaka-15 Novemba 2000 yamukelwa kwaphela nakube iyaziwa ngokomthetho wesintu begodu nakube beyikhona nakuthoma ukusebenza lomThetho. Iindingo okumele zaneliswe mitjhado le ngilezo ezibekwe mthetho wesintu ngokungakahleleki osebenza ngaphandle kwaKwaZulu-Natal nalezo zomthetho wesintu ohlelekileko osebenza KwaZulu-Natal.
Imitjhado YobuTsobe NeyesiThembu Eyenziwe Ngemva Kwangomhlaka 15?
Imitjhado eyenziwe ngemva kwangomhlaka-15 Novemba 2000 kumele ikhambisane neendingo zomThetho. Iindingo ezihlinzekwa emThethweni naziphikisanako begodu zibhalelwa kukhambisana zizakwenza imitjhado ibe lilize.
Bobabili okumele babe balingani kufanele babe ngaphezu kweminyaka eli- 18 nofana bathathwe bona bamondarha.
Bobabili okumele babe balingani kumele bavumelane kobana batjhada ngokomthetho wesintu.
Akekho omunye wabalinganabo okumele abe yingcenye yanofana ngimuphi omunye umtjhado wesintu.
Umtjhado kumele kukhulunyiswanwe ngawo bekwenziwe nofana ugidingwe ngokukhambisana nomthetho wesintu.
Ukuze uktjhado wesintu osithembu wamukeleke, phezu kweendingo ezifunekako ezitjhiwo ngaphezulu, kumele kwenziwe isivumelwano njengombana sihlinzekwe kusigaba 7(6) (ikulumo epheleleko ngalokhu isendimeni5.2.2)?
Isigaba 4 somThetho sibeka isibopho phezu kwabalingani kobana batlolise umtjhadwabo, kodwana ukuhluleka ukutlolisa umtjhado lowo akuthinti ubuqiniso bawo.
Ukutloliswa kwenziwa sikhulu esitlolisako (emNyangweni wezangeKhaya), kwaphela nakube ilwazi elifunekako eliquntiweko liyalethwa bekubhadelwe. Omunye nomunye umuntu, ingasi kwaphela abalingani, angenza isibawo sokutlolisa umtjhado, kwaphela nakube angaveza ikareko eyaneleko malungana nalokho.
Iindingo malungana nokutloliswa komtjhado nemitlolo okumele izaliswe nobufakazi obumele bulethwe e-ofisini lokutlolisa kusemthetjhwaneni yomThetho begodu angeze kwakhulunywa ngokudephileko emtlolweni lo.
Isigaba 4(7) somThetho sihlinzeka bonyana ikhotho ingathintwa ngesibawo malungana nokutloliswa komtjhado wesintu. Isigatjanesi singasetjenziswa kwaphela nakube kunombango malungana nobuqiniso bomtjhado kodwana ingasi lokha isikhulu sokutlolisa nasinganasiqiniseko sokusetjenziswa kwemikhuba nokwenziwa kwayo.
Ngaphambi kokujanyiswa komThetho, umfazi osemtjhadweni wesintu gade athathwa bonyana uhlala angasimondarha bese indoda ithathwa njengomphathi wamafa. Isigaba 6 gadesi sesihlinzeka abalingani bobabili ngamandla alinganako, ngokukhambisana nomthetho wepahla yemtjhadweni olawula umtjhado.
Ukuqakatheka kokuphathwa kwepahla yemitjhado enjalo kuhlala kungaphasi kwelawulo lomthetho wesintu, ngokukhambisana nemibandela ekusigaba 6, ekukhulunywe ngayo ngehla. Ukuphathwa kwepahlokho kuthathwa khulu bonyana ngokungaphandle kokuhlanganyela ipahla ngaphandle kwehlelo lokubuthelela.
Isigaba 7(4) somThetho lo, nanyana kunjalo, siqalelela bonyana abalingani abatjhade ngaphambi kokuthoma ukusebenza kwalomThetho ngokuhlanganyela bangenza isibawo ekhotho kobana batjhugulule ilawulo lepahlabo yemtjhadweni, kwaphela nakube kuneenzathu ezizwakalako zokwenza lokho, abakolodwako banikelwa isikhathi esaneleko begodu akunamuntu ozakuzindlekelwa ngetjhuguluko elinjalo. Ikhotho izakugunyaza abalingani ukungena esivumelwaneni bese umtjhado ngemva kwalapho ulawulwa sivumelwaneso.
Nakube akunamlingani oyingcenye yanofana ngimuphi omunye umtjhado wesintu okhona, umtjhado uzakuba ngohlanganyela ipahla ngaphandle kwanange abalingani bangena esiVumelwaneni sangaPhambi komtjhado bese batlolisa isivumelwaneso e-ofisini yokutloliswa kwamafa. Nakufumaniseka bona abalingani bangena esiVumelwaneni sangaphambi komTjhado bese batlolisa isivumelwaneso e-ofisini yokutloliswa kwamafa, ukuqakatheka kokuphathwa kwamafa kuzakulawulwa sivumelwano.
Indoda ethetheko kufuze bona yenze isibawo sokuthola umlayo wekhotho nakube ifuna ukuthatha omunye umfazi ngesintu.
nokuhlukanisa ipahla bese kuqinisekiswe bona ihlukaniswa ngokulinganako.
Ikhotho izosala isibawo esinjalo nakube ifunyana bonyana omunye wabalingani akakavikeleki kuhle ukuya ngokwesivumelwano.
Ukuya ngombono wabaLuleki bomThetho bamva nje ofunyenwe mNyango wezangeKhaya, ukwenziwa kwesivumelwano akuphikiswa begodu ukukweqisa amehlo lokho kungabanga bonyana umtjhado lowo ungayelwa.
Isigaba 8 godu silethe itjhuguluko ebujameni obudlulileko lapha umtjhado wesintu bewungapheliswa khona ngaphandle kokulayelwa yikhotho.
Yoke imitjhado eyamukelekako yesintu, nanyana ngotlolisiweko nofana awa, kumele ipheliswe yikhotho, (iKhotho ePhakemeko, iKhotho yomNdeni nofana iKhotho yokuTlhalana ukuya ngokomThetho 9 ka 1929). Imibandela yomThetho 24 ka 1987 wokuTlhalana isebenza emtjhadweni wesintu begodu umtjhado onjalo ungapheliswa kwaphela ngeenzathu zokungasalungiseki kokuphuka kwawo.
Ukubuyiselwa kwelobolo yinto okusakhulunyiswana ngayo gadesi nje begodu loyo elisezandleni zakhe kumele ahlanganyele ekambisweni yokubuyiselwa kwalo emva nakube ilobolo kumele libuyiselwe emva?
Isigaba 10 sivumela abalingani abasemtjhadweni wesintu wobutsobe kobana batjhade ngokomThetho 25 ka 1961 wemiTjhado.
UmThetho, nanyana kunjalo, awuvumeli umlingani osemtjhadweni wesikhuwa kobana angene emtjhadweni wesintu nomlinganakhe lowo (qala isigaba 10(4)).
Kuqalelela ukwamukelwa kwemitjhado yesintu; ukutjho iimfuneko zomtjhado wesintu ovumelekileko; ukulawula ukutloliswa kwemitjhado yesintu; ukuqalelela abalingani abasemtjhadweni wesintu ngejamo namandla alinganako; ukulawula ukuphathwa kwamafa emtjhadweni wesintu kanye namandla wabalingani emitjhadweni enjalo; ukulawula ukupheliswa kwemitjhado yesintu; ukuqalelela ukwenziwa kwemithetjhwana; ukusula imibandela ethileko yemithetho ethileko; kanye nokuqalelela ezinye iindaba eziphathelene nalokho.
EmThethweni lo, ngaphandle kwanange ingqikithi itjho okuhlukileko?
umrholi wendabuko atjho nanyana ngimuphi umuntu ngokomthetho wesintu nofana nanyana ngimuphi umthetho ophethe isikhundla ekubuseni kwesintu?
(1) Umtjhado omtjhado owamukelekako ngokomthetho wesintu begodu nogade sele ukhona nakuthoma ukusebenza umThetho lo, uthathwa njengomtjhado ngazo zoke iinhloso.
(2) Umtjhado wesintu owenziwe ngemva kokuthoma kokusebenza komThetho lo, okutjho bona ngeemfuneko zomThetho lo, uthathwa njengomtjhado ngazo zoke iinhloso.
(3) Nakube umuntu umlingani emtjhadweni wesintu ongaphezu kowodwa, yoke imitjhado yesintu eyamukelekako eyenziwe ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo, ithathwa njengemitjhado ngazo zoke iinhloso.
(4) Nakube umuntu umlingani emtjhadweni wesintu ongaphezu kowodwa, yoke imitjhado enjalo eyenziwe ngemva kokuthoma kokusebenza komThetho lo, ekhambisana nemibandela yomThetho lo, ithathwa njengemitjhado ngazo zoke iinhloso.
(b) kukhulunyiswane ngomtjhado bekungenwe kiwo nofana ugidingwe ngokomthetho wesintu.
(2) Ngaphandle kwanjengombana kuhlinzekwe kusigaba10(1), akunamlingani emtjhadweni wesintu ozakuvumeleka bonyana angene emtjhadweni ngaphasi komThetho wemiTjhado, 1961 (umThetho25 ka 1961), ukube kanti umtjhadwakhe wesintu usesekhona?
(3) (a) Nakube nofana ngimuphi wabalingani okukhulunywa ngabo akasimondarha, bobabili ababelethi bakhe, nofana nakube akanababelethi, umtlhogomelakhe wangokomthetho kumele kube nguye ogunyaza umtjhado lowo.
(b) Nakube imvumo yababelethi nofana abatlhogomeli bangokomthetho abatholakali, kusetjenziswa isigaba25 somThetho wemiTjhado ka 1961?
(4) (a) Nanyana isigatjana (1)(a)(i) sisitjho lokhu esikutjhoko nje, uNgqongqotjhe namkha nanyana ngisiphi esinye isiphathimandla sombuso esigunyazwe ngokutloliweko nguNgqongqotjhe, singanikela imvumo etloliweko umuntu ongaphasi kweminyaka eli-18 kobana angene emtjhadweni wesintu nakube uNgqongqotjhe nofana isikhulu esitjhiweko babona bonyana umtjhado lowo ufanele ube khona begodu uqakathekile kilabo abatjhadako?
(b) Imvumo leyo ayibatjhaphululi abatjhadako esibophweni sokukhambisana nazo zoke ezinye iimfuneko eziqintelwe mthetho.
(c) Nakube umuntu ongaphasi kweminyaka eli-18ungene emtjhadweni wesintu ngaphandle kwemvumo etloliweko kaNgqongqotjhe nofana isiphathimandla esifaneleko, uNgqongqotjhe nofana isiphathimandla, angathi nakube ubona bonyana umtjhado lowo ufanelekile begodu uqakathekile kilabo abatjhadako, begodu nakube umtjhado lowo gade ukhambisana nomThetho ngeendlela zoke, amemezele ngokutloliweko bonyana umtjhado lowo kumtjhado wesintu owamukelekako?
(5) Ngokukhambisana nesigatjana (4), isigaba24A somThetho wemiTjhado ka 1961, sisebenza emtjhadweni wesintu womuntu ongasimondarha ongene emtjhadweni ngaphandle kwemvumo yombelethi, umtlhogomeli, ukomitjhinara wezehlalakuhle yabantwana nofana ijaji, nofana kungayiphi indlela?
(6) Ukwalelwa komtjhado wesintu phakathi kwabantu ngebanga lobuhlobo babo begazi nofana bokuzwana kulawulwa mthetho wesintu.
(1) Abalingani bomtjhado wesintu banesibopho sokuqinisekisa bonyana umtjhadwabo uyatloliswa.
(2) Nanyana ngimuphi umlingani angenza isibawo esiphathimandleni sokutlolisa ngeforomo eliqintelweko malungana nokutloliswa komtjhadwakhe wesintu begodu kumele anikele isiphathimandla sokutlolisa ilwazi elingezelelako elingadingwa siphathimandla sokutlolisa ukuze azanelise kobana umtjhado lowo ukhona.
okungenwe kiwo ngemva kokuthoma komThetho lo, kumele utloliswe esikhathini esiziinyanga ezintathu ngemva komtjhado lowo nofana esikhathini eside njengombana uNgqongqotjhe angaqunta ngeenkathi ezithileko ngesaziso kuGazethe.
(4) (a) Isiphathimandla esitlolisako kumele, nakube sanelisekile bonyana abalingani benze umtjhado wesintu owamukelekako, sitlolise umtjhado ngokurikhoda imininingwana eyazisa abalinganabo bona babobani, isuku lomtjhado, ilobolo okuvunyelwene ngalo kanye nanofana ngiyiphi eminye imininingwana equntiweko.
(b) Isiphathimandla esitlolisako kumele sinikele abalingani isitifikeyiti sokutloliswa, esinemininingwana equntiweko.
(5) (a) Nakube nofana ngasiphi isizathu umtjhado wesintu awutloliswa, nanyana ngubani owanelisa isikhulu sokutlolisa bonyana yena nofana umlinganakhe unekareko eyaneleko endabeni le, angenza isibawo esiphathimandleni esitlolisako ngendlela equntiweko ukubuza ngokuba khona komtjhado lowo.
(b) Nakube isiphathimandla esitlolisako sanelisekile bonyana umtjhado wesintu owamukelekako ukhona nofana ukhe waba khona phakathi kwabalingani, kumele sitlolise umtjhado besikhuphe nesitifikeyiti sokutlolisa njengombana kuzalisiwe esigatjaneni (4).
(6) Nakube isiphathimandla esitlolisako asikaneliseki bonyana abalingani bangene emtjhadweni wesintu owamukelekako, kumele sale ukutlolisa umtjhado.
(b) kusulwe nofana kulungiswe nofana ngikuphi ukutloliswa komtjhado wesintu okwenziwe sikhulu esitlolisako.
(8) Isitifikeyiti somtjhado wesintu esikhutjhwe ngaphasi kwesigabesi namkha ngaphasi kwananyana ngimuphi omunye umthetho obonelela ngokutloliswa kwemitjhado yesintu ubufakazi bokuthoma obubonakala bungaba liqiniso obufakazela ubukhona bomtjhado wesintu kanye nemininingwana esesitifikeyitineso.
(9) Ukuhluleka ukutlolisa umtjhado wesintu akuthinti ubuqiniso bomtjhado lowo.
(1) Isiphathimandla esitlolisako singathi malungana nomuntu okuthiwa akasimondarha, samukele isitifikeyiti samabeletho, ipasa, isitatimende esifungelweko sombelethi nofana isihlobo songasimondarha, nofana ubufakazi obunjalo isiphathimandla esitlolisako esingabubona bufanelekile ukuba bufakazi beminyaka yomuntu loyo.
(2) Nakube akunaqiniso ngeminyaka yomuntu okuthiwa akasimondarha nofana kunepikiswano ngayo, begodu iminyaka yomuntu loyo ikhambisana neenhloso zomThetho lo, isiphathimandla esitlolisako singaletha indaba leyo ngendlela equntiweko ekhotho kamarhistrada ehlonywe ngokomThetho ka 1944 weKhotho kaMarhistrada (umThetho 32 ka 1944), okumele siqunte iminyaka yomuntu besikhuphe isitifikeyiti esimalungana nalokho, esibufakazi beminyaka yobudala yomuntu loyo.
Umfazi emtjhadweni wesintu, ngebanga lokulingana nomyenakhe nangokukhambisana nehlelo lepahla yomtjhado elilawula umtjhado, unejamo elizeleko namandla, sekubalwa namandla wokuzuza ipahla kunye nawokuyisusa, ukungena eemvumelwaneni kanye nokuphikisa ngokomthetho namandla angahle abe nawo emtjhadweni wesintu.
Ukuphathwa kwepahla yemitjhado yesintu okwenziwe ngaphambi kokuthoma kokusebenza komThetho lo kuragela phambili ngokulawulwa mthetho wesintu.
(2) Umtjhado wesintu okungenwe kiwo ngemva kokuthoma kokusebenza komThetho lo, lapha umlingani angasiyingcenye khona yanofana ngimuphi omunye umtjhado wesintu, umtjhado wokuhlanganyela ipahla newokuzuza nokuloba phakathi kwabalingani, ngaphandle kwanange ukuphathwa okunjalo abalingani bangazange bakufake esivumelwaneni sabo sangaphambi komtjhado esilawula ihlelo lokuphathwa kwepahla yomtjhado wabo.
(3) Isahluko III neengaba18, 19, 20 no 24 zesaHlukoIV somThetho wePahla yomTjhado ka 1984 (umThetho88 ka 1984), sisebenza malungana nanofana ngimuphi umtjhado wesintu lapha kuhlanganyelwa khona ipahla njengombana kutjhiwo esigatjaneni(2)?
ingalayela bonyana ihlelo lokulawula ipahla elisetjenziswa emtjhadweni lowo nofana emitjhadweni leyo angeze lisasetjenziswa begodu igunyaze abalingani bomtjhado nofana bemitjhado leyo kobana benze isivumelwano esitloliweko lapha ihlelo elizako lokulawula ipahla yomtjhado nofana imitjhadwabo lizakulawulwa khona ngemibandela equntwe yikhotho.
(b) Nakuyindoda emlingani emtjhadweni wesintu ongaphezu kowodwa, boke abantu abanekareko eyaneleko endabeni le, khulukhulu umlingani nofana abalingani baloyo owenza isibawo, kumele bahlanganyele ekambisweni yomtjhado loyo.
(5) Isigaba 21 somThetho ka1984 wePahla yomTjhado (umThetho88 ka 1984) sisetjenziswa emtjhadweni wesintu owenziwe ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo lapha indoda inganabalingani abangaphezu koyedwa?
(6) Indoda esemtjhadweni wesintu efuna ukungena komunye umtjhado wesintu nomunye umfazi ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, kumele yenze isibawo ekhotho ukuvuma isivumelwano esitloliweko esizokulawula ihlelo langomuso lokulawula ipahla yomtjhadwayo.
(7) Lokha nayamukela isibawo ngokwesigatjana?
(iii) yale isibawo nakube emkhumbulwenayo ikareko yanofana ngisiphi seenqhema ezibandakanyekako ayizokuqinisekiswa ngokwaneleko ngesivumelwano esihlongoziweko.
(8) Boke abantu abanekareko eyaneleko endabeni le, khulukhulu umlingani osele akhona nofana abalingani naloyo ekulungiselelwa bona abe mlingani omutjha, kufuze bona bahlanganyele ekambisweni esungulwe ngokwesigatjana (6)?
(9) Nakube ikhotho ikhupha isibawo esicatjangwa kusigatjana (4) no (6), umtlolisi nofana umabhalana wekhotho, kumele anikele omunye nomunye umlingani umlayo wekhotho kanye nekhophi eqinisekisiweko yesivumelwano esinjalo bese wenza bonyana umlayo onjalo kanye nekhophi eqinisekisiweko yesivumelwaneso kuthunyelwa kumtlolisi wamafa ngamunye wendawo lapha kunekhotho leyo?
(1) Umtjhado wesintu ungapheliswa kwaphela yikhotho ngemvumo yokutlhalana phezu kweenzathu zokuphuka komtjhado okungeke kusalungiseka.
(2) Ikhotho ingakhupha imvumo yokutlhalana ngeenzathu zokuphuka komtjhado okungeke kusalungiseka nakube yanelisekile bonyana ubudlelwano bomtjhado phakathi kwabalingani abatjhadileko bufikelele ebujamweni obungasalungisekiko kangangobana akunathemba lokobana kungabe kusaba nobudlelwano obujayelekileko emtjhadweni phakathi kwabo.
(3) UmThetho ka 1987 wokuLamula keZinye Iindaba zokuTlhalana, (umThetho24 ka 1987) nesigaba6 somThetho ka 1979 wokuTlhalana, (umThetho 70 ka 1979), kusebenza ekuphelisweni komtjhado wesintu?
(a) inamandla atjhiwo esigabeni 7, 8, 9 no 10 zomThetho ka 1979 wokuTlhalana, nesigaba24(1) somThetho ka 1984 wePahla yomTjhado, (umThetho?
kumele, nakube yindoda emlingani emtjhadweni wesintu ongaphezu kowodwa, itjheje woke amaphuzu, ekubalwa hlangana nawo nofana ngiyiphi ikontraga, isivumelwano nofana umlayo owenziwe ngokwesigaba 7?
(e) ingathi lokha nayenza umlayo malungana nokukhutjhwa kwesondlo, iyelele nanyana ngimuphi umbandela nofana ukuhlela okwenziwe ngokuya ngomthetho wesintu.
(5) Akunanto esigabenesi okumele ithathwe bona ikhawula indima, okwamukelwa emthethweni wesintu, kwanofana ngimuphi umuntu kufaka nomrholi wendabuko, ekulamuleni, ukuya ngomthetho wesintu, kwanofana ngikuphi ukuphikisana nofana indaba evele ngaphambi kobana ikhotho iphelise umtjhado wesintu.
Ngaphandle kwemiyalo yomthetho wesintu, iminyaka yobumondarha yanofana ngimuphi umuntu iquntwa ngokukhambisana nomThetho ka 1972 wemiNyaka yobuMondarha, (umThetho 57 ka 1972).
(1) Indoda nomfazi abasemtjhadweni wesintu banelungelo lokwenza isivumelwano somtjhado ngaphasi komThetho ka 1961 wemiTjhado, (umThetho 25 ka 1961), nakube phakathi kwabo akekho omlingani emtjhadweni wesintu okhona nomunye umuntu.
(2) Lokha umtjhado nawenziwako njengombana kutjhiwo kusigatjana (1), umtjhado lowo ungohlanganyela ipahla begodu lapha kuhlanganyelwa khona okuzuziweko nokulobiweko, ngaphandle kwanange imiphumela leyo ingakakafakwa esivumelwaneni sangaphambi komtjhado esilawula ihlelo lokuphathwa kwepahla yomtjhado emtjhadwenabo.
(3) IsahlukoIII neengaba18, 19, 20 no 24 zesaHluko IV somThetho ka 1984 wePahla yomTjhado, (umThetho 88 ka 1984), zisebenza malungana nanofana ngimuphi umtjhado ongohlanganyela ipahla njengombana kutjhiwo kusigatjana(2)?
(4) Ngaphandle kwesigatjana(1), akunamlingani osemtjhadweni owenziwe ngaphasi komThetho ka 1961 wemiTjhado, ozakuthi asesemtjhadweni njalo, abe nelungelo lokungena komunye umtjhado?
(b) nokuquntela iimali ezibhadalelwa ukutloliswa komtjhado wesintu kanye nokukhutjhwa kwanofana ngisiphi isitifikeyiti esiphathelene nalokho.
(2) Nanya ngimuphi umthetjhwana owenziwe ngaphasi kwesigatjana(1), kumele ngaphambi kobana ugadangiswe kuGazethe, ulethwe ePalamende?
(3) Nanyana ngimuphi umthetjhwana owenziwe ngaphasi kwesigatjana (1) ongahle ube nomphumela oziindleko zomBuso nofana imithetjhwana eyenziwe ngaphasi kwesigatjana (1)(b), kumele kwenziwe ngokuthintana noNgqongqotjhe weeMali?
(4) Nanyana ngimuphi umthetjhwana owenziwe ngaphasi kwesigatjana (1) ungahlinzeka bonyana omunye nomunye umuntu owephula umbandela wawo nofana obhalelwa kukhambisana nawo uzakuba necala bese kuthi nakagwetjwako aqalane nehlawulo nofana ukubotjhwa isikhathi esingeqi umnyaka owodwa.
(1) Isigaba17 somThetho ka 1937 wokuTloliswa kwePahla, (umThetho 47 ka 1937), ngalokhu siyatjhugululwa ngokujanyiselelwa ngendima(b) yesigatjana?
(a) ngokujanyiselelwa ngendima(b) yesigatjana?
(b) sibumba nofana sibumbe ipahla elifeni elihlanganyelweko, begodu ikhotho yenze umlayo, nofana beyanikela igunya, ngaphasi kwesigaba 20 nofana 21(1) somThetho ka 1984 wePahla yomTjhado, (umThetho 88 ka 1984), nofana ngaphasi kwesigaba7 somThetho ka 1998 wokwAmukelwa komTjhado wesiNtu, lapha ipahla, ukuqatjha nofana ibhondi inikelwa khona omunye wabalingani?
(b) ngokujanyiselelwa ngendima(b) yesigatjana?
(b) sibumba nofana sibumbe ipahla yelifa elihlanganyelweko begodu ikhotho ikhuphe umlayo beyagunyaza ngaphasi kwesigaba 20 nofana 21(1) somThetho 88 ka 1984 wePahla yomTjhado), nofana ngaphasi kwesigaba7 somThetho ka 1998, wokwAmukelwa kwemiTjhado yesiNtu, lapha ipahla, ukuqatjha nofana ibhondi inikelwa khona bobabili abalingani njengesabelo esingakahlukaniswa.?
Imithetho etjhiwo kuTjheduli ngalokhu yesuliwe ukufikela kukholomu yesithathu yeTjheduli.
UmThetho lo kuthiwa mThetho ka 1998 wokwAmukelwa kwemiTjhado yesiNtu, begodu uthoma ukusebenza ngesuku elibekwe nguMongameli ngesimemezelo kuGazethe, okutjho umhlaka 15 Novemba 2000.
kwabaNzima, Iingaba 11(3)?
UmThetho 21 ka 1978 UmThetho ka 1978 wemiTjhado Iingaba?
waKwaZulu, Iingaba 22 no 27?
ISewula Afrika esikhathini esidlulileko beyamukela okungenani amahlelo amabili ahlukileko wamafa: umthetho ovamileko (kanye nemithetho eyitjhugululako) nemithetho yesintu. Imiyalo eminengi yesintu ebeyisetjenziswa phambilini beyingatjhayisani kwaphela nomgomo wokuphatha ngokulinganako, kodwana bebe ingakhambisani nomThethosisekelo.
Ikulumo emalungana nokurarana hlangana nesiko nokulingana (qala isigaba9 no 30 somThethosisekelo) yatjhuba, khulukhulu eminyakeni embalwa edlulileko?
Isibonelo esiqinileko serarano savela ecaleni lokuthoma lakaMthembu (Mthembu v Letsela 1997 (2) SA 9 36 T kanye necala lesibili lakaMthembu (Mthembu v Letsela 1998 (2) SA 675 T) elagcina libuyekezwa. Njengombana lokhu kumlando, sizokulisa njengombana kunjalo, siqalane nobujamo bezinto banamhlanjesi.
Isigaba 23 somThetho 38 ka 1927 wokuPhathwa kwabaNzima, sibonelele ngokobana nakube umuntu onzima uhlongakele atjhiye ilifa lingakabiwa, ilifelo kumele liphathwe mPhathi weKhotho eKulu (isigaba 23(9)).
Nanyana kunjalo, nakube umuntu onzima uhlongakele wangatjhiya incwadi yamafa esemthethweni, ilifa elitjhiyiweko lizakuphathwa nguMarhistrada ophethe lapha kuhlala khona umuntu onzima loyo (isigaba 23(7)). Umthetjhwana R200 wangomhlaka 6 Febherbari 1987, ohlonywe ngaphasi kwesigaba 23(10) somThetho wokuPhathwa kwabaNzima, gade usetjenziselwa ukusiza ekuphathweni kwamafa wabantu abanzima anganancwadi yelifa.
Umphumela wesiqunto sakaMoseneke kwaba kukuthi ilifa lomuntu onzima obhubhe angakalenzeli incwadi yamafa lingabikwa esiKhulwini kobana liphathwe ngokomthetho ovamileko nofana e-Ofisini kaMarhistrada kobana liphathwe ngumarhistrada ngokomthetho wesintu. Lokhu gade kulilungelo lomuntu obika ilifa. Nakube ilifa liphethwe ngumarhistrada, ikambiso engakahleleki ye R200 ka 1987 njengombana itjhiwo ngehla beyilandelwa. Nakube ilifa libikwe esiKhulwini, umthetho ovamileko bewusetjenziswa ekuphatheni iLifa.
Isenzo esingaphezulu besivunyelwe kwaphela isikhathi esiminyaka emibili ukusuka mhlana kuthathwa isiqunto ekuthomeni ecaleni lakaMoseneke. UmNyango wezobuLungiswa wafanela bonyana usungule umthetho olawula ukuphathwa kwawo woke amafa eRiphabhuliki yeSewula Afrika. Kodwana azange kube khona umthetho olawulako. Umthetho owawukhona webandlululo wase watjhugululwa nje?
Njengombana kwenziwa ukuya ngokwesiqunto kuMoseneke, Imihlinzeko yesigaba23(2) yomThetho wokuPhathwa kwabaNzima, beyivunyelwe kwaphela bona ilandelwe iminyaka emibili. Isikhathi seminyaka emibili siphele ngomhlaka 5 Disemba 2002. Ukusuka ngomhlaka 6 Disemba, isiKhulu seKhotho eKulu sagunyazwa kobana sisebenze ngawo woke amafa alawulwa mthetho ovamileko. Nakube umuntu uhlongakele begodu inani lelifa lakhe lingaphasi kwe-R125000,00, ilifa elinjalo bekusetjenzwa ngalo eeNdawni zokuSiza ema-Ofisini kaMarhistrada malungana begodu ngaphasi kokulayelwa siKhulu (iintatimendezi azikakhethelwa amafa wabanzima kwaphela)?
Woke amafa angaphezu kwe-R125000,00 atjhiywe nencwadi yelifa nawo kwakusamele abikwe eenKhulwini zeKhotho eKulu malungana nokuphathwa?
Ilifa lomuntu onzima, othe nakasaphilako, wenza isibawo sokurhoqisa ekusebenziseni umyalo womThetho wamaZulu.
Ilifa lomuntu onzima ongasimhlali weSewula Afrika (iphandle).
Ilifa lomuntu onzima, obagade amlingani emtjhadweni wesikhuwa ngelanga lakhe lokuhlongakala.
Umufi, obegade ngelanga lakhe lokuhlongakala amhlolokazi, indoda ebhujelwe mkayo nofana otlhalileko emtjhadweni wesikhuwa begodu angakatjhiyi umlingani emtjhadweni wesintu owenziwe ngemva kokupheliswa komtjhado.
Lokha uNgqongqotjhe wezoBulungiswa nakanqophisa bonyana ilifa kumele liphathwe ngokomthetho ovamileko.
Ngaphambi kobana isiKhulu singaphatha ilifa elitjhiwo ngehla, ubufakazi obutloliweko kwakumele bulethwe buzokufakazela bonyana ilifelo ngelinye lalawo atjhiwoko.
Amafa angehla begade asabiwa ngaphasi komthetho wesintu njengombana kuhlinzekwa ngaphasi komThetho wokuPhathwa kwabaNzima begodu nemithetjhwana ehlonywe ngaphasi kwawo.
Yoke into okukhulunywe ngayo eendimeni1 ukuya ku 3 seyatjhugululwa licala likaBhe nabaNye v uMarhistrada, Khayelitsha kunye nabaNye 2005 (1) SA 580 CC?
Icala elitjhiwokweli likusetjenziswa kwesiqinisekiso somlayo okhutjhwe yiKhotho eKulu ye-Cape Town wokungasebenzi ngomthethosisekelo. IKhotho yafunyana bona isigaba23(10)(a), (c) no (e) somThetho wokuPhathwa kwabaNzima kanye nomthetjhwana 2(e) wemiThetjhwana emalungana nokuPhathwa nokwAbiwa kweliFa lomuFi oNzima asikho emthethweni begodu asisebenzi. Isigaba1(4)(b) somThetho wokwAbiwa kwePahla naso samemezelwa bona asikho kumthethosisekelo njengombana sikhupha ekusetjenzisweni kwesigaba 1 somThetho lowo nanyana ngiliphi ilifa nofana ingcenye yalo malungana nesigaba 23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima?
ULangaDCJ, nakatlolela inengi lamajaji weKhotho, uthi, nakuthathwa ngokomlando nokusebenza kwaso, isigaba23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima kumthetho wakade ogade uqinisa umthetho wesintu osebenzako bewabanga ukwephulwa okukhulu kwamalungelo wabaNtu abaNzima. Isigabesi sibangele ihlelo elikabili lokwabiwa kwamafa wabaNtu abaNzima, ngaphandle kokutjheja iintjisakalo zabo nobujamo babo. Isigaba23 nemithetjhwanaso sisebenza ngokubandlulula begodu sephula amalungelo wokulingana kusigaba9(3) kanye nesithunzi kusigaba10 somThethosisekelo wethu, ngalokho kumele sisuswe. Umphumela womlayo lo kukobana akusimithetho esisekelo kwaphela elawula ilifa elihlinzekwe kusigaba esingakhambisani nomThethosisekelo, kodwana godu nekambiso lapha amafa wabantu abanzima aphathwa ngokuhlukileko kunamafa wamakhuwa nayo ayikhambisani nomThethosisekelo?
ULanga DCJ godu utjheja umthetho wesintu wesi-Afrika wokubusa kwabantu abaduna, ngendlela osetjenziswe ngayo malungana nokuzuzwa kwepahla. Uthi ubandlulula abafazi nabantwana bangaphandle komtjhado ngokungakafaneli. Ngalokho uwuthatha bona awukhambisani nomThethosisekelo begodu awusebenzi.
Uthi njengombana kuyinto efunekako bonyana amakhotho asungule imithetho emitjha yemithetho yesintu yama-Afrika ukuveza ukuphila komthetho wesintu nokwenza umthetho wesintu ukhambisane nomthethosisekelo, akunantatha endabeni le, ngombana umthetho wokubusa kwababntu abaduna usisekelo somthetho wesintu begodu awujamiseleleki ngendlela yokuqala isehlakalo ngasinye ngasinye. Nanyana kunjalo, uthi umlayo wesikhatjhana wokulawula ukwabiwa kwamafa wabanzima uqakathekile kufikela lapha isibethamthetho sizakghona khona ukunikela intatha yanini nanini. Ngaleyondlela, iKhotho ilaya bonyana ilifa ebekuzakuthi phambilini labiwe ukuya ngemithetho yomThetho wokuPhathwa kwabaNzima kanye nomthetho wesintu wokulawula kwabafazi, gadesi kumele abiwe ukuya ngokwemithetho ehlinzekwe emThethweni wokwAbiwa kwamaFa. Isibonelelo esikhethekileko malungana nalokhu senziwe emlayweni omalungana nokuthathana isithembu.
Umlayo weKhotho le malungana nemithetho ekuzuzeni ilifa wenziwe ngokuqaliswa emuva ngomhlaka 27Apreli 1994, kodwana awuzukusebenza eendluliselwaneni ezizalisiweko zobunikazi, ngaphandle kwalapha indlalifa ibe nesaziso sokuphikisa ukusebenza kwangokomthetho kwemihlinzeko yomthetho kanye nomthetho wesintu wokulawula kwabantu abaduna?
Malungana nokuphathwa kwamafa, iKhotho iyala bonyana ngokuzako amafa wamakamufi phambilini abegade azokuphathwa bomarhistrada ngokomThetho wokuPhathwa kwabaNzima, gadesi kumele aphathwe siKhulu seKhotho eKulu ngokomThetho 66 ka 1965 wokuPhathwa kwamaFa. Nanyana kunjalo, umyalo wekhotho malungana nokuphathwa kwamafa awuthomi ukusebenza emuva, yeke amafa aphethwe bomarhistrada ngokwesigaba23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima uzakuragela phambili ngokuphathwa bomarhistradaba. Ukusuka ngelanga lesigwebeli, amafa amatjha azokuphathwa siKhulu seKhotho ePhakemeko ngokomThetho wokuPhathwa kwamaFa?
Isigaba23 somThetho 38 ka 1927 wokuPhathwa kwabaNzimausulwa ukusuka ngomhlaka 27Apreli1994?
Abomarhistrada angeke basaba negunya lokuphatha amafa atjhiywe ngaphandle kwencwadi yelifa.
Woke amafa, kungasaqalwa ubutjhaba, umbala nofana ikolelo azokuphathwa siKhulu seKhotho ePhakemeko ngokomThetho 66 ka 1965 wokuPhathwa kwamaFa.
Umyalo wekhotho malungana nokuphathwa kwamafa awenziwa ngokubalelwa emuva, yeke amafa gadesi nje aphethwe bomarhistrada ngokwesigaba 23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima, uzakuragela phambili ngokuphathwa bomarhistradabo. Nanyana kunjalo, umthetho wesintu wokwabiwa kwamafa awuzukulandelwa begodu umarhistrada kuzakufanela bonyana asebenzise imibandela yomThetho 81 ka 1987 wokwAbiwa kwamaFa.
Nanyana imihlinzeko yesigaba23 yesulwe ngokubalelwa emuva, angeze yasetjenziswa eendluliselwaneni zobunikazi ezizalisiweko ngaphandle kwalokha umdlalifa anesaziso sokuphikisa ukusebenza ngokomthetho kwemihlinzeko yomthetho kanye nomthetho wesintu wokulawula kwamadoda. Ukobana ipikiso leyo lizokuphumeleliswa bunjani, kumsebenzi wamakhotho ukuqunta begodu sekuzakubonakala khona?
Emitjhadweni yesithembu, omunye nomunye umlingani uzokuba nelungelo lokufumana ama-R125000 nofana isabelo somntwana?
Woke amafa aphethwe begodu asetjenzwa ngaphambi kwangomhlaka 15Oktoba2004, angaqaliswa emthetjhwaneni4(2)ukugunyaza kwakaMarhistrada, ngaphandle kwanange ukusebenza ngokomthetho kuphikiswa. Kwaphela nakube imitjhado enjalo yaphathwa nguMarhistrata ngokwesiMemezelo R200 saka 1987?
Woke amafa lapha umufi ahlongakala khona ngemva kwangomhlaka 15Oktoba 2004, nofana nakube ilifa belisekambisweni yokuphathwa, kodwana kungakafikeleli isukwelo, kumele liphathwe ngokomThetho 81 ka 1987 wokwAbiwa kwamaFa. I-causa yokudluliselwa kwelifa kumele iqalise esigabeni esifaneleko1(1)(a) ukuya ku 1(1)(e) somThetho otjhwiweko?
Ukuthi abatlolisi bamafa bazokuthola njani bonyana ilifa besele libuthiwe nofana belisendleleni yokubuthwa, kumbuzo onganapendulo. Nanyana kunjalo kuyavunywa bonyana abaTlolisi bamele bayame ekuthembekeni kwakamarhistrada malungana nalokhu begodu balandele umthetjhwana 4(2)wokugunyaza?
IKhomitjhini yomThetho yeSewula Afrika njenganje iphenya beyitlame umthetho omutjha ozokuphatha woke amafa ngaphandle kokubandlulula ngokobutjhaba, ubulili nofana isiko.
Tjheja bonyana umthetho ohlongozwako loyo usiphakamiso nje kwaphela, awukabukuvunywa yiPalamende.
umrholi wendabuko itjho nanyana ngimuphi umuntu, ngokomthetho wesintu nofana omunye nomunye umthetho, onesikhundla sokubusa?
2. (1) Ngokungaphikisani nanofana ngimuphi umthetho, ilifa lomuntu kumele nakahlongakalako labiwe ukuya ngencwadi yamafa yomuntu lowo, nofana ngencwadi esemthethweni yamafa, kungaba ngokupheleleko nofana ingcenye, ukuya ngokomthetho wokwabiwa kwamafa oqintelwe mThetho ka 1987 wokwAbiwa kwamaFa, (umThetho 81 ka 1987)?
(2) UmThetho ka 1987 wokwAbiwa kwamaFa, (umThetho81 ka 1987), usebenza namatjhuguluko afunwa bunjalo bepahla yamafa womuntu okwathi ngaphambi kobana umThetho lo uthome ukusebenza, afakwa emtjhadweni wesintu osemthethweni ogade usesekhona lokha umuntu loyo nakahlongakalako?
(3) (a) Ngaphandle kokujamelana nanofana ngimuphi umthetho, begodu nangokuya ngendima(b) engenzasi, umlingani uzuza ikumba kamufi kanye nepahlakhe?
(b) Nakube umufi gade aneenkumba ezingaphezu kweyodwa, umlingani oseleko angazuza yinye nje kwaphela yazo, kwaphela nakube umlingani loyo unegunya lokukhetha bona ufuna yiphi indlu.
(4) UmThetho lo usebenza eendabeni eziphathelene nokwabiwa e-ofisini lomrholi wendabuko.
(a) ngokujanyiselelwa ngendima(a) yesigatjana?
[a] umlingani oyedwa, kodwana akunasizukulwana, umlingani onjalo uzuza ilifa elitjhiywe linganancwadi yelifa.
(ii) abalingani abangaphezu koyedwa, kodwana azange abe nesizukulwana, abalingani abanjalo bazalizuza ngokulinganako ilifa elitjhiywe ngaphandle kwencwadi yelifa;?
(b) ngokujamiselela indima (c) yesigatjana?
utjhiye [umlingani kanye nesizukulwana]?
(c) ngokujamiselela indinyana (i) yendima(c) yesigatjana?
(bb) abalingani abangaphezu koyedwa, abalingani abanjalo bazakuzuza isabelo sabantwana elifeni elitjhiywe ngaphandle kwencwadi yelifa nofana ubunengi belifa elitjhiyiwekwelo ngokulinganako kungadluli inani eliquntwe ngokwendinyana (aa), nofana ngikuphi okukhulu kunokhunye?
(cc) ngokujamiselela indima(b) yesigatjana?
(b) ilifa elitjhiywe ngaphandle kwencwadi yelifa kufaka nanyana ngiyiphi ingcenye yanofana ngiliphi ilifa elingabiwako ngencwadi yamafa [nofana lapha isigaba23 somThetho ka 1927 wokuPhathwa kwabaNzima (umThetho No 38 ka 1927), ungasebenzi khona];?
(6) nakube isizukulwana sakamufi, kungafakwa isizukulwana esingasimondarha nofana esigula ngokwengqondo, okuthi sona, kanye nomlingani oseleko kamufi, babe nelungelo lokuzuza elifeni elitjhiywe ngaphandle kwencwadi yelifa nakalahla ilungelo lakhe lokwamukela inzuzo enjalo, inzuzo leyo izakuba ngeyomlingani oseleko ombelethi wesizukulwaneso.?
4. Isigaba1 somThetho ka 1990 wokOndliwa kwabaLingani abaSeleko, (umThetho 27 ka 1990), utjhugululwa ngokwengeza ngamagama alandelako ehlathululweni oseleko kanye nanofana ngimuphi umntwana nofana omunye umuntu ohlobene nomufi okade eqinisweni ondliwa ngumufi ngaphambi kokuhlongakala kwakamufi?
ImiYalo yomThetho waKwaZulu KwaZulu-Natal, umThetho 16 ka 1985 kanye nesiMemezeloR151 saka 1987, ziyasulwa ngombana azikhambisani nomThetho lo kanye nomThetho ka 1987 wokwAbiwa kwamaFa, (umThetho81 ka 1987)?
(b) Isigaba23 somThetho ka 1927 wokuPhathwa kwabaNzima, (umThetho 38 ka 1927), uyasulwa?
(c) Nanyana ngimiphi imithetho yesintu ekatelela umdlalifa kobana ondle abantwana bakamufi abe abhadale neenkwelede zakamufi uyasulwa.
6. UmThetho lo ubizwa bona mThetho ka 2000 wokuTjhugululwa komThetho wesiNtu wokwAbiwa kwamaFa, begodu uzokuthoma ukusebenza ngesuku eliquntwe nguMongameli ngesimemezelo kuGazethe.?
Ukusukela endulo, umthetho ovamileko azange wamukele imitjhado eyenziwe ngokomthetho wesi-Islamu. Abalingani bemitjhado enjalo gade bathathwa, emehlweni womthetho, njengabangakatjhadi (qala ku- Ismail v Ismail 1983 (1) SA 1006 AD).
Nanyana kunjalo, mva nje amakhotho wekhethu atjhugulule indlela acabanga ngayo. Ecaleni laka- Amod v Multilateral Motor Vehicle Accidents Fund 1994 (4) SA 1319 (SCA), iKhotho eKulu yokuDlulisela iinLilo yamukela umtjhado wamaMuslim wobutsobe njengegadango lokusekela nje kwaphela. Ngokunjalo, ecaleni elingakabikwa laka-Daniels v Campbell NO 2004 (5) SA 331 CC, iKhotho yomThethosisekelo yamukela umtjhado wamaMuslim wobutsobe malungana nokwabiwa kwelifa elitjhiywe ngaphandle kwencwadi yelifa kanye nokondla, kwaphela.
Ngokunikelwa umThethosisekelo weRiphabhuliki yeSewula Afrika, owamukela amasiko woke wamaSewula Afrika nokusetjenziswa kwawo, isibethamthetho kumele sihlinzeke ngomthetho omalungana nokwamukelwa kwemitjhado esemthethweni yama-Muslim, nokuhlinzeka ngemiphumela yemitjhado enjalo.
Kudluliswe umThethomlingwa malungana nokwamukelwa kwemitjhado yesi-Islamu.
Kilomtlolo akukaqalwa bonyana kucocwe ngomThethomlingwa ngokuphelela kwawo, kodwana kuzokuqalwa lezongaba zomThethomlingwa ezifaneleko eziqalene nogcwetha kanye nebizelo lezomthetho.
Ziinhlathululo ezikhambisana nomtlolo lo kwaphela ezizokuqalwa.
IKhotho yezokuTlhalana ehlonywe ngaphasi kwesigaba 10 somThetho 9 ka 1929.
Ihlathululo le iqakathekile eendabeni zokutlhalana, ukutjhugululwa kokulawulwa kwepahla yemtjhadweni kanye nomyalo wekhotho omalungana nemitjhado yesithembu.
Lo mtjhado wamaMuslim godu otloliswe bewenziwa bewatloliswa ngokomThetho wemiTjhado ka 1961, ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho. Ngamanye amazwi, umtjhado owenziwe ngokomThetho wesi-Islamu kanye nomThetho oVamileko.
(Qala isiHlomelelo A ubone itjhadinaneko).
Nanyana ngubani umuntu okhethwe nguNgqongqotjhe kobanyana enze lomsebenzi.
Abalingani abangena emtjhadweni wesiMuslimu ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho, kumele bakhethe ukubophelelwa mibandela yomThetho (qala isigaba 2(1)).
Ngokwesigaba 6(1)(b) somThetho, lapha abalingani bakhethe ukubopheleleka kumibandela yomThetho, umtjhado wesiMuslimu onjalo kumele utloliswe ekuphethweni komtjhado, nofana esikhathini eside njengombana kuhlinzekiwe.
Nanyana kunjalo, ukubhalelwa kutlolisa akuthinti ubuqiniso bomtjhado lowo (qala isigaba 6(10) ngenzasi).
Yoke imitjhado eyenziwa ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho, izakulawulwa mibandela yomThetho ngaphandle kwanange abalingani esikhathini esiziinyanga ezilitjhumi nambili nofana esikhathini eside esisezakuqintwa, bakhetha bona umtjhado wabo ungabotjhwa mibandela yomThetho (isigaba 2(2)).
Lapha abalingani bakhetha khona ukungabotjhelelwa mibandela yomThetho, umthetho obugade usebenza ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo, uzakusetjenziswa (isigaba2(3)). Lokhu kuzokuba nomphumela wokobana imitjhado enjalo ayamukelwa begodu ubujamo bomthetho ovamileko njengombana kutjhiwo esingenisweni uyasetjenziswa?
Imibandela yomThetho lo izakusetjenziswa kinofana ngimuphi umtjhado wesiMuslimu owenziwe ngokomthetho wesi-Islamu bewenziwa bewatloliswa ngokomThetho wemiTjhado ka 1961 (isigaba 2(4)), nakube abalingani bakhetha ukulandela imibandela yomThetho eyembatha umtjhado lowo. UmThetho nokho awuthinti ipahla yomtjhado okhona, begodu ngokweenzathu ezazekako isigaba 5, 6, 7 no 10 zomThetho angeze zasetjenziswa kilomtjhado.
UmThetho awusebenzi emitjhadweni yesikhuwa nofana emitjhadweni yesintu, elawulwa mThetho 120 ka 1998 wokwAmukelwa kwemiTjhado eVamileko.
Qala isiHlomelelo B ubone itjhadinaneko.
Mitjhado yesiMuslimu kwaphela ekusebenza kiyo umThetho lo begodu nekhambisana nazo zoke iindingo zawo umThetho lo, ezakuthathwa bona mitjhado enobuqiniso (section2(5))?
Abalingani emtjhadweni wesiMuslimu banegunya elipheleleko lokwenza iimvumelwano, ukuzijamela emacaleni, njll.
Bobabili abalingani kumele bavumelane.
Isikhulu esitjhadisako kumele siqinisekise bona ukuvumelana kube khona.
Abofakazi kumele babekhona nakutjhadwako.
Bobabili abalingani kumele kube sebayihlanganisile iminyaka eli-18.
Kumele kukhanjiswane neengaba 6 no 7 zomThetho (isigaba 5(1).
Akunamlingani emtjhadweni wamaMuslimu onelungelo lokungena emtjhadweni omunye godu ngaPhasi komThetho wemiTjhado nofana omunye nomunye umthetho, ukube umtjhadwakhe usesekhona (isigaba5(20)). Nanyana ngimuphi umtjhado okungenwe kiwo awuzukuyelwa (section5(3)). Ihlanakela yalokhu nayo isebenza ngokwefanelo. Abalingani emtjhadweni wesiMuslimu, lapha imibandela yomThetho isebenza khona, nabo abakavunyelwa ukungena emtjhadweni wesikhuwa?
Umtjhado onjalo kumele utloliswe esikhathini esiminyaka emibili ngemva kokuthoma kokusebenza komThetho nofana isikhathi eside njengombana kungavunyelwa (isigaba 6(1)(a)). Nanyana isigabesi singaphikiswa nje, ukuhluleka ukutlolisa umtjhado akuthinti ubuqiniso bomtjhado.
Lapha abalingani bakhethe khona ukubotjhwa mThetho, umtjhado kumele utloliswe nakuphela umnyanya womtjhado nofana esikhathini eside esivunyelweko 6(1)(b)). Qala ikulumo engehla malungana nokuhluleka ukutlolisa umtjhado.
Ukuya ngokwesigaba 6(3)(d), isikhulu esitjhadisako kumele sinikele abalingani isitifikeyiti sokutlolisa, esizakuba bufakazi bokuthoma bobukhona bomtjhado wesiMuslimu.
Isikhulu esitjhadisako singala ukutlolisa umtjhado, kanti ngakelinye ihlangothi, ikhotho ingathi nayamukela isibawo, iwutlolise umtjhado lowo (isigaba6(5) no 6(6))?
Ukuhluleka ukutlolisa umtjhado wesiMuslimu akuthinti ubuqiniso bomtjhado (isigaba 6(10)).
Umtjhado onjalo ngongahlanganyeli ipahla, ongafaki ihlelo lokubuthelela, ngaphandle kwanange abalingani batlolisa isivumelwano sangaphambi komtjhado e-ofisini yokutlolisa amafa esikhathini esiziinyanga ezili-12 ukusuka ngelanga lokuthoma lokusebenza komThetho (isigaba8(1)(a))?
Imitjhado enjalo izakuba ngengahlanganyeli ipahla, ingafaki ihlelo lokubuthelela ipahla, ngaphandle kwanange abalingani batlolisa isivumelwano sangaphambi komtjhado esikhathini esiziinyanga ezintathu ukusuka ngelanga lokwenziwa kwawo (isigaba 8(1)(b)).
Abalingani emtjhadweni wesiMuslimu, lapha kusebenza khona umThetho lo, bangahlanganyela ukwenza isibawo sokutjhugulula ihlelo labo lepahla yomtjhado (isigaba 8(3)). Itjhuguluko elinjalo alikabekelwa isikhathi.
ivume nesivumelwano esilawula ikusasa lehlelo lepahla yomtjhado lemitjhado (isigaba8(6))?
Lapha ikhotho inikela khona isibawo, kumele ikhophi eqinisekisiweko yesivumelwano irikhodwe kumtlolisi wamafa (isigaba8(9))?
Akunasikhulu esitjhadisako okumele sitlolise umtjhado wesithembu ngaphandle kwanange sinikelwe ikhophi yomyalo wekhotho (isigaba8(10))?
Isigaba9 sihlinzeka malungana nokupheliswa kwemitjhado yesiMuslimu yikhotho ngokuvunyelwa mthetho wesi-Islamu (qala isiHlomeleloC malungana nekambiso ekumele ilandelwe nakupheliswa umtjhado)?
Lokha umlingani osemtjhadweni wesikhuwa nakathatha igadango lokutlhala ngokomThetho wokuTlhala, iKhotho ayizuwuphelisa umtjhado wesikhuwa loyo kufikela lapha ikhotho yaneliseka khona bonyana umtjhado wesiMuslimu sele uphelisiwe (isigaba 10).
Yikhotho nofana isikhulu esitjhadisako kwaphela abangamukela umtjhado onjalo lokha nakunerarano hlangana nabalingani.
Isigaba 13, 14 no 15 somThetho sihlinzeka malungana nekambiso okumele ilandelwe lokha nakunerarano mayelana nokupheliswa kwemitjhado (qala isiHlomeleloD malungana netlhatlha lekambiso okumele lilandelwe)?
Ukwenza umhlinzeko malungana nokwamukelwa kwemitjhado yesiNtu; ukunqophisa iimfuneko malungana nomtjhado okhona wesiMuslimu; ukulawula ukutloliswa kwemitjhado yesiMuslimu; ukwamukela ijamo namandla wabalingani emitjhadweni yesiMuslimu; ukulawula ihlelo lepahla yomtjhado wemitjhado yesiMuslimu; ukulawula ukupheliswa kwemitjhado yesiMuslimu kanye nemiphumela yakhona; ukuhlinzeka malungana nokwenza imithetjhwana; kanye nokuhlinzeka iindaba eziphathelene nalokho.
(i) ikhotho itjho iKhotho ePhakemeko yeSewula Afrika, nofana ikhotho yomkhaya ehlonywe ngaphasi kwanofana ngimuphi umthetho, begodu kufaka ikhotho yokutlhalana ehlonywe ngaphasi kwesigaba10 somThetho wokuTjhugululwa kokuPhathwa, 1929 (umThetho?
(ii) isabelo somhlolokazi esitshwilisiweko?
(vi) umtjhado wesikhuwa okhona?
(vii) ukuphumelelisa umtjhado njengombana kutjhiwo kusigaba?
(viii) Umkhulumeli womNdeni kutjhiwo nanyana ngimuphi umKhulumeli womNdeni okhethwe ngaphasi kwesigaba2(1) somThetho ka 1987 wokuLamula kezinye zeeNdaba zokuTlhalana, (umThetho?
(a) indoda nayilahlekileko, nofana ingaziwa bona ikuphi, isikhathi eside (Mafq?
(b) indoda nayihluleka ukondla umkayo (Adam al-Infq?
(d) indoda igula ngokwengqondo, nofana isebujamweni bokutsirimezeka okuragela phambili njengombana kutjho isigaba5 somThetho wokuTlhala, okumhlinzeko ozakusebenza namatjhuguluko adingwa bujamo (Jun?
(e) indoda inobulwelwe bokubhalelwa emabhayini nofana ubulwelwe obudlangileko obenza bonyana ukuhlalisana kungasabekezeleleki (Ayb?
(h) indoda imlingani emtjhadweni wesiMuslimu ongaphezu kowodwa, begodu iyahluleka ukuphatha umfazi wayo kuhle ukuya ngokwemiyalo ye Qur?
(j) ukungadosisani phakathi kwabalingani kunyaze iinjamiso zomtjhado, kufaka namagugu asisekelo wethando omunye komunye, ukuzwelana, ukuzwana kanye nokuzwisisa, ngomphumela wokobana ukupheliswa komtjhado kuba sisombululo ebujamwenobo (Shiq?
(x) I-Iddah itjho isikhathi sokulinda esibekiweko, esivela ekuphelisweni komtjhado yi-Talq, Faskh nofana ukuhlongakalelwa yindoda okusikhathi umfazi obhujelweko angakavunyelwa ukutjhada ngaso. I- Iddah?
(c) osidisi/osebanwtini, kukhamba kufikela kuba sikhathi sokubeletha. I-Iddah yomhlolokazi?
nakube usidisi, ifikelela esikhathini sokubeletha kwakhe.
(xi) I- Talq engatjhugulukiko (Talq B?
(a) ku-Talq yokuthoma neyesibili etjhugulukako etjhiwo yindoda eba ngengatjhugulukiko ekupheleni kwe- Iddah?
(c) nekumenyezelweni kwe- Tal?
(xviii) qintelweko kutjhiwo okuqintelwe ngomthetjhwana owenziwe ngaphasi kwesigaba?
(xx) I- Talq etjhugulukako kutjhiwo I-Talq Rajl engaphelisi umtjhado ngaphambi kokuphelela kwe-Iddah, neyenza bonyana abalingani babuyisane ngaphambi kokuphela kwe- Iddah?
(xxi) I-Tafwd al- Talq kutjhiwo indoda nayinikela ilungelo layo le- Talq emfazini nofana kunanyana kungaba ngimuphi omunye umuntu, kungaba sesikhathini sokuphela komtjhado nofana lokha umtjhado nawusesekhona, kobanyana umfazi nofana umuntu okhethiweko loyo aphelise umtjhado ngokumemezela i-Tal?
(xxii) I-Talq kutjhiwo ukupheliswa komtjhado wesiMuslimu, ngesikhathi nofana ngemva kwesikhathi, yindoda, nofana umkayo nofana umjameli, ogunyazwe ngokufanelekileko ngiyo nofana mfazi bona kwenzeke njalo ngokusebenzisa igama elithi Talq nofana elifana nalo namkha elisuselwa kilo kinofana ngiliphi ilimi, bese kufaka zoke iimfuneko ze-Talq ezikhambisana ne-Tafwd al- Tal?
(xxiii) umThetho lo utjho nemithetjhwana?
2. (1) Imibandela yomThetho lo izakusebenza emitjhadweni yesiMuslimu eyenziwe ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo lapha abalingani bakhethe ngendlela etjhwiweko ukuzibophelela emibandeleni yomThetho lo.
(2) Imibandela yomThetho lo izakusebenza emtjhadweni wesiMuslimu owenziwe ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo. Kwaphela nange abalingani bazakuba nelungelo esikhathini esiziinyanga ezi-12nofana ngaphezulu ngendlela kungaquntwa ngakhona, bobabili bakhethe ngendlela equntiweko ukungabotjhwa mibandela yomThetho lo, lapha imibandela yomThetho lo izakusetjenziswa emtjhadweni onjalo?
(3) Umthetho osebenza emtjhadweni wesiMuslimu lapha abalingani bakhethe khona ukungabotjhwa mibandela yomTheho lo, uzakuba mthetho njengombana kwakunjalo ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo.
(a) isebenza emtjhadweni okhona njengombana abalingani bakhona bakhethe ngendlela equntiweko ukwenza bona imibandela yomThetho lo, isetjenziswe, kungafakwa iingaba?
(c) ayisebenzi emtjhadweni wesintu otloliswe ngaphasi komThetho ka 1998 wokwAmukelwa kwemiTjhado yesiNtu, (umThetho120 ka 1998)?
(5) Umtjhado wesiMuslimu lapha kusebenza khona umThetho lo begodu lapha zoke iimfuneko zomThetho lo zizalisiwe, uzakwamukelwa njengomtjhado osemthethweni.
3. Umfazi nendoda emtjhadweni wesiMuslimu bayalingana ngokwesithunzi somuntu begodu bobabili, ngokwesisekelo sokulingana, banejamo elizeleko, amandla nokuzijamela ngokweemali, kufaka hlangana amandla wobunikazi nokuzuza ipahla nokuyilahla, ukwenza iimvumelwano kanye nokuzijamela ngokomthetho.
4. (1) Nanyana ngimuphi umbango ovuka emtjhadweni wesiMuslimu owenziwako kodwana wapheliswa ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo, kuzakusetjenzwa ngawo ngokwemibandela yomThetho lo: Kwaphela nange abalingani bangathi ngesivumelwano ngendlela equntelweko bakhethe bonyana umbango wabo usetjenzwe ngaphandle kwemibandela yomThetho lo.
(2) (a) Lokha umbango nawuvuka phakathi kwendoda ethethe isithembu nomunye nofana nabanye babafazi bayo, okumbango osezandleni zekhotho enegunya lokugweba umbango loyo, begodu kungaqalwa bona umbango loyo uphathelene nomtjhado olawulwa mibandela yomThetho lo nofana njani, boke abalingani abathethwe yindoda leyo kumele banikelwe isaziso sombango lowo.
(b) Nakwenziwa umyalo okhambelana nemibandela yendima (a), ikhotho kumele iyelele amalungelo wabo boke abalingani abathintekileko.
5. (1) Ukuthi umtjhado wesiMuslimu owenziwe ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo ube ngosebenzako?
(e) kumele bakhambisane nemibandela yesigabesi nesigaba6 no 7?
(2) Akunamlingani emtjhadweni wesiMuslimu lapha umThetho lo usebenza khona ongangena emtjhadweni ngaphasi komThetho wemiTjhado nofana ngaphasi kwananyana ngimuphi omunye umthetho ukube kanti usatjhade umtjhado wesiMuslimu.
Nakube umtjhado wenziwe ngokwephula imibandela yesigatjana(2), umtjhado onjalo uzakuthathwa njengongekho?
(4) Nakube omunye wabalinganabo akasimondarha, bobabili ababelethi bakhe nofana nakube akanababelethi, umtlhogomelakhe kumele anikele imvumo yomtjhado.
(5) Nakube imvumo yombelethi nofana yomtlhogomeli njengombana kutjhwiwe esigatjaneni(4) ayitholakali, imibandela yesigaba25 somThetho wemiTjhado izakusebenza?
(6) Ngaphandle kweemfuneko zesigatjana(1)(d), uNgqongqotjhe nofana nanyana ngimuphi omunye umuntu omuMuslimu nofana ihlangano yamaMuslimu egunyazwe nguye ngokutloliweko, anganikela imvumo etloliweko omunye nomunye umuntu ongaphasi kweminyaka efunekako kobana angene emtjhadweni wesiMuslimu nakube uNgqongqotjhe nofana umuntu loyo nofana ihlangano uthatha umtjhado lowo bona uyafuneka begodu ububhadekelo kilabo abafuna ukutjhada?
(7) Imvumo enikelwe ngokwesigatjana(6) ayizokutjhaphulula abalingani bomtjhado ohlongozwako esibophweni sokukhambisana nanofana ngiziphi iimfuneko eziquntelwe mthetho?
(8) Nakube umuntu ongaphasi kweminyaka equntelweko ungene emtjhadweni wesiMuslimu ngaphandle kwemvumo etloliweko kaNgqongqotjhe nofana yehlangano egunyazwe nguye, uNgqongqotjhe nofana ihlangano enjalo nakube ithatha bonyana umtjhado udingekile begodu ubhadekela abalingani, begodu nakube umtjhado bewukhamba ngokomThetho lo ngeendlela zoke, angamemezela ngokutloliweko bonyana umtjhado loyo umtjhado osebenzako wesiMuslimu ngazo zoke iindlela.
(9) Ngokukhambisana nemibandela yesigatjana (6) no (7), isigatjana24A somThetho kaMarhistrada sisebenza emtjhadweni wesiMuslimu womuntu ongasimondarha ongene kiwo ngaphandle kwemvumo yombelethi, umondli, ukhomitjhinara wezehlalakuhle yabantwana nofana umgwebi?
(10) Ukwalelwa komtjhado wesiMuslimu phakathi kwabantu ngebanga lobuhlobo babo beengazi nofana lokuzwana, nofana ngananyana ngisiphi nje esinye isizathu, kuquntwa mthetho wesi-Islamu.
(a) owenziwe ngaphambi kokuthoma komThetho lo, ngaphandle kwanange abalingani bakhethe ukungabotjhwa mibandela yomThetho lo njengombana kucatjangwa kusigaba?
(b) owenziwe ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, lapha abalingani bakhethe khona ukubotjhwa mibandela yomThetho lo njengombana kutjhiwo kusigaba2(1), kumele utloliswe njengoba bekuquntiwe nakwenziwako nofana esikhathini esingaphezu kwalokho njengombana uNgqongqotjhe angaqunta ngeenkhathi ezithileko ngesaziso kuGazethe?
(a) omunye nomunye wabalingani okukhulunywa ngabo aveze kumtjhadisi ipasa lakhe elikhutjhwe ngaphasi kwemibandela yomThetho wokuZazisa, 1986 (umThetho No.
(c) omunye wabalinganabo akhuphe umtlolwakhe wokuzazisa otjhwiwe endimeni (a) anikele umtjhadisi neminye imininingwana nayo ayinikele umtjhadisi nesitatimende esifungelweko njengombana kusitjho indima(b)?
(e) ngemva kwalokho adlulisele amarikhodo afaneleko kumjameli wesifunda nofana wesiphande abakhethwe ngaleyondlela ngaphasi kwesigaba?
(4) Umtjhado wesiMuslimu uzakwenziwa ukuya ngendlela equntelwe kumthetho wesi-Islamu, kufaka ne- zawwajtuka ne-ankahtuka (Ngiyakutjhada (uku) )?
(5) Nakube umtjhadisi akakaneliseki bonyana abalingani bangene emtjhadweni wesiMuslimu owamukelekako, kumele abalele ukutlolisa umtjhado.
(b) kusulwe nofana kulungiswe nofana ngikuphi ukutloliswa komtjhado wesiMuslimu okwenziwe mtjhadisi.
(7) Isitifikeyiti sokutlolisa umtjhado wesiMuslimu esikhutjhwe ngaphasi kwesigabesi nofana nanyana ngimuphi omunye umthetho ovumela ukutloliswa kwemitjhado yesiMuslimu kwakha ubufakazi bokuthoma bokuba khona komtjhado wesiMuslimu begodu nemininingwana emumethwe esitifikeyitini.
(8) Nanyana ngimuphi umtjhadisi othi asazi atlolise umtjhado ophikisana nemibandela yomThetho lo, uzakuba necala lokwephula umthetho bese kuthi nakagwetjwako aqalane nehlawulo engeqi i- R5000?
(9) (a) Nanyana ngimuphi umuntu ophumelelisa umtjhado wesiMuslimu, kungakhathaleki bona umuntu onjalo umtjhadisi, kumele azise abazokuba balingani bonyana bangakhetha bonyana babotjhwa nofana ababotjhwa mibandela yomThetho lo.
(b) Nakube abalingani bakhetha ukubotjhwa mibandela yomThetho lo njengombana kusitjhiwo esigabeni 2(1), umuntu ophumelelisa umtjhado otjhwiwe endimeni (a) kumele anqophise abalinganabo kumtjhadisi oyena ozakutlolisa umtjhadwabo wesiMuslimu olungiselelweko.
(c) Umuntu ophumelelisa umtjhado otjhwiwe endimeni (a) obhalelwa kukhambisana nemibandela yendima (b), unecala lokuphula umthetho begodu nakagwetjwako uzakuqalana nehlawulo engeqi i- R5000?
7. Nakube abalingani bavela ngaphambi komtjhadisi bayokubopha umtjhado wesiMuslimu bese umtjhadisi loyo asole bonyana omunye wabo useminyakeni emvimbela bonyana angene emtjhadweni wesiMuslimu ngokusemthethweni ngaphandle kokufumana imvumo yomunye umuntu, umtjhadisi angala ukutlolisa umtjhado phakathi kwabo ngaphandle kwanange anikelwa imvumo enjalo ngokutloliweko, nofana ngobufakazi obanelisako obukhombisa bonyana umlingani loyo unelungelo lokungena emtjhadweni ngaphandle kwemvumo.
8. (1) Umtjhado wesiMuslimu okungenwe kiwo ngaphambi nofana ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, uzakuthathwa bonyana mtjhado ongahlanganyeli ipahla ngokungafaki ihlelo lokubuthelela, ngaphandle kwanange ihlelo elilawula ipahla yomtjhado lilawulwa ngokuzwana phakathi kwabalingani, ngesivumelwano sangaphambi komtjhado esizakutloliswa kumTlolisi wamaFa?
(b) nakumtjhado okungenwe kiwo ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, esikhathini seenyanga ezintathu ukusuka ngelanga lokuthoma ukusebenza kwesivumelwano nofana esikhathini esiluliweko njengombana ikhotho inganikela imvumo enjalo ngesibawo.
(2) Ngaphandle kobanyana kube nomunye umbandela ophikisako omumethwe nanyana kungaba ngimuphi omunye umthetho, isivumelwano sangaphambi komtjhado esitjhwiwe kusigatjana(1) akudingi bonyana siqiniswe namkha sifakazelwe mumuntu womthetho?
iyale bona ihlelo lepahla yomtjhado elisetjenziswa emtjhadweni loyo nofana emitjhadweni enjalo angeze lisasebenza bese igunyaza abalingani bomtjhado nofana bemitjhado leyo bona benze isivumelwano esitloliweko lapha ikusasa lehlelo lepahla yomtjhado wabo nofana yabo lizakulawulwa ngemibandela equntelwe yikhotho.
(4) Nakuyindoda emlingani emtjhadweni ongaphezu kowodwa wesiMuslimu, boke abantu abanekareko eyaneleko endabeni leyo, khulukhulu umlingani nofana abalingani bendoda abakhona, kumele bahlanganiswe ekambisweni leyo.
(5) Nakube indoda imlingani emtjhadweni wesikhuwa okhona, godu nemtjhadweni wesiMuslimu, boke abalingani bayo abakhona kumele bahlanganiswe eenkambisweni ezikhambisana nalokho.
(6) Indoda esemtjhadweni wesiMuslimu, lapha umThetho lo usebenza khona, efuna ukungena komunye umtjhado wesiMuslimu nomunye umfazi ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, kumele yenze isibawo ekhotho ibawe imvumo ngokwesigatjana (7), bese ivume isivumelwano esitloliweko esizokulawula ihlelo lakusasa lepahla yemitjhadwakhe.
(7) Lokha nayitjheja isibawo ngokwesigatjana?
(a) kumele inikele imvumo nakube yanelisekile bonyana indoda ikghona ukuphatha ngokulingana abalingani bayo njengombana kuquntelwe yi- Qur?
(iii) layela bona kuhlukaniswe msinyana ukubuthelelwa okutjhiwoko ukuya ngemibandela yesahluko 1 somThetho ka 1984 wePahla yomTjhado, (umThetho?
(c) yenze umyalo onjalo malungana nelifa elizakuba khona labalinganabo njengombana kuvunyelwene ngokuzwana, nofana, ukufelelisa nofana ngisiphi isivumelwano, umtjhado uzakuthathwa bonyana awuhlanganyeli ipahla, ngaphandle kwanange ikhotho ngeenzathu ezikatelelako iqunte ngenye indlela.
(8) Boke abantu abanekareko eyaneleko endabeni le, khulukhulu abalingani abakhona bowenza isibawo kanye nabasazokuba balingani, kumele bahlanganyele eenkambisweni ezenziwe ngokwesigatjana(6)?
(9) Nakube ikhotho inikela isibawo esitjhiwo esigatjaneni(3) no (6), umtlolisis nofana umabhalana wekhotho, kumele anikele umlingani ngamunye umyalo wekhotho, sekubalwa nekhophi eqinisekisiweko yesivumelwano esinjalo beyenze bona umyalo lowo nekhophi eqinisekisiweko yesivumelwaneso ithunyelwe komunye nomunye umtlolisi wamafa wendawo lapha kunekhotho leyo khona kobanyana izokusetjenziselwa ukutloliswa?
(10) Akunamtjhadisi ozakutlolisa umtjhado wesiMuslimu wesibili nofana olandela lowo, ngaphandle kwanange indoda inikela umtjhadisi umyalo wekhotho onikela imvumo efunekako ngokwesigatjana(7)?
(11) Indoda engena emtjhadweni omunye wesiMuslimu, ukube kanti seyithethe, ngaphandle kwemvumo yekhotho, ngokuphikisana nesigatjana(6) izakuba necala beyiqalane nehlawulo engeqi ama-R20000?
(12) Nanyana ngimuphi umuntu oqabela omunye ngabomu ekusebenziseni nofana ngiliphi ilungelo anikelwe lona ngaphasi komThetho lo, uzakuba necala abe aqalane nehlawulo nofana ukubotjhwa isikhathi esingeqi umnyaka.
9. (1) Imibandela yesigaba 2 yomThetho wokuTlhala izakusetjenziswa, ngamatjhuguluko afunekako ebujamwenobo, malungana negunya lekhotho ngalomThetho.
(2) Ngaphandle kwemibandela yesigaba 3 (a) somThetho wokuTlhala nofana okhunye okuphikisako okumumethwe ngananyana ngimuphi umthetho nofana umthetho ovamileko, umtjhado wesiMuslimu ungapheliswa yikhotho nganofana ngiziphi iinzathu ezivunyelwa mthetho wesi-Islamu. Imibandela yesigabesi nayo izakusetjenziswa namatjhuguluko afunwa bujamo bezinto, emtjhadweni wesikhuwa okhona njengombana iinqhema zizabe ziqunte ukukhetha ukwenza bona imibandela yomThetho lo isebenze epahleni yomtjhadwazo.
(a) Indoda izakukateleleka ukubanga bona i-Talq engatjhugulukiko itloliswe msinyana kodwana nanyana ngayiphi indlela, kungabi ngemva kwamalanga ama- 30 ngemva kwesaziswesi, kumtjhadisi ema-ofisini kamarhistrada eduze nalapha kuhlala umkayo, phambi komkayo nofana umjamelakhe osemthethweni kanye nabofakazi ababili?
(b) Nakube ubukhona bomfazi nofana abofakazi bakhe ngeenzathu ezithize abukaphephi, umtjhadisi uzakutlolisa i-Talq engatjhugulukiko kwaphela nakube indoda leyo yanelisa umtjhadisi bonyana isaziso esifaneleko sanikelwa umfazi loyo ngendlela equntelweko yitjherifi nofana msebenzi ojamele itjherifi?
(c) Imibandela yendima (a) no (b) izakusetjenziswa, namatjhuguluko afunwa bujamo, lapha indoda inikele khona umkayo ilungelo lokumemezela i-Talq, begodu umkayo umemezele i-Talq engatjhugulukiko (Tafwd al- Talq)?
(d) Nanyana ngiyiphi indoda ethi yazi kodwana yehluleke ngabomu ukutlolisa i-Talq engatjhugulukiko ngokwesigatjana izakuba necala ibe iqalane nehlawulo engeqi i-R5000?
(e) Nakube umlingani uphikisa ukusebenza kwe-Talq engatjhugulukiko, ukuya ngomThetho wesi-Islamu, umtjhadisi akazukutlolisa lokho kufikela lapha kurarululwa khona umbango ngomlamulisi ngokwesigaba14 nofana ngekhotho nofana ngolandelelako kobana kube nentatha etloliweko phakathi kwabalingani?
(f) Umlingani uzakuthi emalangeni ali-14 ukusuka ngelanga lokutloliswa kwe-Talq engatjhugulukiko, athathe amagadango womthetho ekhotho efaneleko malungana nomyalo oqinisa ukupheliswa komtjhado ngendlela ye- Talq. Igadango elithethwekwelo lizakukhambisana neenkambiso eziquntelwe ngeenkhathi zoke mithetho esebenzako yekhotho. Ikhophi yesitifikeyiti sokutloliswa kwe-Talq engatjhugulukiko izakunanyathiselwa kumasamanisi asungula igadangwelo?
isibawo sesalelo namkha ilungelo lesikhatjhana lokwelusa umntwana ongakabi mondarha wemtjhadweni loyo, namkha ilungelo lokubona umntwana loyo namkha namkha sokubhadala imali yesondlo ngesikhathi icala lisaragwa.
(iii) isibawo sesondlo ngesikhathi se-Iddah.
(g) I-Talq engatjhugulukiko ithatha umphumela onjalo ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo, ayizokufuneka kobana itloliswe ngokwemibandela yomThetho lo?
(4) Ikhotho kumele inikele umyalo wokutlhala ngokwe-Faskh phezu kwanofana ngisiphi isizathu esithathwa bona sifanele malungana nokupheliswa kwemitjhado engaphasi komthetho wesi-Islamu, sekubalwa neenzathu ezitjhwiwe ehlathululweni ye-Faskh esigabeni1. Umfazi uzakuthatha igadango malungana nomyalo wokutlhala ngendlela ye-Faskh ekhotho efaneleko, bese ikambiso esebenza lapho izakuba yikambiso equntelwe ngeenkhathi ezithileko mithetho yekhotho, sekubalwa nokusizakala okufaneleko, icala nalisaragwako, okutjhiwe kusigatjana (3)(f). Ukunikelwa kwe-Faskh yikhotho, kufaka ne-Faskh enikelwe lokha indoda nayenza isibawo, izakuba namandla wokuphelisa umtjhado?
(5) Abalingani abenze i-Khulangokwabo nangokuhlanganyela bazakuvela phambi komtjhadisi bese benze bona khonokho kutloliswe phambi kwabofakazi abafaneleko ababili. Umtjhadisi uzakutlolisa i-Khula njenge-Talq engatjhugulukiko, lapha imibandela yesigatjana (3)(f) izakusebenza khona namatjhuguluko anjalo njengombana kungafunwa bujamo bezinto?
(6) UmThetho ka 1987 wokuLamula keZinye iiNdaba zokuTlhalana (umThetho 24 ka 1987) neengaba6(1)no (2) zomThetho wokuTlhala ophathelene nokutlhogomela ihlalakuhle yomntwana ongasimondarha emtjhadweni lowo, usetjenziswa ekupheliseni umtjhado wesiMuslimu ngaphasi komThetho lo?
(a) inamandla atjhwiwe eengabeni7(1), 7(7) no 7(8) zomThetho wokuTlhalana24(1) womThetho ka 1984 wePahla yomTjhado (umThetho?
(ii) abalingani bafake isandla lokha umtjhadwabo nawusesekhona ekondleni nofana ekwandiseni ilifa lomunye komunye, nofana omunye wabo, kufikela lapha kungasakghoneki khona ukuhlukanisa khona bona leli lilifa lamuphi umlingani.
(c) kumele, nakuyindoda emlingani emtjhadweni wesiMuslimu ongaphezu kowodwa, kutjhejwe woke amaphuzu, ekubalwa hlangana nawo nokulandelana kwemitjhado, zoke iimvumelwano, iimbopho nofana umyalo okwenziwe ngokwesigaba8(3)no (7)?
(g) yenze umyalo malungana nesipho sokubuyisana (mutah alTalq) emibandeleni ehlathululiweko evunyelwa mthetho wesiMuslimu?
(8) Lokha nakupheliswa umtjhado ngokufa, umlingani oseleko uzakuba nelungelo lokufaka isibizo elifeni lakamufi malungana nelobolo elingakakhutjhwa namkha elingakaqedwa, nofana nakungasinjalo kube malungana nanofana yini ephathekako eyamukelwa mthetho wesi-Islamu.
10. Ngokomthetho lo, iminyaka yobumondarha bomuntu iquntwa ngokomThetho ka-1972 wemiNyaka yobuMondarha, (umThetho 57 ka 1972).
11. (1) Nakwenziwa umyalo malungana nelungelo lobunikazi bomntwana, nofana ukubona umntwana angasimondarha, nofana ukwenza iqunto ngokutlhogonyelwa, ikhotho, ngokuhlonipha umthetho wesi-Islamu kanye nombiko weemphakamiso zomJameli womNdeni, izakutjheja ihlalakuhle nekareko engcono yomntwana.
(2) Ngokukhambisana nesigatjana(1), umbelethi onganalungelo lobunikazi uzakuba nelungelo lokubona umntwana?
(3) Nakube bobabili ababelethi abakho, nofana nabangaphumeleliko, nganofana ngimaphi amabanga, kodwana ngokukhambisana nesigatjana (1), ikhotho, ngokuhlonipha umthetho wesi-Islamu, nayinikela ilungelo lobunikazi (al-hadnah) nofana ukutlogonyelwa (al-walyah) komntwana ongasimondarha, inikele ubunikazi nofana ukutlhogomela umuntu loyo njengombana ikhotho izakubona kufanelekile, kibo boke ubujamo?
(4) Umyalo omalungana nobunikazi bomntwana, ukutlhogomela nofana ukubona umntwana, owenziwe ngokomThetho lo, ungathi nanyana kukunini utjhugululwe nofana wesulwe, nofana nakumalungana nokubona umntwana, ujanyiswe yikhotho nakube ikhotho ifunyana kunesizathu esaneleko salokho: Kwaphela nakube iphenyo liyenziwa mJameli womNdeni malungana nehlalakuhle yomntwana ongasimondarha, ngaphambi kokwenziwa umyalo ofaneleko malungana nokubuyekezwa, ukwesula nofana ukujamisa, nanyana ngayiphi idlela.
12. (1) Imibandela yomThetho ka 1998 weSondlo, (umThetho 99 ka 1988) izakusebenza, namatjhuguluko afunwa bujamo malungana nomsebenzi wanofana ngubani ukondla nofana ngubani omunye umuntu. Ngaphandle kokunyaza imibandela yomThetho lowo, imibandela yesigatjana (2) ukuya ku (4) izakusebenza.
(2) Ngaphandle kwemibandela yesigaba?
(i) indoda inesibopho sokondla umfazi ngesikhathi esikatelelekileko se-?
(ii) lapha umfazi anikelwe ilungelo lokuhlala nabantwana ngokwesigaba?
(iii) umfazi uzakuba nelungelo langeqadi lokubhadalwa imali ethileko (ujrah al-had?
(iv) isibopho sendoda sokondla umntwana obelethwe emtjhadweni onjalo sifaka isibonelelo sokudla, izambatho, indawo eseqadi yokuhlala, ukwelatjhwa kanye nefundo.
(3) Nanyana ngiliphi inani lesondlo eliquntwe njalo lizakuba linani elingabonwa yikhotho lifanelekile ngamabanga woke.
(4) Umyalo wesondlo owenziwe ngokomThetho lo ungathi nanyana kukunini usulwe nofana utjhugululwe nofana ujanyiswe yikhotho nakube ikhotho ifunyana iinzathu ezaneleko zokwenza njalo.
(5) Isondlo esingakabhadalwa nesele sidlulelwe sikhathi sokubhadalwa ekufuze sibhadalwe umfazi asikwazi ukwesulwa ngokuquntelwa, ngaphandle kokuvinjelwa mibandela yomThetho wokuQuntela ka 1969 (umThetho 68 ka 1969) nofana nanyana ngimuphi omunye umthetho.
13. (1) Nakunombango ovuka lokha umtjhado wesiMuslimu nawusesekhona nofana ovuke emtjhadweni onjalo, nofana ngubani oyingcenye yomtjhado lowo, uzakuqalisa umbango lowo, nofana kungasiphi isikhathi, nanyana kungaphambi nofana kungemuva kokuthathwa kwamagadango womthetho atjhiwe kusigaba 9(2)(f) kodwana ngaphambi kokulalelwa kwawo yikhotho, umKhandlu wokuLamula, okhethwe ngokulandela indlela ebekiweko.
(2) UmKhandlu wokuLamula uzakulinga ukurarulula umbango ngokulamula emalangeni ama- 30 ukusuka ngelanga olethwe ngalo. Umlingani ngamunye angajanyelwa mjameli amthandako ekulamuleni okunjalo.
(3) UmKhandlu wokuLamula, nakuraruluka umbango, uzakuletha isivumelwano sokulamula ekhotho emalangeni alikhomba ukusuka ngelanga lesirarululo begodu ikhotho leyo, nakube yanelisekile kobana abantwana abangasimondarha bavikelekile, iqinisekise isivumelwano sokulamula.
(4) Nakube umKhandlu wokuLamula uqinisekisile bonyana umbango uhlala ungakararululeki nofana nakube umbango uhlala ungakararululeki ngemva kokuphela kwamalanga ama-30ukusuka elangeni olethwe ngalo, umbango lowo ungahlulelwa ekhotho yikhotho ngokwesigaba15?
14. (1) Ngaphandle kokujamelana nanofana yini emumethwe mThetho wokuLamula ka 1965, (umThetho 42 ka 1965), nofana nanyana ngimuphi omunye umthetho, abalingani emtjhadweni wesiMuslimu bangavumelana ukuletha umbango ovuke ngesikhathi umtjhadwabo usesekhona nofana emtjhadweni onjalo kumlamuli kobana urarululwe ngokulamulwa.
(2) Ngokuya ngesigatjana (4), imibandela yomThetho ka 1965, izakusebenza ekulamuleni okwenziwe ngokwesigabesi.
(b) Nanyana ngibaphi abanye abantu abangaba nekareko emphumeleni wokulamula bayaziswa ngokulamulokho.
(4) Akunamphumela wokulamula othinta ihlalakuhle yomntwana ongasimondarha nofana ijamo lanofana ngubani elizakwenziwa ngaphandle kobanyana kufakazelwe yiKhotho ePhakemeko ngesibawo ekhotho leyo nangokwazisa boke abantu abanekareko emphumeleni wokulamula.
(e) hlalisa kuhle indaba yokuLamula ngeendlela ezifaneleko.
(6) Akunalitho esigatjaneni (5) elizakuthathwa kwanga likhawula amandla welawulo lekhotho ngaphasi kwanofana ngimuphi umthetho ukubuyekeza umphumela wokulamula njengombana ukhuluma ngombango wepahla ongathinti amalungelo nofana ikareko yomntwana ongasimondarha.
15. (1) Nakube nanyana ngimuphi umbango ulethwa ekhotho kobana uzokubangwa, imibandela elandelako izakusebenza?
(a) UMongameli wamaJaji nofana ophetheko ekhotho enegunya, uzakukhetha ijaji leMuslimu ekhothwapho kobana lilalele umbango lowo; nakube akunajaji leMuslimu, uNgqongqotjhe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo uzakukhetha umjameli ofaneleko weMuslimu nofana igcwetha okungenani elineminyaka eli-10?
(d) nanyana ngubani omuntu okhethwe njalo uzakuba negunya lokukhethwa godu isikhathi esitjhwiweko, ngokubona kwakaNgqongqotjhe.
Abasekeli abakhethwe ngokwesigabesi bazakusebenza ngesikhundla sokululeka. Nakufumaniseka bona ijaji eliphetheko alisilandeli iseluleko somsekeli, umsekeli loyo imibonwakhe uzayitlola phasi, bese nangabe indaba leyo idluliselwa phambili eKhotho yeenLilo, imibono yomsekeli leyo izakubnikelwa umTlolisi weKhotho eKulu yokuDlulisela iinLilo ibe yingcenye yerekhodi ekufuze bona ikhotho leyo iliqale.
(3) Nanyana ngiliphi iqunto lingadluliselwa eKhotho eKulu yokuDlulisela iinLilo, ngokukhambisana nemiThetho esebenza eKhotho, ngaphandle kokuthi umdlulisi wesililo angeze akatelelwe bona akhuphe isibambiso seendleko zesibawo sokudluliswa kwesililo.
Nakube kunesililo esidluliselwa eKhotho eKulu yokuDlulisela iinLilo, isiqunto esinjalo sizakunikelwa iinjamiso ezimbili zamaMuslimi, ezigunyazwe ngokulandela ikambiso nemibandela ebekiweko, kobanyana kube ngizo ezizakuphefumula ngokutlola ngokuphathelene nomthetho ekufuze bona kuthunyelwe kumTlolisi weKhotho eKulu yokuDlulisela iinLilo ngesikhathi esimatjhumi amathandathu wamalanga ukusukela ngelanga isaziso esithulwe ngalo.
IKhotho eKulu yokuDlulisela iinLilo, nayihlola isililo esithunyelwe kiyo esitjhiwo esigatjaneni (4), izakutjheja ikulumo etloliweko ekuphefunyulwa ngayo, ekukhulunywa ngayo kileso isigatjana.
(6) UNgqongqotjhe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo, ngokuthintana neBhodo eSiza ngezomThetho ehlonywe ngokwesigaba 2 somThetho wokuSiza ka 1969, (umThetho 22 ka 1969), uzakwenza isibonelelo esifaneleko malungana nokunikelwa kwesizo lezomthetho emntwini otlhogileko?
16. (1) Nakube umlingani osemtjhadweni wesikhuwa okhona uthatha igadango lokutlhala ngokomThetho wokuTlhala ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, ikhotho ayizokuphelisa umtjhado wesikhuwa ngokunikela incwadi yokutlhala kufikela lapha ikhotho yaneliseka khona bonyana umtjhado okhambisanako wesiMuslimu uphelisiwe.
(2) Nakuyindoda yala, nganofana ngisiphi isizathu, ukumemezela i- Talq engatjhugulukiko, umfazi womtjhado wesiMuslimu lowo uzakuba nelungelo lokwenza isibawo sencwadi ye-Faskh ngokomThetho lo malungana nehloso leyo kwaphela, lapha imibandela yomThetho lo izakusetjenziswa khona, namatjhuguluko afunwa bujamo.?
(3) Indaba ingathi, ngemibandela etjhwiwe esigatjaneni (2), ithunyelwe emuva ekhotho kobana kuyoquntwa ubunikazi bepahla nofana enye ipahla yomtjhado ngokomThetho wokuTlhala kanye nomthetho okhambisanako womtjhado.
(4) Lapha, ngokungezelela emtjhadweni wesikhuwa okhona, indoda seyingene komunye godu umtjhado nofana imitjhado yesiMuslimu etloliswe ngaphasi komThetho lo, umlingani nofana abalingani abakhona bendoda leyo kumele bahlanganiswe egadangweni lokutlhala elitjhwiwe esigatjaneni (1).
(5) Imibandela yesigatjana (1) izakusebenza namatjhuguluko anjalo njengombana kungafunwa bujamo, kubalingani emtjhadweni wesikhuwa abakhethe ukwamukela imibandela yomThetho lo njengombana kutjhiwo esigabeni 2?
17. (1) Lokha iinkambiso nazenziwe ngaphasi komThetho lo malungana nokuqinisekiswa nofana ukunikelwa incwadi yokuphelisa umtjhado wesiMuslimu nofana okhunye ukuphunyuzwa, bese iinkambiswezo aziphikiswa, nofana lokha abalingani nabenze isivumelwano, indaba izakulalelwa lijaji lesiMuslimu ngaphandle kwabasekeli.
(2) Umyalo wokuphelisa umtjhado wesiMuslimu awuzonikelwa nofana uqinisekiswe ngaphasi komThetho lo ngaphandle kwanange ijaji eliphetheko lanelisekile bonyana abantwana ababelethwe emtjhadweni lowo bavikelekile.
18. (1) UNgqonqotjhe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo, ngemva kokubonisana noNgqongqotjhe, angenza imithetjhwana?
(vii) nokukhethwa, ukutloliswa, imithetho yokuziphatha kanye nokuhlongakala nokungabi namandla kwabasekeli, sekubalwa nokubhadalwa kweembonelelo zabasekeli.
(b) ukuqunta imali ebhadalelwa ukutloliswa komtjhado wesiMuslimu nokunikelwa kwanofana ngisiphi isitifikeyiti malungana nalokho.
(2) Nofana ngimuphi umthetjhwana owenziwa ngaphasi kwesigatjana(1) ongahle ube nomphumela weendleko malungana nomBuso kumele wenziwe ngokuthintana noNgqongqotjhe wezeeMali?
(3) Nanyana ngimuphi umthetjhwana owenziwe ngaphasi kwesigatjana(1) ungahlinzeka bonyana nanyana ngubani owephula imibandelo leyo nofana ohluleka ukukhambisana nalokhu uzakuba necala bese nakagwetjwako aqalane nehlawulo nofana ukubotjhwa isikhathi esingeqi umnyaka owodwa?
19. Ikhotho ayizokubotjhelelwa bona yenze umyalo weendleko malungana nomlingani ophumeleleko egadangweni lokutlhala, kodwana ikhotho, ngokutjhejisisa iindlela zokwenza zabalingani nokuziphatha kwabo okufaneleko, ingenza umyalo onjalo ngendlela ebona kufanele ngayo, begodu ikhotho ingayala bonyana iindleko zeenkambiso zihlukaniselwe abalingani.
20. Nakube umbango ophathelene nokobana umtjhado wesiMuslimu ogidingwe enarheni etjhili umele nofana awakameli ukwamukelwa njengomtjhado osemthethweni wesiMuslimu ngaphasi komThetho lo, umbango onjalo uzakuquntwa yikhotho ngokuqalisisa woke amaphuzu afaneleko, ekubalwa hlangana nawo nemigomo yerarano lemithetho.
21. Imithetho etjhwiwe kuTjhejuli ngalokhu iyatjhugululwa ngendlela ihlelwe ngakhona kukholomu yesithathu yeTjhejuli.
22. UmThetho lo kuthiwa mThetho ka 20 wemiTjhado yesiMuslimu, begodu uthoma ukusebenza ngelanga elibekwe nguMongameli ngesimemezelo kuGazethe.?
<fn>DAC-NLS. IkholijiYezobulungis.2007-05-18.nr.txt</fn>
Kungabi nengcenye yomtlolo lo ezakugadangiswa nofana idluliselwe nganofana ngabuphi ubujamo nofana ngayiphi indlela ngaphandle kwemvumo efaneleko eyenziwe ngokutloliweko.
UmTlolo wokuBandula womPhathi No.
Ukwabiwa kwamafa eSewula Afrika kulawulwa mThetho wokwAbiwa kwamaFa 81 ka 1987 owathoma ukusebenza ngomhlaka 18 kuMatjhi 1988, usebenza emuntwini ohlongakele angakahlukanisi ilifa lakhe (loke nofana ingcenye yalo) ngelanga lokuthoma ukusebenza komthetho lo nofana ngemva kwalapho.
b Nakube kuyabhala ukuphetha iimfiso zakamufi ngebanga lokobana abanesabelo ngokwesibonelo, abakghoni ukufumana ilifa, nofana abalifuni ilifelo, namkha bahlongakala qangi.
Kuyakghonakala bonyana umuntu ahlongakale angakalabi nakancani ilifa lakhe nofana abe ingcenye yalo. Isibonelo salokhu kukulokha umabi lifa aba ingcenye yelifa lakhe ngencwadi yamafa esemthethweni, kodwana atjhiye enye ingcenye eseleko. Nakunje, ingcenye yalokho okwabiwe ngencwadi yamafa kuzakwenziwa njengokwencwadi leyo nangokuqala nofana ngimiphi imibandela etjhwiwe encwadini yamafa leyo, bese ilifa eliseleko lizakwabiwa ukuya ngemithetho yokwabiwa kwamafa atjhiyiweko.
Ngaphambi kwesinqumo ku-Bhe and Others v Magistrate Khayelitsha and Others, Case No 49/03 esakhutjhwa yiKhotho yomThethosisekelo ngomhlaka 15 ku-Otoba 2004 imithetho yokwabiwa kwamafa atjhiyiweko beyingasetjenziswa ebantwini abanzima abahlongakele bangakabi amafa nebegade batjhade ngokomthetho wesintu. Isinqumo ngo-Bhe gadesi sele sakutjhugulula lokhu, gadesi nje amafa wawo woke umuntu, kungasakhethi ubutjhaba nofana isiko, ohlongakele angakabi ilifa lakhe, azakulawulwa mithetho yokwabiwa kwamafa atjhiyiweko njengombana kutjhiwo kumThetho wokwAbiwa kwamaFa,81 ka 1987.
Ngaphambi kokukhulumisana ngemithetho yokwabiwa kwamafa atjhiyiweko kuqakathekile ukuhlathulula imiqondomagama ethize esisekelo ekuzwisiseni imithetho.
Ngokweenhloso zehlathululo elandelako, umndeni iseleko kutjho umntwana oseleko wakamufi kanye nohlongakele ngaphambi kwakamufi watjhiya abantwana. Umntwana ohlongakele ngaphambi kokuhlongakala kwakamufi otjhiye umntwana nofana abantwana ubumba umndeni oseleko owodwa.
Esibonelweni esilandelako umufi unemindeni emithathu ayitjhiyileko kungu A, C no D.
u-C ubumba umndeni otjhiyiweko ngombana umntwana oseleko wakamufi, kanti u- A no- D bona babumba umndeni otjhiyiweko ngombana batjhiye abantwana. U-B akananzukulwana ngalokho akabumbi ingcenye yomndeni otjhiyiweko.
Ukujamela kwenzeka nakufaneleko begodu nakukghonekako, nakube indawo yelidlalifa elingakghoniko nofana elingafuni ilifa, ithathwa sizukulwana nofana bantwana zakhe.
Esibonelweni esingaphezulu, u-D no-F bazakujamela umntwana wakamufi ohlongakele ngaphambi kwakamufi, u-C, kwaphela nange abakakhutjhwa ekuzuzeni ilifa lakamufi.
Ukuya ngesigaba (1)(1)(4)(f) somThetho wokwAbiwa kwamaFa, 1987 njengombana utjhugululwe siqunto saka-Bhe, isabelo somntwana sibalwa ngokuhlukanisa ubungako bemali belifa ngesibalo esilingana nomndeni otjhiywe ngumufi (kutjho bona sibalo sabantwana bakamufi abtjhiyileko nofana abahlongakele ngaphambi kwakhe kodwana batjhiya abantwana) kanye nesibalo sabafazi abatjhiywe ngumufi. Lokhu kungakhonjiswa ngalendlela.
Akhe sithi ubungako bemali belifa lakamufi yi R500 000 bese unabantwana abathathu (3) abatjhiyileko kanye nabafazi ababili (2) abathethe isintu. Ukubalwa kwesabelo somntwana kuzokuba: R500 000 Ã· 5 (3 abatjhiyiweko + 2 abafazi) = 100 000. Ngalokho-ke isabelo somntwana sizokuba yi R100 000.
Ukuya ngesigaba 1(1)(4)(d) somThetho wokwAbiwa kwamaFa izinga lobuhlobo hlangana neenhlobo zangekhaya zakamufi kanye nomufi lingahlukaniswa ngeenqhema ezimbili, okulizinga lobuhlobo bangekhaya kanye nezinga lobuhlobo obutjhideleko.
nomufi ngokwezinga lokuthoma.
Ebuhlobeni obutjhideleko, izinga lobuhlobo lilingana nesibalo seenzukulwana phakathi kobuhlobo bangekhaya kanye nokhokho oseduze, ngokwengeza ngesibalo seenzukulwana phakathi kokhokho loyo kanye nomufi.
U-C no D, ugogo nomkhulu abahlongakele ngaphambi kwakamufi, babokhokho abatjhidelene khulu baka J no E (abahlongakeleko). U-J ngalokho uhlobene nomufi ezingeni lesihlanu.
Ukuphadlhalajwa kwelifa ngokomThetho wokwAbiwa kwamaFa aTjhiyiweko 81 ka 1987 kungarhunyezwa ngemithetho elithoba.
Nakube umufi utjhiye umlingani nofana abalingani, kodwana kunganzukulwana - umlingani nofana abalingani baba ngibo bodwa abamadlalifa. Nakube umufi gade anesithembu sesintu, abafazi abatjhiyileko bazakuhlukaniselana ilifa ngokulinganako.
Umfazi okhanjelweko nguye kwaphela umdlalifa, akukhathali bonyana ubungako belifelo bungangani.
Nakube abalingani gade batjhade ngokuhlanganyela ipahla, umlingani oseleko uzakufumana ingcenye eyodwa ngombana bebatjhade ngokuhlanganyela ipahla nengcenye enye ngokwesigaba 1(1)(a) somThetho 81 ka 1987.
Nakube abalingani bebatjhade ngaphandle kokuhlanganyela ipahla, umlingani oseleko uzakuzuza loke ilifa ngokwesigaba 1(1)(a) somThetho 81 ka 1987.
U-A & B = ababelethi bakamufi; u-E = umufi; u-C no D = balingani bakamufi abathethe isintu.
Ngokwesigaba 1(1)(a) somThetho 81 ka 1987, njengombana sitjhugululwe siqunto seKhotho yomThethosisekelo ku-Bhe and Others v Magistrate Khayelitsha and Others, abalingani ababili bakamufi (C no D) bazakuzuza ilifa ngokulihlukaniselana ngokulinganako, ngaphandle kokufakwa kwamalunga amanye womndeni. Nakube umufi utjhiye abafazi abangaphezu kwababili abathethe isintu angananzukulwana, boke abafazabo bazakuzuza ilifelo ngokulihlukaniselana ngokulinganako.
Nakube umufi akatjhiyi umlingani kodwana utjhiye abantwana-abantwana bazuza ngokomndeni oseleko begodu ukujamela kuvumelekile.
Abantwana bakamufi, D, E no F bazakuzuza ilifa ngokuhlakiniselana ngokulinganako. Ngebanga lokobana u-E uhlongakele ngaphambi kwakamufi, abantwabakhe, u-J no-K bazamjamela bese bazuza ilifa lakhe ngokulihlukaniselana ngokulinganako.
Boke abantwana bakamufi banelungelo lelifa. Akunamahluko nanyana babelethelwe emtjhadweni wesikhuwa, wesintu, badojiwe nofana babelethwe ngaphandle komtjhado.
Ukuya ngokwesigaba 1(2) somThetho wokwAbiwa kwamaFa aTjhiyiweko akuthinti umthamo wobuhlobo bangekhaya ukuzuza ilifa elitjhiyiweko eenhlobeni ezinye zangekhaya.
Nakube umufi utjhiya umlingani nofana abalingani nabantwana- umlinangani nofana abalingani bazuza ubukhulu be R125 000 umlingani ngamunye nofana isabelo somntwana, abantwana bona bazakuzuza okuseleko, nakube kukhona, umndeni oseleko ngamunye begodu umjameli uvumelekile.
1. Nakube ubungako belifa bungaphasi kwe R125 000, umlingani oseleko, esibonelweni esingaphezulu, (u-S) uzokuzuza ilifa loke, kungabalwa abantwana namanye amalunga womndeni.
2. Nakube umufi bekuyindoda enesithembu begodu utjhiye umfazi ongaphezu koyedwa, bese ubugako belifa bungaphasi kwe R125 000 abafazi abaseleko bazokuhlukaniselana okuseleko okwabiwako ngokulinganako, kungabalwa abantwana namalunga amanye womndeni.
3. Nakube okuseleko okwabiwako elifeni kungaphezu kwe R125 000, abalingani abaseleko bazakuzuza i R125 000 namkha isabelo somntwana, noma ngikuphi okukhulu kunokhunye, bese okuseleko kuhlukaniselwa abantwana bakamufi ukuya ngomndeni oseleko godu umjameli uvumelekile. Nakusetjenziswa esibonelweni esingaphezulu, kuzakutjho bonyana u F, G no D bazakuzuza okuseleko. Ngebanga lokobana u-D uhlongakele ngaphanbi kwakamufi, isabelo sakhe sizakuhlukaniselwa abantwabakhe ngokulinganako, u-H no- I. Nakube u-D azange atjhiye abantwana, khona-ke isabelo sakhe sizakwahlukaniselwa abanye abantwana bakamufi, okungu-F no-G.
4. Nakube okuseleko kokwabiwako elifeni kungaphezu kwe R125 000 khobe umufi utjhiye umlingani ongaphezu koyedwa (kusebenza kwaphela nakube umufi gade anesithembu), umlinani ngamunye uzakufumana isabelo somntwana nofana i R125 000 kuye ngokuthi ngikuphi okukhulu kunokunye, ngaphambi kobana okuseleko kuhlukaniselwe abantwana balamufi.
5. Khumbula bonyana nakube abalingani gade batjhade ngokuhlanganyela ipahla, umlingani oseleko uzakufumana ingcenye ngokomtjhado wokuhlanganyela ipahla bese nengcenye enye ngokwesigaba 1(1)(a) somThetho 81 ka 1987.
6. Abantu abatjhade ngaphasi kwekambiso yekolo yesiMuslim nofana yesiHindu kumele bathathwe njengabatjhadileko bagodu banelungelo lokuzuza ilifa labalingani babo ngokomThetho wokwAbiwa kwamaFa Atjhiyiweko. Umthetho lo usebenza kwaphela nakube umtjhado awusisithembu. Godu banelungelo lokubiza isondlo kubalingani babo abahlongakeleko. Qala ku- Daniels v Campbell NO & Others 2004 (5) SA 331 (CC).
7. Nakube umufi uhlongakele abe ingcenye yelifa lakhe bese ingcenye enye ingakabiwa, inani elamukelwa mlingani oseleko ukuya ngencwadi yamafa aliqalwa lokha nakubalwa inani okumele lifunyanwe mlingani oseleko ngaphasi komThetho 81 ka 1987 - Ku re MacGillivray's Will 1943 WLD 29 ku- 40.
Nakube umufi akatjhiyi mlingani nofana abantwana kodwana utjhiya ababelethi bobabili-ababelethi bazakuzuza ilifa ngokulihlukaniselana ngokulinganako.
U-A & B = babelethi bakamufi; u-C = mnakwabo kamufi; u-E = ngumufi; u-S = mlingani kamufi ohlongakele ngaphambi kwakamufi.
Esibonelweni esingaphezulu, u-A no-B, okubabelethi bakamufi, bazakuzuza ilifa ngokulihlukaniselana ngokulinganako, kungafakwa ezinye iinhlobo zakamufi.
Tjheja bonyana akwenzi mahluko ukuthi ababelethi bakamufi basatjhadile nofana batlhalene namkha azange khebathathane.
Ngokweenhloso zokwabiwa kwamafa atjhiyiweko, ababelethi bakamufi bababelethi bakhe beengazi (ngaphandle kwanange umufi watholwa ngomunye umuntu ngaphamndle kwababelethi bakhe beengazi) kanye nababelethi bakhe abamtholileko. Tjheja bonyana nakube umufi bekatholiwe yeke ababelethi bakhe beengazi abathathwa njengababelethi bakhe.
Ababelethi bokutholwa nababelethi abakhulisako abasibabelethi bakamufi malungana neenhloso nokwabiwa kwamafa atjhiyiweko.
Nakube umufi akatjhiyi umlingani godu akanabantwana kodwana utjhiya umbelethi munye, khibe umbelethi ohlongakeleko utjhiye abantwana- umbelethi ophilako uzuza ingcenye yinye, bese abantwana bombelethi ohlongakeleko bazuza ingcenye enye.
U-A = mbelethi kamufi; u-B = mbelethi ohlongakele ngaphambi kwakamufi; u-C = mnakwabo kamufi; u-D = umfowabo/udadwabo; u-E = umufi; u-S =umlingani ohlongakele ngaphambi kwakamufi.
Esibonelwenesi, umbelethi osaphilako kamufi, umufi nahlongakalako uzakuzuza ingcenye yinye yokuseleko ekwabiweni, bese umfowabo kamufi, u-C nomfowabo/dadwabo u-D, bazakuzuza enye ingcenye ngokulinganako. U-C no-D bazuza ingcenye yesabelo ebekumele lizuzwe mbelethi kamufi ukube bekasaphila.
Nakube umufi akatjhiyi umlingani nofana abantwana kodwana utjhiya umbelethakhe, khibe umbelethi kamufi akanabantwana abanye-umbelethi oseleko nguye yedwa oba mdlalifa.
Esibonelwenesi, u- A, umbelethi osaphilako kamufi, nguye uedwa umdlalifa.
Nakube umufi akatjhiyi umlingani nofana abantwana, namkha ababelethi, khobe ababelethi bakhe bobabili batjhiye abantwana abanye-abantwana bababelethi abahlongakele ngaphambi kwakamufi bazakuzuza ingcenye yesabelo ebekumele lizuzwe babelethi.
Ngebanga lokobana umufi angakatjhiyi umlingani, abantwana nofana ababelethi, ilifa lihlukaniswa iingcenye ezimbili- "umma" ufumana ingcenye no"baba" afumane ingcenye. Isabelo somblethi ngamunye sihlukaniselwa abantwabakhe. Esibonelweni esingaphezulu isabelo saka-A sizokwabelwa u-C onguye kwaphela umntwanakhe oseleko, bese isabelo saka-B sona sabelwa u-C no-D ngokulinganako. U-C ngalokho uzokuzuza ku-A naku-B, bese u-D uzuza ku-B kwaphela.
3.8 Mthetho 8: Akunamlingani, abantwana nofana ababelethi, munye kwaphela umbelethi otjhiye abantwana.
Esibonelweni esingaphezulu bobabili ababelethi bahlongakele begodu munye kwaphela umbelethi u-B otjhiye abantwana. U-D ongumfowabo kamufi ongabeletha naye uzakuzuza loke ilifa.
Nakube umufi akatjhiyi umlingani, abantwana nofana ababelethi namkha iinzukulwana zababelethi-osihlobo esiseduze nguye obamdlalifa.
Esibonelweni esingaphezulu, u-F, ongumalume kamufi, usihlobo sakhe sangekhaya, uhlobene nomufi ezingeni lesithathu, ngalohko uzikuzuza koke okuseleko nakwabiwa ilifa. U-G uhlobene no-E ezingeni lesine begodu u-H uhlobene no -E ezingeni lesihlanu. Bobabili u-G no-H angeze bazuza litho ku-E.
Umuntu angahlongakala angakabi ilifa lakhe angatjhiyi muntu onekghono lokuzuza ilifa lakhe. Ukuya ngokomthetho wesintu, nakunjalo umBuso uthatha loke ilifelo njenge-bona vacantia. Njenganje indaba enjalo sele ilawulwa sigaba 35(13) no 92 somThetho wokuPhathwa kwamaFa 66 ka 1965. Ikambiso ithi nakube amadlalifa welifa akaziwa nofana nakube akekho amadlalifa lawo, umlawuli utjhugulula ilifa elitjhiyiweko libe yimali bese ngemva kokukhokhela iinkolodo zakamufi, ukhokhela okuseleko kusiKhwama sabOndli. Nakube akunamuntu okghonako ukuqinisekisa bonyana unesibizo emalini leyo njengomdlalifa welifa elitjhwe ngumufi, bona kudlule iminyaka ema-30 ngemva kokufakwa kwemali kusiKhwama sabOndli, imali leyo izakungena embusweni.
Iingaba 1(6) no 1(7) zasungulwa kumThetho wokwAbiwa kwamaFa aTjhiyiweko 81 ka 1987 ngokomThetho wokuTjhugululwa kokwAbiwa kwamaFa 43 ka 1992, wathoma ukusebenza ngomhaka 1 ku-Oktoba 1992.
b Umzuzi welifa ofuna ukulahla ilungelo lakhe lokwamukela inzuzo akukameli kube ngomncani ngeminyaka nofana ogula ngengqondo.
c Umzuzi welifa kanye nomlingani oseleko bobabili kumele babe nelungelo lokuzuza ngokwemithetho yokwabiwa kwamafa.
d Umlingani oseleko uzakwamukela ilifa lomdlalifa olalileko.
Isigaba 1(7): "Nakube umuntu udoyisiwe ekubeni lilidlalifa lelifa elitjhiywe ngumufi nofana alahle ilungelo lakhe lelifelo, nanyana ngiyiphi inzuzo ebegade afanele ayifumane nakube azange adoyiswe nofana angazange ale ilungelo lakhe, ukuya ngokwemibandela yesigatjana (6), izakwabiwa inga uhlongakele msinyana ngaphambi kokuhlongakala kukamufi, begodu nakukghonekako kube ngathi azange adoyiswe njalo."
a Umdlalifa akasimntwana kamufi kwaphela.
b Umdlalifa kumele adoyiswe nofana kumele alahle inzuzwakhe ebekumele ayizuze ngokwemithetho yokwabiwa kwamafa atjhiyiweko.
c) Nakube umdlalifa udoyisiwe nofana wale inzuzo, uthathwa njengohlongakele ngaphambi kwakamufi, umuntu olandelako ekuzuzeni uzokuzuza ilifa, nakungasinjalo kuzakusebenza imibandela yesigatjana (6).
(a) Akunamlingani oseleko owamukela inzuzo yelifa elitjhiyiweko. Umdlalifa, udoyisiwe nofana wala inzuzo, utjhiya abantwana.
Umntwana kamufi - umdlalifa (R50 000).
(b) Umlingani oseleko umdlalifa kanye nomunye umdlalifa odoyisiweko nofana owale inzuzo ngokwemithetho yokwabiwa kwamafa atjhiyiweko.
Umntwana kamufi- umdlalifa (R25 000).
<fn>DAC-NLS. IkombaYelwaziLakwa-.2007-05-18.nr.txt</fn>
TEL:+27(11)8381383 FAX:+27(11)8386363 Email: info@nac.org.za Website: www.nac.org.
Ilwazeli lihlanganiselwe ukulekelela wena nawenza isibawo sokusizwa ngemali yi-NA. Ikomba yalokhu iphathelene kwaphela nokusekelwa ngeemali kwamaphrojekthi.
Ngubani Olungele Ukusizwa Ngeemali?
Abantu ngamunye ngamunye, iinqhema zomphakathi, iinjamiso kunye namakhamphani boke bakulungele ukubawa ukusizwa ngeemali yi-NAC. Ungabawa ukusizwa ngemali kilamakoro wobukghwari alandelako : ZeSino, zokuGida / zokuThiywa kweGido, zokuTlola/zemiTlolo, zokuVuma nezeThiyetha yokuVuma, zeThiyetha/zedrama, zeFundonengi kunye nezoBukghwari obuBukelwako. Iinhlangano, iinjamiso neenqhema kufuze bona zirejisrawe ngokusemthethweni nangokuhlelekileko. Abafakiimbawo kufuze bona babe babantu abakhulu ngokomthetho, begodu kufuze bona babe maSewula Afrika.
Isibawo sabantu ngamunye ngamunye ngesomfakisibawo oyedwa othoma iphrojekthi. Abakho abanye abantu ekufuze bona basebenze ephrojekhthini le ngaphandle komuntu loyo kwaphela. Lokhu-ke kwenzelelwe ukusiza abatloli bemidlalo ngamunye ngamunye, nabathiyi begido ngamunye ngamunye, nabathiyi beengoma ngamunye ngamunye kunye neengwali ngasinye ngasinye.
Ihlangano itjho isijamiso esirejistariweko esinabantu abasebenza ndawonye.
Tjheja bona I-NAC kungenzeka bona ingakghoni ukusekela ngayo yoke imali efunakala ephrojekthini. Ngalokho-ke uyeleliswa ufune isizo leemali nakeminye imithombo. Ngokuvamileko nakusizwa ngeemali kusizwa amahlelo aphathelene nemisebenzi yobukghwari. Amakhotheyitjhini weendleko kufuze bona aphekelele iforomu lesibawo, kanti-ke abafaki beembawo KUFUZILE NAKANJANI bayiveze yoke eminye imithombo yabo yeemali. Isikhathi eside khulu sokuraga iphrojekthi ziinyanga ezilitjhuminambili. Kufuze kukhulunyelwe nenye imali, eli-15 % yeendleko zoburhiyarhiya bokuphatha. Amaphrojekthi asekelwa ngeemali kanye emnyakeni weemali munye. Zoke iimbawo kufuze bona zenziwe ngamaforomu we-NAC asemthethweni. Amaphrojekthi kufuze bona anzinze adresini etjhiwo eforomini lesibawo. Nakube kuba namatjhuguluko enzekako nge-adresi, kufuze bona amatjhuguluko lawo abikelwe ama-ofisi we-NAC kungakapheli amalanga ali-7.
Iimbawo zamavakatjho zizakutjhejwa kwaphela nakube ivakatjho eliphakanyiswako kunelitho elizakusiza ngalo ekhamphanini namkha esiqhemeni, begodu nakube lingezelela ubungcono epilweni yamaSewula Afrika. Abafakiimbawo abamenyelwe ukuyokuvuma, ukuyokugida, ukuyokugwala namkha ukuyokwenza nanyana ngimuphi umsebenzi wobukghwari kamanye amazwe kufuze kube nendledlana amazwe abawavakatjhelako abasekela ngawo ngeemali namkha kube nendledlana iinhlangano abazivakatjhelako ezibasekela ngazo ngeemali. Ilizwe la kuvakatjhela khona umfakisibawo kufuze bona lithumele ubufakazi bokuthi lizakubhadalela iindleko ezinjengamahlalo, ukudla, iimadlana ezinande zisetjenziswa wokemalanga kunye neendleko zokukhamba/zendlela ngaphakathi kwalo ilizwelo. Nakube umfakisibawo uvakatjhela ihlangano, nayo ihlangano leyo kufuze yenze soneso. Isibawo esithunyelwa kwa-NAC kufuze siphekelelwe nanga sivumelwano sokwenza umsebenzi owenziwa mfakisibawo loyo, kungaba kugida, kungaba kuvuma, kungaba kugwala njalo njalo. I-NAC angeze iziqalelele iimbawo zokuya phetjheya nakube amaphepha afunekako ayikaniklwa wona. Kikho koke i-NAC ayikwazi ukuthi kube ngiyo yodwa esekela ngeemali. Ngaphezu kwalokho, i-NAC inalo ilungelo lokubaphekelela emakhambeni wabo abafakiimbawo ababawa ukusizwa ngeemali zokuyokuvakatjha emazweni ngamazwe.
Kunemihlobo emibili yokusekela ngeemali: iImali yokusiza enikelwa iziko lefundo linye isetjenziselwe abafundi abanengi abasafundela iziqu zokuthoma, bese kuba khona nemali ekusizwa ngayo abafundi ngamunye eemfundweni zeziqu eziphakemeko.
Lapha iimbawo zithunyelwa ngokuthunyelwa eenkhulwini ezingamele iminyango eziko lefundo. Ingcenye ekulu yemali eyabelwe ukusiza kufuze bona kube ngileyo enikelwa iziko lefundo linye isetjenziselwe abafundi abanengi.
Iziquq eziphakemeko zizakusekelwa ngeemali kanye nje kwaphela, zisekelelwa ukusiza umfundi ukuqeda iimfundo zakhe.
I-NAC isekela iimfundo zamazwe ngamazwe ngeemali ezingeni leziqu zokuthoma kunye nezingeni leziqu eziphakemeko. Iimbawezi zingavunywa nakube iimfundwezo azifundiswa ngaphakathi kwelizwe leSewula Afrika. Isibawo kufuze bona siphekelelwe bufakazi obufakazela ukuthi nangambala umfundi loyo wamukelwe la athi ufuna ukuyokufunda khona njengoba abawa ukusizwa ngeemali nje. I-NAC akuzukuba ngiyo yodwa esekela ngeemali.
UNgqongqotjhe wezobuKghwari namaSiko uvumela ukusekelwa ngeemali kweenkhamphani zobukghwari ezithileko ngesikhathi esiminyaka emithathu. Umnqopho wokusekela iinkhamphani ngeemali kunzinzisa iinkhamphani eziphathelene nezobukghwari, nokukghonakalisa ukutlanywa kwemisebenzi emitjha kunye nokuvulela abavumi, abagidi, iingwali njalo njalo amathuba wemisebenzi Ukusekelwa ngeemalokhu kulungele iinkhamphani zobukghwari ezirejistariweko. Abafakiimbawo bamenywa qho ngeminyaka emithathu. Lomhlobo wokusekela ngeemali wenzelelwe iinkhamphani zobukghwari esele zizakhele igama. Abafakiimbawo kufuze bona babe namaphepha / nemitlolo nasi elandelako : umtlolo ohlathulula ubunjalo bekhamphani, umtlolo womtlamo womsebenzi oragwa yikhamphani sekubalwe nehlelo labosobukghwari, iintatimende zeemali ezihloliweko, isijamiso sezokuphatha kunye nesebhodi sekhamphani leyo.
Iindleko zokuraga ibhizinisi, ukusekelela ukuphemba ihlelo, umthangalasisekelo, iphaliswano lokuqopha, ukuthenga iinsetjenziswa zokuvuma, amakhwaya wamasonto, ukudizayina I-webhusayidi, ukuba ngusomkhaya webhusayidi, ukuhlobisa kwangekhaya, imisebenzi yokutlama imakho, imisebenzi yokuhlela iminyanya, aabakhwezeleli kunye neenqhema zesikhatjhana.
Abafakiimbawo kufuneka bathumele yoke imitlolo neembawo zabo. Iimbawo ezifeksiweko, ezingakatlikitlwa, ezithunyelwe nge-imeyili kunye nalezo ezingakapheleli angeze zitjhejwe. Nakungilezo ezingakapheleli zona angeze ziqalwe nokuqala.
Amalanga wokuvala weembawo amenyezelwa emaphephandabeni angamakhulu welizwe loke kunye nakuwebhusayidi ye-NAC. Iimbawo ezizakkufika ngemva kwesikhathi kunye nalezo ezizakufika zingakapheleli angeze zitjhejwe, kodwa zizakudluliselwa esikhathini esizako sesekelo leemali. I-NAC inelungelo lokusivuma / lokusala isibawo.
Ilungelo ngamalungelo: I-NAC inelungelo lokukhupha nokwaba iimali ngokuqalelela lokho ekufuze kutjhejwe ntanzi ehlelweni le-NAC. Lokhu-ke akuliyani nalungel;o lomthethosisekelo lomfakisibawo nanyana ngimuphi. Akunamfakisibawo othola ilungelo lokusizwa ngeemali ngokwenza kwakhe isibawo nje kwaphela; yoke imali ekusekelwa ngayo iphuma ngokubona kwe-NAC.
<fn>DAC-NLS. IkomitjhanaYemiseben.2007-05-18.nr.txt</fn>
kunikela umbuso wesitjhaba isiyeleliso ngenye nenye indaba ephathelene namajaji namkha zokuphathwa kobulungiswa, hlangana nokhunye, ifundo nebandulo labafisa ukuba majaji kanye nebandulo eliragela phambili lamajaji, ubujamo bezokusebenzela nobujamo bomsebenzi bamajaji, ukuhlelwa butjha kwemikhawulo yamaKhotho aPhakamileko, njll.
kuqalana nesolo yokungaziphathi kuhle namkha ukungasakghoni ukusebenza kwamajaji; ukwenza okutholiweko lapho, kanye nokuyelelisa isiBethamthetho nayikuthi okutholwe ephenyweni kwenziwa kukobana ijaji alisakghoni ukwenza umsebenzi, ubhalelwa khulu kukwenza umsebenzi namkha uziphatha kumbi khulu.
kunikela ePalamende umbiko wonyaka ngomtlolo mayelana nemisebenzi ngesikhathi sonyaka.
IKomitjhana yemiSebenzi yobuLungiswa ibunjwa boKomitjhinara aba-25 (okufaka hlangana usihlalo nesekela lakasihlalo) kanye nePhiko eliqalene nezokuTlolwa.
178. (1) KuneKomitjhana yemiSebenzi yobuLungiswa ebunjwa?
(k) nawuqala iindaba eziphethelene neKhotho ePhakamileko ethileko, uMongameli wamaJaji weKhotho kanye noNdunakulu wephrovinsi ethintekako, namkha okhethiweko ngomunye nomunye wabo.
(2) Nayikuthi isibalo sabantu abakhethwe emabizelweni wamagqwetha wemajajini namkha emagqwetheni ngokuya kwesigatjana (1) (e) namkha (f) silingana nesibalo seenkhala okufanele zizaliswe, uMongameli kufanele abakhombe. Nayikuthi isibalo sabantu abakhethiweko sidlula isibalo seenkhala okufanele zizaliswe, uMongameli, ngemva kokubonisana nebizelo elifaneleko, kufanele, akhombe inani elilingeneko labakhethwa ukuzalisa iinkhundla, ngokuqala itlhogeko yokuqinisekisa bona abakhethiweko bajamela ibizelo loke.
(3) Amalunga weKomitjhana akhonjwe mKhandlu wesiTjhaba wamaPhrovinsi asebenza abe akhutjhwe woke, namkha bekuvele esinye isikhundla kezabo. Amanye amalunga akhonjelwe namkha akhethelwe iKomitjhana asebenza abe aphunyuzwe ngilawo akhambileko namkha awakhethileko.?
(b) elinye nelinye ilunga elilisako ngokunikela isaziso ubuncani bakhona senyanga yinye esitloliweko kusihlalo.
Ilunga leKomitjhana elikhonjwe ebujameni obunjalo ngokuya kwesigaba 178 (1) (e), (f), (g), (h) namkha (i) somThethosisekelo sizakulisa isikhundla khonokho nayikuthi kuphela ukukhonjelwa isikhundla.
Ngokuya kwesigaba 178 (1) somThethosisekelo, omunye nomunye umuntu ophelelwe sikhathi sokusebenza njengelunga leKomitjhana angakhonjwa butjha.
IKomitjhana izakukhomba elinye lamalunga ngokuya kwesigaba 105 (1) (b), (c), (e), (f), (g) namkha (i) somThethosisekelo njengesekela lakasihlalo weKomitjhana, godu lokha usihlalo nakangekho, isekela lakasihlalo lizakusebenza njengosihlalo.
(b) sizakuzaliswa ngokuya kwesigaba 178 (1) somThethosisekelo, begodu elinye ilunga elikhonjwe njalo, lapho kufaneleko, lizakuhlala e-ofisini isiquntu esiseleko liqedelele isikhathi esisaseleko saloyo elimlamako.?
AboKomitjhinara ngilaba: Jaji eliKhulu A Chaskalson (usihlalo), uMongameli CT Howie (isekela lakasihlalo), uMongameli wamaJaji BM Ngoepe, uNgqongqotjhe PM Maduna, Adv M Seligson SC, Adv MTK Moerane SC, Nomzana J von Klemperer, Nomzana S Nkanunu, Prof J Neethling, Ks B Thomson, Nomzana ME Surty, Nomzana MJ Bhengu, Adv G Bizos SC, Adv KD Moroka, Nomzana J Ernstzen, Adv J de Lange, Ks L Hendricks, Adv ZL Madasa, Ksk SC Camerer, Nomzana J H van der Merwe, Ks PCP Majodina, Ks NN Mapisa-Nqakula.
Njengombana kunganalunga leKomitjhana yemiSebenzi yobuLungiswa elisebenza isikhathi esizeleko somsebenzi, umsebenzi okhambisana nokwenziwa kwemisebenzi yeKomitjhana wenziwa mNyango wezobuLungiswa ekhonjwe Mnqophisi Mazombe wezobuLungiswa.
UNobhala, onguKsk u-IH Greenstein, wengamele i-ofisi lezokuLawula.
I-ofisi leKomitjhana yemiSebenzi yobuLungiswa kanye ne-ofisi lakaNobhala litholakala eBloemfontein.
IPoso ye-Elektroniki: IGreenstein@justice.gov.
Umhlahlandlela uzakutholakala eKomitjhaneni yamaLungelo wobuNtu kungakapheli umhlaka 31 Arhostosi 2003.
IPoso ye-Elektroniki: PAIA@sahrc.org.
Isaziso ngokuya kwesigaba 15(2) sihlathulula amahlangothi wamarekhodi weenhlangano atholakala ngaphandle kobana umuntu awabawe ngokuya kwalomThetho. Ilwazi lesaziso seKomitjhana yemiSebenzi yobuLungiswa 15(2) alitholakali kwanjesi.
Ukufikelela irekhodelo akwalelwa nangaliphi ibanga elivezwe kilomThetho.
Umbawi kufanele asebenzise iforomo eligadangiswe eGazadeni yomBuso [Govt. Notice R187- 15 February 2002] (Form A).
Umbawi godu kufanele atjengise nayikuthi isibawo ngesekhophi lerekhodi namkha umbawi ufuna ukuza azokuqala amarekhodi ema-ofisini wehlangano yomphakathi. Ngakelinye ihlangothi nayikuthi irekhodi akusimtlolo lingabonwa eforomini elibawiweko, nakukghonekako [isigaba 29(2)].
Nayikuthi umuntu ubawa ukufikelela ngendlela ethileko umbawi kufanele athole ukufikelela ngendlela ebawiweko. Lokhu angeze kwasebenza nakungathikameza ukusebenza kuhle kwehlangano yomphakathi ethintekako, namkha kungamotjha irekhodi, namkha kungephula ilungelo lobunikazi lombuso. Nayikuthi amabanga abonakalako angeze anikelwa eforomini elifunekako kodwana ngenye indlela, imali ebhadelwako izakubalwa ngokuya kwendlela umbawi ayibawe ngayo kokuthoma [isigaba 29(3) no (4)].
Nayikuthi ukungezelela ependulweni etloliweko esibaweni sakhe serekhodi, umbawi ufuna ukutjelwa ngesiqunto nanyana ngayiphi indlela, isibonelo, ngomtato, lokhu kufanele kuvezwe [isigaba 18(2)(e)].
Nayikuthi umbawi ubawela omunye ilwazi, ubujamo okwenziwa ngabo isibawo kufanele buvezwe begodu ubufakazi kufanele bukhambisane nesibawo [isigaba 18(2)(f)].
Nayikuthi umbawi akakghoni ukufunda nokutlola, namkha urholophele kuzakufanela bona enze isibawo serekhodi ngomlomo. Isiphathiswa selwazi kufanele simzalisele iforomo umuntu onjalo begodu simnikele ikhophi yaso [isigaba 18(3)].
Umbawi ofuna ukufikelela irekhodi elinelwazi ngombawi akufuneki bona abhadele imali.
Isiphathiswa selwazi kufanele sazise umbawi (ngaphandle kwalowo obawa ilwazi lakhe) ngesaziso, abawe umbawi bona abhadele imali ebekiweko (nayikhona) ngaphambi kobana kuqalwe isibawo sakhe.
Imali ebekiweko yesibawo eyi-R35 ibhadelwa njengeentempe zobuNgeniso beMali, okufanele zithengwe eposofisi enye nenye. Inani elilungileko leentempe kufanele linanyathiselwe eforomini lesibawo (iForomo A). Nayikuthi azinanyathiselwa, ukuqalwa kwesibawo angeze kwenziwa bekutholakale imali ebhadelwe ngeentempe.
Umbawi angenza isibawo ekhotho ukuphikisa ithenda namkha ukubhadelwa kwemali yesibawo.
Ngemva kobana isiphathiswa sokwazisa sithethe isiqunto ngesibawo umbawi uzakwaziswa ngesiquntweso ngendlela umbawi afune ukwaziswa ngayo.
Nayikuthi isibawo siyanikelwa kuzakubhadelwa enye imali yokufikelela, ezakubhadelelwa ukuzuma, ukulungisa, ukukhiqiza kanye nesikhathi esidlule ama-awara abekiweko ukuzuma nokulungiselela ukuvezwa.
Imali yokufikelela njengombana ibekiwe ingatholakala eSingezelweni A kilencwajana. Ukufikelela kuzakunikelwa kuphela bona kubhadelwe imali yokufikelela. Imali yokufikelela kufanele ibhadelwe ngeentempe zobuNgeniso beMali ezitholakala eposofisi.
Isinghonghoyilo ngejaji esiwela ngaphasi kwelawulo lesigaba 177(1)(a) somThethosisekelo, okutjho, bona ijaji liphethwe kungasakghoni ukwenza umsebenzi, libhalelwa khulu kukwenza umsebenzi namkha linomlandu wokungaziphathi kuhle sizakutjhejwa yiKomitjhana yemiSebenzi yobuLungiswa ngokuya kwalesisijamiso.
IKomitjhana yemiSebenzi yobuLungiswa ayinagunya ekutjhejeni iinghonghiyilo ezingaweli ngaphasi kwamahlangothi avezwe ngaphezulu.
IKomitjhana yemiSebenzi yobuLungiswa nezinye iinHlangano eziwela ngaphasi kweSahluko seThoba (ngokuya komThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika, umThetho wenomboro 108 ka-1996) azinakambiso yangaphakathi yokudlulisela phambili iinqunto njengezinye iinhlangano zomphakathi. Kufanele kutjhingwe emakhotho ebujameni obunjalo lapho kunganakukhambisana neenjamiso zomThetho ngileziinhlangano. Lokhu kungasebenza ebujameni lapho umbawi namkha wesithathu obandakanyekako arhalela ukudlulisela phambili isiqunto esenziwe siphathiswa selwazi.
Kenye nenye indawo yokubulunga ngokomthetho njengombana kuhlathulule isigaba 6 somThetho wokuBulunga ngomThetho ka-1997.
(g) nelinye nelinye ibulungelo leencwadi namkha ihlangano ebekwe nguNgqongqotjhe ngeminqopho yemitlolo.
Ewebhsayithini yomNyango wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo ethi: www.doj.gov.
1. Imali ebhadelwako yekhophi yencwajana njengombana kuhlongozwa emthetjhwaneni 5(c) yi-R0,60 kelinye nelinye ikhophi elibukhulu bekhasi le-A4 namkha isiquntu salo.
3. Imali yesibawo ebhadelwa ngiwo woke umbawi, ngaphandle kozibawela ilwazi eliphathelene naye, okukhulunywe ngayo emthetjhwaneni 7(2) yi-R35,00.
(f) Ukuzuma nokulungiselela ukuvezwa kwerekhodi, R15,00 kelinye nelinye i-awara namkha isiquntu salo, kungafaki i-awara lokuthoma, elisetjenziselwa ukuzuma nokulungisa.
(b) kunye kokuthathu emalini yokufikelela ibhadelwa njengediphozidi mbawi.
Imali yokuposa ibhadelwa lokha ikhophi lerekhodi liposelwa umbawi.
(Yitjho izinga lesikhundla, igama nesibongo sesiphathiswa sokwazisa / sesekela lesiphathiswa sokwazisa) ngomhlaka..
Imali yesibawo (nayikhona): R.
Idiphozidi (nayikhona): R.
Access fee: R.
Imininingwana yomuntu obawa ukufikelela irekhodi kufanele irekhodwe ngenzasi.
Zalisa i-adresi nenomboro yefeksi etholakala ngaphakathi kweRiphabhligi yeSewula Afrika lapho ilwazi kufanele lithunyelwe khona.
Proof of the capacity in which the request is made, if applicable, must be attached.
Igama ngokuzeleko nesibongo..
Isahlukwesi sizaliswa KUPHELA nayikuthi isibawo selwazi senzelwa omunye umuntu.
Amagama ngokuzeleko nesibongo:..
Nikela ngemininingwana ezeleko yamarekhodi obawa ukuwafikelela, ufake inomboro yereferensi oyaziko ukukghonakalisa bona irekhodi litholakale.
Nayikuthi isikhala esinikelweko sincani sibawa uragele phambili ephepheni elinye bewulinamathisele eforomini. Umbawi kufanele atlikitle woke amaphepha wokungezelela.
Inomboro yereferensi, nayikhona:.
Eminye imininingwana yerekhodi:...
Isibawo sokufikelela irekhodi, ngaphandle kwerekhodi elinelwazi ngawe, sizakutjhejwa ngemva kobana ubhadele imali yesibawo.
Uzakwaziswa ngenani lemali okufuneka uyibhadele njengemali yesibawo.
Imali ebhadelelwe ukufikelela irekhodi iya ngomhlobo wokufikelela okufunekako kanye nesikhathi esifunekako ukuzuma nokulungisa irekhodi.
Ibanga lokungabhadelei imali ngileli...
Nayikuthi ukhandelwa kurholophala, ukubona namkha kungezwa eendlebeni ekuthini ufikelele irekhodi ngokuya komhlobo wokufikelela okunikelwa ku-1 no-4 ngenzasi, veza ukurholophala kwakho bewutjengise bona mhlobobani werekhodi owufunako.
Tshwaya ngebhokisaneni elifaneleko ngo "X".
Nayikuthi ukutjengisa kwakho umhlobo wokufikelela okufunako kuyame ekuthini ngiliphi irekhodi elitholakalako.
Ukufikelela ngokuya komhlobo ofunwako kungaliwa ebujameni obuthileko. Ebujameni obunjalo uzakwaziswa nayikuthi ukufikeleIa kuzakuvunyelwa ngomunye umhlobo.
Imali ebhadelwa ukufikelela irekhodi, nayikhona izakuquntwa kancani mhlobo wokufikelela okufunwako.
Nayikuthi ubawe ikhophi namkha umtlolo werekhodi ngelinye ilimi (ngehla), ingabe ufuna bona ikhophi namkha umtlolo ngelimi elinye iposelwe kuwe?
Imali yokuposa ebhadelwako.
Tjheja bona nayikuthi irekhodi alitholakali ngelimi olenyulako, ukufikelela kunganikelwa ngelimi irekhodi elitholakala ngalo.
Ngiliphi ilimi owenyula ukuthola irekhodi ngalo.?
Uzakwaziswa ngomtlolo bonyana isibawo sakho siphumelele namkha asikaphumeleli na. nawufuna ukwaziswa ngenye indlela, tjengisa indlela bewunikele ngemininingwana efunekako ukukghonakalisa ukukhambisana nesibawo sakho.
Unganyula ukwaziswa njani ngesiqunto mayelana nesibawo sokufikelela irekhodi?
Itlikitlwe engomhlaka ..20.?
<fn>DAC-NLS. IlizwiLakhoAlizwaka.2007-05-18.nr.txt</fn>
Incwajana le imphumela wamahlelo ambadlwana nemisebenzi eyenziwe mNyango wezaboRhulumende beemFunda nabeeNdawo (i-dplg), isikhozi sokuPhathwa kwaboRhulumende beeNdawo hlangana kweSewula Afrika ne-Australia (i-ASALGP) kunye ne-German Agency for Technical Cooperation (i-GTZ) yona enqophe ukuphakamisa nokukhuthaza ihlelo ledemokhrasi nelokubusa elihlanganyelako kibomasipalada beSewula Afrika.
Umasipalada weNdawo weMatjhabeng kunye namakomidi wamawodi angaphasi kwakhe ube nesandla esibonakalako ngelimuko nangeemfundo asize ngazo incwajana le eyakhelwe phezu kwakho. Umelululeki we-Australia uMma u-Pauline Peel usebenzisene nesiPhathiswa sezokuThintana sakaMasipaladi lo, uNomzana George Moahloli, kunye noSpikha wakwaMasipaladi uNomzana TV Matsepe itjhumi leemveke ukuthola bona yini engakhuthaza ibe iphakamise ukuhlanganyela komphakathi ngamakomidi wamawodi. Amalungu wamakomidi wamwodi ngokwawo abe nesandla ekutlanyweni kwalokho okumumethwe yincwajana le kunye nekudizayinweni kwayo.
Sithanda nokuthokoza ne-Strengthening Local Governance Programme yakwa-GTZ ngomsebenzayo wokukghonakalisa iNcwajana le.
Nasethula ihlelo elitjha laborhulumende beendawo ngomnyaka ka-2000, senza okulungileko ngokujamisa ihlelweli njengomkhakha karhulumende owona ulungele ukuba nelitho elibonakalako ekuzibopheleleni kwepolitiki ngendlela esisekelo, ukuthi kuzakuBusa abaNtu. Ngaborhulumende beendawo, ngokubambisana nawe, sathi sizakuletha idemokhrasi lapho uhlala khona. Ekutlameni kwethu ihlelo laborhulumende beendawo, salibeka ezingeni lokuqalelela iinselele ezisisendlalelo zelizwe loke ezinjengokutjhiyeka ngetuthuko, ukutlhogakala komsebenzi, ukuridila kunye nobuchaka.
AmaKomidi wamaWodi wabomasipaladi asandukusungulwa enza umsebenzi oqakatheke khulu ekuphumeleliseni lokhu esikuveze ngehla. Njengoba asijamiso esijamele umphakathi nezakhamuzi, amaKomidi la kufuze bona azise umasipaladi ngetjisakalo, ikghono kunye nemiraro yabantu. AmaKomidi la godu kufuze bona abe yindlela yokukghonakalisa ukuthintana hlangana kwekhansela nezakhamuzi azijameleko. Umthetho waborhulumende beendawo ubonelela ukusungulwa kwamakomidi wamawodi azakusebenza njengesithulungelelo esihlathululela ihlelo lehtu likarhulumende ebantwini ngokuphelela kwabo. Amakomidi wamawodi anomsebenzi oqakatheke khulu ngokuba nesandla ekubekweni kwehlelo umasipaladi anzinze kilo, njengeHlelo eliHlanganyelweko lokuHlelelela iTuthuko, ukwabiwa kweemali zakwamasipaladi kunye nehlelo lokulawula nokulinganisa bona umasipaladi usebenza kuhle kangangani. Ngaphandle kwamakomidi wamawodi, ihlelo lethu lakarhulumende wedemokhrasi norhulumende wendawo othuthukisako angeze kwatjhiwo bona usekelwe babantu.
AmaKomidi wamaWodi selakhona emawodini angaphezulu kwama-80%. Amakomidi wamawodi anamandla ahlukahlukeneko wokusebenza. Ngokuqalisisa amajamo wokusebenza wamakomidi wamawodi la kunye nomsebenzi wokuthola okuseleko emakomidi aseleko, sizabe sisandisa isibalo sabantu eselulela kibo ubuhle bobakhamuzi.
Incwajana le inqophe ukuisza ngeenyeleliso, imibono yeinto ezingenziwa kunye nekomba yokuphatha amakomidi wamawodi. Imiphakathi izwakazi ukuba nelizwi ngcono ekuthathweni kweenqunto zeKhansela amakomidi la nakasebenza kuhle.
UmNyango wezaboRhulumende beemFunda nabeeNdawo uthanda ukuthokoza isekelo lesikhozi sokusebenzisana ngezaboRhulumende beeNdawo hlangana kweSewula Afrika ne-Australia -- i-Australia South Africa Local Governance Partnership (i-ASALGP) kunye ne-German Agency for Technical Cooperation (i-GTZ) ekuphumeleliseni lencwajana etlhogeka kangaka.
Isigaba 1 - Amagadango Wokuthoma.
Igadango 1 Thola Umthetho Ofaneleko Nekomba Yakhona.
Igadango 2 Zwisisa Indima Yomsebenzi YamaKomidi WamaWodi.
Igadango 3 Zwisisa Indima Yomsebenzi Yekhansela Lewodi.
Igadango 4 Zwisisa Indima Yomsebenzi Yekhansela Elikhethwe Ngokulandela Inani Labalandeli.
Igadango 5 Zwisisa Indima Yomsebenzi Yamalungu Wekomidi Yewodi.
Igadango 6 Khetha Amalungu Wekomidi Yewodi.
Igadango 7 Ukuthwasiselwa Ukujayeza Abantu Umsebenzabo - amakhansela wamawodi namalungu wekomidi.
Igadango 8 Amalungiselelo Womhlangano Wokuthoma WeKomidi YeWodi - Iinyeleliso zekhansela lewodi.
Igadango 9 Umhlangano Wokuthoma WeKomidi YeWodi.
Isigaba 2 - Iinyeleliso Zokusiza Amakomidi Wamawodi Ukusebenza Ngepumelelo...
Igadango 10 Indima Yomsebenzi Kanobhala.
Igadango 11 Ukubanjwa Komhlangano.
Igadango 12 Ukuba Ngusihlalo Womhlangano - Iinyeleliso Zokuba Ngusihlalo.
Igadango 13 Iimfuneko Zokubika Kwamakomidi Wamawodi.
Igadango 14 Ukwakhiwa Kwephrofayili Yewodi.
Igadango 15 Ukutlanywa Kwehlelo Lekambiso Yomsebenzi Lomnyaka Woke Ekomidini Yewodi.
Isigaba 3 - Umasipaladi : Indlela Angasekela Ngayo Amakomidi Wamawodi.
Igadango 16 Umasipaladi Uwasekela Ngani AmaKomidi WamaWodi ?
Igadango 17 Yini IPlani YokuThuthukisa NgokuHlanganyela ?
Igadango 18 Isabelo Seemali Somnyaka.
Igadango 19 Ihlelo Lokulawula Ukuphunyeleliswa Komsebenzi.
Igadango 20 Abantu Ongathintana Nabo Kwamasipaladi.
Igadango 21 Amaphrojekthi Wakwamasipaladi Namagadango Wokusungula.
Isigaba 4 - Amathempleyithi Angakusiza.
Irejista Yabantu Abakhambele Umhlangano Wesifundakhetho Namkha Umhlangano Okhethekileko.
Ihlelo Lekambiso Lemisebenzi Kamasipaladi.
Ukwabiwa Kwemisebenzi Ngokwehlukana Kweenkhundla Zayo.
Isaziso Somhlangano Wekomidi Yewodi.
Iforomu Lokuphakamisa Amagama Wekhetho - Ukukhethwa Kwekomidi Yewodi.
Irhelo Lamagama Wabantu Ekungathintwana Nabo Lamalungu Wekomidi Yewodi.
Imiphumela Yekhetho Yekomidi Yewodi.
" Kufuze sisebenzisane ngendlela efanako ngezinto ezinengi eziqakathekileko, njengokwenza ngcono imisebenzi eyenzelwa umphakathi kunye nokuqinisa umrhulumende wendawo, sekubalwa namaKomidi wamaWodi. AmaKomidi la, amalungnwawo okubasebenzi abajayelekileko, enza umsebenzi oqakatheke khulu ekuqinisekiseni ukuthintana okufunekako hlangana kwabantu neenjamiso zethu zombuso."
" Okuqakatheke khulu malungana nalokhu yifuneko yokobana senze isiqiniseko sokobana amaKomidi wamaWodi akarhulumende wendawo anande ahlangana enze umsebenzi asungulelwa wona."
ISIYELELISO ESILISIZO! Incwajana le ipha iinyeleliso, imibono yokwenza izinto kunye nekomba yokuphatha nokulawula amakomidi wamawodi. Amakomidi azakwazi ukuba nelizwi ngconywana ekuathathweni kweenqunto zeKhansela amakomidi wamawodi nakasebenza kuhle. Ngenca yalokho-ke incwajana le izakugcina yandise ukuhlanganyela komphakathi eenquntweni ezithathwa maKhansela nabomasipaladi. Incwajana le yenzelelwe ukusiza amakhansela namalungu wamakomidi wamawodi ngamagadango ekufuze awathathe nakasebenza emakomidini wamawodawo.
Â¹ Umongameli uThabo Mbeki, Ikulumakhe ekuvulweni komHlangano wesiThathu weKomidi ePhetheko ye-COSATU, Ekurhuleni, ngomhlaka 15 ku-Arhostosi, 2005.
Â² Umongameli uThabo Mbeki, Ikulumakhe yesAbelo seeMali sakaMongameli, eKorweni yePalamende eKulu, e-Cape Town, ngomhlaka 23 kuJuni, 2004.
Incwajana le inqophe ukukhuluma namakhansela namalungu wamakomidi wamwodi kobanyana izobaniklela amagadango ekufuze awathathe nakasebenza emakomidini wawo wamawodi.
Insert the 1st picture as on page 2 of the English text.
"Ukukhuthaza ukungena nokuhlanganyela komphakathi neenhlangano zomphakathi eendabeni zaborhulumernde beendawo."
Incwajana le kufuze ifundwe ndawonye neendinya ezifaneleko zomthetho, i-National Guidelines for the Establishment and Operation of Municipal Ward Committees, 2005 kunye ne-National Ward Committee Resource Book (dplg ne-GTZ 2005).
ISIYELELISO: Siza ukhumbule soke isikhathi ukuqalelela ubujamo bezinto bakamasipaladi wangekhenu nobewodi yangekhenu nawusebenzisa imibono neenyeleliso eziphethwe yincwajana le.
Eminye yemibono ehlathululwa lapha kungenzeka kufuneke bona itjhugululwe laphaya nalaphaya kobanyana izokukhambelana nobujamo bezinto bakamasipaladi wangekhenu nobewodi yangekhenu.
Nanti irhelo ozakuhlola ngalo leendinyana zomthetho eziqakatheke khulu ekuzakufanela bona uzizwisise kobanyana uzokwazi ukwazi bona yini ekufuze ukwenze njengelungu lekomidi yewodi. Imithetho le nekomba yakhona izakusiza ukuzwisisa izinto amakomidi wamawodi angazenza ukusiza umphakathi namakhansela wawo.
Ukukusiza ukuthola bona ukuzwe kuhlo okade ukufunda, sebenzisa amabhokisana alandelako la ukufaka itshayo ebhokisaneni ngalinye njengoba ufunda enye nenye indinyana yomthetho enqophene nebhokisana ngalinye.
UmThethosisekelo ka-1996 weRiphabhligi yeSewula Afrika - iSahluko 7 iSekhtjheni 152 - Iminqopho karhulumende wendawo. Lesisigatjana sizakuhlathululela ngeminqopho karhulumende wendawo?
URhulumende weNdawo: UmThetho ka-1998 weenJamiso zakaMasipaladi - AmaSekhtjheni 73 ne 74. Lapha-ke uzakuthola imithetho nemithetjhwana ngokusungulwa kwamakomidi wamawodi.
URhulumende weNdawo: UmThetho ka-2000 weHlelo lakaMasipaladi. Lomthetho ukutjela ngeendlela zamathuba wokuhlanganyela komphakathi umphakathi ongazilindela kibomasipaladi.
Ikomba ka-2005 yokuSunulwa nokuSebenza kwamaKomidi wamaWodi waboMasipaladi eliZweni lOke. Ikomba le yenzelelwe ukukunikela imininingwana ngokujanyiswa nokuphathwa kwamakomidi wamawodi.
Isivumelwana esiphasiswe nguMasipaladakho ukuvula ihlelo lamakomidi wamawodi. Yona-ke izaku izakutjho isibopho sakamasipaladi wangekhenu ehlelweni lamakomidi wamawodi.
UmThethokambiso wokuHlanganyela komPhakathi kaMasipaladi wangekhenu (nakube ukhona). Umthethokambiso lo uzakusiza wena nomphakathi wangekhenu ukwazi bona nithintana njani nomasipladi wangekhenu ngeendaba eziqakathekileko ezikuthintako.
ISIYELELISO ESILISIZO! I-Ofisi kaSpikha kuMasipaladi wangekhenu ingakusiza ngemitlolo yemithetho nekomba efaneleko.
Uzakuthi ungathola umtlolo ngamunye wemithetho efaneleko, bese uyingezelela encwajaneni le.
" Umnqopho weKomidi yeWodi kuphakamisa nokukhuthaza ihlelo lokuhlanganyela ngedemokhrasi kurhulumende wendawo."
(Insert picture as on page 5 of the English text).
AmaKomidi wamaWodi ayindlela ongayisebenzisela ukuba neizwi/ukuzwakalisa ilizwi lakho ekuthathweni kweenqunto zakwarhulumende.
1. veza iindaba ezihluphako ngewodi yalapho ekhanseleni yewodi.
2. Zwakalisa ilizwi lakho ekuthathweni kweenqunto, ekuhleleni kunye nemahlelweni aragwa yikhansela namkha ngumasipaladi, ezinegalelo (ezinelitho ezilenzako) ewodini.
Ikhansela yewodi ingusihlalo wekomidi yewodi, ngalokho-ke ikhansela yewodi ililungu eliqakatheke mbala ekomidini. Ikhansela ekhethwe ngokwabalandeli ebajameleko ithunywa yikhansela ukwenza imisebenzi ethileko ekusekeleni ikhansela yewodi ewodini.
kufuze abe khona eendabeni ezinjengezeHlelo eliHlanganyelweko lokuTlama nokuThuthukisa, eendabeni zokulawulwa kwendlela umasipaladi asebenza ngayo, isabelo seemali somnyaka, amaphrojekhthi wekhansela kunye nemisebenzi imisebenzi eqakathekileko namahlelo njengoba koke lokhu kunegalelo phezu kwabantu bendawo nje.
angasiza ngamajima wokuphandlulula umphakathi, njengamajima aphathelene neenzibi nokuthuthwa kwazo, namanzi, namahlelo wokukhanjiswa kweensila zezindlwana zokuphumela/zamathoyilethe, nokubhadalwa kweemali ezibhadaliswa ngumasipaladi, njengoba phela amalungu wamakomidi awazi umphakathi wangekhabo neendingo zawo.
Khumbula bona ikhansela lewodi kufuze bona lilinganise lokho okulindelwe yiwodi yalo nalokho okulindelwe siqhema salo sepolitiki. Lokhu-ke kwenza umsebenzi wekhansela ube budisi. Kuqakathekile bona ukulimuke ukuzwisise lokhu, uwazi kuhle nomsebenzi wekhansela lewodi, kobanyana uzokwazi ukuthola eyona ndlela ehle khulu yokuzwakalisa ilizwi lakho ekomidini. Nakube umsebenzi wekhansela lewodi ukhanya kuhle, uzakughona ukubalekela ukuphalisana nekhanselelo ngokunganasidingo, ube ukghone nokubalekela ukurarana nokungezwani okunganamsebenzi.
lithwele umsebenzi wokudlulisela amarherho wemisebenzi nawemihlangano ekhanseleni eliphethe umsebenzi wezokwazisa nokuthintana.
IKhansela lezokwAzisa nokuThintana linikelwa iwodi lisekele nekhansela lewodi eendabeni eziphathelene newodi namkha eziphathelene nekomidi yewodi. IKhansela lezokwAzisa nokuThintana lingasebenza ngemiraro nangeenlilo zabantu, ngokubambisana nekhansela yewodi.
Lisekela ikhansela lewodi, ngaphandle kokungena endaweni yekhansela lewodi.
Umbuzo : IKhansela lewodi lingalithuma na iKhansela lezokwAzisa nokuThintana kobanyana libe nguSihlalo nakube iKhansela leWodi alikho?
Ipendulo : Iye - iKhansela leWodi lingatlolela iKhansela lezokwAzisa nokuThintana incwadi lilibawe ngayo kobanyana libe nguSihlalo womhlangano nakube ikhansela lewodi aliphumeleli ukuba khona emhlanganweni loyo. UmThetho olawula iindaba zaborhulumende beendawo awunaso isibonelelo sokuba khona kweSekela lakSihlalo.
Amalungu weKomidi yeWodi akhethwa yiwodi yawo ukujamela imibono yabantu. Enza umsebenzi oqakatheke khulu emphakathini.
kulekelela ikhansela lewodi ukukhulumisana nabantu abanelizwi eendabeni ezithileko, nokusebenzisana nabahlanganyeli emphakathini kobanyana kuzokusizakala umsebenzi wekomidi yewodi.
kuhlanganyela nabanengi kezomphakathi, isibonelo: imingcwabo neminyanya yezamasiko. Lokhu kuqakatheke khulu ngoba phela kutjengisa uyazitjheja iindaba zomphakathi, begodu uyazazi nokuzazi.
Umbuzo : Likhona na ihlelo lokuthwasisa amalungu wekomidi yewodi namakhansela?
Ipendulo : Iye. Umasipaladi wangekhenu kufuze bona avule ihlelo lokuthwasisa woke amalungu wekomidi yewodi, abe alekelele ngokuhlelela ihlelo lokuthwasiswelo, ekungabalwa hlangana nalo nekghonofundwa lobunobhala, ukutlolwa kwemibiko, ukulanyulwa kwemibango, uburholi, indlela umasipaladi asebenza ngayo kunye nokwabiwa kweemali.
Umbuzo : AmaKomidi wamaWodi alawulwa ziinqhema zepolitiki na?
Ipendulo : Awa. AmaKomidi wamaWodi azijamele, akalawulwa ziinqhema zepolitiki. Lokho-ke kumthetho. AmaKomidi wamawodi enzelelwe ukujamela umphakathi wangekhenu ngokuphelela kwawo, hayi isiqhema sepolitiki sinye.
Umbuzo : Iinqunto ezithathwa maKomidi wamaWodi zisibopho na phezu komKhandlu kaMasipaladi?
Ipendulo : Awa. Iinqunto ezithathwa maKomidi wamaWodi azinasibopho phezu komkhandlu kamasipaladi nomasipaladi ngokwakhe, ngokomthetho. Nokho-ke, ngenca yokuzibophelela phezu kwemisebenzi yokuhlanganyela nomphakathi, imibono yamaKomidi wamaWodi izakutjhejwa kuhle.
Umbuzo : Amalungu wamaKomidi wamaWodi ayabhadalwa na ngomsebenzi awenzako lo?
Ipendulo : Awa. Akunamrholo, kodwa nokho ikhona imali amalungu wekomidi aliliswa ngayo ngeendleko ezithileko angene kizo nakenza umsebenzi wekomidi, njengeendleko zokukhamba neendleko zokudla.
Umbuzo : AmaKomidi wamaWodi angavela tjhinge poro kwamasipaladi ayise iinlilo na?
Ipendulo: Awa. Imiraro evezwa makomidi kufuze bona idlule ekhanseleni lewodi, lona-ke elizayidlulisela e-Ofisini kaSpikha.
Umbuzo : Kwenzekani-ke nakufumaniseka bona ikhansela lewodi alikudluliseli e-ofisini kaSpikha lokho ekufuze ikomidi yewodi efuna bona kwaziwe nguSpikha?
Ipendulo : Nakwenzeka njalo ikomidi yewodi ingaqunta ukukhulumisana yona mathupha ne-ofisi likaSpikhaa ngokutlhogakala kwesekelo ekhanseleni lewodi. USpikha kuzakuba nguye-ke ozakukhulumisana nekhansela lewodi ngalokhu abe enze neqiniso lokobana ikhansela lewodi liwazi kuhle umsebenzi ekufuze bona liwenze ukwenza bona uSpikha azokuhlala asazi koke ekufuze akwazi abe akwazi nokuziphendulela ekomidini yewodi.
Umbuzo : AmaKomidi wamaWodi ngiwo kwaphela na ayindlela umphakathi ongaba nelizwi ngawo eenquntweni zomkhandlu kamasipaladi?
Ipendulo : Awa. Azakuba khona namanye amathuba, njengamathuba wokulalelwa kweendaba ezithileko mphakathi woke, njengesabelo seemali somnyaka nje. Amakomidi wamawodi kufuze bona enze iqiniso lokobana izakhamuzi zamawodawo nazo ziyazi ngamathuba la.
Umbuzo : Amakomidi wamawodi angangena na eendabeni ezifana nokusebenza ngemiraro neenlilo, namkha imibango emphakathini?
Ipendulo: Iye. Amakomidi wamawodi angenza umsebenzi oqakatheke khulu ekulekeleleni ikhansela lewodi ukurarulula imiraro, namkha ukuphendula imibuzo ethileko, njengoba phela amalungu wamakomidi wamaewodi avame ukuba nelwazi elidephileko leendaba ezirareneko zomphakathi.
I-Ofisi lakaSpikha kunye nekhansela lewodi benza umsebenzi oqakatheke khulu kilokhu. Kumsebenzi osibopho wekhansela lewodi ukutjhbiza umhlangano wokukhetha amalungu wekomidi yewodi. Umhlangano lo ubizwa ngokuthi ' mhlangnano wesifundakhetho'. I-Ofisi kaSpikha ngiyo ezakuphatha ilawule ikhetho, ukwenzelela bona likhamba ngendlela ehle netjhaphulukileko.
Amakomidi wamawodi angaba namalungu angafika etjhumini (10). Nasi indlela yokuhlola izinto ekufuze zenziwe nakulungniselelwa ikhetho lamalungu wekomidi yewodi.
ISIYELELISO : Ngaphambi kokubiza umhlangano wokukhetha amalungu wekomidi, sibawa bona ufunde imitlolo emibili nasi elandelako: Government : Municipal Structures Act, 1998 kunye ne-National Guidelines on Ward Committees, 2005, njengoba yomibili imitlolo le inokunengi ekutjhoko nje ngekambiso yekhetho. Umtlolo i-National Ward Committee Resource (dplg ne GTZ 2005) nawo uzakusiza ngeendlela onngazilandela ukubamba ikhetho namkha ukwenyula amalungu angakhethwa.
lenze iqiniso lokobana amalungu womphakathi ayakghona ukuyokufika lapho kuyokubanjelwa khona umhlangano, isibonelo: kungahle kube nefuneko yokobana kukhutjhwe izinto zokukhamba ezizakukhambisa abantu abathileko. Nakungasinjalo, ikhansela alikhethe indawo la abanengi bazakukghona khona ukufika lula, eseduze. Ikhansela alicabangele nabantu abagulako namkha abaqhwalileko; indawo ekuyokubanjelwa kiyo umhlangano yindawo boke abazakukghona ukufika kiyo na?
lenze iqiniso lokobana iinhlalo (iintulo) zikhona lapho kuyokubanjelwa khona umhlangano, ezizakuhlalisa khulu khulu abantu abadala.
lazise woke umuntu (kutjho ukuthi iimfundakhetho), ideyithi, isikhathi, indawo kunye nomnqopho womhlangano: cabanga ukufaka iincwajana zezaziso emalayibhrari, emaklinigi neenkolweni zangekhenu, ufake nesaziso ephephandabeni langekhenu, usebenzise nemirhatjho yomphakathi wangekhenu ukwenza iimemezelo. I-Ofisi kaSpikha kufuze bona izibhadalele iindleko zokukhangisa.
lenze iqiniso lokobana liyayazi, liyilimuka kuhle ikambiso yekhetho esetjenziswa ngumasipaladi ekhethweni. I-Ofisi kaSpikha ngiyo ezakuraga iphathe ikhetho, kodwa ikhansela yewodi namalungu wekomidi nabo kufuze bona bayijayele ikambiso le.
Lithole utoligi, nakube kuyafuneka lokho.
lihlathululele abasemhlanganweni ikambiso yekhetho. UmThetho uvumela ukukhetha ngokwendawo nangokweengaba nakukhethwa amalungu wekomidi, lokhu-ke kutjho ukuthi amalungu kufuze bona ajamele isiqhema esithileko sabantu, njengabantu abatjha nje, namkha ajamele ikoro yezamaphilo. Ikomidi kufuze bona ibe nama-50% wamalungu abomma, ubuncani bakhona.
lenze iqiniso lokobana amalungu wekomidi yewodi akhethiweko aywazi umsebenzi ekufuze awenze, ayazazi neembopho zawo, abe atlikitle namaforomu afaneleko.
ISIYELELISO ESILISIZO ! Isiyeleliso esilisizo ekhanseleni lewodi kukuthi - alibize umhlangano wekomidi yewodi esandukukhethwa ngaphambi kobana amalungu aphadlhalale emhlanganwe wesifundakhetho. Kuhlala kuyinto ebudisi ukubiza umhlangano nabantu abanengi, khulu khulu nakube kufuze uthintane nabo boke ngamunye ngamunye. Kubayini-ke ungathathi ithubeli, njengoba basahlangene boke ndawonye nje ukwenza amalungiselelo womhlangano olandelako?
Umbuzo : Ikhona na ikambiso ekufuze ilandelwe nakuvalwa iinkhundla ezikhona ekomidini yewodi?
Ipendulo : Iye. Ikambiso yakhona iyahlukahluka, iye ngomhlobo wesikhundla esikhona. Lokhu kuhlathululwa yi-National Guidelines on Ward Committees, 2005 namkha i-Local Government: Municipal Structuress Act, 1998.
Umbuzo : Bukhona na ubujamo bezinto ilungu lekomidi yewodi elingasuswa ngalo emsebenzini eliwenzako?
Ipendulo : Iye. Nakube ilungu lilovee imihlangano emithathu (3) ngokulandelana ngaphandle wkemvumo, namkha nakube lilove imihlangano emithandathu (6) ngokulandelana ngemvumo, lingasuswa esikhundleni sokuba lilungu lekomidi.
Umbuzo : Kwenzekani nakube ilungu lekomidi lithuthela kenye iwodi?
Ipendulo : Ilungelwo kuzakufuneka bona lithokoze, ngoba phela kufuze bona libe mvowudi ewodini leyo nalizakukghona ukuba lilungu lekomidid yewodi leyo.
Emveni kobana woke amalungu wekomidi yewodi selakhethiwe, kufuze bona ayokuthwasiselwa ujkujayezwa umsebenzawo. NjengoSihlalo weKomidi, iKhansela leWodi nalo kufuze bona liye ekuthwaseni. Thintana ne-Ofisi kaSpikha wangekhenu ukuthola bona lizakwenziwa nini ithwasiso lamalungu wekomidi.
uzakufunda ngomthetho ophathelene namakomidi wamawodi. Nakube awuwazi umthetho lo, ungagcina wenze iiznto eziphambene nomthetho.
Uzakufunda nangemithetho nemilayo ejamileko engeqakathekileko, ezakusiza wazi ngcono ngemisebenzi yamakomidi wamawodi.
Uzakufunda nangokuthi umkhandlu kamasipaladi usebenza njani.
Uzakufunda nangokuthi ubanjwa njani umhlangano; lokhu-ke kuqakathekile ngoba ngikho okukwenza ukghone ukuba nelizwi elifaneleko emhlanganweni.
Uzakufunda nangesiko lokuziphatha lamalungu wekomidini yewodi, lona elizakusiza ukukutjengisa indlela yokuziphatha njengnelungu lekomidi yewodi.
Uzakufunda nangamandla nemisebenzi yamakomidi wamwodi. Lokhu-ke kuqakathekile ekukusizeni bona wazi kuhle bona uyini umsebenzakho njengelungu lekomidi.
Uzakubuye godu uthole nethuba lokwazana namanye amalungu kobanyana nizokuthoma ukwakhisana isiqhema esizakusebenzisana ngokuzwana.
Nanti irhelo lokuhlola elenzelelwe ukusiza ikhansela lewodi, elingusihlalo wekomidi yewodi, ukulungiselela umhlangano wokuthoma. Sele ikomidi ihlangene yabe yakhetha noNobhala. Unobhala lo uzakusiza ikhansela ngomsebenzi wokuba 'ngusihlalo'. Nakube ikhansela lewodi lizihlele kuhle iindaba zalo zokuba ngusihlalo, kuzakuba lula ukuthuma amanye amalungu wekomidi bona alibambele, ngaleyindlela-ke nomhlangano woke uzakukhamba kuhle, lula.
Uyitholile na, wabe wayibekisa indawo la kuzakuphele kubanjelwe khona imihlangano yekomidi Khumbula bona indawo yemihlangano yekomidi kufuze yindawo yomphakathi, hayi indawo yangeqadi, njengendlu namkha umuzi womuntu. Lokhu-ke kumbandela obekwe mThetho?
Ulilungisile na irherho lemihlangano yoke ezakubanjwa umnyaka woke, ekulirherho lemihlangano elitjho amalanga, iinkhathi neendawo imihlangano ezakubanjelwa kizo Lokhu-ke kufuze bona kubale nemihlangano yamakomidi nemihlangano yeemfundakhetho; irhelo elinje-ke liyasiza ngoba lenza amalungu wekomidi yewodi akghone azilungiselele, azihlukanisele isikhathi kusese nesikhathi ukuthi isikhawo sawo ayosisebenzisa njani emnyakeni ozako?
Uyitholile na imininingwana yelwazi e-Ofisini kaSpiukha. Imininingwana yelwazi le kufuze bona ifake hlangana nmomthetho, nekomba kunye nemibandela yokuzibika, namathempleyithi afaneleko, anjengerejista ekutlolwa kiyo abantu abaphumeleleko ukuba khona emhlanganweni.
Sewuyilungisile na I-ajenda yomhlangano ozako (Qala amagadango 10 no-11 ubone imisebenzi kanobhala kunye neenyelelisozokuthi umhlangano ubanjwa njani. Ithempleyithi ye-ajenda isesigabeni 4)?
Sewuyitlolile na imisebenzi ekufuze yenziwe lilungu ngalinye (namkha amakoro akhethekileko womsebenzi ekufuze abe khona) kobanyana niyokukhulumisana ngawo ekomidini yewodi?
Sewuyicabangile ideyithi yomhlangano la nizakubonisana benitlame khona irherho lemisebenzi (Qala igadango 14 ubone bona ihlelo lemisebenzi lomnyaka woke lenziwa njani)?
Umbuzo : Mihlobobani yemihlangano amakomidi wamwodi ekuzakufanela bona ayibize namkha ayibambe?
Ipendulo : Mithathu imihlobo yemihlangano amakomidi wamawodi ekuzakulindeleka bona ayibize. Imihlangano le izakuhlelwa ngesivumelwano sekhansela lewodi.
1. Imihlangano Yekomidi Yewodi - le mihlangano evamileko yamalungu wekomidi yewodi. Imihlangano le kufuze bona inande ibanjwa, kobanyana amalungu wekomidi azokwazi ukuhlela imisebenzawo kuhle. Ubuncani bakhona kufuze bona ibe mithandathu (6) imihlangano le ngomnyaka. Nanyana kunjalo, kodwa kungaba khulu nokho nange imihlangano enje ingabanjwa kanengi ukudlula amahlandla amathandathu (6) ngomnyaka, ngoba lokho kuazakunikela amakomidi wamwodi amathuba angcono wokuqalisisa imisebenzi yawo ngokwahlukahlukana kwayo. Lokhu kungenziwa ngokuthi kunande kubanjwa umhlangano qho ngenyanga.
2. Imihlangano Yeemfundakhetho - Le mihlangana ehlangana kwekhansela lewodi neemfundakhetho, ngamanye amagama mhlangano ohlangana kwekhansela lewodi nezakhamuzi zendawo. Imihlangano le izakusiza ikhansela lewodi nekomidi yewodi bazazi kuhle iintlhogeko zomphakathi. Iinkhathi zemihlangano yeemfundakhetho kufuze bona zibekwe kusese nesikhathi njengengcenye yerherho lemihlangano lomnyaka woke. Lawa-ke mathuba wokumema iimphathimandla zakwamasipaladi namkha abarholi bezepolitiki kobanyana bazokukhuluma neemfundakhetho ngeendaba zomphakathi, namkha bazise izakhamuzi ngeendlela umasipaladi asebenza ngazo.
3. Imihlangano Ekhethekileko - le-ke mihlangano engabizwa nakufunekako nje kwaphela; isibonelo: nakube kunendaba eqakathekileko erara umphakathi, amalungu womphakathi afuna bona ikhulunywe nekhansela anomasipaladi.
Kukhethelwa kwamalungu eenkhundleni - kufuze bona ube nonobhala, kanti ungazikhethela ukuthi uyafuna na ukuba nomphathiimali (Qala igadango 10 ubone umsebenzi kanobhala).
Amalungu wekomidi awazazise abe acocisane ngalokho afuna ukukuzuza njengamalungu wekomidi yewodi.
Bawa unobhala bona atlame irhelo lamabizo wamalungu wekomidi bese unikela elinye nelinye ilungu umtlolo onamabizo lawo.
Bonisanani benivumelane ngemithetho yzokuziphatha emhlanganweni; hlangana nalokho enizakukhulumisana ngakho ninesiqhema ngalokhu, khulumisanani nangesidingno seendaba ezizakuthathwa njengeendaba eziyintumba. Kesinye isikhathi iindaba eziyindapikiswana kuzakukhulunyiswana ngazo emakomidini wamwodi. Woke amalungu kufuze bona abonisane abe avumelane ngnokuthi iindabezi azifikisa njani ezakhamuzini. Akusisikhathi soke la kusiza khona ukutjela woke umuntu yoke into.
Bonisanani ngerherho lemihlangano lomnyaka nibone bona angeze navumelana na ngokuthi ngimuphi umhlangano ozakubanjwa nini.
Biza umhlangano la uzakutlama khona ihlelo lokusebenza lomnyaka woke . Lokhu-ke kungaba mhlangano okhethekileko wekomidi namkha kube mhlangano olandelako ovamileko wekomidi.
Hlukanisa imisebenzi ngamakoro ngamakoro; isibonelo, ikoro yemisebenzi yezindlu, yezamaphilo, yezehlalakuhle, yezokuthuthukiswa komphakathi njll. 'koro' lapha itjho umsebenzi onikelwa umuntu ngamunye, kobana kube nguye ozakubika ngayo, ayazi, azokwazi nokubikela nabanye ngayo nokwenzeka kiyo.
Ukubonisana nosihlalo nge-ajenda kobanyana bazokuvumelana ngokuthi yini okuyokukhulunyiswana ngakho ngaphambi kobana i-ajenda ithunyelwe kamanye amalungu.
Ukuthatha amaminithi kiyo yoke imihlangano ebizwe ngusihlalo nekomidi yewodi. ' Amaninithi' atjho irekhodi elitloliweko lalokho ekukhulunyiswenwe ngakho emhlanganweni; amamninithi kufuze bona ngokuvamileko aveze nokuthi kube nekulumiswana namkha ukucocisana ngelinye nelinye iphuzu, aveze neenqunto ezithethwe yikomidi, aveze godu nokuthi magadango maphi azokuthathwa ukuphumelelisa iinqunto ezithethweko.
Kufuze aqinisekise bona amaminithi asabaliswa kuhle aye kiwo woke amalungu, afayilwe abulungwe endaweni ephephileko. Khumbula, amaminithi alirekhodi elisemthethweni lomhlangano, ngalokho-ke kuqakatheke khulu ukuthi abulungwe endaweni ephephileko. Abantu bavamisile ukuthi ngemva kwesikhathi babuyele emaminithini wemihlangano bayokuhlola iinqunto ezathathwako ngeendaba ezithileko.
Nikela unobhala ngelwazi eliphuma encwajaneni le ngendima yomsebenzi kanobhala, ukuthi umhlangano ubanjwa njani, kunye nekhophi yethempleyithi ye-ajenda.
Bikela amalungu ngesikhathi somhlangano kusese nesikhathi. Njengoba kutjhiwo ngehlapha, ngunobhala ekufuze bona enze lokhu.
Lungisa I-ajenda ngaphambi komhlangano. Lo-ke msebenzi kaSihlalo noNobhala. (Qala iGadango 10 ngomsebenzi kaNobhala).
Nikela amalungu wekomidi i-ajenda yomhlangano ngaphambi komhlangano kobanyana bazokwazi bona umhlangano umalungana nani, ngaleyindlela-ke bakwazi ukuzilungiselela lokho ekuyokukhulunywa ngakho. Kesinye isikhathi kuzakufuneka bona kube nombiko okhethekileko ngekoro ethileko yomsebenzi, ngalokho-ke umphathi wekoro leyo nakaziko uzakwazi ukubonisana nomphakathi ngendaba leyo abe akwazi nokubikela ikomidi ngokwefanelo.
Usihlalo uzakuvula umhlangano, alandele I-ajenda nngokulandelana kwamphuzu wayo.
Tlola phasi amabizo walabo abakhona emhlanganweni.
Tlola phasi iinxanxabezo ezivela kilabo abangakaphumeleli ukuza emhlanganweni. Amalungu wekomidi kufuze ngaso soke isikhathi abikele omunye osekomidini nakube akaphumeleli ukuba khona emhlanganweni. Lokhu-ke ngilokhu okubizwa ngokuthi kunxanxabeza.
Funda amaminithi - uqale bona nangambala atjho lokho ekwakhulunywa mhlazana womhlangano wokugcina. Woke umuntu kufuze avume ukuthi amaminithi womhlangano wokugcina angilokho okwakhulunywa ngakho kiwo, ngoba phela amaminithi alirekkhodi lomthetho lemihlangano.
Iindaba ezivuka emaminithini wokugcina - lokhu-ke kuphathelene neendaba zomhlangano wokugcina ekwakufuze bona amalungu wekomidi abike ngazo. Ngokuvamileko kulula ukubona 'iindaba ezivuka emaminithini wokugcina' ngokuqala amagadango abantu ekwakufuze bona bawathathe.
Imitlolo - lokhu-ke kutjho iincwadi ezitlolelwe ikomidi namkha iincwadi ezithunyelwe yikomidi. Enye nenye incwadi kufuze bona ikomidi iyitjheje, ngoba phela iincwadezi zithunyelwa ezakhamuzini egameni layo ikomidi.
Amanye amaphuzu e-ajendeni, isibonelo : I-IDP, isabelo seemali sakewamasipaladi, ukuhlola ukuthi umasipaladi usebenza kuhle kangangani kunye namaphrojekhthi wezokuthuthukiswa komnotho. Elinye ilungu lekomidi kufuze bona livule ikulumo libe liyidose phambili. Umbiko ungafaka hlangana nesingeniso ngendaba ethileko (ukuthi yini indaba leyo, wena ungena njani kiyo, kubayini usendabeni leyo) bese-ke nokuthi ligadango bani esekhe lathathwa nokuthi yini ekusafuze kwenziwe.
(Insert an illustration as on page 22 of the English text).
Khumbula bona kuqakatheke kiwo woke amalungu wekomidi ukuzwakalisa imibonwawo emihlanganweni. Usihlalo akukafaneli akhonye umhlangano, abe siqedamlozi. Umsebenzi kaSihlalo eqinisweni kuhomeza abonise amalungu indlela ekufuze ilandelwe ngokulandela I-ajenda, kobanyana ikomidi izokwazi ukuphumelela ukuzuza lokho ekunqophileko. Usihlalo unjengokondayi wekhwaya, hayi njengomvumi ovuma yedwa.
Ngemva kokukhulumisana, uSihlalo kufuze bona enze iqiniso lokobana kuba nesiqunto ekuvunyelwana ngaso, begodu la kufuneka khona, kube nomuntu onikelwa umsebenzi wokwenza okuthileko egameni lekomidi ngalokho okuvunyelwenwe ngakho.
Lawula umhlangano ukhambe ngokwefanelo - lokhu-ke kutjho ukuthi kufuze bona wenze iqiniso lokuthi iinkhulumi ziyahlonitjhwa, abantu abatlitlitheki bebanande bahlebahleba bodwa ukube basemhlanganweni.
Linga ukuqeda umhlangano ngesikhathi esibekiweko.
Kuzakufuneka bona uthintane ne-Ofisi kaSpikha kaMasipaladi wangekhenu ukuthola iimfuneko zokubika, skeubalwa nesikhathi sokugcina esibekelwe ukufika kwemibiko e-ofisini. Lokhu-ke kuvamise ukuthi kubekwe ukuthi imibiko iphelele qho ngenyanga, mhlamunye ngeLesihlanu wokugcina wenyanga.
I-Ofisi kaSpikha ingaba nesibonelo sendlela yokubika. Isibonelo sendlela yokubika yikomba etloliweko namkha iforomu elingagcwaliswa kunobanyana uzenzela yakho indlela ongabika ngayo. Liyasiza iforomeli ngona nawugcwalise lona uyazi ubike ngakho koke ekufuze ubike ngakho.
Nakube ayikho indlela yokubika esele ikhona, nasi enye ongayisebenzisa ekhasini elilandelako (Akunasidingo sokobana unikele ubuthobothobo bemininingwana).
1. Iindaba eziphakanyiswe emhlanganweni wekomidi yewodi, emhlanganweni wesifundakhetho namkha emhlanganweni okhethekileko - tlola ngokulandelisana ngeenomboro.
2. Okungaba Yipengu Kunye Neemphakamiso - tlola ngokulandelisana ngeenomboro.
Amaphrojekhthi Asasetjenzwako Nasele Aqediwe - Tlola ngokulandelisana ngeenomboro.
Lokhu kungaba ngenye yezinto zokuthoma ikomidi engazenza ndawonye. Kungasiza ukwakha isiqhema esisebenzisanako, kubuye kwenze namalungu awazi ngcono amawodaawo.
Ukwakha iphrofayili yewodi kungaba msebenzi omnandi nokarako. Nasi ihlahlandlela engakusiza ukuthoma ukwakha iphrofayili. Khumbula bona ungathoma ngokubuthelela imininingwana yelwazi ongathoma ngayo, bese unande ungezelela phezu kwayo umnyaka woke.
2. Ngilithola Njani Ilwazi?
Umasipaladi angakuphakela ngelwazi elifaneleko eendabeni ezinjengezeminyaka yobudala yabantu. IKhansela leWodi lingabawa ilwazelo nge-Ofisi lakaSpikha.
Ungathola bona abantu bacabangani ngemihlangano yeemfundakhetho, namkha ngemihlangano neenqhenyana ezincazana zabantu kiyo yoke iwodi, namkha mhlamunye ngokwenza iphwenyo elilula emphakathini, namkha nngokucocisana ubonisane nabangani.
3. Mhlobo Bani Womtrhangasisekelo Okhona Ewodini?
Umthangasisekelo womphakathi njengeenkolo, amaklinigi, iimbhedlela, amapholisa, ama-embulensi, njll.
Iindlela, amanzi, ihlelo lokuthuthwa kweensila zezindlwana zokuphumela.
Umhlobo wezindlu ezakhiwe lapho.
Iindawo zokudlalela nezokuziphumulela.
Iintolo, iimaraga, amabhanga.
Iiznto zokukhamba - ezithutha abantu nezithutha ipahla.
4. Yini Okhunye Okwenzeka Emphakathini Wangekhethu?
Yenza irhelo leenhlangano zomphakathi - phela iinhlanganwezi zibahlanganyeli abaqakatheke khulu emakomidini wamawodi. 'Abahlanganyeli' batjho abantu namkha abajameli besiqhema esithileko abanerhuluphelo ethileko, namkha abazizazi, namkha nje abantu abanetjisakalo ngalokho okwenzeka ekomini yewodi.
5. Bakhona Na Abasebenzi Basebenzela Ukuthuthukisa Umphakathi (ama-CDW) Ewodini yangekhenu?
Thola ama-CDW angaba khona ewodini yaakho bese ubonana nawo nizokubonisana ngemisebenzi nangendima yomsebenzi ekufuze yenziwe, uqale nokuthi ama-CDW la ayakghona na ukusekela ngeendlela ezithileko zokusebenza namkha zobunobhala ekomidini yewodi yakho.
Umbuzo : Kusiza ngani ukwakha iphrofayili yewodi?
Ipendulo : Njengekhansela lewodi nelekomidi, ungaba negalelo elizwakalako kwaphela nakube uwazi uyawazisisa umphakathi wangekhenu. Angeke wakghona ukukwenza lokhu ungazi bona ngubani ohlala ewodini yakho, ungazi nokuthi yini abakutlhogako abantu abahlala ewodini yakho, ungazi nokuthi yini okubahluphako, ungazi nokuthi yini abafuna ikomidi yewodi ibenzele khona, ungazi nokuthi zinjani iindlela zewodakho, injani imakho yakhona nezinye iinjamiso nezakhiwo zakhona nazo ungazazi nokuthi ngezomhlobobani nokuthi zisebujamweni obunjani. Lokhu-ke kubala nokwazi ngokunabileko ngendlela ongakghona ngayo ngeenhlangano zangekhenu kunye 'nemithombo yamandla' yangekhenu enjengemabhizinisi wangekhenu namkha iinhlangano zemidlalo. Uzakurareka ubambe wangenzasi ngamaqiniso ozawathola ngalokhu.
Umbuzo : Ikomidi yewodi ingalisebenzisa njani lelilwazi na?
Ipendulo : Ikomidi yewodi ingasebenzisa ilwazeli ekuhlanganiseni kwayo ihlelo layo lomnyaka. Uzakukghona ukuhlela ngcono ube uhlanganyele ngcono eenkulumiswaneni ezimalungana nemithethokambiso yomkhandlu kamasipaladi namahlelo wakhe namkha namaphrojekhthi wakhe ngoba uzabe sewazi ngcono ngnomphakathi wangekhenu kunabanye abantu.
Ikomidi yewodi kufuze bona ibe nehlelo lomnyaka woke eliveza kuhle imisebenzi ekufuze ntanzi kuneminye, liveze nangaphandle kokurhiniza bona linqophe ukwenzani nokuzuzani. Lokhu-ke kuzakusiza wena ukghone ukubona bona uyaphumelela na ukuzuza lokho ozibekele ukukuzuza. Kuzakusiza godu nokuthi ubikele uMasipaladi, njengoba inyanga nenyanga uzakukghona ukubika ngalokho okwenzileko ngokukuthomanisa nalokho olindelwe namkha obekelwe bona ukwenze.
Kuhle ukuhlelela umhlangano okhethekileko msinyana ngokungakghonakalako kobanyana uzokukghona ukutlama ihlelo lakho lomsebenzi lomnyaka woke. Yenza iqiniso lokobana ihlelo lakho lomsebenzi liyinto ekghonakalako ukwenzeka.
Amadeyithi umasipaladi azakubamba ngawo imikhulumiswana yokubonisana ongafisa ukuba khona kiyo, njengeHlelo lokuThuthukisa eliHlanganyelweko (i-IDP) kunye nesabelo seemali somnyaka.
Iindaba eziqakatheke khulu emphakathini. Ikomidi yewodi ingenzani ukusiza ngalokhua Kufuze ukwenze nini lokhu?
Ngimaphi amaphrojekhthi ikomidi yewodi efisa ukuwenza Cabangela izinto ezinjengamaphrojekthi wokuthuthukiswa komnotho wendawo, ukuthwasisa kwabatlhogomeli abasebenzela ekhaya. Amaphrojekhthi la singakghona ukuwaraga nezinye iinhlangano zomphakathi?
Ngiziphi iinkundla zomphakathi, njengeenhlangano zamaphilo namkha zomphakathi ikomidi yewodi efuna ukujanyelwa kizo?
Ngiziphi iinhlangano zomphakathi namkha iminyango kamasipaladi esifuna ukuyimema kobana izosethulela indaba ethileko ekomidini yewoddi namkha emhlanganweni wesifundakhetho?
Ngimaphi amalungu wekomidi ekufuze bona anikelwe umsebenzi lo?
Ngimiphi imisebenzi erhabeke khulu namkha eqakatheke khulu esifuna ukuthoma ngayo Ngiyiphi engalindalinda isikhatjhana?
Ihlelo lokuragwa komsebenzi kufuze bona likghone ukuvumela amatjhulukwana laphaya nalaphaya, kobanyana kuzokukghonakala ukuthi kwenziwe amatjhuguluko afunakalako nakube ayafuneka.
Yenza iqiniso lokobana amaphrojekhthi ofuna ukuwaraga ayathintana ne-IDP. Nakube amaphrojekhthakho akakhambisani akakhambisani ne-IDP, kungenzeka ukuthi umphakathi awuwafuni, nam, ha umasipaladi akakwazi ukukusekela ekwenzeni amaphrojekthi anjalo. (Qala igadango 17 ukuthola eminye imininingwana nge-IDP).
Khumbula - ihlelo lomsebenzi kufuze libe yinto ekghonakalako ukwenzeka. Kungcono ukwenza izintwanyana eziimbadlwana kuhle kunokwenza izinto ezinengi butjhophori nangobutjhapha.
Igadango 16 : Umasipaladi Uwasekela Ngani AmaKomidi WamaWodi?
Isekelo elivela kwamasipaladi lizakwahlukahluka ngokwemithombo yamandla kamasipaladi loyo. Abanye abomasipaladi banemali enenngi ukudlula abanye; lokhu-ke kuzakwenza umehluko ekuthini yini okghona ukukuzuza.
Amakhophi womthetho ofaneleko, ikomba yelizwee loke kunye nemithethokambiso yomkhandlu kamasipaladi ngokuhlanganyela komphakathi kunye nangamakomidi wamawodi.
Ikhophi yemininingwana yokuthi abantu bewodi banengi kangangani, baphila njani, basebenzani, izinga labo lefundo lingangani njll, yona ezakusiza ukuhlanganisa iphrofayili yewodi.
Ikhophi yeHlelo eliHlanganyelweko lokuThuthukisa lakaMasipaladi.
Isirhunyezo sesabelo seemali sakwamasipaladi.
Iwazi ngokwabiwa kweemali namkha imithethokambiso elawula ukubhadalelwa kweendleko zamakomidi wamwodi.
Igadango 17 : Yini IPlani YokuThuthukisa NgokuHlanganyela?
Boke abomasipaladi kufuneka bona balungiselele iPlani yokuThuthukisa nngokuHlanganyela (i-IDP). Iplani le ihlukanisa imisebenzi ekufuze itjhejwe msinyana kuneminye endaweni. I-IDP isebenza iminyaka emihlanu (5), kanti-ke injalo nje ibuyekezwa qho ngomnyaka. I-IDP yenza iqiniso lokobana imithombo kamasipaladi eyindlala isebenziseka kuhle, iqalelele imisebenzi ekufuze yenziwe ngaphambi kweminye (isibonelo : ukusiza iindawo ezitlhaga khulu ngenca yobuchaka), idose iimali kamanye amazinga karhulumende, ibe iqinise nokuhlanganyela komphakathi.
Amakomidi wamawodi angasifaka njani isandla ku-IDP?
Abajameli bamakomidi wamawodi bangaba seKundleni yabaJameli be-IDP. Ikundla le ilithuba labaholanganyeli lokobana bajamele iinrhuluphelo zabo zeemfundakhetho zabo. Ikundla le ivula isijamiso sokukhulumiselana, sokucocisana kunye nesokuhlanganyelwa komsebenzi wokuthathwa kweenqunto hlasngana komphakathi nomasipaladi; injalo nje godu ikundla le ivula ithuba lokukhulumisana nelokutjheja ihlelo lokulungiselela nelokusetjenziswa kwalokho esele kulungisiwe nge-IDP ekomidini yewodi.
(Insert second picture as on page 33 of the English text).
Ikhansela lewodi yakho lingaba nekhophi - nakube akusinjalo thintana ne-ofisi yomphathi wakwamasipaladi namkha I-ofisi kaSpikha. Umasipaladi kufuze bona abe nehlelo lokuthwasisela I-IDP. Ikomidi yakho yewodi ingathola eminye imininingwana ngalokhu e-ofisini kaSpikha.
Isabelo seemali lihlelo lekambiso yeemali. Lihlukanisa imisebenzi yomnyaka weemali ozako ngokuhlukanisa iindleko zemisebenzi le nangokuveza imithombo yeemalezi ezizokubhadalela iindleko.
Umnyaka weemali wabomasipaladi beSewula Afrika uthoma ngomhlaka 1 kuJulayi komunye nomunye umnyaka, ube uyokuphela ngomhlaka 30 kuJuni ngomnyaka olandelako. UmKhandlu kaMasipaladi kufuze bona uvumele isabelo seemali ngaphambi kokuthoma komnyaka weemali omutjha, ngemva kokuhlela kuhle nangemva kokubonisana namakomidi wamakomidi nabanye abahlanganyeli endaweni yangekhenu. Nakube amakomidi wamawodi nawo anegama ekuqunteni ukuthi umasipaladi kufuze asebenzise malini kiyiphi iphrojekthi; lokhu-ke kuzakutjho ukuthi iwodi yakho ingasizakala poro, kilokhu.
Kiwo woke umnyaka isabelo seemali seluswa ngelihlo elibukhali ukuqala bona ingangani imali engenako, ingangani esebenzako, nakulinganiswa naleyo eyabelwe ukusetjenziswa. Isibonelo kungaba kukuthi nakube imali engeniswa ziimali ezibhadalwa kwamasipaladi ingaphasi kunaleyo ebeyilindelwe, nemali esetjenziswako nayo kuzakufanela bona yehliswe, ibe phasi.
Amakomidi wamawodi kufuze bona afune bona isabelo seemali sibekelwe isikhathi esingangani, athole nokuthi ibanjwa nini imihlangano. Kufuze bona ubuze nokubuza bona ikhona na imali eyabelwe ukuthwasisa nokufundisa abantu ngesabelo seemali ezakwenza bona uhlanganyele ngendlela ezwakalako ekwabiweni kweemali.
Thola bona kghani umasipaladi wangekhenu unalo na ihlelo lokulawula ukuphunyeleliswa komsebenzi.
Ukulungiselela Umsebenzi : Sebenza ngokubambisana nekhansela langekhenu nezinye iinhlangano zomphakathi ukutho;a iintlhogeko zantanzi bese wenza iqiniso lokobana iintlhogekwezi nazo ziyafakwa eemphakamisweni zesabelo seemali neplanini yakhona.
Ukulandelela Nokubuyisa Umbiko : Hlala ufuna imibiko ngamaphrojekthi kamasipaladi nangemisebenzi ayenzako ekomidini yewodi kunye nemihlanganweni yomphakathi ewodini yangekhenu kobanyana uzokuphela ubikele izakhamuzi ngendima esele yenziwe ngemisebenzi nangamahlelo athileko namkha ngemiraro ekhona nakube ikhona. Yenza iimphakamiso ezakhako zokuletha ubungcono, begoduu la kufuneka khona, ungakhwezelela nomphakathi kobanyana ulekelele ukwenza umsebenzi ekufuze wenziwe.
Ukubuyekezwa Komsebenzi Ngomnyaka: UmKhandlu kaMasipaladi kufuze bona unande ubikela amakomidi wamawodi nemiphakathi ngesabelo sayo seemali nangokubuyekezwa kwemisebenzi eyenziwako, njengengcenye yemihlangano yomphakathi. Ngaphezu kwalokho, ikomidakho nakube ayinande ithola umbiko wokuthi umsebenzi ukhamba njani ovela ekhanseleni, yazisa imeyara ukuthi ikomidi yewodakho ilindele umsebenzi ongcono kurrhulumende wendawo okhethwe ngedemokhrasi.
Thintana ne-ofisi kyomPhathi wakwaMasipaladi ubawe irhelo labo boke abantu ongathintana nabo, ulingezelele encwajanenakho le.
Thintana ne-ofisi yomPhathi wakwaMasipaladi ubawe irhelo lamaphrojekhthi angaqakatheke khulu, nawo uwangezelele encwajanenakho le.
Ikomidi yewodi kufuze bona ibike ngehlelo elilandelako qho ngenyanga. Lokhu-ke kuzakusiza ukwazi bona kghani uphumelele na namkha awa ukwenza lokho ebewuzibekele ukukwenza ehlelweni lakho lomsebenzi. Kuzakubuye kusize noSpiukha azi bona kghani zikhona na iindaba ekufuze azisebenze.
Thina, esitlikitlwe ngenzasapha, njengoba simalungu arejistariweko ewodini le lapha siphakamisa uNom./uMma ........................njengongikhethani kobanyana azokukhethelwa ukuba lilungu lekomidi yewodi ewodini..............................
1. Ibizo: Umtlikitlo : ........................ Ideyithi:..................
2. Ibizo: Umtlikitlo : ........................ Ideyithi :..................
Mina otliktlwe ngensazasapha, weenomboro zebhugwana ezithi : ......... ohlala e ........... begodu/namkha orejistarwe njengomvowudi wewodi .......... lapha ngiyakuvuma ukuphakanyiselwa kwebizo lami ikhetho lekomidi yewodi........
Umtlikitlo : (Ungikhethani) Ideyithi :.....................
Ikhansela Lewodi :.
Ikhansela Lewodi :.
IsiPhathiswa Sezokwazisa Nokuthintana Sewodi.
Amavvowudi Abaliweko :.
Amaphepha Wokuvowuda Onakeleko :.
Inani Elipheleleko/Ithothali :.
<fn>DAC-NLS. IlungeloLobunikaziN.2007-05-18.nr.txt</fn>
UmThetho wokuPhathwa kwabaNzima, no 38 ka-1927, isigaba 11(3)(b): Woke umfazi otjhadwe ngokomthetho wesintu (ngaphandle komfazi ose-KZN) sewuhlala anganamalungelo.
Ukusetjenziswa Kwesintu Kulithinte Njani Ilawulo Labantwana?
Ngaphasi komThetho wesiNtu ilawulo labantwana kulilungelo elinqopheneko elinikelwa indoda nomndenayo lokha nayithathako.
Abantwana baba ngaphasi kwelawulo lendoda esikhundleni somndeni wekhabo.
Akuhlukaniseki ukuya ngokomThetho wesiNtu ukuthi umntwana ubelethwe ngaphandle komtjhado ngombana umntwana akaninwa, wamukeleka ngaso soke isikhathi, angathathwa abe ngaphasi kwabekhabomkhulu (abe mntwana wokusala ekhaya/ekhabomkhulu), namkha athath we abe ngaphasi kabekhabo (bekhabo likayise) namkha athathwe abe ngaphasi kwabekhabo lendoda ethethe unina, ngokulandela ikulumo ethi " ikomo iragwa nekonyana layo".
Kunesidingo sokobana kuhlathululwe umhlobo womtjhado umfazi angena kiwo.
Abantwana ababelethelwe emtjhadweni: Baba ngabendoda ethethe umfazi loyo nomndenayo indoda leyo, akuqalwa bona uyise weengazi ngubani.
Kulindeleke bonyana indoda yakanina labantwanabo ibamukele njengebayo beyibaphethele koke njengombana ababelethi abanye basenza.
Ukuhlongakala kwendoda akuqedi ubuhlobo bomtjhado.
Ngaphasi komkhuba wokuPhakela, umhlolokazi uragela phambili nokuba ngumakoti wekhakwakhe ngokungenwa ngomunye wabafowabo ovusa umuzi wehloko leya (umfowabo ongasekho).
Umhlolokazi nabantwabakhe baba ngaphasi kwelawulo lomngena. Kanengi umngena kuba ngomunye wabafowabo lehloko leya.
Umndeni wekhabo lehloko leya uzibophelela ekutheni uzokutlhogomela umhlolokazi qobana asaphila, nokobana umngena ambelethise abantwana abanengi ngendlela angakghona ngayo.
Abantwana ababelethwe mhlolokazi nomngena bahlala bathathwa bona ngebehloko leya.
Ngitjho nemasikweni lapha ukungena kungasalandelwa khona, nakube umhlolokazi ubeletha abantwana, akukhathazeki bonyana uyise ngubani, bahlala bathathwa bonyana ngebehloko leya begodu bamalunga womndenakhe.
Imithetho eminengi yesintu ayivumeli umfazi bonyana ende godu khibe usese ngaphasi kwelawulo lekhakwakhe. Kumele abuyele kwabo nakube ufuna ukwenda laphokhunye.
Nakube uyenda godu, umfazi obuyileko loyo nakaba sidisi umntwana wendoda yesibili, umntwana loyo uba ngewabo. Ngaleyondlela uba ngaphasi kwelawulo lomndeni wendoda yesibili leyo. Indoda yesibili ngiyo elawula abantwanabo.
Nakenda kwesibili, umfazi obuyileko angakhonjelwa yindodakhe yesibili leyo bonyana eze nabantwabakhe (okutjho abantwana ababelethe nakasahlala kwabo ngemva kobana abuye ekwendeni), okuzalisa ikulumo ethi ikomo iragwa namakonyanayo.
Imihlinzeko yesigaba 11 (3) (b) yokutlhayela komThetho wokuPhathwa izakulawula ubujamo - umfazi uzakuhlala alawulwa begodu indodakhe ngiyo ezamlawula. Imiphumela yesigabesi ingalendlela : Abafazi abanzima abangakatjhadi bazazilawula, abafazi abanzima abatjhade ngomthetho wesikhuwa bazazilawula, kodwana boke abafazi abangaphasi kweminyaka ematjhumi amabili namunye nofana abatjhadwe ngokomthetho wesintu bazakuhlala balawulwa njalo.
Abafazi abanzima abakwazi ukuba ziinhloko zemindeni yabo nokuba balawuli babantwababo ngombana kwabona basalawulwa.
Isigabesi ngalokho sikhuthaza ukubandlululwa kwabafazi ngokobulili begodu ngokwenza njalo siphambana nomThethosisekelo.
Isigabesi siqinisa umgomo welawulo lamadoda elinikela amadoda kwaphela amandla nelawulo phezu kwepilo kanye nepahla yabafazi bawo.
Indoda ithathwa bonyana inguyise labantwanaba begodu ayikwazi ukubalahla. Ngebanga lendlela unina abe sebantwini ngayo nangendlela ababelethe ngayo akubi lula ukubahlukanisa kabanye abantwana bomtjhado.
Indoda iba mlawuli nomtlhogomeli, ikatelelekile bonyana ibamukele njengabo boke abanye abantwana ababelethwe emtjhadweni. Bamalunga womndenayo. (Ngwana wa dikgora). Aboyise beengazi babantwanaba abanalungelo phezu kwabo.
Ngaleyondlela umThetho wesiNtu lapha ukhambisana nesiGaba 8 somThethosisekelo begodu awubandlululi abantwana ngebanga lemvelaphi nokubelethwa kwabo.
Bangabekhabomkhulu (ekhabo likanina).
Nakufumaniseka bona unina uyenda, yena nendodakwakhe baba belusi babantwana umfazi abathole asesekhabo. Indoda yomfazi loyo ithola amandla welungelo lokulawula abantwanaba, ngokulandela ikulumo yabadala ethi: " ikomo iragwa nekonyana layo". Abantwana bangaphandle abahlukaniswa ebantwaneni ababelethelwe emtjhadweni. Ngalokho-ke abantwana bangaphandle ababandlululwa, njengoba vele umThethosisekelo uyakwalela lokho.
Ikambisolawulo eqalelela ubuHle beenRhuluphelo zomNtwana ifakwe emThethweni wesiNtu njengengcenye yawo lomThetho.
Kuvamise ukuthi nakutlhalwanako abantwana basale ekhabo (emndenini wekhabo likayise).
Unina labantwana nakakhambako ekhakwakhe akakhambi nabantwana. (Phela yena uhlala amntwana, ngalokho-ke naye ngokwakhe usafuna ukweluswa).
Nakube unina labantwana uyaphikisana nalekambiso, yena nomelusi wakhe kuzakufuneka bona bammangalele indodakwakhe baveze ukuthi ayikakulungeli ukuthi abantwana bangasala ezandleni zayo. Lokhu-ke kutjho ukuthi soke isikhathi kuhlale kuthathwa ukuthi indoda nabekhabo ngibo ekufuze basale nabantwana indoda nomfazi nabahlukanako. Indoda nabekhabo banelungelo lemvelo lokusala nabantwana.
Kokhunye la abantwana bazakusala khona nonina kunyana basamunya. Lesi-ke ngesinye seembonelo la ubuhle beenrhuluphelo zomntwana kuqalwa zona ntanzi ngaphambi kwamalungelo wemvelo kayise ekulawulweni komntwana.
Ngalokho-ke amabandla wesikhethu anikele uyise lomntwana ilungelo lemvelo lokuba mumelusi wabantwana indoda nomfazi nabahlukanako; nje-ke umuntu ophikisana nalokhu kufuze bona aveze ubufakazi bokuthi abantwana bazabe bangekho ezandleni ezifaneleko nange banikelwa uyise nakahlukana nonina.
Abantwana abancani abasamunyako bazakunikelwa unina, kodwa ngombandela wokuthi nabakhulako bazakubuyela kuyise. Abantwana ngokwabo abanalo ilungelo lokuzikhethela ukuthi bafuna ukuhlala namuphi umbelethi phakathi kwakayise nonina.
Nokho-ke laphokhunye kuqalwa bona eqinisweni ngimuphi umbelethi, hlangana kwendoda nomfazi, ongabelusa ngcono abantwana.
Kutjho Ukuthini-ke Koke Lokhu?
Umthetho wesintu othi indoda ngiyo ephethe umuzi nanje kusasebena wona ekutholeni bona kukuphi la abantwana bazakweluseka khona ngcono phakathi kwakayise nonina, nakuhlukanwako.
Nakuhlukaniswa umtjhado (nakutlhalana indoda nomfazi), ayikho into yokuthi boke abathintekako lapho baphathwa ngokufana.
Abantwana akunalitho abangalitjho ngamalungelo wabo, ngalokho-ke neenqunto nazo zithathwa zipharwe phezu kwabo (bayacatjangelwa) malungana nokuthi yini okuhle okubalungeleko nokubafaneleko.
Lokhu-ke kutjho ukuthi umthetho wesintu unemibandela ekhambisana nomThethosisekelo kunye nanomThetho oVuma umTjhado wesiNtu. Nokho-ke nanyana kunjalo, kodwa ikhona eminye imibandela yomthetho wesintu ephambana nomThethosisekelo. Leyo-ke mibandela ekufuze bona iphikiswe ngokuyiswa ekhotho. Esona sizathu salokhu kukuthi isigatjana 11(3)(b) sona ngokwaso sesasulwa, ngalokho-ke nanyana ngikuphi ukungalingana ngejamo hlangana kwabantu abaduna nabantu besifazi akukwazi ukusolo kuragela phambili, ngoba akunasisekelo.
<fn>DAC-NLS. IlwaziLabosomatraga.2007-05-18.nr.txt</fn>
Lencwajana ehlathululako imhlahlandlela ekukubulungeni unepilo ehle ngesikhathi usendleleni. Ngakho-ke iqale nawunesikhathi.
Okungaphakathi kwalelikhasana kwathuthukiswa yiYunivesithi yeSewula Afrika (UNISA) ngokuhlanganyela nephrojekthi i-GTZ / EU begodu isuselwe eenkulumiswaneni ezabanjwa nabatjhayeli bamatraga abamakhulu abunane (800) abasuka eenarheni ezahlukileko e-Afrika eseSewula.
Lencwajana ehlathululako itholakala simahla.
I-Ejensi yezokuThutha ngeeNdlela ngokweqa imiKhawulo ngokusebenzisana nomNyango womBuso wezokuThutha eSewula Afrika, isekela isisungulo sokwazisa abatjhayeli bamatraga, abathengisa idini kunye nabantu abahlala emiphakathini ehlanu kwemikhawulo ngemibuzo ephathelene nezepilo.
Sibawa bonyana ukhulume nababanduli abanobuNtu!
Balinde yoke imibuzo onayo mayelana nezepilwakho.
Nawuqatjhe abatjhayeli bamatraga, kufanele ube nesibopho kibo.
> uyabalungisela itlhogomelo lezepilo (itjhorensi yezepilo namkha irhelebho lezokwelapha)?
> uyabenzela abasebenzi umthethomgomo wezepilo?
> uyabavumela abatjhayeli bona bakhambe nabalingani babo emakhambeni amade?
> uyabahlomisa abatjhayeli ngamaglavu welatheksi okufanele bawambathe nabarhelebha umuntu olimeleko?
> Ingabe nginesupa namkha isilonda esingapholiko esithweni sangasese?
> Ingabe kunjalo nakumlinganami?
> Ingabe nginalokho okuphuma esithweni sangasese okunukako, okuthontako namkha umhlambuluko otjhisako?
> Ingabe umlinganami unalokho okuphuma esithweni sangasese okunukako?
Nayikuthi kunjalo, wenzani?
Nayikuthi kunjalo, wena nomlinganakho (namkha abalingani) kufanele nithole isiyeleliso sokwelatjhwa esibhedlela, ekliniki namkha ekliniki eseqadi kwendlela.
Kungombana kulula ukwelatjhelwa amalwelwe athathelwana emsemeni.
Ngombana nawunobulwelwe obuthathelwana emsemeni kunekghonakalo ekulu yokobana uthole namkha udlulise umulwana wentumbantonga.
Uyazi na ngamaYunithi weLwazi nezePilo atholakala eqadi kwendlela?
Ngingayaphi nangengifuna ukwelatjhwa nayikuthi ngigulela endleleni?
Ngingalithola kuphi ilwazi elinabileko ngamalwelwe athathelwana emsemeni, i-HIV / Aids, i-malariya, ukungaboni kuhle emehlweni nokhunye?
Endleleni yakho ungaya nanyana kukisiphi isibhedlela somBuso, ikliniki namkha udorhodera. Kodwana kubudisi ukulisa indlela enqophileko. Begodu kubudisi ukujamisa itraga lakho phakathi kwemini ulitjhiye isikhathi eside.
Ikhona enye indlela!
Linga yinye yamakliniki aseqadi kwendlela wezePilo neLwazi. Anamanesi anobuntu nanekghono begodu ungathola iinyeleliso kumfundisi wezepilo ofundileko nonelwazi elinabileko ngomunye nomunye umraro wezepilo. Ungaphaga itraga lakho ekliniki begodu ungaya nanyana kusebusuku.
Ingabe amakliniki aseqadi kwendlela arhelebha ngani?
> Ukwelatjhwa nokuyeleliswa ngobunye nobunye ubulwelwe ezithweni zakho zangasese STD?
Koke ukwelatjhwa okwenziwa ekliniki etholakala eqadi kwendlela kuyifihlo. Ikhamphani yakho namkha umqatjhi asoze azi bonyana bewuvakatjhele lekliniki.
Woke amakliniki atholakala eqadi kwendlela avulwa ukuthoma ngemuva kwedina bekube sebusuku, phakathi kweveke.
Lezi kuziinkathi ezihle kilabo abatjhayela amatraga begodu nabangakghoniko ukujama emini.
AmaYunithi / amakliniki atholakala eqadi kwendlela weLwazi nePilo uyawafunyana eendleleni ezikilomebhe.
Linga yinye yamakliniki atholakala eqadi kwendlela wePilo neLwazi. Anamanesi anobuntu nekghono begodu ungathola iinyeleliso kumfundisi wezepilo onekghono nebandulo elinabileko ngananyana ngimuphi umraro wezepilo ongaba nawo. Ungaphaga itraga lakho ekliniki begodu ungaya nanyana kusebusuku.
Amakliniki atholakala eqadi kwendlela wezePilo neLwazi eSewula Afrika asisungulo se-RFA, i-NBC kunye nomNyango wezePilo yesiTjhaba.
Emini, jama endaweni ekhanyako ubambe lelikarada phambi kwakho erhalasini langaphambili lekoloyi. Hlala esihlalweni sakho ube limitha ukusuka ekaradeni.
Mangaki amagama ongawafunda nawulimitha ukusuka ekaradeni?
Nayikuthi akhenge ukghone ukufunda amagama woke, kufanele ubonane nodorhodera wamehlo khona uzakwenza ukuhlolwa kwamehlo ngudorhodera obandulelwe ukuhlola amehlo.
Nawubulawa sizungu, uhlulukele ekhaya begodu ukhumbule obathandako?
Uqeda isikhathi eside ungekho ekhaya kube neenkhathi lapho uhlulukela khona ukuzigedla kwekhaya kunye nalabo obathandako.
Iinthelo ezitja nemirorho ziqinisa ihlelo lokusowuda emzimbeni begodu zikunikela namandla. Linga ukubalekela ukudla okunamafutha amanengi.
Ukulala ngetrageni kwenza bona ungazigedli kuhle KODWANA ukulala ubuthongo obaneleko kurhelebha bona ukwazi ukusebenza ngamandla amakhulu.
Ukulula imilenze nokuzithabulula ngemuva kwesikhatjhana esithileko kwenza bona uhlale uphaphamile. Ukuphuma ngetrageni nakho kwenza bona ukwazi ukuphumuza ingqondo yakho begodu uphumule.
Ukuhlanzeka ukusikima ukhambe?
Nanyana zingekho iindawo zokujama kwamatraga ezineendawo zokududa umzimba nokuhlanzela, linga ukuhlamba ngamalanga. Ukuhlanzeka akusikuhle kuphela epilweni yakho kodwana kwenza bona uzizwe umutjha begodu uzigedlile.
Endleleni uqalana namathuseleko amanengi ayiselela. Abatjhayeli esikhathini esinengi bayadlelezelwa bebathathelwe neenkoloyi njengombana usazi.
Umulwana we-HIV ubeka amaphilo wabatjhayeli engozini ekulu. I-HIV mumulwana obanga intumbantonga. Lomulwana uyingozi khulu ngombana nawukhe wakuthelela, akunapengu begodu ipilo yakho izakuphela isikhathi singakafiki.
Mamala Asoze wangenwa mumulwana we-HIV nawutjhayela nomuntu onawo emzimbeni wakhe. Uthola i-HIV nawuya emsemeni ngokungakaphephi nomuntu othelelwe ngiwo namkha uhlangane neengazi ezinomulwana. Kungakho kufanele usebenzise ikhondomu ngaso soke isikhathi nawuya emsemeni. Kungakho godu ngaso soke isikhathi kufanele ufake amaglavu nawurhelebha umuntu olimeleko.
Mamala Ayikho ipengu yentumbantonga. Udorhodera asoze akwelapha. Inyanga yesikhethu nayo asoze ikwelaphe. Akakho ongakwelapha. Nayikuthi uthelelwe, kuzakufanela bona uthole iindaki ezikhethekileko kunye nokuyeleliswa okukhethekileko kwezokwelatjhwa.
Liqiniso Umma osidisi onomulwana we-HIV namkha ubulwelwe bentumbantonga angayidlulisela emntwaneni wakhe ngesikhathi sokubeletha begodu nalokha nakasamunyisako. Kuqakathekile kibomma abasidisi bona bayokuhlolwa bonyana abanawo na umulwana we-HIV. Bangathola iinyeleliso emakliniki wokubeletha. Lelirhelebho linganikela umntwana ithuba lesibili.
Liqiniso Amakhondomu angakuvikela ekuthelelweni mumulwana namkha yintumbantonga nawuwasebenzisa kuhle begodu ngasosoke isikhathi.
Mamala Asoze wambona umuntu bonyana unomulwana we-HIV. Abantu bangaqaleka baphilile begodu bazigedlile, kodwana babe nomulwana. Ngakelinye ihlangothi, abantu abaqaleka bondile begodu bagula kungenzeka bangabi nawo lomulwana. Kuhlolelwa intumbantonga kuphela okungatjho bona umuntu uthwele umulwana emzimbeni namkha akanawo na umulwana.
Liqiniso Nayikuthi uhlolelwe umulwana bekwatholakala bona unawo, akutjho nokho bona ipilo sele iphelile. Ungaphila isikhathi eside begodu uragele phambili nokutjhayela kwakho. Kodwana kuzakufanela bona uyokuthola iinyeleliso zokwelatjhwa ngemuva kwesikhathi esithile. Kufanele ufunde ukudla kuhle begodu uthabulule umzimba qho, godu bewulise ukubhema nokusela.
Nayikuthi unomulwana we-HIV, unesibopho sokobana ungatheleli umkakho namkha omunye walabo bantu oya nabo emsemeni. Kufanele ukhumbule ukusebenzisa amakhondomu ngokulungileko njalo nawuya emsemeni.
Liqiniso Abantu abanamalwelwe ezithweni zangasese bangazithola basengozini yokungenwa mumulwana we-HIV ngesikhathi basiya emsemeni ngokungakaphephi nomuntu onawo lomulwana. Abantu abaya nabo emsemeni basengozini ekulu yokuthelelwa mumulwana nentumbantonga. Nawunobulwelwe obuthathelwana emsemeni, thola isiyeleliso sokwelatjhwa msinyana. Amalwelwe athathelwana emsemeni alapheka ngaphandle kweendleko namkha ubuhlungu. Khuluma tjhatjhalazi nomlinganakho (namkha abalingani) ngomraro wakho begodu bakhuthaze bona nabo bakhulume ngawo.
Uthole mangakhi amaphuzu esihlabaneni esingehla?
Ilwazi lakho ngentumbantonga nomulwana we-HIV lihle begodu uyazi bona kufanele uzivikele bunjani ekubeni ungathelelwa.
Kodwana, yenza isiqiniseko sokobana awuzibandakanyi emsemeni ongakaphephi.
Unesibopho sokwabelana ngelwazi nabanye abatjhayeli abangafuna isiyeleliso sakho.
Hlolisisa iimpendulo lezo ongakazitholi kuhle. Yenza isiqiniseko sokobana awuzibandakanyi emsemeni ongakaphephi. Thatha isibopho khudlwana. Begodu, yenza isiqiniseko sokobana lokho okwenzako, akukufaki engozini yokungenwa mumulwana.
Kufanele uthole ilwazi elinengi. Imithombo yelwazi baqatjhi, amakliniki, iimbhedlela, amakliniki aseqadi kwendlela amaYunithi weLwazi, imitato yerhelebho yentumbantonga.
Yazi umuntu oya naye emsemeni. Ingozi yokuthelelwa mumulwana we-HIV iphezulu kubalingani ongabaziko. Abantu abanengi abanomulwana we-HIV abazi bona banawo lomulwana. Khuluma nomlinganakho ngengozi yentumbantonga. Iya emsemeni ngendlela ephephileko ngaso soke isikhathi nawunganasiqiniseko bona umlinganakho akanawo umulwana.
Nawusela utjwala namkha ubhema isango ungabhalelwa kukuzilawula. Ungagcina sele uvume lula ukuya emsemeni begodu ungakhohlwa nokusebenzisa ikhondomu. Uyazi musi bonyana akukafaneli bonyana utjhayele nawusele utjwala namkha ubheme isango. Hlala uphethe amakhondomu lapho uya khona. Angeze wazi bona uzakuhlangana nobani, namkha uzazizwa bunjani. Asoze wazi bona ungagcina wenzeni.
Hlala usebenzisa amakhondomu njalo nawungamaziko namkha ungamethembiko umlinganakho begodu ungayi kumthengisi dini ungakaphathi amakhondomu.
Ungathenga amakhondomu ekhemisi, esuphamakethe namkha lapho kuthelwa khona i-petroli. Ungawathola simahla kumaYunithi aseqadi kwendlela wezePilo neLwazi, emakliniki kunye neembhedlela. Lisebenzise kuhle ikhondomu. Tjheja imiyalo yokusetjenziswa kwalo.
Kuhlolwa kwelabhorethri kuphela okungatjengisa bona unawo umulwana wentumbantonga namkha awunawo. Kuhle ukwenza lokhu kuhlolwa khona uzakuthola bona unawo namkha awunawo. Lokhu kususa ukungabaza onakho. Begodu kurhelebha bona uhlele ipilo yakho kuhle.
Ungenza ukuhlolwa ekliniki, esibhedlela namkha ungaya kudorhodera wangeqadi akuhlole. Abayelelisi bezengqondo ababandulweko nabakhethekileko bazakukhuluma nawe begodu nangemsitheleni ngaphambi kobana uthathe ukuhlolwa namkha ngemuva kobana uthole imiphumela. Umphumela wokuhlolwa uzakunikelwa wena kuphela. Akakho omunye umuntu ozakwazi ngomphumela. Ukuhlolwa kusimahla.
Unokuziphendulela kumkakho, abantwana bakho, abangani kunye namanye amalunga womndenakho. Kuqakathekile bona utlhogomele ipilo yomndenakho nokuthi ungadluliseli amalwelwe anjengalawo athathelwana ngokomseme namkha intumbantonga nomulwana wayo kumkakho. Vikela ipilo yakhe! Khumbula bona nakabasidisi ekubeni unomulwana we-HIV nentumbantonga, umntwanakho angatheleleka naye. Vikela ipilo yomntwanakho!
Ukuba nokuziphendulela kutjho bona godu utlhogomele abomma labo oya nabo emsemeni. Yenza isiqiniseko sokobana awudluliseli kibo amalwelwe begodu tlhogomela bona awutholi ukuthelelwa ngibo.
Khamba uyokukhulumisana nalabo osebenza nabo ngeendaba zepilo nokuphepha. Mhlamunye nabo balifundile lelikhasana begodu bafuna ukukhuluma.
Yenza isiqiniseko sokobana itraga lakho lihlala lisebujameni obuhle. Ukuphepha kwakho kuqakathekile begodu ukuphepha kuyame etrageni elilungele indlela.
i 36nde02033: eng-nd: truckers info.
<fn>DAC-NLS. IlwaziMayelanaNekam.2007-05-18.nr.txt</fn>
Kokuthoma, ikhastamu kumele linghonghoyile kumnikeli wemisebenzi. Nakube itlayenti alikaneliseki ngendlela isinghonghoyilo siphethwe ngakhona, nofana ngomphumela wesinghonghoyilo, itlayentelo lingadlulisela isinghonghoyilo kumLawuli Poso (Postal Regulator).
Faka isinghonghoyilo kumPhathi wePhiko nofana uthintane neziko lokutjhejwa kwamakhastamu ku 086 011 1502.
Kumele ufumane umphumela emalangeni amahlanu.
Nakube isinghonghoyilo sakho asikararululwa emalangeni ama-21 nofana awukathabi ngendlela sirarululwe ngakhona.
Dlulisela isinghonghoyilo e-Ofisini lomLawuli Poso nayo yoke imitlolo edingekako.
Amakhastamu weposo angafaka iinghonghoyilo zawo ngomrhala, ngefeksi, ngencwadi nofana nge-imeyila.
Kuyiphi iposofisi nofana ikhamphani yokuthumela ipahla?
Ukhulume nobani eposofisi?
Nakube singhonghoyilo sento ekghona ukulandelelwa nofana erejistariweko, sinikela inomboro yokulandelela nofana yokurejistarwa kwayo.
UmLawuli Poso uhlose ukungezelela ubungako nokukghonakaza ukunikelwa komsebenzi othembekileko, ongakafihleki nobuphrofetjhini kiwo woke amatlayenti.
UkuLawulwa kwePoso bunqophisi emNyangweni wezokuThintana. UkuLawulwa kwePoso kwahlonywa ngokwesigaba 3 somThetho wemiSebenzi yokuPosa No 124 ka 1998. Ihloso yokulawula ibubulo lezkuposa kuqinisekisa bonyana isakhamuzi esinye nesinye sifumana imisebenzi yezokuposa efikelelekako ngokweemali nesezingeni eliphezulu.
UmLawuli Poso uzakuqinisekisa bonyana imisebenzi esisekelo yezokuposa iyafikeleleka ngokweemali kizo zoke izakhamuzi zeSewula Afrika.
Ukusebenza ngeenghonghoyilo zamakhastamu mayelana nabakhambisi beposo.
Ukuqinisekisa bonyana abakhambisi beposo bakhambisana nemibandela yomThetho, kanye neenkambiso zamalayisense neentifikeyiti zokurejistara.
Ukwakha indlela yokulawula ebonakalako emkhakheni nesebenza ngendlela engakafihleki, kube neensebenzi ezithuthukisiweko nezibandiliweko ezikghona ukuthatha iinqunto ezinetlha.
Ukusebenzisa imithetho nemithetjhwana ngepumelelo kanye nokufaka isandla kumigomo yokuthuthukisa ezakwenza bonyana kube nobujamo obuhle mayelana nokuthuthukiswa kwemisebenzi yezokuposa.
Ukuba mlawuli ozijameleko, obuphrofetjhini nothembekileko, nofikelelwa matlayenti begodu nowasebenzela ngendlela efaneleko neyanelisako.
Ukufaka isandla ekuzuzeni imikhuba yokuziphatha okuhle emisebenzini yezeposo enepumelelo nenekghono lokuqalana neendingo zemikhakha yoke yabantu.
Ukulawula imisebenzi yezeposo ekhethelweko nengakakhethelwa.
Ukuqinisekisa ukukhambisana nemibandela yamalayisense nokurejistara.
Ukukhuthaza ikareko labasebenzisi beposo mayelana neendleko, iragelophambili kanye nemisebenzi esezingeni eliphezulu.
ezakuqinisekisa bona abasebenzisi bayifumana ngokulinganako.
Ukuya ngokomThetho wezemiSebenzi yePoso No.
Ukutjhejwa kwamatlayenti okusezingeni eliphasi. Ngokufumana ubuncani bamazinga wokutjhejwa kwamakhastamu kanye nekambiso yeenghonghoyilo zamakhastamu.
Ukufuduka kweposofisi nokuvalwa kwayo. Ngokufumana indlela yokulinganisa butjha umthangala sisekelo wezamaposo ukusuka endaweni etjhejwa khulu ngokwemisebenzi yeposo ukuya endaweni engatjhejwa kangako.
Ukwethulwa kweposo esangweni. Ngokuqinisekisa bonyana omunye nomunye umuzi umasipala awunikele inomboro ufumana ukwethulwa kweposo esangweni.
Ukukhokhelwa kwamabhokisi weposo. Ngokuqinisekisa bonyana amabhokisi weposo umkhambisiposo awathatha bona aziimphande zokuthoma aba simahla.
Ukubiza khulu kwamanani. Ngokuqinisekisa bonyana amanani wanofana ngimiphi imisebenzi yezokuposa esisekelo ayafikeleleka ngokweemali, ayafana koke begodu ayafumaneka.
Sifakwa njani isinghonghoyilo Ngokufumana ikambiso yokusebenza ngeenghonghoyilo zamakhastamu?
Ukuthulwa ngemva kwesikhathi. Ngokuzibophelela mayelana nokuqunta bona malanga amanengi kangangani okumele athathwe yiposo(iincwadi) ngaphambi kobana ifike kumamukeli wayo.
Ipahla enobudisi obungaphezu kwama-30kg neendleko zakhona.
Ukwethulwa kwamaphephandaba neemagazini.
Ukwethulwa kweposo mqatjhi waloyo oyithumeleko.
Iincwadi ezethulwe mumuntu ongasi semsebenzini wokwethula iincwadi.
Yini amalungelo wekhastamu?
Ilungelo lokwenzelwa umsebenzi owazisako nofikelelekako ngokweemali.
Umsebenzi wezeposo othembekileko nowenzeka ngesikhathi.
Ukuba khona kweenghonakazo zokusiza abakhubazekileko.
<fn>DAC-NLS. ImaketheEqothelweko.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ipahla evezwa yi-NEF inqophe ukusekela umThetho Namba 53 ka-2003 we-BEE, iHlelo leQhinga le-BEE lakaRhulumende weSewula Afrika kunye namakarada wamaphuzu akhambisana nalo. Iphiko lesiQhema namaHlelo wamaBhizinisi le-NEF linqophe ukusekela abosomabhizinisi abancani nabalingeneko nokukhuthaza ituthuko yamabhizinisi. Ngaphezu kwalokho, lipha nemali nepahla yokulekelela ekuthuthukisweni kwamahlelo womphakathi naweendawo zemakhaya. Ukudlula lapho-ke linqophe ukukhuthazela isiko lamasiso alungileko nokuzibekela imali ebaNtwini ababeDimeke amaThuba ngokomLando (i-HDP) ngamahlelo ahlukehlukeneko.
Ukusekelwa kokungena ku-BEE ukumaketha imali nepahla yokusimelelisa, khulu khulu ku-ALT X.
Ukuphumelelisa amathuba wamasiso ku-BEE.
Umnqopho wokuSekelwa kwamaBhizinisi kukhuthaza isiko lobubhizinisi hlangana nabaNtu ababeDimeke amaThuba ngokomLando (ama-HDP) ukulekelela ukuhluma kwalamabhizinisi esele akhona wama-HDP kunye nokukghonakalisa itjhuguluko emabhizinisini angasiwo wama-HDP.
Umnqopho wamaSiso wokuThengisela umPhakathi we-BEE kukhuthaza isiko lokuzibulungela imali nokusisisa. Ihlelo le-BEE lokuThengisela umPhakathi lizakukhomba amathuba afaneleko wokuvula amathuba amahle eenkhamphanini ezibhalisiweko emakethe yeemali i-JSE kunye namathuba wokuthengisela ama-HDP amatjhere layo ngesaphulelo. Lokhu-ke kuzakwenziwa ngokusebenzisana neenkhamphani eziqothelweko kunye neenqhema ezifaneleko ze-BEE, kanti-ke kuzakusiza eenkhamphanini eziqothelwe makarada wamaphuzu we-BEE kubuye kulekelele nekwakheni nekuqiniseni ukusebenzisana ne-BEE?
Umnqopho weHlelo lokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nekomPhakathi kukwenza ngcono amathuba wokutholakala kweemali zokusiza amabhizinisi ebantwini bomphakathi abachake khulu nabadimeke amathuba khulu. Lapha-ke umnqopho khulu khulu kusekela amahlelo wokuthuthukiswa komphakathi nawokuthuthukiswa kweendawo zemakhaya, khulu khulu amahlelo athinta iinqhema zabantu besifazi, ilutjha kunye nabaqhwalileko. Lokhu-ke kuzakwenza iqiniso lokobana liyenzeka itjhuguluko ebantwini bamambala abangubani nobani eendaweni la umnotho wakhona wawukhatjhelwe ngeqadi uliselelwe phambilini.
ISekelo lamaBhizinisi lizakusiza abaNtu ababeDimeke amaThuba ngokomLando (ama-HDP). Ama-HDP atjho abantu ababandlululwa ngokungakafaneli ngenca yombalabo ngaphasi kombuso we-apartheid, kanti-ke leligama linjalo nje liligama elembesa amaSewula Afrika wabaNtu abaNzima woke (abaNtu abaNzima, amaKhaladi kunye namaNdiya).
ISekelo lamaBhizinisi lizakusiza amabhizinisi la kunabantu ababeDimeke amaThuba (ama-HDP) abanesandla nelizwi ebunikazini bamabhizinisi kunye nekuphathweni kwawo. Umuntu owenza isibawo sokusizwa ngeSekelo lamaBhizinisi kufuze bona aveze ubufakazi bokuthi nangambala unelizwi elizwakalako eendabeni zebhizinisi leyo ngokuthi aveze ubufakazi bokuthi ukhona ebhodini ethatha iinqunto ebhizinisini leyo, ukhona emkhandlwini ophethe ibhizinisi leyo, ukhona eendabeni zokuphatha kunye nezokuragwa kwayo.
Ama-HDP kufuze bona kuthathwe ukuthi asengozini mbala nakazakukghona ukusizakala ngehlelo leSekelo lamaBhizinisi. Lokhu-ke kutjho ukuthi ipilo yama-HDP kufuze bona isime ngomsebenzi webhizinisi leyo. Abosomabhizinisi kufuze nokobana batjengise bona basiza ngani, kangangani ebhizinisini, kungaba kusiza ngeemali namkha ngezinye iindlela.
ISekelo lamaBhizinisi lingasiza amabhizinisi angasi ngaphasi kwezandla zabantu abanzima njenganje, kwaphela nakube sekuneplani epheleko etjengisa ukuthi ngemva kwesikhatjhana esincani ukusukela nje azabe selasezandleni zobunikazi namkha zokuphathwa ma-HDP. Iplani leyo-ke kufuze bona iveze nesilinganiso sokulinganisa lokho okuqothelwe ukufikelelwa litjhuguluko lekhamphani, ukuthuthukiswa kwamakghonofundwaa nokudluliselwa kwelwazi lomsebenzi kuma-HDP kunye nokuvulwa kwamathuba amatjha womsebenzi.
ISekelo lamaBhizinisi lizakwenyula abosomabhizinisi namabhizinisi akghona ukutjengisa ukuthi ibhizinisi izakubambelela isikhathi emsebenzinawo. Kufuze atjengise bona ibhizinisi leyo ingakghona ukuphumelela kangangobanyana izakukghona ukubuyisela imali eyikweledao ngesikhathi esijayelekileko.
ISekelo lamaBhizinisi lizakusekela kwaphela abosomabhizinisi namabhizinisi akhambisana nemithetho yeSewula Afrika. Amabhizinisi asebenza ngaphandle kwamalayisense afaneleko nangaphandle kokurejistara namkha aphambana nemithetho ebekiweko angeze asekelwe.
Ithoma ku-R3 million iyokuphelela ku-R10 million.
Kukghonakalisa ukuvulwa kwamabhizinisi amatjha azakuba ngewabantu abanzima abe aphathwe ngibo, abe namandla nanethuba lokuba mabhizinisi amancani/alingeneko abambelelako.
Kukghonakalisa ukuhluma nokuthuthuka kwamabhizinisi esele akhona angaphasi kwama-HDP ngokunikela imali nepahla yokukhulisa amabhizinisi.
Kkukghonakalisa ukutjhugululwa kwamabhizinisi ezingeni lobunikazi, lokuthathwa kweenqunto nelokulawula, kunye nokukhuthaza ukwandiswa kwabasebenzi ababanikazi.
IinKhamphani zamaBhizinisi zamalungu alinganiselweko (ama-CC) neenkhamphani zangeqadi zomhlobo ekuthiwa ma-(Pty) Ltd, la boke abanamatjhere bababantu bemvelo khona.
Amasiso asetjenziselwa ukusekela ngeemali umsebenzi wokukhulisa amabhizinisi , ngokutholakala kwawo amasiso namkha ngokuzihlumela.
Ubuncani bakhona amatjhere ama- 75% kufuze abe ngawesiqhema se-HDP.
Ubuncani bakhona amatjhere ama-26% kufuze ahloselwe ukuba ngawesiqhema se-HDP.
Amasiso wokuThengisa we-BEE anqophe ukukhuthaza isiko lokubulunga imali namatjhere hlangana neenqhema ze-HDP.
Ngokuthola amathuba wamatjhere afaneleko ahlanganiswe nehlelo lezefundo. AmaSiso wokuThengisa we-BEE anqophe ukufaka isiko lokubulunga amatjhere namasiso eenqhemeni ze-HDP.
Azakwandisa amathuba wokungena kwabantu abavela eenqhemeni ze-HDP ekubeni banikazi bamabhizinisi eSewula Afrika. Lokhu-ke kuzakusiza ekuletheni isiqhema esitjha sabasisi ku-JSE Securities Exchange.
AmaSiso wokuThengisa we-BEE azakutlama abe ahlele ipahla yamasiso ukwenzelela ukwehlisa iindleko zokuraga imisebenzi yebhizinisi, kanti-ke lokhu kuzakudluliselwa eenqhemeni ze-HDP ngesaphulelo.
Ngehlelo lokusebenzisana nokukhambisana neenqhema ezifaneleko ze-BEE, kungatholakala amatjhere abonakalako eenkhamphanini ezikhonjiweko kunye nebantwini abamalungu weenqhema ze-HDP, bese lokho-ke kukhulisa ihlelo lokuhlomisa abantu ngamandla womnotho.
Umsebenzi wokuthuthukisa iindawo zemakhaya nomphakathi uvulela imiphakathi ukuthola amatjhere ehlelweni lokwenza imali elizakuphakamisa umphakathi eendaweni ezazidinywe amathuba wokuhluma komnotho.
Kusizwa iinqhema zama-HDP.
Iinhlangano neenqhema zomphakathi zikulungele ukuthola isizo.
Umsebenzi wokuthuthukisa iindawo zemakhaya nemiphakathi uzakwenyula amahlelo aqine ngokusiza umphakathi ngokuwuthuthukisa. Lokhu-ke kungabala nokuvulwa kwamathuba wemisebenzi eendaweni ezazidinywe amathuba wokuhluma komnotho.
Umsebenzi wokuthuthukisa iindawo zemakhaya nemiphakathi uzakusisisa kwaphela emahlelweni la kunehlelo elisekelako khona nala kunabanye abasisi namkha abanye abasiza ngeemali. Imali ekuzakusizwa ngayo izakuqaliswa kwaphela engcenyeni eqalelela ukusiza umphakathi kilelihlelo. Amahlelo enziwako kufuze bona enziwe ngokuhlanganyelwa nomunye namkha nabanye abavunywa yi-NEF.
Ukuphumelelisa ukungena kweenqhema ze-HDP emahlelweni akhuthazela ukuthuthukiswa komphakathi, la kufuneka khona ubunikazi bomphakathi nala umphakathi wenzelwa khona ipahla engenisa imali.
Akunamibandela ngemihlobo yeenhlangano ezisekelwako.
UkuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nomPhakathi angeke kusekele ngeemali la ukwakhiwa kwezindlu kumphumela wehlelo lokwakha khona.
Thola iimfuneko zokusekelwa ngeemali kwebhizinisi bese utjengisa ukuthi mhlobobani webhizinisi eragwako (ibhizinisi esathomako, ekhuliswako namkha ethengako/ethengisako).
Nanyana kungaba ngikuphi ukuphambuka okungaba khona kufuna umthombo weemali, nanyana yibhizinisi etja, nanyana yibhizinisi esakhulako namkha esele inzinzile efuna ukutjintja ubunikazi. Ngalokho-ke igadango lokuthoma kuthola bona kuzakufuneka malini. Nakube kufuneka kuthengwe ibhizinisi namkha nakube kufuneka isabelo ebhizinisini, yimalini imali ezakufuneka Nakube imali ifunelwa ukukhulisa ibhizinisi, kuzakuba yimalini ezakufuneka Nakube yibhizinisi esathonywako ingangani imali ezakufuneka ukusukela ekuthonyweni kwebhizinisi bekuyokuba kulapho iimali ziba khona ngokwaneleko?
Buza umbuzo othi: Umsebenzi webhizinisi oragwa lapha lo uyakhambisana na neendlela ezisetjenziselwa ukuthola ibhizinisi elungele ukusizwa?
IHlelo lakwa-NEF lokuSekela abosomaBhizinisi lisebenzisa indlela enesandla esiqinileko yokukhetha abalungele ukuthola isizo. Yenza iqiniso lokobana wena nesiqhema sakho nikulungele ukuthola isizo ngokweendlela zokulungela ukuthola isizo zeHlelo lokuSekela aboSomabhizinisi ezivezwe encwadini le. Nakube awukakulungeli ukuthola isizo ngokweendlelezi, sibawa bona UNGASENZI ISIBAWO SOKUSIZWA.
Buza umbuzo othi: Umsebenzi webhizinisi oragwa lapha lo ulungile na ngekambiso yeendlela zokukhetha abalungele ukusizwa ngaphasi kweHlelo lokuSiza aboSomabhizinisi?
Zijayeze ipahla yabosomabhizinisi: IJenereyidi, isiFunzamafutha kunye neTransifoma. Qala ukuthi ngiyiphi ipahla elungele ukuraga umsebenzi owucabangako; lapha-ke kufuze bona uqale bona yikulu kangangani ibhizinisi ofuna ukuyenza, nokuthi mhlobobani webhizinisi ofuna ukuyenza, bese uqala nezinye iindlela ezifaneleko ezingakusiza kilokhukuhlola. Nakube ibhizinisakho ayizigwcwalisi iimfuneko zokusizwa ezifunekako SIBAWA BONA UNGASENZI ISIBAWO SOKUSIZWA?
Nokho-ke nakube ikulungele ukusizwa ibhizinisakho, sibawa bona uzalise iforomu elirhunyeziweko lokubawa ukusizwa ngeemali (qala igadango 4).
Faka isibawo esirhunyeziweko sokubawa ukusizwa ngeemali.
Sikholwa bona indlela ezidlula zoke yokuthoma ikulumiswana kubawa usomabhizinisi bona alethe umtlolo la ahlathulula khona ibhizinisakhe ngokufitjhazana, sekubalwe nemininingwana yomthetho nekufuze ibhizinisi leyo ikhambisane nayo. Lokhu-ke kutjho imininingwana ezeleko ngebhizinisi, ngabanikazi, ngabarholi kunye nabaphathi bayo. Okubuhlungu-ke kukuthi iimbawo ezingakagcwaliswa ngokupheleleko angeze zasetjenzwa ukuya phambili, ngalokho-ke qiniseka bona isibawo sakho senziwe kuhle saphelela. Angeze sakghona ukukhulumisana nawe ngesibawo sakho isibawo sakhweso singakafikisi yoke imininingwana efunekako kithi. Zoke iimbawo ziyahlolwa, ngalokho-ke uzayithola ipendulo.
Faka isibawo esiphelele ngakho koke sokubawa ukusizwa ngeemali.
Nakufumaniseka bona isibawo sakho siyazigcwalisa iimfuneko zokusizwa ngeemali, kufumaniseke nokuthi neemfuneko zamakoro wemihlobo yepahla ekuzakusetjenzwa ngayo ebhizinisini leyo nazo ziyagcwaliseka, sizakuje sihlola ithuba lokuphumelela ngokusebenzisa imininingwana esizabe siyitholile. Nakube sicabanga bona kunethuba elihle lokuthi ungasekelwa ngeemali, sizakubawa bona usithumelele isiphakamiso sesiBawo esiPheleleko. Lesisiphakamiso eqinisweni siyiPlani yeBhizinisi esetjenziselwa ukuhlolisisa ithuba lebhizinisi. Ngaphandle kwalokho, sikukatelela nokobana usinikele iplani epheleleko ehlathulula ngebhizinisakho; lokho-ke vele kuhle ebhizinisini nanyana ngiyiphi.
Bonana nabalawuli be-NEF abaphathelene nomsebenzi weemvumelwana zamabhizinisi nokuragwa kwawo.
Abalawuli abaphethe umsebenzi weemvumelwana nokuragwa kwamabhizinisi bazakufunda isibawo sakho esipheleleko nesinabileko esibawa ukusizwa ngeemali bese bathintana nawe babuze imibuzo abafuna ukuyibuza, babawe neminye imininingwana. Ngemva kwalokho-ke sesizakubiza umhlangano.
<fn>DAC-NLS. ImaliEbhadelwaAbasebenzi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
nawulisiswa umsebenzi nayifunekako.
Inomboro yereferensi ye-PAYE yomqatjhi wakho.
yangokomthetho kukwenza isibawo nge-eFiling.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. ImemorandaYesivumelw.2007-05-18.nr.txt</fn>
Lapha bazakwaziwa ngokuhlanganyelweko njengeenQHEMA.
(lapha ezakubizwa njengendawo YOKUSEBENZA): ngaphandle kobana uSOKONTRAGA angayalelwa yi-SAPS bona enze begodu azinikele emsebenzini we- SAPS, kwenye nenye indawo yemakhiwo ye-SAPS ngaphandle kwendawo yokuSEBENZELA, ngokwesikhatjhana.
USOKONTRAGA, ngokuya kwesiVUMELWANWESI, angabi nanyana angalindeli ngokwefanelo ukuvuselelwa kwesiVUMELWANESI, nanyana ukuqhatjhwa kwesinye nesinye isikhundla njengomsebenzi we- SAPS.
IinQHEMA zivumelana ngokusebaleni lapha, bona uSOKONTRAGA akanikelwa likontraga esikhundleni sakhe njengomsebenzi ngokuya kwesiVUMELWANESI begodu akunatjhebiswano lemsebenzini elikhona phakathi kwakaSOKONTRAGA kunye ne- SAPS elivela kilesiVUMELWANO.
Ngaphandle kweenjamiso zesigaba 1.1. ngaphezulu kunye nangokuya kweenjamiso zesigaba 5 no 9 ngenzasi, uSOKONTRAGA uzakufanele bona enze begodu azinikele ekusebenzeleni i-SAPS kesinye nesinye isikhathi nangokuya kweenjamiso ezibekwe yi- SAPS, esikhathini esibaliweko esiyi , kusukela ngelanga lokuthoma ukusebenza lesiVUMELWANESI (qala incenye 12.1 ngenzasi).
Imisebenzi kaSOKONTRAGA izakufaka phakathi ukwenziwa kwemisebenzi eminye neminye yezandla ekhambisana nayo, begodu ebalwa ngokujayelekileko, koke okuphathelene nemisebenzi kaSOKONTRAGA.
USOKONTRAGA uzakwenza begodu azinikele emisebenzini ye-SAPS (qala incenye 3.1. 3.2. ngehla) amalanga amahlanu (5) ngeveke: Ngetjhejo lokobana uSOKONTRAGA angeze asebenzela i-SAPS ngemiGgqibelo nangamaSondo, nanyana ngamalanga wokuphumula womphakathi?
USOKONTRAGA uzakwenza begodu azinikele emsebenzini ngokuya kwehlelo lokusebenza elinanyathiselwe lapha njengesi Namathiselo A.
USOKONTRAGA akanalungelo lokubhadelwa ngesikhathi asaphumula nanyana athathe amalanga wokuphumula, ngokuya kwesiVUMELWANESI.
USOKONTRAGA akakavunyelwa bona athole elinye nelinye ihlobo lelivu ngokuya kwesiVUMELWANESI.
I-SAPS izibophelele ekuthwaleni uSOKONTRAGA ukusuka nokuya endaweni YOKUSEBENZELA ngomnqopho wokufezakalisa iimbopho zakhe (Qala iincenye 3.1.-3.2. ngehla) ngokuya kwesiVUMELWANESI.
USOKONTRAGA akanalungelo lokuthola litho manqophana nerhelebho elinjani lezamaphilo, ipentjhini nanyana itjhorensi yokulahlekelwa msebenzi.
USOKONTRAGA uzibophelela ekuthini abe sebujameni begodu nekusebenzeleni i-SAPS kunye nokwenza imisebenzakhe ngokuya kwesiVUMELWANESI, ngokuthembeka, ngokusebenza kuhle, ukwenza msinyana ngokwekghono loke analo.
I-SAPS izakurholela uSOKONTRAGA ngokutholakala kunye nokwethulwa kwemisebenzi yakhe, imali yekontraga esezingeni le (R - ) wamaranda nge-iri (kuhlanganiswa nomthelo i-VAT): Ngaphandle kobana i-SAPS izakuthi isikhathi nesikhathi, ngokubona kwayo, ikhuphule inani lemali yekontraga isiwe ezingeni eliphezudlwana, nge-iri.
Imbadelo leyo izakukhutjhwa qobe ngenyanga njengesikolodo ngemali esetjenziswa eRiphabliki yeSewula Afrika.
Imbadelo yekontraga ebaliweko (Qala incenye 10.1 ngehla) ijamele umrholo woke kunye namahlelo wokubhadela uSOKONTRAGA: ngetjhejo lokobana iimali ezidoswako ngokuya komunye nomunye umthetho, zizakudoswa emrholweni kaSOKONTRAGA.
USOKONTRAGA ukhupha i-SAPS emlandwini manqophana nakho koke nanyana ngikuphi ukulimala namkha ukulahlekelwa okuvela ekukhubaleni umzimba, ukulahlekelwa yipilo, ukulahlekelwa nanyana ukulinyalelwa yipahla okungenzeka nofana kungenzeki bona kubangwe yi-SAPS nanyana ngomunye nje umuntu ongakathintani nesiVUMELWANESI (third party), okungenzeka kubangwe nanyana kuvela namtjhana kukhambelana nobutjhapha obunye nobunye obenziwe ngokulayelwa nanyana obenziwe ngabe-SAPS, begodu isusa umlandu we-SAPS kikho koke ukulahlekelwa, ukulimala, iindleko ezimanqophana nanyana ezivela kwenye nenye ikambiso ykhotho uSOKONTRAGA angavela kiyo lapho esinye nesinye isimangalo nanyana isibizo nanyana esinye nesinye isibanga nanyana umlandu ungavela khona.
IsiVUMELWANESI sizakuthoma ukusebenza begodu sizaba namandla begodu sibophe kusukela ngelanga lelo ekutlikitlwe ngalo mbala isiVUMELWANESI. Nakwenzeka bona isiVUMELWANESI asikatlikilwa sikhathi sinye ziinQHEMA, ilanga lamuva okutlikitlwe ngalo, ngesinye seenQHEMEZI lizakuthathwa njengalanga lokuthoma ukusebenza kwesiVUMELWANO.
13.1 IsiVUMELWANESI, ngokuya kweengaba 13.2 no 14.2 14.3 ngenzasi, sizakusebenza isikhatjhana esibekiweko (qala incenye 3.1. ngehla), kusukela ngelanga lokuthoma ukusebenza kwesiVUMELWANESI (qala incenye 12.1 ngehlapha)?
IsiVUMELWANESI singavuselelwa ngokuzikhethela kwe- SAPS ngemvumo etlolwe ngaphambi kwesikhathi evela kuSOKONTRAGA yokobana kungaragelwa phambili kuthathwe esinye isikhathi esibekiweko: Ngetjhejo lokobana i-SAPS izakunikela ngokukhambisana namatjhuguluko afaneleko, isaziso esitloliweko njengokuya kwesigaba 13.2 ngehla, ngaphambi kokuphela kwesiVUMELWANESI (qala incenye 3.1. ngehla), kuSOKONTRAGA ngomnqopho we- SAPS wokuvuselela isiVUMELWANESI.
13.3 Okumumethwe ngilesiVUMELWANO kuzakuragela phambili nokuba ngokuphethwe siVUMELWANO, esizabe sivuselelwe ngokuya kwesigaba 13.2 ngehla.
14.1 ISIVUMELWANESI singaphela ngokwaso ngemva kwesikhathi esibekiweko, kodwana lokho kukhambisane nesigaba 13.2 ngehla kunye nesigaba 14.2 14.3. (qala incenye 3.1. ngehlapha)?
Nginofana ngisiphi isiQHEMA sesiVUMELWANESI kwesinye nesinye isikhathi ngemva kokutlolela mantanzi esinye isiQHEMA, isaziso, ngeminqopho yokuphelisa isiVUMELWANESI.
Emajameni lapho isiVUMELWANESI siphela khona eemvekeni ezimbili zekhalenda (qala incenye 3.1. ngehla), ukusuka lapho sithome khona ukusebenza isiVUMELWANESI (qala incenye 12 ngehla), isaziso selanga linye sizakufanele bona senziwe.
Emajameni lapho ISIVUMELWANESI siphela khona eemvekeni ezimbili zekhalenda (qala incenye 3.1. ngehla), ukusuka lapho sithome khona ukusebenza isiVUMELWANESI (qala incenye 12 ngehla), kodwana koke lokhu kwenzeke enyangeni yinye yekhalenda ukusuka ngelanga lokuthoma ukusebenza kwesiVUMELWANESI (qala incenye 12 ngehlapha), isaziso seemveke ezimbili zekhalenda sizakufanele bona senziwe.
Nakwenzeka bona isiVUMELWANESI siphela ngemva kwenyanga yekhalenda eyodwa tere, ukusuka elangeni lokuthoma ukusebenza kwesiVUMELWANESI, (qala incenye 12 ngehla), isaziso senyanga yinye yekhalenda sizakufanele bona senziwe.
Lokhu kungatjhugululwa kwaphela nakwenzeka, nanyana amathuba amancani khulu (wokobana kube njalo), bona i-SAPS yemukele isaziso sesikhathi esifitjhazana.
Esinye nesinye isiQHEMA kilesiVUMELWANO singaphelisa isiVUMELWANO ngokurhabako nangabe esinye isiQHEMA kilesiVUMELWANO sephula iinjamiso zesiVUMELWANESI.: Lokhu kungenzeka kwaphela nakhibe isiQHEMA esibalwe emathomeni sizakunikela lesi esinye isiQHEMA isaziso esitloliweko sokwephulwa lokho begodu lokho kwephulwa akulungiswa emalangeni amahlanu (5) ukusuka elangeni lokwemukela isazisweso.
Ihlathululo yeengaba zesiVUMELWANESI izakubekwa mthetho osebenza eRiphabhliki yeSewula Afrika.
Iinhloko zeengaba zesiVUMELWANESI zinqophiswe ekurhelebheni ekutjengiseni amatjhebiswano kwaphela, ngesibangeso-ke iinhloko azisiyo incenye begodu azithintani nokwakhiwa kunye nokuhlathululwa kweengabezi kwanofana ngayiphi indlela.
Ngaphandle kwalapho kunamatjhayiswano khona nanyana lapho kungakhambisani khona nokumumethweko, ubunye obusetjenzisiweko bubala nobunengi bakhona, okunqophiswe esiliseni kusatjho lokho kowesifazi, nanyana kuphendulelwe ngenye indlela.
IsiVUMELWANESI sifaka isiVUMELWANO esipheleleko esiphakathi kweenQHEMA begodu singaphezulu kwezinye iimVUMELWANO ezikhe zenziwa ngaphambili ziinQHEMEZI manqophana nalindaba okuvunyelwana ngayo lapha.
IinQHEMA ziyavumelana bona akunamatjhuguluko, izengezo, ukubulawa kwesiVUMELWANO ngokuzwana nanyana ukwenziwa kabutjha kwesiVUMELWANESI ngokuzeleko nanyana incenye nanyana amajamo wakhona azaba namandla nanyana azakusebenza ngaphandle kobana atlolwe phasi begodu atlikitlwa ziinQHEMA zombili nanyana abajameli bazo abagunyaziweko.
Akunakulibalelwa okukhutjhwa ngesinye isiQHEMA okuzakukhumula isiQHEMA emalungelweni waso ngokuya kwesiVUMELWANESI, ngokunjalo, isiQHEMESO angeze sakhandelwa ngokuya kokulibalela kwaso, ekuthini sisebenzise amalungelo waso esinawo manqophana nesinye isiQHEMA, ngokwamalungelo wesikhathini esidlulileko nanyana azakuba khona esikhathini esizako.
IinQHEMEZI ezingene kilesiVUMELWANO zivumelana lapha ngelawulo lezomthetho i-Transvaal Provincial Division, yeKhotho eKulu yeSewula Afrika (nanyana enye incenye yeKhotho eKulu engathatha umsebenzi ophethwe ngileKhotho esikhathini esizako, esifundeni sakamarhastrada wePitori, eSewula Afrika), manqophana nelinye nelinye igadango lezomthetho nanyana isibizo esiqubuka kilesiVUMELWANO.
Ngaphandle kobana i-adresi ebaliweko ingatjhugululwa ngesaziso esitlolelwe isiQHEMA esinye, begodu izakusebenza amalanga alitjhumi (10) ngemva kwelanga isaziso esikhutjhwe ngalo: Lokhu kuzakuba njalo godu nakhibe i-adresi etja ekhethwe siqhema esazisako izakuba nanyana izakufaka phakathi ne-adresi yokuhlala (physical address) lapho iinkambiso zizakufezakaliswa khona.
Esinye nesinye isaziso esikhutjhwa ngokuya kwesiVUMELWANESI singethulwa ngesandla, nanyana sithunyelwe ngeposo erejistiweko begodu yabhadelelwa ngaphambili: Ngaphandle kobana esinye nesinye isaziso nanyana umtlolo wangokomthetho wethulwe kwesinye isiQHEMA manqophana nanyana yini nanyana isihloko esivela esiVUMELWANESI, nanyana ngisiphi isaziso sizakuthathwa njengesethuliwe nakwenzeka bona sinikelwe umuntu onokuziphendulela endaweni ekhethwe ngesinye seenqhema njengeyokulandelelwa kwesiVUMELWANESI. Emajameni anjalo akutlhogeki bona isaziso nanyana umtlolo wangokomthetho unikelwe isiQHEMESO mathupha.
nangelanga esidluliswe ngalo ngomtjhini nasithunyelwe ngefeksi.
Elinye nelinye igadango lokuliliswa ngokomthetho ngabakwa- SAPS, lifanele bona lifakwe ngokuya kwesigaba esifaneleko nesisebenzako somThetho wezamaPholisa weSewula Afrika, 1995 (umThetho oyinomboro 68 ka 1995), nanyana ngomunye umthetho olandelako.
TLIKILWE egameni le-SAPS e ngezi zaka 20 .
Bona okumumethwe kilesiVUMELWANO kuhlathululelwe uSOKONTRAGA.
Bona, uSOKONTRAGA uyavuma bona uyazwisisa koke okumumethwe ngilesiVUMELWANO.
Bona, uSOKONTRAGA utlikitle isiVUMELWANESI ngokhona mina e ngezi ngezi zaka 20 .
Bona, okumumethwe kileSIVUMELWANO kuhlathululiwe begodu ngarhunyutjhelwa khona mRHUMUTJHI.
Bona, ngiyavuma bona ngizwisisa kuhle koke okumumethwe ngilesiVUMELWANO.
TLIKILWE nguSOKONTRAGA e ngezi zaka 20 .
<fn>DAC-NLS. ImibuthanoYabasebenz.2007-05-18.nr.txt</fn>
UmButhano wabaSebenzisi bamaNzi (i-WUA) yihlelo lokubambisana kwabantu abasebenzisa amanzi ngabanye, ngomnqopho wokufezakalisa izinto zokurhelebhana ezimayelana nezamanzi. UmButhano wabaSebenzisi bamaNzi sikhungo sangokomthetho esihlonywa nguNgqongqotjhe ngokulandela umThetho wesiTjhaba wezamaNzi, begodu usebenza ezingeni lendawo.
I-WUA ehlelwe ngokwekoro itjheja amakareko wesiqhema begodu ikwenza lokho egameni layo. Isibonelo, isiqhema sabalimi abasezelako abasakhasako bangahloma i-WUA ehlelwe ngokwekoro, nanyana isiqhema esinekareko ekulawulweni kokusetjenziswa ngehlelwe elitjha, nokhunye.
I-WUA ehlelwe ngokweenkoro ezinengi itjheja amakareko weenqhema ezinengi begodu ikwenza lokho egameni lazo iinqhema iinqhemezi ezihlangeneko ezifana zokuvikelwa kwemvelo, zezamahlathi, zokumbiwa phasi kanye nezokusezela.
Ihlonywa njani imiButhano yabaSebenzisi bamaNzi?
Nokuvikelwa kwamarherho wokuphilisana kweemila neenlwana emanzini.
Isibawo sokuhlonywa kwe-WUA sifanele bona sikhambisane neHlelo lamaQhinga leenKhungo zokuLawula amaNzi le-CMA.
Umnqopho we-WUA kukukghonakalisa abantu eendaweni ezithileko bona bakwazi ukuhlanganisa imithomborhelebho yabo, efana nemali, abasebenzi kanye nelwazi, ukwenza ngepumelelo imisebenzi ekhambelana nezamanzi. Ngokusebenzisa i-WUA, amalunga angazuza ngokurarulula imiraro yawo yeendingo kanye nezinto ezingathathelwa phezulu kwezamanzi.
I-WUA isebenza kwaphela ezingeni lendawo. Inikela ikambiso yokufezakalisa iqhinga lokuphathwa kweenKhungo zokuLawula amaNzi ezingeni lendawo leyo. Ama-WUA abuye abe nomsebenzi oqakathekile wokuqalana nomraro wokulwa nokutlhaga ngokusiza ngokudliwako.
I-WUA ingabuye inikelwe amandla angezelelweko kanye nemisebenzi baSebenzeli beenKhungo zokuLawula amaNzi nanyana nguNgqongqotjhe.
Abasebenzisi bakghona ukuhlanganisa imithomborhelebho yabo ukufezakalisa imiphumela emihle yezomnotho. Ukuthuthukiswa kwemisebenzi yabantu ngabanye, isibonelo, ebalimini abasakhasako, kanengi akusiwo umkhumbulo omuhle.
nokulinganisa amakareko wabasebenzisi bamanzi abahlukeneko ngomnqopho wokukhandela amatjhayisano.
I-WUA iphana ngamajamo wezomthetho eenqhemeni zabasebenzisi, lokho okupha abasebenzisi amathuba wokuboleka iimali, izabelo zakarhulumende kanye namarhelebho weemali.
Nangabe isiqhema sifuna ukuhloma i-WUA ekusebenziseni amanzi athileko, sifanele bona sithole mantanzi bona i-WUA izakuletha amathuba amahle emalungwini wayo. Ubulunga be-WUA bungebokuzithandela, begodu nangabe i-WUA iyabhalelwa ukunikela amarhelebho afaneleko, angeze yakwazi ukuba namalunga.
I-WUA izakuthola isekelo leemali kanengi ngeemali ezibhadelwa malunga. Iindlekwezi zibizwa bona ziindleko zokusebenzisa amanzi begodu zifanele bona zibekwe ngokuya kweqhinga lokubeka amanani wokusetjenziswa kwamanzi?
UmNyango weenDaba zamaNzi nezamaHlathi uhlome umthethomgomo wokusekela ngeemali abasezeli abakhona gadesi nanyana abatjha abavela emiphakathini egade idinywe amathuba esikhathini sangaphambili, abamalunga we-WUA.
I-CMA ineBhodo ePhetheko ejamele boke abathintekako endaweni yokuphathwa kwamanzi leyo.
I-CMA izakulungisa iHlelo lamaQhinga leenKhungo zokuLawulwa kwamaNzi ukuqalana neendaba zemithombo yezamanzi endaweni leyo yoke yokuphathwa kwamanzi.
IQhinga lokuLawulwa kwamaNzi le- CMA lizakuhlahlela uNgqongqotjhe indlela ekutheni kufanele yini bona kuhlonywe ama-WUA anqophileko begodu ngimiphi imisebenzi ekufanele anikelwe yona endaweni yokuphathwa kwamanzi.
I-WUA ijamele ikareko yendawo encancani, kanengi ikoro yabasebenzisi bamanzi endaweni ethile eqintelweko.
Ama-WUA angajameleka eBhodini ePhetheko ye-CMA kanye nemaKomitini weenKhungo zokuLawulwa kwamaNzi.
I-WUA iba sikhungo sendawo esisetjenziswa ukufezakalisa iQhinga lokuLawulwa kweenKhungo zamaNzi ezingeni lendawo.
Azakwakha ituthuko kwezokuhlalisana kanye nezomnotho ngokupha imiphakathi egade idinywe amathuba esikhathini sangaphambili, amakghono.
Ingabe ikambiso yezokutjhugululwa leyo izakulawulwa njani?
Lawula ukusebenza kweenkhungo zokuphatha amanzi ngomnqopho wokuthola imiraro kanye neenqunto eendleleni ezifaneleko ukwenziwa ukulungisa.
UmThetho wesiTjhaba wezamaNzi (umThetho wenomboro yama- 36 ka- 1998) unikela ihlelo lomleyo ukuqinisekisa bona imithombo yezamanzi iyavikeleka, iyasetjenziswa, iyongeka, iyaphathwa begodu ilawulwe ngendlela ehlangeneko.
UmThetho utjheja bona amanzi angawesitjhaba soke, khona woke umuntu azakurhelebheka. Imithethokambiso emithathu eqakatheke kwamanikelela kilomThetho ngile: Ukungaquntuki, ukulinganisa kanye nokusebenza kuhle.
IQhinga lesiTjhaba lomThombo wamaNzi lihlathulula bona imithombo yethu yezamanzi izakuvikelwa njani, izakusetjenziswa njani, izakuthuthukiswa njani, izakongiwa njani, iphathwe begodu ilawulwe njani.
Lendlala amaqhinga, iminqopho, amahlelo, imihlahlandlela kanye neenkambiso zokuphathwa mazombe kwemithombo yezamanzi.
Libuye godu lithole iindawo zokuphathwa kwamanzi; libeka imithethokambiso yokongiwa kanye nokusetjenziswa kwamanzi; libeka amazinga wekhwalithi yamanzi emithombeni eyahlukeneko yezamanzi; kanye nokuphakela ukuhlonywa kweenkhungo zokuphatha imithombo yezamanzi.
qinisekisa bona imithombo yezamanzi endaweni yokuphathwa kwamanzi ivikelekile, iyasetjenziswa, iyathuthukiswa, iyongiwa, iyaphathwa begodu iyalawulwa.
IQhinga lokuPhathwa kwesiKhungo sokuLawulwa kwamaNzi lifanele bona likhambisane neQhinga lesiTjhaba lezemiThombo yezamaNzi. Lifanele bona litjheje iindingo zeBulungelo, iimbopho zeetjhabatjhaba, amaqhinga wokusetjenziswa kwamanzi, ukusetjenziswa kwamanzi esikhathini esizako, ukusebenzisana kweenkhungo zokulawulwa kwamanzi ezivezwe eQhingeni lemiThombo yezamaNzi. Lifanele bona limumathe ihlelo lokunikelwa kwamanzi eliveza bona amanzi azakunikelwa njani endaweni yokuphathwa kwamanzi.
IQhinga lokuPhathwa kwesiKhungo sokuLawulwa kwamaNzi lifanele bona godu liphe umphakathi ithuba lokuzibandakanya ekuphathweni kwemithombo yezamanzi endaweni leyo yokuphathwa kwamanzi.
AbaSebenzeli beenKhungo zokuPhathwa kwamaNzi baphatha imithombo yezamanzi endaweni yabo yokuphatha amanzi.
Umnqopho omkhulu wokuhlonywa kwe-CMA kubandakanya imiphakathi yendawo ekuphathweni kwemithombo yezamanzi.
UmButhano wabaSebenzisi bamaNzi siqhema sabasebenzisi bamanzi ababambiseneko ezintweni ezimayelana nezamanzi ezingeni lendawo ngomnqopho wokurhelebhana.
I-WUA ehlelwe ngokwekoro yinye, mbuthano omumethe abantu abasebenzisa amanzi ngokufanako, isibonelo, abalimi abasakhasako, lapho umButhano lo uthatha amagadango ngokwekareko yabalimi abanjalo.
I-WUA ehlelwe ngokweenkoro ezinengi mbuthano omumethe isiqhema sabasebenzisi abahlukeneko bamanzi, isibonelo, bamabubulo, bezokulima, bezokwembiwa phasi, njll. begodu umButhano lowo uthatha amagadango ngokwekareko yabasebenzisi abahlukeneko labo.
Kutjho ukuthini ukusebenzisa amanzi?
<fn>DAC-NLS. ImininingwanaYokuthi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Into eqakatheke khulu ngelinye nelinye IRHELEBHO LEMINGCWABO / I-MASTER POLICY kukobana ipholisi kufanele IQINISEKISWE yikampani yetjhorensi yesikhathi eside etlolisiweko. Lokhu kwenzelwa bona ilunga linikelwa isiqiniseko sesibawo esisemthethweni nakungaba nesenzo esithathelelwe itjhorense (ukuhlongakala).
UMNIKAZI WEPHOLISI / ILUNGA kufanele anikelwe ISITIFIKHETHI SOBULUNGA. Isitifikhethesi kufanele sibeke ngokucacileko igama lomtlikitli (usotjhorense); imali ezakubhadelwa ngenyanga; inzuzo ebhadelwako; indlela yokwenza isibawo sokubhadelwa nelinye ilwazi eliqakathekileko nge-master policy. I-master policy kufanele iveze kucace bona umngcwabi namkha abasebenzeli bakhe abakaqatjhwa mqabeleli wepholisi namkha usotjhorense begodu ngakho abasibatloli bepholisi.
Kuqakathekile kubanikazi bamapholisi ukwazi bona bangakhetha ukuthatha iinzuzo zepholisi ezitholakala ngenzuzo yemisebenzi yemingcwabo namkha ngomhlobo wokubhadelwa ngemali.
Isitifikhethi kufanele siveze loke ilwazi elifaneleko kuMnikazi wepholisi / iLunga bona lazi bonyana ukurhelejwa kuthoma nini; lirhelebho bani nokobana kukuphi lapho ungeze warhelejwa khona; nesikhathi sokulinda, njll.
Litjho umtlolo womthetho okhutjhwa mqabeleli wepholisi / usotjhorense onemininingwana yenzuzo, iimali ezibhadelwako, imithetho nobujamo begodu nenomboro yepholisi, okufanele ibonakale esitifikhethini sakho sobulunga.
ISosayithi yoBungani yihlangano yeemali eyenziwa siqhema sabantu abaneendingo ezithileko, ababhadela imali bebabulunge ngokuhlanganyela ukurhelebhana ngemali ukuhlangabezana neendingo ezithileko, isibonelo, umngcwabo. Ubunengi bemali umuntu anganikelwa yona kuba yi-R5 000.
ISosayithi yoBungani akusibhizinisi lokwenza inzuzo kodwana enye nenye inzuzo eyenziwe ngemali ebhadelwa malunga asisako woke amalunga abelana ngayo.
Kufanele ugandelele bona uthole isitifikhethesi ukuqinisekisa bona ulilunga. Isitifikhethesi kufanele sitjengise yoke imininingwana yepholisi yakho.
Lokhu kutjho ikampani evunyelwe mqabeleli wepholisi / usotjhorense bona yenze umsebenzi womtlolisi wokumthengisela amapholisi.
Yikampani yetjhorense yesikhathi eside etloliswe neBhodo yemiSebenzi yeeMali ethola iimali ozibhadela ngenyanga nenesibopho sokubhadela inzuzo nawungahlongakala.
Lokhu kutjho wena njengelunga elibhadela imali ngenyanga khona kuzakuzuza abantu obakhombe epholisinakho.
Yimali oyibhadela umqabeleli wepholisi ngokuya kwe-Master Policy.
Lo mumuntu ozijameleko oya kuye njengelunga nawungakathabi ngependulo yomtlolisi. Imininingwana yakhe yokuthintana itjengiswa esazisweni sangokomthetho kanye nekhasini langemva lalencwajana.
Umqabeleli wepholisi / usotjhorense uzakurhelisa ubujamo namkha amalwelwe epholosini, lawo nakungenzeka agcine ngokuhlongakala komuntu ofakwe epholisini, kungabi nenzuzo ebhadelwako.
Umbuzo: Ngimuphi umqabeleli wepholisi omjameleko?
Umbuzo: Khuyini inomboro yepholisi?
Umbuzo: Ngingafaka bani epholisini?
Ipendulo: Laba babantu abakhethwa nguwe.
Umbuzo: Ngibhadela malini?
umsebenzi nemali ebekiweko.
Umbuzo: Ingabe ngibhadela ngenyanga, ngekotara namkha ngonyaka?
Ipendulo: Kufanele ubuze bona uzakubhadela nini.
Umbuzo: Ingabe ngibhadelela ngaphambili namkha ngemva kwesikolodo?
namkha nasele ukoloda.
Umbuzo: Ingabe ngibhadela njani?
Ipendulo: Ngekhetjhe namkha ukubhadela nge-akhawunti ebhanka.
Umbuzo: Nangibhadela ngekhetjhe ingabe ngizakuthola irasidi?
Ipendulo: Iye, kufanele kube lirasidi langokomthetho.
Umbuzo: Ingabe lemali ebhadelwa ngenyanga izakukhwela ngomuso?
ezinengi zokurhelejwa ngeemali ehlobeni leli lepholisi.
Ipendulo: Lokhu kufanele kuvezwe ku-Master Policy.
Umbuzo: Ingabe ngithoma nini ukungathola irhelebho?
Ipendulo: Kungase kube nesikhathi sokulinda ku-Master Policy.
Umbuzo: Ngiziphi iinkhathi zokulinda?
Ipendulo: Lokhu kuzakuvezwa ebujameni obuku-Master Policy.
Umbuzo: Kwenzekani nayikuthi ukuhlongakala kubangwa yingozi?
Ipendulo: Ngokujayelekileko isikhathi sokulinda asitjhejwe lapha.
Umbuzo: Ingabe kunokhunye ukuphayela ngeqadi?
Ipendulo: Lokhu kuzakuvezwa ebujameni be-Master Policy.
namkha ngilisa ukubhadela?
ukubhadela godu, iinkhathi zokulinda nokuphayela ngeqadi zizakusebenza.
Umbuzo: Ingabe ngithola ubufakazi bokuba lilunga?
nazo zoke iinkhathi zokulinda nokuphayela ngeqadi.
Umbuzo: Ingabe ngingakungezelela ukuthola irhelebho?
Umbuzo: Ngisenza njani isibawo sokurhelejwa nangihlongakalelweko?
Umbuzo: Ngingayibona i-Master Policy?
Ipendulo: Uvunyelwe ukubona i-Master Policy.
Umbuzo: Ngingayikhansela na ipholisi?
ngokuzeleko nawungabawi irhelebho ngokuhlongakalelwa.
akunamali ebhadelwa ngenyanga ozakubuyiselwa yona.
wepholisi isiwa komunye / usotjhorense?
isitifikhethi sobulunga esitjha.
uSotjhorense okhona ngokurhaba okukghonekako.
Umbuzo: Kwenzekani nanginesinghonghoyilo namkha umbuzo?
bunqopha umbuzo kuMqabeleli wepholisi / kuSotjhorense.
Tjheja: Imininingwana yesiPhathiswa esitjheja iinghonghoyilo ne-FSB kufanele ibonakale eSitifikhethini sobuLunga begodu nangemva kwencwajana le yelwazi.
<fn>DAC-NLS. ImisebenziEsisekeloYasimahlaY.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
enikelwa simahla mBuso emakhayeni atlhagako.
zeBhoduluko nezokuVakatjha (i-DEAT).
000 wamanzi ngenyanga ikhaya ngalinye.
wamanzi asisekelo abawunikelako.
ngehlelo lesitjhaba lokufakwa kwegezi.
kanye nokulalela umrhatjho.
igezi enye ngemali yabo.
angeze bakghona ukubona igezi nayiphelako.
okungezelelweko inyanga enye nenye.
ngeyegridi bomasipala babo.
unekhaya namkha ibhizinisi khona.
u-Eskom, unikela ngegezi bunqopha.
ngemisebenzi yokuthuthwa kwesila simahla.
usebenzisa kuphela amayunithi owathengileko.
Bhadela imali ebekiweko.
Africa, Section 152 (1) (b).
wasimahla na (isekelo labatlhagako).
isekelo elitlhogekako kuye ngobujamo.
Igezi : I-50kWh ngenyanga iya ngerherho legridi.
ngokwenza isibawo sesekelo labatlhagako.
<fn>DAC-NLS. ImisebenziEyenzelwaAmabanjwaW.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
mBuso weSewula Afrika.
Ukuqinisekisa ubakhamuzi bebanjwa.
umthetho nemithetjhwana enarheni ebophako.
esikweni nemithethweni yenarha ebophako.
kanye noRhulumende obophako.
kwakdorhodera wejele/kudorhodera wamazinyo.
webanjwa namkha abanye zifika esibotjhweni.
eembotjhweni zeSewula Afrika ngaphetjheya.
Ukuthoma iinkambiso sekhotho.
Ukubhadela iindleko zebanjwa/isibotjhwa.
Ukuvakatjhela amajele eendaweni eziyingozi.
bufunyenwe ukobana imali ifakiwe.
igadangiso elizeleko lemino.
ngomtato namkha ngeposo.
kungabeka ilanga lokubonana nesiphathiswa.
Afrika: Ama-awara ama-72.
neenkambiso ezivunyiweko enarheni ebophako.
sisindo neemali ezibhadelwako ezibekiweko.
Akunandleko ezingezelelweko ezithintekako.
woke amaforomo azaliswako.
<fn>DAC-NLS. ImisebenziNama-ejensiWokujanye.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
bokuvalelwa namkha bengozi yokuvalelwa.
bubulale namkha ubulwelwe.
izakhamuzi zeSewula Afrika zikhona ngaphetjhaya.
ithathwa njengobujamo oburhabako.
emakhambeni kibo boke abantu.
zibikwe ku-Operations Room msinyana.
nezakhamuzi zawo eSewula Afrika.
ngomtlolo mumuntu obotjhiweko namkha ovalelweko.
nemithetjhwana yakaRhulumende obophako.
nemithetjhwana yenarha ebophako/evalelako.
ngaphandle bazakufumana ilwazi elifaneleko.
lizakudluliselwa emithombeni olungileko.
imitlolo inikelwe abamangalelwa ngaphetjheya.
edlulileko kanye nobufakazi ngokuya komlayo.
ilanga lokubonana kuphela.
Ngomtato, ngefesksi namkha nge-e-mail.
ekupheleni kwekhasi leli.
incwadi yokuzazisa namkha iphaspoti ingabawiwa.
kokubawa umsebenzi othileko.
zizinto ongeze wazilawula.
kokutjhuguluka kwayo nokurarana.
umsebenzi angeze sabekwa ngaphambi kwesikhathi.
Awubhadeli litho ngemisebenzi le.
<fn>DAC-NLS. ImisebenziYababaleki.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
<fn>DAC-NLS. ImisebenziYabantuAbaphilaNe-h.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
bavamise ukubandlululwa nokunyazwa.
nesekelo labantu abaphila ne-HIV/AIDS.
Ukulungisa iindingo zamakhaya aphethwe bantwana.
betlhogomelo namahlelo wokuphelisa umtlhago.
ukuragela phambili komndeni.
nemisebenzi yetlhogomelo lezokwelapha.
ukuzibandakanya ekulwiseni i-HIV/AIDS.
yomNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
eliseduze lokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Akunamaforomo okufanele azaliswe.
<fn>DAC-NLS. ImisebenziYokubuyiselwaEbujame.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
bebagcine amazinga wabo wokusebenza.
ukuzithemba nekghono leklayenti.
namahlelo wokwazi newokusekela.
nemisebenzi yokuphelisa kwesikhatjhana.
yomNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
Imitlolo le inikelwa ngendlela ye-PDF.
ukusebenzana nesibawo sakho.
abantu balinda iinyanga ezisithandathu.
sokurholophala athathwa njengesiquntu seendleko.
<fn>DAC-NLS. ImisebenziYokuqinisekisaUkubak.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ezirhelebha abatlhagako ukuphelisa umtlhago.
nenyanga, kunamakhaya aziingidi eziyi-2.
abasebenzisa i-R600 namkha ngaphasi ngenyanga.
wesitjhaba seSewula Afrika.
bamakhaya abaqakatheke khulu beHlelo.
B, C no D.
amaphasela wokudla ngentengo ephasi.
kokuthutha eendaweni ezikude.
Ikghono lokwenza ngcono ihlelo.
yomNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
eliseduze lokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
ungaya e-ofisini, bawa omunye akwenzele isibawo.
Ukuvakatjhelwa ekhaya nakho kungahlelwa.
<fn>DAC-NLS. ImisebenziYokusekelwaKweminden.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukuletha imisebenzi eqalene nemindeni.
itlhoga isekelo ukusebenza kuhle.
nabasana abangenwe nabathintwa yi-HIV/AIDS.
kuzakuqiniswa ipilo yomndeni.
Ngubani okufanele enze isibawo?
nefuna isekelo ukusebenza kuhle.
yomNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
kwemisebenzi okuhlangeneko emindenini.
nokubuyiselwa ebujameni bangaphambilini.
yokuhlanganiswa butjha kwemindeni.
yokusebenzela ukuqinisa ipilo yomndeni.
Yomibili imitlolo engehla isathuthukiswa.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Akunamaforomo okufanele azaliswe.
<fn>DAC-NLS. ImisebenziYokuvikelwaKwabantwa.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
utlhoga itlhogomelo labantwana.
babelethi bakhe namkha mumuntu omtlhogomelako.
ukusetjenziselwa kumbi zomseme.
bakhe, umondli namkha umuntu omtlhogomelako.
nehlalakuhle yabo kanye naleyo yekhotho.
Ngubani ongabika abantwana abatlhoga ukuvikelwa?
kumbi namkha ulimele.
namkha ubulwelwe bokungondleki.
nawusola bona umntwana uphathwa kumbi.
ezikhambelana nokuphathwa kumbi.
kwelihlo lesisebenzi sezamaphilo.
labantwana elikhonjwe Mnqophisi Mazombe.
samabubulo esikhonjwe Mnqophisi Mazombe.
zamaphilo ngudorhodera wesiyingi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
komNtwana eNdaweni yokuPhepha.
lokufakwa eRhemeni lokuVikelwa kwabaNtwana.
<fn>DAC-NLS. ImisebenziYomphakathiYetlhogom.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
<fn>DAC-NLS. ImithethoNekambisoY.2007-05-18.nr.txt</fn>
1.7 kukhandela amagadango angathathwa baphathi wokuzenzela ngendlela bafuna ngakho ngokuzicabangela kwabo phezu kwabasebenzi, nokukhandela ukubandlulula abasebenzi.
Ihlelo lekambisolawulo elilandelakweli lisisekelo semiThetho neHlelo leKambiso, kanti godu kufuze bona libe nanga sisekelo sananyana ngisiphi isiqunto sokukhalima umsebenzi.
2.1 Ukuqiniselwa isandla yindlela yokukhalima, hayi yokusoziswa.
2.2 Igadango lokuqiniselwa isandla kufuze bona lithathwe msinyana, ngendlela elungileko, nendlela efanako, futhi libe ligadango lokuthuthukisa ubuhle.
2.3 Ihlelo lokuqinisa isandla sokukhalima msebenzi wabaphathi.
d. banelungelo lokulidlulisela phambili icala labo nakube kunesiqunto abangathokozi ngaso esithethwe ngabo.
5.1 Ukhukhalima Ngokuyelelisa.
d. uthatha amagadango wokwenza lokho okuvunyelwenwe ngakho.
5.2 Ukuyeleliswa Ngomlomo. Nakube icala elenziwe msebenzi lifuna bona ayeleliswe ngomlomo, umphathi womsebenzi loyo angamyelelisa ngomlomo. Umphathi godu kufuze bona ayelelise umsebenzi loyo ukuthi uzakuthathelwa amagadango aqinileko nange angaphinda one godu; akathi angamyelelisa ngomlomo njalo umphathi, bese usitlola phasi isiyelelisweso singene emarekhodini womsebenzi loyo.
5.3 Isiyeleliso Esitloliweko. Nakube icala lomsebenzi limbi kangangobanyana lifuna bona ayeleliswe ngencwadi, umphathi wakhe angamtlolela incwadi emyelelisako.
a. Isiyeleliso esitloliweko singasebenzisa iforomu lesiHlomelelo B.
b. Umphathi kufuze bona anikele umsebenzi incwadi yesiyeleliso esitloliweko, bese umsebenzi loyo uyasitlikitla. Nakube umsebenzi uyabhala ukusitlikitla isiyelelisweso, umphathi kufuze bona anikele umsebenzi loyo incwadi yesiyeleliso leyo phambi komunye umsebenzi, ozakutlikitlela ukufakazela ukuthi nangambala unikelwe umsebenzi loyo incwadi yesiyeleliso.
c. Isiyeleliso esitloliweko kufuze bona sifakwe efayilini yomsebenzi oyeleliswako loyo.
d. Isiyeleliso esitloliweko sihlala iinyanga ezintandathu (6). Nakuphela iinyanga ezintandathu isiyelelisweso kufuze bona sikhutjhwe efayilini yomsebenzi, sidatjulwe.
e. Nakube kuyenzeka ukuthi umsebenzi loyo kufuneka bona abizelwe ebandla lokukhalinywa godu kungakapheli iinyanga ezintandathu athole isiyeleliso esitloliweko, isiyelelisweso kufuze bona naso sikhunjulwe, sibalwe nakathathelwa amagadango wokukhalinywa.
5.4 Isiyeleliso Esitloliweko Sokuphela . Nakube icala lomsebenzi limbi kangangobanyana kufuneka athole isiyeleliso sokugcina esitloliweko, umphathakhe angakwenza lokho.
a. Isiyeleliso esitloliweko sokuphela singasebenzi iforomu lesiHlomelelo C.
b. Umphathi kufuze bona anikele umsebenzi incwadi yesiyeleliso sokuphela, bese umsebenzi-ke uyasitlikitla. Nakube umsebenzi uyabhala ukutlikitla isiyelelisweso, umphathi kuzakufanela bona anikele umsebenzi loyo isiyelelisweso phambi komunye umsebenzi, ozakutlikitlela ukufakazela ukuthi nangambala umsebenzi loyo usinikelwe isiyeleliso sokuphela.
c. Isiyeleliso esitloliweko sokuphela kufuze bona sifakwe efayilini yomsebenzi oyeleliswako. loyo.
d. Isiyeleliso esitloliweko sokuphela sihlala iinyanga ezintandathu (6). Ekupheleni kweenyanga ezintandathu isiyeleliso esitloliweko sokuphela kufuze sikhutjhwe efayilini yomsebenzi, sidatjulwe.
e. Nakube kuyenzeka ukuthi iinyanga ezintandathu zingakapheli umsebenzi loyo kufuneke godu bona abizelwe ebandla lezokukhalinywa, isiyeleliso esitloliweko sokuphela kufuze bona sikhunjulwe, sibalwe naso nakathathelwa amagadango wokukhalinywa.
5.5 Nakube-ke umsebenzi wenze amacadlana amancazana angatjho litho, akunafuneko yokobana kubizwe ibandla lokukhalima elihlelekileko.
5.6 Nakuqalwa bona umsebenzi angathathelwa magadangno bani wokukhalinywa, iinyeleliso ezisekhona zamacala afanako enziwe msebenzi loyo nazo kufuze bona zikhunjulwe, zibalwe.
Nakube icala ekuzwakala bona lenziwe msebenzi limbi kangangobanyana kufuneka bona athathelwe amagadango abudisi ukudlula la ahlathululwe ku-5 ngehla, umqatjhi angavula iphenyo elinqophe ukuqinisela umsebenzi loyo isandla sokukhalinywa. Umqatjhi kufuze bona akhethe umjameli wakhe, ekufuze bona kube mphathi womsebenzi loyo, la kukghonakala khona, kobana azokuraga iphenywelo.
a. Umsebenzi kufuze bona anikelwe inothisi yephenywelo kusasele amalanga amahlanu womsebenzi, ubuncani bakhona, ngaphambi kobana kufike ilanga lokulalelwa kwephenyo lecala lakhe.
b. Umsebenzi kufuze bona ayitlikitle inothisi yephenyweli nakaqeda ukuyithola. Nakube umsebenzi loyo uyabhala ukuyitlikitla inothisi kufuze bona anikelwe yona phambi komunye umsebenzi, ozakutlikitlela ukufakaza ukuthi nangambala umsebenzi loyo unikelwe inothisi.
iii. itjho nokuthi umsebenzi unelungelo lokujanyelwa ngomunye umsebenzi namkha iyuniyoni esebenzisana nabaqatjhi bakhe umsebenzi, itjho godu nokobana umsebenzi angeza nabofakazi bakhe ecaleni.
ii. umqatjhi ukholwa bona ukuba khona komsebenzi loyo emsebenzini kungakhisimeza iphenyo ngezwangobatjho yecala lakhe, namkha kufake abanye abantu engozini, namkha kufake ipahla yombuso engozini.
b. Ukujanyiswa emsebenzini ngalendlela kuligadango lokuyelela ngokukhambela phambili elingatjho nokho ukuthi sekuthethwe isahlulelo ngomsebenzi loyo, ngalokho-ke umsebenzi ojanyiswe emsebenzini ngalendlela kufuze bona athole umrholwakhe uphelele nakasajanyisiweko njalo.
c. Nakube umsebenzi ujanyiswe emsebenzini namkha utransferwe ngegadangno lokuyelela ngokukhambela phambili, umqatjhi kufuze bona abize ikundla yokuyomgweba kungakapheli inyanga. USihlalo wekundla leyo sekuzakuba nguye-ke ozakutjho bona libuyiselwa emva mhlazana ikundla ihlangana kokuthoma.
a. Ikundla yokugweba icala kufuze bona ibizwe ihlangane kungakapheli itjhumi lamalanga womsebenzi ngemva kobana inothisi ekukhulunywa ngayo endinyaneni 7.1 (a) seyifikisiwe kumsebenzi owonileko.
b. USihlalo wekundla ezakulalela icala kufuze abe phezulu ngesikhundla kunomjameli womqatjhi. Nakube umsebenzi obekwe icala usikhulu somNyango, uSihlalo wekundla leyo kufuze bona kube sikhulu esiphetheko esingehla kommangalelwa namkha kube ngomunye umuntu onelwazi elifaneleko obekwe yiKhabinethi namkha iKomidi yeeMphathimandla zePhrovinsi?
c. Umsebenzi loyo nakafunako ecaleni lakhe angajanyelwa ngomunye umsebenzi namkha umjameli weyuniyoni enesivumelwana sokusebenzisana nabaqatjhi balapho.
d. UMtoliki naye angaba khona nakube kuyafuneka.
e. Ecaleni lokukhalima umqatjhi akukafaneli bona ajanyelwe ligcwetha, ngokunjalo nomsebenzi naye akukafaneli bona ajanyelwe ligcwetha, ngaphandle-ke kokuthi umsebenzi loyo abe vele mumuntu oligcwetha. Kilesisivumelwana nakukhulunywa ngegcwetha kutjhiwo umuntu osisazimthetho esisebenza njenge-Advocate namkha i-Attorney eSewula Afrika.
f. Nakube umsebenzi obekwe icala uyabhalelwa kufika la kugwetjelwa khona, noSihlalo weKundla leyo abe neqiniso lokobana umsebenzi loyo akunanto ezwakalako embambileko, icala lingaragela phambili likhulunywe nanyana yena angekho.
g. USihlalo kufuze bona abe nerekhodi lenothisi eyanikelwa umsebenzi ekuthiwa wonile, nerekhodi lokuthi ikhambe njani ikundla yokulalela nokugweba icala.
h. Usihlalo uzakufunda inothisi, bese kuyathonywa-ke kukhulunywa icala.
i. Umjameli womqatjhi uzakwethula ubufakazi ngecala elibangele bona bekubizwe ikundla le. Umsebenzi onecala namkha umjamelakhe angamtjhuka ngemibuzo ufakazi othulwe mjameli womqatjhi.
j. Umsebenzi obekwe icala naye uzakunikelwa ithuba lokuthula ubufakazi. Umjameli womqatjhi angatjhuka abofakazi ngemibuzo.
k. USihlalo angabuza nanyana ngimuphi ufakazi imibuzo yokukhanyisa okuthileko.
l. Nakube uSihlalo ubona ukuthi umsebenzi obizelwe ekundleni nangambala unecala, kufuze bona uSihlalo lo abikele umsebenzi loyo ngalokho, amtjele nesizathu sakho.
m. Ngaphambi kobana aqunte bona umsebenzi uzakuthwesa sigwebo bani, uSihlalo kufuze bona anikele umsebenzi ithuba lokuzikhulumela azililele. Umjameli womqatjhi naye angaveza ubujamo obubangele bona umsebenzi loyo abe enze icalelo.
n. USihlalo kufuze kuthi kungakapheli amalanga amahlanu womsebenzi likhulunyiwe icala, atjele umsebenzi ngomphumela wokukhulunywa kwecala lakhe, kanti godu umphumela wecalelo kufuze bona utlolwe efayilini yomsebenzi.
a. Nakube uSihlalo uthola ukuthi umsebenzi liyamlahla icala, kufuze bona uSihlalo lo akhuphe isigwebo esikhambelana necala alenzileko, nesikhambelana nerekhodi lomsebenzi loyo kunye nesikhambelana nobujamo obumhlohlozele bona abe enze icalelo umsebenzi.
vii. kuqotjhwa emsebenzini.
b. Nakube umsebenzi owonileko uyavuma, uSihlalo wekundla egweba icala angamzwela umsebenzi loyo amgwebe ukujanyiswa emsebenzini ngaphandle komrholo kunobanyana aqotjhwe. Nakube umsebenzi uyehliswa esikhundleni somsebenzi, ngemva komnyaka angenza isibawo sokukhutjhulwa esikhundleni somsebenzi ngaphandle kokuqatjhazelwa licala akhe aba nalo.
c. Umqatjhi akakwazi ukusebenzisa isigwebo ngesikhathi umsebenzi azabe asalindele ngaso umphumela wesibawo sakhe sokulidlulisela phambili icala lakhe, nakube ulidlulisele phambili.
8.1 Umsebenzi angabawa bona icala lakhe lidluliselwe phambili ngokuzalisa iforomu lesiHlomelelo E.
8.2 Umsebenzi ofuna ukulidlusela phambili icala lakhe kufuze bona lokho akwenze kungakapheli amalanga amahlanu womsebenzi ngemva kokuthola kwakhe incwadi embikela ngomphumela wecala lakhe; iforomu lokudlulisela icala phambili umsebenzi kufuze bona alinikele isikhulu esiphetheko namkha umphathi wakhe (imeninjari yakhe), yena-ka ozasidlulisela kabaphethe amacala adluliselwa phambili.
ii. esingaphezulu kwakasihlalo wekundla ebeyigweba icala, ngesikhundla somsebenzi.
8.4 Nakube umsebenzi usiKhulu esingamele umNyango, kuzakufuneka kube nguNdunakulu namkha uMongameli oqala icala elidluliselwe phambili.
8.5 Nakube umuntu ekukhulunywe ngaye endinyaneni 8.3 ufuna bona akhayokulalela ubufakazi ngesililo somsebenzi, kufuze bona azise umsebenzi ngalokho, amtjele nokuthi kuyokukhulunyelwa kuphi, nini.
c. sifakazele umphumela wecala ebeligwetjwa.
8.7 Msinyana ngemva kwalokho-ke umqatjhi kufuze bona alandele isiqunto esizabe sithethwe sikhulu ekudliselwe kiso icala.
Tjheja: Umsebenzi unelungelo lokusebenzisa indlela yokulamula imibango njengoba kusitjho umThetho wezobuDlelwana bemiSebenzini.
Nakabhalelwa kukhambisana nomthetho, namkha nakaphula umThetho, umyalo namkha isibopho somthetho.
Nakasebenzisa iimali zomBuso ngendlela engakafaneli ngabomu namkha ngobudlabha bakhe.
Nakasebenzisa namkha azithathela ipahla yombuso ngendlela engakafaneli ngaphandle kwemvumo, namkha nakasebenzisa ipahla yombuso ngendlela engakalungi, namkha nakasebenzisela omunye namkha abanye abasebenzi namkha isivakatjhi/iimvakatjhi, izinto ezingakalungi.
Nakafaka ubuphilo bakhe namkha babanye engozini ngokweqisa imithetho yezokuphepha amehlo.
Nakabeka ihlelo lombuso lokulawula engozini, namkha nakayibeka engozini ikambiso yomthetho wokuziphatha, namkha nakakhisimeza ukusebenza kuhle komnyango wembusweni, kwe-ofisi yomBuso namkha kwesijamiso sembusweni nanyana ingaba ngisiphi.
Nakaphalisa isikhundla sakhe sokuba sembusweni akhuthaze namkha akhisimeze iinrhuluphelo zesiqhema sepolitiki nanyana kungaba ngisiphi.
Nakebako, namkha athenge omunye namkha enze ubukirikitjani befrodi.
Nakabhadalelwa umsebenzi awenzele omunye umsebenzi namkha omunye nje umuntu ngaphandle kobana athole imvumo etloliweko ebuya emNyangwenakhe yokwenza umsebenzi loyo.
Nakabhalelwa kukwenza umsebenzi athunywe wona ngokusemthethweni namkha umsebenzi ohlale wenziwa qho, ngaphandle kwesizathu esizwakalako.
Nakalove emsebenzini namkha nakaqhele ukulova ngaphandle kwesizathu namkha imvumo.
Nakuhlukumeza omunye namkha abanye ngeziphathelene nezomseme/nezemabhayini.
Nakabandlulula abanye ngoba bamhlobo othileko, namkha ngoba babulili obuthileko, namkha ngoba baqhwalile, namkha ngenca yemikhambo yabo yezomseme, namkha ngezinye iinzathu umThethosisekelo ongazivumeliko.
Nakasebenza kumbi namkha atlhayelelwa kufika la kufuze afike khona ngomsebenzi ngaphandle kobana anganamandla wokufika lapho.
Nakenzela omunye namkha abanye umsebenzi bambhadale imali iye kuye, ukube umsebenzi loyo, uwenze ngesikhathi somsebenzi namkha ngemva kwesikhathi somsebenzi, kodwa ukube akanamvumo etloliweko yokwenza umsebenzi onjalo.
Nakalala emsebenzini ngesikhathi somsebenzi ngaphandle kwemvumo.
Nakathi asemsebenzini ngahlanye abe adakwe butjwala, namkha isidakamizwa nanyana ingaba ngisiphi esingekho emthethweni, nesibanga isiqhelo, nesiphendula umuntu isidlhadlha.
Nakathi asemsebenzini aziphathe ngendlela engakafaneli, engakalungi, nephathisa iinhloni, nengakavumeleki.
Nakaphula umThetho wokuziPhatha wabasebenzi bembusweni.
Nakathi asemsebenzini abethe omunye, namkha alinge ukumbetha, namkha awume ukumbetha.
Nakafaka abanye abasebenzi umoya wokuthi benze okuphambene nomthetho nokuphambene nekambiso esemthethweni.
Nakatjengisa indelelo kabanye emsebenzini, namkha enze izinto ezihlaza nezokudelela.
Nakathusela namkha asozise abanye abasebenzi.
Nakavimbela abanye abasebenzi ukuba malungu weyuniyoni yabasebenzi namkha ukuba malungu wehlangano yabasebenzi nanyana kungaba ngiyiphi.
Nakaziragela isikimu sakamatjhonisa ngesikhathi somsebenzi namkha endaweni yemsebenzini.
Nakaphatha isigidi namkha esinye isikhali esiyingozi endaweni yombuso ngaphandle kwemvumo yomqatjhi.
Nakabhala ukulalela nokuhlonipha imithetho yezokuphepha.
Nakakhuluma ammala namkha akhulume ubufakazi obumammala ekwenzeni kwakhe umsebenzi.
Nakakhwabanisa amarekhodi namkha akhwabanisa nanyana kungaba ngimiphi eminye imitlolo.
Nakanghala umsebenzi ngokungasimthetho, aphambane nekambiso yokunghalwa komsebenzi, anghale umsebenzi ngokungakavikeleki.
Nakenza icala elibonakala lilicala emehlweni kananyana ngubani ngaphandle kobana kutjho umthetho otloliweko, namkha nakenza icala elikuphula umthetho oseencwadini.
Lesi siyeleliso esitloliweko somthetho nekambiso yokukhalinywa kwabasebenzi. Nakungenzeka ube necala godu, isiyeleliso esitloliwekwesi kungasetjenzelwa phezu kwaso ukukuthwesa isigwebo esiqine khudlwana kunesiyeleliso esitloliweko.
Isiyeleliso esitloliwekwesi sizokufakwa efayilini yakho, ihlale lapho iinyanga ezintandathu (6) ukusukela ngelanga esatlolwa ngalo. Ngemva kweenyanga ezintandathu isiyeleliso esitloliwekweso sizakususwa efayilini yakho, sidatjulwe.
Nakube awuvumelani nesiyeleliswesi, ungenza isibawo sokulila usithumele ku(yijho ibizo) kungakapheli amalanga amahlanu.
Waziswa bona ufuneka emhlanganweni wokulalela icala,, ngokwendinyana 6 nendinyana 7 yomThetho wezokuKhalima.
Icala lingatlolwa ngokunabileko bese linanyathiselwa eforomeneli.
Umhlangano uyokubanjelwa e(INDAWO), NGOMHLAKA (ILANGA), ngo (ISIKHATHI). Nawungahlumbukuya emhlanganweni ngaphandle kokutjho abonobangela abezwakalako bona kubayini ungakhange uye, icala lakho lizakukhulunywa nanyana wena uzabe ungekho.
Ungazikhethela omunye umsebenzi osebenza naye namkha uzikhethele umjameli weyuniyoni enesivumelwana sokusebenzisana nathi bona abe mjamelakho ecaleneli.
Ubufakazi ecaleneli ungabuletha butloliwe namkha ubulethe ngabofakazi. Uzakunikelwa ilungelo nethuba lokubatjhuka ngemibuzo abofakazi abazakulethwa mbuso.
Nakube iphenyo lecaleli lithola bona nangambala vele unecala, ungazikhulumela uhlathulule ubujamo obubangele bona bewone; lokho kungakusiza ekuthambiseni isigwebo ongahle uthweswe sona.
Mina, , (IBIZO LOMSEBENZI) lapha ngibawa ukusiphikisa isigwebo engithweswe sona ngomhlaka (ILANGA), e(INDAWO).
Naso incwadi yomtlolo wenothisi wecala engimmangalelwe ngalo namkha/nesiyeleliso esitloliweko. ISIBAWO SOKUDLULISA ICALA ANGEZE SATJHEJWA IMITLOLO EPHEKELELAKO LE NAYINGEKHO.
Ngifisa/angifisi (KHETHA KUNYE) ukuveza obunye ubufakazi obungezelelweko ebebungekho ngesikhathi sokugwetjwa kwecala.
<fn>DAC-NLS. Imitlolo.2007-05-18.nr.txt</fn>
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
Uzakuthanda bona i-NAC ithintane njani nawe?
2.1 Akhe ubeke amabalengwe (ubethe zomofu) ngephrojekhthi le, ngamagama angadluliko kama-500.
2.2 Rhemisa lokho okube yipumelelwakho ekulu kezokutlola eminyakeni emi-3 edlulileko.
2.3 Bangaki abantu abasephrojekhthinakho le Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo besitjhaba nehlalo yaso ezakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC?
3.1 Isihloko / Igama Lephrojekhthi Oyenzela Isibawo.
3.2 Hlathulula iminqopho yephrojekthi.
3.4 Itjho amadeyithi olindele ukuthoma nokuqeda ngawo iphrojekhthi le.
3.5 Umphakathi uzakusizakala njani / ngani ngephrojekthakho le?
4.2 Kukhona enye ihlangano la ubawe khona ukusizwa ngemali Sibawa uveze boke abakusiza ngemali bese uzalisa imininingwana elandelako ngenzasapha?
4.3 Akusilula ukuthi i-NAC ingasiza ngebhajethi epheleleko kilephrojekthi, ngalokho-ke itjho imali obawa bona i-NAC ikusize ngayo.
4.4 Itjho imisebenzi yephrojekhthi ozayisebenzisela imali evela kwa-NAC nakube uphumelele ukuyithola?
4.5 Itjho amanye amahlandla la i-NAC yakhe yakusiza khona ngemali.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
Sibawa abafakazeli ababili esingakghona ukubathola, umrholi womphakathi kunye nesikghwari esiwufundeleko umsebenzi wobukghwari abanqopheneko nomsebenzakho. Sibawa usithumelele ubufakazelo obutlolwe babe batlikitlelwa obubuya kubafakazeli, ngenzasapha.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Ubuncani bakhona ufake sinye isibonelo somsebenzakho (isib. Izahluko ezintathu zomsebenzami wakhathesi, inoveli, ibuthelelo leendatjana ezifitjhani, iinkondlo ezihlanu njll.) esiphathelene nephrojekhthi le.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>DAC-NLS. ImvumoNokubuyiselwaEmvaKwemvu.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
womntwana namkha mntwana.
ngemva kokunikela ngayo.
wabelethelwa ngaphandle komtjhado.
lomntwana kufanele aziswe.
ali-14 wokufumana isaziso.
isibawo soku-adoptha senziwe khona.
Imvumo kufanele itlolwe phasi.
bona yenziwe njalo.
ngemva kokunikela isaziso leso.
umlayo woku-adoptha wenziwe yikhotho yabantwana.
isibawo soku-adoptha sizakulalelwa khona.
soku-adoptha siyame ekuraraneni kwendaba.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IncwadiYevumoYokube.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ngokuya begodu nangamandla enginikelwe wona miYalo yezokuVikela Mazombe, ekhutjhwe ngokulandela umThetho wezokuVikela ngo- 1957, Mina, ngiyakubeka lapha bona usebenze njenge-Warrant Officer emButhweni wesiTjhaba wezokuVikela eSewula Afrika, ngokuya komThetho obaliweko kunye nemiYalo, kusukela ngelanga langezi ..laka..
Ngesikhathi usebenza njalo, uzakulindeleka bona wenze imisebenzi yakho emanqophana nesikhundlesi ngokuthembeka nangokuzimisela ngokuya komThetho kunye nemiYalo ebaliweko, ukuhlonipha kunye nokulalela abaphathi bakho begodu ngaso soke isikhathi ube sibonelo esihle kilabo abaphethwe nguwe ngokujamela ngamandla okugikho, ukutlhogomela kunye nokulunga.
EmButhweni wesiTjhaba wezokuVikela weSewula Afrika, mina ngikuthwesa umthwalo egameni leRiphabhliki yeSewula Afrika bona usebenzele inarha yekhenu njengesikhulu, ngokuthembeka, ngesibindi, ngesithunzi nangehlonipho; ukwenza umsebenzi kunye neembopho zawo ngamandla nangokuzimisela begodu nokuba sibonelo esihle kilabo obaphetheko.
<fn>DAC-NLS. IncwadiYokuyelelisa.2007-05-18.nr.txt</fn>
Khuyini amaGama wamaJamo-bumbeko?
Ingabe angatjhugululwa amagama akhona nje?
Ngubani ongabawa ukuvunyelwa kwegama?
Umnqopho womKhandlu wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha yeSewula Afrika kubeka ebujameni obuvunyelweko amagama-bumbeko eSewula Afrika; ukulungisa imitjhapho, ukulungisa godu nokutjhugulula ihlelo lokunikelwa kwamagama wamajamo-bumbeko eSewula Afrika.
Khuyini amagama wamaJamo-bumbeko?
Kumagama wamabumbeko atholakala ephasini angewemvelo, namkha enziwe namkha atjhugululwe babantu, begodu kungaba namkha kungabi nabantu abahlala khona.
UmKhandlu wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha yeSewula Afrika (SAGNC) wasungulwa ngokomThetho wePalamende (umThetho oyinomboro 118 ka 1998), njengesikhungo esiphathelene nokubeka ebujameni amagama wamajamo-bumbeko eSewula Afrika. Wasungulwa nguNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji.
UmKhandlu lo (SAGNC) unamalunga azizazi emagameni weendawo, amalimi wangokomthetho kunye nomlando wamasiko, nabajameli bamaphrovinsi kunye nabajameli ababuya ePhikweni elikhulu eliphathelene nokuTlama imiKhawulo neeMebhe, iPosofisi kunye neBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika.
Ukulawulwa komKhandlu kwenziwa mNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji.
Khuyini okwenziwa mKhandlu wamaJamo-bumbeko weNarha (iSANGC)?
Kubeka ebujameni obuvunyelweko kwamagama angaphasi kwelawulo lawo. Ukwenza lokhu ubeka ibizo elizakufakwa kobunye nobunye ubujamo benarha nendlela yokutlolwa kwebizo lelo.
Uphakamisa amagama okuvunyelwane ngawo kuNgqongqotjhe khona azawaphakamisa. Uthola bewurekhode amagama wejamo-bumbeko avunyelweko begodu uwenza azeke ngokusebenzisa amaphephabhugu naku-Inthanethi. Ukhulumisana neHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, iKomitjhana yeeMali yeenTjhaba eziBumbeneko eqalelele i-Afrika malungana namagama-bumbeko wamalunga weenTjhaba ezibumbeneko, kunye nabanye abasebenzeli beentjhabatjhaba abaqalelele ukubekwa ebujameni obuvunyelweko kwamagama-bumbeko.
Ngimaphi amaGama wamaJamo-bumbeko awela ngaphasi komKhandlu?
Amagama-bumbeko athinta isitjhaba okufaka hlangana, kodwana kungapheleli emadorobheni, emadorajaneni nezinye iindawo zokuhlalisa abantu, iposofisi, iintetjhi zeentimela, uthelawalisa kunye namadamu wombuso.
Imihlobo yemihlaba yemvelo, isibonelo, iintaba, imibundu, imilambo, imithombo, amatheku, indawo emagega nesimu engakalinywa kunye neendawo ezithileko nobujamo, iinhlengele, indlela ephuma hlangana nentaba, amaporti kunye neentamo.
Ngimaphi amagama wamaJamo-bumbeko awela ngaphandle kwelawulo lomKhandlu?
Amagama wangokomthetho, isibonelo, igama lenarha, amagama wamaphrovinsi kunye namagama wamalawulo wabomasipala.
Amabumbeko awela ngaphasi kwelawulo labomasipala, isibonelo, iintrada, imakhiwo yabomasipala, iinkwayere, amaphaga kunye namazindla.
Imakhiwo yabantu abangeqadi kunye namaplasi.
AmaKomiti wamaPhrovinsi wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha ahlonywa ngokuya kwesahluko 2 (2) (a) somThetho weSewula Afrika wamaGama-Bumbeko ka 1998. Ahlonywa mNyango wephrovinsi ophathelene nezobukhgwari namasiko ngemuva kokubonisana nomKhandlu wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha yeSewula. Afrika.
IKomiti yephrovinsi inokuziphendulela mayelana nokuyelelelisa imibuso yabomasipala nokusebenza nabo, ekuqinisekiseni bona basebenzisa imithethokambiso yomKhandlu weNarha (SAGNC) emagameni awela ngaphasi kwawo.
IKomiti yephrovinsi yenza iimphakamiso emKhandlwini weNarha (SANGC) emagameni wamajamo-bumbeko wephasi awela emikhawulweni yephrovinsi. Kufanele yenze umsebenzi wokulungiselela mayelana nokunikelwa kwamagama emKhandlwini weNarha (SANGC) begodu inokuziphendulela ekuboneni bona imibuso yabomasipala kunye nabanye abadlala indima kuboniswana nabo ngokwaneleko.
IKomiti yephrovinsi (PGNC) ikhulumisana nomKhandlu weNarha (SAGNC) ekuthuthukiseni irhubhululo nokuqiniseka bona amagama angakarekhodwa ayabuthelelwa.
Abantu banomukghwa wokunikela igama elifanako eendaweni ezihlukeneko.
Amagama angazwakala afana namkha ukupeledwa kwegama lendawo yinye kungapheze kufane nekwenye.
Amagama angapeledwa ngeendlela ezihlukeneko.
Enarheni emalimi-nengi njengeSewula Afrika, iindawo zivame ukuba namagama adlula kwelinye.
Ubujamobu burholela ekungazwisisaneni nekuhlangahlanganeni. Ukubalekela lokhu, amagama wamajamo abekwa ebujameni obamukelekako ziinkhulu, iphasi loke.
Kuqakathekile bona amagama la abekwe ebujameni obamukelekako ngomnqopho wokuvumelanisa umlando wenarha nomfaniso wesitjhaba, godu ukwenzela iminqopho enjengezerhwebo nokurhwebelana, zokuthutha, zokuthintana, zesifunda kunye nokutlama kwezebhoduluko, imisebenzi yesitjhaba, isayensi netheknoloji, amakhetho nokuvumelana, zokuvakatjha, ukulawulwa kweenhlekelele kunye namajima wokufuna nokusindisa, njll.
Labo abalungisa imebhe namaphephandaba wombuso wamajamo-bumbeko, enarheni nephasini mazombe, bathembele eenkhulwini zamagama amajamo-bumbeko eenarheni khona bazabanikela amagama abekwe ebujameni obamukelekako.
emithethweni yetlolo-magama yamalimi lawo amagama asuka kiwo.
eenrhuluphelweni zesitjhaba salapho, kuphela nasingalwi nemithethomigomo yomKhandlu wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha yeSewula Afrika (SAGNC).
ekusetjenzisweni kwegama ngokomlando.
ekulungisweni, lapho igama litjhugululwa khona ngokuya kwesisekelo sokuqalwa kwezomlando.
eenquntweni zeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko mayelana nokubekwa ebujameni obamukelekako kwamagama wamaJamo-bumbeko.
kwezinye nezinye izinto ezingatjhejwa mKhandlu wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha yeSewula Afrika.
Imithethomgomo efanako nemithethokambiso ehlonywe mKhandlu weNarha (SANGC) isebenza kiwo woke amagama wamaJamo-bumbeko, kufaka hlangana lawo angaweli ngaphasi kwelawulo labunqopha lomKhandlu weNarha (SAGNC). Amakomiti wamaphrovinsi wamagama wamaJamo-bumbeko kufanele aqiniseke bona imikhandlu yamaphrovinsi iyazi ngalemithethokambiso khona izakusetjenziswa emagameni weentrada kunye namanye amajamo awela ngaphasi kwelawulo lemikhandlu yabomasipala.
Elinye nelinye ibumbeko namkha into kufanele ibe negama linye langokomthetho.
Amagama asele avunyelwe ezinye iindawo eSewula Afrika.
Amagama weendawo kwezinye iinarha, kunye namagama weenarha.
Amagama ipeledo namkha ibizo lawo lifana khulu nelegama elikhona kwanje okungenza ihlangahlangano.
Amagama okungasiwo wekolo, angakhambisani namazinga wokuziphatha, angakalungi, anenturhu, anganamikghwa emihle, angathandi ubuhle, aphathisa iinhloni.
Amagama abandlululako namkha ehlisa isithunzi ngokuphathelene nobutjhaba, umbala, umthethokambiso, ubulili, ukweyamana nezombanganarha namkha ezinye izinto zomphakathi. Amagama amade khulu namkha angabizwa kuhle.
Amagama anegama lomuntu kuphela, ngaphandle kokufakwa kwento leyo ethiyelelweko (enjengo phaga).
Amagama angathathwa njengomkhangiso womkhiqizo othileko, umsebenzi namkha ifemu.
Amagama wabantu abasaphilako kufanele abalekelwe.
Iindawo ezithiyelelwe ngabantu kufanele zikhambisane nesithunzi somuntu loyo (ingasi, isibonelo, kuthiyelelwe indawo engaziwako ngomuntu oqakatheke inarha yoke).
Imvumo etloliweko kufanele, nakukghonekako, itholakale emuntwini loyo namkha emndenini namkha iindlalifa zakhe ngaphambi kokusetjenziswa kwegama lakhe.
Amagama asele aziwa godu nasele asebenza khulu angadluliselwa emKhandlwini wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha yeSewula Afrika. Amagama godu angalethwa nakavunyelwe yihlangano engasi ngeyombuso namkha umbuso wenarha ezijameleko namkha inarha ezibusako ewela ngaphasi kweSewula Afrika.
Ingabe angatjhugululwa amagama akhona nje?
Amagama wamaJamo-bumbeko alihlangothi lamafa wezomlando, amasiko kunye nekulumo yesitjhaba, okufuneka bona avikelwe khulu kunokobana ahlakazwe.
Enye yeenhloso zomKhandlu wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha yeSewula Afrika (SAGNC) kukghonakalisa ikambiso yetjhuguluko yamagama wamajamo-bumbeko?
Isibawo singenziwa kilawo magama wamajamo-bumbeko akhona gadesi bona atjhuguluke nayikuthi umbawi ukholelwa bona igamelo alihlangabezani nemithethomigomo nemithethokambiso yomKhandlu wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha yeSewula Afrika (SAGNC).
Isibawo kufanele senziwe eforomeni elisetjenziselwa amagama amatjha, begodu kufanele sikhambisane neentjhukumiso begodu, nakukghonekako, nemitlolo esekelako. Ubufakazi kufanele bunikelwe lapho ababandakanyekako kuboniswene nabo.
Igama lingaphikiswa ngombana lijamiselele elikhona abanye abangathanda ukulibona libuyiswa.
Amatjhuguluko amanye wamagama ngokwelimi angaba nenturhu.
Lokha igama elikhona linikelwa ubujamo bangokomthetho, ubujamo balo kungafanela bona bubekwe kilobo obamukelekako (isibonelo, ukupeledwa kwalo kungafanela bona kwenziwe kube ngokwalemihla).
Isiqunto kungafanela bona sithathwe mayelana nobujamo obukhambelanako bamanye amagama angasetjenziswa. Lapho ukupeledwa ngokuhlukileko kwegama linye kusetjenziselwa izinto ezinengi (njengakudorojana neposofisi, namkha umlambo nedorobha), iforomo kufanele libeke ubujamo obamukelekako. Iforomo elisetjenziselwa into ethileko kufanele linqophe.
Isibalo sezinto ezitjhiwo ligama linye kufanele zingabi zinengi.
Lokhu okulandelako kumabumbeko ajayelekileko lapho amatjhuguluko angahle ahlongozwe khona.
Igama esekhe laba khona esikhathini esidluleko kodwana ngokomthetho elingasasetjenziswako, kodwana manje okuhlongozwa bona libuyiswe.
Into enalinye namkha manengi amagama wangokomthetho, kodwana enamanye amagama, kufaka hlangana amagama angasiwo wangokomthetho kunye namagama atjhugululiweko namkha imihlobo eminye kwamanye amalimi, angakabi ukuba ngewangokomthetho, kodwana okuhlongozwa bona athathwe njalo.
Igama langokomthetho elenziwe butjha lisuselwa egameni elikwelinye ilimi.
Amagama angakhambelaniko netlolo-magama ekhona yelimelo.
Amagama angakhambelaniko nemithetho yokutlolwa kwamagama eyamukelwe mKhandlu wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha yeSewula Afrika (SAGNC).
Amagama amihlobo esetjenziswa eendaweni ezithileko kuphela.
Amagama ngokomlando angakalungi, kungaba ngebanga lokupeleda namkha ngokwamaphuzu.
Indawo enegama langokomthetho namkha amagama nanyana kunjalo efuna ukuwajamiselela ngegama elitjha ngamabanga wezombanganarha namkha wezamasiko.
Amabulungelo wemilando, iindatjana zomilando, isiko lelimi kunye neminye imithombo kufanele itjhejwe.
Nakuqalwa bona igama lokuthoma libuyiswe, into yinye okufanele iqalwe kungaba kukuthi ilimi ekwatholwa kilo igama kungenzeka bonyana laphela, okutjho bona iindingo nokukhambelana nomphakathi wanamhlanje kuqakathekile.
Kungase kungakghonakali ukuqiniseka umhlobo olungileko wegama lokuthoma ngombana ubujamo balo elimini lokuthoma abaziwa (isibonelo, amalimi wabaRwa).
Eminye imithetho ngaphandle komthetho womKhandlu wamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha yeSewula Afrika (SAGNC) iphethe amanye wamagama wamajamo-bumbeko (isibonelo, igama lenarha, amagama wamaphrovinsi kunye nemibuso yabomasipala kunye namagama atjengisa ubukhulu, inani kunye nobunikazi benarha ngomnqopho womthelo).
Ngubani ongabawa ukuvunyelwa kwegama?
Yoke iminyango yombuso, imibuso yamaphrovinsi, imibuso yabomasipala, iposofisi yeSewula Afrika, abathuthukisi beziza kunye nanyana ngiyiphi ihlangano namkha umuntu angafaka isibawo.
UmKhandlu wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha yeSewula Afrika (SAGNC) uthola zoke iimbawo zokuvunyelwa kwamagama wamajamo-bumbeko ngaphasi kwelawulo lawo bewuqiniseke bona ukubonisana kwamambala kwenziwe, begodu igama lihlangabezana neemfuneko zomkhandlu kiwo woke amahlangothi.
UmKhandlu (i-SAGNC) uthatha isiqunto sokugcina ngomhlobo namkha imihlobo yamagama beyiwaphakamise kuNgqongqotjhe.
Nasele igama livunywe nguNgqongqotjhe, igamelo sele libekwe ebujameni obamukelekako. Lizakuvezwa ePhephandabeni lombuso-ke.
Amaforomo wesibawo atholakala emKhandlwini i-SAGNC. (Qala isibonelo seforomo elitholakala encwajaneni le).
Ababawi kufanele batlhogomele bona banikela ngalo loke ilwazi eforomeni lesibawo.
Ibumbelo likude kangangani begodu lingakiliphi itjhuba ukusuka edorobheni / i-ofisi kamarhastrada eseduze.
Amavumelwano wejamo ngelathitjhudi nelonghitjhudi (nakukghonekako). Umebhe olingana ne-A4 kufanele unikelwe nakukghonekako.
Itjhuba nebanga ukuya e-ofisini kamarhastrada kufanele kunqophe, isibonelo, 15 amakhilomitha ukuya eSewulaPumalanga ye?
Ilimi legama, nayikuthi igama lakhiwe ngeengcenye zamalimi adlula kwelilodwa, isibonelo, isiZulu kunye nesiNgisi, atjho womabili.
Amagama kufanele atlolwe ngamaledere amakhulu namancani, ingasi ngamakhulu kuphela, ukutjengisa lapho amaledere amakhulu kufanele asetjenziswe khona, isibonelo, eMbali namkha GaBosela.
Umsuka nehlathululo yegama. Izinto zomlando zegama, ireferensi ebujameni bejiyografi, namkha ukuthiya ngokuhlonipha umuntu kufanele kunikelwe ngokuzeleko nakukghonekako. Iindatjana zomlando kufanele zidzujulwe ehlathululweni nakukghonekako nemitlolo yamabuthelelo ingananyathiselwa. Akukaneli ukutjho bona into ithiyelelwe ngobujamo obukhona njengomlambo: ihlathululo yegama kufanele inikelwe. Nayikuthi igama lithethwe egameni lesitjalo, igama nehlathululo yesitjalo kufanele inikelwe, ngegama ngelinye ilimi nakukghonekako.
Isibawo esinye nesinye kufanele sinikele imininingwana yomhlathululi omkhulu ophakamise igama.
Igama elingakhethwa kwesibili nalo kufanele linikelwe. Kukhambisa izinto msinyana nayikuthi umKhandlu unikelwe igama lesibili khona igama lokuthoma nalingamukelekiko ngelinye ibanga (njengobuyelelwa kwegama esele livunyiwe).
Sebenzisa kuphela iforomo elibekiweko. (Ungalitloli butjha ngomtjhini).
Imitlolo esekelako nenikela ilwazi ngegama yamukelekile.
Yisa iforomo e-ofisini labarholi bendabuko nelakamasipala khona lizakutlikitlwa belibethwe istembu bese ulise emKhandlwini wephrovinsi.
Nawuthumela ngefeksi namkha ngeposo ye-elektroniki, isekele ngokuthumela imitlolo yamambala etlikilweko ngeposo.
UmKhandlu weNarha (SAGNC) ungathanda amalunga wemiphakathi yendawo nakangazibandakanya ekuthiyweni. Lapho umphakathi ungakghoniko ukuzalisa iforomo, ungabawa irhelebho emKhandlwini wePhrovinsi (PGNC) ngokusebenzisa uMasipala. UmKhandlu wephrovinsi nawo ungabawa irhelebho emKhandlwini weNarha (SAGNC), ongathumela lowo mraro ebarhubhululini abazizazi.
UmKhandlu uhlangana kathathu ngonyaka. Njengombana ukubambezeleka kubangwa maforomo angakazaliswa ngokupheleleko namkha ilwazi ekungasilo, abenzi mbawo kufanele bazi bona ukubekwa kwegama ebujameni obamukelekako yikambiso ede. Kufanele kube nesikhathi ekambisweni yokutlama yesikhathi sokulinda esingaba ziinyanga ezintathu, begodu kufanele kutlhogonyelwe bona iforomo lizaliswe ngendlela efaneleko khona kuzakukhandelwa ukubambezeleka okunengi.
TJHEJA: Sebenzisa iforomo linye kwesinye nesinye isihlongozo sejamo-bumbeko esithiywako.
Nikela ihlathululo kunye nelimi okususelwa kilo igama?
Nikela umsuka wegama nayikuthi uyawazi.
Isihlongozo ngesaliphi ijamo-bumbeko isibonelo, iposofisi, indlela yesitimela, idorobha, idorobha labantu, idorojana, intaba, ibhitjhi, idamu isihlengele, itlufu, indlela yokudlula entabeni, umbundu, itheku, ilitsha, umrhoba, ipani, umqoqo, iphondolwandleni, isigodi namkha ifleyi, indawo yokuhlalisa nomuzi?
Ingabe indawo le ikusiphi isiyingi sakaMarhastrada nephrovinsi?
Ikude kangangani begodu kuliphi itjhuba ukusuka edorobheni eliseduze namkha i-ofisi lakaMarhastrada isibonelo, amakhilomitha angu 15 ukuya eTlhagwini-Tjingalanga ye?
Ingabe igama elihlongozwako kade likhona (iminyaka ema-50 namkha ngaphezulu), liseselitjha (iminyaka eli-10-50) namkha litjha (iminyaka 5 namkha engaphasi kwaleyo)?
Nakuyiwa ekuhlongozweni kokutjhugululwa kwegama, nikela igama lokuthoma namabanga wokutjhugulula.
kunye nanyana ngubani.
Imininingwana yomuntu namkha loyo onekareko obekangena njengoletha ilwazi mayelana negama.
Department of Arts, Culture, Inomboro ye-elektroniki: Science and Technology TD05@dacst5.
<fn>DAC-NLS. IncwadiYokwethulwaK.2007-05-18.nr.txt</fn>
Amanowuthi alula lawa encwajaneni le ngewokukhandela bona wena nosebenza nabo ningakhubali nofana nigule lokha nanisebenza kilephrojekthi.
Ngesizo lakho singakha iphrojekthi le ngaphandle kobana kube nomunye okhubala khulu.
Incwajana le ifaka hlangana imithetho evamileko okumele ilandelwe ngibo boke abantu.
Zoke iinsebenzi ephrojekthini le ziqakathekile. Ziqakatheke ekhamphananini nemindenini yazo.
Woke umuntu unelungelo lokuba nendawo yokusebenzela ephephileko nenepilo, nelungelo lokuya ekhaya ukusuka emsebenzini ngamalanga aphilile begodu ngaphandle kokulimala.
Lo mnqopho ovamileko esiwulwela soke, begodu siyakholwa bonyana ungafunyanwa kwaphela ngokusebenza ndawonye ngokubambisana kwalabo ababandakanyekako.
Njengomqatjhi, sizibophelela ekunikeleni ibhoduluko lokusebenza eliphephileko nelinepilo kanye neensetjenziswa ezifaneleko. Siyatjheja bonyana ipilo nokuphepha kuqakatheke khulu kuneendleko zehlelo. Imiphumela yokulimala ikuloba ngokweemali emntwini nephrojekthini.
Njengabaqatjhi, sizibophelela ekusebenzeni nekwenzeni ngokuphepha nangendlela enepilo ngeenkhathi zoke.
Njengomuntu ngamunye woke umuntu unelungelo nesibopho sokujama bese alungise ubujamo nofana isenzo esingakaphephi.
Woke umuntu osebenza ephrojekthini le unesibopho sokuvikela ukulimala kwakhe, ezinye iinsebenzi kanye nomphakathi ngokunabileko.
Kumele ulalele imithetho yezepilo nokuphepha engencwajaneni le.
Kumele ulalele yoke imiyalo yezepilo nokuphepha isikhulu sakho nofana esinye nesinye isikhulu sezepilo nokuphepha esikunikela yona.
Kumele ufunde bewulalele woke amatshwayo wezepilo nokuphepha asendaweni yokusebenzela. Kunamatshwayo wezepilo nokuphepha afakwe encwadinapha.
Nawubona nanyana ngubani enza okuthize okungabangela ingozi, kumele umyalelise khonapho. Nakube uragela phambili, kumele umtjelele kubaphathi nofana esikhulwini sezepilo nokuphepha.
Nanyana ngubani owephula imithetho, imiyalo nofana amatshwayo wezepilo, angaqotjhwa endaweni yokusebenzela begodu/nofana aphelelwe msebenzi.
Nakube awunasiqiniseko, khuluma nesikhulu sakho.
Tjheja ipilo nokuphepha kwakho!
Cabanga ngezepilo nokuphepha begodu usebenze ngokuphepha!
kinofana ngiyiphi indawo lapha amehlwakho angalimazeka khona.
Unamehlo amabili kwaphela, nje-ke anakekele!
izinto ezineentlobo ezibukhali.
Mbatha iimvikeli zeendlebe nakube amatshwayo abonisa bonyana usendaweni lapha kumbathwa khona iimvikeli zeendlebe, nakinofana ngiyiphi kunetjhada elivala iindlebe.
wembathe neensithabuso zokuvikela ithuli nawuseendaweni zethuli.
Sebenzisa isisetjenziswa esikhethekileko sezepilo nokuphepha nakube usebenza endaweni eyingozi.
Bika zoke iinsetjenziswa nofana izambatho zokuvikela zezepilo nokuphepha ezilimeleko msinyazana kumphathi nofana esikhulwini sezepilo nokuphepha.
lapha ufuna ukuyongena khona akukasitheki ngaphambi kobana uthome ukuguga.
iintlabagelo zamandla azidisibezwa ngomsebenzi.
Babantu ababanduliweko kwaphela okumele basebenzise bebalungise iintlabagelo neensetjenziswa.
qinisekisa bonyana abanye abantu baphephile.
Ngaphambi kobana ulungise nofana uquphe imitjhini, JAMA bese ucima imitjhini leyo.
Hlolisisa zoke iinsetjenziswa zokuphakamisa.
Nakube zonakele nofana ziphukile, zibike kumphathi.
Ungasebenzisi ummoya wekhomphresa ukuhlanza izambatho, begodu ungavutheli omunye umuntu ngawo.
Awukavunyelwa ukusebenzisa nofana ngisiphi isisetjenziswa nofana isikhwelo ngaphandle kwanange ubanduliwe begodu ugunyazwe bona wenze njalo.
Hlonipha amatshwayo athi Ungabhemi?
Fumana bonyana zikuphi iincimamlilo eziseduza nokobana zisetjenziswa njani.
Beka amaketjezi angahle avuthe ngomthamo omncani begodu ngesimumathini esivunywe bonyana siphephile.
Beka amahitara aphathwako kude nezinto ezivuthako.
Ipahla Yokuzivikela kumele imbathwe ngeenkhathi zoke lokha nawusebenza ngamari-ejenti.
Hlela bona kube nomuntu wesibili, ombethe izambatho ezifaneleko zokuzivikela, azilungiselele ukukusiza nange kunobujamo oburhabako.
Bika amagadango wakho owatjhukumisako kumphathi wakho ukuze kuhlelwe isizo elirhabako nakunesidingo.
Bika koke ukulimala ezikweni lezokwelapha nofana kumphathakho nanofana kungaba kuncani kangangani.
Hlala ulandela ikambiso efaneleko njalo lokha nawehlisa amari-ejenti.
Ungathathi iindlela ezirabhulelako.
Lokha nawehlisa amakhemikhali aliketjezi, hlala uphethe ithumbu lamanzi agelezako ukwenzela ubujamo oburhabako.
Ungasebenzi ngepahla yegezi ngaphambi kobana umuntu obandulweko ayenze iphephe.
Ungasebenzisi iintlabagelo nofana ipahla yegezi khibe ujame ngemanzini.
phosela iinzibi ngemgqomini.
susa ubukerekere emastepsini nalapha kukhanjwa khona.
Tjheja iinthuthi kanye nepahla ekhambako.
Ungasebenzisi iinlere zesenke neenkupuru zesenke nawuseduze nendawo enamandla amakhulu wegezi.
Ungatjhideli nofana ubeke nanyana yini osebenza ngayo eduze khulu ngaphezu kwamamitha ama-3, 5 kumakheyibula aphezulu wegezi.
Jama!! Lokha nawutjhidela eduze khulu kwamakheyibula.
Ungalingi ukukhwela phezulu emapaleni nofana uphazamisane neemumathi zomlilo ezisemapaleni.
Nakube usebenza lapha kunamakheyibula wegezi akhamba phezulu, bawa isizo kumphathako. Ungarageli phambili ngaphandle kokubonisana nomphathakho.
Ungakhweli epahleni ekhambako nofana kusithuthi sokwakha ngaphandle kwanange ugunyazwe ukwenza njalo. Boke abasebenzisi/abatjhayeli kumele babe neencwadi zokutjhayela ezisemthethweni.
Fumana ukwelatjhwa msinyana ngitjho nanyana kungokokulimala okungatjho litho, begodu uqinisekise bonyana koke ukulimala kuyabikwa.
Awukavunyelwa bona sewukhambe utika umlilo nanyana kukuphi ngejaradeni.
Sela kwaphela lapha kuphuma khona amanzi ebuhlambelweni nofana lapha kuhlathululwe khona kuhle kwathiwa Amanzi Wokusela?
sebenzisa ipahla yokuvikela kanye nezambatho zakhona.
Ungakghodlhakghodlhi nofana uphazamisane nepahla yezepilo nokuphepha!
khweli nofana wehlike isithuthi sisakhamba.
Isikhafula singakhiwa kwaphela, silungiswe nofana siphulwe ngokwetjhejo lomuntu onakghono oqatjhwe yikontraga ngokutloliweko.
Isikhafula esitekezelako nofana esingakahlanganiswa singeze sasetjenziswa, begodu kumele kulungiswe woke umonakalo nofana ubikwe emntwini ofaneleko.
Iindromu ezingenalitho, amakhreyiti nofana iintina zingeze zasetjenziselwa ukusekela nofana ukuqinisa isikhafula. Kungeze kwakhiwa iplatfomo yokusebenzela phezu kwenye.
Ukusebenzisa isikhafula esingakapheli ukwakhiwa akukavunyelwa. Nakube isikhafula sisebujameni obungakaphephi ngendlela enganabubalekelo, kumele singasetjenziswa begodu sifakwe amatshwayo wokuyelelisa.
Isikhafula singeze sasuswa nakusasetjenzwako.
Akunamuntu ovunyelwe ukuba phezu kwesikhafula lokha ubujamo bezulu nabungasi buhle.
Nawusebenza esikhafuleni esiphakeme ngehla kwamamitha ama-2, khibe akunambambelo, kumele usebenzise amabhande wokuphepha nofana lokuzibopha.
Zoke iinkhafula kumele zibe namatshwayo athi Kuphephile ukusebenza nelithi Akukaphephi ukusebenza?
akunahlabathi nofana into emumuwa endaweni elimitha eli-1 endaweni yokusebenzela.
amahlangothi avulekileko asithekile.
Qinisekisa bonyana okupakiweko kunzinzile begodu kuphephile.
Ubunzinziso bomthwalo opakiweko bumele bubuyelelwe kathathu kudayametha yokuphakama.
Zoke iintepisi kumele zibe nobubambelelo.
Amahlangothi wamaplatfomo kumele angabi nematheriyali kanye nepahla engakaqiniswa.
letha amabhodlholo nofana iinsinjana zeenselo, nofana ulungise ukugoma, ngaphandle kwakange usendaweni etjhwiweko.
khangisa ngamaphostara nofana iimflarha ezibupolotiki ngaphandle kokufumana ntangi imvumo.
Ngikhambele ihlelo lokusebenza lapha kwakhiwa khona nokobana ngifumene iNcwajana yeenSebenzi emayelana neNdawo yokusebenzela kanye nemiThetho eVamileko, begodu ngifunde, ngazwisisa bengamukela lokho okumumethweko.
<fn>DAC-NLS. IncwajanaEhlathu(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilungelo lomsebenzi lo lifunjethwe. Akunangcenye yalomtlolo engagaywa ivezwe ngobutjha nanyana ngayiphi indlela - nanyana kungaba ngokwenza ngesandla nanyana kungaba ngokwenza ngemitjhini ye-elekthroniki, ngaphandle kwemvumo etloliweko ntanzi ebuya kuKomitjhini yazabaSebenzi bomBuso.
Igadangiswe beyahlanganiswa ngebakwa-Creda Communications.
ijamele abantu beSewula Afrika ngobunengi babo, imikghwa yokuqatjha neyokuphatha abasebenzi kube ngephathelene nekghono, nokuqala izinto ngelihlo elivulekileko, nelilungileko, nenefuneko yokulungisa ukungalingani kwesikhathi esidlulileko.
3.3 Isibopho somQatjhi nabaSebenzi.
4.1 Itjhebiswano NesiBethamthetho NeBandla EliPhetheko.
4.2 Itjhebiswano nomphakathi.
4.3 Itjhebiswano hlangana nabasebenzi.
4.4 Ukwenziwa kwemisebenzi.
4.5 Ukuziphatha komuntu nekareko yangeqadi.
IKomitjhini yabaSebenzi bomBuso inikelwe amandla ngokomThethosisekelo ka-1996, ukukhuthaza nokwenza bonyana izinga lomthetho wokuziphatha kwabasebenzi bemisebenzi efundelweko kiyo yoke ikoro yabasebenzi bombuso lihlale liphezulu. Ngo-1997 kwabethwa umThetho weRhelo lokuziPhatha eKorweni yomBuso, kwathi ngemva kwalokho waziswa kurhulumende omkhulu nakiborhulumende bamaphrovinsi. Kwafuneka nokuthi kutlanywe ikomba ngeRhelo lokuziPhatha kobanyana woke umuntu azolizwa kuhle, lona nokusetjenziswa kwalo, nakho koke elikhambisana nakho.
Egameni leKomitjhini yabaSebenzi bomBuso, ngizizwa ngihloniphekile ukwethulela zoke iimphathimandla ezisebenza embusweni weSewula Afrika leNcwajana eHlathulula ngeRhelo Lokuziphatha Labasebenzi Bombuso. IRhelo lokuziPhatha liyisika eqakatheke khulu ehlelweni elihle lokubusa nelokuziphatha kuhle kwabasebenzi bembusweni. Isikweli lithinta neendaba ezinjengokuhlonitjhwa kwamalungelo wobuntu, ukusebenza komthetho, isibopho sokuziphendulela kilokho umuntu akwenzekako, ukwenzela izinto emkhanyweni kurhulumende, ukuziphatha komuntu kanye nekareko yangeqadi.
IKomitjhini yabaSebenzi bomBuso ibawa boke abasebenzi bombuso, ukusukela komncani ngesikhundla ukuya kosesikhundleni esiphezulu kinabo boke, bonyana batjengise ukuzwisisa ikambiso, nemilayelo kanye nemilayo ephethwe liRhelo lokuziPhatha. Lokhu-ke akusinto ekghonakalako nje kwaphela, kodwanana bekuyinto enikelwe namandla wokwenziwa, izakhamizi zethu nazizakwenzelwa umsebenzi omuhle ngokufaneleko. Kuqakathekile godu nokuthi iimphathiswa kufuze bona zikhambe ngomthetho wokuzirarha, nokuzala izipho neminikelo, njengombana lokho kungathathwa njengokuthengwa nje.
Sifisa ukubuka nokuthokoza boke abaphathi neemphathimandla abafaka isandla ekukhuthazweni nekuphakanyisweni kweRhelo lokuziPhatha eKorweni yomBuso. Ngithanda ukunikhuthaza ukobana niqine njalo ngomsebenzi omuhle, begodu ningathomi niyitjhiye esithubeni iselela yokukhuthaza ummoya wokusebenza njengabantu abanefundiso embusweni.
IKomitjhini yabaSebenzi bomBuso ithemba bona incwajana esihlathululi le izakuba yikomba elirhelebho ekukhuthazeni ukwethembeka nokuzipatha kuhle emsebenzini, ibe ikhuthazele nokuthi soke sitjhisakalele ukungabubekezeleli ubukhohlakali eSewula Afrika.
Kokuphela-ke, ngithanda ukukhuthaza boke abasebenzi bombuso bona baqinisekise bonyana indlela abaziphatha ngayo ikhambisana neenrhuluphelo nekambisolawulo elawula umbuso, nokuthi futhi baziyajeza iRhelo lokuziPhatha kanye nayo iNcwajana esiHlathululi le.
Kokuphela, siwuthokoza kuzala umlomo umNyango wezokuThuthukiswa kweeNarha ngeeNarha kaRhulumende weBhrithani ngokusekela kwawo ngemali yokugadangisa iNcwajana Ehlathulula Ngerhelo Lokuziphatha Labasebenzi Bombuso le.
Umnqopho wencwajana le kuhlathulula ngokuzeleko lokho okuphethwe liRhelo lokuziPhatha. Ukutlolwa kweRhelo langokomthetho lokuziPhatha labaSebenzi bomBuso kufune ukutlolwa ngamagama amafitjhani, anembako nangamagama asemthethweni. Incwajana le inqophe ukwenza irhelo lokuziphatheli lizwakale kuhle kibo boke abasebenzi bombuso.
Incwajana le akunakambisolawulo etja eza nayo, begodu ilandela isijamiso nendlela yokunombora efanako neseRhelweni lokuziPhatha, ukwenzelela bona kubelula ukulinganisa nokuthomanisa. Ekusebenziseni kwayo incwajana le, iminyango yombuso kufuze ilinge ukungezelela iimbonelo zayo, eziphathelene nezikhambelana nebhoduluko layo.
Kufanele sitjho sigandelele bona ukutlanywa nokutlolwa kwencwajana le kulihlelo lomsebenzi omkhulu, begodu kufuze sitjho nokuthi kungafuneka ukobanai inande ibuyekezwa, njengeRhelo lokuziPhatha ngokwalo.
Bonyana kuzokukhuthazeka izinga eliphezulu lokuziphatha ngendlela enefundiso emsebenzini, abasebenzi bombuso kufuze bona bakhuthazwe ukucabanga nokuziphatha ngendlela yefundiso yokuziphatha. Ngalokho-ke incwajana le kufuze isebenze njengesiza yokutlama nokwethula iimfundo ezifitjhazana zokuthwasisa nokubandula boke abasebenzi. Incwajana le iphethe neembonelo ezinengi ezitjengisa uburhiyarhiya besiko nendlela yokuziphatha emsebenzini, ezingasebenza njengesendlalelo sokuthwasisa neseembonelo ekungafundiswa ngazo.
Njengomkhambisani weRhelo lokuziPhatha, incwajana le ingasiza ekwenzeni ukobana umphakathi uhlale ubathemba abasebenzi bombuso ngokuthembeka kwabo nangokungathathi hlangothi kwabo, ngokunikela ubuncani balokho okulindelweko ngendlela yokuziphatha elungileko.
Kuliqiniso elivunywa mumuntu woke bonyana abantu bafunda ngokutjheja nokulimuka. Ngebanga lalokhu-ke, kubekwa isibopho esikhethekileko phezu komqatjhi, iimphathimandla (aboNgqongqotjhe naboSomkhandlu) ezingeni lezombanganarha, nabaphathi babasebenzi bombuso kiwo woke amazinga, bonyana bakhe ibhoduluko elifaneleko la kuzakubekwa khona iinrhuluphelo zamagugu, kube kwenziwe neembonelo ezizakuba sibonelo kibo boke abasebenzi.
ISigaba 195(1)(a) somThethosisekelo sifuna bona "kuphakanyiswe izinga eliphezulu lomthetho wokuziphatha, belibabalelwe bonyana lihlale linjalo" embusweni ngokuphelela kwawo. Ngokwesivumelwano esihlanganyelweko (umKhandlu wabaSebenzi bemBusweni wokuVumelanisa nokuBonisana isiQunto senomboro 2 saka-1999), boke abasebenzi beKoro yemBusweni banesibopho sokuthambela nokukhambisana neRhelo lokuziPhatha elibekiweko. Njengombana-ke lokhu kusisendlalelo ekwakhelwa phezu kwaso amagadango wokukhambela ngaphambili, nawokulungisa ngitjho nawokukhalima imbala, umqatjhi kufuze enze koke okungakghonakala ukuqinisekisa bona koke okuphethwe mthetho weRhelo lokuziPhatha kwaziwa ngibo boke abasebenzi.
Kuqakathekile ukubuyelela godu egameni lokobana owona mnqopho womthetho weRhelo lokuziPhatha bubuhle bokuphakamisa nokukhuthaza ukuziphatha okusibonelo. Nanyana kunjalo, umsebenzi uzakuthweswa umlandu wokuziphatha kumbi ngokomThetho otjhiwo ngehla lo, begodu angakhalinywa ngokweengaba 18 ukuyokufika ku-27 njengokutjhugululwa kwawo emThethwenimlingwa wezamaTjhuguluko ka-1997, nakufumaniseka bona uphula umbandela womthetho weRhelo lokuziPhatha.
Umsebenzi kufuze athembeke eRiphabhligini begodu ahloniphe umThethosisekelo, akhambe ngemibandela yawo emsebenzini wakhe wamalanga woke.
Igama elithi "iRiphabhligi" kufuze lithathwe njengegama elitjho "inarha" - okuyiSewula Afrika. Kuyifuneko eqakatheke khulu bonyana boke abasebenzi bombuso bathembeke enarheni yekhabo.
UmThethosisekelo ukhuluma ngamaphuzu athileko aphathelene namalungelo nerhuluphelo yazo zoke izakhamuzi. Lombandela weRhelo lokuziPhatha, kokuthoma ufuna ukuthembeka kwabasebenzi bombuso kilelihlelo ledemokhrasi elisebenza njenganje. Kwesibili, ubukhulu bomThethosisekelo kufuze bamukelwe bebuhlonitjhwe mumuntu woke. Kwesithathu, omunye nomunye umsebenzi wombuso kufuze abe nelwazi elilingeneko lalokho okuphethwe mThethosisekelo nomnqopho wawo njengendlela yokulawula nokubulunga ihlelo lakhathesi.
Isibonelo 1: Abasebenzi bombuso emazingeni ahlukahlukeneko banesandla ukufika ezingeni elithileko ekwenzeni iimphakamiso zemithethomgomo. Nanyana ngisiphi isiphakamiso esenziwako kufuze bona sihlolwe siqalisiswe kuhle ukuqiniseka bona angeze siphambane nommoya namkha/nemibandela ethileko yomThethosisekelo. Ikambisomgomo yomthethosisekelo njengokuba nelizwi komphakathi nokwenzelwa kwezinto emkhanyweni emisebenzini eyenzelwa umphakathi kufuze bona nakho kulandelelwe ukufikela la kukghonakala khona ehlelweni lokwakha umthethokambiso.
Isibonelo 2: Isigaba 33(2) somThethosisekelo sithi woke umuntu amalungelo wakhe akhisinyezwe magadango wokuphatha unelungelo lokunikelwa amabanga atloliweko. Lokhu-ke kutjho bona omunye nomunye umsebenzi wembusweni nakazakukghona ukukhamba ngemibandela yomThethosisekelo, kufuze bona enze iqiniso lokobana iinqunto namagadango athathwa kezokuphatha athathwa ngamabanga azwakalako, kobanyana amabanga lawo anganikelwa umuntu loyo othintekileko. Lokhu-ke kutjho bona woke amagadango wezokuphatha kufuze bonyana aphumelele nakalingwako kuhlolwa bonyana athethwe ngehlelo lokwenzela izinto emkhanyweni na.
Lombandela utjho bonyana la kufuze kuthathwe khona iinqunto namkha lapho kufuze bona umuntu azisebenzisele khona ingqondwakhe ngokubona kwakhe, kufuze bonyana kucatjangelwe iinrhuluphelo zomphakathi ntanzi. Iinrhuluphelo nekareko yomsebenzi wombuso ngokwakhe namkha ezinye iinrhuluphelo ezihlangothi linye kufuze bona zize ngemva kweenrhuluphelo zomphakathi.
Isibonelo 1: Umsebenzi osebenzisa ikghono lezandla esibhedlela ubotjhwe yikontraga yakhe yomsebenzi bona asebenze ukusukela ngo-08:00 ukuyokufikela ngo-16:30. Akunakambiso ebekiweko emalungana nesikhathi esingezelelweko esibhadalwako. Izulu libethe lawisa isitetjhi segezi ekhanyiswa esibhedlela, nje-ke amathiyetha asebenza ngejenereyida. Nayo ijenereyida leyo iyatshwenya, ngalokho-ke umsebenzi osebenza ngezandla loyo ulayelwa bona ayokulungisa ijenereyida leyo ngo-16:00. Ebujameni bezinto obunjalo kuzakulindeleka bonyana lomuntu osebenza ngezandla loyo aqede umsebenzi wokulungisa ijenereyida leyo ngaphambi kobana angatjhayisa, ngitjho nanyana ingasebenza bekudlule isikhathi sayo esibekwe yikontraga yayo yomsebenzi.
Isibonelo 2: Ubunengi babasebenzi abasebenza e-ofisini yesiphande batjengisa bonyana bafuna ukuthatha isikhathi sabo sokuphumula ngonyaka ngoDisemba. Nange boke njalo bangavunyelwa ukuthatha isikhathi sokuphumula ngasikhathi sinye njalo, kuzakutjho bonyana ngesikhatheso i-ofisi angeze ikghone ukuwusebenzela kuhle umphakathi. Lokho-ke kutjho bona abaphathi nabasebenzi kuzakufuneka bonyana bakhulumisane bazwane, kube nabarhobhako ekarekweni yabo, kobanyana kuzokuba nabantu abaneleko abazakusala basenza umsebenzi ngendlela ejayelekileko, abanye nabasaye esikhathini sokuphumula.
UmThetho wamaLungelo wobuNtu osemThethwenisisekelo, hlangana nokhunye okuvikelako, uvikela namalungelo wezombanganarha wesinye nesinye isakhamuzi, okubalwa hlangana nawo nelungelo lokukhambisana kanye nelokuba lilunga lehlangano yezombanganarha ethandwa ngiso. Umphumela wekhetho kbonyana ihlangano ethola amavowudi amanengi kube ngiyo ethatha umbuso. Lokhu-ke kutjho bonyana ikareko ethileko yomsebenzi wembusweni angeze yavela emphumeleni wekhetho. Kungatjho godu nokuthi imisebenzi ebekwe phambili, nehlelo lemisebenzi ezokwenziwa kanye nemithethomgomo eyamukelwe nguRhulumende wangesikhatheso kungahluka kunemisebenzi umsebenzi wombuso ngamunye azibekele yona phambili. Nokho-ke abasebenzi bombuso kufuneka bamsebenzele ngokuzinikela, nangokuthembeka kanye nangelwazi labo elipheleleko uRhulumende okhethiweko wesikhatheso nabaphumelelisa imithethomgomo yakhe.
Isibonelo 1: Umsebenzi wombuso yena ngesingaye ukholwa bonyana ithlogomelo elisisekelo lezamaphilo ngilo ekufuze libe phambili kinayo yoke imisebenzi eyenzelwa isitjhaba enarheni yekhethu, godu bewusekela nehlangano yezombanganarha esikhambisana naloyo mbono. Nokho-ke uRhulumende obusako yena uthethe njengomthethomgomo oqakatheke khulu ukwakhela abantu izindlu, nokhandela ubulelesi. Umsebenzi kuzakulindeleka bonyana alamukele irherho lakaRhulumende lokukhambisa izinto ngokuqakatheka kwazo. Nokho lokhu akutjho ukugandelela imibono eyakhako neyokutlama.
Isibonelo 2: Nayikuthi uRhulumende obusako ucabanga ukufezakalisa ihlelo elithileko, kufumaniseke bona msebenzi ongayelelisa bonyana ihlelweli lingahlinywa bunjani kuhle, umsebenzi loyo, ngaphandle kokuphikisana nehlelo, kuzakufuneka bonyana ayibekele ngeqadi imizwa yakhe nokuthi athathe isiqunto ngokucabangisisa, ngokuqala kuphela ezinye iindlela ezihlukeneko ezingathathwa kanye nobuhle nobumbi benye nenye indlela, ngalendlela alinge ukuthola indlela ehle yehlelwelo ezakusebenza ebantwini abathintakako.
Umsebenzi wombuso nakazakukghona ukusebenzela uRhulumende obusako nomphakathi kuhle nangekghono, kufuze bona azi okumumethwe msebenzakhe, azi nemithethomgomo okufanele umsebenzakhe wenziwe ngayo kanye nekambiso ekufuze ilandelwe.
Iinkhulu ezongameleko zithwele umsebenzi wokuqinisekisa bona abasebenzi bayazi ngokumumethwe misebenzabo. Abasebenzi nabo ngokunjalo bathwele isibopho esifanako sokwenza umzamo wokuba basebenzi abanelwazi, abakwazi nokusebenza ngekghono nangokulandela imithethomigomo ebekwe emsebenzini, kobanyana kuzokusizakala umphakathi abawusebenzelako.
Isibonelo 1: Ukungazi imithetjhwana yezemali yekoro yabasebenzi bombuso, isiphathimandla sivumela ukuthengwa kwepahla ngaphandle kokuthola imvumo efaneleko emNyangweni olawula iimali. Igadango elinjalo lizakutjho ukusetjenziswa kwemali ngokungakavunyelwa godu kungabanga ukusetjenziswa kweemali ezinengi kugjinyiswana emakhotho, kulingwa nokulungisa umonakalo owenzekileko.
Isibonelo 2: Ngebanga lokutlhoga ilwazi, umsebenzi othileko udurhisa umuntu owenza isibawo sokuthola umrholo womhlalaphasi, amtjele ngeemfuneko okungasizo, nendlela kambiso okungasiyo ekufuze ayilandele nakenza isibawo esinjalo, namkha amtjele imali engasiyo yomrholo azawuthola umuntu loyo. Lokho-ke kungaba nomphumela omumbi khulu phezu kwelunga lomphakathi elenza isibawo.
Ziimbadlwana iinjamiso ezisungulwe ngaphasi komThethosisekelo (umVikeli womPhakathi, umHloli maZombe wama-Akhawundi, iKomitjhini yabaSebenzi bomBuso, iKomitjhini yezokuLinganiswa kobuLili, njll.) nezinye iinjamiso zisungulwe ngomthetho wePalamende (amabhodi wamathenda, amakomitjhini wephenyo, njll.). Iinjamiswezi zisebenza njengelihlo lokuqinisekisa bonyana yoke imisebenzi yembusweni ikhamba beyenziwa kuhle. Ngalokho-ke abasebenzi bombuso akukafaneli bonyana iinjamiswezi baziqale ngelihlo elimbi, kodwanana kufuze bona bazilekelele ukwenza imisebenzi yazo, njengokuthi nje baziphe ilwazi nehlathululo ezingayitlhoga.
Isibonelo 1: Nayikuthi i-ofisi yomVikeli womPhakathi ibawiwa bona iphenye ngesililo esithileko selungu lomphakathi elilila ngokuthileko emNyangweni othileko kaRhulumende, i-ofisi le izakulindela isebenziswano ehle nabasebenzi bomnyango loyo ekunikeleni ilwazi elifunekako.
Isibonelo 2: Nayikuthi umHloli maZombe wama-Akhawundi uthola okuthileko okungakhanjiswa ngendlela, ngeemali zomnyango othileko, iimphathimandla zomnyango loyo akukafaneli bona lokho okutholwe mHloli maZombe wama-Akhawundi zikuthathe ngomoya omumbi. Kufanele bona zizwisise bezithabele umsebenzi owenziwa mHloli maZombe wama-Akhawundi godu zisebenzisane ne-ofisi lomHloli maZombe wama-Akhawundi ukurarulula imiraro ekhona.
nokwakha iSewula Afrika ebumbeneko nekhamba ngedemokhrasi, ezakwazi ukuthatha indawo yayo efaneleko njengombuso ozijameleko hlangana nomkhaya weentjhabatjhaba.
Nakuzakukghonakala ukuphumeleliswa nokugcinwa kweminqopho ebekwe mThethosisekelo ibe ihlale ilapho ibekwe khona, kuzafuneka imizamo enehloso neyokuzimisela kizo zoke izakhamuzi. Abasebenzi bombuso bathathwa njengengcenye "kaRhulumende", ngalokho-ke lokhu kuqakatheke khulu ngehlangothini labo.
Isibonelo 1: Ummoya omuhle wokusebenzisana esiqhemeni, nobudlelwana obuhle hlangana nabasebenzi kanye nommoya omuhle, wokusebenzisana begodu notjengisa ukwazi umsebenzi hlangana nesiqhema sabasebenzi bemihlobo ehlukeneko abasebenza bunqopha ngomphakathi, uzakuba sibonelo esihle emphakathini woke. Isibonelo esihle kungaba li-ofisi elikhupha iincwajana zokuzazisa namkha amapaspoti.
Isibonelo 2: Umsebenzi kufuze alinge ukuzitlolisa neziko lezefundo afunde elinye lamalimi asemthethweni akhulunywa endaweni asebenzela kiyo. Kufuze godu nokuthi akhuthaze ukurhumutjhela kwamanye amalimi asemthethweni emihlanganweni nakufunekako.
IKoro yabaSebenzi bomBuso isebenzela umphakathi woke, begodu umphakathi ulindele ukuphathwa ngokulingana, ngendlela etjengisa ikghono nelwazi lomsebenzi nenobungani. Ngalokho-ke abasebenzi kufuneka benze imizamo yokuzalisa leziimfuneko ngokubaphatha kuhle nangokufana labo abasebenza nabo nalabo ababasebenzelako, ngendlela engasoze igcine ngokwakha ukwethenjwa kuphela ekorweni yabasebenzi bombuso, kodwanana nezakubuye yenze nokobana kuthatjelwe izinga nekghono lemisebenzi eyenziwako.
Isibonelo 1: Umsebenzi uphethe isikhundla emnyangweni lapho iimbawo zemisebenzi ethileko ezibuya emphakathini zitjhejwa khona. Umakhelwana womsebenzi uyalemuka bona angafaka ummoya ekambisweni bese aye kuye ngomnqopho wokumbawa bona arhabise isibawo. Umsebenzi kuzakufanela bona atjheje ubujamobu ngokukhulu ukuyelela, ngombana elinye nelinye igadango alithathako ukurhelebha umakhelwanakhe lingathathwa njengelibeka umakhelwana ngebuhleni kunabanye ababawi.
Isibonelo 2: Umsebenzi kufuze bona abawe amakhastamakhe bona ajame umjeje, kobanyana omunye nomunye azakutjhejwa nakufika isikhathi sakhe, ngaphandle kokukhetha abanye namkha ngaphandle kokubonwa njengomuntu ongathi ukhetha abanye.
Umsebenzi uzithobile, ulirhelebho, godu ufukeleleka bulula ekusebenzisaneni nomphakathi, ngazo zoke iinkhathi uphatha amalunga womphakathi njengamakhastama afanelwe lizinga eliphezulu lobujamo bomsebenzi.
Kuqakathekile ukobana abasebenzi balemuke bonyana, ngokujoyina kwabo ikoro yabasebenzi bombuso, bazibophelele ekusebenzeleni umphakathi woke.
Umphakathi ulindele ukusetjenzelwa, lokho umbuso ekufuze uwenzale khona, begodu kulindeleke bonyana abasebenzi abawusizako bahlale bakhona balindele ukusiza, begodu bawusize ngomoya omuhle nangendlela efaneleko.
Isibonelo 1: Umsebenzi uthola umtato ovela kelinye ilunga lomphakathi kodwanana kuyakhanya bonyana umbuzo walo kufanele uphendulwe ngomunye umnyango namkha elinye ihlangothi lomnyango loyo. Umsebenzi utjela umuntu loyo bona akalinge lapha khunye. Lokhu-ke kungarholela ekuthini ilunga lomphakathi lidluliselwe ebantwini abahlukeneko ngaphandle kokuthola irhelebho alifunako. Lokhu-ke akuwurhelebhi umphakathi begodu kwakha umbono omumbi ngeziko lemisebenzi yomphakathi. UMsebenzi kufanele azibophelele ekufuneni bona ngimuphi umuntu olungileko namkha umnyango godu adosele umuntu loyo umtato nasele akutholile lokho.
Isibonelo 2: Nakunikelwa ngomsebenzi ekhawunthareni umsebenzi akunamuntu ojame ekhawuntharenakhe ngesikhathi umsebenzisanakhe anabantu abalindele ukurhelejwa. Umsebenzi kufanele arhelebhe umsebenzisanakhe kanye nomphakathi ngokubizela abantu keyakha ikhawunthara, kuye ngokuthi unelwazi elaneleko ngomsebenzi ofaneleko.
Isibonelo 3: Nayikuthi ilunga lomphakathi liya esiphathinimandla liyokufuna isikhathi abangakhulumisana ngaso, njengokuthi nje ayokufuna imininingwana ngokuthi umuntu ukulungela njani ukuthola indlu yomBuso, isiphathimandleso kufuze bona silinge ukutholela umuntu loyo isikhathi angakhulumisana ngaso naye msinyana ngokungakghonakalako. Lokhu angeze kugcine ngokutjengisa ukutholakala lula kwesiphamandleso, kodwanana kuzakutjengisa nokuthi sizimisele ukurhelebha.
Nanyana iindingo namkha/nokukhathazeka kwamalunga womphakathi emehlweni wabasebenzi bombuso kungenzeka zibonakale zingakatjhubi njengombana amalunga womphakathi ngokwawo acabanga, abasebenzi bombuso kufanele banikele irhelebho ngokuzithoba nangendlela enekghono, ilwazi namkha nokuhlahla ukurarulula imiraro yabo.
Ukukhathazeka okuzwakaliswa babantu namkha iinqhema kufanele bona kutjhejwe. Ukulandela ikambiso yokubonisana neyokwenzela izinto emkhanyweni eendabeni ezinje kungarhelebha kwamambala ukutjheja ubujamo nokukhathazeka komphakathi.
Isibonelo 1: Ikliniki yezamaphilo asisekelo isatlanywa emphakathini wemakhaya kodwana enye indlela engathathwa kunikela ngeklinigi engumakhamba ngendlwana. Umphakathi kufanele kuboniswane nawo ukuthola ukunyula kwabo. Lokhu-ke kuzakwenza iqiniso lokobana kuthathwa isiqunto esihle begodu kuzakufaka umphakathi kusathoma.
Isibonelo 2: Umsebenzi womphakathi unokuziphendulela mayelana nokusebenzana neembawo zokuphungulelwa iindleko zokwakha zabantu ababedimeke amathuba ngaphambilini abahlala emikhukhwini. Nayikuthi iimbawezo azitjhejwa msinyana nangekghono, kungatjho bona liriyada iriyada yoke iphrojekthi yokwakha izindlu godu nabantu kuzakufuneka bonyana bahlale ebujameni obungasi buhle isikhathi eside kunaleso ebesingathathwa nayikuthi bekunikelwe ngomsebenzi wamsinyana.
4.2.5 Umsebenzi uzinikele ngomsebenzi msinyana ekuthuthukiseni nokuphakamiseni woke amaSewula Afrika.
Urhulumende obusako uyibeke yakhanya ihloso yakhe yokuqalelela abantu ababedinywe amathuba phambilini, njengombana kubekwe eHlelweni loKwakha nokuVuselela Butjha (i-RDP). Lokhu-ke kufuze bona kwenziwe ngiyo yoke iminyango kaRhulumende, ngemisebenzi eyabelwe yona ngokwahlukahlukana.
ISewula Afrika yinarha esathuthukako begodu isiquntu esikhulu sesitjhaba sayo, ngamabanga ahlukahlukeneko, asazi ngamalungelo neembopho zaso, imisebenzi esifaneleko, ikambiso okufanele siyilandele begodu nokuthi ngubani okufanele siye kuye kilendima. Njengombana ikoro yabasebenzi bombuso isebenzela boke abantu bayo nje, abasebenzi bayo kumsebenzabo ukwazisa boke abantu bomphakathi abanganalwazi, babatjengise indlela, babaphe nerhelebho abalitlhogako. Lokhu kufanele bona kwenziwe ngesihle nangekghono, ngitjho nanyana kungatjho bonyana kubizwe ngendlela enobuntu kesinye isijamiso namkha umakhiwo.
Isibonelo 1: Abasebenzi kufanele badlalwe indima emahlelweni wokuthuthukisa namkha wokukhuphula enziwa minyango yabo begodu baqinisekise bonyana amahlelo anjalo aragwa ngendlela efaneleko nangesikhathi abekelwe sona.
Isibonelo 2: Nabasebenza ngamalunga womphakathi ebujameni bezamaphilo, abasebenzi kufanele basebenzise ithubelo ukulemukisa abantu nakube basola bona liyatlhayela ilwazi labo lokukhandela amalwelwe. Lapho abasebenzi bangakghoniko ukunikela ngalo loke irhelebho elifunekako ngokwabo, kufuze badlulisele umuntu abafuna orhgelejwako kabanye abasebenzisani kobanyana azokuthola isiyeleliso nokuhlahlwa okufaneleko.
4.2.6 Umsebenzi akabandlululi elinye ilunga lomphakathi ngokungakafaneli ngebanga lobutjhaba balo, ubulili, umhlobo namkha bonyana ubuyaphi, umbala, ukwenyula ubulili obuthileko, ubudala, ukurholophala, ikolo, ikolelo yezombanganarha, isazelo, ubukholwa, isiko namkha ilimi.
Njengombana sekutjhiwo, ikoro yabasebenzi bombuso isebenzela boke abantu nawo woke umphakathi eSewula Afrika, ngaphandle kokukhetha bonyana babobani eSewula Afrika. Elinye nelinye ilunga lomphakathi linelungelo ngokomthethosisekelo lokuphathwa ngehlonipho. Ngalokho-ke abasebenzi kufuneka bonyana baphathe woke amalunga womphakathi ngokufana, ngobungani nangekghono, bawenze azizwe athola irhelebho afanele ukulithola.
Isibonelo 1: Umsebenzi angasola bona ilunga lomphakathi elifuna irhelebho mhlamunye, isibonelo, limhlobo othandana ubulili bunye. Nanyana lokhu kuyinto umsebenzi womphakathi angavumelani nayo nakancani, kodwana kusalindeleke bonyana arhelebhe umuntu loyo ngendlela ehle nefaneleko njengombana bekazakwenza kelinye nelinye ilunga lomphakathi.
Isibonelo 2: Abantu abambalwa bajame emjejeni godu kungena usaziwako emphakathini begodu alindele bona arhelejwe khonokho. Nayikuthi umsebenzi uvumela umuntu loyo angenelele, kutjho bonyana ubandlulula abanye abantu abalindele ukurhelejwa.
4.2.7 Umsebenzi akasebenzisi kumbi isikhundla sakhe embusweni ukukhuphula namkha ukuzindlela amakareko wesiqhema sezombanganarha namkha zesiqhema esinekareko.
Njengombana ikoro yabasebenzi bombuso isebenzela woke umphakathi, nawo ohlukaniswe ngeenqhema ezihlukeneko ezinekareko, iinhlangano zombanganarha kanye nabantu beenkolelo ezihlukeneko, njalo njalo, kuyazitjho-ke bona abasebenzi bombuso akukafaneli bonyana bazihlanganise neendaba ezingenza babonakale njengabantu abanyula ezinye iinqhema kunezinye.
Ngokwekoro yabasebenzi bombuso, woke amaklayenti kufuze bona arhelejwe ngokulingana ngokuya kwemithethomgomo yimbuso obusako ngesikhatheso. Ngakho-ke umsebenzi kufuze bona azwisise kuhle umahluko hlangana nomsebenzi awenzela umbuso ophetheko nokubandakanyeka bunqopha eendabeni zezombanganarha zesiqhema esithileko.
Isibonelo 1: Umsebenzi ulilunga isosayithi yezamasiko okufanele bona iphalisanele izabelo ezivela emBusweni njalo ngonyaka. Umsebenzi ophethe isikhundla esiphezulu emnyangweni kufanele bona alinganise, asebenze abe enze iimphakamiso ezimalungana nalokho godu azithumele kuNgqongqotjhe ofaneleko. Umsebenzi onjalo akukafaneli bona asebenzise isikhundla sakhe ukwenyula isibawo sesosayithi alilunga layo namkha azindlele iimbawo zamanye amasosayithi. Umsebenzi onjalo kufuze bona avezele isikhulu esimongameleko woke amakareko wakhe namkha ubujamo lapho kungahle kube nokubethana kwamakareko.
Isibonelo 2: Abasebenzi kulindeleke bona basekele ngokubonakala aboNgqongqotjhe namkha aboSomkhandlu babo ekulungiseleleni imitlolo, njll njll., ezakusetjenziselwa imisebenzi esemthethweni, efana neekulumopikiswano zemitlamo yemithetho. Nokho abasebenzi bombuso akukafaneli bonyana bazibandakanye ekulungisweni nekutlameni imitlolo ezakusetjenziswa nguNgqongqotjhe namkha nguSomkhandlu eminqopheni yezombanganarha.
4.2.8 Umsebenzi uhlonipha abe avikele isithunzi somunye nomunye umuntu kanye namalungwelakhe njengombana atholakala emThethwenisisekelo.
Abasebenzi kufanele baziphathe ngendlela enehlonipho nabaseduze kwabalingani babo nomphakathi, ngaphandle kobana babobani, baqaleka bunjani, khuyini ubujamo babo, njll njll. Ukuziphatha kwabasebenzi kwabanye kufanele kuhlale kungokunobungani, okunerhelebho nokutjengisa ikghono.
Isibonelo 1: Nayikuthi abasebenzi abanikela ngomsebenzi ekhawunthareni batjhidelwa lilunga lomphakathi eliburhiqwa khulu nelibanga itjhada, kufanele bamphathe ngendlela abaphatha ngayo abanye abantu, bamrhelebha ngokuthula nangobuhle. Kuqakathekile ukukhumbula bona umphakathi uzabe ubuqalile ubujamobegodu abasebenzi bangathuthukisa isithunzi sekoro yabasebenzi bomphakathi ngokuphatha ubujamobu ngendlela etjengisa ikghono. Nayikuthi ubujamo buphuma ngaphasi kwelawulo begodu abasebenzi bayahluleka ukubulawula, akukafaneli bathathwe mumoya ophezulu, kodwana kufanele bamthathe umuntu loyo bamuse esikhulwini esibongameleko, okungaba ngiso esingakghona ukusebenza ngaye ngeqadi.
Isibonelo: Abantu baragwa kutlhoga imali bona babawe irhelebho lezabelo zehlalakuhle. Iimphathimandla eziqalene nomsebenzi wokubarhelebha ngamaforoma afunekako kufanele zizwelane nobujamo babo godu zibasebenzele ngomuzwa otjengisa ukuzwisisa ubujamo babo.
4.2.9 Umsebenzi uyalivuma ilungelo lomphakathi lokuthola ukufikelela elwazini, ngaphandle kwelwazi elivikelwe mthetho.
UmThethosisekelo unikela ngamahlangothi amabili mayelana nokufikelela ilwazi. Kokuthoma, kukhuthazwa kokwenzelwa kwezinto etjhatjhalazini, okuzakunikela isakhamuzi esinye nesinye ukufikelela okwaneleko elwazini loke elisekarekweni yomphakathi. Lokhu kuzakukghonakalisa bona bazibandakanye ngokubonakalako ekuhlonyweni imithethokambiso abangathanda ukuyibona ifezakaliswa. Kwesibili, iinjamiso godu zinqophe ukukghonakalisa izakhamizi bona zivikele imihlobo ethileko yamalungelo asisekelo njengombana anikelwa liRhelo lamaLungelo wobuNtu. Bangabawa amabanga atloliweko kwesinye nesinye isenzo sezokuphatha esingangabathinta khulu. Ukudlula lapho, bangabawa godu nelwazi lesenzo esingavikela amalungelowabo.
Njengombana woke umsebenzi wembusweni asazi nje, ukubekwa kwelwazi liphi kusekarekweni yomphakathi kuyinto ehlangahlangeneko. Elinye ilwazi lithathwa njengelwazi elivikelwe minyango ngokuya kwemiHlahlandela yamaZinga amaNcani wokuPhepha kweLwazi njengombana akhutjhwe yi-Ejensi yezobuHloli yesiTjhaba. UmThethomlingwa weNtandoyenengi eVulekileko nawo unqophe ukuhloma umleyo ofaneleko ngawo indaba le izakuphathwa minyango. Lokhu kuhlangahlanganiswa godu kukobana umThetho wobuDlelwana bezabaSebenzi ka-1995 nawo unikela ngeendlela ezibunqopha ukukghonakalisa bona abasebenzela umphakathi bathole ukufikelela elwazini eliphethwe ngurhulumende njengomqatjhi khona kuzakuvikelwa amalungelo athileko wabasebenzi.
Abasebenzi kufuze ngaso soke isikhathi balivume ilungelo lopmhakathi lokufikelela ilwazi.
Omunye nomunye umnyango kufanele bona uhlome imithethomgomo efaneleko ekhambisana nomthetho wenarha ukulawula lendaba eenhlanganweni ezifaneleko.
Abasebenzi kufanele bayazi imithetjhwana nemithethomgomo elawula lendaba ngaphakathi kweminyango yabo.
Amabanga wesenzo nendlela elandelweko ebe nomphumela wesenzo sezokuphatha kufanele irekhodwe kuhle khona ilwazi lizakutholakala nalifunekako.
Nayikuthi ilwazi elibawiwe lilunga lomphakathi alitholakali, amabanga azwakalako ngesiqunto esinjalo kufanele anikelwe elungwini lomphakathelo.
Isibonelo 1: Kuqakatheke khulu ukobana umphakathi unikelwe ilwazi ngesikhathi esifaneleko. Nayikuthi ilunga lomphakathi lifuna ilwazi ngokutholakala kwemifundalize kodwana anikelwe lona sele kudlule ilanga lokuvalwa kwesikhathi esithileko sefundo ephakamileko sonyaka, unqopho wokukhupha ilwazelo awusekho.
Isibonelo 2: Ukufikeleleka kwelwazi kutjho godu bona ilwazi kufanele ligcinwe belibekwe ebujameni banjesi ngamalanga. Nayikuthi ilunga lePalamende libawa ilwazi elithileko mayelana nekulumo esezako ePalamende, ukungakghoni komnyango ukunikela ngelwazi elinembako nelingelagadesi ngesikhathi kungalimaza ikambiso yentando yenengi.
Isibonelo 3: Ukwenza ilwazi litholakale okungasi ngelinembako nacho kungaba nomraro. Amalunga womphakathi, isibonelo, angabuza ngokufezakaliswa kwehlelo elitjha imininingwana yaloesengakavunywa buphathimandla obufaneleko. Umsebenzi ongakwaziko lokhu, kodwana owazi ngeminingwana yokuthoma yehlelo anganikela umphakathi ngelwazi okungasilo lomthetho. Umsebenzi womphakathi ungaphathwa ziinhloni nayikuthi amatjhuguluko ayenziwa ehlelweni begodu lihlonywa ngendlela ehlukilekokilho ebekulindelwe mphakathi.
Kuqakathekile bonyana boke abasebenzi balimuke bonyana basebenzela umnqopho munye, okukusebenzela uRhulumende obusako nomphakathi ngokukghonekako kanye nangokwethembeka. Abasebenzi kufaneke ngakho-ke benze umzamo okhethekileko ukubambisana. Ngokurhelebhana nokusekelana godu nangokwabelana ngelwazi, imiqondo, nemithombo (lapho kukghonekako), abasebenzi bazakukghonakaliswa ukusebenza ngekghono khudlwana kanye nangekareko elikhulu lombuso nomphakathi.
Isibonelo 1: Kuqakathekile ukuwazi woke umnqopho namkha ihloso yemisebenzi yesitjhaba godu nokuzwisisa bonyana ngitjho nencani ingcenye eyenziwa kuhle, iba nesandla ebuhleni bamazombe. Umsebenzi kufanele ngakho-ke bona ayamukele imibono nemibono yabasebenzisani bakhe nalabo ababuya emaphikweni amanye. Asikho isikhala somona namkha "utjhida endawenami" ekorweni yombuso.
Isibonelo 2: Umsebenzi nakabona bonyana isidingo esithileko somphakathi sizangazaliseka nangee i-ofisakhe nayisebenzisana ngokuzwana nenye, umsebenzi loyo kufanele azitshwenye afunisise ngokusebenzisanokho, nanyana iinkhulu ezisebenza kwenye i-ofisi zingasebenzisani ekuthomeni.
Isibonelo 3: Isikhulu esithileko silandwa ngomunye umnyango bona siyokuba lilunga lephaneli yokukhetha. Umsebenzi kufanele anikele ngerhelebho njengombana kufuneka nakukghonekako. Kodwana ufuze bona atjheje iimfuno zomsebenzi osemnyangweni wakhe godu athole nemvumo kiloyo omongameleko.
4.3.2 Umsebenzi ulandela yoke imilayo ezwakalako ebuya ebantwini abafanele ukuyikhupha, kuphela nayingaphikisani nomThethosisekelo namkha omunye umthetho.
Kuqakathekile bonyana abasebenzi balandele yoke imilayo ezwakalako, khonau kuzakuqinisekiswa bonyana umphakathi wenzelwa imisebenzi ngendlela ehlelwe kuhle nekhamba ngerherho. Iinhlangano ezikulu ezinjenge minyango yembusweni zingasebenza kuhle kwaphela nakuneendlela ezihle nezilungileko zokuphatha nokulawula ezihlonitjhwa ngabaphethweko. Nayikuthi yoke imilayo yomthetho yenziwa ngesikhathi godu nangekghono, ihlangano yoke izakusebenza kuhle.
Isibonelo 1: Umsebenzi uthola umlayo esikhulwini sezokuphatha namkha isikhulu sezombanganarha bonyana enze okuthileko okungakavunyelwa mithetho ebusa ikoro yabasebenzi bombuso. Umsebenzi kufanele azi bona imithetho iyini, begodu ebujameni obunjalo akuveze bona isenzo esihlongozwakweso siphambene nomthetho esikhulwini sakhe. Nayikuthi isikhulweso sisaragela phambili, umsebenzi kuzakufuneka bonyana abawe bonyana isikhulweso sikutlole phasi lokho esifuna akwenze besiveze bonyana umsebenzi loyo akavumelani nokwenziswokho begodu abikele isikhulu esifaneleko.
Isibonelo 2: Umsebenzi nakalayelwa sikhulu sakhe bonyana athenge ipahla lapho kungakhange kulandelwe khona ikambiso elungileko yokuthendara, umsebenzi loyo angabawa bonyana indaba leyo idluliselwe esikhulwini sama-akhawundi kobanyana sithathe isiqunto ngalokho.
Umsebenzi ulisa ukwenyula iinhlobo nabangani bakhe emisebenzini ephathelene nomsebenzi begodu akasebenzisi kumbi amandlakhe namkha akhuthaze omunye umsebenzi, namkha akhuthazwe bona asebenzise kumbi amandlakhe.
Ikoro yabasebenzi bombuso kufuze iqatjhe, ikhuphule godu ibhadele abasebenzi, ngaphandle kwemibono yabo yezombanganarha namkha ubulunga, ukuhlobana kwemindeni namkha ubujamo emphakathini, abanekghono lokunikela ngomsebenzi.
(a) Ukwenyulana - lokhu kutjho bona kuqatjhwa abasebenzi abathileko, bayaqatjhwa, badluliselwe eenkhundleni eziphezulu, basuswe basiwe kezinye iindawo namkha amaziko, namkha banikelwa ukuphathwa kuhle ngombana kuqalelelwe izinto ezifana nobungani, namkha ukubhadela ngombana umuntu akwenzela okuthileko ngaphambilini, njll.
(b) Ukuqatjha ngobuhlobo - lokhu kutjho bonyana umsebenzi uqatjhwa, adluliselwe esikhundleni esiphezulu, asuswe asiwe kwenye indawo namkha iziko namkha enzelwe obunye ubuhle emsebenzini ngombana anesihlobo namkha obunye ubuhlobo nomuntu osesikhundleni esivumela izenzo ezinjalo namkha ukwenzisa ihlelo.
Isibonelo 1: Abasebenzi ababili (u-A no-B) bangena emsebenzini embusweni. Banikelwa iinkhundla ezifanako, babangani godu basebenzisa i-ofisi yinye. Umsebenzi B ukhutjhulwa bona abe mphathi kaNomzana A. Ngesikhatheso usebujameni bokunikela uNomzana A "imisebenzi ekhethekileko", kobanyana azokuba nethuba eligcono lokwenza imisebenzi emihle kunabanye abasebenzi ngendlela yokuthi azokuvulekelwa mathuba wokubonwa asebenza ngcono kunabanye abasebenzi nasele kuhlolwa kulinganiswa bonyana basebenza njani. Nakufika isikhathi sokuhlolwa kwakaNomzana A, okwenziwa nguNomzana B ngetjisakalo nangamajadu amakhulu uthola imali etjengisa ukusebenza okuhle ngitjho nanyana kungakamfaneli lokho.
Isibonelo 2: Umsebenzi uba sehlelweni lokukhetha umuntu ekufuze aqatjhelwe umsebenzi othileko embusweni. Umsebenzi wenyula umuntu othileko ngombana umuntu loyo amkhozakhe, namkha bamalunga wehlangano yinye yezombanganrha namkha mhlamunye bamhlobo munye. Lokhu kuqatjha ngobuhlobo, kuphambana nehloso yomThethosisekelo kanye neenrhuluphelo zakaRhulumende.
Isibonelo 3: Zinengi iindlela umsebenzi osesikhundleni esiphezulu angasebenzisa ngazo isikhundla sakhe butjhwileni. Isibonelo, abasebenzi abalawula iinkoloyi ezingena endaweni yokuphaga yeenkoloyi balayelwe kuhle bonyana indawo yokuphaga leyo ngeyeenkhulu kwaphela kanye neemvakatjhi zangokomthetho. Kodwana, isikhulu se-ofisi siyeqisa amehlo imilayo le sinande sivumela umkaso bonyana aphage lapho esikhathini esinengi. Isenzo esinjengaleso senza abasebenzi bangasayihloniphi imithetho godu bangasazihloniphi neenkhulu zabo begodu koke lokhu kunomphumela omumbi ekusebenzeni kuhle kwehlangano.
Umsebenzi usebenzisa iindlela ezifaneleko ukuzwakalisa iinlilo zakhe namkha iinghonghoyilo namkha ukunqophisa ubujameli.
Nanyana kuvumakala nje bonyana iinghonghoyilo nemibango zinganande zivela emsebenzini wekoro yembusweni, kodwana kurhelebheka loyo owoniweko nomqatjhi (nomphakathi) bona iinghonghoyilwezo nemibango ingararululwa msinyana hlangana nalabo abathintekako. Kungebangeli kunekambiso ethileko ebekelwe ukulandelwa ngibo boke abasebenzi ukurarulula iinghonghoyilo nemibango.
Isinghonghoyilo namkha umbango ungararululeka kuhle kwaphela nayikuthi iinhlangano ezibangako zihlala phasi kukhulunyiswanwe ngommoya wokubonisana/wokubuyisana.
(i) Ikambiso yokufaka isinghonghoyilo (qala usekhtjheni 35 womThetho wezabaSebenzi bomBuso ka-1994, uwufunde nemiThetho ephathelene neenghonghoyilo neenlilo zeemphathiswa ezisebaSebenzini bomBuso umThetjhwana wenomboro 6575, wangomhlaka 1 Julayi 1999) ngokuya kwawo omunye nomunye umsebenzi angaletha isinghonghoyilo/umbango sakhe kosongameleko oseduze ozasidlulisela phambili nayikuthi osongameleko akakghoni ukurarulula isinghonghoyilo/umbango.
Isibonelo 1: Isikhulu esongameleko sibika kumbi ngokusebenza komsebenzi ngesikhathi sokulinganiswa kwabasebenzi ngaphandle kokunikela umuntu loyo ithuba lokuzikhulumela. Lokhu kuphambana neenkambiso ezikhona zobudlelwano bezabasebenzi. Isikhulu esongameleko sekoro yabasebenzi bombuso kufanele sazi bonyana ikoro yabasebenzi bombuso kufuze ibe sibonelo esihle ekukhambisaneni namagama nommoya wemithetho yenarha, godu ngaso soke isikhathi athathe amagadango alungileko namahle.
(ii) Ikambiso yebhodi yezokubuyisana (ngokwe-ayithemu 15(1) yeTjhejuli 7 yomThetho ka-1995 weTjhebiswano lezabaSebenzi) ngokuya kwayo umsebenzi omunye nomunye angaletha umbango (wokungaphathwa kuhle) phambi kwehloko yomnyango okufanele bona ihlome ibhodi yezokubuyisana begodu ise umbango ebhodini le nayikuthi ihloko yomnyango ayiphumeleli ukurarulula umbango.
Isibonelo 2: Isithunywa esingakathabi ngokuqothwa emsebenzini ngendlela engakalungi, singabikela ihloko yomnyango, yona-ke ekufuze bona iqale umraro loyo besibone bonyana urarululeka kuhle. Nakufumaniseka bonyana ihloko yomnyango iyabhalelwa kurarulula umraro loyo kungakapheli amalanga ama-20, isithunywa esinesililweso singabawa ihloko yomnyango bona ihlome ibhodo yokubuyisana kungakapheli amalanga alitjhumi, okungiyo ezakulinga ukurarulula umraro loyo. Nakufumaniseka bonyana ibhodo yokubuyisana nayo iyabhalelwa ukuwurarulula umraro loyo, isithunywa esinesililo sesingawudlulisela eKhotho yezabaSebenzi siyokufuna khona irhelebho.
(iii) Lapho isililo/umbango somsebenzi siphathelene nokungakhanjiswa kuhle kwezinto nokwenziwa kwezinto ngendlela yokuzindlekela zisenziwa mBuso njengomqatjhi, isililweso/umbango singadluliselwa kumVikeli womPhakathi.
Isibonelo 3: Isithunywa esibona kwenziwa izinto ezingakalungi emsebenzini waso, singabikela isikhulu saso esengameleko namkha sibikele ihloko yomnyango. Nakube isithunyweso asaneliseki ngependulo yesikhulu sayo esongameleko namkha yehloko yomnyango, sesingadlulela kumVikeli womPhakathi. Lapho khunye isithunywa singenyula ukuvele sitjhinge bunqopha kumVikeli womPhakathi.
Umsebenzi uzibophelele ethuthukiseni okusezingeni eliphezulu, ekukhuthazeni nekusebenziseni abasebenzi bakhe kanye nekukhuphuleni ubudlelwano obuhle bezabasebenzi kanye nahlangana nabasebenzi.
Nakuzakuphunyeleliswa umnqopho wekoro yembusweni, okukunikela ngemisebenzi emihle emphakathini, zoke iinkhulu ezongamaeleko/abaphathi ekorweni yembusweni bakatelelekile bona batjheje bonyana abasebenzi abangaphasi kwabo banelwazi nekghono lokwenza imisebenzi ezingeni elifunekako, bayakhuthazwa ukwenza imisebenzi leyo begodu bayafuna bebayakghona ukukhupula ubudlelwano obuhle.
ahlale eluse ukuragela phambili kwehlelo elinjalo.
Isibonelo 1: Isikhulu esengameleko kufanele, ngokubonisana nomsebenzi osandukuqatjhwa, bathole iindingo zakhe zokuthwasiswa usebenza. Iindingo zokubandulwa ezitholakelekwezo kufuze bona zithathwe zifakwe ehlelweni lebandulo elikhambisana nomsebenzi wakhe namkha elisencwajaneni yekambiso. Irherho lebandulo kufanele nalo libuthelelwe khona kuzakuvezwa iragelo phambili letuthuko yabasebenzi abasandukuqatjhwa.
(iv) ahlale eluse ukusetjenziswa kwabasebenzi.
Isibonelo 2: Iinkhulu ezengameleko/abaphathi kufuze bahlale beluse ubunengi bomsebenzi kanye nezinga lokusebenza kwabasebenzi ukuqinisekisa bona boke abasebenzi basetjenziswa kuhle khulu. Lokhu kuzakukhandela ubujamo lapho abanye abasebenzi banomsebenzi omnengi kanti abanye banomsebenzi omncani. Abasebenzi bayakhuthazwa bona bazijayeze imisebenzi engaweli erherhweni lemisebenzi yabo kanye nemisebenzi engaphezu kweyabo, khona bazakukhula njengabasebenzi balungele ukusetjenziswa emazingeni aphezulu nakufika isikhathi.
(iv) ahlale eluse ubuhle betjhebiswano lemsebenzini nokuzwana hlangana nabasebenzi.
Isibonelo 3: Iinkhulu ezengameleko/abaphathi kufuze beluse ummoya wesiqhema emazikweni wabo godu bangenelele msinyana nayikuthi abasebenzi babo banommoya ongasimuhle namkha bahlala basilwa bodwa.
4.3.6 Umsebenzi usebenzisana kuhle, ngendlela efundisiweko nelinganako nabanye abasebenzi, ngaphandle kobutjhaba, ubulili, umhlobo namkha bona ubuyaphi, umbala, ukwenyula ubulili obuthile, ubudala, ikolo, ikolo yezombanarha, ikolo, ngowesiko namkha ilimi.
UmThethosisekelo, umthetho wezabasebenzi newokuqatjha, kanye nomThetho ongakaTlolwa, unikela abasebenzi bombuso ilungelo eliqakathekileko lokuphathwa kuhle nangokulingana. Nayikuthi ilungelwelo ngenye indlela liyathikanyezwa, abasebenzi bangasebenzisa ihlelo lokulamula imibango elisemThethweni wezabaSebenzi bomBuso ka-1994, nemiThetjhwana yekoro yabaSebenzi bomBuso kanye nomThetho wezobuDlelwana bemiSebenzini ka-1995, namkha bangaya eKhotho yezomThethosisekelo, namkha baye eKhotho ePhakamileko namkha baye kumVikeli womPhakathi bayokufuna khona irhelebho, kuye ngobujamo. Ngakho-ke kuqakathekile bonyana iinkhulu ezengameleko/abaphathi ekorweni yabasebenzi bombuso zazi bonyana kutjho ukuthini ukuphatheka kuhle nangendlela elinganako.
(iv) ahlale azimisele ukukhulumisana/ukuya komunye/ukubonisana ngengqondo evulekileko.
Isibonelo 1: Lokha umsebenzi, isibonelo, nakabekwe umlandu wokungaziphathi kuhle, kufuze bona aphathwe ngekambiso efaneleko begodu alelwe njengombana kubekiwe.
abe nanelungelo lokudlulisela isigwebo sakhe phambili.
Ukulunga kwangokomthetho kutjho bonyana woke amaphuzu okukhulunywa ngawo kufuze bona aqalisiswe ngelihlo elivulekileko nelitjengisa ukuba nomnqopho ngaphambi kobana kuthathwe isiqunto.
(vi) acabangele neenrhuluphelo zabanye abathintekako.
(iii) ahlale aqale izinto ngelihlo eliqala mahlangothi wokegodu asebenzise indlela efanako ekuthatheni iinqunto ezithinta abanye.
Isibonelo 2: Isikhulu esongameleko sinikela abasebenzi esisonta nabo isikhathi sokuyokuphumula kodwana siyala ukunikela abasebenzi bezinye iinqhema zamabandla isikhathi sokuyokuphumula. Lokhu kubandlulula. Zoke iinqhema zekolo kufuze ziphathwe ngokufana.
Umsebenzi akazihlanganisi nemisebenzi yeenhlangano zombanganarha emsebenzini.
Ngokuya komThethosisekelo, ikoro yabasebenzi bombuso kufanele ingathathi ihlangothi lezombanganarha ekwenzeleni umphakathi imisebenzi. Lokhu kutjho bonyana abasebenzi bombuso kufuneka benzele izakhamuzi zenarha yoke godu bangakhethi. Ikoro yabasebenzi bombuso nabasebenzi bayo isebenzela inarha yoke begodu ayikavunyelwa, ekwenzeni imisebenzi yayo, ithuthukise ikareko yeshlangano ethileko yezombanganarha.
Isibonelo 1: Umuntu owembethe isikibha esitlolwe iinqubulo zehlangano yezombanganarha asemsebenzini wokukhupha iincwajana zokuzazisa bunqopha azinikele umphakathi angahle abekwe umlandu wokubandlulula ngokwezombanganarha nayikuthi akakghoni ukunikela ngencwadi kamazisi ngesikhathi esithileko, nanyana amabanga wokuriyada angehla kwamandla wakhe. Ukudlula lapho, ilunga lomphakathi lingaphatheka kumbi kurhelejwa mumuntu ophakamisa ihlangano yezombanganarha esakhiweni sombuso.
Isibonelo 2: Umsebenzi ovumela amalunga weenhlangano ezithileko zombanganarha bonyana zithole ilwazi okufanele litholwe mphakathi, kodwana owalela amalunga wenye ihlangano yezombanganarha ukufikelela ilwazi elifanako, uhlulekile ukuletha imisebenzi kibo boke abantu beSewula Afrika, ngaphandle kokuqhema kezombanganarha.
Umsebenzi ulwela ukufikelela iminqopho yehlangano yakhe ngendlela engadli imali enengi godu nangendlela eyanelisa ikareko yomphakathi.
Emsebenzini wabo wangamalanga, abasebenzi kufuze bahlale bazibuza bonyana lokho abakwenzako kufaka isandla na ekulethweni kwemisebenzi namkha imiphumela okafenele ilethwe liziko lehlangano yabo na. Lokhu kufuna bonyana boke abasebenzi babe nelwazi elipheleleko leenhloso neminqopho yamaziko neenhlangano begodu, okuqakatheke khulu, godu nemisebenzi ethileko yabo ngaphakathi kwekoro.
Iinkhulu ezongameleko/abaphathi kiwo woke amazinga kufuze bahlale bazibuza bonyana umsebenzi owenziwa maziko wabo unesandla na ekulethweni kwemisebenzi okufanele ilethwe yihlangano leyo na.
Bobali abasebenzi neenkhulu ezongameleko/abaphathi kufuze bonazitjheje ukubuyelelwa kwemisebenzi okufanele ngathana yezniwa ngenya ihlangano.
Isibonelo 1: Umsebenzi udlala imidlalo yekhomphyutha ngekhomphyutha yange-ofisini ngesikhathi somsebenzi. Lokhu kwenzela phasi ummoya wokusebenza ngokuzinikela begodu kweba isikhathi somsebenzi (kweba nemali) yomqatjhi. Umuntu nakanganamsebenzi owaneleko kufanele atjele isikhulu esimongameleko khona azakusetjenziswa ngendlela ehle ekufikeleleni iinhloso zehlangano.
Isibonelo 2: Umphathi olawula ihlelo lesabelo seemali namkha umphathi wokuziphendulela kufanele atjheje asebenzise iimali zomphakathi anikelwe zona ukufikelela ihloso yehlelo. Lokhu kufuna ukuhlela kuhle nokubalekela ukuthathwa kweenqunto zamsinyana nokungezesigiyana.
4.4.2 Umsebenzi unomkhumbulo wokutlama godu ekwenzeni imisebenzi yakhe, ufuna iindlela ezitjengisa ukucabanga ukurarulula imiraro nokuqinisa ukusebenza nekghono ngaphakathi komthetho.
Abasebenzi kufuze bona bazibandakanye ngokupheleleko ekwenzeni umsebenzabo. Kufuze bona basebenzise iinqgondo zabo njalo bebafune nokwenza umsebenzabo msinyana nangcono khona bazakuletha imiphumela engcono nemsebenzi. Ngesikhathi selanga elijayelekileko lokusebenza, imiraro embalwa iyenzeka endaweni yomsebenzi. Abasebenzi kufuze bona balwele ukuthola iindlela zokurarulula lemiraro ngendlela emsinyana nehle godu bafune indlela etlamako netjengisa ukucabanga ukukhandela imiraro bona ingenzeki godu.
Isibonelo 1: Umsebenzi nakasebenza ekorweni ekhupha iintifikethi nakalemuka bonyana umphakathi awukaneliseki ngeekambiso ezisetjenziswako nesikhathi eside esithathwako bonyana zikhutjhwe iintifikethezo, kufuze bona aqale bonyana kghani angeke athola ezinye iindlela ezingawukhambisa msinyana umsebenzi godu nangekghono, begodu ayelelise isikhulu esimongameleko ngalokho.
Isibonelo 2: Nayikuthi umsebenzi osebenza e-ofisini esebenzela umphakathi ubona bonyana abantu bayatlhaga ukuthola indawo yokuphaga namkha kufanele bajame emijejeni isikhathi eside, kufuze acabange ngeendlela angararulula ngazo lomraro. Indawo yokunikelwa komsebenzi lisuswa lisiwe endaweni efaneleko nefikeleleka luka kiwo woke umphakathi namkha kungahlonywa ngaphezu kwayinye indawo yokunikela ngomsebenzi.
Abasebenzi kufuze balemuke bonyana umsebenzabo osemthethweni uqakatheke khulu nokobana ukwenza imisebenzi yabo kufanele kuthole loke itjhejo, isikhathi namandla. Abasebenzi kufuze khulu khulu benze umzamo wokubona bonyana imisebzni yabo iphethwa ngesikhathi/iqintelo elifunekako.
Ukudlula lapho abasebenzi kufuze alwele ukuzikhutha yenanokuzinikela ithjuba, enze umsebenzxakhe ngokuthembeka ngokukhambisana nemigomo ebekiweko neenkambisongaphanlde kobana omunye ambawe namkha amkhubuze bona enze njalo.
Isibonelo 1: Umsebenzi ufika emsebenzini sekudlule isikhathi godu adiniwe ngebanga lokuditjha khulu ebusuku obudlulileko godu akakghoni ukwenzakha kuhle. Unomlandu wokungabi nesibopho nokumorosa imali yomphakathi.
Isibonelo 2: Nayikuthi umsebenzi kufanele aqede umsebenzi ngesikhathi esibekiweko, kufanele asebenze ngendlela yokuthi akadlulwa sikhathi esibekiweko. Lokhu kungamfuna bonyana asebenze ngitjho nangesikhathi setiye, nangesikhathi sedina nangesikhathi sokutjhayisa, namkha abawe asebenzisani naye bamrhelebhe nayikuthi umsebenzi loyo mnengi khulu bonyana angawenza awuqede ayedwa ngesikhathi abekelwe sona.
4.4.4 Umsebenzi wenza umsebenzi wakhe ngendlela etjengisa bona uwufundele begodu nangendlela etjengisa ikghono.
Abasebenzi kufuze bahlale bazibuza njalo bonyana bayaneliswa na ngomsebenzi abawenzako godu nokobana bebanganeliswa ingathana bebababantu ababenzela imisebenzi namkha umkhiqizo. Abasebenzi godu kufuze bona bahlale bazibuza bonyana baphatha abanye (abasebenzisani babo, iinkhulu ezibongameleko kanye nomphakathi) ngendlela ehlonipha isithunzi sabo namalungelo wabo wangokomthetho kanye nokobana batjengisa ummoya onelwazi, omuhle, onerhelebho nonekghono. Ikghono lokwenza umsebenzi ngokutjengisa ukuwuthwasela nangekghono kuzakuyama ezingeni lelwazi labo lemisebenzi okufanele yenziwe, godu okugandelela ukuziphendulela komqatjhi nabasebenzi ekuyeni ebandulweni.
Isibonelo 1: Kwesinye isikhathi umsebenzi osebenza ekhawuthareni kufuneka arhelebhe umuntu obonakala ungathi akazwisisi bonyana kubayini izinto ezithileko kufuze zenziwe ngendlela ethileko. Umsebenzi orhelebhako akukafaneli bonyana aphakamise ummoya ebujameni obunjalo, kodwana kufuze bona ahlathulule ngesineke amabanga walokho. Nakufumaniseka bonyana nalapho umuntu loyo solo akazwisisi, umsebenzi angahlongoza bona umuntu loyo asitlole phasi isililo sakhe abe amnikele ne-adresi yalapha kufuze asithumele khona.
Isibonelo 2: Nayikuthi umsebenzi unokuziphendulela ekuphenduleni imibuzo etloliweko ebuya emphakathini, kufuze bona aqinisekise bonyana imibuzo iphendulwa ngesikhathi begodu iimpendulo zinamaphuzo aliqiniso nangommoya omuhle begodu zihlelwe kuhle. Ebujameni lapho kungakghonekiko bona aphendulwe msinyana, umsebenzi kufanele ubuncani bakhona avume bona usitholile isililo.
Isibonelo 3: Umsebenzi osandukungena emsebenzini ubekwa ekhawuthareni ngaphandle kobana onganyelwe bunqopha godu ngaphambi kokubandulwa okufaneleko. Nanyana kungathiwa umsebenzi loyo kufuze "afunde umsebenzi asebenza" nje, kodwana kufanele kukhunjulwe bonyana umukghwa onjalo ungona igama lomqatjhi nayikuthi umsebenzi wenza umsebenzi kumbi namkha amakhastama amorosakalelwa sikhathi ngokungakafaneli.
4.4.5 Umsebenzi akazifaki emahlelweni namkha enze izinto ezizakuliyana nomsebenzi wakhe osemthethweni.
Nasizakwakha besigcine ukuthembeka ekorweni yabasebenzi bombuso, boke abasebenzi bombuso balindeleke bonyana basebenze ngokuthembeka nangokuzinikela.
ezingabonakala zizindlela namkha zinyula ezinye iinhlangano ezithile zezombanganarha.
Indlela abasebenzi abaziphatha ngayo emsebenzini nangaphandle komsebenzi kufuze bonyana ibe ngendlela yokuthi umbuso ophetheko namalunga womphakathi bazabathemba bonyana bawenza ngokuthembeka umsebenzabo, ngomnqopho owodwa wamakareko aphambili womphakathi.
Isibonelo 1: Umsebenzi osebenza ngokulinganiswa komthelo angeze ngokususa isizungu namkha ngesikhathi somsebenzi kanye nomrholo ongezelelweko, namkha ngokurhelebha, arhelebhe amalunga womphakathiukubalekela umthelo.
Isibonelo 2: Umsebenzi akakafaneli ukuba lilunga lebhodi namkha lehlangano/ibhizinisi esebenzisana nomnyango wakhe.
4.4.6 Umsebenzi uzazikhupha esenzweni esinye nesinye namkha indlela kambiso yokuthathwa kwesiqunto engaba nomphumela wokuzuza kwakhe, kanye lokhu kufanele kwaziswe msebenzi.
Lokha abasebenzi nababona bonyana angeze bakghone ukwenza umsebenzi ngefanelo namkha ukuthatha isiqunto, namkha lokha abanye abantu bangaba nebanga lokukholwa bona abakghoni ukusebenza ngefanelo ngebanga lokungenelela okubuya ngaphandle, kufanele msinyana baziphuphe emisebenzini enjalo khona bazakuvikela isithunzi esihle, esithembekako nesithembekileko semisebenzi yomphakathi.
Isibonelo 1: Nayikuthi umsebenzi usebandleni elikhetha umsebenzi ekufuze avale isikhundla somsebenzi begodu uthola bona omunye wabangani namkha ilunga lomndeni lenze isibawo somsebenzi begodu ufakwe erhweni elifitjhani, umsebenzi onjalo kufanele azikhuphe ekambisweni ngombana kuthathwa bona angeze akghone ukuwenza kuhle umsebenzakhe. Umsebenzi godu kufanele akuveze ngomtlolo lokhu.
Isibonelo 2: Nayikuthi umsebenzi ubandakanyeka ekuthengeleni iphrojekthi yomBuso inarha, godu inarha ingeyesihlobo sakhe, umsebenzi kufanele akuveze lokhu kebamphetheko begodu aziphuphe ekuthathweni kwesiquntweso.
4.4.7 Umsebenzi wamukela isibopho sokuzibonakalisa ebandulweli eliragela phambili nelokuzithuthukisa ebizelweni lakhe.
Kusibopho esikhethekileko ebaphathini neenkhulwini ezongameleko ukubona bonyana abasebenza ngaphasi bathola ibandulo eliragela phambili ukuqinisekisa bonyana benza umsebenzi ngokuzijamela begodu nokuzihlomisela iragelo phambili ebizelweni langomuso.
(c) wandisa ilwazi nekghono lakhe ngomnqopho wokusetjenziswa eenkhundleni eziphezulu ngomuso.
Isibonelo 1: Nayikuthi umsebenzi osandukuqatjhwa akanaqiniso lokuthi wenziwa bunjani umsebenzi ekufuze awenze, kufuze bona ayokuqala imilayo yokwenza umsebenzi godu abawe irhelebho ebalinganini bakhe namkha komongameleko, namkha ababuze bobabili.
Isibonelo 2: Abasebenzi esele basebenze embusweni iminyaka eminengi kungenzeka batjengise ukungakazilungeli iindawo ezithileko zomsebenzi. Kungabarhelebha ukobana bathathe lelithuba lebandulo eliragela phambili, isibonelo, ukuqedelela incwajana ephathelene neendingo zomsebenzabo namkha bazitlolise eemfundweni zefundo ephakamileko eziragela phambili.
4.4.8 Umsebenzi usebenza ngokuthembeka nokuziphendulela nakasebenza ngeemali zomphakathi begodu usebenzisa ipahla yombuso neminye imithombo kuhle, ngekghono begodu ukusebenzisela umsebenzi kwaphela.
Umphakathi uthemba abasebenzi bombuso ngepahla, iimali zakaRhulumende, ngokulindela bona abasebenzi bazaziphatha ngendlela enokuziphendulela nangokuthembeka.
Abasebenzi godu balindeleke nokobana basebenze ngokongela umtheli ngendlela abaphatha ngayo ipahla yomphakathi neemali. Kuqakathekile bonyana abasebenzi balemuke bonyana nayingagcinwa iyincani imali esetjenziswa nguRhulumende, minengi godu izakubangcono imisebenzi ezakulethwa enarheni ngemithombo emincani.
Isibonelo 1: Nayikuthi umsebenzi ukghona ukufikelela emtjhinini wefeksi, akukafaneli bona anande athumela namkha amukela amafeksi wangeqadi kungathi ngewomsebenzi. Nayikuthi umsebenzi ufuna ukuthumela ifeksi yangeqadi, kufuze bona athole imvumo yokwenza njalo, begodu kufuze nokobana abhadale ukusebenzisa kwakhe umtjhini wefeksi.
Isibonelo 2: Umsebenzi usebenzisa ipahla kaRhulumende (iinkoloyi, imitjhini, ifenitjhari, njll.) budlabha nangokungatjheji bekwenzeke umonakalo. Lokhu kutjho bonyana imali yomphakathi imorosakele godu nezinga eliphasi lemisebenzi lizakulethwa, okungasisekarekweni yomphakathi.
Isibonelo 3: Umsebenzi usebenzisela ipahla kaRhulumende (nanyana yini, ukusukela ephepheni, ukuya epenseleni, ukuya eenkoloyini) iminqopho yakhe yangeqadi. Lokhu akusisekarekweni yomphakathi ngombana lomuntu akebeli uRhulumende nomtheli kuphela, kodwana wenza bona umphakathi ungasahloniphi ikoro yembusweni.
4.4.9 Umsebenzi ukhuphula zokuphatha ezihle, ezinekghono nezisebenzako, ezibutjhatjhalaza nezinokuziphendulela.
Ukukhutjhulwa kwezokuphatha ezihle, ezinekghono nezisebenzako, ezibutjhatjhalaza kanye nokuziphendulela kutjho bonyana esinye nesinye isakhamuzi kufuze bona sibe nethuba elilinganako lokufikelela emsebenzini omuhle, onerhelebho nonobungani, ngaphandle kobujamo bakhe, ubulili, nobutjhaba njll.
Ekuletheni umsebenzi wakhe omuhle, otjengisa ikghono nokuziphendulela, amagugu asisekelo nemithethokambiso yomThethosisekelo kufanele ihlale ikhunjulwa. Abasebenzi kufanele balinge ngaso soke isikhathi ukuqeda umsebenzabo ngaphandle kokuriyada, godu kufuze nokobana bahlale balinga njalo ukwenza bona umsebenzabo ube ngewezinga eliphezulu, ngitjho nanyana umsebenzi loyo ungabonakala ungakaqakatheki kangangani.
Isibonelo 1: Nayikuthi umsebenzi uthunywa ukugaya amakhophi wemitlolo ethileko ekufuze bona iphekelele iincwadi ezitlolelwe iinhlangano ezihlukeneko, amakhophi lawo kufanele abe ngahlwengileko nabonakala kuhle, ngombana lokhu kungangezela esithunzini sehlangano.
Isibonelo 2: Umsebenzi olawula ikoloyi yomBuso kufanele aqinisekise bonyana iincwadi eziphethe imininingwana yamakhambo weenkoloyi zoke eziwela ngaphasi kwephiko lakhe zilethwe ngesikhathi begodu woke amakhilomitha akhanjiweko arekhodwe kuhle.
Isibonelo 3: Zoke iimvumelwana zomsebenzi kufanele zirekhodwe kuhle khona ikambiso elandelweko neenqalelelo eitjhejiweko zizakubonakala nayikuthi ifunisiso namkha umbango uyavuka. Lokhu kuzakuqinisa ukwenzela izinto butjhatjhalazi.
4.4.10 Umsebenzi nakasemsebenzini kufuze bona abikele abaphathi abafaneleko ukukhwabanisa, ubukhohlakali, ukudlisana ngobuhlobo, ukuphatha okumbi kanye nesinye isenzo esenza ouphume emthethweni, esizindlela ikareko yomphakathi.
Ubukhohlakali kutjho ukuphelelwa bubuntu mazombe, khulu khulu ukufumbathisa namkha ukukhwabanisa. Kuvamise ukukhambisana neminye imikghwa yobulelesi, isibonelo, ukukhuthaza ukuthengiswa kweendakamizwa ngokungemthetho, ukutjhutjhumbisa iindakamizwa, abasebenzi abangekho, ukukhwabanisa nobulelesi obuhleliweko obungathusela zomnotho ezisemthethweni. Kokuthoma, kuyinto yokuphela kwezokuhlalisana godu inomphumela omumbi komunye nomunye umphakathi. Ibonakala njalo ngemikghwa "yokuzinothisa msinyana" emphakathini. Kwesibili, inyaza ukub asemthethweni kwehlelo lezombanganarha ngokuqeda ithemba nokuthembeka, ngombana zokuphatha naziloba isithunzi kuba neklayimethi enganakuzinza nokungahlonitjhwa komthetho. Kwesithathu, kuqeda amandla ihlelo lezomnotho. Ikwenza lokhu ngokuba bulala imivuzo yamasiso, nanyana okungaba ngewabosomabhizinisi bekhayapha nanyana bangaphandle. Ubukhohlakali budla ukwethemba komphakathi nethemba entandweni yenengi. Kufanele sibuqunte lapho buthoma khona.
Kumsebenzi wabo boke abasebenzi ukubika nanyana ngisiphi isenza esiphambene nomthetho, ukungathembeki namkha imikghwa yobukhohlakali kilabo abongameleko namkha ebaphathini abafaneleko msinya ngemva kobana basibone. Imikghwa yobukhohlakali ivame ukusekelwa kutlhogeka kwemithetho yokuziphatha, nokungabikhona kokuziphendulela emphakathini nesibopho, kanye nokunyulana ngobuhlobo.
Isibonelo 1: Umsebenzi osebenza ukuthutha abanye abasebenzi ngebhesana yomBuso njalo kungenzeka avunyelwe, ngabonobangela abazwakalako, ukukhamba ngebhesana leyo ayokulala nayo kwakhe. Kuyenzeka abasebenzisani bakhe bayabona bonyana umsebenzi usebenzisa ibhesana le njengeteksi azazenzela imadlana engezelelweko. Abasebenzisanabo kufuze bona babike lokhu kilabo abongamele umsebenzi loyo msinyana. Nayikuthi akuthathwa amagadango afaneleko, indaba le ingadluliselwa kumVikeli womPhakathi.
Isibonelo 2: Nayikuthi umsebenzi osebenza emNyangweni wezokuThutha osebenza ukunikela ihlawulo yethrafigi kilabo abaphula umthetho wendlela ufunjathiswa imali mtjhayeli omunye, kufuze bona abike umtjhayeli loyo, kobanyana azokutjhutjhiswa. Nayikuthi umsebenzi wamukela ukufunjathiswa, uzabe uzethwesa umlandu wokukhohlakala.
Isibonelo 3: Umsebenzi akanasandla emikghweni yobukhohlakali, kodwana uyazi bonyana abanye abasebenzisani bakhe abenza ubukhohlakali. Nayikuthi umsebenzi loyo uyathula godu akakubiki lokho, uzabe ubalekela isibohpo samazombe esithunzini semisebenzi yomphakathi. Ebujameni obunjalo, uba nesandla ebukhohlakalini.
4.4.11 Umsebenzi unikela ngeseluleko esithembekileko nesingathathi hlangothi, ngokuya kwelwazi loke elifaneleko nelikhambelanako, ebaphathini abaphezulu nakababiwa irhelebho lalelihlobo.
Abasebenzi nababawiwa bonyana bayelelise iinkhulu ngananyana yini mayelana nendaba ethileko, kufuze bona lokho kwenziwe ngesithunzi sokwethembeka ngokuya kwehlelo lokuziphatha kuhle emsebenzini. Isiyeleliswesi njalo akukafaneli bona singenwe mummoya wokuthanda, wokungathanda namkha nowekwenyula kwakhe.
Isibonelo: Umsebenzi osebenzana nesililo somunye umsebenzi asebenza naye omrhawukelako akukafaneli bona afihlele abaphathi amanye amaphuzu enze bonyana isililo somsebenzi loyo sizokubekeka ngcono. Ukufihla eminye imininingwana endabeni enjalo kungahle kuwulimaze umnyango lapha kusebenza khona umsebenzi loyo, namkha kulimaze umNyango/zokuphatha.
4.4.12 Umsebenzi uhlonipha ukubayifihlo weendaba ezithileko, imitlolo kanye neenkulumiswano, ezithathwa njengezingafikelelwa ngonanyana ngubani namkha ezithathwa njengeziyifihlo, eziyintumba.
Itjhatjhalaza litjho bona woke umuntu unelungelo lokuthola ilwazi eliphethwe nguRhulumende nayikuthi ilwazi elinjalo lifunelwa ukuvikela amalungelo athileko womuntu. Kodwana kungaba nelwazi elingafikelelwa ngunanyana ngubani elithathwa njengeliyifihlo. Ebujameni obunjalo kumsebenzi womsebenzi ukuhlonipha ukuba yifihlo, njengombana ukuliveza kungaba yingozi kuRhulumende.
Isibonelo 1: Kuyinto engakalungi bona umsebenzi anikele iziko leendaba eliyifihlo, elifana nememorandamu yekhabhinethi namkha umtlamo womthethomgomo osatlanywako womBuso obusako.
Isibonelo 2: Ilwazi elisemarekhodini wabasebenzi lithathwa njengelwazi eliyifihlo godu kufuze bona lihlale ngeenkhathi zoke liphathwe njalo. Ilwazeli, isibonelo, angeze lanikelwa amakampani wetjhorense namkha ehlanganweni engaphandle ngaphandle kwamabanga azwakalako khona lizakuvunyelwa kuhle.
Isibonelo 3: Ukuthintana nge-elekthronikhi.
Ilwazi elilumelako neliyifihlo kufanele likhanjiswe ngefeksi kwaphela nayikuthi ayikho indlela ephephileko okungadluliswa ngayo. Ifeksi enjalo kufuze bona ivunyelwe ngesuka kuye kanye nzayamukela ngaphambi kwesikhathi, ilwazi elithathwa njengeliyifihlo khulu nentumba esezingeni eliphezulu godu ilwazi eliyifihlo khulu akukafaneli lathunyelwa ngerherho lokuthumelana ilwazi, ngaphandle kwalokha amagadango wokuvikela athethwe. Ebujameni boke ilwazi kufanele livikelwe ngelogo ngananyana ngiyiphi indlela namkha umhlobo elingawo.
UKULAWULWA KOKUFIKELELEKA: Imihlobo ehlukeneko yelwazi kufuze bona afikelelwe kilabo elinqophe kibo nabazolisebenzisa. Amalungelo wokufikelela kufuze aqalelele ukuragela phambili kwebhizinisi. Ama-pass-word angeze kwabelwana ngawo nanyana kungamaphi amabanga. Ukufikelela ngerimowuti kufanele kulawulwe ngokuvikela okufaneleko ngokusebenzisa ukufanisa okuqinileko, okufuna ubumbala kanye namaqhinga wokutjhugulula wenze ikhowudi. Ukufikelela kweenqhema zesithathu kuvunyelwe kuphela lapho kunengozi encani namkha kunganangozi.
I-E-MAIL ne-WWW: Kufanele kusetjenziselwe iminqopho yebhizinisi ingasi iminqopho emimbi nengasisemthethweni. Ukudluliswa kwelwazi elimasikizi kufanele kuphekelelwe kufakwa kwekhodi efaneleko netlikitlo ephambili ye-elektroniki. Ibhoduluko elinganavayirasi kufanele ligcinwe, iposo esolisako akukafaneli ivulwe. Tjheja ukwephula imithetho yamalungelo wemitlolo, ukuqinisekisa ilwazi nokuvuma imithombo. Izinto ezingakafaneli kufanele zidluliswe.
UKUTHOLAKALA KWEDATHA: Ilwazi eliyifihlo kufanele bonyana ngeenkhathi zoke lidluliswe ngokomhlobo wekhowudi. Amagadango wokugandelelawokuthola amabhrorho kufanele abe ngaqakatheke khulu begodu atjelwe woke umsebenzi. Ifihlo nokufihla kufanele kugcinwe ngazo zoke iinkhathi. Isithunzi iinqhema zesithathu eziphatha ngaso idatha etholakaleko kufanele kube ngesibekwe ngaphambi kokusatjalaliswa kwelwazi. Ukuvikeleka kwelwazi akukafaneli bona kuphelele kuma-password. Kuphela, okhunye ukusetjenziswa kokusekela , isibonelo, ibio-metrix kufanele kusetjenziswe. Basebenzi abavunyelweko kuphela okufanele bakhulume neziko labeendaba. Iinkulumiswano ezinjalo kufanele zitlanywe kuhle begodu zikhambisane nomleyo mazombe. Ama-adresi, iinomboro zefeksi kufanele ziqinisekiswe ngaphambi kokukhutjhwa.
UKUKHANDELWA KOBELELESI BE-CYBER: Amazinga wokuvikela aphezulu kufanele agcinwe emathungelelwaneni. Ukulinganiswa kwweengozi kufanele kwenziwe ngemva kwesikhathi esithileko ukwazi bona iingozi zingehliswa bunjani. Ukubuyisela msinyana kwamakghono kufanele kuqinsekiswe. Ubufakazi akukafaneli bubekelwe ngeqadi ngombana bumhlobo we-elektroniki. Ubulelelsi be-cyber buyatjhutjhiswa mthetho ngokuya komThetho wokuThintana nge-Elektroniki nokuDlulisa, umThetho wokuKhandela nokuLawula neminye imithombo yonthetho wobelelesi. Ukwaziswa kwabasebenzi nokuyelela kufanele kugcinwe.
4.5.1 Umsebenzi ngesikhathi sokusebenza, umbatha abe aziphathe ngendlela eqinisa isithunzi semisebenzi yomphakathi.
UmBuso nomphakathi balindele izinga eliphezulu lokwenziwa komsebenzi ebasebenzini bombuso. Izinga eliphezulu lokwenziwa komsebenzi litjho ukufika emsebenzini ngesikhathi, ukuzithomela izinto, ukuzinikela, ikghono nekhalithi ekunikeleni ngemisebenzi. Izembathao ngaso soke isikhathi kufanele zihlanzeke, zihle bezihlonipheke. Abasebenzi, khulu khulu labo abasebenza bunqopha ngomphakathi, kufanele bathlogomele bangambathi khulu ngokungakafaneli umsebenzi namkha babonakale babudlabha.
Isibonelo 1: Abasebenzi, khulu khulu labo abasebenza bunqopha ngomphakathi, akukafaneli bonyana, isibonelo, bembathe iyembe edabukileko nebhokadi eneentunja.
Isibonelo 2: Akunamsebenzi womphakathi ovunyelwe ukuza emsebenzini aqaleka abudlabhanyana. Nayikuthi, isibonelo, umsebenzi osebenza ebungenwei bedoyelo leemphaphamtjhini uza emsebenzini angakatjhefi begodu anuka utjwala, uzabe wenza umbono omumbi ngesithunzi seSewula Afrika, esingaba nomthelela omumbi phezu kweSewula Afrika.
Umsebenzi uziphatha ngendlela enokuziphendulela malungana nokusetjenziswa kweenselo ezidakako namkha nanyana yini enamandla wokudaka.
Abasebenzi abakavunyelwa nakancani bonyana badakwe butjwala namkha ngokhunye okudakako basemsebenzini. Ngaphandle kokuphathisa iinhloni okungakubangeka, lokhu kungathikameza ukwenza kwabo umsebenzi nokusebenzisana nabanye abasebenzi.
Ummoya wabasebenzi newokusebenzisana kuhle wesiqhema iqakathekile ekusebenzeni kwehlangano. Abasebenzi akukafaneli bona bazehlise isithunzi phambi kwabanye abasebenzi ngokusebenzisa kumbi izinto ezidakako basemsebenzini.
Nanyana umsebenzi angasi semsebenzini, uzakuhlala amsebenzi wembuso begodu kufanele ahlale aziphatha kuhle khona angazukuphathisa isisebenzi yomphakthi amahloni.
Isibonelo 1: Isikhulu esongameleko esisela khulu ephathini yomsebenzi besibeburhiqwa sizazihlazisa phambi kweenkhulu zaso, abasebenzisani baso nabasebenzi esibaphetheko. Lokhu kungaba nomphumela omumbi ekusebenzeni ngefanelo kwephiko lakhe.
Isibonelo 2: Nayikuthi umsebenzi, khulu khulu loyo okufanele asebenze ngabantu, ufika emsebenzini anuka utjwala (namkha ngaphezu kwalokho aburhiqwa), ubuncani bakhona unomlandu wokungaziphathi kuhle, begodu ukuziphatha kwakhe kuzakumotjha isithunzi nokusebenza kwekoro yombuso. Kuqakathekile godu ukuzwisisa bona ukuziphatha ngalendlela kuithathwa njengokungaziphathi kuhle begodu umsebenzi uzakubekwa umlandu ebujameni obunjalo.
Umsebenzi akakavunyelwa, ngaphandle kwemvumo etloliweko yesiKhulu somNyango, ukuthola namkha ukwamukela izipho zangeqadi, azuze namkha into yenani eliyimali (ihlathululo nenani nomthombo wesipho esinenani elidlula namkha eliyi-R350) komunye nomunye umuntu ngesikhathi enza umsebenzakhe ngombana kungathathwa njengokufunjathiswa.
Umuntu nakaqatjhwe njengomSebenzi womBuso, ukuqatjhwa okunjalo kuehlathululo ekhethekileko. Kutjho bonyana umsebenzi loyo uthengisela umBuso amandlakhe begodu uzakubhadelwa ngomthelo ovela emphakathini woke godu umsebenzi uzakunikela umphakathi ngomsebenzi omuhle khulu ngendlela etjengisa ukuwndela nokuzinikela.
Kufanele abasebenzi bombuso kanye nomphakathi bazwisise bona ngaphandle kwalokha nakufunwa mthetho bona ilunga lomphakathi libhadale imali engezelelweko yomsebenzi othileko, isibonelo, endabeni yemali okufanele ibhadelwe ekukhutjhweni kwancwajana kwamazisi, akunakubhadela okuzakwenziwa ngemali namkha ngesihle. Lomthethokambiso kufanele ufakwe etjhatheni yemisebenzi begodu itjengiswe tjhatjhalaza emakhiweni yomphakathi khona kuzakuzuza umphakathi. Lapho kufuneka ukubhadela okungezelelweko emsebenzini othileko, lokhu kufanele nacho kutjengiswe emitlolweni (yesibawo) efaneleko.
Ngokunjalo, labo abangahle banikele ngemisebenzi ekorweni yangeqadi kufanele baziswe bona imiSebenzi yomBuso, ekutholeni imisebenzi/ipahla, ibotjhwe mithethokambiso etholakala emthethwenisisekelo olawula ukuphathwa komphakathi ofuna izinga eliphezulu lokuziphatha emsebenzini. Iminikelo yezipho, ukusekelwa, izinto zokukhangisa, iimemo zokudla kwantambama, njll, kufanele kungabi lihlangothi lemisebenzi yokukhuphula mayelana nemisebenzi nemiSebenzi yomBuso ngombana kubanga umbono ongasimuhle wokufaka ummoya kilabo abathatah iinqunto begodu wenza nephaliswano elingasilihle lapho abanikela ngemisebenzi emincani bangakghoni ukwenza imisebenzi enjalo.
Njengombana kuhlala kuyindaba okuphikiswana ngayo khulu nje, okulandelako kunqotjhwe bona kube mhlahlandlela ekunqophiseni izenzo zeminyango mayelana nalendaba. Akukghoneki ukunikela iminyango ngemihlahlandlela ezeleko godu iminyango kufanele iye kuKomitjhana yemiSebenzi yesiTjhaba nayifuna iseluleko nayingana siqiniseko mayelana nokuphathwa kobujamo obuthileko obungavela.
Ukwamukela izipho namkha okhunye okungaba nenani lemali kunanyana ngimuphi umuntu namkha isijamiso esifuna ukwenza umsebenzi othileko embusweni, namkha ukwenza imisebenzi elawulwa kukwenziwa kwemisebenzi yabasebenzi kungavunyelwa kuphela ngemvumo etloliweko yeHloko yomNyango.
Kuqakathekile ukwazi bonyana izipho namkha ukuthatjiswa okubuya komunye umthombo kufanele kuvezwe. Izipho/imivuzo evezwako kufanele idlule ku-R350. Abasebenzi bangayokubuzisisa eKomitjhaneni yabaSebenzi bomBuso nabanganaqiniso mayelana nokwamukelwa kwezipho.
Umsebenzi akukafaneli bona asebenzise namkha aveze ilwazi langokomthetho khona azakuzuza namkha kuzuze abanye.
Abasebenzi abathi basemsebenzini bahlangabezane nelwazi elilumelako, eliyifihlo namkha elintumba akukafaneli bonyana baveze ilwazi elinjalo ngaphandle kokuthola imvumo efaneleko yokwenza njalo. Ilwazi akukafaneli bonyana lisetjenziselwe ukuzitholela inzuzo namkha ukutholela abanye inzuzo namkha ukusekela ukuzibuyiselela kabanye. Kuqakathekile bonyana abasebenzi bazibuze bonyana ukuvezwa kwelwazi elithileko kuzawusiza njani umphakathi. Abasebenzi kufuze balemuke bonyana ukwenzela izinto emkhanyweni akutjho ukukhamba uveza ilwazi ngokungakhethi namkha ngananyana ngayiphi indlela. Njengombana kungakghonakali ukunikela ngemihlahlandlela ezeleko yokobana ngiliphi ilwazi okufanele livezwe kubani, abasebenzi bayabawiwa bona bafune imvumo kabaphathi abaphezulu nabanganaqiniso.
Isibonelo 1: Ukuvezwa kwendlela yokukhetha namkha yemibuzo yekulumiswano kabanye babafuna isikhundla angeze kwavuna kuphela abanye abenzimbawo, kodwana kunagthikameza kumbi abanye ababawi ekubeni nethuba elilinganako lokulwela isikhundla.
Isibonelo 2: Nayikuthi umsebenzi, ngebanga lomhlobo womsebenzi awenzako, unelwazi ngephorojekthi yombuso engandisa amanani wepahla endaweni ethileko, umsebenzi akakavunyelwa ukusebenzisa ngannyana ngiyiphi indlela ilwazi elinjalo ukuzinothisa namkha iinhlobo nabangani bakhe.
Umsebenzi akakavunyelwa, ngaphandle kwemvumo, ukwenza umsebenzi obhadelwako ngaphandle/ngemva kwesikhathi sakhe somsebenzi unamkha asebenzise izisetjenziswa se-ofisini eukwenza umsebenzi onjalo.
Abasebenzi balindeleke bonyana banikele itjhejo labo elingakathikanyezwa, isikhathi namakghono emisebenzini yomphakathi njengomqatjhi. Ubunjalo neemfuno zomsebenzi ekorweni yombuso kanye neyomphakthi ingazindlelwa msebenzi wombuso owenza umsebenzi obhadelwako ngesikhathi somsebenzi. Ngakho-ke kukatelelekile ukuthola imvumo mantanzi yokwenza umsebenzi abhadalelwa wona ngesikhathi sakhe sangeqadi.
Isibonelo 1: Umsebenzi uba msebenzisani ebhizinisini. Kuvunyelwana ngokuthi uzakuba sebhizinisini leyo ngemva kwesikhathi somsebenzi kuphela. Ngokuakatjheji, kube nomsebenzi ofuna bonyana asebenze isikhathi esingezelelweko emsebenzini wakhe wembusweni.
Isibonelo 2: UDorhodera wezokwelapha oqatjhwe esibhedlela somBuso, akakavunyelwa, ukwenza umsebenzi wangeqadi ngapahndle kwemvumo yeHloko yomNyango namkha athole ukubhadelwa endaweni yokwelaphela yomngani godu/namkha asebenzise isisetjenziswa somBuso kanye/namkha neenhlahla ngalomnqopho.
Isibonelo 3: Umsebenzi unomsebenzi wesibili awenza ngemva kwesikhathi somsebenzi, okutjho bonyana ulala ebusuku khulu. Umphumela walokho kukobanyana umsebenzi loyo emini uhlala adiniwe nakasemsebenzini ngalokho-ke akakghoni ukusebenza ngekghono lakhe elifaneleko. Lokhu akusisekarekweni yomphakathi begodu kuyindlela engasi bunqopha yokumorosa imali yababhadeli bomthelo.
A.1 Ukuphumelelisa ngokwenza iinjamiso zomthethosisekelo malungana nabasebenzi bombuso, boke abasebenzi balindeleke bonyana bakhambisane neRhelo lokuziPhatha ekukhulunywa ngalo kilesiSahluko.
A.2 IRhelweli kufuze bona lisebenze njengomhlahlandlela kubasebenzi bona ngikuphi okulindelwe kibo nasiqala ngehlangothini lokuziphatha okuhle. Ukukhambisana neRhelo kulindeleke bonyana kuqinise indlela ehle yokusebenza godu nokurhelebha ukuqinisa ithemba emisebenzini yomphakathi.
B.1 Kunesidingo sokunikela ngetjhuba kubasebenzi mayelana nobudlelwana nesibethamthetho, iinkhulu zombanganarha nezesigungu, abanye abasebenzi nomphakathi nokutjengisa ummoya lapho abasebenzi kufanele benze imisebenzi yabo, ngikuhpi okufanele kwemziwe ukubalekela ukubethana kwekareko godu nokulindelwe kibo ngokuya kokuziphatha kwabo emphakathini nepilweni yabo yangeqadi.
B.2 Nanyana iRhelo lokuziPhatha latlanyelwa bonyana libe nakho koke, alifaki yoke imithetjhwana elawula amazinga wokuziphatha. Kodwana iinhloko zeminyango ngobunjalo bemisebenzi yabo ngokuya kwesahluko 7(3)(b) somThetho wokuphathwa nokulawulwa okuhle kweminyango yabo nokugcinwa kokuziphatha kuhle, hlangana nokhunye, ngaphasi komsebenzi wokuqinisekisa bona ukuziphatha kwabasebenzi babo kuyakhambelana nesisekelo samagugu nemithethokambiso ephethe ukuphathwa komphakathi nemikghwa namazinga abekwe mThetho. IinHloko zemiNyango nabasebenzi bazo bayazi ngalamagadango, begodu bayavuma godu bayazibophelela kiwo.
Umnqopho omkhulu weRhelo kungomuhle, okukukhuthaza ngokusibonelo. Nanyana kunjalo, umsebenzi uzakubekwa umlandu wokuziphatha kumbi begodu uzakuhlawuliswa ngokuya kweemvumelwano zokuhkanganyela nayikuthi uphula iinjamiso zeRhelo lokuziPhatha namkha ubhalelwa kukhanmbisana nazo.
C.1.5 ubambisana neenjamiso zomphakathi ezihlonywe ngaphasi komthetho kanye nomThethosisekelo ekukhuphuleni ikareko yomphakathi.
C.2.9 uyalivuma ilungelo lomphakathi lokufikelela ilwazi, ngaphandle kwelwazi elivikelwe mthetho.
C.3.7 ubalekela imisebenzi yezombanganarha endaweni yomsebenzi.
C.5.5 akenzi, ngaphandle kwemvumo, umsebenzi obhadelwako ngaphandle kwemisebenzi yakhe esemthethweni namkha asebenzisele iinsetjenziswa ze-ofisini umsebenzi onjalo.
<fn>DAC-NLS. IncwajanaEhlathulula.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilungelo lomsebenzi lo lifunjethwe. Akunangcenye yalomtlolo engagaywa ivezwe ngobutjha nanyana ngayiphi indlela - nanyana kungaba ngokwenza ngesandla nanyana kungaba ngokwenza ngemitjhini yame-elekthroniki, ngaphandle kwemvumo etloliweko ntanzi ebuya kuKomitjhini yazabaSebenzi bomBuso.
Igadangiswe yabotjhwa ngebakwa-Creda Communications.
ijamele abantu beSewula Afrika ngobunengi babo, ikambiso yokuqatjha neyokulawula abasebenzi kube ngephathelene nekghono, nokuqala izinto ngelihlo elivulekileko, nelilungileko, nenefuneko yokulungisa ukutjhiyana ngendima esolo kwavuleka ngeminyaka eyadlulako.
3.3 Isibopho soMqatjhi nabaSebenzi.
4.1 Ubudlelwana NesiBethamthetho NeBandla EliPhetheko.
4.2 Ubudlelwana nomphakathi.
4.3 Ubudlelwana hlangana nabasebenzi.
4.4 Ukwenziwa kwemisebenzi.
4.5 Ukuziphatha komuntu nekareko/netjisakalo yangeqadi.
IKomitjhini yabaSebenzi bomBuso inikelwe amandla ngokomThethosisekelo ka-1996, ukukhuthaza nokwenza ukuthi izinga lomthetho wokuziphatha kwabasebenzi bemisebenzi efundelweko kiyo yoke iKoro yabaSebenzi bomBuso lihlale liphezulu. Ngo-1997 kwabethwa umThetho weRhelo lokuziPhatha eKorweni yemBuso, kwathi ngemva kwalokho waziswa kurhulumende omkhulu nakiborhulumende bamaphrovinsi. Kwafuneka nokuthi kutlanywe ikomba ngeRhelo lokuziPhatha kobanyana woke umuntu azolizwa kuhle, lona nokusetjenziswa kwalo, nakho koke elikhambisana nakho.
Egameni leKomitjhini yabaSebenzi bomBuso, ngizizwa ngihloniphekile ukwethulela zoke iimphathimandla ezisebenza embusweni weSewula Afrika leNcwajana Ehlathulula Ngerhelo Lokuziphatha Labasebenzi Bombuso. Irhelo lokuziPhatha liyisika eqakatheke khulu ehlelweni elihle lokubusa nelokuziphatha kuhle kwabasebenzi bembusweni. Isikweli lithinta neendaba ezinjengokuhlonitjhwa kwamalungelo wobuntu, ukusebenza komthetho, isibopho sokuziphendulela kilokho umuntu akwenzekako, ukwenzela izinto emkhanyweni kurhulumende, ukuziphatha komuntu kunye nekareko yangeqadi.
IKomitjhini yabaSebenzi bomBuso ibawa boke abasebenzi bombuso, ukusukela komncani ngesikhundla ukuya kosesikhundleni esiphezulu kinabo boke, ukuthi batjengise ukuzwisisa ikambiso, nemilayelo kunye nemilayo ephethwe liRhelo lokuziPhatha. Lokhu-ke akusinto ekghonakalako nje kwaphela, kodwa bekuyinto enikelwe namandla wokwenziwa, izakhamuzi zethu nazizakwenzelwa umsebenzi omuhle ngokufaneleko. Kuqakathekile godu nokuthi iimphathiswa kufuze bona zikhambe ngomthetho wokuzirarha, nokuzala izipho neminikelo, njengoba lokho kungathathwa njengokuthengwa nje.
Sifisa ukubuka nokuthokoza boke abaphathi neemphathimandla abafaka isandla ekukhuthazweni nekuphakanyisweni kweRhelo lokuziPhatha eKorweni yomBuso. Ngithanda ukunikhuthaza ukuthi niqine njalo ngomsebenzi omuhle, begodu ningathomi niyitjhiye esithubeni iselele yokukhuthaza umoya wokusebenza njengabantu abanefundiso embusweni.
IKomitjhini yabaSebenzi bomBuso ithemba bona incwajana esihlathululi le izakuba yikomba elisizo ekukhuthazeni ukuthembeka nokuzipjatha kuhle emsebenzini, ibe ikhuthazele nokuthi soke sitjhisakalele ukungabubekezeleli ubukhohlakali eSewula Afrika.
Kokuphela-ke, ngithanda ukukhuthaza boke abasebenzi bombuso ukuthi baqinisekise ukuthi indlela abaziphatha ngayo ikhambisana neenrhuluphelo nekambisolawulo elawula umbuso, nokuthi futhi baziyajeza Irhelo lokuziPhatha kunye nayo iNcwajana esiHlathululi le.
Kokuphela, siwuthokoza kuzala umlomo umNyango wezokuThuthukiswa Kwamazwe Ngamazwe kaRhulumende weBritan ngokusekela kwawo ngemali yokugadangisa iNcwajana Ehlathulula Ngerhelo Lokuziphatha Labasebenzi Bombuso le.
Umnqopho wencwajana le kuhlathulula ngokuzeleko lokho okuphethwe liRhelo lokuziPhatha. Ukutlolwa kweRhelo langokomthetho lokuziPhatha labaSebenzi bomBuso kufune ukutlolwa ngamagama amafitjhani, anembako nangamagama asemthethweni. Incwajana le inqophe ukwenza Irhelo lokuziphatheli lizwakale kuhle kibo boke abasebenzi bombuso.
Incwajana le akunakambisolawulo etja eza nayo, begodu ilandela isijamiso nendlela yokunombora efanako neseRhelweni lokuziPhatha, ukwenzelela ukuthi kube lula ukulinganisa nokuthomanisa. Ekusebenziseni kwayo incwajana le, iminyango yombuso kufuze ilinge ukungezelela iimbonelo zayo, eziphathelene nezikhambelana nebhoduluko layo.
Kufanele sitjho sigandelele ukuthi ukutlanywa nokutlolwa kwencwajana le kulihlelo lomsebenzi omkhulu, begodu kufuze sitjho nokuthi kungafuneka ukuthi inande ibuyekezwa, njengeRhelo lokuziPhatha ngokwalo.
Ukuthi kuzokukhuthazeka izinga eliphezulu lokuziphatha ngendlela enefundiso emsebenzini, abasebenzi bombuso kufuze bona bakhuthazwe ukucabanga nokuziphatha ngendlela yefundiso yokuziphatha. Ngalokho-ke incwajana le kufuze isebenze njengesiza yokutlama nokwethula iimfundo ezifitjhazana zokuthwasisa nokubandula boke abasebenzi. Incwajana le iphethe neembonelo ezinengi ezitjengisa uburhiyarhiya besiko nendlela yokuziphatha emsebenzini, ezingasebenza njengesendlalelo sokuthwasisa neseembonelo ekungafundiswa ngazo.
Njengomkhabisani weRhelo lokuziPhatha, incwajana le ingasiza ekwenzeni ukuthi umphakathi uhlale ubathemba abasebenzi bombuso ngokuthembeka kwabo nangokungathathi hlangothi kwabo, ngokunikela ubuncani balokho okulindelweko ngendlela yokuziphatha elungileko.
Kuliqiniso elivunywa mumuntu woke ukuthi abantu bafunda ngokutjheja nokulimuka. Ngenca yalokhu-ke, kubekwa isibopho esikhethekileko phezu komqatjhi, iimphathimandla (aboNgqongqotjhe naboSomkhandlu) ezingeni lepolitiki, nabaphathi babasebenzi bombuso kiwo woke amazinga, ukuthi bakhe ibhoduluko elifaneleko la kuzakubekwa khona iinrhuluphelo zamagugu, kube kwenziwe neembonelo ezizakuba sibonelo kibo boke abasebenzi.
ISekhtjheni 195(1)(a) yomThethosisekelo ifuna bona "kuphakanyiswe izinga eliphezulu lomthetho wokuziphatha, belibabalelwe ukuthi lihlale linjalo" embusweni ngokuphelela kwawo. Ngokwesivumelwana esihlanganyelweko (i-Public Service Co-Ordinating Bargaining Council Resolution 2 of 1999), boke abasebenzi beKoro yemBusweni banesibopho sokuthambela nokukhambisana neRhelo lokuziPhatha elibekiweko. Njengoba-ke lokhu kusisendlalelo ekwakhelwa phezu kwaso amagadango wokukhambela ngaphambili, nawokulungisa ngitjho nawokukhalima imbala, umqatjhi kufuze enze koke okungakghonakala ukuqinisekisa ukuthi koke okuphethwe mthetho weRhelo lokuziPhatha kwaziwa ngibo boke abasebenzi.
Kuqakathekile ukubuyelela godu egameni lokuthi owona mnqopho womthetho weRhelo lokuziPhatha bubuhle bokuphakamisa nokukhuthaza ukuziphatha okusibonelo. Nanyana kunjalo, umsebenzi uzakuthweswa icala lokuziphatha kumbi ngokomThetho otjhiwo ngehla lo, futhi angakhalinywa ngokwamasekhtjheni 18 ukuyokufika ku-27 njengokutjhugululwa kwawo emiThethwenimlingwa wezamaTjhuguluko ka-1997, nakufumaniseka ukuthi uphula umbandela womthetho weRhelo lokuziPhatha.
Umsebenzi kufuze athembeke eRiphabhligi befuthi ahloniphe umThethosisekelo, akhambe ngemibandela yawo emsebenzini wakhe wawokemalanga.
Igama elithi "iRiphabhligi" kufuze lithathwe njengegama elitjho "ilizwe leSewula Afrika". Kuyifuneko ekulu ukuthi boke abasebenzi bombuso bathembeke elizweni lekhabo.
UmThethosisekelo ukhuluma ngamaphuzu athileko aphathelene namalungelo nerhuluphelo yazo zoke izakhamuzi. Lombandela weRhelo lokuziPhatha, kokuthoma ufuna ukuthembeka kwabasebenzi bombuso kilelihlelo ledomakhrasi elisebenza njenganje. Kwesibili, ubukhulu bomThethosisekelo kufuze bamukelwe bebuhlonitjhwe mumuntu woke. Kwesithathu, omunye nomunye umsebenzi wombuso kufuze abe nelwazi elilingeneko lalokho okuphethwe mThethosisekelo nomnqopho wawo njengendlela yokulawula nokubulunga ihlelo lakhathesi.
Isibonelo 1: Abasebenzi bombuso emazingeni ahlukahlukeneko banesandla ukufika ezingeni elithileko ekwenzeni iimphakamiso zemithethokambiso. Nanyana ngisiphi isiphakamiso esenziwako kufuze bona sihlolwe siqalisiswe kuhle ukuqiniseka ukuthi angeze siphambane nomoya namkha/nemibandela ethileko yomThethosisekelo. IKambisolawulo yomthethosisekelo njengokuba nelizwi komphakathi nokwenzelwa kwezinto emkhanyweni emisebenzini eyenzelwa umphakathi kufuze bona nakho kulandelelwe ukufikela la kukghonakala khona ehlelweni lokwakha umthethokambiso.
Isibonelo 2: ISekhtjheni 33(2) yomThethosisekelo ithi woke umuntu amalungelo wakhe akhisinyezwe magadango wokuphatha nokulawula unelungelo lokunikelwa iinzathu ezitloliweko. Lokhu-ke kutjho ukuthi omunye nomunye umsebenzi wembusweni nakazakukghona ukukhamba ngemibandela yomThethosisekelo, kufuze bona enze iqiniso lokuthi iinqunto namagadango athathwa kezokuphatha athathwa ngeenzathu ezizwakalako, kobanyana iinzathwezo zinganikelwa umuntu loyo othintekileko. Lokhu-ke kutjho ukuthi woke amagadango wezokuphatha kufuze bona aphumelele nakalingwako kuhlolwa ukuthi athethwe ngehlelo lokwenzela izinto emkhanyweni na.
Lombandela utjho ukuthi la kufuze kuthathwe khona iinqunto namkha la kufuze bona umuntu azisebenzisele khona ingqondwakhe ngokubona kwakhe, kufuze bona kucatjangelwe iinrhuluphelo zomphakathi ntanzi. Iinrhuluphelo nekareko yomsebenzi wombuso ngokwakhe namkha ezinye iinrhuluphelo ezihlangothi linye kufuze bona zize ngemva kweenrhuluphelo zomphakathi.
Isibonelo 1: I-athizeni esebenza esibhedlela ibotjhelelwe yikontraga yayo yomsebenzi ukuthi isebenze ukusukela ngo-08:00 ukuyokufikela ngo-16:30. Akunakambiso ebekiweko emalungana ne-overtime ebhadalwako. Izulu libethe lawisa isiteyitjhi segezi ekhanyiswa esibhedlela, nje-ke amathiyetha asebenza ngejenereyidi. Nayo ijenereyidi leyo iyahlupha, ngalokho-ke i-athizeni leyo ilayelwa bona iyokulungisa ijenereyidi leyo ngo-16:00. Ebujameni bezinto obunjalo kuzakulindeleka ukuthi i-athizeni leyo iqede umsebenzi wokulungisa ijenereyidi leyo ngaphambi kobana ingatjhayisa, ngitjho nanyana ingasebenza bekudlule isikhathi sayo esibekwe yikontraga yayo yomsebenzi.
Isibonelo 2: Ubunengi babasebenzi abasebenza e-ofisini yesiphande batjengisa ukuthi bafuna ukuthatha ilifu yabo ngoDisemba. Nange boke njalo bangavunyelwa ukuthatha ilifu ngasikhathi sinye njalo, kuzakutjho ukuthi ngesikhatheso i-ofisi angeke ikghone ukuwusebenzela kuhle umphakathi. Lokho-ke kutjho ukuthi abaphathi nabasebenzi kuzakufuneka ukuthi bakhulumisane bezwane, kube nabarhobhako ekarekweni yabo, kobanyana kuzokuba nabantu abaneleko abazakusala basenza umsebenzi ngendlela ejayelekileko, abanye nabasaye elifini.
IVikelamalungelo emThethwenisisekelo, hlangana nokhunye ekuvikelako, ivikela namalungelo wepolitiki wesinye nesinye isakhamuzi, ekubalwa hlangana nawo nelungelo lokukhambisana kunye nelokuba lilungu lesiqhema sepolitiki esithandwa ngiso. Umphumela wekhetho kukuthi isiqhema sepolitiki esithola amavowudi amanengi kube ngiso esithatha umbuso. Lokhu-ke kutjho ukuthi ikareko ethileko yomsebenzi wembusweni angeze yavela emphumelweni wekhetho. Kungatjho godu nokuthi imisebenzi ebekwe phambili, nehlelo lemisebenzi ezokwenziwa kunye nemithethokambiso eyamukelwe nguRhulumende wangesikhatheso kungahluka kunemisebenzi umsebenzi wombuso ngamunye azibekele yona phambili. Nokho-ke abasebenzi bombuso kufuneka bamsebenzele ngokuzinikela, nangokuthembeka kunye nangelwazi labo elipheleleko uRhulumende okhethiweko wesikhatheso nabaphumelelisa imithethokambiso yakhe.
Isibonelo 1: Umsebenzi wombuso yena ngesingaye ukholwa ukuthi ukuqalelelwa kwamaphilo wabantu ngikho ekufuze kube phambili kinayo yoke imisebenzi eyenzelwa isitjhaba elizweni lekhethu, begodu umsebenzi wembusweni loyo bewusekela nesiqhema sepolitiki esikhambisana naloyo umbono. Nokho-ke uRhulumende obusako yena uvumelana ngokuthi imisebenzi azayitjheja ngaphambi kwayo yoke eminye kuzakuba kukwakhela abantu izindlu, nokucitha ubulelesi. Umsebenzi wembusweni loyo kuzakulindeleka ukuthi alamukele irherho lakaRhulumende lokukhambisa izinto. Nokho-ke lokhu akusikho ukugandelela imibono eyakhako yabasebenzi bembusweni.
Isibonelo 2: Nakube uRhulumende obusako ucabanga ukuthoma ihlelo elithileko, kufumaniseke ukuthi kuzakuba msebenzi womsebenzi wembusweni othileko ukukhanyisa indlela yokuthi ihlelwelo lingasetjenzwa njani, umsebenzi loyo kuzakufanela ukuthi ayibekele ngeqadi yakhe imibono nemizwa, ngitjho nanyana mhlamunye kungenzeka angavumelani nehlelo uRhulumende afuna ukulithatha, aqale izinto ngamehlo avuleke womabili ngokuqala ubuhle nobumbi beengcenye zehlelwelo, ngaleyindlela alinge ukuthola indlela ehle yehlelwelo ebantwini ekufuze liyokusebenza kibo.
Umsebenzi wombuso nakazakukghona ukusebenzela uRhulumende obusako kuhle, akghone nokusebenzela umphakathi kuhle, kufuze bona azi okungaphakathi komsebenzi wakhe, azi nemithethokambiso umsebenzakhe ekufuze bona ukhanjiswe ngayo, ngokunjalo azi nekambiso ekufuze umsebenzakhe ukhanjiswe ngayo.
Ama-suphavayiza athwele umsebenzi wokuqinisekisa ukuthi abasebenzi bayazi bona imisebenzabo ithini, nokuthi iphetheni. Abasebenzi nabo ngokunjalo bathwele isibopho esifanako sokwenza umzamo wokuba basebenzi abanelwazi, abakwazi nokusebenza kuhle nangokulandela imithethokambiso ebekiweko, kobanyana kuzokusizakala umphakathi ngokuphelela kwawo.
Isibonelo 1: Ngoba singakajayeli iinqintelo zeemali zeKoro yabaSebenzi bomBuso, isiphathimandla esithileko sivumela ukuthengwa kwepahla ethileko ngaphandle kokuthola imvumo efaneleko emNyangweni olawula iimali. Igadango elinjalo lizakutjho ukuthi kusetjenziswe imali ingakavunyelwa ukusetjenziswa, begodu lingabanga ukusetjenziswa kweemali ezinengi kugjinyiswana emakhotho, kulingwa nokulungisa umonakalo owenzekileko.
Isibonelo 2: Ngenca yokutlhoga ilwazi, umsebenzi othileko udurhisa umuntu owenza isibawo sokurhola umrholo wepentjheni, amtjele iimfuneko ezingasizo zokuthola umrholo onjalo, nendlela engasiyo ekufuze ayilandele nakenza isibawo esinjalo, namkha amtjele imali engasiyo yomrholo azawuthola umuntu loyo. Lokho-ke kungaba nomphumela omumbi phezu komuntu obawa ukuthola umrholo wepentjheni loyo.
Ziimbadlwana iinjamiso ezisungulwe ngaphasi komThethosisekelo (uMvikeli woMphakathi, uMhlolima-akhawundi Zombelele, iKomitjhini yabaSebenzi bomBuso, iKomitjhini yezokuLinganiswa kobuLili, njll.) nezinye iinjamiso zisungulwe ngoMthetho wePalamende (amabhodi wamathenda, amakomitjhini wephenyo, njll.). Iinjamiswezi zisebenza njengelihlo lokuqinisekisa ukuthi yoke imisebenzi yembusweni ikhamba kuhle. Ngalokho-ke abasebenzi bombuso akukafaneli ukuthi iinjamiswezi baziqale ngelihlo elimbi, kodwa kufuze bona bazilekelele ukwenza imisebenzi yazo, njengokuthi nje baziphe ilwazi nehlathululo ezingayitlhoga.
Isibonelo 1: Nakube i-ofisi yoMvikeli woMphakathi ibawiwa ukuthi iphenye ngesililo esithileko selungu lomphakathi elilila ngokuthileko emNyangweni othileko kaRhulumende, i-ofisi le izakulindela isebenziswana elihle labasebenzi bomnyango loyo ekunikeleni ilwazi elifunekako.
Isibonelo 2: Nakube uMhlolima-akhawundi Zombelele uthola okuthileko okungakhanjiswa ngendlela ngeemali zomnyango othileko wembusweni, iimphathimandla zomnyango loyo akukafaneli bona lokho okutholwe Mhlolima-akhawundi Zombelele zikuthathe ngomoya omumbi. Kufuze bona zilimuke bona umsebenzi owenziwa Mhlolima-akhawundi Zombelele wenzelelwani, zisebenzele ukulekelela i-ofisi yoMhlolima-akhawundi Zombelele ukurarulula umraro okhona.
nokwakha iSewula Afrika ebumbeneko nekhamba ngedemokhrasi, ezakwazi ukuthatha indawo yayo eyifaneleko njengombuso ozijameleko hlangana nomkhaya weentjhabatjhaba.
Nakuzakukghonakala ukuphumelelisa iminqopho ebekwe mThethosisekelo ibe ihlale ilapho ibekwe khona, kufuneka izakhamuzi zenze imizamo yangabomu enqophe khona ukuphumelelisa iminqopho leyo. Abasebenzi bombuso bathathwa njengengcenye "kaRhulumende", ngalokho-ke lokhu kuqakatheke khulu kibo.
Isibonelo 1: Umoya omuhle wokusebenzisana hlangana nabasebenzi, nobudlelwana obuhle hlangana nabasebenzi, nomoya omuhle nofuthumeleko ophephetha hlangana nabasebenzi bemihlobo engafaniko abasebenza bunqopha ngomphakathi, kuba sibonelo esihle emphakathini woke. Isibonelo esihle kungaba se-ofisini la kukhutjhwa khona iimbhugwana (abomazisi) namkha amapaspoti.
Isibonelo 2: Umsebenzi kufuze alinge ukurejistara neziko lezefundo, arejistarele ukufunda elinye lamalimi wemthethweni akhulunywa endaweni asebenzela kiyo. Kufuze godu nokuthi akhuthaze ukutoliga ngamanye amalimi wemthethweni emihlanganweni, nakube kuyafuneka.
IKoro yabaSebenzi bomBuso isebenzela umphakathi woke, begodu umphakathi ulindele ukuphathwa ngokufana, nangendlela ehle nefundisiweko, nenomoya omuhle. Ngalokho-ke abasebenzi kufuneka benze imizamo yokuzalisa leziimfuneko ngokubaphatha kuhle nangokufana labo abasebenza nabo nalabo ababasebenzelako, ngendlela engeke igcine ngokwakha ithemba kwaphela eKorweni yabaSebenzi bomBuso, kodwa ezakubuye yenze nokuthi uthandeke umsebenzi abawenzela umphakathi, ngenca yobuhle bawo.
Isibonelo 1: Umsebenzi othileko uphethe isikhundla emnyangweni la kusetjenzwa khona ngeembawo ezivela emphakathini, zokwenzela umbuso imisebenzi ethileko. Umakhelwana womsebenzi loyo uyalimuka ukuthi angawufaka umoya wokulikhambisa ngenye indlela ihlelo ekukhanjwa ngalo ekusetjenzweni kweembawezo, ngalokho-ke ukhulumisana nomsebenzi wembusweni loyo, umbawa ukuthi amlekelele ngokulikhambisa msinyana ihlelo lokuqala nokusebenza isibawo sakhe. Umsebenzi wembusweni loyo-ke kuzakufanela ukuthi atjheje ayelele kilobo ubujamo bezinto obunjalo, ngoba nakangathatha igadango lokusiza umakhelwana wakhe, kungathathwa ukuthi ukhethe umakhelwana wakhe hlangana nabanengi wamsiza, waliselela abanye.
Isibonelo 2: Umsebenzi kufuze bona abawe amakhastamakhe ukuthi afole idresi, kobanyana nomunye nomunye azokusizwa nakufika isikhathi sakhe sokusizwa, ngaphandle kokukhetha abanye namkha ngaphandle kokubonwa njengomuntu ongathi ukhetha abanye.
Kuqakathekile ukuthi abasebenzi balimuke ukuthi ngokujoyina kwabo iKoro yabaSebenzi bomBuso, bazibophelele ngokusebenzela umphakathi woke.
Umphakathi ulindele ukwenzelwa lokho umbuso ekufuze uwenzale khona, begodu kulindeleke ukuthi abasebenzi abawusizako bahlale bakhona balindele ukusiza, begodu bawusize ngomoya omuhle nangendlela efaneleko.
Isibonelo 1: Umsebenzi uthola ifowuni evela kelinye ilungu lomphakathi, kodwa kuyakhanya ukuthi lokho akufowunelako umuntu loyo kuphethwe ngomunye umnyango namkha elinye ihlangothi lawo umnyango loyo. Umsebenzi loyo utjela umuntu ofowunako loyo ukuthi akalinge laphokhunye. Lokhu-ke kungenzeka kubangele ukuthi umuntu ofowunako loyo adluliselwe ebantwini abambadlwana kodwa agcine angakalitholi isizo alifunako. Lokhu-ke akuwusizi umphakathi, futhi kuyalona igama leKoro yabaSebenzi bomBuso. Okufanele akwenze umsebenzi wembusweni kukuthi atjele umuntu ofowunako ukuthi angamfunela ukuthi ngubani umuntu namkha umnyango ophathelene nalokho, bese ubuyela kuye umuntu ofowunako loyo nasele amtholele.
Isibonelo 2: Lokhuya umsebenzi nakasebenza ngabantu abalinda ekhawunthareni, kufumaniseke ukuthi ekhawunthareni yakhe akanabantu, ukube kodwa umnganakhe ngakelinye ihlangothi unabantu abafolele ukusizwa, lo onganabantu akasize ngokuthi abize abantu abasekhawunthareni enye leyo, kodwa kwaphela nakube uwazi kuhle umsebenzi owenziwa ekhawunthareni abafole kiyo abantwabo.
Isibonelo 3: Ilungu lomphakathi naliya esiphathinimandla liyokufuna isikhathi abangakhulumisana ngaso, njengokuthi nje ayokufuna imininingwana ngokuthi umuntu ukulungela njani ukuthola indlu yomBuso, isiphathimandleso kufuze bona silinge ukutholela umuntu loyo isikhathi angakhulumisana ngaso naye msinyana ngokungakghonakalako. Lokhu angeke kugcine ngokutjengisa ukutholakala lula kwesiphamandleso, kodwa kuzakutjengisa nokuthi sizimisele ukusiza.
Nanyana iindingo namkha/neenghongoreko zomphakathi emehlweni wabasebenzi bombuso kungenzeka zibonakale zingakatjhubi njengoba umphakathi ngokwawo ucabanga, kodwa abasebenzi bombuso kufuze basize ngokuzithoba nangendlela elungileko, basize ngitjho nangokubapha ikomba yendlela abangakhamba ngayo ukurarulula imirarwabo.
Iinghonghoreko ezitjhiwo babantu ngamunye ngamunye namkha iinqhema, kufuze bona zitjhejwe. Ukulandela indlela yokubonisana neyokwenzela izinto emkhanyweni eendabeni ezinje kungasiza kwamambala ukutjheja ubujamo neenghonghoreko zomphakathi.
Isibonelo 1: Kwenziwa amalungiselelo wokwakha iklinigi yokuqalelela amaphilo wabantu endaweni ethileko yemakhaya, kodwa enye indlela engathathwa kukuthi kube neklinigi engumakhamba ngendlwana. Ebujameni obunjalo, kufuze ukuthi kukhulunyiswanwe nabantu bendawo yalapho, kutholakale ukuthi bona benyulani. Lokhu-ke kuzakwenza iqiniso lokuthi kuthathwa isiqunto esihle nesikhambisana nekareko yabantu balapho, kanti godu abantu bendawo yalapho bazabe banikelwe ithuba lokuba nelizwi eendabeni ezibathintako kusese nesikhathi.
Isibonelo 2: Umsebenzi othileko womphakathi uthwele umsebenzi wokusebenza ngeembawo zokuphungulelwa iindleko zokwakha zabantu ababedimeke amathuba phambilini abahlala emikhukhwini. Nakube iimbawezo azisetjenziswa msinyana nangendlela elungileko, kungatjho ukuthi liriyada loke ihlelo lokwakha izindlu, kutjho godu nokuthi abantu kuzakufuneka ukuthi bahlale emtlhagweni isikhathi eside kinaleso ebesingathathwa nakube bekwenziwe umsebenzi wamsinyana.
URhulumende obusako uwubeke wakhanya umnqopho wakhe wokuqalelela abantu ababedimeke amathuba phambilini, njengoba kusitjho iHlelo loKwakha nokuVuselela (i-RDP). Lokhu-ke kufuze bona kwenziwe ngiyo yoke iminyango kaRhulumende, ngemisebenzi eyabelwe yona ngokwahlukahlukana.
ISewula Afrika ililizwe elisathuthukako, kanti-ke ngenca yabonobangela abahlukahlukeneko, ubunengi babantu bayo abanalwazi ngamalungelo wabo, nangemisebenzi esibopho kibo, nangemisebenzi ekufaneleko nakanjani benzelwe yona, nangekambiso ekufuze bayilandele, nokuthi kufuze bakhulumisane nobani malungana nalokho. Njengoba iKoro yabaSebenzi bomBuso isebenzela boke abantu bayo nje, abasebenzi bayo kumsebenzabo ukwazisa boke abantu bomphakathi abanganalwazi, babatjengise indlela, babaphe nesizo abalitlhogako. Lokhu-ke kufuze bona kwenziwe kuhle nangomoya omuhle, ngitjho nanyana kungatjho ukuthi umuntu adluliselwe kesinye isijamiso namkha komunye umakho, ngomoya omuhle nokho.
Isibonelo 1: Abasebenzi bombuso kufuze bangene emahlelweni wokuthuthukisa abasebenzi atholakala eminyangweni la basebenza khona. Kufuze bazinikele emsebenzini ababelwe yona, babe benze neqiniso lokuthi amahlelo anjalo aragwa ngendlela efaneleko, nangesikhathi abekelwe sona.
Isibonelo 2: Abasebenzi bombuso nabasebenza ngomphakathi eendaweni zamaphilo kufuze bona basebenzise ithubelo ukulimukisa abantu nakube basola ukuthi liyatlhayela ilwazi labo lokukhandela izifo. La abasebenzi bangakghoni khona ukunikela loke isizo elifunekako ngokwabo, kufuze ubuncani bakhona badlulisele abantu abafuna isizwabo kabanye abangani babo abasebenza nabo, kobanyana bazokuthola ilimukiso nelwazi elifaneleko.
4.2.6 Umsebenzi akabandlululi elinye ilungu lomphakathi ngokungakafaneli ngenca yobuzwe balo, ubulili, ukuthi umhlobobani namkha ukuthi udabukaphi, umbalabani, wenyula ukuphilisana nesingani sabulilibani, mdala kangangani, uqhwalile, ungowayiphi ikolo, ungowayiphi ikolele yepolitiki, unesazelo siphi, ungowayiphi ikolelo, ungowaliphi isiko namkha ilimi.
Njengoba sekutjhiwo, iKoro yabaSebenzi bomBuso isebenzela boke abantu nawo woke umphakathi eSewula Afrika, ngaphandle kokukhetha ukuthi babobani. Elinye nelinye ilungu lomphakathi linelungelo ngomthethsosisekelo lokuphathwa ngehloniphi nangesithunzi. Ngalokho-ke abasebenzi kufuneka ukuthi woke amalungu womphakathi bawaphathe ngokufana, ngomoya omuhle, nangendlela ehle, bawenze azizwe athola isizo afanele kukulithola.
Isibonelo 1: Umsebenzi angasola ukuthi ilungu elithileko lomphakathi elifuna isizo, mhlamunye lintendembili. Nanyana lokhu kuyinto umsebenzi womphakathi loyo angavumelani nayo nakancani, kodwa kusalindeleke ukuthi asize umuntu loyo ngendlela ehle nefaneleko njengoba bekazakwenza komunye nomunye umuntu ojayelekileko.
Isibonelo 2: Kufole abantu abambadlwana edresini, kufika usaziwako womphakathi wendawo leyo, alindele ukuthi asizwe khonokho nakafikako, angafoli edresini. Nakube umsebenzi wombuso osiza abantwabo uvumela usaziwako loyo afahle idresi, kuzabe kutjho ukuthi ubandlulula laba abanye abantu abafole idressi.
4.2.7 Umsebenzi akasebenzisi isikhundla sakhe butjhwileni embusweni ukuphakamisa namkha ukufadalalisa iinrhuluphelo zesiqhema sepolitiki namkha zesiqhema esithileko.
Njengoba iKoro yabaSebenzi bomBuso isebenzela woke umphakathi nje, nawo ohlukaniswe ngeengabagaba zeeqhema, iinhlangano zepolitiki kunye nabantu beenkolelo ngokwahlukahluka njalo njalo, kuyazitjho-ke ukuthi abasebenzi bombuso akukafaneli bona bazihlanganise neendaba ezingabenza babonakale njengabantu abakhetha namkha abenyula ezinye iinqhema kunezinye.
NgokweKoro yabaSebenzi bomBuso, woke amakhastamayo kufuze bona aphathwe ngokufana, ngokwemithethokambiso kaRhulumende obusako ngesikhatheso. Lokhu-ke kutjho ukuthi umsebenzi kufuze bona ahlukanise kuhle hlangana komsebenzi wakhe osibopho kuRhulumende obusako nokuzifaka eendabeni zepolitiki yesiqhema esithileko.
Isibonelo 1: Umsebenzi ulilungu lehlangano ethileko yezamasiko ekufuze bona iphalisane neemali zomnikelo ezivela emBusweni qho ngomnyaka. Umsebenzi loyo uphethe isikhundla esiphezulu emnyangweni karhulumende ekufuze bona ihlole ilinganise, isebenze ibe yenze iimphakamiso ezimalungana nalokho zithunyelwe kuNgqongqotjhe ofaneleko. Umsebenzi onjalo akukafaneli bona asebenzise isikhundla sakhe ukwenyula umfakisibawo wehlangano alilungu layo naye, kanti godu akukafaneli bona akhisimeze iimbawo zezinye iinhlangano. Umsebenzi onjalo kufuze bona atjele isuphavayiza yakhe ukuthi ulilungu lehlangnano enjalo, kobanyana kungazokucatjangwa ukuthi usunduzwe yikareko yakhe yangeqadi esiquntweni esizakuthathwa.
Isibonelo 2: Abasebenzi kulindeleke ukuthi babasize ngokwenza aboNgqongqotjhe namkha aboSomkhandlu babo ekulungiseleleni imitlolo, njll. ezakusetjenziselwa imisebenzi esemthethweni, njengekulumopikiswano ngemitlamo yemithetho. Nokho abasebenzi bombuso akukafaneli ukuthi babe nesandla ekulungiseleleni nekutloleni imitlolo uNgqongqotjhe namkha uSomkhandlu ayoyisebenzisela isiqhema sepolitiki.
4.2.8 Umsebenzi kufuze ahloniphe abe avikele isithunzi sakananyana ngubani, namalungelo wakananyana ngubani, njengoba kusitjho umThethosisekelo.
Abasebenzi kufuze baziphathe ngehlonipho kibo boke abangani babo abasebenza nabo, bahloniphe nemphakathini, ngaphandle kokukhetha ukuthi abangani abasebenza nababo nomphakathi loyo ubobani, unjani, nokuthi amajamo wabo anjani, njll. Abasebenzi kufuze ngaso soke isikhathi bahlale baziphatha kuhle phambi kwabanye abantu, batjengise nomoya omuhle, batjengise nokuba nesizo.
Isibonelo 1: Ilungu lomphakathi elidakwe kwemihlolo, libanga netjhada, nalifika emsebenzini osebenza ekhawunthareni, umsebenzi loyo kufuze umuntu loyo amphathe njengomuntu woke, akhulume naye ngomoya ophasi, abe amsize ngomoya ophasi ngalokho eze ngakho. Kuqakathekile ukukhumbula ukuthi umphakathi uqala uqalisise ngelihlo elitjhejako koke okwenzekako, begodu abasebenzi bombuso bangenza isithunzi sekoro yabasebenzi bombuso sibe ngcono ngokuphatha umsebenzabo ngendlela enefundiso. Nakufumaniseka ukuthi izinto ziyonakala abasebenzi babe bagcine bazithole basebudisini bokuzilawula, abangavumeli iinhliziyo zihluthuleke kuphakame nemimoya, kodwa kufuze umuntu owonako loyo bamthathe bamuse kobaphetheko (isuphavayiza), yena-ke ozakusebenza ngomuntu loyo ngeqadi.
Isibonelo: Abantu basunduzwa kutlhoga imali ukuthi babawe isizo. Iimphathimandla eziqalene nomsebenzi wokusiza abantu abanjalo ngamaforomu wokubawa isizo kufuze babubabalele ubujamo babantwabo, babuphathe ngesandla esihlengako, sezwelo.
4.2.9 Umsebenzi uyalilimuka ilungelo lomphakathi lokuthola ilwazi, ngaphandle kwelwazi elivikelwe mthetho ngokukhethekileko.
UmThethosisekelo unamahlangothi amabili malungana nokutholakala kwelwazi. Kokuthoma, kukhuthazwa kokwenzelwa kwezinto emkhanyweni, khona okuvumela izakhamuzi zoke ithuba lokuthola loke ilwazi elifanele umphakathi. Lokhu-ke kuzakwenza izakhamuzi zikghone ukuba nelizwi ekutlanyweni kwemithethokambiso ethandwa ngizo. Kwesibili, imibandela leyo inqophe nokwenza izakhamuzi zikghone ukuvikela amalungelo wazo athileko, njengoba kusitjho iVikelamalungelo. Izakhamuzi zingabawa iinzathu ezitloliweko zamagadango wokuphatha nokulawula angahle azikhisimeze. Ukudlula lapho, bangabawa nelwazi elimalungana nokuvikelwa kwamalungelo wabo.
Njengoba woke umsebenzi wembusweni alimuka nje, yindaba ebudisi nenoburhiyarhiya obunengi indaba yokukhetha kutjhiwo ukuthi ngiyiphi indaba enetjisakalo yomphakathi. Ilwazi elithileko lithathwa njengelwazi elivikelekileko, ekufuze lilawulwe minyango yembusweni ngokwemibandela yi-Guidelines on Minimum Information Security Standards, njengoba ikhutjhwe yi-National Intelligence Agency. UmThethomlingwa i-Open Democracy Bill nawo unqophe ukuvula itlhatlha lokusebenzela la indaba enjalo kufuze isetjenzelwe khona minyango yembusweni. Lokhu kwenziwa kube budisi khulu nanga kukuthi umThetho wezabaSebenzi i-Labour Relations Act ka-1995 nawo uveza iindlela ezithileko zokuvulela abasebenzi bombuso indlela yokuthola ilwazi eliphethwe umBuso njengomqatjhi, kobanyana kuzokuvikelela amalungelo womsebenzi athileko wezokusebenza.
Abasebenzi kufuze bahlale ngaso soke isikhathi balimuke babe bavume iqiniso lokuthi umphakathi unelungelo lokwazi.
Omunye nomunye umnyango kufuze bona ubethe umthethokambiso okhambisana nomthetho welizwe wokulawula indaba le ngaphakathi kwawo.
Abasebenzi kufuze bayazi imithetho nomthethokambiso olawula indaba le eminyangweni yabo.
Indlela esetjenzisiweko kunye neenzathu zamagadango wokuphatha nokulawula alandelweko kufuze bona kurekhodwe kuhle, kobanyana imininingwana yakhona izokutholakala umuntu nakayifunako.
Nakufumaniseka ukuthi imininingwana efunwa mphakathi akukghonakali ukuthi itholakale, kufuze bona loyo namkha labo abafuna imininingwana leyo banikelwe iinzathu ezizwakalako ngokuthi kubayini kungakghonakali ukuthi itholakale imininingwana leyo.
Isibonelo 1: Kuqakatheke khulu ukuthi umphakathi unikelwe ilwazi elifaneleko ngesikhathi esilungileko. Nakufumaniseka ukuthi umuntu obawe imininingwana ngemifundalize unikelwa imininingwana leyo selidlulile ilanga lokugcina lokwenza isibawo esinjalo, kuzabe akusasizi litho ukunikela umuntu loyo imininingwana enjalo.
Isibonelo 2: Ukutholakala kwelwazi kutjho nokuthi imininingwana yelwazi kufuze bona ihlale ikhona, begodu kufuze nokobana inande ivuselelwa. Nakube kuyenzeka ilungu lePalamende libawe ilwazi elithileko ngekulumopikiswana esalindelweko ePalamende, ukubhalelwa komnyango oqalene nendaba leyo ukutholela ilungu lePalamendelo ilwazi elingilo nelipheleleko ngemininingwana yalo yamva nje kungalikhisimeza ihlelo ledemokhrasi.
Isibonelo 3: Ukunikela abantu ilwazi elingasi njengoba kufanele, nakho kungaba mraro. Isibonelo kungaba kukuthi umphakathi ungabuza ngokuthi lithoma nini ukusetjenziswa ihlelo elitjha, eminye yemininingwana yalo engakabukuphasiswa ngabaliphetheko. Umsebenzi ongakwaziko lokhu, kodwa owazi okhunye okusaje kumininingwana ekusetjenzelwa phezu kwayo, kungenzeka anikele umphakathi imininingwana engasisemthethweni. Umbuso ungabe uphathiswe iinhloni kokugcina nange kungenzeka kwenziwe amatjhuguluko athileko ehlelweni ekusetjenzwa ngalwelo, kodwa ekugcineni ligcine lisetjenziswe ngendlela ehlukileko kinalokho ebekulindelwe mphakathi.
Kuqakathekile ukuthi boke abasebenzi balimuke ukuthi basebenzela umnqopho munye, okuphumelelisa imisebenzi kaRhulumende obusako, nokuzalisa iimfuneko zomphakathi ngendlela ethembekako nelungileko. Ngalokho-ke abasebenzi kufuze bona benze imizamo ekhethekileko yokusebenza ngokuzwana. Ngokusizana nangokusekelana, nangokwabelana ngelwazii, nangemibono, ngitjho nangemithombo yamandla yokusebenza imbala (la kufanele khona), abasebenzi bazabe bavulelwe ithuba lokusebenza ngcono, ngendlela ezakubuyisela uRhulumende nomphakathi.
Isibonelo 1: Kuqakathekile ukuwazi woke umnqopho wekoro yombuso, nokulimuka ukuthi ngitjho nencazana ingcenye eyenziwa lapho, nayenziwe ngefanelo, iphumelelisa umnqopho ngokuphelela kwawo. Ngenca yalokhu-ke umsebenzi kufuze bona ayamukele imibono neemphakamiso zabangani bakhe asebenza nabo, nezamanye amaphiko wembusweni. Phela embusweni akunandawo yomona neyokunina abanye ukuthi "bagadunge la ngisebenzela khona".
Isibonelo 2: Umsebenzi nakalimuka ukuthi isidingo esithileko somphakathi sizangazaliseka kuhle i-ofisi yakhe nayisebenzisana ngokuzwana nenye, umsebenzi loyo kufuze akazihluphe afunisise ngendlela yokusebenzisana leyo, ngitjho nanyana iimphathiswa kamanye ama-ofisi lawo kungenzeka ukuthi zingadoselani nokusebenzisana okunjalo ekuthomeni.
Isibonelo 3: Isiphathimandla esithileko sifikelwa ngomunye umnyango uzosibawa ukuyokuba yingcenye yebandla eliyokukhetha abasebenzi abafuna umsebenzi. Umsebenzi loyo akasize njengoba bambawile, la kukghonakala khona. Nokho-ke nakasiza njalo umsebenzi loyo kufuze bona acabangele wakhe umsebenzi, womnyango wakhe, abawa imvumo komphetheko.
4.3.2 Umsebenzi wenza yoke imilayelo elungileko ayinikelwa babantu ababekwe ngokusemthethweni ukumupha imilayelo, kwaphela nakube imilayelo leyo ayiphambani nemibandela yomThethosisekelo namkha/neminye imithetho.
Kuqakathekile ukuthi abasebenzi bayilandele yoke imilayelo elungileko abanikelewa yona, ukwenzelela ukuqinisekisa ukuthi umphakathi wenzelwa imisebenzi ngendlela ehleleke kuhle. Iinhlangano ezikulu ezinjengeminyango yembusweni zingasebenza kuhle kwaphela nakuneendlela ezihle nezilungileko zokuphatha nokulawula ezihlonitjhwa ngabaphethweko. Imilayelo yoke nayingenziwa ngesikhathi nangendlela efaneleko, ihlangano ngokuphelela kwayo izakusebenza kuhle.
Isibonelo 1: Umsebenzi ulayelwa sikhulu sezokuphatha namkha isikhulu sakasopolitiki ukuthi enze okuthileko okungakavunyelwa milayelo ebusa iKoro yabaSebenzi bomBuso. Umsebenzi loyo kufuze azi imithetho, ngendlela yokuthi nakwenzeka into enjalo azokwazi ukutjela isikhulweso ukuthi sifuna ukumenzisa into ephambene nomthetho. Nakufumaniseka ukuthi isikhulweso siyaphikelela ngokufuna ukumenzisa okuphambene nomthetho njalo, umsebenzi kuzakufuneka ukuthi abawe ukuthi isikhulweso sikutlole phasi lokho esifuna akwenze, bese uyaveza ukuthi umsebenzi loyo akavumelani nokwenziswa lokho okuthiwa akakwenze, bese kuyokubikelwa isikhulu esifaneleko.
Isibonelo 2: Umsebenzi nakalayelwa sikhulu sakhe ukuthi a-ode ipahla ethileko la kungakhange kulandelwe khona ikambiso elungileko yokuthendara, umsebenzi loyo angabawa ukuthi indaba leyo idluliselwe kusoma-akhawundi, kobanyana kube nguye othatha isiqunto ngalokho.
Umsebenzi kufuze ale ukwenyula iinhlobo zakhe nabangani eendabeni eziphathelene nomsebenzi, begodu angathomi asebenzise isikhundla sakhe somsebenzi ukwenzisa omunye umsebenzi okuthileko okungakalungi, godu angavumeli ukwenziswa okuthileko okumdlalisa ngamandla wesikhundla sakhe.
IKoro yabaSebenzi bomBuso kufuze iqatjhe abasebenzi, ibakhuphule eenkhundleni zomsebenzi, ibe nendlela ebathokoza ngayo, nakube bawenza kuhle umsebenzabo, ngaphandle kokukhetha ukuthi bangebaziphi iinhlangano zepolitiki, nangaphandle kokukhetha ukuthi bahlobani nabobani, nangaphandle kokuqala ukuthi bazana nabobani emphakathini.
(a) Ukwenyulana - lokhu-ke kutjho kuqatjhwa abasebenzi abathileko abakhethiweko ngabomu, baphakanyiselwe eenkhundleni eziphezulu, badluliselwe eenkhundleni ezingcono, namkha baphathwe ngezandla ezibutofotofo ngoba babakhozi namkha bathokozelwa okuthileko abakhe bakwenza, njll.
(b) Ukudlisa Ngobuhlobo - lokhu-ke kutjho ukuthi umsebenzi uqatjhwa, aphakanyiselwe esikhundleni esiphezulu, adluliselwe esikhundleni esingcono namkha enzelwe obunye ubuhle bomsebenzi ngoba anesihlobo esisesikhundleni samandla namkha ngoba azana nomuntu osesikhundleni samandla esikwazi ukufaka umoya wokuthi kwenzelwe umsebenzi loyo ubuhle nobungcono ayedwa.
Isibonelo 1: Abasebenzi ababili (u-A no-B) bangena emsebenzini embusweni. Banikelwa iinkhundla ezifanako, babangani, futhi basebenza ofisi yinye. Umsebenzi B uyaphakanyiswa uba Mphathi kaNomzana A. Ngenca yalokho-ke selakghona ukunikela uNomzana A "imisebenzi ekhethekileko", kobanyana azokuba nethuba eligcono lokwenza imisebenzi emihle kunabanye abasebenzi, ngendlela yokuthi azokuvulekelwa mathuba wokubonakala asebenza ngcono kunabanye abasebenzi nasele kulhlolwa kulinganiswa ukuthi basebenza njani. Nakufika isikhathi sokuhlolwa kwakaNomzana A, okwenziwa nguNomzana B ngetjisakalo nangendlela yokumenyula, uthola unongorwana wokusebenza kuhle, ngitjho nanyana kungakamfaneli nje lokho.
Isibonelo 2: Umsebenzi uba sehlelweni lokukhetha umuntu ekufuze aqatjhelwe umsebenzi othileko embusweni. Umsebenzi loyo wenyula umuntu othileko ngoba umuntu loyo amkhozakhe, namkha ngoba bamalungu wesiqhema sepolitiki sinye, namkha ngoba mhlamunye bamhlobo munye. Lokhu-ke kukudlisana ngobuhlobo, okuphambana nomnqopho womThethosisekelo neenrhuluphelo zomBuso.
Isibonelon 3: Zinengi iindlela umsebenzi osesikhundleni esiphezulu angasebenzisa ngazo isikhundla sakhe butjhwileni. Isibonelo: Abasebenzi abalawula iinkoloyi ezingena ephaga yeenkoloyi balayelwe kuhle ukuthi indawo yokuphaga leyo ngeyeenkhulu kwaphela, neemvakatjhi ezize ngomsebenzi. Nokho-ke isikhulu se-ofisi siyeqisa amehlo imilayo leyo, sinande sivumela umkaso ukuthi aphage ephaga yeenkhulu neemvakatjhi leyo. Isenzo esinjengaleso senza abasebenzi bangasayihloniphi imithetho, bangasazihloniphi neenkhulu zabo, kanti ngaphezu kwakho koke, isenzo esinjalo siliya ukusebenza kuhle kwehlangano.
Nanyana kuvumakala nje ukuthi iinghonghoyilo, iinlilo nemibango kunande kuba khona emsebenzini embusweni, kodwa kusizakala woke umuntu - umsebenzi ofake isinghonghoyilo, nomqatjhi - kunye nomphakathi woke isinghonghoyilweso nasirarululwa msinyana hlangana nalabo abathintekako kiso. Kungakho-ke kunekambiso ethileko ebekelwe ukulandelwa ngibo boke abasebenzi ukurarulula iinlilo, iinghonghoyilo kunye nemibango.
(a) Isinghonghoyilo namkha umbango ungararululeka kuhle kwaphela nakube iinqhema ezibangako zihlala phasi kukhulunyiswanwe ngomoya wokuzwana/wokubuyisana.
(i) Ikambiso yokufaka isinghonghyilo/isililo (qala usekhtjheni 35 womThetho wezabaSebenzi bomBuso ka-1994, uwufunde nemiThetho ephathelene neenghonghoyilo/neenlilo zeemphathiswa ku-Public Service, Regulation No. 6575, yangomhlaka yangnomhlaka 1 kuJulayi 1999), omunye nomunye umsebenzi angezwakalisa ngayo isililo/isinghonghoyilo sakhe kusuphavayiza yakhe, yena-ke ekufuze bona asidlulisele phambili, nakufumaniseka ukuthi usaphavayiza akakghoni ukusilungisa isinghonghoyilweso namkha ukuwulamula umbango loyo.
Isibonelo 1: USuphavayiza ukhuluma kumbi indlela umsebenzi othileko asebenza ngayo, nakuhlolwa ukuthi abasebenzi basebenza njani, ngaphandle kokunikela umsebenzi loyo ithuba elifaneleko lokuthi naye azikhulumele. Lokho-ke kuphambana nemithetho elawula abasebenzi nobudlelwana babo nabaqatjhi. ISuphavayiza yabasebenzi bombuso kufuze bona ilimuke ukuthi iKoro yabaSebenzi bomBuso kufuze bona ibe sibonelo esihle malungana nalokho okutjhiwo mithetho yelizwe, kunye nendlela nomoya ekutjho ngawo, abe enze neqiniso lokuthi uhlala enza okulungileko.
(ii) Ikambiso yebhodi yezokubuyisana (ngokwe-ayithemu 15(1) yeTjhejuli 7 yomThetho ka-1995 wezobuDlelwana bezabaSebenzi), umsebenzi angabikela ngayo isikhulu somnyango umbango wokungaphathwa kuhle komunye namkha kwabanye abasebenzi. Isikhulu somnyango sona-ke kufuze bona sivule ibhodi yezokubuyisana bese sidlulisela indaba le kiyo, nakufumaniseka ukuthi siyabhalelwa kukuyirarulula sona ngokwaso.
Isibonelo 2: Isithunywa esinesililo ngokuthi kubonakala ungathi siqotjhwa emsebenzini ngendlela engakalungi singabikela isikhulu esingamele umnyango loyo, sona-ke ekufuze bona siqale umraro loyo sibone ukuthi urarululeka kuhle. Nakufumaniseka ukuthi isikhulu somnyango siyabhalelwa kurarulula umraro loyo kungakapheli ama-20 wamalanga, isithunywa esinesililweso singabawa isikhulu somnyango bona sivule ibhodi yokubuyisana kungakapheli i-10 lamalanga, yona-ke ezakulinga ukurarulula umraro loyo. Nakufumaniseka ukuthi ibhodi yokubuyisana nayo iyabhalelwa kukuwurarulula umraro loyo, isithunywa esinesililo sesingadlulela eKhotho yezabaSebenzi, siyokufuna khona isizo.
(iii) Nakube isililo somsebenzi siphathelene nokungakhanjiswa kuhle kwezinto nokwenziwa kwezinto ngendlela yokuzindlekela zisenziwa umBuso njengomqatjhi, isililweso/umbango ungadluliselwa kuMvikeli woMphakathi.
Isibonelo 3: Isithunywa esibona kwenziwa izinto ezingakalungi emsebenzini waso singabikela isuphavayiza yaso namkha sibikele isikhulu somnyango waso ngalokho. Nakube isithunyweso asaneliseki ngependulo yesuphavayiza namkha yesikhulu somnyango, sesingadlulela kuMvikeli woMphakathi. Laphokhunye-ke isithunywa singenyula ukuvele sitjhinge kuMvikeli woMphakathi zibekwa nje ngesililo saso.
Umsebenzi kufuze azibophelele ngokusebenzela ukuthuthukisela abasebenzi bakhe ezingeni eliphezulu, abakhuthazeÂ¸ abasebenzise kuhle, akhuthazele nobudlelwana obuhle bemsebenzini nebokuzwana.
Ukuphumelelisa umnqopho wekoro yembusweni ngokuphelela kwayo, okusebenzela umphakathi kuhle khulu, woke amasuphavayiza/abaphathi ekorweni yembusweni bathwele isibopho sokubona ukuthi boke abasebenzi abasebenza ngaphasi kwabo banelwazi nekghono lokwenza umsebenzabo ngefanelo, babone nokuthi bayakhuthazeka ukuthi benze umsebenzabo loyo, befuthi bayafisa bebayakghona nokukhuthaza ubudlelwana obuhle.
Isibonelo 1: ISuphavayiza, ngokubonisana nomsebenzi osandukuqatjhwa, kufuze bona athole iindingo zokuthwasiswa (zokufundiselwa umsebenzi) kiloyomsebenzi. Iindingo zokufundiselwa umsebenzi ezitholakeleko kufuze bona zithathwe zifakwe ehlelweni lokuthwasisa umsebenzi loyo, elikhambisana nomsebenzi wakhe umsebenzi loyo, namkha eliphethwe yincwajana yekambiso yomsebenzi wakhe. Kufuze nokobana kutlanywe irherho lokuthwasisa abasebenzi, kobanyana kuzokwendlalwa ihlelo lokwakhiwa nokuthuthukiswa komsebenzi omutjha loyo.
(iv) ahlale abeke ilihlo eliqala ukuthi basetjenziswa kuhle na abasebenzi.
Isibonelo 2: Amasuphavayiza namkha abaphathi kufuze bahlale babeke ilihlo baqale ukuthi ungangani umsebenzi owenziwa basebenzi, nokuthi bawenza kilipha izinga, ukwenzela ukwenza iqiniso lokuthi boke abasebenzi basetjenziswa kuhle ngokupheleleko. Lokhu-ke kuzakukhandela ukuthi kungabi nabasebenzi abanomsebenzi omnengi khulu, ukube abanye banomsebenzi omncani khulu. Abasebenzi nabo kufuze bona bazijayeze ukwenza nemisebenzi imisebenzi engaphezu kwesikhundla somsebenzi wabo, kobanyana bazokwazi ukukhula bathuthuke ngelwazi lomsebenzi, kobanyana bazokutholakala bawulungele umsebenzi nakufika isikhathi sokuthi kufuneke bona benze umsebenzi osezingeni elingaphezu kewabo.
(iv) ahlale abeke ilihlo ukuthi ubudlelwana bemsebenzini nokuzwana hlangana nabasebenzi kuhlale kukuhle.
Isibonelo 3: Amasuphavayiza namkha abaphathi kufuze babeke ilihlo batjheje ukuthi kuhlala kunomoya wokuzwana newokusebenzisana ndawonye hlangana kwabasebenzi, balamule msinyana nakufumaniseka ukuthi kunomoya wokungezwani newokusebenzisana ngokuphikisana hlangana nabo abasebenzi.
4.3.6 Umsebenzi kufuze asebenze kuhle nangendlela efundisiweko nelungileko nabanye abasebenzi, ngaphandle kokukhetha ubuzwe, ubulili, ukuthi umuntu umhlobobani, ugowamuphi umphakathi, umbalabani, wenyula ukuphilisana nesingani sabulilibani, mdala kangangani, ngowayiphi ikolo, ngowayiphi ipolitiki, ngowayiphi ikolelo, nokuthi ngowesiko namkha ilimi liphi.
UmThethosisekelo, umthetho wezabasebenzi newokuqatjhwa kwabo kunye nomThetho ongakaTlolwa, unikela abasebenzi bombuso ilungelo lokuphathwa kuhle nangokulingana. Nakufumaniseka ukuthi ilungelwelo kunendlela elithikaziseka ngayo, abasebenzi bangasebenzisa ihlelo lokulamula imibango elisemThethweni ka-1994 wezabaSebenzi bomBuso, nemiBandela Yokusebenzisana labaSebenzi bomBuso (i-Public Service Regulations) kunye nomThetho ka-1995 wezobuDlelwana bemiSebenzini, namkha baye eKhotho yezomThethosisekelo, namkha baye eKhotho eKulu namkha baye kuMvikeli woMphakathi bayokufuna khona isizo, kuye ngobujamo bezinto ukuthi bunjani. Ngalokho-ke kuqakathekile ukuthi amasuphavayiza namkha abaphathi ekorweni yabasebenzi bombuso bazi ukuthi kutjho ukuthini ukuphatheka kuhle nangendlela elungileko.
(iv) ahlale azimisele ukukhulumisana/ukubonisana ngengqondo evulekileko.
Isibonelo 1: Lokhuya umsebenzi nakabekwe mhlamunye icala lokungaziphathi kuhle, kufuze bona icala lakhe likhanjiswe ngekambiso efaneleko begodu likhanjiswe kuhle ngendlela elungileko.
abe nanelungelo lokudlulisela icala lakhe phambili.
Ukulunga okupheleleko kutjho ukuthi woke amaphuzu afaneleko kufuze bona aqalwe aqalisiswe ngelihlo elivulekileko nelingathathi hlangothi, ngaphambi kobana kuthathwe isiqunto.
(vi) acabangele neenrhuluphelo zabanye abathintekako lapho.
(iii) akghone ukuqala izinto ngelihlo eliqala mahlangothi woke, litjheje koke ngaphandle kokutjhigamela ncanye ekuthatheni kwakhe iinqunto ezithinta abanye.
Isibonelo 2: Isuphavayiza inikela abasebenzi esonta nabo isikhathi sokuyokuphumula ekhaya, kodwa iyala ukunikela abasebenzi bamanye amabandla isikhathi sokuyokuphumula ekhaya. Lokhu kukubandlulula. Zoke iinqhema zekolo kufuze ziphathwe ngokufana.
Umsebenzi akazihlanganisi nemisebenzi yepolitiki yesiqhema esithileko emsebenzini.
NgokomThethosisekelo, iKoro yabaSebenzi bomBuso akufuneki ibe nomoya wepolitiki ekhambisana nawo emsebenzini eyenzela isitjhaba. Lokhu-ke kutjho ukuthi abasebenzi bombuso kufuze basebenzele illizwe loke, bangakhethi. IKoro yabaSebenzi bomBuso nabasebenzi bayo ijamele ukwenzela isitjhaba selizwe loke umsebenzi, ngalokho-ke ayikwazi ukuphakamisa irhuluphelo yesiqhema sepolitiki nanyana ngisiphi emsebenzinayo.
Isibonelo 1: Umuntu owembethe isikibha esitlolwe iinqubulo zesiqhema sepolitiki asemsebenzini wokukhupha iimbhugwana azinikele umphakathi, angahle abekwe icala lokubandlulula ngesipolitiki nakungenzeka abhalelwe kunikela umuntu othileko ibhugwanakhe ngesikhathi esibekiweko, ngitjho nanyana ibhugwana leyo izabe iriyadiswe zizinto ezingaphezulu kwelawulo lomuntu ozikhuphako loyo. Ukudlula lapho, omunye umuntu angaphatheka kumbi ukusizwa mumuntu ophakamisa iinrhuluphelo zepolitiki zesinye isiqhema, endaweni yombuso, engeyomphakathi woke.
Isibonelo 2: Umsebenzi ovumela amalungu weenqhema zepolitiki ezithileko zithole ilwazi lemininingnwana engeyomphakathi, kodwa alele amalungu wesinye isiqhema ukuthola imininingwana leyo, uzabe ubhalelwe kusebenzela boke abantu beSewula Afrika ngaphandle kokukhetha ukuthi bangabayiphi ipolitiki.
Umsebenzi usebenzela ukuphumelelisa iminqopho yendawo ayisebenzelako ngendlela engadli imali, nangendlela eyanelisa ikarekelo yomphakathi.
Emsebenzini wabo wawokemalanga, abasebenzi kufuze bahlale bazibuza ukuthi lokho abakwenzako kuyaphumelela na ukuzalisa umnqopho wekoro abayisebenzelako. Lokhu-ke kufuna ukuthi boke abasebenzi babe nelwazi elipheleleko lokuthi uyini umnqopho wekoro abayisebenzelako namkha wehlangano yabo yoke, ngaphezu kwalokho, kufuze bayazi kuhle nemisebenzabo umsebenzi ngamunye ngamunye, imisebenzi abayenza la basebenzela khona.
Amasuphavayiza namkha abaphathi kiwo woke amazinga kufuze bahlale bazibuza ukuthi umsebenzi owenziwa makoro abasebenza kiwo asebenza kuhle na ukuphumelelisa umsebenzi indawo abayisebenzelako enqophe ukuwenza.
Abasebenzi, ngokunjalo namasuphavayiza namkha abaphathi kufuze bona bahlale belusile, baqale ukuthi kungabi namsebenzi obuyelelwako, ukube eqinisweni kufuze wenzise ngesinye isijamiso.
Isibonelo 1: Umsebenzi othileko udlala imidlalo ekhomphiyutheni ngekhomphiyutha ye-ofisini, ngesikhathi somsebenzi. Lokhu-ke kukukwenzela phasi umoya wokusebenza ngokuzimisela nangokuzibophelela, begodu kukukweba isikhathi somsebenzi, ngalokho-ke kukukweba nemali yomsebenzi. Umuntu nakazithola anganalitho angalenza ngesikhathi somsebenzi, kufuze bona atjele isuphavayizakhe kobanyana yona izokubona ukuthi umsebenzi loyo utholelwa ilitho angalenza, ngaleyindlela-ke kuzokuba lula ukuphumelelisa iminqopho yehlangano.
Isibonelo 2: Umphathi olawula ihlelo lesabelo seemali kufuze bona atjheje ayelele ekusebenziseni kwakhe iimali zomphakathi ezibekwe ezandleni zakhe ekuphumeleliseni umnqopho wehlelwelo. Lokhu-ke kufuna ukuhlelelwa kuhle ngokuyelela, kubalekelwe nomukghwa wokuthi kunande kuba neenqunto ezithathelwa kwesikhatjhana namkha ezithathwa ngokupharhazela.
4.4.2 Umsebenzi unomkhumbulo omuhle owakhako, uwenza kuhle umsebenzakhe, ufuna Iindlela ezingakavami zokurarulula imiraro, abe aphakamise nendlela yokusebenza kuhle kuphunyeleliswe umsebenzi ngendlela yomthetho.
Abasebenzi kufuze bona bazinikele ngokupheleleko ekwenzeni umsebenzabo. Kufuze bona iinqgondo zabo bazibeke emsebenzini abawenzako qho nabasemsebenzini, balinge nokwenza umsebenzabo msinyana nangcono, kobanyana bazokuthola imiphumela engcono yokwenzela abantu umsebenzi kuhle. Minengi imiraro ekuhlangatjezwanwa nayo emsebenzini ngesikhathi somsebenzi. Abasebenzi kufuze bona balwele ukuthola iindlela zokurarulula imiraro leyo msinyana nangendlela engehle kinazo zoke, ukudlula lapho balinge nokufuna iindlela ezihle zokukhandela ukuthi imiraro enjalo ingaphindi yenzeke.
Isibonelo 1: Umsebenzi nakasebenza ephikweni elikhupha iintifikedi nakalimuka ukuthi umphakathi awukaneliseki ngekambiso esetjenziswako ukukhupha iintifikedezo, befuthi side khulu nesikhathi esithathwako ukuthi zilunge iintifikedi, kufuze bona aqale ukuthi kghani angeke athola ezinye na iindlela ezingawukhambisa msinyana umsebenzi lo, bese utjela usuphavayiza wakhe ngombonwakhe loyo.
Isibonelo 2: Umsebenzi osebenza e-ofisini esebenza ngomphakathi nakalimuka ukuthi abantu bayatlhaga ukuthola indawo yokuphaga, namkha bajama idresi isikhathi eside, kufuze azihluphe afune indlela ekungararululwa ngayo umraro lo. Mhlamunye iziko elisiza umphakathelo lingasuswa la likhona, litjhidiselwe la kuzakuba lula khona emphakathini ukuthi uthole indawo yokuphaga, namkha mhlamunye kungaqalwa ukuthi angeze kwangezelelwa elinye iziko elinjalo ngokuthi kwakhiwe elinye na.
Abasebenzi abalimuke ukuthi umsebenzabo abanikelwe wona ngokusemthethweni uqakatheke khulu, balimuke nokuthi ngenca yalokhu-ke umsebenzi abanikelwe wona kufuze bona bawenze ngeengqondo zabo ezipheleleko, baziphe nesikhathi esaneleko sokuwenza, bawenze ngamandla apheleleko. Abasebenzi kufuze bona benze umzamo wokuthi umsebenzabo bawuqeda ngesikhathi ababekelwe sona.
Ukudlula lapho, abasebenzi kufuze bakhuthalele nokuzikhuthaza, umsebenzabo bawenze ngokuthembeka ngokulandela imithetho nemibandela ebekiweko, ngaphandle kokukhunjuzwa mumuntu.
Isibonelo 1: Umsebenzi uladelwa emsebenzini ngenca yokuthi ngayizolo ebusuku uhlezi ephathini kwabe kwaba sebusuku, anjalo nje akakghoni ukwenza umsebenzi wakhe kuhle ngoba udiniwe. Umsebenzi onjalo unecala lokungabi nokuziphendulela, nelokudlala ngemali yomphakathi.
Isibonelo 2: Umsebenzi nakazakukghona ukuqeda umsebenzi orhabekileko anikelwe wona, kufuze asebenze ngendlela yokuthi akaphundwa lilanga abekelwe lonelo ukuthi aqede umsebenzi. Lokhu-ke kungamfuna ukuthi asebenze ngitjho nangesikhathi setiye, nangesikhathi sedina, ngitjho nanyana selatjhayisile imbala, namkha abawe abanye asebenza nabo bamlekelele nakube umsebenzi loyo mnengi khulu ukuthi angawenza awuqede ayedwa ngesikhathi abekelwe sona.
4.4.4 Umsebenzi wenza umsebenzi wakhe ngendlela efundisekileko nelungileko.
Abasebenzi kufuze bona bahlale bazibuza ukuthi umsebenzi abawenzako uyabajabulisa na, bazibuze nokuthi nangathana bebababantu ababenzela umsebenzi loyo ngendlela bawenza ngawo bona bebazawuthokozela na. Abasebenzi godu kufuze bona bahlale bazibuza ukuthi abanye abantu [aba(li)ngani babo bemsebenzini, amasuphavayiza kunye nomphakathi ] babaphatha ngehlonipho yobuntu babo na, bazibuze nokuthi baveza ilwazi, nethabo ekusebenzisaneni kwabo nabo na, bazibuze godu nokuthi mbala balisizo kibo na. Ukuthi abasebenzi bakghona kangangani ukwenzela isitjhaba umsebenzi ngendlela ehle nefundisekileko, kuya ngokuthi bona ngokwabo abasebenzabo banelwazi elingangani lomsebenzi abawenzako; lokho-ke ngokwakho kusaqinisela khona ukuqakatheka kwesibopho sabaqatjhi nabasebenzi ngokwabo sokuqalelela ukufundiswa kwabasebenzi umsebenzi (ukuthwasiswa).
Isibonelo 1: Kesinye isikhathi umsebenzi osebenza ekhawuthareni kufuneka asize umuntu obonakala ungathi akazwisisi ukuthi kubayini izinto ezithileko kufuze zenziwe ngendlela ethileko. Umsebenzi osizako akukafaneli ukuthi aphakamise umoya ebujamweni obunjalo, kodwa kufuze bona ahlathululele umuntu ngesineke iinzathu ezenza bona izinto zenziwe ngendlela zenziwa ngayo. Nakufumaniseka ukuthi nalapho umuntu loyo solo akazwisisi, umsebenzi anganonisa umuntu loyo ukuthi asitlole phasi isililo sakhe, abe amnikele ne-adresi la kufuze sithunyelwe khona.
Isibonelo 2: Nakube umsebenzi usebenza ukuphendula imibuzo yomphakathi etloliweko, kufuze bona enze iqiniso lokuthi yoke imibuzo iphendulwa msinyana, enze neqiniso lokuthi iimpendulwezo zingezilungileko, befuthi zitloleke ngelimi elihle, lokuzithoba. La kufumaniseka ukuthi akukghonakali ukuphendula khonokho, ubuncani umsebenzi angabenza kutlola incwadi khonokho atjho ukuthi uyitholile incwadi ebuzako, kodwa ipendulo isalungiswa.
Isibonelo 3: Umsebenzi osandukungena emsebenzini ubekwa ekhawuthareni la kusizelwa khona abantu ngaphandle kobana kube nomuntu omqalileko ukuthi usebenza njani, begodu ukube akakabuwuthwasela nomsebenzi loyo. Nanyana abanye bangathi vele umsebenzi loyo kufuzile "afunde umsebenzi asebenza" nje, kodwa kufuze kukhunjulwe ukuthi igama lomqatjhi lingonakala kangangani nange kungenzeka umsebenzi loyo aphosise enze okungakalungi, kucatjangwe nokuthi ungangani umonakalo ongenzeka ngenca yokubambezeleka komphakathi ukusizeka.
4.4.5 Umsebenzi akazifaki emahlelweni namkha enze izinto ezizakuliyana nomsebenzi wakhe.
Ukwakha ukuthembeka ekorweni yabasebenzi bombuso nokwenza ukuthi kuhlale kukhona ukuthembekokho, boke abasebenzi bombuso balindeleke ukuthi basebenze ngokuthembeka nangokuzinikela.
ezingenza babonwe njengabantu abatjhigamele ncanye nokuqala bathande, bakhethe, benyule abanye kunabanye ngokungafaneli.
Indlela abasebenzi abaziphatha ngayo emsebenzini nangaphandle komsebenzi kufuze ukuthi ibe ngendlela yokuthi uRhulumende obusako namalungu womphakathi bazabathemba ukuthi bawenza ngokuthembeka umsebenzabo, ngokuqalelela kwaphela umnqopho wokusebenzela umphakathi kuhle kwamambala.
Isibonelo 1: Umsebenzi osebenza ngokuhlola umthelo, nanyana usemsebenzini nanyana ngesikhathi sakhe, akakafaneli ukuvumela umphakathi umthenge kobana awusize ngokuthi ungakubalekela njani ukubhadala umthelo.
Isibonelo 2: Umsebenzi akakafaneli ukuba lilungu lebhodi namkha lehlangano esebenzisana nomnyango wakhe.
4.4.6 Umsebenzi kufuze azitsomule ehlelweni elisemthethweni lokuthatha iinqunto elingahle libangele ukuthi athole inzuzo ngokungakafaneli, begodu lokhu-ke kufuze bona umsebenzi akumemezele ngokwefanelo.
Abasebenzi nababona ukuthi angeke bakghone ukuhlala baqale izinto zoke ngelihle elilinganako nelingakhethiko ekuthathweni kweenqunto, namkha nababona ukuthi abanye abantu bangahle babasole ngokuthi angeze bakghone ukuhlala baqale izinto ngelihlo elilinganako nelingakhethiko ngenca yokuthi baseenjamisweni ezithileko zangaphandle, kufuze bona bazitsomule khonokho emahlelweni anjalo kobanyana kuzokuvikeleka isithunzi negama elihle lokuthembeka kweKoro yabaSebenzi bomBuso.
Isibonelo 1: Umsebenzii nakasebandleni elikhetha umsebenzi ekufuze avale isikhundla somsebenzi, bese uthola ukuthi omunye wekhabo naye wenze isibawo somsebenzi loyo wabe wayokufika ehlandleni lokugcina lokuhlolwa kokugcina kwabangalungela umsebenzi loyo, umsebenzi loyo kufuze bona azitsomule ebandla elihlola abasebenzabo, ngoba angeke athathwa ukuthi uzakukghona ukuhlala aqala izinto ngelihlo elilinganako nelingakhethiko ehlelweni elinjalo. Begodu umsebenzi loyo kufuze atlole incwadi akuveze lokho.
Isibonelo 2: Nakube umsebenzi usehlelweni lomBuso lokuthenga inarha, ukube kodwa enye yenarha leyo ingeyesihlobo sakhe, umsebenzi loyo kufuze abikele abaphathi bakhe ngalokho, bese uyazitsomula emsebenzi wokuthenga inarha.
4.4.7 Umsebenzi uyasivuma isibopho sokulisebenzisa ithuba lokuhlale afundiselwa umsebenzi ukuya phambili nelokuzithuthukisa ukuya phambili ngaso soke isikhathi emsebenzini wakhe.
Kumsebenzi osibopho ebaphathini nakumasuphavayiza ukubona ukuthi abasebenzi babo bahlale bathwasiselwa umsebenzi, ukwenzelela ukuthi bazokwazi ukuzenzela umsebenzabo babodwa ngaphandle kokulandelelwa, futhi bazokuhloma nangelwazi lokubathuthukisa ngomuso.
(c) wandisa ilwazi lakhe nekghono lakhe lomsebenzi, kobanyana ngomuso azokwazi ukusetjenziswa neenkhundleni eziphezulu.
Isibonelo 1: Nakube umsebenzi osandukuqatjhwa akanaqiniso lokuthi wenziwa njani umsebenzi ekufuze awenze, kufuze bona ayokuqala imilayo elawula umsebenzi loyo, abawe isizo neba(li)nganini bakhe namkha kusuphavayiza wakhe, namkha ababuze bobabili.
Isibonelo 2: Abasebenzi esele basebenze embusweni iminyaka eminengi, kungenzeka batlhayele ngelwazi lamanye amakoro womsebenzi wabo. Kungabasiza-ke abasebenzi abanjalo ukuthi basebenzise ithuba lokufunda ukuya phambili, njengokuthi nje bafunde baqede imojuli ethileko yesifundo esiphathelene nomsebenzabo, namkha barejistare eziko lezefundo bakhuphule ifundwabo.
4.4.8 Umsebenzi usebenza ngokuthembeka nangendlela yokuziphendulela nakasebenza ngeemali zombuso, begodu ipahla yombuso nezinye iinsetjenziswa ukusebenzisa kuhle, futhi akusebenzisele umsebenzi kwaphela.
Umphakathi uyabathemba abasebenzi bombuso, ngalokho-ke uliselela ipahla yombuso, neemali zombuso, nalo loke ilifa lombuso ezandleni zabo, ngethemba lokuthi bazakuphatha kuhle nangokuthembeka.
Abasebenzi kulindeleke nokobana basebenzise imali nepahla yomBuso ngokuyibabalela, ngendlela ezakwenza abatheli bomthelo basizakale. Kuqakathekile ukuthi abasebenzi balimuke ukuthi nayiyincani imali esetjenziswa mBuso, ayavuleka namathuba wokuthi umBuso abantu uzabenzela umsebenzi ongcono ngemadlana ekhona leyo.
Isibonelo 1: Umsebenzi nakanomtjhini wefeksi, akukafaneli bona anande athumela namkha amukela amafeksi wezinto zakhe zangeqadi unga ngewomsebenzi. Umsebenzi nakafuna ukuthumela ifeksi yangeqadi, kufuze bona athole imvumo yokwenza njalo, begodu kufuze nokuthi akubhadalele ukusebenzisa kwakhe umtjhini wefeksi.
Isibonelo 2: Umsebenzi usebenzisa ipahla yomBuso (iimodere, imitjhini, ifenitjhari, njll.), budlabha, bekwenzeke umonakalo. Lokhu-ke kutjho ukuthi imali yomphakathi kudlalwa ngayo, kutjho godu nokuthi kuyakateleleka ukuthi abantu benzelwe umsebenzi wezinga eliphasi, ongazisiko, ukube kanti lokho akusikareko yomphakathi.
Isibonelo 3: Umsebenzi usebenzisela ipahla yomBuso (nanyana yini, ukusukela ephepheni, ukuya epenseleni, ukuya eemoderweni) izinto zakhe zangeqadi. Lokhu-ke akuwubuyiseli umphakathi, ngoba isenzo esinje asisikho ukwebela umBuso nabatheli bomthelo nje kwaphela, kodwa senza nokuthi umphakathi ungasayihloniphi iKoro yabaSebenzi bomBuso.
4.4.9 Umsebenzi uphakamisa ihlelo lokuphatha elihle, nelenzela izinto emkhanyweni, nelinokuziphendulela.
Ukuphakanyiswa kwehlelo lokuphatha elihle, nelenzela izinto emkhanyweni, nelinokuziphendulela, kutjho ukuthi esinye nesinye isakhamuzi kufuze bona sibe nethuba elilinganako lokusizwa kuhle nangomoya omuhle, ngaphandle kokukhetha amajamo wesakhamuzeso, nokuthi simumuntubani, nokuthi simhlobobani, njll.
Ekwenzeni kwakhe umsebenzi wakhe kuhle, ngendlela enokuziphendulela okuhle, kufuze bona kuhlalwe kuqalelelwa iinrhuluphelo nekambisolawulo yomThethosisekelo. Abasebenzi kufuze bahlale ngaso soke isikhathi balinga ukuqeda umsebenzabo ngaphandle kokuriyada, kanti godu kufuze nokuthi bahlale ngaso soke isikhathi balinga ukwenza umsebenzabo ube ngewezinga eliphezulu, ngitjho nanyana umsebenzi loyo ungabonakala ungakaqakatheki namkha ungazisi.
Isibionelo 1: Umsebenzi uthunywa ukugaya amakhophi wemitlolo ethileko ekufuze bona iphekelele iincwadi ezitlolelwe iinjamiso namkha iinhlangano ezithileko. Amakhophi lawo kufuze bona abonakale kuhle, ahlanzeke, aqaleke kuhle; lokho-ke kuphakamisa negama lehlangano la abuya khona - iKoro yabaSebenzi bomBuso.
Isibonelo 2: Umsebenzi olawula iimodere zomBuso kufuze bona aqinisekise ukuthi iincwadi eziphethe imininingwana yamakhambo weemoderezo (ama-log-book) zibuyiswa zoke ngesikhathi ephikweni asebenzela kilo umsebenzi loyo, abe enze neqiniso lokuthi woke amakhilomitha iimoderezo eziwakhambileko atloleke, arekhodeka kuhle.
Isibonelo 3: Zoke iimvumelwana zomsebenzi kufuze bona zirekhodwe kuhle, kobanyana nakwenzekako kube nofuna ilwazi ngazo, namkha nakube kuvuka ipikiswana ngazo, kuzokukghonakala ukuthi kuhlathululwe ngekambiso elandelweko nazenziwako, ngokunjalo kukghonakale nokuthi kuphendulwe ukuthi ngimaphi amaphuzu aqalelelweko nazithathwako. Lokhu-ke kuzakuphakamisa negama lokwenzela izinto emkhanyweni.
4.4.10 Umsebenzi nakasemsebenzini kufuze bona abikele abaphathi abafaneleko nakube kunobukhwabanisa, ubukhohlakali, ukudlisana ngobuhlobo, ukwenza izinto ngendlela engasiyo namkha nanyana yini ephambene nokulunga namkha ephambana nekarekelo yomphakathi.
Ubukhohlakali kutjho kuphelelwa komuntu bubuntu bakhe, khulu khulu ukuthenga umuntu namkha ukukhwabanisa. Kuvamise ukukhambisana namanye amacala wobulelesi, njengokufaka umoya wokurhweba ngeendakamizwa nje, nokukhukhuthisa iindakamizwa, nokwenza unga kunabasebenzi babe bangekho, ukukhwabanisa kunye nobulelesi obuhlelelweko obungahle bukhisimeze amandla womnotho. Kokuthoma, ubukhohlakali buyindlela yokuphela kobuntu, begodu buyingozi kumbi emphakathini nanyana ingaba ngimuphi. Umoya ohlale usunduza ubukhohlakali "ngewokuziregisa msinyana". Kwesibili, bunyaza ihlelo lepolitiki elisemthethweni ngokubulala ithemba nokuthembeka, ngoba umbuso nawungasathenjwako, kuvuleka ithuba lokutjharagana kwezinto nokungahlonitjhwa komthetho. Kwesithathu, ubukhohlakali buvala indlela yokusebenza nokuhluma komnotho. Lokhu-ke bukwenza ngokunyefisa amasiso, nanyana ingaba ngewabosomabhizinisi bakhona lapha ekhethu nanyana kungaba ngewabosomabhizinisi bangaphandle. Ubukhohlakali budla ukwethenjwa kombuso nokwedemokhrasi. Ngalokhu-ke kufuze bona siburuthule busiphuke nemirabhi yabo.
Kumsebenzi osibopho wabo boke abasebenzi ukuveza nanyana ngikuphi ukwenza okuphambene nomthetho, ukungathembeki namkha izenzo zobukhohlakali; umsebenzi akathi msinyana angabona ubukhohlakali nokungathembeki okunjalo abikele isuphavayiza yakhe namkha umphathi wakhe. Izenzo zobukhohlakali zivamise ukusekelwa kutlhoga ilwazi lomthetho wokuziphatha, nokutlhoga isibopho sokuziphendulela emphakathini, kunye nokudlisana ngobuhlobo.
Isibonelo 1: Umsebenzi osebenza ukuthutha abanye abasebenzi ngebhesana yomBuso kungenzeka avunyelwe ukukhamba nebhesana leyo ayokulala nayo kwakhe, ngabonobangela abaphathekako. Kuyenzeka-ke abasebenzi abanye asebenza nabo bambona asebenzisa ibhesana le njengeteksi, ukuzenzela imadlana. Abasebenzabo-ke kufuze bona babikele isuphavayiza yomsebenzi loyo msinyana. Nakufumaniseka ukuthi akuthathwa gadango elifaneleko, indaba le ingadluliselwa kuMvikeli woMphakathi.
Isibonelo 2: Umsebenzi osebenza emNyangweni wezokuThutha, osebenza ukukhupha amathikithi wabatjhayeli abaphule umthetho wendlela nakathengwa mtjhayeli omunye ngemali, kufuze bona aklarhe umtjhayeli loyo, kobanyana azokuvulelwa icala lokuthengwa. Nakube umsebenzi uyavuma ukuthengwa, uzabe uzethwesa icala lobukhohlakali.
Isibonelo 3: Umsebenzi othileko akanasandla ebukhohlakalini, kodwa uyazi ukuthi abanye abasebenzi asebenza nabo bayabenza ubukhohlakali. Nakube umsebenzi loyo uyathula nelwazi lakhe lobukhohlakali babanye angabuvezi, kuzabe kutjho ukuthi ubalekela umsebenzi ohlanganyelweko oyingcenye yakhe naye, bokuvikela igama leKoro yabaSebenzi bomBuso lihlale lilihle. Ebujamweni obunjalo-ke umsebenzi othule nelwazi loyo uthathwa njengomsizi ebukhohlakalinobo.
4.4.11 Umsebenzi kufuze anikele iseluleko ngokuthembeka nangaphandle kokutjhigamela ncanye ngalo loke ilwazi elikhona nelaziwako eenkhulwini nakube zimbawa isizo elinjalo.
Abasebenzi nababawiwa ukuthi baluleke iinkhulu ngananyana yini, kufuze bona lokho kwenziwe ngokuthembeka, nangokulandela umthethokambiso wefundiso yokuziphatha kuhle emsebenzini. Isiluleko esinjalo akukafaneli bona singenwe mumoya wokuzenyulela lokho okuthandwa mumuntu ngesiyena, namkha lokho okungathandwa mumuntu ngesiyena.
Isibonelo: Umsebenzi ophethe isililo somunye umsebenzi asebenza naye amrhawukelako akukafaneli bona afihlele abaphathi amanye amaphuzu enzelele ukuthi isililo somsebenzi loyo sizokubekeka ngcono.
4.4.12 Umsebenzi kufuze ahloniphe isifuba seendaba ezithileko, semitlolo ethileko, seenkulumiswana ezithileko, selwazi elikhethekileko namkha selwazi elithathwa njengelwazii elisifuba namkha eliyifihlo.
Ukwenzela izinto emkhanyeweni, hlangana nokhunye okukutjhoko, kutjho nokuthi omunye nomunye unelungelo lokuthola ilwazi eliphethwe mBuso, nakube ilwazi elinjalo lifunelwa ukuvikela amalungelo athileko womuntu. Nokho-ke kungenzeka kube nelwazi elinye elithathwa njengelwazi elikhethekileko, ekungakafaneli laziwe nanyana ngubani, elisifuba. La izinto zijame njalo khona, kumsebenzi osibopho womsebenzi ukuhlonipha indaba esifuba, ihlale isifuba njalo, ngoba nakungahlumbukwenzeka lokho, kungalimala umBuso.
Isibonelo 1: Kuzabe kuyinto engakalungi nange umsebenzi angaphakisa iimbikiindaba ilwazi elisifuba, njengemitlolo yamamemorandamu weKhabinethi nje, namkha imitlamo yemithethokambiso kaRhulumende obusako.
Isibonelo 2: Ilwazi elisemarekhodini wabasebenzi ngamunye ngamunye lithathwa njengelwazi elisifuba, nje-ke kufuze bona lihlale ngeenkhathi zoke lithathwa njengesifuba. Ilwazi elinjalo alikwazi ukudluliselwa ebantwini bangaphandle, njengamatjhorense nje nezinye iinhlangano, ngaphandle kobanyana kunesizathu esizwakalako sokwenza njalo; nakhona lapho kufuze bona kutholakale imvumo yokulidlulisela phambili ilwazelo.
Isibonelo 3: Ukukhulumisana ngemitjhini yama-elekthronikhi.
Ilwazi elilumelako nelisifuba lingakhanjiswa ngefeksi kwaphela nakube ayikho enye indlela ephephileko elingakhanjiswa ngayo. Ifeksi enjalo kufuze bona loyo ebuya kuye ayinikele imvumo ntanzi yokuthi ingakhamba ngefeksi; ilwazi elithathwa njengelwazi elisifuba esikhulu neliyifihlo ekulu alikafaneli lithunyelwe ngehlelo lokukhambisa ilwazi la ubani nobani bangakghona khona ukubona imininingwana yalo, ngaphandle mhlamunye kokuthi kube namagadango athathwako wokuvikela ilwazelo emehlweni womphakathi. Ngazo zoke iinkhathi ilwazi kufuze bona livikelwe ngesikhiya esingaba nanyana ngayiphi indlela.
Ukulawulwa kokutholakala kwelwazi: Amakoro ngamakoro welwazi kufuze bona abantu ilwazelo elithunyelwe kibo bakghone ukulithola. Kufuze nokuthi kube nerherho lokulawula abantu abavunyelwe ukuthola ilwazi elithileko. Amalungelo wokuthola ilwazi kufuze bona acabangele nengomuso lokuragela phambili kwebhizinisi eyenziwako. Ama-pass-word nanyana kungaba njani kube njani akukafanelil kwabelwanwe ngawo hlangana nabantu, omunye nomunye kufuze abe neyakhe. Indlela yokuthola ilwazi esebenza ngerimowudi kufuze bona ilawulwe ivikelwe ngeendlela ezifaneleko ngehlelo lokuzazisa elibuza libuzisise, neendlela zokwenza umtlolofihlo nezokufakazela ukuthi umuntu unguye loyo athi unguye nangambala. Ukuvunyelwa komunye umuntu kwenzeka kwaphela nakube akunangozi yokwenza njalo.
I-E-MAIL ne-WWW: Kufuze isetjenziselwe umsebenzi, hayi okuphambene nomthetho. Ukuthumela imilayezo elumelako kufuze bona kuphekelelwe mtlolomfihlo ofaneleko, nomtlikitlo wezama-elekthroniki othuthukileko. Kufuze bona kwenziwe ukuthi ikhomphiyutha ihlala inganavayirasi, ngalokho-ke ama-e-mail angathembIrhelo/asolisako ungathomi uwavule. Tjheja uyelele iindaba zokwephulwa kwamalungelo afunjethweko, uthole ubufakazi bemininingwana yelwazi ukuthi nangambala injalo na, godu uyiveze imithombo la udzubhule khona nanyana yini oyitjhoko emtlolweni wakho. Imethiriyeli engakafaneli kufuze bona isefwe.
Ukutholakala kwemininingwana/kwedatha: Ilwazi elisifuba kufuze ukuthi ngeenkhathi zoke lithunyelwe ngomtlolofihlo. Amagadango wokuvikela imininingwana yelwazi elikhanjiswa ngekhomphiyutha kufuze bona aziswe boke abasebenzi ngaphambi kobana athome ukusebenza. Ngeenkhathi zoke kufuze bona imininingwana yelwazi yangeqadi ithathwe njengesifuba. Ukuthi abanye abantu bazakuthembeka kangangani ekutholeni kwabo imininingwana leyo kufuze bona kutholakale ntanzi ngaphambi kobana imininingwana leyo ingathunyelwa. Ukuvikelwa kwemininingwana akukafaneli bona kuphelele kuma-password nje kwaphela, kodwa kufuze kuqalelelwe nezinye iinsetjenziswa zekhomphiyutha, njenge-biometrix nje. Basebenzi abanemvumo yokukhuluma neembikiindaba kwaphela abavunyelwe ukukhuluma nazo. Iinkulumo ezinjalo kufuze bona zihlelelwe kuhle, zikhambisane nehlelo lekambiso ngokuphelela kwalo. Ama-adresi, iinomboro zamafeksi nakho kufuze bona kufakazelwe ngaphambi kobanyana kuthunyelwe la la kuthunyelwa khona.
Ukukhandelwa kwamacala we-Cyber: Amahlelo woburhiyarhiya bethungelelwano lamakhomphiyutha kufuze bona avikelwe ngesandla esiqinileko, ngeenkhathi zoke. Kufuze ukuthi kunande kuhlolwa ukuthi lingavikelwa njani engozini ithungelelwano lamakhomphiyutha. Kufuze kwenziwe neqiniso lokuthi kuba nendlela yokubuyisela ihlelo lekhomphiyutha esigeni nakube kuyenzeka iphume endleleni yayo yokusebenza ejayelekileko. Ubufakazi akukafaneli ukuthi bucithwe ngenca yokuthi butholakele ngomtjhini wama-elekthroniki. Icala elenziwa ngokusebenzisa imitjhini yokukhulumisanna, njengawo amakhomphiyutha (icala le-cyber) lilicala umuntu ahlawuliselwa lona ngokwemiThetho elawula ikulumiswano yemitjhini yama-elekthroniki, wokuKhulumisana ngemiTjhini yama-Elekthroniki (i-Electronic Communications and Transactions Act), nomalungana nokuCabhela nokweLuswa kwamaHlelo wemiTjhini yama-Elekthroniki (i-Interception and Monitoring Act) neminye imithombo yomthetho wobulelesi. Abasebenzi kufuze bona bahlale batjhejile, bayelele.
4.5.1 Umsebenzi nakasemsebenzini wembatha abe aziphathe ngendlela ephakamisa isithunzi seKoro yabaSebenzi bomBuso.
URhulumende nomphakathi balindele izinga eliphezulu lokwenziwa komsebenzi ngendlela yokufundiseka nokuziphatha kwabasebenzi bombuso. Lokhu-ke kutjho ukuthi umsebenzi wembusweni kulindeleke ukuthi afike emsebenzini ngesikhathi, enze umsebenzakhe ngesikhathi abekelwe sona, abe nengqondo yokuzicabangela ukwenza okuthileko okuzakwenza umsebenzi ngcono, azinikele emsebenzini, abe nelwazi nekghono lomsebenzi emsebenzinakhe. Ngeenkhathi zoke umsebenzi kufuze bona ahlale embethe kuhle aqaleka, ahlonipheke. Abasebenzi, khulu khulu labo abasebenza nomphakathi bunqopha, kufuze bona batjheje ukuthi bangembathi izambatho zokuzigedla, batjheje bayelele nokuthi bangaqaleki babudlabha.
Isibonelo 1: Abasebenzi, khulu khulu labo abasebenza bunqopha ngomphakathi, akukafaneli ukuthi, njengesibonelo, bembathe iyembe edabukileko nebhokadi eneentunja.
Isibonelo 2: Akunamsebenzi womphakathi ovunyelwe ukuya emsebenzini aqaleka abudlabhanyana. Singalinganisa ngokuthi umsebenzi osebenza edoyelweni laboflayi bamazwe ngamazwe, esangweni la bafikela khona aboflayi, nakaya emsebenzini angakatjhefi anuka notjwala uzakunikela abantu bangaphandle isithombe esimbi ngeSewula Afrika; lokho-ke kona igama lelizwe leSewula Afrika.
Umsebenzi uziphatha ngendlela enokuziphendulela malungana neenselo ezidakako namkha nanyana yini enamandla wokudaka umzimba womuntu.
Abasebenzi umthetho awubavumeli nakancani ukuthi badakwe butjwala namkha ngokhunye okudakako basemsebenzini. Ngaphandle kokuphathisa iinhloni okungakubanga, ukudakwa usemsebenzini kungawuliya nomsebenzakho, kuliye nokusebenzisana kwakho nabanye abasebenzi.
Umoya wabasebenzi newokusebenzisana kuhle nabanye zizinto eziqakatheke khulu emsebenzini. Abasebenzi akukafaneli bona bazehlise isithunzi phambi kwabanye abasebenzi ngokusebenzisa izinto ezidakako basemsebenzini.
Umsebenzi wombuso uhlala amusebenzi wembusweni ngitjho nanyana angekho emsebenzini, ngalokho-ke kufuze bona ahlale aziphethe kuhle, kobanyana angazokuhlazisa iKoro yabaSebenzi bomBuso.
Isibonelo 1: Isuphavayiza esela khulu idakwe ephathini yomsebenzi iyazihlazisa phambi kwabanye abasebenzi, naphambi kweenkhulu zayo, naphambi kwabasebenzi ebaphetheko. Lokhu-ke kungaba nomphumela omumbi ekuragweni kuhle komsebenzi ephikweni la isuphavayiza leyo isebenza khona.
Isibonelo 2: Umsebenzi, khulu khulu loyo osebenza ngabantu (ngomphakathi) oza emsebenzini anuka utjwala (namkha ngaphezulu kwalokho adakiwe), unecala lokuziphatha kumbi, begodu indlela aziphethe ngayo leyo izakona igama lombuso, yenze nokuthi umsebenzi ungakhambi kuhle. Kuqakathekile nokulimuka ukuthi ukuziphatha okunjalo kuthathwa njengokuziphatha okuphambene nomthetho, ngalokho-ke umsebenzi owenza njalo kufuze avulelwe icala lokungaziphathi kuhle.
Umsebenzi akakavunyelwa ukuvuma izipho zangeqadi, ukuvuma obunye Ubuhle enzelwa bona ngeqadi (obuhlathululwa njengesipho semali edlulako ku-R350) namkha ukuvuma ukuthengwa mumuntu ngemali namkha ukuvuma ukuthathela omunye isipho namkha izipho emsebenzini ngaphandle kokuthola imvumo etlolwe sikhulu somnyango ntanzi, njengoba koke lokhu kungathathwa njengokuthengwa nje.
Umuntu nakaqatjhelwe ukusebenza njengomsebenzi wombuso kutjho ukuthi uqatjhelwe isikhundla somsebenzi esikhethekileko. Kutjho ukuthi umuntu loyo uthengisela umBuso ilwazi nekghono lakhe lomsebenzi, ngalokho-ke umBuso uzamrholela ngemali yomthelo evela emphakathini woke; nje-ke umsebenzi loyo kufuze bona umphakathi awusebenzele kuhle ngendlela angakghona ngayo, ngelwazi, nangekghono elifundisiweko, nangokuzimisela.
Kufuze abasebenzi bombuso kunye nomphakathi ngokunjalo balimuke ukuthi ngaphandle kobana kufuneka ukuthi ilungu lomphakathi libhadale imali engezelelweko yokwenzela umsebenzi othileko, njengokuthi umuntu abhadaliswe imali ethileko ngokunikelwa kwakhe ibhugwana, ayikho enye imali ekusafuze bona ayibhadale, nanyana kungaba kubhadalwa ngezinye iindlela, nanyana kungaba kubhadalwa ngemali ngokwayo, akukavunyelwa ukuthi umuntu abhadaliswe enye imali phezu kwemali ejayelekileko eyaziwako emthethweni ngomsebenzi enzelwa wona. Lekambisolawulo kufuze bona isebenze kiyo yoke imisebenzi yombuso oyenzela umphakathi, begodu kufuze nokobana itlolwe kuhle endaweni ebonakalako kiyo yoke imakho yembusweni, kobanyana kuzokusizakala umphakathi. Nakube kukhona imali engezelelweko ekufuze ibhadalelwe umsebenzi othileko, imali leyo kufuze bona itlolwe ivezwe emaphepheni afaneleko (emaforomini weembawo).
Ngokunjalo-ke, bekoro yangeqadi abangenzela umbuso imisebenzi ethileko kufuze bona balimukiswe ukuthi iKoro yabaSebenzi bomBuso ilawulwa mibandela yomThethosisekelo efuna ukuziphatha nokusebenza ngezinga eliphezulu njengabantu abanefundiso, ekusebenzeleni umphakathi namkha ekutholeleni umphakathi ipahla ekufuze uwutholele yona. Ngalokho-ke izipho, ukusekelwa ngeemali, ipahla ephakiswa mahala, iimemo zokuyokudla idina, njll. akukafaneli ukuthi kube yingcenye yezinto ezenziwa sijamiso esenzela umbuso umsebenzi ekulingeni kwaso ukwenzela umbuso umsebenzi esifunelwa wona, ngoba lokho kuzakuletha ingqondo yokuthi leso isijamiso esenze lokho sifaka iimphathiswa zombuso ezithatha iinqunto umoya wokuthi kuthathwe sona, kanti ngaphandle kwalokho, umukghwa onjalo uphalisela iinjamiso ezinye ezincazana amandla, ngoba zona zingeze zaba namandla wemali wokuphakamisa igama lazo ngokwenzela iimphathimandla zombuso koke lokho esikubale ngehla.
Njengoba-ke indaba le iyindabapikiswana ekulu nje, ngenzasapha sendlala imibandela eyikomba ekufuze ikhanyisele iminyango yombuso indlela ukuthi ikhambe njani ebujamweni bezinto obunje. Ngoba kungeke kukghonakale ukuthi iphelele yoke ikomba engasiza iminyango yombuso ebujamweni bezinto obunje, iminyango yombuso ilimukiswa ukuthi iyokufuna isizo ku-Public Service Commission nakube kukhona lapho inganaqiniso khona ngokuthi kufuze isebenze njani ngobujamo bezinto obuthileko.
Ukuvuma izipho namkha okhunye okungaba namandla wemali kunanyana ngubani namkha kinanyana ngisiphi isijamiso esifuna ukwenza umsebenzi othileko embusweni, namkha esenze umsebenzi othileko olawulwa msebenzi wabasebenzi bombuso, kungavumakala kwaphela nakuvunyelwe ngemvumo etloliweko yesiKhulu somNyango loyo la kwenziwa khona umsebenzi namkha imisebenzi leyo.
Kuqakathekile ukwazi ukuthi izipho namkha obunye nje ubuhle obenzelwa umsebenzi wombuso obubuya emuntwini wangaphandle - ongasimndeni nomsebenzi wombuso loyo - kufuze bona kuvezwe, kwaziswe. Izipho ezivezwako ngezemali engaphezulu kwe-R350. Abasebenzi-ke bangayokubuzisisa ku-Public Service Commission la banganaqiniso khona ngezipho ezibuya ebantwini.
Umsebenzi akukafaneli bona asebenzise namkha aveze imininingwana yelwazi lembusweni ukuzitholela inzuzo namkha ukutholela abanye inzuzo.
Abasebenzi abathi basemsebenzini bahlangabezane nelwazi elilumelako, elisifuba namkha eliyifihlo imbala, akukafaneli ukuthi ilwazi elinjalo baliveze komunye umuntu ngaphandle kokuthola imvumo efaneleko yokwenza njalo. Ilwazi akukafaneli ukuthi lisetjenziselwe ukuzitholela inzuzo, namkha ukutholela omunye/abanye inzuzo namkha ukusozisa abanye, namkha ukuzibuyiselela kabanye. Kuqakathekile ukuthi abasebenzi bazibuze bazibuzisise ntanzi ukuthi ilwazi ellithileko nalivezwako lizawusiza njani umphakathi. Abasebenzi kufuze balimuke ukuthi ukwenzela izinto emkhanyweni akutjho ukukhambe uneka ilwazi nanyana ngiliphi tjhatjhalazi ngokufuna komuntu. Njengoba kungeke kwakghonakala ukuhlukanisa koke ukuthi ngiliphi ilwazi elingavezelwa ubani, abasebenzi balimukiswa ukuthi bathome ngokuyokubuza iinkhulu zabo ntanzi ngeendaba abanganaqiniso ngazo ukuthi ngezivezwako namkha ngezingavezwako, nokuthi zingavezelwa bani.
Isibonelo 1: Ukuvezwa kwendlela yokukhetha ukuthi ngubani olungele umsebenzi namkha ukuvezela abanye abantu abafuna umsebenzi imibuzk abazokubuzwa yona nabalingelwa umsebenzi loyo angeke kube sisenzo esingakalungi nje kwaphela esisiza abanye abafuni bomsebenzi ngokungasimthetho, kodwa kuzakubuye kuphule namalungelo wabanye abantu abafuna umsebenzi, ngoba bazabe sebadimeke amathuba wokuphalisana ezingeni elilinganako nalabo abazabe sebakhanyiselwe indlela ngomsebenzi loyo.
Isibonelo 2: Nakube umsebenzi othileko, ngenca yomsebenzi awenzako unelwazi ngehlelo lakaRhulumende elizakuphakamisa izinga nobungako bezindlu endaweni ethileko, umsebenzi loyo akakavunyelwa ukusebenzisa ilwazelo ukuziregisa namkha ukuregisa iinhlobo zakhe namkha abangani bakhe.
Umsebenzi akukafaneli ukwenza umsebenzi ombhadalako ngaphandle komsebenzi wakhe osemthethweni namkha asebenzise iinsetjenziswa ze-ofisakhe ukwenza umsebenzi onjalo, ngaphandle kwemvumo.
Abasebenzi balindeleke ukuthi benze umsebenzabo ngengqondo epheleleko, nangelwazi lekghono labo elipheleleko nabenza umsebenzi wabo wembusweni. Ubunjalo bomsebenzi weKoro yabaSebenzi bomBuso bungendlela yokuthi ikoro yembusweni kunye nomphakathi bangakhisimezeka nange umsebenzi wembusweni angazenzela omunye umsebenzi wangeqadi abhadalelwa wona, ngesikhathi sakhe. Ngalokho-ke umsebenzi ukatelelekile ukuthi athole imvumo ntanzi yokwenza umsebenzi abhadalelwa wona ngesikhathi sakhe.
Isibonelo 1: Umsebenzi othileko uba ngomunye onesabelo ebhizinisini ethileko. Kuvunyelwana ngokuthi uzakuba sebhizinisini leyo sele atjhayisile emsebenzinakhe wembusweni. Kuyenzeka-ke ukuthi athi angakalindeli, kube nomsebenzi omfuna ukuthi asebenze i-overtime khona embusweni, emsebenzini wakhe ojayelekileko. Umphumela walokhu kungaba kuphambana kweenrhuluphelo, nokungasebenzi ngengqondo epheleleko, kunye nokuphuka komoya wokusebenza, nokurareka.
Isibonelo 2: UDorhodera osebenza esibhedlela somBuso akakavunyelwa ukutorha esejari yomnganakhe la abhadalelwa khona ukutorhokho, akakavunyelwa godu nokusebenzisa iinsetjenziswa namkha imithi yombuso etorhweni lakhe alibhadalelwako, ngaphandle kwemvumo yesikhulu esingamele umnyangwakhe.
Isibonelo 3: Umsebenzi unomsebenzi wesibili awenzako nakatjhayisileko, okutjho ukuthi ulala ebusuku khulu umsebenzi loyo. Umphumela walokho-ke kukuthi umsebenzi loyo emini uhlala adiniwe nakasemsebenzini, ngalokho-ke akakghoni ukusebenza ngekghono lakhe loke. Lokhu-ke kungenye indlela yokudlala ngemali yomthelo, futhi akuwusizi ngalitho umphakathi.
A.1 Ukuphumelelisa imibandela yomthethosisekelo malungana neKoro yabaSebenzi bomBuso, boke abasebenzi balindeleke ukuthi bakhambisane, bathobele iRhelo lokuziPhatha ekukhulunywa ngalo kilesiSahluko.
A.2 UmThetho lo kufuze bona usebenze njengekomba yabasebenzi, ebakhanyisela indlela ukuthi yini ekulindeleke bona bayenze, njani, ngokuziphatha komuntu ayedwa, nangobudlelwana nabanye abasebenzi. Ukukhambisana nokuthobela umThetho kulindeleke ukuthi kuphakamise indlela yokusebenza ngendlela enefundiso, nokusiza ukuqinisekisa ukuthi umphakathi unethemba ekorweni yabasebenzi bombuso.
B.1 Kuyafuneka ukuthi abasebenzi bakhonjwe indlela ngobudlelwana babo nomthetho, neemphathimandla zepolitiki nezama-ofisi, nabanye abasebenzi kunye nomphakathi, kutjengiswe nanomoya abasebenzi ekufuze benze ngawo umsebenzabo, kutjengiswe nokuthi kufuze kwenziweni ukubalekela ukurarana kweenrhuluphelo, kuvezwe nokuthi yini elindeleke kibo ngesibona ngokuziphatha kwabo epilwenabo yangeqadi.
B.2 Nanyana umThetho weRhelo lokuziPhatha watlanyelwa ukuthi ube nakho koke ongakghona ukuba nakho nje, kodwa nokho awukayiphathi yoke yoke imithetho elawula izinga nendlela yokuziphatha. Nokho-ke iinkhulu zeminyango ngokwahlukahlukana kwayo, ngesibopho sazo somsebenzi ngokwesekhtjheni 7(3)(b) yomThetho wokuphatha nokulawula okuhle nokukhalimeka kwabasebenzi eminyangweni yombuso, hlangana nokhunye, zinesibopho sokwenza iqiniso lokuthi indlela abasebenzi abaziphatha ngayo ikhambisana nemithethokambiso nekambisolawulo elawula iinjamiso zombuso namazinga wokusebenza ekufuze zisebenze ngawo, njengoba kusitjho umThetho. Iinkhulu zeminyango kufuze zenze iqiniso lokuthi abasebenzi abangaphasi kwazo bayayazi imithetho nekambiso le, benze neqiniso lokuthi bayayivuma, babe bayihloniphe.
Ekuwona mnqopho womThetho lo bubuhle bokukhuthaza iRhelo lokuziPhatha ehle. Nanyana kunjalo, umsebenzi ophula imibandela nemithetho yomThetho weRhelo lokuziPhatha namkha obhalelwa kukuyilandela imithetho nemibandela leyo, uzakubekwa icala lokungaziphathi kuhle, ngalokho-ke angahle athathelwe amagadango wokukhalinywa ngokwesivumelwana sokusebenzisana esihlanganyelweko.
C.1.5 usebenzisana ngokuzwana neenjamiso zombuso ezijanyiswe ngomthetho nangomThethosisskelo ekuphakamiseni nekukhuthazeni ukuphunyeleliswa kweenrhuluphelo zomphakathi.
C.2.9 kufuze ahloniphe ilungelo lomphakathi lokwazi, ngaphandle kwelwazi elivikelwe mthetho ukuthi lingayi kubani nobani.
C.3.7 angangeni esilingweni sokuzihlanganisa nepolitiki yeenqhema asemsebenzini.
C.4.12 kufuze ahloniphe isifuba seendaba ezisifuba, namkha ezihlathululwa njengeendaba ezisifuba namkha eziyifihlo, nanyana ziindaba ezikhulunywe ngomlomo, nanyana ngezitloliweko.
C.5.5 akukafaneli bona enze umsebenzi wangeqadi (wangaphandle) ombhadalako namkha asebenzise iinsetjenziswa zomsebenzi ukwenza imisebenzakhe yangaphandle ngaphandle kwemvumo.
<fn>DAC-NLS. IncwajanaEsizakoYab.2007-05-18.nr.txt</fn>
Umnqopho wencwajana le kunqophisa abarholi bendabuko ngendima yabo ekwenzeni bonyana ukuphathwa kobulungiswa kufikeleleka lula lokha nabasebenza njengabokomitjhinara beemfungo kanye nokubeka iindlela ezizakulandelwa ekuphathweni kwesifungo namkha ukuqinisekisa ngokomthetho, ekuthathweni kweemfungo ezenziwa ngokomthetho namkha ezinofakazi kanye nokuqinisekiswa kwemitlolo.
negunya lokubopha ngokulandela isiyalelo sencwadi yokubopha.
Boke abarholi bendabuko baziimphathiswa zokuthula ngakho-ke bamakomitjhinara ngokuya kweenkhundla zabo babokomitjhinara beemfungo. Ukomitjhinara weemfungo ngokuya kwesikhundla somsebenzi womuntu (ex- officio) mumuntu ngokuya kwe-ofisi namkha isikhundla asiphetheko oba ngukomitjhinara weemfungo ngaphandle kokuphikiswa. Ngesikhathi abanye abantu benza iimbawo kuNgqongqotjhe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo bona bakhonjwe njengabokomitjhinara beemfungo, lokhu akusebenzi. Nanyana abokomitjhinara abakhonjiweko banikelwa iintifikethi zokukhonjwa, ukomitjhirana okhonjwa ngokuya kwesikhundla somsebenzakhe akasitlhogi isitifikethi, ngombana unesitifikethi se-ofisi namkha sesikhundla asiphetheko?
Ukomitjhinara weemfungo ukhonjelwa indawo ethileko begodu angasebenza kuphela kileso sikhundla endaweni akhonjelwe kiyo. Indima kakomitjhinara weemfungo kurhelebha amalunga womphakathi wendawo ngokuthathisa isifungo namkha ukuqinisekisa namkha ukwenza ukuqinisekisa ngokuya komthetho namkha isifungo esinobufakazi komunye nomunye umuntu. Enye indima edlalwa ngukomitjhinara weemfungo, kuqinisekisa imitlolo njengemakhophi weqiniso wamambala. Akunamali ebhadelwako ezakufunwa ekwenzeni isifungo namkha ukuqinisekisa ngokomthetho, ukufakazela isifungo namkha ukuqinisekisa umtlolo. Ukomitjhinara weemfungo akakavunyelwa ukuthathisa isifungo namkha ukuqinisekisa okukhambelana nendaba anekareko kiyo. Ibanga kukobana umuntu oqinisekisa isifungo kufanele angathathi hlangothi mayelana nendaba emumethwe sifungo khona umuntu othatha isifungo azakuqalisisa koke ngaphandle kokukhetha, endabeni esesifungweni. Lomsebenzi wabokomitjhinara beemfungo, wenza kungasaqakatheka ukukhamba kwabantu amabanga amade basiya eentetjhini zamapholisa namkha ema-ofisini wabomarhastrada bayokufuna irhelebho.
Nayikuthi umrholi wendabuko, ngebanga lokubambeka okuthileko namkha amanye amabanga akakghoni ukusebenza njengokomitjhinara weemfungo, umabhalana namkha omunye umrholi womphakathi ogunyazwe mrholi wendabuko, angaba ngukomitjhinara weemfungo kileyondawo, kuphela nakakhethwe nguNgqongqotjhe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.
Amaforomo wesibawo (J5) ayatholakala e-ofisini lakamarhastrada. Iforomeli linamakhasi asithandathu. Amakhasi wokuthoma amahlanu azaliswa mbawi kuthi lokugcina lizaliswe ngumarhastrada ozakwenza isiphakamiso ngesibawo. Ngokuya kokwenza, lokhu kutjho bona umbawi uzakuhlungwa ngumarhastrada, ekuhlanganeni okuzakuhlelwa nguMabhalana weKhotho yemiBango. Endimeni kamabhalana ukuya emrholini wesintu namkha omunye umrholi womphakathi ogunyazwe mrholi wendabuko, kuqakathekile bona incwadi yesiphakamiso etlolwe mrholi wendabuko ikhambisane nesibawo. Umarhastrada uzakuthumela iforomo lesibawo kanye nencwadi yesiphakamiso emNyangweni woBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo. Iimphathiswa zomNyango woBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo zizakusebenzana nesibawo bekufike lapho iSekela lakaNgqongqotjhe / uNgqongqotjhe namkha iinthunywa zabo, okumalunga aphezulu womNyango, abeka ilanga lokuhlangana. Isitifikethi sizakuthunyelwa emva kumarhastrada, yena ozasinikela umbawi.
Othatha isifungo (umuntu owenze incwadi yesifungo) angaya kukomitjhinara weemfungo nencwadi yesifungo, ukuyokwenza isifungo namkha isiqinisekiso.
Nokobanyana uthatha isifungo esibekiwekwesi njengesinesibopho kunembezakhe na.
Isifungo esibekiweko sizakwenziwa ngokwenza bona othatha isifungo akhulume amagama alandelako: Ngiyafunga bonyana okumumethwe sifungwesi kuliqiniso, ngakho ngirhelebha Zimu. Othatha isifungo uzakubawiwa bona aphakamise isandla sakhe sokudla nakathatha isifungo?
Lapho othatha isifungo avumako bonyana uyakuzwisisa okumumethwe sifungo begodu azisa ukomitjhinara weemfungo bona uyaphikisana nokuthatha isifungo namkha atjela ukomitjhinara weemfungo bona isifungo akasithathi njengesinesibopho kunembezakhe, ukomitjhinara weemfungo uzakwenza ukuqinisekisa. Isiqinisekiso sizakwenziwa ngokwenza bona othatha isifungo akhulume amagama alandelako: Ngiyavuma ngokweqiniso bona okumumethwe sifungo kuliqiniso.?
Othatha isifungo uzakutlikitla isifungo phambi kwakakomitjhinara weemfungo. Endimeni lapho othatha isifungo angakghoni khona ukutlola, lowo othatha isifungo uzakwenza itshwayo phambi kwakakomitjhinara weemfungo ekupheleni kwesifungo. Nayikuthi ukomitjhinara weemfungo ungabaza ikghono lokutlola lothatha isifungo, uzakufuna bonyana ukungakghoni okunjalo kuqinisekiswe ekupheleni kwesifungo ngomunye umuntu othembekileko.
Ngemva kobana othatha isifungo atlikitlile namkha enze itshwayo, ukomitjhinara weemfungo uzakuqinisekisa bonyana othatha isifungo uvumile bona uyakwazi begodu uyakuzwisisa okumumethwe sifungo begodu uzakutjho INDLELA, INDAWO kanye NELANGA okuthathwe ngalo isifungweso. Ukomitjhinara weemfungo uzakutlikitla isifungo begodu atlole ngamagabhadlhela igama lakhe ngokuzeleko ne-adresi yomsebenzi ngaphasi kwetlikitlo lakhe, godu aveze nesikhundla sakhe kanye nendawo asebenza kiyo ngokuzeleko namkha ane-ofisi kiyo. I-adresi yomsebenzi itjho i-adresi yestrada kanye ne-adresi yeposo?
Iintempe ezilungele ukusetjenziswa ziyatholakala ukurhelebha abokomitjhinara beemfungo ukwenza isifungo namkha ukuqinisekisa ngaphandle kokumotjha isikhathi.
Ikhophi yomtlolo okufanele uqinisekiswe njengekhophi yamambala yomtlolo wokuthoma, kufanele ifananiswe nomtlolo wokuthoma begodu kufanele kwenziwe isiqinisekiso sokobana imitlolo emibili le, iyafana. Nayikuthi ukomitjhinara weemfungo unesiqiniseko sokobana ikhophi, iyikhophi yamambala yomtlolo wokuthoma begodu nokuthi akunamatjhuguluko angakavunyelwa enziweko, ukomitjhinara weemfungo angatlola phasi namkha agadangise isitempe bonyana uyaqinisekisa bona umtlolo yikhophi yamambala yomtlolo wokuthoma nokuthi akunasitjengiso sokobana umtlolo wokuthoma utjhugululwe babantu abangakavunyelwa. Ngemva kwalokho ukomitjhinara weemfungo kufanele afake umtlikitlo wakhe begodu atlole negama lakhe ngamagabhadlhela amakhulu, isikhundla, nemininingwana yalapho angathintwa khona kanye nelanga. Istempe esenzelwe futhi siyatholakala ukuqinisekisa imitlolo.
Nayikuthi isifungo namkha ukuqinisekisa akwenziwa ngendlela elungileko njengombana kubekiwe, begodu indaba isiwa ekhotho, incwadi yesifungo izakuthathwa njengengasebenziko begodu kungaba nemiphumela emimbi, isibonelo, emilandwini yobulelesi, kungarholela ekukhutjhweni phambili komsolwa.
Nayikuthi ukomitjhinara weemfungo uyazi bona umuntu owenze istatimende bekangafuni ukusenza, akukafaneli bona enze isifungo. Kwakhe kwaba nomlandu lapho umsolwa owayebotjhwe ngaphasi komThetho wezokuPhepha kwangaPhakathi, nowayevalelwe yedwa kwathi ngemva kokuhlonywa imibuzo, okwakwenziwa lipholisa, wagandelelwa bona enze isifungo ngaphambi kwakakomitjhinara weemfungo. Ikhotho yabekela ngeqadi ukubonwa umlandu lokha nakufunyanwa bona umsolwa wakatelelwa bonyana enze isifungo ngaphambi kwakakomitjhinara weemfungo.
Kumlandu ukwenza istatimende esimamala usazi bona simamala esifungweni, ekuqinisekiseni namkha esifungweni sangokomthetho namkha sokufakaza, kodwana kuphela nayikuthi istatimende esimamaleso sisemtlolweni, iqiniso laso elifungelweko, laqinisekiswa, namkha lafungelwa ngaphambi komuntu onikelwe amandla mthetjhwana ukwenza iimfungo namkha ukwenza isifungo sangokomthetho namkha sokufakaza.
nokubhalewa kuveza umsebenzi wakhe nendawo yakhe yokusebenzela namkha i-ofisi elisetjenziswa nguye nayikuthi wayesebenza ngokuya kwesikhundla somsebenzakhe. Ukudlulisela phambili isililo ngesiqunto sekhotho sokubonwa mlandu, kwaba yipumelelo.
Ukomitjhinara weemfungo oqinisekisa iincwadi zeemfungo, kufuneka angathathi hlangothi begodu angayamani ne-ofisi lapho kwenziwa khona isifungo. Endaweni lapho igqwetha elisebenza ngokuhlanganyela nelinye, lasebenza njengokomitjhinara weemfungo womsebenzisani nalo, kwatholakala bonyana lalinganakuzijamela okupheleleko begodu lalinekareko. Ikhotho yalayela bonyana incwadi yesifungo iqinisekiswe kabutjha ngaphambi kwakakomitjhana wemfungo.
Nayikuthi amakhophi wemitlolo awakaqinisekiswa kuhle njengamakhophi wamambala wemitlolo yokuthoma, ukomitjhinara weemfungo owaqinisekisa umtlolo, angazithola asekhotho njengomsolwa naye ngokurhelebha omunye bona enze isenzo esimamala khona azakuzuza namkha njengofakazi anikele ngobufakazi emitlolweni engasi ngeyamambala.
Iintempe ezenzelwe futhi okufanele zisetjenziswe mrholi wendabuko njengokomitjhinara weemfungo, kanye ne-enke efunekako, angeze zanikelwa mBuso. Zingatholwa mrholi wendabuko ngeendleko zakhe.
Uyakwazi begodu uyakuzwisisa okumumethwe sifungo?
Ingabe uyaphikisana nokuthatha isifungo esibekiweko?
Ingabe isifungo esibekiweko usithatha njengesinesibopho kunembezakho?
Ingabe ufuna ukwenza isiqinisekiso?
Ngiyaqinisekisa bonyana othatha isifungo uvumile bonyana uyakwazi begodu uyakuzwisisa okumumethwe sifungo, esifungelwe / saqinisekiswa phambi kwami begodu itlikitlo yothatha isifungo/igadangiso lakathubhakghuru / imerego labekwa lapha nami ngikhona.
Abarholi bendabuko abanikelwe ubujamo obuthileko njengabokomitjhinara beemfungo ngokuya kwegunya lobujamo besikhundla somsebenzi: Isaziso somBuso senomboro R. 1180 sangomhlaka 17 Novemba 2000.
Ukukhonjwa njengokomitjhinara weemfungo: Isigaba 5(1) somThetho wabaSebenza ngokuVunywa kwemiLandu naboKomitjhinara beemFungo ka-1963 (umThetho wenomboro 16 ka-1963).
Ukunikelwa ubujamo obuthileko begunya lesikhundla somsebenzi aboKomitjhinara beemFungo: Isigaba 6 somThetho wabaSebenza ngokuVunywa kwemiLandu naboKomitjhinara beemFungo ka-1963 (umThetho wenomboro 16 ka-1963)?
Irhemo labosokomitjhinara beemfungo ngokuya kobujamo be-ofisi: Isaziso sombuso senomboro R. 903 sangomhlaka 10 Julayi 1998.
Irhemo labaSebenza ngokuVunywa kwemiLandu: Isaziso sombuso senomboro R. 159 sangomhlaka 2 Feberbari 1979.
Isifungo sabantu abathileko njengabaSebenza ngokuVunywa kwemiLandu: isigaba 334 somThetho weKambiso yoBulelesi ka-1977 (umThetho wenomboro 51 ka-1977).
Ukubotjhwa ngilabo abasebenza ngokuvunywa kwemilandu ngaphandle kwencwadi yokubopha: Isigaba 44 somThetho weKambiso yoBulelesi ka-1977 (umThetho wenomboro 51 ka-1977).
Ukufezakaliswa kweencwadi zokubopha ngilabo abasebenza ngokuvunywa kwemilandu: Isigaba 44 somThetho weKambiso yoBulelesi. (umThetho wenomboro 51 ka-1977).
i S v Bacela 1988 (2) SA 665.
S v Opperman 1969 (3) TPD 181.
S v Stevens 1983 (3) AD 649.
Radue weir Holdings Ltd t/a Weirs cash & carry v Galleus Investments CC t/a Bargain Wholesalers 1998 (3) SA 677.
<fn>DAC-NLS. IncwajanaNgamakhotho.2007-05-18.nr.txt</fn>
NjengamaSewula Afrika, amalungelo wethu aqinisekiswa abe avikelwe mThethosisekelo weSewula Afrika kanye neRhelo lamaLungelo wobuNtu. Ngokunjalo, umthetho uyawasebenzisa amalungelo ahlukeneko. Ilungelo lokulingana njengelinye lamalungelo la, livikelwe mthetho otholakala emThethweni wokuPhuhliswa kokuLingana nokuKhandelwa kokuBandlulwa ngokungakaFaneli, umthetho wenomboro 4 ka-2000 (umThetho wezokuLingana).
UmThetho wezokuLingana unikela ngentatha kibongazimbi bananyana ngisiphi isenzo esingehla. Lomthetho godu unikela ngamagadango wokufundisa umphakathi nokukhuphula ukwazi komphakathi ngokulingana.
UmThetho wezokuLingana ufuna ukukghonakalisa itjhuguluko emphakathini wedemokhrasi ohlangeneko ngokwahlukana kwawo begodu nohlahlwa mithethokambiso yokulingana, ukulunga, ukulingana, neragelo phambili emphakathini, ubulungiswa, isithunzi sobuntu nekululeko emphakathini onetlhogomelo. Lomthetho ubeka umsebenzi omuhle nesibopho phezu kwakarhulumende, iinhlangano okungasizo zakarhulumende, iinhlangano ezitholakala emphakathini, iinhlangano zamasiko nabantu boke ekuphuhliseni ukulingana.
URhulumende nabo boke abantu, babotjhwa mThetho wezokuLingana, okubeka kucace bona akunaRhulumende namkha umuntu ozakubandlulula omunye ngokungakafaneli.
UmThetho wezokuLingana unikela umBuso ngokusebenzisa umNyango wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo, amandla wokuhloma amaKhotho wezokuLingana kiwo woke amaPhrovinsi wenarha.
UmNyango wezobuLungiswa ukufikela lapha, uhlome amaKhotho wezokuLingana ama-60 inarha yoke. UmNyango uhlose ukuhloma amaKhotho wezokuLingana ali-160 ngo-2004. Amakhotho amanengi azakwenza kube lula emphakathini ukuwasebenzisa ngaphandle kokukhamba ibanga elide ukuzwakalisa iinghonghoyilo zawo kanye nokuthola imisebenzi yawo ekhotho.
Amakhotho wezokuLingana amanengi azakuhlonywa ngo-2005, bekufike lapha woke amakhotho wabomarhastrada wenarha yethu anamaKhotho wezokuLingana. Lokhu kuzakufikelelwa ngo-2006.
AmaKhotho wezokuLingana ahlonywa emakhotho wabomarhastrada asele akhona nemaKhotho aPhakamileko. Lamakhotho azakuqalana neendaba zokuBandlulula ngokuNgakafaneli, ikulumo yenzondo kanye nokuHlukunyezwa.
UkuBandlulula ngokuNgakafaneli kungasuselwa ebuhlangeni, ubulili, zomseme, ukubasidisi, ubujamo kwezomtjhado, ukuthi umuntu umhlobobani nokuthi ungowasiphi isitjhaba, umbala, ukuthi ngumma namkha ngubaba, ubudala, ukurholophala, ikolo, unembeza, ikolelo, amasiko, ilimi nokubelethwa.
UkuBandlulula ngokuNgakafaneli godu kungenzeka ngesibanga seKulumo yenZondo kanye nangokuHlukunyezwa komuntu namkha kwabantu. Esikhundleni seKulumo yenZondo, iKhotho yezokuLingana ingalaya umuntu othinteka eKulumeni yenZondo abekwe umlandu eKhotho yoBulelesi.
Ukuvezwa nokusatjalaliswa kwelwazi elibandlulula ngokungasikuhle kukhandelwe mthetho wezokuLingana kanye nomThethosisekelo.
Kokuthoma umghonghoyili uya eKhotho yezokuLingana bewazisa uMabhalana weKhotho yezokuLingana bona ufuna ukwenza isinghongoyilo ngomuntu namkha abantu, namkha ngehlangano ethileko.
UMabhalana lowo kufanele arhelebhe ummangali namkha abanghonghoyili ukuzalisa iforomo elifaneleko (Form 2).
UMabhalana kufanele azise umuntu namkha abantu namkha abajameli behlangano leyo emmangalelwako.
UMabhalana godu uzakuthumela indaba (isinghonghoyilo) eSikhulwini esiNgameleko seKhotho yezokuLingana ethintekako.
IsiKhulu esiNgameleko sizakuqunta nayikuthi indaba kufanele ilalelwe eKhotho yezokuLingana namkha idluliselwe kwenye ikundla yokulalela.
Enye ikundla yokulalela izakuqalana nendaba ngokurhaba okukghonekako.
Nayikuthi indaba ayiphethwa ngesikhathi esibonakalako namkha ayirarululwa ngokwaneliseka komunye namkha bobabili abadlalindima, manje indaba ingabuyiselwa eKhotho yezokuLingana bona iyokuqedelelwa, nayikuthi omunye wabathintekako namkha abathintekako babawa njalo ngemva kwesikhathi.
Lokha isiKhulu esiNgameleko nasiqunta bona indaba ilalelwe eKhotho yokuLingana, isiKhulu esiNgameleko singabawa uMabhalana bona abeke ilanga lokulalela indaba.
Ukulalela kungabanjwa ngelanga elibekiweko elaziwa ngibo boke abathintwa yindaba.
Ekulalelweni kwendaba, isiKhulu esiNgameleko, singaqunta ukukhomba abantu ababili bona babekhona njengabahloli ukurhelebha isiKhulu esoNgameleko ekulaleleni indaba. Abahloli bathathwa njengamalunga wekhotho ngaso soke isikhathi indaba nayilalelwa yikhotho.
IKomitjhana yeSewula Afrika yamaLungelo wobuNtu namkha iKomitjhana yezokuLingana ngokuBulili.
Nokuthatha amagadango umthetho ofuna athathwe.
Omunye othintekako endabeni angarhelejwa namkha ajanyelwe ligqwetha (igqwetha namkha igqwetha lemajajini) namkha ngomunye umuntu onekghono lokurhelebha namkha ukujamela othintekako.
Nanyana ngimuphi umuntu ongakaneliswa mlayo owenziwe yiKhotho yezokuLingana angadlulisela phambili umlandu mayelana nomlayo loyo ngendlela efunekako begodu nangesikhathi awuse eKhotho ePhakamileko namkha iKhotho ePhakamileko yokuDlulisela iinqunto, kuye ngobujamo. Isibawo sokudlulisela phambili singenziwa bunqopha eKhotho yomThethosisekelo.
Kumsebenzi weKhotho yokuLingana ukutjho bonyana ukubaNdlulula ngokuNgakafaneli, iKulumo yeNzondo namkha ukuHlukumeza, njengombana kuzabe kunjalo, kwenzeke ngendlela etjhiwoko. Ngemva kokuqalisisa nokuqunta, ikhotho ingenza umlayo ofaneleko ngokuqala ubujamo.
Ukuyalela uMabhalana wekhotho bona athumele indaba kuMnqophisi wezokuTjhutjhiswa komPhakathi khona kuzakuba nokuthweswa umlandu okufaneleko eKhotho yezoBulelesi.
Umlayo ofuna bona ummangalelwa enze imibiko yeragelo phambili njalo ekhotho namkha ehlanganweni ethintekako ebekwe ngokuya komThethosisekelo wenarha, mayelana nokufezakaliswa komlayo wekhotho.
IKhotho yezokuLingana godu ingadlulisela nanyana ngiyiphi indaba engaphambi kwayo kwenye nenye ihlangano ehlonywe ngokuya komThethosisekelo ukuyokulanyulwa, ukubuyisana namkha ukukhulumisana.
<fn>DAC-NLS. IncwajanaYe-dtiEmal.2007-05-18.nr.txt</fn>
3. ISAKHIWO NEMISEBENZI YE-dti.
3.1 I-dti NGOKUPHELELA KWAYO.
5.2.1 Amabhizinisi, Ubunikazi Kanye Nendlela Yokuphatha.
5.2.2 Ukurhwebelana Okuhle, Ukuphalisana Okuhle Kanye Nokuvikeleka Kwabathengi.
Ukutjhugululwa Kweemali Neemali Ezibuyiselwako...
6.1.2 Ukuphikisa Nokutheliswa Kwepahla Ethengiselwa Ngaphandle.
Ukutloliswa Kweenkamphani Nobunikazingqondo.
6.3.4 Ihlelo Le-SA Lokulinganisa Ikhwalithi.
6.3.5 Ukurhwebelana Namazwe Wangaphandle.
6.4.2 Ukuthuthukiswa Kwamabhizinisi Amancani.
6.4.3 Ukwandiswa Kommoya Wokuphalisana.
6.4.4 Imikhumbulo Emitjha Netheknoloji.
6.4.5 Irhelebho Lokuthengisela Ngaphandle.
7.1.1 Kubayini Kufuze Kusisiswe e-SA.
7.1.3 Ukwakha Nokusebenza e-SA.
Iragwa Njani Ibhizinisi eSewula Afrika.
Ithonywa Njani Ibhizinisi.
Ikhuliswa Njani Ibhizinisi.
7.5.1 Funda Ukuthengisela Ngaphandle.
7.5.2 Tlolisela Ukuthengisela Iinarha Zangaphandle.
7.5.3 Ihlohlomezelo Yokuthengisela Iinarha Zangaphandle.
7.5.4 Amangeno Eemakethe Zangaphandle.
7.5.5 Iinhlangano Zokuthengisela Eenarheni Zangaphandle.
7.6.1 Ibhoduluko Lezokulawula E-SA.
7.6.2 Ukutlolisa Nokunikelwa Amandla.
7.7.1 Iinqhema Zerhuluphelo Yezomnotho.
7.8.1 Ihlalakuhle Yabathengi Be-SA.
7.8.4 Iinqhema Zeenlilo Zabathengi.
I-dti Ngokuphelela Kwayo.
7.11.3 Ubufakazi Bepumelelo Ye-dti.
Umbiko Womnyaka We-dti.
7.11.6 Isiqhema Seenhlangano Ze-dti.
7.12.1 Iimvumelwana Zokurhwebalana Namazwe Ngamazwe.
7.12.5 Ilwazi, Iinyeleliso Nokughonakaliswa.
7.12.6 Iimali Zehlohlomezelo Nezokuthuthukisa.
7.12.8 Umthethokambiso, Imithetjhwana Nokurhwebelana Kwamazwe Ngamazwe.
7.12.9 Iinsiza Ezifakelelelwa Ukuthuthukisa.
8.2.1 Iimali Ezibhadalwa Eenhlanganweni Zomphakathi.
9.2 Isibawo Sokudlulela Phambili.
UmThetho wenomboro 2 ka-2000 oKhuthazela ukuTholakala kwelwAzi ("umThetho") wabethwa ngomhlaka 9 kuMatjhi 2001, wanikela ihlangano namkha isijamiso somphakathi namkha ihlangano yangeqadi nanyana ngiliphi ilungelo lomthethosisekelo lokuthola ilwazi elifunekako lokuragwa nokuvikelwa kwamalungelo nanyana kungaba ngimaphi. La kwenziwa khona isibawo ngokomThetho, ihlangano ekwenziwa kiyo isibaweso inesibopho sokuveza ilwazi elinjalo, ngaphandle kwala umThetho uthi khona ilwazelo alikavunyelwa ukuvezelwa nanyana ngubani.
UmThetho uyayitjho ikambiso ekufuze ilandelwe ekwenziweni kwesibawo esinjalo. Incwajana le inqophe ukukhuthaza isiko lokwenzela izinto emkhanyweni nangendlela enokuziphendulela emNyangweni wezeRhwebo namaBubulo ("i-dti") ngokunikela ilungelo lokuthola ilwazi elifunekako lokuragwa nokuvikelwa kwamalungelo womuntu namkha wehlangano. Nakuzakukghonakala ukukhuthaza ukulawuleka kuhle kweenhlangano zomphakathi, kuyafuneka ukuqinisekisa ukuthi omunye nomunye uhlonyiswe ngamandla afaneleko, abe afundiseke ukuzwa amalungelo wakhe ngokomThetho.
okwenzeka ngendlela okulinganisa ilungelwelo namanye amalungelo, sekubalwa namalungelo anjengalawo aseVikelwenimalungelo esemThethwenisisekelo.
ISahluko 14 somThetho sibophelela iinhlangano zomphakathi ukutlola iNcwajana ezakusiza abantu ukuthola ilwazi eliphethwe yihlangano yomphakathi nebeka ubuncani bemibandela incwajana leyo ekufuze bona iyizalise.
Nokho-ke i-"dti" seyitjhwile ukuthi izakulinga ukusebenzela emkhanyweni, begodu inande yazisa ngokukhululekileko amabhizinisi, abathengi kanye nomphakathi nje woke ngemitlolo, izaziso, ne-website ye-dti ngeziko lokuthola ilwazi ngomtato.
Incwajana le inqophe ukunikela umbawi, ngokusizwa mthetho, ngemininingwana yokuthintana nekambiso efaneleko yokuthola ilwazi elithileko ku-dti.
Incwajana le godu ilinga nokunikela umbawi umkhanyo opheleleko wesijamiso, imisebenzi ebekelwe ukwenziwa, imisebenzi eyenzelwa abantu kanye nekomba yerherho lelwazi le-dti ukusiza umbawi kobanyana akghone ukuthola indawo la angathola khona ilwazi elifunekako.
Incwajana le godu inikela namaforomo afunekako neemali ezibhadalelwa ukubawa ukuthola ilwazi.
Umnqopho we-dti kudosa phambili nokukghonakalisa ukuvulwa kwamathuba womnotho obambelelako nemisebenzi kiwo woke amaSewula Afrika ngokusisisa kwezinga eliphakemeko, nokvuleka khudlwana kwamasango wokungena kwepahla yeSewula Afrika eemakethe zamazwe ngamazwe, nokwakha imakathe ehle, nelungileko, nesebenza ngemithethokambiso yokuphalisana elungileko emabhizinisini wekhethwapha newangaphandle, kanye nebathengini. Ngalendlela-ke, i-dti inqophe ukusiza ukubeka umnotho weSewula Afrika emtlhaleni webelo newokwabelana ngokuhluma kwawo umnotho.
Ukwakha ikoro elungelelweko nethuthukileko yokukhiqiza ephumelelisa ukwanda kwamathuba womnotho abambelelako abe khona kiwo woke amaSewula Afrika kiwo woke umnotho.
Ukukhulisa imakethe yepahla neyemisebenzi eyenzelwa abantu eSewula Afrika.
Ukukhuthaza ukuhlukahluka kwepahla iSewula Afrika eyithengisela amazwe wangaphandle.
Ukukhuthaza ukusisiswa bunqopha kwepahla yekhethwapha neyangaphandle.
Ukwakha imakathe ehle, nelungileko, nesebenza ngemithethokambiso yokuphalisana elungileko emabhizinisini wekhethwapha newangaphandle, kanye nebathengini.
Ukuvula amathuba wokuhlomisa abantu ababedimeke amathuba ngamandla womnotho kanye nokuveza iindlela ezizakuphumelelisa ukusetjenziswa kwamathuba la.
Ukusiza ekuthuthukisweni komnotho kizo zoke iindawo, iimfunda neemphande, zeSewula Afrika, kanye nezesiphande se-SADC, kanye ne-Afrika yoke.
Ukuyenza isebenze ngcono khulu i-dti, ibe iphumelele khudlwana ukwenza imisebenzayo.
Amaphiko Wokukghonakalisa, ekuwona aphethe imisebenzi yokusekela amaphiko anqophene nemisebenzi eyenziwako.
Amaphiko enza imithethokambiso, aqalene nokwenza ubujamo bezinto bube ngobuhle obulungele ukusebenza kuhle emnothweni.
Amaphiko wokwenzelwa kwabantu imisebenzi, wona-ke asebenzisana bunqopha namabhizinisi nabathengi ngemikhiqizo eyenziwako nangemisebenzi eyenzelwa abantu.
Iphiko lokumaketha, eliqalene nokubeka itshwayo lerhwebo nokumaketha ipahla/imikhiqizo ye-dti (amahlelo nokhunye okunikelwako) kanye nokuqinisekisa ukuthi abosomabhizinisi nabathengi balapha ekhethu bayawazi amalungelo wabo womnotho.
AKUNAMUNTU AKUNAMUNTU Nom. Tsediso Dorh.
Mma. Astrid Lionel October Nom.
TISA - Trade and Investment South Africa.
(I-EMU ne-GSSD neZOKUMAKETHA) IPhiko Lokuphatha Nokulawula Kudosa phambili iminyango nezinye iinjamiso ezikhambisana nayo ngendlela emaqhingaqhinga, nokusekela ngeensetjenziswa ukuphumelelisa umsebenzi we-dti.
Ukubeka i-dti ebujamweni obuyenza ibe liphimbo elidosa phambili emnothweni wamambala ngokusebenzisana nalababasebenzisani abamaqhingaqhinga ekuphumeleliseni umnnqopho we-dti.
Amahlelo weenQhema nemiSebenzi yokuSekela Kukwenza imisebenzi ephathelene nokusebenzisana kwehlangano yoke, nokusekela imisebenzi eyenziwa nge-Information Technology, ne-Human Resources, ne-Facility Services kanye ne-Financial Service.
ZokuMaketha Kukhulisa nokwandisa ilimuko nokutholakala kwemikhiqizo nemisebenzi eyenziwa yi-dti.
UkuThuthukiswa kweRhwebelwano leenTjhabatjhaba nezomNotho Kukwandisela ipahla yeSewula Afrika ethengiselwa emazweni wangaphandle amathuba wokungena eemakethe ngokukhulumisana kwenziwe iimvumelwana zokurhwebelana namazwe ngamazwe ngehlelo lokurhwebelana kwamazwe woke, nokusungula bekulawulwe ihlelo lokubhadalisa phezu kwepahla yeSewula Afrika.
(I-ITED, ne-EIDD kanye ne-CCRD) UkuThuthukiswa kwamaBhizinisi namaBubulo Kusekela ukutlanywa nokuthuthukiswa kwemithethokambiso namaqhinga anqophe ukuwuhlela ngobutjha umnotho weSewula Afrika ngokwandisa amathuba wokuhlonyiswa ngamandla womnotho kwabantu ababedimeke amathuba, nangokusekela amahlelo wokuthuthukisa amabhizinisi kanye nangokukhulisa amahlelo angezelela ukuhluma komnotho nakhuthaza ukuphalisana ngezomnotho.
UkuLawulwa kwabaThengi namaBhizinisi Kuvula ibhoduluko lokulawuleka kwamabhizinisi elikhuthaza iimakethe eziphalisana kuhle nangokwenzela izinto emkhanyweni kizo zoke izakhamuzi zomnotho ngokunande kubuyekezwa umthethokambiso nomthetho soke isikhathi, kanye nokukhuthaza ukukhambisana nemithetho elawulako ngefundo nangokusetjenziswa ngendlela elungileko.
(I-TISA ne-TEO) ZeRhwebo nokuSisa eSewula Afrika Kukhuthaza ukusisiswa kwamafa eSewula Afrika, nokuthuthukisa ikghono namandla weSewula Afrika wokuthengisela iimakethe zangaphandle ipahla kanye nokuveza ibonelophambili elimaqhingaqhinga lokuthuthukisa amakoro nobujamo bobungako bomnotho.
IHlangano yamaBhizinisi amaNcani Kukhuthaza ukuhlelwa ngobutjha komnotho weSewula Afrika ngokuhlohlozela ukusisisa emthangalenisisekelo, nekuthuthukisweni kwemithombo yamandla wabantu, nekulungeleleni imisebenzi yokukhiqiza neminye ekhambisana nayo, nokuthuthukisa amabhizinisi amancani, neengodi ezithileko, nechwephetjhe kanye nokusungulwa kwamaqhinga amatjha.
UMnqophisi-Mazombe: Dorh. A.
I-EMU M Ebrahim +27 12 310 1591 +27 12 322 7851 mebrahim@dti.pwv.
I-GSSSD CIO-A Dirks +27 12 310 1586 +27 12 322 7407 alroy@dti.pwv.gov.
ZokuPhatha- A Jooste +27 12 310 1280 +27 12 320 5811 ajooste@dti.pwv.gov.
CFO - X Ncame +27 12 310 1280 +27 12 320 5811 xncame@dti.pwv.gov.
RM- UMjaphethe-Dirks +27 12 310 1586 +27 12 322 7407 alroy@dti.pwv.gov.
I-ITED P Matlala +27 310 1023 +27 12 322 0617 pmatlala@dti.pwv.gov.
I-EIDD L Mvanana +27 12 310 1551 +27 12 322 7169 lindam@dti.pwv.gov.
I-CCRD T Nkabinde +27 12 310 1002 +27 12 322 8489 tnkabin@dti.pwv.gov.
I-TEO K Kadali +27 12 310 1025 +27 12 320 0997 khwezi@dti.pwv.gov.
I-TISA I Dockrat +27 12 428 7659 +27 12 428 7031 ismail@isa.org.
Ilwazi elimalungana nekhamphani (isib. umnqophisi, ilungu elinamatjhere, i-adresi yekhamphani njll.).
Iwazi lelungelobunikazi elikhethekileko nelamatshayo werhwebo (eSewula Afrika nemazweni ngamazwe).
Iimvumelwana zokurhwebelana (hlangana kweSewula Afrika namazwe ngamazwe nezinye iinhlangano).
Ilwazi elimalungana nehlohlomezelo (ilwazi lokutjintjiselana nelimalungana nehlohlomezelo engatjhugulukiko).
Ilwazi lamaphemithi (amaphemithi akhutjhwako ngawokuthengisela ipahla kamanye amazwe/ngawokuthenga ipahla yakamanye amazwe kanye namaphemithi wokusebenza ngemikhiqizo elawulwa mThetho owAlela ukwAndiswa komKhiqizo othileko (i-Nonproliferation Act).
ilwazi lezokuphatha nokulawula le-dti nelamaphiko wayo (ilwazi lemicimbi, amaplani webhizinisi, ukwabiwa kweemali, umthethokambiso kanye nekambiso).
ilwazi elimalungana nokulawulwa kwehlelo lokuthintana (ukukhulumisana, iinthunywa, imikhiqizo/iminikelo).
Abanesabelo (eminye iminyango karhulumende, iinhlangnano ezinerhuluphelo kezokuphatha nezeemali kwa-dti, umnikazi wesabelo okwabelwana ngaso/ikhastama, ilwazi lokukhulumisana nokusebenzisana).
Ukuphathwa nokulawulwa kweemali nemithombo yamandla yabasebenzi (njengamarekhodi weemali newabasebenzi).
Ilwazi elimalungana nabanikeli (ukulawulwa kweemali, nabantu ekuthintwana nabo, ukulawulwa kwemibandela namahlelo wokuphatha).
Ilwazi elimalungana nabasabalalisi (imininingwana ngabasabalalisi abenzela i-dti imisebenzi ethileko).
Imitlolo yokuzikhulumela etlolelwa iPalamende neminye imitlolo etlolelwa yona iPalamende.
Ukulawulwa kwamahlelo ajayelekileko namahlelo akhethekileko.
Iphenyo nokuhlola (ikhamphani, umkhiqizo, ihlohlomezelo, iinghonghoyilo zabathengi, iinlilo zokulahlwa kwezinto ezingasasebenziko).
Imithethokambiso yokurhweba neyamabubulo werhwebo ilwazi lemithethokambiso etjhayela izenzo namahlelo wokulamula ngesizo le-dti.
UmThetho wenomboro 71 wezamaBhizinisi wango-1991: Umnqopho womThetho lo kubulala namkha ukutjhugulula imithetho ethileko emalungana nokunikelwa kwamalayisense wokuragwa kwamabhizinisi, nesikhathi iintolo ekufuze zisebenze ngaso kanye nokubeka imibandela emitjha ethileko emalungana nokunikelwa kwamalayisense wokuragwa kwamabhizinisi, kanye godu nokuqalelela neendaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 69 wamaBhizinisi aValekileko wango-1984: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukuvulwa, nokurejistarwa, nokuhlanganiswa namanye amabhizinisi, nokuphathwa nokulawulwa kanye nokuhlakazwa kwamabhizinisi avalekileko asemtjhonweni weenkwelede.
UmThetho wenomboro 61 weenKhamphani wango-1973: Umnqopho womThetho lo kuhlanganisa nokutjhugulula umThetho ophathelene neenkhamphani, kanye nokuqalelela iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 75 oLawula ukwAbelana ngeNdawo yokuPhumula wango-1983: Umnqopho womThetho lo kulawula ukuhlukaniswa kwenzuzo yokwabelana ngendawo etholakala ngamahlelo wokwabelana ngendawo yokuphumulela; kanye nokuqalelela iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 99 wokuVikelwa kwamaBhizinisi wango-1978: Umnqopho womThetho lo kunciphisa amathuba wokusetjenziswa kwezahlulelo ezithileko, imilayelo ethileko, imiphumela yokulamula ngomthetho kanye neencwadi zesibawo kwamazwe wangaphandle eRiphabhligi yeSewula Afrika, kanye nokwalela ukunikelwa kwelwazi eliphathelene namabhizinisi ngokuthambela imilayo nemilayelo namkha iincwadi zesibawo kwamazwe wangaphandle kanye nokuqalelela iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 45 wokuhlelwa ngobuTjha kokuHlangene ngokuSebenzisana wango-1996: Umnqopho womThetho lo kukwenza ukuthi imithetho ethileko yeenjamiso ezihlangene ngokusebenzisana isebenze kiyo yoke iRiphabhligi yeSewula Afrika, kanye nokubulala eminye imithetho ethileko yokuhlanganela ukusebenzisana. UmThetho lo godu ukghonakalisa nokuhlanganiswa ngokubalelwa emva kweenkampani ezithileko ezivalekileko, usebenze nangezinye iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 59 i-Share Blocks wango-1980: Umnqopho womThetho lo kulawula amahlelo we-share-block kanye nokuqalelela iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 89 wokuPhalisana wango-1998: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukuvulwa kweKomitjhini yezePhaliswano ezakuthwala umsebenzi wokuphenya, nokulawula nokuhlola ilinganise imikhambo eqintelisako, nokuphalisa amandla wesikhundla, nokuhlanganiswa. Unqophe godu nokuqalelela ukuvulwa kweBandla lezePhaliswana elizakuqala iindaba ezinjalo, kanti godu unqophe nokuqalelela ukuvulwa kweKhotho yokuDlulisela iinLilo zePhaliswana.
UmThetho wenomboro 39 wokuPhalisana oTjhugululwe kwesiBili, wango-2000: Umnqopho womThetho lo kutjhugulula umThetho wokuPhalisana wango-1998, kobanyana kuzokuhlathululwa izitjho ezithileko, kutjhugululwe iinhlathululo ezithileko kusulwe nehlathululo ethileko.
UmThetho wenomboro 71 wezabaThengi wango-1988 (Wokuragwa Kwebhizinisi Ngendlela Engakalungi): Umnqopho womthetho lo kukwalela namkha ukulawula izenzo ezithileko/imikhambo ethileko yamabhizinisi.
UmThetho wenomboro 75 weemVumelwano zeenKwelede wango-1980: Umnqopho womthetho lo kuvikela abathengi abathenga sakuqatjha, abathenga ngesikwelede nabenzelwa imisebenzi ethileko ngesikwelede.
UmThetho wenomboro 39 wokwEmuka iPahla wango-1951: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukwemukwa komuntu inarha kanye nokutholakala kwelungelo lokusebenzisa inarha isikhatjhana.
UmThetho wenomboro 89 wokuTholakala kwePahla eSabalaliswako wango-1970: Umnqopho womthetho lo kuhlomisa uNgqongqotjhe wezomNotho ngamandla wokukhiqiza, nokuthola, nokuqatjha namkha ukuthenga ipahla emazweni wangaphandle.
UmThetho wenomboro 25 wezokuThengisa nokwEnzela abaNtu imiSebenzi wango-1964: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukuthengiswa kwepahla nokwenzelwa kwabantu imisebenzi nokhunye okukhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 112 wokuThengiswa kweeNdawo wango-1976: Umnqopho womThetho lo kuvikela abathengi abathenga indawo namkha abathengisa indawo ngokusebenzisa abathengisi nabakhangisi beendawo.
UmThetho wenomboro 65 wamaHlelo wokwAkhela abaNtu abaThethe umHlalaphasi iziNdlu, wango-1988: Umnqopho womThetho lo kulawula ukuhlukaniswa kwenzunzo ethileko etholakala emahlelweni wokwakhela abantu abadala izindlu, nokuqalelela iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 57 wokuLungelelanisa imiThetho yokuBolekisa ngeeMali, wango-1996: Umnqopho womThetho lo kululela ukusetjenziswa komThetho wokuBolekiswa kweeMali wango-1968 eendaweni ezithileko ezazingaphasi kwakaRhulumende oPhakathi nezazingaphasi kwezabelo.
UmThetho wenomboro 27 wezoTjwala wango-1989: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukulawulwa kokuthengiswa kotjwala, nokuqalelela ezinye iindaba eziphathelene nalokho.
UmThetho wenomboro 57 wamaLothari wango-1997: Umnqopho womthetho lo kulawula nokukhandela ukuvulwa kwamalothari nokuhlanganyelwa kwemali yokubheja babheji; ukuvula iBhodi yeLothari yeliZwe loKe, ngokunjalo nokutjhugulula umThetho wezamaPoso wango-1958, nomThetho wezokuGembula wango-1982 (we-Ciskei), kanye nokubulala umThetho wamaLothari womBuso wango-1984 (we-Ceskei), kanye nomLayo wamaLothari wango-1989 (we-Transkei), kanye nokuqalelela nezinye iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 103 oLawula zokwAkha namaZinga wokwAkha wango-1977: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukukhuthazwa kokuthambela umthetho ngokufana ekwakhiweni kwemakho eendaweni ezingaphasi kwaborhulumende beendawo, nokubeka izinga lokwakha ekufuze lilandelwe, kanye nezinye iindaba ezimalungana nalokho.
UmThetho wenomboro 33 wezokuGembula wango-1996: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukulawulwa nokulungelelwa kweendaba ezithileko ezimalungana namakhasino, ukugembula kanye nokuqalelela ukuthi kulandelwa iindlela ezifanako nezinga elifanako ngokugembula kiyo yoke iRiphabhligi; godu unqophe nokuqalelela ukuvulwa kwamaBhodi wezokuGembula weNarha yoKe, kanye nokuqalelela ezinye iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 87 owAlela ukwAndiswa kweenKhali eziyiMbubhisa wango-1993: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukulawulwa kweenkhali eziyimbubhisa, nokuvula umKhandlu wokuphatha nokulawula iindaba ezimalungana nokwandiswa kweenkhali ezinjalo eRiphabhligi; kanye godu nokuthola umnqopho nemisebenzi yeenkhali ezinjalo, ngokunjalo godu nokubeka indlela yokusebenza ngazo nokuzilawula, kanye godu nokuqalelela ezinye iindaba eziphathelene nalokho.
UmThetho wenomboro 84 weeNdaba zomKayi wango-1993: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukuvulwa komKhandlu wokuphatha nokulawula iindaba ezithileko zomKayi eRiphabhligi, kanye nokuthola umnqopho nomsebenzi womKhandlu onjalo, godu nokubeka indlela ekufuze umKhandlu loyo usebenze bewulawulwe ngayo.
UmThetho wenomboro 9 wezeTjhukela wango-1978: Umnqopho womThetho lo kuhlanganisa nokutjhugulula imithetho ephathelene nebubulo letjhukela, kanye nokuqalelela nezinye iindaba ezimalungana nalokho.
UmThetho wenomboro 73 wokuBolekisa ngeeMali wango-1968: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukulinganiselwa nokuvezwa kweemali ezibhadaliselwa iimali ezibolekwako, ukuthenga ngeenkwelede, ukuthenga sakuqatjha kanye nezinye iindaba ezikhambisana nalokho, kanti godu unqophe nokubulala umThetho wokuBolekisa ngeeMali wango-1926.
UmThetho wenomboro 107 weBhodi yeeMali eziBhadaliswako nezokuRhwebelana wango-1986: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukuvulwa kweBhodi yeeMali eziBhadaliselwa ukurhwebelana, nokuqalelela zokurhwebelana, kanye nezinye iindaba ezikhambisana nalezo.
UmThetho wenomboro 4 wesiVumelwana sokuThengiswa kwePahla eeNarheni ngeeNarha wango-1986: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukusetjenziswa kwesiVumelwana sokuThengiswa kwePahla eeNarheni ngeeNarha, kanye nokuqalelela ezinye iindaba ezikhambisana nalezo.
UmThetho wenomboro 78 weenKwelede zokuThengisela ngaPhandle newokuVuselelwa kweTjhorense yamaSiso wangaPhandle wango-1957. Umnqopho womThetho lo kukhuthaza ukurhwebelana neenarha zangaphandle kweRiphabhligi nokuqalelela ukuvuselelwa kwamakontraga wetjhorense noRhulumende weRiphabhligi malungana nokuthengiselwa kwepahla eenarheni zangaphandle, nokusisisa kanye nokubolekiswa kweemali namkha okhunye okukhambisana nomsebenzi wokuthengiselana onjalo loyo.
UmThetho wenomboro 45 oLawula ukuThengiselwa nokuThengwa kwePahla eeNarheni zangaPhandle wango-1963: Umnqopho womThetho lo kuqalelela amagadango wokulawula ukuthengiselwa kwepahla eenarheni zangaphandle, nokuqalelela ukuthengwa kwepahla eenarheni zangaphandle, nokuqalelela ukutjhugululwa komThetho i-War Measures Act, 1956, kanye nokuqalelela nezinye iindaba ezikhambisana nalezo.
UmThetho wenomboro 11 wesiVumelwana seeNarha ngeeNarha seeMumathi eziPhephileko wango-1985: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukusetjenziswa kwesiVumelwana seeNarha ngeeNarha seeMumathi eziPhephileko eRiphabhligi, kanye nokuqalelela ezinye iindaba eziphathelene nalokho.
UmThetho wesiTjhaba wenomboro 76 ka-1973 wamaYunithi namaZinga wokuLinganisa: UmThetho lo uqalelela ukuvula nokusebenzisa eRiphabhligi ihlelo lokulinganisa ngokwehlelo lokulinganisa leentjhabatjhaba iHlelo leenTjhabatjhaba lamaYunithi nezinye iinlinganisi zokulinganisa. Uqalelela ukunikelwa indawo kwamazinga wokulinganisa inarha yoke, uqalelele nezinye iindaba ezikhambelana nalokho.
UmThetho wenomboro 29 ka-1993 wamaZinga: UmThetho lo uqalelela ukukhuthaza ikhwalithi, nokwenza ukuthi kuhlalwe ezingeni elifaneleko lekhwalithi malungana nepahla ethengwako kanye nokwenzelwa kwabantu imisebenzi.
UmThetho wenomboro 77 ka-1973 weMethroloji: Umnqopho womThetho lo kulungelelanisa nokutjhugulula umthetho ophathelene nehlelo lokulinganisa/lokumeda kezerhwebo.
UmThetho wenomboro 22 ka-1940 wokuThuthukiswa kwamaBubulo: Umnqopho womThetho lo kukwakha ihlangano enqophe ukukhuthaza ukuvulwa kwamabubulo amatjha nemisebenzi yawo, nokuthuthukisa amabubulo esele vele akhona njenganje, nokuthuthukisa imisebenzi yayo, kanye nokuqalelela nezinye iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 31 ka-1962 wokuThuthukiswa kokuSungula: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukukhuthazwa ituthuko nokusetjenziswa kwayo kobanyana kuzosizakala umphakathi ngokuvunjululwa kokuthileko ebekungaziwa, nangokusungula okutjha obekungekho, kanye nangokwenza ngcono lokho ebekuvele kukhona, kanye nokuvula ihlangano ezakukhuthaza ukusungulwa kwezinto iKoporasi yeSewula Afrika yokuThuthukiswa kokuSungula kobanyana izokuqala imisebenzi enjalo, kanye godu nokuyibekela amandla nemisebenzi nendlela ekufuze iphathwe beyilawulwe ngayo, godu nokuqalelela nokhunye okuphathelene nalokho.
UmThetho wenomboro 187 ka-1993 wokuThuthukiswa kokuKhiqiza: Umnqopho womThetho lo kuvula iBhodi yokuThuthukisa imiKhiqizo, nokuqalelela ukuvulwa kwamahlelo wokuthuthukisa imikhiqizo, kanye godu nokuqalelela nezinye iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 105 ka-1998 wesiKhwama sokuNikela amaNdla: Umnqopho womThetho lo kuvula isikhwama semali sokukhuthaza nokukghonakalisa ukuthi abantu ababedimeke amathuba babe nepahla namafa azabangenisela imali.
UmThetho wesiTjhaba wenomboro 102 ka-1996 wamaBhizinisi amaNcani: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukuvulwa komKhandlu wezamaBhizinisi amaNcani enaRheni yoKe, kanye neNtsika Enterprise Promotion Agency. Ukudlula lapho, umThetho lo godu ukhomba namaviyo womBuso indlela yokukhuthaza amabhizinisi amancani eRiphabhligi, ubuye godu uqalelele nezinye iindaba ezikhambisana nalokhu.
UmThetho wesiTjhaba wenomboro 46 ka-1998 womKhandlu weRhubhululo leSayensi: Umnqopho womThetho lo kuqalelela uqinisekise ukuthi uhlala ukhona usebenza umKhandlu wezeRhubhululo ngezeSayensi nangezamaBubulo, umKhandlu weRhubhululo lezeSayensi namaBubulo, ube uqinisekise nokuthi umKhandlu lo ulawulwa kuhle yiBhodi, uqalelele godu nokhunye okukhambisana nalokho.
UmThetho weLungelo eliKhathekileko le-'Stem van Suid Afrika' ka-1959 (ubuya ku-CCRD): UmThetho lo unikela umBuso ilungelo lobunikazi bengoma i-Die Stem van Suid Afrika. UmThetho lo uvikela abasebenzisi njengezakhamuzi zeSewula Afrika ekudlaleni ngayo i-'Die Stem van Suid Afrika'.
UmThetho welungelo eliKhathekileko le-'Vlaglied' ka-1974 (ubuya ku-CCRD): UmThetho lo unikela umBuso ilungelo lobunikazi lomsebenzi wemitlolo ka-Cornelis Jakob Langenhoven ngaphasi kwesihloko esithi Vlaglied. UmThetho lo uvikela abasebenzisi njengezakhamuzi zeSewula Afrika ukuthi bangadlali ngemitlolo ye-Vlaglied.
UmThetho wamaGama wamaBhizinisi wenomboro 27 ka-1960: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukulawulwa kwamagama wamabhizinisi nezinye iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 37 ka-1997 weemPahla zeZinga eliPhasi: Umnqopho womThetho kubeka amagadango anqophe ukuvimbela ukurhweba ngepahla esisingapahla, ngaleyindlela kuzokuvikeleka abanikazi bamatshayo werhwebo, nelungelo lobunikazi kanye namanye amatshayo ngaphasi komThetho oLawula amaTshwayo wePahla ethengiswako ka-1941, ukuthi angasetjenziswa ngokungasimthetho epahleni esisingapahla ngegama lobunikazi elisemthethweni, nokuvimbela ukuthi ipahla esisingapahla ingavunyelwa ukuyokungena hlangana nepahla ekuthengiselwana ngayo ngokusemthethweni.
UmThetho wenomboro 195 ka-1993 wemiGwalo: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukurejistarwa kwamadizayini kanye nokhunye okukhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 107 ka-1996 wokuHlathululwa kweKghono lokuTlama : Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukuhlanganiswa kwamalungelo wobunikazi bengqondo ayengaphasi kwezabelo ezazizibusa embusweni omdala, i-Bophuthatswana, ne-Transkei, ne-Venda, ne-Ciskei kobanyana abe yingcenye yenarha yoke, kanye nokululela umthetho olawula amalungelo wobunikazingqondo asebenze kiyo yoke iRiphabhligi. UmThetho lo godu ubulala neminye imithetho ethileko yamalungelo wobunikazingqondo, ubuye uqalelele nezinye iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 17 ka-1941 oLawula amaTshwayo wePahla eThengiswako: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukumeregwa kwepahla ethengiswako, nokuqalelelwa kweemphathi ipahla ethengiswako ephuthelwa ngazo, kanye nokusetjenziswa kwamagama athileko namatshayo athileko ebhizinisini.
UmThetho wenomboro 57 ka-1978 wokuNikelwa komTlolo wamaLungelo: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukutloliswa nokunikelwa kwelungelo lokuthengisa ipahla ethileko ngegama elithileko, nokuqalelela ezinye iindaba eziphathelene nalokho.
UmThetho wenomboro 11 ka-1967 wokuVikelwa kwabaDlali: Umnqopho womthetho lo kuvikela abalingisi bemidlalo yesiteyiji nabanikazi bemisebenzi eyenziwe ngezandla.
UmThetho wenomboro 62 ka-1977 wokuTloliswa kwamaGama ngokomThetho wokwenZiwa kwamFilimu namaFilimu: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukurejistarwa kwelungelo lobunikazi emafilimini wokudlalwa abukelwe, nokuqalelela ezinye iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 194 ka-1993 wamaGama aTloliswe ngokomThetho: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukurejistarwa kwamatshayo wokurhweba, namatshayo weentifikedi kanye namatshayo ahlanganyelweko, kanye godu nokuqalelela okhunye okukhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 76 ka-1976 wemiKghwa yokuRhwebelana: UmThetho lo awukho njenganje.
UmThetho wenomboro 37 ka-1961 wokuseTjenziswa ngokungasimThetho kwamaTshwayo-: UmThetho lo uvikela abasebenzi/abathengi ngokuvimbela ukuthi bangadlali ngamabheji womBuso, ubuye utjengise ukusekelwa komBuso ngepahla/ ngemikhiqizo namkha ngemisebenzi eyenzelwa abantu la bekungabonakali khona ukusekelwa kwawo.
Iintifikedi Zokuzuza Ngomthelo Wepahla Yangaphandle Ebubulweni Lokuthunga - IHlelo Leentifikethi Zomthelo Wepahla Yangaphandle (i-DCCS) lathonywa ngomhlaka 1 ku-Apreli ngo-1993 ukukhuthaza abenzi bepahla elukwako/ethungwako nezambatho ukobana bakghone ukuphalisana neenarha zangaphandle , ngaphandle kokuthembela eemalini zokuphungulelwa iindleko mbuso. Kulihlelo lokuzitholela amaphuzu womthelo otheliswa ipahla ethunyelwa eenarheni zangaphandle epahleni ethileko elukwako/ethungwako nezambathweni ngomnyaka othileko.
IZiko lezokuThintana namaKhastama we-dti lizakurhelebha ngemibuzo ongaba nayo malungana nalokhu neminye imihlobo yehlohlomezelo.
Iposo ye-E : dccs@thedti.gov.
Iintifikethi Ezifaneleko Zothengisela Ipahla Eenarheni Zangaphandle Ngokwehlelo Lokuthuthukisa Ibubulo Leenkoloyi - Umnqopho walomnikelo kuvula ithuba lokusebenza ngokuphalisana neenarha zeentjhabatjhaba ebubulweni elenza iinkoloyi nelenza iinsetjenziswa zeenkoloyi. Iimbawo zeensetjenziswa zeenkoloyi kufuze bona zifakazelwe njengezifaneleko, nazizakulungela ukurhelebheka ngokwe-MIDP.
Iposo ye-E: imetz@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : mmagongo@dti.pwv.gov.
Amaforomo weembawo angayokuthathwa namkha asiwe e-Customs Tariff Investigations Unit, No.1 Dr Lategan Road, Groenkloof, Pretoria, ukusukela ngomVulo ukuyokufika ngeLesihlanu ukusukela ngo-08:00 ukuyokufika ku-16:00.
Ukukhuphuka Komthelo Wepahla Ethengwa/Ethengiswa Eenarheni Zangaphandle - Umnqopho walomnikelo kukhuthaza umnotho obambelelako ngokwenza ngcono amathuba wokuphalisana kweentjhabatjhaba kanye nokusetjenziswa kwemithombo yamandla ngokupheleleko.
Kskz. B Bieldt Kskz. R.
Iposo ye-E : bbieldt@dti.pwv.gov.
Kskz. M Magongoa Nom. C.
Iposo ye-E: mmagongo@dti.pwv.gov.
Amaforomo weembawo angayokuthathwa namkha asiwe e-Customs Tariff Investigations Unit, No.1 Dr Lategan Road, Groenkloof, Pretoria, ukusukela ngomVulo ukuyokufika ngeLesihlanu ukusukela ngo-08:00 ukuyokufika ku-16:00.
I-dti inemali eyibuyisako emthelweni wepahla ethengwa/ethengiselwa iinarha zangaphandle epahleni engekho ku-SACU kobanyana ingakhiqizwa. Umnqopho walomnikelo kukwehlisa iindleko zeemali ezisetjenziswako, nokhuphula ukusebenza ngokuphalisana namazwe ngamazwe, kanye nokukhuthaza ukwenziwa kwepahla ku-SACU.
Kskz. B Bieldt Kskz. R.
Iposo ye-E : bbieldt@dti.pwv.gov.
Kskz. M Magongoa Nom. C.
Iposo ye-E : mmagongo@dti.pwv.gov.
Amaforomo weembawo angayokuthathwa namkha asiwe e-Customs Tariff Investigations Unit, No.1 Dr Lategan Road, Groenkloof, Pretoria, ukusukela ngomVulo ukuyokufika ngeLesihlanu ukusukela ngo-08:00 ukuyokufika ku-16:00.
Ukwehliswa Komthelo Otheliswa Ipahla Ethengwa/Ethengiswa Eenarheni Zangaphandle - Umnqopho womnikelo lo kukwehlisa iindleko kanye nokukhuphula ukusebenza ngokuphalisana kweentjhabatjhaba.
Kskz. B Bieldt Kskz. R.
Iposo ye-E : bbieldt@dti.pwv.gov.
Kskz. M Magongoa Nom. C.
Iposo ye-E : mmagongo@dti.pwv.gov.
Amaforomo weembawo angayokuthathwa namkha asiwe e-Customs Tariff Investigations Unit, No.1 Dr Lategan Road, Groenkloof, Pretoria, ukusukela ngomVulo ukuyokufika ngeLesihlanu ukusukela ngo-08:00 ukuyokufika ku-16:00.
Umtato: +27 (12) 428-7817 Kskz.
Iposo ye-E : gustavb@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : cgrove@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : pmoitse@dti.pwv.gov.
Amaforomo weembawo ayatholakala begodu ayatjhiywa naku: Trade Remedies Unit No.1 Dr Lategan Road, Groenkloof, Pretoria, ukusukela ngomVulo ukuyokufika ngeLesihlanu phakathi kwaka-08:00 no-16:00.
Igadango Elithathelwa Labo Ababalekela Umthelo Wepahla Yokuthengiselana Neenarha Zangaphandle - I-dti ivikela ibubulo le-SACU ngokwandisa namkha ukwelula indawo la umthelo wepahla yokuthengiselana neenarha zangaphandle usebenza khona namkha la kusebenza khona umthetho ophikisa ukulahlelwa kwepahla engasafunekiko endaweni engakafaneli namkha ekutheliswa ngawo ukulahlelwa kwepahla engasafunekiko ndawana, la kubalekelwa khona umthelo wokulahlwa kwepahla ngokufakwa kweemali ezibhadalwako emakorweni la zingakafaneli ukufakwa khona, namkha ngokutjintjwatjintjwa kwamazwe, namkha ngemisebenzi yokuhlanganisa namkha yokuhlanganisela.
Iposo ye-E : gustavb@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : cgrove@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : pmoitse@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : jbodiba@dti.pwv.gov.
Amaforomo weembawo angatholakala abe asiwe naku-Trade Remedies Unit, No.1 Dr Lategan Road, Groenkloof, Pretoria, ukusukela ngomVulo ukuyokufika ngeLesihlanu, phakathi kwaka-08:00 no-16:00.
Igadango Elithathelwa Abalahla La Kungakafaneli Khona - I-dti ivumela ukuphenya ngamagadango aphikisa ukulahlela la kungakafaneli khona, wona alekelela ukuvikela ibubulo le-SACU erhwebeni elingakalungi, lapha abakhiqizi beenarha zangaphandle bathengisela khona ipahlabo ku-SACU ngentengo ephasi kunentengo ekuthengiswa ngayo ngekhaya, ngaleyindlella-ke kulimale ipahla yebubulo le-SACU.
Iposo ye-E : gustavb@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : cgrove@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : pmoitse@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : jbodiba@dti.pwv.gov.
Amaforomo weembawo angatholakala abe asiwe naku-Trade Remedies Unit, No.1 Dr Lategan Road, Groenkloof, Pretoria, ukusukela ngomVulo ukuyokufika ngeLesihlanu, phakathi kwaka-08:00 no-16:00.
Iposo ye-E : gustavb@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : cgrove@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : pmoitse@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : jbodiba@dti.pwv.gov.
Amaforomo weembawo angatholakala abe asiwe naku-Trade Remedies Unit, No.1 Dr Lategan Road, Groenkloof, Pretoria, ukusukela ngomVulo ukuyokufika ngeLesihlanu, phakathi kwaka-08:00 no-16:00.
Ukuphenya Ngokwephulwa KomThetho OLawula IPahla YokuThengisela NgaPhandle - Umnqopho womnikelo lo kuphenya ngokwephulwa komThetho, nokubamba ipahla ethengwe ngaphandle ngokungasimthetho, nokubamba ipahla ethunyelwa emazweni wangaphandle ngokungasimthetho, bese bayabotjhwa bavulelwe amacala labo abaphule umthetho loyo.
Iposo ye-E : mpsnyman@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : mcollins@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : clmarsh@dti.pwv.gov.
Amaforomo weembawo angatholakala abe asiwe naku-Directorate: Import and Export Control, No.1 Dr Lategan Road, Groenkloof, Pretoria, ukusukela ngomVulo ukuyokufika ngeLesihlanu, phakathi kwaka-08:00 no-16:00.
Iposo ye-E : gustavb@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : cgrove@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : cgrove@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : jbodiba@dti.pwv.gov.
Amaforomo weembawo angatholakala abe asiwe naku-Trade Remedies Unit, No.1 Dr Lategan Road, Groenkloof, Pretoria, ukusukela ngomVulo ukuyokufika ngeLesihlanu, phakathi kwaka-08:00 no-16:00.
Ukubuyekezwa Kwesivumelwana Sokungatjhuguluki Kwezinto Emthelweni Wepahla Yangaphandle Esineminyaka Emihlanu - I-dti ngalomnikelo inqophe ukuthola ukuthi sisese khona na isidingo sokobana uragele phambili umthelo wokuthelisa ukulahlwa kwepahla namkha umthelo wokuphikisa osele uneminyaka emihlanu usebenza, ngamanye amagama unqophe ukuthola ukuthi kusezakuragela phambili na ukulahlwa kwepahla eyingozi namkha kusezakuba khona ukuthunyelwa kwepahla eyingozi ngaphandle nakube uyabulawa umthelo wokuthelisela ukulahla ipahla eyingozi engasasebenziko. Umnqopho womnikelo lo kuvikela ibubulo le-SACU engozini yokuphikelela ngokulahlwa kwepahla eyingozi.
Iposo ye-E : gustavb@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : cgrove@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : cgrove@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : jbodiba@dti.pwv.gov.
Amaforomo weembawo angatholakala abe asiwe naku-Trade Remedies Unit, No.1 Dr Lategan Road, Groenkloof, Pretoria, ukusukela ngomVulo ukuyokufika ngeLesihlanu, phakathi kwaka-08:00 no-16:00.
Ukulawulwa Kwepahla Ethunyelwa Ngaphandle - Umnqopho womnikelo lo kulekelela ukukhuphula ubuhle bepahla ngaphambi kobana ithunyelwe emazweni wangaphandle, nokwenza iqiniso lokobana ikhambisana nemibandela yeemvumelwana zamazwe ngamazwe. Umnikelo lo godu ulekelela nokukhuphula izinga lokulawulwa kokukuphuma kwepahla ethathwa ukuthi iyipahla eqakathekileko ngokwehlelo lamaqhinga athileko, namkha ipahla ekhukhuthiswako, namkha ipahla eyetjiweko.
Iposo ye-E: mpsnyman@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : mcollins@dti.pwv.gov.
Iposo ye-E : clmarsh@dti.pwv.gov.
Amaforomo weembawo angatholakala abe asiwe naku-Directorate: Import and Export Control No.1 Dr Lategan Road, Groenkloof, Pretoria, ukusukela ngomVulo ukuyokufika ngeLesihlanu, phakathi kwaka-08:00 no-16:00.
Ukulawulwa Kwepahla Ethengwa Eenarheni Zangaphandle - Umnqopho womnikelo lo kuqinisekisa ukuthi ipahla esetjenzisiweko ethengwa eenarheni zangaphandle ayibulali ibubulo le-SACU. Umnqopho lo godu uphakamisa nehlelo lokulawulwa kwezamaphilo ebhodulukweni, ulekelele nekuphakamiseni ukuphephisa nokuvikeleka kanye nokukhambisana nekhwalithi. Kuphakamisa godu nelawulo lokukhamisana nemithetho nemibandela yebhoduluko.
Iposo ye-E: mpsnyman@dtii.pwv.gov.
Iposo ye-E : mcollins@dti.pwv.
Iposo ye-E : clmarsh@dti.pwv.gov.
Amaforomo weembawo angatholakala abe asiwe naku-Directorate: Import and Export Control No.1 Dr Lategan Road, Groenkloof, Pretoria, ukusukela ngomVulo ukuyokufika ngeLesihlanu, phakathi kwaka-08:00 no-16:00.
Ukutloliswa Kweenkampani - I-dti ivula ithuba lokuhleleka kwebhizinisi ngokutloliswa ngomThetho weenKampani. Lapha-ke kubalwa ukutloliswa namkha ukufakwa kweenkampani zangeqadi nezombuso ngaphasi kwenye ikampani, kubalwe nokufakelwe kwemininingwana emitjha kanye nokutjhugululwa kwelwazi elimalungana neenkampani ezitlolisiweko, nokuvikelwa kwabasisisi ngokuqinisekisa ukuthi akhamba kuhle amathuba wokusetjenziswa kwamabhizinisi.
Ukuvezwa Kwelwazi Leenhlangano - I-dti inikela ngelwazi leenhlangano eliza limakhophi, amakhophi aqinisekisiweko, kanye nelokukghona ukufika ku-database ye-CIPRO malungana neminyango yomBuso nemininingwana yokuthengisa ngama-CD nangama-hard drive. Umnikelo lo ufakazela nelwazi lemithetho eseencwadini, uqinisekise neendlela iinhlangano ezaziwa ngazo.
Ukuvikeleka Kwamagama - I-dti ivikela iinjamiso ngokuvikela amagama. Umsebenzi lo-ke utjho ukubekela igama ngeqadi ekuzakurejistarwa ngalo ikhamphani namkha ihlangano yangeqadi evalekileko.
Ukutloliswa Kwamalungelo Wobunikazingqondo, Ubunikazigama Kanye Namadizayini - I-dti itlolisela amaLungelo wobuNikazingqondo, abunikazigama namadizayini. Umnikelo lo-ke uvikela amaLungelo wobuNikazingqondo angacajelwa ngabanye abantu, ubuye unikele abanye ababelani ilwazi ngoBunikazingqondo.
Ukutloliswa Kwamagama Wokurhweba Namalungelo Womtlolo - I-dti itlolisela amaGama wokuRhweba namaLungelo womTlolo wokuDlalisa iinThombe eziBukelwako (i-Cinematography). Umnikelo lo ululeka ubonise amakhastama ngeendlela ezihlukileko ezimalungana nokutloliswa kwamagama wokurhweba kanye nokuthi atjho ukuthini emthethweni. Ilungelo lomtlolo nokutloliswa kwegama lokurhweba kubuye kuvikele nobunikazingqondo.
Ukutloliswa Kweenhlangano Zangeqadi Ezivalekileko - Umnikelo lo uqothele khulu khulu amabhizinisi amancani, nalingeneko kanye namancancazana afuna ukungena ekorweni yamabhizinisi ahlelekileko.
Ukuphenywa Kweenkampani - Umnqopho womnikelo lo kuvumela ukuvulwa kwephenyo ngekampani ethileko nakube kubonakala ungathi ibhizinisi yekampani leyo iragwa ngomnqopho wokudlelezela labo abayiboleke iimali; nakube abantu abakhe baba baphathi namkha abaphathi bekampani leyo banomlandu wokukhwabanisa, ukuliselela umsebenzabo namkha okhunye nje okuphambene nokulunga ekampanini leyo namkha phezu kwamalungu wayo; namkha nakube amalungu wekampani leyo akakanikelwa loke ilwazi eliphathelene neendaba zekampani leyo njengoba balindele.
Ukuhlolwa Kobujamo Beenkwelede Zabathengi - I-dti ithwele umsebenzi wokulawula umThetho wokuBolekisa ngeeMali, nomThetho wokuKweledisa, kanye nomThetho weeNdaba zokuThengisa nokwEnzela abantu umsebenzi. UmThetho wezokuBolekiswa kweeMali ulawula indlela yokuziphatha kwalabo abakweledisa abantu, ulawule indlela imalinzalo ebekwa ngayo, ube ubeke nesilinganiso senani lemali etheliselwa ukuthenga ngesikwelede.
Ukuhlola Ngabathengi - Umnqopho womnikelo lo kuphenyela abathengi, ngehloso yokulawula namkha yokukhandela ukuragwa kwebhizinisi ngeendlela ezingakalungi.
Ukuphenya Ngepahla Esisingapahla - Umnqopho womnikelo lo kuvula ithuba lokuphenya ngepahla esiSingapahla lokhuya umuntu nakacabanga namkha abona ukuthi kwephulwe amalungelo wobunikazingqondo.
I-SABS: Ukukhambisana Ngomthetho Namazinga Asemthethweni Werhwebo Labathengi, Lezamaphilo Kanye Nelezokuphepha - I-SABS ilawula pheze amatjhumi alikhomba weenhlathululo ezikhonjwe ngemininingwanazo ngomthetho, ezikatelelekileko emakorweni ngamakoro. Iinhlathululo ezikatelelekileko ezikhonjwe ngemininingwana zimagadango womthetho neemfuneko zomthetho ezenzelelwe ukuqinisekisa ukuthi ipahla eyenziwe lapha elizweni lekhethu namkha ethengiselwa ilizwe lekhethu ivela ngaphandle namkha ethengiselwa elizweni langaphandle isuka lapha eSewula Afrika ikhambisana nobuncani bezinga leemfuneko kezamaphilo nezokuphepha njengoba kusitjho umthethokambiso wezamazinga, i-South African National Standards.
Ilwazi Lezomnotho/Lezamabhizinisi - Umnikelo lo umalungana nokunikelwa kwamabhizinisi namkha umnotho weSewula Afrika ilwazi ebasisini abathembisako namkha ebasisini esele bakhona vele. Unqophe ukunikela amakhastama ilwazi elimalungana nokusisisa eSewula Afrika.
Ukuthola umnikelo lo, thintana neZiko lezokuThintana le-dti.
Bafune ilwazi ku-enquiries@isa.org.
Ukughonakalisa Amasiso Wekampani Yakho - I-dti yenzela abantu umsebenzi wezokuthintana neenhlangano zelawulo neminye iminyango karhulumende, ukurarulula imiraro yokudindelana kwemisebenzi, njengamaphemithi wokuhlala kanye nezinye iindaba zelawulo ezifaneleko.
Ukukghonakaliswa Kokutholakala Kwamahlelo Wehlohlomezelo Yokusisisa Yombuso - Umnikelo lo ungatholwa nanyana ngimuphi umsisi namkha loyo ongaba msisi onqophe ukukhulisa namkha ukuvula ibhizinisakhe eSewula Afrika. Abasisi kufuze bona bazalise indlela abahlolwa ngayo ukungavunyelwa ukungena kilamahlelo wehlohlomezelo.
Bafune ilwazi ku-enquiries@isa.org.
Ukutholakala Kwamahlelo Wechwephetjhe - Umnqopho womnikelo lo kuvula ithuba lokutholakala kwechwephetjhe nelokuduliswa kwekghono nelwazi elifunekako kanye nemisebenzi esekelako kuma-SMME.
I-BRAIN: Irhelo Lokudluliselwa Kwamabhizinisi, Iinyeleliso Kanye Nokwazisa - I-BRAIN isebenzela ukukhuphula izinga lokuphalisana nelokuhluma kwamabhizinisi amancani (ama-SMME) eSewula Afrika, ngokuphakisa ilwazi elifaneleko elinelitho elingezelela ngalo ebhizinisini.
Isiluleko Esilawula Ukukhambisana Nebhizinisi - Umnqopho womnikelo lo kulekelela amabhizinisi ekuzwisisiseni imithetho esebenza emabhizinisini wabo nokuthi kufuze akhambisane njani nemithetho leyo.
I-FRAIN: Irhelo Lelungelo Lokudlulisela Kanye Nelokwazisa - Irhelo lelungelo lokudlulisela nelokwazisa (i-FRAIN) lisebenzela ukuphakisa ngelwazi lekhwalithi ephakemeko nangesizo lokusekela abantu ngamunye kanye namabhizinisi amancani (ama-SMME) ukuqinisekisa ukuhluma nokuthuthuka kwamabhizinisi amatjha navele akhona werhelo lokudlulisela nelokwazisa eSewula Afrika.
Ihlelo Lokufukamela - Ihlelweli lihlanganyelwe yi-DACST ne-dti njengabasekeli beemali la iinhlanganisela zeenhlangano ezinelwazi elikhethekileko ekorweni ethileko zinikelwa khona iimali ukuthi zisungule iimfukameli zebhizinisi yechwephetjhe. Umnikelo lo uqothele nanyana ngiziphi iihlanganisela zeenhlangano ezinelwazi elikhethekileko ekorweni ethileko, begodu nezifisa ukuba nesizo ehlelwenelo.
Amaziko Wemisebenzi Yokwenzelwa Abantu Endaweni - Ihlelo leziko Lemisebenzi Yokwenzelwa Abantu Endaweni (i-LBSC) lilihlelo elikhulu lokukhuthaza amabhizinisi amancani, nalingeneko kanye namancancazana (ama-SMME) eSewula Afrika yoke. Ihlelweli linikela umthangalasisekelo welizwe loke ekungakhelwa phezu kwalo ihlelo lokusebenzisana hlangana kwakarhulumende, nabantu bendawo kanye nekoro yangeqadi, kobanyana kuzokuphunyeleliswa iminqopho yehlelo lelizwe loke lokukhuthaza nokuthuthukisa amabhizinisi amancani eSewula Afrika.
I-MAC: Amaziko Weenluleko Zokukhiqiza - IHlelo le-MAC lisekela libe lithuthukise ama-SMME akhiqizako.
UkuMenthara - Umnqopho wokuMenthara kuqinisekisa ukudluliselwa kwelwazi elifundelweko komunye umuntu, ngendlela yokubandula nokufundisa umuntu ngamunye ngamunye. UkuMenthara kunemisebenzi emibili okuyenzela abantu: owenziwa ngaphambi kokubolekwa, nowenziwa ngemva kokubolekwa. Ezingeni langaphambi kokubolekwa, abosomabhizinisi basizwa ngeenluleko, nangokuboniswa sakwakha (i-counsellling) kanye nangokutlanywa kwamaplani wamabhizinisi amahle nathembisa ipumelelo.
Ezingeni langemva kokubolekwa, amakhastama asizwa ngananyana yini yokulawula nokuphatha ibhizinisi ngendlela ephumelelako njengoba kubone ikhastma, imentha namkha bobabili.
IHlelo LokuMenthara - Umnqopho womnikelo lo kusebenzisa abosomabhizinisi abanelwazi nekghono lamabhizinisi ukuthi basize ama-SMME afanele ukusizwa ngokukhuluma nawo ngamunye ngamunye aboniswe abe akhanyiselwe indlela elungileko yokuraga ibhizinisi.
I-SABS : Ifundo Yomtlamo, Ukukhuthazwa Nokuthuthukiswa Komkhiqizo Omutjha - I-SABS Design Institute ikhuthaza ituthuko yomnotho neyechwephetjhe leSewula Afrika ngokuphakamisa ubuhle bokutlama, ngomnqopho wokukhuphula ipumelelo yesitjhaba soke. Amagadango we-SABS Design Institute aqalene neFUNDO YOMTLAMO, AMABUBULO kanye neLWAZI, kanti godu imumethe namahlelo ambadlwana abonongorwana nemitlolo yokutlama.
I-SABS : Ithwasiso Lokulawula iKhwalithi - Abasebenzi bePhiko lezeFundo, ukuThwasisa neTuthuko kwa-SABS bazibophelele ukwenza umsebenzi wekhwalithi ehle, ozalisa iintlhogeko zamakhastama wethu nozalisa lokho akulindeleko.
IrhelebhoEliqothelweko - Lelirhelebholikghonakalisa ukuvulwa kobujamo nebhoduluko elivumela ukukhuthazwa kokuhluma nokuthuthuka kwamabhizinisi wabantu abaqhwalileko, ilutjha kanye nabantu besifazi, libuye likhuthaze ukuthuthukiswa kwabosomabhizinisi beendawo zemaphandleni.
IHlelo LokweLuleka NgeZiko LamaThenda - IHlelo lokweLuleka NgeZiko lamaThenda liqalene namabhizinisi amancani anabantu abahlangana kaba-5 nabama-50, emakontrageni, nemabubulweni wokukhiqiza nenzela abantu imisebenzi.
IHlelo LokuThuthukisa IRhwebo NamaSiso (i-TIDP) - I-TIDP yenzelelwe ukusiza abosomabhizinisi abancani eSewula Afrika bakghone ukuthuthukisa ikghono labo lokuphalisana nabangani babo eemakethe zamazwe ngamazwe.
I-CSIR : Irhubhululo - i-Bhayotheknoloji - Ilwazi elikhethekileko le-CSIR lembatha amakoro wesayensi i-molecular bhayoloji, ne-bio-informatics, ne-genetices, ne-genomics & proteonomics, ne-microbiology, ne-fermentation technology kanye ne-biochemical engineering.
I-CSIR : Irhubhululo - Amakontraga Wokwakha - Iphiko lezokwakha kwa-CSIR, i-Building and Construction Technology linelwazi elikhethekileko emakorweni alandelako la: Development Management, Facilities Planning & Management, Construction Technologies, Sustainable Human Settlements, Fire Engineering Sciences, Materials kanye ne-Ceramics.
I-CSIR : Irhubhululo - Amakhemikhali - Ilwazi kezamakhemikhali liqalene nerhubhululo, ituthuko nokwenziwa kwalokho okuquntiweko kanye nehlelweni lokunande kuhlolwa iinsetjenziswa.
I-CSIR : Irhubhululo - Ukukhandelwa Kobulelesi - I-CSIR yenza umsebenzi oqakatheke khulu njengeviyo lokusekela ekukhandelweni kobulelesi kanye nechwephetjheni lokulwa nobulelesi. Isiqhema sezazi zelwazi elihlukahlukeneko ekorweni yesayensi nechwephetjhe, sisebenza ngamahlelo akhethekileko wokukhandela ubulelesi.
I-CSIR : Irhubhululo - Zokuvikela Nezokuphapha Emmoyeni - Ukulingisa, ukutlama, ukuhlola nokulingwa kwaboflayi neenkhali zemmoyeni; ukuhlanganiswa kweendawo zokubeka ipahla; iinyeleliso nokusekelwa kwetheknoloji ye-radar; imikhiqizo yokwenziwa ephathelene nezobuhloli; ipi ngezokwazisa; ipi ngezama-elektroniki; ukulawula; ukufanisela nokulingisa; amarherho wobunjiniyera ngezama-elektroniki; kanye netheknoloji yezelwandle.
I-CSIR: Irhubhululo - Ukudla, Iinselo Nokuthiya - Lenza imisebenzi yetheknoloji ekudleni, eenselweni, ekusebenzeleni ukwenzela abantu/iminyanya ukudla, kezobuhle, emakhemikhalini asiliweko, kezeentolo ezingasimaholiseyila kanye nakezokulima.
I-CSIR : Irhubhululo - Itheknoloji yezokwazisa - Imisebenzi yetheknoloji yezokwazisa, zokuthintana netheknoloji yezomkayi ithoma ekuthunyelweni kwesethilayithi emkayini nekunikeleni iindlela zokurarulula zokwazisa eziphathelene nomhlaba, ukuya ekuthuthukisweni kweendlela zokurarulula imiraro yamakhastama nezokubonisana ngetheknoloji yezokwazisa kanye nezokuthintana, ukuya ekutjaleni itheknoloji yangomuso ngamagadango wokuvula amahlelo amatjha nawokuvula amabhizinisi wetheknoloji kanye nokuvulwa kwamabhizinisi ngendlela eyidijithali.
I-CSIR: Irhubhululo - Ukukhiqiza Nemethiriyeli - Ukurarululwa kwemiraro ngendlela yerhubhululo neyetheknoloji edosela ekukhuthazweni kwerhwebo, umthethokambiso, ukuphakanyiswa kwamabhizinisi akhiqizako, ukuthuthukiswa kwamahlelo nokuphakanyiswa kwawo, ukutlanywa kwemikhiqizo nokuthuthukiswa kwayo kanye nobunjiniyera bamamethiriyeli. Liveza iindlela ezilungelelweko zokurarulula imiraro yokukhiqiza ngokuhlanganisa itheknoloji nehlelo lokuphakamisela ibhizinisi ezingeni eliphezulu kanye nokuthwasisa nefundo efaneleko.
I-CSIR : Irhubhululo - Iimayini, Isimbi Kanye Namaminerali - Ilwazi elikhethekileko lobunjiniyera bamatje kanye nokwenziwa kwamathulusi wokwenza umsebenzi wokwemba uphephe, nakusetjenzelwa ukuphakamisa izinga lokwemba: ukutlanywa kweendlela ezitja namathulusi amatjha wokukhandela ukudumuza ngaphasi emgodini kanye nokwehlisa iinsilaphazi ezikhamba ngomoya ezinjengomtjhiso, ithuli nemisebe, kanye nokwenza ngcono izinga lokuveza umphumela womsebenzi (izinga lomkhiqizo) nokuphepha ngehlelo lokusebenza kweemayini nelokwenza amathulusi namaqhinga wokuphakamisa ihlelo lokusebenza kweemayini lesikhathi esifitjhani nelesikhathi eside.
I-CSIR : Irhubhululo - Amanzi, Ibhoduluko Nezamahlathi - Itheknoloji yokuhlolwa nokulawulwa kwebhoduluko, imithombo yamandla ephathelene nezomhlaba, zamahlathi nemikhiqizo yamahlathi, ukulawulwa kwemithombo yamanzi, ukuthuthukiswa kweendawo zelwandle nemithombo yamandla ephathelene nezemanzini.
Itheknoloji Labomma Ebhizinisini - Urhulumende weSewula Afrika, ngomNyango wezeRhwebo nezamaBubulo batjengisile ukuthi bancame kangangani ngokuthuthukisa abantu bengubo emabhizinisini ngokuvula kwabo iHlelo leTheknoloji laboMma bamaBhizinisi [i-National Programme of Technology for Women in Business (i-TWIB)]. I-TWIB iligadango elinqophe ukuphakamisa amathuba wokutholakala kwesayensi netheknoloji kibomma bamabhizinisi, khulu khulu emabhizinisi amancani, naphakathi-naphakathi kanye namabhizinisi amakhulu (ama-SMME). Leli-ke lihlelo lelizwe loke elingaphasi komNyango wezeRhwebo nezamaBubulo (i-dti).
Irherho Le-SA Lokulinganisa Ikhwalithi (i-SQAM) - Irherho LeSewula Afrika Lokulinganisa Ikhwalithi (i-SQAM) yindlela yokulinganisa ikhwalithi ngokupheleleko (eqala mahlangothi woke) esetjenziswa ngurhulumende ukuphakamisa izinga lokusebenza nokuphalisana kwamabhizinisi eSewula Afrika.
I-SABS : Ifundo Yomtlamo, Ukukhuthazwa Nokuthuthukiswa Komkhiqizo Omutjha - I-SABS Design Institute ikhuthaza ituthuko yomnotho neyetheknoloji yeSewula Afrika ngokuphakamisa ubuhle bokutlama, ngomnqopho wokukhuphula ipumelelo yesitjhaba soke. Amagadango we-SABS Design Institute aqalene neFUNDO YOMTLAMO, AMABUBULO kanye neLWAZI, kanti godu imumethe namahlelo ambadlwana abonongorwana nemitlolo yokutlama.
I-SABS: Ilwazi Ngamazinga Wamazwe Ngamazwe - IZiko lezokwAzisa le-South African Bureau of Standards kulapha kuthoma khona zoke izinto ngelwazi lamazinga. Linama-500 000 wamazinga, ihlathululo yemininingwana, irherho lokwenza izinto kanye neendlela zokuhlola ekunganande kuqalwa kikho.
I-SABS : Ithwasiso Lokulawula iKhwalithi - Abasebenzi bePhiko lezeFundo, ukuThwasisa neTuthuko kwa-SABS bazibophelele ukwenza umsebenzi wekhwalithi ehle, ozalisa iintlhogeko zamakhastama wethu nozalisa lokho akulindeleko.
Ukwakhiwa Kwekghono Lokuthengisela Amazwe Wangaphandle - I-dti ilekelela abarhwebi abathengisela ipahla yabo emazweni wangaphandle ukwakha ikghono labo lokuthengisela amazwe wangaphandle, ngokwandisa umthamo wabo wokukhanda/wokukhiqiza ipahla abangayithengisela amazwe wangaphandle ngehlelo le-TIDP elilawulwa yiNtsika. Ihlelweli livumela abarhwebi abathengisa ipahlabo ngaphandle ukuthi bakhuphule idizayini yemikhiqizwabo, bakhuphule nehlelo labo lokukhiqiza, nezinga labo letheknoloji, nendlela abapaka/abaphuthela ngayo imikhiqizwabo kanye nekghono labo lokumaketha.
Umsebenzi Oyelelisa Ngepahla Ethengiselwa Amazwe Wangaphandle - I-dti inikela iinyeleliso ngokuthi ipahla ingathengiselwa njani amazwe wangaphandle ngama-31 we-FAQ ubuncani bakhona ehlathululwe kuhle eneempendulo ezimalungana nokuthengisela ipahla emazweni wangaphandle useSewula Afrika, namabanga wokuthi kubayini umthengiselingaphandle kufuze athengisele iinarha zangaphandle ipahlakhe aseSewula Afrika, namahlelo atjengiswe afanekiswa kuhle wokuthengisela amazwe wangaphandle ipahla kanye nawokuzombelezisa ipahla, kanye nelwazi elingezelelweko elinjengerherho lamakhowudi womthelo obhadaliselwa ipahla ethengiselwa amazwe wangaphandle, namaforomo kanye namaphepha ekufuze azaliswe.
Bafune ilwazi ku-enquiries@isa.org.
Ilwazi Ngemakethe Yokuthengisela Ngaphandle - I-dti yazisa amakhastama ngeemakethe zepahla ethengiselwa amazwe wangaphandle, nangamathuba akhona eemakethe, iwaphe neempendulo emibuzweni evame ukubuzwa, iwazise ngemibiko yamazwe, nangemibiko yehlolombono yeemakethe, kanye nangeencwajana ezimalungana nokurhebelwana ngekululeko. Amakhastama azakwaziswa ngeentlhogeko ekufuze zizaliswe umuntu nakazakukghona ukungena eemaketrhe zangaphandle, alekelelwe godu nokuthola iimakethe angathengisela kizo ipahlazo emazweni wangaphandle. Umnikelo lo uqothele ama-SMME, nama-BEE, nama-WEE kanye nabathengiselingaphandle abakhulu abazakusizakala ngokwazi iimakethe iSewula Afrika eziqotheleko ngeemvumelwana zokurhwebelana nangokuthengiselwa kwepahla amazwe wangaphandle.
Bafune ilwazi ku-enquiries@isa.org.
Indlela Yokuhlola Ukulungela Ukuthengisela Ngaphandle - I-dti inephepha lemibuzo yokuzihlola esiza ngalo abathengiselingaphandle ukuthola ukuthi bakulungele kangangani ukuthengisela ipahlabo emazweni wangaphandle.
Ukulinganisa Abathengiselingaphandle BeSewula Afrika Nabathengi Bangaphandle - Ekuwona mnqopho walomnikelo kuhlanganisa abathengiselingaphandle beSewula Afrika beenkampani esele zikulungele ukuthengisela iinarha zangaphandle nabathengi beenarha zangaphandle namkha labo abangakghona ukuthenga ipahla ebuya emazweni wangaphandle. Umnikelo lo uzakwenza abathengiselingaphandle beSewula Afrika bakghone ukukhulisa iimakethe zabo zangaphandle.
Zoke iinkampani ezithengisa ipahla yazo ngaphandle nalezo esele zikulungele ukuthengisa ngaphandle, sekubalwa nama-SMME nama-BEE, zingawuthola umnikelo lo. Abathengi bepahla yangaphandle kanye nalabo abathengisela ipahlabo ngaphandle bahlolwa ngeendlela ezihlukahlukeneko ukuthola ukuthi bayakghona na ukuzalisa iindingo zomunye komunye. Ngemva kwalokho-ke iinkampani ezingeziphambili ziyathonyaniswa, bese ziyaziswanwa. I-dti izakuqalelela ubudlelwana bazo obusathomako bebuqine bunzinze, bekutlikitlwe neemvumelwana.
Bafune ilwazi ku-enquiries@isa.org.
IHlelo Lokuhlanganyela Emabubulwelweni Enarheni Yoke - i-NIP - Ihlelweli lihlelo elinqophe ukutjhayela iinthelo zomnotho, begodu linjalo nje lisekela ukuthuthukiswa kwamabubulo weSewula Afrika ngokusebenzisa ihlelo lakarhulumende lokutholakala kweensetjenziswa zakhe. Ihlelo le-NIP lingasetjenziswa kiwo woke amahlelo wokuthenga karhulumende naweenhlangano eziwela ngaphasi kwakarhulumende namkha amakontraga wokuqatjhisa (ipahla namkha imisebenzi eyenzelwa abantu) anomthamo wepahla ovela ngaphandle olingana namkha odlula i-US$10 million.
Iinyeleliso Zabathengi Nokudluliselwa Kwabo Phambili - I-dti ilawula umthetho ovikela abathengi emakorweni ahlukahlukeneko. Umthetho lo uvikela abathengi emabhizinisini angathembekiko, ulawule ukuziphatha kwababolekisi ngeemali abancani, namabhanga kanye neentolo ezithengisa ngesikwelede, ubuye ulawule godu nabathengisi beendawo. Umthengi ohlangabezana nomraro ngalokhu okungehla angaveza isililo sakhe namkha afune irhelebho namkha isiyeleliso.
Isikhwama Somthangalasisekelo Esiqakathekileko - IHlelo lomThangalasisekelo eliQakathekileko lisiza ngemali enqophe ukwakha umthangalasisekelo namkha ukuthuthukisa umthangalasisekelo esele vele ukhona onqophe ukusekela namkha ukusebenzela amahlelo amatjha wamasiso, ukukhulisa amahlelo wamasiso esele vele akhona.
Umnikelo Wamasiso Wangaphandle - Umnikelo wamasiso wangaphandle unqophe ukukhuthaza abosomabhizinisi bamazwe wangaphandle ukuthi basisise emabhizinisini amatjha walapha eSewula Afrika ngokubhadala usomabhizinisi wangaphandle ngeendleko ezifaneleko zokukhambisa imitjhini emitjha nezinye iinsetjenziswa ezitja ukusuka emazweni wangaphandle ukuza eSewula Afrika.
Isibonelelo Selifa Lokukhiqiza - Umnqopho womnikelo lo kuphungula inani lamaplatifomu weenkoloyi nemihlobo yeenkoloyi ehlanganiselwa lapha eSewula Afrika, ekhambisana namasiso andisiweko nepahla ethengiselwa ngaphandle eyande ngomthamo wakhona lapha ekhethu. Umnikelo lo uzakongela ikhastama imali ngokusebenzisa isitifikedi sokubuyiselwa ingcenye ethileko yemali ebhadaliweko, ukuginya iindleko zomthelo otheliswa iinkoloyi ezikhandwe zathengiselwa amazwe wangaphandle.
Ihlelo Lokusekela Amakghono Afundwako - IHlelo lokuSekela amaKghono aFundwako (i-SSP) mnikelo wemali enikelelwa ukufundisa nokuthuthukisa amakghono afundwako ngomnqopho wokukhuthaza ukuthwasiswa nokuvulwa kwamathuba wokufundwa kwamakghono afundelwako amatjha nathuthukileko.
Amaprojekthi Wamaqhinga Wamabubulo - Iprojekthi le ijamele igadango lakarhulumende lokusungula nokuphakamisa izinga lokusisisa lekoro yangeqadi emabhizinisini eza namaqhinga amatjha, nenza imali eSewula Afrika, ukube ngakelinye ihlangothi avula amathuba wemisebenzi ekorweni yamabubulo.
IHlelo le-Danida leBhizinisi neBhizinisi, Isikimu Sokuqinisekisa Ukukweledisa - Umnqopho weHlelo leBhizinisi neBhizinisi kukwakha nokuqinisa amathuba wamabhizinisi, nokuvulela abosomabhizinisi abafaneleko bemiphakathi eyayidimeke amathuba imisebenzi. Lokhu-ke kwenziwa ngokusekela amabhizinisi enza imali, akhiwe ngokuhlanganyelwa ziinkampani zeSewula Afrika neze-Denmark.
IHlelo Labosomabhizinisi Abasasikimako, Isikimu Sokuqinisekisa Ukukwelediswa - IHlelo laboSomabhizinisi abasaSikimako libolekisa abosomabhizinisi abasasikimako ngemali, ukufikela ku-R100 000, ebuyiswa nenzalo eyi-4% ngomnyaka. Isikhathi sokubuyisa imali le ziinyanga ezima-24 ekuthomeni, kodwa isikhathesi singelulwa kathathu, ngeenyanga ezili-12 ngasikhathi sinye. Imibandela yalokhu-ke kumentharwa kwemali ebolekisiweko le.
ISikimu sokuhlomisa Ngamandla Womnotho, Isikimu Sokuqinisekisa Ukukwelediswa - Isikimu Sokuhlomisa Ngamadla Womnotho sibhadalela imali ebhanga, ukufika ku-R5m nge-60%, ebuyiswa nenzalo eyi-2,5% ngomnyaka. Isikhathi sokubuyisa imali le ziinyanga ezima-36 ekuthomeni, kodwa singelulwa kabili, ngeenyanga ezili-12 ngasikhathi sinye.
IsiQinisekiso somuntu Ngamunye, Isikimu Sokuqinisekisa Ukukwelediswa - Umnqopho wesikimu sokuqinisekisa umuntu ngamunye kukwenza usomabhizinisi akghone ukuboleklwa imali ebhanka ebolekisako namkha kenye ihlangano yeemali. Isikimesi senza usomabhizinisi akghone ukuthola imali yokuvula, ukukhulisa namkha ukuthenga ibhizinisi. Ngehlelo lokubolekwa iimali leSikimu seKhula sokuQinisekisa, usomabhizinisi uvamise ukubolekwa imali ngokwayo, avulelewe ne-overdraft, athole nehlelo lesikwelede elibizwa ngokuthi yi-revolving credi, athole nama-instalment sales, nesiqinisekiso sebhanka kanye neenqinisekiso zokuthi ibhizinisakhe iraga njani (i-performance construction garantee).
I-KwaZulu Rehabilitation Trust Fund, Isikimu Sokuqinisekisa Ukukwelediswa - Isikhwamesi sabekela ngeqadi imali eyi-R10m ezakusetjenziselwa abosomabhizinisi baKwaZulu abonakalelwa mabhizinisi ngemigurgurguru ukufikela ngo-1994. Isikhwamesi-ke senzelwe ukusiza abosomabhizinisi abafuna ukubuyela ebhizinisini, ngesibambiso sokubolekwa imali. Kungenzeka ukuthi usomabhizinisi njenganje sewuraga omunye umhlobo webhizinisi, nangabe kunjalo, kufuneka ukuthi usomabhizinisi loyo aveze ubufakazi bokuthi ibhizinisakhe yaphambilini yabulawa mguruguru.
Iindawo Zokubolekisa Ngeemali Ezincani - IKhulaStart isebenzisa indlela yokubolekisa imali eenqhemeni namkha eenhlanganweni, hayi emunwtini ngamunye. Abantu bayahlangana babe siqhema sabantu aba-3 ukuyokufika e-10, bese baboleka imali-ke kwaKhulaStart. Kodwa-ke kufuze bona bazalise imibandela ebekelwe isiqhema esifuna ukubolekwa imali. Okuqaktheke kinakho koke kukuthi isiqhemeso kufuze bona sibumbane sibe munye. Imali ebolekiswako-ke lapha ikhutjhwa ngokunande ikhuphuka, ukusukela ku-R300 ukuyokufika ku-R3 500 ilungu ngalinye esiqhemeneso. Isiqhema ngokwaso-ke ngiso esiquntako ukuthi ilungu ngalinye lizakuthola malini, kuye ngokuthi ilungu ngalinye lenza bhizinisi bani. Yoke-ke imali ebolekwe isiqhemeso, ngaphandle kokuqala ukuthi ilungu ngalinye libolekwe malini, isikwelede saso soke isiqhemeso.
Iimali Zesizo Lokulungisa Eemphandeni - Akunakuzaza ukuthi kuyafuneka ukuthi kube nemali eqalelele ubungozi bebhizinisi, yokusekela amaBhizinisi amaNcani naLingeneko (ama-SME), khulu khulu lawo asekelwe bosomabhizinisi ababedimeke amathuba phambilini. Amabhanga amanengi nezinye iinhlangano zeemali sebavule ihlelo leemali zokusiza ukulungisa nokulinganisa indima emabhizinisini, kibosomabhizinisi.
Abalungeleli Beemali Zokuthengisela Umphakathi - ama-RFI - BakwaKhula babolekisa ngeeMali zamaBhizinisi nezokuVula amabhizinisi; kodwa-ke iimalezo zinikelwa ama-RFI kobanyana wona-ke azokukghona ukuboleka abosomabhizinisi. Iimali ezinjalo-ke abosomabhizinisi kufuze bona bayoziboleka kuma-RFI, hayi kwaKhula mathupha. Ziinkhamphani ezifuna lelirhelebhokobanyana zibe ma-RFI kwaphela ezingaziyela kwaKhula mathupha.
Isikhwama Sokusebenzisana Ebhizinisini Efanako - IsiKhwama sokuSebenzisana eBhizinisini sibolekisa ngemali emafemini/eenhlanganweni zokukhiqiza, ezisebenza imikhiqizo yokulima namkha amafemu wechwephetjhe lezokwazisa, we-ITC, ukuhlathulula nokusebenzisa amahlelo ahlanganyelweko aphathelene nokukhiqiza nokumaketha okuzakuphakamisa ikghono nezinga lawo lokukhiqiza nelokuphalisana nabanye emazweni ngamazwe.
Ihlelo Elisekela Amakghono - IHlelo eliSekela amaKghono afundwako i-SSP lihlelo elikhupha imali yokufundisa nokuthuthukisa amakghono wokwenza, ngomnqopho wokukhuthaza ukuzibekela ilifa ngokuthwasiselwa umsebenzi nokuvulwa kwamathuba wokufunda amakghono amatjha athuthukileko.
Ihlelo Lokuthuthukisa Amabhizinisi Amancani Nalingeneko - IHlelo lokuThuthukisa amaBhizinisi amaNcani naLingeneko (i-SMEDP) lihlelo elisiza abasisi balapha eSewula Afrika nebangaphandle ngemali yokuzikhulisela amabhizinisabo abanawo njenganje; ukuthola imali le-ke kuya ngokuthi usomabhizinisi loyo unayo na ipahla yebhizinisi efunekako, kuqalwe godu nokuthi wenza bhizinisi bani, njani.
Isikimu Esijayelekileko, Isikimu Segaranthi Yokukwelediswa - IsiKimu esiJayelekileko sibhadalela imali ebhanga ukufika ku-R1m nge-80%, ebuyiswa ngemalinzalo eyi-3% ngomnyaka. Isikhathi sokubuyisa imali le siziinyanga ezima-36 ekuthomeni, kodwa zingelulwa kabili ngeenyanga ezili-12 ngasikhathi sinye. Kulandelwa ikambiso ejayelekileko.
Isikhwama Sokuqinisekisa Sokudluliswa Kwetheknoloji, Isikimu Sokuqinisekisa Sokukwelediswa - Umnqopho wesikhwamesi kuvula ithuba lokuthola irhelebho lezetheknoloji lalapha ekhethu nelakamanye amazwe ngokuvula isikhwama sokuqinisekisa sokudluliswa kwetheknoloji kobanyana abosomabhizinisi abancani, abancancazana kanye nabalingeneko (ama-SMME) bazokwazi ukuthola irhelebho letheknoloji lapha ekhethu namkha emazweni ngamazwe njengoba kusitjho ihlelo le-GEAR ukuthi amafemu avule indlela yokutholakala kwetheknoloji efunekako.
IHlelo Lokubolekwa Iimali Zokutjhugulula Iindaba Zenarha - i-LRCF - IHlelo lokuBolekwa Iimali zokuTjhugulula iiNdaba zeNarha lihlelo elipheleleko lokusiza ngeemali elitholakala kwaKhulisa Enterprise Finance Ltd, ngomnqopho wokukhuthaza amabhizinisi wangeqadi ukufaka isandla eHlelweni lokuTjhugululwa kweNarha. I-LRCF isekelwe ngeemali mNyango wezeeNarha kanye ne-European Union. Ihlelweli liphumelelisa umnqophalo ngokukhwezelela amabhanga nezinye iinhlangano ezinegama ekubolekiseni ngeemali ukuthi zizibekele ngokusiza amahlelo ahlanganyelweko wokulima wezinga eliphezulu namahlelo ahlanganyelweko wezamavakatjho nezebhoduluko, ngaleyindlela-ke kuvuleke amasiso wekoro yangeqadi kezokulima, zebhizinisi yokulima kanye nezamavakatjho nebhoduluko.
Isikhwama Sezinga Lokuphalisana - Umnqopho womnikelo lo kuvulela iinkampani indlela nethuba lokuthola ilwazi lechwephetjhe elitjha, amahlelo wokukhiqiza kanye neemakethe ezitja kobanyana azokwazi ukuphakamisa izinga lawo lokuphalisana nabangani bawo. Isikhwamesi senza iqiniso lokobana amakampani ayazi ngechwephetjhe elitjha, ayakghona nokulithola abe alisebenzise kobanyana azokuphakamisa izinga lawo lokukhiqiza, ngaleyindlela abe akwazi nokungena eemakethe ezingcono.
Isikhwama Sokusebenzisana Ebhizinisini Efanako - IsiKhwama sokuSebenzisana eBhizinisini sibolekisa ngemali emafemini/eenhlanganweni zokukhiqiza, ezisebenza imikhiqizo yokulima namkha amafemu wechwephetjhe lezokwazisa, we-ITC, ukuhlathulula nokusebenzisa amahlelo ahlanganyelweko aphathelene nokukhiqiza nokumaketha okuzakuphakamisa ikghono nezinga lawo lokukhiqiza nelokuphalisana nabanye emazweni ngamazwe.
Ihlelo Elisekela Amakghono - Ihlelo Elisekela amakghono (i-SSP) lihlelo elikhupha imali yokufundisa nokuthuthukisa amakghono wokwenza, ngomnqopho wokukhuthaza ukuzibekela ilifa ngokuthwasiselwa umsebenzi nokuvulwa kwamathuba wofunda amakghono amatjha athuthukileko.
Ihlelo Lokusekela Amagadango Amatjha Emabubulweni - IHlelo lokuSekela amaGadango amaTjha emaBubulweni lihlelo elinqophe ukukhuthaza iindlela ezitja zokukhiqiza namkha amahlelo wokukhiqiza amatjha eSewula Afrika akghona ukuphalisana namanye amazwe ephasini loke.
Itheknoloji Yamandla Wabantu Ehlelweni Lamabubulo - Itheknoloji yaMandla wabaNtu eHlelweni lamaBubulo yihlohlomezelo la amabubulo norhulumende basiza khona ngemali yokwenza irhubhululo basebenzisani beemfundiswa, khulu khulu ekufundisweni nekuthwasisweni kwabafundi.
Isikhwama Segaranthi Yokudluliswa Kwetheknoloji - Umnqopho wesikhwamesi kuvula ithuba lokuthola irhelebho letheknoloji lalapha ekhethu nelakamanye amazwe ngokuvula isikhwama sesiqiniseko sokudluliswa kwetheknoloji kobanyana abosomabhizinisi abancani, abancancazana kanye nabalingeneko (ama-SMME) bazokwazi ukuthola irhelebho letheknoloji lapha ekhethu namkha emazweni ngamazwe njengombana kusitjho ihlelo le-GEAR ukuthi amafemu avule indlela yokutholakala kwetheknoloji efunekako.
Umnqopho wesikhwamesi kuvula ithuba lokuthola irhelebho letheknoloji lalapha ekhethu nelakamanye amazwe ngokuvula isikhwama sesiqinisekiso sokudluliswa kwetheknoloji kobanyana abosomabhizinisi abancani, abancancazana kanye nabalingeneko (ama-SMME) bazokwazi ukuthola irhelebho letheknoloji lapha ekhethu namkha emazweni ngamazwe njengoba kusitjho ihlelo le-GEAR ukuthi amafemu avule indlela yokutholakala kwetheknoloji efunekako.
Ukumakethwa Kwepahla Ethengiselwa Ngaphandle Nesikimu Sokulekelela Amasiso - Umnqopho wokulekelela ngaphasi kokuMakethwa Kwepahla Ethengiselwa Ngaphandle Nesikimu Sokulekelela Amasiso (i-EMIA) kulilisa abathengisi abathengisela amazwe wangaphandle ipahlabo ngemadlana yeendleko ezithileko abangena kizo nabenza imisebenzi enqophe ukuvula nokuthuthukisa iimakethe zangaphandle zokuthengisela ipahla yeSewula Afrika nemisebenzi eyenzlewa abantu, kanye nokudosa amasiso amatjha angeza lapha eSewula Afrika bunqopha.
Isibonelelo Selifa Lokukhiqiza - Umnqopho womnikelo lo kuphungula inani lamaplatifomu weenkoloyi nemihlobo yeenkoloyi ezihlanganiselwa lapha eSewula Afrika, ekhambisana namasiso andisiweko nepahla ethengiselwa ngaphandle eyande ngomthamo wakhona lapha ekhethu. Umnikelo lo uzakongela ikhastama imali ngokusebenzisa isitifikedi sokubuyiselwa ingcenye ethileko yemali ebhadaliweko, ukuginya iindleko zomthelo otheliswa iinkoloyi ezikhandwe zathengiselwa amazwe wangaphandle.
Iindawo Zokuthuthukisela Amabubulo - Iindawo Zokuthuthukisela Amabubulo (ama-IDZ) ziindawo zamabubulo angatheliswako ngokuthengisela amazwe wangaphandle ipahlawo, ezinikela iindlela zezinto zokuthutha, neensetjenziswa nemisebenzi eyenziwe yalungela amabubulo athumela ipahla emazweni wangaphandle. Leziindawo-ke ngokuvamileko zakhiwa hlanu kweenteyitjhi zeenkebhe namkha hlanu kwamadoyelo waboflayi, kobanyana zizokuba nobungeno obulula eemakethe zaphetjheya.
Ngubani Onesabelo ku-dti?
I-dti Ibenzelani Abathengi BeSewula Afrika?
Ayini Amalungelo Wabathengi?
Ngubani Onesabelo ku-dti?
Njengombana kulayela umThetho, isibawo sokuthola ilwazi kufuze bona siphekelelwe yimali eyi-R35.
Isiphathiswa sezokwazisa se-dti samukela besiqinisekise isibawo ukuthola bona lokho umfaki wesibawo akubawako kukhona na ku-dti. Ngemva kwalokho-ke isibawo siyavunywa, sirarhwe namkha sidluliselwe kilabo abaphathelene nalokho okufunwa mfakisibawo. Ngemva kwalokho-ke umfakisibawo uthunyelelwa ipendulo emazisa ngokuthi isibawo sakhe sikhambe njani.
Nakube isibawo siyavunywa, i-dti izakuhlanganisa beyilungise imininingwana ephathelene nalokho umfakasibawo akubawako, bese kubalwa neendleko zakhona. Iindleko zibalwa ngokulandela ikambiso ehlathululwa yindinyana 7.
Umfakisibawo uzakwaziswa nasele isibawo sakhe sisetjenzwe saqedwa, aziswe nangeemali ekuzakufanela ukuthi azibhadale i-dti ngesibawo sakhe.
Imali ekukhulunywa ngayo eGadangweni 4 ithi ingafika (ngokulandela ikambiso yokubhadala etjhiwo eGadangweni 1), umfakisibawo athunyelelwe lokho akubawileko.
I-adresi yeposo namkha inomboro yefeksi yomfakisibawo.
Umfakisibawo kufuze bona atjho ukuthi imininingwana yelwazi ayifunako uyifunela ukuphumelelisa ilungelo namkha ukuvikela ilungelo, abe atjho kuzwakale ukuthi lungelo bani lelo afuna ukuliphumelelisa namkha afuna ukulivikela. Ngaphezu kwalokho, umfakisibawo kufuze nokobana atjho kuzwakale nokuthi kubayini irekhodelo lifuneka ukuphumelelisa ilungelo namkha ukuvikela ilungelo akhuluma ngalo.
Isibawo somfakisibawo sizakusetjenzwa siphele kungakapheli ama-30 wamalanga, ngaphandle-ke kokuthi mhlamunye umfakisibawo aveze iinzathu ezikhethekileko, ekufuze zanelise isiPhathiswa sezokwAzisa, ezilayela ukuthi isibawo sakhe asikwazi ukulindela isikhathi esibekwe ngehlesi. Isikhathi esima-30 wamalanga esibekelwe ukuphendula umfakisibawo singalulwa ngesikhathi esingadluliko ema-30 wamalanga nakufumaniseka ukuthi umfakisibawo ufuna imininingwana eminengi khulu, namkha nakube isibawo sakhe sifuna ukuthi kuyokufunwa eminye imininingwana ekelinye i-ofisi, kufumaniseke nokuthi imininingwana leyo angeke yatholakala ngesikhathi esibekwe ekuthomeni esima-30 wamalanga. Nokho-ke umfakisibawo uzakutlolelwa incwadi aziswe nakube isibawo sakhe sizakufuna isikhathi esingezelelweko.
Nakube isibawo senzelwa omunye umuntu, umfakisibawo kuzakufuneka ukuthi afake nobufakazi obufakazela ukuthi yena isibaweso usenza ngaliphi igama; isizathweso-ke kufuze bona sisanelise isiphathiswa sezokwazisa.
Nakufumaniseka ukuthi umuntu akakghoni ukuzalisa iforomu elizaliswako ngoba mhlamunye angakafundi namkha ngoba mhlamunye aqhwalile, umuntu loyo angenza isibawo sakhe ngomlomo. Umfakisibawo kufuze bona abhadale imali ebekiweko ebhadaliswako ngaphambi kobana kungathonywa kwenziwe okhunye ngesibawo sakhe.
Imali yesibawo, ekuyimali ejayelekileko; kanye nemali yokuthola imininingwana efunekako, ekufuze ibalwe ngokubala iindleko zokugaya nokuveza ngobutjha imininingwana yelwazi elifunekako, neendleko zokufuna nezokulungisa nezesikhathi esithathwa kufunwa imininingwana efunekako, kanye neendleko zokuposa.
Isibawo nasifika esiPhathisweni sezokwAzisa, isiphathisweso sizakuthumelela umfakisibawo inothisi esimbawa ngayo, ngaphandle komfakisibawo ozenzela isibawo ngomlomo, ukuthi abhadale imali ebekiweko yokusebenza isibawo (nakube ikhona), ngaphambi kobana singasetjenzwa ukuya phambili isibawo sakhe.
Nakube irekhodi selifuniwe, labe lalungiselelwa ukwaziswa, sekubalwa namalungiselelo wokulazisa eforomini lesibawo, nakube kufuneka isikhathi esingaphezu kwaleso esibekwe mithetholawulo elawula lokhu, isiphathiswa sezokwazisa kuzakufuneka ukuthi sazise umfakisibawo ukuthi abhadale idiphozithi yokuthola imininingwana efunekako, ekufuze ibhadalwe nakube isibawo sakhe siyavumakala.
Isiphathiswa sezokwazisa asizulitjhaphulula irekhodi umfakisibawo angakabhadali iimali ezihlathululwe esiHlomelelweni 2.
Umfakisibawo isibawo sakhe sokuthola irekhodi esivunyiweko kufuze bona abhadale imali yokuthola imininingwana yokugaya nokuveza ilwazi ngobutjha neendleko zokufuna nezokulungisa nezesikhathi esithathwa kufunwa imininingwana efunekako nakube kuthathwa isikhathi esidlula isikhathi esibekiweko sokufuna nokulungisa irekhodi ekufuze laziswe, sekubalwa namalungiselelo wokulenza litholakale ngeforomu lesibawo.
Nakube idiphozithi ibhadalelwe isibawo sokuthola imininingwana yelwazi esaliweko, isiphathiswa sezokwazisa esiphethe isibaweso kufuze sibuyisele umfakisibawo idiphozithakhe.
Imali yesibawo ebhadalwa ngibo boke abafakisibawo, ngaphandle komfakasibawo owenza isibawo ngomlomo, njengoba kusitjho umthetjhwana 7(2) 35.
Ikhophi yencwajana ekukhulunywa ngayo emthetjhwaneni 5(c) (enye nenye ifothokhophi yekhasi eliyi-A4 namkha ingcenye yalo. 0.
1. Enye nenye ifothokhophi yekhasi eliyi-A4 namkha ingcenye yalo 0.
2. Enye nenye ikhophi egadangiswe ngomtjhini ekhasini eliyi-A4 namkha ingcenye yalokho esekhomphyutheni namkha emtjhinini namkha ngenye indlela efundekako yama-elektroniki 0.
b). compact disc (efundekako) 5.
b. Ikhophi yeenthombe 22.
b. Ikhophi yerekhodi elikhulumako 12.
Enye nenye ifothokhophi yekhasi eliyi-A4 namkha ingcenye yalo. 0.
Enye nenye ikhophi egadangiswe ngomtjhini yekhasi eliyi-A4 namkha ingcenye yalo esemkhomphyutheni namkha emtjhinini namkha ngenye indlela efundekako yama-elektroniki. 0.
b). compact disc (efundekako 5.
4. Umfuziselo weenthombe ezibukelwako, ekhasini eliyi-A-4 namkha ingcenye yalo 22.
5. Ikhophi yeenthombe ezibukelwako 60.
b. ikhophi yerekhodi elikhulumako 12.
Ukufuna nokulungiselela irekhodi ekufuze laziswe, kuyi-R15.00 nge-awa namkha ingcenye yalo, ngaphandle kwe-awa lokuthoma, njengoba lona lisikhathi esijayelekileko sokufuna nokulungisa imininingwana efunwa mfakisibawo.
Imali yokuposa ibhadalwa nakube ikhophi yerekhodi kufuze iposelwe umfakisibawo. Iindleko zokuposa zikhambisana nesilinganiso esibekiweko sokuposa, ngokwebanga elizakukhanjwa yipahla eposwako leyo.
Nesidingo sokuvikelwa kwelungelo lokungacajelwa kwesiqhema sesithathu esimumuntu wemvelo, ekungakafaneli bona imininingwana ephathelene nobuyena yedwa umuntu wemvelo loyo ivezelwe abanye.
imininingwana isiqhema sesithathweso esiyazise i-dti njengemininingwana esifuba, nakube ukuvezwa kwemininingwana leyo kungabeka isiqhema sesithathweso ebujamweni obumbi emikhulumiswaneni namkha ephaliswaneni lerhwebo.
ihlelo lekhomphyutha elingele-dti, begodu elivikelwe lilungelo lobunikazi.
Nemininingwana yelwazi lerhubhululo le-dti namkha isiqhema sesithathu, nakube ukuvezwa kwemininingwana leyo kuzakuveza ukuthi umnikazi ngubani, angaba yihlangano, abe mrhubhululi namkha kube sihloko ekurhujululwa ngaso begodu nakube lokho kuzakubeka umsebenzi werhubhululo ebujameni obumbi kumbi.
Angeke zivunywe iimbawo zemininingwana yelwazi ezizikhanyelako ukuthi azazisi namkha ngezokucasula esinye isiqhema, namkha nakube ziphambukisa imithombo yamandla endleleni ngento engekho.
nakube isiqunto sokumalela nemininingwana leyo sithethwe ngokwesigaba 22,26(1) namkha 29(3) ngomfakisibawo loyo nesikhulu esiphetheko.
Isiqhema sesithathu singafaka isibawo sangekhaya sokudlulisela isibawo saso phambili siphikisane nesiqunto esithethwe siphathiswa sezokwazisa sehlangano yomphakathi etjhiwo endinyaneni (a) yehlathululo "yehlangano yomphakathi" eSigabeni 1 ngokuvunyelwa kwesibawo sokuthola imininingwana yelwazi.
nakube akufuneki bona umuntu odlulisa isibawo anikelwe inothisi, ngemva kobana kuthethwe isiqunto kufuze bona inikelwe namkha ithunyelwe isiphathiswa sezokwazisa sehlangano yomphakathi e-adresini yakhe, namkha efeksini yakhe, namkha ku-e-mail yakhe.
nakube kuyakghonakala, kufuze siphekelelwe yimali ebekiweko ebhadalelwa lomsebenzi, futhi sitjho ne-adresi yeposo namkha inomboro yefeksi.
Nakube isibawo sokudlulela phambili senziwa sesidlulile isikhathi esibekelwe sona, isiphathimandla esiphethe isibaweso kufuze bona sisivumele singene, nakube kunesizathu esizwakalako sokuladelwa kwaso.
Nakube isiphathimandleso siyala ukusithatha isibawo sokudlulisa esiladelweko, kufuze sazise umdlulisisibawo ngokwala kwaso.
Umdlulisisibawo ofaka isibawo sokwalelwa kwakhe ukuthola imininingwana yelwazi kufuze bona abhadale imali ebekiweko ebhadalelwa ukudlulisa isibawo sokuphikisa isiqunto (nakube ikhona imali ekufuze ibhadalwe).
Nakube nangambala ikhona imali ekufuze ibhadalelwe ukudlulisa isibawo, ipendulo ngesibaweso ingabanjwa bekube mhlazana kubhadalwa imali ekufuze ibhadalwe.
nakube isibawo sokudlulela phambili siphikisa ukwalelwa ukuthola imininingwana yelwazi, ibizo, i-adresi yeposo, iinomboro zomtato, inomboro yefeksi, iposo ye-E, nanyana ngikuphi okukhona kwalokhu, kwananyana ngisiphi isiqhema sesithathu ekufuze bona saziswe ngesibaweso.
IKomitjhini yamaLungelo wobuNtu yeSewula Afrika, nakuqedwa ukutlolwa kwencwajana le, beyingakabukutlola ikomba ekukhulunywa ngayo eSahlukweni 10 somThetho ophathelene nalokhu. Ikomba leyo izakuphatha imininingwana engafunwa mumuntu ofuna ukuphumelelisa ilungelo nanyana ngiliphi kilawo ekukhulunywa ngawo kilomThetho.
Private Bag X2700, Houghton, 2041.
Iposo ye-E : PIAI@sahrc.org.
ISahluko 10 aathoma ukusebenza ngomhlaka 15 kuFeberbari ka-2002, ngokomThetjhwana 187. Ngokuya kweSahluko 10 se-PAIA, i-SAHRC inikelwe iinyanga ezilitjhumi nobunane (18) ukutlola iKomba ekukhulunywa ngayo le, kubalwa ukusukela ngelanga eyathoma ukusebenza ngalo. IKomba le akuzukuphela u-Arhostosi ka-2003 ingakakutholakali.
I-dti ihlanganisa ababelani ekutlanyweni komThethokambiso wezeRhwebo nezamaBubulo ngemihlangano ehlelekileko, ngemitlolo nangemihlangano yeemfundobandulo ngokusebenzisa iinhlangano zomthetho ezinjenge-National Economic Development and Labour Council (i-NEDLAC), iKomidi yezeRhwebo nezamaBubulo ePalamende, iBhodi yeeMali zeRhwebo nezokuRhwebelana, iKomidi yeKambiso yamaBhizinisi neenDaba zabaThengi, njll. Ngemikhulumiswana leyo, ababelani bahlanganyela imikhulumiswana le, batlhadlhulwe babe babe nelizwi emithethwenikambiso nemahlelweni alawulwa yi-dti.
Ababelani abaqothelwe ukuhlanganyela emihlanganweni le kubalwa hlangana nabo neenhlangano ezinengi zomphakathi ezinjengezamabhizinisi, amayuniyoni, iinthunywa zakarhulumende neminyango karhulumende kanye neenhlangano zezakhamuzi.
Ukuthi ukuhlanganyela kwababelani kube yipumelelo kangangani kulinganiswa kanye ngomnyaka ngehlolombono eyenziwa ngabo ababelani, kanye nangokuba ngcono kwekhwalithi nokusebenza ngcono kweminikelo ye-dti, okumphumela wokuhlanganyela kwabo ababelani.
(umThetho wenomboro 2 ka-2000).
Isibawo sifikele ku- (itjho isikhundla, ibizo nesibongo sesiphathiswa sezokwazisa/isekela lesiphathiswa sezokwazisa) ngomhlaka- (itjho ilanga) e/Kwa (indawo).
Imali yesibawo (nakube ikhona): R.
Idiphozithi (nakube ikhona): R.
Imali Yokuthola Imininingwana: R.
(a). Imininingwana yomuntu obawa ukuthola/ukubona irekhodi kufuze itlolwe ngenzasapha.
(b). Kufuze kutlolwe ne-adresi kanye/namkha nefeksi eseRiphabhligi yeSewula Afrika la ipendulo yomfakisibawo kufuze ithunyelwe khona.
(c). Ubufakazi begama (isikhundla) umuntu abawa ngalo/ngaso kufuze buthunyelwe nesibawo, nakube kuyakghonakala.
Amabizo Apheleleko Nesibongo:.
Igcenye le kufuze izaliswe KWAPHELA nakube isibawo semininingwana yelwazi senzelwa omunye umuntu.
(a). Nikela imininingwana epheleleko yerekhodi elifunekako, sekubalwe nenomboro yokuzazisa (inomboro yereferensi), nakube uyayazi, ekuzakutholwa ngayo irekhodi.
(b). Nakube indawo onikelwe yona iyatlhayela, tlolela kelinye ikhasi, bese ulihlanganisa neforomu. Umfakisibawo kufuze bona awatlikitle woke amakhasi angezelelweko.
(a). Isibawo sokuthola/sokubona irekhodi, ngaphandle kwerekhodi eliphethe imininingwana yomuntu ngesiyena, sisetjenzwa kwaphela emveni kobana imali yesibawo seyibhadelwe.
(b). Uzakutjelwa bona kufuze ubhadale malini eyimali yesibawo.
(c). Imali ebhadalelwa ukuthola/ukubona imininingwana yerekhodi iya ngokuthi imininingwana efunekako leyo ifunwa ngayiphi indlela, kuye nangesikhathi esisetjenziswako ukufuna imininingwana leyo nokuyilungisa.
(d). Nakube umumuntu onelungelo lokungabhadaliswa imali ekufuze ibhadalwe, kuveze lokho, bese uyatjho nokuthi kubayini ungakafaneli ukubhadala.
Nakube uvinjelwa buqhwala ukufunda, nokubona namkha ukulalela irekhodi ngendlela elitholakala ngayo njengoba kuvezwe ku-1 ukuya ku-4 ngenzasapha, itjho ubuqhwala bakho obukwenza ungakghoni, bese uyatjho ukuthi irekhodi uzalifuna lingayiphi indlela ozayikghona.
(a). Ukuphumelela kwesibawo sakho sokuthola/sokubona imininingwana yelwazi ngendlela oyifuna ngakho kuzakuya ngokuthi imininigwana yerekhodelo ingayiphi indlela.
(b). Kesinye isikhathi kungenzeka walelwe ukunikelwa imininingwana yelwazi oyibawako ngendlela ofuna ngayo. Nakwenzekako lokho, uzakutjelwa ukuthi imininingwana leyo ungayithola ngenye indlela na.
(c). Ukuthi ubhadaliswa malini, nakube uyabhadaliselwa isibawo sakho, kuzakuya nangokuthi imininingwana leyo uyifuna ngayiphi indlela.
Lapha-ke kubalwa iinthombe, amaslayidi, okuqotjhwe yividiyo, imifanekiso eyenziwe ngekhomphyutha, imigwalo, njll.
Nakube ubawe ikhophi namkha umfanekiselo werekhodi (ngehla), uzakuthanda ukuthi ikhophi leyo namkha umfanekiselo loyo uposelwe wona?
Tjheja bonyana nakufumaniseka ukuthi irekhodi alikho ngelimi olenyulako, unganikelwa lona ngelimi elikhona.
Wenyula ukulithola ngaliphi ilimi irekhodi lakho?
Uzakutlolelwa incwadi waziswe ukuthi isibawo sakho siphumelele namkha asikaphumeleli na. Nawufisa ukwaziswa ngenye indlela, sibawa utjho indlela leyo, bese usinikela nemininingwana efaneleko kobanyana sizokukghona ukwenza njengobanyana ufisa.
Uzakuthanda ukwaziswa ngayiphi indlela ngomphumela wesibawo sakho sokuthola irekhodi?
(umThetho wenomboro 2 ka-2000).
(a). Imininingwana yomuntu ofaka isibawo sangekhaya sokudlulisa isibawo kufuze itlolwe ngenzasapha.
(b). Ubufakazi begama (isikhundla) umuntu adlulisa ngalo/ngaso kufuze buthunyelwe nesibawo, nakube kuyakghonakala.
(c). Nakube umdlulisisibawo usiqhema sesithathu, angasuye umuntu wokuthoma owenze isibawo sokuthola imininingwana yelwazi, imininingwana yomfakisibawo sekuthomeni kufuze itlolwe ku-C ngenzasapha.
Amabizo Apheleleko Nesibongo:.
Igcenye le kufuze izaliswe KWAPHELA nakube siqhema sesithathu (ngaphandle komfakisibawo) esidlulisela isibawo sangekhaya phambili.
Isiqunto esimalungana nokwelulwa kwesikhathi isibawo ekufuze sisetjenzwe siqedwe ngaso ngokweSahluko 26(1) somThetho ophathelene nalokhu.
Isiqunto ngokweSahluko 29(3) somThetho ophathelene nalokhu, sokwalela umfakisibawo ukuthola imininingwana ayibawako ngendlela ayibawa ngayo.
Isiqunto sokuvumela umfakisibawo ukuthola imininingwana ayibawako.
Nakube indawo yokutlola onikelwe yona iyatlhayela, sibawa ungezelele ngelinye ikhasi/ngamanye amakhasi, bese uwahlanganisa neforomeli. Woke amakhasi ozakungezelela ngawo kufuze uwatlikitle.
Uzakutlolelwa incwadi waziswe ngesiqunto esithethweko malungana nesibawo sakho sangekhaya sokudlulela phambili. Nawufisa ukwaziswa ngenye indlela, sibawa utjho indlela leyo, bese usinikela nemininingwana efaneleko kobanyana sizokukghona ukwenza njengombanyana ufisa.
Itjho indlela :.
Isibawo sokudlulela phambili sifike ngomhlaka-(ilanga) ku-(inyanga) ku-200, samukelwa ngu-(yitjho isikhundla, ibizo nesibongo sesiphathiswa sezokwazisa/isekela lesiphathiswa sezokwazisa).
Isibawo siphekelelwa mabanga ekufuze aqalwe siphathiswa sezokwazisa/lisekela lesiphathiswa sezokwazisa, sizokuthatha ngawo isiqunto, begodu, la kufanele khona, imininingwana yesiqhema sesithathu irekhodi elikhuluma ngaso isiphathiswa sezokwazisa/isekela lesiphathiswa sezokwazisa liyidlulisele kusiphathimandla esifaneleko ngomhlaka- (ilanga).
SIFIKE ESIPHATHISWENI SEZOKWAZISA/ESEKELENI LESIPHATHISWA SEZOKWAZISA NGOMHLAKA- (ilanga) ku-(inyanga) ku-200.
<fn>DAC-NLS. IncwajanaYokuthwasis.2007-05-18.nr.txt</fn>
Yini Umnqopho Wokubopha Umuntu?
ngeenqhenyana zokubonisana neenqhenyana ezikhamba ngababili ngababili.
Ukubopha umuntu yindlela esemthethweni yokwenza iqiniso lokuthi umsolwa obotjhwako loyo uya ekhotho. Nokho-ke umuntu obotjhiweko kuthathwa bona umsulwa, bekuvezwe ubufakazi bokuthi unomlandu. Ngesibanga salokhu-ke, woke umuntu obotjhiweko kufuze bona aphathwe njengomuntu, njebona kusitjho umthetho.
Amanothi Womethuli Illustration accompanying Presenter?
Kunamaphowusta wemigwalo ngamalungelo wabantu ababotjhiweko. Iphowusta yalokhu kufuze bona ibekwe emthangaleni ngaphambi kobana kuthome isifundo.
Umnqopho womsebenzi lo kuveza iminqopho yesifundwesi.
Fundela abafundi iminqopho.
Babuze bona bayayizwa na iminqopho obafundele yona.
Hlathulula la kufuneka khona.
Bona iSigaba 38 somThetho wezoBulelesi sineendlela zemibandela ebuya nganeno ngokuqina kunemibandela yokubopha kobanyana umsolwa azokwazi ukuyokufika ekhotho. Iindlelezi-ke kufuze bona zicatjangelwe nazo bona angekhe zasetjenziswa na, ngaphambi kobana ipholisa licabange ukubopha, ngombana isigaba 36(1)(e) somThethosisekelo sithi kufuze bona uqale iindlela ezinganamibandela eqine khulu ntanzi, ngaphambi kobana ungambopha umuntu, bona abe akghone ukuyokufika ekhotho. Lokhu-ke kutjho bona ukubopha umuntu kufuze bona kube ligadango lokugcina umuntu adanela kilo, sekubhale koke.
(Second illustration as on second left (top) on page 4 of Chapter 2 of the English text).
Isigaba 38 somThetho wezoBulelesi.
Ukwethweswa umlandu ngokuya kweenjamiso ezifaneleko zalomThetho.
Ukubopha umuntu akusindlela yokususa umuntu emphakathini kwesikhatjhana njengendlela yokuthanyela indawo leyo, kanti godu akusiyo indlela yokusozisa umuntu.
Imizuzu eli-10 (Illustration of a clock watch as on top right of page 4 of the English text).
Indinyana 2.2 nendinyana 2.
Umnqopho womsebenzi lo kubonisana ngomnqopho wokubopha umuntu nezinye iindlela zokwenza bona umsolwa ayokufika ekhotho.
Sebenzisa ithranspharensi: Umsebenzi 2.
Yini umnqopho wokubopha umuntu?
Utjho bonani umthetho othi umuntu umsulwa bekutholakale ubufakazi obuveza umlandwakhe?
Ngiziphi ezinye iindlela ezingasetjenziselwa ukwenza iqiniso lokuthi ummangalelwa uya ekhotho ngaphandle kokumbopha?
Bawa abafundi bakubikele ngalokho abacocisene ngakho.
Incwajana yamaLungelo wobuNtu nobuPholilsa, amakhasi 27-29.
Isigaba 38 somThetho wezobuLelesi.
Ubumsulwa bomuntu bekutholakale ubufakazi obufakazela ukuba nomlandu.
Emlandwini ka-S abanga noZuma 1995 (2) SA 642 (CC) 1995(4) BCLR 401 (SA), kwakhanjwa ngekambiso ethi ummangalelwa kuthathwa bona umsulwa bekutholakale ubufakazi obufakazela bona unomlandu, nakube unawo?
Ikambiso ethatha bona umuntu umsulwa bekuvele ubufakazi bokuthi unomlandu nakube unawo ikhambisana nelungelo lokuzivikela ekuzibophiseni, nelokuthula ummangalelwa/umsolwa nakabuzwa imibuzo.
Ummangalelwa akusi msebenzakhe ukulekelela abatjhutjhisi ukuwina umlandu abawugwebako. Nakube abatjhutjhisi babeka umuntu umlandu, kufuze bona baveze ubufakazi obunganakurhiniza bona umuntu obekwa umlandu loyo nangambala unomlandu.
Umuntu angabotjhwa ngencwadi enikela amandla wokuthi abotjhwe, namkha abotjhwe ngaphandle kwayo. Khumbula-ke nokho bona nanyana kunjalo, kodwanana kuhlala kungcono bona uthole incwadi yokubopha umuntu ngaphambi kobana uyombopha. Ubuhle bokuthoma ngokuthola incwadi yokubopha ngaphambi kokubopha umuntu kbona amapholisa ayaphepha ekubotjhiselweni ukubopha ngokungasimthetho, kanti godu ukuba nencwadi yokubopha kuqinisekisa bona umuntu obotjhwako ubotjhwa ngomthetho, nokutholakala kobufakazi bomlandu abotjhelwa wona nabo butholakale ngokomthetho. Incwadi yokubopha umuntu ingatholakala kumarhastrada namkha kusiphathimandla sezobulungiswa; nakukhulunywa ngesiphathimandla sezobulungiswa kutjhiwo ipholisa elithunywe ukwenza umsebenzi onjalo lesikhundla sikakapteyini ukuya phezulu.
Zinengi-ke izehlakalo la umuntu angabotjhwa khona ngaphandle kwencwadi yokubopha. Ezinye zezehlakalo ezinjalo zihlathululwe kusigaba 40 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi. Khumbula godu nokuthi ukhona nomthetho ovumako bona umuntu angabotjhwa ngaphandle kwencwadi yokubopha, njengesigaba 40(2) somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi.
Indlela yokubotjhwa komuntu ihlathululwa kusigaba 39 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi.
Umuntu angabotjhwa ngencwadi yokubopha (sigaba 39 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi) namkha abotjhwe ngaphandle kwencwadi yokubopha (sigaba 40 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi).
Akunasidingo sokumthinta umuntu nakube uyathamba azinikele ekubotjhweni.
Nakufumaniseka bona umuntu obotjhwako uyanghanghabala akafuni ukubotjhwa, kungasetjenziswa amandla ukumbopha, kodwana nakhona kufuze bona kube mamandla anele ukwenza umuntu loyo abopheke kwaphela.
Msinyana nakaqeda ukubotjhwa umuntu, umuntu ombophileko kufuze bona atjele umuntu obotjhiweko loyo bona ubotjhelweni.
Nakube umuntu ubotjhwa ngencwadi yokubopha, kufuze anikelwe ikhophi yencwadi yokubopha leyo, nakube uyayifuna.
Umuntu obotjhiweko kufuze aziswe msinyana ngokungakghonalako ngamalungelo wakhe aqinisekiswe yi-sigaba 35(1) nesigaba 35(2) somThethosisekelo. Ipholisa kufuze lazise belihlathululele umuntu obotjhiweko ngawo woke amalungelo wakhe, belenze nesiqiniseko sokobana umuntu loyo uwazwisisa kuhle amalungelwakhe ahlathululelwa wona, ngokweSigaba 35(4) somThethosisekelo.
Iindinyana 2.4 ne 2.
Umnqopho womsebenzi lo kukwenza amapholisa acabange ngamalungelo womuntu obotjhiweko, acabange nangemisebenzi yawo esibopho, nangemisebenzi esibopho ekufuze yenziwe babantu ababotjhiweko.
Isingeniso: Imizuzu emi-2.
Sebenzisa ithranspharensi: Umsebenzi 2.
Ngiyiphi indlela elungileko yokubopha umuntu?
Ngimaphi amalungelo nokuziphendulela ekufuze yenziwe babantu ababotjhiweko?
Uyini umsebenzi osibopho phezu kwamapholisa nakabopha umuntu?
Yini ipholisa ekufuze likutjele umuntu nalimbophako?
Bawa iinqhema ngokwahlukana kwazo bona zitlole iimpendulo zazo phasi. Imizuzu eli-10.
Esinye nesinye isiqhema asikutjele ngomsebenzi ebesibonisana ngawo komunye nomunye umbuzo. Bawa isiqhema ngasinye bona sikunikele ipendulo yinye, bese udlulela kesinye isiqhema, bewuzithole zoke iimpendulo. Imizuzu eli-15.
Bonisanani ngamalungelo, nikhulumisane nangokhunye, bese wenza isirhunyezo. Imizuzu eli-13.
Isigaba 35 somThethosisekelo.
Ithranspharensi Yokubopha yenomboro 1.
Ithranspharensi Yokubopha yenomboro 2.
Ithranspharensi Yokubopha yenomboro 3.
Ikombandlela encazana ngamaLungelo wobuNtu nangomSebenzi wamaPholisa, amakhasi 18-21.
Wena nomThethosisekelo, ikhasi 19.
Umuntu obotjhiweko soke isikhathi kuthathwa bona umsulwa, bekutholwe ubufakazi obufakazela bona unomlandu, nakube unawo, ngalokho-ke kufuze bona soke isikhathi aphathwe ngehlonipho, kuqalelelwe ilungelo lakhe lokuphila ngekululeko nangokuphepha.
Ukubotjhwa komuntu kuwaqintelisa kumbi amalungelo wakhe wobuntu. Ukubotjhwa kuqintelisa amalungelo womuntu ahlukahluhlukeneko.
Boke abantu kufuze bona baphathwe ngehlonipho, nangesithunzi. Ipholisa akukafaneli limfungele namkha limthuke umuntu elimbophako, akukafaneli nokuthi limkhulumise ngelimi elikhahlumezako, ngombana lokho kuzabe kukukwephula ilungelo lakhe lokuhlonitjhwa kwesithunzi sakhe. Ipholisa nalingahloniphi isithunzi somuntu, kulula bona lingawasebenzisa kumbi amandlalo namkha isikhundla salo. Indlela ipholisa eliziphatha ngayo iqalwa ngokuthonyaniswa nemibandela yesigaba 10 somThethosisekelo.
Ilungelo lokuthi umuntu aphile ngekululeko nangokuphepha litjho nelungelo lokuphila kuhle ngokupheleleko emzimbeni nengqondweni.
(Lokhu-ke kutjho bona umzimba womuntu nengqondwakhe kulawulwa nguye). Ilungelo lokuvikelwa ekukhahlunyezweni ngomzimba nangengqondo litjho nokuthi akunamuntu ozase abotjhelwe, avalelwe namkha asetjhelwe butjhwileni (ngamanye amagama akunamuntu ekufuze abotjhwe ngaphandle kobana kutjho umThetho wePalamende namkha umthetho ongakatlolwa phasi).
Ngokuphelela kwalo ilungelo lomuntu, litjho ilungelo lomuntu lokuvikelwa ezenzweni zombuso zokumthathela amagadango, kesinye isikhathi ezingephula amalungelo wakhe namkha ziliyane nelungelo lokuphila kuhle ngokupheleleko emzimbeni nengqondweni.
(Top left illustration as on page 7 of chapter 2 of the English text).
ISigaba 21 somThethosisekelo: Ikululeko Yokuzikhambela Lapha Umuntu Athanda Khona Neyokuzihlalela La Umuntu Athanda Khona.
Lezi-ke ziimbonelo zamanye wamalungelo angaqinteliswa. Akhona-ke namanye amalungelo angaqinteliswa ngokubotjhwa, njengakusigaba 14 (Ipilo yomuntu yangeqadi), isigaba 18 (Ukuhlanganyela nabanye abantu) namanye-ke amalungelo aqinteliswe ngezinye iindlela.
Umuntu obotjhiweko uthoma ukuba namalungelo nakabotjhwako ngokwesigaba 35 (1), (2) ne (4) somThethosisekelo.
Ilungelo lokuthula umuntu angaphenduli imibuzo abuzwa yona linikela umuntu obotjhiweko ilungelo lokuzikhethela ukuthula (angenzisi isitatimende, befuthi nemibuzo nayo angayiphenduli) namkha azikhethele ukwenzisa isitatimende namkha aphendule imibuzo abuzwa yona. Ukuzithulela kutjho nokuthi umuntu obotjhiweko angazithulela angatjho litho ngomlandu okuzwakala batjho wenziwe, kodwana-ke nokho nanyana kunjalo, umuntu ozithulelako loyo ukatelelekile ukobana anikele bomthetho ibizo lakhe, abanikele ne-adresi yalapho ahlala khona (nakuthiwa bomthetho la kubalwe namapholisa ngokwawo). Sigaba 41 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi).
Bona umuntu obotjhiweko akwazi ukuzikhethela lokho azikhethela khona ngelwazi, umThethosisekelo uyasikatelela isiphathimandla esibopha umuntu bona sazise umuntu esimbophako loyo bona ungaba yini umphumela wokungathuli nakabuzwa imibuzo.
isitatimendeso sizakutlolwa phasi, ngalokho-ke singasetjenziswa njengobufakazi ekhotho.
Emlandwini ka-S noZuma1995 (2) SA 642 (CC) - 1995 (4) BCLR 401 (SA), kwakhulunywa bekwasetjenzwa ngayo indaba yokuvuma umlandu umuntu awenzileko.
Nakube umsolwa/ummangalelwa uthi wavuma umlandu bona akatelelwe, waphaliselwa amandla, wazwiswa ubuhlungu, wathuselwa bonyana awuvume umlandu namkha wathenjiswa okuthileko nakangavuma umlandu (ngamanye amagama nakube umlandu akakawuvumi ngokuzithandela, akhululekile), akunasidingo sokobana aveze ubufakazi bokuthi umlandu uwuvume angathandi.
Bezokutjhutjhisa (amapholisa) nomtjhutjhisi ngibo-ke ekufuze bona baveze ubufakazi bokuthi umsolwa/ummangalelwa uzivumele umlandu ngokuthanda kwakhe phambi kwakamarhistrada, ngaphandle kokugandelelwa.
Akunamuntu ekufuze bona akatelelwe ukuvuma umlandu angafuni. Nakube umuntu uyakatelelwa bona enzise isitatimende, isitatimendeso angeke sivumakale (angeke samukelwe njengobufakazi) ekhotho. (Iingaba 217 no-219 A zomThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi).
Ibheyili yindlela yokwehlisa ukuqinteliswa kwamalungelo womuntu wekululeko nawokuphepha (sigaba 12 somThethosisekelo). Ibheyili godu iyindlela yokuqinisekisa bona umuntu obotjhiweko loyo uzakugwetjwa. Abasolwa bangakhutjhwa ngebheyili yamapholisa (emilandwini emincazana, engasimimbi khulu) namkha benze isibawo sokubheyila kumtjhutjhisi namkha ekhotho yomthetho.
Umuntu obotjhiweko unelungelo lokutjhatjhululwa ekubotjhweni nakube ukutjhatjhululwa kwakhe kuzakuba lisizo erhuluphelweni yomthethobulungiswa, ngokwemibandela ezwakalako (iSigaba 35 (1)(f) somThethosisekelo). Ilungelo lokutjhatjhululwa namkha ngaphandle kwayo, ngapahndle kwalokha ikareko yomthethobulungiswa ifuna ngenye indlela, likhambisana khulu nelungelo lekululeko nokuphepha lomuntu kanye nelungelo lokuthathwa njengomsulwa bewufunyanwe unomlandu yikhotho ekghona ukwenza lokho.
Nakube umuntu obotjhiweko (ummangalelwa) uzakuba yingozi ekuphepheni komphakathi namkha nakube uzakuba yingozi emuntwini othileko namkha nakube uzakuba yingozi erhuluphelweni yomthethobulungiswa, namkha nakube kunengozi yokuthi angenza umlandu wetjhejuli 1.
Nakube umuntu obotjhiweko kubonakala bona kunengozi yokuthi angalinga ukubalekela ukuyokugwetjwa.
Nakube umuntu obotjhiweko uzakulinga ukufaka abofakazi ummoya, namkha nakube uzakuthusela abofakazi, namkha nakube kunengozi yokuthi angafihla namkha abulale ubufakazi.
Nakube ummangalelwa uzakukhisimeza iminqopho yokusebenza kuhle kwehlelo lomthetho wekambiso yemilandu yobulelesi, sekubalwa nehlelo lokubheyila.
Buza abafundi bona bayawazi na umehluko hlangana kokuvuma iqiniso nokwamukela bona umuntu wonile.
Ukuvuma bona umuntu wonile kuvuma koke okukhambisana nomlandu ngaphandle kwamabanga enza kufanele. Nakwenziwa ekhotho yomthetho, kufana nokuvuma bona unomlandu.
Ukwamukela kusitatimende namkha indlela yokuziphatha ethileko yokwenza engamkhisimeza umuntu owamukelako loyo (njengokwamukela okukhambisana nomlandu), kodwanana nokho akutjho ukuvuma bona umuntu wonile.
Umnqopho womsebenzi lo kubonisana ngebheyili.
Bawa abafundi bona babonisane ngombuzo lo nangemithethokambiso esetjenziswa nakwenziwa isibawo sebheyili.
Sebenzisa ithranspharensi: Umsebenzi 2.
Umuntu obotjhiweko angayibawa nakunjani ibheyili, kuphi?
Umuntu obotjhiweko kufuze bona atjelwe msinyana ngelungelo lakhe lokubawa ibheyili (ISigaba 50 (6) somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi).
UmThetho wesiBili oTjhugulula umThetho ka-1997 weKambiso yemiLandu yobuLelesi (umThetho weNomboro 85 ka-1997) owathoma ngomhlaka 1 ku-Arhostosi ngo-1998, watjhugulula okuthileko kwekambiso yokubheyila. Isibawo sebheyili kufuze bona siyiswe ekhotho kusemini; lokhu-ke kutjho ukusukela ngo-09:00 ukuyokufikela ku-16:00.
Lokhu-ke kutjho bona isibawo sebheyili asisasiwa ekhotho ngemva kwesikhathi somsebenzi.
Abasolwa bangavulelwa ngebheyili yamapholisa (ngemilandu emincani, engasimimbi kangako). Ibheyili yamapholisa-ke yona nokho iyatholakala nangemva kwesikhathi somsebenzi. Nakube ipholisa alikghoni ukunikela umuntu obotjhiweko ibheyili ngokwesigaba 59 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi namkha nakube ipholisa libhala ukubheyilisa umuntu, ipholiselo kufuze lithathe umuntu obotjhiweko limuse ekhotho kobanyana ayokubawa ibheyili msinyana ngokungakghonakalako. Khumbula-ke bona ibheyili enjalo yenziwa kwaphela ngesikhathi somsebenzi.
Bona msinyana ngokungakghonalako kutjho msinyana ngendlela ekghonalako ebujamweni bezinto obuthileko. Lapha-ke singalinganisa ngokuthi ipholisa nalibophele umuntu ukutjhayela asele, kufuze bona lithome ngokusa umuntu loyo kudorhodere wesiyingi kobanyana ayomhlola iingazi, ngaphambi kobana umuntu loyo lingamusa ekhotho. Ibanga lalokhu-ke kbona umuntu osolelwa bona ubetjhayela asele kufuze bona adoswe iingazi kungakapheli ama-awa amabili abotjhiwe.
Abasolwa bangavulelwa nangebheyili enikelwa batjhutjhusi bombuso. Lomhlobo webheyili-ke uyenziwa nangemva kwesikhathi somsebenzi, kodwana nokho ayikwazi ukufunwa mumuntu obotjhiweko, iba siqunto esithathwa lipholisa. Nanyana ipholisa elibophe umuntu lizikhethela bona liyambheyilisa umuntu namkha alimbheyilisi, kuyeleliswa bona ibheyili inikelwe nakukghonekako. Umtjhutjhisi kufuze bona abonisane nepholisa eliphethe umlandu ngaphambi kobana umuntu obotjhiweko anganikelwa ibheyili.
la ebujameni obuhlukileko kubonakala kungenzeka khona bona ukuvulelwa kommangalelwa kungahle kuphazamise ukuhlaliseka komphakathi namkha kuphazamise ukuthula komphakathi, namkha kufake ukuphepha komphakathi engozini.
(Illustration as on page 9 of chapter 2, English text).
f. bona kghani likhona na elinye iphuzu ekufuze litjhejwe, ngokubona kwekhotho.
Nakube elinye namkha amanye wamabanga avezwe ngehlapha akhona, ipholisa libophekile bona liyirarhe ibheyili. Lokhu-ke kutjho bona kufuze uphenye uphenyisise nakube ufuna ukuphikisa ibheyili.
Nakwenziwa isibawo sebheyili, ikhotho ingatshwilisa ukulalela isibaweso ngesikhathi esingabe sifike emalangeni alikhomba, ngokwesigaba 50(6) somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi. Nakube ikhotho iyakutshwilisa ukulalelwa kwesibawo sebheyili, isikhatheso ungasisebenzisela ukubuthelela ubufakazi ozabufuna ukuphikisa isibawo sebheyili. Nanyana ummangalelwa anelungelo lokubheyiliswa nje, begodu angeke avinjelwa ukwenza isibawo sebheyili ekhotho nje, kodwana nokho kunoburhiyarhiyana bemisetjenzana ekufuze bona yenziwe ngaphambi kobana umuntu angasiwa ekhotho kobanyana ayokwenza isibawo sebheyili, njengokuthi nje kwenziwe irekhodi lokubotjhwa, kugadangiswe nemino nokudosa iingazi. Ngaphandle kobana umuntu obotjhiweko azimisele ukusebenza ngokubambisana nangokuzwana nabomthetho, kuzakufuneka bona ukusebenzisana kwakhe nabomthetho nakuzaliswa uburhiyarhiyana bemisetjenzana leyo kubekwe njengemibandela yokubheyiliswa kwakhe.
Ummangalelwa Kufuze Aye Ekhotho Kungakapheli Ama-awa ama-48 Abotjhiwe.
NgokweSigaba 50 somThetho wemiLandu yobuLelesi, umuntu obotjhiweko kufuze bona ayiswe ekhotho kungakapheli ama-awa ama-48 abotjhiwe. ISigaba 35(1)(d) somThethosisekelo siyadlula lapho, ngokuthi sibeke nokuthi akukaneli bona umuntu asiwe ekhotho kungakapheli ama-awa ama-48, kodwana kufuze nokobana ayiswe ekhotho msinyana ngokungakghonakalako. Isikhathi esima-awa ama-48 kusikhathi eside khulu umuntu angasihlala angakayi ekhotho emveni kobana abotjhiwe (begodu kumsebenzi wepholisa ukuqinisekisa bona umuntu uya ekhotho esikhathini samsinyana. Isikhathesi-ke, esima-awa ama-48, sithoma umuntu nakaqeda ukubotjhwa, emukwe namalungelo wakhe wekululeko. Lokhu-ke kutjho bona nakungenzeka bona umuntu obotjhiweko angasiwa ekhotho msinyana kodwana ukube ipholisa elimbophileko lingakghona ukumusa msinyana, kungenzeka ukuhlaliswa kwakhe isikhathi ekubotjhweni kuthathwe bona kuphambana nomthetho.
Emlandwini ka-Prokureur-Generaal, Vrystaat no-Ramakhosi 1996(4) All SA 207 (0), kwabekwa phambi kwekhotho bona iGqwetha-Mazombe azange liveze ubufakazi bokuthi kwakungenzeka bona ummangalelwa afake umphakathi engozini namkha afake umuntu othileko engozini namkha akhisimeze iinrhuluphelo zomphakathi namkha enze umlandu wetjhejuli 1 nawayengakhe avulelwe ngebheyili (ikhasi 219 B-C). Ikhotho yabuye yathola nokuthi lalingekho ithuba lokuthi ummangalelwa wayengalinga ukubalekela ukuyokugwetjwa namkha alinge ukufaka abofakazi ummoya namkha alinge ukubathusela namkha afihle ubufakazi, namkha abulale ubufakazi (ikhasi 235 F-G). Ikhotho yaphetha ngokuveza bona njengombana iphenyo lalisazakudosa iinyanga, ummangalelwa, owayengusomabhizinisi, wayezakulahlekelwa yimali enengi khulu nangathana walelwa ukubheyila, ngalokho-ke kwakungasiserhuluphelweni yomthethobulungiswa ukubeka ummangalelwa loyo ekuvalelweni.
Nakube akunasidingo sokuthi ubophe umuntu ngemva kwamadina ngaphambi kobana kuthome ipelaveke ede, musa ukumbopha umuntu loyo.
Akusimsebenzi wepholisa ukuhlawulisa namkha ukujezisa umsolwa.
Umuntu kuthathwa bona umsulwa, kube kuvele ubufakazi bokuthi unomlandu, nakube unawo.
Msebenzi wamakhotho, ingasi amapholisa ukuhlawulisa namkha ukujezisa izephulamthetho.
Ukubopha umuntu ngokungasimthetho kunye nokusebenzisa amandla butjhwileni kungabangela bona ukuvalela okungasisemthethweni, ngalokho-ke kungahle kubangele imilandu yombango, yobulelesi, nokujanyiswa kwepholisa emsebenzini.
Ipholisa kufuze bona lazise umuntu obanjiweko (umuntu obotjhiweko) msinyana bona unelungelo lokuzikhethela igqwetha elizamjamela, nelungelo lokukhulumisana negqwetha. Umuntu obotjhiweko kufuze bona aziswe msinyana bona unelungelo lokuthi umbuso umfunele igqwetha ngeendleko zawo (umbuso), nakube ukungafunelwa kwakhe igqwetha kuzakwenza bona akhisimezeke khulu ngokudimeka ithuba elifaneleko kezomthethobulungiswa (isigaba 35 (2)(b) no (c)). Lokhu-ke kuzakuqintwa siphathiswa sesizo lezomthetho ngamagqwetha.
Epholiseni lokhu-ke kutjho bona kufuze unikele umuntu obotjhiweko ithuba lokubonana athintane negqwetha lakhe. Nakube umuntu obotjhiweko loyo akanalo igqwetha, ungamnikela irhelo lamabizo wamagqwetha endaweni yangekhenu, namkha umnikele umtato weBhodi yeSizo lezomThetho (i-Legal Aid Board) namkha umlayele kezinye iinhlangano zesizo ngezomthetho endaweni yangekhenu. Yenza iqiniso lokobana unazo iinomboro zemitato, wenze neqiniso lokobana uyasazi isiphathiswa sezesizo lezomthetho ekhotho yangekhenu.
Ipholisa kufuze bona omunye nomunye umuntu elimbophako limphathe ngehlonipho, nangesithunzi nalimbophako (sigaba 10 somThethosisekelo: Isithunzi Somuntu). Umuntu obotjhiweko kuthathwa bona umsulwa, ikhotho beyithole ubufakazi obufakazela bona nangambala unomlandu, nakube unawo.
Emlandwini ka-S no-Vermaak, nemlandwini ka-S no-Du Plessis 1995 (3) SA 292 (CC)- 1995(7) BCLR 851 (CC) ikhotho yakhuluma ngelungelo lokuthola isizo lokujanyelwa kezomthetho.
Ummangalelwa angasebenzisa ilungelo lakhe lokufunelwa igqwetha elibhadalwa mbuso, kodwana-ke lokhu kuvunyelwa kwaphela nakube ikhotho icabanga bona ummangalelwa uzabe akhisimezeke khulu ngokudimeka ithuba elifaneleko kezomthethobulungiswa, nakangahlumbukuba negqwetha elimjameleko?
Ummangalelwa onikelwa igqwetha lombuso akakwazi ukuzikhethela igqwetha elifunwa nguye kiwo lawo wombuso.
Kusemandleni wejaji namkha kamarhistradi ukuhlukanisa bona ummangalelwa uzakukhisimezeka khulu ngokudimeka ithuba kezomthethobulungiswa nange ummangalelwa loyo angahlumbukunikelwa igqwetha lombuso ngeendleko zombuso?
(Second illustration as on page 11, Chapter 11, English text).
Khumbula: Boke abantu ababotjhiweko banjalo nje bababantu ababanjiweko ngakelinye ihlangothi, ngalokho-ke banamalungelo afanako nabantu ababanjiweko. Amalungelo la azakuhlathululwa esahlukweni esikhuluma ngabantu ababanjiweko (iSigaba 35 (2) somThethosisekelo).
Lokha amalungelo womuntu nakaqinteliswe kubotjhwa, ukuqinteliseka kwamalungelwakhokho kufuze bona kulingwe ngeemfuneko ezisesigatjaneni sokuqinteliswa (isigaba 36 somThethosisekelo).
Umzamo wokuqintelisa amalungelo womuntu obotjhiweko kufuze bona uthome ube semthethweni ovame ukusetjenziswa. Lokhu-ke kutjho bona kufuze bona kube nomThetho wePalamende okunikela amandla wokubopha umuntu. Kanengi kuba mThetho wemiLandu yobuLelesi neminye imiThetho yePalamende. UmThetho ovame ukusetjenziswa mthetho welizwe, hlangana nawo ekubalwa nomthetho oseencwadini kunye nomthetho ongakatlolwa.
Amalungelo womuntu angaqinteliswa kwaphela ukufikela la ukuqinteliswa kwawo kuzwakala khona. Lokhu-ke kutjho bona ukuqinteliswa kwamalungelo kufuze bona kuzwakale ebujamenobo okwenzeka ngaphasi kwabo. Nakube ikhona enye indlela engawaqintelisi khulu amalungelo womuntu, ngamanye amagama nakube akunasidingo sokobana umbophe umuntu, wena njengepholisa kufuze usebenzise enye indlela.
Ukuqinteliswa kwamalungelo womuntu obotjhiweko kufuze bona kube namabanga azwakalako emphakathini ovulekileko nophila ngedemokhrasi, kwenziwe ngokuhlonipha isithunzi somuntu nangokuqalelela ukulingana kwabantu kunye nangokuqalelela ikululeko yabo. Lokhu-ke kutjho bona okwenzako kufuze bona ukwazi ukukukhulumela uveze bona kuhle ngani, nawufika ekhotho. Umphakathi ovulekileko nophila ngedemokhrasi utjho bona amapholisa keminye imiphakathi ephila ngedemokhrasi kufuze bona enze ngendlela efaneleko ebujameni obufanakao. Kufanele ngaso soke isikhathi uphathe woke umuntu ngesithunzi nangehlonipho begodu ungabandlululi abanye abantu nanyana kubobani. Khumbula, umuntu kuthathwa bona umsulwa, ikhotho ibe iveze ubufakazi bokuthi unomlandu, nangabe unawo.
Malungana nesigaba 36(1) (a), kusetjenziswa umthethokambiso wokulinganisa. Lokhu-ke kutjho bona ukwephulwa / ukuqinteliswa kwamalungelo womuntu, njengokuthi nje aqinteliswe amalungelwakhe wokuba nepilo yobuyena ngeqadi namkha aqinteliswe amalungelo wekululeko yokukhamba la athanda khona, kufuze bona kulinganiswe (kuthonyaniswe) nobunjalo bomlandu awenzileko, kulinganiswe godu nanobumbi bomlandu awenzileko. Lokhu-ke kutjho bona ukuqinteliswa kwelungelo lomuntu langeqadi lokukhamba lapha afuna khona kufanele kukhambelane nobungako bomlandu.
(Illustration as on page 12 of chapter 2, English text).
Umnqopho womsebenzi lo kukwenza amapholisa acabange ngendlela angaqintelisa ngayo amalungelo wabantu, nokuwenza acabange bona yini ekufuze akuqalelele nakaqintelisa amalungelo lawo.
Sebenzisa ithranpharensi: Umsebenzi 2.
Ngimaphi amalungelo wabantu ababotjhiweko angaqinteliswa?
Angaqinteliseka njani amalungelo layo?
Babawe bona batlole iimpendulo zabo phasi.
Babawe bona bafakaze nayikuthi ukubopha (ukuqintelisa) kukhambisana nesigaba 36 somThethosisekelo.
Funa umbiko weempendulo kizo zoke iinqhema.
Akube nokubonisana mazombe bese uyarhunyeza.
INcwajana Yomsebenzi WezamaLungelo wobuNtu NezobuPholisa, ikhasi 6.
Iingaba 10,12, 14, 21 zomThethosisekelo.
Okuqakatheke khulu khulu ekufuze ukukhumbule nawubopha umsolwa kbona kufuze kulingane ukwenza kwakho umsebenzakho kuhle nokuhlonipha amalungelo womsolwa. Abasolwa nababotjhwako ikhotho isuke ingakabatholi banomlandu ababotjhelwe wona.
Amapholisa nakabopha abantu akakavunyelwa ukusebenzisa amandla ukusozisa umuntu ambophileko. Ungawasebenzisi amandla ukubopha umsolwa nakube akunasidingo sokuwasebenzisa. Nakhona nakufumaniseka bona kufuze uwasebenzise amandla ukubopha umsolwa, asebenzise kancancani. Lokho-ke kutjho bona sebenzisa amandla amancancani khulu, alingene nobujamo okibo ukubopha umsolwa, nakube kunesidingo sokuthi uwasebenzise.
nelungelo lokuziphilela ipilwakhe yobuyena ngeqadi, ekubalwa hlangana nalo nelungelo lokungaphumbuthwa emzimbeni asetjhwa, nelokungasetjhwa kwendawo ahlala kiyo, nelokungadliwa ipahla.
Ukusetjenziswa kwamandla kungephula namkha kuqintelise elinye lalamalungelo angehla, ubuncani bakhona, kanti-ke kuvamise bona abe manengi amalungelo ephulwako namkha aqinteliswako nakusetjenziswa amandla umuntu nakabotjhwako. Ngalokho-ke ukusetjenziswa kwamandla kufuze bona ngasosoke isikhathi kukhambisane nomthetho.
Imilayo emalungana nokusetjenziswa kwamandla ekubopheni abasolwa: umLayo oKhethekileko (i-Special Service Order): 31/1/5/3 womhlaka 1997-01-07.
Ikhona-ke nemibandela yekambiso yamazwe ngamazwe ebekelwe ukusetjenziswa kwamandla neengidi.
UmThethokambiso weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngokuSetjenziswa kwaMandla neenGidi.
Ukusebenzisa kwami amandla kube yinto elungileko na, ngizisebenzise ngokufanelekileko na, begodu kungisizile na?
Ukusebenzisa kwami amandla ngingakghona ukukuvikela ekhotho na?
Ukusebenzisa kwami amandla kumlimaze kancazana na ebengimbopha?
Sebenzisa amandla amancazana nje kwaphela.
Sebenzisa amandla alingene ubujamo ongaphasi kwabo ekubopheni kwakho umsolwa.
Sebenzisa amandla alingeneko ukuzivikela nokuvikela iimbukeli ezinganamlandu, azakwenza kwaphela ukghone ukubopha umsolwa.
Kufuze usebenzise kwaphela amandla azakusiza ukghone ukwehlula ingozi obonakala ukiyo, ukwehlula umsolwa nakube uyanghanghabala, namkha ukuziphephisa esahlelweni. Ingozi obonakala ungaba kiyo nayiyikudlwana, namkha umsolwa nakanghanghabala ngamandla, namkha ingozi yesahlelo nayiyikudlwana, nawe kufuze uqinisaqinise amandla owasebenzisako.
Umuntu nakanghanghabalako nawumbophako, uzakutjelwa bubumbi bomlandu ombophela wona bona ungasebenzisa amandla angangani. Nakube mlandu omcazana, kunemihlobo ethileko yamandla ongakavunyelwa ukuyisebenzisa.
Nakube umuntu ombophako akanghanghabali, ungathomi usebenzise amandla ukumbopha.
Iindlela ezilandelakwezi zihlathulula umthethokambiso wokulinganiseka zibe zitjengise namazinga ahlukeneko wamandla ongawasebenzisa nawubopha umuntu (amandla amancazana).
Lokha umuntu nakazazisa bona ulipholisa (ngokutjengisa ikarajana lakhe lobupholisa nangomlomo).
Lokhuya ipholisa nalilayela umuntu ngomlomo bona enze okuthileko, (Isibonelo: lokhuya umsolwa nakabalekako bese ipholisa liyamkhalimela bona ajame).
Iindlela ezinethuba elincani lokulimaza, (Isibonelo: lokhuya ipholisa nalithinta umuntu ehlombe bese limlayela bona akhambe nalo).
Iindlela ezingahle zimlimaze umuntu. Ukusebenzisa igandelelo, ukuzwisa ubuhlungu, ukudosa umsolwa ukugandelela phasi, ukususa umsolwa kunye neendlela ezimvango zokulawula umsolwa.
Ukubamba imithambo yeengazi emahlangothi wentamo (nakube ipholisa likufundiselwe ukusebenzisa leliqhinga), namkha amagalelo wenyawo elinye/ umlenze omunye/isandla esinye/ umlenze omunye njengendlela yokugandelela ilawulo lemithambo kobanyana esinye sezitho esizibale ngehlezi sigcine singasebenzi kwesikhatjhana, ngakelinye ihlangothi nengqondo nayo kheyifiphale. Amanye amagalelo abanga bona umuntu abhalelwe kukhamba kwesikhatjhana, namkha umzimba ubhalelwe kukuzilawula.
I-CO/OC (iinyembezi) namkha irhasi yebilibili, nakube ivunyelwe ziimphathimandla ezibanduliweko zomNyango ngemithetho yemibandela eqinileko yokuphepha, estjenziswa ngokukhambisana nemilayelo yemithetho elawula lezizenzisi zamakhemikhali.
ngokuvunyelwa kwazo mNyango bona zingasetjenziswa mapholisa abandulwe kuhle ukuzisebenzisa.
namkha amaqhinga wokuzisindisa/wokuziphephisa angahle enze bona kufe umuntu namkha umuntu alimale kumbi?
Ipholisa nalibopha umuntu kungenzeka bona kufuneke lizivikele. Khumbula-ke bona nanyana kunjalo kodwana kufuze usebenzise amandla amancazana nje kwaphela ukuzivikela, uziphephise, uphephise nabantu abanganamlandu ababukeleko.
Bekufanelekile na bona kusetjenziswe amandla kilobo bujamo?
Silinganiswe kuhle isidingo sokusetjenziswa kwamandla nobungako bamandla asetjenzisiweko?
Ulimele kangangani umuntu obotjhiweko?
Amandla asetjenziswe lapho asetjenziswe ngokwethembeka, ngommoya omuhle, namkha kusetjenziswe amandla welunya, wokona, ngokunganasidingo namkha wokukarekela ukuzwisa abanye ubuhlungu?
(Illustration as on top right of page 14, chapter 2, English text).
Umnqopho womsebenzi lo kubonisana ngamazinga ahlukahlukeneko wamandla angasetjenziswa nakubotjhwa umuntu.
Bawa abafundi bona babonisane boke ngamazinga ahlukahlukeneko wokusetjenziswa kwamandla nakubotjhwa umuntu, kuthonywe ngamandla amancazana angasetjenziswa.
Tjheja Nakhu Okuqakatheke Khulu.
Le-ke yindabapikiswana ekulu. ISigaba 49 somThetho weKambiso wemiLandu yobuLelesi isatlolwa butjha njenganje. Okumumethwe yipendulo kungatjhuguluka.
UmThethosisekelo (iSigaba 11) uthi omunye nomunye umuntu unelungelo lokuphila. Ngakho-ke ipholisa lingadumuza umuntu ebujameni obukhethekileko nje kwaphela. Kuqakathekile ukwazi bona umthetho ukuvumela nini ukudumuza umuntu obalekako nawufuna ukumbopha.
Umthethokambiso omalungana nokusetjenziswa kwamandla nakubotjhwa umuntu (isigaba 49 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi) isasebenza. Umthethokambiso loyo uqinteliswa amandla mthethomgomo wamapholisa ongezelela umThetho weKambiso wemiLandu yobuLelesi.
UmThethomgomo solo usasebenza, begodu uhlonyelelwe esiHlomelelweni A?
UmThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi nomThetho wakwa-SAPS usisiza ukuzwa kuhle bona amapholisa angawaqintelisa njani amalungelo wekululeko nawokuphepha komunye umuntu. ImiThetho le-ke ngiyo ekutjelako bona ungasebenzisa mhlobo bani wamandla ekubopheni umuntu.
(Illustration as on right hand side of page 17, Capter 2, English text).
Khumbula-ke godu nokuthi nakube akunasidingo sokuthi usebenzise isigidi, musa ukusisebenzisa.
Umsolwa ubaleka nje vele selenze umlandu omumbi obalwa njengomunye wemilandu emimbi emthethwenimgomo wamapholisa. Yenza iqiniso lokuthi unekhophi yomthethomgomo wemilandu emimbi ebaliweko emapholiseni, uwazi ngehloko.
Ipholisa lilinga ukubopha umsolwa ekuzwakala bona wenze lomhlobo womlandu.
Umsolwa uyazi bona ipholisa elilinga ukumbopha lifuna ukumbophela wona lomhlobo womlandu.
Ayikho enye indlela umsolwa angabotjhwa ngayo ngaphandle kobana adutjulwe.
Ipholisa selikhe lamyelelisa umsolwa bona lizamdumuza nakube akajami, kodwana umsolwa akayingeni yesiyeleliso leyo, solo uyabaleka.
Ubuphilo babanye abantu angeke bungene engozini nakudutjulwako.
Nakube umsolwa akajami, thoma ngokudubulela ukuyelelisa ntanzi, kodwana nakhona kufuze udubule kwaphela nakube ukudumuza angeke kube yingozi kabanye abantu. Nakube umsolwa solo uyabaleka, dumuza-ke manje. Linga ukudumuza isitho somzimba, njengomlenze nje, la kungasilula khona bona ihlavu yesigidi ingambulala umsolwa.
nepholiselo livunyelwe mthetho ukusebenzisa amandla.
Ipholisa lingasebenzisa amandla amancazana alungele ukusetjenziswa kilobo ubujamo bezinto.
Iindinyana 2.7, 2.8 ne 2.
Umnqopho womsebenzi lo kukwenza abafundi bacabange ngokusetjenziswa kweengidi nakubotjhwa umuntu, kunye nokubonisana ngomthethokambiso wamandla alingeneko.
Sebenzisa ithranspharensi: Umsebenzi 2.
Ipholisa lingamdumuza nini, nakunjani umsolwa obalekako?
Bonisana nabo, ngakho koke ebekukhulunywa ngakho kilesisifundo.
INcwajana yokuSebenzela yamaLungelo wobuNtu nezobuPholisa, ikhasi 32.
Ithranspharensi: Ukubotjhwa kweNomboro 7.
Njengokomthetho ovamileko, umuntu kufuze asetjhwe kwaphela nakunencwadi elayela bona akasetjhwe (sigaba 21 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi), ngaphandle-ke kobana kube nomthetho othileko onikela amandla wokuthi kungasetjhwa ngaphandle kwencwadi yokusetjha. Ngaphandle kweengatjana 22, 23 ne-24 zomThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi, ikhona neminye imiThetho yePalamende eembadlwana nayo enikela amandla wokusetjha ngaphandle kwencwadi yokusetjha.
Ngokwesigaba 23 (1)(a) somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi, ipholisa lingasetjha umuntu elimbophileko libe lithathe nanyana ngiyiphi ipahla kileyo ekukhulunywa ngayo kusigaba 20 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi etholakele iphethwe msolwa obotjhiweko, namkha etholakele ngaphasi kwelawulo lakhe umsolwa obotjhiweko.
Kufuze kuvezwe bona nanyana isigaba 23(1)(a) somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi singakuvumeli tjhatjhalazi ukusetjenziswa kwamandla nakusetjhwako, kodwana nasifundwa nesigaba 27 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi, kufuze bona sihlathululwe bona sitjho khona ukusetjenziswa kwamandla, nakube ukusetjenziswa kwamandla kulingene ubujamo bezinto balapho kusetjhwa khona, begodu nakube nangambala kuyafuneka asetjenziswe amandla lapho.
Umuntu obotjhiweko nakathambako nakasetjhwako, amandla awangasetjenziswa nakancani ukumsetjha namkha ukusetjha.
Nakufumaniseka bona umuntu obotjhiweko uyabhala ukusetjhwa, kungasetjenziswa amandla alingeneko, azamenza kwaphela alise ukunghanghabala, avume ukusetjhwa. Malungana nalokhu-ke kungasetjenziswa iindlela zokubamba umuntu, njengokusebenzisa iinsimbi zokuqobotjhela umuntu izandla nje.
Ukusetjhwa kwabantu okuvunyelwe ziingaba 21 no-22 zomThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi, kufuze bona kukhanjiswe ngendlela efana patsi nesetjho ngokwesigaba 23 (1)(a) somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi.
Ukusetjha umuntu obotjhiweko ezithweni zomzimba ezifihlekileko (izitho zobuntu bomuntu, njengesitho sobufazi nentunja yangemva yokuzithuma nezinye ezinjalo) kufuna amandla athileko, kanti-ke ngudorhodera namkha inesi elisemthethweni kwaphela abavunyelwe ukuraga isetjho elinjalo, nakhona nakube nangambala sikhona isidingo sokuthi umuntu asetjhwe ukufikela eendaweni ezinjalo, ngekolelo yokobana into okukhulunywe ngayo esigabeni 20 ifihlwe lapho.
Tjengisa ividiyo ekhuluma ngokubotjhwa komuntu.
Iyatholakala ividiyo yemizuzu elitjhumi etjengisa ukubotjhwa komuntu.
Ngemva kokubukela ividiyo, nikela abafundi isikhathi sokubonisana, bese wenza isirhunyezo.
Imibuzo ingasiza ukuhlahla indlela yokubonisana, bekuvele nokuthi ngiziphi iindaba ekungakhulunyiswana ngazo.
Qala iminqopho emikhulu bese nibonisana ngayo ngemibuzo neempendulo. Qinisekisa bona yoke iminqopho izalisiwe.
(Bottom right hand side illustration as on page 19, chapter 2, English text).
(Top left illustration as on page 19, Chapter 2, English text).
Ngiziphi iindlela zokwenza iqiniso lokobana ummangalelwa uyafika ekhotho?
Kukunini la ummangalelwa anamalungelo khona kusigaba 35(1), (2) nese (4) somThethosisekelo?
Ngimaphi amalungelo womuntu obotjhiweko?
Ngimiphi imithetho esebenza nakusetjenziswa amandla ekubotjhweni komuntu, begodu itjho bonani imithetho leyo?
Umuntu obotjhiweko kufuze bona atjelwe amalungelwakhe msinyana ngokungakghonakalako. Kutjho bonani lokhu?
Litjho bonani ilungelo lokuthula?
Umuntu obotjhiweko kufuze aphathwe njani, begodu kuba yini kufuze aphathwe njalo?
(Bottom left hand illustration as on page 19, Chapter 2, English text).
Kunephowusta etholakalako ngamalungelo wabantu ababotjhiweko. Iphowusta le kufuze bona iplagwe ebodeni ngaphambi kobana kuthome isifundo sokubopha umuntu.
(Illustration as on the right hand side of page 20, chapter 2, English text).
Ukuragwa KomSebenzi WobuPholisa NamaLungelo WobuNtu: ISahluko 14 neSahluko 15.
Amagama WokuPhefumula NgomThetho WeKambiso YemiLandu YobuLelesi: ISahluko 5.
INcwajana NgeKambiso YemiLandu WoBulelesi: Umgadangiso wesi-3: ISahluko 7.
Omunye nomunye umuntu ubelethwe nesithunzi nelungelo lokuthi isithunzi sakhe sihlonitjhwe besivikelwe.
(e). nelungelo lokungaphathwa ngelunya namkha lokungahlawuliswa namkha usoziswe ngesihluku nangelunya, nangendlela eyehlisa isithunzi somuntu.
Kufanele aziswe ngebanga lokubotjhwa.
Kufanele aziswe ngamalungelwakhe woke womthetho.
Kufanele angakatelelwa ukuvuma namkha ukwamukela ngaphandle kokufuna kwakhe.
Ukwenza isibawo sebheyili.
Ukulethwa ngaphambi kwekhotho msinyana ngokukghonakalako kodwanana kungakapheli ama-awa ama-48 ngemva kokubotjhwa.
Ilungelo lokukhuluma negqwetha.
Ilungelo lokuphathwa ngesithunzi nangehlonipho.
Sebenzisa kuphela amandla alingeneko.
Sebenzisa kuphela amandla alingene ukubopha.
Sebenzisa kuphela amandla afanele ukwenza bona umsolwa abotjhwe.
Ingabe bekulungile ukusebenzisa amandla, kufanele begodu kuyifezile na ihloso?
Ingabe kghani ukusetjenziswa kwamandla kungavikelwa ekhotho yomthetho?
Ingabe ukusebenzisa amandla kubangele ukulimala okuncani?
Ukhe wenziwa na umzamo wokuthoma ngokusebenzisa indlela nokungasi ngeyenturhu?
Uhlonitjhiwe na umthethokambiso wokusebenzisa amandla alingana nobujamo begodu isidingo sitjhejiwe na?
Ipholisa ebelibopha umuntu lizibambile lazikhalima na ekusebenziseni isigidi?
Ukusetjenziswa kweengidi phezu komuntu kuligadango lokugcina: Ngabe isigidi sisetjenziswe njengendlela yokugcina kungasekho okhunye okungenziwa na?
Khumbula: Nakube akunasidingo sokuthi usebenzise isigidi, musa ukusisebenzisa.
Umsolwa ubaleka nje vele selenze umlandu omumbi obalwa njengeminye yemilandu emimbi emthethwenikambiso wamapholisa. Yenza iqiniso lokuthi unekhophi yomthethokambiso wemilandu emimbi ebaliweko emapholiseni, uyazi ngehloko.
Ipholisa nalilinga ukubopha umsolwa ekuzwakala bona wenze lomhlobo womlandu.
Umsolwa uyazi bona ipholisa elilinga ukumbopha lifuna ukumbophela wona lomhlobo womlandu.
Ayikho enye indlela umsolwa angabotjhwa ngayo ngaphandle kobana adutjulwe.
Ipholisa selikhe lamyelelisa umsolwa bona lizamdumuza nakube akajami, kodwana umsolwa akayingeni yesiyeleliso leyo, solo uyabaleka.
Ubuphilo babanye abantu angeke bungene engozini nakudutjulwako.
Nakube umsolwa akajami, thoma ngokudubulela ukuyelelisa ntanzi, kodwana nakhona kufuze ukwenze kwaphela nakube angeke kube yingozi kabanye abantu. Nakube umsolwa solo uyabaleka, dumuza-ke manje. Linga ukudumuza isitho somzimba, njengomlenze nje, la kungasilula khona bona ihlavu yesigidi ingambulala umsolwa.
Ithranspharensi: Ukubopha: Nomboro 7.
Yini umnqopho wokubopha umuntu?
Kutjho bonani bona umsolwa kuthathwa bona umsulwa?
Ngiziphi ezinye iindlela ezingasetjenziswa ukwenza iqiniso lokuthi umsolwa uyaya ekhotho ngaphandle kokubotjhwa?
Ithranspharensi: Umsebenzi 2.
Ngiyiphi indlela elungileko yokubopha umuntu?
Ngimaphi amalungelo nesibopho sabantu ababotjhiweko?
Yini isibopho samapholisa nakabopha umuntu?
Yini ipholisa ekufuze likutjele umuntu obotjhwako nalimbophako?
Ithranspharensi: Umsebenzi 2.
Umuntu obotjhiweko angasenza nini isibawo sebheyili?
Ithranspharensi: Umsebenzi 2.
Ngimaphi amalungelo womuntu obotjhiweko angaqinteliswa?
Angaqinteliswa njani amalungelo la?
Ithranspharensi: Umsebenzi 2.
Bamba ikulumo yokubonisana ngakho koke okumalungana namazinga ahlukahlukeneko wamandla angasetjenziswa nakubotjhwa umuntu, ukusukela ekusetjenzisweni kwamandla amancancazana angasetjenziswa.
Ithranspharensi: Umsebenzi 2.
Ipholisa limdumuza nakwenzenjani umsolwa obalekako?
Amandla angasetjenziswa na ukusetjha umuntu obotjhiweko?
Ithranspharensi : Umsebenzi 2.
nemiphumela yokusetjha okungavunyelwa mThethosisekelo namkha okuphambana nemibandela yomThethosisekelo.
(Illustration as on top right of page 3, chapter 5, English text).
Umnqopho womsebenzi lo kuveza iminqopho yesifundwesi.
Fundela abafundi iminqopho yesifundwesi.
Babuze bona bayayizwisisa na iminqopho le.
Bahlathululele la kufuneka khona.
Ukusetjha nokubamba ipahla yomuntu zizenzo ezimbi kumbi eziphula amalungelo womuntu. UmThethosisekelo unikela omunye nomunye umuntu isiqiniseko sokuvikeleka kwelungelo lakhe lokuphila ipilwakhe yobuyena ngeqadi (isigaba 14 somThethosisekelo) kunye nelungelo lekululeko nokuphepha komuntu (isigaba 12 somThethosisekelo). Amalungelo la atjho bona umBuso (amapholisa) awukwazi ukusetjha umuzi namkha ikhaya lomuntu, ipahla yomuntu namkha yena ngokwakhe emzimbeni, begodu umBuso awukwazi ukuthumba ipahla yomuntu, awukwazi nokuvula iincwadi ezithunyelelwe / eziposelwe omunye umuntu, awukwazi nokuthiya umtato womunye umuntu ngaphandle kokunikelwa mthetho amandla wokwenza njalo. Nokho-ke kuqakathekile ukutjheja nokulimuka bona emalungelweni la, alikho nalinye lawo elingalawulwako, ngombana woke njalo angaqinteliswa. Nakube kunebanga elizwakalako lokusola bona umuntu othileko wenze umlandu / wonile / ugangile, namkha nakube kunebanga elizwakalako lokukholwa bona into ethileko isetjenziselwe ukwenza umlandu / ukona / ukuganga, namkha nakube kunebanga elizwakalako lokuthi into ethileko ingaba lisizo ekuvezeni ubufakazi bokuthi kunomlandu owenziweko, namkha nakube kunebanga elizwakalako lokukholwa bona into ethileko izakusetjenziselwa ukwenza ubulelesi / ukona / ukuganga, umThethosisekelo (isigaba 36 somThethosisekelo) uthi ilungelo lomuntu lokuba nepilwakhe yobuyena ngeqadi kunye nelungelo lekululekwakhe nelokuphepha kwakhe angaqinteliswa ngomThetho wePalamende, njengomThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi wango-1977, (umThetho wenomboro 57 ka-1977), wona ovumako bona ilungelo namkha amalungelo womuntu angaqinteliswa nakufaneleko. Lapha-ke singalinganisa ngokuthi lokhu kungenziwa lokhuya umuntu nakasetjhewako, lokhuya indlu / umuzi womuntu nawusetjhwako namkha lokhuya nakubanjwa okuthileko komuntu, ngokwemibandela yomthetho.
Khumbula bona ipholisa livumeleke ukusetjha nokubamba ipahla kwaphela nakube umthetho ulinikele amandla wokwenza njalo. Kuqakathekile bona ipholisa amandla elinikelwe wona lawo liwasebenzise ngokutjheja nokuyelela imibandela yomthetho ekufuze liwasebenzise ngayo, belenze neqiniso lokuthi amalungelo wobuntu womuntu loyo akephulwa. Nakube ipholisa lenza umsebenzalo ngokulandela umthetho, ukwephulwa kwamalungelo (ukuqinteliswa) womuntu loyo kuzakuba semthethweni (kuzakuvumakala ngomthetho).
Ilungelo lesithunzi somuntu (isigaba 10 somThethosisekelo).
(Iimbonelo: Ukusetjha umuntu emzimbeni namkha ukusetjha umuntu emzimbeni bewuyokufika nezithweni zomzimba ezihloniphekileko nezifihlekileko).
Ilungelo lekululeko nelokuphepha komuntu (isigaba 12 somThethosisekelo).
Ilungelo lokuziphilela ipilwakho yobuwena ngeqadi (isigaba 14 somThethosisekelo).
(Iimbonelo: Bonantana (kokukhulumisana), ukusetjhwa emzimbeni namkha ukusetjhwa emzimbeni bekufikwe nezithweni zomzimba ezihloniphekileko nezifihlekileko).
Ngalokhu-ke kufuze bona uqinisekise bona okwenzako ukwenza ngomthetho ofaneleko, isibonelo mThetho wePalamende, nomThethosisekelo.
Amalungelo womuntu aqinisekiswe mThethosisekelo, ngitjho nanyana angasetjhwa namkha kusetjhwe indawakhe namkha ipahlakhe namkha kubanjwe ipahlakhe. Kuqakathekile bona okwenziwa mapholisa kufuze bona kuhlale kusemthethweni. Nakube amalungelo womuntu aqinteliswa kusetjhwa nokuthunjwa kwepahlakhe, ukuqinteliswa kwamalungelwakhe kufuze bona kwenziwe bona kube kuncancazana.
(Illustration as on top right of page 4, chapter 5, English text).
Iindinyana 5.2, 5.3 no-5.4.
Umnqopho womsebenzi lo kukwenza abafundi bacabange ngokuthi ukusetjha umuntu nokubamba ipahla kungaba namphumela muni phezu kwamalungelo womuntu.
Bawa abafundi bona babonisane ngalokhu okulandelako ngeenqhenyanaqhenyana.
Sebenzisa ithranspharensi: Umsebenzi 5.
Tlola iimbonelo zamalungelo angaqinteliseka ngokusetjha nangokubamba ipahla.
Babawe bona baqale indinyana emalungana nokuqinteliswa kwamalungelo ekhasini 6 leencwadi zomsebenzi, bese uyahlola bona ukusetjha nokubamba ipahla kungathathwa njengokuphulwa kwamalungelo womuntu ngokufanelekileko na.
Bawa abafundi bona benze iimbonelo zemithetho (umthetho ovame ukusetjenziswa) ezilawula ukusetjha nokubamba ipahla.
Thola umbiko obuyako. Bawa omunye wabo bona azinikelele ukutlola amalungelo angaqinteliseka kufliptjhadi namkha ebhodini, abanye nabasakunikela umbiko obuyako.
Bonisana nabo ngokusetjenziswa kombandela oqintelisa amalungelo womuntu.
Vala ngokubonisana nabo ngakho koke okuphathelene nesifundwesi.
Isigaba 36 seSahluko 2 emThethwenisisekelo.
Nakube kukhona amalungelo aqinteliswako aseRhelweni lamaLungelo wobuNtu (i-Bill of Rights), njengokuthi umuntu asetjhwe namkha kubanjwe ipahlakhe, ukuqinteliswa kwamalungelokho kufuze bona kuhlolwe ngokuqala bona kuyakhambisana na neemfuneko zokuqinteliswa kwamalungelo endinyaneni yalokho.
Ukuqinteliswa kwelungelo kufuze bona kuthome kube khona emthethweni ovamileko. Lokhu-ke kutjho bona kufuze kube nomthetho oseencwadini (lapha kubalwa nomThetho wePalamende, iinjamiso, imithetho yamaphrovinsi, nemithetjhwana elawula iindawo zemakhaya) namkha umthetho ongakatlolwa. Ekusetjheni nekubambeni ipahla, umthetho ovamileko kuzakuba mThetho weKambiso yemiLandu wobuLelesi ka-1977, umThetho weenKhali neenDubuli ka-1969 (umThetho wenomboro 75 ka-1969) namkha umThetho weenDakamizwa nokuKhukhuthiswa kweenDakamizwa ka-1992 (umThetho wenomboro 140 ka-1992), isigaba 13 somThetho wamaPholisa weSewula Afrika ka-1975 (umThetho wenomboro 68 ka-1995), njll.
Amalungelo angaqinteliselwa kwaphela ukufikela la ukuqinteliswa kwawo kuzwakala khona. Lokhu-ke kutjho bona ukuqinteliswa kwamalungelo kufuze bona kuzwakale ebujamenobo okwenzeka ngaphasi kwabo. Nakube ikhona indlela ethambathambileko yokuzintelisa kodwanana ezakuba nomphumela ofanako, amapholisa kungaba ngcono asebenzise yona. Ihloso okufuze ifikelelwe izakuvumelana nokusetjha. Ngalokho-ke ukuqinteliswa kwelungelo / kwamalungelo kuzakuba ngokuzwakalako (okulungileko). Amapholisa akukafaneli bona aqintelisele amalungelo wabantu butjhwileni.
Ukuqinteliswa kwamalungelo womuntu obotjhiweko kufuze bona kwenziwe ngamabanga azwakalako emphakathini ovulekileko nophila ngedemokhrasi, kwenziwe ngokuhlonipha isithunzi somuntu nangokuqalelela ukulingana kwabantu kunye nangokuqalelela ikululeko yabo. Lokhu-ke kutjho bona okwenzako kufuze bona ukwazi ukukukhulumela uveze bona kuhle ngani, nawufika ekhotho, ngemva kwesetjho nokuthumba ipahla. Umphakathi ovulekileko nophila ngedemokhrasi utjho bona amapholisa keminye imiphakathi ephila ngedemokhrasi kufuze bona enze ngendlela efanako ebujamni obunjalo.
bona amanye amapholisa aphathe ngayo umuntu.
kube nomuntu ombandlululako.
Malungana nesigaba 36(1) (a) ukuya ku (e), kusetjenziswa umthethokambiso wokulinganisa. Lokhu-ke kutjho bona ukuqinteliswa kwamalungelo womuntu, njengokuthi nje aqinteliswe amalungelwakhe wokuba nepilo yangeqadi, kufuze bona kulinganiswe (kuthonyaniswe) nobunjalo bomlandu awenzileko, kulinganiswe godu nanobumbi bomlandu awenzileko. Lokhu-ke kutjho bona ukuqinteliswa kwelungelo lomuntu kufuze kutjhejwe bona kwanele lokho akonileko, ukuqinteliswa kwamalungelo wakhe wokuziphilela ipilwakhe ngeqadi kufanele umlandu awenzileko. Amalungelo kufuze bona aqinteliswe kancancazana. Umnqopho wokusetjha kufuze bona ukwenze kubonakale kuyinto elungileko ukusetjha.
UmThetho weKambiso yemiLandu wobuLelesi ka-1977 (umThetho wenomboro 57 ka-1977).
Eminye imithetho, ekubalwa hlangana nayo nomThetho weenKhali neenDubuli ka-1969 (umThetho wenomboro 75 ka-1969), umThetho weenDakamizwa nokuKhuthuthiswa kweenDakamizwa ka-1992 (umThetho wenomboro 140 ka-1992), umThetho wokuLawula amaPhandle ka-1991 (umThetho wenomboro 96 ka-1991), umThetho wokweTjiwa kweFuyo ka-1959 (umThetho wenomboro 57 ka-1959) nesigaba 13 somThetho wamaPholisa weSewula Afrika ka-1995 (umThetho wenomboro 68 ka-1995).
Ilungelo lokuziphilela ipilwakho yangeqadi lililungelo elisisekelo samalungelo wobuntu. Ngalokho-ke kuqakatheke khulu ukuvikelwa ekuphulweni kwelungelo lomuntu lokuziphilela ipilwakhe yangeqadi ngendlela engezwakaliko nengakafaneli. Ukuvikela amalungelo womuntu ngamunye kunye nokuqiniseka bona amapholisa enza umsebenzawo ngomthetho, kuqakathekile bona ipholisa lithole incwadi yokusetjha ngaphambi kobana lingayokusetjha belibambe nepahla. ISigaba 21 (1) somThetho weKambiso yemiLandu wobuLelesi sinendlela esivikela ngayo, ngokufuna bona nanyana yini ebanjwako ibanjwe ngencwadi yokusetjha. Incwadi enjalo-ke ikhutjhwa siphathimandla sezobulungiswa; lokho-ke kutjho bona umarhistradi namkha isiphathiswa sezokuthula (ekubalwa hlangana nazo nesiphathimandla esithunyiweko semaPholiseni wakwa-SAPS). Isiphathimandla sezobulungiswa siqala ilwazi eliphambi kwaso, bese sisebenzisa umbonwaso ukuqala bona isetjho liyafuneka namkha alifuneki na, nakube liyafuneka bese sikhupha incwadi yokusetjha. Ngalokho-ke ukuthola incwadi yesetjho kuyindlela yokuqinisekisa bona ilungelo lomuntu lokuziphilela ipilwakhe yangeqadi lingacajelwa ngento engekho, ngombana ibanga lokobana kuyokusetjhwa lizakuhlolwa babantu abazijameleko?
Incwadi yokusetjha kungcono nayitholakala kusiphathimandla sezobulungiswa (umarhastrada namkha ijaji). Neemphathimandla ezithunyiweko nazo zinawo amandla wokukhupha incwadi yokusetjha, kodwana azikwazi ukuba nesandla ephenyweni elifunelwa incwadi yokusetjha. Isiphathimandla esithunyiweko kufuze bona sikwazi ukuzijamela, sikghone nokuqala izinto ngelihlo elingakatjhigami, kobanyana sizokwazi ukusebenzisa imininingwana yelwazi esinikelwe yona ukuthatha isiqunto sokuthi incwadi yokusetjha ikhutjhwe namkha ingakhutjhwa. Iimphathimandla ezithunyiweko zinawo amandla wokukhupha incwadi yokusetjha, ngalokho-ke amapholisa akangazazi ukusebenzisa lendlela ukuthola incwadi yokusetjha, khulu khulu nakunganamarhistradi otholakalako ngesikhatheso. Incwadi yokusetjha ekhutjhwe ngumarhistradi nesiphathimandla esithunyiweko ziyafana, ziyalingana nangamandla. Kungcono ukusetjha ngencwadi yokusetjha ekhutjhwe siphathimandla esithunyiweko kunokusetjha ngaphandle kwencwadi.
izintwezo ziphethwe mumuntu othileko namkha zisendaweni ethileko.
Incwadi yokusetjha inikela imvumo yokuyokusetjha umuntu othileko namkha umuntu othileko, kufunwa into namkha izinto ezithileko.
Incwadi yokusetjha ilayela bona ngiyiphi indawo namkha iindawo ekufuze zisetjhwe.
Incwadi yokusetjha ilayela bona ngubani ekufuze asetjhwe (lapha-ke kungatjhiwo nabantu abangahle batholwe endaweni la kuthiwe akuyokusetjhwa khona).
Isetjho elikhutjhelwe incwadi yokusetjha kufuze bona lenziwe kusemini, ngaphandle-ke kokuthi kutjhiwo ngenye indlela, ngemva kobana ilunga liveze amabanga wobana kungani kuyosetjhwa ebusuku.
Incwadi yokusetjha ayiphelelwa mamandla kungakasetjhwa la kufuze kuyokusetjhwa khona namkha ibulawe mumuntu oyikhuphileko namkha ibulawe ngomunye onamandla alinganako naloyo oyikhuphileko.
Emveni kobana sekusetjhiwe, ikhophi yencwadi yokusetjha kufuze bona inikelwe umuntu ophulelwe amalungelo ngesetjhelo. Loyo-ke kuvamise bona kube mnikazi wendawo namkha kube mumuntu ohlala endaweni esetjhwako leyo, namkha kube mumuntu obekasetjhwa.
Incwadi yokusetjha isetjenziswe ngokuya kwemibandela ebekwe kiyo.
Kuyikambiso esetjenziswako-ke bona isetjho kufuze lenziwe phambi komnikazi wendawo esetjhwako namkha phambi komuntu ohlala endaweni esetjhwako leyo.
Umnqopho womsebenzi lo kubonisana ngesetjho lencwadi.
Sebenzisa ithranspharensi: Umsebenzi 5.
Ungayitholaphi incwadi yokusetjha?
Ngimiphi imininingwana yelwazi ekufuze ibe sesibaweni sokusetjha?
Bonisanani ngokuthi yini okuzakuba sencwadini yokusetjha.
Wenziwa nini umsebenzi wokusetjha?
Kufanele na bona umnikazindawo namkha umuntu ohlala endaweni esetjhwako anikelwe ikhophi yencwadi yokusetjha?
Bona iimphathimandla zikuthathela phezulu kangangani ukwephulwa kwamalungelo womuntu wokuziphilela ipilwakhe yangeqadi kufakazelwa mibandela yesigaba 28 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi. Isigabesi sithi ipholisa eliphambana nalokho okutjhiwo yincwadi yokusetjha, namkha elisetjha namkha lithumbe ipahla ngaphandle kokunikelwa amandla wokwenza njalo lizakutholwa linomlandu wobulelesi. Ungazimbi wegadango elinjalo elingekho emthethweni naye unelungelo lokuthi angayowamangalela amapholisa.
Isigaba28 asiyibali imilandu engahle ithweswe ipholisa elisetjhe indawo ngokungasimthetho namkha elithumbe ipahla ngokungasimthetho. Imilandu ekungammangalelwa ngawo amapholisa aphule umthetho njalo kungaba mlandu wokulimaza, wokubetha, wokona ipahla kanye newokweba.
Elinye ikhandelo kukobana isigaba 35(5) somThethosisekelo sithi ubufakazi obutholwe ngokwephula ilungelo elisemthethwenisisekelo kufuze bona bubekelwe ngeqadi bungafakwa ekugwetjweni komlandu, nakube ukuvunywa kobufakazobo kuzakwenza ukugwetjwa komlandu loyo kungakhambi ngendlela elungileko namkha nakube kuzakukhisimeza ikambiso yomthethobulungiswa. Lokhu-ke kutjho bona ubufakazi obunjalo angeze bavunywa ekhotho. Umphumela walokhu kungaba kbona ummangalelwa agcine atholwe anganamlandu.
Umnqopho womsebenzi lo kubonisana ngemiphumela yesetjho elingekho emthethweni namkha isetjho eleqa amandla wencwadi yesetjho.
Sebenzisa ithranspharensi: Umsebenzi 5.
Uyini umphumela wokusetjha ngokungekho emthethweni?
Amakhotho ayabuvuma na ubufakazi obutholakele ngesetjho elingekho emthethweni?
Fundela abafundi isibonelwesi.
(Second illustration as on page 9, chapter 9, English text).
Emlandwini waka-S noMayekiso en Andere 1996 (3) All SA 121 (C), ipholisa elaliphenya langena endaweni yommangalelwa wokuthoma ngaphandle kwencwadi yokusetjha labamba ipahla ethileko lapho, ekubalwa hlangana nayo neyayingesikhwameni sommangalelwa wesithathu. Ummangalelwa wokuthoma wavuma bona ingasetjhwa indawakhe, kodwana azange kube nobufakazi bokuthi nommangalelwa wesithathu naye wavuma bona isikhwama sakhe sisetjhwe. Ikhotho-ke yalawula bona isenzo sepholisa elasetjha lapho ngesamabomu nesokuphula ngabomu ilungelo lommangalelwa wesithathu lokuphila ipilwakhe yangeqadi. Ikhotho yabuye yalawula nokuthi abukho ubufakazi obabuhlanganisa ipahla eyathathwa ngesikhwameni nomlandu okuzwakala bona wenziwa, yabe yatjho nokutjho bona umnqopho wepholisa elabamba ipahla leyo kwakungeze kwaba kuvimbela ukubulawa kobufakazi obuphathekako?
Umthetho ovamileko nolungileko kbona kufuze kusetjhwe ngencwadi yokusetjha. Njengombana ukusetjha nokubamba ipahla kukukwephula amalungelo womuntu wangeqadi, umthetho othi kufuneka incwadi yokusetjha ukusetjha indawo namkha umuntu uyindlela ehle khulu yomthetho yokuvikela ukwephula kwelungelwelo. Umthetho lo ufuna bona amaqiniso akhona kufuze bona athome aqalwe mumuntu ongathathi hlangothi nonokuziphendulela okuhle ezintweni azenzako, ekuyena kufuze bona athathe isiqunto sokuthi liyezwakala na ibanga lepholisa lokuthi likholwa bona kuyinto efaneleko ukusetjha nokubamba ipahla. Nokho-ke lelivikeleko leqiswa amehlo lokhuya nakusetjhwa ngaphandle kwencwadi yokusetjha, kuthiwe bekungeke kukghonakale bona itholakale incwadi yokusetjha, ngaleyindlela-ke bekubonakale ungathi isetjhwelo lingelilungileko. Nasilinganisako, lokhu kwenzeka ebujameni bezinto la kufuneka khona igadango lamsinyana ukuqiniseka bona ubufakazi abubulawa. Ngesibanga yalokhu-ke, sikhona isibonelelo esenziweko salokhu, njengakusigaba 22 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi, isibonelelo esivumela ukusetjhwa kwendawo namkha umuntu ngaphandle kwencwadi yokusetjha.
Amapholisa kufuze bona umuntu amsetjhe nakambophako. Lokhu-ke kwenzeka ngaphandle kwencwadi yokusetjha, ngalokho-ke akukho emthethweni. Isigaba 23 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi sibonelela ngokusetjhwa komuntu obotjhiweko kunye neendawo, nakube umsolwa ubotjhwe ngaphasi kobujamo obuthileko. Ibanga lalokhu kuphephisa ubujamo bezinto, nokuvikela umuntu obotjhiweko bona angazilimazi, nokuvimbela bona ipholisa namkha nanyana ngubani omunye bangalinyazwa, kunye nokuthola ubufakazi ngomuntu obotjhiweko.
Nanyana iimfuneko zokusetjha ngaphandle kwencwadi yokusetjha zifana nje nalokha umuntu nakasetjha ngencwadi, amakhotho avamise ukuziphatha ngendlela engafaniko iindaba zakhona, begodu enza neqiniso lokuthi zoke iimfuneko zizalisekile umuntu nakasetjha ngaphandle kwencwadi. Nakusetjhwe ngaphandle kwencwadi, ikhotho ivamise ukuba nesandla esiqinaqinileko, ngombana isetjho elinjalo kutjho bona lenziwe ngaphandle kwesiqhema esizijameleko ekuthathweni kwesiqunto.
Umnqopho womsebenzi lo kubonisana ngokusetjha ngaphandle kwencwadi yokusetjha.
Sebenzisa ithranspharensi: Umsebenzi 5.
Ipholisa livumelekile na bona lingasetjha ngaphandle kwencwadi yokusetjha Nakube livumelekile, kukunini la livumeleke khona?
Emlandwini waka-S noMotloutsi 1996(1) SACR 78 (C), ikhotho yaqunta bona nakube kunesiphathimandla esithunywako, ukutlhogakala kwakamarhistradi ukunikela incwadi yokusetjha angeze kwamukeleke njengebanga lokungakayitholi incwadi yokusetjha.
Isigaba 22 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi: Ubujamo La Ipahla Ingabanjwa Khona Ngaphandle Kwencwadi Yokuksetjha.
(Third illustration as on bottom of page 10, chapter 5, English text).
Ipholisa lingasetjha nanyana ngubani, lisetjhe nanyana kukuphi, ngaphandle kwencwadi yokusetjha, ukube linqophe ukubamba nanyana ngimuphi umhlobo wepahla ekukhulunywa ngayo kusigaba 20.
(ii). Ukuriyada kokutholakala kwencwadi yokusetjha leyo kungafadalalisa umnqopho wesetjhwelo.
Soke isikhathi, nakusetjhwako nanyana kubanjwa ipahla kufuze bona koke lokho kwenziwe ngokucabangela isithunzi somuntu. Lokhu-ke kutjho bona abantu kufuze ubaphathe ngehlonipho, ngokunjalo nepahla nayo kufuze bona uyiphathe ngehlonipho, begodu akukafaneli bona kwenziwe umonakalo nokudungeka kwezinto ngento engekho. Igadango elihle kuphatha abanye abantu ngendlela wena ongafuna ukuphathwa ngayo. Lokhu-ke kukhambisana nesigaba 10 somThethosisekelo. UmThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi nawo unemihlahlandlela eqinisekisa bona koke isetjho nokuthunjwa kwepahla kuyayizalisa imibandela yokuhlonitjhwa kwesithunzi somuntu (isigaba 29 somThetho wemiLandu yobuLelesi).
Umuntu kufuze bona asetjhelwe ngemsitheleni, nakukghonakalako, nakasetjhwa emzimbeni. Lokhu-ke kwenzelelwa ukuvikela isithunzi somuntu. Nakube akunapholisa lomfazi ukusetjha abantu besifazi, ipholisa eliduna lingabawa nanyana ngimuntu umuntu wesifazi hlangana nabantu bomphakathi bona alisetjhele umuntu omfazi ekufuze asetjhwe lapho.
Ukusetjha umuntu udlulele nezithweni zakhe zangasese (njengesitho sobufazi nesitho sangemva sokuzithuma) kufuze bona kwenziwe ngudorhodera kwaphela. Isetjho elinjalo lingenziwa kwaphela nakube kunamabanga azwakalako enza kukholakale bona ipahla efunwako ekukhulunywa ngayo kusigaba 20 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi ingaba sezithweni zangasese namkha ezithweni ezifihlekileko zomuntu osetjhwako.
Sebenzisa ithranspharensi: Umsebenzi 5.
Ipholisa eliduna lingamsetjha na umuntu wesifazi?
Nakube akakho amapholisa abafazi, ipholisa eliduna kufuze bona lenzeni?
Isigaba 29 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi.
Umsebenzi wokusetjha umuntu newokusetjha iindawo kufuze bona wenziwe ngehlonipho nangepatho ehle, kanti-ke umuntu wesifazi kufuze bona asetjhwe ngomunye umuntu wesifazi kwaphela, begodu nakube akunapholisa elimfazi, umuntu osetjhwako loyo angasetjhwa nanyana ngimuphi omunye umuntu wesifazi ongabawiwa lipholisa ukwenza njalo.
Ipholisa elingasetjha umuntu namkha indawo ngokusemthethweni, namkha elingangena endaweni nanyana ngiyiphi kobanyana liyokuthola ubufakazi lingasebenzisa amandla anele kwaphela ukwehlula loyo namkha labo ekungenzeka bona balinga ukulivimba bona lingasetjhi godu lingangeni (isigaba 27 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi). Lokhu-ke kutjho bona ipholisa lingasebenzisa kwaphela amandla alingeneko afunekako ebujameni obuthileko. Ukulingana okufunekako kutjho bona musa ukusebenisa amandla nakube akunasidingo sokobana uwasebenzise. Ungasebenzisa amandla afunekako anele nalingene ukwehlula loyo osuke asendlelenakho ngombana alinga ukukuvimba namkha ukunghanghabala bona ungene la ufuna ukungena khona (isigaba 13 somThetho wamaPholisa wakwa-SAPS: Amandla amancancazana).
Ngokwesigaba 27 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi, ipholisa livumelekile ukusebenzisa amandla aneleko, ukungena endaweni ukuyokusetjha. Ngaphambi kobana kungasetjenziswa amandla, ipholisa kufuze bona likhulume ngokuzwakalako lifune ukungena lapho, litjho nokuthi kubayini lifuna ukungena endaweni leyo. Ipholisa livumelekile bona liphule umnyango namkha ifesidiri bona likghone ukungena. Nokho-ke nakube akunasidingo sokobana lisebenzise amandla, alingawasebenzisi vele.
Kukhona-ke la izinto zikhanjiswa khona ngendlela ehlukileko. Nakube ipholisa linebanga elizwakalako lokukholwa bona into efunwako esetjhwenelo ingahle imotjhwe namkha ilahlwe nakube ukungena kufunwa ngokuzwakala begodu nebanga lokungena liyatjhiwo, ilunga lingasebenzisa amandla aneleko ngokukghonekako. Lokhu-ke kwenzeka nakube into esetjhwako / efunwako leyo yinto encancani, namkha nakube intoleyo isidakamizwa esincancani esingamotjhwa namkha silahlwe lula, njengokuthi nje siphoselwe edreyinini sikhambe namanzi namkha siginywe, namkha nakube ipilo yamapholisa ingena engozini ngokukokoda kwawo, njengokuthi nje amapholisa lawo nakaziko bona umuntu ongaphakathi unesigidi. Lomehluko-ke waziwa ngokuthi yindinyana yokungakokodi?
Umnqopho womsebenzi lo kubonisana ngokusetjenziswa kwamandla ekusetjhweni kwendawo kobanyana kuzokuthunjwa ipahla.
Sebenzisa ithranspharensi: Umsebenzi 5.
Ipholisa livunyelwe na ukusebenzisa amandla ukungena endaweni kobanyana liyokusetjha?
Ipholisa livunyelwe na ukusebenzisa amandla ukuthumba ipahla?
Bonisanani ngemithethokambiso esetjenziselwa ukusetjha nokuthumba ipahla.
Amanothi ngesetjho nangokuthumba ipahla?
ISigaba 23 somThetho weKambiso yemiLandu wobuLelesi Sinikela ipholisa amandla wokusetjha umuntu obotjhiweko lithumbe nepahla ezakutholakala kuye ekukhulunywa ngayo kusigaba 20 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi. Nakube ukusetjenziswa kwamandla kuyafuneka, angasetjenziswa amandla alingeneko. Nakwenziwa koke lokho-ke nokho kufuze bona kuhlale kukhunjulwa imithetho ephathelene nokusetjhwa kwabantu emzimbeni bekufike nezithweni ezifihlekileko.
Umthetho othi akusetjenziswe amandla amancazana kufuze bona uhlale uhlonitjhwa. Nakube akunamandla afunekako ukuthumba ipahla, musa ukuwasebenzisa.
Ngomnqopho wokwenza isetjho ngokwalo.
Amandla kufuze asetjenziswe kwaphela nakube umuntu oqalene nepholisa unghanghabala ngekani; nakhona lapho amandla kufuze asetjenziswe ngombana sekubhalelwe woke amanye amaqhinga ipholisa elingawasebenzisa. Ukusetjenziswa kwamandla kuba semthethweni kwaphela nakube isetjho lisemthethweni. Khumbula, nakube akunasidingo sokusebenzisa amandla, musa ukuwasebenzisa.
Awukwazi ukuphula ilayi ivuleke ufuna umlelenjani. Awukwazi ukuphula isimumathi esikhanyelako la into engaphakathi kwesimumatheso ihlezi ebaleni ibonakala kuhle khona ngaphandle kokuphula.
Setjha kwaphela la kunokwenzeka khona bona itholakale ipahla efunekako (Isibonelo: Umabonwakude angeze angena ngebhokisaneni lejuwelari).
Isetjho kufuze lenziwe ngemva kokuphuma kwelanga, nangaphambi kokutjhinga kwelanga, ngaphandle-ke kobana mhlamunye incwadi yesetjho ikhuluma ngenye indlela ehlukileko.
Nikela umnikazindawo esetjhwako ikhophi yencwadi yokusetjha nakayifunako, ngemva kobana kusetjhiwe.
Incwadi yokusetjha ingasetjenziswa kanye kwaphela.
Ukwephulwa kwamalungelo womuntu la kusetjhwa khona namkha yena osetjhwako kufuze bona kuncitjhiswe kube phasi khulu khulu, ngokulawulwa bujamo bezinto balapho.
Amandla angasetjenziswa kwaphela nasele kubonakala kubhala, ingasekho enye into engenziwa.
Bona umnqopho womThethosisekelo ayisikho ukuvimbela ukuphenyisiswa kwemilandu, kodwana kuvikela amalungelo asisekelo wabantu boke.
Kunevidiyo ye-10 lemizuzu NgeSetjho NangokuThumba Ipahla?
(Second illustration as left hand side of page 14, chapter 5, English text).
Iingaba 14 zomThethosisekelo zitjho bonani malungana nesetjho nokuthumba ipahla?
Kungani kuyikambiso ehle ukuthola incwadi yokusetjha ngaphambi kobana uyokusetjha?
Yini ekufuze bona kutlolwe encwadini yokusetjha?
Yini umphumela wesetjho elingekho emthethweni namkha wesetjho eleqa igunya lokusetjha?
Ipholisa livumelekile na bona lingasetjha ngaphandle kwencwadi yokusetjha?
Yini ekufuze yenziwe lipholisa ngaphambi kobana lisebenzise amandla ukungena endaweni liyokusetjha namkha ngomnqopho wokusetjha nokuthumba Kukhona na okuhlukileko kilomthetho?
Incwadi yokusetjha iphelelwa nini kusebenza, begodu ingasetjenziswa kangaki?
Tjengisa ividiyo ekhuluma ngokusetjha nangokuthumba ipahla.
Isigaba esimalungana nokuSetjha nokuThumba ipahla iza ngaphambi kwengcenye ekhuluma ngokuPhenywa kobuLelesi evidiyweni?
Umnqopho womsebenzi lo kurhunyeza isifundwesi, nokuphendula yoke imibuzo engakaphendulwa.
Ngemva kokubukela ividiyo, nikela isikhathi sokubonisana ngayo, bese wenza isirhunyezo salokho.
Imibuzo ingaba lisizo ukudosa lelihlelo lokubonisana.
Commentary on the Criminal Procedure Act: Du Toit et al.
Criminal Procedure Handbook: 3rd edition, Bekker et al.
izintwezo ziphethwe mumuntu othileko namkha zisendaweni ethileko.
Incwadi yokusetjha izakunikela amandla wokusetjha umuntu othileko namkha iindawo ezithileko, kufunwa ipahla ethileko namkha izinto ezithileko.
Incwadi yokusetjha ikhomba iindawo ezithileko ekufuze bona zisetjhwe.
Incwadi yokusetjha ikhomba umuntu ekufuze asetjhwe (lapha-ke kungabalwa nanyana ngubani otholakala endaweni ekufuze isetjhwe).
Incwadi yokusetjha isetjwenziswa emini (kusetjhwa emini), ngaphandle-ke kokuthi mhlamunye kutjhiwo ngenye indlela.
Incwadi yokusetjha ihlala isebenza beyisetjenziswe namkha icinywe mumuntu oyikhuphileko namkha onamandla afanako naloyo oyikhuphileko.
Ikhophi yencwadi yokusetjha kufuze bona inikelwe umuntu ilungelo lakhe elingahle lithinteke, ekuvamise bona kube mnikazi namkha umuntu ohlala endaweni la kuyokusetjhwa khona.
Incwadi yokusetjha kufuze bona isetjenziswe kwaphela ngokulandela imibandela etjhiwo kiyo incwadi.
Incwadi yokusetjha isebenza kanye kwaphela.
Setjha kwaphela eendaweni la kunokwenzeka khona bona zitholakale izinto ezifunekako.
Isetjho kufuze lenziwe emini ngemva kokuphuma kwelanga, nangaphambi kokutjhinga kwelanga ngaphandle-ke kokuthi kutjhiwo ngenye indlela.
Nikela umnikazi wendawo esetjhwako namkha ohlala kiyo ikhophi yencwadi yesetjho nakayifunako, ngemva kokusetjha indawo leyo.
Nokho-ke incwadi yokusetjha kufuze bona itjengiswe umuntu ohlala lapho namkha umnikazi wendawo esetjhwako leyo, ngaphambi kobana kuthonywe kusetjhwe, nakube umuntu walapho ukhona.
Kuyikambiso elungileko bona kusetjhwe umnikazindawo namkha umuntu ohlala endaweni leyo akhona naye.
Kufuze kulingwe ngesikhathi soke bona ukuphulwa kwamalungelo womuntu ekusetjhwa indawakhe kube kuncancazana, ngokulawulwa bujamo bezinto.
Amandla angasetjenziswa kwaphela nakube vele nakanjani kufuzile asetjenziswe.
Tlola iimbonelo zamalungelo angaqinteliswa ngesetjho nangokuthumba ipahla.
Fundisisa indinyana yokuqintelisa ekhasini 6 lencwajana yokusebenzela bese uyahlola bona isetjho nokuthumba ipahla kungathathwa njengokuphulwa kwamalungelo womuntu okulungileko na.
Ithranspharensi : Umsebenzi 5.
Ungayitholaphi incwadi yokusetjha?
Ngiyiphi imininingwana ekufuze ibe sesibaweni sencwadi yokusetjha?
Bonisanani ngalokho ekufuze kube sencwadini yokusetjha.
Kufuze kusetjhwe nini?
Kufuzile na unikele umnikazindawo namkha umuntu ohlala endaweni esetjhwako incwadi yokusetjha?
Ithranspharensi: Umsebenzi 5.
Yini umphumela wokusetjha ngokungasimthetho?
Amakhotho ayabamukela / ayabuvuma na ubufakazi obutholakele ngesetjho elingekho emthethweni?
Ithranspharensi : Umsebenzi 5.
Ipholisa livumelekile na bona lingasetjha ngaphandle kwencwadi yokusetjha, nakube kunjalo likwenza nakwenzenjani lokho?
Ithranspharensi: Umsebenzi 5.
Ipholisa eliduna lingamsetjha na umuntu wengubo?
Nakube akunapholisa lengubo, ipholisa eliduna kufuze lenzeni?
Ithranspharensi : Umsebenzi 5.
Ipholisa lingawasebenzisa na amandla ukungena endaweni liyokusetjha?
Ipholisa lingawasebenzisa na amandla ukuthumba ipahla?
Ithranspharensi : Umsebenzi 5.
Ipholisa Namkha Ilungu Lomphakathi Nalisa Isililo Ku-ICD?
Kufuze Lenzeni Ipholisa Nalibona Elinye Ipholisa Liphula Amalungelo Wobuntu?
IPhiko EliLalela IinLilo NgamaPholisa (i-ICD) Lenzani Lokhuya Elinye Ipholisa Namkha Ilungu Lomphakathi Nalisa Isililo Ku-ICD?
nendima yePhiko lamaPholisa eliLalela iinLilo ngamaPholisa (i-ICD) ekuqinisekiseni ukuziphatha kuhle kwamapholisa ngokukhambisana nomThethosisekelo.
Illustration as on top right of page 3.
Umnqopho womsebenzi lo kunikela iminqopho yesifundwesi.
Fundela abafundi iminqopho yomsebenzi lo.
Babuze bona bayayizwisisa na iminqopho le.
Bahlathulule yona la kufuneka khona.
AmaLungelo wobuNtu ngewomuntu woke eSewula Afrika, ngitjho namapholisa imbala. Elinye nelinye ilungelo lobuntu likhambisana nokuziphendulela. Enye ingcenye yokuziphendulela kwawo woke amalungu webutho lamapholisa lakwa-SAPS, njengombana liliphiko lomBuso nje, kuhlonipha nokuvikela isithunzi sobuntu kibo boke abantu kunye nokubabalela amalungelo wabo boke abantu. AmaPholisa athwele umsebenzi osibopho wokusebenzela umphakathi nokwenza umsebenzawo ngokuzihlonipha nangendlela ekusebenza ngayo abantu abawufundiselweko umsebenzi.
Bawa abafundi bona bafunde isigaba 7(2) somThethosisekelo, iNcwajana yokuSebenzela ikhasi 5 bese babonisane ngalokho okutjhiwo sigabesi.
Ngaphambi kobana udlale ividiyo, tjela abafundi bona babukele ividiyo le ngomkhumbulo wokuphulwa kwamalungelo wobuntu. Abacabange godu nangokuthi ukuphulwa kwamalungelo wobuntu la kuzakuthikameza njani ukuziphatha kwamapholisa nendima yabokhomanda bamapholisa wakwa-SAPS.
Badlalele ividiyo yokuZiphatha / Imithetho YamaPholisa NokuPhathwa Kwawo?
Ngemva kokubukela ividiyo, babuze ngekade bakubukele, ngokusebenzisa indlela egegako, ubabuze ngamunye ngamunye bona bacabangani ngevidiyo ebebayibukele malungana namalungelo wobuntu nomsebenzi wobupholisa.
Sebenzisa ithranspharensi: Ukuziphatha leNomboro 1.
(3rd illustration as on bottom page of page 3, chapter 7, English text).
(2). UmBuso kufuze uhloniphe, uvikele, ukhuthaze bewuzalise amalungelo asehlelweni leRhelo lamaLungelo wobuNtu (i-Bill of Rights).
Ukukhandela ubulelesi ngepumelelo elizweni leSewula Afrika ngaphandle kokwephula amalungelo wobuntu kufuna ibutho lamapholisa elinemithetho emihle yokuziphatha. Ukuphulwa kwamalungelo wabantu mapholisa kuzakuhlala kuthathwa njengomlandu omumbi wokungaziphathi kuhle, ngalokho-ke kuzakuhlala kuphathwa ngesandla esiqine mbala.
Ukurhobela isandla somthetho (ukufihla ubulelesi).
Ubufakazi obutholakele ngesibanga sokwephulwa kwamalungelo wobuntu bungatjhiywa, kanti-ke lokho kungabangela bona abantu abanemilandu bahlanjululwe.
Ipholisa elibhalelwe kuhlonipha amalungelo wobuntu lizakuthathelwa amagadango wokukhalinywa.
Lizakuvulelwa umlandu ipholisa.
Lingaqotjhwa khonokho ipholisa (qala isigaba 36)(1) somThetho wamaPholisa wakwa-SAPS: Nakube ligwetje ukuyokudosa ejele langavunyelwa ihlawulo).
UmBuso ungavulelwa umlandu wombango.
Ukwemukwa kwelungelo lokujanyelwa mBuso (ukujanyelwa magqwetha womBuso) emlandwini wobulelesi (lokhu-ke kutjho bona ipholiselo kuzakufuneka bona lizibonisele bona lilithathaphi igqwetha, nokuthi lilithola njani, begodu kufuze bona lizibhadalele lona).
Ukwemukwa kwepholisa ilungelo lokujanyelwa mbuso emilandwini yombango (lokhu-ke kutjho bona ipholiselo kuzakufuneka bona lizibhadale zoke iindleko zomBuso: iindleko zomonakalo, neendleko zamagqwetha).
Amapholisa weenkhundla eziphakemeko azakubekwa umlandu ngokwephulwa kwamalungelo wobuntu nakube amalungelo lawo ephulwa zisazi, namkha nakube bekufuzile zazile ngokwephulwa kwawo kodwana azange zenze litho ngalokho.
AmaPholisa kufuze bona athole ukulitjalelwa ekutjhutjhisweni namkha ekuthathelweni amagadango wokukhalinywa nakale imilayo engekho emthethweni ebuya eenkhulwini ezongameleko.
Ipholisa alikwazi ukuvika ngokuthi liphule amalungelo wobuntu bona batjho belisenza elikuthunywe sikhulu salo.
Kufuze Lenzeni Ipholisa Nalibona Elinye Ipholisa Liphula Amalungelo Wobuntu?
libikele iKomitjhini yamaLungelo wobuNtu, namkha / begodu libikele umVikeli womPhakathi ngesenzweso.
(Nayikuthi ukwephulwa kwelungelo lobuntu ngalendlela kubuye godu kube mlandu wobulelesi, kufuze kuvulwe idokhethi yomlandu loyo).
Iphenyo lokukhalinywa kufuze bona libe msinyana, liphenyisise, begodu lingathathi ihlangothi. (Akunasidingo sokobana kulindelwe ukuqedwa kwephenyo lemilandu yobulelesi).
Iphenyo la kufuze bona lifune ukuthola abongazimbi bona bobani, lithole belibulunge ubufakazi, lithole abofakazi, lithole unobangela wokwenziwa komlandu, lithole nokuthi lenziwe njani umlandu, kuphi, nini, bese kutholakala nabenzi bomlandu loyo bese bayabotjhwa.
Indawo la kwenzeke khona umlandu kufuze bona iphathwe ngokutjheja nangokuyelela.
IPhiko Elilalela IinLilo NgamaPholisa (I-ICD) Lenzani Lokhuya Elinye Ipholisa Namkha Ilungu Lomphakathi Nalisa Isililo Ku-ICD?
I-ICD ingaphenya ngesililo, khulu khulu nakube sililo esiphathelene nokufa komuntu asekuvalelweni, afa ngesibanga sesenzo samapholisa. I-ICD ingathumela isililweso emapholiseni kobanyana aphenye ngaso, bese yona-ke ibeka ilihlo bona kuphenywa njani. Ekupheleni kwephenyo, i-ICD ingenza iimphakamiso zokuthi ipholisa igama lalo elibalwako esililweneso lingavulelwa umlandu wobulelesi namkha lingathathelwa amagadango wokukhalinywa na.
i-SAPS izokuba liphiko elifanele ukuhlonitjhwa mphakathi, befuthi nangambala eliyitholako ihlonipho leyo emphakathini, ekukhandeleni nekulweni nobulelesi.
ngokusebenza ngeenlilo ezenziwe ngamapholisa ngendlela elungileko neqalelela amahlangothi woke ngaphandle kokukhetha.
Yini okwethusa khulu khulu ngevidiyo ye-BBC ngamapholisa wakwa-SAP ngesihluku sawo phezu kwabasolwa ababanjiweko?
namkha kukuthi umphakathi weSewula Afrika uyayithokozela into enje?
Umnqopho womsebenzi lo kukwenza amapholisa acabange ngokuphulwa kwamalungelo wobuntu mapholisa, nokubonisana ngemiphumela yokuphulwa kwamalungelo lawo.
Hlukanisa abafundi ngeenqhema ezingadluliko ebantwini aba-5.
Batjengise ithranspharensi: UkuziPhatha Nomboro 1: Ukwephulwa Kwamalungelo Wobuntu.
Bawa esinye nesinye isiqhema bona senze lokhu okulandelako: Sebenzisa ithranspharensi: Umsebenzi 7.
Tlola lokho ekufuze kwenziwe lipholisa nalibona kwephulwa ilungelo lobuntu.
Tlola izinto ezingenzeka ipholisa nalephula amalungelo wobuntu.
Bawa esinye nesinye isiqhema bona senze isibonelo sinye ngalokho ekufuze kwenziwe lipholisa. Bawa iinqhema zoke beziphelele. Buyelela godu ukhambe ngayo ikambiso leyo sewufuna iimbonelo zemiphumela yepholisa eliphula amalungelo wobuntu kwanjesi.
Bawa omunye wabafundi ukutlola phasi lokhu efliptjhatini namkha ebhodini.
Vala ikulumakho ngokubonisana kwalokhuya nalokhuya.
Ithranspharensi: Ukuziphatha Nomboro 1.
Ithranspharensi: Ukuziphatha Nomboro 2.
Nakuphenywa ngokwephulwa kwamalungelo wobuntu, iphenyo kufuze lenziwe msinyana, lenziwe kuhle, lenzisiswe, begodu lenziwe ngaphandle kokukhetha. Lokhu-ke kusisekelo sesenzo sezokuphatha esilungileko.
Isenzo sezokuphatha esilungileko (iTjhejuli 6, I-Ayithemu 23(2)(b) yomThethosisekelo.
(d). lokuthola isenzo sezokuphatha esifaneleko nasiqala ibanga elinikelwe ngesenzweso lapho elinye lamalungelwakhe lithinteka namkha lisengozini khona.?
Lokhu-ke kutjho bona kufanele kube nebanga elizwakalako nelihle lesenzo sezokuphatha esizakuthathwa (isibonelo, ukujamisa, amagadango wokukhalima, ukudlulisa, ukuphakanyiselwa esikhundleni somsebenzi esiphezulu, njll.).
Lokhu-ke kutjho bona woke amagadango wezokuphatha kufanele kube ngalungileko ngokwekambiso. Lokhu kutjho bona imithetho yobulungiswa bemvelo kufuze bona ihlonitjhwe.
linikele ithuba lokubeka yalo indaba.
nangaphandle kokukhetha nokutjhigamela ngancanye.
ye-ICD ekuqinisekiseni bona amapholisa ayawaphumelelisa amalungelo wobuntu.
Nikela omunye nomunye umfundi ikhophi yencwajana yelwazi nge-ICD.
Sebenzisa ithranpharensi: Umsebenzi 7.
Qedelela ngezinto zoke, lokhuya nalokhuya.
Incwajana Yelwazi nge-ICD.
Kungani ukuziphatha kuqakathekile kwa-SAPS?
Ukuthwasiswa kungaba yingcenye yamagadango athathelwa ukulungisa umraro wokuphulwa kwamalungelo wobuntu na?
Akhe utjho eminye imihlobo namkha ezinye iindlela zokwephulwa kwamalungelo wobuntu kwa-SAPS ozaziko.
Ipholisa kufuze lenzeni nalibona omunye aphula amalungelo wobuntu?
Kungenzekani epholiseni eliphula amalungelo wobuntu?
(2nd illustration as on right hand side of page 8, Chapter 7, English text).
Iimbonelo zokuphulwa kwamalungelo wobuntu: Ukuziphatha Namba 1.
Ukubhalelwa kuhlonipha amalungelo wobuntu kungabanga lokhu okulandelako: Ukuziphatha Namba 2.
IPhiko eliLalela iinLilo ngamaPholisa - i-ICD.
Incwajana Yelwazi 7.
(Top right illustration as on page 8, chapter 7, English text).
Umnqopho womsebenzi lo kurhunyeza isifundwesi, nokuphendula nanyana ngimiphi imibuzo eseleko.
Imibuzo le ingasiza ukukhambisa isifundwesi, isize nokuveza bona ngiziphi iindaba ezisaleleko kwangakhulunywa ngazo.
Ukurhobela isandla somthetho (ukufihla umlandu).
Ubufakazi obutholakele ngesibanga sokwephula kwamalungelo wobuntu angeze bamukelwa, kanti-ke lokho kungabangela bona abantu abanemilandu bahlanjululwe.
Lizakuvulelwa umlandu ipholisa.
UmBuso ungavulelwa umlandu wombango.
Ukwemukwa kwelungelo lokujanyelwa mBuso (ukujanyelwa magqwetha womBuso) emlandwini wobulelesi.
Ukwemukwa kwepholisa ilungelo lokujanyelwa mbuso emilandwini yemibango.
Ipholisa kufuze lenzeni nalibona kwephulwa amalungelo wobuntu?
Kungenzekani nange ipholisa lingephulela umuntu amalungelo wobuntu?
Ithranspharensi: Umsebenzi 7.
Yini indima ye-ICD kwa-SAPS?
Ithranspharensi: Umsebenzi 7.
Incwajana Yelwazi: IPhiko eliLalela IinLilo ngamaPholisa?
IPhiko eliLalela iinLilo ngamaPholisa (i-ICD) yihlangano yomthetho elawulwa zizakhamuzi, eyasungulwa ngokweSigaba 222 somThethosisekelo wesiKhatjhana (umThetho wenomboro 2000 ka-1993) neSahluko 10 somThetho wamaPholisa weSewula Afrika (umThetho wenomboro 68 ka-1995).
Kuphuhlisa nokukhuthaza ukuziphatha okuhle emapholiseni.
Umsebenzi otjhugululiweko wakwa-SAPS, ngokukhambaisana nommoya nomnqopho womThethosisekelo.
Ngokuveza indlela evulela izakhamuzi ukuba nelizwi ekuqalaneni neenlilo.
Ngokuphambukisa iinsolo ezingekho/ezinganasisekelo ngamapholia.
Ukukhuphela ngeqadi amalungu wamaPholisa aphikelele ngokona, ahlukane ne-SAPS.
Ngokufakazela ukuthembeka kwamapholisa emizameni yawo yokutjhugulula umsebenzawo abe ahlonitjhwe mphakathi.
Ngokulekelela ukutjhugulula umsebenzi wamaPholisa ube yihlangano efanele nethola ukuhlonitjhwa, beyisekelwe mphakathi ekukhandeleni nekucitheni ubulelesi.
ukuqalana neenlilo zamapholisa ngendlela elungileko neqalelela amahlangothi woke ngaphandle kokukhetha.
Emalungana nokufela komuntu ekuvalelwenii namkha ngesibanga sesenzo samapholisa.
Emalungana nokuba nesandla kwamapholisa ebulelesini njengokudlelezela, ukweba, nokulimaza abantu ngokubabetha.
njengokuliselela umsebenzi nje, namkha ukubhalelwa kukhambisana neRhelo lokuziPhatha kwamaPholisa.
Nanyana i-ICD ilinga ukuphenya yoke imilandu nokungaziphathi kuhle ekuzwakala bona kwenziwe amaPholisa wakwa-SAPS, umThetho omalungana nalokhu uyayivumela i-ICD bona eminye imilandu idluliselwe kwa-SAPS kobanyana iyokuphenywa khona. Malungana nemilandu leyo ethunyelwa ukuyokuphenywa yi-SAPS, i-ICD ingabeka ilihlo iqale bona likhamba njani iphenyo ngemilandu leyo. Laphokhunye i-ICD ibeka ilihlo ephenyweni ngokubeka imihlahlandela okufuze ilandelwe ephenywenelo.
UNgqongqotjhe wezokuPhepha nokuVikeleka unikele abaphenyi abathileko be-ICD amandla wokwenza nomsebenzi wobuPholisa, kobanyana abaphenyi be-ICD bazokukghona ukwenza umsebenzabo ngcono khulu. Labo-ke abaphenyi be-ICD bakhonjwe mNqophisi oPhetheko.
I-ICD ayikanqophi ukunyaza umsebenzi ofanelekileko wamapholisa. I-ICD izibophelele ekusizeni amapholisa ngomsebenzi wetjhuguluko newokuqinisa ituthuko nokusebenzisana ne-SAPS.
Incwajana Yelwazi: IPhiko eliLalela iinLilo ngamaPholisa i-ICD?
<fn>DAC-NLS. IncwajanaYokwazisa.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ikomba Yekomitjhini Yamalungelo Wobuntu Ngokusetjenziswa KomThetho [Sigaba 14(1)(c)].
IMenyuweli Yokusebenza KomNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe.
IsiPhathiswa SezokwAzisa, AmaSekela WeemPhathiswa ZezokwAzisa (Sigaba 14(1)(b).
Isakheko Nemisebenzi YomNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe [Sigaba 14(1)(f)].
5.1 Isakheko SomNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe.
5.2 Imisebenzi YomNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe.
Inembombono Nekghonakaliso Yenembombono YomNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe.
Indima Nemisebenzi YomNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe.
5.3 Imisebenzi YomNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe Eyenzelwa Umphakathi Sigaba 14(1)(f)...
Imihlobo Yemisebenzi Eyenzelwa Umphakathi.
Itholakala Njani Imisebenzi Eyenzelwa Umphakathi.
5.4 Iindlela Umuntu Angena Ngazo Ekutlanyweni Komthethokambiso Nekusetjenzisweni Kwamandla WomNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe [Sigaba 14(1)(g)].
Amarekhodi WomNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe [Sigaba 14(1)(d-e].
6.1 Amarekhodi Atholakala Ngaphandle Kwesibawo [Sigaba 14(1)(e)] [Sigaba 15(2)].
6.2 Amakoro Wamarekhodi Angahlolwa Ngeminye Imithetho.
6.3 Amakoro Wamarekhodi Angabawiwa Nge-PAIA [Sigaba 14 (1)(d)].
7.1 Amagadango Ekufuze Athathwe MBawi.
7.2 Iimali Ezibekiweko (Iinhlangano Zomphakathi).
7.3 Iinzathu Zokwalelwa Kokutholakala Kwerekhodi/Kwamarekhodi [iSahluko 4 salomThetho ].
8.1 Iindlela ZangeKahaya ZokuDluliswa KweenLilo Nokummangala Ekhotho [iinGaba 74-82].
8.2 Ikambiso YeenDlela ZangeKhaya ZokuDluliswa KweenLilo [iinGaba 74-77].
8.3 Ikambiso Yokummangala Ekhotho [IinGaba 78-82].
8.4 Iinlilo Eziya KumVikeli WomPhakathi [Sigaba 91].
Elinye Ilwazi Njengoba Lilayelwe NgokwalomThetho.
9.1 Ukufakelwa Kwemininingwana Emitjha KweMenyuweli [Sigaba 14(2)].
9.2 Ilimi LeMenyuweli Nokutholakala Kwayo Sigaba 14(1) ne (3).
9.3 Isibawo Sokutlolwa KweMenyuweli Esiya KuNgqongqotjhe WezomThethobulungiswa NezokuThuthukiswa NgomThethosisekelo [Sigaba 14 (4)].
9.4 Isiyekelo SakaNgqongqotjhe WezomThethobulungiswa NezokuThuthukiswa NgomThethosisekelo [Sigaba 14(5) ].
Amagama Wokuthokoza Nemithombo Esetjenzisiweko Ukutlola IMenyuweli le..
Isihlomelelo A: Iforomu Lesibawo Sokuthola Irekhodi/Amarekhodi LomNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe (IHlangano Yomphakathi).
Isihlomelelo B: UmNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe: Iforomu Le-PAIA Lesaziso Sokudluliselwa Phambili Kwesililo Sangekhaya.
EmNyangweni wezeziNdlu weliZwe loKe, mNqophisi Zombelele.
IsiPhathiswa sezokwAzisa somNyango wezeziNdlu weliZwe loKe singanikela iSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa somNyango lo amandla wokusenzela umsebenzi.
amandla anikelwe umuntu othunywako angasuswa nanyana kukunini namkha atjhugululwe ngiloyo othumako, ngokutlola.
UmNqophisi Zombelele womNyango wezeziNdlu kufuze akhethe inani elaneleko labantu abazakusebenza njengamaSekela weemPhathiswa zezokwAzisa, elizakulingana inani lababawi bamarekhodi, boke ababawi bamarekhodi bakwazi ukuthola amarekhodi abawafunako womNyango wezeziNdlu.
Elinye nelinye iSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa lilawulwa siPhathiswa sezokwAzisa somNyango wezeziNdlu weliZwe loKe.
Mbawi obawa ukuthola irekhodi eliphethe imininingwana ephathelene naye ngokwakhe umbawi loyo.
Imininingwana yelwazi yomuntu siqu sakhe?
negama lomuntu la libonakala khona neminye imininingwana ephathelene nomuntu siqu sakhe malungana nomuntu lo, namkha la ukuvezwa kwegama lomuntu kungaveza khona imininingwana ephathelene nomuntu loyo, kodwana ngaphandle kwemininingwana yomuntu osele anesikhathi esingaphezulu kwama-20 weminyaka abhubha.
kwaphela iinhlanganwezo zomphakathi ezisebenzisa amandlazo womphakathi namkha ezenza umsebenzi womphakathi ngokwemibandela yomthetho.
nomNyango wezeziNdlu weliZwe loKe; kodwana kuSigaba 34 yomThetho, igama elithi umuntu endinyaneni (a) nendinyaneni (b), kufuze lithathwe njengegama elitjho umuntu wemvelo.?
EmNyangweni wezeziNdlu weliZwe loKe isiPhathimandla esiFaneleko sitjho uNgqongqotjhe ophethe umNyango wezeziNdlu weliZwe loKe namkha umuntu othunywe nguNgqongqotjhe ukuthi ajame endawenakhe uNgqongqotjhe.
Itjho iKomitjhini yamaLungelo wobuNtu yeSewula Afrika ekukhulunywa ngayo kuSigaba 181 (1) (b) emThethwenisisekelo.
ngaphandle kokukhetha ukuthi imininingwana yelwazi leyo ibuthelelwe yatlanywa yihlangano yomphakathi leyo.
Umsebenzi othileko nawubekelwa inani elithileko lamalanga, namkha nakukhulunywa ngenani lamalanga nanyana kukuphi laphokhunye, inani lamalangelo litjhiya ilanga lokuthoma (alilibali ilanga lokuthoma) , lifake ilanga lokugcina, ngaphandle-ke kokuthi mhlamunye ilanga lokugcina libe ngoSonto namkha libe ngeholideyi; nakwenziwa njalo-ke, isikhathi samalanga layo asizulibala ilanga lokuthoma, singalibali nelinye nelinye ilanga langoSonto namkha leholideyi?
UmThetho wezeHlathululo, UmThetho WeNomboro 33 waka-1957. Sigaba 4 Ukubalwa Kwenani Lamalanga?
Atjho nanyana ngimaphi amalanga weveke ngaphandle kwabomGqibelo naboSonto namkha amaholideyi, njengoba ahlathululwe kuSigaba 1 yomThetho wamaHolideyi, ka-1994 umThetho WeNomboro 36 ka-1994.
UmThetho oKhuthazela ukuTholakala kweLwazi (i-PAIA), umThetho 2 ka-2000 (ngemva kwalokhu ozakubizwa nangokuthi mThetho), wathoma ukusebenza ngomhlaka 9 kuMatjhi ngo-2001, wakhanyisa ukuqakatheka kokutholakala kwemininingwana yelwazi emphakathini ovulekileko, wedemokhrasi nowenzela izinto emkhanyweni. UmThetho lo unikela amandla wokubethwa komthetho endinyaneni 32 yeVikelamalungelo yomThethosisekelo, begodu kufuze bona ufundwe njengomthetho ophumelelisa ilungelo lomthethosisekelo.
(b). nanyana ngiliphi ilwazi eliphethwe ngomunye umuntu begodu elifunekela ukuphunyeleliswa kwelungelo nanyana kungaba ngiliphi.
(2). Kufuze bona kubethwe umthetho welizwe loke ukuphumelelisa ilungelweli, begodu ungenza bona kube neendlela zokwethula umbuso umthwalo woburhiyarhiya bezokuphatha noweemali.
nokuhlolisisa ucozulule ube ube nelizwi ekuthathweni kweenqunto zamalungelo weenhlangano zomphakathi, la kuthinteka khona amalungelo weenhlanganwezo.
Woke amarekhodi weKhabinethi namakomidi wayo, imisebenzi yamajaji ekhotho, amabandla wokugweba akhethekileko, namkha isiphathiswa samajaji namkha ilungu lePalamende yeliZwe loKe namkha lePalamende yePhrovinsi.
TJHEJA: IMenyuweli le ayijamiseleli umThetho, ngalokho-ke kufuze bona ifundwe ndawonye nomThetho nemiThetjhwana.
Kumsebenzi weKomitjhini yamaLungelo wobuNtu yeSewula Afrika ukutlola ikomba, ngendlela ezwakala lula, engafunwa mumuntu onesifiso sokusebenzisa ilungelo nanyana kungabi ngiliphi ekukhulunywa ngalo emThethweni.
Ikomba le izakutholakala ngawo woke amalimi asemthethweni, kanti-ke izakutholakala ema-ofisini weKomitjhini yamaLungelo wobuNtu kungakapheli inyanga ka-Arhostosi 2003.
Umnqopho wencwajana le kukwazisa umuntu ukuthi uwathola njani amarekhodi aphethwe mNyango wezeziNdlu weliZwe loKe, ngaleyindlela-ke kuphunyeleliswe iSigaba 14 somThetho.
TJHEJA: Incwajana le ijamele kwaphela umNyango wezeziNdlu weliZwe loKe, ngalokho-ke ayinayo imininingwana yelwazi namkha amarekhodi wemiNyango yezeziNdlu yamaPhrovinsi.
Zoke iindaba ze-PAIA zizakusetjenzwa liZiko le-PAIA (i-PAIA Centre).
ukuvula nokuphumelelisa ihlelo elibambelelako elivula amathuba amahle nalungileko wokutholakala kwezindlu kibo boke abantu ngekghono labo lamandla wemali yokuzitholela izindlu nokubhadalela imisebenzi ekhambisana nokuba nendlu, kunye nokuvula ithuba lokutholakala kwehlalakuhle yomphakathi neyomnotho umTlolo womTlamo wamaQhinga wokuSebenza, ngitjho nanyana ungakabukuphasiswa nje.
UmNyango wezeziNdlu unqophe ukuzalisa nasi iminqopho yekhwalithi ngokukhambisanaa nombandela wekghonakaliso yenembombono: (umTlolo womTlamo wamaQhinga wokuSebenza, ngitjho nanyana ungakabukuphasiswa nje).
Ukuba siphathimandla esikhamba phambili kezezindlu nezelwazi lokuhlaliswa kwabantu elizweni loke, kunye nokuvula ithuba lokutholakala kwemininingwana yelwazi msinyana nangesisa ngeenkhathi zoke.
Ekuyona ndima karhulumende omkhulu kusungula nokukghonakalisa ihlelo lokwakhiwa kwezindlu ngemva kokukhulumisana nokubonisana naboSomkhandlu bezeziNdlu bamaphrovinsi wolithoba, kunye nanehlangano ejamele abomasipaladi ilizwe lokeli, (i-South African Local Government Association, i-SALGA)?
Urhulumende omkhulu nakazakukghona ukusungula nokuphumelelisa ihlelo elibambelelako lokwakhiwa kwezindlu elizweni loke, kufuze bona enze imisebenzi ethileko engephambili, ngoNgqongqotjhe wezeziNdlu.
UmThethokambiso/umGomo: Ubeka umthethokambiso welizwe, ekubalwa kiwo neendlela ekulinganiswa ngazo ubuhle bomsebenzi, nezinga umsebenzi ekufuze ufike kilo ngokwakhiwa kwezindlu.
Ukubonisa: Kukhuthaza ukubonisana ngeendaba eziphathelene nokwakhiwa kwezindlu hlangana kwakarhulumende omkhulu nabajameli bomphakathi, namakoro kunye namakoro amancani akhupha ipahla namkha abhadalela ipahla yokwakha nemisebenzi ephathelene nokwakha, norhulumende wephrovinsi, nabomasipaladi kunye nabanye ababelani kezokwakhiwa kwezindlu.
Ukuthintana: Kukhuthaza ukuthintana nokukhulumisana okuhle kezokwakhiwa kwezindlu.?
Nokuthatha amagadango afaneleko wokwakha umoya ozakwenza boke abanendima kilomsebenzi bakghone ukuphumelelisa iminqopho yabo yokwakhiwa kwezindlu.
Eminye imininingwana ngemisebenzi ye-ofisi yomnqophisi itholakala kuwebsayithi yomNyango wezeziNdlu weliZwe loKe ethi: http://www.housing.gov.
Ekuwona msebenzi wokuthoma umNyango owenzako kubeka nokuqalelela umthethokambiso nehlelo lomthetho ofunekako ukukghonakalisa ihlelo lelizwe loke lokwakhiwa kwezindlu kunye nokwenza iqiniso lokuthi lihlalela unomphela. Umnqopho lo uveze ukubethwa komThetho wezeziNdlu ka-1997 (umThetho WeNomboro 107 ka-1997), nokukghonakalisa umtlamo oqalene nalokhu namaHlelo wezeziNdlu weliZwe loKe alawula amahlelo kaRhulumende wezezindlu nawokusiza. UmNyango lo godu ukghonakalia nokwabelwa kwamaphrovinsi wolithoba imali eyabiwa ngomnyaka kobanyana isetjenziselwe amaHlelo wezeziNdlu weliZwe loKe namaHlelo wezeziNdlu wamaPhrovinsi akhambisana nomThethokambiso wezeziNdlu weliZwe loKe.
Umsebenzi wokwakhiwa kwezindlu wenziwa ngekambiso nangehlelo elenziwa borhulumende bamaphrovinsi nabomasipaladi. Amandla alawula amaHlelo wezeziNdlu weliZwe loKe aphethwe miKhandlu ePhetheko eqalene nezezindlu komunye nomunye uRhulumende wephrovinsi emaphrovinsini alithoba.
Abomasipaladi nabo bangabawa kuSomkhandlu ukuthi banikelwe ilungelo namandla wokuraga amaHlelo wezeziNdlu weliZwe loKe; nakube bayaphumelela esibaweni esinjalo, bathola amandla wokuthatha iinqunto ngamaHlelo wezeziNdlu weliZwe loKe.
I-NHBRC iqalene nomsebenzi wokuvikela abathengi bezindlu ngokubanikela incwadi yesiqiniseko sokuthi izindlu ezitja azinalitho elingakalungi kizo. Godu ilawula namagontraga ngokwenza ukuthi arejistarwe kiyo i-NHBRC kunye nangokulawula ichwephetjhe lekambiso yokulinganisa namazinga wokwakhiwa kwezindlu, ngomnqopho wokwenza ikhwalithi ibe yihle, ngaleyindlela-ke kusizakale abathengi. Zoke izindlu ezakhiwako kufuze zirejistarwe ku-NHBRC, bese kuthi umKhandlu lo ngakelawo-ke ihlangothi wenzela ibubulo lezokwakha nabathengi imisebenzi ethileko.
I-NURCHA iqalene nomsebenzi wokunikela abosogontraga amagaranthi weemali zokudlulisa, nokunikela abathengi amagaranthi weemali zokusiza abantu abarhola imali encani khulu kobanyana bazokwazi ukubolekwa iimali zokuthenga izindlu, nokunikela umphakathi iimali zokwakha ikghono namandla wokwenza, ngaleyindlela kuphunyeleliswe ukuthuthukiswa komphakathi. Ihlangano le iqalene godu nanomsebenzi wesikimu sokubulunga iimali zokusiza abantu abarhola imali encani kobanyana bakwazi ukuzibekela imali abazayihlanganisa nemali umbuso obaphekisa ngayo ekuthengeni izindlu.
Ihlangano le ngeeyamali zokuthuthukisa; umnqopho wayo omkhulu kuvulela abantu abarhola imali encani iinkwelede zokuthenga izindlu, ngendlela yokuthi abantwabao bazokukghona nokubuyisela iinkweledezo. Malungana nalokhu-ke, i-NHFC izibophelela ngomsebenzi wokusekela ngeemali iinhlangano ezizakusiza abantu abathola imali encani bakwazi nabo ukuthola ithuba lokuzithengela/lokuzakhela izindlu, ngaleyindlela-ke kube kwanda amathuba wokuthi abantu ngobunengi babo bathole iimali zokwakha/zokuthenga izindlu, nomsebenzi wokwakha ikghono namandla aneleko nazakuhlalela futhi eenhlanganweni ezisekela ngeemali, kunye nokwenza iimvumelwana zokusebenzisana ezizakuhlahla iindlela ezitja zokusizeka ngeemali.
Ihlangano le iqalene nokusiza ngeenkwelede la ibolekisa khona ngeemali eenhlanganweni zezindlu ezaziwako, neenhlanganweni ezibolekisa ngeemali kodwana zibe zingasiwo amabhanga, kunye nemabhanga kobanyana azokuboleka abantu abatlhagako. Ukudlula lapho, ihlangano le izibophelele nangomsebenzi wokulungisa nokulinganisa ubujamo beemali ngokunikela ikghono namandla wokwenza eenhlanganweni zezindlu neenhlanganweni ezingasiwo amabhanga. Umnqopho wokwakha ikghono namandla wokwenza uphunyeleliswa ngokusiza iinhlangano ezisasikimako nezitja kobanyana zizokukghona ukungena ziphelele emakethe.
I-SHF iqalene nokusekela imakethe yokwakhelwa komphakathi izindlu. Lokhu-ke kwenziwa ngokusiza ngokuthwasisa, ngokusiza ngeenluleko nangesizo lechwephetjhe eenhlanganweni zokwakhela umphakathi izindlu, iinhlangano ezisasikimako nekade zikhona. Godu ilekelela noNgqongqotjhe ekutlanyweni komthethokambiso ofaneleko nehlelo lamaqhinga ngezokwakhelwa komphakathi izindlu. I-SHF ivula namathuba wokutholakala kweemali zeminikelo ezizakusiza ngokwakhiwa kwezindlu.
Ihlangano le yasungulwa njengengcenye yehlelo elihlanganyelweko hlangana kwamabhanga norhulumende, ukurarulula imiraro yeenkwelede ezithileko ezimiraro kunye nezindlu ezisezandleni zamabhanga ngenca yeenkwelede zazo ezingabhadalwako, kunye nokungakalungi kwemakethe yokukweledisela izindlu eyayikhona ngo-1994. I-SERVCON isiza ngokuveza abanikazizindlu ababhalelwa kubhadala iinkwelede zabo ukuthi bathole enye indlela yokubhadala iinkwelede zabo ezibararileko, namkha abantwabo basuswe bayokuthola ezinye izindlu abazakukghona ukuzibhadala, nakube amandlabo wemali atjho njalo. Ngokukhambisana nalokhu, kwavulwa enye ihlangano ehlukileko yokusiza emirarweni yezindlu, ihlangano ebizwa ngokuthi li-Thubelisha Homes, yona eyakhela abantu izindlu ezibalingeneko.
Ukuthola imisebenzi eyenziwa mNyango wezeziNdlu weliZwe loKe, kufuze uthumele iimbawo kumNqophisi Zombelele womNyango lo.
Ukwakhiwa komthethokambiso wezezindlu nehlelo lamaqhinga walo kunye nokuphasiswa kwakhona kwenziwa ngekambiso yehlelo elibekiweko. Malungana nalokhu, ikambiso yokubonisana iba yinto ekatelelekileko ngomThetho wezeziNdlu ka-1997. UNgqongqotjhe kuqalwe yena ngokutlanywa komthethokambiso wezezindlu nehlelo lamaqhinga wakhonaa. Lokhu-ke kwenziwa ngehlelo lokukhulumisana eliphunyeleliswa sijamiso sezeziNdlu: i-MINMEC. ZeziNdlu: MINMEC, nguNgqongqotjhe wezeziNdlu naboSomkhandlu bezeziNdlu bamaPhrovinsi wolithoba, kunye ne-South African Local Government Association (i-SALGA).
UmNyango wezeziNdlu unande ubonisana nabantu neenhlangano ngobunengi babo ngeendaba zomthethokambiso nangezamaqhinga akhambisana nomsebenzi wokwakhiwa kwezindlu; amagadango anjalo-ke avame ukwenziwa ngokubiza imihlangano yeemfundobandulo zokubonisana nemihlangano yezezindlu yelizwe loke.
Kikho kokokhu, kuqalelelwa ukuthi omunye nomunye eSewula Afrika akghone ukungena emahlelweni wokuthatha iinqunto ngehlelo lepolitiki yedemokhrasi eRiphabhligi yeSewula Afrika. Nanyana kunjalo-ke, umNyango wezeziNdlu uzibophelele ekambisweni yokubonisana nabantu abanengi ngokungakghonakalako malungana nomthethokambiso wezezindlu wangomuso nehlelo lamaqhinga wakhona.
Amarekhodi arhenyiswe ngenzasapha atholakala ngaphandle kokuthi umuntu abawe ukuthola imininingwana yamarekhodi, ngokomThetho. Lawa-ke marekhodi angakhange agazedwe abe njengobanyana kulayela umThetho.
umuntu angawakopa (angawagaya ngobutjha azenzele amanye amakhophi). Nokho-ke kuyabhadalelwa ukwenza amakhophi njalo). (Qala indinyana 6.2).
atholakala mahala laphokhunye, njengaku-website yomNyango wezeziNdlu: http://www.housing.gov.za.
Umtlamo Womthethokambiso Wezezindlu Welizwe Loke: Amaphuzu Womsuka.
Amahlelo Wezezindlu Welizwe Loke: Iskimu Sokuphekisa Ngeendleko Zokwakha?
Imibiko Yekota Ngegalelo Lomnotho Ngokuphelela Kwawo Kezezindlu, Amazinga Wokubulunga Imali Nokubolekiswa Kweemali Ezincani.
UmThetho wezeziNdlu wango-1997 (WeNomboro 107 ka-1997).
UmThetho I-Home Loan and Mortgage Disclosure Act 2000 (WeNomboro 63 ka-2000).
TJHEJA: Imibandela yeSigaba 5 yomThetho ikubeka kuzwakale ukuthi i-PAIA ayibali imibandela eyalela namkha eqintelisa ukuveza begodu ephambana nomnqopho namkha umbandela othileko we-PAIA [ Sigaba 5 (5) ].
Ukuthola amarekhodi arhemiswe ngenzasapha umuntu kufuze bona enze isibawo ngokomThetho. Amarekhodi la angabawiwa kumaSekela weemPhathiswa zezokwAzisa emNyangweni wezeziNdlu weliZwe loKe, ngokwekambiso ehlathululwe endinyaneni engenzasi le.
Ilimi elizakusetjenziswa emThethweni lo siNgisi.
Umbawi kufuze bona ayizalise yoke imibandela elayelwa mThetho lo (ozakurhunyezwa ngemva kwalapha), lokho-ke kutjho ukuthi zoke iimbawo ezikhambisana nekambiso le njengoba ihlathululwe ngenzasapha zizakutjhejwa.
Umuntu angalelwa ukuthola irekhodi ngenca yabonobangela abavezwe emThethweni lo kwaphela (Qala indinyana 6.3).
Ufuna ukuthola irekhodi eliphethe imininingwana yomuntu ofake isibawo, siqu sakhe.
Akunamali ebhadalelwa ukwenza isibawo, begodu akunadiphozithi ebhadalelwa ukuthola irekhodi.
Kwaphela iinhlangano zomphakathezo ezisebenzisa amandla womphakathi namkha ezenza umsebenzi womphakathi ngokwemibandela yomthetho.
Kubhadalwa imali yokwenza isibawo, kubhadalwe nediphozithi yokuthola irekhodi.
Umuntu owenzela omunye, begodu obawela umuntu omunye loyo.
Kufuze kuvezwe ubufakazi bokuthi umbawi umbawela ngaliphi umuntu athi uyambawela.
Kubhadalwa imali yesibawo.
Isibawo sokuthola irekhodi kufuze senziwe ngokuzalisa iforomu lesibawo elibekiweko lomNyango wezeziNdlu, kubhadalwe imali yokwenza isibawo, bese iforomu lesibawelo lithunyelwa kuSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa.
o Ngokuyiphanyula ku-website yomNyango wezeziNdlu weliZwe loKe, ethi Error! Reference source not found.
o Ngokuyozithathela mathupha iforomu emNyangweni wezeziNdlu weliZwe loKe namkha e-PAIA Centre.
Iforomu lesibawo lingazaliswa ngesandla namkha ngekhomphiyutha naliphanyulwa ku-website.
Umbawi ongakwaziko namkha ongakghoniko ukufunda nokubhala namkha onobuqhwala obumenza abhalelwe kuzizalisela iforomu angabawa ukwenza isibawo sakhe ngomlomo. Isibawo esenziwe ngomlomo sizakutlolwa eforomini elenzelwe ukwenza isibawo, bese umbawi naye unikelwa ikhophi yalo.
Umbawi kufuze bona alitlikitle iforomelo.
Umbawi kufuze bona awatlikitle woke amakhasi angezelelweko eforomeni lesibawo.
Abasebenzi be-PAIA Centre nabo kungakhulunyiswana nabo, begodu bangalekelela nabo ekwenzeni isibawo.
Ukwehlisa iindleko zokusetjenzwa kweencwadi, kuphakanyiswa ukuthi imali ebhadalelwa isibawo, eyi-R35.00, iphekelele isiBawo, ngaphandle komBawimathupha. UmNyango wezeziNdlu weliZwe loKe uthatha imbadelo ngekhetjhi, ngama-photal-oda, ngeentembu ze-revenue, ngamakhredithikhadi kunye nangamatjhege angadlulisekiko amatjhege nama-phostali-oda kufuze atlolwe ngegama lomNyango wezeziNdlu; tjheja bona kuthatha i-10 lamalanga womsebenzi ukutjintja itjhege lemali libe yikhetjhi. Qala indinyana 6.
Ngokulifeksa (kodwana kwaphela nakube akunambadelo yesibawo).
Kuphakanyiswa ukuthi umbawi azibekele ikhophi yesibawo sakhe emarekhodini wakhe.
Ngaphandle kobana azinikelele ukusiza umbawi kobanyana isibawo sakhe umbawi sizokusuka lokho okwenza singamukeleki.
linama-30 wamalanga (la kufanele khona) ukuthatha isiqunto. Kungangezelelwa amanye ama-30 wamalanga phezu kwesikhathi ebesibekwe ekuthomeni sokuthatha isiqunto.
o isaziso ngeemali ezibhadalwako (nakube kunembadelo).
o nokuthi ukutholakala kwerekhodi kubuyiselwa emva, la irekhodi namkha amarekhodi kufuze bona amenyezelwe kungakapheli amalanga ama-90 (Isihloko neNomboro yeNcwadi); (PAIA-REQ-07).
Imali Yesibawo, ekuyimali ejayelekileko ebhadalwa kanye kwaphela. Imali ebekiweko iyi-R35.00. Imali le kufuze bona ibhadalwe ntanzi ngaphambi kobana isibawo somuntu singasetjenzwa, kanti-ke iSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa kufuze sazise umbawi (ngencwadi) ukuthi kufuneka imali le.
TJHEJA: Imali yesibawo ayibhadalwa umuntu nakambawimathupha.
Imali Yokuthola Irekhodi ibala iindleko zokugaya irekhodi ngobutjha, iindleko zokulifuna, neendleko zokulilungisa kunye neendleko zokuposa la kufanele umuntu aposelwe khona.
TJHEJA: Nakube ukufuna nokulungisa irekhodi kuthatha isikhathi esidlulako ema-aweni amathandathu, kufuze umbawi abhadale idiphozithi esiquntu sokuthathu (1/3) yemali yokuthola irekhodi iphelele, ngaphandle kombawimathupha. Isekela lesiPhathiswa sezokwAzisa uzakutlolela umbawi incwadi amazise ngediphozithi ekufuze ibhadalwe. Nakufumaniseka ukuthi isibawo sokuthola irekhodi siyaliwa, iSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa kufuze sibuyisele umbawi idiphozithakhe [Sigaba 22(2)(b)].
Ihlathululo yeemali ezibekiweko irhunyezwe ngokweNgcenye II yesAziso sakaRhulumende (R187) eyamenyezelwa eGazedeni kaRhulumende ngomhlaka-15 kuFebruwari 2002.
1. Yimali yesibawo ebhadalwa ngomunye nomunye umbawi, ngaphandle kombawimathupha, njengoba kutjhiwo emthetjhwaneni 7 (2).
2. Imali ebhadaliswa ikhophi yemenyuweli njengoba kutjhiwo emthetjhwaneni 5(c) iyi-R0,60 ikhophi ngayinye yekhasi eliyi-A4 namkha ingcenye yalo.
Amatjhege angadlulisekiko (kulindelwa i-10 lamalanga ukuwatjintja abe yikhetjhi). Amatjhege kufuze abhaliswe ngegama lomNyango wezeziNdlu (i- DEPARTMENT OF HOUSING).
Umuntu nakabhadele ngekhetjhi, ngama-phostali-oda namkha ngeentembu ze-revenue, umNyango wezeziNdlu uzamnikela isitlankana sobufakazi bokuthi ubhadale. Nakube umuntu ubhadele ngetjhege, uzakuje anikelwe isitlankana sobufakazi bokuthi ukhuphe itjhege, kulindelwe itjhege ukuthi likhetjhwe nakufika isikhathi sakhona, akhona-ke anikelwa isitlankana sokuthi nangambala ubhadele.
Umbawi angafaka isiLilo sangeKhaya, namkha abawe ikhotho imsize, nakube kukhona la alila khona ngokubhadelwa kweemali ezibhadalwako. (Qala indinyana 6.4).
Irekhodi elibawiwako lilirekhodi leKhabinethi.
Irekhodi elibawiwako lilirekhodi leKomidi yeKhabinethi.
Irekhodi elibawiwako lilirekhodi lamajaji ekhotho.
Irekhodi elibawiwako lilirekhodi lebandla elikhethekileko.
Irekhodi elibawiwako lilirekhodi lelungu lePalamende (iPalamende eKulu namkha iPalamende yePhrovinsi).
Isibawo singaliwa nakube umbawi akhange ayizalise yoke imibandela yekambiso ngemva kobana isiPhathiswa sezokwAzisa simazisile ngomnqopho waso wokusala isibawo sakhe umbawi.
UmThetho unikela iinzathu la isibawo sokuthola irekhodi KUFUZILE namkha SINGAHLE saliwe khona.
kukunini la ukuvezwa kwerekhodi/kwamarekhodi KUKATELELEKE KHONA ngoba kuqakathekile emphakathini [Sigaba 46].
KileMenyuweli, kuzakuphakanyiswa kwaphela iinzathu EZIFUNA UKUTHI NAKANJANI SALIWE isibawo sokuthola irekhodi.
Ukuvikelwa okukatelelekileko kobuyena bomuntu wesithathu omumuntu wemvelo, nakube ukuvezwa kwemininingwana ngaye kuzakuveza nemininingwana ephathelene nobuyena bomuntu wesithathu loyo, sekubalwa nomuntu ongasekho ephasini [Sigaba 34(1)].
se-SARS kufuze sisale isibawo sokuthola irekhodi le-SARS nakube liphethe ilwazi i-SARS elitholele namkha eliphathele ukuphumelelisa umthetho omalungana nokubuthwa komthelo njengoba kuhlathululwa kuSigaba 1 somThetho wezeNgeniso weSewula Afrika wango-1997 (umThetho 34 wango-1997) (Sigaba 35(1) .
Ukuvikelwa okukatelelekileko kwemininingwana yelwazi lezerhwebo lesiqhema sesithathu;.
o ilwazi elisifuba isiqhema sesithathu elilikhuphileko, kufumaniseke nokuthi ukuvezwa kwelwazelo kungakhisimeza isiqhema sesithathweso emikhulumiswaneni yamakontraga webhizinisi namkha keminye imikhulumiswana, namkha kukhisimeze isiqhemeso ephaliswaneni lezerhwebo.
Ukuvikelwa okukatelelekileko kwelwazi elithileko elisifuba lesiqhema sesithathu; . lokhu-ke kutjho ukuthi iSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa kufuze lisale isibawo sokuthola irekhodi nakube ukuvezwa kwerekhodelo kuzabe kukukwephula isivumelwana sokugubela isifuba sesiqhema sesithathu, ngokwesivumelwana [Sigaba 37(1)(a)].
Ukuvikelwa okukatelelekileko kokuphepha kwabantu ngamunye ngamunye, nokuvikelwa kwepahla; lokhu-ke kutjho ukuthi iSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa kufuze lisale isibawo sokuthola irekhodi nakube ukuvezwa kwerekhodelo kungalindeleka ukuthi kufake umuntu engozini [IsiGaba 38(a)].
Ukuvikelwa okukatelelekileko kwamadokhethi wamapholisa nakwenziwa iimbawo zokubheyila, nokuvikelwa kwehlelo lokuphunyeleliswa komthetho kunye nehlelo lekambiso yokugweba amacala;, lokhu-ke kutjho ukuthi iSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa kufuze lisale isibawo sokuthola irekhodi nakube ukutholakala kwerekhodelo kwalelwe ngokweSigaba 60 (14) somThetho i-Criminal Procedure, 1977 (umThetho 51 ka-1977) [Sigaba 39(1)(a)]?
Ukuvikelwa okukatelelekileko kwamarekhodi anelungelo elikhethekileko ekuvezweni ekugwetjweni kwamacala ; lokhu-ke kutjho ukuthi iSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa kufuze lisale isibawo sokuthola irekhodi nakube irekhodelo linelungelo elikhethekileko lokuvikelwa ekuvezweni ekugwetjweni kwamacala, ngaphandlle-ke kokuthi umuntu welungelo elikhethekileko loyo aliphayile ilungelo elikhethekilekwelo [Sigaba 40].
ukumangala ekhotho [Sigaba 78 - 82].
Ukudluliswa Kwesililo Sangekhaya kutjho ukudluliselwa phambili kwesiLilo sangeKhaya siye esiPhathinimandla esiFaneleko ngokweSigaba 74 somThetho. EmNyangweni wezeziNdlu weliZwe loKe, isiPhathimandla esiFaneleko nguNgqongqotjhe wezeziNdlu namkha umuntu othunyelwe nguNgqongqoqtjhe wezeziNdlu ngokumtlolela incwadi emupha amandla ukuthi angajama endawenakhe?
Iindlela zangekhaya zokudluliswa kweenlilo zilawulwa yikambiso esele vele ikhona ehlanganweni yomphakathi, yokuphumelelisa ukuDluliswa kwesiLilo sangeKhaya esikhona.
Umbawi, umbawimathupha namkha isiqhema sesithathu singadlulisa isililo ngeNdlela yangeKhaya yokuDluliswa kweenLilo nakufumaniseka ukuthi umbawi/umbawimathupha namkha isiqhema sesithathweso asaneliseki ngesiqunto esithethwe siPhathiswa sezokwAazisa namkha iSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa ngesibawo sokuthola irekhodi.
o indlela yokuthola irekhodi umuntu anikelwe yona [Sigaba 25 (2)(c)].
TJHEJA: La imvumo yokuthola irekhodi inganikelwa kwaphela ngemva kobana sesifakazelwe isiqunto sokuvumela ukutholakala kwerekhodelo [Sigaba 29(9)].
Umbawi, umbawimathupha namkha isiqhema sesithathu kufuze bona isibawo sokudlulisa isililo sangekhaya basifake ngesikhathi esithileko emveni kobana baziswe isiqunto seSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa.
Umbawi (kutjho ukuthi umbawimathupha, umbawi, nombawi obawela omunye), kufuze bafake iimbawo zabo zokudlulisa iinlilo kungakapheli ama-60 wamalanga umbawi azisiwe ngesiqunto sesibawo sakhe sokuthoma.
Isiqhema sesithathu /Iinqhema zesithathu, kungakapheli ama-30 wamalanga emveni kobana isiqhema sesithathweso sazisiwe ukuthi umbawi unikelwe imvumo yokuthola irekhodi alibawako.
TJHEJA: Umuntu angavunyelwa ukufaka isibawo sokudlulisa isililo sangekhaya isikhathi sakhona sesiphelile, nakube umuntu loyo utjho/uveza iinzathu ezizwakalako zokuladelwa kwakhe. Nakufumaniseka ukuthi uyalelwa ngesibawo sakhe sesililo, umuntu ofaka isibawo sesililo loyo uzakwaziswa ngesiqunto esinjalo. [Sigaba 75(2)(a)(b)].
Njenganje akunamali ebhadaliselwa ukufaka isibawo sokuDluliswa kweenLilo zangeKhaya.
Ukufaka isililo ngeNdlela yangeKhaya yokuDluliswa kwesiLilo umbawi namkha isiqhema sesithathu kufuze bona sizalise iforomu lesAziso seNdlela yangeKhaya yokuDluliswa kweenLilo lomNyango wezeziNdlu weliZwe loKe?
o Ngokuphanyulwa ku-website yomNyango wezeziNdlu weliZwe loKe http://www.housing.gov.
o Ngokuyozithathela lona mathupha emNyangweni wezeziNdlu weliZwe loKe namkha ku-PAIA Centre.
Iforomu lokufaka isililo ngeNdlela YangeKhaya yokuDluliswa kweenLilo lingazaliswa ngesandla namkha ngekhomphiyutha/ngomtjhini naliphanyulwe ku-website.
Iforomeli kufuze bona litlikitlwe mfakisililo.
Woke amakhasi angezelelako aphekelela iforomu lokuDluliswa kwesiLilo kufuze atlikitlwe mfakisililo.
Umfakisibawo ulimukiswa bona azibulungele ikhophi yesibawo sakhe sokuDluliswa kwesiLilo sangeKhaya.
ISekela lesiPhathiswa sezokwAzisa kufuze sidlulisele isiLilo esiDluliswako esiPhathimandleni esiFaneleko kungakapheli i-10 lamalanga womsebenzi.
IsiPhathimandla esiFaneleko kufuze sazise isiqhema sesithathu/iinqhema zesithathu msinyana ngokungakghonakalako, kodwana kungakapheli ama-30 wamalanga, ngendlela emsinyana kinazo zoke, ngemva kokuthola kwaso isiLilo esiDluliswa ngeKhaya esibuya kumbawi olila ngokwalelwa ukuthola irekhodi (PAIA-APP-02).
IsiPhathimandla esiFaneleko kufuze sazise umbawi msinyana ngokungakghonakalako, kodwana kungakapheli ama-30 wamalanga, ngendlela emsinyana kinazo zoke, ngemva kokuthola kwaso isiLilo esiDluliswa ngeKhaya esibuya esiqhemeni sesithathu/eenqhemeni zesithathu ezilila ngokuvunyelwa kombawi ukuthola irekhodi alibawako (PAIA-APP-03).
TJHEJA: Isiqhema sesithathu namkha umbawi bangathi kungakapheli ama-21 wamalanga ngemva kokwaziswa, batlole incwadi yokuzikhulumela eya kusiPhathiswa esiFaneleko, ehlathulula bona kubayini isibawo kufuze saliwe namkha sivunywe [IsiGaba 76 (51)].
o kungakapheli amalanga ama-5 womsebenzi ngemva kobana umbawi azikhulumele ngomtlolo ngokuDluliswa kwesiLilo sangeKhaya esenziwe siqhema sesithathu/ziinqhema zesithathu.
Nakube ilwazi ngesiLilo esiDluliswako sangeKhaya litholwe ngezinye iindlela ngaphandle kwesiPhathiswa esiFaneleko, kufuze bona kwenziwe ikulumo yokuzikhulumela etloliweko namkha yenziwe ngomlomo, ithunyelwe isiPhathiswa esiFaneleko, ikulumo ehlathulula ngokuthi kubayini isibawo sokuthola irekhodi kufuze saliwe.
o jamiselela isiqunto ekulilwa ngaso ngesitjha.
o umbawi (nakube umbawi akasimfakisililo) (PAIA-APP-05).
eKhotho kaMarhistradi enganyelwe nguMarhistradi othunywe nguNgqonngqotjhe wezomThethobulungiswa ngencwadi emupha amandla wokwenza umsebenzi loyo.
IBhodi yemiThetho yamaKhotho/yeKhotho kufuze ibethe ibe iphumelelise imithetho yekambiso yekhotho; imithetho leyo-ke kufuze bona iphasiswe yiPalamende ngaphambi kobana ingamenyezelwa eGazedeni yomBuso.
Bekubethwe imithetho yekambiso, iimbawo zokummangala kufuze bona zenziwe eKhotho eKulu namkha kenye ikhotho yejamo elifanako.
Indlela yokugweba amacala esetjenziswa la, ngokweSigaba 78 somThetho yindlela yokugweba amacala wombango, kanti kilomThetho kusebenza imithetho yobufakazi esetjenziswa emacaleni wombango.
Umbawi, umbawimathupha namkha isiqhema sesithathu bangayokummangala ekhotho kwaphela nasele bazilinge zoke iindlela zangeKhaya zokuDluliswa kweenLilo.
Umbawi, umbawimathupha namkha isiqhema sesithathu bangabawa ikhotho, ngokwenza isibawo, kungakapheli ama-30 wamalanga, babawe isizo elifaneleko.
ngesiqunto esithethweko esimalungana nokunikela umuntu irekhodi ngendlela ehlukileko kinaleyo ebekabawe ngayo.
ngesiqunto esithethweko esimalungana nokunikela umuntu irekhodi ngendlela ehlukileko kinaleyo ebekabawe ngayo.
NgokweSigaba 6(4)(d) somThetho wokuVikelwa komPhakathi, njengokutjhugululwa kwawo, umVikeli womPhakathi unamandla womthetho ukuziphenyela namkha aphenye ngoba athole isililo namkha isibawo esimalungana nokusebenza namkha nokusetjenziswa kwe-PAIA, alinge, ngokubona kwakhe, ukurarulula namkha ukulamula nanyana ngimuphi umbango ngendlela yokubuyisana namkha ngemikhulumiswana, abe abonise umuntu onesililo ngeendlela ezifaneleko ezingalandelwa ukurarulula umraro loyo.
Imenyuweli yomNyango wezeziNdlu weliZwe loKe izakunande ifakelwa imininingwana emitjha kanye ngomnyaka, ngenyanga kaMatjhi, ngaphandle-ke kwala kufuneka khona amatjhuguluko amakhulu.
NgokomThetjhwana WeNomboro R.
Namanye amalimi amabili asezakukhethwa.
NgokomThetjhwana WeNomboro R.
Ikhophi yemenyuweli yomNyango lo itholakala ngeLimi lesiNgisi emNyangweni wezeziNdlu (e-PAIA Centre), la umphakathi ungayihlola khona emini ngesikhathi somsebenzi. Akubhadaliswa ukuhlolela incwajana le (imenyuweli) ube uyitjhiye la ikhona emNyangweni lo, kodwana umuntu nakafuna ukuzitholela ikhophi akhambe nayo ibe ngeyakhe, namkha ingcenye yayo, umuntu uzakubhadaliswa imali njengoba ihlathululwa endinyaneni ekhuluma ngeemali.
I-website yomNyango wezeziNdlu weliZwe loKe: http://www.housing.gov.
IKomitjhini yamaLungelo wobuNtu yeSewula Afrika izakuthi ingaphasisa imenyuweli ye-PAIA yomNyango wezeziNdlu weliZwe loKe, bese ithunyelwa iGazedi yomBuso iyokugadangiswa khona. Ngemva kwalokho-ke indinyana le izakufakelwa imininingwana emitjha ezabe iphathelene neGazedi yomBuso leyo.
ISigaba lesi asisebenzi emNyangweni wezeziNdlu weliZwe loKe.
UNgqongqotjhe wezomThethobulungiswa nezokuThuthukiswa ngomThethosisekelo akakabukuthola siyekelo sananyana ngimuphi umbandela weSigaba 14 ngesikhathi esibekiweko.
10. Amagama Wokuthokoza Nemithombo Esetjenzisiweko Ukutlola IMenyuweli Le.
Ikomba njengoba ivezwa emTlamweni weTlhatlha leenhlangano zomphakathi owenzelwe imenyuweli le ngokweSigaba 14, otlanywe yiKomitjhini yamaLungelo wobuNtu yeSewula Afrika.
UmThetho wokuKhuthazela ukuTholakala kweLwazi, umThetho 2 ka-2000.
ImiThetjhwana emalungana nokuKhuthazelwa kokuTholakala kweLwazi, WeNomboro R 187, 15 Februwari 2002.
IMenyuweli yemiThombo yamaNdla: Ukukhuthazelwa komThetho 2 ka-2000 wokuTholakala kweLwazi. Ilungiselwe iKomitjhini yamaLungelo wobuNtu yeSewula Afrika yi-Open Democracy Advice Centre (i-ODAC) kunye ne-Research Unit for Law and Administration (iRULA).
Wessels, J.H. Promotion of Access to Information Act 2 of 2000. Pretoria: Justice College. February 2002.
Imitlolo yomNyango wezeziNdlu weliZwe loKe?
I-website yomNyango wezeziNdlu weliZwe loKe: www.housing.gov?
Sithokoza kuzala umlomo ku-Advocate J.H. Wessels womNyango wezomThethobulungiswa noMma u-Wlodarski weKomitjhini yamaLungelo wobuNtu yeSewula Afrika ngokusisekela kwabo ekuhlanganiseni nekutloleni iMenyuweli le.
Ilimi elizakusetjenziswa lapha ngokusemthethweni siNgisi.
IFOROMU LESIBAWO SOKUTHOLA IREKHODI LOMNYANGO WEZEZINDLU WELIZWE LOKE (IHLANGANO YOMPHAKATHI) (Sigaba 18(1) yomThetho ka- 2000 oKhuthazela ukuTholakala kweLwazi [umThetho WeNomboro 2 ka-2000 ]. Iforomeli likhambisana neforomu elitlolwe esiHlomelelweni B, iForomu A, lemiThetjhwana (WeNomboro R.
(a) Wena, mbawi, kufuze uzalise yoke imibandela efunwa yikambiso yalapha. Nokho uzakwaziswa la ungakambisana khona nemibandela leyo.
(a) Imininingwana yomuntu obawa ukuthola irekhodi kufuze bona itlolwe ngenzasapha.
(b) I-adresi namkha/inomboro yefeksi eseRiphabhligi yeSewula Afrika la kufuze kuthunyelwe khona imininingwana yelwazi elifunekako, nayo kufuze itlolwe.
(c) Ubufakazi bokuthi isibawo umuntu usenza ngaliphi, la kufanele khona, kufuze buphekelele iforomu lesibawo.
(d) Imali yesibawo ebhadalwa mbawi ngaphandle kombawimathupha, ekukhulunywa ngayo emthetjhwaneni 11(2), yi-R35,00.
(e) Imali yesibawo kufuze ibhadalwe ntanzi ngaphambi kobana isibawo singasetjenzwa.
Mbawimathupha (Ufuna ukuthola irekhodi eliphethe imininingwana ngobuwena) TJHEJA: Sibawa ufake ikhophi yeBhugwanakho/kamazisakho ukukhandela ukuthi singakunikeli imininingwana engasiyakho.
Inomboro Yebhugwana/Kamazisi: TJHEJA: Sibawa ufake ikhophi yeBhugwanakho/kaMazisakho ukukhandela ukuthi singakunikeli imininingwana engasiyakho..
(d) Ubufakazi bokuthi umuntu isibawo usenza ngaliphi, isib.: ngencwadi/ngesitatimende esifungelweko namkha ngaMandla weGcwetha eliKhulu (ubufakazi bakhona kufuze buphekelele isibawo).
Sibawa ufake nobufakazi besikhundla/bamandla owenza ngaso isibawo.
(a) Sipha imininingwana epheleleko yerekhodi obawa ukulithola, sekubalwa nenomboro elayelako, nakube uyayazi, kunye/namkha nomNyango/i-Ofisi lezokuNqophisa/umuntu oliphetheko, ukwenzelela bona kuzokwaziwa ukuthi lifunwaphi irekhodelo.
(b) Nakube indawo onikelwe yona yokutlola koke ekufuze ukutlole iyatlhayela, qedelela kelinye ikhasi bese ulihlanganisa neforomeli. Umbawi kufuze awatlikitle woke amakhasi angezelelweko.
(c) Linga ngamandla woke ukuthi ubeke ikulumo enembako.
1. Ihlathululo/okuphethwe lirekhodi namkha ingcenye efaneleko yerekhodi/yamarekhodi, isib. isihloko, ideyithi lerekhodi, njll.
3. Eminye imininingwana yerekhodi, kutjho ukuthi: umhlobo werekhodi/wamarekhodi, njengokuthi nje amaminithi, njll.
Ikhona na imvumo etloliweko esele itholakele kunanyana ngisiphi isiqhema sesithathu/iinqhema zesithathu. (Sibawa ufake ikhophi yemvumo etloliweko efakazelweko ukuthi ingeyamambala).
(a) Tjengisa indlela obhadala ngayo, isib. itjhege, iphostali-oda, njll.
(b) Isibawo sokuthola irekhodi, ngaphandle kwerekhodi eliphethe imininingwana yomuntu ngobuyena, sizakusetjenzwa kwaphela emveni kobana sekubhadelwe imali yesibawo.
(c) Isibawo sithoma ukusetjenzwa kwaphela ngemva kobana sekubhadelwe imali yesibawo (nakube sibawo esifuna imbadelo).
(d) Nakube imbadelo ekufuze uyikhuphe ayikafiki, uzakwaziswa ngemali ekufuze uyibhadale njengemali yesibawo.
Imali ebhadalelwa ukuthola irekhodi ukuthi iba yimalini iya ngokuthi irekhodi elifunekako lifuneka ngayiphi indlela, kuye nangokuthi kuthatha isikhathi esingangani ukufuna nokulungisa irekhodi elifunekako.
(f) Nakube ungomunye wabantu abavunyelweko ukungabhadali imali ekufuze ibhadalwe, sibawa bona utjho bona kubayini kuthiwe ungahlala ungabhadali.
(a) Ukuthi kuyaphumeleleka ukuthi isibawo sakho senziwe njengoba ubawile eforomeni lakho, kuya ngokuthi irekhodi olifunako litholakala lingelomhlobobani.
(b) Laphokhunye umuntu angalelwa ukunikelwa irekhodi ngendlela yena alibawe ngayo. Nokho-ke nakwenzeka lokho uzakutjelwa ukuthi irekhodelo angalithola lingomunye umhlobo na.
(c) Imali ebhadalelwa ukuthola irekhodi, nakube liyabhadalelwa, iya nangokuthi irekhodelo lifuneka lingayiphi indlela/limhlobobani.
(e) Imali yokufuna nokulungisa irekhodi elifunekako yi-R15,00 nge-iri namkha ingcenye ye-iri, ngaphandle kwe-iri lokuthoma.
Merega ibhokisana elifaneleko elimlotha ngo-X.
lapha kubalwa iinthombe, amaslayidi, amavidyio aqotjhiweko, iinthombe ezakhiwe ngekhomphiyutha, amatlhatlha, njll.
TJHEJA: Amakhophi angama-elekhthroniki angatholakala kwaphela ngendlela atholakala ngayo emNyangweni wezeziNdlu weliZwe loKe.
Ayabhadalelwa amakhophi aposwako.
Irekhodi lakho wenyula ukulithola ngaliphi ilimi?
TJHEJA: Nakube irekhodi alikho ngelimi olenyulako, ungahle unikelwe lona ngelimi elikhona.
Nakube unobuqhwala obukwenza ungakghoni ukufunda, ukubukela namkha ukulalela irekhodi ngendlela litholakala ngayo ku-1-4 ngehla, itjho ubuqhwala bakho bese uyaveza-ke ukuthi wenyula ukuthi irekhodi lakho libe ngayiphi indlela.
Uzakutlolelwa incwadi waziswe ukuthi isibawo sakho sokuthola irekhodi siphumelele namkha sibhalelwe na. Nakube uthanda ukwaziswa nangenye indlela, sibawa bona uyitjho ngegama indlela leyo, ube wenze neqiniso lokuthi usinikela yoke imininingwana efunekako, kobanyana sizokwazi ukulandela isibawo sakho ngendlela osifuna ngayo.
Itjho indlela owenyula ukwaziswa ngayo (ngaphandle kweposo) ngesiqunto esiphendula isibawo sakho sokuthola irekhodi. (Yenza iqiniso lokobana uyizalisile imininingwana esendinyaneni B ngehla).
PS: Isikhathi esima-30 wamalanga esibekelwe ukusebenza ngesibawo singangezelelwa ngesinye isikhathi esingadluliko ema-30 wamalanga. Ngokutlikitla la, uvuma ngomoya omuhle ukuthi isibawo sakho sokuthola irekhodi singangezelelelwa isikhathi ukusukela ema-30 wamalanga ukuya ema-60 wamalanga.
Ilimi elizakusetjenziswa lapha ngokusemthethweni siNgisi.
ISAZISO SOKUDLULISWA KWESILILO SANGEKHAYA SOMNYANGO WEZEZINDLU WELIZWE LOKE (ISigaba 75 somThetho ka-2000 wokuKhuthazela ukuTholakala kweLwazi, [umThetho WeNomboro 2 ka-2000]). Iforomeli likhambisana neforomu elitlolwe esiHlomelelweni , iForomu B lemiThetjhwana (WeNomboro r. 187) [umThetjhwana 8] otlolwe wamenyezelwa eGazedeni yomBuso ngomhlaka 15 kuFebruwari 2002: Isaziso sokuDluliswa kwesiLilo saNgekhaya erekhodini lehlangano yomphakathi.
ISIYELELISO sombawimathupha ofaka isiLilo sangeKhaya esiDluliswako: Sibawa ufake ikhophi yeBhugwana/kaMazisi wakho ukukhandela ukuthi singakunikeli imininingwana engasiyakho.
IsiQhema sesiThathu (esingakaziswa mNyango wezeziNdlu) esifaka isiLilo sangeKhaya esiDluliswako esiphikisa ukuvunyelwa ukutholakala kwerekhodi, njengokuthi nje umbawi uthole imvumo etloliweko esiqhemeni sesithathu/eenqhemeni zesithathu.
(a) Imininingwana yomuntu ofaka isiLilo sangeKhaya esiDluliswako kufuze bona itlolwe ngenzasapha.
(b) Ubufakazi bokuthi umuntu isililo asifakako usifaka ngaliphi (ngesikhundla/ngamandla maphi), nakube wenzela omunye, kufuze nabo buphekelele iforomeli.
Inomboro YeBhugwana/kaMazisi: TJHEJA: Sibawa ufake ikhophi yeBhugwanakho/kaMazisakho, ukukhandela ukuthi singakunikeli imininingwana engasiyakho.
Sibawa ufake nobufakazi besikhundla/bamandla owenza ngaso isibawo.
ISigaba lesi usizalisa KWAPHELA nakube usiqhema sesithathu (ngaphandle kombawi) esifaka isiLilo sangeKhaya esiDluliswako.
Nakube indawo onikelwe yona le iyakutlhayelela, sibawa usebenzise elinye ikhasi/amanye amakhasi, bese nawo uwahlanganisa neforomeli.
Kufuze uwatlikitle woke amakhasi ongezelele ngawo.
Uzakutlolelwa incwadi waziswe ngesiqunto phezu kwesiLilo sangeKhaya osidlulisele phambili. Nakube ufuna ukwaziswa nangenye indlela, sibawa uyitjho indlela leyo, bese usinikela nemininingwana efaneleko ezasisiza sikghone ukwenza isibawo sakho njengoba ufuna.
Ngomhlaka: ideyithi, isib.
Ngomhlaka ideyithi, isib.
Ngomhlaka: ideyithi, isib.
ISIPHATHIMANDLA ESIFANELEKO IDEYITHI isib.
ON: date, e.g.
<fn>DAC-NLS. IngabeUkubhemaKuyar.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ingabe Ukubhema Kuyarhelebha Na?
Ngakhutjhwa ibhokisana lelizwi ngemva kokuphathwa yikankere ngebanga lokubhema. Manje ngiphefumula ngetjhuba elivulwe emphinjenami?
Ngangicabanga bona angeze kwangenzakalela. Ngangingeze ngabanjwa yikankere kodwana ngangizikhohlisa.?
Ngibawa bona ulise ngesikhathi usakghona ukuphefumula, ukukhuluma nokukhamba.
Kubudisi kangangani ukulisa ukubhema?
Kungani kufanele ulise?
Amalwelwe abangwa kubhema, awakubulali kuphela?
Manje uvinjwa yini?
Uyafuna ukulisa ukubhema kodwana awazi bona ungalisa njani Lencwajana ngeyakho?
Sizakurhelebha ukulisa ukubhema ngokuhlathulula bona kwenzekani kuwe nawulisa ukubhema, ukuthi kungani kwenzeka nokuthi ungaqalana njani nemiraro ongahlangabezana nayo?
Ngangisaba ukulisa ukubhema. Ngangizitjela bona: nginegandelelo elikhulu, ngiyathukwa, angikakulungeli. Kwakuqaleka kuyinto ekulu khulu. Ngathoma ukulinga, ngalisa manje ngiyazibuza bona ngangesaba ini. (Ngangibhema ama-30 ngelanga esikhathini esiminyaka eli-12)?
Abanye abantu bathola kubulula ukulisa ukubhema. Abambalwa bakuthola kubudisi ukulisa. Kodwana, ebantwini abanengi ukulisa akusilula namkha akukghoneki.
Ngakhetha ilanga ngabambelela phezu kwalo. Kwakulula kunalokho engangikucabanga ngemva kokukhuluma ngokutsomuka. (Owayebhema ama-25 weensegerede ngelanga eminyakeni ema-23)?
Ngalinga bekwaba kathathu. Ekugcineni, ngaphatha ipakana kimi. Ngasebenzisa ukuzilawula ngapheze ngarhapha iimveke ezintathu.?
Mina nomnganami saqunta ukulinga ukulisa ngokuhlanganyela. Sarhelebhana begodu kwakulula.?
Ngizizwa nginommoya ophasi begodu nginethabo. Nangiqala emva kwakubulula.?
Nasele ngizitjelile engqondweni ngingakghona ukulisa.?
Ngaphezu kweengidi ezima-40 zabantu be-Amerika, iingidi ezili-11 zamaBhrithani kanye neengidigidi zamaSewula Afrika zikulisele unomphela ukubhema. Batjengisile bona nawufuna ukulisa kwamambala ungakghona.
Nawuqalana nento oyisabako, ukuyesaba kuyaphela.?
Kunamabanga amanengi wokulisa. Uzakuphila isikhathi eside begodu angeze usezwa ubuhlungu obukhulu uthole namalwelwe. Ukuzitjhaphulula ekuthembeleni esidakini esinamandla esifana nokubhema isegerede kuzakwenza uzizwe uphilile.
Nakhu ozakuzuza nawulisa ukubhema.
Yiba nombono wepilo enganantuthu nenepilo.
Manje qedelela umutjho ngokutlola amabanga wakho aqakathekileko wokulisa.
Ngokuya kweHlangano yezePilo yePhasi, ukubhema kuzokuba ngunobangela okhamba phambili wokuhlongakala ngo-2030.
Kwanjesi eenarheni ezifana ne-United States of America, i-United Kingdom ne-Canada ukubhema KUBULALA abantu abanengi ukudlula isidaki se-heroin, i-cocaine, utjwala, intumbantonga, imililo, ukubulalana, ukuzibulala neengozi zendlela zihlangene!
ESewula Afrika amalwelwe akhambelana negwayi abulala pheze abantu abaziinkulungwana ezima-25 ngonyaka munye. Lokhu kufana nokuthi isiphaphamtjhini esikhulu siwe siphahlazeke sibulale boke abakhweli EMALANGENI AMANYE NAMANYE AMAHLANU.
Godu kungani ukubhema kuyingozi kangaka?
Ukubonakala kokuthoma kokungasatholi abantwana nokuphela kwamathambo.
Ukungezelela, amasana abelethwa bomma ababhemako kunekghonakalo yokobana abelethwe anobudisi obuncani, abelethwe ahlongakele namkha ahlongakale ngaphambi kwelanga lawo lamabeletho lokuthoma.
Ngamanga intombi yami yokuthoma bengabhema isegerede ngalo ilangelo; angizange ngisaba naso isikhathi segwayi ukusuka mhlokho. Arturo Toscanini, umvumisi wekhwaya odumileko?
Imithambo yeengazi evalekileko ingabanga ubuhlungu eenyaweni lokha nawusikinya umzimba begodu ingarholela ekuqintweni komlenze.
Imiraro yesifuba efana ne-emphysema ingakutjhiya umumuntu ohlala alele iminyaka eminengi, ulwela ukuphila.
Ababhemako bavame ukuthoma ukuba nemiraro eminyakeni ephakathi kwema-30 nema-40, kodwana nabaneminyaka eli-18 ubudala abaphili ngendlela abangani babo abangabhemiko abaphile ngayo.
Umndenakho nabangani bangazuza ekuliseni kwakho igwayi.
Abantwana abancani emakhayeni wababhemako basengozini ekulu yokuthola i-asthma, namkha balaliswe esibhedlela ngokuphathwa yi-pneumonia namkha i-bhronchitis.
Kuwe, umndenakho nabangani inzuzo ithoma mhlana ulisa ukubhema.
Intuthu yegwayi yihlanganisela yamakhemikhali angaphezu kwe-4500.
Kwesinye isikhathi ngihlala phambi kwesiboniboni ngizibone ngirhogela intuthu enetjhefu. Nangathana bengisekampeni yokuvalela amanaba omunye umuntu alinga ukungenzisa lokho, bengingafuna ukumbulala. - ongafuni ukuziveza obhemako?
Ema-awareni ama-2 ngemva kokulisa akusena-nicotine eengazini zakho. Kodwana kungathatha amalanga amabili bona imikhiqizwana ye-nicotine iphele emzimbenakho.
Kungakapheli ama-wara asi-6 ibetho lehliziywakho liyehla negandelelo leengazi lehla kancani. Kungathatha ukusuka emalangeni amathathu ukuya kwama-30 bona igandelelo leengazi libuyele ebujameni balo.
Phakathi kwama-awara ali-12 nama-24, i-carbon monoxide iyaphela emzimbenakho. Ukusebenza kwamaphaphu kuyakhuphuka. Angeze usaphelelwa mumoya lokha nawusebenza ngamandla begodu amandlakho wokubambelela azakukhuphuka.
Ngesikhathi samalanga ambalwa uzakuthoma ukuzwa nokunukelela kuhle. Imizwa yakho yokunambitha neyokunukelela izakubuya. Uzazizwa unethabo khulu ngemva kokuphumelela into obewucabanga bona angeze wayithola.
Kungakapheli amalanga amanengi iinkhohlela ezibuthelelana emaphatjhini uzakuthoma ukuzikhohlela eemvekeni ezilandelako. I-cilila okuyindlela yemvelo yokuzihlanza komzimba ithoma ukusebenza kuhle.
Kungathatha pheze iinyanga ezintathu bona ama-cilia asebenze kuhle ngokuzeleko ukuhlanza amaphaseji wamaphaphu wakho. Kungakapheli iimveke ezintathu amaphaphu wakho azabe asebenza ngcono. Ukusikinya umzimba kuba lula.
Kungakapheli iinyanga ezimbili, ukukhamba kweengazi ezithweni kuba ngcono. Uzakuba namandla amanengi (begodu uzwe ukuzethemba nokwaneliswa).
Ngemva kweenyanga ezintathu indlela yokuzihlanza kwamaphaphu izakusebenza ngendlela efaneleko. Nawungubaba, imbewu yakho yobudoda izakubuyela ebujameni obufaneleko begodu nesibalo sayo sizakwanda.
Kancani kancani, izinto ezakha iingazi zakho namaseli asemaphatjhini azakubuyela ebujameni obufaneleko. Lokhu kungathatha isikhathi eside.
Ngemva kweenyanga ezili-12 ingozi yobulwelwe behliziyo obaziwa nge-coronary pheze behle ngesiquntu kunalabo abaragela phambili nokubhema. Kungakapheli iminyaka emihlanu ingozi yekankere yamaphaphu yehla ngesiquntu.
Ngemva kweminyaka eli-15 ingozi yobulwelwe behliziyo obazizwa nge-coronary pheze ifana neyalabo abangabhemiko.
Kungenye yezinto zokuzithabisa ezimbalwa engisele nazo.?
Asiqale into ebizwa ngokuzithabisa. Ikwenza ukhohlele, iluma umphimbakho, itjhiya amabala eminweni, ibanga isila, isilaphaza ummoya, iyingozi ebanga imililo begodu ngemva kokukunikela ithabo, awaneliswa ngakho uzakufuna ukubuyelela godu?
Imnganami kuphela enginaye?
Ukubhema kuthembisa ubungani, kodwana kuyakulimaza. Kweba isikhathi sakho, amandlakho nemalakho. Ukudlula lapho kungagcina ngokuthatha ipilo yakho. Mhlobo bani womngani lo?
Ukubhema kuthambisa imizwa yakho?
Iqiniso kukobana into eyodwa igwayi eliyiqedako kungazigedli okubangwa kukghalekela esinye isegerede! Kuneendlela ezinepilo zokuqalana negandelelo kunokobana usebenzise igwayi. (Qala ikhasi 24).
Sewudlulelwe sikhathi sokulisa manje?
Awukadlulela sikhathi sokobana ulise igwayi. Nanyana umdala kangangani, ingozi yokungasaphili kuhle ngebanga lokubhema iyehla lokha nawulisako. Liqiniso, kungaba ngcono nawungalisa msinyana. Usese nesikhathi sokulisa.
Ngilinge koke kodwana ayikho into esebenzako?
Kwanje kungehluka. Irhelebho ulithola lula ngomtato. Dosela inomboro ethi (011) 720 3145. Isiyeleliso salencwajana sisebenzele iinkulungwana ezinegi zalabo ababebhema. Funda ngemitjhapho yakho eyadlulako begodu uphumelele ngalesisikhathi?
Qunta mayelana nelanga ozakulisa ngalo ukubhema. (Ungaqunti ukuLINGA. Qunta ukuLISA). Beka ilanga ongeze waba ngaphasi kwegandelelo ngalo kodwana ungabeki amabanga angenza bona ubekele ngeqadi ilanga lokulisa. Beka ilanga ukusuka evekeni ukuthoma namhlanjesi bewuzulungiselele ngokwengqondo.
Umndeni, abangani nalabo osebenza nabo bangaba lirhelebho elikhulu emuntwini ofuna ukulisa ukubhema.
Ngibawa bona ningibekezelele ngombana nginehliziyo encani namkha ngisilingeka msinyana emalangeni ambalwa ngemva kokulisa ukubhema. Lokhu kuzakuphela msinya.?
Ningangilingi. Ukubona nokunukelela isegerede kuzakwenza kube budisi kimi ukulisa. Ngakho, ngibawa ninganginikeli isegerede. Begodu nakukghonekako, ningabhemeli phambi kwami.?
Ngirhelebhani. Hlalani ningitjela bona niyathaba lokha nangilisa ukubhema.?
Ngiphani umvuzo beningibonge. Yenzani izinto ezincani ukutjengisa bonyana niyazikhakhazisa ngami.?
Ningangitshwenyi. Yibani nokuzwisisa.?
Ngikhuthazani lokha nangithola ubudisi. Ngitjelani bona ngingalisi.?
Linga ukuthola ogade abhema njengomuntu ozakusekela umuntu owaziko bona ukubhema kunjani. Thola umuntu ongafuna irhelebho lakhe ngesinye nesinye isikhathi - umuntu ozakulalela, ingasi ozakwahlulela. Ungafuna godu ukujoyina isiqhema sokusekela salabo abangasabhemiko nayikuthi sikhona endaweni yangekhenu?
Uzakutlhoga iinjamiseleli zokubhema. Ungathola ukwaneliswa ngokomlomo okubuya eenlibazisini ezinikela amandla amancani, itjhingamu namkha iingojwana zokukhupha ukudla emazinyweni. Gcina izandla zakho zisebenza ngaso soke isikhathi ngokusebenzisa iimpensela, imincamo yokuzigedla namkha ibholo ye-squash.
Kufanele uqunte bona uzokusebenzisa okunanyathiselwa esikhunjeni, itjhingamu namkha ispreyi somlomo esine-nicotine. Leziinsiza zingakurhelebha khulu ekwehliseni amatshwayo wokuzitsomula ngemva kokulisa. Khuluma nodorhoderakho namkha usokhemisi msinyana. Kodwana ungalisa ngaphandle kokusebenzisa iinsiza.
Ngombana wenza itjhuguluko elikhulu epilwenakho, kufanele uzitende. Tlama imivuzo ozazinikela yona nawusendleleni yokulisa.
Lemivuzo akukafaneli bona ibize khulu. Begodu kufanele uyibhadele ngokusebenzisa imali oyibulunga ngokungathengi isegerede. Isibonelo kungaba ziincwadi, iimbali, kokuhlikihla emgogodlha nokuthola isikhathi esinengi sezinto ozigedla ngazo. Beka imali oyibulungako ngesibulungelweni ngamalanga uzayibona isanda. Thengela wakwakho nabantwana izipho ukubathokoza.
Ithuba lakho elihle lokuphumelela kulisa isegerede kabuthaka kunobana ulise kanye. Nawulinga ukwehlisa, isegerede esinye nesinye siba ngesiqakatheke khulu kuwe, okwenza kube budisi ukulisa iinsegerede ezimbalwa zokugcina.
Kodwana, woke umuntu wehlukile begodu ungathanda ukwehlisa kancani kancani ngaphambi kokulisa.
Thoma ngokwehlisa isibalo sokudosa okuthathako kwesinye nesinye isegerede. Thoma ngokwenza umthalo osarenghi mazombe phakathi naphakathi kwesegerede. Bhema kuphela ukufikela kilomthalo bewujame. Ilanga nelanga tjhidisa iringhi itjhinge phasi khona uzakubhema kancani kancani isegerede.
Indlela engcono yokulisa ukubhema kulisa ungathi nange, begodu namkha kodwana.?
Bopha ipaka yesegerede ngebhande khona nawuvula isivalo uzakukateleleka bona uyisuse. Lokhu kuzakurhelebha bona ungafikeleli isegerede ngombana uzakuthatha isiqunto engqondweni sokungabhemi.
Ngakho-ke ukusuka namhlanje bhema kuphela leso segerede osifuna kwamambala.
Bhema kuphela isegerede sakho begodu yala osiphiwako.
Lahla soke isegerede sakho, soke sokugcina.
Lahla kokutjhisa igwayi nokulahlela imilotha godu. Nawungakuboniko kuyaphuma emkhumbulweni.?
Jamiselela iinsegerede ngeentjhingamu ezinetjhukela, iingojwana ezidliwako, iingojwana zokukhupha ukudla emazinyweni namkha imincamo yokuzigedla ukugcina izandla nomlomakho kunento okuyenzako.
Hlala unethemba. Ukulisa ukubhema yiselela. Ungakwenza!
Nawusebenzisa iinsiza ezifana netjhingamu ye-nicotine, okunanyathiselwa esikhunjeni namkha ispreyi, yenza isiqiniseko sokobana uyakwazi ukuzisebenzisa. Funda iphetjhana elingaphakathi kwepakana ngokuyelela.
Bhema isegerede sakho sokugcina bewulayelise inaba lakade.
Namhlanje lilanga elikhethekileko lilanga LOKULISA UKUBHEMA. Lilanga lokobana uziphathe kuhle. Zigedle begodu ungazibeki ngaphasi kwegandelelo elikhulu?
Ukulisa ukubhema unomphela kubonakala njengegadango elikhulu. Ngakho qalana nelanga ngalinye. Ungacabangi ngokungabhemi godu. Cabanga ngokulisa ngokuqalana nelanga elinye nelinye. Zitjele bona: Angeze ngibheme namhlanje begodu ungalingi. Yenza ilanga lokuthoma kube lilanga elikhulu. Mhlamunye lala khudlwana embhedeni namkha vuka ekuseni khulu. Sela ijusi esikhundleni sokudla kwekuseni. I-acid izakurhelebha ukuqeda i-nicotine. Tlama ukuzitenda imini yoke njengomvuzo wokulisa ukubhema. Zikhakhazise begodu uzihalalisele ekupheleni kwelanga elinye nelinye ngepumelelo yakho?
Ihloso yakho kuqeda ilanga elilandelako. Qalana nokukghaleka ngesikhathi sinye bewukuhlule.
Balekela ababhemi. Qeda isikhathi nabangabhemiko.
Balekela iindawo lapho wawuvame ukubhemela khona begodu ungahlali emaphikweni okubhenyelwa kiwo.
Evekeni yokuthoma namkha yesibili linga ukubalekela utjwala, ikofi nezinye iinselo oziyamanisa nokubhema.
Zikhumbuze amabanga enze ulise ukubhema (qala ekhasini 4).
Zitjele uthi: Ngikhetha ukungabhemi?
Zijayeze okuhlanu okufanele ukwenze okungenzasi.
Sebenzisa itjhingamu ye-nicotine, okunanyathiselwa esikhunjeni, ispreyi nayikuthi uqunte ukusebenzisa lokhu.
Lokhu kulula, kodwana kuyasebenza ukubalekela ukubhema. Eqinisweni kufanele usele phakathi kwamarhalasi abu-8 nali-10 wamanzi namkha ijusi ngelanga. Amanzi azakurhelebha ukuqeda i-nicotine emzimbenakho. Ungaseli amanzi amanengi nayikuthi usebenzisa okunanyanthiselwa esikhunjeni, itjhingamu namkha ispreyi.
Nasingatjhugulukiko asikhuli. Nasingakhuliko asiphili [ukukhula] kungatjho ukulisa into oyijayeleko kodwana ekuqintelako.?
Hlala uthule begodu upholile ngokuphefumula ngokudosa ummoya khulu.
Hlala umatasatasa ngokususa ingqondwakho esegeredeni. Isibonelo, ngemva kokudla ungahlali etafuleni hlamba, uhlambe amazinyo, uthathe ikhambo, uhlanze ikoloyi namkha injakho?
Yenza irhemo lemisebenzana yamsinya nelula godu yenze eminye yalemisebenzi lokha nawuzwa kuthi bhema. Ungalinga ukwenza umdlalo wamagama. Funda imagazini. Lalela umvumo. Yidla umhlaza. Ngena ngebhadeni uzigedle.
Ukukhuluma ngalento kungakwenza bona uzizwe ngcono. Ukukhuluma nowakhe wabhema kungaba lirhelebho elikhulu. Namkha dosela i-Tobacco or Health Information Line enomborweni ethi (011) 720 3145 nawufuna isiyeleliso emuntwini obandulweko?
Ukukghaleka kungathatha imizuzu embalwa bekuphele. Lokha ukukghaleka nakungasi kukhulu ungalinda kuphele. Bala ukufika ku-100 namkha funda ikondlo efitjhani namkha umthandazo. Ukukghaleka kuzakuphela.
Zitjele bona angeze.
Zinikele imilayo nasi: ungakwenzi! Lisa. Lokhu kungaba budisi kodwana ngingakwenza.?
Yenza umkhumbulwako ukusebenzele?
Nawuthoma ukucabanga bona kungaba kuhle kangangani ukubhema, kungcono ucabange ngamaphaphu anamabala abangwa yi-tar. Namkha cabanga ngokuthi abantu bazakudana kangangani nawungathoma ukubhema godu.
Zikhumbuze izinto ezikusilingako ngesegerede namkha ezikwenza uthabe ngombana ulisile. Yithi ngikhetha ukungabhemi.?
Begodu nawuzizwa unommoya ophasi, khuphula ummoyakho ngokuzicabanga uphile kuhle, uphefumula lula begodu uthabela ipilo. Ngubani ofuna ukudoswa?
Ungazitlhuweli. Gade ungungazimbi. Manje umthumbi. Igwayi lingahlulwa!
Iveke yokuthoma uzayithola ibudisi khulu. Ngemva kwalokho uzakukghona ukulawula imiraro.
Abanye abantu ababi namatshwayo abangwa kulisa namkha wokuzitsomula, kodwana abantu abanengi bazakuba namatshwayo ambalwa. Lokhu ngokujayelekileko kuzakuphela eemvekeni ezimbili, kodwana okhunye, okufana nokukghaleka nokulamba kungathatha isikhathi eside.
Ngokujayelekileko kuthatha iinyanga ezintathu ngaphambi kobana uzigedle ngokuzeleko ngepilo yakho etja njengomuntu ongasabhemiko.
Akunabantu ababili abafanako uhlukile. Inengi leenyeleliso zokujamelana nokulisa ukubhema zizakusebenzela ngesikhathi ezinye zingeze. Kukuwe bona ukhethe lezo ezizokusebenza kuwe?
Kungcono ngibe mumuntu ongabhemiko okghalekela ukubhema mhlokho kunomuntu obhemako nokghalekela ukulisa ngamalanga.?
Ungahle ubone amatjhuguluko ambalwa emzimbeni nekuzizweni ngemva kokulisa. Lokhu kuzakuthatha amalanga ambalwa ngemva kokulisa begodu kujayelekile.
Ukukghaleka okukhulu kuvame ukuthatha imizuzu ethoma komunye ukuya kwemihlanu ngaphambi kokuphela. Yenza okhunye ukuzigcina umatasatasa bewudlule lomuzwa sela amanzi, zithabulule umzimba ngokuphefumula?
Zigedle. Ungazibeki ngaphasi kwegandelelo khulu emalangeni ambalwa wokuthoma. Zisikinye umzimba khudlwana, sebenza isikhathi esincani bewuphumule. Yenza isiqiniseko sokobana udla kuhle.
Sela kancani amanzi atjhisako. Ukukhohlela kuzaziphelela.
Thatha ikhambo, hlala ngemanzini afuthumeleko bewulinge imikghwa yokuzigedla. Khuluma nomuntu ngemizwa yakho.
Ukusikinya umzimba kancani (imizuzu emihlanu namkha elitjhumi yokuthatha ikhambo elincani) kungarhelebha ukukhuphula ummoya wakho. Imiraro yakho ingararululwa. Qalana nayo ngamunye ngamunye namkha kancani kancani?
Yidla ama-popcorn, imihlaza, ama-prunes kanye nezinye iinlibazisi ezinikela amandla. Linga ukudla ukudla okuncani okusithandathu ngelanga. Sela amanzi amanengi!
Ngena ngemanzini afuthumeleko bewusele irhalasi lebisi elifuthumeleko ngaphambi kokuyokulala, vuka ufunde namkha lalela umrhatjho. Ukusikinya umzimba ngaphambi kokuyokulala kungarhelebha?
Amanye amatshwayo ajwayelekileko: kukoma komlomo, umphimbo onamalonda, ihloko ebethako, imiraro yokusileka kokudla, ukudinwa, ukulila nama-ulcer womlomo.
Nasi indlela elula yokuzigedla nokuzizwa uthulile. Kokuthoma, yehlisa itjhada eliseduze. Hlala ngokuzigedla, vala amehlwakho bewuphefumule buthule. Tjheja khulu ukuphefumula kwakho bewutjho igama elithi: thula namkha zigedle njengombana uphefumula. Ngemva kwemizuzu emihlanu namkha elitjhumi uzazizwa umutjha?
Ngokulingeneko, ababhemako bazuza amakhilogremu amabili ngemva kokulisa. Kwesinye isikhathi lokhu kungombana umzimba usebenzisa amandla amancani kunangaphambilini. Ngokujayelekileko, kungombana abalise muva nje bayadla kunokobana babheme.
Tlama ukudla kwakho.
Ungethukwa nawunona khudlwana. Ubudisi bakho buzakubuyela ebujameni begodu ngemva kwesikhathi uzakwehlisa amakhilogremu amanengi.
Ukubhema akusiyindlela yokulawula ubudisi bakho: Kuneendlela ezingcono zokwenza lokho. Inzuzo yokulisa ukubhema idlula ingozi yokuthola amakhilogremu ambalwa. Nawufuna ilwazi elinabileko ngokudla ngokunepilo thinta ngomtato i-Heart Foundation of Southern Africa enomborwenu yerhelebho ethi 0800 223 222.
Bekunenye into engakakhambi kuhle! Bewuphethe isegerede. Uzizwa unomlandu begodu usengozini yokubuyela ekubhemeni. Akukafaneli kube njalo!
Funda ngalokho okukwehlakaleleko. Khuyini okwathoma ukukghalekela ukubhema Kghani kwakukubona nokunuka kwesegerede Kghani kwakukuthola igandelelo Ngikuphi owawungahle ukwenze ukubalekela ukubhema Uzakuphila njani nokukghalekela ukubhema esikhathini esizako?
Manje buyela amabangeni wakho wokulisa bewuzitjele bona: Angeze ngilise umzamo ongaka uphelele emmoyeni. Ngisese mumuntu ongabhemiko! Manje thoma lapho ugcine khona?
Umehluko phakathi kokungakghonekiko nokukghonekako kulele ekuzimiseleni komuntu.?
Qalana neLanga ngaLinye ngeSikhathi sinye?
Iselela yanamhlanjesi yanele; kungani ungaqalani nekusasa Sebenzisa amathulusi wakho wokujayela ubujamo afana nehlelo lokuziSindisa, umuntu okusekelako, ukuphefumula ngokudosa ummoya khulu nokukhumbula ukusikinya umzimba?
Yiba nehliziyo! Okumbi kuzakuphela pheze evekeni yinye, kodwana kungathatha iinyanga ezintathu ukuzizwa njengomuntu ongabhemiko.
Ukusuka eemvekeni ezi-2 ukuya kwezisi-6?
Ngemva kobana ukuzitsomula okumbi sele kuphelile, kungenzeka bonyana usatlhoga ukuqalana nepi. Ngakho yenza isiqiniseko sokobana uyazivuza ngokuhlala kude nesegerede. Lokha ukughalekela ukubhema nakufikako, zikhulumise bona ungenzi. Zikhumbuze bona: ngikhetha ukungabhemi.?
Yithi: AWA! namhlanje, kusasa nangamalanga ngemva kwalokho?
Kucabanga bona isegerede sinye angeze sakulimaza eqinisweni sizakulimaza. Babantu abancani abangabhema mhlokho. Lokhu kutjho bona ungobhemako, namkha awusuye?
Ithabo. Ukuhlala nababhemako nokuba khona kotjwala yihlanganisela eyingozi ngakho tlhogomela. Ungazinikeli imvumo yokubhema; zinikele imvumo yokuba nepilo ehle?
Ihlangahlangano. Lokhu akunandaba bona uyabhema namkha awubhemi. Kodwana enye nenye ihlangahlangano izakudlula. Begodu nasele kuphelile, uzakuthoma phasi.
Usebenze kuhle! Ulise ukubhema. Kodwana ukulisa ngenye into. UKUHLALA UNGABHEMI nakho ngenye ehluke khulu.
Ngalesikhathi uzabe sele utholile bona abantu balisile ukwenza into ekulu ngepumelelo yakho. Ngokuya kwabo, kuphelile. Kodwana wena wazi ngcono. UNGAVUMELI UMNDLANDLA WAKHO UPHELE. Ukutjhaphula esegeredeni nakho kumumukghwa omumbi. Nawuhlala isikhathi eside ungasabhemi, kulapho kuzakubonakala kujayelekile lokhu.
Kuzangithatha isikhathi esingangani ngaphambi kobana ukukghaleka kunyamalale unomphela?
Kubudisi ukutjho. Kwabanye abantu kuthatha amalanga ambalwa. Kwabanye kuthatha isikhathi eside nanyana kuba lula ngokuya kwesikhathi?
Indlela engcono yokubulala ukukghaleka kukubulalisa indlala. Ngakho nayikuthi ukondla ngokubhema kuzakuqina?
Kungani kubudisi kangaka ukulisa isegerede?
Ikani nawulindele ukuthola ithabo esegeredeni, namkha ulindele ukuqeda ukungazizwa kuhle ikanuko yakho izakuhlala ikhona?
Uzakutjhaphuluka esegeredeni lokha ukubhema nasele kungasadlali indima epilwenakho.
Eqinisweni isegerede sinye angeze sangilimaza ngemva kokulisa ukubhema?
Isegerede sinye singarholela kwezinengi begodu ngaphambi kobana wazi, uzabe sele ubuyele lapho wathoma khona?
Angeze kwakghoneka bona ngibheme sinye kuphela ukuzihlola, namkha ukubona bonyana kwakunjani ukubhema?
Lokhu semabanga wokubuyela ekubhemeni. Nawukhohliweko bona isegerdere sinambitheka njengani thaba. Awutlhogi ukuzihlola ngokulinga esinye isegerede. Sele udlulile emlingweni oqakathekileko. Ulisile ukubhema?
Kungenzekani nangingathoma godu?
Ungalahli ithemba, akutjho bona usisahluleki. Akusi ngiwo woke umuntu ophumelela kokuthoma. Abantu abanengi balinga kambalwa ngaphambi kobana bagcine balise ukubhema unomphela. Ngesinye nesinye isikhathi nawulingako, ungafunda okhunye, okungakurhelebha esikhathini esilandelako. Nanyana ucabanga bona uhlulekile emzombeni, ungabuye uyithumbe ipi.
Zilungiselele, khetha ilanga lokulisa godu begodu ragela phambili begodu UTHOME BUTJHA! Kuhle kodwana UKULISA KANYE BEWUHLALE ULISILE.
Kurhelebha kangangani ukusebenzisa itjhingamu ye-nicotine, okunanyanthiselwa esikhunjeni nespreyi?
Lezizinto zibonakele bona ziyasebenza. Amathuba wakho wepumelelo azakubuyelelwa kabili nawuzisebenzisa ngokuhlanganyela nezinye iinyeleliso ezikulencwajana.
Ngizakwazi njani bona sengitjhaphulukile?
Lokha nawungasacabangi ngesegerede. Nawungasabali amalanga. Nawulisa ukuzikhakhazisa ngokulisa, kodwana uthatjiswa kukobana ulisile. Lokha ukuba mumuntu ongabhemiko kubonakala kuyimvelo kuwe.
begodu uThome ukuPhila buTjha angeze wazisola?
Bonana nodorhoderakho nawufuna ilwazi elinabileko neenyeleliso.
Photo 1: Ingaphandle lephaphu lomuntu ongabhemiko oneminyaka ema-40 ukuya eminyakeni ema-55. Amabala amancani anzima ephatjhini ziinsalela ze-carbon ezibuya ekuphefumeleni ummoya osilapheleko.
Photo 2: Iphaphu elikghubukileko elinekankere liqaleka lihlukile kelijwayelekileko. Lokho okumilako okumhlophe ekupheleni ngehla kwephaphu yikankere. Umonakalo ongemva onzima ngaphandle kwephaphu ubangwa yi-emphysema.
Akukafaneli bona wena namkha labo abakuthandako baqalane nepi enje. Kubonakala ungathi ukulisa akusibudisi ukudlula ukungalisi. ungazimbi wekankere uPhil Walters, oneminyaka ema-57?
Ihlelo LezoKwelapha LokuBuyiselwa Kwe-Nicotine?
lisebenza bunjani begodu kungani kufanele usebenzise i-nrt?
Iingidi zabantu iphasi loke zisebenzise i-nrt (nicotine replacement therapy) ukuzirhelebha ukulisa ukubhema. Into eqakathekileko okufanele ikhunjulwe nawufuna ukuhlula isegerede kukobana uthembele ku-nicotine, ingasi isegerede. I-nicotine ikugcina uthembele kiyo, kodwana ezinengi izinto eziyingozi ezibuya ekubhemeni ziphuma eentjhefini ezihlukeneko kanye nezinye izinto ezitholakala esegeredeni: i-carbon monoxide, i-tar ne-carcinogen eyingozi ebanga ikankere, ubulwelwe behliziyo nebamaphaphu kanye neminye imiraro ehlukeneko yezokwelatjhwa.
Ukwelatjhwa nge-nrt kwehlisa lezinto eziyingozi msinyana, godu ngakelinye ihlangothi kwanelisa ukukghaleka okunengi ngokunikela ngenani elilawulwako le-nicotine ngeenlinganiso ezincani bekufike lapho ulungele ukulisa, eqinisweni, uzakutlhoga amandla amancani wokuzimisela ngokwengqondo nawusebenzisa i-nrt (ukwelatjhwa ngokusebenzisa ukubuyiselwa kwe-nicotine) kunokobana ulise khonokho isidaki?
Itjhingamu ye-nicorette ikunikela ilawulo ekukghalekeni kwakho ngeenlinganiso ezitjhugulukako zokusela. Iinanyathiselwa ze-nicorette zilawula ukukghaleka ngokukunikela iinlinganiso zokuselwako ezilawulwako nomphumela oragela phambili ilanga loke. Izandla zomrhogeli we-nicorette zihlala zisebenza, ngakho nawuzakukhutha umukghwa omumbi wokubhema ngokuphila ngokususa igwayi esandleni ulise emlonyeni manje lokhu kukufanele khulu.
<fn>DAC-NLS. Ingcenye3.2007-05-18.nr.txt</fn>
Khuyini umbuthano wabasebenzisi bamanzi?
I-WUA mbuthano ohlonywe ngokuya komthetho wepalamende nguNgqongqotjhe ngaphasi komThetho wesiTjhaba wamaNzi. I-WUA mbuthano wokubambisana wabasebenzisi bamanzi abarhalela ukwenza imisebenzi ekhambelanako yamanzi khona bazakuzuza boke. Lombuthano wonganyelwe yikomiti yokuphatha.
Khuyini umnqopho we-WUA?
Umnqopho we-WUA kukghonakalisa abantu emphakathini ukuhlanganisa abanakho (imali, amakghono wabo nelwazi) ukwenza ngcono imisebenzi ekhambelana namanzi. Ngokusebenzisa i-WUA amalunga angazuza ekutjhejeni iindingo zabo zendawo nalokho okuqakathekileko kiwo.
Ama-WUA asebenza ezingeni elineqintelo lendawo. Ama-WUA anganikela ngendlela yokufezakalisa iqhinga lokuphathwa kokukhongozela ezingeni lendawo. Ama-WUA godu anendima eqakathekileko okufanele ayidlale ngokuya kokuqedwa komtlhago nokunikela isiqiniseko sokuba khona kokudla.
I-WUA yihlangano ezijameleko nenamandla womuntu wemvelo wokusebenza ngokuzeleko, ngaphandle kwalawo mandla anganikelwa abantu bemvelo namkha angakhambisani nomThetho wesiTjhaba wamaNzi. Lokhu kutjho bona i-WUA ingenza zoke izinto umuntu angazenza, ezifana nokuvula i-akhawunti yebhanka, yenze iimvumelwano zokunikelwa nokunikela nokuboleka imali. I-WUA ingadosela umuntu ekhotho imudle imali namkha nayo ingadoselwa ekhotho.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi kanye nomthethosisekelo ilawula ukuphathwa nokusebenza kwe-WUA njengehlangano.
UmThetho unikela ngokuhlonywa kwama-WUA wokusetjenziswa kwamanzi njengombana kuhlathululwa emThethweni. Kodwana, kunemihlobo emibili yama-WUA angahlonywa, okungilawa, yi-WUA ekoro yinye ne-WUA eenkoro zinengi.
I-WUA ekoro yinye isebenzela ukufeza iinrhuluphelo zesiqhema sabasebenzisi abafanako. Isibonelo, isiqhema sabalimi abasakhasako sokuthelelela singahloma i-WUA ekoro yinye namkha isiqhema esinerhuluphelo yokulawula ukusetjenziselwa ukuzithabisa njll.
I-WUA eenkoro zinengi isebenzela ukufezakalisa iinrhuluphelo begodu yenzela ihlanganisela yabasebenzisi abahlukeneko bamanzi, abafana nebezokubulunga, zamahlathi, beemayini nebezokusezela ngokuhlanganyela.
ekulawuleni ukusetjenziswa kwamanzi ngomnqopho wokuzithabisa kanye newebhoduluko.
Ihlonywa njani i-WUA?
I-WUA ihlonywa nguNgqongqotjhe ngokuya kweenkambiso ezibekwe emThethweni wesiTjhaba wamaNzi.
Kungaba nguNgqongqotjhe namkha abadlalindima abangathoma ikambiso yokuhloma i-WUA.
Kunini lapho uNgqongqotjhe angahlongoza ukuhlonywa?
Ubujamo lapho uNgqongqotjhe angahlongoza ukuhlonywa kwe-WUA abukavezwa emThethweni. Kodwana, uNgqongqotjhe uvamise ukuhlongoza ikambiso lapho i-WUA ingahlonyelwa ukuhlangabezana neenrhuluphelo zesitjhaba. Ibhokisi elingenzasi libeka iimbonelo ezingaba serhuluphelweni yesitjhaba.
UNgqongqotjhe angafisa ukudlulisela ukusebenza, ukugcinwa nokulawulwa kwehlelo lombuso emphakathini wendawo. Lokhu kukghoneka khulu lokha ihlelo nalakhiwe khona kuzakuzuza woke umphakathi othintekako begodu lingaphathwa kuhle yi-WUA efaneleko.
UNgqongqotjhe angafisa ukusekela iinsungulo ezenziwa ngeminye iminyango yombuso ngokuya kokuhlaliswa butjha kwabalimi abasakhasako namkha ukuthuthukiswa kwamaphrojekthi wokulima wokuziphilisa.
Lapho kunetuthuko engakhambelaniko yemithombo ethileko, uNgqongqotjhe angaqunta ukuhloma i-WUA ukukghonakalisa ilawulo elingcono nokubalekela ukulwa okungavela.
i-WUA ihlonywa ngemva kokubonisana nomphakathi.
nayikuthi uNgqongqotjhe wenza ukubonisana nomphakathi, iindleko zokubandakanya zingabhadelwa yi-WUA nasele ihlonyiwe.
i-WUA ngomnqopho othileko ingahlonywa ngokujalekileko ngemva kokwenziwa kwesiphakamiso kuNgqongqotjhe senziwa ziinqhema ezithintekako.
uNgqongqotjhe angafuna umuntu namkha iinqhema bona zilethe isiphakamiso sokubhadelwa kweendleko nakuboniswana nomphakathi kusese nesikhathi.
sesinye nesinye isiqhema sabasebenzisi bamanzi singaletha kuNgqongqotjhe isiphakamiso sokuhlonywa kwe-WUA.
uMnqophisi Mazombe womNyango weeNdaba zamaNzi namaHlathi angarhelebha abasebenzisi bamanzi ukwenza isiphakamiso.
Ngikuphi okufanele kufakwe esiphakamisweni?
ihlathululo yokubonisana okwenziweko ukuthuthukisa isiphakamiso nomphumela wokubonisana lokho.
(What consultation happened) - Ngikuphi ukubonisana okwenziweko Kwaba namphumela muphi?
(Are of operation)?
(Name of WUA) Igama le-WUA?
(Proposal to establish a WUA)?
(Licences / authorization)?
(When will the Minister approve the establishment of a WUA) UNgqongqotjhe uzakuvumela nini ukuhlonywa kwe-WUA?
UNgqongqotjhe uzakuvumela ukuhlonywa kwe-WUA nayikuthi i-WUA iphuhlisa iminqopho ebekwe ngaphasi komNqopho womThetho wesiTjhaba wamaNzi.
nokuvikela iinlwana neentjalo eziphilisana ngemanzini.
Isihlongozo sokuhloma i-WUA kufanele sikhambisane neQhinga lokuPhathwa kokuKhongozelwa kwamaNzi le-CMA.
Enye yezinto ezizakufakwa esihlongozweni sihlongozo somthethosisekelo we-WUA.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi ubeka iindaba okufanele zitjhejwe emthethwenisisekelo we-WUA. UmThetho (Tjhejuli 5) godu ufaka isihlongozo somthethosisekelo esingasetjenziswa njengesisekelo somtlamo womthethosisekelo.
(Membership of association)?
(procedures for terminating membership)?
Nanyana umtlamo womthethosisekelo we-WUA ufaka hlangana imisebenzi embalwa ye-WUA, lokhu akutjho bona i-WUA izakuba nalemisebenzi lokha nayihlonywako.
Labo abenza isibawo sokuhloma i-WUA kufanele njengehlangothi lekambiso yokuhloma bangenza isibawo ngokomthetho semisebenzi ezakudluliselwa ku-WUA. Lokhu kungenziwa ngencwadi ekhambisana nesibawo ekufanele sitjhejwe.
Umthethosisekelo owamukelwe yi-WUA unesibopho kiwo woke amalunga.
UNgqongqotjhe angafuna bonyana iinjamiso zokungezelela zifakwe emthethwenisisekelo we-WUA. Leziinjamiso kufanele zamukelwe malunga wombuthano begodu zivunye nguNgqongqotjhe ngaphambi kobana i-WUA isebenzise amandla wayo namkha yenze imisebenzi yayo.
Sekelo bani elizakunikelwa nguNgqongqotjhe ekuhlonyweni kwe-WUA?
namandla nemisebenzi ezakufuna ukudluliselwa ku-WUA.
> Imiphakathi enganakghono lokuhlela nokwenza amahlelo afunekako wehlangano. Khulu khulu irhelebho elinganikelwa lapho ituthuko (efana nokuhlonywa kwabalimi abasakhasako) ifuna ukuphuhliswa ngokuhlonywa kwe-WUA.
Woke amabhodo wokusezela namabhodo wokulawulwa kwamanzi angaphasi komhlaba abekakhona ngaphambi kokuthoma komThetho kufanele atjhugululwe abe ma-WUA. Amanye amabhodo wamanzi ahlonywe ngokuya komThetho wamanzi wokuthoma weminqopho yokuseza ifuyo nayo izakutjhugululwa ibe ma-WUA.
Eqinisweni ukutjhugululwa kwamabhodo wokusezela kutjho bona kufanele atjhugulule indawo yawo yokusebenza nesakhiwo sawo sokuphatha bona sibe ngesijamele imihlobo yoke yendawo, ngokuya komhlobo nobulili.
Kungebangalani kufuneka itjhuguluko?
ISewula Afrika inomlando wokufikelela ngokungalingani emithonjeni. Itjhuguluko lingenye yeendlela zokufikelela ukulingana. UNgqongqotjhe ukhuphe imihlahlandlela ngokubunjwa kwekomiti yobuphathi bebhodo yokuthelelela etjhugulukileko.
Isekelwa njani ngeemali i-WUA?
Ikghono le-WUA lokuzisekela ngeemali liqakathekile ebukhoneni bayo. Ukuhlonywa kwe-WUA kukghoneka kuphela nayikuthi amalunga ayakghona ukubhadela iindleko zayo zokuphatha kanye nokusebenza neendleko zokugcina imisebenzi yokusungula ekhambelana ne-WUA. I-WUA ngakho isekelwa ngeemali ezibhadelwa malunga ezibizwa ngokuthi ziimali zokusetjenziswa kwamanzi?
> Eminye imithombo ehlangabezana neemfuno zomThetho efana namahlelo werhelebho namkha irhelebho ngokusekela ngeemali.
I-WUA ingahlola ngonyaka iimali ezibhadelwa malunga nayikuthi umthethosisekelo wayo uyakuvumela lokhu. Leziimali kufanele ziquntwe ngokuya kweqhinga lokubeka amanani wokusetjenziswa kwamanzi abekwe nguNgqongqotjhe.
UNgqongqotjhe godu anganikela i-WUA irhelebho leemali ngeminqopho yokufikelela iminqopho yomThetho wesiTjhaba wamaNzi (kuye ngokuthi imithetjhwana esemthethweni ithini).
UmNyango wenze umthethomgomo wokunikela irhelebho leemali kubatheleleli abakhona nalabo abatjha beenqhema egade zidinywe amathuba ngaphambilini abamalunga we-WUA.
> Isidingo sokuvikelwa kwemithombo yamanzi.
Umthethosisekelo we-WUA kufanele unikele ngokukhonjwa kweKomiti yezokuPhatha kanye noSihlalo neSekela lakaSihlalo.
IKomiti yezokuPhatha iziphendulela bunqopha emalungwini we-WUA. I-WUA iziphendulela ngokubanzi kuNgqongqotjhe. Nayikuthi uNgqongqotjhe udlulisela ukweluswa kwemisebenzi ye-WUA ku-CMA, i-WUA izaziphendulela ku-CMA.
Ngiziphi iindima neembopho ze-WUA?
Imisebenzi ye-WUA iyame ekuvunyweni komthethosisekelo wayo.
> ukukhandela ukumotjhwa kwamanzi abuya emithonjeni yamanzi.
> ukuvikela imithombo yamanzi.
> ukukhandela ukusetjenziswa kwamanzi okungasi semthethweni.
> ukusuka namkha ukuhlela ukususwa kokukhandela okungasi semthethweni okubekwe endleleni yamanzi.
> ukukhandela isenzo esinye nesinye esingasi semthethweni esingehlisa ikhwalithi yamanzi kweminye neminye imithombo yamanzi.
> ukwelusa mazombe imithombo yamanzi.
nokutjhugulula indlela yamanzi ibuyele ebujameni bangaphambili lapho beyitjhugululwe ngonobangela wemvelo.
neendawo lapho amanzi angasetjenziswa ngomunye nomunye umuntu ovunyelwe ukusebenzisa imithombo yamanzi.
nekunikeleni ngamanzi ukuthelelela inarha namkha eminye imnqopho.
zokulawula ukukhanjiswa ngenye indlela ukugeleza kwamanzi.
Ama-WUA angadluliselwa amandla nemisebenzi engezelelweko yi-CMA namkha uNgqongqotjhe.
(Power or function)?
(Minister of Water Affairs & Forestry)?
(Power or function)?
I-WUA kufanele ithokozwe ngeendleko ezithole ngesibanga sokudlulisela phambili amandla nemisebenzi engezelelweko.
Khuyini ubuhle kubasebenzisi abasungula i-WUA?
Ubuhle kubasebenzisi be-WUA buzakuyama emnqopheni i-WUA eyahlonyelwa wona.
Kilobu bujamo amahlelo wokuthelelela kubalimi abangenisa imali namkha abasakhasako, ngokuhloma i-WUA benza kukghonakale isebenziswano ngokubambisana ezingeni lezomnotho elabelwana malunga. Ituthuko yemisebenzi ngamunye emincani ayisebenzi kuhle ngakwezeemali.
Kilobu bujamo ama-WUA ahlonyelwe ukulawula ukusebenzisela ukuzithabisa, inzuzo kukobana inhlangano yinye ithatha ukuziphendulela ekusetjenzisweni komthombo wamanzi othileko ngomnqopho wokuzithabisa. Lokhu kuvumela i-WUA ukwenza ukukhambelanisa okufaneleko nokulinganisa iinrhuluphelo zabasebenzisi abahlukeneko khona kuzakubalekelwa ukungezwani. Lokha isiqhema nasifuna ukuhloma i-WSA ngomnqopho wokusetjenziswa okuthileko kwamanzi, kufanele kokuthoma bafunisise bona ingabe i-WUA iletha ubuhle obaneleko kumalunga. Ubulunga be-WUA buyangokuzithandela, ngakho nayikuthi i-WUA ayinikeli ngenzuzo efaneleko, angeze yakghona ukugcina amalunga wayo (tjheja bona ubujamo obuthileko bungasebenza nawenza isibawo).
Itjhejuli 5 yomThetho wesiTjhaba wamaNzi ulawula ukusebenza kwe-WUA, ukufika lapho kuqunte uNgqongqotjhe.
Tjhejuli 4 yomThetho wesiTjhaba wamaNzi yenza iinjamiso ezizeleko zokuphathwa nokusebenza kwe-WUA.
UMTHETHO WESITJHABA WAMANZI (umThetho wenomboro 36 ka-1998).
> uNgqongqotjhe ngemva kokubonisana nombuthano wabasebenzisi bamanzi angalayela bona umuntu amukelwe njengelunga lombuthano ebujameni obuhle nobulinganako.
> Ebujameni obuthileko uNgqongqotjhe angangenelela ekusebenzeni kwe-WUA. UNgqongqotjhe wenza lokhu ngokulaya i-WUA bona yenze isenzo esithileko. Nayikuthi i-WUA ayikhambisani nomlayo, isekelo leemali okufanele litholwe yi-WUA lingabanjwa beyihlangabezane nomlayo.
> UNgqongqotjhe angaphelisa isikhathi sokusebenza kwelunga lekomiti yezokuphatha ngokunikela i-WUA isaziso nelunga elithintekako. Ebujameni obunjalo uNgqongqotjhe godu angahlela bona isikhundla esivulekilekweso ekomitini yokuphatha sizaliswe.
> Nayikuthi i-WUA iyabhalelwa kukhambisana nomlayo, uNgqongqotjhe angathatha imisebenzi yayo bekube sikhathi lapho i-WUA ikhambisana nomlayo. UNgqongqotjhe angabuyisa zoke iindleko ezitholakele nakusetjenzwako ngesikhathi se-WUA.
Nayikuthi ihlangano ayisasebenzi namkha ayisafikeleli imiphumela eqaliweko.
ngemva kokutjheja yoke imibono efunyenweko.
Yini umahluko phakathi kwe-CMA ne-WUA?
Ama-CMA aphathelene nokuphathwa kwemithombo yamanzi endaweni yoke yezokuphathwa kwamanzi.
Water amangement area?
I-CMA yiBhodo yokuPhatha ejamele abadlalindima ababuya kiyo yoke indawo yokuphathwa kwamanzi.
I-CMA izakwenza iQhinga lokuKhongozelwa kwamaNzi ukutjheja iindaba zemithombo yamanzi kiyo yoke indawo yokuphathwa kwamanzi.
iQhinga lokuKhongozelwa kwamaNzi le-CMA linikela ngomhlahlandlela kuNgqongqotjhe bonyana kghani ama-WUA athileko angahlonywa nokuthi ngimiphi imisebenzi ezakuvunyelwa ukuyenza endaweni yokuphathwa kwamanzi.
Ama-WUA ngokujayelekileko anerhuluphelo yendawo yekhaya.
I-WUA ijamele irhuluphelo encani, okuvamise bona kube yikoro yabasebenzisi bamanzi abasendaweni ethileko.
Ama-WUA anikela ngesakhiwo sendawo sehlangano esingasetjenziselwa ukufezakalisa iQhinga lokuPhathwa kokuKhongozelwa kwamaNzi endaweni yekhaya.
<fn>DAC-NLS. InyangaYamafa2004.2007-05-18.nr.txt</fn>
UmNyango wezobuKghwari namaSiko, ngokuvumelana kwaboNgqongotjhe bomBuso ophakathi naboSo/Nomkhandlu abaphathelene namasiko emhlanganweni wabo we-MINMEC wangoMatjhi 2004, bathatha umqondo othi UkuThabela amaFa Wethu aPhilako (Lokho esikuPhilako) emnyakeni weTjhumi weNtando yeNengi?
Lomqondo uzakukhamba iminyaka emithathu ezako ezakuphela ngoSeptemba 2007. UmNyango uhlose ukusebenzisa kuhle iNyanga yamaFa njengento embono wesikhathi eside yokubuthelela, ukubulunga, ukuvikela, ukuphuhlisa nokusabalalisa amafa aphilako/amafa wamasiko angathintwako.
Kuqakathekile ukutjheja bonyana lokho umthethomgomo nemitlolo yomthetho yeSewula Afrika okubiza ngokuthi mamafa aphilako iphasi loke (UNESCO) likubiza ngamaFa aPhilako angaThintwako. Ngokutlanywa muva nje kwesiVumelwano seenTjhabatjhaba sokuTlhogonyelwa kwamaFa angaThintwako, umukghwa omutjha uragela phambili ngebelo elikhulu lapho izazi zamafa nabasebenza kezamafa bathoma ukusebenzisa amaFa aPhilako namaSiko wamaFa angaThintwako ngokudlhegana. Nayikuthi umuntu ukhuluma ngokuphila namafa kuzwisiswa bonyana ikulumiswano iphathelene namasiko wamafa angathintwako namafa athintwako?
Ihlathululo njengombana ivezwe emThethweni wesiTjhaba womKhandlu wamaFa (umThetho wenomboro 11 ka-1999) nemThethweni wesiTjhaba wemiThombo yamaFa (umthetho wenomboro 25 ka-1999)?
Nendlela mazombe eya etjhebiswaneni lemvelo, lomphakathi nezokuhlalisana.
Ngeminqopho yesivumelwanesi amafa wamasiko angathintwako atjho imikghwa, ubujameli, ukuzwakalisa, ilwazi, amakghono - kanye nezinto, imisebenzi yobukghwari (artefacts) neenkhala zamasiko ezikhambisana nalokhu imiphakathi, iinqhema begodu kobunye ubujamo, abantu abakuthatha njengehlangothi lamafa wamasiko, adluliswa ukusuka esizukulwaneni sinye ukuya kwesinye, yenziwa miphakathi neenqhema ukuqalana nemvelo nomlando wabo, ukuphilisana kwabo nemvelo, begodu kubanikela ngomuzwa wokuzazi neragelo phambili, ngakho kuthuthukise ukuhlonitjhwa kokwehlukana ngokwamasiko nekghono lokutlama lomuntu. Ngomnqopho walesi siVumelwano, itjhejo lizakunikelwa khulu khulu amafa wamasiko angathintwako njengombana kukhambisana neensetjenziswa zeentjhabatjhaba zamalungelo wobuntu ezifana neemfuno zokuhloniphana emiphakathini, eenqhemeni nebantwini mayelana netuthuko edzimeleleko?
I-athikili 2(2) iraga athi amafa wamasiko angathintwako?
Amasiko acocwako nokuzwakalisa, okufaka hlangana njengesisetjenziswa samafa wamasiko angathintwako.
Ubukghwari bemidlalo, imikghwa yekuhlaleni, iminyanya yamasiko neyethabo.
Iinhlathululo ezingehla (zombili ngokuya komthetho weSewula Afrika nomThetho weenTjhabatjhaba) zitjho pheze izinto ezifanako. Zihlanganiswa milando ecocwako, ukudlala, iminyanya yamasiko nelwazi lamatjhebiswano wemvelo, wemphakathini newezokuhlalisana. Lapho umuntu abona umehluko, akusi mumehluko ngokuya komhlobo kodwana ngokuya kwelimi. Ngakho ukusebenzisa imiqondo ngokudlhegana njengombana inengi lamaSewula Afrika lisenza akusikho ukwenza iphoso kodwana kuveza iindlela ezinengi umuntu angizikhethela kizo ukutjho yona yinye into leyo.
Amafa aphilako njengento ehlala itjhuguluka yeza ngaphambi kwesikhathi sama-emphera nokulawulwa kwezinye iinarha ngezinye. Kwakungilo begodu kusese lilemuko lokuphila lemiphakathi ehlukeneko ngeenkhathi ezihlukeneko zomlando. Linani loke lelemuko labo; indlela ebaqalana ngayo nokubeletha, ukukhula, ukukhula ngokuziphatha, umtjhado, ukuluphala nokuhlongakala; indlela ebathabela ngayo lamazinga wokukhula komuntu; indlela abaqalana ngayo nomtlhago nobuqhaka, bona bayakha njani iminotho yabo, bonyana bakwakha njani ukunzinza kwabo, bona baphilisana njani nebhoduluko labo lemvelo, bona bacoca njani iindaba zabo, bona bavuma njani nokugida, njll.
Umhlobo wamafa wokuphila esinawo ukufika namhlanjesi alihlangothi lelifa elibuya kibokhokho bethu esikhathini esingasoze sakhunjulwa. Amafa wethu asuka emilandweni ecocwako, eminyanyeni yamasiko, elwazini lamahlelo wendabuko abulungiweko; atjhugululiweko begodu asusa godu angezelela amanye amahlangothi ngebanga lokuthintana kwemiphakathi ehlukeneko yephasi ebeyihlukaniswe ziindawo nebanga lesikhathi. Lokhu kuthintana kuqiniswe khulu kuhlangana kwemiphakathi yephasi ehlukeneko okulethwe yitheknoloji yezokuthintana, mazinga andako wezokukhamba nokuvakatjha ngokunjalo ehlisa ibanga phakathi kwemiphakathi ehlukeneko.
ISewula Afrika isibonelo esihle somphakathi ohlanganise imihlobo ehlukeneko ebunjwa masiko wamafa anothileko nahlukeneko kungakho kunomqondo we-Rainbow Nation (okusiTjhaba semiHlobo eHlukeneko). Ngakho kuqakathekile bona umbuso wenze ibhoduluko elivumela ukuzwakalisa nokutjengisa ngemihlobo ehlukeneko yamaFa aPhilako weenqhema zoke zemihlobo. Lokhu kufanele kwenziwe ngendlela esekela imiqondo yomphakathi ongabandlululi ngokobutjhaba, ubulili, onekambiso yamalimi amanengi namasiko amanengi. Godu lokhu kufanele kwenzeke ebujameni bokulinga ukuphuhlisa ukwabelana ngelemuko lamasiko eenqhemeni ezihlukeneko ngombana kungokwabelanokhu nokuthabela amafa wethu ahlukeneko najayelekileko lapho sizakufikelela ukuzwana, ukwakha nokubumbana kwesitjhaba?
Kungaba kuhle nange zoke iinqhema zamasiko nazingabelana ngelwazi Iokutjhuguluka kobujamo, obehlakalele amafa wazo. Lokhu kungenzeka ngokuqala zombili izinto ezihlukeneko nezijayelekileko. Kuzakuqakatheka ukufunda bonyana lamasiko abelana njani ukwakha amasiko amatjha ahluke khulu, anobujamo obuhlukileko beSewula Afrika.
Kuhle khulu bonyana imithethomgomo nomthetho ethome ukusebenza ngemva kwaka-1994 yayitjhumayela ukuvuselelwa nokubulungwa kwamafa wamasiko wawo woke amaSewula Afrika, ngokunjalo kuphuhliswe amasiko weenqhema zoke zesitjhaba. IPhepha lokuBingwe nguRhulumende ngobuKghwari, amaSiko namaFa kanye nemithetho esuselwe kilo njengomThetho wesiTjhaba womKhandlu wamaFa (umThetho wenomboro 11 ka-1999) nomThetho wemiThombo yamaFa (umThetho wenomboro 25 ka-1999). Isitjengiso sombono obekelwe ukufikelela lomnqopho.
Iminyango yombuso, iinhlangano okungasizo zombuso, iinhlangano ezitholakala emphakathini nabantu bathome iinsungulo ezingakakhanjelaniswa ukubulunga nokwazisa ngamafa. Nanyana lokhu kwaziwa godu kuthatjelwa, indlela yokusebenzisana edoswa phambili mbuso namaqhinga atjhayelwa mphakathi iyafuneka ekwenzeni iqhinga elizeleko elizakudosa imikhumbulo yazo zoke izakhamizi zeSewula Afrika. Ihlelo kufanele lidlule ibuthelelo lezinto zamafa aphilako beligcine ngokuthuthukiswa komthethomgomo neensetjenziswa ezifuneka ekuvikeleni ihlelo (njengombana siqalene nokwenziwa kwalo into yokurhweba/umkhiqizo). Abadosiphambili/iinkutana/abavikeli bamafa aphilako nanyana kunemiraro eminengi abakghonileko ukugcina ilwazi eliqakatheke khulu, kufanele bafunyanwe bebanikelwe ukuhlonitjhwa okufaneleko.
Kukwenza indlela yokukhulumisana ngamaFa ezakunikela ngombono omkhulu mayelana nesihloko okuzakurholela ekwenziweni kwemithethomgomo nomthetho wokubulunga, ukuvikela nokuphuhlisa amaFa aPhilako.
Kukwenza ukusetjenziswa kwamafa aphilako kwaziwe khulu njengesisetjenziswa sokwakha isitjhaba, ukubuyisana kwesitjhaba, ukubumbana kwesitjhaba okuzakurholela ekwenziweni kwesithombe sokuzazi kwesiTjhaba seSewula Afrika.
Kukwenza amafa aphilako aziwe khulu nokubuthelela amaSewula Afrika malungana nenzuzo yezomnotho, hlangana nezinye izinto, ngezokuvakatjha.
Isitjhaba seSewula Afrika sibunjwa lilifa lesiko elihlukeneko nelinothileko. Ngilomphakathi weSewula Afrika umnyango ofuna ukuwubuthelela uwulethe emqondweni wamaFa aPhilako. Kunombono eSewula Afrika wokobana amaLanga wesiTjhaba agidingwa lihlangothi labantu abanzima kuphela eSewula Afrika. Lokhu kuphikisana nokwakhiwa, ukubuyisana nokubumbana kwesitjhaba. Ukukhulumisana kwethu namaqhinga wokumaketha kuzakufanela bona acatjangisiswe ngendlela amaLanga wesiTjhaba mazombe, khulu khulu namaLanga wamaFa adosa khulu umphakathi woke weSewula Afrika.
UmNyango wezobuKghwari namaSiko uhlongoza indlela ehlukileko nasiya eNyangeni yamaFa namaHlelo wamaFa ka-2004. Sihlongoza ukungasarageli phambili nomNyanya omKhulu wesiTjhaba ovame ukubanjwa e-Union Building namkha kenye indawo. Sifuna bona sibe neNyanga yamaFa neLanga lamaFa elingalawulwa mbuso ophakathi lapho amaPhrovinsi, aboMasipala, abaLawuli beeNdawo badlala indima ekulu eqhingeni lokuveza khona iNyanga yamaFa neLanga lamaFa, lokho okuzakuba nomphumela omkhulu emphakathini begodu kuzakwenza ikghono lokubuthelela umphakathi weSewula Afrika emkhumbulweni wokuphila ngokwamaFa. Sithemba bona sizakusebenzisa umqondo njengendlela yokufumana umbono omkhulu wokubuthelela, wokubulunga, ukuvikela nokuphuhlisa amaFa wethu aPhilako. Ngalomqondo, eminyakeni emihlanu ezako i-DAC ithemba bona izabe ihlome umthethomgomo nomthetho kanye nerhemo nebuthelelo lekhomphyutha lamaFa aPhilako namaFa wamaGugu, ngombana silahlekelwa mamaFa wamaGugu, ngamalanga?
Sihlongoza iimveke zokutjheja ezizakubeka phambili izinto ezihlukeneko zamaFa aPhilako. Abadlalindima abahlukeneko bazakunikela ngemininingwana yokobana bahlose ukuwafezakalisa njani amaqhinga abekelwe ukwenza bonyana amaFa aPhilako aziwe ngcono. UmNyango wezobuKghwari namaSiko uhlose ukwakha ukusebenzisana neHlangano yezokuRhatjha yeSewula Afrika (i-SABC) ukuqinisekisa bona kunokukhangisa okukhulu mayelana nomqondo namahlelo wawo, inyanga yoke.
Ngesebenziswano ne-SABC, isiqhema sokubonisana ngemiKghwa neLwazi leNdabuko/zamaSiko sizakuhlelwa. Umnqopho omkhulu kuzakuba kusebenzisa amafa wamasiko weSewula Afrika ukufaka isandla kilokho okubekwe phambili enarheni yoke okufaka hlangana ukulwa ne-HIV nentumbantonga, ukwehlisa ubulelesi, ukwakha ukuzazi kweSewula Afrika nokuvuselelwa kokuziphatha.
Ukwenza umqondo wemikghwa nelwazi lendabuko namasiko uhlale ukhona phakathi kwabatjha, kuqakathekile ukuveza ukuqakatheka nokusebenza kuhle kwalemikghwa namhlanjesi (abantu abatjha bangazuza njani ngawo ngakwezomnotho nokuhlalisana). Isibonelo, kungaba nokwenyuka ekusetjenzisweni kwezambatho zendabuko, izinto zokuzesa ubuso nokuzikghabisa, abantu abatjha abangazithatha njengethuba lokuzinikela amandla ngakwezomnotho nokuhlalisana.
AmaSewula Afrika aziwa ngamakghono neendlela zawo ezihlukileko endaweni yelwazi lamafa nemikghwa yendabuko namasiko, azakumenyelwa e-SABC abe anikelwe isikhathi sokwabelana ngelwazi nesitjhaba soke. Kufanele kugandelelwe elwazini lendabuko nemikghwa ukuqalana nokuqakatheke inarha yoke.
umvumo wendabuko/wesintu nokugida okukhambisana nemikghwa yokuphila ehlukeneko neminyanya yesintu yokukhulisa efana nokubelethwa, izinga lokuphuma ebuntwaneni, umtjhado, ukuhlongakala, njll.
Leveke izakubunjwa mahlelo womvumo nokugida abekelwe ingasi ukutjengisa kuphela amahlelo womvumo nokugida kodwana nokuhlanganisa lokhu neendaba ezithileko, izehlakalo, iminyanya namkha iminyanya yesintu. Lokhu godu kuzakuba lithuba lokutjengisa bonyana umvumo nokugida kutjhuguluke kangangani ngokukhamba kwesikhathi emphakathini onamasiko amanengi nokobana amasiko ahlukeneko athelelene bunjani (ukweqa kwamasiko imikhawulo). Ibanga lokwenza lokhu kuqinisa amafa wethu esabelana ngawo angaba ngezinye zezakhiwo zethu zokwakha isitjhaba nokubumbana kwaso. Ngakho kuqakathekile bonyana abantu abadala basirhelebhe ukufikelela lombono wokuqinisekisa bona ukutlama komuntu eenkhathini ezihlukeneko zomlando kwenziwa kube kukhulu bekuthatjelwa ziinzukulwana zanjesi nezangomuso.
UmNyango usebenza namayunivesithi weVenda, Zululand ne-Fort Hare ekubutheleleni umVumo weNdabuko, ukuGida nomLando oCocwako. Leveke inganikela ngethuba lokutjengisa umsebenzi osele ukhutjhwe ngilephrojekthi.
Okuqakatheke khulu, kuzakuba kukuzibandakanya kwemiphakathi yendawo ekutjengiseni ngomvumo wendabuko nokugida.
Kunomukghwa wokuyamanisa imikghwa nelwazi lendabuko namasiko, nesitjhaba sabantu sabantu abanzima enarheni le. Lokhu kuveze umbono ongasiwo wokobana eminye imihlobo akhenge ibe namasiko begodu nokuthi akhenge kheyiqalane nemiraro ezinye iintjhaba eziqalene nayo. Isibonelo, ukukhiqizwa kokudla, iinhlahla nezinto zokuzesa eminyakeni emakhulu eyadlulako kuhluke khulu kunalokhu kwanamhlanjesi. Lokhu kuyinto ejayelekileko kizo zoke iinqhema zemihlobo begodu kunengi esingabelana ngakho ngokuthi abokhokho bethu babelima njani kuhle, bonyana babewenza njani umlilo, babelemba njani igolide namadayimani, nokobana babebulunga njani ibhoduluko; bandise njani ifuyo, nokobana babezidlala njani iindima zababelethisi, babekhulisa njani abantwana, babesebenzisi njani izinto zokwezesa nokulungisa ubuso, njll. UmNyango, isibonelo, ungathanda ukubamba ikulumiswano ngokudla kwendabuko.
Ukudla kwendabuko e-Afrika kunepilo khulu begodu kuyathengeka kunalokho okufanako kwesikhuwa. Kodwana akhenge kuhlanganiswe ukutjengisa ikghono lakho lezakhamzimba nokuthengiseka.
Ukudla kwendabuko okufana nomrorho, imihlaza, i-tihove, i-semphemphe, i-potele, amathumbu nomrhoru neenselo ezifana nerhemere, akusimatshwayo kuphela wokuzazisa kwe-Afrika, kodwana ayindlela ethengekako nekulu yokuthola izakhamzimba.
UmNyango uhlose ukubambisana ne-CSIR ne-Kellogg Foundation ekuhleleni iphrojekthi yokurhatjha lapho ukudla kwendabuko kuzakutjengiswa khona bekuboniswe. Lokhu kuzakuqinisekisa ukuzibandakanya okubonakalako kwemiphakathi yendawo.
Leveke ibekelwe ukuqalisisa nokuhlunga abantu namkha ukubonisana ngepumelelo yabantu abasebenze kuhle emahlangothini amanengi wamafa aphilako.
Sisebenzise umqondo weenkutana khona sizakwenza lula umqondo wamaGugu aPhilako wabaNtu, okuyihlathululo ye-UNESCO yawo lomqondo.
abatjengisa indima yabo ngokusebenzisa ukuqinisa ukuzazi ngokwesiko kwabantu nemiphakathi yemakhaya ethintekako, ukuqakatheka kwabo njengesisusa sommoya wokuzimisela ukuhlanganisa abantu nemiphakathi ndawonye.
UmNyango wezobuKghwari namaSiko uhlose ukubamba ikulumiswano inarha yoke ezintweni eziqakathekileko okukhulunywe ngazo ngehla. Umnqopho omkhulu kukwenza lula lezinto eziqakathekileko ezakhamizini zoke zeSewula Afrika. Godu kuboniswana ukuya phambili ngokobana iSewula Afrika ingayifikelela njani leminqopho.
Ngokuvumela ukuhlakanipha okukhona esitjhabeni seSewula Afrika, umNyango, ngokusebenzisa ibubulo lokurhatjha iindaba, uzakubamba ikulumiswano nesitjhaba ngezinto ezihlukeneko eziphathelene namafa aphilako angahlanganiswa ukulwisana nalezizinto eziqakathetheke inarha yoke.
Ukubonisana lokhu kwenarha yoke khulu kuzakwenza umleyo wokuthuthukiswa kweQhinga leNarha lokuButhelelwa, ukuVikelwa, ukuBulungwa nokuPhuhliswa kwamaFa aPhilako/amaFa wamaSiko Angathintwako.
Isebenziswano izakwenziwa ne-SABC bonyana kube neenkulumiswano emirhatjhweni ngamahlelo abonakalako umphakathi ofuna ukuwaveza emnyangweni wesitjhaba ngalesi sihloko.
UkuThabela iLanga lamaFa kuzakubanjwa emaphrovinsini wolithoba kanye nakibomasipala. UmNyango wesiTjhaba uzakusebenzisa inyanga njengendlela yokuthoma ijima elizakuphela ngeQhinga lokuButhelelwa, ukuBulungwa, ukuVikelwa, ukuPhuhliswa nokuSatjalaliswa kwamaFa aPhilako.
<fn>DAC-NLS. InzuzoEtholakalaEngenisweniYo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Iforomo lelwazi mazombe.
nekhophi yokuthoma ye-IT 3(b).
Letha iforomo e-ofisini lendawo le-SARS.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Amaforomo anikelwa ngendlela ye-PDF.
<fn>DAC-NLS. IpahlaEyenziwaNgeza.2007-05-18.nr.txt</fn>
TEL:+27(11)8381383 FAX:+27(11)8386363 Email: info@nac.org.
Abantu ngamunye ngamunyeiinqhema, iinhlangano kunye namaziko wefundo?
Imali efunekako kufuze isikhathi sayo sokusebenza singeqi eenyangeni ezilitjhuminambili.
Imifundalize yomuntu ngamunye ikhutjhelwa ukufundela iziqu eziphakemeko eSewula Afrika nakamanye amazwe. Amaziko wefundo ayeleliswa bona iimbawo zawo azilungise kwa-NAC egameni labafundi bawo abasafundela iziqu zokuthoma.
TJHEJA: Sibawa bona uthintane nesiphathimanda esifaneleko ukuthola eminye imininingwana ngeemfanelo ezabelwa imali. Akusilula ukuthi i-NAC ingasithwala soke isabelo seemali sephrojekthi. Amakhotheyitjhini kufuze bona aphekelele iforomu lesibawo.
Ukudlula lapho, uyeleliswa nokobana uqale nencwajana ephethe imininingwana yelwazi le-NAC.
TEL:+27(11)8381383 FAX:+27(11)8386363 Email: info@nac.org.
Abathiyi ngamunye ngamunye, iinqhema zomphakathi, iinjamiso / amaziko wefundo kunye neekhamphani ezigidisako.
Ukugidela umphakathi, okubala hlangana nokutlama kunye nemisebenzi emitjha yokuthiywa kwegido.
Iimfundobandulo zokugida nokuthiywa kwegido ezenza bona kugcine kugidelwa umphakathi.
Ukukhamba uvakatjha eSewula Afrika nakamanye amazwe.
Lokhu okulandelako okwabelwa imali kungaqalelelwa.
Imali efunekako kufuze isikhathi sayo sokusebenza singeqi eenyangeni ezilitjhuminambili.
Imifundalize yomuntu ngamunye ikhutjhelwa ukufundela iziqu eziphakemeko eSewula Afrika nakamanye amazwe. Amaziko wefundo ayeleliswa bona iimbawo zawo azilungise kwa-NAC egameni labafundi bawo abasafundela iziqu zokuthoma.
Tjheja bona akusilula bona I-NAC ithwale soke isabelo seemali esabelwe iphrojekthi. Amakhotheyitjhini kufuze kufuze bona aphekelele amaforomu weembawo. Uyeleliswa nokobana khewuqale nemininingwana yelwazi ye-NAC.
TEL:+27(11)8381383 FAX:+27(11)8386363 Email: info@nac.org.
Abantu ngamunye ngamunye abanelwazi elikhethekileko, njengabavumisi namkha abakhwayisi, abathiyi beengoma, abafundisi bomvumo, abavumi abavuma bodwa.
Lokhu okulandelako okwabelwa imali kungaqalelelwa.
Imali efunekako kufuze isikhathi sayo sokusebenza singeqi eenyangeni ezilitjhuminambili.
Imifundalize yomuntu ngamunye ikhutjhelwa ukufundela iziqu eziphakemeko eSewula Afrika nakamanye amazwe. Amaziko wefundo ayeleliswa bona iimbawo zawo azilungise kwa-NAC egameni labafundi bawo abasafundela iziqu zokuthoma.
Ukuthengwa kweensetjenziswa neembetho zokuvuma.
Tjheja bona akusilula bona I-NAC ithwale soke isabelo seemali esabelwe iphrojekthi. Amakhotheyitjhini kufuze kufuze bona aphekelele amaforomu weembawo. Uyeleliswa nokobana khewuqale nemininingwana yelwazi ye-NAC.
TEL:+27(11)8381383 FAX:+27(11)8386363 Email: info@nac.org.
Abantu ngamunye ngamunye, iinqhema zomphakathi, iinjamiso / amaziko wefundo kunye neenhlangano.
Irhubhululo lokutlama umtlolo womdlalo, wedrama njll.
Lokhu okulandelako okwabelwa imali kungaqalelelwa.
Imali efunekako kufuze isikhathi sayo sokusebenza singeqi eenyangeni ezilitjhuminambili.
Imifundalize yomuntu ngamunye ikhutjhelwa ukufundela iziqu eziphakemeko eSewula Afrika nakamanye amazwe. Amaziko wefundo ayeleliswa bona iimbawo zawo azilungise kwa-NAC egameni labafundi bawo abasafundela iziqu zokuthoma.
Ukuthengwa kweensetjenziswa neembetho zokuvuma.
Tjheja bona akusilula bona I-NAC ithwale soke isabelo seemali esabelwe iphrojekthi. Amakhotheyitjhini kufuze kufuze bona aphekelele amaforomu weembawo. Uyeleliswa nokobana khewuqale nemininingwana yelwazi ye-NAC.
TEL:+27(11)8381383 FAX:+27(11)8386363 Email: info@nac.org.
Abantu ngamunye ngamunye, iinqhema zomphakathi, iinhlangano kunye neenjamiso / namaziko wefundo.
Lokhu okulandelako okwabelwa imali kungaqalelelwa.
Iindleko zokukhamba zemibukiso ekhamba iboniswa.
Imali efunekako kufuze isikhathi sayo sokusebenza singeqi eenyangeni ezilitjhuminambili.
Imifundalize yomuntu ngamunye ikhutjhelwa ukufundela iziqu eziphakemeko eSewula Afrika nakamanye amazwe. Amaziko wefundo ayeleliswa bona iimbawo zawo azilungise kwa-NAC egameni labafundi bawo abasafundela iziqu zokuthoma.
Tjheja bona akusilula bona I-NAC ithwale soke isabelo seemali esabelwe iphrojekthi. Amakhotheyitjhini kufuze kufuze bona aphekelele amaforomu weembawo. Uyeleliswa nokobana khewuqale nemininingwana yelwazi ye-NAC.
TEL:+27(11)8381383 FAX:+27(11)8386363 Email: info@nac.org.
Abantu ngamunye ngamunye, iinqhema zeenjamiso / zamaziko wefundo kunye neenhlangano.
Ukutlola kwamandla womkhumbulo: Iminikelo yemali yokutlola nokwenza irhubhululo, sekubalwa nemitlolo abatloli abazitlolele yona ekhuluma ngabo, amanoveli, iindatjana ezifitjhani kunye nemitlolo yabantwana / iincwadi zabantwana.
Amafestivali namakhonfrensi wemitlolo.
Iinkondlo ezitlolwe batloli esele batjhukekile.
Irhubhululo elenziwa ngokuthunywa.
Iimfundobandulo: amajima wokutfunda nokutlola, iinqhema zeencwadi, ukuthiywa kweentolwana nokuhlanganiswa kwemitlolo kunye nobuphrethisi.
Itjho amabizo wabakghonakalisi ufake nemitlolo ehlathulula ilwazi nekghono labo [ ama-CV ] unabe nangalokho okumumethwe sifundobandulo osenzela isibawo.
Iimali zesiphekiso seendleko zokuvezwa kwemilolo kubavezimitlolo kufuze iimbawo zakhona zilungiswe [ zenziwe zinqophe ] kwa-NAC.
Abantu ngamunye ngamunye abafisa bona amatlhatlha wemitlolwabo agadangiswe abe abe ziincwadi kufuze bona bakhulumisane iinkhamphani / abavezimitlolo kobanyana kuzokuba ngibo ababenzela iimbawo.
TJHEJA : Abavezimitlolo bangeqi eencwadini ezihlanu (5) nabenza iimbawo. Iimbawo kufuze bona zibe nehlelo lokumaraga nelokusabalaliswa lemitlolo eyenzelwa isibawo.
Lokhu okulandelako okwabelwa imali kungaqalelelwa.
Iindleko eziphathelene nephrojekthi.
Imali efunekako kufuze isikhathi sayo sokusebenza singeqi eenyangeni ezilitjhuminambili.
Abafakisibawo kufuze bona ubuncani bakhona bathumele isibonelo sinye somtlolo okhona njenganje nabathumela isibawo ababawa ngaso ukusizwa ngemali yokutlola.
Imifundalize yomuntu ngamunye ikhutjhelwa ukufundela iziqu eziphakemeko eSewula Afrika nakamanye amazwe. Amaziko wefundo ayeleliswa bona iimbawo zawo azilungise poro kwa-NAC egameni labafundi bawo abasafundela iziqu zokuthoma.
Ukuveza imitlolo ngama-CD.
Ukutlola ngezinye iinhloko ezingasikho ukutlola kwamandla womkhumbulo (creative writing genre).
Amaphaliswano, imali engunongorwana kunye nokwahlulela.
Abatloli bakhuthazwa bona bajoyine iinhlangano ezivuthiwe zokutlola, njengezamaphephabhugu nezinye. Imitlolo kufuze bona ibe nekomidi yoku-editha, kanti-ke amabizo wamalungu wekomidi le kufuze bona aphekelele isibawo esifakakwako.
Tjheja bona akusilula bona I-NAC ithwale soke isabelo seemali esabelwe iphrojekthi. Amakhotheyitjhini kufuze kufuze bona aphekelele amaforomu weembawo. Uyeleliswa nokobana khewuqale nemininingwana yelwazi ye-NAC.
<fn>DAC-NLS. IphaspotiYakhoYezel.2007-05-18.nr.txt</fn>
Qiniseka bona iingidi kunye nobukhazikhazi bubekwa esisefeni kude nepahla yakho.
Ungarabhela godu umngani bona agunde utjani bakho begodu namkha aphage ikoloyi yakhe endledlaneni yakho yekoloyi.
Ungavali amarharideni namkha iimvalilanga ngombana lokhu kusitjengiso samambala bona indawakho ayinamuntu.
Khiya igaratjhi yakho ngelogo eqinileko.
Ungakhambi usabalalisa amahlelwakho weholideyi.
Ungatjhiyi izinto ezincani ezinenani eliphezulu ezinjengobukhazikhazi, amawatjhi, imirhatjho ephathwako, izembatho, amakhamera namkha iinkhwanyana zemali ngaphakathi lapho zingalalanyelwa khona ngamafesidiri avuliweko nanyana ungaba namafesidiri akhandela ukungena ngeensimbi?
Utjhiye amakhophi weenomboro zephaspoti zitaya, incwadi yokutjhayela, amakarada wokuthenga ngesikolodo kunye namatjhege wokukhamba kumngani namkha isihlobo ngombana ungase ufune ukuwajamiselela.
Ungalingi utjhiye imithwalo ingakagadwa.
Beka izinto eziqakathekileko ebhokisini lehotela lokuphepha.
Hlala ukhiye indlu yakho, nawukhona namkha uphumile.
Nakukhona okokodako, hlola bona ngubani ngaphambi kokuvula.
Tjhiya amakhiya ngaso soke isikhathi nawuphuma ehotela.
Tjheja abantu abangakalindelwa nabeza endlini yakho ehotela. Ungalingi uvulele bemisebenzi yendlini ongakayibawi umnyango. Tjhinga edeskini eliphambili nawunokuzaza.
Qiniseka bona umthwalo wakho unikelwa kuphela ilunga labasebenzi behotela begodu uthola nerasidi ngomthwalo obekwako.
Ungalingi utjhiye imali, amatjhege, amakarada wokuthenga ngesikolodo namkha amakhiya wekoloyi ngendlini yakho. Khamba nazo lezinto.
Balekela ukutjengisa okudluleleko ngobukhazikhazi obubiza khulu, amakhamera kunye nokhunye okubizako.
Akusi kuhle ukukhamba uphethe imali enengi.
Ebusuku, linga ungakhambi emnyameni namkha eendaweni ezifihlakeleko.
Kungcono ukuzuma ngeenqhema begodu nihlale nikhamba eentradeni ezikhanya kuhle nezinabantu.
Tlama indlela yakho kusenesikhathi.
Ipholisa lomthetho namkha lendlela linganirhelebha ukunitjengisa indlela nanilahlekako.
Nawufuna ukubiza itekisi, ihotela yakho namkha i-ofisi eliseduze lezokuvakatjha lingakuyelelisa ngemisebenzi ethembekako.
Faka isikhwanyana sakho semali namkha umaliledinini ngaphakathi kwembaji namkha ngesikhwameni sebhrugu sehlangothi, ingasi esikhwameni sangemuva.
Ungazikhangisi bona usivakatjhi.
Ungajami unikela imali kilabo ababawa ukudla namkha imali.
Tjheja ibhoduluko lakho nalabo abaseduze kwakho, nawuzizwa uthuseleka namkha ungakhululeki, funa irhelebho.
Hlala uvale iminyango yekoloyi ngasosoke isikhathi begodu uvale namafesdiri.
Khiyelela izinto eziqakathekileko ngebhudini yekoloyi.
Ebusuku, phaga endaweni ekhanyako.
Ungakhambi ulayitjha abantu ongabaziko.
Nawuzazako ngokuphepha kwendawo, dosela umtato isitetjhi samapholisa khona uzakuthola isiyeleliso.
Nawulahlekako, tjhayela uye endaweni eseduze yomphakathi ukuqalisisa umebhe wakho.
Sebenzisa iintopo ezikhanya kuhle nezinabantu. Jama hlanu kwabanye abakhweli. Hlala hlanu komtjhayeli.
Hlala utjhejile. Ungalali endleleni.
Nakukhona okutlhorisako, banga itjhada elikhulu / betha itshwayo lerhelebho elirhabako.
<fn>DAC-NLS. IphaspotiYakhoYokup.2007-05-18.nr.txt</fn>
Njengombana kusikhathi sonyaka sethabo begodu abantu abanengi basiya emaholideyini, imiSebenzi yesiPholisa seSewula Afrika ithanda ukwazisa abantu abathanda imidlalo yemanzini bona batjheje khulu.
Qiniseka bona wena nabanye abahlanu kwakho bayakghona ukududa ukubalekela ukukghanywa mamanzi.
Naningena ngemanzini avulekileko namkha isikepe, okungaba sikepe nanyana esingangani, itjhitjhirizo namkha ukukhamba ngommoya, qiniseka bona wembatha imbaji yokuvikela. Lepahla izakuqiniseka bona uhlala uthaya begodu uphila, nawuhlangabezana nobudisi.
Landela khulu imithetho ephathelene nokusetjenziswa kwamanzi ngombana yenzelwe ukuqinisa ukuphepha kwakho.
Nawutjhidela namkha ungena emanzini, lisa ukusela utjwala, iindaki namkha iinhlahla ngombana lokhu kungarholela ekuqedeni ukucabangisisa, kodwana godu kungaqeda ukucabanga ngokunikela amabanga kunye nokuzisindisa ngokomzimba kwakho namkha omunye umuntu ofuna irhelebho, ngokunjalo ube uzibeka engozini ekulu.
Tjheja khulu ngazo zoke iinkhathi lokha abantwana namkha abantu abadala nabaseduze ngombana bangatlhoga irhelebho lakho ngesikhathi bafuna irhelebho nabasengozini.
Ungangeni ngemanzini ebujameni bezulu obungasibuhle, namkha ngaphambi kancani kokurhwalala namkha kokusa, ngombana lokhu kungenza kube budisi kwabanye bona babone bonyana usebudisini.
Ungadudi uwedwa begodu nikela amatshwayo acacileko nawusengozini.
Balekela ukududa eendaweni ezingakavunyelwa, njengombana leziindawo zihlukanisiwe ukuqinisekisa ukuphepha kwakho.
Yiba netjhejo, nawududa emanzini agijimako godu nakuneenkhukhula, jamela kude.
Ungacabangi bona angeze kwenzeka kuwe namkha kiloyo omthandako bese, ufakwa esibalweni. Kufanele sivume bona lokhu kungehlela nanyana ngubani, kufaka hlangana nalabo abamajadu emanzini abanelemuko begodu nababandulwe ngokwaneleko.
Abantu ababanjwe ngokuvinjezelwa namkha njengabongazimbi bokumukwa iinkoloyi, bavamise ukuba nemizwa yokungahlaliseki, ukuthuka, ukungakholwa kunye nokurarana.
Isenzo sabo sokuthoma sokuphendula kwabongazimbi, sivame ukuba nomphumela wokwala namkha ukuzibuyiselela begodu lokhu kungathathwa njengokubeka ipilo engozini, okungaphetha ngokulahleka kwepilo.
Zilungiselele ukuba wedwa begodu ususiwe emndenini wakho, abangani namkha labo obathandako.
Ungabuye godu ukhohlwe sikhathi nokuthi ukuphi.
Angatshwenyeka, ukuthuka nokungahlaliseki.
Angaba nomukghwa wokwenza izinto ngokudluleleko.
Yenza koke umhlunguphazi akutjela bona ukwenze begodu landela yoke imilayo yakhe.
Linga ngazo zoke iinkhathi ukugcina ukuzikhakhazisa kwakho, isithunzi nokuzihlonipha kwakho.
Gcina umkhumbulwakho usebujameni obuhle ngokudlala imidlalo engqondwenakho, ukubhudanga emini kunye nokufunda nanyana ngikuphi onikelwa khona.
Linga ukugcina amandla womzimba, kufanele udle ukudla okunikelwa mvimbezeli.
Linga ukugcina ubuntu bakho.
Linga ukuhlala ugade koke okwenzekako mayelana nemikhambo, amatjhuba, isikhathi kunye nendawo.
Linga ukugcina okujwayelekileko godu uhlale uphilile nabuvumako ubujamo.
Zivumele bona urholwe mvimbezeli.
Linga ukuzigcina upholile, uthulile begodu uzibuthile.
Lala phasi begodu uhlale lapho ngesikhathi sesahlelo lokuhlangula.
Ungathuki namkha ube nomuzwa wokulwa.
Ungatlhorisi, ube nenturhu namkha ubhalelwe kukuzilawula.
Ungathuseli namkha usilinge abavimbezeli.
Ungalingi ukuba yikutana.
Ungangeni epikiswaneni nabavimbezeli.
Ungangeni eenkulumeni zokuhleba.
Ungasebenzisi amagama namkha amalimi wabezizwe, ngombana lokhu kungabanga ukusola.
Ungabi nezwelo lalokho okulwelwa mvimbezelakho.
Ungalingi ukubaleka, ngombana lokhu kungakubeka engozini.
<fn>DAC-NLS. IphephaLokwendlalela.2007-05-18.nr.txt</fn>
Wemukelekile ehlelweni elimLandelande leDemokhrasi leKhomitjhini yamaKhetho eziJameleko. UmLandelande lo uyisede yamakarata athwaleka lula nafundeka lula. Amakarata alinga ukukukhombisa bonyana amakhetho akwenzisa okuthizeokuqakatheke khulu kwamambala. Amakhetho ayikambiso. Lokha abantu nabahlanganyela ekambiswenapha, batjho nofana babonisa lokho abakudingako nofana abakufunako ngokuthize?
Nawukhethako, utjho nofana ubonisa lokho okudingako nokufunako. Uveza ukukhetha kwakho.
Amakhetho athoma ngomuntu munyengamanye amezwi athoma ngawe?
Kuqakathekile kuwe kobana wazi ukuthi ukuvowuda kusisenzo esinamandla. Kuqakathekile kuwe bonyana uzwisise poro lokho okwenzako lokha nawuveza ukukhetha kwakho. Singathanda bonyana ucabange ngelwazi ozolifumana ngemakarateni ukuze kuthi nasele uwafunde woke, uzwisise kuhle kobana wena uqakatheke kangangani kudemokhrasi yeSewula Afrika le.
Ngemakaratenapha, sikubawa bonyana uthome ngokuziqala lokha nawusebanganini, emndenini, ehlanganweni nofana emphakathini. Ukusuka lapho uzakuqala iSewula Afrika, begodu sikusiza ukufunyana bona uyazwisisa ukuthi ukhambisana njani nezakhiwo ezifana newadi, umasipala, isifunda kanye nenarhakho, iSewula Afrika. Nawenze lokho, uzabe ukulungele ukucabanga bona ukhambisana njani nekhontinenti ye-Afrika, umHlaba ngitjho nePhasi loke.
Siyakholwa bonyana lokhu kuzakusiza ukobana uqale amakhetho eSewula Afrika ngelinye ilihlo. Siyakholwa bonyana nasele uqede woke amakarata, uzakuthokozela ukucabanga godu ngequnto lakho lokuhlanganyela nofana lokungahlanganyeli emakhethweni.
Siyathemba bonyana uzakuthabela ukufunda ngamahlangothi lawa. Silinge ukukunikela ilwazi eliqakatheke khulu eliphathelene namahlangothi lawa, kodwana azange silinge ukuhlanganisa yoke into. Godu sikhethe indlela ethize yokucabanga ngamahlangothi lawa. Le akusiyo yodwa indlela yokwenza. Nokho siyathemba bonyana kuyindlela esizako yokuqala amahlangothi welwazi enza umahluko omkhulu epilwenakho.
Soke sifuna ukuba nelizwi nakuthathwa iinqunto ezisithintako. Sifuna ukuba yingcenye yekambiso. Abantu abathandi ukuba nomuzwa wokunga kunomuntu obalawulako. Asithandi bona abantu basithathele iinqunto ezisithintako nesingazaziko. Inengi lethu sifuna ukubandakanywa ekambisweni. Kunabantu abathi bona abafuni ukubandakanywa, kodwana kuba nesikhathi esithize epilwenabo kube nento ethi tharhu emikhumbulwenabo bese bathoma ukubuza bathi, Ngangikuphi mina nakuthathwa iquntwelo?
Kudemokhrasi, iinqunto zithathwa NGIBO BOKE abathintekako kizo, kungaba ngokunqophileko nofana ngokungakanqophi. Tjheja bonyana sigandelela ukuthi BOKE. Lokhu sikwenza ngehloso yokuveza bonyana woke umuntu uqakathekile?
Kodwana kuba yini omunye nomunye umuntu aqakatheke kangaka?
Ipendulo ilula tle, mhlambe abe awucabangi nokuyicabanga: Kukobana wena uyaphila! Umumuntu! Ukhona! Uyaphila! Unamalungelo woke wokuba khona.
Liyini ilungelo Ilungelo yinto ongayibiza. Ilungelo bunikazi. Amalungelo wobuntu malungelo ongawabiza ngebanga lokobana wena umumuntu. Angewakho ngombana umumuntu. Yinye kwaphela ifanelo okumele ube nayo, kukobana uphile! Akudingeki bonyana ube sifundiswa nofana injinga. Akudingi bonyana uhlale ndawana thize enarheni. Akudingi bonyana ube nombala othize wesikhumba?
Unamalungelo wobuntu ngombana umumuntubegodu akutshwenyi bonyana igama elithi umuntu lihlathululwa njani. Izizwe ephasini ezingaphasi kwehlangano yeZizwe eziBumbeneko yavumelana ngamalungelo asisekelo wobuntu eminyakeni eminengi eyadlulako, ngomnyaka we-1958?
Kghani kunento okumele uyenze Iye, eqinisweni kunjalo: Elinye nelinye ilungelo olibizako, obunye nobunye ubunikazi buza nomsebenzi/nesibopho sakhona! Nawuthola okuthize, nawe kumele unikele okuthize?
Yini okufunyeneko ngedemokhrasi ukufikela lapha?
Idemokhrasi yikambiso esiyisebenzisako ukwenza isiqunto esithathwa NGIBO BOKE abathintwa siquntweso ngokunqophileko nofana ngokungakanqophi.
Lokha nawuthintwa siqunto esiyokwenziwa, uyakwazi okudingako, okufunako nokufisako.
Boke abantu abathintwa siqunto kumele baqale bebalinganise iindingo, iimfuno neemfiso abakhulumisene ngazo. Bese ngokuhlanganyela ningakghona ukuhlola Zoke iindlela nofana ikghonakalo abanivezele lona.
Nje-ke ningaqunta bonyana niyokwenzani. Ngamanye amezwi niqunta indlela enizoyisebenzisa.
Noke bese niyavumelana ngendlela enizoyisebenzisa leyo. Namukela indlela enizoyisebenzisa.
Ekugcineni, niyayisebenzisa-ke indlela leyo. Nenza lokho enivumelene ngakho.
Hlala ubuyela egadangweni lokuthoma njalo ngombana iindingo, iimfuno neemfiso ziyatjhuguluka. Abantu bayakhula begodu bayathuthuka. Yeke kufanele njalo kube nokwamukeleka kokutjhuguluka nokukhula! Buyela egadangweni lokuthoma ngesinye nesinye isikhathi ngombana kufanele uqunte bonyana ingabe iindingo, iimfuno neemfiso zakho zitjhugulukile nofana azikatjhuguluki kangangobana sele uzizwe ngenye indlela mayelana nendlela oqunte ukuyisebenzisa.
Nakube iindingo, iimfuno neemfiso zakho zitjhuguluke kangako, khona-ke kuzakufanela bonyana ubuyelele woke amagadango godu.
Njengobana ubona nje, idemokhrasi imusebenzi obudisi tle. Kanengi siyalingeka kobana sirabhulele bese sithi, Wena layela nje woke umuntu lokho afanele akwenze! Kodwana akhe ucabangisise. Kuyawufanela umsebenzi obudisi nakube ekugcineni uzazizwela bonyana iindingo, iimfuno neemfiso zakho zibe yingcenye yekambiso! Akusinjalo na?
Kubayini kuqakathekile bonyana ngiveze ukuthi ngidingani, ngifunani, ngifisani nokobana ngitjhisakalela ini?
Eqinisweni, unelungelonesibophosokuzitjheja. Akunamuntu owazi ngcono iindingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalo zakho njengombana kwazi wena! Ngalokho, iye, unelungelo lokuba sephasinapha begodu unelungelo lokuba mumuntu ngokupheleleko! Nokho kumele uqunte bonyana kutjho ukuthini ukuphelela kuwe! Maye kuhle kangangani lokho?
Ngaphambi kobana siragele phambili, sifuna ukuveza iphuzu eliqakathekileko ngabantu abakhethekileko okuthiwa bantwana. Eenarheni ezinengi, nanyana ngubani ongaphasi kweminyaka eli-18 uthathwa njengomntwana. IHlangano yamaLungelo wabaNtwana ivikela amalungelo wabantwana.
Abantu abadala banesibopho sokwenzela abantwababo iinqunto.
Abantu abadala kumele benze iinqunto eziphatha kuhle abantwana?
Abantu abadala kumele bahlahle bebakhokhele abantwana ukuya ngalokho umntwana ngamunye akghona ukukwenza.
Eqinisweni kutjho ukuthini lokhu Kutjho bonyana nasele abantwana bakhule ngokwaneleko ukobana bangaba nemibono ngezinto ezibathintako, abantu abadala kumele babavumele baveze imibonwabo. Abantu abadala nabo kumele bayelele imibono yabantwana lokha nabenza iinqunto ezimalungana nabantwana. Abantwana nabalokho bakhula baya nokuvuthwa, abantu abadala kumele bayelele khulu imibonwabo?
Ngamanye amezwi, abantu abadala bangakateleli abantwana ukwenza lokho abafuna bakwenze ngitjho nanyana kuyini okudingwa, kufunwa, kufiswa nofana kutjhisakalelwa mntwana. Esikhundleni salokho, abantu abadala kumele bafundise abantwana ukwenza iinqunto ezizabenza babe babantu ababhadlileko, iinqunto ezizakwakha boke abantu. Abantu abadala abasibanikazi babantwana. Banesibopho sokubafundisa ukobana BACABANGE NJANI ingasi bona BACABANGENI. Banesibopho sokukhulisa abantwana ngendlela yokobana babe babantu abazijameleko abamukela bonyana nabanye abantu banelungelo lokuphila njengabo?
Kodwana nakube iphaseli ngelabo boke abantu, khona-ke boke abantu banelungelo lokujekezela begodu baneliseke, sikuveza njani lokho esikudingako, esikufunako, esikufisako nesikutjhisakalelako ngendlela eyakhako engakghabhudlhi abanye?
Nakube isiqunto sithinta abantu abambalwa kwaphela khona-ke abantwabo bazazithathela isiqunto ngokwabo. Bazakuthatha isiqunto ngokunqophileko. Nakube isiqunto sithinta abantu abanengi nofana iinqhema ezinengi zabantu, kumsinyana begodu kulula ukuvumela abajameli bona kube ngibo abathatha isiqunto esikhundleni senu. Lokha naninomjameli, nihlanganyela ekambisweni yokuthatha isiqunto ngokungakanqophi.
Sibakhetha njani abajameli Kokuthoma, kumele sibuze bona, Mumuntu onjani nofana siqhema esinjani engithanda nengithemba bona singajamela iindingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalo zami Ngemva kwalapho sizihlele bese sivowudela abajameli. Ukuvowuda yindlela yokuveza isidingo, ifuno, isifiso nofana itjisakalo?
Umbuzo olandelako ngothi, Sivowuda njani Injani ikambiso yakhona Ipendulo iya ngobukhulu besiqhema nokobana abantu bafuna ukukhetha abajameli abangaki. Nakube isiqhema sincani begodu abantu bafuna ukukhetha umjameli munye kwaphela, bangaqunta ukuveza isiqunto sabo ngokuphakamisa izandla zabo malungana nomuntu abafuna ukumkhetha?
Ekarateni elilandelako sizakuqala kabanzi indaba yabajameli, ukwenza isiqunto kanye nokuvowuda. Wena hlala nathi!
Kilomhlobo wedemokhrasi, niba lidlanzana. Akhe sithi ngokwesibonelo nibabili begodu nifuna ukwenza isiqunto njengokuthi, Siyokwenzani ngoSondarha Isiqunto sinithinta nobabili begodu nobabili kumele nihlanganyele ekwenzeni iqunto. Kuqakathekile ukuthatha isikhathi nihlolisise iindlela enizazisebenzisa. Kanengi abantu bayarhaba ukwenza lokhu, bese bagcina benza into ebebangakazimiseli ukuyenza?
Kilomhlobo kanengi kuba nabantu abanengi okumele bahlanganyele ekwenzeni isiqunto. Ukuze kube lula, iinqunto bazithathelwa bajameli ababakhethileko. Ngiyole-ke into okuthiwa lihlanganyelo elingakanqophi nofana idemokhrasi engakanqophi. Idemokhrasi engakanqophi ingaba nehlanganyelo nofana ibe nabajameli.
Sikukhombisile bonyana amalungelwethu wobuntu asivumela bona sihlanganyele ekambisweni esetjenziselwa ukwenza iinqunto. Godu sithe nawuhlanganyela ngokungakanqophi ekuthathweni kweenqunto, usebenzisa abajameli abazakujamela nakuthathwa iinqunto.
Lokha nawukhetha umjameli bonyana athathe iinqunto esikhundleni sakho, kumele uthome ngokuqinisekisa bonyana wena nomjamelakho loyo niyazwisisa bonyana nizokuba nobudlelwano obunjani. Kumele ubuze imibuzo enetlha malungana nobudlelwano begodu imibuzo leyo kumele iphendulwe butjhatjhalazi nangokwethembeka.
Wena nomjamelakho kumele nizwisise nobabili benivumelane ngalokho okuzakwenzakala nange omunye wenu aphula isithembiso nofana indlela enizwene ngayo. Kumele wazi bonyana kuzakwenzakalani nakube umjameli akenzi lokho omkhombele bona akwenze, nofana lokha nangenzi ngendlela efaneleko. Ungalungisa zoke iindabezi ngokulandela amagadango asithandathu wekambiso ephekelela ekwenzeni iqunto ngokwedemokhrasi esikhulume ngayo eKarateni 1.
Kubayini sifune abajameli?
Akhe sibuyelele umnqopho osisekelo wokujamela. Akhe sithi uwedwa hlangana nabantu abanengi abathintwe siqunto okumele sithathwe. Uyilimile indimakho ekuzilungiseleleni ukuhlanganyela: Uyazazi bonyana udingani, ufunani, ufisani nofana utjhisakalelani.
Kodwana nakube noke nilinga ukuthatha isiqunto ninoke, kuzakuthatha isikhathi eside. Ikambiso izakuhlangahlangana, mhlambe beyingalawuleki. Alo, wenzani-ke nakunjalo Kumele ulinge ukwenza ubulula. Uqunta ukukhetha umuntu nofana isiqhema esizakujamela isidingo, ifuno, isifiso nofana itjisakalelo ethize?
Gadesi kumele ucabange: Ufuna kube mumunu nofana esiqhemeni esinjani esizakujamela Nje-ke umuntu loyo nofana isiqhemeso sizakwazi njani bona udingani nokobana ufunani kusasa, iveke ezako nofana umnyaka ozako?
Kilokhu, singabona bonyana kunezinto okumele zenziwe.
Kumele ube nomuntu nofana isiqhema esizakujamela.
Emahlangothini womabili (wena nomjameli) kuzakufanela bonyana nivumelane ukuthi ningaqinisekisa bunjani bona lokho okulindeleke emahlangothini womabili kuyafezeka.
Godu kuzakufanela bonyana uqunte kobana uzokuhlola bewukulinganise njani ukusebenza komuntu nofana isiqhema osikhethileko.
Yeke uthoma ngokunikela umjamelakho igunya lokukuthathela iinqunto. Lokhu kubizwa bona ligunya. Kodwana usadinga bonyana nivumelane ngokuthi uzakuragela njani phambili ngokuqinisekisa bona umjamelakho ulisebenzisa kuhle igunyelo, ngendlela olindele bona alisebenzise ngayo.
Lokhu kutjho bona udinga ukwazi okuthize mayelana nemihlobohlobo yejameleko. Sizakukhuluma ngemihlobo emibili: idemokhrasi enomjameli kanye nehlanganyelo.
Sininikela igunya lokwenza iinqunto esikhundleni sethu. IInqunto zenu zizosithinta ngokunqophileko kodwana siyakholwa bonyana nithembekile begodu siyathemba bonyana anizokwenza iinqunto ezosilimaza. Silindele bonyana nisithinte njalo ngaphambi kobana nenze iinqunto ezisithintako. Nakube asikaneliseki ngeenqunto enizenza esikhundleni sethu singakhetha bonyana sinikele omunye umuntu igunya lethu.?
Kuyini okuqakathekileko egunyenapha Kukobana ukuziphatha kwangamalanga komjameli kuhlathululwa kuhle. Kudemokhrasi yehlanganyelo, abajameli basebenza ngokutjhideleneko nabantu ababajameleko ekwenzeni iinqunto zangamalanga?
Sininikela igunya lokwenza iinqunto esikhundleni sethu. Iinqunto zenu zizosithinta ngokunqophileko kodwana siyakholwa bonyana nithembekile begodu siyathemba bona anizokwenza iinqunto ezisilimazako. Silindele bonyana nihlangane nathi njalo emnyakeni emibli. Ngesikhatheso, nakube asikaneliseki ngeenqunto ebenilokhu nizithatha esikhundleni sethu, singahle sikhethe ukunikela omunye umuntu igunya lethu.?
Kilelihlandla abantu abajanyelweko abahlanganyeli majadu ekwenzeni iinqunto zangamalanga. Lapha igunya livuselelwa njalo eminyakeni emibli. Kodwana isikhathi singase sibe sifitjhani ukuya ngokuthanda nangokufuna kwamahlangothi womabili.
Yini efanele ifakwe egunyeni?
Amagunya amabili owabonileko alula tle, kodwana womabili akhuluma ngokwethemba nangokwethembeka. Womabili akhombisa ukuhlonitjhwa kweendingo zabantu zokuqunta bonya bonyana kwenzakalani kibo nemphakathini wabo.
Igunya godu kumele litjho kuhle bonyana kuzokwenzakalani nakube izinto zikhambi njengobana kuhleliwe.
Igunya godu kumele lihlathulule bonyana amahlangothi amabili azoqinisekisa njani bona iindingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalo zelinye nelinye ihlangothi ziyazaliseka ngomuso njengombana ziyatjhuguluka begodu ziyathuthuka. Lokhu yinto engapheliko! Kodwana kudzimelele emgomeni wokobana abantu ngibo abalawulako bonyana kumele kwenzekeni kibo. Sinesibopho sokuvikela ilungelweli.
Siyathemba bonyana gadesi sele wazi kabanzi ngemihlobo ehlukeneko yedemokhrasi nemihlobo ehlukeneko yokujameleka. Godu siyathemba bonyana uyazwisisa ukuthi idemokhrasi itjho bona kumele sazi ukuthi kwenzakalani ephasini esihlala kilo. Idemokhrasi ayitjho nje ukuvowuda kwaphela. Itjho okungaphezulu kunokuvowuda nje kwaphela.
Kumele siqalisise bonyana kwenzakalani, sitjheje bona abajameli bethu benzani.
Kumele sizithwese thina nabajameli bethu ngesibopho.
Ngemva kwesikhathi kumele sibuyekeze igunya esalinikela abajameli bethu, siqunte bonyana sizalivuselela nofana njani na.
Sikwenze wacabanga na Jamajama ulinde bekufike ihlandla elilandelako?
Njengombana ubonile, ukutlama ikambiso yokwenza iinqunto ngokwedemokhrasi akukhathazi kangako. Kodwana nawulinga ukulandela ikambiso leyo, kurhubhuluka izinto ezinengi. Ithoma lapha-ke ukwenyukela!
Igadango 1: Lokha nawuthintwa siqunto esiyokwenziwa, kumele wazi bonyana yini oyidingako, oyifunako, oyifisako noyitjhisakalelako.
Igadango 2: Unomsebenzi nofana isibopho sokutjho nofana uveze lokho okudingako, okufunako, okufisako nokutjhisakalelako kabanye abantu nabo abathintwa siqunto esiyokuthathweso.
Igadango 3: Boke abantu abathintwa siqunto kumele baqale bebahlolisise iindingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalo abazivezileko. Bese-ke ningahlanganyela ndawonye nihlole ZOKE iindlela zokwenza nokukghonakala okukhona.
Igadango 4: Nje-ke sele ningacabanga bonyana nizokwenzani. Ngamanye amezwi, niqunte indlela enizoyisebenzisa.
Igadango 5: Noke kumele nizwne ngendlela enizoyisebenzisa. Namukela indlela enizoyisebenzisa.
Igadango 6: Kokugcina, niyenza-ke. Nenza lokho enivumelene ngakho.
Buyelani egadangweni lokuthoma njalo lokha iindingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalo zenu nazitjhugulukako!
Igadango lokuthoma ekambisweni liqaleka lilula kufikela lapha ujama khona ucabangisise ngayo. Kubudisi ukufunda ukudlumbana ukuze wenze khulukhulu nakumele wazi bonyana udingani, ufunani, ufisani nokobana utjhisakalela ini. Nokho nguwe wedwa owaziko. Cabanga bonyana kwenzakalani nasele udlule ubuwena. Lokho kungaba mumenyukelo?
Kuhlekuhle esikutjhoko kukobana nasifuna bonyana idemokhrasethu isebenze, kumele soke samukele bonyana sinesibopho souzibuthelela. Bese senze njengokwesibopheso.
Umuntu ngamunye usisakhi sokuthoma esakha itlhatlha lomphakathi. Thatha umuntu ngamunye njengesitina emakhiweni omkhulukazi. Isitinesi sithungelelana kuhle nezinye iintina bese zigcina zenza umthangala. Ngaphandle komthangala lo angeze kwaba nomakhiwo. Ngamanye amezwi sithi umuntu ngamunye usisakhi esiqakathekileko sanofana ngimuphi umphakathi.
Yini enye godu ekhona emphakathini Sizakulinga ukuphendula umbuzo lo ngokuthoma ngokuqala amayunithi womphakathi. Lokhu kuthiwa zizakhamphakathi?
Abantu ngabanye bayahlangana babumbe iinqhema zangababili, isibonelo abangani. Bona babumba imindeni- ngitjho yoke imihlobo yemindeni. Bese imindeni ibumba iinhlangano kuthi iinhlangano zibumbe imiphakathi. Kuraga njalo kufikela lapha siba khona neenarha namakhontinenti! Kodwana koke kuthoma ngomuntu munye, kanti-ke nakube abantu ngabanye abasemphakathini abakathabi nofana abazi ukuqakatheka kwabo engcenyeni ekulu, khona-ke iphasi lke lizokuba yindawo enganathabo!
Nanyana sibabantu ngamunye, sihlala siphila sihlangene nofana siziinqhema. Wakhe wezwa ngesitjho esithi, Umuntu akaphili esihlengeleni. Eqinisweni, iye akunamuntu osihlengele. Ngitjho nanyana wenza izinto wedwa, umele ucabange ngabanye abantu. Ungazibhinela ngokutjhapha nofana utjhayele imoderakho ngesandleni esingakafaneli nawufunako. Kodwana umele ulindele bona abantu bakusole, begodu ungazifumana usenyakanyakeni ngomthetho. Lokhu kukhomba bonyana umuntu ngamunye uyingcenye yenengi?
Akhe sijamajame sicabange ngegadango 2 lekambiso. Kumele uveze lokho okudingako, okufunako, okufisako nokutjhisakalelako. Bese kulandela igadango 3 no 4. Yini okumele ukuzwisise ukuze ulandele amagadango lawa ngepumelelo?
Mhlambe utjhejile bonyana ngesinye isikhathi lokha nawusesiqhemeni bese ulinga ukuveza umbonwakho (okungaba ngilokho okudingako nofana okufunako), kuba budisi tle kobana indabakho izwakale. Mhlambe uphume ebujamwenobo uzizwela bonyana imirarwakho azange irarululwe. Bese kwenzekani-ke nakunjalo?
This is where we take a look at politics and power. Nakunje-ke kukulapha siqala khona ipolotiki namandla.
Umuntu ngamunye nabantu boke banamandla. Le yikulumo elilua tle kodwana iqakatheke kwamambala. Umuntu ngamunye unamandla. Sinamandla ngombana siyaphila, ngombana sikghona ukukhetha begodu nangokweenzathu ezinye ezinengi. njengomuntu ngamunye ungakhetha ukukakarela emandlenakho. Godu ungakhetha ukunikela omunye umuntu amandlakho nofana isiqhema sabantu. Ungabanikela amandlakho kobana bawasebenzise phezu kwakho nofana bawasebenzise nawe.
Ukwakha iinqhema zomphakathi nofana iinhlangano kuphathelene khulu nokudosa amandla womuntu ngamunye. Lokha abantu nabadosa into ethize, bahlanganisa ndawonye lokho abanakho bese bakusebenzise ndawonye ukuze bakghone ukuzuza umnqopho othize. Kuhlekuhle ngilokho abantu abakwenzako lokha nabayingcenye yesitokfela nofana itlabha yokonga imali, bahlanganisa imalabo. Senza into efana nale lokha nasifunyana bonyana kunabanengi abanamandla ukudlula abanye?
Lokha nasifuna ukudosa amandla wethu ngamunye ngokwepumelelo, kumele sifunyane abanye abantu abasele baneendingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalelo ezifana nezethu. Enye indlela kuqinisekisa bonyana abanye abantu bafuna bebadinga lokho nathi esikudingako nesikufunako. Ukuzuza lokho kumele utjhugulule iindingo neemfuno zakho, nakungasi njalo kumele usomasome abanye abantu kobana batjhugulule iindingo neemfuno zabo.
Kunendlela yesibili. Ungalinga ukukatelela abantu bona batjhugulule iindingo neemfuno zabo. Ungasebenzisa ukuthusela, ukuqupha nokusabisa.
Nanyana ukhetha indlela yokuthoma nofana yesibili, lokho okwenzako kukukwakha ubudlelwano okuthiwa libhulogo lamandla. Itlabha yenetbholo iyibhulogo lamandla elenziwe ngabantu abahlanganyela ikareko lenetbholo. Ihlangano yabasebenzi ilibhulogo lamandla elenziwe ngabantu abafuna ukurarulula iindaba zomsebenzi ndawonye. Iinqhema zepolotiki nazo zimabhulogo wamandla. Amalunga wesiqhema sepolotiki kanengi ahlanganyela imibono nemigomo ethize.
Ukusetjenziswa nokuhlanganyelwa kwamandla kuthiwa yipolotiki?
Amabhulogo wamandla angaveza iinqunto zawo njengomfelandawonye. Ngamanye amezwi, angavowuda amfelandawonye. Angasebenzisana ukuzuza iminqophawo amfelandawonye. Thina bantu beSewula Afrika silibhulogo lamandla. Kunezinto ezinengi ezisihlanganisako. UmThethosisekelo wethu ukhuluma ngenye yezinto ezisihlanganisako. Uthi, Thina bantu beSewula Afrika sikholwa bonyana iSewula Afrika ingeyabo boke abantu abaphila kiyo. SIHLANGENE ngokwahlukana kwethu?
Ahlangene ngani amabhulogo wamandla nokuvowuda namakhetho Kungenze wakhe wezwa abantu basithi amakhetho asisekelo sedemokhrasi. Kutjho ukuthini lokho kuhlekuhle?
Sithe izakhamphakathi zibunjwa babantu. Omunye nomunye wabantwabo uneendingo neemfuno. Lokha nakunabantu abanengi kuzakhamphakathi, bahlanganyela ekuthathweni kweenqunto ngokusebenzisa abajameli.
Godu sithe igadango linye ekambisweni yedemokhrasi libandakanya ukuqunta ngegadango okumele lithathwe. (Lokhu kwenzeka egadangweni 4) Godu abantu kumele bavumelane kobana bazokuveza njani iqunto labo. Lokha nawuqunta ukusebenzisa umjameli ukwenza iinqunto esikhundleni sakho, unikela umjameli loyo amandlakho. Umjamelakho angasebenzisa amandla lawo, wona wakho lawo, phezu kwakho nofana ngokusebenzisana nawe. Kuliqunto lakho.
Kunengi okubandakanyekako lapha, nje-ke umele bona ukukghone koke lokho. Ukwenza lokho udinga amarherho neenkambiso.
Lokha abantu nabaveza ukukhetha kwabo ngeenqunto ezizokuthinta umphakathi ngobubanzi nofana ngokuhlangahlangana, badinga amarherho wekhetho ukubasiza ukughona indlela abaveza ngayo ukukhetha kwabo.
Ngikwesibonelo, ungahle uvume bonyana woke umuntu uzokwamukela iqunto elifumana amavowudu amanengi. Lokhu kuthiwa lirherho lenengi, ngombana isiqunto senziwa linengi labantu. Ngitjho nabantu abavowudele okuhlukileko kumele bamukele lokho okuqintwa linengi. Lokha nawuvumela ukwenza lokhu ngenye indlela, lapho kuba lirherho ledlanzana. Godu ungaba nerherho lokuthalalisa lapha kwamukelwa khona isiqunto senengi kodwana kube iindingo neemfuno zedlanzana ziyatjhejwa.
Lokha nanikhetha umjameli ningahle nivumelane bonyana umuntu ofumana inengi lamavowudu uba mthumbi. Irherhwelo libizwa bonyana mthumbi marhurhula koke nofana irherho le-first-past-the-post. Lokhu kuhlekuhle lirherho lenengi. Umuntu ofumana inengi lamavowudu uba mjameli abe afumane negunya lenengi?
Iinqhema ezithize nofana imifelandawonye aziwathandi amarherho lawa. Abantu abakumifelandawonye le balimuke bonyana kuneendingo neemfuno ezinengi ezahlukahlukeneko phakathi kwabo. Bafuna ukufumana indlela yokugcina ukwahlukahlukana kwabo. Bangasebenzisa irherho elibizwa bona lijamelekonengi.
Nakunjalo kumele nithome ngokubala bonyana nifuna ukuba nabajameli abangaki abazokujamela umfelandawonye. Bese niyabala bonyana bangaki abantu abafuna into ethize efanako, bangaki abafuna okhunye, bangaki abafuna okuhlukileko, njalonjalo. Nihlukanisa umfelandawonye ngeenqhema, bese nibala isibalo sesiqhema ngasinye benihlanganise woke umfelandawonye.
Kwanjesi-ke niyabala bonyana isiqhema ngasinye sizokuba nabajameli abangaki. Isiqhema esifuna u-X sizakufumana ama-50% wabajameli. Isiqhema esifuna u-Y sizakufumana ama-30% wabajameli, bese kuthi esifuna u-Z sifumane ama-20% wabajameli. Ngamanye amezwi, labo abanebhulogo lamandla elikhulu kibo boke sifumana abajameli abanengi kunabanye. Bese kuthi abanebhulogo lamandla elincani kibo boke lifumane abajameni abancani kibo boke.
Ijamelekonengi lirherho elikhuthaza ukwahlukahlukana.
Asikakhulumi ngobuhle nangobumbi bamarhero lawa, kodwana siyathemba bonyana sikhulume kwanela kobana ukghone ukubona bonyana kuqakatheke kangangani bona umuntu ngamunye aveze ukukhetha kwakhe. Ivowudwakho iqakathekile. Ungenza bonyana iqakatheke ngokuhlanganyela majadu.
Nasele nivumelene ngerherho, nifanele nikhethe bonyana ngubani ozokutjhayela irherhwelo-njengosofengwana. Bese-ke nenza iinkambiso ezithize.
Nidinga ikambiso yokuhlela isibalo sesiqhema sabantu abazokuthintwa siqunto. Babobani Nibafumana kuphi Nibafumana njani?
Nidinga iinkambiso ukuze abantu bakghone ukutjho bonyana bathintekile.
Kumele kube neenkambiso ezikhanyisako bonyana bazakuveza njani ukukhetha kwabo, nina nizokubala njani ukukhethokho nokobana nizoqunta njani ngokutjhiwo ziimbalo.
Nidinga iinkambiso ukuze nazise abantu ngomphumela.
ESewula Afrika, amakhetho wesitjhaba, weemfunda neweendawo enziwa yiKhomitjhini yezamaKhetho eziJameleko, i-IEC. I-IEC yenza umsebenzi kasofengwana ebantwinabo neenqhemeni zepolotiki ezingenele amakhetho. I-IEC yendlala iinkambiso ezisiza inarha yoke kobana ikghone ukuhlanganyela ekukhetheni abajameli. I-IEC itlolisa iinqhema zepolotiki beyiqinisekise bonyana esinye nesinye sinethswayo laso esizibonakalisa ngalo. I-IEC godu itlolisa nabantu abafuna ukungenela amakhetho. Bona babizwa bonyana bongikhetheni. I-IEC ayiqunti irherho lokukhetha. Yona itjheja kwaphela bonyana irhehrwelo lisebenza njani nasele libekiwe.
Ekarateni elilandelako nelingelokugcina siqala urhulumende wemakhaya nokobana idemokhrasi yehlanganyelo isebenza njani eSewula Afrika. Linda ingcenye yokugcina!
Ekarateneli siqala iSewula Afrika njengesakhimphakathi. Khulukhulu siqala urhulumende bendawo eSewula Afrikapha.
ESewula Afrika sihlukanise urhulumendethu ngemikhkha emithathu- urhulumende wesitjhaba, weemfunda nowemakhaya. Imikhakha le ithungelelene (qala isiboniso). Omunye nomunye umkhakha uneembopho zawo nofana imisebenzawo. Ezinye zeembopho zenziwa ngokuhlanganyela phakathi kwakarhulumende wesitjhaba noweemfunda, ezinye iimbopho ziphakathi kweemfunda naborhulumende bemakhaya kanti-ke ezinye ziphakathi kwakarhulumende wesitjhaba nowemakhaya. Kunezinye-ke iimbopho ezihlanganyelwa ziingaba zoke. Ilungelo lokuphila livikelwe mikhakha yoke. Ubudlelwano hlangana nemikhakha karhulumende kuthiwa lisebenziswano langaphakathi. Akunamkhakha oqakatheke khulu kunomunye. Yoke njalo ngokubambisana iqinisekisa bonyana iSewula Afrika inedemokhrasi eqinileko nedzimeleleko. Esinye nesinye sinendima eqakathekileko esiyilimako.
Emkhakheni wesitjhaba noweemfunda idemokhrasethu ijamelekile. Sikhetha abajameli bethu (kesinye seenqhema zepolotiki) ukwenza iinqunto ezisithintako. Sinethuba lokuqala igunyeli godu njalo eminyakeni emihlanu.
Emkhakheni karhulumende wemakhaya, sinedemokhrasi yehlanganyelo. Kuneendlela ezinengi ezibekiweko ukuqinisekisa bonyana abajameli bakho kurhulumende wemakhaya basebenzisana nawe kiyo yoke ikambiso yokwenza iinqunto. Ukuthi simajadu kangangani ekuhlanganyeleni ekuthathweni kweenqunto kunomthelela omkhulu ekutheni siphila njani ipilwethu.
Pheze sinabantu abaziingidi ezima-45 abahlla eSewula Afrika. Angeze sakghona soke nje ukuhlanganyela ngokunqophileko ekuthathwenu kweenqunto emkhakheni wesitjhaba nofana koweemfunda. Kilemikhakha karhulumende, into encono kukobana sihlanganyele ngokusebenzisa abajameli. Emkhakheni karhulumende wemakhaya idemokhrasethu ibuhlanganyela khulu. Kodwana kuba yini kumele nihlanganyele kurhulumende wemakhaya?
Urhulumende wekhaya uqalene nokwethulwa kwemisebenzi kamasipala kumiphakathi yendawo. Lokhu kutjho bonyana urhulumende wemakhaya kumele aqinisekise bonyana abantu kumiphakathi yendawo bafumana imisebenzi esisekelo kamasipala.
Urhulumende wemakhaya ubunjwe bomasipala. Umasipala ulawulwa mkhandlu. Umkhandlu wakhiwa malunga womkhandlu akhethiweko kanye neenkhulu ezithize abahlangana kobana bakhulumisane ngamaqhinga wokwethula imisebenzi kamasipala eemphandeni zabo. Amalunga womkhandlu enza imigomo namaqhinga wokwethula imisebenzi kamasipala. Iinkhulu zona kumele zifikise imisebenzi leyo ebantwini. Kunemihlobo rhlukahlukeneko yeenkhulu. Kungaba bosista bematlinigi, abaphathiimali, abonobhala, abomabhalana, abawoliinzibi njalonajlo. Amalunga womkhandlu ayakhethwa (abajameli babantu). Iinkhulu zisebenzela amalunga womkhandlu. Ziyaqatjhwa njengazo zoke iinsebenzi.
Ngimiphi imisebenzi esisekelo kamasipala okumele urhulumende ayethule?
Nawucabanga ngomunye nomunye walemisebenzi, uzakubona bonyana ihloso karhulumende wemakhaya kukwethula imisebenzi kamasipala, soke simele sibe nepilo sijekezele.
Ngebanga lokobana singakghoni ukuhlanganyela soke ngokunqophileko ekwenzeni iinqunto ezisithintako, sokhetha abajameli bona basenzele lokhu kiyo yoke imikhakha karhulumende. Kurhulumende wemakhaya abajameli bethu kuthiwa makhansela. Abantwaba kanye neenkhulu zakamasipala basabenzisana nathi ukwanelisa iindingo zethu ezisisekelo.
Okwenzakalako eSewula Afrika kukobana urhulumende wemakhaya usebenzisa idemokhrasi yehlanganyelo. Ungakghona ukuzwisisa bona kungebanga lani: Urhulumende uqalene neendaba ezisithinta imihla namalanga. Lokhu sikubiza bona ziindaba zangamalanga.
Kusebenza njani lokhu Cabanga ngezakhamphakathi ezibumba umasipala: umuntu ngamunye, iimpara nofana abangababili, imindeni, iinhlangano nemiphakathi. Imiphakathi ihleleke yaba mawadi, eSewula Afrikapha amawadi ahlelwe ndawonye abumba iimfunda. Amadorobho amakhulu abizwa bonyana yi-Metropolitan (Metro) Municipalities. Anesibalo esikhulu samawadi, kodwana akanamfunda?
Uhlanganyela njani kurhulumende wemakhaya?
Abanye abantu abahlala eSewula Afrika banelungelo lokuvowuda kanti abanye abanalo. Lokha nawuvowudako, uhlanganyela kurhulumende, kodwana nanyana ungeze wavowuda, usengahlanganyela. Lokhu kutjho bonyana nanyana ungeze wavowuda kodwana usese nesibopho sokuqinisekisa bonyana labo abakghona ukuvowuda bazi iindingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalo zakho. Lokhu kuqakathekile ngombana iinqunto abazenzako zizokuthinta. Nje-ke kumele bonyana ufunyane indlela yokuqinisekisa iindingo neemfuno zakho ziyatjhejwa. Godu kumele ulime indima ekuqinisekiseni bonyana ibhoduluko enarheni yoke livumela bonyana omunye nomunye aveze umbonwakhe ngokutjhaphuluka.
Idemokhrasi ayipheli bona abantu bavowude. Simele siragele phambili ngokuqunta bona ziyini iindingo zethu nokobana ziyenziwa na. Kurhulumende wemakhaya, indlela yedemokhrasi yehlanganyelo kukobana ungaba yincenye yekambiso equnta bonyana kuzokwenziwani, kuphi, nini begodu njani.
Ingabe uyakwenza lokhu Nanyana unikele umuntu ongamaziko amandlakho Nakube wenze njalo, siyathemba bonyana umlandelande lo ukukhuthazile bonyana ucabange ngalokho okwenzako kanye nomphumela wakhona?
Lokha nawuvowudako, wenza itshwayo lakho. Wenza bona ukukhetha kwakho kuzwakale! Ivowudwakho inikela umjameli wesiqhema igunya lokwenza iinqunto ngeendaba eziqakathekileko.
Yini ongakwenza nawufuna ukuhlanganyela?
Tlolisa njengomvowudi. Qinisekisa bonyana ibizo lakho liseRhelweni labaVowudi. Lokhu lisango lokuba yincenye yekambiso yokwenza iinqunto ezithinta ipilwakho gadesi nangomuso.
Imigkhwa esiyakha nasibancani ngiyo esisa ezingeni lobudala. Tlolisa bewuvowude gadesi bese uyaqinisekiseka bonyana ngomuso, lokha nasele umdala, iSewula Afrika izakuba nedemokhrasi eqine khulu kunaphambilini.
Nawuhlala utjhejile, umajadu begodu uzibandakanya uba nelungelo lokubuza uthi, Bengikuphi lokha nakuthathwa isiquntweso?
Khuthazeka bona wenze!
Sithokoza ithuba esibe nalo nawe! ISewula Afrika nawe ngeyakho! Yenza ngokwazi lokho!
<fn>DAC-NLS. IpilwakhoIsezandleni.2007-05-18.nr.txt</fn>
AmaSewula Afrika amanengi asela khulu utjwala ukuphala umuntu ezingeni elilingeneko lakwezinye iinarha ephasini mazombe. Abantu abanengi basela utjwala butjhuleni. Babusela khulu begodu ngaso soke isikhathi utjwala. Lokhu kubanga imiraro eminengi. Abanye abantu balahlekelwa misebenzi ngombana basela khulu. Abanye bayadakwa, babe nenturhu begodu balwe nemindenabo, abangani nanyana iinini. Abanye baguliswa butjwala begodu kuyenzeka bona baze balitjhiye iphaseli!
Kungcono bona ungabuthinti utjwala ngombana buneendaki eziyingozi ezingakhubaza ipilwakho. Ukusebenzisa utjwala kungaba nemiphumela emimbi emndeninakho. Nanyana kunjalo, nangabe uyasela, kungcono usele ngokusebenzisa ingqondo.
Funda lencwajana bese ufunda bona ungasela njani ngetjhejo.
Qala Dudu, sele bafikile ukuzokufuna iingwani zabo ezisele izolo emtjhadweni!
NoBongi ukhona . Usadakwe kwayizolo?
UBongi usebenzisa yoke imadlanakhe emarhamulweni ngasikhatheso umndenakhe uyatlhaga ngombana usela imali yoke yokudla, izambatho kanye nokufunda! Ungisilinga kumbi mina?
Kungenzeka sele bumngene eengazini?
Ukusela butjhuleni utjwala mraro orhagele inarha le yoke nje yeSewula Afrika Sitlhoga ukuzifundisa thina kanye nabantwabethu ngokurhabako, bona utjwala bungawusilaphaza njani imizimbethu kanye nengqondo. Sifanele sifunde ukuzibamba nakufikwa emarhamulweni begodu sifunde nokusela ngetjhejo?
Kuhle kuhle uBongi uqaleka agula begodu uhlala adanile?
Iye, abantu benza iphoso yokuthi ukusela kukwenza bona uhlale uthabile. Eqinisweni kukwenza bona uhlale udanile begodu ngemva kwesikhatjhana ugandeleleke.
Abantu abanjengoBongi banobulwelwe obumbi tle bokudakwa, abangakwazi ukubukhandela. Batlhoga irhelebho ngaphambi kobana amarhamulo ababulale?
Ngetjhudu, kuneenhlangano ezirhelebhe inengi labantu abasela butjhuleni bona balise ukusela bese baphila ipilo elungileko.
Umndeni kaBongi kanye nabangani bakhe bafanele bona bamsize bona ayokuthola isizo elinjalo ukuvikela ipilwakhe begodu abe ngubaba ophile kuhle godu?
ISewula Afrika ifanele bona iqalane nomraro wotjwala njenga nje. kokhunye sifanele bona sithome ukufaka ilwazi elizeleko ngokusela, eenkolweni?
Igama lami nginguDudu. Sizokukhuluma ngokusebenzisa utjwala. Ukukusiza bona utjho bona ukusela kuhle namkha kumbi, asithome ngokukhuluma ngemiphumela yokusela.
Utjwala bungathikameza ipilwakho kumbi kwamanikelela. Ukusela utjwala khulu isikhathi eside kungakhubaza umzimbakho ngendlela yokobana ungeze usalunga.
Ukulamba: Kunezakhamzimba ezincani khulu etjwaleni. Ungagula nawusela utjwala njalo nje ngaphandle kokudla. Lokhu kutjho bona uzakugula begodu uhlale umtherethere njalo nje.
Ukukhubala umkhumbulo: Utjwala buphungula ukucabanga kwakho. Ngemva kwesikhathi eside, utjwala buzakubuye bulawule nokusebenza komkhumbulwakho.
Amalwelwe wehliziyo: Ukusela kuzakwenza bona ihliziywakho isebenze budisi khulu begodu lokho kukufakele amalwelwe wehliziyo.
Ikankere: Ukusela utjwala kungakubangela ikankere yomlomo.
Ukukhubala kwesibindi: Nawusela soke isikhathi, isibindi sakho sizakulimala. Utjwala buzakukhubaza ibende lakho, lokho okuzakufakela ubulwelwe betjhukela.
Ukulahlekelwa mamandla emabhayini: Isitho sobudoda sokusebenza emabhayini angeze sisasebenza kuhle begodu indoda izakuba nobudisi bokuba nephondo eliqinileko ngesikhathi kuyiwa emabhayini.
Ubulelesi obunengi kanye nenturhu yenzeka ngombana abantu basela utjwala butjhuleni. Abantu babhalelwa ukuzibamba ngesikhathi baselile.
Eengozini zoke zendlela lapho abantu bahlongakala khona, kutholakala bona abatjhayeli abanengi vane baselile begodu basela ngaphezu kwezinga elivunyelwe ngokomthetho.
Abakhamba ngeenyawo abanengi abahlongakala eendleleni vane basele utjwala.
Ukuhlongakala kanye namalwelwe abangwa butjwala kudla inarha le imali enengi unyaka nonyaka. Imali le ngabe isetjenziswa ngcono kwezefundo, zepilo nanyana zezindlu.
Khumbula, bona iinselo ezahlukeneko zotjwala, zinamazinga ahlukeneko we-alkhoholi.
Ungazikhethela bona ufuna ukuselani kilokhu okubaliweko.
Ufanele bona uyelele bona ungaseli litho nawungazi bona imumethe i-alkhohloli engangani kiyo. Lokhu kungaba yingozi embi tle!
Awuhlanganisi iinselo zakho.
Ngemva kwe- 1-2 yamayunithi: ukhuluma khulu, ubuso buba bovana; ihliziyo ibetha ngamandla.
Ngemva kwamayunithi ama- 3: Utjhayela kumbi; indlela okala ngayo ibuthaka begodu ungazithola usakuyatha.
Ngemva kwamayunithi ama- 5: Kungenzeka ungaboni kuhle; nawukhuluma uzakutjhwatjhwazisa nje; awukwazi ukweqa msinyazana.
Ngemva kwamayunithi ali- 8: Ungeze wakwazi ukukhamba ngokunqopha begodu uzakubhalelwa kujama kuhle; ungabona izinto ngazimbili nanyana iyinye.
Ngemva kwamayunithi ali- 15-20: Uzakuphuma ingurumela enengi begodu kungenzeka bona utsrimezeke.
Lokhu kutjengisa bona awukafaneli bona usela ngaphezu kwamayunithi amabili. Ngamayunithi nje amathathu, indlela yakho yokuziphatha iyatjhuguluka begodu indlela yakho yokukala izinto iba buthaka khudlwana.
Ungathomi usele utjwala nawu?
Ungavumeli bona abantu bazalisa irhalasi lakho ngaphambi kobana liphele nya. Angeze wazi bona sele usele kangangani.
Ungathomi uhlanganise amatjwala.
Sela buthaka. Ngaphambi kobana udobhe godu, sela irhalasi lamanzi. Lokhu kuzakuphungula amandla wotjwala emzimbeni.
Yenza isiqiniseko sokobana ukhe wadla ngaphambi kokusela. Ungathomi uselele phezu kwamathumbu anganalitho.
Ungatjhayeli nanyana ukhambe. Kungcono uzitholele elinye ihlobo lokuthuthwa ukuya ekhaya.
Ungavumeli bona kube khona okugandelela bona usele nangabe awufuni.
Iimpilo zabantu abatjha zingamotjheka ngokusetjenziswa butjhuleni kotjwala. Kungenzeka bona ababelethi babo nabo kube ziindakwa. Abantu abatjha nabo kungenzeka bona nabo bayasela. Lokhu akusiyo indlela yokuba nomndeni othabileko. Sifanele bona sivikele ematjwaleni.
Umbelethi osidakwa angaba nemiphumela emimbi emndenini. Angeza ekhaya aselile afike alwe namalunga womndeni. Umuntu osela njalo uzakuqeda imali yomuzi etjwaleni. Lokhu kuzakutjhiya umndeni unganalitho lokuthenga ukudla kanye nezambatho, bese kuzakudosekela ekuthini umndeno lowo ube ngongakathabi begodu nepilo yakhona ibe ngehlangahlangene.
Abantu abatjha baziphatha ngeendlela ezahlukeneko nangabe bahlala nababelethi abaziindakwa.
Bafunda ukungathembi abantu abadala.
Abavezi amazizwabo begodu abatjeli abanye abantu ngemiraro yabo.
Bangathoma ukusebenzisa butjhuleni utjwala kanye neendaki ukuzama ukuqeda amatshwenyeko.
Bahlalela evalweni lokusaba ababelethi.
Bazithola banomthwalo wokuqalana nokuziphatha kwababelethi babo begodu bazibona mlandu ngesibanga salokhu.
Nangabe nihlala nomuntu osela khulu, qala lamatshwayo emndeninakho.
Bona abasibodwa- banengi nabanye abanemiraro enjalo.
Bona angeze bakwazi ukurhelebha ababelethi babo bona ngokwabo.
Bona akusibo imbangela yemiraro yababelethi babo.
Bona kunabantu abangabonisana nabo ngalomraro!
Nangabe abantu abatjha abafuni ukukhuluma namuntu emndenini, udorhodera, umongi, utitjhera nanyana umngani angaba lirhelebho.
Abantu abatjha bafunda ukusela utjwala emindeninabo kanye nebanganini. Nangabe umbelethi, ufanele bona uphumele tjhatjhalazi ebantwaneni bakho ngotjwala neengozi zabo. Abantu abatjha bazakufuna ukuzwa ngokuzifundela bona utjwala bunjani, yeke wena njengombelethi ufanele bona wakhe ibhoduluko eliphephileko lapho bangakwazi ukubonisana khona nawe ngokusela.
Bafundise abantwabakho, kokuthoma, bona bangathomi basele utjwala. Nangabe sele basela, bafundise ukusela ngokuphepha nangetjhejo! Lokhu kuzakubarhelebha bona bakwazi ukuzikhethela ngefanelo.
Uzakwazi njani bona umuntu unomraro wotjwala?
Zinengi khulu iindlela ongakwazi ukubona ngazo bona umuntu unalomraro. Ngizakurhelebha bona ukghone ukubona umuntu onalomraro wokusela khulu utjwala. Sizakwenza lokhu ngokusebenzisa itjhadi elingenzasi. Qala imibuzo ekuletjhadi. Tshwaya iimpendulo okungizo. Kungenzeka bona eminye imibuzo ungabi neempendulo zakhona, kodwana zama ukuthola bona uyafuna na ukurhelebha.
Kungenzeka bona wazi abantu odlumbana banomraro wokusela utjwala. Ngaphandle kobana ube nesiqiniseko salokhu kobana bayabhalelwa ukulawula ukusela kwabo, angeze wakwazi ukubarhelebha. Umbuzo uthi, uzakwazi njani bona umuntu usela ngaphandle kwetjhejo?
Ingabe nasele aselile, ulwa nabanye abantu na?
Ingabe usela ngombana angazi bone enzeni, ahlangahlangene nanyana azizwa angasililitho?
Ukhe wangena engozini ngombana asele utjwala?
Ubangasafiki kuhle emsebenzini muva nje ngombana bekabulawa ziimbhabhalazi?
Ingabe uqeda isikhathi esinengi ematjwaleni kunokuba semndeninakhe?
Ukhe wamanya umuntu aselile njalo?
Ingabe usela ngaphezu kobana afuna?
Nangabe ipendulo yakilemiraro ngu- Iye, lowo muntu unomraro wokusela utjwala. Ungalindi kuze kube kulapho lomraro uthuwelele khona khulu?
Mtjhado kaZinhle. Abangani bakhe boke abavela esifundeni sele bafikile kilomnyanya. Kuyabhinwa, kuyagidwa begodu kuyaselwa. Qala esithombeni esingenzasi. Kuneembonelo ezili- 10 lapho abantu bangaseli khona ngokutjheja. Zitjho. Hlathulula nokobana kufanele kwenziweni khona abantu laba bazakusela ngokutjheja.
Umuntu uyatherezela; umuntu uyathile phasi; umuntu uhlezi nebhodlelo esele lizakuphela phambi kwakhe; ukulwa; umuntu uqaleka agula; umma osidisi uyasela; umuntu utherezelela ekoloyinakhe begodu uphethe ibhodlelo ngesandla; umuntu oqaleka aphelelwe lithemba lepilo; umuntu oseza omunye utjwala; umuntu omdala unikela umntwana utjwala.
Nawufuna ukwazi ngeendlela zokusela ngokutjheja, qala ekhasini?
Ingabe umseli osela ngokutjheja nokuziphendulela Zalisa umdlalo wemibuzo ongenzasi uthole ipendulo! Ungamangala ngilokho ozokuthola?
Kweminye neminye yemibuzo elandelako, khetha ipendulo ekuhlathulula ngcono.
Umenywa ephathini. Ekupheleni kwephathi kuselwa khulu bekuyajidwa.
uqunta ukungena. Ufuna ukubonakala umumuntu osemnandini.
usela kuphela amarhalasi amabili webhiya. Ngemva kwalokho utjhinga ekhaya.
usela bewuzizwe ufikelwa siyezi. Bese ulisa ukusela.
Abangani bakho bathome ukusela begodu bahlala badakiwe. Bakwenza lokhu phakathi kweveke, emaphathini, ngaphambi kokusebenza nesikolweni.
uyalisa ukubavakatjhela. Udiniwe ligandelelo begodu awufuni ukusela.
ubona bonyana kufanele ulinge ukusela kancani. Ulisa ngemva kokuzwa ungakuthandi ukudakwa isikhathi soke.
usela bewudakwe. Uphila kanye musi.
Bewubhizi ilanga loke begodu akhenge ube nesikhathi sokudla. Uzizwa udiniwe.
utjhinga ekhaya. Udla bewusele okuthileko ngaphambi kokuzigedla.
uya ebhareni namkha espotini esiseduze nawe. Uzakukghona ukuzigedla msinyana nawungathola isiselo. Idina lizabe sele lilungile nawufika ekhaya.
utjhinga ekhaya, uyadla bewulala msinyana. Izinto zizakuba ngcono ekuseni.
Usemnyanyeni lapho kuneenselo ezinengi. Iimenywa zidlula ibhodlelo lebhrendi. Woke umuntu uthela ebhodlelweni.
uthatha irhalasi. Utlhoga ukwazi bonyana usela kangangani.
uhlanganyela ethabeni begodu usela kanengana. Ibhodlelo lingahle liphele msinyana.
Usela kanye bewuzitjele bona lokhu ngekokugcina.
Uvakatjhele umnganakho. Uvula ibhodlelo lebhrendi begodu namabhiya.
sela kancazana. Bewulindele lokhu ilanga loke. Ngemva kokubamba kancazana uzizwa ungcono.
sela kancazana. Ulisa ukusela kwaphela nasele utherezela begodu nomkhumbulwakho sele uhlangahlangene.
sela kanye nofana kabili. Awufuni ukulahlekelwa kusebenza kuhle komzimbakho nanyana umkhumbulwakho.
Gadesi hlanganisa iinomboro ezikumakaki ekupheleni kwependulo ngayinye oyikhethileko bese uhlola inani loke olitholileko.
Usela ngokutjheja. Uyacabangisisa ngokuselako begodu uyatjheja nangemiphumela yokusela kwakho. Awuvumeli bona ugandelelwe ekuseleni.
Ngezinye iinkhathi uyatjheja bona usela njani. Kanti-ke, ngezinye, awutjheji. Ufanele bona ukhethe ukusela ngetjhejo begodu unamathele kilokho. Ungavumeli ukulawulwa bangani ekuseleni! Lokhu angeze kwakwenza bona ube mumuntu othandwa khulu.
Awutjheji nakutjheja bona usela njani. Usela khulu begodu uthanda ukuzibona wenza njengabanye abantu. Nawuragela phambili usela ngalendlela, uzazithola ungene eengozini ezikulu nanyana ekulweni. Ngaphezu kwalokhu, utjwala buzakuphazamisa ipilwakho kumbi bukubangela nokukhubala komkhumbulo, ihliziyo nesibindi. Ufanele bona uthome ukusela ngetjhejo, nanyana lisa sahlobo ukusela utjwala!
Soke siphila nabantu abanomraro wokusela. Singazitjhugulula njani izinto Sifuna ukwenza izinto bona zibe ngcono. Asifuni bona lomukghwa ufikelele nebantwaneni bethu?
Kunerhelebho elitholakalako labantu abanomraro wokusela. Nangabe kunomuntu omaziko onomraro wokusela, bawa udorhodera nanyana umongi wangeklinigi yangekhenu bona akuphe igama lehlangano engasiza. Ungahlala godu phasi ubonisane nomfundisi wangekhenu ngalomraro. Ungenza nofana yini okuthola kulungile kuwe kodwana ungahlali nalomraro uwedwa. Angeze yakulisa ngaphandle kobana wena uthathe amagadango.
Akusizi nakancani ukuzama ukubonisana nomuntu ngomrarwakhe wokusela, vele sele aselile. Mlindele aze aphile kuhle. Mtjele bona wenzani begodu lokho kubatlhorisa njani abanye abantu.
Nangabe awukghoni ukurarulula lomraro, bawa isizo lehlangano esebenza ngemiraro enjalo ngamalanga. Zinengi iinhlanganwezi.
Biza amapholisa nangabe umuntu ukubethile ngesikhathi aselile. Yazisa nomakhelwanakho ngalomraro khona uzakwazi ukubalekela khona ngesikhathi kukumbi. Nangabe akunamehluko owenzekako nanyana ubujamo buya buba bumbi, uzakufanele bona uthole enye indawo khona wena nomndenakho nizakuphepha khona. Itjhudu!
Zinengi iindlela zokurhelebha abantu abatjha. Indlela engcono khulu ngeyokwenza bona bazwisise imiphumela yokusela. Ufanele bona ubafundise nokuthi bakwazi ukuthi awa, bajame kilokho abathi abakufuni?
Bangakwenza lokhu ngeendlela ezinengi. Bangavele bazikhambele, nangabe bathola ukugandelelwa bangani. Bangatjela lowo muntu kanenginengi bona abafuni ukusela. Ufanele bona ube nokubekezela khulu ngalesi sikhathi. Nawumumuntu omutjha, izinto ziba budisi khulu. Yenza isiqiniseko sokobana bayazi bona bangahlala phasi babonisane nawe ngemiraro yabo.
UThulani nomnganakhe malija nje, kodwana banalomraro. Kubudisi khulu kibo bona bangaseli. Abangani babo bayabagandelela bona abasele. Batjhiywa ngaphandle ezintweni ezinye ngombana bangaseli. Bazithola banobudisi tle bokwala bathi, awa. Bangarhelejwa njani?
Akhe uqale bona udobhe ilwazi elingangani ngokufunda incwajana le. Zalisa ipicapicwana yamagama le bese umanayanisa iimpendulo zakho nalezo ezingenzasi kwekhasi.
Ngemva kwesiselo sinye ihliziyo yakho.
Ngemva kweenselo ezinthathu kuba kumbi.
Unga esinye isiselo nawungafuniko.
Kizo zoke zendlela kwafunyanwa bona abatjhayeli bebasele ukudlula ngendlela okuvunyelwe mthetho.
Utjwala obunengi bungarholela . yomlomo.
Ubulelesi obunengi ne .. kwenzeka ngombana abantu basela utjwala utjwala kumbi.
Ngaphambi kobana uyokusela godu sela irhalasi lamanzi.
Kuneyunithi yinye ye-alkhoholi nge yewiski, yebhrendi namkha kobunye nobunye utjwala obuspiriti.
Ungathomi usele utjwala nawu..
isebenza khulu; 3 ukutjhayela kwakho; 6 vumeli; 8 - iingozi ; 10 eenkankereni; 11?
usidisi; 3. - bahlongakala; 4. - nturhu; 5. - yinye; 7. thothini; 9 udiniwe?
<fn>DAC-NLS. IqhingaMazombeLezel.2007-05-18.nr.txt</fn>
Iqhinga mazombe lekoro yezelimo liqakatheke khulu ngombana limphumela wombuso nebubulo. Ngakho-ke ngithanda ukuzwakalisa ukuthokoza kwami nokuthaba kuMongameli, uNomzana Thabo Mbeki, ngoburholi bakhe nakazakumema abajameli bebubulo beAgri SA kanye neYuniyoni yesiTjhaba yabaLimi beAfrika ukujoyina umbuso ekutlameni indlela ethileko yokucabanga lapho umbuso nekoro bazakubophelela imizamo yabo nemithombo ekufezekisweni kwayo.
Imiphumela yesebenziswano kukobana umbuso nekoro kwanje babelana ngendlela yinye eendabeni zekoro; bangakha isebenziswano ngomleyo munye; bazakwabelana ngomthwalo wokunikelwa amandla kwabanzima ngakwezomnotho godu nokuqinisa inzuzo emabubulweni wezelimo ngesikhathi sinye; begodu ukusukela kwanje babe nemilayezo ejayelekileko engadluliselwa emphakathini, ekorweni, enarheni yekhethu, nenarhakazi ye-Afrika kanye nephasini.
Umbono wekoro yezokulima ehlangeneko, engabandlululiko ngokombala neragela phambili, uyame eenhlosweni ezintathu zamazombe zokufikelela nokuzibandakanya, ukuphalisana nokwenza inzuzo begodu nokuphathwa kwemithombo ngokudzimeleleko. Lo mbono wesikhathi eside ozakulandelelwa esikhathini esinengi saleminyaka khulu ukuletha ihlelo elitjha, elihlukileko nelikhulu lezelimo kileli elikhona.
Lekoro etjha eqaliweko izakwenziwa bona idlale indima ekulu yezomlando ekunikeleni ukudla nemikhiqizo yezelimo nemisebenzi enarheni yekhethu, enarhakazini yethu kanye nephasini. Ukufikelela lapha, umNyango wezeLimo ufanise izenzo ezihlongozwako okufanele zenziwe mbuso, begodu ufake lezo ezikhambelanako eqhingeni lawo leminyaka emithathu ezako. UmNyango godu ufaka izenzo ezihlongozwako ezifanako emaqhingeni wawo wokusebenza wonyaka webhizinisi ukusukela ngo 2002 ukuya phambili.
Ezingeni lemibuso eminengi, umnyango ukhulumisana begodu uzakuragela phambili nokukhulumisana nemiNyango yezeLimo yamaphrovinsi kanye neenhlangano zelimo zomphakathi, ukuthatha iqhinga mazombe lekoro njengomleyo womthethomgomo ekutlameni amaqhinga wayo wokusebenza wamazombe newebhizinisi.
Ezingeni lombuso lesitjhaba, umNyango ubeke iqhinga mazombe lekoro eendabeni eziphambili zeHlelo eliHlangeneko leKhabhinethi ukuthola isekelo keminye iminyango khona kuzakufezekiswa iqhinga ngepumelelo. UmNyango uzakubawa isekelo lekhabhinethi bewufake izenzo ezihlongozwako eMleyweni weQhinga lesiKhathi esiLingeneko lomBuso ekufakweni eMleyweni wokusetjenziswa kweeMali wesiKhathi esiLingeneko.
Kwangalesisikhathi, umNyango ubeka kuhle ibhajethi yawo khona uzakuthola iimali ekurageni iqhinga mazombe lekoro enarheni, kufaka iPalamende, amaphrovinsi, imibuso yabomaziphathe beendawo, amabubulo wezelimo kanye neehlangano zomphakathi. Ekufikeni lapha, umNyango uzakuthembela ebalinganini bawo ukufaka isandla nokurhola eendaweni ezifaneleko.
Ngifisa ukuthokoza uMongameli we-Agri SA, uNomzana Japie Grobler noMongameli weYuniyoni yesiTjhaba yabaLimi be-Afrika uNomzana Peter Ramotla ngombana ngaphandle kwabo ukuphela kwalomsebenzi kamongameli bekungeze kwenzeka. Banikela ngeenkhulu zabo bona zijoyine lezo zomNyango ukwakha isiQhema esiSebenzako ukwenza lomsebenzi. Begodu bakghona ukunikela ngomNqophisi oPhethetheko we-Agri SA, uNomzana Jack Raath nomNqophisi oPhetheko we-NAFU, uNomzana Mocks Mothabela ukujoyina umNqophisi Mazombe, uKosikazi / Kosazana Bongiwe Njobe ukuqalelela imisebenzi yesiQhema esiSebenzako.
Ngifisa godu ukuthokoza iSekela lakaNgqongqotjhe, uAdvokthethi Dirk du Toit, abosomKhandlu bezeLimo, umNqophisi mazombe, Bongiwe Njobe kanye neenHloko zamaPhrovinsi zeLimo kanye neenkhulu eziphezulu zemibuso ngokusekela lekambiso yeqhinga lekoro.
Isisungulwesi besingasoze saphumelela ngaphandle kokufaka isandla kwabarholi bezelimo ezihlangeneko eSewula Afrika. Laba bafaka hlangana uMongameli, uNomzana Japie Grobler; umNqophisi oPhetheko, uNomzana Jack Raath nabarholi beAgri SA; uMongameli, Nomzana Ramotla; Nomzana Teddy Matsetela nabarhloli ne-NAFU.
Ngilulela ukuthokoza kwami godu kuPhrofesa Johann Kirsten weYunivesithi yePitori ngokukhupha imitlamo elandelanako yalomtlolo emanothini wokubonisana nemilayo yesiQhema esiSebenzako. Ukubala okukhethekileko nokuthokoza kuya Ina Goosen ngokukhambelanisa imihlangano nokuhlela iimbuyisamathe, kanye noSimon Malepeng ngokuthatha amanothi.
Ukuthokoza kwami kokugcina ngokuya kuEjensi ye-United States yeTuthuko yeenTjhabatjhaba (USAID) ngokusekela ngeemali lomsebenzi.
Zelimo, ezifaka yoke imisebenzi yezomnotho ekunikelweni kokufaka isandla kwezelimo, zelimo nokungezelela ubungako, kuzakuhlala kuyikoro ekulu emnothweni weSewula Afrika nangaphandle kwesabelo sawo esibunqopha esincani emkhiqizweni woke wenarha (GDP).
Zelimo zinikela ngokudla nefayibha ukuhlangabezana neendingo ezimbili zomuntu ezisisekelo. Zihlangabezana ngepumelelo naleziindingo ngokwanda komkhiqizo lokha isitjhaba senarha le khabe siziingidi ezine ngokuthoma kweminyaka khulu yamatjhumi amabili ukuya eengidini ezimatjhumi amane zagadesi. Abasebenzi bemaplasini, abalimi nemindeni yabo nayo ifaka isandla emnothweni lokha nabasebenzisa imirholo yabo ezintweni nemisebenzini, namkha nabathenga izinto zokufaka isandla emkhiqizweni ngesikhathi sonyaka esizako. Ngalendlela zelimo ziba sisekelo sokukhula netuthuko. Ithonyo lazo kezomnotho litjengiswa ziinkhukhula zamuva nje ezamotjha amanye amahlangothi wephrovinsi yeTlhagwini kanye neMpumalanga ngoFebherbari ka 2000, lapho umkhiqizo woke wenarha wehla ngephesente linye.
Zelimo ezisisekelo zinokuziphendulela okumaphesente angu-4,5 womkhiqizo woke wenarha yeSewula Afrika kuthi zelimo zokudla ezihlangahlangeneko zinokuziphendulela okumaphesente alithoba. Pheze kunabalimi abama 50 000 abakhulu abalima ngokwenza imali ubunengi babo obubuya esitjhabeni esimhlophe, kodwana ingasi sona sodwa kuphela. Ngo-2000 bathengisa iimpahla eziphumako ezingaba mabhiliyoni ali-16 weempahla, namkha amaphasente ali-10 wepahla ephumako iphelelele. Abasebenzi abanengi bemaplasini bahlala emaplasini wokwenza imali nabantwana abathola ifundo yabo eenkolweni zemaplasini. Ngakho-ke amaplasi wokungenisa imali anikela ngepilo nezindlu emalungwini wemindeni yemaplasini eziingidi ezisithandathu zabasebenzi abasigidi sinye begodu nokunikela ngeendingo zabo kezefundo.
Kunamaplasi amancani aziinkulungwana ezima-240 aphilisa amalunga asigidi wemindeni nokuqatjhwa kwesikhatjhana kabanye abantu abaziinkulungwana ezimakhulu amahlanu. Basekela iimakethe zekhaya nezeemfunda lapho imbalo enengi yabathengisi abangakahlelwa kuhle iziphilisa khona. Ukudlula lapho, kunabalimi abaziingidi ezintathu, ubunengi babo abaseendaweni zokuhlala ezisendaweni ekhabe zaziwa ngezabelo, abakhiqiza ukudla khulukhulu ukuhlangabezana neendingo zemindeni yabo.
Kokugcina, imisebenzi yokukhiqiza neyomphakathi yamadorobha wethu wemakhaya namasentha wemisebenzi yenzeka khulu esekelweni labo lezelimo elisisekelo kanye nemisebenzini ekhambelanako efana nezokuvakatjha, zelimo kanye nokufuywa kweenyamazana. Ngaphezu kwesiquntu samaphrovinsi kanye pheze namaphesente ama-40 wesitjhaba senarha yoke ngakho-ke athembele khulu kezelimo kanye neenkorweni ezikhambelanako.
Ngebanga lendima eqakatheke khulu yekoro yezelimo, uMongameli Thabo Mbeki ubone kuqakathekile ukubakhona kwemihlangano yangamalanga nesiqhema esisebenzako esibuya kezelimo ezihlelweko ukubeka iindingo zekoro nobujamo mayelana neendaba zesitjhaba. Ngesikhathi seminye yalemihlangano ngoMatjhi ka 2001 uMongameli wabikelwa bona ikoro yayitshwenywa ziinliyo zemithethomgomo kanye neenliyo zesikhungo eziyikhandelako ekusebenzeni ngokwaneleko, begodu ngakho-ke ifake isandla ngokwezinga eliphezulu eminqopheni yenarha yokukhula, ukuphalisana nokulingana. UMongameli wabawa abadlalindima abahlukeneko bona bathole indlela engasebenza nqazombili nenganikela itjhejo elaneleko ekuhlanganiseni nekukhuliseni ikoro. Wathi lombono ofanako kufanele ube neminqopho, imithethomgomo nezenzo ezizakurholela ekukhuleni netuthukweni yamambala kibo boke abadlalindima ekorweni.
Lomtlolo ubeka kucace iqhinga lendlela mazombe kezelimo zeSewula Afrika begodu ufaka nesandla ekuphileni kuhle kwamaSewula Afrika woke. Watlanywa endlelenikambiso yokubonisana nabadlalindima abahlukeneko basebenzisani mazombe, esingabala iYuniyoni yesiTjhaba yabaLimi be-Afrika, i-Agri SA kanye nomNyango wezeLimo.
ukuqinisekisa ukufikelela okungezelelweko godu nokuzibandakanya ekorweni ngeenkambiso zokunikela amandla ngakwezomnotho ezihlelwe kuhle namahlelo.
ukuhlanganisa, ukwabelana nokwenza imithombo ifikelele ezingeni eliphezulu nenzuzo hlangana nabalingani.
ukukhulisa iphaliswano ephasini, ukukhula nengeniso mali ekorweni khona kuzakudoswa amasiso amatjha weemali.
ukuqinisekisa ituthuko edzimeleleko.
ukwakha isikhozi esizakuhlala isikhathi eside hlangana nabadlalindima bomphakathi, bangeqadi, umphakathi kanye neenhlangano okungasizo zombuso.
Lombono utjho ukudlala indima okudzimeleleko emnothweni wezelimo weSewula Afrika badlalindima boke, kubonwe isidingo sokubeka ebujameni okungibo nokungezelela umkhiqizo wengenisomali, ukwakha ukuphalisana ephasini begodu nokulungisa ubutjhapho bezomlando nokutjhigamela ehlangothini elithileko okuba nomphumela wokufikelela okugasikuhle nobujameli.
"Ukwakha ukufikeleleka okulinganako nokudlala indima ekuphalisaneni kwephasi, ekungeniseni imali nekorweni yezelimo edzimeleleko efaka isandla epilweni engcono kibo boke abantu".
Umbono unikela isithombe esicacileko lapho zelimo zeSewula Afrika zifuna ukuba sesikhathini eside. Isiliyo esikhulu ekufezakalisweni ngepumelelo kwaleliqhinga kungakarhujululwa okukhulu kwekghono elitholakala ebantwini nemithonjeni yezinto, begodu nengenisomali ephasi nephaliswano eliliya ukuzibandakanya kwabantu abanengi neenhlangano zomnotho. Umraro ubonakala emirarwaneni eminengi emincani - omunye nomunye uneenselela zawo.
Iintjengiso ngezokuthi ikoro yezelimo eSewula Afrika iphendula kuhle eseleleni yokwandisa ukuphalisana. Kodwana, kunobufakazi godu bona ezinye iinkorwana zelimo nemisebenzi yokwandisa inani azinaphaliswano emakethe yekhayapha kanye neyeentjhabatjhaba. Lokhu kubangwa zizinto ezinengi, okufaka hlangana amanani aphezulu wokufakwako kuhlangana nomkhiqizo ophasi, amaqhinga webhizinisi aphasi ngokwezinga namakghono aphasi, begodu nemikghwa engakalungi yokurhwebelana baphalisani nathi, njll. Ukutlhogakala kwephaliswano ephasini nakho kurholela enzuzweni ephasi kanye nebujameni obuphasi benzuzo ekorweni, godu okunokuziphendulela emasisweni aphasi kwamanye amabubulo. Lokhu kuyiselela ekulu okufuneka bona ilungiswe ukubeka zelimo ezingeni eliphezulu endleleni ekulu yokukhula eqaliweko.
Ngebanga lomphumela wokutjhiya ngeqadi godu nebandlululo kezelimo eSewula Afrika, iselela gadesi kukhuphula ukuzibandakanya kiwo woke amahlangothi wekoro begodu nokususa kanye zoke iinkhandeli zokungena ezitholakala emlandweni wokubili lokhu. Iselela ikakhulukazi ekufaniseni amahlelo azakukhuthaza abatjha abasangenako - abanzima nabamhlophe; abancani nabadala; ababobaba nabomma; amabhizinisi amakhulu namancani ukungena ekorweni. Kuqakathekile ukuthola iindlela zokuqinisekisa bona woke amahlangothi wekoro kwamambala azizwa begodu azithola amalunga wehlangano yinye.
Ithemba elincani labatjali-mali kezelimo libangwa yimbuyekezo encani kanye nemiraro yambala neyezomnotho emimbi enomphumela ekusisweni kweemali nemkhiqizweni njengokubulawa umlandelande kwabalimi, ukuqothwa emaplasini nokuhlala enarheni ngokungasimthetho. Ithemba labatjali mmali liyatlhogeka ukufikelela ikoro yezelimo ezele amajadu nekhulako.
Ukungabikhona kokulethwa nokufezekiswa kwamagadango amahlukeneko wombuso, imithetjhwana namahlelo kanye namahlelo wesekelo angasebenziko - woke aqakathekileko ekuqinisekiseni ibhoduluko lokukghonakalisa kezelimo - abumba ukukhathazeka okukhulu begodu neselela kiwo woke ama-ejensi wombuso asekela ikoro yezelimo. Amahlangothi afaka isandla kilomraro kuhlukaniswa kwemisebenzi ethileko, imithombo enganeliko, ukubusa okungasi kuhle kanye nokuziphendulela kanye neenqunto zesigungu ezingakaqini nokuriyada ekuthathweni kweenqunto.
Inarha engakasetjenziswa ethembisa khulu nelingeneko ayisiyinengi eSewula Afrika begodu kuneqintelo ngokukhuliswa buthabalala kwemikhiqizo yezelimo. Ukungezelela, umthangalasisekelo nemisebenzi yokusekela ukusetjenziswa ngokudzimeleleko kwenarha akukaneli. Amahlelo wombuso (isibonelo, ukuTlhogonyelwa kweNarha nokuSebenzela Amanzi) ekuhloswe ngawo ukuvikela isisekelo semithombo iyaphumelela kodwana ayikaneli. Ukonakala kwenarha kuhlala kumraro eenarheni ezihle nezingakavundi. Ngokwanda kwegandeleleko kezelimo ukungezelela umkhiqizo kenye nenye iyunthi yenarha, kuyiselela ekulu ukuqinisekisa bona lokhu akwenzeki ngokonakalisa isisekelo semithombo yemvelo.
Ezinye izinto ezilihlangothi lamaqhinga ammongo ziyarhelebha begodu zifaka isandla ekwakheni nekubuyiseleni ithemba kezelimo.
Leziindlela mazombe zeminqopho ebukako ziqakatheke khulu ngombana zinikela ngesisekelo esiqakathekileko ngaphandle kwaso ihloso mazombe yezelimo eziphalisanako, ezifaka woke umuntu nezidzimeleleko zingasoze zafikelelwa. Godu zigandelela ukuzijamela kwekoro ekusekeleni eminye iminyango eminengi yombuso namabubulo.
Umbono wekoro yezelimo ehlangeneko nephumelelako ufuna abalingani babe namaqhinga wokwenza, iintjengisi zokwenza eziqakathekileko, amazinga wokulethwa kwemisebenzi, amahlelo wokwalusa nokulinganisa kanye neenkhathi ezibekiweko khona kuzakufikelelwa iinhloso zeqhinga mazombe lekoro. Godu kufuneka bona umbuso wenze izinto ngokwehluka- ngebelo elikhulu begodu nokurhaba kanye nangokusebenzisana nabalimi, amabhizinisi wezelimo, iinhlangano okungasizo zombuso kanye neminye iminyango yombuso.
Amaqhinga wokwenza aphethe yoke imininingwana waleliqhinga mazombe azakukhutjhwa ngibo boke labo balingani abazinikela ngokuziphendulela mayelana nokufezekiswa kwalo. Lokho okubekwe kuhle kilomtlolo mleyo mazombe, amahlelo aqakatheke khulu, isitho sokufezekisa ngokuhlanganyela neenjamiso zesebenziswano hlangana nomphakathi-umbuso-nekoro yangeqadi. Bekube gadesi, abalingani abadosa phambili, okumNyango wezeLimo, i-Agri SA ne-NAFU - zizakusungula ikomiti yokuhlanganyela kanomphela. Imizamo iyenziwa ukufaka abasebenzi abahlanageneko, iinhlangano okungasizo zombuso, iinhlangano zomphakathi kanye neenhlangano zangaphandle.
ukufezekisa ihlelo mazombe lokuphepha nokuvikeleka ekufikeleleni ukuzinza okuhle ekusebenzeni nemphakathini, ukuthembeka nokuzithemba.
ukukhulisa umbono wokwabelana ngezelimo, ukuphatha okuhle nesebenziswano emphakathini.
ukukhambisa burhaba ihlelo lokwabiwa butjha kwenarha ekuthuthukiseni zelimo nezinye iinkambiso zokunikela amandla iinqhema ezinqotjhiweko.
ukutjhugulula irhubhululo lezelimo, ukudluliswa kwetheknoloji, zefundo nokukhuliswa bona kukhambelane neemakethe.
ukuhlathulula butjha igunya lokukhangisa zelimo kanye nerhwebo leentjhabatjhaba esikhathini esingemva kwelawulo lamabhodo ngokuqalana nephaliswano ephasini begodu neendingo zokufikeleleka kwemakethe, imithombo nelwazi.
ukwakha amahlelo ahloniphekileko wokuhlolisisa weembalobalo nezemnotho azakufikeleleka kibo boke abalimi namabhizinisi.
ukusungula ihlelo elihlangeneko lemisebenzi leemali lemakhaya elibekwe kuhle Mbiko weKomitjhana kaStrauss.
ukuthuthukisa ihlelo elisebenzako nelihlangeneko lokuphathwa kweengozi emahlelweni wezepilo neweentjalo kanye neenlwana, inani namahlelo wengeniso kanye neenhlekelele zemvelo.
ukunqopha ukusisa ekuthuthukisweni kweendawo zemakhaya khona kuzakunikelwa ngemithombo yengeniso yokuphila, umthangalasisekelo, ukuthelelela, igezi, zokuthintana ngomtato, zokuthutha, zebandulo nokuthuthukiswa kwamakghono.
ukusungulwa kwehlelo lesebenziswano kezelimo le-Afrika ukukhambisa burhaba isiSungulo se-Afrika eTja kezelimo.
ukwehlisa iindleko mazombe zokukhiqiza, kufaka hlangana ukwehlisa khulu umthelo nomthelo wedizeli nakilokho okufakwa ekwenziweni kwezinto.
Kikho koke lokhu, indima ehle edlalwa yikoro yangeqadi ekufikeleleni iinhloso zokuzibandakanya, iphaliswano nokudzimelela iyavunywa. Ngakho-ke yoke into izakwenziwa ukuqinisekisa ukusebenzisana okukhulu nokuvumelanisa hlangana nombuso nekoro yangeqadi - okutjho bona abalimi, iinhlangano zabalimi nebhizinisi yezelimo - khona kuzakufikelelwa umbono omutjha wekoro yezelimo ehlangeneko nenepumelelo.
Abalingani kufanele bazibophelele ekunikeleni ngemithombo yesikhathi esifunekako nesekelo leemali ukuqinisekisa ukufezekiswa ngepumelelo kweqhinga mazombe. Kunokuzwisisana okucacileko nokuthabela isahluko esitja esivulwako kezelimo eSewula Afrika, esifundanyaneni se-SADC nenarhakazini ye-Afrika.
Ekulumeni yakhe ebakayiqalise esitjhabeni ngomhlaka 9 Feberbari ka 2001, uMongameli Thabo Mbeki watjengisa bona ngesikhathi ukulingana nokuzinza kufikelelwe ezingeni lamazombe, izinga lokukhula komnotho lisese phasi khulu.
UMongameli watjengisa bona leminqopho ingafikelelwa khulu ngetjhejo elikhethekileko eMleyweni oHlanganeko weQhinga lomBuso eenkorweni zomnotho ezitjengisa ikghono eliphezulu lokukhula nokusungulwa kwamathuba wemisebenzi. Waveza zelimo, zamandla, zokuvakatjha, amabubulo wezamasiko, ezinye iinkoro zokuthumela ngaphandle (kufaka hlangana imikhiqizo yezelimo esetjenziweko), kanye nebubulo lelwazi nelezokuthintana ngemitato.
Ikoro yezelimo, ehlathululwa njengayo yoke imisebenzi ephathelene nokunikelwa kokufakwa kwezelimo, zelimo kanye nokukhiqizwa okusetjenziweko nokusatjalaliswa kwemisebenzi efaka inani emikhiqizweni yezelimo, ihlala iyikoro eqakatheke khulu emnothweni weSewula Afrika nesabelo sawo sabunqopha emkhiqizweni woke wenarha (GDP).
Inikela ngeendingo ezimbili ezisisekelo zomuntu, okukudla nefayibha, begodu nokuhlangana okuqinileko kwezomnotho nokuqatjha nezinye iinkoro zomnotho, ngalokho ifake isandla khulu ekukhuleni komnotho. Ikwazile ukuhlangabezana naleziindingo ngokwandisa umkhiqizo lokha isitjhaba salenarha besiziingidi ezine (4) ngokuthoma kwesentjhuri yamatjhumi amabili ukuya eengidini ezimatjhumi amane lezi ezikhona. Ngakho-ke imgogodlha netuthuko eSewula Afrika ngombana inikela ngesisekelo esiqinileko nesekelo kezinye iinkoro zomnotho. Ithonyo layo libonakale ngeenkhukhula ezamotjha amahlangothi athileko wephrovinsi yeTlhagwini neMpumalanga ngoFeberbari ka-2000, lokha umkhiqizo woke wenarha nawuzakwehla ngephesente linye.
Zelimo ezisisekelo, ezifaka hlangana umkhiqizo owenzeka ngaphakathi enarheni, zinokuziphendulela okungaphasi kwamaphesente amahlanu womkhiqizo woke wangaphakathi weSewula Afrika. Umakhiwo wezelimo osetjenziselwa imisebenzi eminengi, onomkhiqizo osisekelo khulu kanye neenkoro zokufaka ngaphakathi, unokuziphendulela kwamaphesente alitjhumi nanye womkhiqizo woke wangaphakathi kwenarha. Pheze kunabalimi abenza imali abaziinkulungwana ezimatjhumi amahlanu inengi labo, kodwana ingasi ngokutjhiya ngaphandle, babuya esitjhabeni esimhlophe. Ngo-2000 bakhuphela ngaphandle imikhiqizo epheze ibe mabhiliyoni elitjhumi nesithandathu, namkha pheze amaphesente alitjhumi wemisebenzi yeSewula Afrika. Inengi labasebenzaba bahlala emaplasini wokungenisa imali begodu abantwana babo bathola ifundo eenkolweni zemaplasini. Ngakho-ke amaplasi enza imali anikela ngomthombo wengeniso wepilo nezindlu emalungwini alinganiselwa eengidini ezisithandathu zabasebenzaba abasigidi begodu anikela ngeendingo zeemfundo zabo.
Godu kunabalimi abancani abamakhulu amabili namatjhumi amane weenkulungwana abanikela ngomthombo wengeniso okuphilwa ngawo emalungwini angaphezu kwesigidi sinye samalungu wemindeni, begodu nokuqatjhwa kwasikhatjhana kwabanye abantu abamakhulu amahlanu weenkulungwana. Abalimaba banikela iimakethe zekhaya nezesifunda lapho inengi labathengisi bestradeni baziphilisa khona. Ukudlula lapho, imindeni yemaplasini elinganiselwa eengidini ezintathu ezitholakala khulu eendaweni zemiphakathi zeendawo okwakuzizabelo ngaphambilini, ikhiqiza khulu ukuhlangabezana neendingo zoke zemindeni yayo. Kokugcina, pheze yoke imisebenzi yokukhiqiza neyomphakathi yeendawo zemadoropbheni wemakhaya ithembele kezelimo ezisisekelo nakweminye imisebenzi ekhambelanako. Lokhu kufaka hlangana zokuvakatjha zelimo ezidume khulu neziqakatheke khulu kwezemnotho nemisebenzi yokufuywa kweenyamazana. Ngaphezu kwesiquntu samaphrovinsi godu namaphesente pheze abe matjhumi amane wesitjhaba soke senarha ngakho-ke athembele khulu kezelimo nezinye iinkoro ezikhambelanako.
Leliqhinga mazombe lithuthukiswe mNyango wezeLimo, i-Agri SA ne-NAFU ngesibawo sakaMongameli ukutjhugulula ibhoduluko elithandekako libe minqopho, mthethomgomo nezenzo ezizakurholela ekukhuleni nekuthuthukeni kwabadlala indima kilekoro. Isibawesi sabamphumela wabunqopha womhlangano wesiqhema esisebenzako sezelimo sakaMongameli ngoMatjhi ka 2001, lapho uMongameli afanisa indlela kawoke woke ezakuqalana nokuhlanganiswa kwekoro nokukhula.
Abalingani abambalwa bamazombe babandakanyiwe ekuthuthukisweni nekufezakalisweni kweqhinga mazombe lekoro. Lokhu kufaka hlangana umbuso, abalimi, ibhizinisi lezelimo, iinhlangano zemisebenzi yezelimo, abasebenzi abahlangeneko, iinhlangano ezisemphakathi kanye neenhlangano zangaphandle. Laba badlalindima abaqakathekileko namaklayenti weqhinga mazombe elenzelwe ukusebenzela ikhastama eliphambili, abantu beSewula Afrika ukufikelela umnqopho wepilo engcono kiwo woke umuntu.
Nanyana iqakatheke khulu epumelelweni yezelimo, indaba yabasebenzi abahlangeneko azange kheyikhulunywe kuhle emtlolweni ngombana inengi leendabezo zilungiswe muva nje "embonweni kawoke woke ngokusebenza eplasini". Indaba ezikilomtlolo zenza ihlangothi elikhulu lokufezekiswa kweqhinga mazombe lekoro le.
Indlelakambiso yokuthuthukiswa kweQhinga Mazombe yandulelwa mitlolo embalwa yombuso kanye namanye amaqhinga.
IsiSungulo se-Afrika eTja (ebesaziwa ngaphambilini njengeQhinga le-Afrika loNyakakulungwana lokuVuka buTjha) lapho abarholi be-Afrika bazibophelela embonweni munye godu nekuzinikeleni okuqinileko nokukabili ekupheliseni umtlhago begodu nekubekeni iinarha zabo endleleni eya etuthukweni edzimeleleko nekuthuthukeni.
IHlelo eliHlangeneko lokuThuthukiswa ngokuDzimeleleko kweendawo zemaKhaya ngehloso mazombe yokutjhugulula amaplasi weSewula Afrika abe yikoro ehle ngakwezomnotho begodu nezinzileko ngakwezokuhlalisana nenokuthula okufaka isandla esikhulu emkhiqizweni woke wenarha (GDP).
IKomitjhana yokuNikelwa kwabaNzima amaNdla ngakwezomNotho nokwakhiwa kwesisekelo seqhinga lenarha lokuNikelwa amaNdla kwabaNzima ngakwezomNotho.
Ihlelo lokwaBiwa kweNarha nokuThuthukiswa kweendawo zemaPlasini, lihlelwana elincani lokwabiwa butjha kwenarha. Ihlelweli lenzelwe ukunikela izakhamizi zeSewula Afrika ebezidinywe amathuba ngaphambilini ukufikelela inarha ikakhulukazi ngomnqopho wokulima.
"UmBono neRhelo lokuziPhatha lobuDlelwano nabaSebenzi kezeLimo" litlanywe ngezelimo ezihlangeneko, iinyonyana zabasebenzi kanye nomNyango wezeLimo. Umbono ofanako wokwabelana wamatjhuguluko enarheni nawo usese sesikhathini sokutlanywa.
IPhepha lokuBingwe mBuso laka 1995 lezeLimo kanye nomTlolo wokuBonisana ka 1998 womThethomgomo wezeLimo.
Esahlukweni esilandelako umbono wekoro yezelimo uyathuthukiswa bewuhlathululwe. ISahluko 3 sihlathulula ubujamo bagadesi ekorweni, okurhelebha ekufaniseni, eSahlukweni 4, iinselela zokufikelela lombono. Iinselela zekoro zirholela emaqhingeni amathathu okungiwo amakhulu, ahlathululwa ngokuzeleko eSahlukweni 5. Amaqhinga amakhulu asoze asebenza awodwa, begodu athembele emaqhingeni amahlanu angezelelako ahlathululwa eSahlukweni 6, esakha isisekelo sokuphumelelisa ihloso mazombe. ISahluko 7 sihlathulula bona iqhinga mazombe "lingenziwa njani" ngokutjengisa khulu amahlelo aqakathekileko kanye nezakhiwo neenkambiso zokufezakalisa.
Ubujamo neenselela zanikelwa nguMongameli kanye nezakhiwo ezisisekelo namagugu womphakathi weSewula Afrika etja obeka umbono wekoro yezelimo.
Lombono uhlathulula ikoro ehlangeneko esetjenzelwa mleyo womthethomgomo onomukghwa munye otlanyelwe ukwehlisa ububili obukhona nokwandisa ukufaka isandla kwekoro ekukhuleni komnotho netuthukweni.
Lombono utjho ukuzibandakanya okudzimeleleko nokunenzuzo emnothweni wezelimo eSewula Afrika ziinhlangano ezinengi zomnotho, ngokuqalisisa ukuqakatheka kweragelo phambili lokukhiqiza ekungeniseni imali kanye nobumbala bemiphumela yomlando nokuthatha ihlangothi okwaba nomphumela otjhigamileko wekoro neenhloso ukuqinisekisa indawo nendima kibo boke abalimi ekorweni ehlangeneko. Lomnqopho uthathwa njengofaneleko ebujameni betuthuko banjesi besitjhaba seSewula Afrika begodu bungakha isisekelo ukwanelisa nokunikela amandla zoke iinqhema zalomphakathi ohlukaniswe ngokomlando, okutjho, amabhizinisi amancani, alingeneko namakhulu neenqhema ebegade zidinywe amathuba ngaphambilini (lapha sitjho ngokobutjhaba, ubulili, kanye nemahlangothini wabatjha).
"Ukwenza ukufikeleleka okulinganako nokuzibandakanya ekorweni yezelimo ephalisana iphasi loke, enenzuzo nedzimeleleko efaka isandla ekufiikelelweni kwepilo engcono kibo boke abantu".
Lomnqopho mazombe uzakuhlahla boke abalingani abafaneleko ehlosweni yabo yokuletha iindlela namahlelo ahlukeneko.
Ukuzikhakhazisa nesithunzi kezelimo njengomsebenzi nekoro.
ISewula Afrika inamazinga aphezulu womtlhago, ikakhulukazi eendaweni zemakhaya nalapho amaphesente ama-70 wabantu beSewula Afrika abatlhagileko bahlala khona. Imirholo yabo iyalawulwa ngombana zomnotho emakhaya azikakhuli ngendlela yokuthi zingabanikela imisebenzi erholelako namkha amathuba wemisebenzi.
Kunamabanga amanengi ngobujamobu bezinto, kodwana inengi lawo litholakala emithethwenimigomo eyafezekiswa ekadeni. Ngesikhathi ubujamo bemvelo obufana nokuhluka kweklayimethi buthathwa njengengozi nezinto ezibanga iindleko ekulimeni, imithethomgomo engakakhanjelaniswa nemiphumela engakaqalwa yemithethomgomo ekadeni beyinesandla ekungakhulini kuhle nokusisa ekorweni. Ingathana iindawo zemakhaya bezinesisekelo ebesingasekela ingeniso mali ekulu namandla wokusebenzisa imali, umnotho wemakhaya bewungaqina, ukhule bewudale amathuba amanengi wemirholo nokuzisebenza. Ngakho-ke, kungatjhiwo bona ingathana umnotho weSewula Afrika walandela ituthuko ehlukileko, eyame ebasebenzini, efaka woke umuntu nengabandluliko godu nendlela yokuhlalisa ekadeni, umtlhago wemakhaya bewungasoze waba yinto embi kangako ekhona emaphilweni womphakathi nemnothweni.
Iminotho mazombe ikhula ngokutjhugulula imithombo yabantu neyemitjhini esekorweni encani (zelimo, nezemayini), kokuthoma ibe yikoro yezamabubulo begodu ngemva kwalokho ibe yikoro yemisebenzi. Lokhu bekuvele kuyindaba enjalo eSewula Afrika, lapho itjhuguluko eliya ekorweni engemva kwesikhathi samabubulo iragela phambili sikhuluma nje. Kodwana kunobufakazi bona kulendlelakambiso, iinkoro ezisisekelo (ezifana nezelimo) ziyabhalelwa kufikelela ikghono lazo namkha zenza lokho ngendlela engasiyo eyagcina ngokobana inengi labantu likhutjhelwe ngaphandle kwemivuzo yesimanjemanje.
Zelimo ezingenisa imali eSewula Afrika zilandele indlela yokukhula eyeyame khulu emtjhinini, ngesikhathi imithombo eqakatheke khulu yezelimo (abantu nezinto zokulima) zihlala zingasetjenziswa namkha zisetjenziswa kancani eendaweni zakade zezabelo. Kokubili lokhu okutjhugulukako kube nomthelela ekghonakalweni yokurhola imali enengi babantu bemakhaya. Ukudlula lapho, amakghono wamabhizinisi wabalimi abanzima agandelelwa, kokuthoma ngokukhatjhelwa kwawo ngaphandle emakethe yezelimo yenarha begodu ngombana ukulima okungenisa imali bekungakghoneki eendaweni zezabelo. Amathuba wokuqatjhwa ekorweni yezelimo engenisa imali godu bekasaphelela khulu ebantwini abangana makghono abarhola imali encani, begodu isiquntu esikhulu sokuqatjha ekorweni yezelimo engenisa imali kungesiya ngesikhathi sonyaka godu nangokwesikhatjhana kuphela. Ukudlula lapho, lendlela yokukhula beyitjho bonyana iinkoro ezikhambelana nezelimo lapho yoke into ithoma khona (okufakwa mafemu ngehla) nalapho kuphela khona yoke into (abasebenzi bokudla nefayibha) zakhandelwa bona zingakhuli namkha zithuthuke, ngakho-ke abantu abahlala eendaweni zemakhaya badinywa amathuba wokuzibandakanya kezomnotho.
Lezizinto zaba ngunobangela omkhulu wokwenziwa kwezelimo ezimahlangothi mabili nezinokungalingani okukhulu. Ubuhlangothi mabilobu babanga amahlangothi amabili 'wethu' kanye 'nabo' angaboni ngokufana namkha angalinganiko hlangana nabadlalindima begodu aba nomphumela wendlela yokwenziwa komthethomgomo godu nokulethwa kwemisebenzi okuqale zelimo ezimbili kunekoro eyodwa ehlanganeko - enye ngeyabalimi abenza imali nenye okuthiwa ngeyaba'limi abasakhulako'. Ngakho-ke kunokutlhogeka khulu kombono kawoke woke (akukho ukuthi lombono ngewethu) godu nokuzwisisa kezelimo begodu nomuzwa wokuba ndawonye nokubumbana. Leliqhinga mazombe lekoro lifuna ukuqeda lendlela yokwehlukana nelimazako.
Ukusuka ngo-1990, iindlela zekambiso ezimbalwa zenziwe ukubuyisela emva umthetho webandlululo godu nokuthuthukisa ukuzibandakanya, kuthi ngasikhathi sinye kufezakaliswe iinsungulo ezimbalwa ukususa iinliyo nemithetjhwana godu nokutjhaphulula ikoro. Ezinye zalezenzo zaba nemiphumela emihle ngesikhathi ezinye zaba nemiphumela ebeyingakaqalwa.
ukusetjenziswa komthetho wezelimo ophathelene nekoro yezelimo.
Lamatjhuguluko aba nemiphumela emikhulu erholela okungasenani ekukhuleni komkhiqizo godu nezelimo ezinokuphalisana, nanyana abalimi abanengi bathola ukulinyazwa mumethuko weentjhabatjhaba, ubujamo bezulu obutjhuguluka njalo, isikwelede esikhula njalo kanye nokuba kumbi kobujamo bokurhwebelana. Lokhu, kanye nemithetho yabasebenzi, amanzi nomthetho wamatjhuguluko wenarha, kwarholela emibonweni engasiyo mayelana neenhloso zalomthetho, nokuphezulu okulindelwe basebenzi, godu nemibiko yomphakathi eyenziwa ziinhlangano ezihlukeneko ezigandelelako, yaba nesandla ekuphenduleni okumbi okuhlangana nabalimi abenza imali begodu nokwehlisa imbalo yabasebenza isikhathi esinengi emaplasini.
Indlelakambiso yamsinyana yokususwa kwemithetjhwana neenliyo kanye nokutjhatjhululwa esikhathini esiminyaka elitjhumi edluleko yaveza ikghono elincani labalimi lokutjhugulula umthethomgomo namatjhuguluko emakethe. Ukuvezwa kwabo khulu ephalisanweni leentjhabatjhaba kube nomphumela omumbi ephaliswaneni labo, okwabangela bona abalimi abanengi batjhiye ibubulo. Kilomnotho ophalisana khulu novulekileko, amahlelo amancani wokulima nawo ayabhalelwa namkha akuthola kubudisi ukuba lihlangothi lekoro ekulu yezelimo.
Nanyana iinliyo ezimbalwa godu neendawo ezimiraro zikhandela ikoro yezelimo ekusebenzeni ngekghono layo loke, lokhu kulihlangothi kuphela lesithombe. Kuneenkomba ezihle zokobana abanye abalimi basebenza kuhle ngaphasi kobujamo obukhona. Begodu kuyacaca bona kunesisekelo esihle godu nommoya omuhle begodu nokufuna hlangana nabalimi, amabhizinisi wezelimo nombuso ekulwiseni iinselela ezilandelako zitjhugululwe bona zibe mathuba.
Ukusuka ekubonisaneni okungehla kuyakghoneka ukuthola imiraro emikhulu neenselela zekoro. Iselela ekulu yezelimo zeSewula Afrika kuveza ikghono elitholakala ebantwini kanye nemkhiqizweni ophasi begodu nekuphalisaneni okukhandela ukuzibandakanya kwabantu abanengi neenhlangano zezomnotho. Lomraro uziveza ngemirarwana eminengana - omunye nomunye otjhiya zawo iinselela.
Iintjengiso zikhomba bona ikoro yezelimo eSewula Afrika iphendula kuhle eenseleleni zokwengeza iphaliswano. Kodwana, ipumelelo isathatha ihlangothi, begodu kunobufakazi bona ezinye iinkorwana zelimo godu nemisebenzi efaka inani ayiphalisani emakethe yekhaya neyeentjhabatjhaba. Lokhu kubangwa zizinto ezifana neendleko zokufakwako ezihlanganiswa nomkhiqizo ophasi, iindlela zebhizinisi ezingafikeleli ezingeni eliphezulu namakghono aphasi, kanye nemikghwa engasimihle yokurhwebelana. Ukungabikhona kwephaliswano leentjhabatjhaba nakho kurholela ekusiseni okuncani kezinye iinkoro. Mhlamunye lokhu kuyiselela ekulu efuna bona ilungiswe khona kuzakubekwa zelimo ekukhuleni okuqaliweko nendleleni yetuthuko.
Nasiqala umphumela wokukhaphela ngaphandle nokubandlulula, iselela manje kuvulela amathalente namandla wokutlama wabantu godu nokuthuthukisa ukuzibandakanya kwabo kiwo woke amahlangothi wekoro begodu nokuqeda kokugcina iinkhandeli ezinengi zokungena ezitholakala emlandweni omahlangothi mabili. Iselela kuthola amahlelo wokukhuthaza abasangenako abatjha; abanzima nabamhlophe; abancani nabakhulu; amabhizinisi amancani namakhulu, ukungena ekorweni. Kokugcina, kuqakathekile ukuthola iindlela zokuqinisekisa bona zoke iimfunda zekoro kwamambala zizizwa begodu zizibona zimalunga.
Ithemba elincani labasisi kezelimo libangwa yimbuyekezo ephasi njengombana kutjhiwo kanye nomphumela ongasoze waphikiswa oqinileko wezelimo nakezokuhlalisana ekusiseni kanye nemikhiqizweni okufana nokubulawa emaplasini, ukuqotha enarheni kanye nokuhlala enarheni ngokungemthetho. Ukungezelela, kunemibono engasimihle ngezelimo engezelela ubujamo. Ithemba labasisi mmali liyafuneka ukufikelela ikoro yezelimo ezele ipilo, amandla nekhulako.
Lelihlangothi lingezinye zeendawo zemiraro emikhulu ezisisekelo senye nenye yalezizinto okukhulunywe ngazo. Ubumbi bokuletha nokufezakalisa amagadango amanengi wombuso, imithetjhwana namahlelo kanye namahlelo wesekelo angasebenziko - woke okungaqakathekileko ekuqinisekiseni ibhoduluko lokukghonakalisa kezelimo - kuyakhathaza begodu kuyiselela kizo zoke iinhlangano zombuso ezisekela ikoro yezelimo. Amahlangothi afaka isandla kilomraro kuhlukaniswa kweminye imisebenzi, imithombo engakaneli, ukuphatha okungasikuhle godu nokuziphendulela kanye neenqunto zesigungu ezingasizihle kanye nokuriyada ekuthathweni kweenqunto.
Inarha engasetjenziswako nethembisako ngakwezelimo ayitholakali lula eSewula Afrika, godu kuneqintelo ekukhuleni buthabalala komkhiqizo wezelimo. Ukungezelela, umthangalasisekelo nemisebenzi esekela ukusetjenziswa kwenarha ayikaneli. Amahlelo wombuso aqale ukuvikela isisekelo semithombo (okutjho ukuTlhogonyelwa kwenarha nokuSebenzela Amanzi) ayaphumelela kodwana awakaneli. Ukonakala kwenarha kuhlala kumraro eenarheni ezihle nezingakanoni. Ngokwanda kwegandeleleko kezelimo ukuphuhlisa umkhiqizo ngokuya kweyunithi yenarha, kuyiselela ekulu ukuqinisekisa bona lokhu akwenzeki ngokulimaza isisekelo semithombo yethu yemvelo.
Iinselela kufanele zilungiswe ngokurhaba okukhulu ukukghonakalisa ikoro yezelimo ukusuka ebujameni bamambala banje ukuya emnqopheni "wokufikelela ngokulingana kanye nokuzibandakanya ekorweni ephalisana iphasi loke, enenzuzo nedzimeleleko efaka isandla epilweni engcono kibo boke abantu". Lomnqopho ungafikelelwa ngeqhinga mazombe lezelimo eSewula Afrika elinezinto ezintathu, okukufikelela okulinganako nokuzibandakanya, ukuphalisana iphasi loke nenzuzo kanye nokuphathwa kwemithombo ngokudzimeleleko.
Umnqopho waleliqhinga kuqinisa ukufikelela okuhle nokuzibandakanya emathubeni wezelimo; ukuqeda ubuhlanga enarheni nebunikazini bamabhizinisi; godu nokuvula ikghono loke lezamabhizinisi lekoro. Lizakuqala itjhuguluko kezenarha, isekelo lokuthoma kilabo abasangenako kezokulima, isebenziswano nokukhutjhulwa kwekoro.
Leliqhinga lilungisa isebenziswano emahlangothi mabili nekambiso yokukhaphela ngaphandle, godu likhuthaza ukuzibandakanya okuragela phambili kwalabo esele balihlangothi lekoro. Godu likhuthaza ukuthuthukiswa kombono wokwabelana nendlela kawoke woke khona kuzakuba nezelimo ezizakufaka woke amabubulo nobukhulu bamaplasi, ukusuka kamancani ukuya kwamakhulu. Umbuso uzakusungula umleyo wesebenziswano ukufezekisa leliqhinga. Ubufakazi besebenziswano ehle neqinileko kanye nehlelo lokufundisa nokuyelelisa elithuthukako hlangana nabalimi abenza imali nalabo abasangenako abatjha lizakukhuthazwa.
Ukuzibandakanya okudzimeleleko ekorweni kuzakuqinisekiswa kuphela nasirarha umbono okungasiwo wezelimo otjengiswa yinzuzo encani, ukuba seenkolodweni, imiraro yokuvikela, ukungaphatheki kuhle kwabathengi mayelana nokuphepha kokudla, iindaba eziphathelene nokuba semthethweni kanye netjhuguluko elikhamba kancani - begodu ngakho-ke nekoro lapho abantu bangana kuzikhakhazisa nethemba. Ukulima kuqale hlangothi linye njengombana kukhonywa madoda wamaBhuru ngomuzwa othuweleliswa kuthusela, ukudinywa amathuba nokungatjhejwa hlangana nabalimi abakhona nabasazokungena. Okhunye ukuqala hlangothi linye kukobana abantu abanzima abakghoni namkha akukafaneli babe ngenye into engehla kwabalimi abanganalitho abalimela ukuziphilisa. Lemibono izakulungiswa nayikuthi imibono engaphakathi nengaphandle kwezelimo iyatjhugululwa beyijanyiselelwe ngomqondo wezelimo ezinepilo namandla, ezinepumelelo nezinobujameli godu nezilungisa ukungaphatheki kuhle mayelana nezebhoduluko kanye nokuqiniseka ngokudla kwabathengi.
Ukuphuhlisa abasangenako ekorweni yezelimo, kuzakuqalwa khulu amathuba wokunikela amandla ngakwezomnotho; ebantwini abanzima, abomma, abarholopheleko nabatjha bazo zoke iintjhaba. Indlelakambiso yokukghonakalisa abantu abanzima baphumelele kezelimo ezingenisa imali nemabhizinisi wezelimo kuzakufuna imizamo eyenziwe kuhle nenqotjhisiweko ezakulalisa ikundla godu ilethe ubujameli obaneleko nekoro ehlukileko. Ukudlula lapho, kuyaziwa bona abatjha bazo zoke iintjhaba balingomuso begodu kufanele bakhuthazwe ukuzifaka emisebenzini yezelimo. Lemizamo izakwenzelwa ukukhiqiza ikoro yezelimo ehlukileko nesebenza kuhle khulu, ezakunikela ngebelo laburhaba ekukhuleni kwezomnotho zemakhaya ezikhulako, ngaphandle kokuhlawulisa abalimi abenza imali abakhona kwanje.
Njengegadango lokuthoma, kuqakathekile bona itjhuguluko lezenarha lenziwe ukuqinisekisa izinzo emakhaya nokuqisekisa zemakethe. Indlelakambiso yokunikela amandla ngakwezomnotho kezelimo zeSewula Afrika ithoma ngokufikeleleka okukhutjhuliweko enarheni kanye nokubekwa kwamalungelo wangokomthetho wenarha ebantwini begodu neendaweni lokhu kungekho khona.
Ukwenza kuhle itjhuguluko lezenarha, kuqakathekile bona zoke iindlela zokufikelela enarheni ezifana nokubuyisela kumnikazi, ukwabiwa butjha kanye namalungelo wangokomthetho anikelwe itjhejo elaneleko. Iindlela zekambiswezi zizakufaka, kodwana asoze zaba mnqopho weqhinga mazombe lekoro, ukusetjenziselwa iminqopho engasiyo yezelimo kwenarha efana nokwakha izindlu, njll.
Ukulandela ukukhamba buthaka ekufezekisweni kokwabiwa butjha kwenarha eminyakeni yokuthoma emihlanu ngemva kwaka-1994, ihlelo lenziwa butjha. Ihlelo elitjha leTjhuguluko eNarheni nekuThuthukiseni zeLimo (LRAD) lenziwe ukukhulisa ubunengi bamagadango wokusekela azakutholakala kilezo zakhamizi zeSewula Afrika ekade zidinywe amathuba ngaphambilini ukufikelela inarha ngomnqopho wezelimo. Liqinisa umqondo wokwabiwa kwenarha okurhelejwa yimakethe yehlelo lokuthoma lokwabiwa kwenarha. Ilemuko leentjhabatjhaba litjengisile bona amahlelo ayame emakethe wokwabiwa butjha kwenarha akhanjiswa mbuso asebenza ngcono kunalawo akhanjiswa yikoro yomphakathi kuphela. Ihlelo elenziwe butjha lithembisa ukurhabisa ukulethwa kwenarha ngombana lihlangene godu lilula begodu likhanjiswa ngabarhelejwako abasebenzisa imithombo yalo ngeendlela ezihlukako ngokuya kweminqopho nemithombo.
Umbuso uzinikele ekuqinisekiseni ipumelelo yalelihlelo godu nokuqinisekisa bona abantu ababuya eenqhemeni ebezidinywe amathuba ngaphambilini bathola ukufikelela enarheni ngendlela eburhaba nenomthetho. Kodwana kuqakathekile bona inarha isetjenziselwe ukukhiqiza. Lokhu kuzakwenzeka kuphela nange imisebenzi yokusekela namahlelo webandulo anganikelwa. Ngakho-ke kuyavunywa bona itjhuguluko lenarha nokuhlaliswa kwabalimi asoze lenzeka esikhaleni godu neminyango yamaphrovinsi yezelimo nemibuso yabomaziphathe beendawo izakuba nendima ekulu engayidlala ekerhelebheni abarhelejwako. Lokhu kuzakufuna bona imiraro yebandulo yemibuso yamaphrovinsi nemibuso yabomaziphathe beendawo ilungiswe ngokurhaba okukhulu.
Yoke ikghonakalo yokuthola itjhuguluko lezenarha elirhabileko nelidzimeleleko izakwenziwa. Lokhu kuzakufaka ukuthengiswa kwenarha ebekungeyombuso njengendawo ezakuqalwa kokuthoma. Lokhu kuzakungezelelwa magadango afana namahlelo wokwabelana ngokulingana, ukulima ngokwesivumelwano, ukulima ngokuqatjha, itjhuguluko elungelweni lenarha eendaweni zomphakathi kanye nokutholwa kwenarha yangeqadi.
Ngombana inengi labantu beendaweni zemakhaya baphila begodu balima eendaweni zomphakathi, iindaba zesiqiniseko samalungelo wenarha kufanele zitjhejwe ngokurhaba. Kuqakathekile bona imivuzo namathuba wamasiso athuthukiswe kileziindawo. Godu ngombana le yindaba emasikizi, indlelakambiso yokufakwa kwabarholi bendabuko kufanele yenziwe ngamalanga ukuqisekisa bona ukufikeleleka kwalendlelakambiso kuzakwenziwa. Lokhu kuzakuphekelelwa kuvuselelwa kwamahlelo wokuthelelela eendweni ekhabe zizizabelo ngaphambilini kanye nokudluliswa kokuphathwa kwazo begodu kudluliswe nobunikazi bunikelwe abalimi abafaneleko nemiphakathi.
Nanyana itjhuguluko enarheni kuyinto eqakatheke khulu okufanele kuthonywe ngayo ekuqinisekiseni ukuzibandakanya okufaka abantu abanengi kezelimo ezikulu, imisebenzi yokusekela eminengana kuzakufanela bona ilungiswe ngasikhathi sinye ukuqinisekisa bona indlelakambiso yokufikeleleka nokunikela amandla iyaphumelela begodu iyadzimelela.
Nanyana amandla aqalekako weenhlangano kanye neemali sele asetjenzisiwe ekunikeleni ukufikeleleka enarheni kilabo abatjha kezelimo esikhathini esiminyaka elikhomba edlulileko, itjhejo elincani linikelwe emahlelweni wokusekela abalimi. Kuze kube nje, isekelo langemva kokuhlaliswa enarheni kubadlalindima emahlelweni wetjhuguluko enarheni lihlelwe ngokwesigiyana, umphumela wangazwakala kuhle.
Kuneenselela ezimbili mayelana nemisebenzi yesekelo lamuva yokuhlaliswa enarheni. Kokuthoma, nayikuthi abalimi abatjha bazakunikelwa amandla wokudlala indima eyakhako ekuthuthukiseni isiko lezelimo, kuqakathekile bona bathole ukufikelela emisebenzini yokusekela. Kodwana ilemuko elibuya e-Afrika litjengisile bona lokhu akukafaneli kwenziwe ngokwesigiyana godu nangokubandlulula. Irhubhululo nalo litjengisile bona imisebenzi yesekelo ebalimini abalima kancani nabalima ngokulingeneko kufanele lihlukaniswe kilelo elinikelwa abalima khulu ngomnqopho wokwenza imali. Ngakho-ke, iselela yokuthoma kuthuthukisa nokukhulisa imisebenzi yesekelo ekhona kwanje ukuhlangabezana neendingo zabalimi boke. Lokhu kufaka ukuragela phambili kwemihlobo ehlukeneko yemisebenzi efana nokuqiniswa kweenhlangano zokulethwa kwemisebenzi yerhubhululo, yezeemali, yokufikelela eemakethe netuthuko, ibandulo nokuthuthukiswa kwamakghono kanye nemiNyango yamaPhrovinsi yezeLimo.
Iselela yesibili kunikela ngesekelo elinqotjhisiweko ebalimini abatjha.
Kunikelwa kwesekelo langemva kokuhlaliswa kubalimi abarhelebhekako etjhugulukweni lenarha lokubuyiselwa kumnikazi. Isikhathi sangemva kokuhlaliswa enarheni bekube gadesi sifuna ukukhanjelaniswa okungcono ikakhulukazi hlangana nemiNyango yezeLimo noweeNdaba zeNarha, hlangana nemibuso yesitjhaba neyamaphrovinsi, godu nabaphathi beendawo neenhlangano zabalimi nezabhizinisi wezelimo.
Kutholwa kwabalimi abatjha ababuya eenqhemeni ebezibandlululwa ngaphambilini khona bazakuthola ukufikelela ekuthengeni inarha kwangeqadi, ukuqatjha, ukunikela ngokomthetho, njll. Ukuhlolwa kweendingo zokuhlola iimfuno ezimayelana nokufikelela imisebenzi yokusekela kuzakwenziwa, godu iindawo zejiyografu neenqhema zemisebenzi lapho iindingo zabo zizikulu khona zizakunqotjhwa bezinikelwe imisebenzi yokusekela.
Kusungulwa kwamahlelo wemiqondo emitjha wetuthuko wabalimi eendaweni zokuhlala. Kuzakugandelelwa khulu ekurarululeni iindawo ezimiraro godu namagadango wokurhelebha abalimaba khona bazakuba bakhiqizi abaphumelelako ngesikhathi esincani ngokukghonekako. Lokhu kuzakufuna ukufikelela kwamambala emakethe, ebandulweni, ematjhugulukweni wamalungelo wenarha, emithangalenisisekelo nemisebenzi yesekelo enqotjhisweko. Amahlelo wokusebenzisana neenhlangano zepahla yerhwebo, amabhizinisi wezelimo wekhaya, kanye namakoporasi lizakusungulwa ukunikela imivuzo emihle ukuqinisekisa ukuzibandakanya kwabo.
Ukunqopha okuthuthukileko, ukusebenzisana nokukhambelanisa hlangana kweenhlangano zombuso, zelimo ezihlangeneko, iinhlangano okungasizo zombuso neenhlangano zemiphakathi ezibandakanyekako emahlelweni wokuthuthukisa abalimi ngamaforamu ezingeni lenarha yoke, lamaphrovinsi kanye nelendawo.
Ukuzibandakanya okungezelelweko kezelimo kuzakusekelwa mahlelo ukurhelebha abasangenako abatjha ngomthangalasisekelo wezelimo. Iimbonelo zifaka isekelo lokubiyela, amatanka wokudibha, ikhonthuwa, imisebenzi yokukhandela ukukhukhuleka kwehlabathi, imali yokuthenga ifuyo nemigodi ebhoriweko.
Isenzo esifaka woke umuntu ngeendlela ezinengi sifanele lokha nakunikelwa abalimi amandla. Ngokusebenzisana, abalimi bathola iindingo zamalunga begodu baqinise neendingo zabo, bahlanganise amandla wabo wezomnotho nokulungisa ukubhalelwa kwemakethe. Umbuso ngakho-ke usekela iinhlangano zabalimi ukwakha wazo amakghono kanye nokuthuthukisa iindlela zokukhulumisana zangaphakathi. Kilelihlangothi isebenziswano eqinileko hlangana ne-NAFU ne-Agri SA izakukhuthazwa njengesithuthi esinamandla sokunikela amandla abalimi.
Amakoporasi wezelimo eSewula Afrika asisakhiwo esiqakathekileko ekusekeleni abalimi abatjha. Amakoporasi akhona angadlala indima ekulu, kodwana ukusungulwa kwamakoporasi emiphakathini eqhakileko yemakhaya kufanele kukhuthazwe. Imizamo yangaphambili yahluleka ngesibanga semikghwa namagugu angasi mahle hlangana namalunga nemikghwa yabaphathi godu nangomphumela wokutlhogeka kwekghono lokuphatha kanye nekghono, okunomphumela ongasimuhle ebhizinisini. Amagadango amatjha wokuthoma ukuthuthukiswa kwamakoporasi ngokusebenzisa ukuthuthukiswa kwamakghono nokuphendula amagadango wesekelo lemali azakwenziwa.
Kunokutlhogakala mazombe komthangalasisekelo eendaweni ebezizizabelo, ngesikhathi kuthiwa kunesidingo sokuthuthukiswa nokugcinwa ebujameni kilezondawo zemakhaya zabamhlophe. Lokhu kunomphumela wokwenza leziindawo zingakghoni ukuphalisana. Nakuzakulungiswa ukungalingani kwemithangalasisekelo nebizo lokuthuthukiswa kokunikelwa kwemisebenzi, imiNyango yamaPhrovinsi yezeLimo neemphathimandla zendawo zizakubawiwa bona zibuyekeze iinkhala zomthangalasisekelo godu nokuqinisekisa bona irhelo elikhanjelanisiweko liyanikelwa emaHlelweni weTuthuko aHlangeneko ekuthuthukisweni komthangalasisekelo. Lokhu kuzakufaka itjhejo elinikelwa amadorobha wemakhaya namasentha womsebenzi. Zelimo zizakufakwa emnqopheni wokutholwa kokuqakathekileko endaweni yekhaya.
Ukulima kwesimanje manje kutjhugulukile ngebanga lamatjhuguluko wezelimo. Abalimi badanela emagadangweni wokubulunga iindleko afana nokwahlukanisa, ukukhulisa nokufakwa kwamazinga njengendlela yokulungisa inzuzo eyehlako. Leziindlela kwesinye isikhathi zitjho ukutjhugulukela emisebenzini emikhulu. Ukutjhuguluka kwezelimo godu kutjho bona kunesiliyo sokungena kilabo abatjha abasangenako kezokulima. Ukulungisa leziinselela zelimo, amagadango amatjha azakwenziwa ukukghonakalisa abantu ukungena ebubulweni ngaphasi kobujamo obukhona.
Nanyana iindima ezimbalwa zibekelwe umbuso ehlelweni lokufikelela nokuzibandakanya, kuqakathekile ukubona bona ikoro yangeqadi - okutjho ibhizinisi lezokulima, abalimi, amakoporasi, iinhlangano zabalimi - zinendima ekulu okufanele ziyidlale ekukhuliseni ukunikela amandla nokuzibandakanya. Kurhabekile manje bekuqakathekile bona ikoro yangeqadi ithathe iselela yokunikela amandla nokuthuthuka kokulingana. Imivuzo izakwenziwa ukukhuthaza ukuzibandakanya kwekoro yangeqadi ekuthuthukisweni kwezelimo neenkambisweni zokunikela amandla.
Ihloso yeqhingeli kuqinisa ukwenza inzuzo ngephaliswano elidzimeleleko ephasini loke ngokunikela okufakwa nakukhiqizwako ekorweni yezelimo, ukukhiqiza okusisekelo, ukusetjenzwa kwezelimo, kanye namabubulo wezokuvakatjha kezelimo. Izinto ezilula zibeka bezibumbe ibhoduluko lapho ikoro iphalisana beyithuthukise ukutlanywa kobuhle ekuphalisaneni.
Enye nenye yalezizinto manje iyalungiswa ngezenzo ezithileko zeqhinga ukuthuthukisa ukuphalisana kwezelimo.
Ubujamo bezinto butjho izinto zokukhiqiza, ukutholakala kanye nekhwalithi yemithombo yemvelo, izinga lamanani wezinto ezifakwako ezifana nabasebenzi, amafutha, iimbulalinunwana, imitjhini, ilwazi nomthangalasisekelo. Lezi zinto ziqakathekile nayikuthi ikoro izakwazi ukuphalisana iphasi loke beyibe nenzuzo.
Iphenyisiso lamuva nje litjengisile bona izinto zobujamo eSewula Afrika ziliya ukuphalisana ekorweni yezelimo nakeyezokusetjenzwa kezelimo. Okuqakatheke khulu kwanjesi manani wokufakwa nakukhiqizwako, ukukhiqiza kwesisekelo semithombo yezemvelo, iindleko nekhwalithi yabasebenzi abanganakghono, iindleko zabasebenzi abanekghono, iindleko zokuphatha ezikhambelana nokuqatjhwa nokuphathwa kwabasebenzi, ikhwalithi yomthangalasisekelo, iindleko zemitjhini kanye neendleko nokutholakala kwetheknoloji.
Ngokumadanisa nabakhiqizi bokudla okuziinthoro abakhulu bephasi abafana ne-US, i-EU, i-Argentina ne-Brazil, i-Sewula Afrika inehlabathi enekghono elincani, iklayimethi eyomileko netjhuguluka njalo, kanye neendleko eziphezulu zomnotho. Lezizinto zenza kube budisi kezelimo zeSewula Afrika ukuphalisana naleziinarha. Ngakho-ke, nabafuna ukuphalisana, indlela evulekele abalimi nakunganasekelo lombuso kukuba nekghono nokwehlisa iindleko zokukhiqiza ngekghono ngokusebenzisa izinto ezifakwa nakukhiqizwako ezincani ngokuphumelelisako.
wokuhlela butjha, ukunciphisa iindleko, ukuthuthukisa ukuphathwa kwabasebenzi kanye nokusetjenziswa kweendleko njengehlangothi lehlelo lokwehlisa iindleko zokukhiqiza. Kodwana, lokhu kunikela ngeensombululo ezithatha ihlangothi nezesikhatjhana ebalimini abancani nabalingeneko kanye namabhizinisi wezelimo amancani. Amahlelo wombuso anomphumela ekwehlisweni kwendleko zoke zokukhiqiza ngakho-ke kufuneka abe lihlangothi eliqakathekileko ehlelweni lokuphalisana.
Okuqakatheke ngokunqophileko mafutha, zokuthutha neendleko zemitjhini. Iindleko zokuthutha zithonywa khulu mthangalasisekelo wezokuthutha ongakaneli nongakaphathwa kuhle. Iimbonelo zalokhu zifaka ukungatholakali ngobunengi kweenkoloyi zeentimela kezokuthutha, ukungabikhona kwephaliswano kezeentimela nemisebenzi yemadoyelweni weenkepe eba nemiphumela yemisebenzi engakathembeki nebizako, eqintelwako, neneendleko ezinengi zokuthutha ngommoya umkhiqizo wezelimo, umthangalasisekelo wesitjhaba omorosakeleko nongakaneli nomthangalasisekelo ongasimuhle wezokuthintana. Lezizinto zizodwa zenza iindleko zokukhiqiza kezelimo enarhakazini ye-Afrika zibize ngokubuyelelwe kane ukudlula e-Asia, e-Amerika kanye ne-Europe.
Umbuso unendima ekulu okufanele uyidlale ekulungiseni izintwezi.
Ukufezakaliswa ko"Mbono neRhelo lokuziPhatha lezobuDlelwana babaSebenzi kezeLimo" elitlanywe ngezelimo ezihlelweko, iinyonyana zabasebenzi kanye nomNyango wezabaSebenzi, ngokusebenzisana netjhuguluko emakethe yabasebenzi.
Ubukhulu, ukukhula nokubunjwa kwemakethe yekhaya kudlala indima eqakathekileko ekwenzeni ibubulo liphalisane ephasini. Iphaliswano eliqinileko lekhayapha liqakathekile begodu kusebujameni obungakajayeleki kuphela lapho ibubulo elingaphalisaniko emakethe yalo yekhaya liba ngeliphalisanako ephasini loke. Ikani ukukhula komnotho kuphasi kunezinga lawo lokukhula elilindelweko, ubukhulu bemakethe yeSewula Afrika nezinga layo lokukhula kancani ekudleni nemikhiqizweni yefayibha izakuthikameza ukuphalisana kwezelimo. Ngakho-ke, ukuqakatheka khulu kokukhuliswa kokufuneka kwemakethe yekhaya, okufaka kodwana kungapheleli ekukhutjhulweni kokufuneka kweemakethe ezincani zekhaya, okufaka hlangana kodwana kungakapheleli ekukhutjhulweni kweemakethe ezincani kanye nekukhuthazweni kwezokuvakatjha kwezelimo kanye namabhizinisi angenzelwa emaplasini nemisebenzi.
Amathuba wemakethe awathuthukiswa njalo ngesibanga sokutlhogeka kwelwazi. Ikhwalithi, ukutholakala neendleko zelwazi lemakethe lithikameza khulu ukuphalisana kwabasomabhizinisi bezelimo-zokudla ezirareneko. Ngaphandle kwelwazi elithembekileko nelivela ngesikhathi iimakethe ezitja zekhaya zithuthuka buthaka.
Ukuthuthukiswa kwamabhizinisi wekhaya ngekambiso yokufukamela eendaweni zemakhaya.
Ukubakhona kwamabubulo anikelako naphalisana ephasini, afana nebubulo lokufaka okusetjenziswa ekukhiqizeni, iinhlangano zeemali, iinhlangano zerhubhululo, amakampani wezokuthutha, abanikeli bezinto zokupaka, nabanikeli abaziinhlangano ezifana nezegezi kanye nezamanzi banomphumela ekuphalisaneni kwekoro yezelimo.
Ukungezeleleka okwandako emakethe hlangana nabanikeli nabasabalalisi kanye nokwanda kokukhonya kwamafemu weentjhabatjhaba kungaba nomphumela omumbi ekuphalisaneni kwekoro yezelimo. Amandla walamafemu nokungabikhona kwephaliswano ngaphakathi kwekoro kungagcina ngokuba nomphumela wokwanda kwamanani aphezulu wokufakwa nakukhiqizwako. Kilokhu umbuso uzakulawula imikghwa yokuphalisana emphumeleni wezelimo nemabubulweni wokusabalalisa kanye, lapho kutlhogekako, ubuyekeze amazinga wemali ebhadelwako namkha ukuqinisekisa ukuhlonitjhwa komThetho wokuPhalisana.
Iinsungulo zokuvula ikghonakalo yokukhula kwezelimo ezisisekelo eqinisweni lokuthi amanani wokukhiqizwa kwemikhiqizo esisekelo efana nokudla okuziinhlamvu kanye neentanga zamafutha ngebelo elincani kunamanani wazo ngesikhathi esingeziweko. Umsebenzi wabakhiqizi kungezelela ikghono lomkhiqizo wabo ngokusebenzisa izinto ezifakwa nakukhiqizwako neendlela zokukhiqiza. Lokhu kutjho bona okuqakatheke khulu ekukhiqizeni ngekghono kanye nephaliswano elithuthukako kuyame ekutholakaleni kokufakwa nakukhiqizwako okunengi kanye nekusetjenzisweni kwetheknoloji yokukhiqiza ethuthukileko. Ukungezeleleka kwekghono kuyame ekusetjenzisweni kwetheknoloji yokukhiqiza. Irhubhululo lezelimo, ibandulo kanye neenhlangano zokukhuliswa ngakho-ke ziqakatheke khulu ekorweni.
Iinhlangano zeemali zisihlanganiso esiqakathekileko ekuqinisekiseni iphaliswano lekoro. Abalimi abalimela ukwenza imali esikhathini esinengi batjhejwa kuhle mabhanka abolekisa ngemali neBhanka yezeNarha. Leziinhlangano, kodwana, zinokufikelela okuqintelweko nemisebenzi yerhelebho eendaweni ezidobha phasi. Ukudlula lapho abalimi abancani bakhatjhelwa ngaphandle emisebenzini yeemali, ngesibanga sokuqala iphrofayili eqalweko yengozi, efaka hlangana, ukungabikhona kwesibambiso. Imizamo yokuthuthukisa iinjamiselelo ezitlanywe kuhle ngakho-ke izakukhuthazwa. Ukuhlonywa kweenhlangano zeemali ezikhona ekhayapha ezifaka hlangana amakoporasi wemisebenzi yeemali namabhanka wendawo yokuhlala, azakukhutjhulwa.
Ubujamo obutjhoko bona amaplasi namabhizinisi wezelimo atlanywa bunjani, ahlelwe abe aphathwe, kanye nobunjalo bepikiswano yekhaya, bunomphumela omkhulu ekuphalisaneni kwekoro. Ibhoduluko elihle nelinephaliswano ekorweni ngokusebenzisa kuhle umthethomgomo wokuphalisana, ukuphathwa kuhle kwamabhizinisi namakghono kufanele kuqinisekwe. Ikghono lokuphatha labalimi namandla wabathengi bemakethe kuzizinto eziqakatheke khulu epumelelweni yephaliswano ekorweni yokudla kwezelimo. Iintolo ezithengisa ngokuhlangeneko ziba zikulu godu zinamandla ekukhulumisaneni nekubekeni amanani wabakhiqizi ekhayapha neenthabathabeni. Ukuphuhlisa amandla wabalimi wokukhulumisana, kuqakathekile ukwakha isikhozi nobudlelwano obuzakuthatha isikhathi eside bokuthembana hlangana nabadlalindima abahlukeneko ekunikeleni okuhlangeneko nokukhuphula ukusebenzisana kokunikela ngokuhlangeneko ukuvumela amathuba wokukhuphula izinga. Amagadango azakuthathwa ukukhuthaza ukuthuthuka kobulingani bokunikela okuhlangeneko nokuphalisanako neenqhema ezikulu zepahla yerhwebo.
Ithonyo lombuso lingaba lihle namkha limbi, ngokuya kwemithethomgomo yawo, amahlelo namahlelo wokusebenza. Umbono ukhona kwamanye amahlangothi wezelimo bona eminye imithethomgomo yombuso nokungabikhona kokufezakaliswa ngepumelelo kwamahlelo wombuso aziinliyo ekuphalisaneni kwezelimo nekorweni yokudla kwezelimo. Ngesikhathi imibono yehluka hlangana nabalimi abenza imali nalabo abasafikako ekorweni, kunesivumelwano bona ukungakaneli nokwehlukaniswa kweminye imisebenzi, ukuphatha okungakaqini nokuziphendulela kanye nokufezwa okungasikuhle kweenqunto zesigungu kanye nokufezakaliswa buthaka kweenqunto zesigungu ziindaba ezifuna itjhejo elirhabako. Umbuso ngakho-ke uzakunikela itjhejo elithileko etuthukweni kiwo woke amazinga wokulethwa kwemisebenzi.
Zelimo ngokwehlathululo zilibubulo eliqalane neengozi ezifana nokwehluka kweklayimethi, iinunwana, amalwelwe neengozi zamanani kanye nezehlakalo zemvelo ezifana nesomiso neenkhukhula. Ebujameni beSewula Afrika i-HIV nentumbantonga, ubelelesi, nokukhuphuka okungakajami ndawonye kwemalimboleko engakajami, iinhlekelele zemvelo kanye namanani angakajami ndawonye abangwa yiklayimethi etjhuguluka njalo kuzizinto eziqakatheke khulu ezandisa iindleko begodu neziliya ukuphalisana ekorweni yezelimo zokudla nefayibha ehlukeneko.
Ihlelo elisebenzako lokuphathwa kweengozi liqakathekile ekukhutjhulweni kwamathulusi wokuphathwa kweengozi afana nemikhiqizo yetjhorense yeentjalo, ukuvikelwa kwepahla nekusasa lemakethe yezelimo. Elinye ihlangothi lehlelo lokuphathwa kweengozi elikhulu lihlelo lokuyelelisa msinyana elifaka ukufikelela okwaneleko nokusetjenziswa ngesikhathi kwelwazi elinqophileko nelifaneleko godu nelisimahla mayelana nobujamo bezulu. Nanyana lokhu kungenziwa ngokwaneleko, ilwazi elinjalo manje lizakutholakala ngokusebenzisa ilwazi lamasentha wemakhaya ngokusebenzisa iHlelo leLwazi leJiyografi yezeLimo. Umbuso uzakukhuphula ukusetjenziswa khulu kwalelihlelo lelwazi ngabanye abanikeli.
Ukuvela muva nje kobulwelwe bomlomo neenqatha ne-karnal bunt kugandelele ukuqakatheka kokuqalana ngepumelelo neenunwana, amalwelwe weentjalo neweenlwana. Umleyo owaneleko wokulawula weenhlangano (isibonelo, ukwandisa ukuzibopha kweentjhabatjhaba, ukuziphendulela okuhlukeneko, ikghono lokwelatjhwa kweenlwana elingakaqini nokungabikhona komthangalasisekelo), kanye nekghono elihlukeneko nelingakaneli litjhiya lekoro isengozini.
Ikambiso yamuva nje yokuhlelwa butjha kwemisebenzi yokulawulwa kweentjalo nekhwalithi ligadango lokuthoma ekulungiseni lomraro. Lekambiso kuzakuragwa ngayo ngasikhathi sinye nomthethomgomo nokubuyekezwa komthetho wokuphathwa kweentjalo wenarha namalwelwe weenlwana. Ukungezelela, indlela yokulandelwa ephathelene nobujamo oburhabako be-SPS neendaba zepilo yeenlwana neentjalo isatlanywa, kanye nokuhlonywa kwehlangano ezijameleko yokuphepha kokudla ngokwengeza ikghono ekulawuleni okuthuthukileko. Ngokuya kwegadango eliya ekambisweni etja yokurhwebelana esifundeni se-SADC, iSewula Afrika izakudosa phambili ekukhuphuleni ukusebenzisana esifundeni eendabeni ze-SPS (ukwakhiwa kwamakghono, ukwakha ummoya wokuzwana emazingeni neenkambisweni, njll njll).
Ingozi yamanani iya ngehlathululo lemakethe yezelimo engasenamithetjhwana neenliyo. Ukuqalana neengozi zamanani ngokusebenzisa amathulusi wokulawula iingozi kuzakuqakatheka kibo boke abalimi. Umbuso, ngokusebenzisana nekoro yangeqadi, uzakuhloma ihlelo elingeneleleko lokubandula nokuyelelisa hlangana nabalimi ukukhuthaza ukusetjenziswa kwamathulusi wokulawula iingozi afana nemakethe yezelimo yakusasa. Ingozi yemakethe namanani izakwehla nayo ngelwazi lemakethe elihle nelivela kusesenesikhathi. Lapha umbuso, ngekghono lawo leembalobalo, usese nendima ekulu ongayidlala, kuthi ezinye iinsungulo ezifana nokutlanywa kwamuva nje kweHlelo lobuHlakaniphi lebhizinisi lezeLimo zizakukhuthazwa. Lemizamo izakunikela abalimi nebhizinisi lezelimo ngobuhlakaniphi obufuneka ekuthatheni iinqunto ezitjengisa ilwazi godu nokwehlisa iingozi zemakethe namanani.
ISewula Afrika kwanje ayinahlelo elizinikeleko lokusekela zelimo nezakhiwo zeenhlangano zakanomphela ezisebenzako ukulawula iinhlekelele. Nasiqala lokhu ukutlanywa kwekghono leenhlangano ukufezakalisa ukulawulwa kweenhlekelele nokusungula amahlelo angeneleleko wokuqalana neenhlekelele ezifana neenkhukhula, imililo nezomiso ekorweni yezelimo liragela phambili. Amahlelo anje angafaka amahlelo wokulinganiswa kwemali engenako namahlelo wetjhorense yeengozi azakutlanywa ngesebenziswano hlangana nombuso, abalimi namafemu wangeqadi wetjhorense.
Kokugcina, imizamo yagadesi yombuso yokulawula i-HIV nentumbantonga, ukukhandela ubulelesi, nokuqinisekisa ukuzinza kezomnotho mazombe izakuqiniswa ukwehlisa ezinye izinto eziyingozi ekorweni.
Ukwanda kokuphalisana kuqiniswa sidingo sokudzimelelisa ukuhlanganiswa kwekoro emnothweni wephasi godu kubonakala ngekghono lakho lokuthengisa imikhiqizo emakethe yephasi. Lokhu kungaba nesandla ekukhuleni komnotho ngokusebenzisa ukufikelela emakethe.
Izenzo zombuso zokusekela amathuba wokurhwebelana aqakathekile kodwana azakufuna ukutjhejwa kwesekelo elingeneleleko nokuvikelwa kwezelimo zephasi, iimakethe nokukhulumisana kwezerhwebelano ekwenzeni ikundla yephasi ilingane kezelimo zeSewula Afrika.
Zelimo zeSewula Afrika kufanele zijamelane nebhoduluko elibunjwa kukhula kwezinga lokudlulisela kwezelimo, umthelo ophezulu nokhulanjalo epahleni engenako kanye nokungabikhona kokwenziwa kwezinto tjhatjhalaza ziinarha ezithuthukileko. Iimakethe kileziinarha godu zibunjwa ziinliyo ezingasingezomthelo obhadelwa epahleni engenako ezivela kanengi ngokuzifihla okufana namagadango arareneko weentjalo, zepilo yeenlwana neentjalo. Iinkambiso zekhaya nokulawulwa kwemikhawulo ayikaneli ukujamelana nokulahlwa, ukulethwa ngenarheni kwepahla ngokungasimthetho kanye nokusetjenziswa ngokwaneleko kwe-SPS kanye namagadango wekhwaranthini emangenweni wamadoyelo weenkepe. Amagadango we-SPS wekhayapha kanye namazinga esikhathini esidluleko akhenge akhambisane nebelo lokukhula kwepahla ephumako nepahla engenako, ngesikhathi okufunwa mabubulo mayelana nendaba ye-SPS kungazange kunikelwe itjhejo elifaneleko mbuso namkha kubekwe ngaphasi kokumorosa isikhathi okubeneendleko ezinengi.
Isiko eleyame khulu kezokukhuphela ngaphandle alikho pheze kiwo woke amahlangothi wezelimo eSewula Afrika kanti nokutlanywa kwemikhandlu yokukhupha kezelimo kusese yinto etja. Isekelo elizinikele ekukhutjhweni kezelimo belingekho ukusukela ekususweni kwehlelo lemivuzo mazombe yokukhupha ngo1997.
Okuqakathekileko, indlela yeqadi yokufuneka (sitjho ukususwa kweenliyo zokufikeleleka emakethe nephaliswaneni elingakalungi) kanye nendlela yeqadi yokunikela (sitjho ukuthuthukiswa kokukhupha) kuyafuneka ukuvuna ngokwaneleko imivuzo yezomnotho erhwebelwaneni leentjhabatjhaba.
Ukupatrolwa kwemikhawulo ukukhandela ukukhuphela ngaphandle okungasi semthethweni, imisebenzi ephambene nomthetho kanye nokusetjenziswa okungasi kuhle kwe-SPS namagadango wekhwaranthini nemithetho yokusungula. Ekulungiseni lezizinto umbuso sele usekambisweni yokuthuthukisa imisebenzi yokuhlola kwawo, ukungezelela abasebenzi emikhawulweni nokurhelebha i-SARS ekuthuthukiseni imisebenzi yayo yemikhwulweni. Ukungezelela, umbuso uzakuqintela amasango wemikhawulo wokungenisa ipahla yezelimo ukuphatha khulu iimbalo nokuqinisekisa bona zoke zihlanganiswa ne-ofisi ekulu ngemitjhini.
Ngelinye igadango ekuthuthukiseni amathuba wokurhwebelana itjhejo lizakunikelwa ukuthuthukisa ikghono nokuzwisiswa kwamagadango wokuthutha isila nesila yeentjalo. Ngalokhu umbuso uzakuhloma ijima elikhambelana nokuqakatheka kwerhwebo ukubandakanya ngokubonakalako nokwakha ubudlelwana nabaphathi emakethe ekhona nje ekulu nezakuba khona yokukhupha ukuqinisekisa amagadango asekelwe kezesayensi, azwana namazinga weentjhabatjhaba godu nokuthi ukwazana kuyasetjenziswa.
Ihlelo lokukhuphula amathuba werhwebo emiphakathini yemakhaya enganalitho (ihlelo lokwehlisa umtlhago elidoswa phambili kukhupha).
Umnqopho waleliqhinga kuqinisa ikghono labalimi lokusebenzisa imithombo ngendlela edzimeleleko godu nokuqinisekisa ukusetjenziswa kuhle nokuphathwa kwemithombo yemvelo. Lokhu kuzakufuna umbono wesikhathi eside ngombono ocacileko namagugu azakuhlahla ukusetjenziswa kwanje kwemithombo ukuqinisekisa ukunikelwa kwayo esikhathini eside. Leliqhinga lizakuba nomphumela ekutlhogonyelweni kwenarha, ukwabiwa butjha kwenarha, ukusetjenziswa kwenarha ebhodulukweni lemadorobheni, ukubekelwa ngeqadi kwenarha yokulima ethembisa khulu, ukutlhogonyelwa kweendawo zenarha ezizwela msinyana, ukwehluka ngokwebhayoloji namahlelo wamanzi, njll.
Okuqakatheke khulu kileliqhinga kulonda ukwehluka kwezelimo ngokwebhayoloji godu nokukhuphula ukusetjenziswa ngokudzimeleleko kwehlabathi ngokuqiniswa kokukhiqizwa kweentjalo nefuyo ngamahlelo wokulima aqinisiweko nadzimeleleko. Ukungezelela iindlela ezitjha zokuhlanganisa ukuphathwa kwemithombo yemvelo emahlelweni wokusekela anganikela ngobujamo lapho woke umuntu kuzakuba nakutholako okungagcina ngemivuzo esikhathi esifitjhani ebalimini kuthi ngesikhathi sinye kube nesandla emnqopheni wesikhathi eside wokutlhogomela isisekelo semithombo yemvelo.
Ukonakala kwehlabathi nemithombo yamanzi kuletha ingozi ekulu enarheni. Iindlela kufanele zenziwe ukuqeda imbangela yokonakala. Iinhlangano zezakhiwo zesekelo netjhuguluko elingezelelekako emikghweni ekhona yokulima zizakufuneka ukuthuthukisa ukusetjenziswa kwamanzi nehlabathi. Ukufakwa kwamahlelo wokulima anamandla ngehlelo lokudlhegana elikhanjelaniswako angaba nesandla esikhulu kilelihlangothi.
Ihlabathi, amanzi namahlelo wokonga azakunqotjhiswa eendaweni lapho kunethuba elaneleko lepumelelo: lapho igandelelo lesitjhaba liphezulu, iindleko zabasebenzi ziphasi, ukuvikeleka kwenarha kuphezulu, itheknoloji yokukhiqiza itholakala khona godu nalapho kunokufikeleleka kwemakethe, okufakwako nemisebenzi. Ngokunjalo ukufezakaliswa ngepumelelo kwemisebenzi yesekelo yezelimo kungadlala indima ebonakalako ekusetjenzisweni ngokudzimeleleko nekuphathweni kwemithombo yemvelo.
beka ukukhiqiza nokudzimelela ngaphakathi kwehlelo lokulima. Lokhu kusekela amahlelo wokukhiqiza amahle ebhodulukweni, kufaka ukukhiqiza okuhlangeneko. Ukuphathwa kweentjalo okuhlangeneko nokulima ngokusebenzisa izinto zemvelo.
Amahlelo anqophileko nemisebenzi izakulinganiswa ngombono ofaka zoke izinto nemithethokambiso yokuphathwa ngokudzimeleleko kwemithombo yemvelo.
Izinto ezihlukeneko zamaqhinga amakhulu (isibonelo, ukulingana, ukuphalisana nemithombo edzimeleleko isebenzisa amaqhinga) akhamba buthabalala begodu nazokufaka isandla ekutlameni nekubuyiseni ithemba kezelimo. Umbuso uthatha ithemba njengento eqakathekileko ekukhuleni kwakusasa kwekoro.
Lamaqhinga aqakathekile ngombana anikela ngesisekelo esiqakathekileko ngaphandle kwaso ihloso yeqhinga lezelimo eziphalisanako, ezifaka woke umuntu nezidzimeleleko lingasoze lafikelelwa. Lamaqhinga azakunikelwa itjhejo elikhulu begodu ahlathululwa ngokwaneleko.
Umthethakambiso wokuphatha okuhle sihlanganiso sephasi esikhamba phakathi kweqhinga mazombe. Lisebenza ingasi embusweni kuphela kodwana kibo boke abadlalindima bekoro. Ngaphakathi kombuso umleyo wokuphatha okuhle ukwakha ikoro yomphakathi yezelimo ehlangeneko, eqale khulu amakhastama neyenza izinto tjhatjhalaza kuzakuba yinto eqakatheke khulu ukuqinisekisa isisekelo esihle sokufikelela ihloso yamazombe.
Ilunga eliqakatheke khulu ekuphathweni kuhle kweqhinga kuzakuba kusebenzisana. Kokuthoma, umbuso uzakuthuthukisa umleyo wokusebenzisana hlangana nekoro yombuso nekoro yangeqadi kanye nama-NGO ukunikela amandla emaqhingeni wekoro, okukulingana, ukuphalisana nokudzimelela.
Amahlelo webandulo wombuso wesitjhaba ukusekela iinhlangano zombuso, amaphrovinsi nemibuso yemakhaya.
Ikhwalithi nekghono lemisebenzi elethwa mBuso izakuqakatheka ekutholeni ihloso yekoro yezelimo ejamele woke umuntu. Eminye imisebenzi yombuso nemithethomgomo iqakathekile ekuthuthukiseni ukuphalisana ekorweni. Iimbonelo mleyo omuhle nosebenza kuhle wokulawula godu nekghono mazombe. Ngalelibanga indlela etja yokulethwa kwemisebenzi izakutlanywa khona kuzakwengezwa ukuphendula nokuziphendulela kibo boke abanikela ngemisebenzi ekorweni yomphakathi neyangeqadi neendingweni zabalimi namabhizinisi wezelimo. Inani lokukhutjhwa kwemisebenzi nalo lizakulungiswa. Ukwanda kwekghono godu nokutjhuguluka lula kuzakutholakala ngokusabalalisa, ukufaka amakontraga nokwabelana ngeendleko zemisebenzi.
Enye ihloso yeqhinga lokuphatha okuhle kubeka umBuso njengomlingani onemithethomgomo ehloniphekileko, ejame ndawonye nebonakala lula namahlelo aqinisekisa ukulethwa kwemivuzo emikhulu yezelimo.
Ihloso yokugcina yeqhinga lokuphatha okuhle kukwakha indlela ehlangeneko nenamahlangothi amanengi ekufaniseni, ekuphatheni nekwabelaneni ngepahla yelwazi lezelimo nelwazi lekoro yomphakathi. Amahlangothi amakhulu azakufaka ukuthuthukiswa komhlahlandlela, umleyo wehlangano neenkambiso zokuphatha kezelimo.
Iindlela zokwenza zokuphatha ngokusebenzisana hlangana nemibuso ehlangeneko zizakufaka umleyo womthetho ozakuqalelela ubudlelwano hlangana nemibuso kezelimo; ucacise iindima nokuziphendulela hlangana kweminyango yemibuso yamaphrovinsi neyesitjhaba yezelimo nombuso wekhaya; ukuhloma umleyo wokuhlahla bewuphathe ukwakhiwa, ukulinganiswa ukufezakaliswa, ukweluswa nokulinganiswa kwemithethomgomo namahlelo; nokuhloma umleyo wokukhambelanisa okuhlangeneko kokutlanywa kwebhajethi nokusetjenziswa kwemali; ukufaka ihlelo lokuphathwa kwelwazi; ukufaka umleyo nemikghwa namazinga wamaqhinga wokuthuthukiswa kwamakghono wabantu; nokukghonakalisa ikghono lehlangano lokwakha lama-PDA nemibuso yemakhaya.
Indlela elandelwako yesebenziswano hlangana komphakathi-umbuso-nekoro yangeqadi, ngakelinye ihlangothi, izakuqala ekuqinisekiseni bona omunye nomunye umsebenzisani womphakathi okhona ekambisweni ukhuthazwa bona afake ilitho. Indlela elandelwako izakuqinisekisa bona abadlalindima bayakhuthazwa bona bathathe indima yoburholi eendaweni lezo ezikhambelana nabo. Kuze kube nje, umBuso uzakuqalelela iindawo zeempahla nemisebenzi yomphakathi efana nemithethomgomo, imithetho, imithetjhwana, umthangalasisekelo womphakathi nemisebenzi. Kilendima, ibubulo nabalimi bazakulindelwa bona bafake isandla ekuthuthukisweni nekukhanjisweni ngekghono kwamabhizinisi wabo neenhlangano ezibajameleko kanye nokuzwakalisa ikareko yabo embusweni. Amahlelo wesebenziswano azakubakhona hlangana komBuso, ibubulo nabalimi lapho omunye angasoze enza ibhizinisi ayedwa. Ezinye zeendawo okukhulunywa ngazo zifaka ukuthuthukiswa kwamakghono wabasebenzi, ukunikelwa kwemisebenzi engezelelweko, ukwenziwa nokuthuthukiswa kweenhlangano zabalimi, nerhubhululo nokudluliswa kwetheknoloji.
Kokugcina, umBuso usendleleni yokuhloma umleyo wokulethwa kwamazinga wemisebenzi, ozakwaziswa ebasebenzisanini bawo bomphakathi nesitjhaba mazombe. Ngokuya komthethomgomo we-Batho Pele mayelana nokulethwa kwemisebenzi, umnqopho wamazinga wokulethwa kwemisebenzi kughonakalisa abasebenzisani bomphakathi nomphakathi bona balandelele umBuso mayelana nokulethwa kwemisebenzi ozinikele bona uzayiletha godu ngezinga lekhwalithi elithenjisiweko.
Ihloso mazombe yeQhinga eliHlangeneko neliDzimeleleko leTuthuko yemaKhaya (SRDS) kutjhugulula iindawo zemakhaya zeSewula Afrika zibe nesandla kezomnotho, zidzimelele emphakathini godu nekoro enokuzwana nedlala indima ekulu emkhiqizweni woke wesitjhaba (GDP). I-SRDS ngakho-ke izakuba nomphumela omuhle ekorweni yezelimo nekorweni yoke yemakhaya.
ukutlanywa kokuhlaliswa emakhaya ukutjheja imikghwa emitjha yokuhlalisa eyenzekako ukusukela ukuqedwa kwemithetho yokuhlalisa yebandlululo nokuvela kwehlelo langemva kwaka-1994 lentando yenengi.
Isekelo elikhulu lombuso nokuzinikela ekufezakalisweni ngepumelelo kweQhinga eliHlangeneko neliDzimeleko leTuthuko yemaKhaya liqakathekile epumelelweni yeqhinga lekoro. Iqhinga lizakuba nomphumela ebantwini abatlhagako bemakhaya, kodwana imizamo izakwenziwa ukutjheja abomma, abantu abatjha nabarholopheleko. Ikoro ephumelelako yezelimo izakwakha ihlangothi eliqakatheke khulu letuthuko ehlangeneko nedzimeleleko yemakhaya nangehlanekelo.
Umnotho wephasi utjhugululwa ngokurhaba bona ube mnotho welwazi nomnotho wezokuthintanisa. Kileliphasi, imiqondo emitjha ebukhali nelwazi ziqakathekile ekuphalisaneni okudzimeleleko nokunendzuzo. Kungalamabanga lapho abasebenzisani eqhingeni mazombe babeka isayensi netheknoloji njengokuqakatheke khulu ehlelweni lokungezelela. Ihloso ekulu yalelihlelo kungezelela umbono nekghono lemiqondo emitjha kubadlalindima begodu nokuhlanganisa laba nemakethe yangomuso.
Lokhu kufanele kurholele ekungezelelekeni kwamasiso nekusetjenzisweni kwemikhiqizo ephambili neyesimanje esuka erhubhululweni, ebandulweni nekukhulisweni kwamahlelo. Ngokufezakalisa lelihlelo ikoro ilinga ukusebenzisa irhubhululo elisisekelo namahlelo wefundo akhambelanako ukuphuhlisa itheknoloji etja neqakatheke mazombe, (bhayotheknoloji, ilwazi, ukuthintana) kanye nemihlobo ehlukeneko yetheknoloji ekhuphula izinga ukuveza izinga langomuso. Lokhu kokugcina kuzakuqinisa iphaliswano elidzimeleleko lemikhiqizo ye-Sewula Afrika eemakethe zephasi begodu kurhelebhe ukuhlangabezana neemfuneko eziqinileko zokuphepha kokudla ezibekwa ziinarha zeTlhagwini.
Isenzo esithileko esizakufezakaliswa ukukhuphula amasiso erhubhululweni lezelimo, ifundo nekukhulisweni ukusuka ezingeni lanjesi eliphasi eliliphesente li-1,04 ekufakeni isandla kwezelimo emkhiqizweni woke wenarha ofaka nabangaphandle ukuhlangabezana nezinga elibekwe ziintjhabatjhaba okumaphasente ama-3 womkhiqizo woke wenarha kufaka newabantu abangaphandle kwenarha wezelimo, omadanisekako namaphesente ama-3,7 we-USA; amaphesente ama-4 e-Australia, kanye namaphesente ama-2,1 eenarheni ze-EU, khona kuzakuhlangabezwana neselela yekoro ebekwe mBuso kanye netuthuko mazombe ephasini.
Eminyakeni edlulileko ihlelo lerhubhululo lezelimo leSewula Afrika likhuphe imiphumela ekarisako nanyana belithatha ihlangothi lokuthanda abalimi abakhulu nje, godu kunepikiswano yokuthanda isekelo eliragela phambili "emthumbini owaziwako". Ukwehla eminyakeni elitjhumi edluleko kwawo woke amasiso erhubhululweni lezelimo netuthukweni yetheknoloji akuhlangabezani neselela elethwa nguMongameli yokuthuthukiswa kwetheknoloji kanye nokubekwa phakathi kwekoro njengomrholi emnothweni wemakhaya. Umbuso uzakwandisa irhelebho leemali erhubhululweni lezelimo ukuphuhlisa ukuthuthuka okuragela phambili kokuphalisana noburholi ekwenziweni, ukuthintana nebhayotheknoloji eqakathekileko ekusaseni lezelimo zeSewula Afrika.
Inani eliphezulu lokuthenga itheknoloji lingabalekelwa ngamahlelo enziwa ne-R&D kanye nebubulo letheknoloji.
Ukuqinisekisa bona imizamo yerhubhululo lezelimo ye-ARC, imiNyango yezeLimo yamaYunivesithi, ama-PDA kanye neenhlangano zerhubhululo lezelimo iyakhanjelaniswa beyinqotjhiswe eminqopheni yamazombe eqalwe ekuphalisaneni okudzimeleleko. Ikambiso yanjensi yokuhloma amaHlelo wesiTjhaba weRhubhululo lezeLimo azakuba nalokhu njengeminye yeminqopho yayo.
Ukunikela isekelo lobudlelwano bokuvumelana hlangana neenhlangano zerhubhululo lezelimo kanye nabajameli beenhlangano zebubulo, godu neenhlangano zerhubhululo zesifunda nezeentjhabatjhaba.
Ukuhlangana kwephasi ngakwezomnotho kuze netjhuguluko elikhulu mayelana nokutholakala lula kwelwazi netheknoloji, ukwanda kokukhamba kweempahla, imisebenzi nabantu abeqa imikhawulo, ukwanda kokunotha kodwana godu nokuragela phambili okungafunekiko kwesikhala hlangana nabanento nabanganalitho.
Ukuvela khulu kweSewula Afrika ngendlela etja yentando yenengi kwandise khulu iimfuneko zokuzibandakanya phezu kwayo emaforamini ahlukeneko weentjhabatjhaba. Leziimfuneko ziliye ikghono layo lokusebenzisa kuhle amathuba nokuhlangabezana neenselela zokuba mdlalindima ephasini emahlangothini amanengi. Ibelo elirhabako letjhuguluko ekuphathweni kwezelimo, irhubhululo, ukurhwebelana nebhoduluko kanye nokungaphatheki kuhle kwekhaya nenarhakazini ngokubakhona kokudla mabanga azwakalako bona iSewula Afrika ihlale iphambili etuthukweni enomthelela kezelimo. Ikareko yethu esebenziswaneni yeentjhabatjhaba ehlangothini lezelimo ibekwa kuqakatheka kwezombanganarha, zerhwebelano, okuqakathekileko kezobuthekniki nebandulo eliqakathekileko ekusekeleni iHlelo Mazombe lekoro yezelimo.
ISewula Afrika ithethe indima yoburholi ekuvikeleni iinsungulo ezithanda ituthuko yesifunda ne-Afrika mazombe. Iimbonelo ezikulu yiNdlela yokwEnza yezeRhwebelano ye-SADC, isiSungulo se-Afrika eTja kanye neenkhundla ezikulu nabangani eenhlanganweni ezinabantu namkha iinqhema ezintathu ezirholela emiphumeleni emihle yetuthuko kezelimo e-Afrika. Umbuso ufanise isebenziswano yeentjhabatjhaba nemiphumela yetuthuko yobungani yeemvumelwano zeentjhabatjhaba njengokuqakatheke khulu esikhathini esilingeneko, godu nokuzihlela butjha ukuhlangabezana ngcono neenselela ezilethwa kukwanda kweemfuneko zabajameli beentjhabatjhaba e-USA, eYuropa kanye nePumalanga eKude.
Iimfuneko zerhelebho lezetheniki elibuya ekhaya ehlangothini lezelimo lisuka esiSungulweni se-Afrika eTja, iinSungulo ze-SADC nemihlanganweni yababili neenarha ze-Afrika. Umbuso, ngokusebenzisana nabadlalindima abahlukeneko, uzakudosa phambili ekuthuthukiseni umleyo werhelebho lezethekniki ekuhloswe ngawo ukuhloma ihlelo eleyame ekwenzeni ukusekela ukuthuthukiswa kwamakghono netuthuko esifundeni nenarhakazini ye-Afrika. Ukufika lapha, umbuso uhlose ukusebenzisana nabalingani abangasi ngebe-Afrika.
ESewula Afrika, umBuso uzakufaka abanikeli bangaphandle ekwenzeni ihlelo lokusisa ukusekela ituthuko kezelimo ngokukhambisana neqhinga mazombe.
Nanyana irhubhululo leentjhabatjhaba lirholele emikhiqizweni emitjha yamakhastama, ukutholaka khulu kwelwazi kuveze ukukhathazeka komphakathi ngokuphepha kokudla, imikghwa emihle yokusebenza, njll njll. Ukwanda kokukhathazeka kwamakhastama ngokuphepha kokudla eemakethe eziqakathekileko zeenarha zangaphandle kubeka imikhiqizo esiyikhuphako engozini begodu kufuna iimpendulo ezitjengisa ilwazi nezeyame ekwenzeni kanye nokungenelela okuvela embusweni. Ukuzibandakanya kwasikhathi soke neenhlangano zeentjhabatjhaba ezibeka amazinga, isibonelo, i-FAO Codex Alimentarius, iHlangano yeenTjhabatjhaba yokuVikelwa kweenTjalo, iHlangano yeenTjhabatjhaba yePilo yeenLwana neemvumelwano neenhlangano ezingaba nomthelela kezelimo ezifana nalezo ezifaka ibhoduluko, itheknoloji etja kanye nokuhlakanipha kokuzisungulela ibhizinisi zizinto eziqakatheke khulu nekufanele zenziwe eSewula Afrika emnyakeni kulungwana omutjha. Umbuso uzinikele ekwandiseni ukuzibandakanya kwawo nekuqiniseni ikghono lawo nemithombo khona uzakuthintana neenhlangano ngendlela ehlelwe kuhle esikhathini esiminyaka emithathu ezako.
Ubulelesi bemakhaya sekusibalo esithusako. Lokhu kuthusela izinzo, okuzakugcina ngokuliya ukusisa kanye nokukhula komnotho eendaweni zemakhaya. Ihlelo elingeneleleko nelizinikeleko liyafuneka ukukhandela izinga eliphezulu lenturhu, ubulelesi, ukusola ekuhlaleni nokungathembani okubusa eendaweni zemakhaya begodu nokuthuthukisa ubujamo obuhle bokusebenza, ubudlelwano bobumakhelwane nethemba elikhulu emiphakathini ethintekako.
Istafu se-SAPS ne-SANDF kanye namasotja wesikhatjhana anabasebenzi abanebandulo nelemuko elaneleko lesipholisa nezokuvikela ukuqinisa ikghono lalawo mabutho ukukhandela imisebenzi yobulelesi enarheni, ikakhulukazi eendaweni zemakhaya.
Amalalela athileko wabantu newemali okufanele aqaliswe ku-SAPS ne-SANDF ukukghonakalisa amajoni wokuphepha ukwenza imisebenzi yawo ngokuya kokukhandelwa kobulelesi nokufezakaliswa kweqhinga lokuphepha.
Ukuqakatheka ngokweqhinga mazombe kweKomiti yesiTjhaba eKhambelanisako neSebenza ngokuQakatheka, njengesakhiwo esikhambelanisako sabo boke abadlalindima eqhingeni lokuvikela emakhaya, izakuqiniswa ngemithombo efaneleko yabantu neyeemali ukuyikghonakalisa ukufezakalisa iqhinga lokuvikela lemakhaya kanye nokukhambelanisa imisebenzi hlangana nabadlalindima nombuso.
Umbono we"koro yezelimo ehlangeneko neragela phambili" ufuna abasebenzisani bona babe namaqhinga wokwenza, iintjengiso zokwenza, amazinga wokulethwa kwemisebenzi, amahlelo wokulawula nokulinganisa kanye nokubekwa kweenkhathi khona kuzakufikelelwa iqhinga mazombe elihlangeneko. Godu lifuna umbuso wenze izinto ngendlela ehlukileko - ngebelo elikhulu kanye nokurhabeka godu nangokusebenzisana nabalimi, ibhizinisi lezelimo, ama-NGO kanye neminye iminyango yombuso.
Ukukhambelanisa kwamambala hlangana neenhlangano ezihlukeneko ezizibandakanya ekufezakalisweni, okufaka ezingaphakathi kanye nezihlangana nekoro yomphakathi, yangeqadi neyokuzinikela.
Ukulawula iragelo phambili ukuqinisekisa ukuphathwa kuhle kwekambiso yokufezakalisa. Lokhu kufuna itjhejo elikhethekileko ekunikelweni kwelwazi nekuphathweni kwamahlelo welwazi kanye nekufakweni kwehlelo lokulawula nokulinganisa.
Iqhinga lokwenza asoze labekwa ngokuzeleko ngaphandle kokuzibandakanya ngokuzeleko kwalabo abanokuziphendulela ngokufezakaliswa kwalo. Iqhinga mazombe lenza iinjamiso ngendlela ehlongozwako yesebenziswano hlangana nomphakathi-umbuso-nekoro yangeqadi begodu wenza isihlongozo sokufezakaliswa babantu ababili. Kuze kufike lapha, ikomiti yababili yakanomphela izakuhlonywa hlangana nabadlalindima abazibandakanya esisungulweni seqhinga mazombe, okumNyango wezeLimo, i-Agri SA ne-NAFU.
Hlathulula ngokuzeleko zoke iinsungulo eziveziweko. Lokhu kuzakufaka amagadango athileko abonelwa ngaphambili, ukufaniswa kwalabo abaphathelene nokufezakaliswa kwalo, ukufaniswa kwalezonhlangano ezifuna ukubandakanywa, ukufaniswa kweminye imithombo (yeemali neminye) kanye nokuvezwa bunqopha kweenkhathi zokufezakalisa.
Ukutlama isakhiwo sokuphatha umsebenzi waso kube kusekela iinhlangano ezinokuziphendulela ngokufezakaliswa kwelinye nelinye ihlelo, nanyana ihlangano isekorweni yomphakathi, yangeqadi namkha yokuzinikela. Isekelweli lizakuba ngilelo elingasoze lathikamezana nelungelo elikhethekileko leenhlangano ezibandakanyekako.
Kutlama umleyo wokubika osekelwe eqhingeni lokulawulwa nokulinganiswa kwamahlelo namaphrojekthi enza iqhinga mazombe. Ikomiti yababili yakanomphela kufanele ibike imiphumela yalezizenzo kubadlaindima abakhulu ngemihla.
Ikambiso yokunikela amandla kizo zoke iinkoro zekoro yokudla kwezelimo.
Ukwehlisa iindleko zoke zokukhiqiza, kufaka hlangana ukwehliswa khulu kwemithelo kanye neemali ezibhadelwa entengweni yedizeli nokhunye okufakwa nakwenziwa imikhiqizo.
Ikomiti kanomphela ehlanganyelweko izakuba nokuziphendulela ezingeni lesitjhaba ngokulawula iragelo phambili godu nokuqalelela ihlelo lokufezakalisa. Iinqhema ezisebenzako namkha iinqhema zemisebenzi kuzakuba ngeziqakathekileko ekambisweni yokufezakalisa emaphrovinsini begodu zizakubika ekomitini yababili yakanomphela. Abalingani mazombe kufanele baqunte bona imithombo (yemali nabasebenzi) ebuya komunye nomunye umsebenzisani izakuzinikela beyiphathwe ngekambiso yokufezakalisa amahlelo ahlukeneko namaqhinga.
Igadango lokuthoma neliqakathekileko kukhulumisana ngehlelo ngokubanzi ngokukghonakalako. Umqondo kukobana lomtlolo kufanele ufundwe nguwoke woke begodu nokobana ilwazi mayelana nehlelo lokufezakalisa kufanele kwabelwane ngalo njalo nabadlalindima boke. Ikambiso yokulethwa kweqhinga mazombe lekoro ngakho sele ithomile.
<fn>DAC-NLS. IrejistaYomsebenzi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Iforomeli lilirekhodi lendlela umsebenzi aye ngayo emsebenzini.
Msebenzi, namkha nakube umsebenzi akakghoni, ligcwaliswa mqhatjhi.
Kufuze libekwe mqhatjhi.
Abasebenzi abarhola imalil edlula isilinganiso esibekwe nguNgqongqotjhe ngokwesigaba 6(3) se - BCEA akukafaneli bayigcwalise irejista le.
Iforomeli limfuziselo nje kwaphela, hayi ukuthi limlayelo.
Ukugcwalisa umtlolo ngenye indlela ehlukileko kunale, njengokusebenzisa ikarada lokutloga elisebenza ngomtjhini nje (i-electronic clock card), nakho kusalungile, ikani nje nakube iyafana imininingwana efunekako begodu iphelele yoke.
<fn>DAC-NLS. IrherhoLesitjhabaElizenzakalel.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
wamabuthelelo wangeqadi ama-40.
ngefilimu namkha ngephepha.
ngokuzuma ku-inthanethi (online).
ukufumana into ebulungiweko.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Amaforomo wokufumana atholakala ebulungelweni.
<fn>DAC-NLS. IriphabhlikiYesewula.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ukuhloma iHlangano yabaSebenzeli bokuJamelelisa zokuthuthukiswa kweMidiya ngokunaba kwayo; ukuqalelela iminqopho kunye nemisebenzi yayo; ukuqalelela umthethosisekelo weBhodo kunye nokuphathwa kweHlangano yabaSebenzeli bokuJamelelisa yiBhodo; ukuqalelelwa kwesiphathiswa esilawulako kunye nabanye abasebenzi bokujamelelisa; ukuqalelela kweemali zeHlangano yabaSebenzeli bokuJamelelisa; ukuqalelelwa kwesekelo lamaprojekthi anqotjhiswe ekuphuhliseni ukuthuthukiswa kwemidiya kunye nokujameleka kwayo; kunye noqalelela izinto eziphathelene nalokhu.
KilomThetho, ngaphandle kobana kutjengiswe ngenye indlela emtlolweni?
ukuthuthukiswa kwemidiya kutjhiwo ukuthuthukiswa kwebhoduluko lemidiya kunye nemithangalasisekelo yakhona, khona imiphakathi egade idinywe amathuba esikhathini sangaphambili kunye nabantu abanjalo bazakukghona ukuba banikazi bemidiya, abaphathi, abakhiqizi kunye nabathengi bemidiya?
imidiya encani yokungenisa imali?
lomThetho ubala hlangana nokhunye, esinye nesinye isiyalelo esenziwa ngokuwulandela?
Umuntu wangokomthetho owaziwa njengomsebenzeli wokuthuthukiswa kokujameleka kwemidiya ngokunaba kwayo uhlonywa ngalesi sigaba.
IHlangano yabaSebenzeli izakwenza nofana yini ngokusebenzisa iBhodo kwaphela, ngaphandle kwamajamo lapho iBhodo ngokwayo iyinikela amandla wokwenza umsebenzi othileko.
IBhodo ifanele ilandele isigaba 47(2) somThetho ka 1999 wokuPhathwa kweeMali zakaRhulumende (umThetho oyinomboro 1 ka 1999).
IHlangano yabaSebenzeli izijamele begodu ayikafaneli ukuthatha hlangothi, godu ekwenzeni imisebenzi yayo, iwenze ngaphandle kokusaba, ukukhetha nanyana ukubandlulula, begodu nangaphandle kokuthikamezwa ngabehlangothi lezombanganarha nanyana lezeemali.
Umnqopho weHlangano yabaSebenzeli kuphuhlisa ukuthuthuka ngokujameleka ngokunaba kwebubulo lemidiya eSewula Afrika.
IBhodo yeHlangano yabaSebenzeli bokuJamelelisa imumethe amalungu, ubuncani bakhona alikhomba, kodwana angeqi ngaphezu kwalithoba.
IBhodo yakhiwa ngelungu linye elikhethwe ekorweni ngayinye kilezi ezibalwe esigabeni 5(1)(a)(1) kuya ku (iv) kunye nobuncani bakhona, abathathu abakhethwe mphakathi mazombe.
nezokusekelwa kweemali zemidiya.
nokuhlonipha nokuvikela umThethosisekelo kunye neminye imithetho yeRiphabhliki yeSewula Afrika.
Isaziso esibalwe endimeni (a) sifanele bona sinqophise indlela okuzakwenziwa ngayo ukuphakanyiswa kwamagama lawo, nesikhathi.
(c)Ngomnqopho wokukhethwa kweBhodo yamathomo, iKomiti yeenKhundla ifanele bona emalangeni ama- 60 ngemva kokuthoma kwalomThetho, nangabe iPalamende ihlezi nanyana nangabe ipalamende ayikahlali, emalangeni ama- 60 ngemva kokuthoma kokuhlala okulandelako, kugadangiswe isaziswesi ngokulandela indima (a).
(d)Ukuqhatjhwa okulandelako kwamalungu, iKomiti yeenKhundla ifanele bona emalangeni ama- 120 ngaphambi kokuphela kwethemu ye-ofisi yelungu, ibawe ukuphakanyiswa kwamalungu ekorweni efaneleko ebalwe endimeni (a), ngesaziso ngokuya kwendima leyo.
nerhelo elifitjhani labanyuliweko ligadangiswe.
nobuncani babantu abahlanu kodwana bangadluli etjhumini abazakuvela emphakathini mazombe, kuMongameli bona aqhatjhe.
UMongameli ufanele bona akhethe amalungu emagameni aphakanyiswe yiKomiti yeenKhundla.
(a) UMongameli ufanele bona akhethe munye wamalungu lawa bona abe ngusihlalo weBhodo.
(b)Nakungekho usihlalo, amalungu aseleko, phakathi kwawo, azakukhetha umjaphethe kasihlalo, ozakufanele bona enze yoke imisebenzi kasihlalo ngesikhathi aphethe.
Amalungu akhethelwa ukusebenza isikhathi esingakazali (part-time).
usisebenzi sakarhulumende nanyana uphethe esinye nesinye isikhundla lapho arholelwa khona nguRhulumende, ngaphandle kobana abe lilungu elikhethwe ngokuya kwesigaba 5(1)(a)(i).
litholakala limlandu ngokuya kwesigaba 10(4).
Nakhibe ilungu kuyenzeka liyahlongakala litjhiya isikhundla salo ngokuya kwesigatjana (2), uMongameli angaqhatjha omunye nomunye umuntu obandulwe ngokufaneleko ebantwini abaphakanyiswa ngokwesigaba 5(4), lapho ilungeli (elihlongakeleko) lakhethwa khona, ukuzalisa isikhundla ngaphambi kokuphela kwethemu ye-ofisi leyo.
UMongameli ufanele bona akhethe ilungu eemphakanyisweni ezibalwe endinyaneni (ii).
Ngokuya kwesigatjana (2), ithemu ye-ofisi yamalungu, minyaka emithathu.
Ubuncani bakhona, ama- 50% wamalungu weBhodo yamathomo afanele bona aphathe i-ofisi iminyaka emihlanu.
UMongameli ufanele bona, eminyakeni emibili ngemva kokukhethwa kweBhodo yamathomo, begodu ngokusebenzisana neBhodo, enze isaziso eGurandeni lakaRhulumende, samalungu azakubamba i-ofisi iminyaka emihlanu.
Akunalungu elingakhethwa bona libambe amathemu alandelanako adlula kwamabili.
UNgqongqotjhe ufanele, ngokuthintana noNgqongqotjhe wezeeMali, abeke umrholo wamalungu.
Umhlangano wamathomo weBhodo ufanele bona ubanjwe endaweni kunye nangesikhathi esizakubekwa nguNgqongqotjhe, bese ukusuka lapho, imihlangano izakubanjwa ngeenkhathi kunye neendaweni ezizakubekwa yiBhodo.
IBhodo ifanele bona ihlangane kane ngonyaka.
Usihlalo weBhodo unelungelo lokobana kesinye nesinye isikhathi, begodu ufanele bona nakabawiwa ngencwadi malunga angasingaphasi kwamane, abize umhlangano okhethekileko weBhodo, ozakubanjwa ngesikhathi nendaweni ezakubekwa ngusihlalo.
Akukafaneli bona kube nemihlangano engaphezu kweminane ekhethekileko ngonyaka munye.
Ikhoramu yomhlangano weBhodo, sinengi samalungu wayo.
Usihlalo ufanele bona anikele isaziso esitloliweko samalanga ali- 14 ngaphambi komunye nomunye umhlangano weBhodo emalungwini woke wayo.
Isiqunto sesinengi samalungu akhona komunye nomunye umhlangano sizakuthathwa njengesiqunto seBhodo, begodu nakwenzeka bona kube namavowudi alinganako, usihlalo uzakufanele bona enze yakhe ivowudi yokuhlukanisa ngaphezu kwevowudi yakhe ejayelekileko azikhethela ukuyenza.
Ngokuya kwesigaba 10(3), nakwenzeka bona amalungu afunekako wesinengi anelungelo lokuhlala njengamalunga emhlanganweni weBhodo athatha isiqunto nanyana agunyaza okuthileko emhlanganweni loyo, isiqunto esithethweko nanyana into eyenziweko ngokuya kokugunywazokho izakukuba ngesebenzako nanyana ilungu eliqothwe emhlanganweni ngokuya kwesigaba 6 kodwana lingakalisi isikhundla salo nanyana i-ofisi, lihlezi njengelungu.
Amaminithi wokwenzeka emhlanganweni omunye nomunye weBhodo afanele bona arekhodwe begodu atlolwe encwadini eyenzelwe lokho.
Amaminithi wokwenzeka emhlanganweni omunye nomunye afanele bona ethulwe emhlanganweni olandelako weBhodo, nakhibe ayemukelwa, afanele bona atlikitlwe ngusihlalo, begodu nakafakazelwe ngalindlela, angathathwa njengobufakazi bekhotho yomthetho ngokwenzeka emhlanganweni obalwe ekuthomeni.
IBhodo ingabawa isiphathiswa esilawulako bona sikhambele namkha ngimiphi wemihlangano yayo (iBhodo).
manqophana nenye into ephambi kweBhodo, linekareko engalikhandela bona lenze umsebenzi njengelunga ngendlela elungileko, engathathi hlangothi begodu efaneleko.
(a) Nakwenzeka bona ngesikhathi kwenziwa nofana yini eBhodini, kunamabanga wokukholelwa ekuthini ilungu linekareko ebalwe esigatjaneni (1), ilungelo lifanele bona liveze ihlobo lekareko yalo bese litjhiya umhlangano nanyana ukulalelwa okukhonokho khona amalunga aseleko azakubonisana indaba leyo ebekwe phambi kweBhodo, bese batjheja nendaba yokobana ilungelo lifanele yini bona livunyelwe bona lifake isandla emhlanganweni loyo obaliweko.
(b)Ukuvezwa kunye nesiqunto esithathwa malunga aseleko, sifanele bona sitlolwe sivezwe emaminithini waloyomhlangano.
Nakwenzeka bona ilungu libhalelwe ukuveza ikarekwalo ngokuya kwesigatjana (2) nanyana, ngokukhambisana nesigatjaneso, nakhibe ilungelo likhona endaweni yomhlangano weBhodo, bese nganofana ngiyiphi indlela liba nesabelo emhlanganeni loyo weBhodo, iinquntwezo ezithathiweko angeze zathathwa njengezisebenzako.
lingavezi ikareko yalo nanyana lingatjhiyi umhlangano nanyana ukulalelwa elinekareko kilo, njengokutjho kwesigatjana (2).
IBhodo ifanele bona ikhethe umuntu ofundileko begodu oneboni kwezokubalwa kunye neendaba zeemali, begodu, ngendlela okungakghoneka ngayo, ofundileko nanyana oneboni eenkorweni ezibalwe esigabeni 4(3)(b), njengesiphathiswa esilawulako seHlangano yabaSebenzeli.
Umuntu uzakukhutjhwa ekubeni akhethwe nanyana ekurageleni phambili njengesiphathiswa esilawulako nangabe ulilungu leBhodo nanyana abhalelwe ngamabanga wokuqothwa abalwe esigabeni 6(1).
Isiphathiswa esilawulako sibamba isihlalo isikhathi esingeze sadlula iminyaka emihlanu begodu angeze sakhethwa bona siphathe amahlandla angaphezu kwamathathu, alandelanako e-ofisi.
Isiphathiswa esilawulako kunye nabasebenzi bafanele bona bakhethwe ngokuya kweenkambiso ezisetjenziswa ekukhethweni kwabasebenzi bakarhulumende ngokuya komThetho wabaSebenzi bakaRhulumende ka 1994 (IsiMemezelo se- 103 saka 1994).
Iinjamiso kunye neemvumelwano zomsebenzi zesiphathiswa esilawulako kunye nabanye abasebenzi babajameli, kubalwa nemirholo yabo, amalungelo akhambisana nomsebenzi awenzako, ipentjhini kunye neminye imisebenzi yokuthokozwa emsebenzini, kuzakubekwa yiBhodo.
Umrholo, amalungelo akhambisana nomsebenzi awenzako, ipentjhini neminye imisebenzi yokuthokozwa emsebenzini okubalwe ngehlapha esigatjaneni (6), kufanele bona kubekwe ngokuya kwehlelo eliphasiswe nguNgqongqotjhe ngokuvumelana noNgqongqotjhe wezeeMali.
Ngokulandela iintjengiso ezitloliweko zeBhodo kunye nesigaba 14(2)(b), isiphathiswa esilawulako singakhetha abasebenzi abanye eHlanganweni yabaSebenzeli njengokutlhogeka, ukufezakalisa umsebenzi ovela nanyana othintene nomsebenzi weBhodo nanyana weHlangano yabaSebenzeli.
nokuhlanganisa umbiko wonyaka ngokwenziwa yiHlangano yabaSebenzeli kunye nokuthumela umbiko eBhodini bona uphasiswe.
neqalelophambili ngezinto ezizakwenzeka esikhathini esizako.
imalimboleko enamakonyana amancani.
IBhodo ifanele bona ithumele umbiko ophasisiweko obalwe esigabeni 12(2)(c), kuNgqongqotjhe esikhathini seenyanga ezintathu ngemva kokuphela konyaka weemali.
Ngokuthintana neBhodo, uNgqongqotjhe abeke bona ngibaphi abathintekako ababalwe bafanele bona bamenyelwe emhlanganweni obalwe endimeni (a).
Ngemva kokubonisana nomphakathi, iBhodo ingenza iimphakamiso manqophana nokuthuthukiswa kwemidiya ngokunaba kwayo kurhulumende nebubulweni lemidiya.
IBhodo inganikela isiphathiswa esilawulako eminye yemisebenzi yayo ebalwe kilesigaba, ngaphandle komsebenzi otlolwe bunqopha esigatjaneni (1)(b).
Imali etholakele ngokomthetho evela nanyana kimuphi umthombo.
nokubhadela iindleko, kubalwa hlangana nokhunye iindleko ezimanqophana nemirholo, amalungelo akhambisana nomsebenzi awenzako, ipentjhini kunye neminye imisebenzi yokuthokozwa emsebenzini ebalwe esigabeni 11(5), iHlangano yabaSebenzeli engene kizo ekufezakaliseni umsebenzayo ngokuya komThetho, ikani nangabe iindlekezo azidluli iphesenti ebekiweko yeemali ebalwe esigatjaneni (1).
nokuthola, buthelela nokuphadlhalajiswa kwemithombo yokuthuthukiswa kwemidiya ngeemvumelwano nabalingani abaqakathekileko.
Iimali zokurhelebha bunqopha ezibalwe esigabeni 15(a)(i) zifanele bona zinikelwe amaprojekthi womphakathi wemidiya, hayi amaprojekthi wokungenisa imali amancani wemidiya.
Amaprojekthi womphakathi wemidiya angathola elinye nelinye irhelebho lokusekelwa elibalwe kilomThetho.
Amaprojekthi amancani wokungenisa imali wemidiya athola imalimboleko yamakonyana amancani ebalwe esigabeni 13(1)(g)(ii) begodu angathola, ngokuya kwesigatjana (1), elinye nelinye irhelebho lokusekela elibalwe kilomThetho.
neenqhema ezineendingo ezingakabalwa endimeni (a) ukuya ku- (j) ezivezwe yiBhodo ngokusebenzisana noNgqongqotjhe.
Woke amaprojekthi afanele bona anqotjhiswe ekutholeni ihloso yeHlangano yabaSebenzeli ebalwe esigabeni 3.
Ngesikhathi iBhodo ikhetha amaprojekthi, ifanele bona itjheje imiphakathi kunye nabantu ababalwe esigabeni 13(1)(a).
nelwazi elifanele bona likhambisane nesibawo.
nokuqinisekisa bona lawo maprojekthi afezakalisa iinhloso zawo.
nangabe isiyalelo esibalwe ku- (a) singalandelwa, isekelo leprojekthi leyo lingajanyiswa kwesikhatjhana nanyana liqedwe nya.
(a) Omunye nomunye umuntu nanyana isikhungo esitshwenyeke khulu ngesiqunto esithathwe ngokulandela isigatjana (2) singadlulisela isinghonghoyilweso phambili kuNgqongqotjhe ngendlela yakhona efaneleko, ngemva kokwazisa iBhodo ngendlela yakhona efaneleko emalangeni ama- 30 ngemva kokuthathwa kwesiquntweso.
(b)IBhodo ifanele bona ithumele uNgqongqotjhe amabanga wokuthathwa kwesiquntwesi esimraro, emalanganeni ali- 14 ngemva kwelanga isaziso esenziwa ngokwendima (a) semukelwe.
UNgqongqtjhe angaqinisa, angatjhugulula nanyana angararhela eqadi isiqunto esenziwa, ngemva kwetjhejo lamabanga wokudluliswa kwesinghonghoyilo solilako.
IBhodo ingangena esivumelwaneni nanyana ngiyiphi ihlangano lapho irhelebho leemali nanyana elingasilo leemali lizakunikelwa khona iBhodo ekufezakaliseni umnqopho walomThetho.
nokuqinisa irhelo elibekiweko ngokuya kwesigaba 18(3)(a).
Ngokuthintana neBhodo, uNgqongqotjhe angenza iiyalelo manqophana nanyana khuyini efunekako namkha evumelekile bona ibekwe ngokuya komThetho.
IBhodo ifanele bona, esikhathini esingasi ngaphasi kweenyanga ezimbili ngaphambi kokukhupha isiyalelo, yenze bona umtlolo wesiyalelo loyo ugadangiswe eGurandini lakaRhulumende, kunye nesaziso esiveza iminqopho kaNgqongqotjhe ukwenza isiyalelweso nokumema abantu abanekareko bona bathumele iBhodo ngemibono yabo nanyana lokho abakuhlongozako.
LomThetho uzakwaziwa njengomThetho wokuThuthukiswa kweMidiya neHlangano yabaSebenzeli bokuJamelelisa ka 2002, begodu uzakusungula ukusebenza ngelanga elizakutlolwa nguMongameli esazisweni seGuranda kaRhulumende.
IPhepha lezokuThuthukiswa kweMidiya neHlangano yabaSebenzeli bokuJamelelisa lahlonywa nguNgqongqotjhe e-Ofisini kaMongameli ngezi- 29 Novemba 2000 begodu labuya lagadangiswa bona umphakathi uveze imibono yawo. Imibono yemukelwa kwaze kwaba ngezi- 28 Feberbari 2001. Ngakelinye ihlangothi iRherho lakaRhulumende lokuThintana nokwAzisa (i-IRRTA) belinesabelo ekuthintaneni nabo boke abanekareko, ngokungaquntukiko. UmThetho ohlongozwako utlolwe ngetjhejo lemibono kunye nokubonisana nabanesabelo.
Ukuhloma iHlangano yabaSebenzeli bokuJamelelisa bezokuthuthukiswa kwemidiya ngokunaba kwayo.
Ukuhlonywa kweBhodo yeHlangano yabaSebenzeli bezokuthuthukiswa kokuJameleliswa kwemidiya ngokunaba kwayo.
Iinkambiso zokukhethwa kwesiphathiswa esilawulako seBhodo yeHlangano yabaSebenzeli bezokuJamelelisa zokuthuthukiswa kwemidiya ngokunaba kwayo, kunye nabanye abasebenzi bayo.
Ukukhetha amaprojekthi azakusekelwa kunye nemihlobo yesekelo ekhona ebabawini abazakuphumelela eHlanganweni yabaSebenzeli bezokuJamelelisa.
Ukubekwa kweemali zeHlangano yabaSebenzeli bokuJamelelisa.
Ukwenziwa kweeyalelo manqophana nofana yini efunekako nanyana evunyelweko, bona ibekwe ngokulandela umThethomlingwa khulu khulu endabeni yerhelo lokutjhejwako ngesikhathi sokunikelwa kwesekelo leemali kunye nokobana lokhu kuzakuphathwa njani.
Ngelanga langezi-27 Matjhi 2001, iKomiti yeenKhundla ngezokuThintana yaba nomhlangano wokulalela isitjhaba ngezeHlangano yabaSebenzeli bezokuthuthukiswa kokuJamaleliswa kwemidiya ngokunaba kwayo.
Kuhlongozwa bona imizamo karhulumende kwezokuThuthukiswa kweMidiya neHlangano yabaSebenzeli bokujamelelisa (i-MDDA) izakuvalwa kukwabiwa kwagadesi kweminyango ehlelweni leemali i-Medium Term Expenditure Framework.
Abayelelisi bezomthetho bakarhulumende kunye ne-IRRTA banombono wokobana lomThethomlingwa ufanele bona usetjenzwe ngokuya kwekambiso ebekwe esigabeni 75 somThethosisekelo ngombana awukamumathi njamiso ezisebenza esigabeni 74 nanyana 76 somThethosisekelo.
<fn>DAC-NLS. IsazisoEsiqalisweKu-nedlacBon.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
nakwesinye nesinye isenzo sokukhalima.
nobunjalo besenzo esihlosiweko kufanele abekwe.
phambili ngesenzo sokunghonghoyila.
phambili nesenzo sokunghonghoyila.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
protest action form, LRA 4.
<fn>DAC-NLS. IsazisoSamatjhugulukoEsitatime.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
(Amended Founding Statement) i-CK2.
ezikhambelana nobakho ubujamo.
le-CC namkha ubujamo bebhizinisi.
nakunamatjhuguluko ngemininingwana yamalunga.
Bhadela imali efaneleko.
Akukameli kube nokusulako emaforomeni lawo.
sizakuposelwa i-close corporation.
<fn>DAC-NLS. IsazisoSokusulwaKomlayoWoku-a.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Ngubani ongabuyisela emva umlayo woku-adoptha?
uku-adopthwa, kodwana akhenge wenze njalo.
woku-adptha umntwana wakho wenziwe.
isaziso sokubuyisela emva.
ngesikhathi kwenziwa umlayo woku-adoptha.
uku-adoptha akusi sekarekweni yomntwana.
ngelanga okwenziwa ngalo umlayo woku-adoptha.
kwelanga okwenziwa ngalo umlayo woku-adoptha.
iqinisekise umlayo woku-adoptha.
sokubuyiselwa emva komlayo woku-adoptha.
e-adresini yokugcina eyaziwako.
kumbelethi o-adopthako godu.
siyame ekuraraneni kwesibawo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsazisoSokutjhugulukaKweminini.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
namkha yomnikazi wekoloyi.
Vakatjhela i-ofisi eliseduze lethrafigi.
Zalisa bewulethe iforomo lesaziso.
Ikhophi yeNcwadi kaMazisi.
Ubufakazi be-adresi yokuhlala.
Isibawo sisetjenzwa mhlokho.
njengombana ziquntwa nguSo/Nomkhandlu.
(Isibawo sokutlolisa nesokunikelwa ilayisense).
<fn>DAC-NLS. IsazisoSombuso.2007-05-18.nr.txt</fn>
Lapha kwaziswa bona iKomitjhana yezabaSebenzi bomBuso ngaphasi kwesigaba 11 somThetho weKomitjhana yezabaSebenzi bomBuso ka-1997 (umThetho wenomboro 46 ka-1997), esifundwa ngokukhambisana nesigaba 196 (4) (f) (ii) somThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-1996 (umThetho wenomboro 108 ka-1996), yenze imiYalo ebekwe lapha kuTjhejuli 1.
Yenziwa beyatlikitlwa ePitori ngomhlaka 25 Julayi 2003.
umThetho wezabaSebenzi bomBuso?
ihlangano yezabasebenzi eyaziwako?
ukurarululwa kweenghonghoyilo zomuntu ngamunye ezingeni eliphasi khulu lomnyango.
Isinghonghoyilo kufanele sirarululwe ngokukghoneka okukhulu mqatjhi begodu sirarululelwe khulukhulu endaweni lapho senzeke khona.
Umqatjhi kufanele aqinisekise bonyana isinghonghoyilo sitjhejwa ngendlela elungileko, engathathi hlangothi nenganyuliko, begodu imithethokambiso yobulungiswa bemvelo iyalandelwa.
Ikambiso kufanele kube ngileyo erhelebha nekghonakalisa umqatjhi nomsebenzi ukulungisa ukunganeliswa.
Akunamsebenzi ozakukhutjhwa inyumbazana namkha abandlululwe bunqopha namkha ingasi bunqopha ngebanga lokufaka isinghonghoyilo.
Nayikuthi isenzo sokukhalima sithathelwa umsebenzi, ukusetjenziswa kwalekambiso msebenzi ukulungisa enye nenye indaba ekhambelana nesenzo sokukhalima angeze yajamisa ikambiso yokukhalima.
Isinghonghoyilo kufanele senziwe ngomtlolo begodu zoke iinqunto ezithathwa ngesikhathi sekambiso zenziwe ngomtlolo.
Umsebenzi angarhelejwa mjameli.
Ekubekeni ukukhambisana namaqintelo wesikhathi, lokhu kufanele kubalwe ngokungafaki ilanga lokuthoma nokufaka ilanga lokugcina.
Abathintekako kufanele bakhambisane namaqintelo wesikhathi abekwe kilekambiso, ngaphandle kwalokha bobabili nabavumelana ngokuwakhulisa.
Isinghonghoyilo kufanele sifakwe kumqatjhi kungakapheli amalanga ama-90 ukusuka ngelanga umsebenzi azi ngalo ngegadango langokomthetho namkha ukutjhiywa kwalo ngaphandle, okumthinta kumbi.
Umsebenzi angafuna bonyana isinghonghoyilo sakhe sidluliselwe eKomitjhaneni kungakapheli amalanga ali-10 ngemva kokuthola isiqunto sabathatha isiqunto.
Umqatjhi kufanele anikele ngelwazi elifaneleko elifuneka bona umsebenzi enze namkha alendelele isinghonghoyilo, nayikuthi liyafuneka.
Ukunikelwa kwelwazi elinjalo kuyame emaqintelweni abekwe mthetho.
Umsebenzi kufanele anikele ngelwazi mayelana nobujamo besinghonghoyilo neragelo phambili elenziweko mayelana nelanga lokutjhejwa kokugcina kwaso.
Umqatjhi kufanele anikele umsebenzi ikhophi yeforomo lesinghonghoyilo ngemva kwezinga elinye nelinye labalawuli abaqalene nesinghonghoyilo.
Umsebenzi angafaka isinghonghoyilo kumsebenzi okhonjiweko ukukghonakalisa ukurarululwa kwesinghonghoyilo ngemnyangweni.
Iforomo elibekiweko elitholakala esiNgezelelweni A kufanele lisetjenziswe lokha nakwenziwa isinghonghoyilo.
Umsebenzi okhonjiweko kufanele akhulumisane nezakhiwo ezifaneleko zabalawuli bomnyango ukulinga ukurarulula umraro.
Isinghonghoyilo singararululwa nginanyana ngimuphi umuntu ngaphakathi kwezakhiwo ezifaneleko zabalawuli ezinegunya lokwenza njalo.
Umsebenzi owoniweko uzakwaziswa msebenzi okhonjiweko ngobujamo neragelo phambili elenziweko ekurarululweni kwesinghonghoyilo.
Nayikuthi isinghonghoyilo sirarululwa bekwaneliswe umsebenzi owoniweko isiqinisekiso salokho sizakutlolwa phasi, msebenzi okhonjiweko.
Nayikuthi isinghonghoyilo asirarululeki, abathatha isiqunto kufanele bazise umsebenzi owoniweko ngendlela efaneleko.
Umnyango (kufaka abathatha isiqunto) banamalanga ama-30 wokuqalana nesinghonghoyilo. Isikhathi singakhuliswa ngokuvumelana kwabathintekako ngomtlolo.
Nayikuthi ngemva kobana umsebenzi owoniweko aziswa ngomphumela wesinghonghoyilo begodu akaneliswa?
abathatha isiqunto kufanele ngokuya kwesigaba 35 (1) somThetho wezabaSebenzi bomBuso ka-1994, badlulisele isinghonghoyilo nemitlolo efaneleko eKomitjhaneni yezabaSebenzi bomBuso ezakwenza isiphakamiso kungakapheli amalanga amahlanu ngemva kokwaziswa msebenzi owoniweko.
Nayikuthi isinghonghoyilo sibumba ikambiso yezabasebenzi engathathwa njengakalungi njengombana ihlathululwe emThethweni weTjhebiswano lezabaSebenzi ka-1995, umsebenzi angazisa abathatha isiqunto ngomtlolo bonyana ufisa ukusebenzisa iindlela zokurarululwa kwemiraro ezitholakala emthethwenisisekelo womKhandlu wokuKhambelanisa nokuKhulumisana wabaSebenzi bomBuso namkha umkhandlu wekoro ofaneleko (lapho kukghonakalako) begodu neKomitjhana yezabaSebenzi bomBuso kufanele ingasatjheji isinghonghoyileso.
Nayikuthi kunokwehluleka ngehlangothini lomnyango lokuphendula isinghonghoyilo kungakapheli isikhathi okukhulunywe ngaso emThethweni F8, isiphathiswa esoniweko singenza isinghonghoyilo saso?
ebujameni bobungaphathwa kuhle emsebenzini, emKhandlwini wokuKhambelanisa nokuKhulumisana wabaSebenzi bomBuso namkha emkhandlwini wekoro ofaneleko (kenye nenye ekhona kilezi) ngokuya kwekambiso yawo yokurarulula imiraro.
Nasele iKomitjhana ithole ilwazi kabathatha isiqunto, kufanele kuthi kungakapheli amalanga ama-30 itjheje isinghonghoyilo esinjalo begodu yazise abalawuli abathatha isiqunto, ngesiphakamiso sayo namabanga wesiqunto sayo ngomtlolo.
Ekufumaneni isiphakamiso seKomitjhana, abathatha isiqunto kufanela kuthi kungakapheli amalanga amahlanu, bazise umsebenzi neKomitjhana ngesiqunto sabo ngomtlolo.
Nayikuthi ihloko yomnyango inesinghonghoyilo ebujameni?
UMongameli namkha uNdunakulu unamalanga ama-30 wokutjheja isinghonghoyilo. Isikhathi singakhuliswa ngokuvumelana.
ImiYalo F9 no-10 izakufundwa namatjhuguluko afunwa bujamo, isebenza kizo zoke iinghonghoyilo zeenhloko zeminyango.
Ihloko yomnyango kufanele iqinisekise bonyana ukurarululwa kwesinghonghoyilo kutjhejwa kuhle ngokugcinwa kwamarekhodi wesibalo seenghonghoyilo ezirarululwe ukuthoma ekuthomeni konyaka kanye nokubika eKomitjhaneni njalo eenyangeni ezisithandathu.
IKomitjhana kufanele ibike ngokuphathwa kweenghonghoyilo kanye nangokusebenza kwekambiso yeenghonghoyilo kanye ngonyaka ePalamende begodu namayelana nemisebenzi yayo ePhrovinsini esiBethamthethweni saleyo Phrovinsi.
Lokha isinghonghoyilo nasenziwa ngokuya kwalekambiso, umsebenzi owoniweko kufanele aveze bonyana ingabe kghani usebenzisa enye na ikambiso.
Isinghonghoyilo esifakwe ngaphambi kokwaziswa kwemiThetho yesiKhatjhana, okutjho bonyana ngaphambi komhlaka 1 Julayi 1999, sizakutjhejwa besiqedwe kungathi imiThetjhwana yezabaSebenzi bomBuso ayikasulwa.
Isinghonghoyilo esenziwa ngaphambi kokwaziswa kwalemiyalo yeenghonghoyilo, kufanele sitjhejwe besiphethwe ngokuya kwemiThetho yesiKhatjhana yeeNghonghoyilo eyaziswe kuGazede yomBuso yenomboro 20231 ka-1999.
Ilanga lokuthoma ukusebenza kwalemiYalo kuyame eenjamisweni zomThetho K, 19 Septemba 2003.
Iforomeli kufanele lisetjenziswe ukwenza isinghonghoyilo (kungafaki ukuqothwa emsebenzini okungasi kuhle) lokha nawungakaneliswa sisenzo sangokomthetho namkha kutjhiywa ngaphandle begodu bewungakghoni ukurarulula umraro ngokusebenzisa ikulumiswano engakahlelwa.
Kufanele ufake isinghonghoyilo kungakapheli amalanga ama-90 ukusuka ngelanga owazi ngalo ngesenzo sangokomthetho namkha ukutjhiya ngaphandle okukuthinte kumbi.
Ungarhelejwa namkha ujanyelwe ngosebenza naye namkha mjameli namkha siphathiswa esibuya enyonyaneni yabasebenzi eyaziwako.
Kuqakathekile ukuzalisa loke ilwazi ngokunembako. Lokha nakuzaliswa iforomo, kufanele linikelwe umsebenzi okhonjiweko okhambisa kuhle iinghonghoyilo esikhungweni sakho. Umnyango uzakunamathisela iforomeli emitlolweni yesinghonghoyilo begodu lizakusetjenziswa kiwo woke amagadango wekambiso yokunghonghoyila.
Kwelinye nelinye igadango lapho umuntu osesakhiweni esifaneleko sabalawuli alinga ukurarulula isinghonghoyilo, omunye nomunye othintekako uzakuzalisa iforomo elifaneleko. Uzakunikelwa ithuba lokuphendula kwelinye nelinye igadango nombono omunye nomunye.
Ekupheleni kwegadango elinye nelinye lekambiso yokunghonghoyila, umnyango uzakukunikela ikhophi yeforomo elizalisiweko.
Nasele isinghonghoyilo sirarululiwe, akusatlhogeki bonyana uzalise loke iforomo. IPhiko lokuPhathwa kwabaSebenzi lomnyango wakho lizakufayila iforomo. Lizakusetjenziselwa ukubika iimbalobalo eKomitjhaneni yezabaSebenzi bomBuso.
Kufanele uzalise iiNgcenye A no-B zeforomeli begodu ulinikele umsebenzi okhonjiweko okhambisa kuhle iinghonghoyilo esikhungweni sakho. Umsebenzi uzalitlikitla ebhlogweni elingaphasi kweNgcenye B yeforomo ukutjengisa bonyana isinghonghoyilo sifunyenwe. Qinisekisa bonyana uthola ikhophi yeforomo lapho ukufunyanwa kwesinghonghoyilo sakho kuvunywa khona.
INgcenye C yeforomo lesinghonghoyilo izakuzaliswa mqatjhi nawe ngesikhathi samagadango ahlukeneko lapho imizamo izakwenziwa ukurarulula isinghonghoyilo.
Inomboro ye-Persal: .?
Umnyango oqatjhwe kiwo:.
Ilanga owazi ngalo isenzo sangokomthetho namkha ukutjhiywa ngaphandle: ..?
Igama lomjameli (lapho kufaneleko):..
Iinomboro zokuthintana zomjameli: Inomboro yomtato: .?
Ngiyiphi intatha oyihlongozako?
Ihlangotheli leforomo linikela ngamazinga ahlukeneko wegunya wokulinga ukurarulula umbango. Kodwana, akunamazinga abekiweko wokurarulula isinghonghoyilo. Ngokuya kobujamo, ikhasi linye namkha amanengi ngenzasi kufanele azaliswe.
Nayikuthi isinghonghoyilo angeze sararululwa ezingeni lehloko yomnyango, kufanele silethwe kwabagunyazwe ukuthatha isiqunto (ikhasi elingaphasi elikhuluma ngabagunyazwe ukuthatha isiqunto kufanele lizaliswe).
Isinghonghoyilo kufanele sitjhejwe ngiwo woke amazinga akhona (kufaka abagunyazwe ukuthatha isiqunto) kungakapheli isikhathi esimalanga ama-30, ngaphandle kwalokha nasingangezelelwa ngokuvumelana nomsebenzi owoniweko.
Ingabe kghani isinghonghoyilo sararululwa Iye . Awa .?
Ingabe kghani isinghonghoyilo sararululwa Iye?
Ingabe kukhona ongakutjho?
Ingabe kghani isinghonghoyilo sararululwa Iye Awa?
Ingabe kghani ufuna isinghonghoyilo sidluliselwe eKomitjhaneni yezabaSebenzi bomBuso Iye Awa.?
<fn>DAC-NLS. IsendlaleloSomlando.2007-05-18.nr.txt</fn>
Amakhetho wokuthoma wenarha yekhethu abanjwa ngomhlaka 27 Apreli 1994 begodu sele siseduze nokugidinga isikhumbuzo seminyaka elitjhumi yesehlakalwesi. Ilungelo lokuphila emphakathini wentando yenengi kobunye ubujamo lingathathelwa phasi njengombana inengi lenu beliseselincani ngo-1994 begodu lijayele kuphela ubujamo banjesi. Ipi yokuthola umphakathi wentando yenengi nolinganako lapho woke umuntu weSewula Afrika anendima kungaqalwa umhlobo, ubulili, ikolo, ilimi namkha enye into elihlangothi lokwahlukana kwethu, ayikhenge ifikelelwe lula. Ayikhange ithathe iinyanga, unyaka, itjhumi leminyaka ukuyifikelela kodwana eqinisweni yathatha iminyakakulungwana ebumba umlando weSewula Afrika. Ililungelo nenzuzo ekhethekileko okufanele woke amaSewula Afrika ayivikele khulu begodu ngayo nina, njengelutjha lenarha yekhethu, ninendima ekulu okufanele niyidlale.
Ilungelo elisisekelo khulu emphakathini wentando yenengi lilungelo lokuvowuda. Ilungelo lokuvowuda lenza umuntu abe sekambisweni ebeka ihlangano namkha iinhlangano zezombanganarha ezizakubusa. Ukukhethwa kombuso bunqopha namkha ingasi bunqopha kubeka imithethomgomo nemithetho ebusa umphakathi wethu begodu ekugcineni amaphilo wenu njengabantu. Woke umuntu njalo nje, unokuzikhethela okunengi okuthinta yena ngokwakhe okufanele kwenzeke ebujameni bomphakathi esiphila kiwo begodu bavowudi ngokukhetha kwabo umbuso, ngokukhamba kwesikhathi abaqunta ubunjalo bomphakathi?
Nawuzakukghona ukuvowuda kufanele uzitlolise njengomvowudi. Boke abantu abangaphezu kweminyaka eli-16 nabanomazisi webhakhowudi bangenza isibawo sokuzitlolisa njengabavowudi. Kodwana babantu kuphela abangaphezu kweminyaka eli-18 namkha ngaphezulu ngelanga lokuvowuda abazakufakwa erhelweni labazakuvowuda. Labo abasese ngaphasi kweminyaka eli-18 ngelanga lokuvowuda emakhethweni wesitjhaba newephrovinsi, bazakufakwa khonokho erherhweni labazokuvowuda nabahlanganisa iminyaka eli-18. Lokho kuzabavumela ukuzibandakanya emakhethweni weendawo wokuzaliselela iinkhundla emikhandlwini yabomasipala njengombana nalokha nakenzekako begodu nemakhethweni mazombe wabomasipala ngo-2005/6.
Abanye benu bafuna ukuvowuda begodu bayazi bona ngiyiphi ihlangano abazayivowudela. Lokho kuyifihlo yakho. Inengi lenu kodwana lingahle lingazi bona livowute namkha bonyana livowudele bani. Lokho kuyazwisisakala ikani nawukhumbulako bonyana uzakuba kuphela nokukhetha endabeni le nayikuthi uzitlolisile njengomvowudi. Ukuba mvowudi ozitlolisileko kuzakukghonakalisa bona uzibandakanye namkha ungazibandakanyi emakhethweni begodu kukunikela imvumo yokukhetha kobana ngiyiphi ihlangano ezibandakanyako ongayisekela. Hlala ukhumbula bonyana nguwe kuphela owaziko bona ngiyiphi ihlangano oyisekeleko ivowudi yakho iyifihlo, kwamambala?
Abantu abatjha bahlala bazibuza bona ingabe ivowudi yabo iyawenza umehluko na begodu nokobana bona ngokwabo bayawenza na umehluko. Ngaphandle kwekghonakalo yokuba nesandla emphumeleni kwakho ngokuba mvowudi otlolisiweko, kuqakatheke khulu ukobanyana uyavowuda namkha awa. ISewula Afrika inehlelo lamakhetho lokujameleka elingatjhiyi muntu ngaphandle njengakezinye iinarha lapho umthumbi wekhetho athatha koke. Ihlelo lethu linesisekelo esifaka koke lapho iinhlangano ezincani neenqhema ezincani nazo zingathola ukujanyelwa ngokuya kwesekelo lazo. Okufanele ukukhumbule kukobana ehlelweni lobujameli ngokuya kweenhlalo ivowudi yakho ayandisi kwaphela isabelo sehlangano oyisekelako kodwana ngokukhambelana, yehlisa isabelo sezinye iinhlangano ezizibandakanyako. Leli liqiniso leembalo ongalilinga ngokubala, mayelana nemithelela lapho pheze abantu abatjha abaziingidi ezisi-6 abangaphasi kweminyaka ema-25 abangaba nayo emphumeleni wekhetho.
Koke okungehla, kuyame phezu kokuzitlolisa kwakho njengomvowudi. Ukuzitlolisa kukunikela ukuba nelizwi begodu kwenza bona ufanelwe kukuba sekhethweni. Nayikuthi awukazitlolisi njengomvowudi ngetjhudu elimbi angeze waba nesandla emphumeleni begodu uzabe uzenze waba ngongakafaneli ukuba sekambisweni yethu yentando yenengi. Nanyana uyavowuda begodu nokobana uvowuda bunjani lokho uzakuqunta muva, kodwana kwanje kufanele uzinikele amandla ngokutlolisa. Uzakufanele uzitlolise ngomhlaka 24 kanye nomhlaka 25 Janabari 2004 esifundeni sokuvowuda lapho uhlala khona. Siza ukhuthaze amalunga womndenakho nabangani bona nabo bazitlolise. Lithuba lokugcina ekukghonakala ngalo bonyana uzitlolise ngaphambi kobanyana kubanjwe amakhetho.
<fn>DAC-NLS. IsenthaYe-10111NamapholisaWem.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
isibawo, thumela ipendulo kwa-Essential Service.
Zalisa iforomo LRA 4.
ku-Essential Services Committee kwa-CCMA.
ikhophi yeslibhu sokutloliswa esibuya ePosofisi.
obunye ubufakazi obanelisako.
Labour Relations Act, 1995 Act.
<fn>DAC-NLS. Isethulo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Umnyaka we-2006 usikhumbuzo seminyaka emihlanu yokusungulwa komThetho wokuKhuthazwa kokuFikelelwa kweLwazi, 2000 (i-PAIA namkha umThetho). Ebantwini abanengi ebegade babandakanyeka khulu ekuphumelelisweni komThetho lo, lokhu kuzwakala kuyipumelelo ekulu. Nokho inengi labantu alinawo umbono onjengalo. Labo-ke babantu okuthe ngebanga lokungabi nelemuko kanye nemiraro eyavela ngesizathu sokobana iinhlangano zomphakathi zaba neendlela ezibogabogako zokuphumelelisa umThetho lo, azange basebenzise ngokuzeleko ilungelo labo lokufikelela ilwazi. Phezu kobana i-PAIA ingeminye yemithetho etjhaphulukileko yekululeko yelwazi ephasini, iragele phambili ukunanyathelwa miraro emayelana nokuphumelelisa?
> Ukungabi nomthangalasisekelo ofaneleko nodingekeka malungana nokuphumeleliswa okufaneleko komThetho, isib.
> Ukungahlonyiswa ngamandla kweensebenzi zombuso kobana zithathe iinqunto ngebanga lomkhuba owadlulako wokugugudlhela ifihlo.
IKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu eSewula Afrika iyethemba bonyana iNcwajana le izakusiza ukuqeda imiraro yokuphumelelisa esoloko yanamathela i-PAIA ukusukela ngesikhathi sokusungulwa kwayo, ngokuveza ukuyelela okudlula kwaphambilini kumalunga womphakathi kanye neensebenzi zombuso okuzokufanela bonyana basebenze khulu ekusizeni abantu ngamalanga.
> Nokusiza ukwephula umkhuba wokugodla ifihlo omile bewanzinza okungiwo okhandela ukukhamba kuhle kwelwazi.
Godu iNcwajana le kunethemba lokobana izakukhanyisa iindaba eziphatheleneko malungana nokuvulwa kwamarikhodi nokugcinwa okufaneleko kwawo amarikhodi. Nakube amarikhodi akagcinwa ngendlela efaneleko lokho kungarholela ekutheni labo ababawa amarikhodi bazifumane bakhokha imali enengi tle ngebanga lokobana kuzakuthatheka isikhathi eside kufunanwa nawo amarikhodi lawa. Ngalokho-ke kuqakathekile bonyana amarikhodi agcinwe kuhle begodu lokhu kufaka ukuphathwa kanye nokuhlaziywa kwawo kwangamalanga.
Kokugcina, kuqakathekile bonyana kube kunengi okwenziwako ukuhlakaza nanyana ngimuphi umqondo kanye nezenzo ezifuna ukwenza ilwazi bona libe yirhwebo bese lifikelelwa kwaphela ngabasemafutheni ngokwenza ikambiso le ibe budisi kwamambala emntwini ngamunye onganalitho kobana ayizwisise nangokwenza bonyana ukufunyanwa kwamarikhodi kubize khulu kwamambala. Ukufikeleleka kwelwazi kusisekelo kanye nokuphila kwedemokhrasi yethu. Kusisetjenziswa esiqakathekileko sokwenza bonyana labo abaphetheko babe nesibopho. Ngalokho kuqakathekile bonyana boke abantu bekhethu khulukhulu abadinywa amathuba nabagandalelweko emphakathini basebenzise ilunglo labo ngokuzeleko.
Isidingo seNcwajana le sibonakele ngemva kokuhlonywa kwesiGaba se-10 somHlahlandlela we-PAIA, okwaba ngomhlaka 1 kuNtaka 2005. Kwakhanya bonyana njengombana umHlahlandlela ulisizo kumalunga womphakathi, iPAIA idinga ukwenziwa lula ukuze ifundeke begodu ifumaneke lula emiphakathini yekhethu. INcwajana le godu itjhugululelwe emalimini alitjhumi nanye asemthethweni begodu iyatholakala ngomgwalo we-Braille kanti-ke ifumaneka begodu isebenziseka lula tle.
Ukutjhida emkhubeni wokugugudlhela ifihlo nokungabi besibopho ukuya emkhubeni wokwenza izinto emkhanyweni kanye nokuba nesibopho kulitjhijilo elikhulu. Ngalokho kuqakatheke khulu bonyana izakhamuzi zeSewula Afrika kanye nabasebenzi balemukiswe nge-PAIA, nokobana lingababhadekela njani ilungelo lokufumana ilwazi. Ukufaka isandla ekambisweni yedemokhrasi kungaphumelela kwaphela nakube kukufaka isandla okucacileko. Ngalokho-ke kuqakathekile bonyana i-PAIA ifikelela ngaphezu kwamalungelo wepolotiki yomphakathi ajayelekileko, nokobana ingezelela ihlangothi elitjha eenkulumiswaneni zomphakathi ngeendaba zangamalanga okumele izakhamuzi ziqalane nayo.
I-PAIA isekabeni ekutjhugululweni komphakathi wekhethu. Ikhuthaza idemokhrasi yokuhlanganyela lapha izakhamuzi zenza khona bona umbuso wazo kanye namabubulo wangasese abe nokuziphendulela. INcwajana le ingeminye yemizamo ebuya kuKhomitjhini yokwenza bona umThetho lo ujayeleke, kokuqinisekisa bonyana izakhamuzi ziwusebenzisa ngendlela yokobana zizuze. Ukuqakatheka kanye nobungako bendima yomthethosisekelo weKhomitjhini mayelana nokuyelela kanye nokubika qobe mnyaka ngokuphathelene nokuzuzwa kwamalungelo wehlalo yomphakathi, kubonakala ngokuzibophelela kwayo ngaphasi kwe-PAIA ukuqinisekisa bonyana umThetho usetjenziswa ngepumelelo. Njengelunga lomphakathi, ungasebenzisa i-PAIA ukukhombela indlela yokufikelela amarikhodi akhombisa ihlelo lombuso malungana nokwakhiwa kwezindlu, ukutjhejwa kwamaphilo kanye nokuhlinzekwa kwezefundo. INcwajana inqophe ukuqinisekisa bonyana amalunga azisa i-PAIA njengesandla esingasetjenziselwa ukufikelela amanye amalungelo.
UKomitjhinara unethemba elikhulu lokobana iNcwajana le izakuba sisetjenziswa esiqakathekileko ebantwini bekhethu nabenza isibawo sokusebenzisa ilungelo labo lokufumana ilwazi.
ENcwajaneni le, umThetho wokuKhuthaza ukuFikelelwa kweLwazi, 2000 uzakuthiwa yi-PAIA namkha umThetho ngokudlhegana?
IKhotho kutjho ikhotho lapha umuntu angenza khona isibawo sokurarululwa komraro. Amakhotho lawa yi: Khotho yomThethosisekelo esebenza ngokwesigaba 167(6)(a) somThethosisekelo namkha iKhotho ePhakemeko namkha enye ikhotho enesikhundla esifanako namkha iKhotho kaMarhastrata engaba ngokuvamileko namkha mayelana nezinga elitjhwiweko leenqunto ngokomThetho lo, ehlonywe nguNgqongqotjhe wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo ngesaziso kuGazethe begodu okuyikhotho ephethwe nguMarhistrata namkha umarhistrata ongezelelako obekwe ngokwesigaba 91A endawenakhe yokuphatha?
umbawi namkha umhlanganyeli wesithathu ophatheleneko umhlali onzinzileko namkha ojayelekileko.
IKhotho kaMarhistrata angeze yakghona ukwenza iqunto eliphathelene neendaba ze-PAIA kufikela lapha iBhodo yemiThetho idlulisa khona imithetho yekambiso emayelana neendaba ze-PAIA okudingeka bonyana isetjenziswe maKhotho waboMarhistrata. Qala iNgcenye 2 yeNcwajana mayelana nemihlangano edlheganako lapha kungararululwa khona iindaba ze-PAIA.
Iimali inani lemali elikhokhwa malungana nokulungisa isibawo. I-PAIA ihlinzeka ngeemali zesibawo nezokufikelela. Imali yokubawa ikhokhwa ekuthomeni kwekambiso lokha nakulethwa iforomo lokubawa. Imali yokufikelela malungana nesikhathi esithathwa namkha esisetjenziswe nakufunwa nalokha nakulungiselelwa amarikhodi abawiweko. Umbawi ozibawela ngokwakhe akakhokhi imali yokubawa. Isihlomelelo A sinerhelo leemali ezikhokhwako?
Ihloko malungana nehlangano yangasese, kutjho, lokha nakumumuntu mbala, umuntu mbala loyo namkha nofana ngimuphi umuntu ogunyazwe ngokufanelekileko mumuntu mbala; nakulibhisimisi elihlanganyelweko, kutjho nanyana ngimuphi umhlanganyeli webhisimisi elihlanganyelweko namkha omunye nomunye umuntu ogunyazwe ngokufanelekileko libhisimisi elihlanganyelweko; nakumumuntu womthetho osikhulu esiphetheko namkha isikhulu esilingana naleso somuntu womthetho namkha isikhulu esigunyazwe sikhulweso; namkha umuntu ophethe esikhundleneso njengogunyazwe mumuntu ojaphethe loyo?
Ihloko yehlangano yangasese iqalene nokwamukelwa kombawi mayelana nokufikelelwa kanye neempendulo zalokho.
Isikhulu selwazi Lesi sikhulu eenhlanganweni zomphakathi okufanele kulethwe kiso isibawo sokufikelela amarikhodi/ilwazi. Sona-ke sizakuqunta bona siyavuma nofana siyala bona kufunyanwe amarikhodi lawo nofana njani. Ezingeni lakarhulumende ophakathi, isikhulu selwazi emnyangweni onqopheneko simNqophisi Mazombe; ezingeni lakarhulumende wesifunda umNqophisi Mazombe e-ofisini lakaNdunakulu usikhulu selwazi esifundeni soke; ezingeni laborhulumende bemakhaya, umPhathi kaMasipala kumasipala othileko usikhulu selwazi. Nakube nginofana ngiyiphi ihlangano yomphakathi, isikhulu selwazi kuba sikhulu esiphethe lapho, namkha kube sikhulu esilingana naleso kileyohlangano yomphakathi?
Ukuzibilayeza kwangaphakathi ukuzibilayeza kwangaphakathi kutjho ikambiso lapha umbawi angakaneliseki khona ngequnto lesikhulu selwazi namkha lokha nakube isibawo sakhe saphayilelwa eqadi kwabe kwangaba nependulo enikelwako emalangeni ama-30/ okusikhathi esiluliweko samalanga ama-30. Ukuzibilayeza kwangaphakathi kumele kulethwe kusiphathimandla esifaneleko lapha ikambiso enjengaleyo isebenza khona. Funda ihlathululo le ngokuyihlanganisa namagama athi, isiphathimandla esifaneleko.?
Ilwazi langasese- kutjho ilwazi eliphathelene nomuntu othileko okufaka; kodwana ingasi kwaphela; ilwazi elimayelana nobutjhaba, ubulili, ukuzithwala, ubujamo kezomtjhado, kobuzwe, indabuko yobutjhaba namkha yehlalo, umbala, ubujamo kezomseme, iminyaka yobudala, ipilo mayelana nomzimba namkha ingqondo, ukuhlala kuhle, ukukhubazeka, ikolelo, isiko, ilimi kanye nokubelethwa komuntu, ilwazi eliphathelene nefundo namkha ukwelatjhwa, umlando wobelelesi namkha wokuqatjhwa komuntu namkha ilwazi eliphathelene nokudluliselana ngeemali lapha umuntu loyo abandakenyeke khona.
Umbawi wangasese kutjho umbawi ofuna ukufumana amarikhodi amumethe ilwazi elinqophene naye?
Ihlangano yomphakathi kutjho nanyana ngimuphi umnyango wombuso namkha ukuphathwa emkhakheni karhulumende welizweloke namkha wesifunda namkha nanyana ngimuphi umasipala emkhakheni karhulumende wemakhaya namkha enyenenye ihlangano esebenzako lokha nayisebenzisa amandla namkha yenza umsebenzi ngokomThethosisekelo namkha umthethosisekelo wesifunda namkha ukusebenzisa amandla womphakathi namkha ukwenza umsebenzi womphakathi ngokwanofana ngimuphi umthetho?
Ihlangano yangasese kutjho umuntu mbala owenza namkha owenze nofana ngiliphi irhwebo, ibhisimisi namkha iphrofetjhini; ukuhlanganyela okwenza namkha okwenze nofana ngiliphi irhwebo, ibhisimisi namkha iphrofetjhini; namkha nanyana ngimuphi umuntu womthetho waphambilini namkha wanje kodwana ongafaki ihlangano yomphakathi?
Irikhodi malungana nehlangano yomphakathi namkha yangasese kutjho naynana ngiliphi ilwazi elirikhodiweko ngaphandle kokuqala bonyana lingaliphi ihlobo namkha igadangiso elisezandleni namkha eliselawulweni lehlangano yomphakathi namkha yangasese leyo, kungaqalwa bonyana irikhodwelo lenziwe yihlangano yomphakathi namkha yangasese, n relation to a public or private body a record means any recorded information regardless of form or medium in the possession or under the control of that public or private body, whether or not it was created by that public, or private body?
Isiphathimandla esifaneleko loke mumuntu ofaka kuye ukuzibilayeza kwakho kwangaphakathi. Ezingeni lakarhulumende welizweloke, isiphathimandla esifaneleko somnyango onqopheneko nguNgqongqotjhe womnyango lowo, ezingeni lakarhulumende wesifunda iLunga lesiGungu esiKhulu, okutjho bona -u-MEC womnyango othileko uba siphathimandla esifaneleko; bese kuthi ezingeni laborhulumende bemakhaya, uMeyara namkha uSomlomo abe siphathimandla esifaneleko. IsaHluko se-9, iinhlangano, amabhisimisi wombuso kanye neenhlangano zangasese azinaso isiphathimandla esifaneleko nje-ke ngalokho nakube umbawi ugugunwa liqunto lesikhulu selwazi, kumele alethe isibawo esijamelana nequntwelo ngqo ekhotho?
Umbawi omunye nomunye umuntu owenza isibawo sokufumana amarikhodi?
Umhlanganyeli wesiThathu mumuntu namkha yihlangano enekareko kurikhodi elibawiweko. Mayelana nokufumana irikhodi lehlangano yomphakathi, kutjho nanyana ngimuphi umuntu (kufaka hlangana, kodwana ingasi kwaphela, urhulumende wenarha etjhili, ihlangano yeentjhabatjhaba namkha iphiko lakarhulumende loyo namkha lehlanganao enjalo) ngaphandle kombawi loyo kanye nehlangano yomphakathi. Mayelana nokufumana irikhodi lehlangano yangasese, umhlanganyeli wesithathu utjho nanyana ngimuphi umuntu (kufaka hlangana kodwana ingasi kwaphela, ihlangano yomphakathi) ngaphandle kombawi?
Amalanga wokusebenza Amalanga wokusebenza kutjho nanyana ngimaphi amalanga ngaphandle kwangoMgqibelo, uSondo namkha amawolideni womphakathi, njengombana kuhlathululwe kusigaba so-1 somThetho wamaWolideni womPhakathi, 1994 (umThetho No. 36 1994)?
ENcwajaneni le, nakukhulunywa ngobulili obuthileko kuzabe kusitjhiwo boke ubulili.
IRiphabhuliki yeSewula Afrika mbuso ozijameleko wedemokhrasi owasekelwa phezu kwamagugu wesithunzi somuntu, ukuphatha ngokulinganako kanye nokukhuthazwa kwamalungelo kanye nekululeko yabantu.1 Lelirherho lakarhulumende wedemokhrasi kufanele libe tjhatjhalazi, liphendule begodu libe nokuziphendulela. Ubutjhathalazi liphuzu eliqakatheke khulu emphakathini wedemokhrasi begodu inikela abantu ithuba lokufikelela ilwazi mayelana nalokho abakwenzelwa namkha abangakwenzelwa mikhakha yoke karhulumende njengombana kungaba njalo.
Ilungelo lokufikelela ilwazi lifakwe ngaphasi kwesigaba 32 somThethosisekelo. Isigaba 32 sihlinzeka bonyana woke umuntu unelungelo lokufikelela nanyana ngiliphi ilwazi eligodlwe mbuso; namkha eligodlwe nginofana ngimuphi omunye umuntu elingasetjenziselwa ukuvikela nofana ukusetjenziswa kwanofana ngiliphi ilungelo.
Ilungelweli likhona ukuze kunikelwe abantu ithuba lokusebenzisa amalungelwabo amanye, isibonelo njengelungelo lomnotho wehlalo. Amalungelo womnotho wehlalo afaka hlangana ilungelo lokuba nekumba, ukugoma nokwelatjhwa, ipahla, ibhoduluko eli hlanzekileko njll. etc. Ilungelo lokufikelela ilwazi alinikeli kwaphela abantu ithuba lokusebenzisa amalungelwabo womnotho wehlalo, kodwana godu libavumela bonyana basebenzise amalungelo womphakathi newepolotiki. Ngalokho ilungelo lokufumana ilwazi likhuthaza ukungafihleki, ukuziphendulela kanye nokubusa okunepumelelo kwazo zoke iinhlangano zomphakathi nezangasese, nokusekela amanye amalungelo wabantu.
I-PAIA imuthetho ogunyaza isiGaba 32 somThethosisekelo. Inikela ilungelo langokomthetho lokufumana ilwazi eligodlwe mBuso kanye neligodlwe ziinhlangano zangasese.
I-PAIA ihlathulula banzi okumumethwe lilungelo kanye nobubanzi bokusetjenziswa kwalo. Ihlathulula banzi iinkambiso okumele zisetjenziswe ukukhombela ukufikelela ilwazi, inikela amabanga wokungenza bonyana isibawo saliwe, kanye neendlela ezingasungalandelwa nakube isibaweso sokufikelela ilwazi siyaliwa. I-PAIA yavunywa ngomnyaka we-2000 beyathoma ukusebenza ngomhla we-9 kuNtaka 2001.
I-PAIA ngalokho yenza umuntu abe nelungelo lanofana ngiliphi ilwazi elirekhodiweko eligugudlhelwe namkha elilawulwa yihlangano yomphakathi namkha yangasese. UmThetho ngokuvamileko usebenza kinofana ngiliphi ilwazi elirekhodiweko eligugudlhelwe namkha elilawulwa ziinhlangano zomphakathi nofana zangasese. Eqinisweni, i-PAIA ngiwo wodwa umthetho ephasini loke onikela umuntu ilungelo lokobana enze isibawo sokufikelela amarikhodi wehlangano yangasese, kwaphela nakube irekhodi libawelwe kusebenzisa nofana ukuvikela ilungelo.
Ngalokho-ke ilungelo lokufikelela ilwazi lingasetjenziswa, isibonelo, mphakathi ukuqinisekisa amagadango athathwa ngurhulumende ukuvikela nokusekela amaphilo wawo khulukhulu kubhubhani we-HIV ne-AIDS. Eqinisweni ilungelo lokufikelela ilwazi lasetjenziswa yi-Treatment Action Campaign, lokha nayenza isibawo sokufikelela umNyango weliZweloke wezamaPhilo ukufumana iinhlomelelo zeQhinga lawo eliliSenezisako mayelana nokuTlhogonyelwa kwe-HIV ne-Aids, elimumethe okunengi khulukhulu iqhinga lokunikela ngama-anti - retrovirals.
Ukuze abantu baqinisekise bonyana urhulumende uyazitjheja iimphofu, nanyana ngimuphi umuntu, angakghona bonyana ngokucabangela umphakathi, abawe ilwazi kurhulumende mayelana neqhinga lakhe lokutjheja iimphofu ngokwethulwa kwehlelo le-Braille emiphakathini. Godu abantu bangasebenzisa ilungelo labo lokufikelela ilwazi khulukhulu ezingeni lakarhulumende wemakhaya, lapha bangaqinisekisa khona amaqhinga kamasipala mayelana nokutjhejwa kweendlela, ukufakelwa kwamahlelo wokuhlanzekisa , ukwabelwa kweemali njll. Abantu godu bangasebenzisa ilungelo labo lokufikelela ilwazi ukuqinisekisa amaqhinga wokwabelwa kweenkumba emNyangweni wezeziNdlu ofaneleko wesifunda.
Njengombana kutjhiwo ngehla, umuntu godu angafikelela ilwazi eenhlanganweni zangasese njengamakhamphani, kwaphela nakube lidingeka mayelana nokusetjenziswa namkha ukuvikelwa kwamalungelo, isib. umuntu angabawa amarikhodi wokwazi bonyana zingangani iinsila ikhamphani ethileko yemayini ezilahlela emlanjeni. Ilungelo elivikelwako, lilungelo lokufumana ipilo ehle kanye nelungelo lebhoduluko elinganangozi.
Ngalokho i-PAIA inikela umuntu ilungelo lokubawa imihlobohlobo yelwazi. Kodwana-ke kunamarikhodi athileko angakafakwa elungelweni lokobana abawiwe. Irhelo lalawo angakafakwa kanye namabanga angenza bonyana ihlangano yomphakathi namkha yangasese yale ukunikelana ngelwazi litloliswe ngaphasi kweNgcenye 6 yeNcwajana le.
1.3 Ngubani ongakhombela ilwazi?
I-PAIA ihlinzeka bonyana woke umuntu unelungelo lokufumana ilwazi. Ngalokho-ke umuntu mbala namkha umuntu womthetho (isib. ikhamphani, nofana ibhisimisi elihlanganyelweko) angenza isibawo sokufumana ilwazi ehlanganweni okungaba ngeyomphakathi namkha yangasese.
Isibawo sokufumana ilwazi godu singenzelwa omunye umuntu namkha ihlangano yangasese. Njalo lokha umuntu nabawela omunye umuntu ilwazi, umbawi kumele anamathisele ubufakazi besikhundla enza ngaso isibawo. Umuntu omtlhogomeli womuntu ongaphasi kweminyaka eli-18; nofana umuntu ongakghoni ukuzwisisa ubunjalo besibawo angababawela ilwazi. Nakube irikhodi liphathelene nomufi, khona-ke umbawi kumele anikele ngobufakazi bokobana usihlobo sakamufi; namkha ufumene imvumo etloliweko esihlobeni sakamufi kobana enze isibawo esinjalo.
Nakube mumuntu ongakafundi, angenza isibawo ngomlomo, bese-ke isikhulu selwazi siyasitlola.
1.4 Ngubani okungakhonjelwa kuye ilwazi?
Ilwazi lingakhonjelwa eenhlanganweni ezinengi zomphakathi namkha zangasese. Umuntu angakhombela ilwazi/irikhodi eminyangweni karhulumende, eminyangweni yeemfunda, kibomasipala, amabhisimisi, iimbhedlela zomphakathi, iimbhedlela zangasese, amakhamphani, amabhisimisi ahlanganyelweko, umrhwebi yedwa njll.
UmNyango wezeeMali, umNyango wezamaPhilo, umNyango weeNdaba zangeKhaya, umNyango wezeziNdlu, umNyango wezokuLungiswa kwesiMilo, umNyango wezokuThuthukiswa kweHlalo, umNyango wezobuKghwari namaSiko, umNyango wesifunda wezokuThutha, iiNdlela nemiSebenzi yomPhakathi, umNyango wesifunda wezamaPhilo, umKhandlu kamaSipala weJwanasbhege, umKhandlu weDorobho leTshwane, isiBhedlela seBharagwana, isiBhedlela somPhakathi seJwanasbhege, umVikeli womPhakathi, umCwaningi oVamileko, i-Johannesburg Water (Pty) Limited?
Nokho kumele kutjhejwe bonyana iinhlangano zomphakathi njengeminyango yelizweloke neyeemfunda, imikhakha karhulumende wemakhaya kanye neenhlangano ezisebenzisa amandlazo ngokomThethosisekelo- isib. iKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu eSewula Afrika, umVikeli womPhakathi, njll. azikwazi ukubawana ilwazi ukuya ngokwe-PAIA. Iinhlangano zomphakathezi zingabawa ilwazi kwaphela ngaphasi kwe-PAIA kezinye iinhlangano zangasese nemabhisimisini karhulumende.
Kunemihlobohlobo yelwazi engakhonjelwa eenhlanganweni zomphakathi.
Ibhajethi, imigomo, iimbonelelo?
Ibhajethi, imitlamo esetjenziswako yesifundo, ukwabiwa kweenkumba, imitlamo yokutjhejwa kweendlela, imitlamo yokwakhiwa kweenkolo zomphakathi endaweni ethileko, ukubonelelwa kokuthuthwa komphakathi.
2.1 Senziwa njani isibawo sokufumana irikhodi ehlanganweni yomphakathi?
Njalo lokha umuntu (umbawi) afuna ukukhombela ilwazi ehlanganweni yomphakathi, kumele enze isibaweso ngokutloliweko. Iforomo A kumele lizaliswe malungana nesibawo esiya ehlanganweni yomphakathi. Umbawi akakakateleleki bona anikele nanyana kungaba ngisiphi isizathu sokobana kubayini akhombela irikhodi ehlanganweni yomphakathi. Kuqakathekile ukutjheja bona incwadi ekhombela isibawo serikhodi nofana ukufowuna nofana seposommoya akusiso isibawo ngokwe- PAIA. Nakube iForomo A alikazaliswa, akunakukhambisana ne-PAIA nakunjalo, yeke ngalokho umbawi angeze akwazi ukuthembela ku-PAIA mayelana nokusizwa lapho.
Mayelana neenhlangano zomphakathi, iforomo kumele lilethwe kusikhulu selwazi, kanye nekokhelo yesibawo engaba ma-R35.00. IForomo A kumele lilethwe kusikhulu selwazi ngesandla lapha sitholakala khona ngenyama, nofana lifeksiwe nofana lithunyelwe ngeposommoya.
Njengombana kutjhwiwe phamblini, iinkhulu zeenhlangano yompjakathi zikatelelekile bona zisize abantu abangakghoni ukuzalisa amaforomo ngebanga lokobana bangakafundi nofana bakhubazekile lokha nabenza iimbawo. Isikhulu selwazi kumele sitlole phasi iimbawo ezabo abazenze ngomlomo.
2.2 Kwenzakalani ngemva kokulethwa kwesibawo ehlanganweni yomphakathi/Ukuphathwa kwesibawo?
Ngemva kokulethwa kweForomo A kusikhulu selwazi nokukhokhwa kwemali yesibawo, isikhulu selwazi kumele siphendule isibaweso emalangeni ama-30. Isikhulu selwazi singelula isikhathi samalanga ama-30 kwaphela ngamanye amalanga ama-30, ngemva kwesaziso esitloliweko kanye neenzathu mayelana nokwelulwa kobawileko.
Nakube isikhulu selwazi siqunta ukunikela umbawi imvumo yokufumana irikhodi, kufanele atjho kumbawi bonyana umbawi loyo kumele akhokhe imali yokufumana (nakube kumele) malungana nesikhathi asithethe nafunisisako kanye nokulungiselelwa kwerikhodi, begodu kumele atjho bona ukufikelela lokho kuzokunikelwa ngaliphi iforomo.
Nakube imvumo yokufikelela yaliwe, isikhulu selwazi kumele sinikele umbawi iinzathu zokwaliwokho begodu sitjho isigaba esiphatheleneko esidzimelele kiso nasinikela iinzathu zokwala ngokwe-PAIA.
2.3 Kwenzakalani nakube isibawo sami asiphendulwa emalangeni ama- 30 / esikhathini eseluliweko samalanga ama- 30 namkha nangizizwa ngigugunwa liqunto lesikhulu selwazi?
Lokha isibawo sokufikelela nasingatjhejwako namkha isikhulu selwazi sihluleka ukuphendula isibawo emalangeni ama-30 namkha esikhathini eseluliweko esimalanga ama-30, ukungaphendi lokho kuthathwa bona kukwala.
Lokha ihlangano yomphakathi nayinesiphathimandla esibekiweko, umbawi angafaka ukuzibilayeza kwakhe kwangaphakathi kusiphathimandleso, ngokuhluleka kwesikhulu selwazeso ukuphendula. Ikambiso yokuzibilayeza kwangaphakathi kumele kufakwe kusiphathimandla esifaneleko esikhathini esimalanga ama-60 ukusuka ngelanga mhlana isikhulu selwazi besifanele senze ngalo iqunto mayelana nesibawo. Nokho-ke nakube ihlangano yomphakathi ayinaso isiphathimandla esifaneleko, umbawi kumele aye ekhotho ayokwenza isibawo sokuphikisana nequnto lesikhulu selwazi.
Kuneendlela ezinengi umbawi angazizwa ngazo agugunwa liqunto lesikhulu selwazi. Umbawi angagugunwa: liqunto lesikhulu selwazi ngokungakhuphi ilwazi elikhonjelweko; iqunto lesikhulu selwazi lokukhupha ilwazi kodwana silimaze iingcenye ezithize zakhona kangangobana isithunzi serikhodwelo singasamukeleki, ngendlela yokobana ilwazelo lingasazwakali kuhle; inani leemali zokufikelela ezizakukhokhwa mbawi, indlela isibawo esinikelwe ngayo; namkha ukwelulwa kwesikhathi sokusebenza ngesibawo.
Kinofana ngiyiphi yaleziindlela, umbawi angafaka ukuzibilayeza kwangaphakathi kusiphathimandla esifanelekothe emalangeni ama-60 wokwamukelwa kwakhe iqunto lesikhulu selwazi. Umbawi kumele azalise iForomo B ukufaka ukuzibilayeza kwangaphakathi kusiphathimandla esifaneleko.
Nakube umbawi akakaneliseki ngequnto lesiphathimandla esifaneleko, namkha nakube isiphathimandla esifanelekweso asiphenduli ukuzibilayeza kwangaphakathi, umbawi angenza isibawo ekhotho ngokwe-PAIA. Isibawo ekhotho kumele senziwe emalangeni ama-30 ngemva kobana isiphathimandla esifaneleko senze iqunto; namkha ukwehluleka kwesiphathimandla esifaneleko ukuphendula.
2.4 Senziwa njani isibawo sokufumana irikhodi ehlanganweni yangasese?
Njalo lokha umuntu (umbawi) nafuna ukukhombela ilwazi ehlanganweni yangasese kumele enze isibawo esinjalo ngokutloliweko. Kumele kuzaliswe iForomo C nakwenziwa isibawo ehlanganweni yangasese. Umbawi ukatelelekile anikele nanyana ngisiphi isizathu kobana kubayini akhombela irikhodi ehlanganweni yangasese ngokuveza ilungelo afuna ukulisebenzisa namkha ukulivikela ngokubawa isizo lelwazi.
IForomo C kumele lilethwe koyihloko yehlanano yanasese leyo kanye nekokhelo yemali yesibawo engaba ma-R50.00. Ihloko yehlangano yangasese kumele iphendule isibawo sokufikelela emalangeni ama-30 wokwamukela kwaso isibaweso. Ihloko yehlangano yangasese ingalula isikhathi samalanga ama-30 kanye kwaphela, ngamanye amalanga ama-30 ngemva kwesaziso esitlolele umbawi ngeenzathu zokwelulwa okunjalo.
Kwenzakalani nakube isibawo sami asiphendulwa emalangeni ama-30/ esikhathini eseluliweko samalanga ama-30 namkha nangizizwa ngigugunwa liqunto lehloko yehlangano yangasese?
umbawi angenza isibawo ekhotho aphikisane nokuhluleka lokho emalangeni ama-30 welanga ihloko yehlangano yangasese ebekufuze yenze ngalo iqunto lesibawo.
Lokha umbawi nagugunwa liqunto lehloko yehlangano yangasese lokwala isibawo sokufikelela; namkha liqunto elithethwe mayelana neemali ezikhokhwa malungana nokufikelela amarikhodi wehlangano yangasese; indlela yokufikelela, namkha ngokuwelulwa kwesikhathi esimalanga ama-30 ukuze kusetjenzwe ngesibawo, umbawi angathi emalangeni ama-30 enze isibawo ekhotho aphikise iqunto elinjalo abe abawe isizo elifaneleko.
Nakube umbawi akalethi isibawo ekhotho, enye indlela kukobana angasisa e-Ofisini lomVikeli womPhakathi kobana abe mlamuli nofana mzwanisi, namkha abe akhulumisane nabahlanganyeli kobana bararulule umbakwabo. Umbawi godu angasa indaba leyo/isinghonghoyilo kuKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu eSewula Afrika kobana ilamule, ikhulumisane namkha izwanise iinqhema ezilwako ngokwamandlayo lokha nakube umbawi walelwa imvumo yokufikelela namkha ugugunwa liqunto lesikhulu selwazi namkha sehloko yehlangano yangasese.
Lokha nakunomuntu okuqaliswe kuye irikhodi elikhonjelweko, namkha lokha umuntu onjalo anekareko erikhodinelo, umuntu loyo kuthiwa mhlanganyeli wesithathu. Endabeni enjalo, isikhulu selwazi kumele silandele woke amagadango adingekako kobana sazise umhlanganyeli wesithathu ngesibaweso, begodu kumele senze njalo emalangeni ama-21 ngemva kokwamukelwa kwesibawo.
Umhlanganyeli wesithathu angenza ukuzibonakalisa okungaba ngomlomo namkha ngokutloliweko kusikhulu selwazi/namkha anikele imvumo etloliweko yokukhutjhwa kwerikhodi emalangeni ama-21 ngemva kokwaziswa ngesibawo.
Ngemva kokuqalisisa ukuzibonakalisa komhlanganyeli wesithathu, isikhulu selwazi kumele siqunte bona sizakunikela imvumo yokufikelela amarikhodi namkha awa. Ukwala komhlanganyeli wesithathu ukunikela imvumo akutjho bonyana ilwazi lizakugodlwa.
Isidingo sokudlulisa isibawo sivela nakube isibawo senziwe, ngokwesibonelo, kumNyango wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo, ongakaphathi nofana ongalawuli irikhodi elikhonjelweko. Esikhundleni salokho ufumane bonyana irikhodi lisezandleni nofana lilawulwa mNyango wezeLimo. Lokha nakwenzeka lokho, isikhulu selwazi somNyango wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo kumele sithi emalangeni ali-14, sidlulisele isibaweso kusikhulu selwazi emNyangweni wezeLimo. Isikhulu selwazi somnyango oqeda ukutjhiwo lowo kumele siphathe isibaweso inga sibe ngesokuthoma ukusifumana.
Isikhulu selwazi singatshwilisa ukufikelelwa kwerikhodi, nakube irikhodelo kumele ligadangiswe emalangeni ama-90 ngemva kokwamukelwa namkha ukudluliselwa kwesibawo, namkha esikhathini esiluliweko njengombana kudingeka malungana nokugadangisa nokutjhugulula irikhodi. Ukufikelelwa kwerikhodi godu kungatshwiliswa nakube kutjho umthetho omele ugadangiswe begodu nosafanele ugadangiswe. Ukufikelelwa kwerikhodi godu kungatshwiliswa nakube kulungiselelwe ukulethwa kinofana ngisiphi isibethamthetho namkha emntwini, begodu kusanele kulethwe. Ukufikelela kungatshwiliswa ngemibandela engaphezulu esikhathini esamukelekako.
Isikhulu selwazi kumele sazise umbawi emalangeni ama-30 ngemva kokunikelwa kwesaziso sokutshwilisa, ukuze umbawi akwazi ukuveza amazizwakhe kiso kobana kubayini irikhodi lidingeka ngaphambi kokugadangiswa namkha ukulethwa, godu nesikhathi sokutshiliswa.
Nakube ukuvezwa kwamazizokho kuyenziwa, isikhulu selwazi kumele sinikele imvumo nakube kunamabanga azwakalako wokukholwa bonyana ukutshwiliswa kuzokufelelisa khulu umbawi nakube ukufikelela okunjalo kuyatshwiliswa.
Ukonakaliswa kutjho ukuhlukaniswa, ukwesulwa namkha ukufanekiswa kwelwazi elikurikhodi. Isikhulu selwazi singahlukanisa, sesule namkha sifanekise iingcenye zelwazi ezikurikhodi. Lokhu kwenzeka nakube ilwazi elithileko erikhodini akukghoneki bona likhutjhwe. Isikhulu selwazi singonakalisa ngokwanelisako iingcenye zerikhodelo, bese sigodla lokho okunga, namkha okumele kwalelwe ukuya ngeenzathu zokwala kumThetho.
Ngokonakaliswa ngokwanelisako kwerikhodi, isikhulu selwazi kumele siqinisekise bonyana isithunzi serikhodi asonakaliswa ngendlela yokobana lilahlekelwe ngilokho elikutjhoko. Qala isiHlomelelo B seembonelo zamarikhodi afanekisiweko abe onakaliswa khona isithunzi, nalapha nanyana irekhodi lifanekisiwe nokho isithunzi sakhona sisesekhona.
Lokha ilwazi nalirikhodiweko begodu lingavezwa ngendlela yomdumo, kungenziwa amalungiselela kobana umbawi alalele imidumo leyo. Lokha nayibe igadangiso lokutloliweko namkha okuphrinthiweko kwemidumo leyo kungavezwa, okugadangisiwekokho kumele kunikelwe.
Nakube umbawi ukhubazekile begodu ukukhubazekokho kumenza bona angakghoni ukufunda, ukubona nofana ukulalela irikhodelo, iinkhulu zelwazi kumele zithathe amagadango amukelekako wokwenza bonyana irikhodi lifumaneke ngendlela umbawi angakghona ngayo ukulifunda, ukulibona namkha ukulilalela. Nokho umbawi akudingeki bonyana akhokhe imali yokufikelela, engaphezu kwaleyo abegade angayikhokha malungana nokukhubazeka.
Nakube umbawi ukghona ukufikelela irikhodi ngendlela yokuhlola, ukubona namkha ukulalela, umbawi angenza amakhophi namkha agadangise irikhodi ngokusebenzisa isikghonakazi sombawi.
Nakube ukuzibilayeza kwangaphakathi namkha isibawo ekhotho sifakwa ngokuphikisana nokunikelwa imvumo yokufumana irikhodi, ukufikelela kunganikelwa kwaphela nakube iqunto lokunikela isibawo ekugcineni liqinisekisiwe.
Lokha nakinikelwa imvumo yokufikelela irikhodi, umbawi kumele anikelwe imvumo ngelimi alinyulako, nakube likhona. Nakube irikhodi alikho ngelimi alinyulako namkha umbawi akakatjho ilimi alenyulako, irikhodi kumele linikelwe nanyana kungaliphi ilimi elivela ngalo.
Isikhulu selwazi kumele sigcine irikhodi kufikela lapha kwenziwa khona iqunto elipheleleko. Woke amarikhodi aphathelene nesibaweso akukameli bona athintwe, afihlwe, oniwe, alahlwe abe enziwe anganaqiniso.
Kunekinga mayelana nokugcinwa kwerikhodi yihlangano yomphakathi kanye neyangasese. Iinhlangano zomphakathi nezangasese zinemigomo yazo emayelana nokugcinwa kwamarikhodi. I-PAIA ayenzi isibonelelo sokobana ilwazi kumele lirikhodwe njani.
Ukugcinwa kwamarikhodi okubogabogako kunomphumela omumbi eemalini zokufikelela okumele zikhokhwe mayelana nesikhathi esithethwe nakufunisiswako nalokha nakulungiselelwa irikhodi. Godu kuthinta kumbi ekunikelweni ilwazi ngokurhaba okungakghoneka ngakho; lokhu kungabonwa kumahlandla lapha ilwazi lidingeka khona msinyana begodu belinganikelwa khona msinyana ngendlela bekungakghoneka ngayo.
Iindlela ezihle zokuphathwa kwamarikhodi zizakusiza iimphathimandla ukwenza imisebenzazo ngaphasi komThetho. Kuzakuqinisekisa bonyana ukwenziwa kwamarikhodi kwenza kube lula ukufumana, kwenza kukghoneke ukusebenza ngokurhabileko ngokufikelela ilwazi elikhonjelweko bekuhlinzeke ngamalungiselelo mayelana nokuzuzwa okuqaliweko namkha ukonakaliswa kwamarikhodi.
INcwajana mtlolo okumele ubuthelelwe ngizo zoke iinhlangano zomphakathi. Iinhlangano zomphakathi ezisandukwenziwa kumele zibuthelele incwajana eenyangeni ezisithandathu zokuhlonywa kwehlangano enjalo. Incwajana kumele ibe nebizo nesiphande sehlangano yomphakathi; imisebenzi eyenziwa yihlangano yomphakathi; irhelo lamarikhodi aphethwe yihlangano yomphakathi; kanye nelwazi malungana nokobana amalunga womphakathi angafikelela njani amarikhodi lawo. Ihlangano yomphakathi ngayinye kumele ibuthelele incwajana okungasenani ngamalimi amathathu asemthethweni bese iyilethe kuKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu eSewula Afrika. Incwajana leyo godu kumele ifakwe nakuwebhusayithi yehlangano yomphakathi leyo, nakube inayo begodu nakelinye nelinye i-ofisi lehlangano yomphakathi. Ihlanano yomphakathi kumele, nakube kuqakathekile, ilungise beyigadangise incwajanayo eenkhathini ezingasi ngaphezu komnyaka munye.
Enye nenye ihlangano yomphakathi kumele ibuthelele iingaba zamarikhodi asele alungele ukusetjenziswa ngaphandle kokukhombela ilwazi ngokwe-PAIA. Leli lihlobo lelwazi umuntu angalifikelela ngaphandle kobana alandele iindingo zekambiso ngaphasi komThetho. Iingaba zamarikhodezi kumele zilethwe kuNgqongqotjhe wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo. Ilwazeli godu kumele lifakwe eencwajaneni zesigaba 14.
Iinhlangano zangasese zingabuthelela iingaba zamarikhodi asele alungele ukusetjenziswa ngaphandle kobana amarikhodi lawo akhonjelwe mbawi ngokomthetho ngokwe-PAIA.
Ukuze kwenziwe amarikhodi wehlangano yomphakathi afunyaneke lula ngendlela okungakghoneka ngayo kumbawi, ihlangano yomphakathi kumele ikhethe amaSekela weenkhulu zelwazi.
Isikhulu selwazi singanikela amandlaso esekeleni lesikhulu selwazi. Ukunikela okunjalo kufanele kutlolwe begodu kungasuswa ngesinye nesinye isikhathi.
Enye nenye ihlangano yomphakathi kumele ilethe umbiko njalo ngomnyaka (isikhathi sokubika-1 kuSihlabantanga ukuya ku- 31 kuNtaka) kuKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu eSewula Afrika ihlathulule isibalo seembawo esizifumeneko nokobana yenzani ngazo. Kumele itjho embikweni kobana zingaki iimbawo ezivunyiwe ngokuzeleko, zingaki ezaliweko, zingaki ezavunywa ngokwesigaba 46 nalezo ezingazange zivunywe ngokupheleleko kanye nesibalo samahlandla lapha kwelulwe khona isikhathi samalanga ama-30, isibalo sokuzibilayeza okwenziweko, isibalo sokuzibilayeza okwenziwe ngokomphumela wokwalelwa okube khona, isibalo seembawo ezenziwe ekhotho ngokomphumela wokuzibilayeza kwangaphakathi okuthethwe njengokungazange kwamukelwe?
Lokha umbawi nazisa isikhulu selwazi sehlangano yomphakathi kobana ufisa ukwenza isibawo sokufumana irikhodi lehlangano yomphakathi leyo, isikhulu selwazi kumele sinikele isizo elinjalo ngokwamukelekako ukwenza bonyana umbawi akghone ukuzalisa iforomo elidingekako.
Lapha isibawo sokufikelela singakhambisani khona nemibandela ye-PAIA, isikhulu selwazi akukameli sale isibawo ngebanga lokungakhambisani okunjalo, ngaphandle kwanange isikhulu selwazi sazise umbawi ngokutloliweko ngehloso yokwala isibaweso begodu nokobana isikhulu selwazi namkha esinye isikhulu sizakusiza umbawi, ukuze isibawo senziwe ngendlela okungeze kusaba nesizathu sokwala.
Nakukghoneka ngokwaneleko, isikhulu selwazi kumele godu sithi phezu kwelwazi elikhonjelweko (lapha imvumo yokufikelela inganikelwa nofana yaliwe), sinikele umbawi nanyana ngiliphi elinye ilwazi eligodlwe yihlangano yomphakathi, nelikhambisana nesibawo.
Isikhulu selwazi kumele sinikele umbawi ithuba elaneleko kungaba ngelokuqinisa namkha ukutjhugulula isibawo, ukuze sikhambisane nemininingwana yendlela yokubawa.
Isikhulu selwazi kumele siphendule isibawo sokufikelela emalangeni ama-30, ngemva kokwamukela isibaweso. Isikhulu selwazi singangezelela isikhathi samalanga ama-30 kanye kwaphela godu selule ngesinye isikhathi esimalanga ama-30. Isikhulu selwazi kumele siqunte bona siyasivuma isibawo nofana njani, begodu kumele sinikele umbawi isaziso ngokutloliweko malungana nequntwelo.
Nakube isikhulu selwazi sifumana isibawo sokufikelela, kucace bonyana isibaweso bekumele thana senziwe kenye ihlangano yomphakathi, isikhulu selwazi kumele sisize ngendlela singakghona ngayo bona umuntu akghone ukwenza isibawo kusikhulu selwazi sehlangano yomphakathi efaneleko; namkha kumele adlulisele isibaweso kusikhulu selwazi esifaneleko, nanyana kungaba ngayiphi indlela engaba lula.
Lokha isibawo sokufikelela senziwa kusikhulu selwazi sehlangano yomphakathi kodwana khibe irikhodi alisisezandleni namkha alilawulwa yihlangano leyo, khibe lisezandleni zenye ihlangano yomphakathi; namkha khibe okumumethwe kwerikhodi elikhonjelwekwelo litjhidelene khulu nemisebenzi yenye ihlanano yomphakathi, isikhulu selwazi kumele sithi emalangeni ali-14 ngemva kokwamukelwa kwesibawo, sidlulisele isibawo kusikhulu selwazi sehlangano yomphakathi leya. Isikhulu selwazi kumele sazise umbawi ngalokhu ngokutloliweko.
Nakube isibawo sokufikelela siyavunywa, isaziso kumele sitjho imali yokufikelela (nakube ikhona) okumele ikhokhwe ekufumaneni okufunwako, kanye nendlela okuzokunikelwa ngayo imvumo yokufikelela leyo. Isaziso godu kumele sitjho bonyana umbawi angafaka ukuzibilayeza kwangaphakathi namkha enze isibawo ekhotho, njengombana kungaba njalo.
Nakube isibawo sokufikelela siyaliwa, isaziso kumele sitjho iinzathu ezaneleko zokwaliwokho, kufake hlangana nemihlinzeko ye-PAIA okudzinyelelwe kiyo. Godu isaziso kumele sitjho bonyana umbawi angafaka ukuzibilayeza kwangaphakathi namkha enze isibawo ekhotho, njengombana kungaba njalo, ngokuphikisana nokwaliwa kwesibaweso, godu kumele sitjho ikambiso kanye nesikhathi sokufakwa kokuzibilayeza kwangaphakathi, njengombana kungaba njalo.
beziyilethe kuKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu eSewula Afrika kanye nehlanganweni elawulako lapha ihlangano yangasese leyo ililunga khona, nakube ikhona. Godu kumele yenze bona incwajana leyo iyholakale kuwebhusayidi, nakube inayo. Iinhlangano zangasese azikabotjhelelwa ukubuthelela incwajana ngamalimi amathathu.
Nokho, iinhlangano zangasese njenganje zinikelwe ukungafakwa ekuthini zibuthelele iincwajana zazo. Qala isiHlomelelo D.
Njengombana kutjhwiwe ngaphambilini, kuneenquntelo elungelweni lokufumana ilwazi. Lokhu kuba ngendlela yokungafakwa, kanye neenzathu ezingenza bona isikhulu selwazi singeyama ekwaleni ngemvumo yokufikelela njengombana kuhlinzekwe ku-PAIA.
I-PAIA yenza irhelo lamarikhodi angafakwa ekubeni akhonjelwe.
Lokhu marikhodi weKhabinethi namakomiti wayo; amarikhodi aphathelene nokusebenza ngokomthetho kwamakhotho atjhwiwe kusigaba 166 somThethosisekelo, amarikhodi weBhodo yeenLilo ehlonywe ngokwesigaba 2 samaPhiko aKhethekileko wokuPhenyisisa kanye nomThetho weBhodo yeenLilo No. 74 ka 1996, amarikhodi wesikhulu sezomthetho samakhotho anjalo namkha seBhodo yeenLilo, amarikhodi wamalunga ngalinye wePalamende namkha wesibethamthetho sesifunda ngesikhundla esinjalo; namkha amarikhodi aphathelene nequnto elitjhwiwe endimeni (gg) lehlathululo lomsebenzi wezokuphatha esigabeni 1 somThetho wokuKhuthazwa kokuPhatha ngobuLungiswa, 3 ka 2000, malungana nokukhethwa, ukuhlungwa, namkha ukuqatjhwa kwesikhulu sezobulungiswa namkha omunye nomunye umuntu yiKhomitjhini yemiSebenzi yezoBulungiswa ngokwanofana ngimuphi umthetho?
Ukufikelela irikhodi kungaliwa, begodu i-PAIA yenza rhelo leenzathu ezahlukeneko ihlangano yomphakathi nofana yangasese engayama kizo nayala ngemvumo yokufikelela. Kuneenzathu zokugunyazwa kanye nezokuzicabangela. Iinzathu zokugunyazwa zokwala ziqakathekile ukubalekela ukutjhayisana kwemithetho kanye nokuvikela ikareko elithize. Isibonelo, ikareko eliphathelene nokuphepha kwelizweloke, ikareko leenhlangano ezithileko zomphakathi, okutjho amakhotho, iPhalamende, kanye nekareko lezerhwebo, ikareko lomhlanganyeli wesithathu, njll.
Ukuvikelwa okugunyaziweko kwelwazi lerhubhululo lomhlanganyeli wesithathu kanye nokuvikelwa kwelwazi lerhubhululo lehlangano yangasese.
Umuntu othi ngehloso yokwala ngelungelo lokufikelela ilwazi ngokwe-PAIA, alahle, onakalise namkha atjhugulule irikhodi; afihle irikhodi; namkha enze irikhodi lingasaba ngeliliqiniso namkha enze irikhodi lamanga; wenza umlandu, yeke kuzakuthi nagwetjwako aqalane nehlawulo nofana ukufakwa ngejele isikhathi esingadluli iminyaka emibli.
Isikhulu selwazi esithi, ngokuthanda kwaso namkha ngokungakhathali kwaso, sihlulwe kukhambisana nemibandela yesigaba 14 (ukulethwa kwencwajanal), senza umlandu, yeke nasigwetjwako sizakuqalana nehlawulo namkha sifakwe ngejele isikhathi esingadluli iminyaka emibli.
Ihloko yehlangano yangasese ethi, ngokuthanda kwayo namkha ngokungakhathali kwayo, ihlulwe kukhambisana nemibandela yesigaba 51 (ukulethwa kwencwajanal), yenza umlandu, yeke nayigwetjwako izakuqalana nehlawulo namkha ifakwe ngejele isikhathi esingadluli iminyaka emibli.
Ikambiso yethendara kukulapha abanikeli ngemisebenzi bamenywa khona bona benze isibawo sokuthendarela umsebenzi othileko eenhlanganweni zakarhulumende, baphalisane ngokunikelwa ikontraga. Isibonelo, i-Bua Municipality e-Free State ikhupha ithendara lokuwolwa kweenzibi. I-Elly Transport, i-Billy Transport ne-Cicily Transport ziletha ithendara. Ngemva kwekambiso yokuhlolisisa, i-Cicily Transport kuba ngiyo ekhethwa njengomenzi wemisebenzi wokuwolwa kweenzibi. Abanikeli ngemisebenzi abangakaphumeleli, i-Elly Transport neBilly Transport bangakghona ukusebenzisa i-PAIA ukukhombela ukufikelela amarikhodi weKomiti yokuHlulela eqala ukukhethwa kokuthunjwa komenzi wemisebenzi ophumeleleko na?
Ipendulo ithi, iye, bangakghona. Nokho-ke, ilungelo lokufikelela ilwazi njengawo woke amanye amalungelo linemibandela. Lokhu kutjho bonyana isibawo sokufikelela irikhodi singaliwa nakube kuneenzathu zokwenza njalo ngokwe-PAIA.
okutjho, umThetho wokuKhuthazwa kokuPhathwa ngobuLungiswa, 2000.
UNosipho uhlala emzini osemakhaya begodu ufuna ukwazi bonyana kubayini indawo yekhabo ungafumani imisebenzi yokwethulelwa amanzi ngetanka kumasipala wendawo yekhabo leyo. Nje-ke wenza isibawo ngaphasi kwe-PAIA kobana afumane imitlamo yokwethulwa kwamanzi emizini yendawo yekhabo. Unikelwa imitlamo leyo ngaphasi kwe-PAIA, bese ufumana bonyana nanyana imitlamo leyo ikhona, kodwana abatjhayeli bamavaterkani beqisa indawo yekhabo amehlo ngombana batjho ayisisendlelenabo ukuya ngokwekontraga yomethuli wemisebenzi yamavaterkani nomasipala. Lokhu kulethwa eenkhulwini zakamasipala, zona-ke zikhombela abatjhayeli bamavaterkani bonyana badlule endaweni yekhabo kaNosipho ukuze abahlali balapho bakghone ukufumana amanzi. Ngiyo-ke lendlela i-PAIA engasetjenziswa ngayo ukusiza abantu ukufikelela imisebenzi esisekelo.
UTsakane wenza isibawo sekumba ye-RDP emNyangweni wesifunda wezeziNdlu ePolokwane ngo-2004. Azange afumane ipendulo ebuya emnyangweni. Nje-ke ufuna ukwazi ngokurhabileko bonyana userhelweni lomnyango lo lokwabelwa ikumba nofana njani. Uqunta ukusebenzisa i-PAIA ukubawa iqhinga elisetjenzisiwako malungana nokwaba iinkumba, godu ufuna ukwazi bona ingabe ibizo lakhe likhona erhelweni labalindileko kanye nemitlamo emayelana nokwakhiwa kweenkumba ze-RDP. Uletha iForomo A lakhe kusikhulu selwazi somnyango, bewafumana ipendulwakhe emalangeni ama-30. Ekufumaneni kwakhe ilwazi, wafumana bonyana ibizo lakhe alikho erhelweni nanyana anelisa imibandela. Ufumana bonyana kwaba butjhapha bezokuphatha bonyana ibizo lakhe lingabikho. Yeke wakhuluma noSomkhandlu wezeziNdlu ePolokwane, owamsiza bona ibizo lakhe lifakwe erhelweni labalindeleko.
Ngilikhombela njani ilwazi ehlanganweni yomphakathi?
Ngiyilinde isikhathi esingangani ipendulo?
Kumele nginikele iinzathu namkha ngikhombise ilungelo engifisa ukulivikela namkha ukulisebenzisa lokha nangikhombela ilwazi ehlanganweni yomphakathi na?
Ngikhombela njani ilwazi ehlanganweni yangasese?
Kumele nginikele iinzathu namkha ngikhombise ilungelo engifisa ukulivikela namkha ukulisebenzisa lokha nangikhombela ilwazi ehlanganweni yomphakathi na?
Ngenzani nakube angeneliseki ngequnto lesikhulu selwazi somnyango karhulumende namkha lokha isikhulu selwazi singaphenduli isibawo sami?
Ngifaka kubani ukuzibilayeza kwangaphakathi?
Ukuzibilayeza kwangaphakathi kumele kufakwe emalangeni amangaki?
Ngenzani lokha nanginganeliseki ngequnto lesikhulu selwazi seKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu, umVikeli womPhakathi, umCwaningi Mazombe, iKhomitjhini yezokuLinganiswa ngobuLili namkha lokha isikhulu selwazi seenhlanganwezi singaphenduli isibawo sami?
Ngenzani lokha nanginganeliseki ngequnto lehloko yehlangano yangasese namkha lokha ihloko leyo ingaphenduli isibawo sami?
Isikhulu selwazi singanikela ngelwazi ngokungakapheleli na?
Ngimaphi amaforomo ahlukahlukeneko wemvumo yokufikelela?
Nawufumana iforomo lesibawo, kumele isikhulu selwazi senzeni nasifumana bonyana akusiso esilawula namkha esiphatha irikhodi elikhonjelweko?
Kwenzakalani lokha isiphathimandla esifaneleko nasihlulwa kunikela isaziso malungana nequnto lokuzibilayeza kwangaphakathi Nje-ke kumele ngithathe maphi amagadango nakunjalo?
2 Isigaba 90 se-PAIA sihlinzeka bonyana umuntu ngehloso yokwala ilungelo lokufikelela nokonakalisa, alimaze namkha atjhugulule irikhodi, afihle irikhodi namkha adurhise, wenza umlandu begodu uqalene nokuhlawuliswa ihlawulo namkha ukuvalelwa ejele isikhathi esingadluli iminyaka emi-2.
<fn>DAC-NLS. IsibawoEkomitiniYemisebenziEq.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
namkha ipilo yabantu engozini.
umsebenzi othathwa njengoqakathekileko.
kufanele ithathe isiqunto msinyana.
Zalisa iforomo lesibawo LRA4.
yokuqunta ngomsebenzi njengoqakathekileko.
sokuvunyelwa eforomini lesibawo.
Nikela ikhophi yeforomeli komunye othintekako.
obunye ubufakazi obanelisako.
Conciliation Mediation and Arbitration (CCMA).
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
essential service, Form LRA4.
<fn>DAC-NLS. IsibawoEsitjhaSesabeloEsiphel.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ungenza isibawo sokubuyiswa kwaso.
lokuthoma umzuzi aphuma ngalo eSewula Afrika.
kwezeHlalakuhle lokha nawubuyako.
lokha nakathoma ukuhlala butjha eSewula Afrika.
yomNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
amalanga ama-90 wokujanyiswa.
usibuyekeze isabelo sakho.
UmNyango uzakubuyekeza isabelo sakho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoKu-saqaSoku-akhredithiw.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
bazitlolise ngokuya kwemithetho ebekiweko.
bemisebenzi bazitlolise nomNyango wezeFundo.
beKoro yezeFundo neBandulo (i-SETA).
Qualifications Framework (i-NQF).
kanti-ke asetjenziswa ukuphuhlisa ukufunda.
yo-South African Qualifications Authority.
sitjhejwe godu nangabe awuka-akhredithiwa.
umThetho wokuThuthukiswa kwamaKghono.
yesibawo sakho ingaphethwa.
Ihlelweli lomsebenzi ngelasimahla.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSamalungeloWomzalanisi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Breeders' Rights Act, 1976.
kanengana, zibonakale njengeentjalo zokuthoma.
Kufanele zibe negama elamukelekako.
emTlolisini wamaLungelo wabaZalanisi beenTjalo.
kuthatha isikhathi esidlula unyaka munye.
zitholakala ngesibawo kumTlolisi.
ukubulunga isikhathi nemali.
yenzeka ngesikhathi sinye sokutjala.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSasabeloSokurholophala.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
lokurholophala emkhumbulweni namkha emzimbeni.
ezisithandathu ukuya enyakeni munye.
Ngubani ongenza isibawo?
ube sisakhamuzi seSewula Afrika.
uhlale eSewula Afrika ngesikhathi wenza isibawo.
ukulinganisa ubujamo bakho bezeemali.
kufanele libe ngaphasi kwemali ethileko.
i-R9 600 ngonyaka.
yo-South African Social Security Agency.
i-ofisi ukuzokwenza isibawo.
Gcina irasidi njengobufakazi besibawo sakho.
Imitlolo le inikelwa ngendlela ye-PDF.
awa isibawo sakho.
ngelanga owenza ngalo isibawo.
kungani ungasamukeli isiqunto.
ngomphumela wesibawo sakho.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSe-visa.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
lokungena eSewula Afrika.
yakhe eze eSewula Afrika.
eendaweni zokungena ngenarheni eSewula Afrika.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa iforomo lesibawo se-visa, BI-84.
kokuphela kwevakatjho elihlosiweko.
umnqopho nesikhathi sevakatjho.
Veza ubufakazi bekghono elaneleko leemali.
elisebenzako lokubuyela emva.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSeemfundoneng.2007-05-18.nr.txt</fn>
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
Uzakuthanda bona i-NAC ithintane njani nawe?
2.1 Nimhlobo bani wehlangano?
2.2 Sasungulwa nini isiqhema senu / Yasungulwa nini ihlangano yenu / Sasungulwa nini isijamiso senu?
2.4 Rhemisa lokho okube yipumelelwakho ekulu kezokutlola ehlanganwenakho eminyakeni emi-3 edlulileko.
2.5 Bangaki abantu abasephrojekhthinakho le Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo besitjhaba nehlalo yaso ezakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC?
3.1 Isihloko / Igama Lephrojekhthi Oyenzela Isibawo..
3.2 Akhe usihlathululele ngokufitjhazana ngephrojekhthi le, ngamagama angadluliko kama-500.
3.3 Umphakathi uzakusizakala njani / ngani ngephrojekthakho le?
4.2 Kukhona enye ihlangano la ubawe khona ukusizwa ngemali Sibawa uveze boke abakusiza ngemali bese uzalisa imininingwana elandelako ngenzasapha?
4.3 Akusilula ukuthi i-NAC ingasiza ngebhajethi epheleleko kilephrojekthi, ngalokho-ke itjho imali obawa bona i-NAC ikusize ngayo.
4.4 Itjho imisebenzi yephrojekhthi ozayisebenzisela imali evela kwa-NAC nakube uphumelele ukuyithola?
4.5 Itjho amanye amahlandla la i-NAC yakhe yakusiza khona ngemali.
4.7 Ngubani namkha bobani abanelungelo lokutlikitlela i-akhawundi yebhaga engehla le esiqhemeni senu / ehlanganwenenu / esijamisweni senu?
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof. Mma.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Sibawa abafakazeli ababili esingakghona ukubathola, umrholi womphakathi kunye nesikghwari esiwufundeleko umsebenzi wobukghwari abanqopheneko nomsebenzakho. Sibawa usithumelele ubufakazelo obutlolwe babe batlikitlelwa obubuya kubafakazeli, ngenzasapha.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Prof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Ubuncani bakhona ufake sinye isibonelo somsebenzakho (isib. Iinthombe, iindatjana ezisikwe emaphephandabeni njll.) esiphathelene nephrojekhthi le.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSehleloLokuthuthukiswa.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
asetjenziswa basebenzi babo.
Ikambiso yesibawo ifaka amagadango ahlukeneko.
sehlelo lokuthuthukiswa butjha.
iphrojekthi yokuthuthukiswa butjha kwehostela.
u-10.5.2 weKhodi yezeziNdlu.
sele ikhona, imininingwana ye- QNK izakunikelwa.
ezibhajethelwe ukutlama kokuthoma.
nebonelo phambili lehloso.
yokuragela phambili ngamadizayini azeleko.
ezeleko kanye nemitlolo yethenda bona ivunywe.
ngokuqala imininingwana yesibawo.
nemikghwa etlanyiweko neyokwakha ethendariweko.
kwesibawo siyame ebujameni bomuntu ngamunye.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSekombaYangokomthet(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
nawulisiswa umsebenzi nayifunekako.
Inomboro yereferensi ye-PAYE yomqatjhi wakho.
yangokomthetho kukwenza isibawo nge-eFiling.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSekombaYangokomthet(2).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
esitjha kufanele senziwe.
nenye ngokuya komqatjhi omunye nomunye.
zomthelo zijame kuhle.
Inomboro yereferensi ye-PAYE yomqatjhi wakho.
sengeniso nokusetjenziswa kweemali.
sizakunikelwa emalangeni ambalwa.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSekombaYangokomthet(3).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Iforomo lesibawo IRP3(c).
namkha yabaphathi besikhwama.
namkha ukubalwa kwesikolodo somthelo.
yangokomthetho kukwenza isibawo nge-eFiling.
ubufakazi bokusetjenziswa kweemali.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSekombaYangokomthethoY.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
epholisini yonyaka yepentjhini.
Umrholo wonyaka wobhadela umthelo.
yitjho ibanga lokungatloliswa.
kungakapheli ama-awara ama-48.
kungakapheli ama-awara ama-48.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSekombaYangokotheth(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
sephrovidenti sipheliswa khona.
ye-South African Revenue Service.
yelunga kanye ne-adresi yeposo.
yelunga yonyaka ngokunemba okukghonekako.
kungakapheli ama-awara ama-48.
ukuvunywa kungakapheli ama-awara ama-48.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSekombaYangokothethoYo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
umvuzo, iforomo lesibawo kufanele lilethwe.
Zalisa iforomo lesibawo bewulilethe kwa-SARS.
yomthelo sivamise ukuthatha ama-awara ama-48.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSelayisenseYabasafundak.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
elisisekelo lokutjhayela ikoloyi.
siyehluka umasipala nomasipala.
iforomo (LL1) esentha eseduze yokuhlola.
njengombana ziquntwa nguSo/Nomkhandlu.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSelayisenseYakamabonwak.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukuthenga umabonwakude abe abukele umabonwakude.
komunye nomunye umabonwakude ezinaye.
Ilayisense ivuselelwa kanye ngonyaka.
yamaLayisense kaMabonwakude (TV Licences).
Kungathatha ama-awara ambalwa.
R65 yelayisense yesiphungulelo.
Application form for TV Licence.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSelayisenseYekoloyi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yatjhugululwa ifuna ilayisense etja.
namkha ikoloyi ithengwa elifeni lohlongakeleko.
Thintana ne-ofisi yethrafigi.
Isitifikhethi sokuhlongakala sohlongakeleko.
Bhadela imali ebekiweko.
Isibawo sisetjenzwa mhlokho.
njengombana ziquntwa nguSo/Nomkhandlu.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSelayisenseYesigidiEtj.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yesiPholisa seSewula Afrika (SAPS).
ilayisense kwesinye nesinye isigidi onaso.
African Police Service (SAPS).
a competency certificate.
(Isibawo selayisense yokuba nesigidi).
esiseduze samapholisa nalapho uhlala khona.
Incwadi kamazisi wakho.
ukudlula iinyanga ezintathu.
ulethe imitlolo yokusekela isibawo sakho.
yakho eforomini SAPS 91(a).
ukumkghonakalisa ukusebenza isibawo sakho.
yi-South African Bureau of Standards (SABS).
<fn>DAC-NLS. IsibawoSelayisenseYesikebheSe.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha (i-DEA&T).
yokuthiya namkha ekhambelanako.
omunye nomunye umsebenzi okhambelana nokuthiya.
iSitifikhethi sezokuPhepha singakhutjhwa.
zeBhoduluko nezokuVakatjha (i-DEA&T).
Environmental Management Acct, 1998 Act No.
The National Biodiversity Act, 2004 Act No.
Act, 2004 Act No.
Marine Protected Areas Act, 2003 Act No.
Seals Protection Act, 1973 Act No.
of Pollution from Ships Act, 1986 Act No.
Pollution from Ships Act, 1986 Act No.
Iindleko zihluka ngokuya kobude besikebhe.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSelayisenseYesikepeSok.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSelayisenseYokutjha(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
abalahlekelwe malayisense wokutjhayela.
isentha yokuhlolela ilayisense yokutjhayela.
Tjhinga e-ofisini lendawo lethrafigi eliseduze.
INcwadi kaMazisi (i-ID) namkha iphaspoti).
Iinthombe ezimbili ze-ID ezinzima nokumhlophe.
Bhadela imali ebekiweko.
njengombana ziquntwa nguSo/Nomkhandlu.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSelayisenseYokutjhayela.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yokuzazisa njengomtjhayeli ofanelekako.
eli-18 namkha engaphezulu kwaleyo.
yokutjhayela eseduze nawe.
Incwadi kamazisi namkha iphaspoti.
Iinthombe ezine ezinzima nokumhlophe zakaMazisi.
Amagadangiso wemino yakho azakuthathwa lapho.
kokunikelwa ilanga lokuhlolwa.
Bhadela imali ebekiweko.
Imitlolo le inikelwa ngendlela ye-PDF.
Northern CapeMotor cycleR90 R106.
Amaforomo anikelwa ngendlela ye-PDF.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSelayisenseYomseben(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
besikhathi esiminyaka emine.
nenye ihlangano eyaziwako engenzi inzuzo.
Ilayisense isebenza iminyaka emine.
bahlangabezana neendingo zomNyango.
nokusatjalaliswa kwetshwayo lokudlulisa.
usebenzise amaledere amakhulu.
Africa (ICASA) nemali yesibawo.
Kungathatha iinyanga ezintathu kuya kwezine.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSelayisenseYomsebenziW.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yokurhatjha yomphakathi eSewula Afrika.
ekhutjhwa eGazedini yomBuso.
umnqopho wesimemo sokwenza iimbawo.
ezisithandathu ukufika kwezilitjhumi nambili.
ngemva kobana inikelwe.
lamatjhejuli weGazede yomBuso.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSelungeloLokumayina.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
lokumayina amaminerali endaweni ethileko.
ohlosiweko wokumayina kanye nesikhathi sawo.
ngebanga lomsebenzi wokumayina.
Act, 2002 (Act No. 28 of 2002).
umsebenzi ukhambisana neTjhata yeeMayini.
ku-inthanethi ekhasini leli.
engabuyiko ezakuquntwa Mphathi wesiFunda.
ukuthoma ngelanga lesaziso.
Regulations - Government Gazette No.
kungakapheli amalanga ali-14.
Iindleko zizakuquntwa mnyango begodu azibuyi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSelungeloLokuzumaAmami.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
engaba namaminerali namkha ibuthelelo lawo.
kwalo isikhathi esingadluli iminyaka emithathu.
and Energy esifundeni inarha ekiso.
kungakapheli amalanga ama-30.
kuNgqongqotjhe bona sitjhejwe.
ali-14 begodu uzakubuyisela isibawo kuwe.
nomuntu ohlala kiyo kanye nomunye othintekako.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSelwaziMayelanaNobujam.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Ilwazi litholakala khonokho kuwebhsayithi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemaliYesondlo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Ngubani okufanele anikele ngesondlo?
lokobana abantu laba batjhadile.
alikghoni ukubhadela imali yesondlo efunekako.
Ngiziphi iindleko ezingafunwa?
nendlu, kanye nokubhadela ifundo elungileko.
lomunye wabathintekako njengomthembele kibo.
kufanele banikele ikhotho ubufakazi beendleko.
aba nabanye abantwana ngokukhamba kwesikhathi.
ezihlukeneko begodu azikhambelani.
abanamthelela esibopheni sokusekela.
esiyingini lapho uhlala khona.
bona usenze kuyiphi ikhotho isibawo.
begodu bazakutjheja ubujamo bakho.
elithileko ukukhulumisana ngendaba.
efunwako namkha ayiphikise ekhotho.
abathintekako ukuvela ekhotho.
bona ukubhadelwa kuzakwenziwa nini begodu njani.
e-ofisini elinye lombuso elenzelwe lomnqopho.
society ekhonjwe mumuntu othintekako.
Bunqopha emuntwini okufanele afumane imali.
nomThetho weSondlo ka-1998 omutjha.
Maintenance Act, 1998 Act No.
okukghonekako begodu nangeendleko eziphasi.
Akunasikhathi esibekiweko salomsebenzi.
ngokubambisana phakathi kwabathintekako.
ezibekiweko zokusekela nokukhamba.
umlayo wesondlo na.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
the Maintenance Act, 1998 Act No.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemisebenziYeentjhabatj.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yomNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
wephrovinsi wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
komNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
kumbhali enarheni yangaphandle.
kwezeHlalakuhle ne-Ofisi lakaMabhalana Mazombe.
Ukudluliswa kutjhejwa nakufunyanwako.
anikele ngombiko embusweni wephrovinsi.
ubhadele eminye imisebenzi.
ziyehluka inarha nenarha.
Akunaforomo okufanele ulizalise.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemivuzoYabathembeleko.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
seTjhorensi yabaNgasebenziko (i-UIF).
Nesitifikhethi sokuhlongakala sohlongakeleko.
IForomo UI.19, leLwazi lomSebenzi Form UI.
yezabasebenzi base imitlolo.
isibawo begodu bazabanikela ilwazi elinengi.
begodu imali izakubhadelwa kanye.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
surviving spouse or life partner, UI -2.
children of deceased, UI - 2.
Information of Employee, UI.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemivuzoYoku-adopthaEs.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Thintana nesentha yezabasebenzi eseduze.
Form UI -2.
Ikhophi eqinisekisiweko yomlayo woku-adoptha.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
still in employment, UI-2.
msebenzi ngesikhathi asasebenza, UI-2.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemivuzoYokubelethaEsi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Tjhinga esentha yezabasebenzi eseduze.
into banking account.
Form UI-2.3, Application for maternity benefits.
employee whilst still in employment.
payment for maternity benefits.
yezabasebenzi eseduze base imitlolo.
bagula khulu, bangabawa omunye umuntu abayele.
bakghona ukwenza isibawo.
beyibhadele imivuzo ngenyanga kumsebenzi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
account: ID: UI-2.
Application for maternity benefits , UI-2.
still in employment: ID: UI-2.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemivuzoYokungasebenzi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ulisa umsebenzi ngokuzithandela.
yezabasebenzi eseduze ngokwabo base imitlolo.
yezabasebenzi eseduze ngezinye iinkhathi.
beyibhadele umsebenzi imivuzo ngenyanga.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
account, ID: UI-2.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoEjayelekilekoYa.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
beSewula Afrika namkha imitjhini.
Veza incwadi yokuqatjhwa.
amalanga amathathu wokufumana imvumo.
(6), no (7) seforomo lesibawo BI-1738.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYabasebenziBeen.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
elililunga lesiqhema sesikepe.
esifika eenyangeni ezintathu.
endaweni yokungena yedoyelo eSewula Afrika.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
Letha iphaspoti esebenzako.
komuntu loyo nomThetho wokuPhalalela ka-2002.
esaleleko efunyenwe mthuthi.
Iimbawo zingathatha ubunengi bamalanga ama-30.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYebhizinisi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
amahlanu (i-R500 000).
isiswe njengehlangothi lepahla yebhizinisi.
zakanomphela zizakuqatjhelwa unomphela.
African Revenue Service (SARS).
namkha ngaphezulu abaniphekeleleko.
phakathi kwendawo enomgomani osarulana.
imvumo inikelwe umbawi.
mayelana nomunye nomunye umbawi.
angeze babawiwa bona babe nemibiko yeradiyoloji.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
ema-ofisini aseduze weeNdaba zeKhaya.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYehleloLoku(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
nephiko lenarha yangaphandle.
ebuzendeni namkha imitjhini yeSewula Afrika.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa iforomo lesibawo BI-1738.
Veza iphaspoti esebenzako.
ukubakhona kwehlelo lokurweyila.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYehleloLokurwey.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
lesikhungo sefundo ephakamileko eSewula Afrika.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
nokobana umfundi wamukelwe bona atloliswe.
Iimbawo zingathatha amalanga ama-30.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYesikhatjhanaYe.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
lethrafigi namkha emgunyazini wokutlolisa.
Letha ikhophi yencwadi yakamazisi.
Bhadela imali ebekiweko.
National Road Traffic Act, 1996 Act No.
Isibawo sisetjenzwa mhlokho.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYesikhatjhanaYo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ngaphambi kokulethwa ngenarheni.
Ikhodi yegatja: 000845/010845.
kwamadlelo ukwenza imali.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokufunda(2007).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ilungelo lokufunda eSewula Afrika.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa iforomo lesibawo BI-159.
zokwenza isibawo nasingatholakaliko khonokho.
incwadi kadorhodera etjengisa bona uphile kuhle.
kokuvunywa kwesibawo sakho.
i-visa yokungena enarheni kanengi.
imininingwana yomSewula Afrika omumondli wabo.
yobufakazi bobunikazi babantwana.
amended (UmThetho wokuPhalalela).
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokuhlalaYa(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
njengombaleki eSewula Afrika.
eliseduze ephrovinsini ohlala kiyo.
bombaleki ngenarheni nawuzakwenza isibawo.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
amagama asetjenziswa nguwe.
Zalisa amaforomo wesibawo.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokuhlalaYa(2).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
elihlose ukusisa ebhizinisini ekhona ngenarheni.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
lepahla yebhizinisi kusisiwe.
nakubawa umNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
neminyakeni emithathu ngemva kwalapho.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokuhlalaYa(3).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
umhlalaphasi eSewula Afrika.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa amaforomo wesibawo.
engenisa imali engange-R20 000 ngenyanga.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokuhlalaYa(4).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa amaforomo weembawo.
weeNdaba zeKhaya imali engange-R75 000.
Akunamali ebekelwe lomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokuhlalaYa(5).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
njengangakajayeleki namkha ukufaneleka.
esifakazelo ebuya kubaqatjhi bakade.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokuhlalaYa(6).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
imitjhini yeSewula Afrika.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa amaforomo wesibawo.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokuhlalaYa(7).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
isibawo semvumo yokuhlala yakanomphela.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa amaforomo wesibawo.
Letha isitifikhethi samabeletho.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
BI-947 (Isibawo semvumo yokuhlala yakanomphela).
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokuhlalaYa(8).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
seSewula Afrika namkha umhlali kanomphela.
ubujamo bakho bokuhlala nasenziwako.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
isitifikhethi sakho samabeletho.
sokobana bazokusekela ngeemali.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokuhlalaYa(9).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
kwamaqintelo wonyaka abekwa njalo.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa amaforomo wesibawo.
Bonyana isikhundla othenjiswa sona sikhona.
lakhangiswa ngendlela ebekiweko.
ekhona emakethe efaneleko yezakhamuzi nabahlali.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokuhlalaYakano.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Afrika namkha izakhamuzi zakanomphela.
itjhebiswano elihle labathetheneko likhona.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa amaforomo wesibawo i-BI-947 ne-BI-29.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokulethaAmahla.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
and Stock Remedies Act, 1947 (Act 36 of 1947).
ebuNqophisini bokuPhila kuHle kweenLwana.
yikambiso yokulinga okuhlongozwako.
ufumene ikhophi yemvumo ekhutjhwe mTlolisi.
ukusebenzisa ihlabelo elingakatloliswa.
as amended by Act 90 of 1997.
kanye nokuziphendulela ngeendaki.
ebuNqophisini bokuPhila kuHle kweenLwana.
komThetho 36 ka-1947 nesibawo sakho.
kwelanga lokuletha ngenarheni.
the Republic of South Africa, IMP.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokulethaNg(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
lokha ekhona nayiphelako.
wokujanyiswa namkha wokusulwa kwayo.
ama-25 abangalethwa ngenarheni (ngonyaka).
Akunakala ophilako ozakulethwa ngenarheni.
zeBhoduluko nezokuVakatjha (i-DEA&T).
enarheni okubuya kiyo ipahla.
Ubunengi bemihlobo ezakulethwa ngenarheni.
corporation namkha i-trust.
(i-South African Revenue Services (SARS)).
azikakulungeli ukudliwa babantu.
kweLwandle neliGu. (Qala ama-adresi ngenzasi).
kukwenza njalo imvumo angeze yanikelwa.
The National Biodiversity Act, 2004 Act No.
Act, 2004 Act No.
Marine Protected Areas Act, 2003 Act No.
Seals Protection Act, 1973 Act No.
of Pollution from Ships Act, 1986 Act No.
Pollution from Ships Act, 1986 Act No.
ngokwenziwa kuhle kwesibawo.
Iimali yesibawo eyi-R225 (efaka koke).
ngokubambisana noNgqongqotjhe wezeeMali.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokulethaNg(2).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
epahleni eSewula Afrika.
yiGazede yomBuso weSewula Afrika.
ngenarheni beSewula Afrika.
okusuka kiyo ipahla.
ngaphandle bona ilinganiswe beyihlolwe.
sokuphila kuhle kweentjalo sithunyelwa nepahla.
wezokuLima endaweni yokungenisa eSewula Afrika.
the Agricultural Pests Act, 1983 Act No.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokulethaNg(3).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
namaBubulo namkha abasebenzeli bawo.
isibawo seemvumo zokuletha ngenarheni.
Customs Union (SACU).
Thintana nomNyango wezokuRhebelana namaBubulo.
yesitifikhethi sokutloliswa kwekoloyi yakho.
Administration Commission (ITAC).
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokulethaNgenar.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ngenarheni iimfesi ngeminqopho yokuzithabisa.
ngenarheni ngomnqopho wokuzithabisa.
wokuzithabisa lokha ekhona nayiphelako.
lokuya nokubuya enarheni leyo.
ngefeksi enomborweni ethi (021) 402 3367.
ekudleni kokuthiya okuthengiweko.
Environmental Management Acct, 1998 Act No.
The National Biodiversity Act, 2004 Act No.
Act, 2004 Act No.
Protected Areas Act, 2003 Act No.
Seals Protection Act, 1973 Act No.
kuye ngokwenziwa kuhle kwesibawo.
ovunyelweko kanye noNgqongqotjhe wezeeMali.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokulethaNgesew.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Substances Control Act, 1965.
esiqintelweko begodu emthwalweni ngamunye.
lokha umkhiqizo nawufunekako.
lapho utloliswe khona.
lemvumo ukusebenza belikhuphe imvumo.
ngaphakathi kweRiphabhligi yeSewula Afrika.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokumayina.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukumayina ngaphandle kwemvumo yokumayina.
Imvumo yokumayina ayidluliswa.
kanye nokudoswa okukghonekako kwamaminerali.
indawo yokumayina ayidluli amamitha ali-1.
kweminerali nenarha efanako.
elitholakala kuMphathi wesiFunda.
ungalitholala ku-inthanethi ngenzasi.
ngasi kwayo inarha.
nayikuthi zoke iimfuno kuhlangabezwene nazo.
kanye nohlezi kiyo kanye nabanye abathintekako.
kuMphathi kungakapheli amalanga ama-30.
nayikuthi zoke iimfuno kuhlangabezwene nazo.
kungakapheli amalanga ali-14.
Iindleko zizakuquntwa mnyango begodu azibuyi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokusebenza.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
namkha emitjhini yeSewula Afrika enarheni yakho.
lapho umbawi azakusebenza khona.
Imibiko yezokwelatjhwa namkha yeradiyoloji.
namkha kibomma abasidisi.
abantwana abazakuphekelela umbawi.
endaweni enomgomani osarulana.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokusebenzaYama.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
womndeni waloyo muntu.
ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa iforomo lesibawo BI-1738.
namkha ukufaneleka okungakajayeleki.
okufana nemitlolo eveziweko neemfakazelo.
(6), no (7) seforomo BI-1738.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokusebenzaYoku.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
emitjhini yeSewula Afrika.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa iforomo lesibawo BI-1738.
kwekampani yeSewula Afrika.
nesikhundla ozakuqatjhwa kiso.
begodu nesibeka imisebenzi ozayenza.
(1), (6), no (7) se-BI-1738.
okusemthethweni okufuneka emsebenzini.
ukusebenzana nesibawo sakho.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokusebenzisaIn.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukwembeswa kanye nokubulungwa.
ngaphakathi namkha ngaphandle kweSewula Afrika.
lokuthiya namkha lokusebenzisa iNdawo.
kanye/namkha ukucinywa kwelungelo.
ufumane isimemo esizakuvezwa eGazedini yomBuso.
namkha endaweni yokusabalalisa etjhiwo mnyango.
ngokusebenzisa ukuthintana yi-DEA&T.
nangokuqunta kwakaNgqongqotjhe we-DEA&T.
indawo yokusebenza iimfesi.
corporation namkha i-trust.
ama-close corporation namkha ama-trust.
yiBhiro yamaZinga yeSewula Afrika (i-SABS).
akutjho ukubekelwa ngeqadi.
weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha.
Environmental Management Acct, 1998 Act No.
The National Biodiversity Act, 2004 Act No.
Act, 2004 Act No.
Marine Protected Areas Act, 2003 Act No.
Seals Protection Act, 1973 Act No.
of Pollution from Ships Act, 1986 Act No.
Pollution from Ships Act, 1986 Act No.
ovunyelweko kanye noNgqongqotjhe wezeeMali.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokuthengisaUtj.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
uthundubazwe ngamanzi ahlwengisiweko.
umNyango uvume umkhiqizo wokugcina.
asetjenziselwa ukuphekelela iforomo lesibawo.
Services nayikuthi indawo yokungena iseKapa.
ePhikweni lemiKhiqizo yoTjwala.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokuthiyaNgomnq.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
khulu wokusebenzisa ilungelo lokuthiya.
nokuthiya kanye nokungadli iimfesi.
womNyango weeNdaba zeBhoduluko nokuVakatjha.
semvumo yokuthiya ngomnqopho wokwenza imali.
namkha ukusulwa kwelungelo.
ufumane isimemo esizakuvezwa eGazedini yomBuso.
kuthathwa / kusatjalaliswa eyaziswa yi-DEA&T.
e-ofisini eliseduze le-DEA&T.
ngokusebenzisa ukuthintana yi-DEA&T.
The Marine Living Resources Act, 1998 Act No.
Environmental Management Acct, 1998 Act No.
The National Biodiversity Act, 2004 Act No.
Act, 2004 Act No.
The National Protected Areas Act, 2003 Act No.
Protected Areas Act, 2003 Act No.
Seals Protection Act, 1973 Act No.
of Pollution from Ships Act, 1986 Act No.
Pollution from Ships Act, 1986 Act No.
eGazedini ukusebenzisa ilungelo lokuthiya.
Ukuthiya ama-oysta angadluliko azi-60 000.
ngeminqopho yokudla kokuthiya.
Ukuthiya iimfesi ezimathani ayi-1.
ovunyelweko kanye noNgqongqotjhe wezeeMali.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokuthumelaIpah.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
neenjamiso zeemvumelwano zeentjhabatjhaba.
ekhutjhwa ngokungasimthetho namkha eyetjiweko.
ekorweni enye nenye yebubulo.
ngenarheni namkha ithunyelwe ngaphandle.
namkha wokuthumela ngaphandle.
lifekeselwe namkha li-imeyilelwe wena.
emNyangweni wezokuRhwebelana namaBubulo.
isibawo sakho semvumo yokuthumela ngaphandle.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokuthumelaNgap.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Yenza isibawo semvumo yokuthumela ngaphandle.
zeBhoduluko nezokuVakatjha (i-DEA&T).
yeenlwanyana ezakuthunyelwa ngaphandle.
yeenlwanyana ezakuthunyelwa ngaphandle.
corporation namkha i-trust.
namkha izaziso zeemvumo (ama-ITAC).
azikakulungeli ukudliwa babantu.
neliGu. (Qala ama-adresi ngenzasi).
kukwenza njalo imvumo angeze yanikelwa.
The National Biodiversity Act, 2004 Act No.
Act, 2004 Act No.
Marine Protected Areas Act, 2003 Act No.
Seals Protection Act, 1973 Act No.
of Pollution from Ships Act, 1986 Act No.
Pollution from Ships Act, 1986 Act No.
ngokwenziwa kuhle kwesibawo.
weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokutjhayelaYes.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ilayisense ejayelekileko yokutjhayela.
ube neminyaka ema-25 ubudala.
okudlula iinyanga ezihlanu angeze kwatjhejwa.
Uzakuhlolwa amehlo esentha yokuhlola.
Iinthombe ezimbili ezinzima nokumhlophe ze-ID.
Ilayisense yokutjhayela esebenzako.
Isitifikhethi sebandulo (nasifunekako).
nasingasi ngeseenyanga ezidlula kwezimbili.
driving permit onayo.
Bhadela imali ebekiweko.
yesiphrofetjhinali ilungile bona uzoyithatha.
kungakapheli amalanga ali-120 azakumotjhwa.
Uzakuhlolwa amehlo esentha yokuhlola.
Imitlolo le inikelwa ngendlela ye-PDF.
ukuya kwezilitjhumi nambili.
njengombana ziquntwa nguSo/Nomkhandlu.
Amaforomo anikelwa ngendlela ye-PDF.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokuvumelwanaKw.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ngawo phakathi kweSewula Afrika nezinye iinarha.
namkha imitjhini yeSewula Afrika.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa iforomo lesibawo BI-1738.
olindelwe bona uyenze ngaphasi kwesivumelwano.
abazakuphekelela nawuseSewula Afrika.
Imibiko yezokwelatjhwa neradiyoloji.
akutlhogeki bona balethe imibiko yeradiyoloji.
athembele kuwe kilenarha nasifunekako.
endaweni enobulwelwe bomgomani osarulana.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYokwelatjhwa.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukuzokufumana ukwelatjhwa eSewula Afrika.
beSewula Afrika namkha emitjhini.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa iforomo lesibawo BI-1738.
wokwelatjhwa eSewula Afrika.
abhadele iindleko ezizokuvela.
Isitifikhethi sokuhlatjelwa, nakutlhogekako.
Iimbawo zingathatha isikhathi esimalanga ama-30.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYomuntuOfunaI-.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
sokobana athathwe njengombaleki.
ukuba mbaleki - kilokhu eSewula Afrika.
isiphaphamtjhini namkha ngesikepe.
Ukuhlolwa ngaphambi kwayo yoke into.
Igadangiso lakho lemino liyathathwa.
bewunikelwe imvumo yofuna i-asayilamu.
sokuQuntwa kobuJamo babaBaleki (i-RSDO).
kungakapheli amalanga alitjhumi nahlanu.
Iimbawo zingathatha iinyanga ezisithandathu.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSemvumoYomuntuOthethe.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
ezili-15 nasele kudoswe umthelo.
namkha lapho isibawo senziwa eSewula Afrika.
imibiko yezokwelatjhwa neyeradiyoloji.
Lomsebenzi uthatha isikhathi esimalanga ama-30.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSenarhaYokulimaYakarhu.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
(nanyana kunombango wenarha).
iintetjhi zamapholisa namaphephandaba.
Yenza isibawo emuntwini otjhiwo esazisweni.
nguNgqongqotjhe wezokuLima neeNdaba zeNarha.
esekelwe enanini loke lenarha.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSencwadiYesigunyazoMay.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukwakha namkha ukutjhugulula ikoloyi.
akhambako, iintregere, neemvuni.
weeNdlela weThrafigi ka-1996.
Ikhophi yeNcwadi yokuZazisa.
yihlangano okukhulunywa ngayo.
emiSebenzini yesiPholisa seSewula Afrika.
Bhadela imali ebekiweko.
emalangeni amane ukuya kwasithandathu.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSencwadiYokuzazisaKoku.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
nesithandathu namkha ngaphezulu.
ukuyokusebenzela umbuso kwenye inarha.
kunabela kiloyo muntu athethene naye nabantwana.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa iforomo lesibawo BI-9.
1 Julayi 1986.
Letha iinthombe ezimbili ezilingana neze-ID.
unemvumo yokusebenzisa isibongo leso.
ngeqadi neforomo BI-529.
Iimbawo zingathatha iimveke ezibunane.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSenomboroYepladaEnegam.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yomuntu okutloliswe ngaye inomboro.
Thintana ne-ofisi eliseduze nawe lethrafigi.
Zalisa iforomo lesibawo.
Bhadela imali ebekiweko.
Isibawo sisetjenzwa mhlokho.
njengombana ziquntwa nguSo/Nomkhandlu.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSenomboroYokutloliswaK.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSenyeIncwadiYokubopha.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
bona incwadi enjalo iyatlhogeka ukumvikela.
elizakukhupha incwadi yokubopha oziphendulelako.
Incwadi yokubopha ingakhutjhwa mhlokho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSephaspotiYangokomtheth.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yangokomthetho isebenza iminyaka emihlanu.
yokuzazisa namkha isitifikhethi samabeletho.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
e-ofisini eliseduze lomNyango weeNdaba zeKhaya.
nawenza isibawo ungaphetjhaya.
Letha iinthombe ezimbili zephaspoti.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSephaspotiYe-maxi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
wabahlale bakhamba njalo.
ukunikela ngamakhasi amanengi we-visa.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
isitifikhethi samabeletho nawenza isibawo.
e-ofisini eliseduze lomNyango weeNdaba zeKhaya.
nawenza isibawo ngaphetjheya.
ukurekhoda eRejisteni yesiTjhaba.
Letha iinthombe ezimbili zephaspoti.
nencwadi yokuzazisa ngasikhathi sinye.
Iimbawo zingathatha iimveke ezisithandathu.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSephaspotiYesikhatjhana.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
iinyanga ezilitjhumi nambili.
wenze isibawo sephaspoti yakanomphela.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
i-ofisi leeNdaba zeKhaya eSewula Afrika.
iinthombe ezine zephaspoti.
yeSewula Afrika yalahleka namkha yetjiwa.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSephaspotiYesivakatjhi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
elitjhumi nasithandathu namkha ngaphezulu.
kwalokha nayiqinisekiswe ngenye indlela.
samabeletho nawuzakwenza isibawo.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
eliseduze leeNdaba zeKhaya.
beSewula Afrika nawenza isibawo ngaphetjheya.
Letha iinthombe ezimbili zephaspoti.
ukusebenzana nesibawo sakho.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSephaspotiYobujamoObur.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
engafuni i-visa yokungena.
ngokurhaba eSewula Afrika.
ethintekako nokubuya eSewula Afrika.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
i-ofisi leeNdaba zeKhaya.
yobujamo oburhabako ifuneka.
yeSewula Afrika yalahleka namkha yetjiwa.
iinthombe ezine zephaspoti.
amahlanu ukufumana iphaspoti.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSephaspotiYomntwana.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
umntwana nakavakatjhela kwenye inarha.
abangaphasi kweminyaka eli-16.
kwalokha kubekwe ngenye indlela.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
e-ofisini eliseduze leeNdaba zeKhaya.
Letha isitifikhethi samabeletho somntwana.
Letha iinthombe zamuva nje zephaspoti.
munye wababelethi uhlongakele.
itholakale embelethini ongekho.
ikhotho enamandla kufanele iqunte indaba.
iphekelele iforomo lesibawo sephaspoti.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSerhelebhoLeemaliElihl.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ikhaya ngalinye ngenyanga.
Umgwalo wendawo weemplani zendlu ehlongozwako.
kwesibawo siyame ebujameni bomuntu ngamunye.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSerhelebhoLeemaliEliqi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Development Trust ithuba lokufumana izindlu.
yekhaya engadluli i-R1 500 ngenyanga.
ngombana abafaki isandla ngokweemali.
abathuthukisi abenza amaphrojekthi avunyiweko.
Abathuthukisi laba bavamise ukuba bomasipala.
eyenzelwe isibawo serhelebho leemali.
ahlalisane begodu abe nabathembele kuye.
namkha ngeemvumelwano ezihlelwe kuhle.
Umphakathi ozuzako ebujameni bephrojekthi.
kwesibawo siyame ebujameni bomuntu ngamunye.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSerhelebhoLeemaliEsiki.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
simfundaze osekelwa ngeemali mNyango wezeFundo.
kweenkolo, bayarhelebheka bona babhadele.
idiploma yokuthoma nanyana yesibili.
yo-The National Student Financial Aid Scheme.
Ahlukile, aya ngokwesikhungo esinye nesinye.
Ihlelo lemisebenzi le lenziwa simahla.
khona isibawo sokuyokufunda khona.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSerhelebhoLeemaliL(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukuqalana neendleko zokusebenza kwamakhaya.
nesibalweni sabantwana abahlalisiweko.
Ngubani ongenza isibawo serhelebho?
Makhaya wabantwana atlolisiweko.
Department of Social Development.
wesiFunda weKhaya labaNtwana elithintekako.
se-NPO kanye neentatimende zebhanka emNyangweni.
Imitlolo le inikelwa ngendlela ye-PDF.
kanye netlhogeko lomsebenzi.
kwezeHlalakuhle aseduze nawe.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSerhelebhoLeemaliLeenk.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
msinyana ubunikazi benarha kubazuzi.
alinikeli umzuzi ngobunikazi bomuntu.
ukwenza isibawo serhelebho leemali lapho khunye.
sakho sifaneleka lirhelebho.
avunyelweko, njalo njalo.
sezabelo namkha isivumelwano sokuqatjhisa.
kwesibawo siyame ebujameni bomuntu ngamunye.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSerhelebhoLeemaliLekha.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
eziphatha amakhaya wabadala.
Ngubani ongenza isibawo?
kwezeHlalakuhle njengamakhaya wabadala.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSerhelebhoLeemaliLemak.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
etlolisiweko ngaphandle kobunikazi ikhona.
wokuqatjhisa isikhathi eside.
bangafaneleka kufumana elinye irhelebho.
awusavumi ukumazi njengelunga lomphakathi.
zemakhaya, kodwana nemadorobheni liyatholakala.
ayanikelwa lapho kukghonekako.
abazibandakanyako abangafakwa ephrojekthini.
ngayo nomNyango wezeziNdlu wephrovinsi.
elitlolisiweko namkha imvumo yokuhlala enarheni.
mayelana nesiquntu senarha.
nguNgqongqotjhe weeNdaba zeeNarha.
Akunasikhathi esibekelwe ukusetjenzwa kwesibawo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSerhelebhoLeemaliLezin.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukufumana ubunikazi bestanda esineesetjenziswa.
abangafaneleki kuthenga ngesikolodo.
ubudala begodu kunabantu abathembele kuwe.
ngaphambilini (kunokubekelwa ngaphandle).
ebujameni bezindlu ezisanda ukwakhiwa.
Yenza isifungo kuKomitjhinara weemFungo.
incwadi yobunikazi bokuthengiswa.
Akunasikhathi esibekelwe ukusebenza isibawo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Isibawo serhelebho leemali lomuntu ngamunye.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSerhelebhoLemaliEmahle.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ngemisebenzi yezehlalakuhle ebantwini abadala.
yomNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
na nomthetho womnyango, ukuziphatha namazinga.
ngesamambala na kanye nesidingo somsebenzi.
azakuthatha isiqunto ngokutholakala kwemithombo.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSerhelebhoLesabelo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
bepi nabangakghoniko ukuzitlhogomela.
Inani lesabelo ukuthoma ngo-Apreli 2007 yi-R200.
Ngubani okufanele enze isibawo?
lokurholophala ngokomkhumbulo namkha umzimba.
Abantu abafumana izabelo zehlalakuhle.
yo-South African Social Security Agency.
Development eliseduze nalapho uhlala khona.
omunye akwenzele isibawo.
ukuvakatjhela i-ofisi ukuzokwenza isibawo.
Letha iforomo bewufumane irasidi yokuliletha.
Gcina irasidi njengobufakazi besibawo sakho.
Imitlolo le inikelwa ngendlela ye-PDF.
ngomtlolo ukobana kungani singakaphumeleli.
kungani ungasamukeli isiqunto.
ngomphumela wesibawo sakho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSerhelebhoLokuthutha(2.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ababhalelwa kubhadela iinkolodo.
lesibawo serhelebho lokuthuthwa.
Thintana ne-Servcon namkha i-Thubelisha Homes.
Zalisa iforomo lesibawo.
engabhadelwa esenziwe nombolekisi.
Akunasikhathi esibekelwe ukusebenza isibawo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSesabeloNgokuyaKwehlel.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ebhanka njengemali ebolekiweko.
kuzakufanela ufake imali engange-R5 000.
kanye nenye ipahla yokulima.
njengokufaka isandla okusisekelo.
yomNyango weeNdaba zeNarha.
Funa inarha ofisa ukuyithenga.
nenarha ekabelwana ngayo.
ukwenza isibawo sesabelo.
iqhinga leplasi (Isihlongozo sephrojekthi).
ingathatha isikhathi eside.
isihle engange-R5 000.
engafakwa nguwe engange-R400 000.
isandla kodlala indima.
e-ofisini lendawo lokukhuliswa kwezokulima.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSesabeloSabadala(2007).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
uyafaneleka na nokobana yimalini ekufaneleko.
Ngiyiphi indlela yokufaneleka?
yo-South African Social Security Agency.
lokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle eliseduze.
ukuvakatjhela i-ofisi ukuzokwenza isibawo.
Ukuvakatjhelwa ekhaya kungahlelwa.
ukuzalisa iforomo lesibawo.
oneenomboro ezili-13 nebhakhowudi (i-ID).
Imitlolo le inikelwa ngendlela ye-PDF.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSesabeloSabarhaliBezep.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukungezelela esabelweni sabarhali.
ngo-Apreli 2007 siyi-R890 ngenyanga.
ukulinganisa ubujamo bezeemali bombawi.
kufanele bube ngaphasi kwezinga elithileko.
nasithandathu namakhulu amane wamaranda.
okungelakho alitjhejwa nawuhlala kilo.
amabili nane wamaranda ngonyaka.
nayikuthi uhlala kiyo.
namatjhumi amane wamaranda ngonyaka.
i-ofisi ukuzokwenza isibawo.
angeze wakghona ukusebenza.
ebeka bona awukathathi/thathwa.
Nayikuthi utjhadile, isitifikhethi somtjhado.
Nayikuthi uhlukanisile, umlayo wesahlukaniso.
zebhanka zeenyanga ezintathu ezilandelanako.
obhadelwa yona ngawo.
Imitlolo le inikelwa ngendlela ye-PDF.
siphumele namkha njani.
ukuthoma ngelanga owenza ngalo isibawo.
wokobana kungani singakaphumeleli.
kungani ungavumelani nesiqunto.
umphumela wesiqunto sesibawo sakho.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSesabeloSesondloSomntw.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
iindingo zakhe ezisisekelo.
Ngubani ongenza isibawo?
bahlale eSewula Afrika.
lokuphila (i-means test).
i-R9 600 ngonyaka.
ongasimbelethi wabo ngokweengazi.
yo-South African Social Security Agency.
wakghona ukuya e-ofisini.
emsebenzini wakho odlulileko.
ebuya ebabelethini bomntwana.
nesitifikhethi somntwana samabeletho.
Imitlolo le inikelwa ngendlela ye-PDF.
ukobana siyaphumelela namkha njani.
ukuthoma ngelanga owabhadela ngalo.
wokobana kungani singakaphumeleli.
ngomphumela wesibawo sakho.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSesabeloSetlhogomeloLo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
itlhogomelo leenkhathi zoke.
Ngiyiphi indlela yokufaneleka?
zoke namkha imisebenzi yokusekela.
zizakhamuzi zeSewula Afrika.
konyaka munye neli-18 ubudala.
lokuphila (i-means test).
begodu ngaphasi kwe-R17 760 emntwaneni ngonyaka.
abakhulisako angeze yatjhejwa.
Security elihlanu kwalapho uhlala khona.
i-ofisi ukuzokwenza isibawo.
samabeletho somntwana esineenomboro ezili-13.
Gcina irasidi njengobufakazi besibawo sakho.
Imitlolo le inikelwa ngendlela ye-PDF.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSesabeloSokukhuliswaKo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
okhulisako, ungenza isibawo eKhotho yabaNtwana.
eHlanganweni eTlhogomela iHlalakuhle yabaNtwana.
Ngiyiphi indlela yokufaneleka?
lokuphila (i-means test).
yokulinganisa ubujamo bakho bezeemali.
kufanele libe ngaphasi ngemali ethileko.
i-R9 600 ngonyaka.
i-ofisi ukuzokwenza isibawo.
ukufumana isabelo namkha njani.
etjengisa ingeniso yomntwana.
awa isibawo sakho.
ukuthoma ngelanga owenza ngalo isibawo.
kungani ungasamukeli isiqunto.
ngomphumela wesibawo sakho.
ngalo umlayo wekhotho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSesehliseloKanyeNokubu.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
okumele ithunyelwe kwezinye iinarha.
International Trade Administration Commission.
Zalisa iforomo lesibawo.
Customs and Excise Act, 1964 Act No.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSesekeloLeemaliEmahlel.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
abangenwe namkha abathintwa yi-HIV/AIDS.
Ngubani ongenza isibawo sokurhelejwa ngeemali?
sokusebenza neentatimende zebhanka emnyangweni.
imali yerhelebho izakunikelwa.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSesekeloLeemaliLekoro.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
sisekela isihlongozo sokuthuthukisa butjha.
ngesihlongozo sokuthuthukisa butjha.
ukusetjenzwa siyame ebujameni bomuntu ngamunye.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSesikghwariN.2007-05-18.nr.txt</fn>
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Uzakuthanda bona i-NAC ithintane njani nawe?
2.1 Akhe usihlathululele ngokufitjhazana ngephrojekhthi le, ngamagama angadluliko kama-500.
2.2 Rhemisa lokho okube yipumelelwakho ekulu kezobukghwari eminyakeni emi-3 edlulileko.
2.3 Bangaki abantu abasephrojekhthinakho le Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo besitjhaba nehlalo yaso ezakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC?
3.1 Isihloko / Igama Lephrojekthi Oyenzela Isibawo.
3.2 Hlathulula iminqopho eqalene nephrojekhthi le.
3.4 4 Itjho amadeyithi olindele ukuthoma nokuqeda ngawo iphrojekhthi le..
3.5 Umphakathi uzakusizakala njani / ngani ngephrojekhthi le?
4.2 Kukhona enye ihlangano la ubawe khona ukusizwa ngemali Sibawa uveze boke abakusiza ngemali bese uzalisa imininingwana elandelako ngenzasapha?
4.4 Itjho imisebenzi yephrojekhthi ozayisebenzisela imali evela kwa-NAC nakube uphumelele ukuyithola?
4.5 Itjho amanye amahlandla la i-NAC yakhe yakusiza khona ngemali.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Sibawa abafakazeli ababili esingakghona ukubathola, umrholi womphakathi kunye nesikghwari esiwufundeleko umsebenzi wobukghwari abanqopheneko nomsebenzakho. Sibawa usithumelele ubufakazelo obutlolwe babe batlikitlelwa obubuya kubafakazeli, ngenzasapha.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Ubuncani bakhona ufake sinye isibonelo somsebenzakho (isib. Isithombe, iindatjana ezisikwe emaphephandabeni, njll.) esiphathelene nephrojekhthi le.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSesirhunyezoSokubikwaK.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Afrika ewebhsayithini yomNyango wezokuLima.
bamaPhrovinsi bemiSebenzi yamaLwelwe weenLwana.
Ilwazi litholakala khonokho kuwebhsayithi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSesitifikhethiSamapholi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ngaphetjheya isikhathi eside.
Service (SAPS) Criminal Record Centre) kuphela.
esitetjhini esiseduze samapholisa.
African Police Service(SAPS).
Criminal Record Centre.
sokusebenza kuphela (07:30 ukuya ku 16:00).
eBuzendeni beSewula Afrika.
wegadangiso lemino wenarha ethileko.
othatha igadangiso lemino.
yiSentha yamaRekhodi wobuLelesi ye-SAPS.
iinyanga ezisithandathu zesibawo sokuthoma.
Malanga ama-28 wokusebenza.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSesitifikhethiSokubekel.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
nawufika eSewula Afrika.
kungaphasi kwabuphi ubujamo.
Zalisa iforomo lesiabwo ngamagabhadlhela.
Yi-R14 ilitha ngayinye namkha isiquntu sayo.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSesitifikhethiSokulethw.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
kanye nasele ngesikhathi somkhiqizo.
bebhodlelo nelebula yomkhiqizo ayitjhuguluki.
Zalisa iforomo lesibawo.
ml womkhiqizo okukhulunywa ngawo.
enarheno okubuya umkhiqizo.
yoTjwala (Liquor Products Act, 1989).
wemiKhiqizo yoTjwala ka-1989.
womkhiqizo ungathunyelwa ngaphandle.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSesitifikhethiSokususwa.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
komunye nomunye umthwalo.
Nikela umhloli isibawo sesitifikhethi sokususwa.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSesitifikhethiSokuthume.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ngaphandle alitlhogako ukuzitlolisa.
Yenza zoke iimbawo ku-inthanethi.
isibumbeko, ukulebula namkha inomboro yesibalo.
emthwalweni bona ayokuhlolwa.
isimumathi kufanele ikhutjhwe.
lemiKhiqizo yoTjwala e-Stellenbosch.
liPhiko lemiKhiqizo yoTjwala.
ngalinye namkha isiquntu salo.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSesitifikhethiSokuvunye.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
enikela ngemisebenzi yokurarulula imibango.
imihlangano yehlangano ephetheko.
Arbitration (i-CCMA) nawufuna ukuvunyelwa.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSesitifikhethiSomtjhado.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
zokuzazisa begodu bazalise iforomo BI-31.
i-ofisi leeNdaba zeKhaya.
womNyango weeNdaba zeKhaya.
e-ofisini lomphakathi namkha endlini yangeqadi.
begodu zizalise iforomo lesibawo BI-31.
umtjhado unikelwe ubujamo bangokomthetho.
lesibawo elizalisiweko BI-32.
uKomitjhinara bayala ukuvumela umtjhado.
kufanele baveze umlayo wesahlukaniso.
begodu angeze ukghone ukusifumana.
saloyo agade athethene naye.
ezisithandathu ukuya kwezibunane.
(Isitifikhethi somtjhado esirhunyeziweko).
(Isitifikhethi somtjhado esingakarhunyezwa).
<fn>DAC-NLS. IsibawoSethiyethaNe.2007-05-18.nr.txt</fn>
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Uzakuthanda bona i-NAC ithintane njani nawe?
2.1 Akhe ubeke amabalengwe (ubethe zomofu) ngephrojekhthi le, ngamagama angadluliko kama-500.
2.2 Rhemisa lokho okube yipumelelwakho ekulu kezobukghwari eminyakeni emi-3 edlulileko.
2.3 Bangaki abantu abasephrojekhthinakho le Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo besitjhaba nehlalo yaso ezakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC?
3.1 Isihloko / Igama Lephrojekhthi Oyenzela Isibawo.
3.2 Hlathulula Iminqopho Yephrojekthi.
3.4 Itjho amadeyithi olindele ukuthoma nokuqeda ngawo iphrojekhthi le..
3.5 Umphakathi Uzakusizakala Njani / Ngani Ngephrojekhthi Le?
4.2 Kukhona enye ihlangano la ubawe khona ukusizwa ngemali Sibawa uveze boke abakusiza ngemali bese uzalisa imininingwana elandelako ngenzasapha?
4.3 Akusilula ukuthi i-NAC ingasiza ngebhajethi epheleleko kilephrojekthi, ngalokho-ke itjho imali obawa bona i-NAC ikusize ngayo.
4.4 Itjho imisebenzi yephrojekhthi ozayisebenzisela imali evela kwa-NAC nakube uphumelele ukuyithola?
4.5 Itjho amanye amahlandla la i-NAC yakhe yakusiza khona ngemali.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
Sibawa abafakazeli ababili esingakghona ukubathola, umrholi womphakathi kunye nesikghwari esiwufundeleko umsebenzi wobukghwari abanqopheneko nomsebenzakho. Sibawa usithumelele ubufakazelo obutlolwe babe batlikitlelwa obubuya kubafakazeli, ngenzasapha.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Ubuncani bakhona ufake sinye isibonelo somsebenzakho (isib. Isithombe, iindatjana ezisikwe emaphephandabeni, njll.) esiphathelene nephrojekhthi le.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSethiyethaSe.2007-05-18.nr.txt</fn>
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
Uzakuthanda bona i-NAC ithintane njani nawe?
2.1 Nimhlobo bani wehlangano?
2.2 Sasungulwa nini isiqhema senu / Yasungulwa nini ihlangano yenu / Sasungulwa nini isijamiso senu?
2.4 Rhemisa lokho okube yipumelelwakho ekulu kezobukghwari ehlanganwenakho eminyakeni emi-3 edlulileko.
2.5 Bangaki abantu abasephrojekhthinakho le Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo besitjhaba nehlalo yaso ezakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC?
3.1 Isihloko / Igama Lephrojekhthi Oyenzela Isibawo..
3.2 Akhe usihlathululele ngokufitjhazana ngephrojekhthi le, ngamagama angadluliko kama-500.
3.3 Umphakathi uzakusizakala njani / ngani ngephrojekthakho le?
4.2 Kukhona enye ihlangano la ubawe khona ukusizwa ngemali?
4.4 Itjho imisebenzi yephrojekhthi ozayisebenzisela imali evela kwa-NAC nakube uphumelele ukuyithola?
4.5 Itjho amanye amahlandla la i-NAC yakhe yakusiza khona ngemali.
4.7 Ngubani namkha bobani abanelungelo lokutlikitlela i-akhawundi yebhaga engehla le esiqhemeni senu / ehlanganwenenu / esijamisweni senu?
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof. Mma.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Sibawa abafakazeli ababili esingakghona ukubathola, umrholi womphakathi kunye nesikghwari esiwufundeleko umsebenzi wobukghwari abanqopheneko nomsebenzakho. Sibawa usithumelele ubufakazelo obutlolwe babe batlikitlelwa obubuya kubafakazeli, ngenzasapha.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Prof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Ubuncani bakhona ufake sinye isibonelo somsebenzakho (isib. Isithombe, iindatjana ezisikwe emaphephandabeni njll.) esiphathelene nephrojekhthi le.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSobakhamuziBesewulaAfr.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
munye osisakhamuzi seSewula Afrika.
wamaBeletho nokuHlongakala ka-1992.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa iforomo lesibawo BI-24.
nezababelethi (lapho kufaneleko).
Afrika wafumana ubakhamuzi benarha yangaphandle.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSobukghrwari.2007-05-18.nr.txt</fn>
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Uzakuthanda bona i-NAC ithintane njani nawe?
2.1 Nimhlobobani Wehlangano?
2.2 Sasungulwa nini isiqhema senu / Yasungulwa nini ihlangano yenu / Sasungulwa nini isijamiso senu?
2.4 Rhemisa lokho okube yipumelelwakho ekulu kezobukghwari ehlanganwenakho eminyakeni emi-3 edlulileko.
2.5 Bangaki abantu abasephrojekhthinakho le Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo besitjhaba nehlalo yaso ezakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC?
3.1 Isihloko / Igama Lephrojekhthi Oyenzela Isibawo.
3.2 Akhe usihlathululele ngokufitjhazana ngephrojekhthi le, ngamagama angadluliko kama-500.
3.3 Umphakathi uzakusizakala njani / ngani ngephrojekthakho le?
3.1 Isihloko / Igama Lephrojekhthi Oyenzela Isibawo.
3.2 Akhe usihlathululele ngokufitjhazana ngephrojekhthi le, ngamagama angadluliko kama-500.
3.3 Umphakathi uzakusizakala njani / ngani ngephrojekthakho le?
4.2 Kukhona enye ihlangano la ubawe khona ukusizwa ngemali Sibawa uveze boke abakusiza ngemali bese uzalisa imininingwana elandelako ngenzasapha?
4.3 Akusilula ukuthi i-NAC ingasiza ngebhajethi epheleleko kilephrojekthi, ngalokho-ke itjho imali obawa bona i-NAC ikusize ngayo.
4.4 Itjho imisebenzi yephrojekhthi ozayisebenzisela imali evela kwa-NAC nakube uphumelele ukuyithola?
4.5 Itjho amanye amahlandla la i-NAC yakhe yakusiza khona ngemali.
4.7 Ngubani namkha bobani abanelungelo lokutlikitlela i-akhawundi yebhaga engehla le esiqhemeni senu / ehlanganwenenu / esijamisweni senu?
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof. Mma.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
4.8 Nakube umphathiimali wesiqhema senu/ wehlanganwenu / wesijamiso senu akasuye omunye wabatlikitli aba-3 abatjhiwo ngehla, sibawa bona usiphe imininingwanakhe.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Sibawa abafakazeli ababili esingakghona ukubathola, umrholi womphakathi kunye nesikghwari esiwufundeleko umsebenzi wobukghwari abanqopheneko nomsebenzakho. Sibawa usithumelele ubufakazelo obutlolwe babe batlikitlelwa obubuya kubafakazeli, ngenzasapha.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Prof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Ubuncani bakhona ufake sinye isibonelo somsebenzakho (isib. Isithombe, iindatjana ezisikwe emaphephandabeni, njll) esiphathelene nephrojekhthi le.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSobutjhabaObubili.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ubakhamuzi benye inarha.
njengesakhamuzi seenarha zombili.
engaphezulu kwematjhumi amabili nanye.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya.
Veza incwadi yokuzazisa esebenzako.
kwezibunane ukusebenza isibawo sakho.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokobanaIsabeloSezehla.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
e-akhawuntini yebhanka yomzuzi.
isibawo sesabelo sezehlalakuhle.
Ngubani ongenza isibawo?
Umamukeli wesabelo sezehlalakuhle sombuso.
sebhanka bona silizalise.
Imitlolo le inikelwa ngendlela ye-PDF.
nokubhadelwa kweenyanga ezilikhomba.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSoku-adopthaUmntwana(2.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
womntwana wabanye ababelethi beengazi.
Ngubani ongenza isibawo somlayo woku-adoptha?
okufanele a-adopthwe ahlala khona.
kumabhalana wekhotho yabantwana.
bewulilethe emrhelebhini wekhotho yabantwana.
esivunyelweko ukuphenya isibawo.
isibawo sizakwenziwa khona.
yabo etloliweko yangaphambilini.
kokulalela omunye umuntu.
nayikuthi isibawo soku-adoptha asiphikiswa.
yikhotho yabantwana lizakubekwa.
umbelethi o-adopthako ngokulalelwa.
ubunjalo nokuqakatheka kwemvumo.
yakhe kungaragelwa phambili ngaphandle kwayo.
msinyana ibambe ukulalela beyinikele isiqunto.
esinye nesinye istatimende esivela kiwo.
onobunikazi bakhe namkha umondli.
siyame ekuraraneni kwesibawo.
alikhomba wokunikelwa komlayo.
yabantwana okwenziwa kiyo isibawo soku-adoptha.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSoku-adopthaUmntwanaOk.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
beengazi, ngokuya kweenkambsio zomthetho.
Afrika begodu ngalokho bahlale eRiphabhligini.
lokhu kuzakuba sekarekweni ehle yomntwana.
abafuna itlhogomelo nokuvikelwa.
yabantwana esiyingini lapho uhlala khona.
zomunye nomunye umntwana ofuna ukum-adoptha.
ubunjalo nokuqakatheka koku-adopthwa okunjalo.
okhulisako enze isibawo soku-adoptha.
obambe imvumo yakhe ngokungazwakaliko.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokubaLirizevaLamaphol.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
uvumela ilungelo lokuphiketha.
ngomnqopho wokutjhagala ngokuthula.
ngaphakathi kwendawo yomqatjhi.
ukuphiketha ngaphakathi kwendawo yakhe.
angazalisa iforomo LRA 4.
Provincial Office of the CCMA.
elinye bewulinamathisele eforomoni.
esingangani ukurarulula iinghonghoyilo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokubekelwaNgaphandleE.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
bubakhamuzi beSewula Afrika.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa amaforomo wesibawo BI-1664 no BI-529.
bona akunabakhamuzi obunye onabo.
zezinye iinarha zingabawa ukubekelwa ngaphandle.
Zalisa amaforomo wesibawo BI-1666 no BI 529.
yi-Notary namkha uKomitjhinara weemFungo.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokubekelwaNgeqadiEkub.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ezihlonyelwe bona kuzuze umphakathi.
iNzuzo ka-1997 nemithetho ekhambelanako.
deed, etloliswe no-Master of the High Court.
yabantu iphethwe mthethosisekelo.
esitloliweko esitlikitlwe mbawi.
eziNgenzi iNzuzo ka-1997.
yomthethosisekelo wamuva nje.
esiTloliweko EI 3.
iimveke ezine zokufunyanwa kwesibawo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Exemption Unit, P.O.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokubekelwaNgeqadiKoml.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Ikhotho izakutjheja isibawo.
seembawo ikhotho ezakuqalana nazo.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokubhadelwaKomtheloKa.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
kanye ngonyaka ngesikhathi sokuhlolwa.
sekudlule isikhathi kwamaforomo.
somthelo sonyaka ozeleko wokuthelisa.
umthelo abazitlolisileko amaforomo afaneleko.
yebhanka lokha nawabhadelako.
wobufakazi bokubhadela beforomo le-IRP 6.
kufanele ufake ibanga lesibawo esinjalo.
manje sisekhasini elinye.
lingalethwa ngokuhlukana nokubhadela kwakho.
emibili (2005 ukuya ku-2007).
i-SARS iyaziswa ngalokhu.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Amaforomo anikelwa ngendlela ye-PDF.
bomthelo kasolanga abazitlolisileko.
sokubhadela sitholakala eforomini le-IRP 6.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokubikaIngoziYemseben.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ezenzeka emsebenzini esiKhwameni sokuLilisa.
leforomo W. Cl.2.
leforomo W. Cl.
okukghonekako ngemva kwengozi.
leforomo lakadorhodera bangaletha neforomo.
wezokwelatjhwa W. Cl.
yezokwelatjhwa W. Cl.
ukusebenza godu W. Cl.
wezokwelatjhwa (W. Cl.5) esiKhwameni sokuLilisa.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Employer's report of an accident, ID: W. Cl.
an accident, ID: W. Cl.
Resumption report, ID: W. Cl.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokubikaUbulwelweBemse.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
womQatjhi wobuLwelwe bemSebenzini W. Cl.
bemsebenzini (W. Cl.22).
bemsebenzini (W. Cl.14).
bujame ndawonye khona.
bemsebenzini W. Cl.
ngebanga letjhada endaweni yokusebenzela.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
occupational disease, ID: W.CL.
compensation, ID: W. Cl.
an occupational disease, ID: W. Cl.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokubuyiselwaEbujameni.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
sokubuyiselwa ebujameni bangaphambilini.
otjhonileko akahlali eSewula Afrika.
ngemva kokuthathelwa ilifa ngokomthetho?
otjhonileko begodu isibawo leso siyavunywa.
nawufuna ilwazi elinabileko nerhelebho.
Khulumisana ngeendleko negqwetha lakho.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokubuyiswaKwe-closeCo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
kuzokulandelwa ikambiso efaneleko.
sokwesulwa i-close corporation.
yekhastama ngemva kokuthunyelwa kweforomo.
Thintana nomNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
yomNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
womphakathi ngokubuyiswa kwe-close corporation.
emalangeni ama-30 seyitloliswe butjha.
amalanga ama-30 -40.
Imitlolo le inikelwa ngendlela ye-PDF.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokudluliswaKwetshwayo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokufakwaEhlelweniLoku.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
kwabongazimbi bobulelesi nenturhu.
I-VEP iqale khulu abomma nabantwana.
ezisithandathu kuye ngobujamo.
kwaboMma ethi:0800 150 150.
isibawo somlayo wokuvikela.
yomnghonghoyili kufanele iphekelele isibawo.
akakghoni ukunikela ngemvumo efunekako.
Imitlolo le inikelwa ngendlela ye-PDF.
wokugcina libekwa ngumabhalana wekhotho.
umnghonghoyili lokha nakafuna irhelebho.
ngokurhelejwa sisebenzi sezehlalakuhle.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Amaforomo anikelwa ngendlela ye-PDF.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokufakwaEkambisweniYe.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
lezokuhlela, lezobutheniki nelezokuphatha.
ukobana bakhe izindlu zabo.
asebenzako welungelo lenarha abahlezi kiyo.
Isebenza njani iKambiso yeziNdlu yabaNtu?
leemali ukwakha indlu yakho.
ekambisweni kufanele abe nehlangano yesekelo.
ukuqinisekisa bonyana indlu yakhiwa kuhle.
ukukhulisa ukuthatha iinqunto zakho.
ukghone ngokomthetho ukwenza iimvumelwano.
utjhadile begodu uphile kuhle ngokwengqondo.
ngesekelo lehlangano ehlonywe ngokomthetho.
Thintana nomNyango wezeziNdlu wephrovinsi.
Thintana nomNyango wezeziNdlu wephrovinsi.
kwesibawo siyame ebujameni bomuntu ngamunye.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokufanelekaUkubaSendl.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukwenza bona ikoloyi iyahlolwa.
iinkoloyi zangeqadi nezomphakathi.
Isitifikhethi sokutloliswa kwekoloyi.
Isibawo sisetjenzwa mhlokho.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuhlomaI-learnership.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
owenzeka ngokugandelela khulu ilemuko lokwenza.
nebandulo lemsebenzini endaweni yokusebenzela.
nasele batlikitle isivumelwano se-learnership.
bona i-SETA inemali eyaneleko.
ukufumana bona usenza njani isibawo.
nayo ehlanganweni yakho.
abangasebenziko abazakungena ku-learnership.
yezabasebenzi eseduze ukufumana abafundi.
umsebenzi ngemva kwe-learnership.
batlikitle isivumelwano se-learnership.
asele basebenzela umqatjhi.
isivumelwano sabo se-learnership ne-SETA.
Revenue Service (SARS).
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Yenza isibawo emNyangweni wezabaSebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuhlomaIkundlaYokubo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
kweenqunto kwezinye iindaba.
enabasebenzi abadlula ikhulu.
komThetho weTjhebiswano lezabaSebenzi ka-1995.
amayuniyoni kufanele azalise iforomo LRA 5.1.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
a workplace forum.doc Form LRA5.
a trade union-based workplace forum.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuhlukaniswaOkukhethe.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
nevamise ukungasebenzi endleleni yomphakathi.
yokureyisisa namkha yomqaliso.
njengombana ziquntwa nguSo/Nomkhandlu.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokujanyiselelwaKwelayi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
abalahlekelwe malayisense wabo wokutjhayela.
Tjhinga e-ofisini eliseduze lethrafigi.
Bhadela imali ebekiweko.
lakho lemino lizakuthathwa.
ngeenthombe ezimbili ze-ID ezinzima nokumhlophe.
UmThetho wesiTjhaba weeNdlela weThrafigi.
Ilayisense yesikhatjhana ingakhutjhwa khonokho.
njengombana ziquntwa nguSo/Nomkhandlu.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokujanyiselelwaKwephas.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
iphaspoti angenza isibawo setja.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
i-ofisi leeNdaba zeKhaya.
i-ofisi leeNdaba zeKhaya.
Letha iinthombe ezimbili zephaspoti zomntwana.
ongaphasi kweminyaka elitjhumi nasithandathu.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokukhutjhelwaGoduIsit.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
uphase uGreyidi 12.
nanyana abantu sele batjhugulule iimbongo zabo.
sakho sangaphambili kumNyango wezeFundo.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokukhutjhwaButjhaKwen.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yetjiwa namkha emotjhakeleko.
Abantu ubakhamuzi babo obutjhugulukileko.
kodwana egade banencwadi yokuzazisa.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
i-ofisi leeNdaba zeKhaya.
1 Julayi 1986.
Letha iinthombe ezimbili zakamazisi.
bokobana ufanelwe kusebenzisa isibongo leso.
Iimbawo zingathatha iimveke ezifika kwezibunane.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokukhutjhwaKweentifikh.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
lelabhorathri evunyelweko edose isampula.
evunyelweko enarheni enye.
ingasebenzi kuphela ukuhlola isampula.
esampuleni efunyenwe bona ihlolwe.
begodu isibawo sifekselwe wena godu.
wesifunda ozakwenza ukusampula.
Lungiselela isiqubuthu ukusampulwa.
biza umhloli azokudosa amasampula.
begodu isitifikhethi esifaneleko siyakhutjhwa.
Bhadela imali yokuhlolwa kwembewu.
amasampula i-invoyisi iyakhutjhwa.
Igama le-akhawunti : NDA: Seed Testing Services.
sembewu nokusampula ngokothetho akusebenzi.
ngomnqopho wokuthumela ngaphandle.
ukusuka emthwalweni ngaphasi kobujamo obufanako.
(qala imininingwana yokuthintana).
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokukhutjhwaKwesitifikh.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
esibuya kwa-NPPO yeSewula Afrika.
bubekwa emvumeni yokuletha ngaphakathi.
kweentjalo esibuya kwa-NPPO yeSewula Afrika.
yeSewula Afrika bona ihlolwe beyiqinisekiswe.
ikhambisana neemfuno zenarha ethunyelelwako.
kweentjalo kufanele sikhambe nepahla.
protocols yomkhiqizo nenarha leyo.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuktlolisaI-trademark.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yamagama (isib. i-Kentucky Fried Chicken).
kuba litshwayo namkha isithombe esihlukileko.
emkhiqizweni namkha emsebenzini eziwenzako.
ebesisebenzisa itshwayo elifanako laka-"M".
Thola iforomo TM1 ulizalise libe kathathu.
njengesitjengiso sokobanyana usenzile isibawo.
Zalisa izinga ku-51 weforomo i-TM1.
esisodwa setshwayo lerhwebo.
wenze isibawo esinye ngobutjha.
evela e-ofisini letshwayo lebhizinisi.
lokutjhugulula i-adresi eforomeni i-TM2.
kusetjenziswa inomboro yesibawo leso.
emva kokufumana inomboro yesibawo.
hlangana nomphikisako kanye nombawi.
sinikelwe umbawi waso.
yakwa-dti kinasi inomboro (0861 84 33 84).
R85 - ukuzuma amatshwayo esele akhona.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokulahlwaKobakhamuziB.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ubakhamuzi beSewula Afrika.
Afrika ukuthoma ngesikhathi kuvunywa isibawo.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya.
Veza iinthombe ezimbili zakamazisi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokulethaEsewulaAfrika.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Zalisa iforomo lesibawo.
Diseases Division e-Onderstepoort.
ibe ligama loletha ngenarheni nesibongo sakhe.
lesibawo beyiposelwe e-adresini engehla.
ubhadela ngegama lakhe namkha lekampani.
uzoyithatha imvumo yakho.
yokweLatjhwa kweenLwana izakukhutjhwa.
kufanele afanise abe avale umthwalo.
kweenLwana seSewula Afrika eNdaweni yokuNgenela.
i-ofisi leemvumo lisebenze belikhuphe imvumo.
ngaphambi kobana uze uzoyithatha.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokulethaIinlwanaNemik.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
eenlwaneni nemikhiqizweni yeenlwana.
Zalisa iforomo lesibawo.
uzalise liphi iforomo.
ibe ligama nesibongo somuntu oletha ngenarheni.
lesibawo beyiposelwe e-adresini enikelwa muva.
ngegama lakhe namkha lekampani.
sizaliswe besinanyanthiselwe eforomini lesibawo.
kweenLwana izakukhutjhwa beyithunyelelwe wena.
kungakapheli amalanga alitjhumi wokukhamba.
kweenLwana zingafunyanwa e-Ofisini lemVumo.
ofaneleko, ozalifeksela e-ofisini lemvumo.
ngaphambi kobana imvumo inikelwe.
kuhle kwesilwana eenarheni ezithileko.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokulethaNgeenarheniIi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
namkha isimeni eSewula Afrika.
namkha Diepsloot Ltd.
umbawi, kufanele iphekelele isibawo.
wakhe ovume isivumelwano.
ku-Registrar of Animal Improvement.
abhadele u: Director-General: Agriculture.
kweenLwana yokuLetha ngeNarheni.
(Senior Manager: Animal Health (permit office)).
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokulethaNgenarheni(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
kweenlwana ebuya emNyangweni wezokuLima.
uthuthwe ukusuka enarheni ethumela ngaphandle.
namkha efeksini 012 329 6892.
nomkhiqizo ofuna ukuwuletha ngenarheni.
emthwalweni munye kuphela.
iinarha akuvamisi bona yamukelwe.
Bureau of Standards kuyafuneka.
Zalisa iforomo lesibawo.
yokwelatjhwa kweenlwana yokuthutha ngokudlulisa.
ibe ligama loletha ngenarheni nesibongo sakhe.
buphekelele iforomo lesibawo.
kuhle bewuqinisekise bona ukhambisana nabo.
sezamaphilo singafunyanwa e-Ofisi lemVumo.
enarheni okubuya kiyo ipahla.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokulethaNgenarheniImi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
esithileko begodu emthwalweni munye kuphela.
ezibunane zesenzo esihlosiweko.
Zalisa iforomo lesibawo.
kanye nezeBhanka yangaPhandle.
lesibawo beyiposelwe e-adresini enikelwa muva.
ngegama lakhe namkha lekampani.
uyokuthatha imvumo yakho.
enarheni okubuya kiyo ipahla.
udorhodera karhulumende uyayivuma.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokulethaNgenarheniIny.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
kuHle kweenLwana eSewula Afrika.
nomkhiqizo ofuna ukuwuletha ngenarheni.
ngenarheni kuphela ngeemumathi ezinesiqandisi.
ephathelene nokwelatjhwa kweenlwana.
emthwalweni munye kuphela.
Zalisa iforomo lesibawo.
ibe ligama loletha ngenarheni nesibongo sakhe.
buphekelele iforomo lesibawo.
kuhle bewuqinisekise bona ukhambisana nabo.
enarheni okubuya kiyo ipahla.
amathathu ukuya kwamane ukusebenza isibawo.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokulethaNgenarheniIpa.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
namkha abasebenzeli bayo.
ingeniswe ipahla leyo.
nokuphuma kwepahla ngenarheni.
nokuphuma kwepahla liyatholakala.
Thintaba nomNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokulethaNgenarheniNam.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yeenlwana ozayisebenzisa ngaphandle kwemvumo.
nguwe namkha ngokuwusebenzisa.
indawo zokungenisa ngenarheni.
ngenarheni bona izokudliwa.
ezibunane ngaphambi kokwaziswa.
Health of South Africa.
ukuwufunela uzowusebenzisa wena.
nemthwalweni munye kuphela.
yokwelatjhwa kweenlwana iyafuneka na.
yokuletha ngenarheni yokwelatjhwa kweenlwana.
ibe ligama nesibongo somuntu oletha ngenarheni.
lesibawo beyiposelwe e-adresini enikelwa ngehla.
buphekelele iforomo lesibawo.
ubhadela ngegama lakhe namkha lekampani.
kweenLwana izakukhutjhwa beyithunyelelwe wena.
uqinisekise bona ukhambisana nabo.
enarheni okubuya kiyo ipahla.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokulethaNgenarheniNok.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Isibawo sakho singathatha amalanga amathathu.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
nokuThumela ngaPhandle ipahla.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokulethwaNgenarheniKw.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
namkha abasebenzeli bakhe.
lokho kuzokusiza umphakathi namkha awa.
nangokukhambisana nokuphepha kanye nekhwalithi.
womNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
ukulawulwa kokungenisa nokukhupha ipahla.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuliliswaNgebangaLok.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
namkha baphethwe malwelwe wemsebenzini.
(ama-supervisor) namkha kumqatjhi khonokho.
sokuLilisa abe athumele amaforomo afaneleko.
Abasebenzi kufanele bafumane iforomo W. Cl.
namkha i-W. Cl.1 na W.CL.
kudorhodera lokha nabayokubonana naye.
kufanele balibuyisele kumqatjhi.
abanikela lona kumqatjhi.
ukobana umqatjhi abathole nakabafunako.
eseduze bebabike lokho.
kokusebenzana nesibawo sakho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Resumption Report, Form W.CL.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokulinganiswaKwamazing.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ezitholakale ngaphandle kweSewula Afrika.
ku-SAQA ukuze iimfundo zabo zilinganiswe.
kweemFundo eziPhasiweko) (i-CEEQ).
yo-South African Qualifications Authority.
Thola iforomo lokwenza isibawo kwa-SAQA.
Zalisa iforomo lesibawo.
(eenkhungweni eziphezulu zefundo).
elitjhili, nawuthumela isibawo sakho.
silahleke khona nanyana simotjhakele kwaphela.
Isifungo sekhotho sizakutlhogeka kilokhu.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokulungisaImininingwan.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
zokuyilungisa e-ofisini leeNdaba zeKhaya.
emitjhini yeSewula Afrika nawungaphetjheya.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya.
Letha iinthombe ezimbili zakamazisi.
ukusebenza isibawo sakho.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokungenelaI-learnershi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ekufumaneni ukufaneleka umsebenzi.
nokufunda usemsebenzini endaweni yokusebenzela.
kufanele afune abe akunikele i-learnership.
Ngubani ongenza isibawo?
eyunivesithi begodu nongasebenziko.
abafuna umsebenzi nomNyango wezabaSebenzi.
kodwana angeze baba bufitjhani ukudlula unyaka.
nanyana unelayisense yokutjhayela, njll.
begodu uqale imikhangiso emaphephandabeni.
of 1997, Sectoral Determination No.
wobuJamo obusiSekelo bokuSebenzela.
awakavamisi ukuba ngaphasi konyaka munye.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
esentha yezabasebenzi eseduze nawe.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokungezelelaNamkhaSok.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ezibunane ngaphambi kokuphela kwemvumo.
eziphelelwe sikhathi angeze zangezelelwa.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya.
6.1 weforomo BI-159: G okungelesibawo.
yangokomthetho enetshwayo lekampani.
nehlangano efaneleko yabafundele umsebenzi.
Letha ikomba yamaqhinga wangomuso wombawi.
bakanomphela babanduliwe namkha bayabandulwa.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokungezelelwaKwesikhat.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
African Revenue Service (SARS).
Irekhodi lombhadeli womthelo alisebenzi.
Umbhadeli womthelo uthuthile.
womthelo othileko esele kulethwe isibawo ngawo.
enyakeni womthelo othileko.
ukusuka kwenye indawo ukuya kwenye.
okutjhiwoko kwenzelwe amanani asaleleko.
ye-South African Revenue Service.
nge-e-mail e-adresini ye-e-mail oyinikeleko.
ngemva kwelanga linye lokusebenza.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokunikelaNgesazisoSok.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Amalunga athileko womNyango weeNdaba zeKhaya.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
avale ikhasi 2 leforomo lesibawo BI-1663.
umBiko wokuHlongakala (okuliforomo BI-1680).
kungcwabi ozakwenza amalungiselelo womngcwabo.
ihlangothi C leforomo BI-1663.
nokusetjenzwa kokutloliswa kwemitlolo.
ebuzendeni namkha emtjihini yeSewula Afrika.
ethintekako naso kufanele silethwe.
sikhutjhwa mhlana kufunyanwa isibawo.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokunikelwaKwephandleU.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yokuba mhlali kanomphela.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya.
namkha ukubekelwa ngaphandle.
Letha isitifikhethi sokuvunyelwa samapholisa.
eSewula Afrika unomphela begodu nangokomthetho.
kwephandle ubakhamuzi esinenomboro R.
ukusebenzana nesibawo sakho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokupheliswaKomtlhagoK.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
neendingo ezisikelo zemindeni yabo.
embusweni nayikuthi usebujameni obumbi khulu.
kanye neentifikhethi zamabeletho zabantwana.
umrholi wezekolo ingaba bufakazi obaneleko.
Imitlolo le inikelwa ngendlela ye-PDF.
Isibawo sakho sisetjenzwa khonokho.
ivawutjha namkha imali ngaphandle kwayo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuphungulelwaUmthelo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
sokukhuthaza nokukhulisa ibubulo elithileko.
iphaliswano iphasi loke.
isiphathiswa sokuphenya umsebenzi wesibawo.
International Trade Administration Commission.
Zalisa iforomo lesibawo.
Customs and Excise Act Act No.
kwezisithandathu ukuphumelelisa isibawo sakho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuquntwaKobakhamuziB.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
kokukhutjhwa kweNcwadi yokuZazisa.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa iforomo lesibawo BI-529.
ukulahlekelwa bubakhamuzi beSewula Afrika.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokurweyilwaKwelayisens.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
wesiTjhaba weeNdlela weThrafigi ka-1996.
yokutjhayela ekhutjhwe enarheni yangaphandle.
abaneemvumo zobuzenda namkha zeemvumelwano.
mgunyazi owaziko umsebenzi.
kwelayisense yokutjhayela yangaphandle.
(umhlobo wekoloyi engatjhayelwa).
Ilayisense yokutjhayela yangaphandle.
Iinthombe zine zakaMazisi ezinzima nokumhlophe.
Bhadela imali ebekiweko.
ngebanga lekambiso yangaphakathi yokuhlolisisa.
njengombana ziquntwa nguSo/Nomkhandlu.
yokuhlolela ilayisense yokutjhayela.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokusebenzisaUmsebenzi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
16 somThetho wemiSebenzi yePoso ka-1998.
ngiyo kuphela yihlangano enelayisense.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokusekelwaNgeemaliKwa.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
umtlhago nokwakha butjha imiphakathi etlhagako.
Ngubani ofanelwe msebenzi?
yomNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
nemitlolo esekelako emNyangweni.
ngobujamo bokurarulula umraro.
uyaneliswa sibawo sakho.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokusulaUkutloliswaKwe.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Ikhophi eqinisekisiweko yeNcwadi kaMazisi.
Isitifikhethi sokutloliswa kwekoloyi.
njengombana ziquntwa nguSo/Nomkhandlu.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokusulwaKokuzitlolisel.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ama-21 ngemva kokuvala woke amabhizinisi.
ukuthoma ngelanga lokupheliswa okunjalo.
Akunasikhathi esibekelwe ukusetjenzwa kwesibawo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuthintanaNgekhompyut.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ngokusebenzisa imidiya yetheknoloji.
yokuthintana ngekhompyutha yenziwe.
ukuphendula imibuzo eminengi.
kwa-SARS Interface Administration, P.O.
Iphaswed yokufikelela ithungelelwano le-SARS.
kwe-Integrated Services Digital Network (ISDN).
izakuletha ihlelo lekhompyutha ehlanganweni.
amotjhakalako, alahlekako namkha abuyelelweko.
emibili (2005 ukuya ku-2007).
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuthomaButjhaUbakham.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
kobakhamuzi beSewula Afrika.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa amaforomo wesibawo BI-175 no BI-529.
Zalisa iforomo lesibawo BI-9.
Iinthombe ezimbili zakamazisi.
sokobana manje sele ahlala eSewula Afrika.
Ikhophi yencwadi yokuzazisa (i-ID).
utjhadile namkha bewutjhadile ngaphambilini.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuthumelaNgaphandleI.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
isiphakamiso sokuthumela ngaphandle.
ku-Registrar of Animal Improvement.
abhadele u: Director-General: Agriculture.
Apply to export animals-embryo's-ova-semen.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuthumelaNgaphandleN.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
zokukhuthaza abathumela ipahla ngaphandle.
ozakuwuzuzela ikoro begodu uphakamise nenani.
kwepahla eSewula Afrika.
amabhizimisi aphethwe yi-PDI.
ImiKhandlu yokuKhitjhwa kwePahla eSewula Afrika.
owufunako iyatholakala kuwebhsayithi ye-dti.
yomNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
yemihlahlandlela kumele zifundwe zombili.
imilayo kunye nekambiso.
mPhathi omkhulu we-EMIA.
emva kwesikhathi angeze zamukelwa.
ithole isibawo sakho.
ama-48 nasele kuthethwe isiqunto samaphelelo.
Isibawo angeze samukelwe ngomlomo.
samukelwe ngaphambi kobana ukhambe.
imitlolo leyo ilahlekile namkha ayisatholakali.
endaweni yokwamukelwa kwebhizimisi.
ezintathu, isibawo lesi sizakwaliwa.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
bababhadali bomthelo ukuze bazuze kilelihlelo.
Ungaqala kuwebhsayithi ye-dti.
eyahlukahlukeneko nawo ayatholakala.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutjhadaNgaphasiKomt.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
bazakuwela ngaphasi komthetho wesintu.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
uthatjelwe bewenziwe ngokuya komthetho wesintu.
baveze incwadi ebuya emrholini wendabuko.
kufanele baveze incwadi yesifungo.
komunye nomunye umndeni kufanele babe khona.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutjhugululaAmagamaA.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
mumuntu begodu zatjhugululwa.
kungahlalwa kizo namkha akuhlalwa kizo.
Ngubani ongenza isibawo sokuvunywa kwegama?
nomunye umuntu namkha ihlangano.
wephrovinsi wamagama wamajamo-bumbeko.
Ilimi okususelwa kilo igama.
Umthombo nehlathululo yegama nayikuthi uyayazi.
iposofisi namkha istetjhi sesitimela.
namkha kumarhastrada oseduze.
Faka imvilobhu enomebhe obukhulu obuyi-A4.
Yitjho igama lomuntu ohlongoze igama.
Kunesikhathi sokulinda seenyanga ezitathu.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutjhugululaI-closeC.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutjhugululaIimbongo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
uyise womntwana weengazi.
unina utjhade butjha.
isibongo somtjhado odlulileko.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
i-ofisi leeNdaba zeKhaya.
azakusebenzisa isibongo sakhe.
wokutjhugulula isibongo (lapho kufaneleko).
ngaphandle kwalokha inikelwa yikhotho enamandla.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutjhugululaIkampani.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
begodu azisibudisi njengezekampani.
nangabe angeze lisasetjenziswa ekampanini.
isiBawo sokuTjhugulula), atholakala ku-(CIPRO).
ngubani umhlolincwadi omutjha.
Letha amakhophi wabomazisi bamalunga woke we-CC.
Close Corporations Act Act No.
ukusebenza isibawo leso.
Imitlolo le inikelwa ngendlela ye-PDF.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutjhugululaIminining.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
i-ofisi leeNdaba zeKhaya.
bewunamathisele ikhophi yencwadi yokuzazisa.
samabeletho lokha nawenza isibawo.
Iimbawo zingathatha iimveke ezifika kwezimbili.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutjhugululaIsitifikh.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Ngubani okufanele enze isibawo?
esele zifuna ukusula ukutloliswa.
yomNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
ezidlula lapho ukusebenzana nesibawo sakho.
kwezeHlalakuhle lapho izakuvunywa kokugcina.
kungani ungasamukeli isiqunto.
ngomphumela wesibawo sakho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
eliseduze lokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutjhugululaUbulili(.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
i-ofisi leeNdaba zeKhaya.
Veza isitifikhethi samabeletho.
ubujamo bobulili bakhe.
mayelana nobulili obutjhugululiweko.
ebujameni banjesi ebuthelelweni le-HANIS.
Iimbawo zingathatha iimveke ezifika kwezibunane.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutlolisaAmabeletho.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
amathathu ngemva kokubelethwa.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
bangakghoni ukwenza isaziso ngokwabo.
leeNdaba zeKhaya eSewula Afrika.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Application for a birth certificate, bi-154.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutlolisaI-closeCorp.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
lizakusebenza iinyanga ezimbili kwaphela.
Zalisa amaforomo i-CK7 nama-CM5.
Isa iforomo lesibawo ema-ofisini wakwa-CIPRO.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutlolisaI-trust.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
okuyi-inter-vivos trust ne-testamentary trust.
esikhulu sepahla ye-trust.
yatloliswa khona kokuthoma.
qala indima 5.
begodu, nakubawiweko, zinikelwe u-Master.
nemiThetjhwana yawo ekhambelanako.
qala indima 5.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutlolisaIhlanganoEn.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukuthuthukisa iinkareko zomphakathi.
somThetho wamaKampani' ka-1973.
iimvumelwano zomphakathi eliyi-notary.
Thintana nomNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutlolisaIkampaniEng.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ikampani eSewula Afrika.
usebenzise amagqwetha weSewula Afrika.
zomthetho ezisebenza loyo msebenzi.
nge-enke enzima engasukiko.
ababandakanyeka kileyokampani ukuze batloliswe.
Public (iGqwetha lomPhakathi).
Companies Act Act No.
Ukutlolisa kungathatha amalanga amahlanu.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutlolisaIkampaniEno.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
bafune irhelebho legqwetha.
nomThetho wamaKampani ka-1973.
iforomo i-CM5- isibawo sokubulungwa kwegama.
abanqophisi kanye neemphathiswa.
isikhundla sokubamhloli weencwadi.
enobunikazi bezabelo engamukeli itjhejuli 1.
i-CMM44C- Abatlikitle ama-athikhili.
seyiqalisisiwe bekwaqedwa ngayo.
Companes Act, 1973 Act No.
Business Names Act Act No.
Share Blocks Control Act Act No.
ikampani enobunikazi bezabelo.
i-R5 nge-1000 lapho kungananani lezabelo.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutlolisaIkampaniYan.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
bonyana babanqophisi bekampani leyo.
nawophakathi kufaka hlangana ikambiso ezeleko.
Bhadela imali ebekiweko.
Companies Act Act No.
Amaforomo anikelwa ngendlela ye-PDF.
Reservation of a company name - CM5.
Postal address (in duplicate) CM22 -.
behalf of promoters.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutlolisaIkampaniYom.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
emaphelelweni wegama lekampani leyo.
sokobana kumele babe likhomba.
Akunaqintelo lokudluliswa kwezabelo.
Ubuncani bakhona kunabanqophisi ababili.
Bhadela imali ebekiweko.
Companies Act Act No.
Amaforomo anikelwa ngendlela ye-PDF.
behalf of promoters.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutlolisaIkhayaLabad.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ezifisa ukutlolisa ikhaya labadala.
bewuligcine njengobufakazi besibawo sakho.
Imitlolo le inikelwa ngendlela ye-PDF.
umakhiwo ozakuba likhaya.
ngomtlolo ukobana kungani singakaphumeleli.
uhlathulule bonyana kungani ungavumelani naso.
kwemithombo begozu zihluka ukuya ngamaphrovinsi.
eliseduze lokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutlolisaIkhayaLaban.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
abangahlali nababelethi babo.
Care Act , 1983 (Act 74 of 1983)).
yomNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
emNyangweni wemiBuso yeeNdawo ukwenza ukuhlola.
nokukunikela amaforomo wokutlolisa.
lapho ukusebenzana nesibawo sakho.
nesiphathiswa sombuso wendawo ukuhlola ikhaya.
ngomtlolo ukobana kungani singakaphumeleli.
kungani ungasamukeli isiqunto.
kokufumana isaziso ngomphumela wesibawo sakho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
emNyangweni wemiBuso yeeNdawo.
wokuhlola wamaKhaya wabaNtwana.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutlolisaIlungeloLok.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
kwemvumo yakho ukuzenzela imali.
1978 ubeka ilungelo lokutlama.
nelungelo lokutlama ngawo.
welungelo lokutlama umsebenzi lowo.
ngawo, ilungelo lokutlama kuba ngelomqatjhi.
akutlhogeki ukwenza isibawo selungelo lokutlama.
symbol), igama nonyaka (Â© Meati 2002).
umsebenzi wakho uvezwe eSewula Afrika.
enye ililunga le-Berne Convention.
enikela enye ukuvikelwa kwelungelo lokutlama.
elibonakala khulu ngileli Â©.
Thintana nomNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
lokutlama linikelwa enyangeni yekhomba.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutlolisaInarhaYokug.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
kokuthoma atlolise inarha nomNyango wezokuLima.
lakadorhodera weenlwana wendawo karhulumende.
ekhutjhwe ngabasemagunyeni bokugcinwa kwemvelo.
ukusuka kwenye iphrovinsi ukuya kwenye.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutlolisaIphathenti.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutlolisaIsikebheSok.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukusekela imisebenzi ekhambelanako.
ekuthuthweni namkha ekusetjenzweni.
yokuzibandakanya emisebenzini yokuthiya.
iSitifikhethi sezokuPhepha singakhutjhwa.
zeBhoduluko nezokuVakatjha (i-DEA&T).
yamabanga etloliweko lapho kufaneleko.
esizokufakwa ngaphasi kwayo.
Protected Areas Act, 2003 Act No.
Protection Act, 1973 Act No.
Pollution from Ships Act, 1986 Act No.
Iindleko zihluka ngokuya kobude besikebhe.
e-ofisini legatja lokuPhathwa kweLwandle neliGu.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutlolisaItshwayoLok.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
elitlolisiweko lokufanisa ifuyo yabo.
likatelelekile eSewula Afrika.
Zalisa iforomo lesibawo.
wokuFaniswa kweenLwana ePitori.
kweforomo, lapho kutjengiswe khona.
nelanga phezu kwazo.
Ubhadela ukutloliswa kwetshwayo kanye kuphela.
Imitlolo le inikelwa ngendlela ye-PDF.
Amaforomo anikelwa ngendlela ye-PDF.
wokuFaniswa kweenLwana ePitori.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutlolisaIyuniyoniYa.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
khulu ngemikhulumiswano nabaqatjhi.
komsebenzi ka-Registrar of Labour Relations.
Zalisa amakhophi amabili wamaforomo wesibawo.
abazakuqinisekisa bona imitlolo ngeyamambala.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Form LRA 6.
organisation, Form LRA 6.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutlolisaUmfundiBona.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
womntwana angalipha umntwanakhe ekhaya.
bona umntwana afundele ekhaya.
Bulunga iphotfoliyo yomsebenzi womntwana.
nokuhlahlubwa ekupheleni konyaka omunye nomunye.
ukufikelela imiphumela yalamagreyidi.
Ihlelweli lemisebenzi ngelasimahla.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutlolisaUmkhandluOh.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
iimbawo zokwenza imikhandlu yokukhulumisana.
komKhandlu wokuKhulumisana Form LRA3.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Bargaining Council, Form LRA3.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutlolisaUmtjhadoWes.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
wokuVunywa kwemiTjhado yesiNtu ka-1998.
Akukaqakatheki ukobana watjhada nini.
oseleko usengatlolisa umtjhado.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa amforomo wesibawo BI-1699 no BI-130.
umtjhado wesintu ukhona.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutlolisaUmtlamo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
nejamo elibonakala lilihle emehlweni.
begodu neminye ifuneka ngesibanga sobuhle bayo.
ubunjwa bubuhle bezinto ezibonakalako.
kumele ukwazi ukukhiqizwa ekambisweni yebubulo.
ukwazi ukukhiqizwa ekambisweni yebubulo.
esebenzako kube minyaka elitjhumi.
ngaphambi kokwenza isibawo sokuwutlolisa.
Thintana nomNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
Letha ikhophi eqinisekisiweko kamazisi.
Designs Act Act No.
Amaforomo anikelwa ngendlela ye-PDF.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutloliswaKokubuyisel.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ne-South African Revenue Service.
lokha nawuletha ipahla ngenarheni.
nakungasinjalo isibawo asizukutjhejwa.
Igama lokwenza ibhizinisi lebhizinisi lakho.
ukubuyiselwa imali yomthelo.
Isabhabhu lapho ibhizinisi itholakala khona.
ibhizinisi itholakala khona.
kufanele livezwe kileli ziko.
Nakuvela i-asterisk (*), sula lokho okufaneleko.
esibuyiselwa imali yomthelo.
yenomboro 3, 4, 5 no 6.
African Revenue Services.
kwe-ayithemu 607.04.10(02), 607.04.
607.04.10(09) no 607.04.10(12).
Woke amaLunga/ ama-Partners/nama-Trustee.
oPhetheko kanye nomNqophisi weeMali.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutloliswaKokudlaKwe.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
36 of 1947.
T/A Diepsloot Stud.
ukuzitlolisa eSewula Afrika.
(u-Registrar: Act 36 of 1947).
wokutlolisa namkha umjameli okhonjiweko.
kufanele aphekelelwe yincwadi ehlathululako.
indlela yokwenziwa kwetjhuguluko.
namkha eminye imikhiqizo.
wokutlolisa kufanele ibe namatlikitlo wamambala.
Enye ingaba yikhophi.
kube mumuntu othintana nomTlolisi nekampani.
besiThekniki kuzakuriyadisa ikambiso.
Nikela ngesiNgisi nesiBhuru.
amalebula agadangiswe ngamalimi womabili.
Kufanele afundeke kuhle, ngendlela elungileko.
Ungafaki iinomboro eenyelelisweni.
kuhle naleyo eseforomini lesibawo.
namkha ukudla kwefuyosithandwa kutloliswe.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutloliswaKwehlangano.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ziwela ngaphasi kwalelihlangothi.
emNyangweni wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
umthetho wenomboro 57 ka-1988.
bakhona abanqophisi ababili.
nama-articles of association.
yi-notary ewufundeleko umsebenzi womthetho.
yoke ikambiso yokutlolisa.
eziNgenzi iNzuzo ka-1997.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutloliswaKwekoloyi(.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
zeSewula Afrika kufanele zitloliswe.
Ubufakazi bobunikazi bekoloyi.
(nayikuthi ikoloyi iyasetjenziswa).
Isibawo sisetjenzwa mhlokho.
njengombana ziquntwa nguSo/Nomkhandlu.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutloliswaKwendawoYo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
(Registrar: Act 36 of 1947).
Faka imali yokutlolisa.
Ukutloliswa kungathatha iinyanga ezintathu.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutloliswaKwesenthaY.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
okufaneleko kwesentha yokuhlolela amalayisense.
anikele umbawi isitifikhethi sokutloliswa.
Thintana nomNyango wezokuThutha wePhrovinsi.
Isitifikhethi sokutloliswa kwebhizinisi.
isentha yokuhlolela amalayisense.
njengombana ziquntwa nguSo/Nomkhandlu.
yokuhlolela amalayisense wokutjhayela.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutloliswaKwesihlahla.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
36 of 1947.
amakari, izomisi, iinhlabeli legyumu.
ukuzitlolisa eSewula Afrika.
bekareko yomphakathi nokusebenza kuhle.
elifunwako lingalethwa ngokuhlukana.
umtlamo welebula ngokubuyelelwe kathathu.
imali ebekiweko yokuzitlolisa.
Inani elizakulethwa ngenarheni.
Janabari ukufika ku 31 Matjhi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutloliswaKwesikh(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
61 of 1973), (umThetho weenKampani).
(Act 98 of 1998) Chapter 5.
31 October 2003.
Kungathatha iinyanga ezili- 11 ukutlolisa.
sokutloliswa njengesiKhungo sangaSese seFundo.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutloliswaKwesikhungo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
singafundisa ezingeni eliphezulu lefundo.
namayunivesithi wetheknoloji karhulumende.
kanye neleentjhabatjhaba zoke.
Zalisa iforomo elifaneleko.
Thumela iforomo lesibawo kuMtlolisi.
kanye nemithetho nemithetjhwana.
sekambiso yokufaka isibawo.
ngaphambi kobana isikhungo sivulwe.
iinyanga ezili- 12.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutloliswaKwesino(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
umThetho 36 ka-1947.
sokuzitlolisa eSewula Afrika.
kokudla kwefuyo neenonisi.
zaziwa njengeenonisi ze-oganiki.
wokutlolisa namkha umjameli okhethiweko.
kufanele aphekelelwe yincwadi ehlathululako.
weembawo okufanele ibe netlikitlo lambala.
mumuntu wekampani othintana nomTlolisi.
kangangani, lizakuthathwa njengetjhuguluko.
bezobuThekniki kuzakubambezela ikambiso.
Kufanele alethwe ngeduplikheyithi.
Kufanele alethwe ngesiNgisi nesiBhuru.
Ungafaki iinomboro kwiinyeleliso.
ikhambelane nalokho okuseforomeni lesibawo.
emTlolisini womThetho wenomboro 36 ka-1947.
ezintathu ukuya kwezine.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutloliswaKwesinonisi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukuzitlolisa eSewula Afrika.
engenza isibawo sokutloliswa kokudla kweenonisi.
esikhulu, godu zaziwa ngeenonisi ze-anoganiki.
yangaphambilini ebuya emTlolisini.
wokutloliswa namkha umjameli okhonjiweko.
kufanele aphekelelwe yincwadi ehlathululako.
Ikhasi lendlela yokwenziwa kwesinonisi.
ukutjhugululwa kwendlela yokwenziwa.
zamakhasi namkha imikhiqizo.
wesibawo kufanele ibe netlikitlo lamambala.
Elinye kufanele kube yikhophi.
ngaye, kufanele atlikitle amaforomo weembawo.
Letha amaforomo weembawo e-ofisini lezokuphatha.
Letha ngesiNgisi nesiBhuru.
amalebula agadangiswe ngamalimi womabili.
Kufanele afundeke; abe ngendlela elungileko.
Ungafaki iinomboro zokuyelelisa.
ikhambisane naleyo eseforomini lesibawo.
Thumela isibawo kanye nemali emTlolisini.
ezintathu ukufika kwezine.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutloliswaKwestetjhi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
nezombuso zokuhlolwa kweenkoloyi.
iintifikhethi zokufaneleka ukuba sendleleni.
(Code of Practice).
kuphela iinkoloyi ngokuya kokugreyidwa kwazo.
lethrafigi ukufumana ilwazi elizeleko.
njengombana kufuna uSo/Nomkhandlu.
njengombana ziquntwa nguSo/Nomkhandlu.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutloliswaNjengehlang.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
emTlolisini wokwEnziwa Ngcono kweenLwana.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutloliswaNjengobhade.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
wokufaneleka kubhadela umthelo.
ukuthoma ngelanga letjhuguluko.
le-adresi, imininingwana yebhanka neyomuntu.
ngetjhuguluko emininingwaneni ye-adresi.
ye-South African Revenue Service.
njengobhadela umthelo kwa-SARS.
ngaphambi kokuliletha kwa-SARS.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutloliswaNjengomfund.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
wabaFundisi beSewula Afrika.
ungafaka isibawo sokutloliswa.
yo-South African Council for Educators (SACE).
form (iforomo lesibawo) elifaneleko.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokutloliswaNjengomsebe.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
amaqanda namkha isimeni eSewula Afrika.
Abaqatjhi kufanele bakwazi ukuphatha isimeni.
African Veterinary Authority.
abhadele u: Director-General: Agriculture.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuvulaI-akhawuntiYok.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
sokobana imali yakho ihlala iphephile.
okuse-akhawuntini yakho kuzakuzala inzuzo.
kuphela lokho okusebenzisako.
somrholo ukuvula i-akhawunti yoMzansi.
angaphezulu kwezi-8000 we-Saswitch.
bangokomthetho namkha babelethi.
yePosofisi leSewula Afrika.
bewubawe uthela akunikele iforomo lesibawo.
Zalisa iforomo lesibawo.
Veza incwadi yakho yokuzazisa.
Nikela ngobufakazi be-adresi yakho yokuhlala.
yesivumelwano sokurenta iyafuneka.
bangokomthetho namkha umbelethi.
Bhadela idibhozidi yokuthoma eyi-R10.
angaphezulu kwe-8000 we-Saswitch.
ngokuthi igatja lePosofisi libhizi kangangani.
Ubuncani bedibhozidi eyi-R10 iyafuneka.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuvummaSo.2007-05-18.nr.txt</fn>
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Uzakuthanda bona i-NAC ithintane njani nawe?
2.1 Akhe usihlathululele ngokufitjhazana ngephrojekhthi le, ngamagama angadluliko kama-500.
2.2 Rhemisa lokho okube yipumelelwakho ekulu kezokuvuma eminyakeni emi-3 edlulileko.
2.3 Bangaki abantu abasephrojekhthinakho le Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo besitjhaba nehlalo yaso ezakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC?
3.1 Isihloko / Igama Lephrojekthi Oyenzela Isibawo.
3.2 Hlathulula iminqopho eqalene nephrojekhthi le.
3.4 Itjho amadeyithi olindele ukuthoma nokuqeda ngawo iphrojekhthi le..
3.5 Umphakathi uzakusizakala njani / ngani ngephrojekhthi le?
4.2 Kukhona enye ihlangano la ubawe khona ukusizwa ngemali?
4.4 Itjho imisebenzi yephrojekhthi ozayisebenzisela imali evela kwa-NAC nakube uphumelele ukuyithola?
4.5 Itjho amanye amahlandla la i-NAC yakhe yakusiza khona ngemali.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Sibawa abafakazeli ababili esingakghona ukubathola, umrholi womphakathi kunye nesikghwari esiwufundeleko umsebenzi wobukghwari abanqopheneko nomsebenzakho. Sibawa usithumelele ubufakazelo obutlolwe babe batlikitlelwa obubuya kubafakazeli, ngenzasapha.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Ubuncani bakhona ufake sinye isibonelo somsebenzakho (isib. Isithombe, iindatjana ezisikwe emaphephandabeni, njll.) esiphathelene nephrojekhthi le.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuvunywaKokurhemisaO.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
erhemeni lemihlobo (variety list).
eziqakathekileko, imirorho neenthelo.
wesitjalo emnothweni weSewula Afrika.
ukubulunga isikhathi nemali.
ngesikhathi sinye sokutjala.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuvunywaKomtjhadoWes.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
komhlaka 15 Novemba 2000.
namkha uthatjelwe ngokuya komthetho wesintu.
engaphezulu kweli-18 ubudala.
umondli wakho wangokomthetho kufanele awuvumele.
ngomhlaka 1 Disemba 1988.
lepahla yangomuso yomtjhado yalemitjhado.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
i-ofisi leeNdaba zeKhaya.
lokuqinisekisa elibuya erejisteni yomtjhado.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuvunywaKwekunzi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Ezinye izinto zingabekwa.
emTlolisini wokwEnziwa Ngcono kweenLwana.
etlolisiweko lapho isilwana sizakuhlala khona.
DNA/isitifikhethi semihlobo yeengazi.
Amarekhodi wokukghona kwesilwana.
Imali ebhadelwako ebekiweko.
Ikhodi yegatja: 000845/010845.
umbawi uzakwaziswa ngesiqunto namabanga waso.
Approval of a bull for collection of semen.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuvunywaKwemisebenzi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
(i-Genetically Modified Organisms Act, 1997).
ngokwamajini (ama-(GMO) eSewula Afrika.
Indlu yokukhulisela namkha i-greenhouse.
kwemisebenzi ebeyivunyelwe ngaphambilini.
Ukudla kwefuyo namkha ukusetjenzwa kwama-GMO.
Ubujamo be-GMO belithwalo.
iforomo lesibawo elifaneleko.
yamakhophi emTlolisini wama-GMO.
elingasi yifihlo lebhizinisi emTlosini wama-GMO.
Organisms Act, 1997 (Act No. 15 of 1997).
No. 15 of 1997.
umTlolisi ugunyazwa ukukhupha imvumo.
UmTlolisi ukhupha imvumo efaneleko.
ukufezakaliswa kobujamo bemvumo.
banjesi unyaka nonyaka.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuvunywaNokutloliswa.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
umthetho wenarha ethunyelelwako.
iindawo zokubeka ukudla, njll.
uhlola indawo yokusebenzela.
kwenye iphrovinsi ukuya kwenye.
Lokhu kuyame ephrovinsini.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuvuselelwaKokutlolis.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
(Registrar: Act 36 of 1947).
Zalisa iforomo lesibawo ngokubuyelelwe kathathu.
Faka imali yokutlolisa.
enze abhadele u-Director-General: Agriculture.
Ukutlolisa kungathatha iinyanga ezintathu.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuvuselelwaKokuvunywa.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
iimali ezingezelelweko kufanele zibhadelwe.
Ikhodi yegatja: 000845/010845.
kungakapheli amalanga ama-30.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuvuselelwaKwelay(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
African Police Service (SAPS).
kwa-South African Police Service.
sokukghona ukusebenzisa isigidi.
licence in terms of the previous Act.
kusetjenzwe isibawo sakho siqedwe.
we-South African Bureau of Standards (SABS).
naso kanye ne/amalayisense wesi/ngidi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuvuselelwaKwelayisen.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Vuselela ilayisense yakho ePosofisi eseduze.
Bhadela imali ebekiweko yokuselela.
Kungathatha ama-awara ambalwa.
R65 ilayisense yesaphulelo.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuvuselelwaNamkha(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
36 of 1947.
Letha isibawo ku-Registrar: Act 36 of 1947.
Ilanga lokugcina lokuvuselelwa mhlaka 30 Juni.
Letha isitifikhethi sokuthoma samabala.
inomboro yomtato nomuntu ongathintana naye.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuvuselelwaNamkhaSok.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
(Registrar of Act 36 of 1947).
yesikhathi ebuya emTlolisini.
kubanikazi bokutloliswa namaforomo weembawo.
ku 30 Septemba.
usebenzise amagabhadlhela kuphela.
Letha isitifikhethi samambala sokutloliswa.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuvuselelwaNamkhaUku.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yangaphambilini ebuya emTlolisini.
kathathu begodu nangamagabhadlhela kuphela.
ku 30 Disemba.
Letha isitifikhethi sokutloliswa samambala.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuzibandakanyaEhlelwe.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Thintana nomNyango wezeziNdlu wephrovinsi.
zamabeletho zalabo abathembele kuwe.
kanye/namha nothethene naye.
kwesibawo siyame ebujameni bomuntu ngamunye.
kwesibawo siyame ebujameni bomuntu ngamunye.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuzitlolisaEsenthaYe.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
abazibandakanyako nehlelo leemfundo lesitjhaba.
Amarekhodi wakho wesikolo.
IImali azilingani, kuya ngesentha ngayinye.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuzitlolisaKwamathomo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
amahlelo akhambisana nemisebenzi ethileko.
ezikhethekileko zokungena esikhungweni ngasinye.
e-Trade Mission enarheni yangekhabo.
amalanga afikelela kwali- 16.
ezibekiweko kileso sikhungo.
isikhungo leso sitlolisiwe kumNyango wezeFundo.
ukuwathatha atlolisiwe nomNyango wezeFundo.
Zalisa iforomo elibekelwe lokufaka isibawo.
Kungathatha isikhathi esiziinyanga ezisi-5.
Ziya ngesikhungo esinye nesinye.
Amaforomo wokutlolisa atholakala eenkhungweni.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuzitlolisaNesikh(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Abaqatjhi kufanele bazalise iforomo W.AS.
lokuzitlolisa nesiKhwama sokuLilisa.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Fund, ID: W.AS.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuzitlolisaNesikhwama.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
seTjhorensi yabaNgasebenziko (i-UIF).
Kuneendlela ezihlukeneko zokuzitlolisa ne-UIF.
(labaqatjhi babasebenzi bangekhaya).
yereferensi beyikuthumelele yona.
ihlangothi elifuna itlikitlo linganalitho.
kobana udosele i-UIF umtato.
bewulandele imilayo yesiphathiswa se-UIF.
kwabasebenzi libawa inomboro yereferensi.
kufanele balise isikhalesi singanalitho.
ethi 086 713 3000.
(wabaqatjhi babasebenzi bangekhaya).
kwabasebenzi lifuna inomboro yereferensi.
inomboro yereferensi beyikuthumelele yona.
kwabasebenzi lifuna inomboro yereferensi.
inomboro yereferensi beyikuthumelele yona.
kumqatjhi enenomboro yakhe yereferensi ye-UIF.
employer of domestic worker.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuzitlolisaNjengo(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
khona azazitlolisa njengommeregi weenlwana.
nomthetho mayelana nehlalakuhle yeenlwana.
isifundo singanziwa khona.
lesibawo bona ulizalise.
womtjhini wokumerega iinlwana.
yabaSebenzisi bemiTjhini yokuMerega iinLwana.
Manje ungamerega iinlwana ukwenza imali.
wokumerega iinlwana nasele uphethe isifundo.
lokha nawuqeda isifundo.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuzitlolisaNjengobhad.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
kasolanga owenza ingeniso, ngaphandle komrholo.
Ngenye nenye ikampani.
nakaqunta ngesikolodo somthelo kasolanga.
legatja le-SARS eliseduze.
sekudlule isikhathi kwamaforomo.
abaneminyaka engaphezu kwama-65.
inelwazi elinengi ngesihlokwesi.
Akunasikhathi esibekelwe ukusetjenzwa kwesibawo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Isibawo kufanele silethwe ngencwadi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuzitlolisaNjengoleth.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
African Revenue Service (SARS).
ukukurhelebha ekambisweni yakho yelayisense.
njengoletha ipahla ngenarheni.
kufanele livezwe kileli ziko.
oyibhadeleko 607.04.10(02), 607.04.
607.04.10(09) no 607.04.
emiblili (2005 ukuya ku-2007).
okufunyenwe emalangeni wokusebenza ama-21.
Registration client type - Importer, DA185.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuzitlolisaNjengomenz.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
nokwakha iimakethe ezivulekileko.
e-ofisini eliseduze le-SARS.
ukukurhelebha ekambisweni yakho yelayisense.
okhethekileko wepahla we-AGOA.
kufanele livezwe kileli ziko.
Nakuvela i-asterisk (*), sula lokho okufaneleko.
oyibhadeleko 607.04.10(02), 607.04.
607.04.10(09) no 607.04.
Akunasikhathi esibekelwe ukusebenza isibawo.
Security particulars, DA185.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuzitlolisaNjengomkha.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
iimbawo ukubumba imikhandlu yokukhulumisana.
Amakhophi amabili weForomo LRA3.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Council, Form LRA3.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuzitlolisaNjengomqat.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuzitlolisaNjengomseb.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Registration Office (CIPRO)).
kumele batlolise ne-CIPRO.
amabhizinisi nabantu abazijamele ngabodwa.
bazitlolise njengabasebenzeli be-CIPRO.
walahlekelwa yikhowudi yomsebenzeli.
idibhozidi ebuyiselekako e-akhawuntini ye-CIPRO.
ukuvezela isikolodo sakho ekupheleni kwenyanga.
Thintana nomNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
Thumela ikhophi kamazisi wakho.
Isibawo leso senziwa ngalo lelolanga.
zibiza-R30 isitifikhethi ngasinye.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuzitlolisaNjengothum.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ilunga lomphakathi bona lifumane ilwazi.
Amakhophi we-elektroniki ngendlela ye-.
yomNyango weeNdaba zeNarha.
litholakala ekhasini lewebh.
uzalise iforomo kuhle.
Uzakunikelwa igama lomsebenzisi.
ngokurhaba okukghonekako ngemva kwalokho.
Bhadela imali yokuzitlolisa.
nemininingwana ivela kuwebhsayithi.
Registrar ukubazisa bonyana sele ubhadele.
Inomboro yokuthintana inikelwe kuwebhsayithi.
uzakukghona ukufikelela ilwazi kuwebhsayithi.
Ekupheleni kwenyanga uzakufumana istatimende.
ukubhadela i-akhawunti yakho.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuzitloliselaI-vat(2.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ilindelwe bona idlule lemali.
le-South African Revenue Service (SARS).
naye nayikuthi batjhade ngokuhlanganyela ipahla.
kufanele uzalise iforomo VAT 128.
of Association wekampani awasafuneki.
imininingwana yakho yebhanka.
iforomo VAT 119i.
nayikuthi iHlangothi 7 le-VAT 101 lizalisiwe.
edlule i-R20 000 kufanele bulethwe.
isibonelo, ilayisense yotjwala namkha yokuthiya.
inomboro yokutloliswa kwakho.
isitifikhethi sokuzitlolisela i-VAT (VAT 103).
lisebenze imitlolo yakho.
iimveke ezimbili zokusetjenzwa kwesibawo.
ngomlomo inomboro yakho ye-VAT.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Application for registration.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuzitloliselaUkubuyis.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
sokuzitlolisela ukubuyiselwa iimali zedizela.
bafake inomboro yabo yokutloliselwa i-VAT.
lokuBuyiselwa iiMali zeDizela.
ngaphambi komhlaka 4 Julayi 2001.
ngokomthetho ngalo nakazitlolisela i-VAT.
Akunasikhathi esibekelwe ukuzitlolisa.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuzitloliselaUkuvowud.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokuzitloliselaUmthelo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
uhlukaniswe phakathi kwe-SITE ne-PAYE.
kuphela emrholweni opheleleko ofika ku-R60 000.
somthelo wabasebenzi odoswe ngonyaka.
iwebhsayithi ye-South African Revenue Service.
Akunasikhathi esibekelwe ukuzitlolisa.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Amaforomo anikelwa ngendlela ye-PDF.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokwamukelwaEkhayaLaba.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
itlhogomelo lama-awara ama-24 ekhaya labadala.
Ngubani okufanele enze isibawo?
Abantu abafumana isabelo sabadala.
nabobaba abaneminyaka ema-65 nangaphezulu.
Imitlolo le inikelwa ngendlela ye-PDF.
esibalweni sabantu abaserhemeni lokulinda.
Iindleko zizakuquntwa likhaya labadala.
i-Form DQ 98 litholakala emakhaya wabadala.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokwemukelwaEsikhungwen.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
lokhu kuya ngehlobo lokuhlangahlangana.
khulu okubanga umraro wokugandeleleka (stress).
nangabe umbawi wenzela omunye umuntu.
Yenza begodu utlikitle isibopho.
engaphasi kweli- 18.
wezepilo angasenza isibaweso.
itjhejo lezepilo ngaphandle kwemvumo yakhe.
nemaklinigini angasiwo karhulumende.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokwemukelwaEsikolw(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
begodu zitloliswa kumNyango wezeFundo.
enyakeni wakhe kuGreyidi 1.
enyakeni wakhe kuGreyidi 1.
lowo ugonyiwe (u-endiwe).
nanyana abanamandla wokubhadela imali yesikolo.
Tlolisa umntwana esikolweni oseduze naso.
ebegade bafunda kezinye iinkolo.
eSewula Afrika ebuya kumNyango weenDaba zeKhaya.
yokuhlala eSewula Afrika.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokwemukelwaEsikolweni.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
enyakeni wakhe kuGreyidi 1.
enyakeni wakhe kuGreyidi 1.
lowo ugonyiwe (u-endiwe).
Tlolisa umntwana esikolweni oseduze naso.
ebegade bafunda kezinye iinkolo.
eSewula Afrika ebuya kumNyango weenDaba zeKhaya.
yokuhlala eSewula Afrika.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokwemukelwaKugreyidiR.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
eenkolweni zephrayimari, zomphakathi.
ukuya eminyakeni emihlanu nesiquntu.
lowo umntwana azakungena ngawo isikolo.
Tlolisa umntwana esikolweni oseduze naso.
ebegade bafunda kezinye iinkolo.
eSewula Afrika ebuya kumNyango weenDaba zeKhaya.
yokuhlala eSewula Afrika.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSokwesulaNamkhaUkuphad.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
i-CC leyo kudathabhezi.
amalunga afuna ukuhlukaniselana ipahla ye-CC.
we-CC enze isibawo.
sizakufunwa mTlolisi wamaKampani.
kudathabhezi begodu iyapheliswa.
ukwesulwa kwe-CC sekuphelile.
sisiwe kumTlolisi wamaKampani.
Close Corporations Act Act No.
ukwesula ikampani leyo.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSombikoWobul.2007-05-18.nr.txt</fn>
Iforomeli limumethe isakheko sokubawa iforomu labaqhatjhi lomBiko woBulungiswa emSebenzini (iforomu EEA 2) emNyangweni wezabaSebenzi.
Mfakisibawo obawa umbiko lo.
Gcwalisa lokhu bese uthumela ku-Employment Equity Registry. Faka isitembu somthelo se-R15.00 kunye nemvilobhi efakelwe futhi i-adresi nesitembu sokuposa.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSomlayoWokuvikelwaEntu.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Khunyini inturhu yangekhaya?
namkha ukuphila kuhle.
Ngubani ongenza isibawo somlayo wokuvikelwa?
wokuphumula namkha iimpelaveke.
kaMarhastrada namkha ePhakamileko eseduze.
ukunikela ngemvumo efunekako.
ekhotho khona isibawo sakho sizakutjhejwa.
ama-awara ama-24 ngelanga.
kuyame ekuraraneni komlandu wakho.
otlhoriswako awusula khona.
yokuDluliselwa kweenQunto iwusula khona.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSomnghonghoyiliNamkhaS.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
kwetjhejo lokulungiswa kokuziphatha.
yokuLibalela uzakuba nini begodu kuphi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSomnikeli-banduloSokuhl.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
bani webandulo abangalinikela.
kobana bathome ngebandulo.
ama-learnership abanganikela ibandulo kiwo.
Abanikeli-bandulo kufanele bavunyelwe yi-SETA.
Development Practitioner (ETDP).
abafundi ngelemuko lokwenza.
nokuthi bazabathola njani abafundi.
bomqatjhi namkha abantu abangasebenziko.
ukufumana abafundi abangasebenziko.
batlikitle isivumelwano se-learnership.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Yenza isibawo emNyangweni wezabaSebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSomrholoWobu.2007-05-18.nr.txt</fn>
Sithanda ukukwazisa ukuthi isibawo sakho somrholo wobudala siphumelele; wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200...
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
NgokomThetjhwana 23, kufuze wazise i-ofisi yangekhenu nakube kunamatjhuguluko akhona malungana nobujamo bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho. Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe.
Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili (12), namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10(1) yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi isibawo sakho somrholo wokuqhwala siphumelele; wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200, njengoba sithole ubufakazi bokuthi sewuqhwalele samfuthi nje.
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
NgokomThetjhwana 23, kufuze wazise i-ofisi yangekhenu nakube kunamatjhuguluko akhona malungana nobujamo bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho. Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe.
Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili (12), namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10(1) yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi isibawo sakho somrholo wokuqhwala siphumelele; wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200...
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
NgokomThetjhwana 23, kufuze wazise i-ofisi yangekhenu nakube kunamatjhuguluko akhona malungana nobujamo bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho.
Ngokuqalelela ubujamo bakho okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe namkha ujanyiswe ngelanga elizakutjhiwo mNqophisizombelele.
Butholakele ubufakazi bokuthi ukuqhwala kwakho ngokwesikhatjhana, ngalokho-ke umrholo lo uzakuphela ngomhlakakungo-200. Nakube ubona ukuthi ubujamo bakho bezamaphilo busakuvumela ukuthi ungathola umrholo lo, ungawubawa ngobutjha.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili (12), namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10(1) yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi isibawo sakho somrholo wokukhulisa umntwana ongasiwakho, u siphumelele; wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200...
Ukuthi sikghone ukuragela phambili nokukurholela umrholo lo, kufuze bona usithumelele incwadi ebawa ukuthi singezelele isikhathi sakho sokurholela ukukhulisa umntwana ongasiwakho.
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
NgokomThetjhwana 23, kufuze wazise i-ofisi yangekhenu nakube kunamatjhuguluko akhona malungana nobujamo bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho, kunye nobujamo beemali bomntwana ongasiwakho omkhulisako loyo, kodwa ngaphandle kobujamo beemali babazali abakhulisa umntwana angasiwabo. Ukudlula lapho-ke, umrholwakho uzakuphele ubuyekezwe qho ngemva kweminyaka emibili ukusukela ngelanga ikhotho eyalayela ngalo ukuthi ungarhola namkha ukusukela ngelanga ekwathoma ngalo ukusebenza kwesingezelelo sesikhathi sokurholela ukukhulisa umntwana ongasiwakho.
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe.
Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili (12), namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10(1) yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi isibawo sakho somrholo wokutlhogomela umntwana siphumelele; wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200...
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
NgokomThetjhwana 23, kufuze wazise i-ofisi yangekhenu nakube kunamatjhuguluko akhona malungana nobujamo bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho, kunye nobujamo beemali bomntwana omtlhogomelako, kodwa ngaphandle kobujamo beemali babazali abakhulisa umntwana angasiwabo.
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho, nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe.
Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili (12), namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10(1) yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi isibawo sakho somrholo wesondlo somntwana u - (ibizo lomntwana nenomboro yakhe yebhugwana/yesitifikedi sokubelethwa) siphumelele; wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200...
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
NgokomThetjhwana 23, kufuze wazise i-ofisi yangekhenu nakube kunamatjhuguluko akhona malungana nobujamo bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho.
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe.
Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili (12), namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10(1) yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi isibawo sakho somrholo wesizo siphumelele; wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200...
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Imbadalo yomrholo lo izakwenziwa ne yakho. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
NgokomThetjhwana 23, kufuze wazise i-ofisi yangekhenu nakube kunamatjhuguluko akhona malungana nobujamo bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili (12), namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
umrholwakho ujanyiswe. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10(1) yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi isibawo sakho somrholo wabomakadabona bepi siphumelele; wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200...
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
NgokomThetjhwana 23, kufuze wazise i-ofisi yangekhenu nakube kunamatjhuguluko akhona malungana nobujamo bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho.
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe.
Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili (12), namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10(1) yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakhe kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi umrholwakho we/wo ujanyisiwe, ngokomThetjhwana 23 (4), ukusukela ngomhlaka-.....ku-......ka-200...... ngoba akhange uwuvuselele njengoba kusitjho incwadi esikutlolele yona ngomhlaka-...ku-... ngo-200....
NgokomThetjhwana 23(6), ungenza ISIBAWO ESITLOLIWEKO sokuvuselelwa komrholwakho kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ngemva kobana umrholwakho ujanyisiwe. Nawungahlala bekuphele isikhathesi ungakawuvuseleli umrholwakho, uzakufelela ngaphandle kobana uthunyelelwe esinye isaziso.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi umrholwakho we/wo ujanyisiwe, ngokomThetjhwana 23 (4), ukusukela ngomhlaka-.....ku-......ka-200...... ngoba akhange uwuvuselele njengoba kusitjho incwadi esikuthumelele yona.
NgokomThetjhwana 23(6), ungenza ISIBAWO ESITLOLIWEKO sokuvuselelwa komrholwakho kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ngemva kobana umrholwakho ujanyisiwe. Nawungahlala bekuphele isikhathesi ungakawuvuseleli umrholwakho, uzakufelela ngaphandle kobana uthunyelelwe esinye isaziso.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi sekufike isikhathi sokobana umrholwakho ubuyekezwe ngokomThetjhwana 23.
Sibawa bona ufike e-ofisini yengaphambi komhlakaku-ka-200 . Nakube awuphumeleli ukufika ngalelilanga, sibawa uthintane ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu nikhulumisane ngelinye ilanga ongafika ngalo. Nawuhlumbukuvuselela, umrholwakho ungahle ujanyiswe.
Nakube kube namatjhuguluko enzekako malungana nobujamo bakho bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho, sekubalwa nobujamo bomntwana omrholelako, kufuze uveze ubufakazi obutloliweko balokho.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi ukusukela ngomhlaka ku ngo-200 ufelele umrholwakho wengokomThetjhwana 24 womThetho ophathelene nalokhu.
Ngokukhambisana nabonobangela abafaneleko, kunye ngomhlobo womrholo.
Tjhiya isikhala sokufaka amanodi atloliweko emrholweni owenziwa kanye kwaphela. Amanodi azakuthathwa ekhasini lamanodi.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi ukusukela ngomhlaka ku ngo-200 ufelele umrholwakho we/wongokomThetjhwana 24 (5) womThetho ophathelene nalokhu, ngoba sekuphele iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho.
UNGATLOLA wenze isibawo sokuvuselelwa komrholwakho kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ukusukela ngelanga umrholwakho ofelele ngalo.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
NgokomThetjhwana 23(2) womThetho ophathelene nezemirholo yembusweni, umrholwakho we/woubuyekeziwe ukusukela ngomhlaka...ku....ngo-200... . NgokoMthetho lo, yoke imali yomrholo wembusweni iyahlolwa ntanzi ukuthi nangambala kuyafuneka inikelwe umuntu oyibawako, nokuthi nangambala kuyafuneka na ukuthi ibe linani lelo?
Ngemva kokubuyekezwa, inani lomrholwakho wenyanga lizakuhlala liyi.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
NgokomThetjhwana 23(2) womThetho ophathelene nezemirholo yembusweni, umrholwakho we/woubuyekeziwe ukusukela ngomhlaka-...ku-....ngo-200....
NgokomThetho lo, yoke imali yomrholo wembusweni iyahlolwa ntanzi ukuthi nangambala kuyafuneka inikelwe umuntu oyibawako, nokuthi nangambala kuyafuneka na ibe linani lelo.
Ngemva kokubuyekezwa, umrholwakho ngenyanga wehliswe wayokuba yi (inani lomrholo) ukusukela ngom, hlaka-...kuk-...ka-....
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi ngokomThetjhwana 18(1) womThetho ophathelene nezemirholo yembusweni, umrholwakho we/wowehlisiwe wayokuba yi......ngenyanga , ukusukela ngomhlaka...ku....ngo-200..., njengoba sewuhlaliswe endaweni enekontraga nomBuso, yona ezakuthwala woke umsebenzi oqalene nokondliwa nokutlhogonyelwa kwakho.
Nawuphuma endaweni ohlaliswe kiyo le njenganje, ungabawa ukubuyiselwa umrholwakho e-ofisini yezehlalakuhle yangekhenu, ukusukela ngelanga ophume ngalo kiyo indawo le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi siphumelele isibawo sakho sokuvuselelwa komrholo wobudala; wona uzakubuyiselwa wona ukusukela ngomhlakaku ngo-200...
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe. Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili (12), namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela . Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10(1) yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi siphumelele isibawo sakho sokuvuselelwa komrholo wokuqhwala; wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200, njengoba sekufakazelekile nje ukuthi sewuqhwalele safuthi.
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho, nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe. Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili (12), namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10(1) yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi siphumelele isibawo sakho sokuvuselelwa komrholo wokutlhogomela u- (ibizo lomntwana nenonomboro yebhugwanakhe/yesitifikedi sokubelethwa); wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200....
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso seProvinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe. Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili (12), namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10(1) yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi siphumelele isibawo sakho sokuvuselelwa komrholo wesondlo somntwana u(ibizo nenomboro yakhe yebhugwana/yesitifikedi sokubelethwa); wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200.
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe. Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili (12), namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10(1) yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana nesibawo sakho sokuvuselelwa komrholo we/wo ngokomThetjhwana 24(5).
Ngemva kokuqalisisa isibawo sakho, sibuhlungu ukukwazisa ukuthi akhange siphumelele isibawo sakho, ngenca yokuthi abakaneli abonobangela obatjhoko bokweqisa umrholwakho ungawuthathi bekuphele iinyanga ezintathu ngokulandelana.
Nakube ubona ukuthi ukulungele ukuthola umrholo lo ngokomThetho olawula umrholo wembusweni, ungenza isibawo somrholo ngobutjha.
Ngokwemibandela yomThetho wezokuSizwa komPhakathi i-Social Assistance Act, 1992 (Act No. 59 of 1992), ungenza isibawo sokurhola ngobutjha, kanti ngokweSekhtjheni 10(1) yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ukusukela mhlazana uthola incwadi le?
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana ne.
Waziswa ukuthi sekufike isikhathi sokobana umrholwakho ubuyekezwe ngokomThetjhwana 23.
Sibawa bona ufike e-ofisini yengaphambi komhlakaku-ka-200 . Nakube awuphumeleli ukufika ngalelilanga, sibawa uthintane ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu nikhulumisane ngelinye ilanga ongafika ngalo. Nawungahlumbukuvuselela, umrholwakho ungahle ujanyiswe.
Nakube kube namatjhuguluko enzekako malungana nobujamo bakho bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho, kufuze uveze ubufakazi obutloliweko balokho.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana nesibawo sakho sokuvuselelwa komrholo we/wo ngokomThetjhwana 23(6).
(Tjhiya indawo yokutlola abonobangela) (Abonobangelaba bazakufana nebokwaliwa kwesibawo nebokujanyiswa komrholo ngaphandle kokweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana).
Nakube ubona ukuthi ukulungele ukuthola umrholo lo ngokomThetho olawula umrholo wembusweni, ungenza isibawo somrholo ngobutjha.
NgokweSekhtjheni 10(1) yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi siphumelele isibawo sakho sokuvuselelwa komrholo we/wo ngokomThetjhwana 18(2); wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200....
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe. Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili (12), namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10(1) yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le ikhuluma ngeyakhomalungana ne.
Waziswa ukuthi umrholwakho ujanyisiwe, ngokomThetjhwana 23 (4) ngoba akhange ulethe isitifikedi sakho sobuphilo.
NgokomThetjhwana 23(6), ungenza ISIBAWO ESITLOLIWEKO sokuvuselelwa komrholwakho kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ngemva kobana umrholwakho ujanyisiwe. Nawungahlala bekuphele isikhathesi ungakawuvuseleli umrholwakho, uzakufelela, kanti kungafuneka ukuthi wenze isibawo esitjha nakunetlhogakalo yalokho.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana nesibawo sakho sokuragwa komrholo wokukhulisa umntwana ongasiwakho u (ibizo lomntwana nenomboro yebhugwana/yesitifikedi sakhe sokubelethwa).
Siphumelele isibawo sakho sokuragwa komrholo lo, ukusukela ngenyanga ka(inyanga ekuzakuthonywa ukubhadala ngayo), bekube sekupheleni komnyaka wekhalenda, kwaphela nakube umntwana lo ufunda isikhathi esizeleko esekhondari namkha esikolweni esikhethekileko.
Ukuphuma komrholwakho kuzakulawulwa siphakamiso ekufuze senziwe lisotjhaliwekha, umbiko wesotjhaliwekha namkha noba ngimuphi umtlolo ngokweSekhtjheni 33(3) yomThetho wokuTlhogomela abaNtwana (i-ACT NO. 74 of 1983).
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
Ngokomthetjhwana 23, kufuze wazise i-ofisi yangekhenu nakube kunamatjhuguluko akhona malungana nobujamo bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho, nebomntwana omrholelako.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili (12), namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana nesibawo sakho sokuragwa komrholo wokukhulisa umntwana ongasiwakho u(ibizo lomntwana nenomboro yakhe yebhugwana/yesitifikedi sokubelethwa).
(Tjhiya indawo yokutlola abonobangela) (Abonobangelaba bazakufana nebokwaliwa kwesibawo).
NgokweSekhtjheni 10(1) yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana nesibawo sakho sokutjhugulula imininingwanakho yokurhola.
ISIKHATHI SOKURHOLA : (Inyanga yokurhola).
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe. Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
ISITIFIKEDI SOBUPHILO : UMTHETHO WOKUSIZWA KOMPHAKATHI KA-1992 (I-ACT NO. 59 OF 1992) malungana no(ibizo nenomboro yebhugwana/yesitifikedi sokubelethwa).
Mina, otlikitle ngenzasapha, ngenza isibopho sokuthi imininingwana etlolwe eforomeneli iliqiniso elipheleleko ngokwazi kwami nangokukholwa kwami. Ngiyalimuka ukuthi ukukhuluma okungasiqiniso kungangibophisa.
Isitatimende esingehlesi sihlathululelwe umdlalifa ozokusizakala ngomrholo wembusweni lo, naye waneliseka ngesikutjhoko.
i. Usizwisisa kuhle isibopho esingehlesi?
ii. Kukhona ongavumelani nakho ngokuthatha isifungwesi?
iii. Isifungwesi usithatha njesibopho esazelweni sakho?
Mina otlikitle ngenzasapha, ngenza isibopho sokuthi u. (ibizo lomdlalifa nenomboro yakhe yebhugwana/yesitifikedi sokubelethwa) ngambona aphambi kwami mathupha ngomhlakakungo200... e...(indawo)?
Kufungelwe kwatlikitlelwa ngalelilanga lomhlakaku.......ka-200... . UmFungi, njengoba avumile nje ukuthi ukuzwa kuhle okutjhiwo sitatimende asifungelekwesi, akanalitho angavumelani nalo ngokuthatha isifungwesi / ngokuvumelana nesitatimende esifungelwakwesi / ngokufunga kwakhe / ngokufakazela ukuthi okukhulunywa sistatimendesi kuliqiniso nokuthi / isifungwesi sisibopho esazelweni sakhe.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi ngokomThetjhwana 17(4) u(ibizo lomuntu ozakurholelwa nenomboro yakhe yebhugwana) unikelwe ilungelo lokukurholela e...(indawo yokurholela) njengoba ubawile, ukusukela ngomhlaka ka....ku.... ka-200....
Umsebenzi osibopho ka(ibizo lomuntu ozakurholela) KUKUKUTHATHELA umrholo akunikele wona uphelele.
Nakufumaniseka ukuthi sewuqunte ukuthi umuntu omkhethileko lo angasakuthatheli umrholo, bikela i-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle ngokuyitlolela incwadi uyitjele lokho.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana nesibawo sakho sokurholelwa ngu(ibizo lomuntu ofuna akurholele nenomboro yakhe yebhugwana).
Ngemva kokuqalisisa isibawo sakho, sibuhlungu ukukwazisa ukuthi isibawo sakho akhange siphumelele. NgokomThetjhwana 17(5), akunamuntu ovunyelwe ukurholela abantu abadlulako kabahlanu. U(ibizo lomuntu obewufuna akurholele nenomboro yebhugwana yakhe) selanabantu abahlanu abarholelako, ngaphandle kwakho.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi ngokweSekhtjheni 8(b) yomThetho olawula zomrholo wembusweni, ukhethelwe ukulawula umrholo ka(ibizo lakamdlalifa nenomboro yakhe yebhugwana) ukusukela ngenyanga ka....
Umrholo lo uzawurholela e(endaweni yokurholela namkha ePosweni).
NgokweSekhtjheni 8 yomThetho olawula zomrholo wembusweni, kuzakuba msebenzakho osibopho ukuyokurholela umdlalifa, bewenze neqiniso lokuthi umrholwakhe usetjenziswa ngendlela ezamsiza umdlalifa, ngokwemibandela ebekiweko. Isiphathiswa somNyango wezeHlalakuhle singakubawa ukuthi uveze ubufakazi obutloliweko bokuthi imali kamdlalifa isetjenziswa kuhle; isiphathiswa nasenza isibawo esinjalo sizakutjela kusese nesikhathi. NgokomThetjhwana 23(3), la kunganabufakazi khona ngamatjhuguluko enzekileko ebujamweni beemali nebezamaphilo bakamdlalifa, umNqophisizombelele uzakubawa ukuthi uveze ubufakazi obuvumakalako namkha isitifikedi sobuphilo qho ngomnyaka, esifakazela ukuthi umdlalifa usaphila.
Ukudlula lapho, kuzakufuneka nokuthi ubone ukuthi umdlalifa uyakwazi koke lokhu okukhulunywa yincwadi le, ubone nokuthi ukhambisana nayo ikambiso yokubuyekeza yomNyango wezeHlalakuhle.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi umrholwakho we/woujanyisiwe, ngokomThetjhwana 23 (4) ukusukela ngomhlaka-....ku-......ka-200......ngoba akhange uwubuyekeze njengoba kusitjho incwadi esikuthumelele yona yangomhlaka-.... ku-....ka-200......
NgokomThetjhwana 23(6), ungenza ISIBAWO ESITLOLIWEKO sokuvuselelwa komrholwakho kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ngemva kobana umrholwakho ujanyisiwe. Nawungahlala bekuphele isikhathesi ungakawuvuseleli umrholwakho, uzakufelela ngaphandle kobana uthunyelelwe esinye isaziso.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi, namkha nakube kukhona ongavumelani nakho ngaso.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi umrholwakho we/woujanyisiwe, ngokomThetjhwana 23 (4) ukusukela ngomhlaka-....ku-......ka-200......ngoba akhange uwubuyekeze njengoba kusitjho incwadi esikuthumelele yona.
NgokomThetjhwana 23(6), ungenza ISIBAWO ESITLOLIWEKO sokuvuselelwa komrholwakho kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ngemva kobana umrholwakho ujanyisiwe. Nawungahlala bekuphele isikhathesi ungakawuvuseleli umrholwakho, uzakufelela ngaphandle kobana uthunyelelwe esinye isaziso.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi, namkha nakube kukhona ongavumelani nakho ngaso.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi umrholwakho wokuqhwala utjhugululiwe, sewuzakuba mrholo wobudala, ngokomThetjhwana 19(1), njengoba sewufike eminyakeni yobudala efaneleko nje ukuthi ungarhola umrholo wobudala.
Ngokomthetjhwana 23, kufuze wazise i-ofisi yangekhenu nakube kunamatjhuguluko akhona malungana nobujamo bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho.
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe.
Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
Eminye imininingwana yakho yomrholo izakuhlala injalo. Ngomuso angeze kusafuneka bona ulethe incwadi emubiko kadorhodera ngepilwakho.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Siphumelele isibawo sakho somrholo we/wo,(umhlobo womrholo) ngokuphekelelwa yibhugwana yesikhatjhana. Sithanda ukukwazisa ukuthi ibhugwana yesikhatjhana le izokuphelelwa sikhathi ngomhlaka......ku.....ngo-200...; ngemva kwalokho-ke sekuzakufanela bona ulethe ibhugwana yasafuthi namkha isaziso esilula isikhathi sebhugwanakho yesikhatjhana esibuya emNyangweni wezangeKhaya.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana nomrholwakho we/wo.
Waziswa ukuthi ngokomThetjhwana 24 womThetho wezokuSizwa komPhakathi (i-ACT NO. 59 of 1992), umrholwakho we/wo uyaphela ngomhlaka-.......ku-......ka-.......
[(Abonobangela abaphekelela incwadi le, kuye nangokuthi mhlobo bani womrholo ekukhulunywa ngawo)].
NgokweSekhtjheni 10(1) yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho phambili NGOKUTLOLA INCWADI kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ukusukela ngelanga elingehla ekutlolwe ngalo incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana nomrholwakho we/wo.
NgokweSekhtjheni 23 bekufuze ubuyekeze umrholwakho ngaphambi komhlaka- ku-....ka-200.... . Lapha-ke sikwazisa ukuthi umrholwakho ujanyisiwe ukusukela ngomhlaka-....ku-.... ka-200.... njengoba ungakhange uwubuyekeze nje.
NgokweSekhtjheni 10(1) yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho phambili NGOKUTLOLA INCWADI kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ukusukela ngelanga elingehla ekutlolwe ngalo incwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Ama-initjhiyali nesiBongo :.
Inomboro Yebhugwana :.
Ikhowudi Yesifunda :.
Umhlobo Womrholo :.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
NgokomThetjhwana 23(2) womThetho wezomrholo wembusweni, umrholwakho we/wo (umhlobo womrholo) ubuyekeziwe ukusukela ngomhlaka-....ku-....ka-200....
NgokomThethoyoke imali yomrholo wembusweni iyahlolwa ntanzi ukuthi nangambala kuyafuneka inikelwe umuntu oyibawako, nokuthi nangambala kuyafuneka na ukuthi ibe linani lelo?
Ngemva kokubuyekezwa, umrholwakho wenyanga ukhutjhuliwe wayokuba yi ngenyanga, ukusukela ngomhlaka-...ku-.....ka-200....
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le ikhuluma ngeyakhomalungana ne.
Waziswa ukuthi umrholwakho ujanyisiwe, ngokomThetjhwana 23 (4) ngoba akhange ulethe isitifikedi sobuphilo.
NgokomThetjhwana 23(6), ungenza ISIBAWO ESITLOLIWEKO sokuvuselelwa komrholwakho kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ngemva kobana umrholwakho ujanyisiwe. Nawungahlala bekuphele isikhathesi ungakawuvuseleli umrholwakho, uzakufelela. Ungenza isibawo esitjha nakube kufuneka wenze njalo.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana nomrholwakho we/wo.
Waziswa ukuthi ngokweSekhtjheni, 23 bekufuze ulethe isitifikedi sakho sobuphilo ngaphambi komhlaka- ku-....ka-200.... . Lapha-ke sikwazisa ukuthi umrholwakho uzokujanyiswa ukusukela ngomhlaka-....ku-.... ka-200.... njengoba ungakhange ulethe isitifikedi sobuphilo nje.
NgokweSekhtjheni 10(1) yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho phambili NGOKUTLOLA INCWADI kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba (90) ukusukela ngelanga elingehla ekutlolwe ngalo incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Ama-initjhiyali nesiBongo :.
Inomboro Yebhugwana :.
Ikhowudi Yesifunda :.
Umhlobo womrholo :.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana nomrholwakho we/wo.
Waziswa ukuthi sekufike isikhathi sokobana uthumele isitifikedi sakho sobuphilo, ngokweSekhtjheni 23.
Sibawa bona uzalise iforomu eliphekelela incwadi le, bewulithumele e-adresini etlolwe kilo. Umrholwakho ungahle ujanyiswe nawungahlumbukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSomsebenziEmbusweni.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
nangaphandle kwekoro yomBuso.
kwabaSebenzi bomBuso nezokuPhatha (okuyi-DPSA).
ezinjalo emidiyeni yokugadangisa.
bombuso ngeenkhala ezikhona emBusweni.
bavunyelwe ukwenza iimbawo.
umnyango wesitjhaba namkha wephrovinsi.
aqinisekisiweko wokufaneleka kwakho.
Iforomo lesibawo litholakala simahla.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSomtloloNgeminqophoYok.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
abananarha namkha babaleki.
mNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa iforomo lesibawo BI-73.
Veza ubufakazi bobakhamuzi bakanomphela.
uneminyaka eli-16 namkha ukudlula lapho.
Letha iinthombe ezimbili zephaspoti.
<fn>DAC-NLS. IsibawoSomtloloWeduplikheyithi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
iimbalo namkha imininingwana ayisafundeki.
Bhadela imali ebekiweko.
Isibawo sisetjenzwa ngelanga llinye.
njengombana kuquntwa nguSo/Nomkhandlu.
(i-CDV)), atholakala e-ofisini lethrafigi.
<fn>DAC-NLS. Isindebele2.2007-05-18.nr.txt</fn>
Umtlolo we- South African Social Security Agency Omalungana nokuthlogonyelwa kwamakhastama.
Siyanamukela emtlolweni wethu wamaKhastama.
Sifuna bona amakhastama wethu asiqale ngokwezinga lomsebenzi esiwethule kilomtlolo. Sizokutjheja ngehloniphio sikwenzele nomsebenzi omuhle okhambisana nemigomo ye-BATHO PELE. Siyazibophelela njengencenye yethu yokunikela ngomsebenzi wezinga eliphezulu, sikunikele ilwazi ekungilo patsi, ilwazi kunye nesizo kiyo yoke imisebenzi yethu.
Umtlolo lo ukwazisa ngezinga letjhejo ongalindela ukulifumana kwa- South African Social Security Agency (SASSA). I-SASSA isisandla esiluliweko sikaRhulumende sokunikela ngeemali zehlalakuhle ezakhamuzini zeSewula Afrika.
Ukunikela ngepatho eseqophelweni eliphezulu yesizo lezehlalakuhle, ngeendleko ezifaneleko kunye nokusebenzisa ikambiso ekungephambili.
Yini ongayilindela kithi.
Kukhuphula nokuvikela isithunzi sobuntu, Ifihlo, Ihlonipho, Ukuthembeka, Ukuvulekelana kunye noKulinganisana.
Ukunikela ilwazi neseluleko malungana nazo zoke iimali zehlalakuhle ongafaka isibawo sokuzifumana.
Ukudlulisela kamanye amahlangothi angakgona ukuhlangabezana neemfuno zakho.
Ukusiza ukuzalisa amaforomo wethu, nokufaka isibawo semali yehlalakuhle.
Ukuyibamba njengefihlo imininingwana nelwazi osinikela lona.
Hlala siphakamisa umthethosisekelo we-Riphabliki yeSewula Afrika, imithetho elawula umsebenzi wembusweni, kunye nomthetho wokuziphatha wabasebenzi bembusweni.
Ukukusiza ngelimi olithandako.
Ukusebenza ngokubambisana nabantu esibasebenzelako kunye nezinye iinhlangano ezinesandla.
Ukusiphalazela ipucuko eragela phambili yokwenziwa kwemisebenzi kobanyana sizokuhlangabezana neemfuno zakho.
Umsebenzi okusizako osebenzsa ngamakhastama, uzozazisa kuwe bona yena ngubani.
Imibuzo yakho yomtato namkha leyo oyibuza ngokuthi uzizele kithi, sizoyiphendula khonokho.
Nayikhibe siyabhalelwa ukukuphendula khonokho, sizokunikela amabanga walokho, bese siyalazisa ikhastamu bona lingayilindela nini ipendulo.
Sizokunikela i-nomboro elitswayo lokukhulumisana nathi i-reference number kobanyana uzokukgona ukulandelisisa umbuzo wakho.
Sizokuvuma ngomtlolo bona sisikhulumisene nawe, kanti sizokusebenza ngombuzo wakho esikhathini esimalanga alikhomba wokusebenza.
Nayikhibe asikgoni ukukuphendula ngokuzeleko ngamalanga alikhomba wokusebenza, sizokunikela ibanga lalokho nokuthi ipendulo ungayilindela nini.
Sizokulinga ukurarulula nokuphendula umbuzo wakho ngamalanga amatjhumi amabili nanye wokusebenza.
Nayikhibe usidosela umtato , sibinge ukuwuphendula msinyana ngendlela ekukgonakala ngayo umtato wakho, ngelimi elisemthethweni olifunako.
Sizokukhulumisana ngomtlolo nawe ngaso soke isiqunto esithathwako ngemalakho yehlalakuhle.
Nawufika kelinye lama-ofisi wethu , umsebenzi wethu otjheje amakhastama, uzokutjheja msinyazana nje nawufikako. Woke ama-Ofisi wethu avulwa ngo-08H00 ukufikela ngo-16H30 , ngoMvulo ukufikela ngeLesine kanti ukuthoma ngo-08H00 ukufikela ngo-16H00 ngeLesihlanu.
Iindawo ezazisako zokulinda isizo.
Sizokuza kuwe nayikhibe unokugula awukgoni ukufika ema-ofisini wethu. Ungasidosela umtato, bese senza amalungiselelo wokuthi size la ukhona.
Sizositjheja khona mhlanokho isibawo sakho.
Kufuze siqinisekise bona ngokomthetho ufanele ukuyifumana imali yehlalakuhle.
Sizibekela lethu inembo lokusebenza ngesibawo sakho nokubhadela imalakho ngamalanga amatjhumi amalithoba.
Sizokululeka ngelungelo lakho lokuzibilayeza mhlamunye nje isibawo sakho nasirarhiweko, sijanyisiwe namkha sisuliwe.
Ukusibawa bona sihlathulule isiquntweso ngokunabileko, kanti sizokusebenzisana nawe esibaweni esinjalo.
Ungazibilayeja ngesiqunto sethu ngamalanga amatjhumi amathathi welanga ekukhutjhwe ngalo incwadi yesiqunto.
Ungakgona ukufumana ifayili yakho ukufumana nanyana ngiliphi ilwazi olithlogako.
I-kheli leposweni nelalapho uhlala khona ekungilo.
Amatjhuguluko akhona epilwenakho njengemrholweni, ikheli, ubujamo bepilo nokhunye.
Ukuthembeka, iqiniso nelwazi elizeleko nekungilo namkha ihlathululo ngaso soke isikhathi.
Ukuphendula okutjhiwo ziincwadi ezivela kithi, ekubalwa hlangana ukubuyekeza namkha elinye nje ilwazi elingafuneka kuwe.
Awukathabi ngomsebenzi wethu?
Sithethe isikhathi eside khulu ukufaka imalakho/namkha akhange uyifumane ngesikhathi imalakho.
Akhange ukareke ngendlela umsebenzi wethu aziphathe ngakho.
Umsebenzi wethu wenze iphoso esibaweni sakho namkha wakunikela iseluleko ekungasiso.
Ngananyana ngiyiphi iphoso yangabomu/namkha ekungasi ngeyangabomu ehlangothini lethu.
Sibikele ngayo sizoyilungisa khonokho, iphoso eyenziwe ngithi. Nayikhibe ufuna ukufaka isililo, sibawa usitlolele bese ubawa ukudluliselwa etafuleni elisebenza ngamakhastamu.
Sizokukhulumisana nawe ngomsebenzi wethu.
Siyakukarekela ukuzwa imibono yakho ngomsebenzi esikwenzela wona . Ilwazi nosinikela lona sizolisebenzisela ukuphucula umsebenzi wethu.
Zalisa ikarida lombono wekhastamu elitholakala ema-ofisini wethu neendaweni zokurholisa.
Vakatjhela i-website ku- www. sassa.gov.
Vakatjhela nanyana ngiyiphi indawo esitholakala kiyo.
Thumela isiphakamiso esitloliweko kinanyana ngiliphi i-Ofisi, ema-ofini esinawo.
Nayikhibe uthloga elinye ilwazi malungana nomtlolo lo, yiza ema-ofisini wethu. Umtlolo lo uyatholakala nange-Braille, i-audiotape ne-CD, nawungabuza..
Umtlolo lo uyokuthoma ukusebenza ngezi-01/04/2007 kanti uzokunande ubuyekezwa qobe mnyaka ukutjheja nemibono yakho.
<fn>DAC-NLS. Isingeniso.2007-05-18.nr.txt</fn>
Unyaka weemali odlulako lo ube ngomatasa khulu eBhodini ekhona gadesi ngombana ibifanele bona iphumelelise amarherho kunye nemithethomigomo begodu ilungisele neBhodo etja ezakuthatha iintambo. Isiqhemesi esiphumako sirhelebhe eBhodini iminyaka emihlanu kusukela ngezi- 24 Apreli 1996 kuya ku- 25 Matjhi 2001. Lombiko uveza ebaleni okwenziwe enyakeni weemali ophelako manqophana nokuthuthukiswa kunye nokuphuhliswa kwamalimi weSewula Afrika kunye nomthethokambiso wamalimi amanengi kilenarha.
Lo bekumnyaka obudisana eBhodini ekhona gadesi ngombana bekumnyaka wayo wamaphelelo e-ofisini. IBhodo iye yafaneleka bona inqophise amandlayo khulu ekuqinisekiseni bona amarherho woke, imithethomigomo kunye namanye amahlelo wokusiza iBhodo ekufezakaliseni iminqopho yayo, aba khona.
Ikambiso yokuhloma amakomiti alithoba welimi emaprovinsini, amaBandla weLimi wesiTjhaba (ama-NLB) alitjhumi nantathu kunye namaZiko wesiTjhaba weenHlathululimezwi, sele iphethiwe. Sesilindele bona iBhodo etja ifezakalise ihlelo lokubandula abasebenzi bamaZiko wesiTjhaba weenHlathululimezwi kunye neBhodo yabaNqophisi yalamaziko. Amalunga wamaKomiti wamaLimi wemaProvinsini kunye newamaZiko wesiTjhaba weenHlathululimezwi nawo afanele bona ayeleliswe kuhle bona asebenzise njani begodu asebenze njani ngokulandela imithetho ewalawulako. Iinkhungo ezimbili zokuyelelisa zizakurhelebha iBhodo kunye neemBethamthetho zamaprovinsi ukuthola ilwazi manqophana neendaba zamalimi wemiphakathi eziyijameleko.
IBhodo ekhona gadesi iye yenza isiqiniseko sokobana iinlawulo zeminqopho enabileko ngekoro etjhejwako ziyahlanganiswa ukurhelebha iBhodo ekufezakaliseni umsebenzayo. Imisebenzi eyenziweko enyakeni ofileko weemali, okubalwa hlangana nokhunye, irhubhululo kunye namaprojekthi wezetuthuko, kuzakurhelebha iBhodo ekuhloleni okuragela phambili emaqhingeni wokuthuthukisa kunye nokuphuhlisa amalimi weSewula Afrika.
Ngaphasi kwehlelo lokuhlonitjhwa kwamalimi, iphenyo lesitjhaba ngokusetjenziswa kwelimi kunye nokuthintana ngokwamalimi eSewula Afrika, liye larhelebha iBhodo ekuzwisiseni amajamo welimi ngefanelo kunye nokuhloma iinyeleliso zemithethomigomo, izenzo kunye nokufezakaliswa okufaneleko. Incwajana ngeenyeleliso mazombe ngokuhlelwa kwelimi kunye nokuthuthukiswa komthethomgomo iye yagadangiswa ukurhelebha iinkhungo ezimatasa ngokuveza imithethomigomo yelimi. Lamaphenyo asekelwa ngeemali kilekoro etjhejwako kunye nalawo aragela phambili azakuba lirhelebho esiqhemeni esitjha ngesikhathi kuhlolisiswa amaqhinga weBhodo ekwenzeni ezinye nezinye iimphakamiso kurhulumende kunye neenkhungo zakhe manqophana nomthethomgomo welimi?
Nanyana kungakhenge kukghonakale bona kwakhiwe ihlelo elibambekako lokusebenzisana kuhle nomNyango wezeFundo ngesikhathi sokuba se-ofisini kwethu, sinethemba lokobana iBhodo etja izakwakha itjhebiswano elinjalo. Lokhu kuzakuqinisekisa bona imiphumela yamaphenyo kunye namaprojekthi asekelwa ngeemali angaphasi kwekoro yelimi lezefundo esikhathini seminyaka emihlanu edlulileko abelwana neenkhulu zeminyango yezefundo ezingeni lesitjhaba kunye neleprovinsi.
Amaprojekthi ahlathulula bona ilimi emthethwenimgomo wezefundo lingafezakaliswa njani begodu nokukhandela ukubuyelelwa kwemithombo-rhelebho, angahlonywa (amaprojekthi), kunye nokwakha ukusebenzisana kuhle phakathi kweenkhungwezi.
Manqophana nendaba yokukghonakalisa bona amabizelo wokutjhugulula kunye nokurhumutjha bona abe sezingeni lobukghoni eliphezulu, iBhodo iye yaphumelela ekuvezeni incwadi ezakusetjenziswa ekutloleni umthethomlingwa ozakulawula lamabizelo. Lomthethomlingwa uye wathunyelwa emNyangweni kaNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji bona khewuyokutjhejwa ngelihlo lezomthetho, ukuya phambili. IBhodo etja izakuba sebujameni bokusebenza neenkhungo ezilawulako ezizakuhlonywa ukuqalana nelawulo kunye nokuphakamisa izinga lokuhlonitjhwa kwamabizelawa.
Umsebenzi omkhulu iBhodo esaqalane nawo kukuqinisekisa bona amalimi egade agandelelwe esikhathini sangaphambili, khulu-khulu amalimi wokudabuka e-Afrika alithoba wangokomthetho, ayathuthukiswa. Lokhu kuzakurhelebha lamalimi bona akghone ukusebenza njengamalimi wangokomthetho. Ukuhlonywa kwamaZiko weenHlathuthululimezwi zesiTjhaba, kungenye yeendlela zokuphumelelisa lokho. Ezinye iindlela eziye zenziwa yiBhodo kubala, ukubandulwa kwabatloli babomabonwakude, imirhatjho kunye namavidiyo kilamalimi, kunye nokuphuhliswa kweendlela zokurhabisa ukugadangiswa kwemitlolo yesiNtu. Le ngenye yeendawo lapho amandla afanele ukufakwa khona ekufezakaliseni amaqhinga azakurhelebha ekuthuthukiseni kunye nekuphuhliseni lamalimi, ngokuhlanganyela nabanye abakhozi abaneenrhuluphelo ezifana nalezi.
IBhodo iye yaphenya iinlilo ezimbalwa manqophana nokwephulwa kwamalungelo welimi eziye zalethwa phambi kweBhodo. Gazelimbi-ke, ikambiso le isafanele bona kheyilungisiswe khona izakusebenziseka kuhle njengethulusi lokurhelebha ukufezakaliswa kwekambiso yamalimi amanengi kunye nokukhuthaza iinkhungo bona zihlome imithethemigomo yazo yelimi ezakurhelebha ukuphelisa imitjhapho yesikhathini sangaphambili. Kusifiso seBhodo ukubona abantu abanengi abanzima basebenzisa amalungelo wabo welimi. Ihlelo lamaqhinga wokunikela amaKomiti weLimi emaProvinsini umthwalo wokukghonakalisa amatjhitjhingo wokuyelelisa ilwazi ebakhulumini bemalimini egade agandelelwe esikhathini saphambili, liyahlonywa. Imiphumela yakhona ingamedwa eminyakaneni ezako bona iyakghona ukuphuhlisa leli elikhona (ihlelo lamaqhinga), nakutlhogeka.
IBhodo ibuye yasebenzisana neenkhungo ezahlukeneko ekutholeni imiphumela. Amatjhebiswano aye akhiwa neenkhungo ezifana nomKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari, iHlangano yokuSekela zamaFilimu kunye namaVidiyo yesiTjhaba i- Fondation of National Film and Video, neenhlangano ezingasizo zakarhulumende, afanele bona aqiniswe. Umsebenzi iBhodo enikelwe wona ingeze yaphumelela kiwo isebenza yodwana; ifanele bona isebenzisane nezinye iinhlangano ezinomnqopho ofanako. IBhodo ekhona gadesi beyingathanda ukuba namatjhebiswana amahle khulu neenhlangano ezifana neHlangano yokuRhatjha eSewula Afrika (i-SABC), abagadangisi kunye nezinye iinhlangano ezizijameleko. Kungakho-ke, sikhuthaza isiqhema esitjha lesi bona siragele phambili ukwakha amatjhebiswano ngokusebenzisana neenhlanganwezi. Ukuba nabasebenzi abeneleko, abanekghono emaqhingeni wokuthintana kunye nokubonisana, kuzakurhelebha khulu ekufikeleleni kilomnqopho.
Ekuphetheni, ngithokoza khulu iSekela lakaSihlalo uKs Zubeida Desai, woke amalunga weBhodo, isiKhulu esiLawulako uProf. Cynthia Marivate kunye nabo boke abalingani bakhe, emsebenzini omuhle nokarisako abawenzako kunye nekuzibopheleleni kwabo ekuphuhliseni ikambiso yamalimi amanengi kunye namalimi weSewula Afrika.
Ngifisela iBhodo etja okuhle emsebenzini wayo omutjha begodu angizazi nakuzaza bona izakuragela phambili nomsebenzi omuhle esele uthonyiwe, ngomnqopho wokurhelebha zoke izakhamuzi zekhethu.
Into ethathelwa phezulu khulu kilekoro yokuhlelwa kokuhlonitjhwa kwelimi kukulawula ukuhlelwa kwelimi kunye nokuthuthukiswa komthethomgomo welimi kunye nokufezakaliswa kwawo kunye nokunikela ilwazi kunye neenyeleliso kilokhu. Ngaphezulu kwalokhu, iBhodo inikelwe umsebenzi wokobana: iveze begodu iphe isekelo leemali emarhubhululweni wezelimi iBhodo ewaqala njengafanele ukuthathelwa phezulu?
IBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika inombono wokuveza ngamandla itjhitjhingo lekambiso yamalimi amanengi njengomthombo-rhelebho begodu yakhe ukuzikhakhazisa kunye nokuhlonitjhwa kwamalimi woke wekhethu. Ikoro yezokuhlelela ukuhlonitjhwa kwamalimi ibe nesandla kilokhu enyakeni ofileko ngokugadangisa iincwajana ezifundeka lula ngakho koke okwenziwa yiBhodo. Iinhloko zemitlolo zibe ngilezi: IBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika- Ilwazi Mazombe; Yazi amalungelo wakho welimi; kunye nomThethomgomo weLimi weBhodo, iincwajanezo ziye zatjhugululelwa kiwo woke amalimi ali- 11 wangokomthetho begodu ziyatholakala ema-ofisini wethu kunye naku-website yethu. Ngaphezu kwalokhu, iincwajana ezikhethekileko manqophana nenye nenye ikoro yelimi etjhejwa yiBhodo ziyatholakala.
Iphenyo lesitjhaba ngamajamo wezokuhlalisana ngokwelimi eSewula Afrika liye laqedwa ngonyaka ofileko.
IBhodo inomthwalo wokusungula iimfundo kunye nokusekela ngeemali amarhubhululo anqophiswe ekuphuhliseni kunye nekwakheni amajamo wokuthuthukiswa kunye nokusetjenziswa kwamalimi wangokomthetho; ukuthuthukisa amalimi egade agandelelwe esikhathini sangaphambili; ukuphuhlisa ikambiso yamalimi amanengi; ukuphuhlisa ukusetjenziswa kwemithombo-rhelebho yelimi eSewula Afrika. Ngesibanga salomsebenzi onikelwe iBhodo, begodu nangomnqopho wokutjheja okhunye okwenziwa ngiyo, iBhodo iye yabona isidingo sokobana kwenziwe iphenyo lezokuhlalisana ngokokusetjenziswa kwamalimi eSewula Afrika. Iphenyo elikhulu liye lenziwa ngoFeberbari 2000 begodu nombiko wamaphelelo waqedwa ngoJulayi 2000.
Ukuhlola izehlakalo zokusetjenziswa kwelimi linye kunye namalimi amanengi ekusebenzeni kwamaSewula Afrika kunye nabarhatjhindaba, kwezeemali, kwezamabubulo kunye nakurhulumende; ngomnqopho wokuthola idatha enembako ezakusetjenziswa ukuhlelela amalimi kunye nokuphiwa kwemisebenzi yelimi.
Okuqakathekileko okutholakele kilerhubhululo kubala hlangana nokhunye, lokhu?
Bona umphakathi uthola ihlelo lemisebenzi elimbi ekukhulumisaneni, eentetjhini zamapholisa, khulu-khulu manqophana nokutlolwa kweentatimende. Ngaphezu kwalokho, itlhogeko yelemuko emalimini akhethwako bakhulumi, ithusa khulu eSewula Afrika lapho kwemukelwa izaziso kunye neenkangiso ngeposo, isib, ezibuya kibomasipala.
IsiNgisi siberega kancani khulu ekukhulumisaneni nomphakathi eProvinsini yeTlhagwini, Mpumalanga, Tlhagwini Tjingalanga, Freyistata, Tlhagwini Kapa kunye nePumalanga Kapa. Ukusetjenziswa kwaso emphakathini kutholakala kwaphela KwaZulu-Natal, Gauteng kunye neTjingalanga Kapa. Ngamanye amagama, isiNgisi sirhelebha khulu ekukhulumisaneni kwabantu abakhuluma amalimi ahlukeneko emaprovinsini amathathu kwaphela. Ngokunjalo nesiZulu sisetjenziswa emiphakathini yamaprovinsi amathathu (KwaZulu-Natal, Gauteng neMpumalanga) kanti-ke isiBhuru sikhulunywa emiphakathini yamaprovinsi amahlanu (Tlhagwini Kapa, Tjingalanga Kapa; Freyistata; Gauteng nePumalanga Kapa).
Kunesitjengiso esisebaleni sokobana isiNgisi asisebenzi mazombe njengombana kucatjangwa, begodu babantu abama- 22 % kwabaphendulileko abatjho bona bazwisisa kuhle iinyalo ezibekwe ngesiNgisi kwaphela.
Irhubhululweli liveza imiphumela eqakathekileko ngelimi eenkorweni ezahlukeneko zakarhulumende, kubalwa nekoro yezefundo, umrhatjhi womphakathi, abaphathi bemakhotho, abalawuli bemaprovinsini, zepilo, zokuphepha nokulondeka kunye nezamaposo, kunye nekoro ezijameleko nanyana umphakathi mazombe. Ibuthelelo lokuvunjululiweko okuqakathekile liye lagadangiswa ngawo woke amalimi wangokomthetho begodu liyatholakala ku-website yeBhodo. Amakhophi wombiko omkhulu ozeleko ayatholakala ema-ofisini weBhodo.
Iincwadi zemithethomigomo welimi ziye zemukelwa zivela eenkhungweni ezahlukeneko, enyakeni odlulileko.
Kuye kwaba khona ukuyelelisa ngomtato kunye nokuvakatjhelana ubuso nobuso neenkhungo ezakha imithethomigomo yelimi yazo. Phakathi kweenkhungwezo singabala i-AngloGold, i-South African Chartered Accountants, umNyango wemiSebenzi yomPhakathi, iBhanka yeNarha, Johannesburg Unicity, amaKomiti weLimi emaProvinsini, umNyango wezePilo kunye nemiSebenzi yezamaPholisa weSewula Afrika.
Kubuye kwahlaluka ekuthintaneni neenhlangano ezinesandla ekuthuthukisweni kwemithethomigomo yelimi bona umthethomgomo wekambiso yelimi lesiNgisi lodwa ngiwo olandelwako kwamambala eenhlanganweni ezinengi. Lokhu kuyenzeka nanyana iingeniso zeencwadi zemithethomigomo leyo zikhuluma ngokuzibophelela ekambisweni yamalimi amanengi. Iincwadi zemithethomigomo ezilethwe eBhodini bona khezitjhejwe zahluke khulu ngokomlayezo kunye nomoya.
Kungesibangeso-ke, iBhodo itjheja itlhogeko yeenyeleliso mazombe ngokuhlelwa kwelimi kunye nokuthuthukiswa komthethomgomo. Lokhu kubala hlangana nokhunye, ihlelo elizeleko lencwadi yomthethomgomo welimi eyakha gadesi amajamo weBhodo ngokuhlelwa kwelimi kunye nokuthuthukiswa komthethomgomo. Iinyeleliswezi zizakuba ziintjengiso eenqhemeni ezifuna irhelebho lokulenyukiswa kunye nelwazi eBhodini manqophana nokuhlelwa kwelimi kunye nokuthuthukiswa komthethomgomo. Iinyeleliswezi eziye zagadangiswa ngaphasi kwelawulo leBhodo, ziyatholakala e-Ofisini begodu ziyatholakala naku-website.
Njengombana kutjhiwo ngaphambili, ukuvezwa kunye nokusekelwa ngeemali kwerhubhululo kuyincenye eqakatheke khulu emsebenzini weBhodo. Lapha-ke sirhemise ibuthelelo lamarhubhululo aqediweko kunye nasenziwa gadesi ekorweni etjheja zokuHlelela isiThunzi samaLimi.
Ikambiso yokukhuluma ilimi linye emajameni lapho kukhulunywa amalimi amanengi kunye namajamo wamasiko ehlukeneko: Kunqotjhiswe emaNdiyeni weSewula Afrika. Lenziwa ngu-Prof. V.
Irhubhululweli litjengisa bona umphakathi wamaNdiya uya ngokuya ugandeleleka bona usebenzise ilimi linye. Irhubhululweli liveza amanye wamajamo wezokuhlalisana kunye nawezepolitiki abe nesandla kilobujamo begodu kumanyaniswa amajamo weSewula Afrika kunye namanye amajamo afanako wemaphasini wangaphetjheya. Irhubhululweli libuye liqale nelwazi, itjhejo, ijamo-mkhumbulo, iinkolelo kunye neenkambiso zamaNdiya weSewula Afrika manqophana nekambiso yelimi linye kunye namalimi amanengi emajameni wokuphila wamalimi amanengi, mihlobo eminengi yabantu kunye namasiko ngokunaba kwawo eSewula Afrika. Okutholwe lapha kuqakatheke khulu-khulu emiphakathini ekhuluma ilimi elincani enarheni.
Ilimi kunye nokuziphatha kwamaklayenti. Lenziwa bo- Drs M. Pienaar kunye no S.
Iprojekthi yerhubhululo yenziwa ngokuhlanganyela nabe- ABSA Direct ngomnqopho wokuqinisekisa bona ilimi linemiphumela yini ekuthintaneni namaklayenti. Imiphumela iye yatjengisa bona akusilo ilimi elisetjenziswako kwaphela kodwana woke amaphuzu welimi anemiphumela ekuziphatheni (ekuthengeni) kweklayenti. Irhubhululweli liveza bona amajamo-mkhumbulo welimi womphakeli werhelebho ayakhambisana nezinga lemisebenzi yeklayenti. Ukuzwisisa ilimi leklayenti kukhambisana kuhle nokuzwisisa iindingo zeklayenti. Amaklayenti wabantu abanzima khulu-khulu, athanda khulu iinkhungo ezitjheja begodu zihlonipha amalimi kunye namasiko wabo. Ukuthintana okungekho ezingeni kuqakathekile emibonweni yamaklayenti ngezinga lemisebenzi yamaklayenti esikhungweni. Ngesibanga sokobana abaphakeli batlhoga amakghono angenangenileko welimi, ukusebenzisa ilimi elizwisiswa yiklayenti (primary language) kuye kwatholakala kuphuhlisa lokhu kusebenzisana, khulu.
Amatjhugululo weenhlokwana zekulumo emafilimini. Lenziwa ngu-Nomz. J. L.
Liprojekthi, eyenziwe ngeencenye ezintathu, iye yaveza bona ukwenziwa kwamatjhugululo weenhlokwana zekulumo emafilimini weSewula Afrika yinto ethathelwa phasi khulu. IHlangano yezokuRhatjha eSewula Afrika (SABC) njengomrhatjhi womphakathi, iqaleka kuyihlangano engasebenzisa khulu ukwenziwa kwalamatjhugululo weenhlokwana zekulumo emafilimini ngepumelelo ekufezakaliseni ikambiso yamalimi amanengi kunye namalungelo wamalimi. Lokhu kungarhelebha ekuphunguleni ukungakhambisani ekukhona gadesi ekujanyelweni kwamalimi emahlelweni womathathu walihlangano (SABC). Imiraro ekufezakaliseni ihlelweli kuhle eSewula Afrika, kubalwa hlangana nokhunye, ukutlhayela kwemithetho neenyeleliso, ukutlhayela kwabatloli bamatjhuguluko weenhlokwana zekulumo emafilimini lawa, ababandulwe ngefanelo kunye nokungasetjenziswa ngokweneleko kwetheknoloji. Lemiraro, ayisiyo engararululeki begodu nayingatjhejwa kuhle, ingapheliswa. Liprojekthi ibuye yathathela phezulu iindingo zabantu abazithuli kunye nalabo abezwa budisi, begodu yabuye yathola bona amaprojekthi akhona gadesi kilesiqhema akakaneli ukuhlangabezana neendingo-mantanzi ezikuvulekela ukurhatjhwa emphakathini. Amajamo-mkhumbulo manqophana nokufakwa kwamatjhuguluko weenhlokwana zekulumo emafilimini atholwe emukeleka ncono kunendlela ebekucatjangwa ngayo mazombe. Kwamaphelelo, irhubhululo libuye laveza bona amatjhugululo weenhlokwana zekulumo emafilimini kwandisa ukuzwisiseka kweenthombe ezivezwako, khulu-khulu eentweni ezingasi lula begodu ezitlhoga ukurhunyutjhwa.
IHlangano yesiTjhaba samaNdebele weTlhagwini (i-NANO) ngaphasi kwelawulo lakaMfundisi L W Mlomo, iyihlangano eminyakeni eminengi ebigade ilwela ukukhutjhulwa kwesithunzi sesiNdebele seTlhagwini. LiHlangano iye yabeka imibono yayo eBhodini ngo- 1999 manqophana nokwemukelwa kwelimeli njengelimi langokomthetho. Enyakeni ka 2000, kuye kwaba khona itjhebiswano lokusebenzisana ne-NANO begodu amaprojekthi ehlukeneko anqophe ekuthuthukisweni kwesiNdebele seTlhagwini begodu sithole ukuhlonitjhwa esifundeni eProvinsini yeTlhagwini, aye enziwa. Ngokusebenzisana no-Prof. Wilkes (UP), i-NANO iye yaveza itlolo-magama kunye nemithetho yokupeleda begodu nendlela yerherho lamatjhada weSindebele seTlhagwini. Lokhu sele kugadangisiwe yiBhodo begodu kumgadangiso wamathomo ukuvela ngelimi lesiNdebele seTlhagwini.
Kwanjesi, iKoro le yeTjhejo ilwela ukuthola ivumo yokobana isiNdebele seTlhagwini sifundiswe eenkolweni zeProvinsi yeTlhagwini. Ukukghonakalisa likambiso, kunomtlolo wokufunda ohlanganiswako gadesi ngeendaba ezithunyelwe matitjhera amunya isiNdebele seTlhagwini.
Umnqopho werhubhululweli kukuthola amajamo wagadesi wesiPhuthi/sePhuthi ngokwenza irhubhululo lamajamo wezokuhlalisana kunye newelimi, elimeneli. Iphuzu lezokuhlalisana lelimi lizakwenziwa ngomnqopho wokunikela ilwazi ngokurhatjheka, abakhulumi kunye nemahluko (yeengodi, njll) ekhona elimini. Ibuthelelo elifitjhani lizakunikelwa elizakumumatha imahluko kunye nehlolo yehlelo lelimelo- kubalwa hlangana nokhunye, ukumanyaniswa namalimi/ namalimi weengodi abandameleneko. Irhubhululweli lizakunikela ilwazi okuzakwakhelwa kilo amanye amahlelo wemahluko yelimi.
Umnqopho waliprojekthi kukuthola bona isiKhelovedu yilimi elizijameleko nanyana liyilimi lesigodi leSesotho seTlhagwini. Irhubhululo lenziwa ngokubuza imibuzo abantu abakhuluma ilimeli, ngemibono yabo ngalo. Ukusetjenziswa kunye nabasebenzisi belimeli bazakutjhejwa. Kuzakwenziwa nehlolo yehlelo lelimi ngomnqopho wokuthola okufanako kunye nemahluko yelimeli kunye namanye amalimi abandameleneko. Irhubhululo lizakuveza ilwazi okuzakwakhelwa kilo ngesikhathi kwenziwa ihlelo lelimi manqophana nelimeli.
Ibuthelelo lamarhubhululo lamaprojekthi esele aphethiwe amaPhepha amjeje wangasikahthi weBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika afundiweko, sele agadangisiwe. Elinye nelinye lamaPhepha li. Imigadangiso emine ivela esiqhemeni sokuHlelela ukuHlonitjhwa kweLimi?
yilimi kunye nokuziphatha kwamaklayenti.
matjhugululo weenhlokwana zeenkulumo zamafilimi.
yiTlolo-magama kunye nemithetho yokupeleda isiNdebele seTlhagwini.
Umraro oqalene nesiqhema esitjhejako lapha kukuthola iindlela ezizakuphuhlisa ngamandla ukuthuthukiswa kwamalimi egade agandelelwe esikhathini sangaphambili, emazingeni woke wezefundo.
Umsebenzi wesiqhemesi bewuzabe ujame kuhle khulu ngokusebenzisana nomNyango wezeFundo. Itjhejo leBhodo belakhelwe phezu komkhumbulo wokobana inikele irhelebho emnyangweni begodu isekele nemaprojekthini wokuhlanganyela, azakuqinisekisa bona amalimi wabafundi beSewula Afrika athathelwa phezulu ekambisweni yokufunda. Ngokufitjhani nje, iBhodo ibifuna ukusekela ngamandla umthethomgomo wokufezakaliswa kwelimi kezefundo, njengombana kwamenyezelwa ngoJulayi 1997.
IBhodo iye yenza imizamo eminengana yokuhlangana naboNgqongqotjhe bobabili bezeFundo, uNgqongqotjhe wamathomo uDr Bengu kunye nophethe gadesi uProf. Asmal kunye neenkhulu eziphakemeko zalomNyango. Ngokulandela isimemo sakaNgqongqotjhe u-Asmal phakathi kwaka- 1999 kilabo abanesabelo bona khebazihlanganise naye, iBhodo iye yenza imizamo eminengana yokuhlangana naye kunye namalunga womnyango wakhe, kubalwa hlangana nabanye, uMnqophisi-Mazombe. Umnqopho bekukuhloma iindlela zokusebenzisana ngokubambisana nomNyango. Gazelimbi, iBhodo ngenye yeenhlangano uNgqongqotjhe kunye noMnqophisi-Mazombe wezeFundo abangakhange babe nesikhathi sokuhlangana nazo.
Amalunga weBhodo wesiqhema selimi kwezokufunda aye akghona nokho ukuhlangana neKomiti yeenKhundla ngezeFundo eBandleni lesiTjhaba ePalamende kabili, kwamathomo ukubonisana ngokufezakaliswa komthethomgomo welimi kwezefundo ngezi 19 Meyi 1998, kwesibili ngezi 20 Feberbari 2001. Ekuhlanganeni kwesibili, amalunga anikelwa isikhathi sama-iri amathathu nesiquntu sokobana ethule imibono yawo. Lokhu kwenzeka ngesiphakamiso seBhodo manqophana nokufezakaliswa komthethomgomo welimi kwezefundo kunye nangemiphumela yamarhubhululo egade asekelwe yiBhodo aqeda ukwenziwa kunye namanye amarhubhululo akhambisana nalokhu. UNgqongqotjhe kunye noMnqophisi-Mazombe bawukhambela lomhlangano.
IBhodo iye yafunisisa beyathola iindawo eziqakathekileko zerhubhululo manqophana nokwandiswa kwamalimi wesiNtu kwezefundo kilenarha. Manqophana nalokhu, ikomiti encani iye yasekela ngeemali amaprojekthi werhubhululo nezetuthuko ali- 11 begodu isebujameni bokusekela ngeemali esinye godu isibalo esingu- 4. Kugadesi, eminye imiphumela kunye neemphakamiso zalamaprojekthi ayaphadlhalajwa ngokunabileko phakathi kwabafundisi kilenarha, abanekareko.
Kuye kwenziwa imizamo eminengana ngeencwadi zangokomthetho, ukulilisa imitato, imihlangano evulekileko nomNyango wesitjhaba. Ikomiti encani etjheja lokhu isalindele ipendulo emNyangweni. UMsizi-Mnqophisi ube nemihlangano eminengana neenkhulu zomnyango wezeFundo eprovinsini yeGauteng.
Ibuyekezo elihlongoziweko lomthethomgomo welimi kwezefundo njengombana lavezwa ngoJuni 2000, akhange lisuke ngaphakathi komNyango. Ngamabanga layo, ikomiti encani yatlola iimphakamiso zokufezakaliswa komthethomgomo welimi, ngokukhambisana namatjhejo womNyango wokuthathela phezulu zokufunda kunye nokutlola.
Ukuyelelisa uNgqongqotjhe wezeFundo ngeminqopho emifitjhani, emaphakathi kunye neyesikhathi eside yeqhinga lokufezakaliswa komthethomgomo welimi kwezefundo.
Ukuthola kunye nokusungula iimfundo/amaprojekthi wokuhlola anqophiswe ekurageliseni phambili kunye nekuphuhliseni ukusetjenziswa kwamalimi aqakathekileko ebafundini kiwo woke amazinga wokufunda (efundweni yemakhretjhi ukuya efundweni yezinga langaphezu kwakamatriki).
Nanyana ikomiti encani iye yehluleka ukuthola umhlangano noNgqongqotjhe bunqopha malungana nalokhu, iye yathola ithuba lokuveza imibono yayo eKomitini yeenKhundla yezeFundo emButhanweni wesiTjhaba ngezi- 20 Feberbari 2001. UNgqongqotjhe kunye noMnqophisi-Mazombe baye baba khona emhlanganweni; ngesibangeso-ke ikomiti encani le iye yaphumelela kilomnqopho.
IBhodo iye yasekela barhubhululo lezokuhlalisana ngokwamalimi labakwa-Markdata eliye laveza elinye lelwazi elitlhogekako begodu iBhodo ikghona ukuthola iincwadi zangokomthetho manqophana nemithethomigomo yoke yangaphambili yelimi. Irherhweli lokufunda elinabileko lizakuhlola imahluko engaba khona manqophana nokufezakaliswa komthethomgomo ethuthuselwe isikhathi saka 2001/2 ngamabanga wokutlhayela kweemali zaka 2000/1.
Ukuthola ilwazi-magama elitlhogeka emalimi wabantu abanzima kizo zoke iimfundo, lokhu kuzakwenziwa nomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji kunye nomNyango wezeFundo.
UmNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji uye wenza isibawo sokobana ikomiti encani ilethe ibhajethi yayo kilokhu, bunqopha ku-NLS. Ikomiti encani iye yaphakamisa bona iBhodo ivumelane nalokhu kwaphela nange iBhodo iba nesabelo begodu ibandakanyeke ngamandla kilomsebenzi.
Ukuhlola amasilabhasi akhona ekufundisweni kwamalimi wabantu abanzima ezingeni lelimi lokuthoma, lesibili nelesithathu.
UMsizi-Mnqophisi uye wabuthelela woke amasilabhasi avela kiyo yoke iminyango yezefundo. Kuye kwaba khona ukumanyaniswa kwawo ngomnqopho wokuwahlola begodu neemphakamiso zokuthola ukungathathi hlangothi kiwo woke amalimi kuzakusungulwa msinyazana.
Ukuphadlhalaja imiphumela kunye neemphakamiso zeemfundo ezisekelwe ngeemali kunye namaprojekthi wokuthuthukisa.
Iprojekthi eyodwa ebe nemiphumela eqakathekile kunye neemphakamiso zakhona, iye yaphethwa kilonyaka, begodu gadesi izakugadangiswa yiBhodo (qala itjhejo ngenzasi).
Imibono yabafundi ngokufundiswa kunye nokufunda isiXhosa njengelimi lezinga lokuthoma eenkolweni eziphakemeko zePumalanga kunye neTjingalanga Kapa, elenziwe nguProf. Gary Barkhuizen.
Umnqopho werhubhululweli bekukuthola amabanga wamambala wokuphunguka kokufundwa kwamalimi wabantu abanzima eenkolweni eziphakemeko mazombe begodu nangetjhejo bunqopha lesiXhosa. UProf. Barkhuizen ubuye wanikelwa godu nomsebenzi wokobana atlole ibuthelelo eliphakemeko lombiko wakhe. Lokhu gadesi simatasa ukukhupha kugadangisiwe njengemitlolo yamaPhepha wangasikhathi weBhodo.
IsiZulu njengethulusi lokufundisa, lokufunda kunye nokuhlolwa ku-khemistri ezingeni lefundo eliphakemeko, lenziwe nguNomz. Sihle Shembe.
Umnqopho werhubhululweli bekukuthola bona isiZulu singasetjenziswa ekufundiseni kunye nekufundeni ikhemistri, ebafundini bonyaka wokuthoma eYunivesithi ye-Durban Westville. Imiphumela iye yaveza godu bona ukufundiswa ngelimi lekhaya yikambiso eyemukeleka kuhle khulu kwezokufundisa. Nanyana kunjalo, gazelimbi, emehlweni weBhodo, irhubhululweli alikho ezingeni elihle ngesibangeso-ke, iBhodo angeze yakwazi ukugadangisa imibiko yalo.
Amaphepha wokuhlola wamalimi amabili ekufundisweni nekufundeni kwesayensi eenkolweni eziphakemeko eendaweni zePhalaborwa eProvinsini yeTlhagwini okuzakuhlolwa ngo- 2001. Irhubhululo lesihloko esithi: Ukugadangiswa kwebuthelelo elimalimi-mabili (English/Sepedi) lamaphepha wokuhlolwa wePhysical Science weminyaka edlulileko webanga letjhumi eProvinsini yeTlhagwini kunye neempengu zakhona, eliragwa nguNomz. PT Pare lizakugadangiswa msinyazana nje liyincwadi yemibuzo yokuhlolwa yakwamatriki etjhugululelwe eSepedini/ Sesotho sa Leboa. Amasethi ali- 12 wemibuzo yakwamatriki izakugadangiswa encwajaneni emalimi-mabili ezakulingwa eenkolweni eziphakemeko zeProvinsini yeTlhagwini. Imiphumela yokulingwa lokhu ibifanele bona imedwe ekupheleni konyaka ka 2000. Ngamabanga wemiraro etholwe mrhubhululi, iinkhathi ebezibekiwe ziye zatjhugululwa. Ngesibangeso-ke, imiphumela izakulinganiswa ekupheleni kwalonyaka (2001). Kucatjangwa bona abafundi abathole iphepha lemibuzo ngamalimi womabili bazakuba namathuba ancono wokuzwisisa imibuzo begodu bazakwazi ukuphasa nconywana isifundo sesikolo sesayensi i-Physical science. Nakwenzeka bona lokhu okucatjangwako kuba njalo, kuzabe kutholakele ilwazi eliqakathekileko, iBhodo ezaliphadlhalaja kiyo yoke iminyango yezefundo.
Ihlelo leenkolo zamalimi amabili- Iprojekthi yokuPhenya ngenye indlela yokufundisa eSewula Afrika. Le yiprojekthi ethathwako ngomnqopho wokurhelebha ethathelwe emthethwenimgomo welimi wezefundo womnyango wesitjhaba wezefundo (Liep). I-Liep ilandela indlela yokwengeza ekambisweni yamalimi amanengi. Lokhu kutjho bona ilimi lekhaya lomfundi liyahlonitjhwa begodu lihlonitjhwa njengelimi eliqakatheke khulu ekufundeni kunye nekufundisweni, ngesikhathi amanye amalimi engezwa phezu kwalo. Lokhu kwengezwa kungathatha indlela ezinengi, kubalwa hlangana nokhunye ukufunda amanye amalimi njengeemfundo kunye/nanyana ukusetjenziswa kwelimi lesibili lokufunda kunye nokufundiswa. Lomthethomgomo ufuna bona zoke iinkolo, lapho kungakghoneka khona, bona ziphakele ngaphezu kwelimi linye lokufundisa lapho kunesidingo khona. Umsebenzi kileprojekthi uragela phambili kuhle njengombana kuvele emibikweni ekarisako yale projekthi evela ku- PRAESA ilethwe eBhodini. Ukusekelwa kwaleprojekthi ngeemali zeBhodo kuzakuragela phambili kuze kube zi- 31 Matjhi 2002, begodu umbiko wamaphelelo ulindeleke ngo-Okthoba 2002.
Kileprojekthi i-Molteno izakuthuthukisa bese igadangisa iinsetjenziswa zokufundisa igreyidi 2 kunye negreyidi 3, okuzakuba yincwadi yokusiza utitjhere kunye nencwadi yomfundi. Iinsetjenziswa zizakulingwa eenkolweni ezithileko ezikhethwe ngokuya kwamalimi ehlukeneko. Iimfundo zegreyidi 2 kunye no- 3 zizakurhelebha iinkolo ekuphuhliseni ukufundiswa ngelimi lekhaya/ nanyana ukusetjenziswa kwamalimi amabili emaphurayimari amanengi weSewula ye-Afrika. Isiqhema sezelimi kwezefundo sihlose ukugadangisa umbiko ohlola ngokwakha wabakwa-Molteno. Lombiko watholakala ulirhelebho elikhulu ebantwini abafuna ukuthuthukiswa kweensetjenziswa zokufunda ezingeni lokuthoma lokufunda. Umbiko wamaphelelo uzakukhutjhwa ngezi- 30 Juni 2002.
Itjhitjhingo lokuyelelisa ngelimi kwezefundo ngu-Beverley Burkett. Umnqopho onabileko waleprojekthi kukutjhejisa iinkolo ngomthwalo wazo wokuthuthukisa imithethomigomo yelimi, ezaba nekghono lokuqeda iinkambiso zekadeni zokungalingani bese ifaka iinkambiso zagadesi, ezisekela ikambiso yamalimi amanengi begodu ziyenze bona iphile. Umbiko wamaphelelo uzakukhutjhwa ngezi- 31 Disemba 2001?
nakufundwa ngesiNgisi Iphethwe ngu-Dr Susan Suzman. Irhubhululweli lenzelwe ukuhlola imiphumela, nangabe ikhona, yokufundiswa ngesiNgisi ekghonweni lelimi lekhaya. Umbiko wamaphelelo uzakukhutjhwa ngezi- 31 Disemba 2001?
Isibawo samathomo somhlangano bekukubonisana noNgqongqotjhe kunye nomNyangwakhe ngeendlela iBhodo engarhelebha ngazo ekufezakaliseni komthethomgomo welimi lokufunda. IBhodo iye yatjela uNgqongqotjhe wezeFundo kobana umthwalo wokuthuthukisa imithethomigomo yamalimi kwezefundo, awukwazi ukuba semahlombe weenkolo kunye nobuphathi beenkolo, kodwana usemahlombe womNyango wezeFundo. UmNyango wezeFundo emaphelelweni, uzakufanele bona kube ngiwo oletha imithombo-rhelebho khona iinkolo zizakwazi ukwakhela imibono yazo yelimi phezu kwelwazi elaneleko.
IBhodo iye yaveza ukutshwenyeka kwayo ngokunikela ama- 5% ebafundini abakhuluma amalimi wesintu abatlola iinhlahlubo zabo zakamatriki ngelimi labo lesibili, ngombana lokhu akuqaleli ihliziyo yomraro wezefundo. IBhodo iyelelisa ngokuthi abafundi bafanele bona bavunyelwe ukutlola iinhlahlubo ngelimi labo lemakhaya, nanyana nakubhala lapho, iphepha libe ngesiNgisi kunye nelimi lekhaya. Lokhu kuzabe kwenzelwa bona imibuzo izwisiswe kuhle ngaphandle kokuthikamizeseka.
IBhodo iye yaveza imibono yayo ngemiphumela emimbi kwezokufunda nokutlola ngokuya kwerhubhululo laka- 1999 le-UNESCO-Unicef-DoE ebafundini begreyidi yesine eSewula Afrika.
IBhodo iye yayelelisa uNgqongqotjhe ngemiphumela emanqophana nelimi kwezefundo erhubhululweni lakwa-MarkData elasekelwa ngeemali yiBhodo, elibika ngamalimi enarheni le begodu iBhodo iye yayelelisa uNgqongqtjhe ngemiphumela yerhubhululo laka-Barkhuizen.
Isiphakamiso manqophana nokufezakaliswa kwelimi emthethwenimgomo wezefundo siye satlolwa begodu sathunyelwa kuNgqongqotjhe. Isiphakamiswesi siye sethulwa ngomlomo ePalamende eKomitini yeenKhundla kwezeFundo, eyahlangana ngezi- 20 Feberbari 2001.
Ikomiti encani iye yavezela tjhatjhalazi isidingo samarhubhululo wesikhathi esizako kunye nemizamo ezakwenziwa kileenkoro ezilandelako begodu itjhukumisa bona zenziwe enyakeni weemali wesikhathi saka- 2001/2 kunye no- 2002/3.
Ukuhlola zoke iindlela zokufezakaliswa komthemgomo welimi kwezefundo wango- 1997, eenkolweni zeSewula Afrika.
Ukuthola kunye nokubeka amarhubhululo wokulinga kunye namaprojekthi akhelwe ukwengeza kunye nokuphuhlisa ilimi lekhaya kunye nokufunda ngamalimi amabili.
Ukuzibandakanya eentweni eziphuhlisa ukuthuthukiswa kwezinto zokufunda kiwo woke amazinga emalimi wemakhaya wabafundi beSewula Afrika. Ithintano phakathi kokufunda nokutlola kwabadala kunye nabatjha kunye nokuthuthukisa isiko elihle lokufunda eenkolweni, kufanele bona kuthathelwe phezulu.
Ukwenza ihlolo lobukghoni bagadesi babafundisi bamalimi wesiNtu ngomnqopho wokwenza iimphakamiso emahlelweni wokufundisa amatitjhera, wokulolwa emsebenzini kunye nokufundiswa ngaphambi kobana umuntu angathoma ukusebenza.
Ukuhlola ukusetjenziswa kwezamafa kunye namanye amalimi kwezefundo.
Ukulandelela ukuthuthukiswa kwetheminoloji kizo zoke iimfundo kiwo woke amalimi wangokomthetho, ngokusebenzisana nomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji, umNyango wezeFundo kunye nabanye abanesabelo.
Ukuhloma ukusebenzisana kwasikhathi soke neminyango yesitjhaba kunye neyamaprovinsi wezefundo.
Ukuthintana neKomiti yeenKhundla kwezeFundo eBandleni lesiTjhaba ngomnqopho wokuveza imiphumela yamarhubhululo kunye namaprojekthi wokuthuthukisa kunye nokufezakalisa umsebenzi weBhodo wokulemukisa urhulumende.
Umnqopho wesiqhemesi kukusekela ukuthuthukiswa kwemitlolo kunye namalimi egade agandelelwe esikhathini sangaphambili. Iselele iBhodo eqalene nawo gadesi ngewokuphuhlisa kunye nokusekela imizamo yokwenza imisebenzi yobukghoni ekhona kiwo woke amalimi wesintu kunye nokukhuthaza umukghwa wokufunda.
Amalunga weBhodo anomthwalo wokuthuthukisa kwezemitlolo kunye namalimi egade agandelelwe aba nemihlangano nesiqhema sezemiTlolo somKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari, ukubonisana ngeendlela zokusebenzisana. Kwavunyelana bona iinkhungo zombilezi zizakusebenzisana, khulu-khulu eendabeni zokuthuthukiswa kwemitlolo yeSewula Afrika.
Ngesibangeso-ke umKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari wamenywa emhlanganweni-bandulo weBhodo egade uqalene nokutlola imidlalo ngamalimi wokudabuka e-Afrika. Lomhlangano-bandulo wawubanjelwe eJohannesburg ngelanga langezi- 23 Feberbari 2001. Ama-ofisi weBhodo azakubuye arhelebhe ekuhleleleni ikhomferensi yomKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari kwezemitlolo ehlongozwako.
IBhodo iye yemukela isiphakamiso sabe-Literary for Afrika (LIFA) sokubawa isekelo eprojekthini yokuvuselela amalimi wekadeni wesiNtu ku- TV, emidlalweni kunye nemafilimini. Lokhu kudosele ekuthini iBhodo ihlome amatjhebiswano wangokomthetho wokusebenzisana nabamaFilimu wesiTjhaba kunye nabaSekeli bamaVidiyo (NFVF). Amalunga we-NFVF aba nesandla emhlanganweni-bandulo weBhodo wabatloli owabanjelwa eJohanneburg ngezi- 23 Feberbari 2001. Itjhebiswano le-NFVF lizakurhelebha ekuqinisekiseni bona amalimi wesiNtu akasaleli emuva nakutjhejwa amathuthuko wetheknoloji, khulu-khulu manqophana nethelevitjhini kunye nokukhiqizwa kwamavidiyo.
Ngelanga langezi- 10 Okthoba 2000, umhlangano phakathi kweBhodo, iinkhulu zomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji kunye ne-NFVF wabanjwa ngomnqopho wokuthola iindawo ezifanako ekungabanjiswana ngazo kunye nekungakhelwa phezu kwazo isikhozi. Kwavunyelana ngokobana ikomiti ehlangeneko yakhiwe ukuqala amalungiselelo kunye nokuthathwa kwamafilimu wemilando eyenziwa ngamalimi wokudabuke e-Afrika, ukubandulwa kwabatloli bemidlalo ngamalimi wesiNtu kunye nokusetjenziswa kwemidlalo etlolwe ngamalimi wesiNtu.
IBhodo yase ihlela umhlangano-bandulo ngezi- 23 Feberbari 2001, ngomnqopho wokukhuthaza ukutlolwa kwemidlalo yemirhatjho kunye neyama- TV kunye nokutlolwa kunye nokukhutjhwa kwemibiko ehlalisa kuhle yama-TV. Ummongo beku- Scriptwriting for the African Century: Radio, TV and Video. Ngesikhathi sokubonisana iinhlokwana ezincani okuye kwakhulunywa ngazo kube ngilezi: itjhebiswano phakathi kobu-Afrika kunye nababutheleli beendaba abatjha, ukutlolwa kwemidlalo kunye neVuselelo yobu-Afrika, ukuthuthukiswa kwemitlolo kunye namalimi egade agandelelwe, ukutlolwa kwemidlalo kunye (naBeGunya lokuThintana abazijameleko beSewula Afrika (ICASA), Ukutlola kunye norhulumende kunye neKoro yezeFundo kunye nabaGunyaziwe ukuBandula. Ithimba leenthunywa belifaka phakathi uMike Dearham we-NFVF, Brent Quinn kunye noJohnny Masilela ababuya eHlanganweni yeSewula Afrika yabaTloli bemiDlalo (i-SSWA) kunye noZinzi Ramatseba obuya emKhandlwini weSewula Afrika wesiTjhaba wobuKghwari. Amalunga wamakomiti wamaprovinsi kunye namalimi wesiKhoe, wabaRwa begade ajamalekile, kunye nezinye iinkhungo ezithola imali eBhodini kunye neenhlangano zabatloli?
IBhodo ilwela ukuba netjhebiswano langokomthetho neHlangano yokuRhatjha eSewula Afrika (SABC). Lokhu kukuqinisekisa bona umrhatjhi wazi iindingo kunye nezinto ezithinta amalimi egade agandelelwe esikhathini sangaphambili, khulu-khulu ngokuya kokutholakala kwelwazi lamalimi abantu abawazwisisa ncono. IBhodo, ngokusebenzisa amaphiko wayo afana namaZiko wesiTjhaba weenHlathululimezwi kunye namaBandla wesiTjhaba weLimi, izaba semajameni wokuyelelisa iHlangano yokuRhatjha eSewula Afrika (SABC) eentweni zelwazimagama kunye namazinga emukelekako wokusetjenziswa kwamalamalimi.
IBhodo iye yemukela bona umhlangano phakathi kweBhodo yeHlangano yokuRhatjha eSewula Afrika (SABC) kunye neBhodo (PANSALB) uhlelwe. AboNgqongqotjhe bobabili, wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji uDr Ben Ngubane kunye no- Dr Ivy Matsepe-Cassaburi, onguNgqongqotjhe wezokuThintana bafanele bona bamenywe. i-ofisi yeBhodo imatasa ngokulungisela loyo mhlangano osazaba khona.
Nokusekela imizamo ekhuthaza isiko lokufunda.
Lokhu kumthwalo obudisana ngombana inani lemitlolo egadangisiweko emalimini wesiNtu kusukela ngo- 1994 liphunguke khulu. Iqhinga lokwakha isiko lokufunda angeze lasikima ngapahndle kwezinto zokufunda (imitlolo).
IBhodo iye yemukela iimbawo zokusekelwa ngeemali emaprojekthini amabili wamaguranda okuyi: iSekunjalo eMpumalanga yesiNdebele kunye nesiSwati; iSeipone eProvinsini yeTlhagwini yeSesotho sa Leboa, Tshivenda kunye neXitsonga. Iinhlanganwezi ziye zabawiwa bona zibuyelele iimbawo zazo begodu iBhodo izakubuye iqale bona ingazirhelebha njani iinhlanganwezi, khulu-khulu manqophana nokuthuthukisa ubukghoni kunye nekutholeni imithombo-rhelebho yalamaprojekthi.
Emizameni yethu yokwakha isiko lokufunda, iBhodo iye yabambana nabakwa-Heinemann Publishers, Metrorail, iPhiko leprovinsi yeGauteng lemisebenzi yamalayibhulari kunye neLwazi emNyangweni wezemiDlalo, ukuziThabisa, ubuKghwari namaSiko ngezi- 8 Septemba 2001, ilanga leentjhabatjhaba lezokufunda nokutlola. Iincwadi ezima- 15 000 ezitlolwe ngamalimi wesiNtu ziye zaphadlhalajwa simahla ebakhwelini beentimela ze-Pretoria-Johannesburg, ngomnqopho wokuphuhlisa isiko lokufunda ebantwini abakhuluma amalimi wesiNtu. Abakhweli beminyaka yoke batjengisa ikareko emitlolweni yangamalimi wabo abawamunyako. Abe-Biblionef nabo banikela ngeencwadi eziyikulungwana namakhulu amahlanu weencwadi zabentwana.
IBhodo iye yasungula irhubhululo lamakghoneko ukurhelebha umNyango kaNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji bona uthathe isiqunto ngokuhlonywa kwamamiziyamu wemitlolo kunye namasentha wamarhubhululo emalimi wesiNtu. Amavakatjho enziwe yiBhodo kunye neenkhulu zomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji, eenkhungweni ezahlukeneko emaprovinsini asetjenziswe njengendlela yokuthola ubunjalo berhubhululo yelimi elingenziwa; kunye nokobana amasentha lawa wokuthuthukisa angasebenza njani.
IMiziyamu yesiTjhaba yemiTlolo yesiNgisi (NELM), IsiKhungo sokuFundwa kwesiNgisi (SEA) kunye nesiHlathulilimezwi sesiNgisi seSewula Afrika (DSAE), zoke ezise-Grahamstown phakathi kwezi- 22 kunye nezi- 26 Arhostosi 2000.
IBulungelo lamaRekhodi i-Mayibuye elise-Robben Island, i-Paarl Afrikaanse Taalmuseum, IBhuriyo ye-Woordeboek vir Afrikaanse Taal, iSentha yesiTjhaba yyezamafa kunye neemFundo zamaSiko (NAHECS) kunye neProjekthi yesiHlathululimezwi sesiXhosa. Phakathi kwangezi- 24 kunye nezi- 27 okthoba 2000.
AmaKomiti amathathu weLimi wemaProvinsini (PLCs) weBhodo aye athintwa: iPumalanga Kapa, iProvinsi yeTlhagwini, Freyistata kunye neMpumalanga.
AmaKomiti wamaLimi wamaProvinsi (ama-PLC) aye aba nomkhumbulo wokuthi, phakathi kokhunye, ukutjhugululwa kwamalimi wekadeni ukusuka kwelinye ilimi lesiNtu kuyiwe kwelinye kufanele bona kwenziwe. Amatjhuguluko azakufanele bona enziwe godu asuselwa emalimini wesiNtu asiwe esiNgisini. Imitlolo yabentwana eyagadangiswa ekadeni ngamalimi egade agandelelwe ayikafaneli bona ibe matjhuguluko, kodwana ifanele bona ibe mitlolo yamambala etlolwe ngalawo malimi, lokhu okuzakuqinisekisa bona abentwana abazakufunda imitlolo leyo bazakuthola ilwazi kunye nezwisiso yamasiko wemakhabo kunye nerherho lokutjheja izinto. Ama-PLC abuye ahlongoza bona imitlolo eqakathekile ngokomlando ifanele bona itjhugululwe.
Ngeenkathi lezi zokubonisana, kuye kwaba khona umbono wokobana amasentha werhubhululo welimi angabekwa eendaweni ezikude neendawo eziqakathekileko zamadorobha, kodwana amamiziyamu wemitlolo wona afanele bona abe seendaweni ezimaphakathi. Ngomnqopho wokonga imali, umthangalasisekelo okhona gadesi ufanele bona utjhejwe begodu usetjenziswe njengesisekelo ekuthuthukisweni okunye nokunye okutjha. Amayunithi angahlanganiswa nanyana kungenzeka bona ehlukane ngokwenyama, kuphela lokho kungenziwa nangabe yinye yamayunithi inikelwa umsebenzi wokuhlanganisa begodu iphathe koke okuphathelene nokulawulwa kunye nokuphathwa kwesentha yokurhubhulula ngezelimi. IBhodo iye yathumela umbiko ngetjhejweli kuNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji. Lokhu kuzaba yikombandlela kuNgqongqotjhe ngesikhathi athatha isiqunto ngokwakheka kwamasentha wokuthuthukisa amalimi.
Iindlela zokukghonakalisa unongorwana wonyaka wokutlola zisatjhejwa yiBhodo. Njengesilingelelo, ngesikhathi iBhodo ibambe imihlangano-bandulo ngokutlolelwa kwe-TV, umrhatjho kunye namavidiyo, eyayibanjwe ngezi- 23 Feberbari 2001, umbuthano wamalimi egade agandelelweko wathola unongorwana wamathomo wokutlola weBhodo. Lokhu bekukuhlonipha ukuzinikela kwawo kunye nokulwela amalungelo wamalimi egade agandelelwe esikhathini sangaphambili oku: siSwati, Tshivenda, isiNdebele kunye ne-Xitsonga.
Ngezi- 13 Disemba 2000 umrholi weprojekthi uProf. Rosalie Finlayson wethula umbiko ngeprojekthi yakhe yokuhloma iphaliswano lokutlola ngesiZulu kunye siXhosa, ebafundini beenkolo eziphakemeko abahlala eengoga zeGauteng, Pumalanga Kapa kunye neKwaZulu-Natali. Amalunga weprojekthi aye aphumelela ekutholeni iimali ezengezelelweko kwa-Johnic Holdings, abazazisebenzisa ukugadangisa ibuthelelo lemitlolo ematjhumi amabili ekhamba phambili yesiZulu nesiXhosa. Ibuthelelweli kuthenjwa bona lizakwethulwa eBhodini ekupheleni kwaka- 2001.
Iprojekthi i-AARLDISA yokutjhugululwa kwemidlalo ka- Zakes Mda isiwe emalimini alithoba wokudabuka e-Afrika isaragela phambili. Umbiko ngepumelelo yeprojekthi usalindelwe (yiBhodo) emalungwini weprojekthi, ekhokhelwa nguNomz. Ronald Madiba.
E. ukuhlelwa kunye nokufezakaliswa kwamaprojekthi aqakathekileko kwezokurhumutjha kunye nokutjhugulula ukuphuhlisa kunye nokuthuthukisa amalimi egade agandelelweko esikhathini sangaphambili.
Esikhathini esitjhejwako, imizamo ebonakalo nenamandla sele yenziwe ukuzalisa umthwalo wesiqhemesi, esirholwa ngepumelelo yiKomiti encani yezokutjhugulula kunye nokurhumutjha (i-TISC).
Okhunye okuye kwafunyanwa yiBhodo ngokwephulwa kwamalungelo welimi kube ngekutholwe kwezetjhugululo kunye nokurhumutjha. Okutholiweko kuze kube nguDisemba 2000 kusalungiswa kube ziinyeleliso esazisweni sePhepha lakaRhulumende elizakukhangiswa ngebumbeko lencwajana.
Kuye kwaba khona ikambiso yokubonisana eyenziwe yiBhodo begodu yaphelelisa ngokobana kutlolwe umThethomlingwa wokuhlonywa komkhandlu wabarhumutjhi kunye nabatjhugululi.
Lomtlolo womthethomlingwa sele uphethiwe begodu usezandleni zomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji lapho uNgqongqotjhe azakuphasisa khona lomthethomlingwa bona ungendlalwa eKhabinedini.
Umthethomgomo ufanele bona ube neendlela zokukhuthaza kunye nokuthokoza ukusetjenziswa kwamalimi wesiNtu kunye namanye egade agandelelwe afana neLimi lamaTshwayo, basebenzi kunye namalunga wesiBethamthetho kunye nepalamende.
* mithombo-rhelebho yokutjhugulula kunye nokurhumutjha ezakusetjenziswa malunga wezindlu zozimbili kunye nomphakathi mazombe.
IPalamende yesiTjhaba kunye neemBethamthetho zamaProvinsi zifanele bona ziqhatjhe abantu ababandulwe ngefanelo begodu abaneboni emsebenzini wokutjhugulula kunye nokurhumutjha, begodu lapho sele baqhatjhiweko khona, bafanele bona banikelwe amahlelo wokubakhuphula emsebenzinabo begodu babandulwe kuhle ukunikela ihlelo lemisebenzi elisezingeni eliphezulu.
IPalamende yesiTjhaba ifanele bona igandelelwe begodu ikhuthazwe bona yandise imisebenzi yokurhumutjha emalimini wesiNtu bona ibe sezingeni elilinganako nelesiNgisi nesiBhuru begodu kukhuthazwe ukusetjenziswa kwamalimi wesiNtu. IBhodo izimisele ukurhelebha iimBethamthetho kunye nePalamende yesiTjhaba bona bafezakalise lomnqopho.
Kuzakufanele bona kube nehlelo lokuhlola bona iimphakamiso ezivezwako ziyenziwa esikhathini seenyanga ezisithandathu, begodu lapho iinkhungo ezithintekako zibhalelwe khona ukulungisa imitjhapho, iBhodo izakufanele bona ithathe amagadango afaneleko wokulungisa.
Amalunga weBhodo wesiqhemesi aba malunga wekomiti elawulako yezokutjhugulula kunye nokurhumutjha eye yenza isiphakamiso eBhodini ngeprojekthi ezakuthuthukisa itheknoloji yamalimi wabantu.
Ngemva kobana iBhodo yemukele indaba yeprojekthi ezakuthuthukisa itheknoloji yamalimi wabantu (i-HLT), iKomiti elawula ngokubambisana nomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji yahlonywa. Ngemva kwemihlangano eminengana kunye nokubonisana, umtlolo wamaphelelo wamaqhinga weprojekthi ezakuthuthukisa itheknoloji yamalimi wabantu, yavezwa.
> Nokuphakamisa iindlela ezikhona zokusekela ngeemali itjhitjhingo leprojekthi ezakuthuthukisa itheknoloji yamalimi wabantu (incwadi ye-HLT).
Incwadi le iye yethulwa eBhodini emhlanganweni wayo wangezi- 19-20 Okthoba 2000. Kilomhlangano kwabuye kwaphakanyiswa bona lincwadi yethulwe kuNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji ozakuthuthukisa umethethomgomo we-HLT.
Sele kwenziwe isiphakamiso kuNgongqotjhe bona akhethe isiQhema sokuYelelisa esizakutjheja indaba yokuthuthukiswa komthethomgomo we-HLT.
E. ukuhlelwa kunye nokufezakaliswa kwamaprojekthi aqakathekileko kwezokurhumutjha kunye nokutjhugulula ukuphuhlisa kunye nokuthuthukisa amalimi egade agandelelweko esikhathini sangaphambili.
IBhodo iye yavumela bona iprojekthi yokutjhugululwa kwesiHlathululimezwi sesiNama/isiNgisi sisiwa elimini lesi-Nama/isiBhuru ngokuhlanganyela nesi-Khoe kunye nesiKhungo sesiTjhaba samaLimi wabaRwa kunye neYunivesithi yeNamibia, ifezakaliswe. UProf. WHG Hacke weYunivesithi yeNamibia uye wabawiwa bona anikele irhelebho lokwazi elifaneleko. Njengombana irhelo leenhlathululo zamagama besele ligadangiswe ngabakwa-Gamsberg Macmillan Publishers, nabo baye bafakwa begodu sele balethe isiphakamiso sabo manqophana nokutjhugululwa kwerhelo lamagama wesi-Khoekhoegowab-isiNgisi bona lisiwe elimini lesi-Khoekhoegowab-isiBhuru.
Liprojekthi izakufaka phakathi amalunga amabili wesiKhungo sesiTjhaba seLimi lesiKhoe kunye namaLimi wabaRwa, azakubandulwa ekutlolweni kweenhlathululimezwi khona azakuba sebujameni obuhle bokobana arhelebhe emazingeni ahlukeneko wokubonisana.
Iinkulumiswano zokusonga lindaba zisaragela phambili begodu liprojekthi ingathoma esikhathini sonyaka weemali omutjha, njengeprojekthi ethathelwa phezulu khulu.
IBhodo iye yathatha isiqunto sokubandula abafundi abazakurhelebha ngemisebenzi yezokutjhugulula kunye nokurhumutjha eBhodini kunye nezinye iinkhungo ezibandamelene. Labafundi baye babandulwa esikhungweni sefundo esiphakemeko esinobukghoni bokupha ibandulo elinjalo. IYunivesithi yeFreyistata iye yakhethwa bona ibandule abafundi laba.
Kuye kwaba khona isikhangiso emagurandeni ehlukeneko, esibizela ababawi bona babandulwe. Kuye kwaba khona iimbawo ezima- 460 eziye zemukelwa. Ababawi abama- 42 baye bafakwa erhelweni elifitjhani. Abafundi abali- 19 basanda kuqeda ibandulo labo, elithome ngezi- 5 Feberbari 2001 kwaze kwaba ngezi- 23 Feberbari 2001.
Labafundi bazakungena ekusebenzeni ngaphasi kwe-PANSALB lapho bazakunikela khona imisebenzi yokutjhugulula kunye nokurhumutjha ngaphasi kwelihlo elibukhali labasebenzi belimi abaneboni.
IBhodo ibuye yasekela ngeemali iProjekthi yemiBuso yaboMasipala yemiSebenzi yokuTjhugulula kunye nokuRhumutjha (LOGTIS) eWelkom, enqophe ukuveza umtlolo ozakurhelebha iinkhulu zakamasipala ezisebenza ukuthintana nomphakathi, ukurhumutjha.
Liprojekthi isemazingeni wayo wamaphelelo lapho umRhubhululi enza khona amatjhugululo amancani emtlolweni wamaphelelo wencwadi yokubandula.
Enye iprojekthi esekelwe ngeemali yiBhodo kilesiqhema yiProjekthi yokuBandula nokupha ubuKghoni kwezokuRhumutjha ekorweni yezePilo yomPhakathi (CHITEP) engaphasi kwelawulo leProjekthi yesiTjhaba yeLimi.
Liprojekthi ineminqopho emibili emikhulu: ukubandulwa kwabarhumutjhi emphakathini kunye nokubekwa kwalabarhumutjhi emsebenzini obhadelako eembhedlela kunye nemakliniki wedorobha le-Cape Town.
Isigaba 8(8)(c) somThetho oTjhezelweko weBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika ka 1999 (umThetho oyinomboro 10 ka 1999), sithi iBhodo izakuhloma amaziko azakusebenza njengeenkampani ezilawulwa siqinisekiso ngokuya kwesigaba 21 somThetho weenKampani ka 1973 (umThetho oyinomboro 61 ka- 1973), begodu izakunikela iimali emazikweni ekufezakaliseni imisebenzi yawo?
IZiko lesiHlathululimezwi lesiTjhaba (NLU) selimi ngalinye lamalimi wangokomthetho weSewula Afrika, liye lahlonywa begodu latloliswa ngoMatjhi 2001, njengekampani ehlonywe ngokuya kwesigaba 21. Idatha ngamagama weenkampani ezitlolisiweko, iindawo zokusebenzela, amagama wamalunga webhodo yabanqophisi, kunye namajamo manqophana nokuqhatjha, kuyatholakala eBhodini. Elinye ilwazelo libuthelelwe latlolwa ethebuleni elisemaphethelweni wesigabesi.
Ngesikhathi soke sekambiso yokuhlonywa, isiQhemesi esitjheja likoro yeenHlathululimezwi kunye nokuThuthukiswa kweTheminoloji siye sahlela begodu sabuthelela imitlolo eminengana ephethe iinkombandlela kunye nelwazi ukuqinisekisa bona amaziko araga kuhle. Amajamo wagadesi walikambiso ahlathululwa ngenzasapha.
IBhuriyo ye-Woordeboek van die Afrikaanse Taal?
IBhuriyo yesiHlathululimezwi sesiBhuru, i-Woordeboek van Afrikaanse Taal (WAT) kuze kube gadesi ibigade isebenza ngokuya komThetho we- Woordeboek van Afrikaanse Taal ka 1973 (umThetho oyinomboro 50 ka-1973). Namtjhana kunjalo, umThetho wokubulala lomThetho uyalungiswa begodu iBhuriyo ye-WAT sele itloliswe njengekampani elandela isigaba 21. Ngemva kobana lomThetho sele ubulewe, iBhuriyo izakuphelelwa mamandla njengesikhungo sangokomthetho, ngesibangeso-ke, izakuba namajamo afana begodu alingana namanye amaZiko weenHlathululimezwi wesiTjhaba kilenarha?
IZiko lesiHlathulimezwi sesiNgisi seSewula Afrika (i-DSAE) sele sisebenza njengekampani elandela isigaba 21, kusukela ngo- 1991. Kusukela ngo-Apreli 2001, i-DSAE izakuwela ngaphasi kwelawulo leBhodo.
Iimali zokusekela iBhuriyo ye-WAT kunye ne-DSAE zizakuphathwa yiBhodo esikhathini esizako ngomnqopho wokusebenzela ekuphadlhalajisweni kweemali zokusekela ngokulinganako nawo woke amaZiko wamaLimi wesiTjhaba, esikhathini seminyaka elitjhumi.
Amabhodo wabanqophisi wamaZiko weenHlathululimezwi zesiTjhaba aye emukela iinyeleliso emalungwini wesiqhemesi emihlanganweni-bandulo emibili eye yabanjelwa amaZiko weenHlathululimezwi wesiTjhaba akhona gadesi (30 Okthoba 2000) kunye namaZiko weenHlathululimezwi wesiTjhaba aqeda ukusungulwa (5 Feberbari 2001).
Nokukhangisa kunye nokukhetha abazakuqhatjhwa.
Imitlolo yokwakhulunywa nokwenzeka kiyo lemihlangano-bandulo iyatholakala begodu ingabawiwa ema-ofisi weBhodo.
IBhodo godu iye yanikela ikhoso yokubandula: Isingeniso sethiyori yokutlolwa kweenhlathululimezwi kunye nemiphumela yakhona. Abasebenzi bamaziko akhona baye bamenywa bona babe khona emhlanganweni webandulo kusukela ngezi- 27-29 Novemba 2000. Ikhoso le iye yabuyelelwa ekupheleni kwakaMatjhi 2001. Abantu abakhethwe mabhodo wabanqophisi bamaziko amatjha baye bakhambela lomhlangano-bandulo. UProf. R H Gouws (Yunivesithi yeStellenbosch) wabe anikelwe umsebenzi wokukghonakalisa lemihlangano yokubandula.
Abahleli-abakhulu, abaphathi: bemisebenzi yokusekela, amalunga wabasebenza ukulawula basezakwemukela ibandulo kunye neenyeleliso eBhodini, ngemva kobana sele baqhatjhiwe emaZikweni. Imihlangano-bandulo emithathu, ethatha ilanga linye ngamunye, kucatjangwa bona ngiyo ezakwenziwa kilokhu.
IBhodo ibuye yatjheja amaqhinga athileko wokubandula ukurhelebha amaZiko bona abe nabantu ababandulwe ngefanelo. Amanye amaqhinga layo afaka phakathi ukufananiswa kuhle kweemfundo namakghono kunye neenkhundla zamaZiko; ukuqhatjhwa kwabasebenzi besikhatjhana nangabe lokho kuyanconyiswa; ukujamisa kwesikhatjhana ukuqhatjhwa kwabahleli-abakhulu bese kuthi iZiko liphathwe mumuntu okhona lapho omkhulu, kuze kube sikhathi lapho kuqhatjhwa khona; kunye nokunikelwa kwebandulo langokomthetho nanyana ibandulo lemsebenzini ngendlela elingatlhogeka ngayo.
IBhodo ihlala iseenkulumiswaneni nomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji manqophana nokusekelwa ngokweemali kwamaZiko weenHlathululimezwi zesiTjhaba.
Isiqhemesi siye sasungula iqhinga leminyaka elitjhumi leendlela zokuthola ukusekelwa ngeemali ngokulingana phakathi kwamaZiko weenHlathululimezwi zesiTjhaba. Lokhu kuye kwethulwa kuNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji bona akuphasise.
Iimali zedluliselwa emazikweni ngemva kokwemukela ihlelo lebhizinisi kunye nebhajethi. Lokhu kwenziwa ngeencwadi zamaqhinga wokuhlela, ezahlanganiswa emihlanganweni-bandulo eyabanjwa ngo-Arhostosi kunye no-Okthoba 1999. Ngesikhatheso, abajameli bamaziko bathola iinyeleliso manqophana namaqhinga wokuhlela, kutjhejwa khulu-khulu iminqopho yesikhathi esifitjhani, esimaphakathi kunye neside; ukutjhejwa kwebhoduluko; amajamo wamaqhinga wesikhathi esizako; amahlelo wokufezakalisa; njll. Njengombana bekumnyaka wamathomo wokobana amaZiko atlole amahlelo webhizinisi anabileko kunye nokwenza amabhajethi ngokuya kweminqopho enqotjhiweko, iBhodo iye yabandamela ukurhelebha kilokhu.
Amaziko amathathu, iBhuriyo ye-WAT, iProjekthi yesiHlathululimezwi sesiXhosa kunye neZiko lesiHlathululimezwi sesiZulu, begade zisebenza njengeenkhungo zangokomthetho ezisekelwa ngeemali zakarhulumende (iBhuriyo ye-WAT) nanyana njengamaprojekthi eenkhungweni eziphakemeko zefundo (amaprojekthi wesiXhosa kunye nesiZulu). Iinjamiso zesikhatjhana ekubulaweni komThetho we-WAT, zibeka isijamiso sokuthuthwa kwabasebenzi beBhuriyo esikhungo sangokomthetho, bayiswe eBhuriyweni ejanyiswe njengekampani ehlonywe ngokwesigaba- 21. Nanyana kunjalo, emajameni weprojekthi yesiXhosa kunye nesiZulu, amajamo wabasebenzi abaqhatjhwe lapha abudisana. Njengombana abasebenzi baqhatjhwe begodu babhadelwa sikhungo sefundo esiphakemeko esisekela iprojekthi (iYunivesithi ye-Fort Hare kunye neyaKwaZulu), abasebenzi bemayunivesithi bafanele bona benze isivumelwano neenkampani ezakhiwe ngokwesigaba- 21 lezo. IBhodo imatasa njenganje ukurhelebha amaZiko ekubonisaneni ngemivuzo yomsebenzi nalamalunga wabasebenzi.
Amaziko aqeda ukuhlonywa gadesi, okubalwa isiNdebele kunye neSesotho sa Leboa, asebujameni bokungaqhatjha abasebenzi. Emajameni amanengi, amaziko anikela iimvumelwano zomsebenzi zasafuthi ebasebenzini bawo.
namagama kunye neemvumelwano zokuqhatjhwa.
Isiqhemesi siye senza isivumelwano no-Prof. R H Gouws bona akghonakalise, abuyelele begodu aqalisise amaprojekthi akhona gadesi nalawo ahlongozwako emazikweni akhona; ukurhelebha amaziko aqeda ukuhlonywa ekukhetheni bona ngiziphi iinhlathululimezwi azakuthoma ngazo mantanzi; kunye nokurhelebha ngokuhlelwa kweqhinga lesihlathululimezwi kunye nencwadi yokuyelelisa. Lokhu kuye kwaphetha ngokufezakaliswa kweqhinga lekambiso yesibili yokutlolwa kwesihlathululimezwi emazikweni.
Kuye kwenziwa ihlahlubo yeendingo manqophana namakhompyutha kunye namahlelo wamakhompyutha emazikweni aqeda ukuhlonywa.
IBhodo iye yaphumelela ukuhloma itjhebiswano nekampani yeSwideni ebizwa- Lexilogik AB yabosolimi abasebenzisa amakhompyutha. Ihlelo labo lokuhlanganyela, i-Onoma, lisetjenziswa gadesi yiBhuriyo ye-WAT. IBhodo kunye neLexilogik AB benze isivumelwano ekupheleni kwakaMatjhi 2001, manqophana nokufakelwa kwamakhompyutha emazikweni amanye. Ihlelo leprojekthi elinabileko liye lenziwa ngesikhathi abakwa-Lexilogik AB bavakatjhele eSewula Afrika ngoMatjhi 2001. Ihlelo le-Onoma sele lifakiwe emazikweni weenHlathululimezwi zesiNdebele kunye neSesotho sa Leboa.
Esikhathini esizako, amaziko azakutlhoga irhelebho eBhodini ngemithethomigomo kunye nemisebenzi yokulandelela emanqophana nokutholakala kwemithombo-rhelebho yelwazi, ezakufanele bona iqalwe ngesikhathi sekambiso yokutlolwa kwesihlathululimezwi. Amaziko atlhoga godu ukuthola iinhlathululimezwi ezifaneleko, ama-ensayiklophediya, imitlolo yokulandelela kunye neminye imithombo-rhelebho yelwazi, ngobuduze. Iintwezi iBhodo iragela phambili nokwenza isiqiniseko sokobana ziyalungiseka.
Ngaphasi kwalesiqhema, iBhodo akhange iqalane nendaba yokuthuthukiswa kwetheminoloji ngokwayo, ngombana lokhu kumsebenzi wePhikwana lemiSebenzi yeTheminoloji emNyangweni wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji.
Esikhathini seminyaka emibili edlulileko, iBhodo iye yalandela umthethomgomo wayo wokuphuhlisa ukutlolwa kweenhlathululimezwi ngokubambisana. Amajamo lawa athethwe ngombana kuqakathekile bona abatloli beenhlathululimezwi kunye nezinye iinqhema ezinekareko ekorweni yokutlola iinhlathululimezwi bona zibambane ngobukhulu obungakghoneka. Ukubambisanokho kungavela emazingeni ehlukeneko, kubalwa hlangana ukubambisana ezikweni ngalinye naphakathi kwamaziko woke, nemiphakathi ekhuluma ilimelo, neminyango yelimi eenkhungweni eziphakemeko zefundo, neenkhungo zelimi kunye nezinye iinkhungo, iinhlangano zokutlolwa kweenhlathululimezwi, kunye nekoro yangasese.
Iinhlathululimezwi zisetjenziswa eenkorweni ezahlukeneko, phakathi kwabanye, zisetjenziswa bosomlando, abafundisi, abososayensi bamakhompyutha, abosiyazi kwezeemali, abaphathi bamabhizinisi kunye nabosiyazi kwezobuphathi. Imibono kunye namazizo wabasebenzisi bemikhiqizo yelimi, afanele bona afunwe isikhathi soke. Ngaphezu kwalokhu, iragelo-phambili kwezamakhompyutha kunye netheknoloji yokuthintana kwenza bona kube lula ukuthintana begodu kwakhiwe amatjhebiswani nabanye abatloli beenhlathululimezwi eendaweni ezahlukeneko. Emaphethelweni, ukwabelana ilwazi kunye nokusebenzisana emaprojekthini, kuphuhlisa ukutlolwa kweenhlathululimezwi iphasi loke.
IBhodo ydo yabaNqophiNqophisi abalawulako ithumele ihlelo lebhizinisi elinye; izakuqhatjha abasebenzi ababili abasebenzi itorho, ngesikhathi esifanathi esifaneleko.
Isitatimende samatjhuguluko ekulinganiseni ?
Isitatimende seemali ezingenako .?
Amanothi weentatimende zeemali .?
Iintatimende zemali ezivela emakhasiniziye zavunywa yiBhodo begodu zatlikitlwa sikhulu seemali egameni layo.
Isikhulu seemali sinomthwalo wokubulunga amarekhodi azeleko begodu nafaneleko weendaba zeemali zesikhungo somthethosisekelo, ukulungisa iintatimende zeemali zonyaka omunye nomunye weemali ngokulandela neenkambiso ezamukelekako zokutlolwa kwamarekhodi begodu sifanele ukuqinisekisa bona isikhungo somthethosisekelo sinerherho begodu sisebenzisa irherho elisebenza kuhle, elifaneleko kunye nelingafihli litho ekuphathweni kunye nekutjhejeni ubungozi beemali kunye namalawulo wangaphakathi.
Imali engeniswe izinto ezenziwako 5.
Isandiso sekhetjhi kunye neenlinganiso zayo 3257418 3768168.
Ikhetjhi kunye neenlinganiso zayo ekuthomeni konyaka 5.
Ikhetjhi kunye neenlinganiso zayo ekupheleni konyaka 5.
Iintatimende zeemali zilungiswa ngokuya kwehlelo lokukala iindleko lesikhathi esedlulileko. Lokhu okulandelako mithethomigomo emikhulu yokubalisiswa kweemali esetjenziswa yiBhodo, ekhambisana naleyo yonyaka odlulileko.
Leentatimende zikhambisana neenkambiso ezemukelako mazombe zokubalisisa.
Izabelo zakarhulumende kunye nenye imali engenako itjhejwa njengemali-ngeniso ngendlela eqongelekako.
Ukwehla kwezinga lepahla kubalwa ngokufaka imali ehlelwe ngunqopha ngehloso yokusula iindleko zepahla leyo esikhathini sayo sokuba nomsebenzi ngendlela erhelebhako.
Ifenitjhara kunye nokhunye okufakwako 20.
Ipahla ye-ofisi 20.
Ipahla yekhompyutha 33.
amahlelo wekhompyutha 50.
Ipahla ebiza i-R1 000 nanyana ngaphasi isulwa enyakeni etholwe ngawo. Ipahla ethathwe kurhulumende itjengiswa ezingeni laka- 0.
Ikhetjhi kunye neenlinganiso zayo ibala ikhetjhi ekhona kunye namabhalansi asemabhanka.
<fn>DAC-NLS. IsinghonghoyiloNgokubhalelwaKw.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
umsolwa ngencwadi emdosela ekhotho.
isibonelo, abetha namkha akata.
akudosela umtato okusilingako.
nakagandelela ekuthatheni zoke iinqunto zemali.
Aphula umLayo wokuVikelwa okhona.
Igama lestetjhi samapholisa.
Inomboro yomlandu yamapholisa nayikhona.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. IsinghonghoyiloNgokungaziphathi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
isehlakalo bona kuphenywe.
okufuna ukwelatjhwa kwesiguli ngokulaliswa.
wamaJoni weSewula Afrika.
ye-Independent Complaints Directorate.
somsebenzi, phakathi kwaka-8h00 no-16h30.
bewulifeksele e-ofisini eliseduze le-ICD.
nesisebenzi esiphethe umlandu namkha umcozululi.
kungathatha imizuzu ema-30.
Umbiko wokugcina ungathatha amalanga ama-90.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. Isino.2007-05-18.nr.txt</fn>
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Uzakuthanda bona i-NAC ithintane njani nawe?
2.1 Nimhlobobani Wehlangano?
2.2 Sasungulwa nini isiqhema senu / Yasungulwa nini ihlangano yenu / Sasungulwa nini isijamiso senu?
2.4 Rhemisa lokho okube yipumelelwakho ekulu kezobukghwari ehlanganwenakho eminyakeni emi-3 edlulileko.
2.5 Bangaki abantu abasephrojekhthinakho le Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo besitjhaba nehlalo yaso ezakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC?
3.1 Isihloko / Igama Lephrojekhthi Oyenzela Isibawo.
3.2 Akhe usihlathululele ngokufitjhazana ngephrojekhthi le, ngamagama angadluliko kama-500.
3.3 Umphakathi uzakusizakala njani / ngani ngephrojekthakho le?
4.2 Kukhona enye ihlangano la ubawe khona ukusizwa ngemali Sibawa uveze boke abakusiza ngemali bese uzalisa imininingwana elandelako ngenzasapha?
4.3 Akusilula ukuthi i-NAC ingasiza ngebhajethi epheleleko kilephrojekthi, ngalokho-ke itjho imali obawa bona i-NAC ikusize ngayo.
4.4 Itjho imisebenzi yephrojekhthi ozayisebenzisela imali evela kwa-NAC nakube uphumelele ukuyithola?
4.5 Itjho amanye amahlandla la i-NAC yakhe yakusiza khona ngemali.
4.7 Ngubani namkha bobani abanelungelo lokutlikitlela i-akhawundi yebhaga engehla le esiqhemeni senu / ehlanganwenenu / esijamisweni senu?
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof. Mma.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
4.8 Nakube umphathiimali wesiqhema senu/ wehlanganwenu / wesijamiso senu akasuye omunye wabatlikitli aba-3 abatjhiwo ngehla, sibawa bona usiphe imininingwanakhe.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Sibawa abafakazeli ababili esingakghona ukubathola, umrholi womphakathi kunye nesikghwari esiwufundeleko umsebenzi wobukghwari abanqopheneko nomsebenzakho. Sibawa usithumelele ubufakazelo obutlolwe babe batlikitlelwa obubuya kubafakazeli, ngenzasapha.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Prof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Ubuncani bakhona ufake sinye isibonelo somsebenzakho (isib. Isithombe, iindatjana ezisikwe emaphephandabeni, njll) esiphathelene nephrojekhthi le.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>DAC-NLS. IsisekeloSikarhulume.2007-05-18.nr.txt</fn>
Isisekelo lesi sathuthukiswa Mnyango weemFunda naboRhulumende bemaKhaya (The DPLG) kobana kuyeleliswe abomasipala kunye nalabo abazibandakanyileko ekutheni kungenziwani kobana kubonelelwe ukuthuthukiswa nokuzibophelela kukarhulumende wekhaya mayelana ne HIV Ne AIDS. Kunokuhlangana phakathi kokubhebhetheka kwe HIV kunye nobujamo bokungathuthuki, indlala, imali-ngeniso nokungalingani kobulili. Kufaka, amaphilo kunye nomthelela wezehlalakuhle kwezomnotho okumayelana ne HIV ne AIDS, nakho kusiyakukhula ebujameni bendlala nekudinyweni amathuba. I-HiV ne AIDS inomthelela omkhulu ekuphatheni kukarhulumende mayelana nezepolotiki neenhlangano eziphetheko kibomasipala begodu ingaba nomthelela omumbi emisebenzini kaMasipala yokuthuthukisa umphakathi njengokunikela amanzi ahlwengileko, iinsetjenziswa zokuphumela ezihle, igezi, izindlu njll njll ngendlela edzimeleleko.
â— Siveza kuhle ihlelo lenarha lokusekela abomasipala mayelana nokwazi nokwenza isisekelo sisebenze eendaweni zemakhaya.
Ukulingana: Yenza isiqiniseko sokusabalalisa ngokulingana kweensetjenziswa ngokungabandlululi abantu abaphethwe mulwana we HIV ne AIDS kunye nalabo abanganawo umulwana weHIV ne AIDS.
Ukuba Majadu: Fumana indlela ehlukileko emayelana nokubonelela kwagadesi, zakhele amaphuzu aqinileko nendlela elula yokubonelela iindingo zemakhaya.
Ukubandulwa nobudosi phambili: Khuthaza bewuthuthukise amakghono afaneleko phakathi kwazo zoke iinhlangano ezizibandakanyileko kobana zenze imisebenzi yazo emayelana neselele ye HIV ne AIDS.
Itjhebiswano: khgonakalisa ukuthintana nokukhulumisana kweeenhlangano ezisibandakanyileko, ukukhuthaza itjhebiswano lokuthuthukisa ukuhlela ekuzakwenzeka kiyo yoke imikhakha karhulumende, eenhlanganweni zomphakathi, imikhakha yangeqadi kunye neenhlangano ezithuthukisa isitjhaba.
Indlela YamaLungelo WoBuntu: Thuthukisa ukuvikelwa kwamalungelo wobuntu nesithunzi sabantu abanomulwane weHIV.
Ngubani Ekufanele asebenzise Isisekelo?
Isisekelo sithathwa njengomthombo wawo woke amakhansela neemphathiswa ezikhona kibo Masipala, iinhlangano nabantu abazibandakanyileko kiyo yoke imikhakha ebathintana nebasekela urhulumende wekhaya, kufaka hlangana urhulumende wesiFunda norhulumende oPhakathi, ihlangano yaborhulumende bekhaya yeSewula Afrika,(SALGA) SANC iinhlangano zomphakathi kunye neenhlangano ezisekela ngeemali.
Ukuthoma ukusebenza kwesisekelo kufuna indlela yetjhebiswano kobana kwenziwe ukuthuthukiswa, ukuhlela nokukhgoneka kokusebenza. Abalingani kufaka hlangana iminyango karhulumende omkhulu noweemfunda, amabubulo wangeqadi, iinqhema ezinerhuluphelo, NGO's CBO's, FBO's, Abarholi bendabuko, iinhlangano zikarhulumende, iinhlangano zerhubhululo.
Isisekelo godu sikhombisa kobana abomasipala bangazuza njani ngokubonakalisa indima engadlalwa ngeminye imikhakha yomnyango mayelana nokutjheja ubulwelwe lobu.
<fn>DAC-NLS. IsitlankanaSomrholo.2007-05-18.nr.txt</fn>
OKHUNYE (itjho imininingwana epheleleko)...
<fn>DAC-NLS. IthwasisoNgobujamoB.2007-05-18.nr.txt</fn>
Etc. = njll.
Soke abantu kukhona imibono esibopheleleke kiyo, ngitjho nanyana singazange sabelethwa sibotjhelelwe emibonweni leyo nje.
Ukubopheleleka embonweni othileko kubala nokuthatha itshwayo lomuntu othileko lenziwe unga yonanto abanye besiqhema esithileko ekufuze babe ngiyo namkha ekungakafaneli babe ngiyo.
Ukubopheleleka embonweni othileko ngenye indlela 'yokuzihlukanisa ngamakoro womphakathi'.
"Angitjho ukuthi abantu basebenzisa ngabomu ngendlela engakafaneli imibono ababopheleleke kiyo Eqinisweni, ukubopheleleka emibonweni ethileko ngezobuzwe nangezomseme kukhona eengqondweni zethu, kubangwa bujamo esiphila kibo emphakathini, kukhuthazwe lisiko elivamileko emphakathini kubuywe godu kukhuthazwe nanga ziimbikiindaba. Kesinye isikhathi imibono yokubopheleleka le inzinze eenjamisweni zethu. Kuvamisile-ke ukuthi imibono enjalo siyamukele njengeqiniso. Nasihlangabezana nomraro, sivele siyisebenzise ngaphandle kokucabanga imibono esibopheleleke kiyo, ngoba kuyazenzakalela lokho, begodu kulula - kulula khulu kunokuhlolisisa umraro bese sifika esiphethweni sawo ngokusebenzisa ihloko, sicabangne, silalele besilinganise izinto."
IJaji u-B McLachlin, we-Western Judicial Education Centre, e-Canada.
Ukufana hlangana kwesiqhema esithileko kunye nokwehluka hlangana neenqhema ezithileko kuyadluliselelwa namkha kugandelelwe ngokweqileko.
Umukghwa wokubona amalungu wesiqhema sangaphandle kwanga ayinto yinye efanako kunamalungu wesiqhema sangekhaya.
Umukghwa wokubona iinqhema zangekhaya njengeenqhema ezinemibono yamazizo eminengi nehlukileko kunesiqhema sangaphandle.
Umukghwa wabantu wokuthatha izahlulelo ezihluke khulu emalungwini weenqhema zangaphandle kunemalungwini weenqhema zangekhaya.
Cheryl de la Rey, womNyango weemFundo zeSayikholoji, eYunivesithi ye-Cape Town.
Amarhubhululo wesayensi atjengise "umukghwa oqhelileko wokuthatha ungathi amadoda athembeka ukudlula abantu besifazi."
"Ngekhotho, ukuthembeka kungaba sikhali esikhulu kumbi umuntu angaba naso, nanyana umuntu uvela ekhotho njengecwetha, nanyana uvela njengofakazi, nanyana uvela njengobangisana nomunye ecaleni, nanyana uvela njengommangali namkha ummangalelwa, ngalokho-ke lomhlobo wokuthatha ihlangothi ungaba nomphumela onamandla abhubhisako."
Winkler on Crites and Hepperle (1987 : 234).
Umphumela weenqunto ezithileko phezu komnotho.
Ubujamo bemphakathini ngokuhlukileko kilokho umthathi weenqunto azibonele khona.
Imininingwana epheleleko yesitjhaba nobunjalo beembalobalo zomphakathi ekukhulunywa ngawo.
Ukuziphatha kwabantu ebujameni obuthileko ngenca yommoya wengqondo abanawo ngomphakathi.
Ukuthatha ihlangothi kungenzeka nanyana kukisiphi isiqhema, kodwa ngokwelojikhi yomfuziselo wethu, ukuqina kwamandla 'wokuhluka' kwendaba okusetjenzwa ngayo namkha komuntu kilokho okwenzeka mbala epilweni yokuthathwa kweenqunto, kwandisa amathuba wokuthi nanyana ngiyiphi yalamakoro alandelako itharhululeke.
9. Igandelelo elihlelwe lahlanganiswa.
Nanti irhelo lemikghwa yokulalela kumbi neemphakamiso zokucitha lemikghwa emimbi.
1. Ukulalela Okukghephukako : Umukghwa lo usukela ekuthini ubunengi babantu bacabanga ngebelo elibuyelelwe kane ukudlula ibelo lokukhuluma komuntu, ngokuvamisileko. Ngalokho-ke umuntu olaleleko unamakota amathathu weminidi wesikhathi esingezelelweko sokucabanga komunye nomunye umzuzu alalele. Kesinye isikhathi umlaleli usebenzisa isikhathi esingezelelwekwesi ukuzicabangela iindaba zakhe nemitlhagwakhe kunobanyana alalele, ahlanganise abe arhunyeze ikulumo ebekwa sikhulumi.
2. Ukulalela Maquphe : Abanye abantu amagama abethusa njengebhubezi nalibona umlilo. Nasiwezwako amagama lawo siyadana, besilise nokulalela. Amagama la-ke ayahlukahluka ihlangano ngehlangano. Kabanye abantu, amagama anjengalawa : 'ikhomanisi', 'iliberali' 'ilutjha lanamhlanje' njll. aziimboniso esiziphendula pheze ngokuzenzakalela. Iimbonwesizi nazifikako, siyasikhupha isikhulumi eendlebeni zethu. Siyahlukana naye okhulumako, besibhalelwe nanga kumuzwa bona uthini.
3. Ukulalela Ngeendlebe Ezivulekileko, Ngengqondo Evalekileko : Kesinye isikhathi sirhaba khulu khulu ukuzitjela bona isihloko ekukhulunywa ngaso namkha isikhulumi ngokwaso siyadondisa, begodu nalokho esikutjhoko akunangqondo. Sivamisile ukurhabela ukutjho bona sesisazi bona isikhulumi sazi kangangani namkha ukuthi sizokuthini - ngaleyindlela-ke besizitjele bona akunasidingo sokulalela, ngoba akunalitho elitjha elizakukhulunywa sikhulumi. Kungcono khulu ukulalela sithole iqiniso lokuthi nangambala ngabe kunjengobanyana sicabanga na.
4. Ukulalela Ngamehlo : Kesinye isikhathi siqala umuntu okhulumako ngemehlweni unga silalele khulu, ukube kanti iingqondo zethu zikude namkha zizicabangela okhunye ngeqadi. Imikhumbulo yethu izikhambela yodwa izicabangele okuthandwa ngiyo. Ebusweni sibonakala silalele khulu, ukube kanti siyazibhudangela. Ngokwenza njalo-ke akunamuntu esimkhohlisako, kodwa sizikhohlisa thina ngokwethu. Sizabe senze litho likhulu nange ukubhudanga kwemini okunjalo singakutshwilisela elinye ilanga.
5. Ukulalela Okungaphezu Kwami : Nasilalele imibono etjhube khulu kufuze bona sizikatelele ukuzwa bona sithini isikhulumi ngitjho nanyana ikulumaso izwakala unga itjhube khulu njalo, silinge ngamandlethu woke ukuzwa bona sithini isikhulumi. Kungenzeka ukuthi singagcina siyikarekela ikulumo yesikhulumi, sikarekela naso isikhulumi ngokwaso nasingazihlupha silalelisise bona sifuna ukusitjelani isikhulumi.
6. Ukulalela Ngokweyiseka Kwengqondo : Ubunengi bethu asithandi ukuzwa imibonwethu esiyikhonzileko iphikiswa, ngokunjalo azakhe sithande nakuphikiswa imizindlwethu, nendlela esihlulela ngayo. Ngalokho-ke isikhulumi nasitjho okuthileko okuphambana nalokho mina engikucabangako, nengikholelwa kikho - bengilisa khonokho ukulalela - - ngaphandle kokulimuka bona sengilisile ukulalela - kesinye isikhathi bengithome ngifune nendlela engizazibuyisela ngayo. Nanyana sifuna ukukwenza lokhu, kungcono khesithome ngokuzwa bona isikhulumi sicabangani, sizwe elinye ihlangothi lendabethu le, kobanyana sizokwazi ukuzwa ngcono, ngaleyindlela besikwazi ukuphendula ngcono.
Sifuna ukulinga ukuthi nabakhulumako nje ukube thina sithola abonobangela nezinto ezenza babe nemiraro, bese-ke silinga ukuthola ukuthi kghani angeze kwaba nelitho elenziwako ngalokho na.
Asizifundise ukuthula la kufuneka khona ukuthula. Abantu abaphumelelako bavamisile ukwazi bona kukunini la kufuze bathule khona nemibonwabo.
Singavumeli imizwa yesikhulumi iphendule ngokubetha poro phezu keyethu.
Siphila nemiraro eminengi khulu ephathelene nabantu nobujamo bezinto. Isidingo sokulalela kobanyana sizokuzwisisa okukhulunywako siqakatheke besirhabeke khulu.
1. Sicabanga bona abantu siyabazwisisa ukube kanti asikabalaleli.
2. Sicabanga bona ubujamo bezinto siyabuzwisisa ukube kanti yingcenyana yinye encazana yobujamo bezinto esiyibonako, begodu kuncani khulu esikwaziko ngabo kinalokho esikucabangako thina.
3. Sicabanga bona siyayizwisisa imiraro abantu abaqalene nayo, ukube kanti siyengula ngaphezulu nje kwaphela imiraro leyo, eqinisweni kungenzeka ukuthi lokho esikuqalileko sicabanga bona miraro kungahle kube ziintjengiso nje zokuthi kunemiraro, hayi abonobangela.
4. Kufuze silimuke bona ukulalela kuyisika nesendlalelo selwazi nokuzwisisa.
UMUNTU OMUNYE UBEKA ISILINGANISO SEBELO. Vumela omunye umuntu abe mdosiphambili ekulumeni. Ungatjhotjholozi umuntu kobanyana akhulume msinyana kinalokho yena akukghonako. Lokhu-ke kwakha ukuhloniphana nokuthembana.
UMUNTU OMUNYE UKHULULEKE NGOKUPHELELEKO UKUTHI ABE NGUYE NGEMVELO YAKHE. Leli-ke lithuba elingakavami ebantwini abanengi, ngalokho-ke mhlamunye bazakufuna ukulisebenzisa ngokuphumula nangokuziphatha ngeendlela zeqiniso nezibalolako. Nawutjengisa bona uyathembeka, abanye abantu bayatjhaphuluka ukukutjela ngezinto ezibazwisa ubuhlungu, neemfihlo zabo kunye nalokho abakulangazelelako. Umphumela walokhu-ke kukuthi uzabazi ubazisise abantwaba.
UMUNTU OMUNYE UPHENYISISA UMRARO. Ukulalela ngokwenza kusizan abantu ukuthi bakghone ukurarulula imirarwabo basuse nalokho okubahluphako. Bakghona ukuqalisisa ubujamo bezinto, babuzizwisise ngcono, babe bakghone nokuhlathulula umrarwabo ngendlela engcono nenembako.
UMUNTU OMUNYE UPHENYISISA UMRARO. Nawuveza amazizwabo ube ubalekelele ukuhlathulula amazizo lawo, bayasizakala ukukhupha amazizo lawo kibo. Kanenginengi bazizwa bethuleke umthwalokazi omkhulu, ' ngokukhuluma ngawo nje kwaphela.'
5. OMUNYE UMUNTU UZIZWA AKGHONA UKUZAZI NGCONO. Nawuziqale esibonibonini ukghona ukubona izinto ezisemzimbenakho ebewungeze ukghone ukuzibona ngaphandle kwaso isiboniboni. Ngokufanako-ke, ukulalela ngokwenza kusebenza njengesiboniboni la umuntu aziqala khona akghone ukubona indlela aziphatha ngayo nommoya aqala ngawo izinto ngokukpheleleko. Lokhu-ke abantu kubazisa ukuthi bakghone ukuzazi ngcono, babe bakateleleke ukuthatha isiqunto sokuthi bazithanda banjengoba banjalo namkha bafuna ukutjhuguluka babe ngenye indlela na.
6. KUYAKUPHEPHISA. Ukulalela ngokwenza kuyakuvimba ungafunzi abanye abantu imibonwakho ngekani, kukuvimbe godu nokuthi ungenzi izinto ezimbi nezibuhlungu phezu kwabanye abantu namkha usozise abanye abantu.
7. UKULALELA NGOKWENZA KUNIKELA UBUNGAKO KOKUTHILEKO. Ukulalela ngokwenza kusebenza ngokukhuthala, begodu nalo omunye umuntu uyakwazi lokho. Nawulalele ngokwenza, uveza ubufakazi komunye umuntu bokuthi uyatjheja.
Irhubhululo eliphathelene nokubopheleleka kokuthileko litjengisa kuhle bona soke kukhona esikudobhako sizibophelele ngakho. Ukubopheleleka kokuthileko kutjho nokuhlanganisa itshwayo elithileko lomuntu nalokho okulangazelelwako namkha (ngokuvamileko) nemikhambo engalangazelelwako/engafunekiko namkha iindlela zokwahlulela zesiqhema esithileko. Kuyindlela yokuhlukanisa abantu ngamakoro ngamakoro; indlela yamsinyana, edondako namkha erathako yokukhwezelela nokuhlela indlela abantu ababona ngayo izinto. Kulula ukusebenzisa imibono umuntu ayithole angakatjheji emalungana nezinye iinqhema kunokuzihlupha umuntu alinge ukuthola nokucitha imizwa engaphakathi komuntu yezondo neyokunina amaphandle. Kulula ukufuna ubufakazi kwemikghwa yengqondo esele ikhona kunokulinga ukuqalana nomuntu obona ngenye indlela ehlukileko naphezu kwemikghwa ekhona yokubopheleleka kombono kokuthileko. Njengoba iJaji u-B.
"Angitjho ukuthi abantu basebenzisa ngabomu ngendlela engakafaneli imibono ababopheleleke kiyo Eqinisweni, ukubopheleleka emibonweni ethileko ngezobuzwe nangezomseme kukhona eengqondweni zethu, kubangwa bujamo esiphila kibo emphakathini, kukhuthazwe lisiko elivamileko emphakathini kubuywe godu kukhuthazwe nanga ziimbikiindaba. Kesinye isikhathi imibono yokubopheleleka le inzinze eenjamisweni zethu. Kuvamisile-ke ukuthi imibono enjalo siyamukele njengeqiniso. Nasihlangabezana nomraro, sivele siyisebenzise ngaphandle kokucabanga imibono esibopheleleke kiyo, ngoba kuyazenzakalela lokho, begodu kulula - kulula khulu kunokuhlolisisa umraro bese sifika esiphethweni sawo ngokusebenzisa ihloko, sicabange, silalele besilinganise izinto."
Njengoba isitjhaba seSewula Afrika simihlobo yabantu abahluke kangaka nje, nanjengoba umbuso waphambilini watjhiya ibandlululo lobuzwe nelobulili nje, nanjengoba imihlobo yabantu ehlukahlukeneko yayivinjelwa ukwazana nokuhlala ndawonye nje, kangangobanyana lokho kwagcina ngokuthi imihlobo yabantu ehlukahlukeneko yagcina ngokuthi yesabane, akurari-ke ukuthi namhlanje iingqondo zabantu sezabopheleleka kangaka emibonweni ethileko, zingasafuni ukutjhida kiyo.
Ikambisolawulo yokukhambisana nokujayelekileko iyihlathululo yokusebenzisa ingqondo kuhle ngendlela ejayelekileko yokuziphatha komuntu kunye neyokwelula amahlelo wekambiso aphathelene nokubopheleleka kombono kokuthileko. Ngokwesayikholoji yomphakathi, emrabhini wokubopheleleka kombono kokuthileko kukula kuhlukaniswa khona iinqhema ezingenako neziphumako emphakathini. Kuthi kungabonakala namkha kunikelwe amajamo wesiqhema esithileko, imithetho ethileko ephathelene nengqondo yokuphilisana komphakathi ithome ukusebenza ukulawula ikambiso yokuhlukaniswa kwamakoro womphakathi.
Umthetho wenani eliphasi/elincani namkha umukghwa wokwenza isiphetho ngesiqhema esithileko ukube kusetjenziswe isampula/isilinganiselo serhereketjhana nje yabantu (njengokuthi nje inani elincazana labonomakhwitjhi bebela abaqatjhi babo, bese boke abonomakhwitjhi bembathiswa ngangubo yinye kuthiwe ' ubunengi babonomakhwitjhi bamasela').
Ebujameni bezinto obunjengebeSewula Afrika, la ukuhlukaniswa kweenqhema zabantu kwakusenziwa khona ngomthetho wepalamende kwaba nemiphumela emimbi malungana nokutholakala kwemithombo yamandla namalungana namajamo wabantu, wanzinza santo ebethelwe iinkhonkhwani umukghwa wokucabanga ngeenqhema zangekhaya-nezangaphandle. Kukulindela okungenzekiko ukulindela ukuthi thina esakhula ngaphasi kwemithetho ye-apartheid siphumelele ngokupheleleko ukudlula kilomukghwa, ngitjho nanyana abantwabethu bona bangaphumelela nje ukukwenza lokhu. Kodwa-ke iselele kukuthi kufuze bona siye ngokwanda ngokulimuka imikghwa yokuthatha ihlangothi, siye ngokwanda nangokuthola amaqhinga wokulwa nayo.
Nanyana ukuzibophelela ngokulwa nomukghwa wokukhambisana nokujayelekileko kuyiselele kithi soke nje, kumsebenzi osibopho nocwengileko kilabo abaphethe iinkhundla. Nakube isiqunto sakho sizakuthinta ipilo yoke yomuntu ophambi kwakho, kuqakatheke khulu ukulimuka imikghwa yokuthatha amahlangothi, ngokunjalo kuqakatheke khulu nokuzibophelela emikghweni engakhambisani nokuthatha ihlangothi. Ilwazi iindlela umukghwa wokukhambisana nokujayelekileko eliziveza ngazo lilisizo kwamambala kilomzamo.
ukungezwani kuvamise khulu khulu ukuvela hlangana komnikazi welimi elithileko nakakhuluma nomuntu ilimelo elingasiso isikhabo: kungenzeka ukuthi amasikwabo ahluke khulu, neendlela zabo zokukhulumisana zingahluka khulu, nemibono ngalokho okufaneleko ebujameni bezinto obuthileko nayo kungenzeka ukuthi ihluke khulu, ngokunjalo godu nekambiso yelimi labo nayo kungenzeka ukuthi yehluke khulu : - Varonis no-Gass (kudzujulwe ku-Kashula, 1995:84).
Imitlolo yomthetho ehlanganisa amasiko inemiraro eminengi khulu esukela 'eenkhaleni' zalokho okutjhiwo magama ngelinye ilimi, iinkhala ezihlathululwa ngokuthi ' kileli ilimi alikho igama linye elitjho lokhu okutjhiwo ngileligama laleliya ilimi' (Dagut, kudzujulwe ku-Kashula, 1995:92). Iinkhala ezinje-ke zenzeka emagameni asetjenziswa lilimi lomthetho, nakuragwa amasiko athileko, kunye nemehlukwana emincazana eba khona hlangana kwamahlelo welimi apheze afana emalimini ahlukileko.
Okungezelela umraro-ke lapha mumukghwa wakade, nosaragela phambili nanje, wokusebenza ngelinye ilimi nangelinye isiko lemithetho ethileko ehlelweni lomthetho elithileko. Isibonelo-ke kungaba kukuthi isiphathiswa sezomthetho singafuna igama lesiXhosa elitjho okufanako negama lesiNgisi elithi ' maintenance' namkha elithi 'adoption' ngendlela amagama la aziwa ngayo esiNgisini nemasikweni wesiNgisi newabantu abadabuka emaNgisini. Eqinisweni ekuyona kwaphela indlela engalandelwa ukulinga ukuthomanisa imiqondo kungaba kufunisisa ngomehluko okhona hlangana kwamahlelo womndeni wamaXhosa newabantu abadabuka emaNgisini kunye nemisebenzi (iimbopho) abayithweleko emindenini leyo.
Isayensi yamalimi iveza umahluko omnengi wamalimi namasiko ophathelene nendawo nokuhleleka kweendaba zamakhotho; isibonelo: ubuhlobo, amagama wemibala, izinto ezizilelwa ubumbi bazo, ihlonipho, amahlelo wokuhlela izinto, iinkhathi, ubulili, kunye namariyadlhana enziwa mphakathi. Ukuzibophelela ekambisweni engathathi ihlangothi kufuna amagadango amahle wokwenza izinto ezizakwenza bona umuntu ubuncani bakhona akghone ukuthola ilwazi abe azwisise umehluko onjalo. Ukusetjenziwa 'kwezazi' ngekhotho nangaphandle kwekhotho kuzakusiza kilokhu, kodwa ukuthola nokwazi 'omunye umuntu' ngendlela enqophileko neyokuhlanganyela nabantu kusikhali esinamandla nesinikela umuntu ikululeko. Ukuhlanganyela okunjalo kulula ukuthi kungaba yingcenye yokuhlanganyela nokubambisana kwebizelo lethu.
Kuyinto ekhanya khulu ukuthi ukuthatha ihlangothi kufuze bona kusekelwe kungatjheji. Abantu nabasijayelako balahlekelwa mamandla wokuveza izondo yabo phezu kwamaphandle. Lokho okwesabeka ngoba singakwazi kuthoma ukwazeka kancazana, kuthome ukuba ngokuvamileko, isigcino kube ngokujayelekileko - esingakghona ukukhambisana nakho. Nasiya ezingeni lezinto ezisengqondweni kwaphela, ukungatjheji okukukudla kokuthatha ihlangothi akugcini kwaphela ngokutlhogakala kwelimuko lezinto umuntu analo, kodwa kuba nanga kutlhogakala kwelwazi (nanyana kungaba lilwazi eliyihlanakela) ngobujamo bezinto bomunye umuntu'. La kutlhogakala khona ilwazi elinembako begodu ebhodulukweni lezomthetho lona elingafuni indlela eqale ummongo wendaba namkha isirhawu, iinqunto zamakhotho kungenzeka zithuwelelise ukungakalungi okukhambisana neenjamiso namkha okukhambisana namahlelo wekambiso.
Akukavamisi ukuthi kungaba nobulungiswa nakube isiqunto sekhotho asilimuki bona singaba nagalelo bani phezu komnotho womphakathi. Isibonelo, umarhistrada omduna wobujamo bomnotho womphakathi obuphakathi-naphakathi kuzakufuneka bona alinge ukuzibuza abe athole ipendulo ngokuthi ungaba yini umphumela wokuphungulwa kwemali yesondlo etholwa ngumma ophethe umuzi ayedwa owakhe emitlhatlhaneni la kungekho khona iimfanelo umbuso/umasipaladi azenzela imizi eyakhe eendaweni ezihlelekileko. Irhubhululo ngenturhu phezu kwabantu besifazi emphakathini, izinga lokutheleleka kwabantu ngomulwana obanga intumbantonga namkha izinga lokutlhogakala komsebenzi ngezinye iimbonelo zelwazi ekufuze bona licatjangelwe nakuthathwa iinqunto emakhotho. Malungana nokuthatha isiqunto sobungako namkha senani emacaleni womonakalo, singalinganisa ngokuthi kunokutlhogakala kwelwazi ngobungako bokungabhadalwa komsebenzi owenziwa mumuntu wesifazi ekhaya. Kukhona godu nokungatjhejwa komonakalo owenzeka phezu kwabantu bobulili obuthileko ngenca yezenzo ezithileko, njengokungatjhejwa komphumela wokukhahlunyezwa ngezomseme nje. Kukhona nokungatjhejwa ngeemBonakaliso zaboMma abaKhahlunyeziweko, neemBonakaliso zaboMma abaKatiweko, nokuthembeka kobufakazi obuvela kibongazimbi abakhahlunyezwa ngokomseme basese bantwana, ukubuyiselwa ebuntwini kwabantu abakata abantwana. Amajaji angaba nelitho alenzako ukucitha ukuthathwa kwehlangothi ngokuthi ahlale akulungele ukuthola nokulungisa iinkhali zokutlhayela kwelwazi.
Ngokuya kwalokho okwatholwa siqhema esasithunywe ukuphenya ngokuthathwa kwehlangothi eendabeni zemakhotho e-Amerikha, amarhubhululo wesayensi atjengise 'umukghwa oqhelileko wokuthatha ungathi amadoda athembeka ukudlula abantu besifazi.' Lomukghwa ongakavami ukumenyezelwa uvela tjhatjhalazi khulu emthethweni i-Shariah osebenza khulu khulu emibusweni yekolo yamaMozlem, la ubufakazi obunikelwa babantu abaduna bunamandla khona ngokubuyelelwe kabili ngaphezu kobufakazi obethulwa babantu besifazi. U-Wikler (1987) uyelela bona : ' Amarhubhululo solo atjengisa bona ubulungu bomuntu eenqhemeni zamajamo ahlukahlukeneko, njengeminyaka yobudala, ubuzwe bakhe namkha ubulili bakhe, ngikho okulawula ukuthi umuntu loyo abanye bazamthemba kangangani.' Linabile irhubhululo esekhe lenziwa elimalungana 'nokuthembeka kobufakazi ngenca yokuhluka kobulili babantu' kamanye amakoro wokusetjenziswa komthetho ekugwebeni. ESewula Afrika ukuthatha ihlangothi osele kunzinze kwadzimelela khulu ngokungathembeki kobufakazi babantu abanzima, khulu khulu abantu abanzima besifazi, kwamukeleka kangangoba kwabe kwafika ezingeni la kuthola khona inothisi ehlelekileko yamakhotho. Ukuthembeka kusekeleke phezu kwamaphuzu amanengi ahlukahlukeneko, ekubalwa hlangana nawo naphathelene nomnotho, ubujamo bokuhlalisana komphakathi namandla wokusebenzisana nabantu, amaphuzu aphathelene nokusebenza kwengqondo yomuntu kunye naphathelene nabantu njengomphakathi, indlela ikulumo namkha ilimi labantu elakheke ngayo, ilimi lokukhuluma ngomzimba, amahlelo athileko aphathelene nesiko lomuntu, njengendlela yokuphendula umuntu nakatjhukwa ngemibuzo ekugwetjweni namkha ubudisi obukhulu umuntu abuthwalako nakufuze bona akhulume ngeendaba zomseme phambi kwamadoda atjhili, namkha ukusetjenziswa kwehlonipho eendabeni zokufa. Kukhona nendaba 'yokusebenzisana' ephathelene nokuthembeka ebudlelwaneni hlangana nabantu la ukuthembeka kusengozini khona. Malungnana nalokhu-ke, u-Wikler (1987:234) uveza bona ' amajaji kungenzeka ukuthi akalimuki nakancani bona ukuthembeka kungakhisimezeka kangangani ngomukghwa obonakala unga awutjho litho, wokubiza abantu (abathileko} ngamabizwabo wakwabo namkha wokubabiza ngamagama wokulonga.'
Iimbonelo ezilandelako nanzi zokuthatha ihlangothi malungana nokuthembeka ezisuselwa ekwaziweni kwabantu njengemihlobo ethileko zidzujulwe emacaleni neencwadini zeSewula Afrika la zanikelwa khona njengeentatimende 'zokusetjenziswa kwengqondo ngendlela ehle nefaneleko.'
Abantu besifazi babantu abanzima bazinikela lula emadodeni afuna ukulala nabo ngekani kunabantu besifazi bamakhuwa (S v M 1965 (4) SA 577 (NPD); R v A 1952 (3) SA 212: ' Manje-ke nina madoda anelimuko ngakilekhotho nizakukhumbula bona kuvamisile ukwenzeka ukuthi ummangali nakamumuNtu oNzima, uthi angabhudungelwa yindoda avele azinikele lula. Ukuthi kwenziwa yini benze njalo, nami angazi.'
Abantu abanzima bakghona ukubona abantu ababaziko ngcono emnyameni kunamakhuwa (R v Tusini 1953 (4) SA 406 (A): ' Kuyinto eyaziwa khulu ngelimuko leKhotho le ukuthi abaNtu abaNzima bakghona ngcono ukubona abantu ababaziko emnyameni kunamaKhuwa.' Nokho-ke kwavunyelwana ngokuthi akunabufakazi obufakazela ukuthi nangambala abaNtu abaNzima babona ngcono emnyameni kunamaKhuwa, ngalokho-ke ikhotho yavumelana ngokuthi ayikwazi ukulithatha 'iphuzu' elinjalo.
Ukuthatha ihlangothi emakhotho kungenzeka kunanyana kukisiphi isiqhema, kodwa 'ukuhluka' kwendaba namkha komuntu othintekileko lapho elwazini lepilo lomuntu othatha isiqunto kwandisa amathuba wokuthi isiqunto esithathwako singahle sitjhigamele ncanye, sithathe ihlangothi. Indima ekulu 'yokuhlukaniswa' kwamandla (nokuthatha ihlangothi) bulili, bubuzwe, minyaka yobudala bomuntu, indlela yokuzithabisa emsemeni eyenyulwa mumuntu, iklasi - kunye nehlanganisela yamakoro la, khulu khulu; isibonelo kungaba mumuntu wesifazi womuntu onzima ohlala endaweni echake khulu.
Ukudlula lapho, kubonakala ungathi likhona 'irherho lokulandelana ehlelweni lokugandelelwa'. Ngokutjho kwaka-Johnson no-Knaap (1971 :692 , ' amajaji njengesiqhema, selenze indima ekulu ngcono ekuzitjhaphululeni emikghweni yokutjhigamela ncanye athathe ihlangothi ekuhlukaniseni kwawo abantu ngokuthi omunye ulikhuwa omunye unzima, kunokuzitjhaphulula emikghweni yokutjhigamela ncanye athathe ihlangothi eendabeni eziphathelene nobulili.' Batjheja bona ' kilesisizukulwani samajaji sakhathesi kungaba lula ukucabanga ngokufanisa ingqondo nobujamo bengqondo yendoda yomuntu onzima, nanyana ikiliphi izinga lepilo, kunokucabanga nokufanisa ukuthi umuntu othileko umumuntu wesifazi (ngitjho nomuntu wesifazi olikhuwa ophila ipilo ephakathinaphakathi)' (idzujulwe ngu-Wikler, 1987).
U-Wikler ulinganisa unobabngela walokhu: ' Sifunda ukucabanga ngathi njengabantu abaduna namkha abantu besifazi ngaphambi kobana sizicabange besizibone simakhuwa namkha abantu abanzima, begodu nehlelo lokufunda ukuhluba isikhumba sethu sokutjhigamela ncanye sithathe ihlangothi nalo likhamba ngokulandela isendlalelo nekambiso elifakwe kiyo.'
Mhlamunye angeze kwasiza ngalitho ukuhlalela ukucabangna ngokuthi ibandlululo lobuzwe namkha lobulili lande khulu na emphakathini wekhethu ngalokho-ke nemakhotho wekhethu na. Kwanele ukutjho bona kuyafuneka ukuvuma imihlobo yokuthatha ihlangothi ebeyisebenza njengesandla sokuphambene nobulungiswa esinzinziswe sabethelwa emthethweni wekhethu osisekelo ukusukela ngeenkhathi zamaRoma bekube kunamhlanjesi, kunye nokufuna iindlela zokunqoba lokho okuphambene nobulungiswa. Leziindlela zokufundisa abathathi beenqunto zamakhotho bakhathesi nabangomuso ziyisika yokubuyekezwa kwamahlelo ingomuso lomthetho - nelesitjhaba - elisime ngazo.
Iforomu lehlolombonweli lizakusiza ukuthola ikghono lakho lokulalela.
1. Sibawa uphendule imibuzo elandelako le ngokukthembeka ukufikela la ukghona khona, uthome ngokwenza lokho ovame ukuthoma ngakho nawulalela umuntu okhuluma nawe.
2. Ithi nawuqeda ukuzalisa iforomeli bese uhlola umthombakho.
ulalela lokho okukhulunywa sikhulumi, ulwele ukuthi ungadoswa ngokhunye ngeqadi.
ubuza imibuzo la ungezwa khona bona kuthiwani.
wenza isahlulelo ngalokho isikhulumi esikutjhoko, hayi ngalokho isikhulumi ngokwaso esingikho namkha indlela esiqaleka ngayo.
unande ubuyelela amagama aqakathekileko akhulunywe sikhulumi.
ulalela ukuthi isikhulumi sithini, ulalele nendlela isikhulumi sisebenzisa ngayo iphimbo laso ukutjho lokho esikutjhoko.
ngcono ukudlula lokhu.
Akhe ucabange ngesehlakalo la wakhe waba khona nomuntu ongazange akulalele namkha alinge ukuzwa bona yini okuqakathekileko kuwe. Wazizwa njani ngalokho?
Akhe ucabange ngesehlakalo owakhe wahlangabezana naso la wawukhuluma khona nomuntu owayekulalele ngokwenza, wabe walinga nokuthola bona yini okuqakathekileko kuwe. Wazizwa njani?
Icaleli layiswa ekhotho ngomhlaka 14 kuJuni ngo-2004, lilethwa mmangali othileko, u-Sylvia. Wathoma ngokubeka indabakhe kobanyana wayeze ekhotho ukuzokummangalela umuntu ahlala naye. USihlalo womKhandlu wamaGcwetha wambuza bona umuntu loyo uyindodakwakhe na. Waphendula ngokuthi iye, yindodakwakhe umuntu loyo. Ummangali waragela phambili-ke watjela ikhotho bona ummangalela umuntu loyo ngoba uyabhala ukuphuma endlini abahlalisene naye kiyo. USihlalo wayiqintelisa indaba, watjela ummangali ukuthi ikhotho ayikabukuthoma ukugweba icala, ngalokho-ke imininingwana yalo icala ayikabukufuneka. USihlalo wabuza ukuthi indaba le khekwakhulunyiswana ngayo ekhaya ngabomkhaya mhlamunye nabomakhelwana na. Ummangali waphendula ngokuvuma wathi iye, kheyakhulunywa, wabe wangezelela nangokuthi bomkhaya nabomakhelwana bayitjela indodakwakhe bona iphume iphele endaweni la bakhe khona.
Isikhulu samalungu womKhandlu sayingena-ke naso indaba, sabuza: " Eqinisweni yini umraro le ekhaya kwakho " Ummangalil waphendula ngokuthi umraro wathoma lokhuya ummangalelwa nakazitholela isitandi esitjha, wase uthi ufuna ukukhamba. Kodwa ekukhambeni kwakhe ummangalelwa wafuna ukuthatha izakho emtlhatlhaneni ahlala kiwo nomma ongummangali lo. Ngesikhatheso vele wayesele athethe amasenke alikhomba. Lokhu-ke kwabonakala kufaka ikhotho ummoya wokurhawukela umma ozokummangala lo?
Kuthe kusenjalo-ke omunye wamalungu womkhandlu wabuza umbuzo olandelako naku: " Wendile kuye na" Ummangali waphendula ngokuthi akakendi, kodwa nokho bahlala ndawonye. Kuthe kungezwakala ipendulo enjalo-ke kwezakala ikhotho ivungama, uSihlalo wabe watjho nokutjho ukuthi bona abasebenzi ngeendaba ze-"vat-en-sit" (abantu abahlaliseneko kwaphela bangakathathani.) Ngemva kokutjho lokho, uSihlalo wabuza ukuthi manje ngesikabani isitandi abakhe kiso, ummangali waphendula ngokuthi ngesakhe yena ongangommangali. USihlalo wafuna nokwazi ukuthi ngewakabani amasenke ummangalelwa awathetheko. Ummangali waphendula ngokuthi amasenke lawo ngawakhe ummangalelwa. Umbuzo olandelela kilependulo wathi: " Nakube ummangalelwa uthatha amasenke angawakhe, yini-ke okuhluphako lapho?
Ummangali waphendula ngokuthi ekhotho akakezeli ukuzokummangalela ukuthathwa kwamasenke, kodwa uzele ukuzokummangalela ukuthi ummangalelwa nakathatha amasenkakhe wamthuka nokumthuka. Ikhotho-ke yase iqunta ukuthi ummangalelwa kuzakufuneka bona abizwe naye eze ekhotho azoziphendulela ngecala lakhe lokuthuka. Ukusuka lapho kwatlolwa incwadi edarhfara ummangalelwa bona aye ekhotho.
Leli-ke icala ngelendoda nomfazi, u-James no-Winnie; lona-ke lasuka lanqopha ebandla lekosini, ngoba lalingaweli ngaphasi kwebandla lenduna. Lenzeka kusekuseni ngomhlaka 17 kuJuni ka-2004 emBuswenisitjhaba waKwaMgombani phambi kwebandla lekosini. Ibandla lekosi-ke amalungwalo kwakumadoda wekosini. Laba abili kwakungibo kwaphela eholweni baqalene namadoda wekosini, ngaphandle-ke kwabarhubhululi ababili.
Induna ekulu yababuza bona bobani abofakazi babo. Ummangali (umfazi) waphendula wathi abofakazi ngudadwabo nokghari lendoda. Ukudlula lapho watjho nokutjho kobana udadwabo kwakufuze ngabe selafikile, kodwa naye uyarareka nakambona angakabukubonakala ebandla. Ukghari likammangalelwa yena kwathiwa uyagula, ngalokho-ke kwakungakalindeleki bona abe khona. Induna ekulu yaveza ukuthi kwakuzakuba budisi ukugweba icalelo abofakazi bangekho.
Usihlalo webandla lekosini namanye amaduna amathathu bathoma ukumbondozambondoza bodwa. Kwathi ngemva kwalokho usihlalo wabikela induna ekulu ukuthi icala lingaragela phambili ligwetjwe ngitjho nanyana abofakazi bangekho, wathi kuzakuzwakala nakukhulunywako, nakufumaniseka ukuthi abofakazi bayafuneka ekuthathweni kwesiphetho secaleli, lizakutshwiliswa. Induna ekulu yezwakalisa ukungakhanukeli kwayo ukuthi icala ligwetjwe abofakazi bangekho, kungilaba ababili abammangaleleneko kwaphela, ngoba ' nina nobabili ninodwa angeze nezwana ngalitho, nizase niphikisane nje ngokuthi kwenzekeni.'Sele ikutjhwile lokho induna, yababuza laba ababili (ummangali nommangalelwa) ukuthi bayavuma na bona icala labo liragele phambili ngokugwetjwa abofakazi bangekho. Bobabili bavuma bathi lingagwetjwa. Induna ekulu yase ilayela ummangali bona asikime ajame ngeenyawo. Nangambala wasikima wajama, induna yase imtjela bona abikele ibandla isililo sakhe.
Ngimumuntu ogulako. Ukugula kwami kuphathelene nabezimu. Ngalokho-ke ngikhe ngayokubona umfundisi la ngelatjhwa khona. Manje-ke sekufanele bona ngihlabe imbuzi ngithethelele ebezimini. Ngalokho-ke ngeveke ephelileko le ngenze umsebenzi wokuhlabela abezimu, ngihlaba yona imbuzi yokuthethethelela le. Ngapheka notjwala-ke bokuraga umsebenzi lo. Ngebhadi-ke ngoSonto, mhlazana welanga lomsebenzi, utjwala bami bebungakalungi. Umsebenzi lo-ke bewenzelwe kwethu, hayi kwami. Indodakwami beyingekho nasiyokukhuluma nabezimu. Ifike muva, ekufikeni kwayo ngase ngiyayitjela-ke bona sesithomile sabe sakhuluma nabezimu, ngiyitjelela bona nayo izokuyokukhuluma nabo la sikhulumele khona. Yathi izakuya ngokukhamba kwesikhathi. Nokho-ke lokho azange kwenzeke, kodwa nami azange kungihluphe kangako lokho. Iditjhaditjhile nathi yase iyakhamba. Ngakusasa ekuseni yabuya seyikhamba nodadwabo. Nabafikako bekunendoda ethileko isela utjwala. Ekufikeni kwayo (indodakwami) isilotjhisile, yabuza bona ngubani indoda eselako leya. Mina-ke ngiphendule ngokuthi : " Izolo utjhiye abantu basela la, namhlanje sewubuya ngokubuza bona babobani. Laba phela babantu esibamemileko kilomsebenzi." Indodakwami ithe ukuzwa lokho yasilingeka., yathoma ukunngitjhubatjhuba ngamawatjhinghi yangiyemayemisela emva naphambili. Ngiyisunduzele ngekamerweni likadawethu ngase ngiyabaleka. Ngibaleke ngaya kwami la bengqinqophe khona ukuyokubikela indodanami ekulu ukuthi uyise wenzani. Ngebhadi-ke ngifumene indodana ingekho, ngoba beyisaye entombinayo la ivamise ukulala khona. Nokho-ke ngitjele amanye amadodanami amabili ngomrarwami. Emveni kwalokho-ke ngisale ngalala khona kwami kwabe kwaba ngakusasa nangizayakufuna indodana ekulu. Nangambala ngiyitholile, ngabe ngayibikela nokuthi uyise wenzeni ngayizolo. Indodana-ke yase iphakamisa ukuthi sibuyele emva siyokubona ukuthi uyise (indodakwami) unjani, sithole nokuthi ngabe kwenzeni emveni kokubaleka kwami kwethu. Nangambala sabuyela emva. Sithe nasifikako ngethuka ngaba makhaza nangithola ukuthi utjhise izambatho zami zoke ebezisewodrebheni, wathatha notjwala wabuninda imithangala yoke yendlu. Ngikho-ke ngilapha ngizokulila namhlanjesi.
Lapha-ke induna itjele ummangali bona le yindaba abazokusebenza ngayo, yambuzisisa nokuthi ukutjho koke na abekafuna bona ibandla likwazi. Ummangali aphendule ngokuthi iye kuphelele koke. Induna-ke imyelelise ummangali bona angeze asavunyelwa ukukhuluma okhunye ngokukhamba kwesikhathi. Avume ummangali athi uzwile. Induna ilayele ummangalelwa bona asikime ajame ngeenyawo. Imbuze-ke induna ummangalelwa bona usizwile na isililo esibekwe mkakhe ngaye. Avume ummangalelwa athi uzwile. Induna yokuthoma itjelwe bona ayirage icala. Induna yokuthoma ilayele ummangalelwa bona aziphendulele kilokho umkakhe asele akutjhwile.
Ngiyavuma bona umkami ube nomsebenzi ophathelene nokugula kwakhe la kuhlatjwe khona imbuzi. Umrarwami kukuthi manje selahlala kwabo, la selasithi khona selayinyanga, atjho yena angakapholi nokuphola. Indlela elungileko yokwenza lokhu kukuthi yena ngokwakhe akaphole ntanzi, ngemva kwalokho-ke ngizakuza naye la ekosini ngizokubika bona selayinyanga. Endaweni yokobana alandele ikambiso elungileko, selathoma ukwelapha, begodu welaphela ekhabo, kobanyana imbadalo yobunyanga bakhe izokudliwa ngebebukhweni. Ngiphelela lapho ngengifuna ukukutjho la ebandla ngendaba le.
Induna yokuthoma imngene emlonyeni ithi akukwazi ukuba ngilokho kwaphela afuna ukukutjho ukube kanti ummangali ukhulume ngokutjhiswa kwezambatho zakhe nangezinye izinto.
Leyo ingcenye yendaba iqediwe ekhaya ngoba ngibawe bona angicolele umkami. Ngaphezulu kwalokho, ngibuye ngamthembisa nokuthi ngizomthengela zoke izambatho engimtjhisele zona namkha ngizibhadale, begodu nanje ngisakuthembisa lokho. Nasikhuluma ngokubethwa kwakhe mzukwanokho, nguye (ummangali) kanye owahle umkhwenyabo ngepama kabili. Uyabona umwahle waqeda wabaleka (yena umkami). Ekubalekeni kwakhe ube wabuya ngakusasa.
Kuthe bona kuzwakale lokho, induna yokuthoma yatjele ibandla bona ufakazi (udadwabo kammangali) uzakubizwa azokutjela ibandla ngalokho akubonileko mzukwanokho ngaphambi kobana ibandla lingabuza abammangaleleneko imibuzo. Ufakazi ucimele; abhudulwe koke ngaphandle kwebandla angafaniswa ngitjho nangomtlhala. Ibandla-ke livumelane bona lingaragela phambili icala ligwetjwe, isigaba esilandelako lapha kukukuthi ibandla selingathola ithuba lokubuza imibuzo.
UMBZ. Wena nendodakwakho niyavumelana ukuthi beninomsebenzi la kuhlatjwe khona imbuzi. Akhe ungitjele, niyithethephi imbuzi leyo?
IPND: Mina nendodanami encani siyithengile.
UMBZ: Indodakwakho-ke yona beyikuphi, ngoba phela kuyarara ukuzwa bona indodanakho ingathwala umsebenzi onje uyise akhona?
IPND: Ngamtjela usobantwabami wangiphendula ngokuthi ' kwaGegana akunabezimu.'
Usihlalo webandla alayele ummangali bona ahlale phasi. Emveni kwalokho alayele ummangalelwa bona asikime, ambawe nokobana ahlathululele ibandla bona kubayini umkakhe nendodana kube ngibo abathenga imbuzi yabezimu. Ummangalelwa aphendule ngokuthi uyazi bona imbuzi yathengwa yindodanakhe, kodwa lokho kwenziwa kukuthi yena wayenganamali umkakhe nakambawa bona athenge imbuzi. Njengoba umkakhke nendodana babenayo imali, base babona ukuthi kungcono bayithenge imbuzi. Ummangalelwa akhulume agandelele-ke nokho lapha ukuthi ukuthengwa kwembuzi leyo ngaleyo indlela kuvunyelwe nguye. Usihlalo alayele ummangalelwa bona ahlale phasi, asikimise ummangali.
UMBZ: Uyazi na ukuthi nakunokurarana komkhaya kufuze uye kibomakhelwana uyobabikela?
IPND: Iye ngiyazi.
UMBZ: Manje-ke kwenziwe yini ungayisi indaba le komunye umuntu?
IPND: Ngiye ku-Sinah ngambawa bona angiboleke ithawula ngembathe yona ngoba usobantwabami uzidabulile izambatho zami.
UMBZ: USinah akhange akuphekelele na nawubuyela emva ayokubona abe ezwe bona kwenzanjani ngawe nendodakwakho?
IPND: Woke umuntu seladiniwe nguye, akathomi ukungibetha. Ngitjho nokghariyakhe imbala seladiniwe nguye, ngoba ngihlale ngilila kuye. Ngitjho nabantwabethu sebadiniwe ngilomuntu. Ngitjho nebandleli liyazi bona asithomi ukuza la. Ubaba nanguya laphaya uyazi naye, ngoba sekukanengi ayitjela indodakwami bona ikhawule ukungihlupha. Ngidiniwe manje, begodu eqinisweni okwenze bona ngimlethe lapha namhlanje kukuthi ngizokubawa ibandla bona lisehlukanise, kobanyana ngizoziphilela ngokuthula. Abantwabami ngibakhulisile, ngitjho neenzukulwani nazo sengizikhulisile. Angikwazi ukuvumela indodakwami isolo ingitlhorisa ngalendlela.
Usihlalo aveze ukuthi uzakunikela amanye amalungu webandla ithuba lokobana aragele phambili ngokubuza imibuzo. Induna ekulu iyingene, ibeke bona icabanga bona ikulumo le solo ijika isizunguzungwani, ngoba nakhu ummangali selatjhwile bona ufunani. "Imbiza nasele iphukile angeze wayiwola uyihlanganise godu ibuyele ibe yimbiza." Kubonakala unga amalungu webandla ayavumelana ngalokhu. Ngemva kokuqinisekisa nommangali bona uyicabangisise kuhle indaba le begodu uneqiniso lokuthi ufuna ukuhlukana nendodakwakhe, induna ekulu - ngokufakwa ummoya ngusihlalo - ibuza ummangalelwa bona uzwile na bona uthini ummangali, ambuze nokuthi uthini yena ngalokho okusandukutjhiwo ngummangali. Ummangalelwa azikhulumele naye athi akuhluphi, bangahlukana.
Umphumela walelicala kwaba kukuthi ibandla labuyisela ababangako ecaleneli emva emndenini ekuwona wakhulumisana ngokuthathana kwabo kwekuthomeni kobana bakhulumisane ngendaba le. Ababangako balayelwe bona babuye ebandla nakufumaniseka bona emndenini indaba le ayikhulumeki ngendlela ebanelisako.
<fn>DAC-NLS. ItjhathaYamalungelo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ngiyazi bonyana ubulelesi benza umonakalo omkhulu emizimbeni, eemalini nemmoyeni yabongazimbi. Nakuzakukhutjhulwa ihlelo lokurhelejwa kwabo boke abongazimbi bobulelesi, ngizimisele ukubeka iindingo zabongazimbi hlanu komsebenzi omkhulu weHlelo lobuLungiswa lokuKhandelwa kobuLelesi nokulinganisa amalungelo wabo nalawo wabasolwa. Lokhu kuzakufikelelwa ngokufezakaliswa kweTjhatha yamaLungelo waboNgazimbi.
LeTjhatha yamaLungelo waboNgazimbi ikhambisana nommoya womThetho womThethosisekelo weSewula Afrika ka-1996 kanye nokuBekwa kweKambiso esiSekelo yeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngo-1985, kezomThethobuLungiswa kiboNgazimbi bobuLelesi nokuPhaliselwa amaNdla (GA/RES/40/34). LeTjhatha ibeka umleyo wokulinganisa amalungelo wakangazimbi nomsolwa, kanye nokuqinisekisa bonyana aboNgazimbi baphathwa ngokucatjangelwa nokuhlonitjhwa kwesithunzi sabo. Iqale ukuqinisekisa bona abongazimbi bathola itjhejo elifaneleko lokulungisa umonakalo obehleleko ngokufikelela iHlelo lobuLungiswa lokuKhandelwa kobuLelesi.
Umthethomgomo wokuqinisekisa ukukhambisana nokufezakaliswa kwaleTjhatha banikeli bemisebenzi uzakwenziwa, ozakuba lirhelo lokusebenza elibopha boke abanikeli bemisebenzi. Indlela yokuphathwa kokukhambisana izakufakwa khona kuzakuqinisekiswa bona kunokuziphendulela lokha izinto nazingakhambi kuhle.
IKomitjhana yomThetho yeSewula Afrika isekambisweni yokwenza umthetho wokuhlonywa kwe-Ofisi lomThetho laboNgazimbi elizakuqalelela ukufezakaliswa kweTjhatha namanye amagadango wokunikela abongazimbi amandla.
Ngikhuthaza woke umuntu ukudlala indima yakhe ukuqinisekisa bona ukufezakaliswa kwaleTjhatha kuba yipumelelo nokuthi ifikelela umnqopho wayo.
nokwenza ukuliliswa kwabongazimbi nayikuthi amazinga akuhlangabezwana nawo.
Ilungelo lokuphathwa ngokulungileko nokuhlonitjhwa kwesithunzi sakho nelungelo lokuphila ipilo ngaphandle kokuthinkanyezwa.
Unelungelo lokobana utjhejwe msinyazana ngefanelo, nangesihle, uphathwe ngehlonipho khona kuzakugcinwa isithunzi sakho nokuphila ipilo yakho ungathikanyezwa ngiwo woke amalunga womnikeli msebenzi omunye nomunye.
Amapholisa ngesikhathi sephenyisiso, abatjhutjhisi neemphathiswa zekhotho ngesikhathi sokulungiselela nangesikhathi sekambiso yokuvela ekhotho kanye nabo boke abanikeli bemisebenzi kufanele bathathe amagadango ukuphungula ukuthikanyezwa kwakho njengongazimbi, ngokukhulumisana nawe hlangana nokhunye ngelimi lakho, begodu bakhulumele nawe ngemsitheleni nakukghonekako.
Lamagadango azakukhandela bona ungazimbi azizwe ahlukunyezwa kwesibili.
Unelungelo lokunikela ngelwazi ngesikhathi sephenyo lobulelesi nangesikhathi nawuvela ngekhotho.
Amapholisa, umtjhutjhisi nesiphathiswa sokulungiswa kokuziphatha bazakuthatha amagadango wokuqinisekisa bonyana okhunye nokhunye ukufaka isandla ofuna ukukwenza ephenyweni, ekutjhutjhisweni, nekulalelweni kokulitjalelwa kuyalalelwa godu kuyatjhejwa lokha nakuquntwa bona kghani kuragelwe phambili nephenyo namkha nokulalelwa kokulitjalelwa yibhodo.
Lelilungelo litjho ukobana ungazibandakanya (nakutlhogekako nalokha kukghonekako) eenkambisweni zobulungiswa bobulelesi, ngokukhambela ukulalelwa kwebheyili, ukusegwa komlandu, iinkambiso zokukhutjhwa kweengwebo kanye / namkha nokulalelwa kokulitjalelwa.
Kutjho bona uzakuba nethuba lokwenza istatimende esiragela phambili emapholiseni nawubona bonyana istatimende sakho sokuthoma asikapheleli; godu ungenza istatimende sokutjela ikhotho ngomphumela wobulelesi.
Ukudlula lapho ungatlola isibawo usiqalise kuSihlalo weBhodo yokuLalelwa kokuLitjalelwa bona uze ekulalelweni kokulitjalelwa nokuletha umbono otlolwe phasi.
Unelungelo lokuthola ilwazi nokwaziswa ngamalungelo wakho kanye nayo yoke imisebenzi ekhambelanako etholakala kubanikeli bemisebenzi.
Kufanele waziswe ngendima yakho emlandwini nesikhathi esifaneleko somlandu. Ungabawa ilwazi mayelana namalanga wekhotho, iimali zabofakazi namahlelo wokuvikelwa kwabofakazi.
Godu ungabawa ukwaziswa ngobujamo bomlandu, ukobana isaphulimthetho sibotjhiwe namkha njani, sabekwa umlandu, sanikelwa ibheyili, sathweswa umlandu ngokomthetho, sabonwa umlandu begodu lapho kufaneleko, sagwetjwa.
Unelungelo ingasi kuphela lokwaziswa ngamalungelo wakho, kodwana nelokuwasebenzisa.
Godu ungathola ilwazi njengehlangothi , ubawe ihlathululo ngenye nenye into ongayizwisisiko ngelimi lakho.
Ungabawa amabanga wesiqunto esithethweko ngomlandu wakho, sokutjhutjhiswa nokungatjhutjhiswa.
Godu unelungelo lokuthola imitlolo umthetho okuvumela bona ube nayo.
Ungabawa ukuthola isaziso ngeenkambiso ongazikhambela. Godu ungabawa umtjhutjhisi azise umqatjhi wakho ngeenkambiso, ezenza ungakghoni ukuya emsebenzini.
Nawungufakazi kufanele ubike ukuthusela okunjalo emapholiseni namkha kumtjhutjhisi omkhulu.
Amapholisa nawungakhambisana neemfuno ezithileko angenza isibawo sokobana ufakwe ngaphasi kwehlelo lokuvikelwa kwabofakazi.
Nayikuthi isibawo esinjalo siyaphumelela uzakubekwa ngaphasi kwehlelo lokuvikelwa kwabofakazi.
Nanyana uzabe uvikelwe, ngokukghonekako, kiyo yoke imihlobo yokugandelelwa bona wenze into ethileko, isibonelo, uzakuvikelwa ekutlhorisweni nekuthuselweni.
Lokhu kuzakuqinisekisa bonyana ukuphepha kwakho njengofakazi khona kungazukucajelwa ubufakazi bakho namkha kugcine ngokobana uzitsomule ngebanga lokugandelelwa.
Ilungelo litjho bona kobunye ubujamo ikhotho ingakhandela ukuvezwa kwelinye nelinye ilwazi (kufaka ukwaziwa kwakho) namkha ingayala bona ukukhamba ikhotho kwenzelwe ngemsitheleni (kusetjenziswa ikhamera). Ungabawa bemiSebenzi yokuLungiswa kokuziPhatha ukukwazisa nayikuthi isaphulamthetho sibalekile namkha sitjhidisiwe.
Unelungelo lokubawa irhelebho nokufikelela (lapho kukghoneka khona) imisebenzi yezehlalakuhle, zepilo nerhelebho lezengqondo kanye nerhelebho lomthetho elikhambelana neendingo zakho.
Amapholisa azakurhelebha ngokukuhlathululela iinkambiso, akwazise ngamalungelo wakho begodu akudlulisele kubanikeli bemisebenzi abafaneleko.
Umphathi we-ofisi namkha i-ofisi elikhulu ekhotho uzakwenza kukghonakale ukutholakala kwakatologi.
Abatjhutjhisi bazakuqinisekisa bona amagadango afaneleko ayathathwa mayelana nemilandu ephathelene nezomseme, inturhu yangekhaya nokondliwa kwabentwana kanye nokobana imilandu ilalelwe emakhotho akhethekileko lapho kukghoneka khulu.
Boke abanikeli bemisebenzi mayelana nemisebenzi yabo banesibopho sokuthatha amagadango azwakalako wokutjheja abongazimbi abaneendingo ezikhethekileko bebabaphathe ngendlela enezwelo.
Unelungelo lokuliliswa ngokulahlekelwa namkha ngomonakalo wepahla owenzeke ngebanga lobulelesi obenziwe kuwe.
Ngelanga lokukhutjhwa kwesigwebo sommangalelwa ungabawa umtjhutjhisi enze umlayo wokuliliswa ekhotho ngokuya kweSigaba 297 nesama-300 somthetho weKambiso yobuLelesi, umThetho wenomboro 51 ka-1997. Ukulilisa kutjho inani lemali ikhotho yobulelesi eyinikela ungazimbi owonakalelwe namkha olahlekelwe yipahla, okufaka hlangana, imali ngesibanga sesenzo sobulelesi namkha sokuliswa komuntu obonwe umlandu ngokwenza umlandu?
Umtjhutjhisi uzakwazisa ngomlayo wokukulilisa kodwana umabhalana wekhotho uzakuqalana nokwenza umlayo usebenze, nokuthi ungavulela ummangalelwa umlandu wombango lokha ikhotho yobulelesi nayingakhuphi umlayo wokukulilisa kanye nalapho kungasi lula ukulinganisa ngemali umonakalo ebujameni obufana nomonakalo wezengqondo namkha ubuhlungu nokutlhaga.
Unelungelo lokubuyiselwa ipahla omukwe yona ngokungasimthetho. Ukubuyiselwa ipahla kutjho lapho ikhotho, ngemva kokubeka umsolwa umlandu, ilaya isaphulimthetho ukukunikela ipahla okufunyenwe bona siyithethe ngokungasimthetho kuwe khona uzakubuyela ebujameni obewukibo ngaphambi kwesenzo sobulelesi?
Umtjhutjhisi uzakwazisa bonyana ukubuyiselwa ipahla kufaka ini begodu umabhalana wekhotho uzakurhelebha ekuthini usebenzise ilungelweli.
Sibawa ufunde amaZinga amaNcani wemiSebenzi waboNgazimbi bobuLelesi atholakala emiNyangweni yomBuso, nawufuna ilwazi elinabileko elikhambelana namalungelo ahlukeneko.
Ukukhumbula bonyana unelungelo lokunghonghoyila, ungathintana nomnyango othileko wombuso namkha umnikeli womsebenzi nawuneenghonghoyilo mayelana nomsebenzi owuthola namkha nayikuthi amalungelo wakho awatjhejwa.
i. igqwetha elikhethwa nguwe nozazibhadelela lona.
Nawufuna ilwazi elinabileko ngekambiso yokunghonghoyila, sibawa uziqalele emtlolweni wamaZinga amaNcani wemiSebenzi yaboNgazimbi bobuLelesi. Lomtlolo utholakala kwelinye nelinye i-ofisi lombuso.
Iposo ye-elektroniki: VictimCharter@justice.gov.
tjheja bonyana ukusetjenziswa kwenomboro yasimahla kusazakuqinisekiswa.
Itjhatha yamaLungelo waboNgazimbi yeSewula Afrika yenziwa liPhiko lobuNqophisi bezoBulili emNyangweni wobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo ngokubambisana nemiNyango yezeHlalakuhle, wokuLungiswa kokuziPhatha, weFundo newezePilo, kanye neBandla lokuTjhutjhiswa kwesiTjhaba, bemiSebenzi yesiPholisa seSewula Afrika, iKomitjhana yeTjhuguluko lezomThetho eSewula Afrika, iKomitjhana yeSewula Afrika yamaLungelo wobuNtu, i-Ofisi lomVikeli womPhakathi, iPhiko elizijameleko lobuNqophisi obuTjheja iiNghonghoyilo ngamaPholisa, amalunga weKomitjhana yemiSebenzi yaboMarhastrada nobuLungiswa kanye namalunga wesiPholisa seDorhobha eliKhulu leTshwane.
UmNyango wobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo uthabela khulu ukufaka isandla okwenziwe ziinhlangano okungasizo zombuso ezihlukeneko neenkhungo zefundo ephakamileko kilomtlolo.
<fn>DAC-NLS. ItjhathaYokuziphatha.2007-05-18.nr.txt</fn>
Siwele umlambo womlando sisuka ehlelweni lokungalingani nelenturhu, sitjhinga emphakathini osekelwe etjhejweni lobuzwe bawo woke umuntu begodu olwela ukulingana. Siqala emva amakhambo namasiko ahlukeneko asilethe ekululekweni nentandweni yenengi, begodu sizibophelela kileyomiqondo namagugu wokuziphatha okuhle asihlanganisa ekuhlukaneni kwethu.
Ngalokhu kuzinikela kwawo woke umuntu, okumphumela wokulwela ikululeko, okuzibophelele ekupholiseni amanceba wakade, ukuqinisa isithunzi sawo woke umuntu, kanye nokufuna bona boke abantu bethu banzinze ekuhlaleni nekufumaneni iinsiza zepilo, sizibophelela ekuvikeleni nekugcineni amagugu atholakala kilomtlolo. Senza lokhu ngokuvuma bona ikusasa lethu liyame ekuvikelweni kwebhoduluko nehlalakuhle yabo boke abaphila ngaphakathi kwemikhawulo yethu, abahlala enarhakazini ye-Afrika begodu sibumba umndeni weentjhabatjhaba.
Umthethosisekelo wethu ubeka bona abantu babelethwa batjhaphulukile begodu banesithunzi esilinganako.
Ekuhlonipheni ubuntu bawo woke umuntu, kungaqalwa bona umuntu ubuyaphi ngokokuhlala, umhlobo, ubulili, ubudala, ijamo nobujamo esitjhabeni.
2. Ekulwiseni ukutlhoriswa kwabomma ngokomzimba nommoya okugcina ngokukata neminye imihlobo yokutlhorisa.
3. Ekupheliseni ukutlhoriswa kwabentwana okulethwa kungondleki, ukusetjenziswa kwabentwana, ukukhukhuthiswa kweendakamizwa, i-pornography (ukutjengiswa kweenthombe ezisileko) nokuthengisa ngomzimba.
4. Ekutlhogomeleni abangakaqini nabadinywe amathuba: abatlhagako, abadala, abarholopheleko, nabo boke abangakghoniko ukuzitlhogomela.
5. Ekuphikiseni omunye nomunye umhlobo wokutlhorisa ngokomzimba, ngokommoya kanye namkha nokutlhorisa ngokwengqondo namkha ukuphathwa kumbi komunye umuntu.
6. Ekwehluleni ukusetjenziswa kumbi kobujamo, isiko, umhlobo, ubulili, ukwenyula ngokobulili, ubujamo bezamaphilo namkha isiko elirholela ekubandlululeni omunye umuntu.
Ikululeko yomuntu ngamunye ngaphakathi kokusebenza komthetho isisekelo sobulungiswa, ukulunga, ukwakha isitjhaba nokubusa okuhle.
1. Ekuvumeleni ikululeko yokukhuluma ngokutjhaphuluka, yokuhlanganyela, yokukhamba, yokuhlala, yokukholwa, yombono nekolo.
2. Emuzweni wokuziphendulela ekuhlaleni ngokuhlonipha ukusebenza komthetho, ukwethembeka, ukusebenza budisi namazinga amukelekako wokuziphatha kuhle kwesitjhaba.
3. Ekulweni nayo yoke imihlobo yobulelesi, ikohlakalo nenturhu.
4. Ekulweleni ukubumbana kwesitjhaba nokungahlukani kweRiphabhligi.
Amalungelo wezokuhlalisana nomnotho alihlangothi lomthethosisekelo wethu kufanele athathwe njengento engaphezu kwamalungelo asemqondweni kuphela. Umthethomgomo namahlelo kuzakufanela bona anikele abatlhagako ngamathuba wokufikelela isithunzi sobuntu nokuphila kuhle ngokwezinto.
Ekupheliseni ukungalingani okukhona kwesikhathi esidlulileko nesanjesi, kanye nokuphuhlisa amathuba wokwabelana ngemithombo yenarha yekhethu kiwo woke umuntu.
ngokungakafaneli ngazo zoke iinkhathi.
Ekupheliseni ikohlakalo, nanyana ilethwa kuzuza komuntu, kungathembeki, ukuthanda nokwenyula abanye namkha ezinye iinkhuthazo.
Ekukhuliseni ukwenzela izinto emkhanyweni kombuso kanye namabhizinisi ngelwazi elitholakala kusese nesikhathi, elifikelelekako nelinembako eendabeni zoke ezithinta ipilo yomphakathi.?
Ekuqinisekiseni bona imikghwa emihle yokuphatha nokuqatjha etjengisa ikghono iba nomphumela wokujanyelwa ngokunaba kwemihlobo kanye nobulili boke.
Umndeni nomphakathi sisekelo esiqakathekileko samayunithi wokuhlalisana akhuthaza abe enze amagugu wokuziphatha nemikghwa emphakathini.
1. Ekuphuhliseni amagugu womndeni, ifihlo, ukuziphendulela, ukuhlonitjhwa kwababelethi nabadala, ukukhuliswa kwabentwana, ukuthlogonyelwa kwabadala kanye nokuthuthukiswa nokugcinwa kwamakhaya.
2. Ekulwiseni inturhu yangekhaya nokubalekelwa kweembopho zomndeni, nanyana kungaba ngebanga lokusebenzisa kumbi iindaki, ikolelo yezamasiko namkha ukubandlulula ngokobulili.
3. Ekutjaleni ibhoduluko lomndeni nomphakathi eliphuhlisa isiko lokutlhogomelana, lokwabelana nokubumbana.
4. Ekusebenziseni imithombo kuhle nangokulingana khona kuzakuzuza yoke imindeni namalunga womphakathi.
5. Ekuzuzeni kwabanye nathi ngokukhula komuntu nokufumana amakghono.
UkweThembeka nesiThunzi magugu aqakatheke khulu wedemokhrasi nokubusa okuhle.
1. Ekusebenzisaneni ngokungazenzisi, tjhatjhalaza nangokuthembeka.
2. Ekuphuhliseni nekukhuthazeni itjhebiswano elihle, ukuthembana nokuphilisana emphakathini ukweqa ukwehlukana ngokomlando obekuyinto ekulu esikhathini esidlulileko.
3. Ekusebenziseni irherho lobulungiswa ukuhlawulisa yoke imihlobo yokweba, ukumukwa ngekani, ukufumbathisa, ukungathembeki nokusebenzisela iinrhuluphelo zakho.
Ukwehluka kweSewula Afrika ngokomhlobo nobutjhaba kungakghona ukufakela ummoya nokunothisa irherho lesiko namagugu elingagcina amagugu atholakala kileTjhatha.
1. Ekuphuhliseni ikululeko kanembeza, ukulibalelana kwezekolo nokwamukelwa kwemiqondo ehlukeneko yeenkolelo ngaphandle kokuthatha ihlangothi namkha ukwenyula.
2. Ekuphuhliseni ukucabanga okuzijameleko nokuhlabako kanye nesiko leempikiswano zokuzibandakanya.
4. Ekuphuhliseni ilungelo lesakhamuzi esinye nesinye lokuzwakalisa imibono yaso ngaphandle kokwesaba ukuhlatjwa kumbi, ukuthuselwa nokutlhoriswa.
5. Ekuphikiseni yoke imihlobo yokuba nemibono okungasiyo, kungeyomuntu, yekampani namkha ngokobulunga namkha ukuhlanganyela nehlangano eqalela phasi isithunzi sabanye.
6. Ekuphuhliseni amathuba wokulingana kibo boke abantu kufaka hlangana abarholopheleko nalabo abaphethwe yi-HIV / Aids kanye neminye imihlobo yobulwelwe.
Ihlonipho, itlhogomelo nokutshwenyeka ngenye yamagugu asisekelo samagugu atholakala kiwo woke amaSewula Afrika. Siyavuma bonyana angeze kwaba nokuthula namkha ukuvikeleka ngaphandle kwehlonipho netlhogomelo.
1. Ekuliseni ukusebenzisa ilimi elinehlamba nelitlhorisako ekuthintaneni kwethu nabanye.
Ekuphuhliseni ukuthula, ubungani, ukulibalelana nokubumbana kwesitjhaba phakathi kwemiphakathi yamasiko, yekolo neyamalimi.
Ekutjengiseni ihlonipho kibo boke abantu neenqhema zomphakathi.
Ukuphilisana ngokuthula kufuna ubulungiswa, ukulunga nokuhloniphana njengesisekelo sokubuyisana kwesitjhaba. Ukupholisa imibono engasi mihle yangaphambilini nokwehlukana kuyafuneka ukuqinisekisa ukuphuhliswa kwamagugu wedemokhrasi, ubulungiswa emphakathini namalungelo asisekelo wobuntu kibo boke abantu.
Ekuphikiseni abantu neenqhema ezifuna ukuthikameza ukuthula, ukunzinza nokuvikeleka kwesitjhaba ngemibono engasimihle yangaphambili kanye/namkha nokuziphatha okungasi ngekwedemokhrasi.
Ekunikeleni ngemisebenzi yezehlalakuhle neminye ngendlela engathathi ihlangothi, elungileko, enokulingana nenganyuliko kibo boke abantu.
Ngokukhumbula ubunaba nemibono engasimihle ebeyibumba isikhathi sethu esadlulako, siyalivuma itjhebiswano elingakaqini edemokhraisini yethu etjha. Lokhu kufuna ukuqiniswa kwamagugu wokuziphatha amukelekako anjalo angafiswa ukufikelelwa ngiwo woke amaSewula Afrika njengesisekelo sokufikelelana ngommoya owenza isitjhaba sethu sibe khona ukwazi bona iSewula Afrika ngeyabo boke abahlala kiyo?
<fn>DAC-NLS. ItjhorenseYokutl(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Lesi sitatimende esimalungana nembadaelo eya kumPhoselimali esiKhwameni seTjhorense yokuTlhoga umSebenzi ibizo lakhe elitjhiwo ngenzasapha, osasebenza kimi, kodwa akakghoni ukusebenza ngenca *yokugula / ngenca yokuthi *useselifini yembeleko / ngenca yokuthi *useselifini yokuthola umntwana azamenza wakhe.
sula okungakafaneli utjhiye okulungileko.
Inomborolayelo Yomqhatjhi Ye-UIF.
Umphoselimali ulindeleke ukubuya emsebenzini ngomhlaka- ku- ngo-.
(C) Umphoselimali ubuye emsebenzini nngomhlaka- ku- ngo-.
<fn>DAC-NLS. ItjhorenseYokutl(2).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ngokwesigaba 9(1) somThetho, lapha ngithumela inani lemali elitjhiwo ngaphasapha kukholomu D emumethe yoke imali ephoselwe ngimi nabasebenzi abasebenza kimi ngesikhathi esitjhiwo ngehla.
In terms of section 9(1) of the Act, I forward herewith the total amount as indicated in column D hereunder, being all the contributions due i.r.o. myself and the contributors employed by me during the above-mentioned period.
Please ensure that your UIF reference number is captured when paying electronically or over the counter.
Inomboro Yegatja Branch Nr.
Inomboro Ye-akhawundi Account Nr.
Mark with X?
reverse side of the cheque.
Tlola inomboro yakho ye-UIF ngemva kwetjhege.
Tshwaya ngo X?
Imbadalo ephoselelwa imali ye-UIF.
If no contributions are due, state date on which a contributor was last employed and return the form.
Nakube akunamali ekweledwako, itjho ideyithi umphoseli agcina ngayo ukusebenza bese ubuyisa iforomeli.
Please dont use staples, paper clips or pins to attach cheques to the form. / Sibawa ungaqobotjheli amatjhege eforoninelli ngamasteyiplara, ngeenqobotjhelwana zamaphepha namkha ngabosathana?
I certify that all particulars furnished herein are true and correct. Should the Fund experience problems to cash my cheque, a once off debit from my cheque account can be effected. / Ngifakazela bona yoke imininingwana engiyinikele lapha iliqiniso. Nakufumaniseka bona iTjhorense yalesisKkhwama ihlangabezana nobudisi ekutjintjeni itjhege lami, ngiyavuma bona kungadoswa imali leyo kanye e-akhawundini yami yetjhege.
Employers who are NOT required to pay UIF contributions to SARS with effect from April 2002, must complete the UI-7 form and forward their payments to the Fund as in the past.
If you are receiving an EMP201 from SARS, it means that you are required to submit your UIF contributions to SARS for periods from April 2002 onwards. However, the fact that you have also received this form, indicates that your account with the Fund has not been amended to reflect that you are paying your UIF contributions via SARS. Please advise the Fund of the 10-digit PAYE reference number in respect of your business/businesses, so that the necessary changes can be made to prevent the despatch of the UI-7 to you. Also ensure that the UIF contributions are indicated on the EMP201 and that payments are forwarded to SARS. The Fund will not accept responsibility, or engage in any communication with SARS or employers in the event of penalties and/or interest being raised if payments are submitted to the Fund instead of to SARS.
Please visit the Fund and SARS websites for further information.
Abasebenzi ABANGAKAFANELI ukubhadala imali ye-UIF kwa-SARS ukusukela ngo-Apreli ka-2002, kufuze bagcwalise iforomu i-U1-7 bese bathumela imbadalo yabo esiKhwameni seTjhorense yokuTlhoga umSebenzi njengekuthomeni.
Nakube uphele uthole iforomu lakwa-SARS i-EMP021, kutjho bona ufuze uthumele imininingwana yakho yokuphosela esikhwameni se-UIF kwa-SARS ukusukela ngo-Apreli ka-2002 ukuya phezulu. Nokho-ke njengobanyana unande uthola iforomeli nje, kutjho bona i-akhawundi yakho yesiKhwama seTjhorense yokuTlhoga umSebenzi ayikabukutjhugululwa kobanyana itjengise bona imalakho oyiphosela esiKhwameni se-UIF uyibhadala ngo-SARS. Sibawa wazise isiKhwama se-UIF inomboro yakho ye-PAYE enetjhumi leenomboro emalungana nebhizinisi namkha amabhizinisakho, kobanyana kuzokwenziwa amatjhuguluko afaneleko, ngaleyindlela-ke kukhandeleke ukuthi uthunyelelwe iforomu i-U1-7. Ukudlula lapho, qinisekisa nokobanyana imali ephoselwa ku-UIF iyavezwa eforomeni i-EMP201, ngokunjalo uqinisekise nokuthi imbadalo iyathunyelwa kwa-SARS. IsiKhwama seTjhorense yokuTlhoga umSebenzi angeze sithwale icala namkha sikhulumisane ne-SARS namkha nabaqhatjhi nakufumaniseka bona kufuze uhlawuliswe namkha nakube kunemalinzalo ekufuze ibhadalwe, nakube imbadalo ithunyelwa esiKhwamenesi kunobanyana ithunyelwe kwa-SARS.
Nawufuna eminye imininingwana malungana nalokhu, sibawa uvakatjhele i-webhusayithi yesiKhwama seTjhorense yokuTlhoga umSebenzi namkha uvakatjhele iwebhusayithi yakwa-SARS.
<fn>DAC-NLS. ItjhorenseYokutlhoga.2007-05-18.nr.txt</fn>
Lapha ngibawa/ngilayela/ngigunyaza bona isibonelelo sami nisifake e-akhawundini yami yebhanga engenzasi nasi nange isibawo saso siphumelele.
Ngiyalimuka bona ukutransferwa kweenkwelede ezigunyazwa lapha kuzakusetjenzwa ngekhomphiyutha ngehlelo elibizwa ngokuthi yi-ACB Magnetic Tape Service, begodu ngiyalimuka nokuthi akunamininingwana yembadalo ezakunikelwa yibhangami, kodwa imininingwana yenye nenye imbadalo izakuvezwa sitatimende esigadangiswa yibhanga. Lokhu-ke nokho angeze kwenzeke la kungasikambiso yebhanga ukunikela amakhastama isitatimende, njengema-akhawundini womhlobo we-Savings namkha we-Transmission.
Leligunya lingavalwa ngimi ngokunikela inothisi etloliweko yamatjhumi amathathu wamalanga.
TJHEJA : Ubufakazi obutloliweko be-akhawundi yebhanga (isibonelo: Isitatimende sebhanga, isitlankana se-ATM, itjhege elikhanseliweko) kufuze buphekelele iforomeli.
Tjengisa ngo X?
Ngifakaza ngiyaqinisa bona imininingwana engehla le injengobanyana ngiyitjho njenganje begodu iphelele ngazo zoke iindlela, ngalokho-ke ngithanda ukufakazela ukuthi uKomitjhinari weTjhorense yokuTlhoga umSebenzi angeze abekwe icala ngenca yembadalo engenzeka ngenca yemininingwana engakalungi namkha engakapheleli enikelwe ngimi.
<fn>DAC-NLS. KhandelaUbukhobotjha.2007-05-18.nr.txt</fn>
UmNyango uhlome ihlelo lomtato wasimahla wamajamo arhabako, ongaliliselwa sikhathi soke nakubikwa ubukhobotjhani nanyana ukuziphatha kumbi, okungaba khona.
Lomtato wamajamo arhabako womNyango weenDaba zamaNzi kunye nezamaHlathi (DWAF) - 0800 200 821 usetjenzwa yikampani ezijameleko yabaphenyi i-KPMG Forensic & Investigative Accounting Group?
Nanyana kwenzeka bona ukhethe ukuveza igama lakho ngesikhathi ubika, ilwazelo kunye nokobana ungubani wena, kuzakuhlala kuyifihlo. Lomtato wamajamo arhabako uzakusebenza qobe kulilanga enyakeni, begodu sikhathi soke. Ukulilisa akubizi litho begodu umuntu angalilisa asebenzisa umtato womphakathi nanyana wekhaya, ngaphandle kokubhadala ilitho.
Ihlelweli lomtato wamajamo arhabako lenzelwe ukuphuhlisa ikambiso yokusebenza ngokuthembeka begodu nokupha abasebenzi indlela yokubika ebuphathini obuphezulu, ukungasebenzi kuhle okungaba khona emNyangweni.
Leli yithuba lakho lokurhelebha ekukhandeleni ubukhobotjhani, ubukhohlakali, ubulelesi kunye nokuziphatha kumbi, okufana nokutlhoriswa ngokobulili, kilomNyango.
Ungahlala ungavezi igama lakho ngesikhathi ulilisa kodwana yenza isiqiniseko sokobana unikela loke ilwazi kunye nemininingwana (ubani, kuphi, njani kunye nezinga lokubandakanyeka) emuntwini ozakuphendula umtato.
Uzakunikelwa inomboro yesitjengiso. Ibulunge njengefihlo njengombana uzayitlhoga nangabe ufuna ukulilisa godu wethula eminye imininingwana nanyana ubufakazi.
<fn>DAC-NLS. KhulumaIlimiLakho.2007-05-18.nr.txt</fn>
Khuluma ilimi lakho. Kulilungelo lakho.
UmSebenzi wokuRhumutjha ngomTato weSewula Afrika (i-TISSA) lihlelo elisungulwe mNyango wezobuKghwari namaSiko, lokuphuhlisa ukusetjenziswa kwamalimi wangokomthetho (isiZulu, isiXhosa, isiNdebele, isiSwati, iSesotho, iSetswana, iXitsonga, iTshivenda, isiNgisi nesiBhuru).
Mhlobobani womsebenzi owenziwako?
I-TISSA inikela ngehlelo lokurhumutjha ngomtato elizakukghonakalisa ukuthintana phakathi komphakathi nombuso, ngokusebenzisa amalimi wendabuko khona kuzakufikelelwa imisebenzi yombuso.
Kungani kunikelwa ngalomsebenzi?
Ngokusebenzisa i-TISSA, umbuso uzalisa igunya lomThethosisekelo ngokuthatha amagadango amahle nabonakalako wokuthuthukisa nokuphuhlisa amalimi wendabuko.
Ingabe kghani umphakathi ungabawa imisebenzi yombuso ngelimi lawo?
Iye, ikani ilimi elikhulunywa mumuntu kungelisemthethweni.
Ingabe ilimi lamatshwayo nalo liyabalwa?
Iye, abantu abangezwako eendlebeni bafakiwe emsebenzini we-TISSA. Bazakukghona ukufikelela imisebenzi yombuso, njengabantu abezwako, eendaweni eziseDorobheni leKapa, eJohannesburg, eDurban nePolokwane.
Lisebenza njani ihlelo le-TISSA?
Nayikuthi ilunga lomphakathi nesisebenzi sombuso abazwani ngamalimi wabo, isisebenzi sombuso singadosela umtato isentha yerhelebho lemitato yakwa-TISSA.
Esentheni, umsebenzi uzakuhlanganisa isisebenzi sombuso nomphakathi ngokusebenzisa umrhumutjhi okhuluma womabili amalimi.
Isisebenzi sombuso sizakuba nomtato onezandlana ezimbili zokulalela nokukhuluma, khona sona nelunga lomphakathi bazakulalela umrhumutjhi.
Umrhumutjhi uzakurhumutjhela bobabili abantu. Lokhu kuzakuthatha imizuzwana.
Ngizakwazi njani bona umnyango wombuso unikela ngehlelo le-TISSA?
Amatshwayo asema-ofisini azakutjengisa ukufumaneka kwehlelo le-TISSA.
Nayikuthi i-ofisi lombuso alitjengisi itshwayo le-TISSA, ngingawubawa na umsebenzi wokurhumutjha ngomtato?
Awa, umsebenzi lo utholakala kuphela eendaweni ezitjengisa itshwayo le-TISSA. Kodwana, iindawo ezihlukeneko zizakufakwa ehlelweni ngomuso.
Ngingazuza njani nge-TISSA?
Izakudlala indima eqakathekileko ekuthuthukisweni kwamalungelo wakho welimi, begodu ngalokho namalungelo wobuntu eSewula Afrika.
Godu izakudlala indima eqakathekileko ekuphuhlisweni nekusetjenzisweni kwamalimi wendabuko wangokomthetho kanye nelimi lamatshwayo.
Uzakukghona ukufikelela imisebenzi yombuso ngelimi lakho.
Umtato: 012 460-6090 Iposo ye-elektroniki: golola@mweb.co.
<fn>DAC-NLS. KhuyiniIrejistaYoku.2007-05-18.nr.txt</fn>
IRejista yokuVikelwa kwaBantwana lirhemo labantwana abasengozini, abangaphasi kweminyaka eli-18 abatlhoga ukuvikelwa. IRejista igcinwa sisebenzi sezehlalakuhle esisemNyangweni wezokuThuthukiswa kwezokuHlalisana. Ilwazi liyifihlo khulu begodu kungabelwana ngalo nalabo abalihlangothi lesiqhema sokuVikela (isibonelo: utitjhere / unesi / udorhodera / isisebenzi sezehlalakuhle / umnikelitlhogomelo / isiphathiswa samapholisa / umarhastrada, njll).
Ukugcina irhemo labantwana abasengozini abatlhoga imisebenzi yezehlalakuhle.
Ukuhlanganisa umntwana nomndeni ngokurhaba okukghonekako nesisebenzi sezehlalakuhle (umnikeli womsebenzi).
Ukwelusa omunye nomunye umlandu ukuqinisekisa imisebenzi yezinga eliphezulu elinikelwe umntwana nomndeni.
Ngokuya komThetho wokuTlhogonyelwa komNtwana (umthetho wenomboro yama- 74 ka-1983) abantu abalandelako banesibopho sokubika ngesolo yokutlhoriswa kwabantwana namkha ukuphathwa kumbi.
Udorhodera wamazinyo, udorhodera wamalwelwe woke, unesi, isisebenzi sezehlalakuhle, utitjhere, omunye nomunye umuntu oqatjhwe namkha ophethe iKhaya labaNtwana namkha iNdawo yokuTlhogomela namkha yokuVikela.
Msinyana ngemva kokusola bonyana kunokutlhorisa lokha nakuhlolwa, nakuqalwa namkha kutjhejwa umntwana, kufanele kubikwe esisebenzini sezehlalakuhle esiseduze nalapho kuhlala khona umntwana.
E-ofisini lezehlalakuhle eliseduze nalapho umntwana ahlala khona.
Elinye nelinye ilunga lomphakathi / isakhamuzi esitshwenyekileko lingakubona ukutlhoriswa komntwana namkha ukuphathwa kumbi belikubike esisebenzini sezehlalakuhle. Amagama wabantu kufanele aphathwe ngefihlo.
imininingwana yababelethi bakhe beengazi / abanikeli betlhogomelo.
i-adresi yalapho umntwana ahlala khona kwanjesi begodu nayikuthi akahlali nombelethi, i-adresi yababelethi.
imininingwana yobujamo obuletha isolo.
omunye nomunye umlando wezehlakalo ezadlulako.
imininingwana yezokuthintana yomunye nomunye umuntu ongaqinisekisa ukutlhorisa okutjhiwoko.
imininingwana yakho esefayilini iqakathekile, nakungenzeka isisebenzi sezehlalakuhle sifuna imininingwana ethileko kuwe,.
Ukutlhorisa ngokomzimba: Kungaba mirhuzuko, amabala, ukwephuka, ukutjha, ukuluma, njll.
Ukutlhorisa ngokomseme: Kusetjenziswa kumbi komntwana ngakwezomseme.
Ukutlhoriswa ngokommoya: Kungaba kubhalelwa kuhlangabezana nesidingo sokuthandwa, sokutjheja, sokukhuthazwa namkha sokutlhorisa ngomlomo, sokwaliwa, sokwesabisa ngenturhu namkha imizamo yokuthusela umntwana.
Ukungatjheji: Kuragela phambili kokubhalewa kuvikela umntwana ekubeni sengozini, emakhazeni, endlaleni, nokungamnikeli itlhogomelo elithileko eliqakathekileko.
Isisebenzi sezehlalakuhle sizakuvakatjhela umntwana nomndeni ukuqunta bonyana umntwana uyalitlhoga na itlhogomelo nokuvikelwa.
Emilandwini lapho osolwa ngokutlhorisa ahlala ngendlini yinye nomntwana kufanele abawiwe bonyana aphume ayokufuna enye indawo. Nakwenzeka lokhu kungakghoneki, umntwana angayokuhlala nomakhelwana, umngani, isihlobo namkha endaweni yokuphepha kwesikhatjhana.
Akusinjalo, kuphela lokha ipilo yomntwana nayisengozini. Umthethokambiso wokugcina umntwana emndenini uthathelwa phezulu. Imindeni nabantwana abatjhiywa ngaphandle nakuthathwa esinye nesinye isiqunto esibathintako.
Awa, ukurejistara kukodwa akuthinti ukuziphendulela kwangokomthetho kombelethi namkha komnikelitlhogomelo mayelana nomntwana. Kuthinteka kuphela nayikuthi kufanele kuthathwe igadango elisemthethweni (isibonelo, ukususwa komntwana).
<fn>DAC-NLS. KobunikaziBepahla(2007).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
IHlelo lesiQuntu seNarha.
bakhona ilanga lakhe lamabeletho.
yerasidi ekhophini yethayithili.
ngemva kwesikhathi esithileko.
Igadangiso lekhompyutha: R6 igadangiso ngalinye.
<fn>DAC-NLS. KonjeKubanjaniNasij.2007-05-18.nr.txt</fn>
Konje kubanjani nasijamele eqadi sodwa singanabasekeli Kungabanjani nasingabumbana sivale iinkhala ezikhona hlangana nathi. Umkhumbulo lo ngowenze bona i-Telkom ibe yikampani ekulu nedosa phambili kwezokuthintana eSewula Afrika?
BEGODU lokhu ngokwenze bona umBuso weSewula Afrika umeme woke amaSewula Afrika bona azibandakanye ngokuba nama-share e-Telkom. Thola ilwazi elithabaleleko malungana nalokhu encwajaneni yakho ekululeka ngama-share etholakala simahla eposini nemagatjeni we-Standard Bank athatha ihlandla kilokhu.
Lokhu akutjho bona uthenga ama-share namkha uyazibopha endabeni yama-share. Incwajana ehlathulula kuhle malungana nalokhu ingarejistarwa beyikhitjhwe lokha nawenze isibawo.
ANN: UmBuso weSewula Afrika uhlela ukuthengisa amanye wama-share we-Telkom kanti-ke woke amaSewula Afrika azakuthola ithuba lokuzibandakanya kilokhu.
Ngeentambo zemitato ezibalwela eengidini ezihlanu (five million), i-Telkom izibophelela ekwakheni ingomuso elikhanyako kiwo woke amaSewula Afrika.
Thola ilwazi elithabaleleko malungana nalokhu encwajaneni yakho ekululeka ngama-share, etholakala simahla eposini nemagatjeni we-Standard Bank athatha ihlandla kilokhu.
Lokhu akutjho bona uthenga ama-share namkha uyazibopha endabeni yama-share. Incwajana ehlathulula kuhle malungana nalokhu ingarejistarwa beyikhitjhwe lokha nawenze isibawo.
ANN: UmBuso weSewula Afrika uhlela ukuthengisa amanye wama-share we-Telkom kanti-ke woke amaSewula Afrika azakuthola ithuba lokuzibandakanya kilokhu.
I-Telkom sele inesakhiwo sezetheknoloji esisezingeni leentjhaba ngeentjhaba begodu izimisele ukwakha ingomuso elikhanyako kiwo woke amaSewula Afrika.
Thola ilwazi elithabaleleko malungana nalokhu encwajaneni yakho ekululeka ngama-share etholakala simahla eposini, nemagatjeni we-Standard Bank athatha ihlandla kilokhu.
Lokhu akutjho bona uthenga ama-share namkha uyazibopha endabeni yama-share. Incwajana ehlathulula kuhle malungana nalokhu ingarejistarwa beyikhitjhwe lokha nawenze isibawo.
<fn>DAC-NLS. Lebowakgomo.2009-11-17.nr.txt</fn>
Iphrojekthi yahlinzekelwa ikhamphani ebizwa nge-COMDEV eyabhalelwa ukwakha izindlu namkha ukunikela izinto zokwakha. Kwafunyanwa kobana ezinye izindlu zakhiwa kancani begodu isiquntu kwaphela sezinto zokwakha sethulwa kwabanye abamukeli.
Ngokungakafakazelwa, umNyango ubhalelwe kukwakha izindlu namkha ukunikela abanghonghoyili izinto zokwakha kobana bakghone ukwakha izindlu zabo.
Abanye abanghonghoyili benza isiqunto sokwakha iimphephelo ngeendleko zabo lokha abanye baqedelele izindlu ezingakaqedwa ngokusebenzisa iintlabagelo zabo.
UmVikeli womPhakathi waphakamisa kobana umNyango kufanele wakhele boke abafumani iimbawo zabo ezaphasiswa ngonyaka we-2006 namkha ngaphambi kwawo izindlu.
UmNyango kufanele uqedelele izindlu ezilahliweko bese unikela boke abafumani abaphasisiweko izinto zokwakha.
Kwaragelwa phambili kwaphakanyiswa bona umNyango usize abanghonghoyili abathome ukwakha izindlu zabo kodwana bangakghoni ukuziqeda begodu ulilise boke abanghonghoyili abakhe izindlu zabo ngaphandle kwesizo lomNyango ngemva kobana baphasiswe njengazuzi.
<fn>DAC-NLS. LsibawoSemvumoNenomboroYokuth.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
<fn>DAC-NLS. LsibawoSokubuyiselaImaliYelay.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
namkha kusulwe ukutloliswa kwayo.
Tjheja: Imali engaphasi kwe-R30 ayibuyiswa.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
vukamberi bya tilayisense ta mimovha.
<fn>DAC-NLS. LsibawoSokutloliswaKomenzi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
<fn>DAC-NLS. LsibawoSokutloliswaKomfundisi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
wekoloyi anelayisense yokuwutjhayela.
Isitifikhethi somfundisi sisebenza unyaka munye.
amalayisense nawufuna isitifikhethi somfundisi.
Letha isitifikhethi sokwelatjhwa.
Bhadela imali ebekiweko.
kuSo/Nomkhandlu bona sivunywe namkha saliwe.
njengombana ziquntwa nguSo/Nomkhandlu.
<fn>DAC-NLS. MivuzoYokugulaEsikhwameniUif.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukusebenza ngebanga lokugula.
Tjhinga esentha yezabasebenzi eseduze.
yezabasebenzi eseduze base imitlolo.
nakungasinjalo angeze bakwazi ukwenza isibawo.
beyibhadele umsebenzi imivuzo ngenyanga.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
still in employment, UI-2.
<fn>DAC-NLS. Mphephu.2009-11-17.nr.txt</fn>
Umpentjheni weLimpopo weminyaka ema-86 yobudala isondlo sakhe sokuluphala esajanyiswa eminyakeni emithathu edlulileko ngezwa ngobatjho yokwabelana inomboro kamazisi nomunye umuntu we-Free State kwanjesi sele amomotheka yoke indlela yokuya ezikweni lokubhadela, sithokoza ukungena phakathi komVikeli womPhakathi.
Nanyana kunjalo ubujamo bathuthuka ngemva kokungena phakathi kwakaGcwetha Mushwana njengombana isondlo somhlalaphasi kaMma Mphephu sabuyiselwa. Wafumana yoke imali yeminyaka emithathu egade akolodwa yona begodu umVikeli womPhakathi waragela phambili nokuphakamisa ukuthi abhadalwe inzuzo akolodwa yona. UMma Mphephu wafumana namaphaselana wokudla kweenyanga ezintathu lokha i-SASSA nagade isatjheje umrarwakhe.
Iphenyo lifumene kobana ukuziphatha kwe-SASSA gade kungakhambi ngokwehlelo begodu gade kunganasizathu esiliqiniso sokujanyiswa kwesondlo somfumani. Kwatjengiswa nokobana ayikho enye indlela yokondla eyasetjenziswako ukondla umfumani kanye nomndenakhe ngesikhathi isondlo sijanyisiwe.
Ngemva kokufunyenweko uGcwetha Mushwana watlolela isiGungu esiKhulu se-SASSA aphakamisa kobana isondlo somhlalaphasi kaMma Mphephu sibuyiselwe kanye nokobana abhadalwe iinkolodo zeminyaka emithathu nenzuzo.
Uphakamise nokobana i-SASSA inikela abamukeli izondlo zabo ezijanyisiweko amaphaselana wokudla ngesikhathi soke sephenyo kobana bagcineke lokha ihlangano irarulula umraro orholele ekujanyisweni kwesondlo.
<fn>DAC-NLS. NewsInBrief.2009-11-17.nr.txt</fn>
Umma ogade alipholisa gade kufanele abuyiselwe imali edoswe esikhwameni sakhe somhlalaphasi njengengcenye yokufunyanwa kwesikolodo somnyango. UmVikeli womPhakathi u-Lawrence Mushwana waphakamisa kobana umnghonghoyili abuyiselwe imalakhe ihlanganise namakonyana, ibalwe ukusuka ngedeyithi yokubhadalwa.
Lokhu kwaba ngemva kobana uMnu. Gigaba abhalelwe kusebenzisana nephenyo le-OPP ngezwangobatjho yokobana wathumela umkhakhe amathuthumbo athengwe ngemali yombuso kanye nokobana wabhadala amathikithi wesiphaphamtjhini kanye nokuqhatjhelwa kwabantu abambalwa iimodere ezehlakalweni ezimbalwa.
IKomidi yePalamende yomsebenzi omayelana namandla wegezzi kufanele itjheje begodu ibike ukwenziwa ngesikhathi nangepumelelo kweemphakamiso ezenziwe yiHlangano yeliZweloke eLawula Amandla weGezi yeSewula Afrika (NERSA) ngenyanga kaMrhayili 2008 ngokulandela iphenyo lokutlhayela kwegezi.
"Itjhejo kanye neenqunto ezenziwe ephenyweni gade zikukuthi gade kunokuriyada engcenyeni karhulumende kobana athuthukise ikghono le- Eskom lokwenza igezi ngesikhathi esifaneleko nokobana isincancabezo somphakathi sanikelwa manqophana nemiraro eyabangwa kucima kwegezi," kwatjho uGcwetha Mushwana.
Wangezelela wathi i-NERSA njengomtlhogomeli kanye nomjameli osebenzela urhulumende wephahla lamandla wokulawula elinikelwe mThetho, 2006 womThetholawulo weGezi inamandla negunya lokuqinisekisa bona iimphakamiso ezenziwe embikwenayo ziyasetjenziswa begodu nokobana i-Eskom ikhambisana nemibandela yelayisensayo kanye namalungiselelo afaneleko womThetho.
<fn>DAC-NLS. NgokuhlanganyelaNomn.2007-05-18.nr.txt</fn>
AboRhulumende beeNdawo naboRhulumende beemFunda kizo zoke iimfunda ngokutjhayela kwabo ihlelweli nangokufaka kwabo isandla sesizo esibonakalako kilo ihlelweli.
Umphakathi weMoruleng [ esiFundeni se-North West], we-Bushbuckridge esiFundeni seLimpopo], eMtentu [ esiFundeni sePumalanga Koloni] kunye newe-Richtersveld [esiFundeni se-Northern Cape] ngokusizwa kwayo ukwenza ukuthi ikombandlela le ikhambisana neemfuneko zomphakathi.
Sithokoza nabasebenzi kunye nabafundi bomNyango wezeSayensi yeBhoduluko e-Rhodes University ngerhubhululo abalenzileko kunye nemitlamo abasekele ngayo isiqhema ebesithunywe lomsebenzi.
Igadangiswe kokuthoma ePitori ngo-2003.
mNyango wezeBhoduluko nezamaVakatjho. . . .
Indaba Yabantu, Yemvelo, Yokuphila Neyethemba Lengomuso .
Malungana Nekombandlela Le. . . .
Isigaba 1 Iyini i-CBNRM. .?
Isigaba 2 Amaphuzu Alikhomba Aphambili Wekambisolawulo Nekombandlela. ..
Isigaba 3 Iselele. ..
Isigaba 4 Itjhumi Lamaphuzu Wekombandlela Asebenza Emuntwini Woke. ..
Isigaba 6 Amaphuzu Alitjhuminanye Wekombandlela Asetjenziswa Basebenzisi Be-CBNRM ..
Isigaba 7 Amaphuzu Alitjhuminantathu Wekombandlela Asebenza Kubenzi Bomthethokambiso ..
Abantu Ekungathintanwa Nabo. ..
Kilo loke ilizwe leSewula Afrika - khulu khulu eendaweni zemaphandleni nangaphandle kwamadrobha amakhulu anjengeJwanisbhege, ne-Durban nePolokwane - baziingidi ngeengidi abantu abakha izinto ezimila emmangweni nabazuma iinyamazana zommango, ukube ngakelinye ihlangothi balwela ukuthola iindlela zokubabalela imvelo kobanyana nesizukulwani sangomuso naso sizokusizakala ngobuhle bayo. Nabenza njalo bafaka isandla ehlelweni elibizwa ngokuthi yiKombandlela yomPhakathi yeHlelo lokuLawulwa kwemiThombo yaMandla wemVelo (i-CBNRM), ngitjho nanyana bona bangasebenzisi lamagama ezwakala njengamagama amakhulu weemfundiswa.
Indlela abakwenza ngayo lokhu inegalelo eliqakathekileko ekuvikelweni kwemvelo, nekunzinziseni urhulumende, nekuthuthukiseni ipilo yabantu ibe ngcono, nekuphunguleni ubuchaka, kunye nekubabaleleni isilinganiso somahluko okhona hlangana kwemihlobo yeenyamazana nemihlobo yezinto ezimilako. Ephasini zombelele, iingidigidi zabantu sebasazi kwanje bona izintwezi kufuze bona ziphumelele ngoba umhlaba nezinto eziphila kiwo ziqalene nengozi ekulu namhlanje edlula zoke solo kwangesikhathi sokutjhabalala kweenyamazana zekadeni amadayinasosi.
Incwajana le iphethe iinluleko neemphakamjiso, kunye nekombandlela kilabo abaseSewula Afrika - iimphathimandla zombuso, abasebenzi beenhlangano ezingasizombuso kunye nowokewoke - ofuna ukulinga ukuphumelelisa i-CBNRM.
Magega neligu leSewula Afrika, wokemalanga, isiqhema sabomma baya elwandle bayokufuna iimbaza emadwaleni. Lokhu-ke bakwenzelela ukondla abantwababo. Emahlathini wendawo uzwa kuqephuka amaqwatjhi njengoba abomma bathezela ukuyokwenza imithanyelo abazayithengisa edrobheni langekhabo. Njengoba basenza lokhu nje, amadodabo aphosela iinthiyo zawo emlanjeni odlula ngekhabo. Amadoda la atjhiya ezinye zeenhlambi ekhaya, bese kuthi zoke ezinye bazomise ngomlilo ngaphambi kobana bayozithengisa khona edrobheni langekhabo la abomkabo bathengisa khona imithanyelo.
Ebangeni elingasikude ukusuka lapho, ukungenangena kancazana ngaphakathi kwelizwe ukusuka elwandle, emibundwini yeentaba ezingemva kwendawo yekhabo, abesanyana beluse iinkomo zabomayise. Ngamanye amalanga bahlangana nesangoma sendawo yangekhabo semba iinkhwende siyokwenza ngayo imithi. Ngamanye amalanga abesanaba bahlangana neenqhenyana zamadoda ahlome ngeengidi nangeensarha. Bazokusarha iingodo zemithi eqinileko nekhula buthaka bayoyithengisela ifemu yeengodo engasikude nedrobha langekhabo. Njengoba amadoda la asarha imithi njalo, aqale neenyamazana ezikhambakhamba ehlathinapho. Phela iinyamazanezi zikukudla kwabo njengoba basehlathini njalo. Inyama yazo eseleko bayiphathela abasele ekhaya iyokuba sitjhebo.
Abesana abelusakwaba nababuyela ekhaya badlula indawana etjalwe amahlathi hlanu kwendawo yangekhabo. Imithi yommango endaweni yekhabo le yasarhwa yoke kade kwayokwakhiwa izindlu zemakhabo ngeengodo zakhona, ezinye zenziwa iinkuni zokubasa. Manje-ke sekunehlatjhana elihlanu komuzi wemakhabo, la iimphathimandla zomNyango wezamaHlathi zikhuthaza abantu bona batjale khona imithi godu kobanyana bazokusebenzisa iingodo zaleyo imithi kunobanyana basebenzise amahlathi wemvelo.
Ebangeni elimakhilomitha amatjhumi amabili wamakhilomitha ukwenyuka nendlela urhulumende wakhe isiqiwi seenyamazana. Eminyakeni edlulileko kwahlonywa amatende kwakhiwa nedanyana lokududela lapho. Ukwenzelela bona indawo le izokudosa amehlo wabantu abakhamba babukela indawo, kwafakwa indlulamithi, namaduba kunye neenkokoni. Abanye babantu abatjha bomuzi walendawo bathwasiselwa ukuba belusi beenyamazanezi, kobanyana bazozivikela kabanye abantu abatjha abakhokhoba ifensi bayokuthiya iinyamazenezi. Abomma abambadlwana bendawo le bathola imisebenzi yokuba boweyitha nabahlwengisi endaweni la kuhlaliswa khona iimvakatjhi.
Iindawo ezinje uzazithola kiyo yoke inarha yeSewula Afrika, iindawo la abantu bendawo bathembele ehlabathini yalapho, emilanjeni yalapho, emadamini nelwandle nakube baseduze nelwandle - kunye neenyamazaneni zommango neemileni zemvelo ezimila lapho - ukondla imindenabo. Eendaweni ezinengi, khulu khulu la imisebenzi ingasimengi khona, ukusetjenziswa kwemithombo yamandla yemvelo kuqakatheke khulu ekuphiliseni abantu bendawo yalapho kunokukghona ukungena ekorweni yomnotho ehlelekileko la abantu bangathola khona imisebenzi. Kilababantu, imvelo iqakatheke khulu ukudlula iimayini namkha amafemu namkha iindawo zokulima nezokufuya ezikulu, malungana nokurarha ubuchaka.
Kesinye isikhathi izakhamuzi zendawo zivikela izinto ezimila emmangaweni wekhabo kobanyana abantwabazo nabo bazokukghona ukuzisebenzisa ngomuso. Kodwanana ngokukhamba kwesikhathi umtlhago uyabakatelela abantu bona baye ngokwanda ngokusebenzisa imithombabo yamandla yemvelo, ngaleyindlela-ke inciphe namkha kesinye isikhathi igcine itjhabalele imihlobohlobo yezinto ezimilako, yeenhlambi, yeenyamazana nezinye izinto eziphilako.
Inhlangano yeenthunywa zikarhulumende, iinhlangano ezingasizo zombuso kunye nekoro yangeqadi boke sebathoma amahlelo anjengawokutjala amahlathi, wokwakha iinqiwi zeenyamazana, nawokuthiya iinhlambi ngendlela elawuleka kuhle, namanye amahlelo amanengi - ukulinga ukuhlenga amahlathi, neenyamazana kunye neenhlambi nokhunye, ukube ngakelinye ihlangothi bayalimuka bebayavuma nokuvuma ukuthi abantu kufuzile bayisebenzise imithombo le. Kukulapha-ke la ikombandlela le ingena khona.
Indatjana osandukuyifunda le itjengisa bona iqakatheke kangangani imithombo yamandla yemvelo ebanwtini beSewula Afrika, hayi njengendlela yokuziphilisa kwaphela, kodwanana njengesisekelo sepilo yamasiko neyommoya, ipilo abokhokho bethu abasitjhiyela yona, nathi-ke ekufuze bona siyidlulisele ebantwaneni bethu.
Emakhasini alandelako wencwadi le uzokuthola ilwazi eliqakatheke khulu elimalungana nokuthi imiphakathi, urhulumende, iinhlangano zetuthuko, abanikeli beemali nabanye bangasebenzisana njani ukuqinisekisa bona amagugu wethu alilifa lemvelo abulungeka kuhle kobanyana azokutholwa nanga ziinzukulwani ezizako.
Ungafunda nangokuthi imiphakathi ngokwahlukahlukana kwayo ingayisebenzisa njani imithombo yamandla yemvelo ethembele kiyo ngaphandle kokuyitjhabalalisa. Ukuthi abantu bangayisebenzisa njani imithommbo yamandla yemvelo ngokuhlakanipha kezomnotho, zamasiko nezokuzigedla - ukuphungula ubuchaka nokwakha ipilo engcono. I-CBNRM ikhuluma ngakho khonokhu.
UkuLawulwa kwemiThombo yaMandla yemVelo emPhakathini (i-CBNRM) yinto esele vele isenzeka eSewula Afrika. Imiphakathi yeendawo, iminyango yaborhulumende beendawo, iminyango yaborhulumende beemfunda nekarhulumende welizwe loke, iinhlangano ezingasizombuso kunye neenhlangano ezinesandla etuthukweni, abanikeli ngeemali kunye nekoro yangeqadi boke banesandla ngeendlela ezithileko ekuphumelelisweni kwamahlelo we-CBNRM. Kodwana-ke akusimuntu woke olimukako bona akwenzako kuyi-CBNRM, begodu akusimuntu woke olimukako bona yindima bani ekufuze ayilime ku-CBNRM.
Ngikho khonokho-ke okwenze bona kuvezwe ikombandlela le. Kobanyana boke ababelani emahlelweni we-CBNRM bazokuzwa ngokufana bona liyini ihlelo le-CBNRM, bezwe nangokufana bona yini iimfuneko zoburhiyarhiya bechwephetjhe nokuthi yini imisebenzi yabo ngokwahlukahlukana kwabo nendima ekufuze bayilime. Kwethenjwa bona ngalokhukuzwa okufanako, imiraro yamahlelo we-CBNRM ingalungiseka, ngalendlela kwande ipumelelo.
kuthi yini indima nemisebenzi yabo boke ababelani ku-CBNRM.
andisa amathuba wokuphumelela kwehlelo le- CBNRM.
Ngekabani ikombandlela le?
Ikombandlela le izakuba lisizo kiwo woke umuntu igama lakhe elibalwako ku-CBNRM, kodwanana khulu khulu labo abasebenza ngabantu boke emphakathini, abakghonakalisi, iimphathimandla (labo abenza umsebenzi) kunye nabenzi bomthethokambiso.
Ikombandlela le ungayisebenzisa kesinye nesinye isigaba sehlelo le-CBNRM. Izakuba lisizo khulu khulu eengabeni zokuthoma zokutlama, kodwanana nalokhuya nasele kufuze ubeke ilihlo ube ulinganise ihlelo lakho.
Kelinye nelinye iphuzu lekombandlela encwadini le, zibuzeni imibuzo ethi : "Sikwenzile na lokhu ehlelweni lethu" Nakube ipendulo ithi " AWA", zibuzeni bona kghani kufuze nikufake na ehlelweni lenu, nokuthi ningakwenza njani lokho?
ISIGABA 1 siphathelene nokuzwisisa i-CBNRM-Ukuthi iyini, ngubani onesandla kiyo, yini ekufuze kwenziwe mumuntu woke osehlelweneli, nokuthi abantu bazakusizakala njani ngayo. Umnqopho walesisigaba kunikela umuntu woke ihlathululo efanako nge-CBNRM.
ISIGABA 2 sinikela amaPhuzu aliKhomba aQakathekileko wokuphumelelisa i - CBNRM. Amaphuzu wekambisolawulo lawa ayisika yehlelo elinetlha le-CBNRM. Kelinye nelinye iphuzu lekambisolawulo kunesede yekombandlela. Omunye nomunye othintekako ehlelweneli kufuze bona awezwisise amaphuzu wekambisolawulo la.
ISIGABA 3 sinikela ezinye zeenselele ezikulu eziqalene namahlelo we-CBNRM.
ISIGABA 4 sinikela iTjhumi lamaPhuzu weKambisolawulo yokuSebenza kiwo woke umuntu. Omunye nomunye othintekako ehlelweni le-CBNRM uzakusizakala mbala ngekombandlela le.
ISIGABA 5 sinikela amaPhuzu aliTjhuminanye weKambisolawulo yokuSebenza emiPhakathini. Ikambisolawulo le iqothele amalungu womPhakathi akhona ehlelweni le-CBNRM. Kodwana-ke nanyana kunjalo ikambisolawulo isezabasiza nabanye abantu.
ISIGABA 6 sinikela amaPhuzu aliTjhuminanye azakuSetjenziswa baSebenzisi.
ISIGABA 7 sinikela amaPhuzu aliTjhuminantathu azakuSetjenziswa babeNzi bomThethokambiso.
Ikombandlela le iphakamisa bona kusetjenziswe indlela 'yokuphatha elinganiselako. Lokhu-ke kutjho ukubekwa kweminqopho ezwakala kuhle nawulungiselela amahlelo ozowenza. Ngemva kwalokho-ke kufuze ubeke ilihlo ngokuyelela okukhulu ube uqale nokuthi uyaphumelela nangeminqophako. Nakufumaniseka bona awuphumeleli, wenza amatjhuguluko neenlungiso la kufuneka khona emtlamenakho. Ufundela endleleni, ube wenze ubungcono la bufuneka khona.
Esigabeni sokuhlela wenza isiqiniseko sokobana ubeka iminqopho ezwakala kuhle - ukuthi yini oyifunako.
"Umtlamakho ukuphethe koke okufunekako ehlelweni eliphumelelako na?
Nawusesigabeni sokusebenzisa, nasele uthomile ukukhambisa ihlelo lakho, ubeka ilihlo ulinganise ngokuyelela bona indimakho ikhamba njani.
"Singalitjhugulula njani ihlelo lethu ukwenza Isiqiniseko sokobana liyaphumelela kilokho elikunqophileko?
"Singenza njani ukurarulula umraro lo?
Ngalendlela-ke utjhugululatjhugulula ihlelo lakho endleleni, wenze Isiqiniseko sokobana lisebenza njengoba bewunqophile.
I-CBNRM imalungana nabantu bendawo abahlanganela ukuvikela inarhabo, amanzabo, iinyamazana zangekhabo kunye neentjalo ezimila endaweni yangekhabo, kobanyana bazokwazi ukusebenzisa imithombo yamandla wemvelo le ukukhuphula izinga lepilwabo nelabantwababo, neleenzukulwani zabo. Ilithulusi lokwenza elinye nelinye ilungu lomphakathi elinetjisakalo likghone ukufaka isandla emzameni wokukhuphula ikhwalithi yepilo yabantu - ngokomnotho, ngokwamasiko kunye nangokomoya.
What is CBNRM?
ngalondoloza ibe iqinise amagugu wamasiko nawekolo.
Itjho Ukuthini i-CBNRM?
Abantu bendawo (umphakathi) bayahlangana bazokuqunta bona bangayisebenzisa njani ngcono babe bayivikele njani imithombo yamandla yemvelo endaweni yekhabo. Manengi amalungu womphakathi angahlanganyela abe abelane ngobuhle bemithombo yamandla yemvelo esendaweni yangekhabo. Ngokusebenzisa ilwazi lendawo, batlama amahlelo ekuzakweluswa ngawo indawo yangekhabo, amanzi wangekhabo, iintjalo neenyamazana zangekhabo. Bayahlangana babonisane bona ngiziphi iindlela abangazisebenzisa ezizakwenza imithombo yamandla le ibuyisele umphakathi ngcono namhlanje nangomuso. Okuqakathekileko nge-CBNRM kukuthi ivulela amalungu womphakathi amathuba wokuhlanganyela ndawonye ekuthathweni kweenqunto eziqakathekileko. Ibuye godu itjengise bona iinqunto ezithethweko kufuze zisetjenziswe njani, ngokunjalo nokuthi amahlelo atlanyiweko kufuze bona asebenze njani, ibuye godu ifune nesizo lezazi neendlela zokurarulula imiraro la kufuneka khona.
Imithombo Yamandla Yemvelo: Imithombo yamandla yemvelo yinarha, ihlabathi, amanzi, ummoya, iintjalo kunye neenyamazana. Zoke izintwezi zimnotho wemvelo womphakathi. Ipilo yomphakathi isime ngokuvikelwa kwemithombo yamandla yemvelo le nekuyisebenziseni ngokuhlakanipha. Nakube ayivikelwa kuhle, izakuphela nya, isizukulwani sangomuso singasalelwa lilitho.
Ukuphatha: Abantu bendawo basebenzisa ihlangano yomphakathi ekhona (i-CBO) namkha bazakhele etja kobanyana izokutlama amaqhinga amatjha wokuvikela imithombo yamandla wemvelo, ibe yenze nokuthi imithombo leyo isetjenziswe ngengqondo. Ihlangano enjalo kufuze isebenze umphakathi nawuzayithemba - iminyangwayo ihlala ivulekele uwokewoke ofuna ukuhlanganyela nayo emisebenzini yayo. Umphakathi ihlangano leyo uyithatha njengesijamiso esisemthethweni esijamele iinrhuluphelo zawo umphakathi, begodu uyithatha nanjengesijamiso ongasebenzisana naso.
Ngehlangano yawo, umphakathi uvumelana ngeminqopho nemithetho efanako ezakulandelwa mumuntu woke. Kulethwa isizo elivela ngaphandle, la kufuneka khona nelivela kurhulumende, nelivela eenhlanganweni zetuthuko ezinjengeenhlangano ezingasizombuso kunye nebanikelini ngeemali. Nakufumaniseka bona kunemiraro ngehlelo lomphakathelo, amalungwalo afunda emitjhapheni wawo bese ayalungisa la kufuze alungise khona, ukwenzelela bona ihlelo lizokuphumelela. Bakha ubudlelwana bokusebenzisana neminye imiphakathi, neminyango karhulumende, neenkampani zangeqadi kunye nabantu ngamunye ngamunye. Baphakamisa ilwazi labo namakghonofundwabo abe ngcono kobanyana bazokwazi ukulawula nokuthuthukisa imithombo yabo yamandla nomphakathi wangekhabo.
What is CBNRM?
Amahlelo avulela abantu bemaphandleni amathuba ahlukahlukeneko wokuziphilisa, isibonelo: amahlelo wokuthoma iindlela ezingcono zokulima nokubhura ngokufuya, namkha amahlelo wokuvula amabhizinisi amancani kobanyana abantu bangathembeli ekulimeni namkha ekutjaleni amahlathi namkha ekuthiyeni iinhlambi kwaphela.
Amahlelo alekelela abantu ukuthi basebenzise imithombabo yamandla yemvelo ngendlela elungileko, njengokuzilinganisela ekusebenziseni kwabo imithombo yamandla yemvelo eyindlala njengeenhlambi namkha iinthelo, kobanyana imithombo le ingazokusetjenziswa ngokweqileko.
Amahlelo alekelela abantu bona basizakale ngemithombo yabo yamandla yemvelo ngaphandle kokuyisebenzisa yoke beyiphele, njengamahlelo wokuthuthukisa zamavakatjho (njengokuthi nje iimvakatjhi ziyakubhadalela ukuyokubona amahlathi wendawo, ngalokho-ke akubi nasidingo sokuthi kugawulwe imithi yendawo kobanyana izokuthengiswa abantu bakghone ukuthola imali).
Amahlelo afaka umphakathi ekusebenzisaneni neBhodi YeenQiwi namkha ezinye iinhlangano eziqalene nomsebenzi wokutlhogonyelwa kwemvelo, la umphakathi unelungelo lokusebenzisa inarha khona, nala ubuyelwa khona ngokusebenzisana neenhlanganwezi. Isibonelo salomhlobo wehlelo sivumelwana umPhakathi wakwaMakuleke owasenza ne-Kruger National Park.
Amahlelo aletha amakghonofundwa ebantwini kobanyana bazokukghona ukuzilawulela imithombabo yamandla yemvelo ngcono.
Yini Iminqopho Ephambili Ye-CBNRM?
yabantu bendawo, nokusiza ukuphungula ubuchaka beendawo zemakhaya.
2. Ukusebenzisa kuhle imithombo yamandla yemvelo kunye nokubabalela amahlelo wokuphilisana kwemvelo. 3. . Ukuhlomisa abantu bemaphandleni ngamandla wokuzithathela iinqunto ngokusetjenziswa kuhle ngendlela ebuyiselako kwemithombo yamandla yemvelo.
Bobani Abanesandla Ku-CBNRM?
Ubunengi bamahlelo we-CBNRM abala iinhlangano ezihlukahlukeneko nabantu ngamunye ngamunye abasebenza ndawonye. Laba-ke babantu abasibonelo - abantu abanomsebenzi osibopho ehlelweni.
Imiphakathi- Imiphakathi ngiyo esibonelo esiqakatheke khulu ukudlula zoke. Kuvamise ukuthi umphakathi ujanyelwe yihlangano esele vele ikhona - isibonelo: iHlangano yomPhakathi (i-CBO) njengeHlangano yezeTuthuko namkha ihlangano esebenzisa imithombo yamandla. Kesinye isikhathi umphakathi uzivulela ihlangano etja ezakuphatha ihlelo lawo le-CBNRM.
Abakghonakalisi- Abakghonakalisi babantu abasiza umphakathi ukuzivulela nokulawula ihlelo, nabasebenzisana ngobuduze khulu nomphakathi bekufike isikhathi la umphakathi ungasafuni sizo labo khona.
Kuvamise ukuthi abakghonakalisi kube ziinhlangano ezingasizombuso (ama-NGO), ababonisi (abantu bamakghono akhethekileko namkha belwazi elilkhethekileko), namkha iimphathimandla zikarhulumende ezisebenza ' ukusiza umphakathi ukghone ukwenza ', ' ukuthuthukisa umphakathi ' namkha ' ukuraga imisebenzi yomphakathi 'Kesinye isikhathi iminyango yemayunivesithi namkha iinhlangano zerhubhululo nazo zingaba bakhgonakalisi.
Abahlanganyeli Bekoro Yangeqadi- La-ke mabhizinisi wangeqadi. Avamise ukuthi abe ngawezamavakatjho namkha asebenze ukudidiyela imithi yesintu. Aletha ibhizinisi lelwazi lechwephetjhe, kunye nemali.
Abomasipaladi Bendawo Nabeenyingi - Lezi-ke ziinhlangano zombuso ezitjhidelene khulu nomphakathi, begodu zivamise ukuthwala umsebenzi wokuphumelelisa imithethokambiso karhulumende ngemithombo yamandla yemvelo ekuthuthukisweni komnotho wendawo kunye nekuphunguleni ubuchaka.
ImiNyango KaRhulumende WeliZwe LoKe NeyaboRhulumende BamaPhrovinsi - Abantu bendawo bavamise ukuya eminyangweni karhulumende welizwe loke namkha yaborhulumende beemfunda (bamaphrovisi) bayokubawa isizo lokuvula amahlelo we-CBNRM. Babeka nemithetho ezakwenza Isiqiniseko sokobana imithombo yamandla yemvelo iphathwa kuhle kobana izokuhlala ikhona.
Ubunengi bamahlelo we-CBNRM asebenza ngehlanganyelo. Ihlanganyelo sivumelwana hlangana kweenhlangano ezahlukehlukeneko nabantu ngamunye abazokusebenzisana ehlelweni elithileko. Ihlanganyelo lineminqopho efanako. Omunye nomunye umsebenzi womhlanganyeli kuvunyelwana ngawo ngaphambi kobana ihlelo lomsebenzi lithome. Boke abahlanganyeli bayavumelana ukulandela imithetho efanako, kanti-ke nakube kunemiraro ehlelwenelo, abahlanganyeli bararulula imiraro leyo ngokuyihlanganyela ndawonye kobanyana ihlelo labo lizokuphumelela.
Nemiphakathi eyakheleneko eyabelana ngemithombo yamandla yemvelo - amahlathi, amanzi, amadliselo, utjani bokweluka njll.
Nemiphakathi, iinhlangano zetuthuko ezinjengeenhlangano ezingasizo zombuso kunye neminyango karhulumende - Iinhlangano ezingasizombuso kuvamise ukuba babantu abasebenzisana nemiphakathi egameni leminyango karhulumende namkha egameni labanikeli ngeemali.
Nemiphakathi, amabhizinisi wekoro yangeqadi kunye neminyango karhulumende - la imiphakathi inelungelo lokusebenzisa khona imithombo yamandla yemvelo, urhulumende amnikazi wemithombo yamandla yemvelo leyo, bobabili bahlanganyele namabhizinisi wangeqadi kobanyana kuzokusizakala umphakathi nemithombo yamandla yemvelo.
What is CBNRM?
Yini I-CBNRM Engakwenzela Umphakathi?
Ukwelusa imithombo yamandla yemvelo msebenzi oqakatheke khulu we-CBNRM - ngoba ngaphandle kwemithombo yamandla yemvelo abantu angeze baphile. Kodwana lokhu yingcenye yinye nje tere yomsebenzi i-CBNRM engawenza. I-CBNRM ingabuye godu ivulele umphakathi amathuba amanengi.
Amahlelo Wokubulungwa Kwemvelo- Imiphakathi ingaqhatjhisa ingcenye yenarha yawo eyihlanganyeleko eendaweni ezibomakhelwana ezivikelweko - njengeenqiwi zeenyamazana nje.
Umphakathi kunemali ozayithola ngalokhu. Ngaphandle kwalokho, abantu bazakuvulekelwa misebenzi yokusiza ukuqala nokuphatha indawo evikelweko (imisebenzi enjengabelusi beenyamazana, abakhambisi beemvakatjhi, njll.).
Eminye imiphakathi seyithuthuke khudlwana kuneminye ngokuzivulela yayo indawo yokubulungela imvelo keyawo inarha.
Amahlelo Wezamahlathi - Ukuphathwa kwamahlathi ngokuhlanganyela (i-PFM) yindlela yokuvikela amahlathi ngendlela enikela abantu bendawo ilawulo lokuthi amahlathi wangekhabo asetjenziswa njani. Abantu bendawo bangenza iimbawo zokuthola imvumo yokukha imithombo yamandla ethileko (iinkhwende zokwelapha, amakari wokwelapha, amaqolo wokwelapha neminye imithi yokwelapha, amapali njll.) emahlathini.
Amahlelo Wezokulima - Iinqhema zabantu zingakha iinhlangano zokusebenzisana. Eenhlanganweni zokusebenzisana amalungu asebenzisana ndawonye kobanyana azokukhula bese athengisa imikhiqizo elinyiweko namkha athengise ifuyo enarheni yangeqadi namkha enarheni yomphakathi. Likhona isizo elithokala kwarhulumende - isibonelo: urhulumende angathwasisela abantu imisebenzi enjengokuvikelwa kokurhurhuleka kwehlabathi, ukwenza ngcono amadliselo kunye nokwenza ngcono izinga lefuyo.
Imiphakathi eyaphumelela ukubuyiselwa iindawo zayo kanengi ifuna isizo leendlela zokuthi ingayisebenzisa njani ngendlela ebuyiselako indawo ebuyiselwe yona. I-CBNRM ingaba ligadango elihle lokuthoma kilokhu, ngokufundisa abantu iindlela ezihle zokulima nokufuya kunye nezinye iindlela zokusebenzisa imithombo yamandla yemvelo ngendlela ebuyiselako. Ingabuye godu isize nabantu ukuthola amakghonofundwa wokuthola iimakethe zokuthengisa ipahlabo neminye imisebenzi abayenzako.
Amahlelo Wezamavakatjho - Imiphakathi yendawo ingahlanganyela amahlelo wokuhlanganyelwa nabalawuli bezamavakatjho. Imiphakathi ingaqhatjhisela ingcenye yenarhawo ekampanini yangeqadi.
Ikampani enjalo-ke yona izakuqalana nehlangothi lebhizinisi lesivumelwana, bese kuthi umphakathi utjheja imithombo yamandla yemvelo kunye nomsebenzi wokulawulwa kwenarha. Ikhona imali umphakathi oyitholako, ngokunjalo ikhona nemisebenzi evulekela umphakathi lo.
Amahlelo Wamanzi - Imiphakathi ingaba yigcenye yeenHlangano eziLawula iiNdawo eziKhongozela aManzi, yakhe iinHlangano zabaSebenzisi baManzi namkha yakhe iinKundla zeeNdawo eziKhongozela aManzi. Lokhu-ke kufuna isizo leminyango karhulumende, njengomNyango wezaManzi nezamaHlathi (i-DWAF) kunye naboMasipaladi beenYingi.
Ukwakhiwa Kwamabhizinisi Amancani - I-CBNRM ingasiza ukuvula amabhizinisi amancani ibe iveze neendlela ezitja zokungenisa imali, ngokuqalelela ukusetjenziswa ngokuyelela kwemithombo yamandla wemvelo.
Ukwakhiwa Kweenhlangano Zendawo - Imiphakathi ingathola ilwazi namakghonofundwa wokuvula nokuphatha iinhlangano zawo nokuhlela nokuzilawulela amahlelo. Ngeenhlanganwezi ingenza Isiqiniseko sokobana inesandla selawulo ekuthuthukisweni kwendawo yangekhabo.
Ukwenziwa Ngcono Kwepilo- Amahlelo aphumelelako we- CBNRM angaba nakwenzako ekuthuthukiseni izinga lepilo emphakathini. Iindlela zokulima ezingcono nezokulawulwa kweenyamazana nezeendawo zeenhlambi zingenza bona kube nokudla okunepilo engcono. Amabhizinisi amancani aphethwe kuhle angandisa imali etholwa makhaya ngamakhaya, ngaleyindlela-ke akghone ukuqalana neendleko eziphezulu zezifo ezimbi ezinjenge-HIV/AIDS. Ukulawulwa kuhle kwamahlathi kungasiza ukuveza nokutholakala kweentatha zesintu ezingaletha ubungcono ezifeni, nokutholakala kwegodo lokwakha amabhokisi womngcwabo nokutholakala kweenkuni zokubasa emingcwabeni njengobanyana siya ngokwanda nje isibalo sabantu ababulawa yintumbantonga. Iinhlangano ezivulelwe ukuphatha amahlelo we-CBNRM nazo zingasiza ukuthola isizo lezamaphilo elingatholakala kwarhulumende nakabanye abahlanganyeli. I-CBNRM ayikwazi ukwelapha abantu abagulako, kodwana ingalenza libe ngcono izinga nekhwalithi yepilo yomphakathi, ngalendlela-ke ukghone ukujamelana nobudisi bamagulo.
What is CBNRM?
Abantu abakhulu abasehlelweni le-CBNRM bavamise ukufuna ukuthwasiswa kobanyana ikghono labo lokufunda lizokuba ngcono, bakwazi nokufunda ngcono, ngokunjalo nelwazi labo lokubala lizokuthuthukathuthuka. Eenkolweni i-CBNRM ingafakwa ehlelweni lamakghonofundwa wepilo, eemfundweni ze-mathematics, naku-bilogy kunye neemfundweni zesayensi. Abafundi bangenza litho likhulu emahlelweni we-CBNRM ngokubuthelela ilwazi nekulekeleleni ukubeka ilihlo emahlelweni ukuthola bona nangambala bayafika eminqopheni yabo na. Iinkolo zemaphandleni nabotitjhere bakhona baba bahlanganyeli abahle be-CBNRM - bangasiza ngendawo yokubambela imihlangano, nemihlangano yeemfundobandulo, basize nangamafowuni nangamafeksi, babuye basize nangelwazi labo lokufunda nokutlola kunye nele-accounting.
Ilizwi labantu abasikazi, nelabantu abatjha, nelabantu abanganalitho kunye nelabantu abaqhwalileko kuvamisile ukuthi lingezwakali emphakathini. I-CBNRM inikela amalungu womphakathi "athulileko" ithuba lokukhuluma ezwakalise ilizwi lawo ngalokho okuwatshwenako. Lokhu-ke kungebanga lokobana i-CBNRM ifuna zoke iingaba zomphakathi zibe nelizwi eendabeni zomphakathi. Okhunye kukuthi amahlelo we-CBNRM avamise ukuqothela abantu abanganalitho namalungu womphakathi adinge khulu khulu.
Boke abomasipaladi banemiTlamo yeTuthuko eLungelelweko (ama-IDP) - amahlelo wokuthuthukisa indawo.
thuthukisa indawo kobanyana izokuba namathuba womnotho adzimeleleko kunye nepilo engcono.
vikela imithombo yamandla yemvelo.
Leminqopho-ke minqopho efanako neye-CBNRM. Ngokusebenzisana ngobuduze nemiKhandlu yeNdawo neyeenYingi, amahlelo we-CBNRM ayingcenye ye-IDP yendawo begodu ayasizakala esekeleni aborhulumende beendawo, nabeemfunda kunye norhulumende welizwe loke abangalinikela.
I-CBNRM ayikho eSewula Afrika nje kwaphela. Njengoba kunamahlelo ayipumelelo eSewula Afrika nje, njengesivumelwana somphakathi wakwaMakuleke ne-Kruger National Park, nemazweni esakhelene nawo, nakamanye amazwe ephasini, imiphakathi iyabuthana ukulawula imithombo yayo yemvelo ngendlela ebuyiselako, kobanyana kuzokusizakala umuntu woke. Umnqopho ofanako kikho kokokhu ayisikho ukuphungula ubuchaka nje kwaphela - ngitjho nanyana lokhu kuqakatheke kwamambala nje. Amahlelo ephasini zombelele aphathelene naneenrhuluphelo zabantu zekolo nezamasiko kunye nezehlalakuhle, nepilo ehle enesithunzi. Abantu bayalimuka bona i-CBNRM ingasebenza, begodu ingaveza ubuhle bamambala.
Urhulumende wekhethu utlikitle iimvumelwana zamazwe ngamazwe eziqakathekileko ngokuvikelwa kwemithombo yamandla yemvelo nangokuphungulwa kobuchaka. IimVumelwana zamaZwe ngamaZwe lezi, kunye nemiThetho nemiThethokambiso yeSewula Afrika ngokuvikelwa kwemithombo yamandla yemvelo nangokuphungulwa kobuchaka iyatholakala nge-CD ephethe ikombandlela le, namkha ungazithola emNyangweni wezeBhoduluko nezamaVakatjho.
Kilesisigaba siqala amaphuzu alikhomba aphambili wekambisolawulo wokuphumelelisa ihlelo le-CBNRM.
Iphuzu Lekambisolawulo 1 Kulandelwa imihlobohlobo yeendlela zokuziphilisa, ukuphungula amathuba wengozi nakungenzeka kuvele ihlekelele yemvelo namkha yezomnotho.
Iphuzu Lekambisolawulo 2 Kunzinzwa phezu kwesisekelo somthombo wamandla wemvelo, sibe senziwe ngcono, kobanyana imithombo yamandla yemvelo izokuragela phambili ngokuphilisa abantu namhlanje nangomuso.
Iphuzu Lekambisolawulo 3 Iinhlangano zendawo, sekubalwa norhulumende wendawo kunye neenhlangano zomphakathi, ziyasebenzisana ukulawula imithombo yamandla yemvelo yendawo kobanyana kuzokusizakala abantu bendawo kunye nebhoduluko langekhabo.
Iphuzu Lekambisolawulo 4 Abantu basizakala mbala-kezomnotho, zokuhlalisana, zamasiko nezekolo-ekulawuleni kwabo imithombo yamandla yemvelo ngendlela elungileko.
Iphuzu Lekambisolawulo 5 Kunemithethokambiso nemithetho enamandla, begodu imithetho le isetjenziswa bajameli bomphakathi abasemthethweni neenhlangano ezijamele umphakathi ezisemthethweni la kukghonakala khona.
Iphuzu Lekambisolawulo 6 Kunikelwa isizo langaphandle ukukghonakalisa amahlelo wendawo. Ilwazi nelimuko labantu bendawo kuyahlonitjhwa.
Iphuzu Lekambisolawulo 7 Buzwisiseka kuhle uburholi bendawo kanti godu uburholi bendawo buwasekela ngokupheleleko amahlelo we-CBNRM.
Iba nendawo yemihlobohlobo yeendlela zokuziphilisa. Ubunengi bemizi yemaphandleni isebenzisa iindlela zokuziphilisa ezingaphezu keyodwa.
Lokhu-ke kuyivikela eengozini zokuthi nakungenzeka ilahlekelwe ngomunye umthombo wemali, ikwazi ukusala neminye. Abantu akukafanelli bona bathembele emahlelweni we-CBNRM kwaphela njengendlela yokuziphilisa.
2. Khumbula, akusimuntu woke othathela imithombo yamandla yemvelo phezulu ngokufana. Kabanye abantu, imithombo yamandla yemvelo itjho imali nomthombo wokuziphilisa. Kabanye abantu imithombo yamandla yemvelo iqakatheke kezamasiko namkha kezomlando nje kwaphela. Akusimuntu okuzabona imithombo yamandla yemvelo ngelihlo lakasomvelo yena olwela ukubabalela imvelo. Abantu abahlukahlukeneko banezinto ezihlukahlukeneko abazibekele ukuthi kufuze kwenziwe zona ntanzi ngaphambi kwezinye.
bamakghono ahlukahlukeneko ukuthi bafake isandla.
Sebenzisa imihlobo yelwazi neyamakghonofundwa ehlukahlukeneko eminengi ngokukghonakalako. Iinhlangano zendawo eziku-CBNRM kufuze. Abantu baragela phambili ngokukghona ukuziphilisa ngeendlela ezihlukahlukeneko.
Isibonelo, batjala ukudla, bafuye, bathengise amaqanda, benze imisebenzi yezandla, bathengise izandla zabo, bakhe iinhlahla zesintu (zokwelapha), bakhe utjani bokufulela, bafune nokudla kwelwandle, benzele iimvakatjhi ezikhamba zibukela indawo imisebenzi ethileko.
Abantu abakaqali amahlelo we-CBNRM kwaphela ukuziphilisa.
zijamele zoke iinqhema emphakathini. Abantu abasikazi kuvamise ukuba ngibo khulu khulu abasebenzisa imithombo yamandla yemvelo, begodu ngibo abanelwazi namakghonofundwa amanengi khulu abangasiza ngawo. Nje-ke yenza Isiqiniseko sokobana kunendawo la kuzakungena khona isizo lelwazi, nelamakghonofundwabo, kunye nelwazi lokwenza izinto.
Ilwazi Lesintu Namasiko Ahlukahlukeneko Kuqakathekile. Abantu bekhethu bamasiko ngamasiko, begodu bayehlukahluka ngokwenza izinto. Elinye nelinye isiko linelwazi namakghonofundwa aqakathekileko elingasiza ngawo abanye abantu. Umahluko okhona hlangana namasiko nelwazi labantu mumahluko omuhle, hayi omumbi - umahluko loyo ungangezelela epumelelweni yehlelo.
ukwenza amahlelo aphungula iindlela ezikhona abantu abangaziphilisa ngazo.
ukuweqisa amehlo umahluko wezamasiko okhona emphakathini. Mhlamunye ungacabanga bona lokhu kuzakwenza umsebenzi wokuphatha ube lula, kodwana eqinisweni kungenza izinto zibe budisi khulu.
Kunzinzwa phezu kwesisekelo somthombo wamandla yemvelo , sibe senziwe ngcono, kobanyana imithombo yamandla yemvelo izokuragela phambili ngokuphilisa abantu, namhlanje nangomuso.
ingasetjenziselwa ukuzingenisela imali namkha obunye ubuhle. Yenza Isiqiniseko sokobana abantu bayalimuka bona ayini amandla wemali wemithombo yamandla yemvelo, nokuthi bayalimuka bona ukuyisebenzisa kuhle imithombo yamandla yemvelo kungasiza ngani.
Tlhogomela Ube Uvikele Imithombo Yamandla Yemvelo.
Phela ingavaleka imithombo yamandla yemvelo le, ne-CBNRM ayisekho. Beka imithetho ezakulawula bona ngubani ovunyelwe ukukha imithombo yamandla yemvelo le, nokuthi ingakhiwa nini, kuphi, kangangani.
Abahlawuliswe labo abaphula imithetho, kanti nehlelo lekambiso nelokuziphatha akube ngelizakusekelwa mumuntu woke.
Yakha ihlelo elisebenzisekako lokulawula imithombo yamandla yemvelo. Yakha ihlelo elizwakala kuhle lokuvikela nokusebenzisa imithombo yamandla yemvelo. Kufuze kube lihlelo elisebenzisekako, hayi eliveza iimfiso nje kwaphela. Sebenzisa ilwazi labantu bendawo lemithombo yamandla yemvelo, kunye nelwazi nelimuko lababelani abanjengeenhlangano ezingasizombuso kunye neemphathimandla zembusweni.
Ukuphatha okuhle kutjho ukuthi minengi imithombo yamandla yemvelo engcono. Zinengi iimbaza ezitholakalako, zikulu neendawo la kusikwa khona utjani obuhle, kumila imbewu yeentjalo ehle emahlathini, kanti neenyamazana nazo zandile.
Tjheja Ukuthi Imithombo Yamandla Yemvelo Ingasetjenziswa Ngokweqileko.
Soke isikhathi tjheja uyelele bona imithombo yamandla yemvelo isebujameni obuhle, begodu ingasetjenziswa ngokweqileko. Lokhu-ke kubizwa ngokuthi kubeka ilihlo. Abantu abasebenzisa imithombo yamandla, nabanye emphakathini kufuze bahlanganyele ekuthathweni kwesiqunto sokuthi uzakwenziwa njani umsebenzi wokubeka ilihlo lo. Ungalindeli bona abantu bazakulandela imithetho abangakhange banikelwe ithuba lokuphosela imibonwabo ekwenziweni kwayo! Ikambiso yakho yehlelo kufuze bona ifake nerherho lokubekwa kwelihlo phezu kwemithombo yamandla yemvelo, ukwenza iqiniso bona ivikeleka kuhle.
Landela Ikambiso Yokuphatha Evumela Amatjhuguluko.
tjheja ubeke ilihlo ebujameni bemithombo yamandla yemvelo bese uyacabanga bona uzakuthatha magadango maphi nawubona iintjengiso zemiraro.
Buyisela Ingcenye Yemali Ebonakalako Ebuya Emahlelweni Emsebenzini Wokuphatha Imithombo Yamandla Yemvelo neyokondla isisekelo semithombo yamandla.
Fundisela Abantu Umsebenzi Wokuphatha Imithombo Yamandla Yemvelo. Fundisa uthwasise abantu abalungileko (abafaneleko), kobanyana bazokwazi ukuthatha umsebenzi wokulawulwa kwemithombo yamandla yemvelo.
ukucabanga ukuthi ubuhle obuvela emithonjeni yamandla yemvelo buzakwenza abantu bendawo bayiphathe kuhle nangokuyibabalela imithombo yamandla yemvelo - lokhu kufuze ukwenze bona kuzokwenzeka ngabomu. Ihlelo le- CBNRM litjho khona lokhu-ke!
ukukholwa bona i-CBNRM itjho 'ukuthambisa' isandla somthetho. Imithetho kufuze ibekwe ibe ilandelwe. Kufuze bahlawuliswe abantu abaphula umthetho.
ukulindela bona yoke into ibe semtshetsheni ngaphambi kobana uthome ukwenza okhunye - angeze lifike lelolanga! Kiwo woke amahlelo kukhona ubungozana - linga ukuphungula ubungozi obungaba khona ngokuhlela izinto ngokuyelela nangokuba nesandla sokuphatha esihle.
Yakha Iinhlangnano Zendawo.
Ihlelo kufuze lliphathwe siqhema namkha ihlangano yendawo, ephethe umsebenzi wokulawula nokuthatha iinqunto. Le-ke kungaba yihlangano esele vele ikhona namkha kungenzeka kufuneke bona uvule ihlangano etja nakube ayikho elungele lomsebenzi kilezo esele vele zikhona.
Yenza Isiqiniseko sokobana woke umuntu uyakwazi ekufuze akwenze ehlanganweni, azi nokuthi ngimiphi imisebenzakhe. Kufuze unande ubamba imihlangano kobanyana woke umuntu azokwazi ukuthi kufuze asebenze njani ehlelweni lenu, azi nokuthi nangambala wenza lokho ekwavunyelwana ngakho.
yamalungu wehlangano yenu.
Bajamele Iinqhema Mbala Emphakathini. Abajameli kufuze babonisane nesiqhema abasijameleko, begodu kufuze nokuthi banande bababuyisela umbiko wakho koke ekufuze bakwazi. Kufuze kubekelwe isikhathi ngeqadi sokubamba lemikhulumiswana yokubonisana nokubuyisa imibikoUkujamela isiqhema kutjho ukuthi uye lapho ngoba uthunywe siqhemeso, awukaziyeli wena ngokwakho.
Ihlangano yokuphatha yendawo isebenza kuhle begodu umsebenzayo iwuthathela phezulu.
Isebenza ngokubambisana namalungu womphakathi kunye nabahlanganyeli bangaphandle, ukwenza isiqiniseko sokobana ihlelo le-CBNRM liletha ubuhle ebantwini, libe livikele nemithombo yamandla yemvelo.
Yenza Isiqiniseko sokobana Kunomrholi Nesiqhema Somsebenzi Komunye Nomunye Umsebenzi Omkhulu Ekufuze Wenziwe.
Abarholi kufuze babe ziinkutani-abantu abamandla, abanomfutho, abanesikhathi namakghonofundwa wokusunduza ihlelo lenu lithuthuke. Thola ube usekele iinkutani ezitja, wenze neqiniseko sokobana lezi esele zikhona uyazitjheja. Abantu abathatha umsebenzi woburholi kufuze babe nesikhathi sokwenza umsebenzabo ngefanelo.
Tjheja Khulu Khulu Abantu Abatlhaga Khulu Emphakathini. Linga ukuzalisa iindingo kunye nokuvikeleka kwesikhathi eside kwabantu abatlhaga khulu - ngibo abaneendingo khulu. Beka imithetho ezwakala kuhle umuntu woke ozakukghona ukusebenza ngayo. Yenza isiqiniseko sokobana liyezwakala ilizwi labatlhage khulu nabanganalizwi, khulu khulu abantu abasikazi abatlhagako nelutjha elitlhagako.
Ebantwini Abasebenzisa Imithombo Yamandla Yemvelo.
Ekugcineni, nasele bathole ilwazi elifaneleko namakghonofundwa abawathole ekuthwaseni, abasebenzisi bemithombo yamandla yemvelo kufuze kube ngibo abaphatha ihlelo lenu, ukufika la bakghona khona.
Beka Imibandela Ezwakalako Yokusetjenziswa Kwenarha Nemithombo Yamandla.
Ehlelweni lakho lokuphatha nokulawula nemthethwenisisekelo, itjho kuhle kuzwakale bona abantu kufuze benzeni ngaphambi kobana bathole amalungelo wokusebenzisa inarha nemithombo yamandla. Nakufunekako, thola nesizo langaphandle elizakulekelela ukuhlela nokubeka imibandela le.
Wemithombo Yamandla Nawenarha. Ufuna abantu basebenzise isikhathi sabo namandlabo ekulawulweni kwemithombo yamandla yemvelo. Angeze bakwenze lokhu ngaphandle kobanyana basazi bona kunobuhle besikhathi eside abazabuthola, bona nabemakhabo namkha bemizabo.
Wenzani Ku-CBNRM. URhulumende-weNdawo, wesiFunda kunye noweliZwe loKe-boke banemithethokambiso namahlelo athinta i-CBNRM. Abantu kufuze bazi ngamahlelo la ngokunaba kwawo, bazi nangokuthi wabo amahlelo eendaweni zemakhabo wona athinteka njani. Kufuze balimuke ukuthi sabo isandla singena njani ekambisweni ye-CBNRM ngokuphelela kwayo elizweni loke, e-Afrika kunye nephasini loke.
Qunta kobana Amakhosi Namakhosana Azakulima Ndima Bani Kilelihlelo. Umphakathi kufuze kube ngiwo oquntako ukuthi amakhosi namakhosana ayajanyelwa namkha njani na ehlanganweni ye-CBNRM.
Beka Amalungelo Nemisebenzi Yendawo Ezwakala Kuhle.
Cabanga, ngendlela elungileko, yedemokhrasi nangendlela evunyelwa mthetho kobana ngubani onamalungnelo kimiphi imithombo yamandla yemvelo nakiziphi iindawo, nokuthi ayini amalungelo lawo, ngokunjalo nokuthi iyini imisebenzi leyo.
Sebenzisa Ilwazi Labantu Bendawo, La Kukgonakala Khona. Linga ukuthola umahluko okhona ngekolelo nangelwazi hlangana nabantu. Sebenzisa ilwazi labantu bendawo, nelwazi lendabuko la lizakusiza khona ukuphumelelilsa iminqopho yehlelo.
Limuka Bona Ukwakha Ihlangano Msebenzi Obuthaka.
Ukwakha ihlangano ephumelelako kungathatha iminyaka eminengi. Ngesikhatheso-ke ihlangano ifuna solo isekelwe. I- CBNRM ivamise ukuba namatjhuguluko amakhulu wepolitiki newamasiko - kuthatha isikhathi-ke nakho lokhu.
ube uvule isiqhema somsebenzi se-CBNRM esesizakusebenza nehlangano yendawo emahlelweni we-CBNRM. URhulumende weNdawo uqalene nomsebenzi oqakatheke khulu ekufuze awenze ekuhleleni nekuvuleni amahlelo we-CBNRM. Woke amakoro ahlukahlukeneko emphakathini kufuze bona abe nabantu abawajameleko kilesisiqhema somsebenzi - isibonelo: ababhadali bezenzelwa, amayuniyoni wabasebenzi, iinhlangano zabomma, ilutjha, iinhlangano zekolo, amabhizinisi amancani, abathengisi abasakhasako abantu bemisebenzi yezandla kunye nabantu abangasebenziko.
Vula Isiqhema Esizakusekela I-CBNRM Elizweni Loke. Isiqhemesi kufuze bona sithwale umsebenzi wokujamela i-CBNRM emahlelweni welizwe loke aphathelene nemithetho yezebhoduluko kunye nemithethokambiso yakhona, kunye nanokulekelela ngokusiza abasebenzi beemfunda ngeemfunda kunye nalabo abasebenza emmangweni.
emahlelweni weminyango ngeminyango kunye nawokuthwasisa kiborhulumende beendawo.
ukuwalinganisela phezulu khulu amandla wokuphatha weenhlangano zendawo.
ukukuthathela phasi ukuqakatheka kwabarholi bendawo nabajameli bendawo - ngoba phela leli lihlelo lendawo, elidoswa phambili babantu bendawo leyo.
ukusithathela phasi isidingo esikhulu sesekelo elihlala lifuneka eenhlanganweni ezisathuthukako. Isese yide indlela ekusafuze uyikhambe lapha!
Abantu basizakala mbala - kezomnotho, zokuhlalisana, zamasiko nezekolo - ekulawuleni kwabo imithombo yamandla yemvelo ngendlela elungileko.
Beka Iminqopho Ezwakala Kuhle Nekghoanakalako. Bawa boke abahlanganyeli bona bazinikele emsebenzinabo. Ukwenza iinthembiso ezikulu ongeze wakghona ukuzigcwalisa kuzakubangela wena imiraro ngokukhamba kwesikhathi. Tjheja bona isizo elivela ngaphandle lilodwa angeze laba siqinisekiso sepumelelo yamahlelo we-CBNRM, begodu angeze laba siqiniseko sokobana ipumelelo yamahlelo we-CBNRM le izakuhlala ikhona. Bawa umphakathi bona uzinikele, usize ngongakghona ukusiza ngakho emahlelweni la, ngitjho nanyana kungaba lisizo lokulinganisa nje kwaphela.
Qalana Namaqiniso Njengoba Anjalo Ngobuhle Behlelo Lakho. Nakube uzokuthoma amabhizinisi amancani asekelwe mithombo yamandla yemvelo, yenza Isiqiniseko sokobana amabhizinisi lawo azakuba nethuba elihle lokukphumelela.
lokhu-ke kuzakusiza ngokukukhanyisela ngokuthi ibhizinisi ofuna ukuyivula leyo inethuba elingangani lokuphumelela.
Lungiselela Imihlobo Ehlukahlukeneko Yobuhle Obuzakuvezwa Lihlelo.
Abantu bayathokozwa ngemizamo abayenzako yokwelusa imithombabo yamandla yemvelo. Babambelela esilinganisweni ababekelwe sona sobungako bemithombo yamandla yemvelo abangabusebenzisa, bathola imali ehle ngepahlabo, bazenzela nenye imadlana ngaphezulu ngokudlulisela umsebenzabo nakezinye iindawo. Abogadi bomphakathi bavimbela amaphandle angebi iintjalo neenyamazana zomphakathi.
kuzakuba nemiphumela yobuhle ezakubonakala ngemva kwesikhathi esifitjhani. Khulumisana nabanikeli ' ngeemali zokusikimisa ibhizinisi ' eengabeni zokuthoma zehlelo lakho. Kodwana woke umuntu kufuze bona azi bona angeze babone umphumela weenthukuthuku zabo zibekwa nje. Eminye yemiphumela yesikhathi eside ingabonakqala ngemva kokusebenza nzima kwawo woke umuntu.
Yenza Isiqiniseko sokobana Abantu Basizakala Mbala. Kuzabasiza kwamambala abantu bendawo ukuvikela nokulawula imithombabo yamandla - ukusetjenziswa kwendawabo, isikhathi sabo, amandlabo, namatjhuguluko endleleni abenza ngayo izinto. Kufuze balimuke bona ubuhle be-CBNRM ngibo obuzakuthokoza yoke imizamabo yokuphatha kuhle imithombabo yamandla yemvelo.
Kufuze Kube Nemakethe La Kuzakuthengiswa Khona Ipahla Yehlelo Le-CBNRM.
Abantu kufuze bona bakwazi ukuthengisa ipahla abayivezako ehlelweni le-CBNRM. Nakube akunamakethe yepahlabo, lizakufadalala ihlelo labo. Ukumaketha yingcenye eqakatheke khulu yokuhlelelwa kwebhizinisi. Isizo langaphandle nelabahlanganyeli kungaba lisizo eliqakatheke khulu lokuthola indlela yokungena eemakethe.
Yakha Amakghonofundwa Webhizinisi. Amakghonofundwa 'wamabhizinisi (zokuphatha, zeemali, zokulawula) aqakatheke khulu epumelelweni yehlelo. Yenza Isiqiniseko sokobana unabantu abanamakghonofundwa afaneleko kwekuthomeni kwehlelo lakho (sebenzisa isizo langaphandle nakube kuyafuneka) bewuhlelele nokufundisa abantu bendawo amakghonofundwa athileko njengengcenye yehlelo lakho. Lokhukuzakusiza mbala ngomuso.
Ubuhle Be-CBNRM Angeze Kuyirarulule Yoke Imiraro emphakathini. I-CBNRM angekhe kuthi zisuka nje ibe seyiphe abatlhagako ukudla, namkha inikele woke umuntu umsebenzi. Nanyana kunjalo, i-CBNRM iyingcenye eqakatheke mbala yokwakha umphakathi onamandla nonekusasa elihle, ngokusekelwa kutjheja kwawo imithombo yawo yemvelo yamandla kunye nokuyisebenzisa ngendlela elungileko. Nakungasinjalo, imithombo yamandla yemvelo yomphakathi wendawo izakusetjenziswa iphele nya, isizukulwani sangomuso singasalelwa lilitho.
Abanye. Nokho-ke ubuhle behlelweli kufuze bona bufike ebantwini abanengi ngokungakghonakalako, khulu khulu abantu abatlhaga khulu. Kungenzeka ukuthi akusikunengi abangakghona ukusiza ngakho ehlelweneli, kodwana nokho ngibo abadinge khulu khulu ukudlula abanye.
Yenza Isiqiniseko sokobana Abantu Ababuyelwa Yimali Nje Kwaphela. Abantu bazakukhuthazeka nababona eminye imihlobo yobuhle ifika emphakathini nayo. Hlangana nalemihlobo yenzuzo kubalwa : ukuvikelwa mthetho eengozini ezivela ngaphandle kwenarha yekhabo nemithonjeni yamandla yemvelo yangekhabo; isekelo lechwephetjhe, leemali kunye nelepolitiki ekwakhiweni kweenhlangano zendawo; ifundo nokuthwasiselwa amakghonofundwa wokuphatha mithombo yamandla yenarha; imisebenzi yokukghonakalisa; ukukghona ukubolekwa iimali mabhanga nelinye isizo lokuraga amabhizinisi. Ubuhle kezamasiko nezekolo buqakatheke khulu. Ummoya wepumelelo ngokusebenzisana ndawonye, ummoya wokuqakatheka komuntu ngamunye ovela ekusebenzeni ngokuzinikela, ukuqiniswa kwamagugu, amasiko nelwazi lomphakathi - boke lobubuhle bakha umphakathi ngokulingana nobuhle bemali, namkha kesinye isikhathi ukudlula ubuhle obulethwa yimali namanye amagugu aphathekako.
ukuthoma amahlelo angenisa imali ngaphandle kobanyana usazi bona ipahla yamahlelo lawo uyoyithengisa njani, kuphi.
ukuthembisa ubuhle ongeze wakghona ukubenza.
ukwenza umphakathi uthembele ebanikelini ngeemali namkha kurhulumende. Amahlelo kufuze bona athome ukuzibhadalela wona ngokwawo msinyana ngokungakghonakalako.
ukufuna ukuthoma ukucabanga ngokuthoma ihlelo le-CBNRM ngaphandle kobanyana iminyango karhulumende ozabe usebenzisana nayo iyisekela ngokupheleleko ikambisolawulo ye-CBNRM.
ukucabanga bona boke abantu imithombo yamandla yemvelo bayithatha ngendlela efanako nabatlhogomeli bemvelo.
ukuthoma ihlelo ungakasebenzi waqeda inembo nomnqopho walo wesikhathi eside.
Kunemithetho kambiso imithetho le isetjenziswa bajamelil bomphakathi abasemthethweni neenhlangano ezijamele umphakathi ezisemthethweni, la kukghonakala khona.
Nikela Umphakathi Ithuba Lokuthatha Iinqunto Zemithethokambiso.
Umphakathi kufuze bona uthome zibekwa nje ukuba nelizwi ekubekweni kwemithethokambiso yehlangano neyehlelo.
Tjhugulula Imithethokambiso Nakube Kunefuneko Yokwenza Njalo.
Ihlangano nayikhulako, nawe uthoma ukusebenzisa amahlelo wayo, kungenzeka uthole ukuthi eminye imithethokambiso ayisasebenzi. Kungenzeka kufuneke bona utjhugulule umthethokambiso kobanyana uzokwazi ukwenza lokho ofuna bona ukwenze.
3 3. Imitlolo yomthethokambiso kufuze bona itlolwe ngelimi elizwakala lula. Yenza ukuthi imithetho- kambiso l e ibekeke lula ngendlela ekghonakalako, kobanyana izokuzwiwa mumuntu woke. Imithetho-kambiso le itjhugululele ngakamanye amalimi nakube kunefuneko yokwenza njalo.
Imithetho nemithetjhwana iyasetjenziswa ibe ilandelwe.
Abantu bayavumelana ngamalungelwabo nangemisebenzi yabo esibopho.
Umphakathi uthatha iinqunto ngokuthi uzayisebenzisa njani imithombo yawo yamandla yemvelo.
Isilinganiso sokuthi umphakathi ungayisebenzisa kangangani imithombo yamandla yemvelo sibekwa ngiwo ngokwawo umphakathi, ngokuboniswa zizazi.
Imithethokambiso Yendawo Isebenzele Phezu Kwemithethokambiso Yelizwe Neyeemfunda. Kunemithethikambiso yelizwe neyeemfunda ethinta i-CBNRM. Ungasebenzisa imithethokambiso le ukwakha yakho imithethokambiso nemithetjhwana yendawo, kodwana nokho uzakwenza amatjhuguluko azokukhambisana neendingo neemfuneko zendawo yangekhenu. Ihlelo lakho nalisolo likhula, ungakhulumisana norhulumende kobana enze imithetho nemithethokambiso emitjha, namkha enze amatjhuguluko kile ekhona, ngokuya kwalokho ozabe sewukubonile ku-CBNRM.
Thomanisa Imithethokambiso Yendawo Ne-IDP Yendawo.
Urhulumende wesiyingi norhulumende wendawo banekambiso abahlela ngayo amahlelo - ama-IDP. Ama-IDP aneminqopho efanako neye- CBNRM. Ngebanga lakokhu-ke, kufuze bona usebenzisane ngokubambisana norhulumende wesiyingi norhulumende wendawo. Yenza Isiqiniseko sokobana imithethokambiso yakho neminye imithetho iyakhambisana nemithetho nemitlamo yomKhandlu oPhetheko. Kunengi khulu enizakusizakala ngakho ngokusebenzisana ndawonye.
Urhulumende Wendawo Nguye Oyisika.
Ngoba urhulumende wendawo unomsebenzi oqakatheke khulu wokukhwezelela i-CBNRM, urhulumende unesibopho sokuqinisekisa bona urhulumende wendawo ukulungele ukusekela iinhlangano zendawo ngamahlelwazo we-CBNRM. Iimphathimandla zendawo kufuze bona zithwasiselwe ukulekelela ekulungiseleleni iimphakamiso zamahlelo ezenziwe ziinhlangano zomphakathi.
Iminyango Karhulumende Kufuze Yenze Isiqiniseko sokobana Imithetho, Imithethokambiso Kunye Neemvumelwana Zendawo Ziyalandelwa. Umsebenzi weemphathimandla zeminyango yembusweni (karhulumende) kufuze bona ubekwe ilihlo , ukwenzelela ukuqinisekisa bonyana zinikela isizo elifaneleko emahlelweni wendawo.
Imithethokambiso Kufuze Ibe Namandla Wokusebenza. Ihlawulo kufuze bona iye ngokuqiniswa nakusolo kuphulwa imithetho. Vumela iimphathimandla zeenkhundla eziphasi zizicabangele ngokubona kwazo nazisebenzisa umthetho. Obunye nobunye ubujamo bezinto behlukile kobunye.
Nikela Ihlangano Yomphakathi Amandla Wokuphatha Nasele Ikulungele Lokho. Amandla wokuphatha nokunqophisa imithombo yamandla yemvelo kufuze anikelwe ihlangano yendawo emveni kobana seyijanyisiwe, ijanyiswe ngokwekambiso efaneleko.
Lokhu-ke kutjho ukuthi : kufuze kube neemphathimandla ezikhethiweko, ihlangano yendawo ijanyiswe njenge-Trust, i-Communal Property Association namkha ikhamphani eyi-Section 21, ihlangano ibe namandla nekghono lokuphatha elifunekako, umtlamo wokuphatha ekuvunyelwenwe ngawo ngibo boke ababelani. Umphakathi ungahle ufune isizo langaphandle nawuzakukghona ukuvula ihlangano ephumelela mbala.
Bekela Ngeqadi Imali Yokuthwasisa Abantu Ehlelweni Le- CBNRM, kobanyana uzokuhlala uthuthukisa amakghonofundwa wabantu bendawo kobana bazokukghona ukuzelusela imithombabo yamandla yemvelo. Abanye abahlanganyeli, sekubalwa nabomasipaladi, nabo kungenzeka kufuneke bona bathwasiswe, kobanyana bazokwazi ukwenza umsebenzi ekufuze bawenze ku-CBNRM.
Yenza Isiqiniseko sokobana Iminyango Karhulumende Ngokwahlukahlukana Iyakghona Ukusebenzisana. Omunye nomunye umnyango kufuze ukhethe bona uzakwenza msebenzi bani ku- CBNRM, bese uyathoma uyasebenza-ke. Kufuze iminyango le ivule iinkhundla ezikhethekileko ze-CBNRM kurhulumende welizwe loke, kiborhulumende beemfunda, eenyingini kunye nakiborhulumende beendawo, ibe ikhuphe imali efaneleko nethwasiso elilfaneleko lalokhu. Kufuze bona kuvulwe iinqhema ze-CBNRM ezizakusebenzisana neminyango ngeminyango kurhulumende welizwe loke, nakiborhulumende beemfunda kobanyana kuzokuba nokusebenzisana okungcono hlangana kweminyango le.
Nebarholini Bepolitiki Kunye Nekorweni Yangeqadi. Ezinye iimphathimandla angeze ziyisekele inembombono neminqopho yomthethokambiso we-CBNRM. La kufumaniseka bona bakhona abatjhitjhirizako ngehlelo le-CBNRM, abaphathi beenkhundla eziphakemeko kufuze bangene. Phela kuqakatheke khulu ukuthi kube nesekelo leenkhulu, ihlelo nalizakuphumelela.
13 Thola IIwazi Elifaneleko Ngaphambi Kobana Utlikitle Iimvumelwano. Ngaphambi kobana ihlangano yomphakathi inikelwe amandla wokuphatha inarha nemithombo yamandla, kufuze kukhanye kuhle ukuthi lihle ihlelokambiso lehlangano leyo.
Lokhu-ke kutjho ukuthi ihlangano kufuze bona ibe namandla aneleko wokuraga umsebenzayo, nehlelo layo libe lihle ekambisweni yomnotho, begodu kuzakuba neqiniso lokuthi imithombo yamandla yemvelo izakuvikeleka ibe isetjenziswe ngefanelo.
Imithethokambiso Kufuze Bona Yenze Isiqiniseko sokobana Umphakathi Uzakusizakala Ngokusezingeni Eliphezulu Ngehlelo Le-CBNRM. Urhulumende kufuze enze Isiqiniseko sokobana ihlelo eliphakanyiswe yihlangano yomphakathi liyindlela ehle kinazo zoke zokungenisa imali nomnotho ngemithombo yamandla yemvelo.
Nikela Ikombandlela Ezakulayela Ngokusetjenziswa Kwemikhiqizo Yemithombo Yamandla Yemvelo. Enye yeendlela umphakathi ongazenzela ngazo imali kuqhatjhisela amabhizinisi wangeqadi amalungelo wokusebenzisa imithombo yamandla yemvelo, kunye nelwazi. Urhulumende kufuze asebenzisane ngokubambisana neenjamiso ezikhona ezisiza ngokuthuthukiswa kwamabhizinisi womphakathi.
ukulindela ukuthi iinhlangano zomphakathi zizakulandela woke amagadango ajayelekileko wokuhlelela amabhizinisi nawokuphathwa kwamaphrojekthi. Endaweni yalokho, yenza isiqiniseko sokobana zikhona zoke iimfanelo ezakha ihlelo lokuphathwa kwephrojekthi, begodu wenze neqiniso lokobana uvumela nethuba elihle lokuthuthuka kwehlangano.
ukulindela bona woke amahlelo azakusebenza ngokufana - ikombandlela kufuze bona ilinganise izinto hlangana kokunikela indawo yokuvumela amatjhuguluko nokwenza isiqiniseko sokobana yanele ikundla yokusebenzisana namkha yokubona izinto ngelihlo elifanako, neyemithetho efanako kunye nelimi elifanako.! ukuthatha amaphrojekthi ngayinye ngayinye njengeenjamiso ezizijamele zodwa la kuphelela khona zoke izinto. Endaweni yalokho, enye nenye iphrojekthi ye-CBNRM iyingcenye yehlelo le- CBNRM eliragela phambili esiyingini, esifundeni kunye nelizweni loke.
Kunikelwa Isizo Langaphandle Ukukghonakalisa Amahlelo Wendawo. Ilwazi Nelimuko Labantu Bendawo Kuyahlonitjhwa.
Qinisekisa Bona Soke Isikhathi Kuhlala Kunehlelo Lokukghonakalisa Lezinga Eliphezulu.
Ubunengi bamahlelo we-CBNRM afuna umkghonakalisi owufundisiweko umsebenzi wokukghonakalisa kobanyana azokusebenza ngomphakathi, ihlelo lisathoma, nangemva kwesikhathi eside.
Lokhu-ke kungatholakala kenisebenzisana naye onjengehlangano engasiyombuso, umbonisani namkha umnyango karhulumende. Abakghonakalisi kufuze bona bawababalele amasiko wabantu bendawo babe batjengise nokuhlonipha ilwazi labantu bendawo kunye nelimuko labo.
Yakha Inembombono Yabantu Bendawo Ngengomuso.
umphakathi ofuna ukukuzuza.
Kufuze bavumelane ngokuthi bazakusebenzisana njani ukuthi kutholakale inembombono efanako le -bavumelane nangokuthi bazokulandela kambiso bani kilokho.
Yenza Isiqiniseko sokobana Kunesikhathi Sokwakha Ukuthembana Hlangana nabo boke abathintekako.
Nabantu Abangakwaziko Ukufunda Nokutlola Nabo Kufuze Bona Bakwazi Ukuhlanganyela Nabanye Ehlelweneli. Umkghonakalisi kufuze bona abe nekghono lokufaka abantwaba ehlelweni.
nabantu bendawo nehlangano yendawo engasiyombuso namkha nehlangano yezetuthuko eyazi umphakathi walapho begodu enelimuko lokuphatha nokulawula imithombo yamandla yemvelo esiphandeneso.
Abakghonakalisi babelana ngelwazi nangamakghonofundwa. Bakhuthaza umphakathi bona ufake isandla ngokunikela ngelwazi nelimuko lezinto onalo.
Sebenzisa Iinsizakufundisa Ezinengi Ngokungakghonakalako. Imimebhe, amavidiyo, iinthombe namavakatjho wokuya ngaphandle aqakatheke emuntwini woke, hayi ebantwini abangakafundi nje kwaphela.
Utjheje Uwuyelele Umehluko Okhona Emalimini Nemasikweni Wabantu. Omunye nomunye kufuze atjhaphuluke nakufuze akhulume isikhabo; lokhu-ke kanenginengi kuzakufuna umtoligi.
Akunamuntu Ekufuze Azibone Namkha Azizwe Aqakatheke Kancani Kunabanye.
Tjheja uyelele, ungenzi abantu bacabange bona bangaphezu kwabanye namkha bangaphasi kwabanye. Umkghonakalisi ofundiswe kuhle uzakwazi bona ubenza njani boke abantu bazizwe balingana, baqakatheke ngokulingana.
Abakghonakalisi kufuze bakhe ubudlelwana hlangana kweenqhema zabantu nabantu ngamunye ngamunye. Abakghonakalisi baphathe umsebenzi oqakatheke ukudlula abantu abathwasisako nje kwaphela. Bangasiza neenqhema ngokwahlukahlukana kunye nabantu ngamunye ngamunye bakwazi ukuzwana, babe bakghone ukusebenzisana.
Nikela Abantu Bendawo Ithuba Lokuba Bakghonakalisi. Umkghonakalisi kufuze adlulisele ikghonofundwa lakhe lokukghonakalisa ebantwini bendawo.
Umsebenzi womkghonakalisi uqakatheke khulu, begodu umkghonakalisi kufuze bona ahlale nehlelo alikghonakalisako isikhathi eside ngokungakghonakalako. Nokho-ke kufuze kufike isikhathi la umkghonakalisi abuyela khona emva ngebanga lokobana umphakathi sewuyakghona ukuzilawulela iindaba zawo ngaphandle kwesizo langaphandle - lokho-ke wona mnqopho wesiphetho.
Isibonelo, abantu bendawo kufuze bakwazi ukubiza imihlangano, bakwazi nokuba bosihlalo bemihlangano yamakomidi amancani kunye neenqhema ezithunywe ukwenza imisebenzi ethileko.
Yabelana Ngelwazi Lelilimuko Nabanye Abakghonakalisi Abasebenza Kezinye Iindawo. Abakghonakalisi kufuze babelane ngelwazi labo lelilumuko emahlelweni we-CBNRM kezinye iindawo - ubunengi bemiraro abahlangabezana nayo miraro evamise kiwo woke amahlelo.
Hlala Ulungele Ukuhlala Isikhathi Eside - Kodwana Nanyana Kunjalo Kufuze Wazi Nasele Sifikile Isikhathi Sokobana Sewungakhamba. Umkghonakalisi kufuze ahlale ehlelweni lakhe isikhathi eside ngokungakghonakalako. Kuqakatheke khulu ukuba nehlelo elihle lokukghonakalisa , khulu khulu lokhuya iinthelo zehlelo nasele kufuze zabiwe zidliwe - phela ngalesosikhathi kukula imiraro ivamise ukuvela khona. Umhlobo wekghonakaliso nawo uyatjhuguluka ngokukhamba kwesikhathi, abantu bendawo nabathoma ukufunda amakghonofundwa afuneka ehlelweni elinje nalokhuya nabathoma ukuzithemba ngekghono labo lokulawulela lelihlelo ngokwabo. Beka imibandela ezwakala kuhle yokuphela kwehlelo lokukghonakalisa - umnqopho lapha kudlulisela ezandleni zomphakathi, hayi ukukghonakalisa bekube phakade!!
ukuphakamisa amathemba wabantu ngezinto ezingekho, ezingeze zakghonakala. Abantu nabezwa bona kunamathuba wokuthwasiswa / wokufundiselwa okuthileko, into yokuthoma abayicabangako kukobana emveni kokuthwasiswa / kokufundiswa kwabo bazokuthola imisebenzi. Yenza Isiqiniseko sokobana abantu bazi kuhle ukuthi yini koke abangakulindela mbala ehlelweneli..
ukucabanga bona abantu bomphakathi boke bacabanga into yinye ngendlela efanako babe benze izinto ngendlela efanako.
Abantu bomphakathi banekolelo ehlukileko, banamathemba angafaniko, ngokunjalo neemfuneko zabo ziyahluka. Ukudlula lapho, umphakathi uhlala utjhuguluka ngeenkhathi zoke.! ukutransfera abakghonakalisi abanamakghonofundwa wokukghonakalisa nakuthoma ukubonakala imiphumela yemisebenzabo. Umkghonakalisi onamakghonofundwa mlise ahlale emsebenzinakhe isikhathi eside ngokufunekako, kodwana nokho angahlali isikhathi eside ngokweqileko.
ukunyefisa amandla wabarholi bendawo ngokuba mkghonakalisi onamandla khulu. Kungcono wakhe amandla woburholi bendawo ngokudlulisela amakghonofundwakho ebantwini bendawo, ngokutjheja nokuyelela.
Buzwisiseka Kuhle Uburholi Bendawo Kanti Godu Uburholi Bendawo Buwasekela Ngokupheleleko Amahlelo We-CBNRM.
Tjheja Uyelele Isiqhema Esidala Nesitjha Sabakhethekileko.
Amandla nakadluliselwa esiqhemeni sabantu esitjha - njengamakhansela wendawo namkha iimphathimandla ze-CBO ehlelweni le-CBNRM - kuhlala kunengozi yokuthi sekuzakuvumbuka isiqhema esitjha sabakhethekileko. Isiqhema sabantweso singahle sisebenzise amandlaso amatjha ukuzitholela okufunwa ngiso ngobusona. Amandla neminqopho yamakhosi namakhosana kufuze bona yaziwe kuhle ngaphambi kobana kungasetjenzwa ngawo.
Sebenzisa Imithethosisekelo Ukukhandela Ukuhluthulwa Kwamandla Wokuphatha. Yenza Isiqiniseko sokobana amalungelo nemisebenzi esibopho ivezwe yezwakala emithethwenisisekelo yeenhlangano zokuphatha ngokwahlukahlukana kwazo.
Thola abarholi Abahlukileko Emisebenzini Ehlukileko. Lokhu kusabalalisa umsebenzi woburholi, kunzinzise amandla wokuphatha.
Yenza Isiqiniseko sokobana Abajameli Bomphakathi Ngebamambala, Hayi Abazikhethileko.
Webandla eliphetheko kufuze bona ukhulume uphikelele ngokuthi abajamelli babonisane neenqhema abazijameleko.
Abajameli kufuze banikelwe isikhathi sokwenza njalo.
Yenza Isiqiniseko sokobana Zoke Iinqhema Zijanyelwe. Iinhlangano zendawo kufuze bona zijamele zoke iinqhema ngeenqhema zabantu bendawo.
Kufuze benze yoke imizamo ukuqinisekisa bona abantu abangaba namandla ukudlula abanye emphakathini akugcini kubusa bona ehlelweneli.
Sebenza Ngeenrhuluphelo Eziphambanako.
Yenza Isiqiniseko sokobana woke umuntu uyazazi iimfuneko neendingo zomphakathi. Iminqopho yesiqhema sinye akukafaneli bona iqakatheke ukudlula yesinye.
Nikela Abantu Bendawo Amalungelo Womthetho Anamandla Phezu Kwemithombo Yamandla Yemvelo kobanyana bazokwazi ukusebenzisa umthetho ukuvikela imithombabo yamandla yemvelo emaphandleni.
Yenza Isiqiniseko sokobana Ikambiso YamamabhizinisiYamambala Ilandelwa Kuhle.
bayingozi ekulu ekuphathweni kwemithombo yamandla yemvelo. Abantwaba bavamise ukuba namandla, kanengi bayeqisa namehlo nemithetho nemibandela yendawo ekufuze bayihloniphe, begodu kanengi bangawona namahlelo womphakathi. Ikambiso elungileko nefaneleko kezamabhizinisi, njengamathenda nje, kufuze bona ihlale ilandelwa soke isikhathi, kobanyana koke okwenziwako emabhizinisini lawo kuzoragwa ngendlela elungileko nesemthethweni.
Kufuze kwaziwe kuhle ukuthi bobani abantu abanamandla nabanelizwi elithathelwa phezulu.
Yazi Abarholi Bendawo Ube Ubasebenzise Ngokupheleleko.
Nawuzakwazi bona bobani abanamandla emphakathini, wazi nepolitiki yomphakathi walapho, funda umlando womphakathi walapho. Ngalendlela-ke ungakghona ukubasebenzisa ngokupheleleko abarholi bendawo.
ukucabanga bona umphakathi wemaphandleni awuzicabangeli khulu njengemiphakathi yakezinye iindawo, begodu ungacabangi bona umphakathi wemaphandleni uzwana ngcono kunomphakathi wakezinye iindawo.
Uburholi buza ngeendlela ezinengi ezihlukahlukeneko - linga ukuzwisisa bona kusebenza njani lokhu endaweni yangekhenu, bese usebenzisana nalo ihlelwelo ngokunabileko ngendlela ongakghona ngayo.
ukuthatha ihlangothi tjhatjhalazi la kunombango wamandla wokubusa / wokuphatha khona. Ipolitiki yendawo ingatjhuguluka nanyana kukunini, kungakalindeleki, ngalokho-ke abakhozi bakho namhlanje bangaba manabakho kusasa okusakokhu.
ukugugwa yitjisakalo namajadu wekuthomeni wokubumbana komphakathi - lokhu kungenzeka kutjhuguluke ngokukhamba kwesikhathi. Thatha isikhathi sakho ihlelo uliqale isikhathi eside.
Amahlelo we-CBNRM ahlala aneenselele ngaso soke isikhathi. Enye yayo ivamise khulu kiwo woke amahlelo we-CBNRM.
Elinye Nelinye Ihlelo Le-CBNRM Lihlukile. Ukuthi wakhe wasebenza ehlelweni le-CBNRM phambilini akutjho ukuthi nanamhlanje ungenza izinto ezifana nalezo okhe wazenza ehlelwenelo. Lungela ukufundiswa bujamo bezinto, ulungele nokwenza amatjhuguluko la afunekako.
Ikombandlela Encwadini Le Seyikombandlela Nje Kwaphela.
Njengobana elinye nelinye ihlelo lihlukile kelinye nje, kuzakufuneka ulungele ukutjhugulula imibandela yekombandlela kobanyana izokukhambisana nephrojekhthakho.
lakufuneka khona. Kodwana yenza Isiqiniseko sokobana uhlathulula kuzwakale kuhle ukuthi kubayini wenza lokho okwenzako. Linga ngawo woke amandla kobaba ungadidi abantu iinhloko.
Lindela Ukuphikisana Okungaba Khona.
Amahlelo wehlanganyelo namahlelo we-CBNRM kesinye isikhathi athanda ukufana nevukelombuso, ngalokho-ke ungarareki nakuba nokurarana okuphekelela amahlelo la. Kodwana-ke linga ukuphengula imiraro engahle ivele ngokuhlala ubeke ilihlo elihle, bese ulinga ukuyivimbela ukuthi ingenzeki imiraro leyo. Kodwana-ke nanyana kunjalo, ungaphatheki kumbi nakufumaniseka bona iyenzeka imiraro nanyana ulingile ukuyikhandela. Lokho kuyinto ejayelekileko. Izinto ezenzeka kungakalindeleki zibe zisethuse ziiyingcenye yalobubujamo bezinto esicoca ngabo.
Tjheja Ubudlelwana Bamandla Endaweni. I-CBNRM imalungana nokuphatha boke abantu ngokulingana nangokufana. Abanye abantu abanamandla kungenzeka bangakuthandi lokhu. Kungenzeka kubange irarano. Kesinye isikhathi lokhu angeze wakubalekela, kodwana linga ukukubalekela la kukghonakala khona.
Kungenzeka Kube Nezinto Ezidanisako Kunye Nemiraro Eba Khona ngezinye iinkhathi ehlelweneli. Ngeenkhathi ezinjalo-ke umsebenzi omkhulu oqalene nawo kulinga ukwenza woke umuntu ahlale anomoya omuhle, begodu umuntu asebenzele ukurarulula umraro.
Tjheja 'amandla wokuphikisa'. Izinto nazingakhambi kuhle ngenye ingcenye yehlelo, yoke imizamo ehlelweni ingahle I iqaliswe emrarweni loyo. Lokhu-ke kungatjho ukuthi iingcenye zehlelo eziphumelelako azisatjhejwa. Linga ukuthi iingcenye zehlelo ezikhamba kuhle zihlale zikhamba kuhle njalo, wena nawusalwela ukulungisa umraro okhona.
namkha iindlela ezitja zokwenza izinto. Ungarareki-ke nakufumaniseka bona imibono emitjha ithatha isikhathi ukwamukeleka, namkha nakube lapho khunye vele igcina ingakamukelwa. Koke lokhu-ke kufuze bona ukuqalelele nawuhlelela ihlelo lakhweli - thola amaqhinga ozawasebenzisa ebantwini abatjhitjhirizako nakufuze kwenziwe amatjhuguluko.
Hlala ukulindele Ukusolwa, Ngitjho Nanyana Kesinye Isikhathi Uzakusolwa Ngokungakafaneli Nje.
Abantu bamahlelo we-CBNRM kuvamisile ukuthi bakhulunywe kumbi, basolwe nangokungakafaneli; futhi lokhu kuvamise ukwenziwa babantu abangaphandle kwehlelo le-CBNRM. Ukusolwa okunjalo-ke kungazwisa ubuhlungu kumbi. Ungathatha isikhathi eside solo ulwana naleziinsolo ezinje. Vuma ukuthi lokhu kuzakwenzeka, kodwana ungavumeli iinsolo ezinjalo ukuthi zone umsebenzi omuhle wena nabanye eniwenzako. Iye khona kuliqiniso ukuthi kesinye isikhathi iinsolo osolwa ngazo kuzabe kuziinsolo zeqiniso nezakhako!!! Nakunjalo, lalela, ufunde ngalokho osolwa ngakho, uzimisele nokuvuma ukuthi uphosisile.
Lelitjhumi lamaphuzu wekambisolawulo yokusebenza lizakuba lisizo mbala kiwo woke umuntu othintekako ehlelweni le-CBNRM - amalungu womphakathi, iimphathimandla zikarhulumende wendawo, abakghonakalisi beenhlangano ezingasizombuso, nabenzi bomthetho bembusweni. La ngamanye wamaphuzu aqakatheke khulu iphrojekthi yeCBNRM nayizakuphumelela.
Nqopha Ukwabelana Ngelawulo Nangomsebenzi. I-CBNRM iphathelene nokufaka abantu bomphakathi abanengi ngokungakghonakalako emsebenzini wokwelusa imithombo yamandla yemvelo.
Khumbula bona i-CBNRM ngeyomphakathi, ayisiyo yomuntu munye namkha yekomidi. Lokhu-ke kutjho ukuthi umphakathi kufuzile bona unikelwe ithuba lokuba nelizwi ekuthathweni kweenqunto. Godu kutjho nokuthi nokudlulisela umsebenzi namandla wokuphatha ebantwini abasebenza ngalo ihlelweli. Ukunikela abantu imisebenzi neembopho kungatjho ukuthi izinto azikhambi ngendlela zihlelwe ngayo soke isikhathi - khulu khulu abantwabo nabanganawo amakghonofundwa. Ngalokhu-ke ukuthwasiswa kuqakathekile, ngokunjalo nokukhuthazwa nakho kuqakatheke kangako.
Ukuphatha iphrojekthi yomphakathi, enabantu abanengi, kesinye isikhathi kungabadosisa nzima abantu abajayele ukuba seenkhundleni zokuphatha ngentandwabo. Zimisele ukufunda iindlela ezitja zokuphatha abantu. Nokho-ke ukhumbule bona ukungena kilelihlelo yinto umuntu azinikela kiyo ngokuzithandela kwakhe - akunamuntu ekufuze bona agandelelwe ukuthi angene ehlelweni nakube akafuni. Khuthaza abantu bona babe nelitho abalitjhoko elingasiza ehlelweneli ngokuzithandela kwabo - kodwana ungalingi ukubakatelela bona babe nabakutjhoko.
Beka Ilihlo Ube Ulinganise Soke Isikhathi. Kufuze wazi ngeenkhathi zoke ukuthi iphrojekthi yakho ye-CBNRM isebenza kuhle na. Ukwenza lokhu, iphrojekthakho kufuze bona ibe neminqopho ezwakala kuhle - umtlamo otjho kuhle ukuthi yini ofuna ukuyenza nokuthi ufuna ukukwenza njani lokho. Kufuze godu ibe nanehlelo ozalisebenzisa ukuhlola soke isikhathi ukuthi usakhamba endleleni efaneleko na. Nakube kunemiraro ephrojekthini, kufuze wazi msinyana ngayo, kobanyana uzokwazi ukuthatha amagadango wokuyirarulula. Ukubeka ilihlo nokulinganisa amathulusi wokulinganisa indima esele yenziwe, nesaseleko, nawokuthola imiraro engaba khona ephrojekthini. Lawa-ke makghonofundwa abantu abasephrojekthini ekufuze bazi ngawo. Mhlamunye kungaba lisizo ukuthola umsebenzisani wakho wehlangano engasiyombuso kobanyana azokusiza malungana nalokhu.
Yazisa Abantu Soke Isikhathi, Ukulalele Nalokho Abakutjhoko. Ngeenkhathi zoke kufuze bona abantu uhlale ubazisa ngephrojekhthakho, ulalele nemibonwabo.
Zinengi iindlela zokwenza lokhu - imihlangano enande ibanjwa, imibiko ebuyako, imihlangano yeemfundobandulo, amaphepha wezaziso, amaphowusta, ngitjho nalokhuya nawunande ucocacoca nabantu nawuhlangana nabo eentolo zangekhenu. Okuqakathekileko kukuthi wenze bona woke umuntu uhlala asazi, uvumele nabantu ukuthi bafake isandla basize ngalokho abangasiza ngakho.
Zimisele Ukufunda Iindlela Ezitja Zokwenza Izinto.
Ukuphatha iphrojekthi yomphakathi endaweni yemaphandleni akufani nokuphatha ikhamphani ekulu edrobheni elikhulu namkha umnyango karhulumende. Izinto zingahle zisebenze ngenye indlela ehlukileko lapha! Umphakathi umnikazi wephrojekthi le, begodu iinqunto ezinengi zenziwa ngiwo. Zimisele ukuhlangabezana nezehlakalo ezingakalindeleki ekungenzeka ukuthi ungabi namandla angako wokuzilawula. Kuzakufuneka ube namakghonofundwa ahlukileko ukukhuthaza umphakathi ukuthi usebenzisane, ngalokho-ke zimisele ukufunda kunye nokulinga iindlela ezitja.
Hlala Usebenza Njengomuntu Ofundiswe Kuhle Nozinikeleko Soke Isikhathi.
Amaphrojekthi womphakathi kufuze akwazi ukwenza izinto ngeendlela ezitja namkha ngeendlela ezihlukileko. Kodwana soke isikhathi kufuze abantu bahlale bazihlonipha, bahloniphe nomsebenzi, basebenze nangokuzinikela. Lokhu-ke kubala nezinto ezinjengokubeka imithetho ibe ilandelwe, nokuvumelana nekambiso yokuziphatha elayela bona abantu kufuze baziphathe njani emihlanganweni, nokuthi kufuze basebenze njani, nokuthi kufuze kwenzekeni nakube abenzi izinto ngokwefanelo. Abantu kufuze soke isikhathi benze lokho abathi bazakwenza. Kutjho godu nokuthi imihlangano kufuze iragwe ngendlela efaneleko, kube namarekhodi abekwako, kuthunyelwe nemibiko la kufuze ithunyelwe khona nayifunekako.
Ungavumeli Abantu Basebenzise Iphrojekthi Yenu Ukuzizuzela Izinto Ezingezabo, Eziqalene Nabo Kwaphela.
Akusinto elula ukuhlanganisa abantu abangafaniko kobana bazokusebenza ndawonye ngomnqopho munye! Abantu bangaziphatha ngendlela etjengisa ukuzicabangela bona babodwa, khulu khulu la kunemali khona namkha la kunobunye ubuhle obutholakalako khona! (njengokuhlanganyela imihlangano yeemfundobandulo, ukukhamba, njll.) Linga ukwenza Isiqiniseko sokobana abantu ngamunye ngamunye namkha iinqhema azisizakali ngephrojekthi ukuzalisa zazo iimfuneko eziqalene nazo kwaphela - phela iphrojekthi le yenzelelwe ukusiza umphakathi.
Bekezela, Kodwana Funa Ukuthi Abantu Basebenze Ngokuzinikela Nangokukhuthala.
Ukwenza umphakathi usebenzisane ngokuzwana kungaba lihlelo elithatha isikhathi. Abanikeli ngeemali neenthunywa zikarhulumende kufuze balimuke bona ukuvula ihlangano yomphakathi nokwenza amaphrojekthi asebenze lihlelo elibuthaka nelinzima. Kungahle kuthathe iminyaka eminengi. Omunye nomunye kufuze ahlale asebenza ngokuzinikela, asekele koke la kufuneka khona. Ungarhiriki nakuba budisi! Ngakelinye ihlangothi, Ungathomi ukubekezelela ukuziphatha okungakalungi okungahle kuphambukise iphrojekthako namkha kuyiriyadise ngento engekho. Ungafuna ukuthi abantu baziphathe ngendlela yehlonipho nenokuzinikela nakube wena ngokwakho uba sibonelo.
Hlonipha Ikolelo Nemikghwa Yabantu Bendawo.
Hlonipha umlando wabantu, nekolo yabo kunye nemikghwa namasikwabo. Abantu bendawo baneendlela zabo zokwenza izinto, ye-ke iindlela zabezo ziqakatheke njengezinye iindlela zokwenza izinto. Linga ukujayela nokuzwisisa iindlela zokwenza izinto zabantu bendawo yalapho. Hlonipha abarholi bendawo yalapho. Nakube kufuneka wenze amatjhuguluko, yenza Isiqiniseko sokobana uyabathatha abantu ukhambe nabo, ungabatjhiyi ngemva - Ungathomi ukulinga ukukatelela iindlela zakho phezu kwabo!
Yakha Ukuthembana Hlangana Nabantu Bewusebenze Ngamandla Ukwenza Ukuthi Ukuthembanokho Kuhlale Kukhona.
Yakha Abarholi Bendawo Neenkutani Ze-CBNRM. Hlukanisela abantu umsebenzi bese utjhiya nendawo yabarholi bendawo abasakhulako kobanyana nabo bazokuthola ithuba lokuziveza.
Ikambisolawulo le iqothele amalungu womPhakathi akhona ehlelweni le-CBNRM. Kodwana-ke nanyana kunjalo ikambisolawulo isezabasiza nabanye abantu. Imiphatkathi ziinqhema zabantu abahlala ndawonye, nabahlanganyele indawo yomphakathi kunye nemithombo yamandla yemvelo ukuziphilisa. Laba-ke babantu abazakuvula ihlangano ye-CBNRM babe bakhe nephrojekthi ye-CBNRM ukuvikela imithombo yamandla yemvelo nokwenza ipilo yabantu ibe ngcono. Ikombandlela le ngeyakho.
Yelusa Imithombo Yamandla Yemvelo. Ngaphandle kwehlabathi, amanzi, imithi, iintjalo kunye neenyamazana, angeze kube ne-CBNRM. Nawuzakukghona ukuvikela imithombo yamandla yemvelo le, kufuze ube nehlelo ozakusebenza ngalo elizakuvunyelwa mumuntu woke. Ihlelweli kufuze litjho bona imithombo yamandla ingasetjenziswa njani. Ihlelweli kufuze litjho nokuthi ipilo yabantu ingenziwa njani ibe ngcono.
Sebenzisana Nabantu Abanengi Ngokungakghonakalako. Zoke iinqhema ezinekareko emphakathini kufuze bona zibe nesandla ephrojekthini ye-CBNRM - khulu khulu lababantu abavamise ukweqiswa amehlo, njengabantu abasikazi, ilutjha kunye nabantu abatlhoge khulu. Tjheja ukuthi kungabi neenqhema ezinamandla namkha abantu ngamunye ngamunye abanamandla abazakusizakala ngephrojekthi le ukuzalisa zabo iimfuneko eziqalene nabo kwaphela.
Sebenzisa Ihlangano Enamandla Nezakujamela Abantu Ngeqiniso Ukujamela Abantu Bendawo. Umphakathi kufuze uvule ihlangano ezakulawula iphrojekthi ye-CBNRM. Nakube seyivele ikhona ihlangano yendawo enamandla engenza lokhu - njenge-Development Trust - ningasebenzisa yona. Nakungasinjalo, kuzakufuneka bona uvulele i-CBNRM enye ihlangano. Ihlangano le kufuze bona ibe nabantu abavela eenqhemeni zomphakathi ezahlukehlukeneko.
Abantu behlangano le kufuze bona bathembeke, begodu babe babantu abakhutheleko. Kufuze badose iphrojekthi le kuzokusizakala umphakathi woke. La kukghonakala khona, faka namaKhansela kaRhulumende weNdawo kunye neemphathimandla ephrojekthini le - umsebenzabo uqakatheke khulu.
Kufuze Wazi Kuhle Bona Iphrojekthi Le Izawenzelani Umphakathi. Yenza Isiqiniseko sokobana boke abantu bayavumelana ngokuthi izokwenzani iphrojekthi le. Beka iminqopho ezwakala kuhle, ezwiwa nevunywa mumuntu woke.
Yenza Isiqiniseko sokobana iminqopho oyibekako minqopho ekghonakalako - Ungathomi ukulinga ukwenza izinto ezingakghonakaliko. Yenza Isiqiniseko sokobana boke abahlanganyeli abavela ngaphandle - njengorhulumende nje, iinhlangano ezingasizombuso kunye nabahlanganyeli bamabhizinisi wangeqadi - bayizwisisa kuhle iminqophako.
Ilimuke Kuhle Yoke Imihlobo Ehlukahlukeneko Yobuhle Behlelo Lakho.
Obunye ubuhle behlelweli buzakufika msinyana. Kodwana-ke nokho obunye bungathatha iminyaka ukuphumelela. Ubunengi babantu bazakukarwa bubuhle obufika msinyazana - khulu khulu ubuhle obuyimali. Kodwana-ke kuqakathekile ukuthi woke umuntu ahlathululelwe kuhle ukuthi ubuhle bangemva kwesikhathi bungaba yini.
indawo engcono yokuhlala - ihlabathi, amanzi, iintjalo kunye neenyamazana zizakuvikeleka kobanyana zizokuhlala zilisizo kini nesizukulwaneni sangomuso.
ukuqiniswa kwamagugu wamasiko, wemikghwa yokuphila nawekolelo.
Ukuthola boke lobubuhle akusinto eyenzeka lula - kutjho ukuthi ihlangano nomphakathi kufuze basebenze nzima nangokukhuthala.
Emphakathini. Bunengi ubuhle i-CBNRM engabulethela umphakathi, kodwana angeze yakghona ukurarulula yoke imiraro ekhona. Isibonelo, i-CBNRM angeze yakghona ukunikela woke umuntu umsebenzi. Omunye nomunye kufuze bona akuzwisise lokhu - ngoba nakungasinjalo abantu bazakudana ngobunengi. I-CBNRM ingenye nje yeendlela zokusiza ukurarulula imiraro. Abantu kufuze bona baragele phambili ngokwenza umsebenzabo njengemhleni. I-owuvathayimu kunye namaphrojekthi we-CBNRM kuzakuvula amanye nje wamathuba amatjha, hlangana namanye.
Abanye Abantu Bazakufaka Isandla Ukudlula Abanye Kufuze Bathokozwe Ngefanelo.
Amanye wamalungu womphakathi azakusebenza ukudlula amanye ephrojekthini le, ngalokho-ke kufuze bona athokozwe ngefanelo ngomsebenzi awenzileko. Okhunye kukuthi njengoba i-CBNRM izakuletha amatjhuguluko endleleni abantu abenza ngayo izinto, abanye abantgu bangahle balahlekelwe ngeminye yemithombo yemali ebebaziphilisa ngayo. Isibonelo kukuthi kungenzeka ukuthi abantu bangasakghoni ukuthiya iinhlambi ezinengi njengaphambilini elwandle, namkha angeze basakghona ukutheza iinkuni ezinengi njengokuthanda kwabo emahlathini. Abantwaba-ke kufuze bona kube nento abaliliswa ngayo - mhlamunye ngokuthola umsebenzi khona ephrojekthini le. Yenza Isiqiniseko sokobana woke umuntu uyakuzwisisa lokhu kwekuthomeni - ngoba nakungasinjalo ngokukhamba kwesikhathi kungahle kubange irarano.
Lindela Irarano. Koke la kunabantu khona kuphele kube nokurarana, khulu khulu nakube kunemali namkha obunye ubuhle obutholakalako, namkha nakube kunemithetho ebekiweko elawula ukuthi abantu bangasebenzisa imithombo yamandla engangani. Hlala ukulungele lokhu, bewulinge nokukulungisa kungakabi kumbi khulu. Yenza ukuthi abantu bahlala banelwazi, begodu uzilalele iinlilo nemirarwabo. Sebenza ngabantu ngendlela elungileko.
Yenza Isiqiniseko sokobana Omunye Nomunye Uyazazi Iimbopho Zakhe Nemisebenzakhe. Yenza ukuthi uhlala ubamba imihlangano ukwenzelela bona omunye nomunye uyazi bona kufuze enzeni. Emthethwenisisekelo wehlanganwakho akuvele kuhle kuzwakale bona yini umsebenzi neembopho zomunye nomunye umuntu.
Yazisa Woke Umuntu. Kufuze kube nokuthintana okuhle hlangana naye woke umuntu othintekako ngazo zoke iinkhathi, ngaphakathi komphakathi ngokwawo kunye nahlangana nabahlanganyeli bangaphandle. Lokhu-ke kungenziwa emihlanganweni enande ibanjwa, nemihlanganweni ebuyisa umbiko, nemihlanganweni yeemfundobandulo, emaphetjhaneni wemibiko anande athunyelelwa amalungu, kunye nezazisweni zomphakathi - ngitjho nalokhuya nawunande ukhuluma nabantu nawuhlangana nabo. Tjela abantu bona kwenzekani ube ulalele nemibonwabo.
Yazisa Abantu Bona Bayingcenye Yomphakathi ngalokhu - umhlanganyelakho oyihlangano engasiyombuso uzakunikela eminye imininingwana ngalokhu. Abantu kufuze godu bazi nangemithetho nemithethokambiso yeSewula Afrika ethinta i- CBNRM, bazi godu neemvumelwano urhulumende weSewula Afrika azitlikitle namazwe ngamazwe. Iimvumelwanezi zithi amaSewula Afrika azakusebenzela ukuvikela imithombo yamandla yemvelo yelizwe leSewula Afrika, abe asebenzele nokwenza ngcono ipilo yabantu abasebenzisa imithombo yamandla le.
Abasebenzisi babantu abasebenza ngamaphrojekthi we-CBNRM wokemalanga begodu abanamakghonofundwa wokusiza ngokujanyiswa kwamaphrojekthi we-CBNRM.
Lapha-ke kubalwa nabantu abasebenza eenhlanganweni ezingasizombuso, iinhlangano zabanikeli beemali, abarhubhululi kunye neemphathimandla zeminyango karhulumende eziphathelene ne-CBNRM. Umsebenzabo kulekelela umphakathi ukujamisa nokukhambisa amaphrojekthi we-CBNRM - ukukghonakalisa. Ikombandlela le yenzelelwe wena.
Iindlela Ezinengi Zokuziphilisa. Umphakathi uneendlela ezinengi zokuziphilisa ngenarha ohlala kiyo nangemithombo yamandla yemvelo esendaweni leyo. Lokhu-ke kuqakatheke khulu - kutjho ukuthi ngeenkhathi zobunzima angeze bathembele kwaphela eendledlaneni ezimbadlwana zokuzalisa iindingo zabo. Kufuze wenze Isiqiniseko sokobana abantu baragela phambili ngokuba nemihlobohlobo yeendlela zokuziphilisa ezibambelelako. Iphrojekthi ye-CBNRM kufuze bona ivulele abantu amathuba amatjha.
Ilawule Ngokuyelela Imithombo Yamandla Yemvelo. 'Isendlalelo semithombo yamandla yemvelo' - inarha, amanzi, iintjalo kunye neenyamazana - kuyisika yephrojekthi ye-CBNRM. Isendlalelwesi nasingagirika, angeze kusaba ne-CBNRM. Ngaphambi kobana iphrojekthi ye- CBNRM ingathoma, kufuze ube nemininingwana yelwazi ethembekileko ngesendlalelo semithombo yamandla yemvelo nangokuthi isetjenziswa njani imithombo yamandla (kusetjenziswa ini, kusetjenziselwani, kusetjenziswa ngubani, kusetjenziswa kangangani nokuthi kusetjenziswa kanengi kangangani). Kufuze wazi namandla namkha ikghono lamandla wokuveza (wokukhiqiza) wokuphilisana kwemvelo - ukuthi ingangani imithombo yamandla yemvelo engasetjenziswa ngaphambi kobana lingonakala ihlelo lokuphilisana kwemvelo.
Tlama ihlelo lokuphatha nokulawula, ukhumbule nokuthi umtlamo loyo kufuze usime ngabantu bendawo, kanti-ke kufuze bona babe nesandla nelizwi ehlelwenelo kwekuthomeni. Thoma ngomtlamo olula, otlanywe khona endaweni, nemithetho nomthethosisekelo, bese-ke wakhela phezu kwakho koke lokhu. Funa imibono yezazi, kodwana yenza Isiqiniseko sokobana umtlamakho uyazizalisa iimfuneko zendawo. Lungiselela ukubuyisela enye imali evela emaphrojekthini we-CBNRM emsebenzini wokusingatha amandla wemithombo yamandla yemvelo. Ekubonakele esikhathini esidlulileko kukuthi itjhumi lamaphesente ukuya ematjhumini amabili wamaphesente wemali eyenziweko ivamisile ukwanela ukwenza lokhu. Inani elilingene poro lihlukahluka ngomthombo wamandla omunye nomunye nangephrojekthi enye nenye.
limuka Bona Enye Nenye Iprojekthi Ye-CBNRM Ihlukile.
Angeze wenza okwenze kenye iphrojekthi ye-CBNRM kenye iphrojekthi soke isikhathi. Limuka ubujamo bezinto bendawo bese wenza ukuthi indlelakho yokukghonakalisa ikhambisana nabo. Abantu bendawo baneendlela zabo zokwenza izinto - zihloniphe ube uzifundise nokusebenzisana nazo iindlelezo. Beka imithetho yendawo nekambiso yokwenza izinto, kunye neendlela zokuziphatha abantu abavumelana nazo. Ngakelinye ihlangothi, tjheja imithethokambiso namaqhinga asebenza elizweni loke neemfundeni ngeemfunda bese ukusebenzisa ngendlela ezakusiza. Akunamtlamo munye obekelwe ukunqophisa i-CBNRM. Sebenzisa okufunde eenkhathini ezidlulileko, uhlale ubeke ilihlo.
Yakha Ihlangano Yendawo. Abanikazi behlelo le-CBNRM mphakathi ngokwawo. Ihlangano ye-CBNRM yomphakathi kufuze bona kube ngiyo eyenza umsebenzi wamaphepha we- ofisini newokuthatha iinqunto. Nakukghonakalako, sebenzisa ihlangano esele vele ikhona. Kodwana nakube ayikho ihlangano yendawo enamandla nelungileko ongathathela kiyo, kuzakufuneka bona kuvulwe ihlangano etja ye-CBNRM. omunye wemisebenzakho ephambili kunikela amandla wokwakha - ukusiza ihlangano yendawo ngesekelo lamambala nomsebenzi wokuthwasisa kobanyana izokwenza umsebenzayo ngefanelo. Isekelo lakho kufuze liragele phambili isikhathi ihlangano yendawo beyiqine ngokwaneleko ukuphatha nokulawula iphrojekthi ye-CBNRM ngepumelelo.
Yenza Isiqiniseko sokobana I-CBNRM Iletha Ubuhle Bamambala, Namhlanje Nangomuso Ebanntwini Bendawo.
Ubuhle be-CBNRM ebantwini bendawo kufuze bona ubuncani bakhona bulingane neendleko zokuthwala ihlelo le- CBNRM. Abantu bendawo bahlala bamajadu, kanti nenarha abanayo yincani. Angeze bavume ukukhambisa inarhabo nokusebenzisa isikhathi sabo ku- CBNRM ngaphandle kobanyana kube nobuhle obubonakalako obuzakuza kibo.
Yenza Isiqiniseko sokobana nanyana ngimaphi amaphrojekthi we- CBNRM anomtlamo wamambala wekambiso azayilandela kunye nethuba elihle lokuphumelela. Lokhu-ke kubala nokuqinisekisa bona kunemakethe yepahla evezwako namkha imisebenzi eyenziwa maphrojekthi we-CBNRM. Umtlamo loyo kufuze bona ubale nendlela yokuhlola nokuqalisisa ikhwalithi - phela ipahla eyenziwe budlabha nabutjhophori angeze ithengiseke!!!
Sebenzisa Abakghonakalisi Abafundisiweko Nabanye Abasekeli Nabaluleki Ongahlala ubathemba.
Umnqopho kukuthi abantu bendawo baziphathele iphrojekthi ye-CBNRM ngaphandle kwesizo lokukghonakalisa elivela ngaphandle, nangaphandle kwesekelo langaphandle, kodwana lokhu kungathatha isikhathi eside. Laphokhunye, umsebenzi owenziwa zizazi (njengokumaketha nje), kungenzeka kufuneke bona nawo wenziwe mhlanganyeli wangaphandle. Lokhu-ke kwenzeka emabhizinisini amanengi. Koke la kukghonakala khona, faka abantu bendawo abanamakghonofundwa , kanti-ke la kunganabantu bendawo abanamakghonofundwa afunekako, lungiselela ukudlulisela amakghonofundwa lawo ebantwini bendawo msinyana ngokungakghonakalako.
Yenza Isiqiniseko sokobana Babantu Abalungileko Nabafaneleko Abaku-CBNRM.
Faka abantu abanamakghonofundwa, netjisakalo kunye nekghono lokusebenzisana kuhle nabanye abantu. Kufuze bona kube "nekutani" namkha umrholi komunye nomunye umsebenzi omkhulu ephrojekthini. Lokhu-ke kufuze bona kwenzeke ehlanganweni yomphakathi nakubahlanganyeli bangaphandle abanjengeminyango yembusweni neenhlangano ezingasizombuso. La kukghonakala khona, yakha abarholi bendawo - nikela abantu abanganalimuko imisebenzi nethwasiso kunye nesekelo elifunekako.
Lindela Irarano Nombango Weenkhundla, bese Ukulungiselela Kusese Nesikhathi Lokhu. Omunye nomunye umphakathi unombangwawo weenkhundla.
Kufuze uyilimuke ipolitiki yeenkhundla endaweni yangekhenu kobanyana uzokwazi ukusebenza ngerarano elingaba khona.
Ungalindela irarano nanyana kukunini ehlelweni le-CBNRM, kodwana khulu khulu lokhuya nalithoma ukuveza iinthelo. Ekuhleleni kwakho, lindela ukurarana okungahle kube khona bese wenza amalungiselelo wendlela ozakurarulula ngayo iraranwelo, kodwana kufuze kube yindlela ezakuvunyelwa mumuntu woke.
Yakha Isikhozi Nabahlanganyeli Bangaphandle Bese Wenza Ongakwenza Ukwenza Isiqiniseko sokobana Isikhozeso Sihlala Sikhona. Sebenzisana nezinye iinhlangano embusweni nekorweni yangeqadi, uzenzele nendawo. Yenza Isiqiniseko sokobana nazo ziyasizakala ngokusebenzisana nawe, kodwana limuka bona lokhu kungayibanga imiraro emitjha. Nakube abahlanganyeli bangaphandle bakhona emaphuzwini ayisika wephrojekthi, njengokukha imithombo yamandla yemvelo, sebenzisana ngokubambisana nabo ukulawula nokubeka ilihlo emisebenzinabo ube utjengise umphakathi nokuthi kusetjenzwa njani nabahlanganyelaba.
10 . Bhajetha Ngokuqalisisa Ubujamo Bezinto Njengoba Bunjalo.
Amaphrojekthi we-CBNRM asebenza ngekambiso yokuphatha ngokuhlanganyela. Ihlelo lokuphatha ngokuhlanganyela lidla iindleko ezinengi, lithatha nesikhathi eside kunehlelo lokuphatha elijayelekileko. Lokhu-ke kungebanga lokobanakufuneka enye imali nesinye isikhathi ukuphumelelisa ihlelo lokuhlanganyela. Kodwana lelihlelo ngilo elinepumelelo engcono ngemva kwesikhathi, khulu khulu emaphrojekthini womphakathi. Kufuze wenze Isiqiniseko sokobana uzabela imali leziindleko ezingezelelweko.
Vula Isifuba, Uthembeke: Sebenzisa isikhathi esinengi emikhulumiswaneni, kanti-ke la kunokungavumelani khona, linga ukuthola ukurarulula ngendlela ethembekileko ezakusebenzela umuntu woke. Kodwana ungazilaliseli amehlo iinqhema ezilinga ukutjhotjholozela zazo iinrhuluphelo kwaphela. Yenza Isiqiniseko sokobana nakuhlelelwa imisebenzi ngomuso imibono yomuntu woke iyatjhejwa.
Abenzi bomthethokambiso babantu bakarhulumende abenza imithetho nemithethokambiso ephathelene ne-CBNRM. Ikombandlela le yenzelwe wena.
Nikela Umphakathi Ithuba Lokuba Nelizwi Nombono Begodu Uvulekele Ukwamukela iindlela ezitja.
Thoma ukufaka umphakathi eendabeni ze-CBNRM lisathoma ihlelo lokubeka imithethokambiso. Lokhu kungobanyana vele abantwaba phela ngibo abasebenzisi nabavikeli bemithombo yamandla yemvelo. La kukghonakala khona, faka nelwazi lendabuko lendawo leyo emithethweni nemithethwenikambiso eniyakhako. Zimisele ukwenza amatjhuguluko emithethwenikambiso nakube uthola iintjengiso ezivela ebantwini ngokwabo zokuthi kufuneka amatjhuguluko.
Amaphepha Womthethokambiso Kufuze Abe Lula Futhi Atholakale Lula. Yenza Isiqiniseko sokobana imithethokambiso itlolwe ngelimi elilula nelizwakalako. omunye nomunye osephrojekthini i-CBNRM kufuze akwazi ukuthola amakhophi womthethokambiso we-CBNRM. La kukghonakala khona, imitlolo yomthethokambiso leyo itjhugulule ibe ngamalimi wendawo yalapho.
Sisendlalelo Semithetho Yendawo. Kuqakatheke khulu ukuthi amaphrojekthi we-CBNRM athintane nama-IDP wendawo naweenyingi, ngoba i-IDP iletha ndawonye yoke imizamo yetuthuko yendawo. I-IDP iqalelela nemithetho yelizwe neyeemfunda, nemithethokambiso kunye namahlelo. Ngebanga lakokhu-ke, umasipaladi wendawo kufuze asebenzisane nehlelo le-CBNRM. Ngokwefanelo umKhandlu weNdawo kufuze ubeke ikomidi ye- CBNRM namkha isiqhema somsebenzi esizakusebenzisana nehlangano ye-CBNRM endaweni yalapho. Ngemva kwalokhu-ke, tjhiyela abantu bendawo ithuba lokobana bazenzele yabo imithetho, ngokusebenzisa ilwazi lendawo namasiko nemikghwa yabantu bendawo le.
Abasebenzisi Bemithombo Yamandla Ngokwabo. Nasele lisebenza belinamakghonofundwa nethwasiso efunekako ihlelo lendawo le-CBNRM, amandla wokuphatha nokulawula imithombo yamandla kufuze bona adluliselwe kilo ihlelweli ngokwalo. Nikela abantu ihlelo levikeleko lesikhathi eside namalungelo wemithombo yamandla nawenarha. Abantu kufuze bazi bona amalungelwabo wenarha nawemithombo yamandla avikelekile ngaphambi kobana bangasebenzisa isikhathi sabo nemalabo ekuphatheni imithombo yamandla.
Faka Woke Umuntu Ozakuthintwa Yi-CBNRM.
Woke umuntu othintwa kuphathwa kwemithombo yamandla yendawo kufuze bona abe nelizwi ephrojekthini ye-CBNRM. Hlangana nabantwaba-ke kubalwa nabarholi bendabuko la banamandla khona.
Omunye Nomunye Umnyango Kufuze Wenze Iqiniso Lokobana Imithetho, imithethokambiso Kunye Neemvumelwano Zendawo Kuyahlonitjhwa. Iminyango yombuso kufuze ibeke ilihlo emahlelweni we-CBNRM ukwenza Isiqiniseko sokobana imithetho nemithethokambiso iyalandelwa. Kufuze ibeke nelihlo phezu komsebenzi weemphathimandla zeminyango yembusweni ukuqinisekisa bona zenza umsebenzazo ngefanelo.
Imithethokambiso Kufuze Bona Ibe Namandla. Abantu nabephula imithetho kufuze bahlawuliswe ngehlawulo efaneleko. Ihlawulo kufuze bona iye ngokuqina emacaleni abuyelelako. Iimphathimandla ezihlangana nabantu kufuze bona zivunyelwe ukusebenzisa imibonwazo nazisebenzisa umthetho. Kufuze zilimuke bona obunye nobunye ubujamo bezinto behlukile kobunye.
Beka Imibandela Ezwakala Kuhle Yokudlulisa Amandla Wokuphatha. Umphakathi kufuze wazi bona kufuze wenzeni nawuzakunikelwa amandla wokuphatha imithombo yamandla yemvelo. Imibandela le hlangana nayo kubalwa nalokhu : kube nebandla labaphathi elikhethiweko, kuvulwe Iisijamiso somthetho esinjenge-Trust, i-Communal Property Association namkha iKhamphani eyi-Section 21, ubufakazi bokuthi labo abanikelwa amandla banawo amakghonofundwa afunekako nekghono lokuphatha, kanti godu kufuze bona kube nehlelo lokubeka ilihlo. Isizo langaphandle liyafuneka, kobanyana umphakathi uzokwazi ukuzalisa imibandela ebekiweko le.
Yakha Amandla Wekghono.
Thola ube uzisebenzise ngokupheleleko iindlela ezikhona zokusekela amahlelo wokuthwasisa ngeemali, kobanyana ithwasiso efunekako emakghonofundweni afunekako izokunikelwa abasebenzisi bemithombo yamandla bendawo yalapho, bazokwazi ukuzelusela yona. Ekuhleleni kwakho yenza iqiniso lokobana iimali zikhutjhelwa amahlelo wokuthwasisa afaneleko. Ukuthwasiswa kungenzeka kufuneke neemphathisweni zikamasipaladi wendawo kobanyana zizokukghona ukusekela ihlelo le-CBNRM ngendlela efaneleko.
Giriza Iinqabo Ezihlangana Neminyango. Omunye nomunye umnyango wembusweni namkha isijamiso kufuze sazi kuhle bona yini umsebenzi waso ku- CBNRM. Ukulungelela imisebenzi ye-CBNRM eminyangweni ngeminyango, kufuze bona kuvulwe iinkundla zemivango yababelani abavela kibo boke ababelani abaphambili. Kungaba ziinkundla zesikhatjhana namkha amakomidi - ajanyiselwe amaphrojekthi athileko namkha amahlelo athileko, ekuzakuthi nakaphetha umsebenzawo bese ayavalwa.
Thola Imininingwana Yelwazi Elilungileko Ngaphambi Kokutlikitla Iimvumelwano. Ngaphambi kokutlikitla iimvumelwano namaphrojekthi we-CBNRM, iminyango yembusweni kufuze yenze iqiniso lokobana amaphrojekthi layo asebujamweni obuhle beemali, nokuthi kuzakuba nobuhle bamambala bokubabalelwa kwemithombo yamandla yemvelo. Kufuze godu wenze nesiqiniseko sokuthi iphrojekthi leyo nangambala mhlobo we-CBNRM.
Yenza Kube Lula Ukuthi Umphakathi Ubuyelwe Yimali Ku-CBNRM. Urhulumende angathatha amagadango wokwenzela umphakathi ubulula bokuthola imali ngamahlelo we-CBNRM. Isibonelo, ipahla elilifa elithengisekako ingadludliselwa emphakathini; umphakathi unganikelwa imvumo yokukhupha amaphemithi namkha wokuqhatjhisela iinqhema zangaphandle (njengamabhizinisi wangeqadi nje) kobanyana zisebenzise imithombo yamandla ngemibandela ethileko. Kufuze nokho-ke uqale imibandela yomthetho yeemvumelwano ezinjengalezi, uqale nokuthi zizakubambelela kangangani hlangana komphakathi nekoro yangeqadi.
Qinisekisa Ubuhle Obungasimali. Ubuhle obungasimali buqakathekile nemahlelweni we-CBNRM.
Ukuqiniswa kwamagugu wamasiko nawekolo.
Development Alternatives Inc.
Iinhlangano ezinengi ezingasizombuso, ama-NGO nama-CBO, zaba khona emihlanganweni yeemfundobandulo zokubonisana, nazo zafaka imibono ngekombandlela le. Ezinye zazo zirhemiswe ngenzasapha. Malungana nemininingwana yabanye ababe nelizwi lapha kungathintanwa ne-World Conservation Union i-IUCN.
Kungathintanwa ne-Resource Africa.
<fn>DAC-NLS. NgokuyaKomthethosise.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ngokuya komThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-1996 (umThetho wenomboro 108 ka-1996), woke umuntu unelungelo lokuthola izabelo zemali yehlalakuhle nayikuthi abakghoni ukuzondla.
Isabelo semali sokudludliselwa kwemali kaRhulumende ebantwini abangakghoniko ukuzondla. Lemali ibhadelwa abantu abatlhagako bona bakghone ukuzithengela izinto eziziindingo zokuleya kanye nokuthola iindingo-mbala zokuphila. Izabelo zinikelwa ukusekela umnqopho womNyango okukunikela amandla kilabo abatlhagako begodu nokuqinisekisa ipilo engcono kilabo abatlhogako.
Nawenza isibawo sokurhelejwa komphakathi, ubujamo bombawi kwezeemali nebomlinganakhe namkha abathintekako buyahlolisiswa ukuqinisekisa bonyana umuntu onjalo uyavumeleka bona athole isabelo sombuso na. Lokhu kubizwa ngokuthi yihlahlubo yamajamo kwezokuphila. Ikambiso yokuthola isabelo akukafaneli ithathe amalanga adlula kwamabili ukusukela ekulethweni kwesibawo?
TJHEJA: Izabelo zibhadelwa kubazuzi njalo ngenyanga.
Isabelo sokukhuliswa komntwana sibhadelwa kubazali abakhulisa umntwana mayelana nomntwana obekwe ngaphasi kwetlhogomelo labo ngokuya komThetho wokuTlhogonyelwa komNtwana ka-1983 (umThetho wenomboro 74 ka-1983).
Umbawi/umntwana kufanele abe sisakhamuzi seSewula Afrika ngesikhathi sokwenziwa kwesibawo.
Incwadi kamazisi enebhakhowudi eneenomboro ezili-13 yombawi kufanele ivezwe.
Umlayo wekhotho otjengisa ubujamo betlhogomelo lokukhulisa kufanele uvezwe.
Umntwana okhuliswako kufanele ahlangabezane neemfuno zehlahlubo yamajamo kwezokuphila, okuzi-R 12 720 ngonyaka?
Faka isibawo e-Ofisini lezeHlalakuhle eliseduze nalapho umbawi ahlala khona.
Nayikuthi abenzi mbawo badala khulu namkha bagula khulu bonyana bangakhamba batjhinge e-ofisini ukuyokwenza isibawo, ilunga lomndeni namkha umngani angabenzela isibawo.
Iforomo lesibawo lizakuzaliswa kukhona isiphathiswa esibuya emNyangweni.
Nasele iforomo lesibawo lizalisiwe, umbawi uzakunikela irasidi.
Irasidi kufanele ibekwe ngombana isitjengiso sokufaka isibawo?
Akunamali okufanele ibhadelwe nakwenziwa isibawo.
Nayikuthi isibawo asivunywa li-Ofisi lezeHlalakuhle, umbawi kufanele aziswe ngomtlolo ukobana kungebanga lani isibawo singakavunywa.
Umbawi unelungelo lokudlulisela phambili isiqunto sokwaliwa kwesibawo kuNgqongqotjhe wezeHlalakuhle ePhrovinsini yakhe, ahlathulule bonyana kungebanga lani angavumelani nesiqunto. Ukudlulisela isiqunto phambili kufanele kwenziwe kungakapheli amalanga ama-90 wokwaziswa ngomphumela wesibawo.
Nayikuthi isabelo sivunyiwe, umbawi uzakubhadelwa ukusuka ngelanga isibawo esalethwa ngalo.
Umbawi kufanele aziswe ngomtlolo ngamabanga wokwaliwa kwesibawo sesabelo, begodu namkha aziswe nangelungelo lakhe lokudlulisela phambili isiquntwesi, emalangeni ama-90 ngemva kokwaziswa lokho.
TJHEJA: Nayikuthi umbawi akakghoni ukuzokuthatha isabelo sakhe, umjameli wangokomthetho uzakukhonjwa bona azosithathela umbawi ngesikhathi esijayelekileko.
Isibawo sokubuyiswa kwesabelo somrholo kufanele silethwe kungakapheli amalanga ama-90 wokujanyiswa.
Umbawi akakho eRiphabhligini isikhathi esiziinyanga ezisithandathu namkha ukudlula lapho.
Umbawi kufanele aveze enye nenye ingeniso ngesikahthi sokwenza isibawo. Lokhu kuzakuba sisekelo umNayngo ozakuqunta ngaso bonyana isabelo siyabuyekezwa na. Umbawi uzakwaziswa kungakafiki iinyanga ezintathu zelanga lokubuyekeza namkha ilanga lapho isitifikethi sepilo sizakuphuma ngalo.
Isabelo sokondliwa komntwana sibhadelwa umnikeli wetlhogomelo lokuthoma mayelana nomntwana ongaphasi kweminyaka eli-11. Umnikeli wetlhogomelo mumuntu onokuziphendulela kokuthoma kweendingo zomntwana, begodu ongahlobana namkha angahlobani nomntwana.
Umbawi nomlingani kufanele bahlangabezane neemfuneko zehlahlubo yamajamo kwezokuphila, okuzi-R 9 600 ngonyaka eendaweni zemadorobheni kanye nezili-R 13 200 eendaweni zemakhaya?
Umntwana nomnikeli wetlhogomelo lokuthoma kufanele babe zizakhamuzi zeSewula Afrika begodu bahlale eSewula Afrika.
Umbawi kufanele abe mnikeli wetlhogomelo lokuthoma emntwaneni othintekako.
Umntwana kufanele abe ngaphasi kweminyaka eli-11 ubudala.
Incwadi kamazisi enebhakhowudi eneenomboro ezili-13 yomnikeli wetlhogomelo lokuthoma kanye nesitifikethi somntwana samabeletho esineenomboro ezili-13 kufanele zilethwe.
Umnikeli wetlhogomelo angeze enza isibawo sabantwana abangaphezu kwabasithandathu okungasi ngebakhe.
Umntwana angeze athola isabelo nayikuthi?
ihlangano ithola umrholo ukutlhogomela umntwana.
Isabelwesi sibhadelwa abazali, abazali abakhulisa umntwana, abatlhogomeli bomntwana oneminyaka ephakathi kwamunye ukuya eminyakeni eli-18, ofuna itlhogomelo lesikhathi soke ngesibanga sokurholophala ngokwengqondo namkha ngokomzimba.
umbawi kufanele abe sisakhamuzi seSewula Afrika, ngaphandle kwabazali abakhulisako.
Umntwana kufanele abe nonyaka munye ukuya eminyakeni eli-18 ubudala.
Umbiko wokuhlolwa kwezokwelapha oqinisekisa ukurholophala kufanele ulethwe.
Umbawi, umlingani nomntwana kufanele bahlangabezane neemfuneko zehlahlubo yamajamo kwezokuphila, okuzi-R 48 000 ngonyaka kumzali begodu kube zi-R17 760 emntwaneni?
Umntwana othembele etlhogomelweni angeze athlogonyelwa unomphela ehlanganweni karhulumende.
Umazisi onebhakhowudi eneenomboro ezili-13 wombawi kanye nesitifikethi samabeletho somntwana esinebhakhowudi eneenomboro ezili-13 kufanele zilethwe.
<fn>DAC-NLS. NivhadzoYaTshandukoYaVhueKa.2007-05-18.nr.txt</fn>
Nivhadzo ya tshanduko ya vhu?
Ilwazi lombuso | www.gov.
kufanele azitlolise nomNyango wezokuThutha.
Thintana nomNyango wezokuThutha wephrovinsi.
Ikhophi eqinisekisiweko yencwadi kamazisi.
Incwadi yephroksi nayikuthi ujamele ikampani.
sokutloliswa sikhutjhwa ngelanga elilandelako.
e-ofisini eliseduze lethrafigi.
<fn>DAC-NLS. Nsc11.2007-05-18.nr.txt</fn>
<fn>DAC-NLS. Nsc2.2007-05-18.nr.txt</fn>
<fn>DAC-NLS. Nsc3.2007-05-18.nr.txt</fn>
<fn>DAC-NLS. NursingBill-zulu.2007-05-18.nr.txt</fn>
Isigwebo sokuthumela imininingwane engesilo iqiniso ukuze ubhaliswe nokufakwa kwemininingwane engesilo iqiniso kulejista noma ukuzenza omunye umuntu.
KuloMthetho ngaphandle uma ingqikithi iqonde okunye?
isikhungo sokufundisa ubuhlengikazi ezigunyaziwe?
Umqulu wokuziphatha kushiwo umqulu wokuziphatha, ukwenza ngendlela eyiyo kanye noma enye inqubo yokuziphatha emiswe ngaphansi kwaloMthetho?
isizinda solwazi (database)?
izindleko ezingenambuyiselo nezyincithakalo?
izindleko ezingalungilekushiwo izindleko, ngale kwalezo ezingagunyaziwe?
izikhungo zokufundisa ubuhlengikazi?
Ukungaziphathi kahle emsebenzinikushiwo isenzo esingafanele, esilihlazo esingenanhlonipho noma ngokobungweti bomsebenzi isenzo ezingafanele, esilihlazo esingenanhlonipho?
Izinjongo zoMkhandlu ngu?
nokukhuthaza izinjongo ezihleliwe zoMkhandlu.
ukwenza eminye imisebenzi enganqunywa.
jikelele, wenze zonke izinto ongabona zifanele noma zibalulekile ukuze ufeze izinjongo zaloMthetho.
UMkhandlu uyakuba namalunga angeqile kwangama-25, ayi-12 kulawo kufanele kube ngabhaliswe ngaphansi kwesigaba 31 (9)(1) (a), aqokwe nguNgqongqoshe ngokubheka ulwazi lawo kwezokufundisa abahlengikazi, ubuhlengikazi, ezempilo emphakathini, usizo lwezempilo lokuqala, ezempilo emsebenzini nezempilo ngokwengqondo.
2.(a) Amalunga kufanele aqokwe nguNgqongqoshe ngemuva kokuba amagama aphakanyiswe yilabo bantu abathintekayo, nangemuva kokukhipha isaziso ephephabhukwini lombuso simema ukuba kuphakanyiswe amagama amalunga amasha.
Uma kwenzeka uNgqongqoshe engatholi magama noma kuphakanyiswe amagama angenele esikhathini esinqunyelwe isimemo sokuphakanyiswa kwamagama, uNgqongqoshe angaqoka isamba esidingekayo samalunga afanele ukuqokwa njengamalunga ngokwesigatshana (1).
Ilunga liyophatha leso sokhundla isikhathi esingqile eminyakeni emihlanu kusukela ngosuku eliqokwe ngalo.
Amagama amalunga oMkhandlu, usuku aqale ngalo esikhundleni nesikhathi aqokwe ukuba asihlale esikhundleni kufanele kukhishwe nguNgqongqoshe ngesaziso ephephabhukwini loMbuso ngokushesha ngemuva kokuba beqokiwe.
UNgqongqoshe angaphinda aqoke umuntu osephelelwe isikhathi sakhe, aqokelwe esinye isikhathi esingeqile eminyakeni emihlanu.
(a) UNgqongqoshe angachitha uMkhandlu uma uhluleka ukulandela noma ikuphi okushiwo yiloMthetho.
Yonke imisebenzi yoMkhandlu iyakuba semahlombe kaNgqongqoshe kuze kuqokwe uMkhandlu omusha.
UNgqongqoshe angaqoka umuntu oyedwa noma abaningi ukuba aphenye uMkhandlu nokuba enze umbiko ngemuva kwalolo phenyo uma kukhona ukusola ukuthi uMkhandlu uyehluleka ukulandela okushiwo yiloMthetho nomqulu wokuziphatha.
Umuntu angeke aqokwa njengelunga loMkhandlu uma?
besesikhundleni , noma engumsebenzi wanoma iyiphi inhlangano noma umgwamanda wezepolitiki.
lingasenazo iziqu esidingekayo zokuba aqokwa njenlunga loMkhandlu.
ukupheliswa kobulunga lobo kuzoba izunzo noma kuzosiza umphakathi.
Noma isiphi isikhundla esivelayo eMkhandlwini sivezwa yilokho okushiwo esigabeni 7 noma isigaba 8 noma isikhundla esivezwe ngukufa kwelunga kufanele sigcwaliswe nguNgqongqoshe ngokwesigaba 5 (2), futhi ilunga eliqokiwe kufanele liqedele leso sikhathi ebesingakapheli lelo lunga elishiyile ebelikhethelwe sona.
(a) UNgqongqoshe kufanele aqoke elinye lamalunga oMkhandlu njengoSihlalo woMkhandlu.
UNgqongqoshe angahoxisa ukuqokwa kwelunga njengosihlalo uma lokho kuzosiza umphakathi noma uma ilunga lingakwazi noma lehluleka ukunquba umsebenzi walo njengosihlalo izinyanga ezingaphezulu kwezintathu.
Usihlalo nesekela likasihlalo kufanele baphathe isikhundla leso isikhathi esilingana naleso abaqokelwe sona njengamalunga omkhandlu ngaphandle uma usihlalo noma isekela lakhe esulwa noma engaseyilo ilunga loMkhandlu ngaphambi kokuphela kwesikhathi sokuba sesikhundleni sobulunga noma esuswa esukhundleni nguNgqongqoshe ngokwesigaba 8.
Uma engekho uSihlalo noma ngezizathu ezithile engakwazi ukuqhuba umsebenzi njengosihlalo, isekela likasihlalo, ngokuhambisana nokushiwo kusigatshana (1), unegunya lokwenza yonke imisebenzi futhi asebenzise amandla kasihlalo.
Uma usihlalo nesekela lakhe bengekho emhlanganweni , amalunga akhona emhlanganweni angakhetha elinye ilunga ukuba lengamele umhlangano lenze wonke umsebenzi kasihlalo futhi lisebenzise amandla kasihlalo kuze kube usihlalo noma isekela lakhe liqhuba umsebenzi walo.
Uma isikhundla sikasihlalo singenamuntu, uNgqongqoshe kufanele aqoke njengosihlalo, ngokubona kwakhe, noma imuphi umuntu kulawo malunga oMkhandlu asele, noma ngomunye umuntu ngokwesigaba 5 (1) no (2), futhi lowo muntu oqokiwe kufanele aphathe isikhundla isikhathi esisale kulowo muntu amlandelayo.
Uma isikhundla sesekela likasihlalo singenamuntu, amalunga kufanele emhlanganweni wawo wokuqala ngemuva kokuvela kwesikhala leso noma ngokushesha ngemuva kokuvela kwesikhathi akhethe omunye wawo njengesekela likasihlalo kanti lelo lunga elikhethiwe liyokuba kuleso sikhundla isikhathi esisale kulowo owayeqokelwe leso sikhundla.
aqinisekise ukuthi imali eyabelwe uMkhandlu yenziwe ngendlela enqunyiwe nokuthi uMkhandlu uwugudluki kuleso sabelo.
UNobhala kufanele ngemuva kokubonisana nosihlalo abize umhlangano woMkhandlu oyoba sendaweni nangesikhathi nosuku olumiswe uMkhandlu futhi kufanele enze uhla lokuzoxoxwa ngakho alungise nemibhalo ezosetshenziswa kulowo mhlangano.
Umkhandlu kufanele ubambe imihlangano engekho ngaphansi kwemine ngonyaka ngenhloso yokuqhuba umsebenzi wawo, kodwa uMkhandlu ungabamba eminye imihlangano ngaphezu kwalena ngokubona kwawo.
kufanele ubizwe ngusihlalo ubanjwe endaweni nangesikhathi nosuku oluyomiswa nguyena usihlalo ezinsukwini ezingama-30 kusukela osukwini uNgqongqoshe axhuse ngalo ukuba ubanjwe noma ngemuva kwesicelo esibhaliwe esisayidwe okungenani ngamalunga amathathu.
Isicelo esibhaliwe okukhulunywa ngaso kusigatshana (3) (b), kufanele sibeke kucace inhloso yokubizwa komhlangano.
Isibalo samalunga emhlanganweni yisigamu samalunga esephelele wonke nelunga elilodwa ngaphezulu.
Noma isiphi isinqumo esithathwe uMkhandlu kufanele sibe ngesithathwe yiningi labavoti emhlanganweni woMkhandlu kukhona isibalo esanele samalunga, uma kwenzeka amavoti elingana ondabeni, ilunga elengamele yilona eliyoba nevoti elingumqamulajuqu ngaphezu kwevoti lakhe.
Ngokwenhloso yaloMthetho, iningi lamavoti emhlanganweni woMkhandlu noma umhlangano wanoma iliphi ikomiti liyakuba yisigamu yamalunga akhona nelunga elilodwa ngaphezulu.
Ngamalunga kuphela anelungelo lokuvota nganoma iluphi undaba lapho uMkhandlu kudingeka uthathe isinqumo.
umuntu obekungafanele ahlale njengelunga emhlanganweni, uhlale njengelunga ngesikhathi kuthathwa isinqumo, uma ngabe isenzo besingagunyazwanga yiningi lamalunga akhona emhlanganweni ngaleso sikhathi navumelekile ukuhlala njengamalunga oMkhandlu.
Kuzakuba nekomiti eliphethe loMkhandlu elizokwakhiwa?
nomuntu oqokwe ngokwesigaba 5 (b) (vii).
Ilunga lekomiti eliphethe okukhulunywa ngalo kusigatshana (1) no (f) kufanele likhethwe amalunga oMkhandlu?
Uma kwenzeka ukuthi amavoti awalingani mayelana nondaba lapho ikomiti eliphethe kufanele lithathe isinqumo , usihlalo uyakuba nevoti elingumqamulajuqu ngaphezu kwevoti lakhe.
Isikhathi sokuphatha isikhundla samalunga ekomiti eliphethe kuyakuba izinyanga eziyi-18.
(5)Ikomiti eliphethe lingasebenzisa amandla ngale kwamandla okukhulunywa ngawo esihlukweni 3 futhi lingenza noma imuphi umsebenzi woMkhandlu esikhathini esiphakathi kwemihlangano yomkhandlu kodwa alinawo amandla okuchitha noma ukuchibiyela isinqumo somkhandlu, ngaphandle uma uMkhandlu uyala nokunye, nangokuhambisana neziyalo zoMkhandlu.
Noma isiphi isenzo esenziwe noma isinqumo esithathwe ikomiti eliphethe isibopho ngaphandle uma sichithwe noma sichitshiyelwe uMkhandlu emhlanganweni wawo olandelayo.
UMkhandlu ungasungula amanye amakomiti, okumbandakanya ikomiti lokuqondiswa kwezigwegwe, ikomiti lokuziphatha ngobuchwepheshe nekomiti lezemfundo, uma ubona kufanele ukuze lenze uphenyo futhi lenzele uMkhandlu umbiko nganoma iluphi undaba olusendimeni yomsebenzi wawo.
Lelo nalelo komiti eliqokwe ngokwesigatshana (1) liyakuba namalunga amaningi akhethwe uMkhandlu ngokubona kwawo, ngaphandle kwekomiti lokwedluliswa kwezokuqondiswa izigwegwe okukhulunywa ngaso kusigatshana (4), kumbandakanywa nelunga elilodwa lomkhandlu, okufanele libe ngusihlalo walelo komiti.
(a) UMkhandlu , ngokuhambisana nokushiwo kusigatshana (4), ungadlulisela ekomitini elisingulwe ngokwesigaba (1) noma kunoma imuphi umuntu amandla awo ongabona efanele.
UMkhandlu ngeze wephucwa lawo mandla adlulisiwe futhi ungachibiyela noma uchithe isinqumo saleyo komiti esithathwe kusetshenziswa lawo mandla adlulisiwe.
Ikomiti lokwedlulisa undaba lokuqondiswa izigwegwe okukhulunywa ngalo kusigatshana (4) linamandla okuguqula, ukuqinisekisa noma ukuchitha isinqumo sekomiti elisingulwe ngokwesigatshana (1) noma ukuphindisela emuva undaba ekomitini neziyalo elingabona zifanele.
Isinqumo sekomiti lokuqondiswa izigwegwe, ngaphandle uma lwedlulisiwe, siyisibopho esisebenzayo kusukela ngosuku olumiswe ikomiti kodwa uma kwedluliswe isikhalo ngenhlawulo yokusulwa noma ukumiswa kokusebenza, leyo nhlawulo iyasebenza kuze kube usuku okuphethwa ngalo ukwedluliswa kondaba.
(7)Uma undaba lubhekwe ikomiti lokwedluliswa kondaba, isinqumo salo siyasebenza kusukela ngosuku okumiswe ikomiti lokwedluliswa kondaba ngaphandle uma lwedluliselwe eMkhandlwini.
Amalunga oMkhandlu namalunga amakomiti oMkhandlu kufanele aholelwe iholo noma inkokhelo emiswe nguNgqongqoshe ngokubonisana noNgqongqoshe weziMali.
Noma imuphi umuntu ongekho ngaphansi kwemithetho elawula abasebenzi bombuso kuyofanele aholelwe iholo kumbandakanya nezimfanelo zokuhamba nokudla angene kuzo uma esebenzisa amandla , noma enza umsebenzi noma efeza izibopho abelwe zona noma azithweswe nguMqondisi-Jikelele, ezimiswe uNgqongqoshe ngokubonisana neNgqongqoshe weziMali.
Uma kukhona noma yini eyenziwe ngaphansi kwaloMthetho okumayelana nokuqokwa kwanoma iliphi ilunga noma okungenziwanga ngesikhathi noma ngendlela yaloMthetho, uNgqongqoshe angayala ukuba kuthathwe izinyathelo ezidingekayo ukulungisa lokho okungenziwanga noma iphutha noma alungise noma yini eyenziwe ngendlela engalungile ukuze kufezwe injongo yaloMthetho.
UNgqongqoshe kufanele, ngemuva kokubonisana noMkhandlu, aqoke uNobhala woMkhandlu ukuba enze umsebenzi ngaphansi kwaloMthetho kanti futhi uNgqongqoshe ngemuva kokubonisana noMkhandlu angaxhosha uNobhala.
Ukuqokwa kukaNobhala kuyogcika ekusayidweni kwesivumelwano phakathi koMkhandlu naye uNobhala, okuyofanele samukelwe nguNgqongqoshe.
(3)Isikhathi sokuphatha isikhundla sikaNobhala kuyakuba iminyaka emihlanu, kodwa uNgqongqoshe ngemuva kokubonisana nomkhandlu , angabuye asibukeze asandise isikhathi ngokubona kwakhe.
Unobhala angaqoka abanye abantu, ngokuhambisana nezinqubomgomo nemihlahlandelala yoMkhandlu angabona kufanele ukuze kwenziwe umsebenzi obalulwe kuloMthetho, uNobhala angaxhosha futhi labo bantu.
Abasebenzi kufanele babe namalunga nabaphathi abakhulu ngokumisa abaphathi boMkhandlu ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe.
agcine amalejista alabo ababhalisele ukusebenza futhi kufanele ngokuyalwa uMkhandlu afake kulejista igama nekheli lendawo yokuhlala, neziqu, usuku lokuqala ukubhalisa neminye imininingwane, okumbandakanya, uma kudingeka, imininingwane ngomkhakha walowo obhalisela ukusebenza, umbelethisi osafunda, umhlengikazi osafunda, ngokunquma koMkhandlu, yawo wonke umuntu ofake isicelo sokubhalisa ngokwaloMthetho samukelwa.
Alungise ilejista ngokufaka imininingwane emisha kahle ngokusho kwaloMthetho noma asuse kuleyo lejista amagama abo bonke abasebenzayo asebesusuwe ngokwaloMthethi futhi kufanele ngokuhamba kwesikhathi alungise ukushintsho lwamakheli noma iziqu zalabo bantu ababhalisiwe.
Ukuvimbela ukuthikamezeka kwezezimali noma ukuphathwa koMkhandlu.
asebenzise isikhundla sakhe noma amagunya noma oulwazi oluyimfihlo aluthole njengoNobhala ukuze azuze yena ngokwakhe noma kuzuze omunye umuntu.
noma iluphi uhlobo lwezunzo noma izimfanelo zabasebenzi.
anike usihlalo usizo lokuphatha , izinsiza kanye nolwazi oludingekile ukuze aqhube lowo msebenzi.
ukusebenza nezindleko kuhlala kuqashiwe.
Uma kudingekile, uNobhala kufanele alungise isabelo asithumele kusihlalo ukuze asibhekisise bese esithula eMkhandlwini.
nesivumelwano sokusebenza esiwuhlaka njengoba kudingekile kuNobhala nezimenenja ezinkulu.
(7) UNobhala kufanele kuthi zingakapheli izinsuku eziyi-10 ngemuva kokuphela kwenyanga athumele kusihlalo isitatimende ngendlela enqunyiwe ngesimo sesabelo.
UNobhala kufanele athumele eMkhandlwni nakuMqondisi-Jikelele ulwazi, imibhalo nencazelo, izincomo kanye bezizathu.
Uma uNobhala ehluleka ukuhambisana nanoma imuphi umthwalo ngokwaloMthetho kufanele ngokushesha abike ngalokho kwehluleka kwakhe nezizathu eMkhandlwini nakuMqondisi-jikelele.
Noma isiphi isinyathelo esithathwa uMkhandlu noma ilunga loMkhandlu ngoNobhala ngenxa yokuthi uNobhala wehlulekile ukulandela lokho okushiwo yiloMthetho kuyisenzo esingalungile ngokwezemisebenzi ngokwenhloso yoMthetho wezaBasebenzi ka 1995, (uMthetho ongunombolo 66 ka 1995).
amandla noma isibopho esidingekayo ukusiza uNobhala ukuba alandele isibopho esidinga ukuba uNobhala athathe izinyathelo ukuqinisekisa ukufezwa kwezinhloso zokuthile okushiwo kuloMthetho.
uNobhala ngeze adlulisa amandla noma izibopho anikwe zona ngokwaloMthetho kunoba yiliphi ilunga loMkhandlu.
akwephuci uNobhala amandla mayelana nokusetshenzisa kwamandla edlulisiwe noma edluliswe futhi okwesibili ngokwaloMthetho.
Unobhala angaqinisekisa, ashitshe noma achithe noma isiphi isinqumo esithathwe ngokusetshenziswa kwamandla adlulisiwe noma adlulisiwe futhi okwesibili ngokwaloMthetho, kodwa lokho kuguqulwa noma ukushitshwa kwesinqumo ngeke kwaphuca umuntu ilungelo elitholakale ngenxa yaleso sinqumo.
nezimali ezitholakala kwezisale onyakeni odlule noma ebezabelwe okunye.
UMkhandlu kufanele uvule futhi ugcine okungenani I-akhawunti eyodwa ebhange ngegama lawo uMkhandlu.
Imali ingakhishwa ebhange ngendlela enqunyiwe kuphela.
UNobhala kufanele athumele igama lebhange lapho kuvulwe khona I-akhawunti, nehlobo lwaleyo akhawunti nenombolo yayo, kuMncwaningi-mabhuku-Jikelele kanye nakuMqondisi-Jikelele zingakhapheli izinsuku ezingama-60 kusukela ivuliwe leyo akhawunti.
UNobhala angadlulisa izibopho zakhe okukhulunywa ngazo kusigatshana (5) kumenenja noma umphathi ophethe ezezimali noma Isikhulu esengamele ezimali kuphela.
ngokungeqi ezithiyweni noma ukungadlulisi kusamba esabelwe izinhlelo ezahlukene esabelweni esamukelwe.
Ukuze uMkhandlu ukwazi ukulandela lokho okushiwo isigatshana (2), usihlalo kufanele aneke noma ethule isabelo sonyaka emhlanganweni woMkhandlu okunganani kusasele izinsuku ezingama 90 ngaphambi kokuqala konyaka wesabelo leso?
Usihlalo kungumthwalo wakhe ukulungisa isabelo futhi kufanele aqinisekise ukuthi uhlaka lwesabelo luyaxhumana nohlelo lomkhandlu nokuthi isabelo siyamukelwa njengoba kunqunyiwe.
UNobhala kufanele athumele isabelo esamukelwe kuMqondisi-Jikelele zingakapheli izinsuku ezingama 30 ngemuva kokwamukelwa nguMkhandlu.
Isabelo sonyaka soMkhandlu kufanele sehlukaniswe kabiliimali egciniwe nemali ezosetshenziswa ngokuhambisana nenqubo yomhlaba nangendlela okunqunywe ngayo.
neminye imibhalo enqunyiwe.
Ezimweni eziphuthumayo noma kwezinye nje izimo ezingajwayelekile uSihlalo angagunyaza ezindleko ezingalindelekile noma ezingenakugwemeka ebezingahlinzekwanga esabelweni esamukelwe.
kufanele zikhokhelwe ngemali yesabelo elungiselwe leso simo.
Uma imali elungiselwe leso simo ingedluliswa zingakapheli izinsuku ezingama-60 ngemuva kokungena kulezo zindleko, izindleko lezo ziba ngezingagunyaziwe.
Noma iliphi ilunga noma isikhulu soMkhandlu ogunyaza izindleko ezingafanele noma noma eziiyncithakalo noma ngokunganakeleli unesibopho sokukhokha lezo ndleko.
kuyizindleko ezingafanele nezingenazithelo noma eziyincithakalo, ngemuva kophenyo yikomiti loMkhandlu, eqinisekiswe yikomiti loMkhandlu njengezingenakubuyiseleka zisulwe emabhukwin inguMkhandlu.
Uma uNobhala enolwazi lokuthi uMkhandlu, usihlalo noma ikomiti eliphethe, uthathe isinqumo okuzothi uma sisebenza sibe nomphumela wezindleko ezingagunyaziwe, ezingalungile, ezingenazithelo neziyincithakalo, uNobhala angeke abobephezeleka ngezindleko ezingagunyaziwe, ezingalungile, noma ezingenazithelo noma ezyincithakalo, iqobo nje uma uNobhala ezise uMkhandlu, usihlalo noma ikomiti eliphethe ukuthi lezi zindleko ngezingagunyaziwe, ezingalungile noma ezingenazithelo nezyincithakalo.
nokuvimbela ukungena ezindlekweni ezifana nalezi futhi.
(5) Kuyovulwa icala lubugebengu noma kuthathwe izinyathelo zokuqondiswa izigwengwe kulowo muntu omangalelwe icala lokungena ezindlekweni ezingagunyaziwe, ezingaqondile noma ezingenazithelo neziyincithakalo ngale kokuthi zesuliwe noma ezesulwanga ngokwesigatshana (2).
nokweba nokukhwabanisa okwenzekayo eMkhandlwini.
UMkhandlu kufanele ubhale umhlahlandlela wenqubomgomo okufanele uMkhandlu ulandele noma usebenze phansi kwawo uma uphethe izimali ezisezandleni nezitshaliwe, futhi utshale izimali ezingakadingeki ngaleso sikhathi.
(b) kuzotholakala imali efanele leyo mpahla.
Ukudluliswa kobunini noma ukuchithwa kwempahla okukhulunywa ngakho kusigatshana (1) kufanele kube ngokufanele, okulinganayo okuvulelekile nokunokuqophisana okuhambisana nemihlahlandlela wenqubomgomo yoMkhandlu okukhulunywa ngawo esigabeni 27.
(i) zindlela ezisebenzayo nezinekhono nokuvulelela zokuphathwa kwemali nobucayi nezokulawula ngaphakathi.
indlela yokuhlola zonke izinhlelo ezimbandakanya ukusetshenziswa kwemali ngaphambi kokuthathwa kwesinqumo ngalolo hlelo.
feza zonke izivumelwano nokukhokha zonke izimali okufanele zikhokhwe umkhandlu zingakapheli izinsuku ezingama?
(iii) umbiko wabacwaningimabhuku abazimele ngalezo zitatimende.
(3) UMkhandlu kufanele uqinisekise ukuthi kuyahlangatshezwana nezidingo zesigatshana (2) futhi ziyaphumeleliswa ngendlela.
(4) Noma imuphi umuntu othikameza uNobhala noma uMkhandlu ekufezeni izidingo zesigatshana (2) no (3) uyakuba necala kanti uma elahlwa yicala uyakukhokha inhlawulo noma ahlale ejele isikhathi esingeqile eminyakeni emibili noma kokubili inhlawulo nokubhadla ejele.
Umhlengikazi ongungoti ngumuntu owufundele umsebenzi onekhono lokunquba umsebenzi ngokuzimela ngokugcwele ngendlela nangeqophelo elinqunyiwe okwaziyo futhi ukuthwala umthwalo nokubika kulowo msebenzi.
Umbelethisi ngumuntu okufundele lokhu nonekhono lokubelethisa ngokuzimela ngokugcwele ngendlela nangeqophelo elinqunyiwe okwaziyo futhi ukuthwala umthwalo nokubika kulowo msebenzi.
Umhlengikazi ongusitafu ngumuntu ofundele ukuqhuba umsebenzi oyisisekelo sobuhlengikazi ngendlela nangeqophelo elinqunyiwe.
Umsizi womhlengikazi noma umsizi wombelethisi ngumuntu ofundele ukunikeza usizo lokuqala lokunakekela kobuhlengikazo ngendlela nangeqophelo elinqunyiwe.
(5)UNgqongqoshe anganquma indima yomsebenzi wobuhlengikazi abangongoti nenqubo yeminye imikhakha yobuhlengikazi okukhulunywa ngayo esigabeni 31 (2).
UNgqongqoshe angakhipha isaziso ePhephabhukwini loMbuso iGazethi akhe eminye imikhakha yabantu abangabhalisela ukusebenza njengabahlengikazi uma ebona kufanele ukuze kuzisakale umphakathi.
Umqashi angeze aqasha noma agcine emsebenzini wakhe umuntu owenza umsebenzi ophathelene nomsebenzi wobuhlengikazi, ngaphandle komuntu onezifundo ezifanele zobuhlengikazi nobhalisile ngaphansi kwezigatshana (1) no (2).
Akekho umuntu ungasebenzisa noma iliphi igama kulawo abalwe kusigatshana (1) noma (2) ngaphandle uma ebhalise kanjalo ngokwalesi sigaba.
nezinye izincwadi noma imibhalo nolwazi oluphathelene nesicelo sakhe olufunwa nguNobhala ngokuthunywa uMkhandlu.
Uma uNobhala anelisiwe ukuthi ulwazi nezincwadi ezithunyelwe ezisekela isicelo sokubhaliswa ziyahlangabezana nezidingo zaloMthetho futhi esethole nemali enqunyiwe yokubhalisa, uNobhala angakhipha isitifiketi sokubhaliswa esigunyaza lowo ofake isicelo, ngokuhambisana nalokho okushiwo kusigatshana (1), ukuba asebenze noma anqube umsebenzi wokusebenza njengongoti njengoba kushiwo kusigatshana (1) ngaphakathi eRiphablikhi.
UNobhala angabhalisa umuntu ngokwesigatshana (1) kuphela uma anelisekile ukuthi lowo muntu ofake isicelo sokubhaliswa ufunde ngokufanele noma uMkhandlu nawo wanelisekile.
noma isiphi isitifiketi sokubhaliswe esikhishwe kulezi zimo siyothathwa njengesisuliwe kusukela ngosuku okukhishwe ngalo isaziso.
UNobhala kufanele asule kulejista igama lomuntu osebenza ubuhlengikazi noma akhombise ngomaka kulefista igama lomuntu osuliwe noma omisiwe ukuba asebenze bese ebhelela lowo muntu amazise.
Umuntu ophula lokho okushiwo izigatshana (1), (3) no (4) uyakubekwa icala kanti uma elahlwa icala uyakuhlawuliswa noma aphonswe ejele isikhathii esinqile ezinyangeni eziyi-12 noma okukubili inhlawulo nokubhadla ejele.
Umuntu oseqede uhlelo olwenza akwanzi ukubhalisela omunye umkhakha kufanele afake isicelo sokuba kulungiswe ukubhaliswe kwakhe kuhambisane nezifundo zakhe.
Umuntu oqede uhlelo oluholela ekutheni abhalise emkhakheni ophezulu, kufanele kuthi ngemuva kokufaka isicelo nokuhlolisiswa uMkhandlu kuguqulwe ukubhaliswa kwakhe kulejista.
Umsebenzi kufanele abhalele azise uNobhala ngokushintsha kwemininingwane yakhe zingakapheli izinsuku ezingama-30 kusukela lwenzekile lolo shintsho.
Noma imuphi umuntu osafunda noma oqeqeshelwa ubuhlengikazi kufanele afake isicelo eMkhandlwini sokubhaliswa njengomhlengikazi osafunda.
UMkhandlu kufanele ubhalise njengomhlengikazi osafunda noma imuphi umuntu osehlangabezene nemibandela enqunyiwe nosenikeze imininingwane efanele yohlelo loqeqesho esikhungeni sokufundela ubuhlengikazi esigunyaziwe.
Umuntu ophethe isikhungo sokufundela ubuhlengikazi esigunyaziwe kufanele kuthi esikhathini esiyizinsuku ezingama-30 azise futhi athumele eMkhandlwini imininingwane enqunywe uMkhandlu mayelana nabahlengikazi abasafunda asebeqale , asebeqede, nabadluliselwe noma abashiye uhlelo lokufundela ubuhlengikazi nokufundiselwa ubuhlengikazi.
Umuntu ohluleka ukunikeza uMkhandlu imininingwane edingekayo yokubhalisa, esikhathini esiyizinsuku ezingama-90, abahlengikazi abasafunda okukhulunywa ngabo kusigatshana (3) noma owephula lokho okushiwo yisigatshana (5) uyakuba necala uma elahlwa yicala uyokhokha inhlawulo noma aphonswe ejele isikhathi esingeqile ezinyangeni eziyi-12 noma kokubili inhlawulo nokubhadla ejele.
Amaziko ezempilo kufanele avumele ukutholakala kwezinto zokuqeqeshwa kunoma ubani obhaliswe njengomhlengikazi osafunda ngaphansi kwaloMthetho.
UNobhala kufanele asuse kulejista igama lomhlengikazi osafunda, noma enze uphawu elegisteni egameni lanoma imuphi umuntu , omisiwe ukunquba izifundo zakhe futhi abhalele azise lowo mhlengikazi osafunda noma umuntu ngalokho.
ekulelizwe laseRiphablikhi okwesikhashana esincane ukuzosebenza, ezocwaninga noma ezofunda.
ngaphansi kwemibandela emiswe uMkhandlu.
Umuntu obhaliswe ngokwalesi sigaba osebenza ngendlela eyaphula lokho okushiwe kusigatshana (2) uyakuba necala kanti uma elahlwa icala uyakuhlawuliswa noma aphonswe ejele isikhathi esingeqile eminyakeni emibili noma kokubili inhlawulo nokubhadla ejele.
34. (1) Ngokuhambisana nalokho okushiwo yisigatshana (2) nokukhokhwa kwemali enqunyiwe, uMkhandlu ungabhalisa iziqu ezengeziwe zomuntu obhaliswe ngokwesigaba 31 nofake isicelo esibhaliwe sokubhaliswa, uma ehambisana nemibandela enqunyiwe nokunikezela ngemininingwane enqunyiwe.
Yiziqu ezinqunyiwe kuphela ezingabhaliswa ngokwalesi sigaba.
Ilejista kufanele igcinwe ehhovisini likaNobhala, futhi uMkhandlu ungayala ukuba kweziwe imifanekiso yelejista noma uhlu olwengeziwe olukhombisa okwengeziwe, okusuliwe, isichibiyelo noma ukubukezwa okwenziwe kusukela kukhonjiswe imifanekiso welejista ephelele, kwenziwe, kubhalwe noma kusakazwe noma kukhonjiswe kumakhompuyutha ngesikhathi ezingamiswa yiwona uMkhandlu ngokubona kwawo.
lisisiwe kulejista, kusukela ngosuku lokugcina lokukhishwa kwaleyo legista futhi elingabuyiselwanga kulejista, isitifiketi esisayidwe ngesandla sikaNobhala sokuthi igama lalowo muntu lisuliwe kulejista siyoba ubufakazi bokuthi lowo muntu akabhalisile ngokwaloMthetho.
Isitifiketi sokubhaliswa siwubufakazi bokubhaliswa isikhathi esiwunyaka kusukela ngosuku okubhalwe ngalo ngemuva kwalokho kuyokuba isitifiketi sokusebenza sonyaka esiyokhishwa ngemuva kokukhokhwa kwemali enqunyiwe yonyaka nokuthunyelwa kwemininingwane engadingwa uMkhandlu ukuze ugcine amanani aliqiniso ngabantu abasebenza kwezobuhlengikazi kuwubufakazi bokubhaliswa ngaphandle uma kunobufakazi obunqada ikhanda obuphikisana nalokhu.
lisuliwe kulejista kusukela ngosuku okukhishwe ngalo irisidi futhi ingazange libuye libhalwe kulejista, isitifiketi esikhishe ngesandla sikaNobhala sokuthi lelo gama lesusiwe kulejista ngubufakazi bokuthi lowo muntu akabhalisiwe ngokwaloMthetho.
38, UNgqongqoshe, ngezincomo ezenziwe uMkhandlu anganquma iziqu ezitholakale ngokuhlolwa okwenziwe isikhungo sokufundisa ubuhlengikazi esigunyaziwe esiseRiphablikhi, okuyothi uma enazo zodwa noma nezinye iziqu zivumele lowo muntu onazo ukuba abhalise ngokwaloMthetho uma ngemuva kokuthola lezi ziqu okukhulunywa ngazo ehambisane nemibandela noma izidingo ezinganqunywa.
nenqubo yokwamukelwa nguMkhandlu kwezenzo noma izinhlelo zokuqhubeka ukuthuthuka ngokomsebenzi nezikhungo ezigunyazwe ukuba zinikeze lezo zinhlelo.
Umuntu oyisakhamuzi saseNingizimu Afrika ofisa ukubhalisa okokuqala ukuba enze umsebenzi kulemikhakha enqunyiwe kufanele enze umsebenzi wokusiza umphakathi okhokhelwayo isikhathi esingunyaka owodwa ezikweni likahulumeni elinika usizo lwezempilo.
Umuntu okukhulunywa ngaye kusigatshana (1) kufanele abhalise emkhakheni wokusiza umphakathi.
(c) nemikhakha yokubhaliswa okungadingeki kuyo ukwenziwa kwalomsebenzi.
UMkhandlu kufanele uqinisekise ukuthi indlela yokuziphatha enqunyiwe ephathelene nocwaningo oluphathelene nomsebenzi wobuhlengikazi iyalandelwa futhi ungathatha izinyathelo zokuqondisa izigwewge ezifanele kumuntu owephula leyo nkambiso noma imuphi umthetho.
nokukhokha imali enqunyiswe.
(2)UMkhandlu ungenqaba noma isiphi isicelo esenziwe ngokwesigatshana (1) noma unike igunya lesikhashana noma imibandela.
Ngokuhambisana nesigatshana (1) no (2) uMkhandlu ungakhipha isitifiketi esinika igunya noma sokugunyazwa sesikhungo sokufundisa ngobuhlengikazi kanye nalolo nalolo hlelo lokufundisa ngobuhlengikazi olunikwa yileso sikhungo zokufundisa ngobuhlengikazi.
Umuntu owephula lokho okushiwo kulesi sigaba uyakubekwa icala kanti uma elahlwa yicala uyokhokhiswa inhlawulo noma ukuphonswa ejele isikhathi esingeqile eminyakeni emibili noma kokubili inhlawulo nokubhadla ejele.
43.(1) Umuntu obhaliswe kowodwa walemikhakha okukhulunywa ngayo esigabeni 31 angasebenzisa lamagama Umhlengikazi ongungoti obhalisiwe, Umbelethisi obhalisiwe, Umbelethisi wendoda obhalisiwe: uMhlengikazi ongusitafu obhalisiwe , Umsizi woMbelethisi obhalisiwe:, Umsizi wabahlengikazi obhalisiwe , okuhambisana naye noma ngokufingqiwe RPN, RM, RA , RSN, RAM, RAN ngokulandelana?
Umuntu osohlelweni lokufunda esikhungwni esigunyaziwe sokufundisa nokuqeqeshela ubuhlengikazi angasebenzisa leligama Umhlengikazi osafunda, Umbelethisi osafunda, Umbelethisi oyindoda osafunda, noma ngokufingqiwe kanje LN, LM, noma LA ngokulandelana?
Umuntu obhaliswe ngokwesigaba 40 (2) angasebenzisa igama Umsebenzi osizol umphakathi?
otholakale engaphilile ngokwenqgondo ngemuva kophenyo oluyokwenziwa ngaphansi kwesigaba 51.
UNobhala kufanele anikeze lowo muntu okuzosulwa igama lakhe isaziso ngokusulwa kwegama lakhe ngokwendima (b) noma (k) yesigatshana (1) ngencwadi eposwe ngeposi elibhalisiwe eqondiswe kulowo muntu ekhelini lalowo muntu elivela kulejista.
umuntu ogama lakhe lisuliwe kulejista kufanele ayeke ukusebenza noma ukunquba umsebenzi futhi akavumelekile ukwenza izenzo ezenziwa umuntu obhalisiwe.
ekhokha imali emiswe nguMkhandlu.
UNobhala angakhipha okucashunwe kulejista okuqinisekisiwe noma isitifiketi okukhulunywa ngaso kusigatshana (2) ngesandla sakhe kunoma imuphi umuntu ngemuva kokukhokha imali enqunyiwe.
Isitifiketi singakhishwa ngaphansi kwemibandela engakhishwa uMkhandlu futhi leyo mibandela iyovezwa kusona isitifiketi.
UMkhandlu ungenza uphenyo uma kunesikhalo noma izinsolo sokungaziphathi kahle komuntu onquba umsebenzi noma umqondisi, imenenja noma umnini wesikhungo esibhaliswe ngokwaloMthetho, noma yisigungu esivumelekile ukuba sinqube umsebenzi ngokwaloMthetho, ungathola lowo muntu enecala lokwenza lokho, angakhokhiswa inhlawulo okukhulunywa ngayo esigabeni 47, kodwa uma kunezikhalo, icala noma izinsolo okungase kuholele ecaleni lobugebengu enkantolo, uMkhandlu ungahlehlisa uphenyo kuze kuphothulwe noma kuphele icala lobugebengu.
Uma kungekho isikhalazo, icala noma izinsolo, uMkhandlu ungaqalisa uphenyo uma kufika kuwo izinsolo zokungaziphathi kahle.
Uma uMkhandlu unokungabaza ngokwenziwa kophenyo mayelana nesikhalo, icala noma izinsolo, ungabonisana noma ufune olunye ulwazi kubantu, okumbandakanya nalowo muntu okunezikhalo, icala noma izinsolo ngaye ukuze ubheke ukuthi uphenyo ludingekile yini.
(e) nokukhokha izindleko zophenyo.
UMkhandlu kufanele uqoke umphenyi ukuze enze uphenyo egameni loMkhandlu ngokwalesi sahluko.
UNobhala angabe esekhipha isamaniso ngefomu elinqunyiwe kulowo omangalelwe eligxivizwe yikomiti lophenyo olwandulelayo lapho ummangalelwa engavuma ukuthi unecala lokungaziphathi kahle nokuthi uyavuma ukukhokha inhlawulo enqunywe kumasamaniso, ngale kokuba avele phambi kophenyo njengoba kushiwo esigabeni 46.
Uma amasamaniso okukhulunywa ngawo kusigatshana (4) ekhishilwe ummangalelwa engavelanga phambi kophenyo engavuma ukuthi unecala lokungaziphathi kahle ngokomsebenzi ngokukhokha imali enqunyiwe eMkhandlwini ngaphambi noma ngosuku olunqunywe kumasamaniso.
(a) Inhlawulo emiswe ngokwalesi sigaba , ngaphandle kokuvuma icala ivulekile izinsuku eziyi-14 kusukela ngosuku lwesaziso.
Ukukhishwa kwenhlawulo ngokwalesi sigaba kufana nesinqumo senkantolo ecaleni lombango enkantolo kamantshi yalapho uphenyo lwenziwe khona ngaphansi kwesigaba 46 noma esifundankantolo lapho ummangalelwa ehlala khona.
Inhlawulo okukhulunywa ngayo kusigatshana (1) enqunywe yikomiti lokuziphatha noma uphenyo lokwandulela okukhulunywa ngalo kusigatshana (3) ngale kokukhuzwa, ngeke kusebenze ngaphambi kokuba kuqinisekiswe uMkhandlu, kodwa inhlawulo okukhulunywa ngayo kusigatshana (1) enqunywe yikomiti lokuziphatha noma isiphi isinqumo esikhishwe yikomiti ngaphansi kwesigaba (10) kufanele lelo komiti likhiphe leso sinqume uma lokhu kuzoba nenzuzo emphakathini, siyoqala ukusebenza ngokushesha, futhi kufanele kuphele izinyanga eziyisithupha ngaphandle uma siqiniswe nguMkhandlu isikhathi singakapheli.
(a) Ngesikhathi kwenziwa uphenyo ngaphansi kwalesi sigaba, ummangalelwa kufanele anikwe ithuba lokuvuma noma ukuphika icala nokuba kulalwe ukuthi ulivika kanjani icala.
Noma yimuphi umuntu oyingxenye yophenyo ngokuziphatha emsebenzini unelungelo lokuzikhethela umuntu ozommela, kodwa lowo muntu ongummeli kufanele alandele izinqumo ezimisiwe eziphathelene nophenyo.
(c) Ngale kokuthi uliphikile noma ulivumile icala lowo obekwe icala, uMkhandlu noma ikomiti lokuziphatha eMsebenzini angadinga ummangali noma ummangalelwa ukuba athule ubufakazi.
Noma iyiphi inhlawulo ekhishwe ngaphansi kwesigaba (1) kufanele ibhawe phansi isayidwe ngusihlalo woMkhandlu futhi kufanele iqhutshwe ngendlela enqunyiwe.
(iii) cubungula noma iyiphi incwadi, irekhodi, umbhalo noma yini acelwe ukuba ayiveze ufakazi.
(b) Incwadi ebiza ufakazi ukuba avele phambi koMkhandlu noma phambi kwekomiti lokuziphatha umsebenzi njengofakazi noma ukuletha incwadi, irekhodi noma umbhalo noma yintoni kufanele kwenziwe ngefomu elinqunyiwe futhi kufanele ithunyelwe ngeposi ibhaliswe noma ngendlela efanayo nencwadi ebiza umuntu ukuba avele phambi kwenkantolo kamantshi.
unecala uma elahlwa yicala uyakukhokha inhlawulo enqunyiwe.
(d) Umuntu obizwe ukuba avele ophenyweni unamalungelo afanayo nawofakazi obizwe ukuba avele phambi kwenkantolo kaMantshi.
(11) USihlalo wekomiti lokuziphatha emsebenzini angaqoka abasizi ukuba baluleke uMkhandlu noma ikomiti ezindabeni eziphathelene nomthetho, inqubo, ubufakazi uma enquba uphenyo.
(b) khipha noma isiphi isigwebo esimiswe esigabeni 47 (1) (b) kodwa anganquma ukuba ukusebenza kwesigwebo kumiswe okwesikhathi esithile futhi limise nemibandela.
Uma, ekupheleni kwesikhathi obekuhlehliswe ngaso ukukhishwa kwesigwebo ngokwesigatshana (1) (a), uMkhandlu wanelisekile ukuthi umuntu obhaliswe ulandele yonke imibandela ekhishwe nesigwebo, uMkhandlu kufanele wazise lowo muntu obhalisiwe ukuthi isigwebo okukhulunywa ngaso esigabeni 47 ngeke esikhishelwe sona.
Uma ukusebenza kwesigwebo noma ingxenye yaso imisiwe ngokwesigatshana (1) (b) futhi uMkhandlu wanelisekile ukuthi lomuntu okukhulunywa ngaye uselandele yonke imibandela kuso sonke leso sikhathi esimisiwe, uMkhandlu kufanele wazise lowo muntu ukuthi isigwebo ekukhulunywa ngaso esigabeni 47 ngeke sisasebenza.
Uma ukusebenza kwesigwebo noma ingxenye yaso imisiwe ngokwesigatshana (1) (b) futhi lowo muntu onquba umsebenzi okukhulunywa ngaye ehluleka ukuhambisana nowodwa noma eminingi imibandela yokumiswa, uMkhandlu kufanele uqale ukusebenzisa isigwebo noma ingxenye yaso ngaphandle uma lowo onquba umsebenzi anelisa uMkhandlu ukuthi ukwehluleka ukuhambisana nemibandela emisiwe bekungaphezu kwamandla akhe.
Onquba umsebenzi omisiwe noma ogama lakhe lisusiwe kulejista ngokwesigaba 47 akavumelekile ukuba anqube umsebenzi nesitifiketi sakhe siyohoxiswa kuze kuphele isikhathi noma kuze kube igama lakhe liyabuyiselwa kulejista.
Igama lomuntu osuswe kulejista ngokwesigaba 47 (1)(c) noma ogama lakhe libuyiselwe kulejista ngokwesigatshana (3) (b) kufanele likhishwe ephephabhukwini loMbuso iGazethi.
ubuyisele kulejista igama ebelisuliwe, kodwa lokho kubuyiselwa kungenziwa kuphela emuva kwezinyanga eziyi-12 ngemuva kokwesulwa.
Lowo msebenzi uMkhandlu uyakuphatha undaba lwakhe ngokwalesi sahluko uma elahlwa yicala uyakugwetshwa isigwebo esisodwa noma ngaphezulu okukhulunywa ngaso esigabeni 47 kodwa ngaphambi kokukhishwa kwaleso sigwebo, lowo msebenzi kufanele anikwe ithuba lokuzikhalela phambi komkhandlu ngalokho akwenzile ukuze axengiselwe isigwebo.
Noma ingasiphi isikhathi kusaqhubeka undaba phambi kwenkantolo yomthetho, uma kuvela phambi kwenkantolo ukuthi kucace bha ukuthi kunesenzo sokungaziphathi kahle emsebenzini ohlangathini lwalowo muntu obhalisiwe ngaphansi kwaloMthetho, inkantolo kufanele iqiniseke ukuthi imifanekiso yaleyo nqubo yecala noma ingxenye yayo ebalulekile ithunyelwa eMkhandlwini.
Uma kuvela eMkhandlwini ukuthi lowo muntu obhalisiwe ngokwaloMthetho kungenzeka angakwazi ukusebenza ngenxa yokuthi angakhubazeka noma ukhubazekile ngokwengqondo noma ngenye indlela , ngendlela yokuthi?
uMkhandlu kufanele uqoke ikomiti elizokwenza uphenyo ngendlela enqunyiwe.
(b) umise lowo muntu isikhathi esithile noma uyekise lowo muntu ukusebenza, uma bekungumfundi ukuba aqhubeke ukufunda noma aqhubeke nohlelo lwezifundo.
Uma umuntu okukhulunywa ngaye kusigatshana (2) efaka isicelo sokubuyiselwa, uMkhandlu kufanele ucubungule ukuthi lowo muntu angakwazi ukuqhubeka nomsebenzi ungahoxisa noma welule isikhathi sokumiswa.
Isigaba 49 kufanele sisetshenziswe kulowo msebenzi umisiwe ngokwesigatshana (2), kungashitshwa uma kudingekile.
(5) Umsebenzi obhaliswe ngokwaloMthetho owephula noma ohluleka ukulandela lokho okushiwo kusigatshana (2) (a) no (b) uyakubekwa icala.
Ikomiti okukhulunywa ngayo kusigatshana (1) lingaqoka umuntu onolwazi olufanele ukuba abe umsizi aluleke ikomiti.
Ngokwenhloso yalesi sigaba, ukukhubazeka kusho isimo esenza umsebenzi angakwazi ukuqhubeka nomsebenzi wobuhlengikazi ngekhono nangokuphepha?
Nakuba kukhona okunye okuphikisalokhu kuloMthetho, noma imuphi umuntu ogunyazwe uMkhandlu ngokubhaliwe, phambi kwephoyisa, angangena esikhungweni sokufundisa noma endaweni lapho kuqeqeshwa khona abahlengikazi athathe noma imiphi imibhalo noma izinto ezithintekayo ekufundiseni noma ekuqeqesheni ngenhloso?
(b) ukuphenya noma iluphi undaba oluphathelene nokufunda nokuqeqesha abafundi ukuba bathole iziqu zokunquba umsebenzi wobuhlengikazi ngobuchwepheshwe ngokwaloMthetho.
Noma imuphi umuntu ovimbela noma othikameza umuntu ogunyaziwe okukhulunywa ngaye kulesisigatshana uyakubekwa icala.
umuntu obhaliswe ngaphansi kwaloMthetho okhuluma okungesilo iqiniso ngokuthi uyawazi umsebenzi noma ubhalisiwe njengomhlengikazi noma anqube umsebenzi emkhakheni angawubhalisiwe uyakubekwa icala.
(b) Umhlengikazi osafunda osebhale izivivinyo zakhe zokugcina noma osesethubeni lokubhala izivivinyo zakhe zokugcina zokuthola iziqu okuyothi uma ezithola, abe nelungelo lokubhalisa kuze kube isikhathi labo aziswa ngemiphumela yakhe yalezi zivivinyo.
(d) noma imuphi umkhakha wabantu abangamiswa uMkhandlu.
owonakalisa ngabomu , noma enze kungafundeki okubhalwe kulejista noma ngale kwemvume yomini wesitifiketi esikhishwe ngaphansi kwaloMthetho.
(e) enza isitifiketi mbumbulu , azi ukuthi ngumbhalombumbulu , noma ekhipha noma imuphi umbhalo mbumbulu okufanele ukhishwe ngaphansi kwaloMthetho.
(f) enzeza omunye umuntu obhaliswe ngaphansi kwaloMthetho.
Umuntu otholakale enecala okukhulunywa ngalo kusigatshana (1) uyakugwetshwa inhlawulo noma ukuboshwa noma kokubili inhlawulo nokuphoswa ejele.
Umuntu obhalise ngaphansi kwaloMthetho ethatha, esebenzisa noma esakaza , igama noma incazelo noma uphawu elikhombisa noma elithathwa njengeliholela umuntu ukuthi acabange ukuthi uneziqu zokunquba lomsebenzi ezibhaliswe kodwa ezingekho kulejista uyakubekwa icala uma elahlwa yicala uyakuhlawuliswa imali noma aboshwe isikhathi esingedluli iminyaka emibili noma kokubili inhlawulo nokuboshwa.
Umuntu owephula noma owehluleka ukugcina lokho okushiwo yiloMthetho uyakubekwa icala, ngaphandle uma inhlawulo emisiwe, uma elahlwa yicala angagwetshwa akhokhiswe inhlawulo noma aboshwe isikhathi esingedluli iminyaka emithathu noma kokubili inhlawulo nokuboshwa.
Isitifiketi sokubhalisa okukhulunywa ngas okusigatshana (2) sisebenza iminyaka emithathu.
UMkhandlu ungasivuselela isitifiketi okukhulunywa ngaso kusigatshana (2) ngaphansi kwemibandela engamiswa uMkhandlu.
Noma isiphi isenzo esenziwe uMqondisi-jikelele, inhloko yoMnyango wesifundazwe, umsebenzi wezempilo, noma osebenza ngezempilo ngemuva kokubonisana noMkhandlu anganquma ukuthi usizo lomsebenzi wezempilo noma usokhemisi luyadingeka yini.
Umhlengikazi onguchwepheshe noma umhlengikazi ongusitafu ufanele ukugcina isitolo semithi noma ikhemisi.
Ngokwenhloso yesigatshana (7) isitolo kusho indawo lapho kukhishwa khona imithi namakhambi ebhalwe ohlwini emphakathini kwenziwe ngokukhishwa umuntu ogunyaziwe okuba ngaphansi kwendima yokusebenza ethintekayo ukuba akhiphe imithi?
Umuntu onesikhalo ngesinqumo soMkhandlu angadlulisa leso sikhalo sakhe ngesi nqumo ngendlela enqunyiwe kwikomiti okukhulunywa ngalo kusigatshana (2) eliqokwe nguNgqongqoshe singakapheli isikhathi esinqunyiwe.
Ukudluliswa kwesikhalo okukhulunywa ngakho kusigatshana (1) kufanele kulalelwe ngosuku, endaweni nangesikhathi esimiswe yikomiti lokwedluliswa kwezikhalo.
Ikomiti lokwedluliswa kwezikhalo kufanele liqiniseke ukuthi lowo odlulise isikhalo kanye noMkhandlu bazisiwe ngosuku, indawo kanye nesikhathi okukhulunywa ngaso kusigatshana (3) okungenani zingakapheli izinsuku eziyi-14 ngaphambi kokulalelwa kwesikhalo.
fungisa futhi lamukele isifungo kumuntu obizwe njengofakazi kulokho kwedluliswa kwecala.
Usihlalo wekomiti lokwedluliswa kwesikhalo kufanele amise inqubo ezolandelwa ngesikhathi kulalelwe lokho kudluliswa kwesikhalo bese azisa lowo odlulise isikhalo ngaleyo nqubo emisiwe.
(b) yalela uMkhandlu ukuba ulandele leso sinqumo sekomiti lokwedluliswa kwesikhalo kulolo ndaba.
(a) Isinqumo sekomiti lokwedluliswa kwezikhalo kufanele sibhalwe phansi, bese kuthi umfanekiso walowo mbhalo unikezwe lowo odlulise isikhalo kanye noMkhandlu.
(b) Isinqumo sekomiti lokwedluliswa kwezikhalo okukhulunywa ngalo esigabeni (a) kufanele kwazise ngaso lowo odlulise isikhalo kanye noMkhandlu zingakapheli izinsuku eziyi-14 kusukela ngosuku okuthathwe ngalo leso sinqumo.
Amalunga ekomiti lokwedluliswa kwezikhalo angesizo izisebenzi zoMbuso ngokugcwele angakhokhelwa amaholo noma izimfanelo ezingamiswa uNgqongqoshe ngokuvumelana noNgqongqoshe wezeziMali.
(s) jikelele, noma ikuphi okudingekayo ngaphansi kwaloMthetho, noma okungenziwa uNgqongqoshe akubona kudingekile noma kubalulekile ukuba kunqunywe ukuze kufeze lokho okuphokophelwe ngaloMthetho.
(e) imibiko, amalejista, amarekhodi, imibhalo namafomu angagcwaliswa agcinwe uMkhandlu noma angathunyelwa nguMkhandlu kuNgqongqoshe noma uMqondisi-Jikelele.
Umthethonkambiso omiswe ngaphansi kwaloMthetho unganquma inhlawulo ngokwephulwa noma ukwehluleka ukugcina okushiwo yiloMthetho.
(4) Isaziso esikhishwe noma umthethonkambiso noma yisinqumo esenziwe ngokwaloMthetho ingachitshiyelwa noma ichithwe yileso siphathimandla esisikhiphile noma esisenzile.
(b) emema abantu abathintekayo ukuba benze iziphakamiso mayelana nalokho.
(6) Isigatshana (5) asisebenzi?
(b) noma iyiphi imithethonkambiso uMkhandlu oluleke uNgqongqoshe ukuthi kufanele yenziwe ngokushesha ukuze kuzuze umphakathi.
(d) noma yini enye okufanele imenyezelwe njengemithethonqubo ngokwaloMthetho.
(b) umeme abantu abathintekayo ukuba babeke imibono yabo noma benze iziphakamiso ngaleyo mithethonqubo.
(1) Imithetho ebhalwe engxenyeni yokuqala neyesibili yeSheduli iyasulwa kangangoba kukhonjisiwe engxenyeni yesithathu yeSheduli.
Ukwesulwa kwemithetho akuwaphazamisi amalungiselelo esikhashana aqukethwe esigabeni 61.
Noma isiphi isimemezelo, isaziso , umthethonkambiso, ukugunyazwa noma izinqumo esikhishiwe noma esenziwe, noma ikuphi ukubhaliswa noma ukufakwa ohlwini, noma ikuphi ukususwa elejisteni noma uhlu noma ukuqashwa noma yini nje eyenziwe ngokusho kanoma imuphi umthetho osusuliwe ngokwesigaba 60 (1), kuthathwa njengokukhishwe noma okwenziwe ngaphansi kwezigaba ezihambisanayo zaloMthetho ngaphandle uma kuphikisana nokushiwo yiloMthetho.
Amalunga oMkhandlu ohlanganiswe noma abunjwe ngaphanbi nje nokuqala ukusebenza kwaloMthetho kufanele aqhubeke nokuba ngamalunga oMkhandlu futhi uMkhandlu uyothathwa njengobunjwe ngokulungile ngokwaloMthetho kuze kube usuku olumiswe nguNgqongqoshe lakhishwa ephephabhukwini lombuso iGazethi.
Uma noma iliphi ilunga okukhulunywa ngalo kusigatshana (2) lishiya isikhundla, uMkhandlu kufanele usale unalawo malunga asele kuze kuike lolo suku okukhulunywa ngalo kuleso sigatshana.
Ngale kwalokho okushiwo yisigatshana (1) nangokuhambisana nokushiwo kusigatshana (5), uMkhandlu unamandla okuqalisa futhi uphothule isinyathelo zokuqondisa izigwegwe ngokusho kwemithethonkambiso eyenziwe ngaphansi kwemithetho esisuliwe, kunoma imuphi umuntu okusolwa ukuthi ngapphambi nje komhlangano wokuqala woMkhandlu ngemuva kokuqala ukusebenza kwalomthetho wenze isenzo esingathathwa njengesingafanele nesiphoxayo ngokusho kwemithetho esisuliwe noma imithethonkambiso eyenziwe ngaphansi kwalleyo mithetho.
UMkhandlu ungeze wathathela noma imuphi umuntu izinyathelo okukhulunywa ngazo kusigatshana (4) ngaphandle uma okusolwa ukuthi ukwenzile noma ukwephulile ngokwemithetho esuliwe noma imithethonkambiso eyenziwe ngokwaleyo mithetho kuncishe kufane ncimishi nokwephula okushiwo esigabeni esihambisana naso esikuloMthetho noma imithethinkambiso eyenziwe ngaphansi kwaloMthetho.
LoMthetho uzakubizwa ngoMthetho woBuhlengikazi ka 2005 futhi uyoqala ukusebenza ngosuku oluyomiswa nguNgqongqoshe ngesimemezelo ephephabhukwini lombuso iGazethi.
UMkhandlu woBuhlengikazi ngomunye weMikhandlu emiswe ngokoMthetho engaphansi koMnyango wezeMpilo nokumanje nje ulawulwa uMthetho wobuHlengingazi ka 1978 (uMthetho onguNombolo 50 ka 1978) (lapha uzobizwa ngoMthetho). LoMthetho njengamanje ulawula umsebenzi wobuhlengikazi nokufunda nokuqeqeshwa kwabahlengikazi?
UNgqongqoshe wezeMpilo wasungula ithimba elizobhekana phakathi kokunye nokuguqulwa kwemikhandlu emiswe ngokomthetho engaphansi kwakhe ukuze kube nokuvikeleka okwanele komphakathi. Umthetho njengamanje usekelwe phezu komgomo othi imikhandlu ikhona ukuze ivikele umsebenzi hayi ukuvikela umphakathi.
Ngakho-ke inhloso ephambili yaloMthethosivivinyo ngukuguqula UmkhandluwoBuhlengikazi ukuze kwandiswe ukuvikelela komphakatho nokuthuthukisa ukubika kwamalunga oMkhandlu kuNobhala. UMthethosivivinyo kuhloswe ngawo ukuba uxhume noma uqhubeke kulokho okushiwo uMthetho wezeMpilo kuzwelonke (uMthetho onguNombolo 61 ka 2003) neminye imithetho ethintekayo.
LoMthethosivivinyo ubuye futhi uzame ukukhuthaza okushiwo ngumthethosisekelo ngokutholakala kosizo lwezempilo nelungelo lokunakekelwa kwezempilo ngokuthi usizo luzonikezwa ngomoya wokuvikela ilungelo lekuhlonishwa kwesithunzi salabo abasebenzisa ezempilo.
Futhi, loMthethosivivinyo ufuna ukwenza izichibiyelo kweminye imithetho ukuze kulungiswe imithetho esilele emuva noma imithetho engahambisani nemithetho yamanje.
Kube nezingxoxo eziningi nabathintekayo ukuze kuboniswane ngenqubomgomo ezolandelwa kuloMthethosivivinyo. LoMnyango usebenzele phezu kwalezo zingxoxo ekubhaleni loMthethosivivinyo.
(h) nokubhalisa abahlengikazi nokugcina ilejista.
_ Ezinye izikhungo ezithintekayo njengeZiphathimandla zeziQu eNingizimu Afrika.
Akukho ngoba uMkhandlu uzoqhubeka ukuqoqa imali yawo ngezimali ezinqunywe ngaphansi kwaloMthethosivivinyo.
6.1 Abaluleki bezoMthetho boMbuso noMnyango wezeMpilo babona ukuthi loMthethosivivinyo kufanele ulandele inqubo esungulwe ngokwesigaba 76 soMthethosisekelo okungu Sizo lezeMpilo?
6.2 Abaluleki bezoMthetho boMbuso babona ukuthi akudingekile ukuba kwedluliselwe loMthethosivivinyo eNdlini yabaHoli beNdabuko kaZwelonke ngokwesigaba 18 (1) (a) soMthetho Wabaholi beNdabuko noMhlahlandlela wokuBusa ka 2003 (uMthetho onguNombolo 41 of 2003) ngoba awusho lutho oluthinta imithetho yendabuko noma imikhuba noma amasiko emiphakathi yendabuko.
<fn>DAC-NLS. Okumumethweko(2005).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ngebanga lemithetho yebandlululo imitjhado ethize yamaSewula Afrika wendabuko azange yemukelwe nofana ipheliswe ngaphasi kobujamo obuthize. Umthetho omutjha okukhulunywa ngawo kilomtlolo ulethe amatjhuguluko arhabileko emikhubeni eyenziwako, njengombana kuzakuvela..
Ngokufanako indlela ebekuphathwa ngakhona ipahla yabantu abaNzima abahlongakala bangakabi amafa wabo, beyingekho kumthethosisekelo nakancani nje-ke umthetho ohlonywe milandu wakatelela umNyango wezobuLungiswa kobana utjhugulule ikambiso yawo yomthetho ukuze ikhambisane nomThethosisekelo.
Kungenzeka bonyana ikambiso etja yomthetho okukhulunywa ngayo kilomtlolo nayo ayikhambisani nemikhuba yabantu bendabuko beSewula Afrika, kodwana lokhu akisiyo ihloso yekulumiswano le. Wena uzazibonisele ngalokho!
Ngaphambi kokungena ekulumiswaneni engeneleleko yomThetho wokwAmukelwa kwemiTjhado yesiNtu (eyaziwa bona "Mthetho"), kuqakathekile ukubonelela ngehlangothi elifitjhani lobujamo kezomthetho okumalungana nemitjhado yesikhuwa kanye "nemitjhado yesintu" okwenziwe ngaphambi kwaka 15 Novemba 2000, (okulisuku umThetho owathoma ukusebenza ngalo).
Ukuya ngokwesigaba esisuliweko 22(6) somThetho wokuPhathwa kwabaNzima, imitjhado yesikhuwa yabantu abanzima beyenziwe yaba ngeyokungahlanganyeli ipahla ingafaki inzuzo nokuloba begodu inikela indoda amandla womtjhado (qala ku- Ex parte Minister of Native Affairs: In re Molefe v Molefe 1946 AD 315 no- Bopape v Moloto 2000 1 SA 383 T). Ukuze bangenise isihlomelelo sokufaka ukuhlanganyelwa kwepahla, inzuzo nokuloba lapha kungazange kwenziwe khona isivumelwano sangaphambi komtjhado besitloliswe, abantu abanzima bebakatelelekile kobana benze isifungo malungana nalokhu phambi komtjhadisi esikhathini esingangenyanga ngaphambi kobana benze umnyanya womtjhado.
Kodwana ukuhlanganyela ipahla okunjalo, njll. bekukghoneka kwaphela nakube indoda beyingakathathi abanye abafazi "ngomtjhado wesintu" ngaphandle komfazi loyo efuna ukumtjhada isikhuwa.
Ngomhlaka 1 kuNovemba 1984, umThetho wePahla yemTjhadweni 88 ka 1984 wajanyiswa okwathi -inter alia waphelisa amandla womtjhado indoda ebegade inawo phezu komfazi emtjhadweni wesikhuwa, nofana ngokomthetho wesintu. Umphumela walokhu kwaba kukuthi ukusuka ngomhlaka 1 kuNovemba 1984, amandla womtjahdo indoda ebegade inawo phezu komfazayo ngokomtjhado owajanyiswa ngokwesigaba esisuliweko 22(6) asulwa ukusukela emuva.
Njengombana abalingani "abathethene isintu" bebangathathwa njengabatjhadene ngokomthetho, umlingani gade akghona ukuthi ngesinye nesinye isikhathi khibe umtjhado lowo usesekhona azitjhadele omunye umlingani ngokomtjhado wesikhuwa. Umphumela walokho bekuba kukuthi umtjhado wesikhuwa lowo uginya "wesintu". (qala ku-Nkambula v Linda 1951 1 SA 377 (A) no-Malaza v Mndaweni 1975 BAC (C) 45. Umfazi othethwe isintu bekuthiwa "mlingani olahliweko". Umfazi othethwe isintu loyo naye gade akghona ukungena emtjhadweni wesikhuwa nenye indoda ngokufanako ukuthathana kwesintu kwabo bekufelela. Ukuthi "ukuthathanokho" kuvuselelwa mThetho wokwAmukelwa komTjhado wesiNtu 120 ka 1998 (isigaba 2) mbuzo okumele amakhotho enze iqunto ngawo.
Isigaba 22(7) somThetho wokuPhathwa kwabaNzima, 38 ka 1927, kodwana, ubonelela ngeendlela zokuvikela umndeni olahliweko lokha indoda nayihlongakalako. Malungana neenhloso zokwaba ilifa, ijamo lomhlolokazi nabantwana bomtjhado wesikhuwa gade lithathwa bona lilingana nelomhlolokazi nabantwana bomtjhado wesintu. Okutjho bona ukubekwa phambili kwejamo lomfazi nabantwana bomtjhado wesikhuwa bekuphelelwa mamandla bese babekwa ezingeni elilinganako nelomfazi(abafazi) olahliweko nabantwabakhe.
Ukuya ngokomThetho wokuTjhugululwa komThetho wemiTjhado nePahla yemTjadweni, umThetho 3 ka 1988, othome ukusebenza ngomhlaka 2 Disemba 1988, umThetho wokuPhathwa kwabaNzima ka 1927 watjhugululwa.
Umphumela walokhu kwaba kukuthi yoke imitjhado eSewula Afrika yabekwa esilinganisweni esifanako begodu umThetho wePahla yemTjhadweni 88 ka 1984 nawo wasetjenziswa emitjhadweni yabanzima ebekhona ngemva kwangomhla ka 2 Disemba 1988. Nje-ke imitjhado eyenziwe ngemva kwangomhlaka 2 Disemba 1988 yaba ngehlanganyela ipahla ngaphandle kwanange kwenziwa isivumelwano sangaphambi komtjhado besatloliswa esikhathini esiziinyanga ezintathu (3) e-ofisini lokutloliswa kwepahla.
Elinye itjhuguluko eliqakathekileko kwaba kukobana "ukuthathana kwesintu" azange kufeleliswe mtjhado wesikhuwa. Isigaba 22(1) uqabela indoda etjhade isintu kobana ingene emtjhadweni wesikhuwa nomunye umfazi khibe umtjhado wesintu lowow usesekhona (qala ku-Thembisile v Thembisile 2002 2 SA 209 T no Kwitshane v Magalela 1999 4 SA 610 (TK)).
Ngetjhudu elimbi azange kwenziwe isibonelelo sokobana kwenziwani nakube umtjhado wesikhuwa lowo wenzeke ngemva kowesintu. NoKodwana kuyaqiniswa bonyana umtjhado wesikhuwa lowo awuyelwa.
Isigaba 3(2) somThetho wokwAmukelwa kwemiTjhado yesiNtu 120 ka 1998, uqabela umlingani osemtjhadweni wesintu kobana angene emtjhadweni wesikhuwa ukuya ngokomThetho wemiTjhado 25 ka 1961. Isibonelelo esinjalo kukhulunywa ngaso endimeni 2.3.2 supra, kodwana godu azange kube nesibonelelo sokobana kwenziwani nakube imibandela yomThetho yephuliwe.
UmThetho wango 1978 wemiTjhado eTranskei, 21 ka 1978 beyivumela indoda esemtjhadweni wesikhuwa kobana ingene emitjhadweni eminye yesintu, ngaphandle kwanange umtjhado wesikhuwa bewungahlanganyeli ipahla. Ngokufanako, indoda esemtjhadweni wesintu ingangena emtjhadweni wesikhuwa nomfazi wesithathu, kwaphela nange umtjhado wesikhuwa lowo awusingohlanganyela ipahla.
UmThetho uthome ukusebenza ngomhlaka 15 Novemba 2000 bewaletha igadango eliqinileko lokwamukela yoke imitjhado yesintu esemthethweni. UmThetho usebenza ukuthoma emuva begodu kuzakusetjenzwa ngawo isigaba ngesigaba.
UmThetho usebenza kiyo yoke imitjhado yesintu eyenziwe ngokomthetho wemitjhado yesintu, okutjho imikhuba nokusetjenziswa kwayo ngokwesiko phakathi kwama-Afrika eSewula Afrika begodu obumba ingcenye yesiko labantwabo.
Ngalokho kuyakhanya bonyana umThetho lo awukwazi ukubona eminye imibala ngombana usebenza kwaphela ebantwini bendabuko eSewula Afrika, kwaphela nakube umtjhado ugidingwe namkha wagidingwa ngokwemikhuba nokusetjenziswa kwamasiko wabantu bendabuko be-Afrika.
Imitjhado eyenziwe ngaphambi kwangomhlaka 15 Novemba 2000 yamukelwa kwaphela nakube iyaziwa ngokomthetho wesintu begodu nakube beyikhona nakuthoma ukusebenza komThetho. Iindingo okumele zaneliswe mitjhado le ngilezo ezibekwe mthetho wesintu ngokungakahleleki osebenza ngaphandle kwaKwaZulu-Natal nalezo zomthetho wesintu ohlelekileko osebenza KwaZulu-Natal.
Imitjhado eyenziwe ngemva kwangomhlaka 15 Novemba 2000 kumele ikhambisane neendingo zomThetho. Iindingo ezihlinzekwa emThethweni naziphikisanako begodu zibhalelwa kukhambisana zizakwenza imitjhado ibe lilize.
Bobabili okumele babe balingani kufanele babe ngaphezu kweminyaka eli- 18 nofana bathathwe bona bamondarha.
Bobabili okumele babe balingani kumele bavumelane kobana batjhada ngokomthetho wesintu.
Akekho omunye wabalinganabo okumele abe yingcenye yanofana ngimuphi omunye umtjhado wesintu.
Umtjhado kumele kukhulunyiswanwe ngawo bekwenziwe nofana ugidingwe ngokukhambisana nomthetho wesintu.
Ukuze uktjhado wesintu osithembu wamukeleke, phezu kweendingo ezifunekako ezitjhwiwe ngaphezulu, kumele kwenziwe isivumelwano njengombana sihlinzekwe kusigaba 7(6) (ikulumiswano epheleleko ngalokhu isendimeni 5.2.2).
Isigaba 4 somThetho sibeka isibopho phezu kwabalingani kobana batlolise umtjhadwabo, kodwana ukuhluleka ukutlolisa umtjhado lowo akuthinti ubuqiniso bawo.
Ukutloliswa kwenziwa sikhulu esitlolisako (emNyangweni wezangeKhaya), kwaphela nakube ilwazi elifunekako eliquntiweko liyalethwa bekubhadelwe. Omunye nomunye umuntu, ingasi kwaphela abalingani, angenza isibawo sokutlolisa umtjhado, kwaphela nakube angaveza ikareko elaneleko malungana nalokho.
Iindingo malungana nokutloliswa komtjhado nemitlolo okumele izaliswe nobufakazi obumele bilethwe e-ofisini lokutlolisa kusemthetjhwaneni yomThetho begodu angeze kwakhulunywa ngokungeneleleko emtlolweni lo.
Isigaba 4(7) somThetho sihlinzeka bonyana ikhotho ingathintwa ngesibawo malungana nokutloliswa komtjhado wesintu. Isigatjanesi singasetjenziswa kwaphela nakube kunombango malungana nobuqiniso bomtjhado kodwana ingasi lokha isikhulu sokutlolisa nasinganasiqiniseko sokusetjenziswa kwemikhuba nokwenziwa kwayo.
Ngaphambi kokujanyiswa komThetho, umfazi osemtjhadweni wesintu gade athathwa bonyana uhlala angasimondarha bese indoda ithathwa njengomphathi wamafa. Isigaba 6 gadesi sesihlinzeka abalingani bobabili ngamandla alinganako, ngokukhambisana nomthetho wepahla yemtjhadweni olawula umtjhado.
Ukuqakatheka kokuphathwa kwepahla yemitjhado enjalo kuhlala kungaphasi kwelawulo lomthetho wesintu, ngokukhambisana nemibandela ekusigaba 6, ekukhulunywe ngayo supra. Ukuphathwa kwepahlokho kuthathwa khulu bonyana ngokungaphandle kokuhlanganyela ipahla ngaphandle kokubuthelela.
Isigaba 7(4) somThetho, nanyana kunjalo, sihlinzeka bonyana abalingani abatjhade ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho ngokuhlanganyela bangenza isibawo ekhotho kobana batjhugulule ilawulo lepahlabo yemtjhadweni, kwaphela nakube kuneenzathu ezizwakalako zokwenza lokho, abakolodwako banikelwa isikhathi esaneleko begodu akunamuntu ozakuzindlekelwa ngetjhuguluko elinjalo. Ikhotho izakugunyaza abalingani ukungena esivumelwaneni bese umtjhado ngemva kwalapho ulawulwa sivumelwaneso.
Nakube akunamlingani oyingcenye yanofana ngimuphi omunye umtjhado wesintu okhona, umtjhado uzakuba ngohlanganyela ipahla ngaphandle kwanange abalingani bangena esiVumelwaneni sangaPhambi komtjhado bese batlolisa isivumelwaneso e-ofisini lokutloliswa kwamafa. Ehlangothini lamva nje, ukuqkatheka kokuphathwa kwamafa kuzakulawulwa sivumelwano.
nokuhlukanisa ipahla bese kuqinisekiswe bona ihlukaniswa ngokulinganako.
Ikhotho izosala isibawo esinjalo nakube ifunyana bonyana omunye wabalingani akakavikeleki kuhle ukuya ngokwesivumelwano.
Ukuya ngombono wabaLuleki bomThetho bamva nje ofunyenwe mNyango wezangeKhaya, ukwenziwa kwesivumelwano akuphikiswa begodu ukubeba lokho kungabanga bonyana umtjhado lowo ungayelwa.
Isigaba 8 godu silethe itjhuguluko ebujameni obudlulileko lapha umtjhado wesintu bewungapheliswa khona ngaphandle kokulayelwa yikhotho.
Yoke imitjhado eyamukelekako yesintu, nanyana ngotlolisiweko nofana awa, kumele ipheliswe yikhotho, (iKhotho ePhakemeko, iKhotho yomNdeni nofana iKhotho yokuTlhalana ukuya ngokomThetho 9 ka 1929). Imibandela yomThetho wokuTlhalana 24 ka 1987 isebenza emtjhadweni wesintu begodu umtjhado onjalo ungapheliswa kwaphela ngeenzathu zokungasalungiseki kokuphuka kwawo.
Ukubuyiselwa kwe"lobolo" yinto okusakhulunyiswana ngayo gadesi nje begodu umgodli walo kumele ahlanganyele ekambisweni nakube "ilobolo" kumele libuyiselwe.
Isigaba 10 sivumela abalingani abasemtjhadweni wesintu wobutsobe kobana batjhade ngokomThetho wemiTjhado 25 ka 1961.
UmThetho, nanyana kunjalo, awuvumeli umlingani osemtjhadweni wesikhuwa kobana angene emtjhadweni wesintu nomlinganakhe lowo (qala isigaba 10(4)).
Kubonelela malungana nokwamukelwa kwemitjhado yesintu; ukutjho iimfuneko zomtjhado wesintu ovumelekileko; ukulawula ukutloliswa kwemitjhado yesintu; ukubonelela abalingani abasemtjhadweni wesintu ngejamo namandla alinganako; ukulawula ukuphathwa kwamafa emtjhadweni wesintu kanye namandla wabalingani emitjhadweni enjalo; ukulawula ukupheliswa kwemitjhado yesintu; ukubonelela malungana nokwenziwa kwemithetjhwana; ukusula imibandela ethize yemithethi ethize; kanye nokubonelela malungana neendaba eziphathelene nalokho.
'nomrholi wendabuko' kutjho nanyana ngimuphi umuntu ngokomthetho wesintu nofana omunye nomunye umthetho ophethe isikhundla ekubuseni kwesintu.
(1) Umtjhado omtjhado owamukelekako ngokomthetho wesintu begodu nogade sele ukhona nakuthoma ukusebenza komThetho lo, uthathwa njengomtjhado malungana nazo zoke iinhloso.
(2) Umtjhado wesintu owenziwe ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, okutjho bona ngeemfuneko zomThetho lo, uthathwa njengomtjhado malungana nazo zoke iinhloso..
(3) Nakube umuntu umlingani emtjhadweni wesintu ongaphezu kowodwa, yoke imitjhado yesintu eyamukelekako eyenziwe ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo, ithathwa njengemitjhado malungana nazo zoke iinhloso.
(4) Nakube umuntu umlingani emtjhadweni wesintu ongaphezu kowodwa, yoke imitjhado enjalo eyenziwe ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, ekhambisana nemibandela yomThetho lo, ithathwa njengemitjhado malungana nazo zoke iinhloso.
(b) kukhuluntiswane ngomtjhado bekungenwe kiwo nofana ugidingwe ngokomthetho wesintu.
(2) Ngaphandle kwanjengombana kuhlinzekwe kusigaba 10 (1), akunamlingani emtjhadweni wesintu ozakuvumeleka bonyana angene emtjhadweni ngaphasi komThetho wemiTjhado, 1961 (umThetho 25 ka 1961), khibe umtjhadwakhe wesintu usesekhona.
(3) (a) Nakube nofana ngimuphi wabalingani okukhulunywa ngabo akasimondarha, bobabili ababelethi bakhe, nofana nakube akanababelethi, umtlhogomelakhe wangokomthetho kumele kube nguye ogunyaza umtjhado lowo.
(b) Nakube imvumo yababelethi nofana abatlhogomeli bangokomthetho abatholakali, kusetjenziswa isigaba 25 somThetho wemiTjhado, 1961.
(4) (a) Ngaphandle kwesigatjana (1) (a) (i), uNgqongqotjhe nofana esinye nesinye isikhulu sombuso esigunyazwe ngokutloliweko nguNgqongqotjhe, singanikela imvumo etloliweko umuntu ongaphasi kweminyaka eli-18 kobana angene emtjhadweni wesintu nakube uNgqongqotjhe nofana isikhulu esitjhwiweko babona bonyana umtjhado lowo ufanele ube khona begodu uqakathekile kilabo abatjhadako.
(b) Imvumo leyo ayibatjhaphululi abatjhadako kusibopho sokukhambisana nazo zoke ezinye iimfuneko eziqintelwe mthetho..
(c) Nakube umuntu ongaphasi kweminyaka eli-18 ungene emtjhadweni wesintu ngaphandle kwemvumo etloliweko kaNgqongqotjhe nofana isikhulu esifaneleko, uNgqongqotjhe nofana isikhulu, angathi nakube ubona bonyana umtjhado lowo ufanelekile begodu uqakathekile kilabo abatjhadako, bgodu nalube umtjhado lowo gade ukhambisana nomThetho ngeendlela zoke, amemezele ngokutloliweko bonyana umtjhado lowo kumtjhado wesintu owamukelekako.
(5) Ngokukhambisana nesigatjana (4), isigaba 24A somThetho wemiTjhado, 1961, sisebenza emtjhadweni wesintu womuntu ongasimondarha ongene emtjhadweni ngaphandle kwemvumo yombelethi, umtlhogomeli, ukomitjhinara wezehlalakuhle yabantwana nofana ijaji, nofana kungayiphi indlela.
(6) Ukuqabelwa komtjhado wesintu phakathi kwabantu ngebanga lobudlelwano babo ngokweengazi nofana ngokuzenzakalela kujanyiswa mthetho wesintu.
(1) Abalingani bontjhado wesintu banesibopho sokuqinisekisa bonyana umtjhadwabo uyatloliswa.
(2) Nanyana ngimuphi umlingani angenza isibawo esikhulwini sokutlolisa ngeforomo eliqintelweko malungana nokutloliswa komtjhadwakhe wesintu begodu kumele anikele isikhulu sokutlolisa ilwazi elingezelelako elingadingwa sikhulu sokutlolisa ukuze azanelise kobana umtjhado lowo ukhona.
(b) okungenwe kiwo ngemva kokuthoma komThetho lo, kumele utloliswe esikhathini esiziinyanga ezintathu ngemva komtjhado lowo nofana esikhathini eside njengombana uNgqongqotjhe angaqunta ngeenkathi ezithize ngesaziso kuGazethe.
(4) (a) Isikhulu esitlolisako kumele, nakube sanelisekile bonyana abalingani benze umtjhado wesintu owamukelekako, sitlolise umtjhado ngokurikhoda isifaniso sabalingani, isuku lomtjhado, ilobolo okuvunyelwene ngalo kanye nanofana ngiyiphi eminye imininingwana equntiweko.
(b) Isikhulu esitlolisako kumele sinikele abalingani isitifikeyiti sokutloliswa, esinemininingwana equntiweko.
(5) (a) Nakube nofana ngasiphi isizathu umtjhado wesintu awutloliswa, nanyana ngubani owanelisa isikhulu sokutlolisa bonyana yena nofana umlinganakhe unekareko elaneleko endabeni, angenza isibawo esikhulwini esitlolisako ngendlela equntiweko ukubuza ngokuba khona komtjhado lowo.
(b) Nakube isikhulu esitlolisako sanelisekile bonyana umtjhado wesintu owamukelekako ukhona nofana ukhe waba khona phakathi kwabalingani, kumele sitlolise umtjhado besikhuphe nesitifikeyiti sokutlolisa njengombana kuzalisiwe kusigatjana (4).
(6) Nakube isikhulu esitlolisako asikaneliseki bonyana abalingani bangene emtjhadweni wesintu owamukelekako, kumele sale ukutlolisa umtjhado.
(b) kusulwe nofana kulungiswe nofana ngikuphi ukutloliswa komtjhado wesintu okwenziwe sikhulu esitlolisako.
(8) Isitifikeyiti somtjhado wesintu esikhutjhwe ngaphasi kwesigabes nofana omunye nomunye umthetho obonelela ngokutloliswa kwemitjhado yesintu ubumba prima facie ubufakazi bobukhona komtjhado wesintu kanye nemininingwana esesitifikeyitineso.
(9) Ukuhluleka ukutlolisa umtjhado wesintu akuthinti ubuqiniso bomtjhado lowo.
(1) Isikhulu esitlolisako singathi, malungana nomuntu okuthiwa akasimondarha, samukele isitifikeyiti samabeletho, ipasa, isitatimende esifungelweko sombelethi nofana isihlobo songasimondarha, nofana ubufakazi obunjalo isikhulu esitlolisako esingabubona bufanelekile ukuba bufakazi beminyaka yomuntu loyo.
(2) Nakube iminyaka yomuntu okuthiwa akasimondarha ayinabuqiniso nofana kunepikiswano ngayo, begodu iminyaka yomuntu loyo ikhambisana neenhloso zomThetho lo, isikhulu esitlolisako singaletha indaba leyo ngendlela equntiweko ekhotho kamarhistrata ehlonywe ngokomThetho weKhotho kaMarhistrata, 1944 (umThetho 32 ka 1944), okumele siqunte iminyaka yomuntu besikhuphe isitifikeyiti esimalungana nalokho, esibufakazi beminyaka yobudala yomuntu loyo.
Umfazi emtjhadweni wesintu, ngebanga lokulingana nomyenakhe nangokukhambisana nehlelo lepahla yomtjhado elilawula umtjhado, unejamo elizeleko namandla, kufaka namandla wokuzuza ipahla nokuzitjhabalalisa, ukungena eemvumelwaneni kanye nokuphikisa ngokomthetho namandla angahle abe nawo emtjhadweni wesintu.
8. (1) Ukuphathwa kwepahla yemitjhado yesintu okwenziwe ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo kuragela phambili ngokulawulwa mthetho wesintu.
(2) Umtjhado wesintu okungenwe kiwo ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, lapha umlingani angasiyingcenye khona yanofana ngimuphi omunye umtjhado wesintu, umtjhado wokuhlanganyela ipahla newokuzuza nokuloba phakathi kwabalingani, ngaphandle kwanange ukuphathwa okunjalo abalingani azange bakufake esivumelwaneni sabo sangaphambi komtjhado esilawula ihlelo lokuphathwa kwepahla yomtjhado wabo.
(3) Isahluko III neengaba 18, 19, 20 no 24 zesaHluko IV somThetho wePahla yomTjhado, 1984 (umThetho 88 ka 1984), sisebenza malungana nanofana ngimuphi umtjhado wesintu lapha kuhlanganyelwa khona ipahla njengombana kutjhiwo kusigatjana (2).
ingalayela bonyana ihlelo lokulawula ipahla elisetjenziswa emtjhadweni lowo nofana emitjhadweni leyo angeze lisasetjenziswa begodu igunyaze abalingani bomtjhado nofana bemitjhado leyo kobana benze isivumelwano esitloliweko lapha ihlelo elizako lokulawula ipahla yomtjhado nofana imitjhadwabo lizakulawulwa khona ngemibandela equntwe yikhotho.
(b) Nakuyindoda emlingani emtjhadweni wesintu ongaphezu kowodwa, boke abantu abanekareko elaneleko endabeni, khulukhulu umlingani nofana abalingani baloyo owenza isibawo, kumele bahlanganyele ekambisweni.
(5) Isigaba 21 somThetho wePahla yomTjhado, 1984 (umThetho 88 ka 1984) sisetjenziswa emtjhadweni wesintu owenziwe ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo lapha indoda inganabalingani abangaphezu koyedwa.
(6) Indoda esemtjhadweni wesintu efuna ukungena komunye umtjhado wesintu nomunye umfazi ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, kumele yenze isibawo ekhotho ukuvuma isvumelwano esitloliweko esizokulawula ihlelo langomuso lokulawula ipahla yomtjhadwayo.
(iii) yale isibawo nakube emkhumbulwenayo ikareko lanofana ngisiphi seenqhema ezibandakanyekako alizokuqinisekiswa ngokwaneleko ngesivumelwano esihlongoziweko.
(8) Boke abantu abanekareko elaneleko endabeni, khulukhulu umlingani nofana abalingani bowenza isibawo kanye nomlingani afuna ukumthatha, kumele babekhona ekambisweni esungulwe ngokwesigatjana (6).
(9) Nakube ikhotho ikhupha isibawo esicatjangwa kusigatjana (4) no (6), umtlolisi nofana umabhalana wekhotho, njengombana kungaba njalo, kumele anikele omunye nomunye umlingani umlayo wekotho kanye nekhophi eqinisekisiweko yesivumelwano esinjalo bese wenza bonyana umlayo onjalo kanye nekhophi eqinisekisiweko yesivumelwaneso kuthunyelwa kumtlolisi wamafa ngamunye wendawo lapha kunekhotho leyo.
(1) Umtjhado wesintu ungapheliswa kwaphela yikhotho ngemvumo yokutlhalana phezu kweenzathu zokuphuka komtjhado okungeke kusalungiseka.
(2) Ikhotho ingakhupha imvumo yokutlhalana ngeenzathu zokuphuka komtjhado okungeke kusalungiseka nakube yanelisekile bonyana ubudlelwano bomtjhado phakathi kwabalingani abatjhadileko bufikelele ebujamweni obungasalungisekiko kangangobana akunathemba lokobana kungabe kusaba nobudlelwano obujayelekileko emtjhadweni phakathi kwabo.
(3) UmThetho wokuLamula keZinye Iindaba zokuTlhalana, 1987 (umThetho 24 ka 1987) nesigaba 6 somThetho wokuTlhalana, 1979 (umThetho 70 ka 1979), kusebenza ekuphelisweni komtjhado wesintu.
(e) ingathi lokha nayenza umlayo malungana nokukhokhwa kwesondlo, iyelele nanyana ngimuphi umbandela nofana ukuhlela okwenziwe ngokuya ngomthetho wesintu.
(5) Akunanto esigabenesi okumele ithathwe bona ikhawula indima, okwamukelwa emthethweni wesintu, kwanofana ngimuphi umuntu kufaka nomrholi wendabuko, ekulamuleni, ukuya ngomthetho wesintu, kwanofana ngikuphi ukuphikisana nofana indaba evele ngaphambi kobana ikhotho iphelise umtjhado wesintu.
Ngaphandle kwemiyalo yomthetho wesintu, iminyaka yobunengi yanofana ngimuphi umuntu iquntwa ngokukhambisana nomThetho wemiNyaka yobuNengi, 1972 (umThetho ka 1972).
(1) Indoda nomfazi abasemtjhadweni wesintu banelungelo lokwenza isivumelwano somtjhado ngaphasi komThetho wemiTjhado, 1961 (umThetho ka 1961), nakube phakathi kwabo akekho omlingani emtjhadweni wesintu okhona nomunyw umuntu.
(2) Lokha umtjhado nawenziwako njengombana kutjhiwo kusigatjana (1) umtjhado lowo ungohlanganyela ipahla begodu lapha kuhlanganyelwa khona okuzuziweko nokulobiweko ngaphandle kwanange imiphumela leyo ingakakafakwa esivumelwaneni sangaphambi komtjhado esilawula ihlelo lokuphathwa kwepahla yomtjhado emtjhadwenabo.
(3) Isahluko III neengaba 18, 19, 20 no 24 zesaHluko IV somThetho wePahla yomTjhado, 1984 (umThetho 88 ka 1984), zisebenza malungana nanofana ngimuphi umtjhado ongohlanganyela ipahla njengombana kutjhiwo kusigatjana (2).
(4) Ngaphandle kwesigatjana (1), akunamlingani osemtjhadweni owenziwe ngaphasi komThetho wemiTjhado, 1961, ozakuthi asesemtjhadweni njalo, abe nelungelo lokungena komunye umtjhado.
(b) nokuquntela iimali ezikhokhwa malungana nokutloliswa komtjhado wesintu kanye nokukhutjhwa kanofana ngisiphi isitifikeyiti esiphathelene nalokho.
(2) Nanya ngimuphi umthetjhwana owenziwe ngaphasi kwesigatjana (1) kumele, ngaphambi kobana ugadangiswe kuGazethe, ulethwe ePhalamende.
(3) Nanyana ngimuphi umthetjhwana owenziwe ngaphasi kwesigatjana (1) ongahle ube nomphumela oziindleko zomBuso nofana imithetjhwana eyenziwe ngaphasi kwesigatjana (1) (b) kumele kwenziwe ngokuthintana noNgqongqotjhe weeMali.
(4) Nanyana ngimuphi umthetjhwana owenziwe ngaphasi kwesigatjana (1) ungahlinzeka bonyana omunye nomunye umuntu owephula umbandela wawo nofana obhalelwa kukhambisana nawo uzakuba nomlandu bese kuthi nagwetjwako aqalane nehlawulo nofana ukubotjhwa isikhathi esingeqi umnyaka owodwa.
'(b) sibumba nofana sibumbe ipahla yelifa elihalnganyelweko begodu ikhotho ikhuphe umlayo beyagunyaza ngaphasi kwesigaba 20 nofana 21 (1) somThetho wePahla yomTjhado 88 ka 1984), nofana ngaphasi kwesigaba 7 somThetho wokwAmukelwa kwemiTjhado yesiNtu, 1998, njengombana kungaba njalo, lapha ipahla, ukuqatjha nofana ibhondi inikelwa khona bobabili abalingani njengesabelo esingakahlukaniswa.'.
Imithetho etjhwiwe kuTjheduli ngalokhu yesuliwe ukufikela kukholomu yesithathu yeTjheduli.
UmThetho lo kuthiwa mThetho wokwAmukelwa kwemiTjhado yesiNtu, 1998, begodu uthoma ukusebenza ngesuku elibekwe nguMongameli ngesimemezelo kuGazethe, okutjho, umhlaka 15 Novemba 2000.
Isewula Afrika esikhathini esidlulileko beyamukela ongenani amahlelo amabili ahlukileko wamafa: umthetho ovamileko (kanye nemithetho eyitjhugululako) nemithetho yesintu. Imiyalo eminengi yesintu ebeyisetjenziswa phambilini beyingatjhayisani kwaphela nomgomo wokuphatha ngokulinganako, kodwana bebe ingakhambisani nomThethosisekelo.
Ikulumiswano emalungana nokurarana hlangana nesiko nokulingana (qala isigaba 9 no 30 somThethosisekelo) yatjhuba, khulukhulu eminyakeni embalwa edlulileko.
Isibonelo esiqinileko serarano yavela emlandwini wokuthoma wakaMthembu (Mthembu v Letsela 1997 (2) SA 9 36 T kanye nomlandu wesibili kaMthembu (Mthembu v Letsela 1998 (2) SA 675 T) owagcina ubuyekezwa. Njengombana lokhu kumlando, ngalokhu sizokulisa njengombana kunjalo namhlanjesi.
Isigaba 23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima, 38 ka 1927 sibonelele ngokobana nakube umuntu onzima uhlongakele atjhiye ilifa lingakabiwa, ilifelo kumele liphathwe Mphathi weKhotho eKulu (isigaba 23(9)).
Nanyana kunjalo, nakube umuntu onzima uhlongakele wangatjhiya incwadi yamafa esemthethweni, ilifa elitjhiyiweko lizakuphathwa nguMarhistrata ophethe lapha kuhlala khona umuntu onzima loyo (isigaba 23(7)). Umthetjhwana R200 wangomhlaka 6 Febherbari 1987, ohlonywe ngaphasi kwesigaba 23(10) somThetho wokuPhathwa kwabaNzima, gade usetjenziselwa ukusiza ekuphathweni kwamafa atjhiyiweko wabantu abanzima.
Umphumela wesiqunto seMoseneke kwaba kukuthi ilifa elitjhiyiweko lonzima lingabikwa kuMhathi kobana liphathwe ngokomthetho ovamileko nofana e-Ofisini kaMarhistrata kobana liphathwe ngumarhistrata ngokomthetho wesintu. Lokhu gade kulilungelo lomuntu obika ilifa. Nakube ilifa liphethwe ngumarhistrata, ikambiso engakahleleki ye R200 ka 1987 njengombana itjhwiwe ngehla beyilandelwa. Nakube ilifa libikwe kuMphathi, umthetho ovamileko bewusetjenziswa ekuphatheni iLifa.
Isenzo esingaphezulu besivunyelwe kwaphela isikhathi esiminyaka emibili ukusuka mhlana kuthathwa iqunto ekuthomeni emlandwini kaMoseneke. UmNyango wesobuLungiswa wafanela bonyana usungule umthetho olawula ukuphathwa kwawo woke amafa eRiphabhuliki yeSewula Afrika. Kodwana azange kube khona umthetho olawulako. Umtehto okhona we"bandlululo" wase watjhugululwa nje.
Njengombana kwenziwa ukuya ngokwequnto kuMoseneke, Imihlinzeko yesigaba 23(2) yomThetho wokuPhathwa kwabaNzima, beyivunyelwe kwaphela bona ilandelwe iminyaka emibili. Isikathi seminyaka emibili siphele ngomhlaka 5 Disemba 2002. Ukusuka ngomhlaka 6 Disemba, uMphathi weKhotho eKulu yagunyazwa kobana isebenze ngawo woke amafa alawulwa mthetho ovamileko. Nakube umuntu uhlongakele begodu inani lelifa lakhe lingaphasi kwe-R125 000,00, Ilifa elinjalo bekusetjenzwa ngalo eeNdawni zokuSiza ema-Ofisini kaMarhistrata malungana begodu ngaphasi kokulayelwa Mphathi (iintatimendezi azikakhethelwa amafa wabanzima kwaphela).
Woke amafa atjhiyiweko angaphezu kwe-R125 000,00 kusamele abikwe kubaPhathi beKhotho eKulu malungana nokuphathwa.
Ilifa lomuntu onzima, othe nasaphilako, wenza isibawo sokurhoqisa ekusebenziseni umyalo womThetho wakwaZulu.
Ilifa lomuntu onzima ongasimhlali weSewula Afrika (iphandle).
Ilifa lomuntu onzima, obagade amlingani emtjhadweni wesikhuwa ngelanga lakhe lokuhlongakala.
Umufi, obegade ngelanga lakhe lokuhlongakala, amhlolokazi, umhlolo nofana otlhalileko emtjhadweni wesikhuwa begodu angakatjhiyi umlingani emtjhadweni wesintu owenziwe ngemva kokupheliswa komtjhado.
Lokha uNgqongqotjhe wezoBulungiswa nanqophisa bonyana ilifa kumele liphathwe ngokomthetho ovamileko.
Ngaphambi kobana umPhathi angaphatha ilifa elitjhwiwe ngaphezulu, ubufakazi obutloliweko bumele bulethwe kobanyana ilifa ngelinye lalawo atjhwiweko.
Amafa angaphezulu begade asabiwa ngaphasi komthetho wesintu njengombana kuhlinzekwa ngaphasi komThetho wokuPhathwa kwabaNzima begodu nemithetjhwana ehlonywe ngaphasi kwawo.
Yoke into okukhulunywe ngayo eendimeni 1 kuya ku 3 ngehla gade sele zitjhugululwe ngomlandu ka- Bhe and Others v The Magistrate, Khayelitsha and Others 2005 (1) SA 580 CC.
Umlandu otjhwiweko usibawo sokuqinisekisa umlayo ongasebenziko ngokomthethosisekelo owenziwe yiKhotho eKulu yeKapa. IKhotho yafunyana bona isigaba 23(10)(a), (c) no (e) somThetho wokuPhathwa kwabaNzima kanye nomthetjhwana 2(e) wemiThetjhwana emalungana nokuPhathwa nokwAbiwa kweliFa lomuFi oNzima asikho emthethweni begodu asisebenzi. Isigaba 1(4)(b) somThetho wokwAbiwa kwePahla naso samemezelwa bona asikho kumthethosisekelo njengombana sikhupha ekusetjenzisweni kwesigaba 1 somThetho lowo nanyana ngiliphi ilifa nofana ingcenye yalo malungana nesigaba 23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima.
ULanga DCJ, natlolela inengi leKhotho, uthi, nakuthathwa ngokomlando nokusebenza kwaso, isigaba 23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima kumthetho wakade ogade uqinisa umthetho wesintu "osebenzako" bewabanga ukwephulwa okukhulu kwamalungelo wabantu abanzima be-Afrika. Isigaba sibangele ihlelo elikabili lokwabiwa kwamafa wama-Afrika anzima, ngaphandle kokutjheja iintjisakalo nemibandela. Isigaba 23 nemithetjhwanaso sisebenza ngokubandlulula begodu sephula amalungelo wokulingana kusigaba 9(3) kanye nesithunzi kusigaba 10 somThethosisekelo wethu, ngalokho kumele sisuswe. Umphumela womlayo lo kukobana akusimithetho esisekelo kwaphela elawula ilifa elihlinzekwe kusigaba esingakhambisani nomThethosisekelo, kodwana godu nekambiso lapha amafa wabantu abanzima aphathwa ngokuhlukileko kunamafa wamakhuwa nayo ayikhambisani nomThethosisekelo.
ULanga DCJ godu utjheja umthetho wesintu wesi-Afrika wokubusa kwabesilisa, ngendlela osetjenziswe ngayo malungana nokuzuzwa kwepahla. Uthi ubandlulula abafazi nabantwana bangaphandle komtjhado ngokungakafaneli. Ngalokho uwuthatha bona awukhambisani nomThethosisekelo begpdu awusebenzi.
Uthi njengombana kuyinto edingekako bonyana amakhotho asungule imithetho emitjha yemithetho yesintu yama-Afrika ukuveza ukuphila komthetho wesintu nokwenza umthetho wesintu ukhambisane nomthethosisekelo, akunantatha endabeni le, ngombana umthetho wokubusa kwabesilisa usisekelo somthetho wesintu begodu awujamiseleleki ngendlela yokuqala isehlakalo ngasinye ngasinye. Nanyana kunjalo, uthi umlayo wesikhatjhana wokulawula ukwabiwa kwamafa wabanzima uqakathekile kufikela lapha isibethamthetho sizakghona khona ukunikela intatha yanini nanini. Ngaleyondlela, iKhotho ilaya bonyana ilifa ebekuzakuthi phambilini labiwe ukuya ngemithetho kumThetho wokuPhathwa kwabaNzima kanye nomthetho wesintu wokulawula kwabafazi gadesi kumele abiwe ukuya ngokwemithetho ehlinzekwe kumThetho wokwAbiwa kwamaFa. Isibonelelo esikhethekileko senziwe emlayweni omalungana nokuthathana isithembu.
Umlayo weKhotho le malungana nemithetho ekuzuzeni ilifa wenziwe ngokuqaliswa emuva ngomhlaka 27 Apreli 1994, kodwana awuzukusebenza eendluliselwaneni ezizalisiweko zobunikazi, ngaphandle kwalapha indlalifa ibe nesaziso sokutjhijila ukusebenza kwangokomthetho kwemihlinzeko yomthetho kanye nomthetho wesintu wokulawula kwabesilisa.
Malungana nokuphathwa kwamafa, iKhotho iyala bonyana ngokuzako amafa wamakamufi phambilini abegade azokuphathwa bomarhistrata ngokomThetho wokuPhathwa kwabaNzima, gadesi kumele aphathwe Mphathi wekhotho eKulu ngokomThetho wokuPhathwa kwamaFa, 66 ka 1965. Nanyana kunjalo umyalo wekhotho malungana nokuphathwa kwamafa awuthomi ukusebenza emuva, yeke amafa aphethwe bomarhistrata ngokwesigaba 23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima uzakuragela phambili ngokuphathwa bomarhistrataba. Ukusuka ngelanga lesigwebeli, amafa amatjha azokuphathwa Mphathi wekhotho ePhakemeko ngokomThetho wokuPhathwa kwamaFa.
Isigaba 23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima 38 ka 1927 usulwa ukusuka ngomhlaka 27 Apreli 1994.
Abomarhstrata angeke basaba negunya lokuphatha amafa atjhiyiweko wabanzima.
Woke amafa, kungasaqalwa ubutjhaba, umbala nofana ikolelo azokuphathwa Mphathi weKhotho ePhakemeko ngokomThetho wokuPhathwa kwamaFa, 66 ka 1965.
Umyalo wekhotho malungana nokuphathwa kwamafa awenziwa ngokuqaliswa emuva, yeke amafa gadesi nje aphethwe bomarhistrata ngokwesigaba 23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima, uzakuragela phambili ngokupahathwa bomarhistratabo. Nanyana kunjalo, umthetho wesintu wokwabiwa kwamafa awuzukulandelwa begodu umarhistrata kuzakufanela bonyana asebenzise imibandela yomThetho wokwAbiwa kwamaFa 81 ka 1987.
Nanyana imihlinzeko yesigaba 23 yesuliwe ngokususela emuva, angeze yasetjenziswa eendluliselwaneni zobunikazi ezizalisiweko ngaphandle kwalokha umdlalifa anesaziso sokutjhijila ukusebenza ngokomthetho kwemihlinzeko yomthetho kanye nomthetho wesintu wokulawula kwamadoda. Ukobana itjhijilo lizokuphumeleliswa bunjani, kumsebenzi wamakhotho ukuqunta begodu sekuzakubonakala khona.
Emitjhadweni yesithembu, omunye nomunye umlingani uzokuba nelungelo lokufumana ama-R125 000 nofana isabelo somntwana.
Woke amafa aphethwe begodu asetjenzwa ngaphambi kwangomhlaka 15 Oktoba 2004, anganqophisa kumthetjhwana 4(2) ukugunyaza kwakaMarhistrata, ngaphandle kwanange ukusebenza ngokomthetho kuyatjhijilwa. Kwaphela nakube imitjhado enjalo yaphathwa nguMarhistrata ngokwesiMemezelo R200 saka 1987.
Woke amafa lapha umufi ahlongakala khona ngemva kwangomhlaka 15 Oktoba 2004, nofana nakube ilifa belisekambisweni yokuphathwa, kodwana kungakafikeleli isukwelo, kumele liphathwe ngokomThetho wokwAbiwa kwamaFa, 81 ka 1987. I-causa yokudluliselwa kwelifa kumele uqalise kusigaba esifaneleko 1(1)(a) ukuya ku 1(1)(e) somThetho otjhwiweko.
Ukuthi abatlolisi bamafa bazofumana njani bonyana ilifa besele libuthiwe nofana belisendleleni yokubuthwa, kumbuzo onganapendulo. Nanyana kunjalo kuyavunywa bonyana abaTlolisi bamele bayame ekuthembekeni kwakamarhistrata malungana nalokhu begodu balandele umthetjhwana 4(2) wokugunyaza.
IKhomitjhini yomThetho yeSewula Afrika njenganje iphenya beyitlame umthetho omutjha ozokuphatha woke amafa ngaphandle kokubandlulula ngokobutjhaba, ubulili nofana isiko.
Tjheja bonyana umthetho ohlongozwako loyo usiphakamiso nje kwaphela, awukabukuvunywa yiPhalamende.
1. KilomThetho, ngaphandle kwanange okumumethweko kutjho ngokuhlukileko.
'umrholi wendabuko' kutjho nanyana ngimuphi umuntu, ngokomthetho wesintu nofana omunye nomunye umthetho, onesikhundla sokubusa.
2. (1) Ngokungaphikisani nanofana ngimuphi umthetho, ilifa lomuntu kumele nahlongakalako labiwe ukuya ngencwadi yamafa yomunut lowo, nofana ngencwadi esemthethweni yamafa, kungaba ngokupheleleko nofana ingcenye, ukuya ngokomthetho wokwabiwa kwamafa oqintelwe mThetho wokwAbiwa kwamaFa, 1987 (umThetho No 81 ka 1987).
(2) UmThetho wokuwAbiwa kwamaFa, 1987 (umThetho No 81 ka 1987), usebenza namatjhuguluko adingwa bunjalo bepahla yamafa womuntu okwathi, ngaphambi kobana umThetho lo uthome ukusebenza, afakwa emtjhadweni wesintu osemthethweni ogade usesekhona lokha umuntu loyo nahlongakalako.
(3) (a) Ngaphandle kokujamelana nanofana ngimuphi umthetho, begodu nangokuya ngendima (b) engenzasi, umlingani uzuza ikumba kamufi kanye nepahlakhe.
(b) Nakube umufi gade aneenkumba ezingaphezu kweyodwa, umlingani oseleko angazuzi yinye kwaphela yazo, kwaphela nakube umlingani loyo unikelwa igunya lokukhetha bona ufuna yipihi.
(4) UmThetho lo usebenza eendabeni eziphathelene nokwabiwa e-ofisini lomrholi wendabuko.
"(6) nakube isizukulwana sakamufi, kungafakwa isizukulwana esingasimondarha nofana esigula ngokwengqondo, okuthi sona, kanye nomlingani oseleko kamufi, babe nelungelo lokuzuza elifeni elitjhiyiweko nalahla ilungelo lakhe lokwamukela inzuzo enjalo, inzuzo leyo izakuba ngeyomlingani oseleko ombelethi wesizukulwaneso."
4. Isigaba 1 somThetho wokuKondliwa kwabaLingani abaSeleko, 1990 (27 ka 1990), utjhugululwa ngokwengeza ngamagama alandelako ehlathululweni 'oseleko' - kanye nanofana ngimuphi umntwana nofana omunye umuntu ohlobene nomufi ogade kuhlekuhle ondliwa ngumufi ngaphambi kokuhlongakala kwakamufi
ImiYalo yomThetho waKwaZulu KwaZulu/Natal, umThetho 16 ka 1985 kanye nesiMemezelo R151 saka 1987, ziyasulwa ngombana azikhambisani nomThetho lo kanye nomThetho wokwAbiwa kwamaFa, 1987 (umThetho No 81 ka 1987).
(b) Isigaba 23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima, 1927 (umThetho No 38 ka 1927), uyasulwa.
(c) Nanyana ngimiphi imithetho yesintu ekatelela umdlalifa kobana ondle abantwana bakamufi nokukhokhela iinkolodo zakamufi uyasulwa.
6. UmThetho lo ubizwa bona mThetho wokuTjhugululwa komThetho wesiNtu wokwAbiwa kwamaFa, 2000, begodu uzokuthoma ukusebenza ngesuku eliquntwe nguMongameli ngesimemezelo kuGazethe.
Ukusukela endulo, umthetho ovamileko azange wamukele imitjhado eyenziwe ngokomthetho wesi-Islamu. Abalingani bemitjhado enjalo gade bathathwa, emehlweni womthetho, njengabangakatjhadi (qala ku- Ismail v Ismail 1983 (1) SA 1006 AD).
Nanyana kunjalo, mva nje amakhotho wekhethu atjhugulule indlela acabanga ngayo. Emlandwini ka- Amod v Multilateral Motor Vehicle Accidents Fund 1994 (4) SA 1319 (SCA), iKhotho eKulu yokuZibilayeza yamukela umtjhado wamaMuslim ongowobutsobe malungana nokusekela kwaphela. Ngokunjalo, emlandwini ongakabikwa waka-Daniels v Campbell NO 2004 (5) SA 331 CC, iKhotho yomThethosisekelo yamukela umtjhadu wamaMusli ongowesithembu malungana nokwabiwa ilifa elitjhiyiweko kanye nokondla, kwaphela.
Ngokunikelwa umThethosisekelo weRiphabhuliki yeSewula Afrika, owamukela amasiko woke wamaSewula Afrika nokusetjenziswa kwawo, isibethamthetho kumele sihlinzeke ngomthetho omalungana nokwamukelwa kwemitjhado esemthethweni yama-Muslim, nokuhlinzeka ngemiphumela yemitjhado enjalo.
Kudluliswe umThethomlingwa malungana nokwamukelwa kwemitjhado yesi-Islamu.
Kilomtlolo akukanqotjhwa bonyana kukhulunyiswane ngomThethomlingwa ngokuphelela kwawo, kodwana kuzokuqalwa lezongaba zomThethomlingwa ezifaneleko malungana nogqwetha kanye nephrofetjhini yezomthetho.
Ziinhlathululo ezikhambisana nomtlolo kwaphela ezizokuqalwa.
IKhotho yezokuTlhalana ehlonywe ngaphasi kwesigaba 10 somThetho 9 ka 1929.
Ihalthululo le iqakathekile malungana neenhloso zokutlhalana, ukutjhugululwa kokulawulwa kwepahla yemtjhadweni kanye nomyalo wekhotho omalungana nemitjhado yesithembu.
Lo mtjhado wamaMuslim godu otloliswe bewenziwa bewatloliswa ngokomThetho wemiTjhado ka 1961, ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho. Ngamanye amazwi, umtjhado owenziwe ngkomThetho wesi-Islamu kanye nomThetho oVamileko.
(Qala isiHlomelelo A malungana nomebhe).
Nanyana ngubani umuntu okhethwe njalo nguNgqongqotjhe.
Abalingani abangena emtjhadweni wesiMuslimu ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho, kumele ikhethe ukubophelelwa mibandela yomThetho (qala isigaba 2(1)).
Ngokwesigaba 6(1)(b) somThetho, lapha abalingani bkhethe ukubopheleleka kumibandela yomThetho, umtjhado wesiMuslimu onjalo kumele utloliswe ekuphethweni komtjhado, nofana esikhathini eside njengombana kuhinzekiwe.
Nanyana kunjalo, ukubhalelwa kutlolisa akuthinti ubuqiniso bomtjhado lowo (qala isigaba 6(10) infra).
Yoke imitjhado eyenziwe ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho, izakulawulwa mibandela yomThetho ngaphandle kwanange abalingani esikhathini esiziinyanga ezilitjhumi nambili nofana esikhathini eside esisezakuqintwa, bakhetha bona umtjhado wabo ungabotjhwa mibandela yomThetho (isigaba 2(2)).
Lapha abalingani bakhetha khona ukungabotjhelelwa mibandela yomThetho, umthetho obugade usebenza ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo, uzakusetjenziswa (isigaba 2(3)). Lokhu kuzokuba nomphumela wokobana imitjhado enjalo ayamukelwa begodu ubujamo bomthetho ovamileko njengombana kutjhiwo esingenisweni uyasetjenziswa.
Imibandela yomThetho izakusetjenziswa kinofana ngimuphi umtjhado wesiMuslimu owenziwe ngokomthetho wesi-Islamu bewenziwa bewatloliswa ngokomThetho wemiTjhado ka 1961 (isigaba 2(4)), nakube abalingani bakhetha ukulandela imibandela yomThetho eyembatha umtjhado lowo. UmThetho, nokho, awuthinti ipahla yomtjhado okhona, begodu ngokweenzathu ezazekako isigaba 5, 6, 7 no 10 zomThetho angeze zasetjenziswa kilomtjhado.
UmThetho awusebenzi emitjhadweni yesikhuwa nofana emitjhadweni yesintu, elawulwa mThetho wokwAmukelwa kwemiTjhado eVamileko, 120 ka 1998.
Qala isiHlomelelo B malungana noMebhe.
Mitjhado yesiMuslimu kwaphela ekusebenza kiyo umThetho begodu nekhambisana nazo zoke iindingo zomThetho, ezakuthathwa bona mitjhado enobuqiniso (section 2(5)).
Abalingani emtjhadweni wesiMuslimu banegunya elipheleleko lokwenza iimvumelwano, ukuzijamel emlandwini, njll.
Akunamlingani emtjhadweni wamaMuslimu onelungelo lokungena emtjhadweni omunye godu ngaPhasi komThetho wemiTjhado nofana omunye nomunye umthetho, ngesikhathi umtjhadwakhe usesekhona (isigaba 5(2)). Nanyana ngimuphi umtjhado okungenwe kiwo awuzukuyelwa (section 5(3)). Nokuphendulela kuyasebenza. Abalingani emtjhadweni wesiMuslimu, lapha imibandela yomThetho isebenza khona, nabo abakavunyelwa ukungena emtjhadweni wesikhuwa.
Umtjhado onjalo kumele utloliswe esikahthini esiminyaka emibili ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho nofana isikhathi eside njengombana kungavunyelwa (isigaba 6(1)(a)). Nanyana isigaba singaphikiswa, ukuhluleka ukutlolisa umtjhado akuthinti ubuqiniso bomtjhado.
Lapha abalingani bakhethe khona ukubotjhwa mThetho, umtjhado kumele utloliswe nakuphela umnyanya womtjhado nofana esikhathini eside esivunyelweko 6(1)(b)). Qala ikulumiswano ngehla, ukuhluleka ukutlolisa umtjhado.
Ukuya ngokwesigaba 6(3)(d), isikhulu esitjhadisako kumele sinikele abalingani isitifikeyiti sokutlolisa, okuzakuba prima facie bufakazi bokukhona komtjhado wesiMuslimu.
Isikhulu esitjhadisako singala ukutlolisa umtjhado bese ikhotho ingathi nayamukela isibawo, itlolise umtjhado lowo (isigaba 6(5) no 6(6)).
Ukuhluleka ukutlolisa umtjhado wesiMuslimu akuthinti ubuqiniso bomtjhado (isigaba 6(10)).
Umtjhado onjalo ngongahlanganyeli ipahla, ongafaki ihlelo lokubuthelela, ngaphandle kwanage abalingani batlolisa isivumelwano sangaphambi komtjhado e-ofisini lokutlolisa amafa esikhathini esiziinyanga ezili-12 ukusuka ngelanga lokuthoma ukusebenza komThetho (isigaba 8(1)(a)).
Imitjhado enjalo izakuba ngengahlanganyeli ipahla, ingafaki ihlelo lokubuthelela ipahla, ngaphandle kwanage abalingani batlolisa isivumelwano sangaphambi komtjhado esikhathini esiziinyanga ezintathu ukusuka ngelanga lokwenziwa kwawo (isigaba 8(1)(b)).
Abalingani emtjhadweni wesiMuslimu, lapha kusebenza khona umThetho, bangathi ngokuhlanganyela benze isibawo sokutjhugulula ihlelo labo lepahla yomtjhado (isigaba 8(3)). Itjhuguluko elinjalo alikabekelwa isikhathi.
Nokuvunywa kwesivumelwano esilawula ikusasa lehlelo lepahla yomtjhado lemitjhado (isigaba 8(6)).
Lapha ikhotho inikela khona isibawo, kumele ikhophi eqinisekisiweko yesivumelwano irikhodwe kumtlolisi wamafa (isigaba 8(9)).
Akunasikhulu esitjhadisako okumele sitlolise umtjhado wesithembu ngaphandle kwanange sinikelwe ikhophi yomyalo wekhotho (isigaba 8(10)).
Isigaba 9 sihlinzeka malungana nokupheliswa kwemitjhado yesiMuslimu yikhotho yomthetho ngokuvunyelwa mthetho wesi-Islamu (qala isiHlomelelo C malungana nekambiso omele ilandelwe nakupheliswako).
Lokha umlingani osemtjhadweni wesikhuwa okhona aphikelela igadango lokutlhala ngokomThetho wokuTlhala, iKhotho ayizokuphelisa umtjhado wesikhuwa kufikela lapha ikhotho yaneliseka khona bonyana umtjhado wesiMuslimu sele uphelisiwe (isigaba 10).
Yikhotho yomthetho kwaphela engamukela umtjhado onjalo lokha nakunerarano hlangana nabalingani nofana isikhulu esitjhadisako.
Isigaba 13, 14 no 15 somThetho sihlinzeka malungana nekambiso okumele ilandelwe lokha nakunerarano mayelana nokupheliswa kwemitjhado (qala isiHlomelelo D malungana netlhatlha lekambiso okumele lilandelwe).
Ukwenza umhlinzeko malungana nokwamukelwa kwemitjhado yesiNtu; ukunqophisa iimfuneko malungana nomtjhado okhona wesiMuslimu; ukulawula ukutloliswa kwemitjhado yesiMuslimu; ukwamukela ijamo namandla wabalingani emitjhadweni yesiMuslimu; ukulawula ihlelo lepahla yomtjhado wemitjhado yesiMuslimu; ukulawula ukupheliswa kwemitjhado yesiMuslimu kanye nemiphumela yakhona; ukuhlinzeka malungana nokwenza imithetjhwana; kanye nokuhlinzeka iindaba eziphathelene nalokho.
(x) "'I-Iddah'" kutjho isikhathi sokulinda esibekiweko, esivela ekuphelisweni komtjhado yi-Talaq, Faskh nofana ukuhlongakala okusikhathi angakavunyelwa ukutjhada.
(c) okhulelweko, kukhamba kufikela kuba sikhathi sokubeletha.
(xxiii) "'nomThetho lo'" kufaka imithetjhwana.
2. (1) Imibandela yomThetho lo izakusebenza emitjhadweni yesiMuslimu owenziwe ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo lapha abalingani bakhethe ngendlela etjhwiweko ukuzibophelela kumibandela yomThetho lo.
(2) Imibandela yomThetho lo izakusebenza emtjhadweni wesiMuslimu owenziwe ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo. Kwaphela nange abalingani bazakuba nelungelo esikhathini esiziinyanga ezi-12 nofana ngaphezulu ngendlela kungaquntwa ngakhona, bobabili bakhethe ngendlela equntiweko ukungabotjhwa mibandela yomThetho lo, lapha imibandela yomThetho lo izakusetjenziswa emtjhadweni onjalo.
(3) Umthetho osebenza emtjhadweni wesiMuslimu lapha abalingani bakhethe khona ukungabotjhwa mibandela yomTheho lo, uzakuba mthetho njengombana kwakunjalo ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo.
(c) awusebenzi emtjhadweni wesintu otloliswe ngaphasi komThetho wokwAmukelwa kwemiTjhado yesiNtut, 1998 (umThetho 120 ka 1998).
(5) Umtjhado wesiMuslimu lapha kusebenza khona umThetho lobegodu lapha zoke iimfuneko zomThetho lo zizalisiwe, kuzakuthi ngokwazo zoke iinhloso wamukelwe njengomtjhado osemthethweni.
3. Umfazi nendoda emtjhadweni wesiMuslimu bayalingana ngokwesithunzi somuntu begodu bobabili, ngokwesisekelo sokulingana, banejamo elizeleko, amandla nokuzijamela ngokwezimali, kufaka hlangana amandla wobunikazi nokuzuza ipahla nokuyilahla, ukwenza iimvumelwano kanye nokuzijamela ngokomthetho.
4. (1) Nanyana ngimuphi umbango ovuka emtjhadweni wesiMuslimu owenziwako kodwana wapheliswa ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo, kuzakusetjenzwa ngawo ngokwemibandela yomThetho lo: Kwaphela nange abalingani bangathi ngesivumelwano ngendlela equntelweko bakhethe bonyana umbango wabo usetjenzwe ngaphandle kwemibandela yomThetho lo.
(2) (a) Lokha umbango nawuvuka phakathi kwendoda esemtjhadweni wesithembu, namunye nofana abanye babafazi bakyo, okumbango osezandleni zekhotho ephetheko, begodu kungaqalwa bona umbango uphathelene nomtjhado olawulwa mibandela yomThetho lo nofana njani, boke abalingani abathethwe yindoda leyo kumele banikelwe isaziso sombango lowo.
(b) Nakwenziwa umyalo okhambelana nemibandela yendima (a), ikhotho kumele iyelele amalungelo wabo boke abalingani abathintekileko.
(e) kumele bakhambisane nemibandela yesigabesi nesigaba 6 no 7.
(2) Akunamlingani emtjhadweni wesiMuslimu lapha umThetho lo usebenz akhona angangena emtjhadweni ngaphasi komThetho wemiTjhado nofana omunye nomunye umtjhado lokha umtjhado wesiMuslimu lowo nawusesekhona.
(3) Nakube umtjhado wenziwe ngokwephula imibandela yesigatjana (2), umtjhado onjalo uzakuthathwa njengongekho.
(4) Nakube omunye wabalinganabo akasimondarha, bobabili ababelethi bakhe nofana nakube akanababelethi, umtlhogomelakhe kumele anikele imvumo yomtjhado.
(5) Nakube imvumo yombelethi nofana yomtlhogomeli njengombana kutjhwiwe kusigatjana (4) ayitholakali, imibandela yesigaba 25 somThetho wemiTjhado izakusebenza.
(6) Ngaphandle kweemfuneko zesigatjana (1)(d), uNgqongqotjhe nofana omunye nomunye umuntu omuMuslimu nofana ihlangano yamaMuslimu egunyazwe nguye ngokutloliweko, anganikela imvumo etloliweko omunye nomunye umuntu ongaphasi kweminyaka efunekako kobana angene emtjhadweni wesiMuslimu nakube uNgqongqotjhe nofana umuntu loyo nofana ihlangano uthatha umtjhado lowo bona uyadingeka begodu ububhadekelo kilabo abafuna ukutjhada.
(7) Imvumo enikelwe ngokwesigatjana (6) ayizokutjhaphulula abalingani bomtjhado ohlongozwako esibophweni sokukhambisana nanofana ngiziphi iimfuneko eziquntelwe mthetho.
(8) Nakube umuntu ongaphasi kweminyaka equntelweko ungene emtjhadweni wesiMuslimu ngaphandle kwemvumo etloliweko kuNgqongqotjhe nofana nofana ihlangano egunyazwe nguye, uNgqongqotjhe nofana ihlangano enjalo nakube u nofana ithatha bonyana umtjhado udingekile begodu ubhadekela abalingani, begodu nakube umtjhado bewukhamba ngokomThetho lo ngeendlela zoke, angamemesela umtjado ngokutloliweko bonyana ngazo zoke iinhloso kumtjhado osebenzako wesiMuslimu.
(9) Ngokukhambisana nemibandela yesigatjana (6) no (7), isigatjana 24A somThetho kaMarhistrata sisebenza emtjhadweni wesiMuslimu womuntu ongasimondarha ongene kiwo ngaphandle kwemvumo yombelethi, umondli, ukhomitjhinara wezehlalakuhle yabantwana nofana umgwebi, njengombana kungaba njalo.
(10) Ukwalelwa komtjhado wesiMuslimu phakathi kwabantu ngebanga lobuhlobo babo beengazi nofana ukukarana nofana esinye nesinye isizathu, kuquntwa mthetho wesi-Islamu.
(b) owenziwe ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, lapha abalingani bakhethe khona ukubotjhwa mibandela yomThetho lonjengombana kutjhiwo kusigaba 2(1), kumele utloliswe njengoba bekuquntiwe nakwenziwako nofana esikhathini esingaphezu kwalokho njengombana uNgqongqotjhe angaqunta ngeenkhathi ezithize ngesaziso kuGazethe.
(a) omunye nomunye wabalingani okukhulunywa ngabo aveze kumtjhadisi ipasa lakhe elikhutjhwe ngaphasi kemibandela yomThetho wokuZazisa, 1986 (umThetho No.
(c) omunye wabalinganabo akhuphe umtlolwakhe wokuzazisa otjhwiwe endimeni (a) anikele umtjhadisi neminye imininingwana nayo ayinikele umtjhadisi nesitatimende esifungelweko njengombana kusitjho indima (b).
(e) ngemva kwalokho adlulisele amarikhodo afaneleko kumjameli wesifunda nofana wesiphande abakhethwe ngaleyondlela ngaphasi kwesigaba 21(1) somThetho wokaMazisi, 1986.
(4) Umtjhado wesiMuslimu uzakwenziwa ukuya ngendlela equntelwe kumthetho wesi-Islamu, kufaka ne- zawwajtuka ne-ankahtuka ("NgiyakutjhadaI (uku) ").
(5) Nakube umtjhadisi akakaneliseki bonyana abalingani bangene emtjhadweni wesiMuslimu owamukelekako, kumele abale ukutlolisa umtjhado.
(b) kusulwe nofana kulungiswe nofana ngikuphi ukutloliswa komtjhado wesiMuslimu okwenziwe mtjhadisi.
(7) Isitifikeyiti sokutlolisa umtjhado wesiMuslimu esikhutjhwe ngaphasi kwesigabesi nofana omunye nomunye umthetho ohlonzeka malungana nokutloliswa kwemitjhado yesiMuslimu kubumba prima facie ubufakazi bokuba khona komtjhado wesiMuslimu begodu nemininingwana emumethwe esitifikeyitini.
(8) Nanyana ngimuphi umtjhadisi othi asazi atlolise umtjhado ophikisana nemibandela yomThetho lo, uzakuba nomlandu wokuphula umthetho bese kuthi nagwetjwako aqalane nehlawulo engeqi I- R5 000.
(9) (a) Nanyana ngimuphi umuntu ophumelelisa umtjhado wesiMuslimu, kungakhathaleki bona umuntu onjalo umtjhadisi, kumele azise abazokuba balingani bonyana bangakhetha bonyana babotjhwa nofana ababotjhwa mibandela yomThetho lo.
(b) Nakube abalingani bakhetha ukubotjhwa mibandela yomThetho lo njengombana kusitjhiwo esigabeni 2(1), umuntu ophumelelisa umtjhado otjhwiwe endimeni (a) kumele anqophise abalinganabo kumtjhadisi malungana neenhloso zokutlolisa umtjhado wesiMuslimu owenziweko awengameleko loyo.
(c) Umuntu ophumelelisa umtjhado otjhwiwe endimeni (a) obhalelwa kukhambisana nemibandela yendima (b), unomlandu wokuhpula umthetho begodu nagwetjwako uzakuqalana nehlawulo engeqi I- R5 000.
7. Nakube abalingani bavela ngaphambi komtjhadisi malungana nenhloso zokwenza umtjhado wesiMuslimu bese umtjhadisi loyo asole bonyana omunye wabo oseminyakeni emqabela bonyana angene emtjhadweni wesiMuslimu ngaphandle kokufumana imvumo yomunye umuntu, umtjhadisi angala ukutlolisa umtjhado phakathi kwabo ngaphandle kwanange anikelwa imvumo enjalo ngokutloliweko, nofana ngobufakazi obanelisako obukhombisa bonyana umlingani loyo unelungelo lokungena emtjhadweni ngaphandle kwemvumo.
(b) nakumtjhado okungenwe kiwo ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, esikhathini seenyanga ezintathui ukusuka ngelanga lokuthoma ukusebenza kwesivumelwano nofana esikhathini esiluliweko njengombana ikhotho inganikela imvumo enjalo ngesibawo.
(2) Ngokungajamelani nanofana ngimiphi imibandela emumethwe kinofana ngimuphi uthetho omunye, isivumelwano sangaphambi komtjhado esitjhwiwe kusigatjana (1)akudingi bonyana siqiniswe nge mumuntu womthetho.
iyale bona ihlelo lepahla yomtjhado elisetjenziswa emtjhadweninofana emitjhadweni enjalo angeze lisasebenza bese igunyaze abalingani bomtjhado nofana bemitjhado leyo benze isivumelwano esitloliweko lapha ikusasa lehlelo lepahla yomtjhado wabo nofana yabo lizakulawulwa ngemibandela equntelwe yikhotho.
(4) Nakuyindoda emlingani emtjhadweni ongaphezu kowodwa wesiMuslimu, boke abantu abanekareko elaneleko endabeni, khulukhulu umlingani nofana abalingani bendoda abakhona, kumele bahlanganiswe ekambisweni.
(5) Nakube indoda imlingani emtjhadweni wesikhuwa okhona, godu emtjhadweni wesiMuslimu, boke abalingani bayo abakhona kumele bahlanganiswe eenkambisweni.
(6) Indoda esemtjhadweni wesiMuslimu, lapha umThetho lo usebenza akhona, efuna ukungena komunye umtjhado wesiMuslimu nomunye umfazi ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, kumele yenze isibawo ekhotho ibawe imvumo ngokwesigatjana (7), bese ivume isivumelwano esitloliweko esizokulawula ihlelo lakusasa lepahla yemitjhadwakhe.
(c) yenze umyalo onjalo malungana nelifa elizakuba khona labalinganabo njengombana kuvunyelwene ngokuzwana, nofana, ukufelelisa nofana ngisiphi isivumelwano, umtjhado uzakuthathwa bonyana awuhlanganyeli ipahla, ngaphandle kwanange ikhotho ngeenzathu ezikatelelako iqunte ngenye indlela.
(8) Boke abantu abanekareko elaneleko endabeni, khulukhulu abalingani abakhona bowenza isibawo kanye nabazokuba balingani, kumele bahlanganyele eenkambisweni ezenziwe ngokwesigatjana (6).
(9) Nakube ikhotho inikela isibawo esitjhiwo kusigatjana (3)no (6), umtlolisis nofana umabhalana wekhotho, njengombana kungaba njalo, kumele anikele umlingani ngamunye umyalo wekhotho kufaka nekhophi eqinisekisiweko yesivumelwano esinjalo beyenze bona umyalo lowo nekhophi eqinisekisiweko yesivumelwaneso ithunyelwe komunye nomunye umtlolisi wamafa wendawo lapha kunekhotho leyo khona malungana neenhloso zokutloliswa.
(10) Akunamtjhadisi ozakutlolisa umtjhado wesiMuslimu wesibili nofana olandela lowo, ngaphandle kwanange indoda inikela umtjhadisi umyalo wekhotho onikela imvumo edingekako ngokwesigatjana (7).
(11) Indoda engena emtjhadweni omunye wesiMuslimu, khibe sele itjhadile, ngaphandle kwemvumo yekhotho, ngokuphikisana nesigatjana (6) izakuba nomlandu beyiqalane nehlawulo engeqi R20 000.
(12) Nanyana ngimuphi umuntu oqabela omunye ngabomu ekusebenziseni nofana ngiliphi ilungelo anikelwe lona ngaphasi komThetho lo, uzakuba nomlandu abe aqalane nehlawulo nofana ukubotjhwa isikhathi esingeqi umnyaka.
9. (1) Imibandela yesigaba 2 yomThetho wokuTlhala izakusetjenziswa, ngamatjhuguluko adingekako ebujamweni, malungana nendawo ephethwe yikhotho ngeenhloso zomThetho lo.
(2) Ngaphandle kokujamelana nemibandela yesigaba 3(a) somThetho wokuTlhala nofana enye nenye into ejamelene nalokho ekunanyana ngimuphi umthetho nofana umthetho ovamileko, umtjhado wesiMuslimu ungapheliswa yikhotho nganofana ngiziphi iinzathu ezivunyelwa mthetho wesi-Islamu. Imibandela yesigabesi nayo izakusetjenziswa namatjhuguluko adingwa bujamo, emtjhadweni wesikhuwa okhona njengombana iinqhema ziqunte ukukhetha ukwenza bona imibandela yomThetho lo isebenze epahleni yomtjhadwabo.
(a) Indoda izakukateleleka ukubanga bona I-Talaq engatjhugulukiko itloliswe msinyanat kodwana nanyana ngayiphi indlela, kungabi ngemva kwamalanga ama- 30 days ngemva kwesaziswesi, kumtjhadisi ema-ofisini kamarhistrata eduze nalapha kuhlala umfazi wayo, phambi komfazayo nofana umjamelakhe osemthethweni kanye nabofakazi ababili.
(b) Nakube ubukhona bomfazi nofana abofakazi bakhe ngeenzathu ezithize abukaphephi, umtjhadisi uzakutlolisa I-Talaq engatjhugulukiko kwaphela nakube indoda leyo yanelisa umtjhadisi bonyana isaziso esifaneleko sanikelwa umfazi loyo ngendlela equntelweko yitjherifi nofana msebenzi ojamele itjherifi.
(c) Imibndela yendima (a) no (b) izakusetjenziswa, namatjhuguluko adingwa bujamo, lapha indoda ithume khona inikele khona umfazi ilungelo lokumemezela I-Talaq, begodu umfazi umemezele I-Talaq engatjhugulukiko (Tafwid al- Talaq).
(d) Nanyana ngiyiphi indoda ethi yazi kodwana yehluleke ngabomu ukutlolisa I-Talaq engatjhugulukiko ngokwesigatjana uzakuba nomlandu abe aqalane nehlawulo engeqi I-R5 000.
(e) Nakube umlingani uphikisa ukusebenza kwe-Talaq engatjhugulukiko, ukuya ngomThetho wesi-Islamu, umtjhadisi akazukutlolisa lokho kufikela lapha kurarululwa khona umbango ngomlamulisis ngokesigaba 14 nofana yikhotho nofana ngolandelelako kobana kube nentatha etloliweko phakathi kwabalingani.
(f) Umlingani uzakuthi emalangeni ali-14 ukusuka ngelanga lokutloliswa kwe-Talaq engatjhugulukiko, athathe amagadango womthetho ekhotho efaneleko malungana nomyalo oqinisa ukupheliswa komtjhado ngendlela ye- Talaq. Igadango elithethwekwelo lizakukhambisana neenkambiso eziquntelwe ngeenkhathi zoke mithetho esebenzako yekhotho. Ikhophi yesitifikeyiti sokutloliswa kwe-Talaq engatjhugulukiko izakunanyathiselwa kumasamanisi asungula igadangwelo.
(iii) isibawo sesondlo ngesikhathi se-Iddah.
(g) I-Talaq engatjhugulukiko ithatha umphumela onjalo ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo, ayizokudingeka kobana itloliswe ngokwemibandela yomThetho lo..
(4) Ikhotho kumele inikele umyalo wokutlhala ngokwe-Faskh phezu kwanofana ngisiphi isizathu esithathwa bona sifanele malungana nokupheliswa kwemitjhado engaphasi komthetho wesi-Islamu, kufaka iinzathu ezitjhwiwe ehalthululweni ye-Faskh esigabeni 1. Umfazi uzakusungula igadango malungana nomyalo wokutlhala ngendlela ye-Faskh ekhotho efaneleko, bese ikambiso esebenza lapho izakuba yikambiso equntelwe ngeenkhathi ezithize mithetho yekhotho, kufaka nokusizakala okufaneleko, pendente lite, okutjhiwe kusigatjana (3)(f). Ukunikelwa kwe-Faskh yikhotho, kufaka ne-Faskh enikelwe lokha indoda nayenza isibawo, izakuba namandla wokuphelisa umtjhado.
(5) Abalingani abenze I-Khula'ngokwabo nangokuhlanganyela bazakuvela phambi komtjhadisi bese benze bona khonokho kutloliswe ebukhoneni babofakazi abafaneleko ababili. Umtjhadisi uzakutlolisa I-Khula' njenge-Talaq engatjhugulukiko, lapha imibandela yesigatjana (3)(f)izakusebenza khona namatjhuguluko anjalo njengombana kungadingwa bujamo.
(6) UmThetho wokuLamula keZinye iiNdaba zokuTlhalana, 1987 (umThetho 24 ka 1987) neengaba 6(1)no (2) zomThetho wokuTlhala ophathelene nokutlhogomela ihlalakuhle yomntwana ongasimondarha emtjhadweni lowo, usetjenziswa ekupheliseni umtjhado wesiMuslimu ngaphasi komThetho lo.
(ii) abalingani bafake isandla lokha umtjhadwabo nawusesekhona ekondleni nofana ekwandiseni ilifa lomunye komunye, nofana omunye wabo, kufikela lapha kungasakghoneki khona ukuhlukanisa khona bona leli lilifa lamuphi umlingani.
(c) kumele, nayindoda emlingani emtjhadweni wesiMuslimu ongaphezu kowodwa, kutjhejwe woke amaphuzu kufaka ukulandelana kwemitjhado, zoke iimvumelwano, iimbopho nofana umyalo okwenziwe ngokwesigaba 8(3)no (7).
(g) yenze umyalo malungana nesipho sokubuyisana (mut'ah al Talaq) kumibandela ehlathululiweko evunyelwa mthetho wesiMuslimu.
(8) Lokha nakupheliswa umtjhado ngokufa, umlingani oseleko uzakuba nelungelo lokufaka isibizo elifeni lakamufi malungana nelobolo elingakakhokhwa, nofana nakungasinjalo kube malungana nanofana yini ephathekako eyamukelwa mhetho wesi-Islamu.
10. Malungana neenhloso zomThetho lo, iminyaka yobunengi yomuntu iquntwa ngokomThetho wemiNyaka yobuNengi, 1972 (umThetho 57 ka 1972).
11. (1) Nakwenziwa umyalo malungana nelungelo lobunikazi bomntwana, nofana ukubona umntwana ingasimondarha, nofana ukwenza iqunto ngokutlhogonyelwa, ikhotho, ngokuhlonipha umthetho wesi-Islamu kanye nombiko neentuso zomJameli womNdeni, izakutjheja ihlalakuhle nekareko elingcono lomntwana.
(2) Ngokukhambisana nesigatjana (1), umbelethi onganalungelo lobunikazi uzakuba nelungelo lokubona umntwana.
(3) Nakhibe bobabili ababelethi abakho, nofana, bangaphumeleli, nganofana ngimaphi amabanga, kodwana ngokukhambisana nesigatjana (1), ikhotho, ngokuhlonipha umthetho wesi-Islamu, nayinikela ilungelo lobunikazi (al-hadanah) nofana ukutlogonyelwa (al-walayah) komntwana ongasimondarha, inikele ubunikazi nofana ukutlhogomela umuntu loyo njengombana ikhotho izakubona kufanelekile, kibo boke ubujamo.
(4) Umyalo omalungana noubnikazi bomntwana, ukutlhogomela nofana ukubona umntwana umntwana, owenziwe ngokomThetho lo, ungathi ngesinye nesinye isikhathi ubuyekezwe nofana wehluke, nofana nakumalungana nokubona umntwana, ujanyiswe yikhotho nakube ikhotho ifunyana kunesizathu esaneleko salokho: Kwaphela nakube iphenyo liyenziwa mJameli womNdeni malungana nehalakuhle yomntwana ongasimondarha, ngaphambi kokwenziwa umyalo offaneleko malungana nokwehluka, ukwesula nofana ukujamisa, nanyana ngayiphi idlela.
12. (1) Imibandela yomThetho weSondlo, 1998 (umThetho 99 ka 1988) izakusebenza, namatjhuguluko adingwa bujamo malungana nomsebenzi wanofana ngubani ukondla nofana ngubani omunye. Ngaphandle kokunyaza imibandela yomThetho lowo, imibandela yesigatjana (2) ukuya ku(4) izakusebenza.
(iv) isibopho sendoda sokondla umntwana obelethwe emtjhadweni onjalo sifaka isibonelelo sokudla, izambatho, indawo eseqadi yokuhlala, ukwelatjhwa kanye nefundo.
(3) Nanyana ngiliphi inani lesondlo eliquntwe njalo lizakuba linani elingabonwa yikhotho lifanelekile ngamabanga woke.
(4) Umyalo wesondlo owenziwe ngokomThetho lo ungathi ngesinye nesinye isikhathi usulwe nofana uhluke nofana ujanyiswe yikhotho nakube ikhotho ifunyana iinzathu ezaneleko zalokho.
(5) Isondlo esingakakhokhelwa nesele sidlulwe sikhathi sokukhokhelwa umfazi asikwazi ukwesulwa ngokuquintelwa, ngaphandle kokujamelana nemibandela yomThetho wokuQuntela , 1969 (umThetho 68 ka 1969) nofana nanyana ngimuphi umthetho.
13. (1) Nakunombango ovuka lokha umtjhado wesiMuslimu nawusesekhona nofana ovuke emtjhadweni onjalo, nofana ngubani oyingcenye yomtjhado lowo, uzakuqalisa umbango lowo, nofana kungasiphi isikhathi, nanyana kungaphambi nofana kungemuva kokuthathwa kwamagadango womthetho atjhiwe kusigaba 9(2)(f) kodwana ngaphambi kokulalelwa kwawo yikhotho, umKhandlu wokuLamula, okhethwe njengoquntelako.
(2) UmKhandlu wokuLamula uzakulinga ukurarulula umbango ngokulamula emalangeni ama- 30 ukusuka ngelanga olethwe ngalo. Umlingani namunye angajanyelwa mjameli amthandako ekulamuleni okunjalo.
(3) UmKhandlu wokuLamula, nakuraruluka umbango, uzakuletha isivumelwano sokulamula ekhotho emalangeni alikhomba ukusuka ngelanga lesirarululo begodu ikhotho leyo, nakube yanelisekile kobana abantwana abangasimondarha bavikelekile, iqinisekise isivumelwano sokulamula.
(4) Nakube umKhandlu wokuLamula uqinisekisile bonyana umbango uhlala ungakararululeki nofana nakube umbango uhlala ungakararululeki ngemva kokuphela kwamalanga ama-30 ukusuka elangeni olethwe ngalo, umbango lowo ungahlulelwa ekhotho yikhotho ngokwesigaba 15.
14. (1) Ngaphandle kokujamelana nanofana yini emumethwe kumThetho wokuLamula, 1965 (umThetho 42 ka 1965), nofana nanyana ngimuphi omunye umthetho, abalingani emtjhadweni wesiMuslimu bangavumelana ukuletha umbango ovuke ngesikhathi umtjhadwabo usesekhona nofana emtjhadweni onjalo kumlamuli kobana urarululwe ngokulamulwa.
(2) Ngokuya ngesigatjana (4), imibandela yomThetho, 1965, izakusebenza ekulamuleni okwenziwe ngokwesigabesi.
(b) Nanyana ngibaphi abanye abantu abangaba nekareko kumphumela wokulamula bayaziswa ngokulamulokho.
(4) Akunanikelo lokulamula elithinta ihlala kuhle yomntwana ongasimondarha nofana ijamo lanofana ngubani elizakwenziwa ngaphandle kwanange kuqiniswa yiKhotho ePhakemeko ngesibawo ekhotho leyo begodu nakusaziso kibo boke abantu abanekareko emphumeleni wokulamula.
(e) hlalisa kuhle indaba yokuLamula ngeendlela ezifaneleko.
(6) Akunalitho kusigatjana (5) elizakuthathwa kwanga likhawula amandla welawulo lekhotho ngaphasi kwanofana ngimuphi umthetho ukubuyekeza inikelo lokulamula njengombana likhuluma ngombango wepahla ongathinti amalungelo nofana ikareko lomntwana ongasimondarha.
(d) nanyana ngubani omuntu okhethwe njalo uzakuba negunya lokukhetha isikhathi esitjhwiweko njengombana uNgqongqotjhe angabona kufanele.
(2) Abahlolisisi abakhethwe ngokwesigaba bazakusebenza ngesikhundla sokululeka. Nakube ijaji eliphetheko lingalandeli iseluleko somhlolisisi onjalo uzakutjho imibonwakhe ngokutloliweko, okuzakuthi nakube kukuzibilayeza, kulethwe kumTlolisi weKhotho eKulu yokuziBilayeza njengengcenye yerikhodo malungana nokutjhejisiswa yikhotho leyo.
(3) Nanyana ngiliphi iqunto lizakuyama ekuzibilayezeni eKhotho eKulu yokuziBilayeza ukuya ngokwemiThetho esebenzako yeKhotho, ngaphandle kwanange ozibilayezako angakakatelelwa kobana alethe isibambiso malungana neendleko zokuzibilayeza.
(4) Nakube kunokuzibilayeza eKhotho eKulu yokuziBilayeza, iqunto elinjalo lizakulethwa eenhlanganweni ezimbili zesiMuslimu, ezigunyazwe njengombana kuquntiwe, malungana nokutshwaya okutloliweko emibuzweni yomthetho ezokunikelwa umTlolisi weKhotho eKulu yokuziBilayeza esikhathini esimalanga amatjhumi asithandathu ukusuka ngelanga isaziso sokuzibilayeza sethulwe ngalo.
(5) IKhotho eKulu yokuziBilayeza, nayiqunta ukuzibilayeza okutjhwiwe kusigatjana (4), izakutjheja ukutshwaya okutloliweko okutjhwiwe kusigatjaneso.
(6) Ungqongqotjhe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo, ngokuthintana neBhodo eSiza ngezomThetho ehlonywe ngokwesigaba 2 somThetho wokuSiza ngomThetho, 1969 (umThetho 22 ka 1969), uzakwenza isibonelelo esifaneleko malungana nokunikelwa kwesizo lezomthetho emntwini odududu.
16. (1) Nakumlingani osemtjhadweni wesikhuwa okhona athome igadango lokutlhala ngokomThetho wokuTlhala ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, ikhotho ayizokuphelisa umtjhado wesikhuwa ngokunikela incwadi yokutlhala kufikela lapha ikhotho yaneliseka khona bonyana umtjhado okhambisanako wesiMuslimu uphelisiwe.
(2) Nakuyindoda yala, nganofana ngisiphi isizathu, ukumemezela I- Talaq enhatjhugulukiko, umfazi womtjhado wesiMuslimu lowo uzakuba nelungelo lokwenza isibawo sencwadi ye-Faskh ngokomThetho lo malungana nehloso leyo kwaphela, lapha imibandela yomThetho lo izakusetjenziswa khona, namatjhuguluko adingwa bujamo..
(3) Indaba ingathi, ngemibandela etjhwiwe kusigatjana (2), ithunyelwe emuva ekhotho kobana kuyoquntwa ubunikazi bepahla nofana enye ipahla yomtjhado ngokomThetho wokuTlhala kanye nomthetho okhambisanako womtjhado.
(4) Lapha, ngokungezelela emtjhadweni wesikhuwa okhona, indoda seyingene komunye godu umtjhado nofana imitjhado yesiMuslimu etloliswe ngaphasi komThetho lo, umlingani nofana abalingani abakhona bendoda leyo kumele bahlanganiswe egadangweni lokutlhala elitjhwiwe kusigatjana (1).
(5) Imibandela yesigatjana (1)izakusebenza, namatjhuguluko anjalo njengombana kungadingwa bujamo, kubalingani emtjhadweni wesikhuwa abakhethe ukwamukela imibandela yomThetho lo njengombana kutjhiwo kusigaba 2.
17. (1) Lokha iinkambiso nazenziwe ngaphasi komThetho lo malungana nokuqinisekiswa nofana ukunikelwa incwadi yokuphelisa umtjhado wesiMuslimu nofana okhunye ukuphunyuzwa, bese iinkambiswezo aziohikiswa, nofana lokha abalingani nabenze isivumelwano sentatha, indaba izakulalelwa lijaji lesiMuslimu ngaphandle kwabahlolisisi.
(2) Umyalo wokuphelisa umtjhado wesiMuslimu ayizonikelwa nofana iqinisekiswe ngaphasi komThetho lo ngaphandle kwanange ijaji eliphetheko lanelisekile bonyana abantwana ababelethwe emtjhadweni lowo bavikelekile.
(b) ukuqunta imali ebhadelwa malungana nokutloliswa komtjhado wesiMuslimu nokunikelwa kwanofana ngisiphi isitifikeyiti malungana nalokho.
(2) Nofana ngimuphi umthetjhwana owenziwa ngaphasi kwesigatjana (1) ongahle ube nomphumela weendleko malungana nomBuso kumele wenziwe ngokuthintana noNgqongqotjhe wezeeMali.
(3) Nanyana ngimuphi umthetjhwana owenziwe ngaphasi kwesigatjana (1) unhahlinzeka bonyana nanyana ngubani owephula imibandelo leyo nofana ohluleka kukhambisana nalokhu uzakuba nomlandu bese nagwetjwako aqalane nehlawulo nofana ukubotjhwa isikhathi esingeqi umnyaka owodwa.
19. Ikhotho ayizokubotjhelelwa bona yenze umyalo weendleko malungana nolingani ophumeleleko egadangweni lokutlhala, kodwana ikhotho, ngokutjhejisisa iindlela zokwenza zabalingani nokuziphatha kwabo okufaneleko, ingenza umyalo onjalo ngendlela ebona kufanele ngayo, begodu ikhotho ingayala bonyana iindleko zeenkambiso zihlaniselwe abalingani.
20. Nakube umbango ophathelene nokobana umtjhado wesiMuslimu ogidingwe enarheni etjhili umele nofana awakameli ukwamukelwa njengomtjhado osemthethweni wesiMuslimu ngaphasi komThetho lo, umbango onjalo uzakuquntwa yikhotho ngokuqalisisa woke amaphuzu afaneleko, kufaka nemigomo yerarano lemithetho.
21. Imithetho etjhwiwe kuTjheduli ngalokhu iyatjhugululwa ngendlela ihlelwe ngakhona kukholomu yesithathu yeTjheduli.
22. UmThetho lokuthiwa mThetho wemiTjhado yesiMuslimu, 20.., begodu uthoma ukusebenza ngelanga elibekwe nguMongameli ngesimemezelo kuGazethe.
<fn>DAC-NLS. Okumumethweko.2007-05-18.nr.txt</fn>
ImiHlahlandlela yomThethomgomo: UkuTjhugulula nokuHlela inikela ngerherho lokuphathwa kwemitlolo elethwe emiSebenzini yesiTjhaba yamaLimi (i-NLS) namayunithi welimi (ama-LU) bona itjhugululwe, ihlelwe beyihlolwe ngamalimi ali-11 wangokomthetho kanye nangamalimi akhethiweko atjhili.
kuphuhliswe ukuphathwa kuhle kwelimi khona kuzakuphathwa kuhle imisebenzi karhulumende ukuhlangabezana nokulindelwe maklayenti neendingo zawo.
Ukufezakaliswa kancani kancani kwe-NLPF kutjho bona isidingo semisebenzi yokutjhugulula ususa emalimini wangokomthetho use kamanye wangokomthetho kuzakuragela phambili nokwanda. Ngakho-ke, imihlahlandlela yokutjhugulula iqakathekile ukuphatha ikambiso yokutjhugulula kanye nokuqalelela iinkareko zamaklayenti nabatjhugululi.
Ukuhlangana kwephasi ngakwezomnotho kulethe ukwanda ekufunweni kokutjhugulula ukusuka nokuya emalimimi atjhili. Ukunikela ngamatjhugululo anjalo kuzakukhuphula ukuthintana phakathi kwe-RSA neenarha zangaphandle kanye nokuphuhlisa itjhebiswano leentjhabatjhaba. Ihlelo lokuphathwa kuhle kwemitlolo kufanele libe khona ukuqinisekisa ukulethwa ngesikhathi kwamatjhugululo asezingeni eliphezulu.
Umnqopho omkhulu wokubekwa kwalemihlahlandlela yomthethomgomo kukhuphula ukulethwa kwemisebenzi ukufikelela izinga eliphezulu neliragela phambili elanelisa okulindelwe maklayenti, sikhathi sinye kukhutjhulwa nesithombe sokusebenza kuhle nejamo labasebenza ngamalimi boke.
nokukhutjhwa kwemitlolo bonyana iyokutjhugululwa, ihlelwe beyihlolwe.
Umsebenzi welimi wenziwa ekorweni yombuso neyangeqadi kodwana ngendlela engalawulwa mthetho. Akunahlelo lokwelusa izinga lemisebenzi elethiweko. Godu akunandlela yokulinganisa ikghono labasebenza ngelimi abasembusweni namkha abazisebenzela ngeqadi. Ukungezelela, akunandlela efanako necacileko esetjenziswako ukukhetha abatjhugululi. Ngalokho-ke kunemiraro esele ifunyenwe. Lokhu kufaka izinga eliphasi lemisebenzi yokutjhugulula, ukutlhogeka namkha amakghono angakaneli, isikhala phakathi kwesidingo, ukufunwa nomthangalasisekelo, kanye nezinga eliphasi labasebenza ngelimi?
Lemihlahlandlela yomthethomgomo izakuba lihlangothi lendlela namazinga wokuleya aphathelene nebandulo, ukuvunyelwa kokufaneleko kanye nokutloliswa kwabasebenza ngelimi ukukhambisa ngokomthetho ibizelo. Lemihlahlandlela eyethulwa lapha ihlobene khulu nemisebenzi yokutjhugulula, ukuhlela nokuhlola enikelwa yi-NLS, kodwana engasetjenziswa mayunithi welimi ukwenza umleyo wokusebenza olawulwa mthetho.
ukufunda ilimi nekghono lokukhuluma kuyehluka ekghonweni lokutjhugulula.
abatjhugululi kufanele babe ngabasebenza mazombe kokuthoma, kodwana godu babe ngabaqale ikoro ethileko yelwazi.
abatjhugululi kufanele bakwazi ukusebenza eenkorweni zelwazi ezahlukeneko.
izinga eliphezulu lokutjhugulula liqakathekile nayikuthi iminyango yombuso izakuthintana kuhle nabantu ebasebenzelako.
ikambiso yokukhetha abatjhugululi abasebenza ngeqadi kanye nebuthelelo lekhompyutha labazakusetjenziswa, kuzakuya ngokuvunyelwa yiKomiti yamaThendara yomNyango (DTC).
neRhelo lokuziPhatha labaSebenzi bomBuso eliphathelene nokuziphatha kwabasebenzi bombuso.
woke amaklayenti abawa isizo lokutjhugulula, ukuhlela nokuhlola eminyangweni yombuso.
Umbuso, ngokusebenzisa i-NLS/ama-LU, unikela ngomsebenzi emaklayentini akhethekileko, begodu asebenza namahlangothi ahlukeneko wemitlolo. Ihlangothi lomtlolo elibekwe ku-7.2 lihlathulula bonyana mbuso namkha iklayenti elizakubhadela iindleko zomsebenzi.
Umsebenzi omkhulu we-NLS nama-LU kukghonakalisa ukuthintana phakathi komBuso nomphakathi, begodu naphakathi kwe-RSA neenarha zangaphandle.
Imitlolo izakutjhugululwa isuswe beyisiwe emalimini woke wangokomthetho. Imitlolo engamalimi atjhili izakutjhugululelwa esiNgisini, begodu imitlolo engesiNgisi itjhugululelwe emalimini atjhili njengombana kuzabe kufuneka.
Iimvumelwano (iimvumelwano zokusebenzisana, iimvumelwano zokurhwebelana zeentjhabatjhaba).
Iindleko zokutjhugulula, ukuhlela nokuhlola imihlobo yemitlolo etlolwe ku-7.2 zizakuthwalwa yi-NLS/ma-LU. I-NLS/ama-LU angavuma ukukghonakalisa ukutjhugulula, ukuhlela nokuhlola imitlolo ngaphandle kwale kodwana iindleko zizakubhadelwa yiklayenti.
8.1 Ukulethwa kwemisebenzi yokutjhugulula nokuhlela kuzakukhanjelaniswa nemithethokambiso yeBatho Pele. Ukuqinisekisa ukusetjenziswa kuhle kwemithethokambiso le, umBuso uzakubamba ukubonisana unyaka nonyaka nabalingani boke namaklayenti.
8.2 UmKhandlu wabaSebenza ngeLimi uzakulawula ibandulo labasebenza ngelimi kanye nokulawula ukuvunyelwa nokutloliswa. Nanyana kunjalo, ibandulo godu lizakwenziwa ngaphakathi begodu nangeemfundo ezenzelwe ubujamo obuthileko ezinikelwa ziinkhungo zefundo ephakamileko ukuphuhlisa amakghono wabatjhugululi nabahleli.
I-avareji yamagama azi-3 000 ukuya kwezi-3 300 zamagama (amakhasi ali-10-11 wamagama ama-300 ngalinye) ngelanga.
I-avareji yamagama azi-3 000 ukuya kwezi-3 300 (amakhasi ali-10-11 wamagama ama-300 linye) ngelanga.
Leziinkhathi zokuletha zizakusebenza ebujameni obuhle khulu, okutjho lokha izinto ezingabanga ihlangahlangano zizincani. Izinto ezinomthelela esikhathini sokuletha bunjalo umtlolo, lizinga lobutheknikhali, ikhwalithi yomtlolo wokuthoma, ukutholakala kweenhlathululimagama namarhelo wamathemu kanye nesikhathi esifunekako ukwenza irhubhululo. Isikhathi esiqedwa kwenziwa ukulawula ikhwalithi kanye/namkha emihlanganweni ephathelene nokutjhugululwa/ukuhlelwa komtlolo othintekako nakho kuzakuthikameza isikhathi sokulethwa komsebenzi.
9.1 I-NLS nama-LU azakwamukela iimbawo zokutjhugululwa, ukuhlelwa nokuhlolwa kwemitlolo yangokomthetho kuphela. Akunambawo zomuntu ngamunye ezizakutjhejwa.
9.2 Iimbawo zemisebenzi kuzakuthintwana ngazo neHloko yemiSebenzi yokuSekela namkha ihloko yeyunithi yelimi ethintekako namkha abajameli abafaneleko. Amaklayenti angeze adlulisela bunqopha imitlolo kabasebenza ngelimi namkha kilabo abatjhugulula bangeqadi.
9.3 Nakukhutjhelwa umsebenzi ngaphandle, ilanga ofuneka ngalo kufanele kukhulunyiswane ngalo phakathi kweklayenti, i-NLS/i-LU begodu osebenza ngelimi wangeqadi kufanele aziswe ngaso isikhathi emitlolweni.
9.4 Iimbawo zokutjhugulula, ukuhlela nokuhlola kufanele zigunyazwe kuphela ziinkhulu ezikhethiweko eminyangweni ethintekako yesitjhaba namkha yephrovinsi kanye neenhlangano zamaklayenti ezifana neenhlangano zomphakathi nezihlonywe ngokuya komthetho wepalamende.
9.5 Iimbawo kufanele zenziwe ngeforomo langokomthetho lombuso okuliforomo lesibawo (Z152), okufanele lizaliswe ngokuzeleko, namkha ngencwadi enetshwayo leklayenti.
9.6 Zoke iimbawo kufanele zilethwe ngendlela yokutlola ngomtjhini, sibinga nge-elektroniki (ngeposo yelektroniki namkha idiski). Umtlolo kufanele ube ngendlela yokutlola ye-MS Word khona uzakuvulekela i-NLS/ama-LU namaklayenti wabo.
9.7 Imitlolo efana nemiThethomlingwa, imiThetho yePalamende nemithetjhwana etjhugululiweko kufanele iphekelelwe mitlolo yamambala namatjhuguluko woke womThethomlingwa onjalo, imiThetho yePalamende nemithetjhwana.
9.8 Yoke imithetho nemithetho emincani kufanele igunyazwe baYelelisi bakaRhulumende kwezomthetho ngaphambi kobana itjhugululwe beyihlelwe.
9.9 Mtlolo wokugcina kuphela njengombana kuhloswe bona uvezwe nokurhatjha ozakulethwa bonyana utjhugululwe.
9.10 Nayikuthi obunye balobu bujamo akuhlangabezwana nabo, imitlolo izakubuyiselwa eklayentini.
10.1. IHloko yemiSebenzi yokuSekela namkha iHloko ye-LU namkha bajameli babo abafaneleko, bazakumukela imitlolo engenako begodu bazakuqinisekisa bonyana iforomo leembawo elifaneleko lizalisiwe ngokuzeleko begodu nangokunembako.
10.2 Indlela yokutlolisa iimbawo kufanele ilandelwe njalo ngokusebenzisa amakhowudi okuvunyelwene ngawo. Isibonelo, umtlolo unganikelwa ireferensi ethi-Nde 03/0001/B. U"Nde" utjengisa bona isiNdebele lilimi okufanele kutjhugululelwe kilo, u"03" utjengisa unyaka weemali, u"0001" utjengisa inomboro yomtlolo, kanti u"B" utjengisa umhlobo womtlolo, kilobu bujamo mThethomlingwa (Bill).
10.3 Ngokubonisana neehloko zemisebenzi yokutjhugulula, iHloko yemiSebenzi yokuSekela namkha ihloko ye-LU ikhulumisana neklayenti ngelanga lokugcina lokufuneka komtlolo. Iinhloko zizakubonisana nabatjhugululi abathintekako ngaphambi kobana beze nelanga okuzakufuneka ngalo umtlolo. Ilanga lokubuyiswa komtlolo lizakuquntwa ngosebenza ngelimi ngeqadi kanye neHloko yemiSebenzi yokuSekela namkha iHloko ye-LU kodwana kufanele kuvumele ukuhlola kwangaphakathi nelanga lokufuneka elibekwe yiklayenti.
10.4 IHloko yemiSebenzi yokuSekela (NLS) namkha iHloko ye-LU isabalalisa imitlolo iyise eenhlokweni zokutjhugulula, okungibo abazakuba nesibopho sokuyidlulisela kubatjhugululi abathintekako. Akunamsebenzi ozakunikelwa abatjhugululi bunqopha.
10.5 Iinhloko zokutjhugulula zinokuziphendulela ekuqinisekiseni bonyana abatjhugululi bagcina ikhwalithi begodu baletha umsebenzi ngesikhathi.
10.6 Lapho kunganakghono ngaphakathi lokuhlangabezana nelanga lokufuneka komsebenzi, ihloko ethintekako yokutjhugulula izakwenza isibawo eHlokweni yemiSebenzi yokuSekela namkha eHlokweni ye-LU bonyana umtlolo ukhutjhelwe ngaphandle. Zoke iimbawo zokukhutjhwa kwemitlolo zizakugunyazwa mPhathi weHlelo.
Amarekhodi wayo yoke imitlolo emukelweko beyasetjenzwa kufanele izaliswe ngokufaneleko ngaso soke isikhathi.
Nabatjhugululi abasebenza ngeqadi abavunyelweko.
Imitlolo izakukhutjhelwa ngaphandle isiwe kubatjhugululi bangeqadi abavunyelweko lokha umsebenzi umnengi khulu begodu kungakghoneki bona wenziwe yi-NLS / nama-LU namkha nayikuthi lilimi elingekho ku-NL S / ama-LU. Iinhloko zokutjhugulula kufanele zilethe amabanga azwakalako kumPhathi wePhrojekthi khona bona agunyaze umsebenzi ngaphambi kokuwukhuphela ngaphandle.
Nasele isiqunto sithethwe sokobana imitlolo ikhutjhwe, ikambiso ehlathululwe ngenzasi kufanele ilandelwe.
12.1.1 Imitlolo izakutjhwa ngokusebenzisa i-ofisi leHloko yemiSebenzi yokuSekela (NLS) namkha leHloko ye-LU ngemva kwegunya elinikelwe mPhathi weHlelo.
12.1.2 UmPhathi weHlelo uzakukhomba isikhulu esinekghono ukugunyaza ukukhutjhwa kweembawo ezirhabekileko, isibonelo, se-ofisi lakaMongameli namkha iimbawo ezenzelwa ikareko yesitjhaba ezifana nesivumelwano seentjhabatjhaba, lokha yena nakangothalakaliko.
12.1.3 Ngokukhambisana neenjamiso zomThetho wokuHlelwa kwe-Odithi ka-1992 (umThetho wenomboro 122 ka-1992), iinkhulu zombuso angeze zatjhugulula/zahlela/zahlola nanyana ngimiphi imitlolo ekhutjhelwe ngaphandle ngomnqopho wokuthola umvuzo.
12.1.4 Ngomunye nomunye unyaka weemali, abaphathi be-NLS/be-LU bazakuhlela ukukhangisa bona kumenywe abasebenza ngelimi bangeqadi bonyana benzele umbuso umsebenzi wokutjhugulula nokuhlela. Ngasikhathi sinye abasebenza ngelimi bangeqadi esele bavunyelwe bazakuqinisekisa bonyana basese nekareko ekwenzeni lomsebenzi. Nasele kuvunyiwe, umsebenzi welimi wangeqadi uzakusebenzela umbuso bekube sikhathi lapho alisa khona, namkha umsebenzi wakhe upheliswa khona mBuso ngesibanga sokuletha umsebenzi ongasingewekhwalithi ebekwe emihlahlandleni yomthethomgomo.
12.1.5 Ihlelo eliqinileko lokukhetha nokuhlunga lizakusetjenziswa ukuqunta bonyana ngibaphi abasebenza ngelimi ngeqadi abenze umsebenzi omuhle khulu begodu neSitifikethi sokuSebenza Kuhle khulu sizakukhutjhwa ukuhlonipha ipumelelo yabo?
12.1.6 Abaphathi be-NLS/bama-LU kufanele baqinisekise bonyana boke abasebenza ngelimi bangeqadi bakhambisana neemfuno zomGcinimali wesiTjhaba mayelana nokuphathwa kwemitlolo begodu boke kufanele babe nemvumo yezokuvikeleka.
12.1.7 Ngemva kokutjheja isiphakamiso sehloko yezokutjhugulula, yiHloko yemiSebenzi yokuSekela neHloko ye-LU kuphela abazakukhetha umsebenzi welimi wangeqadi ozakuthunyelelwa umsebenzi.
12.1.8 Umsebenzi uzakunikelwa ngokudlhegana kubatjhugulululi abasebenza ngeqadi begodu itjhejuli izakugcinwa ukudlheganisa ukutjhugulula hlangana nabatjhugulula bangeqadi, ngokuqala ukutholakala kwabo kanye nelwazi lamabizelo athileko nokuba ngusolwazi emsebenzini othileko. Boke abasebenza ngeqadi kanye namabanga wokwehluka kufanele alethwe abe avunywe ngaphambi kwalokho.
12.1.9 Akunasiqiniseko esizakunikelwa osebenza ngelimi ngeqadi / umsebenzeli ngesinye nesinye isikhulu somnyango bona umsebenzi uzakuthunyelwa kiloyo msebenzi wangeqadi/abasebenzeli. Isiqinisekiso esinjalo sizakuthathwa njengokungaziphathi kuhle begodu sizakuthathwa njengokungaziphathi kuhle ngehlangothini lesikhulu esithintekako begodu sizakusetjenzwa ngokuya kwekambiso yombuso yezokukhalima.
12.1.10 Umsebenzi uzakukhutjhwa bona uyokwenziwa ngaphandle usiwe kuphela kilabo abasebenza ngelimi ngeqadi abavunyelwe ngokomthetho. Lapho angekho ovunyelwe ngokomthetho namkha angatholakali ukwenza umsebenzi othileko, isiphakamiso esitlolwe phasi kufanele sitholakale kumPhathi weHlelo ngaphambi kokukhuphela umuntu namkha ikampani engakatloliswa ngokomthetho erhelweni labasebenzeli bombuso. Nanyana kunjalo, iinkambiso ezijayelekileko zokukhupha umsebenzi zizakulandelwa.
12.1.11 UmBuso unelungelo lokuphelisa imisebenzi yabasebenza ngelimi bangeqadi kanye nokususa amagama wabo ebuthelelweni lekhompyutha nayikuthi umsebenzabo awusi sezingeni elibekwe endimeni 14.1. Ubujamo Mazombe neenKambiso zeBhodo yamaThendara kaRhulumende (i-ST36) kanye neeNqophisi eziya eminyangweni mayelana nokuThenga (i-ST37) buzakusebenza.
Ukuhlola: isibalo samagama semitlolo yomibili ngemali ebekiweko yokuthendarela ukuhlola, kodwana ingabi ngaphasi kwe-R30,00/100 lamagama.
Indima ye-17.1 yaka-ST36 ibeka bonyana amanani wefemu namkha okungasi ngewefemu angathendarelwa, ngesikhathi indima ye-17.2 ibeka ukutjhugululwa kwamanani ngokusebenzisa ifomula. Kubingwa bona iimali ezibekwa mafemu zithendarelwe.
Nasele kutholakele imvumo ebuya kumPhathi weHlelo, iforomo Log1 elitlikitliweko (qala endimeni 12.1.16 nawufuna ilwazi elinganikelwa) lithunyelwa ePhikweni lokuPhatha zokuThenga nokuSabalalisa iPahla kaRhulumende (okuyi-SCAM) ukuthoma nokudlulisela phambili i-oda yangokomthetho kosebenza ngelimi ngeqadi.
IHloko yemiSebenzi yokuSekela namkha iHloko ye-LU ithumela umtlolo kanye nencwadi yomlayo kosebenza ngelimi wangeqadi.
ilanga lokubuyiswa komtlolo.
13.1 Abantu abasebenza njengabasebenza ngelimi ngeqadi akukafaneli badlulisele phambili umsebenzi abawuthole ku-NLS/ku-LU.
13.2 Abasebenzeli namakoroporasi abunjwa babantu abangadluliko komunye kufanele baveze imininingwana yokutjhugulula kwabo bebalethe i-CV yomunye nomunye umuntu enesivumelwano nabo.
13.3 I-NLS/i-LU ithatha isibopho sokungasebenzi bunqopha nabatjhugululi okukhulunywe ngabo endimeni 13.2, kodwana bazakusebenza kuphela nomsebenzeli namkha ikoroporasi ebunjwa babantu abangeqiko etjhumini ebaqatjhileko.
13.4 Umsebenzi oqediweko kufanele ukhambisane nobujamo obubekwe yi-NLS namkha i-LU (isibonelo, ikhophi yephepha namkha ye-elektroniki, i-MS Word, ubukhulu bamaledere, nesikhala samalayini, njll) njengombana kubekiwe encwadini yomlayo. Akunanliyi zokuphepha ezizakwenziwa emtlolweni oqediweko, njengombana lomtlolo uba yipahla yomnyango othintekako.
13.5 Umsebenzi womsebenzi kanye nemitlolo yokuthoma (nasiya ekutjhugululeni, ekuhleleni nekuhloleni) kufanele ibuyiselwe ku-NLS/LU kanye ne-invoyisi etjengisa isibalo samagama atjhugululilweko, ahleliweko namkha ahloliweko njengombana kubekiwe encwadini yomlayo. I-oda yangokomthetho kufanele ibe phezu kwe-invoyisi.
13.6 Umsebenzi obuyiswe ngemva kwelanga elibekiweko uzakunikelwa ihlawulo yephesente li-1/14 (amaphesente wetjhumi nane) wenani lomsebenzi olethiweko, izakubalwa ngelanga elinye nelinye ngemva kwelanga elibekelwe umsebenzi, ngaphandle kwalokha ilanga elibekiweko lingezelelwe ngokuvumelana kwabathintekako phakathi kweHloko yemiSebenzi yokuSekela namkha iHloko ye-LU, iklayenti kanye nomtjhugululi othintekako. Ilanga elibekiweko lizakudlula ngelanga linye (okuma-awara ama-24), imemo ebawa ukuvumela ukwandisa izakuthunyelwa ku-SCAM.
13.7 Abasebenza ngelimi ngeqadi kufanele balethe isitifikethi semvumo ekhethekileko esibuya emiSebenzini yeNgeniso yeSewula Afrika (okuyi-SARS) begodu banikele ngeenomboro zokutloliselwa kwabo umthelo eziseforomini lesibawo sethendara.
13.8 Njengokuyelela engozini yokulahleka komsebenzi, abasebenza ngelimi bangeqadi kufanele bagcine amakhophi womsebenzi obuyisewe e-NLS/e-LU isikhathi esingaba mnyaka munye ngemva kokuqeda umsebenzi. Ngemva kokuphela kwesikhathesi, umsebenzi ungasulwa namkha ulahlwe.
13.9 Ikghono lokutlama lomsebenzi otjhugululiweko, wahlelwa namkha wahlolwa obuyiselwe ku-NLS/LU msebenzi welimi wangeqadi lizakudluliselwa emnyangweni wombuso ofaneleko begodu lizakuhlala liyipahla yawo.
14.2 Ukuhlola ngokuthatha lapha nalapha, isibonelo, ukuhlola lapha nalapha amakhasi womtlolo, kuzakwenziwa ukuqinisekisa ikhwalithi. Nayikuthi ikhwalithi ayihlangabezani nobujamo obubekiweko, umtjhugululi wangaphakathi namkha umuntu oneemfanelo ezaneleko onesivumelwano ne-NLS sokwenza lomsebenzi uzakuhlola itjhugululo begodu i-NLS ingafezakalisa indima 12.1.12.
14.3 Nayikuthi ilimi alisetjenzwa ngaphakathi, i-NLS/i-LU uzakukhuphela ngaphandle ukuqinisekiswa kwekhwalithi yomsebenzi loyo unikelwe umuntu oneemfanelo ezilungileko begodu nonelemuko ngokuya kwekambiso yokuthenga efaneleko, okunguye ozakuqinisekisa ikhwalithi ngokuhlola lapha nalapha. Ukuze kufikelelwe lomnqopho amakhasi azakuthathwa lapha nalapha, isibonelo, itjhumi lamakhasi emtlolweni onamakhasi ali-100 kufanele ahlolwe.
14.4 Ngaphambi kokubhadela, umtjhugululi ofaneleko wangaphakathi kufanele aqinisekise ikhwalithi yomsebenzi otholiweko ubuya ebatjhugululini bangeqadi, ngokutlikitla iforomo lesifungo sokuqinisekisa ukubhadelwa.
14.5 Iforomo lombiko obuyako lizakufakwa kenye itjhugululo, nanyana umtlolo utjhugululwe ngaphakathi namkha mtjhugululi wangeqadi, ekubuyeleni kwawo eHlokweni yemiSebenzi yokuSekela namkha iHloko ye-LU, ozakubika emPhathini weHlelo kanye eenyangeni ezintathu.
15.1 Umsebenzi oqediweko kanye neforomo lesiqinisekiso sokubhadela elitlikitlwe mtjhugululi wangaphakathi kanye ne-invoyisi zinikelwa iHloko yemiSebenzi yokuSekela ezakuhlola ukulunga kwama-invoyisi. I-oda yangokomthetho kufanele ibe phezu kwe-invoyisi.
15.2 Kusibopho seenhloko zokutjhugulula ukukhandela ukusetjenziswa kweemali ngokunganamvuzo nangokumotjha, nokungakavunyelwa namkha ngokungakajayeleki.
15.3 Akunakubhadelwa okuzakusetjenzwa ngaphandle kwetlikitlo leHloko yemiSebenzi yokuSekela namkha leHloko ye-LU kanye nalelo lomPhathi weHlelo.
15.4 Iforomo lokuqinisekiswa kokubhadela kanye ne-invoyisi kufanele lidluliselwe ku-SCAM khona kuzakubhadelwa.
15.5 Eminye imibuzo ebuya kwabasebenza ngelimi bangeqadi ingaqaliswa kuHloko yemiSebenzi yokuSekela namkha kuHloko ye-LU.
UmThethomgomo uzakutjhugululwa yi-NLS nakufunekako, begodu boke abadlala indima bazakwaziswa ngamatjhuguluko anjalo.
ihlangano ehlonywe ngomthetho?
"umPhathi weHlelo" kutjho isikhulu sombuso esisezingeni lomNqophisi esiphethe ihlelo elithileko, isibonelo, ubuNqophisi.
ilimi osusa kilo?
ilimi osa kilo?
umtjhugululi kutjho nanyana ngimuphi umuntu otjhugulula imitlolo ayisusa elimini esuswa kilo ayise elimini esiwa kilo, begodu kufaka umhleli namkha umhloli, ngaphandle kwalokha ubujamo buveza ngenye indlela?
<fn>DAC-NLS. Okungaphakathi.2007-05-18.nr.txt</fn>
1. ISENDLALELO NOBUJAMO Error! Bookmark not defined.
2. UKUHLATHULULWA KWERHUBHULULO NOKUTHUTHUKISWA KWELIMI Error! Bookmark not defined.
6.4.1 Ukutlolwa kweendaba, iintolwani, iinkutani, izitjho, njll.
ISewula Afrika iqalene nokuziphendulela kokufumana iintatha eendabeni ezifana nokuthuthukiswa kwabantu bayo ngakwezomnotho, ukuqedwa kokuthlogeka kwemisebenzi kanye nomtlhago. Ngakho-ke kuqakathekile bonyana ilimi lidlale indima ekulu ekuqalaneni naleziinselela. Ukudlula lapho, ilimi linendima ekulu elingayidlala efundweni, ekuqinisekiseni ukufikelelwa kwemisebenzi eqakathekileko nelwazi, ekuzithuthukiseni nekuvezeni ikghono lesiko.
UmNyango wezobuKghwari namaSiko ubona ukuhlonywa kwamaSentha wokuRhubhulula nokuThuthukisa amaLimi (ama-LRDC) njengokunendima eqakathekileko ekuqalaneni naleziindaba. Ngokwenza njalo, indlela yethu bekukulinga nokubeka itjhejo elikhulu emalimini egade adinywe amathuba ngaphambilini, ngokwenza njalo anikelwe indima eqakathekileko ekufezakalisweni komthethomgomo wekambiso yamalimi amanengi.
Umqondo wama-LRDC godu uyatjheja bona imiphakathi yelimi itholakala kiwo woke amaphrovinsi. Ngebangeli, azakusekwa lapho abantu abakhuluma amalimi lawo batholakala khona. Ukutholakala kwama-LRDC emaphrovinsini, hlanu kwabagcini bamalimi wendabuko, nakho kuliqhinga elihle njengombana sihlose bona kube nesebenziswano nokubambisana emaphrojekthini aqakathekileko welimi enziwa ukuragelisa phambili ikambiso yamalimi amanengi enarheni yethu.
Siyavuma, kodwana, bonyana kufanele sivume bona umqondo wama-LRDC usesemutjha enarheni yekhethu. Sizakuthembela khulu esekelweni labalingani bethu abafana neminyango yombuso wesitjhaba, amaphrovinsi alithoba kanye neBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika.
Ukusuka ngo-1997 umNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji (i-DACST), ube nemikhulumiswano eminengi nokubonisana nabadlala indima ngokutlhogeka khulu kokuhlonywa kwamaSentha wokuRhubhulula nokuThuthukisa iLimi (ama-LRDC). Ukubonisana emaphrovinsini nokuhlolwa kwamakghono akhona nemithombo kwenziwa ukulinganisa isidingo nokukghonakala komsebenzi onjalo. Ngakho-ke, iqhinga lokufezakaliswa likhambisana nemiphumela neemphakamiso ezafunyanwako.
Ngebanga lemiphumela yerhubhululo, kuphethwe ngokubona ukuhlonywa kwama-LRDC kuyinto eqakatheke khulu okufanele irhatjiswe ukunikela amandla ukufezakaliswa komLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi (i-NLPF). Eminye yeminqopho eqakathekileko yamaSentha weLimi kuzakuba kuqinisekisa ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko njengamalimi wezebhizinisi, wezombanganarha, werhubhululo nombuso iSewula Afrika yoke.
I-DAC inombono wokobana ukusisa kuma-LRDC akuzukukhuphula, kuphela ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko emazingeni ahlukeneko wombuso, nakwezombanganarha, njll., kodwana kuzakusungula ukuthoma kwebubulo lelimi eSewula Afrika elizakuba nemivuzo emihle nedzimeleleko yezomnotho.
Kulindelwe bona ukusisa pheze okuzi-R2 600 000 ngonyaka wokuthoma, R2 900 000 ngonyaka wesibili, kanye ne-R3 100 000 ngonyaka wesithathu eSentheni ngayinye kuzakwenziwa. Esikhathini esiminyaka emithathu kuzakusiswa kiwo wolithoba ama-LRDC iingidi pheze ezima- R55.
Lokhu kusisa okukhulu emalimini wendabuko kufanele khulu khulu umuntu nakaqala umlando wokungathuthukiswa kwawo kanye nokurarhelwa kwawo ngeqadi okuragela phambili, nokuzinikela kombuso wanjesi ekambisweni yamalimi amanengi. UmThethosisekelo uthi: Ukuvuma ukusetjenziswa ebesele kuphela ngokomlando nobujamo bamalimi wendabuko wabantu bethu, urhulumende kufanele athathe amagadango abonakalako namahle ukukhuphula ubujamo nokusetjenziswa kwamalimi la (umThetho wenomboro 108 ka-1996, ikhasi lesi-4). Ukuhlonywa kwama-LRDC ngelinye lamagadango abonakalako namahle anjalo?
Imivuzo engasi ngeyabunqopha yokuhlonywa kwama-LRDC kuzakuba kusungulwa kwamathuba wemisebenzi amatjha ama-135 adzimeleleko esikhathini esiminyaka emithathu, ngalokho kuqedwe ukutlhogeka kwemisebenzi nomtlhago emiphakathini etlhoga khulu ukungenelela okunjalo kombuso. Imimoya emimbi eqaliswe emalimini wendabuko izakutjhugululwa ngebanga lombono wombuso wokobana kunetuthuko ehle kilamalimi.
Ngokuqala ubuhle bezomlando obutholakala esiNgisini nesiBhurwini, akukho ukuvikelwa okufanele kulethwe ukuqalisa amandla nemithombo engakandi emalimini alithoba wendabuko okungewomthetho. Lapho kufaneleko, amanye amalimi wendabuko neweentjhabatjhaba azakufakwa emsebenzini wokuthuthukisa. Lokhu kuzakutjheja iminqopho emibili yokuphuhlisa ikambiso yamalimi amanengi esebenzako ngakelinye ihlangothi kanye nokuqinisa itjhebiswano leentjhabatjhaba nokusebenzisana ngakelinye ihlangothi.
Umnqopho omkhulu wamaSentha la kuzakuba kutjhugulula imibono eyakheleko ngamalimi wendabuko imibono eqinisa imikghwa kanye nemibono yokungalingani (ngebanga lokutlhogeka namkha legugu elingakaqini lezomnotho elikhambisana namalimi la). Ngokwenza amaphrojekthi welimi anemivuzo yamsinya ebonakalako emphakathini woke, ama-LRDC azakukghona ukufaka isandla bunqopha ekufikeleleni iinhloso zamazombe zetjhuguluko okukukwakha isitjhaba nokwakha umnotho kizo zoke izakhamizi?
AmaSentha la azakubumba umgogodlha womthangalasisekelo weenhlangano ezifunekako ekufezakalisweni ngepumelelo komLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi nemithetho ekhambelanako, khulu khulu ezingeni lephrovinsi. Ngokubambisana khulu ne-PanSALB neminyango yobukghwari namasiko emaphrovinsini, i-NLS izakuqinisekisa bona kunokukhambisana nokukhanjelaniswa kwemisebenzi yoke ekuhloswe ngayo ukusekela nokufaka isandla ekufezakalisweni komthethomgomo wekambiso yamalimi amanengi enarheni yoke. Kuqalwe bona boke abadlala indima bazakwamukela ukuziphendulela ngokuhlanganyela ihlelo elimahlelo manengi lerhubhululo netuthuko elizakufuna ukuthola ikambiso yamalimi amanengi ekulu ngendlela engabizi khulu nangesikhathi esincani ngokungakghonekako. Ngokutholakala eenkhungweni zefundo ephakamileko, amaSentha azakuzuza ekghonweni nelemukweni esele likhona esikhungweni ngasinye. Godu azakubumba umlandelande oqakatheke khulu weenhlangano ezizijameleko ezabelana ngeminqopho neenhloso ezifanako ezikhanjelaniswa nokubekwe phambili njengombana kutholakala ku-NLPF.
yelelisa ngamahlelo azakudosa abafundi abanengi bona bafunde amalimi wabantu abaNzima ngokuveza ngokucacileko amathuba wemisebenzi, kufaka hlangana amathuba nokufaka isandla webandulo lokwenza?
nokufaka isandla ekuthuthukisweni kwamanye amakghono welimi kwamanye amalimi weentjhabatjhaba ukukghonakalisa amaSewula Afrika ukuzibandakanya ngokubonakalako eenhlanganweni zeemfunda nezeentjhabatjhaba ezifana ne-SADC, i-AU, i-NEPAD, i-UNESCO, njll, ngombono wesebenziswano lamaphasi amabili namanengi kanye neemvumelwano ezenziweko.
Kuyacaca eenhlosweni ezingehla bona umsebenzi wama-LRDC mkhulu, ufuna ukutlama ngetlhogomelo nokwendlala imithombo yomthangalasisekelo evumela ukukhula nokunaba ngokukhamba kwesikhathi. Ngokukhambisana neenjamiso ezenziwe emThethwenisisekelo ngokuya kwamalimi wendabuko wangokomthetho, amaSentha wokuRhubhululwa nokuThuthukiswa kweLimi alithoba azakuhlonywa. Lokhu kutjho bona isentha yinye izakuqalana nokuthuthukiswa kwelinye nelinye ilimi lendabuko. Enye nenye isentha yelimi izakuba namayunithi amancani azakuba nekghono elizakulingana neenhloso neminqopho yayo. AmaSentha azakutholakala eenkhungweni zefundo ephakamileko ebezidunywe amathuba ngaphambilini ngokomlando (ama-HDI) ngokwehlukana lapho kufaneleko. Kubonelwa phambili bonyana umbuso uzakusebenzisana neenkhungo lapho ama-LRDC azakutholakala khona.
Okuqakathekileko ekwakhiweni kwamahlelo wezakhiwo zama-LRD mbono wokobana ukubuyekezwa kwemisebenzi kubalekelwe ngayo yoke imizamo. Imisebenzi izakusekela kuphela leyo esele yenziwe lapha khunye. Ukubonisana okuzeleko ngemisebenzi kutholakala esigabeni 6 ngenzasi.
Emagadangweni wokusungula, iindingo zomthangalasisekelo zeSentha zizakuba ngezilingeneko. Ngokuya kwehlelo labasebenzi, isijamiso esenziwe ngenzasi sithathwa njengomthangalasisekelo osisekelo noqakatheke khulu nakuzakuthonywa ukusebenza.
Ukungezelela lapho, indawo yokusebenzela neensetjenziswa zizakutlhogeka.
UmNqophisi uzaziphendulela ngokuphathwa kwangamalanga nokusebenza kweSentha. UmNqophisi uzakubika eKomitini yokuPhathwa kweSentha ebunjwa yi-Academic Registrar, iHloko yomNyango namkha yeSikolo samaLimi wabaNtu abaNzima; isiPhathiswa esiKhulu seeMali (seHlangano), ilunga le-Senate/lomKhandlu, munye umfundisi omkhulu/nophrofesa munye weSikolo samaLimi wabaNtu abaNzima/iPhiko lobuKghwari/lezabaNtu kanye neHloko yeYunithi yeLimi yePhrovinsi. IKomiti yokuPhathwa kweSentha izakubika eKomitini yesiTjhaba yokuYelelisa. LeKomiti izakuba nabajameli ababuya emNyangweni wezobuKghwari namaSiko (i-DAC), i-PanSALB, i-SABC, nomNyango wezokuThintana, neminyango yombuso wesitjhaba neyamaphrovinsi (amayunithi welimi). I-DAC izakuba ngusihlalo emihlanganweni yeKomiti begodu izakuba ngumabhalana eKomitini yesiTjhaba yokuYelelisa (i-NACO).
UmThethomgomo ubeka bona amayunithi welimi azakuhlonywa kiyo yoke iminyango yesitjhaba kanye nakwenye nenye yamaphrovinsi alithoba, kwenyulwa iminyango eqalene nezobukghwari namasiko emaphrovinsini. Ukungezelela, eembethamthethweni zamaphrovinsi kunamaHansadi anikela ngemisebenzi yelimi. Ngokusebenzisa i-PanSALB, ezinye izakhiwo ezifana namaKomiti weLimi wamaPhrovinsi (ama-PLC), amaYunithi wesiTjhaba weenHlathululimagama (ama-NLU) nemiButhano yesiTjhaba yamaLimi (ama-NLB) ahlonyiwe. Ekusebenzeni koke kwayo, iSentha izakuqinisekisa ukusebenzisana ngobuduze nazo zoke lezi zakhiwo nalezo ezikhambelanako.
Ukuzibandakanya kweHloko yeYunithi yeLimi yePhrovinsi eKomitini yokuPhathwa kweSentha kuqakathekile ukuqinisekisa bonyana aboSomkhandlu bamaphrovinsi bayaziswa ngokusebenza kweSentha neenrhuluphelo zamaphrovinsi nokubekwe phambili kuvela kuhle emisebenzini yeSentha. AbaNqophisi bamaSentha bazakubika ngemva kwesikhathi esithileko eForamini yesiTjhaba yeLimi okuyihlangano ejamele abadlala indima nebunjwa ngiyo yoke iminyango yesitjhaba neyamaphrovinsi kufaka ne-PanSALB. Lehlangano iyelelisa i-Technical Committee ne-MINMEC ngazo zoke iindaba zomthethomgomo welimi nokufezakaliswa?
AmaSentha azakuba yinto eqakatheke khulu ekurhubhululweni nekuthuthukisweni kwelimi ngokunikela ngependulo eendingweni zemiphakathi ehlukeneko yelimi, kuthi ngasikhathi sinye anikele iminyango yombuso ngeensetjenziswa ezifaneleko zokukghonakalisa ukufezakaliswa ngepumelelo komthethomgomo. Ukusuka emqondweni wokuthi iminyango yombuso inokuziphendulela ngokufezakaliswa komthethomgomo, kuba yinto eqakathekileko ukuvuma bona amayunithi welimi asembusweni angeze aba nekghono, amakghono nelwazi lokuthuthukisa imikhiqizo ngeensetjenziswa ezifunekako ekulethweni kwemisebenzi ngamalimi wangokomthetho ali-11. Iphasi loke, indima yamayunivesithi khulu khulu kuvunyiwe ekusekeleni ukuthuthukiswa kweensetjenziswa zokukghonakaliswa kwelimi ezifunwa mbuso ngokufezakaliswa komthethomgomo. Indlela yokusebenza ngakho-ke izakutjheja ukuqiniswa kwelimi; amagugu wesitjhaba, amabulungelo wamarekhodi namamuziyamu, amahlelo wokufikelela umphakathi, irhubhululo nokwakhiwa kwamakghono.
Njengawo woke amabizelo, ibizelo lelimi lifuna abasebenzi ababandulwe kuhle nabanamakghono ahlukeneko, ilwazi nelemuko. Okukhulu lapha kubandulwa eenkhungweni zefundo ephakamileko kwabasebenzi belimi emazikweni ahlukeneko, isibonelo, itheminoloji, ukutjhugulula, ukurhumutjha, ukuhlela netheknoloji yamalimi. Nakuzakhutjhwa umsebenzi osezingeni eliphezulu kilamaziko emalimini abegade adinywe amathuba ngaphambilini, kuqakathekile ukwandisa isizinda selwazeli nekghono phakathi kwabasebenza ngelimi abakhona kwanjesi khona kuzakuba nekghono elaneleko lokuqalana namaziko welwazi lawo abebavalelwe kiwo ngokutlhogeka kwelemuko namkha ngebanga lomlando wangaphambi kwentando yenengi.
Ngokusetjenziswa kwamalimi wendabuko ukukhuphula ukulethwa kwemisebenzi eqakathekileko embusweni, kunokufunwa okwandako kwemisebenzi yokutjhugulula, ukurhumutjha nokuthuthukiswa kwetheminoloji. Kuzakuba msebenzi wama-LRDC ukufuna ilwazi elinjalo, ukwakha ithungelelwano lezazi ezinjalo nokukghonakalisa amahlelo wokusebenza ubandulwa ebasebenzi belimi nokufaka isandla emahlelweni ajayelekileko weyunivesithi ukwenza iimfundo ezifaneleko nezikhambelana nebubulo lelimi. Ihloso kumadanisa ilemuko, amakghono nelwazi neemfuno zomsebenzi ebasebenzini belimi.
Ukungezelela ekwakhiweni kwamakghono ukuqinisekisa ikhwalithi yemisebenzi yelimi, amaSentha godu adlala indima eqakatheke khulu endimeni yokusetjenziswa kwelimi ekuthuthukisweni kwengqondo. Lokhu kuzakuba yiphrojekthi yesikhathi eside ebandakanya irhubhululo ekusetjenzisweni kwamalimi wendabuko efundweni ephakamileko. Indlela izakwandiswa isuke ezingeni lefundo ye-primary liye kweye-secondary belifike ezingeni lefundo ephakamileko, begodu irhubhululo lizakuba nomphumela wokuthuthukiswa kwemithombo yokufunda nokufundisa eqale khulu ukukhiqizwa kweenhlathululimagama eziqalene neziko elithileko. Ukuthuthukiswa kwetheminoloji okusekelwe eendaweni zekharikhyulamu eziqakathekileko kuzakuba phambili. Lapho iinkhungo zefundo ephakamileko zineemFundo zeZiko leeNdaba nokuThintana, kuzakulindelwa bona iSentha yabelane ngemithombo, kuqalwe ngokuya kokukhiqizwa kwezinto zokuphrinta, ukukhiqizwa kwamavidiyo, nezokuzithabisa ngefundo, njll. Iindleko zeSentha kilokhu zizakwehliswa ngombana ukukhiqizwa kwezinto kungaba lihlangothi lamaphrojekthi lefundo bandulo yabafundi asele babadala?
AmaSentha la ahlonywe eenkhungweni zefundo ephakamileko, azakuthintana neminyango yelimi eenkhungweni atholakala kizo mayelana neensungulo zerhubhululo lelimi iminyango ezibandakanya kizo kanye nalezo ezimisele ukuyenza ngokubambisana neSentha.
Ihloso ekulu yemisebenzi yerhubhululo yama-LRDC, izakuba lirhubhululo ngemiraro ebonakalako ekusetjenzisweni kwelimi, okutjho, amaphrojekthi amafitjhani azakukhambelana begodu abe yipendulo eendingweni zelimi elithileko eliqaliweko. Amahlelo werhubhululo abanzi naragela phambili azakulinganisa umphumela esikhathini esithileko esibekiweko, nanyana ngemva komsebenzi wamahlelo namkha ukubuyekezwa komthethomgomo nakho kuzakwenziwa lapho kutlhogeka khona.
Amaphrojekthi werhubhululo azakukhambelana neendingo zekoro yomphakathi neyangeqadi. Isibonelo, irhubhululo lingenziwa ukubeka okuqakathekileko ekuthuthukisweni kwetheminoloji. Amanye wamalimi abekadinywe amathuba ngaphambilini angaba nesidingo esirhabako setheminoloji esifundweni esifana nezelimo, lapho amalimi amakhulu afana nesiZulu azabe sele anayo itheminoloji.
Irhubhululo elingenzelwa ikoro yangeqadi lingafaka amaphenyo ukuqunta bona ifemu yangeqadi ingathuthukisa bunjani imikhiqizo yayo. Isibonelo, i-LRDC ingenza iphenyo ukuqunta amazinga welitheresi, kanye neziko leendaba elifikelelwa yimakethe enqotjhiweko. Nayikuthi kunezinga eliphezulu lokungakwazi ukufunda nokutlola, iklayenti ingayeleliswa bona ikhangise emirhatjhweni, ukudlula lapho emirhatjhweni ethileko.
Umsebenzi oqakatheke khulu wama-LRDC kuzakuba kuhloma amabuthelelo wekhompyutha werhubhululo. Enye nenye iSentha izakubuthelela ilwazi esele likhona nelikhambelanana nayo, elifana neembalobalo zabantu, amaphenyo wokusabalala kwelimi inarha yoke, njll. Lamabuthelelo azakusetjenziswa ukunikela ngependulo eembaweni zaburhaba zelwazi elibuya kumaklayenti, kanye nokuthuthukisa imikhiqizo yerhubhululo engasetjenziswa miphakathi yelimi esetjenzelwa yiSentha, amanye amaSentha kanye nabanye abadlala indima.
Omunye wemithombo yelwazi oqakatheke khulu yi-All Media Products Survey (okuyi-AMPS) ekhutjhwa njalo yi-South African Advertising Research Foundation (SAARF). Ama-AMPS anikela ngelwazi ngayo yoke imihlobo yokukhangisa, kufaka umrhatjho, ithelevitjhini neziko leendaba le-elektroniki, iziko leendaba eligadangisako kanye nokukhangisa ngaphandle okufana nama-billboard. Nanyana kuqalwe imikhiqizo yokungenisa imali, ilwazi lingasetjenziselwa eminye iminqopho ehlukeneko. Isibonelo, ilwazi elibuya kuma-AMPS lingadlulliselwa kumaYunithi wamaPhrovinsi weLimi (ama-PLU) ukutjengisa ubungako bokusetjenziswa kwelimi elithileko ezikweni leendaba, begodu ilwazeli lingarhelebha ama-PLU ukwelusa ukufezakaliswa komthethomgomo welimi wephrovinsi kanye nobungako bokuvunywa komthethomgomo welimi yikoro yangeqadi.
Amabuthelelo wekhompyutha azakugcinwa ngerhubhululo lelimi elenziwa zizakhiwo ezihlukeneko zokufezakaliswa kwelimi ephrovinsini, khona azakubuye asetjenziselwe ukuqala ilwazi kanye nanjengomhlahlandlela werhubhululo eliragela phambili. Ngaphandle kwerhubhululo elikhambelana nelimi, amabuthelelo wekhompyutha azakubuthelelwa godu ngamasiko wendabuko ahlukeneko weSewula Afrika. Njengombana ama-LRDC azakubandakanywa khulu erhubhululweni, godu azakugcina ibuthelelo leensetjenziswa zerhubhululo ezifana namaphephambuzo wephenyo, amatjhejuli wokutjheja, namaphepha wokwenza ukuhlunga, njll.
Isiko lokufunda eSewula Afrika alisi lihle. Ubujamo buyathusa lokha umuntu nakabuqala ngelihlo lamalimi wendabuko. Amabanga amanengi aveziwe ukuhlathulula lomraro. Asuka emabulungelweni weencwadi angasi sebujameni obuhle, ukutlhogeka kweencwadi eenkolweni, ukungafikeleleki/ukungatholakali kwamasentha wamabulungelo weencwadi, amazinga aphezulu wokungakwazi ukutlola nokufunda, kanye neencwadi ezinganikeli ikareko, ukuya ekutlhogekeni kwemivuzo yabatloli, kanye nekareko ephelako nommoya ongasimnandi emalimini wabantu abaNzima.
Ngomnqopho omkhulu wamaSentha weLimi okukutjhugulula imimoya emimbi nesele yakhele emalimini wendabuko, ubujamobu angeze bavunyelwa bona buragele phambili. Eqinisweni ukungenelela kwamambala kufanele kwenziwe ngokusebenzisa indlela emahlangothi manengi. Ukubhalelwa kukwenza njalo kuzakukhandela bekuthikameze ukufezakaliswa komThethomgomo wesiTjhaba weLimi. Elinye lamagadango wokuthoma azakuthathwa maSentha kuhloma isebenziswano neenhlangano zabatloli kanye nezinye iinhlangano okungasi ngezombuso ezizibandakanya neenhlangano zabatloli namkha nabatloli ngokwabo. Umnqopho kuzakuba kuzwisisa ikghono elikhona nokuqinisa lapho kufaneleko. Iimfundo bandulo namasemina zabatloli zingaqakatheka ukufikelela lomnqopho.
Ngokusebenzisa amajima wokwazisa ngelimi, amabizelo wokubuthelela iindaba godu kufanele akhuthazwe. AmaSentha azakusebenza ngobuduze neenhlangano lapho iimfundo zokubuthelela iindaba zitholakala khona, ukuqinisekisa bonyana abafundi abanengi abaneemfanelo emalimini wabaNzima babandulelwa ukutlola nokubika ngamalimi wendabuko. Isibonelo, ngokuya kweziko lokugadangisa iindaba, emalimini alithoba wabaNzima, isiZulu ngiso sodwa esinamaphephandaba azeleko elikhutjhwa ngamalanga Iso Lezwe ne-Ilanga lase Natala elikhutjhwa kabili ngeveke. IsiXhosa sinephetjhana elincani emaphephandabeni wangamalanga wesiNgisi avezwa ePumalanga Kapa. Iphetjhana lesiXhosa livela kanye kuphela ngeveke ku-Daily Dispatch naku-Herald. Ngaleziimbonelo kuyacaca bonyana inengi labantu beSewula Afrika abangakwaziko ukufunda namkha ukuzwisisa isiNgisi abanikelwa ilwazi eliqakathekileko ngombana akunamaphephandaba atlolwa abe akhutjhwe ngamalimi wabo?
Mayelana nokutlola, isibalo esikhulu sabatloli siqalene nokukhiqizwa kweencwadi ezifundwa eenkolweni. Kunetlhogeko ekulu yokukhuthaza ukutlola ngawo woke amalimi kutlolelwa abafundi abahlukeneko. Njengomvuzo iziko leendaba (i-SABC namaphephandaba) lingazibandakanya ekutlameni nekuhleleni amaphaliswano, kulindelewe bona lokhu kungakhuthaza abatloli ukuragela phambili. Ukuthumba iincwadi/izipho/iinkondlo, njll, kungavezwa emahlelweni wethelevitjhini, eendatjaneni zemirhatjho, neendabeni zamaphephandaba, njll. Imisebenzi enjalo izakubuthelela iimali ezinengi ezizakunikelwa amaSentha kodwana izakuba mthombo oqakatheke khulu wokungenisela abatloli nabasebenza kezobukghwari imali.
Iziko leendaba lokugadangisa lingakhuthazwa bonyana likhuphe amanye wamaphephandaba/izahluko zamaphephandaba ngamalimi adlula kwelinye ukuqinisekisa ukufikeleleka kwemitlolo. Izaziso zombuso kufanele zenziwe ngawo woke amalimi wangokomthetho akhethwe maphrovinsi lawo. Lokhu kungadala amathuba wemisebenzi ambalwa kubatjhugululi nabahleli belimi abafunde amalimi wabantu abaNzima. Lokhu godu kungatjengisa ukuzimisela ngekambiso yamalimi amanengi ngehlangothini lombuso, khulu khulu ezingeni lephrovinsi nombuso wendawo, ngokuqinisekisa bona ilwazi lifikelelwa ngizo zoke izakhamuzi zenarha. AmaKomiti wePhrovinsi weLimi angadlala indima ekulu ekuqinisekiseni bonyana kunokusebenzisana kilesisisungulo. Kuthenjwa bonyana lomzamo uzakuletha ihlangothi elibonakalako nelisebenzako emizameni yombuso yokuthuthukisa, ngokusebenzisa ilitheresi ekulu, ubujamo bezokuhlalisana nomnotho bemiphakathi yamaphrovinsi ebeyidinywe amathuba ngaphambilini.
Woke amaSentha azakutlhoga ukuba neyunithi ezinikele ekutloleni iindaba, iintolwani, iinkutani, nezitjho zabantu abaNzima, njll. Abasebenza ngaphandle isikhathi esithileko ukubuthelela ilwazi/ abarhubhululi bangafunwa bonyana bazume abantu abadala emphakathini ababagcini belwazi elinjalo, nokurekhoda amagama wabo khona azakufundwa abe abulungwe. Lomsebenzi kufanele wenziwe ngaphandle kokumotjha isikhathi, ngombana isaga sithi, nakuhlongakala umuntu omdala, ibulungelo lelwazi liyatjha. Enarheni yekhethu le, kuyadanisa bonyana pheze eminyakeni elitjhumi yentando yenengi akukabi ukuba nemuziyamu yinye yamalimi wabantu abaNzima. Lokhu kutjengisa ubungako bomonakalo wokuthunjwa nebandlululo. Koke lokhu iindaba zabantu abanzima, iintolwani, iinkutani, izitjho, njll, bekuzizinto eziqakathekileko ekudluliseni isiko lethu, amagugu, isiko nemikghwa ukusuka esizukulwaneni esinye ukuya kwesinye. Ukukhandela bonyana abantu bendabuko balahlekelwe kuzazi kwabo unomphela, amagadango kufanele athathwe ngokurhaba ukufumana lelilwazi emiphakathi yethu ehlukeneko yamalimi?
Godu, abasebenza ngaphandle kuzakufunwa bona bazume labo bantu abadala emiphakathini abathathwa njengabagcini bomlando ococwako. Umlando onjalo kufanele ufundwe bewuhlathululwe ngaphandle kokwehliselwa ebujameni obuphasi, ngombana kungococwako. Ngakelinye ihlangothi elinye, umlando wanamhlanjesi ococwako kufanele uthuthukiswe bewufakwe esikweni khona uzakuqinisa isiko lethu. Umbuzo wetuthuko etja emlandweni ococwako, ngiloyo ongatjhejwa ezingeni lefundo maSentha, angathi esikhathini eside alandele ituthuko enjalo njengombana isenzeka inarha yoke.
Okuqakatheke khulu, amaSentha azakwengamela indaba zobunikazi bokutlama khulu khulu imitlolo yamasiko. Ukutlolwa kweentolwani sele kulibhizinisi, kodwana ngetjhudu elimbi libhizinisi esele lingenisa imali ehle kilabo abangasibo abakhuluma amalimi wendabuko. Lokhu kungombana akusi linengi labakhuluma amalimi wendabuko wabantu abaNzima ebebakwazi ukutlola, begodu nanyana bekungaba njalo, abasebujameni obuhle ekukhupheni imitlolo ngilabo abangakhulumi amalimi la. Umphumela kwaba kukobana iindaba ezicocwako zarekhodwa zithathwa ebantwini abakhuluma amalimi wendabuko abebangakwazi ukutlola nekungakhenge kuvunywe bona zithethwe kibo namkha baliliswe. Ubunikazi bokutlama iintolwani esele ziveziwe bunikelwe labo abangakhulumi amalimi wendabuko. Ngakho-ke kuqakathekile bona amaSentha enze irhubhululo ngalelihlangothi lelwazi lendabuko yethu begodu enze amalungelo wobunikazi bokutlama namalungelo wobunikazi bokuhlakanipha ukuvikela lemithombo ekusetjenzisweni kumbi. Ilungelo lobutlami lingahlala kuligunya langokomthetho ngokusebenzisa amaSentha weLimi. UmThetho wokuVikela ikghono lokuTlama, umThetho wenomboro 98 ka-1978, uzakwenziwa godu ukuvikela imisebenzi yokutlola, yombhino nobukghwari kanye namatjhada arekhodiweko acocwako?
Enye yeenhloso zamaSentha kuphuhlisa nokukhuthaza ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko. Ihlelo eladlulako leSewuka Afrika kezomnotho nakezombanganarha, elisuka ngesikhathi inarha ibuswa lidlanzana lamakhuwa kwaba nomthelela ekukhutjhelweni ngaphandle kwamalimi wabantu abaNzima bona asetjenziswe emihlanganweni yomphakathi neenkulumiswaneni. Ngokuya komLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi, umbuso uphakamise iindlela ezihlukeneko zokuthuthukisa ubujamo nokusetjenziswa kwamalimi wendabuko. Lokhu kungaba yinto ephikisana nalomzamo nayikuthi akusi ngeqakathekileko eensungulweni zokuthuthukiswa kwelimi.
Isidingo nokuqakatheka kwebandulo lelitheresi eSewula Afrika kuyaziwa bona singangani. AmaSentha azakusungula amahlelo wokufikelela khona kuzalethwa ilitheresi emphakathini.
nebandulo lelitheresi elingeneleleko.
Isebenziswano nekoro engasiyo yombuso (i-NGO) kanye neYunithi yeBandulo neFundo esiSekelo yabaDala yomNyango wezeFundo (ABET) lizakutlhogeka. AmaSentha azakukhamba phambili ekwenzeni ukuhlola umphumela neemfundo zokulandelela ezitjhinga ekuzwisiseni ukuqakatheka kwamahlelo anjalo webandulo ekukhuphuleni ubujamo bokuphila babantu beSewula Afrika.
Njengombana amaSentha weLimi azakutholakala eenkhungweni zefundo ephakamileko, azakukghona ukukhulumisana neenkhungo ezinengi atholakala kizo godu afake isandla ekunikeleni ngeemfundo zelimi ezisisekelo kilabo abangakhulumi amalimi wabantu abaNzima. Kufanele kukhunjulwe bona ukusetjenziswa kwamalimi wabantu abaNzima kufanele kukhuthazwe ingasi kuphela hlangana nemiphakathi yabantu abaNzima kodwana nemiphakathini yeYuropa-Tjingalanga, ye-Asia neminye imiphakathi yamalimi yeSewula Afrika.
Isisungulwesi sizakurhabisa ukuthuthukiswa nokusetjenziswa kwamalimi wendabuko eSewula Afrika begodu lapho kufaneleko, nangaphetjheya. Isibonelo, i-US inokubambisana namanye wamayunivesithi eSewula Afrika khona kuzakuphuhliswa ukufundwa nerhubhululo lesiZulu. Abafundi baqeda isikhathi esinengi kileziinkhungo bebazwisisa namasiko ngokunjalo. Amahlelo anjalo wokurweyila angaqiniswa abe akhuliswe ngendlela ehlelwe kuhle.
Ebujameni bokuhlangana kwephasi ngakwezomnotho, iSewula Afrika iba mdlali ndima omkhulu ngokurhabako. Ngakho-ke kuqakathekile bona amaSewula Afrika amanengi ngokukghonekako afunde amalimi atjhili/weentjhatjhaba, angenzeli ukurhumutjha ekhaya kuphela kodwana nokunikela ngamathuba wemisebenzi abonakalako ngaphetjheya, ebuzendeni bethu bangaphetjheya, emibusweni esisebenzisana nayo, njll. UmNyango weeNdaba zangaPhandle ngiwo kuphela obandula iimphathiswa ngamalimi weentjhabatjhaba, kodwana kunetlhogeko ekulu yamakghono anjalo welimi, isibonelo, imiNyango yeeNdaba zeKhaya; zeRhwebo namaBubulo, i-SANDF, weeNdaba zokuVatjha. Amahlelo amanengi wefundo ephakamileko kufanele afikeleleke kiwo woke amaSewula Afrika begodu amaSentha kufanele angabuthelela imithombo nelwazi ukwenza bona lokhu kuyafikelelwa?
Iinkhungo zefundo ephakamileko zibika ukwehla kwesibalo sabafundi abathatha amalimi wabantu abaNzima njengesifundo sikhulu. Ukulwisana nalomukghwa, ama-LRDC angadlala indima ekukhuthazeni abafundi bona bafunde amalimi wabantu abaNzima ngehloso yokungena emabizelweni afana nokufundiswa kwelimi (ukusuka ezingeni le-primary ukuya ezingeni lefundo ephakamileko), ukutjhugulula nokurhumutjha, iimfundo zokuthintana (ezifaka zokukhangisa nokubika iindaba), kanye nobukghwari bokwenza nezokuzithabisa (isibonelo, abatloli bemidlalo yesteji, yomrhatjho nethelevitjhini). Ngombana iinkhungo zefundo ephakamileko sele zizibandakanya ekufundiseni leziimfundo begodu ama-LRDC awanakghono lokufundisa leziimfundo ngokwawo, angabambisana neenkhungo zefundo ephakamileko ngokunikela abafundi abafuna ukufunda kilamaziko iimali (izabelo namkha imifundalize). Irhelebho leemali elinjalo lingamadaniswa namathuba wemisebenzi webandulo elisekelwe elemukweni (ukufunda usebenza) elikghonisa abafundi bathole ilemuko lokusebenza elifaneleko ezikweni abalikhethileko kuma-LRDC neenkhungweni zefundo ephakamileko, namkha, ngokungenelela kwama-LRDC, emaphrojekthini asemphakathini nekorweni yangeqadi. Iimfundo ezikhambelana nelimi godu zingarholela ekuthuthukisweni kwezinto zokufunda nokufundisa emalimini wabantu abaNzima ukuqinisa ukufundisa amabizelo ahlukeneko. Lezizinto godu zingakhiqizwa ngesikhathi seemfundo.
Phakathi kokhunye okubekwe phambili kuzakuba kubekwa komthangalasisekelo nokufumana imithombo efaneleko yabantu neensetjenziswa, okufaka, umthangalasisekelo wezokuthintana nebuthelelo lekhompyutha. Umlandelande weemfundo zokulingelela uzakuhlonywa ezikweni lamaFa, ukuQiniswa kwelimi nokuFikelelwa komPhakathi. AmaSentha azakuhlahlwa kubonisana ezingeni lephrovinsi ukubeka okuphambili, iindingo neenrhuluphelo zabo boke abadlala indima, khulu khulu umbuso wendawo.
Kutlama imileyo efaneleko yerhubhululo kizo zoke iindawo okuqalwe kizo (iindlela ezingakangeneleli nezingeneleleko).
Kukwenza umsebenzi wangaphandle, kucozulula nokuhlathulula idatha.
Kuthuthukisa amaphrojekthi asebenzako, ahlathululwe kuhle abekelwe iinkhathi ezinemininingwana yoke/okungenziwa neendleko.
Kuhlongoza amaphrojekthi emNyangweni wezobuKghwari namaSiko okufanele abekwe phambili, avunywe anikelwe neemali.
Kurhabisa umsebenzi wokuthuthukiswa kwetheminoloji osele uthonyiwe.
Isikhathi siqakathekile mayelana nendima yamaSentha.
Ukukhulisa umthangalasisekelo wama-LRDC ngokuya kweemfuno zamaphrojekthi avunywe yi-DAC ne-PanSALB.
Ukufuna isekelo leemali neemali kubanikeli khona kuzakukhuliswa amaphrojekthi afike kwezinye iindawo zamaphrovinsi.
Ukuthuthukisa ibuthelelo lekhompyutha elikhulu emsebenzini wokuqinisa/wokuthuthukisa. Ibuthelelweli lizakwenziwa litholakale kwabanye abasebenzisani abafana neminyango yombuso, abarholi bomphakathi, iinhlangano okungasizo zombuso (ama-NGO), nezinye iinhlangano. Kubonelwa phambili bonyana ibuthelelo elinjalo lizakuqakatheka khulu erhubhululweni eliragela phambili, ekucatjangweni kwamaphrojekthi amatjha nekunikelweni kwedatha enembako okuzakuthi ngayo kwenziwe umthethomgomo onamaqiniso ezingeni lendawo, begodu nakancani nezingeni lesitjhaba.
Ngomthangalasisekelo oqinisiweko nekghono eliqinisiweko, imisebenzi izakwenziwa ngokurhaba nobuhle obukhulu.
Ukukhulisa imisebenzi namaphrojekthi atjhinge eendaweni zemakhaya. Lokhu kuzakufaka ukuthuthukiswa kwamasentha amancani lapho amaphrojekthi wendawo enye nenye angasungulwa khona abe agcinwe.
Nakuzakuphathwa bekugcinwe amasentha amancani la, amaSentha amakhulu kuzakufanela bona aqiniswe/akhuliswe. Ubunjalo nobukhulu bokukhuliswa okunjalo, kodwana, buzakubonakala ngokukhamba kwesikhathi, bekwenziwe ngokuya kwemiphumela yerhubhululo, izinga lepumelelo yephrojekthi kanye nokuvunywa kwangaphambili komNyango wezobuKghwari namaSiko nabalingani bawo emaphrovinsini.
AbaKhambelanisi x5 @ R150?
Ukuhlonywa kwama-LRDC kuzakuqakatheka khulu ekuragelisweni kweenhloso zomthethosisekelo mayelana nokufikelela umnqopho wokulinganiswa kwamalimi eSewula Afrika. Ngokuzinikela ekutjhugululeni ubujamo bezokuhlalisana bamalimi wemiphakathi yamalimi ebeyingana malungelo ngaphambilini ngendlela ezawalinganisa nesiNgisi nesiBhuru namkha namanye wamalimi amakhulu wephasi, ama-LRDC njengombana acatjangwe ngehla azakuba mthombo omkhulu wokunikela amandla.
Centre Management Committee?
Secretary & Admin?
Langauge enhancement & Terminology development?
Research & Databases?
Writing & Publishing?
Herutage and Language Museums?
<fn>DAC-NLS. OkutjhiwoSiquntoSec.2007-05-18.nr.txt</fn>
Isiqunto seKhotho yezomThethosisekelo ecaleni namba 49/03 laka-Bhe nabaNye babangisana noMarhistrada uKhayelitsha nabaNye esakhutjhwa ngomhlaka 15 ku-Oktoba ka-2004 sayenza yaphambana nomthethosisekelo isektjheni 23 yomThetho 38 ka-1927 yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, kunye nomThetholawulo R200 wemithetholawulo eyamenyezelwa esAzisweni somBuso 10601 sangomhlaka 6 kuFebruwari ka-1987. Ukukhambisana nommoya wesiqunto sikaBhe, umNyango wezomThethobulungiswa nezokuThuthukiswa komThethosisekelo kufuze bona wakhe bewusebenzise ihlelo elibumbeneko lokulawulwa kwamafa wabangasekho elisebenzela woke amaSewula Afrika ngekhwalithi efanako, ngaphandle kokuhlukanisa ngobuzwe, ngobulili bomuntu, ngobudala bomuntu namkha ngesikhathi sokubelethwa komuntu.
IsiKhulu seKhotho ePhakemeko kufuze bona sithathe amandla wokulawula woke amafa wabangasekho.
Woke amafa kufuze bona alawulwe ngomThetho 66 ka-1965 wokuLawulwa kwamaFa, njengokutjhugululwa kwawo.
Woke amafa enziwa ngaphandle kwencwadi yokwaba amafa kufuze bona alawulwe ngomThetho 81 ka-1987 wokwAbiwa kwamaFa ngaphandle kweNcwadi yokwAba amaFa, njengokutjhugululwa kwawo.
UmThetho wokwAbiwa kwamaFa ngaphandle kweNcwadi yokwAbiwa kwamaFa ukhitjelelwa siqunto sakaBhe ukuqalelela la ongasekho wayethethe namkha ende ngesintu.
AboMarhistrada balahlekelwa mamandlabo wokulawula amafa wabangasekho. Nokho-ke nanyana kunjalo, kuzakufuneka bona baqedelele iindaba ezibikwe kibo ngaphambi namkha ngomhlaka 15 ku-Oktoba ka-2004. Nokho-ke leziindaba zokwabiwa kwamafa kufuze bona baziqedelele ngomThetho wokwAbiwa kwamaFa ngaphandle kweNcwadi yokwAbiwa kwamaFa.
Ngaphambi kwesiqunto seKhotho yezomThethosisekelo ecaleni lakaMoseneke nabaNye babangisana nesiKhulu nomuNye 2001 (2) SA 18 CC ( isiqunto sakaMoseneke?
Isikhathi hlangana kwesiquntweso nesiqunto seKhotho yezomThethosisekelo eCaleni Namba CCT 49/03 langomhlaka 15 ku-Oktoba 2004 likaBhe nabaNye babangisana noMarhistrata weKhayelitjha nabaNye isiQunto sikaBhe?
Sikhathi ngemva kwesiqunto sikaBhe.
Esikhathini sokuthoma ngaphambi komhlaka 6 Disemba 2002, ideyithi isiqunto sikaMoseneke esathoma ngayo ukusebenza, isibopho sokubeka ilihlo ekulawulweni kwamafa wongasekho, sahlukaniswa ngokobuzwe. IsiKhulu seKhotho ePhakemeko ngiso esasibeke ilihlo ekulawulweni kwamafa wamaKhuwa, wamaKhaladi, wamaNdiya kunye namafa wangaPhandle kweNcwadi yokwAbiwa kwamaFa wabaNtu abaNzima. Igunya namandla wesiKhulu seKhotho ayehlathululwa (nanje asahlathululwa) emThethweni 66 ka-1965 wokuLawulwa kwamaFa, njengokutjhugululwa kwawo.
UMarhistrada ongasekho owayehlala ngaphasi kwesiphande sakhe selawulo, kwafanela bona abeke ilihlo ekulawulweni kwelifa lomuNtu oNzima owabhubha anganayo incwadi yokwabiwa kwamafa. UMarhistrada amandla la wawathatha kusektjheni 23 yomThetho 38 ka-1927 wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, nemithethwenilawulo eyamenyezelwa njengesAziso somBuso R200 eGazedeni yomBuso 10601 kaFebrubari ka-1987.
Ilifa lomuNtu oNzima nakabhubhako lalingabiwa ngaphasi komThetho 81 ka-1987 wokwAbiwa kwePahla. Lokhu-ke kwakhe kwenzeka amahlandla amabili. Ehlandleni lokuthoma kukula ongasekho aveza khona asaphila bonyana wenyula ukuphila ngaphasi komThetho wesiNtu. NgokwesAziso somBuso R200, lokhu kwavezwa ngeendlela ezimbili: la ongasekho azibawela khona isitifikedi sokumtjhaphulula emThethweni wesiZulu ngaphasi kwesektjheni 31 yomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima kunye nala enyula khona ukuthatha namkha ukwenda ngomthetho wesikhuwa, hayi wesintu. Kwesibili, ilifa longasekho lalingabiwa ngomThetho wokwAbiwa kwePahla ngaPhandle kweNcwadi yamaFa la uNgqongqotjhe wezomThethobulungiswa wayebona khona ukuthi kwakuzakuba yinto engakalungi ebujamweni bezinto obuthileko ukwaba ilifa ngomthetho wesintu. Omunye nomunye owayefuna ukuhlukaniselwa bona yini okungamsebenzela ngcono lapha kwakufuze bona ayokubonana noNgqongqotjhe wezomThethobulungiswa akwazi ukubahlukanisela bona bangenza njani.
Esikhathini sesibili, hlangana komhlaka 6 kuDisemba ka-2002 nomhlaka 15 ku-Oktoba ka-2004, isiKhulu seKhotho ePhakemeko sasinamandla wokubeka ilihlo phezu kwawo woke amafa ayelawulwa ngomthetho wesikhuwa, bese kuthi uMarhistrata abe namandla wokulawula amafa abiwe ngomthetho wesintu.
IsiKhulu seKhotho sasisebenzisa amandlaso ngaphasi komThetho wokuLawulwa kwamaFa, kanti-ke aboMarhistrada bona babesebenzisa amandlabo ngaphasi komThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima kunye nemithetholawulo eyayikhutjhwa ngomthetho loyo.
Esikhathini sesithathu, ngemva komhlaka 15 kuOktoba ka-2004, isiKhulu seKhotho ePhakemeko sizakubeka ilihlo ukulawulwa kwawo woke amafa ngokomThetho wokuLawulwa kwamaFa. Woke amafa anganancwadi zokwabiwa kwamafa azakulawulwa ngomThetho wokwAbiwa kwamaFa anganaNcwadi yokwAbiwa, ngamatjhuguluko afaneleko azakuqalelela imitjhado yesintu.
Kuqakathekile ukutjheja bona amatjhuguluko alethwa siqunto sikaBhe abalelwe emva athoma ukusebenza ukusukela ngomhlaka 27 ku-Apreli ka-1994 malungana namafa angakabukuqedelelwa.
Ukuphumelela kwehlelo elitjheli kuzakuqinisekisa bona woke amaSewula Afrika aphathwa ngokulingana, begodu nesithunzi somunye nomunye umuntu sihlonitjhwe.
Amafa wabantu ababhubha ngaphambi komhlaka 27 ku-Apreli ngo-1994, ayengakabikwa phambilini, kufuze bona adluliselwe esiKhulwini seKhotho.
IsiKhulu seKhotho, (ama-Ofisi wesiKhulu seKhotho neenDawo zokuSebenzela isiKhulu seKhotho) kufuze bona sibeke ilihlo kiwo woke amafa womuntu ongasekho la ongasekho abhubha khona ngemva komhlaka 27 ku-Apreli ngo-1994. Amafa anjalo azakulawulwa abe abekwe ilihlo ngokomThetho wokuLawulwa kwamaFa.
Nakube ongasekho wabhubha ngaphandle kokutjhiya incwadi yokwaba amafa, amafakhe kufuze bona abiwe ngokomThetho wokwAbiwa kwamaFa ngaPhandle kweNcwadi yokwAbiwa kwamAfa.
Iindabezi zitjhiywa ezandleni zakaMarhistrada kobanyana aziqedelele ngokulandela ikomba yesiqunto sakaBhe.
La ongasekho atjhiye khona iwili (incwadi yelifa).
La ubungako belifa lomuntu (namkha isilinganiso esihle sobungako belifa) budlula khona i-R50 000.
La ilifa lisemtjhonweni khona (iinkwelede zidlula amafa).
La omunye namkha abanye beendlalifa basese bancani khona, begodu abanganamuntu ojamele ukubalekelela ngokusemthethweni.
Omunye namkha abanye beendlalifa basese bancani khona, begodu nelifa liyimali namkha ingcenye yalo iyimali engaphezulu kwe-R20 000.
Nakufumaniseka bona kwenzeka lobubujamo obungehla, indaba yelifelo kufuze bona idluliselwe e-Ofisini yesiKhulu seKhotho iiNdawo zaso zokuSebenzela eziwela ngaphasi kwelawulo laso.
Zoke iindlalifa sezibabantu abakhulu namkha omunye namkha abanye beendlalifa basese bancani begodu banomuntu ojamele ukubalekelela ngokusemthethweni, nelifa eliyimali liyi-R20 000 namkha ngaphasi kwalokho.
INdawo yokuSebenzela isiKhulu seKhotho iba namandla wokulawula ilifa longasekho, ukusukela mhlazana umnikazilifa abhubhako, ukube yena umnikazilifa uhlala endaweni elawulwa li-Ofisi likaMarhistrada la iNdawo yokuSebenzela isiKhulu seKhotho ikhona.
Ukukhupha isitifikedi sokukhetha nakube isibawo siphelele begodu singaqedelelwa ngaphandle kweminye imibandela.
IsiKhulu seKhotho eKulu kufuze bona sazise umfakisibawo nakufumaniseka ukuthi isibawo akukghonakali bona siqedelelwe ngenca yokuthi kufuze kuzaliswe eminye imibandela, begodu kuneNdawo yokuSebenzela isiKhulu seKhotho eduze komfakisibawo kune-Ofisi lesiKhulu seKhotho. Ukuthi i-Ofisi yesiKhulu seKhotho ingaragela phambili ngokusetjenziswa namkha njani na, sekusemahlombe womfakisibawo osele azisiwe.
Nakukhethwa umJameli wesiKhulu seKhotho ngaphasi kwesektjheni 18(3), isiKhulu seKhotho kufuze bona sazise iNdawo yokuSebenzela ngaso isikhatheso.
La ongasekho atjhiya khona iwili, kodwa isiKhulu seKhotho sayala iwili leyo, kuphakanyiswa bona isiKhulu seKhotho sikhuphe isitifikedi sokukhethwa, hayi ukuthi indaba leyo siyibuyisele eNdaweni yokuSebenzela.
IiNdawo zokuSebenzela akukafaneli nakancani zeqe imikhawulo yazo ezibekelwe yona.
Umraro awudluliselwe e-Ofisini yesiKhulu seKhotho msinyana.
Umuntu obike umraro naye akabikelwe ngokudluliswa kwawo. Esazisweneso faka nemininingwana ye-Ofisi lesiKhulu seKhotho.
Umuntu nakathi batjho wathatha umkakhe isintu namkha nakasithi wenda isintu, kufuneka kuvezwe ubufakazi obusitifikedi. [ Qala usektjheni 4(5)(b) womThetho 120 ka-1998 oVuma imiTjhado yesiNtu njengokutjhugululwa kwawo]. Nakube akukghonakali ukuthi kuvezwe isitifikedi esibufakazi, loyo esifunwa kuye kufuze bona alayelwe bona aye ekhotho efaneleko [ qala usektjheni 4(7) womThetho 120 ka-1998 wokuVunywa kwemiTjhado yesiNtu, njengokutjhugululwa kwawo.].
Nakube umlingani osaphilako womtjhado wesintu uyabhalelwa kuveza ubufakazi bokubhaliswa komtjhadwabo isintu nomlingani wakhe ongasekho ngenca yokuthi umtjhadwabo ungakabukubhaliswa, kufuneka bona umtjhadwabo loyo ayowubhalisa emNyangweni wezangeKhaya, ngokomThetho 120 ka-1998 wokuVunywa kwemiTjhado yesiNtu.
(a). Isivumelwana samalobolo esinedeyithi yokulobola, nenani leenkomo zamalobolo kunye nanyana ngimiphi eminye imininingwana ekwavunyelwana ngayo yase itlikitlelwa ngizo zoke iinqhema ezifaneleko.
(b). Nakube isivumelwana sokulobolelana senzelwa endaweni yemakhaya, kufuneka nemvumo etloliweko yeKosi yendawo la kwalotjolelwana khona.
(c). Isitifikedi sokufa namkha ikhophi yaso yomlingani ongasekho, ekubikwa ilifa lakhe.
(d). Umjameli ngamunye wekhabo likamkhwenyana nowekhabo likamakoti kufuze bona baphekelele umlingani oseleko ema-Ofisini wezangeKhaya wangekhabo. Boke abantwaba kufuze baveze iimbhugwana (ama-ID) zabo nakubhaliswako.
(e). Kubhadalwa i-R10.00 nakwenziwa isibawo sokubhalisa umtjhado wesintu.
Ubudlelwana Hlangana Komtjhado Wesikhuwa Newesintu Kunye Namandla Imitjhado Le Enawo Phezu Kwamafa.
ngalokho-ke kuvamisile ukuthi isiga sinye senziwe ngeendlela ezinengi ezihlukahluka ngoburhiyarhiya bazo. Laphokhunye kuyenzeka abatjhadako benze umtjhado wesintu, kuthi khona mhlanokho, namkha emalanganeni ngemva kwalokho, baphinde godu bayokutjhada kwaKomitjhinari. Namariyadlhana enziwako angahle abuyiselwe emva umtjhado wesikhuwa nawulandelwa ngewesintu. Ukukhambisana kwemitjhado emibili, wesintu newesikhuwa ngasikhathi sinye ebantwini abatjhada ngaphambi komThetho 120 ka-1998 wokuVunywa komTjhado wesiNtu, kwabanga imiraro kezomthetho, ngoba umtjhado wesintu wawungakakavunywa mthetho, ngalokho-ke kwakubusa umtjhado wesikhuwa.
Izinto-ke zirarana khulu la umuntu (kuvamise ukuba yindoda) afuna khona ukuthatha umfazi wesithathu. Singalinganisa ngokuthi umuntu omduna osuke ekhabo kude wayokusebenza kenye indawo eemayini angathatha umfazi munye ngesintu emakhaya (ekhabo la asuka khona), athathe omunye edrobheni ngomtjhado wesikhuwa. Indoda, ngokucabanga ngamalungelo wayo wokuthatha isithembu, kungenzeka ukuthi yenze lokho ngokungalimuki ngeenrarejo zomthetho engahlangabezana nazo ngenca yesenzo sayo sokuthatha isithembu; ngakelinye ihlangothi, enye indoda ewulimukako umthetho ingahle isithathe ngabomu isithembu, ithembele ekuthini izabafihlela iqiniso abomkayo.
Ngoba umThetho oVuma umTjhado wesiNtu awubalelwa emva, imitjhado eyaba khona ngaphambi komthetho lo isabuswa mithetho eyayisebenza ngaphambi kobana umThetho lo uthome ukusebenza ngomhlaka 15 kuNovemba ngo-2000.
7.1 Umtjhado Wesikhuwa Oza Muva Wendoda Ethatha Umfazi Wesibili Sele Ithethe Isintu : Ubujamo Bezinto Ngaphambi Komhlaka 2 kuDisemba 1988 Iindawo Ezingaphandle Kwe-Transkei?
Mitjhado yesikhuwa kwaphela eyayithathwa njengemitjhado yamambala, ngalokho-ke indoda nayithethe isintu, nayithatha omunye umfazi ngesikhuwa, loyo umtjhado wesikhuwa wawubulala umtjhado wayo waphambilini wesintu, kusale wesikhuwa. Lokho-ke kwakumbangela ubudisi obukhulu umfazi womtjhado wesintu olahliweko womtjhado nabantwabakhe?
Isektjheni 22(27) yomThetho 38 ka-1927 wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima nokho wawunendinyana owawuvikela ngayo umfazi nabantwana abalahliweko indoda nayibhubhako. Ekwabiweni kwelifa, umhlolokazi nabantwabakhe abemukwe amalungelo womtjhado wesintu, babebuya godu balingane nomfazi nabantwana bomtjhado wesikhuwa. Lokho-ke kutjho ukuthi umfazi womtjhado wesikhuwa nabantwabakhe babelahlekelwa malungelwabo wokudla ilifa bodwa nakubhubha unomzana wekhaya, ngaleyindlela-ke bagcine balingana patsi nomfazi nabantwana bomtjhado wesikhuwa?
Nakube i-Ofisi lesiKhulu seKhotho namkha iNdawo yokuSebenzela ihlangabezana nobujamo bezinto obunjengalobu obungehla ngemva kwesiqunto sikaBhe, kufuze kutjhejwe bona umfazi olahliweko womtjhado wesintu kunye nomfazi womtjhado wesikhuwa, bobabili bazakuthathwa ukuthi bamakhosikazi wendoda engasekho nakwabiwa ilifa.
7.2 Umtjhado Wesikhuwa Oza Muva Wendoda Ethatha Umfazi Wesibili Sele Ithethe Isintu : Ubujamo Bezinto Ngemva Komhlaka 2 kuDisemba 1988 Ukuyokufika Kumhlaka 15 kuNovemba 2000?
Ngo-1988 umThetho 3 oTjhugululiweko ka-1988 wezemiTjhado nePahla, owathoma ukusebenza ngomhlaka 2 kuDisemba ngo 1988 wawusithi nanyana abathethene ngesintu bangaphinda godu bathathane isikhuwa, kodwa angeze kwakghonakala ukuthi omunye wabo ayokuthathana nomunye umuntu wesithathu ukube usese khona loyo umtjhado wesintu obahlanganisileko. Nakungenzeka ukuthi omunye walabo abathethene isintu afune ukuyokungena emtjhadweni wesikhuwa angakatlhalani naloyo athethene naye isintu, umtjhado wesikhuwa loyo angeze usebenze. Lokhu-ke kwafakazelwa ecaleni likaThembisile nomuNye babangisana noThembisile nomuNye lika-2002(2)SA 209 (T).
IsiKhulu seKhotho namkha iNdawo yokuSebenzela nayihlangabezana nalobubujamo bezinto obunjengalobu obungehla, kuzakufanela bona aqale bona ngiwuphi umtjhado owawusebenza nakubhubha loyo obhubhileko. Nakube obhubhileko watjhada isintu (umtjhado wokuthoma) nomfazi A, wase utjhada umtjhado wesikhuwa nomfazi B ngaphandle kokutlhalana nomfazi A ayemthethe isintu, umtjhado wesikhuwa uba lilize lakolize, ngalokho-ke umtjhado wesintu kujama wona kwaphela. Nakube umtjhado wesintu wahlukaniswa ngaphambi komtjhado wesikhuwa, umtjhado wesikhuwa ngiwo kwaphela ozakusebenza.
UmThetho 21 ka-1978 wezemiTjhado eTranskei wawuvumela indoda enomfazi emthethe ngesikhuwa bona ingabathatha abanye abafazi isintu, kodwa kwaphela nakube umtjhado wesikhuwa ekiwo awusiwo wehlanganyelapahla. Ngokunjalo-ke, indoda ethethe umfazi isintu, nayo yayivunyelwe ukuthi ingamthatha omunye umfazi ngesikhuwa, kodwa kwaphela nakube umtjhado wesikhuwa loyo uba ngongahlanganyeli ipahla.
Ye-ke, isiKhulu seKhotho namkha iNdawo yokuSebenzela nayihlangabezana nemihlobo yemitjhado emibili esebenza ngasikhathi sinye ngokomThetho wemiThetho weTranskei, abantu abakiyo yomibili imihlobo yemitjhado le bazakuthathwa ukuthi bakulungele ukudla ilifa lomlingani wabo ongasekho ngaphandle kwencwadi yelifa.
UmThetho 120 ka-1998 oVuma umTjhado wesiNtu wathoma ukusebenza ngomhlaka 15 kuNovemba ngo-2002, wabulala isektjheni 22(1) ukuyokufika ku-(5) yomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, wabulala nombandela womThetho wezemiTjhado weTranskei owawuvumela imihlobo yemibili yemitjhado eba khona ngasikhathi sinye.
Isektjheni 2(1) yomThetho oVuma umTjhado wesiNtu ulawula bona ngimuphi umtjhado wesintu ovumelekileko owawukhona nakuthoma ukusebenza umThetho womTjhado wesiNtu lo, uthathwa njengomtjhado ovumakeleko ngazo zoke iindlela.
Usektjheni 10(1) uthi indoda nomfazi abatjhade isintu banelungelo lokuphinda godu batjhade isikhuwa nakube kibo bobabili akakho otjhade isintu nomunye ngeqadi.
Usektjheni 10(4) uthi nanyana usektjheni (1) omncani atjho lokhu akutjhoko, kodwa akunamuntu otjhade isikhuwa ovunyelwe ukutjhada omunye umtjhado godu, nanyana kungaba mtjhado wesikhuwa nanyana kungaba ngewesintu.
UmThetho lo-ke ufakazela ukuthi abantu abatjhade isintu angeze bakghona ukuphinda batjhade isikhuwa nakube omunye wabo kukhona lapho atjhade khona isintu engcenye. Sekunjalo-ke nebantwini abatjhade ngesikhuwa, nabo angeze bakghona ukutjhada isintu ukube ngahlanganye basatjhade isikhuwa.
TW Bennet: Customary Law in South Africa 2000, amakhasi 236 ukuya ku-242.
Justice College: Masters Training Note no.: The administration of intestate Black estates by the Master of the High Court?
<fn>DAC-NLS.PPMessage.2009-11-17.nr.txt</fn>
Sele kuliqiniso elaziwako lokobana inarhethu njengezinye iinarha ezinengi isebujamweni obumbi bomnotho. Kwanjesi ubujamo obumbi bomnotho buligama esele liyifetjheni begodu elisetjenziswa khulu ziimbikiindaba begodu ngendlela yinye namkha ngenye siyathinteka ngesenzekwesi.
Njengombana siragela phambili nokuzwa ubuhlungu bobujamo obubudisobu bomnotho obufuna kobana sivikeleke ngokweemali, i-ofisami iragela phambili nokusebenza ngeenghonghoyilo zezondlo zomhlalaphasi ezijanyisiweko. Abamukeli bezondlwezi zizakhamuzi ezidala eziphakathi kweenqhema ezibuthakathaka enarhenethu begodu kanengi ezihlala emtlhagweni.
Iimphakamiso ezibuya e-ofisanami gade zikobana umNyango kufanele wakhe bewuqede izindlu zabo boke abamukeli iimbawo zabo eziphasiswe ngesikhathi. Ukungezelela, amanani weenhlinzekelo ezisasebenzisekako kufanele zisetjenziselwe ukusiza abanghonghoyili njengombana intengo yezinto zokwakha ingezelelekile eminyakeni edlulileko.
Ngesiqiniseko ukubika ubulelesi kuzokuba nomphumela wemiphakathi ephephileko ngesizathu leso i-ofisami yaphenya isinghonghoyilo somuntu obika ubulelesi esiphikisana neZiko lomSebenzi wesiPholisa seSewula Afrika (SAPS) ngokubhalelwa kuhlonipha isithembiso salo sokubhadala umtlomelo we-R75 000 ngemva kokunikela ilwazi elarholela ekubotjhweni kanye nokufunyanwa umlandu emlandwini wokudlelezela. Ngemva kwephenyo ngaphakamisa bona i-SAPS ibhadale umghonghoyili umtlomelo ozeleko njengombana kwathenjiswa begodu nokobana esikhathini esizako i-SAPS ihloniphe ukubhadalwa kwemitlomelo lapho kwenziwe khona iinthembiso.
Sibawa uze ngaphambili neenghonghoyilo zakho, i-ofisami itholakala eendaweni ezihlukahlukeneko zenarha begodu sinenomboro yomrhala engabhadalelwako, 0800 11 20 40 ongayisebenzisela ukwenza iinghonghoyilo. Silindele ukuba nobudlelwano bokusebenza kanye nawe ukuqinisa intandoyenengi yomthethosisekelwethu.
<fn>DAC-NLS. Promotion&ProtectingLinguisticRights.2010-10-13.nr.txt</fn>
Manqophana nokuthuthukiswa kanye nokuvikelwa kwamalungelo welimi, iKomitjhini yokuThuthukisa kanye nokuVikela amaLungelo wamaSiko , weZekolo kanye namaLimi wemiPhakathi, ukusuka gadesi iKomitjhini yamaLungelo ye-CRL ngenye yamaziko amanengi wombuso aphathelene neendaba zelimi. Ezinye iinhlangano zifaka phakathi umNyango wezobuKghwari namaSiko kanye nezinye iinhlangano eziyingcenye yazo. Zona zimSebenzi weLizweloke weLimi; iPan South African Language Board (PanSALB) enesibopho samaKomidi weemFunda weLimi (PLC's); iinHlangano zeLimi zeLizweloke ezili-11 (NLB's) kanye namaziko wesiHlathululimezwi ali-11 (NLU's).
Manqophana namalungelo welimi, iKomitjhini yamaLungelo ye-CRL ibona indimayo njengale yokuthuthukisa nokuvikela amalungelo wemiphakathi wokusebenzisa ilimi layo namkha amalimi wayo - ilungelo lokusebenzisa ilimi. Ilungelo lokusebenzisa ilimi kungelibuthelelako, elitjho amalungelo wemiphakathi.
Kwesinye isandla i-PanSALB inesibopho sokutlama nokuthuthukisa amalimi manqophana nokuzuzwa kwelungelo lelimi. Ilungelo lelimi litjho ilungelo lamalimi ngalinye kobana abe khona kanye nokulingana kwethuba lokobana athuthuke. Ngalokho i-PanSALB itjheja ituthuko yobuthekniki bamalimi kanye nokuthuthukiswa okulandelako. Iimbopho zeKomitjhini yamaLungelo ye-CRL kanye ne-PanSALB zifinyelela ebujameni obuthileko manqophana nelungelo lelimi lapho umphakathi utlhoga khona isekelo lokuphakamisa ukuzuzwa kwelungelweli elibuthelelako.
Incwajana le inqophe ukutjengisa umehluko hlangana nelungelo lokusebenzisa ilimi kanye nelungelo lelimi ngokusebenzisa ilandelwano lamarhubhululo anzinze eenghonghoyilweni ezithunyelwe eKomitjhinini yamaLungelo ye-CRL. Amarhubhululo lawa asebenza ukuyelelisa ngamandla wamalimi kanye nemigomo yamalimi emiphakthini yeSewula Afrika.
Isigaba sokuthoma sencwajana sinikela umbiko wetiyori yeenkulumopikiswano zeenkolweni eziphakemeko phakathi kwabosolimi abafunde iingcenye zokuhlalisana namasiko ezithinta ukuthintana ngamalimi kanye nabahleli bamalimi ngelimi zombelele kanye nelimi emgomeni wefundo.
Isigaba sesibili sihlaziya iinghonghoyilo ezithileko ezenziwe neKomitjhini yamaLungelo ye-CRL manqophana namalungelo welimi kanye nelimi emgomeni wefundo. Sihlathulula nendlela iKomitjhini yamaLungelo yaphatha ngayo iinghonghoyilwezi. Yeke sitjheja indlela amalunga ngalinye womphakathi kanye nemiphakathi ethileko zirhumutjha ilungelo lazo lokusebenzisa ilimi begodu zithintwe lilimi elikhona emgomeni wefundo. Ezinye zeentjhijilo eziqalene nokuphumelelisa ilimi emgomeni wefundo zitjengisiwe.
Ngombiko lo orhunyeziweko wephenyo layo ngemilandu ethunyelwe kithi ephathele namalungelo welimi, iKomitjhini yamaLungelo ye-CRL ifuna ukuzalisekisa umsebenzayo ophathelene namalungelo welimi ngokubikaela abantu bayo abanekareko ngaphakathi kwayo yoke imikhakha yomphakathi. IKomitjhini yamaLungelo ye-CRL iyamukela bona kuneendaba ezinengi eziphathelene nelimiezisatlhoga ukuphikiswana ngazo eSewula Afrika. Phakathi kwazo kuletjulwa kwamalimi athileko njengamalimi 'wendabuko', wabanzima namkha we-Afrika kanye nobujamo besiBhuru ngeengaba ezinjalo.
Umnqopho werhubhululweli ngomunye weminengi ethathelwe phambili yiKomitjhini yamaLungelo ye-CRL njengeenhloko zerhubhululo manqophana nokukghonakalisa ukuzwisisa okungcono kombono wamasiko, zekolo nezamalimi.
miphakathi ehlukahlukeneko ekambisweni yamasiko ephathelene nemigidingo yamasiko.
Indima yenarha ekutjengiseni amasiko wendabuko.
Ukuhlolwa kobutjhuba kobujamo bezinto hlangana nezenzo zamasiko kanye nomThethomlingwa wamaLungelo manqophana nemigidingo yesigaba sokukhula komzimba womuntu neyemitjhado.
Isitjhijilo sokuphumelelisa iLimi emGomeni weFundo kanye namandlalo emiphakathini ekhuluma ilimi elifanako.
Ibuyekezo leragelo phambili manqophana nokuzuzwa kokulingana phakathi kweenkolo ngesikhathi sebandlululo eSewula Afrika.
[1] Samukela ukuzibandakanya kwakho eendabeni ezethulwe encwajaneni le [2] begodu silindele ukuzwa iimpendulo zakho.
Ngokunikelwa indlela yenarha yokulungisa nokuthuthukisa yeendaba zokuvikela amafa anciphako begodu ngokutjheja umsebenzi wesitjhaba wokungezelela ukusetjenziswa kweentlabagelo zabantu zeliminengi lenarha, ikambisolawulo yokuvikela amalungelo wokusebenzisa ilimi kanye namalungelo welimi kufanele ilandelwe kuhle ukukhandela ukulahleka kwananyana ngiliphi ilimi, kungatjhejwa inani labantu abakhuluma ilimelo. Isenzo esinjalo sizokukhandela ukulahleka komnikelo ongafani neminye amalimi ngalinye akwenzako emafeni angabonakaliko wobuntu ngelwazi lawo lobudlelwano bendawo bezinto eziphilako nebhoduluko ezihlala kilo kanye nesede yamagugu, imibono nemifanekiso manqophana nemvelo yobukhona kanye nendima yobuntu kiyo. Irhubhululo elenziwe yiKomitjhini yamaLungelo ye-CRL linemiphumela yomgomo ebalingisini abahlukeneko emphakathini. Isisekelo sayo yoke imigomo kufanele sitjengise woke amagugu wokulungisa nokubuyisana njengombana kukhulunywe ngaso emThethwenisisekelo.
Ilimi kufanele lizwisiswe njengeliqakathekileko emqondweni womphakathi wobunjalo kanye nesiko lawo. Ngalokho koke ukwenziwa komgomo welimi kufanele kubandakanye abalingisi bendawo namkha kulandele indlela ethoma phasi ukuya phezulu yokwenza umgomo ngebanga lemvelwawo yokweluleka ngokwentandoyenengi begodu nokobana uziimpilo zokuhlalisana kwabantu ezithintwa bunqopha mhlobo womgomo welimi ekufikwe kiwo.
UmNyango wezeFundo kufanele uvakatjhele godu ihlelo layo lokusekela ngeemali kobana kunikelwe amanani aneleko wabafundisi beenkolo eziphakathi kobana balungiselele ukuzuzwa okuzeleko kwelungelo lokusebenzisa ilimi phakathi kobujamo befundo. Izenzo ezihle ezifana nokutlanywa kwekghonakalo "lakatitjhere ongahlali ndawonye" kobana afundise ngelimi lokubelethwa begodu ukufunda kufanele kutjengiswe emaforamini afana 'neForamu yaboHlokokulu beLizweloke.' Lokhu kungakhandela 'ukufumana godu' emalungiselelweni wokuzuzwa kwamalungelo welimi lemiphakathi.
Ilemuko lethu nokuhlolwa kwemvelo yeenghonghoyilo ezifunyenwe ebantwini abahlukahlukeneko abanekareko ngendaba yelimi eenkolweni, liphakamisa bona ama-SGB anomukghwa wokuthatha ihlangothi ngokukhetha abakwenzako. Ngokutjheja bona iinhlangano ezilawula iinkolo zinamandla wokuthatha isiqunto ngomgomo welimi wesikolo kanye nokufuna isekelo leemali elifaneleko emNyangweni wezeFundo kobana ziphumelelise umgomo onjalo. IKomitjhini yamaLungelo ye-CRL kufanele izibandakanye neenhlangano ezilawula iinkolo ukuthuthukisa ukuzwisiswa okunengi kwamalungelo welimi kanye nokuhlonitjhwa kwamalungelo welimi wabafundi. Indlela kufanele inzinze emalungelweni kobana kutjhidiswe umnqopho ekarekweni lemahluko ehlangana kweenkolo ezihlukeneko kanye nesigaba manqophana nomnqophana nobulungiswa bokuhlalisana kanye nokulingana.
Ekuzameni ukuzuza ukuzibophelela kwelizweloke kobana kulungiswe amafa anciphako, ukwenziwa komgomo welimi kufanele kukghonakalise ikulu-pendulwano kanye nokuzwisisa phakathi kwemiphakathi manqophana namalungelwawo wokusebenzisa ilimi kanye namalungelo welimi. Ngaphandle kokuthuthukisa ukuzwisisa bona alikho ilimi lesigodi lelimi elithileko elingakalungi kwelinye, ukuhlelwa kwelimi nokuthuthukisa kufanele zamukele amalimi weengodi njengengcenye yehlelo lokuphumelelisa. Njengengcenye yehlelo lokuphumelelisa, abakhulumi balimi wesigodi ahlukeneko kufanele balemukiswe bebakhuthazwe kobana bazikhakhazise ngokwazi bona ukuhlukahlukana kwabo okuthileko kwenza umnikelo onothileko manqophana nendlela ejayelekileko yelimi labo. Isibonelo, lokhu kutjho bona yoke imihlobohlobo yeSesotho sa Leboa, njengeKhelovedu neminye, kufanele ingeniswe ngaphasi kwasambreni esibanzi sendlela eyamukelweko ejayelekileko yelimi, Sesotho sa Leboa.
Abantu abakhuthalele ukwenza izinto zenzeke elimini phakathi kwemiphakathi ethileko kutlhogeka bona balemukiswe ngetlhogeko lokufuna isizo leenhlangano ezihlukahlukeneko ezihlonywe yi-PanSALB kubalwa neehlangano zelimi zelizweloke, amakomidi welimi wesifunda kanye namaZiko wesiHlathululimezwi kobana atlame imithetho yokutlola nokupeledwa kwelimi labo elithileko.
Imiphumela yefundo 'yelimi lokubelethwa' itlhoga ukuhlolwa kabanzi ngokunikelwa kokuba khona kwamaphimbo amabili namkha amanengi ebujameni bagadesi bemadorobheni.
Ngaphakathi kwamaziko wefundo, ilimi kufanele lizwisiswe njengafaneleko ekusebenzeni kwesikolo. Nanyana kunjalo, kufanele lithathwe njengesisombululo sayo yoke imiraro yefundo. Ezinye izinto ezingezako ezingathinta ukusebenza kwabafundi kufanele zihlathululwe bezitjhejwe.
IKomitjhini ye-CRL kufanele iphenye ubujamo bagadesi bomdlalo manqophana nomThetho weSewula Afrika njengombana ukuphunyeleliswa kwemigomo yelimi kuyakhandeleka begodu kuyariyada nakungekho. Amalungelo welimi angafakwa emThethwenisisekelo kodwana nangabe umthetho awudluliswa njengendlela yomThetho; amalungelo welimi asemThethwenisisekelo angahlala amgomo ongafaki boke abantu begodu anikele ituthuko nevikeleko, ngesizathweso, awasebenzi.
njengabatlhogomeli bamalimi namasiko wemiphakathabo, amaZiko weLimi wokuRhubhulula kufanele akhuthazwe bona atlole iindatjana ngamakghonwabo wemsebenzini nangokwakhe ngamalimabo. Lokhu kuzokuqinisekisa bona iinzukulwani ezisesezincani zifunda amalimi lawa bese bazi ngomlando wabo, amasiko, amalimi, izenzo nemigidingo yezekolo.
<fn>DAC-NLS. PubHousingConsumerEdBook.2010-10-13.nr.txt</fn>
Urhulumende wathembisa boke abantu izindlu ngesikhathi somzabalazo - kubayini lokhu kungenzeki?
Urhulumende ufumene ukutlhayela okukhulu kwezindlu. Akunamali eyaneleko kanye neentlabagelo ezikhona ezizokunikelwa boke abantu abatlhoga izindlu khonokho.
Ukwethulwa kwezindlu kuphambili ku-ajenda yelizweloke. Umnqopho karhulumende kutlama ibuthelelo eliragela phambili lemakhiwo kobana abantu babe neyabo ipahla. Urhulumende uthatha isibopho esipheleleko sokunikela woke woke izindlu.
Ukusuka ngesikhathi athatha amandla ngonyaka we-1994, umbuso wakhe ibuthelelo lezindlu zesigidi se- 1,4 elinikela abantu abadlulako kwabaziingidi ezi-5 ngamakhaya avikelekileko. Eminyakeni ebu-8 edlulileko iphesentheji labaninizindlu liphakeme ukusuka ema-66 ukuya ema-77 kibo boke abahlali bemakhaya ngaphandle kwephuzu lokobana inani lezindlu nalo lingezeleleke ngesigidi se- 1,5 ukusuka ngaleso sikhathi.
UmThethosisekelo uthi woke- woke kufanele abe nendlu ekungeyakhe. Ingabe ngizokunikelwa indlu ekungeyami?
Eqinisweni umThethosisekelo uthi "Woke-woke unelungelo lokufumana izindlu ezaneleko". Izindlu ezaneleko azitjho ukuba nendlu. Kunerherho lamahlelo karhulumende wokwethula iindingo zezindlu enarheni le. Lokhu kungafaka phakathi ukuvikeleka kwelungelo langokomthetho lokuhlala emakhiweni namkha enarheni ethileko (ubumnini), kodwana kunamanye amathuba wokukhetha afana nokuqhatjhisa. Ukungezelela, iindingo ezaneleko zezindlu ezizokusekela umthangalasisekelo, izenzelwa, iinkghonakalisi kanye nokuba nemali yokuthenga.
UmThetho wezeziNdlu ukhuluma 'ngeemphephelo ezaneleko'. Kutjho ukuthini lokhu?
Ngenza isibawo sendlu eminyakeni emine edlulileko. Ngatjelwa bona izokuthatha iinyanga ezimbalwa kodwana akunalitho elenzekileko begodu angazi bona kwenzakalani ngesibawo sami.
Yoke iminyango karhulumende izibophelele kuBatho Pele, ihlelo elasungulelwa ukwenza ngcono ukwethulwa kwemisebenzi. UmNyango weeNdawo zokuhlala abantu nawo ukhambisana nekambisolawulo yeBatho Pele. Lokhu kuqinisekisa bona umNyango uhlela amazinga wokwethula bese ukhambisana nawo.
Ngiyifumana njani indlu karhulumende?
Kokuthoma kufanele wenze isibawo kobana ibizo lakho lifakwe erhelweni lokulindela. Lokhu ungakwenza ezikweni lezezindlu le-ofisi yesiphathimandla sendawo esigodini sakho. Ungahlola neziko lokusekela amakhastamu kobana ingabe ibizo lakho liserhelweni namkha uye ema-ofisini wesiphathimandla esigodini sakho. Bazakukghona ukuhlola ezikweni ledatha bese bayakutjela kobana ingabe userhelweni.
Khuyini ukuhlinzekelwa kwezezindlu?
Ukuhlinzekelwa kwezezindlu kwakarhulumende kumnikelo karhulumende kibomdlalifa abafaneleko ngeminqopho yezezindlu. Umnikelo awubhadelwa abomdlalifa ngekhetjhi. Umnikelo ubhadelwa kumthengi wendlu namkha ebuthelelweni elitjha lezindlu, umnikelo usetjenziselwa ukwakha indlu ekhambisana nobuncani bemikghwa yobutheknikhi kanye namazinga wobutheknikhi bese idluliselwa kumdlalifa ofaneleko.
Ingabe ngikulungele ukuhlinzekelwa ngokwezindlu?
Ulungele isivumelwano: Umenzisibawo kufanele alungele isivumelwano ngokomthetho isib.
Ungenza isibawo ema-ofisini weemphathimandla zendawo esigodini sakho ezikweni lezezindlu namkha ezikweni lendawo lokusekela amakhastamu lakarhulumende.
Nangabe mina nomlinganani sinomrholo ohlangeneko odlulako ema- R7 000 ingabe ngisakulungele ukuhlinzekelwa?
Lokha umrholwenu ohlanganisiweko ungaphezulu kwe- R7 000 ngeze wakulungela - nanyana kunjalo, nangabe nenza isibawo ngamunye begodu ningaphasi kwe- R7 000 niyakulungela.
Ingabe ngikulungele ukuhlinzekelwa kwezezindlu?
Umenzisibawo kufanele khibe utjhadile namkha ahlale ndawonye nomunye umuntu. Umuntu ongakendi nabathembeli ngokwemali abafakazelweko - njengabantwana namkha amanye amalunga womndeni - nabo bangenza isibawo.
Umenzisibawo kufanele alungele ngokomthetho isivumelwano - ngaphezu kweminyaka eli- 18 yobudala namkha otjhadileko namkha ohlukeneko begodu abe mumuntu ophile kuhle ngokwengqondo.
Umrholo opheleleko kamenzisibawo akukafaneli udlule ama- R3 500. Ubufakazi obaneleko bomrholo kufanele buthunyelwe.
Abantu abafumene indawo yokuhlala kokuthoma ngaphandle kwesizo lakarhulumende kanye nendlu/ukuhlala endaweni, nangabe bakhona, abakhambisani nemikghwa namazinga manqophana neenHlangano zeenDawo zokuhlala zasafuthi. Indawo kufanele ibe nomnikazi begodu itloliswe ngebizo lomenzisibawo bekalungele nokuhlinzekelwa kokuhlanganisa.
Abomdlalifa abakhubazekileko bangafumana iingezelelo ezikhethekileko (eziza ngendlela yokuhlinzekelwa) eeendlini zabo kobana bakghone ukuzihlalela ngokwabo eendaweni ezijayelekileko zokuhlala. Iingezelelwezi zenzelwe ukwanelisa imihlobohlobo yeendingo ezikhethekileko zezezindlu. Iingezelelo ezinjalo ezikhethekileko zifaka hlangana ama-aphroni wekhonkhridi kanye namarempu kobana akghonakalise ubungeno ezindlini, iintlabagelo ezikhethekileko ngeendlini zokuhlambela, amapuleyidi asetjenziswa esiporweni sangaphasi somnyango wokuvikela umnyango kobana ungamotjheki, amabhele womnyango abonakalako kanye namalungiselelo akhethekileko wobungeno beendlwaneni zokuphumela.
Ngisenza njani isibawo sokuhlinzekelwa kwezezindlu?
Kufanele uzalise kuhle iforomu lesibawo okufanele lithunyelwe emnyangweni namkha kwamasipala ofaneleko wesifunda.
Liyini iHlelo leliZweloke lokuHlinzekelwa kwezezindlu?
Ihlelo leliZweloke lokuHlinzekelwa kwezezindlu (NHSP) linqophe ukupha amandla ukuthuthukiswa kweendawo zemakhaya kanye nezedorobheni. Umgomo welizweloke wezezindlu uhlathulula bona koke ukuhlinzekelwa okunikelweko kwezezindlu kufanele kuhlangatjezwe ngomnikelo womamukeli - kungaba ngendlela yeemali namkha umsebenzi - ukukhuthaza isiko lokuzibophelela kanye nokubulungela indlu imali. Ihlelo lokuhlinzekelwa kwezezindlu linikela labo abafaneleko nabarhola ama- R3 500 namkha ngaphasi amandla wokukhetha amane ahlukeneko.
Ingabe urhulumende uyatshwenyeka ngabantu abahlala emadorobheni?
Umphakathi weSewula Afrika odlulako kosiquntu uhlala eendaweni zedorobheni. Ihlelo lokuThuthukisa kabutjha lomnyango weendawo zokuHlala abantu elasungulwa ngonyaka we- 1999, linqophe ukwenza ngcono ikhwalithi yebhoduluko ledorobheni belethule ukungalingani kanye nenani lezinto ezingakenziwa ekufanele zenziwe ezifunyenwe kurhulumende womthethokambiso owawuhlukanisa abantu bemihlobo nemibala engafaniko. Lokhu kufaka hlangana amahlelo aragela phambili wokuthuthukisa wonyaka nonyaka athatha yoke imikhakha karhulumende emithathu.
Ziyini izindlu zikarhulumende?
Izindlu zikarhulumende zikukwakhiwa, ubunikazi kanye nokuphathwa kwezindlu zekhwalithi ezifumaneka ngcono ezitloliswe maZiko weZindlu ngeminqopho yeendawo zokuhlala ebantwini abafumana iSizo lomBuso leziNdlu.
Uyini umnqopho weziNdlu zikaRhulumende?
Umnqopho wamano weHlelo lezeziNdlu zikaRhulumende kukghonakalisa ukwethulwa kwezindlu zekhwalithi ezifumaneka ngcono ngokubambisana nomkhakha ozijameleko ngokudlula eHlelweni lokuHlinzekelwa kwezeziNdlu lamaZiko. Lokhu kumanqophana nokwakhiwa kwamabuthelelo wezindlu zabantu abathileko abanqotjhiweko. Ngokunjalo, iHlelo leziNdlu zikaRhulumende lithuthukisa ukuhlanganiswa kwamadorobho, ukuthuthukiswa komphakathi nomnotho kanye nokuvuselelwa komthangalasisekelo nebhoduluko ledorobheni.
Khuyini ukuHlinzekelwa kwezeziNdlu kwamaZiko?
UkuHlinzekelwa kwezezinDlu kwamaZiko kuyindlela yesekelo leemali elinqotjhiswe ekusizeni abantu abakulungeleko ngokwendlela ebekiweko yokufumana ilungelo lokuhlala endaweni ngehlelo eliphethweko lezezindlu ngesekelo nangokuqinisekiswa maZiko wezeziNdlu.
Iyini ikambiso eyenziwe ngcono yezezindlu zabantu (PHP)?
I-PHP lihlelo lezezindlu elinqotjhiswe ekusekeleni amakhaya afisa ukwenza ngcono ukuhlinzekelwa kwawo ngokwakha namkha ukuphatha imakhiwo yezindlu zawo. Abomdlalifa kufanele bahlale eendaweni ezilungisiweko begodu babenobufakazi bobunikazi nangabe bafisa ukuzuza ku-PHP.
Iyini indawo elungisiweko?
Iyini iHlangano yokusekela?
Ngubani olungele ukuhlinzekela kwe- PHP?
Uyini umtlolo omumethe ubufakazi bobunikazi?
Umtlolo omumethe ubufakazi bobunikazi mtlolo wangokomthetho oveza imininingwana yomnikazi wepahla, ihlathululo yepahla kanye nemibandela ekhambisana nepahla. Umtlolo omumethe ubufakazi bobunikazi udlulisa ilungelo lokuba kanye nobunikazi bepahla.
Uyini umtlolo omumethe ubufakazi bokuthengisa?
Umtlolo omumethe ubufakazi bokuthengisa sivumelwano sangokomthetho esibophako lapho umthengi enza isithembiso sokuthenga indlu emthengisini oyithengisako. Umtlolo otloliweko omumethe ubufakazi bokuthengisa kufanele utjengise yoke imibandela yesivumelwano, njengentengo, inomboro yesitandi/isiphande sendlu, ubukhulu bendlu, ilanga lokuhlala, njll.
Ingabe umtlolo omumethe ubufakazi bokuthengisa uyafana nomtlolo omumethe ubufakazi bobunikazi?
Awa. Umtlolo omumethe ubufakazi bokuthengisa sivumelwano hlangana nomthengi kanye nomthengisi. Ngakwesinye isandla umtlolo omumethe ubufakazi bobunikazi mtlolo wangokomthetho ohlathulula umnikazi wepahla, ihlathululo yepahla kanye nemibandela ekhambisana nepahla. Ubufakazi bobunikazi begodu kufanele bugcinwe endaweni ephephileko namkha bubekwe nebhanga kobana bugcineke buphephile.
Lokho okwenzekako nangabe awubhadeli irente.
Lokho umnikazi anesibopho sakho (isibonelo, ukugcina ngendlela ehle).
Ukubhadelwa kwezenzelwa ezifana negezi.
I- NHBRC yihlangano yombuso ehlonywe ngokomThetho wezeziNdlu wamaGadango wokuVikela abasebenzisi-pahla, umThetho wama- 95 wonyaka we- 1998.
Liyini iBubulo leeMali zeziNdlu leliZweloke (NHFC)?
I- NHFC yahlonywa mNyango wezeziNdlu ngonyaka we- 1996 ukuqinisekisa bona woke umSewula Afrika womthombo womrholo wanjalonjalo uyakghona ukufumana imali yokufumana nokwenza ngcono umzakhe.
I-NHFC yenza bona abantu abafuna izindlu bakghone ukufumana imali yokuthenga, yokwakha, yokuqhatjha namkha yokwenza ngcono imizabo. Ayisizi amakhamphani wokwakha ngemali yokwakha.
Awa. Iimbawo zokuhlinzekelwa kwezezindlu kufanele zenziwe bunqopha kurhulumende ema-ofisini karhulumende wezizindlu wendawo kanye nesifunda.
Ngingayifumana njani imali?
Ukufunyanwa kwemali ngenye yeendaba ezikhandelako kwezezindlu. I- NHFC yahlonywa ngonyaka we- 1996 kobana inikele amabhanga ilungelo lokufumana imali yezindlu ezihlangene nokuhlinzekelwa kanye nomrholo ongaphasana. Bekube nje i- NHFC inikele ibhiliyoni yama- R1,5 kobana kusekelwe amaziko ngeemali zezindlu.
Nangabe indlu ithengiwe namkha yakhiwe ngeemali zombuso, yeke kunemikhawulo ngokuthengiswa kwendlu. Imikhawulo le ikukhandela ekuthengiseni indlwakho esikhathini esithileko.
Urhulumende unamalungiselelo akhethekileko wabantu abaphila nge-HIV & AIDS. Ukuba nekhaya elazisako kunganikela ibhoduluko elinepilo, ngokunjalo kwenza iimpilo zibe zide. Akekho okufanele alelwe ukufumana indlu ngebanga lokobana une- HIV.
I- NHBRC yihlangano yombuso ehlonywe ngokomThetho wezeziNdlu wamaGadango wokuVikela abasebenzisi-pahla, umThetho wama- 95 wonyaka we- 1998.
Khuyini engingakwenza nangabe ngifumana bona umfulelo uvuza eenyangeni ezisithandathu ngemva kobana ngihlale khona?
Umakhi wendlu uzakuba nesibopho sokukulungisa lokho. Kuzakutlhogeka bona wenze isinghonghoyilo sakho ngokutlola bese usisa kumakhi wendlu namkha ezikweni elikuhlinzekele indlu.
Ngifumene ukuhlinzekelwa kwendlwami eminyakeni embalwa edlulileko. Kwanjesi itlhoga ukupendwa godu. Ngubani onesibopho salokhu?
Ingabe kutlhogeka bona ngigcine isicimalilo ngendlinami?
Umlilo uyingozi embi khulu kunanyana ngiliphi ikhaya, khulukhulu endaweni yangephunyaneni. Nangabe usebenzisa amakhandlela nepharafeni, kunobungozi obukhulu. Landela amagadango alandelwako ukukhandela ingozi esezako ngokungatjhiyi ikhandlela namkha umlilo ungakatjhejwa. Lungisa nemitjhapho yegezi khonokho. Kuphakanyiswa bona woke amakhaya kufanele abe nesicimamlilo njengegadango lokukhandela.
<fn>DAC-NLS. RecordSheetFalGr12.2007-05-18.nr.txt</fn>
<fn>DAC-NLS. RecordSheetHlGr12.2007-05-18.nr.txt</fn>
<fn>DAC-NLS. RecordSheetSalGr12.2007-05-18.nr.txt</fn>
<fn>DAC-NLS. SalGr12.2007-05-18.nr.txt</fn>
<fn>DAC-NLS. SocFosterCareProgramme.2007-05-18.nr.txt</fn>
UmThetho-sisekelo uyatjho kobana omunye nomunye umntwana unelungelo lokuba nomndeni namkha ukufumana itjhejo elifaneleko. Abentwana abanganatjhejo elifaneleko basengozini yokuthloriswa, bahlale eentradeni namkha bakhahlunyezwe ngokusetjenziswa, namkha bakhukhuthiswe bayokuthengiswa. Ubulwelwe be AIDS ne HIV buragela phambii ekunyazeni iragelo phambili esele lenziwe enarheni yekhethu lokunakelela nokuvikela abentwana kunye nemindenabo. URhulumnde kufuze abe sebujameni bokunikela ngamalungelo weentandana kunye nabentwana ababuthakathaka, umphakathi kumele nawo ubandakanywe kobana abantu kunye nemindeni efuna Ukuthlogomela abentwana ekungasibi babo inikelwe ithuba lokwenza lokho.
Khuyini Ithogomelo lokukhulisa abentwana abangatjhejwako?
Ithlogomelo labentwana abangatjhejwako kubizwa ngomndeni oqakathekileko kunye nesizo lomntwana lezehlalakuhle kunye nomndeni ongahlali woke isikhatjhana namkha isikhathi eside. Kulisizo labentwana abangakhgoni ukuhlala nabazali babo ngebanga lokuthloriswa, lokungatjhejwa, lokuhlongakala kwabazali kunye nokungakhgoni kwesikhatjhana kwabazali ukuthlogomela abentwana. Lapho ke Umntwana ubekwa ezandleni zomuntu ongasimzali namkha umthogomeli womntwana. Umnqopho wethlogomelo lokutjheja abentwana abangatjhejwako kuvikela nokunakelela umntwana lokhu kwenziwa ngokobana kunikelwe ngekhaya elisebujameni obuphephileko kunye nelisebujameni obuhle bezamaphilo ngokukhambisana nesekelo elifaneleko elihlangabezana neemfuno zabentwana. Ukukhgonakalisa ubudlelwana phakathi komntwana, emndeninakhe kunye nakamanye amalunga womndeni kuyakhuthazwa kobana kukhuliswe ivikeleko lokuzwana komndeni ngomnqopho wokubuyisana kwabantu abathintekako nakwenzeka kubuyiswe umntwana emndeninakhe.
Kubonakele kobana abentwana bayalidinga ithlogomelo ngokuya kweKhotho yaBentwana elawulwa mThetho wokuNakelela umNtwana umThetho 74 ka 1983, njengobana sewutjhugululiwe.
Umntwana onomzali namkha umthogomeli ongafunekiko; umntwana okhombisa ukuziphatha okungalawulekiko nakakhalinywa mzali wakhe namkha umthogomelakhe. Umntwana ohlala esitradeni.
Ngubani ongaba mzali ongasuye wamambala womntwana ongakatjhejwa?
Omunye nomunye umuntu ongasimzali wamambala womntwana angaba mzali ongasuye wamambala womntwana ongakatjhejwa?
Oneminyaka engaphezu kweli-18.
Abazali ekungasibamambala bomntwana bangenza isibawo sokusizwa ngeemali ngurhulumende ngokukhambisana nokusebenza komThetho wokuSizwa kwezeHlalakuhle umThetho 59 ka 1992 kobana kondliwe umntwana. Abazali bamambala kumsebenzabo wokobana banikele ekuthlogomeleni umntwana ngokuya komlayo wokunikela obekwe yiKhotho yaBentwana.
Boke abentwana abadinga ithlogomelo kumele balethwe eenhlanganweni zehlalakuhle namkha ema-ofisini wezehlalakuhle. Usohlakuhle kumele aphenyisise kuhle kobana mbalambala umntwana uyalidinga ithlogomelo nesekelo kunye nevikeleko. Isinghonghoyilo ekhotho yabentwana sivulwa ngusohlalakuhle ngokuya kwesidingo somntwana. Usohlalakuhle, umntwana kunye nabazali ekungasibamambala bomntwana bazakuvela ngaphambikwe Komitjhanara yezeHlakuhle yaBentwana kobana athathe isiqunto ngokunikelwa indawo komntwana ebazalini engungasibo bamambala. UKhomitjhinara ukhupha umlayo okhambisana nomthetho wokuthlogonyelwa kwabentwana. Emva kobana lomlayo sewukhutjhiwe, usohlalakuhle urhelebha umndeni ongasiwo wamambala kobana bafake isibawo sokusizwa ngesondlo sabentwana abangaphasi kwethlogomelo labazali ekungasibo bamambala. Usohlalakuhle uragela phambili ngomsebenzakhe wokutjheja ihlakuhle emndenini ongasiwo wamambala womntwana kunye nomntwana. Itjhejo godu linganikelwa abazali bamambala bomntwana nangabe basaphila bebafuna ukubuyiselwa umntwanabo.
Kubonakele kobana umntwana kufuze atlhogonyelwe bekavikelwe ngokuya komThetho wokuThlogomela umNtwana isikhathi esithile. Abazali eyingasibo bamambala bontwana bazaba bazali besikhatjhana kobana batjheje umntwana. Abazali ekungasibo bamambala bontwana abanalungelo lokubabathogomeli, umzekelo, ukutlikitla ukuvuma ukutjhada komntwana. UMntwana ongakatjhejwa uhlala angaphasi kwelawulo lokuthlogomela abentwana iminyaka yakhe beyifikikelele e-18 emva kwalapho uyakhutjhwa ehlelweni lokuthlogonyelwa ngeenzathu ezithile. Umlayo wekhotho wenziwa iminyaka emibili nawuphelelwa sikhathi uyavuselelwa. Nakukhgonakala uyelulwa nguKhomitjhinara njalo ngemva kweminyaka emibili.
Kesinye isikhathi , ama-afidavithi ayafuneka.
<fn>DAC-NLS. SokulethwaKweposoEtjha(2007).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
nomunye begodu ubhadelwa ngaphambi kwakaDisemba.
umsebenzi kufanele bulethwe.
begodu ubawe iforomo lesibawo kuthela.
Zalisa iforomo lesibawo.
iposo enengi libiza R270.
ama-Posofisi inarha yoke.
dosela umtato inomboro ethi 0860...
<fn>DAC-NLS. ThathaItjhijiloLoku.2007-05-18.nr.txt</fn>
Goma ukudla oku-5 kweenthelo nemirorho malanga woke!
Ungaliseleli imirorho emitjha eqobelweko ihlale ngemanzini isikhathi eside ngombana amavithamini azokuphuma.
Nawupheke imirorho namkha iinthelo, ungalingi ufake ikukusoda ngombana lokho kubulala amavithamini aqakathekileko.
Ungapheki imirorho ivuthwe ngokweqileko, ipheke ngepani esibekelweko kufikela beyithambe.
Sika imirorho eneenkhwende ilingane ngokufanako ukuze iphekeke kuhle namsinyana. Imirorho eminengi eneenkhwende seyidinga kwaphela ukukerefiwa kancani ngaphambi kobana igonywe namkha iphekwe. Nakube ukukelwa kuqakathekile, sebenzisa isirhedlana esibukhali ngombana ngaleyondlela kusuka kwaphela amakelo amatsikani.
Kungcono ukubhaga imirorho neenthelo zingakakelwa (isib. amazambana, ithanga, i-eyiya, itamati, amahabhula nomgade). Amanzi anomukghwa wokumunya amavithamini.
Nakukghonekako, pheka ngesitimu nofana ngemakhroweyivu imirorho neenthelo ngombana ngaleyondlela kuqinisekisa ukuba khona kwezakhamzimba.
Ngezelela imirorho (kufaka namakari weenkhwende netheniphu), ekudleni okumnandi.
Balekela ukukela nokusikelela butjhilweni ngombana izakhamzimba ngobunengi ziseduze namakelo.
Sebenzisa amanzi ebekuphekwe ngawo imirorho ukwenza imihluzi eyahlukahlukeneko ngombana anezakhamzimba.
Lungisa isaladi erhalisako nemibalabala (ngokungeza isaladakho ngeenthelo ezimibalabala kanye nemirorho).
Bewazi bonyana ukugoma iinthelo ezihlanu nemirorho ngelanga ngenye yeenqunto eziqakatheke khulu ongazenza ukubulunga ipilwakho.
nezinye ezimbili ozithandako ngelanga.
IHlangano yePhasi yeZamaphilo iphakamisa bonyana sigome ukudla oku-5 nofana ngaphezulu kweenthelo nemirorho ngelanga. Oku-5-ngalanga lihlahlo nje kwaphela, akunakuthi kumele kube kunengi kangangani.
 ikomitji yesithelo?
 ikomitji yemirorho ephekiweko?
Woke umuntu uyaphumelela nakube urubarubela isihlanu.
Iinthelo nemirorho zisibaseli esinamandla osidingako eenkhathini zobudisi.
Imisebenzi eqintelweko, umsebenzi wesikolo, ama-awara amade emsebenzini, akunanto engakuhlula lokha nawufika emdeni wokuqeda ibanga le-5-A-Day elinye nelinye ilanga.
ekuseni Sela irhalasi lejuzi etja.
Goma icezwana lesithelo.
fumana isaladi nakha isobho enemirorho.
faka ilethisi, imihlobo yekhabitjhi, itamati nofana ihabhula elisikelelweko embedlezwaneni lakho.
faka amasaladi nesipinatjhi nemirorho ehlaza.
faka izambana elibhagiweko elinekoroyi ephekiweko, itamati eqobelelweko ne-eyiya nofana amakhowe.
faka iinkhwende nofana iingojwana zeseleri ekudleni kwakho kwamadina.
lumaluma amadiribe, amaphisi namkha amakwapa wamadiribe.
thatha amakwapa afana namabilikosi, amakwapipreyimu nofana amafeyi.
beka imirorho esikelelweko ngesitja ngefrijini ukuze unonde ugoma nanyana ngasiphi isikhathi.
ngezelela ngemirorho ekugomeni kwakho, njengokufaka ibrokholi esobhenakho nofana ikhaseroli.
yenza amakebaba ngemirorho eminengi.
sebenzisa iinthelo ukukghabisa ukugoma kwakho.
yenza amasaladi ngokusebenzisa iinthelo nemirorho.
Sikelela iphopho nofana ipenapula phezu kwe-ayisikrimu enganamlaza.
Faka iinthelo eziqobelelweko nofana ibheri phezu kwemafini, amakhekhe namkha amabhiskiti.
Ama-enzayimu aseenthelweni ezihlaza nemirorhweni asiza ekugayekeni, ngalokho umzimbakho uzokuba namandla amanengi, okutjho bona, kumele UGOME KHULU IINTHELO NEMIRORHO UKUZE UBE NAMANDLA AMANENGI!
P.O Box 86482, City Deep, 2049.
<fn>DAC-NLS. TholaIncwadiKamazis.2007-05-18.nr.txt</fn>
UmThethomlingwa wamaKhetho ka-1998 owabeka umleyo womthetho wamakhetho ka-1998 uphasiswe yiPalamende. Wasekelwa yi-ANC, Inkatha Freedom Party, PAC, ACDP ne-Freedom Front. Ngaso soke isikhathi sepikiswano ngalomThethomlingwa, iinhlanganwezi zagandelela ukuqakatheka kwekhetho elisemthethweni kanye nomphumela ongasoze waphikiswa. Kodwana, zoke iinhlangano zagandelela isidingo sokuqinisekisa bona labo abafanele ukuvowuta baneencwadi zokuzazisa ezinebhakhowudi.
UmThethomlingwa ufaka hlangana nokhunye, iindaba eziqakathekileko ezifana nokobana ikhetho kufanele libanjwe nini, bobani okufanele bavowute, bobani abangaba boonkhethani neemfuneko kanye namavowuti akhethekileko enziwa ngabanye abantu.
Ezinye iinjamiso zomThethomlingwa zibekwe ngenzasi.
UMongameli uzakubiza ikhetho ngaphambi kokuphela kwesikhathi sombuso.
Woke amaSewula Afrika angaphezu kweminyaka eli-18 nokudlula lapho angaphakathi kwenarha azakuvunyelwa ukuvowuta. Lokhu akufaki abantu abangakaphili kuhle ngokwengqondo, abagula ngengqondo namkha abavalelwe ngokuya komThetho wePilo yeNgqondo. Labo bantu abagwetjwe ngemilandu ebudisi nabo angeze bavunyelwe ukuvowuta.
Amavowuti akhethekileko anendlela yawo eyenziweko. Lamavowuti akhethekileko anqotjhiswe ebantwini ngamabanga aziwako, abangakghoniko ukuvowuta. Abasebenzi babazenda nemindeni yabo ababekwe ngaphetjheya bazakuvunyelwa ukuvowuta. Elinye ihlangothi lamavowuti akhethekileko ngelabasebenzi bekhetho okufaka hlangana amabutho wezokuvikelwa kwakarhulumende, amapholisa namabutho wamajoni. Ukuhlela okukhethekileko kokuvowuta kuzakusebenza kwabarholopheleko, abagulako namkha abangakaqini ngokomzimba, abalupheleko nabomma abasidisi nabo abangakghoniko ukufika eentetjhini zokuvowuta ngebanga lokungakghoni komzimba.
UmThethomlingwa wenza isijamiso sokutloliswa kwabavowuti kanye nokubuthelelwa kwerherho labavowuti. Ukutloliswa kwalabo abazokuvowuta kuzakuhlala kuragela phambili. Nasele umuntu azitlolisile njengomvowuti, imininingwanakhe izakuqinisekiswa encwadini yokutloliswa kwesitjhaba njengombana yenziwa mNyango weeNdaba zeKhaya.
Ngemva kokuqinisekiswa kwemininingwana, igama lakhe lizakufakwa erherhweni labavowuti. Boke amagamabo aserherhweni labavowuti bazakukghona ukuvowuta ngelanga lekhetho elizakubekwa nguMongameli.
1. Nabazakuvowuta, abantu kufanele babe nomazisi onebhakhowudi. Le ngiyo kwaphela incwadi eyamukelekako ngokuya komThethomlingwa wamaKhetho ka-1998.
2. Abantu abanganamazisi onebhakhowudi, kufanele benze isibawo sakamazisi onebhakhowudi begodu kufanele benze isibawo sesitifikethi sesikhatjhana sokuzazisa, ngaso sona leso sikhathi.
3. Isitifikethi sesikhatjhana sokuzazisa sisebenza isikhathi esiziinyanga ezili-12, godu singasetjenziselwa ukutlolisa umvowuti ngesikhathi umNyango weeNdaba zeKhaya usasebenzana nencwadi kamazisi.
4. Isitifikethesi sesikhatjhana sinemininingwana yombawi: inomboro yokuzazisa kanye nesithombe sombawi.
5. Isitifikethesi sesikhatjhana sizakukhutjhwa kungakapheli ama-awara ama-24, ngaphandle kwebujameni lapho kunganamakhompyutha khona. Ebujameni obunjalo, sizakukhutjhwa ngemva kokubuya kwamayunithi abomakhambangendlwana endaweni lapho isibawo senzelwa khona.
Kwamanye amaphrovinsi kuhlonywe amaForamu weeNdaba zeKhaya ukusiza umNyango ngomsebenzi wawo. Amaforamu la kufanele asizwe.
Ilwazi leenqhema zekhetho / iinqhema zokuzinikela / iinqhema zemisebenzi ukurhelebha ejimeni lencwadi kamazisi. AmaLunga wePalamende abawiwa bona aqinisekise bonyana ukusebenza ngokuzinikela kunikelwa umNyango weeNdaba zeKhaya. Ebujameni obunje boke abasebenza ngokuzinikela bafanele bazitlolise nomNyango weeNdaba zeKhaya godu kufanele baqinisekise bona baziphatha kuhle. Bazakubandulwa mNyango weeNdaba zeKhaya begodu bazakunikela ngomsebenzi ngendlela engathathi hlangothi, engayamani nezombanganarha nengakalindeli umrholo. Kuzakufuneka bona barhelebhe ekuzalisweni kwamaforomo, ekuthathweni kwamagadangiso wemino yabenziimbawo nokuqinisekisa bona kuhlangabezwana nazo zoke iimfuneko, isibonelo, ukunikelwa kweentifikethi zamabeletho, njll.
AmaLunga wePalamende ayabawiwa bona athintane nomjameli womNyango endaweni yangekhabo begodu nakukghonekako benze iqhinga lokobana bangarhelebha bunjani, nokuzibandakanya ngokuzinikela emahlelweni wemirhatjho wokukhulumisana endaweni yangekhabo lapho banganikela ngelwazi mayelana nejima lencwadi kamazisi.
1. Ukusetjenzwa kweencwadi zokuzazisa kuthatha isikhathi esiziimveke ezibunane.
2. Lapho isitifikethi samabeletho singatholakaliko, thintana nesikhulu sesifunda ukuqinisekisa bona ngiyiphi enye indlela engasetjenziswa. Kodwana, umNyango unemithetho eqinileko ekuqinisekiseni ukukhiqizwa komtlolo wamambala wokuhlolwa khona kuzakukhandelwa ukukhohlakala.
3. Nayikuthi isibawo sakamazisi siyenziwa nesesitifikethi sokuzazisa sesikhatjhana, ziinthombe ezintathu okufanele zilethwe.
4. UNgqongqothe weeNdaba zeKhaya uzakwazisa iforomo lokutlolisa lesikhatjhana lokutloliswa kwabavowuti begodu lisengakatholakali.
5. UmNyango weNdaba zeKhaya unamakhamera emayunithini abomakhambangendlwana akghonakalisa ukuthathwa kweenthombe simahla.
7. Iinghonghoyilo ngemisebenzi yomNyango weeNdaba zeKhaya zingethulwa enomborweni yasimahla ethi: 0800 601 190.
6. Ngelanga lokuvowuta ngumazisi onebhakhowudi kuphela ozakwamukelwa. Kodwana, ebantwini abalahlekelwa bomazisi ngaphambi kwekhetho, isitifikethi sesikhatjhana sokuzazisa sizakukhutjhwa ema-awareni ama-24.
Ngaphandle kokwaziswa mazombe kwejima lencwadi kamazisi, amahlelo enziwe kiwo woke amaphrovinsi ukuqinisekisa bona abafanele ukuvowuta benza iimbawo zencwadi kamazisi onebhakhowudi.
Ama-iri wokusebenza angezelelwe, ngokuya kweendingo zephrovinsi ngayinye. UmNyango ungavula ama-ofisi ukusuka ngo-07h00 ukufikela ngo-18h00 phakathi kweveke godu nokusuka ngo-08h00 ukuya ku-12h00 ngemiGqibelo. Isiqunto silele khulu esibaweni somphakathi.
Abasebenzi abangezelelweko nabo sele baqatjhiwe ukuqalana nesidingo esandako seencwadi zakamazisi.
Ebujameni lapho kunganama-ofisi weeNdaba zeKhaya, amayunithi abomakhambangendlwana angezelelweko afakiwe.
Nawufuna ilwazi elinabileko, ukubawa imisebenzi namkha ukunikela ngemisebenzi, abanqophisi beemfunda bomnyango bangathintwa.
Pumalanga Kapa Nom.
Tjingalanga Kapa Mm M.B.
7. Abantu abanengi benze iimbawo zeencwadi zabomazisi kodwana azikathathwa ema-ofisini womNyango weeNdaba zeKhaya. Abomazisaba kufanele bathathwe ngokurhabekako. AmaLunga wePalamende ayabawiwa bona arhelebhe ekusatjalalisweni kwabo.
8. Abantu labo abangakathomi ukwenza iimbawo zabomazisi abanebhakhowudi kufanele bazenze msinya iimbawo zabo.
Umuntu ongaphasi kweminyaka eli-16 kufanele aphekelelwe lilunga lomndeni, ubuncani bakhona, elimdlula ngeminyaka elitjhumi elizakumenzela isibawo sokutlolisa ngemva kwesikhathi samabeletho. Lomuntu ngaphezu kwemitlolo yokusekela, uzakubawiwa bona enze isifungo (iforomo B1 288) ukuqinisekisa imininingwana yamabeletho.
Abantu abangaphezu kwemiyaka ema-21 bangenza iimbawo ngokwabo zokutloliswa kwamabeletho okudlulelwe sikhathi.
Ebujameni lapho imitlolo esekelako ingatholakaliko umbawi uzakuhlonywa imibuzo sikhulu somNyango khona kuzakuqinisekiswa ubutjhaba bakhe nelanga lamabeletho ngaphandle kokuzaza.
<fn>DAC-NLS. ThumelaNgaphandleIincilibaNam.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Stud (Pty) Ltd, namkha Diepsloot Ltd.
umbawi kufanele iphekelele isibawo.
ama-30 ngaphambi kokuthumela ngaphandle.
kwa-Registrar of Animal Improvement.
isibawo esinye nesinye.
<fn>DAC-NLS. UbulelesiBokwetjiwaKweemaliBe.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
bulelesi bokubhadelelwa kweemali phambili.
esizenza iimphathiswa eziphezulu zombuso.
yeqa, okuvamise ukuba madola we-Amerika.
kwe-akhawunti yebhanka yakhe.
e-akhawuntini elawulwa zizelelesi.
angakhenge athenge ithikithi.
yikampani, lokhu bulelesi.
"Ulahlekelwe yimali" emitlolweni.
yomtato, namkha yabantu abathintekako.
yesiPholisa seSewula Afrika.
neenomboro zomtato namkha zabantu abathintekako.
eemvekeni ezimbili kuye ngobujamo bomlandu.
lapho bangalahlekelwa yimali khona.
be-"419" bona zifakwe kudathabhesi yawo.
ama-awara ama-48 ngemva kokufumana imitlolo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. Uku-akhredithwaNjengesikhungoE.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
zihlonitjhwa khona ngokomthetho.
ku-National Qualification Authority (i-NQF).
yo-South African Qualifications Authority.
lokuQinisekisa iKhwalithi kanye neTuthuko.
African Qualification Authority (SAQA).
imiphakathi nayo ingaveza yayo imibono.
sizakwaziswa ngesiphetho leso.
Irhelebho leli ngelasimahla.
bona ma- "Criteria and Guidelines for ETQAs."
<fn>DAC-NLS. UkubekwaKwemikha(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Iforomeli libufakazi bokuthi umsebenzi othileko usebenza emqhatjhini othileko.
Iforomeli lingakhutjhwa umsebenzi nakaphelelwa msebenzi.
Iforomeli limfuziselo nje kwaphela, hayi ukuthi limlayelo.
Ukugcwalisa umtlolo ngenye indlela ehlukileko kunale nakho kusalungile, ikani nje nakuphelele yoke imininingwana efunekako.
Ekuphumeni kwakhe emsebenzini umsebenzi lo wayerhola: R..
nge-awa ngelanga ngeveke ngefotinayithi ngenyanga?
<fn>DAC-NLS. UkubekwaKwemikha(2).2007-05-18.nr.txt</fn>
Iforomeli libufakazi bokuthi umsebenzi othileko usebenza emqhatjhini othileko.
Iforomeli lingakhutjhwa umsebenzi nakaphelelwa msebenzi.
Iforomeli limfuziselo nje kwaphela, hayi ukuthi limlayelo.
Ukugcwalisa umtlolo ngenye indlela ehlukileko kunale nakho kusalungile, ikani nje nakuphelele yoke imininingwana efunekako.
Emsebenzini we-/ woku-.........
Bengisebenza / ngangisebenza.
Ekuphumeni kwakhe emsebenzini umsebenzi lo wayerhola: R.
<fn>DAC-NLS. UkubekwaKwemikha(3).2007-05-18.nr.txt</fn>
Iforomeli libufakazi bokusebenza emqhatjhini.
Iforomeli lingakhutjhwa umsebenzi nakalisa / nakalisiswa umsebenzi.
Ngokwemibandela yesigaba 28(g), isizathu sokulisa umsebenzi singanikelwa umsebenzi kwaphela nakasibawako.
Iforomeli lisilinganiso nje kwaphela, hayi ukuthi liliforomu elilayelweko.. Ukugcwalisa umtlolo ngeforomu elitlanywe ngenye indlela kusalungile nakho , ngoba indabakulu lapha kugcwalisa imibandela yomthetho.
ukusukela ... ukuyokufika?
nge-awa ngelanga ngeveke ngefotinayithi ngenyanga?
<fn>DAC-NLS. UkubekwaKwemikhawulo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Iforomeli lingelokwenza isibawo semvumo yokusebenzisa abantwana abangaphasi kweminyaka eli 15 ekukhangiseni, nekwenzeni imisebenzi yobukghwari namasiko.
Ingcenye C kufuze igcwaliselwe omunye nomunye umntwana umqhatjhi afuna ukumsebenzisa.
Ubufakazi bemvumo yomzali / yomkhulisi womntwana.
Ubufakazi beminyaka yobudala yomntwana ngamunye.
Umtlolo otjengisa isikhathi nerherho lomsebenzi elilandelwako la umntwana afuneka khona.
Isiphathiswa somNyango wezabaSebenzi singahle senze ihlolo, ukufakazela imininingwana yesibawo oyithumeleko namkha sibawe eminye imininingwana ephathelene naso isibawo sakho.
Nakufumaniseka bona utlhayelelwa yindawo yokutlola okhunye eforomeni, ungangezelela ngelinye iphepha.
Ukukhangisa Zobukghwari?
Zokurhatjha Zokumodela?
IPHROVINSI: I-Eastern Cape I-Free State?
I-KwaZulu-Natal ILimpopo?
I-Northern Cape I-North-West?
IPHROVINSI: I-Eastern Cape I-Free State?
I-KwaZulu-Natal ILimpopo?
I-Northern Cape I-North-West?
Ukudlala Esiteyiji Ukukhangnisa Ukurhatjha?
ISIKHATHI IMVUMO LE EFUNELWA SONA: Ukusukela:.
Kufuze kugcwaliselwe omunye nomunye umntwana ozokuqhatjhwa. Kungenziwa amakhophi bese aphekelela isibawo.
Umntwana lo usisakhamuzi seSewula Afrika na IYE?
Umhlobo kamazisi owusebenzisako: Isitifikedi Sokubelethwa Imvumo Yomsebenzi?
Isitifikedi Sokubelethwa /IPaspoti/Inomboro yemVumo yomntwana:.
Ubulili bomntwana: Duna?
Tjengisa bona umntwana lo uzakusebenza / uzakuhlanganyela kangaki ehlelweni namkha emahlelweni la ngelanga linye nangeveke.
Inani lama-awa ngeveke:..
Inani lama-awa umuntu akhona ngawo emsebenzini: ..
Umntwana lo njenganje uyafunda na Iye?
Umsebenzi lo / ukungena kwakhe ehlelweneli kuyakuliya na ukuya kwakhe eemfundweni zakhe Iye?
Nakube uzakuliyeka, uzakurarululwa njani loyo umraro?
Ubufakazi bemvumo (buphekelela isibawo esitloliweko) Iye Awa?
Ubufcakazi beminyaka yobudala (buphekelela isibawo esitloliweko) Iye?
<fn>DAC-NLS. UkubhadelaImaliYesondlo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
eqinisweni lokuthi abalingani batjhadile.
sisondlo esingangani ozasibhadela.
kwesiquntu somrholo wakhe.
Ngubani okufanele abhadele isondlo?
ababelethi bomntwana bebatjhadile namkha njani.
Kodwana lokhu kungahluka ngokuya kobujamo.
bebatjhadile namkha njani.
lingakghona ukubhadela imali efunwako.
bunqopha emrholweni wakho.
yomuntu okufanele ayifumane.
wenza istatimende ngaphasi kwesifungo.
nayikuthi isondlo asikabhadelwa.
sokudibhozida namkha irasidi ekhotho.
Maintenance Act, 1998 Act No.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. UkubhadelwaKomtheloKasolanga(.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ongezelelweko mayelana nomthelo kasolanga.
mayelana nesikhathi sesibili.
obhadelwa ngonyaka womthelo onjalo.
yonyaka idlula i-R20 000.
umthelo ayidoselwa umthelo.
ukuya kuNovemba 2006.
yonyaka indlula i-R20 000.
elibekiweko kwanjesi eliyi-6,5% p.a.
elangeni lokubuyiselwa imali.
ongezelelweko mayelana nomthelo kasolanga.
Guidelines nayikuthi ufuna ilwazi elinabileko.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. UkubhadelwaKwesikolodo(2007).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukufumana imali akukoloda yona.
ukulinga ukumenza bona abuyise imali yakho.
uthathele okukolodako amagadango womthetho.
uzakurhelebha ukuzalisa amaforomo weembawo.
amagadango womthetho incwadi.
(Commissioner for Small Claims).
ninikelwe ithuba lokubeka indaba kuKomitjhinara.
ebujameni obuhle kunomunye.
indaba ibuyekezwe yikhotho ephakamileko.
ayikalungi namkha uhlele ukubhadela isikolodo.
ngaphandle kokuya ekhotho.
igqwetha ukukurhelebha kunokobana uzijamele.
yeRhelebho lezomThetho eseduze.
iyithengise beyinikele imali umuntu omkolodako.
yeSewula Afrika yaboTjherifu.
umtlolo uyini nokuthi kufanele wenzeni.
akuphathe ngesithunzi nehlonipho.
ekhotho yezokulingana eseduze.
nenye ikhotho etjhiwoko.
<fn>DAC-NLS. UkubhaliswaKomfunims.2007-05-18.nr.txt</fn>
Usisakhamuzi seSewula Afrika?
Nakube awusiso, ungowaliphi ilizwe?
Unayo ilayisense yokutjhayela?
Uphase Liphi Ibanga Lefundo Elingeliphezulu Kinawo Woke Onawo?
Wazithola Ngamuphi umnyaka?
Usebenze Isikhathi Esingangani?
Usebenze Isikhathi Esingangani?
Usebenze Isikhathi Esingangani?
Lapha ngifakaza ngiyaqinisa bona imininingwana engehla le iliqiniso elipheleleko.
Nanti irherho lawo woke amakoro wefundo kunye nemisebenzi ongayenza ekufundeni. Akhe wenze unga ukghona ukuyenza yoke imisebenzi ekhona le, bese unikela enye nenye ikoro yefundo amaphuzu atjengisa ukuthi uyithanda namkha uyikarekela kangangani imisebenzi eyenziwa ekorweni yefundo leyo. Kanenginengi izinto ozikhupha ngazo isizungu zitjengisa nerhuluphelwakho. Nakube uthanda munye kwaphela umsebenzi obekwe njengesibonelo ekorweni yefundo, thalela umsebenzi loyo bese unikela ikoro yokufunda leyo amaphuzu atjengisa bona uyithanda namkha uyikarekela kangangani. Ukunikelwa kwamaphuzu kufuze bona kwenziwe ngalendlela elandelako: 1 ngiyithanda/ngiyikarekela kancani khulu, 2- angiyithandi/angiyikarekeli, 3 ngiyithanda/ ngiyikarekela ngokulingeneko, 4 ngiyayithanda / ngiyayikarekela, 5 ngiyithanda / ngiyikarekela ukudlula zoke?
Zisipha ukudla ngokulima. Ziqalelela iingadi, amahlathi kunye nemvelo. Ukulima nokufuya, ukusebenza eenqiwini zemvelo, eengadini nemahlathini kunye nokutlhogonyelwa kwemvelo.
Ukwenziwa kwezinto ezihle namkha ukuthabisa abantu ngokubavumela nangokubagidela, nangokhunye okufana nalokhu. Ukubumba nokuphothela, ukudlala imidlalo, ukuthatha iinthombe nokuthatha iinthombe ezidlaliswako zibukelwe, ithelevitjhini, ividiyo, ukudlala imidlalo yesiteyiji namkha ukwenza imisebenzi yokuhlobisa kunye nokugwala.
Ukukhwezelela, ukuhlela kunye nokwenza iqiniso lokobana ikhamphani umsebenzi wekhamphani ukhamba kuhle. Ukwenziwa kweentatimende zeemali zekhamphani, ukulawulwa kwekhamphani, ukulawulwa kwabasebenzi, ukuthengelwa kwekhamphani ipahla, ukumakethwa kwepahla yekhamphani, ukuphathwa kwemisebenzi ye-ofisini kunye nokuphathwa kobudlelwana bekhamphani nomphakathi.
Ukusetjenziswa kwelimi ukusiza abantu kobana bathole ilwazi ngokukhuluma nangokutlola. UmTjhugululi, umBikiindaba wephephabhugu namkha wephephandaba, usolimi, umtloli weendaba namkha wemitlolo.
Ukufundisa nokuthwasisa abantu. Umfundisi weenkolweni, wefundo ephakemeko njengemaYunivesthi, emaTheknikhoni neKholeji weChwephetjhe nokufundiswa kwabantwana abancani (ihlelo lokuthoma lokukhuliswa komntwana).
Imitjhini yokugwala, amabhlorho, iindlela, aboflayi, imitjhini yegezi neye-inthanethi, ukwenziwa nokuhlanganiswa kwemitjhini kobanyana izokusebenza kuhle kunye nomsebenzi weemayini.
Ukufundwa kwemikghwa yabantu kobanyana uzokukghona ukubasiza.
Ukusebenza nabantu nokubathuthukisa (ukufundiswa ngokusebenza kwengqondo yomuntu nangamakghonofundwa wobuphilo), iimfundo zekolo (amakholwa nabafundisi), umlando, iimfundo ngomhlaba nangokuthi kungani abantu bahlala emadrobheni (ijiyografi), ukufunda ngokuphilisana nangobudlelwana babantu (isazi seemfundo zabantu nokuziphatha kwabo), iimfundo ngabantu bekadeni neenyamazana zekadeni (isifundo sepilo yekadeni).
Ukuqalelelwa kokuphepha nokuvikeleka kwabantu nobulungiswa elizweni. Amapholisa, amagcwetha nabatjhutjhisi, zamajele, ukufundela nokuthwasiselwa zobujoni amajoni wehlabathini, welwandle kunye newemmoyeni.
Ukusiza abantu ngokuqalelela ipilwabo yemzimbeni, yengqondweni nemmoyeni.
Ukuvikelwa kwezifo, ukukhuthazelwa kwepilo ehle, ukuqalelelwa kwabantu abagulako, ukuhlengwa kweengulani, ukusebenza ema-embulenseni, umsebenzi wezokwelapha kunye newokuqalelelwa kwehlalakuhle yomphakathi.
Ukusebenza ngeenomboro ukurarulula imiraro, ukusebenza ngamakhomphiyutha ukubulunga imininingwana yelwazi elithileko kunye nokusebenza ngezinto eziphilako. Iimfundo zekhomphiyutha, usombalo, ibhayoloji (isifundo seentjalo neenyamazana / neenlwana).
Ukusiza abanye abantu njengokubasiza emaretsjurente nemahotela nakezinye iindawo zokuphumula, ukusebenza njengompheki, umkhambisi weemvakatjhi, umlimukisi ngezamakhambo, umelusi weenqiwi, ukuthutha abantu, njengomtjhayeli weteksi nomtjhayeli webhesi, ukuqalelela ukuqaleka komuntu njengokulungisa iinhluthu zabantu, ukuqalelela abantu abadala, ukusebenza emakhwitjhini, ukusebenza ehotela, ukusebenza kezokuthengisa (njengokuba mthengisi).
Ukutlama nokuthala imakho, ukwakha izindlu, ukwakha iindlela namabhlorho kunye nokufakela igezi emakhiweni.
Tlola amakoro wokufunda amathathu la unamaphuzu aphezulu khulu khona.
<fn>DAC-NLS. UkubikaIlifaLomuntuOhlongakel.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
iwili, ngokuya kweenjamiso zomthetho.
ezakulandelwa ukuphatha ilifa lohlongakeleko.
Kufanele kubikwe nini ukuhlongakala ku-Master?
Libikwa kuphi ilifa lomuntu ohlongakeleko?
000 ngenani e-ofisini lephrovinsi laka-Master.
njalo bunqopha e-ofisini laka-Master.
bika ilifa e-ofisini lakamarhastrada.
imitlolo esekelako erhenyiswe ngenzasi.
kwelinye nelinye i-ofisi lakamarhastrada.
particulars of next of kin.
begodu inani loke lelifa lingaphasi kwe-R50 000.
ebekwe emThethweni wokuPhathwa kwamaFa ka-1965.
<fn>DAC-NLS. UkubikaUbulelesiNgokungazivezi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukukhandela namkha ukuphenya ngobulelesi lobo.
Odosa umtato angafihla igama lakhe.
African Police Service(SAPS).
amatjhumi nane namalanga alikhomba ngeveke.
ilwazi elikhona. Ungakhetha ukuhlala ungaziwa.
<fn>DAC-NLS. UkubikaUkutlhoriswaKwabantuAb.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
abadala ababa bongazimbi ngayo.
komuntu omdala ngokomzimba.
ukwehlisa, ukubeka umlandu nokulindelweko.
ekuphileni kuhle ngokomkhumbulo nomzimba.
isekelo emmonyeni, ukuvuselelwa nokungazitjheji.
nokukhamba kwabantu abadala.
balinyazwe ngokomzimba nokuhlongakala.
kufanele abike ukutlhoriswa.
yomNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
estetjhini esiseduze samapholisa.
isehlakalo besitlole umbiko.
kwezeHlalakuhle kungakapheli iimveke ezine.
kungakapheli iimveke ezine.
phakathi kufanele siqalane nendaba.
uSo/Nomkhandlu kufanele angenelele.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. UkubikaUkutlhoriswaNamkhaUkup.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukuphathwa kumbi komntwana.
ukwephuka, ukutjha, ukulunywa, njll.
ngenturhu namkha ukulinga ukuthusa umntwana.
libike isolo yalo.
ukutlhoriswa kanye namkha nokulahlwa.
kudluliselwa kokuthoma emaphikweni afaneleko.
ukubekwa endaweni yokuphepha (nakutlhogekako).
somSebenzi wokuVikelwa kwabaNtwana (i-CPS).
kuzakwenziwa iqhinga lokwenza.
ephenyweni elithileko (nakufunekako).
womntwana (i-CCI) kufaka ubufakazi bezazi.
wekambiso yekhotho emntwaneni neenhlobeni.
nemisebenzi yokuhlanganiswa butjha komndeni.
lingathatha iinyanga ezisithandathu ukuliphetha.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
namkha ukulinyazwa ngehloso kwabantwana.
<fn>DAC-NLS. UkubikaUkwetjiwaKwesabeloSehl.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
bafuna izabelo abangakafaneli ukuzifumana.
eside nokurholophala kwamambala.
endaweni edlula yinye.
zirhelebha abantu ukuletha ilwazi lamala.
ngendlela oyibona ifanele.
yomNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Akunamaforomo okufanele uwazaliswe.
<fn>DAC-NLS. UkubikaUmuntuOlahlekileko.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
umuntu olahlekileko lo angahle angasabuya.
abike bona umuntu ulahlekile.
African Police Service (SAPS).
amapholisa azakukghona ukukurhelebha ukumzuma.
bambala bokunyamalala kwakhe.
begodu yazi abangani babantwana bakho.
thintana namapholisa msinyana begodu ubabikele.
kanye nokusula ilwazi emarekhodini wamapholisa.
mayelana nokulahleka komuntu ngile- 08600 10111.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. UkubikwaKwabantuBam.2007-05-18.nr.txt</fn>
Iforomeli lingasetjenziselwa ukuthola imininingwana yelwazi ebasebenzini, ngokuzithandela kwabo kwaphela, kuzokusizwa ngayo abaqhatjhi ukwenza icozululo elimalungana nobunjalo babasebenzi; kunye nokuqinisekisa bona ngibaphi abasebenzi kilaba abakhona njenganje abavela eenqhemeni ezikhonjiweko ngokomThetho 55 ka-1998 woBulungiswa emSebenzini.
Okumumethwe liforomeli kuyifumba, begodu kuzakuhlala kunjalo, ngalokho-ke kuzakusetjenziswa baqhatjhi kwaphela ukuqinisekisa bona bakhambisana nomThetho.
Abantu abanobuqhwala obuthileko emThethweni lo bahlathululwa njengabantu abanokugula komzimba namkha kwengqondo kwesikhathi eside namkha okwenza kube nzima ukuthi bangakghona ukusebenza?
<fn>DAC-NLS. UkubonanaNegqwethaLomndeni.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukufikelela namkha ukuba mumondli.
Ungabonana nini neGqwetha lomNdeni?
igqwetha lomndeni lingenelele.
(umThetho 55 ka-2003).
indaba ephethwe yikhotho yezemiNdeni.
nanyana isiphakamiso sivuna yena.
ngendaba nokufikelela emlayweni othileko.
kwalokha nasifakwe emLayweni weKhotho.
wezomthetho womnghonghoyili endabeni.
sokubonana nokwenza isibawo.
njengomuntu kanye nesendlalelo sakho sendaba.
ukobana bavele eKhotho.
nobude bokubuza buzakuya ngokurarana kwendaba.
Imisebenzi yegqwetha lomndeni inikelwa simahla.
nawufuna imininingwana enabileko.
<fn>DAC-NLS. UkubuyekezwaKomrholo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Waziswa ukuthi sekufike isikhathi sokobana umrholwakho ubuyekezwe ngokomThetjhwana 23.
Sibawa bona ufike e-ofisini yengaphambi komhlakaku-ka-200 . Nakube awuphumeleli ukufika ngalelilanga, sibawa uthintane ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu nikhulumisane ngelinye ilanga ongafika ngalo. Nawuhlumbukuvuselela, umrholwakho ungahle ujanyiswe.
Nakube kube namatjhuguluko enzekako malungana nobujamo bakho bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho, sekubalwa nobujamo bomntwana omrholelako, kufuze uveze ubufakazi obutloliweko balokho.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
<fn>DAC-NLS. UkubuyiswaKwezabeloZehlalakuhl.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
nabewungazi bona ufanele ukuyifumana.
zehlalakuhle abangakafaneli ukuzifumana.
Ukwamukelwa esikhungweni sakarhulumende.
Security eliseduze nawe.
awukafaneli kufumana lemali.
emuntwini ofumana ngokungasimthetho isabelo.
mumuntu ofuna ukubuyisa isabelo.
ngemva kokujanyiswa kwesabelo sehlalakuhle.
ngesikhathi nakenza butjha isibawo.
ukuqunta bona usibuyekeze namkha njani.
namkha ilanga lokukhutjhwa kwesitifikhethi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. UkudluliselaUmbangoKu-ccma.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
iindlela zokurarulula umbango ngesivumelwano.
ngokusebenzisa ukuthobelana namkha ukungenelela.
phambili khona mhlokho, nakufunekako.
ngenye ihlangano yabasebenzi namkha yabaqatjhi.
siphathiswa seyuniyoni yabasebenzi etlolisiweko.
esibekiweko, indaba izakurarhwa.
Zalisa iforomo LRA 7.
Nikela ikhophi yeforomo komunye othintekako.
obunye ubufakazi obanelisako.
Section 133 and 191(1).
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
conciliation, Form LRA7.11.
<fn>DAC-NLS. UkudluliselaUmbangoKuccma.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
iindlela zokurarulula umbango ngesivumelwano.
ngokusebenzisa ukuthobelana namkha ukungenelela.
phambili khona mhlokho, nakufunekako.
ngenye ihlangano yabasebenzi namkha yabaqatjhi.
siphathiswa seyuniyoni yabasebenzi etlolisiweko.
esibekiweko, indaba izakurarhwa.
Zalisa iforomo LRA 7.
Nikela ikhophi yeforomo komunye othintekako.
obunye ubufakazi obanelisako.
Section 133 and 191(1).
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
conciliation, Form LRA7.11.
<fn>DAC-NLS. UkudluliswaKwesiquntoSokwalelw.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
uzakuyeleliswa bona wenzeni.
emKhandlwini kungakapheli amalanga ama-30.
ebekiweko ezakuquntwa mKhandlu.
kungasulwa bekuthathwe isiqunto ngokudluliswa.
Imali ebhadelwako iquntwa mKhandlu.
<fn>DAC-NLS. UkufumanaIsiyelelisoSezomtheth.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ekhotho kamarhastrada nawufuna isiyeleliso.
ethileko namkha eKhotho ePhakamileko.
namkha isisebenzi sezehlalakuhle esiseduze.
yangeqadi, kufanele uthintane negqwetha.
ungathintana ne-South African Law Society.
yomPhakathi yeRhelebho lezomThetho.
ngokobuLili neKomitjhini yamaLungelo wobuNtu.
ka-1996 namatjhuguluko akhambelanako.
osifunako ngesikhathi esifaneleko.
nema-ejensi anikela ngesiyeleliso.
<fn>DAC-NLS. UkufumanaUkufikelelaIlwazi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
elinye nelinye ilungelo.
ngokuzeleko nokuvikela amalungelo woke wabo.
lithome ukubakhona nini.
wokuPhuhliswa kokuFikelelwa kweLwazi.
ongakukhandela ekufikeleleni ilwazi.
irekhodi lehlangano yomphakathi.
zokungenisa imali (revenue stamps).
itjhejuli yeemali ngenzasi.
kungakapheli amalanga ama-30 wokufumana isibawo.
phambili isiqunto ekhotho yezomthetho.
efaneleko kungakapheli amalanga ali-14.
esizwakalako. Uzakwaziswa nakungenzeka lokhu.
ezibhadelwako zitjhugulukile na.
yerekhodi iposelwa umbawi.
isiquntu salo - R 1.
efundwa mtjhini - R 0.
ngestifi - R7.
isiquntu salo - R 1.
efundwa mtjhini - R 0.
ngestifi - R7.
yerekhodi iposelwa umbawi.
sakhe sokufikelela yi-R50.
we-Value-Added ka-1991 (umThetho 89 ka-1991).
<fn>DAC-NLS. UkufunzaIsanaElinom.2007-05-18.nr.txt</fn>
Umtloli we Michael has a cleft lip and palate?
UChristopher, osencwadini ngaphandle, wabelethwa anompharu omasikizi okabili endebeni nerhwalabheni. Indebakhe yalungiswa lokha naneenyanga ezi-5 ubudala begodu koke kukhambe kuhle khulu. Irhwalabha lakhe lizakulungiswa ngemva komnyaka.
UGeorgia Haitas-Jammine usisazi sekulumo-nelimi, esathoma ukusebenza solo kwangomyaka ka-1976, anekareko elikhethekileko emkhakheni wokuPharuka kweNdebe neRhwalabha. Utlole incwadi yabantwana ethi "Michael has a Cleft Lip and Palate"(Umichael unomPharu eNdebeni neRhwalabheni). Godu uyilektjhara kilomkhakha, emNyangweni wamaLwelwe wokuKhuluma newoKuzwa eYinivesity yeWitwatersrand.
Umtloli we Michael has a cleft lip and palate?
Amasana abelethwe anerhwalabha epharukileko kanengi anemiraro yokufunzwa ngombana umgudu womlomo (umlomo) awukahlukani nomgudu weempumulo(iimpumulo). Ngalokho-ke isana alikghoni ukudosa ngemlonyeni, ngikho liba nomraro wokumunya ibele namkha ibhodlholo.
Ubukhulu kanye nomhlobo wompharu okuba yinto ehlukako isana ngesana, ngibo obuqunta indlela isanelo elingafunzwa ngayo. Nakube isana linompharu endebeni kwaphela, umraro nakube uba khona uba mncani khulu nalifunzwako. Kukuba khona kwerhalabha elihlangeneko okuqakathekileko okwenza isana likghone ukumunya.
Indlela yokufunza ibandakanya ukusengelwa ekonweni (kungaba libhodlholo nofana amabele), isana libumba irorwana lebisi (ibholwana yebisi), bese irorwana yebisi leyo igedeka ukusuka ngaphambili iye ngemuva lomlomo lapha iginywa khona iye ngendeni. Ngokujayelekileko isana likghona ukuphefumula ngeempumulo khibe lifunzeka ngomlomo.
Lokha nakufakwa ikono ngemlonyeni, iindebe zenza itshidzo magegana nayo bese ilimu liyaphakama kobana ligandelele phezu kwerhwalabha eliqinileko. Ilimu lizabese liya emuva, linikele bona kube nesibanga esaneleko phakathi kweendebe nelimu/nerhwalabha ngaphandle kokungenisa ummoya ngemgudwini. Ngaleyondlela kuba nesikhala bese umkghado usengeleka ngemlonyeni.?
Isikhala sivikela ikono bonyana ingaphumi emlonyeni begodu sivikela isana bona lisekele ukubamba kwalo ikono. Iinhlafunyo, ilimu, imihlathi neensini kugandelela umkghado kobana uphume ebeleni.
Indlela yokufunza iyafana kungakhethi bona ufunza ngani (ibele nofana ibhodlholo). Nanyana kunjalo indlela yokumunya umkghado ebeleni iyehluka kunokudosa ibisi ebhodlholweni. Idemu yebhodlholo ayidingi umsebenzi omnengi esaneni ukusebenzisa iinhlafunyo, imisipha yobuso, ilimu, iinsini nemihlatjhana.
Ngokuvamileko, ukutleleza kwebisi ebhodlholweni kumsinyana kunebeleni , nanyana lokhu kuthintwa zizinto ezinengi eziphathekako, sib. umhlobo webhodlholo nekono, kanye nobukhulu bekono. Ukutleleza kwebisi nakufunzwako kuthintwa likghono lakamma lokwehlisa (ukukhupha ibisi) ngakelinye ihlangothi-ke umma wehlisa khulu nakube esana nalo limunye khulu?
Umkghado yinto evela emzimbeni, begodu ayithikamezi amathitjhu womzimba njengombana kwenza eminye imihlobo yokudla kwabantwana. Amathwethwesi wepumulo yesana elinompharu asepepeneneni, umkghado awuwathikamezi.
b)Ukumunyisa ibele akubangeli izinga elifanako lokugandeleleka maphakathi nendlebe njengombana kwenza ibhodlholo (kuba bubuhle ngombana amasana anerhwalabha elipharukileko abamsinyana ekuphathweni yimaphakathi yendlebe). Ukumunya msinyana kubanga ukulinganiseka kwegandelelo maphakathi nendlebe okuyinto enciphisa amathuba wokuphathwa yimaphakathi yendlebe.
Umkghado uneembulala mlwana. Unakho kokubili ilakthoferini ne-imiyunoglobhini okusiza ukuvikela ithelelwano. Amasana anompharu amunyiswa ibele anesibalo esiphasi khulu esibikwako sokuthelelwa mlwana?
Ngaphandle kokuqala bona isana limunyiswa ibele namkha ibhodlholo, ikani nje kumele liphiwe ukudla okwaneleko. Ukumunya kunobubhadekelo ngombana kukhuthaza ukusetjenziswa kwemisipha yobuso edingeka malungana nokukhuluma okujayelekileko (ukuthuthukiswa komdumo). Ukudlula lapho, iindlela zokufunza umntwana osanda kubelethwa ziqakathekile. Umntwana ojayelekileko uthatha pheze imizuzu ema-20 ukuya kema-30 ukuqeda ukudla kwakhe, lokho kumnikela isikhathi esaneleko sokukhula kanye nokudla?
Esaneni elipharuke irhwalabha ukufunzwa okujayelekileko kuphazanyiswa kungakghoni ukumunye kuhle nobudisi okuhlangabezanwa nakho nakulingwa ukugandelela ikono. Amasana apharuke indebe kwaphela kanengi akabi nobudisi bokufunzwa. Ukupharuka indebe nokho kuhazamisa ekwenzeni itshidzo magegana nekono. Lokhu kujanyiselela kukulokha isana nalisebenzisa itlobo yelimu nomqoqo wesini (ingcenye ekhukhumeleko yesini ebamba amazinyo) ukwenza ukuvaleka magegana nekono. Ukungabikho kwetshidzo/isivalo leso kungabanga bona ibisi livuze magegana nompharu. Nakubanjwa umpharu womntwana ngaphezulu namunyiswako noma ngakiliphi ibele kungasiza bonyana ibisi lingavuzi.?
Nokho, isana elinerhwalabha epharukileko alikwazi ukwenza itshidzo emuva emlonyeni ngombana umlomo nepumulo akukahlukani. Lokhu kumraro ngombana itshidzo eza muva edingeka nakumunywako ayenzeki. Ukuze kwenzeke itshidzo yamuva, kumele kube negandelelo ngemlonyeni elibanga bona kumunyeke. Isana elipharuke irhwalabha nalilinga ukwakha indlela yokumunya sekufana nomuntu ovuthela ibhaloni epontjileko. Kanti-ke godu ngaphandle kokumunyokhu, isana alikwazi ukufumana ibisi ekonweni. Nangaphandle kokungakghoni ukwakha igandelelo elifunekako, nakube ikono ifakwa ngemlonyeni wesana, imisipha yokumunya izokwenza bona isana liphakamise ilimi lalo ukuze ligandelele ikono kobana iphume umkghado. Ukungabikho kwerhwalabha eqinileko kutjho bona ikono izokusunduzeleka bunqopha ngaphakathi kompharu. Lokhu kubangela imiraro emibili. Kokuthoma, ikono igandeleleka kancani khulu phezu kwerhwalabha bese nakube kuyenzeka , uba mncani khulu umkghado ophumako kanti kwesibili, nakube ikono ingene ngempharwini bese kuphuma umkghado, uzodlulela ngeempumulweni kunobana uye ngemlonyeni bese ungena ngemgudwini wepumulo. Ukudlulela komkghado ngeempumulweni kubanga bonyana unganeli umkghado oginywako bese kwenza bonyana ukumunyisa kuthathe isikhathi eside khulu?
Ukufunda ukumunya kuyadinisa esaneni elinompharu, lingagcina sele lilele bese lingasamunya loke ibisi lalo. Nakube isana aliseli ibisi elaneleko njalo nalifunzwako, angeze laba nobudisi obufunekako begodu lingagcina limteketekana. Lokhu kubangwa kukobana lokha isana nakuthathwa isikhathi phambi kobana lifunzwe lisebenzisa amandla amanengi kunangendlela lifanele lidle ngakhona.?
Ngemva kokufunzwa kuvamisile kinofana ngiliphi isana kobana lilale. Ngesikhathi sokulala lesi, kanengi ukugayeka kokudla kuyehla bese kuvumela kobana isana lithele umzimba. Ngalokho-ke isana elinompharu liba nesikhathi eside sokungalali ngombana lithatha isikhathi eside nalidlako, le-ke ngenye imbambezela eyenza bona lingatheli umzimba ngokwaneleko. Ngalokho kuqakathekile bona ukudla kungadluli isikhathi sokudla esamukelekako (okungaba mizuzu ephakathi kwama-20 ukuya-30).?
Nakube isikahthi sokudla sibonakala siluleka, ababelethi nabo bazithola babopheke isikhathi eside. Isikhathi esinengi esithathwa ekudleni, nokungabi nepumelelo, ngalokho kubanga bona ababelethi bahlanganelwe ziinhloko.
Umhlobo wompharu uba nomphumela ekuphumeleleni ukumunyisa ibele. Ukumunyisa ibele isana elinompharu munye kungenzeka lula nakube ikono ifakwa ngehlangothini lomlomo elingakalimazeki. Isana kumele nalo liphathwe ngendlela ezakwenza bonyana ihlangothi elinompharu lihlala liqaliswe phezulu. Lokhu kuvikela bona ibisi lingachitheki emlonyeni okwenzeka nakube umpharu uqale phasi?
Ukunciphisa ukungakghoni kuhle ukubamba nokumunya, umma angafaka ikono ngemlonyeni wesana abe aqede ukulimunyisa. Isisithakono nedemu zingasetjenziswa nazo?
Abomma kumele bakhuthazwe ukulinga ukufunza abantwana babaphethe ngeendlela ezahlukileko ukuze bakghone ukwazi bona ngikuphi okubasebenzela ngcono, isib. ukuphatha isana ngokulijamisa lilinganisane nekono. Lokhu kunciphisa ukutjokoza bese umkghado ungene ngeempumulweni ngombana kulitleleze lemvelo lomzimba, alithikamezi ithwethwesi lamathimila?
Ukufunzwa okufaneleko akukameli ukuthatha imizuzu engaphezu kwema-30 begodu kumele kusungulwe iinkhathi zokumunyisa msinyana ngendlela okungakghoneka ngayo ngemva kokubeletha. Umntwana angafunzwa kanenginengi kunesana elinganampharu, pheze njalo ngama-awara amathathu.
I-obtjhureyitha nayo inobubhadekelo. Lokhu sisetjenziswa esilungisa iinhlafunyo namazinyo, nofana ipleyiti esetjenziselwa ukuvala umpharu erhwalabheni eliqinileko. Lokhu kwenza bonyana ukufunza kube nomphumela omuhle emahlangothini amanengi. Abomma godu bangalinga ukubamba ibele ngemino bese bagandelela ngothubhakghuru ukuze umkghado utleleze. Ukubeka ihloko yomuno phezu kwendebe enompharu kusiza ukwenza ukutshidzeka okungcono ukuze kuncanceke?
Isana lingahlulwa kubamba nokumunya, bese okukhambisana nalokhu kube kuhlulwa kugandelela ibele ngemlonyeni.
Umphumela walokhu kungaba kukuthi umma ugcina ahlangene ihloko kanti nesana liphele ihliziyo lilokhu litlhaga nokumunya.
Izinga lokutleleza komkghado liba sidondi, bese kubange bona umntwana angadli kuhle. Ngalokho isana lingatheli umzimba.
Nakumunyiswako kuba nzima ukutjho bona lingangani ibisi elimunyiweko belaginywa. Ukusebenzisa indlela yokusengela umkghado ngebhodlholweni iyawurarulula umraro lo. Qinisekisa bonyana umntwana uthambisa ileyiri lakhe ngendlela efaneleko. Lokhu kuqinisekisa bonyana akomeleli.
Abomma bangaphathwa kukomelela kwamabele nakube amasana akamunyi umkghado ngokwaneleko.
Ukusengela umkghado nokumunyisa ngebhodlholo elithambileko kwenza isana bona lizuze ekuseleni umkghado, kodwana ngaphandle kwemiraro yokumunyisa.
Inakube ukumunyisa kuyaphumelela, kuyanelisa, nokho, nakube akusebenzi, umma usenganikelwa ithuba lokusengela bese amunyise ngeneye yeendlela ezitjhwiweko. Nanyana kufanele bona umma ahlale akhuthazwa ukulinga ukumunyisa, kanengi azakhe kuphumeleleke.
Ukufunza ngebhodlholo kungcono kunangekhezo nofana ngetjhubhu lokudla ngombana kunikela umntwana ilwazi lokumunya, okuyinto eqakathekileko malungana nokuqina kwehlafunyo nokwazi ukukhuluma. Njengombana ukumunyisa kanengi kuba budisi khulu, ukufunza ngebhodlholo kuba ngokho okunyulwako. Nakukghonekako, kumele kusengelwe umkghado nebhodlholweni bese kumunyiswe umntwana.
Isana kumele liphathwe sakujanyiswa. Le-ke yindlela ejayeleke khulu nevumela bonyana namandla wedoselophasi atlelezisele ibisi enzasi. Godu kusiza ukuvikela ibisi bona lingazali ngematjhubhuni weYustatjhiya nemaphakathini weendlebe?
Kungcono nakube idemu iba ngeyeletheksi ethambileko kunobana ibe yisilikhoni. Idemu ingabiliswa kanenginengi ukwenzela bona ithambe.. Idemu ebanzi begodu espara efana ne- 'Nuk nezinye ezibumbeke njengayo zinobubhadekelo esaneni elinompharu, begdu ithandwa khulu bosolwazi beenhlafunyo neensini (orthodontists). Omunye umhlobo wedemu enobubhadekelo yi- Pigeon latex, enetjhuba elinguncantathu. Nebhodlholo eligandelelwako nalo liyasiza kunalelo eliqinileko, ngombana ngalo ukghona ukusiza ukufaka ibisi emlonyeni wesana ngokuligandelela?
Idemu enetjhuba elikhulu kunelijayelekileko nofana elenziwe sasiphambano ingasiza ukutlelezisa ibisi. Lokhu kungombana ukumunya kubudisi, yeke isana lidinwa masinyana. Nokho-ke itjhuba akukameli libe likhulukhulu kangangobana ibisi selirhutjhuke lokha ibhodlholo naliqaliswa phasi ngombana lokho kuzakwenza isana lirhitjhwe. Kungcono ibisi nalithonta kancani. Nawenza itjhuba elikhuludlwana sebenzisa inalidi etjhisako. Nawusika idemu sasiphambano, ihlanakele bese usika isiphambano esingaba ma-5mm ukuvundla usebenzise utjhefana ohlazekileko. Nawuqedako uhlanulule idemu leyo-ke.
Ukumunya kunzima esaneni elinompharu ngalokho isana lidinwa msinyana. Ukwenza bona ukufunzwa kube lula, kungasetjenziswa idemu enetjhuba elikhulu kunelijayelekileko nofana enetjhuba elisikwe sasiphambano ngombana isiza bona ibisi litleleze lula.
Kungasetjenziswa nanyana ngiyiphi idemu ekhambisana nebhodlholo elisebenzisekako! Ukubona bona ukuhlanganiswa kwedemu nebhodlholo kuyasebenza isana kufuze likghone ukumunya kuhle, lithele nomzimba nawe uzizwe utjhaphulukile ngendlela limunya ngakhona. Nakube isana liyakghona ngedemu nebhodlholo elijayelekileko, khona-ke lisebenzise njalo nje. Nanyana ngikuphi okunyulako, kumele kube yinto etholakalako nethengekako. Nokho-ke kunendemu ezinengi ezenzelwe amasana anompharu?
Ibhodlholo lenziwe ngeplastiki ethambileko negandelelekako, begodu linesibumbeko 'esiparaleleko' nofana esibuncande. Lokhu kwenza bona umfunzi akghone ukugandelela ibhodlholo ngokwaneleko ukusiza isana lidose ibisi elaneleko.
Idemu yidanyana begodu imatsikazana kunejayelekileko, begodu isikwe sasiphambano ekugcineni. Ukusika sasiphambano akwenzi bona ibisi liphume nakube isana alilumalumi idemu nofana liyimunye. Ibisi liphuma kwaphela lokha isana nalilinga ukudla. Kwenzeka ukulinganela hlangana kokumunya kwesana nokugandelela komfunzi?
Pheze nofana ngiyiphi idemu ingafakwa ebhodlholweni I-Mead-Johnson, nanyana ngasikhathi kuba nokuvuza kuya ngeendemu ezahlukileko, lokhu nokho akusiyinto etshwenya khulu, sekufuneka ibhibhi kwaphela.
Amabhodlholo wakwa-Mead-Johnson ayatholakala eSewula Afrika, nanyana kungasi sekhemisi oyijayeleko.
Ibhodlholo lakwa-Mead-Johnson lingasetjenziswa ngepumelelo emasaneni ane-Pierre Robin Sequence.
Nanyana amabhodlholo wakwa-Mead-Johnson kuthiwa asetjenziswa kanye alahlwe angahlanzwe bese kubulawa umlwana abuye asetjenziswe kanengingengi godu. Kungcono ungawafaki kumayikhroweyivi nofana emtjhinini ohlanza izitja?
Idemu ede nethanbileko, ngokwayo emumatha itlelezi elima-29 ml.
Ilinyana elisemlonyeni wedemu elingabekwa ngendlela yokobana lilawule ukutleleza kwebisi kobana lingaphumi, litleleze kancani, nokutleleza khulu.
Idemu ethambileko ingagandelelwa kancani bese iyaliswa kobana ibhadekele imizamo yesana yokumunya.
I-Haberman Feeder nayo sekhe yasetjenziswa ngepumelelo emasaneni ane-Pierre Robin Sequence.
Umhlobo lo webhodlholo uyadura. Nawo uyatholakala eSewula Afrika nanyana ungatholakali emakhemisi ajayelekileko kodwana kubathengisi bemikhiqizo yakwa-Medela* (Qala ikhasi 13). Lokhu kuza kuhlangene, kuba libhodlholo, isivalo, idiski, ilinyana kanye nedemu.
I-Haberman Feeder ayikalungeli abantwana abanobudisi bokuginya, okutjho labo abanobudisi bokukhambisa ibisi ukusuka emlonyeni ukwehlela emphinjeni.
Idemu kumele ifakwe ngemlonyeni wesana ukuze ihlale ngaphasi kwethambo lerhwalabha nofana phezu kwepleyiti lokufunza. Lokhu kwenza bona isana likghone ukugandelela ilimu lalo, nedemu, phezu kwethambo bese ngokwenza njalo lidose ibisi. Nakube idemu iphethwe yanqotjhiswa ngemlonyeni wesana, izokugandelelelwa ngempharwini bese ibisi litlelezela ngepumulweni lingayi ngemlonyeni.?
Njengombana isana lingaginya ummoya omnengi nalimunyako, kumele linonde libhodliswa, okutjho bona njalo nje emizuzwini embalwa. Nakube isana liyarhitjhwa, kumele kukhawulwe ukulifunza, libekwe phezu kwedolo lakho bese ulihlikihla ngetende yesandla sakho phakathi kwamahlombe. Wesule ibisi epumulwenalo. Nakube liragela phambili ngokurhitjhwa, kumele isana lifunzwe kancani kunekuthomeni, ibisi lingabethi ingemuva lomphimbo. Idemu enetjhuba elifana nalelo, ekhuphela ibisi ngemlonyeni ngasikhathi sinye, ingasetjenziswa ukuvikela ukurhitjhwa.
Kungaba yindlela esidondi, yeke kuqakathekile kobana ababelethi babekezele bazigedle, baziphe isikhathi esaneleko sokufunza. Kanengi ukufunza akukafaneli ukuba side ngaphezu kwemizuzu ema-30 ukuya e-45 njalo ema-awareni ama-3 ukuya ka-4. Isana kumele njalo nje liphathwe ngethando, lidlaliswe begodu likhulunyiswe. Lesi sikhathi esiqakatheke khulu sokusungula ubudlelwana obutjhideleneko phakathi kwakamma nesana.
Ukuqakatheka kokumunya kugandelelwe, kodwana nakube ukumunyisa ibele nofana ibhodlholo akuphumeleli namkha udorhodera owanze i-ophareyitjhini empharwini athande bonyana kujame kancani ukufunza ngokusebenzisa iindlela ezimbilezi, kungasetjenziswa ezinye iindlela. Lokhu kufaka ukufunza ngekomitji, isirinji, ithunjana nofana ikhezwana.
Ukufunza ngekomitji ngenye yeendlela ezilungileko zokujamiselela, ngombana iphephile, inepilo, ilula begodu itjhiphile, godu ingasetjenziswa ukufunza umkghado osengelweko. Sebenzisa ikomitjana efana ne-40ml Baby Cup Feeder etholakala kubabi bemikhiqizo yakwa-Medela*. Hlanza ikomitji bewubulale imilwana bese uyibuyisa phakathi ngebisi. Beka isana phezu kwamathangakho, usekele ihlokwalo. Ungadinga bonyana uphuthele izandla zalo ukuze lingathinti ikomitji. Sondeza ikomitji eendebeni zalo zomlomo, kuthi nalivula umlomo, utjhigamise ikomitjhi leyo. Yeke lizokurhamula ibisi ekomitjini. Ungatheli ibisi ngemlonyenalo. Linikele isikhathi sokuphumula njalo ngemva kokurhamula. Lizaziselela ngesikhathi salo belilawule umthamo webisi eliwuthathako. Nasele lisuthi, lizokuvala umlomalo lingasafuna ukusela.
Isirinji nofana idropha ingafunyanwa ekhemisi begodu ingasetjenziselwa ukuthontisela buthaka ibisi ngemhlathini womntwana kunobana liye emphinjeni. Ukusiza ngokufunza ngesirinji, kungananyathiselwa umuno weplastiki wokufunza wakwa-Medela* esirinjini. Ofunzako uzakufaka iminwakhe ngeqadi komuno wokufunza weplastiki bese uvumela isana limunye emunweni bese kancani kancani kugandelelwa isikhondo sesirinji. Indlela le ingasetjenziswa ukuseza imithi. Umuno weplastiki wokufunza ngesirinji wakwaMedela.
Ukufunza ngekhezo kubuthaka khulu, kodwana kungasetjenziswa njengejamiselela lokha ezinye iindlela nazihlulekilkeo.
Indlela le isetjenziswa njengemizamo yamaphelelo nakufunzwa umntwana onompharu. Kufakwa itjhubhu ngepumulweni yomntwana, bese linqotjhiswa kundinyana, ngalokho lidlula kuqhoqhoqho, ngaleyondlela ibisi lithelwa lehle ngetjhubhelo. Kuyindlela esidondi ngombana umntwana akubi nemizamo ayenzako, nokho kuyindlela ethembeke khulu yokwenza bona umntwana adle abe athele umzimba. Kutuswa khulu bonyana akhuthazwe ukumunya idemu, isib, I-NUK Orthodontic dummy, khulukhulu nakufunzwako. Lokhu kuzokusiza imisipha yokumunya, okuqakatheke malungana nokukhula kwehlafunyo nokukhuluma. Godu lokhu kufundisa umntwana ukuthi athi nasamunyako, isisu sakhe sigcwale! Phezu kwalokho, isana kufanele liphathwe ngendlela ejayelekileko yokuphathwa nalifunzwako. Ngokujayelekileko ukufunza ngetjhubhu leempumulo nangethumbu kufanele kuliswe msinyana ngendlela okungakghoneka ngayo?
Nanyana kusetjenziswa yiphi indlela yokufunza, kuqakathekile ukugcina zoke iindawo magegana nompharu zihlanzekile. Ngemva kokufunzwa kwesana, linikele amanzana abilisiweko apholiswa ngebhodlholo ukuze kusuke ukudla okusalele empharwini. Uboya obuthambisiweko nabo bungasetjenziswa ukuhlanza umpharu. Nakube ukudla kusele kwaba kunengi, kuzokuhlangana neendende emlonyeni namathimila epumulweni bese kwenza ikhokho elomeleleko okungabanga ubulwelwe endawaneni leyo. Ilizwi lokugcina lokukhuthaza: Lokha isana nalithela umzimba, lizokhula begodu liqine, bese ekugcineni likghona ukusebenzisa nanyana ngiyiphi idemu nebhodlholo, nofana lisebenzise ikomitji. Akukaqakatheki ukuriyadisa ukulumula isana elinompharu kobana lithome ukugoma ukudla, kumele liphathwe njengamanye amasana ngendlela kungakghoneka ngayo.
Imikhiqizo yakwa-Medela iyatholakala kezinye iintolo ezikhethekileko zabantwana, emakhemisi ekhethiweko nemitholapilo ekhethekileko. Nakungasinjalo inga-odwa ngokusebenzisa abAbi bemikhiqizo yakwa-Medela: uJane Pitt at +27 11-788-9102/72. Imikhiqizo ingaposwa ngobusuku bunye enarheni yoke?
Nursers, thintana ne-Melrose Park Pharmacy at +27 11-887-8156/7.
Arvedson, J.C. and Brodsky L.(2002) Pediatric Swallowing and Feeding: Assessment and Management (2nd Ed.) Singular Thomson Learning, Canada.
Miller, C.K. and Kummer, A.W.(2001) "Feeding Problems of Infants with Cleft Lip/Palate or Craniofacial Anomalies" in Kummer, A.W. Cleft Palate & Craniofacial Anomalies Singular Thompson Learning, Canada.
Sidoti, E.J. and Shprintzen, R.J. "Pediatric Care and Feeding of the Newborn with a Cleft" in Shprintzen, R.J. and Bardach, J. (1995) Cleft Palate Speech Management: A Multidisciplinary Approach Mosby, St. Louis.
I-inthanethi @ http//:www.cleftline.org or http//:www.widesmiles.
Ngokuthokoza okukhulu abalungani bami uProf. Brenda Louw no Prof. Gerald Gavron ngesizo nangokusekela kwabo okukhulu, khulukhulu uNorman Pearce kanye ne- Netcare Marketing Team ngokuhlanganisa lokhu.
<fn>DAC-NLS. UkugidaNokuthiywaKw.2007-05-18.nr.txt</fn>
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Uzakuthanda bona i-NAC ithintane njani nawe?
2.1 Akhe usihlathululele ngokufitjhazana ngephrojekhthi le, ngamagama angadluliko kama-500.
2.2 Rhemisa lokho okube yipumelelwakho ekulu kezokugida / keobukghwari eminyakeni emi-3 edlulileko.
2.3 Bangaki abantu abasephrojekhthinakho le Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo besitjhaba nehlalo yaso ezakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC?
3.1 Isihloko / Igama Lephrojekthi Oyenzela Isibawo.
3.2 Hlathulula iminqopho eqalene nephrojekhthi le.
3.4 4 Itjho amadeyithi olindele ukuthoma nokuqeda ngawo iphrojekhthi le..
3.5 Umphakathi uzakusizakala njani / ngani ngephrojekhthi le?
4.2 Kukhona enye ihlangano la ubawe khona ukusizwa ngemali Sibawa uveze boke abakusiza ngemali bese uzalisa imininingwana elandelako ngenzasapha?
4.4 Itjho imisebenzi yephrojekhthi ozayisebenzisela imali evela kwa-NAC nakube uphumelele ukuyithola?
4.5 Itjho amanye amahlandla la i-NAC yakhe yakusiza khona ngemali.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Sibawa abafakazeli ababili esingakghona ukubathola, umrholi womphakathi kunye nesikghwari esiwufundeleko umsebenzi wobukghwari abanqopheneko nomsebenzakho. Sibawa usithumelele ubufakazelo obutlolwe babe batlikitlelwa obubuya kubafakazeli, ngenzasapha.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Ubuncani bakhona ufake sinye isibonelo somsebenzakho (isib. Isithombe, iindatjana ezisikwe emaphephandabeni, njll.) esiphathelene nephrojekhthi le.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>DAC-NLS. UkugonywaKwabentwana(2007).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ubulwelwe besifuba (TB) kanye ne-meningitis.
Ngubani ofanele bona agonywe?
efikelela kwemi- 5.
ikarada nangabe uvakatjhela kwamathomo.
nomlando womntwana wokugonywa.
Umntwanakho uzakugonywa ngokuya komnyakakhe.
azokugonywa godu okulandelako.
abentwana babo bayagonywa.
Umntwana ugonywa msinyazana khonokho.
ayiswe nini bona ayokugonywa godu okulandelako.
<fn>DAC-NLS. UkuhlahlubwaOkukatelekile.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ezakunyulwa sikhulu sezamaphilo leso.
tswe ebulwelweni lobu obuthathelwanako.
obungafaka umphakathi woke engozini.
Ihlelo lemisebenzi ngelasimahla.
incwadi kadorhodera ekuthumelako esibhedlela.
<fn>DAC-NLS. UkuhlalaIsikhatjhana.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
<fn>DAC-NLS. UkuhlalaUphilileEpi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Kunamalwelwe amanengi esiwathola ngefuzo kubabelelethi bethu nabogogo nabobamkhulu. Akunanto ekulu esingayenza ukukhandela lamalwelwe.
Kodwana, kunamanye amalwelwe esiwathola ngebanga lendlela esiphila ngayo.
Lamalwelwe abizwa ngamalwelwe wemikghwa yokuphila.
Lencwajana inikela ngelwazi ngezinye zezinto ongazenza ukukhandela lamalwelwe.
Khumbula, mzimba wakho. Ipilo yakho isezandleni zakho. Ngakho-ke zitlhogomele.
Lencwajana yesihloko ekhuluma ngokuhlala umajadu khona uzakuhlala uphilile ngeyokuthoma emilandelandeni yeencwajana.
Ngena Dudu usele itiye udle nekhekhe elimnandi elithengwe ngudadwethu edorobheni lapho asebenza khona?
Ngifuna icezu elincani lekhekhe, ngiyathokoza!
Lezi ziinthombe zomndeni begodu lowo ngudadwethu?
Godu kuyabonakala, Rachel uqaleka anone khulu?
Iye Rachel ukunona khulu kungarholela ekubulwelweni obumbi?
lezi ziinthombe zomntanami zebholo umlandeli omkhulu weBafana Bafana?
Begodu unomehluko abantwaba abamajadu bafuna ukudla okuhlukileko kunalokho kwakadadwenu osebenza e-ofisini?
Lokhu kudla kunezakhamzimba ezinengi zokuvikela, amavithamini namaminerali.
Khumbula ukuhlanza iinthelo nemirorho ngaphambi kokuzidla.
Lokhu kudla kunikela amandla amanengi. Okhunye ukudla kilelihlangothi mantongomani nama-lentjisi.
Ngiyiphi idayethi enepilo?
Idayethi yakho kukudla kwangamalanga. Ukuthola izakhamzimba namandla owatlhogako, kufanele udle imihlobo ehlukeneko yokudla malanga woke. Nawufuna idayethi enepilo ngezelela ngokudla okunezakhamzimba kanye nokuvikela umzimba ekudleni kwakho kwangamalanga ngesinye nesinye isikhathi esihlukileko.
Uzakutlhoga godu ukudla kabili namkha kathathu ngelanga. Okhunye kwalokhu kudla kufanele kube sekuseni.
Abantwana khulu khulu batlhoga ukudla into ngaphambi kobana baye esikolweni. Khumbula, abantwana bavamise ukutlhoga ukudla okunengana phakathi nesikhathi sokudla ngombana amathumbabo mancani begodu angeze badla ukudla okunengi ngesikhathi sinye.
Ukudla kwekhaya kulungele idayethi enepilo. Eqinisweni ukudla kwesintu kwabokhokho bethu (nokhunye abantu abasakulandelako) yidayethi enepilo khulu.
Ukudla okulungileko okudla ngamalanga okufana nesiphila, irayisi, amabele, uburotho, amazambana kubizwa ngokudla kwangamalanga. Lokhu kudla kusinikela amandla kanye nezakhamzimba neemvikelamzimba. Lokhu kudla kuyasuthisa. Ngombana akukasefwa kunefayibha engasilekiko eyenza indeni isebenze kuhle nelungileko.
Ngetjhudu elimbi abanye abantu bayakhohlwa bonyana ukudla kwabo kwangamalanga kuqakatheke kangangani. Lababantu bavame ukulisa ukudla, ukudla kwabo kwangamalanga nasele bakghona ukuthenga ukudla okubiza imali enengi. Ngebanga lalokhu, idayethi yabo kwesinye isikhathi iba ngenganapilo.
Abantu bafaka iimpayisi neenongo (ezifana nekheri, itswayi lokununga, ibilibili, netjhukela) ekudleni ukwenza bona kunambitheke kamnandi. Inengi leempayisi neenongo azinazakhamzimba. Nanyana umzimbakho utlhoga itswayi, utlhoga elincani ngamalanga, ihafu yesigobho setswayi ngelanga. Linga ukubalekela ukudla okunetswayi okufana namaphayi namatjhipsi.
Iimbuyisamathe kukudla okudliwa phakathi nesikhathi sokudla. Ukudla iimbuyisamathe kwenza umzimbakho usebenze kuhle ilanga loke. Abantwana batlhoga ukudla iimbuyisamathe phakathi neekhathi zokudla. Ukudla iimbuyisamathe kuqakathekile kodwana kufanele udle ezilungileko. Abantu abanengi bathabela iimbuyisamathe ezifana namatjhipsi, amaswidi, amatjhokoledi, iinselo ezimakhaza, amakhekhe, amabhiskidi, itiye nekofi. Ngetjhudu elimbi lemihlobo yeembuyismathe ayinapilo. Godu Ibiza khulu.
nikela abantwana bakho ukudla okufana ne-peanut butter nesametjisi lejemu, iinthelo nokhunye kokusela okufana namanzi, ijusi namkha ibisi.
khuthaza abantwana ukuthenga iinthelo kuphela kubathengisi bestaradeni.
kufanele ukhumbule bona isibuyisamathe akukafaneli sidliwe esikhundleni sokudla okunepilo.
Ngiliphi inani elilungileko lokudla okunamandla okufanele ukudle?
Asiqale inani lokudla okufanele ukudle. Ukuthi udla kangangani, (khulu khulu ukudla okunamandla amanengi), kuzakuyama phezu kweendingo zakho. Abantu abahlukeneko batlhoga inani elihlukeneko lamandla.
Umntwana udla inani elilungileko lokudla okunamandla lokha nakakhula ngokujwayekileko. Khuluma nonese wekliniki ukuthola nayikuthi ukhula ngezinga elifaneleko.
Umuntu osele amdala udla inani lokudla okunamandla lokha nakahlala anobudisi obulingileko bomzimba. Khuluma nonese wekliniki ukukurhelebha ukwenza ubudisi ubulungileko bomzimbakho.
Lokha umuntu nakadla ukudla okunengi okunikela amandla ukudlula okufaneleko ukudla okungakasetjenziswa kuzakubekwa emzimbeni njengamafutha. Umuntu uzakunona. Umuntu onone khulu mumuntu onamafutha amanengi emzimbeni. Umuntu odla ukudla okunikela amandla okuncani kunokufaneleko uzakwehlisa umzimba ngombana umzimba usebenzisa bewuqede amafutha ongawathola ukwenza amandla.
Kufanele ube nedayethi begodu kufanele udle ukudla okwaneleko ukuhlangabezana neendingo.
Kunabantu abanengi abanone khulu kilamalanga kunangesikhathi esidlulileko ngombana abantu batjhugulula indlela yabo yokudla nokuphila.
Abantu abadla ukudla okunamafutha okufana namatjhipsi esikhundleni sephuthu ngesikhathi sokudla kwemini. (emakantinini wamanye amakampani abasebenzi bayakhetha phakathi kokudla kwamakhuwa nokuthenga ukudla kwesintu okufana nomratha, istampa, amadumde, njll).
Abantu abavamise ukukhandzinga ukudla ngamafutha esikhundleni sokubilisa ngombana ukukhandzinga kumsinyana begodu kubulula.
Abantu abavamise ukuthenga ukudla okunamafutha amanengi okufana nekukhu ekhandzingiweko, ipaloni namaphayi wenyama.
Abanye abadla ukudla okunengi ngesinye nesinye isikahthi sokudla namkha iinlibazisi ezinengi phakathi kweenkhathi zokudla.
Kungani kunganapilo ukunona khulu?
Abantu abanona khulu banamfutha amanengi emzimbeni. Kunekghonakalo yokobana babe nemiraro yepilo kunabantu abangakanoni khulu.
Lemiraro yezepilo ingabanga bona abantu barholophale namkha bahlongakale lokha nabasesebatjha. Njengombana ubona, akusi kuhle ukunona khulu.
Indlela engcono yokwehlisa ukunona kusikinya umzimba nokudla idayethi enepilo.
Yidla ukudla okunefayibha engasileko eyenza indeni isebenze kuhle okufana noburotho, i-oats, iimbhontjisi, iinthelo nemirorho. Lokhu kuzakurhelebha ukuqeda indlala.
Yidla ukudlana okuncani kathathu ngelanga. Thoma loke ilanga ngesidlo sekuseni. Nawubhalelwa kukudla ngesikhathi esithileko uzakulamba begodu uzakufuna ukudla khulu ngemva kwesikhathi.
Ukusela utjwala kwenza unone. Ungabuseli.
Sikinya umzimba khudlwana!
Lokhu ngokhunye kokudla okunikela amandla khulu okufanele ukusele / ukudle kancani.
Itjhukela: itjhukela enengi ekofini netiyeni, emratheni, emaswidini, eenselweni ezipholileko, i-ice cream, ijemu, elujwini, emakhekheni nama-pudding kufanele uyibalekele.
Ukudla okusiliweko: yidla ukudla okumbalwa okusiliweko kilokho okudla ngamalanga okufana noburotho obumhlophe, irayisi emhlophe, iflowuru emhlophe, iinyama ezisetjenziweko nezingemabhlegeni ezifana nepaloni. Lokhu kudla kunamandla amanengi begodu kunezakhamzimba ezimbalwa nefayibha yendeni.
Amafutha: amafutha anamandla amanengi begodu kufanele adliwe kancani. Isibonelo lokhukudla yibhodera, i-lard, itjhizi ezele ikhrimu, i-oli, inyama enamafutha, amatjhipsi wamazambana, amasoseji. Sebenzisa amancani amafutha wemirorho nawunawo, nawuphekako ukudla begodu ungakhandzingi ukudla. Sika amafutha enyameni bewukhuphe isikhumba sekukhu ngaphambi kukupheka (inengi lamafutha lingaphasi kwesikhuma). Sebenzisa ibisi elinamafutha kunalelo elinekhrimu.
Iinselo zotjwala nebhiya: Hlala kue notjwala nawungakghona. Nawubhalelwako, ziqintele ukusela kwakho utjwala nebhiya.
Ungasirhelebha na Dudu?
Nginomraro ngobudisi bami. Nginone khulu begodu udorhodera ungitjele bona ngehlise ubudisi.
Umngani ungiyelelise bona ukusela amanzi afuthumeleko anejusi yelamune ngamalanga ekuseni, kuzakurhelebha ngehlise ubudisi. Ngiyakwenza lokhu kodwana umehluko awukho.
Indlela yinye yokwehlisa ubudisi kukudla kancani, khulu khulu ukudla okunikela amandla, ukusikinya umzimba nokubalekela ukudla okunikela amandla khulu njengetjhukela, ukudla okusiliweko, utjwala, ama-oli namafutha.
Khumbula ibanga elenza bona ugcine sele unone kangaka kukobana udla khulu ukudlual indlela okufanele ngayo, khulu khulu ukudla okunamandla khulu. Irhalasi lamanzi anejusi yelamune, kuphela, angeze kwakurhelebha. Eqinisweni akunapilisi namkha injektjhini, okutjhatjhwako namkha ikarisomraro engaqeda amafutha emzimbeni.
Henry, into engcono kukobana udle idayethi enepilo. Balekela ukudla okunikela amandla khulu, yidla iinthelo ezinengi nemirorho, ungadli phakathi kwesikahthi sokudla begodu sikinya umzimba. Ungakwehlisa ubudisi ngalendlela.
Ngaya kudorhodera ngelinye ilanga. Wathi nginegandeleo elikhulu leengazi. Wangitjela bona igandelelo lami leengazi lizakwehla nangingehlisa ubudisi.
Ngidle kuphi ukudla okungehlisa igandelelo leengazi zami?
Kuzakufanela bona udle kancani, khulu khulu ukudla okunikela amandla. Qinisekisa bona udla idayethi enepilo. Ngamanye amagama kufanele udle ukudla okunikela izakhamzimba okufana neembhontjisi nefesi nalokho okunothe ngemvikelimzima okufana nemirorho neethelo. Yidla ukudla okuncani.
Balekela ukudla okunikela amandla khulu okufana netjhukela, okusiliweko, amafutha ne-oli-, ibhiya notjwala.
yenza isiqiniseko sokobana usebenzisa itswayi elicani ekudleni ngombana itswayi elinengi alikakulungeli. Kuqakathekile godu ukusikinya umzimba ngakho thola iindlela zokusikinya umzimba. Khamba elangeni elinye lesibili isikhathi esingasiquntu se-awara.
ukudla okunezakhamzimba (ama-phrotheyini)?
ukudla okuneemvikelamzimba (ama-vithamini namaminerali)?
Zombeleza ukudla okunefayibha eyenze indeni isebenze kuhle.
Qala bona lomma udlani. Khuyini okungakalungi ngedayethi yakhe?
Gwala isithombe sokudla okunepilo lomma angakudla okungamrhelebha ukwehlisa ubudisi?
Hlanganani nabangani. Tlamani izidlo ezinepilo. Yabelanani imiqondo.
Iinthelo nemirorho lihlangothi eliqakathekileko ledayethi, ngakho kungani singatjali yethu Umbhejana womgodi namkha isivande esilinagna nomnyango silula khulu ukusenza. Landela lamagadango kilelikhasi begodu linga ukutjala kwakho ukudla. Nawunemiraro bawa isikolo sangekhenu skurhelebhe?
Buthelela isila efana namakelo wemirorho, amakelo, imirhorhotjhi, iimbhali ezifileko nekhula, utjani behlathini, amakari kanye nezinye iinsalela zeentjalo, amaqephe wamaqanda, amathambo nomanyoro wesibayeni.
Merega umbhede olingana nomnyango. Ungawulinganisa ngespete, umbhede kufanele ube bubanzi obulingana nespete sinye, kanye neempete ezimbili ubude.
Yemba umbhede utjhinge kangangamasenthimitha amatjhumi amane nahlanu (ukutjhinga okufika edolweni). Bekela ngeqadi ihlabathi enzima yangaphezulu ihlukane neyangaphasi.
Zalisa hafu umbhede ngesila oyibutheleleko. Kufanele yoke ibe ziintokana ezincani ngapahmbi kokuyisebenzisa.
Thambisa isila. Isila ethambileko iphuka ibe kukudla kwehlabathi msinyana kunesila eyomileko.
Yembesa isila emanzi msinya ngehlabathi yangaphasi emasenthimitha ali-15 kulandele ihlabathi yangaphezulu. Ihlabathi engehla kufanele ibe feyini ingabi namatje namkha amagade. Umgodi nasele uzalisiwe kufanele ube masenthimitha ali-15 ukuphakama ukusuka phasi.
Manje ungatjala iintanga zakho esivandeni ngamarhemo embhedeni.
Tjala iintanga ngokuyelela. Kufanele zingatjhidelani khulu. Zivale ngehlabathi encvani eyomileko bewugandelele ihlabathi phasi.
Kokugcina yembesa umbhede ngelarha elimasenthimitha ali-15 wotjani obomileko namkha iinhlanga.
Thelelela isivande sakho ngamalanga amalanga alitjhumi wokuthoma.
Tsomula iintjalo nasele zimasenthimitha ali-10 ubukhulu.
Yenza isiqiniseko bona kunotjani obomileko obaneleko, amakari omileko namkha iinhlanga ezembese ihlabathi yangehla.
Yembesa butjha kanye ngenyanga.
Ukutjala imirorho kusebenzisa ukudla okusehlabathini ngemgodini ngakho uzakungezelela ivundela esivandeni sakho ngaphambi kokbana utjale imbewu yakho etja ehlabathini leyo.
<fn>DAC-NLS. UkuhlanganisaUtjwalaObulethwe.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
athundubaza umkhiqizo omnengi ngamanzi.
ngaphambi kokuthoma kokuhlola.
ngaphasi kwelihlo lomhloli womNyango wezokuLima.
ngenarheni nomunye umkhiqizo.
nakalungele ukuletha umkhiqizo wokugcina.
zokucozululwa mazombe kotjwala.
<fn>DAC-NLS. UkuhlelaUkubhadelaEsalelek(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yi-South African Revenue Service (SARS).
isikhathi. Tjheja bona i-SARS ingasala isibawo.
lomTato we-SARS (ama-Call Centre).
legatja le-SARS eliseduze.
erekhodini lakho lomthelo.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. UkuhlelaUkubhadelaEsalelekoKw.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yi-South African Revenue Service (SARS).
isikhathi. Tjheja bona i-SARS ingasala isibawo.
lomTato we-SARS (ama-Call Centre).
legatja le-SARS eliseduze.
erekhodini lakho lomthelo.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. UkuhlolaUkuzitloliselaI-vatKo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
nokukhuthaza ukubikwa kwababalekela umthelo.
000 akutlhogakali bona azitlolisele i-VAT.
African Revenue Service (SARS).
itholakala kuwebhsayithi ye -SARS website.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. UkuhlolwaKwamasampulaWangokomt.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukumila nokuphila isikhathi eside kwembewu.
elebulwa kuhle nangeqiniso, iyathengiswa.
nabalimi, abathengisa imbewu.
yokuthengiswa neqinisekisiweko, iyatjhejwa.
Emihlobeni yeentjalo enemiraro.
Abahloli bayaziswa ngemiphumela.
ingasathengiswa namkha ilebulwe butjha.
mgcinimali kufanele ibhadelwe.
izakukhanjelaniswa ne-invoyisi ekhutjhiweko.
sisebenzisa irherho lokubeka phambili lokuhlola.
ukuya eemvekeni ezimbalwa.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. UkuhlolwaKwembewuNgomnqophoWe.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Improvement Act, 1976 (Act 53 of 1976).
nesinghonghoyilo namkha umbango.
isikghonakalisi sokuhlolwa kwembewu.
Letha amasampula azokuhlolwa.
Igama le-akhawunti : NDA: Seed Testing Services.
wembewu ukurarulula iinghonghoyilo nemibango.
isikhathi esizakuthathwa liphenyo elizakwenziwa.
<fn>DAC-NLS. UkuhlonyiswaOkunabil.2007-05-18.nr.txt</fn>
Umtlolo lo ujamele iimphakamiso zeKomiti Elawulako ezenziwe kuNgqongqotjhe malungana netlhatlha lomsebenzi wokuHlonyiswa kwabaNzima ngokoMnotho keZelimo(AgriBEE) elajanyiswa ngoJulayi/Velabahlinze 2004. Iimphakamiso ezihlongoziweko zidzimelele ekambisweni nemiphumeleni yokubonisana ebe ngemva kokujanyiswa kwetlhatlha lomsebenzi le-AgriBEE. Umtlolo usebenza njengomhlahlandlela womtlamo malungana nokuthuthukiswa emkhakheni. Umtlomalungelo lo uzokugadangiswa njengomThetho wokuSebenzisana Kuhle emKhakheni weZelimo.
Ikambiso yokubonisana malungana nokujanyiswa kwetlhatlha lomsebenzi le-AgriBEE beyiragwa malunga alitjhumi nesithandathu avela emkhakheni ngokupheleleko akhethwe ngokwawo. Ikomiti yabamba imihlangano elikhomba ukuvumelana ngendlela okuzakubanjwa ngayo ikambiso yokubonisana, ukutjheja ituthuko, ukutjheja zoke iinkulumo zokutshwaya ezitloliweko ezimatjhumi amahlanu ezifunyenweko, ukuvumelana ezingeni eliphezulu leemphakamiso kanye nokusebenza ngombiko opheleleko oya kuNgqongqotjhe.
Ukuqinisekisa ukubonisana okuhlukahlukeneko kwabalimindima emkhakheni wezelimo malungana nephuzu okuqalwe kilo eliphakanyisiweko kanye nokunqotjhiweko okuphakanyisiweko kanye neenkhathi eziquntelweko malungana ne-AgriBEE. Lapha kulindelwe bonyana iKomiti Elawulako ye-AgriBEE izakulunganisa abomma, ilutjha, imisebenzi kanye nemiphakathi yemakhaya ekubonisaneni kwayo.
Ukurhola, ukukghonakalisa, kanye nokuphatha ikulumiswano ngeendlela eziqakathekileko zokwenza-okufaka ukusetjenziswa kwendlela yekarata lamaphuzu elilinganeleko; isihlanganiso phakathi kweHlelo lomKhakha weZelimothe kanye namanye amahlelo kaRhulumende angasetjenziswa ukuzuza iminqopho yetlhatlha lomsebenzi le-AgriBEE.
Ukufumana iinkhala ezingaba khona eTlhatlheni lomtlamo we-AgriBEE nokuqinisekisa ukubonisana okwaneleko nokubika ngalokhu.
Ukutjheja nokwenza iimphakamiso ngokubika okunepumelelo, ukutjheja kanye neendlela zokuhlolisisa malungana nomTlolomalungelo we- AgriBEE okhambisana nomThetho wokuHlonyiswa kwabaNzima ngokomNotho okuNabileko nokutjheja umlungelunge womKhakha weZelimo eSewula Afrika.
Ukulungisa imibiko yesikhatjhana eya kuNgqongqotjhe nyanga zoke kanye nombiko ngomsebenzayo nalokho ekufumeneko ekugcineni kwesikhathi somsebenzi esibekiweko. Umbiko opheleleko godu uzakwethulwa emHlanganweni womKhakha.
Ikambiso yokubonisana inqophe ukulima okuhlelekileko (okukhulu nokuncani) kanye namabhisimisi akhambisanako. Iimfundobandulo zabanjwa malungana nabalimindima bemikhakha yoke abafana nabasebenzi, ilutjha, abafazi kanye neenqhema zabalimazekileko abanekareko efanako kezelimo.
I-AgriBEE isebenza kiwo woke umlandelande womkhakha wezelimo eSewula Afrika, kufaka yoke imisebenzi yezomnotho ephathelene neembonelelo zalokho okungeniswa ngezelimo, imisebenzi eyenzelwako, ukulima, ukusetjenzwa, ukuphadlhalaliswa, imininingwana ngomsebenzi kanye nemisebenzi ekhambisanako engezelela ubungako kumikhiqizo yezelimo.
Ama-SMME ahlanganyela ku-AgriBEE ngokukhambisana nomThetho wama-BBBEE 53 ka 2003, umThetho wamaBhisimisi amaNcani weliZweloke 102 ka 1996 kanye nemiThetho yokuSebenzisana Okuhle.
Amadlhuledlhule hlangana kwemiTlolomalungelo nemiTlolomalungelo yemiKhakha ararululwa ukuya ngokomThetho wokuSebenzisana Okuhle.
Ukusebenza eenarheni kanye nezinye iindaba ezinqopheneko namkha ezikhambisanako kurarululwa ukuya ngokomThetho wamuva wokuSebenzisana Okuhle (usazokugadangiswa).
UmThetho kutjhiwo umThetho wokuHlonyiswa kwabaNzima ngokoMnotho Okunabileko 53 ka 2003.
Zelimo kutjho yoke imisebenzi yezomnotho ephathelene nokukhiqizwa nokusetjenzwa kwezelimo ukusuka kilokho okuvela ekulimeni, imisebenzi yokulima, ukungezwa kobungako ukufikela kumthengi nofana kumsebenzisi womkhiqizo lowo.
I-AgriBEE mtlolomalungelo wokutjhugulula umkhakha njengombana kuhlathululwe kumThetho wokuHlonyiswa Okunabileko kwabaNzima ngokoMnotho 53 ka 2003.
IBubulo leZelimo(Agri-Industry) kutjho ihlanganisela yeBhisimisi eliNzinzisiweko lokuLima kanye neBhisimisi eliNzinzisiweko lemisebenzi yeZelimo.
Ibhisimisi kutjho umuntu(abantu) owenza ibhisimisi, irhwebo nofana iphrofetjhini ngaphakathi kweRiphabhliki yeSewula Afrika.
IBhisimisi eliNzinzisiweko lokuLima kutjho abantu ngabanye, iinqhema, iinhlangano namkha amakhampani azibandakanye kumikhiqizo yamazinga aphasi yezelimo begodu ngobunengi okungewamakhuwa namkha aphethwe abe alawulwa makhuwa.
IBhisimisi eliNzinzisiweko lomsebenzi weZelimo kutjho abantu ngabanye, iinqhema, iinhlangano namkha amakhampani azibandakanye kumikhiqizo yamazinga aphezulu yezelimo begodu ngobunengi okungewamakhuwa namkha aphethwe abe alawulwa makhuwa.
URhulumende kutjho kuRiphabhliki, urhulumende wakheke ngokwelizweloke, iimfunda kanye neendawo okumikhakha karhulumende eyahlukahlukeneko, esizanako begodu nenetjhebiswano.
Okuzuziweko Okunyulwako kutjho imikhakha yokunyulwako okusetjenziswa ekwabiweni kweemvumelwano, ukunikela umlandelande wentengiselwano yezomnotho, namkha ipahla yokuzuziweko kanye nemisebenzi ehlose ukufaka phakathi ukwenza iimvumelwano nabantu ebegade badlelezelwa esikhathini esidlulileko.
Okuzuziweko kutjho zoke iindleko zokufumana ipahla/nemisebenzi kufaka neendleko ezikulu, kodwana akufaki iindleko ezingakaquntwa balawuli.
Iindleko Ezingakhethiseliko kutjho iindleko lapha ikhampani inganakuzikhethela khona ukuqunta bona umkhiqizo namkha umsebenzi ungafunyanwa kuphi, isibonelo njengalapha kunokurhweba ngawedwa khona ngemvelo (isib. amanzi negezi) , lapha ukuthinteka kwebubulo kube khona nomphumela wokurhweba ngawedwa (Amabele), ipahla engeniswako, namkha lapha umthulipahla atheliswa khona ngokomgomo wephasi loke ngamabanga athize (kodwana ngokunqophileko ingasi ngamabanga werhwebo), namkha ikokhelo amabubulo akhokhelana yona malungana nemisebenzi eyenziwe ngamanye amalungu wesiqhema.
Umkhakha: Umphakathi olimako ngaphakathi kobungako bomlungelunge woke womsebenzi wezelimo kanye noRhulumende.
Ihlelo Lomkhakha: Ihlelo Lamaqhinga leZelimo eSewula Afrika elihlelwe ngokuhlanganyela nguRhulumende weRiphabhliki yeSewula Afrika, i-Agri SA (kufaka iTjhemba ye-Agribusiness) kanye ne-NAFU, elitlikitlwe ngomhlaka 27 Novemba 2001.
Abalimindima ligama elisetjenziswa njengegama elibanzi nakuhlathululwa abahlanganyeli kumlandelande woke wobungako bezelimo kanye nabazuzi abakhona nabaqakathekileko be-AgriBEE kufaka norhulumende.
Ilutjha babantu abaphakathi kweminyaka eli-14 ukuya kema-35 njengombana kuhlathululwe kumThetho weKhomitjhini yeLutjha eliZweniloke 19 ka 1996.
wamukelwa lokha nakudingeka itlhadlhulo malungana neenhlathululo. Qala kusaHluko 8 IRHELOMAGAMA.
ngezelela amathuba wemiphakathi, abasebenzi, iinhlangano kanye namanye amabhisimisi ahlanganyelweko wokuba banikazi nokuphatha amabhisimisi akhona kanye namatjha nokwengeza amathuba wawo kumisebenzi yezomnotho, umthangalasisekelo kanye nokubandulelwa amakghono.
khuthaza amahlelo wokusisisa arhorhela ekuthini abantu abanzima bahlanganyele ngokubanzi nokuzwisiseka kezomnotho ukuze bazuze ukuthuthukiswa okudzimeleleko kanye nepumelelo evamileko.
nokukhuthaza amathuba kezeemali malungana nokuhlonyiswa kwabanzima kezomnotho.
Ukuthuthukisa imiphakathi yemakhaya neyendawo kobana ibe namathuba kumisebenzi yezomnotho wezelimo, inarha, umthangalasisekelo wezelimo, ubunikazi kanye namakghono.
Iinkomba lezi zitholakala kiwo woke amabhisimisi emkhakheni wezelimo ngaphandle kwama-SMME wezelimo awela ngaphasi komkhakha ohlukileko njengombana ahlinzekwe mYalo wokuSebenzisana okuHle kwama-SMME.
Ngokukhambisana neHlelo lamaQhinga amalungana neZelimo eSewula Afrika, umbono wengcenye le kungezelela ukufikelela ngokufanako ekuhlanganyeleni kumathuba wezelimo ngaphakathi komlandelande wobungako; ukususa ubutjhaba kubunikazi benarha namabhisimisi; nokutjhaphulula ikghono elizeleko lokurhweba emkhakheni.
5.1.1.1. Ngokomlando, ihlathululo yobunikazi kezelimo beyisoloko yaziwa bonyana yeyame kubunikazi benarha. Itlhatlha lomsebenzi le-AgriBEE liveza umahluko phakathi kwenarha kanye nobunikazi bomsebenzi.
5.1.1.2. I-AgriBEE isisekelo sokukhula ngokwesikhathi eside nokuphalisana komkhakha wezelimo. Imisebenzi kanye neenkambiso ze-AriBEE kumele ngalokho zidosele ekwenziweni kwamabhisimisi akghonekako nadzimeleleko emkhakheni wezelimo.
5.1.1.3. Abalimindima abasemkhakheni bazakusebenzela ukuthuthukiswa nokwenziwa kwemifuziselo yobunikazi obahlukahlukeneko bamabhisimisi ukusekela i-AgriBEE.
5.1.1.4. Boke abalimindima bomkhakha kumele balinge ukuzuza ukusekeleka ngeemali okwaneleko ukuze baqinisekise ukwakhiwa kwamabhisimisi akghonakalako nadzimeleleko.
5.1.1.5. Kuphumeleliseni ukuhlanganyela kwabaNzima kumabhisimisi akhona namatjha ngokwenza ikareko elifanako. Lokhu kufaka amahlelo ahlanganyelwa ngokulinganako kanye nezinye iindlela zemisebenzi ehlanganyelwe nemisebenzi yeplasi kanye namanye amarhwebo wabaNzima.
5.1.1.6. Ekwabeni inzuzo namaphuzu wokutjheja (ubunikazi, ukuthengiswa kwepahla, ubungako obulinganisiweko bokuseleko kanye namalungelo wokuvowuda) kuzakusetjenziswa ukuphumelelisa ubunikazi babaNzima emkhakheni wezelimo.
5.1.1.7. Ekuthengiseleni abosorhwebo abaNzima amabhisimisi wezelimo ngentengo eyamukelekako. Intengo eyamukelekako izokwenza bona kwenziwe amabhisimisi adzimeleleko kanye/namkha amathuba wamabhisimisi malungana nabosorhwebo abaNzima nekudluliselweni kwamakghono akhethekileko kanye/namkha amandla wokusebenza kubarhwebi abaNzima.
5.1.1.8. Ekwenzeni yoke imithetho nezinye iindlela ezikhona ukukghonakalisa ubunikazi.
5.1.2.1. Kuqakathekile ukusebenza ngepumelelo ngmatjhuguluko wenarha ukuqinisekisa ukunzinza kweendawo zemakhaya kanye nokuqinisekisa imakethe. Ikambiso yokuhlomisa ngokomnotho kezokulima eSewula Afrika ithoma ngamathuba enziwe ngcono wokuzuza inarha kanye nokuqinisekisa amalungelo wobunikazi ebantwini neendaweni lapha lokhu kungekho khona.
5.1.2.2. Umnqopho obekwe ngurhulumende malungana nokwAbiwa Butjha kweNarha kuma-30% wenarha yokurhweba ngokulima (ebekuthiwa ngaphambilini Maplasi werhwebo wamaKhuwa) ngo-2014, lokhu godu kumnqopho we-RDP boke abalimindima abavumelene ngawo ukusuka ngo 1994?
5.1.2.3. Ukusetjenziswa okunepumelelo nokudzimeleleko kwenarha yokulima kumele kuqinisekiswe ukuya ngemigomo nemiThetho yezelimo efaneleko. Kumele kwenziwe amarhubhululo ukuze kube neenzathu eziqinileko zesayensi malungana nokuthuthukiswa kwenarha (godu ungaqala umThetho wokuPhathwa okuDzimeleleko kweenSetjenziswa).
5.1.2.4. Thengiseleni abosorhwebo abaNzima inarha yezelimo ngentengo ekhambisana nemakethe ngokuzinikela (Ubunikazi).
5.1.2.5. Phezu kokuthengiswa kwenarha yokulima, ibubulo elinzinzisiweko lizibophelela ekuqatjhiseleni abosorhwebo abaNzima inarha yokulima ngentengo evunyiweko. Intengo evunyiweko izakwenza bonyana kwenziwe nebhisimisi elinzinzileko kanye/namkha amathuba wamabhisimisi kubarhwebi abaNzima nekudluliseleni amakghono akhethekileko kanye/namkha namandla wokusebenza kibosorhwebo abaNzima (Ukuthuthukiswa kweBhisimisi).
5.1.2.6. Phezu kokuthengiswa nekuqatjhiweni kwenarha yokulima, ibubulo elidzimeleleko lizibophelela ekunikeleni inarha yokulima kubasebenzi bamaplasi (Isisiso eliHlanganyelweko lomPhakathi).
5.1.2.9. Sebenziseni inarha yokulima ebuyiselwa embusweni ngehlelo lokuthathelwa kwabalimi abakolodako kobana yabiwe butjha ngokuqatjhiswa isikhathi eside isib.
5.1.2.10. Khuthazeni ukuphathwa okunzinzileko nokusetjenziswa kweensetjenziswa.
Khuthazeni bona abafazi abaNzima bahlanganyele eenkhundleni zebhodo neenkhundleni eziphezulu zokuphatha.
Khuthazeni bona abantu abaNzima bahlanganyele njengamaLunga aziJameleko angekho kuBhodo ekulu ukuze bazuze amaphuzu webhonasi.
Iminqopho yokuqatjha ngokulinganisa kanye nokuthuthukiswa kwamakghono kumele kuzuzwe ngokomThetho wokuQatjha ngokuLinganisa kanye newokuThuthukiswa kwamaKghono.
Amatjhuguluko amanengi ephasini loke adinga bonyana iinsetjenziswa ezinengi kumele zitjhidiselwe ekunabiseni ekufunyaneni abantu abanengi ngokuthembela ebantwini, ukuqatjha ngokulinganisa, ukuthuthukiswa kwamakghono kanye nokutjhugululwa kweenjamiso. Ukukghonakala kezomnotho kezelimo kudinga amandla wokukhiqiza adzimeleleko kanye nezinga eliphezulu lokurhweba, ukuzibophelela kwesikhathi eside, iinsetjenziswa namakghono. Iinqhema ezikhethiweko ezifana nelutjha, abafazi kanye nabakhubazekileko zizakunqotjhwa kileliphiko.
Ukubonelela ngefundo yokuthoma kanye nebandulo. Lokhu kufaka ukubandulelwa ukwazi ukutlola.
Ukubandulela ukulima esikolweni nemakholiji wezelimo kumele kunqophe ekubeni sidingo esimalungana nehlelo lokuhlonyiswa kwabaNzima ngokomnotho kezelimo.
Ukukhuthaza ukulima njengebizelo bese ngo 2005 kwenziwe ihlolisiso lokudingeka okukhulu kwabantu emkhakheni wezelimo.
Ukuqinisekisa kokufakwa kwesibalo esibonakalako sabantu abaNzima emkhakheni babe yikaba ekubeni balingani bamaqhinga kuminqoopho kaRhulumende yokurhweba ngaphetjheya, ukusiza ngobuthekniki, ivakatjho lokuyokufunda okuthize kanye namathuba wokubandulwa.
Kumele kukhuthazwe ukufunda nokutlola ngokusebenzisa amahlelo weFundo yabaDala(ABET).
Ukusungula umkhakha- okulihlelo lokuqatjha nokurhola abantu abatjha abanephrofetjhini, elinqophe iimfundiswa zabantu abaNzima ezingasebenziko nezingakaqatjhwa ngokuzeleko kiyo yoke imikhakha, ukuthoma ngo 2005. Amahlelo wobukhokheli azakuhlonitjhwa yi-SETA enqopheneko namkha iimphathimandla ezinye ezivumileko ukwenza njalo.
Sunguleni amahlelo wokubandula abasebenzi bamaplasi neberhwebo ngamakghono afaneleko wobuthekniki nokuphatha.
Ekusekeleni abazuzi bokwabiwa butjha kwenarha nabarhwebi abaNzima ukwakha ibhisimsi elidzimeleleko ngokudlulisela amakghono akhethekileko emahlelweni avumekelekileko wobukhokheli.
Ipumelelo yokuzibophelela kwe-AgriBEE kubangwa budlelwano obufunyanwako nobubophelelekileko emlandelandeni wobungako ukuya ngokomThetho we-BBBEE.
Ukufumana, ukuhlela ngokweendingo kanye nokunqopha abarhwebi abaNzima kanye namakhampani nakunikelwa amathenda namakontraga emkhakheni wombuso.
URhulumende usebenzisa zoke iindlela zomthetho kanye nezinye anazo ukwenza bonyana kufunyanwe iminqopho ye- BBBEE.
Imisebenzi yokweseka efana nokufumana iimali, umthangalasisekelo kanye namarherho welwazi, isisekelo esiqakathekileko semisebenzi yokuhlonyiswa okudzimeleleko.
Ukuqatjhisela abarhwebi abaNzima inarha yokulima ngentnego evunyiweko.
Ukuhloma iSebenziswano eliVulekileko langaSese ukwenza ngcono ukwethulwa kwemisebenzi.
5.7.1.1. Ukwakha iinkumba eziqinileko, kufaka nokufumana amanzi ahlanzekileko, ihlwengiso negezi.
5.7.1.2. Iinsetjenziswa zokuzithabulula kanye neendleko zokwenza koke lokhu.
5.7.1.3. Ukutjhejwa kwezepilo nemisebenzi ekhambisana naleyo.
5.7.1.4. Ukuhlangabeza iindingo zokuthuthwa kwabasebenzi nabondliwa ngibo, okufana nokuthuthwa ukuya ematliniki neembhedlela, ukuthuthwa kwemikhiqizo yabasebenzi ukuya emakethe, njall.
5.7.1.5. Ukwenza amahlelo womhlalaphasi kanye newemingcwabo.
5.7.1.6. Ukubeka ithemba nokusekela iinkolo zemaplasini.
Ukuzibandakanya ekufakeni isandla ngokuhlanganyela ekuthuthukisweni komphakathi nemisebenzini enqophileko yamabubulo.
Ukunikela abasebenzi bamaplasi inarha yokulima.
5.7.4.1. iinkghonakazo zefundo yomphakathi; amahlelo wezefundo anqophe ukukhuthaza ibubulo lezelimo kanye nemifundaze nesikolatjhibhu ukukhuthaza abafundi ukufundela isayensi yezelimo.
5.7.4.2. amahlelo wokubandula umphakathi anqophe ekuthuthukisweni kwamakghono malungana nabangasebenziko nabaku-ABET.
5.7.4.3. amahlelo wokuthuthukisa ilutjha kanye nezinye iinqhema ezikhethiweko.
5.7.4.4. amahlelo kumaphrojekthi wokutlhogomela, amahlelo wokuhlwengisa umphakathi kanye nokutlhogonyelwa kwebhoduluko lemvelo.
5.7.4.5. amahlelo wokuvulwa kwamathuba womsebenzi kezelimo nemikhakheni ekhambisana nezelimo engaphandle kwebhisimisi.
5.7.4.6. amahlelo wokuthuthukiswa ukuze kuthuthukiswe italente elitjha kezobukghwari namasiko.
5.7.4.7. amatliniki womphakathi namahlelo wezepilo womphakathi.
5.7.4.8. amahlelo wokuthuthukiswa kwezemidlalo.
Nasele kuvunyelenwe ngemihlahlandlela ye-AgriBEE kanye namakarata wamaphuzu womkhakha, kuzakudingeka isikhathi sokuzilungiselela ukukghonakalisa ukwenzeka kiwo woke amazinga (kumazinga wesiFunda, Umkhakha omncani kanye newendawo) nokuqedelela kanye nokuphetha iinqophiso malungana neendingo zabo boke abalimindima.
Ukwenziwa kumele kuqedwe eminyakeni emibili ukuthoma ngo 2007 njengomnyaka wokuthoma wokukhambisana lokha zoke iinkomba sele zilinganiseke ngokuzeleko. Kuphakanyiswe u-2007 ngombana ukhambisana nomnyaka olandelako wokubalwa kwezelimo. Kuzakuvumela bonyana kufakwe iindlela ebegade zingakafakwa kudatha yelizweloke. Ngalokho umnyaka we-2005 kumele uthathwe njengomnyaka wokutshwaya okhombisa bona umkhakha ukuphi ngokwesika yamakarata wamaphuzu.
Isikhathi sekarata lamaphuzu wemnyaka elitjhumi malungana ne-AgriBEE ngalokho sithoma ngo 2007 ukuya ku 2017. Iminyaka emibili ukusuka gadesi ukuya ku 2007 kumele ithathwe njengesikhathi semibono emitjha.
UmNyango usungule ihlelo lokwenza elipheleleko elizokuhlanganisa iqhinga elikhulu lokuthintana elinqophe ukusebenza eendaweni zemakhaya.
Emtlolweni wetlhathla lomsebenzi, ukutjhejwa kwe-BEE enabileko kanye nemiyalo yokusebenzisana okuhle kuquntwa kumThetho wokuThuthukiswa okuNabileko kwabaNzima kezoMnotho ka 2003.
Enye nenye ihlangano ngaphakathi komkhakha izibophelela ukuveza ngokuzeleko nokubika embikwenayo womnyaka, iragele phambili ekufumaneni ukuzibophelela. Umbiko wokuthoma onjalo womnyaka uzokuba ngewomnyaka weemali ka 2005?
Imikhakha enqophileko yokubika izakufaka woke amalungu alikhomba wekarata lamaphuzu.
Amaziko wokutjheja nokuhlolisisa kumele akhiwe ukunqopha eenlinganisweni, ukufana kweenlinganiso kanye neenkhathi eziquntiweko ezifaneleko. Nakunganadatha esisekelo ethembekako, kumele kuvunyelwane ngeenkomba zesilinganiso. Kumele kubekwe ikambiso yokuthintanisa iinlinganiso ze-AgriBEE measurements neenkhathi zokubala ukuze kufunyanwe iinlinganiso ezidingekako eembalweni zelizweloke. UmKhandlu nephiko le-DoA ye-AgiBEE zizakwenza itjhejo.
o Imigomo esisekelo?
Kuzakuhlonywa umkhandlu njengehlangano ezijameleko enegunya lokuyelela ukusetjenzwa komtlolomalungelo.
nakube kunetjhuguluko eliphathekako kumibandela nofana ebhodulukweni lapha kumele kustjenziswe khona umtlolomalungelo, uzakuqala bonyana ingabe amaqhinga wokwenza kanye neminqopho kusakhambisana na, nakube akukhambisani, kumele zisetjenzwe njani.
o Kuzakuba nokulingana phakathi kwabajameli behlangano yebubulo kanye nabo boke abanye abakumKhandlu. UmKhandlu kumele utjengise ngokufaneleko ikareko lazo zoke iinhlangano ezijanyelweko.
o Iinqunto zomKhandlu zizokuthathwa ngendlela yokuzwana. Nakube phezu kwanofana ngiyiphi indaba, umKhandlu uzifumana ungakghoni ukufumana isivumelwano, kuzokuba nendlela yokuphelisa ipikiswano emKhandlwini kungaba ngendlela okuvunyelanwa ngayo ngaphakathi komKhandlu, nofana ngokobana kuyiwe kubalamuli nofana kubalamulisi.
Okunqotjhiweko kumele kubuyekezwe njalo eminyakeni emithathu bese kwenziwa amagadango wokulungisa ngomnyaka olandelako wokubala. Ukubuyekeza kanye neendlela zokulungisa kumele kuragele phambili njalo esikhathini esiminyaka emi-3, 2010, 2013, 2016 ngokukhambisana nesikhathi sokubala ngemva kweminyaka eli-10 ye-AgriBEE.
Ukuhlolisisa okupheleleko kumele kwenziwe eminyakeni emihlanu ngemva kwalapho ngo 2012 bese okhunye kuba ngo 2017.
Ngokuqalisa kuzenzeko zeminotho emibli ngaphakathi komkhakha, iindlela ezihlanganisiweko kumele zihlukaniswe kabili ngokweenqhema zepahla/amabubulo kanye nam NGO/CBO.
Amaqhinga wepahla yerhwebo/amabubulo kanye namaqhinga wokwenza ahlanganyelweko athonyiwe begodu ayahlolwa. Iragelo phambili libe sidondi khulukhulu ngebanga lezehlakalo ezihlangahlangeneko nezingafaniko esiqhemeni ngasinye. Kumele kube nendlela ethathwako ukuqinisa ikambiso esele ithonyiwe.
lihlelwe kumTlamo wemiYalo yokuSebenzisana okuHle?
AmaZinga wokuLinganisa Amukelekako?
UmThetho wabaNtu abaLupheleko?
IZinga lokwAmukeleka kwe-BEE?
abantu abanzima abalupheleko?
iinqhema ezikhethiweko zabanzima?
abantu abanzima abakhubazekileko kutjho abantu abanzima godu abathintekako kizo zoke iindingo zehalthululo labantu abakhubazekileko okutjhiwo endimeni 5.1 yomyalo wokusebenzisana okuhle ekuqatjhweni kwabantu abakhubazekileko?
abanzima abasangenako kutjho umHlanganyeli onzima (okufaka ngaphandle kokuqintela, abantu abanzima ababaHlanganyeli kumaHlelo aNabileko wobuNikazi) ophethe ngokwesibalo esipheleleko sama-5% samaLungelo aPheleleko wokuVowuda kanye neKareko kezoMnotho eRhwebeni eliLinganisiweko ongakathi ngaphambi kokufumana kwakhe iKareko lokuLinganisa eRhwebeni eliLinganisiweko, wenza isivumelwano sentengo enjengaleyo yanofana ngiliphi elinye irhwebo, ngokupheleleko elinobungako bama-R20,000,000?
abantu abanzima abangakaqatjhwa?
IHlelo lobuNikazi eliNabileko kutjho umuntu osisazo somthetho, ithrasti namkha ihlangano yabantu abahlanganiswe mthetho wesintu ehlonywe ngomnqopho wokukghanakalisa ukuhlanganyela kwabantu abajayelekileko abathize ngeenzuzo ezisuka kubunikazi ngokwehlelwelo namkha abaphathi beKareko lokuLinganisa eRhwebeni?
UmThetho wamaBhisimisi aValekileko?
UmThetho wokuQatjha ngokuLinganisa?
Irhwebo kutjho umuntu owenza ibhisimisi, irhwebo nofana iphrofetjhini ngaphakathi kweRiphabhliki yeSewula Afrika?
Inzalo yezAbelo ligama linye elitjho ilingelo lomHlanganyeli lokufumana iNzalo kezoMnotho nokusebenzisa ilungelo lokuVowuda eRhwebeni nakube, imibandela yendima 9 13 ihlinzeka elinye ihlathululo lomhlobo weNzalo yezAbelo ngaphandle kwalokha ikhampani nayinesabelo semali, imibandela leyo kumele ifundwe ngokuhlanganiswa nehlathululo le malungana nerhwebelo. Okutjhiyiweko ngokunqophileko kuhlathululo yeNzalo yezAbelo sisetjenziswa esenziwa njengendlela yokukghonakalisa ukukhokhelwa mHlanganyeli namkha liRhwebo lesikolodo?
Inzalo yezAbelo engakaFakwa?
ILungelo lokuVowuda eliSebenzisekako kutjho iLungelo lokuVowuda lomHlanganyeli elisebenziseka ngokuzeleko ngaphandle kokuqintelwa kwanofana ngiliphi ihlobo elungelwenelo?
(b) abakavunyelwa ekukhetheni abanqophisi (namkha abaphathi ababanikazi abanjalo) eRhwebeni lapha anamaLungelo wokuVowuda khona ngokwesibalo, ngokwesilinganiso samaLungelwakhe wokuVowuda, yeke umHlanganyeli lowo ngokweenhloso zokulinganisa ngaphasi kwesiTatimendesi uzakuthathwa bona akanamaLungelo aSebenzisekako wokuVowuda.
UmThetho womThelo weNgeniso?
IHlangano yeBubulo kutjho ihlangano elibubulo leBhisimisi yokuHlolisisa emkhakha wangasese ekhuthaza ukuthuthukiswa nokutjhejwa kwemisebenzi yokuqinisekisa esezingeni eliphezulu nethembekileko ye-BEE ngokuragela phambili ngebandulo nefundo yephrofetjhini, ukutusa iindlela eziphambili zokwenza ibhisimisi, ukukhuthazwa ukuziphatha kwamabubulo, ukwenziwa kokusetjenzwa kweenghonghoyilo ebubulweni ngokunaba kwalo kanye neendlela zokuziphatha buphrofetjhini, ukuragela phambili ngokuzibandakanya kokudzimelele ebubulweni ngokunabileko malungana nokwenziwa nekuthuthukisweni okuragela phambili kwamaZinga wokuHlolisisa kanye nokukhulumisana okunepumelelo norhulumende nokwamukelwa nguNgqongqotjhe?
UmThetho weKhomitjhini yeLutjha yeLizweloke?
Ubungako bezAbelo eziSeleko?
UmHlanganyeli kutjho umuntu ojayelekileko oneNzuzo yesAbelo?
IRhwebo eliNcani eliVunyiweko?
Intengo eVunyiweko kutjho ukuthengiswa namkha/ipahla ukusuka eRhwebeni eliLinganisiweko ukuya eRhwebeni eluHlanganyelweko. Intengo eVunyiweko ayifakwa ngaphasi kweNgcenye yokuThuthukiswa kweRhwebo yeKarata lamaPhuzu eliHlanganyelweko?
UmTlolo wamaQhinga kutjho umtlolo ogadangiswe mNyango wezeRhwebo namaBubulo kuRhulumende weSewula Afrika ngoMatjhi 2003 wesihloko esithi, Ukutjhugululwa komNotho weSewula Afrika-iQhinga lokuHlonyiswa okuNabileko kwabaNzima kezomNotho?
Ukufakwa kwesAndla okuKhulu ku-BEE?
UmThetho wokuLawulwa kwePahla yeThrasti?
AmaZinga wokuHlolisisa kutjho amazinga aphasi afunekako kuHlangano yokuHlolisisa ukuze agunyazwe abe agazethwe ngungqongqotjhe ngokwesigaba 14 somThetho?
AmaLungelo womThetho malungana nelunga leBhodo kutjho izinga lokulawulwa elisetjenziswa mumuntu lowo ngeenqunto zeBhodo?
iBhonasi elevelini ngayinye yamaphesente amahlanu.
Ukusisa ekuYhuthukisweni kwamaKghono (kufaka umthelo wokuthuthukisa amakghono), njengephesenti lokukhokhela.
ama-50% azokusetjenziselwa kumahlelo wokufunda ukutlola nokubala kufikela lapha kufikelelwa khona ezingeni lama- 80%.
Isigabesi sifaka amahlelo wobukhohkeli wabasebenzi bamaplasi namarhwebo wabanzima wezelimo.
Umnikeli wezinga 1, njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe R1.35 malungana ne- R1 ngayinye eseyjenzisiweko).
Umnikeli wezinga le-2, njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R1.25 malungana ne- R1ngayinye esetjenzisiweko).
Umnikeli wezinga le-3 njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R1.10 malungana ne- R1 ngayinye esetjenzisiweko).
Umnikeli wezinga 4 , njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R1.00 malungana nenyenenye i- R1 esetjenzisiweko).
Umnikeli wezinga 4 , njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R0.80 malungana nenyenenye i- R1 esetjenzisiweko).
Umnikeli wezinga 6 , njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R0.60 malungana nenyenenye i- R1 esetjenzisiweko).
Umnikeli wezinga 7 , njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R0.40 malungana nenyenenye i- R1 esetjenzisiweko).
Umnikeli wezinga 8 , njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R0.10 malungana nenyenenye i- R1 esetjenzisiweko).
1 Tjheja: Isiqhema esitlamako sihlolisise ngokutjheja imiYalo yokuSebenzisana Okuhle (COGP) okumiyalo ephathelene neembonelelo zekarata lamaphuzu neminqopho; imibono evela kubatshwayi emphakathini; neTlhatlha lomsebenzi le-AgriBEE begodu siphakamisa bonyana indlela yeKarata lamaphuzu le-COGP lisetjenziswe ngokuphelela kwalo ngokuhlathulula kancani namkha iinkomba ezingezelelako ukuze kuqalanwe nokunqopheneko.
<fn>DAC-NLS. UkuhlukaniswaKwe(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Umlandelande Wezokumaketha Wabalimi Abancani?
Qunta bona ngiyiphi ifuyo ozayithengisa nokuthi kungebanga lani.
Amatshwayo wokuhlukanisa aquntwa ngokuya kobudala, ukunona, ukuqaleka komzimba, ukulimala nobulili.
Umsebenzeli wezokumaketha angakurhelebha ekuhlukaniseni ifuyo.
Abalimi bangenza amakoporasi namkha iinqhema zemikhiqizo yezelimo ukwandisa isibalo sefuyo ezakuthuthwa, ngokwenza njalo kwehliswe iindleko zokuthutha.
Kuzakufanela bona uthole ubudisi befuyo ngaphambi kokufandesa.
Thinta umsebenzeli wezokumaketha ufunisise ngentengo nemikghwa elandelwako emakethe.
Nikela ngelwazi elifaneleko ngekhwalithi nokuhlukaniswa, ubujamo bokumunyisa, ubudisi kanye, nokungokuqakatheke khulu, intengo ebekelwe ifuyo yakho.
Yenza amalungiselelo nabefandesi bona ulethe ifuywakho ngelanga elithileko enizakuvumelana ngalo.
Yenza isiqiniseko sokobana yoke ifuyo yakho inamatshwayo wangokomthetho womnikazi.
Thola isitifikethi sokuthutha ifuyo esibuya eYunithini yendawo eQalene nokweTjiwa kweFuyo. Ngaphandle kwalemitlolo ungahlawuliswa namkha uthathelwe ifuywakho.
Zalisa iforomo lakho lokuVunywa kokweMukelwa kweFuyo ngegama lakho, i-adresi, inomboro kamazisi nemininingwana yamatshwayo wefuywakho.
Tjheja bona ifuyo yakho isese ngeyakho begodu nguwe onokuziphendulela mayelana nayo.
Ifandesi iyaphela nawuthi ithengisiwe?
Yenza istatimende sokuphasiswa begodu uqinisekise bonyana yoke imininingwana iliqiniso.
Yamukela imali yokubhadelwa.
Ngekhetjhe namkha ngetjhege. Yenza isiqiniseko sokobana yoke imininingwana esetjhegeni ilungile. Into ephephileko kukobana imali yakho ifakwe e-akhawuntini yebhanka.
Umthengi utlhoga imvumo etholakala eYunithini eQalane nokweTjiwa kweFuyo ukuthutha ifuyo.
Kumnqondo omuhle ukukhamba iimfandesi ngaphambi kobana uthumele ifuyo yakho kokuthoma. Namkha khamba nomuntu owakhe wakwenza lokhu ngaphambilini.
Thola ubudisi befuyo okungibo ngaphambi kwefandesi.
Indawo yemerego lokufanisa langokomthetho. Itshwayo lenziwa ngemva kwendlebe yangesidleni namkha yangesinceleni. Ukutlola kwenziwa emlenzeni wangemva namkha ehlombe.
<fn>DAC-NLS. UkuhlukaniswaKwe(2).2007-05-18.nr.txt</fn>
Umlandelande Wezokumaketha Wabalimi Abancani?
Iimfandesi zefuyo ziyindlela eqakathekileko yokumakethwa kwefuyo.
Iimfandesi zefuyo ziletha abathengi nabathengisi ndawonye ngesikhathi esithileko begodu eendaweni ezithileko.
Abasebenzeli bezokumaketha bahlela iimfandesi zeFuyo ngokurhola ngekhomitjhini.
Ifuyo ithengiswa iphila.
Intengo yefuyo ivamise ukuba phezulu ngo-Oktoba ukuya kuDisemba begodu yehle khulu ngoJanabari ukuya kuMatjhi.
Iinkampani zokufandesa zinikela ngekhalenda enelwazi elifana namalanga neendawo. Amakhalenda atholakala eenhogwaneni zokufandesa ifuyo.
Sebenzisa ikoloyi efaneleko nawuthuthako.
Ukusebenzisa iingodo ngemaqadi kuzakukhandela iinlwana bona zeqayeqe beziphume begodu kuzakuvumela ummoya omutjha bona ungene.
Yiba nesitifikethi sokususa uthuthe ifuyo ngekoloyi. Isitifikethi singatholakala esitetjhini esiseduze samapholisa.
Ukwehlisa iindleko zokuthutha, sebenzisana nabanye abalimi befuyo ukumaketha ifuyo yakho.
Nayikuthi ukunikela kudlula ukufuna, intengo iyehla. Nayikuthi ukunikela kungaphasi kokufuna, intengo iyanda.
Ilwazi mayelana namalanga neendawo zokufandeswa kwefuyo litholakala ekhalendeni ngeenhogweni zokufandesa.
Iposo ye-elektroniki: Lulama@nda.agric.
Delpen Building, c/o Annie Botha Avenue and Union Street, Rivera, Pretoria.
Lomtlolo uyatholakala godu esizindeni se-web esithi: www.nda.agric.
<fn>DAC-NLS. UkuhlukaniswaKwefuyo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Umlandelande Wezokumaketha Wabalimi Abancani?
Nawuhlose ukufandesa ifuyo yakho zibuze umbuzo olandelako: kungani ngifuna ukuthengisa ifuyo yami ngalesisikhathi?
ifuyo iyilungele imakethe begodu inoniswe ngokufaneleko bona ingahlatjwa.
ikhule ngokufaneleko bona ingathengwa ngobunengi ngilabo abathengela ukuhlaba.
ifuyo leyo ayisasizi khulu khulu endimeni yefuyo esikazi yokwandisa ihlobo elithileko lefuyo, esele iyidala khulu begodu ingasazali.
akusanakudla kwefuyo okwaneleko eplasini.
Khetha ifuyo yokuzalisa ngokujamiselela begodu thengisa eseleko ngaphambi kobana ikhule khulu namkha ikudle imali enengi ukuyigcina.
Izinto eziqalwa ekuhlukanisweni ziquntwa ngokuya kobudala, ukunona, nokuqaleka komzimba wayo, ukulimala nobulili. Ungalindela kuphela intengo ehle ngefuyo nayiphile kuhle, nayiphakathi kwamagreyidi A no-B, ingakondi khulu namkha inone khulu begodu iphakuliwe. Ifuyo yegreyidi AB ingenisa imali ephasi kanti igreyidi C ingenisa imali ephasi khulu.
Ukuqaleka komzimba wefuyo yindlela umzimba oqaleka ngayo begodu uhlathulula itjhebiswano yenyama nethambo. Ubujamo bokunikela amaphuzu benziwa ngokulinganisa ukunona kwefuyo.
Ukunona kwenyama yekomo, yemvu neyembuzi kuhlukaniswa ngamakhodi asuka ku-0 aye ku-6.
Igreyidi itholwa ngokuqala amazinyo.
Ubulili befuyo buqakatheke kuphela nasiya emzimbeni wekunzi neweramu eenqhemeni zeminyaka ye-AB, B no-C.
Ubujamo bokunikela ikomo amaphuzu.
kwenyonga nebhambo lokugcina.
Ukugreyida: Ukulinganisa ubudala bekomo ngokuqala amazinyo.
Greyidi A : Ngaphasi kweminyaka emibili ubudala (amatserwana kuphela).
Greyidi AB : Ukusuka eminyakeni emi-2 ukuya kwemi-2?
Greyidi B : Ukusuka eminyakeni emi-2?
Greyidi AB: Ukusuka enyakeni munye ukuya ku-1?
Greyidi B: Iminyaka emi-2?
Greyidi C: Iminyaka emi-2?
<fn>DAC-NLS. UkukhandelwaNokulawulwaKwamalw.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
endaweni ehlaselweko leyo.
imbangela kanye nesisusa sobulwelwe lobo.
ukurholophala kanye nokufa.
yesikhungo leso nanyana indawo.
aye esikhungweni esinjalo sokufunda.
begodu bungazokuya phambili.
kanye nokuhlahluba abantu labo.
Notice No. R.
Ihlelo lemisebenzi ngelasimahla.
<fn>DAC-NLS. UkukhombaUmuntuOzakufumanaIsa.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
angakhomba omunye bona amthathele isabelo.
Lomuntu ubizwa ngomjameli (okuyi-procurator).
Khomba umuntu ofuna akuthathele isabelo.
komunye bona ajamele omunye.
bona kube nguye okuthathela isabelo.
ungahlela ukukuvatjhela ekhaya.
eliseduze naye lokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
eneenomboro ezili-13 emNyangweni.
Gcina irasidi njengobufakazi besibawo sakho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
of attorney enikelwa mbawi namkha mzuzi.
<fn>DAC-NLS. UkulethaIintatimendeZemirholo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
zemirholo kibo boke abaqatjhi abatlolisiweko.
kungakadluli umhlaka 31 Matjhi.
uwafumene amaforomo phakathi kwakaFeberbari.
Zalisa iforomo lestatimende semirholo.
Diseases Act, 1993 (Act 130 of 1993).
iintatimende zemirholo esiKhwameni sokuLilisa.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. UkulethwaNgenarheniNamkhaUkut.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yomNyango weeNdaba zangaPhandle.
sithunyelwe neminye imitlolo.
Letha imitlolo emNyangweni wezamaPhilo.
Imvumo izakukhutjhwa ngelanga.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. UkulethwaNgokwe-elektroniki.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
kwababhadeli bomthelo nabasebenzi bomthelo.
erherhweni ngokusebenzisa i-inthanethi.
ye-South African Revenue Service.
nephaswed yokufikelela imisebenzi ekhona.
ayisanikeli amaforomo wephepha kuma-e-Filers.
ngeforomo elizakuzaliswa namkha lilethwe.
yangeqadi nephaswed ukufikelela iforomo.
uzakuzalisa iforomo kuWebhsayithi.
eforomini liqinisekiswa ngokuzeleko.
ngaphambi kwelanga lokugcina.
ekwenzeni kulula begodu kuyarhaba.
leSekelo elizakuhlahla ngekambiso.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Ilwazi linikelwa ku-inthanethi.
<fn>DAC-NLS. UkulinganaKithiSoke.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ukulingana kithi soke!
Ihlathululo 1: Bantu beSewula Afrika, niyazi bonyana umthetho-sisekelo usiphatha ngokulingana?
sidinywe amathuba ngebanga lokwahlukana kwethu.
nofana ngomunye nomunye umuntu.
ukulingana silwe nebandlululo elingakafaneli.
phambili abanye basalela ngemva.
Kesinye isikhathi ibandlululo lilungile.
umuntu ophopheleko njengomtjhayeli.
nofana ebanga inzondo.
ngidlumbana kobana ngibandlululiwe?
enye nenye iKhotho yezokuLingana ngekhabo.
Ihlathululo 7: Khuyini aMakhotho wezokuLingana?
umuntu loyo angasilo igqwetha.
Ingakusiza njani I-SAHRC?
yakwa SAHRC: www.sahrc.org.
Yazi ilungelo lakho.
<fn>DAC-NLS. UkunikelaUbujamoBangokomthetho.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
kobujamo bangokomthetho kwemitlolo.
kungaqalwa inarha ethintekako.
kuphela iinTifikhethi zokuQinisekisa.
bona ngiliphi itlikitlo abafisa ukuliqinisekisa.
Umtlolo akukafaneli ube nobudala bonyaka munye.
isitifikhethi sokuqinisekisa siyafuneka.
mgunyazi ofaneleko njengombana kubekwe ngenzasi.
namkha lapho i-Notary Public isebenza khona.
bezastentjwa sisebenzi seeNdaba zeKhaya.
beyastentjwa yi-Chamber of Commerce efaneleko.
sisebenza kuphela iinyanga ezintathu.
esigunyaziweko seeNdaba zeKhaya.
(Registrar for Close Corporations).
ze-Health Professions Council.
kokulethwa emNyangweni weeNdaba zangaPhandle.
kuphela nakunobufakazi bokulethwa.
imisebenzi yekampani yokuthutha iyasetjenziswa.
ukobana imitlolo ibuyiselwe kuye.
ukubuyisela imitlolo kuwe nasele kuqediwe.
Umthuthi uzakunikelwa islibhu sokuthatha.
Islibhu lesi sifuneka nakuzokuthathwa imitlolo.
ene-adresi yakho neyobukhulu be-A4 ifakiwe.
R.500 dated 12/3/1982 and R.801 dated 23/4/1982.
sisAziso somBuso seNomboro R.
12/3/1982 kanye neseNomboro R.
published in Government Notice R.
<fn>DAC-NLS. UkuphathaNokudliwaKwehlangano.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
namkha ayivale leyo bhizimisi.
ilawulwe ngumNqophisi-Mazombe namkha ivalwe.
siqunto nakube kuyindlela elungileko.
yemiThetho yemaKhampani, 1973.
ihlangano yesikhatjhana zizakusetjenzwa ngayo.
manqophana nokwabiwa kwepahla.
ngumNqophisi-Mazombe namkha ivalwe.
neenhlanganao ezinekareko kilesi simo.
isibawo sokwesula kwekhampani namkha I-CC.
Thintana nomNyango wezeRhwebo namaBubulo.
namkha I-CC kumele itlole incwadi yokwesulwa.
Tlola isizathu sokusula ikhampani namkha I-CC.
babanqophisi namkha amalunga.
Ukwesulwa kuthatha iinyanga ezisithandathu.
Umsebenzi lo ungowasimahla.
Akakho amaforomo okumele azaliswe.
<fn>DAC-NLS. UkuphathwaKwelwazi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Khuyini ukuPhathwa kwelwazi?
Ukuphathwa kwelwazi yikambiso ethinta imikhakha yoke yokukghonakalisa iinhlangano bona ziphuhlise indlela yokwakha, ukwemukela, ukuqinisekisa, ukubeka kunye nokusebenzisa ilwazi ngomnqopho wokufezakalisa iinrhuluphelo zazo ngendlela erhabako begodu neletha imiphumela emihle1.
Ngiliphi irhelebho eliqakathekile elitholakala ekuphathweni kwelwazi?
Abasebenzi belwazi bakhuphula ukuzithuthukisa komuntu ngamunye kunye nokuba nomfutho wokusebenza.
Lokhu kuphuhlisa umnotho, kuphungula ukutlhaga, begodu kukhuphula izinga lokutholakala kwemisebenzi.
Ingabe ukuphathwa kwelwazi yipengu etlanywe marhabarhaba?
Ukuphathwa kwelwazi kuzakuragela phambili begodu akusiyo into etlanywe marhabarhaba. Ephasini mazombe, ukuphathwa kwelwazi kuyasungulwa begodu kuyemukelwa, kanti-ke gadesi, ayisekho enye indlela (ngaphandle kwakho). Ukuphathwa kwelwazi yindlela ezakulandelwa ngitjho nesikhathini esisezako.
Ingabe ukuphathwa kwelwazi kuthintana njani nesiKhathi sokwAzisa?
Ikhompyutha yomuntu ngayedwana, i-Inthanethi kunye netuthuko erhabako yetheknoloji eyenzeka gadesi inarha yoke, khulu khulu e-Amerika, idosela kilokhu okubizwa kanengi njengesiKhathi sokwAzisa. Isikhathesi sele sithathwa njengeseyamela esiKhathini seLwazi. Njengombana umphakathi unyakaza usuka esiKhathini samaBubulo usiya esiKhathinesi esibizwa bona ngeseLwazi, ezingeni eliphakemeko, ukuPhathwa kweLwazi sele kuthuthuke kwaba sezingeni eliphakemeko, ukulawula lamatjhuguluko.
Ingabe ukuPhathwa kweLwazi yinto etja?
Imithethokambiso yokuPhathwa kweLwazi ayisimitjha, njengombana kuvezwa yilwazi elathuthukiswa babantu bekadeni (isibonelo: ukusetjenziswa komlilo, isimbi kunye nethusi) okudluliswa esizukulwaneni esinye kusiwe kwesinye begodu kube ngokwaziwako. Ukuphathwa kwelwazi ngerherho njengomthomborhelebho kuwela ekorweni etja nesavukako, nanyana inemiphumela erhabako etheknolojini yokwazisa kunye neyokuthintana, kunye nokuthakaselwa okukhulako kokuqakatheka kwelwazi njengomthomborhelebho ekuhleleni.
ILWAZI mthomborhelebho oqakathekile begodu nohlonitjhwa ngendlela efanako nenikelwa imithomborhelebho yesintu efana nenarha, ukusebenza nanyana imali. Ukuphatha isidingo, iphadlhalajo kunye nokukhamba kwelwazi sele kuba yinto yokuhlela eqakathekileko eenhlanganweni, begodu ingazuzwa ngokusebenzisa ukuPhathwa kweLwazi.
Nanyana iTheknoloji yemiBiko ikghonakalisa ukuPhathwa kweLwazi, iTheknoloji yemiBiko iyincenye kwezinye ezingaphezu kwama- 60 ezimumethwe kuPhathwa kweLwazi, kubalwa hlangana nokhunye, ukuphathwa kwabasebenzi, i-Anthropholoji neSayikholoji. UkuPhathwa kweLwazi kuphathelene nabantu kunye namasiko njengombana kunjalo neTheknolojini yemiBiko.
Ingabe ukuphathwa kwelwazi yitheknoloji nanyana ngokwenziwako?
Ukuphathwa kwetheknoloji akusiyo nje itheknoloji nanyana okwenziwako nje, kodwana kuyikambiso kunye nesethi yamatheknoloji esekela ukwabelana ngelwazi lokuhlela leenhlangano khona zizakwazi ukusungula okutjha.
Ingabe ukuphathwa kwelwazi kukhambelana njani nabantu?
Zokuphathwa kwelwazi kwakhelwe phezu kwabasebenzi bezelwazi, okungibo abanesabelo esikhulu ehlanganweni ngombana banikelwe umsebenzi ngekghono labo lelwazi begodu barhelebha ukwenzela amakhastama umsebenzi ehlanganweni.
Zokuphathwa kwelwazi zimanqophana nabantu abazihlelako bona bazaziphatha njani, nakumanyaniswa nerherho lokuphathwa ngendlovu ayiphikiswa.
Ukutjhugulula indlela egade zenziwa ngayo esikhathini sangaphambili, okutlhoga bona kube nehlelomkhumbulo elitjha nanyana isiko elitjha lokusebenza elakhelwe phezu kokuzithemba.
Ukwabelana kokwaziswa kuzakurhelebha abasebenzi ehlanganweni bona bakghone ukusebenzisa ilwazi elikhona kunokobana kwenziwe into evele ikhona, ngokwenza njalo, kuphuhliswe ilwazi.
Lokhu kuzakukhulisa ukusetjenziswa kuhle kwesikhathi, isib, ukukhiqiza kunye nokusungula, okukukhiqiza ilwazi elitjha.
Ingabe ukuphathwa kwelwazi kutjhebisana njani nehlelo lehlangano?
Elinye iphuzu elimmongo ehlelweni lokuphathwa kwelwazi, kukuqakatheka kokusebenzisa ngokuhlanganyela iqhinga lokuphathwa kwelwazi kunye namaqhinga webhizinisi weenhlangano, azakukghonakalisa iinhlangano bona zithuthukise ukuphumelela kwazo, ngesibangeso-ke zihlale zikhona.
Yini umahluko phakathi kwedatha, umbiko kunye nelwazi?
Idatha kutjhiwo izinto ezibonakalako nanyana amaphuzu asusiweko ebujameni obuthileko, ngesibangeso-ke akarhelebhi bunqopha ekunikeleni umlayezo othileko. Umbiko kutjhiwo idatha esele ibekwe emajameni anikela umkhumbulo othileko, kanengi ngejamo lomlayezo. Ilwazi ngilokho esifikelele lapho sikukholwa khona begodu sikuhlonipha ngesibanga sokuhleleka kwebuthelelo lemilayezo ngeboni, ukuthintana nanyana ukuthatha isiqunto. Ilwazi lingathathwa njengento engabulungwa begodu isetjenziswe kanti-ke godu njengekambiso yokwazi kunye nokwenza ngasikhathi sinye lokhu okukusebenzisa ubukghoni2?
Khuyini ukuqinisa ngeLwazi?
Ukuqinisa ngelwazi irhelo lemithetho ekholelwa bona ingeqinisileko, mumuntu ubuncani bakhona oyedwa, ngejamo lomlayezo onesaziso somunye umuntu bona azwisise begodu athathe igadango. Ezinye iinlinganiso zokuhlola zifanele bona zisetjenziswe ukuhlola ubuqiniso belwazi ngaphambi kobana kungemukelwa njengelwazi.
Ingabe izinga lelwazi lingalinganiswa?
Iye, ngokuya kwekghono lalo lokurhelebha ihlangano nanyana umuntu ngamunye bona afezakalise iminqopho yakhe kuhle.
Ingabe kukhona indlela yokuthintana kwezokuphathwa kwelwazi nanyana i-website?
Indlela yokuthintana kwezokuPhathwa kwelwazi sele ihlonyiwe ukunikela ihlelo lokusebenzisana nomNyango wezokuThintana. Lokhu kuzakusebenza njengomthombo wokuPhathwa kweLwazi, kunikele ilwazi ngokuPhathwa kweLwazi begodu kurhelebhe ekuthini wena ube nendlela yokuveza yakho imibono ngokuPhathwa kweLwazi eSewula Afrika.
I-URL ye-Inthanethi: http://www.km-debate.co.
1 EknowledgeCenter, Arizona, U.S.A.
2 College of Business Administration, Northeastern University, Boston, MA; Sloan Management Review; Management Codified Knowledge; Michael H. Zack; c. September, 1998.
<fn>DAC-NLS. UkuqalanaNokungenaEnarheniNgo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
bangeqadi ingangenwa ngokungasimthetho.
wokufikelela inarha kanye/namkha izindlu.
bepahla bangeqadi ukuvikela inarha yabo.
of Land Act, 1998 (Act 19 of 1998).
kwanjesi usetjenziswa mNyango wezeziNdlu.
wezezeNdlu nabafuna irhelebho.
yomNyango weeNdaba zeNarha.
of Land Act, 1998.
ngokungasimthetho kufuna inarha yokulima.
irhelebho nayikuthi unobangela kufuna izindlu.
ukuzuma nokufanisa enye inarha.
efaneleko ziya ngobujamo.
nentengo yenarha endaweni ethileko ziyatjhejwa.
<fn>DAC-NLS. UkuqinisekisaAmatjhugulukoWemi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
okutjhuguluke imininingwana yeenkoloyi zabo.
yokufaniswa kwekoloyi (i-VIN).
Vakatjhela i-ofisi eliseduze lethrafigi.
Isitifikhethi sokutloliswa kwekoloyi.
Isibawo sisetjenzwa mhlokho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Akunamaforomo okufanele azaliswe.
<fn>DAC-NLS. UkuqinisekisaIintifikhethiZoms.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ngaphandle kwemvumo etloliweko yeSewula Afrika.
nestempe esikhona, koke kuqinisekiwe.
I-EUC kufanele ibe mtlolo wamambala.
esinye nesinye isingezelelo eku-odweni kwento.
ibuya eSewula Afrika.
neengezelelo ezifaneleko (lapho kufaneleko).
seSitifikhethi somSebenzisi bona siqinisekiswe.
weeNdaba zangaPhandle ePitori, eSewula Afrika.
o Qinisekisa i-EUC esele iqinisekisiwe.
kweMitjhini yeSewula Afrika kwe-EUC.
weeNdaba zangaPhandle ePitori.
ijanyelwe enarheni yangaphandle ethunyelelwako.
1998 (Act 15 of 1998).
The Hague Convention of 5 October 1961.
(Act 57 of 1968).
1998 (Act 15 of 1998).
Arms and Ammunition Act, 1969 (Act 75 of 1969).
Teargas Act, 1964 (Act 16 of 1964).
Act, 1993 (Act 87 of 1993).
Nuclear Energy Act, 1999 (Act 46 of 1999).
kungakapheli imizuzu ema-30.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Awukalindeleki bona uzalise amaforomo.
<fn>DAC-NLS. UkuqinisekiswaKweemfundoEzipha.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
lifakwe ebuthelelweni ledatha.
iimfundo zalabo abafuna umsebenzi.
okuphasiwe, isikhungo sefundo kanye nelanga.
nanyana alitholakali kilelo lwazi kuphela.
ukuya ku- 1965.
1999 ukuya ku- 2002.
ngonyaka ka-1992 ukuya ku- 2003.
Justice SETA (POSLECSETA).
yo-South African Qualifications Authority.
Ukuqinisekisa iimfundo zomunye umuntu isib.
esigatjaneni esithi, "Amaforomo azaliswako."
yinye ukuqinisekisa iimbawo ezinengi.
nerhelo lamakhowudi ku-NLRD.
<fn>DAC-NLS. UkuqinisekiswaKwelayisenseYoku.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
yetjhorensi ingaba phezulu khulu.
ngaphambi kokuphuma eSewula Afrika.
wezokuThutha uzakuqunta ngamazinga wokusebenza.
njengombana ziquntwa nguSo/Nomkhandlu.
<fn>DAC-NLS. UkurhululwaKombungu(2007).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Ngubani ongarhulula umbungu?
ngokuzithandela, nanyana ngamabanga aziwa nguye.
wakho kanye nesikhathi sakho sokuba sidisi.
kokuthatha igadango lokurhulula umbungu.
sakho sokuba sidisi.
ngendlela ephephileko ongarhulula ngayo umbungu.
lapho ukurhululwa kombungu kuzakwenziwa ngalo.
kobana kube nemiraro engaba khona yezepilo.
<fn>DAC-NLS. UkutjhadaNgaphasiKomthethoWes.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ngomhlaka 15 Novemba 2000.
iyavunywa ngaphasi kwalomthetho omutjha.
Ngifanele kutlolisa umtjhado wami nini?
lokhu kutjho bona babelana ngazo zoke iinkolodo.
ukuqunta bona kwenzekani epahleni.
ngaphandle kwerhelebho lakababa.
ongafuni isonto ngemva komtjhado wesintu?
isonto kanye nomthetho wesintu.
eliseduze lomNyango weeNdaba zeKhaya.
ngokwakho bewulethe ubufakazi obufaneleko.
(Isitifikhethi somtjhado wesintu).
kutjhiwo, sibeke amabanga wokwala.
<fn>DAC-NLS. UkutjhugululaImaliYesondlo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
lapho umuntu obhadela isondlo ahlala khona.
kweemali, esiphathisweni sesondlo.
isondlo ahlala khona.
umbhadeli wemali yesondlo na.
okukghonekako begodu nakuhle.
namkha nobuNqophisi beeNdaba zoBulili.
akhuphe umlayo wokuphetha iimfiso zesondlo.
the Maintenance Act, 1998 Act No.
the Maintenance Act, 1998 Act No.
<fn>DAC-NLS. UkutlhogonyelwaKwangemvaKokube.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
(wena nesana) nisebujameni bepilo obuhle.
nokuhlahlubwa kwesana ngudorhodera wabentwana.
qinisekisa bona isibeletho sakho siyabuya.
hlola bona awubanjwa ngamanye amalwelwe.
bona akunamatshwayo wejondisi esaneni.
wejondisi emalangeni ama- 3 ukuya kwama- 4.
hlahluba isana bona alinamalwelwe athileko.
hlola ikaba yesana ukuqala bona iyaphola na.
aqakatheke nabanokala khulu esaneni.
ukuya kwama- 4 nangabe ubeletha ngokusikwa.
(Lokhu kuhluka ukuya ngomuntu nomuntu).
wemukelwa begodu kuzakuvulwa nefayili yakho.
<fn>DAC-NLS. UkutlhogonyelwaKwepiloYabomma.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
lokhu kuzakuhluka ngokuya kumma omunye nomunye.
mass index yakho.
lakho likhula ngendlela efaneleko na.
kunabanye, ngaphambi kokubeletha.
lapha kusemajameni lapho kungenamiraro khona..
16, 18-20, 28, 34, 36, 38 kanye nama- 41.
nokuvakatjha lokhu, khuluma nombelethisi wakho.
zibeka ubuncani bemali ethileko ebhadelwako.
nawubuya godu esikhathini esizako.
<fn>DAC-NLS. UkutlolisaIndawoNjengesenthaY.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
mumuntu okhambisana neemfuno ezibekiweko.
indawo ikhambisana nezinye iimfuno ezingabekwa.
kweenLwana (Registrar of Animal Improvement).
isibopho mayelana nokurarana okungaba khona.
namaplani anemininingwana yoke.
<fn>DAC-NLS. UkutloliselaUkusebenzisaAmanzi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
of 1998 (umThetho wesiTjhaba wezamaNzi).
Ukulahlwa kweensila nanyana amanzi aneensila.
umuntu nanyana ihlangano engenamvumo.
kufanele bona kutloliswe.
kanye nemisebenzi yabo yokuhlambulula amanzi.
yomNyango weenDaba zamaNzi nezamaHlathi.
Imininingwana yomnikazi wepahla.
Isifungo somnikazi wepahla.
Imininingwana yokuthunyelwa kwe-akhawunti.
Ikhophi eqinisiweko kamazisi.
Ikhophi eqinisiweko yobunikazi bepahla.
zemisebenzi eyahlukeneko ebawiwako.
Ikambiso yokutlolisa izakuthatha inyanga yinye.
<fn>DAC-NLS. UkutloliswaKoku-adoptha(2007).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
weengazi namkha lomondli.
ebekungenzeka angabi nayo.
woku-adoptha nebabelethini aba-adopthako.
yomNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
woku-Adoptha bona kutloliswe.
ikhophi eqinisekisiweko yoku-Adoptha.
kweenarha begodu imibuzo kufanele iqaliswe kiwo.
Afrika yinarha kuphela ethumelako.
nama-ofisi wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
<fn>DAC-NLS. UkutloliswaKwamabelethoSekudlu.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
unyaka ngemva kokubelethwa.
yomNyango weeNdaba zeKhaya.
kweminyaka elitjhumi nahlanu.
atloliswe ngemva kweminyaka elitjhumi nahlanu.
Zalisa incwadi yesifungo BI-288.
uyise akavumi ukuba mbelethi.
somtjhado ayafuneka namkha.
lokubelethisa lapho umntwana abelethelwa khona.
lesikhungo nestempe esinelanga.
umntwana esitlikitlwe nguHlokokulu.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Application for a birth certificate, bi-154.
<fn>DAC-NLS. UkutloliswaKweenhlanganoZokukh.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
engatloliswa endaweni ethileko, ngayinye.
yomNyango weenDaba zamaNzi nezamaHlathi.
weenDaba zamaNzi nezamaHlathi (i-DWAF).
ihlangano yezokukhandelwa kwemililo.
womNyango weenDaba zamaNzi nezamaHlathi.
ukunikele isitifikethi sokutloliswa.
njengehlangano yezokukhandelwa kwemililo.
yokukhandela imililo leyo.
kwehlangano le yezokukhandelwa kwemililo.
weendaba zamanzi nezamahlathi.
womnyango weendaba zamanzi nezamaHlathi.
nangabe yoke imininingwana efunekako ifakiwe.
Ihlelo lemisebenzeli, uzakwenzelwa lona simahla.
<fn>DAC-NLS. UkuvikelaAbantwanaAbasolwaNgo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ukufika kweli-18 abasolwa ngobulelesi.
isibopho sokutjengisa bona kunjalo kuRhulumende.
of Children Awaiting Trial.
babaNtwana (i-One Stop Child Justice) msinyana.
ngaphasi kwesifungo okwenzekileko.
bekube kulapho kuzakubanjwa ukulalela.
ikareko yomntwana iqakatheke ukudlula enye into.
ebujameni obufanele iminyaka yakhe.
umbhadele ngemali yakho.
ngokusebenzisa istatimende sakho.
<fn>DAC-NLS. Ukuvowuda.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
<fn>DAC-NLS. UkuvuselelwaKwelayisenseYekolo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
kuzakuba nomphumela wokuhlawuliswa.
amalayisense weenkoloyi zabo aphelileko.
ikoloyi yanikelwa ilayisense khona.
e-ofisini eliseduze lethrafigi.
Letha incwadi kamazisi nencwadi yesaziso.
Isibawo sisetjenzwa mhlokho.
njengombana ziquntwa nguSo/Nomkhandlu.
e-ofisini eliseduze lethrafigi.
<fn>DAC-NLS. UkuvuselelwaKwelayisenseYokutj.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
sizakuthunyelwa kuwe ngeposo.
isikhathi ngaphambi kobana iphele.
lakho esentha yona leyo.
obutjha kuzakubekwa elayisenseni yakho.
ilungile eemvekeni ezisithandathu.
njengombana ziquntwa nguSo/Nomkhandlu.
<fn>DAC-NLS. UkuyeleliswaKwangaphambiKokube.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
nokuba sidisi lokhu.
kube khona okungakhambi kuhle.
Vakatjhela udorhoderakho wezamaphilo.
ezingaba khona esaneni elingakabelethwa.
National Health Act No.
(Act 113 of 1998).
ubuncani bemali engabhadelwa.
Amaforomo ayatholakala eembhedlela nemaklinigi.
<fn>DAC-NLS. UkuzitlolisaNjengesikimuSokusi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
(UmThetho weenKimu zamaPhilo).
bona kungaphikisani nekareko yomphakathi.
(umThetho weenKimu zokuSiza kwezamaPhilo).
isikimeso sijame kuhle kwezeemali.
Ilanga isikimu esizakuthoma ngalo ukusebenza.
azakufanele bona aqinisekiswe mbawi.
amagama wabaqhatjhi abazibandakanyako.
sezamaphilo kanye nesinye isiqhema.
Iqhinga lebhizinisi elizeleko.
ukuze isikimu sitloliswe malunga azi- 6000.
kwesikimu sokusiza kwezamaphilo.
Medical Scheme Act, No.
Medical Schemes Act, 1998 Act No.
No. 131 of 1998) (UmThetho weenKimu zamaPhilo).
<fn>DAC-NLS. UkuzitlolisaNjengososayensiWem.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
umsebenzi owenzelwe abantu abazitlolisileko.
Kungebangalani kufanele uzitlolise?
ngemva kwegama lakho isibonelo, Pr. Sci. Nat.
kufanele abe nedigri yeminyaka emine ye-B.
i-B. Sc. Honours namkha i-B. Tech.
namkha iimfundo ezifitjhani ezivunyelweko.
imayikhroskopi, kanye nokucozululwa kwezinto.
Advisory Committee (PAC).
nokuqinisekiswa mKhandlu ozeleko.
ngemva komhlangano womKhandlu.
mayelana nalo enza isibawo sokutloliswa.
nekambiso yokudluliswa kweenqunto.
ku-"Cand. Sci. Nat" ukuya ku-"Pr. Sci.
<fn>DAC-NLS. UkuzitlolisaNjengososayensiWes.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
umsebenzi owenzelwe abantu abazitlolisileko.
Kungebangalani kufanele uzitlolise?
ngemva kwegama lakho isibonelo, Pr. Sci. Nat.
Khuyini iimfuneko zokuzitlolisa?
Pr. Sci. Nat.
Cand. Sci. Nat.
Cert. Sci. Nat.
nokuqinisekiswa mKhandlu ozeleko.
ngemva komhlangano womKhandlu.
mayelana nalo wenza isibawo sokutloliswa.
kungakapheli amalanga ama-30.
ku-"Cand. Sci. Nat" ukuya ku-"Pr. Sci.
<fn>DAC-NLS. UkuzitlolisaOkukhethekilekoNje.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
njengabososayensi bemvelo besiphrofetjhinali.
lokufumana ifundo ephakamileko.
mKhandlu angenza isibawo.
bobulunga beenhlangano zabafundileko.
nokuqinisekiswa mKhandlu ozeleko.
ngemva komhlangano womKhandlu.
mayelana nalo enza isibawo sokutloliswa.
nekambiso yokudluliswa kweenqunto.
ku-"Cand. Sci. Nat" ukuya ku-"Pr. Sci.
<fn>DAC-NLS. UkwamukelwaKwabongazimbiBentur.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Khuyini inturhu yangekhaya?
angena kwakho ngaphandle kwemvumo yakho.
ukuphila kuhle kwakho.
yomNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
yokuPHELISA ukuTlhoriswa kwaboMma 0800 150 150.
irhelebho nelwazi mayelana nemisebenzi ekhona.
ukuzibandakanya eqhingeni lokwelapha.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Akunamaforomo okulindelwe bona uwazalise.
<fn>DAC-NLS. UkwelatjhelwaUkusebenzisaK(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
utjwala namkha iindaki.
kwabatjha abaphambana nomthetho.
yomNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
namkha isitifikhethi sezokwelapha.
nangamahlelo akhona wokwelapha.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. UkwelatjhelwaUkusebenzisaKumbi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
khulu, utjwala namkha iindaki.
bangakukhandela njani lokho.
Ngubani ongabawa ukufakwa kilamahlelo?
emaSentheni wokweLatjhelwa iinDaki.
kwaLefapha laTlhabololo ya Loago.
ngemva kwalapho esizakudlulisela ekwelatjhweni.
kilabo abangakghoniko ukuphosela ngemali.
iinDaki eseduze nawe.
<fn>DAC-NLS. UkwenzaIncwadiYesifungoMayela.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
estetjhini esiseduze samapholisa.
oziphendulelako angalimaza umnghonghoyili.
umlayo osemlayweni wokuvikelwa.
ngomlandu wesolo yokwephula umthetho.
umtlolo wamambala unikelwe oziphendulelako.
nesizakuba yincwadi yesifungo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>DAC-NLS. UkwenzaIsinghonghoyiloNgokuban.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
eseduze ukufumana irhelebho.
unembeza, isiko, ilimi namabeletho.
(i-Employment Equity Act).
esongameleko sekhotho yezokulingana efaneleko.
abantu ababili njengabalinganisi.
laba bathathwa njengamalunga wekhotho.
Unfair Discrimination Act, No. 4 of 2000.
Related Regulations to these Acts.
ositlhogako ngesikhathi esizwakalako.
Iinkambiso emakhotho wokulingana zisimahla.
<fn>DAC-NLS. UmbikoWobulungiswaE.2007-05-18.nr.txt</fn>
Iforomeli limumethe isakheko sendlela yokubika ngehlelo lobulungiswa emsebenzini ebaqhatjhini abanabasebenzi abahlangana kwama-50 ne -150 namkha labo abanabasebenzi abangaphasi kwama-50 kodwa abazalisa imibandela yesilinganiso sokuphuma nokungena kwabasebenzi emsebenzini ngokweTjhejuli 4 yomThetho.
Abaqhatjhi abanabasebenzi abangaphasi kwe-150 bangasebenzisa iforomeli (i-EEA 2A) namkha i-EEA2 ukubika emNyangweni wezabaSebenzi.
Boke abaqhatjhi abakhonjiweko abanabasebenzi abangaphasi kwe-150 nekufuze bathumele umbiko ngokomThetho 55 ka-1998 woBulungiswa emSebenzini. Nanyana ngimuphi umqhatjhi ozigcwalisela umBiko woBulungiswa emSebenzini ngokuzithandela kwakhe.
Thumela umbiko lo kungakafiki umhlaka 1 kuDisemba 2000.
Sibawa ugcwalise imiNiningwana yomQhatjhi ngokupheleleko ngendlela ongakghona ngayo.
Gcwalisa zoke iingaba zeforomeli.
MAPP IKoro yeemBikiindaba, zokuKhangisa, zokuGadangisa imiTlolo kunye nezokuPaka?
Isigaba C: Icozululo Lesilinganiso Sobunjalo?
<fn>DAC-NLS. Umbono.2007-05-18.nr.txt</fn>
Umbono womNyango weeNdaba zeKhaya kunikela ngomsebenzi osezingeni eliphezulu. Eminyakeni yamuva nje, ukutlama ngokwamaqhinga kuthome ukudlala indima ekulu emizameni yomNyango yokukhuphula ukulethwa komsebenzi kiwo woke amaklayenti inarha yoke. Nasikhumbula bona umuntu eSewula Afrika - isakhamuzi, umhlali, obawa ukuhlaliswa abuya enarheni yangaphandle namkha ovakatjhileko uliklayenti lomNyango weeNdaba zeKhaya, ukulethwa komsebenzi osezingeni eliphezulu yihloso ekulu ngokweqhinga, okunqophisa ukutlama nokusebenza komnyango. UmNyango uzibophelele emahlelweni ahlukeneko azakubumba butjha umthangalasisekelo namarherho webhizinisi anikela ngokulethwa kwemisebenzi.
Umnqopho womNyango kuphuhlisa nokuvikela isithunzi sethu njengesitjhaba. Umnqopho: Kuthola iindlela zokulethwa ngePumelelo kwemiSebenzi.
IsiNgeniso somThethosisekelo sibeka isibopho phezu kombuso sokwenza ngcono izinga lepilo kizo zoke izakhamuzi kanye nekghono lawo woke umuntu.
UmNyango weeNdaba zeKhaya unikela ngemitlolo ekghonakalisa abantu ukuthola izindlu, ifundo, itlhogomelo lezamaphilo, izabelo zehlalakuhle, imihlalaphasi, imisebenzi, imisebenzi yezeemali kanye nokusebenzisa ilungelo eliqakatheke khulu - okukukhetha umbuso abawufunako. Ukungezelela, umNyango weeNdaba zeKhaya uqakathekile ekuvikeleni isithunzi senarha yekhethu ngokuqunta ukobana ngubani ongavakatjhela eSewula Afrika, nokuthi ngubani ongathabela nathi ubuhle nemivuzo yedemokhrasi yethu eseseyincani kanye nomnotho okhulako.
Nayikuthi intando yenengi nomnotho wesimanje manjesi uzakusebenza kuhle, ukuzazi nobujamo babo boke abantu abahlala nabaphila enarheni kufanele burekhodwe ngokunemba begodu bufikeleleke. Imisebenzi emikhulu yomNyango weeNdaba zeKhaya: kurekhoda ukwaziwa nobujamo bezakhamuzi, abahlali neemvakatjhi - kuqakathekile ekuphathweni nekulawulweni kwemisebenzi yezokuhlalisana, zomnotho nezombanganarha. Yenza isisekelo sedemokhrasi netuthuko.
UmNyango weeNdaba zeKhaya godu ulifesdiri abantu bethu neemvakatjhi zethu ababona ngalo umbuso nenarha yethu. Woke amaSewula Afrika kanye neemvakatjhi zangaphandle ezingena enarheni yethu bafuna imisebenzi emNyangweni. Ngokunjalo, imibono yabo ngokulethwa kwemisebenzi mbuso ngokujayelekileko kusekelwe elemukweneli. Ukungezelela ekuphatheni amarekhodi, umNyango unomsebenzi wokulawula abantu abangena nabaphuma eSewula Afrika.
UmThetho omutjha oTjhugululiweko wokuNgena eNarheni (umThetho wenomboro 19 ka-2004) owaphasiswa ngomhlaka 18 Oktoba 2004 watjhugulula khulu ukuphathwa kokungena enarheni yethu. Umsebenzi omkhulu uyenziwa ngesikhathesi ukubandula iimphathiswa zomNyango eziqalene nokungena enarheni ngokuya kweemfuno zalomthetho omutjha kanye nokulungisa imiThetjhwana ebuya kilomThetho. UmNyango godu wenza begodu usebenzisa umThetho wokuHlaliswa kwamaPhandle, (umThetho wenomboro 130 ka-1998), ofaka ukusetjenziswa kweensetjenziswa zeentjhabatjhaba eziphathelene namaphandle. Ngokubanzi, umNyango weeNdaba zeKhaya unikela ngemisebenzi eqakathekileko, okumisebenzi yezakhamizi namaphandle.
Umsebenzi wokungena ngenarheni uphathelene nokulawula ukungena, ukuhlala nokuphuma kwamaphandle eSewula Afrika okulawulwa miThetho yokuNgena enaRheni neyamaPhandle. Ngitjho ephasini loke, ukungena enarheni kuba yinto eqalwe khulu ekuquntweni kwezinto eziqakathekileko enarheni yoke. Ebujameni beSewula Afrika, umsebenzi wokungena enarheni weqa imisebenzi eyenziwa eenkhungweni ezimbalwa ezihlukeneko neminyango.
Lomsebenzi godu ufaka ukwenziwa kwemilayo, ukweluswa kwemisebenzi yokungena enarheni, emaPhrovinsini nema-Ofisini aTjhili, ukwanda kwesibalo seemvumo ezenziwa mNyango, ukungena okuragela phambili enarheni kwabantu bangaphandle eSewula Afrika. Kodwana, ngeminqopho yalencwajana izakukhambelana nemisebenzi eqaliswe ezakhamizini zeSewula Afrika. Enye incwajana ehlukileko ephathelene nemisebenzi yokungena enarheni izakwenziwa. Izakusatjalaliswa nasele imithetjhwana iqediwe pheze ukukhambisana nokuhlonywa kwehlelo lamaphandle eSewula Afrika.
Esikhathini esinengi, bekungacaci ebantwini abanengi bona ngikuphi okulindelwe umuntwini nakazakufikelela imisebenzi yomNyango weeNdaba zeKhaya. Lencwajana ebizwa ngokuthi IiNdaba zeKhaya ziyakuSebenzela (Home Affairs At Your Service), ifuna ukuhlathulula ngendlela elula nezwakalako, ukuqakatheka kokwenza iimbawo zemitlolo yokukghonakalisa emNyangweni weeNdaba zeKhaya, iimfuneko zokwenza isibawo somunye nomunye umsebenzi, iindleko ezibandakenyekako, nokobana kuzakuthatha isikhathi esingangani kanye nelwazi elikhambelana nemisebenzi yomNyango weeNdaba zeKhaya. Ngombana woke umuntu eSewula Afrika: isakhamuzi, umhlali, iphandle namkha isivakatjhi - liklayenti lomNyango weeNdaba zeKhaya, ukulethwa komsebenzi wezinga eliphezulu yihloso eqakathekileko ngokwamaqhinga eyikomba ekutlameni nekuthatheni igadango komnyango. UmNyango uzinikele emahlelweni ahlukeneko azakubumba butjha abe enze ngcono amarherho neenkambiso ezinikela ngokulethwa kwemisebenzi yezinga eliphezulu.
Lencwajana, godu inikela ngeenkomba ekuphenduleni umbuzo obudisi: ngubani osisakhamuzi seSewula Afrika namkha ngubani ofaneleka kukuba sisakhamuzi seSewula Afrika Ngokuzwakalako, ukuzitjheja okunje kungavusa imizwa engasimihle nasiqala umlando wenarha yethu, lapho sibuya khona, lapho sibuya khona, kanye nokwehluka kwethu, singakghona njani, ngokubumbana nangamunye ukuhlathulula amagugu atholakala emThethwenisisekelo wethu. Ngokunjalo, umNyango weeNdaba zeKhaya uragela phambili begodu uzakuhlala uhlahlwa kuhlonipha isibopho somthethosisekelo esibeka bona iSewula Afrika ngeyabo boke abahlala kiyo, bahlanganiswe kukwehlukana kwabo?
Lencwajana godu iyatholakala ngeTshivenda, i-Xitsonga, isiZulu, iSesotho nesiBhuru. Ngommoya we-Batho Pele, sithemba bona lencwajana izakunikela woke amaSewula Afrika - okumakhastama wethu aqakatheke khulu, ngelwazi elitlhogekako ngomnyango - singebenu, siyanitlhogomela begodu siyanisebenzela.
UmThethosisekelo weSewula Afrika uqinisekisa ilungelo lokuba sisakhamuzi begodu uthi akunasakhamuzi esizakwalelwa ilungelweli. Ngokuya komThetho wokuba siSakhamuzi seSewula Afrika (umThetho wenomboro 88 ka-1995 kanye nomThetho wenomboro 17 ka-2004 njengombana utjhugululiwe), ubakhamuzi beSewula Afrika bungafunyanwa ngokubelethwa, ngokuzalana, ngokwamukelwa kwephandle, ngokuvuselelwa namkha ngokutloliswa.
UmThetho okukhulunywe ngawo ngehla wathoma ukusebenza ngomhlaka 6 Oktoba 1995. Ubeka bona isakhamuzi seSewula Afrika ngokubelethwa ngomunye nomunye obelethelwe eSewula Afrika embelethini munye omSewula Afrika namkha osisakhamuzi seSewula Afrika unomphela ngesikhathi sokubelethwa komuntu lowo. Iinjamiso ezihlukeneko bezikhona iminyaka yoke le ngaphambi komThetho. Omunye nomunye othintwa ngilokhu ofuna bona kuquntwe ngobakhamuzi bakhe kufanele athintane ne-ofisi eliseduze lomNyango weeNdaba zeKhaya namkha imitjhini yeSewula Afrika nayikuthi ungaphandle kwenarha.
Umntwana obelethelwe eSewula Afrika ongasi sisakhamuzi seSewula Afrika uyafaneleka kukuba sisakhamuzi ngokwamabeletho namkha ofumezwa sisakhamuzi seSewula Afrika ngokukhambisana nomThetho wokuTlhogonyelwa kwabaNtwana ka-1983 (umThetho wenomboro 74 ka-1983). Tjheja bona ukubelethwa komntwana kutlolisiwe ngokuya komThetho wokuTloliswa kokuBelethwa nokuHlongakala ka-1992.
Isakhamuzi seSewula Afrika ngokuzalana ngomunye nomunye obelethelwe ngaphandle kweSewula Afrika abelethwa zizakhamuzi zeSewula Afrika. Ukubelethwa kwakhe kufanele kutloliswe ngaphasi komThetho wokuTloliswa kokuBelethwa nokuHlongakala, umThetho wenomboro 51 ka-1992.
Omunye nomunye onemvumo yokuba sisakhamuzi seSewula Afrika unomphela uyafaneleka kukwenza isibawo sokuba sisakhamuzi seSewula Afrika ngokwamukelwa ngemva kweminyaka emihlanu asisakhamuzi sakanomphela. Omunye nomunye otjhade isakhamuzi seSewula Afrika uyafaneleka kukuba sisakhamuzi seSewula Afrika esamukelweko, iminyaka emibili ngemva kokufumana imvumo yokuba sisakhamuzi sakanomphela ekhutjhwe ngesikhathi atjhada isakhamuzi seSewula Afrika. Umntwana ongaphasi kweminyaka ema-21 onemvumo yokuba sisakhamuzi seSewula Afrika unomphela uyafaneleka kukwamukelwa msinyana ngemva kokukhutjhwa kwemvumo.
Lokhu kusebenza kuphela ezakhamizini zeBhrithani ezangena eSewula Afrika ngaphambi komhlaka 2 Septemba 1949, begodu esele zihlale lapha ubuncani bakhona iminyaka emibili msinyana ngemva kwaka-1949.
Umtlolo otlolisa ukubelethwa ngokuya komThetho wokuTloliswa kokuBelethwa nokuHlongakala ka-1992. Ebujameni bokufumeza, isivumelwano sokufumeza siyafuneka.
Amaforomo BI-24 no BI-529 azaliswa mbawi.
Iforomo BI-529 elizaliswa mbelethi weSewula Afrika.
Isitifikethi samabeletho esitjhili sombawi.
Nayikuthi umbawi wabelethelwa ngaphandle komtjhado ababelethi kufanele batlikitle iforomo lokutloliswa kwamabeletho okuliforomo BI-24.
Ubufakazi bokubelethwa kombelethi weSewula Afrika.
Iimbawo zingenziwa ebuZendeni, eMitjhini namkha e-ofisini lekhaya lomNyango weeNdaba zeKhaya.
Amaforomo BI-63 no BI-757 azaliswa mbawi.
Ubufakazi bokuba sisakhamuzi sakanomphela.
Igadangiso lemino yoke elenziwa ngebakwa-SAP (91) - ukuthola umbiko wamapholisa.
Ababelethi abathintekako namkha abatlhogomeli bangokomthetho kufanele batlikitle amaforomo nayikuthi umuntu ofuna ukwamukelwa mntwana ongaphasi kweminyaka eli-16.
Iforomo BI-9 elizalisiweko nelikhambisana negadangiso lemino yoke kanye neenthombe ezimbili zakamazisi (ezibubude obuma-45mm x 35 mm ububanzi) kufanele zilethwe nakubantwana abangaphezu kweminyaka eli-15. Lokhu kwenzelwa ukufumana incwadi kamazisi ngemva kokuvunyelwa kokwamukelwa.
sisebenza emajonini wenye inarha elwa neSewula Afrika, lapho nakhona sisisakhamuzi.
Kodwana, lokhu akusebenzi nayikuthi umuntu lowo wenza isibawo kuNgqongqotjhe ukugcina ukuba sisakhamuzi kwakhe seSewula Afrika ngaphambi kokufumana ukuba sisakhamuzi kwenye inarha kanye/namkha nokusebenza ngaphasi kwamabutho ahlomileko wenarha leyo.
Ukufumana bona ingabe kghani umuntu ulahlekelwe kukuba sisakhamuzi seSewula Afrika, iforomo BI-529 kufanele lizaliswe belilethwe kwelinye nelinye i-ofisi lomNyango langaphakathi kwenarha namkha langaphandle.
isitifikethi sokwamukelwa satholwa ngokungasi semthetwheni namkha wanikela ngelwazi elingasilo iqiniso ngaye.
usisakhamuzi senye inarha begodu, kwesinye isikhathi wakhe wagwetjwa iinyanga ezili-12 ukudosa ejele kwenye nenye inarha ngobulelesi obebungaba bulelesi eSewula Afrika.
Kobubili ubujamo akunasibawo esenziwako. Umuntu othintekako uthola incwadi (ebizwa ngokuthi yi-audi alteram). Ngaphakathi kwencwadi leyo kunesigaba lapho anikela amabanga ahlathulula bona kungani kungakafaneli bonyana alelwe ukuba sisakhamuzi. Lokhu kuzakutjhejwa ngaphambi kobana kuthathwe isiqunto sokugcina.
Omunye nomunye umuntu ofisa ukuba sisakhamuzi senye nenye inarha kufanele afake isibawo kuNgqongqotjhe weeNdaba zeKhaya khona azakugcina ukuba sisakhamuzi seSewula Afrika ngaphambi kokufumana ukuba sisakhamuzi senye inarha.
Amaforomo i-BI-1664 ne-BI-529 azaliswe kuhle, kanye nemali ebekiweko eyi-R115.00 ebhadelwako.
Iimbawo zingalethwa kwelinye nelinye i-ofisi lomNyango ngaphandle namkha ngaphakathi kwenarha.
Ngaphambi kobana umThetho wokuba sisaKhamuzi seSewula Afrika otjhugululiweko (umThetho wenomboro 17 ka-2004) uthome ukusebenza, isakhamuzi seSewula Afrika esisebenzise ipaspoti yenarha enye singalelwa ukuba sisakhamuzi nguNgqongqotjhe weeNdaba zeKhaya. Ifuneko yokubekelwa ngeqadi namkha iincwadi zemvumo ezibuya kuNgqongqotjhe khona umuntu azakusebenzisa ipaspoti ayisekho.
Ngokuya komThetho oTjhugululiweko ophathelene nokuBa sisaKhamuzi seSewula Afrika ka-2004, othome ukusebenza ngomhlaka 15 Septemba 2004, sele kukukwephula umthetho esakhamuzini seSewula Afrika esingaphezu kweminyaka ema-21 ukungena namkha ukuphuma eSewula Afrika ngesikhathi usebenzisa ipaspoti yenye inarha. Ukudlula lapho, kukwephula umthetho manje esakhamuzini esinjalo, ukuthi siseSewula Afrika, sisebenzise ubuzwe baso benarha yangaphandle namkha benarha yaso ukuzibeka ebujameni obuhle namkha ukubalekela umsebenzakhe namkha ukuziphendulela.
singenza isibawo sokubuyiselwa kobuzwe baso beSewula Afrika. Kodwana lomuntu kufanele abuyele unomphela eSewula Afrika.
imali ebekiweko eli-R115.00 ne-R15 oyibhadelela incwadi kamazisi.
UmThetho wokuTloliswa kokuBelethwa nokuHlongakala (umThetho wenomboro 51 ka-1992), ubeka bona ukubelethwa komntwana kufanele kubikwe bekutloliswe kungakapheli amalanga ama-30 wokubelethwa kwakhe. Lokhu kuzakurhelebha umNyango weeNdaba zeKhaya ukugcina amarekhodi wawo asebujameni banjesi begodu kuzakurhelebha ukwenza iNcwadi yokuTloliswa kwesiTjhaba ethembekileko nenembako enarheni. Godu kuzakurhelebha umNyango weeNdaba zeKhaya ukwenza eminye imisebenzi burhaba okufanele uyenzele umntwana nasele amdala (isibonelo, isitifikethi samabeletho, incwadi kamazisi, isitifikethi samabeletho, isitifikethi sokuhlongakala njll). Ukutloliswa kwamabeletho, umuntu kufanele azalise iforomo i-BI-24 (isAziso samaBeletho) begodu kufanele lilethwe e-ofisini lomNyango weeNdaba zeKhaya. Nayikuthi umbawi ungaphetjheya, uzakuletha isibawo e-ofisini eliseduze lobuZenda beSewula Afrika namkha le-Consulate.
Nayikuthi umntwana wabelethelwa ngaphandle kweSewula Afrika begodu omunye wababelethi sisakhamuzi seSewula Afrika ngesikhathi sokubelethwa kwakhe, ukubelethwa kungaziswa ebuZendeni beSewula Afrika namkha ku-Consulate namkha e-ofisini lesifunda lomNyango weeNdaba zeKhaya eSewula Afrika.
iii ikhophi eqinisekisiweko yesitifikethi samabeletho esitjhili somntwana esinemininingwana ezeleko yababelethi bomntwana.
Ebujameni bomntwana oneminyaka eli-15 ukuya phezulu, iforomo i-BI-9 lesibawo sakamazisi kufanele lizaliswe.
Kuqakathekile bonyana isaziso samabeletho sinikelwe ngomunye wababelethi namkha umtlhogomeli wangokomthetho. Nayikuthi akunambelethi namkha umtlhogomeli ongakghoniko ukukwenza lokhu, umuntu obawiwe babelethi namkha umtlhogomeli angenza isaziso ukwenzela bona. Lomuntu kufanele abe nemvumo etloliweko yabo.
Umntwana obelethelwe ngaphakathi komtjhado angatloliswa ngesibongo sakababa namkha sikanina namkha ngazo zombili sakababa nesikanina nayikuthi ababelethi bayavumelana nalokhu.
Umntwana obelethelwe ngaphandle komtjhado utloliswa ngesibongo sakanina. Umntwana godu angatloliswa ngaphasi kwesibongo sakababa weengazi nayikuthi uyise uyavuma bona unguyise. Bobabili ababelethi kufanele bavumelane ngokutloliswa komntwana ngesibongo sakayise phambi kwesiphathiswa somNyango weeNdaba zeKhaya.
Nanyana umThetho wokuTloliswa kokuBelethwa nokuHlongakala (umThetho wenomboro 51 ka-1992) ufuna bona ukubelethwa komntwana kufanele kutloliswe kungakapheli amalanga ama-30 ngemva kokubelethwa, ubujamo obukhethekileko bungenza kungakghoneki lokhu. Izaziso zamabeletho ngemva kwamalanga ama-30 zibizwa ngokutloliswa okudlulelwe sikhathi. Iforomo elifuneka lapha liForomo lesAziso samaBeletho (i-BI-24) elitlikitlwa ngomunye wababelethi namkha umtlhogomeli.
iii namabeletho aziswe ngemva kweminyaka eli-15.
Ebujameni obunje, ababelethi namkha umtlhogomeli bazalisa iforomo i-BI- 24. Ababelethi namkha umtlhogomeli kufanele banikele amabanga wokobana kungani ukubelethwa kungakhenge kutloliswe kungakadluli amalanga ama-30 njengombana kufunwa mthetho.
Nayikuthi ababelethi abakatjhadi begodu bafisa ukutlolisa umntwana ngaphasi kwesibongo sakababa, ubaba kufanele avume bona umntwana ngewakhe esikhaleni esinikelwe eforomeni i-BI-24. Ngalokho ubaba kufanele abe khona lokha nakutloliswa amabeletho.
Nayikuthi ababelethi batjhadile, ukubelethwa komntwana kuzakutloliswa ngesibongo sakababa.
Ababelethi namkha umtlhogomeli kufanele bazalise iforomo BI-24/1. Kufanele godu banikele ngamabanga wokobana kungani amabeletho angakatloliswa kungakadluli amalanga ama-30 njengokufuna komthetho. Imitlolo esekelako ehlathululwe endimeni 3.3 kufanele ilethwe ngesikhathi leso.
Lokha nakutloliswa amabeletho la, kusetjenziswa iforomo BI-24/15. Liphekelelwa liforomo BI-9 (okuliforomo lencwadi kamazisi) kanye nemitlolo efaneleko ehlathululwe endimeni 3.3. Ababelethi namkha umthlogomeli godu kufuneka banikele amabanga wokobana kungani ukubelethwa kungakhenge kutloliswe kungakadluli amalanga ama-30 njengombana kufunwa mthetho.
nekhophi eqinisekisiweko yakamazisi wakanina nayikuthi ababelethi abakatjhadi begodu ubaba akavumi bona umntwana ngewakhe. Ngakelinye ihlangothi, nayikuthi ubaba weengazi uyavuma bona umntwana ngewakhe, amakhophi aqinisekisiweko wabomazisi bababelethi bobabili ayafuneka.
isitifikethi esikhutjhwe sibhedlela namkha ikhaya lokubelethisa lapho umntwana abelethelwa khona.
ukuqinisekiswa kwemininingwana yomntwana njengombana itholakala erejisteni yesikolo namkha isitifikethi sesikolo sokuthoma umntwana abekafunda kiso esitlikitlwe yiHloko yesikolo.
isitatimende esibuya emuntwini onelwazi lombawi begodu ongafakaza ngababelethi bombawi. Lomuntu godu uzakuphekelela umbawi e-ofisini leeNdaba zeKhaya lapho umbawi nalomuntu bazakuhlonywa imibuzo ngokuhlukana.
Lokha nawutlolisa umntwana ababelethi bakhe kanye/namkha iinhlobo zakhe ezingatholakaliko, iforomo lesaziso (BI-24) kufanele lizaliswe. Umbiko obuya esisebenzini sezehlalakuhle uyatlhogeka, ngombana imininingwana yababelethi ayitholakali. Ekutlolisweni kwamabeletho, okuthatha ilanga linye ebujameni bamabeletho aziswe kungakapheli amalanga ama-30 abekiweko, isitifikethi esirhunyeziweko sikhutjhwa simahla.
Tjheja, ukutloliswa okudlulelwe sikhathi kungathatha isikhathi eside kuye ngephenyo elifunekako ekutholeni ukwaziwa nobujamo bomntwana. Ukubalekela ukuriyada, amabeletho womntwana kufanele atloliswe kungapheli amalanga ama-30.
Iimbawo zeentifikethi zamabeletho ezirhunyeziweko zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi lesifunda lomNyango lapho zibiza R45.00 ngasinye. Lokhu kuthatha iimveke ezibunane ukuya kwezilitjhumi nambili.
Njengengcenye yokuzibophelela ekukhuphuleni ikhwalithi yepilo yazo zoke izakhamizi, umNyango weeNdaba zeKhaya uhlome iJima lokuTloliswa kwabaNtwana eKhompyutheni. Lokhu kuqinisekisa bona umNyango weeNdaba zeKhaya uyakghona ukutlolisa nokukhupha iintifikethi ezirhunyeziweko zamabeletho eembhedlela ezibandakanyekako msinyana ngemva kokubelethwa komntwana. Lomsebenzi uzakusatjalaliswa usiwe kwezinye iimbhedlela nakukghonekako.
4.1 Kungani kuqakathekile ukwenza isibawo seNcwadi kamAzisi?
Incwadi yokuzazisa mtlolo ofakazela ukwaziwa komuntu. Ngamanye amagama, itjengisa bonyana ungiloyo othi unguye. Kuneenkhathi ezinengi lapho uzakufanela bona usebenzise umazisi wakho. Uzakutlhoga umazisi wakho ukuthola imisebenzi yezezindlu, yezefundo neyezamaphilo, ukwenza isibawo selayisense yokutjhayela ukufikelela amathuba wemisebenzi, ukuzitlolisela iinhlahlubo, ukwenza iimvumelwano zamabhizinisi namkha isebenziswano kwezamabhizinisi namkha ukuzitlolisa esikhwameni seTjhorensi yabaNtu abaNgasebenziko. Iincwadi zokuzazisa godu zisetjenziselwa ukuvowuta emakhethweni wesitjhaba, wephrovinsi newendawo.
4.2 Ngubani ofanelwe kukwenza isibawo seNcwadi kamAzisi?
Iincwadi zokuzazisa zikhutjhwa ngokuya kwesiGaba 25 somThetho wokwAziwa ka-1997. Umthetho ubeka bona nayikuthi usisakhamuzi seSewula Afrika namkha unemvumo yokuhlala unomphela, begodu uneminyaka eli-16 namkha umdala kunalokho, ufanelwa kukwenza isibawo seNcwadi yokuzAzisa.
Omunye nomunye osebenzela umbuso namkha ihlangano ehlonywe ngokomthetho ngaphandle kweSewula Afrika namkha osiwe bona ayokusebenzela umbuso wenye inarha naye ufaneleka kuthola incwadi kamazisi. Lokhu kunabela nemlinganini walowo muntu kanye/namkha nebantwaneni.
negadangiso lemino elithathelwa ukurekhoda eNcwadini yokuTloliswa kwesiTjhaba eforomini lesibawo i-BI-9. Lokhu kungenziwa kuphela ngokusemthethweni siphathiswa somNyango weeNdaba zeKhaya e-ofisini lesifunda namkha lesiyingi namkha eMitjhini yeSewula Afrika yangaphandle.
Nayikuthi utjhadile, isitifikethi somtjhado kufanele silethwe.
Nakungenzeka umma enze isibawo seNcwadi kamAzisi begodu athome ukusebenzisa esinye seembongo ebekaziwa ngaso, ubufakazi bomtlolo, isibonelo, isitifikethi samabeletho namkha somtjhado kufanele silethwe ukutjengisa bona kufanele asebenzise isibongo leso.
Nayikuthi uhlukanisile, isitifikethi sesehlukaniso siyatlhogeka.
Nayikuthi wahlongakalelwa mlingani, isitifikethi sokuhlongakala siyatlhogeka.
Ebujameni besakhamuzi esamukelwa enarheni ngokomthetho namkha lowo osisakhamuzi unomphela, isifikethi sokwamukelwa enarheni namkha sokuba sisakhamuzi sakanomphela namkha sokubekelwa ngeqadi kufanele sifakwe.
Ebujameni bokutloliswa kwamabeletho sele kudlule isikhathi qala indima 3.2.4 ngehla.
Isibawo sokuthoma senziwa simahla. Ababawi kodwana babawiwa bona balethe iinthombe ezimbili ezifanako ezilingana nezakamazisi. Kubhadelwa imali engange-R15 ekukhutjhweni butjha kwencwadi kamazisi.
4.5 Ungasenza kuphi isibawo seNcwadi kamAzisi?
Tjhinga e-Ofisini eliseduze lomNyango weeNdaba zeKhaya. Imininingwana yama-Ofisi weemFunda itholakala ngemva kwencwajana le. Ababawi abatjhili nabo bangenza iimbawo zeencwadi zakamazisi ebuZendeni beSewula Afrika namkha eKomitjhaneni ePhakamileko ngaphetjheya.
Ngemva kokukhutjhwa kwencwadi yokuzazisa, idluliselwa e-ofisini leeNdaba zeKhaya lapho umbawi enze khona isibawo. Incwadi kamazisi izakudluliselwa kuphela e-adresini yeposo yombawi nayikuthi umbawi ubawa njalo begodu i-adresi anikela ngayo iyasebenza.
UmNyango weeNdaba zeKhaya uqalana neembawo ezisigidi sinye ukuya eengidini ezintathu ngonyaka. Isibalo esikhulwesi seembawo nasihlangana nomraro wamaforomo weembawo angakazaliswa kuhle, singarholela bona iiNcwadi zokuzAzisa zibe neemphoso. Kodwana iimphoso ezinjalo encwadini yokuzazisa zilungiswa simahla. Amaforomo BI-9 ne-BI-309, ubufakazi belwazi elitjha neenthombe ezimbili ezifana nezencwadi kamazisi kufanele zilethwe kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya.
Ipaspoti mtlolo ofuneka nawuzakuthatha ikhambo eliya kwenye inarha.
vi nepaspoti yangokomthetho.
Ipaspoti ejayelekileko inamakhasi ama-32 kuthi i-maxi paspoti ibe nama-64. Yoke imihlobo yamapaspoti ihlathululwa ngokuzeleko muva emtlolweni.
Zoke iimbawo zemihlobo yoke ehlukeneko yamapaspoti kufanele zizaliswe eforomeni lesibawo i-BI-73 begodu kufanele zenziwe e-Ofisini leeNdaba zeKhaya namkha ebuZendeni beSewula Afrika namkha eMitjhini ngaPhetjheya, nayikuthi umbawi ungaphetjheya. Umbawi kufanele anelise isiphathiswa samapaspoti ngokwaziwa kwakhe. Iinthombe zizakuhlolwa ukuqinisekisa bona ngezombawi kwamambala. Ababawi nanyana bangaba neminyaka eli-16 namkha ubudala bazakuthathwa igadangiso lemino khona bazakuqinisekiswa eNcwadini yokuTloliswa kwesiTjhaba.
5.2 Ngubani ofanelwa kuthola iPaspoti?
Zizakhamizi seSewula Afrika kuphela ezifaneleka kufumana ipaspoti yeSewula Afrika. Ebujameni obufana nalapho abanencwadi yereferensi ehlaza neyereferensi edala ezikhutjhwe ngaphambi komhlaka 01 Julayi 1986, ababawi kufanele kokuthoma benze iimbawo zeNcwadi kamAzisi onebhakhowudi. Abenza iimbawo kokuthoma bangafuna kokubili iNcwadi kamAzisi nepaspoti ngasikhathi sinye. Iimbawo zakho kokubili zingenziwa ngasikhathi sinye, nayikuthi umuntu angeze akghona ukulinda bekukhutjhwe iNcwadi kamAzisi.
Lepaspoti inikelwa izakhamizi zeSewula Afrika ezineminyaka eli-16 namkha ngaphezulu. Ukwenza isibawo sepaspoti yabadala yeSewula Afrika, ulindelwe bona uzalise iforomo BI-73 begodu ulethe iinthombe zamuva nje ezilingana nezepaspoti. Nayikuthi igadangiso lemino yakho alikabi ukurekhodwa eNcwadini yokuTloliswa kwesiTjhaba, isethi yoke yegadangiso lemino efakwe eforomini i-BI-9 lizakwenziwa siphathiswa esivunyelweko seeNdaba zeKhaya. Uzakulindelwa godu bona ulethe ikhophi eqinisekisiweko weNcwadi kamAzisi yeSewula Afrika namkha isitifikethi samabeletho.
Ababawi bangakhetha ukuzokulanda amapaspoti e-ofisini lapho benza khona iimbawo namkha bangawathola ngeposi. Nayikuthi bakhetha ukuposelwa wona, bazakubhadela imali yeposo etlolisiweko okuyi-R21.
Lepaspoti isebenza iminyaka eli-10.
Ipaspoti yabantwana inikelwa izakhamizi zeSewula Afrika ezingaphasi kweminyaka eli-16. Lokha nawenza isibawo sepaspoti, uzalisa iforomo i-BI-73. Isibawo kufanele siphekelelwe sitifikethi samabeletho, imvumo yababelethi nayikuthi batjhadile kanye neenthombe zanjesi ezilingana nezepaspoti. Nayikuthi umntwana ubelethelwe ngaphandle komtjhado, yimvumo yababelethi beengazi kuphela efunekako ukukhupha lepaspoti.
Ingazokuthathwa endaweni lapho kwenziwa khona isibawo namkha ingathunyelwa kuwe ngeposo etlolisiweko.
Lepaspoti isebenza iminyaka emi-5.
IPaspoti ye-Maxi mtlolo wamakhasi ama-64. Yafezakaliswa ngomhlaka 02 Disemba 2002 ukunikela abavamise ukukhamba ngomtlolo wokukhamba onamakhasi amanengi ukudlula ipaspoti yeemvakatjhi enamakhasi ama-32. Lepaspoti iyafana nePaspoti yeemVakatjhi ngaphandle kokuthi inamkhasi isibalo sawo esibuyelelwe kabili ukunikela ngamakhasi amanengi we-visa. Imali ebhadelwako ibuyelelwe kabili kunaleyo yepaspoti yeemvakatjhi.
Isikhathi sokusetjenzwa: Iimveke ezisithandathu.
Lepaspoti isebenza iminyaka eli-10.
Ipaspoti yesikhatjhana inikelwa izakhamizi zeSewula Afrika okufanele zithathe ikhambo ngokurhaba ngebanga elizwakalako begodu angeze zalinda imitlolo elungileko bona ikhutjhwe. Ipaspoti yesikhatjhana ikhutjhwa kuphela ebujameni bokobana isibawo sepaspoti yakanomphela senziwe. Ukwenza isibawo sepaspoti yesikhatjhana, ababawi balindelwe bona bazalise iforomo BI-73.
Iindleko: R75. Imali engezelelweko eyi-R12 ibhadelelwa ukufekswa kwegadangiso lemino nayikuthi kufuneka liqinisekiswe ngokurhabileko.
Lepaspoti isebenza iinyanga ezili-12.
ukubuyela burhaba eSewula Afrika.
Ukwenza isibawo sepaposti yobujamo oburhaba zalisa iforomo BI-73. Ukungezelela, incwadi ehlathulula bona kungani ipaspoti yobujamo oburhabako ifuneka, kufanele ilethwe kanye neNcwadi kamAzisi yeSewula Afrika namkha isitifikethi samabeletho. Nayikuthi ipaspoti yokuthoma yetjiwa namkha yalahleka, umbiko wamapholisa uyafuneka khona isibawo sizakusetjenzwa.
Ipaspoti yangokomthetho inikewa iimphathiswa zeenkhungo zombuso okufanele zithathe amakhambo wangomsebenzi. Zoke iimbawo kufanele zizaliswe eforomini lesibawo i-BI-73 begodu kufanele zenziwe nguwe e-ofisini leeNdaba zeKhaya namkha ebuZendeni beSewula Afrika namkha eMitjhini, nayikuthi ungaphetjheya. Isibawo kufanele siphekelwe yincwadi ebuya esikhungweni lapho umbawi asebenza khona enamabanga wokobana kungani umbawi atlhoga ipaspoti yangokomthetho.
Isikhathi sokusetjenzwa: Iveke yinye ukuya kwezisithandathu kuye ngokurhabeka kwekhambo.
Lepaspoti isebenza iminyaka emi-5.
Nayikuthi ipaspoti yakho yeSewula Afrika iyalahleka namkha iyetjiwa, iindleko zokuyijamiselela zibuyelelwe kabili kunemali owayibhadela ekuthomeni. Isibawo kufanele siphekelelwe ziinthombe zanjesi ezilingana nezepaspoti.
Isikhathi sokusetjenzwa: Iveke yinye ukuya kwezisithandathu kuye ngokurhabeka kwekhambo.
Nawuthatha ikhambo laburhaba kufanele wenze isibawo sepaspoti yaburhaba/yesikhatjhana bewufumane enye ipaspoti.
Ipaspoti esele iphelelwe sikhathi ngileyo isikhathi sayo sokusebenza esele siphelile. Nakwenzeka lokhu, angeze usayisebenzisa nanyana ingakazali. Esikhundleni salokho kufanele wenze isibawo senye. Nayikuthi ipaspoti yakho izala ngaphambi kwesikhathi sayo sokuphelelwa kusebenza, yenza isibawo setja.
Lokhu kuya ngomhlobo wepaspoti oyenzela isibawo.
IPaspoti yabaDala R155.
IPaspoti yabaNtwana R115.
UmTlolo wokuKhamba R115.
IPaspoti yabuRhaba R55.
IPaspoti yesiKhatjhana R75.
IPaspoti ye-Maxi R310.
I-Maxi (elahlekileko) R620.
Yabadala (elahlekileko) R310.
UmTlolo wokuKhamba(nawulahlekileko) R230.
maphepha anganalitho R120.
UmNyango uyazi bona kunamabanga azwakalako wokobana kungani umuntu angafuna ukwenza amatjhuguluko emarekhodini wakhe. Kunemihlobo eminengi yamatjhuguluko izakhamizi zeSewula Afrika ezingawenza emarekhodini wazo.
TJHEJA: Isakhamuzi seSewula Afrika, esineminyaka eli-18 namkha ngaphezulu sithathwa njengomuntu osele akhulile kiwo woke amatjhuguluko enziwa ngokuya komThetho wokuTloliswa kokuBelethwa nokuHlongakala, ka-1992.
IsiGaba 11(1) somThetho wokuTloliswa kokuBelethwa nokuHlongakala sivumela ukutloliswa kokubelethwa komntwana obelethelwe ngaphandle komtjhado bona kutjhugululwe. Lokhu kusebenza nayikuthi ababelethi beengazi bayatjhada ngemva kokutloliswa kwamabeletho womntwana kungathi bebavele batjhadile nakubelethwa umntwana.
Iindleko: Lomsebenzi utholakala simahla.
Ukutloliswa kwamaBeletho godu kunikela ngesijamiso sokutloliswa butjha kwamabeletho nayikuthi ababelethi beengazi bangena emtjhadweni wesintu (umtjhado welobolo) ngemva kobana kutloliswe amabeletho womntwana. Imitlolo efunekako ekutjhugululweni lokhu nginasi: isaziso esitjha samabeletho, incwadi yesifungo ebuya kubabelethi beengazi kanye neentifikethi zomtjhado.
Ebujameni bokuhlongakala komunye wababelethi namkha bobalili ababelethi, ilunga lomndeni lalowo ohlongakeleko kufanele lilethe isitifikethi/iintifikethi zokuhlongokala kanye nencwadi efungelweko.
UmThetho wokuTloliswa kokuBelethwa nokuHlongakala uvumela ukuvunywa kokuba mbelethi weengazi ngubaba weengazi (ongakatjhadi nomma weengazi) womntwana obelethelwe ngaphandle komtjhado begodu ukubelethwa kwakhe esele kutloliswe ngaphandle kwemininingwana yakababakhe.
Nayikuthi umma uyakuvuma ukuvumokhu, yena nobaba kufanele bazalise iforomo elitja (i-BI-1682). Lapho isibongo somntwana kufanele sitjhugululwe kube ngileso sakababa, elinye iforomo (i-BI 193) kufanele lizaliswe. Nayikuthi umma uyakwala ukuvuma, ubaba angatjhinga eKhotho ePhakamileko khona azakuthola umlayo ophikisana nokufunwa ngumma. Umlayo ophikisako lowo kufanele nawo ufakwe eforomini (i-BI 1682) elizalisiweko.
Iindleko: Imali ebekiweko ebhadelwako ngalomsebenzi yi-R 48..
Nayikuthi amagama womuntu awakatlolwa woke esitifikethini sakhe, umuntu lowo angabawa bona igama lakhe namkha isibongo sifakwe esitifikethini. Lokhu kubizwa ngokukhuliswa kokutloliswa kwamabeletho. UmThetho uyakuvumela lokhu nayikuthi umuntu loyo watloliswa ngaphambi kokusebenza komThetho. Isibonelo, isiGaba 23 somThetho wokuTloliswa kokuBelethwa nokuHlongakala, umthetho ka-1992 khulu khulu sikhuluma ngamaPhandle weNdiya, ngaphambi kwaka-1966, abekangakavunyelwa ngokomthetho ukuzitlolisa ngebizo kanye nesibongo. Ngebangeli inengi lokutloliswa kwamabeletho wabo kunegama kuphela.
ii ikhophi yesitifikethi somtjhado nakufaneleko.
Iindleko: Lomsebenzi utholakala simahla.
Umthetho uvumela umuntu atjhugulule igama lokuthoma atloliswe ngalo.
ii nobufakazi bokubhadelwa kwemali efunekako.
I-R80 kumbawi oneminyaka eli-18 namkha ngaphezulu.
i umntwana wabelethelwa ngaphandle komtjhado begodu unina utjhada butjha omunye umuntu ngaphandle koyise weengazi.
ii unina lomntwana uthoma ukusebenzisa kabutjha isibongo agade anaso ngaphambilini ngombana uyise lomntwana uhlongakele, namkha sele atjhade butjha ngemva kokupheliswa komtjhado wakhe noyise lomntwana.
iii umntwana owabelethelwa ngaphandle komtjhado begodu igama lakhe latloliswa ngaphasi kwebizo lakayise weengazi. Isibongo somntwana singatjhugululwa kube ngileso sakanina.
iv Umntwana utlhogonyelwa mtlhogomeli isibongo sakhe singatjhugululwa kube ngileso somtlhogomeli.
UmThetho uvumela omunye umuntu ukuthatha isibongo esihlukileko kileso esivezwe encwadini yokutloliswa kwesitjhaba namkha ngaphasi kwaso afumene ukuba sisakhamuzi sakanomphela eSewula Afrika. Imali ebekiweko ebhadelwako yi-R260.
ubufakazi bokubhadelwa kwe-R260 efunekako.
Nayikuthi abantwana bangaphasi kweminyaka eli-18 bayafakwa esibaweni, amakhophi weentifikethi zabo zamabeletho namkha iinomboro zokutloliswa kwamabeletho ziyafuneka kanye nemvumo etloliweko kanina.
ubufakazi belanga okungilo lamabeletho, isibonelo, incwadi yesibhedlela, isitifikethi sokubelethwa, ikarada lekliniki, incwadi yesikolo sokuthoma afunda kiso, isitifikethi sokubhabhadiswa nayikuthi wabhabhadiswa ngaphambi kokuhlanganisa iminyaka emihlanu ubudala.
nobufakazi bokubhadelwa kwe-R48 efunekako.
nobufakazi bokubhadelwa kwe-R48 efunekako.
nobufakazi bokubhadelwa kwe-R48 efunekako.
nobufakazi bokubhadelwa kwe-R48 efunekako.
Omunye nomunye otjhugulule ubulili ngokuhlinzwa namkha ngokwelatjhwa okubangela bona ubulili bakhe butjhuguluke angenza isibawo kuMnqophisi-Mazombe womNyango weeNdaba zeKhaya khona kuzakutjhugululwa ihlathululo yobulili bakhe.
nobufakazi bokubhadelwa kwe-R48 efunekako.
Ngesikhathi kutjhugululwa ubulili bombawi, iNomboro kamAzisi itjhuguluka khonokho. Isibawo sencwadi kamazisi omutjha ngakho kufanele senziwe msinyana ngemva kokuvunywa kokutjhugululwa.
Nayikuthi umuntu othintekako godu utjhugulula igama, imali engezelelweko eyi-R75 kufanele ibhadelwe.
Nayikuthi ukubelethwa komntwana kutloliswe nababelethi ngaphandle kwebeengazi, iincwadi zeemfungo zababelethi beengazi kanye nezaba"belethi okungasi ngebeqiniso" kufanele zilethwe kanye nebanga lokutloliswa okungasilo iqiniso. Nayikuthi akunasitatimende esitholakalako, umlayo wekhotho uyafuneka. Imali ebekiweko yi-R48.
Nayikuthi umntwana ufumeziwe, ababelethi abafumezako bangazisa ngokomthetho uMnqophisi-Mazombe weeNdaba zeKhaya ngalokhu.
ikhophi eqinisekisiweko yomlayo wokufumeza.
ubufakazi bokubhadelwa kwe-R48 efunekako.
Iimbawo zokwenziwa komnyanya womtjhado zingenziwa e-ofisini eliseduze leeNdaba zeKhaya. nawusenza useSewula Afrika kanye neMitjhini yeSewula Afrika namkha e-Consulate nawusenza ungaphetjheya. Iforomo elifunakako nawenza lokhu yi-BI-130. Iimali ezifunekako yi-R45,00 esitifikethini esirhunyeziweko kanye ne-R10,00 esitifikethini esincani.
Ukwenziwa komnyanya nokutloliswa kwemitjhado eyenziwa ngaphandle kwekonzo kulawulwa mThetho wemiTjhado (umThetho wenomboro 25 ka-1961).
7.1.1Ngubani ongatlolisa umtjhado wakho?
7.1.2. Ungabanjelwa kuphi umtjhado?
Imitjhado ingenziwa kuphela esontweni, emakhiweni osetjenziselwa zekolo kuphela, e-ofisini lomphakathi, namkha emzini. Nayikuthi umuntu okufanele atjhade uyalimala namkha uyagula, umtjhado ungabanjelwa esibhedlela.
7.1.3. Ngubani okufanele abekhona ngesikhathi somtjhado?
Umtjhado kufanele wenziwe kunabatjhadi, abofakazi ababili kanye nesiphathiswa semitjhado.
IiNcwadi zokuzAzisa ezikhujthwe ngokuya komThetho wokwAziwa ka-1998 namkha nayikuthi abanazo iincwadi zokuzazisa, incwadi yesifungo esizaliswe eforomini BI-31. Amaphandle atjhada amaSewula Afrika alindelwe bona alethe iimpaspoti zawo ezisebenzako kanye neforomo BI-31 (isiFungo somnqopho womtjhado).
Nasiya ebantwaneni abasesebancani ngokuya komthetho (ama-minor*) imvumo etloliweko yababelethi bobabili namkha yomthlogomeli wangokomthetho kufanele ilethwe eforomini elibekiweko okuyi-BI-32. Nayikuthi umbelethi imvumo yakhe efunekako akatholakali namkha akakghoni ngokuya komthetho ukunikela imvumo, umntwana angenza isibawo kuKomitjhinara wezeHlalakuhle yabaNtwana ukuthola imvumo efaneleko. Nayikuthi ababelethi bomntwana no/namkha uKomitjhinara uyala nemvumo yomtjhado, umntwana angenza isibawo sokufumana imvumo eJajini leKhotho ePhakamileko endaweni ahlala kiyo. Abesana abangaphasi kweminyaka eli-18 kanye nabantazana abangaphasi kweminyaka eli-15, ukungezelela, batlhoga imvumo yababelethi namkha yomtlhogomeli wangokomthetho, imvumo ebuya kuNgqongqotjhe weeNdaba zeKhaya.
Nasiya emThethweni womTjhado, umntwana mumuntu ongaphasi kweminyaka ema-21 ongakhenge atjhade ngaphambilini begodu nomtjhado wakhe owapheliswa ngokuhlongakala namkha ngesahlukaniso.
Nayikuthi uhlukanisile, isahlulelo sesahlukaniso kufanele silethwe. Nayikuthi kunebanga elizwakalako lokobana kungani umuntu angeze akhupha isahlulelo namkha wahlukanisela enarheni etjhili begodu angeze akghona ukufumana isahlulelo sesahlukaniso, incwadi yesifungo ebuya emuntwini lowo iyafuneka. Kufanele iveze bona wahlukanisa ngokomthetho begodu ifake igama lekhotho eyanikela ngesahlulelo kanye nelanga ekwakhutjhwa ngalo isahlulelo.
Nayikuthi umfelokazi, isitifikethi sokuhlongakala somlingani siyafuneka. Nayikuthi isitifikethi sokuhlongakala asitholakali, umuntu othintekako kufuneka alethe incwadi yesifungo eqinisekisa ukuhlongakala komlingani, eveza igama lohlongakeleko nelanga lokuhlongakala kwakhe.
Ngemva kobana kwenziwe umnyanya womtjhado, abatjhadi, abofakazi nesiphathiswa semitjhado kufanele batlikitle irejista. Isitifikethi esitlolwe ngesandla singakhutjhwa simahla msinyana ngemva komnyanya womtjhado. Isiphathiswa semitjhado sizakusa irejista yomtjhado e-ofisini lesifunda khona izakurekhodwa eNcwadini yokuTloliswa kwesiTjhaba lapho isiphathiswa sihlala khona.
Isikhathi sokusetjenzwa: Isitifikethi esirhunyeziweko somtjhado sikhutjhwa ngelanga lomtjhado, simahla. Isitifikethi esirhunyeziweko sithatha amalanga ama-21 wokusebenza ukusetjenzwa.
Iindleko: Koke ukukhutjhwa nemibuzo ekhambelana nalokhu mayelana neentifikethi zomtjhado iyame ekuzalisweni kweforomo BI-130 okuliforomo lesibawo.
UmNyango weeNdaba zeKhaya wabawa iKomitjhana yeSewula Afrika yezomThetho ngo-1996 ukwenza iphenyo elizeleko ngamarherho ahlukeneko wemitjhado eSewula Afrika. Ngomphumela walokhu kungenelela, umThetho wokwAmikelwa kwemiTjhado yesiNtu (umThetho wenomboro 120 ka-1998) waphasiswa bewathoma ukusebenza ngomhlaka 15 Novemba 2000.
Uthi bewusazi bonyana umtjhado wesiNtu unobujamo obufanako nalowo wesikhuwa ngokuya komThetho wokwAmukelwa kwemiTjhado yesiNtu Umtjhado wesintu utloliswa mumuntu okhethiweko. Lomuntu kungaba yikosana namkha siphathiswa sokutloliswa. Lomuntu okhethiweko kufanele abe nesiqinisekiso esitlolwe phasi sokobana uvunyelwe ukutlolisa umtjhado. Abatjhadi abatjhada ngokwesintu kodwana abebangakawutlolisi umtjhado begodu asele bafuna bona utloliswe kufanele benze isibawo e-ofisini eliseduze leeNdaba zeKhaya. Abatjhadi kufanele baphekelelwe bajameli ababili, okwenyulwa bona kube bajameli bemindeni yomibili. Boke abantu abatjhade ngokwesintu bakhuthazwa bona bavele bazokutlolisa imitjhado yabo nomNyango weeNdaba zeKhaya?
Abangcwabi abakhethiweko nabaziwako ngokuya komthetho.
Nayikuthi isakhamuzi seSewula Afrika namkha onobakhamuzi bakanomphela sihlongakalela ngaphandle kweSewula Afrika, ukuhlongakala komuntu lowo kufanele kubikwe eBuzendeni beSewula Afrika obuseduze namkha eMitjhini. Ikhophi eqinisekisiweko yesitifikethi sokuhlongakala esikhutjhwe yinarha etjhili ethintekako kufanele silethwe.
Nayikuthi ohlongakeleko uzakubulungelwa eSewula Afrika, uBuzenda namkha iMitjhini izakurhelebha ngamalungiselelo mayelana nokuthuthwa kwesidumbu silethwe eSewula Afrika.
Isaziso sokuhlongakala senziwa ngokuzaliswa kweforomo BI-1663. Iforomeli lineengaba ezihlukeneko ezizaliswa babantu abahlukeneko abathintekako ekambisweni yokwazisa. Abantu abathintekako: mumuntu obika ukuhlongakala, siphathiswa sezokwelapha esiqinisekisa ukuhlongakala kanye nomuntu ovunyelwe ukuthola isaziso sokuhlongakala njengombana kutjhiwo ngaphambili.
Nayikuthi akunasiphathiswa sezokwelapha esitholakalako, isibonelo, eendaweni ezikude, umrholi wendabuko uzakuzalisa umBiko wokuHlongakala (okuliforomo BI-1680). UmBiko wokuHlongakala ungazaliswa kuphela mumuntu ovunyelwe mNyango ukwenza njalo. Lomuntu uzakusa iforomo BI-1680 esiphathisweni seeNdaba zeKhaya esivunyelwe ukufumana izaziso ezinjalo. Isiphathiswa sizakuzalisa iforomo BI-1663.
Igadango 1: Isiphathiswa sezokwelapha esihlole isidumbu kufanele sizalise iforomo lesAziso sokuHlongakala/sokuBelethwa buThule (okuyi-BI-1663). Kunesigaba eforomeneli esizaliswa isiphathiswa sezokwelapha bese silifake ngaphakathi kwe-envilobhu. Ubunengi beforomo elizalisiweko bufakwa e-envilobhini evaliweko belinikelwe isihlobo esitjhidelene khulu nomufi namkha umngcwabi oqalene namalungiselelo womngcwabo. I-envilobhu evaliweko ingavulwa kuphela siphathiswa esivunyelweko seeNdaba zeKhaya.
Igadango 2: Isihlobo, manje kufanele sithathe imitlolo siyise kumngcwabi abamkhethileko bona enze amalungiselelo womngcwabo. Nayikuthi umngcwabi uvunyelwe bona afumane izaziso zokuhlongakala, kufanele azalise iingaba ezifaneleko begodu akhuphe umlayo wokubulunga (okuyi-BI-14). Umngcwabi uzakuletha amaforomo azalisiweko e-ofisini eliseduze leeNdaba zeKhaya khona kuzakutloliswa ukuhlongakala. IiNdaba zeKhaya manje zizakukhupha isitifikethi sokuhlongakala zisinikele isihlobo.
Nayikuthi umngcwabi akakavunyelwa ngokuya komthetho ukufumana izaziso zokuhlongakala, kufaneIe alethe imitlolo e-ofisini eliseduze leeNdaba zeKhaya namkha eSitetjhini samaPholisa esiseduze khona umlayo womngcwabo uzakukhutjhwa begodu imitlolo yokutloliswa izakusetjenzwa.
Iimbawo zeentifikethi zokuhlongakala kufanele zenziwe e-Ofisini eliseduze leeNdaba zeKhaya nayikuthi wenza isibawo useSewula Afrika. Nayikuthi ungaphetjheya, iimbawo zingenziwa eMitjhini yeSewula Afrika eseduze namkha e-Consulate.
Isitifikethi esirhunyeziweko sokuhlongakala sikhutjhwa simahla nakutloliswa ukuhlongakala mhlokho. Koke ukukhutjhwa okuzakwenzeka ngemva kwalokho kufuna ukuzaliswa kweforomo lesibawo i-BI-132 kanye nokubhadelwa kwe-R10-00. Isitifikethi esizeleko (esingakarhunyezwa) sokuhlongakala naso siyatholakala ngokudla imali engange-R45-00.
Kuqakathekile ukutjheja bona ngokuya komThetho (wokuTloliswa kokuBelethwa nokuHlongakala ka-1992), akunakubulunga okuzakwenzeka ngaphandle kwalokha nakuvunyelweko. Ukuvunyelwokhu kuza ngomlayo. Iimphathiswa zeeNdaba zeKhaya, amalunga we-SAPS nabangcwabi abakhethiweko bavunyelwe ukuzalisa amarejista wokuhlongakala athintekako kanye nokukhupha imilayo yokubulunga.
Umuntu orekhodwe ngephoso njengohlongakeleko eNcwadini yokuTloliswa kwesiTjhaba kufanele abike lokhu e-ofisini eliseduze leeNdaba zeKhaya khona kuzakuphenywa ngokurhaba bekulungiswe ubujamo bakhe. Isethi yoke yegadangiso lemino neenthombe eforomini BI-9 iyafuneka ukufikelela lomnqopho.
"Siphumele emzameni wokufaka ithemba eemfubeni zeengidigidi zabantu bethu. Singena esivumelwaneni sokobana sizakwakha umphakathi lapho amaSewula Afrika woke, anzima namhlophe, azakukghona ukukhamba ngokuzethemba, ngaphandle kokusaba eemfubeni zawo, aqinisekisiwe ngelungelo lawo lesithunzi sobuntu elingeze ladluliselwa komunye - isitjhaba esimibala ehlukeneko esinokuthula ngaphakathi kwaso kanye nephasi loke".
Isitatimende salowo owayenguMongameli u-Nelson Mandela ekubekweni kwakhe njengoMongameli weRiphabhligi yeSewula Afrika yentando yenengi, e-Union Buildings, Pretoria 10 Meyi 1994.
Umlando weNcwadi kamAzisi weSewula Afrika unamathele isitjhaba soke. Yayihlathulula bona oyiphetheko wayengubani. Komunye umuntu bekusisetjenziswa sokugandelela, komunye yayikufikelela ebuhleni obunengi.
Ngaphambi kwaka-1972, umbuso wakhupha incwadi kamazisi ohlaza. Lomazisi wayefakwe ngencwadini ehlaza eyayingangena ngesikhwameni ngoFeberbari waloyo nyaka. Ikhasi lakhe lokuthoma lalinemininingwana yomnikazi. Ilwazi elingezelelweko, isibonelo, ilayisense yokutjhayela, isitifikethi somtjhado, njll, bezinanyathiselwe emtlolweni kusetjenziswe iinamathiseli.
Ukusukela ngoMeyi 1980, incwadi kamazisi encani ehlaza yakhutjhwa. Yayenziwe ngekhompyutha begodu inezinto zokuvikela ezingezelelweko ukukhandela bona ingenziwa ngokungasimthetho.
UmThetho wokwAziwa owathoma ukusebenza ngo-1986 wazisa incwadi kamazisi ohlaza njengombana simazi. Ngaphambi kwalokhu, nayikuthi umuntu wayetjhadile, isitifikethi sakhe somtjhado sasifakwa encwadini kamazisi. Lokhu kwaphela ngokufakwa komThetho omutjha. Eminyakeni elandelako, amatjhuguluko amanye eNcwadini kamAzisi enziwa kodwana ayekhambelana nokuvikeleka kwakhe, isibonelo, ukukhandela ukwenziwa ngokungasimthetho.
Lokha izabelo ze-TBVC (okuyi-Transkei, i-Bophuthatswana, i-Venda ne-Ciskei) zenziwa, zakhupha zawo iincwadi zokuzazisa. Leziincwadi zazifana nalezo ezakhutjhwa mbuso weSewula Afrika. Kodwana iinomboro zesiriyeli zazihluka. Ukuphela kwebandlululo kwenza bona izabelo lezi zibe yingcenye yeRiphabhligi yeSewula Afrika. Omunye nomunye obekanencwadi kamazisi ebuya esabelweni se-TBVC wanikelwa incwadi kamazisi weSewula Afrika.
Sikhambe indlela ede solo saba yidemokhrasi ngo-1994. INcwadi kamAzisi yayivame ukusihlukanisa kodwana manje isibumbanisa soke njengamaSewula Afrika. Itjengisa ukwehlukana esitjhabeni sethu, isikhumbuza bonyana woke umSewula Afrika mumuntu ohlukileko begodu ikhulisa ukuzazi okukodwa kwesitjhaba.
Nayikuthi unemibono ngomsebenzi owuthola eeNdabeni zeKhaya namkha unemibuzo tjhaphuluka usithinte ngokusebenzisa imininingwana enikelweko.
Iposo ye-elektroniki: csc@dha.gov.
Iposo ye-elektroniki: sonto. Iusu@dha.gov.
Iposo ye-elektroniki: yusuf.simmons@dha.gov.
Iposo ye-elektroniki: willem.delport@dha.gov.
Iposo ye-elektroniki: robert.zitha@dha.gov.
Iposo ye-elektroniki: martha.mgxashe@dha.gov.
Iposo ye-elektroniki: kelebogile.sethibelo@dha.gov.
Iposo ye-elektroniki: senherman@dbs1.pwv.gov.
Iposo ye-elektroniki: lungile.sithole@dha.gov.
Iposo ye-elektroniki: victorm@dbs1.pwv.gov.
Iposo ye-elektroniki: malatji.mbambo@dha.gov.
<fn>DAC-NLS. UmhlahlandlelaWeband.2007-05-18.nr.txt</fn>
Umbuso wazise ihlelo elitjha lebandulo elivulelwe boke abantu abangasebenziko elibizwa nge-learnership. Lebhrotjha ihlathulula bona ihlelweli lisebenza njani.
I-learnership lihlelo lokufunda elirholela ekufumaneni ukufaneleka komsebenzi. Ama-learnership afaka ukufunda ungeklasini ekholiji namkha esentheni yokubandulela kanye nendaweni yokusebenzela. Nawuzazibandakanya ehlelweni le-learnership into eqakatheke khulu kukobana kufanele kube nomqatjhi ofisa nokghona ukukunikela ngelemuko lomsebenzi.
Ngubani ongenza isibawo sokungenela i-learnership?
Omunye nomunye angenza isibawo sokungenela i-learnership. Lokhu kutjho bona ama-learnership kufanele afumaneke ebantwini abatjha abaqeda isikolo nemakholoji kanye nebantwini abangasebenziko kanye nalabo esele basebenza. Ama-learnership awakavalelwa isiqhema sobudala esitholeko.
Ekukhetheni abantu abazakungenela i-learnership umbuso uvumile bonyana ubuncani bakhona abafundi abangu-85% kufanele kube ngabanzima, u-54% kube bomma bekuthi u-4% kube babantu abarholopheleko.
Akunamali ebhadelwako emuntwini ongenela i-learnership. Woke okhethelwe ihlelo le-learnership kufanele abhadelwe imali yomfundi mqatjhi. Ubunjalo bemali liyame emhlobeni we-learnership. UNgqongqotjhe wezabaSebenzi uvumele izinga lemali efanele ibhadelwe kanye nobujamo engabhadelwa kibo begodu umqatjhi angabhadela enengi ukudlula lapho. Imali ebhadelwa umfundi kanye nobujamo kuvunyelwana ngabo ngaphambi kokuthoma kwehlelo.
Ithatha isikhathi esingangani?
Ubude be-learnership buzakuhluka kodwana esikhathini esinengi angeze kwaba ngaphasi konyaka.
Kutjho ukuthini kimi ukungenela i-learnership?
Nayikuthi wamukelwa ku-learnership kuzakufanela bona utlikitle isivumelwano sangokomthetho nomqatjhi. Umuntu namkha ihlangano enikela ngehlangothi lefundo yethiyori yebandulo godu naye kufanele atlikitle isivumelwanesi. Isivumelwano sibeka lokho okulindelwe kuwe kanye nokufanele ukwenze.
Bobani abathinteka ku-learnership begodu khuyini imisebenzi yabo?
Umfundi ufakwa ku-learnership, utlikitla isivumelwano sangokomthetho nomqatjhi, esibeka amalungelo neembopho zomfundi, begodu ulandela ihlelo lokufunda.
Umqatjhi unikela ngelemuko lomsebenzi okulihlangothi le-learnership begodu utlikitla isivumelwano sangokomthetho esibeka amalungelo neembopho zomqatjhi, kufaka iimvumelwano zezinga lemali ebhadelwa umfundi oku-learnership.
Abanikela ngebandulo banikela ngebandulo benzela umqatjhi begodu batlikitla isivumelwano sangokomthetho esifanako esibeka amalungelo neembopho zonikela ngebandulo.
AbaLawuli beKoro yezeFundo neBandulo (i-SETA) bahlela bebakghonakalisa ukusekelwa ngeemali kwama-learnership ngehlangothini ethileko lezomnotho (isibonelo, zokuthutha namkha zokuvakatjha nokutlhogonyelwa kweemvakatjhi), begodu baqinisekisa bona ibandulo lisezingeni lebubulo (ukuqinisekisa ikhwalithi).
UmNyango wezabaSebenzi umema bewudlulisele abantu abahlangabezana neemfuno ezincani ku-learnership ethileko kubaqatjhi abafuna abafundi. Umqatjhi uthatha isiqunto sokugcina.
Ufumanani ngemva kwe-learnership?
Nayikuthi i-learnership iphethwe ngepumelelo uzakuthola ukufaneleka (i-qualification) okuvunyelwe inarha yoke. Ukutjengisa bona uthole ukufaneleka uzakunikelwa isitifikethi. Isitifikethesi sizakuhlathulula amakghono owatholileko.
Ngizakuthola umsebenzi na ngemva kokuqeda i-learnership?
Nayikuthi awusebenzi lokha nakuthoma i-learnership, akunasiqinisekiso sokobana uzakuthola umsebenzi ekupheleni. Umqatjhi okunikela ngebandulo akakakateleleki bona akuphe umsebenzi. Kodwana ngokufaneleka nelemuko lomsebenzi uzakuba sebujameni obuhle bokuthola umsebenzi kunangaphambilini. Ungahle ufune ukucabanga ngokufumana okhunye ukufaneleka okunengi namkha ukuthoma ibhizinisi lakho.
Ngisenza bunjani isibawo sokungenela i-learnership nayikuthi angisebenzi?
Zitlolise emNyangweni wezabaSebenzi njengomuntu ofuna umsebenzi ngokuzalisa iforomo elinanyathiselweko kanye neforomo elitjengisa iinkareko zakho. Manje linikele abasebenzi besentha yezabasebenzi namkha baposele lona.
Hlala ugcine imininingwana yokuthintana yakho isebujameni banjesi.
Isentha yezabasebenzi izakuthinta nayikuthi uhlangabezana neemfuno ezamukelekako ze-learnership zomqatjhi othileko.
Nayikuthi uhlangabezana neemfuno ungabizwa bona ukhambele umhlanganywana omncani kanye nokuhlolwa ngaphambi kokukhetha kokugcina.
Ingabe urholophele na?
Nayikuthi iye, sibawa utjengise?
Ingabe usisakhamuzi se-SA?
Nayikuthi awa, usisakhamuzi sayiphi inarha?
Ingabe unelayisense yokutjhayela?
Ngiyaqinisekisa lapha bona ilwazi elingehla liliqiniso.
Nanti irhemo lamaziko weemfundo ahlukeneko kanye nemisebenzi ongahle ukghone ukuyenza ezikweni lesifundo. Yenza kungathi uyakghona ukwenza yoke imisebenzi, nikela iziko lesifundo ngasinye imaki ngokuya kokuthi uyithanda kangangani namkha uyithabela kangangani imisebenzi ekulelo ziko lesifundo. Esikhathini esinengi izinto ozithabisa ngazo godu zinganikela ngesitjengiso seenkareko zakho. Nayikuthi msebenzi munye kuphela ovezwe njengesibonelo ezikweni lesifundo esithileko, thalela umsebenzi bewunikele imaki lomsebenzi othalelweko. Ukunikela imaki kufanele kwenziwe ngendlela elandelako: 1 Thanda kancani, 2 Angiwuthandi, 3 Thanda okulingeneko, 4 Thanda, 5?
Zelimo nokutlhogonyelwa kwemvelo.
Zinikela ukudla ngokulima. Zitlhogomela iingadi, amahlathi nemvelo. Ukulima ngeentjalo nefuyo, ukusebenza emaphageni, eengadini nemahlathini kanye nokutlhogonyelwa kwemvelo.
Ukwenza izinto ezihle namkha ukuthabisa abantu ngokubadlalela. Ukubumba nokusebenza ngomncamo, ukudansa, ukuvuma, umbhino, zemidlalo nokuthatha iinthombe, umabonwakude, ividiyo, umlingisi ongubaba, ukwenza izinto zokukghabisa, ukwenza izinto zobukghwari zokupenda nemigwalo.
Ukuphatha amabhizinisi nezerhwebo. Ukuhlela, ukutlama nokuqinisekisa bona ikampani ikhanjiswa kuhle. Ukwenza iintatimende zeemali zekampani, ukuphatha ikampani, ukuphatha abasebenzi, ukuthenga izinto zekampani, ukumaketha imikhiqizo yekampani, ukuphathwa kwe-ofisi, ukuphatha itjhebiswano lekampani nomphakathi, okuyi-public relations.
Iimfundo zokuthintana nezelimi. Ukusebenzisa ilimi ukurhelebha abantu ukufumana ilwazi ngokukhuluma nokutlola. Umtjhugululi, umbikindaba wemagazini yephephandaba, isazi selimi, i-copy writer, ukutlola ama-athikili namkha imitlolo.
IFundo, iBandulo nezokuThuthukisa. Ukufundisa nokubandula abantu. Umfundisi wesikolo, iinkhungo zefundo ephakamileko ezifana namaYunivesithi, ama-Theknikhoni namaTheknikhal Kholiji, ukufundisa abentwana abancani (ukuthuthukiswa kwabentwana basesebancani).
Zokwenza, zobunjiniyeri netheknoloji. Imitjhini yokugwala, amabhrorho, iindlela, iimphaphamtjhini, imitjhini ye-elektroniki negezi, ukwenza nokuhlanganisa iingcenye ezimbili zomtjhini khona zizakusebenza kuhle, neemayini.
Iimfundo ngabantu nezehlalakuhle. Ukufunda imikghwa yabantu khona uzakukghona ukubarhelebha. Ukusebenza nokuthuthukisa abantu (i-Psychology nebandulo lamakghono wokuphila), iimfundo ezihlukeneko zekolo (indoda yesonto nomfundisi), umlando, isifundo sephasi nokobana kungani abantu bahlala emadorobheni (i-geography), ukufunda ngetjhebiswano hlangana nabantu (i-sociologist), isifundo sabantu bakade neenlwana (i-Archaeology).
UmThetho, isayensi yamajoni nokuvikeleka (i-military science and security). Ukutjheja ukuphepha nokuvikeleka kwabantu nobulungiswa enarheni. Amapholisa, amagqwetha nabatjhutjhisi, imisebenzi yokulungiswa kokuziphatha, ukulandela ibizelo lemasotjeni (amajoni, amajoni wemanzini, amajoni wemmoyeni).
Amasayensi wezamaphilo nemisebenzi yezokuhlalisana. Ukurhelebha abantu ngokutlhogomela ukuphila kwabo emzimbeni nakwezengqondo kanye nokuphila kuhle. Ukukhandela amalwelwe, ukuphuhlisa zamaphilo, ukutlhogomela abantu abagulako, ubunese, abarhelebha ema-ambulensini, amabizelo wezokwelapha, zehlalakuhle.
Amasayensi weembalo, i-physical science, amakhompyutha newezepilo.
Ukusebenza ngeembalo ukurarulula imiraro, ukusebenza ngamakhompyutha ukurekhoda ilwazi nokusebenza ngezinto eziphilako. Iimfundo zekhompyutha, osebenza ngeembalo, ibhayoloji (okusifundo seentjalo neenlwana).
Imisebenzi. Ukurhelebha abanye abantu njengokubasebenzela eendaweni zokudlela nemahotela nakwezinye iinkghonakalisi zokuzigedla kanye nokusebenza njengokupheka ehotela (i-chef), orhola iimvakatjhi (i-tour guide), umsebenzeli wamakhambo (i-travel agent), i-game ranger, zokuthutha njengomtjhayeli weteksi, umtjhayeli webhesi, ukuzitlhogomela wena njengokulungisa iinhluthu, ukutlhogomela abadala, umsebenzi wangekhaya, ukusebenza ehotela, ukusebenza kwezokuthengisa (i-salesperson).
Ukutlama nokwakha izinto.
Ukutlama nokugwala imakhiwo njengaku-architecture, ukwakha izindlu, ukwakha indlela namabhrorho, ukutjhubhela imakhiwo.
Tlola amaziko amathathu wemfundo onamamaki amanengi kiwo.
<fn>DAC-NLS. UmkhandluWamabizoWe.2007-05-18.nr.txt</fn>
UmNyango wezobuKhgwari namaSiko umema amalunga womphakathi kobana aphakamise amabizo wabantu abazakusebenza njengamalunga womKhandlu wamaBizo weeNdawo weSewula Afrika . UMkhandlu unamalunga angeqiko ema-25 amalunga ali-12 abajameli beemfunda, be-Ofisi yePoso yeSewula Afrika, beKoro eKulu: beHlolombono neMebhe kunye neBhodo yamaLimi Woke weSewula Afrika.
Umsebenzi we SANGC kuyelelisa uNgqongqotjhe wezobuKhgwari namaSiko mayelana namabizo ekuvunyelwene ngawo kunye nokutlolwa kwamabizo amatjha ahlongoziweko, ukutjhugululwa, ukususwa namkha, ukujamiselela amabizo akhona.
Amalunga we SANGC akazakunikelwa imirholo, kodwana bazakubhadelwa imali yeendleko ebazibhadele ngokwabo ezikhambisana nemisebenzi yoMkhandlu.
Amabizo amathathu wabantu abazi umuntu ophakanyiswako ekungathintwana nabo.
Azikho Iimphakamiso ezizakutjhejwa nangabe lokhu okungehla akukafakwa.
<fn>DAC-NLS. UmkhandluWesewulaAf.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ingcenye yokuthoma ibeka isakhiwo kanye neenkambiso ezizakuthathwa ngesikhathi sephrojekthi yokuthoma ukufezakalisa iRherho eliKhethekileko lokuHlola umSebenzi ekorweni yaboMasipala.
Ingcenye yesibili ibeka izakhiwo ezizakuhlonywa ekupheleni kokufezakaliswa, khona kuzakugcinwa ihlelo lisebenza. Ngakelinye ihlangothi lenza abasebenzi bafake iimbawo zokuHlolwa kabutjha emisebenzini kanti ngakelinye ihlangothi inikela ngokwelusa okuragela phambili kanye nokubuyekezwa kwehlelo elihlonyiweko kanye nokuthembeka kwalo.
IPhrojekthi yokuFezakalisa ilandela ukuvuma komKhandlu weSewula Afrika wemiBuso yeeNdawo wezokuVumelanisa emsebenzini (SALGBC) bona kufanele kube neHlelo linye lokuHlolwa komSebenzi ekorweni yemibuso yeendawo. Kumbono wazo zoke iinhlangano bona ubunye obunjalo buqakathekile eenkambisweni ezihlukeneko zekoro ezifana nokuvumelana ngemirholo, ukuzwisisa amazinga wabasebenzi wehlangano ngokumadanisa kanye nomhlobo wehlangano, ukutlanywa kwamakghono kanye nokuhlelwa kwefundo nebandulo.
Lomtlolo ngewekambiso okufanele ufundwe ngokuqala ubujamo beRherho eliKhethekileko lokuHlola umSebenzi, Iincwajana zeBandulo zeRherho eliKhethekileko lokuHlola umSebenzi kanye namaNothi wokuHlola umSebenzi eKorweni yaboMasipala.
Kuhloswe ngawo bona kuhlahlwe ikambiso ukukhandela ukungezwani okungatlhogekiko kanye nemibango bonyana ingakhambisi buthaka ukufezakaliswa. Kumnqopho ukufuna bona kuqedwe umzombe wokufezakalisa kokuthoma ngesikhathi esipheze sibe ziinyanga ezili-18.
Kuqakathekile bona lekambiso ibandakanye woke umuntu ngokukghonekako begodu yamukelwe ngibo boke abasebenzi. Akunamsebenzi ozakuthola imibandela nobujamo bezokuqatjhwa obungasi buhle kunalobo anabo kwanjesi ngesibanga sokuHlolwa komsebenzi. Ngakelinye ihlangothi abasebenzi bangalindeli bona isikhathi sokufezakalisa singanikela ngokwaneliseka kiwo woke umuntu. Kuqakathekile godu ukuzwisisa bonyana iinkulumiswano zokukhambelanisa imirholo nokulinganisa okutjha akusizo kwamambala zokwengezwa kwemirholo yawo woke umsebenzi kodwana ngezokutjhugulula ubujamo obukhona emaHlelweni wokuHlolwa kwemiSebenzi bona ibe liRherho linye.
Igadango lokuthoma kukwenza bonyana iRherho liyafezakaliswa. Ngemva kwalokho woke umuntu uzakuba nethuba lokwenza isibawo sokuHlolwa kabutjha kweenkhundla zabo nange kungenzeka bona babona kwangathi izinga legreyidi yabo alitjengisi kuhle okumumethwe msebenzabo (job description) namkha okumumethwe msebenzabo kutjhugulukile kusukela ekulinganiseni kokuthoma.
1.1 Amahlangothi wokuHlolwa kwemiSebenzi ziindawo zomthetho okuzakuhlonywa ngaphasi kwazo amaKomiti amaKhulu wokuHlolwa kwemiSebenzi (ama-PJEC) esikhathini sokufezakalisa.
1.2 Woke umKhandlu weDorobha eliKhulu uzakuba nehlangothi lokuHlolwa kwemiSebenzi.
1.3 Amanye amahlangothi wokuHlolwa kwemiSebenzi azakubekwa yiKomiti ePhetheko ye-SALGBC ngeemphakamiso ezenziwe maPhiko wamaPhrovinsi we-SALGBC.
1.4 Iimphakamiso ezinjalo kufanele ubuncani bakhona zifake iNdawo yinye yesiGodi lapho kunabasebenzi abanengi namkha zihlongoze ihlanganisela yeeNdawo yeenGodi lapho kunesibalo esincani sabasebenzi1.
wokusungula ikambiso yokutlolwa kokumumethwe msebenzi njengombana kubekwe enomborweni 2 Sahluko C.
2.2 UNobhala Mazombe we-SALGBC uzakutlolela amaPhiko wamaPhrovinsi abawe bonyana enze iimphakamiso ngokuhlonywa kwamahlangothi wokuHlolwa kwemiSebenzi ngaphasi kwePhiko labo.
asungula ikambiso yokutlolwa kokumumethwe msebenzi njengombana kubekwe enomborweni 2 Sahluko C.
Abajameli abane (4) babaSebenzi ababili (2) okungababuya ku-SAMWU kanye nababili (2) ababuya ku-IMATU.
Isazi sizakubakhona esikhathini sokuthoma, ngokuya kwesivumelwano ne-HCC, kuthi ngemva kwalokho nalokha nakufunekako kezobutheknikhali, ukwelusa nokuyelelisa.
Abathintekako bazakukhomba kesinye nesinye isifunda sokuHlolwa komsebenzi abadlegani begodu bangajamiselela umjameli ngesinye nesinye isikhathi ngokuya ngokudlhegana okunjalo namkha umjameli obandulwa ngokuzeleko.
Nayikuthi ngesibanga esinye nesinye umjameli uyazitsomula, namkha uyasuswa eKomitini kusibopho sehlangano ukukhetha omunye ozakuthatha isikhundla ngokuya kwebandulo4 nokuqinisekiswa.
Akuna babekilihlo abazakuvunyelwa ukukhambela imihlangano yekomiti ngaphandle kwalokha nayiphathelene nebandulo.
Abathintekako bazibophelela ukwenza umzamo wokukhomba abajameli abanokuzwisisa kuhle nelemuko ubujamo babasebenzi bombuso wendawo.
Ama-PJEC asebenza isikhathi esizeleko ngesikhathi sokufezakalisa begodu aragela phambili ngemva kwalapho bangene esikhathini sesibili nakufunekako.
I-PJEC inesibopho sokulungiselela, ukwelusa, ukutlama kanye nokufezakalisa ikambiso yokuHlolwa kwazo zoke iinkhala nemisebenzi endaweni yomthetho ewela ngaphasi kwayo, ngokuya kwesiqunto semibango ukobanyana umThetho wamaHlelo kaMasipala, iSigaba 57 abaPhathi bafakiwe namkha abakafakwa ekulinganisweni kwemisebenzi, kuye ngemihlahlandlela ebekwe ngaphasi.
Nanyana ngimaphi amatjhuguluko wokufezakalisa namkha amahlelo ahlongozwako kufanele alethwe eKomitini ngaphambi kokuvunywa.
Iqhinga elikhanjiswa kuhle lezokuthintana kufanele lenziwe ukwazisa abasebenzi ngeHlelo lokuHlolwa kwemiSebenzi kanye nokufezakaliswa kwalo.
Umsebenzi ngokuya kwezinga lekambiso kanye neenkambiso zomsebenzi njengombana zibekiwe ngaphasi kweSigaba C.
Ama-PJEC enza zoke iinqunto ngokuvumelana.
Ikhoramu yomunye nomunye umhlangano ibuncani bomjameli obuya kenye nenye ihlangano.
Ukuzalisa imisebenzi yayo i-PJEC izakunikelwa ngokufikelela idatha efaneleko namarekhodi angatlhogakala ukutlama ukufezakalisa kanye nokunikela ngombono mayelana nokulinganisa njengombana kubekwe eSingezelelweni A5.
I-PJEC ingabamba okhunye nokhunye ukuhlola esayitini namkha eenkambisweni zemisebenzi namkha imitjengiso yetheknoloji etlhogekako ukunikela ngombono ukurhelebha ekulinganisweni kwemisebenzi.
I-PJEC, njengombana kubekiwe ku-2.1.7 seSigaba C, ingatjhugulula namkha ivumele okuMumethwe Msebenzi ngomnqopho wokulinganisa.
I-PJEC ingahloma i-SJEC nayibona kufanele ukufikelela ukufezakaliswa kweminqopho yayo kuyame ekuvumeni kweKomitjhana yobuJamo obuLingeneko.
I-PJEC ifuneka iqinisekise namkha itjhugulule beyiqinisekise, ukuHlolwa kwemiphumela ebekwe ngiwo woke ama-SJEC.
I-PJEC izakuhlala inesibopho sokusebenza kokuziphatha kokusebenza kokuHlolwa komsebenzi ngaphandle kokusungulwa kwama-SJEC.
I-PJEC inesibopho sayo yoke imisebenzi ephathelene nokuqinisekisa ukunzinza ekusetjenzisweni kwekambiso ngaso soke isikhathi sokusebenza kwayo begodu ukuziphendulela okunjalo angeze kwadluliselwa ku-SJEC.
I-PJEC inokuziphendulela ekuqinisekeni bonyana ikambiso yoku-oditha yangaphandle yenziwa njalo njengombana kuzabe kubekiwe begodu kufanele ikhambisane neenqunto zeKomtjhana yobuJamo obuLingeneko.
Umbiko wemiPhumela yesiKhatjhana we-PJEC usafuna ukwamukelwa yiKomitjhana yobuJamo obuLingeneko.
I-PJEC isebenzisa amandla angehla ngokuvumelana begodu nayikuthi kuyabhala ukuvumelana ngokusetjenziswa kwamandla anjalo izakudlulisela indaba le kenye nenye ihlangano, eKomtjhaneni yobuJamo obuLinganako esibangeni sokungavumelani, namkha ku-SALGBC mayelana nombango, njengombana kubekiwe ngaphasi kweSigaba B.
Ama-PJEC angenza iimphakamiso eKomitjhaneni yobuJamo obuLinganako ngenye nenye indaba eyibona ingarhelebha ekufezakalisweni kokuHlolwa komsebenzi namkha ukuhlelwa butjha kokuthiywa kweenkhundla.
Boke abakhethelwe ubulunga bazakwenza isibopho esitloliweko sokuya ebandulweni njengabalinganisi bemisebenzi.
Amalunga azakubika kuMphathi wokuHlolwa kwemiSebenzi ngokuya kwama-awara ajayelekileko wokusebenza angeze aba ngaphasi kwama-awara abunane wokusebenza.
Woke amalunga azakuvumela ngomtlolo ama-awara wokuthoma nokuqeda ukusebenza avunyelweko.
Amalunga wekomiti azakuhlala anefihlo ngamaphuzu nemiphumela yokugreyidwa ngaphambi kokwaziswa kwangokomthetho begodu ngenye indlela azakubalekela ukuveza ilwazi elitholwe ekambisweni yokuHlolwa kwemisebenzi ngendlela engenzela phasi ukufezakalisa ngepumelelo6.
Amalunga weKomiti athola ukulingana ekwenzeni ukuhlolwa kwemisebenzi, njengamalunga wekomiti enamalunga ahlukehlukeneko, kungaqalwa ubulunga behlangano ejamele abasebenzi namkha ukungabi malunga kwabasebenzi namkha amahlangothi wabasebenzi ahlolwako.
Abajemeli babasebenzi bazakunikelwa ngokutjhatjhululwa kwesikhathi esizeleko emisebenzini yabo ukobana bazibandakanye ngokuzeleko ekambisweni yokuHlolwa kwemiSebenzi.
Ukutjhatjhululwa okunjalo kuzakunikelwa ngaphandle kokuqala amalungelo wesikhathi esizeleko anikelwa ngokuya kwesivumelwano samalungelo wehlangano kodwana azakuphela njengalokha kanye nekupheleni kwesikhathi sokufezakalisa.
Abajameli babaqatjhi kufanele banikelwe ngamalungiselelo alingeneko ukuqinisekisa bonyana bayakghona ukwenza ukuHlolwa kwemiSebenzi ngesikhathi esizeleko.
AboMasipala bazakuqinisekisa bona akunalunga leKomiti elibandlululwako esikhundleni salo namkha ekukhutjhulelweni esikhundleni ngesibanga sokuzibandakanya kwalo.
Amalunga lapho kukghoneka khona azakunikelwa ngeenkghonakalisi zokuphatha nezokuthutha ukwenza imisebenzi yawo ephathelene bunqopha nehlelo lomsebenzi le-PJEC.
ukugcina ukuba yifihlo mayelana nelwazi elinikelwe ngaphasi kobujamo okuvunyelwene ngabo befihlo7.
ukunikelwa ngamabanga atlolwe phasi wokwala ukuveza ilwazi namkha ukwenza ukuhlola esayithini namkha ukutjengisa emsebenzini.
Komunye nomunye umbango ongavela ngokuvezwa kwelwazi, iimbawo zokuhlola esayithini, namkha esinye nesinye isenzo samandla nemisebenzi ye-PJEC abathintekako bangayidlulisela ehlanganweni yabo kodwana bazakukhambisana nobujamo obubekwe ngaphasi kwesahluko B.
Mayelana nenye nenye i-PJEC kanye nesiFunda sokuHlolwa kwemiSebenzi umqatjhi uzakuqinisekisa bona umPhathi wokuHlolwa kwemiSebenzi okhethiweko uqalelela ikambiso yoke isikhathi soke sokufezakalisa.
IPhiko le-SALGBC elithintekako lizakwaziswa ngamagama wabantu abanjalo, namkha elinye itjhuguluko elingavela.
Umqatjhi unesibopho sokunikela ngomsebenzi wokuHlolwa kwemisebenzi nesekelo lezokuphatha elifunekako ekufezakaliseni, lapho abasebenzi bazakwaziwa ngeYunithi yokuHlolwa kwemiSebenzi8 nezakusebenza ngaphasi komPhathi wokuHlolwa komSebenzi okhethiweko.
AbaPhathi bokuHlolwa kwemiSebenzi abakhethiweko banokuziphendulela ngokubeka ebujameni obuhle nokwenza amalungiselelo esikhundleni se-PJEC, kanye nezakhiwo ezisekelako njengombana kubekiwe ngaphasi namkha kuvunyelwe yi-PJEC.
ezinye iindaba ezifaka lezo ezifakwe ngaphasi kweSahluko C.
UmPhathi wokuHlolwa kwemiSebenzi okhethiweko anganikela igunya lesinye isibopho komunye wabasebenzi beYunithi yokuLinganisa.
Angahlonywa yi-PJEC lapho ubunengi bomsebenzi ofunekako ukuqeda ukuHlolwa kwemisebenzi ngesikhathi esipheze sibe ziinyanga ezili-18 buvumako.
Izakwakhiwa sibalo esifanako naleso samalunga we-PJEC begodu abe namalungelo nokuziphendulela kwamalunga.
Izakuphelela emsebenzini wokuhlola ngokuya kokuqinisekiswa namkha ukutjhugululwa kokutholwe yi-PJEC.
Izakusebenza ngokuya kweenkambiso ezifanako njenge-PJEC ngokuya kokukokudluliselwa kokungavumelani okhunye nokhunye namkha umbango ku-PJEC bona ithathe isiqunto.
Yoke imiphumela efikelelwa yi-PJEC izakuqinisekiswa yi-PJEC.
I-SJEC izakupheliswa ngemva kwesikhathi sokufezakaliswa.
Izakuhlonywa ekuthomeni kokufezakaliswa kwekambiso yokuHlolwa kwemiSebenzi.
Izakwakhiwa bajameli abahlanu (5) be-SALGA, abajameli abathathu (3) be-SAMWU kanye nabajameli ababili (2) be-IMATU.
Abajameli abanjalo kufanele babemalunga adlala indima ebonakalako we-PJEC kodwana kube babandulelwe iRherho lemiSebenzi (TASK System) njengesandulela bujamo sobulunga.
Izakufaka pheze abajameli abaphezulu ababili be-Koporasi yokuSisa eBantwini (HCC) ebujameni bokuyelelisa njengombana kuzakutlhogeka.
IKomitjhana izakuthatha iinqunto ngokuvumelana.
funa ukurarulula ukungavumelani okungavela ngokubonisana.
Izakuba nokuziphendulela kokuthuthukisa iimphakamiso ezilethwe ngaphambi kwe-SALGBC bona kuvunyelwane ngazo mayelana nehlelo elifanako leenkhundla zemisebenzi namkha lamathayitheli wemisebenzi azakusebenza ekorweni yoke.
Ingahloma amakomiti wesikhatjhana ebona atlhogekile ukwenza imisebenzi yayo.
Amakomiti anjalo azakwakhiwa ngabanye nabanye abantu ngaphandle kwalokha nabamalunga we-PJEC namkha weKomitjhana yokuHlola.
IKomitjhana yokuHlola ingadlulisela amandla ekomitini enye nenye ekukhulunywe ngayo ku-5.2.4 namkha eminye yemisebenzi yayo ngaphandle kwalokha ukudlulisa kuqintelwe ukwenza imisebenzi ngobujamo obubekikweko ngokukhambisana neemvumelwano zokulinganisa ezabekwako.
IKomitjhana yokuHlola inokuziphendulela koke ekongamelweni kwesikhathi sokufezakalisa kodwana ibika eKomitini ePhetheko ye-SALGBC ngokuya kwemithetho ebekwe yi-Komiti ePhetheko.
Ngaphandle kweqintelo laka-5.2.
izakulungisa umphumela wokugcina we-PJEC ozakwaziswa.
Ukubhalelwa kufikelela esivumelwaneni somphumela wokuHlolwa komsebenzi olinganisa igugu elisemuntwini lomsebenzi.
ukurhumutjhwa kumbi kweenjamiso zesivumelwano mayelana nokukhambelana kwaso neenkambiso.
Ukungezwani okunjalo kuya ngokudluliselwa eKomitjhaneni yokuHlola, namkha, kwe-PJEC endimeni emayelana ne-SJEC.
Ukubeka okwenziwe yi-PJEC akuzukuphikiswa begodu kusibopho ku-SJEC begodu ukuqunta okwenziwa yiKomitjhana yesiTjhaba yokuHlola akuphikiswa begodu kubopha woke ama-PJEC.
nikela omunye nomunye umjameli ngeenkghonakalisi ukuzalisa indima yakhe njengelunga lekomiti.
veza ilwazi elaneleko nemitlolo namkha ukunikela ngephenyisiso nokufuna amaqiniso khona kuzakufikelelwa ukuvumelana ngokumumethwe misebenzi.
vumelana ngeqhinga lokufezakalisa kanye nokubambelela emihlahlandleleni neenkambiso ezibekwe ngilesisivumelwano ukufikelela lapho iqalela phasi ukuthoma namkha ukufezakaliswa okuragela phambili kwekambiso.
vuma ukubalekela namkha ukulungisa isolo yokungaziphathi kuhle ngelinye nelinye ilunga.
enye nenye indaba lapho iKomitjhana yokuHlola ingakghoni ukuvumelana ngokubeka.
Imibango ekukhulunywe ngayo ku-2.1.1 ukuya ku-2.1.4 izakusiwa ePhikweni elifaneleko le-SALGBC elizakulinga ukurarulula indaba kuthi loyo ofake isimangalo akghone ukusidlulisela ekuLamuleni ngokuya kwehlelo lokurarulula imiraro ngekambiso ye-SALGBC.
Imibango ngokuya kwe-2.1.5 izakudluliselwa kubaLamuli.
EkuLamuleni okhunye nokhunye ngokuya kwaka-2.3 iKoporasi yokuSisa ebaNtwini izakunikelwa ithuba lokunikela ngobufakazi begodu asoze yabizwa ukuzokunikela ubufakazi ebujameni bomqatjhi namkha iinhlangano zabasebenzi.
Imithethokambiso mazombe nemibango ngomnqopho kanye nehloso yokuHlolwa komsebenzi.
Ikambiso yokuHlolwa komSebenzi yenzeka ebujameni obuphathelene namahlelo wokuphathwa kwabasebenzi akhambenako kanye nokuhloma iimvumelwano zetjhebiswano lezabasebenzi.
kwazisa lapho kunetlhogeko yokuthatha amagadango ngokuya kwekambiso yetjhebiswano elijayelekileko lemsebenzini nemabubulweni ukusekela isenzo sokuHlolwa komsebenzi.
nikela ngemihlahlandlela yokuphatha amahlelo ajayelekileko wokusebenza wama-PJEC nama-SJEC.
Ngaphandle kwalokha nakuveziweko, isiVumelwano samalungelo weHlangano nomthethosisekelo we-SALGBC siphethe iindaba ezenziwe ngaphasi kwamahlelo ajayelekileko wetjhebiswano lezabasebenzi.
Iindaba ezenziwa ngeenkambiso zetjhebiswano lezabasebenzi kufanele zithome kuphela ngemva kobana amalunga we-PJEC akhonjiwe.
Ukusebenza kuhle kwe-PJEC kufuna ukubuthelelwa nokuvumelana kokuMumethwe Misebenzi ngokuya kwezinga elikhambisana neemfuno zeHlelo lokuHlolwa kwemiSebenzi.
Lomsebenzi uwela ngaphasi kwetjhebiswano lezabasebenzi elijayelekileko begodu ufuna ukuzibandakanya kwabaPhathi nabajameli babasebenzi emsebenzini ngamaziko wokudlulisa ilwazi wetjhebiswano lezabasebenzi.
Ukongamela kokubuthelelwa kokumumethwe misebenzi kwenzeka emaPhikweni wamaDorobha amaKhulu newamaPhrovinsi we-SALGBC kanye namaForamu weNdawo wezabaSebenzi ngokuya kweqhinga elenziwe yi-PJEC.
iinhlangano ezijamele abasebenzi zifanisa abantu ebajamelini be-LLF abazakunikelwa ibandulo ngokubuthelelwa kwamamumatho wemisebenzi.
kufanisa amagadango aragela phambili webandulo ngesisekelo sesengezo sinye lapho abasebenzi abangaphezu kwama-500 kodwana babengaphasi kwe-1000 ukuya lapho kunabasebenzi abangaphezu kwe-1000 kodwana abangaphasi kwe-3000 begodu ngemva kwalokho bane ngaphandle kwalokha nakuvunyelwene ngenye indlela.
kuqinisekisa bona umkhambelanisi onjalo nabajameli babasebenzi bazibandakanya esikhathini sebandulo lelanga linye mayelana neendaba eziqakathekileko ezisisekelo zerherho lokuHlolwa kwemiSebenzi elenziwa baPhathi bokuHlolwa kwemiSebenzi ngokuzibandakanya kwamalunga we-PJEC.
kwenza elinye ibandulo eliragela phambili labajameli babasebenzi namkha amalunga azibandakanye emayunithini aqale okumumethwe misebenzi njengombana azakubona kutlhogeka ngokuya kwalesisivumelwano samalungelo.
ukunikela abadlalindima ngomsebenzi wokutlola wokumumethwe misebenzi ngamakhophi aneleko ahluthululwe eForamini yokuHlolwa komSebenzi khona azakusetjenziswa ngokwahlukana ukuthola ukufaka isandla mayelana namamumatho wemisebenzi. Abajameli abafaniswe endimeni ka-2.1.5.
godu bazakuba nokuziphendulela endimeni yeenkhundla zamazombe namkha edlheganako12 ukufanisa abajameli abanjalo okwakhulunyiswana nabo mayelana nemisebenzi njengokufuna kwe-PJEC.
zokuphatha zizakubonisana nesikhulu esiphezulu sesikhundla esinye nesinye, begodu nakufaneleko, abasebenzi ababika esikhulwineso, bonyana bafake isandla eMumathweni lemiSebenzi.
ihlangano ejamele abasebenzi nobuphathi kuzakuboniswana nabo ukufumana ukufikelela ukuvumelana ngeForomo lokuGcina lokuMumethwe mSebenzi.
lapho amaphuzu wombango asele khona, iHloko yomNyango, namkha umjameli okhethiweko uzakubiza umhlangano wabajameli babasebenzi, okuzokukhulunyiswana nabo ngemisebenzi leyo, abaphezulu eenkhundlenezo kanye nalabo ababika eenkhulwinezo ukufikelela isivumelwano. Endaweni lapho isikhundla singanamuntu osiphetheko, ikambiso efanako ngokuya komutjhwana (a), (b), (c), (e), (f), (h) izakusebenza.
nasele kunesivumelwano mayelana nokuMumethwe mSebenzi sizakutlikitlwa ngabasenkhundlenezo, abajameli beenhlangano zabasebenzi, abongamele iinkhundlezo kanye neHloko yomNyango begodu sizakudluliselwa kumPhathi wokuHlolwa komSebenzi.
iimbalo zokufaniswa kweenkhundla zemisebenzi kufanele kuvezwe emamumethweni woke wemisebenzi.
IMumatho lomSebenzi (job description) eliku-2.1.6 (h) ngelokugcina begodu lingatjhugululwa yi-PJEC njengombana kubekiwe ku-3.2.9 eSahlukweni A.
Lapho kunganasivumelwano ekungafikelewa kiso iindawo zokuvumelana nokungavumelani zizakurekhodwa begodu zombili zibizwe ngoMbango kungakapheli amalanga ali-14 ePhikweni elifaneleko le-SALGBC.
Ikomiti lePhiko lokurarululwa kwemiRaro lizakufuna ukubuyisana embangweni onjalo ngokusebebenzisa ukufuna amaqiniso, okufaka hlangana ukungenelela esayithini kanye namkha nokuqala kamanye amamumatho wemisebenzi awela ngapahsi kwelawulo lawo kanye nokuvumelana ngeMuamtho lomSebenzi linye.
Laphoikomiti lemibango lingakghoni ukufikelela ukuvumelana phakathi kwehlangano ejamele abasebenzi neenhlangano ezijamele abaqatjhi indaba izakudluliselwa ebaLamulini.
Ikambiso yokusebenza yobulamuli obunjalo izakubeka imumatho lomSebenzi.
Imumatho okuvunyelwene ngalo namkha imumatho elibekwe balamuli alizukuphikiswa begodu libopha zoke iinhlangano nabaphethe iinkhundla begodu lizakudluliselwa ku-PJEC khona lizakuhlolwa.
Abathintekako bazazibophelela ukujayeza abajanyelwa babongemumatho lalomtlolo.
indima yama-PJEC kukwenza ukuHlolwa kwemiSebenzi begodu lapho kutlhogekako adlulisele iindaba ezifuna amatjhuguluko emahlelweni weenhlangano namkha enye indaba ewela ngapahndle kokuHlolwa komSebenzi kabathintekako lapho kuzakuboniswana kuhle ngayo ejthebiswaneni lezabasebenzi kanye norurarulula imiraro.
Ama-PJEC nama-SJEC azakukhomba usihlalo nesekela lakasihlalo ukwenza imisebenzi ejayelekileko ekhambisana ne-ofisi elinjalo.
Lapho usihlalo abuya kubaqatjhi isekela lakasihlalo uzakubuya eenhlanganweni zabasebenzi begodu nangokunjalo ebujameni obutjhugulukako.
Ikomiti isebenza ngokuya kwemithetho ejayelekileko yekambiso yemihlangano.
Irhemo lezinto ezizokukhulunywa emhlanganweni kufanele lenziwe namkha isikahthi esihlathululwe somhlangano iveke nagyinye.
Iinkambiso zayo yoke imihlangano kufanele zitlolwe phasi kuqalwe kizo iimfuneko zokurekhoda zezokuphatha.
Ikambiso yokufezakalisa ithoma ngokukhonjwa komPhathi obekiweko wokuHlolwa komSebenzi, ukufaniswa kwabantu eYunithini yokuHlolwa komSebenzi kanye nokukhonjwa kwe-PJEC, begodu lapho kutlhogekako i-SJEC, amalunga.
UmPhathi obekiweko wokuHlolwa komSebenzi uzakuthatha amagadango afaneleko ukuthola idatha nelwazi kanye nokuhloma iRherho lezokuphatha kanye nokuthoma ikambiso yokutlola imumatho lomsebenzi njengombana kubekiwe ngehla.
Ukwazisa ngokufitjhani nebandulo mayelana nokutlola iMumatho lomSebenzi njengombana kubekiwe ngehla kuzakuhlelwa ngokusebenzisa iyunithi yokuHlolwa komSebenzi kanye nangokuzibandakanya kwe-PJEC namkha amalunga we-SJEC begodu kusekelwe ezintweni zebandulo ezenziwe yi-SALGBC13.
I-SALGBC msinyana ngokukghonakalako izakuhlela ibandulo le-PJEC eHlelweni lokuHlolwa komSebenzi.
IsiFundo seBandulo (samalanga amabili) (2) sizakufaka hlangana izinto eziphathelene nesivumelwano begodu babantu kuphela abazibandakanya ngokuzeleko abazakuthola iintifikethi.
Isikhathi sokulungiselela nokutlama esilandelako kufanele sithathwe njengokukhula kwebandulo ezingeni lokwenza kwamambala begodu boke abathintekako kufanele baqinisekise ukuzibandakanya okuzeleko kwabajameli.
Ikomiti izakubonisana ngekwazi elinjalo beyithuthukise neqhinga eliphathelene nokufuna indlela ezakuvikela umsebenzi wokuHlolwa komsebenzi ezintweni ezingakuthikameza ezingacabhela esithunzini seRherho lemiSebenzi.
Ikomiti izakutjheja iimphakamiso ezibuya ebuphathini obukhethiweko mayela nokukhetha iinkhundla zokwenza isilinganiso ezahlukeneko kiwo woke amazinga weenkhundla namahlangothi ahlukeneko wemisebenzi emsebenzini okufuze alinganiswe khona amalunga we-PJEC azazijayeza ikambiso?
Itjhejo elinabileko kufanele linikelwe ekukhetheni namkha amahlangothi wemisebenzi abekade abekelwe ngeqadi ngamabanga wobulili, wobutjhaba namkha wokurholophala khona kuzakuHlolwa imibuzo yenani lokulingana nomsebenzi14.
Ukuhlelwa kwekambiso ngesikhathi sokusungula kuzakufanela bonyana kuhlobane nehlelo lokulandelana kwemisebenzi.
Iinkhundla ezilinganiswe ngalesisikhathi kufanele zibuyekekzwe ngokukhthwa ukuthola ukunzinza kwazo emiphumeleni yokulinganisa elandelako nakuya ekupheleni kwesikhathi sokufezakalisa ngaphambi kokuphethwa kombiko wemiPhumela yesiKhatjhana ekukhulunye ngawo ku-1.3 weSahluko D.
AkunakuHlolwa okuzakuragela phambili kungane esigabeni esilandelako ngaphambi koku-oditha kwangaphambi kwesikhathi nokuHlolwa komsebenzi wawo.
UmPhathi wokuHlolwa komSebenzi okhethiweko ngokubambisana naleligadango uzakutlama iqhinga lokufanisa aboMasipala namkha iingaba zakaMasipala lapho ukuHlolwa okuzeleko kuzakulandelaniswa.
IRherho okuzakuHlolwa ngalo iinkhundla liHlolwa ngezahluko namkha izahlukwana kufabele zifune ukubhalansisa isidingo sokulandela indlela ethoma phezulu yehlele phasi namkah ethoma phasi ikhuphukele phezulu ekulandelaneni kwamazinga wemisebenzi ngamabanga wokusetjenziswa kuhle kwezokuhlala nokuthutha ngekhonakalo yokuzindlela kwendle ayinye yikwenza.
I-PJEC izakubonisana beyifune isivumelwano ngaleliqhinga kuthi umPhathi okhethiweko wokuHlolwa komSebenzi uzakuthatha amagadango aragela phambili lapho kuthlogakala khona njengombana kuzabe kufuneka ngerhelebho lamalunag we-PJEC ukuqinisekisa bona amahlelo ayenziwa ukuthoma ngokuHlolwa kwemisebenzi.
Nakungenzeka bonyana kube nokungavumelani namkha imibango evela ekambisweni le lokho kuzakurarululwa ngokuya kweSahluko B esingehla.
Nasele kufikelelwe isivumelwano ngeqhinga lokwenza ukufezakaliswa kokuHlolwa kwemisebenzi kuyathoma.
inikelwe iHloko yomNyango namkha abaphathi abaphezulu ephikweni elithintekako nemisebenzi mazombe yalo neendlela zokuhlela umsebenzi.
khulumisana, lapho kutlhogekako, nophethe isikhundla namkha umjameli abaphethe iinkhundla obengameleko kanye neHloko yomNyango begodu nakungatlhogeka ukubeka amaqiniso, ukwenza amajima wokuhlola emasayithini, kanye nokubawa ilwazi elinabileko namkha iinhlathululo zokuhlelwa komsebenzi kanye netheknoloji esetjenzisiweko?
Okukhulunyiswana nabo bangaletha iimpendulo ezitlolwe phasi.
Kufanele kwenziwe omunye nomunye umzamo ukufiekelela esivumelwaneni ngokuzwakala kuhle kwemumatho lomsebenzi elilethwe ngokukhambelana nelwzi elitholiweko begodu ngakelinye ihlangothi ukurekhoda ngokunemba izinto okungazwana ngazo.
Nakwenzekileko umuntu wabhala ukuqinisekisa imumatho elinjalo, namkha ukuzibandakanya ekulumiswaneni, iKomiti ingabeka imumatho lomsebenzi ngomnqopho weragelo phambili layo.
Omunye nomunye okuzakukhulunyiswana naye obhala ukutlikitla namkha ukuzibandakanya, angaya ehhlanganweni enye nenye ethintekako ukuletha indaba yakhe ekambisweni yokurarululwa kwemiraro kungakapheli amalanga ali-10 wokusebenza kuthi nakabhalelwako imumatho elibekwe yi-PJEC lizakuvela.
Nakungenzeka kubhale ukufikelela isivumelwano mayelana no-3.4.7 (a) namkha u-(b) begodu nakungakhenge kuvunyelwane ngenye indlela, ukuhlola kuzakubanjwa ngokulandela uku-oditha kanye nokulinganisa njengokungavumelani.
Ekungavumelanini mayelana nokukhetha okuku-3.4.7 (c) ekulungisweni kwezinto ikomiti ingaragela phambili ukwenza imiphumela eminengi okungadanelwa kiyo ebonakala ifanele ngaphasi kobujamobo ukuhlola ubungako bokungavumelani.
Ubunjalo netjisakalo erholela ekungavumelaneniko kenye nenye into kanye nemaki lento encani kufanele kurekhodwe.
Nayikuthi kwenziwe umPhumela okungaDanelwa kiwo ongaphezu kwamunye kusekomitini bonyana yenze imizamo eragela phambili ukukhambelanisa ukwehlukana kwayo nokufuna ukuvumelana ngamunye umPhumela wesiKhatjhana15.
Umbiko onjalo kufanele ufake hlangana umbiko okhethekileko ngokhunye nokhunye ukungavumelani oragela phambili.
LemiBiko izaku-odithwa beyidluliselwe eKomitjhaneni yobujamo obuLingeneko lapho izakuvunyelwa khona begodu kurarululwe nokungavumelani okukhona.
ImiPhumela yesiKhatjhana ngileyo ekuvunyelwenen ngayo beyaqinisekiswa yi-PJEC.
Ngesikhathi sokufezakalisa ikambiso yoku-Oditha noBujamo obulingeneko izabe sele inikele ngesiqinisekiso semiphumela eminengi, kodwana nakungakaqalwa lokhu imiPhumela enjalo ihlala ingeyesikhatjhana bekuqinisekiswe umBiko wemiPhumela yesiKhatjhana yiKomitjhana yobuJamo obuLingeneko.
UmBiko wemiPhumela yesiKhatjhana othinta soke isiFunda sokuHlolwa komSebenzi uzakuqinisekiswa yi-PJEC bewulethwe eKomitjhaneni yobuJamo obuLingeneko lapho zoke iinkhundla zizakuHlolwa esiFundeni sokuHlolwa kwemiSebenzi.
IKomitjhana yobuJamo obuLingeneko izakuqinisekisa, namkha itjhugulule umbiko onjalo, ngengombiko wokuGcina wemiBiko yemiPhumela yesiFunda esinye nesinye sokuHlolwa kwemiSebenzi ngemva kwalapho aboMasipala abathintekako bazakwazisa abasebenzi ngamaGreyidi wabo wemiSEBENZI.
Akunamsebenzi ozakwaziswa ngegreyidi yakhe yesikhatjhana ngaphambi kokuqinisekiswa mBiko wesiKhatjhana wemiPhumela kanye nokubekwa kwekhevu yemirholo.
Abasebenzi banelungelo lokudlulisela phambili ukuphikisana neGreyidi yabo eyazisiweko eKomitjhaneni yePhrovinsi yokuDlulisela Phambili iinQunto kungakapheli iimveke ezisi-6 zokwaziswa njengombana kubekiwe ngaphasi kwaka-2 ngenzasi.
Ukuthoma ekufezakalisweni kokuHlolwa komSebenzi kuzakuba lihlangothi lokwaziswa komPhathi okhethiweko wokuHlolwa komSebenzi ukubuthelela iDatha ngamazinga akhona wemirholo kanye nekhevu yemirholo kanye nokuthuthukisa umbiko ozeleko ngemirholo yoke esifundeneso sokulinganisa.
IDatha enjalo namkha umbiko kufanele ilethwe ku-SALGBC ezakuqinisekisa bonyana ifakwa eBhankeni yesiTjhaba yeDatha.
UmPhathi okhethiweko wokuHlolwa komSebenzi kufanele godu aqinisekise ukulethwa ebujameni banjesi kwelwazi elinjalo nakunamatjhuguluko amakhulu begodu kuzakufuneka bonyana anikele ngmbiko wokugcina wokulethwa ebujamnei banjesi kwedatha yemirholo khonokho ngaphambi kokuthoma kweenkulumiswano zokukhanjelaniswa kwekhevu yemirholo.
I-SALGBC izakuba nokuziphendulela mayelana nokubuthelewa kwemibiko efaneleko yesitjhaba nokucozulula okufaneleko ukusekela ukhanjelaniswa kwemikhulumiswano yekhevu yemirholo njengombana kuzakubekwa yiKomiti ePhetheko.
I-SALGBC, kungakadluli umhlaka 31 Oktoba 2002, izakuvumela ukucozululwa kwamahlangothi aqakathekileko wamakhevu wemirholo kanye nokukhambelana kwawo emakethe yezabasebenzi.
IKomiti ePhetheko ye-SALGBC izakubiza umhlangano weKomiti yesiTjhaba wezokuVumelanisa emSebenzini ukukhulumisana ngomleyo nekambiso yokusebenza yokufezakaliswa kwamakhevu wemirholo16.
Yoke imizamo izakwenziwa ukuqeda imikhulumiswano yomleyo onjalo kungakapheli amalnga ali-15 Disemba 2002 okuzakuthi nakubhalako ukurarululwa kombango kuzakuthoma kungakadluli umhlaka 1 Feberbari 2003.
umnqopho wemikhulumiswano enjalo akusi kunikela ngemirholo kuwo woke umuntu namkha ukwengezelelwa kwemirholo kodwana kulungisa imirholo njengento efaneleko ekufezakalisweni kweenkhundla ezisandukuHlolwa mayelana neDatha yeMakethe yezabasebenzi ekhambelanako.
Ukulungiswa kwemirholo ukufikelela ukufezakaliswa akutjho bona boke abasebenzi bazakunikelwa izinga eliphezulu lomrholo.
Umsebenzi kutjhuguluka emahlelweni wanjesi wokuHlolwa kwemisebenzi kuyiwe eRherhweni ELIKHETHEKILEKO begodu nakuyiwa emirholweni engatholakala ngamazinga akhona ngokuya kokulinganisa okunjalo okufunekako ukufikelela isakhiwo esizwakalako semirholo ngemiraro emincani ngesibanga sokubanjwa kobujamo obuphathelene nomuntu ngokwakhe ukuya kebomphathi namkha besivumelwano ukuya kebomphathi.
Ukufezakaliswa kwamakhevu amatjha ngokuya kwamamsipala omunye nomunye lapho kukghonekako kuzakwenziwa ngokukhambisana esiFundeni esinye nesinye sokuHlolwa komSebenzi ngokukhambisana nomutjhwana 2.17.
Ukucozululwa kwekhevu yomrholo kamasipala omunye nomunye esiFundeni sokuHlolwa kwemiSebenzi ngokuya kwemibiko yokugcina yedatha yenirholo yanjesi kanye nomleyo obekwe ngokuya kwaka-2.
itjhebiswano lekhevu yokulinganisa eenlinganisweni ezikhona zemirholo kumasipala othintekako.
Itjhebiswano layo neDatha yesiTjhaba neyesiFunda yeMakethe yezabaSebenzi.
Umbiko namkha imibiko enjalo izakubekwa ngaphambi kwePhiko elifaneleko le-SALGBC begodu iPhiko elinjalo lizakwaziswa ngokufunyenweko.
Abathintekako bazakubonisana ngemibiko enjalo bebayelelise ngokhunye ukucozulula namkha ibonelo phambili ledatha engafunwa. ngabathintekako.
Omunye nomunye umbango omayelana neemfuneko zothintekako ophathelene nokucozulula okungezelelweko namkha amabonelo phambili uzakuphathwa njengombango ngokuvezwa kwelwazi elifaneleko elifuneka emikhulumiswaneni yokuthembana.
IPhiko lizakubonisana ngombiko wekhevu onjalo womrholo kanye nesiphakamiso nokunikela ngombiko weKomiti yokuPhatha ye-SALGBC ngemibono yeenhlangano mayelana nesiphakamiso.
Okuvela kulemibiko iKomiti yesiTjhaba yokuVumelenanisa emSebenzini izakungena emzobeni wokugcina weenkulumiswano ngomzamo wokufikelela esivumelwaneni ngamakhevu wemirholo ematjha kamasipala azakufakwa (kesinye nesinye isiFunda sokuHlolwa komSebenzi).
Nasele kufikelelwe esivumelwaneni mayelana nesilinganiso semirholo abasebenzi bazakwaziswa ngegreyidi yabo nezinga lomrholo.
Amazinga amatjha wokubhadela azakufezakaliswa ukusukela ngelanga elilandelako lokubhadelwa ngemva kwelanga lokwaziswa namkha umhlaka 1 Janabari 2004, kuzakuya ngokuthi ngiliphi ilanga elimsinyana, kuye ngokuthi akunamasipala okuzakufuneka afezakalise ngaphambi kwaka-1 Julayi 2003.
Iinjamiso zemibango efaneleko ze-SALGBC zizakubusa omunye nomunye umbango, kanye namkha iimbawo zokutjhatjhululwa esibopheni namkha ukuriyadiswa kokufezakaliswa kwamabanga wokungakghoni ukubhadela.
Abasebenzi imirhgolo yabo yanjesi engaphezu kwegreyidi yemiSEBENZI emitjha bazakugcina iinlinganiso zabo zemirholo ephezulu zanjesi.
Umsebenzi ogcine umrholo nesilinganiso somrholwakhe, kanye nowenza ngepumelelo isibawo sokukhutjhulelwa esikhundleni esiphezulu ngobukhulu begreyidi yomSEBENZI ongaphasi komrholo wakhe wanjesi nesilinganiso, uzakuragela phambili nokuthola umrholo wakhe wanjesi nesilinganiso begodu ukulungiswa kweendleko zonyaka zokuphila kuzakusekelwa emrholwenakhe.
Ama-PJEC azakuhlonywa ngaphasi kwe-SALGBC ngokurhaba okukhulu ngemva kobana ikambiso yokufezakalisa nasele iya ekupheleni.
Izakwakhiwa ngokuya kobujamo obufanako nebeKomiti eKulu yokuHlolwa komSebenzi ngokuya komutjho 3.1.1 esahlukweni A.
kusungula ukubuyekeza okuthileko komunye nomunye umasipala nayikuthi ngokubona kwayo isibalo sokudlulisela phambili ezibuya kumasipala loyo zifuna ukubuyekeza okunjalo.
IKomitjhana kufanele ilwele ukuthatha inqunto ngokuvumelana kodwana izakuqunta lokho ekufumeneko ngamaphesente ama-50 kubalwa nevowuti yinye ekhona yabajameli babaqatjhi nebehlangano ejamele abasebenzi abavowuta ngokwehlukana.
Elinye nelinye idlanzana elizakurekhodwa.
Ukuqunta okunjalo akunakuphikiswa begodu kubopha umqatjhi nabasebenzi abathintekako begodu asoze kwaba nokukhulumisana ngalokho kenye nenye iforamu.
IKomitjhana yesiTjhaba yobuJamo obuLingeneko izakuthiywa butjha yaziwe njengeKomitjhana yesiTjhaba yokuHlola ngesikhathi esifaneleko ngokukhambisana netjhuguluko ekufezakaliseni ukuya esikhathini sokugcina ebujameni.
Izakwakhiwa ngokuya kobujamo obufanako nebeKomitjhana yesiTjhaba yobuJamo obuLingeneko ngokuya komutjhwana 5.1.2 esahlukweni A.
IKomitjhana yesiTjhaba yokuLinganisa igcina amandla nemisebenzi yeKomitjhana yesiTjhaba yobuJamo obuLingeneko njengombana ibekiwe ngaphasi kwaka-5.2 eSahlukweni A njengombana itjhugululwe kuhle beyafundwa ebujameni obutjha.
Ukuthatha iinqunto zayo namkha ukufuna ukurarulula omunye nomunye umbango ongavela phakathi kwabathinteka ebujameni obufanako njengombana kusenzeka eKomitjhaneni yesiTjhaba yobuJamo obuLingeneko.
amaphenyisiso wokudlulisela iinqunto phambili lapho ukudlulisela phambili kuqinisekiswe ngokuya kwaka-4.1.7 ngenzasi.
Asoze yaqala esinye isibawo esiqaliswe kiyo namkha ukudlulisela phambili okutjhiwoko okuphikisana nokufunyenwe yiKomitjhana yamaPhrovinsi yokuDlulisela Iinqunto.
Njalo izakubuyekeza koke okufunyenwe liRherho lemiSEBENZI ekorweni, iphenyisise enye nenye indaba ephathelene nokuHlolwa komSebenzi mazombe, kanye nokwenza iimphakamiso ku-SALGBC ngezinye iindaba ezinjalo.
Ukwelusa ukugcinwa kwehlelo lemiSEBENZI ekorweni, iphenyisise nenye nenye indaba ephathelene nokuHlolwa komSebenzi mazombe, kanye nokwenza iimphakamiso ku-SALGBC ngezinye iindaba ezinjalo.
umuntu ngamunye namkha amahlangothi wabasebenzi.
Iinkambiso zokubuthelela amaMumatho wemiSebenzi ukwenzela iinkhundla ezitjha nokuHlolwa kwazo zizakukhambisana nalezo ezibekwe esikhathini sokufezakalisa.
Isibawo sokuHlolwa butjha, nanyana kwenziwe baphathi namkha umsebenzi namkha ihlangothi labasebenzi, singanikelwa ngesinye nesinye kuye ngokuthi isibawo esinjalo sisekelwe ebufakazini bamatjhuguluko ezintweni eziphathelene nomthetho namalungelo nezakanomphela emumathweni lesikhundla, namkha ebufakazini obutjha ebengakabulindeli bonyana umbawi angaba nabo ngesikhathi sokwenza isibawo sokuthoma.
nelwazi elitjengisa bonyana amatjhuguluko eza bunjani ngesibanga sobujamo bamazombe bomsebenzi, namkha ukuhlelwa butjha kwetjhebiswano lomsebenzi.
utjengise ebujameni obuthileko ukobana kungani kuthathwa bonyana ukwenza ngcono imiphumela bekungakhambisani nokusetjenziswa kuhle kwehlelo lemiSEBENZI.
Lisekelwe sitatimende sesekelo esibuya elungeni linye namkha amanengi we-PJEC.
iforomo elitjha lemumatho lomsebenzi elitjengisa amatjhuguluko emsebenzini ngesisekelo sokwenziwa kwesibawo begodu eminye imitlolo njengombana angabona ifanele namkha ikhambisana neemfuno ngaphasi kwaka-3.2.3 kanye namkha no-3.2.
ukurekhoda ukuvuma kongehla esikhundleni kanye neHloko yomNyango ehlathululweni etjha namkha ngenye indlela ukungavumelani kwabo nazo zoke iinhlathululo namkha ihlangothi elihlathululwe mbawi.
Isibawo sizakudluliselwa kumphathi ophathelene nokuHlolwa komSebenzi kuMasipala ozakukhulumisana nombawi, omunye nomunye umjameli wabasebenzi nayikuthi umbawi lilunga lehlangano ejamele abasebenzi, kanye nabaphathi abafaneleko, ukuqinisekisa bonyana loke ilwazi kanye namkha nokungavumelani kurekhodwa ngokuzeleko ngaphambi kokusiwa kwesibawo ku-PJEC.
I-PJEC nayibona isibawo singanasibawo esiqinileko ngokuya kwamandla nemisebenzi yayo ingabawa bona silethwe butjha ngokukhambisana no-3.2.3 kanye namkha no-3.2.4 namkha sibuyiselwe emva begodu nayikuthi uyabhalelwa ukukhambisana nokubaliweko singararhwa isibawo17.
Ekutholweni kwesibawo esinjalo i-PJEC izakuragela phambili nokuphenyisisa iimbawo njengombana izakubona kutlhogeka ngokuya kwamandla nemisebenzi yayo begodu isebenze ngeembawo njengombana kubekiwe ngaphasi kweSahluko C 3.4 begodu ifune ukubeka nomphumela.
Nakungenzeka bonyana iveze bona akhenge kube netjhuguluko eGreyidini, namkha nayikuthi i-PJEC iyabhalelwa kufikelela umuvumelana ngomPhumela, um(aba)bawi kufanele baziswe bonyana isibawo akhenge siphumelele begodu nokobanyana bangenza ukudlulisela isiqunto phambili.
Yoke imizamo kufanele yenziwe ukuqinisekisa bona amagadango okukhulunye ngawo ku-3.2.8 naku-3.2.9 ayaqedwa kungakapheli iimveke ezisi-6 lapho woke umbawi azakwaziswa ngomphumela wokugcina.
Ukudlulisela iinqunto phambli eKomitjhaneni yamaPhrovinsi yokuDlulisela kufanel ikhambisane nendlela njengombana ibekiwe ku-3.2.3 begodu nenemitlolo ebekwe ku-3.2.4.
Nakutholakala isaziso sokwaliwa kwesibawo ngokuya kwaka-3.2.7, 329 namkha u-3.2.11, umbawi uzakuba neemveke ezisithandathu ukwamukela namkha ukwala umphumela begodu aqunte bonyana uragela phambili nokudlulisela phambili isiqunto.
Umbawi angatjhugulula namkha angezelele ikani nayikuthi lokhu kukhambisana nendlela ebekwe ku-3.2.4 isibawo ngaphambi kokulethwa kwaso eKomitjhaneni yePhrovinsi yokuDlulisela Phambili.
IKomitjhana yePhrovinsi yokuDlulisela Phambili nayithola isibawo esinjalo kokuthoma izakuzanelisa bonyana kunamabanga azwakalako wokudlulisela phambili begodu nayikelele ekuvumelaneni bona akunamabanga akhona wokwala ukudlulisela phambili khonokho.
Lapho iKomitjhana yePhrovinsi yokuDlulisela Phambili yanelisiwe bonyana kube namabanga aneleko wokungabawa ukudlulisela phambili izakulalela ukudlulisela phambili ngendlela ezakukhambelana khulu nokuqalana nokudlulisela phambili begodu izakusebenza ngesibawo ngokuthoma phasi njengombana kubekiwe eSahlukweni C 3.4, ingalalela butjha isibawo esikhathini esinye nesinye sekambiso njengombana kubekiwe ngaphasi kweSahluko C 3.4 namkha ingalalela umlandu ngokulandela ikambiso engalendelwa ekulamuleni, nanyana ngiyiphi efaneleko ukuqinisekisa ukurhatjiswa nokulalela okuhle kokudlulisela phambili. IKomitjhana yokuDlulisela Phambili yePhrovinsi izakwazisa umbawi ngomtlolo ngekambiso ezakulandelwa ekusebenzeni ngokudluisela phambili.
Lapho ukudlulisela phambili kuqinisekisiwe iKomitjhana yePhrovinsi yokuDlulisela Phambili izakuqalisa ekufumeneko eKomitjhaneni yesiTjhaba yokuHlolwa komSebenzi khona kuzaku-odithwa bekuvunyelwe ngapahmbi kokwaziswa.
Lapho ukudlulisela phambili kungakaqinisekiswa iKomitjhana yePhrovinsi yokuDlulisela Phambili izakwazisa umbawi.
Lapho kunokwaliwa okunjalo akunakudlulisela phambili okuzakuvunyelwa esikhathini esingana mnyaka ukusukela ngelanga lokwaliwa.
Ukuqunta kwamaKomiti wamaPhrovinsi wokuDlulisela Phambili akuphikiswa begodu kubopha bobabili (um)abasebenzi nomqatjhi begodu akakho onelungelo lokudlulisela phambili eKomitjhaneni yesiTjhaba yokuHlolwa komSebenzi namkha kuzakuba nelungelo lokusebenzana nombango ngokusebenzisa iinkambiso zemibango zomKhandlu weSewula Afrika wemiBuso yeeNdawo wezokuVumelanisa emSebenzini namkha enye nenye ihlangano yokurarululwa kwemibango yangaphandle efana ne-CCMA.
KilesiSingezelelo iSahluko A no-B zabeka ubuncani belwazi ekuvunyelwana bonyana kufanele litholakale ekulinganisweni komsebenzi nayikuthi kuzakwenziwa ngepumelelo.
ISahluko C sikhuluma ngeminye imihlobo yelwazi iinhlangano ezijamele abasebenzi namkha abasebenzi abathileko abangafuna livezwe kodwana abaqatjhi, namkha omunye wabasebenzi angalibona liyifihlo begodu okungakafaneli livezwe.
Mayelana nesahluko A no-B amalunga wekomiti yelwazi azakubonelelwa sijamiso esitholakala ku3.3.4. Lokhu kutjho bona amalunga azakuyeleliswa bonyana asebenzise ukuziquntela ekuphatheni ilwazi elinjalo ngefihlo ebonakalako ukukhandela imibango engakafaneli namkha ukungavumelani kodwana awathintwa yifuneko yefihlo mazombe begodu anelungelo, njengabajameli balabo abathintekako, ukubika ngokuthembeka nangokuzeleko njengombana babona kufanelekile?
Nakuzakutlanywa isikhathesi nokwenziwa kweqhinga ukulandela ukuHlolwa komSebenzi idatha elandelako kufanele ilungiswe begodu yenziwe inikelwe iKomiti.
Itjhejuli yehlerlo elihkona lokugreyida, amazinga wayo wokusebenza nethayithili yomsebenzi esekelwe ekuhlomeni okunyelweko.
Ukucozulula kwesibalo sabasebenzi samambala kwanjesi abaqatjhwe sephulwa njekucozulula kokuqatjha ngokulingana mayelna nomhlobo, ubulili nokurholophala.
Isibalo esibonakalako samamumatho akhona wemisebenzi namkha amatjhejuli womsebenzi asebenza eenkhundleni.
Ukucozulula kwamazinga wemisebenzi athathwa njenganemumatho elijayelekileko namkha okudlhegwana ngalo begodu azakufuna kuphela ukulinganisa ngokuthatha kancani begodu iinkhundla ezinjalo namkha iinqhema zizakufuna ukulinganisa okunabileko kwesikhundla ngasinye.
Ilwazi elibeka amahlelo wezokuphatha kuqalwe khulu iRherho leenomboro ezihlukileko zokufanisa njwngombana kubekiwe.
Ikhophi yanjesi yeHlelo leSakhiwo, amanye amaHlelo weZakhiwo ezihlongozwako, kanye nehlathululo yezahluko, iminyango namkha amayunithi wemisebenzi kanye nezahlukwana ngokuhlanganyela ngesiphakamiso sokwehlukaniswa kwazo ngokuya kobujamo bamazombe obusetjenziswe emahlelweni18 wemiSEBENZI.
Iqhinga elihlongozwako lokwenza elizakulandelwa ekulinganiseni iinkhundla zesithomo ukweqa amabhendi weRherho lemiSEBENZI, okuliqhinga okufanele lifune indlela lakambiso yokwenza lekambiso ngendlela engazukubandlulula umnqopho wayo ngokusuka phezulu liye phasi namkha ngokusuka phasi liye phezulu.
Isiphakamiso ngendlela leyo abza eenkhulumiswaneni zemisebenzi abazakukhethwa ngayo ekulinganisweni kokuthoma.
Ngesikhathi sekambiso yokutlolwa kwemumatho lomsebenzi kanye nokuHlolwa kwamambala ukucozulula okungeneleleko komunye nomunye umnyango namkha iyunithi yomsebenzi, namkha isifunda esinacni esifanisiweko kufanele sinikelwe.
Itjhejo elifaneleko kufanele linikelwe ekwenzeni bona amamumatho wemisebenzi yoke ekhona ayatholakala kanye namatjhejuli wemisebenzi asebenza eenkhundleni eziHlolwako begodu nasiya eenkhundleni ezijayelekileko ukutjengisa ukusatjalaliswa kwerhemo lokudlhegana komsebenzi kanye namkha nemisebenzana enikelwe ngaphezu kwaleyo yalabo okukhulunyiswana nabo ngesibanga semisebenzi.
Eminye imitlolo yokungezelela namkha ilwazi eliphathelene nokuHlolwa komsebenzi njengombana linganikelwa baphathi kanye namkha ngabaphethe iinkhundla.
Ilwazi ngetheknoloji namahlelo asebenzako ngemitjhini namkha ngelwazi letheknoloji begodu kufaka hlangana lapho imininingwana eminengi ngeenkambiso zokusebenza kanye namkha amahlelo athileko wamakhompyutha asebenza khona.
Ukuhlola kwamambala kwamasayithi kanye namkha ukutjengiswa kokusebenza komtjhini othileko, itheknoloji namkha amafemu wokusebenza imkhiqizo kufanele ahlelwe.
Ngesikhathi sokutlama ilwazi elingehla lizakunikelwa khona kuzakuboniswana ngalo. Kodwana kulilungelo lelinye nelinye ilunga ukubawa ukucozulula okungezelelweko kanye namkha nokwenziwa butjha kwelwazi elinjalo. Iimbawo ezinjalo kufuze zizwakale ngendlela yokuthi zinqotjhiswe ekutholeni ukwazi kabanzi ngeminqopho yokuHlolwa komSebenzi. Nayikuthi azizwakali ubuPhathi bokuHlolwa komSebenzi bungabhala ukwenza umsbenzi ongezelelweko.
Ngesikhathi sokutlolwa kwemumatho lomsebenzi namkha ukuHlolwa ngokwakho kungabonakala njengento ehle ekutholeni imitlolo namkha ubufakazi obumhlobo wephothfoliyo yomhlobo womsebenzi owenziwa ngokukhuluniywana naye nophethe isikhundla kwanjesi namkha abaphethe iinkhundla. Ngokufanako ukungezwani mayelana nemumatho lomsebenzi lesikhundla phakathi kosiphetheko nkukhulunyiswana naye ngokusizalisa kanye nobaphetheko kungafaka hlangana ukubangisana kokuthi ngubani owenza umsebenzi othileko. Ebujameni obunjalo iKomiti yokulinganisa ingakghona kuphela ukulungisa indaba ngokuqala umsebenzi ngokwawo?
bonyana ubufakazo bemitlolo bunelwazi, okungakafaneli libonwe ngiwo woke umuntu, ilwazi eliyifihlo lokuthintana ngaphakathi.
bonyana ubunjalo bemitlolo obubawiweko bengendlela yokobana buveza ilwazi lomuntu langeqadi eliphethwe mkhandlu ngokuzwisisa bona liyifihlo, namkha lingendlela yokobana nalingavezwa lingabeka ukuphepha komuntu ebujameni obuyingozi.
Kunobujamo obumbadlwana lapho iimbawo ezinjalo zingafaneleka khona, namka ukuphikisana nalokho zingasiqiniso begodu zivela, isibonelo, ngombana othileko owengameleko ufuna ukutahthela phasi imumatho lesikhundla saloyo amongameleko khona azakukhuphula imumatho lomsebenzakhe.
Ukubalekela namkha ukuqintelisa isibalo semibango engavela kilendawo kuqakathekeile bona abaPhathi baqaqise amandla adlulisiweko womPhathi wokuHlolwa komSebenzi. Ebujameni obuhle kufanele bakwazi ukuziquntela ngalokho abakuvuvezako begodu babesebujameni bokuphikisa okhunye ukwala okungasingekweqiniso kokuveza okungavela. Kufanele godu kucace bonyana kunini lapho umPhathi wokuHlolwa komSebenzi akghona ukufikelela imitlolo namkha kufanele athome ngokufuna imvumo. Ukuhloma iindlela ezingaveza bona ilwazi baliveza nakunjani ngokuzeleko, namkha ngaphasi kobujamo obuthileko obuyifihlo kuqakathekile. Isibonelo imvumo inganikelwa amalunga wekomiti ukobana babone bebafunde umtlolo nge-ofisini kodwana bangenzi amanothi namkha bakope umtlolo onjalo. Kizo zoke leziindaba kumthetho mazombe bona imbawo zokuveza kufanele zikhambelane nokuthola ilwazi ngomsebenzi wesikhundla ngomnqopho wokulinganisa?
Kufanele kutjhejwe bonyana ukwala okunjalo kokufikelela elwazini kufanele kuvele kelinye nelinye lamalunga wekomiti kufaka hlangana amakhansela nabaphathi. Ngokujayelekileko kodwana kuzakuvela eembaweni ezenziwe bajameli beenhlangano zabasebenzi namkha abaphethe iinkhundla.
Amalunga nabaphethe iinkhundla banelungelo lokwenza isibawo. UmKhandlu nabaPhathi okudluliselwe kibo amandla banelungelo lokwala ukuveza okuyifihlo namkha okuhlobene nokuthola ilwazi ngomsebenzi wesikhundla ngomnqopho wokulinganisa.
Ngokuya kwe-LRA iinhlangano ejimele abasebenzi, namkha lezo ezenzela amalunga, zinelungelo lokuphikisa ukwala ukuveza ilwazi. Lokha nakunokwala i-LRA ifuna bonyana umqatjhi abeke amabanga wokwala okunjalo ngokutlola.
Kuhlola ukusetjenziswa kuhle kwemiphumela yokuHlolwa kwemisebenzi njengombana kuqunte i-(PJEC).
Kungalinganisi butjha imumatho lomsebenzi leenkhundla kodwana ukuhlola ngomnqopho wokuthola imiphumela leyo ebonakala ingakajayeleki ngomukghwa wamazombe mayelana namazinga weenkhundla ezahlukeneko (amahlangothi).
Kubeka amabanga wokwehluka godu nokuqinisekisa namkha ukulungisa umphumela.
Kuthola imibiko yoku-oditha begodu nokuqinisekisa namkha ukuthatha isenzo sokulungisa.
Kulungisa isisekelo sokumadanisa phakathi kwamahlangothi ahlukeneko wabomasipala mayelana nemiphumela yokulinganisa.
Kulinganisa ukusebenza kwetheminoloji ekhona neehlathululo begodu nokuhlongoza amatjhuguluko namkha ukulungisa amagama ukuqinisekisa ukusetjenziswa okunzinzileko nokulungileko kwehlelo.
Kubeka imihlahlandlela emazingeni wemisebenzi emahlangothini woke weenkhundla kanye namazinga asebubulweni.
kanye / namkha izinto zokwazi ukufunda nokutlola ekusetjenzisweni kwehlelo kanye nokwenza iimphakamiso ukulungisa imiphumela emimbi yalokhu.
Kukwenza nanyana ngimiphi imisebenzi erheliswe emutjhwaneni 5.2.2 ukuya ku-5.2.8 okungakakhulunywa ngayo kamanye wamaphuzu angehla.
1 Igama iNdawo yesiGodi njengombana isetjenzisiwe emThethweni wezaKhiwo begodu litjho imiKhandlu yeenGodi kanye nemikhandlu yoke yeendawo endaweni eqintiweko?
2 AmaDorobha amaKhulu weNelson Mandela ne-Ekurhuleni anemiHlangano kuphela yeeNdawo yezabaSebenzi kuthi amanye abe namaPhiko wamadorobha amaKhulu.
3 Kufanele kube nomPhathi munye okhethelwe ukwenza woke umsebenzi. Lomuntu ubizwa njengomPhathi okhethiweko we-JE. Abanye abaPhathi abangaba lihlangothi lekambiso bangaba nethayithili yendawo yokusebenza yomphathi wokuHlolwa, kodwana ngomnqopho wesivumelwano akabizwa ngomPhathi we-JE. Bazakuba lihlangothi leYunithi yokuHlolwa kwemiSebenzi begodu bazakubizwa ngabasebenza ngokuHlolwa kwemisebenzi.
4 Tjheja bonyana umqatjhi neenhlangano ezijamele abasebenzi ziinhlangano ezihlathululiweko. Nanyana abadlhegani nabajamiseleli bavunyelwe kodwana akukhuthazwa lokho. Ngokuya kokukghoneka abajameli kufanele bathathwe keminye imisebenzi ukusebenza isikhathi esizeleko ekuLinganisweni kwemiSebenzi.
5 ISingezelelo A sihlose ukubeka ilwazi elisetjhatjhalazini ngokuya kwalo okungakafaneli kube nokuveza namkha ezinye iindaba lapho ukuveza kungabangwa.
6 Ukuba yifihlo kwamaphuzu namagreyidi wesikhatjhana kuyatlhogeka ukubalekela ilwazi okungasilo nokudlulisela iinqunto phambili ngaphambi kwesikhathi. Ikambiso akusi ngileyo yegunya lokuvumelanisa. Ukungabikhona kokwenzela izinto tjhatjhalazi ngakelinye ihlangothi akukhambisani nomphumela omuhle. Abathintekako banesibopho sokuhlala bazisa labo ababajameleko?
7 Imikghwa yamazombe yokuziphatha mayelana nefihlo kukhulunywa ngayo ku-3.3.4. lokhu kwenzelwa lokha nakwenziwa izinto ezikhethekileko.
8 Lokhu akutjho iyuntihi esisakhiwo esindawonye ingaba lithungelelwano labasebenzi ababuya eminyangweni ehlukeneko namkha abomasipala?
9 Ukuhlola kutjho ukulungisa imiphumela ukufikelela izinga elifanako namkha elijayelekileko.
10 Uku-oditha kusetjenziselwa ukutjho imisebenzi yobuthekniki ekufaniseni bonyana ngokuya kombono wokuoditha iRherho lisetjenziswa kuhle. Imibiko enjalo ingaba ngelungileko kodwana ingahluka ekulinganisweni kwayo yi-odithi. Namkha ingaba nephoso. Ukuhlola yikambiso yokuvumelana nokulungisa okuzakuqinisekisa iimphakamiso zoku-oditha, namkha kungalungisa ngehlangothini linye namkha ngakelinye?
11 Kuyatlhogeka ukuhlukanisa imibango evela ngokubhalelwa kuvumelana endabeni ephakathi komqatjhi namayuniyoni angaphandle kwekambiso yokuHlolwa kwemisebenzi kanye nokungezwani okuvela ngaphakathi kokusetjenziswa kwehlelo. Ukungezwani kuvela ngokwephulwa kweensekelo zamahlelo begodu kuzakuHlolwa. Isijamiso sokobana lokhu kuzakusiwa ekambisweni yokuvumelanisa nayikuthi iKomitjhana yokuLinganisa asoze ikghone ukurarulula indaba kufanele ithathwe njengento engakandi. Inengi lokungavumelani libangwa kungasetjenziswa kuhle kwemithetho. Kungakho kunemininingwana yokusebenza etjengisa tjhatjhalazi ukuqakatheka khulu kweendaba zekambiso?
12 Imumatho lemsebenzi mazombe lisebenza lapho kunesibalo esinengi seenkhundla zemisebenzi ezingeni lokusebenza lapho kwenziwa umsebenzi ofanako. Iimbonelo kungaba, boso-Ilekthritjhiyeni, abasebenzi mazombe namkha iinkhundla zabomabhalana nezokuphatha. Imisebenzi edlheganako misebenzi lapho ihlangothi namkha okumumethwe msebenzi kungatjhuguluka kodwana uhlala ufana ezingeni lekghono. Iimbonelo ziyafana. Ukuthi isikhundla sithathwa njengesitjhugulukako kungaba yindaba yobujamo beemvumelwano.
14 Inani lokulingana nomsebenzi alifani nezinga lomsebenzi. Lingokuqinisekisa bonyana akunazinto ezifihliweko namkha amasiko, isibonelo, aqalela phasi imisebenzi ethileko ngombana ngokujayelekileko izaliswa bomma namkha umhlobo othileko?
15 Amazinga ahlukeneko womphumela ahlathulwe ngenzasi?
16 Tjheja bonyana ukwaziswa kusetjenziswa esikhundleni sokuvezwa?
<fn>DAC-NLS. UmnqophoWesikhwamaS.2007-05-18.nr.txt</fn>
Umnqopho wesiKhwama sokuLilisa kulilisa abasebenzi ngokurholophala okubangwa kulimala/malwelwe emsebenzini okwenzeka ngesikhathi baqatjhiwe namkha abathembele kibo ngokuhlongakala okubamphumela wokulimala/malwelwe anjalo kanye nokubhadela iindleko zokwelatjhwa ezizwakalako ezitholakale ngalokhu.
Ubujamo bokuhlongakala lapho umsebenzi ahlongakala ngebanga lengozi eyenzeka emsebenzini.
Umsebenzi uhlathululwa njengomunye nomunye umuntu ongena esivumelwaneni sokusebenza namkha osebenza ngekontraga yokunikela ngomsebenzi kumqatjhi?
Ikontraga yokusebenza ingatlolwa namkha ibe ngomlomo, icacisiwe namkha ivezwe ngenye indlela. Umsebenzi kufanele enze umsebenzi ngendlela okuvunyelwe ngayo begodu athole umrholo?
Abasebenzi bangendlini emakhayeni wangeqadi abakaqalelelwa kwanjesi, nanyana isiKhwama sisendleleni yokubafaka.
Ihlathululo: Ngomunye nomunye umuntu, kufaka noRhulumende, oqatjha umsebenzi.?
Zoke iingozi namkha okusolelwa kuziingozi ezifaka iindleko zokwelatjhwa kanye/namkha ukulova emsebenzini amalanga adlula kwamathathu kufanele kubikwe kungakadluli amalanga alikhomba ngendlela ebekiweko. Omunye nomunye umqatjhi ohluleka kubika ingozi uzakubonwa anomlandu wokwephula umthetho. UKomitjhinara godu angabeka ihlawulo engaba linani elizeleko lemali efunwako.
Umqatjhi kufanele abike ingozi ngokuzalisa umBiko womQatjhi ngeNgozi iforomo le-W. Cl.
Umbiko wokuThoma wezokweLapha i-W. Cl.
Bona kutholwe umBiko womQatjhi weNgozi (i-W. Cl.2) kanye nomBiko wokuThoma wezokweLapha (i-W. Cl.4) imali efunwako iyatjhejwa begodu nayikuthi umlandu wengozi uyamukelwa iposakarada (i-W. Cl.56) lizakuthunyelwa kumqatjhi.
Nayikuthi umlandu angeze wamukelwa sikhatheso, ikarada lokwazisa umsebenzi i-W. Cl.
Iforomo lomBiko wokuGcina wezokweLapha i-W. Cl.
Ebujameni bokulova isikhathi eside, umBiko wezokweLapha weRagelo Phambili i-W. Cl.
Lokha umsebenzi nakathoma ukusebenza, umBiko wokuThoma ukuSebenza (i-W. Cl.6) kufanele uzaliswe bewulethwe kuKomitjhinara kanye nomBiko wokuGcina wezokweLapha (i-W.
Imitlolo ezalisiweko kufanele ilethwe esentha yezabasebenzi eseduze namkha e-ofisini lephrovinsi lomNyango wezabaSebenzi.
Umqatjhi kufanele alethe umBiko wokuGcina wezokweLapha okuyiW CL. 26 ukuphetha ngemali efunwako?
Iforomo lesibawo sokuFuna ukuLiliswa i-W. Cl.
Isitatimende ngothembele kuwe, ubaba ohlongakalelwe ngukosikazi/umhlolokazi womsebenzi ohlongakeleko i-W. Cl.
I-akhawunti ehlathululiweko yokubulunga begodu nayikuthi ibhadelwe, nerasidi.
Ukulilisa kubhadelwa umsebenzi olimeleko ngesikhathi sokurholophala kwesikhatjhana kwakanomphela ngendlela yokubhadela ngeenkhathi ezithileko ngezinga le-75% lomrholo wakhe wenyanga ukufika ebunengini obutjhugululwe ngonyaka.
Ukubala isikhathi sokulova emsebenzini ilanga lokuthoma lokulova lilanga umsebenzi aqeda ngalo ukusebenza ngebanga lokulimala namkha ubulwelwe bemsebenzini ngaphandle kokuqeda itjhifti yakhe.
Ukulova emsebenzini amalanga alikhomba wekhalenda (okufaka, aboSondarha namaLanga wokuPhumula) athathwa njengeveke yinye. Ukulova amalanga amahlanu kuzakuthathwa njenge-5/7 yeveke.
Ukuliliswa kokurholophala unomphela lapho ubukhulu bokurholophala kuyi-30% namkha ngaphasi, kuthatha kancani imali ebhadelwa ngobunengi, kususelwe eenkhathini ezili-15 zomrholo wenyanga womsebenzi ukufika ebunengini obuquntwa ngonyaka. Lapho ukurholophala kungaphasi kwe-30% ubunengi benani bubalwa ngokuya kwakho ukurholophalokho.
Umuntu wokurholophala unomphela (100%) kubalwa ngendlela efanako nokubhadelwa kwesikhathi esithileko mayelana nokurholophala unomphela isikhatjhana. Nayikuthi ukurholophala komsebenzi kungaphasi kwe-100%, umhlalaphasi ubalwa ngokuya kokulimalokho.
Inani elinengi elilingana kabili nomhlalaphasi wenyanga umsebenzi abengaba nawo nayikuthi bekarholophele ngamaphesente ali-100.
Omunye nomunye ongaphasi kweminyaka eli-18 ubudala ufanelwe kuthola umhlalaphasi wenyanga olingana ne-20% yomhlalaphasi obhadelwa umsebenzi orholophele ngamaphesente ali-100, kuye ngokuthi inani loke lomhlalaphasi elibhadelwa ubaba ohlongakalelwe ngukosikazi mfelwa namkha umhlolokazi nabantwana alidluli inani ebelingabhadelwa nayikuthi umsebenzi bekarholophele nge-100. Ekutjhadeni butjha umhlalaphasi wenyanga kababa ohlongakalelwe ngukosikazi namkha womhlolokazi uragela phambili begodu uphela nakahlongakalako.
Ebujameni lapho umntwana arholophele ngokomzimba namkha ngengqondo, umhlalaphasi wakhe uragela phambili abe afike eminyakeni eli-18 namkha bekufike isikhathi esilindelweko bona umsebenzi ohlongakeleko bekangamtlhogomela. Abentwana ngesikhathi sokuhlongakala komsebenzi, abebaneminyaka eli18 ubudala begodu barholophele ngokomzimba namkha ngokwengqondo, nabo bazakuthola umhlalaphasi ngesikhathi esifanako ebekungalindelwa bona umufi abatlhogomele.
Umhlalaphasi womntwana ungaragela phambili ngemva kobana afike eminyakeni eli-18 nayikuthi kunobufakazi obutloliweko bokobana umntwana ufunda esekhondari namkha esikhungweni sefundo ephakamileko.
Iindleko zamambala zokubulunga ezifika ebukhulwini obutjhugululiweko ngonyaka zibhadelwa siKhwama sokuLilisa.
Zoke iindleko ezizwakalako zomsebenzi namkha ezibangelwe umsebenzi zingadoswa esiKhwameni sokuLilisa.
Woke ama-akhawunti mayelana nabaSebenzi abaBekelwe ngeQadi kufanele alethwe kumqatjhi ozakufanela bona awabhadele.
Iindleko ezilungileko ezibangwa kuthuthwa komsebenzi olimeleko asiwe esibhedlela, kudorhodera namkha ekhaya, zizakudluliselwa esiKhwameni sokuLilisa.
<fn>DAC-NLS. UmnyangoWeendabaZam.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ngubani okufanele afunde lomHlahlandlela?
Khuyini okungaphakathi kwalomHlahlandlela Error! Bookmark not defined?
Kungebangalani umThetho wesiTjhaba wamaNzi uqakathekile?
Khuyini imithombo yamanzi?
Khuyini umehluko phakathi komThetho wesiTjhaba wamaNzi nomThetho wemiSebenzi yamaNzi?
Kungebangalani kukhethwe igama elithi umThetho wesiTjhaba wamaNzi ka-1998?
Khuyini umnqopho womThetho wesiTjhaba wamaNzi?
Ngubani oqalene nemithombo yesitjhaba yamanzi?
Khuyini umnqopho weQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi?
Ngubani oza neqhinga lokukhongozelwa kwamanzi?
Ngubani owenza indawo yokubulunga amanzi?
Kutjho ukuthini ukusetjenziswa kwamanzi?
Ngikuphi okuqakathekileko ekusetjenzisweni kwamanzi?
Bobani abasebenzisi bamanzi?
Kulawulwa njani ukusetjenziswa kwamanzi?
Khuyini umnqopho we-CMA?
Khuyini imisebenzi ye-CMA?
Khuyini umnqopho we-WUA?
LomHlahlandlela uphathelene nomThetho wesiTjhaba wamaNzi (umThetho wenomboro 36 ka-1998). Njengomthetho omunye nomunye omutjha, umThetho wesiTjhaba wamaNzi utlolwe ngelimi lomthetho elibudisi begodu okungasi lula ukulizwisisa. LomHlahlandlela uhlathulula lokho umThetho okutjhoko nokunqophileko.
Umthethokambiso oqakathekileko womThetho wesiTjhaba wamaNzi kukobana woke amaSewula Afrika akghone ukuzibandakanya ekuphathweni kwamanzi. Umnqopho walomHlahlandlela kurhelebha abasebenzisi bemithombo yamanzi (efana nemilambo, imilanjana, amanzi angaphasi komhlaba, njll) ukuzwisisa umThetho lo khona bazakuzibandakanya ngokuzeleko eenquntwini eziphathelene neendaba zamanzi ezibathintako.
Ngubani okufanele afunde lomHlahlandlela?
komunye nomunye ofuna ukuzibandakanya khulu ekuphathweni kwamanzi.
Nawufuna ilwazi elinabileko ngesihloko esithileko kufanele uthintane ne-Ofisi lesiFunda eliseduze lomNyango weeNdaba zamaNzi namaHlathi. Imininingwana yokuthintana itlolwe ngemva komtlolo. Ikhophi yomThetho wesiTjhaba wamaNzi ingatholakala ku-webhsayithi ethi: www.dwaf.gov.
Khuyini okungaphakathi kwalomHlahlandlela?
LomHlahlandlela awukhulumi ngayo yoke into esemThethweni wesiTjhaba wamaNzi. Unikela ngomhlahlandlela mazombe womThetho kanye nelwazi elithileko ngehlangothi eliqakathekileko lomThetho, elihlose ekurhelebheni abasebenzisi bamanzi ukuzibandakanya eendabeni zemithombo yamanzi.
kuhlonywa iinhlangano zokuphathwa kwemithombo yamanzi.
Kungebangalani umThetho wesiTjhaba wamaNzi uqakathekile?
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uqakathekile ngombana uzakuhloma lezo zinto ezisemThethwenisisekelo eziphathelene namanzi.
Amanzi aqakatheke khulu epilweni. Ngaphandle kwamanzi akunamuntu, isitjalo, isilwana namkha into ephilako engakwazi ukuphila. Amanzi athambisa amasimu wabalimi, athambisa iintjalo nefuyo yemiphakathi yemakhaya; anikela ngokuzithabisa, asekela ibhoduluko, asekela amadorobha amancani namakhulu, iimayini, amabubulo nokuphehlwa kwegezi. Abantu bafuna amanzi khona bazakusela, bazakutjala nokupheka, bazakuhlamba kanye nokuphila kuhle.
ISewula Afrika yinarha eyomileko nenezulu elincani. Inengi lemithombo yethu yamanzi lisetjenziswe khulu. Ngamalanga abantu namabhizinisi banomthelela omumbi ebukhulwini bemilambo yethu nemilanjana, amanzi wethu wangaphasi komhlaba kanye neendawo ezimidzwela. Iindawo ezinengi enarheni yethu ziqalene nokutlhayela kwamanzi, lapho sitlhoga khona amanzi ukudlula lamanzi esinawo. Kileziindawo ibhoduluko lingaphasi kwegandelelo elikhulu begodu abanye abantu abanawo amanzi wokusela namkha abatholi isilinganiso sabo esifaneleko samanzi.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uqakathekile ngombana unikela ngendlela yokuvikela imithombo yamanzi khona ingazukusetjenziswa khulu khona kuzakuba namanzi wokuphila nokuthuthukiswa kwezomnotho namanzi azakusetjenziswa ngomuso. Uqakathekile godu ngombana ubeka bonyana amanzi ngewesitjhaba soke khona kuzakuzuza boke abantu.
Khuyini imithombo yamanzi?
Imithombo yamanzi zizinto ezifana nemilambo, imilanjana, imidzwela, imilomo yemilambo namanzi angaphasi komhlaba. Amanzi wangaphezulu mamanzi angaphezu kwephasi. Amanzi angaphasi komhlaba mamanzi angaphasi kwehlabathi (isibonelo, amanzi aphuma ngaphasi kwamatje)?
Khuyini umehluko phakathi komThetho wesiTjhaba wamaNzi nomThetho wemiSebenzi yamaNzi?
Kungebangalani kukhethwe igama elithi umThetho wesiTjhaba wamaNzi ka-1998?
WesiTjhaba utjho umThetho wenarha yoke. UmThetho mthetho ophasiswe yiPalamande. UmThetho wesiTjhaba wamaNzi mthetho ophathelene namanzi, nokungeweSewula Afrika yoke. Wavunywa yiPalamende ngo-1998?
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi ubeka bona amanzi mthombo wemvelo okungewabo boke abantu beSewula Afrika. Uthi amanzi kufanele kwabelwane ngawo ngendlela elungileko nehle. Ubeka bona amanzi asetjenziselwa iindingo zabantu zokuphila (ezifana namanzi wokusela, wokupheka kanye newokuhlamba) namanzi webhoduluko kufanele abekelwe ngeqadi ngaphambi kobana anikelwe eminye imisebenzi.
Ngombana amanzi aqakatheke khulu ebantwini, umThetho wesiTjhaba wamaNzi uthi abantu kufanele bazibandakanye ekuphathweni kwemithombo yamanzi. Uphuhlisa ukuphathwa kwemithombo yamanzi eseduze khulu nabantu. Wenza lokhu ngokuhloma iihlangano zesifunda nezendawo ezitjha, ezifana nabaSebenzeli bokuPhathwa kweeNdawo ezikhongozela amanzi. Leziinhlangano ezitjha zizakuba nobujameli obubuya emphakathini begodu zizakurhelebha imiphakathi bonyana izibandakanye eenquntwini eziphathelene namanzi.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uqeda imiqondo yakade yebandlululo yokufikelela okubekelwe abathileko. Uphuhlisa ukusetjenziswa kwamanzi okwenzelwa ekuzuzeni kwawo woke umuntu eSewula Afrika, uphuhlisa ituthuko edzimeleleko.
Khuyini umnqopho womThetho wesiTjhaba wamaNzi?
ngendlela edzimeleleko nelinganako (nehle) khona kuzakuzuza woke umuntu.
Ngubani oqalane nemithombo yesitjhaba yamanzi?
Umbuso wesitjhaba (umNyango weeNdaba zamaNzi namaHlathi) ngokusebenzisa uNgqongqotjhe weeNdaba zamaNzi namaHlathi mtlhogomeli wangokomthetho wenarha wemithombo yesitjhaba yamanzi.
UNgqongqotjhe weeNdaba zamaNzi namaHlathi uqalene nokuqinisekisa bona iQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi liyahlonywa. Isirhunyezo seqhinga kufanele sivezwe eGazedini kaRhulumende. IQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi libopha zoke iihlangano nabasebenzisi bamanzi. UNgqongqotjhe kufanele ahlale aletha iQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi ebujameni banje ngemva kwemiye neminye iminyaka emihlanu ubuncani bakhona.
Khuyini umnqopho weQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi?
Umnqopho weQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi kuqinisekisa bonyana imithombo yesitjhaba yamanzi iphathwa kuhle khona kuzakuzuza inarha yoke. Godu linikela ngomhlahlandlela wokobana amanzi kufanele asetjenziswe njani eendaweni ezihlathululiweko zokuphathwa kwamanzi.
Uyatjho bona mamanzi angangani okufanele abekelwe iindingo zabantu nebhoduluko. IQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi kufanele godu liqinisekise bona kunamanzi aneleko azakusetjenziswa ngomuso kanye nokusebenzisa okukhethekileko okufana nokuphehla igezi. Libeka amazinga wekhwalithi yamanzi. Godu uyatjho bona iinhlangano zokuphathwa kwemithombo yamanzi (ezifana nabaSebenzeli beeNdawo zokuKhongozela amaNzi) kufanele zihlonywe njani?
Umbuso wesitjhaba uhlukanise inarha yoke ngeendawo ezili-19 zokukhongozelwa kwamanzi. UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uthi iqhinga liyenziwa kenye nenye indawo yokuphatha. IQhinga libizwa ngeQhinga lokuPhathwa kweNdawo yokuKhongozela amaNzi (okuyi-CMS).
Ngubani owenza iqhinga lokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi?
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uthi ibandla labasebenzeli bokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi (i-CMA) kufanele lihlonywe kenye nenye indawo yokuphatha. I-CMA iqalene nokuthuthukisa iqhinga lokukhongozelwa kwamanzi endaweni yokuphathwa kwamanzi.
Kuzakuthatha isikhatjhana ngaphambi kobana woke woli-19 ama-CMA ahlonywe. Nakungana CMA ehlonywe ngokuya kwendawo yokukhongozela amanzi, umNyango weeNdaba zamaNzi namaHlathi usebenza njenge-CMA.
Khuyini umnqopho weqhinga lokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi?
Umnqopho wokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi kubeka bonyana amanzi azakwabiwa njani (ukuhlukaniswa) phakathi kwabasebenzisi. I-CMA izakuqalana nabasebenzisi abanengi bamanzi, isibonelo, ukusetjenziswa ngumasipala, amabubulo, zelimo, zeemayini, njll. Indlela i-CMA eyaba ngayo amanzi kufanele iphuhlise ukuthuthukiswa kwemiphakathi ebeyidinywe amathuba ngaphambilini. Iqhinga lokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi kufanele liveze bona indawo yokuphathwa kwamanzi izakuphathwa endaweni yokuphathwa kwamanzi nokuthi umphakathi ungazibandakanya ekuphatheni imithombo yamanzi. Kufanele likhambelane neQhinga leNarha lemiThombo yamaNzi.
Umbuso kufanele uqinisekise bona amanzi ayavikelwa, kodwana godu kufanele uqinisekise bona kunamanzi aneleko ukuthuthukisa zokuhlalisana nezomnotho.
Enye yeendlela umbuso owenza ngazo lokhu kubekela amanzi iindingo ezithileko.
Ukubulunga amanzi kubekela amanzi ngeqadi?
Ukubekela ngeqadi yinto eqakatheke khulu ekusetjenzisweni kwamanzi. Ngamanye amagama umthamo wamanzi abekelwa ngeqadi kufanele ubekelwe ngeqadi ngaphambi kokwabiwa kwemithombo yamanzi kwabanye abasebenzisi bamanzi.
Kungaba mraro omkhulu (godu kuphikisana nomThethosisekelo) nayikuthi zelimo, zamabubulo, neemayini, njll, zisebenzisa amanzi amanengi kugcine kungasanamanzi aneleko wokuphila afana newokusela, ukupheka nezepilo kanye nokuhlanzeka.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uqinisekisa boke woke umuntu ufikelela amanzi aneleko ngokubekela ngeqadi umthamo othileko wamanzi ukuhlangabezana neendingo zawo woke umuntu. Lomthamo obekelwa ngeqadi ukutjheja iindingo zokuphila zabantu ubizwa ngokuthi mthamo obekelwe iindingo zokuphila zabantu.
Ukuqinisekisa bonyana kunamanzi aneleko wezinga elamukelekako khona azakusetjenziswa ngomuso, umThetho wesiTjhaba wamaNzi uthi amanzi kufanele abekelwe ngeqadi ukutjheja ibhoduluko. Ukubekela ibhoduluko kuyatlhogeka ukuvikela iindalwa eziphila emanzini zemithombo yamanzi. Kufanele kutlhogonyelwe begodu kungasetjenziselwa eminye iminqopho.
Who sets the Reserve?
UNgqongqotjhe weeNdaba zamaNzi namaHlathi kufanele ahlome amaBulungelo wamaNzi. UNgqongqotjhe kufanele abeke umthamo wamanzi nezinga lamanzi okufanele lisale emthombeni wamanzi khona lizakusetjenziselwa iindingo zokuphila zabantu neendalwa eziphila ngemanzini.
Kutjho ukuthini ukusetjenziswa kwamanzi?
ebhodulukweni elimagega nomthombo wamanzi.
Umasipala owakha idamu ngemlanjeni, namkha opompa amanzi ukusuka emlanjeni, namkha obhora amanzi, namkha olahla isila ngemlanjaneni usebenzisa amanzi. Ngokunjalo nomlimi namkha u-Eskom namkha ibhodo yamanzi namkha omunye nomunye umuntu othatha amanzi bunqopha ukusuka emthonjeni wawo.
Nanyana amanzi angasuswa, idanyana elakhiwa emlanjeni ukubamba nokulawula amanzi ukuthiya iimfesi zomhlobo we-trout, namkha ibhrorho elitjha ukuliya ukugeleza kwamanzi, kusese nomphumela emthonjeni wamanzi. Imisebenzi enjalo ngakho-ke ithathwa njengokusebenzisa amanzi. Ukusebenzisa amanzi ngomnqopho wokuzithabisa, efana nokuthaya ngesketjana, nakho kusebenzisa amanzi.
Ngikuphi okuqakathekileko ekusetjenzisweni kwamanzi?
UkuBulunga amanzi ngikho okuqakatheke kokuthoma. Kodwana kunokhunye ukuqakatheka okufanele kuhlangabezwane nakho ngaphambi kobana amanzi abiwe eendaweni zokulawulwa kwamanzi. Nakuhlangabezwana nalokhu kuqakatheka, isiquntu samanzi kenye nenye indawo yokuphathwa kwamanzi sibekwa ngaphasi kwelawulo labunqopha lakaNgqongqotjhe.
amanzi okufanele adluliselwe ebuphathini bamanzi obuthileko ukuya kobunye. Ezinye iindawo zokuphathwa kwamanzi azinamanzi aneleko ngesikhathi ezinye zinesabelo esingaphezulu samanzi. UNgqongqotjhe angagunyaza ukudluliswa kokwabiwa kwamanzi phakathi kweendawo zokuphathwa kwamanzi ezihlukeneko.
enye into eqakathekileko kubekela ngeqadi amanzi ukuqinisekisa bona kuzakuba namanzi ngomuso.
IQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi kufanele linikele ngetjhejo kikho koke lokhu okuqakathekileko. Umgwalo ongenzasi utjengisa bona ukwabiwa kwamanzi kuqakatheke kangangani eQhingeni lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi.
Bobani abasebenzisi bamanzi?
Kulawulwa njani ukusetjenziswa kwamanzi?
Ukusetjenziswa kwamanzi kulawula ngokusebenzisa ukulawula ngokomthetho indlela amanzi asetjenziswa ngayo. UmThetho wesiTjhaba wamaNzi ulawula ukusebenzisa ngokutloliswa kokusetjenziswa kwamanzi begodu nangemihlobo ehlukeneko yokugunyaza.
Nakuzakulawula ukusetjenziswa kwamanzi, umNyango weeNdaba zamaNzi namaHlathi kufanele wazi bona ngikuphi ukusetjenziswa kwamanzi okwenzekako nokuthi mamanzi angangani asetjenziswa ukusuka kimiphi imithombo yamanzi. Ukuthola lelilwazi, abasebenzisi bamanzi abakhona kwanjesi kufanele batlolise ukusebenzisa kwabo amanzi nayikuthi bathutha bebabeke amanzi, namkha nayikuthi babanga ukwehla kokugeleza komlambo (emahlathini atjalelwe ukwenza imali). Kwanjesi, ukusetjenziswa kwamanzi akhona kutloliswa e-ofisini eliseduze lomNyango weeNdaba zamaNzi namaHlathi. Abasebenzisi bamanzi abangatlolisi ukusebenzisa kwabo amanzi bazifaka engozini yokulahlekelwa lilungelo labo lanjesi lamanzi.
Abasebenzisi laba babizwa ngabasebenzisi beTjhejuli 1. Kwanjesi, abasebenzisi beTjhejuli 1 akutlhogeki bona batloliswe.
Godu awutlhogi ilayisense nayikuthi ukusebenzisa amanzi kuwela ngaphasi kokugunyaza mazombe. Ukugunyaza mazombe yimvumo enikelwa nguNgqongqotjhe engaphezudlwana kokhunye ukugunyaza mazombe okukhulu okuvezwa eGazedini yomBuso. Iimbonelo zokugunyaza mazombe zifaka ukubeka umthamo omncani wamanzi ngedamini, namkha ukudosa umthamo omncani wamanzi kweminye imilambo, namkha emithonjeni engaphasi komhlaba (emigodini yebhoro).
Umsebenzisi kufanele enze isibawo selayisense kokhunye nokhunye ukusetjenziswa kwamanzi okutjha okungakatlolwa kuTjhejuli namkha okungakafakwa ngaphasi kokugunyaza mazombe. Amalayisense wamanzi asetjenziselwa ukulawula ukusetjenziswa kwamanzi okudlula amaqintelo avezwe kuTjhejuli 1 begodu navunyelwe ngaphasi kokugunyaza mazombe.
UmNyango weeNdaba zamaNzi namaHlathi namkha umsebenzeli wokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi angakhupha ilayisense yokusetjenziswa kwamanzi.
batlolise ukusebenzisa kwabo amanzi e-Ofisini lesiFunda.
Woke amalayisense azakukhutjhwa ngokuya kwemibandela yamalayisense. Lemibandela kuzakukhulunyiswana ngayo nomsebenzisi wamanzi lapho kukghonekako. Eminye imibandela eqakathelekileko yelayisense sikhathi sokusebenza kwayo. Boke abasebenzisi bamanzi kufanele bakhambisane nemibandela ebekwe emibandeleni yokusetjenziswa kwamanzi nakungasinjalo bangalahlekelwa yilayisense yabo.
Kuneendleko ekwakheni nekuphatheni umthombo wamanzi khona uzakuvikelwa bewubulungwe khona uzakusetjenziswa ngokunendzuzo. Leziindleko zibuyiswa ngokubhadela kwabasebenzisi bamanzi nababhadela imali yokusebenzisa amanzi.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uvumela uNgqongqotjhe weeNdaba zamaNzi namaHlathi, ngemvumo kaNgqongqotjhe wezeeMali, ukwenza iqhinga lokubala ukusetjenziswa kwamanzi.
UNgqongqotjhe sele aveze iqhinga lokubhadelwa kwamanzi eGazedini yomBuso. UmThetho wesiTjhaba wamaNzi umvumela bona atjhugulule ukubhadelwa kwamanzi ngokuya kwesikhathi.
Iqhinga lanjesi lokubekwa kwamanani livumela imihlobo emithathu yeemali ezibhadelwako zamanzi.
Kokuthoma, imali ebhadelelwa ukuphatha umthombo wamanzi yimali yeendleko zokuphathwa kwemithombo yamanzi. Lokhu kuzakufaka iindleko zokutlolisa abasebenzisi, ukukhupha amalayisense, ukwenza ukubekela ngeqadi, ukulinganisa ukugeleza kwemilambo, ukuhlola ikhwalithi yamanzi, ukulawula ukusilaphazeka kwamanzi nokuphathwa kokubulunga.
Boke abasebenzisi abatlolisiweko nabanamalayisense bazakuthunyelwa iincwadi zeenkolodo zemali okufanele zibhadelwe. Imali ebhadelwako ingahluka phakathi kwemihlobo ehlukeneko yabasebenzisi neendawo ezihlukeneko zokuphathwa kwamanzi. Kwanjesi, imali ebhadelwako ingaphasi nasiya emanzini wokuthelelela kunalawo wamabubulo/newangekhaya.
Kwesibili, imali yokwenziwa komthombo wamanzi yimali yeendleko zokwakha nokusebenza kwehlelo lokuphakela, elifana namadamu, amakhanali, amathaneli, njll, asetjenziselwa ukubeka namkha ukuphakela ngamanzi.
Imali ebhadelwako yokwenza imithombo yamanzi ifaka ihlelo lamanzi lokwakha ihlelo lamanzi kanye neendleko zokusebenzisa ihlelo.
Kwesithathu, imali ebhadelwako yokulahla isila yimali yokulahla amanzi anesila namkha yokulahla isila emamanzi ngemlanjeni begodu yimali ebhadelwa msilaphazi webhoduluko?
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi unikela ngokuhlonywa kwabasebenzeli beendawo bokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi eendaweni zokuphatha amanzi.
Khuyini umnqopho we-CMA?
Umnqopho wokuhloma i-CMA kubandakanya imiphakathi eseduze ekuphathweni kwemithombo yamanzi. I-CMA iphatha imithombo yamanzi ngaphakathi kwendawo ehlathululiweko ngokuya kweqhinga lokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi.
Abasebenzeli bokuphathwa kokukhongozela kufanele baqinisekise bona boke abadlalindima egade badinywe amathuba ngaphambilini bayabandakanywa eenkambisweni neenquntweni ze-CMA.
Khuyini imisebenzi ye-CMA?
Lokha i-CMA nayihlonywako inemisebenzi elandelako, ebizwa ngokuthi misebenzi yokuthoma?
UNgqongqotjhe weeNdaba zamaNzi namaHlathi anganikela i-CMA godu imisebenzi engezelelweko efana nokuphathwa mazombe kwemithombo yamanzi endaweni yokuphathwa kwamanzi.
Ihlangano yokusetjenziswa kwamanzi siqhema sabasebenzisi bamanzi abafuna ukusebenzisana. Abasebenzisi bamanzi babambisana ekwenzeni imisebenzi ekhambelana namanzi ezingeni lendawo khona bazakuzuza boke. Isibonelo, ihlangano yabasebenzisi bamanzi ingahlonywa nayikuthi isiqhema sabalimi sifuna ukwakha ikhanali yinye namkha idamu okuzakuzuza woke umuntu ngalo, namkha isiqhema sabalimi abasakhasako abafuna ukusebenzisana?
Amabhodo wokuthelelela akhona kwanjesi, amabhodo wamanzi wokuthenga izinto zokuthelelela kanye namabhodo wokulawula amanzi atlhogomela amanzi asehlabathini (amabhodo alawula amanzi angaphasi) azakutjhugululwa abe ziinhlangano zabasebenzisi bamanzi. Lokhu kungafaka hlangana amandla wangokomthetho waleziinhlangano bona zifake abanye abasebenzisi namkha eminye imithombo yabasebenzisi bamanzi.
Ihlangano yabasebenzisi bamanzi ingaba yihlangano esebenza ekorweni yinye namkha eenkorweni ezinengi. Ihlangano esebenza ekorweni yinye ibunjwa siqhema sabasebenzisi abafanako, isibonelo, abalimi abasakhasako. Ihlangano esebenza eenkorweni ezinengi ibunjwa siqhema sabasebenzisi abahlukeneko, isibonelo, bamabubulo, bezokulima, beemayini, njll, begodu iqale iinrhuluphelo zabasebenzisi abahlukeneko.
Khuyini umnqopho we-WUA?
Umnqopho we-WUA kukghonakalisa abasebenzisi bamanzi ukusebenzisana nokubuthelela imithombo yabo (yeemali, abasebenzi nelwazi) ukobana isebenze kuhle khulu ukwenza imisebenzi ekhambelana namanzi. Ama-WUA anendima eqakathekileko okufanele ayidlale ekupheliseni indlala nekunikeleni ngokudla okwaneleko.
UmThetho unikela uNgqongqotjhe amandla wokuhloma amakomiti wokuyelelisa. Amakomiti la angahlonyelwa iminqopho ehlukeneko abe nemisebenzi ehlukeneko. Lamakomiti ayayelelisa kodwana uNgqongqotjhe angadlulisela amandla athileko kiwo.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi unikela ngokuhlonywa kweenhlangano zokufezakalisa iimvumelwano zeentjhabatjhaba. Leziimvumelwano ziphathelene nokuphathwa nokwenziwa kwemithombo yamanzi ekwabelwana ngayo neenarha ezibomakhelwana.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uvumela umbuso bona wakhe, ube mnikazi namkha bewuthenge amadamu nezinye izakhiwo zamanzi (umthangalasisekelo), nayikuthi lokho kungarhelebha isitjhaba. Umbuso ungabelana ngamanzi abuya emadamini wawo nezakhiweni zawo ngendlela efanako owaba ngayo amanzi abuya emthombeni wamanzi.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uphethe amagadango amanengi ahlukeneko wokuthuthukisa ukuphepha kwamadamu amatjha nalowo asele akhona. Lokhu kwenzelwa bona kube nokuphepha.
Amadamu amakhulu angaba yingozi ekulu ebantwini nebhodulukweni. Amadamu angakatlanywa kuhle namkha aliswe agcina angasi sebujameni obuhle ayingozi okukhulunywa ngayo.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi unikela ngokuhlonywa kweKhotho yeeNdaba zamaNzi ukulalela ukudluliselwa phambili kweenqunto ezithileko namkha imilayo enikelwa ziimphathimandla ezithintekako namkha iinhlangano zokuphathwa kwamanzi, ezifana nabaSebenzeli bokuPhathwa kokuKhongozelwa kwamaNzi. IKhotho yeeNdaba zamaNzi yihlangano ezijameleko.
Umsebenzisi wamanzi angadlulisela isiqunto eKhotho yeeNdaba zamaNzi ngemihlobo ehlukeneko yeenqunto ezenziwe ziinhlangano eziphethe amanzi, isibonelo, ukubuyisa imali yeendleko, itjhejuli yokwabiwa kwamanzi, iinqunto ngamalayisense; nokhunye.
IKhotho yeeNdaba zamaNzi yahlonywa ngo-Oktoba ka-1998. Ingabamba imihlangano eendaweni lapho kunesinghonghoyilo. Ukusebenza kweKhotho kusekelwa ngeemali ezibuya emNyangweni wokuGcinwa kweeMali zomBuso.
The following portions are for page 20 where the translator could not translate the document.
Basic human needs?
International obligations, inter-catchement water transfers, strategic needs, future use?
All other uses authorised according to the criteria of equitable allocations, beneficial use in the public interest and environmental values?
<fn>DAC-NLS. UmnyangoWezabase(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Iforomeli liphethe isakheko nendlela ekufuze kubikwe ngayo umahluko womrholo eKomitjhinini yemiBandela yemSebenzini.
Boke abaqhatjhi abakhonjiweko ekufuze bona bathumele umbiko ngokomThetho 55 ka-1998. woBulungiswa emSebenzini.
Abaqhatjhi abancazana (abanabasebenzi abangaphasi kwe-150) kufuze bagcwalise kwaphela isigaba A nesigaba D esesitatimendesi. Boke-ke abanye abaqhatjhi abakhonjiweko bagcwalisa zoke iingaba zesitatimendesi.
Amazinga womrholo kesinye nesinye isiqhema somsebenzi kufuze bona abikwe emakorweni amabili / ngamakoro amabili womrholo. Ekugcwaliseni amaZinga womRholo, izinga lomrholo lokuthoma lijamele umrholo odidiyelweko womnyaka woke kunye nezenzelwa zobuhle zabasebenzi abahlanu abangabarhola khulu ukudlula abanye kileyo ikoro yomsebenzi.
Izinga lesibili lomrholo lijamele odidiyelweko womnyaka woke kunye nezenzelwa zabasebenzi abahlanu abangabarhola kancani khulu ukudlula abanye kileyo ikoro yomsebenzi. Nawubika ngalokhu, bala bona uzakuba ngangani umrholo odidiyelweko womnyaka nezenzelwa zobuhle zakhona zabasebenzi abatorhako.
Izinga lesibili lomrholo = nenani lemirholo emihlanu engephasi kinayo yoke kileso isiqhema somsebenzi selihlukaniswe ngokuhlanu.
<fn>DAC-NLS. UmnyangoWezabase(2).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ngokuya kwesigaba 57(1) somThetho ka- 1993 (umThetho oyinomboro 130 ka- 1993) wokuLiliswa ngokuLimala kanye namaLwelwe wemSebenzini, uNgqongqotjhe wezabaSebenzi uhlose ukwengeza ipentjhini yenyanga ebhadelwa ngokuya kweengaba 39(1) (c) no (d) no 40(1)(a), (b), (c) no (d) zomThetho wokuLilisa abaSebenzi ka- 1941 (umThetho oyinomboro 30 ka 1941), nangokuya kweengaba 49(1)(a) no (54(1)(a), (b), (c) no (d) zomThetho ka- 1993 wokuLiliswa ngokuLimala namaLwelwe wemSebenzini (umThetho oyinomboro 130 ka- 1993), nge..phesenti ngokuya kweengozi ezenzeka ngaphambi kwelanga langezi- 1 Matjhi 2002 kanye namalwelwe wemsebenzini ahlahlubwa ngaphambi kwelanga langezi- 1 Matjhi 2002, kusukela ngelanga langezi- 1 Apreli 2003?
Omunye nomunye umuntu othanda ukuveza imibonwakhe ngalamatjhuguluko ahlongozwako, akathumele leyo mibono etloliweko ku-Komitjhani yezokuLilisa, P O Box 955, Pretoria, 0001, lingakadluli ilanga langezi- 30 Novemba 2002.
UNgqongqotjhe wezabaSebenzi uhlose ukutjhugulula iTjheduli 4 yesigaba 55 somThetho ka- 1993 (umThetho oyinomboro 130 ka- 1993) wokuLiliswa ngokuLimala kanye namaLwelwe wemSebenzini, kusukela ngelanga langezi- 1 Apreli 2003.
Ama- 75% wemali yomsebenzi abayirhola ngenyanga ngesikhathi sengozi, lokhu kuzakutjheja ubunengi bemali ema- R ngenyanga?
Imali efana nesamba semali ebalwe ngaphasi kwephuzu 2, ubungako besamba obukhambisana nokukhubala kwama- 30%.
Ama- 75% wemali ebirholwa msebenzi ngesikhathi sokulimala, ngetjhejo lobunengi nobuncani besililiso samaR.namaR.?
Iphesenti elithileko lemali enikelwako njengengcenye yama- R?
Inani elamukelekako leendleko zokubulunga lesamba sobunengi bama- R-?
Omunye nomunye umuntu othanda ukuveza imibonwakhe ngalamatjhuguluko ahlongozwako, akathumele leyo mibono etloliweko ku-Komitjhani yezokuLilisa, P O Box 955, Pretoria, 0001, lingakadluli ilanga langezi- 30 Novemba 2002.
Ngokuya kwesigaba 83(8) somThetho ka- 1993 (umThetho oyinomboro 130 ka- 1993) wokuLiliswa ngokuLimala kanye namaLwelwe wemSebenzini, mina Ngqongqotjhe wezabaSebenzi, ngibeka imali ema- R ngonyaka njengobunengi bemali engarholwa kusukela ngomhla ka 1 Apreli 2003.
Ngokuya kwesigaba 57(1) somThetho ka- 1993 (umThetho oyinomboro 130 ka- 1993) wokuLiliswa ngokuLimala kanye namaLwelwe wemSebenzini, mina Ngqongqotjhe wezabaSebenzi, ngibeka ukukhutjhulwa emalini yepentjhini yenyanga ebhadelwa ngokuya kwesigaba 39(1) (c) no (d) no 40(1)(a), (b), (c) no (d) zomThetho wokuLilisa abaSebenzi ka- 1941 (umThetho oyinomboro 30 ka 1941), nangokuya kweengaba 49(1)(a) no (54(1)(a), (b), (c) no (d) zomThetho ka- 1993 wokuLiliswa ngokuLimala namaLwelwe wemSebenzini (umThetho oyinomboro 130 ka- 1993), nge..phesenti manqophana neengozi ezenzeka ngaphambi kwelanga langezi- 1 Matjhi 2002 kanye namalwelwe wemsebenzini ahlahlubwa ngaphambi kwelanga langezi- 1 Matjhi 2002, kusukela ngelanga langezi- 1 Apreli 2003?
Ngokuya kwesigaba 55 somThetho ka- 1993 (umThetho oyinomboro 130 ka- 1993) wokuLiliswa ngokuLimala kanye namaLwelwe wemSebenzini, mina Membathisi Mphumzi Mdladlana, onguNgqongqotjhe wezabaSebenzi, ngenza amatjhuguluko lapha kuTjheduli 4 bona kufundeka ngendlela elandelako, kusukela ngomhla ka 1 Apreli 2003.
<fn>DAC-NLS. UmnyangoWezabase(3).2007-05-18.nr.txt</fn>
Ngokomthetholawulo 2(5) ka-1990 wemiThetholawulo emalungana nesiTifikedi seKghono, lapha ngithanda ukwenza isibawo sokwamukelwa eenhlahlubweni zesiTifikedi seKghono njengo*Sonjinjiyera WokuKheniga /uSonjiniyera wezeGezi neChwephetjhe [ i-Mechanical / Electrotechnical Engineer ] (Emafemini).
Isibawesi ngisiphekelela neencwadi zami zobunjiniyera, ezifakazelwe nguKomitjhinari weemFungo ukuba makhophi wamambala agadangiswe ngeencwadi zamambala zaleziimfundo.
1. 1.1 Ikhophi efakazelweko yeziQu zami ze-B. Sc ku-*Mechanical/Electrical Engineering.
1.2 Amakhophi afakazelweko wezinye iziqu / iintifikedi / amadiploma.
2. 2.1 Ubufakazi obufakazelweko bokuqedwa kweemfundo ze-aprentisi.
2.2 Incwadi yokuziphatha kuhle ebuya nefakazelwe ngomtlikitlo womqhatjhi.
2.3 Amarekkhodi womsebenzi ahlathulula loke ilwazi lokusebenza ngokweza esele nginalo ekulungiseni nekusebenzeni ngemitjhini nangemitjhini yegezi bekube khathesi, afakazelwe mtlikitlo womqhatjhami / wabaqhatjhi bami.
2.4 Ikhophi efakazelweko yekhasi lokuthoma lebhugwanami.
2.5 Ikhophi efakazelweko yobufakazi bokurejistara ne -ECSA?
2.6 Ikhophi efakazelweko yesifikedi semayini.
OKUQAKATHEKILEKO: Iincwadi zefundo ezitholakele emazweni wangaphandle kufuze zihlolwe mNyango wezeFundo, Private Bag X110 PRETORIA, 0001.
Sula lokho okungakafaneli.
<fn>DAC-NLS. UmnyangoWezabasebenz.2007-05-18.nr.txt</fn>
UmNyango wezabaSebenzi sewubethe umthetho omutjha olawula umsebenzi eKorweni yezamaHlathi.
Umthetho lo ubizwa ngokuthi kuBekwa komKhawulo eKorweni yezamaHlathi (ukuBekwa komKhawulo weKoro 12), kanti-ke uthome ukusebenza ngomhlaka 1 ku-Apreli ka-2006.
Ukusukela ngomhlaka 1 kuApreli ka-2006 abaqhatjhi kufuze babhadale abasebenzi babo ubuncani bomrholo obubekiweko, nakuthiwa abasebenzabo barhola imali encani khulu.
Umtlolo lo uveza eminye yemibandela engeqakatheke khulu ekuBekweni kwemiKhawulo yeKoro.
Ikhophi yokuBekwa Komkhawulo weKoro iyatholakala ebaGadangisini bomBuso namkha emNyangweni wezabaSebenzi.
Yini Umnqopho Wokubekwa Komkhawulo Wekoro?
UkuBekwa komKhawulo weKoro kubeka imibandela yokusebenza ebasebenzini bamahlathi nabanye abasebenzi eKorweni yezamaHlathi, njengema-awa wokusebenza, ilifu, imininingwana yokusebenza kunye nokulisiswa umsebenzi / ukukhutjhwa emsebenzini. Kubuye godu kubeke nobuncani bomrholo abaqhatjhi ekufuze bawurholele abasebenzi babo.
Bobani Ababaliweko Lapha?
Batjali bamahlathi abatjalela ukuthengisa; abatjali bamahlathi abasasikimako; abosokontraga la isikhathi esinengi sisetjenziselwa khona imisebenzi yamahlathi; umsebenzi wokuthutha eKorweni yamaHlathi; umsebenzi wekhwitjhini / wengadini oqhatjhwe emzini owakhe esimini yemithi; ugadi oqhatjhelwe ukugada isimu yemithi, kodwa ongakaqhatjhwa yikhamphani yabogadi yangeqadi.
(Insert picture as on page 3 of English text).
Ngubani Ongakabalwa Lapha?
Baqhatjhi abalimako abamivango; amahlathi womphakathi; amahlathi wokubabalelwa kwemvelo; nanyana ngubani osebenza umsebenzi wezamahlathi ongaphasi kenye ikoro yokubekwa kwemikhawulo namkha ongaphasi kwesivumelwana somkhandlu wabasebenzi, ngokwemibandela yomThetho ka-1965 wezobuDlelwana bezabaSebenzi, njengezokuthutha nje ezingaphasi komKhandlu wezokuKhulumiselana abaSebenzi bezokuThutha, kunye nayo yoke imisebenzi yokusetjenzwa kwegodo esezingeni lokuthoma nesezingeni lesibili, sekubalwa nekoro yesenzimaphepha (yephalphu), nekoro yamaphepha ngokwayo, njll.
Uthini Umthetho Ngemirholo?
Umthetho uthi boke abasebenzi bamahlathi kufuze babhadalwe ubuncani bakhona umrholo njengobanyana utjengiswe eThebulini 1.
Boke Abasebenzi Bamahlathi Bazakurhola Ngokufana na?
Boke abasebenzi bamahlathi kufuze barhole ubuncani bomrholo oseThebulini 1. Nokho-ke, abasebenzi bamahlathi abarhola imali edlula le ebekwe njengnobuncani bomrholo bazasolo barhola wona umrholwabo ophezulu loyo, angeze wehliswe.
Umqhatjhi kufuze arholele umsebenzi wamahlathi weminyaka engaphasi keli-15 namkha omdala kinalokho, kodwa godu ongaphasi kweminyaka eli-18, begodu osebenza ama-awa ama-35 ngeveke namkha isikhathi esingaphasi kwaleso, ubuncani bakhona imali ebhadalwa nge-awa, etjhiwo eThebulini 1.
Ngemva komnyaka munye leKoro yokuBekwa komKhawulo ithomile ukusebenza, imirholo yakhona izakukhuphuka nge-Consumer Price Index +2%.
Umqhatjhi kunye nomsebenzi wamahlathi bangavumelana ngencwadi (bangenza isivumelwana esitloliweko) ukuthi umsebenzi wamahlathi uzakunande enza umsebenzi wokuthunywa. Umqhatjhi kufuze abhadale umsebenzi wamahlathi oqhatjhelwe ukwenza umsebenzi wokuthunywa umrholo ongasi ngaphasi kwenani lobuncani bomrholo elibekiweko, kunye neenlinganiso ezisebenza ehlelweni elinje.
ngokunikela kwakhke nanyana yini efunekako ukuqinisekisa bona kuzaliseka iimfuneko zamaphilo nokuphepha.
Umqhatjhi angadosela umsebenzi imali kwaphela nakube kuneenzathu ezibekwa yiKoro yokuBekwa komKhawulo. Nanyana kwenzeka lokho, abasebenzi bamahlathi kufuze bakuvumele ngencwadi (ngokutloliweko) ukudoswa kwemalokho.
Imali edoswako akukafaneli bona idlule i-10% lomrholo womsebenzi wamahlathi nayidoselwa indawo yokuhlala la umsebenzi loyo ahlala khona.
Imali edoswako akukafaneli bona idlule i-10% lomrholo womsebenzi wamahlathi nakube imali leyo idoselwa ukudla okuphiwa umsebenzi lo.
La kunabasebenzi bamahlathi ababili abahlala ndawonye, imali engephezulu khulu umqhatjhi angayidosela boke abasebenzi bamahlathi abahlala lapho sebaphelele ima-25% wobuncani bomrholo obhadalwa umsebenzi wamahlathi ngamunye. Ngamanye amagama, nakube abasebenzi bamahlathi abahlanu bahlala ndawonye, imali engephezulu khulu engadoswa emuntwini ngamunye kilaba abahlanu izakuba yi-5%.
Indlu leyo ifulelwe, amafulelo wakhona alungile begodu ayinetheli.
Indlu leyo inamafesdiri wamarhalasi avulekako.
Inamanzi ngaphakathi, namkha ibe namanzi eduze nakube angaphandle, angabi sebangeni elidlula i-100 lamamitha ukusuka endlini leyo.
Inegezi nakube igezi ikhona endaweni la kusetjenzelwa esimini yamahlathi.
Kube nethoyilethe esebenza ngamanzi, nayingekho ngekhaya ibe seduze nendlu leyo.
Indlu leyo akukafanelil bona ibe ngaphasi kwe-30 skwere-mitha ngobukhulu.
Abasebenzi bamahlathi banesibopho sokwelusa ipahla yabaqhatjhi babo. Ipahla ingaba mitjhini namkha ibe nanyana ngisiphi isisetjenziswa esisetjenziswa msebenzi wamahlathi nakasemsebenzini.
Nakube abasebenzi bamahlathi bamadlabha ekweluseni ipahlabo, umqhatjhi angabadosela imali emrholweni ngokonakala namkha ngokulahleka kwepahla leyo.
alandele ikambiso elungileko nakenza lokho.
anikele umsebenzi wamahlathi ithuba lokutjengisa bona kubayini kufuze bona idoswe imali afuna ukuyidosa leyo.
aqinisekise bona imali edoswako ayidluli iindleko zomonakalo owenzekileko namkha zepahla elahlekileko.
aqinisekise bona imali edoswako ayidluli ikota yomrholo womsebenzi wamahlathi odoselwako loyo.
Amalungelo neembopho zabaqhatjhi nabasebenzi bamahlathi eKorweni yezamaHlathi kubekwe ngendlela yokuthi kulinga ukuqalelela iinrhuluphelo zazo zombili iinqhemezi.
Umsebenzi Wamahlathi Kufuze Asebenze Ama-awa Amangaki Ngeveke?
Ama-awa ama-45 ngeveke.
Ama-awa ali-9 ngelanga linye, nakube umsebenzi loyo usebenza amalanga ama-5 namkha angaphasi kwalawo ngeveke?
Ama-awa a-8 ngelanga nakube umsebenzi loyo usebenza amalanga angaphezulu kama-5 ngeveke.
Ingasetjenzwa kwaphela ngokuvumelana.
Umsebenzi akakwazi ukusebenza i-owuvathayimu engaphezulu kwama-awa ali-15 ngeveke.
Umsebenzi akakwazi ukusebenza i-owuvathayimu engaphezulu kwama-awa ali-12, sekubalwa ne-owuvathayimu kunanyana ngiliphi ilanga.
Njengoba umsebenzi wamahlathi angakafaneli ukusebenza isikhathi esingaphezulu kwama-awa ajayelekileko ama-45 ngeveke nje, singalinganisa ngokuthi umsebenzi wamahlathi osebenza i-10 lama-awa ngamalanga a-4, akakwazi ukusebenza isikhathi esidlula ama-awa a-8 ngelanga lesihlanu.
I-owuvathayimu kufuze ibhadalwe ngokubuyelela umrholo womsebenzi kayi-1 phezu kwe-owuvathayimu umsebenzi ayisebenzileko?
Anikele umsebenzi wamahlathi ubuncani bakhona ama-90 wemizuzu wesikhathi sokuphumula kelinye nelinye i-awa alisebenzileko.
Isikhathi sokuphumula esibhadalwako kufuze bona umsebenzi anikelwe sona kungakapheli inyanga akulungele ukuthola isikhatheso; nokho-ke isivumelwana esitloliweko esingenziwa singelula isikhathesi siyokuba ziinyanga ezili-12.
Isivumelwana esitloliweko singafuna namkha sivumele umsebenzi wamahlathi ukusebenza isikhathi esingabe sifike ema-aweni ali-12 ngelanga, sekubalwe neenkhathi zokudla, ngaphandle kokubhadalwa i-owuvathayimu.
Ama-awa angaphezulu kwamalanga ama-5 ngeveke.
Ngaphezu kwe-awa kodwa hayi ngaphezu kwama-awa ama-2.
Ngaphezulu kwama-awa ama-2 kodwa hayi ngaphezu kwama-awa Umrholo welanga.
Ngaphezulu kwama-awa ama-5.
Abasebenzi bamahlathi bangasebenza ngeholideyi kwaphela nakube kuvunyelwenwe ngalokho.
Nakube iholideyi ingelanga umsebenzi wamahlathi avame ukusebenza ngalo, umqhatjhi kufuze ambhadale umsebenzi loyo nanyana angekho emsebenzini, ubuncani bakhona ambhadale imalakhe ejayelekileko mhlanokho.
Umsebenzi wamahlathi osebenza ngeholideyi engelanga ebevele kufuze asebenze ngalo (avame ukusebenza ngalo), kufuze bona ubuncani bakhona abhadalwe ngokubuyelelwe kabili.
Nakube umsebenzi wamahlathi usebenza ngeholideyi engelanga angasebenzi ngalo, umqhatjhi kufuze ambhadale imali elingana nemali ayithola ngelanga; ukudlula lapho ambhadale nemali yokusebenza mhlanokho, nanyana ibalwe yalinganiswa nesikhathi asisebenzileko nanyana ibalwe ngenye indlela kulungile.
Imali umsebenzi wamahlathi ayisebenzele ngeholideyi umqhatjhi kufuze ambhadale yona ngelanga lomrholo elijayelekileko.
Ukusebenza ebusuku kutjho ukusebenza ngemva kwe-awa lesi-6 ntambama nangaphambi kwe-awa lesi-6 ngakusasa ekuseni?
Umsebenzi angasebenza ebusuku kwaphela nakuvunyelwenweko ngalokho.
Ukusebenza ebusuku kufuze kubhadalwe ubuncani bakhona nge-10% lomrholo welanga ojayelekileko.
Abaqhatjhi kufuze bona bazise abasebenzi bamahlathi abavamise ukusebenza ebusuku ngengozi ekhambisana nakho ukusebenza ebusuku, babazise godu nangamalungelwabo abasebenzaba wokuyozihlolisa kwadorhodera, kodwana iindleko zokuhlolwa kwabo zibhadalwe mqhatjhi.
Umqhatjhi kufuze abhadale umsebenzi wamahlathi olindele ukubizwa emsebenzini nanyana kukunini nakufunekako imali yesibonelelo ubuncani bakhona eli-10% womrholo welanga ojayelekileko womsebenzi loyo.
Kesinye nesinye isiqhenyana sama-awa amahlanu umsebenzi wamahlathi asebenze ngaphandle kokuqintelisa, umqhatjhi kufuze bona amnikele isikhathi sokudla esili-awa, ubuncani bakhona, ngaphandle kokuqinteliswa.
Umsebenzi kufuze bona abhadalelwe isikhathi afuneka ngaso emsebenzini.
Kungavunyelwana bona umsebenzi wamahlathi osebenza isikhathi esingaphasi kwama-awa ama-6 ngelanga angasasithola isikhathi sokudla.
Isikhathi sokuphumula esima-awa ali-12 ngokulandelana ubuncani bakhona, hlangnana nesikhathi sokutjhayisa nesikhathi sokungena emsebenzini ngakusasa.
Isikhathi sokuphumula esehliswe sayokuba ngaphasi kwe-10 lama-awa nakube umsebenzi uhlala emsebenzini begodu nesikhathi sakhe sokudla sihlanganisa ama-awa ama-3 ubuncani bakhona. Nakho lokhu-ke kufuze kwenziwe ngesivumelwana esitloliweko.
Isikhathi sokuphumula ngeveke esima-awa ama-36 ngokulandelana ubuncani bakhona, ekufuze bona sibale noSonto, ngaphandle-ke kokuthi kuvunyelwenwe ngenye indlela ehlukileko.
Isivumelwana esitloliweko esinganikela nesikhathi sokuphumula esima-awa ama-60 ngokulandelana ubuncani bakhona qho ngeveke yesibili namkha kwehliswe isikhathi sokuphumula ngeveke somsebenzi wamahlathi ngesikhathi esingabe sifike ema-aweni a-8 kunanyana ngiyiphi iveke nakube isikhathi sokuphumula evekeni elandelako selulwe ngokulingana.
(Insert picture as on page 10 of English text).
Mhlobobani Welifu Umsebenzi Wamahlathi Afuze Ukuyithola?
Kunemihlobo emine yamalifu umsebenzi wamahlathi awatholako: ilifu yomnyaka, ilifu yamagulo, ilifu yeendaba zomkhaya kunye nelifu yembeleko.
Mangaki Amalanga Welifu Abasebenzi Bamahlathi Ekufuze Bawathole?
Abasebenzi bamahlathi bafuze bathole ilifu yeemveke ezi-3 ngomnyaka.
Kwenzekani-ke Nakube Iholideyi Iwela Ngaphakathi Kwelifu Yomuntu Yomnyaka?
Kufuze umsebenzi loyo angezelelelwe ngelinye ilanga elibhadalelwako.
Yini Okuqakathekileko Ekufuze Kutjhejwe Malungana Nelifu Yamagulo?
Umzombe welifu yamagulo uziinyanga ezima-36 ngokubalelwa phezu kwenani lamalanga asetjenzwe msebenzi ngesikhathi esiziimveke ezi-6.
Umsebenzi wamahlathi usebenza amalanga ama-5 ngeveke.
Amalanga welifu yamagulo ngomzombe ngamunye aba yi-5x6 (inani leemveke) = 30 wamalanga ngomzombe weminyaka emithathu.
Umqhatjhi angabawa incwadi kadorhodera nakube umsebenzi bekangekho emsebenzini isikhathi esidlula amalanga amabili ngokulandelana, namkha nakube bekangekho emsebenzini kabili ngeemveke ezi-8.
Yini Ilifu Yeendaba Zomkhaya?
Yilifu enikelelwa ukutjheja iindaba zomkhaya.
Ngubani Olungele Ukuthola Lomhlobo Welifu?
Basebenzi bamahlathi esele basebenze umqhatjhi munye isikhathi esidlula iinyanga ezi-4; abasebenza ubuncani bakhona amalanga ama-4 ngeveke emqhatjhini loyo bavumeleke ukuthola ilifu yeendaba zomkhaya yamalanga ama-3 ngomnyaka.
Uthathwa Nini-ke Lomhlobo Welifu?
Lomhlobo welifu ungathathwa nakubelethwa umntwana, nakugula umntwana namkha nakubhujiweko; abantu abavumeleke ukuthathelwa ilifu yeendaba zomkhaya nababhubhileko ngukosikazi namkha indoda yomuntu, umbelethi, ugogo namkha umkhulu, umntwana, isizukululwani, umfowabo lomuntu namkha udadwabo lomuntu.
Ngiziphi Iindaba Eziqakathekileko Eziphathelene Nelifu Yembeleko?
Ilifu yembeleko ithatha iinyanga ezi-4, ezithoma sekusele iimveke ezi-4 ngaphambi kwelanga ekulindelwe bona umuntu osebantwini akhululeke ngalo.
Umsebenzi wamahlathi omumutnu wesifazi angabuyela emsebenzini kwaphela ngemva kobana sekudlule iimveke ezi-6 ngemva kokuthola umntwana, ngaphandle-ke kobanyana udorhodere afakazele bona umsebenzi loyo angabuyela emsebenzini ngesinye isikhathi esihlukileko kilesi.
La kukghonakala khona, inothisi yelifu kunye nedeyithi yokubuyela emsebenzini kufuze bona kunikelwe ngaphambi kokuthoma kwelifu.
Akunamuntu ovunyelwe ukuqhatjha umntwana ongaphasi kweminyaka yobudala eli-15 eKorweni yezamaHlathi.
Akunamuntu ovunyelwe ukuqhatjha umntwana nanyana kukuyiphi iKoro yezamaHlathi nakube umsebenzi aqhatjhelwa wona awukayifaneli iminyaka yomntwana loyo; namkha nakube umsebenzi aqhatjhelwa wona umntwana loyo umbeka engozini, uliya ifundwakhe, ukhisimeza ipilwakhe yemzimbeni namkha yengqondweni namkha yemmoyeni, namkha uliya indima yokukhula nokuthuthuka kwakhe ngobuntu bakhe namkha ngokuphilisana kwakhe kuhle nomphakathi.
Umqhatjhi kufuze bona isikhathi esiminyaka emi-3 ahlale abeke irekhodi lebizo, nedeyithi yokubelethwa kunye ne-adresi yomunye nomunye umsebenzi wamahlathi weminyaka yobudala engaphasi ke-18 osebenza namkha obekasebenza kuye.
Kuragwa Njani Ukupheliswa Komsebenzi?
Umqhatjhi namkha umsebenzi wamahlathi angayiqeda ikontraga yomsebenzi.
Nakube umsebenzi wamahlathi usebenze iinyanga ezi-6 namkha isikhathi esifitjhani kinalokho, kufuze bona asebenze inothisi yeveke nakalisa umsebenzi.
Nakube umsebenzi wamahlathi usebenze isikhathi esingaphezulu kweenyanga ezi-6 kodwa esingadluliko emnyakeni, kufuze asebenze inothisi yeemveke ezi-2.
Nakube umsebenzi wamahlathi usebenze umnyaka namkha ngaphezu kwalokho, kufuze bona asebenze inothisi yeemveke ezi-4.
Inothisi kufuze bona yenziwe ngencwadi (itlolwe), ngaphandle kwalokhuya nayinikelwa msebenzi ongakwaziko ukutlola.
Umqhatjhi akakwazi ukunikela inothisi ngesikhathi selifu namkha ayivumele ikhambe ngasikhathi sinye nelifu, ngaphandle kwelifu yokugula.
Inothisi ingajanyiselelwa ngembadalo, kwaphela nakube imbadalo leyo izakulingana nesikhathi senothisi.
Nakube umqhatjhi nguye oqeda umsebenzi / okhupha umsebenzi emsebenzini ngenca yeemfuneko zomsebenzi, umsebenzi okhutjhwa emsebenzini loyo kufuze bona abhadalwe imali yokuthokozwa emsebenzini elingana nomrholo weveke komunye nomunye umnyaka umsebenzi awusebenzileko, hlangana nezinye iimbadalo ekufuze abhadalwe zona.
Nokho-ke umsebenzi wamahlathi akunamali yokuthokozwa emsebenzini ayitholako nakube uzithokozela yena ngokwakhe emsebenzini.
Zoke iimali ekufuze zibhadalwe umsebenzi.
Ilifu yomnyaka esele ihlanganisiwe.
Isikhathi sokuphumula umsebenzi abekangakasitholi.
Umqhatjhi kufuze anikele umsebenzi wamahlathi isitifikedi somsebenzi umsebenzi loyo nakaphuma/nakalisa emsebenzini.
Isizathu sokuphuma/sokulisa emsebenzini (nakube umsebenzi ngokwakhe uyafuna bona sitjhiwo isizathweso).
Ngimaphi Amarekhodi Ekufuze Abekwe?
Umqhatjhi kufuze bona anikele umsebenzi wamahlathi isitlankana somrholo kunye nemininingwana etloliweko yomsebenzi.
Amarejista wokuya komsebenzi emsebenzini kufuze abekwe/abulungwe, ngaphandle kobanyana kube nesivumelwano esihlukileko kilokhu.
Omunye nomunye umsebenzi eKorweni yezamaHlathi kufuze bona athole isitlankana somrholo. Amakhophi weentlankana zomrholo kufuze bona abekwe iminyaka emi-3, njengoba phela azakuba bufakazi bokuthi umqhatjhi uyizalise yoke imibandela yeemali efunwa mthetho.
Inani lemali mbala abhadelwe yona umsebenzi.
Amarejista wokuya komsebenzi emsebenzini kufuze abekwe, ngaphandle kobanyana kuvunyelwanwe ngenye indlela ehlukileko.
Ukugcinwa KweKoro Kwemibandela Yokubekwa Kwemikhawulo.
Omunye nomunye umqhatjhi obotjhwa mibandela yaleKoro yokuBekwa kwemiKhawulo kufuze bona abeke ikhophi yeKoro yokuBekwa kwemiKhawulo namkha abeke isirhunyezo esisemthethweni, esizakutholakala emsebenzini la umsebenzi azakukghona khona ukusithola nasifunekako.
(Insert picture as on page 15 of English text).
Umtlamo nedizayini kwenziwe yi-Media Production Unit, isiKhulu sabaNqophisi ePhikweni lezokuThintana / lezokwAzisa D.
<fn>DAC-NLS. UmnyangoWezamaphilo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Incwajana le iphethe ilwazi elimalungana nokulingelelwa kweenhlahla zokwelapha. Ilwazi elinqophene nehlelo lokulingelelwa kwenhlahla zokwelapha ofuna ukungena kilo namkha ofunelwa ukungena kilo litholakala ebaphenyeni ngalo ihlelo lokulingeleleli.
Incwajana le ivezwe ngesizo lokubonisana nezazi namalungu wamakomidi ngamakomidi. Elinye ilwazi elingezelela lapha livela eemphathisweni zomNyango wezamaPhilo, khulu khulu ekorweni yezerhubhululo ngezamaphilo, i-Health Systems Research, nekorweni elungelela umsebenzi werhubhululo ngezokulawulwa kwehlelo lezifo ezimqedalizwe, i-Research Co-ordination and Epidemiology and Medicines Administration.
UmTlamo womThethopatho ngeRhubhululo kezamaPhilo i-Draft Ethics in Health Research : Principles, Structures and Processes womNyango wezamaPhilo (2000)?
Dr H Rees, Dr P Onyebujoh, Dr W Bannenberg, Kosikazi P Matsotso, Dr I Franz, Dr NE Khomo, Dr L Makubalo, Mma E Dartnall, Nomzana N Ntuli kunye noMma P Netshidzivhani.
Dr H Rees, Mma K Barret-Grant, Prof. SR Benatar, Dr DM Allen, Dr G Gray, Dr C Evian, Prof. Schoub, Dr G Maartens, Dr G Neilson, Dr U Jentch kunye no Dr I Sanne.
Prof. SR Benatar (uSihlalo), Prof. LE Mazwai (iSekela lakaSihlalo) Mma D Biyela, Mma R Prinsloo, Dr LE Makubalo, Prof. H Rees, Mma P Matsotso, Dr P Mahlathi, Prof. YK Seedat, Prof, TJ Mariba, Prof. D du Toit, Mma M Dioke, Prof. S Clow, Dr W Bannenberg, Dr S Cooper, Mma K Nevhutalu, Prof. OBW Greef, Prof. C IJsselmuiden, Dr Hlongwane kunye noProf. L London.
Ukulingelelwa kwemithi yokwelapha kulirhubhululo elinqophe ukuhlola ukuthi isihlahla esitjha namkha esidala siphephe kangangani, nokuthi sihle kangangani, nokuthi siphumelela kangangani ukwenza umsebenzi esisetjenziselwa wona kunye nokuthi sinamandla kangangani phezu komuntu esilingelelwa phezu kwakhe. Isihlahla-ke lapha kungatjho isihlahla ngokwaso, kungatjho isisetjenziswa sokwelapha, kungatjho indlela yokwelapha.
Ukuphepha kwesihlahla kutjho ukuhlukanisa ukuthi isihlahla esilingelelwa phezu komuntu loyo asinangozi na phezu komuntu esilingelelwa kuye.
Ukuphumelela kwesihlahla kutjho ukuthi isihlahla leso siyaphumelela na ukuveza isifo esiphethe umuntu, nokuthi siyaphumelela na ukuselapha namkha ukusivimbela na. Lokhu-ke kungatjho nokulinganisa ukuthi iinhlahla ezimbili namkha ezingaphezu kwalokho ziphumelela kangangani ukwelapha isifo ezenzelwe sona.
Amandla wesihlahla aveza ubungcono besihlahla ekwelapheni isifo nasilinganiswa nezinye iinhlahla zokwelapha sona leso sifo.
Ubuhle besihlahla butjho ukuvuma kwesihlahla ukusetjenziswa isikhathi nanyana singaba side kangangani ngaphasi kobujamo obulungele ukusetjenziswa kwaso ekulatjhweni kwesigulani, ngaphandle kokusilimaza isigulaneso.
Igama elithi isihlahla litjho iinhlahla nemitjhoga esetjenziselwa ukwelapha izifo, nesetjenziselwa ukuvimbela izifo (njengemijovo nje), neenhlahla ezisetjenziswa ephenyweni elikhethekileko lokwelapha (njengakuma-X-Ray wokuhlola iziso)?
Ngaphambi kobana isihlahla namkha isisetjenziswa sokwelapha silingelelwe emuntwini, sihlolwa sihlolisiswe isikhathi eside emalabhorathri neenyamazaneni, kobanyana kuzokuthonywa ngokuthola ntanzi ukuthi siphephe kangangani nokuthi siphumelela kangangani ukwenza lokho esenzelwe khona.
Lesi sigaba sokuthoma la isihlahla esitjha, umjovo omutjha namkha isisetjenziswa sokwelapha esitjha silingwa khona kokuthoma esiqhenyaneni sabantu; kuvamise ukuthi kube siqhenyana sabantu abaphile kuhle ekulingwa ngabo. Isigaba sokuthoma sokulingelelwa kwesihlahla sinqophe ukuthola ukuthi isihlahla siphephe kangangani, nokuthola ukuthi mthamo ongangani olungelwe ukusetjenziswa ngesikhathi esingangani, nokuthola ukuthi isihlahla leso asinangozi yokubangela eminye imiraro yangeqadi, nakube ikhona, kutholakale nokuthi miraro bani leyo.
Esigabeni sesibili isihlahla esitjha esilingelelwako, umjovo omutjha olingelelwako namkha isisetjenziswa sokwelapha esitjha esilingelelwako kulingelelwa phezu kwesiqhema sabantu esikhudlwana kunesigabeni sokuthoma; kuvamise ukuba makhulu ambadlwana wabantu abaphilileko, nabantu esele sibangene isifo ekusalingelelwa isihlahla sokulwa naso. Umnqopho wesigaba (ii) kuhlola ukuya phambili ukuthi isihlahla, umjovo namkha isisetjenziswa sokwelapha kuphephe kangangani, nokuthi kuphumelela kangangani ukwenza lokho okufunelwa khona.
kulingelelwa ebantwini abangaba makhulu ambadlwana ukuya eenkulungwaneni eziimbadlwana esele sibangene isifo. Umnqopho walesisigaba sesithathu sokulingelelwa kwesihlahla kuhlola ukuya phambili ukuthi isihlahla esitjha, umjovo omutjha namkha isisetjenziswa sokwelapha esitjha kuphumelela kangangani ukwenza umsebenzi ekufunelwa wona, nokuhlola ukuthi ziyibanga kangangani imingenela ngeqadi, kunye nokulinganisa amandla, nobuhle besihlahla esitjha, nomjovo omutjha namkha isisetjenziswa sokwelapha esitjha nakulinganiswa neenhlahla ezidala ezitlolisiweko (enelayisense).
Kilesisigaba-ke ukulingelelwa kwenhlahla kwenziwa ngemva kobana isihlahla esitjha, umjovo omutjha namkha isisetjenziswa esitjha sesibhalisiwe emkhandlwini olawula iinhlahla zokwelapha (i-MCC) ukuthi isihlahla, umjovo namkha isisetjenziswa sokwelapheso singathengiswa.
kunye nokuthola isihlahla esitjha, umjovo omutjha namkha isisetjenziswa sokwelapha esitjha ukuthi kungasetjenziselwani okhunye okutjha.
Esinye nesinye isigaba sinomnqopho waso, befuthi namandla wokusebenza kwesihlahla kunye nengozi yaso kuhlukahluka ngeengaba ngeengaba.
Kizo zoke iingaba zokulingelelwa kweenhlahla, abantu ekulingelelwa ngabo beluswa ngelihlo elibukhali, kuqalwe ukuthi iinhlahla ezilingwa ngabo lezi kghani azinamingenela emimbi eziyibangako ngeqadi na. Imingenela emimbi kungaba matshwayo amambi angasimnqopho wesihlahla leso, namkha kube ngesinye isifo esibangwa kusebenzisa isihlahla leso.
ingambulala umntwana unina othe asebantwini walingelelwa ngesihlahla esinemingenela loyo.
Isihlahla sokulingelela (experimental drug) sihlahla esitjha esisandukutholwa namkha esakhiwako.
Isihlahla esithengiswako (marketed drug) sihlahla esele sitlolisiwe emkhandlwini olawula iinhlahla zokwelapha (i-MCC), esizokwelapha izifo ezithileko. Lesi sihlahla esele sidlulile esigabeni sokwakhiwa, futhi nobuhle baso nokuphumelela kwaso sekuyaziwa. Iinhlahla ezithengiswako zibizwa nangokuthi ziinhlahla ezitlolisiweko namkha ezinelayisense.
Isihlahla esisaphenywako (investigational product) sihlahla/umjovo/isisetjenziswa sokwelapha esisahlolwako ehlelweni elithileko lokulingelelwa kweenhlahla ukuthi zihle kangangani ngomsebenzaso, nokuthi ziphephe kangangani kunye nokuthi zinamandla kangangani. Kungaba neenhlahla ezidlulako kesisodwa ehlelweni linye lokulingelela iinhlahla. Isihlahla esisaphenywako singaba sihlahla esitlolisiweko namkha esingakatloliswa, umjovo otlolisiweko namkha ongakatloliswa, isisetjenziswa sokwelapha esitlolisiweko namkha esingakatloliswa. Amanye amagama asetjenziswako ngila: isihlahla sokufunda (study drug/medicine), isihlahla esisalingwako (trial drug/medicine/product).
Umsekeli (sponsor) mumuntu, ikhamphani namkha ihlangano ezithwesa umthwalo wokuthatha igadango lokuthoma, nokuphatha kunye nokusekela ihlelo lokulingelelwa kwenhlahla ngeemali. Abasekeli bavamise ukuba babantu abakha iinhlahla zabosokhemisi, aborhulumende, iinhlangano zerhubhululo, iHlangano yezamaPhilo yePhasi (i-WHO), aborhulumende bamazwe wangaphandle, njalo njalo.
Umphenyi (investigator) mumuntu ofundisiweko othwele umsebenzi wokutlama, nokwenza, nokucozulula kunye nokubika ngesilingelelo esithileko sesihlahla. Abaphenyi bavame ukusebenza basiqhema. Umrholi wabaphenyi kuthiwa mPhenyi omKhulu. UmPhenyi omKhulu wenza akulayelwa msekeli nebandla eliphetheko. Abaphenyi bangaba bodorhodera beenhlahla, abodorhodera bamazinyo, amanesi, izazi zokubala, abososayensi beenhlahla, abosokhemisi, izazi ezisebenza ngengqondo yomuntu namkha babe zizazi ezisebenza imisebenzi esabudorhodera, njalo njalo.
UmKhandlu oLawula zeenHlahla zokweLapha (i-MCC) yihlangano yalapha eSewula Afrika elawula ukusebenza kwamahlelo wokulingelelwa kweenhlahla zokwelapha nokubhaliswa kweenhlahla neensetjenziswa zokwelapha ezizakusetjenziswa ezifeni ezithileko. I-MCC kumsebenzi wawo ukuqinisekisa ukuthi woke amahlelo wokulingelela iinhlahla weenhlahla ezingakatloliswa neenhlahla ezitjha ezitlolisiweko ezikhambisana nayo imibandela yokuphepha, neyobuhle kunye neyamandla.
Iimbawo zokulingelelwa kweehlahla nezokutloliswa kweenhlahla neensetjenziswa zokwelapha ziqalwa yikomidi yezazi ye-MCC, eqala hlangana nokhunye ihlangangothi lobusayensi, nelokwelapha kunye nelemithethopatho. Imibiko yendima esele yenziwe ngerhubhululo lokulingelelwa kweenhlahla inande ithunyelwa ku-MCC. Nakwenziwa isibawo sokutloliswa kwesihlahla kwa-MCC kufuze kuvezwe nobufakazi bokuphepha besihlahleso, nobuhle baso kunye namandla waso, isihlahla leso nawuzakusebenza lapha eSewula Afrika.
UMSEKELI NABAPHENYI BANESIBOPHO SINYE SOKUBIKA IMINGENELA EMIMBI KUNGAKADLULI AMA-AWA AMATJHUMI AMABILI-NANE, BAYIBIKE EENHLANGANWENI EZIFANELEKO, EKUBALWA HLANGANA NAZO NAWO UMKHANDLU OLAWULA ZOKWELAPHA i-MCC KUNYE NAMAKOMIDI WEZOMTHETHOPATHO.
Nanyana ngubani othatha isiqunto sokungena ehlelweni lerhubhululo la kuzakulingelelwa ngaye ukusebenza kweenhlahla, namkha osele angene ehlelweni lelo, unelungelo lokwazi ngakho koke azifaka kikho namkha azifake kikho, avume asazi koke. UmThethosisekelo weRephabliki yeSewula Afrika, emThethweni 108 ka-1996: Isigaba 12 (2), uthi : Omunye nomunye unelungelo lesithunzi somzimbakhe nengqondwakhe, ekubalwa hlangana nakho nelungelo (c) lokwala ukufakwa emahlelweni wesayensi wokulingelela ngaphandle kobana umuntu avume anelwazi.?
Kuyini Ukuvuma Ngelwazi?
Ukuvuma ngelwazi kutjho ihlelo elifundisa umuntu ekuzakulingwa ngaye iinhlahla ngezinto eziqakathekileko eziphathelene nokulingwa kweenhlahla phezu kwakhe, kobana azokugcina azikhethela yena ukuthi uyafuna na ukungena ehlelweni lokulingelelwa kwemithelo namkha akafuni na.
Ukuvuma ngelwazi akutjho kwaphela ukutlikitla/ukusayina iforomu lokuvuma ukungena ehlelweni lokulingelelwa kweenhlahla, futhi akutjho ikontraga, kodwa kutjho ukuzinikela ngokuthanda komuntu ehlelweni lokulingelelwa kweenhlahla.
kufuneka imvumo yakho enelwazi nakuzakwenziwa irhubhululo lesayensi nelikhamba ngomthethopatho.
ilwazi onikelwa lona kufuze bona unikelwe lona ngendlela elula, ngelimi lakho.
kufuze uzithathele wena ngokuthanda kwakho isiqunto sokungena ehlelweni lokulingelelwa kweenhlahla, ngaphandle kokukatelelwa, ukudurhiswa namkha ukuhlohlozelwa nanyana kungaba ngayiphi indlela.
nakube ubuyela emva uyaphuma ehlelweni lokulingelelwa kweenhlahla okilo, lokho angeze kwehlise izinga otjhejwa ngalo.
ihlohlozela yokukhuthaza namkha yokuthokoza ukungena kwakho ehlelwenelo.
ubufakazi bemvumo yekomidi ephethe zomthethopatho.
Ngalokhu esikutjho ngehla, kuyakhanya ukuthi boke abantu abakghonako ukunikela imvumo enikelwa ngelwazi namkha abanikela imvumo egameni labanye bangakghona ukungenela ihlelo lokulingelelwa kweenhlahla. Abantu abangenela ihlelweli kungaba bantwana abangakabelethwa, ukuya ebantwini abadala, ukuya ebantwini abaduna nabesifazi, abaphile kuhle nabagula khulu, abaphilako nabangasekho abangakabelethwa, abantwana nabantu abakhulu.
Kuqakathekile ukukhumbula ukuthi ungangena ehlelweni lokulingelela iinhlahla bunqopha namkha ngenye indlela ngokuvuma ukuthi kusetjenziswe imininingwana eserekhodini lakho lokwelatjhwa lakade namkha lakhathesi eliphethwe mumelaphi wakho.
Ikombandlela elawula ukuthi umuntu ukulungele na ukungena ehlelweni lokulingelelwa kweenhlahla elithileko ibizwa ngokuthi yindlela yokukhethela ngaphakathi, bese kuthi indlela esetjenziselwa ukwalela abantu abathileko ukuthi bangangena ehlelweni lokulingelela ibizwe ngokuthi yindlela yokukhethela ngaphandle.
Indlela yokukhethela ngaphakathi neyokukhethela ngaphandle ziqakatheke khulu, zenzelelwe ukuvikela abantu ekulingelelwa ngabo iinhlahla, nokuqinisekisa ukuthi ihlelo lokulingelelwa kwemithelo liphumelela ngaphandle kokuraranisa izinto.
IKombandlela Yokulingelelwa Kweenhlahla eSewula Afrika ifuna ukuthi imitlolo yeemphakamiso neminye imitlolo eqakathekileko yehlelo lokulingelela eliphakanyiswako ihlolwe yikomidi esemthethweni yezomthethopatho ekhambisana nekambiso ebekwe mKhandlu wezeRhubhululo kezamaPhilo ngezomThethopatho i-National Health Research Ethics Council. Ukuhlolwa nokubuyekezwa komthethopatho kunqophe ukuqinisekisa ukuvikeleka kwabantu ekungalingelelwa ngabo iinhlahla. Amahlelo wokulingelela avunyelwe yikomidi esemthethweni yezomthathopatho ngiwo kwaphela avunyelweko ukwenziwa lapha eSewula Afrikia?
ukuthi ukungena kwabo ehlelweni lokulingelelwa kwemithi akubadimi ithuba lokwelatjhwa kusese nesikhathi na abantu abangene kilo namkha abanye nanyana bangakangeni kilo.
ukuthi abarhubhululi nabantu ekulingelelwa ngabo bazakuthokozwa kangangani ngokungena kwabo ehlelweni lokulingelela.
IKombandlela Yokulingelelwa Kweenhlahla eSewula Afrika ifuna ukuthi amakomidi wezomthethopatho abaqalelele ngokukhethekileko abantu abathileko, njengabantwana, nelutjha, nabomma abasebantwini, neembotjhwa, nabaqhwalileko, nabagula ngengqondo, nemiphakathi engangena lula engozini, nabagulela ukukhamba, nabadala, nemihlobo yabantu eyimbijana kunye nabasebenzi.
Ukulingelelwa kweenhlahla zokwelapha kwenzelelwe ukuhlola iinhlahla, iinsetjenziswa zokwelapha kunye neendlela zokwelapha ezizakugcina zisetjenziselwa ukuphilisa abantu kuhle.
Ungahle uthole isizo lokwelatjhwa ngemithi engakabukubakhona emphakathini ngesikhathi ekuzabe kulingelelwa ngaso, nangemva kwalokho.
Ungahle ulatjhwe mahala.
Nokho-ke ukungena ehlelweni lokulingelelwa kweenhlahla akusindlela yokuzenzela imali, ngitjho nanyana pheze boke abasekeli babathokoza ngemadlana nje abantu ekulingelelwa ngabo; phela abantu ekulingelelwa ngabo bavamise ukuthokozwa ngokuphiwa imali yokukhamba nabakhamba malungana nehlelo lokulingeleleli, baphiwe nemali yokudla, baphiwe nemithi yokubelapha, babuye godu bahlawulwe nakube kuba nento embi ebavelelako ngenca yokungena kwabo ehlelweni lokulingelela, kufumaniseke nokuthi ikhona netjhorense yalokho okubaveleleko; kodwa-ke kufuneka ubufakazi bokuthi nangambala kubavelele ngenca yokuba kwabo sehlelwenelo abantwabo lokho okumbi okukhulunywa ngakho okungahle kubavelele.
Ukusebenzisa iinhlahla ezilingelelwako, iinsetjenziswa zokwelapha ezilingelelwako namkha iindlela zokwelapha ezilingelelwako kungahle kubange imingenela emimbi phezu komuntu; nokho-ke abantu ekulingelelwa ngabo bahlala baluswe ngelihlo elibukhali, ukwenzelela ukuthi imingenela emimbi nayivelako ibonwe msinyana ibe ithathelwe amagadango afaneleko. Ngaphandle kwalokho, ikhona netjhorense ethathelwa ukuqala imingenela emimbi, kobanyana abantu ekulingelelwa ngabo bazokuliliswa ngayo nakwenzekako bangenwe mingenela emimbi. Iinhlahla ezilingelelwa ngawe, nemijovo elingelelwa ngawe kunye neendlela zokwelapha ezilingelelwa ngawe kungenzeka zingabi lisizo esifeni esikuphetheko; kodwa-ke nokho kuneendlela zokuphepha ezenzelwe ukusiza abantu abangasizakaliko ngokungena kwabo ehlelweni lokulingelela; bayathathwa bafakwe kelinye ihlelo lokulinga ukubelapha khonokho nakubonakala ukuthi abasizakali, namkha bafakwe kilo ekupheleni kwehlelo lokulingelela.
ukungena kwakho ehlelweneli kungahle kuliyane nepilwakho yangeqadi, njengokuthi nje kuliyane neendaba zakho zomseme, imbeleko, ukusela utjwala, ukubhema namkha ukusebenzisa iindakamizwa, njalo njalo.
kungenzeka kufuneke ukuthi uragele phambili ngokuya la uvame ukuthola khona isizo lokwelatjhelwa ezinye izifo onazo ezingakaphathelani nehlelo lokulingelelwa kwemithi okilo; kodwa nokho nanyana kunjalo, kuyafuneka ukuthi umelaphi wakho umtjele ukuthi ungene ehlelweni lokulingelela iinhlahla, umbikele nokuthi iinhlahla ezithileko namkha iindlela zokukwelapha ezithileko kungenzeka zingakhambisani nekambiso yehlelo lokulingelelwa okilo.
Umqatjhi wakho, i-medical aid yakho, itjhorense yakho, namkha uKomitjhinari oqalene nembadalo yokulimalela kwakho emsebenzini -- i-Commissioner for Compensation for Occupational Injuries -- kungenzeka bangakubhadaleli ukulimalela kwakho ehlelweni lokulingelela ongena kilo; ngalokho-ke kuqakatheke khulu ukuthi uthole iqiniso lokuthi umsekeli wehlelo lokulingelela okilo unayo na itjhorense epheleleko yokukulilisa nawungavelelwa ngokumbi usehlelwenelo.
Ngalokho-ke kuqakathekile ukuthi ukhulumisane nomndenakho nabo boke abazakuthinteka ngokungena kwakho ehlelweni lokulingelela iinhlahla zokwelapha ngaphambi kobana ungangena kilo, nawufuna ukungena.
E-mail : hsrrce@health.gov.
<fn>DAC-NLS. UmnyangoWezemidlalo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Imigomo yabeentjhaba neyebandlululo yenza ngehloso bonyana kube nobujamo lapha ubuliminengi benarha bungazange bunyazwe khona kwaphela kodwana bagandelelwa phasi khulu. Lokhu kwabangela bona kube nokungalingani kwamalimi lapha isiNgisi nesiBhuru zazinikelwa khona ubujamo obusemthethweni begodu ngalokho zakhutjhulwa bezathuthukiswa ngokungakhathaleli amalimi wokudabuka wenarha le.
UmThethosisekelo weRiphabhuliki yeSewula Afrika, 1996 unikela amagunya wokusetjenziswa ngokulinganako kwawo woke amalimi asemthethweni enarheni mayelana nokukhutjhulwa nokuthuthukiswa kwamalimi wendabuko agade agandelelwe ukuya ngokomlando. Njengenarha ebuliminengi, umThethosisekelo godu uyayitjheja indaba yokobana ngaphandle kwamalimi (alitjhumi nanye) 11 asemthethweni, kunamanye afana neNama, iKhoi, iSan kanye neLimi lamaTshwayo okumele akhutjhulwe abe athuthukiswe.
I-Gauteng inemihlobo eyahlukeneko yabantu begodu isifunda esiliminengi lapha kungakhulunywa khona kwaphela amalimi asemthethweni alitjhumi nanye weSewula Afrika (okuSepedi, Sesotho, Setswana, siSwati, Tshivenda, Xitsonga, Afrikaans, English, isiNdebele, isiXhosa nesiZulu) kodwana silikhaya lamalimi amanengi. Lokhu kubangelwa kukobana abosomaqhinga abanengi, abaphalali nabakhoseli abavela kukhontinenti nakezinye iingcenye zephasi banzinze eGauteng nofana bayithatha njengekhaya ngebanga lobujamo bayo behlalo nomnotho.
ITlhatlha lomGomo wesiFunda seGauteng lisungulwe ngokomphumela obunqopha weembopho zomThethosisekelo weRiphabhuliki yeSewula Afrika, 1996 kanye neTlhatlha lomGomo wamaLimi wesiZwe (elivunywe belahlonywa ngoMatjhi 2003) elinikela igunya kumalungelo womthethosisekelo malungana nokusetjenziswa nokuthuthukiswa kwelimi. ITlhatlha lomGomo wamaLimi wesiZwe lifuna bonyana zoke iimfunda zisungule imigomo yazo yamalimi ekhambisana nobujamo bazo.
ITlhatlha lomGomo wamaLimi wesiFunda seGauteng limphumela wokuthintana nabalimindima abahlukahlukeneko kumazinga wobuzwe, isifunda kanye newendawo. Abasebenzisanaba bafaka phakathi imiSebenzi yezamaLimi wesiZwe emNyangweni wobuKghwari namaSiko, iminyango kaRhulumende wesiFunda segauteng (GPG) ngokuqalisa khulu emNyangweni wezeFundo eGauteng, iBhodi yamaLimi Woke weSewula Afrika, iKomiti yamaLimi wesiFunda seGauteng, abomasipala, ubunobhala besiBethamthetho seGauteng kanye nabosolwazi kezelimi. Ikambiso yokuthintana le yenziwa mNyango wezemiDlalo, ukuziThabisa, ubuKghwari namaSiko ngokusizwa bosolwazi abahlukahlukeneko emkhakheni wamalimi.
Ngaphambi kobana kwenziwe ikambiso yokuthintana umnikeli womsebenzi onelemuko elingeneleleko lerhubhululo nomkhakha ophatheleneko wenza irhubhululo lehlolo yelimi. Godu kwatjhejwa khulu idatha emumethwe kuSensasi 2001; ilwazi elikeminye imitlolo yomgomo ephatheleneko, kanye nemiphumela yokuHlolwa kweLimi eGauteng.
Ubujamo lobu ngokukhambisana nekareko (godu kanengi okudlharumisako) hlangana kwabasebenzi ngelimi nabatjitjizeli, bunikela iTlhatlha lomGomo wamaLimi eGauteng itjhitjhilo elikarisako, elifuna khulukhulu ukunikela imihlahlandlela ebanzi malungana nokwenziwa kwerherho lokusetjenziswa kobuliminengi.
Godu umGomo lo uqalelela imiphumela efunyenweko yehlolo ephathelene nokuhlala kuhle kwamalimi okwahlonywa yiBhodo yamaLimi Woke weSewula Afrika ngomnyaka we-2001 lapha kwenziwa khona isampula ehlelwe ngokwamazinga yamaSewula Afrika aneminyaka eli-16 nangaphezulu ubudala kizo zoke iingaba zomphakathi emakhaya nemadorobheni. Lokho ebekugandelelwa lilimi lekhaya nokusetjenziswa kwelimi kumikhakha yangasese nakengakahleleki, ebujamweni bomphakathi nobuhlelekileko, ilimi lemsebenzini nelokufundisa, indlela kwamukelwa ngayo umgomo wamalimi, kanye nokusetjenziswa lula kwelimi nobuliminengi.
UmThethosisekelo uthatha ifundo njengenye yeendlela zokukhuthaza nokuthuthukisa ukusetjenziswa kwelimi. ITlhatlha lomGomo wamaLimi weGauteng utjheja iimbopho zomThetho weenKolo eSewula Afrika, 1996 ngokokusetjenziswa kwelimi eenkolweni nendlela umGomo weLimi ekuFundeni ukhambisana ngakhona nebhoduluko lefundo.
Ihloso yeTlhatlha lomGomo wamaLimi wesiFunda seGauteng kungezelela ukukhutjhulwa nokuthuthukiswa kwamalimi wendabuko eGauteng agade agandelelwe esikhathini esidlulileko.
Ukufaka isandla ekuzikiseni idemokhrasi yethu, ukwakha isizwe sekhethu, kanye nekuboniseni bonyana ngambala singurhulumende otjhejako nosebenzako.
Nokuphumelelisa kanye nokukhuthaza ukwakhiwa kwesizwe, ithando lenarha nokuhlangana komphakathi ngaphakathi kokuhlukana kwamalimi namasiko eGauteng.
IsiGaba 29 (2) sithi woke umuntu unelungelo lokufunyana ifundo ngelimi elisemthethweni nofana ngamalimi abawathandako eenkolweni zombuso lapha ifundo iphatheka khona ngokwaneleko. Ukuqinisekisa ukufikeleleka okufaneleko nokwenzakala kwamalungelo lawa, kumele zoke iindlela ezikhona zefundo zitjhejwe ngokulinganako, ngokukghonakalako begodu kuqalisiswe nokulungiswa kwazo.
UmThetho we-PANSALB, 1995 njengokwenguqulo, hlangana nokhunye, uhlinzeka ukutjhejwa, ukwenziwa nokuphumeleliswa kobuliminengi nokuthuthukiswa kwamalimi agade agandelelwe esikhathini esidlulileko. Godu uveza ukuhlonywa kwamakomiti welimi weemfunda okumele akhuthaze ubuliminengi enarheni.
URhulumende wesiFunda seGauteng ngokusebenzisa umNyango wezemiDlalo, ukuziThabisa, ubuKghwari namaSiko sele uhlome iKomiti yeLimi esiFundeni seGauteng.
Nanyana umThetho weenKolo eSewula Afrika (SASA) usendleleni yokuguqulwa kezinye iindawo nokho usahlinzeka uNgqongqotjhe wezeFundo, ngokweyama kumThethosisekelo nangokukhulumisana nomKhandlu waboNgqongqotjhe, ngegunya lokuqunta imibandela namazinga womgomo welimi eenkolweni zomphakathi. Godu unqophile ekuthini ikomiti elawulako yeenkolo zomphakathi ingaqunta umgomo welimi wesikolo ukuya ngokomThethosisekelo, ngokomThetho lo (SASA) kanye nanofana ngimuphi umthetho wesifunda osebenzako.
Iinhloso zomThetho wokuKhuthaza ukuFumana iLwazi kunikela amandla ngokomthethosisekelo wokufumana ilwazi eligodlwe Mbuso, iinhlangano ezizijameleko nofana abantu ukuya ngokwemikhawulo ezwakalako. Njengombana ukufumana kungatjho ukuzuza ilwazi eliphathekako kwaphela kodwana kumele kube ngelimi elikhethwa ngiloyo obawako ngendlela okungakghoneka ngayo.
Njengombana iTjheduli 4 yomThethosisekelo itjho bonyana ilimi limkhakha osetjenziswa ngokulinganako kusifunda nobukghoni besifunda, iTlhatlha lomGomo wamaLimi wesiZwe ligandelela bona zoke iinjamiso zombuso (urhulumende welizweloke, weemfunda nowemakhaya) kanye neenhlangano ezisebenzisa amandla womphakathi nofana ezenza umsebenzi womphakathi zibotjhwa liTlhatlha lomGomeli.
Ekukhuthazweni kobuliminengi iimfunda zilindeleke bona zihlele amatlhatlha wazo womgomo wamalimi akhambisana neTlhatlha lomGomo wamaLimi ngokuyelela imibandela yeemfunda, iindingo kanye nangendlela imiphakathi yazo ikhetha ngakhona. Indlela yokwenza le izakwehliselwa kiborhulumende bemakhaya bese bona bahlele imigomo yamalimi wendawo ngokukhambisana neTlhatlha lomGomo lesiFunda leli.
URhulumende naye uyakhuthazwa bonyana lapha kunesidingo khona asekele umkhakha wangasese ukuthuthukisa nokwenza imigomo yawo yamalimi ngokukhambisana neTlhatlha LomGomo leli.
UmGomo weLimi kezeFundo umugomo welizweloke osebenza ebhodulukweni lezefundo. Umnqopho wawo omkhulu kukghonakaza ikulumiswano kizo zoke iinqabo zombala, isiko, ilimi nekolo khonapho bewusungule ibhoduluko lapha kukhuthazwa khona bona umuntu angahloniphi ilimi lakhe kwaphela kodwana ahloniphe newabanye.
Ukukhulumisana ngomlomo ngamalimi woke ali-11 welizweloke asemthethweni kuzakuhlonitjhwa bekukhuthazwe.
Njengengcenye yemithetho yawo, umGomo wamaLimi kezeFundo uveza bonyana boke abafundi bazakunikelwa okungenani ilimi linye lendabuko, zoke iinkundla zokufunda zamalimi zizakufumana isikhathi esifanako neensetjenziswa ezifanako, bese umkhandlu ophetheko kusifunda uzakuqunta umgomo ngokwefuneko eragako malungana namalimi njengeemfundo, ngokukhambisana nemithetho yelizweloke.
Ububanzi bokusetjenziswa kweTlhatlha lomGomo buzakufikelela emiNyangweni kaRhulumende wesiFunda seGauteng, isiBethamthetho seGauteng, abomasipala ngokuyelelwa kokusetjenziswa nokukhethwa kwamalimi wemfunda zabo, kanye neenhlangano ezisesiFundeni ezisebenzisa amandla womphakathi nofana ezenza imisebenzi yomphakathi. Amabhizimisi wangasese neenhlangano ezingalawulwa ngurhulumende nazo zizokukhuthazwa ukusungula imigomo yazo yamalimi ngokukhambisana neTlhatlha lomGomo leli.
Itheyibula engenzasi ilinganisa amaphesente wokusetjenziswa kwamalimi wekhaya eGauteng ngokumadanisa nombiko weSewula Afrika ukuya ngokweSensasi 2001.
Iinomboro ezingehla zikhombisa bonyana isiZulu lilimi lekhaya elikhulunywa ma-20% wesizwe emazingeni womabili okungelesifunda kanye nelizweloke. Godu kuqakathekile ukuyelela bonyana njengombana i-English isetjenziswa khulu njengelimi lerhwebo nesayensi, ithethe indawo yesine kumazinga wesifnda nelizweloke ngokulandelana. Lokhu godu kukhombisa bonyana akunalimi lekhaya elingaphezu kwamanye esifundeni kodwana ubujamo bobuliminengi lapha amalimi amahlanu wekhaya angaphezulu akhulunywa ngalinye sisizwe esingaphezu kwamaphesente ali-10, okuthi lokha nangezwako, afikelele ngaphezu kwama-70% wesizwe sesifunda.
Ukusetjenziswa kweTlhatlha lomGomo wamaLimi weGauteng kumele kunikele iyelelo netlhogomelo elifaneleko malungana neembalo ezivezwe ngehla. Kuyalinganiswa bonyana amalimi athize angaveli ngaphezulu eembalweni zesifunda, avela khulu eembalweni zakarhulumende wemakhaya, ngalokho azakutjhejwa ngokufanelekileko emazingeni wakarhulumende wemakhaya nangokusetjenziswa sifunda kumazinga wendawo.
Ngomnyaka we-2003 umNyango wezamiDlalo, ukuziThabisa, ubuKghwari namaSiko wahloma irhubhululo ngamalimi nokucwaningwa kokukhulumisana kuminyango kaRhulumende wesiFunda seGauteng.
Ekukhulumisaneni nomphakathi eendaweni lapha kwethulwa khona imisebenzi (imisebenzi eqakathekileko), icwaningo linikela isithombe sokobana iinkhulu ezinengi zikhulumisana namatlayenti khulu ngalinye nofana ngaphezulu wamalimi wendabuko kune-English ne-Afrikaans begodu inengi labasebenisi bemisebenzi karhulumende kanengi basebenzisa amalimi wendabuko. Nasenza isibonelo, esibhedlela sakarhulumende icwaningo liveze bonyana ilimi elisetjenziswa sikhulu libe ngalendlela; i-Afrikaans ma-7.9%, i-English yaba ma-36,8% bese ilimi lendabuko laba ama-58,5%.
Isithombe siyatjintja nakufikwa kezokuphathwa ngombana amalunga womdibi enza imibiko, imisebenzi kanye nokukhulumisana kwenziwa khulu nge-English okulilimi elingasetjenziswa khulu lokha iinsebenzi nazizikhulumelako.
Godu kukhombisa isidingo esiqakathekileko somsebenzi wokutjhugulula, begodu isidingo esikhulu sibe sekusetjenzisweni kwelimi lekhaya. Lokhu kuzakusebenza ekukhulumisaneni ngomlomo nangemitlolo.
Nanyana kungazange kue nerhubhululo elisemthethweni, akusiyo yoke iminyango etjhugululele imitlolo yayo yamaqhinga emalimini athize wendabuko. Nanyana izabelomali zeminyango eyahlukeneko zibambezela ekuthatheni igadango elirhabako lokutjhugulula imitlolo yamaqhinga, kunesiqhelo esihle sokutjhugululela nofana ukurhumutjhela imitlolo le emalimini wendabuko. Isibonelo kusetjenziswa kwamalimi amabili wendabuko ekutjhugululweni kweSabelomali sesiFunda 2005.
URhulumende wesiFunda seGauteng, njengombana kusitjho umThethosisekelo nokobana kuyinto efaneleko nehloniphekileko, uzakuhlonipha abe athathele phezulu amalungelo, kufaka nokusetjenziswa kwamalimi, wazo zoke izakhamuzi zesifunda.
Woke umuntu uzakunikelwa ithuba lokusebenzisa ilimi lakhe nofana alithandako kungaba ngomlomo nofana ngokutloliweko ngendlela kungakghoneka ngakhona ngokweembopho zomThethosisekelo nokuba khona kweensetjenziswa. Malungana nokutjhiwo mbiko wecwaningo ovezwe ngaphasi kwesihlokwana sobu-8, ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko kuyakwakwazelwa begodu kuyakhuthazwa bonyana kuragele phambili kodwana lapha imiphumela ingaphasi kwelindelekileko khona, kumele kube neendlela zokukhuphula ubujamo obunjalo begodu zisetjenziswe masinyana.
Ilimi lamarikhodo atloliweko wangaphakathi kuRhulumende wesiFunda seGauteng kuzakuba yi-English bese kuthi ngesibawo kwenziwe amakhophi atjhugululelwe kamanye amalimi asemthethweni nangeBreyili lapha kungakghoneka khona. Lapha kubonakala kuqakatheke khulu khona, imitlolo ethize izakutjhugululelwa kinofana ngisiphi isibalo samanye amalimi alitjhumi asemthethweni bese asabalaliswe ngaphandle kokulindela isibawo esinjalo. IsiBethamthetho seGauteng sizakuragela phambili ngokukhiqiza amarikhodo weenkulumiswano okungenani ngamalimi amane asemthethweni.
I-English godu izakusetjenziswa njengelimi elitlolwako malungana nokukhulumisana phakathi kweminyango naborhulumende.
Ilimi lokukhulumisana ngaphakathi nangaphandle lizakuhlahlwa kusebenza kobuliminengi lapha amalimi akhethwe ukusetjenziswa khona azakuya ngehloso, indawo, ukuba khona kweensetjenziswa kanye nabakhulumi abanqotjhiweko. Ukusetjenziswa kwelimi emisebenzini eqakatheke khulu efana neembhedlela zakarhulumende, iinteyitjhi zamapholisa, iindawo okurholelwa kizo, ama-ofisiwezindlu kanye nesiBethamthetho seGauteng kumele kusekelwe ngokukhutjhwa kwamaforomo wokusebenza okungenani ngelimi elingaphezu kwelilodwa lendabuko nofana nakunesidingo esikhulu kube ngamalimi wolitjhumi nanye asemthethweni. Kumele kugandelelwe godu bonyana ukuba khona kweensetjenziswa ngenye yezinto ezizakuqalwa khulu nakwenziwa iqunto.
UmGomo wamaLimi kezeFundo ezingeni lrsifunda kumele uthathwe njengengcenye yeTlhatlha lomGomo wamaLimi weGauteng malungana nokuthuthukiswa kwamalimi kezefundo.
Ukukhulumisana kwakaRhulumende wesiFunda seGauteng ezingeni leentjhaba ngokujayelekileko kuzakuba nge-English nofana ngokwesikhatjhana kube ngelimi elikhethwa yinarha okukhulunywa nayo ngendlela okungakghoneka ngayo.
Amaphiko wezokukhulumisana weminyango kaRhulumende wesiFunda seGauteng ngokurholwa mNqophisi omKhulu: ImiSebenzi yezokuKhulumisana kwakaRhulumende kanye nemiSebenzi yeLwazi e-ofisini lakaNdunakulu izakusetjenziswa khulu ekuhlahleni uRhulumende wesiFunda seGauteng ngamahlelo azokuqinisa ukukhuthazwa kwamalimi asemthethweni namanye amalimi akhambisana nomThethosisekelo. Omunye nomunye umnyango kaRhulumende wesiFunda seGauteng uzazisungulela imisebenzawo yezelimi.
Kuzakuthi ngomnyaka ikundla yezokukhulumisana yakaRhulumende wesiFunda seGauteng, ngokwehlolo yayo, ifake ukutjhejwa nokulinganiswa kwamahlelo womsebenzi wokukhuthaza nokuthuthukisa ilimi ahlonywe minyango kaRhulumende wesiFunda seGauteng. Imiphumela yakhona izakuqunta igadango elizakufanela bona lithathwe begodu nokobana ukungenelela okunjalo kuzakufikaphi sekuzakuya ngokuba khona kweensetjenziswa.
UmNyango wezeFundo khulukhulu ngiwo ozakukhuthaza bewuthuthukise amalimi agade agandelelwe esikhathini esidlulileko njengombana kusitjho i-SASA nomGomo wamaLimi kezeFundo.
Njengengcenye yemisebenzi le, iKomiti yamaLimi wesiFunda seGauteng izakuyelelisa uRhulumende wesiFunda seGauteng ngeendaba namaphrojekthi azokusiza ekukhuthazeni nekuthuthukiseni amalimi khulukhulu amalimi wendabuko agade agandelelwe esikhathini esidlulileko.
Kumele kukhanyiswe bonyana indlela okuzakwenzeka ngayo ukukhuthazwa nokuthuthukiswa kwamalimi kuzakuya ngebhajethi enikelweko kanye nokuba khona kweensetjenziswa.
Ukuhlonywa kweenjamiso ezingezelelako kanye nefuneko lokobana amalunga womphakathi afumane ilwazi lomphakathi ngelimi alithandako, nokusetjenziswa kwamalimi wawo godu kuzakuba nomphumela ekuthuthukisweni komdibi ngaphakathi kweenjamiswezo kanye neminyangweni kaRhulumende wesiFunda seGauteng ngokuvamileko.
Esikhathini esizako abasebenzi kanye nabajameli bomphakathi kumikhakha kaRhulumende wesiFunda seGauteng kumele bakwazi ukukhuluma amalimi athize asemthethweni nofana inengi lawo ukuze ukwethulwa komsebenzi kwenzeke ngekghono nangepumelelo.
Amatjhuguluko lawa ngaleyondlela azokwenza bonyana iminyango izilungiselele ukubandula nokuthuthukisa imidibi yawo yemisebenzi eqakatheke khulu ukukhuluma nomphakathi ngokukhambisana nemigomo yeBatho Pele.
Ngemizamo evunyiweko yokuthuthukisa amalimi wendabuko nokuragela phambili kokutjintja kweembalo, kuzakubopheleleka, ngokwehlelo leminyaka emihlanu, bonyana kubuyekezwe itlhatlha lomgomo ukuze kuquntwe bona iingcenye zalo nofana loke lisasebenziseka na.
<fn>DAC-NLS. UmnyangoWezepilo1.2007-05-18.nr.txt</fn>
IStrowuku senzeka lokha umthambo weengazi onikela ubuchopho i-oksijini nezakhamzimba nawuthikanyezwako begodu kwenzeke ukulimala ebuchotjheni.
Kwenzekani Ngemva KweStrowuku?
Iindawo ezihlukeneko zobuchopho zilawula imisebenzi ehlukeneko yomzimba efana nokukhamba, ukukhuluma, ukuzwa nokubona. Ukonakala kileziindawo kuzakuthinta imisebenzi ezilawulako. Ukurholophala kwezitho zomzimba, namkha imiraro yokukhuluma, ijayelekile ngemva kwestrowuku kodwana abantu abanengi balulama kuhle ngebanga lokobana ezinye iindawo zobuchopho ziyayenza lemisebenzi.
Umuntu nasele amdala yinengi ingozi yokobana abanjwe strowuku.
Amadoda asengozini ekulu yokubanjwa strowuku kunabomma.
Kunengozi ekulu nayikuthi ilungu lomndeni linobunye bamalwelwe wemithambo, ubulwelwe betjhukela, umfutho weengazi, istrowuku namkha ubulwelwe bemithambo obaziwa nge-coronary.
Ukuphakama komfutho weengazi mbulalibuthule oyingozi, umfutho weengazi kufanele uhlolwe njalo nje.
Ukubalekela ukubhema kungakuvikela estrowukini, ihlaselo lehliziyo kanye nehlaselo lesikhatjhana lokwehla kokunikela iingazi ezithweni zomzimba (okuyi-TIA). Lisa ukubhema.
Into eyingozi khulu ebulwelweni behliziyo evamise ukubanga istrowuku esivala imithambo yeengazi yehloko.
Ukulawulwa okuhle kobulwelwe betjhukela ngokusikinya umzimba/ ukudla kuhle kanye nokwelatjhwa kuqakathekile.
Ukulawulwa okuhle kwamafutha amanengi emzimbeni ngokudla okunamafutha amancani kanye/ namkha nokwelatjhwa kuqakathekile.
Ukuvuvuka kwamalunga wamaseli amakhulu, ukuthintwa khulu ziindaki, ukuthembela ekhokheyinini (cocaine), ubulwelwe bokutshwayelwa kwemithambo (i-TB, iSifilisi (Syphilis), neNtumbantonga).
Iinguli ezinone khulu zisengozini ekulu yokuthola ubulwelwe betjhukela nomfutho weengazi ophakemeko Yidla kuhle, uhlale uphile kuhle.
Ukusela utjwala khulu okuragela phambili kungabanga istrowuku. Yehlisa ukusela utjwala.
Ukuphelelwa mamandla, namkha ukuthamba kobuso nomkhono namkha inyawo namkha womabili amahlangothi womzimba.
Ukungasaboni msinya namkha ukwehla kwezinga lokubona elihlweni linye namkha womabili. Ukuthoma ukubona izinto ngazimbili.
Ukukhuluma budisi namkha ubudisi ekuzwisiseni.
Ukutsirimezeka, ukungasakwazi ukujama kuhle namkha ukuwa okungahluthulekiko namkha ukungasakwazi ukukhamba kuhle.
Ukuphathwa yihloko (evamisileko nemsinyana) namkha amatjhuguluko angahluthulekiko emukghweni wokuphathwa yihloko.
Ukunikela Amaphuzu: 0-4 wamaphuzu = yingozi encani. Amaphuzu ama-5-10 = yingozi elingeneko. Amaphuzu ali-11 ukuya phezulu = yingozi ekulu.
Tjheja: Ukunikelwa kwakho amaphuzu kusilinganiso sengozi engakwehlela nasimadanisa nesitjhaba soke.
Ukunikela Amaphuzu: 0-4 wamaphuzu = yingozi encani. Amaphuzu ama-5-10 = yingozi elingeneko. Amaphuzu ali-11 ukuya phezulu = yingozi ekulu.
Tjheja: Ukunikelwa kwakho amaphuzu kusilinganiso sengozi engakwehla nasimadanisa nesitjhaba soke.
<fn>DAC-NLS. UmnyangoWezepilo2.2007-05-18.nr.txt</fn>
I-ayodini limerali elifunwa mzimba womuntu ukukhulisa ubuchopho, ipilo nokukhula kwabantwana. Nayikuthi umuntu akatholi i-ayodini eyaneleko, umuntu lowo angathola ubujamo obuhlukeneko bamalwelwe womzimba nengqondo obaziwa ngokuhlangahlangana okubangwa kutlhayela kwe-ayodini emzimbeni (i-IDD).
Abantwana abakhuli kuhle. Bavamise ukuba bafitjhani kunabantwana abaneminyaka elingana neyabo, abathola i-ayodini eyaneleko.
Abantwana abakghoni ukufunda kuhle begodu abasebenzi kuhle eenkolweni.
Abantu badinwa lula.
Abantu bangaba negoyithre (goitres). Igoyithre kuvuvuka kwentamo. Lokhu kutjengisa bona umzimba utlhoga i-ayodini.
Omunye nomunye umuntu ongatholi i-ayodini eyaneleko angathola i-IDD.
Nakadla ukudla okungana ayodini eyaneleko.
Ukudla okukhuliswa ehlabathini kanye namkha emanzini ane-ayodini encani, ngokujayelekileko kune-ayodini encani. Eendaweni ezinengi zephasi, okufaka hlangana iSewula Afrika, i-ayodini ehlabathini ikhamba nokurhurhuleka kwehlabathi neenkhukhula.
sebenzisa itswayi eline-ayodini. Litholakala eentolo ezinengi ezithengisa igrozara. Amagama athi iodated salt kufanele abonakale epakaneni?
Yidla ukudla kwelwandle okufana nefesi yemanzini anetswayi, nakukghonekako.
Kunomthetho eSewula Afrika obeka bona loke itswayi elisetjenziswa ekhaya elithengiselwa umphakathi kufanele libe ne-ayodini.
Ukunghwatha kancani ngemino itswayi elisetjenziswa ekhaya eline-ayodini ngamalanga kwanele ukukhandela i-IDD.
Akunasidingo sokobana umuntu adle khulu itswayi eline-ayodini. Ukudla khulu itswayi eline-ayodini angeze kwenza umuntu bonyana ahlakaniphe namkha abe mude. Eqinisweni, itswayi elinengi lingandisa umfutho weengazi, okungaba yingozi.
Itswayi eline-ayodini liqaleka begodu linambitheka ngokufanako nalelo elingana ayodini.
IYE, itswayi eline-ayodini liphephile. Umkhiqizi wetswayi ungezelela i-ayodini encani etswayini, okungelingeneko ekuhlangabezeni iindingo zomzimba. Itswayi eline-ayodini godu alisiyingozi ebantwini asele bathola i-ayodini eyaneleko emithonjeni yokudla yemvelo.
Beka itswayi eline-ayodini ngesimumathini esomileko esinesivalo esibambako namkha lifake ngeplastikini ngombana i-ayodini irhwamuka lula.
Faka itswayi eline-ayodini ekudleni ngokudzubhula lokha ukudla nasele kuya ekuvuthweni ngombana enye ingcenye ye-ayodini iyaphela nayizwa umtjhiso ngesikhathi uphekile.
Idlanzana labantu aliphathwa kuhle yi-ayodini. Nakunjalo, bangabawa ikhemisi eseduze bona iba odele itswayi elingana ayodini.
Kuqakathekile ukukhandela i-IDD ngebanga lemiphumela eminengi engasimihle enawo kwezengqondo nemzimbeni.
Woke umuntu utlhoga imihlobo eminengi yokudla kanye netswayi elincani eline-ayodini khona azakuphila kuhle nokukhula okuhle ngokwengqondo nomzimba.
<fn>DAC-NLS. UmnyangoWezepilo3.2007-05-18.nr.txt</fn>
Mhlobo ongakandi khulu wekankere emadodeni. Ingenzeka eminyakeni eminye neminye yobudala kodwana itholakala khulu emadodeni amatjha aneminyaka ema-20 ukuya eminyakeni ema-40. Kuyenzeka kesinye isikhathi bona linye kwaphela ihlwayi liphatheke. Unobangela wekankere yamahlwayi akaziwa. Ithinta amadoda ngesikhathi atjheja khulu zokubeletha nakathoma imindeni.
IKANKERE YAMAHLWAYI ithatha pheze amaphesente ali- 0. 75 ukuya ku-1. 46 kiwo woke amakankere emadodeni abikwa ePhikweni lokuTlolisa zeKankere ngesikhathi saka-1996 no-1997.
Madoda anomlando wamahlwayi angehleli phasi (ngokulungiswa namkha angakalungiswa). Ingozi yanda ngobunengi obubuyelelwe kali-11. Boke abantwana babesana kufanele bahlolelwe amahlwayi angehliko nababelethwako.
Amadoda anomlando womndeni onekankere yamahlwayi.
Amadoda angakghoni ukubeletha.
Umuntu ngokwakhe ubona okungakhambi kuhle emahlwayini. Indlela engcono yokuthola okungakhambi kuhle kukuzihlola ngokwakho.
I-TSE yenziwa ngcono ngemva kokuhlamba ngamanzi afuthumeleko, ukuhlamba ebhadeni efuthumeleko namkha itjhawara. Umtjhiso wenza bona isikhwama samahlwayi sizigedle, lokho kwenza kube lula ukubona okungakhambi kuhle.
Hlola ukuvuvuka esikhwameni samahlwayi.
Hlola elinye nelinye ihlwayi ngezandla zombili. Beka imino yokuthoma nemino ephakathi ngaphasi kwehlwayi abothubhakghuru ubabeke ngehla. Ungathuki nayikuthi ihlwayi linye libonakala ungathi likhudlwana kunelinye. Lokhu kujwayelekile. Amagiqa wekankere avame ukutholakala ngemahlangothini wehlwayi, kodwana angatholakala phakathi namkha ngaphambili kwehlwayi.
Thola into esatjhubhu ngemva kwehlwayi. Lento ibizwa bona yi-epididymis, ibuthelela beyithwale imbewu yomduna. Zijayeze lento. Ungenzi iphoso yokuyifansia negiqa elisolisako.
Igiqa elincani elilingana ne-ertjisi, elingasibuhlungu ehlwayini. Akusiwo woke amagiqa anekankere.
Nayikuthi uzwa ubuhlungu obukhulu ehlwayini?
Nayikuthi amagiqa, ukukhula, ukuvuvuka namkha itjhuguluko ekuzwakaleni kuyezwakala ngaphasi kwesikhumba samahlwayi?
Nayikuthi kunokhula kwamabele neenkono kanye namkha nomuzwa wokuvuvuka esikhwameni samahlwayi?
Nayikuthi awutholi ukungakhambi kuhle?
<fn>DAC-NLS. UmnyangoWezepiloNem.2007-05-18.nr.txt</fn>
Babizwa bonyana bomma nabobaba besitjhaba sekhethu, kodwana kanengi abanikelwa ithando nehlonipho ebafaneleko.
Ngebanga lamatjhuguluko akhona emphakathini kanye neentjhijilo ezifana ne-HIV ne-AIDS indima yabantu abadala ibe sezingeni eliqakatheke khulu ekusekeleni ukuhleleka kwemindeni yethu ngokobujamo behlalo, ukuziphatha kanye nezomnotho.
Abantu abadala akukameli bonyana babonwe kwaphela njengabantu abangabandakanyeki khulu ekuthuthukisweni, kodwana kumele babonwe njengabalima indima ekulu kiyo yoke imikhakha yetuthuko.
Asibanikeleni ukusekeleka kanye nehlonipho abayidingako ekuphumeleliseni indima le.
ama-60% bahlala eendaweni zemakhaya neziphethwe makhosi.
ama-9% banakekela abantu abadala abagulako.
ama-97% aneembonelelo azisebenzisela iindingo zamakhaya.
Abantu abadala kumele basekelwe ukuze kukhutjhulwe ukuthuthukiswa kwabantwana esigabeni sabo sokukhula.
Kumele kube nemizamo yokusekela abantu abadala abatlhogomela abazukulu, isibonelo, indlela yokuphatha iinzukulu ezingalinganiko.
Ababelethi kumele bakateleleke ngokomthetho kobana bakhuphe imali yesondlo.
Kumele kusungulwe amaqhinga angakahleleki wokungezelela umrholo ukusiza Iimbonelelo Zomndende.
Isifundo se-ABET esikhona njenganje kumele sibuyekezwe bese kufunwe iindlela ezitja zokusekela abantu abadala ukuthuthukisa amakghono wabo anqophileko.
Amabulungelo kumele akhuthazwe ukwenza amahlelo wokufundisa abantu abadala ekusebenziseni imitjhini ekhupha imali (ATM), njll.
Kumele kuthonywe ihlelo lokwelulekwa kwabantu abadala ngaphambi kokuthatha umhlalaphasi ukubalungiselela malungana nokutshwenyeka komphefumulo okukhambisana nokuluphala.
Imisebenzi kaMasipala beysezingeni eliphasi khulu.
Urhulumende kumele ethule imisebenzi esisekelo eendaweni zemakhaya.
Abantu abadala babonise ukuzimisela ukukhokha nakube imisebenzi yethulwa ngeenkhathi ezifaneleko begodu nayifikelelekako ngokwamanani.
ama-82% bakhanyisa ngegezi.
ama-7% abanazo do iindlwana zokuphumela.
ama-51% bafumana amanzi wepompo emajaradenabo.
Boke abanikela ngemisebenzi kumele babelane iinsetjenziswa kanye nemizamo yokwenza ngcono ukutlanywa nokufikelelwa kwemisebenzi kamasipala.
ama-72% babona bonyana ukuhlonitjhwa kwabantu abadala kwehle khulu kunalokha nabasese batjha.
Akwenziwa isikhathi esaneleko sokubalalela.
Abatjhayeli bamateksi nabanikeli ngemisebenzi abasese batjha babonwa banelunya.
Abantu abadala kumele bathathwe njengabahlanganyeli abamajadu kunobana babonakale inga sebamukela kwaphela.
Kumele kuhlonywe amajima eenkolweni, kumidiya khulukhulu nakabanikela ngemisebenzi kobana kukhuthazwe ukuhlonitjhwa kwabantu abadala.
Kumele kube nabarhumutjhi(kwesikhatjhana) ngebanga lokobana kuba neenqabo eziphathelene namasiko nelimi phakathi kwabanikela ngemisebenzi nabantu abadala (amatlayenti).
Kukhuthazwe iimfundiswa ezimhlophe ukufunda amalimi namasiko wendabuko.
Ukwakhiwa kweenkumba kube ngeminye yemisebenzi emikhulu ebonwe njengesezingeni eliphasi khulu.
Pheze babe li-120 abadinga itjhejo lomphakathi nofana elinzizne emakhiweni, nje-ke babe ma-16% kwaphela abalifunyeneko.
Abantu abadala bafuna ukuhlala nemindenabo, kodwana badinga Indawo lapha bazazizwa baphephile khona, babe nendawo yokubeka ipahlabo begodu bakghone nokubethwa mumoya ngaphandle.?
Pheze ama-520 bakhombise isidingo seenkhwelo, kanti-ke babe ma-91% abafumana lokho.
Babe ma-4% kwaphela abakhombise bonyana imisebenzi yezokuthutha mimbi namkha mimbi khulu. Iinqhema ezitjhejako zibone lokhu njengesenzo esibangwa batjhayeli bamateksi abangahloniphiko, abaphathana kumbi nabahlukumezako.
Kuhlangabezanwa nemisebenzi esezingeni eliphasi khulu eendleleni ezikulu.
Abantu abadala abahlala emadorobheni eendaweni ezingakahleleki bakhokhela iinkhwelo ukuya eendaweni ezifana namatliniki nemirholweni.
Kumele kuhlinzekwe iinkhwelo ezibonelelweko ngamalanga womrholo khulukhulu ebantwini abahlala eendaweni ezingakahleleki emadorobheni nemakhaya.
Abantu abadala bazizwa bangakavikeleki, khulukhulu ngamalanga womrholo.
Ama-26% bazizwa bavikeleke kancani namkha bangakavikeleki do lapha bahlala khona.
Baveza kobana basaba ngitjho nabantwababo.
Ukwesaba okunjalo kubangwa buchaka, ukungasebenzi kanye nokungahloniphi.
Abama-47% bakhombise bonyana imiSebenzi yezeHlalakuhle isezingeni eliphasi khulu.
Abapheze babe ma-860 bakhombise bonyana badinga ukuVikeleka eeNdaweni zokuhlala, kanti-ke bama-91% abakufumanako.
Abama-90% bakhombise bonyana ubunjalo bemiSebenzi yezokuPhepha isezingeni eliphezulu.
Nababuzwa ngokuhlukileko, abama-84% bakhombise ukwaneliseka khulu ngendlela umrholo wabantu abadala ukhamba ngakhona.
Amatlabhu abonelela ngokugoma kwemini kumele asekelwe begodu andiswe.
Amatjhumi asithandathu (60) sele asekelwa ngeemali kanti ali-7 asese serhelweni lokulinda.
Leli lihlangothi elifitjhani lombiko opheleleko owenza umnqopho wokwazisa boke abahlanganyeli ngokufunyenwe lirhubhululo. Kuqakathekile bonyana sitjheje okufunyenweko lokha nakwenziwa ukutlama.
Iindingo zabantu abadala zisibopho somuntu woke. Phatha umuntu omdala ngesithunzi nangehlonipho ebafaneleko.
<fn>DAC-NLS. UmnyangoWezobukghwar.2007-05-18.nr.txt</fn>
1.1 Ukunikelwa KomBiko WoNyaka EsiKhulwini EsiPhetheko..
1.3 Isethulo NgoSekela Ngqongqotjhe WezobuKghwari, WamaSiko, ISayensi NeTheknoloji.
1.4 Isingeniso ngoMnqophisi-mazombe.
2.1 Isirhunyezo Sehlelo..
2.3 UbuKghwari, AmaSiko NeLimi EmPhakathini..
2.4 Amabubulo WezamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba.
IinTatimende ZoNyaka ZeeMali.
3.1 UmBiko WezokuPhatha.
3.4 IsiTatimende SemiThethomgomo YokuHlola..
Ngehlonipho ekulu, ngethula lapha umBiko woNyaka womNyango wezoBukghwari namaSiko ka-2002/2003.
Unyaka weemali ka-2002/2003 weza nokukhula msinyana kwebhajethi yomNyango wezobuKghwari namaSiko. Ukunikelwa okungezelelweko emalini eqaliswe emabubulweni wezamasiko, iPhrojekthi yePhaga yeKululeko kanye nokuthuthukiswa kwezobukghwari bokwenza, kunikele umnyango amandla wokobana ufezekise umsebenzi wawo wokuphuhlisa nokuthuthukisa ubukghwari namasiko eSewula Afrika.
Ngingaqala emva ngokuzikhakhazisa ezehlakalweni ezinengi, amaphrojekthi, amahlelo neenkambiso ezenzeka ngo-2002/2003, kodwana ezimbalwa zibonakala khulu njengesibonelo esihle sokobana umNyango uyisebenzisa bunjani imali onikelwe yona ngeendlela ezitja nezinokuziphendulela.
Enye yaleziindlela yiPhrojekthi yomNyanya we-Morgans Bay eyabanjwa ngoDisemba ka-2002. Lephrojekthi yahlanganisa okubili okungaphasi kwelawulo lami amasiko nezobukghwari, isayensi netheknoloji esehlakalweni esasiveza amandla wazo njengamathulusi wokufunda khona kuzakuphuhliswa ukubumbana komphakathi. Umnyanya watjengisa ngethalente namajadu wabantwana be-Morgans Bay, begodu ngahlonitjhwa ngokuvula isizinda somphakathi samakhompyutha esibanikela ukufikelela iindawo zefundo ku-Inthanethi, imidlalo yezefundo kanye nethuba lokuzibonela ikghono lokwenza amatjhuguluko amakhulu lelwazi lamakhompyutha. Ngesikhathi somnyanya ngavakatjhela iphrojekthi yendawo yokuqedwa kwendlala esekelwa mNyango. Ngokuthatha ethalenteni labomma neenkghwarini, iphrojekthi inikela ngebandulo kezokuthunga kanye neminye imihlobo yamakghono. Njengombana isakhiwo sokukhiqiza esizijameleko sele sihlonyiwe, igadango elilandelako kuzakuba kungezelela isilinganiso sokuthuthukiswa komkhiqizo kanye nokukhiqiza, godu nokuhloma iimakethe ezisebenza kuhle lapha kuzakusiwa lemikhiqizo?
Edorojaneni elincani elifana ne-Morgans Bay, umNyango ukghonile ukurhabisa ukuzibandakanya komphakathi, kareko ekulu kanye, ekugcineni, nokunikela amandla?
njengomkghonakalisi ekurhelebheni ukugcina nokuthuthukisa umthangalasisekelo obonakalako nowokuhlela?
njengomnikeli welwazi kezobukghwari, amathuba wobukghwari, nemisebenzi yezobukghwari neenkghonalakisi.
Isithombe esitjha somNyango wezobuKghwari namaSiko sithoma ukuvela begodu kube ngekareko ekulu lapho ngamukela uMma uBuyelwa Sonjica njengeSekela lakaNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji, kanye noPhrofesa Itumeleng Mosala, oMnqophisi-mazombe wezobuKghwari namaSiko.
LomBiko woNyaka sirhunyezo seempumelelo ezimbalwa enyakeni weemali ka-2002/2003, begodu siyazikhakhazisa ngokuwunikela iPalamende kanye nabantu beSewula Afrika. Njengombana ngisenza, ngikhumbula indima eqakathekileko eyadlalwa ngowayemsebenzisanami, uNgqongqotjhe uBrigitte Mabandla, ekuqinisekiseni bona okunqotjhwe ekulethweni kwemisebenzi kwakuhlangabezwana nakho ngesikhathi salonyaka oqaliweko nangeminye iminyaka ngaphambilini.
Ukuwa kwendlwethu kube kuvuka komNyango wezeziNdlu.
Ngo-2002 indima yokusekela uNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji, uDorhodere oHloniphekileko uBen Ngubane, yadluliselwa kimi. Loyo owayelisekela lakaNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji sele anikelwe umsebenzi wokuragela phambili ngomnqopho wombuso wokunikela ngezindlu ezaneleko kuzakhamuzi, begodu ekuthatheni lesisibopho esikhulu kutjhiye isikhala esikhulu okufanele sizaliswe.
Ngilindele ngomndlandla omkhulu ukusekela nokuhlahla indlela yomNyango wezobuKghwari namaSiko emizameni yawo yokwakha iSewula Afrika lapho zobukghwari, amasiko namafa kukhula khona. Ngenza lokho ngelwazi lokobana isisekelo esiqinileko sokubandakanywa kwabadlala indima, isebenziswano kanye nokuphathwa kuhle kwehlangano sele kwenziwe mHlonitjhwa onguNgqongqotjhe uMabandla.
Enye yezinto engizibeke phambili kilonyaka kuzakuba kuragela phambili nokuqinisa ukuqakatheka ukuthuthukiswa kobulili kanye nokuthathwa kwabo njengonto ejayelekileko kezobukghwari, ukuqinisekisa bona abomma bathatha indima yabo ebafaneleko kiwo woke amazinga wamafa, zobukghwari namasiko. Ukwengeza, kuqakathekile bonyana umNyango uragele phambili nokusekela iinsungulo ezivula amathuba wezobukghwari ebantwini abarholopheleko. Kwamambala, ukufikelela imisebenzi kusisekelo esiqakathekileko somthethomgomo wombuso. Ngithanda ukwandisa ukuzibandakanya kwamaSewula Afrika woke emaphrojekthini womNyango aphathelene nezinto ezadlulako, anikela ngomleyo ohlangeneko nombono wamafa eSewula Afrika. Amafa wethu anekghono lokufaka isandla ekwakhiweni kwesitjhaba. Ngebanga elifanako, ukufezakaliswa komLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi uzakuba khulu semkhumbulwenami ngonyaka ozako. Sithemba bona umLeyo womThethomgomo weLimi uzakurhelebha umbuso ekuletheni imisebenzi nokusebenzisa i-Batho Pele.
Akusimi ngedwa umuntu omutjha emNyangweni wezobuKghwari namaSiko. Kulithabo kimi ukusebenza noMnqophisi-mazombe wezobuKghwari namaSiko, uPhrofesa Itumeleng Mosala, obengu-Vice Chancellor noHlokokulu we-Technikon yeTlhagwini-Tjingalanga. UPhrofesa Mosala uletha emNyangweni amakghono wokuphatha neqhinga lokwenza elizasiqinisa ukuya phambili.
Ngethule lomtlolo kuPalamende nakubantu beSewula Afrika ngethabo nangokuhlonipha khulu indima yalowo engimlandelako, begodu ngethemba nokobana enyakeni ozako sizakusebenza kuhle, sidlule unyaka ka-2002/2003.
Ngo-Arhostosi ka-2002, ngokubonisana noNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji, uMongameli waqunta ukuhlukanisa imisebenzi yomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji (DACST). Iminyango emibili ehlukeneko yahlonywa; okumNyango weSayensi neTheknoloji (DST) nomNyango wezobuKghwari namaSiko (DAC), omunye nomunye orholwa Mnqophisi-mazombe begodu omunye nomunye unehlelo lawo, ibhajethi nabasebenzi. Isiqunto akhenge nokho siwuthinte umNyango kaNgqongqotjhe, kodwana, sivumela yomibili iminyango ukubika kuNgqongqotjhe uBen Ngubane, nakuSekela Ngqongqotjhe uBuyelwa Sonjica.
Ibanga elikhulu lokuhlukaniswa kuvumela bona siqalise khulu amandla nelemuko eendaweni zemiphumela ezigunyaziweko. Nasiqala ukuhlukaniswa kwemisebenzi ngamagatja emnyangweni lowo okwakumNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji, ukuhlukanisa akhange kuthikameze imisebenzi engemikhulu. Amaphiko wemisebenzi ehlanganeko athintekako, efaka zokuthintana, zokuphathwa kwabasebenzi, ukuphathwa kweemali kanye nezamakhompyutha, athinteka khulu.
Nokukghonakalisa, ukusungula nokufezakalisa iimvumelwano zesebenziswano leentjhabatjhaba kezobukghwari namasiko.
Ukuqinisekisa ukujanyelwa kwezobukghwari namasiko weSewula Afrika ezingeni leentjhabatjhaba.
Ukuphatha amafa neendaba eziphathelene namafilimu ngenarheni.
Ukuphatha nokutjheja iinhlangano zokukghwari, amasiko namafa.
Ukusekela ifundo engakahlelwa nebandulo lamakghono kezobukghwari namasiko.
Ukusekela ukwenza kuhle khulu nokudzimelela kezamasiko.
Ukukhuthaza isebenziswano nethungelelwano hlangana nabo boke abadlalindima kezamafa ezihlukeneko eSewula Afrika.
Ukubuthelela nokugcina ibuthelelo lesitjhaba lamafa ngokuphatha kuhle nokutlhogonyelwa kwamarekhodi wombuso.
Ukunikela ngemisebenzi yeminyanya yembusweni.
Ukuthuthukisa ibubulo lamasiko ngokusebenzisana nekoro yangeqadi.
Ukunikela ngemisebenzi yokutjhugulula nokurhumutjha eminyangweni yesitjhaba.
Ukuphuhlisa amalimi wendabuko.
Imisebenzi yokutlanywa kwelimi netheminoloji.
Ukuvumelanisa nokuyelelisa ngokusetjenziswa kuhle kwamagama-bumbeko.
Ukuphatha nokulawula amabuthelelo weencwadi wesitjhaba nelwazi letjhuguluko.
Lombiko wonyaka utjengisa umsebenzi weGatja lezobuKghwari namaSiko walokho ebekuyi-DACST kanye nomNyango omutjha wezobuKghwari namaSiko, lapho imithombo eminengi yeSewula Afrika esetjenziselwa ukufikelela ipilo engcono isiswa khona. Amasiko aqakathekile ekuhlonyweni kwebumbano lesitjhaba, nezinto eziqakathekileko zokusekela ekwakhiweni kobujamo besitjhaba obufanako. UmNyango omutjha wezobuKghwari namaSiko uzokudlala indima ekulu ekuletheni isekelo labadlalindima ukuqinisekisa bonyana zobukghwari namasiko zizakugcina isithunzi esiphezulu emphakathini.
UmNyango kaNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji wanikela isikhwama esilawulwa baphathi seengidi ezi-5 enyakeni weemali ka-2002/2003.
Isigidi sinye sanikelwa ukuQalana nomNdeni, okuyihlangano ekungasiyo karhulumende ese-Durban eqalane nokukhandela ukurhatjheka kwentumbantonga nomulwana wayo.
IPhrojekthi yokuVuselelwa kokuziPhatha, eseYunivesithi yeZululand, yathola R400 000 yokufezakalisa iphrojekthi ngokubambisana neminyango yombuso wephrovinsi yaKwaZulu-Natal weeNdaba zamaSiko, ukuPhepha nokuVikeleka, zeFundo, zemiDlalo namaSiko, kanye nomBuso weNdawo. IPhrojekthi yesibili yokuVuselelwa kokuziPhatha, eseMzimkhulu ePumalanga Kapa neqalene nentumbantonga nomulwana wayo kanye nendima yesiko ekubuyiseni amagugu womphakathi yathola isigidi sinye samaranda.
Ngokuragela phambili nokunqotjhwe siKhwama esiLawulwa mNyango kaNgqongqotjhe ekuvuselelweni kokuziphatha namagugu womphakathi, i-R 500 000 yanikelwa iPhrojekthi ye-Umvuselelo Cultural and Heritage.
IZakheni Music Industry Education yathola R250 000 ukufundisa abavumi ngeendaba eziphathelene namalungelo wobunikazi bokutlama nemikghwa emihle yokwenza ibhizinisi.
Iphrojekthi ye-Cardboard Dreams okungeyabantwana abanganamakhaya, yafezakaliswa ngeLanga labaTjha ngo-2002 nekhanjiswa yi-Karos and Kambro Youth Development Project, yathola irhelebho lemali elingana ne-R 400 000.
Ngomnqopho weendaba ezifana nokuvuselewa kokuziphatha, i-HIV nentumbantonga nomtlhago, iphrojekthi kaPhrofesa Mzilikazi Khumalo yokuThuthukiswa kwamaKhwaya yathola R 350 000.
OwayenguSekela Ngqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji, umma Brigitte Mabandla, wadosa phambili emizameni yenarha yokubuyisa iinsalela kaSarah Baartman, owagcina abulungwe ngelanga lamaFa ngo-2002. Ngerhelebho lomNyango weeNdaba zangaPhandle nomNyango kaMongameli, ezingeni lehlangano uPhrofesa Phillip Tobias weYunivesithi ye-Witwatersrand, wabamba iinkulumiswano ezikulu ezaba nomphumela ekubuyeni kanye nekubulungweni kwakaSarah Baartman.
Zobukghwari namasiko zisetjenziswa ngokuzeleko ukufikelela ituthuko yekuhlaleni nokunikelwa amandla ngakwezomnotho kanye nekubonakaliseni inarha, ukuphuhliswa okulinganako nokuvikela woke amalimi ali-11 wangokomthetho, kanye nokuhlonipha umlando wethu ngokutlhogonyelwa kwebuthelelo lamafa wethu.
Kufikelela ukulingana mayelana nokufikelela emithombeni yezobukghwari, amasiko, amafa kanye nelimi elithintekako.
Ukuphuhlisa ukwehluka ngokwamalimi wenarha yethu njengomthombo wokunikela amandla amaSewula Afrika ukuzibandakanya epilweni yenarha yawo yezokuhlalisana, zombanganarha nezomnotho.
Ukusekela ituthuko elinganako, ukutlhogonyelwa nokuphuhliswa komlando woke wethu, amatshwayo wesitjhaba, amafa namabulungelo weencwadi.
Ukuphuhlisa ubukhona beSewula Afrika ezingeni leentjhabatjhaba ngamahlelo wokubonisana nenarha ngayinye namkha iinarha ezinengi.
Ukuthuthukisa ikghonakalo yezomnotho nokutlama yezobukghwari namasiko ngokusebenzisa zefundo kezobukghwari nebandulo, kanye nokuqeda umtlhago ngokusebenzisa zobukghwari namasiko njengendlela eya ekusungulweni okudzimeleleko kwamathuba womsebenzi.
Igunya langokomthetho lomNyango wezobuKghwari namaSiko linabile, lembatha iinhlangano ezihlukeneko nomthetho. Igunya eliqakatheke khulu lomNyango livela kumThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika, obeka bona?
Woke umuntu unelungelo lokuthola ikululeko yokuzizwakalisa, elifaka?
Nekululeko yezefundo nekululeko yerhubhululo lesayensi?
Woke umuntu unelungelo lokusebenzisa ilimi godu nokuzibandakanya kezamasiko ezifunwa nguye, kodwana akakho ozakusebenzisa lamalungelo ngendlela engakhambelaniko neenjamiso zeRhelo lamaLungelo wobuNtu (isigaba 30)?
Ingqenye A yeTjhejuli 4 yomThethosisekelo itjengisa bona iindaba zamasiko nelimi ziindawo zomsebenzi ofanele urage kuhle owenzeka ngasikhathi sinye phakathi kombuso wesitjhaba newephrovinsi.
Ngokusekelwa liPhepha lokuBingwe nguRhulumende kezobuKghwari, amaSiko namaFa, imiThetho elandelako yaziswe yiPalamende neenHlangano ezenzelwe ukuragelisa phambili igunya lomthethosisekelo lomNyango wezobuKghwari namaSiko.
Ngegunya elibuya emThethwenisisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika, nekomba ebuya ePhepheni lokuBingwe nguRhulumende kezobuKghwari, amaSiko namaFa, umNyango wezobuKghwari namaSiko, ngokusebenzisa umthetho, iinhlangano namahlelo, uhlose ukuthuthukisa zobukghwari, amasiko namafa weSewula Afrika. Ngokwenza njalo, umNyango uqinisekisa bona imithethokambiso ye-Batho Pele yokulingana, ukufikeleleka, ukuphatha okuhle nokwenzela izinto emkhanyweni iyasetjenziswa emahlelweni woke wawo neenhlangano ozengameleko.
Zokuthintana msebenzi wamaqhinga olihlangothi lawo woke amahlelo godu nofanele usebenze kiwo woke amahlelo.
ukuhlelwa kwezehlakalo ezihlukeneko, ukusuka eKhonferensini yesiThathu yoNyaka yeThungelelwano leenTjhabatjhaba lokweHluka ngamaSiko (INCD) eKapa, ukuya ekwembathiseni ngehlonipho nemisebenzi yokubulungwa kweensalela zakaSarah Baartman.
IHlelo lezobuKghwari, amaSiko neLimi emPhakathini liqale ekuthabeleni, ekuthuthukiseni nekugcineni ukwehluka ngamasiko okunothileko kweSewula Afrika. Ngokudosa phambili ekuthuthukisweni amalimi ali-11 wangokomthetho, imiSebenzi yesiTjhaba yamaLimi (NLS) inikela ngezokutjhugulula nemisebenzi yetheminoloji embusweni kanye nakabanye abadlalindima abahlukeneko. Amaphuzu aphambili wonyaka weemali ka-2002/2003 we-NLS afaka ukuhlonywa kweHlelo lokuRhumutjha ngomTato leSewula Afrika (TISSA), okumsebenzi onikela ngemisebenzi yokutjhugulula kilabo abazuzako ngalomsebenzi nabanikeli, kanye nokwamukelwa komThethomgomo wesiTjhaba weLimi oqinisekisa ukuthuthukiswa okuragela phambili kwamalimi woke ali-11. Zobukghwari namasiko emphakathini ziphatha iinhlangano ezinengi zobukghwari, ezitjhugululwe kilonyaka zaba ziinhlangano ezihlonywe ngokomthetho, ukuvumela ukuphatha okukhulu ngokwehlelo nangomleyo wokuziphendulela, amasiko efundweni neendaba eziphathelene nokulingana nokufikelela. Ekurageleni phambili ngetuthuko yezokuhlalisana yezobukghwari namasiko, amaphuzu aphambili wonyaka afake ukuhlonywa kweHlangano yokuVuselelwa kokuziPhatha (MRM), ukusungulwa kweHlangano yamaSentha wezobuKghwari womPhakathi, kanye nesekelo eliragela phambili ezehlakalweni eziveza amathalente wabantu abarholopheleko kezobukghwari.
Ihlelo lokuThuthukiswa kwamaSiko neTjhebiswano leenTjhabatjhaba, elinikelwe umsebenzi wokuqinisekisa ituthuko yamabubulo wezamasiko weSewula Afrika godu nokuqinisekisa ukuvezwa kobukghwari namasiko weSewula Afrika ezingeni lephasi, nonyaka yabona iinkambiso ezinengi ziphumelela. Indlela etja ekutholeni iimali zetuthuko yagcina ngokusungulwa kwesebenziswano eqinileko, isibonelo, nenarha ye-Sweden, ezakuphuhlisa iinsungulo ezizijameleko zetuthuko ezisuselwe eRhelebheni lezokuThuthukiswa kwangaPhetjheya (ODA). Ukungezelela, abanengi abasebenza kezobukghwari bathabela isekelo lomnyango ekutjengiseni amathalente wabo ngaphetjheya.
neTuthuko yezamaSiko, iKhonferensi ye-INCD, esisehlakalo esiqakathekileko esiveza isidingo sephasi ekuvikelweni kokwahluka ngokwamasiko, yabanjwa. ITuthuko ngokwamaSiko yasebenzisa amahlelo wokuqeda umtlhago ukufikelela amathuba webandulo ebantwini abazi-10 000 namathuba womsebenzi kabanye abazi-2 700. Iinkambiso namaphrojekthi asungulwa eHlelweni lokuKhuliswa kwamaBubulo wezamaSiko ayaqinelela. Isibonelo esihle salokhu yimBizo yesiTjhaba yemiSebenzi yeZandla nomQaliso weziNto eziHle owabayipumelelo nowaba lihlangothi lomHlangano omKhulu wezeTuthuko ngokwakhako yePhasi (WSSD).
Ihlelo lamaFa, amaBulungelo wesiTjhaba kanye nemiSebenzi yesiTjhaba yamaBulungelo weeNcwadi limtlhogomeli wamagugu abonakalako, nangabonakaliko, wamarekhodi newokuhlakanipha wenarha. Ukuphatha umsebenzi owehlukahlukeneko, ihlelo lifuna ukuthuthukisa iinhlangano ezikhona zamafa, ukwenza iinhlangano ezitja zamafa nokuqinisekisa ukubuthelelwa okungikho nokubuyiswa kwemarekhodi wenarha namafa aveziweko. Amaphuzu aphambili wehlelo afaka hlangana ukubuyiselwa ekhaya kwensalela zakaSarah Baartman ngemva kwekambiso ede yeenkulumiswano, ukukhunjulwa kwePi yamaBhuru namaNgisi yeSewula Afrika, neragelo phambili ekuthuthukisweni kwephrojekthi yePhaga yeKululeko. Zamabulungelo, ngokulandela imisebenzi eminengi yokufikelela, ithole ukukhula ekufikelelweni kwamafa anothileko wenarha kwanda khulu. Amabulungelo, ngokulandela imisebenzi ehlukehlukeneko yokufikelela, ithole ukukhula okukhulu kokufikeleleka emabulungelweni anothileko wamaFa wenarha. Amabulungelo godu aragela phambili nokutjhugulula okumumethwe mamafa wamabulungelo ngokusekela nokuhlela imithombo yomlando okhulunywako ngenarheni.
ephrojekthini yokubuyiselwa kwemiTlolo eqakatheke khulu ye-Timbuktu eMali.
ngelwazi, muva nje elisuswe emNyagweni weSayensi neTheknoloji. Ukuphathwa kuhle kwamabuthelelo wamabulungelo weencwadi aqakatheke khulu esitjhabeni, kuqinisekiswa ngehlangano ekhambelanisako eqalelela umsebenzi wamabulungelo wesitjhaba.
Lenza ukuphatha koke komNyango begodu linikela ngemisebenzi etholakala kiwo woke amaHlelo womNyango.
Likhuthaza, liveze begodu ivikela zobukghwari namasiko enarheni, liqale khulu ikghono lehlangano, imithethomgomo yezobulili, ukuvuselelwa kokuziphatha nokwehlukana ngokwamalimi, ukuvumela woke amaSewula Afrika ukuzibandakanya ngokuzeleko epilweni yezokuhlala, zombanganarha nezomnotho.
Liphuhlisa ukwehlukana ngamasiko namabubulo wezamasiko weSewula Afrika, kanye nokuphuhlisa itjhebiswano lezamasiko eentjhabatjhabeni.
Liyahlahla, ligcine belithuthukise zamafa, amabulungelo neenhlangano zelwazi ukuqinisekisa ukuphatha kuhle, itjhuguluko leenhlangano nokufikeleleka kibo boke.
Umtato: (012) 337-8452 Itumeleng. Mosala@dac.gov.
Njengombana zokuthintana zimsebenzi wamaqhinga, iPhiko lokuNqophisa eliKhulu lezokuThintana lisebenzisana nawo woke amahlelo emNyangweni. Lokha nakutlanywa amajima wezokuthintana we-DAC, ubujamo obuhlukahlukeneko bomphakathi weSewula Afrika buyaqalwa. I-DAC ihlose ukuthintana ngendlela yokuthi imilayezo yayo ifikelela begodu izwisiswa ngibo boke enqotjhiswe kibo, begodu ilwelwa ukuveza ilwazi elifaneleko ngendlela edosako nenekareko. Ngemisebenzi yeLetsema, amakhonferensi, iindaba neembizo ezifaka hlangana zoke iinkoro zomphakathi, i-DAC isebenzisana bunqopha nabadlalindima.
Amaforamu akhethekileko enzelwe ukuthintana okunqotjhiweko. Isibonelo, iForamu yabaBikindaba bezobuKghwari ibe yipumelelo. Iforamu le enzinze eJohannesburg, ifaka hlangana ababiki beendaba abama-43 abasebenza emphakathini, imidiya yeze-elektroniki kanye neyokugadangisa. Imisebenzi efanako izakuhlonywa KwaZulu-Natal neTjingalanga Kapa.
IPhiko lokuNqophisa eliKhulu lisekambisweni yokufezakalisa izakhiwo zalo njengombana kuphakanyiswe mBiko we-Comtask.
Ukutlama, ukuqalisa nezokuthintana zeentjhabatjhaba ukuqisekisa ukuthuthukiswa nokunikelwa kwemikhiqizo yelwazi yekhwalithi.
Ukubambisana kwezephrovinsi nokuphathwa kwabadlalindima ukuqinisekisa ukulethwa kwemisebenzi okuhlangeneko.
Amaphuzu aphambili akhethiweko wonyaka osathomako endalwe ngenzasapha.
Ngokusebenzisana nomNyango kaMongameli, umNyango wezobuKghwari namaSiko wazibandakanya emalungiselelweni womNyanya wokuNikelwa kwaboNongorwana bokuHlonipha kokuThoma kwesiTjhaba ngomhlaka 10 Disemba 2002 eqabazini le-Union Buildings. Njengengcenye yokuhlonywa, loyo owaba liSekela lakaNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji, uMma B. Mabandla, wavakatjhela uMma uNoria Mabasa emzinakhe esigodini seVuwani eLimpopo, ukumhlonipha ngomsebenzi awenzela umphakathi.
UmNyango wezobuKghwari namaSiko wahlela ukuhlonywa kweHlangano yokuVuselela kokuziPhatha ngomhlaka 18 Apreli 2002. Iinthunywa eziyikulungwana ezibuya emaphrovinsini wolithoba weRiphabhliki yeSewula Afrika zamenywa ukukhambela ukuhlonywa okwabanjelwa eDoyelweni leemPhaphamthjini i-Waterkloof ePitori.
IHlangano yeBumbano le-Afrika (OAU) yapheliswa ngomhlaka 10 kuJulayi ngo-2002, ivulela indlela iHlangano yokuHlangana kwe-Afrika (AU). Ukuhlonywa kokuthoma kwakumhlangano wokuthoma e-Durban begodu wafaka ukujanyiswa kwakaMongameli Mbeki njengosihlalo wokuthoma we-AU.
Ngesibawo somNyango weeNdaba zangaPhandle, umNyango wezobuKghwari namaSiko wenza ihlelo lezamasiko ukuthabela ukuhlonywa kwe-AU e-Durban ngoJulayi ka-2002. Ihlelo lalifaka?
Ukudlalwa kwengoma emlayezo ye-AU.
IKhonsati yabaNtu, ifestivali yamafilumi nefestivali yethiyeta.
Ukudlala umbhino estradeni ngokuthanda ziinqhema ezahlukeneko zamasiko nemiqaliso ehlukeneko.
UmHlangano wesiHlanu wamiNyaka yoke waboNgqongqotjhe weThungelelwano leenTjhabatjhaba lomThethomgomo wamaSiko (INCP) wabanjelwa e-Radisson Hotel eDorobheni leKapa ukusuka ngomhlaka 12 ukufikela amalanga nakali-17 ngo-Oktoba ka-2002.
Umnyanya wokuvula owawubanjelwe e-Spier Wine Estate e-Stellenbosch.
Isidlo sabantu abanengi e-Castle of Good Hope.
Ukudlalwa kwe-Beautiful Things?
UmNyango wezobuKghwari namaSiko wabamba iKhonferensi yokuPhatha ngokusezingeni eliPhezulu nokuSetjenziswa kweTheminoloji (TAMA) ukusukela ngomhlaka 19 ukuya mhlana amalanga nakama-21 ngoFeberbari ka-2002 eNdaba Hotel e-Johannesburg. IKhonferensi yayingetheminoloji, ilwazi nokuphathwa kwelwazi esikhathi lapho itheknoloji ingasetjenziswa ukurhelebha abasebenza ngelimi ekorweni yombuso neyangeqadi ukwenza, ukuphatha nokubeka ezingeni elamukelekako kwetheminoloji. Iinthunywa zenarheni nezeentjhabatjhaba neenkhulumi zabakhona ekhonferensini, eyavulwa nguMma uB. Mabandla.
Ukulandela ikambiso ede yokukhulumisana, ipalamende ye-France yaphasisa umthetho ngoFeberbari ka-2002 ovumela ukubuyiswa kweensalela zakaSarah Baartman eSewula Afrika. Umnyanya wokudlulisela kweensalela wabanjelwa ebuZendeni beSewula Afrika e-Paris ngomhlaka 29 Apreli 2002.
Iinsalela zakaSarah Baartman zafika eSewula Afrika ngomhlaka 3 Meyi 2002, begodu kulandela iimbawo zeenhlango ezihlukeneko zabomma, umnyanya wokwembeswa wabanjwa ngomhlaka 4 Arhostosi 2002 eDorobheni leKapa.
Umnyanya wokubulunga isidumbu wabanjwa ngelanga lesiTjhaba laboMma 2002 eHankey ePumalanga Kapa.
Ukuthatjelwa kweLanga lamaFa kwabanjwa e-Mary Fitzgerald Square e-Newtown, eJohannesburg ngomhlaka 24 Septemba 2002. Kilomnyanya, okuyihlanganisela yamahlelo wesitjhaba newephrovinsi, kwagidingwa amatshwayo neenkhungo zeSewula Afrika.
ImiSebenzi yesiTjhaba yamaLimi imtlhogomeli womThethomgomo wesiTjhaba weLimi. Ekufezekiseni iminqopho yomthethomgomo, i-NLS inikela ngemisebenzi yokutjhugulula nokurhumutjha embusweni nakwabanye abadlalindima.
IBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika yihlangano esungulwe ngokomthetho wepalamende eziphendulela bunqopha kuNgqongqotjhe.
Umnqopho walelihlelwana kuqinisekisa ukwenza kuhle nokulingana kezobukghwari namasiko nokufikeleleka kezobukghwari namasiko kuyasekelwa, nokuthi ituthuko kezobukghwari yenzeka kiwo woke amazinga womphakathi. Ifundo ngezobukghwari nebandulo netuthuko ngokunqophiswe kibomma, abantwana, abatjha nabantu abarholopheleko kuba mnqopho.
I-NAC yihlangano esungulwe ngokuya komthetho wepalamende eziphendulela bunqopha kuNgqongqotjhe.
NezobuKghwari namaSiko emPhakathini, esekela, umKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari (NAC) kanye nezamaBhizinisi nobuKghwari eSewula Afrika (BASA).
kuphuhlisa nokuvikela amalungelo welimi wamalimi ali-11 wangokomthetho.
UNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji wamemezela umLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi ngomhlaka 3 Disemba 2002. Ihloso ekulu kuphuhlisa ukusetjenziswa ngokulingana kwamalimi ali-11 wangokomthetho ngombono wokukghonakalisa ukufikelela ngokulingana emisebenzini nelwazini lombuso. Ukufika lapha, ukuphuhliswa nokuthuthukiswa kwamalimi lawo abekagandelelwe ngaphambilini kubonakala kurhabekile. Umleyo womthethomgomo ubophelela umbuso ekuhlomeni amahlelo aragela phambili webandulo namayunithi welimi, ekuphatheni ukufezakaliswa komthethomgomo, ekuthuthukiseni amakghono wabantu nomthangalasisekelo ekundleni yeTheknoloji yamaLimi wabaNtu, kanye nekuhlomeni ukusebenzisana neenkhungo zefundo ephakamileko ezinikela ngamahlelo avunyelwe ngebakwa-SAQA ekusetjenzisweni kwamalimi.
Iqhinga lokufezakalisa lokuqinisa imithethokambiso yomLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi (NLPF) watlanywa bekwaboniswana ngawo efundwenibandulo yeminyango yombuso nemisebenzini yamaphrovinsi yelimi ngoFeberabari 2003. I-NLPF yahlonywa ngoMatjhi 2003.
Iphrojekthi yokulinga yemiSebenzi yokuRhumutjha ngomTato yeSewula Afrika (TISSA) yahlongozwa ngo-2002, ukukghonakalisa izakhamuzi bona zifikelele imisebenzi yombuso ngelimi elikhethwa ngizo. Beyitholakala eentetjhini ezikhethekileko zamapholisa inarha yoke namakliniki weDorobha eliKhulu le-Tshwane phakathi kweveke ukusuka ngo-8:00 ukuya ku-16:00.
I-TISSA yiphrojekthi eqakathekileko neletha imiqondo emitjha ekghonakalisa ukufikeleleka emisebenzini yomphakathi ezakhamizini zeSewula Afrika ngelimi elikhethwa ngizo. Abarhumutjhi bephrojekthi banciphisa isikhala samalimi hlangana kweklayenti nomnikeli wemisebenzi ngokusebenzisa indawo yokufuna irhelebho ngomtato. Umnqopho wesibili wehlelo kuphuhlisa nokuthuthukisa ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko ngenarheni.
Iphrojekthi isisungulo esihlanganyelweko somNyango wezobuKghwari namaSiko, iBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika (PanSALB), umNyango wezePilo, nemiSebenzi yesiPholisa seSewula Afrika (SAPS).
ekuRhumutjheni ngeLimi leTshwayo yahlonywa eBoston Centre eDorobheni leKapa ngo-Arhostosi 2002. Isifundo sokulinga senziwa ngo-Julayi ka-2002 begodu imiphumela izakurhelebha ekuthathweni kweenqunto ngokukghonakala neendleko zoke zomsebenzi wokurhumutjha ngomtato kiyo yoke imisebenzi yombuso eSewula Afrika.
IsiQhema esiYelelisa uNgqongqotjhe ngeTheknoloji yamaLimi wabaNtu (HLT) yaphenyisisa beyabika ngeqhinga elimagadango mathathu ngokuthuthukiswa kwe-HLT eSewula Afrika. Umsebenzi wesiQhema waphela ngomBiko wokuThuthukiswa kweTheknoloji yamaLimi wabaNtu eSewula Afrika ngo-Septemba 2002. Umbiko wawukhuluma ngokuzeleko ngeemphakamiso eziphathelene nokufezakaliswa kweqhinga le-HLT eSewula Afrika kanye nokunikela ngomleyo wemisebenzi yoke eyenziwa siQhema.
Njengehlangothi lejima eliragela phambili le-Hoyozela lokuyelelisa ngelimi, ikhalenda ka-2003 yathuthukiswa beyasatjalaliselwa ebasebenzini bombuso ukukhuphula ukwazi ngomthethomgomo wombuso wekambiso yamalimi amanengi.
Kube nokwanda ekufunweni kwemisebenzi yokutjhugulula nokuhlela, njengombana kutjengiswa magrafu angenzasi.
Iphiko lamaLimi aTjhili lakghonakalisa ukutjhugulula ngamalimi ali-19, asuka elimi lesi-Arabhu ukuya esiTjhoneni.
(1,02%). Ukufuneka kokutjhugululela elimini lesi-Spanish kwanda ngo-52% kanti isiPutukezi sona ngo-140%.
Ukwanda kokufunwa komsebenzi otjhugululiweko kwabonakala nekutjhugululeleni emalimini wangokomthetho wabantu abaNzima.
ImiSebenzi yesiTjhaba yamaLimi (NLS) godu iphuhlisa, iqinisa beyikhuphula ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko wabantu abanzima ngokuthuthukiswa kwetheminoloji ebekwe ebujameni, begodu inokuziphendulela ngokukhambelanisa kwamaphrojekthi ahlukeneko wangaphandle wetheminoloji.
I-NLS yenze amaphrojekthi ambalwa, aqale khulu ekukhutjhweni kweenhlathululimagama ezitheknikhali zeenkolo eemfundweni ezahlukeneko.
amathemu abuthekniki eemfundweni zesayensi yemvelo ezifana nesayensi yemithetho yemvelo (physical science), ibhayoloji, ikhemistri, ibhayokhemistri nebhothani. Ukuthuthukiswa kwetheminoloji emiqondweni emitjha kuzakurhelebha ekufakweni kwamalimi wabantu abanzima njengamalimi wokufunda eenkolweni ukusuka egreyidini 1 ukuya keyesi-6. Ukuthuthukiswa kwetheminoloji emasayensini wabantu, wezokuhlalisana nezomnotho nakho kufaka isandla esikhulu ekuthuthukisweni kwamalimi wabanzima ekubeni asebenze ngokuzeleko njengamalimi wokufunda. Iphrojekthi ifaka iinkundla ezifana nezomlando, ijiyografu, zombanganarha ezisisekelo, zokuphatha embusweni, isayensi yezomnotho nesayensi yezokuphatha.
IPhrojekthi yeTheknoloji yeLwazi lezokuThintana ifaka iinkundla ezimbalwa, nezokuthintana ngomtato, zerhwebo nge-elektroniki, imisebenzi yeposo nezokurhatjha zizakuba lihlangothi lokuthoma, elizakuqala ekutlameni ukulingana kiwo woke amalimi woke wangokomthetho emahlangothini atjhiwoko. Iphrojekthi iyisebenziswano phakathi kwe-DAC, umKhandlu weRhubhululo lezokweLapha neThungelelwano lesiTjhaba lemiRhatjho yomPhakathi (NCRF). Ihloso yalephrojekthi kusabalalisa irhubhululo liye emiphakathini khona izakunikelwa amandla nokukhuphula ilwazi layo ngerhubhululo kanye nokuthuthukisa itheminoloji yezepilo emalimini wendabuko weSewula Afrika.
Kiwo woke lamaphrojekthi i-NLS isebenza ngokubambisana nabasebenzisani abanekghono nababanduliweko kanye nabosolwazi beemfundo. Abasebenzisani babuya emaKomitini weLimi wamaPhrovinsi (PLCs), iinHlangano zesiTjhaba zeLimi (NLBs), amaYunithi wesiTjhaba weenHlathululimagama (NLUs), iinkhungo zefundo ephezulu inarha yoke, abafundisi namalunga womphakathi?
ZobuKghwari namaSiko emPhakathini yindawo yeqhinga elitjha lomNyango wezobuKghwari namaSiko. Umnqopho womnyango kufunisisa kabutjha indima yezobukghwari namasiko ekuvuselelweni komphakathi ngokunikela isekelo lamaqhinga eenhlanganweni zobukghwari. Okumummongo emsebenzini wawo kufakwa nokuhlanganiswa kweenqhema ezinqotjhiweko ezifaka hlangana abantu abarholopheleko, abomma, abatjha nabantwana.
Iphrojekthi yeSentha yomPhakathi weFlemish irhelebhe umnyango khulu kwamambala. Kokuthoma yabamphumela wokobana i-DAC ithuthukise iqhinga elihlangeneko ukurhelebha amasentha bona abonakale asebenza, begodu ngephrojekthi ye-Flemish unikele iqhinga imithombo yokungezelela ukukhupha amahlelo wekhaya ngokusebenzisa amaSentha womPhakathi wezobuKghwari (CAC). Iphrojekthi iqaliswe emaphrovinsini amathathu, asetjenziswa njengeelingelelo ezizakwenziwa kiwo wolithoba amaphrovinsi. Isinikele abasebenzi abangezelelweko nelwazi, begodu beyiqakathekile epumelelweni yeenhlangano zamaphrovinsi zamaSentha womPhakathi. Sathoma ukufikelela izinga lokudzimelela ngaphakathi kwemiKhandlu yangaPhambilini zokwEnza. IThiyeta kaRhulumende ivuliwe godu, godu nezinye iinhlangano sele zithomile ukusebenza ngokukhambisana ne-PFMA, ngamaqhinga wonyaka wokutlama, ukubuyelela kwangekota neenkambiso zokuziphendulela okungekokuthomokhu?
Ihlelo lokuVuselelwa kokuziPhatha belifuna bona sihlele Imbizo yesiTjhaba yokuVuselelwa kokuziPhatha neenhlangano zokuthintana zomphakathi.
eziphathelene nemikghwa, amagugu, nokuzazi, njll. Elinye ihlelo elibe yipumelelo kube lihlelo lonyaka esilikhambisa ngokubambisana nomKhandlu weenHlangano eziziJameleko zabaRholopheleko eveza ukwenza kuhle neendaba zokufikeleleka kezobukghwari ebantwini abarholopheleko?
Itjhuguluko elikhulu libe kufezakaliswa komThetho wamaTjhuguluko wemithetho yezamaSiko ebeyifuna bona zoke iinhlangano zamasiko ezithola iimali emNyangweni zibe ziinhlangano ezihlonywe ngomthetho wepalamende. Lokhu kutjho bona uNgqongqotjhe ubeka usihlalo womkhandlu omunye nomunye. Lokhu kuletha isiqiniseko sokobana iinhlangano ziwela ngaphasi kwemithetjhwana ye-PFMA?
Ukungezelela ekuthuthukisweni kwetjhebiswano eliragela phambili neenhlangano zamasiko, ekuthuthukiseni ifundo yezobukghwari, ukurholophala neminye iminyango kuneendawo ezimbili ezitjha zokusebenza. Elinye lihlelo lemisebenzi yomphakathi elikhulisiweko elaziswa ngesikhathi somHlangano omKhulu wezemiSebenzi, elitjengisa bona zobukghwari namasiko zinendima ezingayidlala ekwakhiweni namkha ekuqinisweni komthangalasisekelo. Elinye yiphrojekthi esahlongozwako nomNyango wezeziNdlu ukufaka abatlami bezobukghwari nabanye abasebenzi bezamasiko ekambisweni yokuqala bonyana zobukghwari zingafaka bunjani isandla ebuhleni behlelo lezezindlu ezibiza kancani?
Ukuqinisa umsebenzi womNyango wezobuKghwari namaSiko ukusukela ngo-1995, iinhlanagno ezimbalwa zisekelwe ngomnyaka-mali ka-2002/2003.
Elinye ihlangothi lekambiso yokusekela lifaka ukutjhuguluwa kwezindlu zokudlalela bonyana zibe ziinhlanagno ezihlonywe ngokomthetho wepalamende ngaphasi komThetho weenHlangano zamaSiko.
Ngonyaka odlulileko kwahlonywa bekwasekelwa ngeemali iinhlangano ezisithandathu zokwenziwa kwamazinga (ama-SGB). Abosolwazi ababuya emazikweni ahlukeneko baqalelela ukubekwa ezingeni kweemfanelo zefundo yezobukghwari emazingeni ahlukeneko nokubeka amakghono emazingeni ahlukeneko.
Unyaka ube neensungulo eziqakathekileko zokusebenzisana neendlela ezihlonywa mNyango wezeFundo (DoE).
Baswa le Meetse afezakaliswa.
esebenzisa zobukghwari njengendlela yokwakha ukwazi ukuqakatheka kwamanzi.
Iindaba eziphathelene nokuzibandakanya kwabantu abarholopheleko kezobukghwari ziwela ngaphasi kwezobuKghwari eFundweni neBandulo. Ngonyaka odlulikeko i-DAC yabamba iKhonferensi yokuBonisana yabaRholopheleko, eyavula indlela eya emthethwenimgomo ngokurholophala. Unongorwana kaNgqongqotjhe wokuFikeleleka kwezobuKghwari wanikelwa i-Akhademi yezobuKghwari namaKhono weZandla aBonakalako (VACA) ngomsebenzi wayo ophuma phambili ekuvezeni nekuhlanganiseni bezobukghwari nabafundi abarholopheleko. I-DAC godu yabamba ngokuhlanganyela iLanga leenTjhabatjhaba labaRholopheleko ne-Ofisi lakaMongameli, e-Kimberley.
Kunamahlangothi amabili wamasentha womphakathi eSewula Afrika. AmaSentha weHlelo lokuVuselela nokwAkha butjha ahlonywa yi-DAC phakathi kwaka-1996 no-2000, kanye namaSentha wobuKghwari wezomLando womPhakathi, ayenikela ngefundo yezobukghwari nebandulo ngaphambi kwamakhetho wentando yenengi ka-1994.
Iphenyisiso ngamaSentha womPhakathi wokuVuselela nokwAkha buTjha lenziwa yi-DAC ngerhelebho lomKhandlu weRhubhululo leSayensi yobuNtu (HSRC). Iphenyisiso lafanisa iinselela eziqalene namasentha belarhelebha ukuthuthukiswa kweqhinga.
iimfundobandulo ezimbili zesitjhaba ezabanjwa ngo-Apreli nango-Oktoba ka-2002, okungiwo enza bona i-DAC inikele nge-R 960 000 emahlelweni wokusekela emaSentheni wezobuKghwari womPhakathi ngo-2002/2003.
AmaSentha womPhakathi wezomLando azibandakanya ekuthuthukisweni kweqhinga lamasentha wezobukghwari womphakathi. I-DAC ithuthukise ukusebenzisana namasentha amadala ukuqinisekisa bona kunokuthuthukiswa kwamakghono nokunikelwa amandla kilawo angamatjha. Ngesekelo le-DAC i-Federetjhini yamaSentha womPhakathi yahlonywa ngo-2003.
Ukuqinisa khulu amasentha wezobukghwari womphakathi, i-DAC itlikitle isivumelwano seminyaka emithathu seenarha ezimbili nombuso we-Flemish sokubandula kanye nehlelo lokulethwa kwemisebenzi KwaZulu-Natal neFreyistata. I-DAC inikele iimali ekukhuliseni iphrojekthi bona iye nakamanye amaphrovinsi aseleko asithandathu.
IHlelo labaNcani kezobuKghwari, eliqale ekuthuthukisweni kwabavumi abancani be-opera, lasungulwa ngo-Juni ka-2002 ngesebenziswano phakathi kwe-DAC nabaNgani kezokuThintana. Iphaliswano lenarha yoke elifaka abavumi abancani abama-22 labanjwa e-Odithoriyamu ye-UNISA, lapho loyo owayenguSekela Ngqongqotjhe uBrigitte Mabandla wayekhona ngokwesikhundla sakhe. Abathumbi ababili, uNomzana Buyani Mlindi noDesmond Ntshebe, banikelwa abonongorwana ababenikela omunye nomunye umthumbi ithuba lokobana athole ivakatjho eliya eSikolweni se-Opera i-Queensland e-Brisbane enarheni ye-Australia. Kunehloso yokobana kuragelwe ihlelweli phambili ngo-2003/2004.
ukghonakalise ukuzibandakanya kwamazinga woke wemibuso yamaphrovinsi nemibuso yeendawo. UmNyango ubekele ngeqadi iingidi ezihlanu zamaranda ku-MRM ezakusetjenziselwa umthangalasisekelo, nokunikela ngesekelo lezokuphatha emisebenzini yayo.
UmHlangano omKhulu wokuVuselelwa kokuziPhatha ohlelwe mNyango wezobuKghwari namaSiko wabanjwa ngo-Apreli 18 2002.
Iqhinga lokwakha isebenziswano neenhlangano zeendaba ezibonwe njengabangathunywa esitjhabeni ngobukhulu baso.
Ihlelo eliyame ekusebenzisaneni okuhloswe ngalo ukufezakalisa iqhinga elizeleko nelifaka woke umuntu.
NgoJanabari 2003, iTjhatha yokuziPhatha yeSewula Afrika yahlonywa begodu nefundobandulo yokutlama ngokwamaqhinga yabanjwa ukusukela amalanga naka28 kuFeberbari ukuya ku-1 Matjhi 2002 ukukhupha iqhinga lebhizinisi elibeka kuhle okuqakathekileko eqhingeni le-MRM, kufaka hlangana iqhinga lezokuthintana kanye nombiko ngombono nomnqopho. Iimfundobandulo zamaphrovinsi zokulinganiswa nabakhambelanisi, okuveza kuhle iqhinga lokwamukelwa, zithuthukisiwe.
Ukuthuthukiswa kwamabubulo wezamasiko afaniswe njengehlangothi elikhulu lokuthuthuka kwezemnotho nokudalwa kwamathuba wemisebenzi. Ngokusekela, ukuphuhlisa nesekelo leemali elinqophileko, umNyango ufuna ukukhuphula iinkoro zamafilimu, umbhino, ukukhutjhwa kwemitlolo, ikghono lezandla, zokutlama nezobukghwari obubonakalako.
UbuNqophisi beenTjhabatjhaba buhlose ukuqinisekisa bona boke ikghono lezandla buyazuza ekubeni lihlangothi lomphakathi weentjhabatjhaba. Ukuphatha iimvumelwano zeentjhabatjhaba, ukwakha isebenzisano yamaqhinga ngeminikelo yeenarha zeentjhabatjhaba nesekelo lokubandakanyeka kweSewula Afrika ezehlakalweni zangaphetjheya kuqakathekile kilomnyango.
IFandetjhini yesiTjhaba yamaFilimu namaVidiyo yihlangano ehlonywe ngokomthetho wepalamande eziphendulela emNyangweni wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji.
Ihlelo lokuqedwa komtlhago lilungisa ngokutjheja iinkoro zekghono lezandla, zombhino, zamafa nezokuvakatjha zamasiko. Ihlelo lokuthuthukiswa kwamakghono sisungulo seminyaka emithathu esisekelwa ngeemali mNyango wezabaSebenzi, esinikela ngebandulo eenkorweni zekghono lezandla, zokutlama, zobukghwari obubonakalako, zamafa, zombhino namafilimu.
Ipumelelo ekulu ngonyaka odlulileko kwaba yiMbizo yesiTjhaba yeKghono leZandla eyayikhambisana nomHlangano omKhulu weTuthuko eDzimeleleko (WSSD), kany enokuzibandakanya kwawo wolithoba amaphrovinsi. Enye yeenzuzo kwaba kuhlelwa msinyana kokwazisa ngekghono lezandla nekghono lamaphrovinsi lokuqalana nekoro yekghono lezandla. Okhunye obekuphambili kwaba kuleywa kokugcina kwe-CREATE SA, okwasungula ukulinga nokuthoma ukunikela isisindo esebenziswaneni ne-SETA yezokuBikwa kweeNdaba, zokuKhangisa, zokuGadangisa, nokuPaka, nokuVeza AmaButhelelo WeYiLando WesiTjhaba (MAPPP) nomNyango wezabaSebenzi?
Okhunye okuphambili kwaba lirhubhululo elenziwa ngokwehlukana ngokwamasiko. ISewula Afrika yabamba i-INCD beyarhola phambili ekubekeni ubujamo beenarha ezisathuthukako mayelana nesisetjenziswa esihlongozwako sokuvikelwa kokwahluka ngokwamasiko. Yesine kwaba kuqiniswa kwehlelo lokuqeda umtlhago elingena enyakeni walo wesithathu ekurhelejweni ngeemali. Amaphrojekthi amanengi athoma ukutjengisa amakhakhazela womsebenzi esele wenziwe kiwo wolithoba amaphrovinsi?
Ngokuya kwebubulo lezombhino sathoma ukubona imbalo yeemphakamiso zesiQhema esiSebenzako seBubulo lezomBhino zithoma ukutjhugululelwa kobunye ubujamo minyango yombuso kobana zilungise izinto zokulawula zebubulo lezombhino.
lemSebenzini (LRA). IBhodo yeRhelebho lezomThetho yangenelela nayo beyajamisa ihlelo lokubandula amagqwetha asafundako kilekoro. UmNyango wezokuRhwebelana namaBubulo waletha amatjhuguluko bona kuboniswane ngawo emThethweni wokuBhadelwa kwabaDlali kanye namatjhuguluko embalweni yababhini ekurhatjheni. IFandetjhini yesiTjhaba yamaFilimu namaVidiyo isebenza kuhle begodu iqiniswe kusungulwa kwesiKhwama samaFilimu aZeleko. Ngo-2002, iMakethe yamaFilimu yesiThengi yakghonakalisa ukuhlangana kwebubulo lamafilimu njengekoro ehlangeneko ethintanako.?
UmKhandlu weziNto eziFanako zeBubulo lokuGadangisa (PICC) uqinise i-ofisi lawo bewathuthukisa iqhinga elibonakala kuhle nerhelo lemiraro engabasithikamezi ekukhuleni. Amaphrojekthi amakhulu kube kufezakaliswa kwephrojekthi ye-First Words in Print kanye nokuhlonywa kwe-Writers Network.?
Kunamaphrojekthi amakhulu ambalwa afana nokutjengiswa kwehlelo lokuqedwa komtlhago kanye nokufuna iimali zokusekela ezitjha nokukhutjhwa nokufezakaliswa kwehlelo le-CREATE SA begodu nokwenza isiqiniseko bona liletha okulindelweko. Sizabe sihloma imakethe yombhino efana neSithengi ukwenza umhlangano otjhejileko wabo boke abadlalalindima ebubulweni. Kufanele senze indlela ehlangeneko yekoro yekghono lezandla. Sizabe senza ukuhlolwa kwepahla ekorewni yekghono lezandla kanye nokufuna bonyana singayihlanganisa bunjani lepahla bona ibe lithungelelwano elisebenza kuhle. Ibubulo lezamafilimu lizakubona ukutlikitlwa kweemvumelwano zokukhiqiza ngokusebenzisana ezimbalwa nenarha ye-Ireland ne-Italy. Hlangana namanye amaphrojekthi, sizabe sikhupha isiKhwama samaFilimu aZeleko silungiselela u-2004 lokha iSewula Afrika nayihlongozwa njengokunqotjhiweko nokukhethekileko eFestivalini yamaFilimu ye-Cannes e-France.?
UmNyango waragela phambili ngokusekela umKhandlu weziNto eziFanako zeBubulo lokuGadangisa, kanye nokuhlonywa kwe-Writers Network etholakala eSentheni yeeNcwadi, eDorobheni leKapa. UmNyango godu warhelebha iSentha yeeNcwadi ekusekeleni ngeemali iphrojkethi yokuveza AmaButhelelo WeYiLando WesiTjhaba wokulinga we-First Words in Print, akhupha ngepumelelo iincwadi ezifanele abafundi abatjha emalimini amanengi?
IHlelo lomBhino liziphendulela ngokufezakaliswa kwamaqhinga amabili aqakatheke khulu, okuliQhinga lokuThuthukiswa kweBubulo lamaSiko (CIGS) ngonyaka ka-1998 kanye nesiQhema esiSebenzako seBubulo lomBhino (MITT) ngonyaka ka-2000. Irhubhululo le-CIGS lafanisa izenzo eziqakathekileko okwakufanele zenziwe ukufikelela ukuthembisa kwebubulo lombhino ekufakeni isandla ekukhuleni komnotho. I-MITT yenza iimphakamiso ezima-37 ekwakubonakala bona ziqakathekile ekurarululeni ukungabikhona kweragelo phambili ebubulweni. Womibili AmaButhelelo WeYiLando WesiTjhaba abona umbuso njengonendima ekulu ongayidlala ekukghonakaliseni ukufikeleleka emathubeni wezomnotho.
Ngokubambisana neminye iminyango yombuso kanye neenhlangano ezihlonywe ngokuya komthetho wepalamende, i-DAC ifezakalisa amaphrojekthi ahlukeneko aqaliswe ekuthuthukiseni ibubulo. Okulandelako maphrojekthi amakhulu aphethwe mNyango ngonyaka weemali ka-2002/2003.
IRhelo lamagama leBubulo lezomBhino leSewula Afrika linemininingwana yezokuthintana nelwazi elinerhelebho ngendima yabadlalindima ebubulweni. Liqinisekisa bona iminyango yokuthintana ihlala ivuliwe kunanyana ngubani onekareko ebubulweni lezombhino leSewula Afrika. UmNyango unikele ngesekelo ephrojekthini ukusukela eminyakeni emithathu edlulileko.
IVeke yomBhino weSewula Afrika yiphrojekthi yonyaka nonyaka ebanjwa ekupheleni kwaka-Arhostosi, iyisebenziswano hlangana nomNyango nomKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari (NAC). IVeke yomBhino ka-2002 yabanjwa ukusukela ngomhlaka 24 Arhostosi ukufikela ngomhlaka 31 Arhostosi. Isehlakalo sikhanjelaniswa besifezakaliswe yeThrasti yesiSungulo sokuThuthukiswa kweBubulo lezomBhino (MIDI) begodu yindlela yokuthuthukiswa kombhino weSewula Afrika odlalwa bunqopha norekhodwakho ngokurhatjha, ukwazisa nokuphuhlisa imikhiqizo yombhino yekhaya. Ngesikhathi seVeke yomBhino yeSewula Afrika abarhatjhi abanengi bangezelela amarhelo wabo wombhino weSewula Afrika, ngokunikela ababhini bekhaya ithuba lokumaketha imikhiqizo yabo nengeniso efana nemali ebhadelwa abanikazi abanelungelo lemitlolo. Isehlakalo sango-2002 besiqale ukudlala bunqopha, ukudala imisebenzi kabadlala bunqopha, amatheknitjhiyeni namanye amabhizinisi ahlobeneko.
Imihlangano yabanjwa hlangana kwe-DAC, iBhodo yeRhelebho lezomThetho (LAB) neYuniyoni yeSewula Afrika yomBhino (MUSA). Ngemva kokubonisana okungeneleleko, i-LAB yakhetha isiphathiswa ukuphatha iphrojekthi yeBhodo yeRhelebho lezomThetho isikhathi soke begodu kwavunyelwana bona?
Igqwetha eliwufundeleko umsebenzi namagqwetha amabili asafundako azakukhethwa ukusebenzana nemilandu esaleleko enikelwe umNyango yiYuniyoni yomBhino yeSewula Afrika (MUSA).
Iphrojekthi yokulinga yeminyaka emibili izakwenziwa e-Gauteng begodu kuzakuvulwa i-ofisi e-Newtown.
Iphrojekthi izakuthoma ukusebenza ngo-Oktoba ka-2003.
I-DAC izakuragela phambili ukuthintana nomNyango weeNdaba zeKhaya (DHA), umNyango wezabaSebenzi (DOL) kanye nemiSebenzi yeSewula Afrika yezokuButhelelwa kwemiThelo ukukhulumisana ngendlela yeragelo phambili mayelana neemvumo zokusebenza ebubulweni lezombhino. Ukubonisana okuragela phambili kuzakwenziwa nabo boke abadlalindima ngonyaka weemali ka-2003/2004.
UmNyango unikele i-NFVF ngomthombo omutjha werhelebho leemali ukuhloma isiKhwama samaFilimu aZeleko esibalelwa eengidini ezima-35 ngesikhathi se-MTEF ngo-1995. Isikhwama sizokukghonakalisa i-NFVF ukuqinisekisa bona iSewula Afrika inamasiso amanengi emafilimini amatjha azeleko nokurhelebha ukuthola isekelo leemali zokungezelela kubasisi bekhaya nebeentjhabatjhaba. Isebenziswano ehle khulu yenziwe neminyango ehlukeneko yombuso, khulu khulu umNyango wezokuRhwebelana namaBubulo newezokuThintana. Laba basebenzisani sele bathoma ukujamisa umthethomgomo, izakhiwo neenkambiso ezizakuba mvuzo wokukhiqizwa kwamafilimu ngenarheni. I-NFVF ilethe ngaphambili iqhinga lokwenza lokuphuhlisa ibubulo lamafilimu eSewula Afrika.
Ngo-2002/2003 omunye wemizamo yobuNqophisi obuKhulu kwaba yimBizo yesiTjhaba yezobukghwari bezandla emHlangweni omKhulu weTuthuko eDzimeleleko. Nanyana umQaliso weziNto eziHle wawujamele isitho semBizo, ihlangothi elikhudlwana lokubakhona komnyango lapho kwakuyimBizo, eyayineendlwana zokuqalisela zamaphrovinsi woke alithoba kanye nendlwana yetjhumi eyayitjengisa umsebenzi wamanye amaphrojekthi we-DAC wokuqedwa kwendlala. Ikambiso yenziwa ukuqinisekisa ukuzibandakanya okuzeleko kwamaphrovinsi, okusibonelo somukghwa omuhle ekusebenzisaneni kwemibuso.
Isehlakalo saba yipumelelo ekulu, ngombana maphrojekthi ama-380 azibandakanyako kanye nengeniso engaphezu kweengidi ezimbili yenziwa phakathi kweendlwana zokuqalisela ezilitjhumi. Umqaliso manje sele uthole indawo kanomphela e-Bus Factory e-Newtown, Johannesburg. Lendawo isebenza njengesizinda sokukhangisa ubukghwari bezandla beSewula Afrika.
Iindawo eziqakathekileko zokusebenza ze-DAC ekorweni yezobukghwari bezandla zikhuthazwa yi-CIGS. Iindawo zifaka: ukhambelanisa ikoro, ukufikeleleka emakethe yekhaya neyeentjhabatjhaba, ukufikeleleka eensetjenzisweni zokukhiqizwa komsebenzi wezobukghwari bezandla, ibandulo nokuthuthukiswa kwemikhiqizo, kanye nokwenziwa kokufikelela irhelebho leemali lamabhizinsi amancani wezobukghwari bezandla.
sokwenza umncamo werhalasi eSewula Afrika. Iphenyo lathola bona isikghonakalisi esinjalo sasingakghoneka, begodu i-DAC, i-CSIR neKoporasi yokuThuthukiswa kwezamaBubulo (IDC) yabamba umnyanya lapho lokhu kwavezwa khona. Abadlalindima abanekareko babawiwa bona balethe amaqhinga webhizinisi ku-IDC. I-Universal Crystal Glass yaletha isiphakamiso esaba yipumelelo. Njengekambiso yokuthonywa kwebhizinisi, abajameli ababili ababuya ku-Universal Crystal Glass bathola ibandulo lokusebenzisa umtjhini wokwenza irhalasi eRiphabhiliki ye-Czech ngoMatjhi ka-2003. ISewula Afrika izakuthoma ukwenza umncamo werhalasi kokuthoma ngo-2003.
I-DAC isekela Indaba yonyaka nonyaka yeenTjhabatjhaba yokuTlama iminyaka emibili edlulileko. Lesi sehlakalo kwaku yikhonferensi yinye kuphela yezokutlama eSewula Afrika begodu nengekulu kunazo zoke e-Afrika eseSewula, yayihlanganisa abatlami ababuya iphasi loke ukuzokwabelana ngemikhumbulo namagugu wemikghwa emihle yokutlama. Ngesekelo le-DAC, isehlakalo samukela iinthunywa ezima-850 ngo-2002. iphrojekthi ekhethekileko yabatlami abatjhaba abanzima yenziwa ngerhelebho le-CREATE SA.
IPhiko lokuNqophisa eliKhulu lokuThuthukisa zamaSiko laqalelela ukuzibandakanya kweSewula Afrika ekambisweni ye-INCP yokuthuthukisa isisetjenziswa seentjhabatjhaba sokwehlukana ngamasiko.
kwephasi ngakwezomnotho, amasiko nokurhwebelana lavunyelwa.
Nombono, belalethwa ngaphambi kwekhonferensi ye-INCP eyayise seSewula Afrika eDorobheni leKapa.
UmNyango wagunyaza bona i-HSRC iqalisise umraro wokwethembeka kweembalobalo zamasiko neenkomba beyiphakamise neqhinga lokugunyaza kwerhubhululo eliragela phambili. Okwatholwa yikomitjhana ekuthomeni kutjengisa bona iinkomba ezikhona kwanjesi azitjengisi ngokuzeleko ubujamo bebubululo lezamasiko eSewula Afrika. Ikambiso yokubonisana nabadlalidima abafaneleko izakwenziwa ngonyaka weemali ka-2003/2004.
IPhrojekthi yokuQedwa kweNdlala ye-DAC eyasungulwa ngo-1999, yanikela ngamathuba wemisebenzi ebantwini abazi-2 700 beyabandula abazi-10 000. Abasebenza ngobukghwari bezandla nabadlali bazuzile ngebandulo lezamabhizinisi. Ukuthuthukiswa kwemikhiqizo kube ngokuqalwe khulu, ngomphumela wokobana imikhiqizo ebuya emaphrojekthini ambalwa yakhethelwa Imbizo yobuKghwari bezandla yesiBili eyayisemHlanganweni omKhulu weTuthuko eDzimeleleko owawubanjelwe e-Johannesburg ngo-2002.
Ngepumelelo yamakhonsati wasimahla wombhino ayebanjwe njengehlangothi leHlelo lomBhino eeNdaweni zomPhakathi e-Gauteng, i-MIDI Trust ikhulisela lelihlelo kiwo woke amaphrovinsi njengehlangothi lokuThatjelwa kweVeke yomBhino ngoSeptemba ka-2003. Edorobheni leKapa, amakhonsati athandwa khulu ngendlela yokobana imbalo yawo yangezelelwa, ukusuka kwamane ngo-2001 ukuya kwabunane ngo-2002.
IPhrojekthi ye-Boardwalk e-Port Elizabeth yathengisa ubuciko obubalelwa ku-R176 000 ngeenyanga ezintathu zokuthoma. IKhayalethu phrokethi ese-Alexandra, ibe nepumelelo ekutholeni isivumelwano sokusebenza sokwenzela beentolo zakwa-Pick Pay ama-peg bags. Njengomphumela wokuhlangana phakathi kweKhumbula-Zulu ne-Sothebys, abasebenza ngobukghwari bezandla bazakuba nomsebenzi nangomuso begodu inengi labo lingabandulelwa ukunikela isidingo esikhulu sabathengi.
Iphrojekthi yebandulo yokuthuthukiswa kwamakghono emaBubulweni wezokuTlama yenziwe ngokusebenzisana ne-MAPPP SETA nomNyango wezabaSebenzi. Iqhingeli lisekelwa ngeemali siKhwama sesiTjhaba samaKghono begodu likhanjiswa yiphrojekthi ye-CREATE SA engaphasi kwe-MAPPP. Amahlelo wokuthuthukiswa kwamakghono sikhuluma nje ayafezakaliswa emikhakheni ehlukeneko, kufaka hlangana ikghono lemisebenzi yezandla, ibhizinisi lobukghwari bezandla, ukukhiqiza butheknikhali ezehlakalweni ezibunqopha, ukuthuthukiswa kwemikhiqizo, ibhizinisi yombhino netheknoloji yombhino.
Iinsungulo eziragela phambili zebandulo ziyafezekiswa ngokusebenzisana neenhlangano ezisebubulweni. Iphrojekthi yokulinga yokuphathwa kombhino nezokuphatha yenziwa ePumalanga Kapa, Limpopo, Tlhagwini Kapa neTjingalanga Kapa. Kenye nenye iphrovinsi ababhini bafakwa ebandulweni leveke yinye ngeendaba zokuphatha embhinweni nebandulo. Lephrojekthi yafezakaliswa yi-Showbusiness Foundation (2001) neZakheni Music Trust ngo-(2001/2002). Pheze ababhini abama-500 bazibandakanya kilelihlelo. IZakheni Music Trust lihlelo eliragela phambili ngonyaka weemali ka-2003/2004.
I-DAC godu isekela iHlangano yabaRhelebha ababhini yeSewula Afrika njengenye yamaphrojekthi wokusekela ekuthuthukisweni kwamakghono. Solokho lahlonywa ngo-1992, ihlangano sele izibandakanye ekuthuthukisweni kwabosotheknitjhiyeni abancani kezemidumo, ukukhanyisa nokwakhiwa kwendawo yokudlalela. Ihlangano inamalunga ama-350 asafundako namatheknitjhiyeni kanye namahlelo wokurweyila ne-France, Denmark, Holland, USA, Ireland neNorway.
I-INCP akusi yikhonferensi kwaphela eDorobheni leKapa, kodwana ikambiso yoke, eyayifaka uNgqongqotjhe owayerhola iinthunywa ezaziyokuhlangana nomNqophisi-mazombe we-UNESCO. Indaba yeenarha ezisathuthukako yokurhola eenkulumiswaneni ngokuhlanga kwepahsi ngakwezomnotho ithumela umlayezo oqakathekileko ephasini. Indima i-DAC ethoma ukuyidlala endimeni yezamasiko weentjhabatjhaba iqakathekile. iSewula Afrika sele iimkhulumeli weenarha ezisathuthukako begodu silinga ukufaka ezinye iinarha ezisathuthukako emisebenzini ye-INCP. Isibonelo, ku-Africa Caribbean Pacific Forum, iSewula Afrika ithole isitulo sokuba ngusihlalo wephiko le-sub-Saharan Afrika unyaka woke. Ngamatjhuguluko ekuphathweni kwe-SADC, umnyango wezamasiko uqinywe yiKoro yezokuHlalisana begodu nakunjalo iSewula Afrika nezinye iinarha ze-SADC zaqunta ukudosa phambili ngesikhathi somHlangano kaNgqongqotjhe eSewula Afrika, ngokusebenzisa lomhlangano njengeforamu yokuthuthukisa amasiko esifundeni?
Sihlele butjha okuqakathekileko kithi ukukhuphula igugu ezingatholwa etjhebiswaneni leenthabatjhaba. Sisukile endleleni yokuthola irhelebho kubanikeli saya etjhebiswaneni eliyame ekusebenzisaneni, okuyindlela edzimeleleko erhelebheni lokuthuthukisa. Isebenziswano lethu lokuthoma, iSwedish Institutional Fund, laba yinto etja ngombana sathola imali iminyaka esuka kemihlanu ukuya kwelitjhumi besenza indlela engasetjenziswa ehle khulu.
athuthukise amaphrojekthi womabili.
okurholela okungekokuthoma ekuvulweni kwamathuba wemisebenzi esikhathini eside.?
Sinendima eqakatheke khulu okufanele siyidlale ku-NEPAD begodu nasizakwenza lokho kufanele sibeke amasiko phambili besiveze ubuhle bebubulo lamasiko ekudzimeleliseni nekuphuhliseni ukwehlukana ngamasiko. Ukusebenzisana kweminyango eyehlukeneko ngakho kuyaqakatheka. Sizabe godu sikhuphula indima yeSewula Afrika eenhlanganweni zeenarha ezingaphezu kwezimbili ngombana singengakathomi ukusebenzisa ubulunga bethu ukusebenzela inarha yekhethu, godu sifanele sisebenzise imithombo yamakghono eenhlanganweni ezikhambelanako. Ukusebenzisana hlangana kweenkoro ezahlukeneko ngenye yeendawo esizayiqala khona sizakuba nehlohlomezelo eenquntweni ezizakuba nomthelela emasikweni.?
Iphrojekthi ekulu kuzakuba kugidingwa kwemiNyaka eliTjhumi yeDemokhrasi yeSewula Afrika ngaphetjheya, begodu izakuba yiselela mayelana nemithombo ekhona. Sizabe siqale iminqopho yokugidingwa godu sisebenzisana neKomiti yaboNgqongqotjhe ukusebenzisa lelithuba ukuphuhlisa inarha besitjengise ngamasiko wethu ahlukileko nakarisako. Amanye amathulusi esizawasebenzisa kugidingwa kwamalanga wesitjhaba.?
Umnyango kwanjesi ugcina iimvumelwano zeentjhabtjhaba ezima-32, ezifaka hlangana iimvumelwano zeenarha ezingambili, amakomiti ahlanganyelweko namahlelo wokusebenzisana (POC).
iinkontraga zihlangabezana nekareko yezetuthuko yawo womabili amahlangothi.
Ikhabhinedi yavumela isiKhwama esihlanganyelweko sezamaSiko se-Swedish-SA, esizakwenza bona iSewula Afrika isebenzisane ne-Sweden esikhathini esiminyaka emihlanu ukuya kwelitjhumi. Isilinganiso senani lesikhwama ziingidi ezima-30 ngonyaka.
Iinthunywa ze-DAC zajamela iSewula Afrika eKomitjhinini yokuBambisana yeeNarha ezimBili (BNC) ehlangana kwe-Flanders neSewla Afrika eBrussels ngoFeberbari ka-2003.
IHlelo lokuSebenzisana leminyaka ka-2003-2005 kwavunyelwana ngalo belatlikitlwa ngesikhathi se-BNC eBrussel.
Umhlangano weenarha ezimbili wabanjwa e-Paris ngoFeberbari ka-2003 phakathi kwakaNgqongqotjhe uNgubane nomlinganakhe we-France u-Aillagon, ukubonisana ngokuqiniswa kokusebenzisana phakathi kweSewula Afrika ne-France kwezamasiko. I-France izinikele ekukhulisweni kwesebenziswano bona ifake iinsungulo ezisuka komunye umbuso ziye komunye. Iindawo zesebenziswano ezihlongozwako kuthuthukiswa kwemakethe yombhino weSewula Afrika, ukutlama, ibandulo lezamafa, ubukghwari bezamatje, itheknoloji yezamalimi wabantu, umbhino neendaba zobunikazi bangokomthetho bokutlama.
isethulo ngokubambisana nomNyango eKomitini yezobuKghwari namaSiko. Ubulunga beSewula Afrika eFandetjhinini ye-Commonwealth buzakuphathwa ngo-2003/2004.
Iinthunywa ze-DAC zazikhona ekuBonisaneni kwamiNyaka yoke kwe-Swedish.
Iimvumelwano ezitjha zatlikitlwa ne-Iran, Benini ne-Italy.
IHlelo lokuSebenzisana latlikitlwa ne-Peoples Republic of China ngoMatjhi ka-2002. Iinthunywa zeSewula Afrika zavakatjhela lenarha ukutlikitla isivumelwano?
UmNyango wamukela iinthunywa zomBuso we-Flemish njengengcenye yeenkulumiswano zesibili ukuqinisekisa isekelo elibuya embusweni we-Flemish esikhathini esiminyaka emithathu ekuthuthukisweni kwefundo nebandulo kezobukghwari, ubukghwari bomphakathi neenkoro zoubciko KwaZulu-Natal, Limpopo neFreyistata.
ISewula Afrika yazibandakanya emhlanganweni wokuthoma wesiQhema saboNgqongqotjhe bezamaSiko be-Afrika, Caribbean ne-Pacific (ACP) e-Dakar eseSenegal. Umnqopho womhlangano bekukukwenza nokuvuma iQhinga le-ACP lamaBubulo wamaSiko nemiThethomgomo yamaSiko.
INdawo eQakathekileko yomPhumela wesiBili: UkuPhuhlisa, imithombo nokhambelanisa isebenziswano leentjhabatjhaba hlangana kwabadlalindima kezobukghwari namasiko eSewula Afrika nephasini.
I-Via Khatlehong Pansula Dancers yazibandakanya efestivalini yomdanso olula.
I-Heavy Spirits Jazz Ensemble ye-Atteridgeville, ePitori yazibandakanya efestivalini ye-jazz.
UFancy Galada nesiqhema bathola isekelo, nomtlami ongu-Sister bucks, nabakhangisi bazibandakanya emigidingweni yeLanga leKululeko.
Irhelebho lanikelwa i-Oppikopi bona ithumele iinqhema ezimbili zeSewula Afrika ukuyozibandakanya eFestivalini ye-Pukkelpop.
Umkhiqizo wokubambisana phakathi kwe-Sibikwa Community Theatre Project ne-De Nieuw Amsterdam Theatre e-Amsterdam yasekelwa.
Ngokubambisana nobuZenda bebuKhosini be-Netherlands, irhelebho lanikelwa i-Oppikopi ukuthumela iinqhema ezimbili zeSewula Afrika ukuzibandakanya efestivalini ye-Lowlands.
I-Fra Fra Sound/Sa exchange ensemble yathola isekelo.
UYvonne Chaka Chaka nesiqhema sakhe badlala emigidingweni yeLanga leKululeko e-London.
Abenzi mafilimu abasebancani bazibandakanya eFestivalini yamaFilimu ye-Commonwealth.
UVicky Doesebs obuya KwaZulu-Natal wasekelwa ngeemali ukuyokufunda iphepha mayelana nendima yezobukghwari ekuyeleliseni nekukhandelweni kwe-Aids emhlanganweni omkhulu.
Umqaliso we-Aids i-Break the Silence wabasebenza ngobuKghwari bamaLungelo wobuNtu wasekelwa.
AmaBhunu avakatjhela iCaribbean begodu abamba iimVeke ZeSewula Afrika e-Jamaica, St Kitts ne-Nevis, Trinidada and Tobago neGuyana.
Isiqhema sombhino seSiyakhula esibuya KwaZulu-Natal sazibandakanya emiGoidingweni yeLanga le-Afrika e-Jamaica ne-the Bahamas, begodu umthiyi weentolwani wathunyelwa e-Jamaica ngo-Apreli efestivalini encani yabathiyi beentolwani.
IThuba Thulisa Brothers yazibandakanya e-Wemelere Festival on African Roots e-Havana.
USandile Dikeni, oyimbongi wathunyelwa e-Medellin ukuyozibandakanya eFestivalini yeenTjhabatjhaba yeenKondlo.
Isiqhema sabadansi beSewula Afrika sathunyelwa e-Indonesia ukuzibandakanya ekuGidingweni kweLanga leSewula Afrika elalihlelwe buZenda beSewula Afrika e-Libya.
I-J.M. Ntsime Traditional Dancers yazibandakanya emigidingweni yeLanga leKululeko.
Kokuthoma isiqhema sengoma nomdanso seSewula Afrika sazibandakanya eFestivalini yeentjhabatjhaba ye-Rabat. Isiqhema sadlala emaphorivinsini amahlanu we-Morocco.
AbaVezimaButhelelo wesiTjhaba be-Tafelberg noSkotaville Media bazibandakanya emButhanweni weeNcwadi weenTjhabatjhaba e-Dakar.
UJudith Sephuma noSipho Gumede nesiqhema sakhe bazibandakanya eFestivalini i-Saint Louis Jazz e-Senegal, ekugidingweni kweminyaka eli-10 yeFestivali ye-jazz.
IKhwaya yeYunivesithi yePitori yazibandakanya ema-Olimphikini wamaKhwaya.
AmaBongos, okubadansi besikhethu beLimpopo, bajamela iSewula Afrika eFestivalini yamaSiko aHlukeneko e-Canberra.
Isiqhema se-African Jazz esaziwa nge-Water Colours okungeseSoweto, sazibandakanya emigidingweni yeLanga leKululeko.
I-Young Black Mambazo yazibandakanya emafestivalini amanengi wombhino ahlukeneko.
Abadansi be-Ballroom beKapa bathola isekelo leemali lokuzibandakanya emaPhaliswaneni wePhasi womDanso we-Ballroom ebekabanjelwe e-Miami.
Isiqhema sombhino wamakhwaya seBonisudumo se-Springs sazibandakanya kuma-Olimphiki womBhino wamaKhwaya we-Neafoundland.
I-DAC yasekela ngokubambisana umkhiqizo weentjhabatjhab a wokuyelelisa nge-Aids, owawubizwa nge-Free Birds, owavakatjhela imiphakathi yemakhaya yeSewula Afrika.
Isiqhema sokudansa sabamatjhumi amabili, odlala ifluti nombhini obuya ePeoples Republic of China sazibandakanya Ku-National arts Festival?
Ifestivali yamafilimu we-China yeemveke ezintathu yabanjwa e-Pitori, eDorobheni leKapa ne-Johannesburg ngoNonemba ka-2002.
Iinthunya zezamafilimu ezilikhomba ezibuya e-Peoples Republic of China zavakatjhela umNyango wezobuKghwari namaSiko amalanga alitjhumi. Imihlangano yabekelwa iPitori neDorobha leKapa. Iinthunywa zeSewula Afrika zamaFilimu zizakuvakatjhela i-Peoples Republic of China ngo-2003?
UmNyango wamema iimvakatjhi ezilikhomba zabatloli ezibuya e-Peoples Republic of China ngaphasi kweHlelo lokuSebenzisana. Iinthunywa zabatloli beSewula Afrika zizakuvakatjhela i-Peoples Republic of China ngo-2003?
IJapan yanikela ngerhelebho lomnikelo leengidi ezine ku-Fandetjhini yamaFilimu namaVidiyo khona kuzakutholakala iinsetjenziswa zamavidiyo namafilimu ngo-2002. Iinsetjenziswa zizakufika eSewula Afrika ngo-2003.
Isebenziswano ihlonyiwe hlangana kweSewula Afrika ne-New Zealand ephrojekthini ethi-Arts against Crime.
ISewula Afrika yabamba iThungelelwano lesiHlanu leenTjhabatjhaba lomThethomgomo wamaSiko lomhlangano waboNgqongqotjhe ukusuka mhlana amalanga naka-14 ukuya nakali-16 Oktoba ngo-2002 eDorobheni leKapa. Umhlangano wakhanjelwa ziinarha ezimatjhumi amabili nanye, kanti i-UNESCO yayimtjheji.
NgoFeberbari ka-2003 uNgqongqotjhe Ngubane nesiqhema esiSebenzako saboNgqognqotjhe se-ICNCP sahlangana e-Paris nomNqophisi-mazombe we-UNESCO, uNomzana Matsuura, ukubonisana ngokurageliswa phambili kwesivumelwano seentjhabatjhaba sokwehlukana ngamasiko ne-UNESCO. Amalunga agunyaziweko kade asebenza ngesisetjenziswa esitlanyiweko iminyaka emithathu edlulileko.
Ikulumiswano yomhlangano ngokwehlukana ngamasiko yavunyelwa njengehlelo lekulumiswano le-Khonferensi maZombe ye-UNESCO ngoSeptemba ka-2003. Iinkhulu ze-DAC zazibandakanya emihlanaganweni ye-INCP yesiqhema esisebenzako e-Norway ne-UK ukulungiselela umHlangano waboNgqongqotjhe, bezabamba umhlangano wesiqhema esisebenzako e-Johannesburg ngoMeyi ka-2002. ISewula Afrika neSenegal ngokuhlanganyela zirhola iphenyo elenzelwa i-INCP ngokuthuthukiswa irhelo leensetjenziswa zomthetho nezeemali elingasekela amafa abonakalako inarha yoke nephasini loke, igunya latholakala emHlanganweni waboNgqongqotjhe eDorobheni leKapa ngo-2002.
UmNyango wazibandakanya esiBethamthethweni maZombe se-UNESCO ngo-2002 kanye neenQhemeni eziSebenzako zamaFa ekuthuthkiseni imihlangano yokuvikelwa kwamafa athintekako. I-DAC godu yajanyelwa emhlanganweni wesihlanu wokusebenzisana owawuphakathi kwe-Japan neSewula Afrika kanye nemhlanganweni wokuthoma we-ACP waboNgqongqotjhe bamaSiko e-Dakar, Senegal.
UmNyango wabamba bewazibandakanya emakhambeni wefundo alandelako ngo-2002/2003 ngekareko yokuqinisekisa iimvumelwano zokusebenzisana nesikhozi kwakhelwa phezu kwesisekelo esiqinileko.
Iinthunywa zezinga eliphezulu ezibuya eSweden ezazijamele iKhabhinedi ye-Sweden lavakatjhela eSewula Afrika ukusukela ngomhlaka 24 ukuya ngomhlaka 27 Matjhi 2003, ukwenza ukubuyekezwa i-Swedish International Development Corporation. ISewula Afrika yakhethwa njengenarha lapho ukubuyekeza bekungenzelwa khona, nakuqalwe ukusebenzisana okutjha okusathuthuswako malungana nesiKhwama samaSiko se-Swedish/SA.
Iinthunywa ezibuya emKhandlwini weeNdaba zamaSiko weSweden (NCCA) zavakatjhela eSewula Afrika ukusukela mhlana amalanga nail-14 ukuya nakali-17 ngo-Apreli 2003. Umnqopho wevakatjho kwakukhulumisana ngemininingwana emayelana nesihlongozo sesiKhwama samaSiko seSewula Afrika. UmKhandlu (NCCA) wamukelwa eSewula Afrika yi-NAC, okuyihlangano yesiKhwama seSewula Afrika. IsiKhwama kulindelwe siphethwe ekupheleni kwaka-2003.
Iinthunywa ze-DAC, kufaka hlangana isiKhulu esiPhezulu esiPhetheko se-NAC zavakatjhela eSweden ngo-Oktoba ka-2002 ukukhulumisana nokusebenza ngesiKhwama esiHlanganyelweko samaSiko seSewula Afrika/Sweden.
Iinthunywa ze-DAC zathatha ikhambo eliya e-Norway ngoNovemba ka-2002 ukuyokuhloma iindawo ezijayelekileko eenarheni ezimbili ngekghonakalo yokusebenzisana, kanye nokubonisana ngengomuso le-Mmino Music Fund.
Iinthunywa ze-DAC zathatha ikhambo lokuya e-Italy ngoNovemba ka-2002 ukwenza umleyo weHlelo leSebenziswano hlangana kweSewula Afrika ne-Italy.
Iinthunywa zeSewula Afrika zavakatjhela e-Belgium ngoJanabari ka-2003 ukuyokuphenya ngokuthuthukiswa kwephrojekthi etja yokuthuthukiswa komThethomgomo wezobuKghwari namaSiko ezingeni lombuso wendawo.
Iinthunywa ze-Flemish zavakatjhela eSewula Afrika ngoMatjhi/Apreli ukuqedelela iphrojekthi yokusebenzisana ekuthuthukisweni komthethomgomo ebizwa nge-Local Network Cultural Policy Project. Iphrojekthi izakusebenzisana neendawana zemakhaya emaphrovinsini amathathu, iFreyistata, Limpopo neKwaZulu-Natal. Iphrojekthi ihlose ukuthuthukisa isisetjenziswa ukukghonanakalisa ukwenziwa kwezobukghwari beendawo nemithethomgomo yezamasiko.
Ivakatjho lerhubhululo lahlongozwa ukuhlola iinkundla ezitja zokurweyila. Nanyana kuneHlelo elikhona lokuSebenzisana, iinkundla ezimbalwa zokusebenzisana sele zihloliwe. Iinthunywa bezifaka iinkhulu ezibuya ku-DAC, iTecknikon Pretoria nomNyango wezobuKghwari namaSiko wephrovinsi yeMpumalanga.
Ikhambo lokufunda leAmerikha eseSewula lathathwa, ngehloso yokuhloma iindawo zekghonakalo zokusebenzisana ngamasiko kwangomuso kanye neemvumelwano zokukhiqiza ngokubambisana phakathi kweSewula Afrika nemexico, Brazil, Chile ne-Venezuela.
Ivakatjho eliya e-Caribean (Jamaica, Trinidad neTobago, St Kitts ne-Nevis, Guyana ne-Cuba) lahlongozwa mNyango wezobuKghwari namaSiko njengendlela eya ekuqinisweni kobulingani hlangana kweensungulo zomphakathi nezangeqadi. Umnqopho bekukuhlola ikghonakalo yokurweyila ngamasiko namathuba wokumaketha ebubulweni lezamasiko kanye nokuphenyisisa ikghonakalo nemithetho yokurweyila ngamasiko neemvumelwano zokuhlanganyela ekukhiqizeni nenarha ze-Caribbean.
Ngesikhathi sefestivali yamaSiko amanengi e-Canberra, Australia, imihlangano yabanjwa neenkhulu zombuso ukukhulumisana ngeendawo zekghonakalo yokusebenzisana nokurweyila ngamasiko.
Iinkhulu ezimbili zomNayngo wezobuKghwari namaSiko zakhethelwa ukuzibandakanya ku-Youth Culture Study Tour elalibanjwe mbuso we-Taiwan. Umnqopho wekhambo lefundo kukwenza isebenziswano phakathi kweenthunywa zeenarha ezihlukeneko nokufunda nge-Taiwan.
Ekhayapha, iinkulumiswano zabanjwa nomnqophisi weentjhabatjhaba wama-ejensi wamasiko we-France ngaphetjheya ukurhabisa ukusebenzisana kwemibuso. Emhlanganweni owawuhlangana kwesiKhungo se-Goethe, DAC neenhlangano ezimbalwa zamasiko, kwavunyelwana bonyana isiKhungo sizakwenza iimvumelwano zesikhatjhana esifitjhani nesilingeneko ne-DAC namkha ne-NAC ukuphuhlisa iindawo zekareko yeenarha zombili. Imihlangano embalwa yabanjwa ne-Pro Helvetia Liaison Office leSewula Afrika ukwenza umleyo wokusebenzisana mayelana nokuhlangaiswa kwamaphrovinsi weSewula Afrika nemibuswana ye-Sweden.
Ukuqinisekisa bona amafa weSewula Afrika aveza ukwehluka okunothileko kwesikhathi esadlulako seSewula Afrika kungokhunye okuthinta i-DAC. Ukubulunga amafa asekhona nokulungisa imitjhapho eyadlulako ekubulungweni kwamafa mahlangothi aqakathekileko walomsebenzi.
Njengehlangano esungulwe ngokomthetho wepalamende abaSebenzeli beSewula Afrika bemiThombo yamaFa (SAHRA) babika bunqopha kuNgqongqotjhe.
IBhuriyo yemiSebenzi yemBusweni iphathelene nokutloliswa kwetshwayo lenarha yeSewula Afrika namatshwayo afaka hlangana amatshwayo nabonongorwana bokuhlonitjhwa.
AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba aqinisekisa bona amafa wehlangano wenarha ahlelwa kuhle, ayathuthukiswa begodu aphathwa kuhle. Ngokusetjenziswa ngiyo yoke iminyango yombuso, amaButhelelo wemiLando yesiTjhaba amthombo oqakathekileko kubarhubhululi, abenzi bemithethomigomo nabadlalindima begodu iyihlangano ekulu ekuvikeleni umkhumbulo wesitjhaba nelungelo lomthethosisekelo lezakhamizi lokufikelela ilwazi lakarhulumende.
ImiSebenzi yesiTjhaba yamaBulungelo weeNcwadi, efaka hlangana imithombo ehlukeneko yamaBulungelo wesitjhaba ukuqinisekisa bona amafa wokuhlakanipha wenarha amukeleka kiwo woke amaSewula Afrika.
Ngaphakathi kwendawo yemiphumela yamaphrojekthi adlulako ukubuyiselwa ekhaya kwakaSarah Baartman kwaba sisehlakalo somlando. IPhiko eliKhulu ladlala indima ekulu ekubuyisweni nekubulungweni kanye neminyanyeni yokwembathiswa kweensalela zakaSarah Baartman. Ngokuya komKhandlu wamaJamobumbeko weSewula Afrika siphumelele kokunengi ngokuya kwebuthelelo lesitjhaba lekhompyutha nokunikelwa komsebenzi ofikelelekako we-elektroniki ozakwehlisa imbalo yamagama azi-57 000.?
Nasiya emafeni abonakalako sithome iinsungulo zokuhlala ezibekwe khulu eqhingeni lethu laka-2002. Sisebenzisane nezakhiwo zeenhlangano zefundo ephakamileko ukwenza amahlelo wokuhlola weensungulo.?
Ngetjhebiswano neenhlangano zamafa sikhuluma ngamatjhuguluko. Sikghonile ukuthola iimali ezizakusetjenziselwa itjhuguluko ngo-2002/2003 ukuya phambili. Iinkomba eziqakathekileko zokusebenza (ama-KPI) zahlonywa nezazakha iinhlongozo zamaphrojekthi. Ama-KPI la bekungewetjhuguluko khulu ngokuya kokuthuthukiswa kwabasebenzi, imiqaliso etjengisa ukwehluka kweSewula Afrika, ikambiso yamalimi ananengi nokusebenzisa ukwehluka ngamalimi. Godu silinga ukuthuthukisa ukufikelela elwazini nelwazi okufanele litholakale ngamalimi wemiphakathi lapho iinhlangano zikhona. Iinhlangano godu zabawiwa bona ziqale iihloko zeenkulumiswano zokuvuselelwa kokuziphatha ne-HIV/Aids, kanye nokuzibandakanya nokudlala indima komphakathi, ukuqinisekisa bonyana basebenzisa imithombo yomphakathi, isibonelo, ekumahlelweni welwazi lendabuko. Sithemba bona ngalendlela imiphakathi izakudoselwa ekusebenziseni iinhlangano. Sizabe seluse iragelo phambili laleziinsungulo ngehloso yokukhuthaza isekelo ngeemali langomuso.?
Sifanise amathuba aya phambili ePhepheni lokuBingwe mNyango lezobuKghwari, amaSiko namaFa. Indlela esisebenze ngayo ibhajethi yetjhuguluko, isibonelo, itjengisa bona umthethomgomo ungaqiniswa bunjani. I-PFMA ilethe itjhuguluko ebhodulukweni leenhlangano. Ifuna zoke iinhlangano bona zibike godu zibe nokuziphenduela ngamabhajethi wazo.
kodwana baba nokuziphendulela. Nasiqala imiphumela yamaphrojekthi adlulileko, ilemuko lisifundisa bona umNyango ufuna izitho zomphakathi zifezakalise amaphrojekthi la ngokusebenzisa umleyo ocacileko, khona sizakurhabisa ukukhutjhwa.?
Indawo yinye esiqale ukuyitjheja kuqala ekwenzeni umthethomgomo wokukulilisa. Kube neenkulumiswano inarha yoke ngeendaba ezinengi, isibonelo, ukubulungwa kwabongazimbi bezipi godu nokobana iSewula Afrika ikuphatha bunjani lokhu. Sizabe godu siqale ukurhabisa imiphumela yamphrojekthi adlulileko nokubandakanya umphakathi. Godu siqale ukuthuthukisa itjhebiswano esinalo neenhlangano zamafa, isibonelo, ibandulo, ukutlama amaphrojekthi nokutlola iimphakamiso zamaphrojekthi eenhlanganweni zamafa.?
UmNyango godu uzabe ukhulumela amafa abonakalako, ngokukhambisana nemikghwa yeentjhabatjhaba. Amafa angabonakaliko akhenge anikelwe itjhejo iphasi loke, begodu iSewula Afrika izibandakanya ekutlanyweni komhlangano wokuvikela amafa angabonakaliko. Amafa angabonakaliko azakuba sisetjenziswa esihle ngokuya kwetuthuko, ukungeniswa kwemali, ukuvuselelwa kokuziphatha nezokuvakatjha.?
Ngemva kweminyaka eminegi yekambiso yokuwamukelwa kwemitlolo, iSewula Afrika sele ifike ekubeni mtlikitli wemihlangano ye-UNESCO yokulethwa nokukhutjhwa ngokungemthetho kwepahla yamasiko, umhlangano wokuvikelwa kwepahla yamasiko ngesikhathi sepi yeenkhali, kanye nomhlangano ngobulunga beSentha yeenTjhabatjhaba yokufundwa kokuBulungwa nokuBuyiswa kwePahla yamaSiko (ICCROM). IsiBethamthetho sesiTjhaba nePhrojekthi yesiTjhaba ePhumako (NCOP) zavunywa ngoNovemba ka-2002. AmaButhelelo wemiLando WesiTjhaba wokwamukela adluliselwe emNyangweni weeNdaba zangaPhandle (DFA) bona atlikitlwe abe adluliselwe kuMnqophisi-mazombe we-UNESCO khona azakubekwa kuhle. Ukwamukelwa kwaleziimvumelwano kubeka iimbopho zephasi loke phezu kweSewula Afrika ebujameni obujayelekileko nekoro yamafa, begodu kuvula amathuba weentjhabatjhaba newokwaziwa.
Imithethomgomo yokubuyiselwa ekhaya kweensalela zomuntu, yokuliliswa ngokwamatshwayo, kanye nokukhutjhwa kwebulungelo lomphakathi ngaphasi kwelawulo lombuso sele yenziwe begodu izakuthuthukiswa ukuya phambili ngeenkambiso zokubonisana nomphakathi nabadlala indima ezizakwenziwa mKhandlu osanda kukhonjwa wamaFa wesiTjhaba NHC.
Isikhathi sokusebenza kwemikhandlu ephethe iinhlangano ezilithoba ezibekiweko zamafa wamasiko neenhlangano ezikhambelanako kuphela ngomhlaka 31 Matjhi ka-2003. Ibizo lenziwa ezikweni lokurhatjhwa kweendaba ngamalimi asithandathu wangokomthetho lokukhethwa kwamalunga womkhandlu omutjha begodu isiqhema senziwa ukuyelelisa umNyango kaNgqongqotjhe ngokukhonjwa kwaboonkhethani kilomkhandlu. Abadlalindima abahlukeneko, amakghono nelemuko elavezwa kilemikhandlu emitjha ibeka ikoro yezamafa ebujamnei obuhle bezokuphatha, ukwenzela itjhuguluko elingeneleleko elisisekelo lekoro kanye nokusekela okuziimbopho etuthukweni yesitjhaba.
UmKhandlu omutjha wesiTjhaba wamaFa (NHC) wakhonjwa ngomhlaka bewahlonywa ngokomthetho ngo-Arhostosi 2003. Lehlangano izakurhelebha umNyango kaNgqongqotjhe ekukhambelaniseni ukufezakaliswa nokuthuthukiswa komthethomgomo ziinhlangano ezihlukeneko ekorweni yezamafa. I-NHC izakuqedelela ukuthuthukiswa kwemitlamo yemithethomigomo okukhulunywe ngayo ngehla begodu iyelelise uNgqongqotjhe ngokufezakalisa.
Ikambiso yokuhloma iimphathimandla zamaphrovinsi zemithombo yamafa (PHRA) yarhatjiswa yifundobandulo eyayibanjwe mNayngo ukusekela AbaSebenzeli beSewula Afrika bemiThombo yamaFa (SAHRA) neminyango yamaphrovinsi ngalomsebenzi. Ukulnadela ifundobandulo, ama-PHRA ahlonywa emaphrovinsini amane, kwathi iphrovinsi enye yenza ibizo lokukhethwa kanti amathathu wona kusafanele aqedelele iinkambiso zawo.
UmNyango wanikela ngemali engangeengidi eziyi-6,5 zamaranda ekutjhugululweni kweenhlangano zamafa. Umnqopho webhajethi bekukurhelebha ekudoseni phambili itjhuguluko nekubeni sibonelo esihle sokwenza kuhle eendabeni eziphathelene nommongo webhizinisi. Isiqhema sahlanganiswa nguNgqongqotjhe ukuyelelisa umNyango ngokusetjenziswa kwemali esisabelo. Eenhlanganweni ezili-15 zesitjhaba zamafa, ezilithoba zenza iimbawo zerhelebho leemali, kwathi zalithola.
ekhaya imisebenzi yemigwalo yeSewula Afrika, ukwenza isebenziswano hlangana kweenhlangano zamafa, ukusekela amahlelo wefundo nokuthuthukiswa ibuthelelo lekhompyutha lamathuna wabongazimbi bomguruguru. Ngonyaka weemali ka-2002/2003 iingidi ezi-8,3 zizakutholakala khona zizakusetjenziselwa itjhuguluko eliqaliswe eendabeni zokuthuthukiswa kwabasebenzi, ukuthuthukiswa kwababukeli nokuqhakazisa umthangalasisekelo womqaliso.
Umqaliso we-Freedom to Freedom uyiphrojekthi ehlanganyelweko phakathi kwemibuso yeSewula Afrika nowe-Canada neenhlangano zamafa. Umqaliso uhlola umlando omude wesebenziswano phakathi kwabantu bamasiko ahlukeneko weSewula Afrika, ukusukela ebufakazini bokuthoma bepilo yomuntu enarhakazini ye-Afrika ukuya eSewula Afrika yesimanje enganabandlululo.
yokuthintwa kuthabela ummoya wekululeko otholakala emThethwenisisekelo weSewula Afrika. UmNyango wenze bona kutholakale iimali khona kuzakuthuthkiswa lomqondo, ukutlama umqaliso nokuthuthukiswa kwehlelo lefundo. Umqaliso ubekelwe ukuvulwa eDorobheni leKapa e-Castle ngoFebebari ka-2004.
Ngaphasi kwevikeleko lamaPhrojekthi aDlulileko, amaphrojekthi ambalwa amatjha wemuziyamu athonyiwe, elikhulu kiwo yiphrojekthi ye-Freedom Park. Amamuziyamu amatjha azakuragelisa phambili umnqopho wokuthuthukisa ubujameli bekoro yezamafa enarheni.
Ngokuqiniswa kungezelelwa kwesabelo se-METF, iragelo phambili lenziwe ngeqhinga lomthangalasisekelo nokulinganiswa komphumela webhoduluko. Iphaliswano lokutlama kweentjhabatjhaba livuliwe, begodu imitlamo izakukhethwa beyahlulelwe ngoJulayi ka-2003.
Mhlana amalanga ali-16 kuJuni 2002, umnyanya wangokombuso wabanjwa nguMongameli, eBaleni le-Freedom Park, eSalvokop, ePitori.
Ngonyaka odlulileko iinsalela zaka-Sarah Baartman zabuyiswa zisuka e-France ngemva kweenkulumiswano ezathatha isikhathi eside. Isiqhema sokubuyisela emva sahlonywa ukuyelelisa umNyango ngekambiso yokubulunga iinsalela zakhe ngomhlaka 4 ku-Arhostosi 2002. Kwavunyelwa bona umnyanya wokwembathiswa kuzakufanela bona ubanjwe kokuthoma ukubuyisa isithunzi sakhe ngemva kokuqaliswa kwakhe angekambathi litho bewasetjenziswa njengento ekuhlolweni kwezesayensi. Manje wabulungwa emnyanyeni womphakathi ngomhlaka 9 ku-Arhostosi 2002(ngeLanga laboMma) e-Hankey ePumalanga Kapa. UMongameli wazisa indawo lapho abulungelwa khona njengendawo yesitjhaba elilifa. UmNyango bewusebenzisana nephrovinsi, umasipala ne-SAHRA ukuthuthukisa iqhinga lezokuphatha ekugcineni ithuna lakhe elingakhenge liphatheke kuhle ngesibanag sezulu elikhulu elana endaweni leyo.
Ihlelo lokukhunjulwa kwePi yeSewula Afrika yamaNgisi namaBhuru lasungulwa ngo-1999, begodu lathoma ukuthatjelwa ekutlikitlweni kwesiVumelwano sokuThula ngoJuni 1 2002, okwakufaka ukuzinikela butjha isiKhumbuzo sesiTjhaba esifaka woke umuntu ePini yeSewula Afrika yamaNgisi namaBhuru, kanye nokuvulwa kwemagama wesikhumbuzo.
Unyaka ka-2002 godu wabona ukubanjwa kwekhonferensi KwaZulu-Natal ngokuzibandakanya kwabantu abanzima ePini, ukufaniswa kweenkampa zokuvalelwa kwababanjwa bepi lapho kwakuvalelwe abantu abanzima, nokukhunjulwa kwePi yeHolkrans/Mthashana e-Vryheid, KwaZulu-Natal ngoMeyi 5 2002.
Ukuhlonywa komKhandlu wamaJamo-Bumbeko weSewula Afrika ngo-1999 kwanikela ngehlangano elikhaya lekambiso yokutjhugululwa kwamagama weendawo ngenarheni, ukutjengisa isithombe sentando yenengi etja. Umsebenzi womKhandlu ufaka ukuhlola amagama bona apeledwe kuhle nokwenza irhubhululo lokuhloma amagama wamambala weendawo. Nasiqala bona kunokusalela emva kwamagama azi-57 000, umKhandlu uzakusebenza ukuqinisekisa bona kuyasuswa nakufika u-2005. Ukukghonakalisa ikambiso ibuthulelelo lekhompyutha lamagama wamabumbeko lihlonyiwe.
Ukuphathwa nokulawulwa kwamagama wesitjhaba weendawo.
Ukufakwa kwamagama amatjha weendawo ebuthelelweni lesitjhaba.
Ukwelusa nokukghonakalisa ikambiso mayelana nembawo.
Ukuthola leliwazi bulula khona lizakusetjenziswa yi-SAGNC ne-DAC.
Ukujanyelwa ngokwesikhala kwebuthelelo lekhompyutha lamagama wesitjhaba weendawo.
Ukukghonakalisa ukuphathwa kwemibiko yelwazi.
Ukulethwa ebujameni banjesi kwebuthelelo lekhompyutha nokwemukelwa ngokwekhompyutha.
Ukufikeleleka amarhelo wejiyografi.
Iphenyisiso ngelathitjhudi/longitjhudi ukukhambelanisa ukutjhugululwa.
Umbiko obuyako ozenzakalelako nokubikela ababawi.
Ukwengeza okuzenzakalelako kokuvunywa kwamagama afakwe erhelweni le-SAGNC.
Amagama alandelako athugululiwe ngontaka weemali odlulileko.
Ngo-2002/2003 umNyango waragela phambili nokusekela iZindala Zombili, okuyiFestival yesiTjhaba yaminyaka yoke yomBhino nokuDansa ngesiNtu ebanjwa ngaphasi kweThrasti yamaFa wamaSiko we-Afrika. IFestivali yindlela yokutjengisa nokuphuhlisa ukwehluka okunothileko kombhino noMdanso wendabuko weSewula Afrika. Ifestivali ifaka amaphaliswano ama-22 weemfunda nabunane wamaphrovinsi agcina ngeFestivali yesiTjhaba. Ifaka hlangana abadansi abangaphezu kwama-600 nababhini emahlangothini ama-28.
UmNyango, ngokusebenzisa amaButhelelo wesiTjhaba, yasekela ngeemali iThrasti yamaFa wamaSiko we-Afrika ekufikeleleni ituthuko yamarekhodi wemitlolo ye-elektroniki njengehlangothi lesiSungulo sokuLinga semiTlolo yamaSiko weNdabuko (ICA). Ihloso yephrojekthi kuthuthukisa iindlela ezizakuba nesandla ekutholweni butjha kwamasiko wendabuko anothileko namafa ngokuhloma iinsungulo zokubuthelela, ukurekhoda, ukupaka, ukubeka ngokwe-elektroniki nokusabalalisa okumumethweko okuzakusetjenziswa elwazini, efundweni, ekubulungeni, ekuphuhliseni neminqopheni yokwenza imali.
Ngonyaka weemali odlulileko, uNgqongqotjhe wavumela ukusekela ngeemali okwakuzokusetjenziswa erhubhululweni embhinweni wendabuko nezomlando womlomo elenziwa mayunivesithi amathathu weSewula Afrika abekadinywe amathuba ngaphambilini, okuyiYunivesithi ye-Fort Hare ePumalanga Kapa, iYunivesithi yakwaZulu, eKwaZulu-Natal neYunivesithi yeVenda eseLimpopo. Lamayunivesithi azakwenza irhubhululo ngawo woke amahlangothi wombhino wendabuko, kufaka hlanga ukudlalwa, iinliliswa zombhino nomlando womlomo okhambisana nalelihlangothi lamafa wethu ekade lidinywe amathuba, elinye lawo esele liseduze nokupheliswa.
Umlando oCocwako ube ngoqakathekileko ekutjhugululweni kokumumethwe miTlolo. Ngo-2000 sathoma ngehlelo lesiTjhaba lomLando oCocwako ngephrojekthi yokulinga nebandulo labasebenzi bezemitlolo ngeendlela zokubuthelelwa kwemilando ecocwako. Ngasikhathi sinye isiqhema sezazi sahlonywa ukuyelelisa uNgqongqotjhe ngekambiso nokuletha imihlahlandlela yokobana umLando oCocwako ungaphathwa bunjani inarha yoke. Kwanjesi kunamaphrojekthi pheze ama-20 asekelwa ngeemali mNyango, begodu umphumela uza emiTlolweni bewurekhodwe ebuthelelweni eRejisteni yemiThombo yokuCocwako (NAROS), okwenza bona ilwazeli lifikeleleke bulula. AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba ahloma iwebhsayithi yayo ngonyaka odlulileko begodu siragela phambili ukwenza ngcono amahlelo wetheknoloji yelwazi.
Sihlome umnyango wokuzibandakanya emphakathini begodu nesikhundla salokhu senziwa.
bona beze ebizelweni lezamabuthelelo. AmaButhelelo wamaFilimu, amaVidiyo nemiDumo amema abantu ukuzokufikelela izinto ezilibuthelelo, isibonelo, ekutjengisweni okukhethekileko. Isibonelo, iLanga lamaLungelo wobuNtu (21 Matjhi) baba nokutjengisa okwakuzele eTembisa. Ngokusebenzisa leziinsungulo amaSewula Afrika athoma ukubona bonyana banendlu yamagugu ePitori.?
Esigabeni 5 somThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika kubekiwe bona amaButhelelo wemiLando yesiTjhaba wamaphrovinsi. Ukunikelwa kwamaphrovinsi amabuthelelo yiphrojekthi ekulu. Amaphrovinsi amathathu, okuyiFreyistata, KwaZulu-Natal nePumalanga Kapa sele bawathethe lamaphrojekthi sikhuluma nje. Kunamaphrovinsi amahlanu ngaphasi kwalombuso okusafanele athome butjha, okuyi-Gauteng, Tlhagwini Kapa, Limpopo, Tlhagwini Tjhingalanga neMpumalanga. Kusibopho samaButhelelo wemiLando yesiTjhaba ukuqinisekisa bona amabuthelelo wamaphrovinsi ayahlonywa. Kurhabile bonyana sithuthukise ikghono emaphrovinsini.?
Ngo-1999, ISewula Afrika yabawiwa bona yamukele iKundla yokuKhulumisana yomKhandlu weenTjhabatjhaba wamaBulungelo ngo-Oktoba ka-2003. Umhlangano uzakubanjelwa eDorobheni leKapa begodu uyiphrojekthi ekulu ka-2003/2004. ISewula Afrika izakuba khona njengesihloko okuzabe kukhulunywa ngaso, khulu khulu mayelana nemitlolo yeKomitjhana yamaQiniso nokuBuyisana. Ukunikelwa kwamaphrovinsi iphrojekthi kuyinto ekulu neyesikhathi eside, ehlanganiswe nephrojekthi yamaphrovinsi yokwakhiwa kwamakghono.?
ezingasisemitlolweni kwanjensi. Abanye abonongorwana bokuhlonipha besitjhaba bazokwengezwa kilonyaka begodi sizakusebenza siqale ekwenzeni iminyanya yembusweni ingasabi yinto yangaphandle begodu siyenze ibe bu-Afrika ngendlela okungakghonakala ngayo.?
Ngesikhathi esingaphasi kwesiqalisiswako abantu abama-212 bavakatjhela amaButhelelo wemiLando yesiTjhaba. Ebavakatjhinaba, abama-77 kwakubafundi ababuya eenkhungweni zefundo ezifana nesikolo i-J. Kekane Secondary, Yunivesithi yeSewula Afrika, Rand Afrikaans University, University of the Witwatersrand neYunivesithi yePitori. Ezinye iimvakatjhi bezifaka hlangana abasebenzi bemiNyango yamaPhrovinsi yeziNdlu, izakhamuzi ze-Iran, Gibhithe ne-Canada, abarhubhululi, abafundisi nabafundisi beenkhungweni zefundo ephakamileko. Njengehlangothi lehlelo lokuzibandakanya emphakathini ama-awara wokufunda ngomGqibelo wesithathu wenye nenye inyanga angezelelwa.
Ihlelo lokuzibandakanya emphakathini lavakatjhela iinkolo eendaweni ze-Pitori khona kuzakufundiswa abafundi nabafundisi ngokuqakatheka kwamabulungelo emphakathini wethu. Lamavakatjho aye lihlangothi lehlelo lokwazisa ngemisebenzi yamaBulungelo emiphakathini yeSewula Afrika.
Ukuvakatjhela iinkolo eMamelodi, Sauslville, Atteridgeville ne-Eersterus.
Abafundisi eMamelodi bamenywa bona bavakatjhele amaButhelelo wemiLando yesiTjhaba begodu abafundisi abali-15 abalihlangothi lesiqhema esihlangeneko sekomiti yezomlando beza.
Ngemuva kwamavakatjho ambalwa eenkolweni eSoshanguve, iHlelo okuziBandakanya emPhakathini abasebenzi bamenyelwa ekampeni yezomlando eyayihlelelwe abafundi nabafundisi e-Roodeplat. Pheze, abafundi abama-300 beza ekampeni. Abasebenzi bokuzibandakanya emphakathini benza isethulo ngemisebenzi nemisebenzi enikelwa maBulungelo. Abafundi bazibandakanya, babuza imibuzo eminengi.
Isethulo senziwa ebafundini beSayensi yeLwazi eYunivesithini yeSewula Afrika (ekhamphasini ye-Sunnyside).
IBhuriyo yemiNyanya yomBuso iphuhlisa beyikhulumela ihlonipho nokuzwisiswa kwamatshwayo wesitjhaba wenarha. IBhuriyo inikela ngomsebenzi wokutloliswa kwazo zoke iimphandla neembheji, begodu usebenza ngemibuzo embalwa ngonyaka mayelana namatshwayo wesitjhaba weSewula Afrika. Ngesikhathi sonyaka osaqaliweko lo iBhuriyo yathuthukisa ngepumelelo beyafezakalisa abonongorwana abatjha abathathu bokuhlonipha, abanikelwa nguMongameli kokuthoma ngoDisemba ka-2002.
Abonongorwana abatjha abathathu banikelwa nguMongameli Thabo Mbeki ezakhamizini ezifaneleko neemvakatjhi zeentjhabatjhaba emnyanyeni ngomahlaka 11 Disemba 2002. Abonongorwana besitjhaba bonongorwana abaphezulu abanikelwa abantu beSewula Afrika namkha abarholi bangaphandle nabantu iSewula Afrika efuna ukubahlonipha.
UkuHlonitjhwa kwe-Mapungubwe kunikelwa izakhamizi zeSewula Afrika ngokwenza kuhle nangepumelelo ehle khulu.
UkuHlonitjhwa kwe-Boabab kunikelwa izakhamizi zeSewula Afrika ngomsebenzi okhethekileko ngaphezulul namkha ngale komsebenzi. Unikelwa ngokufaka isandla okudluleleko emgurugurwini wokulwela intando yenengi namalungelo wobuntu, ukwakha isitjhaba nokusebenzela isitjhaba, kanye nokuthula nokuphepha.
UkuHlonitjhwa kwabaLingani kwe-OR Tambo kunikelwa iinhloko zemibuso nabanye abantu ekuthuthukiseni ukuthula, ukusebenzisana nobungani eSewula Afrika.
AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba weMalawi amema amaButhelelo wemiLando wesiTjhaba nemiSebenzi yamaRekhodi weSewula Afrika ukurhelebha ngokuba nesithombe emqondweni kwePhrojekthi yomLando oCocwako. Ukungezelela, njengehlangothi lokuthuthukiswa kwamakghono ephrovinsini, ivakatjho lenziwa ukuya emaButhelelweni weMtata ukuyokuhlola iinkghonakalisi nokurhelebha ngamalungiselelo wokuthuthela komunye umakhiwo.
ImiSebenzi yokuBulunga yenza imisebenzi efana nokubulunga, ukuhlanganisa, ukutjhugululela idatha eenomborweni, ukufoda ngokwemayikhrofilimu nokulawulwa kweenhlekelele. Godu kunikela ngomhlahlandlela obutheknikhali emisebenzini efana nemiqaliso, ukulawulwa kwebhoduluko, ukubekwa kwemitlolo, ukubolekisa nokuphatha okujayelekileko kwekhaya.
IPhrojekthi yokuTjhugulula idatha ibe ziinomboro yeSewula Afrika (DISA) kwanjesi iragela phambili begodu amButhelelo wesiTjhaba alilunga begodu sizinda esikude sokubambela. Amaphepha ahlolwa mtjhini atlolwa phezu kwama-compact discs athunyelwa e-ofisini elikhulu le-DISA. Nasele awoke, amaphephandaba ama-80, anobuncani obumaphepha ali-18 ngalinye ayahlolwa.
AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba azibandakanye ePhrojekthini kaMongameli ukubuyekeza nokubulunga amamanuskhribhu. Ihlelo lokubulungwa kwalamamanuskhribu lenziwa begodu izethulo ngephrojekthi zenziwa kuNgqongqotjhe uPahad womNyango kaMongameli noSekela Ngqongqotjhe uMabandla.
Ngokusebenzisa amaButhelelo wemiLando yesiTjhaba weSewula Afrika, inarha izakurhelebha i-Mali ekubuyiseni umthombo wokutlama oligugu le-Afrika- okumamanuskhribhi we-Timbuktu. Lemitlolo yakade ilihlangothi lamafa weAfrika begodu linikela ngelwazi emlandweni weenarhakazi namafa wamasiko.
Amamanuskhribu angeweminyaka kulungwana we-13, begodu atlolwe ngesi-Arabhu. Elinye lamahlangothi amakhulu wamamanuskhribhi kukobana akhomba esikweni elisebenzisa igama elitloliweko ekurekhodweni kwamafa, ukungezelela ekuqineni amasikweni acocwako inarhakazi eyaziwa ngawo.
Eminye imitlolo, etlolwe phasi ekhasini elilula khulu, sele ithoma ukonakala, begodu ilwazi leSewula Afrika ekubulungweni kwezinto zamabuthelelo liyafuneka. Abasebenzi bamaButhelelo wemiLando yesiTjhaba bazakwabelana ngelwazi labo nabalingani babo be-Mali njengephrojekthi ephuma phambili esisungulo se-NEPAD. Imitlolo yokuthoma ebuyisiweko yadluliselwa kuMongameli weRiphabhliki ye-Mali nguMongameli Thabo Mbeki ngo-2002.
AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba azibandakanye ephrojekthini yokuqedwa kwendlala ezakubandula amalunga womphakathi ngeendlela zokubulunga nokukwenziwa kwamabhokisi. Lokhu kwenziwe ngokusebenzisana neMuziyamu ye-Pigrims Rest kanye neYunivesithi ye-Witwatersrand?
Ngonyaka weemali ka-2002/2003 imiSebenzi yamaRekhodi yesiTjhaba yasekela ngeemali amaphrojekthi womlando ococwako amatjhumi amabili.
IinHlongozo zomLando oCocwako ezingakhenge zisekelwe ngonyaka weemali ka-2002/2003 zizakuqalwa ngonyaka ozako.
Ilwazi ngelwazi yinto etjhejwe khulu yinarha yoke eendabeni zeminye yemisebenzi yamabulungelo weencwadi nelwazi (LIS). Ngesikhathi sonyaka oqaliweko, ubuNqophisano bemiSebenzi yeLwazi ngeLwazi basuswa emNyangweni weSayensi neTheknoloji basiwa emNyangweni wezobuKghwari namaSiko. Ihlelo lesitjhaba lelwazi ngelwazi lifaka hlangana imihlobo ehlukeneko yamabulungelo weencwadi nezinye iinhlangnao zelwazi begodu ikghonakaliswa mleyo womthetho wepalamende. Leziinhlangano zifaka isandla ekwenziweni komthangalasisekelo wesitjhaba we-LIS, okghonakalisa eminye imihlobo yamabulungelo weencwadi ukunikela ngemisebenzi yelwazi emiphakathini.
ImiSebenzi yeLwazi ngeLwazi iqalene khulu neBulungelo leeNcwadi lesiTjhaba leSewula Afrika (NLSA), iBulungelo leeNcwadi leSewula Afrika labaNgaboniko (Blindlib), iHlangano yabaSebenzi abaNgaboniko beSewula Afrika (SABWO), iKomiti yezomThetho yokuBulunga kanye namabuthelelo weencwadi namabulungelo asebenza njengeendawo zokubulunga ngokomthetho. Iphiko liphethe iindaba zokuphathwa kwehlangano ye-NLSA, Blindlib ne-SABWO, ethola irhelebho leemali ngonyaka emNyangweni begodu nesebenza njengobumaBhalana eKomitini yezomThetho yokuBulunga (LDC) nehlangano ehlonywe ngokomthetho wepalamende umKhandlu wesiTjhaba wezamaButhelelo weeNcwadi nemiSebenzi yeLwazi (NCLIS).
I-NLSA isebenza njengabaSebenzeli besiTjhaba bamaRhelo weeNcwadi (ikhamphasi yePitori) kanye nebungelo leencwadi leSewula Afrika (ikhamphasi ye-Kapa). Ngonyaka weemali oqaliweko, umakhiwo omutjha wavunyelwa yikhamphasi yePitori, ozakubiza R 119 yeengidi zamaranda begodu nozakuba njengendawo yesitjhaba eqaliweko emPhakathini weLwazi weSewula Afrika. ISentha yeeNcwadi yiyunithi eqalene nomsebenzi munye ngaphakathi kwe-NLSA begodu itholakala eDorobheni leKapa. Ngalonyaka oqaliweko, iSentha yazibandakanya ngokubonakalako eensungulweni zokuthoma ukuphuhlisa ukwazi ukufunda nokutlola nesiko lokufunda. UNgqongqotjhe godu wavumela isekelo leemali elingezelelweko le-NLSA ukusekela ngeemali abasebenzi abamumongo weSentha.
I-Blindlib isabalalisa imitlolo ngelimi le-Braille nangamatheyiphu alalelwako bunqopha kubasebenzisi abangakwaziko ukugadangisa inarha yoke. Iinkhundla zemisebenzi ezintathu zabakhona eBhodini ye-Blindlib zazaliswa ngonyaka wona lo. UmNqophisi omutjha we-Blindlib, okumNqophisi wokuthoba ongaboniko, wakhonjwa ngo-2002.
IPhiko lemiSebenzi ye-Braille engaphasi kwe-SABWO nayo isabalalisa imitlolo inarha yoke. Ngalonyaka oqaliweko, umnyango owawuyi-DACST wanikela i-SABWO ngemali engezelelweko ukuyikghonakalisa bona iragele pahmbili nokugadangisa nge-Braille eminyangweni yombuso.
Umnqopho we-NCLIS kuyelelisa uNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji kanye noNgqongqotjhe wezeFundo ngeendaba eziphathelene nemisebenzi yelwazi lamabulungelo weencwadi khona kuzakusikinywa ituthuko yomphakathi ngokunikelwa kwelwazi elifaneleko. Ikambiso yokuhloma i-NCLIS yaqedwa ngesikhathi salonyaka oqaliweko begodu amalunga wayo akhonjwa ngesiquntu sesibili saka-2003.
Umnqopho we-LDC kukhambelanisa ukufezakaliswa komThetho wokuBulunga ngokomThetho ka-1997. UmThetho uqinisekisa bona ikhophi yinye yomtlolo ngamunye ekhutjhwa eSewula Afrika ithunyelwa simahla e-NLSA, eBulungelweni leeNcwadi lePalamende, eBulungelweni leeNcwadi lomPhakathi we-Natal nemiSebenzini yeButhelelo leeNcwadi le-Mangaung (Bloemfontein). Amakhophi wezinto ezibonwako nezilalelwako athunyelwa emaBulungelweni wesiTjhaba wamaFilimu, amaVidiyo nemiDumo. LomThetho uqinisekisa bona ihlelo lamafa weSewula Afrika liyabulungwa begodu umphakathi uyalithola. Ngalonyaka oqaliweko, iKomiti ihlangene kabili, ngokunjalo nekomitana yayo yezobutheknikhali.
Zokuthintana zisebenza njengokusebenzisana kokuthoma phakathi komphakathi nomNyango wezobuKghwari namaSiko. Ukuhlelwa kwezehlakalo, ukukhupha imitlolo nokukhulumisana neziko lokurhatjhwa kweendaba kumsebenzi oqakathekileko zakho.
Imisebenzi yokuphathwa kweemali mtlhogomeli womThetho wokuPhathwa kweeMali zomBuso emNyangweni. Imisebenzi iqinisekisa ukwenzela tjhatjhalazi, ukuziphendulela nekghono kikho koke ukusebenza ngemali okwenziwa mNyango.
IPhiko lemiSebenzi yezomThetho linikela ngesiyeleliso sangaphakathi sezomthetho kilomNyango.
Komnayngo kwezeTheknoloji yeLwazi, ukugcinwa kwayo nokusetjenziswa kukhambelana nomthethomgomo wombuso neenhloso.
IPhiko lokuPhathwa kwabaSebenzi liqinisekisa bona umThetho wabaSebenzi bomBuso uyafezakaliswa. Njengomvikeli wetuthuko, ukuragela phambili nokukhonjwa kwabasebenzi, imisebenzi iqinisekisa bona kubanjelelwa ekuphatheni okuhle.
Ngo-2002/03 ihlelo lokuqatjha ngokulingana lomNyango, ngokukhambisana nomThetho wokuQatjha ngokuLingana, lathuthukiswa belafezekiswa. Iqhinga lizakunikelwa umNyango wezabaSebenzi ngo-Arhostosi ka-2003. Iragelo phambili eliya ekufezakalisweni lingabonwa edatheni yeembalo zokubeletha nokuhlongakala engaphakathi kwesahluko 5. Ngokukhambisana namatjhuguluko wamuva nje asungulwe mNyango wezabaSebenzi bomBuso nokuPhatha (DPSA), umNyango uthuthukise ihlelo elitjha lokuphatha elifezekiswako kwanje. Ngokukhambisana nemizamo yokukhuphula ukuphatha ukwenza, iPhiko lokuPhathwa kwabaSebenzi lithuthukisa iQhinga lamaKghono wemiSebenzini elizakunikelwa ubuPhathi beKoro yeFundo yomPhakathi neBandulo (PSETA). IQhinga lamaKghono wemiSebenzini lizakunikela ngomleyo ohlangeneko wokukhuphula amakghono weenkhulu nokuvumela ukukhethwa kwamabizelo basebenzi ngomnqopho wokukhuphula umkhiqizo nommoya nokwehlisa ukulisa kwabasebenzi emsebenzini.
Ngekareko yokukhuphula zokuphepha kwabasebenzi nepahla eMakhiweni we-Oranje-Nassau, ihlelo elitjha lokuphepha lafezakaliswa. Boke abasebenzi banikelwe amakarada wokufikelela ngokwe-elektroniki akghonakalisa bewalandelele ukungena nokuphuma emakhiweni.
Itjhuguluko emthethwenimgomo waba nomphumela wokuhlonywa kwe-SITA kube nomphumela omkhulu emNyangweni. Abaphathi betjhebiswano leemvumelwano bazakwenza ihlangothi elikhulu lomnyango welwazi letheknoloji. Okumumethwekokhu nehlobo lemisebenzi elitholwe ku-SITA zihlahlwa yikomiti yangaphakathi eqale ukuphatha ngamaqhinga ilwazi letheknoloji nekukhanjelanisweni kweendaba zelwazi letheknoloji kiwo woke amahlelo. Iphrojekthi eragela phambili emNyangweni ukuqinisekisa bona itheknoloji yelwazi iyakurhelebha ngokunikelwa kwelwazi elinembako nangokuphathwa ngesikhathi kwelwazi.
UmNyango wezobuKghwari namaSiko wahloma iwebhsayithi etja ku-http://www.dac.gov.za ngo-Arhostosi ka-2002, etjengisa amatjhuguluko enziweko ngonyaka kanye nokwenza indlela etja yezokuthintana nelwazi.
ImiSebenzi yezomThetho inikela ngesiyeleliso sezomthetho kibo boke abadlalindima nesekelo lokuthathelwa amagadango womthetho emilandwini eyenziwa mNyango, kanye nesekelweni labaphathi beminyango ekutlameni umthetho.
IPhiko lokuHlola langaPhakathi liqede ukuthuthukiswa kwendlela yengozi ezakurhelebha umNyango ekufaniseni okuqakathekileko nakwenziwa ukuhlola kwangaphakathi. Indlela yengozi isetjenziswe begodu isekelwe eendaweni zamaqhinga ezifanisiweko, ukwelusa kuragela phambili. Ukwelusa okuragela phambili nakho kulihlangothi eliqakathekileko lokufezakaliswa ngepumelelo kweHlelo lokuKhandelwa kokuKhohlakala elithuthukiswe mNyango.
Imisebenzi yephiko lokuPhathwa kweeMali ifaka ukusetjenzwa okujayelekileko, okungikho nokwenziwa ngesikhathi ekusetjenzweni kwemisebenzi yeemali, ukubika njalo kanye nelawulo phezu kwepahla yombuso, kanye nokugcinwa kwe-rejista yepahla enembako. Ngesikhathi esiqaliwekwesi ihlelo elinembako lokuhlola iincwadi nelokubika lifezakalisiwe, elihluke khulu kilelo ebelisetjenziswa ngaphambili. Ihlelo lokufezakalisa lifaka ukufaniswa nokufezakaliswa kwamahlelo webandulo ukuqinisekisa ukusetjenziswa kuhle kwawo.
1.1 Ngo-2002 uMongameli wamemezela bona umNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji uzakuhlukaniswa ube minyango emibili. Lokhu kwathoma ukusebenza ngomhlaka 1 Arhostosi 2002, begodu umNyango wezobuKghwari namaSiko wahlonywa. Ukuhlonywa komNyango omutjha kweza neembopho ezitja, amahlelo amatjha namaphrojekthi amatjha, okwenza bona kuqakatheke ukuba khona kwesakhiwo esitjha.
1.2 Indlela yomNyango yamaqhinga ilandela indawo enqophileko yokusebenza kombuso; ukuphuhlisa ukunikelwa kezomnotho, ukuqeda umtlhago, ukukhandela ubulelesi, ukuphuhlisa ukwakhiwa kwesitjhaba, ukuthuthukisa ukubusa okuhle nokulwa nentumbantonga ne-HIV.
UmNyango uragela phambili nokutjheja iimbopho zawo eziqakathekileko ukuqinisekisa bona woke amaSewula Afrika athola ukufikelela kezobukghwari, amasiko, amalimi, amabuthelelo namabulungelo.
Ukuya ngekupheleni konyaka weemali ka-2002/2003, Ikhabhinethi yavumela umtlamo womLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi, okuhloswe ngawo ukuphuhlisa ukusetjenziswa ngokulingana kwawo woli-11 amalimi wangokomthetho. Ngesikhathi sonyaka weemali ka-2003/2004 umNyango uzakusa umThethomlingwa weLimi weSewula Afrika ePalamende khona kuzakuqinisekiswa ukufezakaliswa komThethomgomo.
Ngo-2002 umNyango wazibandakanya eHlanganweni yokuVuselelwa kokuziPhatha. IHlangano yokuVuselela ukuziPhatha ekuthomeni yayisisungulo sekoro yangeqadi/ esathoma ngokufuna ukuthola iindlela zokuthola butjha amazinga aphezulu wokuziphatha atholakala emiphakathini yoke ye-Afrika.
UmNyango waragela phambili nokuthuthukisa itjhebiswano nemibuso eminengi yangaphandle nokuzibandakanya etjhebiswaneni elizakuzuzisa womabili amahlangothi.
UmNyango wasekela amahlelo ahlukeneko wokuqeda umtlhago begodu uzokuthoma ngokukhupha ihlelo elikhulu lokubandulela amakghono ngonyaka weemali ka-2003/2004.
UmNyango uragela phambili ngokuphuhlisa ukunikelwa amandla kwezomnotho ngokusetjenziswa kuhle kwamabubulo wamasiko, isibonelo, amafilimu, umbhino, ukutlama, iincwadi, ukuveza imitlolo nobukghwari.
ngesikhumbuzo sesitjhaba. Lamaphrojekthi bekahlanganiswe nezemavakatjho zendawo begodu azakuletha zokuvakatjha endaweni.
ebayithole budisi kanye nokudosa itjhejo labo ematshwayweni wesitjhaba.
IThungelelwano leenTjhabatjhaba lomThethomgomo wamaSiko (INCP), okuyikundla yokukhulumisana yaboNgqongqotjhe bezamasiko, labanjwa ngonyaka weemali ka-2002/2003. Pheze aboNgqongqotjhe bezamasiko abama-35 babaziimvakatjhi zomNyango. Ezinye iindaba okwakhulunyisanwa ngazo lapho amasiko nokuhlangana kwephasi ngakwezomnotho, amasiko netuthuko yezomnotho, kanye nokukhanjelaniswa kwemithethomgomo wezamasiko.
Nasiya eMbizweni yesiTjhaba yezobuKghwari nomQaliso weziNto eziHle eyayibanjelwe emHlanganweni omKhulu weTuthuko eDzimeleleko (WSSD), umNyango wakhetha bewatjengisa ngamaphrojekthi wobukghwari obuphezulu ama-637 inarha yoke. Izinto ezenziwe ngezandla zezinga eliphezulu zathengiswa ngesikhathi samalanga ama-22.
AboNongorwana besiTjhaba bokuHlonipha abatjha banikelwa esehlakalweni sokuvuma ukusebenza kuhle kwamaSewula Afrika nepumelelo ephuma phambili.
babonongorwana abaphezulu iSewula Afrika, ngoMongameli wayo, ebanikela izakhamizi namkha amaphandle wobujamo obuphezulu.
Imali esele ngemva kokusetjenziswa kwemali iphathelene ne-6,22% yemali yamambala esetjenzisiweko ngokuya kwemali eviwutelweko ngonyaka weemali ka-2002/2003. Inengi lalokhu kusebenzisa imali kancani kubangelwe kukobana amaphrojekthi wemisebenzi yeemali akhambelana neenhlangano zamasiko akhenge aqedwe ngalonyaka weemali (iingidi ezi-R2,474), begodu ngombana ukusetjenziswa kwemali eFreedom Park, kube burhaba kunendlela ebeyilindelwe ngesibanga semiraro yokusebenza (R24,744 yeengidi).
Ukusebenzisa imali ngokubhadela ngokudlulisa (85,63%) zalawula i-Vowuti.
AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba enza bona izinto ezimabuthelelo zitholakale emphakathini. Nanyana ukufikelela emitlolweni elibuthelelo kusimahla, umphakathi uyabhadeliswa ngokuvezwa kwemitlolo ebangayisebenzisa, nanyana ilifilimu namkha iphepha. Imitlolo nayo iyathengiswa, begodu umphakathi unesibopho sokudlulisa idatha ngokusebenzisa isidosi.
UmButheleli wesiTjhaba ubeka imali ebhadelwako, ngokuqala amazinga wanjesi wemakethe.
AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba wamaFilumu, amaVidiyo nemiDumo abuthelela, abulunge bekanikele ngokufikeleleka emarekhodini abonwako nalalelwako enziwe ngurhulumende neenhlangano zangeqadi namkha abantu.
Ukubulunga amarekhodi abonwako nalalelwako nemitlolo yomphakathi nokungasi ngeyomphakathi namkha aligugu khulu khona azakusetjenziswa nguRhulumende.
Ukwenza bona amarekhodi anjalo afikeleleke nokuphuhlisa ukusetjenziswa kwawo mphakathi.
Ukuqinisekisa bona ukuphatha okungikho nokutlhogonyelwa kwamarekhodi woke abonwako nalalelwako.
Ukubuthelela amarekhodi abonwako nalalelwako namanye akhambelanako aligugu khulu ngokuqakatheka esitjhabeni, enye ihlangano engasoze yakghona ukuwabulunga.
Ukugcina irejista yesitjhaba yamarekhodi okungasiwo womphakathi aligugu khulu kanye nokuphuhlisa isebenziswano nokukhambelana phakathi kweenhlangano ezibulunga amarekhodi anjalo.
Ngokujayelekileko, ukuphuhlisa ukubulungwa nokusetjenziswa kwamabuthelelo wamafa wesitjhaba.
UmButheleli wesiTjhaba ubeka imali ebhadelwako ngokuqala amazinga akhona kwanje emakethe.
UBhuriyo yemisebenzi yemBusweni irejistara ubujameli beminyanya, amagama, amagama akhethekileko neenjinifomo zabantu neenhlangano. Godu iyelelisa ngeendaba zeminyanya nezinye ezikhambelana nalezi begodu inikela ngerhelebho leemali eenhlanganweni, amabhodo, amakomiti namkha iinhlangano zomphakathi namkha abantu khona kuzakuphuhliswa iminqopho yokusebenza yeBhuriyo yemiNyanya yemBusweni.
IsiPhathiswa semiNyanya yemBusweni sibeka imali okufanele ibhadelwe ngokubonisana nomBulungeli wesiTjhaba begodu ngokutjheja amazinga akhona emakethe.
UmNyango uliywa kutlhogeka kwabasebenzi. Ukuhlonywa komNyango omutjha wezobuKghwari namaSiko kwaqakathekisa isakhiwo esitjha somnyango. Nakuzakulungiswa ukutlhogakala kwabasebenzi, umNyango wakhangisa inengi leenkhundla ebezivulekileko. Kodwana, ukuzalisa leziinkhundla akuzukwanela ukuqinisekisa ukulethwa kuhle kwemisebenzi, begodu umNyango uzakufanela bonyana ubawe umGcinimali wesiTjhaba bona angezelele isabelo seemali somnyango esisetjenziswa ebasebenzini. Amaqhinga wokuthuthukiswa kwamakghono wabantu enziwe komunye nomunye umsebenzi emNyangweni, begodu zokuPhathwa kwabaSebenzi zikhambelanisa ikambiso yokuthuthukisa.
UmNyango ukghonile ukubeka imisebenzi yawo ngokuqakatheka kwayo ngaphakathi kwesabelo somLeyo wesiKhathi esiLingeneko sokuSetjenjiswa kweeMali (MTEF), kodwana okhunye okuqakathekileko okufana neemali zeHlangano yokuVuselelwa kokuziPhatha, amaBubulo wezamaSiko namaphrojekthi wemisebenzi yemali akhenge afakwe kilemihlahlandlela. Ukufaka iinliyi ekghoneni, umNyango uzakuya eKomitini yokuSetjenziswa kweMali esiKhathini esiLingeneko, uveze ezinye iindlela zokwandisa isabelo soke somNyango esikhathini se-MTEF.
Iinhlangano zomphakathi ezingaphasi zasekelwa mNyango ngeemali. Izabelo zazo zonyaka weemali ziyatjengiswa.
Iinhlangano zamasiko ezilitjhumi nahlanu zavezwa tjhatjhalazi nguNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji ngokuya komThetho weenHlangano zamaSiko ka-1998. Iinhlangano kufanele zenze umthethomgomo wokwamukela nokubulunga yoke ipahla, yananyana ngimuphi umhlobo, eziyitlhogomelako, kufaka hlanangana amahlangothi wabantu asetjenziselwa ukuhlola kwesayensi, amabuthelelo namkha enye ipahla ekhambako. Kufanele godu ziphathe ipahla ekungeyomBuso.
AbaSebenzeli bemiThethomgomo yamaFa beSewula Afrika?
Kuzakufakwa ihlelo elihlangeneko nelinesebenziswano ekuphathweni kwemithombo yesitjhaba yamafa.
Ukuphuhlisa ukubusa okuhle kiwo woke amazinga.
Ukunikela amandla emphakathini ikwazi ukubulungela iinzukulwana zangomuso imithombo yayo.
Ukubeka imithethokambiso yokuphathwa kwemithombo yamafa.
Ukufaka ihlelo elihlangeneko lokufanisa, ukuhlola nokuphatha imithombo yamafa eSewula Afrika.
Ukuhloma abaSebenzeli bemiThombo yamaFa beSewula Afrika, ngokubambisana nomKhandlu wabo, okuklhambelanisa nokuphuhlisa ukuphathwa kwemithombo yamafa ezingenis lesitjhaba.
Ukubeka iindlela nokugcina amazinga aqakathekileko ekuphathathweni kwemithombo yamafa eSewula Afrika.
Ukuvikela imithombo yamafa eqakatheke esitjhabeni soke.
Ukulawula izinto zamafa eziphuma ngenarheni eziqakatheke esitjhabeni soke kanye nokulethwa eSewula Afrika kwepahla yamasiko engasisemthethweni ebuya eenarheni zangaphandle.
Ukughonakalisa ukuhlonywa kwabomaziphathe bamafa, okufanele bathathe amandla wokuvikela nokuphatha amahlangothi athileko.
Ukunikela ngokuvikeleka nokuphathwa kweendawo ezifanele ukuvikelwa neendawo bomaziphathe beendawo.
Iinhlangano zobukghwari zirhelebha ekwenzeni ibubulu elidzimeleleko lobukghwari bokwenza elisekelwe phezu kokufikeleleka, ukwenza kuhle, ukwehlukana nokulungisa. Zikhuthaza ituthuko yobukghwari bokwenza obuhlukeneko.
4.4 IBhizinisi nobuKghwari eSewula Afrika?
IBhizinisi nobuKghwari eSewula Afrika yikampani yeSigaba 21 ekuhloswe ngayo ukukhuthaza ukusekela ngeemali zobukghwari mabhizinisi nekoro yangeqadi ngokufaka ihlelo elikhambelanako lesabelo.
UmLeyo wesiTjhaba wamaFilimu namaVidiyo?
Ngokuya komThetho wesiTjhaba womLeyo wamaFilimu namaVidiyo ka-1997, umLeyo uthuthukisa bewuphuhlise ibubulo lamafilimu namavidiyo.
ukuzibandakanya ebubulweni. UmLeyo godu uphuhlisa imikhiqizo yekhayapha yamafilimu namavidiyo; usekela ukuthuthukiswa nokufikelela ebubulweni; begodu ulungisa ukungalingani kwakade emthangalenisisekelo, amakghono nemithombo ekhona ebubulweni.
Ngokuya komThetho womKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari ka-1997, umKhandlu ukghonakalisa amathuba ebantwini ukwenza nokuthabela zobukghwari. UmKhandlu godu uphuhlisa ukusetjenziswa mazombe kwezobukghwari emphakathini, ukhulisa ukuzwakaliswa kokuzazi kwesitjhaba ngokusebenzisa zobukghwari, uphuhlisa ikululeko ekwenziweni kwezobukghwari, kanye nekunikeleni labo abebadinywe amathuba ngaphambilini ukufikelela okukhulu kezobukghwari. Eminye imisebenzi ifaka ukulungisa ukungalingani okubangwe ngezomlando ekunikelweni komthangalasisekelo, kanye nokuphuhlisa ukukhulumisana ezingeni lesitjhaba neleentjhabatjhaba.
IBhodo ngokubonakalako ithuthukisa ukwazisa iakambiso yamalimi amanengi njengomthombo wesitjhaba, godu isekela lawo malimi ebakadinywe amathuba ngaphambilini ngokuthuthukisa, ukuphatha nokulawula ukufikelela, ilwazi namahlelo wokufezakalisa. Lemisebenzi ikhambisana neenjamiso zomThetho weBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika ka-1999.
AmaBulungelo abulunga begodu aphuhlisa ukwazi ngamafa wemitlolo yesitjhaba, begodu nangezinye iindaba ezikhambelanako. Afaka iBulungelo labaNgaboniko leSewula Afrika, elinikela ngemisebenzi yebulungelo nelwazi kabangaboniko kanye nabafundi abangakghoniko ukugadangisa, kanye nezinye iindaba ezikhambelanako.
UmNyango usekela bewuphuhlisa amaphrojethi ahlose ukuphuhlisa zobukghwari namasiko, okumnqopho wokusebenza yamaBulungelo wesiTjhaba namalimi. Ukufikela kwanjesi umNyango unikela ngembadela yokurhelebha-sasabelo eenhlanganweni, amabhodo, amakomiti, ezinye iinhlangano zomphakathi namkha abantu. Amakomiti ahlukeneko wokusekela ngeemali emNyangweni alinganisa iimphakamiso zamaphrojekthi ezitholwa abadlainindima abahlukeneko begodu enza isivumelwano neenhlangano ngemva kobana kuthethwe isiqunto sokusekela ngemali iphrojekthi ethileko.
Ngonyaka weemali ka-2002/2003 umNyango wahloma iKomiti yoku-Oditha, ngokukhambisana nomThetho wokuPhathwa kweeMali zomPhakathi (PMFA) ka-1999 kanye nemiThetjhwana yokuGcinwa kweeMali (ama-TR) eyakhutjhwa ngaphasi kwawo, kanye nokuqalelela iindingo ezihlukelileko. USihlalo weKomiti yoku-Oditha kwaku nguNomzana S Kajee, omNqophisi wokuPhathwa kwemiSebenzi eHlangeneko kwaGobodo.
IKomiti eTja yoku-Oditha yahlonywa ngesikhathi sonyaka owathoma ngomhlaka 1 Apreli 2003 ukuya ku-31 Matjhi 2004.
IYunithi yoku-Oditha yangaPhakathi yenza ukuhlolwa kweengozi emNyangweni wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji khona kuzakutjhejwa iindingo zomNyango omutjha wezobuKghwari namaSiko, begodu neqhinga lonyaka loku-oditha langaphakthi lavunyelwa.
Iqhinga lokukhandela ukukhohlakala nendlela yokulwa nabo sele zikhona ukufezakalisa amagadango wokukhandelwa kokukhohlakala nokwazisa ngobukhohlakali. Njengengcenye yendlela inomboro yomtato lapho kungabikwa khona ukukhohlakala sele ithomile ukusebenza.
nokwelusa ukuphatha okuhlanganeko, kodwana ngesibanga sokutlhogeka kwamakghono izakuthoma ukwenza imisebenzi yayo ngo-2003/2004.
UmNyango wakhomba isiKhulu esiBambileko seeMali ukusukela ngomhlaka 1 Oktoba 2002 ngemva kobana umNyango omutjha uthome ukusebenza. Kuqalwe bona isiKhulu esiPhezulu esizakusebenza ngamalanga ezingeni lomNqophisi omKhulu sizakukhonjwa ukusukela ngomhlaka 1 Juni 2003.
Ukufezakaliswa komThetho wokuPhathwa kweeMali zomPhakathi (PFMA) ka-1999 (umThetho wenomboro 1 ka-1999) nemiThetjhwana yokuGcinwa kweeMali (ama-TR) ekhutjhwe ngokuya kweengaba 76 no77 ze-PFMA ithathelwa phezulu emNyangweni. Iinthunywa kilendima ziyavunywa beziyasebenza. Nanyana iragelo phambili lenziwe kezinye iindawo, ezinye bazakufuna umzamo oqinileko ngonyaka wemali ka-2003/2004.
Njengombana kufunwa yi-PFMA, ukubika okunembako ngeemali kwanikelwa ngesikhathi abadlalindima abahlukeneko. Ngaphandle kweemfuneko zomthetho, umNyango nawo unokubika kwangaphakathi okuhle nehlelo lokuphathwa kwe-cash flow.
kwanje kwesikhathi (kungafaki amaphrojekthi weemali umNyango onganalawulo phezu kwawo ngesibanga samandla wokwenzisa samakontraga nokwakha).
Ngombana umNyango wezobuKghwari namaSiko wahlonywa ngo-Arhostosi ka-2002, bewunganazo iinLinganiso zokusetjenziswa kweeMali zesiTjhaba zonyaka weemali ka-2002/2003, namkha iQhinga lokwEnza lesikhathi saka-1 Arhostosi 2002 ukuya ngo 31 Matjhi 2003. Amahlelo wawo kwafanela bona ahlelwe butjha eenLinganisweni eziLungisiweko zaka-2002/2003, ezenza ukubika ngokomthetho ngokuya kweminqopho ebekiweko eeLinganisweni zokuSetjenziswa kweeMali zesiTjhaba kanye neQhinga lokwEnza lalowo ebekumNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji kube budisi. Lokhu kwenziwa kumbi yindaba yokobana ihlelo lawo lama-akhawunti, leemali nelemirholo athola ukusebenza ngomhlaka 1 Novemba 2002. Kodwana, amahlelo wokwenza ahlonywa kilowo ebekumNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji agcinwa mayelana nemihlangano yokuphatha kanye neminye imihlobo yokuhlola okuragela phambili okufana noku-Oditha kwangaPhakathi neenkambiso zokulinganisa zamaKomiti woku-Oditha. Azikho iindlela zangaphandle ezafezakaliswako ukuqinisekisa ilwazi lokwenza ngaphandle kokulinganisa okujayelekileko komNqophisi-maZombe.
Iintatimende zonyaka zeemali ezivezwe emakhasini 67 ukuya ku-90 zivunyelwe siKhulu sama-Akhawunti.
Iintatimende zeemali njengombana zibekiwe emakhasini 67 ukuya ku-90 esikahthi seenyanga ezibunane esiphele ngomhlaka 31 Matjhi 2003, zihlolwe ngokuya kwesigaba 188 somThethosisekelo weSewula Afrika ka-1996 (umThetho wenomboro 108 ka-1996) ufundwe neengaba 3 no 5 womThetho womHlolincwadi-maZombe ka-1995 (umThetho wenomboro 12 ka-1995). Leziintatimende zeemali, ukugcina kwamagadango amahle wokulawula nokukhambisana nemithetho ekhambelanako nemithetjhwana kusibopho sesiphathiswa sokuhlolwa kweencwadi. Isibopho sami kuzwakalisa umbono ngaleziintatimende zeemali, ngokusekelwa kuhlola.
Ukuhlola kwenziwa ngokukhambisana namaZinga wokuHlola weSewula Afrika. Amazinga lawo afuna bona ngitlame bengenze ukuhlola ukuthola iqinisekiso esaneleko bonyana iintatimende zeemali zingabi nezinto ezingabeki kuhle indaba.
Nokulinganisa ukubikwa koke kweentatimende zeemali.
Ukudlula lapho, ukuhlola kufaka ukulinganisa, okusekelwe ekulingeni, kobufakazi obusekela ukukhambisana kizo zoke izinto mayelana nemithetho ekhambelanako nemithetjhwana, engiyinikele itjhejo begodu nesebenza eendabeni zeemali.
Ngikholwa bona ukuhlola kunikela ngesisekelo esizwakalako ngowami umbono.
Ngokombono wami iintatimende zeemali ziveza ngokwaneleko, kizo zoke iindaba zemali, ubujamo beemali bomNyango wezobuKghwari namaSiko (umnyango) besikhathi seenyanga ezibunane esiphele ngomhlaka 31 Matjhi 2003 kanye nemiphumela yokusenza kwawo ne-cash flow yesikhathi esiphele ngokukhambisana nemikghwa ebekiweko yokuhlola.
Kobunye ubujamo ukubhadela kokudlulisa akhenge kusekelwe mitlolo eyaneleko.
ubujamo obuthileko obubekwe emvumelwaneni.
Isazi sikhonjwe bona siphenyisise ukungakhambi kuhle okusuka emalini yesizo eziingidi zamaRanda ezi-2,4 eyabhadelwa i-Windybrow Thiyeta. Umbiko wesikhatjhana waqinisekisa ukubakhona kokukhambi kuhle nemikghwa yokwephulwa komthetho. Ngesikhathi sokubuthelelwa kwalombiko iphenyisiso belingakaphethwa.
UmNyango wezobuKghwari namaSiko wahlukaniswa emNyangweni wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji ngomhlaka 1 Arhostosi 2002. Kusukela kuhlukaniswa iqhinga elitjha lokuhlola langaphakathi lomnyango belingakenziwa esikhathini okukhulunywa ngaso begodu ukuhlola kwangaphakathi bekungakaqedwa ngalesisikhathi. Ngokunjalo, kwakunganamibiko yangaphakathi eyayingathenjwa.
Ngesibanga sokuhlukana kwalowo ebekumNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji umnyango kwafuneka bona ulungise irhlelo lepahla neenkolodo, okwakufanele ngathana zidluliselwe eminyangweni emitjha eyayisandukwenziwa. Ngokukhambisana nesigatjana 42(2) somThetho wokuPhathwa kweeMali zomPhakathi ka-1999 (umThetho wenomboro 1 ka-1999) irhelo lepahla kufuze litlikitlwe ziinkhulu zokuhlola zeminyango yokudlulisa nokwamukela.
Irhelo elinjalo akhenge kukghonakale bona linikelwe ngomnqopho wokuhlola, okwaba nomphumela wokungakghonakali kokuqinisekiswa kwepahla edlulisiweko.
Irhelebho labasebenzi bomnyango ngesikhathi sokuhlola lithatjelwa khulu.
Sithabile ukwethula umbiko wethu wonyaka weemali ophele ngomhlaka 31 Matjhi 2003.
IKomiti yokuHlola inamalunga arheliswe nganzasi begodu ihlangana ubuncani bakhona kabili ngonyaka njengombana kuvuma iinkomba zokulawula ukusebenza. Ngesikhathi sonyaka esiphezu kwawo kwabanjwa imihlangano emibili.
IKomiti yokuHlola ibika bona ihlangabezane nazo zoke iimbopho ezisuka esigabeni 38 (1)(a) se-PFMA nomThetjhwana womGciniimali wenomboro 3.1.13. IKomiti yokuHlola godu ibika bona ithethe irhelo lekambiso yokusebenza okungilo njengetjhata yekomiti yokuhlola, iphathe iindaba zayo ngokukhambisana naletjhata beyanikela ngemisebenzi njengombana kutlolwe ngaphakathi.
Ihlelo lelawulo langaphakathi lisebenza ngendlela imibiko ehlukeneko yabaHloli bangaPhakathi, umBiko wokuHlola ngeenTatimende zoNyaka zeeMali, iindaba zokugandelela nencwadi yokuphatha yomHloliNcwadi maZombe ayikabiki ukungakhambisani okukhulu nemithethomgomo ebekiweko neenkambiso.
Ikomiti yanelisiwe ngokumumethweko nekhwalithi yemibiko yenyanga elungiswe beyakhutjhwa siPhathiswa sokuHlola nomNyango ngesikhathi sonyaka oqaliweko.
Ibuyekeze amatjhugluko aqakathekileko amphumela wokuhlola.
IKomiti yokuHlola ivumelana beyamukela isiphetho somHloli-Ncwadi maZombe mayelana neentatimende zonyaka zeemali begodu inombono wokobana iintatimende zonyaka ezihloliweko zamukelwe bezifundwe ngokukhambisana nombiko womHloli-Ncwadi maZombe.
Iintatimende zeemali zilungiswe ngokukhambisana nemithethomgomo elandelako; esetjenziswe ngokulingana kizo zoke iindawo ngaphandle kwalokha nakuveziweko. Kodwana lapho kufaneleko begodu kuzwakala, ilwazi lokungezelela liveziwe ukuqinisa ukusebenza kuhle kweentatimende zeemali nokukhambisana neemfuneko zomthetho zomThetho wokuPhathwa kweeMali zomPhakathi, umThetho wenomboro 1 ka-1999 (njengombana utjhugululwe mThetho wenomboro 29 ka-1999), imiThetjhwana yomGcinimali yomNyango neenHlangano zomThetho ekhutjhwe ngokuya komThetho nomThetho wokuHlukaniswa kweNgeniso, umThetho wenomboro 5 ka2002.
Iintatimende zeemali zilungiswe ngesisekelo seemali esitjhugululiweko sokuhlola, ngaphandle kwalokha nakuvezwe ngenye indlela. Ihlangano ebikako isetjhugulukweni ekubikeni ngesisekelo seemali sokuhlola ekubikeni ngesisekelo sokuhlola njengesengezo. Ngaphasi kwesisekelo seemali sokudluliswa kokuhlola kanye nezinye izehlakalo ziyavunywa lokha imali itholakala namkha ibhadelwa. Ngaphasi kwesisekelo sokwanda kokudluliswa kokuhlola kanye nezinye izehlakalo ziyavunywa nazitholakeleko ingasi lokha nakutholakala imali namkha ibhadelwa.
Imali ezivowutelweko ziimali ezidluliselwe emnyangweni ngokuya kwebhajethi yokugcina eyaziwa ngeenLingansio zamaTjhuguluko zokuSetjenziswa kweMali ezingeni lesiTjhaba/Phrovinsi.
Amakonyana nemali eyabiwako iyafaniswa bonyana kutholakale iimali, begodu akunakwanda okuzakwenziwa emakonyaneni namkha emalini ehlukaniswako etholakala ukusukela ngelanga lokuthoma ukufikela ngelanga lokugcina lokubika. Zifaniswa nesingeniso eentatimendeni zeemali zomnyango begodu zidluliselwe esiKhwameni sesiTjhaba/Phrovinsi.
Ukusetjenziswa kwanjesi kweemali kuyavunywa estatimendeni lokha nakubhadelwako.
Ukusetjenziswa kwemali nakungakenziwa ngokukhambisana neminqopho yevowuti namkha endimeni yokwehluka okukhulu, ngokungakhambisani neminqopho yokwehlukana khulu.
omunye umthetho wephrovinsi onikela ngeenkambiso zokuthola embusweni loyo wephrovinsi.
Ukusebenzisa ngokungemthetho kweemali kuthathwa njengokusetjenziswa kweemali esitatimendeni seemali.
Ukusebenzisa okunganamphumela nokokumorosa kutjho ukusebenzisa imali okwenzelwe ilize begodu nebekungabalekelwa ingathana itjhejo elaneleko khelathathwa. Imali esetjenziswe ngokunganamphumela nangokumorosa kufanele ibuyiswe esiphathisweni esithintekako (i-akhawunti yomuntu okolodako kufanele ivulwe), namkha ivowuti nayikuthi akutholakali othintekako.
Iinkolodo zicinyiwa lokha nazithathwa njengezingasoze zabuyiswa. Akukho esele kwenziwe mayelana neemali ezingabuyisekiko.
Ukusebenzisa imali mayelana nepahla eyayikhona ngomhlaka 31 Matjhi 2003 okufanele isetjenziswe ngonyaka weemali olandelako, isulwa ngokuzeleko nayitholwako nalokha nayaziwa njengemali esetjenzisiweko esitatimendeni semali engenako. Ipahla ephathekako (engakhambiko nekhambako) eyathengwako iyabhadelwa, lokhu kutjho bonyana isulwa esitatimendeni sengenizo lokha nakubhadelwako.
Iinqinisekiso ezimakethekako zitholakala ngenani lemakethe. Inani lemakethe libalwa ngokuqala ukuthengisela ngestoko okutjhiwo emalini yokuthengisa ngesikhathi sokuvalwa kwebhizinisi ngelanga letjhiti lebhalansi.
kuyalungiswa. Lapho ukusisa kulungisiwe, kuthathwa njengendleko esikhathini lapho ukulungisa bekufanisiwe. Ukwanda enanini lokuphathwa kweenqinisekiso ezimakethekako ezihlukaniswe njengepahla okungasi ngeyanjesi ithathwa njengeyenziwe kulinganisa butjha kanye nokhunye okubekelwe ngeqadi ezabelweni zalabo abanazo.
ezimakethekako ziyatjhugululwa esitatimendeni sengeniso. Ukwanda/ ukwehla ekuphathweni kwenani leenqinisekiso ezimakethekako njengepahla yanjesi zifakwa esitatimendeni sengeniso.
Ekuphelisweni kwamasiso, umehluko phakathi kwemali etholakeleko ngengeniso nokuphathwa kwenani kunikelwe namkha kufakwa esitatimendeni sengeniso. Ekuphelisweni kwesiqinisekiso esimakethekako esihlukaniswe njengepahla engasi yanjesi, amanani aveziweko neminye imithombo ephathelene nesiqinisekiso esimakethekako adluliselwa engenisweni ezuziweko.
Ukulawula woke, namkha inengi lamalungelo wokuvowuta emhlanganweni wamazombe wehlangano.
Amasiso eenhlanganweni ezilawulwako atjengiswa ngeendleko.
Okutholakalako ngokujayelekileko kuyavunywa ngaphasi kwesisekelo semali se-akhawunti. Kodwana, okutholakalako okufakwe ebhalansi tjhitini kusuka ekubhadeleni ngemali okubuyiswe komunye othintekako.
Okutholakalako kwemisebenzi elethiweko kuyafaniswa ebhalansi tjhitini njengepahla yanjesi namkha ingeniso esitatimendeni sengeniso, njengeentatimende zemali ezilungiswe ngesisekelo semali sokuhlolwa, kodwana ivezwa ngokwehlukana emanothini ukuqinisa ukusebenza kuhle kwentatimende zemali.
ngesisekelo semali sokuhlolwa.
sesiTjhaba/ Phrovinsi namkha omunye othintekako.
Ukunikela kusikolodo okwenziwa ngesikhathi esingasisihle namkha inani. Ukunikela kufaniswe ngokujayelekileko ngapahsi kwesisekelo semali sokuhlolwa, kodwana kuvezwa ngokuhluka emanothini ukuqinisa ukusebenza kuhle kweentatimende zeemali.
Isibopho sokuqatjhisa esikhathini esiseleko ukusuka ngelanga lokuhlola bekube lilanga lokuphela kwesivumelwano sokuqatjhisa kuvezwa njengenothi esitatimendeni seemali. Leziimbopho zokuqatjhisa azaziwa ebhalansi tjhitini njengesikolodo namkha njengemali esetjenzisiweko esitatimendeni sengeniso njengombana iintatimende zemali zenziwa ngesisekelo semali sokuhlolwa.
Lokhu kutjengisa imikhiqizo/imisebenzi eyenziweko, kodwana akuna invoyisi etholiweko kumenzi womsebenzi ekupheleni konyaka, NAMKHA i-invoyisi itholakale kodwana ayikabhadelwa ekupheleni konyaka. Leziimali azaziwa ebhalansi tjhitini njengesikolodo njengemali esetjenzisiweko esitatimendeni sengeniso njengombana iintatimende zemali zenziwa ngesisekelo semali sokuhlolwa kodwana ayavezwa.
Indleko zemivuzo yabasebenzi yesikhathi esifitjhani zibhadelwa esitatimendeni sengeniso ngesikhathi sokuba bonyana ukubhadelwa kwenziwe.
sokwakha zibekelwa ngeqadi bekube sikhathi lapho ingalinganiswa bese iyabhadelwa. Imininingwana yalemivuzo nekghonakalo leenkolodo ivezwa njengenothi esitatimendeni seemali begodu ayaziwa esitatimendeni seemali.
Imivuzo yokuphelisa iyaziwa beyibhadelwa kuphela lokha nakubhadelwako.
Imivuzo yomhlalaphasi inikela ngemivuzo yomhlalaphasi ebasebenzini ngeqhinga elaziwako lemivuzo ebasebenzini bombuso. Lemivuzo isekelwa ngeemali zeminikelo mqatjhi nomsebenzi. Iminikelo yomqatjhi esikhwameni ibhadelwa lokha imali nayibhadelwa ngesikhwameni. Akukho ukunikela okwenzelwe imivuzo yomhlalaphasi eentatimendeni zeemali zomNyango. Enye nenye ikghonakalo yesikolodo iyavezwa eentatimendeni zeemali zesiKhwama seNgeniso yesiTjhaba/Phrovinsi ingasi eentatimendeni zeemali zomNyango oqatjhako.
Umnyango unikela ngemivuzo yezokwelapha kibo (abanye/boke) abasebenzi ngamaqhinga ahlathululwe kuhle wemivuzo. Lemivuzo isekelwa minikelo yomqatjhi no/namkha nomsebenzi. Iminikelo yomqatjhi esikhwameni ibhadelwa lokha imali nayibhadelwa esikhwameni. Akukho ukunikela okwenzelwa imivuzo yezokwelapha eentatimendeni zeemali zomNyango.
Isikhwama semisebenzi seentjhabatjhaba sijamele imali elingana nenani lamasiso kanye/namkha nemali ebolekisiweko, namkha imali ebhadelelwe abasebenzi abasemsebenzini weentjhabatjhaba, kokuthoma ngonyaka weemali odlulileko. Ekuphelisweni, ukubuyisela emva namkha ukubuyisa kwemali enjalo kudluliselwa esiKhwameni seNgeniso.
Ingeniso ebuyiswako ijamele imali ebhadelwe beyavunywa esitatimendeni semali njengembhadela yeminyaka edlulileko, esele ibuyiseka emntwini obekakoloda ngesibanga sokungenzi ngendlela yesivumelwano. Ukubhadela kudluliselwa esiKhwameni seNgeniso kanye nalokha nakutholwa imali ebhadelwako.
Imisebenzi ephathelene nobukghwari namasiko idluliselwe emNyangweni omutjha wezobuKghwari namaSiko isuka emNyangweni wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi netHeknoloji, owapheliswa ngomhlaka 31 Julayi 2002. ngakho-ke, umbiko womNyango ngewesikhathi seenyanga ezibunane kuphela, ngaphandle kweembalo ezimadanisiweko.
Current 11 806 1 020 12 826 12 822 4 99.
Capital 134 1 125 1 259 1 249 10 99.
Current 126 706 (1 998) 124 708 124 265 443 99.
Capital 1 911 (875) 1 036 1 001 35 96.
Current 65 466 (570) 64 896 64 797 99 99.
Current 144 557 1 463 146 020 143 985 2 035 98.
Capital 107 179 (165) 107 014 81 164 25 850 75.
Total 457 759 - 457 759 429 283 28 476 93.
1 Arts and Culture 457 759 - 457 759 429 283 28 476 93.
Total 457 759 - 457 759 429 283 28 476 93.
Personnel 33 101 (1 241) 31 860 31 851 9 99.
Transfer payments 288 768 - 288 768 286 505 2 263 99.
Other 26 666 1 156 27 822 27 513 309 98.
Transfer payments 106 918 - 106 918 81 079 25 839 75.
assets 2 306 85 2 391 2 335 56 97.
Total 457 759 - 457 759 429 283 28 476 93.
Personnel 33 101 (1 241) 31 860 31 851 9 99.
Administrative 8 726 197 8 923 8 897 26 99.
Inventories 1 790 742 2 532 2 523 9 99.
Equipment 2 306 240 2 546 2 532 14 99.
special services 16 149 (183) 15 966 15 652 314 98.
Transfer payments 395 686 - 395 686 367 584 28 102 92.
Miscellaneous 1 204 205 203 2 99.
Special functions - 41 41 41 - 100.
Total 457 759 - 457 759 429 283 28 476 93.
Current 2 975 - 2 975 2 973 2 99.
Capital - 289 289 288 1 99.
Current 8 558 1 020 9 578 9 576 2 99.
Capital 134 836 970 961 9 99.
Current 273 - 273 273 - 100.
Total 11 940 2 145 14 085 14 071 14 99.
Personnel 8 656 (1 536) 7 120 7 117 3 99.
Other 3 150 2 556 5 706 5 705 1 99.
assets 134 1 125 1 259 1 249 10 99.
Total 11 940 2 145 14 085 14 071 14 99.
Personnel 8 656 (1 536) 7 120 7 117 3 99.
Administration 2 207 397 2 604 2 603 1 99.
Inventories 531 537 1 068 1 068 - 100.
Equipment 134 1 210 1 344 1 335 9 99.
special services 412 1 479 1 891 1 890 1 99.
Miscellaneous - 17 17 17 - 100.
Special functions - 41 41 41 - 100.
Total 11 940 2 145 14 085 14 071 14 99.
Current 75 347 (1 998) 73 349 73 348 1 100.
Capital 1 394 (875) 519 518 1 99.
Current 20 205 - 20 205 20 205 - 100.
Current 12 521 - 12 521 12 079 442 96.
Capital 517 - 517 483 34 93.
Current 18 633 - 18 633 18 633 - 100.
Total 128 617 (2 873) 125 744 125 266 478 99.
Personnel 9 574 (348) 9 226 9 224 2 99.
Transfer payments 101 905 - 101 905 101 716 189 99.
Other 15 227 (1 650) 13 577 13 325 252 98.
capital assets 1 911 (875) 1 036 1 001 35 96.
Total 128 617 (2 873) 125 744 125 266 478 99.
Personnel 9 574 (348) 9 226 9 224 2 99.
Administrative 3 264 (1 090) 2 174 2 156 18 99.
Inventories 996 90 1 086 1 080 6 99.
Equipment 1 911 (875) 1 036 1 033 3 99.
special services 10 966 (824) 10 142 9 883 259 97.
Transfer payments 101 905 - 101 905 101 716 189 99.
Miscellaneous 1 174 175 174 1 99.
Total 128 617 (2 873) 125 744 125 266 478 99.
Current 65 466 (570) 64 896 64 797 99 99.
Total 65 466 (570) 64 896 64 797 99 99.
Personnel 3 180 (85) 3 095 3 092 3 99.
Transfer payments 60 347 - 60 347 60 304 43 99.
Other 1 939 (485) 1 454 1 401 53 96.
Total 65 466 (570) 64 896 64 797 99 99.
Personnel 3 180 (85) 3 095 3 092 3 99.
Administrative 1 038 (35) 1 003 1 001 2 99.
special services 901 (452) 449 398 51 88.
Transfer payments 60 347 - 60 347 60 304 43 99.
Miscellaneous - 2 2 2 - 100.
Total 65 466 (570) 64 896 64 797 99 99.
Current 100 351 - 100 351 98 347 2 004 98.
Capital 43 216 - 43 216 19 851 23 365 45.
Current 9 550 - 9 550 9 550 - 100.
Current 6 675 524 7 199 7 170 29 99.
Capital - 4 4 4 - 100.
Current 400 (364) 36 36 - 100.
Current 27 581 1 303 28 884 28 882 2 99.
Capital 261 (169) 92 81 11 88.
Capital 63 702 - 63 702 61 228 2 474 96.
Total 251 736 1 298 253 034 225 149 27 885 88.
Personnel 11 691 728 12 419 12 418 1 99.
Transfer payments 126 516 - 126 516 124 485 2 031 98.
Other 6 350 735 7 085 7 082 3 99.
Transfer payments 106 918 - 106 918 81 079 25 839 75.
assets 261 (165) 96 85 11 88.
Total 251 736 1 298 253 034 225 149 27 885 88.
Personnel 11 691 728 12 419 12 418 1 99.
Administrative 2 217 925 3 142 3 137 5 99.
Inventories 263 115 378 375 3 99.
Equipment 261 (95) 166 164 2 98.
special services 3 870 (386) 3 484 3 481 3 99.
Transfer payments 233 434 - 233 434 205 564 27 870 88.
Miscellaneous - 11 11 10 1 90.
Total 251 736 1 298 253 034 225 149 27 885 88.
the annual financial statements.
can be viewed in note 9.
Transfer payments 3.
be changed to include international participants.
International Architects (UIC).
2003/2004 financial year.
1.2 Explanation of material variances including whether or not application will be made for a rollover.
Refer to note 3 to the Appropriation Statement for details of variances.
The value of inventory on hand disclosed is for all stores.
Gifts, donations and sponsorships made 8.
and local dignatories during official visits and other functions.
crafts, clay pots and other crafts.
Details of special functions (theft & losses) 9.
accident whilst being on official duty.
Staff debtors 12.
Other debtors 12.
no age analysis of the debtor figures is available.
written off in the income statement.
Amounts owing to other departments 15.
Other payables 15.
General account with the former Department.
dealing with that individual or entity at arm's length in the same circumstances.
approved remuneration structures.
No loans were granted to key management personnel in the Department.
_ Freedom Park, Pretoria (1) 47 000 47 000 22 256 24 744 52.
Institutions 13 000 13 000 12 376 624 4.
Total 265 849 265 849 240 481 25 368 9.
International competition requires the accreditation of the Union of International Architects (UIC).
nine months. Hence a saving of R24,744 million that will be rolled over to the 2003/2004 financial year.
culture in South Africa 12 531 12 531 12 529 2 0.
culture international 2 543 2 543 2 529 14 0.
South Africa 3 887 3 887 3 883 4 0.
service (1) 987 987 800 187 18.
_ National Archives 600 600 576 24 4.
Cultural Industries 15 000 15 000 15 000 - 0.
Moral regeneration 5 000 5 000 5 000 - 0.
Poverty Relief 25 587 25 587 25 558 29 0.
Associated Institutions 63 702 63 702 61 228 2 474 3.
Total 129 837 129 837 127 103 2 734 2.
teed as at issued Paid/ 31/03/2003 i.r.o.
Iimbalobalo nelwazi elivezwe kilelihlangothi lombiko wonyaka lifuneka ngokuya kweSahluko 1, iHlangothi III J.3 miThetjhwana yokuPhathwa kwemiSebenzi yomPhakathi begodu ibekwe nguNgqongqotjhe wemiSebenzi yomPhakathi nokuPhatha ayibekela yoke iminyango ewela ngaphasi kwemiSebenzi yomPhakathi. Ithebula leembalobalo linikela ngelwazi eliphambili ngeendaba ezipgambili mayelana nokuphathwa kwabasebenzi.
_ Ifikelela okubekwe phambili ekutjhugululweni kwesitjhaba njengomba kuhlonywe yiKhabhinethi, isibonelo, ukulungisa imitjhapho yakade ekuqatjheni.
Imibiko yonyaka ikhutjhwa ngemva kokuphela konyaka weemali. Lokhu kuhloswe ngakho ukuqinisa ukuziphendulela kweminyango ebadlainindima abaqakathekileko. Amathebula akilombiko abuyekezwa njalo mNyango wemiSebenzi yomPhakathi nokuPhatha (DPSA).
Ukuqinisekisa bonyana kutholakala isikhathi esaneleko ukulinganisa nokufaka imibono yakho, qinisekisa bonyana koke okulethako kufika namkha ngaphambi komhlaka 31 Arhostosi.
report of departmental annual reports'. Ikhophi yokuhlahla iyatholakala kiyo yoke iminyango namkha ingafikelelwa ewebhsayithini ye-DPSA ethi (www.dpsa.gov.za).
Iminyango ibhajetha ngokuya kwamahlelo ahlathululwa kuhle. Amathebula alandelako arhunyeza ukusetjenziswa kweemali kokugcina okuhloliweko ngehlelo (Thebula1.1) kanye nangamabhendi wemirholo (Thebula 1.2). khulu khulu inikela ngesitjengiso semali esetjenziselwe iindleko zabasebenzi ngokuya kwehlelo ngalinye namkha ibhendi yomrholo ngaphakathi komnyango.
Amathebula alandelako anikela ngesirhunyezo ehlelweni ngalinye Thebula 1.
1.4, yokusetjenziswa okutholwe ngesibanga semirholo, ukusebenza isikhathi esidluleleko, imali orhelejwa ngayo nawuthenga indlu kanye nerhelebho lezokwelapha. Kenye nenye indima, ithebula linikela ngesitjengiso sephesenti lebhajethi yabasebenzi esetjenziselwe lezizinto.
AmaFa, AmaButhelelo Kanye NemiSebenzi YamaBulungelo Wesitjhaba 8 716 70,2 126 1,01 227 1,83 552 4.
Amathebula alandelako arhunyeza imbalo yeenkhundla ehlanganweni, imbalo yabasebenzi, izinga leenkhundla, kanye nokobana ingabe kunabasebenzi abangezelelweko ehlanganweni. Leli lwazi linikelwa ngokuya kwamatjhuguluko amathathu amakhulu:- ihlelo (Thebula 2.1), Ibhendi yomrholo (Thebula 2.
(Thebula 2.3). ImiNyango ifanise imisebenzi eqakathekileko efuna ukweluswa. IThebula 2.3 inikela ngelwazi lehlangano neenkhundla emisebenzini eqakathekileko yomnyango. Izinga leenkhundla liveza amaphesenti weenkhundla ezingakazaliswa.
Ilwazi kenye nenye indima liveza ubujamo kusukela ngomhlaka 31 March 2003. Ekutjengiseni amatjhuguluko emukghweni yabasebenzi esikhathini esimnyaka oqaliweko, uyabawiwa bona uqale isahluko 4 salombiko.
Imithetjhwana yemiSebenzi yomPhakathi ka-1999 yafaka ukulinganiswa kwemisebenzi njengendlela yokuqinisekisa bona umsebenzi olinganako urholelwa ngokulingana. Ngokusebenzisa umleyo obekwe enarheni yoke, iimphathimandla ezenza lokhu zingalinganisa namkha zilinga kabutjha umsebenzi omunye nomunye eenhlanganweni zazo. Ngokuya kweenJamiso zoke iinhkundla ezisemazingeni 9 ukuya phezulu kufanele zilinganiswe ngaphambi kokuzaliswa.
Lokhu kuzaliselelwe siqunto sakaNgqongqotjhe wemiSebenzi yomPhakathi nezokuPhatha bonyana yoke imisebenzi ye-SMS kufanele ilinganiswe ngaphambi kwaka-31 Disemba 2002. Ithebula elandelako (iThebula 3.1) irhunyeza isibalo semisebenzi eyalinganiswa ngonyala oqaliweko. Ithebula godu inikela ngeembalobalo ngembalo yeenkhundla ezenziwa ngcono namkha ezehliswako.
yabasebenzi ubujamo bemirholo yabo eyakhutjhulwako ngesibanga sokwenziwa ngcono kweenkhundla zabo.
abafakwa eenkhundleni ezitjha begodu ezinye iinkhundla ezenziwa ngcono ezenziwa kungase kwenze bona azikazaliswa.
Ithebula elandelako irhunyeza isibalo sezehlakalo lapho amazinga wemirholo bekadlula igreyidi ebekwe ngokulinganiswa kwemisebenzi. Amabanga wokwehluka anikelwa kenye nenye indima.
IThebula 3.3 Abasebenzi amazinga wemirholo yabo edlula igreyidi ebekwe ngokulinganiswa kwemisebenzi, 1 Apreli 2002 ukuya ku-31 Matjhi 2003 ngokuya kwe-PSR 1.V.C?
IThebula 3.4 irhunyeza abazuzi bokungehla ngokuya komhlobo, ubulili nokurholophala.
IThebula 3.4 Isitjengiso sabasebenzi amazinga wemirholo yabo adlula igreyidi ebekwe ngokulinganiswa kwemisebenzi, 1 Apreli 2002 ukuya ku-31 Matjhi 2003 ngokuya kwe-PSR 1.V.C?
Isahlukwesi sinikela ngelwazi lamatjhuguluko ekuqatjheni esikhathini sonyaka weemali. Amazinga wokungena nokulisa emsebenzini kwabasebenzi anikela ngesitjengiso semikghwa esitjengisweni sokuqatjha komnyango. Amathebula alandelako anikela ngesirhunyezo samazinga wokungena nokuphuma kwabasebenzi ngokuya kwebhendi yemirholo (Thebula 4.1) kanye nemisebenzi engeqakatheke khulu (Thebula 4.2). (Lemisebenzi eqakatheke khulu kufanele ifane naleyo erhemiswe eThebuleni 2.3)?
IThebula 4.3 ifanisa amabanga amakhulu wokobana kungani abasebenzi batjhiya umnyango.
Amathebula kilesisahluko asekelwe eendleni ezibekwe mThetho wokuLingana kezokuQatjha by the Employment, umthetho wenomboro 55 ka-1998.
Ukukhuthaza ukusebenza kuhle, umnyango wanikela ngemivuzo elandelako yokusebenza kuhle ngesikhathi sonyaka oqaliweko. Ilwazi linikelwa ngokuya komhlobo, ubulili noburhole (kuThebula 6.1), amabhendi wemirholo (kuThebula 6.2) nemisebenzini eqakatheke khulu (kuThebula 6.3).
Iindleko Ezilingeneko Ngokuya Komsebenzi Ngamunye R?
Amathebula angenzasi arhunyeza ukuqatjhwa kwamaphandle emnyangweni ngokuya kwamabhendi wemirholo kanye nangomsebenzi omkhulu. Amathebula godu arhunyeza amatjhuguluko enanini loke labasebnenzi bamaphandle kenye nenye ibhendi yemirholo kanye nakomunye nomunye umsebenzi.
IKomitjhini yabaSebenzi bomBuso yaveza isidingo sokweluswa ngokutlhogomela kwelifi yokugula ebasebenzini bombuso.
IThebula 8.3 irhunyeza ukusetjenziswa kwelifi yonyaka. Isivumelwano semirholo esenziwa namayuniyoni e-PSBC ngo-2000, sifuna ukuphathwa kwelifi yonyaka ukukhandela amazinga aphezulu wokubhadelwa kwamalanga welifi angasetjenziswa ngesikhathi sokupheliswa kwesikhathi sokusebenza.
Ithebula elandelako irhunyeza ukubhadela okwenziwa kibo boke abasebenzi ngesibanga selifi engakhenge ithathwe.
Ingabe umnyango uthumele isikhulu se-SMS ukufezakalisa iinjamiso ezitholakala eHlangothini VI leSahluko 1 semiThetjhwana yemiSebenzi yomPhakathi, 2001 Nakunjalo, nikela ngegama laso nesikhundla?
Ingabe umnyango uneyunithi eqalene namalunga athileko wabasebenzi ukuphuhlisa ipilo nepilo ehle yabasebenzi Natikuthi kunjalo, tjengisa imbalo ababandakanyeka kilomsebenzi kanye nebhajethi yonyaka etholakalako khona kuzakufezwa lomnqopho?
Ingabe umnyango ufake iHlelo lokuRhelejwa kwabaSebenzi namkha lokuThuthukiswa kwamaPhilo ebasebenzini bawo Nayikuthi kunjalo, tjengisa amaphuzu aqakathekileko/imisebenzi yehlelo?
Ibandulo nokwazisa. Umsebenzi we-VTC kanye newerhelebho lezengqondo. Ibandulo lamakghono wokuphila.
Ingabe umnyango uhlome (a) ikomiti/amakomiti atjhiwo eHlangothini VI leSahluko 1 semiThetjhwana yemiSebenzi yomPhakathi, 2001 Nayikuthi kunjalo nikela ngamagama wamalunga wekomiti kanye nabadlalindima ababajameleko?
Mma F Greyling?
Mma L Hadebe?
Mma M Gilder?
Mma B Makhaya?
Mma N Msindo?
Ingabe umnyango uyibuyekezile imithethomgomo yezokuqatjha nemikghwa ukuqinisekisa iindlela zokobana lokhu akubandlululi ngokungemthetho abasebenzi ngokuya kobujamo babo be-HIV Nayikuthi kunjalo, yenza imithethomgmo yezokuqatjha/ imikghwa ebuyekeziweko?
Ingabe umnyango ufake amagadango wokuvikela abasebenzi abaomulwana we-HIV namkha labo okuthathwa bonyana banawo ekubandlululweni Nayikuthi kunjalo yenza irhelo lamagadango aqakathekileko?
Umthethomgomo okhona kufanele kukhulunyiswane ngawo butjha ngesibanga sokuhlukana komnyango.
Ingabe umnyango ukhuthaza abasebenzi bawo bona bangenele ukuthola iRhelebho lezeNgqondo ngokuzithandela kanye nokuHlolwa iinganzi Nayikuthi kunjalo yenza irhelo lemiphumela oyifikelelko?
Abantu abanengi abathatha irhelebho lezengqondo abayi khonokho ekuhlolweni iingazi. Abatahthu asele bayokuhlolwa akhenge baseza ukuzokuthatha imiphumela yabo.
Ingabe umnyango wenze amagadango/ iintjengisi zokwelusa nokulinganisa umphumela wehlelo lawo lokuthuthukiswa kwezepilo Nayikuthi kunjalo yenza irhelo lamagadango lawo/iintjengisi?
Iimvumelwano zokusebenzisana ezilandelako zenziwa hlangana kwamayuniyoni nomyango.
Ithebula elandelako irhunyeza umphumela wokulalelwa kokukhalima okwenziwa ngaphakathi komnyango ngonyaka oqaliweko.
Inani leendleko R?
Iindleko zokujanyiswa R?
Lesi sahluko siveza imizamo yomnyango mayelana nokuthuthukiswa kwamakghono.
Amathebula alandelako anikela ngelwazi lokulimala emsebezini.
<fn>DAC-NLS. UmnyangoWezobulungis.2007-05-18.nr.txt</fn>
Thina kilomNyango sizinikele ekuphrakthiseni imithethokambiso elandelako yeTjhejo laBantu Mantanzi ngaphandle kokuriyada. Sizokurhabisa ukufezekisa khona sizokufikelela emazingeni amukelekako naphezulu wokunikelwa kwemisebenzi kunye nekhwalithi ngokurhaba okukghonekako?
Izakhamizi kufanele kuboniswane nazo ngamazinga nekhwalithi yemisebenzi yomphakathi eziyitholako begodu, nakukghonekako, kufanele zinikelwe ithuba lokukhetha ngemisebenzi enikelwako.
Kufanele uqiniseke bona ukuBonisana kwenziwa ngokujwayelekileko begodu ngerherho, ukukghonakalisa i-ofisi ukukhambisana neendingo zamakhastama.
Izakhamizi kufanele zitjelwe ngezinga kunye nekhwalithi yemisebenzi yomphakathi ezizayithola khona zizakwazi bona zilindele ini.
Unesibopho nokuziphendulela esibethamthethweni ekufezakaliseni umthethomgomo wombuso, ngakho-ke utlhoga ukuqiniseka bona imisebenzi inikelwa ngezinga elamukelekako kumakhastama.
Zoke izakhamizi kufanele zibe nokufikelela okulinganako emisebenzini ezifaneleko.
Kufanele unqophise bewubeke lokho okuhloswe bona kwenziwe khona kuzakungezelela ngokuragela phambili ukufikeleleka kilabo abangakhenge bathole mathuba ngaphambilini, isibonelo, abantu abarholopheleko. Utlhoga ukuqiniseka bona zoke iinliyo ekufikeleleni ziyasuswa.
Izakhamizi kufanele ziphathwe ngehlonipho nokucatjangelwa.
Uzakutlhoga ukuqiniseka bona amarhelo wokuziphatha womNyango afaka amazinga weendlela zokuphathwa kwamakhastama.
Izakhamizi kufanele zinikelwe ilwazi elizeleko nelinembileko mayelana nemisebenzi yomphakathi okufanele ziyithole.
Ilwazi kulithulusi elinamandla khulu elitholwa makhastama ekusebenziseni amalungelo wawo ekutholeni imisebenzi emihle. Ama-ofisi kufanele anikele ngelwazi elizeleko, elinembako nelitjha mayelana nemisebenzi ayinikelako.
Izakhamizi kufanele zitjelwe ngokuthi ama-ofisi wesiTjhaba nesiFunda akhanjiswa njani, adla malini nokuthi ngubani owaphetheko.
Akusi makhastama wangaphandle kuphela okufanele athole ilwazeli kodwana nabasebenzi bangaphakathi kufanele balithole. Ilawulo kufanele libe njengencwadi evulekileko. Ufanele unikele ilwazi ngokwenza kwakho mayelana namazinga abekiweko wokukhuphula ukulethwa kwemisebenzi ethuthukileko, ukubulungwa kweemali kunye nokungezelelwa kwekghono. Imininingwana yamalunga wabasebenzi neenkhulu eziphezulu kufanele ingabi yifihlo.
Nayikuthi amazinga athenjisiweko wemisebenzi akhange afikelelwe, kufanele kunxanxabezwe ezakhamizini, ihlathululo ezeleko kunye nentatha yamsinya nephumelelisako begodu nakwenziwa iinghonghoyilo, izakhamizi kufanele zithole ipendulo enezwelo nehle.
Ikghoneko kunye nokufuna ukuthatha igadango izinto nazingakhambi kuhle kuyinto eqakathekileko ekambisweni yokubekwa kwamazinga. Uzakutlhoga ukukhuthaza umbiko obuyako e-ofisini lakho.
Imisebenzi yomphakathi kufanele inikelwe ngokonga nangekghono khona kuzakunikelwa izakhamizi ukubulungwa okukhulu kweemali.
Uzakubawiwa bona utjho iindawo lapho ukubulunga kufuneka khona begodu nokulethwa kwetuthuko emisebenzini engaba mphumela wokufikelelwa kokubulunga. Imalakho kufanele isetjenziswe ngokuhlakanipha.
i Td42Nde02042: Eng-Nde-BathoPele Princi.
<fn>DAC-NLS. UmnyangoWezokuthuthu.2007-05-18.nr.txt</fn>
Amatjhuguluko enziwe emThetjhwaneni womThetho wezokuRhelejwa komPhakathi oyinomboro 59 ka 1992, azakuthoma ukusebenza ngezi- 1 Disemba 2001, anikela amajamo wokungahlonywa kweenqhema zokuhlunga, amalunga wazo azakukhethwa nguMnqophisi Mazombe, ukuhlahluba ilwazi kunye nokuhlola uburhole nokutlhoga itlhogomelo ngeminqopho yokuphakamisa ukunikelwa kwezabelo zemali.
Ukuqinisekisa bona ukuhlahlubwa kwabarholopheleko kunye nalabo abatlhoga ukutlhogonyelwa kwenziwa ngendlela evulekileko, engasibudisi begodu nengaduriko.
ukukghonakalisa ukuhlanganiswa kwemisebenzi yomphakathi kunye nokurhelejwa komphakathi ukuqinisekisa bona kuba nehlelo elihlanganisa koke, lemisebenzi eyenzelwa umuntu ngamunye.
ukuthumela abenza iimbawo eendaweni ezinye lapho bangathola khona irhelebho, nangabe zikhona.
ukuqinisekisa bona iinhlahlubo ziyaphethwa begodu zithunyelwe e-ofisini efaneleko yokutjhejwa kweembawo esikhathini esibekwe mNyango.
ukupha umbawi ilwazi elifaneleko lokwenza isibawo sesabelo semali.
Amalunga wesiqhema sokuhlunga azakufanele bona akhambisane neenjamiso zomThetjhwana 2(4) (a) womThetjhwana womThetho wezokuRhelejwa komPhakathi oyinomboro 59 ka 1992, onamatjhuguluko athoma ukusebenza ngezi- 1 Disemba 2001.
i. Isiphathiswa esikhulu sezokuphepha komphakathi.
ii. Isiberegi sokuphuhlisa amaphilo wabantu inesi, isiberegi sezehlalakuhle, sezomsebenzi, sezomkhumbulo, sezokuzwa kunye nokubona, njll.
iii. Umjameli wekoro yabarholopheleko nanyana ilunga lomphakathi elihlonitjhwako elifana nomfundisi, ikosi, umarhastrada, nanyana umuntu owazi lowo mphakathi kunye namajamo wawo.
iv. Amanye amalunga angeziweko, nakutlhogekako, emajameni afaneleko weembawo ezithileko, isibonelo, udorhodera nanyana udorhodera okhethekileko, isazi sezemikhumbulo, umsekeli wezokwelatjhwa, inyanga, njalo njalo.
Urhulumende uzakunikela irhelebho elifaneleko lokusekela ngezokuphatha.
Sizakuba ngusihlalo wemihlangano.
Sizakupha isiqhema sokuhlunga ngeeyeleliso, amathulusi, imithethomigomo kunye nemithetho elawula iimbawo zezabelo zeemali.
Sizakukghonakalisa ibandulo yamalunga wesiqhema sokuhlunga.
Sizakuqinisekisa ukurekhodwa ngefanelo kweenkambiso zemihlangano yeenqhema zokuhlunga.
Sizakuqinisekisa ukuzaliswa ngesikhathi kweenhlahlubo.
Sizakukghonakalisa ukuhleleka kuhle kwezinto ezifunwa mbawi nakwenzeka bona kutlhogakale elinye ilwazi, ukuphetha ihlolo.
Sizakuqinisekisa ukusetjenzwa ngesikhathi kwesibawo. Isiphathiswesi sifanele bona sithintane nabalingani baso e-ofisini yaso ukuqinisekisa bona iimbawo zomuntu ngamunye esele zihloliweko, ziyalungiswa.
Sizakusebenza njengomthintanisi phakathi kwamalunga wesiqhema sokuhlunga kunye nomNyango.
Sisazi esiqhemeni sabahloli esizakuhlola ukurholophala nanyana ukuphila ngokutlhogonyelwa. Isazesi sizakutjheja ilwazi bese/ nanyana sihlole umbawi, bese sithatha isiqunto manqophana nokurholophala nanyana ukutlhoga irhelebho kombawi.
Isazesi sifanele siqinisekise bona iforomo liphethwa ngenembo begodu ngesikhathi manqophana nokurholophala nanyana ukutlhoga irhelebho kombawi.
iii. Umjameli wekoro yabarholopheleko nanyana ilunga lomphakathi elazi loyo mphakathi kuhle kunye namajamo wawo ufanele aqinise bona imiraro yombawi inomphumela wokobana atlhoge ukuphila ngokurhelejwa.
Ufanele aqinisekise ukuzaliswa ngesikhathi kweforomo lokuhlahlubwa.
Akghonakalise ukutholakala kwesiqhema sokuhlunga emphakathini ngokuphakela ilwazi lokobana bangatholakala njani abantu, khulu khulu labo abahlahlubeka budisi, abangakghoni ukusuka emakhaya nanyana labo abanesidingo kodwana abangazi ngerhelebho leli lezabelo.
vi. Ilunga/amalunga angeziweko kungaba yinyanga yesintu, udorhodera, abasekeli bezokwelatjhwa nanyana isazi esizakuvela nanyana kiyiphi ikoro.
Udorhodera uzakuhlahluba bese wenza isiphakamiso ngokurholophala kombawi okubangela bona abe sebujameni bokungathola irhelebho lesikhatjhana nanyana lasafuthi.
Lizakuqinisekisa bona ihlahlubo iphethwa ngesikhathi.
Lizakuqinisekisa bona amabanga anqophileko ayanikelwa esiphakamisweni esithileko.
Lizakunikela ilwazi elimayelana nokobana ukuthikamezekokho okusemzimbeni kungalawulwa njani, kungalungiswa nanyana kulatjhwe njani.
Isiqhema sokuhlunga sizakuba namalunga angasukela kwamathathu begodu angeqi kwasithandathu.
Iinqhema zokuhlunga zingahlonywa ngendlela yetjhejo labantu boke ezingeni lesifunda nanyana lendawo namkha zingahlonywa phezulu ngabaphetheko okuzakuya ngeendawo nanyana iimfunda, ngokulandela irhelo elibekiweko nanyana elitjhugutjhugulukako. Iprovinsi izakukhetha ikambiso yokufezakaliswa ezakusebenza kuhle begodu nezakukhambisana neendingo zaleyondawo.
IHloko yomNyango ifanele bona iphasise amagama aphakanyisiweko wamalunga weenqhema zokuhlunga. Amalunga weenqhema zokuhlunga angakhethwa yiHloko yomNyango ngokuya kweemphakamiso ezingavela eenhlanganweni zomphakathi, abarholi bomphakathi nanyana abantu abanekareko.
amalunga akhethiweko asebenza ngokuzeleko kilomNyango azakubamba iinkhathi ezizakuvunywa yiHloko yomNyango njengezifaneleko. Amalunga wesiqhema sokuhlunga angasebenzi kilomNyango angabamba isikhathi seenyanga ezima- 24 begodu angeze akhethwa godu amathemu alandelanako adlula kwamabili.
Amalunga afanele bona kube babantu abanelemuko elithileko ngezabarholopheleko nanyana abatlhoga irhelebho lokutlhogonyelwa.
Amalunga afanele bona abe nelwazi elithileko nanyana azijayeze ngamajamo wezehlaliswano kunye nokuziphatha kwabantu bendawo nanyana umphakathi lowo isiqhemeso esikhethelwe wona.
Amalunga afanele bona azimisele ukuzithuthukisa ngokubandulwa mnyango.
Umuntu nanyana abantu abangeze babekwa mlandu ngezenzo zabo ngamabanga wokungaphili kuhle emkhumbulweni.
Umuntu nanyana abantu abatholwe banomlandu wokweba, ukukhwabanisa, ubukhohlakali nanyana ubulelesi ngaphandle kwemilandu yokwephula imithetho yendlela.
Umuntu nanyana abantu ababhalako ukuthatha ibandulo lokuthuthukisa eliphakelwa mNyango, elikhambelana nalokhu okuzakwenziwa.
Imihlangano yesiqhema sokuhlunga izakubizwa mNyango, ozakubuye unikele nesekelo elifaneleko. Iindawo lapho imihlangano izakubanjwa khona, amalanga kunye nokobana kangaki, kuzakufanele bona kuhlelelwe ngaphambili, bese umNyango ukwazisa umbawi ngesikhathi (umbawi) enza isibawo sakhe kumNyango.
IHloko yomNyango ingakhetha amanye amalunga wokujamiselela bona arhelebhe eenqhemeni zokuhlunga, nakwenzeka bona amalunga wasafuthi akatholakali ngamabanga athileko. Ikambiso yokukhethwa kwamalunga wokujamiselela izakufana poro naleyo yamalunga wasafuthi.
Elinye nelinye ilunga elingeze laba khona emihlanganweni emithathu elandelanako, nanyana elibeka phasi iintambo, lizakutjhiya isikhundla, okuzakwenza iHloko yomNyango bona izalise isikhundleso sesiqhema sokuhlunga ngokurhabako.
8.1 Amalunga azakufanele bona angathathi hlangothi ngesikhathi enza ihlolo.
Amalunga azakufanele bona abulunge njengefihlo koke okukhulunyiswane ngakho, khulu khulu ngeenqunto ezithathiweko kunye nokuveza abantu egade bahlahlubwa.
Amalunga azakufanele bona abulunge isikhathi emihlanganweni begodu afanele ahlale isikhathi esizeleko sokuphetha umsebenzi wesiqhema sokuhlunga.
amalunga afanele bona akhambele imihlangano yesiqhema sokuhlunga asebujameni obuhle emkhumbulweni (angakathokozi).
Amalunga afanele bona aziveze nakunezinto eziwathintako nanyana ubuhlobo obungaba khona kilabo abahlahlubwako, ngesikhathi kwenziwa iinhlahlubo.
Amalunga afanele bona aveze koke emNyangweni ngamajamo wawo manqophana nendima- 4.3.
IsiPhathiswa sezokuPhepha komPhakathi kunye nelinye nelinye ilunga lesiqhema sokuhlunga, bazakuba nomthwalo ngokuhlanganyela wokusebenza kuhle kwesiqhema. Isiqhema sokuhlunga, ngesikhundla sakasihlalo waso osiphathiswa sezokuphepha komphakathi, sizakubika esiPhathisweni esiyiHloko yezokuPhepha komPhakathi ngeenkhathi ezizakubekwa siphathiswesi esikhulu esiyihloko, ngokujama kuhle nokusebenza kuhle kwesiqhema. IsiPhathiswa esiKhulu sezokuPhepha komPhakathi sizakwelusa koke okwenziwa siqhema sokuhlunga, ukukhambisana kwaso nemigomo ebekiweko yokuhlahluba kunye netjhejo lokuthunyelwa lapho umbawi angathola khona irhelebho, nakhibe lingatholakala. Zoke iimphakamiso zesiqhema sokuhlunga zizakuphasiswa yiHloko yomNyango. Woke amalunga wesiqhema sokuhlunga anomthwalo wakho koke okwenziwa siqhema sokuhlunga kunye nokusebenza kwaso eHlokweni yomNyango, ngokusebenzisa isiPhathiswa sezokuPhepha komPhakathi kunye nesiPhathiswa esiyiHloko sezokuPhepha komPhakathi.
Zoke iimphakamiso kunye nezinto zesiqhema sokuhlunga zizakuthunyelwa eHlokweni yomNyango, siPhathiswa sezokuPhepha komPhakathi, esingusihlalo sesiqhema sokuhlunga, ngokusebenzisa isiPhathiswa esiyiHloko sezokuPhepha komPhakathi. Isiqhema sokuhlunga sifanele bona sazise umuntu nofana umtjheji waloyo ohlahlubiwako ngemiphumela yehlahlubo. Lokhu kuzakwenziwa ngokusebenzisa umNyango. UmNyango uzakusebenzisa iHloko yawo ukwazisa umbawi ngomtlolo ngemiphumela yehlahlubo kunye nependulo yesibawo. Nangabe isibawo akhange sibe yipumelelo nanyana nakhibe isabelo senziwa kwesikhatjhana, umbawi uzakufanele bona anikelwe amabanga walokho, begodu aziswe nangelungelo lakhe lokungaphikisa isiqunto kunye neenkambiso angazilandela nakafuna bona isibawo sakhe sitjhejwe godu. UmNyango ngokusebenzisa isiPhathiswa esiyiHloko sezokuPhepha komPhakathi, ufanele uqinisekise bona zoke iindlela zokwazisa abantu ngobukhona, isikhathi kunye nendawo yesiqhema sokuhlunga, ziba khona. Lokhu kungenziwa ngokusebenzisa abarhatjhindaba, imitlolo yangokomthetho nanyana ukuphadlhalajwa kwelwazi ngokusebenzisa amarhelo, iintlankana zemirholo, amaphetjhana kunye nokukhuluma ngomlomo ema-ofisini wesifunda, emirholweni, emaposofisini kunye nezinye iindawo eziqakathekileko.
Zoke iindleko zeenqhema zokuhlunga zifanele bona ziphasiswe yiHloko yomNyango ngokuya komThetho wokuPhathwa kweeMali zakaRhulumende, imiThetjhwana yakhona kunye neenkambiso zabaphathi beemali zakarhulumende.
12.1 Ukuhlahlubwa kwabarholopheleko kunye nabatlhoga itjhejo: Umuntu ngamunye angaziveza phambi kwesiqhema sokuhlunga bese anikele ilwazi eforomeni ebekiweko, ngokuya kweemfuno zokuhlahlubwa nanyana zokutjhejwa. Amaforomo lawo abekiweko azakuthunyelwa mNyango esiqhemeni. Nangabe kunelwazi elinye elitlhogekako, elizakubuya komunye umthombo ngaphandle kombawi khona kuzakuthathwa isiqunto esifaneleko ngendlela engiyo, isiqhema sokuhlunga sizakufanele bona sithole imvumo etlolwe phasi yombawi ngaphambi kobana ilwazelo lingafunwa. Nangabe ilwazelo elifunwako lingelikhethekileko begodu lingaphezu kwekghono lesiqhema, isiqhema sokuhlunga sizakufanele bona senze ikghonakalo elifaneleko khona umbawi azakwazi ukwethula ilwazelo. Isiqhema sokuhlunga singemukela godu ubufakazi obethulwa ngomlomo obuvela emjamelini womuntu ohlahlubwako, nangabe ilwazelo alinikelwa ngomtlolo nanyana lowo muntu akakghoni ukuzikhulumela.
Ukufaka imibono ekambisweni yesitjhaba ngomnqopho wokuphuhlisa nanyana ukukhuthaza ukusebenza kweenqhema.
Ukunikela imibono ukutjhugulula ikambiso esetjenziswako yokuhlahluba ukurholophala kunye nokutlhoga irhelebho.
12.4 Ukufezakalisa amahlandla wokubandula nanyana wokwazisa manqophana neenhlahlubo zabarholopheleko kunye nalabo abatlhoga itlhogomelo.
ukuthumela abantu lapho bazakutlhogonyelwa kuhle kwezepilo bona belatjhwe begodu kulandelelwe nangamathuba wezokwelatjhwa ngokuya kweemphakamiso eziveziweko.
Nikela umuntu ohlahlubwako ilwazi ngerhelebho elinye angalithola, nalikhona, elingamrhelebha yena nanyana umtlhogomelakhe ngemisebenzi yokusekela.
Ukunikela umbawi ilwazi elifaneleko lokuzalisa iimbawo zesabelo semali.
Ukuyelelisa begodu sikhuthaze umuntu ngamunye bona athole iindlela zokuzijamela ngezeemali nangabe urholophele, khona angazolokhu enza isibawo godu, alethe ubudisi bokuba nabantu abanengi abatlhoga irhelebho erherhweneli.
i 36nde01066: eng-nd: soc. dev.
<fn>DAC-NLS. Umthetho63Ka-20(1).2007-05-18.nr.txt</fn>
Sibawa utjho bona kghani ikhona na enye imali oyithola keminye imithombo.
Tjengisa ngetshwayo () la kufanele khona?
Ngifakaza ngiyaqinisa, ngaphandle kokutjhiwo kunamba 8, ukuthi azange ngisebenze ukusukela ngedeyithi yokubawa kwami imbadalo yembeleko, begodu benginganalungelo lokuthola umrholwami ojayelekileko/namkha ngizakuthola ingcenye yomrholwami ojayelekileko njengobanyana kufakazele kwaqinisa umqhatjhi eforomini elilayelweko i-UI-27 elithunyelwe neforomu lami lesibawo.
Ukudlula lapho, ngifakaza ngiyaqinisa nokuthi imininingwana enikelwe lapha iliqiniso elipheleleko. Ngiyalimuka bona kulicala ukwenza isitatimende esimamala ngabomu.
2. Imali evela esiKhwameni sokuLilisa (i-Compensation Fund) ngobuqhwala besikhatjhana namkha basafuthi.
3. Imali evela esiKhwameni sokuTlhoga umSebenzi esasungulwa mkhandlu wezokukhulumisana ngezabasebenzi namkha wemithetho yembusweni.
Uthome nini ukuthola urmholo lo / imali le?
Usawuthola nanje na umrholo lo /Usayithola nanje na imali le?
Nakube awusayitholi imali le, ivalwe nini?
<fn>DAC-NLS. Umthetho63Ka-20(2).2007-05-18.nr.txt</fn>
Inomboro YeBhugwana Yemidana Yeenomboro Ezili-13/Inomb. YePaspoti.
Inomboro YeBhugwana Yemidana Yeenomboro Ezili-13/Inomb. YePaspoti.
Sebenzisa iforomu UI-2.
Ngifunga ngiyaqinisa bona imininingwana etlolwe lapha iliqiniso elipheleleko.
8. Nakube umntwana uneminyaka engaphezulu kema-21, kufuneka umtlolo ofakazela ukuthi usafunda, nakube usesesikolweni.
4. Ubufakazi Bemininingwana Yokubhanga - UI-2.
5. Ikhophi efakazelweko yesitifikedi sokubelethwa komntwana.
6. Imitlolo engezelelako efakazela umsebenzi wokukhululisa umntwana nobuhlobo bomntwana nongasekho.
<fn>DAC-NLS. Umthetho63Ka-20(3).2007-05-18.nr.txt</fn>
Inomboro YeBhugwana Yemidana Yeenomboro Ezili-13/Inomb. YePaspoti.
Inomboro YeBhugwana Yemidana Yeenomboro Ezili-13/Inomb. YePaspoti.
Sebenzisa iforomu UI-2.
Ngifunga ngiyaqinisa bona ngimi ngedwa umkhulisi oseleko namkha umasihlalisane kanomphela namkha ngingomunye wabakhululisi abaseleko aba emveni kokubhubha komunye umkhulisi otjhiwo ngehla lo, ngifakaza ngiyaqinisa bona azange sehlukane sinaye, begodu ngiyaqinisa nokuthi imininingwana enikelwe emtlolweni lo iliqiniso loke elipheleleko.
4. Umtlolo Ofungelweko kaMasihlalisane kaNomphela.
5. Ubufakazi Bemininingwana Yokubhanga - UI-2.
6. Isitifikedi Somtjhado namkha ikhophi efakazelweko.
<fn>DAC-NLS. Umthetho63Ka-2001W.2007-05-18.nr.txt</fn>
ISIBAWO SESIBONELELO SEMBELEKO NGOKWESIGABA 25(1) - Sifunde ndawonye nemiThetholawulo 5(1) no 5(4).
Inomboro YeBhugwana Yemidana Yeenomboro Ezili-13/Inomb. YePaspoti Ideyithi Yokubelethwa lang.
Sebenzisa iforomu UI-2.
2. Imali evela esiKhwameni sokuLilisa sabalimeleko/sabagulako namkha esele baqhwalele futhi.
3. Imali evela esikhwameni sabaphelelwe msebenzi, i-UIF esavulwa ngomthetho wembusweni namkha ngesivumelwana somkhandlu wabasebenzi.
Uthome nini ukuthola imali le?
Usayithola nanje na imali le?
Nakube awusayitholi imali le, ugcine nini ukuyithola?
Iincwadi zami zomsebenzi . Inomboro yami yomsebenzi ithi..
Ngifakaza ngiyaqinisa bona u- welatjhwa ngimi begodu usebantwini . Isikhathi ekulindeleke bona abhebhule / akhululeke ngaso ngu (igama lenyanga).
Ngifakaza ngiyaqinisa bona u - uthole umntwana ngomhlaka ku.
ngomhlaka ku \ isigulani sibuye endleleni ngomhlaka ku..
Umtlikitlo Ideyithi Inombmoro Yefowuni.
Nakube isibawo sakho siphumelele, isiphathiswa esisebenza ngeembawo ezinje sizakugunyaza bona ubhadalwe. Nokho-ke kufuze usibikele godu isiphathiswesi nawubuyela emsebenzini. Ngitjho ngiyaqqinisa bona imininingwana engehla le iliqiniso loke elipheleleko. Ngilimuka kuhle bona kulicala ukukhuluma amala esitatimendeni esinje.
4. Ubufakazi Bemininingwana Yokubhanga - UI-2.
<fn>DAC-NLS. UmthethoKa-1993Weza.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ngenza isibawo sokurejistarwa njengomhloli wegezi ku-single phase*/installation electrician*/master installation electrician*, ngokomthetholawulo 9. Ngithanda nokufakaza ngiqinise bona imininingwana enikelwe ngenzasapha iliqiniso neqiniso lodwa elipheleleko ngokwazi kwami nangokukholwa kwami.
Isibawesi ngisiphekelela ngeenthombe zami ezimbili, njengobanyana kufuna umhloli omkhulu.
Sula lokho okungakafaneli.
Umfakisibawo kufuze nokobana atlikitle iforomeli eenkhaleni ezintathu ezenzelwe iimbonelo zemitlikitlo ezisekugcineni kweforomeli.
Umhloli omkhulu ufuna bona umfakisibawo athumele iinthombe zakhe ezimbili nezifanako, ezibonakala kuhle, ezingekho efreyimini, isithombe ngasinye sibe yi-40mm x 30mm, sitjengise ubuso namahlombe womfakisibawo.
Ngifakaza ngiyaqinisa bona lesi sithombe samambala saka-...
(Iinthombe ezifuneka lapha zifana nezepaspoti, kanti-ke zitholakala kunanyana ngimuphi umfodi weenthombe).
I-adresi Yokuposa ..Ikhowudi .. Inomboro Yefowuni (Emsebenzini).?
Ideyithi Yokubelethwa . Indawo Yamabeletho...
Inomboro YeBhugwana (Inomboro Yephemithi Yokuthuthela Kilelilizwe) .?
TJHEJA La kufanele / kusebenza khona indinyana (a) ngenzasapha, umfakisibawo kufuze isibawo sakhe asiphekelele nencwadi evela ebaqhatjhini etjhoko bona ukuthwasiselwa umsebenzi lokhu kuthethe isikhathi esingangani nokuthi mhlobobani wethwasiso elenziweko?
Ithwasiso ngaphandle kelingaphasi kwekontraga yama-aprentisi ngokomThetho ka-1944 wobu-Aprentisi namkha umThetho ka-1981 wokuThwasiswa kwabaSebenzi, emsebenzini we-ambarha ophathelene nomsebenzi wokufakela igezi.
Inomboro Yekontraga . I-ambarha oyifundeleko / oyithwaseleko.
Imininingwana yelimuko lokusebenza ngokwenza, ngaphandle kwalelo elitjhiwo endinyaneni 6 (sibawa ubufakazi obutloliweko, njengeentifikedi zomsebenzi).
Imininingwana yeentifikedi onazo namkha amadiploma onawo. Nakube uphase ihlahlubo / ukuhlolwa kwe-ambarha ekungenwa ngayo / ngakho neemfundo ezifana neze-Electricians, Electrical Trade Theory, Installation Rules, njll.
TJHEJA Nakube uthumele imitlolo yamambala yokuthoma (originals), isibawo sakho kuzakufanela bona sithunyelwe ngeposo erejistariweko. Kuyavumakala bona uthumele amakhophi afakazelwe nguMarhistrada, liJaji leKhotho kaMarhistrada namkha uKomitjhinari weemFungo?
Tjheja Iimbonelo zemitlikitlo ezizakwenziwa ngenzasapha kufuze zibe mitlikitlo ejayelekileko yomfakisibawo, ngalokho-ke kufuze zenziwe ngokuyelela. Esinye isibonelo sizakunanyathiselwa kunanyana kukisiphi isitifikedi sokurejistara esingakhutjhwa?
<fn>DAC-NLS. UmthethoKa-1997Wem.2007-05-18.nr.txt</fn>
Iforomeli lingelokwenza isibawo sokubekwa kwemikhawulo nguNgqongqotjhe kobanyana kuzokujanyiselelwa namkha kutjhiywe (kukhutjhwe) iindinyana ezithileko zomThetho namkha ukuBekwa kwemiKhawulo yeKoro.
Lithunyelwa ku: The Executive Manager: Employment Standards, Private Bag X117, Pretoria.
Iingaba zomThetho namkha zokuBekwa kwemiKhawulo yeKoro la kufuneka khona umahluko kufuze bona zibalwe.
Ubufakazi bananyana yini ekuvunyelwenwe ngakho neyuniyoni erejistariweko / namayuniyoni arejistariweko ngokwesigaba 50(7)(a) kufuze bona buphekelele iforomeli.
Nakube akukavunyelwana, ubufakazi bomsebenzi ngeyuniyoni erejistariweko / ngamayuniyonini arejistariweko kunye nobufakazi bamagadango alungileko wokwazisa abasebenzi ngesibawesi kufuneka buphekelele isibawesi.
Iphepha elitjengisa bona abasebenzi babelana njani ngomsebenzi nalo kufuze lifakwe, nakube kuyakghonakala.
Iinzathu zokubhalelwa kukhambisana nemibandela ebekiweko.
IinTatimende zeeMali (Iintatimende zama-Balance Sheet nama-Cash flow) kufuze ziphekelele nanyana ngisiphi isibawo sokwahluka ngomrholo.
IsiPhathiswa somNyango wezabaSebenzi singahlola ukuqinisekisa imininingwana oyithumeleko namkha sifune eminye imininingwana emalungana nesibawo sakho.
Ungasebenzisa elinye ikhasi ukungezelela eminye imininingwana nakube utlhayelelwe yindawo eforomineli.
Nakube isibawesi sivunyelwe ngiwo woke amayuniyoni arejistariweko ajamele abasebenzi ekuzokusetjenziswa kibo imibandela yomthetho lo, ubufakazi besivumelwaneso kuzakufuneka bona buphekelele iforomeli.
Nakube asikho isivumelwana ekukhulunywa ngaso kuk 1.
3. Ukudlula lapho, nakube ubunengi babasebenzi abakajanyelwa yiyuniyoni erejistariweko, kufuze kufakwe ubufakazi bamagadango alungileko athethweko ukwazisa abasebenzi ngesibawesi buphekelele isibawesi.
<fn>DAC-NLS. UmthethoKa-2002Olaw.2007-05-18.nr.txt</fn>
Inani labasebenzi abaphosela esiKhwameni se-UIF.
Tlola kwaphela ingcenye etjho umnyaka enomborwenakho emakholomeni amabili wokuthoma ngehlapha. Isibonelo: Nakube inomborwakho ithi : 2001/000001/07, tlola kwaphela 01/000001/07?
Iforomu UI-19 kufuze ligcwaliswe belibuyiselwe esiKhwameni se-UIF kobanyana abasebenzi bakho bazokurejistarwa kiso.
Lapha ngifakaza ngiyaqinisa bona yoke imininingwana engiyinikele eforomeneli iliqiniso elipheleleko.
<fn>DAC-NLS. UmthethoNemithethola.2007-05-18.nr.txt</fn>
Incwajana eyikombandlela le itlolelwe ukuphandlulula abasebenzi beSewula Afrikaa ngezamaphilo nezokuphepha emsebenzini. Ayikatlolelwa ukujamiselela umThetho wezamaPhilo nezokuPhephaa emSebenzini (i-Occupational Health and Safety Act, 1993). Incwajana le inqophe ukuhlathulula umthetho lo ngamagama alula angararejiko ngelimi lomthetho, ihlathululele boke ababalwako kezamaphilo nezokuphepha emsebenzini eSewula Afrika.
Encwajaneni le kuhlathululwa indima nomsebenzi owenziwa bahloli bomNyango wezabaSebenzi. Kwendlalwaa nemisebenzi, iimbopho, namalungelo wabasebenzi njengoba kusitjho umthetho. Kuphakanyiswa kukhanyiswe umsebenzi nesibopho sabaqatjhi, nabakhiqizi, nabatlami, nabathengi bepahla yamazwe wangaphandle, nabasabalalisi kunye nabathengisi ekuqinisekiseni ukuthi abasebenzi bahlala baphilile futhi baphephile nabasemsebenzini. Kokugcina-ke kuhlathululwa nomsebenzi wabajameli bezamaphilo nezokuphepha, newamakomidi wezamaphilo nezokuphepha.
UmThetho wezamaPhilo nezokuPhepha emSebenzini ka-1993 ufuna umqatjhi enze yoke imizamo engakghonakalako ukwakha umoya nendawo ephephileko ebasebenzini, nevumela abasebenzi ukuthi bahlale baphile kuhle. Lokhu-ke kutjho ukuthi umqatjhi kufuze aqinisekise ukuthi indawo la abasebenzi basebenzela khona iphephile, ayinazinto eziyingozi ezinjengebhenzini, ama-chlorine organism, ama-micro-organisms, njalo njalo ezingaba nengozi yokulimaza abasebenzi nokubabangela izifo. La kungakghonakali khona lokhu, umqatjhi kufuze bona abasebenzi bakhe ababikele ngengozi ekhona ebangwa ngilokhu, abatjele nokuthi ingavinjelwa njani ingozi leyo, abalimukise nokuthi bangasebenza njani ngokuphepha kilobo ubujamo bezinto obunajlo, bese unikela nezinye iindlela eozkuvikela nokuphephisa abasebenzi emsebenzinabo.
Nokho-ke lokhu akutjho ukuthi umqatjhi kufuze bona asithwale yedwa isibopho sokwenza abasebenzi bahlale baphile kuhle futhi baphephile emsebenzini. UmThetho uthi iingozi emsebenzini kufuze bona zikhandelwe bezibalekelwe ngokukhulumisaaana nangokubonisaana hlangana komqatjhi nabasebenzi. Umqatjhi nabasebenzi kufuze bona bobabili bawuthwalisane umthwalo wokuba nepilo ehle nokuphepha kwabasebenzi emsebenzini. Zombili iinqhemezi godu kufuze ukuthi zikghone ukukhomba la kunengozi khona, bese zakha iindlela zokulawula ubujamo bezinto ngendlela yokuthi la kusetjenzelwa khona kuzokuhlala kuphephile. Ngalendlela-ke umqatjhi nabasebenzi basebenza ngokubambisana ehlelweni la abajameli bezamaphilo nezokuphepha banganande bahlola khona indawo la kusetjenzelwa khona, bese babikela ikomidi yezamaphilo nokuphepha, yona-ke engenza iimphakamiso zokulungisa lokho ekufuze kulungiswe, bese izinikela umqatjhi. Ukwenza iqiniso lokuthi ihlelweli liyaphumelela, omunye nomunny umsebenzi kufuze bona awazi amalungelwakhe, azi nemisebenzakhe esibopho kuye, njengoba kusitjho umThetho.
UmThetho, owaziwa njengomThetho wezamaPhilo nokuPhepha emSebenzini ka-1993 (umThetho 85 ka-1993), uneendinyana eziamtjhumi amahlanu ezaphasiswa yiPalamende. Umnqopho womThetho lo kuqalelela ipilo nokuphepha kwabantu abasemsebenzini, namkha abasebenzisa indawo la kusetjenzelwa khona nemitjhini yakhona. Ukudlula lapho, uvikela nabanye abantu ngaphandle kwabantu abasebenzako, engozini engahle ivezwe misebenzi eyenziwaa babantu abasebenzako.
UNgqongqotjhe wezabaSebenzi unande afakelela imithetholawulo ngeendaba ezithileko emThethweni lo.
UmThetho lo namkha imiThetholawulo ingathengwa ebaGadangisini beeNcwadi bemBusweni uyiGazede yemBusweni, iyatholakala nakubavezimitlolo.
I-Ofisi eKulu yezokuNqophisa kezamaPhilo nezokuPhepha.
UmThetho wezamaPhilo nezokuPhepha ulawulwa yi-Ofisi eKulu yezokuNqophisa kezamaPhilo nezokuPhepha yomNyango wezabaSebenzi.
Kuna-ofisi wezamaPhilo nezokuPhepha kiwo woke amaPhrovinsi, kobanyana ukuphepha nokuphila kwabasebenzi kuzokuhlala kuqalelelwe kuhle. Malungana nalokhu-ke abahloli bezamaphilo emaphrovinsini ngamaphrovinsi banande bayokuhlola ubujamo bezamaphilo nebezokuphepha eendaweni la kuksetjenzwa khona.
Ukuhlolwa kweendawo kuvamise ukuhlelwa ngokuqala iimbalo zeengozi, nokuba khona kwezinto eziyingozi emsebenzini, njengebhenzini emalondri namkha ukusetjenziswa kwemitjhini eyingozi emsebenzini. Ngakelinye ihlangothi, ukuhlolwa kwendawo yomsebenzo okungakahlelelwa namkha okungakalungiselelwa kuvamise ukwenziwa nakube kunesibawo sokwenza njalo namkha isililo sokwenza njalo esivela ebasebenzini, ebqatjhini namkha emphakathini. Iimbawo namkha iinlilo ezinjalo ziphathwa ziba sifuba (akukhulunywa ngazzo emphakathini/ azitjelwa omunye umuntu).
Nakube kunengozi embi ebonakalako, umhloli angala ukuthi kwenziwe umsebenzi othileko, namkha ale ukuthi kusetjenziswe umtjhini othileko namkha ithulusi elithileko. Lokho-ke angakwenza ngokukhupha inothisi yesalelo. Akunamuntu onelungelo lokunyaza inothisi enjalo, futhi kufuze bona inothisi leyo ithome ukuhlonitjhwa nokulandelwa khonokho nayiphumako.
Nakube kunomthetho ophuliweko, umhloli anganikela abasebenzi namkha umqatjhi incwadi ebatjela ngokuphula kwabo umsebenzi. Ukuphulwa komThetho kungenza ukuthi umuntu athathelwe amagadango wokugwetjwa khonokho, kodwa-ke nakube semThetjhwana nje ophuliweko, umqatjhi anganikelwa ithuba lokulungisa umthetjhwana ophuliweko loyo ngesikhathi esithileko esizakubekwa yinothisi, esivame ukuba matjhumi amathandathu (60) wamalanga.
Nakufumaniseka ukuthi iindlela zamagadango wezamaphilo nezokuphepha ezibekwe mqatjhi azibavikeli kuhle abasebenzi, umhloli angafuna ukuthi umqatjhi alethe iindlela ezincono ekungavikelwa ngazo abasebenzi. Ngemva kwalokho-ke umqatjhi unikelwa inothisi yokwenza ubuncono elayela indlela ekungenziwa ngayo ubuncono lapho bufuneka khona.
Ukwenza ukuthi umhloli akwazi ukwenza umsebenzakhe kukhle, angangena nanyana kukuphi la kusetjenzelwa khona, la kusetjenziswa khona imitjhini eyingozi nezzinye iinsetjenziswa eziyingozi, afike abize abathileko lapho ukuthi baye kuye ayobabuza ngezinto ezithileko eziphathelene nobujamo balapho. Umhloli angabawa ukunikelwa imitlolo ethileko, ayiphenye abe enze ayandise ngokuyigaya imitlolo leyo, abawe nehlathululo ngokutlolwa emitlolweni leyo. Umhloli angahlola godu nanyana ngibuphi ubujamo abe athathe namasampula, athathe godu yini okunngaba bufakazi balokho aphenya ngakho.
Tjheja: Amandla womhloli ekukhulunywa ngawo ngehla la akasiwo amandla wokugcina. Nanyana ngubani ongavumelaniko nesiqunto esithethwe mhloli angadlulisela isililo sakhe ngesiquntweso ngokutlolela umHloli omKhulu athi: The Chief Inspector, Occupational Health and Safety, Department of Labour, Private Bag X117, Pretoria, 0001.
Yini umqatjhi ekufuze akwenze ukuqinisekisa ukuthi iphephile indawo la kusetjenzelwa khona, futhi akunangozi yamaphilo ebasebenzini bendawo leyo?
Umqatjhi kufuze bona enze ukuthi iba khona yoke ipahla neensetjenziswa ekufuze zisetjenziswe emsebenzin, enze neqiniso lokuthi umsebenzi wenziwaa ngehlelo ekufuze wenziwe ngalo, ebujamweni ebungeze buliyane namaphilo namaphilo nokuphepha kwabasebenzi. Ngaphambi kobana kungasetjenziswa iinseetjenziswa zokuzivikela,, umqatjhi kufuze bona athome ngokulinga ukususa namkha ukuphungula lokho okungaba yingozi epilwenii nekuphepheni kwabasebenzi bakhe. Umqatjhi kufuze bona athathe amagadango wokuvikela ipilo nokuphepha kwabasebenzi bakhe engozini engabavelela nabasebenzako, basemsebenzini.
> umsebenzi loyo kufuze bona enze iqiniso lokuthi kubekwa bekulandelwe amagadangoo wokubalekela ingozi.
Umqatjhi kufuze enze iqiniso lokuthi omunye umsebenzi unelwazi lokuphepha nengozi omunye nomunye umsebenzi okhambisana nakho, abe nelwazi nokuthi iinsetjenziswa ekusetjenzwa ngazo ngokwahlukahlukana kwazo zinengozi enjani emsebenzini, nokuthi ziphephe kangangani. Sele akwenzile lokho, umqatjhi godu kufuze nokuthi aphakise abasebenzi bakhe ngelwazi lokuzivikela engozini emsebenzini la basebenza khona.
Umqatjhi kufuze atjele abajameli bezamaphilo nezokuphepha umhloli nakamazisa bona uyeza uzokuhlola endaweni yekhabo abasebenza kiyo le. Umqatjhi kufuze godu nokuthi atjele abajameli bezamaphilo nezokuphepha nakube kukhona la anganasibopho ngokomThetho. Ukungabii nesibopho-ke kutjho ukuthi umuntu uvunyelwe ukukhamba ngekambiso engakavami, angalandeli imibandela ethileko yomThetho, namkha imithetjhwana ethileko yawo, namkha imilayelo ethileko yawo umThetho.
Umqatjhi kufuze ukuthi msinyana ngokungakghonakalako azise abajameli bezamaphilo nezokuphepha ngesenzeko namkha isehlakalo esehle emsebenzini. Nakukhulunywa ngesenzeko namkha isehlakalo lapha kukhulunywa ngesehlakalo esenzeka emsebenzini, kulimale umuntu, namkha agule, namkha abhubhe. Godu isehlakalo sisamaqaphazela weensetjenziswaa eziyingozi, njengokuthi kube netanka evuza amakhemikhali ayingozi asetjenziswa emafemini ngoba kunevelufu elingakalungi, namkha kube nomtjhini ophuma emtlhaleni wokusebenza ngendlela ejayelekileko kodwa ungalimazi muntu, futhi ungabulali muntu.
> nakufakwa isijamiso namkha imethiriyeli nanyana kukuphi la kusetjenzelwa khona, kufuze ukuthi kungakheki namkha kuvuleke ubujamo obuyingozi epilweni yomuntu.
nekambiso ekufuze ilandelwe nakwenzeka ingozi.
Nakube umuntu othengiselwe imethiriyeli namkha ipahla namkha othunyelelwe yona uzibopha ngesibopho esitloliweko sokuqinisekisa ukuthi uzakuthatha amagadango akhethekileko wokwenza iqiniso lokuthi imethiriyeli namkha ipahla leyo izakuzalisa yoke imibandela ebekiweko yokuphepha nokungabi nangozi epilweni, isibopho somthengipahla emazweni wangaphandle, somtlami, somthengisi namkha somsabalalisi siyasuka kibo sibuyele emuntwini owenze isibopheso.
ukwelusa ipilwakhe nokuphepha kwakhe, nokwelusa ipilo nokuphepha kwabanye abantu abangahle baqaphazelelwe ngilokho okwenziwa nguye namkha budlabha bakhe bokubhalelwa kuthatha amagadango afaneleko. Lapha-ke kubalwa nokudlala emsebenzini. Banengi abantu esekhe balimalela emsebenzini, abanye bafa nokufa, ngenca yokudlala kumbi emsebenzini.
ukubikela umqatjhi, namkha umuntu onikelwa amandla wokusebenza ngalokho, namkha umjameli wezepilo nezokuphepha ngesehlakalo esingamvelela esingaqaphazelela ipilwakhe namkha simlimaze; isehlakalo esinjalo kufuze sibikwe msinyana ngokungakghonakalako,, kodwa kungakapheli itjhifu.
izinga lesilinganiso sezamaphilo nezokuphepha umqatjhi ekufuze abe nazo emsebenzini.
ikambiso ekufuze ilandelwe umsebenzi nakasebujamweni obungamfaka engozini engalimaza ipilwakhe.
Umsebenzi angabawaudorhodera wakhe wangeqadi ukuthi ahlole amarekhodi wakhe wezamaphilo newokuba sengozini engalimaza ipilwakhe.
Nakube umsebenzi umjameli wezamaphilo nezokuphepha, angaphenya abe abike ngokutlola lokho akutholileko ephenyweni lakhe ngengozi yezamaphilo nezokuphepha ekuqalwenwe nayo emsebenzini.
Nakube umsebenzi umjameli wezamaphilo nezokuphepha emsebenzini, angaphekelela umhloli wezamaphilo nezokuphepha obuya emNyangweni wezabaSebenzi nakahlola indawo la kusetjenzelwa khona, aphendule nemibuzo engabuzwa mhloli.
Umsebenzi angaveza umbono namkha enze iimphakamiso ngomthetho namkha umthetjhwana othileko omalungana nesilinganiso sezokuphepha esingaphasi komThetho wezamaPhilo nezokuPhepha.
umsebenzi unikele ubufakazi eKhotho yezabaSebenzi namkha ekhotho ejayelekileko ngeendaba ezimalungana nezamaphilo nezokuphepha.
Umsebenzi unelungelo lokusidlulisela phambili isiqunto somhloli nakube uyalilangaso. Iinlilo ezinjalo kufuze zitlolwe, zithunyelwe u: Chief Inspector, Occupational Health and Safety, Department of Labour, Private Bag X117, Pretoria, 0001.
Akunamuntu ovunyelwe ukucabhela namkha ukudla ngento nanyana kungaba ngiyiphi eyenzelelwe ukwelusa ipilo nokuphepha kwabasebenzi. Isibonelo kungaba kukuthi akunamuntu ovunyelwe ukususa isisetjenziswa esenzelelwe ukuphephisa emtjhinini, futhi akunamuntu ovunyelwe ukusebenzisa umtjhini ngaphandle kwesisetjenziswa esinjalo.
Bayini abajameli bezamaphilo nezokuphepha?
Babasebenzi abasebenza isikhathi esizeleko abakhethiweko nabatlolelwe iincwadi umqatjhi abanikela ngazo umsebenzi zokubeka ilihlo kezamaphilo nakezokuphepha, ngemva kobana umqatjhi nabasebenzi babonisene bavumelana ngokuthi bobani abazakuba bajameli bezamaphilo nezokuphepha. Ukudlula lapho, abajameli abanjalo kufuze ubuncani bakhona babe nelwazi ngobujamo bezinto kilelo ihlangothi lendawo ekusetjenzelwa kiyo abakhethelwe ukuliqala. Kufuze kuvunyelwanwe nangokuthi bazkauhlala isikhathi esingangani babajameli bezamaphilo nezokuphepha, kanti godu kufuze ukube babe hlangana nomqatjhi nabasebenzi.
Kufuze babe bangaki abajameli bezamaphilo nezokuphepha?
Enye nenye indawo yokusebenzela enabasebenzi abamatjhumi amabili (20) namkha ngaphezulu kwalokho, kufuze bona ibe nomjameli. Ngalokho-ke, indawo yokusebenzela enabasebenzi abalitjhuminethoba (19) kwaphela akunasidingo sokobana ibe nomjameli obekiweko.
Eentolo nema-ofisini, umjameli munye kufuze ajamele ikhulu (100) labasebenzi namkha incenye yalokho. Isibonelo kungaba kukuthi endaweni la kubasebenzi abamatjhumi amabilinanye (21) ukuyokufika ekhulwini (100), kufuze kube nomjameli munye. Kodwa-ke endaweni la kunabasebenzi abalikhulunanye (101) ukuyokufika emakhulwini amabili (200), kufuze nabajameli ababili, njalo njalo.
Kezinye-ke iindawo zokusebenzela, esinye nesinye isiqhenyana samatjhumi amahlanu (50) wabasebenzi namkha incenye yalokho, kufuze kube nomjameli munye. Isibonelo kungaba kukuthi kufuze kube nomjameli munye la kunabasebenzi abamatjhumi amabilinanye (21) ukuya kabamatjhumi amahlanu (50). Kodwa-ke abajameli kufuze babe babili (2) la kunabasebenzi abamatjhumi amahlanunanye (51) ukuya kabalikhulu (100).
Kuye ngokuthi izinto zijame njani, umhloli angafuna ukuthi kubekwe landiswe inani labajameli, ngitjho nala abasebenzi bangaphasi kwamatjhumi amabili (20) khona. Isibonelo kungaba kukuthi, indlela iplanti ejame nendlaleke ngayo ingafuna ukuthi kunganeli ukuba nomjameli munye ebasebenzini abamatjhumi amahlanu(50). Kilobo-ke ubujamo bezinto obunjalo, umhloli angafuna ukuthi landiswe inani labajameli. Nakube umqatjhi nabasebenzi bayavumelana, kungabekwa inani labajameli elingaphezulu kinalokho okutjhiwo yikambiso evamileko.
Babekwa nini abajameli bezamaphilo nezokuphepha?
Babekwa kungakapheli iinyanga ezine (4) ithomile ukusebenza ibhinizinisi leyo. Umqatjhi onabasebenzi abangaphezulu kwamatjhumi amabili (20), abazakusebenza kwaphela isikhathi esingaphasi kweenyanga ezine (4), akunasidingo sokobana kubekwe abajameli. Nakube endaweni le kusebenza abasebenzi abasebenza ngeenkhathi ezithileko kwaphela, njengemaplasini nje, ngendlela yokuthi abasebenzi mhlamunye baba banengi badlule ematjhumini amabili (20), ukube kodwa kodwa bazokusebenza isikhathi esingaphasi kweenyanga ezine (4), nakhona akunasidingo sokuthi kubekwe abajameli.
Kufuze bawenze nini umsebenzano abajameli bezamaphilo nezokuphepha?
Yoke imisebenzi ephathelene nokuba mjameli kunye nokuthwasiswa nokufundiswa kwabajamelabo ngokwabo kufuze bona yenziwe ngesikhathi somsebenzi.
Yini okungenziwa bajameli bezamaphilo nezokuphepha?
Abajameli bangahlola ukuthi ziphumelela kangangani iindlela zokuqalelela amaphilo nokuphepha ezisetjenziswa lapho.
Abajameli bangathola lokho okungaba yingozi emsebenzini, bakubikele ikomidi yezamaphilo nezokuphepha, namkha babikele umqatjhi.
Abajameli bangahlanganyela nomqatjhi baphenye ngeengozi, baphenye ngeenlilo zabasebenzi ezimalungana namaphilo nokukphepha, bese babika lokho abakutholileko ngokutlola.
Abajameli bangakhulumela ukuphepha kwendawo yomsebenzi emqatjhini, namkha ekomidini yezamaphilo nezokuphepha; nakufumaniseka ukuthi umzamo wabo walokho abakhulumelako awuphumeleli, bangadlulela kumhloli.
Abajameli bangaya emihlanganweni yekomidi yezamaphilo nezokuphepha.
Ngewani amakomidi wezamaphilo nezokuphepha?
Amalungu wamakomidi la ayahlangana abonisane ngokutlama, nokukhuthaza kunye nokubuyekeza amagadango wokuqinisekisa ukuthi abasebenzi bahlala baphilile, godu baphephile.
Kufuze asungulwe nini amakomidi wezamaphilo nezokuphepha?
Ubuncani bakhona kufuze kusungulwe ikomidi yinye (1) nakubekwe abajameli ababili (2) namkha abangaphezulu kwalokho.
Iba namalungu amangaki ikomidi yezamaphilo nezokuphepha?
nakube kujanyiswe amakomidi amabili (2) namkha angaphezu kwalokho endaweni yokusebenzela, omunye nomunye umjameli kufuze abe lilungu lekomidi yinye ubuncani bakhona.
Lokhu-ke kutjho ukuthi omunye nomunye umjameli kufuze abe lilungu lekomidi. Umqatjhi godu angakhetha abanye abantu abazamjamela ekomidini, kodwa abajameli abanjalo akukafaneli ukuthi badlule inani labajameli ababekwe ekomidini leyo. Nokho-ke nakube umhloli ubona ukuthi alikaneli inani lamakomidi endaweni yokusebenzela, angatjho ukuthi akwakhiwe enye ikomidi namkha amanye amakomidi.
Bahlangana kangaki abajameli bezamaphilo nezokuphepha?
Bahlangana qho nakubonakala kufuneka ukuthi bangahlangana, kodwa ubuncani bakhona kanye ngeenyanga ezintathu. Ikomidi ngiyo etjhoko ukuthi kuzakuhlanganelwa kuphi nokuthi nini. Nokho-ke nakube abasebenzi ababawa umhlangano bahlanganisa itjhumi lamaphesente (10%) namkha ngaphezu kwalokho, umhloli angalayela ukuthi kubanjwe umhlangano loyo endaweni nangesikhathi esizakubekwa nguye.
Ngubani obeka ikambiso ekufuze ilandelwe emhlanganweni?
Amalungu wekomidi akhetha usihlalo wekomidi, abe abeke nesikhathi azasihlala e-ofisini usihlalo loyo, abeke nekambiso ekufuze ilandelwe emihlanganweni, njalo njalo.
Amakomidi wezamaphilo nezokuphepha angalifuna isizo ezazini na?
Iye, amakomidi angazikhethela abanye abantu abazakuba baluleki babo ngenca yelwazi elikhethekileko nelimuko abantwabo abanalo ngezamaphilo nezokuphepha. Nokho-ke ilungu elikhethelwe ukweluleka nokunonisa alinalo ilungelo lokuvowuda.
Enzani amakomidi wezamaphilo nezokuphepha?
Amakomidi enzelwe ukusebenza kwaphela ngeendaba zamaphilo nezokuphepha emsebenzini.
Ikomidi kufuze yenzele umqatjhi iimphakamiso ngobujamo bezamaphilo nezokuphepha ebasebenzini. Nakube iimphakamiswezo azenzi ukuthi urarululeke umraro okhona, ikomidi ingadlulela kumhloli yenze ezinye iimphakamiso.
Ikomidi kufuze bona ibonisane ngesehlakalo nanyana nngisiphi esingalimaza abasebenzi, esingabagulisa namkha esingababulala. Isehlakalo esinjalo ikomidi ingasibika ngokutlolela umhloli.
Ikomidi kufuze ukuthi ihlale iwabulunga woke amarekhodi weemphakamiso ezenzela umqatjhi, nayo yoke imibiko eyenzela umhloli.
Amalungu wekomidi kufuze enze nanyana ngimuphi omunye umsebenzi umthetho ofuna bona awenze.
Umqatjhi akakwazi ukudosela umsebenzi imali emrholwenakhe malungana nokuthileko ekufuze ukuthi umsebenzi loyo akwenze okuphathelene nezamaphilo nezokuphepha ngokomThetho.
Udorhodera nakahlola namkha nakelapha umuntu amsolela ukuthi ukugulokho wakuthola emsebenzini awusebenzako, udorhodera loyo kufuze bona abikele umqatjhi ngalokho akusolako, abikele nomHloli omKhulu.
Abasebenzi kufuze balalele bahloniphe imilayelo, namadarhfari namkha iimbawo zabahloli. Ngaphezu kwalokho, akunamuntu ovunyelwe ukuvimbela omunye umuntu ukulalela nokuhlonipha nokuthambela umthetho.
Imibuzo yomhloli kufuze ukuthi iphendulwe, kodwa-ke nokho nanyana kunjalo, akunamuntu okatelelekileko ukuphendula umbuzo angahle azibophise ngawo. Ukuzibophisa kutjho ukuthi umuntu ukhuluma into eveza ukuthi uphule umthetho.
Umhloli kufuze bona alekelelwe, ngalokho akufunako nakabawa ukulekelelwa ephenyweni alenzako. Umhloli angabawa nokuthi abantu babe khona nakuphenywa ngendaba ethileko. Akunamuntu ovunyelwe ukuthuka umhloli namkha ukuliya iphenyo ngabomu.
ukuveza ubufakazi bokuthi umsebenzi loyo wenze into ebekungakafaneli ayenze.
<fn>DAC-NLS. UmthethoWabomasipala.2007-05-18.nr.txt</fn>
Kubayini kutlhogeka umThetho waboMasipala wemiThelo yePahla?
Ukurhelebha ekwakheni abomasipala abajame kuhle kwezeemali kanye nezomnotho abakwazi ukuhlangabezana neendingo ezithathelwa phezulu mphakathi lowo.
Yini umthelo wepahla yabomasipala?
Umthelo wepahla yabomasipala manani weSenthe elihlawuliswa emananini wemakethe wepahla enganyakaziko, ekuyinarha nemakhiwo, amalungelo wendlela, amalungelo enarheni engeyomunye kanye nokufakwa ngokomthetho kwenarha yomunye ngaphasi komunye umuntu.
Abomaspala banomlando omude wokufaka amanani womthelo wepahla ngokuya kwemiThetho yamaPhrovinsi yekadeni (okuyiKapa, Natali, Freyistata kanye neTransvali), khulukhulu eendaweni ebegade zingezabantu abamhlophe phambilini. Ngaphezu kwalokhu, umThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika unikela abomasipala amandla wokulinganisa amanani wepahla eendaweni eziwela ngaphasi kwalabo masipala. Umthetho wabomasipala wemithelo yepahla ijamiselela irherho lekadeni lokulinganisa ipahla kanye namanani akhelwe phezu kwemithetho yamaphrovinsi yekadeni. Awunikeli abomasipala amandla wangaphambili wokulinganisa amanani wepahla; ilwela kwaphela ukulawula amandla wangaphambili anikelwe abomasipala mThethosisekelo.
Ngubani ofanele abhadele umthelo wepahla kamasipala?
Boke abanikazi bepahla enganyakaziko bafanele babhadele imithelo yepahla. Ngesibangeso-ke, boke abanikazi bepahla, kubalwa abaraga ibhizinisi kanye nabahlala kiyo, bezelimo, urhulumende, njll. bayathinteka nabo nakuhlathululwa ipahla. Amalungelo wobunikazi benarha afana nemvumo yokuhlala (i-PTO) etholakala ngokujayelekileko eendaweni zokulima ngokuhlanganyela, abalwa ehlathululweni yepahla. Abomasipala bafanele bona baqiniseke bona abanikazi bamayunithi emahlelweni wobunikazi weengatjana, bayatloliswa kibo ngombana angeze basahlawuliswa babodwana.
Abekwa njani amanani wemithelo yepahla yabomasipala?
Iindlela yokuthola amanani womthelo abhadelwako epahleni yabomasipala atholakala ngokubuyelela inani lemakethe lepahla enganyakaziko (isibonelo, inarha kanye nemakhiwo) ngeSenthe eRandini ngalinye umkhandlu kamasipala olitholileko.
o ISenthe eRandini liba yi- R0.
o Imali efanele ukubhadelwa yepahla = R50 000 x 0. 015 = R750 enyakeni woke, okuhlathulula bona inyanga nenyanga umnikazi wepahla uzakubhadela R62. 5 (lokhu kutholakala ngokuhlukanisa ama- R750 ngo- 12 njengombana unyaka uneenyanga ezili- 12) kumasipala.
o Inani leSenthe eRandini lizakusetjenzwa ngemva kokukhupha i- R15 000 yamathomo yenani lemakethe lendawo leyo yokuhlala (lokhu sifuneko somthetho ngokuya komThetho wemiThelo yaboMasipala), okutjho bona i-R0. 015 izakusetjenzwa ku- R35 000 kunobana isetjenzwe ku- R50 000 (okutjho bona, kukhutjhwa R15 000 ku-R50 000.).
o Amanani azakubhadelwa mnikazi wendlu azakuba = R35 000 x 0. 015 = R525 enyakeni woke, okutjho bona inyanga nenyanga umnikazi wepahla uzakubhadela R43. 75 kumasipala.
Inani leSenthe eRandini ngalinye libekwa mkhandlu kamasipala ngetjhejo lemibono yomphakathi emthethwenimgomo ohlongozwako womkhandlu kamasipala kanye nebhajethi eya ngekambiso yokubandakanyeka komphakathi ngokweSahluko 4 somThetho wamaRherho waboMasipala kanye nomThetho wokuPhathwa kweeMali zaboMasipala.
Zitholakala njani iinlinganiso zamanani wemakethe yepahla?
Iinlinganiso zamanani wemakethe yepahla yinani ipahla ezakufanele bona iyitholile nangabe ithengiswe ngelanga lokulinganisa ipahla emakethe evulekile mnikazi wayo ozithandelako kilowo ozithandela ukuyithenga. Abalinganisi bepahla ababosiyazi, abazijameleko ngokuya kwesigaba 39 somThetho wemiThelo yePahla yabomasiPala, kufanele bona kube babantu abatloliswe "njengabalinganisi ababosiyazi nanyana abalinganisi abasebenzisana neenhlangano zabosiyazi ngokuya komThetho wabaLinganisi bePahla ka- 2000 (umThetho wenomboro yama- 47 ka- 2000)" owaziko ukulinganisa ipahla engakathengiswa ngokuya komthethomgomo "wokuthengisa ngokuzithandela emuntwini ozithandelako naye ukuthenga". Boke abomasipala enarheni le bafanele bona bakhambisane nesigaba 39 somThetho wePahla yaboMasipala ekuqatjheni nanyana ekukontrageni abalinganisi bona balinganisele abomasipala ngomnqopho wokubeka imithelo.
Ekutholeni inani lemakethe lepahla enganyakaziko kunezinto ezingafanele zitjhejwe ngomnqopho wokulinganisa ipahla.
Okunye nokhunye ukuqatjhiswa kwepahla okungakatloliswa.
Ingabe umthetho wabomasipala wemithelo yepahla ufuna bona inarha kanye nemakhiwo ilinganiswe begodu ibhadeliswe?
Iye, umThetho ubeka bona inarha kanye nemakhiwo ifanele bona ilinganiswe ngokuhlanganyela ngomnqopho wokubeka ihlelo leSenthi eRandini ngalinye kikho. Ikambiso yabanye abomasipala yokulinganisa kanye nokubeka amanani enarheni kuphela nanyana ukulinganisa inarha kanye nemakhiwo ngokuhlukana (ngokuya kwemiThetho yamaPhrovinsi yekadeni) ngomnqopho wokubeka amasenthi ahlukeneko erandini ngalinye angeze kusasebenza ngokuya komThetho. Lokhu kuqakathekile ukuqinisekisa ukuphathwa ngokulingana kwabanikazi bepahla.
Ingabe umThetho waboMasipala wemiThelo yePahla uzakuthinta njani abanikazi bepahla?
Into eqakathekileko etjhejwako bona abanikazi bepahla bazakubhadela malini, linani leRanda umkhandlu kaMasipala ozalibeka emazingeni woke wobunikazi bepahla.
LomThetho awutjhugululi inani loke leendingo zemali ezifunwa bomasipala, begodu awubeki inani leSenthi eRandini. Umasipala ngamunye uzakuragela phambili ukubeka begodu abuthelele imithelo yepahla emananini alungele ukuhlangabezana neendingo zakhe, ngetjhejo lomphumela ongenzeka wamanani womthelo ehlelweni lokuthuthukisa zomnotho endaweni, ababhadela imithelo le kanye nekghono labo lokubhadela.
Umasipala ngamunye uzakufanele bona ahlele kuhle ukutjhuguluka kusukwa ehlelweni lekambiso langaphambili lokubeka amanani ukuya erherhweni lagadesi elilandela lomThetho. Nakwenzeka bona koke kulingana, abomasipala abangabhadelisi ngokwenani elihlangeneko lemakethe yenarha kanye nemakhiwo, bafanele bona bacabangisise ngokuphungula ngokubonakalako inani leSenthi eRandini ukuqinisekisa bona akunakulahlekelwa okukhulu ebabhadalini kanye nekorweni yezomnotho okuvelako, ngetjhejo lokobana ngokuya komThetho, abomasipala bazabe bangenisa imali evela ebantwini abanengana kunangaphambili. Godu, kibo boke abomasipala, nakufakwa ihlelo elitjha lokulinganisa, isikhathi esinye nesinye, inani leSenthi eRandini lifanele bona libuyekezwe, begodu nakutlhogekako liphungulwe ngokubonakalako ukukhandela ukobana ababhadalako bangabetheki khulu.
Isibonelo, nangabe umasipala ubangenisa inani lemali ema- R1 650 295 epahleni yokuhlala/ yebhizinisi ngokuya kwenani elibekelwe inarha, lapho inani leemali zakhona belingu- R56 204 500 (inani lemali yemakethe yayo yoke ipahla ngayinye yokuhlala/ yebhizinisi), kanye nehlelo elitjha lokubhadela, okuyinarha nemakhiwo, libiza i- R273 204 500 ngokwenani lemakethe, umasipala uzakufanele bona aphungule inani leSenthi erandini, ukusuka ku- R0. 029 ukuya ku- R0. 006.
Ingabe umthetho wabomasipala wemithelo yepahla umumethe iindlela zokulawula ukuvikeleka kwabanikazi bepahla?
Iye. UmThetho umumethe iindlela zokulawula ukuvikeleka kwabanikazi bepahla. UNgqongqotjhe wezamaPhrovinsi kanye nemiBuso yeeNdawo, ngokuvumelana noNgqongqotjhe weeMali, bangaphungula inani leSenthi eRandini elibekwa bomasipala, nangabe kunobufakazi obutjhisako bokobana inaneli leSenthi eRandini epahleni ethileko lingaba nemiphumela emimbi emithethwenimigomo yezomnotho yesitjhaba, imisebenzi yezomnotho kibomasipala boke nanyana itjhitjhingo lesitjhaba lepahla, imisebenzi, ukusebenza nanyana zemisebenzi. Nanyana ngiyiphi ikoro yezomnotho, ngemva kokuthintana nomasipala lowo othintekako nanyana abomasipala abathintekako, kanye norhulumende wendawo, ngokusebenzisa iinkhungo ezihlelekileko, angabawa uNgqongqotjhe wezamaPhrovinsi nezeenDawo bona ahlunge ubufakazi obumanqophana nenani leSenthi elithileko eRandini kwenye nenye ikoro ethileko yepahla, nanyana inani lenye nenye ikoro yepahla engaphezu kwenani leSenthi eRandini, ngokobujamo nangemibono ehlakaniphileko liba nemiphumela emimbi kwenye nenye into ebalwe ngaphezulu.
UmThetho ubuye uveze bona uNgqongqotjhe wezamaPhrovinsi nezeenDawo, ngokuvumelana noNgqongqotjhe wezeeMali, bangakhuphula iphesenthi balibeke kweliphezulu, ngalo amanani wepahla nanyana amanani epahleni ethileko angakhutjhulwa.
UmThetho unikela uSomkhandlu wezaboRhulumende beenDawo ephrovinsini bona alawule bona abomasipala ephrovinsini bakhambisana neenjamiso zomThetho, kubalwa hlangana nokhunye iinqunto zezinto ezibalwe ngehla.
Iimali ezingeniswa ngemithelo yepahla zisetjenziselwani?
Abomasipala batlhoga umthombo othembekileko wokungenisa imali khona kuzakuphakelwa imisebenzi yokuleya kanye nokwenziwa kwemisebenzi yayo efaneleko. Iimali ezingeniswa yipahla angenye yeendlela eziqakathekileko zeemali mazombe yabomasipala, khulukhulu eendaweni esele zithuthukileko. Iimali ezingeniswa manani wepahla zisetjenziselwa ukurhelebha ukubhadalela imisebenzi esiza umphakathi woke kungasikho umuntu nanyana umkhaya ngamunye. Lokhu kubala ukufaka kanye nokutlhogomela iintarada, iindlela, iindledlana zokukhamba, umkhanyo, iinsetjenziswa zokukhambisa amanzi asilapheleko; imakhiwo kanye namaklinigi wokusebenzela, iimphaga, iindawo zokuzithabisa kanye namazindla. Iimali zamanani wepahla zibuye zisetjenziselwe ukusiza umasipala ukukhambisa ihlelo lokuphatha, njengamakhompyutha kanye nekokutlola, iindleko zokubusa ezifana nemihlangano yomkhandlu kanye newomphakathi, ekhuthaza ukuzibandakanya komphakathi ezintweni zeHlelo lezeTuthuko eliHlangeneko (i-IDP) kanye namabhajethi wabomasipala.
Amanani wemithelo yepahla abekwa, abuthelelwe begodu asetjenziswe endaweni leyo. Aborhulumende besitjhaba kanye nebamaphrovinsi abanamandla wokubeka lamanani, begodu abatholi litho kilemali engeniswako. Imali evela emthelweni wamanani wepahla isetjenziswa kumasipala lowo, lapho izakhamizi kanye nabavowudi banelizwi ekuthatheni iinqunto zokobana imali isetjenziswa njani ngokwehlelo le- IDP kanye neenkambiso zebhajethi, abomasipala bamema imiphakathi kiyo bona iveze imibono yayo ngaphambi kobana umkhandlu kamasipala wamukela ibhajethi.
Ingabe umThetho wabomasipala wemiThelo yePahla unikela bona kube khona abakhutjhwako ekubhadeleni?
Isigaba 229(2) somThethosisekelo sinikela ngokulawulwa komthetho wesitjhaba ozakulawula amandla wabomasipala wokubeka amanani wemithelo. Ngokuya komThetho, kukhona amajamo ahlukileko lapho lomThetho ungasebenziko khona.
Esinye nesinye isihlengele lapho urhulumende amnikazi waso.
Ingabe umThetho wabomasipala wemiThelo yePahla wenza iinjamiso zabomasipala ukuba abathileko bangabhadali, baphiwe imbuyiselo nanyana baphulelwe iimali?
Ngokuya komThetho abomasipala bangakhupha abantu abathileko bona bangabhadali, baphiwe imbuyiselo begodu baphulelwe iimali abangazibhadala, ngokuya komthethomgomo wamajamo wendawo. Iindleko zemali lezo, ukukhutjhwa ekutheni ungabhadala, ekuphiweni imbuyiselo nanyana ekuphulelweni, ezihlelwe ngokuya kwendawo zifanele bona zitjhejwe mkhandlu kamasipala manqophana neenzuzo zomphakathi ekuphungulweni kweemalezo.
Abanikazi bepahla yokulima ababalimi kwamambala.
Ipahla etja efanele ukubhadeliswa ithathwa njani ngokuya komThetho waboMasipala wemiThelo yePahla?
UmThetho utlhoga bona inani lepahla etjha efanele ukuthelelwa lifakwe kancani kancani esikhathini esingaba minyaka emithathu.
Ipahla etjha ethelelwako ihlathululwa kilomThetho "njengepahla enye nenye ebhadeliswako egade ingathelelwa ngaphambi kokuphela konyaka weemali ezandulela ilanga lomThetho othome ngalo ukusebenza, ngaphandle kwepahla egade itjhiywe ngephoso erhelweni lokulinganisa ipahla, ngesibangeso-ke, beyingakhenge ibalwe ngaphambi kwelangelo."
Uzakuthoma nini ukusebenza umThetho waboMasipala wemiThelo yePahla?
Ngokuya kwemithetjhwana yokuwelisa manqophana nokufezakaliswa kwalomThetho omanqophana nokuhlanganiswa kokulinganiswa kanye nokubekwa kwamanani wemithelo ngokuya komThetho wePhrovinsi wekadeni kanye nalomThetho, lomThetho uzakuba nemiphumela emabhajethini wabomasipala athoma ukusebenza ngomhlaka 1 Julayi 2006.
Ngokuya kwamahlelo wokuwelisela ngokufezakaliswa komThetho, iinjamiso ezinye zalomThetho zizakusebenza msinyazana kibo boke abomasipala ngaphandle kwetjhejo lokobana amahlelo wabo akhelwe phezu kwewokulinganisa wemithetho yangaphambili yabomasipala nanyana lomThetho omutjha, nanyana iinjamiso zalomThetho zizakuthoma ukusebenza kilabo masipala amahlelo wabo wokulinganisa kanye nokubeka amanani wemithelo akhelwe kilomThetho omutjha.
Bafanele benzeni abomasipala ukufezakalisa lomThetho waboMasipala wemiThelo yePahla?
Bafanele bona benzeni ababhadali bomthelo wepahla ukuzibandakanya ngokuzeleko ekufezakalisweni komThetho waboMasipala wemiThelo yePahla?
Isahluko 4 somThetho wamaRherho waboMasipala sifuna bona kube nesiko lokubandakanyeka komphakathi eendabeni zabomasipala abazakuthuthukiswa.
Ababhadali bomthelo banomthwalo wokuthintana nabomasipala babo ngesikhathi abomasipala babamema bona baveze imibono yabo ngemithethomigomo yemithelo ehlongozwako kanye namabhajethi.
ababhadali bomthelo bafanele bona bakhambisane neembawo zabomasipala esikhathini esibekiweko sokobana abomasipala bamemezele manqophana namarhelo wokuhlolwa nokulinganiswa kwepahla nakutlhogeka, bafake iimphikiso manqophana namanani wemakethe yepahla yabantu abathileko.
Ukuveza iinlilo ngemva kobana imikhandlu yabomasipala sele iphakamisile imithethomigomo yemithelo yabomasipala kanye namabhajethi ngombana ngemva kokuphela kwesikhathi sokufaka iinlilo, iinlilo zabo angeze zisaba nemiphumela ebonakalako. Imiphakathi ifanele bona izibandakanye ngokwakhako nabomasipala ezintweni ezimanqophana nokulinganisa kanye nokubekwa kwemithelo.
Ungalitholaphi ilwazi ngomThetho waboMasipala ngemiThelo yePahla?
UmThetho waboMasipala wemiThelo yePahla uyatholakala ku: www.dplog.gov.za kanye nakubaGadangisi bakaRhulumende.
Nawufuna ilwazi elinabileko lokobana umasipala ngamunye angathanda ukufezakalisa umThetho waboMasipala ngemiThelo yePahla, ababhadali bomthelo bafanele bona bathintane nabomasipala labo lapho ipahlabo ikhona. Nawufuna iinomboro zokuthinta umasipala wangekhenu, sibawa bona uye ku: www.dplg.gov.za begodu nasele ufikile kilesizinda se-web, uye ku: "Government Sphere", bese uya ku, "Link to municipal Information."
Ngetjhejo lokobana uSomkhandlu wezaborhulumende beendawo ephrovinsini unomsebenzi wokuphosa ilihlo ekuthini abomasipala abangaphasi kwephrovinsi yakhe bakhambisana nalomThetho waboMasipala wemiThelo yePahla, nangabe imiphakathi ayitholi iimpendulo ezintweni eziwutshwenyako manqophana nokuhlolwa nokubekwa kwamanani womthelo kibomasipala, imiphakathi leyo ivumelekile bona ingathintana nemiNyango yamaPhrovinsi yaboRhulumende beenDawo. Nawufuna iinomboro zokuthinta umNyango wePhrovinsi weenDaba zaboRhulumende beenDawo, sibawa bona uye ku: www.dplg.gov.za begodu nasele ufikile lapho kulesizinda se- web, uye ku: "Government Sphere", bese ku: "Link to provincial Government Information".
<fn>DAC-NLS. UmthethoWobufakazi.2007-05-18.nr.txt</fn>
Umthetho wobuFakazi usisetjenziswa esiqakatheke khulu komunye nomunye umuntu othanda ukwenza umthetho. Umuntu nafuna ukusebenzisa isisetjenziswesi ngepumelelo nangekghono kuqakathekile kobana azwisise imiqondo ethize esisekelo abatloli bemitlolo eyahlukahlukeneko abanande bakhuluma ngayo kumThetho wobuFakazi.
Ihloso yomtlolo lo kulungiselela nokuhlomisa abantu kobana babone begodu bajayele imiqondo esisekelo kumThetho wobuFakazi nokubabonelela ngesisekelo esizakwenza bakghone ukukhulumisana nomThetho wobuFakazi ngokuphelela kwawo.
Ubufakazi bakhiwa lilwazi elilethwa ngaphambi kwekhotho ukwenza ikhotho ikghone ukuqunta malungana namaphuzu aphathelene nendaba leyo.
Iintlabagelo zobufakazi kutjho zoke iintlabagelo ezingasetjenziswa njengobufakazi ekhotho.
UmThetho wobuFakazi uphathelene nokuqinisekisa amaqiniso kanye nokulawula indlela amaqiniso aqinisekiswa ngayo. Amaqiniso angaqinisekiswa ngokusebenzisa iindlela ezahlukahlukeneko zeentlabagelo zobufakazi.
Umfanekiso ukhombisa isitjengiso esibonakalako samaphiko ahlukahlukeneko womthetho; sikhombisa bonyana uwela ngakiliphi iphiko umThetho wobuFakazi; ihlathululo yomThetho wobuFakazi begodu ukhombisa nokuthi inaziphi iinTlabagelo zobuFakazi.
Ipikiswano yombuso kanye nesivikelo akubumbi ubufakazi, kwaphela kunobungako obulandelelako. Kumumethe imibono nofana iimphakamiso ezinqophe ukugandelela ubujamo obusemthethweni nofana ubujamo obuneqiniso begodu kusetjenziselwa ukuzuza ikhotho kobana yenze iimfunisiso ezithize.
Ngaphambi kobana kwethulwe isigwebo, iinqhema zinikelwa ithuba lokuletha ipikiswano yokuvala ekhuluma ngobufakazi obethulwe nakubangwa umlandu.
Amaqiniso endabeni maqiniso okumele aqinisekiswe siqhema ukuze siphumelele emlandwini.
Amaqiniso athanda ukuqinisekisa nofana ukuphikisa amaqiniso wendaba.
Isibonelo: Emlandwini ophathelene nombelethi ongubaba, ukufaniswa kwakababa kuzakuba liqiniso lendaba, ukuya emsemeni nobaba wakhona kuzakuba liqiniso elikhambisana neqiniso lendaba.
Ubufakazi bokuthoma kutjho bonyana bufakazi obungcono nofana kutjho bona akunabufakazi (obuqinileko) obunye obukhona.
Ubufakazi besibili kutjho bonyana kunobufakazi obungcono nofana bukhe baba khona.
Isibonelo: Umtlolo wamambala uthathwa njengobufakazi bokuthoma bese ikhophi ithathwe njengobufakazi besibili.
Igama elithi prima facie ngelesiLathini elitjho "ekuveleni kwamantangi." Umutjho othi prima faci kezomthetho utjho bonyana ubufakazi obuphambi kwekhotho banele ukubumba iqiniso nofana umlandu ngaphandle kwanage buphikiswa.
Nakungekho isiqinisekiso esihlukileko, prima facie izakuba bufakazi obuphathekako obujamileko.
Ubufakazi obuphathekako obujamileko kutjho ubufakazi bokugcina nobungeze baphikiswa nganofana ngibuphi ubufakazi obujamelene nabo.
Ubufakazi obunemibandela bubufakazi obungakanqophi.
wabonwa agijima aphuma kwa-B aphethe umukhwa oneengazi.
kwa-Z aphethe ilitje esandleni sakhe.
Ubufakazi obunqophileko bufakazi obubonwe ngufakazi ngamehlo.
ngaphandle kwefesidere lomuzi ka-B, wabona u-A ahlaba u-B.
lokwamukeleka. Ubufakazi buyamukeleka nofana abamukeleki.
kuzakubanga ukuzindlekela kumsolwa.
Ukwamukela ubufakazi ukuya ngombandela wokwaneliseka ekugcineni komlandu. Nakube ubujamo abaneliseki, ubufakazi abuthathwa.
Ikhotho yezwa bonyana umtlolo ungasetjenziswa nakubuzwa imibuzo phezu kobana ukuba semthethweni kwawo kuphikiswa siqhema esiphikisako. Kuba kwaphela ngemva kobana umbuso sele uvale umlandu lapha abphikisako baba nethuba khona lokuletha ubufakazi bokubasemthethweni. Nakube ukuba semthethweni akuqinisekiswa, nanyana ngibuphi ubufakazi obuvela ekubuzeni imibuzo kumele ikhotho ibuphayilele eqadi.
Ukuze ikhotho iqunde bonyana kuyanqophana, kumele itjheje bonyana ubufakazi obethulweko buyakhambisana namaqiniso wendaba na.
Ithuba lilungelo nofana sibopho esidingwa ngufakazi nofana siqhema ukugodlela ikhotho ubufakazi obuphathekako. Kunemihlobo emibili yamaThuba: Ithuba langasese neThuba lomBuso.
Ukwamukela okungakahleleki kukwamukela okwenziwa ngaphandle kwekhotho okungahlathululwa nofana kuhlangahlanganiswe.
Ukuvuma kukulokha umsolwa namukela umlandu ngokukhanyako, okuthi nakube kwenziw ekhotho yomthetho, kwamukelwa njengokuVunywa komLandu.
Isaziso somthetho kutjho lokha ikhotho nayamukela amaqiniso ngelwazi elivamileko kanye nelwazi elijayelekileko njengokuqinisekisiweko okungakaqinisekiswa bufakazi obuphambili.
Ukuhlawumbisa kutjho isiphetho esisuselwa emaqinisweni athize ngokuqaliswa emthethweni.
2.18.3 Ukuhlawumbisa umThetho okungaphikisekiko.
Umthwalo wobufakazi kutjho umsebenzi nofana isibopho sesiqhema sokuqinisekisa indabaso ngaphezu kokuzaza emlandwini wobelelesi umthwalo wobufakazi buya ngokutjhutjhiswa.
Umthwalo wobufakazi kutjho isibopho sesiqhema ukuveza ubufakazi obaneleko ukwenza ikhotho ikwazi ukubiza isiqhema sizokuphendula nokuveza ubufakazi obaneleko ukutjhijila i-prima facie yomlandu eyenziwa siqhema esiphikisako.
<fn>DAC-NLS. UmthethoWokukhutjhul.2007-05-18.nr.txt</fn>
kelinye nelinye ilwazi eliphethwe ngomunye umuntu godu nelifuneka ekusetjenzisweni namkha ekuvikelweni kwananyana ngimaphi amalungelo.
nokuphulisa ngokubonakalako umphakathi lapho abantu bazakuba nokufikelela elwazini elifuneka ekusetjenzisweni ngokuzeleko nangefanelo kanye nekuvikelweni kwamalungelo wabo.
Incwajana le ibeka amahlangothi welwazi aphethwe yiBhodo yamaFilimu nokuKhutjhwa kwemitlolo, imininingwana yokuthintana kanye neforomo lokubawa ukufikelela emarekhodini aphethwe yiBhodo. Imihlahlandlela yokusetjenziswa kwe-PAIA, izinga lemali ebhadelwako kanye nelinye ilwazi elingatholwa eKomitjhaneni yeSewula Afrika yamaLungelo wobuNtu e-adresini ebekwe epharagrafini yesi-3 yeNcwajana.
" kulawula ukutlanywa, ukukhiqizwa, ukuphathwa nokusatjalaliswa kweminye imitlolo namanye amafilimu ngokusebenzisa ukuwahlukanisa ngomhlobo, ukubekwa kwenkhandelo leminyaka kanye nokunikelwa kweenyeleliso kubathengi, kube nokuqalelela ikakhulukazi ekuvikelweni kwabantwana ekusetjenzisweni kumbi ngokomseme namkha ukwehliswa isithunzi emitlolweni, emafilimini kanye naku-inthanethi, kanye ... nokwenza ukusebenzisa kumbi abantwana emitlolweni yezemiseme, emafilimini namkha ku-inthanethi, kube sisenzo esidinga ukuthathelwa amagadango womthetho."
yazisa umphakathi ngomnqopho nokuqakatheka kweenqunto zokuhlukanisa ngomhlobo nezeluleko zabathengi.
IBhodo inesiPhathimandla esiKhulu kanye neemPhathimandla ezimbili eziPhezulu, abenza iKomiti ePhetheko, nephaneli yabaHloli abaKhulu nabaHloli abakhethwa ngokuphakanyiswa mphakathi. IsiPhathimandla esiKhulu ngusiHlalo weBhodo neKomiti eKulu ePhetheko. Izinto kufanele zinikelwe iBhodo begodu ziyahlolwa bezihlukaniswe ngomhlobo makomiti wokuhlukanisa, afaka umhloli omkhulu kanye nokungasenani abahloli ababili, abakhonjwe ephanelini yabahloli abakhulu nabahloli. Abasebenzi bezokuphatha nabahlahlubi baqedelela abasebenzi beBhodo.
Umhlahlandlela okukhulunywa ngawo esahlukweni 10 somThetho wokuKhutjulwa kokuFikelela eLwazini utholakala eKomtjhaneni yeSewula Afrika yamaLungelo wobuNtu, ku-website e-adresini ethi www.sahrc.org.
iBhodo igcina amarekhodi wawo woke amafilimu, imidlalo yamakhompyutha nemitlolo elethwe khona izakuhlukaniswa ngokwemihlobo, kanye neminye imibuzo eyenziwa ngokuya kwesahluko 24(2) somThetho.
ngeminqopho yamazombe neyabadala.
ukusuka ngo-1998 ukuya ku-1999.
Isibawo sokufikelela emarekhodini weBhodo singenziwa ngokuzalisa iForomo A, Isingezelelo B, Umthetjhwana 6, okhutjhwe butjha ngekupheleni kwalencwajana.
Imitlolo elandelako namarekhodi atholakala ku-website yeBhodo ku:www.fpb.gov.
Iindlela namaforomo wokulethwa kwezinto ezizokuhlukaniswa namkha ukubekelwa ngeqadi, ukutloliswa kanye nokwenziwa kweenghonghoyilo.
(Ibuthelelo ledatha yekhompyutha lokuhlukaniswa kweenqunto nabatjengisi abatlolisiweko kanye / namkha nabasabalalisi lisalungiswa begodu lizakutholakala ku-website msinyana ngemva kokutholakala kwelwazi).
Umbawi kufanele ahlangabezane neendlela ezibekwe emThethweni wokuKhutjhulwa kokuFikelela eLwazini, eminye neminye imithetjhwana ngokuya kwaloyomThetho begodu neSahluko 14 seNcwajana ekhutjhwe yiKomitjhana yeSewula Afrika yamaLungelo wobuNtu, kanye nobujamo obubekwe yiBhodo ngaphandle kwalokha nabungakhambisani nomThetho, imiThetjhwana neNcwajana okukhulunywa ngayo esahlukwenesi.
Ukungezelela emabangeni wokwaliwa kwesibawo abekwe emThethweni wokuKhutjhulwa kokuFikelela, azikho izinto namkha amakhophi wokufikelela azakunikelwa, namkha kuvunyelwe ukufikelela, ezintweni ezithwele ukusetjenziswa kwabantwana kezomseme ngaphandle kwalokha umbawi nakalilunga lehlangano yokuthontjelwa komthetho kanye nerekhodi namkha ukufikelela lapho kutlhogeka ngomnqopho wephenyisiso kanye / namkha ukutjhutjhisa.
Ukubekelwa ngeqadi eenjamisweni zomThetho ngeminqopho yokuthembeka.
Ukunikela ngesiyeleliso ebaphathini bokukhutjhwa kwamalayisense mayelana nobujamo obufaneleko bokukhutjhwa kwamalayisense wamabhizinisi wokuzithabisa kwabantu abadala.
Nokwelusa ukukhambelana nomThetho.
Ukufikelela kweminye neminye imisebenzi etholakala eBhodini kungatholwa ngokwenza isibawo, ngomtlolo, esiKhulwini seLwazi.
Umsebenzi omkhulu weBhodo kuhlukaniswa kwamafilimu ngemihlobo, imidlalo yamakhompyutha nemitlolo ekuvikelweni kwabantwana ekuvezweni ezintweni ezingabathikameza kanye nokunikela abathengi ilwazi elingakghonakalisa umphakathi ukwenza imibono efaneleko kanye nokufunda ngokukhetha, kwabo nabantwana ababatlhogomelako. UmThetho unikela ngokuzibandakanya komphakathi ekukhonjweni kwabahloli [sahluko 31(3)]. Iimemo zizakuqaliswa emphakathini bona uzibandakanye eendlelenikambiso zombili ezizakwenziwa ngokusebenzisa iziko leendaba.
Ukungezelela, umphakathi ungazibandakanya ekwenziweni kwemihlahlandlela yokuhlukaniswa ngokunikela ngeentjhukumiso kanye / namkha ngokufaka iinghonghoyilo namkha ukusola ngeenqunto esiPhathisweni esiKhulu. (Qala imininingwana epharagrafini 2 ngehla).
IBhodo godu ngemva kokuthola isibawo esitloliweko, izakuhlela ukubakhona kwamanye wamalunga womphakathi emasetjhenini wokuhlukanisa ngemihlobo ukuphosa ilihlo nokuphawula ngekambiso yokuhlukaniswa.
IBhodo, njengehlangano yesitjhaba ekwenzeni iinqunto zokuphatha, iwela ngaphasi komThetho wokuKhutjhulwa kobuLungiswa bezokuPhatha kanye neempengu zezenzo zokutjhiywa nokuvumela ezinikelwa emThethweni. Ukungezelela, umThetho wokukghonakalisa weBhodo unikela ngokudlulisela eBhodini yokuBuyekezwa kwamaFilimu nokuKhutjhwa kwemitlolo kanye neKhotho eKulu. (IZahluko 19 no 20 zomthetho).
Akunelinye ilwazi elingafakwa kilencwajana esele libekiwe kuze kube gadesi.
Amakhophi walencwajana ngesiNgisi, isiXhosa namkha isiSotho, angatholakala eBhodini (qala ipharagrafu 2 ngehla mayelana nemininingwana yokuthintana). Incwajana godu ingatholakala ku-website yeBhodo edrasini ethi www.fbp.gov.za.
EButhelelweni lesiTjhaba lamaFilimu, amaVidiyo nemiDumo, Pretoria.
e .......................................... (indawo).
Imali yesibawo (nayikhona): R.
Isibambiso (nasikhona): R.
Imali yokifikelela: R.
(a) Imininigwana yomuntu obawa ukufikelela emarekhodini kufanele inikelwe ngenzasi.
(b) I-adresi nenomboro yefeksi ngaphakathi kweRiphabhliki lapho ilwazi kufanele lithunyelwe khona, kufanele linikelwe.
(c) Isiqinisekiso sekghono lokwenza isibawo, nakufunekako, kufanele sinanyathiselwe.
Inomboro yomtato: I-adresi ye-e-mail:.........................
Ikghono lokwenza isibawo, nasenzelwa omunye umuntu:.
Isahlukwesi kufanele sizaliswe KUPHELA nayikuthi isibawo selwazi senzelwa omunye umuntu.
(a) Nikela imininingwana ezeleko yerekhodi okufunwa ukufikelela kilo, kufaka inomboro yereferensi nayikuthi uyayazi, ukukghonakalisa ukutholakala kwerekhodi.
(b) Nayikuthi isikhala esinikelweko asikaneli, ragela phambili kelinye iphepha begodu ulinamathisele eforomini. Umbawi kufanele atlikitle woke amaphepha wokungezelela.
2. Inomboro yereferensi, nayikhona.
(a) Isibawo sokufikelela erekhodini, ngaphandle kwerekhodi eliphethe ilwazi eliphathelene nawe, sizakutjhejwa kuphela ngemva kobana imali ebekiweko ibhadelwe.
(b) Uzakwaziswa ngenani okufuneka libhadelwe njengemali yesibawo.
(c) Imali ebhadelelwa ukufikelela erekhodini iya ngomhlobo wokufikelela ofunekako kanye nesikhathi esanaleko esifuneka ukuzuma nokulungisa irekhodi.
(d) Nayikuthi ulungela ukubekelwa ngeqadi ekubhadelweni kwemali, veza ibanga lokubekelwa ngeqadi.
Nawukhandelwa kurholophala bona ufunde, ubone namkha ulalele irekhodi eforomini lokufikelela elinikelwa enomborweni yoku-1 ukuya keye-4 ngenzasi, veza uburhole bakho bewutjengise mhlobo bani werekhodi elifunekako.
(a) Ukukhambisana nesibawo sakho sokufikelela eforomini elibekiweko kungaya ngokuthi irekhodi litholakala ngamuphi umhlobo.
(b) Ukufikelela ngendlela ebawiweko kungalelwa ngaphasi kobunye ubujamo. Nakunjalo uzakwaziswa nayikuthi ukufikelela kuzakunikelwa ngelinye ihlobo.
(c) Imali ebhadelelwa ukufikelelwa kwerekhodi, nayikuthi ikhona, izakubekwa kancani mhlobo wendlela ukufikelela okubawiwe ngayo.
ingabe ufisa ikhophi namkha uposelwe umtlolo?
Tjheja bona nayikuthi irekhodi alitholakali ngelimi olibingako, ukufikelela kunganikelwa ngelimi okutholakala ngalo irekhodi.
Ngiliphi ilimi ofuna ukuthola ngalo irekhodi?
Uzakwaziswa ngomtlolo bona isibawo sakho sivunyelwe namkha saliwe. Nayikuthi ufisa ukwaziswa ngenye indlela, yitjho kucace indlela bewunikele ngemininingwana efaneleko engakghonakalisa ukukhambisana nesibawo sakho.
Uthanda ukwaziswa bunjani ngesiqunto mayelana nesibawo sakho sokufikelela erekhodini?
Itlikitlwe e ngelanga .................................laka ..................................... 20...........
<fn>DAC-NLS. UmthethokambisoWe-na.2007-05-18.nr.txt</fn>
UmKhandlu wezobuKghwari weliZwe loKe i-National Arts Council uvumile ngomlomo ukuthi uzakukhupha iimali ezizakuba mfundalize ozakusiza abafundi abafaneleko abafundela iimfundo zobukghwari?
Nokho-ke abafundi ngamunye ngamunye abafunda iimfundo ezikhethekileko namkha abafundela iziqu eziphakemeko emazikweni wezefundo angakazenzi iimbawo zokusizwa ngeemali, nabo bazakuqalelelwa ngemifundalize, ngokusebenzisa nokulandela ikomba ye-NAC.
Kubayini Iimali Zomfundalize Zinikelwa Amaziko Wefundo?
Kunikela i-NAC ithuba lokwakha ubudlelwana bokusebenzisana ngeemvumelwano namaziko wezefundo, lokho-ke kwandise amandla we-NAC.
Kunikela amaziko wefundo ithuba lokwaba nokulawula abe ahlole bona iimali ezikhutjhelwe umfundalize zisetjenziswa ngendlela na.
Kunikela i-NAC ithuba lokuzwakalisa umthethokambiso wayo wokulungisa.
Kwakha amandla ngaphakathi kwamaziko wefundo kube kuphungule namarhiyarhiya womsebenzi wokuphatha.
Uzakusebenza Njani Umfundalize lo?
Abafundi ngamunye ngamunye bazazenzela iimbawo zokusizwa ngeemali bazithumele emazikweni la bafunda khona. Amaziko wefundo azakuba maziko la iimbawo zizakuthunyelwa zibawe ukusizwa ngomfundalize ovela kwa-NAC khona. Kunamabandla wokweluleka akhethelwe ukuhlola iindingo zeziko lefundo ngalinye bese azabela iimali, ngokulandela ikomba ebekwe yi-NAC. Amabandla wokweluleka lawa ahlola amaziko wefundo ngokusebenzisa imininingwana enikelwe emaforomeni wokwenza iimbawo zomfundalize.
Amabandla wokweluleka lawa enza iimphakamiso ezithileko ezimalungana nokuthi imali yomfundalize izakwabiwa njani maziko wefundo, namkha angavumela iziko lefundo ngokwalo, nakube kunobufakazi obaneleko bokuthembeka kwalo, ukuthi lizabelele lona ngokwalo imali yomfundalize, kodwa nokho ngokulandela umthethokambiso we-NAC.
Amaziko wefundo anesibopho sokunikela i-NAC umbiko onabileko nopheleleko omalungana nokuthi yabiwe njani imali, kunye nesibopho sokuthumela imiphumela yabafundi abanikelwe umfundalize. Umbiko lo uzakuhlolwa ngiwo amabandla wokweluleka.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo babafundi nehlalo yabo ekuzakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC.
Zoke iindleko kufuze zivezwe ngeRanda leSewula Afrika.
Itjho loke isizo leemali okhe walithola phambilini.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Iziko lefundweli liyilungisa njani indaba yokulungisa ngokulinganisa na?
Akhe usiphe imininingwana ngokuthi umnyangwakho namkha iziko lefundo lekhenu libalekelela njani abafundi (ngaphandle kwesizo leemali lakwa-NAC).
Sekela isibawo sakho sokufuna ukusizwa ngemali evela kwa-NAC, ube uveze nokobana imali leyo uzayisebenzisa njani.
Sibawa nanyana ngiliphi elinye ilwazi ongasekela ngalo isibawo sakho.
Ibhajethi engezelelweko (la kufuneka khona) uyifakile.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>DAC-NLS. UmtlamoWokusebenzel.2007-05-18.nr.txt</fn>
Sisiphalazela ukuba hlangana nabaphambili ngomsebenzi ephasini.?
Kungani kufuneka iSiko lokuba hlangana nabaPhambili ngomSebenzi eHlanganweni?
Ukwaneliseka kutjho izinga lokuthokoza komuntu ngokuqala ukuthi ipahla ayitholileko namkha umsebenzi enzelwe wona ukghona kangangani ukwenza lokho abekakulindele kiwo.?
Kukwenzela amakhastamana umsebenzi obalwa hlangana nephambili ephasini.
Kuphakamisa izinga lomsebenzi owenzelwa amakhastamethu ngokususa amehlo neengqondo zabantu bethu ehlelweni elinqophe ukuthengisa kwaphela, ziqale ehlelweni eliqalelela amakhastama - ngaleyindlela-ke kuzokuzaliseka iintlhogeko neemfuneko zamakhastama eBhanga nemsebenzini wayo.
Ukusebenzela amakhastama wethu kuhle khulu yinto esihlala siyomele ngeenkhathi zoke, ngoba siyazi ukuthi ikhwalithi yinto olindele ukuyithola eBhanga yezeeNarha (i-Land Bank). Nakube uyaneliseka ngomsebenzi owenzelwe wona namhlanje, sibawa bona utjele umkhozakho. Nakube awukakwanelisi, bikela umNqophisi wegatja leBhanga le endaweni yangekhenu. Nakungasinjalo, ungafowunela umNyango wethu oqalelela zamakhastama enomborweni ethi: 0800 00 52 59.
Sekuqakatheke khulu ukuqalelela ukwenza amakhastama wethu ahlale angawethu. Indlela ezakusetjenziswa yiBhanga yezeeNarha ukwenza amakhastama ahlale angawethu kukuwenzela umsebenzi oncono ngokuzalisa nokwanelisa iintlhogeko zawo.
Esikhathini esidlulileko iBhanga yezeeNarha pheze beyitjhagala yodwa ekundleni, inganambangi, ngalokho-ke akunamzamo okhethekileko ebewusenziwa wokuthokozisa amakhastama. Namhlanjesi-ke iBhanga yezeeNarha seyiphalisana namabhanga ajayelekileko ngamakhastama. Amakhastama la-ke selanemikhiqizo nemisebenzi eyenzelwa amakhastama angazikhethela hlangana nayo. Amakhastama wanamhlanje selanelwazi elinabileko, futhi selafuna ukwaneliswa khudlwana. Indlela esele alindele ukuthola ngayo ikhwalithi emsebenzini enzelwa wona iphakanyiswe mikhiqizo ephezulu nemisebenzi yezinga eliphezulu enzelwa yona. IBhanga yezeeNarha nayizakukghona ukuhlala inamakhastama wayo nobujamo bayo ekorweni yezeemali, kufuneka isikokambiso elitjha lokusebenza kwehlangano, ngoba phela ziinkampani eziqalelela amakhastama kwaphela ezizakuphumelela; lezo-ke ziinkampani ezizakukghona ukuwenzela umsebenzi wezinga eliphezulu amakhastama eziwaqotheleko. Ukwenza amakhastama ahlale amakhastama wekampani namkha wehlangano akusimsebenzi womNyango wezokuMaraga nezokuThengisa nje kwaphela. UmNyango wezokuMaraga ungaphumelela kwaphela eenkampanini iminyango yazo nabasebenzi bazo abaphumeleleko ukuhlangana batlame babe basebenzise ihlelo lezinga eliphezulu eliqalelela amagugu wamakhastama.
Lokho okungeze kwalinganiseka akusoze kwalawuleka. Nasizakukghona ukuthokoza abasebenzi bethu ngokusebenza kuhle emisebenzini yabo eyisika, kufuze sikghone ukulinganisa izinga lomsebenzi nekhwalithi.
Simema boke abasebenzi ukuthi babe nesandla kilomTlamo wehlelo lokusebenzela amakhastama eBhanga yezeeNarha. Ukuhlanganyela kwakho kilomThethopatho kuqakatheke khulu epumelelweni yeBhanga yezeeNarha.
Kuyini ukuba hlangana nabaphambili ngomsebenzi ephasini?
Kutjho ukwenza koke umuntu angakghona ukukwenza ukwenza iqiniso lokuthi iyararululeka imiraro yamakhastama. Kutjho ukukhamba indlela engezelelweko. Kutjho ukungezelelangezelela kancani phezu komsebenzi umuntu abekelwe ukuthi awenze, abanye abangakwenziko. Lokhu-ke kuphathelene noMOYA UMUNTU AWUTHATHA NGAWO UMSEBENZAKHE. Kutjho ukuba nomoya omuhle, ukuzikhuthaza, nokuba majadu emsebenzini umuntu awenzako. Kutjho ukuhlala ngesikhathi soke umuntu umsebenzakhe awenza ngamandla wezinga eliphezulu angakghona ukufikela kilo. Kutjho ukuthanda umsebenzakho nokuzikhakhazisa ngawo. Kutjho ukuzikhakhazisa ngokusebenza eBhanga yezeeNarha.
Uyini umTlamo wokuSebenzela amaKhastama weBhanga yezeeNarha?
UmTlamo wokuSebenzela amaKhastama ukhuluma ngokuthi amakhastama enzelwa njani nangokuthi kungani enzelwa umsebenzi omuhle khulu ngaphezu kokujayelekileko. Ngokulandela iinlimukiswezi, uzazakhela ilimuko elithokozisa khulu ebasebenzini nemakhastameni ngokufanako.
UmTlamo wokuSebenzela amaKhastama yikombandlela yakho ekukhombisa indlela yokusebenzela amakhastama ezikweni lokuwasebenzela. Omunye weminqopho iBhanga yezeeNarha efuna ukuphumelelisa ngayo umsebenzi kukuba nobuhle ebenze phezu kwezinga lepilo yabo boke abantu. Wena-ke, njengomZenda weBhanga le lapho ukhona, unethuba elingakavami lokuba ngomunye walabo abatjhugulula ipilo yabantu! Uyincenye yehlelo lokuzalisa ikghono namandla wabantu ngokubenza bakghone ukuthola imali yamabhudangwabo, babe bakghone nokuhlala banayo. Asikaqali kwaphela ukwakha nokuthuthukisa abantu bangaphandle, kodwa siqale ngitjho nokwakha nokuthuthukisa abasebenzi bethu. UmTlamo lo uzakusiza ukuthi ukhule ube mumuntu owatjhejako amakhastama, nowutjhejako umsebenzi. Sithanda ukukhuthaza boke abasebenzi beBhanga yezeeNarha ukuthi bazijayeze lamaphuzu angenzasi. Asikhuthazaneni woke amalanga ukuthi singagcini ngokusebenza ngamandlethu kwaphela, kodwa sirhatjhe nomoya wetjisakalo ekuqalaneni kwethu nepilo nomsebenzi!
Yamukela woke amakhastama ngaphandle kokuriyada, ngokuqalana nawo ngemehlweni, umomotheke. Nakube awukghoni ukusiza amakhastama khonokho nakafikako, atjele ukuthi uzawatjheja msinyana nawuqeda lokho okusakubambileko.
Alotjhise woke amakhastama alinde endaweni yokulinda ngaphandle kokukhetha ukuthi asizwa nguwe namkha ngomunye, uthi ungawalotjhisa uwabuze ukuthi besele alitholile na isizo, ubuze nokuthi ungawasiza ngani nakube kukhona angakasizwa. Nasele ulungele ukusiza ikhastama, bobotheka, ulilotjhise, unxanxabeze nakube besele lilinde isikhatjhana, bese uzazisa kilo ngokulitjela ibizo lakho. Isibonelo: Lotjhani, ngiyanxanxabeza ngokulinda kwakho isikhathi. NginguBathabile (namkha nginguNaKabini), ngingakusiza ngani namhlanje Sebenzisa ilimi lomzimba elifaneleko, nephimbo elifaneleko?
Thola ibizo lekhastama okhuluma nalo, uthi ungalithola uvame ukumbiza ngalo nawukhulumisana nalo. Yenza neqiniso lokuthi ibizo lalo uliphimisela ngendlela engiyo.
Yenza ikhastama lizizwe liqakatheke khulu ngokuthi ucocacoce nalo la kukghonakala khona (isibonelo: buhle khulu ubujamo bezulu namhlanje ngaphandlapha, uyabubona na)?
Iba nesisa, ungabandlululi, ube nomoya omuhle.
Tjengisa ukuba nefundiso ehle, uveze nesithunzi esihle, ube nomoya omuhle soke isikhathi.
Ungavumeli amakhastama ezwe iinkulumiswana zangeqadi, nanyana kungefowuni nanyana hlangana nabasebenzi. Vula ingqondwakho wenze izinto ngendlela obona zifanele ngakho. Ungathomi uphendule iselifowunakho ungakabawi imvumo ekhastameni ntanzi, bese uthi ungayithola imvumo, sele uqedile ukukhuluma nayo, unxanxabeze ekhastameni.
Nawusikimako etafulaneni la nikhulumiselana khona, litjele ikhastama bona kuba yini usikima.
Lalela ulalelisise, wenze neqiniso lokuthi ubuza yoke imibuzo ekufuze uyibuze engahle iveze imininingwana efaneleko nefunekako. Yenza iqiniso lokuthi uzwisisa yoke into ekhulunywa likhastama, ngitjho nanyana kungatjho ukuthi uthole utoligi azonitoligela. Yenza iqiniso lokuthi uwuzwisisa kuhle umraro ekufuze urarululwe, ngaphambi kobana ungalinga ukuwurarulula.
Phatha woke amakhastama ngehlonipho ekulu, futhi ungathomi ukhohliswe yindlela ikhastama elibonakala lingiyo nawuliqala ngaphandle. Woke amakhastama aphathe unga makhastama angaba ngaphambili.
Thatha isikhathi ukuhlathululela ikhastama ukuthi kungani isibawo salo sokubolekwa imali singakaphumeleli.
Nakube ikhastama alikakulungeli ukubolekwa imali ngekoro yeThusi(Bronze) namkha yeSiliva namkha yeGolidi, lemukisa ikhastamelo ukuthi lingehlela ekorweni yokubolekwa imali esezingeni eliphasanyana (ukusukela eThusini ukwehlela ku-Step Up). Thatha isikhathi sakho ngokusiza ikhastama ngalokho okulifanele ncono kunokhunye, okuzakukghona ukulisiza ncono etlhogweni neemfunekweni zalo.
Nakube kunesililo esikhona, kufuze silungiswe mNqophisi weGatja.
Ungakhombi elinye ihlangothi leBhanga ngomuno namkha ukhombe umZimkhulu weBhanga nakube kukhona la kutjhapheke khona. Qalana nawo ngokwakho umraro loyo uwuthathe njengewakho, namakhastama ungaje uwanikele isikwelede sesikhatjhana la kufuneka khona.
Khuthaza amakhastama ukuthi azalise amaforomu anemibuzo ebuzwa wona malungana nomsebenzi enzelwa wona yibhanga le nokuthi aphatheka njani, awaphosele ebhokisaneni leemphakamiso elikhona eBhanga yezeeNarha.
Ungathomi uliyane nomlingani wakho nakasasiza elinye ikhastama.
Ungathomi wenze imisetjenzana engakaphathelani namakhastama phambi kwawo asalindile.
Vala ikulumo yakho kelinye nelinye ikhastama ngokulithokoza ngokulibiza ngegama, nangokulifisela ilanga elihle.
Tjela ophendula amafowuni nakube awukghoni ukuphendula amafowuni eza kuwe.
Ungatherhi ifowuni ukuthi ingakghoni ukulila, namkha uyilise ilile yodwa.
Nxanxabeza ngokulindisa ikhastama isikhathi nakube kwenzekile ukuthi ilile isikhathi eside khulu ngaphambi kobana uyiphendule.
Bobotheka nawuphendula ifowuni.
 Land Bank Branch, Good day, how may I help you Amanye amalimi nawo angasetjenziswa ekuphenduleni ifowuni?
 Good day, Name speaking, How may I help you. Amanye amalimi nawo angasetjenziswa?
Buza ikhastama uthi ngikhuluma no kobanyana uzokuthola ibizo lalo?
Thola ibizo lekhastama uvamise ukulibiza ngalo nawukhuluma nalo. Yenza iqiniso lokuthi uliphimisela ngendlela elungileko ibizo lekhastama.
Ungabambisi ikhastama isikhathi eside khulu efowunini. Kunobanyana ulibambise isikhathi, kungaba ncono ukuthi ulibawe ukuthi ulifowunele ngokukhamba kwesikhathi, namkha uthathe umlayezo.
Yenza iqiniso lokuthi uyithatha kuhle imininingwana yomlayezo.
Yoke imilayezo idlulise kungakapheli amatjhumi amathathu (30) wemizuzu uyitholile (sekubalwa nenothisi yomlayezo etlolwe yabekwa etafuleni yomuntu othunyelwe umlayezo loyo.
Khuluma iqiniso ngalokho okungalindelwa likhastama nakube umraro awukghonakali ukurarululwa khonokho. Sebenzisa ilwazi lakho lelilimuko ukubeka isikhathi namalanga wokuvala. Nakube kurhabeke khulu, indaba leyo idlulisele kumNqophisi weGatja msinyazana.
Yoke imiraro ithathe njengemiraro eqale wena, efuna wena beyirarululeke. Ungadluliseli imiraro kamanye amagatja butjhweleni.
Imiraro irarulule msinyana ngokungakghonakalako, bese ufowunela ikhastama ulitjele ngobujamo bomraro loyo.
Hlala unande utjela amakhastama ngobujamo bemirarwabo.
Ungathomi udlulisele ikhastama e-ofisini yomNqophisi oPhetheko. Idlulisele eZikweni eliQalelela amaKhastama enomborweni ethi: 0800 00 52 59.
Nasele uqedile ukusiza ikhastama ngomraro ebeliwufowunele, libuze uthi: Kukhona okhunye engingakusiza ngakho namhlanje?
Nxanxabeza nakube isibawo sekhastama asikghonakali ukuzaliseka, futhi hlala ngaso soke isikhathi uveza enye indlela ikhastama elingasizeka ngayo. Isibonelo: I-Step-Up (yezinga eliphasanyana).
Thulula ibhokisana leemphakamiso qho ngeveke.
UmNqophisi weGatja akatjheje iindaba nemiraro ekhona ngaphambi kobana angadlulisela iimphakamiso ezitholakeleko emZimkhulu kobana ziyokucozululwa khona.
Akuthi nakufika isikhathi sokuvula ukube senikulungele ukusebenza.
Nakufika isikhathi sokuvala(sokutjhayisa) ungapharhazelisi amakhastama ngokuwajarha; kufuze soke isikhathi nihlale nizimisele ukusiza amakhastama ngitjho nangemva kobana senivalile, nakasasese khona amakhastama nakufika isikhathi sokuvala.
Elinye nelinye ikhastama kufuze bona lisizwe kungakapheli imizuzu elitjhuminahlanu (15) lifikile. Nakube kuyenzeka ukuthi ikhastama lilinde isikhathi eside kunalokho, litjele, unxanxabeze ngokulinda kwalo isikhathi bese uyalitjela ukuthi lisezakulinda isikhathi esingangani.
Umsebenzi wokufundisa nokuthwasisa abasebenzi wawoke amalanga kufuze ufake netjhumi (10) lemizuzu leKulumo yokuJayeza abasebenzi (eyethulwa mNqophisi weGatja) ngaphambi kokuvulwa kwama-ofisi egatjeni.
Ukuthi umuntu uthatha isikhathi eside kangangani ukubuyela emakhastameni ngemiraro /ngeenghonghoyilo zawo.
Umoya umuntu asebenza ngawo nabanye namakhastama nesisa anaso.
Ikghono lakhe lokuphumelelisa umsebenzakhe.
Ilwazi lakhe lomsebenzi.
Imizamo engezelelweko umuntu ayenzako ukuphumelelisa umsebenzakhe.
Hlala ubikela amakhastama ngobujamo beembawo zawo woke amalanga nangeveke.
Kuncono amakhastama uwafonele kunobanyana uwatlolele iincwadi.
Iincwadi kufuze zitloleke ngelimi elihle elipeledeke kuhle, elinganamitjhapho.
Ungathumeleli amakhastama iincwadi ezitlolwe ngesandla.
Sebenzisa iphepha elinemininingwana efaneleko etlolelwe futhi yeendlela zokuthinta igatja lakho. Qalisisa ukuthi imininingwana etlolelwe futhi ekugcineni kwephepha ilungile nokuthi iphethe yoke imininingwana emitjha yegatja lenu.
Ungasebenzisi amaphepha amadala, aneminingwana yesiphande emidala, neemvilobhi ezindala, njalo njalo.
Ama-computer wenu akasebenzise ihlelo lokuhlola ukupeleda lelimi lelo ekutlolelwa ngalo amakhastama.
Ungathomi uphinigane nama-templates wehlangano (wekampani), futhi sebenzisa umhlobo wokutlola i-Gill Sans kizo zoke iincwadi ozitlolako.
Tjheja uyelele ukuthi amaMemorandamu ngawokusetjenziswa ngekhaya kwaphela ngamanye amagama ngawokusebenza ema-ofisini wenu kwaphela.
Hlala ulandelela zoke iimali zokubolekiswa ezikhanseliweko, namakhastama aqedileko ukubhadala iinkwelede zawo.
Umsebenzi owasebenza ngesikwelede sekhastama elithileko (nakukghonakalako) kufuze ukuthi avakatjhele ikhastamelo namkha alifowunele ukuthola ukuthi kwenziwe yini livale isikwelede salo, alikhuthaze nokuthi liragele phambili ngokubuya azokwenza enye ibhizinisi khona la eBhanga yezeeNarha.
Kufuze kwenziwe imizamo yokuwenza ahlale amakhastama wamabhizinisi.
Amakhastama akhansela namkha abhadala iinkwelede zawo aziqede athumelele iphetjhana lemibuzo lokugcina.
Elinye nelinye igatja kufuze liveze litjengise imitlikitlo esemthethweni ngekhaya nangaphandle.
Isikhathi somsebenzi kufuze bona sitlolwe kuhle sibonwe mumuntu woke.
Yoke imitlamo yemigwalo ye-decalcomania kufuze bona ibe sebujameni obuhle. Amatshwayo we-computer natlolwe ngesandla ephepheni ananyathiselwa eminyango nemithangaleni akakavunyelwa, kufuze asuswe kufakwe amatshwayo agadangiswe samgwalo printed signage.
Amatshwayo agadangiswe samgwalo lawo akukafaneli bona ananyathiselwe ngeselotheyibhu.
Woke amatshwayo wemigwalo wangaphandle kufuze bona ahlanzeke, futhi asebenze nakube ngakhanyisako.
Woke amatshwayo asamigwalo wangaphakathi kufuze bona ahlanzeke futhi abe sebujameni obuhle.
Amathikithana atlolwe amabizo wabantu kufuze bona ahlale aqobotjhelwe emuntwini ngaso soke isikhathi.
Akunamsebenzi ovunyelwe ukubhema nokudla nokusela phambi kwamakhastama kiyo yoke indawo ema-ofisini walapha.
Zoke iindawo ezibonakala phambi kwamehlo wamakhastama azihlale zihlanzekile, ziqaleka njengezabantu abenza umsebenzi webizelo.
Yenza iqiniso ngeenkhathi zoke ukuthi isithunzi segatja lenu sihlala sisihle, futhi la kufuneka khona, ipahla eyonakeleko namkha engasebenzi kuhle ayisuswe ijanyiselelwe ngenye.
Imithangala yomakho ayihlale ihlanzekile.
Amafesidiri awahlale ahlanzekile, aphelele, angakaphuki.
Amaphasi nawo awahlale ahlanzekile.
Amarharideyini nama-blinds awahlale ahlanzekile futhi abuthekile.
Amalerhe kufuze abe sebujamweni bokusebenza. Iindawo la kusizelwa khona amakhastama kufuze zihlale zikhanya kuhle.
Iintjalo azihlale zihlanzekile. Awafuneki amathuthumbo wokuzenzela eendaweni la kusizelwa khona amakhastama.
Akube nama-eshithreyi aneleko eendaweni la kusizelwa khona amakhastama.
Iindawo la kusebenzela khona abasebenzi azihlale zihlanzekile ngeenkhathi zoke.
Amanothisi wabasebenzi akangafakwa eendaweni la kusizelwa khona amakhastama.
Omunye nomunye umsebenzi kufuze alekelele ukuthi indawabo yokusebenzela ihlale inesithunzi esihle ngeenkhathi zoke. Boke abasebenzi kufuze bembathe izambatho ezifaneleko zema-ofisini.
Azibe khona ngokwaneleko iincwajana eziphathelene nomsebenzi owenziwa ema-ofisini la, zibekeke kuhle ndawana la kusizelwa khona amakhastama.
Njengoba sikholelwa ekuthini ukuqalelelwa kwamakhastama kuyisika yepumelelo yeBhanga yezeeNarha nje, umTlamo ongehla lo kufuze uhlale usetjenziswa ngeenkhathi zoke.
Boke abasebenzi abasiza amakhastama kufuze bona bafundiswe bathwasiselwe ihlelo lokusebenza ngamakhastama ekuthwasiswe ngalo nabasebenzi abathwasisa abanye. Ihlelweli lizakutjhayelwa zizazi ngezamakhastama nokuphathwa kwawo endaweni yekhethu le (Client Service Champion.) Lokhu-ke kuzakwenza ukuthi iphumelele iminqopho yethu.
Nakube awunaqiniso lokuthi ngubani i-Client Service Champion yangekhenu, thintana nathi.
Nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngakho koke lokhu esikhulume ngakho ngehla, ungazazi ukuthintana nomNyango wezokuThengisa nezokuMaraga wakhethwapha.
Ifowuni Yamahala: 0800 00 52 59.
<fn>DAC-NLS. UmtloloWokugcina.2007-05-18.nr.txt</fn>
"ISIKHATHI SOMSEBENZI" Sitjho isikhathi esithileko selanga umuntu ekufuze abe semsebenzini ngaso, ngokwahlukahluka kwamakoro ngamakoro womsebenzi.
Ubudlelwana obuhle ekutlameni nekusetjenzisweni komgomo.
Ukwakhiwa nokunzinziswa kweendlela zokuthintana ezihle nezinepumelelo.
Imirholo emihle, namathuba amahle wokuthwasela umsebenzi nawokukhutjhulwa emsebenzini, njalo njalo.
Ubudlelwana obuhle nabajameli babasebenzi.
Ukwakha nokubambelela ekambisweni ehle nelungileko yezokukhalima neyokutjheja iinlilo ngokuhlonipha imithetho yezabasebenzi neemvumelwana ezihlanganyelweko.
Ukuba nabasebenzi abaneleko abanelwazi nelimuko elifunekako nabazimiseleko ukusebenza ngesibopho sokuziphendulela ekuphumeleliseni iminqopho yeBhodi.
Ukurarulula imiraro ngokukhulumisana, nangokuhlanganyela ekubonisaneni nangokuvumelana la koke la kukghonakala khona ngaphandle kokukhisimeza isithunzi seBhodi.
Ukwakha umoya omuhle wokuthembana nokuvulelana iimfuba kibo boke abasebenzi nabaphathi.
Ukwakha isiko nomoya wokusebenza ngokuncama, nangokuzihlonipha, nangokuzikhuthaza kunye nangokubambisana kibo boke abasebenzi.
Ukuvulela boke abasebenzi amathuba wokuthwasiselwa umsebenzi nokuthuthukiswa amakghono wabo ngokupheleleko ngaleyindlela-ke babe lisizo khudlwana eBhodini nemphakathini abawusebenzelako.
1.2.2 UmThetho wezabaSebenzi ka-1995 (i-Labour Relations Act of 1995) ngeKomidi yemiSebenzi ekuPhilwa ngayo (i-Essential Services Committee), ikhombe ukuphakelwa kwamanzi ebantwini njengomsebenzi oqakathekileko ekuphilwa ngawo. IBhodi yezamaNzi yeKangala izakulinga ngawo woke amandla ukwenza iimvumelwana ezihlanganyelweko zokwenzela abantu/umphakathi ubuncani bemisebenzi eqakathekileko ekhonjwe njengemisebenzi ekuphilwa ngayo.
1.3.1 Amathuba womsebenzi kinanyana ngisiphi isikhundla somsebenzi esivulekileko eBhodini yezamaNzi yeKangala anikelwa boke abantu abayizalisako imibandela efuneka esikhundlensi somsebenzeso. Nokho-ke nanyana kunjalo, ithuba lokuthoma lizakuvama ukunikelwa abasebenzi beBhodi ntanzi neZakhamu zeSewula Afrika ezazidimeke amathuba phambilini.
Ihlelo lokufuna nokukhetha abasebenzi lizakwenzelwa emkhanyweni nangendlela elungileko, kodwa-ke nokho ilwazi lomuntu siqu sakhe, njengesibawo somsebenzi, incwadi ehlathulula ubuyena neemfundo zakhe nelwazi lakhe (i-CV), nemibiko yecociswano lomsebenzi mathupha, nemitlolo yokulingwa komuntu kunye nemiphumela yokuhlolwa kwamandla wengqondo yakhe zizinto ezithathwa njengezinto ezisifuba. Lezi zizinto ezizakuvezwa kwaphela ngaphakathi kweBhodi, kilabo nakanjani ekufaneleko ukuthi bazi ngazo, ngokulandela imithetho elawula lokho.
1.3.3 Iinsetjenziswa ezisetjenziselwa ukuhlola nokulinganisa amandla wekghono lomuntu ekukhethweni komuntu olungele umsebenzi zizakuba ngezithembekileko nezilungileko, ezingakatjhigameli ncanye ngokwesiko namkha ngenye indlela.
IBhodi yezamaNzi yeKangala izibophelele ngomthetho wekambisolawulo wehlelo lokulungisela ababedimeke amathuba elakhako nelinomnqopho.
1.4.2 Izakuhlonitjhwa ibe iqalelelwe itlhogeko yokufuneka kwabantu ababedimeke amathuba phambilini, abantu besifazi, nabaqhwalileko (malungana nokutholakala kwamathuba womsebenzi).
1.4.3 Ukuphakamisa nokukhuthaza ikambisolawulo yokuqalelela abantu ababedimeke amathuba phambilini, kuzakutjhejwa bona ntanzi abantu ababedimeke amathuba, kwaphela nakube umsebenzi ofunelwa umuntu loyo banefundo yawo efaneleko, noba/namkha banelwazi lawo ngokwaneleko, noba/namkha banekghono lawo, noba/namkha banelimuko lawo. Lokhu-ke nokho akutjho ukuthi abanye abantu abakavunyelwa ukuqatjhwa, kodwa kutjho ukuthi abantu ababedimeke amathuba phambilini kuzakutjhejwa bona ntanzi nakunesikhundla somsebenzi esivulekileko.
1.4.4 Nakufumaniseka ukuthi akatholakali umuntu ongavala iiskhundla somsebenzi hlangana nabantu ababedimeke amathuba (ngaphakathi nangaphandle kweBhodi), kodwa sekunomunye osele avele asebenza eBhodini yezamaNzi yeKangala osele abonakele anamandla wekghono lokuvala isikhundleso ngemva kokuthwasiswa, kungakhethwa omunye umuntu wangaphandle ongaje abambe isikhundleso kwesikhatjhana namkha ngekontraga, bekube mhlazana loyo okhonjelwe ukuthwasiselwa umsebenzi loyo aqeda ukuthwasiswa, bese kungena yena-ke kileso isikhundla.
1.4.5 IBhodi yezamaNzi yeKangala izakuthatha amagadango wokuqinisekisa ukuthi abantu esele vele basebenza kiyo banikelwa amathuba wokufunda nokuthwasela umsebenzi, bakhuphule iimfundo zabo zelwazi lomsebenzi ezizabenza bakhule bakghone ukuthola iinkhundla ezingcono khona eBhodini ngokwelwazi nekghono lamandla wabo lomsebenzi, kuye-ke ngokuthi zikhona na iinkhundla ezifaneleko abangafakwa kizo ngesikhatheso.
1.4.6 IBhodi yezamaNzi yeKangala izakuvulela abantu bayo amathuba wokukhula ngebizelo labo la kukghonakala khona, kobanyana abantu ababedimeke amathuba phambilini bazokwazi ukuthola amathuba wokuthola ilimuko, ngaleyindlela-ke bakghone ukuphakanyiselwa eenkhundleni zomsebenzi eziphezulu.
Ukutjhiyana kwemirholo, isikali somrholo nayo yoke eminye imibandela esebenza ngembadalo kubekwa ngendlela engabandlululiko. Kumugomo weBhodi yezamaNzi yeKangala ukurholela nanyana ngubani emsebenzini othileko umrholo olingana newezinye iindawo emsebenzini ofanako, ngokunjalo athole nabo boke obunye ubuhle obukhambisana nomsebenzi loyo ngokufanako nangokulinganako nakezinye iindawo emsebenzini ofanako la kusebenza khona iBhodi yezamaNzi yeKangala kunye neenkhundleni ezifanako ngaphakathi kwayo.
1.5.2 Iinkhundla zomsebenzi ziphiwa amagreyidi ngendlela esetjenziswa nevumeleke ilizwe loke, ngokuqala ukuthi umuntu osesikhundleneso wenzani nokuthi unamandla wokuthatha iinqunto ukufikaphi. Ihlelo lokugreyida iinkhundla zomsebenzi elibizwa ngokuthi yi-HAY Grading System lona hlelo elisetjenziswa yiBhodi yezamaNzi yeKangala njengehlelo langokomthetho lokulinganiswa kweenkhundla zomsebenzi.
1.5.3 Zoke iindawo neensetjenziswa , njengeendawo zokuzigedla, izindlu zokuphumulela kunye nezindlu zokuhlala zitholakala kibo boke abasebenzi. Nakube kukhona la kufuze kusetjenziswe khona imibandela ethileko ngenca yobukhulu bendawo ngokwayo, njengobukhulu beromu, imibandela leyo izakusetjenziswa ngokwamagreyidi nangokwamandla wemali kwaphela.
1.5.4 Boke abasebenzi bavumelekile ukuthi bangajoyina nanyana isikimu namkha isikhwama seemali iBhodi yezamaNzi yeKangala esenzele abasebenzi bayo, njengesiKhwama seeMali sokuBekela nje, nesiKhwama seeMali zokweLatjhwa, nehlelo lokusizwa ukuthola indlu, njalo njalo, ngokulawulwa mithetho yesikhwameso namkha isikimeso ngemithetho yeBhodi.
1.6.1 ImiThetho le inganande itjhugululwa namkha ingezelelwe ngokukhulumisana, ngokubonisana nangezaziso ezitlolwe emabhodini wezaziso weBhodi yezamaNzi yeKangala. Abasebenzi abazasolo basebenza eBhodini le emveni kobana sekwenziwe amatjhuguluko namkha kufakwe iingeelelo ezinjalo kuzakuthathwa ukuthi bayavumelana namatjhuguluko anjalo wemioThetho.
1.6.2 ImiBandela yomSebenzi le, nemiThetho nemiThetjhwana izakuthatha ukuthi ingezelelwa phezu kwemithetho engakatlolwa yeBhodi yezamaNzi yeKangala noba/namkha yabasebenzi bayo, ngalokho-ke kufuze bona ifundwe ndawonye nemibandela esebenza phezu kwabasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangala njengoba itholakala emiThethweni ehlukahlukeneko.
2.1.1 Lapha kusetjenziswa umthetho wekambisolawulo ngaphandle kokuphambuka.
2.1.2 Kulandelwa ikambiso yokuthi "umuntu akabhadalelwa isikhathi angakasisebenzi".
(e). kuqala ukuthi umsebenzi ngamunye usebenza njani.
2.2.2 Ubuncani bomrholo womuntu uzakubekwa liphiko lezabasebenzi iBhodi yezamaNzi yeKangala ekilo, kanti nemikhawulo yalokho izakubekwa ngiyo iBhodi.
Boke abasebenzi bazakurhola ngenya. Umrholo womuntu uzakufakwa ebhanga yomunye nomunye umsebenzi.
2.2.4 Imbadala namkha umrholo womuntu uzakuba sifuba hlangana komsebenzi neBhodi yezamaNzi yeKangala, ngalokho-ke umrholo womuntu asoze watjelwa omunye umuntu ngaphandle kwabantu abawufunela ukwenza umsebenzabo.
2.2.5 Ukukhutjhulwa komrholo ngomnyaka ebaphathini beenkhundla eziphakemeko (i-HAY points ye-392+) kuzakubekwa yiBhodi, ngokuqala ukuthi umphathi ngamunye usebenza njani njengokwesivumelwana seKontraga yokuSebenza esenziwa umphathi ngamunye nakaqatjhwako. Imininingwana yekontraga, enganande itjhugululwa ngokubonisana nomsebenzi ngnamunye, ihlathululwa esiHlomelelweni somGomo lo.
2.2.6 Ukukhutjhulwa komrholo ngomnyaka kabanye abasebenzi kuzakubekwa yiBhodi ngokulandela ikambiso eku-2.2.1 ngehla. Lapha-ke kuzakusebenza ihlelo lokulinganisa umsebenzi womuntu (i-Performance Evaluation System) elifaneleko.
2.3.1 Kukatelelekile ukuthi boke abasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangala abangaphasi kweminyaka ema-60 babe malungu wesiKhwama sokuBekela seBhodi le, begodu ubulungu besikhwamensi buzakukhamba ngemiThetho yasoisKhwamesi.
2.3.2 Umsebenzi oqatjhwa selangaphezulu kweminyaka ema-60 angeze aba lilungu lalesisiKhwama sokuBekela seBhodi yezamaNzi yeKangala.
2.3.3 Boke abasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangala iminyakabo yokuthatha umhlalaphasi ma-60 weminyaka.
2.3.4 Akunamali umsebenzi adoselwa yona emrholweni kobana iyokuphoselwa esiKhwameni sokuBekela, kodwa iBhodi iphosela ama-20 wamaphesente womrholo opentjhinelwako womsebenzi.
2.3.5 Umsebenzi nakalisa umsebenzi unikelwa ingcenye yakhe yemali ephuma esikhwamenesi, anikelwe godu nengcenye ebeyiphoselwa yiBhodi kunye nemalinzalo emfaneleko, ngokwemiThetho yaso isKhwamesi.
2.3.6 IBhodi yezamaNzi yeKangala ilawulwa yiBhodi yabaPhatheli abamalungu weBhodi yezamaNzi, nabebandla labaphathi, nabajameli babasebenzi njengoba kusitjho imiThetho yesiKhwama sokuBekela yeBhodi yezamaNzi yeKanngala.
2.3.7 IsiKhwama sokuBekela seBhodi yezamaNzi yeKangala ilawulwa mPhathi okhethwe ngiyo iBhodi.
2.3.8 Umuntu othethwe emnyangweni wombuso namkha ehlanganweni esambuso uzakukhetha ukuthi uyayithatha na imali ekufuze iye ngakuye, edluliselwa esiKhwameni sokuBekela seBhodi yezamaNzi yeKangala, kanti godu uzakunikelwa neminyaka yokusebenza engezelelweko njengoba izakubalwa ibekwe zizazi zeembalo zetjhorense zesiKhwama sokuBekela seBhodi yezamaNzi yeKangala.
2.3.9 Elinye nelinye ilungu kufuze bona liveze ubufakazi beminyaka yalo yobudala, nebokuthi litjhadile namnkha alikatjhadi, nebemininingwana yabantu abangaphasi kwalo namkha abaziindlalifa zalo, nalijoyina isikhwamesi; lokhu-ke kutjho ukuthi mhlazana lithoma ukusebenza eBhodini yezamaNzi yeKangala. Ilungwelo kufuze lisibikele isiKhwama nakuba namatjhuguluko enzekekako engemininingwana leyo, kanti godu kufuze nokobana liveze nemininingwana abaPhatheli abanganande bayifuna kilo.
2.4.1 IBhodi yezamaNzi yeKangala inesiKhwama seMali yokweLatjhwa esenzele boke abasebenzi bayo, ngalokho-ke kukatelelekile ukuthi boke abasebenzi babe malungu wesikhwamesi.
2.4.2 Ngiso ngokwaso isikhwamesi esibekako ukuthi ilungu ngali liphosela malini kiso, nokuthi ilungu ngalinye lisizakala kangangani ngaso, hayi iBhodi yezamaNzi yeKangala.
2.4.3 IBhodi yezamaNzi yeKangala kunemali ephekisa ngayo abasebenzi bayo emalini ephoselwa esiKhwameni seMali yokweLatjhwa; ukuthi ibaphekisa ngamalini abasebenzi bayo kilemali enje, kubeka yona ngokwayo iBhodi.
2.4.4 IBhodi yezamaNzi yeKangala angeze iphosele imali yokwelatjhwa kesinye isikhwama sezokwelatjhwa ngaphandle kwalesi ezikhethele sona yona.
2.4.5 IBhodi yezamaNzi yeKangala izasolo iyiphosela imali ephekisa ngayo umsebenzi wayo olilungu lesiKhwamesi ngitjho nanyana ilungwelo selithethe umhlalaphasi; kodwa-ke lokho kwenzeka kwaphela nakube ilungwelo lihlala lililungu lesikhwameso ngitjho nanyana selithethe umhlalaphasi, futhi lisolo nalo liphosela yalo ingcenye yemali esikhwameneso ngitjho nanyana selithethe umhlalaphasi njalo.
2.4.6 Lekambiso esiyiveze ku-2.4.5 ngehla isebenza ngitjho nanyana umuntu athethe umhlalaphasi ngenca yokugula namkha ukuqhwala.
2.4.7 Ikambiso esiyiveze ku-2.4.5 ngehla godu isebenza nemuntwini othethene nelungu lesikhwama, isebenze nebantwaneni babo ngemva kobana umuntu loyo selabhubhile, ngokulnadela imithetho yesiKhwama seMali yokweLatjhwa, kuye-ke nangokuthi loyo oseleko obekathethene nelungwelo yena usaragela phambili ngokuphosela ingcenye yemali ekufuze ayiphosele esikhwamenesi.
2.5.1 Boke abasebenzi abasebenza unomphela eBhodini yezamaNzi yeKangala bathola iTjhoresne yabaSebenzi ngokwemiThetho elawula iBhodi le. Ngiyo iBhodi ethwala iindleko zetjhorense le ngokupheleleko.
2.5.2 Nokho-ke iTjhorense le umuntu akasayitholi nasele athokoze umsebenzi namkha nasele aphumile emsebenzini lapha eBhodini.
2.5.3 ITjhoresene yabaSebenzi le izakuphathwa ilawulwe yiBhodi yabaPhatheli yesiKhwama sokuBekela seBhodi yezamaNzi yeKangala. Imibandela yalokhu-ke ikhambisana nokubuyekezwa namatjhuguluko anande enzeka kezamatjhorense.
2.6.1 Woke amalungu wesiKhwama sokuBekela seBhodi yezamaNzi yeKangala asizwa nangeHlelo lakaMasingcwabane.
kubhubhe umntwana namkha omunye womndeni obhalisiweko ehlelweni lakamasingcwabaneli.
2.6.3 Imali ekufuze ibhadalwe ngokweHlelo lakaMasingcwabaneli izakubhadalwa siKhwama sokuBekela seBhodi yezamaNzi yeKangala kilabo abakhethwe ngumufi ukuthi babe yindlalifa.
2.7.1 Omunye nomunye umsebenzi osebenza unomphela nakaqeda omunye nomunye umnyaka asebenza ubhadalwa ibhonasi elingana nomrholwakhe wenyanga (sekubalwe nesikhathi sokulingwa emsebenzini).
2.7.2 Ibhonasi yomnyaka ibhadalwa qho umuntu nakaqeda omunye nomunye umnyaka angenile emsebenzini eBhodini yezamaNzi yeKangala le, kanti-ke ibhonasi leyo ibalwa ngomrholo womuntu onzinzileko; ibhonasi yomuntu iphoselwa ebhanga lapho abhanga khona, ngemva kwelanga ephume ngalo.
2.7.3 Umthelo odoswa ebhonasini yesikhathi umuntu asisebenzileko udoselwa futhi emrholweni womuntu ngenyanga, kobanyana kungazokuba nomthelo odoswako ebhonasini nakufika isikhathi sebhonasi.
2.8.1 Umthetho uthi basebenzi abangekho eenkhundleni zokuphatha kwaphela abavunyelwe ukubhadalwa i-overtime; lokhu-ke kutjho ukuthi basebenzi abaseenkhundleni ezingaphasi kwe-392 HAY.
2.8.2 Ukusetjenzwa kwe-overtime kufuze bona kuvunyelwe ngabaphetheko ntanazi ngaphambi kobana ingasetjenzwa, ngaphandle-ke kokuthi kube yinto erhabekileko nevela ingakalindeleki.
2.8.3 Yoke i-overtime esetjenzwako kufuze bona ibhalwe erejisteni yokuzibika emsebenzini, futhi kufuze nokuthi ithole imvumo nembadalo yakhona.
2.8.4 Ukubhadalwa kwe-overtime kuzalandelwa imibandela yomthetho wezabasebenzi, futhi ngaso soke isikhathi izakubhadalwa ngesikhathi esijayelekileko sokurhola.
2.8.5 I-overtime ibhadalwa ngokubalwa kanye nohafu kunemali yomrholo ojayelekileko (X1,5), kanti-ke ibhadalelwa isikhathi esisetjenzwe ngamalanga womsebenzi ajayelekileko nangabomG qibelo. Nokho-ke i-overtime ayibhadalelwa umsebenzi wamatjhifu osetjenzwe ngesikhathi umuntu ebekufuze vele asisebenze etjhifini leyo.
2.8.6 Umuntu nakasebenze i-overtime ngoSonto namkha ngeholideyi ubhadalwa ngokubuyelelwe kabili (X2) kinalokho avame ukukubhadalwa emrholweni wakhe ojayelekileko, ngaphandle-ke kwesikhathi umuntu asisebenze vele asetjhifini njengoba kuzakuhlathululwa ngenzasapha.
2.8.7 I-overtime esetjenzwe babantu abasebenza amatjhifu ibhadala kanye nohafu (X1.5) kunomrholo ojayelekileko. I-overtime umuntu ayisebenze ngelanga ebekufuze aphumule ngalo, nangoSonto kunye nangeholideyi ukube vele umuntu loyo bekufuze asebenze mhlanokho, ibhadalwa ngokubuyelelwe kabili (X2) kunemali yomrholo ejayelekileko.
2.9.1 Ibhodi yezamaNzi yeKangala iyamupha amalalo umsebenzi ekufuze bona ayokulalala ngaphandle akhambe ngomsebenzi.
2.9.2 Indawo umuntu azakulaliswa kiyo kuzakulingwa ngamandla woke ukuthi ilingane nezinga lesikhundla umuntu akiso, ngokubona komPhathi weomNyango umuntu loyo angaphasi kwawo.
2.9.3 Ngaso soke isikhath8 kufuze bona kutholakale imvumo ntanzi yokulalisa umuntu ngaphandle nakakhambe ngomsebenzi, futhi abaPhathi bemiNyango ngokwahlukana kwayo ngibo abazakubalwula ukuvunyelwa kwamalungiselelo anjalo, ngokuqala imibandela eku-2.9.2 ngehla nokuthi iimali zikhona na..
imali azayidla phambili angakalindeli; kufuze ayibawe imali enjalo.
2.9.5 Umsebenzi oyokusebenza ngaphandle kufuze bona athole imadlana azayidla nakalapho azabe asebenzela khona nakube uzabe asendaweni ewela ngaphandle kwala avame ukusebenzela khona.
2.9.6 Umsebenzi nakafunako angazikhethela indawo yangeqadi angayokulala kiyo, bese nakabuyako abawe ukubuyiselwa imali ayisebenzisele lokho, ngokwekambiso yeBhodi; kodwa-ke nakakwenzako lokho uzenzela yena ngesiyena, ngaphandle kwesibopho seBhodi. Ibhodi yezamaNzi yeKangala ayinasibopho seendleko zamalalo nezokudla la umsbeenzi azenzele khona wakhe amalungiselelo wamalalo.
2.9.7 Imali umuntu angabuyiselwa yona ekukhulunywa ngayo kuk-2.9.6 ngehla ngeyokulilisa umuntu loyo ngemadlana angabe ayisebenzisile ekuzifuneleni indawo yamalalo, ngalokho-ke akusimali ekufuze bona umuntu ayithathe njengemali engezelela umrholwakhe. Umuntu nakangatholakala adlala ngalobubuhle enzelwa bona msebenzi angahle emukwe lelilungelo lobuhle langeqadi.
2.9.8 Umsebenzi ekufuze akhambe aphume ayokusebenzela endaweni esetjenzelwa liziko akilo kufuze bona azalise amaforomu amnikela imvumo yokuyokusebenza lapho, adluliswe ngosikhulu sakhe namkha omPhathi womNyango asebenza ngaphasi kwawo, ngaphambi kobana akhambe; amaforomu lawo-ke abizwa ngokuthi ma-Trave; Authorisastion Forms. Kufuze bona amaforomu lawo avunyelwe abe adluliswe siKhulu esiPhetheko namkha umuntu onikelwe amandla wokwenza njalo.
2.9.9 Iforomu elizalisiweko lemali yokusizwa ngeendleko zokudla umuntu nakasebenza ngaphandle kufuze bona liqobotjhelwe eforomeni lokukhamba nakube umsebenzi okhambako loyo ufuna ukufuna nemali azayisebenza nakazabe akhambile njalo.
2.9.10 Imali umuntu anikelelwa ukuyisebenza nakasekukhambeni ngomsebenzi izakunande ibuyekezwa ukuthi kufuze ibe yimali engangani,, kanti-ke ilawulwa yiBhodi.
2.9.11 Abasebenzi abaya eendaweni ngokuyokufunda njengengcenye yehlelo labo lokuthuthukiswa emsebenzini njengoba kuhlele iBhodi yezamaNzi yeKangala bazakulawulwa ngomgomo wehlelo elinjalo nangemibandela ekhambisana nomgomo wehlelo lokuthuthukiswa emsebenzini.
Woke umsebenzi otlolelwe incwadi watjelwa ukuthi abe ku-standby uyabhadalelwa ukuba kwakhe ku-standby.
2.10.2 Imali yesibonelelo se-standby, eyi-3% yomrholo wenyanga kuma-artsisan (egreyidini yomrholo 6) ibhadala ngokubala amalanga alikhomba (7) nasele ahlangene, umuntu abe ku-standby ngawo.
2.10.3 Laphokhunye imali yesibonelelo se-standby izakubhadalwa ngasikhathi sinye njengeye-overtime.
2.10.4 Imali yesibonelelo se-standby izakubhadalwa kwaphela nasele kutholakele irejista ezalisiweko efakazela ukusebenza I-standby.
umuntu osebenze ebusuku abhadalwe amaphesente abunane (8%) womrholo wakhe awurhola nge-awa.
2.10.6 Nokho-ke itjhifu yemini yona ayinamali engezelelweko ebhadalelwa yona.
2.11.1 Kuzakuba nerejista yokuzibika emsebenzini ezakutlikitlwa ngibo boke abasebenzi.
2.11.2 Abasebenzi abasebenza eminyangweni ye-production neye-maintenance bazakuzibika emsebezini ngomtjhini wokukloga.
2.11.3 Umsebenzi osebenza umsebenzi osancwadi kufuze bona azibike emsebenzini ngokuzalisa irejista, ekufuze bona iqalwe ihlolwe mphathi wakhe qho ngeveke, namkha azibike ngokukloga ngomtjhini.
2.11.4 Boke abasebenzi abasebenza amatjhifu kunerejista ekufuze bona bayitlikitle.
2.11.5 Umsebenzi wamatjhifu uzakwenziwa ngokulandela irherho lamatjhifu elitloliweko kenye nenye iplanti.
2.12.1 Umsebenzi obamba isikhundla esiphakemeko kunesakhe isikhathi esidlula amatjhumi amathathu wamalanga (30) ngasikhathi sinye, kufuze athole imali eesibonelelo sokubambela umsebenzi.
2.12.2 Nanyana kukunini umuntu nakufuze ayokubambela emsebenzini, kufuze bona thome ngokuzalisa iforomu lokubambela isikhundla esiphezulu kunesakhe, lidluliswe sikhulu esifaneleko, ngaphambi kobana umuntu loyo angathoma abambe isikhundla ekufuze abambele kiso omunye.
2.12.3 Naye umsebenzi oyokubamba isikhundla esiphezulu kunesakhe kufuze bona atlolelwe incwadi emazisa ngalokho ngaphambi kobana angathoma ukubamba esikhundleni safunelwa soneso.
2.12.4 Umuntu obambeleko ubhadalwa I-7,5 % yomrholwakhe wenyanga ngesilinganiso segreyidi umuntu ayokubamba kiso.
2.12.5 Nakube umuntu ubambe esikhundleni sesiKhulu esiPhetheko, umuntu loyo uzakubhadalwa imali eyi-7.5 % yomrholo onzinzileko ovunywe nguNgqongqotjhe.
3.1.1 Ilifu inikelwa abasebenzi ngokwemibandela nemithetho eyendlalwe lapha, ngombandela wokuthi nakufumaniseka ukuthi kunombandela welifu owenza umsebenzi obunye ubuhle, kuzakuliswa umbandela welifu loyo wenganywe mibandela yomThetho oLawula Iindlela zokuSebenza nokuPhatheka kwabaSebenzi -- iBasic Conditions of Employment Act (Act No. 75 of 1997).
3.1.2 Nakube kukhona la kungavunyelwana khona malungana nobuhle umuntu ekufuze abuthole ngelifu, igama leBhodi yezamaNzi yeKangalakuzakugcina lona. Ibhodi yezamaNzi yeKangala izakubona ukuthi indaba enjalo iyisebenza njani, kodwa-ke nalapho iBhodi kufuze bona iyizalise imibandela yomThetho oLawula Iindlela zokuSebenza nokuPhatheka kwabaSebenzi, izalise nobuhle obubalwa mthetho lo, ekufuze benzelwe abasebenzi.
3.1.3 Nakube kunendaba engakaqalelelwa kilemibandela nemithetho ephathelene nelifu, kuzakusebenza imibandela nemithettjhwana yomThetho oLawula Iindlela zokuSebenza nokuPhatheka kwabaSebenzi- i-Basic Conditions of Employment Act (Act No. 75 of 1997).
3.1.4 Abasebenzi abaselifini abakavunyelwa ukwenza omunye umsebenzi obhadalelwako wangaphandle, ngaphandle-ke kokuthi bathome ngokuthola imvumo yokwenza njalo esiKhulwini esiPhetheko, namkha emuntwini othunywe ukwenza umsebenzi onjalo.
3.1.5 Ngaphandle kwelifu yamagulo neyokubhebhula, woke amanye amalifu anikelwa ngokuqalelela iintlhogeko zomsebenzi ngesikhatheso. Ngalokho-ke nanyana kukunini iBhodi ingambiza umuntu asekhaya ukuthi abuye.
3.1.6 Umuntu oselifini akakwazi ukubuyela emsebenzini kungakapheli ilifakhe, ngaphandle-ke kokuthi avunyelwe yiBhodi ukwenza njalo.
3.1.7 Umsebenzi obhalelwa kubuya emsebenzini ilifakhe seyiphelile ngaphandle kwesizathu esizwakalako, angakatholi nemvumo yokuhlala angabuyi ngesikhathi ekufuze abuye ngaso uzakuhlawuliswa; ukuhlawuliswa kwakhe kuzakulandelwa ikambiso epheleleko yokubiza ikundla yokulalela igwebe umsebenzi onecala.
3.1.8 Umsebenzi angeze avunyelwe ukuthokoza umsebenzi aselifini, futhi akunalifu, ngaphandle kwelifu yamagulo umuntu angayithatha ngesikhathi sokuthokoza umsebenzi.
3.1.9 Akunamsebenzi ozakuqotjhwa emsebenzini aselifini esemthethweni.
3.1.10 Nakube umsebenzi unamalanga welifu akweledwa wona ngenca yelifu ekatelelekileko, zoke iimbawo zelifu zangomuso zizakuqalwa ngasinye ngasinye, esinye nesinye siqalwe ngobusona.
3.1.11 La kukhulunywa khona ngamalanga welifu encwajaneni le, kuzabe kutjhiwo amalanga wekhalenda, ngaphandle-ke kwala kutjhiwo khona ukuthi kutjhiwo okuhlukileko.
3.2.1 Umzombe welifu uthoma ngelanga umsebenzi athome ngalo ukusebenza eBhodini yezamaNzi yeKangala, ngokulandela imibandela eku-3.2.2 neku-4.1.14.
3.2.2 ILifu yokuPhumula amalanga wayo abuthelelana kenye nenye inyanga umuntu ayiqedileko asebenza, ngesilinganiso secezu linye kalitjhumi-nambili (i-1/12) seembonelelo ezisebenza killoyo umsebenzi. Malungana nalokhu-ke, inyanga yinye umuntu ayiqede asebenza ithathwa njengenyanga umuntu athome nayo phasi ukusulela ngelanga lokuthoma, ukuyokufika elangeni lokugcina lomsebenzi lenyanga leyo.
3.2.3 Qho umuntu nakaqeda iinyanga ezilitjhuminambili (12) ngokulandelana asebenza eBhodini yezamaNzi yeKangala le uzakuthola ilifu etholwa kanye ngomnyaka.
Amaphuzu we-HAY angaphasi kwe-392 enza amalanga wekhalenda amatjhumi amabili-nahlanu ngeenyanga ezilitjhumi-nambili (12).
3.2.5 Ilifu ephunywa ngomnyaka umuntu kufuze enze isibawo sayo kusasele amalanga alitjhumi-nane (14) ubuncani bakhona, ngaphambi kobana ayithome. Ilifu enjalo izakuqalwa mPhathi womNyango loyo la kusebenza khona umsebenzi loyo ukuthi ilungile na ngesikhatheso, ngokuqala iintlhogeko zeBhodi zangesikhatheso. Ibhodi yezamaNzi yeKangala inelungelo lokubawa umsebenzi ukuthi ilifakhe ayithathe ngelanga elilungele yona iBhodi le.
3.2.6 Umuntu angalelwa ukuthatha ilifu ngenca yobujamo bomsebenzi. Nakube kuyenzeka umuntu alelwe ukuthatha ilifu, iphuzu eliku-3.2.7 ngenzasapha kusafuzile nokho ukuthi liqalelelwe.
3.2.7 Boke abasebenzi kufuze umsebenzi ngamunye athathe ilifu yamalanga alitjhuminambili (12) ubuncani bakhona ngokulandelana nngomnyaka, kanti godu ilifu enjalo kufuze bona ithathwe kungakapheli iinyanga ezilitjhuminahlanu (15) ukusukela ekupheleni kwelifu yokugcina umuntu agcine ukuyithatha.
3.2.8 Kunamalanga welifu alitjhuminambili (12) umuntu ekufuze bona awathathe ngokulandelana; amanye-ke amalanga welifu asala lapho angabutheleleka abe ayokufika ekhulwini elinamatjhumi amabili (120) ebasebenzini abaneminyaka engaphasi kemihlanu (5), kanti-ke kilabo abaneminyaka engaphezulu kemihlanu basebenza eBhodini le, amalangabo welifu angabutheleleka abe ahlanganise ikhulu elinamatjhumi abunane (180).
3.2.9 Amalanga welifu abutheleleke abe ahlanganisa I-120/180 kufuze bona athathwe ngaphambi kobana umuntu aphume emsebenzini nakube uyaphuma, nakungasinjalo, ayadliwa amalanga lawo.
3.2.10 Nakube kuyenzeka umuntu abhubhe, iBhodi yezamaNzii yeKangala izakubhadala indlalifa ekhethwe msebenzi obhubhileko loyo imali elingene amalanga welifu umsebenzi loyo akweledwa wona ukufikela ngelanga lokugcina asese msebenzi weBhodi, ngokwemibandela eku-3.2.8 naku-3.2.9.
3.2.11 Abasebenzi abatorhako nabo ilifu bayayithola, ngokulandela imibandela yomThetho oLawula imiBandela yokuSebenza kwabaSebenzi -- I-Basic Conditions of Employment Act (Act 75 of 1997).
3.2.12 Abasebenzi abasebenza amatjhifu abasebenza ngamaholideyi bazakubhadalelwaa ukusebenza ngeholideyi, njengokweKambiso yezomRholo.
3.2.13 Nakube iholideyi ingoSonto, umVulo wangakusasa kwakhona uba yiholideyi.
3.2.14 Amaholideyi boke abasebenzi bawathola njengamaholideyi angezelelweko ngnaphezu kwelifu yabo. Nakube kuba neholideyi umuntu aselifini, ilanga leholideyelo alibalelwa elifini yakhe.
3.2.15 Inani lemali ebhadalelwa ilifu nalitjhugululelwa emalini ngokweendinyana 3.3.3 ne 3.3.8 kunye ne 3.3.
Ilifu yokusebenza iminyaka eminengi, elingana namalanga welifu yokuphumula ibutheleleka komunye nomunye umsebenzi osebenza unomphela nakuphela iminyaka emihlanu (5) umuntu asebenza ngaphandle kokuqintelisa eBhodi yezamaNzi yeKangala, ngokwemibandela eku-3.3.4.
Lelifu ekukhulunywa ngayo ku-3.3.1 ngehla yenzeka kwaphela emuntwini osebenza unomphela eBhodini nakaqeda iminyaka emhlanu ngokulnadelana asebenza khona.
Ubuncani bakhona umuntu kufuze athathe ihafu (50%) yelifu yokusebenza iminyaka eminengi namkha ayithengise ibe yimali kungakapheli iinyanga ezilitjhuminambili (12) ilifu leyo ihlangene. Amalanga walelifu asala lapho, angabutheleleka ngokwemibandela eku-3.2.8, futhi angathathwa njengelifu namkha athengiswe abe yimali nanyana kukunini.
Nakube kuyenzeka umsebenzi aphume emsebenzini ngemva kweminyaka emihlanu (5) ngokuthokoza umsebenzi, ngokuthatha umhlalaphasi, ngokuphelelwa msebenzi, ngokugula namkha ngokufa, ilifu yokusebenza iminyaka eminengi izakubhadalwa umuntu loyo ngokulinganisa isikhathi asisebenzileko ngokubala iinyanga ezilitjhuminambili (12) asebenza lapho namkha ingcenye yakhona nanyana ingaba ngangani.
Ilifu yamagulo ibalwa ngeminyaka emithathu ukusukela ngelanga umuntu angene ngnalo emsebenzini eBhodini le.
Ilifu yamagulo komunye nomunye umsebenzi osebenza unomphela imatjhumi alithoba (90) wamalanga wekhalenda umzombe ngamunye welifu ngesilinganiso esipheleleko sokubhadalwa, namanye amatjhumi alithoba (90) wamalanga ngamatjhumi amahlanu wamaphesente (50%) womrholo wakhe onzinzileko.
IBhodi yezamaNzi yeKangala umsebenzi ingamngezelelela ilifu yamagulo ngokubona kwayo nakube umuntu loyo sewuwasebenzise woke alamanga wakhe welifu, nakube iBhodi ibona kufuneka yenze njalo.
Ilifu yamagulo edlula emalangeni amabili womsebenzi ngokulandelana umuntu angayithola kwaphela nakube uveza incwadi yamagulo ebuya kwadorhodera namkha emelaphini obhaliswe njengomelaphi; incwadi leyo kufuze bona itjho isifo ebesiphethe umsebenzi namkha itjho ukulimala kwakhe nakube bekalimele; leyo ilifu enjalo izakunikelwa ilingane nesikhathi esitjhiwo ngudorhodera namkha umelaphi loyo, njengoba kuzabe kusitjho incwadi kadorhodera namkha umelaphi loyo.
Nokho-ke umsebenzi kungafuneka ukuthi aveze incwadi kadorhodera ekhuluma ngokugula kwakhe ngitjho nanyana agule isikhathi esingaphasi kwamalanga amabili, nakube isiKhulu esiPhetheko seBhodi yezamaNzi yeKangala namkha esinye isiphathiswa seBhodi le sibona kufuneka ukuthi kwenziwe njalo.
Umsebenzi angeze anikelwa ilifu yamagulo yokuhlala ekhaya nakube isiKhulu esiPhetheko namkha esinye isiPhathiswa esijamele isiKhulu esiPhetheko sibona ukuthi ukugulokho namkha ukulimala komsebenzi kube ngenca yobudlabha bakhe namnkha yokungaziphathi kwakhe kuhle abhalelwe kukuziphephisa ekugulenokho namkha ekulimalenokho. Nakufumaniseka ukuthi umsebenzi ubhalelwa kukuza emsebenzini ngendlela enjalo, uzakudoselwa imali elingana nesikhathi asihlezi angekho emsebenzini, emveni kobana sele anikelwe ithuba lokuzikhulumela ngokungabi khona kwakhe emsebenzini ngesikhatheso.
IBhodi yezamaNzi yeKangala inelungelo lokuthumela umsebenzi kudorhodera ozakukhonjwa yiBhodi kobana ayokuhlola umsebenzi loyo, ngeendleko zayo iBhodi.
Nakube unikelwe ilifu yamagulo ngenca yokulima namkha yokugula ukube umsebenzi loyo angakghona ukubiza imali yokumlililisa ngenca yokulimalokho namkha yokugulokho ndawana, iBhodi inelungelo lokubuyisa imali eyilahlekeleko ngenca yokungabi khona komsebenzi loyo emsebenzini kuye umsebenzi loyo, nakube imali iBhodi engayibuyisa ngendlela enjalo ayidluli umrholo womsebenzi loyo namkha obunye ubuhle umsebenzi loyo abekangabuthola emsebenzini ngesikhathi azabe angekho ngaso emsebenzini, futhi nakube imali leyo ayidluli iindleko zokugula namkha zokulimala kwakhe umsebenzi.
Umsebenzi ogula namkha alimale aselifini yokuphumula, ekhethekileko namkha yokuyokubhebhula uzakunikelwa ilifu yamagulo elingana isikhathi sakhe agule ngaso, ekuvezwe nobufakazi bokuthi nangambala ugule/ulimele isikhathi esingako.
Boke abasebenzi kufuneka babikele abaphathi babo kungakapheli ama-awa amatjhumi amabili-nane (24) nakube babhalelwa kukuya emsebenzini ngenca yokugula namkha yokulimala, babe baveze nokuthi kulindeleke ukuthi bangakghona nini ukubuyela emsebenzini. Ebasebenzini abasebenza amatjhifu, umphathi wabasebenzabo kufuze ukuthi abikelwe ubuncani bakhona kusasele i-awa ngaphambi kobana ithome itjhifu umuntu ebekufuze ayisebenze.
Abasebenzi abasebenza unomphela abanesikhathi esingaphasi kweenyanga ezilitjhuminambili (12) basebenza bazakunikelwa ilifu ebalwa ngamalanga amabili (2) wenye nenye inyanga abayisebenzileko, ngomrholo opheleleko, namalanga amabili (2) angezelelweko, ngehafu (50%) yomrholo wabo.
Abasebenzi abatorhako nabo bayayithola ilifu yamagulo, ngokwemibandela yomThetho olawula Iindlela zokuSebenza kwabaSebenzi i-Basic Conditions Employment Act?
Umsebenzi osebenza la eBhodini uthola iinyanga ezine (4) ngnokulandelana zokuyokubhebhula.
Umsebenzi oselifini yokuyokubhebhula uthola amatjhumi amathathu wamaphesente (30%) womrholo wakhe nakaseselifini yokubhebhula, athole nazo zoke ezinye iimfanelo avamise ukuzithola nakasemsebenzini.
3.5.3.1 nanyana kukunini ukusukela eemvekeni ezine (4) ngaphambi kwesikhathi sokubhebhula, ngaphandle-ke kokuthi kuvunyelwanwe ngenye indlela.
3.5.3.2 ngelanga udorhodera namkha umbhebhulisi abona kufanele ngalo ukuthoma ilifu yokubhebhula, ngokuqala ipilo yomsebenzi loyo namkha yomntwana olungiselelwa ukubhejulwa loyo.
Akunamsebenzi ozakuvunyelwa ukubuyela emsebenzini kungakapheli iimveke ezintathu abhebhulile, ngaphandle-ke kokuthi udorhodera namkha umbhebhulisi abona umsebenzi loyo akulungele ukubuyela emsebenzini ngaphambi kwesikhathi esingako.
Umsebenzi obuya endleleni selasesiquntwini sesithathu asebantwini, namkha obeletha umntwana othulileko kufuze athole ilifu yokubhebhula yyemveke ezintandathu (6) ngemva kobana avelelwe ngilokho, nanyana ilifu yakhe yokuyokubhebhula besele ithomile nanyana beyingakathomi nakavelelwa ngilokho.
Inothisi malungana no-3.5.
3.5.7.2 nakube akukghonakali ukwenza njalo, ithunyelwe msinyana ngesikhathi ekungakghonakala ngaso.
Umsebenzi oyokutlola iinhlahlubo, nanyana oyokuhlahlubwa ngokubuzwa ngomlomo unikelwa ilanga linye (1) lelifu yokufunda, elililanga lomsebenzi eliza ngaphambi kwelanga leenhlahlubo; lapha-ke kubalwa neenhlahlubo zonzaliselela.
Umsebenzi unikelwa godu ilanga linye (1) lelifu yokufunda lokutlola iinhlahlubo, nanyana ayokuhlahlubwa ngokubuzwa ngomlomo, ngelangelo lokutlolwa kweenhlahlubo.
Isibawo sokuphiwa ilifu yokufunda kufuze siphekelelwe bufakazi beenhlahlubo eziyokutlolwa.
Iimfundo umuntu azifeyilileko, azibuyelelako, angeze umuntu aphiwa ilifu yokufunda yokuyozitlola.
Abasebenzi abenza iimfundo ze-Magister namkha ze-Doctorate bazakunikelwa amalanga welifu yokufunda alitjhuminahlanu (15) nabasafundela iimfundo ezinjalo.
Umsebenzi uzakunikelwa itjhumi lamalanga (10) welifu yokufunda ngomnyaka nakenza iimfundo ezikhambisana nomsebenzakhe kwaphela nakasafundela ukuthola iincwadi ezithileko, (njengeziqu ze-Honours, iDiploma njalo njalo). Ilifu enje-ke isebenza kwaphela ebafundini abafunda emaYunivesithi, nemaTechnikon, nemaKholeji namkha kuma-National Education Institutrions.
Ilifu yokufunda abasebenzi bazakunikelwa yona kwaphela nabenza iimfundo ezivunyelwe siKhulu esiPhetheko namkha esinye isiPhathiswa esijamele isiKhulu esiPhetheko, kwabonakala ukuthi ziimfundo eziphathelene nezikhambisana nomsebenzi owenziwa eBhodini yezamaNzi yeKangala, ngokomgomo wezeFundo osebenza kileBhodi.
uyokuthutha uyokuhlala kenye indawo ngoba iBhodi yezamaNzi yeKangala imtransferile; ilifu yokwenza lokhu-ke ayidluli emalangeni amabili.
Isibawo selifu yokwenza koke lokhu okungehla kufuze ukuthi sihlale siphekelelwa bufakazi obutloliweko ngaso soke iiskhathi.
Abasebenzi abasebenza unomphela eBhodini le banamalanga amathathu weLifu yokuQala zomKhaya ngomnyaka; ilifu enjalo-ke umsebenzi uyithola ngokuyibawa nakube ugulelwa mntwana, namkha nakube ubhujelwe mkakhe namkha umlingani wakhe wasafuthi, namkha umzali wegazi namkha wokutholwa, namkha ugogo namkha namkha umkhulu, umntwana wegazi namkha umntwana wokutholwa, isizukulwani namkha udadwabo namkha umfowabo. Umqatjhi kungenzeka afune ubufakazi obubonakalako namkha obuzakwalako bokufakazela lokho umsebenzi azabe akufunela iLifu yokuQala zomKhaya.
ILifu engaBhadalelwako umuntu angayibawa ebujamweni obungakavami, futhi nala umuntu anganamalanga aneleko welifu yokuphumula.
Umuntu angabawa iLifu engaBhadalelwako yamalanga alikhomba (7) wekhalenda ngomzombe munye welifu.
Iimbawo zeLifu engabhadalelwako zithunyelwa ku-Manager, Human Rsources, kobanyana ayozihlola bese uyozikhulumela esiKhulwini esiPhetheko namkha kesinye isiPhathiswa esijamele sona isiKhulu esiPhetheko kobanyana kube ngibo abazidlulisako.
Nakube unikelwa iLifu engaBhadalwako edlula emalangeni alikhomba (7) womsebenzi, umsebenzi obawa ilifu leyo kuzakufanela ukuthi azibhadalele ngokwakhe isikhathi azabe aselifini ngasweso imali evame ukuthi ayiphoselelwe yiBhodi yezamaNzi yeKangala esiKhwameni sokuBekela, nesiKhwameni seTjhorense kunye nesiKhwameni sokweLatjha.
4.1.1 Boke abantu abenza iimbawo zomsebenzi zesikhundla esithileko bazakuqalelelwaa ngaphandle kokukhetha ubuzwe babo, ukuthi bababantu bani, ukuthi bamhlobobani nokuthi baphila ngakolelobani. Nokho-ke kuzakuvamisa ukuthi kuqalwe bekwenyulwe abantu esele vele basebenza khona eBhodini yezamaNzi yeKangala, futhi nebazizakhamuzi zeSewulaa Afrika, nngaphambi kobana kuqalwe abanye.
4.1.2 Abantu abavela ngaphandle bazakutjhejwa kwaphela nakube akatholakali umuntu olungele isikhundla somsebenzeso ebasebenzini esele vele bakhona eBhodini yezamaNzi yeKangala.
4.1.3 Zoke iinkhundla zomsebenzi zizakuthoma ngokukhangiswa ngaphakathi, kwenzelelwe ukubanikela ithuba ntanzi abasebenzi beBhodi abazilungeleko iinkhundlezo, ukuthi benze iimbawo.
4.1.4 Nakufumaniseka ukuthi akatholakali umuntu olungele isikhundla somsebenzi ngendlela kuhlathululwe ngayo ku-4.1.2 ngehla, isikhundla somsebenzeso sizakukhangiswa ephephandabeni lesifunda. Nakubhalako nalapho, khona-ke kuzakukhangiswa ephephandabeni lelizwe loke.
Yi-Hunan Resources Manager ethwele umsebenzi wokufuna nokuthola abantu abafunelwa umsebenzi nanyana ngimuphi, nanyana bavela khona ngaphakathi nanyana bavela ngaphandle.
Iinkhangiso zomsebenzi, (nanyana ngezangaphakathi kwaphela nanyana ngezangaphandle), zitlanywa zihlelwe mNyango weHuman Resources ngokubambisana nomPhathi womNyango loyo la kunesikhundla somsebenzi khona.
4.1.7 Iinkhangiso zomsebenzi kufuze bona ziveze bona yini okufuneka emsebenzini okhangiswako loyo.
4.1.8 UmPhathi weHuman Resources nguye ozakunikela umPhathi womNyango othileko namkha esinye isiphathiswa esithunywe umsebenzi onjalo yoke imininingwana yomuntu ofbawa umsebenzi, kobanyana azokuqalwa ahlolwe ukuthi uwufanele na umsebenzi loyo.
Zoke iinkhundla zomsebenzi zizakuvalwa ngokuvunyelwa yiBhodi, nangokuqala ukuthi ikhona na imali ezakusetjenziselwa isikhundleso.
Abantu beenkhundla eziphasi baqatjhwa baPhathi bemiNyango ngokwahlukana kwabo la kukhona khona iinkhundlezo, ukuqatjhwa kwabo-ke kupheleliswe ngokuvunyelwa siKhulu esiPhetheko. UmNyango weHuman Resources ngiwo ozakuba nesiluleko esizakwenza umPhathi womNyango namkha isithunywa sakhe sikghone ukuthatha isiqunto esifaneleko.
4.1.11 Ama-Supervisor nabaphathi beenkhundla eziphakathinaphakathi baqatjhwa asiKhulu esiPhetheko, ngokunikelwa amandla nguSihlalo weBhodi.
AbaPhathi beenkhundla eziphezulu (njengeGeneral Manager nangaphezulu) baqatjhwa yiKomidi yeBhodi ebekelwe ukuKhetha abaSebenzi abaFaneleko, ngokuvunyelwa yiBhodi ngokwayo.
UmPhathi weHuman Resources nnguye ozakuthwala umsebenzi wokuphatha nokulawula koke okuphathelene nokuqatjhwa kwabantu, nokusebenza ngeembawo zomsebenzi ezingakaphumeleli.
Umuntu uthathwa ukuthi selasebenza eBhodini le ukusukela ngelanga lokuthoma athoma ngalo ukusebenza, ngaphandle-ke kokuthi athome abekelwe ukuthoma ukusebenza ngelanga lokuthoma lomsebenzi enyangeni, kodwa kufumaniseke ukuthi ilanga lokuthoma lenyanga alisilanga lomsebenzi, ngaleyindlela-ke ilanga lokuthoma emsebenzini kuba ngilo lonelo lokuthoma lenyanga nanyana ingasisilo ilanga lomsebenzi njalo.
4.2.1 Abasebenzi bangaqatjhelwa amatorho kobana bazokuphungulela abasebenzi abasebenza unomphela umsebenzi ngeenkhathi la kunomsebenzi omnengi khona khulu namkha ngeenkhathi zamahlelo akhethekileko.
Umuntuu otorhako akakwazi ukutorha ukudlula eenyangeni ezintathu (3) ngokulandelana, kanti godu umuntu obekatorha akakwazi ukubuyiselwa etorhweni kungakapheli inyanga yinye (1) aqede ukutorha khona la eBhodini yezamaNzi yeKangala.
Umuntu otorhako naye unamalungelo wokuthola boke ubuhle ekufuze butholwe mumuntu otorhako ngokwemibandela yomThetho oLawula Iindlela zokuSebenza kwabaSebenzi (I-Basic Conditions of Employment Act).
4.2.4 Umuntu otorhako uqatjhwa mNyango weHuman Resources ngesibawo somPhathi womNyango la kufuenaka khona umuntu.
4.2.5 Abantu bamatorho bazakuqatjhwa ngama-ofisi wezabaSebenzi wendawo la kukghonakala khona, nangezinye iindlela ezilungileko nezikghonakalako.
Abantu belwazi lamakghonofundwaa (Professionals) bazakuqatjhwa ngekontraga nakube kufuneka ilwazi labo. Amakontraga anjalo-ke abekelwe ukwenza umsebenzi othileko ngesikhathi esithileko..
Abafundi abavela eendaweni zefundo ephakemeko banganikelwa ithuba lokwenza umsebenzi ofunwa ziimfundo zabo ukuqedelela indima abayifunda eencwadini, nakube kuyakghonakala ukuthi ilwazzi elifunekakwelo litholakale ngesikhathi umfundi azabe alapho ngaso. Amalungiselelo anjalo-ke kufuze ukuthi enziwe mPhathi womNyango, adluliswe siKhulu esiPhetheko namkha isithunywa saso, ngaphambi kobana abafundabo bangabhadalwa noba ngayiphi indlela.
IBhodi yezamaNzi yeKangala inelungelo lokutransferela umsebenzi kinanyana ngimuphi omunye umsebenzi ongaphasi kwayo, nakube kubonakala kuzayisiza lokho; lokho-ke nokho kwenziwa ngemva kokubonisana.
Isibawo somsebenzi sokutransferwa sizakuqalwa ngosiqalelela nngobusona, sivunywe nakube lokho kuserhuluphelweni yeBhodi.
Umsebenzi otransferwe yiBhodi yezamaNzi yeKangala ngokulandela ikambiso eku-5.1.
iindleko zokukhamba kwakhe ngokwakhe, nezokukhamba komndenakhe, kubalwe kungadluli emalangeni amabili (2), kunmgadluli neenkoloyini ezimbili (2).
imali yesibonelelo sokuthutha elingana nomrholo wenyanga, eyimali yokuthenga amarhaideyini, ijinifomu yesikolo, njalo njalo, ngokuqala ubufakazi obutloliweko beendleko zalokho, njengokubekelwa yiBhodi.
iindleko zokukhambisa ifenitjhari (sekubalwe netjhorense); kodwa umbandela walokho kukuthi umuntu abuze ebathuthini befenitjhari abahlukeneko babe bathathu alinganise iindleko zabo zokuthutha; imali yabathuthi abakhethelwe ukuthutha ifenitjhari ngemva kwalokho kufuze bona ibikelwe umPhathi we-Human Resources ntanzi, yena-ke abe negama lokugcina lokuthi ngibaphi abathuthi abazakusetjenziswa. Naye-ke umPhathi we-Human Resources angafunela ngokwakhe abathuthi befenitjhari aqale ukuthi ngibaphi abatjhiphileko nabagcono.
5.1.4 Iindleko zokutransferwa njengoba kuhlathululwe ku-5.1.2 ngehla kuzakuba ngemsebenzi otransferako loyo, nakube ukutransferokho kusiza yena kwaphela, njengokuthi nje nakube utjintjisana nomunye umsebenzi ngomsebenzi.
IBhodi yezamaNzi yeKangala inelungelo lokuthumela umsebenzi nanyana ngimuphi komunye umsebenzi kelinye lama-ofisi wayo, ehlanganweni esambuso namkha emnyangweni karhulumende la umsebenzi loyo azakufike anzinze asebenzele khona. Lokho-ke kwenziwa ngokubonisana nomsebenzi loyo neYuniyoni yakhe namkha bobabili.
Ikambiso evezwe ku-5.1.3 yomgomo lo izakusetjenziswa umsebenzi nakathuthako ngoba athunyelwe komunye umsebenzi, nakube uyokuhlala isikhathi esingaphezulu kweenyanga ezintandathu (6) emsebenzini omutjha namkha endaweni etja athunyelwe kiyo.
Nakube lapho athunyelwe khona uyokuhlala isikhathi esingaphasi kweenyanga ezintandathu (6), iBhodi yezamaNzi yeKangala izazibhadalela iindleko ezifaneleko nezilungileko zendawo yokuhlala ngesikhatheso, ibhadalele neendleko zokukhamba ezilingana iimpelaveke ezimbili (2) ngenyanga yinye yekhalenda.
IBhodi yezamaNzi yeKangala inelungelo ukumbuyisa umsebenzi ebeyimthumele komunye umsebenzi nanyana kukunini, umsebenzi loyo imbuyisele kesinye isikhundla somsebenzi esivulekileko esimfaneleko.
Nakube umsebenzi uphakanyiselwa esikhundleni esphezulu, umsebenzi wakhe wesikhundla esitjha uthoma ngelanga lokuthoma lenyanga elandela ilanga ekuvunywe ngalo ukuthi angaphakanyiselwa kiso.
Nakube ukuphakanyiselwa esikhundleni esiphezulokho kwenza kufuneke ukuthi umuntu athuthe ayokusebenzela kenye indawo, kuzakusetjenziswa imibandela yokutransferwa yomgomo lo. Yoke imali ezakubhadalwa lapho izakusetjenzelwa phezu komrholo onzinzileko wesikhundla umuntu aphakanyiselwe kiso.
Ukubambela omunye emsebenzini kufuze umsebenzi obambileko loyo akuthathe njengethuba elihle lokuzithuthukisa nelokwandisa ilwazi nelimuko lakhe.
Umuntu obambele omunye uzakubhadalwa imali yokubambela kwaphela nakube ubambele umuntu osesikhundleni esiphezulu isikhathi esingaphezulu kwamatjhumi amathathu (30) wamalanga. Nakube ubambela isikhathi esingako, imali uzakubhadalwa imali yokubambela epheleleko ebala namatjhumi amathathu wamalanga wokuthoma abambe esikhundleneso.
IMali yokubambela izakuba yi-7,5 % yesilinganiso sesikhundla abekasibambile. Imali yokubambela le izakusetjenziswa nembadalweni ye-overtime la kukghonakala khona.
Abasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangala nakufanele bona bathathe iimfundo zomsebenzi eziphathelene nemisebenzi abayenzako eBhodini le, IBhodi yezamaNzi yeKangala le ngiyo ezakuthwala iindleko zeemfundwezo; umuntu nakaya eemfundweni ezinjalo-ke kufuze azalise amaforomu wokuya eemfundweni ezinjalo, bese aqalwa abe avunyelwe ziimphathimandla ezifaneleko.
la iBhodi yezamaNzi yeKangala ingakghoni khona ukuzidosela khona abasebenzi ihlale inenani elaneleko labasebenzi bekoro leyo ukuzalisa iintlhogeko zayo.
Unqophe ukunikela abasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangala ithuba lokuthuthukisa ifundwabo emakorweni la iBhodi inetlhogeko khona khulu khulu.
nezinga leembawo ezingenileko zibawa imifundalize.
Umfundalize uzakunikelelwa amakoro womsebenzi iimfundo zawo ezitholakala eendaweni zefundo ezaziwako. Umuntu uzakuvunyelwa ukuyokufudna ngomfundalize emazweni wangaphandle kwaphela nakube ifundo efunekako leyo akukho la itholakala khona lapha eSewula Afrika.
Ukuqalelelwa ukufundiswa ngomfundalize umuntu kufuze azalise amaforomu wokubawa umfundalize, azalise nesiVumelwana somFundalize.
IBhodi yezamaNzi yeKangala ngiyo ezakuqala itjho nakufuneka kube nomfundi othwasiswako, bese ikhupha imali yomfundalize kenye nenye ikoro yeemfundo, ngokuqalelela iindleko zamambala ezifuneko efundweni enjalo, nezifuneka ekurejistareni, nezifuneka ekutlolweni kweenhlahlubo, kunye nezendawo yokuhlala, ngokunjalo nezeemfanelo neensetjenziswa zokufunda.
Umfundi o ongalali ehostela yendawo yefundo afunda kiyo angabhanikelwa imali engephezulu eemali ezingeziphasi zehostela yendawo yefundo leyo.
Umfundi anganikelwa nemali elitjhumi lamaphesente (10%) yemali yomfundalize ezakuba yimali yezinye iindleko ezingakabalwa ku-7.3.1 ngehla.
Kungenzeka kubekwe inani lemali yomfundalize elingazihlanganbisiko iindleko zoke ezifunwa ziimfundo, nakube isilinganiso seentlhogeko zomfundalize neemali ezikhona zitjho njalo.
Umfuni othole umfundalize wokufunda ngesikhathi sangahlanye ubhadalelwa iindleko zeemfundo njengomfundi ofunda othole umfundalize wesikhathi esizeleko njengoba kuhlathululwe ku-7.3.1 ngehla, ngaphandle kweendleko zehostela namkha zendawo yokuhlala.
IBhodi yezamaNzi yeKangala ngiyo ezakutjho indlela ekuzakumenyezelwa ngayo amakoro wefundo anemifundalize ebafundini abafunda isikhathi esizeleko, ngokuqalelela itlhogeko yokuthi kutholakale abantu abakufanele mbala ukufundiswa ngomfundalize.
Umfundalize wokufunda ngesikhathi sangahlanye unikelwa kwaphela abasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangala, hayi abantu bangaphandle. Ngalokho-ke basebenzi beBhodi le kwaphela abazakwaziswa ngomfundalize onjalo nawukhona.
IBhodi yezamaNzi yeKangala ngiyo ezakubeka indlela ekuzakumenyezelwa ngayo iimemo zabantu abafuna ukubawa umfundalize, ngombandela wokuthi umuntu ozakukhuluma ammala ngaye eforomini lesibawo somfundalize angeze asaqalwa nokuqalwa.
Umfundalize ulungele boke abantu abazizakhamuzi zeSewula Afrika, kodwa namaphandle esele asebenza khona eBhodini yezamaNzi yeKangala nabo bangaqalelelwa.
Umuntu nakazakuthola umfundalize, kufuze ukube naye uyayizalisa imibandela yokwamukelwa kwabafundi endaweni yefundo afuna ukuyokuraga ifundo yakhe kiyo.
Iimbawo zomfundalize ebantwini abaqhwalileko kufuze bona ziqalwe ngelihlo elifanako nabantu abaphilileko, ngaphandle-ke kokuthi mhlamunye umfundalize wenzelwe bona kwaphela abantu abaqhwalileko.
Ukuthi umuntu uphile njani, nezinye iintlhogeko iBhodi eziqala umuntu nakaqatjhwako zizinto ekufuze bona iziqale nanyana umuntu aqalelelwa ukuphiwa umfundalize.
IBhodi yezamaNzi yeKangala ngiyo ezakubeka iindlela ekuzakuqalwa ngazo iimbawo zomfundalize; nokho kuzakuqalwa khulu khulu ukuthi umuntu usebenza njani eemfundweni zakhe nakuqalwa isibawo. Ukusebenza isikhathi eside eBhodini yezamaNzi yeKangala nakho kungaqalelelwa (ngoba phela kusitjengiso sokuthi umuntu loyo uthembeke kangangani eBhodi)).
Nakube kukhona la kunokuzaza khona ngokuthi umfundi ukufanele ukuthola u7mfundalize namkha awa, kungafuneka kubanjwe ikulumiswano yokusefa; nokho-ke nakwenziwa njalo kufuze bona kuqalisiswe neendleko ezikhambisana nalokho; kesinye isikhathi kungenziwa nokuthi iindleko zekulumiswano yokusefa leyo zibhadalelwe yiBhodi yezamaNzi yeKangala.
Abasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangnala ababawa ukuphiwa umfundalize wesikhathi esizeleko kuzakufanela ukuthi baphalisane nabanye ababawi bomfundalize abavela ngaphandle.
Ukukhethwa kwabantu abalungele ukuphiwa umfundalize kufuze ukuthi kukhambisane nesibopho sokuziphendulela emphakathini.
Umsebenzi kufuze bona abe nawo amandla wekghono lokuphumelela eemfundweni aazibawela umfundalize, futhi kufuze nokuthi athathwe njengegugu elikuzibekela kwangomuso eBhodini yeKangala le.
Imibandela yokusetjenziswa kwemifundalize ibekwa yiBhodi yezamaNzi yeKangala, ngombandela wokuthi umuntu ofundiswa mfundalize weBhodi le uzakkutlikitla isivumelwana sokufunda ngawo umfundalize lo, futhi nakaqeda ukufunda asebenze eBhodini le isikhathi esilingana nesikhathi afundiswe ngaso ngomfundalize, nakube bekafunda ngomfundalize wesikhathi esizeleko. Ebantwini abafunda ngomfundalize ngesikhathi sangahlanye, iBhodi izakubeka ukuthi nabaqeda ukufunda bazakufanela ukuthi basebenze isikhathi esingangani eBhodini ngaphambi kobana bangatjhaphuluka ukuthi baophume nakube bafuna ukuya laphokhunye; lapha-ke kuzakuqalelelwa nokuthi umuntu ofunda ngomfundalize loyo besele asebenze isikhathi esingangani eBhodini; abanye abasebenzi esele basebenze isikhathi esaneleko eBhodini, angeze babe nesibopho sokusebenza isikhathi esilingana nesikhathi abafundiswe ngaso ngomfundalize, nabaqeda ukufunda.
Umuntu nakathola umfundalize ubekelwa isikhathi esibuncani bokuqeda isifundo ayosifunda, namkha isikhathi esibuncani esiseleko sokuqedelela isifundweso, nakube besele sithonyiwe. Abantu abaphiwe umfundalize kufuze bona balandele iimfundo ezikulu abanzinze ngazo eemfundweni zabo (major courses) ezibekwe yiBhodi, futhi kufuze ukuthi iimfundo zabo baziqede ngesikhathi esibekiweko sokuqeda iimfundwezo.
Umuntu ofunda ngomfundalize nakabuyelela iimfundo ebesele iBhodi izibhadalele kuzakufanela bona azibuyelele ngeendleko zakhe.
Iimfundo zokufunda ngokwenza ezifunwa yindawo la umfundi ofunda ngomfundalize afunda khona kufuze bona zenziwe ngokukhulumisana hlangana komfundi neBhodi.
Iiskhathi umuntu azabe angekho ngaso emsebenzini ngoba aseemfundweni zakhe, namkha alungisela ukuyokutlola iinhlahlubo kufuze bona sisetjenzwe ngekambiso esebenza eBhodini malungana nelifu yokungabikho emsebenzini.
Abantu abafunda ngomfundalize weBhodi namkha abasendleleni yokuyokufunda ngawo, engeze umfundalize wabo usabuyiselwa emva, futhi ubujamo babo obungakhisimezekae ngokubuyekezwa komfundalize wabo ngokwemibandela ela, bazakuragela phambili ngomfundalize wabo ngokuqalelelwa umuntu ngamunye ngesiyena.
Nakube kukhona okungakavami okwenzeka la, namkha nakube kuba namatjhuguluko angaphezu kwelawulo leBhodi yezmaNzi yeKangala, kufuze bona kuthunyelelwe uNgqongqotjhe ngaphambi kobana kungenziwa.
(a). Abasebenzi abaseenkhundleni ze-HAY ye-392 nangaphezulu balungele ukuthola isibonelelo seenkoloyi ngenyanga, esisetjenzwe ngesilinganiso seemakethe sangesikhatheso. Abanye abasebenzi umsebenzabo obenza ukuthi bavame ukukhamba ngomsebenzi nabo bangafakwa ehlelweni lesibonelelo seenkoloyi elibafaneleko namkha banikelwe iinkoloyi zefemu abazakukhamab ngazo nabayokusebenza.
(b). Abasebenzi abasehlelweni lokubonelelwa ngeenkoloyi banesibopho sokuqiniseka ngeenkhathi zoke ukuthi iinkoloyi abakhamba ngazo zihlala ziqaleka kuhle, zihlanzekile, zingoni isithunzi negama elihle leBhodi yezamaNzi yeKangala.
(c). Imali yesibonelelo sekoloyi ibhadalwa ngenyanga nomrholo womsebenzi ojayelekileko, ngemva kokudosa iindleko zekoloyi ezifaneleko umsebenzi azikweleda iBhodi.
Iindleko zokusetjenziswa kwekoloyi zokuthela ipetroli, nezokuseviswa kweloyi, kunye nezokuyondla, ngokwesilinganiso esifaneleko.
(e). Imali umuntu abonelelwa ngayo iyatheliswa, njengoba kusitjho umthetho wezomThelo. Iindleko ezinzinzileko zizakubalwa isikhathi esiminyaka emine, ngaphandle kokukhetha ukuthi kube namatjhuguluko bani ekoloyini leyo ngesikhatheso.
Kungaba yiBhodi yezamaNiz yeKangala ekhupha imali yokuthenga ikoloyi ezakukhamba ngomsebenzi, namkha kwenziwe amalungiselelo wokuthi ithengwe yibhanga ikoloyi leyo, ngesivvumelwana sokubuyisa imali ekuthengwe ngayo nemalinzalo yakhona ngesikhathi esiziinyanga ezimatjhumi amanenobunane (48). Nakuthenga iBhodi yezamaNzi yeKangala, imalinzalo yakhona izakubalwa ngesilinganiso esisetjenziswa ziinkhamphani ezithengako, kanti-ke nakuthenga ibhanga, imalinzalo yakhon izakuba ngneyemabhanga.
Ibanga umuntu alikhambe azikhambela amakhambo wakhe wangeqadi libalwa nge-14 000 km ngomnyaka kizo zoke iinkhundla zomsebenzi. IBhodi izibhadalela ngokupheleleko iindleko zamakhambo anjalo. Kodwa-ke iBhodi ayizibhadaleli iindleko zamakhambo wangeqadi eqele ngale kwe-14 000 km ngomnyaka.
Ikhambo lokusuka ekhaya ukuya emsebenzini, nokusuka emsebenzini ukubuyela ekhaya lithathwa njengekhambo langeqadi, ngokomThetho wezomthelo.
Umuntu akakalinganiselwa ukuthi angakhetha yiphi ikoloyi azakukhamba ngayo.
Abasebenzi abasehlelweni lokubonelelwa ngeenkoloyi kufuze ngesikhathi soke baqinisekise ukuthi iinkoloyi abazikhethako ziwufanele beziwulungele umsebenzi abawenzako, bakhumbule nobujamo bendawo abasebenzela kiyo, ngoba umuntu othengelwe ikoloyi ngehlelo lokubonelelwa ngekoloyi yomsebenzi angeze anikelwe ikoloyi yefemu esetjenziswa babantu abanganazo iinkoloyi zomsebenzi ngenca yokuthi ikoloyi yomuntu loyo ayikghoni ukumusa la kufuze imuse khona.
Abasebenzi abathomako ukungena ehlelweni lokubonelelwa ngeenkoloyi ngehlelo lokubonelelwa ngeenkoloyeli, bangathatha iinkoloyi ebebavele banazo bazifake ehlelweneli, ngokulawulwa mibandela esemtlolweni lo.
IBhodi yezamaNzi yeKangala inelungelo lokuyikhupha ikoloyi esetjenziswa nanyana ngimuphi umsebenzi nakubonakala ukuthi ikoloyi leyo ayikawulungeli usmebenzi owenziwa msebenzi loyo, namkha nakubonakala ukuthi ubujamo bayo nokuqaleka kwayo kuthuna isithunzi negama elihle leBhodi.
Ipetroli nokondliwa kwekoloyi umnikazi uyazibonisela, bese kuthi ekupheleni kwenyanga ayibizeke imali yeendlekwezo, ngokwesilinganiso esifaneleko.
Imali yeendleko umuntu azisebenzisele ikoloyi ibhadalwa ngenyanga njengengcenye yesibonelelo sekoloyi.
Inani elibhadalwa malungana naloku lizakubalwa ngesilinganiso se-Automobile Association (i-AA), eendlekweni zepetroli nezezondlo zekoloyi.
Nakube kuyenzeka umuntu etjelwe ikoloyi akhamba ngayo athengelwe yona yiBhodi, namkha nakube kuyenzeka ilimale namkha ingene engozini ilimale, umuntu loyo kufuze azibonisele ngokuthola enye ikoloyi azakuje akhamba ngayo, ngeendleko zakhe. Nokho-ke imali yesibonelelo sekoloyi yona uzasolo ayitjola ngitjho nanyana ikoloyakhe athengelwe yona iBhodi yetjiwe namkha ilimele.
Ikoloyi ethengwe ngehlelo lokuthengelwa iinkoloyi irejistarwa ngebizo lomnikazikoloyi loyo othengelwe yona. Nesitolimende, nemalinzalo, nemali yelayisenze, neyepetroli, neyokondla ikoloyi, koke kumsebenzi womnikazi wekoloyi othengelwe ikoloyi leyo.
Ikoloyi ethengwe ngehlelo lokuthengela abasebenzi iinkoloyi ayikwazi ukusetjenziselwa imisebenzi yangaphandle yebhezinisi.
Umsebenzi othengelwe ikoloyi ngehlelweli unesibopho, ngokoMgomo lo, nangokwesivumelwana sokuthengelwa ikoloyi ngesikwelede, sokwenza iiqniso lokuthi ikoloyakhe inetjhrense efaneleko, ihlala ngeenkhathi zoke iseviswa ngokufaneleko, ihlale godu isebujamweni obuyivumela ukuthi ikghone ukwenza umsebenzakhe wemsebenzini.
Umuntu okhamba ngekoloyi yehlelo lokuthengelwa ikoloyi kufuze bona abe ne-log-book la azakurekhoda khona woke amakhambakhe. Qho ngenyanga kufuze athumelele iGeneral Manager yezeeMali nezokuPhatha ama-log-sheet azabe aphekelelwa ziintlankana zeKarada legratjhi, kunye neForomu lokubiza isiBonelelo (i-Allowance Claim Form); lokhu-ke kufuze kufike e-ofisini lakaGeneral Manager ngaphambi komhlaka 7 wenyanga elandelako.
Imali yesibonelelo sekoloyi ivalwa khonokho nakube kuyenzeka ukuthi umsebenzi athokoze umsebenzi, athathe umhlalaphasi, aqotjhwe emsebenzi, namkha abhubhe.
Imali yesibonelelo izakusolo ibhadalwa ngitjho nanyana umuntu aselifini, nakube ilifu leyo ngevunyelweko. Nakube ilifu leyo ayivumelani nemithetho nekambiso yomGomo weBhodi, imali yesibonelelo izakuje ijanyisiwek.
Nakube umuntu uphakanyiselwa esikhundleni somsebenzi esiphezulu namkha nakube wehliselwa esikhundleni somsebenzi esiphasi, imali yesibonelelo nayo iyatjhugululwa ilinganiswe nesikhundla esitjha umuntu aya kiso ukusukela mhazana athoma ukuba sesikhundleni esitjheso. UmThetho weKambisolawulo ovikela umrholo womuntu angeze usebenze nakube umuntu wehliselwe esikhundleni somsebenzi esiphasi ngenca yokubhalelwa kusebenza kuhle namkha ngenca yokuphula imithetho yokuziphatha.
Itjhorense yekoloyi ingatholakala ngesizo leBhodi yezamaNzi yeKangala yona engathatha yayo itjhorense ukuthi kube ngiyo ephatha ikoloyi yomuntu emthengele yona. Nakungasinjalo-ke umuntu angazifunela yakhe itjhorense, kodwa-ke ikatelelekile itjhorense engumathathazoke (iComprerhensive Cover) ekoloyini yalelihlelo lokuthengelwa kwabasebenzi iinkoloyi.
IEmveni kobana ikoloyi seyifakiwe etjhorenseni leyo, kufuze ikhophi yayo inikelwe iGeneral Manager yezeeMali nezokuPhatha.
Zoke iindleko zeembizo zetjhorense ngezomnikazikoloyi othengelwe ikoloyi.
Umsebenzi okhamba ngekoloyakhe asebenze ngayo ukube usehlelweni lokuthengelwa ikoloyi yomsebenzi kufuze ukuthi enze iqiniso lokuthi ikoloyakhe leyo inetjhorense yokwenza umsebenzi onjalo, ngoba iBhodi yezamaNzi yeKangala angeze yathwala icala lokulahleka, lokulimala namkha lokonakala kwekoloyi leyo nakungenzeka ivelelwe ngilokho.
Bhodi yezamaNzi yeKangala izibophe ngomthetho wekambisolawulo wokukhuthaza ukuthi abasebenzi bayo babe nezindlu zabo.
Isizo iBhodi esiza ngalo abasebenzi balo linqophe ukusiza bona ngokwabo abasebenzi, nokusiza yona ngokwayo iBhodi.
Kubekwa irhuluphelo yeBhodi phambili ekusizeni umuntu ukuthi abe nendlu, ngalokho-ke akunamsebenzi ozakufuna njenngelungelo lakhe ukuthi iBhodi imsize ukuba nendlu.
Ukusiza abasebenzi ngezindlu kuzakuthathwa njengelungelo langeqadi, futhi kubalwa njengengcenye yephakheji yomrholo wabo.
Nanyana iBhodi yezamaNzi yeKangala abasebenzi bayo ibasiza nje ekutholeni izindlu, kodwa ikholwa ukuthi nabo ngokwabo abasebenzi kufanele bazisikimele basize nabo ukuthi bathole izindlu ezizakuba ngezabo.
Nanyana iBhodi ibasekela abasebenzi bayo emizameni yokwenza indawo abahlala kiyu ibe ngeqalekako, kodwa angeze ibalekelele abasebenzi abathenga izindlu ezingaphezu kwamandlabo.
Boke abasebenzi abasebenza unomphela bazakulungela ukuthola isibonelelo sezindlu esitheliswako, ngokwemibandela nemithetho yomGomo lo.
IBhodi izakunande ibeka imali yesibonelelo semali yezindlu kenye nenye igreyidi yomsebenzi, bese lokho ikumemezela njengesiHlomelelo seHlelo lesiBonelelo seziNdlu.
IimBonelelo zeziNdlu zizakufakwa emrholweni kibo boke abasebenzi abasilungeleko isibonelelwesi.
Isibonelelo sendlu siyavalwa ekupheleni kwenyanga yokugcina umuntu alise ngayo umsebenzi, namkha athethe ngayo umhlalaphasi, namkha abhubhe ngayo, namkha ekubikwe ngayo ngokusemthethweni nangokuhlelekileko ukuthi ukugula namkha ukuqhwala sekumenze wangasakghona ukusebenza.
Nakube iBhodi yezamaNzi yeKangala inezindlu namkha iphathele urhulumende namkha enye ihlangano esarhulumende iizndlu, ingaziqatjhisela abasebenzi bayo ngemali elingana nemali ekuqatjhwa ngayo ngokulawulwa ziimakethe ngesikhathes, namkha ngemali ezakunande ibekwa yiBhodi.
IBhodi isebenza i-percentage base ukubeka isibonelelo ezakubonelela ngaso abasebenzi baso eendlekweni zokuthengwa kwerzindlu. Lokhu-ke kutjho ukuthi imali yesibonelelo somuntu ngamunye iyazitjintjela nakutjintja umrholo womuntu loyo. Iphesente ekufuze abonelelwe ngayo umuntu ngamunye ibalelwa phezu komrholo wakhe onzinzile. Isikali esehlako sesilinganiso semali yesibonelelo sezindlu sinqophe ukusiza khulu abasebenzi abarhola imali encani, kobanyana kuzokuba kibo ukuthi babe nezindlu ezingezabo.
Isikhathi somsebenzi esisemthethweni kibo boke abasebenzi bezokuphatha nezokulawula matjhumi amane wama-awa (40) ngeveke, ukusukela ngomVulo ukuyokufika kuLesihlanu, sekubalwe nesikhathi setiye, kodwa ngaphandle kwesikhathi sedina. Isikhathi sokusebenza ngokusemthethweni sithoma ngo-07:30, bekuyokutjhayiswa ngo-16:00, ukusukela ngomVulo ukuyokufika kulesihlanu, bese kuthi isikhathi sedina siba ukusukela ngo-12:30 ukuyokufika ku-13:00. Itiye/ikofi umuntu uyisela asebenza, ngoba akunasikhathi esikhetheweko nesibekelwe ukusela itiye/ikofi.
Isikhathi somsebenzi esisemthethweni sabasebenzi bechwephetjhe, amapoperator nabanye abafana nabo abangasebenzi amatjhifu simatjhumi amanenahlanu wama-awa (45) ngeveke, ukusukela ngomVulo bekuyokuba ngeLesihlanu, sekubalwe nesikhathi sokudla idina. Isikhathi setiye kilababasebenzi ngu-09:00 ukuyokufika ku-09:15, kanti-ke idina lona lidliwa ngo-12:00 ukuyokufika ku-12:30. Ukutho kuthonywa sikhathibani ekuseni bekutjhayiswe nini ntambama, kuya ngokuhlukahluka kenye nenye iplanti, ngokuqala ubujamo bezinto beplanti ngayinye.
Isikhathi somsebenzi esisemthethweni kibo boke abasebenzi bamatjhifu sima-tjhumi amanenahlanu (45) wama-awa ngeveke emalanga amathandathu (6). Amatjhifu asetjenzwaa ngerherho elabela abasebenzi amatjhifu (i-shift-roster) njengokubekwa ngenye nenye iplanti; irherho lokwabiwa kwamatjhifelo-ke alinasikhathi sokudla namkha setiye.
Nakutjintja itjhifu, akunamuntu ovunyelwe ukutjhayisa akhambe ukube umuntu ozomkhupha tjhifini akakafiki.
Boke abasebenzi abasebenza eBhodini yezamaNzi yeKangala kufuze bembathe kuhle nabaya emsebenzini, njengoba kusitjho imithetho yangesikhatheso.
Izambatho zokuphepha kufuze bona zembathwe ngeenkhathi zoke la kufuze bona zembathwe khona, ngokweKambiso yezokuphepha, elawulwa mThetho i-OHS Act, namkha zembathwe nakube uSupervisor namkha nakube umPhathi utjho njalo.
Izembatho zokuphepha namajinifomu zinikelwa abasebenzi ekufuze bona bembathe izambatho ezinjalo, ngokwemithetho yezokuphepha.
Akunamuntu ovunyelwe ukwenza umsebenzi obhadalelwako ngaphandle kweBhodi yezamaNzi yeKangala ngaphandle kokuthola imvumo esiKhulwini esiPhetheko namkha esiPhathisweni esimjameleko.
Zoke iimbawo ezibawa imvumo yokwenza umsebenzi obhadalelwako ngaphandle kufuze bona zithunyelwe esiKhulwini esiPhetheko namkha emuntwini osijameleko ngokudlula esiKhulwini somNyango.
Imvumo yokwenza umsebenzi wangaphandle itholakala ngombandela wokuthi umsebenzi loyo asoze uphambane nemisebenzi neenrhuluphelo zeBhodi yezamaNzi yeKangnala, namkha ube nomphumela omumbi phezu komuntu loyo ngendlela yokuthi kuliyeke umsebenzakhe, ngoba nakwenzeka njalo imvumo leyo izakubulawa.
izakubekelwa imibandela, ngokubona kwesiKhulu esiPhetheko namkha umuntu osijameleko.
Akumuntu weBhodi yezamaNzi yeKangala, ngaphandle kwesiKhulu esiPhetheko, ovunyelwe ukuba lilungu leBhodi nanyana kungaba ngiyiphi namkha lehlangano esambuso namkha lenye nje ihlangano yebhizinisi namkha lesijamiso sakarhulumende wendawo namkha lendawo yefundo, ngaphandle kokuthola imvumo ebuya esiKhulwini esiPhetheko ntanzi namkha ebuya emuntwini osijameleko.
Iimbawo zokwenza imisebenzi enjalo kufuze bona zithunyelwe esiKhulwini esiPhetheko ngokutlola kusese nesikhathi, ukwenzelela ukuthi kuzokwenziwa woke amalungiselelo afaneleko woburhiyarhiya beencwadi nakuqalwa isibawo esinjalo.
Iimbawo zokuba lilungu kezinye iinhlangano zizakuqalwa ngokuqala umthetho neentlhogeko kunye neembopho zomsebenzi, futhi iimbawo ezinjalo angeze zaliwe ngabomu ngento engekho.
Ukunikelwa kwemvumo yokuba lilungu kezinye iinhlangano kuzakkukhambisana nombandela othi ukuba lilingu kenye ihlangano akukafaneli bona kutjhayisane namkha kuphambane neenrhuluphelo zeBhodi yezamaNzi yeKangala namkha kube nomphumela omumbi emsebenzini womsebenzi loyo, ngoba nakuba njalo imvumo leyo izakubulawa.
Imibandela engehla le isebenza esiKhulwini esiPhetheko - ngokwenziwa kwamatjhuguluko afaneleko - kodwa kufuze bona idluliswe nguSihlalo weBhodi yezamaNzi yeKangala.
Akunamsebenzi weBhodi yezamaNzi yeKangala ovunyelwe ukuvulela abantu bangaphandle isifuba ngeendaba eziphathelene neBhodi yezamaNzi yeKangala, abaSebenzi bayo namkha imisebenzi yayo, nanyana kungaba ngayiphi indlela.
Akunalwazi elizakuvezelwa iYuniyoni yabasebenzi namkha enye ihlangano yabasebenzi ngaphandle kwemvumo ebuya esiKhulwini esiPhetheko namkha umuntu osijameleko.
Akunamsebenzi weBhodi ongakanikelwa amandla wokwenza njalo onelungelo lokuvezela iimbikiindaba namkha ababikiindaba iindaba eziphathelene neBhodi namkha nabasebenzi bayo.
Umsebenzi wezokwazisa nezokuthintana uphethwe li-ofisi lesiKhulu esiPhetheko, ngalokho-ke yoke imibiko neentatimende eziya eembikiindaba zizakuphuma kilo leli-ofisi, namkha ziphume ngesiphathiswa esijamele i-ofisi yesiKhulu esiPhetheko.
Umuntu ophula imithetho le uzabe aphule imibandela yemithetho yekontragakhe yomsebenzi.
Abasebenzi bayakhuthazwa ukuthi babe malungu weenhlangano zekghonolwazi abavumelekileko ukungena kizo.
Umsebenzi ozibhalisela ukuba lilungu lehlangano yekghonolwazi angabawa ukubuyiselwa imali yakhe ayibhadalela ukuba lilungu lehlangano leyo ngomnyaka, nakube imali ikhona.
abanye abasebenzi bemisebenzi yekghonolwazi bangabiza imali yobulungu eenhlanganweni ezingabe zibe zimbili (2) ezingezelizwe loke eRiphabhligi yeSewula Afrika.
Zoke iimbizo kufuze bona zithunyelelwe umNyango wezwe-Human Resources kobana ziyokuhlolwa, ngaphambi kobana zingabhadalwa.
Akunamsebenzi weBhodi yezamaNzi yeKangala ovunyelwe ukuthatha, ukwamukela namkha ukuvuma isipho namkha ukukhuphisa umuntu isipho nanyana kungaba ngesinjani, nanyana kungaba ngesiyimali nanyana kungaba ngomunye umhlobo, ukube isipheso simalungana nomsebenzakhe, ngaphandle kwemvumo eltoliweko yesiKhulu esiPhetheko.
Isipho umsebenzi weBhodi yezamaNzi yeKangala asiphiwa mumuntu akasibikele isisKhulu esiPhetheko msinyana ngokungakghonakalako.
Imibandela engehla le isebenza esiKhulwini esiPhetheko - ngokwenziwa kwamatjhuguluko afaneleko - kodwa kufuze bona idluliswe nguSihlalo weBhodi yezamaNzi yeKangala.
La umsebenzi anikelwe khona amandla yiBhodi yezamaNzi yeKangala ukuthi asebenzise ikoloyakhe emsebenzini, umsebenzi loyo uzakuliliswa ngokusetjenziswa kwekoloyakhe njalo emsebenzini.
Abasebenzi kufuze babikele iBhodi yezamaNzi yeKangala khonokho nakufumaniseka ukuthi bayabhalelwa kufika emsebenzini (ubuncani bakhona ababike ngaphambi kwe-awa letjhumi (10:00) ekuseni ngelanga lokuthoma lokungabi semsebenzini. Abasebenzi abangekho emsebenzini ngaphandle kwemvumo nangaphandle kokubikela iBhodi bekuphele amalanga angaphezulu kamahlanu (5) ngokulandelana bangekho emsebenzini kuzakuthathwa ukuthi sebaziqotjhile emsebenzini, ngaphandle-ke kokuthi baveze iinzathu ezizwakalako ukuthi bebabanjwe yini babe babhalelwe nanga kubika ukuthi bayabhalelwa kukuza emsebenzini.
Umsebenzi kufuze bona akhambisane neentlhogeko zomsebenzi aqatjhelwe wona nngeenkhathi zoke.
Umsebenzi kufuze bona amukele abe abambelele ekambisweni yoMgomo n weBhodi yezamaNzi yeKangala ngeenkhathi zoke.
Umsebenzi ubuswa bewulawulwa liSiko lokuziPhatha neleKambiso leBhodi.
Umsebenzi kufuze bona alandele imilayo yoke efaneleko anikelwa yona mphathi wakhe, kodwa imilayo anikelwa yona kufuze bona ikhambisane nomsebenzi owenziwa eBhodini le.
Umsebenzi kufuze bona ahloniphe yoke imithetho nemilayo yezokuphepha efaneleko anikelwa yona, ngaphandle kokuqala ukuthi umuntu omnikela imilayo leyo mumuntu wesikhundla esingangani.
Umsebenzi unelungelo lokusebenzisa iKambiso yokuZwakalisa iinLilo esetjenziswa yiBhodi.
Umsebenzi kulilungelo lakhe ukujoyina ihlangano yezabasebenzi ayithandako, kodwa iBhodi yezamaNzi yeKangala izakwenza isivumelwana sokusebenzisana namayuniyoni/neenhlangano zabasebenzi enesivumelwana sokusebenzisana nazo kwaphela.
Abasebenzi kufuze ngaso soke isikhathi baziphathe ngeendlela ezilungileko nezivumakalako.
Akunamsebenzi ovunyelwe ukuza notjwala emsebenzini, futhi akakho ovunyelwe nokuphatha utjwala emabaleni womsebenzi.
Umsebenzi ozakutholakala atjhayela ikoloyi namkha i-crane namkha umtjhini nanyana ungaba ngonjani weBhodi le ukube udle iindakamizwa uzakubekwa icala elimbi lokuziphatha kumbi.
Abasebenzi kufuze bona bahlale bahlonipha imithetho yezokuphepha ngesikhathi soke.
Iingozi ezenzeka la kusetjenzelwa khona endaweni yeBhodi yezamaNzi yeKangala la kungathinteka khona nabasebenzi beBhodi le, kufuze bona ibikwe msinyana emphathini wephiko lelo la kwenzeke khona ingozi. Umphathi yena-ke ngakelakhe ihlangothi kufuze bona enze iqiniso lokobana naye ubikela isiphathiswa esiphethe zokuphepha, ayokubika neklinigi eseduze namkha endaweni yokwelapha eseduze.
10.11.I Woke amaHolideyi womPhakathi nawomThetho kufuze athathwe njengmaholideyi womphakathi ngokomThetho wezamaHokideyi ka-1994 -- i-Public Holidays Act, 1994 (Act 36 of 1994).
Ukusekela ubudlelwana bezokusebenzisana eendaweni zokusebenzela.
Ukukhuthaza ukuhloniphana hlangana nabasebenzi nahlangana nabasebenzi nabaqatjhi babo.
Ukuqinisekisa ukuthi abaphathi nabasebenzi bayezwana ngeendlela zokukhalinywa.
Ukukhuthaza isiko lokuziphatha kuhle.
Ukunikela abasebenzi nomqatjhi indlela yamsinyana nelula yokulandela indlela ehle yokuzikhalima nokuziphatha.
Ukubalekela nokulungisa indlela yokuziphatha engakalungi.
Ukuvimbela ukuthi abaphathi bangabandlululi abasebenzi, futhi bangenzi umathanda badlale ngabo.
Igadango lokukhalinywa lenzelelwe ukulungisa okungakalungi, hayi ukusozisa umuntu.
Igadango lokukhalinywa kufuze bona lithathwe msinyana, ngendlela elungileko, nefanako ngeenkhathi zoke, nelungileko, lithathwe kancani kancani.
Igadango lokukhalima msebenzi wabaphathi.
(d). banelungelo losidlulisela phambili isiqunto esithethwe ngabo nasingabanelisiko.
Kuzakulingwa woke woke amandla ukuthi ikundla yehlelo lokukhalinywa kwabasbenzi ihlale ibanjelwa emsebenzini.
Nakube umsebenzi wenza icala eliphambana nesiko nekambiso yokuziphatha elibuye godu libe licala lobulelesi, kuzakubanjwa iinkundla zokugweba ezimbili, lokukhalinywa emsebenzini, nelokugwetjelwa ubulelesi ngendlela ejayelekileko.
Ikundla yokukhalima abasebenzi emsebenzini ayilingisi futhi ayithathi indawo yekhotho.
ISiko lokuKhalinywa neKambiso yakhona kuyikombandlela, ngalokho-ke kungasetjenzelwa phezu kwalo la kufanele khona.
ISiko lokuKhalima neKambiso yakhona ekukhulunywa ngalo lapha lingasetjenziswa phezu kwabaqatjhi naphezu kwabasebenzi boke eBhodini yezamaNzi yeKangala.
ISiko lokuziPhatha kuHle eliku-Schedule 8 yomThetho wezabaSebenzi i-Labour Relations Act, 66 of 1995 kiyigcenye yaleSiko lokuKhalima neKambiso yakhona.
Indlela yokuziphatha komsebenzi engenza kufuneke ukuthi athathelwe amagadango wokukhalinywa ivezwa esiHlomelelweni A. Irherhweli-ke nokho alikapheleli nalinje. AbaPhathi banga bangathathela umsebenzi igadango lokumkhalimela okhunye, nakube umsebenzi loyo bekasazi namkha nakube bekufuze azi ukuthi indlela aziphethe ngayo ilicala elinbgamenza athathelwe amagadango wokukhalinywa.
(a). Ukuthi lokho ekulilwa ngakho kwenze monakalo muphi, nongangani emsebenzini weBhodi yezamaNzi yeKanngala, naphezu komsebenzi loyo ngokwakhe, naphezu kwabanye abasebenzi asebenza nabo kunye naphezu komphakathi.
(b). Ukuthi umsebenzi loyo usebenza umsebenzi onjani, nokuthi yini iimbopho zakhe zomsebenzi.
(d). nokuthi kube nenngozi engangani ekuphepheni komsebenzi loyo ngokwakhe, naphezu kwabanye abasebenzi asebenza nabo, kunye naphezu kweBhodi yezamaNzi yeKangala ngokwayo.
(a). Atjele umsebenzi loyo ngakonileko.
(b). Athole iinzathu ezenze umsebenzi one, bese unikela umsebenzi loyo ithuba lokuziphendulela ngezwangobatjho ezwakala ngaye.
(c). Afune iindlela ekunbgavunyelwana ngazo zokurarulula umraro loyo.
(d). Athathe amagadango wokuphumelelisa ihlelo ekuvunyelwenwe ngalo elizakulandelwa.
Nakube umsebenzi wone ngnendlela yokuthi kufuneka ayeleliswe ngomlomo, umphathi wakhe kufuze amyelelise umsebenzi loyo ukuthi nangangona njalo godu uzakuqiniselwa isandla sokukhalinywa, athi angenza njalo bese uyasitlola isiyelelisweso.
Nakube umsebenzi wone ngendlela yokuthi kufuneka ayeleliswe ngencwadi, umphathi wakhe kufuze bona amnikele isiyeleliso esitloliweko.
(a). Singasebenzisa iforomu lesiHlomelelo B.
(b). Umphathi kufuze bona anikele umsebenzi ikhophi yesiyeleliso esitloliweko ayeleliswa ngaso, bese umsebenzi-ke uyasitlikitla. Nakube umsebenzi uyabhala ukusitlikitla isiyeleliso, umphathi kufuze bona anikele umsebenzi loyo isiyeleliso esitloliwekweso phambi komunye umsebenzi ozakuba ngufakazi, bese uyatlikitla ukufakazela ukuthi isiyeleliso umsebenzi loyo unikelwe.
(c). Isiyeleliso esitloliweko kufuze bomna sifakwe efayeleni yomsebenzi loyo.
(d). Iisiyeleliso esitloliweko sihlala iinyanga ezintandathu (6). Ngemva kwalokho isiyelelisweso kufuze bona sikhutjhwe efayeleni yomsebenzi, sidatjulwe.
(e). Nakungenzeka kuthi kkungakapheli iinyanga ezintandathu umsebenzi ayeleliswe ngencwadi bese umsebenzi loyo uba necala elifuna akhalinywe godu, isiyelelisweso singahle sibalwe naso nakagwetjwako namkha nakakhalinywako.
NAKUBE icala lomsebenzi lifuna ukuthi atlolelwe isiyeleliso sokugcina, umphathi anganikela umsebenzi loyo isiyeleliso sokugcina esitloliweko.
(a). Singasebenzi iforomu lesiHlomelelo C.
(b). Umphathi kufuze bona anikele umsebenzi owonileko ikhophi yesiyeleliso sokugcina esitloliweko, bese uyasitlikitla umsebenzi isiyelelisweso. Nakube umsebenzi uyabhala ukusiltikitla isiyelelisweso. umphathi kufuze anikele umsebenzi loyo isiyelelisweso phambi komunye umsebenzi ozakuba ngufakazi, bese uyatlikitla ukufakazela ukuthi isiyeleliso sokugcina esitloliweko unikelwe umsebenzi loyo.
(c). Isiyeleliso sokugcina esitloliweko kufuze sifakwe efayelini yomsebenzi loyo.
(d). Isiyeleliso sokugcina esitloliweko naso sihlala iinyanga ezintandathu (6). Ngemva kwalokho isiyeleliso sokugcina esitloliwekweso kufuze sikhutjhwe efayeleni yomsebenzi, sidatjulwe.
(e). Nakungenzeka kuthi kungakapheli iinyanga ezintandathu (6) umsebenzi ayeleliswe ngesiyeleliso sokugcina esitloliweko bese umsebenzi loyo uba necala elifuna akhalinywe godu, isiyelelisweso singahle sibalwe naso nakufunwa iswazi angakhalinywa ngalo ekugwetjweni kwakhe.
Nakube umsebenzi akoni khulu, akunafuneko yokuthi kubizwe ibandla elihlelekileko lokugweba.
Nakuqalwa ukuthi umsebenzi owonileko angathathelwa gadango bani, iinyeleliso ezisasebenzako zamacala aafanako - nazikhona - ziyaqalwa nazo.
Nakube umsebenzi wone ngendlela embi efuna ukuthi athathelwe amagadango anzima wokukhalinywa ukudlula la esiwabale ngehla, umqatjhi angavula ikundla yokuphenya ngezwangobatjho yokona komsebenzi loyo. Umqatjhi kufuze bona akhethe umjameli ozakuvula ikundla yokuphenya nokugwetjwa leyo; umjameli loyo kufuze bona kulingwe ngazo zoke iindlela ukuthi abe mphathi womsebenzi owonileko.
(a). Umsebenzi kufuze bona anikelwe inothisi kusasele amalanga amathathu womsebenzi - ubuncani bakhona - ngaphambi kwelanga ekufuze kuyokuhlangana ngalo ikundla yokuphenya ngalo icala lokukhalima.
(b). Umsebenzi kufuze bona ayitlikitle inothisi anikelwa yona. Nakube umsebenzi uyabhala ukutlikitla inothisi yecala, kufuneka anikelwe yona phambi komunye umsebenzi abasebenza naye, yena-ke ozakutlikitlela ukufakazela ukuthi umsebenzi onecala unikelwe inothisi.
(c). INothisi etloliweko yephenyo lokukhalima kufuze iserbenzise iforomu lesiHlomelelo D.
(iii). Itjele umsebenzi ngelunngelo lakhe lokuba nomuntu ozamjamela, ongaba ngomunye umsebenzi abasebenza naye namkha kube mjameli ovela kuyuniyoni ejamele abasebenzi eyaziwako nenesivumelwana sokusebenzisana neBhodi, imtjele nangokuthi angaletha abofakazi bakhe ecaleni.
ii. umqatjhi ukholwa ukuthi ukuba khona komsebenzi loyo emsebenzini kungahle kuliye iphenyo ngezwangobatjho ngaye, namkha kufake abanye abantu engozini namkha kufake ipahla yeBhodi engozini.
(b). Ukujanyiswa emsebenzini ngalendlela kuligadango lokuyelela elingatjho nokho ukuthi umsebenzi ojanyisiweko loyo vele icala selimlahlile, ngalokho-ke umsebenzi ojanyiswe njalo emsebenzini kufuze athi asekhaya njalo abe arhola umrholwakhe uphelele.
(c). Nakube umsebenzi ujanyiswe emsebenzini njengegadango lokuyelela, kufuze umqatjhi abize ikundla yephenyo lokukhalima kungakapheli amalanga amatjhumi amabili-nanye (21) womsebenzi. Ngemva kwalokho-ke sekunguSihlalo weBandlelo ongaqunta ukuthi ngokutshwila nakube liyatshwila.
a. Ikundla yephenyo lokukhalima kufuze ibizwe kungakapheli itjhumi lamalanga ngemva kobana inothisi yecala inikelwe umsebenzi ekuthiwa wonile.
b. USihlalo weKundla kufuze abe msebenzi wesikhundla esiphezulu kunesomsebenzi obizelwe ebandla. Nakube umsebenzi obizelwe ebandla siKhulu esiPhetheko namkha nakube sikhulu esingamele umNyango, uSihlalo wekundla leyo kuzakufuneka kube nguSihlalo weBhodi namkha omunye umuntu onelwazi elifaneleko othunyelwe yiBhodi.
c. Umsebenzi obizelwe ebandla nakafunako angajanyelwa ngomunye umsebenzi abasebenza naye, namkha ajanyelwe mjameli weyuniyoni enesivumelwana sokusebenzisana neBhodi.
d. Kungabizwa notoligi nakufunekako.
e. Ekundleleni enje umqatjhi, ngokufanako nomsebenzi, abakwazi ukujanyelwa ligcwetha. Kilomtlolo-ke nakukhulunywa ngegcwetha kutjhiwo isazimthetho esisebenza njenge-advocate namkha njenge-attorney eSewula Afrika.
f. Nakube umsebenzi obizelwe ebandla akafiki ebandlapho, uSihlalo abe nesizathu esiqinileko sokuthi umsebenzi loyo akunanto ebonakalako embambileko, ikundla iyakhuluma ngitjho angekho njalo umsebenzi loyo.
g. USihlalo kufuze alibulunge irekhodi lalokho okukhulunywe ekundleni leyo.
h. USihlalo uthoma ngokufunda inothisi ntanzi ngaphambi kobana ithome ukulalela ubufakazi ikundla.
i. Umjameli womqatjhi nguye-ke ozakuthula ubufakazi ngezwa ngobatjho eyenze bona umsebenzi abe abizelwe ebandla. Umsebenzi obizelwe ebandla, namkha umjamelakhe, angamtjhuka ngemibuzo ufakazi namkha bofakazi abangeza nomjameli womqatjhi.
j. Umsebenzi-ke naye uzakkunikelwa ithuba lokuveza bakhe ubufakazi. Umjameli womqatjhi naye-ke angamtjhuka ngemibuzo ufakazi womsebenzi namkha abofakazi bakhe.
k. USihlalo angabuza nanyana ngimuphi ufakazi imibuzo yokuhlathulula nokukhanyisa lapha afuna khona umkhanyo uSihlalo lo.
l. Nakube uSihlalo ubona ukuthi umsebenzi nangambala unecala, kufuze amtjele umsebenzi loyo ngalokho, atjho nokuthi kungani ambona anecal.
m. Ngaphambi kobana kuthathwe isiqunto sokuthi ubethwa ngaswazi bani umsebenzi nakube ulahlwe licala, iuSihlalo kufuze anikele umsebenzi ithuba lokukhulumela ukuthi angabethwa ngeswazi elibuhlungu khulu. Nomjameli womqatjhi naye angaveza ubujamo obuthuwelelisa icala.
n. USihlalo-ke kufuze bona isiqunto sakhe sokugcina ngecaleli asibikele umsebenzi kungakapheli amalanga amahlanu womsebenzi ngemva kokuphela kokulalelwa kwephenyo lokukhalima, kanti-ke umphumela loyo kufuze bona ufakwe efayeleni yomsebenzi loyo.
a. Nakube uSihlalo uthola ukuthi umsebenzi wonile, kufuze ukuthi akhuphe isigwebo amthwesa sona.
b. Nakube umsebenzi uyavuma, uSihlalo angagweba umsebenzi ngokumjamisa emsebenzini ngaphandle komrholo, nankha amehlise esikhundleni somsebenzi kunobanyana amqotjhe. Nakube umsebenzi wehliswa emsebenzini, ngemva komnyaka angenza isibawo sokubuyiselwa esikhundleni ayekiso phambilini, ngaphandle kokuqatjhazelwa licala akhe aba nalo.
c. Umqatjhi akakwazi ukwethula isigwebo ukube umsebenzi icala lakhe usalidlulisele phambili.
Umsebenzi angasidlulisela phambili isililo sakhe ngomphumela wecala lakhe namkha ngesigwebo athweswe sona; lokho-ke ukwenza ngokuzalisa isiNgezelelo sika-E.
Umsebenzi nakube uyanghonghoyila ngomphumela wecala lakhe namkha ngesigwebo athweswe sona, kufuze ukuthi kuthi kungakapheli amalanga amahlanu womsebenzi kuphume umphumela loyo athumelele uSihlalo weBhodi namkha umPhathi wakhe iforomu lokuwudlulisela phambili umphumela wecala namkha isigwebo secalelo; yena-ke iforomelo uzalidlulisela esiPhathisweni esisebenza ngeenlilo zokudluliswa kwamacala.
ii. osesikhundleni somsebenzi esingaphezulu kesakaSihlalo wekundla yokulalela icala ebeligwetjwa umsebenzi.
Nakube umsebenzi usiKhulu somNyango, uSihlalo weBhodi kuzakuba nguye oqala isililo sokudlulisa icala.
Nakube isiKhulu sokuDlulisela amaCala sifuna kubanjwe ikundla yokulalela isililo sokudlulisa icaleso, sizakubikela umsebenzi ukuthi kuzakuhlanganwa nini, nokuthi kuphi.
c. sifakazele umphumela wokugwetjwa kwecala.
Msinyana ngemva kwalokho-ke umqatjhi uzakulandela isiqunto esithethwe siKhulu ekuDluliselwa kiso amaCala.
TJHEJA: Umsebenzi unelungelo lokusebenzisa iindlela zokurarulula ukungavumelani ezisemThethweni wezabaSebenzi, i-Labour Relations Act.
Sibhalelwa ngukuthobela, namkha siphule umThetho, umlayo namkha indiba yangokomthetho.
Ngabomu namkha ngepazamo sisebenzise butjhulweni iimali ze-Ikangala Water.
Ngaphandle kwemvumelo siphathe namkha sisebenzise butjhulweni ipahla ye-Ikangala Water, yesinye isisebenzi namkha isivakatjhi.
Ngabomu, ngerhuluphelo namkha ngepazamo sone namkha sibange umonakalo wokuloba ipahla ye-Ikangala Water.
Sifake engozini ipilo yaso namkha yabanye ngokunyaza imithetho nemilayo yezokuphepha.
Sidlelezela ezokuphatha, zokukhalima nezokuphumelela kwe-Ikangala Water.
Sigabise isikhundla saso se-Ikangala Water ukuphuhlisa namkha ukudlelezela amagugu wesiqhemu sezombusazwe.
Siyeba, siyafumbathisa namkha senza ubukirikitjana.
Sihlomuliswa ngemali namkha ngokhunye emuntwini wangaphandle namkha kwesinye isisebenzi emva kokwenza umsebenzi waso, singanamvumelo etloliwe ye-Ikangala Water.
Sibhalelwa kukwenza umlayo osemthethweni namkha ojayelekileko ngaphandle kwebanga elizwakalako.
Asikho namkha sihlala singekho emsebenzini ngaphandle kwebanga elizwakalako namkha imvumelo.
Senza umlandu wokutlhorisa ngezemsemeni.
Sikhethulula abanye ngebanga lobuhlanga, lobulili, loburhole, ngezobulili namkha ngokhunye okungavunyelwa ngumThethosisekelo.
Asisebenzi kuhle namkha ngokwaneleko ngebanga elingasilokubhalelwa.
Ngaphandle kwemvumelo etloliweko ye-Ikangala Water, sizenzela umsebenzi ozosirholela womunye umuntu namkha ihlangano ngesikhathi somsebenzi namkha nasitjhayisile.
Ngaphandle kwemvumelo, silale sisemsebenzini.
Nasithewukeleko, siziphathe kumbi ngendlela embi, elihlazo namkha engamukeleki.
Siphule nangiliphi elibekiweko iSiko lokuziPhatha le- Ikangala water.
Sibethe namkha silinge ukubetha namkha sithusele ngokubetha esinye isisebenzi namkha umuntu emsebenzini.
Sihlohlozela abanye abasebenzako bona benze isenzo esingekho ekambisweni nasemthethweni.
Sikhombise inyazo kwabanye emsebenzini namkha sibonakalise ukuziphatha okungathandeki nokunenyazo.
Sithusele namkha siqinele ezinye iinsebenzi.
Sikhandele ezinye iinsebenzi ukuba ngamalungu wehlangano namkha ibumbano labasebenzi.
Sibolekise ngemali eensebenzini ukuzibuyiselelisa ngeskhathi somsebenzi namkha emabaleni we-Ikangala Water.
Siphathe namkha sihlome ngesgidi namkha ngesinye isikhali esimbi emabaleni we-Ikangala Water, singanamvumelo etloliwe yomqatjhi.
Sibhale ukuthobela imilayo yezokuphepha.
Sinikeze imibiko namkha ubufakazi obumamala nasenza umsebenzi waso.
Siphambanise imibiko nangiyiphi imitlolo.
Singenele isenzo esingekho ekambiswenil, esingakavikelwa nesingekho emthethweni.
Senze umlandu ojayelekile namkha ongakavunyelwa ngumthetho sisemabaleni wemsebenzini.
Siveze imibiko eyisphiri emntwini namkha ebantwini abangafanelanga..
Lena yincwadi yokukukhalima malungana nekambiso yokukhalima. Nawungaziphatha kumbi godu. Incwadi yokukukhalima lena ingasetjenziswa ukuqunta isigwebo esiqinile.
Incwadi yokukhalima lena izakufakwa efayilini yakho ihlale isebenza iinyanga eziyisithandathu kusukela mhlazana itlolwa. Ngemva kweenyanga eziyisithandathu incwadi yokukhalima lena izakukhitjhwa efayilini yakho itjhabalaliswe.
Nawuphikisana nokukhalinywa lokhu, ungathumela isibawo sokuphikisa ku-[IBIZO] phakathi kwamalanga amahlanu wokusebenza.
Lena yincwadi yokugcina yokukukhalima malungana nekambiso yokukhalima. Nawungaphinda uphule umthetho, ingabangela ukumangalelwa kwakho ngokuziphatha kumbi. Incwadi yokugcina yokukhalima lena izokufakwa efayilini yakho ihlale isebenza iinyanga eziyisithandathu kusukela mhlazana itlolwa njengencwadi yokugcina yokukhalima. Ngemva kweenyanga eziyisithandathu incwadi yokugcina yokukhalima lena izakukhitjhwa efayilini yakho itjhabalaliswe.
Nawuphikisana nencwadi yokugcina yokukhalima lena, ungathumela isibawo sokuphikisa ku[IBIZO]phakathi kwamalanga amahlanu wokusebenza.
Ngesaziso lesi ubizelwa ebandleni lokukhalima malungana nendinyana ye-11.1 F yeSiko lezokuKhalima.
Ibandla lizokuhlanganela e- [INDAWO][ILANGA][ISKHATHI] Wahlomba ukuza befuthi unganamabanga azwakalako wokungezi, uzakugwetjwa ungekho.
Omunye osebenza naye namkha umjameleli wehlangano eyaziwako yabasebenzi angeza azokujamelela.
Ungathula ubufakazi ebandleni ngemitlolo namkha ngabofakazi. Uzakuba nelungelo lokubuza nangiwuphi ufakazi olethwa ngumnyango lona.
Nakhiba ibandla likubone umlandu ngokuziphatha kumbi, ungaveza nangiliphi ijamo elifaneleko ekuqunteni ihlawulo.
Mina, [IBIZO LESISEBENZI] ngesaziso lesi ngiphikisana nehlawulo engiyigwetjwe mhlaka [ILANGA] e- [INDAWO].
Ngifaka lapha nomtlolo webandla lokukhalima kanye/namkha nencwadi yokukhalima.
Ngifisa/angifisi[KHETHA KUNYE] ukuveza obunye ubufakazi obabungekho ngesikhathi sokugwetjwa.
Isililo ngukuzizwa unganelisekanga kwesisebenzi namkha kwesiqhemu seensebenzi, ngesibanga sokuphatheka kumbi emsebenzini.
Ukucima umlilo ongaqubuka ekuhlobaneni msinyana ngokunokukghonakala nangendlela eyakhekile.
Ukurarulula iinlilo zeensebenzi ngendlela efaneleko nefanako.
Ukurarulula iinlilo msinyana ngokunokwenzeka.
1. Isililo singararululeka kwaphela nakhiba isisebenzi siyayimukela intatha.
Akunasisebenzi esizakuthuselwa nangayiphi indlela ngebanga lokuthi kusuke kwasetjenziswa iKambiso yokuRhonona.
Nakwenzeka bona isililo singararululwa ngesikhathi esibekiweko, namkha sirarululwe ngokunganelisiko, sizakuvele sidluliselwe egadangweni elilandelako.
Isisebenzi sizakuba nelungelo lokujanyelelwa ngesinye isisebenzi kiwo woke amagadango weKambiso yokuRhonona.
Nasizizwa siphatheke kumbi isisebenzi, sifanele sibawe ukukhulumisana nomphathi waso poro msinyana ngokunokwenzeka. Umphathi lowo uzakukhulumisana nesisebenzi ezikhathazekile phakathi kwamalanga amabili wokusebenza emva kokwenza isibawo leso alinge ukuveza intatha engamukeleka ngemva kokulalelisisa isililo sakhona.
Nakhiba isisebenzi asivumelani nentatha evezwe eGadangweni loku-1, isililo sangokomthetho sifanele senziwe ngokutlola sithunyelwe kumphathi poro.
Umphathi poro uzakukhulumisana nesisebenzi nomjameleli waso ngesililo leso nangeemphakamiso zokusirarulula, aphakamise intatha etloliweko emalangeni amathathu wokusebenza emva kokuthola isililo esitloliweko leso. Umphathi poro uzakudlulisela isililo leso kumininjara omkhulu nakhiba asikararululeki emva kwamalanga amathathu abekiweko. Isisebenzi esinesililo namkha umjameleli waso angasidlulisela kumininjara omkhulu isililo nakhiba umphathi poro ubhalelwa ngukuphendula isililo esitloliweko phakathi kwamalanga amathathu asitholile isililo.
Nakwenzeka singararululeki isililo ngemva kweGadango lesi-2, kuzakumenywa umhlangano wangokomthetho hlangana noMphathi woMnyango/uMininjara omkhulu, nesisebenzi kanye nomjameleli waso ukuzophenyisisa kubonisanwe ngeentatha zokurarula isililo leso. Umhlangano lowo uzakubanjwa emalangeni amahlanu wokusebenza ngemva kobana isililo sidluliselwe kuMininjara omkhulu/kuMphathi woMnyango. Okukhulunywako kuzakutlolwa kanti uMininjara omkhulu/uMphathi woMnyango uzakuveza abe abonisane nesisebenzi nomjameleli wasongesiphakamiso esitloliwe sokurarulula isililo leso phakathi kwamalanga amathathu emva komhlangano.
Nasisasolako isisebenzi ngemva kweGadango lesi-3, uMphathi woMnyango/uMininjara oMkhulu namkha isisebenzi esililako leso sizakudlulisela isililo saso kuMphathi: ezaMandla weenSebenzi ozakubikela isiKhulu esiPhetheko esiPhezulu phakathi kwamalanga alikhomba wokusebenza. IsiKhulu esiPhetheko esiPhezulu sizakuba namandla wokuqunta ngesililo leso phakathi kwamalanga ayitjhumi wokusebenza.
Nasisarhonona isisebenzi ngemva kweGadango lesi-4, kungabikwa ukubakhona kombango ngokutjho kwemilayo yeTDS(LRA).
Ifomo leli lifanele lizaliswe yisisebenzi esinesililo esifuna kurarululwe isililo leso njengoba kusitjho iinkambiso ezibalwe eKambisweni yokuRhonona. Ifomo leli lifanele lidluliselwe eMphathini wezaMandla weenSebenzi phakathi kwamalanga amathathu singararululekanga isililo eGadangweni loku-1.
Ibizo lesisebenzi: .. Inomboro:.
umNyango: . UmPhathi Poro:.
mhlaka. nokuthi akunantathta eyanelisako ekwakungavunyelanwa ngayo.
Isisebenzi sizizwa siphatheke kumbi ngoba:...
Isisebenzi sinyula intatha elandelako yesililo saso:.
Intatha enyulwe ngumphathi poro wesisebenzi ngilena:...
Isisebenzi Samukela Silandulela intatha evezwe ngumphathi waso?
Isisebenzi azange samukele intatha edlulileko eyaphakanyiswa ngamabanga alandelako:.
Nasi intatha eyaphakanyiswa ngumininjara wesisebenzi:.
Isisebenzi SAMUKELA SILANDULELA Isiphakamiso esenziwe ngumininjara?
Isisebenzi asimukelanga intatha ephakanyiswe yesililo ngamabanga alandelako.
Intatha elandelako lena yaphakanyiswa yisiKhulu esiPhetheko esiPhezulu:...
Isisebenzi SAMUKELA SILANDULELA isiphakamiso esenziwe yisiKhulu esiPhetheko esiPhezulu?
UMininjara:MS .. Ilanga:..
Isisebenzi azange samukele intatha ephakanyiswe ngaphambili ngamabanga alandelako.?
iHlangano yabaSebenzi neemPhathimandla babonisene ngesililo lesi baqunta ukusebenzisa imizamo elandelako:.
IsiPhathiswa seHlangano: KPP(CEO):..
Isisebenzi: . Ilanga:.
Umkhandlu lona uthatha ukusebenza kwasafuthi njengobukhozi basafuthi hlangana nomqatjhi kanye nesisebenzi. Nakhiba isikhundla esithile ngesesikhathi esifitjhani, uMkhandlu uzakulinga ukuvala iskhundla leso ngesivumelwano sesikhatjhana namkha ngokumupha itorhwana umuntu isikhatjhana esithile. Umkhandlu uzakuthi emajamweni ajayelekileko ulinge ukuphepha ukuphungulwa kwabasebenzi nokuphelelwa ngumsebenzi kwabantu, kodwana nakungaphepheki, kuzakusetjenziswa iinkambiso ezilandelako.
Ukuphungulwa kweensebenzi ngokujayelekileko kuzakwenziwa nakufuneka bona uMkhandlu uphungule iinsebenzi ngamabanga wobujamo bomsebenzi. Amabanga lawo angathinta, hlanga nokhunye, ukuvalwa kweenkoro ezincani zokusebenza nakhiba imisebenzi yakhona iginywa yihlelo elinabile. Ebujamweni lobu ke abantu abathintekako bangahle bafuneke godu emva kwesikhathi nakhiba imisebenzi yoMkhandlu iyanda namkha kuvuleke iinkhundla.
Ukuphelelwa ngumsebenzi kuvame ukwenzeka lokhwa, ngokuthuthuksa kobuchwephetjhe, umuntu angasafuneki ukwenza umsebenzi othile. Nakwenzeka umsebenzi wenziwe ngumtjhini namkha ungasatlhogeki umsebenzi lowo, umsebenzi lowo uvalelwa futhi kuthi umuntu ogade awenza ke afakwe komunye umsebenzi.
Kuxoxisanwe neensebenzi ezizokuthintwa ngukuphungula namkha ngukuphelelwa ngumsebenzi.
Kuyindiba yoMkhandlu lo ukuluka amaqhinga azakuba nomphumela wokukhandela, namkha okungasenani wokurhunyeza ifuneko yokuphungula iinsebenzi. Amaqhinga lawo afanele asetjenziswe ngokubonisana neensebenzi nangokwazisa iinhlangano ezijamelele abasebenzi. Kungakhe kucalisiswe amagadango alandelako kodwana irherho leli alifanelanga lithathwe njengeliphelele namkha elihlukile.
nokuvula amathuba womhlalaphasi wamsinya.
Umkhandlu lo uzakwazisa iinsebenzi neenhlangano ezibajamelele msinyana ngemva kokulemuka bona ukuphungula namkha ukuphela komsebenzi kungahle kufuneke. Isaziso lesi sizakubikelwa iinsebenzi zoke okunganani isikhathi esingangenyanga yekhalenda ngaphambi kobana izaziso ziphiwe iinsebenzi ezizokuthinteka. Ekukhambeni kwesikhathi esizako leso umKhandlu neenhlangano ezihlukeneko zabasebenzi ifanele ibonisane neenhlangano zoke ezithintekako ukusebenzisa iindlela zokukhandela ezibalwe ngehla ukufikela ezingeni ekuvunyelanwa kilo bona akusekho okhunye okungenziwa ukuphepha ukuphungulwa kweensebenzi nokuphela komsebenzi. Ukuphela komsebenzi kuzakwenziwa esikhathini esingasingaphasi kwamalanga angamatjhumi amathathu wekhalenda wemva kokwaziswa ngencwadi kwesisebenzi.
Amaqiniso alandelako lana afanele acalisiswe nakuquntwa bona ngiziphi iinsebenzi ezifanele ziphungulwe. Ngesikhathi sokubonisana, kufanele kutholisiswe bona ngiwaphi wamaqiniso lana afanele asetjenziswe godu nesisindo sokuzwakala kweqiniso ngalinye. Irherho elingenzasi lapha litjengisa bona kusemajamweni anjani lapho amanye wamaqiniso lana angacalisiswa khona.
Amajamo angavamanga njengoba kuvunyelenwe.
Iimphathimandla zizakwenza irherho leensebenzi ezizokuthintwa ngukuphungula namkha ngukuphela komsebenzi okuzako, kusetjenziswa ngokuqinileko amaqiniso azwakalako ekuvunyelenwe ngawo. Iimali ezifanele iinsebenzi lezo zifanele zibalwe, kufakwa neemali ezivela eenkhwameni zomhlalaphasi, amalanga wokuphumula aselakhona, njll. Imibiko leyo izakuthathwa njengeyisiphiri befuthi angeze yamane yaziswa muntu.
Iimphathimandla zizakwenza amalungiselelo wokuthi iinsebenzi ezithintekako zixoxisane, ngasinye, noMininjara wezaMandla weenSebenzi namkha nesiphathiswa esibekwe nguye. Isisebenzi singazikhethela ukuba nomjameleli waso ngesikhathi kuxoxisanwa. Nakuxoxisanwako isaziso sokuphungulwa namkha sokuphela komsebenzi sizakuphiwa isisebenzi sitloliwe befuthi sitjho nelanga lokuphela komsebenzi nemali ezakuphiwa isisebenzi leso. Isisebenzi namkha umjameleli waso uzakuba nethuba lokubuza malungana nemali enikezwako. Bazakuthola nethuba lokwazisa uMininjara wezaMandla weenSebenzi ngamajamo angavamanga abawabona ingathi angathinta isiqunto sokuphelisa umsebenzi wesisebenzi leso.
Iimphathimandla zizakubuyekeza ukuphungulwa kweensebenzi ezazivezela iinlilo. Nkawenzeka bona esinye sazo sithathwe njengesiqakatheke ngokwaneleko ukuhlehlisa isaziso sokuphungulwa emsebenzini, indaba yakhona izakukhulunywa nesisebenzi ezithintekile, nehlangano ejamelele iinsebenzi namkha neensebenzi ngokwazi ukutholisisa nakhiba kungaba nesisebenzi esizithandelako ukuphungulwa esikhundleni sesikhethiweko, namkha kwenziwe elinye iqhinga elamukelekako.
Iimali ezithenjiswa iinsebenzi naziphungulwako namkha kuphela umsebenzi kuzakukhulunyisanwa ngazo zibekwe ngendlela evunyelwa ngumThetho wezokuPhatheka ngeFanelo emSebenzini befuthi zifake, hlangana nokhunye, iminyaka eqediwe yokusebenza kanye namalanga wokuphumula aselakhona, namalanga wokuphumula wokusebenza isikhathi, ibhonasi yokusebenza isikhathi nemali evela esikhwameni sezokubonelelwa njengoba kusitjho imithetho yakhona. Nakukghonekako iinsebenzi zizakuvunyelwa ukulisa iminikelo yazo esikhwameni leso njengeminikelo eseyipheleleko.
IsiVumelwano lesi sibala okulindelwe nguMkhandlu lo ekusebenzeni kwakho esikhathini seminyaka emine sesiBopho sokuSebenza. Sibonelela ihlelo lokuhlolisisa ukusebenza kwakho kuthathelwa eemfunekweni ezibalwe kweyakho iHlathululo yomSebenzi neeNdawo eziQakathekile oziSebenzako. Iimfuneko lezo zikhambelana neHlelo lezeRhwebo le-Ikangala Water elisimelele khulu ekusebenzeni ngepumelelo komininjara ngamunye omkhulu, ukufeza imiphumela ephokophelelwe. Ufuze uzalise isiVumelwano lesi mhlazana uthoma ukusebenza, njengoba kusitjho indima yoku-1 yesiBopho somSebenzi samhlaka..
2.1 IsiVumelwano sokuSebenza lesi sihlangana ne-Ikangala Water (umQatjhi) noMnu/Kos/Kosz (Ofuna umsebenzi) befuthi siyabophelela emahlangothini womabili.
2.2 Umqatjhi uthembisa ukuvula amathuba afaneleko wokuthwasa nokuthuthuka, wokulayejwa, wokubandulwa, wokwengamela ibizelo namakhakhazela afaneleko kilowo ofuna umsebenzi ozinikele ukuthi enze umsebenzi onepumelelo.
2.3 Ofuna umsebenzi uthembisa ukuthobela zoke iimfuneko ezibalwe esiVumelwaneni somSebenzi, esibala neHlathululo yoMsebenzi(IsiNgezelelo sika-A) nokuBuyekeza nesiBuyekezo somSebenzi(IsiNgezelelo sika-B).
2.4 Isikhathi sesiVumelwano lesi sizakuthoma ngelanga lokutlikitla isiVumelwano lesi kufikela.
2.5 Ukubuyekeza kuzanande kwenziwa ngemva kweenyanga eziyisithandathu esikhathini sokusebenza kwesibopho lesi.
2.6 Akunaantjhuguluko zesiVumelwano lesi ezizakusebenza ngaphandle kobana zitlolwe phasi zitlikitlwe ngamahlangothi womabili wesiVumelwano.
2.7 Imibango emalungana nokumumethwe yiHlathululo yomSebenzi, neeNdawo eziQakathekile zomSebenzi, iimfuneko, okuqothelweko, iinkhathi ezibekiwe, okubekwe phambili, iindlela zokubuyekeza/zokuhlolisisa, amakhakhazela wemali nezinye iindaba ezikhambelana nalokho zizakusetjenzwa nehlandla elilandelako lobuphathimandla. Nakwenzeka ungararululeki umbango lowo umphathisihlalo womKhandlu lo uzakuphenyisisa woke amaqiniso afaneleko ngemva kokubonisana neenqhemu ezithintekako, abeke isiqunto sokugcina endabeni leyo.
Lapha ngiyathembisa bona ngizakuthobela koke okubalwe esiVumelwaneni lesi, ngitjho neenGezelelo zakhona.
Yelela lapha: Bobabili, ofuna umsebenzi kanye nomhlolisisi bafanele babe nomtlolo wokubuyekeza lokhu ukwenzela bona ukulandelelisisa kwafuthi nokuthuthuka komsebenzi kuyenzeka njengoba kuvunyelenwe emtlolweni lona.
Ofuna umsebenzi kanye nomqatjhi bavumelene ngeemfuneko ezilandelako zeeNQS(KPA) ekuthomeni kwesikhathi sokubuyekeza.
Esikhathini sokubuyekeza, ufinyelele kuphi ofuna umsebenzi ukufeza iimfuneko ekuvunyelenwe ngaso malungana namakhono wobukhokheli/wobuphathi atlhogekaekwenzeni umsebenzi ngepumelelo.
Ukusebenzisa iintlabagelo, isib.
Buyekeza izehlakalo eziqakathekile ezikhombisa ukuphumelela nakutholileko.
Buyekeza izehlakalo eziqakathekile eenyangeni ezisithandathu ezidlulileko ukhombise iindawana angathuthukiswa kizo.
Khombisa ukuthwasisa/ukuthuthukisa okufunekako ukusiza ofuna umsebenzi athole amakhono, ilwazi, ukuziphatha namkha ikhono lokuthuthukisa ukusebenza kwakhe athole amakhono womsebenzi.
Hlathulula iinrhuluphelo ezithile ekuvunyelenwe ngazo ezifanele zifezwe ngofuna umsebenzi esikhathini seenyanga eziyisithandathu ezizako.
<fn>DAC-NLS. UmzimbaWomuntuObhem.2007-05-18.nr.txt</fn>
IHlangano yezePilo yePhasi ithi, emizuzwaneni eminye neminye ebunane, kunomuntu ohlongakalako ngebanga lokusebenzisa igwayi. Irhubhululo liveza bona abantu abathoma ukubhema eminyakeni yabo yobutjha (njengombana inani lama-70 % labantu lenza) begodu baragela phambili eminyakeni engaba matjhumi amabili, bazakuhlongakala eminyakeni ema-20 ukuya kwema-25 ngaphambi kwesikhathi kunalabo abangabhemiko. Akusiyo nje kwaphela ikankere yamaphaphu nanyana amalwelwe aphathelene nehliziyo angakulethela ukugula kumbi kanye nokuhlongakala. Ngenzasapha, sendlale eminye imiphumela emimbi abantu abangayaziko, ukusuka ehloko ukuya ezwanini.
Ukulahlekelwa ziinhluthu: Ukubhema kubulala amasotja womzimba, kutjhiye umzimba usengozini yokuhlaselwa malwelwe afana nelupasi erithemathosasi, engabanga ukulahlekelwa ziinhluthu, iinlonda ezingapholiko emlonyeni kanye neenlonjana ebusweni, ekhakhayini kanye nezandleni.
Amakhatharaki: Ukubhema kukholelwa ekuthini kubanga nanyana kuthuwelelisa amalwelwe athileko wamehlo. Ababhemako banamathuba ama-40% aphezulu wekhatharaki, (ukuthikameziseka kwelensi yelihlo elawula umkhanyo begodu lokhu kungabanga ubuphofu). Ukubhema kubanga ikhatharaki ngeendlela ezimbili: ngokwenza amehlo alumele nangokukhupha amakhemikhali aye emaphatjhini abese akhamba neengazi aye emehlweni. Ukubhema kukhambisana nokulimala kwemakhula eya nobudala bomuntu, ubulwelwe bamehlo obungalaphekiko obubangwa kulimala kwengcenye engaphakathi yerethina, kokhunye ebizwa ngemakhula. Imakhula isiza ekulawuleni ukubona kuhle kwelihlo begodu ilawula nekghono lethu lokufunda, ukutjhayela ikoloyi, ukubona ubuso nanyana imibala, kanye nokubona izinto ngokwemininingwana ezeleko yazo.
Ukutjhwabana: Ukubhema kuluphalisa isikhumba ngaphambi kwesikhathi ngokuqeda amaphrotheni asenza bona sithambe, kusilaphale namavithamini A kanye nokungazombelezi kuhle kweengazi emzimbeni. Isikhumba sabantu ababhemako siyoma, siqine begodu sinemijana, khulu khulu eduze nezitho kanye namehlo.
Ukungezwa: Ngombana ukubhema kwakha iplagu emithangaleni yemithambo yeengazi, kuphungule umzombelezo wokukhamba kweengazi ziya endlebeni engaphakathi, ababhemako bangalahlekelwa kukuzwa ngaphambi kwesikhathi kunalabo abangabhemiko begodu ababhemako laba bangahlaselwa lula kungezwa okubangwa malwelwe weendlebe nanyana itjhada elikhulu. Ababhemako godu basengozini ngokubuyelelwa kathathu kunabangabhemiko, wokuba namalwelwe weendlebe emaphakathi engaletha ukuhlangahlangana okufana neminingithisi kanye nokungasebenzi kuhle kobuso.
Ikankere yesikhumba: Ukubhema akubangi imelamona (ngasikhathi okubulwelwe obubulalako bekankere yesikhumba), kodwana kuphakamisa amathuba wokuhlongakala ngayo (imelamona). Ababhemako godu basengozini emahlangothi-mabili angezelelweko wokuhlaselwa yikankere yamaseli wesikhumba wehlobo le-squamous. Ikankere le itjhiya umuntu anesikhumba esibovu esimarhojani.
Ukubola kwamazinyo: Ukubhema kuthikamezana nokusebenza ngefanelo komlomo, bese kwakheka iplagu enengi ngokwedluleleko, ukuba sarulani kwamazinyo okubangela ukubola kwamazinyo. Ababhemako basemathubeni wokukodwa nengcenye ngaphezulu ekungalahlekelweni mazinyo.
I-emfisema: Ngaphezu kwekankere yamaphaphu, ukubhema kubanga i-emfisema. Lobu bulwelwe bokuvuvuka kanye nokubhoboka kwemigodlana yommoya emaphatjhini, ephungula ikghono lephaphu lokufaka i-oksijini kanye nokuqotha ikhabhondayoksayidi. Emajameni amambi khulu, ithrakheyostomi ivumela isigulani bona siphefumule. Kuvulwa intunja kuqhoqhoqho kanye ne-ventilator ukugandelela ummoya bona uye emaphatjhini (qala isithombe). Ubulwelwe basafuthi bebhronkhathisi (obungakatjengiswa) bakha imileyo yamafinya azele ubovu, okuphelelisa ngokobana umuntu akhohlele kabuhlungu begodu abe nobudisi ekuphefumuleni.
I-ostiyoporisisi: Ikhabhonimonoksayidi okuyitjhefu yerhasi ngobunengi bayo etholakala eentuthwini ekhutjhwa ziimpolopolo zeenkoloyi kanye nekubhemeni igwayi, izibophelela eengazini khudlwana kune-oksijini, iqunte amandla wokuthuthwa kweengazi ezine-oksijini zababhemako, ngamaphesenti ali-15. Emveni kwalapho-ke, amathambo wabantu ababhemako aba ludlana, aphuka msinyazana begodu athatha isikhathi esingamaphesenti ama-80 ngaphezulu kwesijayelekileko ukululama. Ababhemako godu bangahlaselwa lula miraro yomhlana: iphenyo elinye liye laveza bona abasebenzi bamabubulo ababhemako banamathuba amahlanu ngaphezulu wokuhlaselwa ziinhlabi zomhlana ngemva kokulimala.
Amalwelwe wehliziyo: Umuntu munye kwabathathu abahlongakalako ephasini, uhlongakala ngamalwelwe aphathelene nehliziyo. Ukubhema ngikho okumthelela omkhulu wokudala amalwelwe aphathelene neenhliziyo. Lamalwelwe abulala ngaphezu kwesigidi sabantu ngonyaka eenarheni ezisathuthukako. Amalwelwe aphathelene nehliziyo abulala abantu abama-600 000 ngonyaka eenarheni esele zithuthukileko. Ukubhema kwenza ihliziyo bona ibethe khudlwana, kuphakamisa umfutho weengazi begodu kwandisa i-hypertension, imithambo evalekileko begodu lokhu kuphetha ngokuletha amalwelwe wokungajanyelwa yihliziyo kanye nokuthwebuleka kwezitho zomzimba.
Iinlonda zangendeni (ama-alsa): Ukubhema kuphungula amandla womzimba wokulwa namabhaktheriya abanga iinlonda zamathumbu. Kubuye kukhandela ikghono lomzimba lokulawula ama-esidi ngemva kokudla, lokho kudale bona i-esidi idle ithwethwesi langaphakathi lendeni. Ama-alsa wabantu ababhemako alapheka budisi begodu akarhabi aphole ngombana kuhlala kunengozi yokobana angabuya godu.
Imino elahlekelwe mbala wayo: itjhefu esesegeredeni ibuthana eminweni nenzitjheni, yenze bona zibe nombadlana osarulani nokunzotho.
Ikankere yomhlambuluko kanye nokubuya endleleni: Ngaphezu kokwandisa amathuba wekankere yesibeletho kanye neyomhlambuluko, ukubhema kudala imiraro yokubeletha kibomma kanye nokuhlangahlangana ngesikhathi sokuba sidisi nekubeletheni. Ukubhema ngesikhathi usidisi kwandisa amathuba wokubeletha umntwana onomzinjana omncani begodu ongahlaselwa malwelwe esikhathini esizako. Ukubuya endleleni kunamathuba angaba ma-2 ukuya kwama-3 ngaphezulu ebantwini ababhemako, kunalabo abangabhemiko, njengombana abantwana ababelethwa sele bahlongakele ngebanga lokudinywa kwe-oksijini yesana elingakabelethwa kanye nokuhlangahlangana kwekaba okubangwa yikhabhonimonoksayidi kanye nenikhothini etholakala ekubhemeni igwayi. Amatshwayo wokuhlongokala kwamsinyana kwamasana akhambisana godu nokubhema. Ngaphezu kwalokhu, ukubhema kungaphungula amazinga we-estrojini ebanga ukufikelwa sikhathi semenophosi (menopause) ngaphambi kwesikhathi sakhona.
Isidoda esikhubeleko (deformed sperm): Ukubhema kungakhubaza isidoda begodu kulimaze i-DNA yakhona, lokho okungadala ukubuya endleleni nanyana ukubelethwa kwamasana akhubeleko. Amanye amaphenyo athole bona amadoda abhemako asengozini ekulu yokubeletha abentwana abanekankere. Ukubhema kubuye kuphungule inani lesidoda begodu nokukhamba kweengazi ukuya ephondweni lobudoda, lokhu okungabanga bona umuntu abe yikabi. Ukungatholi bantwana kwandile khulu ebantwini ababhemako.
Isoriyasisi: Abantu ababhemako banamathuba wokuhlaselwa yisoriyasisi kabili ukuya kathathu ngaphezulu, okubulwelwe obungathathelwanako bokuvuvuka kwesikhumba okwenza bona silume, sibe nemibala ebovana umzimba woke.
Ubulwelwe be-Buerger: Ubulwelwe be-Buerger obubizwa godu bona yi-thromboangitis obliterans, kuvuvuka kwemithambo ethumela iingazi, imithambo yeengazi, imizwa emilenzeni, khulu khulu, lokhu kudosela ekuphazamisekeni kokukhamba kweengazi. Nangabe lobulwelwe abulatjhwa, bungabanga igangrini (ukufa kwamathitjhu emzimbeni) nokungaquntwa izitho zomzimba eendaweni ezihlaselweko.
Ikankere: Ngaphezu kweengcenye ezima-40 egwayini zitjengiswe bona zibanga ikankere. Ababhemako banamathuba ama-22 ngaphezulu wokungavela ikankere yamaphaphu 16a kunabantu abangabhemiko. Ngokuya kwamaphenyo amanengana, umuntu osele abheme isikhathi eside, usengozini ekulu yokungavela inani leminye imihlobo yekankere, okubalwa ikankere yepumulo (amathuba abuyelelwe kabili ngaphezulu) 16b; ilimu 16c; umlomo, amadlala wamathe kanye nefarinksi (amathuba asi-6 ukuya kuma-27 ngaphezulu); umphimbo (throat) (amathuba ali-12 ngaphezulu); umphimbo (oesophogus); ilarinksi (amathuba ali-10 ukuya ku-18 ngaphezulu); amathumbu (amathuba ama-2 ukuya kuma-3 ngaphezulu); iziso (amathuba ama-5 ngaphezulu) 16d; isinya (amathuba ama-3 ngaphezulu); iphondo lobudoda (amathuba ama-2 ukuya kwama-3 ngaphezulu); ibende (amathuba ama-2 ukuya kwama-3 ngaphezulu) 16e; i-colon-rectus (amathuba ama-3) kanye nentusa (amathuba ama-5 ukuya kwasi-6 ngaphezulu). Amanye amaphenyo abuye athola nokobana kunokuthintana phakathi kokubhema kanye nekankere yamabele 16f.
Iphosta le ivezwa ngabomNyango wezePilo, ithathelwe emikhiqizweni ye-NMH Communications, WHO, Geneva. Lemikhiqizo yavezwa ekuthomeni ngabemagazini i- COLOURS yama- 21, yesikhathi sakaJulayi-Arhostosi 1997.
i Nde04-0029: eng-nd: doh: smoker?
<fn>DAC-NLS. UsenzaBunjaniIsibaw.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ngaphandle kwalokha isibawo sakho nakusingesinqophileko begodu sizaliswe kuhle, umNyango uzakukghona ukwenza incwadakho kamazisi pheze ngeenyanga ezimbili. Nawenza isibawo kufuneka utjengise esibaweni sakho bona uzakukghona ukuzokuthatha umazisakho namkha ufuna uposelwe yena e-adresini yakho na.
Zalisa iforomo le-B1-9 elikhutjhwa ma-ofisi womNyango weeNdaba zeKhaya inarha yoke.
Isitifikethi esikhutjhwe yiHloko yesibhedlela namkha ikliniki lapho wabelethelwa khona.
Beka irasidi lokuvuma njengereferensi ngesikhathi incwadi kamazisi isenziwa.
Bhadela imali yokukhutjhwa butjha ema-R12 begodu ubeke irasidi njengereferensi yangomuso.
Ukubuza bona i-ofisi eliseduze nawe likuphi, thintana ne-ofisi lesifunda endaweni yangekhenu.
<fn>DAC-NLS. UsitholaNjaniIsitifikethiSaka.2007-05-18.nr.txt</fn>
Usithola Njani Isitifikethi SakaMatriki?
Ilwazi lombuso | www.gov.
Usithola Njani Isitifikethi SakaMatriki?
bona abe sezingeni eliphakemeko (HG).
eenqhemeni ezintathu ezahlukene.
ekuhlaleni okungaphezu kwakabili kokutlola.
uGreyidi 12 (ibanga 10).
ilimi langokomthetho ezingeni eliphezulu (HG).
ihlelo lokuya ngantambama (part-time).
Tlola iinhlahlubo zeGreyidi 12.
ivezwe negurandeni langekhenu.
(UmThetho weenKolo zezeFundo eSewula Afrika).
enyakeni otlole ngawo iinhlahlubo zakho.
Lelihlelo lomsebenzi ngelasimahla.
Amaforomo weembawo atholakala eenkolweni.
<fn>DAC-NLS. WsaElNinoDocument.2007-05-18.nr.txt</fn>
Kwangezeleleka elinye iliqha lendima yepumelelo emlandweni wabantu abadala eSewula Afrika mhlazana uMongameli uThabo Mbeki atlikitla umThetho wabaNtu abaDala (umThetho 13 ka-2006) ngo-Oktoba ka-2006. Kwathi nakwethulwa umThethomlingwa walomThetho ePalamende, uNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komPhakathi uDr Zola Skweyiya wayivuma indima eyenziwa mphakathi ekuvikelweni nekuphakanyisweni kwamalungelo wabaNtu abaDala. Wawubuka mbala umphakathi ngesandla sawo ekutlanyweni komThetho lo. Wezwakalisa ithemba lokobana umThetho lo "uzakwenza iqiniso lokobana amalungelo wabaNtu abaDala eSewula Afrika ayavikeleka." Lesisitatimende-ke kufuze bona sithathwe njengegugu elibabalelwa khulu, kiyo yoke incwajana le.
Sikhuluma nje, incwajana yokufundisa nokubandula ngomThetho wabaNtu abaDala seyitloliwe kobanyana izokusiza boke abantu, sekubalwa nabo abaNtu abaDala ngokwabo, ngeendaba eziphathelene nokuluphala, kobanyana umuntu woke azokwazi bona umThetho wabaNtu abaDala lo kufuze uyiphumelelise njani iminqophawo, isizwe ngubani ukuyiphumelelisa, kuphi, nini. Incwajana le godu imumethe nekombandlela elayela umfundayo ukuthi awuzwisise njani, abe awusebenzise njani umthetho lo. Encwajaneni le kugandelelwa khulu ephuzwini lokuthi umthetho lo ulisiza njani ihlelo lokutjhugululwa kweendaba ezimalungana nabantu abadala ukusuka ekambisweni yokutjhiyelana ukuya ekambisweni etjhayelwa ziimfuneko zokuthuthukisa abantu. La kukghonakala khona, kunemifanekiso, amagrafu kunye neenlinganiso zokuthomanisa, ukuqinisekisa bona koke okufundwa lapha kube lula.
Khuyini Okuzakutholwa Mumenzi Womsebenzi Encwajaneni Le?
Imihlobo Yehlathululo Ehlukahlukeneko Esetjenziswe EmThethweni Lo, Kanti Kukhona Namanothi Athomanisako Nahlathululako.
Kokunzinzisa nokukhwezelela ubujamo, ihlalakuhle, ukuphepha nokuvikeleka kwabaNtu abaDala.
Kokuwathathela phezulu amakghonofundwa nokuhlakanipha kwabaNtu abaDala.
Kokukhuthazwa kwabaNtu abaDala ukuba nelizwi nokufaka isandla kilokho okwenziwa emphakathini.
yithathela phezulu indima yesandla sabaNtu abaDala kezamasiko, kezomphakathi nezomnotho.
khuthaza ithungelelwano lokusebenzisana hlangana kweenhlangano ezingasingaphasi kombuso nabanye ababelani emphakathini.
qinisekisa ukutholakala kwelwazi, kwefundo nokubandulwa kwabaNtu abaDala.
Amahlelo wokuvikela nawokukhuthaza, enzelelwe ukwandisa isikhathi sabaNtu abaDala emphakathini sibe side ngokungakghonakalako. Itjhejo lekhaya elizakuvula ithuba lokutjhejwa kwabantu ababogabogako abahlala ekhaya.
Isahlukwesi godu siqalelela nangerherho lomthetho lokubhalisa, lokubeka ilihlo, lokulawula imisebenzi kunye nelokuthwasisa nokuthunyelwa emsebenzini kwabatjheji.
Iinlinganiselo kunye neemfuneko zitjho kuhle bona imisebenzi le kufuze yenziwe njani eendaweni ezihlalisa abantu abalupheleko.
Kutjhejisiswa amagadango wokuqinisekisa ukuvikeleka ngokupheleleko kwamalungelo wezakhamuzi, khulu khulu kuqalelelwe ukuthi ikomidi yezakhamuzi izakusebenza njani.
Irherho lezokuphatha emThethweni lo likhuluma ngokubhaliswa kweendawo zokwenzela imisebenzi, lilayele ikambiso yokuraga imisebenzi yokuphatha, lihlathulule ikambiso yokubeka ilihlo kunye nokuthi abaphathi beendawo zokusebenzela kufuze bazibike njani kuNqgongqotjhe.
Ikombandlela evezwe ngemininingwana yayo yoke kunye namagadango akhambisana nayo kuhlathulula bona abaNtu abaDala kufuze bavikelwe njani, ngaphandle kokuthi bahlalaphi.
Kuvezwa irherhokambiso lokusebenza ngezehlakalo zokuphathwa kumbi, la kukhulunywa khona khulu khulu ngokubikwa kwazo lezizehlakalo zokuphathwa kumbi, kukhulunywe nangokuthi iphenyo kufuze lenziwe njani, kuhlathululwe nokuthi izenzo zobumbi, ngitjho nabenzi bobumbi imbala kufuze babhaliswe kuphi, nokuthi kufuze babhaliswe njani encwadini yezehlakalo zokuphathwa kumbi, kuhlathululwe nangekambiso yezomthetho ekufuze ilandelwe msinyazana nangendlela enetlha ngezehlakalo zokuphathwa kumbi.
Ukusebenzisana kuhle hlangana nabo boke ababelani yona ndima esimelelise lesisigaba.
UNgqongqotjhe unelungelo lokusiphathisa amandla nanyana ngisiphi isiphathiswa emNyangweni wezokuThuthukiswa komPhakathi.
Encwajaneni le, kusetjenziswe ihlathululo efanako naleyo esetjenziswe emThethweni - ngaphandle-ke kokuthi umongo wendaba uveze bona ihlathululo oyiphetheko ihlukile kinaleyo esemThethweni. Kungezelelwe nangamanothi ahlathululako ukulekelela umfundi ezwe ngcono, nokukhanyisa ihlathululo ngconywana.
''Ukuphathwa Kumbi/Ukukhahlunyezwa'' kutjho ukuphathwa kumbi ekukhulunywa ngakho esigabeni 30(2). Igameli lihlathulula isenzo namkha ukutlhogakala kwesenzo namkha ngitjho nokutlhogakala kwesenzo namkha igadango elifaneleko, okungahle kugcine kumlimazile namkha kumbangele ubuhlungu umuntu omdala. Ubunengi bezehlakalo zokuphathwa kumbi kwabantu zenzeka ebudlelwaneni la umuntu alindele khona ukuthembana namkha ukuhloniphana. Ukuphathwa kumbi komuntu buwathinta woke amahlangothi wepilo - ukuphathwa kumbi ngokomzimba, ukuphathwa kumbi ngokweemali, ukuphathwa kumbi emmoyeni kunye nokuphathwa kumbi ngezomseme. Ukuliselelwa nokuphathwa kumbi zizinto ezihlobene ngobuduze. Kanenginengi akusilula ukuhlukanisa hlangana nezehlakalo la umuntu omdala adimeka khona izinto ekuphilwa ngazo kunye nezenzo zabantu ababangela lokho; iimbonelo kunyana umuntu omdala atlhayela ngokudla, anganandawo yokuhlala eyazisako, atlhayela nangezambatho. Kuyenzeka kesinye isikhathi umuntu omdala agcine aziliselela ngokwakhe, nakufumaniseka ukuthi ugcina aphelelwe lithando lokuphila ngenca yokukhahlumezeka emmoyeni. Umuntu nakazakuzwisisa ngokupheleleko ukungaphatheki kuhle, kufuze bona aqale ubujamo bomnotho umuntu omdala akibo epilwenakhe emphakathini - acabange ngobujamo bobuchaka oburhageleko.
''Itjhejo/ukutlhogonyelwa'' litjho isizo umuntu omdala anikelwa lona emzimbeni, engqondweni, ekuphilisaneni kwakhe nomphakathi namkha isizo lezinto eziphathekako anikelwa lona; kilelisizo-ke kubalwa nemisebenzi enqophe ukukhuphula izinga lepilo kunye nelehlalakuhle yomuntu omdala.
''Umtjheji/umtlhogomeli'' kutjho nanyana ngubani onikela omunye itjhejo namkha otlhomela omunye. Umuntu onikela omunye itjhejo loyo kungenzeka ukuthi ulinikela njengomuntu olifundeleko itjhejo asiza ngalo, ngalokho-ke osiza njengomuntu osemsebenzini, kanti ngakelinye ihlangothi kungenzeka ukuthi umuntu onikela itjhejo loyo uzenzela lokho ngokuzithandela kwakhe.
''Itjhejo Lemphakathini Nemisebenzi Esekelako'' litjho nanyana ngiliphi ihlelo ekukhulunywa ngalo esigabeni 11. Imisebenzi le ubunengi bayo ivamise ukuvulwa barholi bomphakathi, ngokulekelelwa ziimfundiswa. Umsebenzi lo hlangana nawo kubalwa okunengana, njengamahlelo wokuphakisa ngokudla, iinqhema zedina, iindawo zemisebenzi ethileko nezitlhogomela abantu abathileko ngeenkhathi zemini, nokudla okuthengiselwa kibomagegangendlwana namkha okukhambe kuthengiswa babantu ngeenyawo, isizo lokusiza abantu ngomsebenzi wekhaya, iintoni (iingadi) zokudla, amahlelo angenisa imali, kunye nokhunye. Itjhejo lemphakathini nomsebenzi wokusekela kutjho nemisebenzi eyenziwa eendaweni zabantu abalupheleko, namahlelo wokwakhelwa izindlu, kodwana ngaphandle kwemisebenzi eyenziwa endaweni yababogabogako.
''UmuNtu omDala obogabogako'' utjho umuntu omdala ofuna itjhetjho ubusuku nemini ngenca yobujamo bakhe bemzimbeni namkha bengqondweni obumenza bona angakghoni ukuzitjheja ngokwakhe.
''UmQaleleli wezamaPhilo'' utjho umqaleleli wezamaphilo ohlathululwe esigabeni 1 somThetho wezamaPhilo ka-2003 (umThetho Namba 61 ka-2003).
''Itjhejo lekhaya'' litjho itjhejo elinikelwe namkha umsebenzi owenzelwe endaweni la umuntu omdala obogabogako ahlala khona, ngaphandle kwendawo eyakhelwe ukuhlala abantu abadala; wenziwa mQaleleli wezamaPhilo kobanyana umuntu omdala obogabogako loyo azokuledlha, ahlaliseke, ipilwakhe yomzimba ibe ngenesithunzi. Itjhejo lekhaya lingenziwa babantu abafundiselwe ukwenza lokho, namkha lenziwe babantu nje abangakafundiselwa lokho. Itjhejo lekhaya liqakatheke khulu, ngoba lenza abantu abadala baphile isikhathi ngokungakghonakalako emphakathini. Umsebenzi lo uvamise ukwenzelwa eendaweni ekwenzelwa kizo imisebenzi, neendaweni ezitlhogomela abantu abathileko ngeenkhathi zemini, neenqhemeni zedina namkha eendaweni ekuhlalwa kizo namkha wenziwe batjheji bangeqadi.
''UmuNtu omDala'' utjho umuntu oneminyaka yobudala ema-65 namkha engaphezu kwaleyo nakube mumuntu omduna, bese utjho umuntu onama-60 weminyaka namkha ngaphezu kwalokho, nakube msikazi. Ihlathululo le iyindabapikiswana, begodu abanengi bayibona njengehlathululo ebandlululako. Kulindeleke bona kuzakhe kuqiniswe imizamo yokubuthana kusekelwanwe kobanyana kulungiswe lokhukutjhiyana kwabantu ngobulili kilehlathululo. Kodwana-ke ngoba kurhulutjhelwe ukusiza abantu abadala, abantu abaduna bavunyelwe ukusizwa ngitjho nanyana bangakayihlanganisi iminyaka ema-65. Kesinye isikhathi ngitjho nabantu abangaphasi kweminyaka ema-60 bangafakwa erherhweni labantu ekufuze benzelwe imisebenzi.
''Indawo Yokuhlala/Ikhaya Labantu Abadala'' itjho umakho namkha noba kungaba ngisiphi esinye isijamiso esisetjenziselwa ukuhlalisa abantu abadala imini nobusuku, bebenzelwe imisebenzi abenzelwa yona khonapho. Isijamiso ekukhulunywa ngaswesi kungaba nanyana ngisiphi isijamiso esisetjenziselwa ukwenzela abantu abadala izenzelwa zabo nesisetjenziselwa ukuvikelwa kwabo.
"Ipilo Esekelweko" etjho ukunikelwa kwendawo yokuhlala neminye imisebenzi yokusekela enjengokuphiwa ukudla, itjhejo lekhaya, izinto zokukhamba, itjhejo leenhlahla zokwelapha, njll.
"Amabhodinghawuzi", okuligama elisetjenziselwa ukuhlathulula iindawo eziphethwe babantu ngamunye ngamunye namkha iinkampani noma iinhlangano zangeqadi ukuhlalisa nokutjheja abantu abadala, kodwana ngomnqopho wokwenzaa imali, kanenginengi.
"Amahlelo Wezindlu" namkha "Umthunzana Wezindlu", otjho iindawo lezo ezakhelwe ukuhlalisa abantu abadala, la bathola khona ukudla, nezinto zokukhamba, bathole nethuba lokuhlangana nabanye abantu.
"Iindawo Zokuluphalela" ziindawo ezakhelwe ukuhlalisa, nokutjheja, nokusebenzisa amahlelo wokukhuthaza ukuziphilela umuntu ayedwa.
''Itjhejo Lokuphumuza'' litjho umsebenzi wokusekela owenzelwa umuntu omdala obogabogako nomqaleleli wezamaphilo, kobanyana azokuphunyuzwa emthwalweni wokuqalelela ipilo yomuntu omdala loyo. Lokhu-ke kungatjho itjhejo lesikhatjhana, izinto zokukhamba kunye nendawo yokuhlala yesikhatjhana.
''Umthunzi'' utjho umakho namkha indawo eyakhiweko esetjenziselwa ukuvikela nokuhlalisa isikhatjhana abantu abadala abafuna ukutlhogonyelwa nokutjhejwa qala okutshwaywe ngaphasi kwe 'ndawo yokuhlala'.
''Isisebenzi Somphakathi'' sitjho umuntu orejistarwe njesisebenzi somphakathi ngaphasi kwesigaba 17 somThetho ka-1978 weenSebenzi zomPhakathi (umThetho Namba 110 ka-1978), kanti-ke umuntu loyo kufuze ukube usebenza embusweni namkha abe lilungu elirejistariweko lehlangano yezehlalakuhle. Esigabeni 22, kunombandela obekiweko othi: " umuntu okhethiweko" angathunywa ukuvakatjhela indawo yokuhlala kobanyana ayokwenza imisebenzi ethileko.
''UmThetho lo'' utjho nanyana ngimuphi omunye umthetholawulo.
"Ininondala" ligama elisetjenziselwa ukuhlathulula izenzo zokubandlululwa kwabantu ngenca yobudala babo.
"Iinsiza" Leli ligama elihlathulula iinsiza eziphathekako ezenzelwe ukusiza umuntu omdala ongakghoniko ukwenza izinto ezithileko ngenca yokukhubazeka, ukuthi akghone ukuziphilela ngaphandle kokulekelelwa Iintulo zabakhubazekileko (-ama-wheelchair,) iinsiza zokukhamba, izinto zokubambelela namkha zokuhlabelela ngezinye zeembonelo zalokhu.
UmThetho wabaNtu abaDala kufuze bona uqalwe ngokuphelela kwawo. Ngalokho-ke kuqakathekile ukuthi wazi bewuzwisise ihlathululo yamagama asetjenziswe lapha nokuthi ihlathululo yamagama ahlukileko isebenzisana njani iyodwa. Ikghono lakho lokuhlanganisa nokuthomanisa ihlathululo yamagama lizakusiza ukghone ukuwusebenzisa ngcono umThetho lo, ngaleyindlela-ke ube ukghone nokwenza umsebenzi ongcono.
Limuka-ke nokobana amagama akhamba akhambe anande atjhuguluka ngokukhamba kwesikhathi. Ngalokho-ke kuqakathekile bona uthomanise amagama asetjenziswe emThethweni lo namagama asetjenziswa wokemalanga nakwenziwa imisebenzi eyenzelwa abantu. Isibonelo kungaba ligama elithi 'Isiqhema Sedina', elisatjenziswa khulu ekorweni yokwenzelwa kwabaNtu abaDala imisebenzi. Nawungakghona ukubona isiqhema sedina njengeziko lokwenzelwa imisebenzi, uzakuphumelela ukuhlanganisa indlela ekwakucatjangwa kubonwa ngayo izinto ngeminyaka eyadlulako, nendlela ekucatjangwa nekubonwa ngayo izinto namhlanjesi.
Incwajana le imthetho wabantu abadala owenziwe lula, kobanyana ukuzokuveza ihlathululo efanako, ngalokho-ke ube usetjenziswe ngokufana. Incwajana le yenzelelwe boke ababelani abanesandla emisebenzini eyenzelwa abantu abadala, ukusukela etjhejweni lemphakathini ukuya etjhejweni elenzelwa endaweni la bahlala khona abantu abadala. Incwajana le godu ingasebenza njengekombandlela ehle ebantwini abadala nemindenini yabo, nabafuna itlhadlhulo ethileko malungana nabo abantu abadala, kanti godu ingaba yikombandlela ehle ekuphandlululeni abantu abadala ngamalungelwabo ngokomThetho. Ikombandlela le kufuze ifundwe ngokuthonyaniswa neminye imitlolo yomthetho embadlwana elawula izenzelwa zabantu abadala, ubuhle obenzelwa abantu abadala kunye nevikeleko elenzelwa bona abantu abadala. Kuqakathekile godu nokuthi ifundwe izwakale kuhle neminye imitlolo yomthethokambiso emalungana neendaba zokuluphala.
Ukwakha ihlathululo yeminqopho yomThetho wabaNtu abaDala.
Ukwazi bona msebenzi kabani ukuphumelelisa nokusebenzisa umThetho lo, nokuthi kufuze kwenziwe njani lokho.
Ukuhlahla indlela yokuzwisisa imibandela yomThetho lo.
Ukuveza nokuphakamisa ikambisolawulo ezakulawula umThetho lo.
Unqopheni UmThetho Lo?
Nokukhambisa ngomthetho nokuphatha umsebenzi wokukhandela ukuphathwa kumbi kwabantu abadala.
Umnqopho womThetho lo usemBikweni kaRhulumende ohlathulula ngezokuThuthukiswa komPhakathi, nesimemezelweni se-African Union ngezokuLuphala, kunye nemTlameni wamaGadango ngezokuLuphala eSewula Afrika.
UmThetho lo uveza okurhulutjhelwe yidemokhrasi nokuhlonitjhwa kwepilo yomuntu, njengoba kusitjho umThethosisekelo weSewula Afrika.
UmThetho lo ulawula ukutjhugululwa kwemisebenzi eyenzelwa abantu abadala ekambisweni yakade kuyiwe ekambisweni yokuthuthukisa umphakathi.
UmThetho lo uveza nesibopho sokulungisa ubumbi bayizolo nakuthangi, ngokuveza iinjamiso neendlela zokwakha ipilo engcono kibo boke abantu abadala eSewula Afrika.
Kokuphela, umThetho lo uthatha ubujamo bangabomu ekukhandeleni ukuphathwa kumbi kwabantu abadala.
Kufuze Usetjenziswe Njani UmThetho Lo?
Isigaba 3 somThetho lo sitjho kuhle ngaphandle kokurhiniza ukuthi kumsebenzi osibopho kiwo woke amakoro wombuso ukuphumelelisa nokusebenzisa umThetho lo ngendlela elungelelweko nefanako. Amakoro wombuso lawa-ke makoro anjengoRhulumende omKhulu, naboRhulumende beemFunda, neKoro ephethe iindaba zomphakathi wendawo, woke aphethene nomthwalo wokwenzela abantu abadala imisebenzi ekufuze benzelwe yona.
Woke amakoro wombuso kufuze athathe amagadango afaneleko ngokusemandleni apheleleko wemithombo yamandla ekhona, ukulekelela ukuphumelelisa iminqopho yomThetho lo, ngokuqalelela iimfuneko zomphakathi nezomnotho ekufuze bona zitjhejwe.
UmThetho lo ufuna zoke iinjamiso, zembusweni nezingasizo zembusweni, bona zivume ukuthwalisana umsebenzi wokuphumelelisa iminqopho yomThetho lo.
Ukuqakatheka kwemisebenzi eyenzelwa abantu abadala ehlelelwe kuhle, yalungelelwa kuhle kuyisika yalomThetho. Lokhu-ke kufuna bona iimfuneko zabantu abadala ezenziwa ntanzi zikhethwe bezilanyaniswe kuhle, begodu nemisebenzi eyenzelwa abantwaba nayo kufuze bona ikhambisane neemfunekwezi. Kuqakatheke khulu ukuthi abantu abadala abaneemfuneko ezinengi khulu batjhejwe ntanzi ngendlela ehlelekileko.
Isiqhenyana Esihlangene Ngezomphakathi sihlanganyelwe ziinjamiso zamakomidi wayo yoke imiNyango yemBusweni enomsebenzi ofanako namkha ohlanganyelweko wabantu abadala.
Hlangana nemiNyango le kubalwa umNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi, kubalwe umNyango wezamaPhilo, womThethobulungiswa, wezamaPholisa, wezangeKhaya, wezaboRhulumende beeNdawo, wezeeNarha, wezeeMali, wezokuThutha kunye newezokuLima.
IKundla YabaNtu AbaDala ESewula Afrika -- i-South African Older Person's Forum - isijamiso esingasi ngaphasi kombuso, esijamele iinrhuluphelo nelizwi labantu abadala, kanti amalungwaso bajameli beenhlangano zabo abantu abadala kunye neenKundla zeemFunda ngeemFunda.
Iinkundla zeemFunda zabaNtu abaDala zijamele ilizwi labantu abadala, kanti zingasiza nekukhetheni iimfuneko ezifuneka ntanzi, nekukhuthazeni ukuhlela okuhle, nekulinganiseni izenzelwa kunye nekulungeleleni yoke imisebenzi eyenziwako ngendlela engcono.
IKomitjhini YamaLungelo WobuNtu ESewula Afrika inamandla wokulungisa iimfuneko zamalungelo wobuntu ebantwini abadala, ibe ithathe namagadango afaneleko.
I-Walter Sisulu Institute of African Ageing, eYunivesithi Ye-Cape Town.
Isigaba 4 sithi amalungelo asemThethweni lo angezelela lawo akuVikelamalungelo, isaHluko 2, emThethwenisisekelo weSewula Afrika.
Amalungelo wabantu abadala kufuze bona ahlonitjhwe abe aphakanyiswe ngizo zoke izakhamuzi zomphakathi, sekubalwe nazo zoke iimphathimandla nabasebenzi bawo woke amakoro wembusweni.
UmThetho lo ubopha abantu bomphakathi kunye nabantu abajamele iinhlangano. Ngabantu bomphakathi kutjhiwo boke abantu abanelitho abalenzako ebantwini abadala, ngesibona namkha ngokwemisebenzi abayisebenzako.
Ikambisolawulo evezwe emThethweni lo yengama yoke imithetho ephathelene nabantu abadala, nayo yoke ikambiso, izenzo kunye neenqunto eendabeni eziphathelene nabantu abadala.
Ukuhlonitjhwa, ukuvikelwa, ukuphakanyiswa kunye nokugcwaliswa kwamalungelo wobuntu wabantu abadala kunye neenrhuluphelo zabo ezihle.
Ukuwahlonipha nokuwanikela indawo amalungelo walabo abenzelwa imisebenzi, ukuba nendlela eyaneleko yokuthola imininingwana yelwazi neyokuthathwa kweenqunto. Amakomidi wezakhamuzi ezibajameli ngiwo ekufuze kuvele wona ntanzi ngaphambi kwakho koke okwenziwako.
Abantu abadala kufuze bavikelwe ekubandlululweni nanyana ngayiphi indlela njengokuthi nje babandlululwe ngenca yobujamo babo emphakathini, namkha babandlululwe ngenca yomhlobo wabantu abangiwo [ubuzwe] namkha babandlululwe ngenca yobuqhwala abanabo.
UmThetho lo ubawa boke abantu abanelitho abalenzako ngeendaba zabantu abalupheleko bona bakhambe indlela yokubuyisana neyokurarulula imiraro, kunobanyana basebenzise iindlela zenturhu nephehla. Ukudlula lapho, umThetho lo ufuna nokobana kulingwe ngawo woke amandla ukubalekela ukuriyada kokuthathwa kwegadango namkha kwesiqunto esifaneleko, njengoba phela abantu abadala basebujameni obunikelelako nje. UmThetho lo ulayela bona boke labo abenzelwa imisebenzi (izenzelwa), kufuze bona bathole ilwazi ngaphandle kokuliywa, bangene nangaphandle kokuliywa emahlelweni wokuthathwa kweenqunto. Iinjamiso ezijamele amalungu/izakhamuzi ziqakatheke khulu malungana nalokhu.
Amarherho wezomthetho angaba nobuthobothobo obudondisako ngasikhathi.
Ukubogaboga kwabantu abadala, khulu khulu ukubogaboga ngengqondo.
Ivalo lokuthuselwa nelokulahlekelwa kusekelwa mndeni.
Ukutlhoga ilwazi komuntu owenzela abantu abadala imisebenzi, lokuthi kufika njani, kwenzeni ukuluphala emunwtini, kunye nokukhahlunyezwa kwabo abantu babadala.
Ukuziliselela kunye nokuvumela ukukhahlunyezwa kesinye isikhathi kwenza kube nzima ukuthatha igadango lamsinyana.
Ukungakwazi ukufunda nokutlola.
Amasiko angahle alele ukuthathwa kwamagadango athileko.
Iinqinteliso zebhoduluko - ubude bebanga, ukungangeneki kwendawo.
Iinrhuluphelo ezinento eziyiqotheleko.
Ngiziphi Iindaba Eziqakathekileko Ngaphasi Kwesahluko 1 Ekufuze Ukwazi Ukuziphumelelisa?
Isibopho ekungeze kwaphikisanwa ngaso sokuphakamisa nokuvikela isithunzi, ubugugu kunye namalungelo wobuntu wabantu abadala.
UmThetho lo emtlameni wehlelo lokubethwa komthetho, ophethe nolawula koke okwenziwako neenqunto ezithathwako ngabantu abadala.
Ukuthi abantu abadala kufuze bona bathathwe njengabantu abaligugu emndenini nemphakathini abahlala kiwo.
Ukuthi umThetho lo ufuna igadango eliveza imiphumela ukuvikela abantu abadala kobana bangakhahlunyezwa, bangaliselelwa namkha kudlalwe ngabo.
Ukuthi kiyo yoke imisebenzi eyenzelwa abantu abadala, ngaphandle kokukhetha bona bahlalaphi, namagadango athathwako kunye namahlelo alandelwako enzelelwe ukuqinisekisa bona ayandiswa amathuba wokuba kwabantu abadala nelizwi eendabeni zabo.
Sinikela uNgqongqotjhe amandla wokulayela indlela nezinga ekufuze kuhlathululwe ngayo izinga elifaneleko lemisebenzi engenzelwa abantu abadala.
Sivula ithuba lokwakhiwa kwekomba yokubeka ilihlo phezu kwemisebenzi eyenzelwa abantu abadala.
Siphakamisa amalungelo wabantu abadala wokuhlanganyela kizo zoke izenzelwa.
Siphakamisa isekelo ekufuze linikelwe abanye abantu ngaphandle kweenqhema zesithathu, nakunikelwa abantu abadala izenzelwa zabo.
Sibeka ikombandlela yendlela izenzelwa ekufuze zikhanjiswe bezinikelwe ngayo abantu abadala.
Ziqakatheke khulu izenzelwa ezinzinze emphakathini.
Nokuqinisekisa bona ilwazi liyatholakala lapho libulungwe khona; lokho-ke kwenziwa ngokuthi abantu abadala bafundiswe.
Nokuqinisekisa bona amalungelo wabahlali beendawo zabantu abadala avikeleka ngokupheleleko, nokuqinisekisa bona abantu abadala nabo bahlanganyela ngokupheleleko emsebenzini ekufuze bahlanganyele kiyo, njengoba kusitjho umThethosisekelo weSewula Afrika.
IsiGaba 8 somThetho sithi uNgqongqotjhe, ngokubambisana noNgqongqotjhe wezeeMali, banganikela abenzi bezenzelwa zabantu abadala imali. Ubunengi balababenzi bezenzelwa ziinhlangano ezingasizombuso (ama-NGO), nama-FBO kunye nama-CBO. Umsebenzi lo-ke uzakuragwa nguRhulumende omKhulu kunye naboRhulumende beemFunda.
Kilesisigaba, abenzi bezenzelwa babizwa ngokuthi baziinQhema zesiThathu, ngoba hlangana nabo kubalwa abantu ngamunye ngamunye kunye neenhlangano ezenza izenzelwa, ukube kanti azisebenzi ngaphasi komBuso.
IinQhema zesiThathu ezenza izenzelwa zinganikelwa imali yiPalamende eyibekele ukuraga yona imisebenzi yezenzelwa.
Nokho-ke imali ekhutjhwako izakukhutjhwa kwaphela emveni kobana sekutholakele ubufakazi beemfuneko nebezenzelwa zabantu abadala, ngokukhambisana nemisebenzi yantangi ebekwe mbuso.
Umbuso uzakutlikitla isivumelwana sokusebenzisana nabenzi bezenzelwa ngokwemibandela ebekiweko, ukwenza iqiniso lokuthi imisebenzi ekufuze yenziwe nangambala iyenziwa. Imibandela yalomlayelo uzakuvezwa kumiThetholawulo.
UmNyango uzakubuye ubeke imibandela yokuthola nokusebenzisa iimalil ezibuya embusweni. Imibandela leyo izakulawula iindlela zamambala zokulawulwa kweemali, nemibandela nekomba yokulandelela ukusetjenziswa kweemali ngokwekambiso namazinga afaneleko wokwenziwa kwezenzelwa, njengoba kusitjho imithetholawulo yezeeMali.
UmBuso uzakubuye ubeke neendlela zokusiza la iinqhema zesithathu zibhalelwe khona, kobanyana zizokukghona ukukhambisana nemibandela ebekwe ngehla le. Iindlela zokusizezi zizakuhlathululwa kumiThetholawulo, ngokukhambisana nekambisolawulo yezokuphatha kezomthethobulungiswa.
Ikambiso epheleleko yezenzelwa iyisika - ikambiso la kutholakala khona izinto zoke.
Izenzelwa zabantu abadala zizakwenziwa ngokulandela ikambiso namazinga welizwe loke.
Isekelo leemali linganikelwa iinqhema zesithathu kobanyana zenzele abantu abadala izenzelwa.
4. Ukusebenzisana hlangnana kombuso nekoro yangeqadi yokwenza izenzelwa kumumethwe mThetho, begodu kufuna ukuzinikela okungako kokuphumelelisa iminqopho yalomThetho. Isebenziswana elihlangana kwamakoro ngamakoro kufuze bona litjhejwe ntanzi.
Umuntu omdala, ilungu namkha isakhamuzi, woke amehlo aphezu kwabo kilesisahluko, ngokulawulwa kwekombandlela ehlathululiweko.
and requires equal commitment to attaining the goals of this Act. Inter-sectoral collaboration must receive priority attention.
hand of specifically defined guidelines.
Ihlathulula amalaungelo wabantu abadala malungana netjhejo lemphakathini nesekelo lakhona.
Kuhlathulula umhlobo wetjhejo lemphakathini nemisebenzi yesekelo lekhaya ekufuze yenzelwe abantu abadala.
Kuhlathulula imibandela yokuraga umsebenzi wokutjheja nokusekela abantu abadala emphakathini.
Kuhlathulula bona ngubani ekufuze enze umsebenzi wokutjheja nokusekela abantu abantu abadala ekhaya.
Kuhlathulula ikambiso yokubeka ilihlo neyokulinganisa itjhejo nesekelo elenzelwa emphakathini.
Itjhejo nesekelo elenzelwa emphakathini azange urhulumende akunikele itjhejo elaneleko ngaphambi komnyaka ka-1994, njengoba phela ngesikhatheso imithethokambiso yokutjhejwa kwabantu abadala yayiqale khulu ukutjheja iindawo ezakhelwe abantu abadala kunokutjheja abantu abadala ngokwabo ngamunye ngamunye. Kungokokuthoma elizweni lekhethu ukuthi kube nomthetho oqalelela ukutjhejwa nokusekelwa kwabantu abadala basemphakathini lapho bahlala khona.
Isendlalelo sokwenzelwa kwabantu abadala izenzelwa sesinabile, ngalokho-ke nezenzelwa ngokwazo sezenzelwa abantu abanengi.
Abantu abadala bazakukghona ukuhlala emphakathinabo isikhathi eside ngokungakghonakalako.
Ukutjhejwa kwabantu abadala sekumsebenzi wazo zoke izakhamuzi.
Isigaba 10 somThetho wabaNtu abaDala sihlathulula bona boke abantu abadala banelungelo lokuhlanganyela kikho koke okwenzeka nekwenziwa emphakathini.
Ukutjhejwa nokuvikelwa mndeni nomphakathi, ngokwekambiso yamagugu wamasiko.
Ukwenza iqiniso lokobana labo abenzelwa izenzelwa balithola loke ilwazi ekufuze balithole, babe bangene ngokupheleleko ekuthathweni kweenqunto.
Atjho Ukuthini Amagugu Wamasiko Womphakathi?
Amagugu wamasiko atjho ikolelo, indlela yokucabanga nokubona izinto, nendlela yokuziphatha elawulwa mndeni othileko nesiko elithileko. Ukuthathelwa phezulu nokuhlonitjhwa kwamagugu wamasiko, wekolo nawemikghwa kusisekelo esiqinileko sokwenzelwa kwabantu abadala izenzelwa. Lokhu-ke kungakhambisana nekambisolawulo yeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngabantu abadala ekwavunyelwana ngayo ngomhlaka 16 kuDisemba ngo-1991 - Ikambisolawulo le ihlonyelelwe khonapha.
Amahlelo wokuKhandela nokuKhuthaza atjho: Ukwenza abantu abadala bakghone ukuphila ngesithunzi, bangakhahlunyezwa emphakathini, kukhunjulelwe ukutjhejwa kwabo mndeni, bakghone nokuthola izenzelwa ezibafaneleko, bakghone nokutlhogonyelwa ngezamaphilo, babe nendawo yokuhlala, bathole ukudla, babe nabantu abahlalisana nabo, kuvinjelwe godu nokuthi bangathomi ukubogaboga nokukhubazeka ngaphambi kwesikhathi.
Iminqopho yamahlelo la kukwenza iqiniso lokobana abantu abadala bakghone ukuhlala bazenzela abakghona ukuzenzela khona, baphile nangesithunzi isikhathi eside ngokungakghonakalako emphakathini.
Angenzelwa Kuphi Amahlelo Wokukhandela Nokukhuthaza?
Woke amahlelo la enziwa emphakathini. Lapha-ke kungasetjenziswa iindawo zomphakathi, njengamaholo, amaklinigi, iindawo zokuhlanganela, amasonto kunye neenkulisa. Izenzelwezi-ke zivamise ukwakhiwa babantu abadala ngokwabo, imindenabo kunye nezakhamuzi ngokusekelwa barholi bendawo. Aborhulumende bendawo banomsebenzi oqakathekileko abawenzako ekuvulweni kweendawezi. Kezinye iindawo, iinhlangano esele zinzinzile nazo ziyawulekelela umphakathi osatjhiyekileko ngendima yetuthuko ukuthi ukghone ukwakha nokwenza imisebenzi ethileko eyenzekwa umphakathi. Lelihlelo-ke libizwa ngokuthi yihlanganyelambili.
Iinqhema Zamadina: Ziphakisa ngokudla, zakhisane isikhozi, ziphe netjhejo lekhaya, zibuye zilekelele neendaweni zesizo ezisakhiwako.
Amaziko Wezenzelwa: Amaziko la enza imisebenzi epheleleko, engahle ibale nayo yoke le ebalwe ngehla. Amaziko wezenzelwa angabuye asebenze njengendawo la izenzelwa zingahlanganiselwa zilungelelwe khona.
Iinkulisa ezenza imisebenzi efana neyamakhretjhi: zipha ukudla, ziphe itjhejo, zilekelele ukwakhisa isikhozi, zisize ngezinto zokukhamba.
Ukuhlonyiswa Ngamandla Womnotho. Lokhu-ke kwenzelelwe ukukhuthaza namkha ukusiza abantu abadala baphakamise ilwazi nobujamo babo beemali ngamathuba weemali namkha wezetuthuko namkha ngokuphakela ilwazi nokubandulwa.
Amabhizinisi wekhaya, iintoni (iingadi) zokudla, kunye nefuyo engasi yinengi khulu ngezinye zeembonelo. Lokhu-ke kuhlanganisa nokuvulwa kwamathuba wemisebenzi.
Ukuluphala Okumajadu. Indabakulu lapha kukwenza abantu abadala baphile ngcono, bangathembeli khulu embusweni, nemndenini kunye nemphakathini: Lokhu-ke kungakghonakala ngokupha abantu abadalaba ilwazi, bafundiswe izinto ezithileko, bakhuthazwe nokuphila ngemikghwa emihle yezepilo.
Ukuvula Amathuba Wokuzigedla Kusese Yingcenye Yokuluphala Okumajadu. Umnqopho walokhu kukwenza abantu abadala bahlale bamajadu, futhi baphile kuhle nemzimbeni, isikhathi eside ngokungakghonakalako. Koke lokhu-ke kufuze bona kukhambisane neemfuneko zabo, neenrhuluphelo namagugu wabo wamasiko kunye nobujamo babo bepilo yemzimbeni nengqondweni. Isibonelo semisebenzi yokubenza bahlale baphile kuhle, kulula umzimba kunye nokwenza imisebenzi efuna ukusebenza kwengqondo.
Ukusabalaliswa Kwelwazi, Ifundo Nokuthotjwa Umkhumbulo, njengalokhuya umuntu nakanomulwana wentumbantonga namkha nakangenwe ngiso isifo sentumbantonga ngokwaso, ukutjhejwa kweentandani, isifo sokuluphala ngengqondo esibizwa ngokuthi yi-Alzheimer's, isifo sokurarana kwengqondo kunye nezenzelwa zamaphilo nezesizo elirhabako umuntu angeze aphila ngaphandle kwazo.
Umnqopho lapha kukwenza abantu abadala bahlale banelwazi, kobanyana bazokukghona ukuzenzela izinto, bangathembeli khulu kabanye. Ilwazi elisabalaliswako kufuze bona libahlomise ngamandla welwazi abantu abadala.
Ukudla okunezakhamzimba, imikghwa yokuphila, izifo, ukulula umzimba, ukutholakala kwemithombo yamandla kunye namalungelo wobuntu zizinto ekufuze bona ziqalelelwe khulu khulu.
Ifundo Nokuthwasiswa Kuthathwa Njengamaphuzu Aqakatheke Khulu.
Kufuze ivule namathuba wokuthola ilwazi namakghonofundwa azakuphakamisa izinga lepilo yabantu abadala. Ukudlula lapho, kufuze ilekelele nabantu abadala ukuthola amakghonofundwa nelwazi elingatjhugululwa libe mahlelo wokuzingenisela imali. Njengoba abantu abadala abangakwaziko ukufunda nokutlola babanengi kangaka nje, kufuze bona kuqalelelwe amahlelo wokubafundisa ukutlola nokufunda. Ifundo godu iyindlela ehlelekileko yokufundisa abantu ukuyenza kuhle nangepumelelo imisebenzi ethileko emphakathini, njengamakghonofundwa wokuphatha iincwadi zeemali, ukuhlela kuhle, ukubamba nokulawula imihlangano, njll.
Kuqakathekile Ukuthi Kube Namahlelo Wokuthoba Abantu Abadala Imikhumbulo, kobanyana azokusiza labo abangahle babe nemiraro epilwenabo, njengokuthi nje bayakhahlunyezwa, bayaliselelwa, banesizungu, babhujelwe (abasenabo bemakhabo), banomraro weemali, bayagangelwa, bayaninwa, abaphathani kuhle nalabo abezwana nabo (abalingani babo).
Izenzelwa ZoMoya, Zamasiko, Zokwelapha, Nezomphakathi.
Umnqopho lapha kuvumela abantu abadala bona bahlanganyele nanyana ngubani abathanda ukuhlanganyela naye ngananyana yini, nokukhandela ukubandlulwa kwananyana ngekwamuphi umhlobo, kunye nokuthabela ukuhlanganyela nabanye kikho koke okubathabisako.
Kuqakatheke Khulu Ukuthi Abantu Abadala Banande Baphiwa ukudla Okunezakhamzimba. Umnqopho lapha kuphendula iimfuneko zokudla kwabantu abadala okunezakhamzimba, kobanyana kuzokukhandeleka izifo ezingaba khona, nokubogaboga kunye nokuluphala phambi kwesikhathi. Abantu abadala nabaphiwa ukudla kufuze bona kuqalelelwe.
Abantu abadala kufuze bona bakhuthazwe ukuba nesandla nabo nakuphekwako namkha nakuphakululwako.
Ukukhuthazelwa Kwamakghonofundwa Namandla Wokuphilisa.
Umnqopho lapha kunikela abantu abadala ithuba lokobana bathole eminye imithombo yokuzenzela imali, kobanyana bazokwazi ukuzondla nokondla imindenabo - iintoni zokudla, ukufuya.
Ukwenza Imisebenzi Yetjhejo Neyokuhlenga, Kobanyana Abantu Abadala Bazokuhlala Baziphilela Ngaphandle Kokuyama Kabanye Abantu Emphakathini. Umnqopho lapha kunciphisa amathuba wokugula namkha ukungaphatheki kuhle emzimbeni okungahle kuliye abantu abadala bangakghoni ukusebenza ngaphandle kokuyama kabanye abantu. Hlangana nemisebenzi le-ke kungabalwa nokwelatjhelwa isitrowugu, nokulatjhelwa ukusebenza kuhle kwezitho zekulumo, kunye neenqhema zokusekelana kwabantu abanesifo sesitrowugu.
Ukutholakala Kwezenzelwa Zakwamasipaladi Zasimahla Ebantwini Abadala Abatlhogileko. Umnqopho lapha kukwenza abantu abadala bakghone ukuthola izenzelwa zasimahla ekufuze bazithole, kobanyana bazokukghona ukuziphilela ngaphandle kokuyama komunye umuntu isikhathi eside ngokungakghonakalako. Ukuthi abantu abadala bakghone ukwenzelwa lemisebenzi enje-ke, kufuze bona kube nokusebenzisana hlangana nabo nomasipaladi namkha uRhulumende weNdawo yalapho.
Ukwakhiwa Nokulungiselelwa Kokusetjenziswa Kweendawo Zezinto Zoke Babantu Abadala. Ekuwona mnqopho omkhulu lapha kukwakha isijamiso sethungelelwano lokusebenzisana emphakathini, la abantu abadala bazakukghona khona ukuthola zoke izenzelwa eziyisika ndawoyinye.
Amahlelo Wokuthuthukisa Nokutjheja Umphakathi Alungelelweko, njengabomagegangendlwana abaphakisa ukudla, itjhejo elenzelwa ekhaya, imisebenzi yokusiza ngemiraro yomzimba, njll. Umnqopho lapha kusiza abantu abadala ngehlelo elilungelelweko lokubatjheja nelokubenzela imisebenzi yetuthuko kobanyana bazokukghona ukwandelwa mahlelo wetjhejo abangazikhethela kiwo kobana bazokukghona ukuphila ngaphandle kokuyama kabanye abantu.
Lokhu-ke kufuna bona abenzi bemisebenzi/bezenzelwa ngokwahlukahlukana kwazo basebenzisane, basekelane, babe babelane nangeendawo zokusebenzela neensetjenziswa.
Amahlelo Ahlanganisa Iinzukulwani Ezihlukahlukeneko, Njengamahlelo Wetjhejo Wabantu abadala/Wabantwana, Imidlalo, Isekelo Nefundiso Ngelwazi Nemikghwa Yabantu Bendawo.
Umnqopho lapha-ke kukhandela isizungu nokukhetheka kwabantu abadala emphakathini, nokutjengisa bona ukukhula komuntu kuyinto ehle, kunye nokudlulisela isizukulwani esitjha amagugu wamasiko nelwazi lokuhlakanipha kwabadala.
Yini Okuqakathekileko Ekufuze Kwaziwe Ngamahlelo Wokukhandela Nawokukhuthaza?
Lokhu esiqeda ukukutjho ngehla kusitjengisa ukunaba kwamathuba wamahlelo wokukhandela nokukhathaza angenziwa ngilabo abenzela abantu abadala imisebenzi/izenzelwa. Umnqopho wakho akusikho ukwenza umenzi wemisebenzi/wezenzelwa munye tere enze yoke imisebenzi etjhiwoko, kodwana umenzi wemisebenzi/wezenzelwa munye angaqalana nomsebenzi munye namkha embadlwana la anelwazi elidephileko khona, kuye ngeemfuneko zabantu abadala abenzelwa imisebenzi leyo, kuye nangokutholakala kwemithombo yamandla. Kungcono khulu nakulandelwa indlela yokuthi imisebenzi/izenzelwa zoke zitholakale ndawonye. Lokhu-ke kutjho ukuthi iinhlangano zendawo ezisebenzisanako zilungelela zihlanganise imisebenzazo, neziwathathela phezulu amahlelo wetjhuguluko, kuzakuvamisa ukuqalwa zona nasele kufuneka ezizakwenza umsebenzi zithokozwe ngemali. Kuzakubekwa imibandela yamazinga aphasi ekufuze kusetjenzelwe phezu kwawo nakwenziwa imisebenzi le; lokho-ke kwenzelelwa ukwenza iqiniso lokobana kuzokuba namahlelo wokukhandela nokukhuthaza kizo zoke iindawo, kizo zoke iinyingi nakiwo woke amaphrovinsi/iimfunda.
Umnqopho wehlelweli kukwenza iqiniso lokobana abantu abadala ababogabogako abangakwazi ukuzenzela, bathola itjhejo nesekelo elaneleko basemakhaya, kobanyana bazokwazi ukuhlala khona emakhayapho nemphakathini abajayele ukuhlala kiwo. Eqinisweni, lokhu kutjho "ukubapha itjhejo elifana nalelo elitholwa babantu abadala abahlaliswe eendaweni zokuluphalela, kodwana ukube bona basemakhaya".
Yenziwa Kuphi Imisebenzi Le?
Umsebenzi lo uvamise ukwenzelwa ekhaya la kuhlala khona umuntu omdala nobogabogako, ohlala yedwa, namkha ohlala nomndeni namkha ohlala nabangani. UmNyango (kaRhulumende omKhulu namkha wePhrovinsi) uzakuhlola bona kuyafuneka na bona umuntu omdala loyo athole itjhejo lekhaya, aqale nokuthi itjhejwelo lizakusekelwa njani ngeemali.
UmThetho lo uliqalelela ngokukhethekileko itjhejo lekhaya namahlelo wokusekela.
Umnqopho walomsebenzi kuqinisekisa bona abantu abadala abagcini kwaphela ngokutjhejwa imizimbabo, kodwana baqalwa kuhle kutjhejwe nokuthi abananlonda ezibangwa kulala khulu na, nakube banazo zitjhejwe ngendlela efaneleko, kuqalwe namanye amagulo amancazana, kutjhejwe nokuthi bayadudiswa bahlanzeke emzimbeni, baquntwe nenzipho zingabi zide, iinhluthu zabo zihlanzwe zilungiswe kuhle, kutjhejwe godu nokuthi bayasizwa kobanyana bazokukghona ukuthola isizo lemitholapilo yendawo. Ukuthi umuntu omdala ngamunye uthola sizo bani, kuzakuya ngokuthi ubujamo bakhe bezamaphilo bunjani namkha kuye ngokuthi yini efunekako kilokho okumsthwenyako emzimbeni.
Umnqopho lapha akusikho kwaphela ukusiza abantu abadala ngomhlobo munye wesizo, kodwana kukwenza iqiniso lokobana bayithola yomibili imihlobo yesizo le. Abatjheji babantu abadala kufuze bona beluswe zizazi eziwufundeleko umsebenzi wokutjheja abantu abadala. Umuntu omdala kufuze bona akghone ukuthola isizo lezamaphilo nelinye lokuphila emphakathini. Ukusetjenziswa kwamavolontiya nakho kungathathwa njengegadango eliqakatheke mbala kilomsebenzi.
Umnqopho wehlelweli kukwenza abantu abadala bakghone ukukhambakhamba ngekhaya, ngaleyindlela-ke bangayami khulu kabanye abantu, kanti linjalo nje lisiza nokuriyadisa isikhathi sokuthi umuntu omdala ayokuhlaliswa ekhaya labantu abadala. Ihlelo lokuhlengeli kilo kungabalwa ukusizwa komuntu omdala ukwelula umzimba, nokwenziswa iintwanyana ezithileko ezizamsiza ukuphola emagulweni anawo, kubalwe nokumsiza ekukhulumeni kuhle nakube unomraro wongasakhulumi kuhle, njll. Iinsiza-ke zona hlangana nazo kubalwa iintulo zabakhubazekileko (ama-wheel-chair,) amadondolo, iinsizakuzwa, amabhleree, njll. Amadepho la kungaqhatjhwa khona ipahla efunelwa ukusiza abantu abadala amithombo eqakatheke khulu malungana nalomsebenzi.
Umnqopho walomsebenzi kuphumuza bomndeni nabanye abathwalisene nabo umthwalo wokutjheja umuntu omdala nobogabogako, otjhejwa asekhaya ngokwenzelwa imisebenzi ethileko kwesikhatjhana. Lokhu-ke kwenzelelwe ukuphumuza bomndeni kobanyana nabo khebathole isikhatjhana sokwenza ezinye iintwanyanantwanyana zabo. Isizo lokuphumuza lingatjho nokuthi kuthunyelwe umtjheji ozakuhlala nomuntu omdala ekhaya kwesikhatjhana, namkha kutjho ukuthi umuntu omdala lo akhe ayokubethwa mummoya ekhaya labantu abadala kwesikhatjhana. Itjhejo lokuphumuza lingaba ma-awa ambadlwana, kanti lingaba busuku nemini (ama-awa ama-24) namkha kube lilanga linye, namkha kube malangana, kuye ngobujamo bezinto ekhaya, kuye nangokuthi yini iimfuneko zomuntu omdala.
Umnqopho walomsebenzi kuhlomisa abantu abatjheja abantu abadala esele bafike ezingeni lokuluphala bona bakghone ukwenza ubujamo bezinto bube lula emuntwini omdala ngamunye ukuthi akghone ukuhlala kuhle ekhaya. Abatjheji bangeqadi kufuze bona soke isikhathi bahlale bakwazi ukuthatha iinqunto eziqakathekileko, njengalokhuya nakufuneka isizo lokwelapha, namkha lokhuya nakufuneka ukuthotjwa komuntu umkhumbulo.
Imisebenzi yokuqalelelwa kwezamaphilo imthombo omkhulu weendleko zokutjhejwa kwabantu abadala. Umnqopho womsebenzi lo kukwenza abantu abadala bakghone ukuthola isizo lezamaphilo ngaphandle kokuqatjelwa nokulinganiselwa eendaweni zemakhabo, kobanyana ipilwabo yemzimbeni izokuba ngcono, ngaleyindlela-ke kuphunguke ukuyama kwabo kabanye abantu. Boke abantu banelungelo lokuthola isizo lokutjhejwa ngezamaphilo. Imisebenzi yezamaphilo ivamise ukutholakala kibo boke abantu abadala, kodwana kuvamise khulu ukwenyulwa labo esele barhola ipentjheni, namkha labo abarhola imali engaphasi kwekulungwana yamarandi ngenyanga.
Lapha-ke kuzakubekwa amazinga neenkomba zokulinganisa ekufuze zilawule ukwenzelwa kwabantu imisebenzi yezamaphilo simahla.
Ngaphasi kwalomThetho, amahlelo wetjhejo lekhaya athathwa njengamahlelo aqakatheke khulu ekufuze athole itjhejo lantanzi. Eqinisweni, umThetho lo itjhejo lekhaya nalenziwe ngendlela efaneleko nangendlela epheleleko, ulithatha njengendlela yokuvimbela abantu abadala bangarhabeli ukuyiswa eendaweni zabalupheleko, ngaleyindlela-ke bathole ithuba lokuhlala ekhaya isikhathi eside ngokungakghonakalako.
Ihlelo lokutjheja ekhaya lifuna abatjheji abathwasiswe babanduleka kuhle, nalizakuphumelela.
Imisebenzi yetjhejo lekhaya akukafaneli bona yenziwe ngokuhlukaniswa nesekelo netjhejo elinzinze emphakathini. Okuqakathekileko lapha yindawo ephelele ngezinto zoke.
Isigaba 12 somThetho silayela imibandela yokwenzelwa kwabantu abadala imisebenzi nesekelo elinzinze emphakathini.
Isigabesi sithi akunamuntu ozakwenza umsebenzi wetjhejo nowesekelo ngaphandle kobanyana umsebenzi loyo ubhalisiwe/urejistariwe ngokomThetho lo. Nanyana ngubani owenza umsebenzi ongakabhaliswa uzabe ephula umthetho, ngalokho-ke uzakubekwa icala. Lokhu-ke kutjho ukuthi itjhejo nesekelo elinzinze emphakathini kufuze bona kubhaliswe.
Umuntu namkha isiqhema sabantu abafuna ukwenzela abantu abadala imisebenzi yetjhejo nesekelo elinzinze emphakathini kufuze bona benze isibawo sokubhalisa/sokurejistara kUmNqophisi-Zombelele womNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi.
Amahlelo nekambiso yesibawo, hlangana nakho ekubalwa nemitlolo ephekelelako ekufuze igcwaliswe bese iyathunyelwa.
Kuzakubekwa amahlelo nekambiso yokuvunywa kokubhaliswa, hlangana nakho ekubalwa nokubhaliswa kwesikhatjhana.
Amahlelo nekambiso yokutsonyulwa/yokujanyiswa namkha yokuqedwa kokubhaliswa kuzakuhlathululwa ngokukhambisana nekambiso yezobulungiswa bezokuphatha.
TJHEJA: Amahlelo la azakuvezwa kumThetholawulo.
Ukurejsitarwa okuvunyelwe umuntu namkha isiqhema sabantu, njengeehlangano ezingasizombuso namkha iinkampani kobanyana zenzele abantu abadala imisebenzi yetjhejo lekhaya, angeze kwakghonakala bona kudluliselwe komunye umuntu namkha kabanye abantu. Lokhu-ke kutjho ukuthi ukurejistarwa komsebenzi othileko angeze kwakghonakala ukudluliselwa komunye umuntu ngokuthanda komuntu obhaliselwe/orejistarelwe ukwenza umsebenzi loyo.
a) Abikele umNyango ngokuthi unqophe ukulisa umsebenzi abekawenza, atjho nokuthi uliselani, aveze nokuthi ukulisa kwakhe kuzakuba namphumela muphi. Umuntu olisako lo kufuzile godu enze iimphakamiso zokuthi njengoba alisa nje abantu abadala ebekabatjheja sebazakutjhejwa njani. Ikambiso yalesisaziso nesikhathi ekufuze senziwe ngaso kufuze bona sihlathululwe. Isaziswesi-ke kufuze bona senziwe ngencwadi (sitlolwe phasi). Ikambiso nemibandela kuzakuhlathululwa esivumelwaneni sokusebenzisana namkha elayisenseni, namkha kikho kokubili.
Abikele abantu abadala abenzela umsebenzi bona uzowujamisa umsebenzi abenzela wona. Kufuze baziswe njani abantu abadala, begodu kufuze baziswe ngesikhathi esingangani Ngubani ekufuze abazise Woke umsebenzi lo usemahlombe waloyo owenzela abantu abadala umsebenzi njengobanyana kulayela imibandela ebekwe ngurhulumende. Nakufumaniseka bona kuyenzeka ukuthi umuntu owenzela abantu abadala imisebenzi akababikeli ukuthi selafuna ukuwujamisa umsebenzi abenzela wona, uzabe abakhahlumezile, begodu uzabe ephule namalungelo wobuntu?
Athathe amagadango afaneleko wokuqinisekisa bona abantu abadala abenzelwa imisebenzi abakhisimezeki ngegadango lakhe lokulisa namkha lokujamisa umsebenzi abekabenzela wona; lapha-ke kubalwa nokuthi umuntu loyo enze umzamo wokuthi abathumele komunye umuntu ongabasiza ngomsebenzi onjengalo yena esele awulisa. Kikho koke lokhu-ke kufuze bona kucatjangelwe ipilo neemfuneko zomphakathi zomuntu omdala. Kufuze kutjhejwe godu nokuthi abantu abadala abasengozini ngepilwabo - abathembele khulu kabanye abantu - bavikelwa ngendlela ekhethekileko. Iimphathimandla zombuso ezinikelwe umsebenzi wokubeka ilihlo ngeemfuneko zabantu abadala kufuze bona zithathe amagadango afaneleko, ukuqinisekisa bona abantu abadala bavikeleka ngendlela efaneleko. Lokho-ke kungatjho nokutholela abantu abadalaba eminye imithombo yokubaqalelela ngetjhejo.
Isigaba 14 somThetho sithi nanyana ngubani, namkha nanyana ngiyiphi ihlangano enikela abantu abadala itjhejo lekhaya kufuze bona yenze iqiniso lokobana loyo opha isizwelo uwufundiselwe kuhle umsebenzi wokwenza njalo, kunye nowekwelusa labo abenza umsebenzi loyo. Ubunjalo bethwasiso nebandulo umuntu ekufuze alithole, nokuthi yini azabe afundiswa yona nakathwasiselwa umsebenzi lo, nokuthi kuzamthatha isikhathi esingangani ukuthwasiselwa lomsebenzi onje, zizinto ezizakubekwa mThetholawulo. Kufuze kuhlathululwe iimfuneko ezimalungana nokufundiselwa umsebenzi lo, kuhlathululwe neenjamiso ezizakwenza umsebenzi wokuthwasisa abantwabo. Yoke imibandela le-ke mibandela ekufuze bona igcwaliswe ngaphambi kobana abantu abazakwenza umsebenzi wetjhejo labantu abadala bathome ukusebenza; lokhu-ke kwenzelelwa ukuthi abantu abadala bazokwenzelwa umsebenzi omuhle. UmThetho ufuna bona zoke iinsebenzi zomphakathi (ama-social-workers) kunye nabatjheji bezepilo babhaliswe emikhandlwini yabo yokubhalisa.
UNgqongqotjhe (womNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi) uzakuvula abe alawule irejista yabo boke abatjheji bezamaphilo abasiza abantu abadala ngetjhejo lekhaya.
a Ukubhaliswa kwabo boke abatjheji kuzakubekwa kulayelwe nemibandela yakhona kumiThetholawulo.
Irejista le iphathelene kwaphela nalabo abasiza ngetjhejo, hayi abanye abantu abasebenza ngabantu abadala. Ngalokho-ke labo abatjheja imindeni abakabalwa lapha.
Nesiko lokuziphatha nalo lizakuhlathululwa.
Kulicala ukungahloniphi imibandela yesigabesi, kanti-ke ihlawulo yecalelo izakukhutjhwa kumiThetholawulo.
IsiGaba 15kuzokucocisanwa ngaso khudlwana ngaphasi kwesiGaba 22 malungana nokubekwa kwelihlo nokulinganiswa kwemisebenzi eyenziwako.
Yini Okuqakathekileko Ekufuze Kwaziwe Ngokulawulwa Kwamahlelo Nemisebenzi Enzinze Emphakathi?
Yoke imisebenzi eyenziwa babenzi bemisebenzi kufuze bona irejistarwe ngaphasi komThetho.
Kunamagadango akhethekileko asebenza phezu kweenhlangano namkha iinkampani zetjhejo lekhaya. Akugcini ngokufuneka bona imisebenzi leyo irejistarwe kwaphela, kodwana naye loyo owenza umsebenzi loyo kufuze bona aveze nobufakazi bokuthi abatjheji abasebenzisako bayizalisile imibandela namazinga wokuthwasiselwa lomsebenzi.
Boke abatjheji (ngaphandle kwamalungu womndeni abatjheji) kufuze bona amabizwabo abe khona kuresjita yabatjheji.
UmThetho ulinga ukuqotjha abogalajana abazenza abatjheji bangasibo.
Kufuze kutjhejwe-ke nokuthi kilesisigaba somThetho, kugandelelwa khulu khulu ukuvikelwa kwabantu abadala ekutlhorisweni nekukhahlunyezweni emakhaya.
Ufundeni Esahlukweni 3 Ngesekelo Elinzinze Emphakathini?
Ukuthi abantu abadala bayakghona ukuhlala emakhaya, emphakathini isikhathi eside ngokungakghonakalako.
Ukuthi imisebenzi enzinze emphakathi iyavikela, injalo nje ibe iyelapha.
Ukuthi yoke imisebenzi, ngaphandle kokukhetha ukuthi yenziwaphi, kufuzile bona irejistarwe/ibhaliswe.
Ukuthi boke abatjheji, ngaphandle kwamalungu womndeni, kufuze bona awuthwasiselwe umsebenzi awenzako, begodu kufanele nokuthi arejistarwe.
Ukuthi boke abenzelwa izenzelwa (imisebenzi yokubasiza) kufuze bona babe nelizwi ekuthathweni kweenqunto ezimalungana nemisebenzi abazokwenzelwa namkha abenzelwa yona.
Kuhlathulula amalungelo wabantu abadala abahlala eendaweni ezakhelwe ukuhlalisa bona.
Kuhlathulula izinga lobuncani bomsebenzi ekufuze wenzelwe abantu abadala abahlezi eendaweni zokuhlalisa bona.
Kuhlathulula amahlelo wekambiso yokubhaliswa/yokurejistarwa kweendawo zokuhlalisa abantu abadala.
Kuhlathulula iindlela nekambiso yokwamukelwa ukuhlaliswa eendaweni zabantu abadala.
Kuhlathulula iindlela zokusebenza eendaweni zokuhlalisa abantu abadala.
Kuhlathulula amakomidi wabahlali beendawo zabantu abadala nokusebenza kwawo.
Ngaphambi kwaka-1994 kwakuziindawo zokuhlalisa abantu abadala ezimbadlwana nje kwaphela ezaziphuma ziye ebantwini. Ukusukela ngo-1994, sezandile iindawo zokuhlalisa abantu abadala esele ziphuma ziye ebantwini abadimeke amathuba nabatlhagileko. Nokho-ke zoke iindawo zokuhlalisa abantu abadala kufuzile bona ziwanabise beziwandise amahlelo wokuya emphakathini la, zandise neendawo ezivakatjhela kizo, khulu khulu eendaweni ezande ngabantu abadimeke amathuba nabatlhagako.
Iindaba eziqakathekileko zetjhuguluko umThetho lo ozitjhejako kutholakala, nokujameleka kunye nokuphelela. Kokugcina, kuqakathekile ukuthi amazinga wokutjheja aziqalele iimfuneko, iinrhuluphelo namagugu wabantu kunye nekolelo yabahlali beendaweni zetjhejo labantu abadala.
Kuthiwani-ke Ngokuphunyeleliswa Kwamazinga Welizwe Loke?
Okuqakathekileko ekufuze kwaziwe: Itjhejo elenzelwa abantu abadala eendaweni ezakhelwe ukuhlalisa bona lenzelelwe abantu abadala abangakghoniko ukuzihlalela babodwa, nabangakghoniko ukuthola itjhejo elaneleko emphakathini wekhabo la bavela khona.
Ukuthoma ukubogaboga nokhunye ukukhubazeka ebungeze batjhejwa kuhle emphakathini, bonobangela abaqinileko abenza ukuthi umuntu omdala ayiswe endaweni yabadala. Ngeminyaka edlulileko abantu abadala abavela emiphakathini edimeke amathuba babengakavunyelwa ukuyokuhlala kileziindawo zabantu abadala.
Ukutjhugululwa kweendawo zokuhlalisa abantu abadala msebenzi obekwe phambili, oqalelela khona ukulungisa lezizinto ezazingakalungi ngeminyaka eyadlulako, zokutjhiyana kokuqakatheka kwemihlobo yabantu. Amatjhuguluko la-ke enzelelwe ukuqinisekisa bona amalungelo wobuntu avikeleka ngokupheleleko, ngokunjalo nobujamo babantu abadala bube ngobuhle ngokuphilisana kwabantu bamasiko ahlukeneko.
Ukukghona ukukhetha abajameli abazabajamela. Ukuthi abajamelaba bazakukhethwa njani, ngelungelo lokujamela omunye umuntu namkha ngokukhethwa ngomlomo, sekuzakutjho umThetholawulo. Nokuthi abantwaba bazakwenza misebenzi bani ebantwini abadala, nakho sekuzakutjhiwo mThetholawulo.
Abajemalaba bazakusebenza "njengelihlo", benze iqiniso lokobana abantu abahlaliswe eendaweni zabadala baphathwa kuhle, ngokuhlonitjhwa nangesithunzi.
Ukwenza iqiniso lokobana abantu abadala balithola lula isizo nabalifunako, nokuthi bavakatjheleke lula lapho bahlaliswe khona. Ihlathululo yokutholakala lula kwesizo elifunekako kunye nomhlobo wesizo elifunekako seyizakwenziwa kumThetholawulo. UmThetho uthi abantu abadala abahlala endaweni yabantu abadala kufuze bakghone ukuthola imisebenzi ekufuze benzelwe yona, uthi godu neenhlobo zabo kufuze zikghone ukunande zibavakatjhela. Indabakulu lapha kukuthi kufuze bakghone lula ukuthola isizo namkha imisebenzi ekufuze benzelwe yona. Lokho-ke kufuze bona kuhlathululwe njengemithetho ezakuqalelela ihlalakuhle yabantu abahlezi eendaweni zabadala.
Ukuba nezinto umuntu ekungezakhe, nazakukghona ukuzisebenzisa. Ukukhuthaza nokuphakamisa indlela yokuphila la umuntu akghona khona ukuzenzela izinto okungezakhe, ahlonitjhwe ngobuyena, abantu abadala abahlala eendaweni zabadala bazakuvunyelwa ukuzilethela iintwanyana zabo ezithileko, ezinjengefenitjhara nje, kanti godu bazakuvunyelwa nokuzembathela izambatho zabo ababuya nazo ekhaya. Kufuze kwenziwe koke okungakghonakala ukuqinisekisa bona yoke ipahla yabo abadala ihlala iphephile endawenabo yabadala.
Ukutholakala kwetjhejo umuntu aphila ngalo kufuze bona kube nesiqiniseko sakho, kanti-ke kikho kufuze bona kubalwe itjhejo ngokusezingeni eliphezulu. Kutjho ukuthi abantu abadala nabenzelwa imisebenzi abenzelwa yona, iimfuneko zomuntu ngamunye ngamunye kufuzile bona zitjhejwe. Kungalindeleka bona kube nehlelo lokutjheja umuntu omdala ngamunye ngamunye ngokweemfuneko zakhe nangokobujamo bakhe.
Kufuze ube nelwazi ngobujamo beemali indawo ehlalisa abantu abadala ekibo kunye nangamatjhuguluko kezokuphatha. Lokhu-ke kunqophene nelungelo lokuzitholela ilwazi ube ukghone nokuba nelizwi ekuthathweni kweenqunto. Abantu abahlala eendaweni zabadala kufuze bona bakghone ukulithola lelilwazi, nakungasinjalo kube bajameli babo abakghona ukutholela bona abantu abadalaba ilwazi. UmThetho unqophe ukuthi abantu abahlala endaweni yabadala babe nommoya wobunikazi bendawo abahlala kiyo le.
Kufuze bakghone ukuhlanganyela kikho koke okwenziwako abakuthandako. Leli-ke lilungelo lobuntu, elilbala nelungelo lokungangeni kilokho okwenziwako nakube umuntu akafisi ukungena kilokho. Lapha-ke kubalwa namahlelo enziwa endaweni la abantu abadala bahlala khona namkha emphakathini.
Ilungelo lepilo yangeqadi. Ilungelo lomuntu omdala ohlala endaweni yabantu abadala lokuziphilela isiyena kufuze bona lihlale lihlonitjhwa ngeenkhathi zoke, kiwo woke amazinga. Imithetho yendawo yokuhlalisa abantu abadala kufuze bona iqalelele ikolelo, amagugu wamasiko kunye nendlela yokuzikhethela izinto komuntu ngamunye.
Umuntu omdala angaba nodorhoderakhe, kwaphela nakube uzazibhadalela namkha nakube bekhabo bazambhadalela.
Umuntu omdala kufuze anikelwe inothisi yamatjhumi amathathu wamalanga nakube bafuna ukumtransferela laphokhunye namkha nakube bafuna ukumkhupha kileyondawo yabantu abadala ahlezi kiyo. Lapha-ke kufuze bona kuqalelelwe ilungelo lobulungiswa bezokuphatha. Ikambiso malungana nenothisi izakuhlathululwa kumThetholawulo. NgomThetho lo, kufuze kuthathwe woke amagadango alungileko ukurarulula ukurarana okungaba khona ngesikhathi, kanti godu abantu abadala kufuze bona baphathwe ngehlonipho nangesithunzi.
Itjhejo nesizo lobusuku nemini. Ihlelo letjhejo kufuze bona likhambisane neemfuneko zomzimba, nepilo yomzimba, nezengqondo, nezomphakathi, nezamasiko kunye nezommoya zabantu abadala abahlala endaweni yabadala. Amahlelo wetjhejo kufuze bona akhiwe ngendlela yokuthi aqalelela umuntu omdala ngamunye.
Imininingwana yelwazi emalungana naye namkha emhlathululako - umlando.
Imininingwana emazisako, amabizwakhe, ama-adresi namafowuni wakhe namkha wabantu bekhabo, kunye nemininingwana emalungana nobujamo bakhe beemali.
Irekhodi lakhe lezamaphilo ukusukela mhlazana angena endaweni yabantu abadala le, bekube kunamhlanjesi.
Ihlelo letjhejo - indlela yokuhlangana nokuphilisana kwakhe nabanye abantu, umhlobo wokudla akudlako, ipilwakhe, okuphathelene nobuyena, lokho okuqothelwe ukuzuzwa, indima yepumelelo, ukulinganisa.
Izehlakalo - eziphathelene nabantu, imiraro, ipilo, njll.
Imisebenzi Yetjhejo Neyokwelusa Abantu Abadala yabanokugula kokurarana kwengqondo nokhunye ukugula kwengqondo kufuze bona yenziwe ngendlela ekhethekileko. Ngaphezu kwetjhejo lebusuku nemini, abantu abadala abanemiraro yengqondo kungafuneka bona batjhejwe ngokukhethekileko, njengokuthi nje belatjhwe ngeendlela ezikhethekileko eziphathelene nepilo ngobunjalo bayo, namkha kuthathwe amagadango wokuvikela abantu ngamunye ngamunye namkha wokubasiza bakghone ukuzenzela izinto ngaphandle kokulekelelwa, ukufikela la bangakghona khona. Ezinye iindawo zokuhlalisa abantu abadala ziyabakhetha zibahlalise bodwa abantu abanesifo sokurarana kwengqondo. Nje-ke kufuze nawufuna indawo yokuhlalisa abantu uziqalisise ntanzi iindawezi, utholisise nokuthi zisebenza njani.
Imisebenzi Yokuhlenga: Engeqakatheke khulu yayo ngile elandelako: i-psychotherapy, i-physiotherapy, i-occupational therapy, i-speech therapy, kunye ne-trauma therapy. UmThetho ukhuluma uyagandelela ukuthi kufuze kwenziwe imizamo yokulekelela abantu abadala abahlala eendaweni zabadala ukuthi bakghone ukuziphilela babodwa ngaphandle kokuyama komunye umuntu. UmThetho utjho kuhle bona kufuze kwenziwe koke okungakghonakala ukulekelela abantu abadala eendaweni zabadala bakghone ukuziphilela ngaphandle kokuyama komunye umuntu.
Ifundiso Yomphakathi Ngezokuluphala, zokugula ngengqondo, zokudla, zokwelulwa komzimba nangezinye ezinengi. Indawo yokuhlalisa abantu abadala kufuze bona itlame ihlelo elizakuhlale lifundisa beliphandlulule umphakathi, liwukhuthaze nokobana ube nelizwi nesandla esipheleleko eendabeni ezinjengalezi. Indawo yokuhlalisa abantu abadala akukafaneli bona isebenze iyodwa ngaphandle komphakathi.
Imisebenzi Yokuthoba Umkhumbulo eyenzelwa abantu abadala abahlala endaweni yabadala kunye neyenzelwa amalungu womndeni kufuze ibe khona. Isikhathi esibekelwe lokhu nesilinganiselo sokwenziwa kwalomsebenzi kufuze bona kukhanye kuhle, kanti-ke nomsebenzi lo kufuze bona wenziwe ngehlonipho malungana neendaba zobudlelwana ezingahle zithinte ukusebenza kwabantu abadala. Lomsebenzi-ke ufuna bomndeni babe nesandla nelizwi ukufikela la bakghona khona.
Ukuphunyeleliswa Nokubekwa Kwelihlo Phezu Kwamahlelo Wokuya Emphakathini.
Amahlelo wokuya emphakathini mahlelo enzelwa abantu abadala nemindenabo ehlala emphakathini, ngomnqopho wokwenza iqiniso lokobana abantu abadala ababogabogako emphakathini bathola isizo lemisebenzi eyikhwalithi nabasahlezi nemindenabo. Lokhu-ke kungahle kubale nokusiza iinhlangano ezisasikimako ukwenzela abantu abadala imisebenzi yetjhejo elinzinze emphakathini.
Ukunikelwa kwabantu abadala imibhede kobanyana bahlale isikhatjhana endaweni yabantu abadala, nakufumaniseka bona basebujameni obuyingozi. Lokhu-ke kungasebenza njengesizo elirhabako ebantwini abadala abakhahlunyezwako namkha abanganabuyo, ngalokho-ke abafuna ukuvikeleka isikhatjhana esifitjhazana. Laphokhunye, ngitjho nabantu abangasibadala nabo bangavunyelwa ukungena bahlale endaweni yabantu abadala.
Imisebenzi Yokuphumuza. Lo-ke msebenzi wokuphumuza umndeni kwesikhatjhana, namkha wokuphumuza nanyana ngubani otjheja umuntu namkha abantu abadala ababogabogako.
Ukuthwasiswa Kwabatjheji Abamavolontiya, kobanyana bazokusiza abantu abadala ababogabogako endaweni yokuhlalisa abantu abadala. Lokhu-ke kubala nokufuna, nokukhetha, nokuthwasisa nokubandula, nokutholela indawo yokusebenzela, kunye nokubeka ilihlo emsebenzini owenziwa ngiwo amavolontiya ebantwini abadala ababogabogako. Iindawo zokuhlala abantu abadala kufuze godu zifundise nabatjheji bomndeni. Yoke imisebenzi kufuze bona yenziwe ngaphasi kwelihlo lenesi eliwuthwaseleko umsebenzi wobunesi.
Zemidlalo Nezokuzigedla. Ukuluphala okumajadu kufuze kukhuthazwe ebatwini abadala, ngoba phela ukuba majadu uhlanganyele nomphakathi ezintweni ozenzako kunganciphisa isizungu nokutlhoga into umuntu angayenza. Ubunengi babantu abahlala eendaweni zabantu abadala kufuze bona bahlanganyele emidlalweni yokuthabulula umzimba neyokusebenzisa ingqondo. Khumbula soke isikhathi bona itjhejo lendaweni yabantu abadala kufuze bona lifaniswe nokuhlala emkhayeni la umuntu atlhogonyelwa khona ngethando labantu bekhaya. Indawo yokuhlala abantu abadala ayisiso isibhedlela la kunemithetho enzima khona. Abantu abahlala endaweni yabantu abadala abasizo iingulani. Nabakghona ukwenza imisetjenzana ethileko njengokulungisa imibhedabo, kufuze kukhuthazwe lokho. Abantu bekhaya (bomndeni) kufuze bona bakhuthazelwe ukulekelela nabo ekutjhejeni abantu abadala abahlaliswe endaweni yabadala.
IsiGaba 18 sithi zoke iindawo zokuhlalisa abantu abadala kufuze bona zirejistarwe, ngaphandle-ke kokuthi kube yindawo yangeqadi la umuntu omdala atjhejwa eluswe khona ngabekhaya (bomndeni).
Zoke iindawo zokuhlalisa abantu abadala namahlelo wetjhejo labadala kufuze bona kurejistarwe, kanti-ke nanyana ngubani ofuna ukuraga umsebenzi waleziindawo namkha wamahlelo la kufuze enze isibawo sokurejistara. Ikhona ikambiswo ebekiweko yokwenza isibawo sokurejistara.
Sala isibawo abese wazisa umfakisibawo loyo ngesikhathi esibekiweko ngokwaliwa kwesibawo sakhe. Nakungasinjalo, angavuma ukurejistara umsebenzi loyo kwesikhatjhana abeke nemibandela ethileko, namkha asivume ngokupheleleko isibawo.
Nakube umfakisibawo unikelwe imvume yokurejistara kwesikhatjhana, uzakunikelwa isitifikethi sokurejistara esibeka imibandela eforomini elikhambisana naso. Imibandela neforomu kuzakukhutjhwa kuMthetholawulo.
UNgqongqotjhe anganikela umfakisibawo isitifikethi sesikhatjhana ngemibandela eseforomini, iinyanga ezili-12. Ngemva kwesikhatheso, namkha ngemva kobana umfakisibawo selenze isaziso sokuthi uyizalisile imibandela ebekiweko, nanyana yini okwenzeka ngaphambi kokhunye, uNgqongqotjhe angahle aqalelele ukwenza isibaweso sirejistarelwe safuthi.
Ukurejistarwa kwesikhatjhana angeze kwelulwa kudlule iinyanga ezili- 12 ngaphasi kwemibandela efanako namkha ngaphasi kwemibandela ebekelwe yona kwekuthomeni.
i. Umfakisibawo anganikelwa amandla wokuraga umsebenzi wokuphatha indawo yokuhlalisa abantu abadala isikhathi esingadluliko eenyangeni ezili-12 namkha isikhathi esingabekwa nguNgqongqotjhe.
ii. Ngemva kwenothisi yenyanga etlolelwe umfakisibawo, nangemva kokuqalisisa kuhle yoke ikulumo yokuzikhulumela eyenziwe mfakisibawo, uNgqongqotjhe angatjhugulula namkha akhansele ukurejistarwa kwesitifikethi ebesele kwenziwe. Lokhu-ke kufuna ukuhlala kubekwe ilihlo kutjhejwa sisisebenzi somphakathi.
Kuqakathekile ukuzwisisa ukuthi ukubekwa kwemibandela kuzakuya ngokulinganiswa okulungileko okwenziwa ziinsebenzi zomPhakathi zomNyango. Kuqakathekile ukulimuka nokuzwisisa iindlela namazinga wokusebenza malungana nalokhu.
Nakube kuyenzeka ukuthi kutjhugululwe isitifikethi sokurejistara namkha kufuneke ukuthi sikhanselwe, inothisi yalokho kufuze bona ikhutjhwe ngesikhathi, kobanyana kuzokulungiswa ubujamo bezinto obumalungana nalokho msinyana ngokungakghonakalako.
Nakube kuyakhanselwa namkha kwenziwa amatjhuguluko wemibandela, lokho akukwazi ukwenziwa kungakapheli iinyanga ezintathu zokuthoma zesitifikethi esirejistarelwe safuthi, kanti-ke nakube sitifikethi sesikhatjhana, isikhathi esibekiweko esivumela ukwenziwa kwamatjhuguluko namkha ukukhanselwa yinyanga yinye ngaphambi kobana kungenziwa amatjhuguluko lawo.
Isitifikethi umuntu arejistarwe ngaso asidluliselwa komunye. Ikambiso nendlela elandelwako nakwenziwa amatjhuguluko wobunikazi kuzakuhlathululwa kumThetholawulo.
Nakube indawo yokuhlalisa abantu abadala iyavalwa ngenca yokuthi kukhanselwe ukurejistarwa kwayo namkha nakube umnikazi akasafuni ukuragela phambili ngokwenza umsebenzi loyo, umnikazi loyo kufuze enze iqiniso lokobana abantu abadala abahlala lapho bayatjhidiswa bayiswe kenye indawo efana nale abasuswa kiyo; lokho-ke kufuze bona kwenziwe ngaphandle kokubabangela ubudisi abantu abadalaba. Nakube bathuthelwa kabanye abantu kobana bayokutjhejwa khona, njengabantu bekhaya nje, isisebenzi somphakathi kuzakufuneka bona sihlole indawo leyo, sihlole nobujamo bezinto sizokwazi ukuthola ukuthi lapho bayiswa khona abantwaba bazakufike bahlale kuhle. UNgqongqotjhe angahle amemuke ilayisensakhe umnikazi nakangathola ukuthi indawo lapho bahlaliswe khona abantu abadala ayiyizalisi imibandela yeendlela namazinga wokuragwa kwendawo enjalo.
Nanyana ngubani ophambana nemibandela yesahlukwesi kunye nemibandela ebekelwe ukulawula iintifikethi zokurejistara uzabe ephule umthetho, ngalokho-ke uzabe enze icala. Ihlawulo yalokhu izakubekwa kumThetholawulo.
IsiGaba 19 sithi nakube umsebenzisi wendawo yokuhlalisa abantu abadala ubhalelwa kukhambisana nemibandela ephekelela ukurejistarwa kwesitifikethi sakhe, nanyana ngesesikhatjhana nanyana ngesafuthi, uNgqongqotjhe unelungelo lokulayela bona kuthathwe amagadango athileko ukwenzelelwa ukuthi kuzokuhlonitjhwa yoke imibandela ebekiweko. Amagadango la azakubekwa kumThetholawulo.
Umsebenzisi wendawo yokuhlalisa abantu abadala unesibopho sokubikela uNgqongqotjhe (umNyango) kusese nesikhathi ukuthi uyabhalelwa kukuyigcwalisa ngokupheleleko eminye namkha yoke imibandela ebekiweko. Isikhathi ekufuze abike ngaso sizakubekwa kumiThetholawulo.
Kunikelwe umNyango yoke ipahla ethengwe ngemali yombuso. Ikambiso nendlela ekufuze ilandelwe lapha izakulayelwa kumiThetholawulo.
Umuntu ozakubhalelwa kulandela imibandela yesiGabesi uzabe enze icala.
IsiGaba 20 siqalelela ukuvulwa kwamakomidi wabantu abahlala eendaweni zabantu abadala nakube inani labantu abadala abahlala lapho liyadlula e- 10.
NguNqgogqotjhe ozakubeka bona bobani abazakuba malungu wekomidi yabantu abadala.
Ihlathululo ngobunjalo nomlando welungu lekomidi ngalinye.
Ukukhethwa, ukubekwa eenkhundleni, iimfanelo ezenza amalungu akulungele ukuba malungu, isikhathi sokuhlala esikhundleni, abonobangela bokususwa esikhundleni kunye nokuvalwa kweenkhundla ezivulekileko emakomidini weendawo zabantu abadala, koke kuzakubekwa miThetholawulo.
a) Ukghonakalisa ukusebenzisana hlangana kwabahlali balapho, bemakhabo, abangani babo kunye nomphakathi woke. Lokhu-ke kuzakufuna bona kunande kubanjwa imihlangano nabahlali bendawo yabantu abadala nabajameli babo, kucocisanwe ngeendaba ezihlupha abahlali bendawo leyo; imizuzu yemihlangano enjalo kufuze bona ibekwe (ngamanye amagama kutjho ukuthi lokho ekukhulunyisanwa ngakho emihlanganweni leyo kufuze bona kutlolwe kubekwe endaweni ephelileko).
b) Wenzela abahlali bendawo yabantu abadala leyo imisebenzi emihle. (abeke ilihlo phezu kweendlela namazinga abekiweko wokulawula ukwenziwa kwemisebenzi yendawo leyo). Lokhu-ke kufuna bona kunande kuhlolwa iindlela zokuraga imisebenzi, hlangana nazo ekubalwa nokuhlolwa kwemisebenzi leyo bahlali bendawo yabantu abadala leyo, nabemakhabo kunye nabajameli babo.
c Uvulela abasebenzi amathuba wokuthwasiselwa nokubandulelwa umsebenzi.
d Wenza ukuthi imibono neemphakamiso zabahlali bendawo yabantu abadala kunye neyabajameli babo iyatjhejwa, ithathelwe ehloko. Kufuze nokobana iindaba zeemali zendawo yabantu abadala zitjhejwe ngokukhethekileko. Kufuze bona abahlali nabasebenzi bakghone ukuyithola imibiko yeemali yendawo yabantu abadala leyo.
e Ayibeke ilihlo imisebenzi eyenziwa endaweni ehlalise abantu abadala, atjheje khulu khulu ukuthi abakhahlunyezwa, atjheje nokuthi izehlakalo zokukhahlunyezwa kwabantu abadala zibikwa msinyana eemphathimandleni.
Kufuze kuqalelelwe nerherhokambiso elibekwe ngendlela ezwakalako, yokusebenza ngezehlakalo zokukhahlunyezwa - ikambiso yokubikwa nokulalelwa kweenlilo, amarejista kunye nokumenyezelwa kwamalungelo wobuntu. Ikambiso yokuvezwa kwezehlakalo zokukhahlunyezwa kunye nokumenyezelwa kwamalungelo wobuntu kufuze bona kubekwe (kuplagwe) tjhatjhalazi, kanti-ke abahlali nabemakhabo kufuze bona baziswe ngokwefanelo.
Abonisane nabahlali nekomidi ngokukhethwa nokubekwa kwabasebenzi eenkhundleni zomsebenzi khona endaweni ehlala abantu abadala.
Avule iindlela nekambiso yokuzwakalisa nokulalela iinlillo zabahlali nezabasebenzi, nabanye. Kufuze kubekwe indlela ezakuqinisekisa bona iinlilo zabahlali, zabemakhabo labahlali nabajameli babo zisetjenzwa ngendlela elungileko.
Enze koke angakghona ukukwenza ukwenza bona indawo yabantu abadala le ihlale isebenza kuhle. Lokhu-ke kutjho ukuthi ikomidi yabahlali kufuze bona iyiqalelele mbala ihlalakuhle yabahlali, ibe yakhe nommoya omuhle wekhaya elifuthumeleko.
Amakomidi wabahlali azakwenza litho likhulu ekutjhugululeni itjhejo lendawo yabantu abadala kunye nendlela yokwenza imisebenzi yalapho ibe ngeyentando yenengi, agcine ngokubeka ilihlo eluse iinrhuluphelo zabahlali bendawo yabantu abadala. Ikomidi yabahlali bendawo yabantu abadala kunye nabasebenzisi bendawo leyo kufuze bona bakhuthazwe ukusebenzisana ngokubambana ngezandla. Kufuze bona kukhulunyisanwe kuvunyelwanwe ngesivumelwana sokusebenzisana.
IsiGaba 21 Sibeka Ikambiso Yokwamukelwa Kwabantu Eendaweni Zokuhlalisa Abantu Abadala.
Umuntu omdala akakwazi ukubandlululwa ngokungakalungi nakenza isibawo sokwamukelwa ukuyokuhlala ekhaya labantu abadala. Indlela yokwamukelwa kwabantu abadala ekhaya lokuhlalisa bona kufuze bona ibe yinto esemkhanyweni, eyaziwa nanga mphakathi kobanyana uzokukghona ukuyiqalisisa. Ihlelo lokwamukelwa kwabantu abadala, amaforomu kunye namaphepha afunekako kufuze bona umuntu omdala akghone ukukuveza nakufunekako namkha bekhabo bakghone ukukuveza. Akakho-ke umuntu ongalelwa ukwamukelwa ekhaya labantu abadala elisekelwe ngeemali zombuso ngonobangela weemali.
Nakube umuntu omdala obawa ukuhlaliswa ekhaya labadala uyalelwa ukuhlaliswa lapho, kuzakufuneka bona zitlolwe phasi iinzathu zokwalelwa kwakhe; nakho lokho kufuze bona kwenziwe kusese nesikhathi. Ngaphezu kwalokho-ke, umfakisibawo owaliweko ekhaya labantu abadala kufuzile bona anikelwe ithuba lokudlulela phambili ayokulila ngokwaliwa kwakhe, nakube isizathu sokwaliwa anikelwe sona asimanelisi.
b) Nakube akakho umuntu onelungelo lokunikela imvumo egameni lomuntu omdala ongakwaziko ukuzinikelela yena ngokwakhe imvumo yokuyokuhlaliswa ekhaya labadala, imvumo inganikelwa mkakhe umuntu omdala lo namkha inikelwe mhlalisanakhe, namkha inikelwe mntwana osele amumuntu omkhulu, namkha inikelwe ngewakwabo lakhe umuntu omdala lo (umfowabo namkha udadwabo), ngokulandelana kwabo boke njengoba sibarhemisile. Nakube boke laba esibabale ngehla abakho, sekuzakuba nguNgqongqotjhe ozakunikela imvumo.
c Imvumo ngaphandle komuntu omdala ngokwakhe inganikelwa kwaphela nakube uDorhodera ukhuphe isiyeleliso esithi ukuriyada kokuthunyelwa komuntu omdala loyo ekhaya labantu abadala kungahle kumbangele ukulimala okungeze kusaphola, namkha kumbulale nokumbulala.
Umsebenzisi wekhaya labantu abadala kufuze bona athathe woke amagadango afaneleko ukuthola imvumo yomuntu omdala. Kuzakubekwa amagadango afaneleko nalungileko ekufuze athathwe. Amagadango kufuze bona athathwe ukuqinisekisa bona umuntu omdala akafakwa ekhaya labantu abadala angafuni.
Umuntu omdala okghonako ukuzwisisa ubujamo bakhe kufuze bona abikelwe ngokufakwa kwakhe ekhaya labantu abadala, ngitjho nanyana angakghoni ukuzikhulumela.
UmNyango kufuze bona waziswe kungakapheli ama-awa ama-48 um untu omdala afakiwe ekhaya labantu abadala. Ikambiso yokwenza lokhu kufuze bona ihlathululwe.
UmNyango nasele uthole isaziso sokwamukelwa komuntu omdala ekhaya labantu abadala uzabese ujamisa isiqhema esizakuhlola isibawo somuntu omdala loyo; ngemva kokuhlolwa kwesibaweso isiqhemeso sizabese siyakufakazela ukuthi kulungile ukwamukelwa komuntu omdala loyo, namkha sikurarhe. Nakufumaniseka bona isibawo somuntu omdala sirarhiwe, kufuze bona kutjhiwo bona sirarhwe ngani, kubekwe ikambiso yokulungisa lokho.
Ophula umbandela walokhu wenze icala. Ihlawulo yalokhu-ke izakuvezwa miThetholawulo.
Akunazenzo nemikghwa yokubandlulula ezakubekezelelwa.
Kufuze bona kubanjelelwe ekuzibopheleleni ngeminqopho yetjhuguluko.
Ubungako bokubogaboga komuntu omdala kunye nobujamo bezinto lapho ahlala khona ngikho okufuze kuveze umkhanyo namkha kuhlukanise ukuthi ufanele aye ekhaya labantu abadala namkha ulunge lapho ahlezi khona na. Kufuze bona kusetjenziswe i-DQ98 ukuthola isidingo sokuqalelela ababogabogako.
Kufuze kube nokuzwisisa okuhle hlangana komNyango nabaphathi bekhaya labantu abadala malungana nokuthi umThetho ufunani ngokwamukelwa kwabantu ekhaya labadala.
Isigaba 22 Sibeka Imibandela Yokweluswa Kwamakhaya Wabadala.
a Ukuvakatjhela nokwelusa ikhaya labantu abadala ukuthi liyakhambisana na nemibandela yomThetho.
Ukukhulumisana abuze nanyana ngimuphi umuntu omdala ekhaya labantu abadala imibuzo ethileko. Lapha-ke kubalwa nokukhulumisana nabekhabo lomuntu omdala namkha nabajameli bakhe.
Ukubuza amavuko wananyana ngimuphi umuntu omdala, ngaphandle kokulindela ukuthola imvumo yomuntu namkha abantu abatjheja umuntu loyo ngezamaphilo.
Ukubawa bona woke amarejista neminye imitlolo efaneleko ephathelene nomsebenzi owenzelwa abantu abadala ivezwe kobanyana kheyizokuhlolwa.
Ukuthi nakuqedwa iphenyo kuhlanganiswe umbiko bese uthunyelelwa UmNqophisi-Zombelele.
f Ukuthi ikhophi yombiko inikelwe umsebenzisi wekhaya labantu abadala.
Woke amagadango avezwe ngehla la kufuze bona athathwe ngehlonipho, ngokubonisana nangokuvumelana kwazo zoke iinqhema ezifaneleko. Kufuze bona kutjhejwe kuyelelwe ukuthi abantu abadala bavikeleka kuhle. Lokhu-ke kungahle kutjho ukuthi la abantu abadala bakhahlunyezwa khona, isiphathiswa eseluse ubujamo bezinto lapho senza iqiniso lokuthi liyavinjelwa igadango lokuzibuyiselela elingahle lithathwe lapho.
IsiSebenzi somPhakathi esinikelwe imisebenzi engehla le kufuze sitjengise umsebenzisi wekhaya labadala incwadi esinikela amandla (sona isisebenzi somphakathi) wokwenza umsebenzi wokwelusa namkha wokubeka ilihlo phezu kwendawo le.
Nakube ikhaya labantu abadala aliyihloniphi imibandela yomThetho, isiSebenzi somPhakathi kuzakufanela bona sinikele umsebenzisi wekhayelo inothisi yokuthi kuhlonitjhwe imibandela engahlonitjhwako leyo. Indlela nekambiso yenothisi le kuzakubekwa kumiThetholawulo. Inothisi yokuhlonipha imibandela le izakusolo isebenza bekube mhlazana imibandela yomThetho ihlonitjhwako. IsiSebenzi somPhakathi namkha umuntu othunyiweko nasele banelisekile ukuthi imibandela yomThetho seyiyahlonitjhwa, sebangakhupha isitifikethi esifakazela ukuthi seyiyahlonitjhwa imibandela ebeyingahlonitjhwa. Ikambiso nehlelo ekufuze lilandelwe nakukhutjhwa isitifikethi sokuhlonipha imibandela kuzakuvezwa kumiThetholawulo.
c Akavezi incwadi namkha nanyana ngimuphi umtlolo omalungana nekhaya labantu abadala nemisebenzi eyenziwa lapho.
IsiGaba 23 somThetho siveza iimfuneko namkha imibandela yokubika yabasebenzisi bamakhaya wabantu abadala.
Umsebenzisi wekhaya labadala kufuze bona anikele uNgqongqotjhe umbiko kungakapheli amalanga ama-60 ngemva kokuphela komnyaka weemali.
Ihlathululo eveza ukuthi ikhaya labantu abadala nemisebenzi eyenziwa kilo kuyakhambisana neendlela namazinga abekiweko.
Ihlathululo eveza ukuthi kuthethwe amagadango wokuvimbela ukukhahlunyezwa kwabantu abadala, namkha ihlathululo eveza ukuthi amagadango layo selayasebenza; ehlathululweni leyo kufuze kuvezwe nemininingwana epheleleko yokukhahlunyezwa kwabantu abadala okungaba khona.
Ihlathululo eveza ukuthi seyizalisiswe imibandela yeemvumelwana zokuragwa kwemisebenzi ezenziwe ngomnyaka weemali loyo.
a) Anganikela umsebenzisi loyo inothisi ethi nakube kuphela amalanga ama-90 ngemva kokuthola inothisi leyo angakawufikisi umbiko kuNgqongqotjhe, ilayisensakhe ingahle ivalwe (ikhanselwe).
b) Angakutsomula ukurejistarwa kwekhaya labantu abadalelo, ngemva kokuthumela inothisi yenyanga etjhoko bona uyakutsomula ukurejistarwa kwekhayelo, nakufumaniseka bona siyaphela isikhathi esima-90 wamalanga umsebenzisi abekelwe sona njengoba kuhlathululwe ku (a) ngehla, angakawufikisi umbiko loyo kuNqgongqotjhe.
Amahlelo nekambiso yezobulungiswa bokuphatha kufuze bona kulandelwe kuhle nakuthathwa leligadango.
EmThethweni lo, akusaqalelelwa khulu ukuhlolwa, kodwana sekutjhejwa ukweluswa namkha ukubekwa kwelihlo. Kutjho ukuthini-ke lokhu?
IsiSebenzi somPhakathi namkha umuntu othunyiweko selaqale khulu khulu ukuqinisekisa bona ihlalakuhle namalungelo wobuntu wabahlali bekhaya labantu abadala kuyaphakanyiswa bekuvikelwe.
Isiphathiswa esinikelwe umsebenzi wokwelusa namkha wokubeka ilihlo akukafaneli nakancani siliywe namkha siqinteliswe ekwenzeni umsebenzaso, ekubalwa hlangana nawo nokubonana kunye nokuthintana nabo boke abantu abafanaleko.
Isiphathiswa esinikelwe umsebenzi wokwelusa namkha wokubeka ilihlo, nasibona bona kufuze kuthathwe amagadango athileko ukuqinisekisa ukurageka kuhle komsebenzi ekufuze wenzelwe abantu abadala, singakhupha inothisi ekhambisana nemibandela ethileko.
Ukuqinisekisa bona imibandela le iyazaliseka.
Akhe uzihlole-ke bona uwabambile na ewona maphuzu aqakathekileko eSahlukweni 4.
Ngimaphi amagadango abekiweko wokuvikela amalungelo wabahlali bekhaya labantu abadala?
Ukuqhatjhwa kwabajameli babahlali bekhaya labadala.
Amagadango wokuqinisekisa bona abantu abadala bayalithola isizo ekufuze balithole, newokuthi bayazithola iimvakatjhi zabo.
Ukukghona ukuba neentwanyana ezingezabo.
Ukutholakala kwetjhejo eliqinisekisiweko.
Ukuthi umuntu omdala akghone ukuthola amarekhodakhe wokwelatjhwa.
Inothisi yesikhathi esilingeneko (yama-30 wamalanga) yokutransferwa namkha yokukhutjhwa ekhaya labadala lapha ahlala khona umuntu omdala.
Kuhlathululwa Imisebenzi Ephelele Ngakho Koke.
Hlola ukuzwisisa kwakho malungana nokuthi ikomidi yabahlali bekhaya labantu abadala isebenza njani (imisebenzi yabo engeqakatheke khulu).
Ukwenziwa kwananyana yini ezakwenza iqiniso lokobana umsebenzi owenziwako wanelisa iimfuneko zabahlali bekhaya labadala.
Ikambiso yokwamukelwa. Yenza iqiniso lokobana uzwisisa kuhle ukuthi umThetho ufunani ukuqinisekisa ukulingana kunye nokwamukelwa okunganasiliyo kwabantu abadala abadinge itjhejo.
Ukweluswa kwamakhaya wabantu abadala.
Ukuthi isebenza njani inothisi yokuqalelela ukuhlonitjhwa kwemibandela yomThetho.
Kuthola nokuveza izenzo zokukhahlunyezwa kwabantu abadala.
Kuhlathulula ikambiso yokusebenza ngezenzo zokukhahlunyezwa kwabantu abadala.
Kuhlathulula ikambiso yokusebenza ngabakhahlumezi babantu abadala.
Kugandelela ifuneko yokuba nerejista la kutlolwa khona amabizo nemininingwana yabakhahlumezi babantu abadala.
IsiGaba 24 sihlathulula ubudlelwlwana hlangana kwalomThetho nomThetho ka-1998 weNturhu yomKhaya, begodu uqinisekisa bona akunakuqinteliswa namkha amatjhuguluko emibandeleni yomThetho loyo nanyana kungaba ngayiphi indlela. Lokhu-ke kufuna bona boke abantu abasebenza ngabantu abadala bawazi umThetho weNturhu yomKhaya, bazi nokuthi usebenza njani, kobanyana bazokwazi ukulimuka bona bayisebenzisa nini, nokuthi bayisebenzisa njani imiThetho le. Kuqakathekile nokuthi umuntu abe nelwazi azitholele yena ngokwakhke leminye imiThetho efaneleko, njengomThetho weKambiso yobuLelesi, nomThetho wezOndlo, kunye nemiThetho elawula amaKhotho waboMarhistrada.
IsiGaba 25 sithi nanyana ngubani osebenza nomuntu omdala njengomuntu owufundiselweko umsebenzi wokusebenza ngabantu abadala (wezamaphilo, zomthetho namkha zehlalakuhle yomphakathi) olimuka bona umuntu omdala asebenza ngaye ufuna itjhejo nevikeleko, kufuze bona abikele UmNqophisi-Zombelele (umNyango). Amahlelo womThethokambiso wokubikwa kwalokhu azakuhlathululwa kumiThetholawulo.
Nanyana ngubani omunye umuntu olimuka bona umuntu omdala ufuna itjhejo nokweluswa, kufuze bona abikele isiSebenzi somPhakathi.
Yoke imibiko ethunyelwe kUmNqophisi-Zombelele namkha esiSebenzini somPhakathi kufuze bona iphenywe iphenyisiswe, bese kuhlanganiswa umbiko ofaneleko omalungana nalokho okutholakeleko.
Balungiselele ukuthathwa komuntu omdala lapho akhona ayiswe esibhedlela nakube umuntu omdala loyo ulimele namkha nakube kufuneka athole itjhejo lokwelatjhwa, namkha nakube kufuze atholelwe umthunzana. Ikambiso yokuphumelelisa lokhu izakulayelwa kumiThetholawulo.
Banikele amapholisa umbiko ophekelelwa sibawo sokobana athathe amagadango ngombiko anikelwe wona.
Bathathe amagadango afaneleko ukuqinisekisa bona iimfuneko ekuphilwa ngazo nokuvikeleka komuntu omdala kutjhejwa ngokwaneleko.
Basize umuntu omdala ukubikela amapholisa ngomrarwakhe. Lokhu-ke kufuna bona abantu abadala basekelwe, baboniswe nendlela namkha ikambiso yezomthetho. Lokhu kubala nokuragela phambili nesekelo lokusekela umuntu omdala ukuya ekhotho. IsiGaba 25 sigandelela khulu khulu phezu kokukhandelwa kokukhahlunyezwa kwabantu abadala, ukwenza iqiniso lokobana esinye nesinye isehlakalo siphenywa siphenyisiswe, bekuthathwe namagadango afaneleko, nakube kunamagadango ekufuze athathwe. Lokhu-ke kungenziwa ngokuphenya ubujamo bomuntu loyo kunye nangokutjheja umuntu omdala.
Umrholwakhe, sekubalwa nomrholo wepentjheni, nenye ipahlakhe nakuthethwe ngaphandle kwemvumakhe, ngaleyindlela-ke selalahlekelwe kezomnotho.
Nakakhutjhwe la ahlala khona ngokungasimthetho.
Nakaliselelweko namkha atjhiywe yedwa kunganalitho elibonakala lingamsekela.
Nakahlala namkha asebenza eentradeni, aphila ngokubawa.
Nakazinikele wabe wangena ngehloko etjwaleni, namkha nasele abuswa ziindakamizwa kangangobanyana selasengozini ngoba anganasizo lokwelatjhwa alitholako.
Nakahlala ebujameni obumkhaphela engozini yokukhahlunyezwa ngokomseme.
Nakahlala ebujameni obungamlimaza emzimbeni namkha engqondweni.
Nakahlala ebujameni la aliseleleke khona ngokomzimba, ngokwengqondo, nangokokuphilisana nomphakathi, sekubalwa nokuziliselela naye ngokwakhe.
Kobunye nobunye ubujamo esibuveze ngehlobu kufuze bona kube neendlela zokufanisa ezitlanywako, kube nanekambiso ebekwako yokuthi kufuze kusetjenzwe njani ngobujamo ngokwahlukahlukana kwabo. Isisebenzi somphakathi nasizakukghona ukwenza lokhu okutjhiwo ngehla, kufuze bona siziphenyele mathupha, singathembeli ekuzweni ngezwangobatjho. Ukudlula lapho, kufuze isisebenzi somphakathi sithathe igadango lamsinyana emveni kobana sesithole ubufakazi bokukhahlunyezwa komuntu omdala. Ukuvikelwa kwakangazimbi yinto eqakatheke ngaphezu kwazo zoke.
IsiGaba 26 sithi nanyana ngubani osola unga umuntu omdala othileko uyakhahlunyezwa namkha ulimele ngenca yokukhahlunyezwa, kufuze bona abikele UmNqophisi-Zombelele namkha amapholilsa ngaphandle kokuriyada ngalokho akusolako.
Umuntu owenza umbiko ongehla lo angeze abekwe icala ngokubika kwakhe lokho akusolileko, ngoba ukubika kwakhe kuthathwa njengesenzo sobuhle nokuthembeka.
Umuntu othula nento esolisako yokukhahlunyezwa komuntu omdala unecala.
a) Enze msinyana aphenye ngendaba leyo, begodu nakube iinsolwezo ziyafakazelwa, asebenzise isiGaba 25(4) somThetho esele uhlathululiwe ngehlapha.
b) Ipholisa kufuze bona lazise UmNqophisi-Zombelele ngezwangobatjho yokukhahlunyezwa komuntu omdala; kufuze godu likhanyise ipholisa ukuthi likholwa bona kuzakuba yinto ezakusiza ukuthi umuntu omdala ongungazimbi wokukhahlunyezwa loyo asuswe lapho ahlala khona namkha aliswe ahlale ndluyinye naloyo ekuthiwa mkhahlumezakhe, namkha mhlamunye kungaba ngcono ukuthi loyo osolwa ngokukhahlumeza asuswe hlanu kwakangazimbi omumuntu omdala na (isiGaba 27 somThetho).
Kuqakathekile ukutjheja bona umThetho utjho ngaphandle kokurhiniza ukuthi imibiko yezwangobatjho yokukhahlunyezwa kwabantu abadala kufuze bona itjhejwe burhaba, bekwenziwe neqiniso lokuthi kwenziwa koke okungakghonakala ukuvikela umuntu omdala okhahlunyeziweko; hlangana namagadango wamsinya abalwako la, kubalwa nokuthi basuswe hlanu komuntu omdala abantu abamkhahlumezako.
IsiGaba 27 sihlathulula amahlelo nekambiso yokwazisa loyo ekuzwakala ngobatjho bona ukhahlumeze umuntu omdala.
Ebawa ukuthi umsolwa ekuzwakala bona ukhahlumeze umuntu omdala aziphekelele eKhotho kaMarhistrada ngelanga nesikhathi esitlolwe enothisini. EKhotho kaMarhistrada kufuze umsolwa loyo ayozihlathulula bona kubayini kungakafaneli bona avinjelwe safuthi ukuthi angaphinde angene emzini namkha endaweni yomuntu omdala ekuthiwa umkhahlumezile. Ideyithi yekhotho le kufuze bona ibe yideyithi yokuthoma yekhotho ngemva kobana athunyelelwe inothisi umsolwa lo.
Ipholisa kufuze bona libe nobufakazi obutloliweko obufakazela ukuthi inothisi yadluliselwa kiloyo ekuzwakala bona ukhahlumeze umuntu omdala, wabe wahlathululelwa yona.
Ipholisa kufuze bona lithumelele ikhotho kamarhistrada umsalela wenothisi etloliweko, ezakusebenza njengobufakazi bokwaziswa.
Umarhistrada angahle afune ubufakazi obufakazela ukuthi umsalela wenothisi etloliweko nangambala wanikelwa loyo ekuzwakala bona umkhahlumezi womuntu omdala.
IsiGaba 55 somThetho ka-1977 weKambiso yobuLelesi (umThetho Namba 51 ka-1977) kufuze bona kubanjelelwe kiso malungana nenothisi etloliweko enikelwe loyo ekuzwakala bona ukhahlumeze umuntu omdala.
IKhotho kaMarhistrada inelungelo lokuthoma iphenyo khonokho ngobujamo bezinto obubangele bona bekukhutjhwe inothisi etloliweko ngaloyo ekuzwakala bona ukhahlumeze umuntu omdala.
khupha umlayelo othi umuntu okhahlumezileko akathweswe icala lokondla umuntu omdala nomndenakhe.
khupha nanyana ngimuphi omunye nje umlayo wekhotho ewubona ufanelekile kilendaba enje.
Ukusetjenziswa ngendlela engakafaneli kwamandla anikelwe amapholisa ngokwesigatjana (1) kuzakwenza ipholiselo libizelwe ebandla lokukhalinywa.
Uthintana nomuntu omdala ukube kanti inothisi etloliweko anikelwe yona iyamalela ukuthintana nomuntu omdala loyo.
c Ubhalelwa kuhlonipha umlayo weKhotho okhutjhwe ngokwesiGatjana 6 somThetho, namkha ngokombandela omunye nje.
Ukuthi isisebenzi somphakathi siyazi kuhle imisebenzaso malungana nezomthetho nekambiso yazo.
Okuqakatheke khulu lapha kukuthi umuntu ophenyako kufuze bona azibekele amanothi amahle anembako, kobanyana azokwazi ukuziphendulela ngendlela ezwakalako umtjhutjhisi namkha amagcwetha kammangalelwa nabangambuza nanyana ngimuphi umbuzo.
Ukuvuma ukuthwala umthwalo osibopho wokuba mlimindima ophambili endabeni le. Lokhu-ke kutjho ukuthi isisebenzi somphakathi silindeleke bona sibe mumuntu ojama phambili ukuvikela abantu abadala.
IsiGaba 28 somThetho siveza ikambiso yokusa umuntu ekuzwakala bona ukhahlumeze umuntu omdala phambi kweKhotho kaMarhistrada wendawo yala kuhlala khona umuntu osolwako loyo.
IsiSebenzi somPhakathi namkha sezamaphilo sisa isitatimende esitloliweko (umbiko) esifungelweko kumtjhutjhisi weKhotho kaMarhistrada ngecala lokuthi umuntu othileko ukhahlumeze umuntu omdala begodu umuntu okhahlumezileko loyo uhlala esiphandeni esingaphasi kwekhotho leyo, umtjhutjhisi angabawa unobhala wekhotho bona akhuphe idarhfari etjela umuntu osolwako loyo ngeensolo ezenziwa ngaye, ibe imbawe bona azilethe ekhotho phambi kwakaMarhistrada ngelanga elithize, ngesikhathi esibekiweko.
Umbiko ovela esiSebenzini somPhakathi nesiSebenzini sezamaPhilo malungana nezwangobatjho yokukhahlunyezwa komuntu omdala, ngiwo ofuneka ntanzi ngaphambi kobana kukhutjhwe idarhfari. Umbiko loyo kufuze bona uveze amaqiniso apheleleko ngezwangobatjho ezwakalako, begodu kufuze bona ungathathi ihlangothi.
Nakube isiSebenzi somPhakathi namkha isiSebenzi sezamaPhilo siyalelwa ukungena endaweni la kuthiwa kukhahlunyezelwe khona kobanyana siyokuphenya ngezwangobatjho leyo nokuyokuvikela ukuthi kungasaya phambili ukukhahlunyezokho, uMarhistrada, ngokulayelwa Mtjhutjhisi, uzakukhupha incwadi enikela isiSebenzi somPhakathi namkha isiSebenzi sezamaPhilo amandla wokungena endaweni leyo. Kuyinto ehle ukuthi isiSebenzi somPhakathi sihlale siphethe esizazazisa ngakho bona singubani, ebujameni obunje.
Ekukhupheni incwadi yelungelo lokungena endaweni ehlathululwe ngehla le, uMarhistrada anganikela nesiSebenzi somPhakathi namkha isiSebenzi sezamaPhilo ilungelo lokukhamba nepholisa kobanyana liyokusiza ngephenyo ekufuze lenziwe lapho.
UmThetho weKambiso yezobuLelesi (umThetho Namba 51 ka-1977), ngokutjhugululwatjhugululwa lapha nalaphaya, uyasebenza ekukhutjhweni kwedarhfari, khulu khulu nakube umuntu ofunekako akafiki ekhotho njengoba abiziwe namkha nakube kufuze ahlale asekhotho ngokwemibandela etjhiwo yidarhfari. IinSebenzi zomPhakathi kufuze bona zenze iqiniso ngalokho okumumethwe mThetho.
b Ubhala ukuveza imininingwana yelwazi eliphathelene nephenyo ngokukhahlunyezwa komuntu omdala ekukhulunywa ngaye esigatjaneni 3.
UmThetho lo unikela iinSebenzi zomPhakathi amandla ezwakalako lokhuya naziphenyako. IinSebenzi zomPhakathi kufuze bona zazi kuhle bona yini namkha ngimaphi amandlazo womthetho.
IsiGaba 29 siyitjho kuhle ikambiso yokuphenya ngokukhahlunyezwa kwabantu abadala. Imibandela yeKambiso yomThetho woBulelesi (umThetho Namba 51 ka-1977) kunye nomThetho wamaKhotho waboMarhistrada (umThetho Namba 32 ka-1944) kusebenza yona lapha.
UMarhistrada uthwele umsebenzi wokuphenya ngokuthi ibekwe kuhle kangangani izwangobatjho yecala edarhfarini, ngokwesigaba 28.
UMtjhutjhisi ophambi kwakaMarhistrada angatjhuka ngemibuzo abofakazi namkha abize nanyana ngimuphi ufakazi kobana azokunikela ubufakazi.
Umuntu ekuzwakala ngobatjho bona ukhahlumezile unelungelo lokwethula ubufakazi, kanti negcwetha lakhe nalo lingabatjhuka ngemibuzo abofakazi, namkha/begodu liveze ubufakazi bokuthi kungani kungakafaneli bona kwenziwe umlayo ngokwesigatjana 10.
Umthetho osebenza ekugwetjweni kwamacala wobulelesi uyasebenza nalapha nakuphenywako, malungana nokubizwa nokutjhukwa ngemibuzo kwabofakazi, nokuthathwa kobufakazi, nokuvezwa kwemitlolo kunye nekubhadalweni kwesibonelelo sabofakazi.
UMarhistrada ophethe icala iphenyo lakhe ulenzela ekhotho evulekileko, kodwana-ke nokho nakufumaniseka bona umuntu omdala akakghoni ukwethula ubufakazi ekhotho evulekileko, uMarhistrada angahle athathe isiqunto sokuthi iphenyo lakhe alenzele ekhotho evalekileko (engavumeli woke umuntu ukungena), ngokulandela isibawo namkha isiphakamiso sesiSebenzi somPhakathi.
Iphenyo elenziwa umsolwa angekho ngokwesiGaba 159(1) seKambiso yomThetho woBulelesi ka-1977, lisebenza namatjhuguluko afaneleko ngokwesigatjana somthetho, ngokuqalelela ubunjalo bephenyo elenziwako.
IsiGaba 108 somThetho ka-1944 weKhotho kaMarhistrada sisebenza namatjhuguluko afaneleko ephenyweni elenziwa ngokwesigabesi.
Umbiko wesiSebenzi somPhakathi namkha wesiSebenzi sezamaPhilo kufuze unikelwe uMarhistrada, yena-ke ozakutjho bona kuyafuneka na ukuthi uDorhodera weziFo namkha aboDorhodera beNgqondo bamhlole umuntu omdala bese banikela ikhotho umbiko walokho abazabe bakutholile nabamhlolako.
Ikhophi yombiko ekukhulunywa ngawo ngehla lo lufuze bona inikelwe umsolwa, bese unikelwa ithuba elaneleko lokutjhuka ngemibuzo abantu abahlanganise umbiko loyo, abatjhuke ngemibuzo emalungana necala abekwa lona.
Unecala umuntu ophambana nemibandela yalesisigatjana 10.
angalalela nanyana ngubani ukutjheja nokuhlalisa umuntu omdala nanyana ngimuphi isikhathi esingadluliko e-10 leminyaka, namkha ngokubona kwakhe uMarhistrada.
IinSebenzi zomPhakathi kufuze bona ziwuzwisise umsebenzazo okhethekileko nosibopho emacaleni anjengalawa. IinSebenzi zomPhakathezi zithwele umthwalo wokululeka nokubonisa umtjhutjhisi nomarhistrada ngendlela yokuthi umlayo owenziwako uzamlungela umuntu omdala nehlakalakuhle yakhe.
Ukwalelwa kokukhahlunyezwa kwabantu abadala kunye namagadango akhethekileko wokukhandela ukukhahlunyezwa kwabantu abadala.
IsiGaba 30 sibeka ngamagama anabileko bona yini okwenza isenzo esithileko sibe kukhahlumeza.
Ukukhahlumeza umuntu omdala kulicala emThethweni lo.
Nanyana ngisiphi isenzo namkha ukubhalelwa kukwenza okulungileko ebudlelwaneni la kunokuthembana khona, nala isenzo esithileko sizwisa khona ubuhlungu namkha ukukhubazeka emmoyeni kutjho ukumkhahlumeza umuntu omdala.
Ukubhalelwa kuthatha amagadango alungileko wokuvikela umuntu omdala.
Ukudlala ngobudlelwana bokuthembana.
Ukubangela ukukhubala kommoya kunye nokubangela ukulimala emzimbeni womuntu omdala.
Ukukhahlunyezwa emzimbeni kutjho ukuthuselwa namkha nanyana ngisiphi isenzo sokumlimaza emzimbeni umuntu omdala.
Akhe uhlole bona uyawuzwisisa na owona mmongo weSahluko 5.
Qala umgwalo 6 uhlole bona uyawezwisisa na amagadango ahlukahlukeneko ekukhanjwa ngawo ekusetjenzweni kwecala lokukhahlumeza.
Iintatimende nemibiko ekufuze zinikelwe isiSebenzi somPhakathi.
Lokho isiSebenzi somPhakathi esingakwenza lokhuya nasivinjelwa ukuphenya ngecala lokukhahlumeza.
Amagadango angathathwa ukuvikela umuntu omdala ekukhahlunyezweni.
Kuqakatheke khulu ukwazisisa bona kutjho ukuthini ukukhahlumeza.
Irejista yezokukhahlumeza. Uyalimuka na bona isebenza njani, nokuthi iqakatheke kangangani?
Ukukhahlumezeka ngezomseme - kutjho nanyana ngisiphi isenzo esiphula namkha esona isithunzi somuntu omdala ngezomseme.
kuphikelela ngokumthusela umzwise ubuhlungu emmoyeni.
iii. Ukususa/ukukhambisa ipahla yomuntu omdala ngaphandle kwemvumakhe.
Ubunengi bezehlakalo zokukhahlunyezwa zenzeka ekhaya lomuntu omdala; kanenginengi amalungu womndeni kuvamise ukuba ngiwo akhahlumeza abantu abadala ahlala nabo, kanti-ke emakhaya wokuhlalisa abantu abadala la kulindeleke bona bahlale ngokuphepha nokuthula abantu abadala, nakhona bavamisile ukukhahlunyezelwa khona.
Imihlobohlobo ehlukahlukeneko yokukhahlunyezwa ebalwe lapha kufuze iqalwe ngokuphelela kwayo, ngoba ivamisile ukukhambelana. Isibonelo kungaba kulokhuya umuntu omdala nakangafuni ukudla; lokho kungenzeka ukuthi kubangwa kukhahlumezeka kwakhe enqgondweni.
Kanenginengi, ekukuphela kwendlela yokuthola bona kukhona ukukhahlumezeka, kutjheja utjhejisise ngobuduze ukuthi uziphatha njani umuntu omdala, uqalisise umzimbakhe, utjheje nokusebenza kwengqondwakhe, uqale nangendlela nje abonakala ngayo yena siqu sakhe.
Ukuba Nerejista Yokukhahlunyezwa Kwabantu Abadala.
IsiGaba 31 sithi uNgqongqotjhe kufuze bona abe nerejista yabo boke abantu abakhe badliwa macala wokukhahlumeza abantu abadala, abe aqinisekise nokuthi abantwaba abavunyelwa ukusebenza ngabantu abadala namkha ukubenzela imisebenzi. ImiThetholawulo izakutjho imininingwana epheleleko yerejista.
Ufundeni-ke Esahlukweni 5?
Uyalimuka na bona usebenza njani umgwalo 4?
Uyazizwisisa iindlela isiSebenzi somPhakathi ezingazisebenzisa nasifakazela ukuthi nangambala umuntu omdala ukhahlunyeziwe?
Yenza iqiniso lokobana uyayizwisisa ikambiso ekufuze ilandelwe lokhuya umsolwa ngokukhahlumeza abantu abadala nakayiswa phambi kwakaMarhistrada.
Uyazi na bona isebenza njani irejista yabakhahlumezi?
IsiGaba 32 sikhuluma ngokunabileko ngamandla wokuphathiswa, ngokomThetho lo.
Anganikela nanyana ngisiphi isiphathiswa ukwenza nanyana ngimuphi umsebenzi onikelwe uNgqongqotjhe mThetho lo.
Irherhokambiso lalokhukuphathiswa amandla kufuze bona lakhiwe.
Anganikela uSomkhandlu wePhrovinsi amandla wokwenza nanyana ngimuphi umsebenzi ekufuze wenziwe nguye uNgqongqotjhe, ngokomThetho lo.
Irherhokambiso lalokhukuphathiswa kwamandla kufuze bona litjhiwo.
phathisa nanyana ngisiphi isiphathiswa ukwenza nanyana ngimuphi umsebenzi ekufuze wenziwe nguSomkhandlu loyo ngaphasi kwesigatjana (2).
phathisa amandla nanyana ngisiphi isiphathiswa sephrovinsi kobanyana sikwazi ukwenza nanyana ngimuphi umsebenzi ekufuze wenziwe mNqophisiZombelele, ngaphasi komThetho lo. Nanyana ngubani ophathiswe amandla namkha onikelwe ilungelo lokwenza umsebenzi othileko, kufuze bona enze lokho ngemibandela ekhambisana namandla aphathiswe wona namkha ekhambisana nomsebenzi athunywe wona.
kungamvimbeli ukuzenzela umsebenzi loyo umuntu ophathise omunye amandla lawo namkha onikele omunye ilungelo lokwenza umsebenzi loyo.
Isiqunto sokuphathiswa amandla singabuyiselwa emva (singatsonyulwa), kodwana nasibuyiselwa emva njalo kufuze bona lokho kwenziwe ngencwadi.
IsiGaba 33 siveza ihlawulo engephezulu khulu, ekungakafaneli bona kudlulwe kiyo, engahlawuliswa mThetho lo ngokwephulwa kwemibandela yananyana ngisiphi isigaba somThetho lo.
NguNgqongqotjhe kwaphela onamandla wokwenza imithetholawulo, kanti-ke isigaba 34 somThetho lo siyazitjho iingaba uNgqongqotjhe ekufuze enze imithetholawulo ngazo.
34.(1) NguNgqongqotjhe kwaphela onamandla wokwenza imithetholawulo.
namaforomu afunekako ukuphumelelisa, ukusebenzisa nokulawula umThetho lo malungana nokusetjenziswa kwawo, iintifikethi, amandla welungelo, amanothisi, ukulandelana, irejista, hlangana nokhunye.
namarekhodi, ama-akhawundi namarejista ekufuze bona abulungwe baphathi bamakhaya wokuhlalisa abantu abadala, kunye nemibiko ekufuze bona ithunyelwe la kufanele khona.
namarekhodi ekufuze abulungwe nanyana ngubani otjheja umuntu omdala endaweni engaphandle kwekhaya elakhelwe khona ukuhlalisa abantu abadala, ngaphandle kokukhetha ukuthi umtjheja njalo ubhadalwa ngemali namkha ngepahla.
wokukhuthaza ukuphunyeleliswa kwamalungelo wabahlali beendawo zokuhlalisa abantu abadala.
amalungana nesakheko nokumumethwe ziimvumelwana zomsebenzi hlangana kwabahlali nekomidi yabahlali bendawo yabantu abadala, nemininingwana yamazinga neendlela zokwamukelwa kwabantu emakhaya wabantu abadala.
wemikhakha namazinga ahlukahlukeneko wemisebenzi yetjhejo nesekelo elinzinze emphakathini.
wezinye iindaba namkha ikambiso efunekako ukuqinisekisa bona kuyaphunyeleliswa ukusetjenziswa komThetho lo.
34.(2) ImiThetholawulo ingathi nanyana ngubani owephula namkha obhalelwa kukhandela/kuhlonipha imibandela yemithetholawulo, unecala, ngalokho-ke uzakuhlawuliswa namkha avalelwe ejele isikhathi esingeqiko emnyakeni munye, namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
34.(3) Nanyana ngimuphi umthetholawulo owenziweko ongahle uthinte amaPholisa, kufuze bona wenziwe ngokubonisana noNgqongqotjhe wezokuPhepha nokuVikeleka, ngaphambi kobana uthonywe ukusetjenziswa. 34.(4) Nanyana ngimiphi imithetholawulo emalungana nokunikelwa kweemali, sekubalwa nobungako bemisebenzi eyenzelwa abantu, kufuze bona yenziwe uNgqongqotjhe wezeeMali anelwazi elipheleleko layo.
34.(5) Ngaphambi kobana uNgqongqotjhe angabetha nanyana ngimuphi umthetholawulo, kuyafuneka umthetholawulo lo uthome ngokumenyezelwa usesemtlamo eGazedeni yomBuso, ukhambisane nesaziso esimema abantu abenerhuluphelo yokuphefumula ngomtlamo loyo; kufuze baphefumule ngokutlola bezwakalise imibonwabo, ngesikhathi esizabe sibekiwe kwatjhiwo eGazedeni bona sizakuba side kangangani.
34.(6) UNgqongqotjhe kufuneka athumelele iPalamende umtlamo wemithetholawulo, nemibono umphakathi ophefumula ngayo, ngaphambi kobana imithetholawulo leyo ingamenyezelwa emphakathini kobana iyokuthoma ukusebenza.
34.(7) UNgqoqngqotjhe nokho-ke kungenzeka amemezele imithetholawulo leyo ngaphandle kokubonisana nabanye njengoba kuhlathululwe ngehlapha, nakufumaniseka bona ubujamo bezinto bufuna njalo.
Ucinyiwe/Ubulewe umThetho ka-1967 wezabaDala, ngokunjalo ucinyiwe/ubulewe nomThetho ka-1998 oTjhugulula umThetho wezabaDala.
Nanyana ngubani ophethe ikhaya lokuhlalisa abantu abadala elirejistarwe ngokomThetho wabaNtu abaDala, kufuze bona kuthi kungakapheli iinyanga ezili-12 umThetho lo uthomile ukusebenza, enze isibawo sokurejistara ngokwesigaba 18 somThetho lo.
Ikhaya labaNtu abaDala elirejistarwe ngokomThetho wabaNtu abaDala lizakuhlala lirejistarwe njalo, bekube mhlazana uNgqongqotjhe atjhugulula ukurejistarokho ngomThetho.
Nanyana ngimuphi umsebenzi imali yesiphekiso ngokomThetho wabaNtu abaDala uzakuragela phambili ngokuthola imalisiphekiso leyo iinyanga ezili-12 ngemva kwelanga umThetho lo owathoma ukusebenza ngalo.
<fn>DAC-NLS. YaziAmalungeloNeemb.2007-05-18.nr.txt</fn>
Khuyini isiKhwama seTjhorensi yabangaSebenziko?
IsiKhwama seTjhorensi yabangaSebenziko senzelwe ukunikela ngerhelebho lesikhathi esifitjhani kubasebenzi, kuye ngobujamo obuthileko, lokha nabangasasebenziko, namkha nabangasakghoniko ukusebenza ngebanga lokugula, ngelivu yokuteta namkha yokufumeza begodu sinikela ngerhelebho kwabatlhogonyelwa msebenzi osele ahlongakele kube bekabhadela esikhwameni.
Itholakala bunjani imali efakwa esiKhwameni nokubhadela imivuzo?
IsiKhwama sithola imali ngokubhadela ngenyanga okwenziwa basebenzi nabaqatjhi. Umbuso yi-underwriter yesiKhwama begodu kulindelwe bona unikele ngerhelebho leemali ukuhlangabezana nokutjhoda okwenzeka ngeenkhathi ezinengi zokungasebenzi.
3.1 Ukusukela ngomhlaka 1 Apreli 2002 boke abasebenzi abasebenza ama-awara ama-24 namkha ngaphezulu ngenyanga kufanele babhadele esiKhwameni.
3.2 Ukusukela ngomhlaka 1 Apreli 2003, umThetho weTjhorensi yabangaSebenziko ufuna bona abasebenzi bangekhaya nabaqatjhi babo babhadele esiKhwameni.
Abasebenzi abarholiswa kuphela ngenzuzo.
Iye, boke abasebenzi, ngaphandle kwalabo okukhulunywe ngabo ngaphasi kwaka-3.3 ngehla kufanele babhadele esiKhwameni. IsiKhwama njalo ngonyaka sibeka ubukhulu bamazinga wemirholo kilabo ababhadelako. Boke abasebenzi abarhola ngaphezu kwezinga eliphezulu bazakubhadela kuphela ukufika ezingeni eliphezulu kuthi nabangasasebenziko bazakuthola imivuzo elingana nemirholo yabo. Lokhu kutjho bona woke umsebenzi ukusuka ezingeni eliphasi ukuya ezingeni lomnqophisi wekampani kufanele abhadele esiKhwameni.
Ingabe kufanele boke abasebenzi babhadele esiKhwameni?
5.1 Boke abaqatjhi abaqatjhe omunye nomunye umuntu begodu bamrholele ngekhetjhe namkha ngesihle kufanele bazitlolise nesiKhwama msinyana nabathoma ngemisebenzi yabo njengabaqatjhi. Kumsebenzi womqatjhi ukutlolisa ibhizinisi kanye nokudosa imali efaneleko emrholweni wabasebenzi. Nayikuthi umqatjhi ubhalelwa kukwenza lokhu kunokuhlawuliswa okubudisi azakufumana okwenziwa ngokuya komThetho wokuBhadelwa kweTjhorensi yabangaSebenziko ka-2002. Nayikuthi umqatjhi uyala ukuzitlolisa nesiKhwama begodu akafuni ukudosa imali, abasebenzi bayeleleliswa bona bathintane ne-ofisi eliseduze lomNyango wezabaSebenzi.
5.2 Abaqatjhi bakhuthazwa bona bakhambisane neenjamiso zomThetho, njengombana isiKhwama sinikela ngerhelebho kilabo ekade basebenza esele bangenalitho namkha abanganasekelo ngebanga lokupheliswa kokusebenza kwabo.
Khuyini okuthathwa njengomrholo?
Ziimali zoke ezibuya kumqatjhi, nanyana ziyikhetjhe namkha ngesihle. Lokhu kufaka iimali zesikhathi esidluleleko namabhonasi, begodu imali ebhadelwako kufanele isuselwe kilokhu. Ukungezelela, yoke imali orhelejwa ngayo ithathwa njengomrholo. Iimbonelo zemali orhelejwa ngayo yimali yamakhambo, yokuzithabisa kanye neyokudla nokuhlala. Ilwazi elinabileko ngemirholo litholakala emihlahlandleleni ye-EMP10 yabaqatjhi etholakala kwa-South African Revenue Service (i-SARS).
Ngokungangani okufanele kubhadelwe esiKhwameni?
Umsebenzi kufanele abhadele i-1% yomrholo wakhe wenyanga. Ukungezelela ku-1% ebhadelwa msebenzi, umqatjhi ubhadela i-1% mayelana nomsebenzi munye amqatjhileko. Isibalo soke esibhadelwako ngakho-ke sima-2%. Isibonelo, nayikuthi umsebenzi urhola R1 000 ngenyanga, umqatjhi kufanele adose i-1% yomrholo okuzakuba yi-R10. Ukungezelela, umqatjhi kufanele abhadele i-R10 emsebenzini amqatjhileko. Isibalo soke se-R20 ngakho-ke kufanele sidluliselwe ku-UIF namkha kwa-SARS kuye ngokuthi ngiyiphi efanele ibhadelwe.
Ukubhadela kufanele kudoswe emrholweni wenyanga yanjesi kuphela begodu umqatjhi akakavunyelwa ukudosa ngaphezu kwemali okufanele ibhadelwe ngenyanga. Nayikuthi umqatjhi ubhalelwe esikhathini esidlulileko ukudosa imali, imali esalele emva eyi-2% kufanele ibhadelwe mqatjhi begodu umsebenzi akukafaneli abhadele.
8.1 Umqatjhi ubhadela imali esiKhwameni ngaphambi kwelanga le-7 lenye nenye inyanga. Lapho ilanga lekhomba kungasilo ilanga lokusebenza, ukubhadela kufanele kwenziwe ngelanga lokugcina namkha ngaphambi kwelanga lokugcina lokusebenza ngaphambi kwele-7. "Ilanga lokusebenza" kutjho elinye nelinye ilanga elingasuye uMgqibelo, uSondarha namkha ilanga lokuPhumula lesiTjhaba. Ngeminqopho yokubhadela lemali, abaqatjhi labo abazitlolise ngeminqopho yokubhadela umthelo kanye namkha neMali yokuThuthukiswa kwamaKghono (i-SDL), kufanele babhadele imali yabo kwa-SARS. Abaqatjhi abaseleko kufanele babhadele imali yabo bunqopha esiKhwameni?
Kuneendlela ezihlukeneko zokudlulisela imali esiKhwameni. Ingadluliswa ngokudoswa ebhanka (i-debit order) (lapho umqatjhi angahlela nebhanka yakhe), ukuyifaka bunqopha ebhanka, (qala imininingwana yebhanka yesiKhwama ekugcineni kwalebhrotjha), ngokwe-elektroniki ngokusebenzisa ukubhanka nge-inthanethi. Qodu qala ama-adresi ekugcineni kwalebhrotjha.
8.2 Abaqatjhi bangabhadela inani loke lemali ebhadelwa ngonyaka kuye ngokuthi imali enjalo ibhadelelwa phambili.
8.3 Inani loke lemali okufanele libhadelwe kufanele lenziwe kungakapheli unyaka weemali namkha isikhathi sokukoloda begodu kungakapheli amalanga alikhomba ngemva kokuthoma konyaka weemali lowo namkha isikhathi sokukoloda. "Unyaka weemali" namkha "isikhathi sokukoloda" kutjho isikhathi esithoma ngelanga lokuthoma lakaMatjhi wonyaka omunye nomunye, namkha ukuthoma ngelanga lokuthoma lokukoloda kuye ngokuthi ilanga elinjalo liwela ngaphasi konyaka weemali wanjesi, begodu liphela ngelanga lokugcina lakaFeberbari wonyaka olandelako. Umqatjhi akakavunyelwa ukudosela phambili isabelo somsebenzi semali okufanele ayibhadele. Ukudosa kufanele kukhambelane neenkhathi zokubhadelwa komrholo. Nayikuthi kuyaziwa kumqatjhi bona ukubhadela okhunye nokhunye okwenziweko bekungakafaneli namkha bekungakafaneli kubhadelwe, umqatjhi kufanele abuyisele umsebenzi imali leyo namkha imali eyeqileko edosiweko beyabhadelwa khulu mqatjhi, ngaphandle kwemali engakhenge ibuyiselwe umqatjhi siKhwama seTjhorensi yabangeSebenziko. Ukubuyisela okunjalo kufanele kufunwe esiKhwameni seTjhorensi yabangeSebenziko ngonyaka nangemva kokuphela konyaka weemali ofaneleko ngawo okubhadelwa iimali zonyaka kuphela?
8.4 Ebujameni bokukhutjhulwa kwemirholo, lokhu kufanele kukhanjelaniswe msinyana ngemva kokuthoma ukusebenza kokukhutjhulwa kwemirholo begodu umehluko phakathi kwemali ekolodwako nesele ibhadelwe kufanele ulungiswe.
nayikuthi ukutloliswa komqatjhi kuvezwa njengobhadela kwa-SARS.
8.6 Nayikuthi abaqatjhi bathola iforomo elibuyiselwa kwa-SARS (i-EMP201), kutjho bona kufuneka balethe ukubhadela kwabo kwe-UIF kwa-SARS kwesikhathi esithoma ngo-Apreli 2002 ukuya phambili. Kodwana, nayikuthi godu bathola amaforomo we-UI-7; lokhu kutjengisa bona ama-akhawunti wabo nesiKhwama awakatjhugululwa ukutjengisa bona babhadela imali esikhwameni se-UIF ngokusebenzisa i-SARS. IsiKhwama kufanele ebujamenobu sitjelwe ngenomboro yereferensi ye-PAYE (ukuBhadela ngokuya komRholo Wakho) yamabhizinisi wabo eneenomboro ezilitjhumi, khona amatjhuguluko afaneleko azakwenziwa ukukhandela ukukhutjhwa ngomuso kwe-UI7.
8.7 Abaqatjhi godu kufanele baqinisekise bonyana ukubhadela ku-UIF kuvela ku-EMP201 begodu ukubhadela kudluliselwa kwa-SARS. IsiKhwama angeze samukela ukuziphendulela, namkha sazibandakanya ekuthintaneni ne-SARS namkha abaqatjhi nakunokuhlawuliswa kanye/namkha inzalo evezwako nayikuthi ukubhadelwa kwalethwa esiKhwameni esikhundleni se-SARS.
8.8 Ukubalekela ukuhlawuliswa okungakafaneli nenzalo, abaqatjhi kufanele baqinisekise bona ukubhadela kufika esiKhwameni ngesikhathi esibekiweko, kungaqalwa bonyana iforomo elibuyiswako i-UI-7 litholiwe. Abaqatjhi kufanele bathinte isiKhwama nayikuthi abatholi amaforomo we-UI-7 ngesikhathi esijayelekileko namkha nayikuthi bathola amaforomo ngokungakafaneli.
nanyana babhadela ngokwe-elektroniki namkha ngonyaka?
9.1 Boke abaqatjhi okuNgafuneki bona babhadele kwa-SARS kufanele bazalise iforomo UI-7 kungaqalwa indlela, ukobana babhadela kangaki namkha indawo ababhadela kiyo.
Isikhathi lapho ukubhadela kwenziwa ngaso kanye nemali ebhadelwako.
9.2 Kumsebenzi wabaqatjhi ukubala imali okufanele ibhadelwe esiKhwameni. Amaforomo atjengisa imali okufanele ibhadelwe angeze anikelwa abaqatjhi.
Ingabe isiKhwama sazi njani bona kubhadela bani?
10.1 IsiKhwama sihlome ibuthelelo lekhompyutha labaqatjhi/labasebenzi lapho yoke imininingwana yokuqathwa yabasebenzi ibekwa khona. Kumsebenzi womqatjhi ukuthumela imininingwana yabasebenzi bakhe esiKhwameni ukuletha ibuthelelo ebujameni banjesi inyanga nenyanga namkha lapho kunetjhuguluko emininingwaneni yomsebenzi. Imininingwana yabasebenzi ibekwa ebuthelelweni begodu lokha umuntu nakaphelelwa msebenzi, isiKhwama singasebenza isibawo ngaphandle kokuriyada. Ngakho-ke kuqakathekile ukuqinisekisa bona abaqatjhi bathumela imininingwana yabasebenzi babo esiKhwameni, khona kuzakulethwa ibuthelelo ebujameni banjesi.
10.2 IsiKhwama sinemihlobo ehlukeneko abaqatjhi abangathumela ngayo ilwazi labasebenzi babo esiKhwameni. Lokhu kufaka ukuthumela ilwazi ngeforomo (i-UI-19) esiKhwameni ebaqatjhini abanganarherho lokubhadela le-elektroniki. I-UI-19 liforomo elisetjenziswa baqatjhi ukuletha imininingwana yabasebenzi ebuthelelweni lesiKhwama. Iforomeli litholakala kuwebhsayithi kanye nema-ofisini wamaphrovinsi kanye nemasentheni wezabasebenzi womNyango wezabaSebenzi. Abaqatjhi abenza imali abanerherho le-elektroniki bangathumela ilwazi labo ebuthelelweni ngokwe-elektroniki ngendlela ethileko balise kwa:declarations@uif.gov.za. Nawufuna ilwazi mayelana nendlela ethileko tjhinga emtlolweni kuwebhsayithi ngaphasi kwe-menu ku-Employers Info Declaration Specification. Abaqatjhi babasebenzi bangendlini kufanele bazalise iforomo le-UI 19 okungelabasebenzi bangendlini okufanele lithunyelwe kwa-domestics@uif.gov.za?
Iye abaqatjhi kufanele, bafake labo okufuneka babhadele imali yabo ngokusebenzisa i-SARS. Boke abaqatjhi kufanele baveze elinye nelinye itjhuguluko emininingwaneni yabaqatjhi babo msinyana nakwenzeka amatjhuguluko. Nayikuthi amatjhuguluko enzeka njalo ngenyanga, isifungo kufanele silethwe inyanga nenyanga.
Ingabe abaqatjhi ababhadela ngonyaka kufanele balethe ukuveza kwabo?
Iye, kanye ngonyaka namkha nakungenzeka kube namatjhuguluko emininingwaneni yabasebenzi.
IsiKhwama sizakwazi njani bona kufanele sikubhadele malini nawungasasebenziko?
13.1 Izinga okubhadelwa ngalo imivuzo liya ngeskala esiphakathi kwaka-38 no-58%.
13.2 Kunamalanga (ama-credits) aphiwa abasebenzi nabasebenzako begodu babhadela esiKhwameni. Amalanga la afunyanwa ngendlela elandelako: kwamanye namanye amalanga asithandathu owasebenza njengobhadelako, uzakuthola ilanga linye kuye ngobunengi bamalanga ama-238. Nawuzakufumana woke amalanga ama-238, kufanele kube usebenze njengobhadelako ubuncani bakhona iminyaka emine.
13.3 Umsebenzi uthathwa njengobhadeleko esiKhwameni ukusuka ngelanga lokuthoma lokusebenza ukufika ngelanga lapho umsebenzi waphela khona. Isaziso sesikhathi asisebenzileko ngaphambi kokupheliswa komsebenzi sithathwa njengesikhathi abekasisebenza. Kodwana, kufanele kuyelelwe bona ebujameni babasebenzi bangekhaya, bathathwa njengababhadelako ukusukela ngomhlaka 1 Apreli 2003.
13.4 UmThetho oTjhugululiweko weTjhorensi yabaNgasebenziko ka-2003 godu utjheja ubujamo lapho umsebenzi wangekhaya anabaqatjhi abangaphezu kwamunye begodu uletha umqondo wokusebenza isikhathi esithileko kilabo basebenzi abanabaqatjhi abangaphezu kwamunye.
13.5 UmThetho unikela ngokubhadelwa kwemivuzo lokha umrholo womsebenzi nawuwela ngaphasi kwezinga lalokho ebekakurhola ngaphambilini lokha nakaqatjhwe makhaya woke, isibonelo, nayikuthi umsebenzi usebenzela amakhaya amathathu begodu umrholo sele uwoke uma-R 600,00 begodu uloba umrholo wekhaya linye oma-R 200,00 ufanele kufumana imivuzo, ngombana manje sele arhola kuphela ama-R 400,00 ngombana ulobe ama-R200,00 njengomrholo.
13.6 Kuqalwa kuphela ukuqatjhwa okulahleke eenyangeni ezisithandathu ezidlulileko ukusuka ngelanga lesibawo lokha nakutjhejwa nayikuthi umsebenzi wangekhaya uyasebenza namkha akasebenzi. Godu kubasebenzi bangekhaya ilanga lokuhlongakala komqatjhi lizakuthathwa njengelanga lokungasebenzi. Inani lemivuzo ebhadelwako lizakuquntwa ngokuveza komqatjhi begodu nakungekho ukuveza isiphathiswa esiqalene neembawo sizakuqunta imivuzo esuselwe ekutholakaleni kobufakazi bemitlolo obulethwe esiphathisweni esiqalene neembawo.
Nayikuthi umrholo uyaphasi naphezulu/wehluka inyanga nenyanga namkha iveke neveke, ubuncani bomrholo weenyanga ezisithandathu zokugcina buzakusetjenziswa ukubala imivuzo okufanele ibhadelwe.
Mhlobo bani yemivuzo enikelwa siKhwama?
Imivuzo ibhadelwa kuphela nayikuthi umqatjhi uphelisa imisebenzi yobhadelako.
Obhadelako kufanele atloliswe esentheni yezabasebenzi eseduze njengofuna umsebenzi ngokuya komThetho wokuThuthukiswa kwamaKghono ka-1998, ukufumana imivuzo yabangasebenziko.
Obhadelako kufanele afumane ibandulo nerhelebho lezengqondo elikhambelana nomsebenzi nayikuthi utjelwe siphathiswa esiqalene neembawo.
Ngokuya kwamalanga aphiwa wona, imivuzo ingabhadelwa ukufika emalangeni ama-238 esikhathini esinye nesinye seminyaka emine.
Imivuzo leyo ebhadelwako imumehluko phakathi kokubhadelwa mqatjhi kanye nemali ebekwe kutjhejuli yemivuzo yomThetho weTjhorensi yabaNgasebenziko.
Ngokuya kwamalanga aphiwa wona, imivuzo ingabhadelwa ukufika ebunengini bamalanga ama-238 esikhathini seminyaka emine.
Imivuzo leyo ebhadelwako mumehluko phakathi kwalokho okubhadelwa mqatjhi nemali ebekwe etjhejulini yemivuzo yomThetho weTjhorensi yabaNgasebenziko. Lokha nawutjheja inani lemali ebhadelwa mqatjhi nemali ebekwe kutjhejuli yemivuzo, inani lemali etholwako kufanele lingadluli i-100% yomrholo ojayelekileko umuntu ebekangawuthola nayikuthi bekasasebenza.
Ngokuya kwamalanga aphiwa wona, imivuzo ingabhadelwa bekufike ebunengini bamalanga ali-121. Isibawo semivuzo yokuteta asithikamezi ilungelo lobhadelako lokufumana imivuzo yokungasebenzi.
Nayikuthi kunokujika endleleni namkha ukubelethwa buthule, imivuzo ibhadelwa kungakadluli amalanga asithandathu ngemva kokubuya endleleni/ukubeletha buthule.
Imivuzo ebhadelwako mumehluko phakathi kwemali ebhadelwa mqatjhi nemali ebekwe kutjhejuli yemivuzo. Godu lokha nasitjheja imali ebhadelwa mqatjhi nemali ebekwe kutjhejuli yemivuzo, inani loke lemali etholiweko kufanele lingadluli i-100% yomrholo ojayelekileko umuntu ebekangawuthola ingathana bekasasebenza.
Ngokuya kwamalanga aphiwa wona, imivuzo ingabhadelwa ebunengini bamalanga ama-238 wesikhathi seminyaka emine.
Umlingani otjhadwe isikhuwa/othethwe isintu angenza isibawo semivuzo kungakapheli iinyanga ezisithandathu. Umntwana otlhogonyelwako angenza isibawo semivuzo nayikuthi umlingani otjhadwe isikhuwa/isintu wenze isibawo kungakapheli iinyanga ezisithandathu zokuhlongakala kobekabhadela esikhwameni.
Imivuzo ibhadelwa ngokulingana nemivuzo yokungasebenzi ebeyingabhadelwa, nayikuthi obhadela esikhwameni usaphila.
Ingabe kunini lapho obhadelako kungakafaneli athole imivuzo?
Nayikuthi obhadelako uthola iPentjhini kaRhulumende yezeHlalakuhle yangenyanga (engafaki isabelo sokurholophala namkha sesondlo).
Nayikuthi obhadelako ulisile emsebenzini.
22.1 IsiKhwama seTjhorensi yabangeSebenziko sihlome amaKomiti weemFunda wokuDlulisa iinQunto ukuqalana nemibango kiwo woke amaphrovinsi. Umzuzi owoniweko angadlulisela isiqunto phambili ngokuzalisa abe alethe iforomo elivunyelweko (i-UI 12) ngokulisa yena namkha ngeposo etlolisiweko ukuphikisa isiqunto sakaKomitjhinara namkha sesiphathiswa esiqalene neembawo ngokuya kwesigaba 37(1) eKomitini yeemFunda yokuDluliswa kweenQunto esentheni yezabasebenzi efaneleko yomNyango wezabaSebenzi.
22.2 Umuntu ongakaneliswa siqunto seKomiti yesiFunda yokuDluliswa kweenQunto angadlulisela indaba eKomitini yesiTjhaba yokuDluliswa kweenQunto okungiyo ezakuthatha isiqunto sokugcina ngokuya kwesigaba 37(2) ngokuletha iforomo elizalisiweko i-UI 13 emakhiweni wenomboro 94 Church Street, Pretoria, 0001, namkha ngeposo etlolisiweko eqaliswe ku: Unemployment Insurance Fund, Pretoria, 0052 namkha ngefeksi esamtato ethi (012) 337-1893.
Khuyini umsebenzi womqatjhi ngemva kokupheliswa komsebenzi?
Kuyelelisa ebekubasebenzi ukutjhinga e-ofisini eliseduze lomNyango wezabaSebenzi.
Ingabe umqatjhi uzisula njani esiKhwameni?
Abaqatjhi bangathinta isiKhwama namkha elinye nenye lama-ofisi womNyango wezabaSebenzi babawe bonyana ukutloliswa kusulwe. Inomboro yereferensi ye-UIF nelanga okwaphela ngalo isikolodo kufanele kuvezwe ngazo zoke iinkhathi. I-UI-19 esebujameni banjesi kufanele ilethwe esiKhwameni ngaphambi kokuvalwa kwama-ofisi.
Ingabe umqatjhi uyitlolisa njani ibhizinisi etjha nesiKhwama?
Ukutloliswa kwabaqatjhi nabasebenzi kungenziwa ku-inthanethi ngokusebenzisa iwebhsayithi ethi: www.labour.gov.za ngokukhetha i-"UIF Homepage".
Amaforomo azalisiweko angaposelwa kwa-UIF, Pretoria, 0052. Sibawa utjheje bona iposo ibhadelwa kizo zoke izinto eziposelwa isiKhwama.
Ingabe kuzakuthatha isikhathi esingangani ukutloliswokhu?
Koke ukutloliswa kuzakuphethwa kungakapheli ama-awara ama-48 wokwamukelwa kwamaforomo weembawo.
Uzakwazi njani umqatjhi bona umsebenzi wakhe utloliswe nesiKhwama?
Nayikuthi iforomo UI-19 elizalisiweko lilethiwe mayelana nabasebenzi abaqatjhwe mqatjhi, ukuqinisekiswa kokutloliswa kuzakudluliswa.
Ingabe abasebenzi banikelwa inomboro yereferensi ehlukileko?
Inomboro yereferensi inikelwa umqatjhi begodu boke abasebenzi boke abasebenza ngaphasi komqatjhi lowo "bawela" ngaphasi kwenomboro yereferensi yomqatjhi. Nakunemibuzo, kuqakathekile bonyana inomboro yereferensi yomqatjhi kanye nenomboro kamazisi womsebenzi ivezwe.
Nayikuthi ibhizinisi sele litloliswe nesiKhwama ingabe inomboro yereferensi efanako ingasetjenziselwa ukutlolisa umsebenzi wangekhaya?
Awa. Umsebenzi wangekhaya kufanele atloliswe ayedwa.
Ngokuya komThetho okukhulunywe ngawo ngehla, abasebenzi bangekhaya nabaqatjhi babo kufanele babhadele esikhwameni se-UIF ukusuka ngomhlaka 1 Apreli 2003.
Nayikuthi umsebenzi wangekhaya usebenza abaqatjhi abangaphezu kwamunye omunye nomunye umqatjhi kufanele atlolise ngokwehluka begodu aqinisekise bona umsebenzi wangekhaya utlolisiwe.
Ukutloliswa okuhlukileko godu kuyafuneka lapho umqatjhi owenza imali godu amqatjhi wangekhaya.
Kuthathwa njengokukhwabanisa lokha abazuzi abathola imivuzo babuyela emsebenzini, kodwana babhalelwe kukwazisa isiKhwama ngobujamo babo obutjha begodu baragele phambili nokudosa imivuzo.
Iforomo lesibawo i-UI-2.
Iforomo lesibawo i-UI-2.
Isitifikethi sakadorhodera sokubeletha namkha isitifikethi sokubeletha ngemva kokubelethwa komntwana.
Isitifikethi sokuhlongakala sakamufi (nasikhona) obhadelako: isibawo asizukutjhejwa nesitifikethi sokuhlongakala esitjhili.
Ungazibekeli kude bewungathatheli ehloko imilayo yesiphathiswa esiqalene neembawo.
TJHEJA: Boke abaqatjhi okufanele bazitlolise ne-SARS ukubhadela i-PAYE namkha ngeminqopho ye-SDL, kufanele bathumele abakuphoselako bunqopha esiKhwameni seTjhorensi yabaNgasebenziko.
TJHEJA: Qinisekisa bonyana inomboro yakho yereferensi ye-UIF izalisiwe eslibhini sedibhozithi lokha nawubhadelako.
<fn>DAC-NLS. YenzaIsibawoSokulethaNgenarhe.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
ngaphandle kwaleyo yomhlobo othileko.
nguye namkha mumuntu ogunyazwe nguye.
ibubulo le-Southern African Customs Union.
Zalisa iforomo lesibawo ulikhambise.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Amaforomo anikelwa ngendlela ye-PDF.
<fn>DAC-NLS. YiniUkupholisaNgeen.2007-05-18.nr.txt</fn>
UkuPholisa ngeenGqema yindlela yokupholisa lapho isitetjhi samapholisa endaweni ethileko siphakela imisebenzi yesipholisa ngendlela yokuquntula indawo leyo ibe ziindawana ezincani ezilawulekako ezibizwa bona ziingqema. Esigqemeni ngasinye, be-SAPS bazakukhetha isiPhathiswa samaPholisa esizakwaziwa njengoKhomanda wesiGqema.
Umphakathi kanye nokhomanda wesigqema baba bakhozi ekufakeni isandla ngamandla ekuqinisekiseni ukuphepha nokulondeka komphakathi lowo.
Njengesiphathiswa sokukhandela ubulelesi, uKhomanda unomsebenzi wokuveza amahlelo kanye namaphrojekthi wokulwa nobulelesi esigqemeneso.
Ukusekela ngamandla ikambiso yokuPholisa ngeenGqema, ngokuzinikela njengamarisevu (ama-reserves) esigqemeni leso.
Kumenywa abosomabhizinisi bendawo, amakhanselara, iinhlangano zabahlali kanye nabarholi bomphakathi bona bazibandakanye emizameni yoke yokulwa nezinto ezibanga ubulelesi esigqemeni sangekhenu.
<fn>DAC-NLS. YiniUmkhandluWamaga.2007-05-18.nr.txt</fn>
Yini umKhandlu wamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha yeSewula Afrika (SAGNC)?
UmKhandlu wamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha yeSewula Afrika sikhungo esahlonywa ngokomThetho wePalamende (umThetho oyinomboro 118 ka 1998) begodu sakhethwa nguNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji.
Ngimaphi amalunga akha lomKhandlu?
Abajameli bePosofisi, babaTlhami-Mikhawulo neeMebhe, kunye nabeBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika.
Kuba yini lomKhandlu utlhogeka?
Ukwenza isiqiniseko sokobana abantu bazibona bathintene nomlando, isiko, ilifa kunye namatjhejo wezokuhlalisana nezomnotho emagameni.
Uyini umsebenzi womKhandlu?
Ukukghonakalisa kunye nokubeka iinyeleliso zokuhlonywa kweKomiti yamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha (PGNC) eprovinsini ngayinye.
Ukwemukela, ukuphenya kunye nokuphakamisa amagama wamajamo-bumbeko ahlongoziweko kunye namatjhuguluko avela ku-PGNC nezinye iinqhema, emagameni avele akhona gadesi, bona emukelwe nguNgqongqotjhe.
namaKomiti wamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha emaProvinsini.
Ukubuthelela kunye nokugadangisa amarhelo wamagama emukelweko ngokomthetho.
Yini amaKomiti wamaProvinsi wamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha?
Mibuthano ethweswe mThetho, umthwalo wokuthintana nomphakathi, ukuphenya begodu yenze neemphakamiso emKhandlwini wamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha yeSewula Afrika (SANGC) ngamagama wamajamo-bumbeko. Lemibuthano (PGNCs) isebenzisana khulu nomKhandlu wamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha yeSewula Afrika (SAGNC).
Ngimaphi amalunga akha amaKomiti wamaProvinsi wamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha (PGNCs)?
Amanye amalunga akhethwe nguSomkhandlu, isib: izazi zamalimi, zamagama weendawo kunye nezeemebhe, abajameli bombuso kamasipala, iNdlu yabaRholi beNdabuko, bekoro yezokuvakatjha, njll.
Yini imisebenzi yeKomiti yeProvinsi yamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha (PGNCs)?
Ukulungisa iimphakamiso ngamagama azakwethulwa emKhandlwini wamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha yeSewula Afrika (SAGNC).
Ukuthintana nabaphathi bomphakathi bendawo kunye nabanye abanesabelo kilokhu.
Ukuthintana ngokusebenzisana nomKhandlu wamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha yeSewula Afrika.
Ukufundisa umphakathi ngekambiso yokuthiya amajamo-bumbeko wenarha.
Siwaphakamisa njani amagama?
Igadango 1 Khetha igama.
Igadango 2 Thintana nabantu abazakuthinteka khulu ngokuthiywa kwegamelo.
Igadango 3 Fikelela esivumelwaneni nabo.
Igadango 4 Thola iforomo lesibawo eKomitini yeProvinsi yamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha yeSewula Afrika.
Igadango 5 Thola loke ilemuko elitlhogekako ekuzaliseni iforomo lelo, isib: umsuka kunye nehlathululo yegama, kunye negama elinye elingathathwa (lesibili).
Igadango 6 Thumela iforomo eKomitini yeProvinsi yamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha yeSewula Afrika.
Kwenzekani ngeforomelo lesibawo?
IKomiti yeProvinsi yamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha iqinisekisa bona umphakathi uye wathintwa begodu wavumelana nesiphakamiseso.
UmKhandlu wamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha yeSewula Afrika (SAGNC) nawo uhlola godu igamelo, befuthi unamandla wokulibuyisela emuva nanyana ungalithumela ezazini bona kheliyokuqalisiswa.
UmKhandlu wamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha yeSewula Afrika uphakamisa igamelo kuNgqongqotjhe bona lemukelwe.
Igama elemukelweko ligadangiswa eGurandeni lakaRhulumende.
Amagama angathathwa njengawokukhangisela imikhiqizo, umsebenzi nanyana ihlangano ethileko.
Amagama wabantu abaphilako afanele bona ngokujayelekileko, abalekelwe.
Iindawo ezithiyelelwe ngabantu zifanele bona zikhambisane nesithunzi salabo bantu ezithiyelelwe ngabo (kungabi, isibonelo, nobujamo lapho indawo engaziwako ithiyelelwa ngomuntu oqakatheke inarha yoke).
Lapho kukghonakala khona, ivumo etloliweko ifanele bona itholakale emuntwini nanyana emndenini womuntu kunye neendlalifeni zakhe ngaphambi kobana igama lomuntu loyo lingasetjenziswa.
Iposo ye-elektroniki: vt27@dacst5.pwv.gov.
<fn>DAC-NLS. YokurhatjhaYomdumoOnamandlaAm.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
Funa ifrikhwensi esebenzisa amandla amancani.
Qunta ngendawo yestudiyo nesayithi yokudlulisa.
usebenzise amaledere amakhulu.
(ICASA), kanye nemali yesibawo.
ezimbili ukuya kwezintathu.
Ilayisense yokungenisa imali: R5 000.
eziKhethekileko: R2 000.
Ilayisense yomphakathi: R1 500.
lamatjhejuli weGazede yomBuso.
<fn>DAC-NLS. Zamaphilo.2007-05-18.nr.txt</fn>
Ilwazi lombuso | www.gov.
<fn>DOL. AgricultureAndForestryChecklist.2011-01-10.nr.txt</fn>
Ingabe abasebenzi babanduliwe ngeenkambiso zomsebenzi eziphephileko malungana nomkhiqizo ngamunye oyingozi osetjenziswako?
Ingabe abasebenzi bayakwazi ekufuze bakwenze lokha nangabe kunento ephalakileko?
Ingabe iphepha ledatha yokuphepha kwematheriyali likhona malungana nomkhiqizo omunye nomunye olawulwako?
Ingabe zikhona iintlabagelo zokuhlamba zabasebenzi abahlanganisa, balayitjhe, begodu basebenzise iimbulaliinunwana?
Ingabe akhona amatjhawara nanyana amaphayiphu wamanzi abasebenzi abangakwazi ukuhlamba ngawo msinyana nangabe bazifumana baqalene namakhemikhali angabalimaza amehlo nanyana isikhumba?
Ingabe amakhemikhali abulungwa, aphathwe begodu alahlwe ngendlela efaneleko?
<fn>DOL. ConstructionHealthAndSafety.2010-11-30.nr.txt</fn>
uwubikele umNyango wezabaSebenzi ngebubulo lakho lezokwakha njengobana kutjho umThetho wezamaPhilo nokuPhepha kwabaSebenzi (OHS)?
uzinikele isikhathi esaneleko sokuhlela, sokulungiselela kunye nokulawula umsebenzako?
ukutjheja kwamambala kobana kwenzekani bewuthathe amagadango ezehlakalweni eziyingozi?
unehlelo lokuLawula zamaPhilo nokuPhepha olisebenzisako elifaka abajameli bezamaphilo nokuphepha kunye nekomidi yezokuphepha?
ngabe kunomuntu ongakujamela nangabe ufuna isizo lezamaphilo kunye nesiyeleliso sezokuphepha?
bayabandulwa bebanamakhgono wokwenza umsebenzi ngokuphepha ngaphandle kokufaka amaphilo wabo engozini namkha wabanye abasebenzi?
ngabe abasebenzi bayeluswa kuhle bebanikelwa nemilayo ezwisisekako?
ngabe uyakhulumisana nabo abasebenzi kunye neenhlangano ezibajameleko ngeendaba zamaphilo nokuphepha?
njalo nje uhlola zamaphilo nokusebenza kwezokuphepha ebantwini ohlela ukubasebenzisa?
uyabanikela ilwazi ngezamaphilo nokuphepha ebalidingako emsebenzini?
uyakhulumisana nabo ngomsebenzi ebazawenza ngaphambi kokuthoma ukusebenza?
yenza isiqiniseko sokobana unikela ngakho koke okufunekako ekuvunyelwene ngakho(isib. Iinkafula eziphephileko, amathuluso afaneleko, ukuba khona kweensetjenziswa, njl njl)?
hlola umsebenzabo njalo nje bewulungise lokho okuthlayelako?
ngabe omunye nomunye ukhgona ukungena endaweni yomsebenzi ngendlela ephephileko- namkha asebenze lapho ngokuphepha?
ngabe iindledlana zendaweni yomsebenzi zisebujameni obulungileko begodu kunamatshwayo abekiweko?
Ngabe amabhlorho la abantu bangawa khona, iindleldlana zakhona zisekelwe kuhle?
ngabe imigodi iyabonakala ngokuvezwa kwamatshwayo kunye nokuvala lapho kuvuleke khona ukuvimbela ukuwa?
ngabe kunomkhanyo owaneleko endaweni yokusebenzela?
ngabe ikhona indawo yokuhlubulela izambatho?
ngabe kunamanzi wokusela ahlwengileko?
ngabe kukhona iinyeleliso ezivimbelako namkha amatshwayo avimbelako kobana abantu balise ukusebenzisa iinkhafula ezingakajanyiswa kuhle, isib. Lapho amaplatifomu wokusebenzela angakavunyelwa ukukhwelwa ngokweqileko?
ngabe iinkhafula ziyatlhogonyelwa ngaso soke isikhathi?
ngabe umuntu onekhgono njalo nje uhlola iinkafula, isib. kanye ngeveke, begodu ngemva kobana sezilungisiwe, sezonakele ngemva kwezulu elinileko namkha ngemva kommoya omkhulu?
ngabe kunekambiso yobujamo oburhabako, isib. ukususa abantu endaweni leyo nangabe kunokutjha komlilo?
ngabe abantu abasebenza kileyo ndawo bayazi ngekambiso leyo?
ngabe zikhona iindlela zokubika msinyana ingozi njengokulilisa ilamu, begodu lokho kulingwa kangaki?
ngabe zikhona iindlela zokubaleka nakunengozi begodu zibonakala kuhle na?
ngabe likhona isizo elirhabako elinikelwako?
ngabe abasebenzi banelwazi nokubandulwa kobana bakwazi ukubona ubungozi ebukhona ezintweni ezisamanzi ezinobungozi ezisetjenziswa emsebenzini, begodu nokobana kufuze benzeni namkha kufuze bambatheni ekuvikeleni namkha ekuphunguleni ubungozi?
wenze imisebenzi ngeedlela ezahlukeneko, ukususa ubungozi godu lokhu kufaka ipengu yokususa ubungozi lobo?
ukusebenzisa okusamanzi okunganatjhefu ebukhali khulu?
ngabe abasebenzi banelwazi nebandulo kobana bakwazi ukubona ubungozi ebuvela etjhadeni lemsebenzini, begodu nokobana kufuze benzeni ukuvimbela itjhada lelo?
ngabe uvezile bewahlunga abasebenzi abathulwe etjhadeni?
ngabe itjhada lingaphungulwa ngokusebenzisa iindlela ezihlukeneko zokusebenza namkha ukusebenzisa imitjhini enganatjhada, isib. ngokufakela imitjhini eneensetjenziswa ezinganatjhada?
ngabe zoke insetjenziswa ezifunekako zinikelwe endaweni yomsebenzi ngaphambi kobana kuthonywe ukusebenza begodu uvezile iinsetejenziswa ezikhona endaweni yomsebenzi iintambo zegezi namkha iinsetjenziswa zerhasi ngokuthatha amagadango wokuvimbela ubungozi?
ngabe idrada ekampeleko ihlukanisa indawo yomsebenzi neyomphakathi?
ngabe umphakathi uvikelwe emathulisini ekungenzeka awe?
ngabe umsebenzi ujama ngasiphi isikhathi ngelanga lokusebenza lelo?
ngabe imigodi eyenjiweko ivalwe kuhle ngendlela ephephileko beyakantjelwa ngedrada?
ngabe okusamanzi namkha okulumatha umlilo msinyana kukhiyelelwe endaweni ephephileko?
<fn>DOL. ExplosivesCheckList.2011-01-10.nr.txt</fn>
1.1 Ingabe bakhona abonogada/amarherho asebenzisa i-elekthroniki esangweni?
1.2 Ingabe akhona amatshwayo ayelelisako abonakalako?
1.3 Ingabe ikhona irejista esayinwa nakungenwa esangweni?
1.4 Ingabe ikhwalithi yedrada iyonakala isib?
1.5 Ingabe ukuphakama kwedrada kukhambisana namazinga afunekako?
2.1 Ingabe iimila zide begodu azikarisi endaweni leyo?
2.2 Ingabe ukutlhogonyelwa komakhiwo endaweni eyingozi kulungile?
3.1 Ingabe irherho lokukhiya umnyango liphukile?
3.2 Ingabe umakhiwo unelayisense?
3.3 Ingabe zikhona iinkambiso zokusebenza ngokuphapha?
3.5 Ingabe zikhona iinsetjenziswa zokuphepha (isib. Iincimamlilo)?
3.6 Ingabe ukutlhogonyelwa komakhiwo kulungile?
4.1 Ingabe unikelwe iinsetjenziswa zakho zokuzivikela?
4.2 Ngikuphi kokulandelako okufumanako?
4.4 Ingabe iingozi eziphathelene nomsebenzi ziyabikwa?
4.5 Ingabe zikhona iingozi ozaziko ezakhe zenzeka endaweni yakho yomsebenzi?
4.6 Ingabe unomJameli wezamaPhilo nokuPhepha endaweni yakho yomsebenzi?
4.7 Ingabe uneKomidi yezamaPhilo nokuPhepha endaweni yakho yomsebenzi?
<fn>DOL. MyLifeMyWorkMySafeWork.2011-01-10.nr.txt</fn>
IHlangano yeenTjhabatjhaba yabaSebenzi (i-ILO) ihlathulula umsebenzi osezingeni elifaneleko njengomsebenzi oba namakhakhazela amahle ngaphasi kobujamo bekululeko, bokulingana, bokuvikeleka nebokuhlonipheka begodu iwuhlathulula njengomsebenzi lapho amalungelo wabasebenzi avikeleke khona nalapho abasebenzi babhadalwa khona imirholo elingeneko bebabonelelwe ngokwezehlalakuhle.
Umsebenzi osezingeni elifaneleko ubonisa itjisakalo yabobaba nabomma ndawo zoke yokufumana umsebenzi onamakhakhazela amahle ngaphasi kobujamo bekululeko, bokulingana, bokuphepha nebokuhlonipheka komuntu. Ufaka hlangana ukuhlonitjhwa kwamalungelo asisekelo, ukufumaneka komsebenzi, ubujamo bokusebenza obuphephileko nebunepilo, kanye nokuvikelwa ngokwehlaliswano.
Umsebenzi osezingeni elifaneleko uthuthukiswa ngokuqatjhwa, ngokuvikelwa kwehlalakuhle, ngamazinga nangeenkambisolawulo ezisisekelo kanye namalungelo emsebenzini, nangekulumo-pendulwano yehlalakuhle.
Umsebenzi osezingeni elifaneleko awufaki isandla esiqakathekileko kwaphela etuthukweni ebambelelako, kodwana ulihlangothi elisisekelo lekhwalithi yepilo.
Ukuqedwa kwebandlululo malungana nokuqatjhwa neenkhundla.
Ngokuvuma ngokusemthethweni ukukhambisana nesiVumelwano se-182 se-ILO, iSewula Afrika begade izibophelela ekuthatheni amagadango wokuvimbela nokuqeda imihlobo emimbi khulu yokuqatjhwa kwabantwana.
Kufuneka bonyana sakhe imithethokambiso, sihlome nanyana siqinise imithetho, amagadango wokuphatha, izakhiwo nezenzo ukwenzela bonyana sikwazi ukuphatha ngepumelelo ifudukomsebenzi.
Ifaka hlangana yoke imihlobo yekulumiswano, ukuthintana nanyana ukwabelana ngelwazi kwabajameli bemibuso, abaqatjhi kanye nabasebenzi, mayelana neendaba abanekareko elifanako kizo, okuziindaba eziphathelene nomthethokambiso wezomnotho nehlalakuhle. Ingaba khona njengendlelakambiso efaka hlangana iinhlangano ezintathu, lapho umbuso ungena khona njengehlangano esemthethweni malungana nekulumo-pendulwano nanyana ingamumatha isikhozi seenhlangano ezimbili kwaphela. Ikulumo-pendulwano ingaba phakathi kwabasebenzi nabaphathi (nanyana ibe phakathi kweenhlangano ezilwela amalungelo wabasebenzi kanye neenhlangano ezijamele abaqatjhi), umbuso ungazibandakanya ngokunqophileko nanyana ngokungakanqophi. Ukukhulumisana kungenzeka ngendlela engakahleleki nanyana kwenziwe indlelapilo ekufuze kusetjenzwe ngayo, begodu esikhathini esinengi kuhlanganisa lokhu kokubili. Kungenzeka ezingeni lombuso wenarha, ezingeni lesifunda nanyana ezingeni lerhwebo. Ukukhulumisana kungaba phakathi kwemisebenzi yobukghwari, iinkoro nanyana kuhlanganise koke lokhu.
Umnqopho omkhulu wekulumo-pendulwano yezehlalakuhle ngokwayo kuthuthukisa ukuvumelana kanye nokuzibandakanya ngokwedemokhrasi kwababambisani abakhulu emkhakheni wezemisebenzi. Izakhiwo neendlelakambiso eziphumelelako zekulumo-pendulwano yezehlalakuhle zinamandla wokurarulula iindaba eziqakathekileko zomnotho nehlalakuhle, wokugqugquzela ukubusa ngefanelo, wokuthuthukisa ukuthula nokunzinza komphakathi namabubulo kanye nokukhuphula ituthuko yezomnotho.
Ifundo nebandulo zililungelo lomunye nomunye umuntu. Ukuthwasiselwa umsebenzi kusisetjenziswa sezomnotho esiyingcenye yemithethokambiso yokuqatjhwa neyamaqhinga wamarhwebo aphathelene nesilinganiso sokuphumelela komsebenzi owenziwako kanye nokuphalisana. Malungana naleyo indlelambono, ukubandulwa kuyinto umbuso nabaqatjhi abanekareko kiyo. Ilungelo lokuthwasiselwa umsebenzi alisizi kwaphela ekubeni negalelo elihle emsebenzini osezingeni eliphezulu, kodwana lisisetjenziswa esisisekelo esakha amaphilo wabantu ngokwefundo, lisisetjenziswa sokufumana ilwazi elinabileko, sokwaneliseka ngepumelelo kanye nokuthuthuka komuntu ngokwakhe. Begodu ngokuthuthuka kwabantu, kuthuthuka umphakathi woke.
Akusakghonakali ukufikelela emazingeni aphezulu wesilinganiso sokuphumelela komsebenzi owenziwako, wokuphalisana kanye newekhwalithi ngokusebenzisa indlela yebandulo enomkhawulo. Begodu inzuzo yokuphalisana malungana nokuba nabasebenzi abaneemfanelo-fundo iyame emandleni wenarha wokugcina abantu ebabandulileko begodu ibanikele imisebenzi elingeneko emisebenzini ekhiqizako, ngombana nakungasinjalo umzamo owenziweko angeze wasiza ngalitho begodu ungatjharaganisa izinto.
Kuyafuneka ukubandulwa kodwana ukuze abantu bazuze ngokomnotho malungana nebandulo abalifumeneko, kufuze bonyana baphiwe imisebenzi esezingeni elifaneleko. Begodu ukuthwasiselwa umsebenzi kwenza bonyana umuntu akwazi ukufikelela emnqopheni wakhe wokufumana umsebenzi osezingeni elifaneleko. Ukuthuthukisa ukulingana kobulili emsebenzini kungalinganiswa nesenzo sokubandula abomma bonyana bakwazi ukuqatjhwa, ukwenzela bonyana nabo bakwazi ukufumana imisebenzi esezingeni elifaneleko.
Ngokurhunyeziweko, umnqopho womsebenzi osezingeni elifaneleko ukhonjiswa kuhle ngalokho abantu abakubonako. Uphathelene nemisebenzi kanye namakhakhazela wangomuso; nobujamo esisebenza ngaphasi kwabo; nokulinganisa ipilo yemsebenzini nepilo yemndenini, ukuthumela abantwana bethu esikolweni nanyana ukubakhupha emsebenzini. Uphathelene nokulingana kobulili, ukuhlonitjhwa ngokulinganako, kanye nokukghonakalisa abomma bonyana bakwazi ukuzikhethela abakufunako begodu bakwazi ukuzilawulela amaphilo wabo. Uphathelene namakghono wethu esinawo wokuphalisana endaweni yemakethe, ukukhambisana namakghono amatjha wetheknoloji nokuhlala uphilile.
Uphathelene nokuthuthukiswa kwamakghono wethu wokuzisungulela amabhizinisi, uphathelene nokufumana isabelo esifaneleko somnotho nawe ofake isandla kiwo nawakhiwako begodu nokungabandlululwa, uphathelene nokuba nelizwi eendaweni zethu zemisebenzi kanye nemiphakathini yethu. Begodu ebujameni obumbi khulu uphathelene nokubalekela ukusebenzela ukuziphilisa kodwana ukusebenzela ukuba khona. Ebantwini abanengi, uyindlela eqakathekileko yokubakhupha emtlhagweni. Begodu ebantwini abanye abanengi, uphathelene nokuphunyeleliswa kweenkanuko zabo zaqobe lilanga kanye nokusekelana nabanye abantu. Begodu kizo zoke iindawo, nakomunye nomunye umuntu, umsebenzi osezingeni elifaneleko uphathelene nokuvikelwa kwesithunzi somuntu.
UmThetho wezamaPhilo nokuPhepha emSebenzini, wama-85 ka-1993, wenza isiqiniseko sokobana umsebenzi ophephileko utholakala ngokusebenzisa iinjamiso ezahlukeneko.
Akukafaneli bonyana umsebenzi azifumane akinanyana ngibuphi ubujamo obunengozi lokha nakasebenzako. Malungana nalokho umThetho uthi: "Omunye nomunye umqatjhi kufuze abonelele begodu agcine, ngendlela ekungakghonakala ngayo, ibhoduluko lomsebenzi eliphephileko begodu elinganangozi emaphilweni wabasebenzi bakhe." Kusepepeneneni bonyana umqatjhi ukateleleke ngokomthetho bonyana aqalelele umsebenzi wakhe ngobujamo bokusebenza obuphephileko.
Bonelela begodu ugcine amarherho womsebenzi, imakhiwo kanye nemitjhini yokusebenza, ngendlela ekungakghonakala ngayo, ephephileko nenganazo iingozi epilweni.
Thatha amagadango anjalo ngendlela ekungakghonakala ngayo ukususa nanyana ukuphungula nanyana ngiyiphi ingozi nanyana ingozi engahle ibe khona malungana nokuphepha kanye namaphilo wabasebenzi, ngaphambi kokusebenzisa ngokudanela iinsetjenziswa ezivikelako.
Yenza amalungiselelo wokuqinisekisa, ngendlela ekungakghonakala ngayo, bonyana kuba khona ukuphepha begodu akubi khona iingozi emaphilweni malungana nokukhiqiza, indlelakambiso yokukhiqiza, ukusebenzisa, ukubulunga nanyana ukuthuthwa kwezinto.
Funisisa, ngendlela ekungakghonakala ngayo, bonyana ngiziphi iingozi eziphathelene namaphilo nanyana ukuphepha kwabantu ezithintana nanyana ngiwuphi umsebenzi owenziwako, nanyana ngiyiphi into ekhiqizwako, ekhanjiswa bukhiqizwa, esetjenziswako, ephathwako, ebulungwako nanyana ethuthwako nanyana eminye neminye imakhiwo nanyana imitjhini esetjenziswa ebhizinisini, begodu, ngendlela ekungakghonakala ngayo, funisisa bonyana ngiwaphi amagadango wokukhandela ingozi ekufuze athathwe malungana nomsebenzi onjalo, into enjalo, imakhiwo nanyana imitjhini enjalo ukuvikela amaphilo nokuphepha kwabantu, begodu kufuze ubonelele ngeendlela ezifunekako ukusebenzisa amagadango anjalo wokukhandela ingozi.
Bonelela ngelwazi, ngemilayo, ngebandulo kanye netlhogomelo ngendlela elingadingeka ngayo ukuqinisekisa, ngendlela ekungakghonakala ngayo, zamaphilo nokuphepha emsebenzini kwabasebenzi bakho.
Ngendlela ekungakghonakala ngayo, ungavumeli nanyana ngimuphi umsebenzi bonyana enze nanyana ngiwuphi umsebenzi wokukhiqiza, wokukhambisa bukhiqiza, wokusebenzisa, wokuphatha, wokubulunga nanyana wokuthutha nanyana ngiyiphi into nanyana ukusebenzisa nanyana ngiyiphi imakhiwo nanyana imitjhini ngaphandle kokusebenzisa amagadango wokuphepha acatjangwe endimeni (b) no-(d), nanyana ngaphandle kokusebenzisa amanye amagadango wokuphepha angajanyiswa.
Thatha woke amagadango afunekako ukuqinisekisa bonyana omunye nomunye umuntu omqatjhileko nanyana osemaqabazini angaphasi kwelawulo lakho lapho kusetjenziswa khona imakhiwo nanyana imitjhini ukhambisana neemfuneko zalomThetho.
Katelela ukusetjenziswa kwamagadango anjalo ngendlela ekungafuneka ngayo ukuthuthukisa zamaphilo nokuphepha.
Qinisekisa bonyana umsebenzi uyenziwa nokobana imakhiwo kanye nemitjhini isetjenziswa ngaphasi kwetlhogomelo lomuntu obandulelwe ukuzwisisa iingozi ezihlobene nomsebenzi lowo begodu onegunya lokuqinisekisa bonyana amagadango wokuphepha athathwa mqatjhi ayaphunyeleliswa.
Yenza bonyana boke abasebenzi bafumana ilwazi malungana nesilinganiso segunya labo njengombana kucatjangwe esigabeni 37(1)(b) somThetho.
Nakabandakanyeka engozini enye nenye engaba nomthelela omumbi epilwenakhe nanyana ebangele bonyana alimale, uzakubikela umqatjhakhe ngesehlakalo esinjalo nanyana abikele omunye nomunye umuntu ogunyazwe mqatjhakhe, nanyana umjamelakhe wezamaphilo nokuphepha, msinyana ngendlela ekungakghonakala ngayo. Kodwana lokho kufuze kwenziwe ngaphambi kokuphela kwetjhifu leyo yokwenzeka kwesehlakalo esinjalo, ngaphandle kwalokha nangabe bengeze kwakghonakala ukubika isehlakalweso khatheso. Kodwana nanyana kunjalo isehlakalweso kufuze sibikwe msinyana ngendlela ekungakghonakala ngayo ngemva kwalokho.
Imiphumela ye-HIV ne-AIDS ifaka hlangana, ukwehla kwesilinganiso sokuphumelela komsebenzi owenziwako, iindleko ezingeziweko zeenzuzo zabasebenzi, iindleko eziphezulu zokukhiqiza kanye nommoya wokungabi nomdlandla ngenca yokugula kwestafu isikhathi eside, ukwanda kokulova kanenginengi kanye nokwanda kweenlinganiso zabahlongakalako. Begodu lokhu, kuba negalelo elimbi khulu emnothweni wenarha ngombana kukhambisa kabuthaka ukukhula kwezomnotho begodu kuba nabantu abambalwa abakhutheleko kwezomnotho abafaka isandla emnothweni.
Umthetho njengombana umunyethwe mThetho wokuLingana emSebenzini (i-EEA) uvimbela ukuqotjhwa kwabasebenzi ngenca yobujamo be-HIV ne-AIDS bomsebenzi. Begodu ukuya phambili umThetho uvimbela ukuhlola abasebenzi ngaphandle kokuthola igunya leKhotho yabaSebenzi ntangi.
Ukuqotjhwa kanye neenghonghoyilo.
<fn>DOL. OhsAccord.2010-11-30.nr.txt</fn>
sizakwakha umleyo onekghono nophumelelisako wehlangano yezamaphilo nokuphepha emsebenzini.
<fn>DOL. OhsAgriAndForestry.2010-12-07.nr.txt</fn>
Ingozi, ukulimala kanye namalwele angahlangahlanganisa ipilwakho kanye namabhizinisi. Iinsombululo kanengi zilula begodu aziduri. Begodu abantu abangenza bona amapulasi aphephe balimi kanye nabasebenzi babo. Ipilo kanye nokuphepha sidingo-mleyo sebhizinisi eliragela phambili lezokulima. Imizamo karhulumende ayedwa angeze yenza bona ikoro yezelimo iphephe begodu ibe ngenepilo, kodwana kumsebenzi womuntu woke ebhizinisini lezelimo namahlathi kanye nezokukhiqizwa kokudla bona adlale yakhe indima.
Unyaka nonyaka abantu bayabhubha ngamabanga wemisebenzi ephathelene nezelimo kanye nezamahlathi. Abanengi balimele okusabekako begodu baguliswa ziindawo zabo zokusebenzela.
Iindleko zokulawula - ukufunisisa ngezehlakalo, ukulungisa, njll.
Ukuphatha ukuphepha nezepilo yabasebenzi kufana patsi nokuphatha irherho lokuqinisekisa bona isivuno kanye neenlwana zibulungwa ziphilile, zikhiqiza ngezinga eliphezulu begodu zenza bona uhlale usebhizinisini. Abasebenzi bafanele bona baphile kuhle, begodu baphephe ukuze basebenze kuhle begodu bahlale basemsebenzini.
Zoke iinhlangano zitlhoga umthethomgomo ukuze zendlale ihlelo lazo lamagadango azakuthathwa kwezepilo nokuphepha, ngomnqopho wokuragela kumazinga angcono kwezomsebenzi. Ufanele bona utlolwe phasi (umthethomgomo), ulungiswe kuhle begodu wakhelwe phezu kwesibopho esithinta abaphathi behlangano abaphezulu.
Atjheje begodu abuyekeze ngemva kwesikhathi esithileko nangabe ihlanganwakhe itjhuguluka namkha kuvela amajamo amatjha ayingozi.
Ukuveza ubujamo obungadala ingozi kanye nokuhlahluba iriskhi ebangekako kuqakathekile. Ngaphandle kobana wazi bona ngimaphi amajamo angabanga ingozi endawenakho yokusebenzela, kanye nobukhulu beriskhi obukhona, angeze wazi bona kutlhoga ukulawulwa nanyana kwenziwe njani lokho. Ihlahlubo yeriskhi ifanele bona itjheje kuhle bona khuyini ebhizinisinakho okungabanga ubumbi ebantwini, khona uzakwazi ukulinganisa bona ingabe uhlelele kuhle ngaphambili nanyana kukhona osafanele bona ukwenze. Ngemva kobana sele uthethe isiqunto sezinga leriskhi, uzakutlhoga ukuhloma amahlelo afaneleko wokukhandela kanye nokuvikela.
Qala koke nje endaweni yokusebenzela bona abantu basebenza njani. Hlola amarekhodi weengozi ezidlulileko nanyana imiraro yezepilo. Umnqopho kukubona amajamo angabanga iingozi ezimbi namkha kuthinteke abantu abanengi.
Qala abantu abangalimala begodu bangakhi. Nawutjheja bona 'njani', ungalibali izinto ezifana nomsebenzi wokusevisa, lapho amajamo weengozi amatjha angavela khona.
Linganisa bona iriskhi ngayinye emajameni angabanga ingozi bona ilawuleke kuhle kangangani.
Izinto zokulawula zingaba ngezilunge patsi namkha zingaphuhliswa. Abasebenzi banemikhumbulo emihle, evela ekusebenzeni kwabo kwangamalanga begodu ngalokhu kufanele ubabandakanye ekuthatheni iinqunto zokulawula.
Ngemva kobana sele uthethe isiqunto sokobana khuyini okufanele kwenziwe, uzakufanele bona uhlele bona uzakwenza njani begodu nini lokho. Ukurekhoda okutholileko kuzakurhelebha bona wenze lokhu.
Uzakutlhoga bona uqale godu ihlahlubwakho nangabe kunomahluko omkhulu owenzekileko endleleni enisebenza ngayo namkha nangabe unamabanga wokucabanga bona indlela egade isetjenziswa ayisasebenzi.
Ukusebenza emajameni wezulu, itjhada namkha ukusikinyeka.
Ukusebenza ngemithwalo ebudisi namkha ukusebenza eendaweni ezingasizihle, kungabanga imiraro yemisipha kanye namathambo. Lokhu kungaba buhlungu neenhlabi ezithweni, emalungeni namkha emhlana okungabangwa kutshinyeka namkha kudosa budisi khulu.
Ufanele bona wenzeni?
Ukuthuthwa ngezandla kweentjalo namkha iintjalo ezincani emabangeni amade khulu kufanele bona kubalekelwe ngendlela engakghoneka ukuze amaphilo wabasebenzi avikeleke.
Iingozi ezinengi ezimbi emapulasini zibangwa mitjhini. Ezinye zenzeka ngombana umtjhini usetjenziselwe umsebenzi ongakafaneli; ezinye ngombana akunazinto zokuphepha ezinikelweko namkha ziliswe ngobutjhapha nje. Kufanele bona kube nerherho lokuhlola amathulusi wokusebenza, kubalwa nemitjhini, bona iphephile ukuba ingasetjenziswa. Nangabe amathulusi asetjenziswa emajameni angasimahle, afanele bona ahlolwe njalo nje bona akalimali lokhu okungabanga iingozi, begodu nangabe kusemajameni amambi angenza bona amathulusi angaphephi.
Ufanele bona wenzeni?
Amathulusi asetjenziselwa ukutjala imithi afanele bona enzelwe umsebenzi lowo.
Nawuthenga namkha uqhatjha umtjhini, umthetho ufuna bona umthengisi/ umqhatjhisi womtjhini akunikele iinkhandela-ngozi zakhona.
Abasebenzi babandulwa ngokusebenza ngokuphepha begodu banikelwa begodu basebenzisa iimpahla ezifaneleko zokuphepha.
Iingozi ezinengi ngemitjhini zenzeka ngesikhathi sokusevisa namkha ukukhumula ukusebenza.
Imitjhini namkha iingcenye eziphakanyiswe ngehayidrolikhi zikhandelwa bona ziwele phasi ngokusebenzisa imitjhini efana namastophu namkha amajege ngesikhathi abantu basebenza ngaphasi kwayo.
Abasebenzako bambatha izambatho zokuzivikela kanye namathulusi afaneleko.
Uthikameze abantu abasebenzisa umtjhini.
Enye imbangela yengozi kwezelimo kuketuka kwamatregere. Iingozi ezimbi lapho kuhlongakala khona abantu zijayelekile, begodu zingafaka phakathi abatjhayeli, abanye abasebenzi kanye nabakhamba ngeenyawo. Ezinye iingozi zenzeka ngesikhathi abantu batjhiya iinkoloyi ngaphandle kokwenza isiqiniseko sokuthi ikoloyi leyo angeze yakhamba namkha ibange ingozi.
Iinlodlhelo zibekwa ziphephe ngesikhathi iinkoloyi zingasetjenziswa.
Hlelela kuhle begodu uhlele kuhle ilifthi, kusetjenziswa amathulusi afaneleko kanye nabantu abanekghono lokuphungula amariskhi.
Imithwalo efunekako yemithwalo emsebenzini iyameregwa emtjhinini wokuphakamisa.
Ngesikhathi utjhayela, kokulayitjha ngaphambili kuyaphakama nangabe akunalitho elilayitjhiweko, begodu lehliselwe phasi nangabe kukhona okulayitjhiweko, ngaphandle kokuba lokhu kungabanga iriskhi, isib. endleleni yomphakathi.
Ukuba setjhadeni elikhulu kungabanga umraro wokungezwa kwasafuthi eendlebeni, kanengi lowo onomraro angeze azi ngalomraro anawo kuze kube kulapho angasezwa khona sanhlobo.
Lapho kunetjhada elifikelela ku- 90 dB namkha phezulu, zimerege iindawezo njangalezo ezifuna 'kuvikelwe iindlebe', usebenzise amatshwayo atjhoko bona kufanele kufakwe iinkhandela-tjhada zendlebe begodu wenze isiqiniseko sokobana woke umuntu ongena ngapho ufaka kokukhandela itjhada.
Ukusebenzisa kanengi namkha ngokwedluleleko kwamathulusi asikinyekako afana neensarha, kokusika amabhratjhi namkha amagrayindara kungaletha umraro wokuvevezela namkha ukutatazela kwesandla nomkhono - isiqhema samalwele okubalwa hlanga ukuvevezela komuno omhlophe, kwemizwa, kwemisipha namkha ukulimala kwamalunga. Amatshwayo wokuyelelisa afaka phakathi ukuba nekaso namkha ukufa kwemino, imino etjhuguluka ibe mhlophe emajameni amakhaza namkha amanzana, kulandelwe kuhlohlonya.
Ukutjhayela itregere namkha eminye imitjhini ezikhambelako kungenza umzimba bona ube nomsikinyeko ongakhambisana nobulwele besihlabi emhlana namkha isihlabi enyongeni namkha edolweni. Amatshwayo wokuyelelisa afaka ukuqina komhlana, inyonga namkha idolo ngemva kokusebenza ngetregere.
Sevisa imitjhini kuhle, isib.
Khamba ngebelo elifaneleko ngokwamajamo wehlabathi, ubalekele imigodi, njll.
Futhumeza izandla ngaphambi kokuthoma ukusebenza begodu zibulunge zitjhisa.
Ukusebenza ngaphandle, khulu khulu elangeni namkha emakhazeni amakhulu kungaba yingozi.
Ufanele bona wenzeni?
Iimpahla zokusebenza zifanele bona zenziwe ngematheriyali eyenza bona umzimba womsebenzi uhlala womile begodu unokutjhisa okufaneleko.
Izambatho ezivikeleke ngokufaneleko zifanele bona zinikelwe lapho kuneriskhi ye-UV radiation namkha ubujamo beengozi zomzimba, obufana neentjalo eziyitjhefu, iinlwana kanye nokulunywa.
Ukukghwathana neenlwana kungabanga amalwele athathelwana phakathi kweenlwana nabantu (ama-zoonoses). Iingogwana ezifana nebhakhtheriya, amavayirasi, amapharasayithi kanye nefungi ingabanga amalwele ngokuhlasela umzimba nayirhogelwa, iginywa namkha ngesikhathi ingena esikhunjeni somuntu. Amatshwayo angaba malwele wesikhumba ukuya kumajamo afana nomgomani ongaphelelisa ngokuba bulwele obuthatha isikhathi nangabe abulatjhwa.
Phungula iriskhi ngokugcina ifuyo iphilile.
Yenza bona uhlale uphilile.
Vala zoke iinlonda kanye nemirhuzuko ngezinto ezingangeni amanzi.
Lamatshwayo angaba yinto evela kwesikhatjhana ngesikhathi usebenza, namkha angarhagala begodu akubambe isikhathi eside kuze kube kulapho ahlala akhona kuwe njalo nje. Angarhagaliswa nakuba sentweni encazana kilokhu okukutshwenyako, namkha avuswe ngikho. Nangabe uyabhema, usemrarweni wokuba phakathi kwezinto lezi, usengozini yokuvela imiraro emimbi khulu yesifuba.
Kuqakathekile ukuzivikela wena kanye nabasebenzi bakho.
Hlanza iinsalela esikhumbeni kanye nezambathweni zakho msinyazana, begodu uhlanze izandla ngaphambi kokudla, ukusela namkha ukubhema.
Landela nanyana ngiziphi iindlela ezirhabako ezivezwe bakhiqizi, isib.
Iintjalo ezifakwe iinhlahla zifanele bona ziphathwe ngetjhejo ukubalekela ukusilaphazelela abasebenzako. Zifanele bona zipakwe kuhle begodu zithuthwe endaweni yokusebenzela ngendlela eyenza bona zingathinteki lula, ukubalekela iingozi.
Imigodla yokutjala namkha iinkhwanyana namkha esinye nesinye isimumathi sokuthutha iintjalo ezifakwe amakhemikhali endaweni yokusebenzela zifanele bona zithanyelwe kungasali litho begodu zihlanzwe kuhle, qobe yilanga.
Iingozi ezinengi kwezelimo kanye nezamahlathi zibangwa kutjhelela, ukutribheka kanye nokuwa. Tjheja bona iindawo zokusebenzela azinazinto eziqabako ezifana nemitato ekhamba phasi, imigodla namkha amatjana (iingaqa) begodu uqinisekise bona kunendawo eyaneleko yokubeka amathulusi kanye nematheriyali. Bulunga umakhiwo wakho usebujameni obuhle, wenze isiqiniseko sokuthi ifluru ayizali ngokweqileko, khulu khulu eendaweni zokudlisela ifuyo namkha emakhiweni emidala.
Njengombana kuqakathekile bona abasebenzi bezamahlathi kanye nezelimo bona basebenze ngeenqhenyana ezincani eendaweni ezihlukeneko, umsebenzi woke ufanele bona abandulwe ngomleyo wesizo lokuthoma. Ibandulweli lifanele bona lifake phakathi ukutjhejwa kwamanceba avulekileko kanye nokusiza otsirimezekile bona aze akghone ukuphefumula.
Kokuthutha namkha kokuthintana nabangasiza eendaweni zokusebenzela nakunesidingo sobujamo oburhabako, kufanele bona kube khona.
Kuneriskhi yokugula ezintweni eziyingozi namkha imihlambuluko yeenlwana namkha eminye imikhiqizo yeenlwana ethwele iingogwana ezincani ezingaba yingozi.
Indawo yokusela amanzi ahlanzekileko (itjengiswe ukuyihlukanisa kunamanzi angaselwako).
Amanye amalwele abangwa msebenzi afanele bona abikwe kumNyango wezabaSebenzi.
Nawufuna ilwazi elinabileko, sibawa uthintane nesentha yezabasebenzi yangekhenu namkha i-ofisi lephrovinsi.
<fn>DOL. OhsFoodbeverage.2010-12-07.nr.txt</fn>
Ukuwa elevelini yinye esikhathini esinengi okubangwa bujamo obutjhelelako okungabangela bona balimale.
Abasebenzi kufuze babandulwe ngeendlela ezifaneleko zokuguga bese neendawo yokusebenzela kufuze itlamwe kuqinisekiswe bona abafundi banendawo elingeneko yokusebenzela.
Eminye yemisebenzi efana nokukhena, ukuvubela amabhodlelo, nokusetjenziswa kweenthuthi kubangela abafundi itjhada elisezingeni eliphezulu khulu. Iindlela zokulawula ubunjiniyera kufuze isetjenziswe ukuphungula amazinga wamatjhada kanti nokuzivikelwa ngokwabo kufuze kugandelelwe.
Abasebenzi kufuze babandulwe ngeendlela eziphephileko zokusebenza umsebenzi ngamunye kufakwa phakathi isizo lokuthoma.
Umsebenzi wezamaphilo nanyana umhlengikazi osemthethweni kufuze azokuqinisekisa bona abasebenzi baphile kuhle emzimbeni ukungenza umsebenzi.
Amaqatjhi kufuze kube ngibo abahlolako bona akunaandawo eziminyeneko endaweni yokusebenzela. Nange ikhona, woke amangeno kufuze avikelwe bona angangenwa nanyana kufuze kusetjenziswe amatshwayo ukuveza indawo eminyeneko.
Abasebenzi kufuze banikelwe izinto zokuphefumulisa kuhle ngaphambi kokobana bangene endaweni eminyeneko begodu babandulelwe ukuzisebenzisa.
Qinisekisa bona izinto ezibekwa zibe phezulu ngaphezu kweleveli ephasi (isib. ematjhelfini wokubeka) zinzinzile nanyana ziqinile nange zikhwathwa angeze zawa lula.
Qinisekisa bona izinto ezide ezizijamelako (isib. isilinda yerhasi) nanyana izinto ezisame ngeboda zinzinzile nange ziqhulwa, begodu zivikelwe.
Ukusikwa yinto isib.
Kikho koke lokhu, unobangela omkhulu wokulimala okusabekeko uragela phambili ukuba zinthuthi zemsebenzini, kufakwa phakathi ukuwaphezulu kanye nemitjhini.
zomsebenzi ngamunye okufaka phakathi isizo lokuthoma.
Ilandelano lokukhiqiza ukudla lineengaba ezintathu - ukulima, ukukhiqiza, kanye nokuthengisa/ukudla. Ukukhiqizwa kokudla nnenselelo kwenzeka emafektrini ahlukahlukeneko ngobukhuli kusukela kilayo aqatjha abantu abambalwa ukuyala kilayo aqatjha amakhulu wabantu. Ngembala, amafektri amanengi amakhudlwana nalayo amakhulu angezinye zeenhlangano enarheni nanyana eentjhabatjhabeni aqatjha iinkulungwana zabasebenzi.
Umkhakha wesibopho womNyango wezabaSebenzi uthoma ngokufaka phakathi iingaba ezimbili elandelwaneni leli - ukulima nokukhiqiza. Ukuthengisa nokudla kuwela ngaphasi kwesibipho seminyango yezepilo yebhoduluko yendawo, nanyana umNyango wezabaSebenzi usebenza neminyango leyo ukuqinisekisa ukunzinza eendabeni zezepilo nezokuphepha.
Zepilo emsebenzini kuvame ukuba yinto ebudisi ukuyiphatha sekunokuphepha.
Abonobangela nemiphumela yokuphepha okungakalungi emsebenzini kuyinto yanje begodu nelula ukuyilungisa. Ukugula okufumaneke emsebenzini kubudisi khulu ukukubona. Kuvama ukungathatha isikhathi eside ukuthi amatshwayo abonakale yeke-ke ukuhlanganisa hlangana konobangela nomphumela akubonakali lula, kodwana nange umraro ungabonakala begodu wamukelwe, iinsombululo zingavela.
Emrarweni yezepilo eminengi emsebenzini, efana nomgogodlha obuhlungu, kungenzeka bona ibangelwa zizinto ezinye ezingakhambelani nomsebenzi.
Abasebenzi kungenzeka bona bangafundi ukuvuma bona banemiraro yezepilo ebangelwe misebenzi ngebanga lokusaba ukulahlekelwa misebenzi yapho nanyana imibono emimbi abantu abayihlanganisa neminye imihlobo yokugula. Ngalaba abonobangela kuqakatheke khulu bona uthole begodu uphungule izinto ezithikamezako ezivela emsebenzini.
Ngaphandle kokuba khona kwelwazi leensombululo zemiraro ebangeke emsebenzini, ilwazi lendawo mayelana naleso esilungele ukurarulula umraro othileko lingaba lifitjhani. Amarhwebo amanye amakhulu ebubulweni baqatjha abasebenzi bezepilo emsebenzini, esikhathini esinengi onelwazi ngezokwelapha. Nanyana kunjalo, amarhwebo amanengi, khulukhulu amancani, ukutholwa kwezeluleko ngezepilo emsebenzini kuncani. Lokha abantu abanengi banomraro wezepilo batjhinga kudorhodere owelapha amalwelwe zombelele, kodwana abodorhodere labo abanengi abakakulungeli kuhle ukuqalana neendaba eziphathelene nezepilo emsebenzini. Amarhwebo amanengo atlhoga bona athome iminyango nanyana afune abe abhadele ngaphandle eqalene mathupa ezobaluleka ngezepilo emsebenzini ngamalanga.
Ngobunengi khulu, imiphumela yokugula okufumanwe emsebenzini kubangelwa bonobangela abajayelekileko abambalwa, boke labo ebangalawuleka lula baphathi nabasebenzi basebenzisana ukuthola iindlela zokulawula ezikghonakalako ezilungele indawo abasebenzela kiyo. Nanyana kunjalo ukusetjenziswa kwabasebenzi ababandulelwe zemisebenzi kungbiza kancani ebujameni obufaneleko.
Lesi isiqephu sihlathulula abonobangela abakhulu bokugula okufumanwa emsebenzini ebubulweni lokudla neenselo begodu sipha neenluleko zokobana ungabalawula bunjani.
ukugandeleleka komkhumbulo ngebanga lomsebenzi: okungabangwa kuhleleka okungakalungi komsebenzi.
ukuqubuka kwesikhumba ngebanga lomsebenzi: okubangwa kuhlanza izandla, ukuthelwa kukudla okufakwa ngemabhleganeni, njalonjalo.
ukulahlekelwa kukuzwa ngeendlebe ngebanga letjhada: lokha amazinga wetjhada nakadlula ama-85 dB(A).
(Kokubili ama-WRULDs nokulimala umgogodlha) ngikho okuvame khulu. Nanyana kunjalo obunye ubungozi buqakathekile begodu buyenzeka ubujamo nabuvumako.
Sazi bunjani bona sinomraro?
nasele bathoma ukuzilungisela ngokwabo indawo yokusebenzela nanyana amathulusi isib.
Nange unomraro uzokubiza imali lokha nabalovako ngebanga lokugula, imali enegi oyisebenzi ebasebenzini, ukubabandula ngobutjha, ukulahlekelwa emikhiqizweni, njalonjalo. Amacala wokulilisa ngemali ayakhula begodu imiraro le ingakhinyabeza imali oyibhadela itjhorensi ngenyanga.
Imithombo yemininingwana irekhode izinga elilingeneko lobulwelwe besifuba ekukhiqizweni kokudla neenselo. Abonobangela abakhulu bobulwele besifuba kurhogela ithuli elenziwa ziinthoro neflowuru, bese ibhaga yona inezinga eliphezulu lesibili ngezehlakalo emisebenzini yoke ebubulweni nanyana ngiliphi.
Ukuqubuka kwesikhumba ngebanga lomsebenzi ithinta abafundi abasebenza ngenyama ebovu, ifesi, inyama yekukhu, iinthelo nemirorho, kanye namarotho, amaswidi, amaswidi abapheki, abahlwengisi kanye nabanye abasebenzi abanengi.
Ukulahlekelwa kukuzwa ngebanga letjhada.
Ukungavikeleki emazingeni aphezulu wetjhada kungabanga umonakalo omkhulu wokungasezwa, ongaba budisi ukuwubona njengoba umphumela lo ukhula kancanikancani ngokukhamba kwesikhathi. Amazinga wetjhada angaba phezulu, kungaba kuseendaweni ezikulu (isib. amaboda angakhuphi itjhada) nanyana endaweni leyo lisuka eplantini nemtjhinini orasako (isib. ukutjhayisana kwamabhodlelo wemikhiqizo nakaphuma ebhandeni). Nange ihlolo lendawo yakho lobungozi liveza bona itjhada lifuze liqalwe kokuthoma, kuncono ulilawule lapha livela khona.
Kunesibopho somthetho nesemigomo yokuziphatha kuhle ebaqatjhini ukwenza nanyana yini okukghonakalako ukukhandela ukugula kwabasebenzi ngebanga lomsebenzi. Ukuze kuvikeleke ipilo yabasebenzi, unobangela wokuba sengozini kwepilo emsebenzini kufuze athome ngokwaziwa. Ezehlakalweni ezinenge lokhu kuyaziveza. Ngemva kokuvezwa kobungozi obukhulu (ama-MSD, ithuli, itjhada, njalonjalo) amagadango angathathwa kuhlolwe umraro ngamunye ngendlela efanako nendaba yezokuphepha. Kuqakathekile bona ungavezi abantu abathileko kwaphela (nanyana isiqhema esithileko) esingakavikeleki ebungozini lobu kodwana nezinga abangakavikeleki ngayo kanye nemiphumela engalandela. Ilwazi leli lizokuqakatheka lokha nawudosa abasebenzi, nanyana ngesikhathi sokwelatjhwa, ukuqinisekisa bona ibhduluko lomsebenzi alithinti kumbi ubujamo bezepilo obukhona.
Ilawulo lokuza emsebenzini sele liyindaba ekulu ebeqatjhini abanengi beenhlangano ezikulu. Ilwazi elitholaka etjhejweni ngelohlo elibukhali lokuza emsebenzini liqakatheke khulu ekutshwayeni imiraro yezepilo ebangwa msebenzi. Nange kwenzeka bona kunemisebenzi ethileko nanyana amahlangothi amanye lapha kulovwa khona khulu, lokho kungaba sitjengiso somraro. Amazinga aphezulu womgogodlha obuhlungu nanyana amatshwayo we-WRULD angathintaniswa nemihlobo ethileko yomsebenzi.
Ilwazi elinengi lingafumaneka khona ebasebenzini. Abasebenzi bangasaba ukuvuma bona banemiraro yezepilo ebaphathini nange bacabanga bona lokho kungafaka imisebenzi yabo engozini nanyana nango iminingwana ilumela. Nanyana kunjalo, kunendlela ezinengi ongabuthelela ngazo ilwazi labo nanyana ukufumana imibono yabo engabavikela ekuzivezeni amabizo wabo begodu kuqinisekiswe ukuphuma kweempendulo eziliqiniso.
Njengomraro nanyana ngiwuphi wezepilo nokuphepha, irherho leendlela zokulawula kufuze lilandelwe. Lapha kughonakala khona, ukukhupha izinto ezinengozi lingadango elihle. Ukuthembela ekuvikeleni umuntu ngamunye ngeensetjenziswa zokuvikela ngamunye (personal protective equipment/PPE) kufuze kube ligadango lamaswaphelo. Esikhathini esinengi ilandelano lokulawula zepilo emsebenzini lifuna kwaphela ukuthintana okulungileko hlangana nabasebenzi nabaqatjhi. Akukavami ukuba nesidingo sokobana uqatjhe umuntu obandulelwe lokho; nanyana kunjalo ukumsebenzisa lapha kutlhogeka khona kungakubulungela imali. Lokha nakufuneka iseluleko sikasolwazi kungenzeka bona kungabi ngesomuntu obandulelwe ukusebenza ngezepilo, isib. imiraro eminengi ye-MSD, umuntu obandulela ukuqala ukusebenza ngepumelelo kwabantu emsebenzini angalunga, nakunomraro wobulwele besifuba kungabizwa umuntu obandulelwe ukutjheja ukuhlwenga emsebenzini.
Nanyana kwenziwe koke ukukhandela bona abantu bangaguli emsebenzini, ziyaba khona izehlakalo lapha umuntu agula khona. Isisusa somraro wezepilo kungenzeka bona akukhambelani nomsebenzi, kodwana imiphumela yakhona kuyafuneka bona ilawulwe. Kuyakghonakala bona umuntu angaqaqambelwa mgogodlha nanyana aba nokugula okukhambelana nokugandeleleka ngokomkhumbulo angakabangelwa msebenzi, kodwana nange asebenzi emsebenzini wokuguga izinto ezibudisi nanyana otlhoga amandla kungenzeka-ke bona umsebenzi ungenza bona ubujamo lobo bukhule. Ukubhalelwa kulawula isiqephu sokugula kungabangela ukugula kwasafuthi begodu nokulahlekelwa sisebenzi esisezingeni eliphezulu.
Ingabe uhlolile bewahlangabezana neendingo zezepilo emsebenzini?
Ingabe unayo iphakheji yelawulo yeendlela zokukhandela, ukurhubhulula, nokulawula ukulima komzimba, njengokudoseka komsipha kabuhlungu ngebanga lokuguga izinto ezibudisi nanyana ama-WRULD ngebanga lokubuyelebuyelela umsebenzi munye Iindlela zokukhandela zingakubulungela imali. Ingabe akukghonakali ukukhandela zoke izehlakalo zama-MSD, ukubika amatshwayo msinya, ukulapha ngefanelo nokuhlenga kuqakathekile?
Faka phakathi ifundo ehlola ukusebenza ngepumelelo kwabasebenzi emathulusini wakho wokutlama, emitjhinini, eendaweni zokusebenzela kanye neendleleni zokusebenza. Tjheja nokuphungula ukuthuthumela, amandla afunekako begodu nokutjhugulula ubujamo bomzimba.
Qala bona angeze nazombisa imisebenzi omunye enze womunye, ibelo lokusebenza, ukuphumula, nokunikela ngesizo. Tlhogomela khulu lokha ubude besikhathi sokungakavikeleki bungezelela lokha nakusetjenzwa esikhathini esingezelelweko nanyana ngesikhathi kuonomsebenzi omnengi.
Qinisekisa bona lifuthumela begodu kunesikhala, indawo yokuhlala nomkhanyo welanga elilingeneko.
ukuhlalisa ubujamo bomzimba kumbi.
Phunga ukungalima emisebenzini lapha kukghonakala khona ngokulwa nabonobangela laba abathathu.
Lokhu kuzokusiza ngokobana kungabekwa abantu emisebenzini ezokukhulisa nanyana ivuse ukugula komzimba nanyana obunye ubujamo.
Qinisekisa bona imisebenzi engavama ukulimaza abasebenzi ayinikelwa abasebenzi vele ababuthakathaka begodu leyo engavuselela ukulimala ayinikelwa ebakhe baba bongazimbi.
Abasebenzi kufuze babe nokubandulwa begodu nemininingwana emhlobeni yokulimala engavama ukwenzeka bese nabonobangela bakho, iindlela eziphaphileko zokuguga (khulukhulu indlela yokujamisa umzimba neendlela zokuthwala) begodu nokutlhogeka kokubika ukulimala.
Hlala utjheja abasebenzi abasathomako emisebenzini evama ukulimaza nanyana leyo evusa ukulimala, isib. ngemva kweemveke ezine, ukuqinisekisa bona yoke into ikhamba kuhle ngokubekwa kwabo lapho.
Imisebenzi eminengi iveziwe ngehla, kodwana ungahlenga bewutjheje abongazimbi.
Ukuqinisekisa bona indlela ekulawula ngayo ama-WRULD isebenza, kufuze ihlale itjhejiwe.
Thola bona misebenzi miphi epha ukulimala okukhulu kukuhlatjhwa (isib. ngokuguga izinto) nanyana okuthatha isikhathi eside (isib.
Hlola imisebenzi le ngokudephileko ukuze uthathe isiqunto sokobana yii ebangela ubungozi.
Sebenzisana ngokuzeleko ngokuzeleko nabajameli beenyunyana zabasebenzi nanyana abanye abajameleli babasebenzi ukuqinisekisa iinsombululo zemiraro ezisebenza kuhle.
<fn>DOL. OhsGuide.2010-12-07.nr.txt</fn>
Uyawazisa umNyango wezabaSebenzi njengombana umThetho wezamaPhilo nokuPhepha emSebenzini usitjho?
Uzinikela isikhathi esaneleko sokutlama, sokuhlela nokulawula umsebenzakho?
Uyatjheja bonyana eqinisweni kwenzakalani bese usebenza ngezenzo ezinengozi?
Kunomuntu okghona ukuya kuye lokha nawudinga iseluleko esiphathelene nezamaphilo kanye nokuphepha?
Uyabavumela abasebenzi bonyana babike imisebenzi nanyana ubujamo obungakaphephi bese uyayitjheja lemibiko?
Bika nangabe ilunga lomphakathi liyahlongakala nanyana lithunyelwa esibhedlela ngenca yengozi eyenzeka endaweni yakho nanyana ehlobene nemisebenzi yendawo osebenzela kiyo.
Babanduliwe nanyana bayakghona ukwenza umsebenzi ngokuphepha nangaphandle kokufaka amaphilo wabo engozini?
Batlhogonyelwa ngendlela efaneleko begodu baphiwa imilayo ecacileko nokobana bayakwazi okufuneka kibo?
Bayakghona ukufumana iinkghonakalisi zokuhlanza izambatho kanye neendlwana zokuzithumela?
Bafumana amathulusi, iintlabagelo, umakhiwo wokusebenzela kanye neempahla zokuzivikela?
Ukhulumisana nabo nanyana nabajameli babo?
Unande uhlola zamaphilo kanye nezokuphepha malungana nabantu otlame ukubasebenzisa?
Uyabanikela ilwazi lezamaphilo nokuphepha abalidingako malungana nomsebenzi begodu uqinisekise nokobana bayakghona ngaphambi kobana bathome ukusebenza?
Ukhulumisana nabo ngomsebenzi ngaphambi kobana bathome?
Uyaqinisekisa bonyana ubanikela koke enizwene ngakho (isib. iinkhafula, umakhiwo olungileko wokusebenzela, ukufumaneka kwezehlalakuhle, njll.)?
Uyayihlola indlela abasebenza ngayo bese ulungisa iimphoso?
Ingabe omunye nomunye uyakghona ukuya endaweni asebenza kiyo ngendlela ephephileko - begodu asebenze kiyo ngendlela ephephileko?
Ingabe iindlela zokungena zisebujameni obuhle begodu zifakwe iinkombandlela ezicacileko?
Ingabe imikhawulo engabangela bonyana abantu bawele phasi ivalwe ngeensimbi ezaneleko ngemaqadi nanyana okhunye okulungileko kokuvikela bonyana abantu bangaweli phasi?
Ingabe indawo ekusetjenzwa kiyo ihlanzekile begodu ingabe iimatheriyali zibekwe ngokuphepha?
Ingabe kukhanya ngokulingeneko?
Ingabe iindlwana zokuzithumela zitholakala lula begodu ingabe zihlala zihlanzekile begodu zikhanya ngendlela efaneleko?
Ingabe zikhona izitja zokuhlambela, amanzi akhamba ngamaphayiphu, isibha kanye namathawula alahlwako?
Ingabe bayanipha amanzi wokusela namakomitji?
Ingabe sikhona isikghonakalisi abasebenzi abangakghona ukuhlala kiso bazenzele iinselo ezifuthumeleko njll.?
Ingabe labo abafuna ukusebenzisa iinkghonakalisi zehlalakuhle bayakghona ukuzifumana lula nangendlela ephephileko?
Ingabe isikhafula sibotjhelelwe phezu komakhiwo nanyana kwesakhiwo ukwenzela bonyana singawi?
Ingabe kuneensimbi ezaneleko ngemaqadi ukwenzela bonyana abantu bangawi nanyana okhunye okulungileko kokuvikela bonyana abantu bangawi?
Ingabe amaplatfomu asebenzako anamaplanka ngokupheleleko, begodu ingabe amaplanka ahleleke ngendlela yokuphepha ukuwa nanyana ukukhutjwa?
Ingabe isikhafula siqine ngokulingeneko bonyana singakwazi ukuthwala ubudisi beematheriyali ezibekwe phezu kwaso begodu ingabe iimatheriyalezi zisatjalaliswe ngokulinganako?
Ingabe iinkhafula zitjhejwa ngefanelo?
Ingabe umuntu onekghono usihlola kanenginengi isikhafula, isib. ubuncani bakhona kanye ngeveke, begodu ngeenkhathi zoke ngemva kobana sitjintjiwe, sonakele begodu nangokulawulwa bujamo obungasibuhle bezulu?
Ingabe iinkhafula zemibhotjhongo ezikhiqizwa ziinkhamphani ezisemthethweni zakhiwa begodu zisetjenziswe ngokulandela imilayo yabathengisipahla?
Ingabe iinlere zisetjenziswa ngendlela efaneleko ukwenza umsebenzi?
Ingabe zisebujameni obuhle?
Ingabe iinlere ziphephile begodu angeze zabenza bonyana batjhelelele ngemaqadi nanyana ngaphandle abasebenzi?
Ingabe lapho iinlerezi zijanyiswe khona ziphakeme ngokulingeneko ukwenzela bonyana bakwazi ukuhlika Nangabe akusinjalo, ingabe zikhona ezinye iimbambo abangakwazi ukubambelela ngazo?
Ingabe iinlere zijanyiswe ngendlela engenzi bonyana abasebenzisi bazo bazelule ngokweqileko?
Ingabe zikhona iindawo ezisikiweko begodu ingabe abasebenzi bayatjhidiswa endaweni engaphasi kwalapho kufulelwa khona?
Ingabe kunesekelo elaneleko malungana nendawo eyenjiweko, nanyana ingabe iphakanyisiwe, ifakelwe iinqaqado nanyana ibuyiselwe esigeni yaba yindawo ephephile njengekuthomeni?
Ingabe kusetjenziswa indlela ephephileko yokusekela, begodu abantu abasebenzi ngaphakathi komsele ongakasekelwa?
Ingabe ukufika endaweni eyenjiwako kuphephile nanyana njani, isib. ilere ede ngokulingeneko begodu evikelekileko?
Ingabe kuba khona iinlere ngeenkhathi ezithile?
Ingabe kuneenqabo nanyana ezinye iimvikeli zokukhandela bonyana abantu nanyana iinkoloyi zingaweli ngaphakathi?
Ingabe kunamabhlogo avikelwe ngefanelo anikelweko ukukhandela bonyana iinkoloyi ezijikako zingaweli ngaphakathi?
Ingabe iinkoloyi zivunyelwe ukubandamela eduze komsele ibanga elingabangela bonyana ugirike?
Ingabe indawo eyenjiweko leyo ingaba nomthelela omumbi emisebenzini nanyana malungana nokuqina kwezakhiwo eziseduze?
Ingabe indawo eyenjiweko ihlolwa njalonjalo mumuntu onekghono?
Ukusebenzisa iingolovana, iingugi, izinto zokubamba okukudanyana, kanye neminye imitjhini yokusebenza nanyana iintlabagelo ukwenzela bonyana ukuguga izinto ezibudisi ngezandla kungenzeki khulu?
Ingabe abantu bafundisiwe begodu babanduliwe bonyana kufuze baziguge njani izinto ezibudisi ngendlela ephephileko?
Usebenzisa iimvimbelo ukwahlukanisa iindawo zokusebenzela?
Uyabayelelisa abantu ngeendawo eziyingozi, nokobana ngikuphi ekufuze bakwenze mayelana nalokho?
Utjengisa amatshwayo ayelelisako?
Ingabe iinkoloyi kanye nemitjhini yokusebenza itjhejwa ngendlela efaneleko, isib. ingabe isitiringhi, amalambha, ibhrigi yesandla kanye nebhrigi yenyawo isebenza ngendlela efaneleko?
Ingabe abatjhayeli babandulwe ngendlela efaneleko begodu baneentifikedi ezifaneleko zokusebenza ngeminye yemihlobo yeenkoloyi zokuphakamisa nanyana imitjhini abasebenza ngayo?
Ingabe wenze isiqiniseko sokobana abakhweli balayitjhwa kwaphela ngeenkoloyi ezenzelwe ukubalayitjha?
Ingabe wenze isiqiniseko sokobana imitjhini yokusebenza kanye neenkoloyi azisetjenziswa emikhuphukeni nemehleleni eyingozi?
Ingabe kusetjenziswa amathulusi nanyana imitjhini elungileko malungana nomsebenzi?
Ingabe iimvikeli zivikelekile begodu zisebujameni obuhle?
Ingabe amathulusi kanye nemitjhini elondwako isebujameni obuhle begodu ingabe zoke izinto eziphathelene nokuphepha zisebenza ngefanelo?
Ingabe boke abasebenzisi babanduliwe begodu banekghono?
Ingabe isisetjenziswa sifakwe mumuntu onekghono?
Ingabe abasebenzisi babanduliwe begodu banekghono?
Ingabe umthamo olinganisiweko umeregwe ngendlela ebonakalako?
Ingabe isigugi sinawo umbiko wakhathesi nanyana ihlahlubo engeneleleko kanye nerekhodi lehlolo?
Ingabe indawo lapho kusebenza khona isigugi ikantjelwe ngendlela efaneleko ukukhandela abantu bonyana bangaqhulwa nginanyana ngiyiphi ingcenye ekhambako yesigugi?
Ingabe zikhona iinkambiso zesizo elirhabako, isib. malungana nokutjhida ngokurhaba endaweni yokusebenzela nangabe iyatjha?
Ingabe abantu abasendaweni yokusebenzela bayazazi iinkambiso?
Ingabe kunendlela yokulilisa i-alamu, begodu ivamise ukuhlolwa kanengi kangangani?
Ingabe ikhona indlela yokuthintana nabesizo elirhabako nawusendaweni yokusebenzela?
Ingabe kukhona ukunikela ngesizo lokuthoma okulingeneko?
Ingabe uyaqinisekisa bonyana iimatheriyali ezilumatha lula, amaketjezi kanye nerhasi zihlala zizincani?
Ingabe amasilinda werhasi alumatha lula ayabuyiselwa esitolo esingenisa ummoya ekupheleni kwetjhifu?
Ingabe amasilinda azeleko nalawo anganalitho abekwa ngokuhlukana begodu akhonjiswa ngokubonakalako?
Ingabe iinsetjenziswa zokubhema nokulumathisa zivinjelwe ngokomthetho eendaweni ekubulungwa nanyana ekusetjenziswa kizo irhasi nanyana amaketjezi alumatha lula?
Ingabe amasilinda werhasi, amaphayiphu akhambisana nawo kanye nezinye iinsetjenziswa zitjhejwa ngokufaneleko begodu zisebujameni obuhle?
Lokha nangabe amasilinda werhasi akasetjenziswa, ingabe amavelfu wawo avalwa ngokupheleleko?
Ingabe zikhona iincimamlilo ezifaneleko?
Ingabe ukhe wahlola bonyana kuzofuneka umuntu ozakwazi ukusebenza ngelitjeboya endaweni ekwakhiwa kiyo nanyana njani?
ngokwenza umsebenzi ngendlela ehlukileko, ukususa ingozi ngokupheleleko?
ngokusebenzisa imatheriyali enganangozi khulu?
ngokusebenzisa amathulusi aneentlabagelo ezikhupha ithuli?
Ingabe abasebenzi banalo ilwazi nebandulo malungana nengozi abangahlangabezana nayo lokha nabasebenzisa nanyana nabakhiqiza izinto eziyingozi lapho kwakhiwa khona, begodu ingabe bayazi bonyana kufuze benzeni ukubalekela iingozezo?
Ingabe zikhona iindlela ezihleliweko zokuqala ngelihlo lekhozi abantu abasebenzisa ezinye izinto eziyingozi (isib. iintambo ezikhambisa igezi)?
Ingabe abasebenzi banalo ilwazi nebandulo malungana neengozi ezingabangwa litjhada endaweni ekusetjenzelwa kiyo, begodu ingabe bayazi bonyana yini ekufuze bayenze ukubalekela iingozezo?
Ingabe ukghonile ukukhomba nokuhlola itjhada abasebenzi abazifumana bakilo?
Ingabe itjhada lingaphungulwa ngokusebenzisa iindlela ezahlukeneko zokusebenza nanyana ngokukhetha umakhiwo wokusebenzela onganatjhada, isib. ngokufakela iimphelisi nomakhiwo wokusebenzela nanyana imitjhini yokusebenza ngeemphungulitjhada?
Ingabe abantu banikelwa iimvikeli-kuzwa ezifaneleko begodu ingabe bazembatha eendaweni ezinetjhada?
Ingabe iindawo zokusebenzisa iimvikeli-kuzwa zimeregiwe?
Ingabe zikhona iindlela ezihleliweko zokuqala ngelihlo lekhozi amaphilo wabantu abazifumana basetjhadeni elisezingeni eliphezulu?
Ingabe abasebenzi banalo ilwazi nebandulo malungana neengozi ezingabangwa lidengezelo lesandla nomkhono (i-DAK) endaweni ekusetjenzelwa kiyo, begodu ingabe bayazi bonyana yini ekufuze bayenze ukubalekela iingozezo?
Ingabe ukuzifumana uku-DAK kuphunguke khulu ngendlela ekungakghonakala ngayo ngokukhetha iindlela ezifaneleko zokusebenza kanye nemitjhini yokusebenza?
Ingabe kusetjenziswa amathulusi aphungulwe idengezelo nanyana kukuphi lapho kukghonakala khona?
Ingabe amathulusi adengezelako atjhejwa ngokufaneleko?
Ingabe zikhona iindlela ezihleliweko zokuqala ngelihlo lekhozi amaphilo wabantu abazifumana basedengezelweni lesandla nomkhono elisezingeni eliphezulu, khulukhulu lokha nangabe bazifumana basedengezelweni iinkhathi ezide?
Ingabe uyinikelwe yoke imisebenzi efuneka endaweni yokusebenzela ngaphambi kokuthoma ngomsebenzi, begodu sele uyikhombile imisebenzi ekhona etholakala endaweni yokusebenzela (isib. amakheyibuli nanyana amaphayiphu amakhulu wegezi) begodu ingabe kunamagadango aphumelelisako esele uwathethe, nangabe kunesidingo, wokuvikela bonyana angadali ingozi?
Ingabe usebenzisa ivolitheyiji eliphasi malungana namathulusi neensetjenziswa, isib. amathulusi asebenza ngebhethri nanyana amahlelo wevolitheyiji eliphasi?
Ingabe koke ukuhlanganisa okutjhinga erherhweni kwenziwe ngokufaneleko begodu ingabe kusetjenziswa amaplaga afaneleko?
Ingabe amathulusi neensetjenziswa zihlolwa basebenzisi bazo, zihlolwa njalonjalo ngendlela ebonakalako begodu zihlolwa mumuntu onekghono nanyana njani?
Lokha nangabe kunezinto ezivaliweko ezingehla kweenhloko, ingabe ukusatjalaliswa kwegezi kucinyiwe, nanyana ingabe kukhona amanye amagadango wokuvikela athethweko, njengokunikela 'ipala' nanyana iimeregi ezineelinganiso?
Ingabe umsebenzi owenziwako ukantjelwe ukwenzela bonyana umphakathi ungakwazi ukungena?
Ingabe imisebenzi yokwakhiwa kwendlela yenzelwe umkhawulo begodu ikhanyisiwe?
Ingabe ipherimitha yendawo yokusebenzela ivikeleke ngokwaneleko?
Ingabe zoke iinlere zisusiwe nanyana ingabe iingcenye zazo eziqabako zivaliwe ukwenzela bonyana zingasetjenziswa?
Ingabe iindawo ezenjiweko kanye neendawana ezivulekileko zivalwe ngendlela evikelekileko nanyana zikantjelwe?
Ingabe yoke imitjhini esetjenziswako ijanyiswe tsi ukukhandela bonyana ingasetjenziswa ngokungasisemthethweni?
Ingabe iintina kanye neematheriyali zipakwe ngendlela ephephileko?
Akukafaneli bonyana isikhafula sisetjenziswe njengelere.
Sebenzisa iingolovana, iingugi, izinto zokubamba okukudanyana, kanye neminye imitjhini yokusebenza nanyana iintlabagelo ukwenzela bonyana ukuguga izinto ezibudisi ngezandla kube yinto eyenzeka kancani khulu?
Ingabe zikhona iincimamlilo ezifaneleko ezinikelwako?
Ingabe abantu banikelwa iimvikeli-kuzwa begodu ingabe zembathwa eendaweni ezinetjhada?
Ingabe amathulusi adengezelako atjhejwe ngokufaneleko?
Amabhoksi alawula igezi kufuze avalwe begodu akhiywe ngokufaneleko ngeenkhathi zoke.
<fn>DOL. OhsInAgriculture.2011-01-10.nr.txt</fn>
ezikhambisana nomsebenzi wezelimo, ihothikhaltjha nezamahlathi.
Ukuqalana namakhemikhali ayingozi nanyana ezinye izinto.
bonyana ukwazi ukusebenzisa imisipha eyahlukahlukeneko emzimbeni.
enziwe ngematheriyali elungileko.
elisebenza ngayo akubi yindlela ezakubhalelisa omunye umuntu ukusebenza.
bonyana umthengisi akunikele iimvikeli ezidingekako.
nanyana iinjege lokha abantu nabasebenza ngaphasi kwayo.
Bambatha izambatho kanye neensetjenziswa zokuzivikela ezifaneleko.
babulawa yigezi ekorweni yezelimo.
ukuthinta iintambo zegezi ezingehla kweenhloko.
amakheyibuli wokwelula angalondwa kuhle.
komhlaba, nanyana ziphakanyiswe.
njll., bonyana libe ngaphakathi kwamamitha ali-15 wazo.
yegezi angakatjho bonyana intambo leyo ayinamlilo.
ufumane abathengisigezi bese wenza amalungiselelo wokobana intambo leyo bayihlukanise kwesikhatjhana.
kiyo ekhamphanini ethengisa igezi.
imigodi phakathi kweendlela nanyana eduze kwemakhiwo.
kufuze uhlole amazinga wetjhada.
Nihlola amathulusi aphathekako njalonjalo.
eziseluli zokukhambisa igezi.
Kuqakathekile ukwazi bonyana kufuze wenzeni lokha nangabe omunye umuntu urogwe yigezi.
ntangi, nanyana nangabe lokho akukghonakali, ungathomi uthinte umuntu obulewe yigezi, ungamthinta kwaphela ngezinto ezingadlulisi itlelezomlilo - ungathomi usebenzise isimbi. Iphaphamiso lidinga ibandulo nokuzijayeza. Ngebanga lalokho, kufuze wenze isiqiniseko sokobana istafu sakho sifumana ibandulo elisisendlalelo sesizo lokuthoma. Kufuze ubonise ikhophi 'yeplakhadi yokurogwa yigezi' ekhombisa lokho ekufuze ukwenze.
Lokha nawunande uzifumana usetjhadeni elinengi, kungenza bonyana ugcine ungasezwa eendlebeni unomphela.
Utjhayele ngebelo elifaneleko begodu utjheje nobujamo baphasi, ugegede imigodi njll.
Ufuthumeze izandla zakho ngaphambi kobana uthome ukusebenza (begodu qinisekisa bonyana zihlala zifuthumele).
umtjhiso welanga nanyana ilothe elikhulu kungaba yingozi.
Tlhogomela amabala anzima, iinsupa nanyana ukutjhuguluka kombala.
Bonana nodorhodere nangabe uthoma ukuvela amabala anzima njll.
ilepthospirosisi etholakala eenkomeni nanyana emakhondlweni.
obungabangela ukugula isikhathi eside nangabe abulatjhwa.
eziqinileko nanyana iinsetjenziswa zokukhupha ithuli.
basebenzisa iinsetjenziswa zokuzivikela.
<fn>DOL. OhsInSchools.2011-01-10.nr.txt</fn>
Indawo yomsebenzi inegalelo elikhulu malungana nezamaphilo kanye nokuphepha kwabantu. Ukungaphathwa kuhle kwezamaphilo nokuphepha endaweni yomsebenzi kungabangela ukugula, ukulimala kanye nokuhlongakala okuhlobene nomsebenzi. Iinkolo, amakholiji kanye namayunivesithi adinga iindawo zomsebenzi ezilungele ipilo kanye nabasebenzi abanekghono lokha nabazakwenza imisebenzi yekhwalithi eliphezulu. Ukuphatha zamaphilo nokuphepha emsebenzini ngendlela enepumelelo kuyinto eqakathekileko yokuphumelelisa lokhu.
Ukusebenzisa iinsetjenziswa ezithile ukukhandela abantu bonyana bangaguliswa msebenzi, nanyana bangahlali bangabi khona endaweni yomsebenzi ngenca yeenzathu zepilo, begodu nokugandelela iphuzu lokusiza nokusekela abantu bonyana bakwazi ukubuyela ebujameni obuhle bangaphambili begodu babuyele emsebenzini kungahlomulisa abaqatjhi kanye nabasebenzi. Ukuze sikwazi ukuphumelela kilezi iinzuzo, kufuze sakhe iindawo zomsebenzi lapho esizakwazi ukuthuthukisa nokuvikela khona zamaphilo nokuphepha.
Ngiyiphi imithetho esebenzako?
UmThetho wezamaPhilo nokuPhepha emSebenzini, ka-1993.
Kubayini kunemithetho yezamaphilo nokuphepha?
nanyana sifake abanye abantu engozini.
wenzelwe ukuvikela umphakathi eengozini zendawo yomsebenzi.
Ingabe imithetho yezamaphilo nokuphepha iyasebenza kimi?
Iye, isebenza kizo zoke iinkolo, amakholiji namayunivesithi.
Ngubani okatelela ukusebenza kwemithetho yezamaphilo nokuphepha?
Abahloli abavela emNyangweni wezabaSebenzi.
Ingabe abahloli bakukatelela njani ukusebenza kwemithetho?
Bavakatjhela iindawo zomsebenzi ukuqinisekisa bonyana abantu bayabambelela emithethweni. Baphenya ngeengozi nangeenghonghoyilo, kodwana khulukhulu basiza abaqatjhi nabasebenzi ukuzwisisa lokho ekufuze bakwenze.
Ingabe iinkolo, amakholiji namayunivesithi kufuze abe nabajameli kanye namakomidi wezamaphilo nokuphepha?
Lokha nangabe kuqatjhwa abasebenzi abangaphezu kwama-20, kufuze kube nomjameli wezamaphilo nokuphepha begodu ubuncani bakhona kufuze kube nomjameli oyedwa oqalene ne-100 ngalinye labasebenzi.
Lokha nangabe kukhethwa umjameli ongaphezu koyedwa, kufuze kube nekomidi lezamaphilo nokuphepha.
Ingabe kufuze izehlakalo zibikwe?
Ezinye izehlakalo ezenzeka eenkolweni, emakholiji nemayunivesithi, nanyana lokha nakwenziwa imisebenzi yezefundo ngaphandle kwesikolo, kufuze ibikelwe umPhathi wesiGungu sesiFunda esifundeni sekhenu. Qala irhelo leenomboro zomtato.
Ungafumana imininingwana ezeleko emalungana nezehlakalo ongazibika esigabeni sama-24 nesigabeni sama-25 somThetho wezamaPhilo nokuPhepha emSebenzini. Izehlakalo eziphathelene nenturhu yokulwa ngezandla azibikelwa umPhathi wesiGungu sesiFunda.
Ngiziphi iingozi ezingaba khona emaqabazini weenkolo, wemakholiji nemayunivesithi?
Yini ekufuze ngikwenze malungana neengozezi?
Ngemva kobana ukghonile ukukhomba izinto ezingahle zibe yingozi, kufuze ususe nanyana uphungule iingozezo. Lokha nangabe akukghonakali ukuzisusa, kufuze bonyana uthathe amagadango wamsinya wokukhandela iingozezo ukwenzela bonyana ukwazi ukuvikela abantu bonyana bangehlelwa ziingozezi.
<fn>DOL. OhsInSmallBusinesses.2011-01-10.nr.txt</fn>
Ingabe zamaphilo nokuphepha emsebenzini ziphathelene nani?
Ziphathelene nokukhandela abantu bonyana bangalinyazwa msebenzi nanyana bagule ngokuthatha amagadango avikelako nangokubabonelela ngebhoduluko elanelisako lokusebenza.
Ingabe zamaphilo nokuphepha kwabantu zivikelwa bunjani?
Kunemithetho edinga bonyana thina soke singazifaki nanyana sifake abanye engozini. Begodu kunomthetho okhona ovikela umphakathi eengozini ezenzeka eendaweni zemisebenzi.
Ingabe imithetho yezamaphilo nokuphepha iyasebenza emabhizinisini amancani?
Iye, imithetho yezamaphilo nokuphepha isebenza kiwo woke amabhizinisi nanyana angaba mancani kangangani. Begodu isebenza nebantwini abazisebenzako.
Ngiwuphi umthetho osebenzako?
UmThetho wezamaPhilo nokuPhepha emSebenzini, wama-85 ka-1993.
Ngubani onesibopho sokwakha nokukatelela ukusebenza kwemithetho yezamaphilo nokuphepha?
UmNyango wezabaSebenzi unesibopho sokwakha imithetho yezamaphilo nokuphepha eSewula Afrika. Abahloli baqatjhwa mNyango wezabaSebenzi bonyana bakatelele ukusebenza kwemithetho yezamaphilo nokuphepha.
Yini eyenziwa bahloli?
Bavakatjhela iindawo zemisebenzi bahlole bonyana abantu bayayihlonipha imithetho le nanyana njani. Baphenya ngezehlakalo nangeenghonghoyilo. Begodu basiza bonyana uzwisise lokho ekufuze ukwenze. Bakatelela ukusebenza komthetho nangabe kunalabo abaphula imithetho ngendlela edinga itjhejo.
Yini ekufuze yenziwe nangabe kube nokulimala okwenzeke emsebenzini?
Umqatjhi nayana umuntu ozisebenzako kufuze abike izehlakalo emNyangweni wezabaSebenzi. Izehlakalwezo kufuze zibikwe ngaphandle kokumorosa isikhathi, khulukhulu lokha nangabe zimasikizi, nanyana ngaphakathi kwamalanga alikhomba.
Ingabe zamaphilo nokuphepha ziyalawuleka endaweni yakho yomsebenzi?
Ukuze kuthathwe amagadango wokulawula iingozi endaweni yomsebenzi, kufuze kwenziwe iHlolo yeeNgozi ukwenzela bonyana kutholakale ilwazi mayelana neengozi ezihlobene neendawo zemisebenzi. Ngemva kwalokho kungathathwa amagadango azwakalako wokulawula iingozi.
Kuphathelene nani ukuhlolwa kwengozi?
Kuphathelene nokuhlola ngokucophelela izinto ezingabanga ingozi ebantwini endaweni yakho yomsebenzi.
Ngiziphi iingozi kanye nokulimala okungatholakala endaweni yomsebenzi?
Ukutjhelela nanyana ukukhutjwa emsebenzini. Lo ngunobangela ojayelekileko wokulimala okwenzeka kiyo yoke imihlobo yeendawo zemisebenzi.
Ukuwa lokha nawuseendaweni eziphezulu isib.
idisibezo, ukutshinyeka, kanye neenhlungu, khulukhulu ezibangelwa kuthwala imithwalo ebudisi ngezandla nangokuyisekela ngesandla nanyana amandla womzimba.
Umqatjhi nanyana umuntu ozisebenzako unesibopho sokuqinisekisa bonyana akubi nomuntu olimalako nanyana othinteka ngenca yemisebenzi eyenzeka endaweni yomsebenzi.
Begodu abasebenzi abasendaweni yomsebenzi kufuze baqinisekise bonyana akunamuntu olimala ngenca yokungayeleli kwabo nanyana ngenca yokungasebenzisani kwabo nomqatjhi.
<fn>DOL. WhatEveryWorkerShouldKnow.2011-01-10.nr.txt</fn>
Umhlahlandlela lo utlolwe ngekareko yezepilo kanye nezokuphepha kwabasebenzi eSewula Afrika. Kunqotjhwe ukuhlathulula uMthetho, ngamagama alula, kibo boke abadlalindima ekorweni yezepilo kanye nezokuphepha emsebenzini eSewula Afrika.
Umsebenzi wabahloli bezepilo kanye nezokuphepha emsebenzini (i-OHS) bomNyango wezabanzi uyahlathululwa. Imisebenzi kanye namalungelo wabasebenzi, njengombana banikelwe ngokomThetho, itlolwe lapha. Imisebenzi kanye neembopho zabaqhatjhi, abakhiqizi, abatlhami, abemukeli bepahla evela ngaphandle kwenarha, abasabalalisi kanye nabathengisi, ekuqinisekiseni ipilo kanye nezokuphepha kwabasebenzi kuvezwa ngamandla. Kokugcina, imisebenzi yabajameli bezepilo kanye nezokuphepha kanye namakomidi wakhona, iyahlathululwa.
Esinye nesinye isiKhulu esiLawulako (i-chief executive officer) sizakufanele bona ngendlela esingakghona ngayo, siqinisekise bona imisebenzaso njengombana ivezwe kilomThetho, yenziwa ngefanelo.
UmThetho wezePilo kanye nezokuPhepha emSebenzini, ka-1993, ufuna bona umqhatjhi aveze begodu afezakalise, ngendlela angakghona ngayo, ibhoduluko lokusebenza eliphephile begodu elingenangozi (iriskhi) epilweni yabasebenzi. Lokhu kutjho bona umqhatjhi ufanele aqinisekise bona indawo yokusebenzela ayinazinto eziyingozi ezifana nebhenzini, itlorayini kanye neengogwana, ipahla, amathulusi, iinkambiso, njll. okungalimaza, kumotjhe namkha kubange amalwele. Lapho lokhu kungakghoneki khona, umqhatjhi ufanele bona azise abasebenzi ngeengozezo, indlela ezingakhandelwa ngazo, abasebenzi bangasebenza njani ngokuphepha, kanye nokunikela ezinye iindlela zokuphepha ukuze emaphelelweni kusetjenzwe endaweni ephephileko.
Nanyana kunjalo, akukalindelwa bona umqhatjhi athwale woke umthwalo wepilo kanye nezokuphepha, ayedwa. UmThetho wakhelwe phezu komthetho-kambiso wokuthi iingozi endaweni yokusebenza zifanele bona zipheliswe ngokukhulumisana kanye nokusebenzisana phakathi kwabasebenzi kanye nomqhatjhi. Abasebenzi kanye nomqhatjhi bafanele bona bathwalisane kwezepilo kanye nezokuphepha endaweni yokusebenzela. Iinqhemezi zombili zifanele bona ziqalele phambili zihlelele iingozi begodu ziveze iindlela zokuzilawula ukwenza indawo yokusebenzela bona ibe ngephephileko. Ngalokho-ke, umqhatjhi kanye nabasebenzi bayazibadakanya erherhweni lapho abajameli bezepilo kanye nezokuphepha bangahlola indawo yokusebenzela njalo nje bese babika kumakomidi wezepilo kanye nezokuphepha, nawo anomsebenzi wokungathumela iimphakamiso kumqhatjhi.
Ukuqinisekisa bona irherhweli liyasebenza, umsebenzi ngamunye ufanele bona azi amalungelwakhe kanye nemisebenzi njengombana ivezwe kilomThetho.
UmThetho, obizwa bona mThetho wezePilo nezokuPhepha emSebenzini, ka-1993 (umThetho wama- 85 ka-1993) (i-Occupational Health and Safety Act, 1993 (Act 85, 1993)) uneengatjana ezima- 50 ezamukelwe yiPalamende. Umnqopho womThetho kuphakamisa indaba yezepilo kanye nezokuphepha kwabantu abasemsebenzini namkha manqophana nokusetjenziswa kwendawo yokusebenzela kanye nemitjhini. Ubuye unikele nokuvikelwa kwabantu ngaphandle kwalabo abasemsebenzini, eengozini ezivela namkha eziphathelene nokwenziwa babantu abasemsebenzini.
IinLayejo ezahlukeneko, ngeenhloko ezithileko, zigadangiswa ngokuya komThetho isikhathi esinye nesinye, mNyango wezabaSebenzi.
UmThetho wezePilo kanye nezokuPhepha emSebenzini ulawulwa liPhiko lobuNqophisi obuKhulu bezePilo nezokuPhepha emSebenzini, lomNyango wezabaSebenzi.
Ukuze kuqinisekiswe ipilo kanye nezokuphepha kwabasebenzi, ama-ofisi wephrovinsi ahlonyiwe kiwo woke amaphrovinsi. Kuze kube gadesi, abahloli bezepilo kanye nezokuphepha emsebenzini bema-ofisi wamaphrovinsi bahlola bebaphenye iindawo zokusebenzela.
Umhloli womNyango wezabaSebenzi ngesikhathi sokuhlola uthole isimumathi serhasi sijame singakabotjhwa esikhundleni sokobana sibotjhelelwe emthangaleni namkha esikeni.
Ukuhlolwa ngokujayelekileko kuyahlelwa ngokutjheja iimbalobalo zeengozi, ukuba khona kwezinto ezinobungozi, ezifana nebhenzini emalondri, namkha ukusetjenziswa kwemitjhini eyingozi eendaweni zokusebenzela. Ukuhlolwa okungakahleleki, ngakelinye ihlangothi, kwenzeka ngokujayelekileko nakuneembawo namkha iinghonghoyilo zabasebenzi, abaqhatjhi, namkha amalunga womphakathi. Iinghonghiyilwezi namkha iimbawo ziphathwa ngokuyifihlo.
Emajameni wengozi engenzeka, umhloli angakhandela bona kwenziwe igadango elithileko, ikambiso namkha ukusetjenziswa komtjhini namkha ithulusi, ngesaziso sokukhandela. Akunamuntu ongeqa namkha ongadelela okumumethwe yisazisweso begodu ukusilandela isaziseso kufanele bona kwenziwe khonokho.
Abahloli bomNyango baphenye ukuwa kweBhrhorho le-Coega lapho abantu aba- 2 bahlongakala khona kwathi abama- 23 balimala.
Ukukghonakalisa umhloli bona enze umsebenzakhe kuhle, angangena endaweni enye nenye yokusebenzela namkha amacabazi lapho kunemitjhini namkha lapho izinto eziyingozi zisetjenziswa khona afunisise namkha anikele amasamanisi ebantwinabo bona bayokuvela phambi kwakhe. Umhloli angabawa bona ezinye nezinye iincwadi zilethwe kuye, aphenye begodu enze namakhophi wazo, afune ihlathululo nanyana ngani okutloliweko eencwadinezo.
Umhloli angabuye ahlole obunye nobunye ubujamo namkha into begodu athathe namasampula wayo, athathe nanyana khuyini okungasetjenziswa njengobufakazi.
Tjheja: Amandla abalwe ngehla wabahloli akabaphi (abahloli) amandla abangawasebenzisa namkha njani.
Khuyini okufanele bona kwenziwe mqhatjhi ukuqinisekisa bona ibhoduluko lokusebenzela liphephile begodu alinariskhi epilweni yabasebenzi bakhe?
Umqhatjhi ufanele bona anikele begodu agcine asebenza woke amathulusi atlhogekako ukwenza umsebenzi, woke amarherho womsebenzi okufanele kwenziwe ngawo umsebenzi, ngamajamo angeze athikameza ipilo kanye nezokuphepha kwabasebenzi. Ngaphambi kobana ipahla yokuzivikela (i-PPE) ingembathwa, umqhatjhi ufanele bona athome alinge akhuphe namkha aphungule ingozi engaba khona kwezepilo kanye nezokuphepha kwabasebenzi bakhe. Nangabe lokhu akukghonakali, kulapho ipahla yokuzivikela ingasetjenziswa khona.
Umqhatjhi ufanele bona athathe amagadango wokuvikela ipilo kanye nezokuphepha kwabasebenzi bakhe eengozini ezingalethwa kukhiqiza, ukulungisa, ukusebenzisa, ukuphatha, ukubeka namkha ukuthuthwa kwezinto, ngamanye amagama, nanyana khuyini abasebenzi abangathintana nakho ngesikhathi basemsebenzini.
anikele ilwazi elifaneleko, iinyeleliso, ibandulo kanye nokwelusa ngesikhathi atjheja ikghono labasebenzi bakhe.
umsebenzi onjalo ufanele bona aqinisekise bona amahlelo wokuphepha ayahlonywa begodu ayalandelwa.
Izambatho zokuphepha zimbathwa kuphela babantu ababili begodu umuntu wesithathu usebenza ebhodulukweni elifanako ngaphandle kokufaka imaskhi evala iimpumulo.
Umqhatjhi ufanele bona enze isiqiniseko sokobana woke umuntu osebenzako uyatjelwa begodu uyazwisisa ngeengozi zezepilo kanye nezokuphepha emsebenzini omunye nomunye owenziwako, okhunye nokhunye okukhiqizwako, okulungiswako, okusetjenziswako, okubekwako, okuphathwako nokuthuthwako begodu ithulusi elinye nelinye namkha umtjhini osetjenziswako. Umqhatjhi uzakufanele bona anikele ilwazi ngokuphepha mantanzi, eengozini ezingaba khona.
Umqhatjhi ufanele azise abajameli bezepilo nezokuphepha nangabe kunomhloli obatjele bona uzakuza azokuhlola nokuphenya, endaweni leyo yokusebenzela. Umqhatjhi ufanele godu atjele abajameli bezepilo nezokuphepha nangabe kunesibawo esithileko esenziweko sokungalandeli iinkambiso ezithileko, namkha iincancabezo ezithileko azitholile ngokuya komThetho. Ukuvunyelwa bona ungalandeli imithetho ethileko kutjho ukuliswa bona ungalindeleki bona ufezakalise iinjamiso ezithileko zomThetho, iinlayejo, izaziso namkha imiyalo ekhutjhwa ngokuya komThetho.
Umqhatjhi ufanele bona ngokurhabako, azise abajameli bezepilo kanye nezokuphepha ngesenzeko esikhona endaweni yokusebenzela. Isenzakalo yinto eyenzeka endaweni yokusebenzela lapho kungaba nomuntu ohlangakalako, olimalako namkha ogulako. Kungaba kuphalaka kwamakhemikhali ayingozi, isibonelo, nangabe itanka ivuza ifomaldehayide (ikhemikhali esetjenziswa emabubulweni) ngebanga lokusebenzisa ivelfu engakalungi kuhle, namkha lapho umtjhini ulahlekelwa yilawulo, ngaphandle kokubulala namkha ukulimaza umuntu.
Vikela wakho umzimba ngokwembatha izembatho zokuzivikela ezenzelwe lokho ngaso soke isikhathi, ukuvikela ihloko, izandla, umzimba kanye neenyawo, njll.
nakwenzeka bona umakhiwo namkha ipahla ifakwa emacabazini amanye namanye, ifanele bona lokhu kwenziwe ngendlela yokuthi akudaleki amajamo angakaphephi begodu akudali iriskhi epilweni.
Isimumathi serhasi esadumuza ngebanga lomlilo.
iinkambiso nakwenzeka kube nengozi.
Nangabe umuntu othengiselwe namkha osabalaliselwe ipahla namkha isidaki, uyazibophelela ngokutlola phasi ukuthatha amagadango athileko ukuqinisekisa ukuthi ipahla leyo namkha isidaki sizakukhambisana neemfuno ezibekiweko, begodu sizakuphepha ngaphandle kweriskhi epilweni, umsebenzi womamukeli wento leyo evela ngaphandle kwenarha, umtlhami, umthengisi, umsabalalisi namkha umkhiqizi uzakuphunyurha angasatjhejwa ngemiraro engavela lapho, kanti-ke imiraro leyo izakuthwalwa ngiloyo owenze isibopho sokuqinisekisa ipilo kanye nokuphephokho.
Isibonelo sokusebenzisa isikafula ngendlela engakavumeleki begodu eyingozi tle.
tjheja bona ipilwakhe kanye nezokuphepha, kwabanye abangangena engozini ngebanga legadango angalithatha namkha ukungathathi igadango, kuthathelwa phezulu. Lokhu kufaka phakathi ukudlala emsebenzini.
nangabe ubandakanyeka esenzakalweni esingathinta ipilwakhe namkha sibange ingozi, ubika isehlakalweso kumqhatjhi, namkha lowo ogunyaziweko namkha kumjameli wezepilo nezokuphepha msinyazana ngokungakhoneka, kodwana kungabi kade kuze kube sekupheleni kwetjhifthi leyo.
amazinga wepilo nezokuphepha umqhatjhi afanele bona awalandele endaweni yokusebenzela.
iinkambiso ezifanele bona zilandelwe nangabe umsebenzi usengozini yokuthintana nezinto eziyingozi epilwenakhe.
Umsebenzi angabawa bona udorhoderakhe aphenye ubujamo bakhe bezepilo namkha amarekhodakhe wokungaba sengozini.
Nangabe umsebenzi ubuye abe mjameli wezepilo kanye nezokuphepha, angaphenya begodu abeke umbono otloliweko ngehlahlubo lokuthintana kanye nezinto eziyingozi nemibiko yokulawula iingozi.
Nangabe umsebenzi umjameli wezepilo kanye nezokuphepha, angaphekelela umhloli wezepilo nezokuphepha obuya kumNyango wezabaSebenzi ngesikhathi sokuhlolwa kwendawo yokusebenzela begodu aphendule imibuzo umhloli angayibuza.
Umsebenzi angabeka wakhe umbono namkha ajameleke kunofana ngisiphi isiLayejo namkha izinga lokuphepha elivezwe ngokuya komThetho wezePilo nezokuPhepha emSebenzini.
umsebenzi ukhambisane nesaziso esikhamba ngomthetho isib. isaziso esikhutjhiwe sokukhandela, isaziso sokwephula, njll.
umsebenzi unikele ubufakazi ngaphambi kweKhotho yabaSebenzi ngeendaba eziphathelene nezepilo nezokuphepha.
Akunamuntu ofanele bona aphazamisane namkha asebenzise butjhuleni nanyana khuyini enikelwele ekarekweni yezepilo nezokuphepha. Umuntu akakavunyelwa, isibonelo, ukukhupha isivikelo sokuphepha emtjhinini asebenzise umtjhini ngaphandle kwesivikelweso namkha avumele bona omunye umuntu awusebenzise ngaphandle kwesivikelweso.
Khuyini abajameli bezepilo kanye nezokuphepha?
Babantu abasebenza ngokuzeleko abahlonywe namkha abakhethelwe begodu bagunyazwa ngomtlolo mqhatjhi ngemva kobana umqhatjhi kanye nabasebenzi bathintene begodu bathatha isiqunto sokobana ngubani ozaba mjameli wezepilo kanye nezokuphepha. Bafanele, ubuncani bakhona, babe nelwazi lamajamo walapho kusetjenzwa khona.
Isivumelwano sifanele bona senziwe godu nangesikhathi sokuba se-ofisi kwabajameli bezepilo nezokuphepha kanye nomsebenzabo begodu lokhu kufanele kulungiswe phakathi komqhatjhi nabasebenzi.
Ukupaka izinto kufanele bona kwenziwe ngendlela yokuthi angeze kwabanga ingozi komunye nomunye osebenzako.
Bangakhi abajameli bezepilo nezokuphepha okufanele bona bahlonywe?
Umjameli munye wezepilo nezokuphepha uzakubekwa endaweni yokusebenzela lapho kunabantu abama-20 namkha ngaphezulu. Ngebangelo-ke, lapho kunabantu abali-19 abasebenzako, akutlhogeki bona kube nomjameli wezepilo nezokuphepha.
Eendaweni ezifana namavikili kanye nama-ofisi, umjameli munye uzakufanele abekwe kubantu abasebenzako abali-100 namkha incenye yabo. Isibonelo, umjameli munye ufanele abekwe ebantwini abama-21 ukuya ku- 100 abasebenzako. Kodwana abajameli ababili bafanele babekwe ebantwini abali- 101 ukuya kuma-200 abasebenzako, njll.
Kwezinye iindawo zokusebenzela, umjameli munye ufanele abekwe ebasebenzini abama- 50 namkha incenye yabo. Isibonelo, umjameli munye ufanele abekwe ebantwini abama- 21 ukuya kuma-50 wabasebenzi. Kodwana abajameli ababili bafanele babekwe lapho kunabasebenzi abaphakathi kwama-51 ukuya ku-100.
Ngetjhejo lamajamo, umhloli angafuna bona kubekwe abajameli abanengana, nalapho kungenzeka khona bona abasebenzi bakhona babe ngaphasi kwabasebenzi abama-20. Isibonelo, ubujamo bendawo yokusebenzela ingaba ngendlela yokuthi umjameli munye ebantwini abama-50 akakaneli. Umhloli angafuna bona emajameni anjalo bona kubekwe abajameli abanengana. Nanyana kunjalo, nangabe umqhatjhi namkha abasebenzi bavumelana nalokho, inani eliphezulu kunalelo elibekiweko labajameli ngokomthetho, lingabekwa.
Ubekwa nini umjameli wezepilo kanye nezokuphepha?
Uthi bewazi nje bona ukuphepha kweendlela zamakhebula ngomunye wemisebenzi yomhloli wezepilo kanye nezokuphepha?
Esikhathini seenyanga ezine ngemva kokusungula ukusebenza kwebhizinisi yomqhatjhi. Umqhatjhi onabasebenzi abama-20, abanesikhathi esingaphasi kweenyanga ezine bathomile ukusebenza, akakalindeleki bona abeke abajameli bezepilo nezokuphepha. Emajameni lapho, isibonelo, abantu abasebenza ngeenkhathi ezithileko baqhatjhiwe, njengemapulasini, okubanga bona inani labasebenzi libe ngaphezu kwama-20 esikhathini esingaphasi kweenyanga ezine, ukubekwa kwabajameli nalapho akukateleleki.
Abajameli bezepilo kanye nezokuphepha bayenza nini imisebenzabo?
Yoke imisebenzi ephathelene nokubekwa, ukusebenza kanye nebandulo labajameli ifanele bona yenziwe ngesikhathi esijayelekileko somsebenzi.
Khuyini okufanele bona kwenziwe mjameli wezepilo kanye nezokuphepha?
Abajameli bangahlola ukusebenza kuhle kweendlela zezepilo nezokuphepha ngokusebenzisa ama-odithi wezepilo nezokuphepha.
Abajameli bangathola izinto ezingaba yingozi endaweni yokusebenzela begodu babike izintwezo kumakomidi wezepilo nezokuphepha namkha kumqhatjhi.
Abajameli bangahlanganyela nomqhatjhi ukuphenya izehlakalo, namkha iinghonghoyilo ezibuya kubasebenzi manqophana neendaba zepilo nezokuphepha, babike ngazo ngomtlolo.
Abajameli bangaveza imibonwabo manqophana nezokuphepha kwendawo yokusebenzela kumqhatjhi namkha ikomidi lezepilo kanye nezokuphepha, namkha lapho ukujameleka kungavezi miphumela khona, kumhloli.
Abajameli bafanele bona bakhambele imihlangano yamakomidi wezepilo kanye nezokuphepha.
Yini umnqopho wamakomidi wezepilo nezokuphepha?
Amalunga ahlangana ngomnqopho wokuthoma, ukuphuhlisa, ukubulunga namkha ukutjhejisisa iindlela zokuqinisekisa ipilo kanye nezokuphepha kwabasebenzi.
Ahlonywa nini amakomidi wezepilo kanye nezokuphepha?
Ubuncani bakhona, ikomidi yinye ifanele bona ihlonywe nakubekwa abajameli ababili namkha ukuya phezulu.
Ikomidi yezepilo kanye nezokuphepha ifanele bona ibe namalunga amangakhi?
nangabe kuhlonywe amakomidi amabili namkha ngaphezulu endaweni yokusebenzela, umjameli ngamunye ufanele bona abe lilunga, ubuncani bakhona, kulinye lalawo makomidi.
Ngalokho-ke, omunye nomunye umjameli ufanele bona abe lilunga lekomidi. Umqhatjhi angaphakamisa abanye abantu bona bamjamele ekomidini leyo kodwana amagama lawo aphakanyiswako akakafaneli bona abe ngaphezu kwenani lamalunga wabajameli ababekwe bona babe sekomidini leyo.
Nangabe, umhloli unombono wokuthi inani lamakomidi endaweni yokusebenzela alikaneli, angabeka umbono wokobana kufakwe amanye amakomidi.
Abajameli bezepilo kanye nezokuphepha bangahlangana kangakhi?
Bahlangana nakunesidingo, kodwana ubuncani bakhona kanye eenyangeni ezintathu. Ikomidi ibeka ilanga kanye nendawo. Nanyana kunjalo, nangabe i-10% nanyana ngaphezulu labasebenzi lifaka isibawo somhlangano kumhloli, umhloli angagandelela bona umhlangano onjalo ubanjwe ngesikhathi kanye nendaweni azayibeka yena.
Ngubani ohloma ikambiso yomhlangano?
Amalunga wekomidi akhetha usihlalo begodu abeka nesikhathi sakhe sokuba se-ofisi, iinkambiso zomhlangano, njll.
Ingabe ikomidi yezepilo kanye nezokuphepha ingafuna ilwazi ezazini, ukuthola iinyeleliso?
Iye, amakomidi angafaka abantu abazayiyelelisa ekomidini babe malunga, ngebanga lelwazi labo eendabeni zezepilo kanye nezokuphepha. Nanyana kunjalo, ilunga eliyelelisako alinalungelo lokuvowuda.
Yini umsebenzi wamakomidi wezepilo kanye nezokuphepha?
Amakomidi asebenza iindaba zezepilo kanye nezokuphepha endaweni yokusebenzela kuphela namkha eencenyeni zakhona lapho kuhlonywe khona amakomidi lawa.
Umnyango wokuphuma ebujameni oburhabekileko awukafaneli bona ube butjhophori begodu ulodlhelwe ngalendlela.
Ikomidi ifanele bona yenze iimphakamiso kumqhatjhi ngezepilo kanye nezokuphepha kwabasebenzi. Lapho iimphakamiswezi zingararululi indaba le, ikomidi ingenza iimphakamiso kumhloli.
Ikomidi ifanele bona ibonisane nanyana ngisiphi isehlakalo esidosela ekulimaleni, ukugula namkha ukuhlongakala komunye nomunye umsebenzi begodu ingabika ngalokho emtlolweni ozakuthunyelwa kumhloli.
Ikomidi ifanele bona ibulunge amarekhodi wesiphakamiso esinye nesinye esiya kumqhatjhi kanye nombiko omunye nomunye othunyelwa kumhloli.
Amalunga wekomidi afanele bona enze eminye neminye imisebenzi elindeleke kiwo ngokuya kweenlayejo.
Umqhatjhi akakafaneli bona adose iimali emirholweni yabasebenzi manqophana nanyana khuyini afanele akwenze ngekareko yepilo nezokuphepha ngokuya komThetho.
Nangabe umsebenzi wezamaphilo namkha udorhodera uhlahluba umuntu othileko ngebanga lobulwele asolela bona buvela endaweni yokusebenzela, udorhodera loyo ufanele bona abike umlandu lowo kumqhatjhi womsebenzi kanye nakuMhloli omKhulu.
Indawo lapho abantu abali-11 bahlongakala khona ngomlilo ngebanga lokobana bekungenandawo yokuphuma, indawo yokusebenzela ilodlhelwe ngaphandle.
Abaqhatjhi kanye nabasebenzi bafanele bona balandele iinlayejo, iimbizelakhotho, iimbawo namkha imiyalo yabahloli. Ngaphezu kwalokhu, akunamuntu ongakhandela omunye bona enze lokhu (ukulandela imithetho).
Imibuzo yomhloli ifanele bona iphendulwe, kodwana akunamuntu okatelelweko bona aphendule umbuzo lapho okungenzeka bona azirareje khona. Ukuzirareja kutjho bona umuntu azibophelele njengomuntu omlandu ekuphulweni komthetho.
Nangabe umhloli ufuna njalo, uzakufanele bona anikelwe ngendlela efaneleko begodu anikelwe irhelebho angalitlhoga bona arage iphenyo. Umhloli angabawa godu bona ihlolo ikhanjelwe babantu abangarhelebha umhloli ngephenyo. Akunamuntu ofanele bona athuke umhloli namkha aphazamise ngokudelela iphenyo.
umsebenzi lowo akhange asebenze ngokwamandla anikelwe wona, ngamanye amagama, umsebenzi wenze into aziko kuhle hle bona bekungakafaneli bona ayenze.
Lokhu kusebenza godu negunyeni lomqhatjhi, isibonelo, usokontragana, ngaphandle kobana iinqhema zivumelane ngaphambi kwesikhathi ngokomtlolo bona igunyelo lizakukhambisana njani neenjamiso zomThetho.
<fn>Form - COID - W. As.150T(E) - Ndebele.txt</fn>
Lokhu kuqinisekisa bona isigaba ngesingaba sisibhadela iindleko zeengozi kunye netjhorensi weengaba zoke eziyi-23.
Amanani la ayabuyekezwa qobe mnyaka abuye alungiswe nakunefuneko bona kubhadelwe imali eyeneleko kanti godu imali engezelelwako namkha ephungulwako iya ngokuthoi ingozi yenzeka kangaki. Kumsebenzi wabaqatjhi ukuvikela iingozi babuye basebenzisane ngomoya omuhle nabasebenzi babo.
Lokhu kufaka phakathi abosomaplasa kunye nabalimi abanefuyo abangasi ngaphasi kweengaba , ukusetjenziswa kwamanani abekiweko.
Ukukera izimvu, Ukuhlamba ifuyo, Ukuhlela imiqaliso yefuyo.
Abalimi abatjale umoba kunye netiye, abagaya itjhukela okufaka hlangana ukuqinta umoba nokuwuthwala.
Ukwemba umnotho ngaphezu komhlaba ngaphandle kokwemba amalahle, ukufumana amadayimane, ukufumana iminotho namatje aligugu, ihlabathi , amatje, ibumba, ukutholakala kwegolide eemayini ezingasasebenzi, ukwenjiwa kwetswayi.
(i)Amakontraka afaka isilingi, asebenza ngeengodo, ukufaka amaphayiphi, ukufaka ema-tiles, ukwakhwa iinkundla zemidlalo eenkolweni, ukufakwa kwemitjhini yokuvikela imililo, ukulungisa ingadi, ukulungisa iindlela iiUkuhlanza amafesdiri.
uKwenza amabhomu wokufaka hlangana ukufaka iintambo zokuphepha.
1300 UKwenza iinsimbi ezifaka hlangana igwari kunye nokwemba abagadwako nabathwalako.
Imisebenzi yamaYuniyoni, zokurhwebelana, zeemali, isikhwama sabantu abalahlekelwe msebenzi.
Nayikhibe ibhizinisi lakho alikho erhelweni lamabhizinisi, iKomitjhini yezokulilisa izakhupha inani lemali ozakubhadelwa yona.
<fn>Form - COID - W. As.2 - Ndebele.txt</fn>
ilanga ikhowudi 1.
INCENYE 3 IMINININGWANA YOKUSEBENZA 3.1 Hlathulula ipahla ekhiqizwako/ethengiswako namkha umsebenzi owenziwako: 3.2 3.2.
Inani labasebenzi abaqatjhwe khathesi...
Isilinganiso semininingwana yabasebenzi ukusukela ngelanga elibekwe ku-1.1(ekhasini 1 leforomeli) ukufikela ekupheleni kwaka-Febhewari nyaka uvela.
Imali seyiyoke ebhadela abasebenzi...
Imali seyiyoke yokudla kwabo nokhunye umqatjhi abapha simahla...
Imali nokhunye abapha isihle nje...
Umrholo(qala u-5.2.2) wabaNqophisi amalunga...
Isilinganiso sengeniso Ukusukela: ... ukufikela...
Ngiyavuma bona yoke imininingwana engehla iliqiniso IBIZO(NGAMAGABHADHLELA) ... UMTLIKITLO ...UMUNTU ONGATHINTWA: ... TEL NO.: (...) ... ... ISIKHUNDLA...
<fn>Form - COID - W. As.8 - Ndebele.txt</fn>
QALA IMIYALO NGAPHAMBI KOKUZALISA INCENYE-2 NENCENYE 3 KA-W. As YEMITLOLO YOKUFAKA IIMBAWO.
NGEMALI umuntu amunye kwesikhathi esingehla.
Imali seyiyoke ebhadelwa abaNqophisi beKhampani namalunga we-close corporation akhuphe imali engange-R167 700 umuntu amunye kwesikhathi esitlolwe ngehla.
Inani lokudla kwasimahla/nendawo yokuhlala, nayikhibe akukafakwa ku-2.2.1 namkha ku-2.2.2.
TJHEJA: Nayikhibe inani labasebenzi kunye nemali ababhadelwe yona ngomnyaka odlulileko kuyahluka, kufuze unikele amabanga walokho.
Imali seyiyoke elindeleke bona ibhadelwe boke abanqophisi namkha amalunga weKhampani namkha we-close corporation akhuphe imali engange-R179 088 umuntu ngamunye kwesikhathi esibekwe ngehla.
Inani lemali yokudla kwasimahla/ namkha indawo yokuhlala, nayikhibe lokho akukafakwa ku-3.2.1 namkha u-3.2.2.
TJHEJA: Nayikhibe inani labasebenzi kunye/namkha imali seyiyoke elindeleke bona ibhadelwe kuhluka khulu kileyo yangomnyakaophelileko, kafitjhazana nje nikela amabanga womahluko lo.
NAYIKHIBE UYABHALELWA KUZALISA UBE ULETHE IFOROMO I-W. As.8 NGESIKHATHI ESIBEKIWEKO, INDINYANA U-83 WOMTHETHO UHLOMISA UKOMITJHINARA WEZOKULILISA NGAMANDLA WOKUBEKA ISILINGANISO SEMALI EKUFUZE IBHADELWE UNGAZIMBI. IHLAWULO ENGADLULI ITJHUMI LAMAPHESENTE INGAHLE IBEKWE NASELE KWENZIWAUKUHLOLW AKOKUGCINA.
a Umsebenzi otorhako/wesikhatjhana oqatjhelwe ibhizinisi lomqatjhi.
b Umnqophisi osebenzako weKampani namkha ilunga lomkhandlu ophethe ihlangano, elitkilitle ikontraga yokwenza umsebenzi othileko, kanti umsebenzi loyo wenza umsebenzi wakhe ngokokuqatjhwa kwakhe Ngaphandle kwabantu abanezabelo namkha labo abanezabelo kodwana babe bangabeki imibono ekuragweni kweKampani, ababhadelwa inzuzo etholakala eKhampanini kwaphela.
Umuntu onikelwa mqatjhi, ngokwembandalo kangazimbi owenze umsebenzi othileko umsebenzi loyo obhadelwa mqatjhi . Imbhadalo yomuntu onjalo kufuze ingafakwa emitlolweni yokubuyiselwa imali kangazimbi ofake isibawo.
TJHEJA(N.B) Umnikazi ongayedwana namkha abalingani ebhizinisini/eplasini abathathwa njengabasebenzi njengombana kusitjhoumthetho, kanti imali leyo kufuze ibe ingavezwa emitlolweni.
Imali etholakalako, ngiyo yoke imbhadalo enande ikhutjhwa, ngaphambi kokuthi kube nedoswako, edoswa kuyimali namkha okhunye ebasebenzini.
Irhelo elilandelako kubingwe ngalo ukuveza ikambiso yomrholo la kungahle kube nokurarana khona..
l I-Overtime ephuma ngaso soke isikhathi(ingasi leyo ephuma ngakanye namkha engaphumi).
lIbhonasi nanyana kungenjani, sekubalwa ibhonasi yokwenza umsebenzi omuhle naleyo ephuma qobe mnyaka.
l Inzuzo, nanyana imali yakhona ihluka inyanga nenyanga.
l Imali yokudla neyendawo yokuhlala enikelwa umsebenzi njengencenye yomrholo wakhe. Kungaba ngeyemfanelo ezifana nokunikelwa ikoloyi yeKampani, indawo yasimahla yokuhlala namkha indawo yokuhlala etjhiphisiweko.
l Lapho umsebenzi abhadelwa ngokwesivumelwana sokubhadelwa kwakhe, koke okuyincenye yomrholo loyo, ngaphandle kwalokho okunikelwa mqatjhi njenge-medical aid.
l Imbhadalo efana nemali yokubuyiselwa l Imali ye-Overtime ehlale yenziwa ngaso soke isikhathi.
l Imbhadalo yeendleko ezikhethekileko ezifana neemali ezitholakala emsebenzini zokukhamba, imali yokudla kunye nemali yemihlangano yebhizinisi.
l Imali namkha i-allowance ebhadalelwa ukukhamba nenye etholakala emsebenzini.
Ngenca yeendleko ezisolo ziragela phambili nokwenyuka, ubuncani besilinganiso sokuhlola sika-2004-2005 singezelelwe ukuya ku-R360,00 qobe mnyaka.
e Iimbawo ezifakwa ehlangothini loMqatjhi, azifakelwa msizi wakhe kezeemali namkha umsebenzisani wakhe, kufuze zitlolwe bese ziphekelwa mtlikitlo wegqwetha.
<fn>Form - COID - W. Cl.132 - Ndebele.txt</fn>
Inomboro yami kaMazisi Ilanga lami lamabeletho...
ngisemsebenzini e(ibizo neKheli lomsebenzi)...
b Akhange ngimazise umqatjhi wami ngengozi ngombana...
Bengingasebenzi ngamalanga la ngenca yengozi:kusukela ukufikela ...kusukela...ukufikela...
Ngalisiswa umsebenzi mqatjhi wami nge begodu nje ngiqatjhwe ngu ...ikheli:...
b Ngisasebenzela umqatjhi wami.
Ingabe uyakuzwisisa okungaphakathi kwesifungo (Iye/Awa) (IYE/AWA)..?
Ingabe kukhona okuphikisako kilo mthetho (Iye/Awa) (IYE/AWA)..?
Inga kgani uyatjheja bona ukufunga kwakho uzibopha wena (Iye/Awa) (IYE AWA)..?
Ngiqinisekisa bona umfungiswa uyavuma bona uyasizwisisa isibopho lesi sokufunga phambi kwami, godu umtlikitlo wakhe/umgadangiso wemuno wakhe uwenze ngikhona..
<fn>Form - COID - W. Cl.3 - Ndebele.txt</fn>
UMSEBENZI: Isibongo Amabizo wokuthoma ... Inomboro ka-mazisi ... Inomboro yokuqatjhwa ...IKheli ohlala kilo ... yeposo ... Ilanga lamabeletho ... Ubulili ... Utjhadile namkha usahlala wedwa ... Umsebenzi owenzako...
Ibizo lomqatjhi olimalele kuye...
Ingozi yenzeke kuphi godu ninini Ilanga Isikhathi ... Indawo ...(ii) Bekenzani umsebenzi ngesikhatheso godu yenzeke njani ingozi..?
Ukhona owaziyona ingozi le na Nakunjali, hlathulula: Ibizo lakhe: Ikheli lakhe:..?
I-Allowance etholakala ngaso soke isikhathi...
b Enye hlathulula...
d Isilinganiso semali yokudla...
Ngiyazibopha bona imininingwana engehla eforomeneli iliqiniso ngokwazi kwami.
<fn>Form - COID - W. Cl.32 - Ndebele.txt</fn>
Bengigada abentwana baloyo ohlongakeleko kanti nanje ngiyabathlogomela.
Bengondliwa ngilo obhubhileko.
Ngibelethe/akhange ngibelethe umntwana naloyo obhubhileko.
Kusayina Umfelwa/Umfelokazi/ogada abentwana...
uFakazi 1 uFakazi 2...
a Uyasazi godu uyasizwisisa isifungo sakhwesiIPENDULO..?
b Ingabe kukhona ongavumelani nakho malungana nesifungwesiIPENDULO..?
c Ucabanga bona uzibophile ngesifungwesiIPENDULO..?
Ngiyafunga bona umnikazi wemali uvumile bona uyasazi isifungwesi godu uyasizwisisa. Isifungwesi senziwe sabuye satlikitlwa phambikwami.
<fn>Form - COID - W. Cl.4 - Ndebele.txt</fn>
Amabizo nesibongo somsebenzi Inomboro kamazisi ... Ikheli: ... Ikhowudi ... Ibizo lomqatjhi ... Ikheli ... Ikhowudi ... Ilanga lengozi...
Ilanga lokuthoma ukubonana nodorhodere...
Yenzeke njani ingozi..?
Hlathulula kafitjhazana ukugula obuvele ukhona...
Ikambiso yokwelatjhwa: Ilanga Ngu...
Ubonene nodorhodere IYE/AWA Ngu ... Ilanga...
b Ingabe umsebenzi uthunyelwe ku-PhysiotherapyIYE/AWA ibizo le-Physiotherapist..?
Ingabe umsebenzi ukulungele ukubuyela emsebenziniIYE/AWA..?
b Ilanga angakulungela ngalo ukubuyela emsebenzini: Umsebenzi olula umsebenzi wakhe awujayeleko...
Ngiyavuma bona ngemva kokuhlola umsebenzi, ngenelisekile bona ukulimala Komsebenzi kubangelweingozi ehlathululwa ngehla.
Umtlikitlo kaDorhodere Ibizo(NGAMAGABHADHLELA) ... Ilanga (liqakathekile) ... Ikheli...
TJHEJA: Umbiko lo kufuze unikelwe umsebenz olimeleko namkha uthunyelwe ku-Mqatjhi ngamalangaalitjhumi nalinye ukusukela elangeni lokuthoma lokubonana Nodorhodere.
<fn>Form - COID - W. Cl.6 - Ndebele.txt</fn>
N.B Iforomeli kufuze lizaliswe bese lilethwa mqatjhi msinyana ngemva kobanyana umsebenzi sele abuyele emsebenzini namkha sele akhutjhiwe esibhedlela. Nayikhibe kunenhlahla aziselako Qobe yinyanga kufuneka umbiko wamavukwakhe ukufikela la umsebenzi alunga khona/namkha atjhatjhululwa esibhedlela.
Amabizo nesibongo somsebenzi Iinomboro zikamazisi ... Ikheli:...
Ingabe unikelwe umsebenzi olula bona yawenze IYE/AWA..?
Ingabe isisebenzi sisebenze umsebenzi olula na IYE/AWA (Nayikhibe awa, sibawa amabanga)..?
Nakhibe kunjalo, ungangani emsebenzini ajayele ukuwenza ebewululabe godu uyingenisela maliniIkhampani e.g 20%, 40%,njalo njalo namkha tjengisa ngemali ebhadalelwe umsebenzi loyo...
Ingabe isisebenzi sisasebenza ngaphasi kwakho IYE/AWA...
a Isisebenzi sitjhiye umsebenzi wami ngeziilanga...
b Ikheli lomsebenzi khathesi yi...
Ingabe umsebenzi ukhe wafumana ukudla simahla/isizo kuwe ngesikhathi esibalwe ngehla kuparagraph-1?
Ngiyavuma bona imininingwana enikelwe ngehla embikweni lo iliqiniso begodu inqophile.
Umtlikitlo woMqatjhi Ibizo(Ngamagabhadhlela) ... Ilanga(liqakathekile)...
<fn>GCIS.10ReasonsToTestForHivAids.2010-10-19.nr.txt</fn>
Ukuzihlolisela iNgogwana yeNtumbantonga nokwelatjhwa kwayo kwenziwa simahla emtholapilo YOKE karhulumende.
Nayibe ufumaneka uneNgogwana yeNtumbantonga, usese nethuba lokuthi ungaphila ipilo ehle.
Nayibe ufumaneka unganayo iNgogwana yeNtumbantonga, ungazivikela ekuthelelekeni.
Ungazivikela nabanye ekuthelelekeni ngeNgogwana yeNtumbantonga - Sebenzisa ikhondomu ngeenkhathi zoke ubese uphungula nenani labantu oya nabo emsemeni.
Ukuyozihlolisa nomlinganakho kwakha ukuthembana nokuhloniphana.
Yiba sibonelo emndenini nebanganini bakho. Zihlolise namhlanjesi ubese ukhuthaza nabanye bonyana bazihlolise.
Akekho umntwana ofanele abelethwe aneNgogwana yeNtumbantonga. Kuneenhlahla ezingakuvikela lokhu, KODWANA kufuneka bonyana wazi ubujamo bakho beNgogwana yeNtumbantonga kusese sekuthomeni kokuba sidisi kwakho.
Nayibe awukabi ukutheleleka, zivikele bewukukhandele lokho - ubese uhlala unjalo.
<fn>GCIS. ConfedCupLeaflet.2010-10-19.nr.txt</fn>
Uthi bewazi nje?
Imali eziingidi ezima-25 wamaranda izakubekelwa ukuthuthukisa iinqhema zezemidlalo ezahlukeneko, khulukhulu emiphakathini etlhaga khulu. Ngalokhu kuzabe kukhuliswa isiphiwo sezemidlalo begodu kwenziwa ngcono nezinga lokuphalisana lezemidlalo.
Imali eziingidi ezima-212 wamaranda ifakwe kezemidlalo yeenkolo nomphakathi kusukela gadesi ukuya enyakeni ka-2010.
IZiko eliphethe iindaba lifaka hlangana isikotlelwana sesathelayidi "emakhaya" ebamba indawo emahlangothi alinganako wamamitha aziinkulungwana ezihlanu. Ukukhula kwenani lababukeli bemidlalo ka-2010 lizakufika kumabhiliyoni ama-26,9.
Uthi bewazi nje?
Kuzakuba namaziko wokuthintana amabili asezingeni eliphezulu ngokweensetjenziswa, lawo angabiza imali engangeengidi ezima-37 wamaranda.
Kuzokwenziwa koke okusemandleni ukuvikela imidlalo nenarha yekhethu.
Kuzakulethwa amajoni azinikeleko aziinkulungwana ezima-41 ngokukhethekileko azokusebenzela iBhegere yePhasi yeFIFA ka-2010.
Uthi bewazi nje?
Bona emHlanganweni wePhasi wokuNzinzisa iTuthuko, iSewula Afrika ibe mhlahlindlela wehlelo elitjha lokuvikela elamukelwe eentjhabatjhabeni - begodu solo kwalokho ihlelweli lemukelwa ziiNtjhaba eziBumbeneko bona lizakusetjenziswa eminyanyeni emikhulu.
Kuzakuba namakarada we-VISA akhethekileko lawo azakwenza bona abanikazi bamathikithi bakghone ukungena lula enarheni.
Lokhu kufaka hlangana ukukhambisa msinyana ihlelo labafudukeli ebungenweni benarha ngehlelo le-"fast track" elenzelwe ukusetjha ngezinga eliphezulu abakhweli beemphaphamtjhini ngaphambi kokobana balungele amakhambo wabo.
Amathuba wemisebenzi engaba yi-415 000 azakulethwa lokha nakubanjwa iphaliswaneli.
Amathuba wemisebenzi emitjha engaba yi-80 000 sele yalethwa ebubulweni lokwamukela iimvakatjhi begodu angaba yi-40 000 ebubulweni lokwakha.
Imali engaba yi-R55,7 yamabhiliyoni izakungezelela engenisweni lemikhiqizo yangekhaya epheleleko ngonyaka ka-2010.
Ngonobangelo wokubamba iphaliswano lemidlalo iSewula Afrika izakwamukela iimvakatjhi ezibuya ngaphetjheya ezingaba ziingidi ezimbili, phakathi konyaka ka-2007 no-2015.
Ukuvangana okukarisako kweenqhema zephasi ezikarisako - kufaka hlangana iinqhema ezintathu kilezo ezine ezisezingeni eliphezulu ephasini - nomdlandla wesitjhaba ngommoya okhona webholo erarhwako, kuyatjho bona iBhegere yeenHlangano yeFIFA ayikafaneli ukuphunda namunye umuntu.
Zithabise ngemidlalo ephuma phambili yebholo erarhwako ngemali esuka ku-R70 - Yenza isibawo sethikithi kusese nesikhathi wenzelele ukuba hlangana neenkutani zeenkutani.
<fn>GCIS. HangerText.2010-10-19.nr.txt</fn>
Joyina ihlangano phakathi kukarhulumende nomphakathi yokusekela abahlukunyezwayo.
Unganikela ngesikhathi sakho urhelebhe iinhlangano ezingasingezombuso kunye neentlhopha zemiphakathi ezisekela ukupheliswa kokuhlukunyezwa kwabantwana nabafazi.
Khuluma nakunokuhlukunyezwa kwabafazi nabantwana: Khuthaza abongazimbi abathulileko beengubo bonyana balwe nokuhlukunyezwa. Bikela amapholisa ngokuhlukunyezwa kwabantwana.
Joyina iinhlangano zomphakathi ezirhelebhana namapholisa namkha inhlangano zokuphepha zomphakathi ungarhelebha ukulwa nobulelesi endaweni yekhenu. Nawufuna ilwazi elinabileko lokobanyana ungajoyina bunjani, thintana nesitetjhi samapholisa esisendaweni yekhenu.
Nawufuna ilwazi elinabileko ngemisebenzi eyenziwa ngurhulumende dosela umtato ku 1020, inomboro yasimahla emtatweni wangendlini.
Nawufuna ilwazi elinabileko ngemisebenzi eyenziwa ngurhulumende dosela umtato ku 1020, inomboro yasimahla emtatweni wangendlini.
<fn>GCIS. HealthMinisterLetter.2010-10-19.nr.txt</fn>
Bekube gadesi eSewula Afrika siqinisekise izehlakalo ezi-2 844 nokuhlongakala kwabantu abasithandathu.
imizwa ejayelekileko yokungakaphili.
Inengi labantu enarheni yokana banamatshwayo wezinga elilingeneko begodu ngeze batlhoga itjhejo elikhethekileko lezokwelatjhwa.
irhudo namatshwayo wokuphelelwa mamanzi emzimbeni.
ukuphathwa siyezi ngamandla nokulahlekelwa mkhumbulo.
Omunye nomunye umuntu onamatshwayo wezinga eliphakathi namkha elikhambeleleko kufanele afune itjhejo elirhabako lezokwelatjhwa.
Ukuhlola okusemthethweni kwenziwa liZiko lamaLwele Athelelanako leNarha elinzinze eGauteng begodu nelitjhidiselwe eTjingalanga Kapa kungasikade. Ukuhlolwa kuzakwenziwa ngesiphakamiso sikadorhodera. Iingulani ezifuna itjhejo ehlelweni likarhulumende lezamaphilo azikafaneli zikhombele ukuhlolwa kwelabhorathri. Siyelele bonyana lokhu kuyenzeka emabubulweni wezamaphilo wangeqadi, kodwana lokhu akukaphakanyiswa yi-WHO. Abodorhodera kufanele belaphe izehlakalo ezisolwako ngokwemigomo enikelwe mNyango wezamaPhilo weNarha.
Ilemuko enarheni yoke litjengise bonyana ukuvalwa kweenkolo kanye namaziko wefundo ephakamileko, iinthabathaba zeentolo neendawo zokusebenzela akukasebenzi ekukhandeleni ukurhatjheka kobulwelobu. Kunalokho, kubangele ukuthikamezeka okukhulu kezehlalakuhle yomphakathi.
Seluleka bonyana omunye nomunye umfundi, umfundisi namkha isisebenzi esinamatshwayo wezinga elilingeneko kufanele ahlale ekhaya. Nangange kunabafundi abanengi namkha abafundisi abahlaliswe ekhaya, iziko elithintekileko kufanele lithinte umNyango wezeFundo, ozokukhambisana neekhulu zezamaphilo nakuzokwelulekwa ngamagadango afanele athathwe.
nangabe ulemuka amatshwayo wezinga elilingeneko hlala ekhaya begodu ubalekele ukuthintana nabantu.
Ngithanda ukunithokoza ekuthatheni kwenu isikhathi senu ukufunda incwadi le enginitlolele yona begodu ngifisa ukunithokoza ngisalindele ukuhlanganyela kwenu ekukhulumisaneni nekunciphiseni imbangela yobulwele.
<fn>GCIS. Healthposter.2010-10-19.nr.txt</fn>
Ukusukela ngenyanga kaSihlabantangana kilonyaka, umulwana lo urhatjheke ngebelo elikhulu eenarheni ezili-166 iphasiloke. Bekube gadesi e-Afrika urhatjheke eenarheni ezili-16 kwaphela. Ngesikhathi sokugadangisa, umulwana lo besele uthinte abantu abangaphezu kwe-3000 enarheni yekhethu.
imizwa ejayelekileko yokungakaphili.
Inengi labantu enarheni yokana banamatshwayo wezinga elilingeneko begodu ngeze batlhoga itjhejo elikhethekileko lezokwelatjhwa. Ngebangelo abantu abanamatshwayo wezinga elilingeneko kufanele balatjhwe njengalokha kulatjhwa amatshwayo womgomani ojayelekileko.
abantu abanobulwele beswigiri.
irhudo namatshwayo wokuphelelwa mamanzi emzimbeni.
Omunye nomunye umuntu onamatshwayo wezinga eliphakathi namkha elikhambeleleko kufanele afune itjhejo elirhabako lezokwelatjhwa.
Ukuhlola okusemthethweni kwenziwa liZiko lamaLwele Athelelanako leNarha elinzinze eGauteng begodu mvanje kwavulwa elinye iphiko eTjingalanga Kapa. Ukuhlolwa kuzakwenziwa ngesiphakamiso esibuya kudorhodera. Iingulani ezifuna itjhejo ngaphasi kwehlelo lezamaphilo likarhulumende azikafaneli bonyana zizikhombelele ukuhlolwa kwelabhorathri - kodwana ngodorhodera ekufanele athathe isiquntweso. Siyelele bonyana ukuhlolwa kwenzeka khulu emabubulweni wezamaphilo wangeqadi, kodwana lokhu akukavunyelwa yi-WHO. Abodorhodera kufanele belaphe izehlakalo ezisolwako zomgomani lo ngokwemibandela abayinikelwe mNyango wezamaPhilo weNarha.
Ilemuko enarheni yoke litjengise bonyana ukuvalwa kweenkolo kanye namaziko wefundo ephakamileko, iinthabathaba zeentolo neendawo zokusebenzela akukasebenzi ekukhandeleni ukurhatjheka kobulwelobu. Kunalokho, kubangele ukuthikamezeka okukhulu kezehlalakuhle yomphakathi.
Siyelelisa bonyana omunye nomunye umfundi, umfundisi namkha isisebenzi esinamatshwayo wezinga elilingeneko kufanele ahlale ekhaya. Nangange kunabafundi abanengi namkha abafundisi abahlaliswe ekhaya, iziko elithintekileko kufanele lithinte umNyango wezeFundo, ozokukhambisana neekhulu zezamaphilo nakuzokwelulekwa ngamagadango afanele athathwe.
nangabe ulemuka amatshwayo wezinga elilingeneko hlala ekhaya begodu ubalekele ukuthintana nabantu.
Ngithanda ukuniqinisekisa bonyana koke kwenziwa bososayensi iphasiloke ngokusebenzisana ne-WHO ukuzama nokwenza isihlahla sokuhlatjelwa. Nangange izinto zikhamba kuhle, isihlahla esinjalo sokuhlatjelwa singatholakala eenyangeni ezimbalwa ezizako.
<fn>GCIS. Inaugurationleaflet.2010-10-19.nr.txt</fn>
AmaSewula Afrika aziingidi azibandakanye emakhethweni kawokewoke wangomhlaka 22 kuSihlabantangana 2009. Ngokuvowuda, amaSewula Afrika adlale indima ekambisweni yedemokhrasi yokukhetha uMongameli omutjha wenarha. Njengombana sele siyazi imiphumela yamakhetho, kusikhathi sokobana kwethulwe esitjhabeni uMongameli omutjha weSewula Afrika.
Khuyini ukwethulwa esitjhabeni?
Ukwethulwa esitjhabeni kumnyanya osemthethweni olitshwayo lokobana kusekuthomeni kwesikhathi sokusebenza kukarhulumende omutjha. Ngelangeli, uMongameli omutjha uzakufungiswa liJaji eliKhulu leSewula Afrika. Abomongameli beeNarha, iinKhulu zaboRhulumende nabajameli baborhulumende abavela kezinye iinarha bazokukhambela umnyanya oqakathekileko lo. Kilomnyanya wokugidinga, kuzakuba khona umvumo, igido lesintu nezinye iindlela zokuzithabisa okuyindlela yokuthabela ilangeli.
Uyokwethulwa nini uMongameli?
Liqakatheke ngani ilangeli?
Kukhona neminye iminyanya ehleliweko emiphakathini ehlukahlukeneko enarheni yoke - zibandakanye!
Nawufuna ilwazi elinabileko ngeminyanya esendaweni yangekhenu, dosela ku-1020 (inomboro yasimahla nawudosa emtatweni wangekhaya).
Sihlangene sisoke ekwenzeni ngcono amaphilo!
<fn>GCIS. KeyMessagesPublicParticipationWeek.2010-10-19.nr.txt</fn>
IVeke yokuziBandakanya komPhakathi kusikhathi sokudephisa ikulumo-pendulwano nokuthintana kukarhulumende nabantu. Inikela urhulumende ithuba lokuhlathulula iHlelo lokuSebenza neragelo phambili esele lenziweko. Ithuthukisa ukuzibandakanya phakathi komphakathi norhulumende.
IVeke yokuziBandakanya komPhakathi inikela urhulumende ithuba lokukhulumisana nemiphakathi, bekaziphendulele mayelana nokwenziwa kwemisebenzi evezwa liHlelo lokuSebenza.
Ukuthintana okunqophileko phakathi kwemikhakha emithathu karhulumende (urhulumende wenarha, wesifunda newekhaya) begodu nomphakathi kuqinisekisa bonyana urhulumende uyathintana nabantu bakhe.
Evekeni le kuzokuba nokuthintana phakathi kukarhulumende nemiphakathi okuzakwenziwa ngokweengungu ezinzinzileko ezinjengamakomiti wamawadi, imihlangano yamabubulo ngomnqopho wokuphakamisa iinselela nokwabelana ngeensombululo.
Kuzakugandelelwa khulu iphuzu lokobana umphakathi kufanele kube ngiwo oza neensombululo, ngesekelo likaRhulumende ozibandakanya ngekuthalo.
INomboro yokuRhabako kaMongameli yethule amagadango angezelelweko wokwenza ngcono ukuthintana phakathi kukarhulumende nabantu, nokurhabisa ukunikelwa kwezenzelwa emphakathini.
Sitjheja iinselela esele zivele lokha nakuthintanwa nomphakathi nangokwamarhubhululo.
Sibe neragelo phambili elihle eminyakeni eli-15 yekululeko, kodwana iinselela zisaphikelele.
Amakhaya anamanzi angezeleleke ngesibalo esi-61.7% ngonyaka we-1994 ukuya ku-91.8% ngenyanga kaNtaka 2009, kodwana kusese kunengi okufuneka bonyana kwenziwe ukufikelela abantu abasatjhiyekileko.
Asisebenziseni iingungu lezi njengendlela yokuthintana nabajameli bomphakathi begodu sikhalime bonyana bangoni izakhiwo neensetjenziswa okuhlelwe ngazo ukubanikela izenzelwa.
<fn>GCIS. LetterToBusinessLeaders.2010-10-19.nr.txt</fn>
Ukusukela ngenyanga kaSihlabantangana kilonyaka umulwana urhatjheke msinya eenarheni ezili-166 iphasi loke. Bekube nje e-Afrika urhatjheke eenarheni ezili-16 kwaphela. Ngesikhathi sokutlolwa kwencwadi le, umulwana besele uthinte abantu abazi-177,457 (kuqinisekiswe yilabhorathri) iphasi loke kanye ne-1,457 ukuhlongakala okuqinisekiweko.
Bekube nje eSewula Afrika siqinisekise imilandu ezi-2,844 kanye nemilandu esithandathu yokuhlongakala.
Ngemva komhlangano wesine weKomiti yesizo elirhabako ogade ubanjwe ngomhlaka 11 kuMgwengweni 2009 iHlangano yezamaPhilo yePhasi (WHO) yavala ngokuthi umgomo womgomani othuwelela iphasi loke sele uhlangatjeziwe begodu nomNqophisi Zombelele, uDorhodera Margaret Chan wamemezela umGomani oThuwelelako (isigaba 6). Lokhu kutjho ukuthi ubulwelwe sele burhatjheke eenarheni kizo zoke iingodi ze-WHO begodu gade urhatjheka msinya khulu. Nanyana kunjalo ngifisa ukugandelela bona ukumenyezelwa komgomani othuwelelako akutjho bona ubulwelwe bunamandla, kutjho ukuthi beburhatjheka yoke indawo.
Inengi labantu enarheni yokana banamatshwayo wezinga eliphasi begodu ngeze batlhoga itjhejo elikhethekileko lezokwelatjhwa.
irhudo kanye namatshwayo wokuphelelwa mamanzi womzimba.
Nanyana ngubani onamatshwayo wezinga eliphakathi namkha eliphezulu kufanele afune itjhejo elirhabako lezokwelatjhwa.
Ukuhlola okusemthethweni kwenziwa liZiko leliZweloke lamaLwelwe Athelelanako elinzinze eGauteng begodu nelitjhidiselwe eTjingalanga Kapa kungasikade. Ukuhlola kuzokwenziwa ngesiphakamiso sakadorhodera. Iingulani ezifuna itjhejo ehlelweni lakarhulumende lezepilo akukafaneli zibawe ukuhlolwa kwelabhorathri. Siyelele bona kwagadesi lokhu kunjalo emkhakheni wezamaphilo ongasiwo karhulumende kodwana lokhu akukaphakanyiswa yi-WHO. Abodorhodera kufanele belaphe izehlakalo ezisolwako ngokwemigomo enikelwe mNyango wezaPhilo weliZweloke.
Ilemuko enarheni yoke litjengise bona ukuvalwa kweenkolo kanye namaziko wefundo ephakamileko, iinthabathaba zeentolo kanye neendawo zokusebenzela akukasebenzi ekukhandeleni ukurhatjheka kobulwele. Esikhaleni salokho kubange ukuthikamezeka okukhulu komphakathi.
Seluleka bona nanyana ngimuphi umfundi, umfundisi namkha isisebenzi esinamatshwayo wezinga eliphasi kufanele sihlale ekhaya. Nangabe kunabafundi abanengi namkha abafundisi abahlalela kude kwabanye yeke iziko elithintekileko kufanele lithinte umNyango wezeFundo ozokweluleleka kanye neekhulu zezepilo ngesisombululo esizokuthathwa.
nangabe ulemuka amatshwayo wezinga eliphasi hlala ekhaya begodu ubalekele ukuthintana nabantu.
Ngithanda ukunithokoza ekuthatheni kwenu isikhathi senu ukufunda incwadi le enginitlolele yona begodu ngifisa ukunithokoza ngisalindele ukuhlanganyela kwenu ekukhulumisaneni nekuphunguleni imbangela yobulwelwe.
<fn>GCIS. LetterToEducators.2010-10-19.nr.txt</fn>
Abafundisi bamaziko wefundo ephakemeko nabafundisi beenkolo.
Ukusukela ngenyanga kaSihlabantangana kilonyaka umulwana urhatjheke msinya eenarheni ezili-166 iphasi loke. Bekube nje e-Afrika urhatjheke eenarheni ezili-16 kwaphela. Ngesikhathi sokutlolwa kwencwadi le, umulwana besele uthinte abantu abazi-177,457 (kuqinisekiswe yilabhorathri) iphasi loke kanye ne-1,457 ukuhlongakala okuqinisekiweko.
Bekube nje eSewula Afrika siqinisekise imilandu ezi-2,844 kanye nemilandu esithandathu yokuhlongakala.
Ngemva komhlangano wesine weKomiti yesizo elirhabako ogade ubanjwe ngomhlaka 11 kuMgwengweni 2009 iHlangano yezamaPhilo yePhasi (WHO) yavala ngokuthi umgomo womgomani othuwelela iphasi loke sele uhlangatjeziwe begodu nomNqophisi Zombelele, uDorhodera Margaret Chan wamemezela umGomani oThuwelelako (isigaba 6). Lokhu kutjho ukuthi ubulwelwe sele burhatjheke eenarheni kizo zoke iingodi ze-WHO begodu gade urhatjheka msinya khulu. Nanyana kunjalo ngifisa ukugandelela bona ukumenyezelwa komgomani othuwelelako akutjho bona ubulwelwe bunamandla, kutjho ukuthi beburhatjheka yoke indawo.
Inengi labantu enarheni yokana banamatshwayo wezinga eliphasi begodu ngeze batlhoga itjhejo elikhethekileko lezokwelatjhwa.
irhudo kanye namatshwayo wokuphelelwa mamanzi womzimba.
Nanyana ngubani onamatshwayo wezinga eliphakathi namkha eliphezulu kufanele afune itjhejo elirhabako lezokwelatjhwa.
Ukuhlola okusemthethweni kwenziwa liZiko leliZweloke lamaLwelwe Athelelanako elinzinze eGauteng begodu nelitjhidiselwe eTjingalanga Kapa kungasikade. Ukuhlola kuzokwenziwa ngesiphakamiso sakadorhodera. Iingulani ezifuna itjhejo ehlelweni lakarhulumende lezepilo akukafaneli zibawe ukuhlolwa kwelabhorathri. Siyelele bona kwagadesi lokhu kunjalo emkhakheni wezamaphilo ongasiwo karhulumende kodwana lokhu akukaphakanyiswa yi-WHO. Abodorhodera kufanele belaphe izehlakalo ezisolwako ngokwemigomo enikelwe mNyango wezaPhilo weliZweloke.
Ilemuko enarheni yoke litjengise bona ukuvalwa kweenkolo kanye namaziko wefundo ephakamileko, iinthabathaba zeentolo kanye neendawo zokusebenzela akukasebenzi ekukhandeleni ukurhatjheka kobulwele. Esikhaleni salokho kubange ukuthikamezeka okukhulu komphakathi.
Seluleka bona nanyana ngimuphi umfundi, umfundisi namkha isisebenzi esinamatshwayo wezinga eliphasi kufanele sihlale ekhaya. Nangabe kunabafundi abanengi namkha abafundisi abahlalela kude kwabanye yeke iziko elithintekileko kufanele lithinte umNyango wezeFundo ozokweluleleka kanye neekhulu zezepilo ngesisombululo esizokuthathwa.
nangabe ulemuka amatshwayo wezinga eliphasi hlala ekhaya begodu ubalekele ukuthintana nabantu.
Ngithanda ukunithokoza ekuthatheni kwenu isikhathi senu ukufunda incwadi le enginitlolele yona begodu ngifisa ukunithokoza ngisalindele ukuhlanganyela kwenu ekukhulumisaneni nekuphunguleni imbangela yobulwelwe.
<fn>GCIS. LetterToNgos.2010-10-19.nr.txt</fn>
Ukusukela ngenyanga kaSihlabantangana kilonyaka umulwana urhatjheke msinya eenarheni ezili-166 iphasi loke. Bekube nje e-Afrika urhatjheke eenarheni ezili-16 kwaphela. Ngesikhathi sokutlolwa kwencwadi le, umulwana besele uthinte abantu abazi-177,457 (kuqinisekiswe yilabhorathri) iphasi loke kanye ne-1,457 ukuhlongakala okuqinisekiweko.
Bekube nje eSewula Afrika siqinisekise imilandu ezi-2,844 kanye nemilandu esithandathu yokuhlongakala.
Ngemva komhlangano wesine weKomiti yesizo elirhabako ogade ubanjwe ngomhlaka 11 kuMgwengweni 2009 iHlangano yezamaPhilo yePhasi (WHO) yavala ngokuthi umgomo womgomani othuwelela iphasi loke sele uhlangatjeziwe begodu nomNqophisi Zombelele, uDorhodera Margaret Chan wamemezela umGomani oThuwelelako (isigaba 6). Lokhu kutjho ukuthi ubulwelwe sele burhatjheke eenarheni kizo zoke iingodi ze-WHO begodu gade urhatjheka msinya khulu. Nanyana kunjalo ngifisa ukugandelela bona ukumenyezelwa komgomani othuwelelako akutjho bona ubulwelwe bunamandla, kutjho ukuthi beburhatjheka yoke indawo.
Inengi labantu enarheni yokana banamatshwayo wezinga eliphasi begodu ngeze batlhoga itjhejo elikhethekileko lezokwelatjhwa.
irhudo kanye namatshwayo wokuphelelwa mamanzi womzimba.
Nanyana ngubani onamatshwayo wezinga eliphakathi namkha eliphezulu kufanele afune itjhejo elirhabako lezokwelatjhwa.
Ukuhlola okusemthethweni kwenziwa liZiko leliZweloke lamaLwelwe Athelelanako elinzinze eGauteng begodu nelitjhidiselwe eTjingalanga Kapa kungasikade. Ukuhlola kuzokwenziwa ngesiphakamiso sakadorhodera. Iingulani ezifuna itjhejo ehlelweni lakarhulumende lezepilo akukafaneli zibawe ukuhlolwa kwelabhorathri. Siyelele bona kwagadesi lokhu kunjalo emkhakheni wezamaphilo ongasiwo karhulumende kodwana lokhu akukaphakanyiswa yi-WHO. Abodorhodera kufanele belaphe izehlakalo ezisolwako ngokwemigomo enikelwe mNyango wezaPhilo weliZweloke.
Ilemuko enarheni yoke litjengise bona ukuvalwa kweenkolo kanye namaziko wefundo ephakamileko, iinthabathaba zeentolo kanye neendawo zokusebenzela akukasebenzi ekukhandeleni ukurhatjheka kobulwele. Esikhaleni salokho kubange ukuthikamezeka okukhulu komphakathi.
Seluleka bona nanyana ngimuphi umfundi, umfundisi namkha isisebenzi esinamatshwayo wezinga eliphasi kufanele sihlale ekhaya. Nangabe kunabafundi abanengi namkha abafundisi abahlalela kude kwabanye yeke iziko elithintekileko kufanele lithinte umNyango wezeFundo ozokweluleleka kanye neekhulu zezepilo ngesisombululo esizokuthathwa.
nangabe ulemuka amatshwayo wezinga eliphasi hlala ekhaya begodu ubalekele ukuthintana nabantu.
Ngithanda ukunithokoza ekuthatheni kwenu isikhathi senu ukufunda incwadi le enginitlolele yona begodu ngifisa ukunithokoza ngisalindele ukuhlanganyela kwenu ekukhulumisaneni nekuphunguleni imbangela yobulwelwe.
<fn>GCIS. LetterToOrganisedLabour.2010-10-19.nr.txt</fn>
Boke abajamele abasebenzi.
Ukusukela ngenyanga kaSihlabantangana kilonyaka umulwana urhatjheke msinya eenarheni ezili-166 iphasi loke. Bekube nje e-Afrika urhatjheke eenarheni ezili-16 kwaphela. Ngesikhathi sokutlolwa kwencwadi le, umulwana besele uthinte abantu abazi-177,457 (kuqinisekiswe yilabhorathri) iphasi loke kanye ne-1,457 ukuhlongakala okuqinisekiweko.
Bekube nje eSewula Afrika siqinisekise imilandu ezi-2,844 kanye nemilandu esithandathu yokuhlongakala.
Ngemva komhlangano wesine weKomiti yesizo elirhabako ogade ubanjwe ngomhlaka 11 kuMgwengweni 2009 iHlangano yezamaPhilo yePhasi (WHO) yavala ngokuthi umgomo womgomani othuwelela iphasi loke sele uhlangatjeziwe begodu nomNqophisi Zombelele, uDorhodera Margaret Chan wamemezela umGomani oThuwelelako (isigaba 6). Lokhu kutjho ukuthi ubulwelwe sele burhatjheke eenarheni kizo zoke iingodi ze-WHO begodu gade urhatjheka msinya khulu. Nanyana kunjalo ngifisa ukugandelela bona ukumenyezelwa komgomani othuwelelako akutjho bona ubulwelwe bunamandla, kutjho ukuthi beburhatjheka yoke indawo.
Inengi labantu enarheni yokana banamatshwayo wezinga eliphasi begodu ngeze batlhoga itjhejo elikhethekileko lezokwelatjhwa.
irhudo kanye namatshwayo wokuphelelwa mamanzi womzimba.
Nanyana ngubani onamatshwayo wezinga eliphakathi namkha eliphezulu kufanele afune itjhejo elirhabako lezokwelatjhwa.
Ukuhlola okusemthethweni kwenziwa liZiko leliZweloke lamaLwelwe Athelelanako elinzinze eGauteng begodu nelitjhidiselwe eTjingalanga Kapa kungasikade. Ukuhlola kuzokwenziwa ngesiphakamiso sakadorhodera. Iingulani ezifuna itjhejo ehlelweni lakarhulumende lezepilo akukafaneli zibawe ukuhlolwa kwelabhorathri. Siyelele bona kwagadesi lokhu kunjalo emkhakheni wezamaphilo ongasiwo karhulumende kodwana lokhu akukaphakanyiswa yi-WHO. Abodorhodera kufanele belaphe izehlakalo ezisolwako ngokwemigomo enikelwe mNyango wezaPhilo weliZweloke.
Ilemuko enarheni yoke litjengise bona ukuvalwa kweenkolo kanye namaziko wefundo ephakamileko, iinthabathaba zeentolo kanye neendawo zokusebenzela akukasebenzi ekukhandeleni ukurhatjheka kobulwele. Esikhaleni salokho kubange ukuthikamezeka okukhulu komphakathi.
Seluleka bona nanyana ngimuphi umfundi, umfundisi namkha isisebenzi esinamatshwayo wezinga eliphasi kufanele sihlale ekhaya. Nangabe kunabafundi abanengi namkha abafundisi abahlalela kude kwabanye yeke iziko elithintekileko kufanele lithinte umNyango wezeFundo ozokweluleleka kanye neekhulu zezepilo ngesisombululo esizokuthathwa.
nangabe ulemuka amatshwayo wezinga eliphasi hlala ekhaya begodu ubalekele ukuthintana nabantu.
Ngithanda ukunithokoza ekuthatheni kwenu isikhathi senu ukufunda incwadi le enginitlolele yona begodu ngifisa ukunithokoza ngisalindele ukuhlanganyela kwenu ekukhulumisaneni nekuphunguleni imbangela yobulwelwe.
<fn>GCIS. LetterToSportsOrganisation.2010-10-19.nr.txt</fn>
Ukusukela ngenyanga kaSihlabantangana kilonyaka umulwana urhatjheke msinya eenarheni ezili-166 iphasi loke. Bekube nje e-Afrika urhatjheke eenarheni ezili-16 kwaphela. Ngesikhathi sokutlolwa kwencwadi le, umulwana besele uthinte abantu abazi-177,457 (kuqinisekiswe yilabhorathri) iphasi loke kanye ne-1,457 ukuhlongakala okuqinisekiweko.
Bekube nje eSewula Afrika siqinisekise imilandu ezi-2,844 kanye nemilandu esithandathu yokuhlongakala.
Ngemva komhlangano wesine weKomiti yesizo elirhabako ogade ubanjwe ngomhlaka 11 kuMgwengweni 2009 iHlangano yezamaPhilo yePhasi (WHO) yavala ngokuthi umgomo womgomani othuwelela iphasi loke sele uhlangatjeziwe begodu nomNqophisi Zombelele, uDorhodera Margaret Chan wamemezela umGomani oThuwelelako (isigaba 6). Lokhu kutjho ukuthi ubulwelwe sele burhatjheke eenarheni kizo zoke iingodi ze-WHO begodu gade urhatjheka msinya khulu. Nanyana kunjalo ngifisa ukugandelela bona ukumenyezelwa komgomani othuwelelako akutjho bona ubulwelwe bunamandla, kutjho ukuthi beburhatjheka yoke indawo.
Inengi labantu enarheni yokana banamatshwayo wezinga eliphasi begodu ngeze batlhoga itjhejo elikhethekileko lezokwelatjhwa.
irhudo kanye namatshwayo wokuphelelwa mamanzi womzimba.
Nanyana ngubani onamatshwayo wezinga eliphakathi namkha eliphezulu kufanele afune itjhejo elirhabako lezokwelatjhwa.
Ukuhlola okusemthethweni kwenziwa liZiko leliZweloke lamaLwelwe Athelelanako elinzinze eGauteng begodu nelitjhidiselwe eTjingalanga Kapa kungasikade. Ukuhlola kuzokwenziwa ngesiphakamiso sakadorhodera. Iingulani ezifuna itjhejo ehlelweni lakarhulumende lezepilo akukafaneli zibawe ukuhlolwa kwelabhorathri. Siyelele bona kwagadesi lokhu kunjalo emkhakheni wezamaphilo ongasiwo karhulumende kodwana lokhu akukaphakanyiswa yi-WHO. Abodorhodera kufanele belaphe izehlakalo ezisolwako ngokwemigomo enikelwe mNyango wezaPhilo weliZweloke.
Ilemuko enarheni yoke litjengise bona ukuvalwa kweenkolo kanye namaziko wefundo ephakamileko, iinthabathaba zeentolo kanye neendawo zokusebenzela akukasebenzi ekukhandeleni ukurhatjheka kobulwele. Esikhaleni salokho kubange ukuthikamezeka okukhulu komphakathi.
Seluleka bona nanyana ngimuphi umfundi, umfundisi namkha isisebenzi esinamatshwayo wezinga eliphasi kufanele sihlale ekhaya. Nangabe kunabafundi abanengi namkha abafundisi abahlalela kude kwabanye yeke iziko elithintekileko kufanele lithinte umNyango wezeFundo ozokweluleleka kanye neekhulu zezepilo ngesisombululo esizokuthathwa.
nangabe ulemuka amatshwayo wezinga eliphasi hlala ekhaya begodu ubalekele ukuthintana nabantu.
Ngithanda ukunithokoza ekuthatheni kwenu isikhathi senu ukufunda incwadi le enginitlolele yona begodu ngifisa ukunithokoza ngisalindele ukuhlanganyela kwenu ekukhulumisaneni nekuphunguleni imbangela yobulwelwe.
<fn>GCIS. LetterToTraditionalLeaders.2010-10-19.nr.txt</fn>
Ukusukela ngenyanga kaSihlabantangana kilonyaka umulwana urhatjheke msinya eenarheni ezili-166 iphasi loke. Bekube nje e-Afrika urhatjheke eenarheni ezili-16 kwaphela. Ngesikhathi sokutlolwa kwencwadi le, umulwana besele uthinte abantu abazi-177,457 (kuqinisekiswe yilabhorathri) iphasi loke kanye ne-1,457 ukuhlongakala okuqinisekiweko.
Bekube nje eSewula Afrika siqinisekise imilandu ezi-2,844 kanye nemilandu esithandathu yokuhlongakala.
Ngemva komhlangano wesine weKomiti yesizo elirhabako ogade ubanjwe ngomhlaka 11 kuMgwengweni 2009 iHlangano yezamaPhilo yePhasi (WHO) yavala ngokuthi umgomo womgomani othuwelela iphasi loke sele uhlangatjeziwe begodu nomNqophisi Zombelele, uDorhodera Margaret Chan wamemezela umGomani oThuwelelako (isigaba 6). Lokhu kutjho ukuthi ubulwelwe sele burhatjheke eenarheni kizo zoke iingodi ze-WHO begodu gade urhatjheka msinya khulu. Nanyana kunjalo ngifisa ukugandelela bona ukumenyezelwa komgomani othuwelelako akutjho bona ubulwelwe bunamandla, kutjho ukuthi beburhatjheka yoke indawo.
Inengi labantu enarheni yokana banamatshwayo wezinga eliphasi begodu ngeze batlhoga itjhejo elikhethekileko lezokwelatjhwa.
irhudo kanye namatshwayo wokuphelelwa mamanzi womzimba.
Nanyana ngubani onamatshwayo wezinga eliphakathi namkha eliphezulu kufanele afune itjhejo elirhabako lezokwelatjhwa.
Ukuhlola okusemthethweni kwenziwa liZiko leliZweloke lamaLwelwe Athelelanako elinzinze eGauteng begodu nelitjhidiselwe eTjingalanga Kapa kungasikade. Ukuhlola kuzokwenziwa ngesiphakamiso sakadorhodera. Iingulani ezifuna itjhejo ehlelweni lakarhulumende lezepilo akukafaneli zibawe ukuhlolwa kwelabhorathri. Siyelele bona kwagadesi lokhu kunjalo emkhakheni wezamaphilo ongasiwo karhulumende kodwana lokhu akukaphakanyiswa yi-WHO. Abodorhodera kufanele belaphe izehlakalo ezisolwako ngokwemigomo enikelwe mNyango wezaPhilo weliZweloke.
Ilemuko enarheni yoke litjengise bona ukuvalwa kweenkolo kanye namaziko wefundo ephakamileko, iinthabathaba zeentolo kanye neendawo zokusebenzela akukasebenzi ekukhandeleni ukurhatjheka kobulwele. Esikhaleni salokho kubange ukuthikamezeka okukhulu komphakathi.
Seluleka bona nanyana ngimuphi umfundi, umfundisi namkha isisebenzi esinamatshwayo wezinga eliphasi kufanele sihlale ekhaya. Nangabe kunabafundi abanengi namkha abafundisi abahlalela kude kwabanye yeke iziko elithintekileko kufanele lithinte umNyango wezeFundo ozokweluleleka kanye neekhulu zezepilo ngesisombululo esizokuthathwa.
nangabe ulemuka amatshwayo wezinga eliphasi hlala ekhaya begodu ubalekele ukuthintana nabantu.
Ngithanda ukunithokoza ekuthatheni kwenu isikhathi senu ukufunda incwadi le enginitlolele yona begodu ngifisa ukunithokoza ngisalindele ukuhlanganyela kwenu ekukhulumisaneni nekuphunguleni imbangela yobulwelwe.
<fn>GCIS. TowardsAFifteenYearReview.2010-10-19.nr.txt</fn>
Ngo 2004, ngemva kweminyaka elitjhumi idemokhrasi yaba khona, kube neragelo phambili elikhulu, kodwana okunengi kusafuze kwenziwe. Nanyana sisaqalene nomraro owatjhiywa mbuso webandlululo nje. amatjhuguluko emiphakathini yekhethu elethe iintjhijilo ezitja.
Ekuthomeni kwemiNyaka eliTjhumi yesiBili yeTjhaphuluko, abanengi bebasakhutjhelwe ngaphandle kwezomnotho wekhethu nokufumana ukwabelana kweenthelo zetuthuthuko. Nanyana kunjalo okunengi sele kwenziwe lapho urhulumende anelawulo khona - njengokuthuthukiswa komphakathi - izinto zikhambe kabuthaka begodu nemizamo yokufumaneka kwemisebenzi ikhambe kabuthaka. Urhulumende kwayena kufuneka azinikele bekenzele abantu izenzelwa. Amakhetho ka-2004 anikela urhulumende igunya lokuphumelelisa amahlelo wokobana kube nokudzimelela - kunye nokwenza msinyana - ithuthuko kunye nokubonelela intjhitjhilo. Kubizwa boke ababambisani bemiphakathi yoke, kunqotjhwe ukuphungula umthlago nokungasebenzi ngo-2014. Ukuphumelelisa lokhu, urhulumende uzibophelele kilezimbonelo-qangi.
Isisekelo esandlalwako emiNyakeni yokuThoma eliTjhumi yeTjhaphuluko namahlelo amatjha ukusukela ngo-2004 kubeke iSewula Afrika eendleleni eya phambili. Kusesenjalo kube neentjhijilo ezibe khona. Ezinye zakhona zivele namatjhuguluko emphakathini wekhethu kunye nephasini mazombe njengobana siyingcenye yephasi nje.
Njengobana siragela phambili nje, kufuze sifunde ebutjhapheni bangaphambilini.
Lemibuzo ibuzwa kurhulumende njengobana enze Ihlelo lakhe lokuBuyekeza emiNyakeni eliTjhumi naHlanu.
Irhubhululo lenziwe ngaphakathi kurhulumende lenziwa babantu abangasebenzi kurhulumende. Imiphumela ikhutjhiwe njengomtlolo wemikhulumiswano.
Umnqopho kukhuthaza omunye nomunye kobana kucociswanwe njengobana inarha yekhethu iragela phambili nje ekwakheni umphakathi omutjha.
Ngimiphi imahluko eyenziwe miphakathi nabantu Singasebenzisana njani nasizakwazi ukuragela phambili?
Ukusukela ngo-2004, umnqopho bekukuhlanganisa idemokhrasi kunye nokuthuthukisa ukusebenza kombuso.
Idemokhrasi yomThethosisekelo - Amaziko wabajameli aqinileko kunye nokuzijamela kwezobulungiswa kwasungulwa.
Ukuthintana nomphakathi mayelana namahlelo wokuthuthukisa ngokuhlanganyela.
abasebenzi bokuthuthukisa umphakathi - bangaphezu kwe-3 000 ababanduliweko.
Intando yenengi kwezoburholi bendabuko - imithetho emitjha namaziko anikela uburholi bendabuko indima ebungayidlala embusweni wethu wedemokhrasi.
Mayelana nombuso ovulekileko nobonakalako: - UmThetho wokuKhuthaza ukuFumaneka kweLwazi umThetho ka-2000 unikela izakhamuzi kobana zifumane ilwazi elifumbethwe mbuso.
nobelelesi emiphakathini yekhethu.
Ukutjhugulula iziko lombuso - eminyakeni elitjhumi egadungileko kubonakele iragelo phambili elihle ekuhlanganiseni iinsetjenziswa zomphakathi zibe ziinsetjenziswa ezihlangeneko zomphakathi.
UmThetho wokuLawulwa kweeMali zomBuso, 1999 kunye nomThetho wokuLawulwa kweMali zikaMasipalada, 2003 lemithetho ithuthukisa ukulawulwa kweemali.
Ukuhlela nokubeka ilihlo kunye nokuhlunga nakho kweluliwe. Kunamahlelo angcono wokulawula kunye nowokubumba umnyango munye wabasebenzi bombuso.
Ukusekela ibandulo sele kuthomile lapho kusungulwe khona iziko lokubandula abasebenzi bombuso ngenyanga kaRhoboyi 2008.
Izenzelwa ezifunwa mphakathi sele zenziwe eendaweni ezinengi.
Amahlelo wokubonelela umphakathi nawo enze okunengi mayelana nokuthuthukisa amaphilo wabantu, kodwana iinsombululo zesikhathi eside zisafuneka.
Amahlelo wesondlo somphakathi- lokhu kube ngokukhulu ekuphunguleni isibalo sabantu abafumana inzuzo ephasi. kube nabantu abayi-2,5 million abazuzileko ngo-1999 njenganje sele bafikelela ku-12 million.
Iragelo phambili lezenzelwa eziqakathekileko sebe lenziwe Ukuqinisekisa kobana omunye nomunye ufumana amanzi wokusela, iinsetjenziswa zangasese kunye negezi.
Amakhaya athlogako afumana amanzi wasimahla: 6 000 yamalitha wamanzi kunye na-50 kwh yegezi simahla.
Ikhwalithi yezenzelwa zomphakathi isafuna ukuthuthukiswa.
Ukwanda kwesibalo samakhaya amatjha kube nomthelela wokufunwa kwezenzelwa eziqakathekileko kunye nokusizwa ngesondlo.
Emva kokunzinzisa zomnotho, itjhejo laqaliswa ekwenzeni msinnyana nokwabelana ngokukhula komnotho.
Ukukhula - umnotho ukwazile ukukhula ukusukela ngo 1994, ukhuphuke ngamandla ukusukela ngo 2006. ungaphezu kwesilinganiso se 4,5% somnyaka ka 2004-2009.
Iinkolodo nokukhuphuka kwemikhiqizo- Urhulumende uphungule iinkolodo zakhe ukufikela ngaphasi kwe 20%.
Ukutjalwa kwemali nokusisa - ukutjalwa kweemali kukhule msinyana eminyakeni embalwa egadungileko. Urhulumende utjala imali eyi-R482 billion kumthangala sisekelo phakathi kuka 2008 kufikela ku 2011, Ukutjala kwemikhakha yangeqadi kukhule ngendlela ebeyingakalindelwa.
IPhaliswano - ukusukela ngo-2003, iKomitjhana yePhaliswano ithathe amagadango aqinileko kobana kuba nokuphalisana okuvulekileko kunye nokubeka iimpreyisi kwamafemu amakhulu lawo asangamele umnotho wekhethu.
Ukunikelwa amandla - UmThetho wokuNikela aMandla aBantu abaNzima kwezomNotho wavunywa ngo-2003 begodu nehlelo lokusebenza kwawo ngo-2007.
Umnotho wesibili - Ihlelo eliNabileko lemiSebenzi yomPhakathi (EPWP) lakhe amathuba wemisebenzi asigidi esisodwa - ngaphambi kwesilinganiso somnyaka 2009.
Urhulumende ukhulise begodu wasekela nabosomabubulo abasakhasako.
Amano wehlelo lokusiza ngokudla elihlanganisiweko kunye namanye amahlelo weemfunda asiza ngokudzimelela kwezokulima nakho kubonise ituthuthuko.
Iminyaka emihlanu yokukhula msinyana iveze ukuba buthakathaka komnotho lokho ekuvimbele kobana ukhule msinyana ngendlela esifuna ngayo. i-AsgiSA iveze imiraro kodwana okunengi kusafuze kwenziwe kobana kusombululwe lemiraro.
Ukungasebenzi kusitjhijilo begodu asikarisi isibalo sabangasebenziko nakuqathaniswa nezinye iinarha ezisathuthukako.
Kufuze sifumane amahlelo womnotho wesibili azokuba nomthelela omkhulu kunobana sibe nalawo amancani.
Emva kokutjhugululwa kwezobulungiswa kunye namaziko wokulwa nobelelesi, kutjhejwe khulu ekwenzeni kobana asebenze ngamandla nakazakuphungula ubelelesi.
Ukutjhugulula zobulungiswa - Phakathi kuka 2007, 52% yamajaji nabomarhastrada babantu abanzima begodu 30 kubabantu bengubo.
Izahlulelo zekhotho yomThetho-sisekelo zenzwe zakhambisana nomthethosisekelo wedemokrasi. amakhotho amatjha asunguliwe kobana kufumaneke zobulungiswa, njengamakhotho wezokulingana; amakhotho amancani weenghonghoyilo; kunye namakhotho wezebhoduluko.
Ukutjheja indabayokuzala emajele, imizamo efana nokwakhiwa kwamanye amajele amatjha; kunye nendlela enye yokugweba; ukubeka ilihlo phezu kwamabanjwa akhutjhwe emajele; iprojekthi yalabo abasalindele ukugwejtwa; kunye nokulitjalelwa kwemilandu nakho lokho kutjhejiwe - kodwana umraro wona usakhula.
Itjhebiswano phakathi kukaRhulumende namaforamu wesipholisa angewophakathi kunye namabubulo alwa nobelelesi nakho lokho kukhulile - kodwana okunengi kusafuze kwenziwe.
Iingwebo ezilula kunye nokutjhugululwa kwangasikade komThetho woBulelesi bomSeme kunye nemThetho wabaNtwana welule isandla sikarhulumende mayelana nokulwa nokukhahlunyezwa.
Iingidi ezingekho emthethweni - i-SAPS sele igaye iingidi ezingaphezu kwe-50 000 ukusukela ngo-2000. Umthetho oqinileko mayelana nokukhutjhwa kwamalayisense weengidi nawo ube nomthelela ekulawulweni kweengidi.
Inturhu yezepolotiki - Inturhu yezepolotiki yaphungulwa eminyakeni elitjhumi yokuthoma yedemokhrasi. IKomitjhana yamaQiniso nokuBuyisana yasiza ekurarululeni kokukhahlunyezwa kwamalungelo wobunntu okwenziwa ngesikhathi sombuso webandlululo.
Ukulawula emikhawulweni - Ikomiti yeminyango yaborhulumende kunye nethekhnoloji encono ithuthukise ilawulo emikhawulweni yenarha.
Amapholisa, amakhotho kunye namajele afuna iinsetjenziswa ezingezelelweko, zisetjenziswe ngcono begodu kube nehlelo lokusebenza elihlanganisiweko.
Ukumema umphakathi kobana uzibandakanye ekulweni nobebelesi kungikho okufunekako khulu.
Ukusebenza ngokulandela ikambiso yomthetho yemanye amaziko wezobulungiswa sele kuhloliwe ngokusebenzisa iintatimende zomphakathi kunye nokuthathwa kwamagadango athathelwa iimphathiswa eziphezulu.
Itjhebiswano leetjhabatjhaba, ukuthula kunye nevikeleko.
ISewula Afrika ibe yingcenye zamazwe weetjhabatjhaba, ngokobana isebenzele irhuluphelo lenarha yekhethu, le-Afrika kunye nephasi mazombe elisathuthukako.
IPengu yokuBuyekeza ukuSebenza kweeNarha ze-Afrika (APRM) - ISewula Afrika ingenye yeenarha ezilikhomba esele kubuyekeziwe ukusebenza kwayo. Kube neemphakamiso ezi-18 zokusebenza ngefanelo begodu ivume ngokomthetho ihlelo le APRM lokusebenza kobana kutjhejwe okubogabogako ekuvezwe ekubuyekezweni kwayo.
Itjhebiswano eenarhani ezisathuthukako nakho sele kutjhugululiwe kobana kuthuthukiswe iSewula Afrika nenarhakazi ye-Afrika kobana kuragelwe phambili nendlela yokusebenzisana.
Ukuthengisa iSewula Afrika nenarhakazi ye-Afrika - Kube nejima ukusukela ngeminyaka yabo1990s lokuthuthukisa iSewula Afrika. Zamavakatjho zikhule msinyana, sebele kwakhiwe amathuba wemisebenzi angaphezu kwe 400 000.
Kunefuneko yokukhambisa ngefanelo zepolotiki netjhebiswano kwezomnotho kunye nezokuthintana okuqinileko mayelana nomgomo wezangaphandle nangaphakathi eSewula Afrika kunye nakwezinye iinarha.
Itjhejo eliqakathekileko lemikhakha leyo eyathintekako ngokwatjhiywa mbuso webandlululo kusizile ekuthuthukiseni amaphilo wabantu.
Izenzelwa eziqakathekileko - Ukutjheja izenzelwa eziqakathekileko ebantwni abathlogako kutjho kobana aboMma abanengi nabantwana bayazuza. Ukufumana amanzi, igezi kunye nezokokuthintana ngemirhala kwenza umahluko kiboMma nabentwana.
Isondlo - Babalelwa ku-12 Million abantu abafumana isondlo sikarhulumende ngo-2007, Abaziingidi ezibunane isondlo sabantwana. 53% yezindlu zinikele aboMma labo abanamele amakhaya.
Zamaphilo - Ukufumana iinsetjenziswa zamaphilo kunye nokwelatjhwa kwenze imikhakha ekunqotjwe ukusiza kobana izuze.
Ifundo -Ifundo yabantwana abaphakathi kweminyaka elikhomba netjhumi nahlanu iyanda eenkolweni - citjhe sekufikelela ku 100% yabantwana abafundako.
Izinga lokungasebenzi ebantwini bengubo nelutjha kusesephezulu.
Eminyakeni elitjhumi nahlanu embusweni wedemokhrasi, okunengi sele kwenziwe ukutjhababalisa lokho okwatjhiywa mbuso webandlululo kobana kwakhiwe umpkhakathi omutjha. eminyakeni yesibili elitjhumi yedemokhrasi, iSewula Afrika ikwazile ukuthuthuka msinyana.
Ngiyiphi indlela yokusebenza ezakukhgonakalisa urhulumende nenarha kobana baragele phambili kube nokudzimelela kokukhula nokuthuthuka, nokobana aragele phambili nendlela ayisebenzisa kwagadesi?
Nanyana ngikuphi okweziwako, iragelo phambili lifuna izombelezo kweminye imibono, njengokukhambisa msinyana ukukhula nokutjhugululwa komnotho, kuliwe nomthlago, kwakhiwe ibambiswano emphakathini, ibambiswano neentjhabatjhaba, kunye nokwakhiwa kombuso osathuthukako.
Ukukhula kwamsinyana nokwabelana kuqakathekile ekuphunguleni izinga lokungasebenzi nomthlago. Umkhiqizo wenarha kufuze uthuthukiswe kobana sozokwazi ukukhula msinyana, sibe nabasebenzi abanengi, kufaka nalabo abanamakhgono angasiphezulu, kube nephaliswano kwezomnotho, kwandiswe ukuthengiswa kwepahla ngaphandle kwezinye iinarha kunye nokuqinisekisa ubujamo obuhle babosomabubulo abancani nabakhulu. begodu kusesenefuneko yokuthuthukisa kwamahlelo womnotho wesibili lawo anomthelela omkhulu.
Kuzakuba nefuneko yokutjheja iindleko zamandla wegezi kunye nokuvikela ibhoduluko.
Amagadango wokulwa nomthlago kungiwo aphezulu ehlelweni elisungulwe ngurhulumrende lamano wokulwa nomthalago. Ukuphungula izinga lokungasebenzi kuligadango lokulwa nomthalago. lifuna kususwe zoke iinqabo ezenza inarha ibebuthakathaka, kungabi namabubulo amancani begodu kwenze abantu bangakhuthazeki ukuyokufuna imisebenzi.
Ukulwa nomthlago kufuna ukuzibophelela okukhethekileko mayelana nokukwandisa amathuba wabantu wokungena emkhakheni wezemisebenzi kunye nokusungula wabo amabubulo. Ifundo kungiyo enekhgono elikhulu lokuphungula umthlago ebantwini.
Ukuqinisekisa ihlala kuhle emphakathini kufuneka kuphungulwe izinga lokungalingani, ngokusebenzisa amathuba wezomnotho kibo boke abantu kunye nokudzimelisa ukusetjenziswa kweemali zikarhulumende kabathlogako.
Ibumbano emphakathini lizakuphumeleliswa ziinhlangano ezikhona zombuso. Lokho kufuna kube nezenzelwa ezinikwelwa mbuso, ukuthuthukisa ukulalela amazizo wabantu kobana nabo bazibandakanye kunye nokuphungula ubelelesi nobukhohlalakali. Ngokufanakako umphakathi unesibophelelo sokuhlonipha nokivikela ukusebenza ngokomthetho kweenhlangano zikarhulumende kunye namagunya anikelwe iinhlanango lezo.
Ukwakha umphakathi obumbeneko nakho kufuna ikuthazo yokubambana kunye nokutjhejana kiwo woke amaSewula Afrika kunobana omunye azitjheje yena kwaphela. Umbuso nomphakathi kufuze basebenzisane kobana kwakhiwe indlela etjha yokubonelelana.
Umsebenzi omnengi sele wenziwe wokukhulisa itjhebiswano ephasini mazombe, khulukhulu enarhakazini ye-Afrika neSewula. Isidingo lesi nasizakuragea phambili, sitjheje khulu i-Afrika neenarha ezingeSewula begodu kuqiniswe nesikhozi neenarha ezinamabubulo. Ukukhulisa amano wetjhebiswano kuzakusiza ukwandisa iinrhuluphelo zenarha yekhethu, kunye nokusabalalisa iinsetjenziswa zethu kobana kube nokuthuthuka enarhakazini ye-Afrika.
kobana kunezakhiwo zokusebenza nemikhakha azakukhgonakalisa ukusebenza.
Khuyini izinto eziqakathekileko ocabanga bonyana urhulumende angazenza ngokusebenzisana nawe?
<fn>GCIS. Zfold16days.2010-10-19.nr.txt</fn>
Amalanga ama-16 wokuLwa nokuHlukunyezwa: Kukulwa nenturhu ephathelene nabaFazi kulijima leentjhabatjhaba elibakhona qobe ngomnyaka kusukela ngomhlaka 25 kuSinyikhaba (ILanga leenTjhabatjhaba yokuLwa nenTurhu ephathelene nabaFazi) kufika ngomhlaka 10 kuNobayeni (iLanga lamaLungelo wobunTu leenTjhabatjhaba).
Ngalesikhathi, uRhulumende weSewula Afrika wenza ijima lamalanga ama-16 wokulwa nokuhlukunyezwa, elinqophe ekwandiseni ilemukiso ngomthelela omumbi obangelwa yinturhu ephathelene nabafazi kunye nabantwana. Eminye yeminqopho kukuhlanganisa zoke iinkoro zomphakathi bonyana zilwe nokuhlukumeza.
URhulumende ubopheleleke bonyana wakhe umphakathi onakekelanako begodu onokuthula, lowo ovikela abafazi kunye nabantwana kikho koke ukuhlukunyezwa okukhona. Nanyana iJima lamalanga ama-16 wokuLwa nokuHlukunyezwa libakhona kusukela ngomhlaka 25 kuSinyikhaba - 10 kuNobayeni qobe mnyaka, iminqopho yalo liqiniswa liHlelo laMalanga ama-365 kunye nomTlamo wesiTjhaba.
Qobe mnyaka, urhulumende, ngokubambisana neenhlangano zomphakathi kunye neenkoro zamabhizinisi, ziragela phambili ngosebenzisana ukukhulisa umthelela walelijima. Ngokusekela ijima leli, amaSewula Afrika aziingidi nawo arhelebhile ukulemukisa ngokuhlukumeza begodu basekela abongazimbi nabasinde ekuhlukunyezweni.
Sekela ijima lelo ngokwembatha iribhoni emhlophe ngesikhathi samalanga ama-16 wokulwa nokuhlukunyezwa: Iribhoni emhlophe ilitshwayo lokuthula begodu litjengisa ukuzinikela komuntu lowo bonyana angekhe enze namkha akhuthaze ukwenza inturhu ebafazini nebantwaneni.
Abazinikelako labo abasekela iinhlangano ezingasingezombuso kunye neentlhopha zemiphakathi ezisekela ukupheliswa kokuhlukunyezwa kwabantwana nabafazi: Iinhlangano ezinengi ezirhelebha abongazimbi nabasinde ekuhlukunyezweni badinga irhelebho lomphakathi. Unganikela ngesikhathi sakho ngokufaka isandla ngokurhelebha iinkhungo. Funa ihlangano engendaweni yangekhenu lapho ungarhelebha khona. Ungakwazi ukuthola isitjengiso seenhlangano ezirhelebhako ku: www.csvr.org.za.
Khuluma nakunokuhlukunyezwa kwabafazi nabantwana: Khuthaza abongazimbi abathulileko beengubo bonyana balwe nokuhlukunyezwa. Bikela amapholisa ngokuhlukunyezwa kwabantwana.
Joyina iinhlangano zomphakathi ezirhelebhana namapholisa (CPF) namkha inhlangano zokuphepha zomphakathi (CSF): Umphakathi kunye namapholisa womphakathi basebenzisani abakhutheleko ukuqinisekisa ukuphepha nokuvikeleka emphakathini. Ngokujoyina i-CPF namkha i-CSF, ungarhelebha ukulwa nobulelesi endaweni yekhenu. Nawufuna ilwazi elinabileko lokobanyana ungajoyina bunjani, thintana nesitetjhi samapholisa esisendaweni yekhenu.
Nangabe uyahlukunyezwa nanyana kungayiphi indlela namkha kunomuntu omaziko ohlukunyezwako, fikelela kuye - thola irhelebho.
<fn>GOV-ZA.10111.2010-03-25.nr.txt</fn>
Le yisentha yokubika ubulelesi ngokudosa umtato esebenza ama-awara ama-24 ephatha iinghonghoyilo ezibuya emphakathini. Imitato yenziwa ngomtato waka-Telkom namkha umaliledinini. Yoke imitato edoselwa isentha iyarekhodwa.
Tjheja: Dosela lenomboro kuphela ebujameni oburhabileko.
kukhandela imitato ebuya ebantwini abasebujameni obubeka amaphilo wabo engozini begodu nabatlhoga irhelebho lamapholisa kumotjha isikhathi samapholisa ngombana iimphathiswa kuzakufuneka bona zitjhayele namkha ziphaphe ziye endaweni okuthiwa ngeyesehlakalo sobulelesi kumotjha imithombo yamapholisa ngombana iimphathiswa zingasiwa lapho kungana bujamo oburhabako khona.
Eenghonghoyilweni ezingasi zimbi khulu namkha ukubuza okujayelekileko, dosela istetjhi samapholisa esiseduze.
Dosela inomboro yomtato ethi-10 111 nanyana ukuphi eSewula Afrika.
Isisebenzi sesentha yokudosela umtato siphendula umtato wakho begodu sithatha ilwazi elifaneleko.
Ilwazi liyabekwa begodu unikelwa inomboro yereferensi njengobufakazi begodu njengeferensi yangomuso.
Isinghonghoyilo sinikelwa iSentha yokuSebenzela umPhakathi ye-SAPS yendawo, ikoloyi eqale indawo namkha iKoloyi yesiQhema esiPhapha eMmoyeni.
Yoke imitato iphendulwa ngokurhaba okukghonekako.
<fn>GOV-ZA.2004Scc_ndebele.2010-03-25.nr.txt</fn>
Faka isibawo sakho !
Ngubani ongafaka isibawo sokubhadalwa?
Omunye nomunye ngaphandle kwabantu abasemthethweni nje ngeenkampani, ama Corporation namkha ama Assocition.
Umuntu ongaphasi kweminyaka emasumi amabili namunye kumele asizwe mbeelethi wakhe namkha mthlogomeli wakhe osemthethweni.
Ngubani ongafakelwa isibawo sokubhadalwa?
Ngaphandle kombuso, singafakelwa namkha ngubani, kufaka hlangana iinkhamphani, ama Corporation, abomaspala nam-kha ezinye izinto ezizijameleko endaweni engaphasi kwaman-dla wekundla yomthetho.
Yinani elingangani elingafakelwa isibawo sokubhadal-wa?
Imali engandluli I R7000.00.
Nakhibe isibawo sakho singaphezu kwe R7000.00, ungafaka esingaphasi ukwenzela bona ukwazi ukulandela isibawo sakho ekundleni yeembawo ezincani.
ngaphasi kwamandla wekundla le?
Iimbawo ezingaphezu kwe R7000.
Iimbawo ezifakelwa umbuso.
Iimbawo ezisukela ekunikeleni namkha ukudluliselwa kwam-alungelo.
Iimbawo zokuhlanjiswa izandla ngebanga lokoniwa igama, ukutjhuthjiswa ngokungakafaneli, ukuvalelwa ejele kungakafaneli, ukulingelwa emsemeni nokwephulwa kwesi-thembiso sokutjhadwa.
Iimbawo zolkupheliswa komtjhado.
Iimbawo ezimayelana nokwamukeleka kwencwadi yokwabiwa kwamafa.
Iimbawo ezimayelana nobujamo bomuntu ngokwe-ngqondo.
Iimbawo lapho kufunwa khona bona umuntu enze umsebenzi namkha okuthize okungeke kukwazi ukubhadelelwa ngemali, ngaphandle kwesibawo sokudluliselwa kwepahla egugekako namkha engagugeki engadluli I R7000.00 ngenani.
Uyakateleleka bona ufake isibawo sakho ekundleni yeembawo ezincani na?
Awa, ungzikhethela bona uyafuna ukufaka isibawo sakho ekundleni le namkha kikiyiphi enye ikundla yomthetho eno-bukghonibokwenza umsebenzi lowo.
Ukujanyelwa ngokomthetho nokusizwa ekulungiseleni isibawo sakho.
Ukujanyelwa mmeli akuvunyelwa. Kodwana ungayozifunela iinyeleliso emmelini begodu uzibhadalela yena.
Kungasetjenziswa elenye nelinye ilimi elisemthethweni le Sewula Afrika ekundleni le.
Amalungiselelo wokutholakala kwetologi kumele enziwe ne klege yekundla kusesenesikhathi nakhibe kuzok'nikelwa ubufakazingelimi elingaziwa kuhle ngomunye wabantu ecaleni.
Usifaka njani isibawo?
Amagadango athathwa ngaphambi kokufakwa kwesibawo.
Thinta umuntu obanga naye (umuntu omthathela amagadango womthetho) umlomo nomlomo, ngomtato, namkha ngencwadi um-tjele bona ahlangabezane nesibawo sakho.
Nakhibe lo obanga naye akahlangabezani nesibawo sakho, mthu-mele incwadi etjho lokho okufunako (uveze imininingwana esekela isibawo sakho, nemali yesibawo sakho) umuphe ubunengi bakhona amalanga alisumi nane ngemva kokuthola incwani yakho ebhaliweko bona ahlangabezane nesibawo sakho.
Mnikele incwadi le ngesandla namkha uyithumele ngeposi ebhalisi-weko lowo obanga naye.
Emva kokundlula kwamalanga alisumi nane, bika umuntu lo ku klege yekundla, uphathe ubufakazi bokuthi incwadi yesibawo way-inikelwa.
Kumele uye uphetheni eklegeni yekundla?
Incwadi owambhalela yona nobufakazi (irasidi yaseposini) bokuthi yathunyelwa.
Isivumelwano, incwadi namkha obunye ubufakazi obusekela isibawo sakho.
Igama elipheleleko ne adresi (I adresi yasekhaya neyasemsebenzini, nawunayo) ne nomboro yomtato yalowo obanga naye.
Iyini imisebenzi ye klege yekundla?
Yena nomsizi wezomthetho bazak'calisisa iincwadi oziphetheko bakusize ukubhala amasayimani.
Uzakutjela ngelanga nesikhathi sokulalelwa kwecala.
Uzakukhupha amasayimani akunikele wona.
Ungawanikela loyo obanga naye wena ngokwakho.
Ungathatha amasayimani la nemali (yokubhadala) unikele I sheriff yendaweni lapho kuhlala khona lo obanganaye, bona iyomnikela wona.
Wenzani emva kwalokho?
I Sheriff nayiwasile amasayimani, kumele uthole ubufakazi balokho, ngaphambi kwelanga lokulalelwa kwecala.
Phatha incwadi yesivumelwano, incwadi namkha ubufakazi obuseke-la isibawo sakho eduze.
Yazisa abofakazi bakho ngelanga nesikhathi sokulalelwa kwecala wenze namalungiselelo wokuthi babekhona ngesikhathi nangelan-gelo.
Amagadango angahle athathwe ngobanga naye emva kokuthola amasayimani.
Angenza njengokulayelwa sibawo.
Angathumela umbiko obhaliweko, omumethe ihlobo lokuz-ivikela kwakhe nemininingwana yeenzathu edzimelele phezu kwazo, eklegeni yekundla athumele ikhophi kofake isibawo.
Angafaka isibawo esiqhulana naleso ngokuthumela umbiko obhaliweko omumethe imininingwana efana naleyo efunekako nakukhutjhwa amasayimani, ku klege yekundla.
Nakufakwe isibawo esiqhulana nalesi ebesifakiwe, kusafanele kulandelwe ikambiso yekundla.
Kumele wenzeni lo obanga naye nakahlangabezene nesibawo sakho nawusenza koke lokhu?
Mnikele ubufakazi obubhaliweko bokuthi ukunikele namkha ukubhadalile.
Yazisa iklege yekundla khonokho bona isibawo sahko sihlan-gatjeziwe begodu awusarageli Phambili necala.
Kumele wenzeni ngelanga nangesikhathi esibekiweko secala?
Kumele uvele wena siqu sakho ekundleni.
Qinisekisa bona uphethe zoke iincwadi ezisekela isibawo sakho.
Qinisekisa bona abofakazi bakho bakhona.
Qinisekisa bona unobufakazi bokuthi amasayimani uwanikele lowo obanga naye.
Ikambiso yekundla itjhaphulukile begodu ilula.
Awukavunyelwa ukujanyelwa mmeli ekundleni le.
Ikomishinari yekundla izukubawa bona uchaze imininingwana yecala lakho. Uchaze ngokunemba okukgonekako.
Phendula imibuzo yekhomishinari uveze nobufakazi bakho.
Ukubuzana imibuzo akukavumeleki kodwana ngemvume yek-homishinara, ungakwazi ukubuza lowo obanga naye imibuzo.
Lalela kuhle iinhlathululo zaloyo obanga naye kuthi nakaqe-dileko ukukhuluma, utjengise ikhomishinari lokho obona ukuthi akakakubeki ngendlela ekungiyo.
Ngemva kokuthi ukomitjhinari ezwe okutjhiwe nguwe, ngo-banga naye nabofakazi abakhona, ikundla ingathatha isiqundo. Ukomitjhinara angatjengisa bona uzak'bhalela akwazise ngesiqundo namkha isigwebo sakhe ngemva kwes'khathi esithileko.
Ukudluliselwa phambili kwesigwebo/isiqundo noku-calwa kabutjha kwecala.
Angeze kwenziwa isibawo sokudlulisa icala ukuphikisana nesigwebo namkha isiqundo sekundla.
Ukukhambiswa kumbi okukhulu kokulalelwa kwecala.
Isiqundo/isigwebo esithethweko sizok'hlala sinjalo, nga-phandle kokuthi kuvele isizathu esingenza kube nesidingo sokucalwa kabutjha kwecala.
Hlawula zoke iindleko ikundla engathi kumele uzihlawulele. Iindleko ezingahle zibe khona ngezobanga naye azibhadale I Sheriff.
Yenza njengokulayelwa kwakho yi kundla yomthetho.
Nakuthethwe isiqundo/isigwebo esivumelana nawe.
Lo obanga naye uzak'bhadala inani elibekwe sigwebo kho-nokho, nakanayo imali. Mnikele irasidi yenanelo khonokho.
Nakhibe obanga naye akakwazi ukulandela isiqundo sekundla khonokho, ikundla izakwenza irhubhululo ngob'jamo bakhe beemali, ukungakgona kwakhe ukubhadela isikolodo secala neendleko bebenze nomlayo wokubhadelwa kwakho.
Okweleda isigwebo/isiqundo nakabhalelwa kukwenza njen-gokulayelwa yikundla namkha umlayo wekundla.
Okweleda isigwebo nakabhalelwa kukwenza njengokulayelwa yikundla namkha umlayo wekundla yeembawo ezincani begodu ufuna ukufezakalisa isigwebo namkha umlayo wekundla, indaba le indluliselwa ekundleni ka Marhistrada begodu nekammbiso yokufezakaliswa njengoba ibekwe yi Magistrate's Courts (Act 32 of 1944) Iyalandelwa. Uyeleliswa ukusebenzisa ukujanyelwa ngokomthetho ukulandela ikambiso le.
Incwajana le ikwazisa kwaphela ngamagadango aqakatheke khulu amele ukuthathwa nakufakwa isibawo ekundleni yeem-bawo/amacala amancani.
Nawufuna isizo nangayiphi indaba, I adresi nenomboro yomtato yekundla yeembawo/amacala amancani iyatholakala e O.sini yekundla yomthetho ka Marhastrada.
<fn>GOV-ZA.2008DVIsiNdebeleBrochure.2010-03-25.nr.txt</fn>
Kwenzekani nangabe umLayo wokuVikelwa uyephulwa?
UMmangalelwa nakephula umLayo wokuVikelwa ngokuthi abuyelele ukutlhorisa ngokomzimba namkha ngomlomo ngendlela okuhlathululwe ngayo ekuthomeni kwencwajana le, ungafaka isinghonghoyilo esitetjhini samapholisa begodu unikele amapholisa iNcwadi yokuBopha khona bazakuyombopha.
Isiqunto lesi sokusetjenziswa kweNcwadi yokuBopha ngemva kokwephulwa komLayo senziwa nguwe. Nasele avalelwe, uMmangalelwa uzakuqalana nokuthweswa umlandu wobulelesi bese ugwetjwe eKhotho yezobuLelesi ngokwephula umLayo wokuVikelwa.
Khumbula, kodwana bona nayikuthi iKhotho ingafumanisa bonyana iNcwadi yokuBopha isetjenziswe kumbi (bonyana uMmangalelwa avalelwe ngaphandle kwebanga), lapho ke nawe uzakutjhutjhiswa ngokuya komThetho.
UMmangalelwe uzakuvela eKhotho yezobuLelesi ngokwephula umLayo wokuVikelwa abegade anikelwe wona.
Ingabe imilandu yobuLelesi ingasulwa na?
Nasele uMmangalelwa abotjhelwe ukwephula umLayo wokuVikelwa, uMmangali angeze aqunta ukwesula umlandu.
onelungelo lokwesula imilandu.
Ngingawubekela ngeqadi na umLayo?
Iye, ngesinye nesinye isikhathi, ungenza isibawo sokobana umLayo lowo ubekelwe ngeqa-di. Kodwana kusemandleni kaMarhastrada bonyana uyakuvuma lokho namkha awa. Lokho kuzakutjho bonyana umLayo wokuVikelwa awusasebenzi.
Kuqakathekile ukutjheja bonyana eKhotho yomThetho , nguMarhastrada ongath-atha isiqunto sokobanyana umLayo wokuVikelewa ungabekelwa ngeqadi.
Khuyini okumele ukwazi!
Qeda iNturhu yangeKhaya!
Indaba ingajanyiswa bese kubekwa elinye ilanga lokulalelwa kwayo ekhotho. UMabhalana weKhotho uzakusiza namkha uzakulayela umuntu ongakusiza ukutlola ipendulo.
Ngelanga lokulalelwa uMarhastrada uzakulinga ukuthatha isiqunto esidzimelele eeNcwadini zeemFungo ezilethwe ngabathintekako. UMarhastrada anganibawa bona nihlathulule ezinye izinto. UMarhastrada angaqunta ukuvuma umLayo, awubekele ngeqadi namkha alayele bonyana ubufakazi benziwe ngomlomo.
UmThetho weNturhu yangeKhaya, umthetho wenomboro 116-ka 1998 uvumela ungazimbi wokutlhoriswa kwangekhaya namkha wenturhu yangekhayta bonyana afune umLayo wokuVikelwa eKhotho kaMarhastrada malungana nomuntu owenze isenzo sokutlhorisa. Umnqopho weNcwajana le kunikelwa kwabongazimbi ilwazi abazalitlhoga ekuletheni isibawo somLayo wokuVikelwa ngokomThetho weNturhu yangeKhaya. Ngomnqopho weNcwajana le sifuna ukuveza inturhu eqaliswe kibomma okungiyo evame ukwenzeka.
Ungafuna ukuvikeleka kubani?
1. umuntu lowo otjhade naye, kungaba mtjhado wesintu namkha wesikhuwa.
5. umuntu lowo enakhe nathembisana umtjhado, itjhebiswano lesintu namkha lokuthandana, kufaka hlangana itjhebiswano lokuthandana namkha okuthathwa ngathi ngilo, lezomseme kungaqalwa bonyana ngelesikhathi esingangani.
umuntu loyo ohlala naye namkha ogade uhlala naye ndawo yinye.
Nangabe uMmangalelwa uyabhalelwa kuvela ekundleni yokuLalelwa komBango begodu wena unobufakazi bokobanyana umLayo wokuVikelwa wanikelwa yena (ubuF akazi bokuNikelwa), uMarhastrada uzakuqinisekisa umLayo.
Nangabe uMarhastrada uyaneliswa bona iNcwadi yesiFungo yoMmangali iqinisekisa ngokuzeleko bona ukutlho-riswa kuyenzeka, uMarhastrada uzakuq-inisekisa umLayo. wokuVikelwa.
Kuzakuba khona ukuGwetjwa na?
Nangabe uMarhastrada akakwazi ukuthatha isiqunto ekulalelweni ngebanga lokutjhayisana kweenkulumo zoMmangalelwa noMmangali, isibonelo, nayikuthi kunokurarana kwelwazi elinikelwa ngilaba ababili, uMarhastrada uzakuhlehlisa indaba leyo okufanele igwetjwe.
Ekugwetjweni, uMmangali noMmangalelwa kumele banikele ubufakazi bafunge be-godu batjhukane ngemibuzo. UMmangali noMmangalelwa bavumelekile bonyana babize abofakazi bazokunikela ngananyana ngibuphi ubufakazi abanabo ukufakazela indaba yabo Isibonelo iintifikezi zokwelatjhwa, amarekhodi wesibhedlela, iinthombe, imi-tlolo nokhunye.
Khumbula bona ngomThetho iPholisa kumele likurhelebhe nanyana kungayiphi indlela etlolwe emLayweni weKhotha, isibonelo, ekubuthweni kwezinto zakho, umazisi, wakho, iimpahla namkha iincwadi zabantwana, nokhunye. Nawuthola bonyana iPholisa lelo alinatjhebiswano begodu liyala ukubambisana nawe njengokutjho komLayo, ungabikela i-Independent Complaints Directorate (okuliPhiko eliziJameleko eliPhenya iinLilo ngamaPholisa).
ifenitjhara, amakhomphyutha, izitja nokhunye.
UMmangalelwa angabotjhwa na ngomLayo wokuVikelwa?
UMmangalelwa icala angeze abotjhwa ngesikhathi azokunikelwa umLayo wokuVikelwa. Angabotjhwa kuphela nangabe wephula lokho okutjhiwo mLayo wokuVikelewa.
Khuyini ukwephulwa kwalokho okutjhiwo mLayo wokuVikelwa?
Lokhu kulokha uMmangalelwa nakangafuni ukukhambisana nalokho okutjhiwo mLayo lowo, ngamanye amagama ubuyelela isenzo sokutlhorisa ngokuya, KomLayo anikelwe wona, esikhandelwe bona singenzeki.
Khuyini ukuDelela iKhotho?
Lokhu kulokha uMmangalelwa nakaphula okutjhiwo mLayo, abhalelwe kuvela eKhotho yezobuLelesi ayoziphendulela ngemilandu abekwe yona.
Ngenzani ngobuFakazi bokuNikelwa?
Kufanele unikele uMabhalana weKhotho ubuFakazi bokuNikelwa komLayo wokuVikelwa ngokukhulu ukurhaba. Nasele uMabhalana aphethe incwadi leyo, iKhotho izakugunyaza iNcwadi yokuBopha uMmangalelwa. INcwadi yokuBopha izakusetjenziswa kuphela kuMmangalelwa nangelinge ilanga nangabe usaragela phambili nokuphula umLayo wokuVikelwa.
Khuyini iLanga lokuBuya?
Lilanga elibekwe yiKhotho ukuze ikwazi ukuthola ithuba lokulalela uMmangalelwa ngaphambi kobanyana umLayo wokuVikelwa uqinisekiswe.
Kwenziwani ngeLanga lokuBuya?
Phambi koMmangali, uMmangalelwo unethuba lokutjela uMarhastrada ihlangothi lakhe lendaba. uMmangalelwa angenza yakhe iNcwado yesiFungo ephikisako namkha abawe ithuba lokutlola yakhe iNcwadi yesiFungo ephiki-sako. Amaphepha la azakunikelwa wena. Kilokhu uzakuni-kelwa ithuba lokutlola ipendulo.
esinye nesinye isenzo sokulawulwa namkha sokutlhoriswa lapho lesosenzo singalimaza namkha sibangele ukulimala ekuphepheni ekuphileni kuhle kwakho namkha komndeni wakho.
Bobabili abomma nabobaba bangabekwa umlandu, begodu bang-aba bongazimbi benturhu yangekhaya.
UmLayo wokuVikelwa wesiKhatjhana uzakuthini na?
UmLayo wokuVikelwa wesikhatjhana uzakubawa uMmangalelwa (umuntu lowo otl-horisako) bona angakuhlukumezi ngendlela etjhiwo eNcwadini yesiFungo.
UMmangalelwa angatjelwa bonyana angakuhlukumezi, ngokomzimba namkha ngomlomo wena nabantwana.
Ezehlakalweni ezimbi khulu, uMarhastrada angakhupha uMmangalelwa ngendlini leyo eniyihlanganyelako namkha amalele ukungena eendaweni ezinye zendlu leyo enihlala kiyo.
Nangabe abantwana babongazimbi bokutlhoriswa, iKhotho ingalela uMmangalel-wa bonyana abonane nabantwana namkha abonane nabo ngendlela eqintel-weko.
IKhotho ingenza umlayo wokurhelejwa ngokweemali kwamsinyana. Lokhu kutjho bonyana nawufuna iindleko zokwelatjhwa namkha zenye indawo yokuhlala okubangelwe kutlhoriswa, kumele uveze ubufakazi beendleko osele uzenzile bese ubawa iKhotho ukutjheja isibawo sakho.
IKhotho ingalaya amapholisa bona athathe isigidi soMmangalelwa nangabe khe-wathusela ipilo yakho.
Nakuzakuhlolisiswa ngokuzeleko ubunjalo bokutlhoriswa okuthileko okukwenzakaleleko iKhotho ithembele eNcwadini yesiFungo oyenza nawenza isibawo. Ngalokho, kufanele unikele iKhotho loke ilwazi elifaneleko eliseNcwadini yesiFungo, Isibonelo, imininingwana yezehlakalo zokutlhoriswa, ilanga, indawo nobunjalo besehlakalo sokugcina.
Angeze wabawa imali yesondlo eKhotho yeNturhu yangeKhaya. Lokhu ungakwenza neKhotho yeSondlo.
Nawuzizwa namkha ubona bonyana ungungazimbi wananyana ngiliphi ihlobo lenturhu yangekhaya njengombana kurheliswe ngaphezulu, iya eKhotha kaMarhastrada wendawo leyo begodu ubawe irhelebho lokwenza isibawo somLayo wokuVikelwa. UMabhalana weKhotho uzakurhelebha ekuzaliseni amaforomo begodu akuse kuMarhastrada okuzakuba nguye ozakuthatha isiqunto sokobanyana kumele uwuthole umLayelo wokuVikelwa namkha awa. Imininingwana yabanikeli berhelebho abangakunikela isiyeleliso begodu bakurhelebhe kilokhu itholakala ekuthomeni kweNcwajana le.
Ngenzani ngomLayo wokuVikelwa wesikhatjhana?
UmLayo wokuVikelwa wesikhatjhana kumele unikelwe uMmangalelwa (umuntu loyo otlhorisako) ngokukhulu ukurhaba. Angeze wazinikelela wena umLayo kuMmangalelwa ngombana lokho kuzabe kungenziwa umsebenzi ngendlela engiyo. Ngamanye amagama, ukunikela umuntu umLayo wokuVikelwa wesikhatjhana msebenzi womuntu onamandla wangokomthetho, isibonelo, isiphathiswa se Polisa.
Kumele umLayo wokuVikelwa wesikhatjhana uwuse e-Ofisini leTiherifu namkha esitetjhini samapholisa esiseduze nalapho kuhlala namkha kusebenza khona ummangalelwa. Esitetjhini samapholisa, khumbula ukutlola phasi igama kanye namkha inomboro yebheji yepholisa olinikela umlayo lowo. Kuba lula ukufunisisa ngomLayo lowo ngokuya kwesikhathi. Iintetjhi ezinengi zamapholisa zinesiPhathiswa esiqalene neendaba zenturhu yangekhoya.
Khulumisana nePholisa lelo nihlele bonyana uzabuthola nini ubaFakazi bokuNikelwa. Lokho kukhombisa bonyana umLayo wokuVikelwa wesikhatjhana nangembala unikelwe uMmangalelwa. Ungavumeli ipholisa bonyana lipose namkha likulethele ubufakazi bokunikelwa namkha liwuposele iKhotho ngombana lokho kuthatha isikhathi begodu abufiki ngaphambi kwelanga lokubuyela eKhotho.
UMabhalana weKhotho uzakurhelebha ekuzaliseni amaforomo afaneleko begodu akuse phambi kukaMarhastrada.
Ngiyiphi iKhotho okumele ngiye kiyo?
Iya eKhotho eseduze nalapho uhlala namkha usebenza khona.
INcwadi yesiFungo sitatimende esifungelweko. Lokhu kutjho bonyana umuntu owenza isitatimende lesi ufungile bonyana ukhuluma iqiniso begodu uyazi bonyana uzakutjhutjhiswa nangabe akutjho esitatimendeni kumamala. Kukuphula umthetho eKhotho yomThetho ukwenza isitatimende esimamanga.
<fn>GOV-ZA.2008PolPardon_AppForm[AllegedPolitically]IsiNdebele_AnnexA.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ngitsenge loke ilwazi elitjhiwo ngaphezulu ngalendlela elandelako isib.
Ngithunyelwe yihlanganwami yezepolotiki/ikoro/umkhandlu/ihlangano elwela itjhaphuluko kobana nginikele ngesitatimendesi bengenze isibophelelwesi ngokujamela ihlanganwami.
Uyazi bewuyazwisisa okumumetwe sitatimende?
Ngabe kukhona ongavumelani nakho nawenza isifungwesi?
Ngabe ubona isifungo esihlongoziweko sibophelela unembezakho?
A. Ngiyavuma kobana yoke lemibuzo engibuzwe yona nokobana iimpendulo zami ezivezwe ngehla zitlolwe phambi kwami ngikhona.
B. Ngiyavuma kobana umfungi wamukele kobana uyazi bewuzwisisa okumumethethwe sifungwesi esivunywe phambikwami nomtlikitlo womfungi utlikitlwe phambi kwami.
Ngabe ngokweqiniso uvumelana nokumumethwe sifungwesi?
A. Ngiyavuma kobana yoke lemibuzo engibuzwe yona nokobana iimpendulo zami ezivezwe ngehla zitlolwe phambi kwami ngikhona.
B. Ngiyavuma kobana umfungi wamukele kobana uyazi bewuzwisisa okumumethethwe sifungwesi esivunywe phambikwami nomtlikitlo womfungi utlikitlwe phambi kwami.
<fn>GOV-ZA. Aboutus.2010-03-25.nr.txt</fn>
Umnqopho wewebhsayithi yemiSebenzi yomBuso weSewula Afrika kunikela ngomthombo munye welwazi ngemisebenzi enikelwa mbuso weSewula Afrika.
Umnqopho kukwehlisa ukungalingani okukhona phakathi kwalabo abanikelwe amandla nalabo abangakanikelwa, umnotho wokuthoma newesibili.
Iwebhsayithi kungenelela okuqakathekileko okuhlose ukuqinisekisa bonyana izakhamuzi zizakukghona ukuthintana nombuso.
Iwebhsayithi inelwazi ngemisebenzi yombuso enikelwa ezingeni lombuso wesitjhaba.
Imisebenzi eyenzelwa amaphandle: ilwazi eliqaliswe ezakhamizini zeenarha zangaphandle ezifuna imisebenzi efaneleko embusweni weSewula Afrika.
Elinye nelinye lamahlangothi la libunjwa ngendlela ekhambisana nokulandelana kwezehlakalo zepilo . Izehlakalo zepilo godu zihlukaniswa ngokuya kweengaba zepilo.
Ilwazi ngomunye nomunye umsebenzi lihlelwa ngokuya kweendawo ezilikhomba eziqakathekileko, oku, yihlathululo: amagadango okufanele alandelwe; imithetho esetjenziswako; amazinga wokusebenza nesikhathi; iindleko; amaforomo azaliswako nemininingwana yokuthintana.
Ilwazi lokusebenzela litlolwe ngesiNgisi, kuthi ngemva kwalokho litjhugululelwe kwamanye amalimi. Ilwazi lokusebenzela ngamanye amalimi libekwa kuwebhsayithi ngemva kokutjhugululwa.
Sebenzisa ikhasi lokuthintana nathi ukuveza imibono namkha ukubuza ngewebhsayithi yemiSebenzi yomBuso.
Ikhasi lekhaya linikela ngerhemo lemisebenzi efikelelwa khulu. Okufakiweko kunikela ngokufikelela emisebenzini okungemikhulu emihlanu evakatjhelwa basebenzisi. Irhemo litjhugululwa ngokuya kweembalobalo zamakhasi avakatjhelweko.
Ibhokisi lokuzuma likhona kiwo woke amakhasi wewebhsayithi. Lokha nawufaka i-ayithemu yokuzuma, iwebhsayithi ezeleko izakuzunywa bona kutholakale amagama lawo. Godu ungenza ukuzuma okungcono khulu ngokukhetha ithintwano lokuZuma okuNgcono Khulu. Ukuzuma lokhu kuzuma ilwazi kwamanye amawebhsayithi wombuso.
Iwebhsayithi ilethwa ebujameni banjesi njalo njalo. Umthethomgomo wethu kunikela ngelwazi lokha nalithoma ukutholakala. Kodwana, abathuthukisi bewebhsayithi yemiSebenzi yomBuso angeze baqinisekisa bona ilwazi elivezwa emawebhsayithini esithintana nawo ngelanjesi. Qala iimFuno noBujamo, indima 4.3.
Indlela yokuvezwa kwelwazi kuwebhsayithi yi-HTML. Kodwana, imihlobo ye-PDF yemitlolo inikelwa ukugcina ubunjalo bokuthoma bomtlolo.
Kwesinye isikahthi kuthatha isikhathi ukuvula imitlolo ye-PDF. Kilokhu, siphakamisa bona uyikhuphele ekhompyutheni yakho bewuyivule ukusuka lapho.
Ngemawusi yakho, gandelela ngesidleni umtlolo ofuna ukukhupha.
Sibawa usithinte nayikuthi uhlangabezana nemiraro kilewebhsayithi.
<fn>GOV-ZA. Accesstoinformation.2010-03-25.nr.txt</fn>
Umnqopho wokuPhuhlisa ukuFikelela iLwazi kuqinisekisa bona abantu basebenzisa ilungelo labo lomthethosisekelo lokufikelela elinye nelinye ilwazi eliphethwe ngurhulumende, kanye nelwazi eliphethwe ngomunye nomunye umuntu, elifuneka ekusebenziseni namkha ekuvikeleni elinye nelinye ilungelo. Ibanga lokusetjenziswa kwelungelo lokufikelela ilwazi kuphuhlisa isiko lokwenzelwa kwezinto emkhanyweni kanye nokuziphendulela eenhlanganweni zomphakathi nezangeqadi, kanye nokuphuhlisa umphakathi lapho abantu beSewula Afrika banokufikelela ilwazi okusebenzako ukubakghonakalisa ukusebenzisa ngokuzeleko nokuvikela amalungelo woke wabo.
Ungafumana ukufikelela liphi ilwazi eliphethwe mNyango wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo namkha ngenye nenye ihlangano yomphakathi?
Ungafumana ukufikelela yoke imitlolo namarekhodi aphethwe mNyango, iimphathiswa zawo namkha ihlangano yomphakathi. Akukanandaba bona ilwazi lithome ukubakhona nini.
Amarekhodi wabantu aphethwe mNyango namkha ihlangano yomphakathi.
Ilwazi lowesithathu othintekako namkha amarekhodi: onemvumo kuphela ebuya kowesithathu othintekako, khulukhulu nayikuthi imitlolo iphethe ilwazi eliyifihlo namkha okungelangeqadi.
Ilwazi ukufikelelwa kilo okuqintelwe mThetho wokuPhuhliswa kokuFikelelwa kweLwazi.
lokha irekhodi nalibawiwa bona lisetjenziselwe ubulelesi namkha eenkambisweni zemibango ekhotho lokha ikambiso yobulelesi namkha yombango sele ithonyiwe, lapho ilwazi lingeze lasetjenziswa yikhotho yomthetho, khulukhulu nayikuthi ikhotho icabanga bona kuzakuba nomphumela omumbi ekambisweni yobulungiswa.
Amarekhodi akhambelana nomsebenzi wezomthetho wekhotho.
Ilwazi elifunyenwe yikundla ekhethekileko ehlonywe ngokuya komthetho.
Ilwazi eliphethwe siphathiswa sezomthetho sekundla enjalo namkha ikhotho.
Ilwazi eliphethwe mumuntu olilunga lepalamende namkha lesibethamthetho sephrovinsi.
Kodwana, umThetho wokuPhuhliswa kokuFikelelwa kweLwazi ungaphezu kwananyana ngimuphi umthetho ongakukhandela ekufikeleleni ilwazi.
Bawa iSekela lesiPhathiswa sokwAzisa lomnyango wombuso ofaneleko likurhelebhe ukufikelela ilwazi namkha imitlolo oyifunako.
Nayikuthi ilwazi olifunako alitholakali simahla, uzakubhadela imali yesibawo . Godu ungabhadela imali yokufikelela nokuzuma.
ISekela lesiPhathiswa sokwAzisa kufanele likuphendule kungakapheli amalanga ama-30 wokufumana isibawo.
Nayikuthi isiPhathiswa sokwAzisa sikwalela nemvumo yokufikelela ilwazi olibawileko, dlulisela phambili isiqunto kuNgqongqotjhe womNyango wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.
Nayikuthi nalapho awaneliswa mphumela, dlulisela phambili isiqunto ekhotho yezomthetho. ISekela lesiPhathiswa sokwAzisa lizakurhelebha ngekambiso.
Nayikuthi ilwazi olibawako alikaphathwa mnyango womBuso, kodwana yihlangano yomphakathi, iSekela lesiPhathiswa sokwAzisa lizakudlulisela isibawo sakho esiPhathisweni sokwAzisa sehlangano efaneleko kungakapheli amalanga ali-14.
Ihlangano yomphakathi efaneleko kufanele iphendule isibawo sakho esikhathini esizwakalako. Uzakwaziswa nakungenzeka lokhu.
Thintana neYunithi yokuFikelela iLwazi yomNyango wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo enomborweni ethi 012 315 1715 ukufumana bona ingabe iimali ezibhadelwako zitjhugulukile na.
Iimali ezibhadelwako emarekhodini wehlangano yomphakathi, njengombana zibekwe miThetjhwana yomThetho yanjesi.
<fn>GOV-ZA. Activitiesrelatingtogeneticallymodifiedorganisms.2010-03-25.nr.txt</fn>
UmNyango wezokuLima uphethe umThetho wokuPhilako okuTjhugululwe ngokwamaJini ka-1977.
ukukhutjhwa mazombe kweembawo kufanele kwandulelwe kuphethwa kwemisebenzi ngaphakathi kwebhoduluko leSewula Afrika eenkhathini ezintathu zokutjala iimbawo zokuragela phambili nomsebenzi kuzakwamukelwa kuphela nayikuthi umsebenzi lowo bewuganyaziwe ngaphambilini.
Letha isibawo sekhophi esinenomboro ebekiweko yamakhophi emTlolisini wama-GMO.
Letha ikhophi engezelelweko yesibawo, enelwazi elingasi yifihlo lebhizinisi emTlosini wama-GMO.
Bhadela imali ebekiweko.
Letha umbiko wemisebenzi edlulileko eyenziweko.
Letha ubufakazi bezaziso zomphakathi.
UmTlolisi uqunta ngokukhambisana kwesibawo neenjamiso komThetho wokuPhilako okuTjhugululwe ngokwamaJini.
IKomiti yokuYelelisa ilinganisa idatha ethileko nesibawo beyenze isiphakamiso sezokuphepha somsebenzi ohlongozwa mKhandlu wesiGungu.
UmTlolisi ufumana umbono womphakathi esikhathini esivunyelweko.
UmKhandlu wesiGungu uthatha isiqunto ngesibawo, ngokutjheja isibawo, isiphakamiso seKomiti yokuYelelisa, okulethwa mphakathi kanye nemiphumela engenzeka eenkorweni ezifana nezokulima, zamaphilo, ibhoduluko, zabasebenzi, zokurhwebelwana nesayensi nokuthuthukiswa kwetheknoloji.
Nayikuthi isiqunto somKhandlu wesiGungu sihle, umTlolisi ugunyazwa ukukhupha imvumo.
UmTlolisi ukhupha imvumo efaneleko.
Zoke iimvumo ziphekelelwa bujamo bokulawulwa kwento eyingozi.
Abahloli ababuya emNyangweni wezokuLima belusa ukufezakaliswa kobujamo bemvumo.
<fn>GOV-ZA. Administrationandliquidation.2010-03-25.nr.txt</fn>
Nangabe ihlangano yebumbano, ikhampani, namkha ikhampani yehlanganyela ayisakwazi ukubhadala iinkolodo namkha ifezakalise iimbopho zayo , umNqophisi-Mazombe wezeRhwebo namaBubulo kungenzeka ayilawule namkha ayivale leyo bhizimisi.
Ihlangano yebumbano namkha ihlangano yesikhatjhana, namkha elinye nelinye ilunga lehlangano namkha nanyana ngubani onekareko angenza isibawo ekhotho kobana ihlangano yebumbano namkha ihlangano yesikhatjhana ilawulwe ngumNqophisi-Mazombe namkha ivalwe. Ikhotho ezokulalela isibawo leso makube liphiko lekhotho ekulu namkha iKhotho kaMarhastrada enamandla wokulawula ubulungiswa endaweni lapho ihlangano yebumbano leyo isebenzela khona. Ikhotho ingathatha leso siqunto nakube kuyindlela elungileko.
Nangabe ikhotho ibeka umNqophisi-Mazombe bonyana alawule ihlangano yebumbano leyo namkha ihlangano yesikhatjhana leyo, uzakuba negunya lokuphatha iindaba zehlangano yebumbano namkha ihlangano yesikhatjhana ngokuya ngemibandela yemiThetho yemaKhampani, 1973.
Zoke iindaba ebekumele zikhulunywe ngaphambi kokwesulwa, kufaka hlangana indlela ipahla kunye neenkwelede zehlangano yebumbano namkha ihlangano yesikhatjhana zizakusetjenzwa ngayo.
Nangabe ikhotho ithatha isiqunto sokuvala ihlangano yebumbano namkha ihlangano yebumbano yesikhatjhana, izakuqunta bonyana ipahla yahlangano leyo izakuhlukaniswa ngokulinganako nangokuthembeka. Ikhotho izakuyelela zoke iimphakamiso ezizakwenziwa mNqophisi-Mazombe manqophana nokwabiwa kwepahla.
Nangabe umNqophisi-Mazombe namkha ihlangano yebumbano namkha ihlangano yesikhatjhana, elinye nelinye ilunga lehlangano namkha omunye nomunye umuntu onekareko wenza isibawo sokobanyana ihlangano leyo ilawulwe mNqophisi-Mazombe namkha ivalwe, uNqgongqotjhe uzakunikela ikambiso okumele ihlangano leyo ilawulwe ngayo ngumNqophisi-Mazombe namkha ivalwe. UNgqongqotjhe uzakunikela umNqophisi-Mazombe amandla kunye nomsebenzi, isiPhathiswa sokuTlolisa, ihlangano, amalunga kunye neenhlanganao ezinekareko kilesi simo.
Ikhampani etlolisiweko, ihlangano yebumbano namkha I-CC kumele itlole incwadi yokwesulwa.
Boke abanqophisi kunye namalunga wekhampani namkha I-CC kumele batlikitle incwadi leyo nangabe bayisula ngokuthanda kwabo njengombana babanqophisi namkha amalunga.
Ukwesulwa kuthatha iinyanga ezisithandathu.
Umsebenzi lo ungowasimahla.
Akakho amaforomo okumele azaliswe.
<fn>GOV-ZA. AdmissiontoapublicorindependentschoolgradeRto12.2010-03-25.nr.txt</fn>
IGreyidi R mnyaka wokuleya ezingeni lomleyo lwehlelo lokufundo edzimelele kumiphumela eenkolweni zephrayimari, zomphakathi. LeGreyidi ihlelelwe abentwana abaneminyaka emine nesiquntu ukuya eminyakeni emihlanu nesiquntu. Ababelethi kanye nabatjheji babentwana bafanele bona batlolise abentwana esikolweni ngaphambi kwelanga lokuvalwa, okusikhathi esiphakathi kwaka-Arhostosi no-Okthoba emnyakeni owandulela lowo umntwana azakungena ngawo isikolo.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezeFundo.
Faka isibawo ngaphambi kwelanga elibekiweko lokuvalwa.
Tlolisa umntwana esikolweni oseduze naso.
Yiza nesitifikethi samabeletho kanye nekarada lokugonywa komntwana; nanyana ikarada lokuvumela umntwana bona aye kesinye isikolo kanye neripoti yokugcina yesikolo abekafunda kiso, ebantwaneni ebegade bafunda kezinye iinkolo.
imvumo yokufunda imvumo yesikhatjhana nanyana yasafuthi yokuhlala eSewula Afrika ebuya kumNyango weenDaba zeKhaya.
Ubufakazi bokobana wenze isibawo semvumo yokuhlala eSewula Afrika.
Kungathatha ukusuka elangeni linye ukuya eemvekeni ezisithandathu.
Iimali zesikolo azilingani, ziya ngesikolo ngasinye.
Amaforomo wokwenza iimbawo ayatholakala eenkolweni.
<fn>GOV-ZA. Admissiontooldagehome.2010-03-25.nr.txt</fn>
Umsebenzi lo wenzelwa abantu abadala abatlhoga itlhogomelo lama-iri ama-24 ekhaya labadala.
Ngubani ongenza isibawo?
Abantu abadala abatlhoga ukutjhejwa ngeenkhathi zoke ekhaya labadala.
Abantu abarhola umrholo wabadala.
Abantu beengubo abaneminyaka ema-60 nangaphezulu, kunye nabeembaji abaneminyaka ema-65 nangaphezulu.
Umsebenzi lo wenzelwa abantu abadala abatlhoga itlhogomelo lama-iri ama-24 ekhaya labadala.
Ngubani ongenza isibawo?
Abantu abadala abatlhoga ukutjhejwa ngeenkhathi zoke ekhaya labadala.
Abantu abarhola umrholo wabadala.
Abantu beengubo abaneminyaka ema-60 nangaphezulu, kunye nabeembaji abaneminyaka ema-65 nangaphezulu.
Zalisa iforomo lesibawo ekhaya labadala eliseduze nawe.
Kumele uveze umazisi wakho weSewula Afrika.
Uzakuhlolisiswa ukufumana bonyana ukulungele ukuthathwa kileli khaya nokobana ungakukthola ukuhlinzekelwa.
Nangabe isibawo sakho siphumelele uzakufanela bonyana utlikitle isivumelwano nekhaya labadala mhla uzokuthathwa.
Nangabe isibawo sakho asikamukelwa, ungabawa ukudluliselwa kuNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komPhakathi namkha iLunga lomKhandlu omKhulu i-MEC Kungakadluli amalanga ama-90 uthole ipendulo.
Iindleko zibekwa likhaya labadala.
<fn>GOV-ZA. Adoptingafosterchild.2010-03-25.nr.txt</fn>
Uku-adoptha kutjho ukwamukela ukuba mumondli ngokomthetho womntwana wabanye ababelethi beengazi, ngokuya kweenkambsio zomthetho. Umntwana okhuliswako mntwana osuswe ebabelethini bakhe wabekwa ngokomthetho etlhogomelweni lababelethi bokukhulisa namkha ekhaya lokukhulisa.
mumuntu otjhadileko athethene naye ambelethi womntwana; namkha ubaba wemvelo womntwana obelethelwe ngaphandle komtjhado.
kufanele babe nekghono lokuphila elilingeneko lokusekela nokufundisa umntwana kufanele babe "ngabaziphethe kuhle" begodu babe babantu abafanele nabalungele ukunikelwa isibopho sokukhulisa umntwana ebujameni bomntwana wesakhamuzi seSewula Afrika, ababawi godu kufanele babe zizakhamuzi zeSewula Afrika begodu ngalokho bahlale eRiphabhligini.
Nayikuthi ababawi abasizizakhamuzi zeSewula Afrika, kufanele bafaneleke ukuba nobakhamuzi namkha kufanele kube sele benze iimbawo zobakhamuzi.
Lokho okubizwa ngoku-adopthela ngemsitheleni, lapho ababelethi bomntwana bangakavunyelwa ukwazi labo abangahle babe babelethi aba-adopthako, namkha lapho umntwana asiwa khona ngemva koku-adopthwa, kulawula mthetjhwana wesigaba 18 begodu kungenzeka kuphela nayikuthi ikhotho yabantwana iyaneliswa bona lokhu kuzakuba sekarekweni ehle yomntwana.
Abantwana godu babekwa ngaphasi kwetlhogomelo lokukhulisa, ekhaya labantwana, esikolweni sebubulo namkha endaweni yokuphepha nguMarhastrada wekhotho yabantwana, nayikuthi bathethwe maKhotho wabaNtwana njengabantwana abafuna itlhogomelo nokuvikelwa. Kodwana umntwana namkha abantwana bangabuyiselwa ngaphasi kwetlhogomelo lombelethi, umnikeli wetlhogomelo namkha umondli lapho bazakuluswa sisebenzi sezehlalakuhle. Ebujameni lobu, umNyango wezokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle ubhadela ababelethi abamkhulisako isabelo setlhogomelo lokukhulisa.
Uku-adoptha okuhlongozwako kufanele kuqalelele iinkareko ezihle begodu kube sebujameni obuhle bomntwana.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.
Yenza isibawo soku-adoptha kumabhalana wekhotho yabantwana esiyingini lapho uhlala khona.
Nekhophi eqinisekisiweko yencwadi kamazisi yomunye nomunye umbawi kanye nesitifikhethi samambala samabeletho namkha iincwadi zokuzazisa zomunye nomunye umntwana ofuna ukum-adoptha.
Umbelethi okhulisako lapho umntwana asetlhogomelweni lokukhulisa begodu umbelethi okhulisako enze isibawo soku-adoptha. Imvumo yombelethi o-adopthako ayitlhogeki nayikuthi uyabhala namkha ubhalelwa kutjengisa ngomtlolo, bonyana unikela imvumo kungakapheli inyanga yokubawiwa bona enze njalo mrhelebhi wekhotho yabantwana.
umntwana wakhe ngokuya kweenjamiso zesigaba 16 ebunikazini bomntwana bombelethi okhulisako namkha umfundi ekhaya labantwana namkha esikolweni namkha esikolweni samabubulo, namkha obambe imvumo yakhe ngokungazwakaliko.
Ikambiso ivamise ukuba yide begodu iyame ekuraraneni kwendaba.
<fn>GOV-ZA. AmalgamatedBargainCouncil.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imikhandlu yokukhulumisana iqalana neemvumelwano zeenqhema ezihlangeneko, ukurarulula imibango yezabasebenzi, ukuhloma amahlelo ahlukeneko nemibono ngemithethomgomo nemithetho yabasebenzi.
Iinyuniyoni neenhlangano zabasebenzi zingenza iimbawo zokwenza imikhandlu yokukhulumisana.
Imikhandlu ehlangeneko ingenza iimbawo ku-Registrar of Labour Relations emNyangweni wezabaSebenzi ukutlolisa umkhandlu wokukhulumisana. Omunye nomunye umkhandlu wokukhulumisana ungaqunta ukuhlangana nomunye umkhandlu wokukhulumisana.
Nawufuna , yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Anonymousreporting.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lomsebenzi utholakala ama-awara ama-24 komunye nomunye umuntu ofuna ukubika ubulelesi ngomtato ngokunikela ngelwazi elingarhelebha amapholisa ukukhandela namkha ukuphenya ngobulelesi lobo. Odosa umtato angafihla igama lakhe.
Khumbula bona inomboro ethi-08600 10111 ngeyokubika ubulelesi.
Inomboro yokubika ngokurhaba ubulelesi nginasi-10111.
Dosela i-08600 10111 nawufuna iPhiko lokuPheliswa kobuLelesi ama-awara amatjhumi nane namalanga alikhomba ngeveke.
Umngeneleli welwazi lokupheliswa kobulelesi uzakuphendula umtato wakho abe atlole phasi ilwazi elikhona. Ungakhetha ukuhlala ungaziwa.
Umngeneleli uzakunikela inomboro yefihlo ozayisebenzisa njengereferensi.
Imitato izakubhadeliswa ngamazinga wokudosa umtato wendawo kanye nangamazinga wokudosa wabomaliledinini amukelekako nawudosa ngomaliledinini.
<fn>GOV-ZA. AppPermImportFishRecreational.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ukuthiya iimfesi ngomnqopho wokuzithabisa sisenzo esikhambelana neemfesi esifana nokuletha ngenarheni iimfesi ngeminqopho yokuzithabisa. Ukuletha ngenarheni iimfesi eziphila ngemanzini ngomnqopho wokuzithabisa, kufanele wenze isibawo semvumo yokuletha ngenarheni sokuzithabisa enikelwa nguNgqongqotjhe weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha namkha ngabasemagunyeni abavunyelweko. Iimfesi ezilethwa ngenarheni kufuze zingathengiswa kodwana kube zizokudliwa namkha zisetjenziswe nguwe. Akunamuntu ozakuletha ngenarheni iimfesi zelwandle ngaphandle kwemvumo yokuletha ngenarheni ngomnqopho wokuzithabisa. Yenza isibawo semvumo yokuletha ngenarheni ngemnqopho wokuzithabisa lokha ekhona nayiphelako. Ukubhalelwa kukhambisana nobujamo bemvumo kungaba nomphumela wokujanyiswa namkha wokusulwa kwayo.
TJHEJA: Imvumo yokuletha ngenarheni ngomnqopho wokuzithabisa ayifaki iimfesi ezilawulwa mNyango wezokuLima . Iimbawo zemvumo yokuletha ngenarheni iimfesi eziphilako ezitholakala elwandle namkha iimfesi ze-tropical kufanele zenziwe begodu zinikelwe mNyango wezokuLima.
IimVumo zokuLetha ngeNarheni ezikhutjhelwa ukuletha ngenarheni iimfesi ozazisebenzisa namkha uzidle wena zizakusebenza isikhathi sekhambo lokuya nokubuya enarheni leyo.
Akunamfesi zelwandle eziphilako ezizakulethwa ngenarheni.
amalanga wokusuka nokubuya eSewula Afrika igama lenarha evakatjhelwako yitjho umkhawulo weSewula Afrika enizakungena kiwo nanibuyela eSewula Afrika ubufakazi be-adresi yomakho, inomboro yokuthintana neenomboro zefeksi eSewula Afrika yitjho bona iimfesi zizakulethwa njani ngenarheni ikhophi eqinisekisiweko yencwadi yokuzazisa yomunye nomunye umbawi.
ubufakazi bokubhadela akunamafeksi, amakhophi nama-imeyili azakwamukelwa amaforomo angalethwa ngesandla, ngeposo namkha ngefeksi.
Yenza isibawo ubuncani bakhona iimveke ezimbili ngaphambi kokukhamba ukuvumela ukusetjenzwa kwesibawo.
Akunamvumo ezokufuneka nawufuna ukuletha ukudla kokuthiya. Kodwana, sibawa uqinisekise bona uphethe imvumo yokudla kokuthiya ngomnqopho wokuzithabisa namkha islibhu sekhetjhe ekudleni kokuthiya okuthengiweko.
Ikambiso yesibawo ingathatha amalanga wokusebenza alikhomba kuye ngokwenziwa kuhle kwesibawo.
Imali yesibawo eyi-R120 ifaka koke.
Iimali ezibhadelwako zibuyekezwa njalo ngonyaka namkha ziquntwa nguNgqongqotjhe weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha namkha mgunyazi ovunyelweko kanye noNgqongqotjhe wezeeMali.
<fn>GOV-ZA. AppPermitExportFishCommercial.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ukuthiya iimfesi ngomnqopho wokwenza imali sisenzo esikhambelana nokuthiya iimfesi esifana nokuthumela ngaphandle iimfesi ngeminqopho yokurhwebelana. Ukuthumela ngaphandle okuphila ngemanzini eenarheni zangaphandle namkha ngaphandle kwemikhawulo yeRiphabhligi yeSewula Afrika, kufuze wenze isibawo semvumo yokuthumela ngaphandle enikelwa nguNgqongqotjhe weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha namkha ngabasemagunyeni abavunyelweko. Akunamuntu ovunyelwe ukuthumela ngaphandle iimfesi ngaphandle kwemvumo. Lokha imvumo yokuthumela ngaphandle ekhona nayiphela ngemva kwenyanga ezintathu, kufuze wenze isibawo semvumo etjha. Ukubhalelwa kukhambisana nobujamo bemvumo kungaba nomphumela wokujanyiswa namkha wokusulwa kwayo.
TJHEJA: Imvumo yokuthumela ngaphandle iimfesi ayifaki iimfesi ezilawulwa mNyango wezokuLima. Iimbawo zemvumo yokuthumela ngaphandle zeemfesi ezingatholakali elwandle namkha iimfesi ze-tropical kufuze zenziwe emNyangweni wezokuLima.
ImVumo yokuThumela ngaPhandle ekhutjhelwa imihlobo ye-abalone kufuze iphekelelwe sitifikethi se-CITES komunye nomunye umthwalo.
Yenza isibawo semvumo yokuthumela ngaphandle.
Funda iforomo lesibawo kuhle begodu wenze isiqiniseko sokobana wanelisa iimfuno zesibawo kanye nobujamo.
ubufakazi bokunikela kanye nama-adresi womakho wabanikeli beemfesi zelwandle ezizakuthunyelwa ngaphandle amagama ajayelekileko newamambala wemihlobo ezakuthunyelwa ngaphandle ubungako bemihlobo ezakuthunyelwa ngaphandle.
Yazisa igatja eliseduze le-South African Bureau of Standards ngokuthunyelwa ngaphandle nayikuthi umthwalo ofuna ukuwuthumela ngaphandle awusi mutjha begodu awukafaneli ukudliwa babantu. Nayikuthi ifesi yitjha begodu ilungele ukudliwa yazisa indawo yokulayitjhela nokukhweza.
Iimbawo zamambala kufuze ziposwe, ukubhalelwa kukwenza njalo kuzakwenza bona imvumo ungayitholi.
Ikambiso yesibawo ingathatha amalanga alikhomba wokusebenza namkha ukudlula lapho kuye ngokwenziwa kuhle kwesibawo.
Imali yesibawo eyi-R225 iyafuneka. Iimali ezibhadelwako zibuyekezwa njalo ngonyaka namkha ziquntwa nguNgqongqotjhe weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha namkha abasemagunyeni abavunyelweko ngokubambisana noNgqongqotjhe wezeeMali.
<fn>GOV-ZA. Appcitnat.2010-03-25.nr.txt</fn>
Omunye nomunye onemvumo yokuhlala yakanomphela yeSewula Afrika uyafaneleka kukwenza isibawo sobakhamuzi beSewula Afrika ngokunikelwa kwephandle ubakhamuzi ngemva kweminyaka emihlanu yokuba mhlali kanomphela.
Omunye nomunye umuntu otjhada isakhamuzi seSewula Afrika ufaneleka kunikelwa ubakhamuzi njengephandle iminyaka emibili ngemva kokunikelwa imvumo yokuhlala yakanomphela ngesikhathi atjhada.
Umntwana ongaphasi kweminyaka ema-21 onemvumo yobakhamuzi yakanomphela ufaneleka kunikelwa ubakhamuzi bephandle msinyana ngemva kokunikelwa imvumo.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango weeNdaba zeKhaya.
Zalisa amaforomo BI-63 no BI-757 kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya. Yenza isibawo ebuzendeni namkha imitjhini yeSewula Afrika nawungaphetjheya.
Veza imvumo yokuhlala yakanomphela esebenzako namkha ukubekelwa ngaphandle.
Letha isitifikhethi sokuvunyelwa samapholisa.
Letha iforomo lesibawo elizalisiweko BI-9 negadangiso elizeleko lemino kanye neenthombe ezimbili zakamazisi nayikuthi uneminyaka engaphezulu kweli-15. Lokhu kukwenzela ukufumana incwadi kamazisi ngemva kokuvunywa kokunikelwa ubakhamuzi kwephandle.
Umbelethi othintekako angenza isibawo enzela umntwana osese mncani kwesinye nesinye isikhathi, kodwana nayikuthi umntwana uhlala eSewula Afrika unomphela begodu nangokomthetho.
Nayikuthi iimbawo zakho zivunyiwe, uzakubawiwa bona utlikitle iNcwadi yokuThembeka begodu uzakunikelwa isitifikhethi sokunikelwa kwephandle ubakhamuzi esinenomboro R.
Incwadi yokuzazisa izakukhutjhwa beyithunyelelwe umbawi.
Ababawi iimbawo zabo ezaliweko bazakwaziswa ngokufaneleko.
Kungathatha iinyanga ezimbili ukuya kwezine ukusebenzana nesibawo sakho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Appealingagainsttherefusalofregistration.2010-03-25.nr.txt</fn>
Thintana nomKhandlu kungakapheli amalanga ama-30 ukuthoma ngelanga lokufumana ukwalelwa begodu uzakuyeleliswa bona wenzeni.
Godu ungaletha incwadi yokudlulisa isiqunto emKhandlwini kungakapheli amalanga ama-30.
Incwadi kufanele iphekelelwe yimali ebhadelwako ebekiweko ezakuquntwa mKhandlu.
UmKhandlu ubuncani bakhona kungakapheli amalanga ama-60 ngemva kokufumana isibawo sokudluliswa kwesiqunto, uzakuqunta bewukunikele amabanga wesiqunto sawo.
Nayikuthi ukudluliswa kwesiqunto kuphikisana nokwalelwa yikomiti yokuvuselelwa komuntu otlolisiweko, ukuzitlolisa kwakho kungenzeka kungasulwa bekuthathwe isiqunto ngokudluliswa.
Ukubhanka ngokwe-elektroniki nokudibhozida bunqopha: Sibawa usebenzise ama-initjhiyali nesibongo ukufanisa ukubhadela kwakho estatimendeni sakho sebhanka bewufeksele ubufakazi bokubhadela kanye nekhasi lokuthoma leforomo lesibawo sakho enomborweni ethi 841 1057.
<fn>GOV-ZA. ApplicationforRegistrationofGroup1Fertilizer.2010-03-25.nr.txt</fn>
Iinonisi zesiQhema 1 ngilezo ezinenayithrojini, ifosforasi namkha iphotheziyamu njengesinongo esikhulu, godu zaziwa ngeenonisi ze-anoganiki.
isibumbeko sesinonisi esithintentako akukafaneli sihluke esibumbekweni esitlolisiweko imininingwana nehlelo lamagama aselebuleni namkha esimumathini, angeze atjhugululwa ngaphandle kwemvumo yangaphambi kwesikhathi ebuya emTlolisini ubujamo obubekwe phasi ngesikhathi sokutloliswa kukhanjiswana nabo ukutloliswa angeze kwadluliswa ubukhulu besikhwama namkha besimumathi angeze batjhugululwa ngaphandle kwemvumo yangaphambilini ebuya emTlolisini.
Isibawo sokutloliswa kokudla kwefuyo neenonisi sibunjwa, yincwadi ephekelela isibawo ebuya emnikazini wokutloliswa namkha umjameli okhonjiweko.
igama lomkhiqizo inomboro yokutloliswa nayikuthi umkhiqizo sele utlolisiwe ibanga lokulethwa iincwadi zemvumo ezibuya emnikazini wokutloliswa ziyafuneka imali elungileko yesibawo amatjhege athunyelwa ngokwehlukana nesibawo kufanele aphekelelwe yincwadi ehlathululako ikhasi lendlela yokwenziwa kwesinonisi.
Letha iforomo lesibawo eembaweni ezitjha nematjhugulukweni ekutlolisweni okukhona, kufaka ukutjhugululwa kwendlela yokwenziwa. Letha amaforomo wesibawo ngeduplikheyithi u zalise amaforomo ngokuzeleko, ngaphandle kokukhuluma ngeembawo ezidlulileko, iinomboro zamakhasi namkha imikhiqizo.
Umuntu okhonjwe ngokomthetho, okwenyulwa bona kube mumuntu umTlolisi azakuthintana nekampani ngaye, kufanele atlikitle amaforomo weembawo.
Igama nenomboro yokutloliswa komkhiqizo kufanele isetjenziswe njengombana kubekwe esitifikhethini sokutloliswa. Elinye itjhuguluko egameni, nanyana lilincani kangangani, lizakuthathwa njengetjhuguluko.
Letha amaforomo weembawo e-ofisini lezokuphatha. Ukusa amaforomo ebaYelelisini besiThekniki kuzakuriyadisa ikambiso.
letha ngeduplikheyithi letha ngesiNgisi nesiBhuru. Akutlhogeki bona amalebula agadangiswe ngamalimi womabili kufanele afundeke; abe ngendlela elungileko ungafaki iinomboro zokuyelelisa yoke imininingwana elebuleni kufanele ikhambisane naleyo eseforomini lesibawo.
Thumela isibawo kanye nemali emTlolisini.
Ukutloliswa kwesinonisi kungathatha iinyanga ezintathu ukufika kwezine.
<fn>GOV-ZA. Applicationforabusinesspermit.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo yebhizinisi yimvumo enikelwa iphandle elihlose ukuhloma namkha ukusisa ebhizinisini eSewula Afrika. Yenza isibawo ebuzendeni beSewula Afrika, imitjhini namkha e-ofisini leeNdaba zeKhaya eliseduze lapho ibhizinisi izakuhlonywa khona.
nobuncani bakhona nekhetjhe eziingidi ezimbili namkha ubuncani bakhona nekhetjhe eziingidi ezimbili neyokusikimisa ubuncani bakho eziinkulungwana ezimakhulu amahlanu . Imali engehla kufanele iphume ngaphetjheya begodu itholakale bona isiswe njengehlangothi lepahla yebhizinisi neqhinga lebhizinisi eliveza ukukghonakala kwebhizinisi, kokubili esikhathini esifitjhani neside nobufakazi besiqinisekiso sokobana ubucani bakhona zizakhamuzi ezihlanu namkha izakhamuzi zakanomphela zizakuqatjhelwa unomphela nesiqinisekiso sokuzitlolisa ne-South African Revenue Service nesitifikhethi sokuvunyelwa samapholisa esibuya kizo zoke iinarha lapho wena namkha othethene naye nikhe nahlala khona ukuthoma niseseneminyaka eli-18, kanye nabo boke abantwana abathembele kuwe abaneminyaka eli-18 namkha ngaphezulu abaniphekeleleko nesitifikhethi sokuhlatjelwa umgomani osarulana nawukhamba namkha uhlose ukukhamba phakathi kwendawo enomgomani osarulana nedibhozidi yeminqopho yokubuyiselwa emva elingana nethikithi lesiphaphamtjhini lokubuyela enarheni obuya kiyo namkha ubakhamuzi bakanomphela: Kuphela nayikuthi idibhozidi enjalo izakubuyiselwa kodibhozidako ngemva kokusuka kokugcina kombawi namkha ngemva kobana imvumo inikelwe umbawi. Ukudlula lapho, ukubhadelwa kwedibhozidi kungenziwa ngetjhege eliqinisekiswe yibhanka namkha ikarada lokuthenga ngesikolodo eendaweni lapho kuneenkghonakalisi ezinjalo nemibiko yezokwelatjhwa kanye neyeradiyoloji mayelana nomunye nomunye umbawi. Abantwana abangaphasi kweminyaka eli-12 nabomma abasidisi angeze babawiwa bona babe nemibiko yeradiyoloji.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforachildpassport.2010-03-25.nr.txt</fn>
Iphaspoti yomntwana mtlolo otlhogeka lokha umntwana nakavakatjhela kwenye inarha. Iphaspoti yomntwana inikelwa abantwana beSewula Afrika abangaphasi kweminyaka eli-16. Isebenza nawuvakatjhela kizo zoke iinarha ngaphandle kwalokha kubekwe ngenye indlela. Isebenza isikhathi seminyaka emihlanu ukuthoma ngelanga eyakhutjhwa ngalo.
Letha iinthombe zamuva nje zephaspoti.
Imvumo yabo bobabili ababelethi nabondli iyafuneka ngaphambi kobana umntwana anikelwe iphaspoti.
Veza isitifikhethi sokuhlongakala nayikuthi munye wababelethi uhlongakele.
Lapho imvumo inikelwa mumondli, ubujamo bomondli kufanele buvezwe.
Ngaphasi kobujamo obukhethekileko, lokha nakukghonekako bona umbelethi anikele imvumo eforomini lesibawo, imvumo etloliweko eyincwadi kufanele itholakale embelethini ongekho.
Nayikuthi umbelethi uyala ukunikela imvumo, ikhotho enamandla kufanele iqunte indaba. Ikhophi yomlayo ofaneleko wekhotho kufanele iphekelele iforomo lesibawo sephaspoti.
Nayikuthi ababelethi bahlukanisile, imvumo yabo bobabili ababelethi iyafuneka ngaphandle kwalokha ikhotho nayibeka ngenye indlela.
Lomsebenzi uthatha iimveke ezisithandathu ukuya kwezibunane.
<fn>GOV-ZA. Applicationforacrewpermit.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo yabasebenzi beenkepeni inikelwa iphandle elililunga lesiqhema sesikepe. Imvumo yabasebenzi beenkepeni ikhutjhwa isikhathi esifika eenyangeni ezintathu. Iimbawo zingenziwa endaweni yokungena yedoyelo eSewula Afrika.
Letha iphaspoti esebenzako.
Veza incwadi yesibawo ebuya emnikazini weskepe, kufaka isibopho sokuziphendulela ekukhambisaneni komuntu loyo nomThetho wokuPhalalela ka-2002.
Letha ubufakazi obaneleko beemali bokobana umnikazi weskepe uzakubhadela iindleko zokuphila zangamalanga nezokwelatjhwa.
Bhadela idibhozidi, nakubonakala kuqakathekile mNyango weeNdaba zeKhaya, ukuqinisekisa ukukhambisana nemibandela nobujamo bemvumo yabasebenzi beenkepeni. Idibhozidi izakubuyiswa ngemva kokukhamba kwakho kokugcina namkha ngemva kobana ikhutjhiwe. Ukubhadelwa kwedibhozidi kuzakwenziwa ngetjhege eqinisekiswe yibhanka namkha ngekarada lokuthenga ngesikolodo eendaweni lapho isikghonakalisi esinjalo sikhona.
Letha ubufakazi bokubhadelwa kwehlawulo esaleleko efunyenwe mthuthi.
Iimbawo zingathatha ubunengi bamalanga ama-30.
<fn>GOV-ZA. Applicationforageneralquotaworkpermit.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo ejayelekileko yamanani inikelwa iphandle nayikuthi liwela ngaphasi kwehlangothi eliquntwe mNyango weeNdaba zeKhaya. Ihlangothi liquntwa unyaka nonyaka ngesaziso eGazedini boNgqongqotjhe bezokuRhwebelana namaBubulo newezabaSebenzi. Isibalo seemvumo ezinikelwa ihlangothi akukafaneli sidlule inani eliquntwe sisaziso.
awuzukuqatjhwa ngokuya kwemibandela nobujamo obungaphasi kwalobo obunikelwa izakhamuzi namkha abahlali irhemo lemisebenzi yakho umsebenzakho uwela ngaphasi kwehlangothi elifaneleko elibekwe nguNgqongqotjhe isikhundla sikhona begodu sizakuzaliswa nguwe unokufaneleka kwangokomthetho okufuneka ekwenzeni imisebenzana ebekwe erhemeni lemisebenzi.
Letha isibopho somqatjhi sokubhadela imali yebandulo emaphesente amabili.
Veza ubufakazi bokutloliswa nehlangano yabafundele umsebenzi namkha ibhodo, nabufunekako.
Kungathatha pheze amalanga ama-30 ukusebenzana nesibawo sakho.
<fn>GOV-ZA. Applicationforamarriagecertificate.2010-03-25.nr.txt</fn>
Isitifikhethi somtjhado sisebenza njengobufakazi bokobana utjhadile. Umtjhado kufanele wenziwe phambi kwabantu abatjhadako, abofakazi ababili abaphethe iincwadi zabo zokuzazisa nesiphathiswa semitjhado.
Qinisekisa ubujamo bakho bomtjhado ku-inthanethi.
Abantu abatjhadako kufanele babe neencwadi zokuzazisa begodu bazalise iforomo BI-31.
Umtjhado unganikelwa ubujamo bomthetho siphathiswa semitjhado esibuya esiqhemeni sekolo esithileko namkha ehlanganweni namkha mjameli womNyango weeNdaba zeKhaya.
Umtjhado kufanele wenziwe esondweni, emakhiweni osetjenziselwa iminqopho yesondo kuphela, e-ofisini lomphakathi namkha endlini yangeqadi. Nayikuthi umuntu okufanele atjhade ulimala namkha ugula khulu, umtjhado ungabanjelwa esibhedlela.
Abantu ababili abatjhadako, abofakazi ababili nesiphathiswa semitjhado kufanele batlikitle iRejista yemiTjhado msinyana ngemva kobana umtjhado unikelwe ubujamo bangokomthetho.
Abantu abasesebancani ngilabo abangaphasi kwemiyaka ema-21 ubudala nabangakhenge batjhade ngaphambilini. Ngokuya komthetho, labo abakhe batjhada ngaphambilini okwathi muva umtjhado wabo wapheliswa ngebanga lokuhlongakala namkha lesahlukaniso, abasathathwa njengabantu abancani.
Letha imvumo yabo bobabili ababelethi kanye namkha neyomondli wangokomthetho neforomo lesibawo elizalisiweko BI-32. Abantu abasesebancani bangabawa imvumo yakaKomitjhinara wezeHlalakuhle nayikuthi ababelethi/umbelethi abatholakali namkha abazi bona bangawuvumela njani umtjhado.
Umuntu osesemncani angenza isibawo semvumo eJajini leKhotho ePhakamileko endaweni ahlala kiyo nayikuthi ababelethi kanye namkha uKomitjhinara bayala ukuvumela umtjhado.
Abantu abahlukanisileko abafuna ukutjhada godu kufanele baveze umlayo wesahlukaniso. Letha incwadi yesifungo nayikuthi kunebanga elizwakalako lokobana kungani ungeze ukghone ukukhupha umlayo wesahlukaniso namkha isahlukaniso senzelwa enarheni yangaphandle begodu angeze ukghone ukusifumana. Incwadi yesifungo kufanele ibeke bona umbawi uhlukanise ngokomthetho, igama lekhotho nelanga lesahlukaniso.
Abantu abafelwako/abahlolokazi abafuna ukutjhada kufanele baveze isitifikhethi sokuhlongakala saloyo agade athethene naye. Letha incwadi yesifungo nayikuthi isitifikhethi sokuhlongakala asitholakali. Incwadi yesifungo kufanele iqinisekise igama lohlongakeleko kanye nelanga lokuhlongakala.
Isitifikhethi somtjhado esirhunyeziweko: Esikhutjhwa khonokho.
Isitifikhethi somtjhado esingakarhunyezwa: Iimbawo zingathatha iimveke ezisithandathu ukuya kwezibunane.
<fn>GOV-ZA. Applicationforamaxipassport.2010-03-25.nr.txt</fn>
Iphaspoti ye-maxi mtlolo onamakhasi ama-64 wabahlale bakhamba njalo. Iphaspoti ye-maxi iyafana nephaspoti yeemvakatjhi ngaphandle kobana yona inamakhasi abuyelelwe kabili ukunikela ngamakhasi amanengi we-visa.
inikelwa izakhamuzi zeSewula Afrika ezineminyaka eli-16 namkha ngaphezulu isetjenziselwa ukukhamba kizo zoke iinarha ngaphandle kwalokha nayiqisekisiwe ngenye indlela isebenza iminyaka eli-10 ukuthoma ngelanga eyakhutjhwa ngalo.
Phatha incwadi yokuzazisa yakho namkha isitifikhethi samabeletho nawenza isibawo.
Uzakuthathwa igadangiso lemino ukwenzela ukurekhoda eRejisteni yesiTjhaba.
Letha iinthombe ezimbili zephaspoti.
Nayikuthi awunamazisi kwanjesi begodu ugandelelwa sikhathi, ungenza isibawo sephaspoti nencwadi yokuzazisa ngasikhathi sinye.
Iimbawo zingathatha iimveke ezisithandathu.
<fn>GOV-ZA. Applicationforamedicaltreatmentworkpermit.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo yokwelatjhwa inikelwa iphandle elihlose ukuzokufumana ukwelatjhwa eSewula Afrika. Imvumo yokwelatjhwa isebenza isikhathi esiziinyanga ezisithandathu. Imbawo zingenziwa ebuzendeni beSewula Afrika namkha emitjhini.
Zalisa iforomo lesibawo BI-1738.
Veza iphaspoti esebenza amalanga angasi ngaphasi kwama-30 ngemva kokuphela kwevakatjho elihlosiweko.
Letha ubufakazi beemali ukubhadela iindingo zabantu abaphekelela umnikazi wesibawo semvumo yokwelatjhwa, nabukhona ngeentatimende, imitlolo yomrholo namkha amatjhege wabakhambi nayikuthi buyatholakala.
Letha incwadi yesiphathiswa sezokwelapha namkha yesikhungo sezokwelapha, isikhathi sokwelatjhwa netjengisa amabanga namkha ukutlhogeka kokwelatjhwa kanye nemininingwana yamaqhinga wokwelatjhwa eSewula Afrika.
Nikela ngemininingwana yomuntu namkha isikhungo esizakubhadela iindleko zokwelatjhwa neemali zesibhedlela, nayikhona. Letha ubufakazi beemali namkha irhelebho lezokwelapha nayikuthi ihlelo lakho lezokwelapha namkha umqatjhi angeze abhadele iindleko ezizokuvela.
isitifikhethi sokuhlatjelwa, nakutlhogekako.
Iimbawo zingathatha isikhathi esimalanga ama-30.
<fn>GOV-ZA. Applicationforanemergencypassport.2010-03-25.nr.txt</fn>
Iphaspoti yobujamo oburhabako inganikelwa lokha nawuya enarheni engumakhelwana ngokurhaba engafuni i-visa yokungena. Iphaspoti yobujamo oburhabako godu ingasetjenziselwa ukungena ngokurhaba eSewula Afrika. Isebenza iinyanga ezilithoba ukuthoma ngelanga eyakhutjhwa ngalo kodwana isebenza ekhambeni linye lokuya enarheni ethintekako nokubuya eSewula Afrika.
incwadi ehlathulula bona kungani iphaspoti yobujamo oburhabako ifuneka.
incwadi yokuzazisa namkha isitifikhethi samabeletho incwadi yesifungo nayikuthi iphaspoti yakho yeSewula Afrika yalahleka namkha yetjiwa iinthombe ezine zephaspoti.
Iimbawo zingathatha amalanga wokusebenza amahlanu ukufumana iphaspoti.
<fn>GOV-ZA. Applicationforanexceptionalskillsworkpermit.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo yamakghono angakajayeleki inikelwa iphandle elinamakghono namkha ukufaneleka okungakajayeleki. Godu inganikelwa amalunga womndeni waloyo muntu. Iimbawo zingenziwa ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika.
Zalisa iforomo lesibawo BI-1738.
Amaphaspoti kufanele asebenze amalanga angasi ngaphasi kwama-30 ngemva kokuphela kwelanga levakatjho elihlosiweko.
Letha i-CV ezeleko kanye nesifakazelo esibuya emqatjhini odlulileko.
Ubufakazi bekghono lokuphila lomhlobo weentatimende zebhanka, imitlolo yemirholo, nesibopho sabantu abakwamukelako eSewula Afrika, imifundalize, irhelebho lezokwelapha namkha ikhetjhe ekhona, kufaka amakarada wokuthenga ngesikolodo namkha amatjhege wabavakatjhi ukubhadela iindleko zokuphila ngesikhathi uhlala eSewula Afrika.
Isitifikhethi sokuhlatjelwa, nasifunekako.
Veza incwadi ebuya ephikweni lakarhulumende wangaphandle weSewula Afrika, namkha ebuya ehlanganweni yezefundo, zamasiko namkha yezamabhizinisi, eqinisekisa bona amakghono namkha ukufaneleka okungakajayeleki.
Veza obunye nobunye ubufakazi ukungezelela amakghono namkha ukufaneleka okungajayeleki, okufana nemitlolo eveziweko neemfakazelo.
Bawa ozakuba mqatjhi azalise isigaba 13 , , no seforomo BI-1738.
Kungathatha amalanga ama-30 ukusebenzana nesibawo sakho.
<fn>GOV-ZA. Applicationforanintracompanytransferworkpermit.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo yokudluliswa phakathi kwamakampani inikela iphandle elidluliswa yikampani yalo bona liyokusebenza ekampanini ewela ngaphasi kwayo eSewula Afrika. Ubude besikhathi semvumo yokudluliswa phakathi kwamakampani minyaka emibili. Iimbawo zingenziwa ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika.
Zalisa iforomo lesibawo BI-1738.
Veza incwadi ebuya ekampanini yeentjhabatjhaba eqinisekisa bona uzakudluliselwa egatjeni eliseSewula Afrika namkha eliwela ngaphasi kwekampani yeSewula Afrika.
Veza incwadi ebuya ekampanini yeSewula Afrika eqinisekisa ukudluliswa okubuya ekampanini eyongameleko namkha ewela ngaphasi kwenye ngaphetjheya, kanye nokutjho umsebenzi nesikhundla ozakuqatjhwa kiso.
Letha isiqinisekiso se-chartered accountant eyenzela umqatjhi esibeka isidingo sokukuqatjha begodu nesibeka imisebenzi ozayenza.
Bawa ozakuba mqatjhi wakho ukuzalisa isigaba 13 , , no se-BI-1738.
Letha isiqinisekiso se-chartered accountant esibeka bona uzakuqatjhwa ngokuya kobujamo nemibandela engaphasi kwaleyo esebenza ezakhamizini nebahlalini nokobana unokufaneleka okusemthethweni okufuneka emsebenzini.
Veza ubufakazi bokuzitlolisa nehlangano yabafundela umsebenzi namkha ibhodo nakufunekako.
Kungathatha ubunengi besikhathi samalanga ama-30 ukusebenzana nesibawo sakho.
<fn>GOV-ZA. Applicationforanofficialpassport.2010-03-25.nr.txt</fn>
Iphaspoti yangokomthetho mtlolo onikelwa iimphathiswa ezisebenzela iinkhungo zombuso lokha nazihlose ukukhambela ngaphetjheya ngomsebenzi wangokomthetho. Iphaspoti yangokomthetho isebenza iminyaka emihlanu.
Ukwenza isibawo, kufanele ube nencwadi yokuzazisa namkha isitifikhethi samabeletho.
Thatha igadangiso lemino elizakurekhodwa eRejisteni yesiTjhaba.
Letha iinthombe ezimbili zephaspoti.
Iimbawo zombili zephaspoti nencwadi yokuzazisa zingenziwa ngasikhathi sinye nawungakghoniko ukusebenza.
Letha incwadi ebuya kumqatjhi wakho enamabanga wokobana kungani utlhoga iphaspoti yangokomthetho.
Iimbawo zingathatha iveke yinye ukuya kwesithandathu.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforapermanentresidencepermitspouses.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lomsebenzi usebenza emaphandleni anetjhebiswano lokuthathana lakanomphela nezakhamuzi zeSewula Afrika namkha izakhamuzi zakanomphela.
Zalisa amaforomo wesibawo i-BI-947 ne-BI-29.
Itjhebiswano lakanomphela lesikhathi eside elihlangana kwabalingani bobulili obufanako nebobulili obungafaniko nalo liyamukeleka, kodwana esikhundleni sesitifikhethi somtjhado, abalingani abanjalo kufuneka balethe incwadi yesifungo yokuhlala bobabili nokusekelana kwabo ngeemali.
Nawufuna iiNdaba zeKhaya zinikele iphandle elithethene nesakhamuzi seSewula Afrika namkha isakhamuzi sakanomphela imvumo yokuhlala yakanomphela, kufanele waneliswe bona itjhebiswano elihle labathetheneko likhona.
Imvumo yokuhlala yakanomphela inikelwa ebujameni bokobana nayingaphela, kungakapheli iminyaka emibili ukuthoma ngelanga eyakhutjhwa ngalo, itjhebiswano alisekho ngaphandle kobujamo bokuhlongakala.
Mlingani womtjhado munye oliphandle ongenza isibawo sobujamo ngebanga lokobana litjhade nesakhamuzi seSewula Afrika namkha isakhamuzi sakanomphela.
Kufanele kube utjhade isakhamuzi seSewula Afrika namkha umhlali kanomphela ngokuya komthetho wabantu namkha wesintu isikhathi seminyaka emihlanu.
Iimbawo zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya namkha ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika nawenza isibawo ungaphetjheya.
Immigration Act, 2002 , as amended.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforapermitapplicantsover21.2010-03-25.nr.txt</fn>
Iphandle elimntwana wezakhamuzi zeSewula Afrika nelineminyaka engaphezu kwema-21 lingenza isibawo semvumo yokuhlala yakanomphela.
Lomsebenzi ngewabantwana ababelethi babo abafumene ubakhamuzi ngokusebenzisa ukunikelwa kobakhamuzi kwephandle. Abantwana ngamabeletho nangokobutjhaba ababantwana bezakhamuzi zeSewula Afrika bafaneleka bubakhamuzi beSewula Afrika begodu akutlhogeki bona benze iimbawo zobujamo bobakhamuzi bakanomphela.
Iimbawo zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya namkha ebuzendeni namkha imitjhini yeSewula Afrika nawenza isibawo ungaphetjheya.
Zalisa amaforomo wesibawo.
Ngokuya kobujamo beemali, ababelethi bakho bangabawiwa bona banikele isibopho serhelebho leemali.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforapermitchildofcitizen.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ihlangotheli lisebenza ephandleni elingaphasi kweminyaka ema-21 nelimntwana wesakhamuzi seSewula Afrika namkha umhlali kanomphela. Imvumo yokuhlala yakanomphela inikelwa ngombandela wokobana izakuphela ngemva kweminyaka emibili ukuthoma ngelanga lamabeletho wakho weminyaka ematjhumi amabili nanye, ngaphandle kwalokha isibawo esiqinisekisa ubujamo bakho bokuhlala nasenziwako.
Iimbawo zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya namkha ebuzendeni namkha imitjhini yeSewula Afrika nawenza isibawo ungaphetjheya.
Ababelethi bakho kufuneka balethe ubufakazi bobakhamuzi babo namkha ubujamo bokuhlala bakanomphela eSewula Afrika ngokusebenzisa iincwadi zokuzazisa namkha iimvumo zokuhlala zakanomphela.
Nawuzakuveza ukuba mbalethi, kufanele ulethe isitifikhethi sakho samabeletho.
Ababelethi bakho kufanele balethe isibopho sokobana bazokusekela ngeemali.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforapermitfamilyreunionscheme.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lomsebenzi usebenza kilabo abangahle babe bahlali bakanomphela abafuna ukubawa imvumo yokuhlala yakanomphela ngebanga lokuba lilunga lomndeni wesakhamuzi seSewula Afrika namkha umhlali kanomphela ngebanga letjhebiswano ngokweengazi. Ngomnqopho wobakhamuzi bakanomphela, amalunga womndeni ngetjhebiswaneni leengazi ahlathululwa njengabantwana aba-adopthwe ngokweengazi namkha ngokomthetho namkha ngababelethi aba-adopthako nababelethi abatjhade butjha.
Iimbawo zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya namkha ebuzendeni namkha imitjhini yeSewula Afrika.
Zalisa amaforomo wesibawo.
Isakhamuzi seSewula Afrika namkha umhlali kanomphela kufanele alethe isibopho mayelana nokutlhogonyelwa kombawi ngokweemali, zokwelatjhwa nangokomzimba. Kodwana, lapho isihlobo simbelethi namkha umntwana osesemncani, akunasibopho esifunekako.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforapermitownbusiness.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lomsebenzi ngewephandle elifuna ukuhloma ibhizinisi enarheni; namkha esele linemvumo yebhizinisi yokwenza ibhizinisi enarheni; namkha elihlose ukusisa ebhizinisini ekhona ngenarheni.
Iimbawo zingalethwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya ephrovinsini lapho uhlose ukuhloma ibhizinisi. Yenza isibawo ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika nawenza isibawo ungaphetjheya.
I-chartered accountant ejamele ongahle abe mhlali kanomphela kufanele ilethe isiqinisekiso esibeka bona ukufaka isandla okubekiweko enanini lepahla yebhizinisi kusisiwe. Ukufaka isandla okubekiweko kulingana neengidi eziyi-R2,5 begodu kungadluliswa namkha kwehliswe kuphela nayikuthi kubonakala kusekarekweni yesitjhaba namkha nakubawa umNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
Nasele butholakele ubujamo bokuhlala unomphela, umuntu othintekako kufanele avuselele isiqinisekiso esenziwe yi-chartered accountant iminyaka emibili ngemva kwelanga lokukhutjhwa kwemvumo yokuhlala yakanomphela, begodu neminyakeni emithathu ngemva kwalapho. Ukuhluleka kukhambisana nalobubujamo kuzakuba nomphumela wokuphela kwemvumo yokuhlala yakanomphela.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforapermitretiredpersons.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lomsebenzi usebenza ephandleni elifisa ukuthatha umhlalaphasi eSewula Afrika. Akunaqintelo leminyaka. Iimbawo zingenziwa e-ofisini leeNdaba zeKhaya namkha ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika nayikuthi wenza isibawo ngaphetjheya.
Kufanele unikele ngobufakazi emNyangweni weeNdaba zeKhaya bonyana unelungelo lokufumana umhlalaphasi, imali ebhadelwa ngonyaka engajamiko namkha i-akhawunti yomhlalaphasi ezakunikela ubuncani bakhona imali engange-R20 000 ngenyanga.
Nakungasinjalo, kufanele utjengise umNyango weeNdaba zeKhaya bonyana unehlanganisela yepahla engenisa imali engange-R20 000 ngenyanga.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforapermitworker.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lomsebenzi usebenza ephandleni elifuna ukwenza isibawo sobujamo bokuhlala bakanomphela ngebanga lokufumana isithembiso somsebenzi eSewula Afrika. Isibawo kufanele siwele ngaphakathi kwamaqintelo wonyaka abekwa njalo.
Iimbawo zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya ephrovinsini lapho uhlose ukusebenza khona namkha ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika nawenza isibawo ungaphetjheya.
Zalisa amaforomo wesibawo.
bonyana akunasakhamuzi seSewula Afrika namkha umhlali kanomphela esinokufaneleka komsebenzi ukuzalisa isikhundla.
Department of Labour UmNyango wezabaSebenzi kufanele uqinisekise bona ubujamo nemibandela bokuthenjiswa isikhundla ayisingaphasi kwaleyo ekhona emakethe efaneleko yezakhamuzi nabahlali. Ngokwenza njalo, i-DoL kufuneka itjheje iimvumelwano zokukhulumisana ezikhona kanye namazinga akhona.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforaretiredpersonpermit.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo yomuntu othethe umhlalaphasi inikelwa iphandle elihlose ukuthatha umhlalaphasi liseSewula Afrika.
Veza ubufakazi bengeniso ubuncani bakhona eziinkulungwana ezimatjhumi amabili nahlanu ngenyanga ebuya esikhwameni somhlalaphasi namkha emalini etholwa ngonyaka engasulwako namkha emalini esalako ingabi ngaphasi kweengidi ezili-15 nasele kudoswe umthelo.
Nakungenzeka umbawi afise ukusebenza, kufanele aveze bona asikho isakhamuzi namkha umhlali wakanompheka weSewula Afrika owufunako umsebenzi lowo.
Veza isivumelwano sokuqatjhwa sehlangano ozayisebenzela nayo yoke imininingwana etlhogekako ngehlangano.
Letha isitifikhethi sokuhlatjelwa umgomani osarulana nayikuthi khewakhamba namkha uhlose ukukhamba ukusuka namkha ukudlula endaweni enomgomani osarulana. Isitifikhethi angeze safunwa lokha nabewukhamba namkha bewuhlose ukukhamba ngokudlula bunqopha endaweni enjalo namkha lapho isibawo senziwa eSewula Afrika.
Bhadela idibhozidi. Idibhozidi enjalo angeze yabuyiselwa kodibhozidileko ngemva kokusuka kwakho kokugcina namkha ngemva kobana unikelwe imvumo. Ukubhadelwa kwedibhozidi kungenziwa ngetjhege eqinisekiswe ebhanka namkha ikarada lokuthenga ngesikolodo eendaweni lapho isikghonakalisi sikhona.
Veza isitifikhethi sokuvunyelwa samapholisa, imibiko yezokwelatjhwa neyeradiyoloji. Akutlhogeki bona abantwana abangaphasi kweminyaka eli-12 nabomma abasidisi babe nemibiko yeradiyoloji.
Lomsebenzi uthatha isikhathi esimalanga ama-30.
<fn>GOV-ZA. Applicationforastudentexchangepermit.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo yehlelo lokurweyila ngabafundi inikelwa umfundi wephandle okufanele azibandakanye ephrojekthini ethileko namkha ehlelweni lesikhungo sefundo ephakamileko eSewula Afrika.
Yenza isibawo ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika.
eqinisekisa bona isikhungo sizakutlhogomela umfundi ngesikhathi angaphakathi kweRiphabhligi nokobana umfundi wamukelwe bona atloliswe.
eqinisekisa ilanga ihlelo elithoma ngalo eSewula Afrika.
Iimbawo zingathatha amalanga ama 30.
<fn>GOV-ZA. Applicationforasubsidyofachildrenshome.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ikhaya labaNtwana yindawo etlolisiweko yokutlhogonyelwa kwabantwana. Amakhaya wabantwana angafuna imali yenyanga embusweni ukuqalana neendleko zokusebenza kwamakhaya. Irhelebho lemali elinikelwako liyehluka begodu lisekelwe eendlekweni zokusebenza zekhaya kanye nesibalweni sabantwana abahlalisiweko.
Ngubani ongenza isibawo serhelebho?
Iforomo elizalisiweko kufanele litlikitlwe nguSihlalo weKomiti ePhetheko kanye noMnqophisi wesiFunda weKhaya labaNtwana elithintekako.
Irhelebho lemali litholakala esikhungweni kwelinye nelinye ikhaya lomzuzi elifumana ukuhlaliswa esikhungweni.
Irhelebho lemali libhadelwa esikhungweni begodu ingasi kumzuzi.
Ikambiso yesibawo izakuthatha ukudlula iinyanga ezidlula kwezintathu.
Nasele isibawo silethiwe, sizakuhlolwa bona ngesamambala na.
Nayikuthi umNyango uyaneliswa sibawo, iimali izakunikelwa.
Isiqunto sisekelwe ekutholakaleni kwemithombo kanye netlhogeko lomsebenzi.
UmNyango unikela irhelebho leemali ngeenkhathi zeenyanga ezintathu kuye ngokubuyekezwa kwemisebenzi yekhaya.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforasylum.2010-03-25.nr.txt</fn>
Isibawo se-asayilamu sibawo esenziwa mbawi sokobana athathwe njengombaleki.
Ofuna i-asayilamu mumuntu obaleke enarheni yakhe ngokwesaba ukutlhagiswa , begodu nofuna ukuba mbaleki - kilokhu eSewula Afrika. Umbawi uhlala angofuna i-asayilamu ngesikhathi isibawo sakhe sisatjhejwa.
Ofuna i-asyilamu unikelwa imvumo yokudlula ye-asayilamu engavuselelekiko endaweni yokungena eSewula Afrika . Imvumo isebenza amalanga alitjhumi nane begodu igunyaza umnikazi ukubika e-Ofisini eliseduze lokwAmukelwa kwabaBaleki nawuzakwenza isibawo se-asayilamu.
Umbaleki mumuntu onikelwe ubujamo be-asayilamu nokuvikelwa ngokuya komThetho wabaBaleki ka-1998.
Ukuhlolwa ngaphambi kwayo yoke into.
Igadangiso lakho lemino liyathathwa.
I-Ofisi lokwAmukelwa kwabaBaleki lenza ikulumiswano yokuthoma begodu kuzaliswa iforomo BI-1590.
Kugadangiswa, kutlikitlwe, kustentjwe bewunikelwe imvumo yofuna i-asayilamu.
Imvumo esebenza amalanga amatjhumi amathathu izakuvumela ukuhlala eSewula Afrika isikhatjhana. Imvumo ingalulwa ngamanye amalanga amatjhumi amathathu kanye neenyanga ezintathu ukudlula lapho.
Ngaphambi kokuphela kwemvumo yomuntu ofuna i-asayilamu kufanele uzibonakalise e-Ofisini lokwAmukelwa kwabaBaleki ukuyokubamba ikulumiswano yesibili, ezakwenziwa siPhathiswa sokuQuntwa kobuJamo babaBaleki.
I-RSDO iragela phambili nokongamela isibawo begodu ithatha isiqunto mayelana nesibawo se-asayilamu.
Nawunikelwa i-asayilamu , kufanele wenze isibawo sekarada le-smart lokuzazisa lombaleki kwelinye nelinye i-RRO kungakapheli amalanga alitjhumi nahlanu.
Ngemva kokunikelwa ikarada, ungenza isibawo somTlolo wokuKhamba wesiVumelwano seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko kwelinye nelinye i-RRO.
Ubujamo bombaleki buhlala iminyaka emibili, kodwana kufanele utlole incwadi ebawa ukubuyekezwa namkha ukululwa kobujamo bakho bombaleki iinyanga ezintathu ngaphambi kokuphela kwabo.
Iimbawo zingathatha iinyanga ezisithandathu.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Application for asylum, BI-1590 , elitholakala emNyangweni weeNdaba zeKhaya.
<fn>GOV-ZA. Applicationforasylumseekerspermit.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ofuna i-asayilamu mumuntu obaleke enarheni yakhe ngokwesaba ukutlhagiswa , begodu nofuna ukuba mbaleki - kilokhu eSewula Afrika. Umbawi uhlala angofuna i-asayilamu ngesikhathi isibawo sakhe sisatjhejwa.
Umbaleki mumuntu onikelwe ubujamo be-asayilamu nokuvikelwa ngokuya komThetho wabaBaleki ka-1998.
ukuhlolwa ngaphambi kwayo yoke into igadangiso lakho lemino liyathathwa kufunwa umrhumutjhi.
Imvumo esebenza amalanga amatjhumi amathathu izakuvumela ukuhlala eSewula Afrika isikhatjhana. Imvumo ingalulwa ngamanye amalanga amatjhumi amathathu kanye neenyanga ezintathu ukudlula lapho.
Ngaphambi kokuphela kwemvumo yomuntu ofuna i-asayilamu kufanele uzibonakalise e-ofisini lokwamukelwa kwababaleki ukuyokubamba ikulumiswano yesibili, ezakwenziwa siPhathiswa sokuQuntwa kobuJamo babaBaleki.
Nawunikelwa i-asayilamu , kufanele wenze isibawo sekarada le-smart lokuzazisa lombaleki kwelinye nelinye i-RRO kungakapheli amalanga alitjhumi nahlanu.
Ngemva kokunikelwa ikarada, ungenza isibawo somTlolo wokuKhamba wesiVumelwano seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko kwelinye nelinye i-RRO.
Ubujamo bombaleki buhlala iminyaka emibili, kodwana kufanele utlole incwadi ebawa ukubuyekezwa namkha ukululwa kobujamo bakho bombaleki iinyanga ezintathu ngaphambi kokuphela kwabo.
Iimbawo zingathatha iinyanga ezisithandathu.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforatemporarypassport.2010-03-25.nr.txt</fn>
Iphaspoti yesikhatjhana inikelwa izakhamuzi zeSewula Afrika okufanele zikhambe ngokurhaba begodu ezingeze zakghona ukulinda iphaspoti ejayelekileko. Iphaspoti yesikhatjhana isebenza iinyanga ezilitjhumi nambili. Lokha nawenza isibawo sephaspoti yesikhatjhana, kufanele godu wenze isibawo sephaspoti yakanomphela.
incwadi ehlathulula bona kungani utlhoga iphaspoti yesikhatjhana incwadi yokuzazisa namkha isitifikhethi samabeletho iinthombe ezine zephaspoti incwadi yesifungo nayikuthi iphaspoti yakho yeSewula Afrika yalahleka namkha yetjiwa.
Imbawo zingathatha amalanga wokusebenza amahlanu ukuya kwalitjhumi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforatouristpassport.2010-03-25.nr.txt</fn>
Iphaspoti yesivakatjhi ifuneka lokha nawukhamba uya kwenye inarha namkha nawungena butjha eSewula Afrika. Iphaspoti yesivakatjhi inikelwa izakhamuzi zeSewula Afrika ezineminyaka elitjhumi nasithandathu namkha ngaphezulu. Isebenza ukukhamba kizo zoke iinarha ngaphandle kwalokha nayiqinisekiswe ngenye indlela. Isebenza iminyaka elitjhumi ukuthoma ngelanga eyakhutjhwa ngalo. Kufanele ube nencwadi yokuzazisa enebhakhowudi namkha isitifikhethi samabeletho nawuzakwenza isibawo. Iimbawo zephaspoti yesivakatjhi nencwadi yokuzazisa zingenziwa ngasikhathi sinye nayikuthi awukghoni ukulinda.
Thatha igadangiso lemino elizakurekhodwa eRejisteni yesiTjhaba.
Letha iinthombe ezimbili zephaspoti.
Kuthatha ukufika eemvekeni ezisithandathu ukusebenzana nesibawo sakho.
<fn>GOV-ZA. Applicationforavisa.2010-03-25.nr.txt</fn>
I-visa siqinisekiso esifakwa ephaspotini esebenzako yephandle, enikela iphandle igunya lokungena eSewula Afrika.
ibawiwe ebuzendeni obuseduze namkha imitjhini nayikuthi iSewula Afrika ayikajanyelwa enarheni yakho. Lokhu kusebenza kubanikazi bamaphaspoti wabosomaqhinga newangokomthetho abafuna iimvumo zabosomaqhinga.
Kungathatha amalanga alitjhumi ukusebenzana nesibawo.
<fn>GOV-ZA. Applicationforchangeofgender.2010-03-25.nr.txt</fn>
Izakhamuzi seSewula Afrika namkha labo abanobakhamuzi bakanomphela ebezisekambisweni yokutjhugulula ubulili ngaphambi kobana umThetho wokuTloliswa kwamaBeletho nokuHlongakala ka-1992, uthome ukusebenza, zingenza iimbawo zokutjhugulula ubulili.
Ebujameni bomuntu izitho zakhe zobulili zitjhugululiweko ngokuhlinzwa namkha ukwelatjhwa, letha imibiko eveza ubunjalo nemiphumela yenye nenye ikambiso eyenziweko kanye nokwelatjhwa okwenziweko namkha okulungiswe bodorhodera ebenze iinkambiso namkha ukwelatjhwa.
Ebujameni obunye nobunye, nikela ngombiko obeka ubujamo banjesi bezobulili bombawi ukuphekelela isibawo. Lombiko kufanele ulungiswe ngudorhodera ohlolele umbawi zokwelatjhwa ukuqinisekisa ubujamo bobulili bakhe.
Veza umbiko obuya kudorhodera wamalwelwe wengqondo onikela umbawi irhelebho lezengqondo, onikela imininingwana ezeleko yobujamo, khulu khulu umlando kanye nobujamo bezengqondo bomuntu mayelana nobulili obutjhugululiweko.
Nayikuthi umbawi uneminyaka eli-16 namkha ngaphezulu, kufanele enze isibawo sencwadi yokuzazisa etja.
Igadangiso lemino kufanele lithathwe ukwenzela iminqopho yokuqinisekisa kanye nokuletha ebujameni banjesi ebuthelelweni le-HANIS.
Iimbawo zingathatha iimveke ezifika kwezibunane.
<fn>GOV-ZA. Applicationfordualnationality.2010-03-25.nr.txt</fn>
Isakhamuzi seSewula Afrika esifuna ukufumana ubakhamuzi benye inarha kufanele senze isibawo emNyangweni weeNdaba zeKhaya ukugcina ubakhamuzi baso beSewula Afrika ngaphambi kokufumana ubakhamuzi benye inarha. Ubutjhaba beenarha ezimbili butjho bona umuntu uthathwa njengesakhamuzi seenarha zombili.
Ubutjhaba obubili bunikelwa abantu abaneminyaka engaphezulu kwematjhumi amabili nanye.
Yenza isibawo ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika nawungaphetjheya.
Zalisa amaforomo wesibawo BI-1664 no BI-529 kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya.
Veza incwadi yokuzazisa esebenzako.
Kungathatha iimveke ezisithandathu ukufika kwezibunane ukusebenza isibawo sakho.
<fn>GOV-ZA. Applicationforexemptionfromlossofcitizenship.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lokhu kubekelwa ngaphandle kukghonakalisa izakhamuzi zeSewula Afrika ukuba zizakhamuzi zenye inarha ngaphandle kokulahlekelwa bubakhamuzi beSewula Afrika. Iimbawo zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya namkha imitjhini nawungaphetjheya.
Veza ikhophi eqinisekisiweko yencwadi yokuzazisa yeSewula Afrika namkha iphaspoti.
Veza eqinisekisiweko yesitifikhethi samabeletho seSewula Afrika kanye nencwadi yesifungo ebeka bona akunabakhamuzi obunye onabo. Woke amakhophi wemitlolo kanye nencwadi yesifungo kufanele aqinisekiswe mumuntu ogunyazwe ukwenza imitlolo yangokomthetho yomphakathi namkha nguKomitjhinara weemFungo.
Izakhamuzi zeSewula Afrika ezilahlekelwe bubakhamuzi beSewula Afrika ngemva kokufumana ubakhamuzi benye inarha ngesikhathi zingasese bantwana abancani begodu nangaphandle kokwenza iimbawo zokugcinwa ngaphambi kokuba zizakhamuzi zezinye iinarha zingabawa ukubekelwa ngaphandle.
Letha ikhophi eqinisekisiweko yesitifikhethi sangaphandle sobakhamuzi.
Woke amakhophi wemitlolo kufanele aqinisekiswe yi-Notary namkha uKomitjhinara weemFungo.
Kungathatha amalanga wokusebenza amahlanu ukusebenza isibawo.
<fn>GOV-ZA. Applicationforexemtionfromincometax.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ukuphathwa ngokuhlukileko ngakwezomthelo kunikelwa iinhlangano ezingenzi inzuzo ezihlonyelwe bona kuzuze umphakathi. Kodwana lokhu kuphathwa ngokuhlukileko ngakwezomthelo kunikelwa kuphela iinhlangano ezikhambisana neenjamiso zomThetho weenHlangano eziNgenzi iNzuzo ka-1997 nemithetho ekhambelanako.
Ihlanganisela yabantu. Ihlangano yokuzithandela yabantu iphethwe mthethosisekelo.
Lapho istatimende sokusungula nasingakhambisaniko neenjamiso zesiGaba 30 somThetho weenHlangano eziNgenzi iNzuzo ka-1997 isibawo kufanele siphekelelwe sibopho esitloliweko esitlikitlwe mbawi. Ukubekelwa ngaphandle okudlulileko kuzakuragela phambili nokusebenza bekube sikhathi lapho umbawi aziswe yi-South African Revenue Service ngokuthathwa kwesiqunto ngokuya komthetho omutjha.
Iinhlangano kwanjesi ezingabekelwa ngeqadi ngokuya komthetho ekubhadeleni umthelo wengeniso zingaletha iforomo elizalisiweko lesibawo nemitlolo esekelako kanye nesibopho esitlikitliweko lapho abantu abasebenzisa isikhundla se-fiduciary bathembisa ukukhambisana neenjamiso zesiGaba 30 somThetho weenHlangano eziNgenzi iNzuzo ka-1997.
Iinhlangano ezihlonywe ngomnqopho wokunikela ngama-scholarships, imifundalize nabonongorwana bezefundo, irhubhululo kanye nokufundisa, ukungezelela imitlolo yokusekela engehla, kufanele godu zizalise iNcwadi yesiBopho esiTloliweko EI 3.
Zoke iimbawo ezifunyanwa liPhiko lokuBekelwa Ngaphandle kokuTheliswa ezinelwazi elifaneleko kanye nemitlolo efunekako yokusekela zizakunikelwa irasidi ekhutjhwe yikhompyutha yokuvuma bona isibawo sifunyenwe kungakapheli iimveke ezine zokufunyanwa kwesibawo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforextension.2010-03-25.nr.txt</fn>
Umbhadeli womthelo angenza isibawo sokungezelelwa kwelanga okufanele abuyise ngalo amaforomo womthelo.
I-adresi yombhadeli womthelo ayaziwa yi-South African Revenue Service.
Irekhodi lombhadeli womthelo alisebenzi.
Ikampani namkha i-Close Corporation namkha i-Trust ayisebenzi.
Umbhadeli womthelo uthuthile.
Irekhodi lombhadeli womthelo litlolwe njengelifa, isibonelo, ukuhlongakala, ukutjhona, ukupheliswa kokusebenza kwekampani.
Iforomo lomthelo sele lifunyenwe enyakeni womthelo othileko esele kulethwe isibawo ngawo.
Isibawo sokugcina namkha amasamoni akhutjhwa enyakeni womthelo othileko.
Amaforomo womThelo weNgeniso asalele ngaphandle kokuhlela okufaneleko namalanga afuneka ngawo sele adlulile.
Amanani womThelo weNgeniso asalele ngaphandle kokuhlelwa kokulethwa.
Iforomo lomthelo lesikhathi lesi namkha unyaka alikakhutjhwa.
Umbhadeli womthelo akabhadeli umthelo enyakeni wanjesi.
Isibawo sokungezelelwa sidlula ubunengi besikhathi esivunyelwe ihlangothi elithileko lomthelo.
Irekhodi lombhadeli womthelo lisadluliswa ukusuka kwenye indawo ukuya kwenye.
Amaforomo womthelo namkha amanani we-VAT asalele ngaphandle kokuhlela okufaneleko - amalanga wokufuneka kwamaforomo adlulile namkha ukuhlelwa okutjhiwoko kwenzelwe amanani asaleleko.
Istatimende sokujanyiswa kuhle kwe-PAYE namkha iforomo lomthelo namkha iforomo lomthelo namkha inani lisalele ngaphandle kokuhlela okufaneleko - amalanga okufuneka ngawo iintatimende ezinjalo namkha iforomo lomthelo adlulile namkha ukuhlelwa kokulethwa kwenziwe enanini elisaleleko.
Bawa ukungezelelwa kwesikhathi sokulethwa kweforomo lomThelo weNgeniso kuwebhsayithi yakwa-SARS namkha nge-imeyili.
Bawa ukuNgezelelwa kwesiKhathi okuKhethekileko ngokusebenzisa incwadi e-ofisini legatja eliseduze le-SARS.
Lokha nasele isibawo sisetjenziwe uzakwaziswa nge-e-mail e-adresini ye-e-mail oyinikeleko. Nayikuthi awukanikeli i-adresi ye-e-mail, ungathintana ne-ofisi legatja eliseduze le-SARS ngemva kwelanga linye lokusebenza.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Zitlolise ku- inthanethi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforfamilyreunionscheme.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lomsebenzi usebenza kilabo abangahle babe bahlali bakanomphela abafuna ukubawa imvumo yokuhlala yakanomphela ngebanga lokuba lilunga lomndeni wesakhamuzi seSewula Afrika namkha umhlali kanomphela ngebanga letjhebiswano ngokweengazi. Ngomnqopho wobakhamuzi bakanomphela, amalunga womndeni ngetjhebiswaneni leengazi ahlathululwa njengabantwana aba-adopthwe ngokweengazi namkha ngokomthetho namkha ngababelethi aba-adopthako nababelethi abatjhade butjha.
Iimbawo zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya namkha ebuzendeni namkha imitjhini yeSewula Afrika.
Zalisa amaforomo wesibawo.
Isakhamuzi seSewula Afrika namkha umhlali kanomphela kufanele alethe isibopho mayelana nokutlhogonyelwa kombawi ngokweemali, zokwelatjhwa nangokomzimba. Kodwana, lapho isihlobo simbelethi namkha umntwana osesemncani, akunasibopho esifunekako.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationformaintenanceorder.2010-03-25.nr.txt</fn>
Isondlo sibopho sokubonelela omunye umuntu, isibonelo, umntwana, ngendlu, ukudla, izembatho, ifundo netlhogomelo lezokwelatjhwa, namkha ngokhunye okungatlhogeka ukunikela ngalezi zinto eziqakathekileko. Lesi sibopho somthetho sokondla sibizwa 'ngesibopho sesondlo' namkha 'ngesibopho sokusekela'.
Ngubani okufanele anikele ngesondlo?
Isibopho sokondla sisekelwe etjhebiswaneni leengazi, loku-adoptha namkha eqinisweni lokobana abantu laba batjhadile.
babelethi bakhe, nanyana batjhadile, bahlala bobabili, bahlala ngokuhlukana namkha bahlukanisile, kufaka ababelethi aba-adopthe umntwana; kanye/namkha ugogo nobamkhulu bakhe, nanyana ababelethi bomntwana bebatjhadile. Kodwana lokhu kuhluka ubujamo nobujamo.
Isibopho sokusekela ilunga lomndeni asipheleli ekusekeleni umntwana.
Ilunga lomndeni elifuna ukusekelwa alikghoni ukuzisekela.
Ilunga lomndeni okufunwa kilo imali yesondlo alikghoni ukubhadela imali yesondlo efunekako.
Ngiziphi iindleko ezingafunwa?
Ungafuna isekelo elizwakalako elitlhogekako ukuqalelela umntwana namkha umuntu onelungelo lesondlo ngezinga lokuphila elifaneleko kanye nokukhulisa. Lokhu kufaka ukunikela ngezinto eziqakathekileko ezifana nokudla, izembatho nendlu, kanye nokubhadela ifundo elungileko. Ikhotho godu ingalaya uyise womntwana ukufaka isandla ekubhadelweni kweendleko zokuphila ukuthoma ngelanga umntwana abelethwa ngalo ukufika ngelanga okukhutjhwa ngalo umlayo wesondlo. Ikhotho godu inganikela ngomlayo wokubhadelwa kweendleko zokwelapha namkha ilaye bona umntwana atloliswe ehlelweni lezokwelapha lomunye wabathintekako njengomthembele kibo. Ukukghonakalisa ikhotho ukunikela ngomlayo wesondlo olungileko, bobabili abathintekako kufanele banikele ikhotho ubufakazi beendleko.
Umbono wakho ngokuziphatha komunye umbelethi awunamphumela elungelweni lomntwanakho lokobana ondliwe. Usezakubhadela isondlo nanyana omunye umbelethi atjhada butjha azibandakanya kwelinye itjhebiswano angakuvumeli ukubona abantwana aba nabanye abantwana ngokukhamba kwesikhathi.
Isibopho sakho sokubhadela imali yesondlo kanye nelungelo lakho lokufikelela abantwana ziindaba ezihlukeneko begodu azikhambelani. Ukudlula lapho, abantwana bomunye nomunye othintekako abanamthelela esibopheni sokusekela. Kodwana inani lesondlo elizakubhadelwa lingatjhugululwa yikhotho nayikuthi omunye wabathintekako angaletha isibawo.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.
Yenza isibawo sesondlo ekhotho kamarhastrada esiyingini lapho uhlala khona.
Nayikuthi uyasola, ikhotho yendawo izakutjela bona usenze kuyiphi ikhotho isibawo.
Ukungezelela eforomini elizalisiweko, letha ubufakazi bengeniso yakho yenyanga kanye neendleko, obufana namarasidi wokuthenga ukudla, igezi kanye/namkha ukubhadelwa kwesikolodo serente.
Ikhotho izakubeka ilanga wena noziphendulelako enizakuya ngalo ekhotho.
Isiphathiswa sezondlo kanye nomphenyi bazakuphenya isibawo sakho sokufuna isondlo begodu bazakutjheja ubujamo bakho.
Ikhotho izakunikela amasamoni umuntu oziphendulelako ukuvela ekhotho ngelanga elithileko ukukhulumisana ngendaba.
Umuntu oziphendulelako angavuma ukubhadela imali efunwako namkha ayiphikise ekhotho.
Nayikuthi umuntu oziphendulelako uyavuma ukubhadela isondlo, umarhastrada uzakubuyekeza imitlolo leyo. Uzakwenza umlayo begodu uzakuqunta ukwenza njalo ngaphandle kokubawa abathintekako ukuvela ekhotho.
Nayikuthi umuntu okuthiwa kufanele abhadele isondlo akavumelani nokukhutjhwa komlayo, kufanele avele ekhotho, lapho ubufakazi, abathintekako kanye nabofakazi babo bazakulalelwa khona.
Nayikuthi ikhotho ifumana bona umuntu kufanele abhadele imali yesondlo, izakwenza umlayo wenani okufanele libhadelwe. Ikhotho nayo izakuqunta bona ukubhadelwa kuzakwenziwa nini begodu njani.
Bunqopha emuntwini okufanele afumane imali.
Ngokusebenzisa umlayo obeka bona umqatjhi nguye okufanele abhadele isondlo ngokudoswa kwemali bunqopha emrholweni womsebenzi, ngokukhambisana nomThetho weSondlo ka-1998 omutjha.
Uzakuphathwa ngokulingana nabanye, ngobuntu nangesithunzi.
Iinghonghoyilo zizakuphathwa ngokurhaba okukghonekako begodu nangeendleko eziphasi.
Akunasikhathi esibekiweko salomsebenzi. Yoke ikambiso, ukuthoma ekulethweni kwesibawo sokufumana ukubhadelwa kokuthoma kwesondlo, ingathatha iimveke ezimbalwa, kuye ngokubambisana phakathi kwabathintekako.
Abofakazi abakhambela ukulalelwa, kufaka abantu abafuna isondlo, bafanele kufumana iimali ezibekiweko zokusekela nokukhamba. Kodwana, ikhotho izakuqunta ngokuthanda kwayo ukobana iimali ezinjalo zibhadelwe umuntu ongakhutjhelwa umlayo wesondlo na.
Umuntu ofuna isondlo kufanele enze isibawo sokubhadelwa kweemali zabofakazi esiphathisweni sezondlo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationfornaturalisation2.2010-03-25.nr.txt</fn>
Omunye nomunye onemvumo yokuhlala yakanomphela yeSewula Afrika uyafaneleka kukwenza isibawo sobakhamuzi beSewula Afrika ngokunikelwa kwephandle ubakhamuzi ngemva kweminyaka emihlanu yokuba mhlali kanomphela.
Omunye nomunye umuntu otjhada isakhamuzi seSewula Afrika ufaneleka kunikelwa ubakhamuzi njengephandle iminyaka emibili ngemva kokunikelwa imvumo yokuhlala yakanomphela ngesikhathi atjhada.
Umntwana ongaphasi kweminyaka ema-21 onemvumo yobakhamuzi yakanomphela ufaneleka kunikelwa ubakhamuzi bephandle msinyana ngemva kokunikelwa imvumo.
Veza imvumo yokuhlala yakanomphela esebenzako namkha ukubekelwa ngaphandle.
Letha iforomo lesibawo elizalisiweko BI-9 negadangiso elizeleko lemino kanye neenthombe ezimbili zakamazisi nayikuthi uneminyaka engaphezulu kweli-15. Lokhu kukwenzela ukufumana incwadi kamazisi ngemva kokuvunywa kokunikelwa ubakhamuzi kwephandle.
Umbelethi othintekako angenza isibawo enzela umntwana osese mncani kwesinye nesinye isikhathi, kodwana nayikuthi umntwana uhlala eSewula Afrika unomphela begodu nangokomthetho.
Nayikuthi iimbawo zakho zivunyiwe, uzakubawiwa bona utlikitle iNcwadi yokuThembeka begodu uzakunikelwa isitifikhethi sokunikelwa kwephandle ubakhamuzi esinenomboro R.
Incwadi yokuzazisa izakukhutjhwa beyithunyelelwe umbawi.
Ababawi iimbawo zabo ezaliweko bazakwaziswa ngokufaneleko.
Kungathatha iinyanga ezimbili ukuya kwezine ukusebenzana nesibawo sakho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforpermanentresidenceextraordinaryskill.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lomsebenzi usebenza emuntwini onamakghono/ukufaneleka okungakajayeleki. Iimbawo zingalethwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya namkha ebuzendeni namkha imitjhini yeSewula Afrika nawenza isibawo ungaphetjheya. Akutlhogeki isithembiso somsebenzi.
Nawuzakutjengisa ukungajayeleki kwamakghono wakho namkha ukufaneleka emNyangweni weeNdaba zeKhaya, kufuneka ulethe incwadi ebuya enarheni yangaphandle namkha ebuya esikhungweni sezefundo seSewula Afrika, sezamasiko namkha ihlangano yamabhizinisi eqinisekisa amakghono wakho njengangakajayeleki namkha ukufaneleka.
Letha i-CV nobunye ubufakazi bamakghono namkha ukufaneleka okungakajayeleki.
Nawuzakuqinisa isibawo sakho, okungahle babe abahlali bakanomphela bangaletha incwadi esifakazelo ebuya kubaqatjhi bakade.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforpermanentresidencepermitrefugees.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lomsebenzi usebenza emuntwini othathwa njengombaleki eSewula Afrika. Iimbawo zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya eliseduze ephrovinsini ohlala kiyo. Kufanele ube neminyaka emihlanu yobujamo oburagela phambili bombaleki ngenarheni nawuzakwenza isibawo.
Fumana isiqinisekiso esibuya eKomitini yaSafuthi yeeNdaba zabaBaleki esibeka bona ungahle uhlale umbaleki unomphela.
zalisa amaforomo wesibawo.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforrecognitionofavarietylisting.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ngaphambi kobana into yokuzizalela ngokwemvelo komunye nomunye umhlobo weentjalo ivezwe ngokuya komThetho wokwEnziwa Ngcono kweenTjalo ka-1976 iThebula 2 yomThetho , amagama wemihlobo enjalo kufanele afakwe erhemeni lemihlobo.
UmNyango wezokuLima ugcina ebujameni banjesi irhemo lemihlobo eentjalweni zokulima eziqakathekileko, imirorho neenthelo. Ukuvezwa kweentjalo ngeminqopho yalomThetho kanye nokufakwa kwayo emarhemeni wemihlobo kwenziwa ngesibawo. Into equntako kuqakatheka komhlobo wesitjalo emnothweni weSewula Afrika.
Omunye nomuntu namkha isikhungo singenza isibawo sokuvunywa komhlobo. Umhlobo ufaneleka kurhenyiswa komhlobo nayikuthi ukhambisana neemfuno ze- DUS begodu nayikuthi umhlobo unegama elamukelwako.
iforomo lesibawo elizalisiweko iphephamibuzo lesthekniki imali ebhadelwako ebekiweko neemali zokuhlola imbewu namkha into yokuzizalela ngokwemvelo isigunyazo esitloliweko esibuya kumnikazi, nayikuthi awukazalanisi, umhlobo okhethiweko namkha owenziweko.
Tjengisa ngokucacileko ephephamibuzweni lesithekniki bona ngimiphi eminye imihlobo eyaziwa eSewula Afrika, umhlobo omutjha okufanele umadaniswe nayo, khona kuzakuquntwa ngokwehluka.
Kunamalanga ebekiweko lapho imitlolo nezinto zokuzizalela ngokwemvelo kufanele zilethwe emTlolisini. Kunamalanga abekiweko ngawo imitlolo nokuzizalela ngokwemvelo kufanele ilethwe kumTlolisi. Amalanga la, ubunengi bezinto zokuzizalela ngokwemvelo okufanele zithunyelwe begodu lapho kukghonekako kufanele zilethwe emTlolisini, zitholakala ngesibawo kumTlolisi.
Nayikuthi ukuvikelwa kufuneka ngokuya kwamalungelo womzalanisi nakho kuyafuneka, ababawi bayeleliswa ukuletha iimbawo kanye kanye ukubulunga isikhathi nemali.
Ikambiso yerhemo lokuhluka izakwenzeka ngesikhathi sinye sokutjala.
<fn>GOV-ZA. Applicationforregistrationasamanufacturerunderagoa.2010-03-25.nr.txt</fn>
Iforomo lesibawo kufanele lizaliswe mbawi ingasi omunye umuntu, nakungasi njalo isibawo asizukutjhejwa.
Sibawa ufunde umhlahlandlela wesibawo ukukurhelebha ekambisweni yakho yelayisense.
Esigabeni somHlobo weKlayenti qala ibhokisana loMenzi we-AGOA ngaphasi kokutlolisa.
Esigabeni seMininingwana yoMenzi we-AGOA veza igama lokwenza ibhizinisi lebhizinisi yakho indawo lapho kutholakala ibhizinisi igama lestrada nenomboro yebhizinisi isabhabhu lapho ibhizinisi litholakala khona idorobha elikhulu namkha idorobha lapho ibhizinisi litholakala khona; kanye nekhodi yestrada yesabhabhu lapho ibhizinisi litholakala khona.
Igama lombawi namkha igama lokutloliswa kwegama lehlangano ingasi igama lokwenza ibhizinisi kufanele livezwe kileli ziko.
nakuvela i-asterisk (), sula lokho okufaneleko.
ama-initjhiyali nesibongo somuntu owenza isibawo selayisense ubujamo bomuntu owenza isibawo, isibonelo, uMnqophisi, uMphathi, uMnikazi umuntu owenza isibawo kufanele atlikitle iforomo lesibawo ilanga okutlikitlwe ngalo isibawo indawo lapho kwatlikitlelwa isibawo.
isiqunto namkha imvumo namkha elinye igunya elisebenzako.
imvumo yomNyango wezokuRhwebelana namaBubulo nayifunekako iindlela yokwenza nayikuthi wenza isibawo ngaphasi kwe-ayithemu yokubuyiselwa imali oyibhadeleko 607.04.10, 607.04.10, 607.04.10 no 607.04.
Akunasikhathi esibekelwe ukusebenza isibawo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. ApplicationforregistrationofGroup2fertilizer.2010-03-25.nr.txt</fn>
Iinonisi zesiQhema 2 ngilezo ezinokuphilako okukhulu nokuncani njengesinongo esikhulu, godu zaziwa njengeenonisi ze-oganiki.
ukubunjwa kwesinonisi esithintekako angeze kwahluka esibumbini esitlolisiweko imininingwana namagama elebuleni namkha esimumathini angeze yatjhugululwa ngaphandle kwemvumo etloliweko efunyenwe ngaphambilini yomTlolisi ubujamo obubekwe ngesikhathi sokutlolisa buyalandelwa ukutloliswa angeze kwadluliswa.
Umgodla namkha isimumathi angeze satjhugululwa ngaphandle kwemvumo etloliweko yangaphambili ebuya emTlolisini.
Isibawo sokutloliswa kokudla kwefuyo neenonisi sibumba incwadi ephekelela isibawo ebuya emnikazini wokutlolisa namkha umjameli okhethiweko.
igama lomkhiqizo inomboro yokutloliswa nayikuthi umkhiqizo sele utlolisiwe ibanga lokulethwa iincwadi zokuvuma nayikuthi imvumo ebuya emnikazini wokutlolisa iyafuneka imali ebhadelwako elungileko amatjhege athunyelwa ngokwahlukana nesibawo kufanele aphekelelwe yincwadi ehlathululako isitifikhethi sokucozulula namkha ikhasi ledatha.
Amaforomo weembawo kufanele alethwe nakwenziwa iimbawo ezitjha kanye nematjhugulukweni ekutlolisweni okukhona, kufaka ukutjhugululwa kwesibumbeko. Amaforomo weembawo kufanele alethwe ngeduplikheyithi azaliswe ngokuzeleko, ngaphandle kokuqala iimbawo ezidlulileko, iinomboro zamakhasi namkha eminye imikhiqizo.
Amaforomo weembawo kufanele atlikitlwe mumuntu okhonjwe ngokomthetho begodu kufanele kube mumuntu wekampani othintana nomTlolisi.
Igama nenomboro yokutloliswa kufanele isetjenziswe njengombana kutjhiwo esitifikhethini sokutlolisa. Elinye nelinye itjhuguluko egameni, nanyana lingaba lincani kangangani, lizakuthathwa njengetjhuguluko.
Amaforomo weembawo kufanele asiwe e-ofisini lezokuphatha. Ukuletha amaforomo kubaYelelisi bezobuThekniki kuzakubambezela ikambiso.
kufanele alethwe ngeduplikheyithi kufanele alethwe ngesiNgisi nesiBhuru. Akutlhogeki ukobana amalebula agandiselwe ukusatjalaliswa nomkhiqizo ngawo womabili amalimi kufanele afundeke kuhle; abe ngendlela elungileko ungafaki iinomboro kwiinyeleliso yoke imininingwana eselebuleni kufanele ikhambelane nalokho okuseforomeni lesibawo.
Thumela isibawo sakho nemali ebhadelwako emTlolisini womThetho wenomboro 36 ka-1947.
Ukutloliswa kwesinonisi kungathatha iinyanga ezintathu ukuya kwezine.
<fn>GOV-ZA. Applicationforregistrationofanexporter.2010-03-25.nr.txt</fn>
Iforomo lesibawo kufanele lizaliswe mbawi ingasi omunye umuntu.
Sibawa ufunde umhlahlandlela wesibawo ukukurhelebha ekambisweni yakho yesibawo selayisense.
Esigabeni seMininingwana yoMthumeli ngaphandle beka igama lokwenza ibhizinisi lebhizinisi yakho igama lestrada nenomboro yebhizinisi igama nenomboro yefluru yomakho lapho ibhizinisi lenziwa khona isabhabhu lapho ibhizinisi litholakala khona idorobha elikhulu namkha idorobha lapho ibhizinisi litholakala khona nekhodi yeposo yesabhabhu lapho ibhizinisi litholakala khona ngubani ozakutlama nokuletha imitlolo kwa- South African Revenue Service bonyana uzakutlama bewulethe imitlolo namkha umsebenzeli uzakuqatjhwa ukwenza njalo; begodu beka bona uzakuthumela ipahla e-Amerika ngaphasi kwesivumelwano se-AGOA.
Isigaba seGunya lokwenza isiBawo kufanele sizaliswe mumuntu owenza isibawo sokuzitlolisa njengomthumeli ngaphandle kanye/namkha umthumeli ngaphandle we-AGOA.
Igama lombawi namkha igama lokuzitlolisa lehlangano, ingasi igama lokwenza ibhizinisi kufanele livezwe kileli ziko.
Nakuvela i-asterisk (), sula lokho okufaneleko.
ama-initjhiyali nesibongo somuntu owenza isibawo selayisense ubujamo bomuntu owenza isibawo, isibonelo, uMnqophisi, uMphathi, uMnikazi umuntu owenza isibawo kufanele atlikitle iforomo lesibawo ilanga okutlikitlwe ngalo isibawo indawo lapho kwatlikitlelwa isibawo.
Imvumo yomNyango wezokuRhwebelana namaBubulo nayifunekako iindlela yokwenza nayikuthi wenza isibawo ngaphasi kwe-ayithemu yokubuyiselwa imali oyibhadeleko 607.04.10, 607.04.10, 607.04.10 no 607.04.
Akunasikhathi esibekelwe ukusetjenzwa kwesibawo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforregistrationofanimporter.2010-03-25.nr.txt</fn>
Iforomo lesibawo kufanele lizaliswe mbawi ingasi omunye umuntu, nakungasi njalo isibawo asizukutjhejwa.
Sibawa ufunde umhlahlandlela wesibawo ukukurhelebha ekambisweni yakho yelayisense.
qala ibhokisana loLetha ngeNarheni ngaphasi kokutlolisa.
Isigaba seGunya lokwenza isiBawo kufanele sizaliswe mumuntu owenza isibawo sokuzitlolisa njengoletha ipahla ngenarheni.
Igama lombawi namkha igama lokuzitlolisa lehlangano, ingasi igama lokwenza ibhizinisi kufanele livezwe kileli ziko.
Nakuvela i-asterisk (), sula lokho okufaneleko.
ama-initjhiyali nesibongo somuntu owenza isibawo selayisense ubujamo bomuntu owenza isibawo, isibonelo, uMnqophisi, uMphathi, uMnikazi umuntu owenza isibawo kufanele atlikitle iforomo lesibawo ilanga okutlikitlwe ngalo isibawo indawo lapho kwatlikitlelwa isibawo.
isiqunto namkha imvumo namkha elinye igunya elisebenzako.
imvumo yomNyango wezokuRhwebelana namaBubulo nayifunekako indlela yokwenza nayikuthi wenza isibawo ngaphasi kwe-ayithemu yokubuyiselwa imali oyibhadeleko 607.04.10, 607.04.10, 607.04.10 no 607.04.
I-SARS yazise amazinga wokusebenza azakufakwa esikhathini esiminyaka emiblili . Ihlangano ihlose ukuphendula ekuthintaneni okumaphesente ama-80 okufunyenwe emalangeni wokusebenza ama-21.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforregistrationofarebate.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lomsebenzi unikela ngelwazi lokobana uzitlolisela njani ukubuyiselwa imali yomthelo ne-South African Revenue Service. Lokhu kubuyiselwa imali yomthelo siphungulelo emthelweni obhadelwa nawuletha ipahla ngenarheni lokha nawuletha ipahla ngenarheni.
Umbawi, ingasi omunye wesithathu kufanele azalise iforomo lesibawo , nakungasinjalo isibawo asizukutjhejwa.
Esigabeni somHlobo weKlayenti qalisisa ibhokisana lokuBuyiselwa umthelo, esigabeni sokuzitlolisa.
igama lokwenza ibhizinisi lebhizinisi lakho igama lestrada nenomboro yesitolo esifuna ukubuyiselwa imali yomthelo igama nenomboro yefluru yomakho okwenziwa kiwo ibhizinisi isabhabhu lapho ibhizinisi itholakala khona idorobha elikhulu namkha idorobha lapho ibhizinisi itholakala khona ikhodi yestrada yesabhabhu lapho ibhizinisi itholakala khona.
Isigaba seGunya lokwenza isiBawo, kufanele sizaliswe mbawi nakenza isibawo sokutloliswa njengomsebenzisi wokubuyiselwa imali yomthelo.
Igama lombawi namkha igama lokutloliswa lehlangano ingasi igama lokwenza ibhizinisi, kufanele livezwe kileli ziko.
nakuvela i-asterisk (), sula lokho okufaneleko.
ihlathululo yemikhiqizo elethwa ngenarheni namkha izinto.
ama-initjhiyali nesibongo somuntu owenza isibawo selayisense ubujamo bomuntu owenza isibawo, isibonelo, uMnqophisi, uMphathi, uMnikazi umuntu owenza isibawo kufanele atlikitle iforomo lesibawo ilanga okutlikitlwe ngalo isibawo indawo lapho isibawo satlikitlelwa khona.
isiqunto/imvumo namkha elinye igunya kuye ngokufuneka.
imvumo yomNyango wezokuRhwebelana namaBubulo nayifunekako.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. ApplicationforrenunciationofSAcitizenship.2010-03-25.nr.txt</fn>
AmaSewula Afrika ahlose ukwenza isibawo sobakhamuzi benye inarha engavumeli ubakhamuzi obubili, kufanele enze isibawo sokulahla ubakhamuzi beSewula Afrika. Lokhu kutjho bona umbawi uzakugcina ukuba sisakhamuzi seSewula Afrika ukuthoma ngesikhathi kuvunywa isibawo. Abantwana abasese bancani nabo bazakulahlekelwa kukuba zizakhamuzi zeSewula Afrika ngaphandle kobana omunye wababelethi ahlale asisakhamuzi seSewula Afrika.
Zalisa amaforomo weembawo BI-246, BI-529 no BI-9 kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya. Yenza isibawo ebuzendeni namkha imitjhini yeSewula Afrika nawungaphetjheya.
Letha zoke iincwadi zokuzazisa zeSewula Afrika e-ofisini leeNdaba zeKhaya, ubuzenda namkha imitjhini.
Veza iinthombe ezimbili zakamazisi.
Isibawo sithatha iimveke ezibunane ukuya kwezilitjhumi nambili.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Tjheja: Amaforomo awatholakali ku-inthanethi. Sibawa uthintane ne-ofisi lomnyango eliseduze nawe.
<fn>GOV-ZA. Applicationforreplacementoflostorstolenpassport.2010-03-25.nr.txt</fn>
Umnikazi wephaspoti olahlekelwe namkha owetjelwe iphaspoti angenza isibawo setja.
veza incwadi yokuzazisa namkha isitifikhethi samabeletho esingakarhunyezwa khona uzakwenza isibawo zalisa iforomo lesibawo BI-73 kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya. Yenza isibawo ebuZendeni namkha iMitjhini yeSewula Afrika nawungaphetjheya thathwa igadangiso lemino elizakurekhodwa eRejisteni yesiTjhaba nikela iinthombe ezimbili ezilingana nezephaspoti.
zalisa iforomo lesibawo BI-73 kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya. Yenza isibawo ebuZendeni namkha iMitjhini yeSewula Afrika nawungaphetjheya ababelethi namkha abondli bangokomthetho kufanele bakhuphe ikhophi yesitifikhethi esingakarhunyezwa somntwana kanye neencwadi zokuzazisa zabo letha iinthombe ezimbili zephaspoti zomntwana akunagadangiso lemino elizakufuneka emntwaneni ongaphasi kweminyaka elitjhumi nasithandathu.
Iimbawo zingathatha iimveke ezifika kwezisithandathu.
<fn>GOV-ZA. ApplicationforresumptionofSAcitizenship.2010-03-25.nr.txt</fn>
Abegade bazizakhamuzi zeSewula Afrika ngamabeletho namkha ngokobutjhaba, nabalahla ubakhamuzi babo namkha abaphelelwa bubakhamuzi ngokuzenzakalelako bangenza iimbawo zokubuyiswa kobakhamuzi beSewula Afrika. Iimbawo zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya namkha ebuzendeni namkha emitjhini nawenza isibawo ungaphetjheya.
Iinthombe ezimbili zakamazisi.
Isiqinisekiso esitloliweko esibuya kumbawi sokobana manje sele ahlala eSewula Afrika.
Ikhophi yencwadi yokuzazisa.
Ikhophi yesitifikhethi sakho somtjhado nayikuthi utjhadile namkha bewutjhadile ngaphambilini.
Iimbawo zingathatha iimveke ezine ukuya kwezisithandathu.
<fn>GOV-ZA. Applicationforstateagriculturalland.2010-03-25.nr.txt</fn>
Inarha karhulumende engakolodwako iqatjhiselwa iminqopho yezokulima bona ekugcineni ingathengwa namkha ingathengwa, kuye ngobujamo benarha . Iimvumelwano zokuqatjhisa ezinokukhetha kokuyithenga ekugcineni zivuseleleka njalo eminyakeni emithathu.
UmNyango wezokuLima wesitjhaba usebenza ukughonakalisa ukuphathwa kuhle kanye nokuthengiswa kwenarha yezokulima yakarhulumende eyafunyanwa ngerhelebho leBhodo yesiKolodo sezokuLima.
Lokha inarha karhulumende itholakala bona ingaqatjhiswa, umNyango wezokuLima uyikhangisa ngokusebenzisa izaziso eendaweni ezithileko esifundeni, ezifana nama-ofisi wabomarhastrada, iintetjhi zamapholisa namaphephandaba.
Yenza isibawo emuntwini otjhiwo esazisweni.
UMphathi oPhezulu: wokuHlaliswa kwabaLimi emNyangweni wesitjhaba wezokuLima usebenza ukuqatjhiswa ukwenzela ipahla ye-FALA nasele sivunywe nguNgqongqotjhe wezokuLima neeNdaba zeNarha.
Ukurenta kuquntwa ngokusebenzisa indlela esekelwe enanini loke lenarha.
<fn>GOV-ZA. ApplicationforthereissueofanID.2010-03-25.nr.txt</fn>
Incwadi yokuzazisa mtlolo otjengisa bona ungubani. Inikelwa izakhamuzi zeSewula Afrika namkha labo abanobakhamuzi bakanomphela abaneminyaka elitjhumi nasithandathu ukuya phezulu.
Abantu imitlolo yabo yokuzazisa elahlekileko, yetjiwa namkha emotjhakeleko.
Abantu abenza isibawo sokobana kutjhugululwe imininingwana yabo.
Abantu ubakhamuzi babo obutjhugulukileko.
Abomma abangena emtjhadweni namkha abangathanda ukuthoma ukusebenzisa butjha iimbongo zabo ezidlulileko.
Abantu kwesikhatjhana abahlala ngaphetjheya kodwana egade banencwadi yokuzazisa.
Ababaleki abanemvumo yokuhlala yakanomphela esebenzako.
Veza isitifikhethi samabeletho namkha incwadi yereferensi yakade ekhutjhwe ngaphambi komhlaka 1 Julayi 1986.
Letha iinthombe ezimbili zakamazisi.
Thathwa igadangiso lemino elizakurekhodwa eRejisteni yesiTjhaba.
Veza isitifikhethi somtjhado nayikuthi utjhadile.
Umma owenza isibawo sencwadi yakamazisi nofuna ukuthoma ukusebenzisa esinye seembongo zakhe zangaphambilini kufanele alethe ubufakazi bokobana ufanelwe kusebenzisa isibongo leso.
Umbaleki owenza isibawo sencwadi yokuzazisa kufanele anamathisele imvumo yokuhlala yakanomphela, isitifikhethi sokunikelwa ubakhamuzi kwephandle namkha sokubekelwa ngaphandle.
Iimbawo zingathatha iimveke ezifika kwezibunane.
Tjheja: Amaforomo atholakala ema-ofisini weeNdaba zeKhaya.
<fn>GOV-ZA. Applicationtochangesurnamesofminors.2010-03-25.nr.txt</fn>
ukubelethwa komntwana owabelethelwa ngaphandle komtjhado kutloliswe ngaphasi kwesibongo sakayise weengazi.
Zalisa iforomo lesibawo BI-193 kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya. Yenza isibawo ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika nawungaphetjheya.
Veza imvumo etloliweko yomyenakho umntwana azakusebenzisa isibongo sakhe.
Imvumo etloliweko ebuya kibo bobabili ababelethi iyafuneka, kanye namabanga aneleko wokutjhugulula isibongo.
Veza imvumo etloliweko yakayise weengazi ngaphandle kwalokha inikelwa yikhotho enamandla.
Iimbawo zingathatha iimveke zine ukuya kwezisithandathu.
<fn>GOV-ZA. Applicationtogetmarriedundercustomarylaw.2010-03-25.nr.txt</fn>
Umtjhado wesintu wenziwa ngaphasi komthetho wesintu. Lokha umyeni nakatjhada nomma ngaphasi komthetho ongafuni isondo begodu aqunta ukuthatha abomma abadlula munye, abanye abomma bazakuwela ngaphasi komthetho wesintu.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yo mNyango weeNdaba zeKhaya.
Umtjhado kufanele kukhulunyiswane ngawo, uthatjelwe bewenziwe ngokuya komthetho wesintu.
Ababawi abahlala eendaweni zemakhaya kufanele baveze incwadi ebuya emrholini wendabuko.
Ababawi abahlala eendaweni zemadorobheni kufanele baveze incwadi yesifungo.
Umtjhado nawuzakubanjwa, abathintekako okungabatjhadako kanye nabofakazi ababuya komunye nomunye umndeni kufanele babe khona.
<fn>GOV-ZA. Applicationtogivenoticeofdeath.2010-03-25.nr.txt</fn>
Amalunga athileko womNyango weeNdaba zeKhaya.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango weeNdaba zeKhaya.
asinikele isihlobo sohlongakeleko namkha umngcwabi ozakuhlela umngcwabo avale ikhasi 2 leforomo lesibawo BI-1663.
Nayikuthi akunadorhodera, isibonelo, eendaweni ezikude zemakhaya, umrholi wendabuko uzakuzalisa umBiko wokuHlongakala.
Isihlobo kufanele sithathe umtlolo siwuse kungcwabi ozakwenza amalungiselelo womngcwabo.
Nayikuthi umngcwabi akakagunyazwa ukufumana izaziso zokuhlongakala, angazalisa kuphela ihlangothi C leforomo BI-1663.
Isihlobo namkha umngcwabi ogunyaziweko kufanele manje alethe imitlolo kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya khona kuzakukhutjhwa umlayo wokungcwaba begodu kuragelwe phambili nokusetjenzwa kokutloliswa kwemitlolo.
Nayikuthi isakhamuzi seSewula Afrika namkha umnikazi wemvumo yokuhlala yakanomphela uhlongakalela ngaphandle kweSewula Afrika, ukuhlongakala komuntu lowo kufanele kubikwe ebuzendeni namkha emtjihini yeSewula Afrika. Ikhophi eqinisekisiweko yesitifikhethi sokuhlongakala esikhutjhwe yinarha etjhili ethintekako naso kufanele silethwe.
Isitifikhethi esirhunyeziweko sokuhlongakala sikhutjhwa mhlana kufunyanwa isibawo.
Amaforomo atholakala ema-ofisini weeNdaba zeKhaya.
<fn>GOV-ZA. Applicationtoincreasecustomsduty.2010-03-25.nr.txt</fn>
Umthelo wepahla engeniswa ngeSewula Afrika, yimali ebhadelwa ukusiza amabubulo wamaYuniyoni wokubhadelisa iimali zokungenisa ipahla ngeSewula Afrika, ukuphalisana ngemikhiqizo engeniswako. Imali ebhadalela ipahla engeniswako ikhuphula umnotho odzimeleleko ngokuphuhlisa iphaliswano leentjhabatjhaba nangokusebenzisa imithombo.
Ukutjhuguluka kobujamo besikhathi eside kukunciphisa imali ebhadalelwa ipahla engeniswako, ngakwelinye ihlangothi kukhuphula imisebenzi ejayelekileko emikhiqizweni ethileko ngaphasi kwemibandela ethileko. Ukukhutjhulwa kuyaqalelelwa nangabe kufaka isandla ekuthuthukisweni kwamabubulo ngokuya ngokweminqopho yesitjhaba.
Zalisa iforomo lesibawo elitholakala kwaphela ema-ofisini womNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
Letha amaforomo kuYunithi yokuHlolisisa iiMali zomThelo eziBhadelwako.
Isibawo lesi singathatha iinyanga ezisukela kwezine kufikela kwezilitjhumi nambili ukuze silunge.
Iindleko zikhambelana nobujamo bomkhiqizo namkha ipahla elapho.
<fn>GOV-ZA. ApplicationtorectifyerroneousdetailsinyourID.2010-03-25.nr.txt</fn>
AmaSewula Afrika iincwadi zawo zokuzazisa ezinemininingwana eneemphoso zingenza iimbawo zokuyilungisa e-ofisini leeNdaba zeKhaya. Iimbawo godu zingenziwa ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika nawungaphetjheya.
amagama neembongo ezingakalungi iinthombe okungasizo ama-dresi angakalungi amalanga wokubeletha angakalungi ubulili obungakalungi.
Veza ubufakazi belwazi elilungileko, isibonelo, isitifikhethi samabeletho, isitifikhethi sokubhabhadiswa, incwadi yesikolo, incwadi yokubeletha.
Letha iinthombe ezimbili zakamazisi.
Kuthatha iimveke ezine ukuya kwezisithandathu ukusebenza isibawo sakho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationtoregisteracustomarymarriage.2010-03-25.nr.txt</fn>
Umtjhado wesintu ungatloliswa ngokuya komThetho wokuVunywa kwemiTjhado yesiNtu ka-1998. Akukaqakatheki ukobana watjhada nini. Ebujameni lapho omunye wabathetheneko ahlongakele khona, oseleko usengatlolisa umtjhado. Ukutloliswa kufanele kwenziwe kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya. Abofakazi ababili kufanele babe khona.
Qinisekisa ubujamo bakho bezomtjhado ku-inthanethi.
Abathinteka emtjhadweni kanye nabofakazi kufanele baveze iincwadi zokuzazisa ezisebenzako.
Letha ubufakazi bemikhulumiswano yomtjhado.
Isiphathiswa esitlolisako, sizakuzalisa iforomo lesibawo BI-1699 nayikuthi siyaneliswa bona umtjhado wesintu ukhona.
Ebujameni lapho umlingani ongubaba emtjhadweni wesintu afisa ukwenza omunye umtjhado wesintu, kufanele aye eKhotho ePhakamileko ayokufumana umlayo ozakulawula irherho lomtjhado wakhe wesintu.
Isitifikhethi somtjhado esirhunyeziweko sikhutjhwa khonokho.
Isitifikhethi somtjhado esingakarhunyezwa sithatha iimveke ezisithandathu ukufika kwezibunane.
<fn>GOV-ZA. Applicationtoregisteranoldagehome.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lomsebenzi ungowabantu namkha iinhlangano ezifuna ukutlolisa ikhaya labadala.
Thola irasidi nawukhambisa amaforomo uyibeke izokuba sitjengiso sokobana wenze isibawo.
Nangabe isibawo sakho asikaphumeleli, uzakwaziswa ngomtlolo unobangela wokungaphumeleli kwaso.
Nangabe awuvumelani nesiqunto esithethweko, ungabawa ukudluliselwa kuNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komPhakathi namkha iLunga loMkhandlu oMkhulu i-MEC ema-ofisini womNyango wesitjhaba namkha wamaphrovinsi ubahlathululele kobana kubayini ungavumelani nesiqunto sabo.
Bawa ukudluliswa kungakapheli amalanga ama-90 ngemva kokuthola isaziso ngemiphumela yesibawo sakho.
Kungathatha iimveke ezine ukusebenzana nesibawo sakho.
Isisebenzi sezehlalakuhle sizakumema abadlalindima abanjengabezamaphilo kunye neemphathiswa zikarhulumende wendawo bona bahlolisise indawo eyokwakhiwa kiyo leyo.
Abadlalindima bazakutlola ngamunye ngamunye umbiko ngalokho akutholileko.
Imibiko yabo izakuthunyelwa ema-ofisini wezokuThuthukiswa komPhakathi aseduze nawe.
Iindleko zokutlolisa ziya ngokubakhona kweensetjenziswa begodu kuyahlukahluka ngokuya ngamaphrovinsi.
Ukuhlolwa kwekhaya lelo kwenziwa simahla.
Amaforomo wokwenza isibawo atholakala ema-ofisini wezokuThuthukiswa komPhakathi aseduze nawe.
<fn>GOV-ZA. Applicationtoregisterforemployeetax.2010-03-25.nr.txt</fn>
Abaqatjhi kufanele badose umThelo owuBhadela ngokuya komRholo namkha umthelo wabasebenzi odoswa emrholweni womsebenzi womsebenzi loyo ofaneleko njalo ngenyanga, ngeveke noma eemvekeni ezimbili.
I-SITE mhlobo womthelo wabasebenzi odoswa kuphela emrholweni opheleleko ofika ku-R60 000. I-SITE iquntwa ekupheleni kwesikhathi sokutheliswa, begodu ungajamela kuphela isiquntu somthelo wabasebenzi odoswe ngonyaka.
Okusalako emthelweni womsebenzi ngemva kokuquntwa kwe-SITE kanye nomthelo womsebenzi emrholweni ongakafakwa emrholweni opheleleko kujamela i-PAYE.
Zalisa isibawo sokuzitlolisa elitholakala ema-ofisini wendawo wegatja le-SARS.
Akunasikhathi esibekelwe ukuzitlolisa.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applicationtoregisterpremisesasanagriculturalcentr.2010-03-25.nr.txt</fn>
iinghonakalisi ezitjhiwoko ziyatholakala endaweni leyo ukusebenza kwesithekniki eendaweni ezinjalo, okutjho, ukutlhogonyelwa kweenlwana ezigcinwe lapho, begodu ukubuthelelwa, ukulinganiswa, ukusetjenzwa, ukupakwa, ukulebulwa nokubekwa kwezinto zejinethiki, kulawula begodu kuphathwa mumuntu okhambisana neemfuno ezibekiweko indawo ikhambisana nezinye iimfuno ezingabekwa.
Iimbawo ezingakazaliswa ngokuzeleko zizakubuyiselwa kumbawi begodu angeze kwamukelwa isibopho mayelana nokurarana okungaba khona.
amakhophi amabili weendawo ezithintekako kanye namaplani anemininingwana yoke imali ebekiweko yesibawo njengetjhege elibhadela u: Director General: Agriculture.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi, njengombana kobunye ubujamo uthoma ngokuvunywa kweemplani ngaphambi kokwakhiwa.
<fn>GOV-ZA. Applicationtoreportanoccupationaldiseasetothecompe.2010-03-25.nr.txt</fn>
UmThetho wokuLilisa ngebanga lokuLimala namaLwelwe wemSebenzini ka-1993 abaqatjhi kufuze babike woke amalwelwe abangwa msebenzi esiKhwameni sokuLilisa.
Abaqatjhi kufuze bazalise umBiko womQatjhi ngobuLwelwe obuFunyanwa emSebenzini kungakapheli amalanga ali-14 ngemva kobana bazisiwe ubulwelwe lobu.
Kungathatha amalanga ama-60.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. ApplyforImportCertificateforLiquor.2010-03-25.nr.txt</fn>
Isitifikhethi sokuletha ngenarheni sifuneka nawuzakuletha eSewula Afrika umkhiqizo wotjwala . Isitifikhethi sokuletha ngenarheni namkha ikhophi izakufuneka ngaphambi kobana umthwalo ukhutjhwe endaweni yokungena kwepahla.
Oletha ngenarheni wenza isibawo sesitifikhethi kanye nasele ngesikhathi somkhiqizo. Ngemva kwalokho inomboro efanako yesitifikhethi sokuletha ngenarheni ingasetjenziswa kuye ngokuthi isibumbeko, okungaphakathi, ubukhulu bebhodlelo nelebula yomkhiqizo ayitjhuguluki.
nayipheleleko ayidluli amalithaa ali-12 ngobukhulu begodu ngayo akukahloswa kuphela ukusela mumuntu lowo, likhaya lakhe namkha iimvakajthi zakhe ezingabhadeliko.
ebujameni bomkhiqizo ongebhodlelweni, letha isampula ngebhodlelo elinelebula ozakuthengiswa ngalo letha isampula ebuya etjwaleni obulethwe ngobunengi ngebhodlelo elijayelekileko le-750 ml letha isampula e-ofisini lePhiko lemiKhiqizo yoTjwala e-Stellenbosch.
Letha isitifikhethi sokucozulyla esamukelekako esikhutjhwe yilabhorathri yangokomthetho enarheno okubuya umkhiqizo. Nayikuthi asitholakali, iPhiko lemiKhiqizo yoTjwala lizakwenza ukucozululwa kwamakhemikhali esampuleni.
Ebujameni bomkhiqizo olethwa ngebhodlelo, ilebula lebhodlelo uzakulinganiswa ukuqinisekisa bona likhambisana neemfuno zomThetho wemiKhiqizo yoTjwala.
Ngobunengi okumumethweko okulethwa ngenarheni kuzakulinganiswa. Ilebula ilinganiswa lokha nawenza isibawo semvumo yesitifikhethi sokuthengisa.
Iphiko kufanele lifumane imali yokubhadela ngaphambi kobana kukhutjhwe isitifikhethi.
Isitifikhethi sokuletha ngenarheni sizakukhutjhwa nayikuthi okumumethweko nelebula, ebujameni bokulethwa komkhiqizo ngobunengi, yomkhiqizo ikhambisana neemfuno zomThetho wemiKhiqizo yoTjwala ka-1989. umthwalo womkhiqizo ungathunyelwa ngaphandle.
Nikela ngesaziso sama-awara ama-48 ePhikweni lokuHlolwa kweKhwalithi ngaso soke isikhathi lokha umthwalo wotjwala ofunelwa isitifikhethi sokuletha ngenarheni nasikhutjhiweko, uzakungena eSewula Afrika.
Lokha imikhiqizo yotjwala ifika eSewula Afrika, oletha ngenarheni kufanele afumane incwadi yokudlulisa ebuya ePhikweni lokuHlolwa kweKhwalithi ukususa utjwala endaweni yokungena kwepahla namkha edebha yesimumathi ukuya endaweni ayikhethako.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
Nayikuthi oletha ngenarheni unikela iPhiko lemiKhiqizo yoTjwala ngesitifikhethi sokucozulula esamukelekako esikhutjhwe siphathiswa enarheno okubuya umkhiqizo, angeze abhadeliswa i-R290.
<fn>GOV-ZA. ApplyforRegistrationofFarmFeedsandPetFood.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ukudla kwefuyo akufaki iinhlanga, i-chaff, ihoyi engakagaywa, ifurusibijwa, enye nenye ithoro namkha okhunye nokhunye ukudla umlimi akulingiselela ukukusebenzisa.
Bawa imihlahlandlela ngeemfuno mazombe zokudla kwefuyo emTlolisini.
Yincwadi ephekelela isibawo ebuya emnikazini wokutlolisa namkha umjameli okhonjiweko.
igama lomkhiqizo inomboro yokutloliswa nayikuthi umkhiqizo sele utlolisiwe ibanga lokulethwa iincwadi zemvumo nayikuthi imvumo ebuya kumnikazi wokutloliswa iyafuneka imali ebhadelwako elungileko amatjhege athunyelwa ngokuhlukana nesibawo kufanele aphekelelwe yincwadi ehlathululako. Amatjhege namaposoda kufanele enziwe abhadele u: Director-General: Agriculture.
Letha amaforomo wesibawo weembawo ezitjha namatjhuguluko ekutlolisweni kwanjesi, kufaka indlela yokwenziwa kwetjhuguluko.
Zalisa ngokuzeleko, ngaphandle kokukhuluma ngeembawo ezidlulileko, iinomboro zamakhasi namkha eminye imikhiqizo.
Amaforomo wesibawo kufanele atlikitlwe mumuntu okhethwe ngokomthetho begodu lokhu kunyulwa bona kube mumuntu othintana nomTlolisi nekampani.
Igama nenomboro yokutloliswa komkhiqizo kufanele isetjenziswe njengombana kutjhiwo esitfikhethini sokutloliswa. Elinye nelinye itjhuguluko egameni, nanyana lilincani kangangani, lizakuthathwa njengetjhuguluko.
Amaforomo weembawo kufanele alathwe e-ofisini lezokuphatha. Ukunikela iimbawo kubaYelelesi besiThekniki kuzakuriyadisa ikambiso.
letha ngeduphlikheyithi nikela ngesiNgisi nesiBhuru. Akutlhogeki bona amalebula agadangiswe ngamalimi womabili kufanele afundeke kuhle, ngendlela elungileko ungafaki iinomboro eenyelelisweni yoke imininingwana yelebula kufanele ikhambelane kuhle naleyo eseforomini lesibawo.
Kungatha inyanga ezine bona ukudla kwefuyo namkha ukudla kwefuyosithandwa kutloliswe.
<fn>GOV-ZA. Applyforastudypermit.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo yokufunda mtlolo onikela amaphandle ilungelo lokufunda eSewula Afrika. Iimbawo zingenziwa ngenyama ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika.
Zalisa iforomo lesibawo BI-159.
isitifikhethi sokuvunyelwa esibuya emapholiseni mayelana neenarha ohlale kizo isikhathi esidlula unyaka.
incwadi kadorhodera etjengisa bona uphile kuhle.
Awukavunyelwa ukungena eSewula Afrika ngaphambi kokuvunywa kwesibawo sakho.
Ababawi iimbawo zabo ezivunyiweko banikelwa i-visa yokungena enarheni kanengi.
Abantwana abasese bancani kufanele balethe imininingwana yomSewula Afrika omumondli wabo. Imininingwana kufanele ilethwe nencwadi yesiqinisekiso, ubufakazi bemvumo yokuhlala kwababelethi okuhlosiweko, namkha ebuya kumbelethi onobunikazi babantwana kanye nemvumo yobufakazi bobunikazi babantwana.
<fn>GOV-ZA. Applyforatreatypermit.2010-03-25.nr.txt</fn>
Isibawo sesivumelwano phakathi kweenarha ezimbili mtlolo wangokomthetho onikela amaphandle imvumo yokungena eSewula Afrika ukuzozibandakanya emahlelweni okuvunyelwene ngawo phakathi kweSewula Afrika nezinye iinarha. Iimbawo zingenziwa kobunye nobunye ubuzenda namkha imitjhini yeSewula Afrika.
Incwadi ebuya ephikweni lakarhulumende elifaneleko elithinteka esivumelwaneni ukuqinisekisa ubunjalo behlelo kanye nesivumelwano okuzakwenziwa ihlelo ngaphasi kwaso, ukuzibandakanya kwakho ehlelweni elitjhiwoko kanye nemihlobo yemisebenzi olindelwe bona uyenze ngaphasi kwesivumelwano.
Isitifikhethi sokuvunyelwa samapholisa esibuya kizo zoke iinarha wena kanye nothethene naye enakhe nahlala kizo ukusuka nawuneminyaka eli-18 nabo boke abantwana abathembele kuwe abaneminyaka eli-18 namkha engaphezulu kwaleyo abazakuphekelela nawuseSewula Afrika.
Imibiko yezokwelatjhwa neradiyoloji. Abantwana abangaphasi kweminyaka eli-12 nabomma abasidisi akutlhogeki bona balethe imibiko yeradiyoloji.
Isibopho esitloliweko somqatjhi sokwamukelwa bona uzakubhadela iindleko ezikhambelana nokuthunyelwa kwakho namalunga womndeni athembele kuwe kilenarha nasifunekako. Nayikuthi umqatjhi mnyango wombuso begodu akakghoni ukuletha isibopho esitjhiwoko, inarha ekuthumelako ingaletha umbiko ukwenzela umqatjhi.
Imitlolo ekhambelana nobujamo bomtjhado, isifungo sothethene naye kanye nabantwana abasese bancani nayikuthi uzakuphekelelwa ngothethene naye kanye/namkha bantwana abathembele kuwe.
Isitifikhethi sokuhlatjelwa umgomani osarulana nayikuthi ukhamba namkha uhlose ukukhamba endaweni enobulwelwe bomgomani osarulana.
Ubufakazi bephaspoti esebenza ubuncani bakhona amalanga ama-30 ngemva kokuhlala eSewula Afrika okuhlosileko.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applyforplantbreedersrights.2010-03-25.nr.txt</fn>
Amalungelo wabazalanisi beentjalo anikelwa kiyo yoke imihlobo yeentjalo evezwe ngokuya komThetho wamaLungelo womZalanisi weenTjalo ka-1976 . Pheze mihlobo ema-290 yeentjalo efakwe erhemeni leentjalo okunganikelwa ngayo amalungelo wabazalanisi.
Into ezalisa ngokwemvelo yalowo mhlobo ayikathengiswa eSewula Afrika ukudlula unyaka munye.
Ebujameni bomhlobo womuthi namkha umuthi okhula ngokukhwela, into ezalisako ebe ingatholakali kwenye inarha, ekurhwebelaneni namkha emphakathini iminyaka edlula esithandathu, namkha ebujameni besitjalo, iminyaka edlula kwemine.
kufanele ihlukaniswe ngokucacileko kweminye imihlobo efanako kufanele ifane, okutjho bona, zoke iintjalo endaweni yokutjala kufanele ziqaleke zifana begodu ezinesibumbeko esifanako kufanele zinzinze, okutjho bona, iintjalo zomhlobo othileko kufanele, ngemva kokutjala kanengana, zibonakale njengeentjalo zokuthoma kufanele zibe negama elamukelekako.
Funda iThebula 1 yomThetho wamaLungelo womZalanisi weenTjalo ka-1976 ukuqinisekisa bona umhlobo wesitjalo walomhlobo okufuneka uvikelwe, uveziwe na.
Nayikuthi umhlobo wesitjalo awukho ethebuleni, letha isibawo sokuvezwa nebanga ngomtlolo emTlolisini wamaLungelo wabaZalanisi beenTjalo.
iforomo lesibawo elizaliswe ngokuzeleko iphephamibuzo lesitheniki imali ebhadelwako ebekiweko kanye nemali yokuhlola imbewu namkha into ezalisa ngokwemvelo isigunyazo esitloliweko esibuya kumnikazi, nayikuthi awukazalanisi, wakhetha namkha wathuthukisa umhlobo.
Veza ngokucacileko ephepheni lesitheniki bona umhlobo omutjha uzakuhlolwa ngokumadaniswa namuphi umhlobo owaziwako khona kuzakufunyanwa umehluko.
Ungenza isibawo sokuvikelwa kwesikhatjhana komhlobo. Lokhu kutjho bona umhlobo uvikelwe isikhathi soke sokulinganiswa, kufanele unikele isibopho esitloliweko sokobana angeze wathengisa enye nenye into yokuzalanisa ngokwemvelo yomhlobo okukhulunywa na\gawo bekufike lapho koke ukuhlola kuqedwa khona begodu kunikelwa amalungelo womzalanisi weentjalo. Ukuvikelwa kwesikhatjhana kuphakanyiswa eentjalweni lapho ukuhlola kuthatha isikhathi esidlula unyaka munye.
Kunamalanga abekiweko ngawo imitlolo nokuzizalela ngokwemvelo kufanele ilethwe kumTlolisi. Amalanga la, ubunengi bezinto zokuzizalela ngokwemvelo okufanele zithunyelwe begodu nalapho kufanele zilethwe emTlolisini, zitholakala ngesibawo kumTlolisi.
Nayikuthi irhemo lemihlobo likhona kilowo mhlobo wesitjalo owenzelwa isibawo samalungelo womzalanisi, letha kanye kanye iimbawo ukubulunga isikhathi nemali.
Ikambiso yokulinganisa yomzalanisi weentjalo yenzeka ngesikhathi sinye sokutjala.
<fn>GOV-ZA. Applyfortaxdirectivedirectors.2010-03-25.nr.txt</fn>
UmThetho womThelo weNgeniso ka-1962 unikela ngobujamo lapho isibawo sekomba yangokomthetho yomthelo singenziwa khona.
Enye yaleziinkomba kulapho umrholo womnqophisi olindelweko enyakeni wanjesi ungaphasi komrholo ofunyanwe unyaka ophelileko begodu ungarholela ekubhadelweni khulu kwe-PAYE okungabanga ubudisi.
Lapho ikampani ingaqunti umrholo wonyaka ongaphambili wokulinganiswa, kufanele ibawe i-ofisi legatja lendawo le-South African Revenue Service ukuqunta ngenani lomrholo ofunyanwe mnqophisi.
Lokha nawenza isibawo sekomba yangokomthetho yomthelo, yenza isiqinisekiso sokobana iindaba zakho zomthelo zijame kuhle - i-SARS angeze ngokujayelekileko yakhupha ikomba yangokomthetho yomthelo nayikuthi unamaforomo womthelo aseleleko namkha usalele emva ngokubhadela umthelo.
Umrholo owaziwako wokugcina owafunyanwako kufaka iimali zerhelebho zamakhambo, isibonelo, imali yerhelebho yamakhambo eyi-50%, kodwana kungafaki iimali ezinengi nenzuzo eyenziwe banqophisi namkha basebenzi mayelana namalungelo wokufumana izabelo ezingathengiswa.
Unyaka wokulinganiswa lapho umrholo wafunyanwako.
Isibalo seenyanga eziqediweko lapho umrholo wokugcina owaziwako wafunyanwa khona.
Isilinganiso namkha umrholo wamambala wonyaka wanjesi.
Isibawo kufanele sifake amabanga wekomba yangokomthetho. Sekela lokhu ngemitlolo, isibonelo, iintatimende zeemali zesikhatjhana namaminiti wemihlangano ebanjwe banqophisi, etjengisa bona umrholo ozakubhadelwa abanqophisi uzakuba ngaphasi komrholo wonyaka odlulileko wokulinganiswa.
Akunasikhathi esibekelwe ukusetjenzwa kwesibawo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applyfortaxdirectivefixedamount.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lesi sibawo sekomba yangokomthetho silethwa kwa-South African Revenue Service ukubawa bona imali engatjhugulukiko idoswe engenisweni namkha emalini ebhadelwa ngonyaka yobhadela umthelo.
Yenza isiqiniseko sokobana iindaba zakho zomthelo zijame kuhle ngaphambi kokwenza isibawo sekomba yomthelo. I-SARS angeze ngokujayelekileko yakhupha ikomba yangokomthetho yomthelo nayikuthi unamaforomo womthelo aseleleko namkha usalele emva ngokubhadela umthelo.
incwadi yokuzazisa yakho nenomboro yereferensi yomthelo inomboro yereferensi ye-PAYE yabaqatjhi bakho namkha yabaphathi besikhwama ingeniso ezeleko nestatimende sokusetjenziswa kweemali. I-ofisi legatja le-SARS lingabawa ubufakazi bokusetjenziswa kweemali okuthileko ngaphambi kokuvuma isibawo sekomba yangokomthetho indlela esetjenzisiweko namkha ukubalwa kwesikolodo somthelo.
Nasele sivunywe yi-SARS uzakunikelwa isiqinisekiso emalangeni ambalwa kodwana ikomba yangokomthetho ingathatha iimveke ezifika kwezine.
Indlela elula yokwenza isibawo sekomba yangokomthetho kukwenza isibawo nge-eFiling. Isibawo sakho sekomba yangokomthetho yomthelo ngokusebenzisa lomsebenzi sivunywa kungakapheli ama-awara ama-48 nayikuthi i-ofisi alifuni ubufakazi bokusetjenziswa kweemali.
Kuzakuthatha iimveke ezifika kwezine ukusebenza isibawo sakho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applyfortaxdirectivefixedpercentage.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lekomba ilethwa lokha isibawo senziwe ukobana izinga elingatjhugulukiko lidoswe emrholweni wobhadela umthelo. Tjheja, kodwana bona umqatjhi kufanele alethe isibawo lesi ukwenzela umsebenzi.
Iinkomba azidluliswa begodu lokha umsebenzi nakatjhugulule isikhundla somsebenzi, isibawo esitjha kufanele senziwe. Nayikuthi unomqatjhi odlula munye uzakuletha iforomo lekomba enye nenye ngokuya komqatjhi omunye nomunye.
Amakhophi weencwadi zokuqatjhwa, iimvumelwano zokusebenza kanye neminye imitlolo iyafuneka ukuqinisekisa ngokuya kwemibandela nobujamo bokuqatjhwa.
Ikomba yangokomthetho yephesente elingatjhugulukiko izakukhutjhwa esikhathini esiziinyanga ezili-12 begodu kufanele ivuselelwe ngemva kwalapho.
Yenza isiqiniseko sokobana iindaba zakho zomthelo zijame kuhle. I-SARS angeze ngokujayelekileko yakhupha ikomba yangokomthetho yomthelo nayikuthi unamaforomo womthelo aseleleko namkha usalele emva ngokubhadela umthelo.
inomboro yakho yokuzazisa neyereferensi yomthelo inomboro yereferensi ye-PAYE yomqatjhi wakho.
ikhophi yesivumelwano sokusebenza incwadi yokuvuma nayikuthi inomboro kamazisi yakho namkha inomboro yereferensi ye-PAYE ayitholakali.
Letha isibawo sakho sekomba yangokomthetho sephesente elingatjhugulukiko ngokwakho e-ofisini legatja le-SARS njengombana umsebenzi kufanele anamathisele istatimende esizeleko sengeniso nokusetjenziswa kweemali.
Nasele isibawo sivunywe yi-SARS, isiqinisekiso sizakunikelwa emalangeni ambalwa. Kodwana ikomba yangokomthetho yomthelo ingathatha iimveke ezifika kwezine.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applyfortaxdirectivegratitude.2010-03-25.nr.txt</fn>
Isibawo lesi silethwa kwa-South African Revenue Service lokha ikomba yangokomthetho yokudoswa komthelo mayelana nokubhadelwa kweemali ezinengi ezihlukeneko ezibuya kubaqatjhi nayifunekako.
Yenza isiqiniseko sokobana iindaba zakho zomthelo zijame kuhle ngaphambi kokwenza isibawo sekomba yomthelo. I-SARS angeze ngokujayelekileko yakhupha ikomba yangokomthetho yomthelo nayikuthi unamaforomo womthelo aseleleko namkha usalele emva ngokubhadela umthelo.
incwadi yokuzazisa yakho nenomboro yereferensi yomthelo inomboro yereferensi ye-PAYE yomqatjhi wakho.
Nasele isibawo sivunywe yi-SARS uzakunikelwa isiqinisekiso emalangeni ambalwa kodwana ikomba yangokomthetho ingathatha iimveke ezifika kwezine.
Indlela elula yokwenza isibawo sekomba yangokomthetho kukwenza isibawo nge-eFiling. Isibawo sakho sekomba yangokomthetho yomthelo ngokusebenzisa lomsebenzi sivunywa kungakapheli ama-awara ama-48.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Applytoimportgoodsintothecountry.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ngokuya komThetho weenTjhabatjhaba wokuPhathwa kwezokuRhwebelana ka-2002, uNgqongqotjhe nakabona kusekarwekweni yomphakathi, ngesaziso eGazedini, angabeka bonyana akunapahla ngaphandle kwaleyo yomhlobo othileko.
Ezakungeniswa e-RSA ngaphasi kwegunya begodu nangokuya kobujamo obutjhiwo emvumeni ekhutjhwe nguye namkha mumuntu ogunyazwe nguye.
Iimvumo zokuletha ngenarheni ipahla lezo ezilawulwa magadango wokuletha ngenarheni kufanele zenzelwe isibawo eforomeni lesibawo elenzelwe lokho.
Ihloso kuqinisekisa bonyana ipahla ekhe yasebenza elethwa ngenarheni angeze yabulala ibubulo le-Southern African Customs Union. Lokho kuqinisa ukulawulwa kokuphepha kwebhoduluko kanye nezamaphilo, ukuphepha kanye nokukhambisana nekhwalithi. Godu iqinisa ilawulo ngomnqopho wokukhambisana namabanga wezebhoduluko.
Kungathatha amalanga amathathu ukusebenza isibawo sakho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. ApplytoundertakeCommercialFishing.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ukuthiya ngomnqopho wokwenza imali msebenzi khulu wokusebenzisa ilungelo lokuthiya. Ilungelo kufanele lenzelwe isibawo begodu linikelelwe, ukusebenzisela iimfuno, ukubuthelela iimfesi namkha ukuzibandakanya emsebenzini okhambelanako ngeminqopho yokurhweba. Godu lifaka ukuzibandakanya emsebenzini okhambelana nokuthiya kanye nokungadli iimfesi. Ukusebenzisa ilungelo lakho lokuthiya, yenza isibawo semvumo yokuthiya ngomnqopho wokwenza imali enikelwa nguNgqongqotjhe weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha namkha ngabasemagunyeni abavunyelweko. Amalungelo azeleko namkha aqintelweko wokuthiya ngomnqopho wokwenza imali anikelwa eenkorweni ezithileko yi-DEA&T ngokususelwa ku-Total Allowable Catch or Effort equntwa njalo ngonyaka nguNgqongotjhe womNyango weeNdaba zeBhoduluko nokuVakatjha. Akunamuntu ozakuthiyela ukwenza imali ngaphandle kwemvumo.
Kokuthoma yenza isibawo selungelo lokuthiyela ukwenza imali ngaphambi kobana wenze isibawo semvumo yokuthiya ngomnqopho wokwenza imali. Imvumo ivuselelwa njalo ngonyaka begodu ukubhalelwa kukhambisana nobujamo bemvumo kungaba nomphumela wokujanyiswa kwayo, ukucinywa namkha ukusulwa kwelungelo.
Ukungezelela emvumeni yokuthiya ngomnqopho wokwenza imali, godu uzakutlhoga iimvumo yokuthutha iimfesi.
Yenza isibawo selungelo lokuthiya kuphela bona ufumane isimemo esizakuvezwa eGazedini yomBuso.
Fumana iforomo lesibawo emNyangweni weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha namkha endaweni lapho kuthathwa / kusatjalaliswa khona eyaziswa yi-DEA&T.
Funda kuhle, uzwisise bewenze isiqiniseko sokobana wanelisa iimfuno zesibawo kanye nobujamo.
Zalisa, utlikitle bewulethe iforomo nemitlolo efunekako esekelako kanye nemali ebhadelwako engabuyiko endaweni etjhiwo mnyango namkha e-ofisini eliseduze le-DEA&T.
Ikambiso yokuhlolwa izakuthoma ngemva kwelanga lokugcina leembawo begodu imiphumela izakwaziswa ngokusebenzisa ukuthintana yi-DEA&T.
Ikambiso yeembawo ingathatha inyanga yinye ukuya kwezintathu namkha ukudlula lapho kuye ngobunengi beembawo begodu / namkha ngesikhathi sokuthiya sekoro.
Ikambiso yeembawo ingathatha amalanga wokusebenza alikhomba namkha ukudlula lapho ukuya ngobunengi beembawo begodu / namkha nangesikhathi sekoro yokuthiya.
<fn>GOV-ZA. Apppermitoimportfishcommercialbasis.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ukuletha ngenarheni iimfesi ngomnqopho wokwenza imali kutjho ukwenza izenzo ezifana nokuletha ngenarheni iimfesi zelwandle ngeminqopho yokurhwebelana. Ukuletha ngenarheni iimfesi eziphila ngemanzini, kufuze wenze isibawo semvumo yokuletha ngenarheni enikelwa nguNgqongqotjhe weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha namkha ngabasemagunyeni abavunyelweko. Akunamuntu ovunyelwe ukuletha ngenarheni iimfesi eziphila elwandle ngaphandle kwemvumo. Yenza isibawo semvumo etjha yokuletha ngenarheni lokha ekhona nayiphelako. Ukubhalelwa kukhambisana nobujamo bemvumo kungaba nomphumela wokujanyiswa namkha wokusulwa kwayo.
TJHEJA: Lemvumo yokuletha ngenarheni ayifaki iimfesi ezilawulwa mNyango wezokuLima . Iimbawo zemvumo yokuletha ngenarheni zeemfesi ezingatholakali elwandle namkha iimfesi ze-tropical kufuze zenziwe emNyangweni wezokuLima.
ImVumo yokuletha ngenarheni ekhutjhelwa imihlobo ye-abalone , ama-rock lobster kanye nemihlobo ebekwe emThethweni wemiThombo yangeLwandle ePhilako ka-1998 isiNgezelelo 4,5, no-12, izakusebenza komunye nomunye umthwalo.
Akuna-crab ephilako engalethwa ngenarheni.
Funda iforomo lesibawo kuhle begodu wenze isiqiniseko sokobana wanelisa iimfuno zesibawo kanye nobujamo.
ama-adresi womakho wabathumela ngaphandle ngenarheni okusula kiyo umthwalo amagama ajayelekileko newamambala wemihlobo ubungako bemihlobo ezakulethwa ngenarheni.
Iimbawo zamambala kufuze ziposwe, ukubhalelwa kukwenza njalo kuzakwenza bona imvumo ungayitholi.
Ikambiso yesibawo ingathatha amalanga alikhomba wokusebenza namkha ukudlula lapho kuye ngokwenziwa kuhle kwesibawo.
Imali yesibawo eyi-R225 iyafuneka. Iimali ezibhadelwako zibuyekezwa njalo ngonyaka namkha ziquntwa nguNgqongqotjhe weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha namkha abasemagunyeni abavunyelweko ngokubambisana noNgqongqotjhe wezeeMali.
<fn>GOV-ZA. Approveanimalforcollectionofsemen.2010-03-25.nr.txt</fn>
Isibawo kufanele senziwe egameni lesentha etlolisiweko lapho isilwana sizakuhlala khona.
Isibawo kufanele silethwe ehlanganweni yokuzalanisa efaneleko.
DNA/isitifikhethi semihlobo yeengazi amarekhodi wokukghona kwesilwana imali ebhadelwako ebekiweko.
Isibawo kufanele siqinisekiswe ngudorhodera weenlwana wangeqadi besiqinisekiswe ngudorhodera wangokomthetho.
Nayikuthi umtlolisi uyabhala ukuvuma isibawo, umbawi uzakwaziswa ngesiqunto namabanga waso.
Nayikuthi umtlolisi uvumela isibawo sokuvunywa kwesilwana esithileko bona sisetjenziswe njengesilwana sokunikela, isitifikhethi sokuvunywa sizakukhutjhwa.
<fn>GOV-ZA. Appsetuplearnemp.2010-03-25.nr.txt</fn>
I-learnership mhlobo ohlukileko webandulo owenzeka ngokugandelela khulu ilemuko lokwenza.
Ama-learnership afaka ifundo yangeklasini esentha yebandulo namkha ekholiji kanye nebandulo lemsebenzini endaweni yokusebenzela.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Abaqatjhi kufanele baqunte bona ngimaphi amakghono abawafunako begodu bangakhetha enye nenye i-learnership enikelwa siKhungo sekuLawula iFundo neBandulo.
Thola umuntu ehlanganweni yakho ozakuhlahla abafundi abe abarhelebhe ngemiraro abangaqalana nayo ehlanganweni yakho.
Abaqatjhi bangakhetha abafundi hlangana nabasebenzi babo namkha bangakhetha abantu abangasebenziko abazakungena ku-learnership. Nayikuthi bafuna abantu abangasebenziko kuma-learnership, bangathintana nesentha yezabasebenzi eseduze ukufumana abafundi. Abaqatjhi abakakateleleki ukunikela abafundi umsebenzi ngemva kwe-learnership.
Abaqatjhi kufanele batlikitle isivumelwano nabafundi abangasebenziko esikhambisana nobuJamo beKoro yama-Learnerships. Akutlhogeki ukutlikitla iimvumelwano ezitja nabasebenzi asele basebenzela umqatjhi.
Nasele amagadango angehla aqediwe, abaqatjhi bangafezakalisa i-learnership.
Kungathatha amalanga afika kwama-30 ukuhloma i-learnership.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Yenza isibawo emNyangweni wezabaSebenzi.
<fn>GOV-ZA. ArchivalRetrievalSystem.2010-03-25.nr.txt</fn>
I-NAAIRS irhelebha abasebenzisi bamabuthelelo ukufanisa nokufumana indawo yento ekhambelana neemfuno zabo.
I-NAAIRS inelwazi kuphela elimayelana nento esebuthelelweni kodwana kungasi imitlolo yamambala yamaphepha.
Inengi lamabuthelelo marekhodi womphakathi alawulwa liBulungelo lesiTjhaba lamaButhelelo namabulungelo wamaphrovinsi wamabuthelelo. I-NAAIRS godu ifaka amarhemo wamarekhodi wesitjhaba okungasi ngewomphakathi alawulwa mabulungelo wamabuthelelo wangeqadi ama-40. Nanyana ukufikelelwa kwemitlolo yamambala kusimahla, umphakathi ubhadeliswa ukwenziwa butjha kwemitlolo ezakusetjenziswa ukuragela phambili, ngefilimu namkha ngephepha. Imitlolo eveziweko iyathengiswa.
ngokuvakatjhela ibulungelo lamabuthelelo ngokutlolela ibulungelo lamabuthelelo ngokufeksa namkha uku-imeyila namkha ngokuzuma ku-inthanethi ().
Kungathatha amalanga wokusebenza alikhomba ukufumana into ebulungiweko.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Amaforomo wokufumana atholakala ebulungelweni.
<fn>GOV-ZA. Arrangetopayoutstandingtaxesduetosars.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imithelo ivamise ifuneka ngelanga elibekwe ngokuya kwesaziso sokuhlola namkha esinye nesinye isazizo sokubhadelwa esikhutjhwe yi-South African Revenue Service . Nayikuthi imali ayibhadelwa ngelanga elibekiweko, uzakufaneleka kubhadela inzuzo nehlawulo.
Nakungenzeka ungakghoni ukubhadela imali ebekiweko ngelanga elitjhiwoko, ungabawa ukuhlela ukubhadela ngemva kwesikhathi imali leyo.
Ukuhlela ukubhadela ngemva kwesikhathi mayelana nemali esaleleko ye-akhawunti yakho kungabekelwa isikhathi seenyanga ezintathu, kuye ngamabanga wesibawo.
I-SARS izakutjheja isibawo beyithathe isiqunto sokugcina ngohlelwa kokubhadela sele kudlule isikhathi. Tjheja bona i-SARS ingasala isibawo.
iimbawo zefeksi zingathunyelwa eSentha yeRhelebho lomTato efaneleko namkha e-ofisini legatja le-SARS eliseduze.
Tlikitla isivumelwano sokubhadela ngemva kwesikhathi ngaphambi kobana ukuhlela kufakwe erekhodini lakho lomthelo.
Nawungabhalelwa kuthobela ubujamo bokubhadela umthelo osaleleko njengombana kubekwe esivumelwaneni esitlikitliwe ne-SARS, isivumelwano sizakupheliswa begodu iinkambiso ezijayelekileko zokubuthelela imali ekolodwa nguwe zizakuthoma.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Cancelvat.2010-03-25.nr.txt</fn>
lapho inani lemali yakho etheliswako nalingaphasi kweqintelo le-R300 000 ngonyaka lapho ulisa ukwenza woke amabhizinisi begodu ungasoze usaragela phambili nawo eenyangeni ezili-12 ngemva kwelanga leli lapho wenze isibawo sokuzitlolisa ulindele ukuthoma kwebhizinisi begodu ungakabi ukuyithoma ibhizinisi.
Kufanele wazise i-SARS kungakapheli amalanga ama-21 ngemva kokuvala woke amabhizinisi.
I-SARS angeze yasula ukuzitlolisa komthengisi westradeni nayikuthi kunamabanga azwakalako wokukholwa bona uzakuthoma ibhizinisi kwesinye nesinye isikhathi kungapheli iinyanga ezili-12 ukuthoma ngelanga lokupheliswa okunjalo.
I-SARS izakunikela isaziso esitloliweko sokusulwa kokutloliswa namkha sokwala ukusula ukutloliswa.
Akunasikhathi esibekelwe ukusetjenzwa kwesibawo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Ccmapicketingruls.2010-03-25.nr.txt</fn>
UmThetho weTjhebiswano lezabaSebenzi ka-1995 uvumela ilungelo lokuphiketha. Iyuniyoni yabasebenzi etlolisiweko ingagunyanza ukuphiketha kwamalunga nabasekeli bayo ngomnqopho wokutjhagala ngokuthula.
Iphikethi ingabanjelwa kwenye nenye indawo lapho umphakathi unokufikelela, kodwana ngaphandle kwendawo yomqatjhi namkha ngemvumo yomqatjhi ngaphakathi kwendawo yomqatjhi.
Iyuniyoni etlolisiweko namkha umqatjhi angabawa i-Commission for Conciliation, Mediation and Arbitration ukulinga ukuvikela isivumelwano hlangana kwabathinteka embangweni ngemithetho okufanele isetjenziswe kwenye nenye iphikethi mayelana nokunghala umsebenzi namkha ukuvalelwa ngaphandle. Nayikuthi akufikelelwa esivumelwaneni, i-CCMA kufanele yenze imithetho yokuphiketha, itjheje ubujamo obuthileko bendawo yokusebenzela namkha irhelo lokuziphatha kuhle elikhona.
Imithetho ingavumela abasebenzi ukuphiketha endaweni yomqatjhi nayikuthi i-CCMA ibona ngathi umqatjhi bekangazwisisi kuhle ekwaleni kwakhe ukuphiketha ngaphakathi kwendawo yakhe.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Iyuniyoni etlolisiweko namkha umqatjhi angazalisa iforomo LRA 4.1 ukubawa i-CCMA ukuvikela isivumelwano semithetho yokuphiketha ngesikhathi sokunghala umsebenzi namkha sokuvalelwa ngaphandle. Nikela omunye othintekako ikhophi yeforomeli.
o ikhophi yeslibhu sokurejista esibuya eposweni o ikhophi yerasidi elitlikitliweko nayikuthi iforomo lalethwa ngesandla o istatimende esitlikitliweko somuntu owaletha iforomo o ikhophi yesiqinisekiso sefeksi namkha obunye ubufakazi obanelisako.
Nayikuthi badlula munye abathinteka embangweni, namkha umbango uqaliswe kwabadlula munye, tlola phasi amagama amanye nemininingwana ekhasini elinye bewulinamathisele eforomoni.
Lokhu kuzakuyama ekuthini kuthatha isikhathi esingangani ukurarulula iinghonghoyilo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. CertificateOfAccreditation.2010-03-25.nr.txt</fn>
ekurarululeni imibango ngokuthobelana nokungenelela emibangweni ehlala ingakararululwa ngemva kokuthobelana.
Ihlangano ephetheko ingafuna elinye ilwazi ukusekela isibawo begodu ngomnqopho lowo ingafuna ukubakhona komunye namkha kweminengi imihlangano yehlangano ephetheko.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Namathisela ikhophi yerhelo lokuziphatha le-ejensi kanye namabanga wokwenza isibawo eforomini lesibawo.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Certificateofacceptabilityforhandlingandtransporti.2010-03-25.nr.txt</fn>
Nanyana ngubani ofuna ukusebenza ngeendawo yokubeka nanyana ukuthutha ukudla, ufanele bona abe nesitifikethi sokwamukeleka. Isitifikethi sikhutjhwa ngemva kobana umasipala ahlole indawo nanyana ikoloyi ezakusetjenziswa.
Faka isibawo sokuthutha nanyana sokuphatha ukudla, ema-ofisini kamasipala wangekhenu.
Nikela imininingwana yeendawo nanyana ikoloyi esetjenziselwa kuphela ukuthutha nanyana ukuphatha ukudla lokho.
Bulunga ikoloyi nanyana indawo njalo nje ihlanzekile ukuqinisekisa bona ukudla okuthuthwako nanyana okuphathwako akusilaphazwa ziimpukani, iinsila, izinto ezingakahlanzeki nanyana okhunye okuyingozi.
Abahloli ababuya kumasipala bazakuqalisisa ikoloyi nanyana indawo ngemva kwalokho, kuzakuba sikhathi sokungaba sethubeni lokungathutha nanyana uphathe ukudla.
Ikambiso yokufaka isibawo iya ngomasipala lowo ofaka kuye isibawo.
Lelihlelo lomsebenzi lenziwa simahla kodwana abomasipala bangazibekela ubuncani obuthileko bemali engabhadelwa.
Amaforomo atholakala simahla kumNyango wesiTjhaba wezamaPhilo.
<fn>GOV-ZA. Certificateofacceptabilityformilkhandlingnadtransp.2010-03-25.nr.txt</fn>
Itjhede lokusengela yindawo esetjenziselwa ukukhiqiza kanye nokusetjenzwa kwebisi ngendlela enepilo. Nanyana ngubani ofuna ukufaka isibawo sesitifikethi sokwemukelwa kwetjhede lokusengela ufanele bona enze isibawo esitloliweko begodu, anikele ngelwazi elibalwe ngenzasi.
Inani labantu abaqhatjhiweko nanyana onqophe ukubaqhatjha, kanye nobunengi beenlwana ezizakusengwa.
Iplani yendawo etjengisa iTlhagwini, kanye nemakhiwo ebandamelene kanye nokusetjenziswa kwayo.
Isiketjhi somleyo wesikala saka: 1:100 sazo zoke izinto ezizakusetjenziswa etjhedeni lokusengela elibalwe ku-Regulation 9. Lokhu kubala hlangana nokhunye iplani yehlabathini, ukuqalwa kweplani bunqopha lapho izaba khona kanye nokuqalwa kweplani ujame ngaphezulu.
Umasipala wangekhenu angafuna umuphe ilwazi elinabileko nakutlhogeka.
Umhloli ovela kumasipala wangekhenu uzakuqala indawo leyo begodu athumele umbiko kanye neemphakamiso kumasipala.
Isitifikethi sokwemukelwa sizakukhutjhwa nangabe itjhede lokusengela lilungile bona lingakhiqiza begodu liphathe ibisi ngendlela enepilo.
Ahluka ngokuya kweendawo.
<fn>GOV-ZA. Certificatetoremoveimportedliquor.2010-03-25.nr.txt</fn>
Oletha ngenarheni utlhoga isitifikhethi sokususa imikhiqizo yotjwala engemabhodlelweni endaweni yokungenisa ngenarheni bona ithengiswe eSewula Afrika. Oletha ngenarheni utlhoga isitifikhethi komunye nomunye umthwalo.
Vula umthalo wotjwala endaweni yokungenisa ngenarheni ngesikhathi weluswe mhloli obuya emNyangweni wezokuLima.
Nikela umhloli isibawo sesitifikhethi sokususwa.
Zalisa elinye iforomo lesibawo lomunye nomunye umkhiqizo wotjwala lapho isimumathi, isibumbeko, ilebula, igama lokuthengiswa namkha ubukhulu bebhodlelo buhluka kweminye imikhiqizo yotjwala esemthwalweni.
Iintifikhethi zalapho kubuya ipahla, ubudala, isibumbeko nomhlobo wesitjalo esikhiqizwe yihlangano yenarha lapho kubuya ipahla.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
R64 kanye ne-R3,20 ngehektholitha yinye namkha isiquntu sayo.
<fn>GOV-ZA. Changegeographicalnames.2010-03-25.nr.txt</fn>
Amagama wamajamo-bumbeko magama wezinto ezisephasini okungezemvelo namkha ezenziwe mumuntu begodu zatjhugululwa. Izinto lezi kungahlalwa kizo namkha akuhlalwa kizo.
Amagama wamajamo-bumbeko awela ngaphasi kwegunya lombuso wendawo afaka iintrada, imakhiwo yabomasipala neenkwere, amaphaga wendawo namathuna kanye nemakhiwo okungeyabantu bangeqadi. Amagama wamajamo-bumbeko awela ngaphasi kwelawulo lombuso wesitjhaba afaka amadorobha, amasababhu, iindawo zokuhlala zabantu, amaposofisi, iintetjhi, amadoyelo weemphaphamtjhini, amadoyelo weenkepe, nabothela walisa kanye neembumbeko zemvelo zephasi ezifana neentaba, imilambo, amatheku, amaphoyinti, iinhlengele, iindawo ezimidzwela namaphaga wesitjhaba.
Ngubani ongenza isibawo sokuvunywa kwegama?
Yoke iminyango yombuso, imibuso yamaphrovinsi, abomasipala beendawo, iPosofisi leSewula Afrika , abathuthukisi bepahla namkha omunye nomunye umuntu namkha ihlangano.
ilimi okususelwa kilo igama umthombo nehlathululo yegama nayikuthi uyayazi into egameni elihlongozwako, isibonelo, iposofisi namkha istetjhi sesitimela isiyingi sakaMarhastrada nephrovinsi lapho indawo ikhona kukude kangangani, begodu ngakiliphi itjhuba lapho kufumaneka into leyo ukusuka edorobheni namkha kumarhastrada oseduze.
Faka imvilobhu enomebhe obukhulu obuyi-A4.
Yitjho igama lomuntu ohlongoze igama.
Letha iforomo lesibawo emBusweni siTjhaba namkha emBusweni siTjhaba bona litlikitlwe namkha libethwe istempe.
Letha iforomo elizalisiweko emKhandlwini wamaGama wamaJamo-Bumbeko, emNyangweni wezobuKghwari namaSiko.
Kunesikhathi sokulinda seenyanga ezine.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Changemaintenance.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ungabawa ukutjhugululwa kwemali yesondlo ebhadelwako nayikuthi ayisaneli namkha awusakghoni ukuyibhadela.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.
Yenza isibawo ekhotho kamarhastrada esesiyingini lapho umuntu obhadela isondlo ahlala khona.
Zalisa iforomo lesibawo elifaneleko bewulilethe, kanye nestatimende sengeniso nokusetjenziswa kweemali, esiphathisweni sesondlo.
Yenza isibawo sokutjhugululwa komlayo e-ofisini lekhotho kamarhastrada esiyingini lapho ofumana isondlo ahlala khona.
Zalisa iforomo elifaneleko bewulilethe esiphathisweni sesondlo.
Letha istatimende esizeleko sengenziso nokusetjenziswa kweemali, kanye nestatimende esihlathulula amabanga wesibawo, esiphathisweni sesondlo kungaqalwa bonyana umumamukeli namkha umbhadeli wemali yesondlo na. Ikambiso efana nalokha nawufuna isondlo iyathonywa begodu izakulandelwa.
Uzakuphathwa ngokulingana nabanye, ngobuntu nangesithunzi nehlonipho.
Isibawo sakho sizakutjhejwa ngokurhaba okukghonekako begodu nakuhle.
ePhrojekthini yeSondlo yomNyango wesiTjhaba wobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo; namkha nobuNqophisi beeNdaba zoBulili.
Kuzakuba neendleko ezincani namkha angeze zabakhona, ngaphandle kwalokha utjherifu abawa ukubhadelelwa phambili ukukghonakalisa bona akhuphe umlayo wokuphetha iimfiso zesondlo.
<fn>GOV-ZA. Childadoption.2010-03-25.nr.txt</fn>
Uku-adoptha kutjho ukwamukela ukuba mumondli ngokomthetho, ngokuya kweenkambiso zomthetho, womntwana wabanye ababelethi beengazi.
Umlayo woku-adoptha kufanele ukhutjhwe yikhotho yabantwana esiyingini lapho umntwana ahlala khona.
Ikhotho yabantwana ingakhupha kuphela umlayo ngemva kobana itjheje umbiko obekiweko obuya esisebenzini sezehlalakuhle.
Yenza isibawo somlayo woku-adoptha ekhotho yabantwana etholakala esiyingini lapho umntwana okufanele a-adopthwe ahlala khona. Njengombana woke amakhotho kamarhastrada asebenza njengamakhotho wabantwana, ungenza isibawo kumabhalana wekhotho yabantwana.
Umrhelebhi wekhotho kufanele, nayikuthi akukenziwa, abawe isisebenzi sezehlalakuhle esivunyelweko ukuphenya isibawo.
Ekupheleni kwephenyo isisebenzi sezehlalakuhle sizakuletha umbiko ekhotho yabantwana lapho isibawo sizakwenziwa khona. Ngaphandle kwalokha nawufunwa yikhotho, umbiko akukafaneli wazise umntwana namkha lapho kuhlala khona ababelethi abafuna ukum-adoptha - namkha umntwana, nayikuthi sele ahlala nabo - ngaphandle kwemvumo yabo etloliweko yangaphambilini.
Nayikuthi ikhotho yabantwana iyaneliswa ngombiko kanye nelwazi loku-adoptha okuhlongozwako, ngesiqunto sayo, ingatjheja isibawo beyenze umlayo onikela ngoku-adoptha ngaphandle kokulalela omunye umuntu. Kodwana, ingenza njalo nayikuthi isibawo soku-adoptha asiphikiswa.
Um/ababelethi bemvelo bomntwana akukafaneli babekhona eenkambisweni zekhotho zokulalelwa koku-adothwa komntwana ngaphandle kwalokha ikhotho, ngokuqunta kwayo, ivumela ukubakhona kwabo namkha ibona bonyana ukubakhona kwabo kuzakuba sekarekweni ehle yeenrhuluphelo zomntwana.
Ikhotho ingabawa umbelethi, ababelethi namkha abondli bomntwana bona banikele ngemvumo etloliweko yoku-adoptha. Ingabawa okufunekako emntwaneni okufanele a-adopthwe nayikuthi uneminyaka eli-10 namkha engaphezulu kwayo begodu ikhotho iyaneliswa bona umntwana uzwisisa ubunjalo nokuqakatheka kwemvumo.
Nayikuthi, kwesinye nesinye isikhathi seenkambiso, ikhotho icabanga bona kunamabanga azwakalako wokubawa imvumo yombelethi wemvelo, ikhotho izakubawa umabhalana wekhotho yabantwana ukunikela isAziso namkha iForomo 22, Notice to parent to advance reasons in terms of regulation 21 , ngombelethi othintekako. Isaziso lesi sizakubawa umbelethi ukuvela ekhotho yabantwana leyo nayikuthi ufuna ukunikela ngamabanga wokobana kungani imvumo yakhe kungaragelwa phambili ngaphandle kwayo.
Nayikuthi umbelethi akekho ekhotho yabantwana ngelanga elitjhiwoko begodu ikhotho iyaneliswa bona isaziso esifaneleko sanikelwa umbelethi begodu akunabanga elizwakalako lokubhalelwa kombelethi kuvela, ikhotho msinyana ingalalela beyinikele isiqunto.
isaziso esifaneleko akhenge namkha akhenge kughonakale bona sinikelwe umbelethi ikhotho, ngesiqunto sayo, inganikela isaziso umbelethi godu isaziso nayikubona kufanele, namkha msinyana ibambe ukulalela beyinikele isiqunto.
Lokha ikhotho yabantwana nayitjheja uku-adoptha, ukulethwa nje kuphela kombiko otloliweko sisebenzi sezehlalakuhle esivunyelweko namkha ngomunye umuntu onegunya, bufakazi obaneleko ngokomthetho bamaqiniso abekwe embikweni.
Omunye nomunye othintwa bunqopha namkha ingasi bunqopha angabwa ukuvezwa kwemininingwana yombiko. Lokhu kuzakwenziwa ekulalelweni okuhlelekileko.
Omunye othintekako uzakunikelwa ithuba lokuhlolisisa umtloli wombiko ngenye nenye indaba esuka embikweni, aphikise esinye nesinye istatimende esivela kiwo.
Ukomitjhinara othintekako uzakuhlathululela ngokucacileko othintekako imiphumela yokubhalelwa kuphikisa iintatimende ezivela embikweni.
Ekulalelweni kwesibawo, umbawi nombelethi onikelwe isaziso banamalungelo namandla afanako njengomuntu othinteka embangweni ekhotho kamarhastrada mayelana nokuhloma ngemibuzo abofakazi, anikele ubufakazi abe akhulume nekhotho.
Isikhathi esibekelwe ukusetjenzwa kwesibawo siyame ekuraraneni kwesibawo.
Isaziso esiya embelethini womntwana okufanele a-adopthwe kufanele sinikele ngemininingwana eyaneleko namkha amabanga wemvumo yoku-adoptha umntwana. Isaziso sizakunikelwa ubuncani bakhona amalanga ama-21 ngaphambi kwelanga lokuvela ekhotho.
Nayikuthi umma womntwana wala nemvumo, isibawo ekhotho yabantwana sizakwenziwa kungakapheli amalanga ali-14.
Ubaba wemvelo womntwana obelethelwe ngaphandle komtjhado kufanele enze isibawo sokutjhugulula imininingwana emitlolweni yokutloliswa kwamabeletho womntwana kungakapheli amalanga alikhomba wokunikelwa komlayo.
Ngemva kokuletha isibawo sokutjhugululwa, ubaba wemvelo womntwana obelethelwe ngaphandle komtjhado kufanele azise umabhalana wekhotho yabantwana okwenziwa kiyo isibawo soku-adoptha.
<fn>GOV-ZA. Closecorporation.2010-03-25.nr.txt</fn>
I- close corporation libhizinisi elipheleleko elingaba nelunga elilodwa ukufikela kwama-10. Izabelo zebhizinisi lelo azithengiselwa umphakathi. Nanyana kunjalo i-CC kumele ibe nesiphathiswa seemali, iintatimende zeemali ezihloliweko azikakateleleki. Nanyana kunjalo umThetho wamaKampani ka-1973, ubeka ukubanjwa kwemihlangano yamakampani, khulukhulu imihlangano yomphakathi, azikho iimfuneko ze-CC. Imihlangano ibanjwa malunga nakunobujamo obubakatelelako.
Amalunga we-CC akakakateleleki bonyana woke adlale indima ebonakalako ebhizinisini. Kuma-CC amanengi nanyana kunjalo amalunga ababaphathi bebhizinisi.
Amaphuzu aqakathekileko ekuzaliseni amaforomo arheliswe ngemva kwephepha lokuthoma leforomo i-CK1.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yeCompany and Intellectual Property Registration Office.
Zalisa iforomo i-CK1 kuhle namkha ulizalise nge-enke enzima utlole ngamagabhadlhela.
Thumela amakhophi aqinisekisiweko wabomazisi bamalunga wekampani.
Kungathatha amalanga ahlangana kwelilodwa ukufika kwamane ukutlolisa i-CC.
<fn>GOV-ZA. Commercialbroadcastinglicence.2010-03-25.nr.txt</fn>
ILayisense yomSebenzi wokuRhatjha wokuNgenisa iMali inikelwa umsebenzi wokurhatjha osebenza ukwenza inzuzo namkha njengehlangothi lehlangano eyenza inzuzo. IHlangano yezokuRhatjha yeSewula Afrika ngiyo kuphela elinelayisense yokurhatjha yomphakathi eSewula Afrika.
Omunye nomunye umuntu ohlose ukunikela ngomsebenzi wokurhatjhela ukwenza inzuzo Any kufanele abe neLayisense yokuRhatjha yomDumo wokuNgenisa iNzuzo.
amatjhejuli avamise ukuba neengaba ezisithandathu, oku buJamo nemiBandela yamaZombe: ikambiso izakulandelwa buJamo bezamaKampani: Ubujamo bangokomthetho bombawi maHlelo: isiBalo esiBekiweko samaHlelo weKhaya; iLimi; amaHlelo eThulwako ziimfuno kanye netlhogeko yomsebenzi ohlongozwako ziiMaliziimfuno zokuthekniki.
Iforomo lesibawo kanye neendawo ezihlongoziweko zibumba ihlangothi leGazede yomBuso ekhutjhelwe umnqopho wesimemo sokwenza iimbawo.
Zalisa iforomo lesibawo ngamaledere amakhulu ngokusebenzisa amagabhadlhela.
Letha iforomo lamambala namakhophi aqinisekisiweko ali-16 weforomo lesibawo kanye nemali yesibawo ebhadelwako engabuyiko ku -ICASA.
Iimbawo ezingakazaliswa ngokuzeleko zizakubuyiselwa kumbawi begodu akunakuziphendulela okuzakuvunywa ngebanga lokuthikamezeka.
Ukunikelwa kwelayisense kungathatha iinyanga ezisithandathu ukufika kwezilitjhumi nambili.
I-R30 000, imali yesibawo ebhadelwako engabuyiko.
I-R2 500 ifuneka ekukhutjhweni kwelayisense ngemva kobana inikelwe.
Iforomo lesibawo lizakubumba ihlangothi lamatjhejuli weGazede yomBuso.
<fn>GOV-ZA. Communitysoundbroadcasting.2010-03-25.nr.txt</fn>
ILayisense yokuRhatjhela umPhakathi iqalelelela iindingo zokurhatjha zomphakathi ubunengi besikhathi esiminyaka emine. Iyavuseleleka, kodwana kuyame ekuthini wenze isibawo sokuvuselelwa kwelayisense ngaphambi kweenyanga ezisithandathu namkha kungakadluli iinyanga ezintathu ngaphambi kokuphela kwelayisense ekhona. Iyavuseleleka kodwana kuyame ekuthini oyifunako akhambisane nobujamo obubekwe mlawuli onikela ngamalayisense. Ilayisense inikelwa imiphakathi ezihloma njengamakampani weSigaba 21, i-Trust, ihlangano yokuzinikela namkha enye nenye ihlangano eyaziwako engenzi inzuzo.
kuphuhlisa ilungelo lokuthintana nekululeko yokukhuluma ngokuzithandela kuvumela ukwehlukana ebubulweni lezokurhatjha kubandakanya umphakathi ngokubonakalako njengabavezi, abaphathi nabalaleli ekambisweni yokuthintana kukuba mamezwi wemiphakathi kunikela ngamahlelo atjengisa iinkareko ezikhethekileko neendingo zabantu zomphakathi, afaka amasiko, ilimi, ikolo neendingo zeentjhaba zabantu.
UmNyango wezokuThintana usekela abanikazi bamalayisense weminyaka emine ngeensetjenziswa zokurhatjha nokuveza amahlelo, kuye ngokuthi bahlangabezana neendingo zomNyango.
I-ICASA izakukhupha isibawo sokwenza iimbawo zomsebenzi wokurhatjhela umphakathi ngomdumo bewunikele ngamafrikhwensi atholakalako eendaweni ezihlukeneko.
Hloma isiqhema somsebenzi esizakuqalana nekambiso yesibawo besisebenze njengombawi esikhundleni somphakathi.
sibuthelela amatlikitlo emphakathini sitlola amaqhinga webhizinisi sikghonakalisa ukukhethwa ngentando yenengi kwamalunga webhodo siqunta ngendawo yestudiyo nesayithi yokudlulisa.
Bawa iforomo lesibawo lomsebenzi wokurhatjha nokusatjalaliswa kwetshwayo lokudlulisa.
Zalisa iforomo lesibawo ngamagabhadlhela, usebenzise amaledere amakhulu.
Iimbawo ezingakaliswa ngokuzeleko zizakubuyiselwa kubabawi begodu akunakuziphendulela okuzakwamukelwa ngokuthikanyezwa.
Kungathatha iinyanga ezintathu kuya kwezine.
R250 yokukhutjhwa kwelayisense ngemva kobana inikelwe.
Iforomo lesibawo lihlangothi lamatjhejuli weGazede yomBuso.
<fn>GOV-ZA. Companysharecapital.2010-03-25.nr.txt</fn>
Njengombana ukutlolisa ikampani enobunikazi bezabelo kurarene, kuphakanyiswa bona ababawi bafune irhelebho legqwetha.
Imemorandamu kanye nama-athikhili wekampani kufanele enziwe abe atjhuglulelwe kwewekampani enezabelo begodu aqinisekiswe yi-notary public, osisazi somthetho. Ikampani yomphakathi ingathatha iThebula A eforomeni lesibawo ngokuzeleko namkha ilenze ngendlela ekhambelana nayo ikani nje nalikhambisana nomThetho wamaKampani ka-1973. Ikampani yangeqadi yona ingathatha iThebula B eforomeni lesibawo ngokuzeleko namkha ilenze ngendlela ekhambelana nomThetho wamaKampani ka-1973.
Yenza isibawo sokubulungwa kwegama ngokuzalisa iforomo i-CM5- isibawo sokubulungwa kwegama. Iforomo lelo litholakala emNyangweni wezokuRhwebelana namaBubulo.
Zalisa i-CM29 - enemininingwana yokutlolisa abanqophisi kanye neemphathiswa. Iforomo lelo litholakala emNyangweni wezokuRhwebelana namaBubulo.
Omunye nomunye umnqophisi kumele azalise iforomo i-CM47. Iforomo lelo litholakala emNyangweni wezokuRhwebelana namaBubulo. Zalisa iforomo i-CM31 ukunikela imvumo umuntu okumele ajaphethe isikhundla sokubamhloli weencwadi. Iforomo lelo litholakala emNyangweni wezokuRhwebelana namaBubulo.
Nikela abogqwetha ngokujanyelwa eendabeni zomthetho kugqwetha, ubeke bona umnikela igunya lokukujamela.
Lokhu kumtlolo otlikitlwa bewugadangiswe isitembu mTlolisi wamaKampani lapho imitlolo ekhambisanako seyiqalisisiwe bekwaqedwa ngayo.
Kungathatha amalanga amahlanu ukutlolisa ikampani enobunikazi bezabelo.
Imali ebhadelwako yi-R350 kuhlangene ne-R5 ngenye nenye i-1000 yemali esiswako evunyelweko ngokuya kwenani elinye nelinye lesabelo, namkha i-R5 nge-1000 lapho kungananani lezabelo.
<fn>GOV-ZA. Consenttoadoption.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo yimvumo etloliweko enikelwa abangahle babe babelethi aba-adopthako uku-adoptha umntwana. Imvumo inganikelwa babelethi, umondli womntwana namkha mntwana. Umntwana angaphikisa imvumo yoku-adoptha nayikuthi uneminyaka eli-10 namkha ngaphezulu. Kungaqalwa iinjamiso zomunye umthetho, umbelethi womntwana unelungelo lokubuyisela emva imvumo enjalo amalanga ama-60 ngemva kokunikela ngayo. Ikhotho yabantwana angeze yenza omunye umlayo woku-adoptha ngaphambi kokuphela kwesikhathi samalanga ama-60.
Ubujamo okungafunwa ngabo umlayo woku-adoptha ebujameni lapho ababelethi bomntwana bahlongakele begodu kungakakhonjwa umondli womntwana.
namkha umntwana owabelethwa ngaphandle komtjhado ubhalelwe kuphendula, kungakapheli amalanga ali-14, esazisweni anikelwe sona njengombana kuhlosiwe ngenzasi.
Nayikuthi mbelethi munye kuphela onikele ngemvumo, begodu omunye umbelethi akatholakali ukunikela ngemvumo, ukomitjhinara uzakufakazela imvumo enjalo begodu anikele ngesaziso komunye umbelethi kungakapheli amalanga ali-14.
namkha anikele ngamabanga wokobana kungani imvumo yakhe kufanele ifunyanwe begodu kungeze umlayo wanikelwa ngaphandle kwayo namkha wenze isibawo somlayo woku-adoptha nayikuthi ngubaba wemvelo begodu umntwana wabelethelwa ngaphandle komtjhado.
Nayikuthi unina lomntwana owabelethelwa ngaphandle komtjhado uyalivuma itjhuguluko lemininingwana yamabeletho womntwana, ubaba lomntwana kufanele aziswe. Kufanele enze amatjhuguluko afaneleko kungakapheli amalanga ali-14 wokufumana isaziso.
Nayikuthi unina lomntwana akalivumi itjhuguluko lemininingwana yokutloliswa kwamabeletho womntwana, umuntu ofuna ukuvuma bona unguyise lomntwana lowo kufanele enze isibawo ekhotho yabantwana efaneleko bona afumane umlayo wesifungo oqinisekisa bona nguye uyise lomntwana begodu ifuneko yokuvuma ebuya kunina ayithlogeki.
namkha isisebenzi sezehlalakuhle siletha umbiko oqinisekisa bona ngubani uyise nokobana ukuphi kukomitjhinara ofakazele imvumo kanina; namkha ekhotho yabantwana lapho isibawo soku-adoptha senziwe khona. Lombiko kufanele ulethwe kungakapheli amalanga ama-60 ngemva kobana unina anikele ngemvumo, namkha kwesinye nesinye isikhathi ngaphambi kobana ikhotho yabantwana inikele ngomlayo woku-adoptha.
Umbelethi onikele ngemvumo kufanele azise ukomitjhinara ngemva kokufakazelwa kwemvumo yakhe.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.
Imvumo kufanele itlolwe phasi. Nayikuthi inikelwa eSewula Afrika, umuntu namkha abantu abanikela imvumo kufanele bayitlikitle phambi kwakakomitjhinara wezehlalakuhle yabantwana, ozakufakazela imvumo.
Nanyana imvumo kufanele ibe namagama wababelethi abahlongozwako, ikhotho yabantwana ingamukela imvumo yababelethi bomntwana namkha umondli enganamagama wababelethi aba-adopthako nayikuthi iyaneliswa bona kusekarekweni ehle yomntwana bona yenziwe njalo.
Ukubuyisela emva imVumo eTloliweko kufanele kwenziwe ngomtlolo. Nayikuthi umbelethi namkha umondli womntwana, zalisa iForomo 12A, Ukubuyiselwa emva kwemvumo yoku-adoptha yombelethi namkha umondli womntwana phambi komunye nomunye ukomitjhinara kungakapheli amalanga ama-60 ngemva kokunikela isaziso leso.
Nayikuthi umntwana, zalisa iForomo 13A phambi komunye nomunye ukomitjhinara ngaphambi kobana umlayo woku-adoptha wenziwe yikhotho yabantwana.
namkha uzakwazisa ukomitjhinara ofakazele imvumo bona kukiyiphi ikhotho lapho isibawo soku-adoptha sizakulalelwa khona.
Ukomitjhinara khonokho uzakufanisa ikhotho lapho isibawo soku-adoptha sizakulalelwa khona abe azise ikhotho nesisebenzi sezehlalakuhle ngokubuyiselwa emva.
begodu umuntu othintekako angabakhona lokha isibawo soku-adoptha sitjhejwako ngaphandle kwalokha ikhotho, ngokuqunta kwayo, imnikela imvumo yokubakhona ngombana inombono wokobana ukubakhona kwakhe kuzakuba sekarekweni yomntwana.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Consularandagencyservicesinsouthafricaandabroad.2010-03-25.nr.txt</fn>
UbuNqophisi obuKhulu bemiSebenzi yokuJanyelwa kweNarha ngaPhandle emNyangweni weeNdaba zangaPhandle namaPhiko wokuJanyelwa kweNarha ngaPhandle wabaJameli beSewula Afrika anikela ngemisebenzi ezakhamizini zeSewula Afrika ezisebenza, ezihlala nezikhambela ngaphetjheya.
Misebenzi miphi izakhamizi zeSewula Afrika ezingayilindela eemphathisweni eziJamele iNarha ngaPhandle?
Irhelebho ekutlanyweni kokusindiswa kwezakhamizi zeSewula Afrika ngaphetjheya ngesikhathi sezipi zombanganarha, iinhlekelele zemvelo namkha ezenziwe babantu.
Ukuthintana nomndeni weSewula Afrika kanye/namkha nabangani ukwenzela izakhamizi zeSewula Afrika ezingaphetjheya ebujameni oburhabako.
Ukunikelwa kwerhelebho okungasi ngelemali ekubuyiselweni emva enarheni yakho kanye nerhelebho lezokwelatjhwa lesiphrofetjhinali elifuneka msinyana.
Ukuthintanisa abasemagunyeni bendawo ukuzuma nokufuna bona akuphi amaSewula Afrika ngaphetjheya, kungafaki izakhamizi ezifunwa bamangali eenkambisweni zomthetho.
Irhelebho emindenini ngokukghonakalisa ukudluliselwa kweemali emalungeni wemindeni asebuhlungwini.
Ukunikelwa kwemisebenzi yesekelo kanye nokuyelelisa ebujameni bokuthunjwa.
Ubunjalo besehlakalo kanye nokuphepha kweemphathiswa kungaba nomthelela ekghonweni lokuphendula.
Ukuthintana nemindeni yabantu ababotjhwe namkha abavalelwe ngaphetjheya nayikuthi ubawiwa mumuntu obotjhiweko namkha ovalelweko.
Ukukghonakalisa ukuthunyelwa kweencwadi neenhlahla ezakhamizini zeSewula Afrika ezivalelwe ngaphetjheya. Lokhu kuya ngeenjamiso kanye neemali ezibhadelwako ezikhona emNyangweni weeNdaba zangaPhandle ukukhambisana nemithetho nemithetjhwana yenarha ebophako. Iimali ezibhadelwako zingalethwa ebujameni banjesi ngokukhamba kwesikhathi.
Ukukghonakalisa ukunikelwa kwemitlolo kubamangalelwa ngaphetjheya ngokudlula emazikweni wezomthetho.
Ukukghonakalisa iimbawo zokuthunyelwa enarheni yakho, iincwadi zokubawa, ukuqalwa kwemilandu edlulileko kanye nobufakazi ngekomitjhini ukudlula emazikweni wezomthetho.
Ukunikela ngemisebenzi yerhelebho lezeemali kibongazimbi bobulelesi.
Ukunikela ngerhemo lamagqwetha wendawo.
Kurhelebha ukujamiselela amaphaspoti alahlekileko, onakeleko namkha aphelelwe sikhathi ngaphetjheya.
Kunikela ngokubolekisa ngemali okuqintelweko ebujameni oburhabako.
Kukwazisa isihlobo nakungenzeka kube nokuhlongakala, ubulwelwe obubeka ipilo engozini namkha ukulimala kwezakhamuzi zeSewula Afrika. Irhelebho okungasi ngelemali kanye nesiyeleliso mayelana neensalela zokuhlongakala zamaSewula Afrika ahlongakala ngaphetjheya nalo lizakunikelwa.
Kubawa iimphathimandla zendawo ukuphenya ukuhlongakala okusolisako kanye nobulelesi obuqaliswe ezakhamizini zeSewula Afrika.
Kunikela ngokuhlahla kanye nesiyeleliso ngoku-adoptha ngokudlula emNyangweni wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
Kunikela ngerhelebho nokuhlahla kubajameli abatjhili mayelana nezakhamizi zabo eSewula Afrika.
Kutjheja iimbawo ezifuna ilwazi namkha ukulinga ukudlulisela obuzako emthombeni okungiwo.
Misebenzi miphi enganikelwa ziimphathiswa eziJamele iNarha ngaphandle?
kufumana ukutjhatjhululwa ejele kungenelela eenkambisweni zekhotho eenarheni zangaphandle kunikela ngesiyeleliso sezomthetho kungenelela namkha ukuthoma iinkambiso zekhotho kubawa iimphathimandla zendawo ukunikela ngepatho yokwenyula kumaSewula Afrika kuphenya ubulelesi namkha ukuhlongakala kufumana ukuhlolwa kwerekhodi lezobulelesi ukwenzela wena kubhadela ukutjhiswa kwesidumbu, ukubulunga namkha ukubuyiselwa enarheni yaso kweensalela zokuhlongakala eSewula Afrika kuthatha ubunikazi bomntwana othunjiweko kugandelelwa kokusebenza kwesivumelwano sokutlhogonyelwa komntwana ngaphetjheya namkha ukukatelela inarha ukuqunta ngomlandu wokutlhogonyelwa komntwana kubhadelwa kweenkolodo zehotela, zomthetho, zokwelatjhwa namkha ezinye kubhadelwa kweendleko zokukhamba kukwenza umsebenzi owenziwa basebenzeli bezokukhamba, iimphaphamtjhini, amabhanka, njll kukukufumanela indawo yokuhlala, umsebenzi namkha iimvumo zokuhlala kubeka ipahla yakho namkha ukuzuma izinto ezilahlekileko kukwamukela iposo yakho kukhupha amaphentjhini kanye nemivuzo yezehlalakuhle kuhelebha ngokuhlelekileko abantu abanobakhamuzi obubili enarheni yabo yobuzwe besibili.
Thintana nomJameli weSewula Afrika namkha ubuNqophisi obuKhulu emNyangweni weeNdaba zangaPhandle bemiSebenzi yokuJanyelwa kweNarha ngaPhandle ePitori. Ngokuya komsebenzi ofunekako, iforomo elisebenzako lokufaniswa lingabawiwa. Nayikuthi uyasola, buza ngomtato kokuthoma.
Imisebenzi yokujanyelwa kwenarha ngaphandle isebenza ama-awara ama-24, amalanga alikhomba ngeveke. Ngeempelaveke begodu nangemva kwesikhathi sokusebenza, irhelebho linikelwa ngokubambisana ne-Operations Room yomNyango ePitori.
<fn>GOV-ZA. CrimeStop0860010111.2010-03-25.nr.txt</fn>
Tjheja: Lokhu kwenziwa kuphela ngemvumo yakho.
Umsebenzeli wesentha yerhelebho lomtato uzakuhlahla ngemibuzo ethileko begodu nayikuthi ilwazi olinikeleko lingasetjenziswa, uzakunikela inomboro yekhodi ehlukileko.
Nayikuthi ilwazi alikabi ukuba lirhelebho umsebenzeli uzakuyelelisa ukobana ungalifumana bunjani ilwazi elinabileko.
Ilwazi elingasetjenziswa lithintaniswa nekhodi onikelwe yona.
Uzakubawiwa bona udosele umtato i-Crime Stop enomborweni ethi-08600 10 111 esikhathini esibekiweko ukufunisisa bona ilwazi lakho libe nerhelebho na nokobana ingabe kghani ufanele kufumana umvuzo.
Ngomuso umsebenzeli uzakukhulumisana nawe kuphela ngomlandu nayikuthi inomboro yekhodi oyinikeleko ngelungileko begodu ukuzifanisa kwakho kukhambelana nehlathululo eserekhodini.
Umsebenzeli khonokho uzakuphelisa umtato nayikuthi uneqiniso lokobana akusuwe odose umtato ekuthomeni. Leli ligadango lezokuvikela begodu angeze kwakhulunyiswana ngalo.
I-Crime Stop izakudlulisela ilwazi eyunithini ephenyako efaneleko bona iphenye, ngesibawo sokobana ibuye ilethe umbiko wokuthoma kungakapheli ama-awara ama-24 kanye nomphumela wephenyo ngokurhaba okukghonekako.
Nayikuthi ufaneleka begodu ubawe umvuzo, isiphathiswa esiphenyako sizakuqunta ngomvuzo kanye nekambiso ezakusebenza ekukhutjhweni kwawo ngokuya kweLwazi lesiTjhaba.
Lokha umvuzo nasele ulungile, i-Crime Stop izakuthinta ukuhlela ukubhadelwa kwawo.
I-Crime Stop izakudlulisela ilwazi elinikelweko eyunithini ephenyako efaneleko bona ililandelele ngesibawo sokobana ilethe umbiko obuyako wokuthoma kungakapheli ama-awara ama-24 kanye nomphumela wephenyo ngokurhaba okukghonekako.
Nayikuthi ufaneleka begodu ubawe umvuzo, isiphathiswa esiphenyako sizakuqunta umvuzo begodu sizakusebenza ukukhutjhwa komvuzo ngokuya kwe-National Information 2/2001.
<fn>GOV-ZA. Customarylawmarriages.2010-03-25.nr.txt</fn>
UmThetho wemiTjhado yesiNtu waba mthetho ngomhlaka 15 Novemba 2000. Nayikuthi bewungaphasi komtjhado wanjesi osebenzako ngaphasi komthetho wesintu ngaphambi kwelanga leli, umtjhado wakho uyavunywa ngaphasi kwalomthetho omutjha. Lokha umyeni sele anokosikazi odlula munye, yoke imitjhado iyavunywa ngaphasi kwalomthetho omutjha. LomThetho godu uvuma imitjhado yesintu eyenziwe ngaphambi kwalelilanga begodu ubeka imithetho abantu abatjhada ngaphasi komthetho wesintu okufanele bayilandele khona imitjhado yabo izakuvunywa.
Bobabili abathinteka emtjhadweni kufanele babe neminyaka engaphezulu kweli-18.
Bobabili abathintekako kufanele bavume ukutjhada ngaphasi komthetho wesintu.
Umtjhado kufanele kukhulunyiswane ngawo, uthatjelwe bewenziwe ngokuya komthetho wesintu.
Amalobolo awasi yinto etlhogekako ekusebenzeni komtjhado wesintu.
Tjheja bona imitjhado le ihlala ivunywa ngaphasi komthetho wesintu.
Ngifanele kutlolisa umtjhado wami nini?
Nayikuthi wawutjhade ngaphasi komthetho wesintu ngaphambi komhlaka 15 Novemba 2000, umtjhado wakho kufanele utloliswe nomNyango weeNdaba zeKhaya. Nayikuthi wawutjhade ngemva kokuphasiswa komthetho, kufanele utlolise umtjhado wakho kungakapheli iinyanga ezintathu ngemva komtjhado.
Yoke imitjhado yesintu eyenziwa ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho iba ngeyokuhlanganyela ipahla. Lokhu kutjho bona umyeni nokosikazi banesabelo esilinganako epahleni, imali begodu lokhu kutjho bona babelana ngazo zoke iinkolodo. Nayikuthi abathintekako bangathanda bona umtjhado wabo ube ngewokungahlanganyeli ipahla kuzakufanela bona benze isivumelwano sangaphambi komtjhado mayelana nokwabiwa kwepahla . Nabafuna ukusitjhugulula ngemva kobana sele batjhadile kuzakufanela bona benze isibawo eKhotho ePhakamileko.
Ngaphasi komThetho wemiTjhado yesiNtu ukosikazi unelungelo nobujamo obulingana nebakababa ukuqunta bona kwenzekani epahleni. Ukosikazi othethwe isintu unekghono lokwenza iimvumelwano ngaphandle kwerhelebho lakababa.
Kwenzekani nayikuthi umyeni wami ufuna ukutjhada omunye ukosikazi?
Umyeni kufanele enze isivumelwano esitloliweko/ikontraga ezakubeka bona ngikuphi okufanele kwenzeke epahleni begodu umyeni uzakwenza isibawo ekhotho sokuvunywa kwesivumelwano esitloliweko. Ikhotho kufanele iqinisekise bona yoke ipahla yabo boke abokosikazi iyavikelwa.
Kwenzekani nayikuthi sifuna ukwenza umtjhado ongafuni isonto ngemva komtjhado wesintu?
Nayikuthi umyeni wakho akanabanye abokosikazi, ungatjhada ngaphasi komthetho womtjhado ongafuni isonto kanye nomthetho wesintu. Kodwana, akunamunye phakathi kwenu ozakukghona ukwenza imitjhado yesintu nomunye umuntu ngesikhathi nitjhade ngaphasi komthetho womtjhado ongafuni isonto.
Wena namkha umyenakho angazitlolisa e-ofisini eliseduze lomNyango weeNdaba zeKhaya. Kuyeleliswa bona bobabili abathintekako baye bobabili ukutlolisa umtjhado wabo khona bazakurhabisa ukutloliswa. Kodwana, nayikuthi omunye othethene naye uyabhala, ungatlolisa ngokwakho bewulethe ubufakazi obufaneleko.
iinomboro zabomazisi , amagama namalanga wamabeletho womyeni nokosikazi igama lababelethi bomyeini nokosikazi kanye negama lomrholi wendabuko imininingwana yesivumelwano samalobolo/magadi, kanye nabantu ababofakazi emtjhadweni incwadi ebuya emrholini wendabuko namkha isifungo.
kwesiphathiswa sokutlolisa, namkha umuntu okhonjiweko, okhonjwe ngokunjalo Mnqophisi-Mazombe ukwenza imisebenzi ngokuya kwemithetjhwana.
Isiphathiswa sokutlolisa namkha umuntu okhonjiweko uzakudlulisela phambili isibawo e-ofisini eliseduze lesifunda namkha lesiyingi lomNyango bona sifakwe erejisteni yokutloliswa kwesitjhaba.
Gcina isitifikhethi endaweni ephephileko ngombana siqakathekile.
Isitifikhethi esingakarhunyezwa sithatha iimveke ezisithandathu ukufika kwezibunane.
Isiphathiswa sokutlolisa sizakwazisa nayikuthi sala ukutlolisa umtjhado wesintu njengombana kutjhiwo, sibeke amabanga wokwala.
imali ebhadelwako eyi-R11 ibhadelwa ngabathetheneko emuntwini okhonjiweko mayelana nesibawo sokutloliswa komtjhado wesintu esenziwe emuntwini okhonjiweko.
Nawunemibuzo ngeendleko ezithintekako, sibawa uthintane nama-ofisi weeNdaba zeKhaya.
<fn>GOV-ZA. Deathregister.2010-03-25.nr.txt</fn>
amalunga athileko womNyango weeNdaba zeKhaya amalunga we-SAPS, khulu khulu eendaweni lapho iiNdaba zeKhaya zinganama-ofisi khona abangcwabi abakhonjwe nabaziwako ngokuya komthetho.
asinikele isihlobo sohlongakeleko namkha umngcwabi ozakuhlela umngcwabo avale ikhasi 2 leforomo lesibawo BI-1663.
Nayikuthi akunadorhodera, isibonelo, eendaweni ezikude zemakhaya, umrholi wendabuko uzakuzalisa umBiko wokuHlongakala.
Isihlobo kufanele sithathe umtlolo siwuse kungcwabi ozakwenza amalungiselelo womngcwabo.
Nayikuthi umngcwabi akakagunyazwa ukufumana izaziso zokuhlongakala, angazalisa kuphela ihlangothi C leforomo BI-1663.
Isihlobo namkha umngcwabi ogunyaziweko kufanele manje alethe imitlolo kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya khona kuzakukhutjhwa umlayo wokungcwaba begodu kuragelwe phambili nokusetjenzwa kokutloliswa kwemitlolo.
Nayikuthi isakhamuzi seSewula Afrika namkha umnikazi wemvumo yokuhlala yakanomphela uhlongakalela ngaphandle kweSewula Afrika, ukuhlongakala komuntu lowo kufanele kubikwe ebuzendeni namkha emtjihini yeSewula Afrika. Ikhophi eqinisekisiweko yesitifikhethi sokuhlongakala esikhutjhwe yinarha etjhili ethintekako naso kufanele silethwe.
Isitifikhethi esirhunyeziweko sokuhlongakala sikhutjhwa mhlana kufunyanwa isibawo.
<fn>GOV-ZA. Deregistermotorvehicle.2010-03-25.nr.txt</fn>
Umnikazi wethayithili namkha umnikazi wekoloyi angasula ukutloliswa kwekoloyi yakhe nayikuthi ikoloyi ayisasebenzi endleleni yomphakathi namkha ithethwe njengengasakufaneliko ukuba sendleleni yomphakathi.
Ikoloyi enganalayisense isikhathi seminyaka emine izakusulwa. I-ofisi lethrafigi lizakukhupha isitifikhethi sokusulwa kokutloliswa.
ikhophi eqinisekisiweko yeNcwadi kaMazisi ikhophi eqinisekisiweko yobunikazi bekoloyi isitifikhethi sokutloliswa kwekoloyi.
Kungathatha amalanga amabili ukusebenzana nesibawo sakho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Amaforomo atholakala kwelinye nelinye i-ofisi lethrafigi namkha lomgunyazi wokutloliswa kweenkoloyi.
<fn>GOV-ZA. Driverslicence.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ilayisense yokutjhayela igunyaza umuntu ukutjhayela ikoloyi. Ilayisense inemininingwana yokuzazisa njengomtjhayeli ofanelekako. Ukwenza isibawo selayisense kufanele ube neminyeka eli-18 namkha engaphezulu kwaleyo.
Thintana nesentha yokuhlolela ilayisense yokutjhayela eseduze nawe.
Zalisa iforomo DL1 esentha yokuhlolelwa ukutjhayela.
iinthombe ezine ezinzima nokumhlophe zakaMazisi.
Amagadangiso wemino yakho azakuthathwa lapho.
Uzakuhlolwa amehlo esayithini, ngaphambi kokunikelwa ilanga lokuhlolwa..
Bhadela imali ebekiweko.
Isibawo sisetjenzwa mhlokho bewunikelwa nelanga lokuhlolwa.
<fn>GOV-ZA. Drivinginstructor.2010-03-25.nr.txt</fn>
ImiThetjhwana yesiTjhaba yeeNdlela yeThrafigi ibeka bona omunye nomunye umuntu ofuna ukuba mfundisi wabatjhayeli kufanele azitlolise nomNyango wezokuThutha. Nawuzakuba mfundisi kufanele ubandulwe bewuphumelele ukuhlolwa okubekiweko. Umuntu ofuna ukuba mfundisi wabatjhayeli uzakusebenza kuphela ngomhlobo wekoloyi anelayisense yokuwutjhayela. Isitifikhethi somfundisi sisebenza unyaka munye.
Yenza isibawo kwenye nenye isentha yokuhlolela amalayisense nawufuna isitifikhethi somfundisi.
Bhadela imali ebekiweko.
Uzakudluliselwa estetjhini samapholisa ukufumana umbiko wokubotjhwa.
Isentha yokuhlola izakudlulisela isibawo sakho kuSo/Nomkhandlu bona sivunywe namkha saliwe. Nasivunyiweko, isentha yokuhlola izakukhupha imvumo.
Imvumo ingaphuma eemvekeni ezisithandathu ukuya kwezibunane.
<fn>GOV-ZA. Efilingoftaxreturnsandpayments.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ukulethwa kweforomo ngokwe-elektroniki ngenye yeensungulo ezibumba iHlelo i-SIYAKHA elitholakala kwa-South African Revenue Service . Umnqopho omkhulu we-e-Filing kukghonakalisa ukulethwa ngokwe-elektroniki kwamaforomo womthelo kanye nokubhadela kwababhadeli bomthelo nabasebenzi bomthelo.
Ababhadela umthelo banikelwa ithuba lokufumana, ukuzalisa, ukuletha amaforomo wokubhadela umthelo ngokusebenzisa indlela yokubhadela ethenjiweko nephephileko ama-awara ama-24 ngelanga.
Abhabhadela umthelo, amafemu we-accounting nabasebenzi bomthelo abafisa ukufayila amaforomo wabo womthelo, namkha abafayilela amaklayenti wabo amaforomo womthelo bayakghona ukuzitlolisa erherhweni ngokusebenzisa i-inthanethi. Akunahlelo lekhompyutha elikhethekileko elifunekako - kufuneka nje ukuthintana nge-webh kanye nerherho lokusebenza kwe-Windows ejayelekileko.
Ababhadela umthelo abafisa ukufayila nokubhadela ngokwe-elektroniki kufanele bazitlolise nomsebenzi wokufayila ngokwe-elektroniki wakwa-SARS.
Vakatjhela i-SARS e-filing.
Khetha ibhathini yokuzitlolisa ngesinceleni sesandla bewukhethe umhlobo wokuzitlolisa osebenza kuwe.
Nasele ikambiso yokuzitlolisa iphelile, uzakufumana ikhodi yokufikelela kwangeqadi nephaswed yokufikelela imisebenzi ekhona.
Ikhodi yokufikelela kwangeqadi nephaswed izakukhutjhwa kuphela nasele wena namkha umjameli wakho aqinisekisiwe ngokuya kwamagadango wokulawula afaneleko afuna itlikitlo le-elektroniki.
Imininingwana yakho efaneleko izakuqinisekiswa ngokusebenzisa leyo efumaneka kumasta dathabhesi ye-SARS begodu uzakuthoma ukusebenza njenge-e-filer yemikhiqizo efaneleko.
Lokha nakukhutjhwa amaforomo, i-SARS izakukhupha amaforomo we-elektroniki esikghonakalisini somsebenzi we-e-filing. Manje ungalizalisa bewulithumele ngokwe-elektroniki. I-SARS ayisanikeli amaforomo wephepha kuma-e-Filers.
Umsebenzi we-e-filing uzakunikela isikhumbuzo, ngokusebenzisa i-SMS namkha i-e-mail, ukwazise ngeforomo elizakuzaliswa namkha lilethwe.
Kufanele usebenzise ikhodi yakho yokufikelela yangeqadi nephaswed ukufikelela iforomo.
Ukusetjenziswa okususelwe kuwebh kuzakutjengisa ilwazi leforomo njengalokha naliseforomini eligadangisiweko elijayelekileko. Manje uzakuzalisa iforomo kuWebhsayithi.
Nasele uzalise iforomo, ilwazi elifakwe eforomini liqinisekiswa ngokuzeleko. Koke ukubalisisa kwenziwa lirherho khona kuzakukhutjhwa ithuba lokudluliswa kwelwazi elingasiqiniso.
Ungakhetha ukubhadela lokha nawuletha iforomo begodu ungabhadela ngesinye nesinye isikhathi ngaphambi kwelanga lokugcina.
Nanyana ikambiso izwakala irarene, nasiya ekwenzeni kulula begodu kuyarhaba. Isekelo lifumaneka eduze ngomtato eSentheni yeRhelebho lomTato enabasebenzi abaneleko kanye neDeskeni leSekelo elizakuhlahla ngekambiso.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Thumela amaforomo wakho nemali oyibhadeleko nge-inthanethi.
<fn>GOV-ZA. Electronicinterface.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lomsebenzi uvumela umuntu, isikhungo namkha ihlangano ukuhloma ukuthintana ngekhompyutha ne-South African Revenue Service ngokusebenzisa imidiya yetheknoloji. IRherho eliTjha lomThelo lenzelwe ukuphelisa ukusebenza ngephepha lapho kukghonekako kanye nokwenza bona iinkambiso ezinengi zizenzakalele ngesikhathi kuqinisekiswa bona boke ababhadela umthelo baphathwa ngokulingana. Imihlobo ehlukeneko yokuthintana ngekhompyutha yenziwe.
Faka ihlelo lekhompyutha lokutjhugululela idatha ekhodini.
Letha amafayili wokuhlola idatha uku kanye nokubuyisa amafayili wokuphendula abuya kwa-SARS.
Qinisekisa ukwamukelwa kwamafayili wokuhlola idatha noMphathi wokuThintana ngeKhompyutha wakwa-SARS begodu fezakalisa ukurweyila ngamafayili wedatha bunqopha.
Thintana noMphathi wokuThintana ngeKhompyutha wakwa-SARS nakungaba namafayili wedatha amotjhakalako, alahlekako namkha abuyelelweko.
I-SARS yazise amazinga wokusebenza azakufakwa esikhathini esiminyaka emibili . Lokha nawuzitlolisako namkha ubhadelako, i-SARS ihlose ukusebenza ukuzitlolisa ngokunemba emalangeni wokusebenza ali-10.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. EmployerCompensationFund.2010-03-25.nr.txt</fn>
UmThetho wokuLilisa ngebanga lokuLimala namaLwelwe wemSebenzini ka-1993, ufuna abaqatjhi bazitlolise begodu babhadele imali esiKhwameni sokuLilisa.
Ukuthoma ngo-Apreli unyaka nonyaka, isiKhwama sokuLilisa sithumela abaqatjhi izaziso zokulinganisa ezizabatjela bona babhadele njani ngonyaka ophelileko. Lokhu kwenziwa unyaka woke, begodu akukghoneki ukubonela phambili lokha abaqatjhi nabazakufumana izaziso.
Nayikuthi abaqatjhi abafumani ukulinganisa unyaka woke, kufanele bathintane nesiKhwama sokuLilisa ukuthola nayikuthi kunomraro.
Ilanga abaqatjhi abangabhadela ngalo ligadangiswe esazisweni sokulinganisa. Kuvamise ukuba malanga ama-30 welanga isaziso esathunyelwa ngalo. Kuneendlela ezintathu abaqatjhi abangabhadela ngazo.
Nayikuthi abaqatjhi babhadela ngetjhege, kufanele banamathisele isiyeleliso semali ethunyelweko.
Abaqatjhi kufanele batlole iinomboro zabo zereferensi ngemva kwetjhege.
Abaqatjhi bangabhadela imali bunqopha e-akhawuntini yesiKhwama sokuLilisa kwelinye nelinye igatja le-ABSA.
Lokha abaqatjhi nababhadela ngokusebenzisa i-inthanethi , ikhodi yeklayenti okufanele bayisebenzise yi-0170151.
Inomboro yereferensi yinomboro egadangiswe phezu kweslibhu sokudibhozida abasifumana nesaziso sokulinganisa. Imininingwana yokubhanka yesiKhwama sokuLilisa nayo igadangisiwe eslibhini sokudibhozida.
Umqatjhi kufuze abhadele kungakapheli amalanga ama-30 ukuthoma ngelanga okwathunyelwa ngalo isaziso.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Employmentinthepublicservice.2010-03-25.nr.txt</fn>
Iinkhala eminyangweni yombuso ophakathi neyamaphrovinsi zizaliswa ngokudosa abasebenzi abakhona namkha ngokumema iimbawo kilabo abasebenza umBuso. Iinkhala eenkhundleni eziphezulu, sitjho zabaphathi abaphezulu, kufanele zikhangiswe inarha yoke ukwenzela ukudosa abenzimbawo ababuya ngaphakathi nangaphandle kwekoro yomBuso.
Iinkhala ngokuya komthetho zikhangiswa eSekhyuleni yeenKhala zomBuso ebuthelelwa beyikhutjhwe njalo ngeveke mNyango wokuPhathwa kwabaSebenzi bomBuso nezokuPhatha . Nayikuthi ukudosa kululelwa nebantwini abangasi basebenzi bomBuso, umnyango ofaneleko wesitjhaba namkha wephrovinsi uzakukhangisa iinkhala ezinjalo emidiyeni yokugadangisa.
ISekhyula yeenKhala zomBuso yazisa abasebenzi bombuso ngeenkhala ezikhona emBusweni. Abantu abangasi basebenzi bomBuso kodwana abanekareko eenkhundleni ezikhangisiweko kufanele kokuthoma bafunisise emnyangweni okhangisako nayikuthi bavunyelwe ukwenza iimbawo. Imininingwana yokuthintana yeminyango ekhangisako inikelwa eSekhyuleni.
Eminye iminyango efana newezokuVikela ingabawa bona uhlolelwe zokwelapha ngaphambi kokutjheja isibawo sakho.
Letha iforomo emnyangweni lapho isikhala sikhona.
Ngokuya kwendlela esetjenziswa mnyango ofaneleko, ungafumana incwadi evuma ukufunyanwa kwesibawo sakho.
Ikambiso yokudosa nokukhetha ihluka umnyango nomnyango, begodu iphethwa ngesikhathi esincani ngokukghonekako.
<fn>GOV-ZA. EssentialServices.2010-03-25.nr.txt</fn>
Umsebenzi oqakathekileko utjho umsebenzi okungathi nawuthikanyezwako, ubeke amaphilo namkha ipilo yabantu engozini.
nanyana namkha umsebenzi lowo ngoqakathekeliko namkha njani nanyana umsebenzi namkha umqatjhi wenza umsebenzi othathwa njengoqakathekileko.
Othintekako odlulisela umbango ekomitini yemisebenzi eqakathekileko kufanele anikele ngekhophi yokudluliselwa kwabanye abathintekako embangweni. Ikomiti yemisebenzi eqakathekileko kufanele ithathe isiqunto msinyana.
Imisebenzi yepalamende, imiSebenzi yesiPholisa seSewula Afrika nemisebenzi yezamaphilo misebenzi eqakathekileko.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Nikela ikhophi yeforomeli komunye othintekako.
ikhophi yeslibhu esitlolisiweko esibuya ePosofisi; namkha ikhophi yerasidi etlikitliweko eyathunyelwa ngesandla; namkha istatimende esitlikitliweko esibuya emuntwini olethe iforomo; namkha ikhophi yeslibhu esiqinisekisa ifeksi namkha obunye ubufakazi obanelisako.
Kuzakuyama kabathintekako nabaveza imisebenzi njengeqakathekileko.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. EssentialServicesCommittee.2010-03-25.nr.txt</fn>
Umqatjhi angenza isibawo ngomtlolo ekomitini yemisebenzi eqakathekileko ukuqunta bona woke namkha isiquntu somsebenzi wakhe ngewokugcina ebujameni na.
Umsebenzi ngewokugcina ebujameni nayikuthi ukuthikanyezwa kwawo kuba nomphumela wokumotjhakala kweendawo zokusebenzela, ifemu namkha umtjhini.
Abanye abathintekako bangenza isibawo kungakapheli amalanga ama-21 ngemva kokufumana isibawo, thumela ipendulo kwa-Essential Service.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Ikhophi yeforomeli kufanele inikelwe omunye othintekako.
ikhophi yeslibhu sokutloliswa esibuya ePosofisi.
ikhophi yerasidi etlikitliweko nayikuthi iforomo lalethwa ngesandla.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi, koke kuyame kothintekako owenza isibawo semisebenzi eqakathekileko.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi, koke kuyame kothintekako owenza isibawo semisebenzi eqakathekileko.
<fn>GOV-ZA. Exchangeofforeignlicence.2010-03-25.nr.txt</fn>
Amalayisense wokutjhayela akhutjhwa kwenzinye iinarha navunyelwe Sewula Afrika azakutjhugululelwa emalayisenseni wekarada lokha abanikazi nabenza iimbawo zelayisense yokutjhayela yeSewula Afrika ngokuya komThetho wesiTjhaba weeNdlela weThrafigi ka-1996.
Isibawo sokurweyila imvumo yeentjhabatjhaba yokutjhayela kufanele siphekelelwe yilayisense yokutjhayela ekhutjhwe enarheni yangaphandle.
Ilayisense yokutjhayela yangaphandle kufanele isebenze ngelanga lokurweyilwa begodu kufanele itlolwe ngelinye lamalimi wangokomthetho weSewula Afrika. Nayikuthi akusinjalo, isibawo kufanele siphekelelwe litjhugululo elikhutjhwe mgunyazi owaziko umsebenzi.
umazisi owamukelekako njengombana kufuna umthetho weSewula Afrika , uMazisi wesikhatjhana, iphaspoti esebenzako yeSewula Afrika, namkha iphaspoti yangaphandle enemvumo yobakhamuzi bakanomphela incwadi ebuya emagunyeni eqinisekisa ukusebenza kwelayisense yokutjhayela yangaphandle.
Bhadela imali ebekiweko.
Uzakuhlolwa amehlo esayithini ngaphambi kokuqedwa kokurweyilwa.
Tjheja: Angeze wenza ukuhlolelwa ukutjhayela. Ilayisense yesikhatjhana isebenza iinyanga ezisithandathu begodu ikhutjhwa khonokho, simahla.
Isikhathi esibekelwe ukurweyilwa kwelayisense sihluke ngokuya kwesentha yokuhlola enye nenye ngebanga lekambiso yangaphakathi yokuhlolisisa.
<fn>GOV-ZA. Exchangeprogrammepermit.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo yokurweyila inganikelwa iphandle elizibandakanya ehlelweni lezamasiko, zomnotho namkha lezokuhlalisana, elihlelwe namkha eliphethwe liphiko lakarhulumende namkha sikhungo sefundo ephakamileko ngokubambisana nephiko lenarha yangaphandle. Yenza isibawo ebuzendeni namkha imitjhini yeSewula Afrika.
Veza iphaspoti esebenzako.
Veza incwadi ebuya esikhungweni, ehlanganweni namkha emndenini lapho uhlose ukubamba ihlelo lakho eSewula Afrika, eqinisekisa ubujamo namkha ukubakhona kwehlelo lokurweyila. Incwadi kufanele itjengise bonyana uyafaneleka kukuzitlolisa namkha kukuzibandakanya begodu isikhungo, ihlangano namkha umndeni uzakutlhogomela ngesikhathi sokuhlala kwakho enarheni.
Veza incwadi ebuya esikhungweni sakarhulumende namkha ihlangano esekelako enarheni yombawi, eqinisekisa ukubakhona kwehlelo lokurweyila begodu nebeka bona wamukelwe ukuzitlolisa ehlelweni.
Lomsebenzi uthatha ubunengi bamalanga amatjhumi amathathu.
<fn>GOV-ZA. Exportcertificateforliquor.2010-03-25.nr.txt</fn>
Abangahle babe ngabathumela ngaphandle kufanele bavakatjhele iwebhsayithi ethi: www.dawineonline.co.za, lapho bazakufumana ihlelo elisekelwe ku-inthanethi lekambiso yoke yokuthumela ngaphandle. Abathumela ngaphandle kufanele bazitlolise ngaphambi kokusebenzisa ihlelo leli.
Uzakunikelwa igama lokungena nephaswed ukusebenzisa ihlelo.
Yenza zoke iimbawo ku-inthanethi.
Letha isibawo esihlukeneko komunye umkhiqizo ohluka kweminye imikhiqizo yotjwala ngomthwalo, isibumbeko, ukulebula namkha inomboro yesibalo.
Umthwalo wotjwala kufanele uhlukaniswe nobunye utjwala. Isampula ubuncani bakhona amalitha ama-2,25 kufanele athathwe emthwalweni bona ayokuhlolwa. Amasampula kufanele afike ema-ofisini wemiKhiqizo yoTjwala kungakadluli u-16:00 ngeLesibili bona ayokunambithwa ngeLesine begodu ingasi ngemva kwaka-16:00 ngeLesine bona ayokunambithwa ngeLesibili olandelako.
Yazisa iPhiko lokuHlolwa kweKhwalithi lomNyango wezokuLima enomborweni ethi 021 809 1704 ngaphambi kokulayitjha umthwalo.
Lokha nawulayitjha isimumathi esikhulu, isampula yokuqinisekisa yesinye nesinye isimumathi kufanele ikhutjhwe. Nayikuthi akunamhloli endaweni ngesikhathi sokulayitjha, wena, njengomthumela ngaphandle, uzakukhupha bewulethe amasampula wokuqinisekisa ePhikweni lemiKhiqizo yoTjwala e-Stellenbosch.
Veza ukulayitjha ephikweni kungakapheli ama-awara ama-48.
Njengabasebenzisi abavunyelweko, abathumela ngaphandle namkha abajameli babo abafana nabasebenzeli abathutha ipahla ngobunengi, bangazigadangisela iintifikhethi zokuthumela ngaphandle ukusuka kuwebhsayithi namkha bazilande ePhikweni lemiKhiqizo yoTjwala e-Stellenbosch.
Ukuhlolwa kwemithwalo ethunyelwa ngaphandle ngemva kwesikhathi sokusebenza: R520 i-awara ngalinye namkha isiquntu salo.
<fn>GOV-ZA. Exportembryos.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo yokuletha ngenarheni ebuya emTlolisini wokwEnziwa Ngcono kweenLwana iyafuneka ngaphambi kobana ungaletha eSewula Afrika iinlwana namkha izinto zejinethiki ezifana nama-embryo, amadlala namkha isimeni. Ihlangano yabazalanisi efaneleko namkha iphiko lokutlolisa kufanele lenze isiphakamiso sokuthumela ngaphandle.
Iimbawo kufanele zilethwe emTlolisini kungakapheli amalanga ama-30 ngaphambi kokuthunyelwa ngaphandle.
Iimbawo ezingakazaliswa ngokuzeleko zizakubuyiselwa kumbawi.
Namathisela amarhemo aveza ilwazi labanikeli bama-embryo, amadlala namkha isimeni namkha iinlwana ezizakulethwa ngenarheni esigabeni C seforomo lesibawo.
Letha iimbawo ehlanganweni yabazalanisi abafaneleko namkha ephikweni lokutlolisa bona yenze isiphakamiso.
Isibawo sizakuvunywa kungakapheli amalanga ama-30.
<fn>GOV-ZA. Exportmarketing.2010-03-25.nr.txt</fn>
I-EIMA inikela abathumeli ngaphandle bepahla irhelebho leemali ukukhangisa ngemikhiqizo kanye nemisebenzi entjhabatjhabeni kanye nokubarhelebha ngekambiso yokumadanisa ukuqinisa ukukhitjhwa kunye namasiso abunqopha wangaphandle. Irhelebho lokwenza ngcono iindleko zokukhuthaza abathumela ipahla ngaphandle.
Abakhiqizi bomkhiqizo beSewula Afrika, kufaka hlangana amarhwebo amancani, aphakathi kunye nasele akhulile ama-SSME, abantu agade badinywe amathuba kade ama-PDI kanye namabhizinisi anabanikazi.
Amabhizinisi alawulwa maphrojekthi, adzimelele ekutholeni isiqiniseko kuMkhandlu wokuThunyelwa ngaPhandle kwePahla namkha i-Ofisi leKoro ye-TISA leyo umsebenzi wephrojekthi ozakuwuzuzela ikoro begodu uphakamise nenani.
Izindlu zokurhwebela ukuthunyelwa ngaphandle kwepahla eSewula Afrika.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
Omunye nomunye umsebenzi owenziwa yi-EMIA unencwajana yemihlahlandlela, enalo loke ilwazi ngendlela, kanye nenzuzo ezikhambisana nalokho okunikelwako.
Igadango lokuthoma: sebenzisa incwajana emhlahlandlela amaforomo wokwenza isibawo kunye nencwajana yemihlahlandlela kumele zifundwe zombili. Isibawo singaphumelela nangabe simadaniswa neemfuneko njengombana zitlolwe phasi encwajaneni yemihlahlandlela
Funda imitlolo leyo ngokutjheja ukuze wazi kuhle imilayo kunye nekambiso.
Igadango lesibili: zalisa iforomo lesibawo irhelo elinemitlolo yoke okumele ilethwe nesibawo linikelwe. Incwajana yemihlahlandlela izakutjho nangabe kukhona imitlolo eminye efunakalako.
nangabe uletha ilwazi elilahlako namkha udlale ngerhelebho le-EMIA, kungenzeka ungasafakwa kwamanye amarhelebho anikelwa lihlelo le-EMIA yeTISA.
Amabhizimisi angaletha iimbawo ezisithandathu ngonyaka, kodwana kube ziimbawo ezine kwaphela zehlelo ngalinye. Iimphambuki kumele zigunyazwe mPhathi omkhulu we-EMIA.
Amaforomo wesibawo azaliswe kuhle kumele alethwe ngesikhathi esibekiweko somsebenzi omunye nomunye we-EMIA.
Iimbawo ezingakazaliseki kuhle namkha ezifika emva kwesikhathi angeze zamukelwa.
I-EMIA izakuthumela incwadi yokuvuma bonyana isitholile isibawo ngemva-kwama awara ama-48 ithole isibawo sakho. Incwadi yokuvuma ukuthola isibawo kumele ifakwe kizo zoke izinto ezizakuthintanisa ne-EMIA.
Nangabe isibawo sakho siphelele ngemitlolo yoke esekelako begodu sikhambisana nayo yoke imigomo yokwamukelwa, nasinjalo sesingaqalelelwa isibawo leso.
I-EMIA izakwazisa bonyana isibawo sakho samukelwe namkha saliwe ngemva kwama awara ama-48 nasele kuthethwe isiqunto samaphelelo.
Isibawo angeze samukelwe ngomlomo. Kumele uqiniseke bonyana uthola incwadi etjhoko bonyana samukelwe ngaphambi kobana ukhambe.
Ikhophi yesaziso sokwamukelwa kumele sikhambisane neencwadi zoke ezabe zikuthintanisa ne EMIA begodu / namkha ukulethwa kweminye imitlolo kwa-EMIA. Nangabe i-EMIA ithola imitlolo evela kuwe kumele ikhambisane nencwadi yokwamukelwa.
I-EMIA angeze yaba necala nangabe imitlolo leyo ilahlekile namkha ayisatholakali. Imitlolo nayilahlekileko namkha ingatholakali lapho ikhona ingakhinyabeza namkha iriyadise ikambiso yelawulo.
Nasele isibawo sokurhelejwa sesamukelwe, iforomo le-EMIA, imitlolo esekelako kunye nephephambuzo kumele zizaliswe zithunyelwe ku-EMIA eenyangeni ezintathu kusukela ngelanga ezabuya ngalo endaweni yokwamukelwa kwebhizimisi.
Nangabe kunezinye izinto namkha imitlolo ephathelene neembizo azitholakali emva kwenyanga ezintathu, isibawo lesi sizakwaliwa.
I-EMIA izakwazisa ngokwamukelwa emalangeni ama-20 wokusebenza ngemva kobanyana iimbizo sezilethwe ku-EMIA.
Amazinga wokusebenza nesikhathi kwehluka ngokuya ngokwemisebenzi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi. Amakampani namkha nabamabhizinisi azijamele wodwa kumele balethe iintifikhethi ezitjengisa bonyana bababhadali bomthelo ukuze bazuze kilelihlelo. Ngalokho-ke kutjho bonyana kumele kube uwubhadalile umthelo.
<fn>GOV-ZA. Exportpermits.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo yokuthumela ipahla ngaphandle ifuneka ukuqinisekisa bona umuntu namkha ihlangano efisa ukuthumela ngaphandle ipahla ikhambisana neenjamiso zeemvumelwano zeentjhabatjhaba. Iimvumo zokuthumela ngaphandle zirhelebha ukulawula ukuphuma kwepahla yezamaqhinga namkha ekhutjhwa ngokungasimthetho namkha eyetjiweko.
Umthethomgomo osebenza ekulethweni ngenarheni nekuthunyelweni ngaphandle kwepahla uhluka ekorweni enye nenye yebubulo. Godu inengi lepahla etja libekelwa ngaphandle nasiya emagadangweni wokulawula wokulethwa ngenarheni kwepahla. Ngalokho nayikuthi ufuna ilwazi ngomthethomgomo mayelana nokulethwa ngenarheni kanye nokuthunyelwa ngaphandle kwepahla ethileko kufanele unikele i-ofisi lokuLawulwa kokuLethwa ngeNarheni nokuThumela ngaPhandle elitholakala emNyangweni wezokuRhwebelana namaBubulo ngeminingwana yepahla ethileko ezakulethwa ngenarheni namkha ithunyelwe ngaphandle.
Akusi ngiyo yoke ipahla namkha imikhiqizo ezakukhambisana namagadango wokuletha ngenarheni namkha wokuthumela ngaphandle. Kodwana yoke ipahla esetjenzisiweko, edala, isila neensalela kufanele ikhambisane namagadango wokulawula ukuletha ngenarheni. Irhemo lepahla okufanele likhambisane namagadango wokulawula ukuletha ngenarheni nokulawula ukuthumela ngaphandle liyatholakala. Nayikuthi unikela ngemininingwana yakho yokuthintana irhemo lizakuposelwa, lifekeselwe namkha li-imeyilelwe wena.
Thintana nephiko lokuThumela ngaPhandle nokuLetha ngeNarheni lomNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
Zalisa amaforomo weembawo ongawafumana emNyangweni wezokuRhwebelana namaBubulo.
Kungathatha amalanga amathathu ukusebenza isibawo sakho semvumo yokuthumela ngaphandle.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Exportplantsandplantproducts.2010-03-25.nr.txt</fn>
Abathumeli ngaphandle beentjalo nemikhiqizo yeentjalo kufanele babe nokuvunyelwa kokuphila kuhle kweentjalo okumhlobo wemvumo yokuthunyelelwa ngaphandle ekhutjhwa yi-Hlangano yesiTjhaba yokuVikelwa kweenTjalo yenarha ethunyelelwako kanye nesitifikhethi sokuphila kuhle kweentjalo esibuya kwa-NPPO yeSewula Afrika.
Funisisa kothunyelelwako namkha i-ejenti enarheni ethunyelelwako bona buyini ubujamo beentjalo bokuthumela ngaphandle benarha ethunyelelwako. I-NPPO yeSewula Afrika godu inganikela ngelwazi.
I-ejenti namkha othunyelewako enarheni ethunyelelwako kufanele enze isibawo sokugunyazwa okufana nemvumo yokungenisa ngaphakathi ebuya kwa-NPPO yenarha eletha ngaphakathi. Ubujamo bokuletha ngaphakathi bubekwa emvumeni yokuletha ngaphakathi.
Ngokubambisana ne-NPPO yeSewula Afrika, funisisa bona kghani ungakghona namkha angeze ukghone ukukhambisana nobujamo bokuletha ngaphakathi benarha ethunyelelwako.
Nayikuthi ubujamo bokuletha ngaphakathi kungakhanjiswana nabo, othumela ngaphandle angenza isibawo sesitifikhethi sokuphila kuhle kweentjalo esibuya kwa-NPPO yeSewula Afrika.
Othumela ngaphandle kufanele ase ipahla okufanele ithunyelwe ngaphandle kwa-NPPO yeSewula Afrika bona ihlolwe beyiqinisekiswe.
Ipahla kufanele ithunyelwe ngaphandle kungakapheli amalanga ali-14 wokuhlolwa kokugcina.
Isitifikhethi sokuthoma sokuphila kuhle kweentjalo kufanele sikhambe nepahla.
Lokha iintjalo ezithunyelwa ngaphandle zifika endaweni yokungeniswa kwepahla edoyelweni enarheni ethunyelelwako, abahloli beentjalo be-NPPO benarha ethunyelelwako bazazibamba ukwenzela ukuhlola.
I-ejenti namkha othunyelelwako kufanele agunyaze ngokomthetho imitlolo neemphathiswa ezithelisa ipahla zenarha ethunyelelwako endaweni yokungeniswa kwepahla.
Isikhathi esithathwako nakukhutjhwa isitifikhethi sokuphila kweentjalo siyame ekambisweni yangokomthetho yokuthumela ngaphandle yomkhiqizo nenarha leyo.
<fn>GOV-ZA. Extendalterworkpermit.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lomsebenzi ngewabantu abaneemvumo abahlose ukungezelela isikhathi namkha ukutjhugulula iimvumo zokusebenza. Isibawo sokungezelela namkha sokutjhugulula kufanele senziwe iimveke ezibunane ngaphambi kokuphela kwemvumo. Iimvumo eziphelelwe sikhathi angeze zangezelelwa.
zalisa iforomo lesibawo BI-159: G kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya.
abaqatjhi kufanele bazalise ama-ayithemu 6 no 6.
letha umbiko weragelo phambili oqinisekisa bona izakhamuzi zeSewula Afrika namkha abahlali bakanomphela babanduliwe namkha bayabandulwa.
Iimbawo zingathatha amalanga afika kwamatjhumi amathathu ukuzisebenza.
Application for an extension of the validity of an existing permit, BI-159: G elitholakala ema-ofisini weeNdaba zeKhaya.
Tjheja: Amaforomo awatholakali ku-inthanethi. Sibawa uthintane ne-ofisi lomnyango eliseduze nawe.
<fn>GOV-ZA. Fingerprintsclearance.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lomsebenzi wenzelwa abantu abafuna isiqinisekiso sobujamo babo kwezobulelesi ngeminqopho yokuphuma enarheni namkha ukuyokusebenza ngaphetjheya isikhathi eside.
Isitifikhethi sizakukhutjhwa sibeke ubujamo bokobana ingabe kunemilandu yobulelesi etheswe umbawi na.
Sibawa utjheje bona ezinye iintetjhi zamapholisa zizakwamukela iimbawo lezi ngesikhathi sokusebenza kuphela.
Yisa incwadi yakho kamazisi estetjhini samapholisa esiseduze njengombana ubufakazi bokuzazisa buzakufuneka.
Izakhamuzi zeSewula Afrika ezihlala ngaphandle kwenarha zingenza iimbawo kwesinye nesinye istetjhi samapholisa kileyo narha namkha eBuzendeni beSewula Afrika. Igadangiso lemino lingathathwa emaforomini wangokomthetho wegadangiso lemino wenarha ethileko. Iforomo legadangiso lemino kufanele litlikitlwe mumuntu othatha igadangiso lemino. Isethi yegadangiso lemino elizeleko kanye nekhophi yencwadi kamazisi yombawi namkha iphaspoti kufanele iphekelele isibawo.
Istetjhi samapholisa sizakudlulisela isibawo yiSentha yamaRekhodi wobuLelesi ye-SAPS.
Isitifikhethi sokuvunyelwa samapholisa sizakukhutjhwa butjha simahla kungakapheli iinyanga ezisithandathu zesibawo sokuthoma. Njengombana iintifikhethi zigcinwa emarekhodini iinyanga ezisthandathu kuphela, isibawo esitjha kufanele silethwe ngemva kokuphela kweenyanga ezilithoba zokuphela.
Malanga ama-28 wokusebenza. Iintifikhethi ezifunekako zizakuposelwa umbawi ngeposo ejayelekileko, ngaphandle kwalokha kungahlelwa bona imitlolo izokuthathwa ngenyama namkha ngokusebenzisa umsebenzi wokuthutha ukusuka eSentha yamaRekhodi wobuLelesi.
Ukukhutjhwa butjha kungakapheli iinyanga ezisithandathu kusimahla.
Amaforomo afaneleko wegadangiso lemino azaliswa lipholisa.
<fn>GOV-ZA. Finindeppers.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lomsebenzi usebenza ephandleni elizijameleko ngokweemali. Iimbawo zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya namkha ebuzendeni namkha imitjhini yeSewula Afrika nawenza isibawo ungaphetjheya.
Zalisa amaforomo weembawo.
Letha isiqinisekiso esibuya ku-chartered accountant esibeka bona ubuncani bakhona unemali eziingidi eziyi-R7,5 begodu ubhadela umNyango weeNdaba zeKhaya imali engange-R75 000.
Akunamali ebekelwe lomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Firearmlicence.2010-03-25.nr.txt</fn>
Labo abangase babe banikazi beengidi kufanele baphumelele ibandulo lokuhlolwa elibekiweko esikhungweni sebandulo esivunyelweko begodu bafumane isitifikhethi sokukghona ukusebenzisa isigidi. Irhemo leenkhungo zebandulo ezivunyelweko litholakala kuwebhsayithi ye-SAPS namkha ungadosela umtato iSentha yesiTjhaba yeRhelebho lomTato ye-SAPS enomborweni ethi 012 353 6111 namkha ngefeksi ethi: 012 353 6036 nawufuna ilwazi elinabileko.
Kufanele uqede ngepumelelo ukuhlolwa okubekiweko ukutjengisa bona unelwazi ngomThetho wokuLawulwa kweeNgidi ka-2000, emnikelini webandulo ovunyelweko.
incwadi kamazisi wakho.
iSitifikhethi sokuKghona ukusebenzisa isigidi incwadi yokukhonjwa njengomsebenzisi, nayikuthi isigidi lilifa.
iinthombe ezimbili ezilingana nezephaspoti ezingakasitheki ezinombala, ezingasizidala ukudlula iinyanga ezintathu.
Beka amabanga wesibawo sakho ngokuzeleko begodu ulethe imitlolo yokusekela isibawo sakho.
I-DFO izakunikela isiyeleliso semali ebhadelwako beyikulayele e-Ofisini lezeeMali estetjhini samapholisa ukubhadela imali ebekiweko. Ukubhadela kufanele kwenziwe ngokusebenzisa ikhetjhe namkha itjhege eqinisekiswe ebhanka. Uzakunikelwa irasidi yokusetjenziswa kweemali njengobufakazi bokubhadela, okufanele uyilethe ku-DFO ukumkghonakalisa ukusebenza isibawo sakho. Letha i-Z263 ku-DFO bona kusetjenzwe isibawo sakho siqedwe.
Uzakufumana irasidi yokuvunywa kokufunyanwa kwesibawo etloliweko njengobufakazi bokobana ulethe isibawo selayisense yokuba nesigidi.
<fn>GOV-ZA. Fireprotectionassociations.2010-03-25.nr.txt</fn>
Zoke iinHlangano zokuKhandela imiLilo zifanele bona zitloliswe nomNyango weenDaba zamaNzi nezamaHlathi.
Ababawi abafuna ukuzitlolisa bangalindeleka bona bazalise iimfuno ezithileko, ngaphambili nanyana ngemuva kokuzitlolisa. Lokhu kubala hlangana nokhunye iinjamiso ezitlolwe esitjhugululweni somthethosisekelo weHlangano.
Yinye kwaphela iHlangano yokuKhandela imiLilo engatloliswa endaweni ethileko, ngayinye.
Zalisa begodu use i-Form 2 ema-ofisini wangekhenu womNyango weenDaba zamaNzi nezamaHlathi.
Isibawo sakho sizakutjhejwa godu, nangabe sitholakala semukeleka, umnyango uzakukukhupha ukunikele isitifikethi sokutloliswa.
imininingwana yehlangano leyo efuna ukutloliswa njengehlangano yezokukhandelwa kwemililo imininingwana yomuntu ofaka isibawo sehlangano leyo efuna ukutloliswa njengehlangano yezokukhandelwa kwemililo isifungo sokobana akunamnikazi otjhiywe ngaphandle ngamabomu, emihlanganweni nanyana ekubonisaneni okumayelana nokwakhiwa kwehlangano yokukhandela imililo leyo imininingwana yendawo elawula ihlangano leyo efuna ukuzitlolisa isifungo sokobana ayikho enye ihlangano yezokukhandelwa kwemililo ezakuhlonywa nanyana ekhona endaweni leyo ihlangano le efuna ukuzitlolisa, ikhona isifungo somuntu ofaka isibawo sokutloliswa kwehlangano le yezokukhandelwa kwemililo isiphakamiso somjameli ofaneleko karhulumende wendawo/ kamasipala isiphakamiso somjameli wesifunda womnyango weendaba zamanzi nezamahlathi isifungo sakamnqophisi omkhulu wesifunda womnyango weendaba zamanzi nezamaHlathi.
Kuzakuthatha amalanga womsebenzi ama- 30 ukutjheja isibawo sakho nokutlolisa ihlangano, nangabe yoke imininingwana efunekako ifakiwe.
Ihlelo lemisebenzeli, uzakwenzelwa lona simahla.
<fn>GOV-ZA. ForfishVessel.2010-03-25.nr.txt</fn>
Akunasikebhe sangaphandle esizakunikelwa ilayisense yokuthiya yeSewula Afrika ngaphandle kwalokha nasithiya ngokuhlanganyela nomNikazi weLungelo weSewula Afrika. Ngaphambi kokwenza imisebenzi yokuthiya, umNyango weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha kufuze uthintwe ukuqunta ukobana ukuqatjhwa kwesikebhe sangaphandle kuzakuvunyelwa na ekorweni yokuthiya ethileko begodu nokuthi ngimiphi imitlolo efuneka ekuvunyweni kwesibawo esinjalo.
Isibawo sokusebenzisa isikebhe sangaphandle singathatha amalanga wokusebenza ali-14 namkha ukudlula lapho kuye ngokwenziwa kuhle kwesibawo.
<fn>GOV-ZA. Framework_isindebele.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ilimi lomuntu ngeendlela ezinengi "linguye umuntu lowo mbala"; libunikazi bemvelo bawo woke umuntu, esikghona ngabo ukuzwakalisa amathemba kunye neminqopho yethu, siphimisele imicabango namagugu wethu, sihlole ilemuko namasiko wethu, godu sakhe umphakathi wethu nemithetho ewubusako. Lilimi elenza bona sisebenze njengabantu ephasini elihlala litjhuguluka. Ilungelo lokusebenzisa amalimi wangokomthetho esizikhethela wona livunyelwe eRhelweni lamaLungelo wobuNtu begodu nomThethosisekelo wethu uyavuma bona amalimi wabantu bethu amthombo okufanele usetjenziswe.
Ngizikhakhazisa khulu ngokuthi, ngemva kwendlela yekambiso yokubonisana engeneleleko, sigcine sifike ebujameni bokumemezela umleyo womthethomgomo wamalimi eSewula Afrika. Lokhu kusiphetho sendlela yekambiso eyathoma ngo-1995, ngesikhathi ngizakukhetha isiQhema sokuTlama iKambiso yeLimi (LANGTAG) esasingiyelelisa ngomleyo womthethomgomo nomtlamo welimi ohlangeneko. Leligadango laliqakathekile nasiqala ukutlhogakala kokulibalelana ekwahlukeni ngokwamalimi godu lokhu kurholela "emrarweni omkhulu ekambisweni yamalimi amanengi" njengombana kubonakala kwamanye amahlangothi wemiphakathi yethu, begodu nokukhula kokuhlatjwa ngilabo abadlala indima emalimini emukghweni wekambiso yelimi linye eSewula Afrika.
UmLeyo womThethomgomo wamaLimi wesiTjhaba usekelwe emphumeleni wekambiso yokubonisana, ku-LANGTAG begodu nangemizamo yomNyango wami ngokusebenzisana nesiQhema sokuYelelisa ngomThethomgomo wamaLimi. Umleyo womthethomgomo usisekelo ekuphathweni kwemithombo yamalimi wethu ahlukeneko begodu nokufikelelwa kwehloso yombuso ekuthuthukiseni ikambiso yentando yenengi, ubulungiswa, ubuhle kunye nokubumbana kwesitjhaba. Kungalommoya lapho ukuthuthukiswa kwamalimi woke alitjhumi nanye wenarha yethu njengombana kubekwe mThethosisekelo kube lihlangothi eliqakathekileko lalomthethomgomo.
LomLeyo woMthethomgomo utjheja bona igugu lamalimi wethu libekwa kusetjenziswa kwawo kwezomnotho, emphakathini kunye nakwezombanganarha. Ilimi nalilahlekelwa kukwazisa kwalo kilamahlangothi, ubujamo balo buyaphela. UmLeyo womThethomgomo godu uyithathela phezulu iselela yokuhlangana kwephasi ngakwezomnotho begodu nokuthi amalimi wethu wendabuko kufanele abe lihlangothi lebhoduluko lezobuthekniki elikhula ngokurhaba. Kungakho uhlose ukuqinisa ubujamo nokusetjenziswa kwamalimi wendabuko eSewula Afrika.
Nginethemba elikhulu bona amaSewula Afrika woke azawamukela lomLeyo womThethomgomo wamaLimi wesiTjhaba, njengewawo. Ngikholwa bona kufanele sihlangene soke siqinisekise bona umthethomgomo uyafezakala emaphilweni wethu, uqinise godu usenze sizikhakhazise begodu siziveze njengesitjhaba esihlukileko, seSewula Afrika ehlukileko.
1.1 Pheze malimi ama-25 ahlukeneko akhulunywa eSewula Afrika, kuthi ali-11 wawo anikelwe ubujamo bokuhlonitjhwa bangokomthetho ngokuya kwesahluko 6 somThethosisekelo ka 1996 (umThetho wenomboro 108 ka-1996), ngebanga lokuthi ukusetjenziswa kwawo kufaka amaphesenti pheze abe ma-98 wesitjhaba soke.
1.2 Amalimi ali-11 wangokomthetho siNdebele, isiXhosa, isiZulu nesiSwati (abizwa ngokuthi malimi wesiNguni); iSesotho, Sepedi kunye neSetswana (abizwa ngokuthi malimi wesiSotho); Tshivenda, Xitsonga, isiNgisi kunye nesiBhuru (Afrikaans).
1.3 ISewula Afrika iyinarha esebenzisa amalimi amanengi. Umukghwa obonakala khulu ngekambiso yamalimi amanengi eSewula Afrika liqiniso lokuthi amalimi ambalwa wendabuko akhulunywa nangaphetjheya kwemikhawulo yamaphrovinsi, abelwana miphakathi ebuya emaphrovinsini ahlukeneko.
1.4 Kwanjesi kunokwazisa okuqinileko kwetlhogeko lokuqinisa imizamo yokuthuthukisa amalimi lawo wendabuko abekagandelelwe ngaphambilini begodu nokukhuphula ikambiso yamalimi amanengi nayikuthi amaSewula Afrika azakutjhatjhululwa ekuthembeleni okungafunekiko ekusetjenzisweni kwamalimi okungasiwo wendabuko njengamalimi aphetheko, wangokomthetho wombuso.
1.5 Kuze kube gadesi ukuphathwa kwamalimi ahlukileko eSewula Afrika ngemuva kwebandlululo kumraro ngokungabikhona komthethomgomo ohlelwe kuhle welimi, okurholela ekusetjenzisweni kwesiNgisi nesiBhuru njengamalimi aphetheko kwezomnotho nakwezokuhlalisana kunye nakwezombanganarha emphakathini wethu.
1.6 Ngemuva kweminyaka ebunane yedemokhrasi, iSewula Afrika sele ifike ebujameni obuqakatheke khulu emlandweni wayo. AmaSewula Afrika kufanele aqalane poro nokwehluka kwawo ngokwamalimi namasiko kunye neenselela zekambiso yamalimi amanengi yomthethosisekelo, kungakho kungeniswe umLeyo womThethomgomo wamaLimi wesiTjhaba.
1.7 UmLeyo womThethomgomo awuhlongozi kuphela indlela etja ekambisweni yamalimi amanengi eSewula Afrika, kodwana ukhuthaza khulu ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko njengamalimi wangokomthetho khona kuzakukhuliswa bekuthuthukiswe ukubumbana kwesitjhaba. Godu uvumela ukwamukelwa mazombe kokwehlukana ngokwamalimi, ubulungiswa emphakathini, imithethokambiso yokuthola imisebenzi yomphakathi namahlelo ngokulingana, godu nokuhlonipha amalungelo welimi.
1.8 Lomtlolo unikela umleyo wokufezakalisa ngokunetlha esikhathini sekambiso yamalimi amanengi ngokuya kweenjamiso zomThethosisekelo.
umthethomgomo welimi wombuso namandla walabo abaphila ipilo ephezulu wahluleka ukubona ukwehluka kweSewula Afrika ngokwamalimi.
Ubujamobu barholela ekungalinganini kwamalimi, ukukhonya kwesiNgisi nesiBhuru kwadala itjhebiswano lokungalingani phakathi kwalamalimi, nalawo wabantu abanzima.
Imithethomigomo yelimi yamakoloni nebandlululo, ngokuhlanganyela nemithethomigomo yezombanganarha kunye neyomnotho nezokuhlalisana, ngakho-ke yarholela ekukhuleni kwesakhiwo samalimi, ukungalingani kwawo okwakubonakala ezakhiweni zokungalingani zobutjhaba namazinga wobujamo emphakathini weSewula Afrika.
Zoke lezizenzo zabanga ipikiswano ngobujamo nokuhlukana kwamalimi wendabuko kunye nemihlobo ehlukeneko yamalimi wabantu abanzima nezinye iinqhema ezigandelelweko kufaka hlangana abaNgezwako nabaNgaboniko - kwakhuthaza imibono engasimihle ngamalimi we-Afrika, engasi ngeyalabo abakhuluma isiNgisi nesiBhuru kuphela kodwana nabanye abanengi abakhuluma amalimi we-Afrika ngokwabo.
Ubujamo bungezelelwa kukobana, ngebanga lemibono engayikude nemithetho engabanga irarano ephikisana nokuhlonywa kwekambiso yamalimi amanengi, iinhlangano zomphakathi nezangeqadi zinomukghwa wokuthatha iinqunto zesigiyani ezingakhambelaniko ngamalimi neenjamiso zomthethosisekelo kunye neemfuneko ezikhambelana namalimi.
Isahluko 6 somThethosisekelo sinikela umleyo omkhulu wekambiso yamalimi amanengi, ukuthuthukiswa kwamalimi wangokomthetho kunye nokuthuthukiswa kwehlonipho nokulitjalelwa kokwahlukana ngamalimi eSewula Afrika. Sibeka amalungelo welimi wezakhamizi, okufanele ahlonitjhwe ngemithethomigomo yesitjhaba yamalimi.
UmThethosisekelo ugandelela bona woke amalimi wangokomthetho kufanele "athabele ukulingana kokuzithemba" begodu aphathwe ngokulingana, ngokwenza njalo kuqiniswe ubujamo nokusetjenziswa kwamalimi wendabuko, ngokuthi umbuso uthathe amagadango womthetho kunye namanye, ukulawula nokuphatha ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko ebekadinywe amathuba.
UmThethosisekelo ugunyaza itjhuguluko ebujameni belimi inarha yoke, ngokunikela itjhejo lezokuhlalisana nezombanganarha eenqhemeni zamalimi egade adinywe amathuba ngokuya kweendingo ezizwakalisiweko zemiphakathi kunye neenqhema ezinekareko.
Isahluko 6 (2) somThethosisekelo sifuna kubekwe iindlela zokwenza, okuzakuthuthukiswa ngazo amalimi wendabuko la.
Isahluko 6 (3) kunye no (4) zineenjamiso ezikhambelana nelimi zeminyango yesitjhaba namaphrovinsi, lapho iminyango yombuso kufanele isebenzise, ubuncani bakhona amalimi amabili wangokomthetho.
lama / wamaTshwayo. IBhodo godu izakwakha ukuhlonitjhwa kwamaLimi wamaFa akhulunywa ngamanye amahlangothi womphakathi wethu kunye nalawo malimi asetjenziselwa iminqopho yezekolo.
Ezinye iinjamiso ezikhambelana neendaba zelimi zenziwe kwenye indawo emThethwenisisekelo. Isahluko 9 (3) sivikela ekubandlululweni ngokungakafaneli ngokuya kwelimi, kuthi izahluko 30 no 31 (1) zikhuluma ngamalungelo wabantu ngokuya kwesiko, zekolo kunye nokuzibandakanya ngakwezelimi nokuzithabisa. Isahluko 35 (3) no (4) sikhuluma ngamalungelo welimi wabantu ababotjhiweko, abavalelwe ngaphandle kokuvela ekhotho kunye nababekwe umlandu, ngokugandelela elungelweni lokunikelwa ukusegwa komlandu ngekambiso eyenziwa namkha erhumutjhwa ngelimi elikhethwa mumuntu lowo.
UmNyango wezeFundo ufake "umThethomgomo weLimi eFundweni (LiEP)", ogandelela ikambiso yamalimi amanengi njengokunaba kokwehluka ngamasiko kunye nehlangothi eliqakathekileko lokwakhiwa kweSewula Afrika enganabandlululo. Umthethokambiso osisekelo kugcina ilimi lomfundi lekhaya efundweni nekufundiseni, kodwana kukhuthaza abafundi bona bathole amalimi wokungezelela godu. I-LiEP isebenza ngezinto ezifana nelimi/amalimi lo/wokufunda nokufundisa eenkolweni zomphakathi, ehlelweni lesikolo kunye nemisebenzini ekhambelana nelimi yemibuso yamaphrovinsi wefundo kunye namabandla aphethe iinkolo.
UmThethosisekelo kunye nemithetho ekhambisanako ngokubonakala iraga ukuphuhliswa kwekambiso yamalimi amanengi eSewula Afrika. Ngesibangesi-ke, lomleyo womthethomgomo kufanele uqalelele ngokwaneleko ukuvumelanisa umthethomgomo welimi kiwo womathathu amazinga wemibuso begodu ubeke ngokucacileko ubujamo bomthethomgomo ngobujamo nokusetjenziswa kwamalimi wendabuko wangokomthetho emaphrovinsini wolithoba eSewula Afrika.
Umthethomgomo welimi uyavuma ngeenjamiso zomthethosisekelo mayelana nekambiso yamalimi amanengi begodu uhlanganyele neminqopho yombuso ekukhuleni ngakwezomnotho, zombanganarha nomphakathi kunye nezefundo.
phuhlisa ukuphathwa kuhle kwelimi khona kuzakulawulwa kuhle ukuphathwa kwemisebenzi yesitjhaba khona kuzakuhlangabezwana neenrhuluphelo neendingo zamakhastama.
nokuqinisa ukubekwa kwabantu phambili nakutjhejwa iinrhuluphelo, iindingo kunye neemfuno zemiphakathi eminengi yelimi ngokukhulumisana nekulumo-pikiswano.
Ukuphuhlisa ikambiso yamalimi amanengi eSewula Afrika kufuna imizamo enganyazi ilwazi elikhona emphakathini lapho amalimi wendabuko wangokomthetho asetjenziswa khona khulu. Lokhu kuzakukghonakaliswa kusetjenziswa nokubandakanywa kwemiphakathi njengabadlalindima eenkambisweni zokuthuthukiswa kwelimi.
Kungalindeleleka ukufaka izazi zelimi ekurhelebheni ekambisweni yokuthuthukiswa kwamahlelo wokusebenza kwamalimi amanengi ngerhubhululo kunye nokusatjalaliswa kwalokho okutholakeleko.
Ukughonakalisa ukusebenzisana nokwabelana ngokuziphendulela hlangana nemibuso emalunga we-SADC kuzakukhambisa burhaba ukuthuthuka kwelimi.
Kuzatlhogeka bona kwenziwe ukubuyekezwa kwemithethomgomo ngeenkathi ezamukelekako khona kuzakweluswa iragelo phambili elitjhinga emphakathini weSewula Afrika osebenzisa amalimi amanengi.
Indlela etholakala emphakathini ekuthuthukisweni kwekambiso yamalimi amanengi ngengasebenza khulu, nakuqalwa umphakathi weSewula Afrika oneenqhema neenhlangano zombanganarha ezinengi. Kufanele kube nendlela enikela amandla kiwo woke umuntu begodu nekhuthaza ukudlala indima ekutlameni ilimi nokufezekiseni umthethomgomo ohlanganisa ilwazi lesithekniki ukudlulisa ilwazi namakghono.
wenarha, zilawulwa mLeyo womThethomgomo weLimi.
Ekuphuhliseni ikambiso yamalimi amanengi amaphrovinsi azakubumba imithethomigomo yawo ngokuya komhlahlandlela otholakala kilomLeyo womThethomgomo, ngokuqala ubujamo bawo ngokwesifunda kunye neendingo zomphakathi nalokho okuthandako, njengombana kubekiwe emThethwenisisekelo.
Imibuso yabomaziphathe beendawo izakubeka ukusetjenziswa kwelimi kunye nokunyulwa miphakathi yayo ngomleyo welimi okghonakalisako wephrovinsi. Ngemuva kokubekwa kokusetjenziswa kwelimi nokunyulwa miphakathi, imibuso yabomaziphathe beendawo kufanele ngokubonisana nemiphakathi yayo, yakhe beyazise nokufezekisa umthethomgomo wamalimi amanengi.
Amalimi wangokomthetho azakusetjenziswa ngendlela okufuneka ngayo emisebenzini yoke yesibethamthetho, kufaka ukugadangiswa ku-Hansard, njengelungelo; nasiya eembethamthethweni zamaphrovinsi, ubujamo besifunda ngibo obuzakutjho bona kusetjenziswe liphi ilimi namkha amalimi.
Umbuso uzakukhuthaza bewunikele ngesekelo nakutlhogekako, amabhizinisi wangeqadi ukuthuthukisa begodu afezekise yawo imithethomigomo yamalimi ngokuya komleyo womthethomgomo wamalimi wesitjhaba.
2.4.6.1. Ili/ amalimi (eli) asebenzako / Ili/amalimi (lo) wokurekhoda: Ngokuvumelana, esinye nesinye isakhiwo sombuso kufanele sivumelane ngelimi / amalimi eli/asebenzako (elizakusebenza ekuthintaneni kwangaphakathi kunye nokukhulumisana neminye iminyango); ikani nakukghonekako, kungazukuba nomuntu okhandelwako ekusebenziseni ilimi alifunako. Eminqopheni yokubamba imihlangano namkha ukwenza imisebenzi ethileko umzamo kufanele wenziwe ukusebenzisa iindlela zokukghonakalisa ukusetjenziswa kwelimi ezifana nokutjhugulula nokurhumutjha (kokubili ukurhumutjha ngokulandela isikhulumi nokurhumutjha ngokukhambisana nesikhulumi, kunye nokurhumutjha ngokuhleba) nakukghonekako.
2.4.6.2. Ukuthintana namalunga womphakathi: Eminqopheni yokuthintana kwangokomthetho ngomtlolo, ilimi elikhethwa sisakhamuzi kufanele lisetjenziswe. Koke ukuthintana ngomlomo kufanele kwenziwe ngelimi elinyulwa balaleli. Nakutlhogekako, yoke imizamo kufanele yenziwe ukusebenzisa iindlela zokukghonakalisa ukusetjenziswa kwelimi ezifana nokurhumutjha (ukurhumutjha ngokulandela isikhulumi, ukurhumutjha ngokukhambisana nesikhulumi, ukurhumutjha ngomtato kunye nokurhumutjha ngokuhleba) nakukghonekako.
yamalimi amanengi kufanele lilandelwe minyango yombuso wesitjhaba eendaweni lapho kungafuneki imitlolo ngamalimi woke alitjhumi nanye wangokomthetho.
ngawo woke amalimi wangokomthetho abekiweko ephrovinsini.
2.4.6.5. Eendaweni lapho imitlolo yombuso ingeze yatholakala ngawo wolitjhumi nanye amalimi wangokomthetho, iminyango yombuso wesitjhaba kufanele iveze imitlolo kanye kanye ngamalimi ubuncani bakhona asithandathu.
2.4.6.5. Umthethokambiso wokudlhegana kufanele usetjenziswe nakukhethwa amalimi wokuveza imitlolo yombuso ngamalimi wesiNguni nesiSotho.
2.4.6.6. Ukuthintana neentjhabatjhaba: Ukuthintana kombuso ezingeni lephasi kuzakwenziwa ngesiNgisi namkha kwesikhatjhana, ngelimi elikhethwe yinarha leyo.
3.1 Ukufezekiswa komthethomgomo wamalimi kuzokwandisa ukufuneka kwemisebenzi yokutjhugulula nokuhlela kunye nemisebenzi yokurhumutjha, ikakhulukazi emalimini wendabuko. Ihlangothi eliqakatheke khulu lelwazi lokutjhugulula kilamalimi kuzakufanela bona likhuliswe eminyangweni yombuso kunye nekorweni yangeqadi, isibonelo, ebujameni balabo abasebenza ngelimi bangeqadi abafana nabatjhugululi, abahleli kunye nabarhumutjhi. Isidingo esandako semisebenzi yabasebenzi belimi ababandulwe ngokwaneleko sizakufuna ibandulo lamakghono eliragela phambili.
Ukuhlonywa kwamayunithi welimi komunye nomunye umnyango wombuso wesitjhaba kunye nakwenye nenye iphrovinsi kuzakuba nomthelela endleleni yokusebenza yemiSebenzi yamaLimi wesiTjhaba.
yelimi emisebenzini yokutlama elimini begodu nokusekelwa kwamahlelo wokusebenza walamayunithi. ImiSebenzi yamaLimi wesiTjhaba izakuzibopha ngokuvumelanisa ukuthuthukiswa kwamahlelo wokubandulwa kwabatjhugululi, ama-editha nabarhumutjhi, begodu nokuhlonywa kwemihlahlandlela esebenzako mayelana neendaba zekhwalithi.
3.3 Iindawo ezifana nekambiso yokwamukelwa kwamagama nebuthelelo lamagama ukwenza isihlathululimagama nazo zizakuthinteka. Ukwanda komsebenzi wokutjhugulula kuzakufuna ituthuko ekhamba burhaba yokuthuthukiswa kokwamukelwa kwamagama emalimini wangokomthetho kunye neButhelelo lamaGama wesiTjhaba elizakufikelelwa ngibo boke abasebenza ngelimi embusweni kunye nebangeqadi.
Ukutholakala kweensetjenziswa zetheknoloji yamalimi wesintu (isibonelo, ukutjhugulula ngokurhelejwa mtjhini, ibuthelelo lamagama wokurhumutjha, ihlelo lokuhlola ukupeledwa kwamagama) emalimini wendabuko kuzakudlala indima ekulu ekusekeleni imisebenzi yokukghonakalisa ilimi.
Ubukhulu bokukhetha bamayunithi welimi buzakubekwa begodu ibandulo lamakghono kilendawo lizakubekwa phambili ngemuva kokuqalwa kwesibalo samalimi wangokomthetho okufanele asetjenziswe nasele siqaliwe.
Ukwakhiwa kwekghono eendaweni lezo esele zifanisiwe zokukghonakaliswa kwelimi kuzakwenzeka ngokusebenzisana nabanikeli bemisebenzi abafana neenhlangano zefundo yamazinga aphezulu abanikela amahlelo wefundo akhambelana nobujamo obubekwe baLawuli bezamaZinga wezeFundo eSewula Afrika (SAQA) namahlelo wefundo ekusebenzeni kwelimi, ukutjhugulula nokuhlela, ukurhumutjha, ukutlanywa kwelimi, ukwamukelwa kwamagama kunye nokutlolwa kweenhlathululi-magama.
4.1 Ukufakwa kancani kancani komthethomgomo wokufezekisa okuragela phambili esikhathini esifitjhani, esilingeneko kunye neside kuyindlela enyulekako emazingeni woke.
Ngokuphathelene nemitlolo yombuso, ukufezekiswa kuzakufakwa zizakhiwo zombuso ngetjhejo elikhulu nokuqala ukwenzeka kwayo ngesikhathi okungasenani seminyaka emithathu. Ubuhle bokufakwa kwayo kancani kancani ngendlela yokwenza kukobana, iminyango ingandisa ngokwanda kwenani ukuthuthuka kwekghono nokuphathwa kwekambiso yokufezekiswa ngokwaneleko.
Izakhiwo zombuso zizakuba nesikhathi sokutlama amabhajethi wazo ngokungezelela kancani kancani izabelo ngesikhathi somLeyo wokuseTjenziswa kweeMali esiKhathini esiLingeneko (MTEF) nemisebenzi yokutlama ngokukhambisana nemithombo efuneka ekufezekisweni ngepumelelo komthethomgomo.
Iindlela zokwalusa ukuqinisekisa ikhwalithi yemisebenzi yokutjhugulula nokuhlela zizakwenziwa.
Ngokusebenzisana neBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika, umNyango wezobuKghwari namaSiko uzakulawula iragelo phambili begodu uzakubika ngeenkhathi ezibekiweko ebaphathini abafaneleko.
Ukubuyekezwa kwemithethomigomo kuzakwenziwa njalo begodu neemphakamiso zizakwenziwa khona kuzakuba namatjhuguluko lapho kufuneka khona amabhajethi azakuhlaliswa kuhle ngokufunekako.
Imithangalasisekelo efunekako ukusebenzisa umthethomgomo izakujanyiswa.
nokuthintana ngokweentjhabatjhaba nakufaneleko.
Ezinye iindlela zokufezekisa ezizakusetjenziswa liRhelo lokuziPhatha labaSebenzi bomBuso, elihlonywe mKhandlu wabaSebenzi beLimi beSewula Afrika, imiSebenzi yokuRhumutjha ngomTato yeSewula Afrika (TISSA), indlela yokuthuthukiswa kwamalimi abekagandelelwe ngaphambilini kunye nendlela yokwenza yetheknoloji yamalimi wabantu.
ukulawula ukukghonakaliswa kwebizelo elingeneleleko lelimi, isibonelo, ukutjhugulula, ukurhumutjha nokubuthelelwa kwamagama ngokuthuthukisa nangomthetho ofaneleko.
nokusekela ukufundwa nokufundiswa kwawo woke amalimi weSewula Afrika kiwo woke amazinga wesikolo.
ikambiso yamalimi amabili Umukghwa wokusebenzisa amalimi amabili (ngaphandle kokuwazi ngokulingana).
kwelimi obamukelekako kunye nokuthuthukisa imisebenzi khona ilimi lingasetjenziswa ezikweni leendaba, efundweni, emahlelweni wezomthetho kunye newezokuphatha, njll, godu kancani ngokunikela indawo yokuvezwa kwemisebenzi etlolwe ngelimelo.
ukuhlela Sisenzo sokwenza amatjhuguluko elimini namkha emukghweni womtlolo.
ubuhle nokulingana Ikhwalithi yokulunga, ukungathathi hlangothi; ukuphatha ngokulinganako; okulungileko kunye nokuhle.
esebenzako ilimi, isibonelo, umsebenzi, abalaleli kunye nomlayezo elisetjenziselwa wona.
amaLimi wamaFa Malimi angasi wendabuko enarheni kodwana eza namaphandle.
ngaphambilini ukusetjenziswa ekubikeni iindaba, efundweni (ngemuva kwefundo yokuthoma yephrayimari), namkha emphakathini namkha ekorweni yezomnotho. Lisekelo elincani elanikelwa ukuthuthukisa imihlobo yezobukghwari obukhona kilamalimi. Lamalimi afaka hlangana amalimi wendabuko, amaLimi wamaFa kunye namaLimi wamaTshwayo (SASL).
kweensetjenziswa zekhomphyutha, ezenza kukghoneke ebantwini bona basebenzisane namakhomphyutha.
ilimi lendabuko Lilimi elisungulwe kileyo narha.
ukurhumutjha Sisenzo sokususa ikulumo elimini lesikhulumi uyise elimini elinye, ngokukhuluma.
itjhejo ngelimi Kukuba masikizi ngendlela ilimi elisetjenziswa ngayo emphakathini, nanyana abasebenzisi balo banikelwa amalungelo wabo welimi, godu nokobana ilimi lisetjenziswa bunjani ukunikela amandla namkha ukumuka amandla.
kwamalimi ihlonipho elinganako. Ukuphathwa ngokulingana kwamalimi amabili namkha amanengi, khulu khulu ngokuphathelene nehlangothi elisemthethweni lomphakathi elinjengomthetho, ubulungiswa, ukuphathwa komphakathi kunye nokulaya.
ukulinganiswa kwamalimi Ukulunga kokunikelwa kwelimi kunye/namkha nokuphathwa kwamalimi amabili namkha adlula lapho. Izinto ezifana nembalo yabakhulumi nobujamo belimi bungafakela umthethomgomo ummoya wokubeka ukusetjenziswa kwelimi emahlangothini athileko. Ukusetjenziswokhu kungahle kungalingani. "Umbuso asoze wasebenzisa amalimi wazo zoke izakhamizi kuhle begodu ungazibekela ukufika ekusebenziseni ilimi / amalimi lelo/lawo eli/asemthethweni, namkha amanye amalimi, ngenye indlela" (Turi, 1993:14-15).
ukutlanywa kwelimi Ukutlanywa kwelimi kuqale ekurarululeni imiraro yelimi ngokubumba iinhloso ezingasetjenziswa nakubhala yokuthoma, izinto zokwenza kunye nemiphumela. Kufaka hlangana iinkambiso zokulawula nokuthuthukisa amalimi ngokuthuthukiswa kwelimi.
amalimi angasetjenziswa njengamalimi wesifunda begodu buzakuba yini ubujamo bawo.
amalungelo welimi Imithetho ibeka ubujamo lapho izakhamizi zingazikhethela ngokwelimi.
amayunithi welimi Abasebenzeli bombuso eminyagweni nemaphrovinsini azakusebenza ngezinto ezithileko zelimi zomnyango namkha iphrovinsi esuka emThethwenimgomo wamaLimi wesiTjhaba godu nokukhulumisana neminye iminyango ngeendaba zelimi.
ukwenziwa kweenhlathululi-magama Sisenzo namkha msebenzi wokubuthelela isihlathululi-magama.
amahlelo wokutjhugulula ngomtjhini Mahlelo wekhomphyutha atjhugulula imitlolo ye-elektroniki ukusuka kwelinye ilimi ukuya kwelinye.
ilimi elidinywe amathuba Elinye nelinye ilimi langokomthetho elingasetjenziswa ngokomthetho namkha nayikuthi ukusetjenziswa kwalo akukhuthazwa ebujameni bangokomthetho (isibonelo, efundweni, kwezepilo). "Amalimi adinywe amathuba" kutjho ubujamo obuphasi belimi kunye nabakhulumi balo. Isibonelo, Xitsonga, Tshivenda, isiNdebele kunye nesiSwati malimi athathwa njengadinywe amathuba eSewula Afrika.
ilimi lokulaya (lokufunda) Ilimi lendlini yokufundela livezwa lihlelo lokufunda nomthethomgomo welimi. "Ilimi lokufunda" litjho ukusuka kancani khona kuzakufaka umqondo wokobana woke amalimi adlula kwelinye angasetjenziswa begodu abafundi bangafikelela kelinye okungasilo lokufunda.
ikambiso yamalimi amanengi Ukusetjenziswa kwamalimi amathathu namkha amanengi mumuntu namkha siqhema sabakhulumi abafana nezakhamizi zesifunda esithileko namkha isitjhaba.
ilimi langokomthetho Ilimi elisetjenziswa embusweni, emakhotho womthetho, efundweni, ebhizinisini kunye nezikweni leendaba.
ukutjhugulula Sisenzo sokususa umtlolo elimini lokuthoma uwuse elimini elinye ngokutlola.
itheminoloji (ilwazi magama) Magama wesithekniki abekwe ebujameni obuvunyelweko kwenzelwa ikoro ethileko yesifundo.
<fn>GOV-ZA. Furthereducationandtraining.2010-03-25.nr.txt</fn>
Boke abaphakeli beenKhungo zeFundo neBandulo eNgeneleleko , bafanele bona bazitlolise njengeenkhungo ze-FET zangasese. Abafaka iimbawo bafanele godu bona bazitlolise ngokuya kwe-Companies Act, 1973 , . Iinkhungo eziphakela amakhoso amafitjhani, amahlelo angasiwo we-NQF nanyana iingcenye zeemfundo, akathinteki bona angayozitlolisa ngokuya komthetho i-FET Act.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezeFundo.
Thumela iforomo elizalisiweko kumNyango wesiTjhaba wezeFundo..
Faka isamba semali ema- R500 yokwenza isibawo ongeze wabuyiselwa yona ngesikhathi uthumela isibawo sakho. Imali le ingathunyelwe ngehlobo letjhege eqinisekiswe yibhanga nanyana ama-postal order.
<fn>GOV-ZA. GiveNoticeofabirth.2010-03-25.nr.txt</fn>
UmThetho wamaTjhuguluko wokuTloliswa kwamaBeletho nokuHlongakala ka-1997 ubeka bona ukubelethwa komntwana obelethwe aphila kufanele kubikwe kungakapheli amalanga amatjhumi amathathu ngemva kokubelethwa.
Isaziso samabeletho kufanele senziwe ngomunye wababelethi namkha umondli wangokomthetho begodu nayikuthi akunambelethi namkha umondli okghona ukukwenza lokho, umuntu obawiwe ngomunye wababelethi namkha umondli wangokomthetho angenza isaziso. Lomuntu kufanele abe nemvumo yabo etloliweko. Nayikuthi ababelethi batjhadile, ukubelethwa komntwana kuzakutloliswa ngesibongo sakayise.
Umuntu obawiwe ukunikela isaziso kufanele abe negunya elitloliweko lokwenza njalo okufanele lifake amabanga wokobana kungani ababelethi bangakghoni ukwenza isaziso ngokwabo.
Nakwenziwa isaziso samabeletho ngemva kwamalanga amatjhumi amathathu wokubelethwa kodwana ngaphambi kokuphela konyaka ngemva kokubelethwa, ababelethi namkha umondli wangokomthetho kufanele banikele ngamabanga wokobana kungani ukubelethwa kungakatloliswa kungakapheli amalanga amatjhumi amathathu njengokufuna komthetho.
Nayikuthi ababelethi abakatjhadi begodu bafisa ukutlolisa umntwana ngaphasi kwesibongo sakayise, uyise kufanele avume bona umntwana ngewakhe esikhaleni esibekwe eforomini lesibawo BI-24. Uyise kufanele abe khona lokha nakutloliswa amabeletho.
Iimbawo zingathatha iimveke zibunane ukuya kwezilitjhumi nambili.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. GrantApplication.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ihlelo lokwAbiwa Butjha kweNarha ngomnqopho wokuThuthukisa zokuLima lenzelwe ukurhelebha izakhamuzi ebezidinywe amathuba ngaphambilini ezibuya emiphakathini yabaNzima, amaKhaladi namaNdiya ukuthenga inarha namkha iinsetjenziswa zokulima khulu khulu ngomnqopho wokulima.
Nawuzakufaneleka kufanele ube lilunga lesiqhema ebesidinywe amathuba ngaphambilini ube nemiyaka eli-18 ubudala namkha ngaphezulu uhlose ukusebenzisela inarha iminqopho yezokulima kuphela uhlose ukulima ngokuzeleko ngaphakathi kwezakhiwo zombuso ungabi nesikhundla ezakhiweni zombuso uzimisele ukuzibandakanya ehlelweni lebandulo ngemva kobana ufumane inarha ube sebujameni bokufaka isandla ube yihlangano ehleliweko nayikuthi nenza isibawo nisiqhema nibe ne-akhawunti yebhanka.
Abalimi abaphumelelako abafisa ukukhulisa ukusebenza kwabo bangenza iimbawo zezabelo zokuragela phambili kodwana isamba sezabelo ze-LRAD embawini munye angeze sadlula i-R100 000. Enye imali yokusikimisa ukuthoma namkha ukukhulisa iphrojekthi yokulima kufanele ifunyanwe ebhanka.
Isabelo se-LRAD akutlhogeki bona sibhadelwe ebhanka njengemali ebolekiweko. Kusetjenziswa ifomula ukuqunta bona umuntu uzakufumana imali engangani. Nawuzakufaneleka sisabelo se-R20 000, kuzakufanela ufake imali engange-R5 000. Ukufaka isandla akutlhogeki bona kube yikhetjhe - kungaba mhlobo weensetjenziswa zokulima, ifuyo kanye nenye ipahla yokulima. Abasebenzi ongabasebenzisa kilephrojekthi babalwa njengokufaka isandla okusisekelo.
Funa inarha ofisa ukuyithenga. Nakungasinjalo, kungenzeka kube sele unokufikelela inarha, efana nenarha ekabelwana ngayo.
Thintana nomNyango weeNdaba zeNarha namkha isiphathiswa sakho sokukhuliswa kwezelimo ukwenza isibawo sesabelo.
Isihlongozo sokusetjenziswa kwenarha namkha iqhinga leplasi.
Ikambiso izakuthatha ubuncani beenyanga ezine kodwana nayikuthi amaphrojekthi ararene ingathatha isikhathi eside.
Ubuncani bemali engange-R20 000 izakufuna ubuncani bemali engafakwa nguwe engange-R5 000. Ubuncani bemali engange-R100 000 buzakufuna ubunengi bemali engafakwa nguwe engange-R400 000. Phakathi kwemali ebuncani nebunengi, kunokuragela phambili kwamanani wezabelo, kuye ngokufaka isandla kodlala indima.
<fn>GOV-ZA. Identitydocumentforthefirsttime.2010-03-25.nr.txt</fn>
Incwadi yokuzazisa itjengisa bona ungubani. Iincwadi zokuzazisa zinikelwa izakhamuzi zeSewula Afrika namkha abaneemvumo zakanomphela zobakhamuzi abaneminyaka elitjhumi nesithandathu namkha ngaphezulu. Inganikelwa godu nanyana ngubani osebenzela umbuso namkha ihlangano ehlonywe ngokuya komthetho wepalamende ngaphandle kweSewula Afrika namkha othunyelwe ukuyokusebenzela umbuso kwenye inarha. Lokhu kunabela kiloyo muntu athethene naye nabantwana.
Yenza isibawo e-ofisini eliseduze leeNdaba zeKhaya namkha emitjhini nawenza isibawo ngaphetjheya.
Letha isitifikhethi samabeletho namkha incwadi yereferensi edala eyakhutjhwa ngaphambi komhlaka 1 Julayi 1986.
Kuzakuthathwa igadangiso lemino elizakurekhodwa eRejisteni yesiTjhaba.
Ababawi abatjhadileko kufanele bakhuphe ikhophi yesitifikhethi somtjhado.
Umma owenza isibawo sencwadi yokuzazisa nofisa ukuthoma asebenzise esinye seembongo abekaziwa ngaso ngaphambilini, kufanele atjengise bona unemvumo yokusebenzisa isibongo leso.
Umbaleki owenza isibawo sencwadi yokuzazisa kufanele anamathisele imvumo yokuhlala yakanomphela, imvumo yokunikelwa kwephandle ubakhamuzi namkha isitifikhethi sokubekelwa ngeqadi neforomo BI-529.
Iimbawo zingathatha iimveke ezibunane.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Importanimalsandanimalproducts.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo yokuletha ngenarheni yokwelatjhwa kweenlwana ifuneka ukuletha iinlwana namkha imikhiqizo yeenlwana eRiphabhligi yeSewula Afrika.
Akunankambiso zokuletha ngenarheni nasiya eenlwaneni nemikhiqizweni yeenlwana. Njengombana iimfuno zamaphilo zitjhuguluka ngamalanga, sibawa uthintane nobuNqophisi bokuPhila kuHle kweenLwana ukufumana iimfuno zanjesi.
Zalisa iforomo lesibawo. Thintana nobuNqophisi bokuPhila kuHle kweenLwana nawunganasiqiniseko sokobana kufanele uzalise liphi iforomo.
Isaziso esiqakathekileko: Ireferensi kufanele ibe ligama nesibongo somuntu oletha ngenarheni.
Sibawa utjheje: Oletha ngenarheni uzakubhadela iimali zebhanka kanye nezeBhanka yangaPhandle umNyango angeze wakhupha imvumo nayikuthi imali ezeleko eyi-R110 ayikafunyanwa.
Ukubhadela godu kungenziwa ema-ofisini womNyango wezokuLima arhenyiswe emininingwaneni yokuthintana neendawo.
Ebujameni lapho ubhadelela omunye umuntu namkha ikampani yenza isiqiniseko sokobana ubhadela ngegama lakhe namkha lekampani.
Akunasibawo esizakusetjenzwa ngaphandle kobufakazi bokubhadela.
Sibawa utjho eforomini lesibawo nayikuthi imvumo uzakuza uzoyithatha ngokwakho namkha kufanele uposelwe yona.
IsiPhathiswa seKwarantini sizakuhlela ukubekelwa ngeqadi kwendawo yokuhlala eStetjhini seKwarantini begodu kufanele sizalise ihlangothi elifaneleko eforomini lesibawo. Lokhu kuzakufekselwa i-ofisi lemvumo begodu imvumo yokuletha ngenarheni efaneleko izakukhutjhwa.
Ukulandela ukufunyanwa kweforomo elizalisiweko, imVumo yokuLetha ngeNarheni yokweLatjhwa kweenLwana izakukhutjhwa beyithunyelelwe wena.
Lokhu kufanele kuzaliswe ngesiNgisi ngudorhodera weenlwana ogunyazwe buPhathi bokweLatjhwa kweenLwana benarha ethumela ngaphandle, kungakapheli amalanga alitjhumi wokukhamba.
Nayikuthi ilwazi liyafuneka ngeemfuno zamambala esilwaneni esithileko namkha emkhiqizweni othileko, amakhophi womhlobo wemVumo yokuLetha ngeNarheni yokweLatjhwa kweenLwana kanye neSitifikhethi sezamaPhilo sokweLatjhwa kweenLwana zingafunyanwa e-Ofisini lemVumo.
Lokha nawuletha ngenarheni iinkhumba ezimanzi nezomileko kanye neembegere, iforomo lesibawo kufanele liqinisekiswe ngudorhodera karhulumende weenlwana endaweni isikghonakalisi esitholakala kiyo. Iforomo lesibawo kufanele litlikitlwe belistentjwe ngudorhodera weenlwana karhulumende ofaneleko, ozalifeksela e-ofisini lemvumo. Nasele lokhu kufunyenwe, imvumo yokuletha ngenarheni izakunikelwa.
Lokha nawuletha ngenarheni iinlwana zemaplasini eziphilako ezifana neenkomo, izimvu, iimbuzi, iimpere kufanele ufumane imvumo yokwenziwa ngcono kweenlwana ngaphambi kobana imvumo inikelwe.
Zombili iimvumo lezi kufanele zinikelwe isiPhathiswa sokweLatjhwa kweenLwana eNdaweni yokuNgenela kanye neSitifikhethi sezamaPhilo sokweLatjhwa kweenLwana esikhutjhwe yinarha ethumela ngaphandle.
Kuthatha amalanga wokusebenza amathathu ukufika kwamane ukusebenza imvumo nasele udorhodera weenlwana ayivumile.
Yi-R110 emvumeni ejayelekileko yokuletha ngenarheni namkha yi-R900 emvumeni yokuletha ngenarheni yemasta.
<fn>GOV-ZA. Importanimalsforspecificpurposes.2010-03-25.nr.txt</fn>
yemiqaliso, iintjengiso, amaphaliswano ukusetjenziselwa ukwenza imali kwamadlelo ukunoniswa kwefuyo namkha ukuhlatjwa bunqopha nokuqothanisa iinlwana.
Iimbawo ezingakazaliswa ngokupheleleko zizakubuyiselwa kumbawi begodu angeze kwamukelwa ukuhlangahlanganiswa okuzakuvela.
Nasiya emisebenzini yokwelatjhwa kweenlwana namkha indawo yesikhatjhana yokuqothanelana kweenlwana, imvumo kufanele itholwe ehlanganweni yokuzalanisa ethintekako.
Isibawo singavunywa kungakapheli amalanga ama-30.
<fn>GOV-ZA. Importanimalvaccines.2010-03-25.nr.txt</fn>
Amahlabelo asetjenziswa eenlwaneni angalethwa ngenarheni begodu asatjalaliswe namkha athengiswe eSewula Afrika kuphela nasele atloliswe ngokuya komThetho weeNonisi, ukuDla kweFuyo, iinHlahla zeLimo neenHlahla zeFuyo.
Ukuletha ngenarheni ihlabelo elitlolisiweko bona lisetjenziswe eenlwaneni, kufanele ufumane imvumo yokuletha ngenarheni ebuya ebuNqophisini bokuPhila kuHle kweenLwana . Lemvumo yokuletha ngenarheni isebenza isikhathi esiqintelweko begodu nemthwalweni munye kuphela.
Nayikuthi ufuna ukuletha ngenarheni ihlabelo bona lizokulingwa eSewula Afrika, utlhoga iimvumo ezimbili. Imvumo enye ibuya kumTlolisi kuthi enye ibuye ebuNqophisini bokuPhila kuHle kweenLwana. Isibawo semvumo esibuya emTlolisini kufanele siphekelelwe yikambiso yokulinga okuhlongozwako. UbuNqophisi buzakukhupha imvumo yokuletha ngenarheni nasele ufumene ikhophi yemvumo ekhutjhwe mTlolisi. Ihlabelo elilethwa ngenarheni bona lizokulingwa angeze lathengiswa.
Ebujameni oburhabako lapho ukuqubuka kobulwelwe bengenzeka khona begodu kunganahlabelo elitlolisiweko ngenarheni, kungatlhogeka ukusebenzisa ihlabelo elingakatloliswa. Manje, njengongase abe ngoletha ngenarheni, kufanele wenze isibawo usiqalise emKhandlwini wokuLawulwa kweenHlahla khona uzakufumana ukubekelwa ngeqadi kwesiGaba 21 ngokuya komThetho wokuLawulwa kweenHlahla neziNto eziKhambelanako ka-1965 njengombana utjhugululwe mThetho 90 ka-1997.
Godu utlhoga imvumo yokuletha ngenarheni ebuya ebuNqophisini bokuPhila kuHle kweenLwana bona ihlabelo lingene ngenarheni. Banikela lemvumo yokuletha ngenarheni nasele ufumene ukuvunyelwa okubuya emKhandlwini wokuLawulwa kweenHlahla nobufakazi obulethwe kibo. Ebujameni lobu, ihlabelo elingakatloliswa lingathengiswa isikhathi esithileko bekufike lapho ukutloliswa kuvunywa khona.
Nayikuthi ihlabelo alikatloliswa begodu lizokusetjenziswa ekulingeni, thumela incwadi ephekelelako etlikitliweko esetshwayweni langokomthetho lekampani kumTlolisi ubawe imvumo yokuletha ngenarheni.
ubunengi igama lomkhiqizo iinongo ezisebenzako, kufaka amandla wazo inarha elibuya kiyo umenzi inomboro yesiqubuthu esizakulethwa ngenarheni ikhasi ledatha yesitheniki namkha ilebula elinenomboro yokutloliswa yephiko elilawulako lenarha lapho umkhiqizo utloliswe khona.
indawo yokungenela ngenarheni umkhiqizo ufuneka nini into yokobana ufunelwa iminqopho yokulinga ekutlolisweni kweenhlahla zefuyo ubujamo bokutloliswa komkhiqizo lapha khunye.
IKambiso ezeleko yokuLinga , kufaka amalanga wokuthoma alindelweko, itjhejo elikhethekileko mayelana nalapho kuphelela ukudla okubuya eenlwaneni ezikhiqiza ukudla kanye nokuziphendulela ngeendaki.
Sibawa wenze isibawo semvumo yokuletha ngenarheni yokwelatjhwa kweenlwana ubuncani bakhona iimveke ezisithandathu ngaphambi kwelanga lokuletha ngenarheni. Nasele udorhodera weenlwana karhulumende avume isibawo, kulithatha amalanga wokusebenza ama-2 ukuya kwama-3 i-ofisi leemvumo ukusebenzana nesibawo belikhuphe imvumo.
<fn>GOV-ZA. Importchemicals.2010-03-25.nr.txt</fn>
Nawufuna ukungenisa amakhemikhali ngenarheni, kufuneka imvumo ekhethekileko ozoyithola kuNgqongqotjhe wezokuRhwebelana namaBubulo namkha abasebenzeli bakhe. Iphiko laboNgqongqotjhe lizakuthatha isiqunto sokobana lokho kuzokusiza umphakathi namkha awa.
Amagadango wokulawula ukungeniswa kwepahla anikelwa ngokuphuhlisa ukulawula ibhoduluko eliphilileko nelivikelekileko begodu nangokukhambisana nokuphepha kanye nekhwalithi. Kuqinisekisa nokuthi amakhemikhali ayakhambelana neemfuneko zebhoduluko.
Nikela ikhophi eqinisekisiweko kamazisi kanye/namkha incwadi ejamele umazisi nawenza isibawo sekampani.
Letha iforomo lesibawo ephikweni labaNqophisi: ukulawulwa kokungenisa nokukhupha ipahla.
Kungathatha amalanga amathathu ukusebenza isibawo sakho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Importofanimalsandgeneticmaterial.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo yokuletha ngenarheni ebuya emTlolisini wokwEnziwa Ngcono kweenLwana iyafuneka ngaphambi kobana ulethe ngenarheni iinlwana namkha izinto zejinethiki ezifana nama-embriyo, amaqanda namkha isimeni eSewula Afrika.
Nayikuthi umbawi akatlikitli isibawo ngokwakhe, incwadi egunyaza umtlikitli wesivumelwano ofana nomsebenzeli ukutlikitla isibawo ukwenzela umbawi, kufanele iphekelele isibawo.
Iimbawo ezingakazaliswa ngokuzeleko zizakubuyiselwa kumbawi.
irekhodi leenzukulwana ezimbili elibeka bona isilwana ngesamambala amarekhodi wokusebenza kwesilwana isitifikhethi somhlobo weengazi.
Letha iimbawo ehlanganweni yabazalanisi abafaneleko namkha ephikweni lokutlolisa bona yenze isiphakamiso.
Imvumo yokwEnziwa Ngcono kweenLwana izakuthunyelwa kwa-Directorate of Veterinary Services, ezakukhupha imVumo yokweLatjhwa kweenLwana yokuLetha ngeNarheni. Akunaforomo elingezelelweko elizakufuneka nawuzakufumana imVumo.
ImVumo yokweLatjhwa kweenLwana yokuLetha ngeNarheni ineemfuno zamaphilo ezithileko okufanele ziqinisekiswe nguDorhodera kaRhulumende weenLwana enarheni ethumela ngaphandle ngaphambi kobana umthwalo uthunyelwe ngaphandle. Iimfuno zingafunyanwa kuMphathi oPhezulu: UkuPhila kuHle kweenLwana.
Isibawo singathatha amalanga ama-30 ukusisebenza.
<fn>GOV-ZA. Importormovedairyproducts.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo yokuletha ngenarheni yokwelatjhwa kweenlwana ifuneka ukuletha imikhiqizo yederi eSewula Afrika namkha ukuyidlulisela kwenye inarha.
Iimvumo zokuletha ngenarheni zisebenza isikhathi esithileko begodu emthwalweni munye kuphela.
Yenza isibawo semvumo ubuncani bakhona eemvekeni ezisithandathu kodwana ingasi eemvekeni ezibunane zesenzo esihlosiweko.
Nayikuthi imikhiqizo ithuthwa ukudlula eRiphabhligini yeSewula Afrika, letha ikhophi yemvumo yokuletha ngenarheni yokuphathwa kweenlwana ebuya enarheni yokugcina okuya kiyo umthwalo nesibawo semvumo yokudlulisa yokuphathwa kweenlwana.
Sibawa utjheje: Oletha ngenarheni uzakubhadela iimali zebhanka kanye nezeBhanka yangaPhandle. UmNyango angeze wakhupha imvumo nayikuthi imali ezeleko eyi-R115 ayikafunyanwa.
Ukubhadela godu kungenziwa ema-ofisini womNyango wezokuLima arhenyiswe emininingwaneni yokuthintana neendawo.
Ebujameni lapho ubhadelela omunye umuntu namkha ikampani yenza isiqiniseko sokobana ubhadela ngegama lakhe namkha lekampani.
Akunasibawo esizakusetjenzwa ngaphandle kobufakazi bokubhadela.
Sibawa utjho eforomini lesibawo nayikuthi imvumo uzakuza uzoyithatha ngokwakho namkha kufanele uposelwe yona. Qinisekisa ne-ofisi lemvumo ngomtato bona sele ilungile na ngaphambi kobana uyokuthatha imvumo yakho.
Nasele sifumene iforomo lesibawo elizalisiweko sizakukhupha besikuthumele bunqopha imVumo yokuLetha ngeNarheni yokweLatjhwa kweenLwana kanye neSitifikhethi seSampula yokuHlolwa yokweLatjhwa kweenLwana. Ukulandela ukufunyanwa kweforomo lesibawo elizalisiweko, imVumo yokuLetha ngeNarheni yokweLatjhwa kweenLwana izakukhutjhwa.
ISitifikhethi seSampula yokuHlolwa yokweLatjhwa kweenLwana kufanele sizaliswe ngesiNgisi ngudorhodera weenlwana ogunyazwe ukwenza njalo buPhathi bokweLatjhwa kweenLwana benarha ethumela ngaphandle begodu sigadangiswe ekhasini elinetshwayo langokomthetho lehlangano ingasi emalangeni adlula alitjhumi ngaphambi kokukhamba kwemikhiqizo.
Nayikuthi ufuna iimfuno zamambala zomkhiqizo othileko, ungafumana amakhophi wesampula ehlolwako weSitifikhethi seSampula yokuHlolwa yokweLatjhwa kweenLwana kanye neSitifikhethi sezamaPhilo sokweLatjhwa kweenLwana ezibuya e-Ofisini lemVumo.
imvumo yokuletha ngenarheni yokwelatjhwa kweenlwana isitifikhethi samambala sezamaphilo sokwelatjhwa kweenlwana esibuya kudorhodera weenlwana enarheni okubuya kiyo ipahla.
Kuthatha amalanga wokusebenza amabili ukufika kwamathathu ukusebenza imvumo nayikuthi udorhodera karhulumende uyayivuma.
<fn>GOV-ZA. Importusedvehicle.2010-03-25.nr.txt</fn>
Nayikuthi ufuna ukuletha iinkoloyi ezisebenzileko eSewula Afrika utlhoga imvumo ekhethekileko ebuya emNyangweni wezokuRhwebelana namaBubulo namkha abasebenzeli bawo. UmNyango uzakuqunta nayikuthi kusekarekweni ehle yomphakathi bona kulethwe iinkoloyi esele zisebenzile na.
Ungaletha iforomo lesibawo elibekiweko ukwenza isibawo seemvumo zokuletha ngenarheni. Iimvumo zokuletha ngenarheni zitlhogeka kiyo yoke ipahla elawula magadango wokulawula kwepahla engena ngenarheni.
Iimvumo zokuletha ngenarheni ziyafuneka ukuqinisekisa bona ipahla esebenzileko elethwa ngenarheni ayibulali ibubulo le-South African Customs Union . Lomsebenzi uqinisa ilawulo lezokuphepha namabanga wokukhambisana nekhwalithi.
Nikela umNyangoikhophi eqinisekisiweko yencwadi kamazisi wakho.
Nikela umNyango ikhophi eqinisekisiweko yesitifikhethi sokutloliswa kwekoloyi yakho.
Kungathatha amalanga amathathu ukusebenza isibawo sakho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Individualhousing.2010-03-25.nr.txt</fn>
Irhelebho leemali lezindlu lomuntu ngamunye sisabelo sombuso esiqaliswe ebantwini abafuna ukufumana ubunikazi bestanda esineesetjenziswa. Livumela umzuzi ukwenza isivumelwano sokwakha indlu namkha ukuthenga ipahla engatjhidiko ethuthukisiweko ekhona engasi lihlangothi lephrojekthi yerhelebho leemali lezezindlu evunyiweko.
Irhelebho leemali lirhelebha abazuzi abafisa ukwandisa amarhelebho weemali wabo ukufikelela ukuthenga ngesikolodo kanye nabazuzi abangafaneleki kuthenga ngesikolodo.
usisakhamuzi seSewula Afrika namkha unemvumo yokuhlala yakanomphela utjhadile namkha uhlalisana nomlingani wesikhathi eside awukatjhadi, uneminyaka engaphezulu kwema-21 ubudala begodu kunabantu abathembele kuwe ingeniso yenyanga yekhaya loke yi-R3 500 namkha ngaphasi akhenge ube mnikazi wendawo yokuhlala ngaphambilini urholophele begodu wenza isibawo sokwehluka okukhethekileko.
Zalisa iforomo, Isibawo serhelebho leemali lomuntu ngamunye elitholakala emNyangweni wezeziNdlu wePhrovinsi, emabhanka nakibomasipala.
Yisa iforomo emdlulisini wepahla ukuzalisa isiGaba G.
Yisa iforomo embolekisini weemali namkha esikhungweni sezeemali ukuzalisa isiGaba H ebujameni beembawo ezikhambelana nokuthenga ngesikolodo.
Yisa iforomo kusokontraga ukuzalisa isiGaba I ebujameni bezindlu ezisanda ukwakhiwa.
Yenza isifungo kuKomitjhinara weemFungo.
incwadi yokuzazisa isitifikhethi somtjhado isitifikhethi samabeletho ubufakazi bengeniso incwadi yobunikazi bokuthengiswa.
Akunasikhathi esibekelwe ukusebenza isibawo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Informationfromthedeedsregistry.2010-03-25.nr.txt</fn>
ikhophi yeqhinga lethayithili yesiquntu senarha namkha imithetho ye-Sectional Title Scheme ubujamo bokuhlonywa kwamadorobha wabantu abanzima ilwazi mayelana nepahla namkha ubunikazi bepahla.
amagama azeleko kanye / namkha inomboro yokuzazisa yomnikazi wepahla, namkha ubuncani bakhona ilanga lakhe lamabeletho.
inomboro ye-erf kanye negama ledorobha labantu abanzima namkha iplasi kanye nenomboro, ingasi i-adresi yestrada.
uye kwelinye nelinye i-ofisi lokutloliswa kwepahla iya edeskini elinikela ngelwazi lapho isiphathiswa sizakurhelebha ukuzalisa iforomo elibekiweko begodu likuhlathulele ikambiso ubawe otlola ngomtjhini ukwenza irhubhululo ngepahla ubhadele imali ebekiweko e-ofisini losebenza ngeemali bewuse irasidi esiphathisweni edeksini elinikela ngelwazi. Uzakunikelwa inomboro yerasidi ekhophini yethayithili.
Ukuzuma kungathatha imizuzu ema-30 ukuya kwema-60. Kwamanye ama-ofisi amakhulu, amakhophi wobunikazi bepahla ayaposwa namkha alandwe ngemva kwesikhathi esithileko.
<fn>GOV-ZA. Internationalsocialservices.2010-03-25.nr.txt</fn>
UmSebenzi weenTjhabatjhaba wezeHlalakuhle yihlangano yeentjhabatjhaba engaweli ngaphasi kombuso engathathi hlangothi ngakwezombanganarha, ubutjhaba, ikolo nobutjhaba, ene-ofisi lakaMabhalana Mazombe e-Geneva, e-Switzerland. Umsebenzi unethungelelwano lephasi loke labasebenzi bezehlalakuhle ababanduliweko nabanekghono ngeenarha zabo.
I-ISS irhelebha abantu nemindeni ngemiraro yabo neyezehlalakuhle efuna ukubambisana phakathi kweenarha ezimbili. Itholakala komunye nomunye umuntu ongaphakathi kweRiphabhligi yeSewula Afrika nangaphetjheya.
Buthelela isirhunyezo sobujamo ngokuya kwendlela ebekwe yi-ISS. Isirhunyezo sobujamo sizakubeka ubujamo kanye nesibawo semisebenzi efunekako enarheni yangaphandle.
Dlulisela isirhunyezo sobujamo emjamelini wephrovinsi we-ISS e-Ofisini eliKhulu lomNyango wephrovinsi wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
Imisebenzi yeentjhabatjhaba yezehlalakuhle inikelwa ngokuya kwesiVumelwano sokwAmukelwa esiphakathi komNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle ne-Ofisi lakaMabhalana Mazombe.
Nakufunyanwa ukudluliswa okubuya enarheni yangaphandle, i-ISS SA idlulisela indaba kumjameli wephrovinsi ozakuhlela nesisebenzi sezehlalakuhle ukuphenyisisa indaba begodu anikele ngombiko embusweni wephrovinsi. Nasele ufunyenwe, umbiko udluliselwa ku-ISS SA, efunda beyidlulisele umbiko kubadlalindima kanye nemibono nemibuzo.
Imisebenzi itholakala simahla eSewula Afrika kodwana kwezinye iinarha kungafuneka bona ubhadele eminye imisebenzi. Iimali ezibhadelwako ziyehluka inarha nenarha.
Akunaforomo okufanele ulizalise.
<fn>GOV-ZA. IssuanceofISTAcertificates.2010-03-25.nr.txt</fn>
Njengelunga elivunyelweko lelabhorathri leHlangano yeenTjhabatjhaba yokuHlolwa kweMbewu , iStetjhi sangokomThetho sokuHlolwa kweMbewu somNyango wezokuLima sigunyazwe ukunikela ngeenTifikhethi zeenTjhabatjhaba zokuHlolwa kweMbewu.
I-Orange Certificate sikhutjhwa lokha isampula ikhutjhwa esiqubuthwini ngokomthetho begodu kwenziwe ukuhlola ngaphasi kwelihlo lelabhorathri evunyelweko edose isampula.
I-Green Certificate sikhutjhwa lokha isampula nayikhutjhwa ngokomthetho ukusuka esuqubuthwini ngaphasi kwelihlo lelabhorathri evunyewleko kodwana ukuhlola kwenziwa kwenye ilabhorathri evunyelweko enarheni enye.
I-Blue Certificate sikhutjhwa lokha isampula ingaweli ngaphasi komsebenzi welabhorathri evunyelweko begodu ilabhorathri evunyelweko ingasebenzi kuphela ukuhlola isampula.
Bawa ukunikelwa kweenomboro zangokomthetho zesiqubuthu sembewu.
Iinomboro zesiqubuthu sembewu zizakunikelwa begodu isibawo sifekselwe wena godu. Godu sizakufekselwa isiphathiswa sokuhlola esigunyaziweko ema-ofisini wesifunda ozakwenza ukusampula.
Lungiselela isiqubuthu ukusampulwa. Lokhu kufaka ukumerega isiqubuthu ngelebula enikelweko etjho inomboro yesiqubuthu. Esinye nesinye isimumathi sesiqubuthu kufanele simeregwe namkha sinikelwe ilebula ebeka inomboro enikelweko.
Lokha isiqubuthu sembewu silungele ukusampulwa, biza umhloli azokudosa amasampula. Amasampula alethwa kwa-OSTS begodu ahlolelwa ikhwalithi begodu isitifikhethi esifaneleko siyakhutjhwa.
Bhadela imali yokuhlolwa kwembewu. Nakufunyanwa amasampula i-invoyisi iyakhutjhwa.
Yenza isibawo seSitifikhethi esi-Blue ngencwadi ngokusebenzisa incwadi yangokomthetho enetshwayo lehlangano, ngombana ukumeregwa kwesiqubuthu sembewu nokusampula ngokothetho akusebenzi.
Akuna mithetho esetjenziswako.
IStetjhi sangokomThetho sokuHlolwa kweMbewu sibeka phambili ukuhlolwa kwamasampula wembewu ngomnqopho wokuthumela ngaphandle. Imihlobo ehlukeneko yeentjalo inobujamo obuhlukeneko bokuhlolwa begodu isikhathi sokuhlolwa singehluka ukusuka emalangeni ambalwa ukuya eemvekeni ezimbalwa.
I-OSTS ilwela ukumilisa amasampula wembewu ukusuka emthwalweni ngaphasi kobujamo obufanako. Godu ukuhlola okuhlukeneko kungabawiwa yiklayenti. Akunalwazi ngezinga lomsebenzi elinganikelwa. Buza esikghonakalisini ngokwaso.
<fn>GOV-ZA. Joinleanership.2010-03-25.nr.txt</fn>
I-learnership lihlelo lokufunda elirholela ekufumaneni ukufaneleka umsebenzi. Ama-learnership afaka ukufunda kwangeklasini esentha yezabasebenzi namkha ekholiji kanye nokufunda usemsebenzini endaweni yokusebenzela. Nawuzazibandakanya ku-learnership, umqatjhi kufanele afune abe akunikele i-learnership.
Ngubani ongenza isibawo?
Omunye nomunye oqeda isikolo, ekholiji, eyunivesithi begodu nongasebenziko. Abantu abangasebenziko kufanele bazitlolise njengabantu abafuna umsebenzi nomNyango wezabaSebenzi.
Akunamali ebhadelwa mumuntu ofuna ukungenela i-learnership. Woke okhethelwe ihlelo le-learnership kufanele afumane imali yesizo ebuya kumqatjhi.
Ubude be-learnership buzakuhluka ikoro nekoro kodwana angeze baba bufitjhani ukudlula unyaka.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Cabanga ngomhlobo webandulo nomsebenzi owufunako. Ngamanye amagama, nawuthanda ukuba ngaphandle isikhathi eside, ungenzi isibawo somsebenzi wokuhlala nge-ofisini isikhathi eside.
Amanye amakghono afana namakghono wekhompyutha; nanyana unelayisense yokutjhayela, njll.
Zitlolise njengomuntu ofuna umsebenzi esentha yezabasebenzi eseduze. Lokhu kuzakurhelebha abaqatjhi ukukufumana nabafuna bona uzokuthoma i-learnership.
Bawa abangani nomndeni bakuqalele iinkhala begodu uqale imikhangiso emaphephandabeni.
Hlala uthintana nesentha yezabasebenzi yakho begodu ulethe imininingwana yakho ebujameni banjesi nayikutjhugulukako.
Ubude bama-learnership buzakuhluka kodwana awakavamisi ukuba ngaphasi konyaka munye.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Yenza isibawo emNyangweni wezabaSebenzi namkha esentha yezabasebenzi eseduze nawe.
<fn>GOV-ZA. Landinvasions.2010-03-25.nr.txt</fn>
Kokubili inarha elawulwa ngurhulumende kanye neyabantu bangeqadi ingangenwa ngokungasimthetho.
Umbuso unesibopho sangokomthetho sokuqinisekisa - lapho kufunekako begodu nangaphakathi kwemithombo etholakalako - bonyana zoke izakhamuzi zithabela amalungelo asisekelo wazo wokufikelela inarha kanye/namkha izindlu. Lapho ubujamo obukhethekileko obufana nokungena ngokungasimthetho kwenzeka khulu, umbuso unomsebenzi ofanako wokurhelebha abanikazi bepahla bangeqadi ukuvikela inarha yabo.
Lapho abangena enarheni ngokungasimthetho amalungelo wabo asisekelo angasi sengozini kufanele bakhutjhwe enarheni, abasemagunyeni bombuso abaqalene nenarha yakarhulumende abathintekako namkha umnikazi wenarha wangeqadi kufanele, ngaphandle kokumotjha isikhathi, aye ekhotho ayokufna umlayo wokubaqotha enarheni ngokuya komThetho wokuKhandelwa kokuQotha eNarheni ngokuNgasimthetho kanye nokuHlala eNarheni ngokuNgasimthetho ka-1998 . LomThetho kwanjesi usetjenziswa mNyango wezeziNdlu.
Abantu abangakghoni ukufikelela inarha yokulima bangaya emNyangweni weeNdaba zeNarha ukufumana irhelebho lokufumana inarha efaneleko yokulinywa. Abantu abafuna izindlu bangatjhinga kumasipala wendawo namkha nakukghonekako ephrovinsini namkha emNyangweni wezezeNdlu nabafuna irhelebho.
uzakuya ekhotho khona uzakufumana umlayo wokuqotha abangene ngokungasimthetho enarheni yakarhulumende engaphasi kwelawulo lawo ikani amalungelo wabangene enarheni ngokungasimthetho asisekelo kungeze kwaphikiswana ngawo uzakurhelebha abangene enarheni ngokungasimthetho enarheni karhulumende namkha yengeqadi abafuna nabangananarha yokulima ukufumana ukufikelela inarha yokulima efaneleko uzakurhelebha abasemagunyeni bembusweni ukufumana inarha efaneleko ezakunikelwa abangena enarheni ngokungasimthetho abatlhoga izindlu lapho kufunekako begodu nalapho kunobujamo obukhethekileko, uzakurhelebha abanikazi benarha yokulima inarha yabo engenwe ngokungasimthetho ukufudusela abangene enarheni ngokungasimthetho abafuna inarha enarheni efaneleko.
Lapho inarha yangeqadi ingenwe ngokungasimthetho begodu lapho kunobujamo obukhethekileko, umnikazi wenarha angaya ekhotho ngaphandle kokuriyada ayokufuna umlayo wokuqotha enarheni ngokuya komThetho wokuKhandelwa kokuQotha eNarheni ngokuNgasimthetho kanye nokuHlala eNarheni ngokuNgasimthetho ka-1998.
Lapho inarha yangeqadi ingenwe ngokungasimthetho begodu kunobujamo obukhethekileko, umnikazi wenarha angaya kwelinye nelinye i-ofisi lomNyango weeNdaba zeNarha ukuyokufuna irhelebho nayikuthi unobangelo wokungena enarheni ngokungasimthetho kufuna inarha yokulima.
Lapho inarha yangeqadi ingenwe ngokungasimthetho begodu kunobujamo obukhethekileko, umnikazi wenarha angaya kumasipala wendawo namkha nakutlhogekako emNyangweni wezeziNdlu ukufna irhelebho nayikuthi unobangela kufuna izindlu.
Iindleko ezithinteka ekufunyanweni kwenarha efaneleko ziya ngobujamo. Izinto ezifana nobukhulu bomphakathi ofunelwa inarha kanye nentengo yenarha endaweni ethileko ziyatjhejwa.
<fn>GOV-ZA. Learnerslicence.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ilayisense yabasafundako yelayisense yesikhatjhana eqinisekisa bona unelwazi elisisekelo lokutjhayela ikoloyi. Amakhodi welayisense yabasafundako ahlukaniswe ngamahlangothi amathathu elinye nelinye lawo elineminyaka ebekiweko.
Isithuthuthu esifika ku-125cc - iminyaka eli-16 ubudala.
Isithuthuthu esingaphezu kwe-125cc - iminyaka eli-18 ubudala.
Ikoloyi elula - iminyaka eli-17 ubudala.
Khodi 3: Enye nenye ikoloyi namkha ihlanganisela yekoloyi - iminyaka eli-18 ubudala.
Ababawi angeze bahlolwa ngelanga lokwenza isibawo begodu isikhathi sokulinda sokuhlolwa siyehluka umasipala nomasipala.
Ilayisense yabasafundako isebenza isikhathi esiziinyanga ezili-18 begodu angeze yangezelelwa.
Ukwenza isibawo selayisense yabasafundako zalisa iforomo esentha eseduze yokuhlola.
Veza umazisi owamukelekako namakhophi njengombana kuhlathulula umThetho wesiTjhaba weeNdlela weThrafigi ka-1996 , umazisi wesikhatjhana, iphaspoti yeSewula Afrika.
Letha iinthombe ezinzima nokumhlophe ezimbili zakamazisi.
Kuzakufuneka bona uhlolwe amehlo esentha yokuhlola.
Bhadela imali ebekiweko.
Ilayisense yabasafundako itholakala mhlokho.
<fn>GOV-ZA. Legalisingofficialdocuments.2010-03-25.nr.txt</fn>
AbaJameli beSewula Afrika ngaphetjheya bangenza imitlolo yangokomthetho ibe semthethweni kuphela nayikuthi beyenziwe yaba semthethweni kokuthoma ngabasemagunyeni bangaPhandle abafaneleko namkha liPhiko lokwenza ibe semThethweni emNyangweni weeNdaba zangaPhandle. AbaJameli beSewula Afrika angeze bakhupha ama-Apostille Certificate - kodwana banganikela kuphela ngeenTifikethi zokuQinisekisa.
Kokuthoma, qunta bona ngimuphi umtlolo ofuna ukuwenza ube semthethweni.
Umtlolo awudluli unyaka ngobudala.
Kufuze uyelelise iPhiko lokwenziwa kwemiTlolo ibe semThethweni ngenarha imitlolo ezakusetjenziswa kiyo, ukulivumela ukuqunta bonyana yi-Apostille namkha Sitifikethi sokuQinisekisa esifunekako.
Ngokwakho - Imitlolo elethwa ngokwakho ingathathwa kuphela nakufunyanwa ubufakazi bokwamukelwa. Ukuvunywa kokufunyanwa kunikelwa wena ngemva kokunikela imitlolo yakho.
Ngokuthuthwa - Umthuthi uzakunikelwa islibhu sokuthatha, esizakufuneka nakuthathwa imitlolo. Godu kufuze ubhadele umthuthi bona abuyise imitlolo yakho.
Ngeposo etlolisiweko namkha erhabako - Faka i-envilobhu ene-adresi yakho, ebhadelweko yobukhulu be-A4 ukuvumela iPhiko lokwenziwa kwemiTlolo ibe semThethweni ukubuyisa imitlolo. Incwadi ephekelelako, etjho isibalo semitlolo ezakwenziwa ibe ngesemthethweni iyafuneka begodu imininingwana yakho yezokuthintana kufuze iphekelele imitlolo.
Ngokudlula emJamelini weSewula Afrika ngaphetjheya.
imitlolo erhunyeziweko namkha amagadangiso wekhompyutha amakhophi aqinisekisiweko weentifikethi zomtjhado, zamabeletho, zokuhlongakala namkha zokuvunyelwa zamapholisa amakhophi aqinisekisiweko weenTifikethi zobuJamo bezomTjhado namkha ubuFakazi bobaKhamuzi amakhophi aqinisekisiweko wemitlolo yokukhamba namkha yokuzazisa imitlolo eqinisekiswe nguKomitjhinara weemFungo bona makhophi wemitlolo yamambala. I-Notary Public kufuze iyiqinisekise.
Imitlolo ephathelene nokuthuthwa kwefuyo, kufaka iimfuyo sithandwa, kufanele itlikitlwe beyibethwe istempe nguDorhodera weFuyo wakaRhulumende ogunyaziweko.
IPhiko lokwenziwa kwemiTlolo ibe semThethweni lizakunikela isaziso samalanga alikhomba sokuvalwa okungasi ngekwelanga lokuphumula.
Akunamali ebhadelwako ukusebenza imitlolo.
Akunamaforomo azaliswako kodwana hlala uveza inarha ohlose ukusebenzisa kiyo umtlolo.
<fn>GOV-ZA. Letterofauthority.2010-03-25.nr.txt</fn>
Kufanele ufumane incwadi yesigunyazo nawuhlose ukuletha ngaphakathi kwenarha ikoloyi etja namkha esetjenzisiweko, ikoloyi ethutha ipahla namkha ikoloyana nekwakha namkha ukutjhugulula ikoloyi.
Kufanele ube nencwadi yesigunyazo kungaqalwa bona ikoloyi yakhiwe eSewula Afrika namkha enarheni yangaphandle.
iinkoloyi, iimbhesi neenthuthuthu iinkoloyi ezithutha ipahla iinkoloyana iinkoloyi ezikhethekileko ezifana namakhreyini akhambako, iintregere, neemvuni.
Zoke iinkoloyi, nanyana zenziwe eSewula Afrika namkha zilethwe ngenarheni kufanele zikhambisane neemfuno ezibekwe emThethweni wesiTjhaba weeNdlela weThrafigi ka-1996. Abaletha ngaphakathi nabo kufanele balethe ubufakazi bokukhambisana kwa-South African Bureau of Standards.
Tjheja: Mumuntu kuphela okuzakutloliswa ngegama lakhe ikoloyi okufanele azalise iforomo lesibawo.
Fumana amaforomo wesibawo afaneleko abuya kwa-SABS.
ikhophi yeNcwadi yokuZazisa incwadi yeprokzi nayikuthi yikampani namkha yihlangano okukhulunywa ngayo incwadi yesifungo yekoloyi eyakhiweko ebuya emiSebenzini yesiPholisa seSewula Afrika. Lokhu kufanele kufake iinomboro zenjini netjhesi, imininingwana ezeleko yomsebenzi owenziweko kanye nendawo ekulu lapho kufunyenwe izakhi isiTifikhethi sokuVunyelwa sokuba seNdleleni esibuya emiSebenzini yesiPholisa seSewula Afrika isitifikhethi sokulinganiswa kwesisindo sekoloyi iinthombe ezimbili zekoloyi.
Bhadela imali ebekiweko.
Fumana amaforomo wesibawo afaneleko abuya kwa-SABS.
ikhophi yeNcwadi yokuZazisa incwadi yeprokzi nayikuthi yikampani namkha yihlangano okukhulunywa ngayo.
incwadi yesifungo yekoloyi eyakhiweko ebuya emiSebenzini yesiPholisa seSewula Afrika. Lokhu kufanele kufake iinomboro zenjini netjhesi, imininingwana ezeleko yomsebenzi owenziweko kanye nendawo ekulu lapho kufunyenwe izakhi isiTifikhethi sokuVunyelwa sokuba seNdleleni esibuya emiSebenzini yesiPholisa seSewula Afrika isitifikhethi sokulinganiswa kwesisindo sekoloyi iinthombe ezimbili zekoloyi.
Bhadela imali ebekiweko.
<fn>GOV-ZA. LocFishVessel.2010-03-25.nr.txt</fn>
Isikebhe sokuthiya sivamise ukuba nazo zoke iinsetjenziswa zokusetjenziselwa imisebenzi yokuthiya namkha ekhambelanako. Isikebhe sifaka zoke izembatho zokuphepha, iinsetjenziswa, ukudla neensetjenziswa zabasebenzi, intundu namafutha. Isikhebhe sokuthiya sekhaya godu singafaka esinye isikebhe esirhelebha sinye namkha zinengi iinkebhe elwandle ekwenzeni omunye nomunye umsebenzi okhambelana nokuthiya.
ekulungiselelweni ekunikelweni ekubekeni ekuqandiseni ekuthutheni namkha ekusetjenzweni ekuthintekeni bunqopha emisebenzini yokuthiya ngaphakathi kwe-Exclusive Economic Zone namkha emanzini weentjhabatjhaba awela ngaphasi kwelawulo leSewula Afrika.
Akunamuntu ozakusebenzisa isikebhe sokuthiya namkha esinye isikebhe ukusebenzisa elinye nelinye ilungelo lokufikelela ngaphandle kwalokha anikelwe ilayisense, ekhambelana nemvumo nayikuthi umnikazi wesikebhe mnikazi welungelo lokuthiya begodu lapho umnikazi wesikebhe angasi mnikazi welungelo lokuthiya isivumelwano sikhona sokusetjenziswa kwesikebhe esitjhiwoko.
Fumana iforomo lesibawo emNyangweni weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha.
Zalisa iforomo ngamagabhadlhela usebenzise amaledere amakhulu kuphela begodu ufake incwadi yamabanga etloliweko.
igama lesikebhe igama lomnikazi wesikebhe umhlobo wamandla, ubude besikebhe amandla wenjini nobukhulu besikebhe ikoro yezokuthiya isikebhe esizakusebenza kiyo inarha ngaphasi kwayo isikebhe esitloliswe kiyo nayikuthi siqatjhiwe/ siwela ngaphasi kwesivumelwano sesikhathi esithileko somNikazi weLungelo lokuThiya weSewula Afrika.
Letha iforomo lesibawo emNyangweni weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha kanye nesivumelwano selungelo lakho lokuthiya osenze nomnikazi wesikebhe ukusebenzisa isikebhe okukhulunywa ngaso, nayikuthi awusi mnikazi welungelo lokuthiya.
Tjengisa isikhathi kanye nesibawo sekoro yokuthiya isikebhe esizakusebenza kiyo.
Isibawo singathatha amalanga wokusebenza amathathu namkha ukudlula lapho kuye ngokwenziwa kuhle kwesibawo.
Iindleko zihluka ngokuya kobude besikebhe.
<fn>GOV-ZA. Lodgeacomplaintonfailure.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ungenza isinghonghoyilo ePhikweni eliPhenya iiNghonghoyilo ngamaPholisa nayikuthi ubona bonyana ilunga lemiSebenzi yesiPholisa seSewula Afrika libhalelwe kukhambisana neenjamiso zomThetho weNturhu yangeKhaya ka-1998. Omunye nomunye umuntu onekareko, abongazimbi benturhu yangekhaya kanye neenhlangano okungasizo zombuso zingenza isinghonghoyilo.
Kuyelelisa umnghonghoyili ngangakukhetha, okufana nokuvula umlandu wobulelesi namkha wokwenza isibawo somlayo wokuvikelwa nokunikela umsolwa ngencwadi emdosela ekhotho.
Atlhorisa ngokomzmba namkha ngokomseme, isibonelo, abetha namkha akata.
Atlhorisa ngomlomo, ngokommoya namkha ngokwengqondo, isibonelo, ukuthuka namkha isikhwele esidluleleko.
Akuhlukumeza, isibonelo, ngokubuyelelweko akudosela umtato okusilingako.
Akuthumelela iincwadi namkha agade imikhambo yakho.
Angena endaweni yakho yokuhlala ngaphandle kwemvumo.
Akuhlukumeza ngakwezomnotho namkha ngeemali, isibonelo, lokha umyeni namkha umlingani nakagandelela ekuthatheni zoke iinqunto zemali.
Ukona ipahla yakho, isibonelo, atjhisa izembatho zakho, aphula ifenitjhara namkha asika amatayere wekoloyi yakho.
Aphula umLayo wokuVikelwa okhona.
Okhunye nokhunye ukuphathwa ngokutlhorisa okuthusela ukuphepha kwakho, ipilo namkha ukuphila kuhle.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yePhiko eliziJameleko eliPhenya iiNghonghoyilo ngamaPholisa.
Igama nemininingwana yokuthintana kangazimbi kanye/namkha yomghonghoyili.
Igama nesikhundla somsolwa wepholisa.
Inomboro yomlandu yamapholisa nayikhona.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Lodgeacomplaintonmisconduct.2010-03-25.nr.txt</fn>
Isinghonghoyilo seHlangothi III: Singhonghoyilo esisola bona ipholisa enze isenzo sokwephula umthetho esiphele ngokulimala kumbi okufuna ukwelatjhwa kwesiguli ngokulaliswa. Ukungaziphathi kuhle okunjalo namkha ukwephulwa komthetho kufanele kube kwenzeke lokha umuntu nakavalelweko.
Ukusetjenziswa kumbi kwamandla okunomphumela omumbi emphakathini ngokuya kokulimala okubangiweko: sibalo sabantu abathintekako; inani lemali ethintekako; namkha isikhathi sokwenzeka.
Isinghonghoyilo seHlangothi IV: Singhonghoyilo esisola bona ilunga lenze isenzo sokwephula umthetho ngaphandle kwalezo ezirhenyiswe ngehla namkha ukungaziphathi kuhle okungakhenge kube nomphumela wokuhlongakala namkha ukulimala kumbi komunye.
Isinghonghoyilo seHlangothi V: Singhonghoyilo esenzeka ngaphandle kwegunya namkha lomthethomgomo we-ICD.
Iinghonghoyilo zezehlakalo ezenzeka ngaphambi kokuhlonywa kwe-ICD. Lokhu kutjho zoke izehlakalo ezenzeka ngaphambi kokuhlonywa kwe-ICD. Lokhu kutjho zoke izehlakalo ezenzeka ngaphambi komhlaka Apreli 1997 kanye nalezo ezenzeka esikhathini esidlula unyaka ngaphambi kobana zibikwe kwa-ICD, ngaphandle kobana kube nobujamo obunye.
Iinghonghoyilo ezenziwa ngabasebenzi bemiSebenzi yokuLungiswa kokuziPhatha , iinkhulu zekhotho kanye namalunga wamaJoni weSewula Afrika.
I-ICD ingakubawa ukunikela ngelwazi elingezelelweko ngaphambi kobana isinghonghoyilo siphenywe.
Nayikuthi uza ngokwakho, uzakubonana nesisebenzi esiphethe umlandu namkha umcozululi.
Ukuvunywa kweklayenti kungathatha imizuzu emihlanu.
Isikhathi sokulinda sokukhulumisana nesisebenzi esiphethe umlandu namkha umcozululi kungaba mizuzu ema-30.
Ukuvuma ngomtlolo ukufumana isinghonghoyilo kungathatha imizuzu ema-30.
Umbiko weragelo phambili ungathatha amalanga ama-30.
Umbiko wokugcina ungathatha amalanga ama-90.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Lodgenotificationofdeaths.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ungenza isinghonghoyilo namkha wazise iPhiko eliziJameleko eliPhenya iinNghonghoyilo ngamaPholisa ngokuhlongakala ekuvalelweni mapholisa, ngebanga lesenzo samapholisa, lokutlhorisa ngokufuna ilwazi namkha lobuhlanga. Lokhu kubizwa ngesinghonghoyilo seHlangothi I.
Igama nemininingwana yokuthintana yakangazimbi kanye /namkha yomnghonghoyili.
Igama nesikhundla sepholisa.
Igama lesitjetjhi samapholisa namkha lakamasipala lapho umsolwa wepholisa asebenza khona.
Inomboro yomlandu yamapholisa, nayikhona.
langa, isikhathi kanye nobunjalo bokubhalelwa kurhelebha ungazimbi.
Imininingwana kafakazi nakakhona.
I-ICD izakuphenya indaba ngokukhambela indawo yesehlakalo sobulelesi kanye nokufumana iintatimende kibofakazi.
Ukuphenya kungathatha amalanga ama-30 namkha ukudlula lapho kuye ngobumbi bomlandu.
Ukukhutjhwa kwemibiko yokuthoma neyokugcina kungathatha amalanga ali-180.
Kungathatha ama-awara ama-48 ukufaka imibiko ebuthelelweni lekhompyutha.
Ukukhutjhwa kwesiphakamiso sokugcina kungathatha amalanga ali-14 ngemva kokufunyanwa kwemibiko yesitheknikali.
<fn>GOV-ZA. Lowersoundbroadcastingservice.2010-03-25.nr.txt</fn>
UmThetho wezokuRhatjha ka-1999 uhlathulula umSebenzi wokuRhatjha ngomDumo wamaNdla amaNcani njengomsebenzi wokurhatjha womphakathi namkha wangeqadi okhupha amandla angadluli i-watt linye.
kukhulisa umqondo woku'fikelela' obuya elungelweni lokufumana ilwazi bona ufake ukufikelela okukhulu njengesisetjenziswa sokukhiqiza ekurhatjheni ilungelo lekululeko yeziko leendaba kanye nenye imidiya, ikululeko yokufumana nokunikela ngelwazi nemiqondo, ikululeko yokutlama ngokobukhgwari; kanye nekululeko ngokwefundo nerhubhululo lesayensi ukusuka embonweni wetuthuko, umqondo wokulingana uqakathekile ekulinganiseni ikundla ebubulweni lezokurhatjha ngokukhuthaza ukungena kwabatjha emakethe.
Imisebenzi yokurhatjha yomdumo omncani yokungenisa imali - imisebenzi esebenza ukusuka neratjhela emasentheni weentolo, emabaleni wezemidlalo, emabaleni wemiqaliso kanye nemathiyetha wama-drive-in weenthombe zebhayiskobho, namkha njengomunye umsebenzi iPhiko eliwubona ufanele.
Imisebenzi yomphakathi yokurhatjha ngamandla amancani - imisebenzi esebenza ukusuka nerhatjha ukuya emasentheni wamakhaya wabadala, athintana phakathi kweendawo zekolo namakhaya wabadala namkha omunye nomunye umsebenzi iPhiko eliwubona ufanele.
Womabili amalayisense wokurhatjha ngomdumo ophasi womphakathi newokungenisa imali azakusebenza iminyaka emithathu begodu ilayisense ekhethekileko yokurhatjha ngamandla aphasi izakusebenza amalanga amatjhumi amathathu.
Funa ifrikhwensi esebenzisa amandla amancani.
Qunta ngendawo yestudiyo nesayithi yokudlulisa.
Hloma isiqhema somsebenzi esizakusebenzana nekambiso yesibawo besibembawi owenzela umphakathi.
Sikghonakalisa ukukhethwa kwamalunga weBhodo ngentando yenengi.
Bawa ikhophi yeforomo lomsebenzi wokurhatjha nokusabalalisa amatshwayo.
Zalisa iforomo lesibawo ngamagabhadlhela usebenzise amaledere amakhulu.
Iimbawo ezingakazaliswa zizakubuyiselwa kumbawi begodu akunakuziphendulelela okuzakwenziwa ngokuthikanyezwa okuzakwenzeka.
Ukuvunywa kwelayisense kungathatha iinyanga ezimbili ukuya kwezintathu.
Iforomo lesibawo lizakuba lihlangothi lamatjhejuli weGazede yomBuso.
<fn>GOV-ZA.MINSTANDNdebele.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ilungelo lokurhelejwa 24 6.
AmaZinga Amukelekako amayelana nemiSebenzi eyenzelwa aboNgazimbi bobuLelesi ("okumaZinga Amukelekako") mtlolo onikela ngelwazi, owathuthukiswa khona kuzakuhlathululwa ngokuzeleko amalungelo wakho njengombana atholakala eTjhatheni yemiSebenzi eyenzelwa aboNgazimbi boBulelesi eSewula Afrika (eyaziwa nge"Tjhatha") kunye nokwenza amalungelo la asebenze. ITjhatha yaboNgazimbi, kunye namaZinga Amukelekako, kuhloswe bona ikunikele ngelwazi mayelana nelwazi eliphathelene nokuzibophelela komBuso ekukhuphuleni ukulethwa kwemisebenzi kibongazimbi bobulelesi. AmaZinga Amukelekako ahlose ukuhlathulula amaZinga Amukelekako mayelana nemisebenzi enikelwa abongazimbi bobulelesi. AmaZinga Amukelekako awabeki kuphela amalungelo asisekelo nemithethokambiso, kodwana anikela nangelwazi elinabileko ukuhlathulula amalungelo atholakala eTjhatheni, ngokubeka amaZinga Amukelekako ozawalindela kwabanikela ngemisebenzi. AmaZinga Amukelekako azakurhelebha bona ufune ukuziphendulela kiwo woke umuntu othinteka erherhweni lobulungiswa bobulelesi ukuqiniseksia bona uthola irhelebho elifaneleko nemisebenzi.
Lokha nawubika ubulelesi begodu unikela ubufakazi ekhotho, udlala indima eqakathekileko ekwenzeni bona irherho lobulungiswa bobulelesi linikele ngependulo eendingweni zomphakathi kunye nokuqinisekisa ukuziphendulela kwesaphulimthetho. Ngakelinye ihlangothi, irherho lobulungiswa bobulelesi kufanele likutjheje khonokho begodu nangesihle, likuphathe ngehlonipho godu lihloniphe isithunzi sakho nelungelo lakho lokuziphilela ipilo yakho yangeqadi begodu lihlangabezane neendingo zakho. AmaZinga Amukelekako mzamo wokuqinisekisa bona lokhu kuyenzeka, ngokukunikela amandla ngelwazi elifaneleko ukukghonakalisa bona usebenzise amalungelo wakho.
AmaZinga Amukelekako ahlukaniswe ngeengcenye ezine. Ingcenye yoku-1 ngokufitjhani inikela ngelwazi elisendlalelo ngamalungelo wakho begodu ibeka bona ngubani ongafikelela amalungelo la. Ingcenye yesi-2 kafitjhani ihlathulula iinkambiso erherhweni lobulungiswa bobulelesi nokuthi khuyini okuzokwenzeka nawuba ngungazimbi wobulelesi kunye nalokha nawubika ubulelelesi emapholiseni. Ingcenye yesi-3 iphethe amaZinga Amukelekako mayelana nemisebenzi ongayilindela kubadlalindima abahlukeneko erherhweni lobulungiswa bobulelesi, ngokuqala elinye nelinye ilungelo elihlathululwe eTjhatheni yaboNgazimbi. Lokhu kuyingcenye eqakatheke khulu yamaZinga Amukelekako, njengombana kuhloswe ngawo ukwenza amalungelo atlolwe ngaphakathi kweTjhatha khona uzakwazi ukuwasebenzisa. Kusesigabenesi lapho uzakubona bona isibalo semithethokambiso yobuLungiswa bokuBuyisela ubuNtu itholakala emleyweni womthetho ohlathululwe eTjhatheni yaboNgazimbi nemaZingeni Amukelekako. Ingcenye yesi-4 ibeka ikambiso yeenghonghoyilo. Nanyana abadlalindima abangaphakathi kwerherho lobulungiswa bobulelesi bahlose ukuqinisekisa bona imiphumela engasi mihle yobulelesi ayenziwa ibe mimbi khulu ngokwenzeka muva, begodu bahlose ukukuphatha kuhle nangesihle bebakunikele ngemisebenzi emihle, izinto kwesinye isikhathi ziyatjhapha. Kwesinye isikhathi ungabona bona imisebenzi oyitholileko beyingahlangabezani namazinga obewuwalindele. Isigabesi sihlathulula bonyana usenza bunjani isinghonghoyilo begodu siphethe irhemo lama-adresi aneenomboro eziqakathekileko.
AmaZinga Amukelekako ahlose ukwenza ukulethwa kwemisebenzi ebonakalako kube lula njengombana kubeka amaZinga Amukelekako okuzakulinganiswa ngawo ukulethwa komsebenzi. Iinkhungo ezifaneleko, abasebenzeli neminyango izakwelusa ukuhlonitjhwa kwamalungelo namazinga wemisebenzi abekwe ngaphakathi kwamaZinga Amukelekako begodu njengehlangothi lokwelusa kwazo, abasebenzeli laba bangathintana nawe. Eminye imiphumela yalokhu kwelusa nekambiso yokubonisana ingavezwa.
Nayikuthi khewaba ngungazimbi wobulelesi, ungalindela bona abadlalindima erherhweni lobulungiswa bobulelesi baqinisekisa amalungelo wakho njengombana abekwe eTjhatheni yaboNgazimbi, ayafezakaliswa nokobana amaZinga Amukelekako wemisebenzi ebekwe emtlolweni ayafezakaliswa.
Ukuphumelelisa iminqopho yalomtlolo, nokukhambisana nehlathululo avezwe eKambisweni esiSekelo kezomThethobulungiswa kiboNgazimbi bobuLelesi nokuPhalisela amaNdla yiHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngo-1985 (GA/ Res/40/30), eyatlikitlwa yiSewula Afrika, ungazimbi wobulelesi uhlathululwa njengomuntu olimeleko, okufaka hlangana ukulimala emzimbeni namkha ngokwengqondo; ukulimala emmoyeni; ukulahlekelwa ngakwezomnotho; namkha ukwephulwa khulu kwamalungelo wakhe asisekelo ngezenzo namkha ngokutjhiya ngaphandle okuphula umthetho wethu wezobulelesi. Igama elithi 'ngazimbi' godu lifaka, lapho kukghonekako umndeni oseduze namkha abathembele kungazimbi ukufumana ukutlhogonyelwa. Umuntu angathathwa ngongazimbi ngaphandle kokuqalwa bonyana ingabe isephulimthetho siyatholwa, siyaziwa, siyabotjhwa, siyatjhutjhiswa namkha sifunyanwa simlandu, begodu nangaphandle kokuqala itjhebiswano lomndeni phakathi kwesaphulimthetho nongazimbi.
Iinjamiso ezitholakala kumaZinga Amukelekako zisebenza kibo boke abongazimbi ngaphandle kokubandlulula ngokuya komhlobo, ubulili, ukubasidisi, ubujamo bezomtjhado, umlando wobutjhaba, namkha umlando wezokuhlalisana, umbala, ukuzithandela ngokobulili, ukukhubazeka, ikolo, unembeza, ikolelo, isiko, ilimi nokubeletha njengombana kubekwe esiGabeni 9 somThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika (umThetho wenomboro 108 ka-1996).
1 Nayikuthi kwenziwe ubulelesi, ukububika emiSebenzini yesiPholisa seSewula Afrika kuzakuthoma ukukhambisa irherho lobulungiswa bobulelesi. UmSebenzi wesiPholisa seSewula Afrika unomthwalo wokuphenya ubulelesi kunye nokubopha izaphulimthetho. Nasele kukhona othweswa umlandu, amapholisa azakuvula idokhethi abe aphenye ukwethwesa umlandu. Nayikuthi amapholisa awanasiqiniseko bonyana ubutjhutjhisi kufanele bulandele, ukwethweswa umlandu kuzakwenziwa msinyana. Kodwana amapholisa azakuragela phambili nokuphenya umlandu onjalo begodu azakuletha idokhethi yamapholisa kumtjhutjhisi womphakathi okunguye ozakuthatha isiqunto.
2 Ukusuka ngesikhathi kwenziwa bekubikwa ubulelesi, kuqakathekile bona boke ubufakazi obukhona bubuthelelwe begodu buvikelwe ngendlela ezakurhelebha ukuphenywa komlandu kunye nokulalelwa komlandu. Ukulimala namkha umonakalo otholwa nguwe uzakusekela ubufakazi bakho emlandwini othweswe isaphulimthetho. Ihlahlubo yezokwelapha kufanele izaliswe beyilethwe, nakukghonekako.
3 Nasele omunye abekwe umlandu, umlandu udluliselwa ekhotho lapho umtjhutjhisi athoma ukutjhutjhisa umlandu.
4 Umtjhutjhisi uzakuqala amaqiniso womlandu omunye nomunye ngokutlhogomela.
Angaqunta bona kunobufakazi obaneleko bokutjhutjhisa nokuragela phambili nokutjhutjhisa.
Angaqunta bona kufuneka ilwazi elinengi ukuthatha isiqunto esilungileko begodu ngalokho angalayela isiphathiswa esiphenyako ukuphenyisisa umlandu khudlwana.
Ngamabanga ahlukeneko, afaka iinrhuluphelo zomphakathi, angaqunta ukuwusula umlandu.
Umtjhutjhisi uzakutjheja iinrhuluphelo zakho lokha nakenza esinye nesinye isiqunto begodu uzakuqunta ukutjhugulula umlandu, kuye ngamaqiniso akhambelanako womlandu.
5 Ungalindela ikambiso eburhaba nesebenza kuhle khulu ezakuqinisekisa bona umlandu ulethwa ngaphambi kwekhotho msinyana ngokukghonekako.
6 Ungalindela bona umtjhutjhisi abawe loke ilwazi eenkambisweni esiphathisweni esiphenyako begodu sizakuletha lokhu ngaphambi kwekhotho, ukuqinisekisa bona isiqunto sokunikela namkha sokwalela ibheyili othweswe umlandu senziwa ngokucabangela iinrhuluphelo nokuvikelaka kwakho.
7 Ngaphambi kokwamukela ukuvunywa komlandu, umtjhutjhisi uzakutjheja iinrhuluphelo zakho kunye nezomndenakho.
8 Amapholisa azakwazisa nakufuneka bona uvele ekhotho njengofakazi. Imilandu eminengi itjhejwa emakhotho wabomarhastrada kuthi leyo emimbi khulu isiwa ekhotho yesifunda namkha kilawo aphakamileko.
9 Ukusa umlandu ekhotho khona uzakulalelwa kungaba yinto ehlangahlangeneko, khulu khulu nayikuthikunesibalo sabantu abathintekako. Labo abaqalene nomlandu bazakwenza koke okusemandleni wabo ukuqinisekisa bonyana ulethwa ekhotho ngokurhaba okukghonekako.
10 Isiphathiswa esiphenyako, umtjhutjhisi womphakathi omkhulu namkha umjameli we-Ofisi loMnqophisi wokuTjhutjhiswa komPhakathi uzakuqinisekisa bona, ngemva kokuhlola kwamambala godu nalapho ezinye iimfuno kuhlangabezwana nazo, ufakwe ngaphasi kwehlelo lokuvikelwa kwabofakazi nayikuthi usengozini namkha uyathuselwa.
11 Ukunikela ngobufakazi ekhotho kungakubeka ngaphasi kwegandelelo. Labo abathintekako - amapholisa, umtjhutjhisi nabasebenzi bekhotho - bazakusekela, bakulungiselele bebakunikele loke ilwazi ngokukghonekako mayelana nokungenzeka.
12 Uzakunikelwa isibizela-khotho esikwazisa bona uze nini kunye nalapho ukulalelwa komlandu kuzakwenzeka khona. Iphetjhana elihlathulula okuzakwenzeka ekhotho, lizakuphekelela isibizela-khotho kobunye ubujamo. Nayikuthi uya ekhotho kamarhastrada begodu uneminye imibuzo ngeenkghonakalisi zekhotho, kufanele uthintane nesiphathiswa esiphenya umlandu namkha, lapho nakakhona, umrhelebhi kangazimbi nesiphathiswa sokulungisa, esizakulayela emuntwini ofaneleko ozakuthintanisa nekhotho.
13 Lokha nawufika ekhotho, ungathola amatshwayo acacileko azakurhelebha bona uthole indlela yakho. Nayikuthi awekho amatshwayo acacileko begodu awazi bona ikhotho ikuphi, ungabuza eDeskini leRhelebho/ lokwAzisa/lokuYelelisa ukuthola bona kukuyiphi ikhotho lapho kuzakulalelwa khona ubufakazi namkha uzwe ngeenkghonakalisi zekhotho. Godu ungaya kubasebenzi bezokutjhutjhisa, abangakghona ukuphendula imibuzo ongaba nayo ngeenkambiso. Umtjhutjhisi onikelwe umlandu wakho uzakukghona ukukutjela bona pheze kuzakuthatha isikhathi esingangani ngaphambi kobana unikele ubufakazi.
14 Umtjhutjhisi uzakwenza koke okukghonekako bonyana uyabizwa bona unikele ngobufakazi ngokurhaba okukghonekako. Umtjhutjhisi onikelwe umlandu wakho, lapho kukghonekako, uzakubonisana nawe ngaphambi kobana unikele ubufakazi. Kodwana, kwesinye isikhathi kunokuriyada. Kufanele uqinisekise bonyana ufika ekhotho ngesikhathi. Kufanele wazise umtjhutjhisi nayikuthi uzokufika ngemva kwesikhathi namkha angeze ukghone ukuza ekhotho ngelanga elibekiweko.
15 Nayikuthi kufanele unikele ubufakazi, kobunye ubujamo, bawa umngani namkha umsekeli akuphekelele ekhotho. Ngemva kobana unikele ubufakazi uzakutjelwa bonyana ungakhamba na. Ungeza kiwo woke amalanga wokulalelwa komlandu nayikuthi ufisa njalo.
ngaphasi kobujamo obuthileko unganikela ubufakazi ngokusebenzisa irherho le-closed-circuit television (lokhu kutjho bona awusi sekhotho lapho kunommangalelwa, kodwana ungakenye indlu).
lezengqondo namkha ugule, unikelwe irhelebho elingenelelako lokha nawunikela ngobufakazi ngendlela ye-closed-circuit television.
Nayikuthi kufanele unikele ubufakazi iinkambiso, ngaphasi kobujamo obuthileko, zingenziwa emsitheleni.
17 Ubufakazi bezinga eliphezulu buyatlhogeka ngaphambi kobana umuntu afunyanwe anomlandu. Ubutjhutjhisi kufanele butjengise ukuba mlandu kommangalelwa ngaphandle kokungabaza okukhulu. Lokhu kungatjho bona umuntu okholelwa bona unomlandu, ufunyanwa anganamlandu. Lokhu akusi sigwebo esisekelwe phezu kwakho, kodwana sisekelwe ekuqineni kobufakazi bobutjhutjhisi buboke.
18 Umtjhutjhisi uzakubiza ufakazi karhulumende ukusekela umlandu obekwe ummangalelwa ebujameni obufaneleko. Umrhumutjhi uzakutholakala lokha nakutlhogekako. Ummangalelwa uzakunikelwa ithuba lokukubuza imibuzo, anikele ubufakazi nokubiza abofakazi. Ngemva kobana ikhotho ilalele boke ubufakazi obulethwe ngaphambili nebesiqhema sommangalelwa, abathintekako bazakuvunyelwa ukukhuluma ngaphambi kokukhutjhwa kwesigwebo.
19 Nayikuthi ummangalelwa ufunyanwa amlandu, ubutjhutjhisi nesiqhema sommangalelwa bangendlala ubufakazi bebakhulume nekhotho ngesigwebo esizakukhutjhwa. Lokhu kwenziwa ngokuphikisana mayelana nokubawa isigwebo esikhulu namkha esincani. Nayikuthi ukubawa isigwebo esincani kwenziwa ngelwazi elingasi liqiniso, ilwazeli kufanele litjelwe ikhotho. Esikhathini sokukhutjhwa kwesigwebo ungabawa ukulungiswa kobujamo bakho namkha ukuliliswa. Nayikuthi ikhotho ikunikela ngokulilisa, akuthathwa njengomunye umhlobo wokujezisa. Ikhotho ingabekela ngeqadi isigwebo ebujameni obuthileko, okufaka hlangana ubujamo lapho kufanele ummangalelwa akulilise. Umtjhutjhisi angaletha umbiko wokuhlolwa kwakangazimbi namkha andlale ubufakazi ukusekela isigwebo esifaneleko lapho kufanele begodu kukhambisanako.
20 Ngaphambi kokukhutjhwa kwesigwebo isiphathiswa esengameleko, umtjhutjhisi namkha isiqhema sommangalelwa singabawa isiphathiswa eselusa iimbotjhwa ezisebenza emphakathini namkha omunye usolwazi ukulungisa umbiko ngawe namkha ngommangalelwa. Umbiko ungafaka umbiko ngomphumela ubulelesi obunawo phezu kwakho. Ilwazi lingathathwa embikweni owenziwe emapholiseni, namkha isiphathiswa esigada iimbotjhwa emphakathini singakhulumisana nawe namkha sikubize bona uzokunikela ngobufakazi ngesikhathi sokukhutjhwa kwesigwebo.
21 Nawukholwa bona indlela yokugweba inomusa khulu, ungakhulumisana ngalokhu nomTjhutjhisi oPhezulu namkha umTjhutjhisi omKhulu, ongaqunta ukuletha itjhejo loMnqophisi ofaneleko wokuTjhutjhiswa komPhakathi. UMnqophisi wokuTjhutjhiswa komPhakathi angadlulisela phambili isigwebo ekhotho yokudlulisela iingwebo. Ukudlulisela phambili isigwebo kufanele kutlolwe phasi kungakapheli isikhathi esithileko.
22 Ummangalelwa angadlulisela phambili isigwebo sokutholwa amlandu kunye nesigwebo esithethwe yikhotho. Nayikuthi ukudlulisela phambili kuyenziwa, ungabawa umtjhutjhisi emlandwini wokuthoma, namkha igqwetha lombuso lemajajini eliqalene nokudlulisela phambili bona lihlale lisazi ngokuraga komlandu, isibonelo, ilanga lokulalelwa kokudlulisela phambili isiqunto, ngelanga lokulalelwa kokudluliswa, nanyana ummangalelwa anikele ibheyili kunye nomphumela wokudlulisela phambili lokho.
23 Nayikuthi kunokutshwenyeka ngokuphepha kwakho namkha kwakafakazi wombuso, amapholisa, umtjhutjhisi namkha umjameli obuya eYunithini yokuVikelwa kwaboFakazi bazakwazi ukukunikela isiyeleliso ngokufanele kwenziwe khona uzakuvikelwa. Bazakurhelebha lapho kukghonekako.
24 UmNyango wemiSebenzi yokuLungiswa kokuziPhatha uzakuqinisekisa bona iingwebo zokudosa ejele zikhanjiswa ngokuya komthetho. Lokha ukutjhatjhululwa kommangalelwa nakucatjangwako, umNyango wemiSebenzi yokuLungiswa kokuziPhatha uzakutjheja ukweluswa kommangalelwa okhutjhwe ngokulitjalelwa.
25 Ungabawa ukubakhona ekulalelweni kokweLuswa kokuLungisa ukuziPhatha nokweBhodo yokuLibalela. Nawufisa ukubakhona, uzakwaziswa ngelanga lokulalelwa begodu iBhodo izakutjheja ukutshwenyeka kwakho lokha nayicabanga ukutjhaphulula ummangalelwa ngokumlibalela.
26 Komunye nomunye umlandu ummangalelwa akhutjhwa khona ngokulitjalelwa, iBhodi yokuLibalela izakubeka iimfuno mayelana nokukhutjhwa kommangalewa nakubonwa bonyana kuzakuba serhuluphelweni yakho.
27 Nayikuthi, ngemva kokukhutjhwa ngokulitjalelwa, ummangalelwa uziphatha ngendlela ebonakala ungathi angaba yingozi emphakathini, namkha wephula iimfuno ezikhambisana nokukhutjhwa kwakhe, ummangalelwa angabanjwa abuyiselwe ejele ayokuqedelela isigwebo sakhe esisaseleko.
28 Iminyango yombuso embalwa izakunikela ngerhelebho. Amapholisa azakurhelebha ngokungenelela eengozini ezenzeka lapho ukhona; ekudluliseleni phambili khona kuzakufunyanwa irhelebho lezokwelapha namkha lezengqondo; ekuhlathululeni iinkambiso zamapholisa; ekunikeleni ngelwazi mayelana namalungelo wakho; ekukudluliseleni eenhlanganweni okungasi ngezombuso nezisemphakathini (ama-NGO nama-CBO) namkha emisebenzini etholakala emphakathini yokusekela abongazimbi; ekuqinisekiseni ukuphepha kwakho endaweni lapho kwenzeke ubulelesi; ekubulungweni kobufakazi; kunye nekukuyeleliseni ngokukhandela ubulelesi.
29 Nayikuthi kunenye ingozi ngemva kokukhutjhwa kwesigwebo, wena, isiphathiswa esiphenyako, namkha umtjhutjhisi, kufanele khonokho nithintane ne-ofisi leYunithi yokuVikelwa kwaboFakazi.
30 UmNyango wezeHlalakuhle kunye nabanye abanikela ngemisebenzi yezehlalakuhle, nabakhona, bazakunikela ngemisebenzi yesekelo ngokwemizwa nesekelo elibonakalako, okungafaka amahlelo wokulungiselela ukuvela ekhotho.
31 Abasebenzi betlhogomelo lezamaphilo bazakuqinisekisa bona amalungelo wakho, njengombana atholakala eTjhatheni yamaLungelo weenGuli ayahlonitjhwa.
32 UmNyango wezeFundo uzakuqinisekisa bona amahlelo wokungenelela afana nerhelebho lezengqondo, iinkambiso zokudlulisela phambili newokusekela, akhona ukusetjenziswa bongazimbi abaserherhweni lefundo.
1.1 Ungalindela bona boke abadlalindima abangaphakathi kwerherho lobulungiswa bobulelesi bazakuphatha kuhle, ngokuhlonipha isithunzi sakho nelungelo lakho lokuziphilela ipilo yakho yangeqadi, begodu nangokukuzwela.
1.9 ungabawa bona ukhulunyiswe lilunga lesipholisa lobulili obufana nebakho begodu nakukghonekako isibawo singavunywa.
1.10 siqinisekise bona iinkambiso zokulalelwa komlandu zibanjwa ngendlela engaphuli ilungelo lakho lokuphathwa kuhle nokuhlonijthwa kwelungelo lakho lokuziphilela ipilo yakho yangeqadi.
1.14 ilunga labasebenzi bekhotho lizakwazisa bona kufanele ubhadelwe imali yokukhwela kunye nezinye iindleko ngesikhathi ugidlha ekhotho unikela ubufakazi, begodu lizakunikela ilwazi ngeendleko libe likurhelebhe ngokwenza isibawo sokuzifumana.
1.19 bazakuvumela, nawubawako begodu nayikuthi iinkghonakalisi ziyatholakala, ukulinda ngokwehlukana nommangalelwa namkha abofakazi bakhe abasemlandwini.
1.21 ukungatjhiywa uwedwa ukuqalana nomlandu uwedwa.
1.22 nayikuthi ube ngungazimbi wobulelesi bezomseme, amapholisa angatlhoga izembatho zakho ezizakuba bufakazi, lapho ungabawa khona umnikeli wemisebenzi yezehlalakuhle bona akurhelebhe ukufumana ezinye izembatho.
1.28 uzakwelatjhwa ngokurhaba okukghonekako begodu nangokukhambisana namalungelo wakho njengombana atholakala eTjhatheni yamaLungelo weenGuli.
nayikuthi ubakhona ekulalelweni kweBhodo yokuLibalela woke umzamo uzakwenziwa ukukuvikela ekutlhorisweni namkha ekukuphathweni kumbi ngokwengqondo godu ngesikhathi sokulalelwa.
nayikuthi umrhumutjhi ukhona begodu ufisa bona isitatimende sakho sifundwe ngelimi olizwisisako ngaphambi kobana usiqinisekise ngokusitlikitla namkha ngokugadangisa uthubhakghuru, umrhumutjhi angasetjenziswa kilomnqopho.
2.7 Bazakubawa bona wazise isiphathiswa esiphenyako nayikuthi ummangalelwa ucabhela namkha ulinga ukucabhela ukuphenywa komlandu, nayikuthi angeze eze ekulalelweni komlandu namkha nakakuthuselako.
2.11 uzakubonisana nawe ngaphambi kokwamukela ukuvuma umlandu okuncani kunye nokukubawa bona uhlathulule bonyana ubulelesi bukuthinte njani namkha umndenakho. Ekubonisaneni nawe uzakuba nethuba lokuveza imininingwana yokulahlekelwa namkha yokulimala okukwehlakaleleko ngebanga lobulelesi. Umtjhutjhisi uzakutjheja ubujamobu ngaphambi kokuthatha isiqunto ngokwamukelwa kokuvuma umlandu omncani.
2.12 ngesikhathi sokubonisana, bazakubawa bona uveze amanye amaqiniso wokungezelela angakafakwa esitatimendeni. Nayikuthi ayakhambelana nomlandu, umtjhutjhisi uzakuveza amaqiniso lawo esiqhemeni sommangalelwa ngaphambi kokulalelwa komlandu.
2.14 nakukghonekako bazakugcina iragelo phambili ngokuqinisekisa bona umnikeli ofanako wezehlalakuhle namkha osebenza ngokuzinikela usebenza nawe ukuthoma ngesikhathi sokubika ubulelesi ukufika ekugcineni komlandu.
2.15 nayikuthi ikhotho (umtjhutjhisi namkha umarhastrada) ibawa bona benze njalo, bazakunikela ikhotho amarekhodi wakho wezokwelatjhwa kunye nelinye ilwazi elikhambelana nomlandu obanikele lona.
nayikuthi ubakhona ekulalelweni kokweLuswa kokuziPhatha nokweBhodo yokuLibalela, zikuvumela bona uzibandakanye ngokuveza ngomlomo namkha ngomtlolo amazizo wakho.
3.6 bazakuqinisekisa bonyana amatshwayo acacileko neenkomba ayanikelwa ekhotho begodu bazakunikela iinkomba ezitjhinga ngendlini yekhotho. Lapho kukghonakalako iDeske leRhelebho/lokwAzi/lokuYelelisa lizakwazisa bonyana ngiyiphi indlu okuzakulalelwa kiyo ubufakazi.
3.17 lizakunikela isekelo nerhelebho lezengqondo namkha lizakudlulisela kwabanikela ngemisebenzi yerhelebho lezengqondo lababanduliweko namkha bemisebenzi yokusekela.
3.20 sizakwazisa ngokutholakala kwemisebenzi yokusekela esemphakathini kunye neenomboro ezifaneleko zomtato zerhelebho.
3.21 ngokwesibawo zizakwazisa ngemisebenzi efaneleko yesikolo yabongazimbi etholakala endaweni.
ngokwesibawo, nangemvumo yommangalelwa, uzakwazisa ngamahlelo wokuthuthukisa ummangalelwa awangeneleko namkha asawangenelako ukwenza ngcono ukuziphatha kwakhe.
nayikuthi ufakwa eHlelweni, kufanele ukhambisane nayo yoke imithetho ebekwe esivumelwaneni.
nawamukelwa eHlelweni, uzakubekwa endlini yokuphepha begodu angeze i-adresi yakho yanikelwa omunye umuntu, ngitjho namalunga womndenakho.
ungathintana nesiphathiswa esiphenyako esitetjhini samapholisa namkha umtjhutjhisi womphakathi omkhulu nawufuna ilwazi elinabileko ngeHlelo lokuVikelwa kwaboFakazi.
isiphathiswa samapholisa msinyana sizakubopha ummangalelwa ngokwephula ukukhandela okubekwe yikhotho ngaphasi kwesiGaba 7 somThetho weNturhu yangeKhaya, umthetho wenomboro 116 ka-1998.
4.7 lapho kufaneleko, uzakwazisa bona nanyana ngimuphi umuntu oveza ngokungasi mthetho ilwazi namkha olikhupha ngokungasi mthetho uveza ukwaziwa kwakafakazi, unomlandu wokwephula umthetho begodu angatjhutjhiswa.
4.8 thatha amagadango wokuqinisekisa bona wena nomndenakho anibi sengozini.
4.9 bika namkha badlulise nanyana ngimuphi umlandu lapho kusolelwa ubulelesi emapholiseni.
emilandwini yokukata neyokutlhoriswa ngokomseme khulu khulu, iBhodo yokuLibalela ingafaka iinjamiso zobujamo bokulitjalelwa kommangalelwa nakuqakathekileko ukumkhandela ekuthintaneni okungakafaneli nawe.
5.7 nangokuqeda inturhu endaweni yobulelesi.
singakghonakalisa ikhotho kunye nomunye umuntu ukubakhona kwakhe kukhambelana neenkambiso ukubona nokulalela - bunqopha namkha ngokusebenzisa isisetjenziswa se-elektroniki namkha esinye - wena nokudlulisela umlayezo nilalele ngesikhathi sokunikela kwakho ubufakazi.
5.18 Nayikuthi umabonwakude wokulalelwa komlandu (i-CCTV) uzakusetjenziswa eenkambisweni zekhotho, umtjhutjhisi uzakuhlathulula bona isisetjenziswa sisebenza njani namkha lapho kukghonekako uzakuvumela wena nabazali bakho namkha umtlhogomeli bonyana nibone ukusetjenziswa kwesisetjenziswa ngaphambi kokuthoma kokulalelwa komlandu.
iv. nokukulungiselela bona unikele ubufakazi ekhotho kunye nokuphuhlisa ukubonisana nomtjhutjhisi.
5.23 ngokuya kwesibawo namkha nakutlhogekako, isibonelo, nawung-ungazimbi begodu uvalelwe namkha ngesikhathi sokulalelwa kweBhodo yokuLibalela kubonakala bona utlhoga isekelo, uzakudluliselwa kwabanikela ngomsebenzi lowo abafaneleko khona uzakuthola irhelebho lezengqondo nemisebenzi yesekelo.
5.24 lapho kufaneleko, uzakunikelwa isitifikhethi sokwelatjhwa nabewungekho esikolweni namkha emsebenzini.
"Ukuliliswa" kutjho inani lemali ikhotho yobulelesi ekunikela yona nayikuthi ulahlekelwe namkha umotjhakalelwe yipahla (kufaka imali) ngesibanga sesenzo sobulelesi esenziwe mumuntu otholwe anomlandu wokwenza ubulelesi. Imali oyithola ngokuliliswa kuhloswe ngayo ukubuyisela abazuzi bayo ebujameni bangaphambi kokulahlekelwa namkha kokumotjhakalelwa.
6.1 umtjhutjhisi namapholisa, nakufaneleko, akwazise bonyana ungabakhona ekhotho ngelanga lesigwebo begodu ungabawa umtjhutjhisi ukwenza umlayo wokuliliswa ekhotho.
nayikuthi wenza isibawo ekhotho bona uliliswe ngebanga leendleko zokwelatjhwa ozithole ngesenzo sobulelesi, isisebenzi setlhogomelo lezamaphilo esikuhlahlubileko sizakukghona ukusekela isibawo sakho ngokunikela ubufakazi ekhotho nokunikela ngelwazi elifaneleko ekhotho, kufaka hlangana imibiko yezokwelatjhwa.
"Ukubuyiselwa" kutjho ubujamo lapho ikhotho, ngemva kokufumana umuntu amlandu, ilayela bona ummangalelwa abuyise ipahla namkha izinto ezithethwe kuwe ngokungasi mthetho namkha ezimotjhakele ngokungasi mthetho, khona kuzakubuyiselwa ubujamo obewukibo ngaphambi kwesenzo sobulelesi.
7.3 uzakwazisa bonyana isibawo sakho mayelana nalokhu sizakukatelelwa yikhotho bona sihlonitjhwe begodu ebujameni obufaneleko uzakuvunyelwa ukuletha iimbawo ezinjalo ekhotho.
Yoke iminyango, iinkhungo nabasebenzeli abathinteka emlandwini bahlose ukunikela ngezinga eliphezulu lomsebenzi, kodwana izinto kwesinye isikhathi azikhambi kuhle. Nakungenzeka lokhu, iminyango, iinkhungo nabasebenzeli bafuna ukwazi bona kwenzekeni.
1 Ungafaka isinghonghoyilo ngesiphathiswa samapholisa, umthethomgomo wokusebenza kwamapholisa, umukghwa namkha ikambiso, ngomtlolo kuKomitjhinara weStetjhi samapholisa esithintekako.
2 Nayikuthi isinghonghoyilo sakho simayelana nepahla elahlekileko namkha emotjhakele ngesikhathi isemapholiseni, ungavunyelwa ukuthola ukuliliswa. Qalisa imibuzo yakho kuKomitjhinara weStetjhi; namkha nayikuthi awukaneliswa, iya kuKomitjhinara weNdawo wesitetjhi esithintekako mayelana nalokho okufunako. Nayikuthi isinghonghoyilo sakho nanje asitjhejwa waneliswe, ungaya e-Ofisini lomVikelli womPhakathi.
3 Nayikuthi isinghonghoyilo sakho godu asikatjhejwa waneliswa, ungaya ePhikweni lobuNqophisi eliziJameleko eliTjheja iiNghonghoyilo ngamaPholisa (i-Independent Complaints Directorate), kodwana sibawa utjheje bona i-ofiseli kungayiwa kilo kuphela neenghonghoyilo eziphathelene nokuziphatha namkha ngokobulelesi kwamalunga wamapholisa we-Metro kunye namalunga wemiSebenzi yesiPholisa seSewula Afrika, abahluleke kukwenza imisebenzi yabo.
4 Ikhotho lapho umlandu ulalelwe khona ingararulula inengi leenghonghoyilo. Nayikuthi unesinghonghoyilo, ungasitlola namkha wenze ilanga lokubonana nomTjhutjhisi omKhulu wesiTjhaba ekhotho ebeyiqalene nomlandu. Kodwana, nayikuthi i-ofisi lendawo lomTjhutjhisi alisiphenduli isinghonghoyilo bewaneliswe, unganghonghoyila kumTjhutjhisi omKhulu endaweni. Nayikuthi isinghonghoyilo sakho asikatjhejwa bewanaliseke, unganghonghoyila kuMnqophisi wokuTjhutjhiswa komPhakathi wendawo. Uzakwenza ukubuyekeza okuzijameleko. Nayikuthi isinghonghoyilo nanjesi asitjhejwa waneliseke, tjhinga kuMnqophisi wesiTjhaba wokuTjhutjhiswa komPhakathi.
5 Nayikuthi isinghonghoyilo nanjensi asikatjhejwa waneliswe, ungaya e-Ofisini lomVikeli womPhakathi. Tjheja bona i-Ofiseli ungaya kuphela kilo nawunesinghonghoyilo esikhambelana nesenzo sokuphatha. I-Ofisi lomVikeli womPhakathi angeze ngokuya komthetho laphenya ngeenqunto zekhotho.
4 Nayikuthi isinghonghoyilo sakho simayelana nokuziphatha kwesiphathiswa esingameleko, ungatlolela, namkha ubeke ilanga lokubonana neHloko yesifunda yamaJaji. Ungathola i-adresi nemininingwana yomtato ekhotho eseduze kamarhastrada.
5 Nayikuthi awaneliswa ngependulo oyithola eHlokweni yesiFunda, ungatlolela namkha ungabeka ilanga lokubonana neHloko yesiQhema samaJaji, ungayitlolela namkha ubeke ilanga lokubonana nayo.
6 Nayikuthi isinghonghoyilo siphathelene nekhotho yesifunda, ungatlolela namkha ubeke ilanga lokubonana noMongameli weKhotho yesiFunda yendawo ethintekako. Ungathola i-adresi neminingwana ekhotho yendawo kamarhastrada.
7 Nayikuthi isinghonghoyilo sakho siphathelene neJaji lekhotho ephakamileko, ungatlolela namkha ubeke ilanga lokubonana neJaji elinguMongameli wePhiko elithintekako. Ungathola i-adresi nemininingwana yomtato ekhotho kamrhastrada yendawo namkha ekhotho ephakamileko.
8 Nayikuthi awaneliswa ngependulo oyitholako, ungatlolela iKomitjhana yaboMarhastrada nayikuthi isinghonghoyilo siphathelene nekhotho kamarhastrada namkha neKomitjhana yemiSebenzi yobuLungiswa esinghonghoyilweni esiphathelene nekhotho ephakamileko. Nayikuthi isinghonghoyilo asikatjhejwa waneliseka, ungatjhinga e-Ofisini lomVikeli womPhakathi.
9 Nayikuthi isinghonghoyilo sakho siphathelene nabasebenzi bekhotho, isibonelo, abomabhalana namkha abarhumutjhi, ungatlolela namkha ungabeka ilanga lokubonana nomphathi wekhotho. Nayikuthi awaneliswa ngendlela isinghonghoyilo sakho esitjhejwe ngayo mPhathi weKhotho, ungatlolela umNqophisi ophetheko wemisebenzi yekhotho namkha umNqophisi-Mazombe.
10 Nayikuthi isinghonghoyilo sakho siphathelene nesiphathiswa somNyango wemiSebenzi yezeHlalakuhle, ungatlolela ihloko ye-ofisi elithintekako. Nayikuthi awaneliswa ngependulo oyitholako, thintana neHloko ye-Ofisi lesiFunda namkha lePhrovinsi kunye ne-Ofisi lesiTjhaba.
11 Nayikuthi nanjesi awaneliswa ngependulo oyithola esikhulwini sombuso, ungathintana godu nomKhandlu wemiSebenzi yabaThwasiselwe zeHlalakuhle (okuyi-Council for Social Service Professions) namkha i-Ofisi lomVikeli womPhakathi.
12 Nayikuthi awaneliswa ngomsebenzi owenzelwa sisebenzi setlhogomelo lezamaphilo ekorweni yezamaphilo yombuso, kufanele kokuthoma unghonghoyile emuntwini okutjhejileko. Kodwana, nayikuthi isinghonghoyilo sakho asirarululwa waneliseke, ungasidlulisela ehlokweni namkha emphathini wendawo yomphakathi yezamaphilo lapho uhlahlubwe namkha welatjhwa khona.
13 Nayikuthi awukatholi ipendulo namkha awaneliswa ngendlela isinghonghoyilo sakho esitjhejwe ngayo yihloko namkha mphathi wendawo yezamaphilo, ungasidlulisela emNyangweni wezamaPhilo wePhrovinsi ofaneleko. Nayikuthi awaneliswa ngendlela umNyango wezamaPhilo wePhrovinsi otjheje ngayo isinghonghoyilo sakho, ungabawa umKhandlu wabaFundele umSebenzi wezamaPhilo weSewula Africa (okuyi-Health Professions Council of South Africa) ukuphenyisisa indaba.
14 Nayikuthi isinghonghoyilo sakho siphathelene nomfundisi namkha ilunga labasebenzi besikolo esithileko namkha isikhungo sefundo, ungathintana neHloko yesikolo namkha isikhungo leso. Nayikuthi isinghonghoyilo siphathelene nehloko yesikolo, ungathintana noMphathi wezeFundo wesiFunda namkha uMphathi wesiFunda.
15 Nayikuthi awaneliswa ngendlela isinghonghoyilo sakho esitjhejwe ngayo, ungathintana neHloko yomNyango wezeFundo ephrovinsini leyo.
16 Nayikuthi isinghonghoyilo sisengakatjhejwa ngokwanelisako, ungatjhinga kuSo/Nomkhandlu wezeFundo namkha emNyangweni wesiTjhaba wezeFundo.
17 Nayikuthi isinghonghoyilo siphathelene nesikhulu semisebenzi yokulungiswa kokuziphatha, ungasiveza ngomtlolo usiqalise kuKomitjhinara wesiTjhaba wemiSebenzi yokuLungiswa kokuziPhatha namkha eJajini eliHlolako. Nakathola isinghonghoyilo sakho esitloliweko uKomitjhinara uzasinikela i-ofisi elifaneleko bona lisitjheje.
Umtato: (012) 315 1670 Ifeksi: (012) 315 1960 Iposo ye-elektroniki: VictimCharter@justice.gov.
Lomtlolo wamaZinga Amukelekako wemiSebenzi eyenzelwa aboNgazimbi uthuthukiswe buNqophisi obuqalene noBulili ngokubambisana nomNyango wokuThuthukiswa kwesiTjhaba, umNyango wemiSebenzi yokuLungiswa kokuziPhatha, umNyango wezeFundo kunye nomNyango wezamaPhilo kunye nePhiko lokuTjhutjhiswa kwesiTjhaba leSewula Afrika, umSebenzi wesiPholisa seSewula Afrika, iKomitjhana yeSewula Afrika yeTjhuguluko lezomThetho, iKomitjhana yeSewula Afrika yamaLungelo wobuNtu, i-Ofisi lomVikeli womPhakathi, nePhiko lobuNqophisi eliziJameleko eliqalene neeNghonghoyilo ngamaPholisa, amalunga wamaKhomitjhana waboMarhastrada neKomitjhana yemiSebenzi yomThetho kunye namalunga wesiPholisa seDorobha le-Tshwane.
UmNyango womThethobulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo ulithabela khulu ukufaka kwakho isandla ekuthuthukisweni kwalomtlolo ziinhlangano ezinengi okungasizo zombuso.
322 5093 IWebhsayithi: www.polity.org.
421 0633 IWebhsayithi: www.sunsite.wits.ac.
<fn>GOV-ZA. MaternityBenefitsUIF.2010-03-25.nr.txt</fn>
Umnqopho wemivuzo yokubeletha kulilisa umbhadeli ofaneleko ngesikhathi sesidisi kanye nokuhlala ekhaya.
Isibawo kufanele senziwe msinyana ekuthomeni kwelifu yokubeletha namkha nakungasinjalo kungakapheli iimveke ezisithandathu zobulethwa komntwana.
Umbhadeli kufuze kube ufumana umrholo ojayelekileko omncani ngesikhathi aselifini yokubeletha.
Isitifikhethi sezokwelatjhwa esiqinisekisa isidisi kanye/namkha nokubeletha kufuze silethwe.
Thintana nesentha yezabasebenzi eseduze ukufumana amaforomo afaneleko.
Zalisa bewubuyise amaforomo la kanye nesitifikhethi sezokwelatjhwa esentha yezabasebenzi eseduze.
Yiza nencwadi yokuzazisa ehlaza enebhakhowudi neenomboro ezili-13.
Nasele kufunyenwe yoke imitlolo efaneleko, i-UIF ithembisa bona izakusebenzana namkha iphethe iimbawo kungakapheli iimveke ezisithandathu.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. MininPermit.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo yokumayina mtlolo okhutjhwa mNyango wamaMinerali namaNdla okuvumela ukwenza imisebenzi yokumayina. Akunamuntu ovunyelwe ukumayina ngaphandle kwemvumo yokumayina.
Imvumo yokumayina ayidluliswa. Ihlose ukulawula ukuzuma amaminerali ngokwemba nokumayina, ngokutjheja zamaphilo nezokuphepha nebhoduluko kanye nokudoswa okukghonekako kwamaminerali.
Imvumo yokumayina isebenza isikhathi esibekwe emvumeni, kodwana angeze sadlula iminyaka emibili. Kodwana ingavuselelwa iinkhathi ezintathu ukudlula lapho ezingadluli unyaka munye.
iminerali okukhulunywa ngalo lingamayinwa kuhle iminyaka emibili indawo yokumayina ayidluli amamitha ali-1.
akunomunye umuntu onelungelo lokuzuma amaminerali ngokwemba, ilungelo lokumayina, imvumo yokumayina namkha imvumo yokugcinwa kweminerali nenarha efanako.
Yenza isibawo e-ofisini loMphathi wesiFunda lomNyango wamaMinerali namaNdla esifundeni inarha ekiso.
Letha iforomo kanye nemali ebhadelwako ebekiweko engabuyiko e-ofisini loMphathi wesiFunda okuwela ngasi kwayo inarha.
UMphathi wesiFunda uzakwamukela isibawo nayikuthi zoke iimfuno kuhlangabezwene nazo.
Nasele isibawo samukelwe, uMphathi wesiFunda uzakubawa bona ulethe iqhinga lokuphathwa kwebhoduluko, nokubonisana nomnikazi wenarha kanye nohlezi kiyo kanye nabanye abathintekako.
Letha umphumela otloliweko wokubonisana kuMphathi kungakapheli amalanga ama-30.
UNgqongqotjhe uzakunikela imvumo yokumayina nayikuthi zoke iimfuno kuhlangabezwene nazo.
UMphathi wesiFunda uzakwazisa kungakapheli amalanga ali-14 nayikuthi isibawo sakho samukelwe, lokhu kutjho bona ukhambisene nazo zoke iimfuno.
Nayikuthi isibawo asikaphumeleli, uMphathi wesiFunda uzakubuyisela kuwe isibawo kungakapheli amalanga ali-14.
Iindleko zizakuquntwa mnyango begodu azibuyi.
Inani lizakuhluka ngokuya kweminerali elizakwenjiwa.
<fn>GOV-ZA. MiningRight.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ilungelo lokumayina yimvumo enikelwa nguRhulumende ngokusebenzisa umNyango wamaMinerali namaNdla elikunikela igunya lokumayina amaminerali endaweni ethileko.
Ilungelo lokumayina angeze ladlula isikhathi seminyaka ema-30.
iminerali lingamayinwa kuhle umbawi uneemali nelewazi lokwenza umsebenzi wokumayina okuhlongozwako kuhle iqhinga leemali likhambisana nomsebenzi ohlosiweko wokumayina kanye nesikhathi sawo.
akunakusilaphazeka kwebhoduluko okwamukelekako namkha umonakalo ebhodulukweni ozakwenzeka ngebanga lomsebenzi wokumayina.
umbawi wenze iinjamiso zeemali kanye nezinye eqhingeni elibekiweko lezokuhlalisana nelabasebenzi.
umbawi akaphuli umThetho wokuThuthukiswa kwemiThombo yamaMinerali nePhethroliyamu.
Yenza isibawo e-ofisini kuMphathi wesiFunda womNyango wamaMinerali namaNdla esifundeni inarha ekiso.
Letha iforomo ngesandla namkha ngeposo etlolisiweko kuMphathi wesiFunda inarha ewela ngaphasi kwaso.
Iforomo kufanele liphekelelwe yimali yesibawo engabuyiko ezakuquntwa Mphathi wesiFunda.
Azise abe abonisane nabo boke abathintekako nabanekareko kungakapheli amalanga ali-180 ukuthoma ngelanga lesaziso.
UMphathi wesiFunda uzakwazisa ngomtlolo nayikuthi isibawo samukelwe, lokhu kutjho bona isibawo sakho sikhambisene nazo zoke iimfuno kungakapheli amalanga ali-14 wokufunyanwa kwesibawo begodu uzakulaya bona ubonisane nomnikazi wenarha, ohlala kiyo kanye nabo boke abathintekako.
Nayikuthi isibawo asiphumeleli, uMphathi wesiFunda uzakubuyisela kuwe isibawo kungakapheli amalanga ali-14.
Nayikuthi uNgqongqotjhe uyala ukunikela ilungelo lokumayina, kufanele akwazise ngomtlolo, kungakapheli amalanga ama-30, abeke amabanga wokwala.
Iindleko zizakuquntwa mnyango begodu azibuyi.
Inani lizakuhluka ngokuya kweminerali elizakwenjiwa.
<fn>GOV-ZA. Missingpersons.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lomsebenzi ukghonakalisa amalunga womphakathi ukubika umuntu olahlekileko. Ungabika umuntu olahlekileko msinyana ngemva kokusola bona kunento engakalungi emenzakaleleko.
Nayikuthi usola bona umuntu ulahlekile, kokuthoma linga ukumthinta.
Nayikuthi awukghoni ukumthola, tjhinga kwesinye nesinye istetjhi samapholisa namkha esentha etjheja amaklayenti msinyana.
Nikela ngelwazi elisisekelo ngomuntu lowo, sinyula, isithombe samuva nje.
Nayikuthi umuntu olahlekileko uyafunyanwa, tjhinga estetjhini samapholisa lapho umuntu abikwe khona njengolahlekileko ukwazisa amapholisa namkha isiphathiswa esiphenya umlandu.
Ungabika umuntu olahlekileko kwesinye nesinye istetjhi samapholisa kungaqalwa bona istetjhi sisendaweni umuntu okusolwa bona ulahleke kiyo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Motortradenumber.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lomsebenzi uqaliswe kubenzi, abakhi, abaletha ngaphakathi, abosokontraga beenkoloyi nabathengisi beenkoloyi. Inomboro yokuthengiswa kwekoloyi ivumela abathengisi, abaletha ngaphakathi, abosokontraga beenkoloyi nabathengisi beenkoloyi ukutjhayela ikoloyi engakatloliswa endleleni yomphakathi.
abenzi ukwenza, ukuthengisa, ukurweyila namkha ukulungisa ikoloyi abosokontraga bokuthutha iinkoloyi ukuletha ikoloyi abathengisi beenkoloyi ukuletha ikoloyi, namkha abaletha ngaphakathi ukuletha ikoloyi.
Tjengisa ukobana kungani ufuna inomboro yokuthengiswa neenomboro zokuthengisa ezifunekako.
ikhophi yencwadi kamazisi namkha incwadi yephroksi yekampani isitifikhethi sokutloliswa kwebhizinisi.
Bhadela imali ebekiweko.
Isibawo sisetjenzwa mhlokho.
<fn>GOV-ZA. Mzansiaccount.2010-03-25.nr.txt</fn>
I-akhawunti yoMzansi msebenzi ophethwe yiPosofisi yeSewula Afrika owenzelwe abantu. Uyindlela ehle yokufumana nokudosa imali namkha ukubhadela. Ungahlala unesiqiniseko sokobana imali yakho ihlala iphephile.
Akunamali zomsebenzi ezibhadelwa ngenyanga, okuse-akhawuntini yakho kuzakuzala inzuzo. Akunamali ezibekiweko ozibhadelako, ubhadela kuphela lokho okusebenzisako. Awutlhogi islibhu somrholo ukuvula i-akhawunti yoMzansi. Omunye nomunye umuntu angavula i-akhawunti, njengombana akunandlela yokufaneleka efana nobuncani bengeniso efunekako. Ungafaka bewukhuphe imali emagatjeni azi-1300 wePosofisi kanye nakuma-ATM angaphezulu kwezi-8000 we-Saswitch.
Koke ukudibhozida imali emakhawunthareni wePosofisi kusimahla.
Tjheja: Abantu abasese bancani abafisa ukuvula i-akhawunti kufanele baphekelelwe bondli babo bangokomthetho namkha babelethi.
Veza incwadi yakho yokuzazisa.
Nikela ngobufakazi be-adresi yakho yokuhlala. Njengehlangothi lomThetho weeMali wesentha yobuHloli , boke ababawi kufanele banikele ngobufakazi be-adresi yokuhlala. Lokhu kungaba ngesikolodo sakamasipala. Nayikuthi uyarenta, ikhophi yesivumelwano sokurenta iyafuneka. Nayikuthi uhlala nababelethi, incwadi yesifungo ebeka lokhu iyafuneka.
Abantu abasese bancani abafisa ukuvula ama-akhawunti kuafnele beze nabondli babo bangokomthetho namkha umbelethi.
Tjheja: Ungadlulisa imali emagatjeni angaphezulu kwe-1300 emagatjeni wePosofisi kanye nakuma-ATM angaphezulu kwe-8000 we-Saswitch.
Imizuzu elitjhumi ukuya kwematjhumi amabili kuye ngokuthi igatja lePosofisi libhizi kangangani.
Amaforomo weembawo atholakala emaPosofosi inarha yoke.
<fn>GOV-ZA. Notificationofamendments.2010-03-25.nr.txt</fn>
Umnqopho womsebenzi lo kukwazisa abaTlolisi bamaKampani ngamatjhuguluko aserhwebeni lebhizinisi elitlolisiweko. Itjhuguluko lelo kungaba kungezeleleka kwamalunga namkha ukuphuma kwawo, isiphathiswa sezeemali esitjha, i-adresi yokuposa nokhunye.
Amatjhuguluko nakenziwako ku-close corporation etlolisiweko kungaba kuphathelene nobulunga namkha itjhuguluko lenzeka ngebanga lesiphathiswa sezeemali namkha i-adresi yokuposa ye-CC kuqakathekile bonyana amatjhuguluko lawo atloliswe ema-Ofisini wezokuTloliswa kwama-Close Corporation.
Amatjhuguluko lawo kumele arekhodwe esiTatimendeni sokuSungula esiTjhugululiweko i-CK2. imininingwana eqakathekileko ephathelene nokuzaliswa kweforomo le-CK2 irheliswe ngemva kwephepha lesibili kumele ulifunde ngaphambi kobanyana ulizalise.
Zalisa ingcenye A nangabe kunetjhuguluko egameni le-CC namkha ubujamo bebhizinisi.
Zalisa iforomo i-CK2A nangabe kunetjhuguluko ngesiphathiswa seemali namkha i-adresi yebhizinisi. Zalisa ingcenye B nakunamatjhuguluko ngemininingwana yamalunga.
Bhadela imali efaneleko.
<fn>GOV-ZA. NotifyNedlac.2010-03-25.nr.txt</fn>
ISigaba 77 somThetho weTjhebiswano lezabaSebenzi sinikela abasebenzi ilungelo lokuzibandakanya esenzweni sokunghonghoyila ukuthuthukisa namkha ukuvikela iinkareko zabo zokuhlalisana-nomnotho begodu sibavikela ekuqothweni emsebenzini kanye nakwesinye nesinye isenzo sokukhalima. Godu sinikela i-National Economic Development and Labour Council - okuyihlangano eyenza imithethomgomo ebunjwa bajameli ababuya embusweni, bamabhizinisi, abasebenzi nomphakathi - umsebenzi wokuhlanganisa abathinteka embangweni ukulinga ukurarulula isenzo sokunghonghoyila.
I-Nedlac kufanele yaziswe ngesenzo sokunghonghoyila eforomini elifaneleko . Eforomini leli amabanga nobunjalo besenzo esihlosiweko kufanele abekwe. Lokhu akufaki ilanga lesenzo esihlosiweko, ngombana lokhu kungenzela phasi ikambiso yokufuna ukuvumelana.
Nayikuthi imizamo yokurarulula iyabhalelwa, iyuniyoni namkha iyuniyoni eyongamele amayuniyoni kufanele inikele ngesaziso sesibili ku-Nedlac ukuyazisa ngehloso yayo yokuragela phambili ngesenzo sokunghonghoyila. Isaziso sesibili kufanele sinikelwe i-Nedlac ubuncani bakhona amalanga ali-14 ngaphambi kwesenzo sokunghonghoyila.
Yazisa i-Nedlac ngehloso yeyuniyoni yokuragela phambili nesenzo sokunghonghoyila.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Notifyownershipchange.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lokhu kunikela isaziso emgunyazini otlolisa ithrafigi bonyana ubunikazi namkha ubunikazi thayithili bekoloyi butjhugulukile. Isaziso kufanele silethwe komunye nomunye umgunyazi kungakapheli amalanga ama-21 ukuthoma ngelanga okwenziwa ngalo amatjhuguluko.
Umnikazi thayithili namkha umnikazi kufanele atlikitle isitifikhethi sanjesi bona siphele begodu asinikele umnikazi thayithili omutjha namkha umnikazi.
isitifikhethi sokutloliswa kwekoloyi idiski yelayisense esebenzako incwadi kamazisi.
Isibawo sisetjenzwa mhlokho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Isaziso sokutjhuguluka kobunikazi namkha sokuthengiswa kwekoloyi, atholakala e-ofisini eliseduze lethrafigi.
<fn>GOV-ZA. Occupationaccident.2010-03-25.nr.txt</fn>
UmThetho wokuLilisa ngebanga lokuLimala namaLwelwe wemSebenzini , ufuna bona abaqatjhi babike zoke iingozi ezenzeka emsebenzini esiKhwameni sokuLilisa.
Abaqatjhi kufanele bazalise iHlangothi A leforomo W. Cl.2.
Abaqatjhi kufanele badabule iHlangothi B leforomo W. Cl.2 bebalinikele udorhodera namkha isibhedlela ukulizalisa ngokurhaba okukghonekako ngemva kwengozi.
Abaqatjhi kufanele bathumele iHlangothi A leforomo esiKhwameni sokuLilisa ngokurhaba okukghonekako ngemva kwengozi.
Abaqatjhi akukafaneli bona balindele ukuzaliswa kweHlangothi B ngudorhodera ngaphambi kokuletha isibawo. Nasele abaqatjhi bafumene ihlangothi leforomo lakadorhodera bangaletha neforomo.
Abaqatjhi kufanele babhadele umsebenzi imali yokulilisa iinyanga ezintathu zokuthoma ngemva kwengozi. IsiKhwama sokuLilisa sizakubuyisela umqatjhi imalakhe.
Abaqatjhi kufanele balethe umbiko wabo wokuthoma wezokwelatjhwa ngokurhaba okukghonekako nabawufumana kudorhodera.
Nayikuthi umsebenzi akakghoni ukubuyela emsebenzini isikhathi eside, abaqatjhi kufanele bafumane imibiko yeragelo phambili yezokwelatjhwa ebuya kudorhodera bebayilethe esiKhwameni sokuLilisa inyanga nenyanga.
Lokha umsebenzi nakathoma ukusebenza godu, abaqatjhi kufanele bathumele umbiko wokuthoma ukusebenza godu kanye nombiko wezokwelatjhwa esiKhwameni sokuLilisa.
Lokhu kuzakuya ngokobana loke ilwazi lizaliswe kuhle na.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. OperFishProcEst.2010-03-25.nr.txt</fn>
Indawo yokusebenzela iimfesi yikoloyi, isikebhe, umakhiwo namkha indawo lapho kwenziwa into ngefesi. Into ingenziwa ngenye nenye indlela efana nokusika, ukukhupha izitho, ukuhlukaniswa kwezitho, ukuhlwengiswa, ukuhlela kuhle, ukwembeswa kanye nokubulungwa. Indawo godu ingafaka indawo lapho iimfesi zifakwa ngemabhlegeni, zipakwe, zomiswe, zikhutjhwe kwezitho zangaphakathi, zifakwe itswayi, zikghadziswe namkha zisetjenzwe bona zithengiswe ngaphakathi namkha ngaphandle kweSewula Afrika.
Ukuzibandakanya ekusetjenzweni kweemfesi, kufanele kokuthoma wenze isibawo begodu unikelwe ilungelo leNdawo yokuSebenzela iimFesi namkha ilungelo lokuthiya. Kufanele wenze isibawo semvumo evuselelwa njalo ngonyaka ebuya emNyangweni weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha ezakuvumela ukusebenzisa ilungelo lokuthiya namkha lokusebenzisa iNdawo. Umnikazi wemvumo kufanele akhambisane nobujamo obubekwe emvumeni. Ukubhalelwa kungaba nomphumela wokujanyiswa namkha ukusulwa kwemvumo kanye/namkha ukucinywa kwelungelo.
Yenza isibawo selungelo lokuthiya kuphela bona ufumane isimemo esizakuvezwa eGazedini yomBuso.
Fumana amaforomo wesibawo ema-ofisini womNyango weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha namkha endaweni yokusabalalisa etjhiwo mnyango.
Funda ngetjhejo, uzwisise bewenze isiqiniseko sokobana wanelisa iimfuno zesibawo kanye nobujamo.
Zalisa, tlikitla begodu letha iforomo kanye nemitlolo yokusekela etjhiwoko kanye nemali ebhadelwako engabuyiko.
Ikambiso yokuhlolwa izakuthoma ngemva kwelanga lokugcina leembawo begodu imiphumela izakwaziswa ngokusebenzisa ukuthintana yi-DEA&T.
Ukubekelwa ngeqadi kwendawo yokusebenzela iimfesi kungatjhejwa ebujameni obuthileko begodu nangokuqunta kwakaNgqongqotjhe we-DEA&T.
Nayikuthi ukubekelwa ngeqadi kwendawo kuyanikelwa, yenza isibawo semvumo yokusebenzisa indawo yokusebenza iimfesi.
Isibawo selungelo lendawo yokusebenzela iimfesi singathatha inyanga yinye ukuya kwezintathu namkha ukudlula lapho kuye ngobunengi beembawo ezifunyenweko.
Isibawo singathatha amalanga wokusebenza amathathu namkha ukudlula lapho kuye ngokwenziwa kuhle kwesibawo.
R1 330 - Imvumo yokusebenzisa indawo yokusebenzela iimfesi ne R125 - Isibawo semvumo.
Iimali ezibhadelwako zibuyekezwa njalo ngonyaka namkha ziquntwa nguNgqongqotjhe weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha namkha mgunyazi ovunyelweko kanye noNgqongqotjhe wezeeMali.
<fn>GOV-ZA. Operatereservedpostalservice.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imisebenzi yeposo ebekelwe umuntu ifaka zoke iincwadi, amaposkarada, izinto ezigadangisiweko, amaphasela amancani nezinye izinto eziposwako . Ilayisense inikela umnikazi ilungelo lokusebenzisa umsebenzi weposo begodu umbeka ngaphasi kweembopho okukhulunywe ngazo esigabeni 16 somThetho wemiSebenzi yePoso ka-1998.
Sibawa utjheje: Ukunikelwa kwamalayisense weendawo ezingakabekelwa umuntu kwenzeka kanye kuphela nasele uNgqongqotjhe aveze isimemo seembawo. Kwanjesi, iPosofisi yeSewula Afrika ngiyo kuphela yihlangano enelayisense. Akunamuntu ongasebenzisa umsebenzi weposo obekelwe umuntu ngaphandle kwalokha nakanemvumo yalokho.
Zalisa iforomo lesibawo ngamagabhadlhela usebenzise amagabhadlhela.
Letha iforomo lesibawo nemali yesibawo emNyangweni wezokuThintana.
Iimbawo ezingakazaliswa zizakubuyiselwa kumbawi begodu akunakuziphendulela okuzakwenziwa ekuthikamezeni okungenzeka.
Ilayisense ingalunga ngemva kwamalanga amatjhumi amathathu.
Isibawo sokuzitloliselwa ukusebenzisa imisebenzi yeposo engabekelwa muntu. Thintana ne-ofisi lomnyango eliseduze nawe.
<fn>GOV-ZA. Oreturnforfirstpaymentofprovisionaltax.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lapho umuntu arhola ingeniso engaweli ngaphasi kokudoswa kwe-SITE namkha i-PAYE , kufanele abhadele umthelo kasolanga ngalengeniso. Ukubhadelwa komthelo kasolanga kwenziwa esikhathini esiziinyanga ezisithandathu.
Umthelo kasolanga uhlose ukurhelebha ababhadela umthelo ukuhlangabezana neenkolodo esikhathini esilandelanako kunokobana babhadele imali enengi kanye ngonyaka ngesikhathi sokuhlolwa. Umthelo kasolanga obhadelwako uzakususelwa emthelweni wengeniso wokugcina umuntu okufanele awubhadele enyakeni wokuhlola ofaneleko.
Umuntu okoloda ukubhadela umthelo kasolanga kufanele kungakapheli amalanga ama-30 wokukoloda, enze isibawo ngomtlolo sokutloliswa e-ofisini legatja le-South African Revenue Service . Ukubhalelwa kukwenza njalo kuzakuba nomphumela wenzuzo nehlawulo ekubhadeleni kwangemva kwesikhathi kokulethwa sekudlule isikhathi kwamaforomo.
Ilanga lokugicna lokubhadelwa komthelo kasolanga sikhathi esiziinyanga ezisithandathu zokuthoma konyaka wokuhlola. Ukubhadelwa komthelo kasolanga kufanele kujamele isiquntu sesikolo somthelo sonyaka ozeleko wokuthelisa.
isiquntu somthelo woke wonyaka ozeleko umthelo womsebenzi omncani odoswa esikhathini lesi imali yerhelebho encani evunyelwa emthelweni esikhathini lesi.
Bhadela ngesaziso esibekiweko se-IRP6 ngomhlaka namkha ngaphambi kwamalanga wokugcina wokubhadela. I-SARS izakuthumelela ababhadela umthelo abazitlolisileko amaforomo afaneleko.
ukubhadelwa komthelo wesikhatjhana kungenziwa kwelinye nelinye i-ofisi legatja le-SARS, ngoMvulo ukufika ngeLesihlanu phakathi kwaka-08h00 no- 15h30, kungafaki amalanga womphakathi wokuphumula lapho ukubhadela kwenziwa ngeposo, ngokusebenzisa ibhanka namkha i- ATM, isikhathi esaneleko sokuposa namkha sokusetjenzwa kufanele siyelelwe lapho ukubhadela kwenziwa ngokwe-elektroniki, kufanele kuqalelelwe isikhathi sokuqintelwa sebhanka yakho kanye nesikhathi sokuvunyelwa esingathatha amalanga aphakathi kwamabili ukuya kwamahlanu.
Imininingwana le itjengiswe emtlolweni wobufakazi bokubhadela beforomo le-IRP 6.
Ukubhadela okungakhambisani nenomboro yereferensi yokubhadela okukhulunywe ngayo ngehla kanye nenomboro yomzuzi yokuzazisa angeze kwamukelwa.
Amaforomo we-IRP 6 wesikhathi sokuthoma kufanele alethwe nanyana ngokuya kokubalisisa, akunamthelo obhadelwako.
Nayikuthi ukubhadelwa komthelo kasolanga kusekelwe engenisweni etheliswako elinganisiweko engaphasi kwenani elisisekelo, isibawo nebanga kufanele kufakwe. Iforomo le-IRP 6 lesikhathi sokuthoma manje litjengisa isikhala lapho kufanele ufake ibanga lesibawo esinjalo. Nayikuthi i-SARS ayaneliswa isilinganiso esibuyekeziweko singabawiwa.
Ukubalekela ihlawulo nenzuzo, yenza isiqiniseko sokobana amaforomo we-IRP 6 alethwa e-ofisini legatja le-SARS elifaneleko ngaphambi kwelanga lokugcina lokubhadela. Lokhu kuzakuqinisekisa bona isibawo sakho siyafunyanwa begodu sisetjenzwa ngesikhathi.
Isiquntu sesaziso sokubhadela seforomo le-IRP 6 manje sisekhasini elinye. Iforomo lakho ngalokho lingalethwa ngokuhlukana nokubhadela kwakho.
ukusebenza beyilinganise amaphesente ama-80 wamaforomo womthelo wengeniso azaliswe kuhle abe atlikitlwa kungakadluli amalanga wokusebenza ama-90 ukuthoma ngelanga lokufunyanwa ngesikhathi kunomsebenzi omnengi begodu kungakapheli amalanga wokusebenza ama-34 wokufunyanwa ngesikhathi umsebenzi umncani ukusebenza amaforomo we-VAT ne-PAYE kungakapheli amalanga ama-20 wokusebenza wokufunyanwa kwawo ukusebenza amaforomo wokuthumela ngaphandle newokuletha ngenarheni amaphesente ama-90 alethwe ngokwe-elektroniki kungakapheli ama-awara ama-4 wokufunyanwa kwawo begodu kungakapheli ama-awara ama-24 wokufunyanwa kwawo ngesandla.
Tjheja: Nayikuthi umjameli uqalene neendaba zakho zomthelo, yenza isiqiniseko sokobana i-SARS iyaziswa ngalokhu. Lokhu kuzakuvikela wena begodu kuqinisekise bonyana i-SARS ayibeki ilungelo lakho lokuziphilela ipilo yangeqadi nangefihlo engozini.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Oreturnforsecondprovisionaltaxpayment.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lapho umuntu arhola ingeniso etheliswako engaweli ngaphasi kokudoswa kwe-SITE namkha i-PAYE , kufanele abhadele umthelo kasolanga ngalengeniso. Ukubhadelwa komthelo kasolanga kwenziwa esikhathini esiziinyanga ezisithandathu.
Umthelo kasolanga uhlose ukurhelebha ababhadela umthelo ukuhlangabezana neenkolodo zomthelo esikhathini esilandelanako kunokobana babhadele imali enengi kanye ngonyaka ngesikhathi sokuhlolwa. Umthelo kasolanga obhadelwako uzakususelwa emthelweni wengeniso wokugcina umuntu okufanele awubhadele enyakeni wokuhlola ofaneleko.
Umuntu okoloda ukubhadela umthelo kasolanga kufanele kungakapheli amalanga ama-30 wokukoloda, enze isibawo ngomtlolo sokuzitlolisa e-ofisini legatja le-South African Revenue Service . Ukubhalelwa kukwenza njalo kuzakuba nomphumela wenzuzo nehlawulo ekubhadeleni kwangemva kwesikhathi ekulethweni sekudlule isikhathi kwamaforomo.
Ilanga lokugcina lokubhadelwa komthelo kasolanga akusi ngemva kwelanga lokugcina lonyaka wokuhlola namkha ilanga lokugcina elivunyiweko lonyaka weemali.
Lapho ukuphela konyaka weemali kaFeberbari kuletha ubudisi begodu ukuvunywa kufunyenwe kwa-SARS ukuletha iintatimende zeemali ngelanga elinye ngaphandle kokuphela kwakaFeberbari, abantu abanjalo godu bangabawa ukuvunywa kokuletha amaforomo womthelo kasolanga ngokukhambisana nokuphela konyaka weemali ovunyiweko. Yoke enye ingeniso kodwana ihlala enyakeni wokuhlola ophela ngomhlaka 28/29 Feberbari.
isamba soke somthelo olinganisiweko wonyaka ozeleko umthelo womsebenzi omncani obhadelwe unyaka woke imali yerhelebho encani emakhredithini womthelo wangaphandle unyaka woke imali encani ebhadelwa esikhathini sokuthoma.
Bhadela ngesaziso esibekiweko seforomo IRP6 ngomhlaka namkha ngaphambi kwamalanga wokugcina wokubhadela.
Lapho ukubhadela kwenziwa ngeposo, ngokusebenzisa ibhanka namkha i- ATM, isikhathi esaneleko sokuposa namkha sokusetjenzwa kufanele siyelelwe.
Lapho ukubhadela kwenziwa ngokwe-elektroniki, kufanele kuqalelelwe isikhathi sokuqintelwa sebhanka yakho kanye nesikhathi sokuvunyelwa esingathatha amalanga aphakathi kwamabili ukuya kwamahlanu.
nenomboro yokuzazisa yomzuzi/ye-akhawunti ehlanganiswe nomhlobo othileko womthelo ukubhadela.
Imininingwana le itjengiswe emtlolweni wobufakazi bokubhadela beforomo le-IRP 6.
Ukubhadela okungakhambisani nenomboro yereferensi yokubhadela okukhulunywe ngayo ngehla kanye nenomboro yomzuzi yokuzazisa angeze kwamukelwa.
Nayikuthi ilanga lokugcina lokubhadela liwela ngaphasi kwelanga lokuphumula namkha lepelaveke, ukubhadela kufanele kwenziwe ngelanga lokugcina lokusebenza elingaphambi kwelanga lokuphumula namkha lepelaveke.
Amaforomo we-IRP 6 wesikhathi sesibili kufanele alethwe nanyana ngokuya kokubalisisa, kunganamthelo obhadelwako.
Ukubhadelwa kwesibili komthelo kasolanga kufanele kusekelwe esilinganisweni sengeniso etheliswako esilingana nenani elisisekelo namkha inani lamambala lengeniso etheliswako yonyaka loyo.
Ungafanelwa kubhadela umthelo ongezelelweko nayikuthi isilinganiso sakho sengeniso etheliswako singaphasi kwamaphesente ama-90 wengeniso yamambala etheliswako begodu ingaphasi kwenani elisisekelo.
Yenza isiqiniseko sokobana amaforomo we-IRP6 alethwa e-ofisini legatja le-SARS kusese nesikhathi ngaphambi kwelanga lokugcina lokubhadela. Lokhu kuzakuqinisekisa bona isibawo sakho siyafunyanwa begodu sisetjenzwa ngesikhathi begodu awuzukubhadela iimali zehlawulo nenzuzo.
Isiquntu sesaziso sokubhadela seforomo le-IRP 6 manje sisekhasini elinye. Iforomo lakho ngalokho lingalethwa ngokuhlukana nokubhadela kwakho.
ukusebenza beyilinganise amaphesente ama-80 wamaforomo womthelo wengeniso azaliswe kuhle abe atlikitlwa kungakadluli amalanga wokusebenza ama-90 ukuthoma ngelanga lokufunyanwa ngesikhathi kunomsebenzi omnengi begodu kungakapheli amalanga wokusebenza ama-34 wokufunyanwa ngesikhathi umsebenzi umncani ukusebenza amaforomo we-VAT ne-PAYE kungakapheli amalanga ama-20 wokusebenza wokufunyanwa kwawo ukusebenza amaforomo wokuthumela ngaphandle newokuletha ngenarheni amaphesente ama-90 alethwe ngokwe-elektroniki kungakapheli ama-awara wokufunyanwa kwawo begodu kungakapheli ama-awara ama-24 kilawo alethwe ngesandla.
Nayikuthi umjameli uqalene neendaba zakho zomthelo, yenza isiqiniseko sokobana i-SARS iyaziswa ngalokhu. Lokhu kuzakuvikela wena begodu kuqinisekise bonyana i-SARS ayibeki ilungelo lakho lokuziphilela ipilo yangeqadi nangefihlo engozini.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Policereservist.2010-03-25.nr.txt</fn>
lenza imisebenzi kiwo woke amahlangothi wokusebenza wesipholisa estetjhini, ezingeni lendawo namkha lephrovinsi kodwana ingasi imisebenzi ekhethekileko lingambatha iyunifomo lizakubandula emahlangothini afaneleko wokusebenza kwesipholisa.
lenza imisebenzi ethileko yokusekela ngakwezokuphatha ezingeni lesitjhaba, lephrovinsi namkha lestetjhi begodu angeze lenza imisebenzi yokusebenza kwesipholisa alimbathi iyunifomo lapho kutlhogekako, lingabandulwa emahlangothini wezomthetho, umthethomgomo kanye nemilayo esebenza kilemisebenzi ethileko.
kufanele libe namakghono athileko namkha ilemuko elingasetjenziswa ukusebenza siPholisa, isibonelo, abatjhayeli beemphaphamtjhini, abodorhodera, abasebenzi bezehlalakuhle namkha abasebenzi berhelebho lezengqondo lizakwenza imisebenzi ethileko ezikweni lalo lelemuko ngokuvuma kwakakhomanda lingambatha iyunifomo kufanele libandulwe emahlangothini afaneleko wezomthetho, umthethomgomo kanye nemilayo elisebenza ngayo.
lenza imisebenzi yokusebenza kwesipholisa ekhambelana nekoro yesipholisa eendaweni zemakhaya nezemadorobheni ekorweni ethileko ezingeni lestetjhi; namkha lizakwenza kuphela imisebenzi eendaweni ezithileko ngaphakathi kwekoro ethileko njengokuqunta kwakakhomanda lingambatha iyunifomo kuye ngokusetjenziswa kufanele libandulwe emahlangotihni afaneleko wekoro kanye/namkha nekusebenzeni kwesipholisa okukhambelana nemisebenzi yalo. Ibandulo elingezelelweko lingafuneka nayikuthi lizibandakanya emisebenzini yesipholisa yokusebenza kwekoro.
Irizeva elikhonjelwe ihlangothi lokuthoma lingadluliselwa kwelinye ihlangothi nayikuthi likhambisana nazo zoke iimfuno zehlangothi elithileko begodu libandulwe namkha lifuna ukufumana ibandulo elifunekako kilelohlangothi.
ukghone ukukhuluma, ufunde bewutlole, isiNgisi njengelinye lamalimi wangokomthetho uvume ukuthathwa igadangiso lemino begodu kufanele kube akhenge ufunyanwe unomlandu wobulelesi namkha kube usazokutjhutjhiswa uzimisele ukubandulwa uzimisele ukwenza isifungo ungabi nemigwalo ebonakalako emzimbeni ; begodu kunyulwa bona ube nelayisense yokutjhayela, nanyana kungasi yifuneko emarizeveni.
imvumo yababelethi namkha umondli nayikuthi ungaphasi kweminyaka ema-21 ubudala.
ikhophi eqinisekisiweko yencwadi kamazisi ikhophi eqinisekisiweko yelayisense yokutjhayela, nayikuthi unayo ikhophi eqinisekisiweko yokufaneleka kwefundo ephakamileko.
Nayikuthi ufunywana ufaneleka, isibawo sakho sizakuvunywa nguKomitjhinara weNdawo begodu uzakufungiswa. Angeze wavunyelwa ukwenza imisebenzi oqatjhelwe yona ngaphambi kokuphetha ngepumelelo ibandulo lakho. Okulandela lapho uzakunikelwa isitifikhethi sangokomthetho sokuqatjhwa.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Professionaldriverspermit.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo yokutjhayela yesiphrofetjhinali yenzelwe abantu okufuneka batjhayele imihlobo ethileko yeenkoloyi. Imvumo ikhutjhwa ukungezelela ilayisense ejayelekileko yokutjhayela.
iinkoloyi ezithutha ipahla, ikoloyi yokudosa namkha ebhesini iinkoloyi ezinesisindo esidlula i-3 500 kg nezibekelwe ukuthwala abantu abali-12 namkha ukudlula lapho.
ikoloyi ethutha ipahla - kufanele ube neminyaka eli-18 ubudala iinkoloyi ezithutha abantu - kufanele ube neminyaka ema-21 ubudala iinkoloyi eziyingozi ezithutha ipahla - kufanele ube neminyaka ema-25 ubudala.
unelayisense yokutjhayela esebenzako emhlobeni wekoloyi okukhulunywa ngawo uqinisekiswe njengomuntu ophile kuhle ngudorhodera uqinisekiswe yihlangano enikela ngebandulo evunyelweko awukafunyanwa unomlandu wokutjhayela usele utjwala, ukutjhayela ngokungatjheji namkha ngokungacabangeli abanye, namkha isenzo senturhu, begodu akhenge nakanye kujanyiswe ilayisense yakho yokutjhayela.
Kugwetjwa okhunye kweminyaka emihlanu edlulileko okungenza ungafaneleki kufumana imvumo yokutjhayela yesiphrofetjhinali. Ukugwetjwa okudlula iinyanga ezihlanu angeze kwatjhejwa.
Umsebenzisi namkha umnikazi wekoloyi efunelwa imvumo yokutjhayela yesiphrofetjhinali, angeze avumela omunye umuntu atjhayele ikoloyi endleleni yomphakathi ngaphandle kwalokha anemvumo yokutjhayela yesiphrofetjhinali yehlangothi elifaneleko.
Uzakuhlolwa amehlo esentha yokuhlola.
ilayisense yokutjhayela esebenzako isitifikhethi sebandulo isitifikhethi sokwelatjhwa enye imvumo yokutjhayela yesiphrofetjhinali namkha imvumo yokuthutha umphakathi onayo.
Bhadela imali ebekiweko.
Ngemva kokubhadela, uzakudluliselwa estetjhini esiseduze samapholisa uyokubawa umbiko wokubanjwa.
Uzakwaziswa nasele imvumo yakho yokutjhayela yesiphrofetjhinali ilungile bona uzoyithatha. Kufanele ukghone ukuzazisa lokha nawuthatha ikarada. Amanye namanye amakarada angakathathwa kungakapheli amalanga ali-120 azakumotjhwa.
Imvumo izakulunga kungakapheli iimveke ezibunane ukuya kwezilitjhumi nambili.
<fn>GOV-ZA. ProspectingRight.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ilungelo lokuzuma amaminerali ngokwemba yimvumo evumela umuntu namkha ikampani ukuphenya namkha ukufunisisa indawo ngomnqopho wokufumana indawo engaba namaminerali namkha ibuthelelo lawo. Omunye nomunye umuntu ofisa ukwenza isibawo selungelo lokuzuma amaminerali ngokwemba kufanele enze isibawo e-ofisini lendawo loMphathi wesiFunda okutholakala ngaphasi kwakhe inarha.
Ilungelo lokuzuma amaminerali ngokwemba lisebenza iminyaka emihlanu kodwana ngemva kwelanga lokuphela umbawi angabawa ukuvuselelwa kwalo isikhathi esingadluli iminyaka emithathu.
Iqhinga lokusekela ngeemali likhambelana nomsebenzi wokuzuma begodu lizakuthatha isikhathi somsebenzi.
Umbawi akaphuli umThetho wokuThuthukiswa kwemiThombo yamaMinerali nePhethroliyamu.
Akunamuntu omunye onelungelo lokuzuma amaminerali ngokwemba, ilungelo lokumayina namkha imvumo yokugcinwa kweminerali nenarha efanako.
Yenza isibawo e-ofisini loMphathi yomNyango wamaMinerali namaNdla esifundeni inarha ekiso.
Iforomo kufanele liphekelelwe yimali ebhadelwako engabuyiko efunekako.
Nayikuthi uMphathi wesiFunda wamukela isibawo sakho, uzakubawa bona ulethe iqhinga lokuphathwa kwebhoduluko kanye nokubonisana nomnikazi wenarha nohlala kiyo ngokomthetho namkha omunye nomunye othintekako.
Letha umphumela wokubonisana kuMphathi wesiFunda kungakapheli amalanga ama-30.
Nayikuthi zoke iimfuno lezi uhlangabezana nazo, uMphathi wesiFunda uzakusa isibawo kuNgqongqotjhe bona sitjhejwe.
Nayikuthi uMphathi wesiFunda akamukeli isibawo, uzakwazisa ngomtlolo kungakapheli amalanga ali-14 begodu uzakubuyisela isibawo kuwe.
Nayikuthi uMphathi wesiFunda wamukela isibawo, kufanele akubawe ngomtlolo kungakapheli amalanga ali-14 ukuletha iqhinga lokuphathwa kwebhoduluko kanye nokubonisana nomnikazi wenarha kanye nomuntu ohlala kiyo kanye nomunye othintekako.
Kufanele ulethe umphumela otloliweko wokubonisana kuMphathi wesiFunda kungakapheli amalanga ama-30.
Nasele iimfuno lezi uhlangabezane nazo, uMphathi wesiFunda kufanele alethe isibawo kuNgqongqotjhe bona sitjhejwe.
<fn>GOV-ZA. Protectionorder.2010-03-25.nr.txt</fn>
mhlobo omunye nomunye wokutlhorisa ofaka ukutlhorisa ngokommoya, umseme, ngokomzimba namkha ngakwezomnotho ukona ipahla ukulandelela ukungena endaweni yomuntu ngaphandle kwemvumo okhunye nokhunye ukutlhorisa namkha ukulawula lapho ukuziphatha okunjalo kubanga ukulimala namkha kungaba yingozi epilweni yakho, ukuphepha namkha ukuphila kuhle.
Nayikuthi lemihlobo yokutlhorisa iyenzeka kuwe namkha komunye omaziko ungenza isibawo somlayo wokuvikelwa.
ekwenzeni isenzo senturhu yangekhaya ekufuneni irhelebho lomunye umuntu ekwenzeni isenzo esinjalo ukungena endaweni yokuhlala eyabelwana mnghonghoyili kanye noziphendulelako ukungena ehlangothihini elithileko lendawo yokuhlala enjalo ukungena endaweni yokuhlala yomnghonghoyili ukungena endaweni yokusebenzela yomnghonghoyili ukukhandela umnghonghoyili ngokujayelekileko ohlala namkha obekabelana ngendawo yokuhlala ukungena namkha ukuhlala endaweni yokuhlala okwabelwana ngayo namkha ihlangothi elithileko layo ukwenza esinye nesinye isenzo esibekwe emlayweni wokuvikelwa.
Ngubani ongenza isibawo somlayo wokuvikelwa?
Ngomunye nomunye umuntu onekareko epilweni yomnghonghoyili.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.
Yenza isibawo somlayo wokuvikelwa eKhotho kaMarhastrada eseduze nalapho uhlala khona namkha usebenza khona ngesinye nesinye isikhathi, ngesikhathi nangemva kwesikhathi sokusebenza kwekhotho begodu nangamalanga wokuphumula namkha iimpelaveke.
Igama lestetjhi samapholisa lapho umnghonghoyili angahle abike khona ukwephulwa komlayo wokuvikelwa ofunwako.
amntwana akhubazeke ngokwengqondo ayathile amumuntu ikhotho eyaneliswa bona akakghoni ukunikela ngemvumo efunekako.
Qinisekisa iforomo nomabhalana wekhotho bewulilethe.
Umabhalana uzakuthumela isibawo sakho kumarhastrada ozakubeka ilanga lokobana ubuye ekhotho khona isibawo sakho sizakutjhejwa.
Umarhastrada godu uzakulungisa isaziso sokwazisa umtlhorisi ngomlayo wokuvikelwa nokobana eze nini ekhotho.
Ngemva kokuvela ekhotho, umarhastrada anganikela ngomlayo wokuvikelwa.
Ebujameni oburhabako, lomsebenzi utholakala ama-awara ama-24 ngelanga.
Umlayo wokuvikelwa ungafunyanwa mhlokho, lokhu kuyame ekuraraneni komlandu wakho.
Umlayo usebenza bekube kulapho umuntu otlhoriswako awusula khona.
Nayikuthi umtlhorisi wenza isibawo sokudlulisa ukukhutjhwa komlayo, umlayo uragela phambili nokusebenza bekube kulapho iKhotho yokuDluliselwa kweenQunto iwusula khona.
<fn>GOV-ZA. Publiccompany.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ikampani yomphakathi libhizinisi eliphethwe mphakathi begodu nelinamalunga ubuncani bakhona alikhomba. Igama elithi "Limited" lizakubonakala emaphelelweni wegama lekampani leyo.
Nanyana kungekho ukulinganiswa kwenani labanikazi bezabelo, kodwana kunesiqunto sokobana kumele babe likhomba.
Akunaqintelo lokudluliswa kwezabelo.
Ibhizinisi elinjengaleli lifuna imali enengi yokwakha nokuthenga ipahla ngaphambi kobanyana lithome lisebenze.
Ubuncani bakhona kunabanqophisi ababili.
Bhadela imali ebekiweko.
Kungathatha amalanga amahlanu ukutlolisa ikampani.
<fn>GOV-ZA. Rebateonandrefundthedutyonexport.2010-03-25.nr.txt</fn>
Umnqopho womsebenzi lo kukukwenza isibawo sesehliselo kanye nesibuyiselo emalini yemikhiqizo engeniselwa ukubumba, ukukhiqiza, ukuqedelela, namkha ukupakwa kwemikhiqizo okumele ithunyelwe kwezinye iinarha.
Kufuneka imvumo nawufuna ukungenisa umkhiqizo begodu ungayifumana ngokuzalisa iforomo lokwenza isibawo elitholakala kuKomitjhana yokuLawula zeRhwebo I-ITAC.
Kungathatha iimveke ezimbili namkha ezine ukuthola ipendulo ngesibawo sesehliselo namkha sesibuyiselo ema-ofisini womNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Recognitionofcustomarymarriage.2010-03-25.nr.txt</fn>
Nakuzakuvunywa umtjhado wesintu njengomtjhado osebenzako, kufanele kube wenziwe ngaphambi komhlaka 15 Novemba 2000.
Umtjhado kufanele kukhulunyiswane ngawo, wenziwe namkha uthatjelwe ngokuya komthetho wesintu.
Abathetheneko kufanele babe neminyaka engaphezulu kweli-18 ubudala.
Bobabili abathetheneko kufanele bawuvumele umtjhado.
Ababelethi bomthetheko osesemncani kufanele bawuvumele umtjhado. Nayikuthi awunababelethi, umondli wakho wangokomthetho kufanele awuvumele. Nayikuthi umbelethi namkha umondli wangokomthetho akakwazi ukuwuvumela, kungayiwa kukomitjhinara wezehlalakuhle yabantwana ukufumana imvumo. Lapho omunye wababelethi ala khona nemvumo, umondli wangokomthetho namkha ukomitjhinara wezehlalakuhle yabantwana, lijaji leKhotho ePhakamileko kuphela elingatjheja ukunikela imvumo.
Nayikuthi omunye wabathetheneko emtjhadweni ongafuni isondo, umtjhado wesintu angeze wenziwa ngesikhathi sokusekelwa komtjhado ongafuni isondo. Isijamiso esifanako singasebenza emtjhadweni ongafuni isondo owenziwa ukusuka ngomhlaka 1 Disemba 1988.
Nanyana kunganaqintelo esibalweni semitjhado yesintu ubaba angangena kiyo, akunomunye umtjhado wesintu ongenziwa ngaphandle kwalokha kungafunyanwa umlayo wekhotho olawula irherho lepahla yangomuso yomtjhado yalemitjhado.
Qinisekisa ubujamo bakho bomtjhado ku-inthanethi.
Isitifikhethi somtjhado esingakarhunyezwa namkha ukwenziwa butjha kwerejista efaneleko namkha omunye nomunye umtlolo osekelako ofakwa kurejista etjhiwoko ukhutjhwa nelwazi lokuqinisekisa elibuya erejisteni yomtjhado.
Isitifikhethi somtjhado esirhunyeziweko sikhutjhwa khonokho.
Isitifikhethi somtjhado esirhunyeziweko singathatha iimveke ezisithandathu ukuya kwezibunane.
<fn>GOV-ZA. ReferDisputetoCCMA.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ukulalelwa kokuthobelana yikambiso lapho ukomitjhinara ahlangana nabathinteka embangweni ukufuma iindlela zokurarulula umbango ngesivumelwano.
Ukuthobelana-ukungenelela yikambiso erarulula imikghwa engasimihle yemsebenzini kanye nokuqothwa okungakalungi ngokusebenzisa ukuthobelana namkha ukungenelela. Lekambiso ivumela bona ukuthobelana nokungenelela kwenzeke njengekambiso eragela phambili khona mhlokho, nakufunekako.
Ukuthobelana kurarulula imiraro msinyana nangobuhle. Ikambiso yokuthobelana ayikararani, ayidli imali enengi begodu ayivumeli ukujanyelwa bogqwetha. Isiqunto sokulungisa siyame kwabathintekako.
Emhlanganweni wokuthobelana umqatjhi angavela ngokwakhe namkha angajanyelwa mnqophisi namkha ngenye ihlangano yabasebenzi namkha yabaqatjhi. Umsebenzi angajanyelwa siphathiswa namkha siphathiswa seyuniyoni yabasebenzi etlolisiweko.
Nayikuthi umbawi ubhalelwa kukubakhona ekulalelweni kokuthobelana ngesikhathi esibekiweko, indaba izakurarhwa. Nakungenzeka umsebenzi afise ukuragela phambili nayo, kuzakufanela enze isibawo sokubuyiselwa emva kokurarhwa.
Zalisa iforomo LRA 7.11 bewulilethe ku-Commission for Conciliation, Mediation and Arbitration ephrovinsini lapho umbango uvele khona.
Nikela ikhophi yeforomo komunye othintekako.
ikhophi yeslibhu sokusiqinisekisa ifeksi namkha obunye ubufakazi obanelisako.
Kungathatha amalanga ama-30.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Referring a dispute to the CCMA for conciliation, Form LRA7.11.
<fn>GOV-ZA. Refundlicencefees.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ungenza isibawo sokubuyisela imali yelayisense yekoloyi nayikuthi ikoloyi yakho yetjiwe, ayisisebujameni bokusetjenziswa unomphela, namkha kusulwe ukutloliswa kwayo.
Isibawo sokubuyisela imali kufanele senziwe kungakapheli iinyanga ezintathu ukuthoma ngelanga lesaziso sokwetjiwa, ukungabi sebujameni bokusetjenziswa unomphela namkha ukuthoma ngelanga ekwasulwa ngalo ukutloliswa kwayo.
Tjheja: Imali engaphasi kwe-R30 ayibuyiswa.
incwadi kamazisi incwadi yesifungo eqinisekisa bona ikoloyi yetjiwe, ayisisebujameni bokusetjenziswa unomphela namkha isitifikhethi sokusulwa kokutloliswa.
Isibawo sisetjenzwa mhlokho kodwana imali ebuyiswako ibhadelwa emalangeni ambalwa ngebanga leenkambiso zokuhlola.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Zalisa iforomo esentha eseduze yokuhlola.
<fn>GOV-ZA. RegFishVessel.2010-03-25.nr.txt</fn>
Isikebhe sokuthiya sikebhe esisetjenziselwa namkha esineensetjenziswa zokuphathwa, ukubuthelela iimfesi namkha ukusebenzisela iimfuno kwemithombo yelwandle ephilako, namkha ukusekela imisebenzi ekhambelanako. Lokhu kufaka esinye nesinye isikebhe esirhelebha esinye namkha iinkebhe ezinengi elwandle ekwenzeni omunye nomunye umsebenzi ovunyelweko okhambelana nokuthiya kufaka - kodwana kungapheleli - ekulungisweni, ekunikelweni, ekubekweni, ekuqandisweni, ekuthuthweni namkha ekusetjenzweni. AbaLawuli bezokuPhepha kwemaLwandle beSewula Afrika , kanye nomNyango weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha kufanele bavume isikebhe sokuthiya.
Akunasikebhe sokuthiya esizakutloliswa ngaphandle kwelungelo lokuthiya kanye nemvumo yokuzibandakanya emisebenzini yokuthiya.
Zalisa iforomo ngamagabhadlhela usebenzise amaledere amakhulu kuphela begodu ufake incwadi yamabanga atloliweko lapho kufaneleko.
Letha iforomo lesibawo nelungelo lakho lokuthiya namkha isivumelwano osenze nomnikazi wesikebhe sokusebenzisa isikebhe okukhulunywa ngaso, nayikuthi awusi mnikazi welungelo lokuthiya.
Yitjho isikhathi kanye nekoro yokuthiya isikebhe esizokufakwa ngaphasi kwayo.
Isibawo singathatha amalanga wokusebenza amathathu namkha ukudlula lapho kuye ngokwenziwa kuhle kwesibawo.
Iindleko zihluka ngokuya kobude besikebhe.
<fn>GOV-ZA. RegisterBargainCouncil.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imikhandlu yokukhulumisana iqalana neemvumelwano ezifaka woke umuntu, irarulula imibango yemisebenzini, ihloma amahlelo ahlukeneko begodu inikela ngombono ngemithethomgomo yezabasebenzi nemithetho.
Amayuniyoni neenhlangano zabaqatjhi zingenza iimbawo ukubumba imikhandlu yokukhulumisana.
Nawufuna , yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Amakhophi amabili weForomo LRA3.
Kungathatha amalanga ama-60 ukusebenzana nesibawo sakho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. RegisterTradeUnion.2010-03-25.nr.txt</fn>
Iyuniyoni yihlangano yabasebenzi ephuhlisa beyivikele iinkareko zamalunga wayo eendabeni ezifana nemirholo nobujamo bokusebenzela khulu khulu ngemikhulumiswano nabaqatjhi.
Enye nenye ikhophi yomthethosisekelo kufanele itlikitlwe nguNobhala noSihlalo, njengemakhophi wamambala.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Zalisa amakhophi amabili wamaforomo wesibawo.
Namathisela amakhophi amathathu womthethosisekelo weyuniyoni eforomini lesibawo elizakuthunyelwa ku-Registrar.
Enye nenye ikhophi yomthethosisekelo kufanele itlikitlwe nguNobhala noSihlalo weyuniyoni, abazakuqinisekisa bona imitlolo ngeyamambala.
Kungathatha pheze amalanga ama-30 ukutlolisa iyuniyoni.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Registeracopyright.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ilungelo lokutlama lilungelo lokuvikela umsebenzi womuntu, okungaba yinto etloliweko kanye nefana nomqondo, amahlelo wekhompyutha, imisebenzi yobukghwari, umvumo, amafilimu namkha amavidiyo.
Ukuvikela kutjho ukukhandela abanye ekukopeni namkha ekuvezeni ngobutjha umsebenzi lowo namkha into kanye nokuyisebenzisela ukuzenzela imali. UmThetho weLungelo lokuTlama ka-1978 ubeka ilungelo lokutlama.
Nayikuthi unomqondo wokuthoma, angeze waba nelungelo lokutlama ngawo. Kufanele kokuthoma utjhugululele umqondo wokuthoma entweni ebonakalako, efana nencwadi ikarada, i-CD, umgwalo, isithombe, umdlalo weskrini namkha ifilimu.
Ngokujayelekileko umuntu otlole, wagadangisa, waveza, wadlala, wabaza, wapenda, wafilima namkha warekhoda umsebenzi, nguye umnikazi welungelo lokutlama umsebenzi lowo. Kodwana kwesinye isikhathi lokha umuntu nakavunyelwe ukwenza umsebenzi othileko begodu abhadelwa ngawo, ilungelo lokutlama kuba ngelomqatjhi.
Emisebenzini eminengi akutlhogeki ukwenza isibawo selungelo lokutlama.
Ukuba nelungelo lokutlama kunikela "ngobunikazi" eentweni ezinjalo kanye nokusetjenziselwa kwazo ukwenza imali. Itshwayo lelungelo lokutlama elibonakala khulu ngileli Â©.
Thintana nomNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
Incwadi yokujanyelwa eendabeni zomthetho nayikuthi imisebenzi yegqwetha iyasetjenziswa.
Ukulandela iinkhathi zeenyanga ezisithandathu, iinkambiso zokuhlola ziyenziwa begodu ilungelo lokutlama linikelwa enyangeni yekhomba.
<fn>GOV-ZA. Registeradesign.2010-03-25.nr.txt</fn>
Okuqakathekileko "umtlamo" utjho isibumbeko nejamo elibonakala lilihle emehlweni. Eminye imitlamo ifuneka ngamabanga wemisebenzi yawo begodu neminye ifuneka ngesibanga sobuhle bayo.
Umtlamo uphathelene ngesibumbeko, ijamo, ubunjalo, indlela owakheke ngayo, ngendlela ohlotjiswe ngayo kanye nokwakheka komkhiqizo namkha into. Isibonelo, umtlamo wedzilamnwana ubunjwa bubuhle bezinto ezibonakalako.
muhle ngokwesibumbeko, wakhekile namkha uhlotjisiwe; begodu kumele ukwazi ukukhiqizwa ekambisweni yebubulo.
kumele ube nejamo namkha ukwakheka okufunwa ngilokho owenzelwe khona; begodu kumele ukwazi ukukhiqizwa ekambisweni yebubulo.
Ukuvikelwa kwemitlamo emihle kukghonakaliswa iminyaka elitjhumi nemihlanu, kuthi imitlamo esebenzako kube minyaka elitjhumi.
Nanyana kungakateleli bonyana ufunisise ngokuthoma komtlamo loyo namkha ukuqinisekisa bonyana awukho ofana nawo osele utlolisile ngaphambilini, uyayeleliswa bonyana ufunisise ngaphambi kokwenza isibawo sokuwutlolisa. Ifunisiso lingenziwa ema-Ofisini wokuTloliswa kwemiTlamo ePitori. Ungazenzela wena ngokwakho namkha ungabawa umsebenzeli, njengogqwetha wamaphathenti.
Nasele umtlamo wamukelwe bewatloliswa njengomutjha, uzakunikelwa isitifikhethi somtlamo.
Imitlamo iyavuselwa njalo ngemva kweminyaka emithathu.
Thintana nomNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
Zalisa iforomo lesibawo somtlamo elitholakala ema-ofisini womNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
Letha ikhophi eqinisekisiweko kamazisi.
Ngeenyanga ezisithandathu, kwenziwa ukuhlola okusemthethweni bese kuthi ngenyanga yekhomba umtlamo utloliswe.
<fn>GOV-ZA. Registeralateregistrationsbirth.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ukutloliswa kwamabeletho sekudlule isikhathi kulokha ukubelethwa komuntu kutloliswa sekuphele unyaka ngemva kokubelethwa. Ukutloliswa sekudlule isikhathi kungaziswa enyakeni munye kodwana kube ngaphasi kweminyaka elitjhumi nahlanu yobudala namkha ngemva kweminyaka elitjhumi nahlanu.
Zalisa iforomo lesibawo BI-24/1 lamabeletho atloliswe ngemva konyaka munye kodwana ngaphasi kweminyaka elitjhumi nahlanu.
Zalisa iforomo lesibawo BI-24/15 lamabeletho atloliswe ngemva kweminyaka elitjhumi nahlanu.
Ikhophi eqinisekisiweko yencwadi yokuzazisa yakanina nayikuthi ababelethi abakatjhadi begodu uyise akavumi ukuba mbelethi. Nakungasinjalo, nayikuthi uyise weengazi uvuma ukuba mbelethi, amakhophi aqinisekisweko weencwadi zokuzazisa zababelethi ayafuneka.
Isitifikhethi esibuya esibhedlela namkha ekhaya lokubelethisa lapho umntwana abelethelwa khona. Isitifikhethi kufanele sitlikitlwe mumuntu ophetheko begodu kufanele sibe negama langokomthetho lesikhungo nestempe esinelanga.
Isiqinisekiso semininingwana yomntwana njengombana itholakala erejisteni yesikolo namkha esitifikhethini sesikolo okufunda kiso umntwana esitlikitlwe nguHlokokulu. Isiqinisekiso kufanele sibe nenomboro yakahlokokulu ekhasini langokomthetho elinetshwayo lesikolo elinestempe sangokomthetho sesikolo esinelanga.
Isitifikhethi sokubhabhadiswa komntwana, nayikuthi sikhutjhwe kungakapheli iminyaka emihlanu yokubelethwa.
Nayikuthi ababelethi abatholakali, incwadi yesifungo yesihlobo esiseduze ubuncani bakhona esineminyaka elitjhumi ubudala kunomtwana, nesazi kuhle imininingwana yamabeletho yomntwana begodu kufanele siqinisekise ukwaziwa komntwana nobujamo bakhe.
Istatimende esibuya emuntwini onelwazi ngababelethi bombawi. Lomuntu godu kuzakufanela aphekelele umbawi e-ofisini leeNdaba zeKhaya lapho umbawi kanye nalomuntu kuzakukhulunyiswana nabo ngokwehlukana.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Registeranexternalcompany.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ngesibanga seenkambiso ezinengi ezenzekako njengengcenye yekambiso yokutlolisa, kungcono usebenzise amagqwetha weSewula Afrika.
Kumele ubonane nesazi sezomthetho eSewula Afrika, njengombana ezinye iimfuneko zomThetho wamaKampani ka-1973 zingakwazi ukwenziwa zizazi zomthetho ezisebenza loyo msebenzi.
Khumbula bonyana yoke imitlolo kumele izaliswe nge-enke enzima engasukiko.
Zalisa amaforomo wesibawo njengombana kurhelilswe ngaphasi kwesihloko "Amaforomo azaliswako" ngenzasi.
Nikela amakhophi aqinisekisiweko namkha amaphaspoti asemthethweni wabo boke abantu ababandakanyeka kileyokampani ukuze batloliswe.
Ukutlolisa kungathatha amalanga amahlanu.
<fn>GOV-ZA. Registeraprivatecompany.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ikhampani yangeqadi libhizinisi eliphethwe banikazi bezabelo begodu izabelo zabo angeze zathengiselwa umphakathi. NgokomThetho wamaKampani ka-1973, ikampani yangeqadi kumele ibe nabanikazi bezabelo ukusuka koyedwa ukufika kwabama-50. Abanikazi bezabelo labo babizwa bonyana babanqophisi bekampani leyo.
Indlela yokutlolisa amakampani wangeqadi nawophakathi kufaka hlangana ikambiso ezeleko. Ngesibanga seendlela ezibudisi ezithintekako, amagqwetha kumele asetjenziswe kileyokambiso yokutlolisa.
Bhadela imali ebekiweko.
Kungathatha amalanga amahlanu ukutlolisa ikampani yangeqadi.
<fn>GOV-ZA. Registerasaciproagent.2010-03-25.nr.txt</fn>
AmaKampani kanye nabaSebenzeli be-Ofisi lokuTloliswa kweLungelo lokuTlama kumumuntu namkha ibhizinisi elidlala indima phakathi komthengi kanye nekampani kanye ne-Ofisi lokuTloliswa kweLungelo lokuTlama . Abasebenzeli kumele batlolise ne-CIPRO. Kunabasebenzeli abahlukahlukeneko eSewula Afrika, njengabogqwetha, amafemu asebenza ngezomthetho, amabhanka, abahloli beencwadi kanye namanye amabhizinisi nabantu abazijamele ngabodwa.
Boke abathintekako abafuna ukusebenzisana nomTlolisi wamaKampani kanye nama-Close Corporation ngaso soke isikhathi kumele bazitlolise njengabasebenzeli be-CIPRO. Nasele utlolisile akutlhogakali bonyana utlolise godu, kuzakuvuselelwa isibawo sakho begodu angeze walahlekelwa yikhowudi yomsebenzeli.
Thumela ikhophi kamazisi wakho.
Ayikho imithetho esetjenziswako ukulawula umsebenzi lo.
Isibawo leso senziwa ngalo lelolanga.
<fn>GOV-ZA. Registerasaprofessionalnaturalscientist.2010-03-25.nr.txt</fn>
Abantu abafisa ukusebenza njengabososayensi bemvelo kufuneka bazitlolise ne-South African Council for Natural Scientific Professions.
Abantu abangakatloliswa abakavunyelwa ukwenza umsebenzi owenzelwe abantu abazitlolisileko.
ukwenza umsebenzi wesiphrofetjhinali ukusebenzisa igama langokomthetho nethayithili ethi sosayensi wemvelo namkha ukugadangisa isirhunyezo esibekiweko ngemva kwegama lakho ukusebenza ngokubonisana ukufumana ubujamo besiphrofetjhinali nokuzibandakanya emivuzweni enikelwa ziinkhungo zeemali ukuthabela ukusekelwa mkhandlu nesiqinisekiso esingathathi hlangothi mayelana nekghono lakho ukuvikela nokuqinisa umsebenzi wesiphrofetjhinali.
Khuyini iimfuneko zokuzitlolisa?
nasiya ekuzitloliseni njengososayensi wemvelo wesiphrofetjhinali - idigri namkha idiploma yeminyaka emi-4 kanye nelemuko leminyaka emithathu nasiya ekuzitloliseni njengososayensi wemvelo ofuna umsebenzi - idigri namkha idiploma yeminyaka emi-4 ngaphandle kwelemuko nasiya ekuzitloliseni njengososayensi wemvelo oqinisekisiweko - idigri namkha idiploma yeminyaka emi-3 nelemuko lonyaka munye.
Isibawo kufanele siphekelwe yimali yokuzitlolisa.
Ukutlolisa kungathatha iimveke ezisithandathu ukufika kwezibunane kuye ngokulethwa kwemitlolo efunekako.
Ukuhlungwa komuntu kuzakwenziwa siqhema sabantu ubuncani bakhona ababili abakhonjwe yiKomiti yokuYelelisa yesiPhrofetjhinali ye-SACNASP efaneleko.
Umphumela wokulinganiswa angeze waziswa bekube ngemva komhlangano womKhandlu.
nayikuthi ngemva kokuthoma ukusebenza komThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-1996 , umbawi ufunyenwe anomlandu, ngaphakathi kweRiphabhligi namkha lapha khunye, bewagwetjwa ukudosa ejele isikhathi esidlula iinyanga ezisithandathu namkha ihlawulo kunokudosa ejele kilokho nayikuthi umbawi uthathwa yiKhotho ePhakamileko njengongakaphili kuhle ngokomkhumbulo namkha ingqondo namkha ubanjwa ngaphasi komThetho wokuPhila kuhle ngokweNgqondo nakusajanyiswe ukuzitlolisa kombawi ngebanga lokujeziswa okubekwe phezu kwakhe ngaphasi kwalomThetho nayikuthi umbawi ususiwe e-ofisini le-trust ngebanga lokungaziphathi kuhle nayikuthi umbawi mumuntu otjhonileko ongakabuyiselwa ebujameni bangaphambilini ukutjhona kwakhe okwabangwa kungatjheji namkha kungazi umsebenzi okuwela ngaphasi kwehlangothi mayelana nalo wenza isibawo sokutloliswa.
Ungadlulisela phambili isiqunto somkhandlu kungakapheli amalanga ama-30.
Kufanele wenze isibawo sokuvuselelwa kokuzitlolisa emKhandlwini, ubuncani bakhona iinyanga ezintathu ngaphambi kokuphela kokuzitlolisa.
Ukubhanka ngokwe-elektroniki nokudibhozida bunqopha: Sibawa usebenzise ama-initjhiyali nesibongo ukufanisa ukubhadela kwakho estatimendeni sakho sebhanka bewufeksele ubufakazi bokubhadela kanye nekhasi lokuTHOMA leforomo lesibawo sakho enomborweni ethi 012 841 1057.
<fn>GOV-ZA. Registerasaprovincialtaxpayer.2010-03-25.nr.txt</fn>
ngomunye nomunye umuntu owaziswa nguKomitjhana bona umbhadeli-mthelo kasolanga.
Lapho ikampani ingakadosi umthelo womsebenzi emrholweni womnqophisi, umnqophisi akakavunyelwa ukuthatha ukubhadelwa komthelo okunjalo nakaqunta ngesikolodo somthelo kasolanga.
Umuntu onesikolodo somthelo kasolanga kufanele kungakapheli amalanga ama-30 wokukoloda, enze isibawo ngomtlolo sokuzitlolisa e-ofisini legatja le-SARS eliseduze. Ukubhalelwa kukwenza njalo kuzakuba nomphumela wenzuzo nehlawulo ekubhadeleni kwangemva kwesikhathi nokulethwa sekudlule isikhathi kwamaforomo.
omunye nomunye umuntu ingeniso yakhe engadluli ubunengi bomthelo.
omunye nomunye umuntu ngaphandle kwengeniso efunyanwa emrholweni, ofumana ingeniso yamasiso engadluli i-R18 000 ebantwini abangapahsi kweminyaka ema-65 namkha i-R26 000 ebantwini abaneminyaka engaphezu kwama-65.
ImiHlahlandlela ye-IRP 12 Guidelines inelwazi elinengi ngesihlokwesi.
Letha isibawo sokutloliswa njengobhadela umthelo kasolanga e-ofisini legatja le-SARS eliseduze ngencwadi. Incwadi kufanele ibeke ilanga othoma ngalo ukubhadela ukwenzela iminqopho yomThelo kaSolanga.
Akunasikhathi esibekelwe ukusetjenzwa kwesibawo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Isibawo kufanele silethwe ngencwadi.
<fn>GOV-ZA. Registeratrademark.2010-03-25.nr.txt</fn>
Itshwayo lebhizinisi ligama lomkhiqizo, islogeni namkha i-logo. Litjengisa umsebenzi namkha ipahla yomuntu othileko begodu lenza bonyana ipahla namkha umsebenzi loyo uhluke kuneminye eyenziwa ngabanye.
Igama lebhizinisi ligama namkha ihlanganisela yamagama . Islogeni mumutjho omncazana bese kuthi i-logo kuba litshwayo namkha isithombe esihlukileko. Zinikela ngokuqaleka okuhlukileko emakethe / lapho zithengiswa khona, begodu zingasebenza emkhiqizweni namkha emsebenzini eziwenzako.
Nasele itshwayo lebhizinisi litlolisiwe, akasekho omunye ongasebenzisa itshwayo lelo namkha elifana nalo. Lokho nangekwenzeka, kungathathwa amagadango womthetho. Khekwaba nemilandu yekhotho yabantu abaphezulu eSewula Afrika ngesikhathi i-MacDonalds idosela ekhotho isitolo sokudla esiseSewula Afrika ebesisebenzisa itshwayo elifanako laka-"M".
Thola iforomo TM1 ulizalise libe kathathu. Amakhophi amabili azakusetjenziswa li-ofisi bese kuthi lesithathu lithathwa nguwe njengesitjengiso sokobanyana usenzile isibawo.
Bhadela imali yokutlolisa nasele ubuyisela iforomo lesibawo.
Zalisa izinga ku-51 weforomo i-TM1.
Tlola phasi yoke ipahla nemisebenzi ozakufuna ukusebenzisela khona itshwayo lebhizinisi ku-57 weforomo i-TM1.
Kumela utjheje bonyana ungafaki ipahla namkha imisebenzi esemazingeni ahlukileko esibaweni esisodwa setshwayo lerhwebo. Nawenze njalo' ufanele ukulungisa ihlathululo ukuze ifake ipahla namkha umsebenzi okhambelana nezinga elilodwa elithileko. Okhunye okuseleko, ufanele wenze isibawo esinye ngobutjha.
Iziko 74 leforomo I-TM1 " I-adresi yomsebenzi" kulapho uzakuthola khona imitlolo yokuthintana evela e-ofisini letshwayo lebhizinisi. Nangabe i-adresi le iyatjhuguluka, kumele wazise umNyango ngokufaneleko ngokubawa irhelebho lokutjhugulula i-adresi eforomeni i-TM2.
Isibawo sakho nasikhambelana nazo zoke iimfuneko ezibekiweko, uzakunikelwa ilanga nenomboro yesibawo. Ukuthintana okuzakwenzeka kuzabe kusetjenziswa inomboro yesibawo leso. Nanyana kuthatha isikhathi esingange-18 ukutlolisa itshwayo lebhizinisi nawuthoma ukulisebenzisa emva kokufumana inomboro yesibawo.
Nangabe itshwayo lakho lamukelwe ngaphandle kwenthikamezo, kumele ulikhangise eNcwadini yamaPhathenti, egadangiswa njalo ngenyanga baGadangisi bakaRhulumende.
Umphakathi unikelwa iinyanga ezintathu bonyana uphikise lokho.
Nangabe kunokuphikisa okutholakalako, umTlolisi wamaTshwayo weBhizinis webo uzakubiza umhlangano hlangana nomphikisako kanye nombawi.
Nangabe akhenge abe khona ophikisako isitifikhethi setshwayo lebhizinisi siyakhitjhwa sinikelwe umbawi waso.
Ungathintana nesentha yokuthintana namakhastama yakwa-dti kinasi inomboro.
Nawubhadala ebhankeni sebenzisa ikhowudu yekhastama.
Kungathatha iminyaka emibili ukutlolisa itshwayo lebhizinisi.
R85 - ukuzuma amatshwayo esele akhona.
<fn>GOV-ZA. Registeravehicletestingcentre.2010-03-25.nr.txt</fn>
Istetjhi sokuhlolwa kweenkoloyi yisentha ehlola iinkoloyi beyikhuphe neentifikhethi zokufaneleka ukuba sendleleni. Kuneentetjhi zangeqadi nezombuso zokuhlolwa kweenkoloyi. Zoke iintetjhi zokuhlolwa kweenkoloyi kufanele zitloliswe bezigreyidwe ngaphambi kobana zikhuphe iintifikhethi zokufaneleka ukuba sendleleni. Nakufunyanwa isibawo, umNyango wezokuThutha wePhrovinsi uzakufunisisa bona sikhambisana nezinga lokukghona ngokobuthenikhali bona singatloliswa njengombana kubekwe yi-Khodi yokuSebenza ye-South African Bureau of Standards.
Ukukghona ngokobutheniki kutjho iinkghonakalisi ezisetjenziswa sitetjhi sokuhlola nebandulo labahloli beenkoloyi.
Iintetjhi ezitlolisiweko zingahlola bezilinge kuphela iinkoloyi ngokuya kokugreyidwa kwazo.
Letha iNcwadi kaMazisi wakho neyomeli wabaphathi nayikuthi wenza isibawo egameni lestejhi sokuhlolwa kweenkoloyi.
Kungafuneka bona ulethe eminye imitlolo njengombana kufuna uSo/Nomkhandlu.
Bhadela imali ebekiweko.
Kungathatha iinyanga ezisithandathu ukusebenzana nesibawo sakho.
<fn>GOV-ZA. Registerdrivinglicencetestingcentre.2010-03-25.nr.txt</fn>
Isibawo sokutloliswa kwesentha yokuhlolelwa amalayisense wokutjhayela kufanele senziwe emaforomini abekiweko. Njengehlangothi lekambiso yesibawo, kuzakufuneka bona ufune abajameli bezokuphatha nabahloli bamalayisense wokutjhayela.
USo/Nomkhandlu wezokuThutha wephrovinsi okwenziwa kiyo isibawo uzakuthumela isiqhema sokuhlola, ukuzokuhlola iinkghonakalisi kanye nokuphakamisa ukugreyidwa okufaneleko kwesentha yokuhlolela amalayisense.
Nayikuthi uSo/Nomkhandlu uyaneliswa ngokuhlola, angagreyida isentha yokuhlolela amalayisense, arekhode imininingwana erejisteni yamasentha wokuhlolela amalayisense wokutjhayela begodu anikele umbawi isitifikhethi sokutloliswa.
Thintana nomNyango wezokuThutha wePhrovinsi.
iincwadi zabomazisi zabaphathi besentha yokuhlolela amalayisense wokutjhayela isitifikhethi sokutloliswa kwebhizinisi.
Kungathatha iinyanga ezisithandathu ukutlolisa isentha yokuhlolela amalayisense.
<fn>GOV-ZA. Registerimportagentanimalgeneticmaterial.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo yomsebenzeli oletha ngenarheni izinto zejinethiki yeenlwana kufanele itloliswe nomTlolisi wokwEnziwa Ngcono kweenLwana ngaphambi kobana alethe ngenarheni iinlwana namkha izinto zejinethiki ezifana nama-embriyo, amaqanda namkha isimeni eSewula Afrika.
isikghonakalisi kufanele sibe nazo zoke iinsetjenziswa ezifunekako zokuphathwa kwezinto zejinethiki yeenlwana ilabhorathri nesikghonakalisi sokugunyaza sokungeniswa kwepahla ngenarheni kufanele sikhambisane namazinga abekiweko abaqatjhi kufanele bakwazi ukuphatha isimeni.
Iimbawo ezingakazaliswa ngokuzeleko zizakubuyiselwa kumbawi.
Isibawo singathatha amalanga ama-30 ukusetjenzwa.
<fn>GOV-ZA. Registeringanonprofit.2010-03-25.nr.txt</fn>
Iinhlangano ezingenzi inzuzo makampani atloliselwe ukunikela umsebenzi namkha ukuthuthukisa iinkareko zomphakathi. Azinakareko yokwenza inzuzo namkha zahlulelwe ngenzuzo eziyenzako. Iinhlangano ezinengi ezingenzi inzuzo kanengi kuba ngezamasonto namkha zokunikela kabatlhagako.
Kuhlekuhle iinhlangano ezingenzi inzuzo zinikela irhelebho emiphakathini ehlukahlukeneko enjengokupha abantwana abatlhagako ukudla, ezitlhogomela iintandana ze-AIDS, iinhlangano zamasonto, nezinye. Enye nenye inzuzo eziyenzako ngemva kokubhadela iindleko zokusebenza kwazo, enye inzuzo isetjenziselwa ukukhulisa umsebenzi wabo.
Iinhlangano ezingenzi iinzuzo zithola iimali ngokuphiwa ngezinye iinhlangano khulukhulu zangaphetjheya ezitloliswe ngokwesiGaba 21 somThetho wamaKampani' ka-1973. ikampani yesiGaba 21 kumele ibe namalunga alikhomba begodu ubuncani bakhona ibe nabanqophisi ababili.
Njengombana ikambiso yokutloliswa kweenhlangano ezingenzi inzuzo ibudisana, ukusetjenziswa kwabogqwetha kuyaphakanyiswa. Imemorandamu kanye nama-Articles of association kumele enziwe begodu ahlaliswe kuhle ukuze akwazi ukusebenza nekampani ngaphandle kokuhlukanisa imali begodu kumele iqinisekiswe ligqwetha lokulungisa iimvumelwano zomphakathi eliyi-notary.
Thintana nomNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
Zalisa amaforomo wokwenza isibawo afaneleko atholakala emNyangweni wezokuRhwebelana namabubulo.
Kungathatha amalanga amahlanu ukusebenza isibawo sakho.
<fn>GOV-ZA. Registerlandforkeepingbuffalo.2010-03-25.nr.txt</fn>
Omunye nomunye ofisa ukugcina iinyathi kufanele kokuthoma atlolise inarha nomNyango wezokuLima.
Bawa udorhodera wendawo weenlwana ukuhlola inarha nefensi begodu aqinisekise ubujamo bezamalwelwe benyathi.
Ihloko yemisebenzi yokwelatjhwa kweenlwana ephrovinsini kufanele ifakaze bona imithombo eyaneleko iyatholakala ukwelusa ubujamo eplasini ngaso soke isikhathi, nokobana yoke imikhambo yenyathi eplasini nangaphandle kweplasi ingalawulwa kuhle begodu kuzokukghoneka ukulandela ukungakhambi kuhle ngaphandle kokuriyada.
sitifikhethi sangokomthetho sendawo eyaneleko ekhutjhwe ngabasemagunyeni bokugcinwa kwemvelo ikhophi yomebhe otjengisa kuhle ubukhulu benarha eyenzelwa isibawo.
Isikhathi esithathwa nakuvunywa isibawo sihluka ukusuka kwenye iphrovinsi ukuya kwenye. Nasele isibawo sivunyiwe, sithunyelwa emNyangweni wezokuLima wesitjhaba.
Iimphathiswa zomnyango wesitjhaba zinikela ngenomboro yokutloliswa yangokomthetho, zifake ilwazi erejisteni yesitjhaba yeenyathi begodu zigadangisela umnikazi wenarha isitifikhethi sokutloliswa. Lekambiso ingathatha amalanga wokusebenza alitjhumi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Registertovote.2010-03-25.nr.txt</fn>
Nawuzakufaneleka kuvowuda emakhethweni wesitjhaba, wephrovinsi namkha wakamasipala kufuze uzitlolise esiyingini sokuvowuda salapho uhlala khona. Lokhu kuqakatheke kakhulukazi emakhethweni wabomasipala ngombana uvowuda kuphela esiyingini sokuvowuda lapho utlolise khona. Nasele uzitlolisile begodu imininingwana yakho iqinisekiswe ngokuqalwa eRejisteni yesiTjhaba, igama lakho lizakufakwa eRhelweni lesiTjhaba labaVowudi.
IRhelo labaVowudi livalelwa ikhetho ngelanga ilanga lamakhetho athileko nalaziswa eGazedini yomBuso.
Zitlolise ngokwakho estetjhini sokuvowuda esiyingini sokuvowuda lapho uhlala khona ngesikhathi sokutloliswa kwabavowudi.
Isiphathiswa sokutlolisa sizakunamathisela isinanyathiselwa esinenomboro yesiyingi sokuvowuda encwadini yakho kaMazisi.
Isibawo sokutlolisa sizakusetjenzwa khonokho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Amaforomo atholakala ema-ofisini wokuzitlolisa.
<fn>GOV-ZA. Registerwateruse.2010-03-25.nr.txt</fn>
Boke abasebenzisi bamanzi, abangatholi amanzi avela kumphakeli-misebenzi, kurhulumende wendawo, ibhodo yezamanzi, ibhodo yezokusezela, ihlelo lakarhulumende lezamanzi nanyana umphakeli omunye nomunye ophakela ngobunengi, bazakufanele bona bazitlolisele ukusebenzisa amanzi kwabo kumNyango weenDaba zamaNzi nezamaHlathi.
ukulahlwa kweensila nanyana amanzi aneensila ukutjhugululwa kwetjhuba elilandelwa milambo nemilanjana nanyana ukutjhugululwa kwengaphakathi nanyana amavali namkha amatshwayo wokukhamba kwamanzi.
Ukubulungwa - Omunye nomunye umuntu obulunga amanzi bona enze okuthileko ngawo khibe uwathatha phezu kwehlabathi yenarha la azigijimela khona, awadosa ngaphasi kwehlabathi nanyana avela esiyalwini atleleza ngaphezu kwe- 10 000 wamakhyubhikhi-mitha nanyana lapho indawo yamanzi nayiphakela ngokwezinga elizeleko yeqa isamba sehekthara linye enarheni engeyomuntu nanyana okuhlezi kiyo umuntu nanyana ihlangano engenamvumo.
Amagadango wokuphungula ukutleleza kwemilanjana ngomnqopho wokutjala imithi - Koke ukutjalwa kwemithi ngeminqopho yebhizinisi, kubalwa nokutjalwa kwemithi mphakathi ngomnqopho webhizinisi, okwenzeka ngaphambi kwaka- 1972, kufanele bona kutloliswe. Abanikazi bamahlathi abaneemvumo ezakhutjhwa ngokuya kwe-Forestry Act , abatlhogi bona bazitlolise, ngombana sizabathumela iincwadi zokuzitlolisa ezizalisiweko, khona bazakutjhugulula, batlikitle begodu bazibuyisele kumnyango.
Ukusetjenziswa baphathi beendawo kanye nabanye abaphakela ngobunengi, basebenzisa imithombo kanye nemisebenzi yabo yokuhlambulula amanzi.
Imisebenzi elawulwako, efana nokusezela/ nokuthelelela ngeensila, ukuphehlwa kwamandla wegezi ngamanzi, ukuhlela kuhle nge-athmosfiye nanyana ukuphehla kabutjha ihlabathi eginya amanzi.
Thola indlela yokusebenzisa kuhle amanzi.
Zalisa amaforomo afaneleko ngokusizwa siphathiswa sesifunda.
imininingwana yombawi ipahla leyo lapho amanzi asetjenziswako la, akhona imininingwana yomnikazi wepahla isifungo sombawi isifungo somnikazi wepahla imininingwana yokuthunyelwa kwe-akhawunti ikhophi eqinisiweko kamazisi ikhophi eqinisiweko yobunikazi bepahla ikhophi eqinisiweko yesivumelwano sokuqhatjhiselana.
isifungo sokukhambisana neemfuno zoke zemisebenzi eyahlukeneko ebawiwako.
Ikambiso yokutlolisa izakuthatha inyanga yinye.
<fn>GOV-ZA. Registrationasaprofessionalnaturalscientist.2010-03-25.nr.txt</fn>
ukuthuthukisa ukusebenza kwamaphrofetjhini wesayensi yezemvelo eSewula Afrika ukulawula izinga lokuziphatha kuhle kwaboSosayensi bemVelo besiPhrofetjhinali, aboSosayensi bemVelo abaFuna umSebenzi kanye/namkha naboSosayensi bemVelo abaQinisekisiweko ukwelusa izinga lefundo nebandulo labososayensi bemvelo, kanye nokuvuma ifundo nebandulo eyifuneko ekuzitloliseni ngokuya komThetho we-Akhademi yeSayensi yeSewula Afrika.
Abantu abangakatloliswa abakavunyelwa ukwenza umsebenzi owenzelwe abantu abazitlolisileko.
Ukuvikela nokuqinisa umsebenzi wesiphrofetjhinali.
Omunye nomunye umuntu ofuna ukuzitlolisa njengosoSayensi wesiPhrofetjhinali wemVelo ezikweni lokusebenza leSayensi yesiForensikhi kufanele abe nedigri yeminyaka emine ye-B. Sc, i-B. Sc. Honours namkha i-B. Tech. emasayensini wemvelo.
sifundwe ngokwandisa ukutjhinga nobubanzi esikhathini esiminyaka emine; begodu kufanele sisekelwe ubuncani bakhona eemfundweni ezisisekelo zezinga I leemfundo zesayensi yemvelo okuyi-fiziksi, ikhemistri, iimbalo kanye/namkha nebhayoloji.
Ubuncani bakhona amaphesente ama-50 weemfundo ehlelweni kufanele athathwe njengeemfundo zesayensi yemvelo.
Kufanele ukghone ukunikela ngobufakazi bebandulo leSayensi yesiForensikhi namkha lokuPhenya, isibonelo, Ukuhlolisisa imitlolo, uPhenyisisa ngemililo, ukuphenyisisa ngama-Tool Mark, ukuphenyisisa ngokutjhutjhisa, umthetho neenkambiso zekhotho, abofakazi abazizazi, namkha iimfundo ezifitjhani ezivunyelweko.
Kufanele ube nerekhodi elicacileko lomsebenzi okhambelana nesayensi yesiforensikhi nerhubhululo.
ukwazi ngokunikelwa kobufakazi bokurarululwa kwemiraro ngeKhotho ukwaziswa emthethweni ukuqinisekiswa kwekhwalithi imikghwa yokuSebenza yesiPhrofetjhinali ukufaniswa kobufakazi ukubuthelelwa nokusetjenzwa kwamakghono weSayensi newelabhorathri wokurarulula imiraro ukusetjenziswa kwesayensi eenkambisweni zokusebenza nomthetho iindlela zokuphenya zesiForensikhi iinkambiso zokuphenywa kwendawo yesehlakalo sobulelesi imiqondo yobufakazi obubonwako ikhemistri yokucozulula kanye neendlela ezisetjenziswa ukucozulula iindaki ukufundwa kweentjhefu zamakhemikhali, imayikhroskopi, kanye nokucozululwa kwezinto.
ukuhlolwa nokuhlukaniswa kweenkhali namkha iinthuthumbi ukukhanjelaniswa kwesikhali nobulelesi, ukuya eendaweni zesehlakalo, ukuhlolisiswa kwekghonakalo lobufakazi besiforensikhi.
isekelo lesithekniki ekuphenyweni kweengozi zeendlela, ukwakhiwa butjha kwezehlakalo ezirholele ekutjhayisaneni kweenkoloyi, ukuhlolisisa okuzeleko kwezitho zekoloyi, elinye ilwazi ngetheknoloji yeenkoloyi.
ukuphenyisiswa kwemililo ukufundwa kwemitlolo yemibuzo - ukufaniswa kwendlela yokutlola.
ukukhulisa ukutholakala kobufakazi.
ukukhulisa ukuqakatheka kobufakazi.
ilemuko ebhodulukweni lelabhorathri.
umsebenzi wokwelusa ngelabhorathri, ukuhlolisisa izinto ezikhambelana nobulelesi.
ukucozulula - ibhayoloji, ikhemistri, iindaki nefundo ngetjhefu.
ubufakazi obungathathi hlangothi ekhotho yomthetho ukusekela ubutjhutjhisi namkha ummangalelwa ephenyweni lobulelesi.
Isibawo kufanele siphekelwe yimali yokuzitlolisa.
UmKhandlu uzakutlolisa bewukunikele isitifikhethi sokuzitlolisa nayikuthi uyaneliswa bona unazo zoke iimfuneko zefundo ezifaneleko kanye nelemuko njengombana kuzakuqunta umKhandlu.
Ukuzitlolisa kungathatha iimveke ezisithandathu ukufika kwezibunane kuye ngokulethwa kwemitlolo efunekako.
Ukuhlungwa komuntu kungenziwa nawe siqhema sabantu ubuncani bakhona ababili abakhonjwe yiKomiti yokuYelelisa yesiPhrofetjhinali ye-SACNASP efaneleko.
Umphumela wokulinganiswa angeze waziswa bekube ngemva komhlangano womKhandlu.
nayikuthi ngemva kokuthoma ukusebenza komThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-1996 , umbawi ufunyenwe anomlandu, ngaphakathi kweRiphabhligi namkha lapha khunye, bewagwetjwa ukudosa ejele isikhathi esidlula iinyanga ezintathu namkha ihlawulo kunokudosa ejele kilokho nayikuthi umbawi uthathwa yiKhotho ePhakamileko njengongakaphili kuhle ngokomkhumbulo namkha ingqondo namkha uvalelwa ngaphasi komThetho wokuPhila kuhle ngokweNgqondo nakusajanyiswe ukuzitlolisa kombawi ngebanga lokujeziswa okubekwe phezu kwakhe ngaphasi kwalomThetho nayikuthi umbawi ususiwe e-ofisini le-trust ngebanga lokungaziphathi kuhle nayikuthi umbawi mumuntu otjhonileko ongakabuyiselwa ebujameni bangaphambilini ukutjhona kwakhe okwabangwa kungatjheji namkha kungazi umsebenzi okuwela ngaphasi kwehlangothi mayelana nalo enza isibawo sokutloliswa.
Ungadlulisela phambili isiqunto somkhandlu kungakapheli amalanga ama-30.
Kufanele wenze isibawo sokuvuselelwa kokuzitlolisa emKhandlwini, ubuncani bakhona iinyanga ezintathu ngaphambi kokuphela kokuzitlolisa.
Ukubhanka ngokwe-elektroniki nokudibhozida bunqopha: Sibawa usebenzise ama-initjhiyali nesibongo ukufanisa ukubhadela kwakho estatimendeni sakho sebhanka bewufeksele ubufakazi bokubhadela kanye nekhasi lokuthoma leforomo lesibawo sakho enomborweni ethi 012 841 1057.
<fn>GOV-ZA. Registrationasasubscribertodeedsweb.2010-03-25.nr.txt</fn>
Irejista yemitlolo ivulelwe elinye nelinye ilunga lomphakathi bona lifumane ilwazi.
namagama, imininingwana yokuzazisa kanye nobujamo bezomtjhado babanikazi abatlolisiweko neenomboro zemilayo yokukhandela yekhotho enikelwe abantu nepahla imininingwana yokudluliswa kwepahla, kufaka amalanga wokutlolisa namanani wokuthenga imininingwana yama-mortgage bonds, kufaka namagama wama-mortgagees kanye namanani wokusikimisa.
Ukufikelela lezi zinto, kufanele kube uzitlolise njengozakufumana ilwazi kuWebh yokutloliswa kobunikazi bepahla njengombana kunemali ebhadelwako. ebekwe mThetho wokuTloliswa kobuNikazi bePahla ka-1937 , itholakala kuwebhsayithi.
Khetha i- ngokugandelela phezu kokukhetha. Ikhasi elitjha elineforomo lokuzitlolisa lizakuvela eskrinini.
Gandelela i- nasele wanelisiwe bonyana uzalise iforomo kuhle.
Uzakunikelwa igama lomsebenzisi. Le kuzakuba yinomboro yakho ye-akhawunti yeminqopho yoke yezeemali. Godu uzakunikelwa iphaswed okufanele ulitjhugulule ngokurhaba okukghonekako ngemva kwalokho.
Nasele utlolisiwe, ilwazi lizakutholakala khonokho.
<fn>GOV-ZA. Registrationasenvironmentalservices.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ukufaneleka okunengi okuhlukeneko ezikweni lesayensi yezebhoduluko, okunikelwa mayunivesithi khulukhulu kwesinye isikhathi kwenza kungakghonakali ukulinganisa ukufaneleka kunye kilesayensi enamahlangothi amanengi. Ngalokho kuyatlhogeka kokuthoma ukufunisisa bonyana umuntu angafaneleka njengososayensi kwelinye lamaziko wokusebenza 'angakhethiseliko'. Lokhu kutjho bona umuntu angabandulwa njengosokhemisi, ijiyolojisti, ibhothanisti namkha kwelinye nelinye lamaziko wesayensi yemvelo begodu ahlangabezane nazo zoke iimfuno zokufaneleka ngaphambi kobana akghone ukuzitlolisa ezikweni leSayensi yezeBhoduluko.
Lokhu akutjho ukuzitlolisa kabili. Abantu abafisa ukusebenza njengabososayensi bezebhoduluko kufuneka bazitlolise nomKhandlu weSewula Afrika wamaPhrofetjhini wamaSayensi wemVelo . Nawuzakufaneleka, kufanele uhlangabezane neemfuno.
Omunye nomunye umuntu ofuna ukuzitlolisa njengosoSayensi wesiPhrofetjhinali wemVelo ezikweni lokusebenza leSayensi lezeBhoduluko kufanele abe nedigri yeminyaka emine ye-B. Sc, i-B. Sc. Honours namkha i-B. Tech. emasayensini wemvelo.
sifundwe ngokwandisa ukutjhinga nobubanzi esikhathini esiminyaka emine kufanele sisekelwe ubuncani bakhona eemfundweni ezisisekelo zezinga I leemfundo zesayensi yemvelo okuyi-fiziksi, ikhemistri, iimbalo kanye/namkha nebhayoloji.
Ubuncani bakhona amaphesente ama-50 weemfundo ehlelweni kufanele athathwe njengeemfundo zesayensi yemvelo.
Ukungezelela kokungehla umuntu ofisa ukutloliswa neziko leSayensi yezeBhoduluko kufanele akghone ukunikela ngobufakazi bebandulo ekuPhathweni kweBhoduluko . Lokhu kungaba lihlangothi ledigri yeminyaka emine namkha ngendlela yeemfundo ezifitjhani. Kufanele ube nerekhodi elicacileko lomsebenzi okhambelana nesayensi yezebhoduluko nerhubhululo. Godu wenze umsebenzi omkhulu owenziwa basebenzi bezebhoduluko.
AbaKghonakalisi bezeBhoduluko, abaphethe ezinye iimfundo zokuphathwa kwebhoduluko, kodwana abangakafumani ibandulo elifaneleko lesayensi yezebhoduluko, isibonelo, ama-town planners, sociologists, economists, architects, namajiyografa abanamadigri we-B.A., angeze bafaneleka kukuzitlolisa njengabososayensi bemvelo besiphrofetjhinali. AbaKghonakalisi bezeBhoduluko abanjalo kufanele babe nabantu abanebandulo lesayensi lezemvelo eenqhemeni zabo. Ababawi kufanele banikele ngobufakazi bokuzibandakanya ubuncani bakhona emaphrojekthini amabili namkha amanengi. Amaphrojekthi aqediweko azakutjhejwa, nakungaba nesitjengiso esinakho koke sokufaka isandla komuntu. Ukutloliswa yi-Environmental Assessment Practitioners of South Africa kuzakuthathwa njengobufakazi obaneleko bokungehla. Ungezelela, ilwazi lamakhonferensi akhanjelweko kufanele linikelwe, amaphepha wesayensi kanye nemitlolo eveziweko.
Zalisa iforomo lesibawo elitholakala emKhandlwini weSewula Afrika wamaPhrofetjhini wamaSayensi wemVelo. Isibawo kufanele siphekelelwe yimali yokuzitlolisa. UmKhandlu uzakutlolisa bewukunikele isitifikhethi sokuzitlolisa nayikuthi uyaneliswa bona uneemfuneko zefundo ezifaneleko kanye nelemuko njengokuqunta komKhandlu.
Ukuzitlolisa kungathatha iimveke ezisithandathu ukufika kwezibunane kuye ngokulethwa kwemitlolo efunekako. Ukuhlungwa komuntu kungenziwa nawe siqhema sabantu ubuncani bakhona ababili abakhonjwe yiKomiti yokuYelelisa yesiPhrofetjhinali ye-SACNASP efaneleko.
Ukulinganiswa kweembawo yi-PAC efaneleko, ukuvunywa yiKomiti yokuTlolisa ye-SACNASP kanye nokuqinisekiswa mKhandlu ozeleko. Umphumela wokulinganiswa angeze waziswa bekube ngemva komhlangano womKhandlu.
nayikuthi ngemva kokuthoma ukusebenza komThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-1993 , umbawi ufunyenwe anomlandu, ngaphakathi kweRiphabhligi namkha lapha khunye, bewagwetjwa ukudosa ejele isikhathi esidlula iinyanga ezintathu namkha ihlawulo kunokudosa ejele kilokho nayikuthi umbawi uthathwa yiKhotho ePhakamileko njengongakaphili kuhle ngokomkhumbulo namkha ingqondo namkha uvalelwa ngaphasi komThetho wokuPhila kuhle ngokweNgqondo nakusajanyiswe ukuzitlolisa kombawi ngebanga lokujeziswa okubekwe phezu kwakhe ngaphasi kwalomThetho nayikuthi umbawi ususiwe e-ofisini le-trust ngebanga lokungaziphathi kuhle nayikuthi umbawi mumuntu otjhonileko ongakabuyiselwa ebujameni bangaphambilini ukutjhona kwakhe okwabangwa kungatjheji namkha kungazi umsebenzi okuwela ngaphasi kwehlangothi mayelana nalo enza isibawo sokutloliswa.
Ungadlulisela phambili isiqunto somkhandlu kungakapheli amalanga ama-30.
Kufanele wenze isibawo sokuvuselelwa kokuzitlolisa emKhandlwini, ubuncani bakhona iinyanga ezintathu ngaphambi kokuphela kokuzitlolisa.
Ukubhanka ngokwe-elektroniki nokudibhozida bunqopha: Sibawa usebenzise ama-initjhiyali nesibongo ukufanisa ukubhadela kwakho estatimendeni sakho sebhanka bewufeksele ubufakazi bokubhadela kanye nekhasi lokuthoma leforomo lesibawo sakho enomborweni ethi 012 841 1057.
<fn>GOV-ZA. Registrationastaxpayer.2010-03-25.nr.txt</fn>
Omunye nomunye umuntu, okufanele bona azitlolise njengobhadela umthelo kwa-South African Revenue Service , kufanele alethe isibawo sokuzitlolisa e-ofisini legatja eliseduze le-SARS kungakapheli amalanga ama-60 wokufaneleka kubhadela umthelo.
Lokha i-adresi yomuntu nayitjhugulukako ngemva kokutloliswa ne-SARS njengobhadela umthelo, umuntu kufanele anikele i-SARS imininingwana emitjha ye-adresi kungakapheli amalanga ama-60 ukuthoma ngelanga letjhuguluko.
IForomo lomThelo weNgeniso elilethwa kwa-SARS njalo ngonyaka godu linikela ngetjhuguluko le-adresi, imininingwana yebhanka neyomuntu. Inengi lezaziso ze-SARS namaforomo anikele ngetjhuguluko emininingwaneni ye-adresi. Amatjhuguluko anjalo azakulethwa ebujameni banjesi erherhweni elifaneleko le-SARS lokha isaziso namkha iforomo nalilethwa bona lisetjenzwe.
Zalisa loke ilwazi elifunekako njengombana kubawa iforomo lesibawo nawuzitlolisa njengobhadela umthelo kwa-SARS.
Qinisekisa bona ilwazi lakho elitjengiswe ezazisweni namkha emaforomini abuya kwa-SARS lilungile. Nayikuthi ilwazi elitjengisiweko alikalungi, tshwaya ilwazi elingakalungi lelo esazisweni esifaneleko namkha eforomini ngaphambi kokuliletha kwa-SARS.
thumela ifeksi emaSentha weRhelebho lomTato we-SARS aseduze namkha e-ofisini legatja eliseduze le-SARS.
Akunasikhathi esibekelwe ukusebenza isibawo sakho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Registrationofagriculturalremedy.2010-03-25.nr.txt</fn>
Zoke iinhlahla zezelimo ezilethwa, ezenziwa, ezikhiqizwa namkha ezithengiswa eSewula Afrika kufanele zitloliswe nomTlolisi . Isihlahla sezelimo sifaka iimbulalinunwana, isibulalingogwana, isibulalifanga, isibulalikhula, izinto ezilawula ukukhula kweentjalo, ikhemikhali yokususa amakari, izomisi, iinhlabeli legyumu.
UmTlolisi kufanele aziswe ngomtlolo ngehloso yokubamba ukulingwa kwesihlahla okutlhogeka ekutlolisweni kwesihlahla sezelimo khona azakuhlola ukusebenza kwaso.
UmTlolisi angafuna ilwazi elinabileko ukuqunta bonyana isihlahla siyamukelwa na ebujameni bekareko yomphakathi nokusebenza kuhle.
iforomo lesibawo ngokubuyelelwe kathathu nencwadi ehlathululako umtlamo welebula ngokubuyelelwe kathathu imali ebekiweko yokuzitlolisa ikhophi yinye yemitlolo yokusekela Qala umtlolo womthethomgomo wekambiso yokuTloliswa kweenHlahla zokuLima , imiHlahlandlela yokuLinganiswa kokuZunywa nokweLatjhwa kweTjhefu yabaSebenzeli bokuLawulwa kweeNunwana zeMayikhrobhayoli , umTlolo weemFuno zeDatha wokuLinga ukuSebenza kweenSalela kanye nemiHlahlandlela ngokuLingana kweenHlahla zokuLima nawufuna ilwazi elinabileko ngeemfuno.
indawo yokungenela izinga lokuselwa ikambiso yokulinga indawo yokulinga iinongo ezisebenzako elinye nelinye ilwazi umTlolisi angalibawa inani elizakulethwa ngenarheni.
Iimbawo ezingakazaliswa ngokuzeleko zizakubuyiselwa umbawi begodu akunasibopho sokuliya esizakwamukelwa.
Ukubuyekezwa kwesinongo esisebenzako kungathatha unyaka. Iimbawo zabasebenzisi abatjha namkha ukwenziwa kuvamise ukuthatha iinyanga ezisithandathu.
I-ofisi lomTlolisi ngonyaka lithumela iincwadi zokuvuselelwa namaforomo weembawo kibo boke abatlolisiweko.
<fn>GOV-ZA. Registrationofapatent.2010-03-25.nr.txt</fn>
Iphathenti lilungelo elingasi lawo woke umuntu elinikelelwa ukusungula. Ukusungula okunjalo kumele kube mkhiqizo namkha yikambiso enikela indlela etja yokwenza izinto, namkha enikela isisombululo esibuthekniki esitjha emrarweni.
Iphathenti ivikela ukusungula emnikazini wephathenti. Ukuvikelwa kunikelwa isikhatjhana esincani, kuhlekuhle iminyaka ematjhumi amabili . Ukuvikelwa kwephathenti kutjho bonyana isisungulo angeze senzelwa ukuthengiswa, ukusebenza, ukusatjalaliswa namkha sithengiswe ngaphandle kokwaziswa komnikazi.
Thintana nomTlolisi wamaPhathenti otholakala emNyangweni wezokuRhwebelana namaBubulo ukuze uthole bonyana ayikho iphathenti efana neyakho esele isebenza.
Kumele uze nekhophi kamazisi eqinisekisiweko.
Fayila isibawo sesikhatjhana eforomini elifaneleko - lokhu kungenziwa mbawi ngokurhelejwa namkha ngaphandle kokurhelejwa ligqwetha.
Iphathenti yesikhatjhana ithatha iinyanga ezimbili ukutlolisa. Isibawo esizeleko sithatha iinyanga ezisithandathu ukwenziwa.
<fn>GOV-ZA. Registrationofdieselfuelrefund.2010-03-25.nr.txt</fn>
Enye nenye ibhizinisi eyenza imisebenzi eyanelisa ubujamo obuthileko begodu netloliselwe i-VAT ngaphasi komThetho we-Value-Added Tax ka-1991- ngokukatelelwa namkha ngokuzithandela - ingenza isibawo sokubuyiselwa iimali zedizela ngokuzalisa i-VAT 101D.
Abathengisa estradeni abatlolisiweko kufanele bafake inomboro yabo yokutloliselwa i-VAT. Ababawi abangakatloliselwa i-VAT kufanele bazalise iforomo le-VAT101 khona bazakufumana inomboro yokuzitlolisela i-VAT ngaphambi kokwenza isibawo sokuzitlolisa eRherhweni lokuBuyiselwa iiMali zeDizela.
Ilanga lokuziphendulela ngokomthetho angeze laba ngaphambi komhlaka 4 Julayi 2001. Ilanga lokuziphendulela ngokomthetho lokutlolisa butjha kuzakuba lilanga umbawi aziphendulela ngokomthetho ngalo nakazitlolisela i-VAT.
Akunasikhathi esibekelwe ukuzitlolisa.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Registrationofvat.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ufanele kukuzitlolisela i-VAT nayikuthi ingeniso oyirhole ngokuthengisa ipahla namkha ngokunikela ngemisebenzi idlula i-R300 000 ngonyaka namkha ilindelwe bona idlule lemali.
Umuntu angazitlolisa ngokuzithandela nayikuthi inzuzo yakhe esikhathini seenyanga ezilitjhumi nambili idlula i-R20 000 namkha ingadlula i-R20 000.
Ikhophi eqinisekisiweko yokwaziwa konikela ngemisebenzi kanye ne-ID yaloyo athethene naye nayikuthi batjhade ngokuhlanganyela ipahla.
Ikhophi etjha ye-akhawunti kamasipala namkha ukurentisa njengobufakazi be-adresi.
Iqhinga lebhizinisi, iphenyo lekghonakalo, iimvumelwano ezitlikitliweko, isivumelwano se-franchise namkha ibonelophambili namkha obunye ubufakazi obutjengisa inani lepahla etheliswako okungenzeka ibe ngaphezulu kwe-R300 000. Lokhu akufuneki nayikuthi sele udlule i-R300 000. Ebujameni bokuzitlolisa ngozikuthandela ubufakazi benzuzo yamambala edlule i-R20 000 kufanele bulethwe.
Ilayisense yokwenza ibhizinisi yebhizinisi lelo, isibonelo, ilayisense yotjwala namkha yokuthiya.
Nasele isibawo sokuzitlolisa senziwe, uMamukeli weNgeniso uzakutjela inomboro yokutloliswa kwakho. Godu uzakufumana isitifikhethi sokuzitlolisela i-VAT.
Uzakutjelwa nayikuthi ukuzitlolisa kwakho kwaliwe.
Vumela ubuncani bakhona amalanga alitjhumi wokusebenza wokobana i-ofisi lendawo legatja lisebenze imitlolo yakho. Uzakuposelwa isitifikhethi e-adresini yeposo oyinikele esibaweni begodu kufanele usifumane kungakapheli iimveke ezimbili zokusetjenzwa kwesibawo. Abasebenzi be-SARS abakavunyelwa ukukutjela ngomlomo inomboro yakho ye-VAT.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Registrationofveterinaryexportfacilities.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ifuyo namkha imikhiqizo yefuyo ingathunyelwa ngaphandle kuphela nayikuthi ibuya eendaweni ezikhambisana namazinga weentjhabatjhaba namkha umthetho wenarha ethunyelelwako. Iindawezi zingaba yindawo yokuhlabela evunyelweko, isentha yokumithisa, isentha yokubuthelela, iplasi, iindawo zokudlela, ifemu yokusebenza ukudla, iindawo zokubeka ukudla, njll.
Thintana noDorhodere kaRhulumende wePhrovinsi wezokweLatjhwa kweFuyo oseduze ukwenza isibawo sokuhlolelwa ukuzitlolisela ukuthumela ngaphandle.
UDorhodere wePhrovinsi wezokweLatjhwa kweFuyo uhlola indawo yokusebenzela.
Umbiko wokuhlolwa uthunyelwa emNyangweni wezokuLima bona kufunyanwe ukukhambelana nesiphakamiso se-PSV nesiphakamiso sokugcina.
Nayikuthi iyavunywa, indawo yokusebenzela izakutloliswa begodu isitifikhethi sokuthumela ngaphandle sizakunikelwa.
Isikhathi sokuqedwa kokutlolisa sihluka ngamaphrovinsi.
Lokhu kuyame ephrovinsini.
Amaforomo awatholakali ku-inthanethi, Thintana noDorhodere kaRhulumende wePhrovinsi wezokweLatjhwa kweFuyo oseduze noma UmNyango WezokuLima.
<fn>GOV-ZA. Rehabilitationbyinsolvent.2010-03-25.nr.txt</fn>
Umuntu otjhonileko mumuntu okolodako ilifa lakhe elithethwe ngokomthetho . Nayikuthi utjhade ngokuhlanganyela ipahla begodu othethene naye uyatjhona, umThetho wokuTjhona ka-1936 nawe ukuthatha njengotjhonileko.
Nayikuthi otjhonileko ufuna ukuthathwa njengongakatjhoni eminyakeni elitjhumi yokuthathwa njengotjhonileko, angenza isibawo sokubuyiselwa ebujameni bangaphambilini.
Ngubani ongenza isibawo sokubuyiselwa ebujameni bangaphambilini?
ngotjhonileko yi-ejenti egunyaziweko yotjhonileko, nayikuthi otjhonileko akahlali eSewula Afrika mhlolokazi namkha umfelwa wotjhonileko, nayikuthi bebatjhade ngokuhlanganyela ipahla obekathethwe ngotjhonileko ngaphambilini, nayikuthi bebatjhade ngokuhlanganyela ipahla ngophetha iimfiso zewili yelifa lohlongakeleko otjhonileko.
Otjhonileko angenza isibawo sokubuyiselwa ebujameni bangaphambilini msinyana kangangani ngemva kokuthathelwa ilifa ngokomthetho?
msinyana ngemva kobana zoke iinkolodo ezokolodwako zibhadelwe kanye neendleko zokuthathwa ngokomthetho kwelifa zibhadelwe ngokuzeleko nayikuthi otjhonileko wenza isibopho sangokomthetho sokubhadela isikolodo esamukelwa ngabathintekako namkha abakolodako ngokwesibalo nenani, begodu otjhonileko ubhadele namkha unikele ngesiqinisekiso.
lokhu kukokuthoma ukobana otjhonileko athathelwe ilifa ngokomthetho otjhonileko akakafunyanwa anomlandu wokwephulwa komthetho okuthileko.
lokhu kukokuthoma ukobana otjhonileko athathelwe ilifa ngokomthetho otjhonileko akakafunyanwa anomlandu wokwephulwa komthetho okuthileko.
ukuthoma ngelanga lesiqinisekiso saka-Master e-akhawuntini yokuthoma ye-trustee elifeni nayikuthi otjhonileko besekhe wathathelwa ilifa ngokomthetho ukudlula ihlandlha linye kodwana bekangakafunyanwa anomlandu wokwephulwa komthetho okuthileko.
ebujameni botjhonileko ongakafunyanwa anomlandu wokwephula umthetho.
otjhonileko kufanele athathwe nejngobuyiselwe ebujameni bangaphambilini - ngaphandle kwalokha, kungakapheli iminyaka elitjhumi yokobana ikhotho ithethe omunye njengotjhonileko, umuntu onekareko wenza isibawo ekhotho bona ingabuyiseli ebujameni bangaphambilini otjhonileko begodu isibawo leso siyavunywa.
Angeze wenza isibawo sokubuyiselwa ebujameni bangaphambilini ngokwakho kodwana uzakutlhoga irhelebho lezomthetho.
Khulumisana negqwetha lakho ngesikhathi sesibawo sakho.
Khulumisana ngeendleko negqwetha lakho.
<fn>GOV-ZA. Rehabilitationfordisabled.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imisebenzi yokubuyisela ebujameni bangaphambilini inikelwa ebantwini abarholopheleko ukubarhelebha bona bafikelele bebagcine amazinga wabo wokusebenza.
Imisebenzi yokubuyisela ebujameni bangaphambilini misebenzi yokukhandela eyakha ukuzithemba nekghono leklayenti. Lokhu kufaka irhelebho lezengqondo, imisebenzi esemakhaya, iinqhema zokusekela nokuzirhelebha, kanye namahlelo wokwazi newokusekela.
Izinga lesibili lokubuyiselwa ebujameni bangaphambilini kungenelela ekuthomeni misebenzi efaka iinkulumo-fundiswano zokuvikela, itlhogomelo lemini nemisebenzi yokuvuselela, amaphrojekthi wokwenza ingeniso nokuphelisa umtlhago, ituthuko yomntwana osakhulako nemisebenzi yokuphelisa kwesikhatjhana.
Izinga lokubuyiselwa ebujameni bangaphambilini esikhungweni esisebenza lokho ifaka itlhogomelo lekuhlaleni, itlhogomelo lokukhulisa nemisebenzi yoku-adoptha, neyokwakha butjha nemisebenzi yetlhogomelo lamuva.
Ukubuyisela ebujameni bangaphambilini okwenziwa sisazi namkha ngokomkhumbulo msebenzi ofana nokuyelelisa nokubandula, ukunikela amandla, ukwenziwa komthethomgomo nehlelo kanye nerhubhululo.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website mNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
Vakatjhela isentha eseduze yethlogomelo lokuthoma lezamaphilo namkha ikliniki bona uyokuhlolwa begodu uzakudluliselwa esibhedlela lapho uzakunikelwa itjhejo lokubuyisela ebujameni bangaphambilini namkha esazini ezingeni lesibili lesikhungo namkha esibhedlela esisebenza lokhu.
Kungathatha pheze iinyanga ezintathu ukusebenzana nesibawo sakho. Kobunye ubujamo abantu balinda iinyanga ezisithandathu.
Kobunye ubujamo, amaphesente ama-75 wesabelo sokurholophala athathwa njengesiquntu seendleko. Ezinye iindleko ziquntwa ngeenkghonakalisi zomuntu. Ezinye iinkghonakalisi zilinganiswa ngokuya ngokuthi ngikuphi umndeni ongakghona ukukubhadela. Zoke iindlekwezi zihluka ngokuya kwamaphrovinsi.
Isentha yokubuyisela ebujameni bangaphambilini namkha isentha yetlhogomelo lokuthoma lezamaphilo iqunta ngamaforomo okufanele azaliswe.
<fn>GOV-ZA. Rehabilitationofdisabledpersons.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imisebenzi yokubuyisela ebujameni bangaphambilini inikelwa ebantwini abarholopheleko ukubarhelebha bona bafikelele bebagcine amazinga wabo wokusebenza.
Imisebenzi yokubuyisela ebujameni bangaphambilini misebenzi yokukhandela eyakha ukuzithemba nekghono leklayenti. Lokhu kufaka irhelebho lezengqondo, imisebenzi esemakhaya, iinqhema zokusekela nokuzirhelebha, kanye namahlelo wokwazi newokusekela.
Izinga lesibili lokubuyiselwa ebujameni bangaphambilini kungenelela ekuthomeni misebenzi efaka iinkulumo-fundiswano zokuvikela, itlhogomelo lemini nemisebenzi yokuvuselela, amaphrojekthi wokwenza ingeniso nokuphelisa umtlhago, ituthuko yomntwana osakhulako nemisebenzi yokuphelisa kwesikhatjhana.
Izinga lokubuyiselwa ebujameni bangaphambilini esikhungweni esisebenza lokho ifaka itlhogomelo lekuhlaleni, itlhogomelo lokukhulisa nemisebenzi yoku-adoptha, neyokwakha butjha nemisebenzi yetlhogomelo lamuva.
Ukubuyisela ebujameni bangaphambilini okwenziwa sisazi namkha ngokomkhumbulo msebenzi ofana nokuyelelisa nokubandula, ukunikela amandla, ukwenziwa komthethomgomo nehlelo kanye nerhubhululo.
Vakatjhela isentha eseduze yethlogomelo lokuthoma lezamaphilo namkha ikliniki bona uyokuhlolwa begodu uzakudluliselwa esibhedlela lapho uzakunikelwa itjhejo lokubuyisela ebujameni bangaphambilini namkha esazini ezingeni lesibili lesikhungo namkha esibhedlela esisebenza lokhu.
Kungathatha pheze iinyanga ezintathu ukusebenzana nesibawo sakho. Kobunye ubujamo abantu balinda iinyanga ezisithandathu.
Kobunye ubujamo, amaphesente ama-75 wesabelo sokurholophala athathwa njengesiquntu seendleko. Ezinye iindleko ziquntwa ngeenkghonakalisi zomuntu. Ezinye iinkghonakalisi zilinganiswa ngokuya ngokuthi ngikuphi umndeni ongakghona ukukubhadela. Zoke iindlekwezi zihluka ngokuya kwamaphrovinsi.
Isentha yokubuyisela ebujameni bangaphambilini namkha isentha yetlhogomelo lokuthoma lezamaphilo iqunta ngamaforomo okufanele azaliswe.
<fn>GOV-ZA. Relativespermit.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo yesihlobo inikelwa iphandle elililunga lomndeni oseduze wesakhamuzi namkha umhlali weSewula Afrika. Isakhamuzi esinjalo namkha umhlali kufanele anikele ngesiqinisekiso seemali. Imvumo yesihlobo isebenza ubunegi bakhona iminyaka emibili.
Veza ubufakazi bokuba lilunga eliseduze lomndeni wesakhamuzi esisekelako namkha umhlali.
Letha isiqinisekiso esenziwe yi-chartered accountant namkha ubufakazi bomtlolo oqinisekisa ikghono losekelako lokusekela namkha ikghono lakho nokusekela losekelako. Ikghono lokusekela kufanele lingabi ngaphasi kwe-R5 000 ngenyanga emuntwini ngamunye isikhathi soke sevakatjho.
Isitifikhethi sokuvunyelwa samapholisa nayikuthi uneminyaka ema-21 namkha ngaphezulu, mayelana nazo zoke iinarha lapho ukhe wahlala khona unyaka namkha isikhathi esidlula lapho, okufanele bulethwe kungakapheli iinyanga ezili-12 nabungakabi ukufumaneka.
Imibiko yezokwelatjhwa neradiyoloji mayelana nomunye nomunye umbawi. Imibiko yeradiyoloji angeze yafunwa ebantwaneni abangaphasi kweminyaka eli-12 nakibomma abasidisi.
Lomsebenzi ungathatha ubunengi bamalanga ama-30.
<fn>GOV-ZA. Renewaloflicence.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ilayisense yokutjhayela yakho yekarada isebenza iminyaka emihlanu ukuthoma ngelanga eyakhutjhwa ngalo begodu kufanele ivuselelwe ngemva kwalesisikhathi. Nanyana ilanga lokuphela livela elayisensini, isaziso sokuvuselelwa sizakuthunyelwa kuwe ngeposo.
Ungavuselela ilayisense yakho kwesinye nesinye isikhathi ngaphambi kobana iphele. Ilayisense etja isebenza iminyaka emihlanu ukuthoma ngelanga lokuvuselelwa.
Ungavuselela ilayisense yakho kwenye nenye isentha yokuhlolela ukutjhayela enarheni, kodwana kuzakufanela bona uzokuthatha ikarada lakho esentha yona leyo.
iNcwadi kaMazisi, umazisi wesikhatjhana, ikarada lelayisense yakade namkha iphaspoti yeSewula Afrika iinthombe ezimbili zakamazisi ezinzima nokumhlophe imali ebhadelwako.
Tjheja: Angeze kufuneke bona wenze ukuhlolelwa ilayisense yokutjhayela, kodwana uzakuhlolwa amehlo. Nayikuthi ukubona kwakho kumbi khulu kunalokha nawunikelwa ilayisense, ubujamo obutjha kuzakubekwa elayisenseni yakho.
Ilayisense yakho etja yokutjhayela izabe ilungile eemvekeni ezisithandathu.
<fn>GOV-ZA. Renewalofvehiclelicence.2010-03-25.nr.txt</fn>
Zoke iinkoloyi ezisebenza eendleleni zomphakathi kufanele kuvuselelwe amalayisense wazo njalo ngonyaka. Kumsebenzi womnikazi wekoloyi ukuqinisekisa bona ilayisense yekoloyi iyavuselelwa. Ukubhalelwa kuvuselela ilayisense kuzakuba nomphumela wokuhlawuliswa.
Kunesikhathi sokurhawukelwa samalanga ama-21 kubanikazi beenkoloyi abangakavuseleli amalayisense weenkoloyi zabo aphelileko. Isikhathi sokulitjalelwa sibalwa ukuthoma ngelanga lokuphela kwelayisense elisediskini yelayisense lanjesi. Ukuvuselelwa kwamalayisense kufanele kwenziwe emagunyeni wokutlolisa lapho ikoloyi yanikelwa ilayisense khona.
Letha incwadi kamazisi nencwadi yesaziso.
Bhadela imali yokuhlolwa kwelayisense ebekwe esazisweni.
Isibawo sisetjenzwa mhlokho.
<fn>GOV-ZA. Renewapproveanimalforcollectionofsemen.2010-03-25.nr.txt</fn>
Umuntu onesitifikhethi sokuvunywa kwesilwana esizakuba mnikeli wesimeni, angenza isibawo emTlolisini wokwEnziwa Ngcono kweenLwana sokuvuselelwa kokutloliswa.
Iimbawo kufanele zifike ku-Registrar kungakapheli amalanga ama-30 ngaphambi kwelanga lokuphela. Lapho isibawo sifunyanwa kungakapheli amalanga ama-90 ngemva kwelanga lokuphela, iimali ezingezelelweko kufanele zibhadelwe.
Ukuvuselela kokutlolisa kunganikelwa kungakapheli amalanga ama-30.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. ReneworCancelRegistrationofFertilizers.2010-03-25.nr.txt</fn>
Zoke iinonisi ezilethwa, ezenziwa, ezikhiqizwa namkha ezithengiswa eSewula Afrika kufanele zitloliswe nomTlolisi.
isibumbeko sesinonisi esithintekako akukafaneli sihluke esibumbekweni esitlolisiweko imininingwana nehlelo lamagama aselebuleni namkha esimumathini, angeze atjhugululwa ngaphandle kwemvumo yangaphambi kwesikhathi ebuya emTlolisini ubujamo obubekwe phasi ngesikhathi sokutloliswa kukhanjiswana nabo ukutloliswa angeze kwadluliswa ubukhulu besikhwama namkha besimumathi angeze batjhugululwa ngaphandle kwemvumo yangaphambilini ebuya emTlolisini.
I-ofisi lomTlolisi ngonyaka lithumela iincwadi zokuvuselela namaforomo kibo boke abanikazi bokutloliswa.
zalisa iforomo lesibawo ngokubuyelelwe kathathu begodu nangamagabhadlhela kuphela letha isibawo emTlolisini isikhathi sokuvuselela mhlaka 1 Oktoba ukufika ku 30 Disemba.
zalisa iForomo B ngokubuyelelwe kathathu begodu ngamagabhadlhela kuphela.
iforomo C kufanele lizaliswe belilethwe neForomo A.
Ukuvuselelwa kwenziwa nakufunyanwa imali yokubhadela.
<fn>GOV-ZA. Renewregistrationofagriculturalremedy.2010-03-25.nr.txt</fn>
Zoke iinhlahla zezelimo ezilethwa, ezenziwa, ezikhiqizwa namkha ezithengiswa eSewula Afrika kufanele zitloliswe nomTlolisi.
I-ofisi lomTlolisi ngonyaka lithumela iincwadi zokuvuselelwa namaforomo weembawo kibo boke abaphethe ukutloliswa.
ilanga lokugcina lokuvuselelwa mhlaka 30 Juni.
zalisa iForomo B ngokubuyelelwe kathathu begodu ngamagabhadlhela kuphela letha isitifikhethi sokuthoma samabala.
zalisa iForomo C ngelokuletha ebujameni banjesi ilwazi lokuthintana, isibonelo, i-adresi, inomboro yomtato nomuntu ongathintana naye.
Ukuvuselelwa kwenziwa ngokufunyanwa kwemali yokubhadela.
I-ofisi lomTlolisi ngonyaka lithumela iincwadi zokuvuselelwa namaforomo weembawo kibo boke abatlolisiweko.
<fn>GOV-ZA. Renewregistrationoffarmfeedorpetfood.2010-03-25.nr.txt</fn>
Koke ukudla kwefuyo okulethwa ngenarheni, okwenziwa, okukhiqizwa namkha okuthengiswa eSewula Afrika kufanele kutloliswe nomTlolisi.
isibumbeko sokudla kwefuyo okuthintekako angeze sahluka esibumbekweni sokuthoma esitlolisiweko begodu amagama avunyelwe ilebula namkha isimumathi angeze atjhugululwa ngaphambi kwemvumo etloliweko yangaphambi kwesikhathi ebuya emTlolisini imibandela ebekwe ngesikhathi sokutloliswa kukhanjiswana nayo ukutloliswa okuthintekako angeze kwadluliswa ubukhulu besikhwama namkha besimumathi angeze batjhugululwa ngaphambi kwemvumo yangaphambili yesikhathi ebuya emTlolisini.
I-ofisi lomTlolisi ngonyaka lithumela iincwadi kubanikazi bokutloliswa namaforomo weembawo.
zalisa iforomo B ngokubuyelelwe kathathu usebenzise amagabhadlhela kuphela letha isitifikhethi samambala sokutloliswa.
iforomo C kufanele lizaliswe begodu lilethwe neforomo A.
Ukuvuselelwa kwenziwa nakufunyanwa imali ebhadelwako.
<fn>GOV-ZA. Repayingsocialgrants.2010-03-25.nr.txt</fn>
Nayikuthi ufumana isabelo namkha imali ongakafaneli ukuyifumana, kuzakuba msebenzakho ukuyibuyisela embusweni, ngaphandle kwalokha Umtlolo Wezehlala kahle weSewula Afrika nabewungazi bona ufanele ukuyifumana. Ebujameni bokugcina, isabelo sehlalakuhle sizakuphela namkha sisulwe njengombana sizakuthathwa njengokweba.
Lomsebenzi urhelebha abantu abebafumana izabelo zehlalakuhle abangakafaneli ukuzifumana.
Kuhlongakala. Nayikuthi isabelo sibhadelwa umuntu ohlongakeleko, imali izakuthathwa elifeni lakhe.
Ukwamukelwa esikhungweni sakarhulumende.
Ukubhalelwa kuthatha isabelo iinyanga ezintathu ngokulandelana.
UmNyango uzakusula imali oyikolodako nayikuthi uyaneliswa bona bonyana bewungazi bona awukafaneli kufumana lemali.
UMnqophisi Mazombe womNyango ngokuqunta kwakhe angathatha imali ngokwenza iinkambiso zomthetho emuntwini ofumana ngokungasimthetho isabelo.
UMnqophisi Mazombe womNyango angavuma bona ukubhadelwa kuragele phambili isikhathi esithileko ngokuya kobujamo obuthileko obubekwe mumuntu ofuna ukubuyisa isabelo. Isibawo kufanele senziwe kungakapheli amalanga ama-90 ngemva kokujanyiswa kwesabelo sehlalakuhle.
Nayikuthi umuntu ufuna ukubuyekeza isabelo esiphelileko, kufanele aveze ingeniso ayithola ngesikhathi nakenza butjha isibawo. Lokhu kuzakubumba isisekelo umNyango ozasisebenzisa ukuqunta bona usibuyekeze namkha njani. Umbawi uzakwaziswa ngomphumela wesibawo iinyanga ezintathu ngaphambi kwelanga lokubuyekezwa namkha ilanga lokukhutjhwa kwesitifikhethi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Reportabuseofelderly.2010-03-25.nr.txt</fn>
Umsebenzi lo uhlathulula bonyana ungawathatha bunjani amagadango begodu ukuthoma indlela yekambiso yokuhlenga nokuqeda namkha ukuvikela ukuhlukunyezwa kwabantu abadala. Kunemihlobo ehlukahlukeneko yokuhlukumeza abantu abadala abazithola babongazimbi bakho.
Ukubethwa: isenzo esinye nesinye esiphelela ngokulimaza namkha ngokufa komuntu omdala ngokubethwa. Isibonelo, ukusawula, ukubetha, ukusunduza, ukubamba ngokunganakekeliko, ukusika, ukusetjenziswa kwamakhemikhali namkha ukuvimbela ngamandla, ukulawula okungasikho namkha ukubanikela iinhlahla ngokweqileko namkha esinye nesinye isenzo esizokudala ubungozi, ukungaphatheki kuhle ngokomzimba, ukusezwa iinhlahla ngokweqileko namkha ukuhlongakala.
Ukuhlukumeza ngokomseme: Esinye nesinye isenzo sokucatjhazwa komuntu omdala ngesibanga sokuzithabisa ngokomseme ngaphandle kobana bazi, bazwisise begodu bazibandakanye kilokho okwenzeka kibo.
Ukuhlukunyezwa ngokomkhumbulo, ngokwemizwa begodu nangokuthukwa: Ukuhleleka kokudelelwa namkha ukululazwa ebantwini abadala, lokho okuzakugcina ngokukhubaza ngokomkhumbulo namkha ngokusebenza kwemizwa. Isibonelo, ukunganakwa, ukukhethululwa namkha ukugandelelwa, ukudinywa ithando namkha ukupha amandla wokuphathelene nendlela yokwazi, ukuthukwa namkha ukuhlekisa ngaye, ukusolwa namkha ukuhletjwa ngalokho abangikho.
Ukuhlukunyezwa ngokweemali namkha ngezomnotho namkha ukucatjhazwa: ukusetjenziswa komrholo wabadala, ipahla, namkha imali yabo ngokungasisemthethweni namkha ngokukhwabanisa, ngaphandle kobana bona basazi namkha bangazwisisi kuhle ngemiphumela ezabakhona namkha ngaphasi kwegandelelo.
Ukungatjhejwa: Ukunganikelwa namkha ungatlhogonyelwa ngeemfuneko eziqakathekileko zokuphila kuhle komzimba nangokomkhumbulo. Isibonelo, ukungabi nokudla, ukufuthumela, indawo yokuhlala, izembatho, iinhlahla, ukusekelwa ngokomkhumbulo, ukupha amandla begodu nokungasazitjheji.
Ukwephula amalungelo wobuntu : Ukudinywa amalungelo asisekelo anjengokuhlonitjhwa, isithunzi, ukuba wedwa, ilungelo lokuzicabangela, lokukholelwa, lombono, lekulumo, lokukhipha amazizo begodu nokukhamba kwabantu abadala. Isibonelo, ubuloyi , lokho okugcina kubafakela amahloni, balinyazwe begodu bagcine bahlongakele.
Ngubani ongabika ukuhlukunyezwa?
Omunye nomunya obona ukungatjhejwa, ukucatjhazwa namkha ukungaphathwa kuhle, namkha abe nesizathu esizwakalako sokusola bonyana kuyenzeka namkha kwakhe kwenzeka.
Bika ukuhlukumezeka namkha lokho okusolelako kusisebenzi sezeHlalakuhle esikhulu ema-ofisini wezokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle namkha esitetjhini samapholisa esiseduze nalapho uhlala khona.
Nangabe umuntu owazisako sisebenzi sezehlalakuhle loyo ozakuqalana nendaba leyo, uzakumele aragele phambili ngokufunisisa abese anikela umbiko ozeleko e-ofisini lezokuThuthukiswa komPhakathi ngeemveke ezine.
Nangabe umuntu owazisako akusiso isisebenzi sezehlalakuhle, kusibopho sesisebenzi sezehlalakuhle esikhulu se-ofisi yezokukThuthukiswa komPhakathi ukuze adlulise indaba leyo ngokufaneleko alindele umbiko ozeleko ngeemveke ezine.
Nangabe ukuhlukumezeka lokho kufaka hlangana ikhaya labadala, isikghonakalisi, ihlangano engasiyo yombuso namkha ihlangano edzimelele emphakathini, isisebenzi sezehlalakuhle esise-ofisini ephakathi kumele siqalane nendaba leyo.
Nangabe umuntu ohlukunyezwako akafuni ukususwa lapho, kumele batlikitle i-avidavidi etjengisa bonyana imibandela yokungafuni ukususwa bayihlathululelwe.
Nangabe koke lokhu okungaphezulu akusebenzi, kumele kwazeke isifiso somuntu loyo. uNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komPhakathi namkha iLunga lomKhandlu omKhulu i-MEC kumele bathole omunye ozakungenelela.
Amaforomo atholakala e-ofisini yezokuThuthukiswa komPhakathi eseduze nawe.
<fn>GOV-ZA. Reportedlivestockdiseaseoutbreak.2010-03-25.nr.txt</fn>
Inyanga enye nenye, abodorhodera beenlwana bakarhulumende iSewula Afrika yoke baletha imibiko ngobulwelwe beenlwana kubaNqophisi bamaPhrovinsi bemiSebenzi yamaLwelwe weenLwana. Imibiko le iyahlolwa bese ithunyelwa ebuNqophisini besitjhaba bokuPhila kuHle kweenLwana ePitori, lapho ifakwa ebuthelelweni lekhompyutha. Imibiko yenyanga yamalwelwe weenlwana iyabuthelelwa ngokusebenzisa ilwazi leli. Lemibiko ithunyelwa inarha yoke kanye nemaphasini wangaphandle kilabo abanekareko kanye neenhlanganweni.
Ilwazi lingafikelelwa ku-website yomNyango wezokuLima. Yenza isibawo kuMphathi oPhezulu: UkuPhila kuHle kweenLwana nayikuthi ufuna ukufakwa erhemeni lokusabalalisa.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Reportingacrime.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lomsebenzi unikelwa umuntu ongungazimbi wobulelesi.
Lokha umuntu nakabe ngungazimbi wobulelesi angathintana namapholisa ngokudosela umtato inomboro ethi 10111 namkha ngokuya estetjhini samapholisa esiseduze ukubika ubulelesi.
Nayikuthi ipholisa liya endaweni yobulelesi, lizakuthola istatimende kumnghonghoyili kanye nakufakazi nakukghonekako.
Ipholisa lizakuya, litlolise umlandu eRherhweni lokuPhathwa kobuLelesi le-SAPS begodu linikele umghonghoyili ireferensi ebizwa ngenomboro ye-CAS.
Umghonghoyili kufanele aqinisekise bona ugcina inomboro ye-CAS njengereferensi azakubuza ngayo ngomuso mayelana nomlandu lo.
Nayikuthi umnghonghoyili uvakatjhela istetjhi esiseduze ukubika ubulelesi, uzakutjhejwa eSentha yokuRhelejwa komPhakathi lipholisa.
Umnghonghoyili uzakunikelwa inomboro ye-CAS ezakusetjenziswa kikho koke ukubuza mayelana nobulelesi obubikiweko.
Idokhethi yomlandu eyenziweko inikelwa umphenyi wamapholisa ozakwenza iphenyo. Yoke imibuzo ingaqaliswa kuye.
Umphenyi ophethe umlandu othileko uzakuqeda iphenyo abe alethe idokhethi ekhotho efaneleko bona kutjhutjhiswe.
Umphenyi uzakwazisa umghonghoyili lokha nakufanele akhambele ukulalelwa komlandu ekhotho.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Reportingestateofdeceased.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ilifa lomuntu ohlongakeleko liba khona lokha umuntu nakahlongakalako begodu atjhiya ipahla kanye/namkha umtlolo oyiwili namkha othathwa njengewili. Ilifa kufanele liphathwe belisatjalaliswe ngokuya kwewili yohlongakeleko namkha nayikuthi ohlongakeleko akakatjhiyi iwili, ngokuya kweenjamiso zomthetho. UmThetho wokuPhathwa kwamaFa ka-1965, ubeka ikambiso ezakulandelwa ukuphatha ilifa lohlongakeleko.
Ilifa lohlongakeleko kufanele libikwe ku-Master kungakapheli amalanga ali-14 welanga lokuhlongakala. Ukuhlongakala kungabikwa ngomunye nomunye umuntu olawula namkha ophethe umtlolo womuntu ohlongakeleko oyiwili namkha othathwa njengewili.
Kufanele kubikwe nini ukuhlongakala ku-Master?
Nayikuthi ohlongakeleko wahlongakalela ngaphandle kweSewula Afrika, kodwana watjhiya ipahla eSewula Afrika kanye/namkha nomtlolo oyiwili namkha othathwa njengewili.
Libikwa kuphi ilifa lomuntu ohlongakeleko?
nayikuthi ohlongakeleko bekahlala eSewula Afrika ngesikhathi sokuhlongakala, bika ilifa ku-Master onamandla wangokomthetho wendawo lapho ohlongakeleko bekahlala khona ngesikhathi sokuhlongakala.
nayikuthi ohlongakeleko bekangahlali eSewula Afrika ngesikhathi sokuhlongakala, bika ilifa komunye nomunye u-Master bika ilifa ngokuzalisa iForomo J294: Death notice kanye neminye imitlolo esekelako erhenyiswe ngenzasi ungafumana iforomo lesaziso sokuhlongakala neminye imitlolo yokubika kwelinye nelinye i-ofisi laka-Master wekhotho ephakamileko namkha kwelinye nelinye i-ofisi lakamarhastrada inani lelifa kanye nomhlobo wesikhundla esifunekako uzakuqunta ngemitlolo ozayizalisa bewuyilethe.
nayikuthi lilifa elinganawili namkha nayikuthi iwili ayikhombi othileko njengomphethi weemfuno othileko; namkha nayikuthi okhonjwe njengomphethi weemfuno uhlongakele namkha wale ukukhonjwa.
Isibopho nokwamukelwa kwemilayo ka-Master.
isitifikhethi samambala sokuhlongakala namkha ikhophi eqinisekisiweko yaso isitifikhethi samambala somtjhado namkha ikhophi eqinisekiweko yaso - nayifunekako woke amawili nama-codicils namkha imitlolo ehlose lokho - nayikhona irhemo labanikeli beenkolodo bohlongakeleko - nalifunekako isifungo esiqinisekisa bona ilifa sele libikiwe komunye u-Master namkha kwenye indawo yokusebenzela ka-Master.
Nayikuthi ilifa lingaphasi kwe-R125 000, u-Master angasebenza ngaphandle kwencwadi yokuphethwa kweemfiso zewili esikhundleni salokho akhuphe iincwadi zesigunyazo ngokuya kwesiGaba 18 somThetho wokuPhathwa kwamaFa ka-1956.
isaziso sokuhlongakala incwadi yesifungo: Imininingwana yesihlobo - elizakuzaliswa nayikuthi ohlongakeleko akhenge atjhiye iwili esebenzako.
nayikuthi lilifa elinganawili namkha nayikuthi iwili ayikhombi othileko njengomphethi namkha nayikuthi okhonjwe njengomphethi uhlongakele namkha wale ukukhonjwa.
Ukwamukelwa kwe-trust njengozakuPhetha iimFuno zeWili.
abekelwe ngeqadi ekunikeleni ngesiqinisekiso ewilini, namkha mbelethi, ngothethweko/ngothetheko namkha mntwana wohlongakeleko.
isitifikhethi samambala namkha ikhophi yaso eqinisekiweko isitifikhethi samambala somtjhado namkha ikhophi yaso eqinisekisiweko - nayifunekako.
Nayikuthi ilifa lidlula i-R125 000, iincwadi zokuphethwa kweemfiso zewili kufanele zikhutjhwe, begodu ikambiso ezeleko ebekwe mThetho wokuPhathwa kwamaFa ka-1965 kufanele ilandelwe.
Iindawo zokusebenzela ezinegunya langokomthetho kuphela nayikuthi ohlongakeleko akakatjhiyi iwili esebenzako begodu inani loke lelifa lingaphasi kwe-R50 000. Incwadi yegunya enikela umjameli okhonjiweko ukuphatha ilifa ngaphandle kokulandela ikambiso ebekwe emThethweni wokuPhathwa kwamaFa ka-1965.
Isikhathi esibekelwe ukwenza umsebenzi siyame ekuraraneni kwendaba.
<fn>GOV-ZA. Requestfortaxdeductiondirectiveb.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lesi isibawo kufanele silethwe kwa-South African Revenue Service ebujameni bokubuyiselwa emva, bokulisa umsebenzi, bokubhadelwa ngokwaba okudluleleko , imivuzo engafunwa, ihlathululo 'yengeniso epheleleko' ukubhadela kwendima namkha ukudluliswa kwelunga lomvuzo ukusuka esikhwameni sepentjhini namkha sephrovidenti, namkha ebujameni lapho isikhwama sepentjhini namkha sephrovidenti sipheliswa khona.
Zalisa iforomo B ngokuzeleko bewulilethe ngaphambi kokubhadela imali enengi elungeni lesikhwama.
Nikela ngenomboro ye-ID namkha enye incwadi yokuzazisa yelunga.
Kunyulwa khulu ukusetjenziswa kwenomboro kamazisi. Nikela nge-adresi yokuhlala yelunga kanye ne-adresi yeposo.
Qunta ingeniso yelunga yonyaka ngokunemba okukghonekako.
Akukafaneli ibe ngaphasi kwesilingano somrholo welunga yonyaka weemali wanjesi nodlulileko wokulinganiswa. Esinye nesinye i-stop order esikhutjhwe yi-SARS kufanele kukhanjiswane naso.
Indlela elula khulu yokwenza isibawo sekomba yokudoswa komthelo kusebenzisa i-eFiling. Isibawo sakho sekomba yangokomthetho yokudoswa komthelo sivamise ukuvunywa kungakapheli ama-awara ama-48.
Isibawo sekomba yangokomthetho yokudoswa komthelo ngokusebenzisa i-eFiling sivamise ukuvunywa kungakapheli ama-awara ama-48.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Zalisa beluthumele nge-inthanethi. Nakungasinjalo, khupha iforomo le- Request for a Tax Deduction Directive, Form B.
<fn>GOV-ZA. RequesttoattendaParoleBoardhearing.2010-03-25.nr.txt</fn>
Umnghonghoyili namkha ungazimbi wobulelesi, njengombana kuhlathululwe esiGabeni 299A somThetho weKambiso yokuPhathwa kwemiLandu yobuLelesi ka-1977, anganikelwa ithuba lokuzililela namkha lokukhambela ukulalelwa kweBhodo yokuLibalela kiyo okuzakutjhejwa ukutjhatjhululwa ngokulitjalelwa namkha ngokubekwa kwenye indawo kwesilelesi esithileko ngaphasi kwetjhejo lokulungiswa kokuziphatha.
Umnghonghoyili namkha ungazimbi wobulelesi kufanele azise iBhodo efaneleko yokweLuswa kokuziPhatha nokuLibalela ngomtlolo nayikuthi ufisa ukuveza imibono namkha ukukhambela ukulalelwa kweBhodo yokuLibalela kwesilelesi.
Nayikuthi isibawo siyaphumelela, iBhodo izakwazisa umghonghoyili namkha ungazimbi ngomtlolo, ibeke bona nini begodu nakubani okufanele kusiwe kuye amazizo. Ilanga kanye nendawo yomhlangano weBhodo efaneleko yokweLuswa kokuziPhatha nokuLibalela lizakuvezwa.
Kumsebenzi womnghonghoyili namkha ungazimbi ukwazisa uKomitjhinara namkha i-CSPB ngokutjhuguluka kwe-adresi yakhe.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Restorationofcc.2010-03-25.nr.txt</fn>
Nangabe i-close corporation besele isuliwe, isibawo singenziwa sokobanyana ibuyiswe, nangabe kuzokulandelwa ikambiso efaneleko.
Imali engange-R150 kumele ifakwe ekhowudini yekhastama bese izakukhutjhwa e-akhawuntini yekhastama ngemva kokuthunyelwa kweforomo.
Umnqopho onjengalo kumele ukhangiswe ephepheni lomphakathi ukuze kutholakale amazizo womphakathi ngokubuyiswa kwe-close corporation.
Nangabe kukhona abaphikisana nalokho, umTlolisi wamaKampani kumele aziswe ngokuphikisa lokho emalangeni ama-30 seyitloliswe butjha.
<fn>GOV-ZA. Returnforpaymentofprovisionaltaxthirdpayment.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lapho umuntu arhola ingeniso etheliswako engaweli ngaphasi kokudoswa kwe-SITE namkha i-PAYE , kufanele abhadele umthelo kasolanga ngalengeniso. Ukubhadelwa komthelo kasolanga kwenziwa esikhathini esiziinyanga ezisithandathu.
Umthelo kasolanga uhlose ukurhelebha ababhadela umthelo ukuhlangabezana neenkolodo zomthelo esikhathini esilandelanako kunokobana babhadele imali enengi kanye ngonyaka ngesikhathi sokuhlolwa. Umthelo kasolanga obhadelwako uzakususelwa emthelweni wengeniso wokugcina umuntu okufanele awubhadele enyakeni wokuhlola ofaneleko.
Umuntu okoloda ukubhadela umthelo kasolanga kufanele kungakapheli amalanga ama-30 wokukoloda, enze isibawo ngomtlolo sokuzitlolisa e-ofisini legatja le-South African Revenue Service . Ukubhalelwa kukwenza njalo kuzakuba nomphumela wenzuzo nehlawulo ekubhadeleni kwangemva kwesikhathi ekulethweni sekudlule isikhathi kwamaforomo.
Ilanga lokugcina lokubhadelwa komthelo kasolanga akusi ngemva kwelanga lokugcina lonyaka wokuhlola namkha ilanga lokugcina elivunyiweko lonyaka weemali.
Ukubhadelwa kwesithathu kwakasolanga godu kwaziwa ngoku "ngezelela" namkha kokubhadela kwakasolanga. Nayikuthi ukubhadelwa okunjalo kuyenziwa, kufanele kubhadelwe kungakadluli ilanga lo'kusebenza'.
kusebujameni bonyaka wokuhlola ophela ngomhlaka 28 namkha 29 Feberbari, iinyanga ezilikhomba ngemva kwalapho enyakeni weemali ovunyiweko ophela ngelinye ilanga ngaphandle komhlaka 28 namkha 29 Feberbari, iinyanga ezisithandathu ngemva kwalapho.
Ukubhadelwa kwesithathu kubhadela ngokuzithandela okungenziwa ngomunye nomunye umbhadeli womthelo kasolanga. Ababhadela umthelo abanengeniso etheliswako edlula i-R50 000 namkha amakampani anengeniso etheliswako eyi-R20 000 namkha ukudlula lapho, bangenza ukubhadela kwesithathu ngokuzithandela ukubalekela inzuzo ebekwa phezu kokubhadelwa kancani komthelo ekuhlolweni.
Umnqopho walokhu kubhadela kukghonakalisa ababhadeli bomthelo ukubhadela umehluko ophakathi komthelo wabasebenzi kanye nomthelo kasolanga osele ubhadelwe enyakeni kanye nesamba somthelo okolodwako wonyaka wokuhlolwa.
Isikhathi sokubhadelwa kwesithathu kujamele ukubhadelwa kwesamba somthelo wonyaka woke, ngaphandle kobana umthelo womsebenzi ubhadelwe unyaka woke kwelinye nelinye irhelebho lamakhredithi womthelo wangaphandle wonyaka woke kwamanani abhadelwe eenkhathini zomthelo kasolanga zokuthoma nezesibili.
Kuphezu komunye nomunye obhadela umthelo kasolanga ukufanisa lokha ukubhadela kwesithathu kokungezelela nakufunekako.
Fumana isaziso sokubhadela esibuya kwa-SARS namkha sikhuphe kuwebhsayithi, usizalise bewusilethe kanye nemali yokubhadela.
Ngombana isaziso sokubhadela ngesamazombe begodu asinamininingwana ekhambelana nonyaka womthelo othileko, kuqakatheke khulu bona ababhadela umthelo kasolanga bafake imininingwana ye-akhawunti kilesi saziso. Nayikuthi imininingwana elungileko ayikafakwa, ukubhadela angeze kwathiwa ngekobhadela umthelo olungileko.
etjengisa unyaka wokuhlola.
Inomboro yokubhadela okujayelekileko izakuba nginasi 1234567123P00032005.
Lapho ukubhadela kwenziwa ngeposo, ngokusebenzisa ibhanka namkha i- ATM, isikhathi esaneleko sokuposa namkha sokusetjenzwa kufanele siyelelwe.
Lapho ukubhadela kwenziwa ngokwe-elektroniki, kufanele kuqalelelwe isikhathi sokuqintelwa sebhanka yakho kanye nesikhathi sokuvunyelwa esingathatha amalanga aphakathi kwamabili ukuya kwamahlanu.
nenomboro yokuzazisa yomzuzi/ye-akhawunti ehlanganiswe nomhlobo othileko womthelo ukubhadela.
Imininingwana le itjengiswe emtlolweni wobufakazi bokubhadela beforomo le-IRP 6.
Ukubhadela okungakhambisani nenomboro yereferensi yokubhadela okukhulunywe ngayo ngehla kanye nenomboro yomzuzi yokuzazisa angeze kwamukelwa.
Nayikuthi ilanga lokugcina lokubhadela liwela ngaphasi kwelanga lokuphumula namkha lepelaveke, ukubhadela kufanele kwenziwe ngelanga lokugcina lokusebenza elingaphambi kwelanga lokuphumula namkha lepelaveke.
Isikhathi sesithathu sokubhadela kufanele sisekelwe engenisweni yamambala etheliswako, njengombana umnqopho walokhu kubhadela kukghonakalisa wena bona ukwazi ukubhadela umahluko ophakathi komthelo wabasebenzi kanye nomthelo kasolanga osele ubhadelwe enyakeni kanye nesikolodo esizeleko somthelo saloyo nyaka womthelo.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Returnofgeneralinformation.2010-03-25.nr.txt</fn>
Nayikuthi umrholo womsebenzi osalako nakudoswe umthelo namkha isilinganiso sonyaka silingana ubuncani bakhona ne-R2 000 begodu asidluli izinga lokuthoma komthelo. kufanele likhutjhwe.
Ekubhadeleni kanye kwemali enengi kiso okunganamthelo odoswako.
Okhunye nokhunye ukubhadelwa komuntu ngemisebenzi eyenziweko namkha ezakwenziwa nokungakhenge kudoswe kikho umthelo.
Iimali ezibhadelelwa imisebenzi eyenziwa babantu ngendlela ejayelekileko yokusebenza kwabo kwesiphrofetjhinali, isibonelo, abasebenzi bezokwelapha, amagqwetha, amagqwetha wemajajini, ama-accountants nabahlolincwadi.
Umrholo namkha isilinganiso sawo sonyaka esingadluli i-R2 000 enyakeni womthelo.
nenzalo emalini ebolekisiweko nama-mortgage bonds nenzalo eemalini ezisiswe nawe nenzalo yamadebhentjha nenzalo ema-akhawuntini wokubulunga wanjesi nemali ebhadelwa ngezabelo nerente ebhadelwa nguwe njengoqatjhileko namkha ebuthelelwa nguwe njenge-ejenti nemali ebhadelelwa ilungelo lokuthabela ipahla nemali ebhadela ngokuthengisa namkha iimali ezibhadelwa ngokusebenzisa iphathenti, idizayini, i-trademark namkha ilungelo lokutlama i-copyright namkha ukwaba ngelwazi elithintana nokusetjenziswa kwephathenti e-Sewula Afrika.
ihlathululo ye-unit namkha iinlinganisi zeemali isibalo sama-unit namkha iinlinganisi zeemali ezithengiswako isilinganiso senani elibuyelelweko ekuthengisweni inzuzo yoke efunyenwe ekuthengisweni inzuzo sele kudosiwe efunyenweko namkha ilahleko mayelana nokuthengisa.
Yayo yoke imikhiqizo yemaplasini, ithimba, ifuyo, ama-ore, amaminerali, amaminerali anenani eliphezulu atholwe nguwe ngokuthenga, ukurweyila ngepahla nokurweyila.
Yayo yoke imikhiqizo yeplasini, ithimba, ifuyo, ama-ore, amaminerali, amaminerali anenani eliphezulu athengiswa nguwe njenge-ejenti yomkhiqizi.
Yamabhonasi abhadelwa amalunga wamakampani wekoporasi namasosayithi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Returnofincomeforinvestment.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imali yerente okungakadoswa litho kiyo namkha ebuthelelwe njenge-ejenti yomuntu mayelana nepahla ehlathululiweko iimali ezibhadelwa ilungelo lokusebenzisa ipahla iimali ezibhadelwa ngokuthengisa namkha iimali ezibhadelwa ngokusebenzisa iphathenti, idizayini, i-trademark namkha ilungelo lokutlama namkha lokwabelana ngelwazi elithintana nokusetjenziswa kwephathenti.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA.SAcitizensarrestedabroad.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ngaphasi kwesiVumelwano samaTjhebiswano wezobuZenda saka-1963 - izinga elamukeleka khulu kizo zoke iinarha, abantu ababotjhwa ngaphandle kwenarha yabo kufuze babe nokufikelela umjameli wabo wezobuzenda. AmaSewula Afrika akilobu bujamo kufuze msinyana abawe iimphathimandla ukubavumela ukuthintana nomJameli weSewula Afrika enarheni leyo. Nakungasinjalo, omunye angathintana nomJameli weSewula Afrika enarheni leyo namkha nephiko lemiSebenzi yezobuZenda emNyangweni weeNdaba zangaPhandle ePitori, esikhundleni sawo.
IimPhathiswa zobuZenda zifuna ukuqinisekisa bona izakhamizi zeSewula Afrika ezibotjhwa ngaphetjheya ziphathwa ngokunobuntu nazisavalelweko. Kilokhu, iindaba ezifana nokuhlunguphaza, ukuphathwa ngokunganabuntu namkha ukuphathwa ngokwehliswa isithunzi namkha ukuzwisa ubuhlungu kuzakubikwa begodu kusiwe kwabasemagunyeni abafaneleko. ImiThetho esiSekelo eyAmukelekako yeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko yokuPhathwa kweemBotjhwa isetjenziswa njengomhlahlandlela.
zihloma ukuthintana nesibotjhwa ngokurhaba okukghonekako ngemva kokuqinisekisa ubakhamuzi beSewula Afrika. Lokhu kukghonakalisa amaSewula Afrika abotjhiweko, namkha avalelwe ngaphasi komthetho otjhili ukuzwisisa amalungelo wabo kanye nemisebenzi enikelwa mBuso weSewula Afrika. Ngokuya kobujamo obuthileko, ukuthintana kuzakwenziwa ngenyama, ngomtlolo, ngomtato namkha ngokusebenzisa abangeneleli.
zinikela ngelwazi elijayelekileko ngerherho lezomthetho lenarha ebophako. Ilwazi lingafaka; imininingwana yerhelebho lezomthetho, irhemo lamagqwetha , ukukhalima, ibheyili kanye neenkambiso zokudluliswa kwemilandu khona isibotjhwa sizakuzwisisa amalungelo neenkambiso ezithintekako.
zigcina ukuthintana nezakhamuzi zeSewula Afrika ezibotjhwe ngaphetjheya ngesikhathi zithobela imithetho nemithetjhwana yenarha ebophako.
zivakatjhela amajele. Ukubuyeleleka kwevakatjho lejele kuyame emthethwenimgomo wanjesi, indawo, nesiko kanye nemithetho yenarha ebophako kanye nobujamo bezokuphepha obenzeka enarheni kanye nejele.
zikghonakalisa ukudluliswa kwemali ukusuka emndenini namkha ebanganini eSewula Afrika ukuya esibotjhweni - ukukhambisana nomthetho nemithetjhwana yomBuso weSewula Afrika kanye newenarha ebophako. Ukugunyaza okukhona kubeka bona iimali ezidluliswe ukusuka eSewula Afrika ukuthenga izinto zokuhlamba nokuzesa, ukudla kanye nezinto zomuntu ngokwakhe angeze zadlula i-R2 000 ngenyanga. Inani angeze ladluliselwa enyangeni elandelako. Thintana nephiko lemiSebenzi yezobuZenda ukufumana irhelebho.
ziqinisekisa bona imiraro yezokwelapha yaziswa abaphathi bejele.
zikghonakalisa ukuthunyelwa nokulethwa kweencwadi, iinhlahla kanye nezinto zokufunda ukusuka emndenini nebanganini eSewula Afrika. Ikghonakalo le izakuya ngeenjamiso neemali ezibhadelwako ezikhona emNyangweni weeNdaba zangaPhandle kanye nemithetho nemithetjhwana enarheni ebophako. Iimali ezibhadelwako zingalethwa ebujameni banjesi ngokuya kwesikhathi.
UmNyango weeNdaba zangaPhandle kanye nabaJameli beSewula Afrika ngaphetjheya wenza yoke imizamo ukuqinisekisa bona imali, iincwadi izinto zokufunda kanye neenhlahla zidluliswa ngaphandle kokumoswa kwesikhathi. Kodwana, kokusebenza okubekwe phambili buZenda, iKomijhini ePhakamileko namkha i-Consulate kubekwa phambili. Ubujamo bendawo enarheni nabo budlala indima.
ukuthoma namkha ukungenelela eenkambisweni zekhotho namkha eenkambisweni zomthetho ukufumana namkha ukunikela ngesiyeleliso sezomthetho ukuhlela ukutjhatjhululwa ejele namkha ibheyili ukukhambela iindawo eziyingozi namkha amajele ukuphenya ubulelesi ukufumana ukuphathwa ngcono ejele kunalokho okunikelwa izakhamuzi zekhaya - ngaphandle kwalokha imithetho esisekelo eyamukelekako yehlangano yeentjhaba ezibumbeneko yokuphathwa kweembotjhwa ingasetjenziswa khona ukulaya isihlobo namkha umngani ukudlulisa imali ukubhadela, iinkolodo zomthetho, zokwelatjhwa namkha ezinye ukufumana indawo yokuhlala, umsebenzisa ama-visa namkha iimvumo zokuhlala ukwenza umsebenzi owenziwa basebenzeli bezokukhamba, iimphaphamtjhini, amabhanka namkha amakamapni arentisa iinkoloyi ukurhelebha kuhle izakhamuzi ezinobakhamuzi obubili enarheni ngobuzwe babo besibili ukubhadela ukulungiswa, ukuthuthwa, ukubulungwa namkha ukubulungwa ngokutjhiswa zeensalela zokuhlongakala kwesakhamuzi seSewula Afrika esihlongakeleko.
Abantu abanobakhamuzi obubili ababotjhwa enarheni enye abanobakhamuzi bayo angeze bafumana irhelebho elibuya kubaJameli beSewula Afrika. Nayikuthi abantu abanobakhamuzi obubili babotjhwa kwenye inarha, abangasi sisakhamuzi sayo, ngesikhathi bakhamba ngephaspoti yenarha yabo yobakhamuzi besibili, kufuze bathintane nomjameli we-consular wenarha abekakhamba ngephaspoti yayo.
Amazinga womsebenzi aquntwa ngokuya kobujamo bomlandu ngamunye begodu ayame ebujameni benarha umuntu abotjhwa kiyo.
UmNyango weeNdaba zangaPhandle uqunta iindleko lapho kufaneleko, ngokuya kwemisebenzi enikelwako.
UmJameli weSewula Afrika unikela isibotjhwa amaforomo wesibawo afaneleko.
<fn>GOV-ZA. SetupLearnership.2010-03-25.nr.txt</fn>
Abanikeli-bandulo kufanele baqunte bona mhlobo bani webandulo abangalinikela. Kufanele kube bavunyelwe siKhungo sokuLawulwa kweFundo neBandulo ngaphambi kobana bathome ngebandulo. Abanikeli-bandulo nabaqatjhi kufanele babambisane ukuthoma ama-learnership.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Abanikeli-bandulo kufanele baqunte bona ngimaphi ama-learnership abanganikela ibandulo kiwo.
Nasele abanikeli-bandulo bakhethe i-learnership, kufanele bathole abaqatjhi abazakunikela abafundi ngelemuko lokwenza.
indlela yokukhetha abafundi; kanye nokuthi bazabathola njani abafundi.
Abafundi kungaba basebenzi asele baqatjhwe bomqatjhi namkha abantu abangasebenziko. Thintana nesentha yezabasebenzi eseduze ukuthola bona umNyango wezabaSebenzi ungakurhelebha njani ukufumana abafundi abangasebenziko.
Kungathatha amalanga ama-30 ukuhloma i-learnership.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
Yenza isibawo emNyangweni wezabaSebenzi.
<fn>GOV-ZA. Sinne.2010-03-25.nr.txt</fn>
Eenghonghoyilweni ezingasi zimbi khulu namkha ukubuza okujayelekileko, dosela istetjhi samapholisa esiseduze.
Isisebenzi sesentha yokudosela umtato siphendula umtato wakho begodu sithatha ilwazi elifaneleko.
Ilwazi liyabekwa begodu unikelwa inomboro yereferensi njengobufakazi begodu njengeferensi yangomuso.
Isinghonghoyilo sinikelwa iSentha yokuSebenzela umPhakathi ye-SAPS yendawo, ikoloyi eqale indawo namkha iKoloyi yesiQhema esiPhapha eMmoyeni.
Yoke imitato iphendulwa ngokurhaba okukghonekako.
Umnqopho wewebhsayithi yemiSebenzi yomBuso weSewula Afrika kunikela ngomthombo munye welwazi ngemisebenzi enikelwa mbuso weSewula Afrika.
Umnqopho kukwehlisa ukungalingani okukhona phakathi kwalabo abanikelwe amandla nalabo abangakanikelwa, umnotho wokuthoma newesibili.
Iwebhsayithi kungenelela okuqakathekileko okuhlose ukuqinisekisa bonyana izakhamuzi zizakukghona ukuthintana nombuso.
Iwebhsayithi inelwazi ngemisebenzi yombuso enikelwa ezingeni lombuso wesitjhaba.
Imisebenzi eyenzelwa amaphandle: ilwazi eliqaliswe ezakhamizini zeenarha zangaphandle ezifuna imisebenzi efaneleko embusweni weSewula Afrika.
Sebenzisa ikhasi lokuthintana nathi ukuveza imibono namkha ukubuza ngewebhsayithi yemiSebenzi yomBuso.
Ngemawusi yakho, gandelela ngesidleni umtlolo ofuna ukukhupha.
Sibawa usithinte nayikuthi uhlangabezana nemiraro kilewebhsayithi.
Ungafumana ukufikelela liphi ilwazi eliphethwe mNyango wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo namkha ngenye nenye ihlangano yomphakathi?
Amarekhodi wabantu aphethwe mNyango namkha ihlangano yomphakathi.
Ilwazi lowesithathu othintekako namkha amarekhodi: onemvumo kuphela ebuya kowesithathu othintekako, khulukhulu nayikuthi imitlolo iphethe ilwazi eliyifihlo namkha okungelangeqadi.
Amarekhodi akhambelana nomsebenzi wezomthetho wekhotho.
Ilwazi elifunyenwe yikundla ekhethekileko ehlonywe ngokuya komthetho.
Ilwazi eliphethwe siphathiswa sezomthetho sekundla enjalo namkha ikhotho.
Ilwazi eliphethwe mumuntu olilunga lepalamende namkha lesibethamthetho sephrovinsi.
Kodwana, umThetho wokuPhuhliswa kokuFikelelwa kweLwazi ungaphezu kwananyana ngimuphi umthetho ongakukhandela ekufikeleleni ilwazi.
Bawa iSekela lesiPhathiswa sokwAzisa lomnyango wombuso ofaneleko likurhelebhe ukufikelela ilwazi namkha imitlolo oyifunako.
Nayikuthi isiPhathiswa sokwAzisa sikwalela nemvumo yokufikelela ilwazi olibawileko, dlulisela phambili isiqunto kuNgqongqotjhe womNyango wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.
Iimali ezibhadelwako emarekhodini wehlangano yomphakathi, njengombana zibekwe miThetjhwana yomThetho yanjesi.
Letha isibawo sekhophi esinenomboro ebekiweko yamakhophi emTlolisini wama-GMO.
Letha ikhophi engezelelweko yesibawo, enelwazi elingasi yifihlo lebhizinisi emTlosini wama-GMO.
Letha umbiko wemisebenzi edlulileko eyenziweko.
UmTlolisi uqunta ngokukhambisana kwesibawo neenjamiso komThetho wokuPhilako okuTjhugululwe ngokwamaJini.
IKomiti yokuYelelisa ilinganisa idatha ethileko nesibawo beyenze isiphakamiso sezokuphepha somsebenzi ohlongozwa mKhandlu wesiGungu.
UmTlolisi ufumana umbono womphakathi esikhathini esivunyelweko.
UmKhandlu wesiGungu uthatha isiqunto ngesibawo, ngokutjheja isibawo, isiphakamiso seKomiti yokuYelelisa, okulethwa mphakathi kanye nemiphumela engenzeka eenkorweni ezifana nezokulima, zamaphilo, ibhoduluko, zabasebenzi, zokurhwebelwana nesayensi nokuthuthukiswa kwetheknoloji.
Nayikuthi isiqunto somKhandlu wesiGungu sihle, umTlolisi ugunyazwa ukukhupha imvumo.
Zoke iimvumo ziphekelelwa bujamo bokulawulwa kwento eyingozi.
Abahloli ababuya emNyangweni wezokuLima belusa ukufezakaliswa kobujamo bemvumo.
Nangabe ihlangano yebumbano, ikhampani, namkha ikhampani yehlanganyela ayisakwazi ukubhadala iinkolodo namkha ifezakalise iimbopho zayo , umNqophisi-Mazombe wezeRhwebo namaBubulo kungenzeka ayilawule namkha ayivale leyo bhizimisi.
Zoke iindaba ebekumele zikhulunywe ngaphambi kokwesulwa, kufaka hlangana indlela ipahla kunye neenkwelede zehlangano yebumbano namkha ihlangano yesikhatjhana zizakusetjenzwa ngayo.
Ikhampani etlolisiweko, ihlangano yebumbano namkha I-CC kumele itlole incwadi yokwesulwa.
Boke abanqophisi kunye namalunga wekhampani namkha I-CC kumele batlikitle incwadi leyo nangabe bayisula ngokuthanda kwabo njengombana babanqophisi namkha amalunga.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezeFundo.
Faka isibawo ngaphambi kwelanga elibekiweko lokuvalwa.
Tlolisa umntwana esikolweni oseduze naso.
Yiza nesitifikethi samabeletho kanye nekarada lokugonywa komntwana; nanyana ikarada lokuvumela umntwana bona aye kesinye isikolo kanye neripoti yokugcina yesikolo abekafunda kiso, ebantwaneni ebegade bafunda kezinye iinkolo.
Ubufakazi bokobana wenze isibawo semvumo yokuhlala eSewula Afrika.
Kungathatha ukusuka elangeni linye ukuya eemvekeni ezisithandathu.
Iimali zesikolo azilingani, ziya ngesikolo ngasinye.
Amaforomo wokwenza iimbawo ayatholakala eenkolweni.
Abantu abadala abatlhoga ukutjhejwa ngeenkhathi zoke ekhaya labadala.
Abantu abadala abatlhoga ukutjhejwa ngeenkhathi zoke ekhaya labadala.
Zalisa iforomo lesibawo ekhaya labadala eliseduze nawe.
Kumele uveze umazisi wakho weSewula Afrika.
Uzakuhlolisiswa ukufumana bonyana ukulungele ukuthathwa kileli khaya nokobana ungakukthola ukuhlinzekelwa.
Nangabe isibawo sakho siphumelele uzakufanela bonyana utlikitle isivumelwano nekhaya labadala mhla uzokuthathwa.
Nayikuthi ababawi abasizizakhamuzi zeSewula Afrika, kufanele bafaneleke ukuba nobakhamuzi namkha kufanele kube sele benze iimbawo zobakhamuzi.
Uku-adoptha okuhlongozwako kufanele kuqalelele iinkareko ezihle begodu kube sebujameni obuhle bomntwana.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.
Yenza isibawo soku-adoptha kumabhalana wekhotho yabantwana esiyingini lapho uhlala khona.
Nekhophi eqinisekisiweko yencwadi kamazisi yomunye nomunye umbawi kanye nesitifikhethi samambala samabeletho namkha iincwadi zokuzazisa zomunye nomunye umntwana ofuna ukum-adoptha.
Ikambiso ivamise ukuba yide begodu iyame ekuraraneni kwendaba.
Imikhandlu yokukhulumisana iqalana neemvumelwano zeenqhema ezihlangeneko, ukurarulula imibango yezabasebenzi, ukuhloma amahlelo ahlukeneko nemibono ngemithethomgomo nemithetho yabasebenzi.
Iinyuniyoni neenhlangano zabasebenzi zingenza iimbawo zokwenza imikhandlu yokukhulumisana.
Nawufuna , yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Umngeneleli uzakunikela inomboro yefihlo ozayisebenzisa njengereferensi.
Imitato izakubhadeliswa ngamazinga wokudosa umtato wendawo kanye nangamazinga wokudosa wabomaliledinini amukelekako nawudosa ngomaliledinini.
Omunye nomunye onemvumo yokuhlala yakanomphela yeSewula Afrika uyafaneleka kukwenza isibawo sobakhamuzi beSewula Afrika ngokunikelwa kwephandle ubakhamuzi ngemva kweminyaka emihlanu yokuba mhlali kanomphela.
Omunye nomunye umuntu otjhada isakhamuzi seSewula Afrika ufaneleka kunikelwa ubakhamuzi njengephandle iminyaka emibili ngemva kokunikelwa imvumo yokuhlala yakanomphela ngesikhathi atjhada.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango weeNdaba zeKhaya.
Veza imvumo yokuhlala yakanomphela esebenzako namkha ukubekelwa ngaphandle.
Umbelethi othintekako angenza isibawo enzela umntwana osese mncani kwesinye nesinye isikhathi, kodwana nayikuthi umntwana uhlala eSewula Afrika unomphela begodu nangokomthetho.
Nayikuthi iimbawo zakho zivunyiwe, uzakubawiwa bona utlikitle iNcwadi yokuThembeka begodu uzakunikelwa isitifikhethi sokunikelwa kwephandle ubakhamuzi esinenomboro R.
Incwadi yokuzazisa izakukhutjhwa beyithunyelelwe umbawi.
Ababawi iimbawo zabo ezaliweko bazakwaziswa ngokufaneleko.
Kungathatha iinyanga ezimbili ukuya kwezine ukusebenzana nesibawo sakho.
Incwadi kufanele iphekelelwe yimali ebhadelwako ebekiweko ezakuquntwa mKhandlu.
Nayikuthi ukudluliswa kwesiqunto kuphikisana nokwalelwa yikomiti yokuvuselelwa komuntu otlolisiweko, ukuzitlolisa kwakho kungenzeka kungasulwa bekuthathwe isiqunto ngokudluliswa.
Letha iinthombe zamuva nje zephaspoti.
Imvumo yabo bobabili ababelethi nabondli iyafuneka ngaphambi kobana umntwana anikelwe iphaspoti.
Veza isitifikhethi sokuhlongakala nayikuthi munye wababelethi uhlongakele.
Lapho imvumo inikelwa mumondli, ubujamo bomondli kufanele buvezwe.
Ngaphasi kobujamo obukhethekileko, lokha nakukghonekako bona umbelethi anikele imvumo eforomini lesibawo, imvumo etloliweko eyincwadi kufanele itholakale embelethini ongekho.
Nayikuthi ababelethi bahlukanisile, imvumo yabo bobabili ababelethi iyafuneka ngaphandle kwalokha ikhotho nayibeka ngenye indlela.
Lomsebenzi uthatha iimveke ezisithandathu ukuya kwezibunane.
Letha ubufakazi obaneleko beemali bokobana umnikazi weskepe uzakubhadela iindleko zokuphila zangamalanga nezokwelatjhwa.
Letha ubufakazi bokubhadelwa kwehlawulo esaleleko efunyenwe mthuthi.
Letha isibopho somqatjhi sokubhadela imali yebandulo emaphesente amabili.
Veza ubufakazi bokutloliswa nehlangano yabafundele umsebenzi namkha ibhodo, nabufunekako.
Qinisekisa ubujamo bakho bomtjhado ku-inthanethi.
Umtjhado unganikelwa ubujamo bomthetho siphathiswa semitjhado esibuya esiqhemeni sekolo esithileko namkha ehlanganweni namkha mjameli womNyango weeNdaba zeKhaya.
Abantu ababili abatjhadako, abofakazi ababili nesiphathiswa semitjhado kufanele batlikitle iRejista yemiTjhado msinyana ngemva kobana umtjhado unikelwe ubujamo bangokomthetho.
Umuntu osesemncani angenza isibawo semvumo eJajini leKhotho ePhakamileko endaweni ahlala kiyo nayikuthi ababelethi kanye namkha uKomitjhinara bayala ukuvumela umtjhado.
Isitifikhethi somtjhado esirhunyeziweko: Esikhutjhwa khonokho.
Isitifikhethi somtjhado esingakarhunyezwa: Iimbawo zingathatha iimveke ezisithandathu ukuya kwezibunane.
Phatha incwadi yokuzazisa yakho namkha isitifikhethi samabeletho nawenza isibawo.
Uzakuthathwa igadangiso lemino ukwenzela ukurekhoda eRejisteni yesiTjhaba.
Nayikuthi awunamazisi kwanjesi begodu ugandelelwa sikhathi, ungenza isibawo sephaspoti nencwadi yokuzazisa ngasikhathi sinye.
Letha ubufakazi beemali ukubhadela iindingo zabantu abaphekelela umnikazi wesibawo semvumo yokwelatjhwa, nabukhona ngeentatimende, imitlolo yomrholo namkha amatjhege wabakhambi nayikuthi buyatholakala.
Letha incwadi yesiphathiswa sezokwelapha namkha yesikhungo sezokwelapha, isikhathi sokwelatjhwa netjengisa amabanga namkha ukutlhogeka kokwelatjhwa kanye nemininingwana yamaqhinga wokwelatjhwa eSewula Afrika.
Iimbawo zingathatha amalanga wokusebenza amahlanu ukufumana iphaspoti.
Letha i-CV ezeleko kanye nesifakazelo esibuya emqatjhini odlulileko.
Ubufakazi bekghono lokuphila lomhlobo weentatimende zebhanka, imitlolo yemirholo, nesibopho sabantu abakwamukelako eSewula Afrika, imifundalize, irhelebho lezokwelapha namkha ikhetjhe ekhona, kufaka amakarada wokuthenga ngesikolodo namkha amatjhege wabavakatjhi ukubhadela iindleko zokuphila ngesikhathi uhlala eSewula Afrika.
Veza incwadi ebuya ephikweni lakarhulumende wangaphandle weSewula Afrika, namkha ebuya ehlanganweni yezefundo, zamasiko namkha yezamabhizinisi, eqinisekisa bona amakghono namkha ukufaneleka okungakajayeleki.
Veza obunye nobunye ubufakazi ukungezelela amakghono namkha ukufaneleka okungajayeleki, okufana nemitlolo eveziweko neemfakazelo.
Veza incwadi ebuya ekampanini yeentjhabatjhaba eqinisekisa bona uzakudluliselwa egatjeni eliseSewula Afrika namkha eliwela ngaphasi kwekampani yeSewula Afrika.
Veza incwadi ebuya ekampanini yeSewula Afrika eqinisekisa ukudluliswa okubuya ekampanini eyongameleko namkha ewela ngaphasi kwenye ngaphetjheya, kanye nokutjho umsebenzi nesikhundla ozakuqatjhwa kiso.
Letha isiqinisekiso se-chartered accountant esibeka bona uzakuqatjhwa ngokuya kobujamo nemibandela engaphasi kwaleyo esebenza ezakhamizini nebahlalini nokobana unokufaneleka okusemthethweni okufuneka emsebenzini.
Veza ubufakazi bokuzitlolisa nehlangano yabafundela umsebenzi namkha ibhodo nakufunekako.
Ukwenza isibawo, kufanele ube nencwadi yokuzazisa namkha isitifikhethi samabeletho.
Thatha igadangiso lemino elizakurekhodwa eRejisteni yesiTjhaba.
Iimbawo zombili zephaspoti nencwadi yokuzazisa zingenziwa ngasikhathi sinye nawungakghoniko ukusebenza.
Letha incwadi ebuya kumqatjhi wakho enamabanga wokobana kungani utlhoga iphaspoti yangokomthetho.
Iimbawo zingathatha iveke yinye ukuya kwesithandathu.
Lomsebenzi usebenza emaphandleni anetjhebiswano lokuthathana lakanomphela nezakhamuzi zeSewula Afrika namkha izakhamuzi zakanomphela.
Itjhebiswano lakanomphela lesikhathi eside elihlangana kwabalingani bobulili obufanako nebobulili obungafaniko nalo liyamukeleka, kodwana esikhundleni sesitifikhethi somtjhado, abalingani abanjalo kufuneka balethe incwadi yesifungo yokuhlala bobabili nokusekelana kwabo ngeemali.
Nawufuna iiNdaba zeKhaya zinikele iphandle elithethene nesakhamuzi seSewula Afrika namkha isakhamuzi sakanomphela imvumo yokuhlala yakanomphela, kufanele waneliswe bona itjhebiswano elihle labathetheneko likhona.
Imvumo yokuhlala yakanomphela inikelwa ebujameni bokobana nayingaphela, kungakapheli iminyaka emibili ukuthoma ngelanga eyakhutjhwa ngalo, itjhebiswano alisekho ngaphandle kobujamo bokuhlongakala.
Mlingani womtjhado munye oliphandle ongenza isibawo sobujamo ngebanga lokobana litjhade nesakhamuzi seSewula Afrika namkha isakhamuzi sakanomphela.
Kufanele kube utjhade isakhamuzi seSewula Afrika namkha umhlali kanomphela ngokuya komthetho wabantu namkha wesintu isikhathi seminyaka emihlanu.
Iimbawo zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya namkha ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika nawenza isibawo ungaphetjheya.
Iimbawo zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya namkha ebuzendeni namkha imitjhini yeSewula Afrika nawenza isibawo ungaphetjheya.
Ngokuya kobujamo beemali, ababelethi bakho bangabawiwa bona banikele isibopho serhelebho leemali.
Iimbawo zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya namkha ebuzendeni namkha imitjhini yeSewula Afrika nawenza isibawo ungaphetjheya.
Ababelethi bakho kufuneka balethe ubufakazi bobakhamuzi babo namkha ubujamo bokuhlala bakanomphela eSewula Afrika ngokusebenzisa iincwadi zokuzazisa namkha iimvumo zokuhlala zakanomphela.
Ababelethi bakho kufanele balethe isibopho sokobana bazokusekela ngeemali.
Iimbawo zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya namkha ebuzendeni namkha imitjhini yeSewula Afrika.
Iimbawo zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya ephrovinsini lapho uhlose ukusebenza khona namkha ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika nawenza isibawo ungaphetjheya.
Imvumo yomuntu othethe umhlalaphasi inikelwa iphandle elihlose ukuthatha umhlalaphasi liseSewula Afrika.
Nakungenzeka umbawi afise ukusebenza, kufanele aveze bona asikho isakhamuzi namkha umhlali wakanompheka weSewula Afrika owufunako umsebenzi lowo.
Veza isivumelwano sokuqatjhwa sehlangano ozayisebenzela nayo yoke imininingwana etlhogekako ngehlangano.
Imvumo yehlelo lokurweyila ngabafundi inikelwa umfundi wephandle okufanele azibandakanye ephrojekthini ethileko namkha ehlelweni lesikhungo sefundo ephakamileko eSewula Afrika.
Yenza isibawo ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika.
Iforomo elizalisiweko kufanele litlikitlwe nguSihlalo weKomiti ePhetheko kanye noMnqophisi wesiFunda weKhaya labaNtwana elithintekako.
Irhelebho lemali litholakala esikhungweni kwelinye nelinye ikhaya lomzuzi elifumana ukuhlaliswa esikhungweni.
Irhelebho lemali libhadelwa esikhungweni begodu ingasi kumzuzi.
Ikambiso yesibawo izakuthatha ukudlula iinyanga ezidlula kwezintathu.
Nasele isibawo silethiwe, sizakuhlolwa bona ngesamambala na.
Nayikuthi umNyango uyaneliswa sibawo, iimali izakunikelwa.
Isiqunto sisekelwe ekutholakaleni kwemithombo kanye netlhogeko lomsebenzi.
UmNyango unikela irhelebho leemali ngeenkhathi zeenyanga ezintathu kuye ngokubuyekezwa kwemisebenzi yekhaya.
Ukuhlolwa ngaphambi kwayo yoke into.
Ngaphambi kokuphela kwemvumo yomuntu ofuna i-asayilamu kufanele uzibonakalise e-Ofisini lokwAmukelwa kwabaBaleki ukuyokubamba ikulumiswano yesibili, ezakwenziwa siPhathiswa sokuQuntwa kobuJamo babaBaleki.
Nawunikelwa i-asayilamu , kufanele wenze isibawo sekarada le-smart lokuzazisa lombaleki kwelinye nelinye i-RRO kungakapheli amalanga alitjhumi nahlanu.
Ngemva kokunikelwa ikarada, ungenza isibawo somTlolo wokuKhamba wesiVumelwano seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko kwelinye nelinye i-RRO.
Ubujamo bombaleki buhlala iminyaka emibili, kodwana kufanele utlole incwadi ebawa ukubuyekezwa namkha ukululwa kobujamo bakho bombaleki iinyanga ezintathu ngaphambi kokuphela kwabo.
Ngaphambi kokuphela kwemvumo yomuntu ofuna i-asayilamu kufanele uzibonakalise e-ofisini lokwamukelwa kwababaleki ukuyokubamba ikulumiswano yesibili, ezakwenziwa siPhathiswa sokuQuntwa kobuJamo babaBaleki.
Nawunikelwa i-asayilamu , kufanele wenze isibawo sekarada le-smart lokuzazisa lombaleki kwelinye nelinye i-RRO kungakapheli amalanga alitjhumi nahlanu.
Ngemva kokunikelwa ikarada, ungenza isibawo somTlolo wokuKhamba wesiVumelwano seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko kwelinye nelinye i-RRO.
Ubujamo bombaleki buhlala iminyaka emibili, kodwana kufanele utlole incwadi ebawa ukubuyekezwa namkha ukululwa kobujamo bakho bombaleki iinyanga ezintathu ngaphambi kokuphela kwabo.
Imbawo zingathatha amalanga wokusebenza amahlanu ukuya kwalitjhumi.
Thatha igadangiso lemino elizakurekhodwa eRejisteni yesiTjhaba.
Kuthatha ukufika eemvekeni ezisithandathu ukusebenzana nesibawo sakho.
I-visa siqinisekiso esifakwa ephaspotini esebenzako yephandle, enikela iphandle igunya lokungena eSewula Afrika.
Kungathatha amalanga alitjhumi ukusebenzana nesibawo.
Ebujameni bomuntu izitho zakhe zobulili zitjhugululiweko ngokuhlinzwa namkha ukwelatjhwa, letha imibiko eveza ubunjalo nemiphumela yenye nenye ikambiso eyenziweko kanye nokwelatjhwa okwenziweko namkha okulungiswe bodorhodera ebenze iinkambiso namkha ukwelatjhwa.
Veza umbiko obuya kudorhodera wamalwelwe wengqondo onikela umbawi irhelebho lezengqondo, onikela imininingwana ezeleko yobujamo, khulu khulu umlando kanye nobujamo bezengqondo bomuntu mayelana nobulili obutjhugululiweko.
Igadangiso lemino kufanele lithathwe ukwenzela iminqopho yokuqinisekisa kanye nokuletha ebujameni banjesi ebuthelelweni le-HANIS.
Iimbawo zingathatha iimveke ezifika kwezibunane.
Letha ikhophi yesitifikhethi samabeletho sangaphandle.
Letha amakhophi weentifikhethi zomtjhado zombawi nezababelethi.
Letha ubufakazi nayikuthi umbelethi weSewula Afrika wafumana ubakhamuzi benarha yangaphandle.
Letha ubufakazi bamabeletho wombelethi weSewula Afrika.
Lomsebenzi ungathatha iimveke ezisithandathu ukuya kwezibunane.
Omunye nomunye onemvumo yokuhlala yakanomphela yeSewula Afrika uyafaneleka kukwenza isibawo sobakhamuzi beSewula Afrika ngokunikelwa kwephandle ubakhamuzi ngemva kweminyaka emihlanu yokuba mhlali kanomphela.
Omunye nomunye umuntu otjhada isakhamuzi seSewula Afrika ufaneleka kunikelwa ubakhamuzi njengephandle iminyaka emibili ngemva kokunikelwa imvumo yokuhlala yakanomphela ngesikhathi atjhada.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango weeNdaba zeKhaya.
Veza imvumo yokuhlala yakanomphela esebenzako namkha ukubekelwa ngaphandle.
Umbelethi othintekako angenza isibawo enzela umntwana osese mncani kwesinye nesinye isikhathi, kodwana nayikuthi umntwana uhlala eSewula Afrika unomphela begodu nangokomthetho.
Nayikuthi iimbawo zakho zivunyiwe, uzakubawiwa bona utlikitle iNcwadi yokuThembeka begodu uzakunikelwa isitifikhethi sokunikelwa kwephandle ubakhamuzi esinenomboro R.
Incwadi yokuzazisa izakukhutjhwa beyithunyelelwe umbawi.
Ababawi iimbawo zabo ezaliweko bazakwaziswa ngokufaneleko.
Kungathatha iinyanga ezimbili ukuya kwezine ukusebenzana nesibawo sakho.
Imininingwana engawe njengombawi iyahlolisiswa eRejisteni yesiTjhaba.
Iimbawo zingathatha iimveke ezibunane ukuya kwezilitjhumi nambili.
Uzakuthathwa igadangiso lemino ngeminqopho yokurekhoda eRejisteni yesiTjhaba.
Iimbawo zingathatha iveke yinye ukuya kwezisithandathu.
Ubutjhaba obubili bunikelwa abantu abaneminyaka engaphezulu kwematjhumi amabili nanye.
Yenza isibawo ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika nawungaphetjheya.
Kungathatha iimveke ezisithandathu ukufika kwezibunane ukusebenza isibawo sakho.
Veza ikhophi eqinisekisiweko yencwadi yokuzazisa yeSewula Afrika namkha iphaspoti.
Izakhamuzi zeSewula Afrika ezilahlekelwe bubakhamuzi beSewula Afrika ngemva kokufumana ubakhamuzi benye inarha ngesikhathi zingasese bantwana abancani begodu nangaphandle kokwenza iimbawo zokugcinwa ngaphambi kokuba zizakhamuzi zezinye iinarha zingabawa ukubekelwa ngaphandle.
Letha ikhophi eqinisekisiweko yesitifikhethi sangaphandle sobakhamuzi.
Woke amakhophi wemitlolo kufanele aqinisekiswe yi-Notary namkha uKomitjhinara weemFungo.
Kungathatha amalanga wokusebenza amahlanu ukusebenza isibawo.
Zoke iimbawo ezifunyanwa liPhiko lokuBekelwa Ngaphandle kokuTheliswa ezinelwazi elifaneleko kanye nemitlolo efunekako yokusekela zizakunikelwa irasidi ekhutjhwe yikhompyutha yokuvuma bona isibawo sifunyenwe kungakapheli iimveke ezine zokufunyanwa kwesibawo.
Umbhadeli womthelo angenza isibawo sokungezelelwa kwelanga okufanele abuyise ngalo amaforomo womthelo.
Irekhodi lombhadeli womthelo litlolwe njengelifa, isibonelo, ukuhlongakala, ukutjhona, ukupheliswa kokusebenza kwekampani.
Iforomo lomthelo sele lifunyenwe enyakeni womthelo othileko esele kulethwe isibawo ngawo.
Isibawo sokugcina namkha amasamoni akhutjhwa enyakeni womthelo othileko.
Amaforomo womThelo weNgeniso asalele ngaphandle kokuhlela okufaneleko namalanga afuneka ngawo sele adlulile.
Amanani womThelo weNgeniso asalele ngaphandle kokuhlelwa kokulethwa.
Iforomo lomthelo lesikhathi lesi namkha unyaka alikakhutjhwa.
Umbhadeli womthelo akabhadeli umthelo enyakeni wanjesi.
Isibawo sokungezelelwa sidlula ubunengi besikhathi esivunyelwe ihlangothi elithileko lomthelo.
Irekhodi lombhadeli womthelo lisadluliswa ukusuka kwenye indawo ukuya kwenye.
Amaforomo womthelo namkha amanani we-VAT asalele ngaphandle kokuhlela okufaneleko - amalanga wokufuneka kwamaforomo adlulile namkha ukuhlelwa okutjhiwoko kwenzelwe amanani asaleleko.
Istatimende sokujanyiswa kuhle kwe-PAYE namkha iforomo lomthelo namkha iforomo lomthelo namkha inani lisalele ngaphandle kokuhlela okufaneleko - amalanga okufuneka ngawo iintatimende ezinjalo namkha iforomo lomthelo adlulile namkha ukuhlelwa kokulethwa kwenziwe enanini elisaleleko.
Bawa ukuNgezelelwa kwesiKhathi okuKhethekileko ngokusebenzisa incwadi e-ofisini legatja eliseduze le-SARS.
Iimbawo zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya namkha ebuzendeni namkha imitjhini yeSewula Afrika.
Isibopho sokondla sisekelwe etjhebiswaneni leengazi, loku-adoptha namkha eqinisweni lokobana abantu laba batjhadile.
Ilunga lomndeni elifuna ukusekelwa alikghoni ukuzisekela.
Ilunga lomndeni okufunwa kilo imali yesondlo alikghoni ukubhadela imali yesondlo efunekako.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.
Yenza isibawo sesondlo ekhotho kamarhastrada esiyingini lapho uhlala khona.
Nayikuthi uyasola, ikhotho yendawo izakutjela bona usenze kuyiphi ikhotho isibawo.
Ukungezelela eforomini elizalisiweko, letha ubufakazi bengeniso yakho yenyanga kanye neendleko, obufana namarasidi wokuthenga ukudla, igezi kanye/namkha ukubhadelwa kwesikolodo serente.
Ikhotho izakubeka ilanga wena noziphendulelako enizakuya ngalo ekhotho.
Isiphathiswa sezondlo kanye nomphenyi bazakuphenya isibawo sakho sokufuna isondlo begodu bazakutjheja ubujamo bakho.
Ikhotho izakunikela amasamoni umuntu oziphendulelako ukuvela ekhotho ngelanga elithileko ukukhulumisana ngendaba.
Umuntu oziphendulelako angavuma ukubhadela imali efunwako namkha ayiphikise ekhotho.
Nayikuthi umuntu okuthiwa kufanele abhadele isondlo akavumelani nokukhutjhwa komlayo, kufanele avele ekhotho, lapho ubufakazi, abathintekako kanye nabofakazi babo bazakulalelwa khona.
Bunqopha emuntwini okufanele afumane imali.
Uzakuphathwa ngokulingana nabanye, ngobuntu nangesithunzi.
Iinghonghoyilo zizakuphathwa ngokurhaba okukghonekako begodu nangeendleko eziphasi.
Umuntu ofuna isondlo kufanele enze isibawo sokubhadelwa kweemali zabofakazi esiphathisweni sezondlo.
Omunye nomunye onemvumo yokuhlala yakanomphela yeSewula Afrika uyafaneleka kukwenza isibawo sobakhamuzi beSewula Afrika ngokunikelwa kwephandle ubakhamuzi ngemva kweminyaka emihlanu yokuba mhlali kanomphela.
Omunye nomunye umuntu otjhada isakhamuzi seSewula Afrika ufaneleka kunikelwa ubakhamuzi njengephandle iminyaka emibili ngemva kokunikelwa imvumo yokuhlala yakanomphela ngesikhathi atjhada.
Veza imvumo yokuhlala yakanomphela esebenzako namkha ukubekelwa ngaphandle.
Umbelethi othintekako angenza isibawo enzela umntwana osese mncani kwesinye nesinye isikhathi, kodwana nayikuthi umntwana uhlala eSewula Afrika unomphela begodu nangokomthetho.
Nayikuthi iimbawo zakho zivunyiwe, uzakubawiwa bona utlikitle iNcwadi yokuThembeka begodu uzakunikelwa isitifikhethi sokunikelwa kwephandle ubakhamuzi esinenomboro R.
Incwadi yokuzazisa izakukhutjhwa beyithunyelelwe umbawi.
Ababawi iimbawo zabo ezaliweko bazakwaziswa ngokufaneleko.
Kungathatha iinyanga ezimbili ukuya kwezine ukusebenzana nesibawo sakho.
Nawuzakutjengisa ukungajayeleki kwamakghono wakho namkha ukufaneleka emNyangweni weeNdaba zeKhaya, kufuneka ulethe incwadi ebuya enarheni yangaphandle namkha ebuya esikhungweni sezefundo seSewula Afrika, sezamasiko namkha ihlangano yamabhizinisi eqinisekisa amakghono wakho njengangakajayeleki namkha ukufaneleka.
Letha i-CV nobunye ubufakazi bamakghono namkha ukufaneleka okungakajayeleki.
Nawuzakuqinisa isibawo sakho, okungahle babe abahlali bakanomphela bangaletha incwadi esifakazelo ebuya kubaqatjhi bakade.
Fumana isiqinisekiso esibuya eKomitini yaSafuthi yeeNdaba zabaBaleki esibeka bona ungahle uhlale umbaleki unomphela.
Tjengisa ngokucacileko ephephamibuzweni lesithekniki bona ngimiphi eminye imihlobo eyaziwa eSewula Afrika, umhlobo omutjha okufanele umadaniswe nayo, khona kuzakuquntwa ngokwehluka.
Nayikuthi ukuvikelwa kufuneka ngokuya kwamalungelo womzalanisi nakho kuyafuneka, ababawi bayeleliswa ukuletha iimbawo kanye kanye ukubulunga isikhathi nemali.
Ikambiso yerhemo lokuhluka izakwenzeka ngesikhathi sinye sokutjala.
Iforomo lesibawo kufanele lizaliswe mbawi ingasi omunye umuntu, nakungasi njalo isibawo asizukutjhejwa.
Sibawa ufunde umhlahlandlela wesibawo ukukurhelebha ekambisweni yakho yelayisense.
Igama lombawi namkha igama lokutloliswa kwegama lehlangano ingasi igama lokwenza ibhizinisi kufanele livezwe kileli ziko.
Iforomo lesibawo kufanele lizaliswe mbawi ingasi omunye umuntu.
Sibawa ufunde umhlahlandlela wesibawo ukukurhelebha ekambisweni yakho yesibawo selayisense.
Isigaba seGunya lokwenza isiBawo kufanele sizaliswe mumuntu owenza isibawo sokuzitlolisa njengomthumeli ngaphandle kanye/namkha umthumeli ngaphandle we-AGOA.
Igama lombawi namkha igama lokuzitlolisa lehlangano, ingasi igama lokwenza ibhizinisi kufanele livezwe kileli ziko.
Nakuvela i-asterisk (), sula lokho okufaneleko.
Iforomo lesibawo kufanele lizaliswe mbawi ingasi omunye umuntu, nakungasi njalo isibawo asizukutjhejwa.
Sibawa ufunde umhlahlandlela wesibawo ukukurhelebha ekambisweni yakho yelayisense.
Isigaba seGunya lokwenza isiBawo kufanele sizaliswe mumuntu owenza isibawo sokuzitlolisa njengoletha ipahla ngenarheni.
Igama lombawi namkha igama lokuzitlolisa lehlangano, ingasi igama lokwenza ibhizinisi kufanele livezwe kileli ziko.
Nakuvela i-asterisk (), sula lokho okufaneleko.
Umbawi, ingasi omunye wesithathu kufanele azalise iforomo lesibawo , nakungasinjalo isibawo asizukutjhejwa.
Esigabeni somHlobo weKlayenti qalisisa ibhokisana lokuBuyiselwa umthelo, esigabeni sokuzitlolisa.
Isigaba seGunya lokwenza isiBawo, kufanele sizaliswe mbawi nakenza isibawo sokutloliswa njengomsebenzisi wokubuyiselwa imali yomthelo.
Igama lombawi namkha igama lokutloliswa lehlangano ingasi igama lokwenza ibhizinisi, kufanele livezwe kileli ziko.
Umuntu okhonjwe ngokomthetho, okwenyulwa bona kube mumuntu umTlolisi azakuthintana nekampani ngaye, kufanele atlikitle amaforomo weembawo.
Thumela isibawo kanye nemali emTlolisini.
Ukutloliswa kwesinonisi kungathatha iinyanga ezintathu ukufika kwezine.
Umgodla namkha isimumathi angeze satjhugululwa ngaphandle kwemvumo etloliweko yangaphambili ebuya emTlolisini.
Amaforomo weembawo kufanele atlikitlwe mumuntu okhonjwe ngokomthetho begodu kufanele kube mumuntu wekampani othintana nomTlolisi.
Ukutloliswa kwesinonisi kungathatha iinyanga ezintathu ukuya kwezine.
Letha zoke iincwadi zokuzazisa zeSewula Afrika e-ofisini leeNdaba zeKhaya, ubuzenda namkha imitjhini.
Isibawo sithatha iimveke ezibunane ukuya kwezilitjhumi nambili.
Umnikazi wephaspoti olahlekelwe namkha owetjelwe iphaspoti angenza isibawo setja.
Iimbawo zingathatha iimveke ezifika kwezisithandathu.
Isiqinisekiso esitloliweko esibuya kumbawi sokobana manje sele ahlala eSewula Afrika.
Ikhophi yesitifikhethi sakho somtjhado nayikuthi utjhadile namkha bewutjhadile ngaphambilini.
Iimbawo zingathatha iimveke ezine ukuya kwezisithandathu.
UmNyango wezokuLima wesitjhaba usebenza ukughonakalisa ukuphathwa kuhle kanye nokuthengiswa kwenarha yezokulima yakarhulumende eyafunyanwa ngerhelebho leBhodo yesiKolodo sezokuLima.
Lokha inarha karhulumende itholakala bona ingaqatjhiswa, umNyango wezokuLima uyikhangisa ngokusebenzisa izaziso eendaweni ezithileko esifundeni, ezifana nama-ofisi wabomarhastrada, iintetjhi zamapholisa namaphephandaba.
Yenza isibawo emuntwini otjhiwo esazisweni.
UMphathi oPhezulu: wokuHlaliswa kwabaLimi emNyangweni wesitjhaba wezokuLima usebenza ukuqatjhiswa ukwenzela ipahla ye-FALA nasele sivunywe nguNgqongqotjhe wezokuLima neeNdaba zeNarha.
Ukurenta kuquntwa ngokusebenzisa indlela esekelwe enanini loke lenarha.
Abantu imitlolo yabo yokuzazisa elahlekileko, yetjiwa namkha emotjhakeleko.
Abantu abenza isibawo sokobana kutjhugululwe imininingwana yabo.
Abomma abangena emtjhadweni namkha abangathanda ukuthoma ukusebenzisa butjha iimbongo zabo ezidlulileko.
Abantu kwesikhatjhana abahlala ngaphetjheya kodwana egade banencwadi yokuzazisa.
Ababaleki abanemvumo yokuhlala yakanomphela esebenzako.
Thathwa igadangiso lemino elizakurekhodwa eRejisteni yesiTjhaba.
Veza isitifikhethi somtjhado nayikuthi utjhadile.
Umma owenza isibawo sencwadi yakamazisi nofuna ukuthoma ukusebenzisa esinye seembongo zakhe zangaphambilini kufanele alethe ubufakazi bokobana ufanelwe kusebenzisa isibongo leso.
Umbaleki owenza isibawo sencwadi yokuzazisa kufanele anamathisele imvumo yokuhlala yakanomphela, isitifikhethi sokunikelwa ubakhamuzi kwephandle namkha sokubekelwa ngaphandle.
Iimbawo zingathatha iimveke ezifika kwezibunane.
Tjheja: Amaforomo atholakala ema-ofisini weeNdaba zeKhaya.
Veza imvumo etloliweko yomyenakho umntwana azakusebenzisa isibongo sakhe.
Imvumo etloliweko ebuya kibo bobabili ababelethi iyafuneka, kanye namabanga aneleko wokutjhugulula isibongo.
Veza imvumo etloliweko yakayise weengazi ngaphandle kwalokha inikelwa yikhotho enamandla.
Iimbawo zingathatha iimveke zine ukuya kwezisithandathu.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yo mNyango weeNdaba zeKhaya.
Umtjhado kufanele kukhulunyiswane ngawo, uthatjelwe bewenziwe ngokuya komthetho wesintu.
Ababawi abahlala eendaweni zemakhaya kufanele baveze incwadi ebuya emrholini wendabuko.
Ababawi abahlala eendaweni zemadorobheni kufanele baveze incwadi yesifungo.
Umtjhado nawuzakubanjwa, abathintekako okungabatjhadako kanye nabofakazi ababuya komunye nomunye umndeni kufanele babe khona.
Amalunga athileko womNyango weeNdaba zeKhaya.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango weeNdaba zeKhaya.
Nayikuthi akunadorhodera, isibonelo, eendaweni ezikude zemakhaya, umrholi wendabuko uzakuzalisa umBiko wokuHlongakala.
Isihlobo kufanele sithathe umtlolo siwuse kungcwabi ozakwenza amalungiselelo womngcwabo.
Isihlobo namkha umngcwabi ogunyaziweko kufanele manje alethe imitlolo kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya khona kuzakukhutjhwa umlayo wokungcwaba begodu kuragelwe phambili nokusetjenzwa kokutloliswa kwemitlolo.
Isitifikhethi esirhunyeziweko sokuhlongakala sikhutjhwa mhlana kufunyanwa isibawo.
Amaforomo atholakala ema-ofisini weeNdaba zeKhaya.
Tlola incwadi bewuyifeksele kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya.
Veza incwadi yokuzazisa esebenzako yeSewula Afrika enebhakhowudi namkha isitifikhethi samabeletho lokha nawenza isibawo.
Iimbawo zingathatha iimveke ezifika kwezimbili.
Zalisa iforomo lesibawo elitholakala kwaphela ema-ofisini womNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
Letha amaforomo kuYunithi yokuHlolisisa iiMali zomThelo eziBhadelwako.
Isibawo lesi singathatha iinyanga ezisukela kwezine kufikela kwezilitjhumi nambili ukuze silunge.
Iindleko zikhambelana nobujamo bomkhiqizo namkha ipahla elapho.
Veza ubufakazi belwazi elilungileko, isibonelo, isitifikhethi samabeletho, isitifikhethi sokubhabhadiswa, incwadi yesikolo, incwadi yokubeletha.
Kuthatha iimveke ezine ukuya kwezisithandathu ukusebenza isibawo sakho.
Qinisekisa ubujamo bakho bezomtjhado ku-inthanethi.
Abathinteka emtjhadweni kanye nabofakazi kufanele baveze iincwadi zokuzazisa ezisebenzako.
Ebujameni lapho umlingani ongubaba emtjhadweni wesintu afisa ukwenza omunye umtjhado wesintu, kufanele aye eKhotho ePhakamileko ayokufumana umlayo ozakulawula irherho lomtjhado wakhe wesintu.
Isitifikhethi somtjhado esirhunyeziweko sikhutjhwa khonokho.
Isitifikhethi somtjhado esingakarhunyezwa sithatha iimveke ezisithandathu ukufika kwezibunane.
Lomsebenzi ungowabantu namkha iinhlangano ezifuna ukutlolisa ikhaya labadala.
Thola irasidi nawukhambisa amaforomo uyibeke izokuba sitjengiso sokobana wenze isibawo.
Nangabe isibawo sakho asikaphumeleli, uzakwaziswa ngomtlolo unobangela wokungaphumeleli kwaso.
Nangabe awuvumelani nesiqunto esithethweko, ungabawa ukudluliselwa kuNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komPhakathi namkha iLunga loMkhandlu oMkhulu i-MEC ema-ofisini womNyango wesitjhaba namkha wamaphrovinsi ubahlathululele kobana kubayini ungavumelani nesiqunto sabo.
Kungathatha iimveke ezine ukusebenzana nesibawo sakho.
Isisebenzi sezehlalakuhle sizakumema abadlalindima abanjengabezamaphilo kunye neemphathiswa zikarhulumende wendawo bona bahlolisise indawo eyokwakhiwa kiyo leyo.
Abadlalindima bazakutlola ngamunye ngamunye umbiko ngalokho akutholileko.
Imibiko yabo izakuthunyelwa ema-ofisini wezokuThuthukiswa komPhakathi aseduze nawe.
Iindleko zokutlolisa ziya ngokubakhona kweensetjenziswa begodu kuyahlukahluka ngokuya ngamaphrovinsi.
Ukuhlolwa kwekhaya lelo kwenziwa simahla.
Amaforomo wokwenza isibawo atholakala ema-ofisini wezokuThuthukiswa komPhakathi aseduze nawe.
Abaqatjhi kufanele badose umThelo owuBhadela ngokuya komRholo namkha umthelo wabasebenzi odoswa emrholweni womsebenzi womsebenzi loyo ofaneleko njalo ngenyanga, ngeveke noma eemvekeni ezimbili.
Okusalako emthelweni womsebenzi ngemva kokuquntwa kwe-SITE kanye nomthelo womsebenzi emrholweni ongakafakwa emrholweni opheleleko kujamela i-PAYE.
Zalisa isibawo sokuzitlolisa elitholakala ema-ofisini wendawo wegatja le-SARS.
Iimbawo ezingakazaliswa ngokuzeleko zizakubuyiselwa kumbawi begodu angeze kwamukelwa isibopho mayelana nokurarana okungaba khona.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi, njengombana kobunye ubujamo uthoma ngokuvunywa kweemplani ngaphambi kokwakhiwa.
Awukavunyelwa ukungena eSewula Afrika ngaphambi kokuvunywa kwesibawo sakho.
Ababawi iimbawo zabo ezivunyiweko banikelwa i-visa yokungena enarheni kanengi.
Incwadi ebuya ephikweni lakarhulumende elifaneleko elithinteka esivumelwaneni ukuqinisekisa ubunjalo behlelo kanye nesivumelwano okuzakwenziwa ihlelo ngaphasi kwaso, ukuzibandakanya kwakho ehlelweni elitjhiwoko kanye nemihlobo yemisebenzi olindelwe bona uyenze ngaphasi kwesivumelwano.
Imitlolo ekhambelana nobujamo bomtjhado, isifungo sothethene naye kanye nabantwana abasese bancani nayikuthi uzakuphekelelwa ngothethene naye kanye/namkha bantwana abathembele kuwe.
Isitifikhethi sokuhlatjelwa umgomani osarulana nayikuthi ukhamba namkha uhlose ukukhamba endaweni enobulwelwe bomgomani osarulana.
Ebujameni bomkhiqizo olethwa ngebhodlelo, ilebula lebhodlelo uzakulinganiswa ukuqinisekisa bona likhambisana neemfuno zomThetho wemiKhiqizo yoTjwala.
Iphiko kufanele lifumane imali yokubhadela ngaphambi kobana kukhutjhwe isitifikhethi.
Lokha imikhiqizo yotjwala ifika eSewula Afrika, oletha ngenarheni kufanele afumane incwadi yokudlulisa ebuya ePhikweni lokuHlolwa kweKhwalithi ukususa utjwala endaweni yokungena kwepahla namkha edebha yesimumathi ukuya endaweni ayikhethako.
Fumana isiqinisekiso esibuya eKomitini yaSafuthi yeeNdaba zabaBaleki esibeka bona ungahle uhlale umbaleki unomphela.
Letha incwadi yesifungo mayelana nawo woke amagama asetjenziswa nguwe.
Into ezalisa ngokwemvelo yalowo mhlobo ayikathengiswa eSewula Afrika ukudlula unyaka munye.
Ebujameni bomhlobo womuthi namkha umuthi okhula ngokukhwela, into ezalisako ebe ingatholakali kwenye inarha, ekurhwebelaneni namkha emphakathini iminyaka edlula esithandathu, namkha ebujameni besitjalo, iminyaka edlula kwemine.
Nayikuthi umhlobo wesitjalo awukho ethebuleni, letha isibawo sokuvezwa nebanga ngomtlolo emTlolisini wamaLungelo wabaZalanisi beenTjalo.
Veza ngokucacileko ephepheni lesitheniki bona umhlobo omutjha uzakuhlolwa ngokumadaniswa namuphi umhlobo owaziwako khona kuzakufunyanwa umehluko.
Nayikuthi irhemo lemihlobo likhona kilowo mhlobo wesitjalo owenzelwa isibawo samalungelo womzalanisi, letha kanye kanye iimbawo ukubulunga isikhathi nemali.
Ikambiso yokulinganisa yomzalanisi weentjalo yenzeka ngesikhathi sinye sokutjala.
Ukudla kwefuyo akufaki iinhlanga, i-chaff, ihoyi engakagaywa, ifurusibijwa, enye nenye ithoro namkha okhunye nokhunye ukudla umlimi akulingiselela ukukusebenzisa.
Bawa imihlahlandlela ngeemfuno mazombe zokudla kwefuyo emTlolisini.
Letha amaforomo wesibawo weembawo ezitjha namatjhuguluko ekutlolisweni kwanjesi, kufaka indlela yokwenziwa kwetjhuguluko.
Zalisa ngokuzeleko, ngaphandle kokukhuluma ngeembawo ezidlulileko, iinomboro zamakhasi namkha eminye imikhiqizo.
Amaforomo wesibawo kufanele atlikitlwe mumuntu okhethwe ngokomthetho begodu lokhu kunyulwa bona kube mumuntu othintana nomTlolisi nekampani.
Kungatha inyanga ezine bona ukudla kwefuyo namkha ukudla kwefuyosithandwa kutloliswe.
Enye yaleziinkomba kulapho umrholo womnqophisi olindelweko enyakeni wanjesi ungaphasi komrholo ofunyanwe unyaka ophelileko begodu ungarholela ekubhadelweni khulu kwe-PAYE okungabanga ubudisi.
Lokha nawenza isibawo sekomba yangokomthetho yomthelo, yenza isiqinisekiso sokobana iindaba zakho zomthelo zijame kuhle - i-SARS angeze ngokujayelekileko yakhupha ikomba yangokomthetho yomthelo nayikuthi unamaforomo womthelo aseleleko namkha usalele emva ngokubhadela umthelo.
Unyaka wokulinganiswa lapho umrholo wafunyanwako.
Isibalo seenyanga eziqediweko lapho umrholo wokugcina owaziwako wafunyanwa khona.
Enye yaleziinkomba kulapho umrholo womnqophisi olindelweko enyakeni wanjesi ungaphasi komrholo ofunyanwe unyaka ophelileko begodu ungarholela ekubhadelweni khulu kwe-PAYE okungabanga ubudisi.
Lokha nawenza isibawo sekomba yangokomthetho yomthelo, yenza isiqinisekiso sokobana iindaba zakho zomthelo zijame kuhle - i-SARS angeze ngokujayelekileko yakhupha ikomba yangokomthetho yomthelo nayikuthi unamaforomo womthelo aseleleko namkha usalele emva ngokubhadela umthelo.
Unyaka wokulinganiswa lapho umrholo wafunyanwako.
Isibalo seenyanga eziqediweko lapho umrholo wokugcina owaziwako wafunyanwa khona.
Lesi sibawo sekomba yangokomthetho silethwa kwa-South African Revenue Service ukubawa bona imali engatjhugulukiko idoswe engenisweni namkha emalini ebhadelwa ngonyaka yobhadela umthelo.
Nasele sivunywe yi-SARS uzakunikelwa isiqinisekiso emalangeni ambalwa kodwana ikomba yangokomthetho ingathatha iimveke ezifika kwezine.
Kuzakuthatha iimveke ezifika kwezine ukusebenza isibawo sakho.
Amakhophi weencwadi zokuqatjhwa, iimvumelwano zokusebenza kanye neminye imitlolo iyafuneka ukuqinisekisa ngokuya kwemibandela nobujamo bokuqatjhwa.
Letha isibawo sakho sekomba yangokomthetho sephesente elingatjhugulukiko ngokwakho e-ofisini legatja le-SARS njengombana umsebenzi kufanele anamathisele istatimende esizeleko sengeniso nokusetjenziswa kweemali.
Isibawo lesi silethwa kwa-South African Revenue Service lokha ikomba yangokomthetho yokudoswa komthelo mayelana nokubhadelwa kweemali ezinengi ezihlukeneko ezibuya kubaqatjhi nayifunekako.
Nasele isibawo sivunywe yi-SARS uzakunikelwa isiqinisekiso emalangeni ambalwa kodwana ikomba yangokomthetho ingathatha iimveke ezifika kwezine.
Ezakungeniswa e-RSA ngaphasi kwegunya begodu nangokuya kobujamo obutjhiwo emvumeni ekhutjhwe nguye namkha mumuntu ogunyazwe nguye.
Iimvumo zokuletha ngenarheni ipahla lezo ezilawulwa magadango wokuletha ngenarheni kufanele zenzelwe isibawo eforomeni lesibawo elenzelwe lokho.
Kungathatha amalanga amathathu ukusebenza isibawo sakho.
Ukungezelela emvumeni yokuthiya ngomnqopho wokwenza imali, godu uzakutlhoga iimvumo yokuthutha iimfesi.
Yenza isibawo selungelo lokuthiya kuphela bona ufumane isimemo esizakuvezwa eGazedini yomBuso.
Fumana iforomo lesibawo emNyangweni weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha namkha endaweni lapho kuthathwa / kusatjalaliswa khona eyaziswa yi-DEA&T.
Funda kuhle, uzwisise bewenze isiqiniseko sokobana wanelisa iimfuno zesibawo kanye nobujamo.
Zalisa, utlikitle bewulethe iforomo nemitlolo efunekako esekelako kanye nemali ebhadelwako engabuyiko endaweni etjhiwo mnyango namkha e-ofisini eliseduze le-DEA&T.
Ikambiso yokuhlolwa izakuthoma ngemva kwelanga lokugcina leembawo begodu imiphumela izakwaziswa ngokusebenzisa ukuthintana yi-DEA&T.
Ikambiso yeembawo ingathatha inyanga yinye ukuya kwezintathu namkha ukudlula lapho kuye ngobunengi beembawo begodu / namkha ngesikhathi sokuthiya sekoro.
Ikambiso yeembawo ingathatha amalanga wokusebenza alikhomba namkha ukudlula lapho ukuya ngobunengi beembawo begodu / namkha nangesikhathi sekoro yokuthiya.
IimVumo zokuLetha ngeNarheni ezikhutjhelwa ukuletha ngenarheni iimfesi ozazisebenzisa namkha uzidle wena zizakusebenza isikhathi sekhambo lokuya nokubuya enarheni leyo.
Akunamfesi zelwandle eziphilako ezizakulethwa ngenarheni.
Yenza isibawo ubuncani bakhona iimveke ezimbili ngaphambi kokukhamba ukuvumela ukusetjenzwa kwesibawo.
Ikambiso yesibawo ingathatha amalanga wokusebenza alikhomba kuye ngokwenziwa kuhle kwesibawo.
Iimali ezibhadelwako zibuyekezwa njalo ngonyaka namkha ziquntwa nguNgqongqotjhe weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha namkha mgunyazi ovunyelweko kanye noNgqongqotjhe wezeeMali.
ImVumo yokuThumela ngaPhandle ekhutjhelwa imihlobo ye-abalone kufuze iphekelelwe sitifikethi se-CITES komunye nomunye umthwalo.
Yenza isibawo semvumo yokuthumela ngaphandle.
Funda iforomo lesibawo kuhle begodu wenze isiqiniseko sokobana wanelisa iimfuno zesibawo kanye nobujamo.
Iimbawo zamambala kufuze ziposwe, ukubhalelwa kukwenza njalo kuzakwenza bona imvumo ungayitholi.
Ikambiso yesibawo ingathatha amalanga alikhomba wokusebenza namkha ukudlula lapho kuye ngokwenziwa kuhle kwesibawo.
Funda iforomo lesibawo kuhle begodu wenze isiqiniseko sokobana wanelisa iimfuno zesibawo kanye nobujamo.
Iimbawo zamambala kufuze ziposwe, ukubhalelwa kukwenza njalo kuzakwenza bona imvumo ungayitholi.
Ikambiso yesibawo ingathatha amalanga alikhomba wokusebenza namkha ukudlula lapho kuye ngokwenziwa kuhle kwesibawo.
Isibawo kufanele senziwe egameni lesentha etlolisiweko lapho isilwana sizakuhlala khona.
Isibawo kufanele silethwe ehlanganweni yokuzalanisa efaneleko.
Isibawo kufanele siqinisekiswe ngudorhodera weenlwana wangeqadi besiqinisekiswe ngudorhodera wangokomthetho.
Nayikuthi umtlolisi uyabhala ukuvuma isibawo, umbawi uzakwaziswa ngesiqunto namabanga waso.
Nayikuthi umtlolisi uvumela isibawo sokuvunywa kwesilwana esithileko bona sisetjenziswe njengesilwana sokunikela, isitifikhethi sokuvunywa sizakukhutjhwa.
I-learnership mhlobo ohlukileko webandulo owenzeka ngokugandelela khulu ilemuko lokwenza.
Ama-learnership afaka ifundo yangeklasini esentha yebandulo namkha ekholiji kanye nebandulo lemsebenzini endaweni yokusebenzela.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Abaqatjhi kufanele baqunte bona ngimaphi amakghono abawafunako begodu bangakhetha enye nenye i-learnership enikelwa siKhungo sekuLawula iFundo neBandulo.
Thola umuntu ehlanganweni yakho ozakuhlahla abafundi abe abarhelebhe ngemiraro abangaqalana nayo ehlanganweni yakho.
Nasele amagadango angehla aqediwe, abaqatjhi bangafezakalisa i-learnership.
I-visa siqinisekiso esifakwa ephaspotini esebenzako yephandle, enikela iphandle igunya lokungena eSewula Afrika.
Kungathatha amalanga alitjhumi ukusebenzana nesibawo.
I-NAAIRS irhelebha abasebenzisi bamabuthelelo ukufanisa nokufumana indawo yento ekhambelana neemfuno zabo.
I-NAAIRS inelwazi kuphela elimayelana nento esebuthelelweni kodwana kungasi imitlolo yamambala yamaphepha.
Kungathatha amalanga wokusebenza alikhomba ukufumana into ebulungiweko.
Nakungenzeka ungakghoni ukubhadela imali ebekiweko ngelanga elitjhiwoko, ungabawa ukuhlela ukubhadela ngemva kwesikhathi imali leyo.
Ukuhlela ukubhadela ngemva kwesikhathi mayelana nemali esaleleko ye-akhawunti yakho kungabekelwa isikhathi seenyanga ezintathu, kuye ngamabanga wesibawo.
Tlikitla isivumelwano sokubhadela ngemva kwesikhathi ngaphambi kobana ukuhlela kufakwe erekhodini lakho lomthelo.
Nawungabhalelwa kuthobela ubujamo bokubhadela umthelo osaleleko njengombana kubekwe esivumelwaneni esitlikitliwe ne-SARS, isivumelwano sizakupheliswa begodu iinkambiso ezijayelekileko zokubuthelela imali ekolodwa nguwe zizakuthoma.
Ukuhlolwa ngaphambi kwayo yoke into.
Ngaphambi kokuphela kwemvumo yomuntu ofuna i-asayilamu kufanele uzibonakalise e-Ofisini lokwAmukelwa kwabaBaleki ukuyokubamba ikulumiswano yesibili, ezakwenziwa siPhathiswa sokuQuntwa kobuJamo babaBaleki.
Nawunikelwa i-asayilamu , kufanele wenze isibawo sekarada le-smart lokuzazisa lombaleki kwelinye nelinye i-RRO kungakapheli amalanga alitjhumi nahlanu.
Ngemva kokunikelwa ikarada, ungenza isibawo somTlolo wokuKhamba wesiVumelwano seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko kwelinye nelinye i-RRO.
Ubujamo bombaleki buhlala iminyaka emibili, kodwana kufanele utlole incwadi ebawa ukubuyekezwa namkha ukululwa kobujamo bakho bombaleki iinyanga ezintathu ngaphambi kokuphela kwabo.
I-SARS izakunikela isaziso esitloliweko sokusulwa kokutloliswa namkha sokwala ukusula ukutloliswa.
Iphikethi ingabanjelwa kwenye nenye indawo lapho umphakathi unokufikelela, kodwana ngaphandle kwendawo yomqatjhi namkha ngemvumo yomqatjhi ngaphakathi kwendawo yomqatjhi.
Imithetho ingavumela abasebenzi ukuphiketha endaweni yomqatjhi nayikuthi i-CCMA ibona ngathi umqatjhi bekangazwisisi kuhle ekwaleni kwakhe ukuphiketha ngaphakathi kwendawo yakhe.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Nayikuthi badlula munye abathinteka embangweni, namkha umbango uqaliswe kwabadlula munye, tlola phasi amagama amanye nemininingwana ekhasini elinye bewulinamathisele eforomoni.
Lokhu kuzakuyama ekuthini kuthatha isikhathi esingangani ukurarulula iinghonghoyilo.
Faka isibawo sokuthutha nanyana sokuphatha ukudla, ema-ofisini kamasipala wangekhenu.
Nikela imininingwana yeendawo nanyana ikoloyi esetjenziselwa kuphela ukuthutha nanyana ukuphatha ukudla lokho.
Bulunga ikoloyi nanyana indawo njalo nje ihlanzekile ukuqinisekisa bona ukudla okuthuthwako nanyana okuphathwako akusilaphazwa ziimpukani, iinsila, izinto ezingakahlanzeki nanyana okhunye okuyingozi.
Abahloli ababuya kumasipala bazakuqalisisa ikoloyi nanyana indawo ngemva kwalokho, kuzakuba sikhathi sokungaba sethubeni lokungathutha nanyana uphathe ukudla.
Ikambiso yokufaka isibawo iya ngomasipala lowo ofaka kuye isibawo.
Lelihlelo lomsebenzi lenziwa simahla kodwana abomasipala bangazibekela ubuncani obuthileko bemali engabhadelwa.
Amaforomo atholakala simahla kumNyango wesiTjhaba wezamaPhilo.
Inani labantu abaqhatjhiweko nanyana onqophe ukubaqhatjha, kanye nobunengi beenlwana ezizakusengwa.
Iplani yendawo etjengisa iTlhagwini, kanye nemakhiwo ebandamelene kanye nokusetjenziswa kwayo.
Umasipala wangekhenu angafuna umuphe ilwazi elinabileko nakutlhogeka.
Umhloli ovela kumasipala wangekhenu uzakuqala indawo leyo begodu athumele umbiko kanye neemphakamiso kumasipala.
Isitifikethi sokwemukelwa sizakukhutjhwa nangabe itjhede lokusengela lilungile bona lingakhiqiza begodu liphathe ibisi ngendlela enepilo.
Ihlangano ephetheko ingafuna elinye ilwazi ukusekela isibawo begodu ngomnqopho lowo ingafuna ukubakhona komunye namkha kweminengi imihlangano yehlangano ephetheko.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Namathisela ikhophi yerhelo lokuziphatha le-ejensi kanye namabanga wokwenza isibawo eforomini lesibawo.
Vula umthalo wotjwala endaweni yokungenisa ngenarheni ngesikhathi weluswe mhloli obuya emNyangweni wezokuLima.
Nikela umhloli isibawo sesitifikhethi sokususwa.
Zalisa elinye iforomo lesibawo lomunye nomunye umkhiqizo wotjwala lapho isimumathi, isibumbeko, ilebula, igama lokuthengiswa namkha ubukhulu bebhodlelo buhluka kweminye imikhiqizo yotjwala esemthwalweni.
Iintifikhethi zalapho kubuya ipahla, ubudala, isibumbeko nomhlobo wesitjalo esikhiqizwe yihlangano yenarha lapho kubuya ipahla.
Ngubani ongenza isibawo sokuvunywa kwegama?
Yoke iminyango yombuso, imibuso yamaphrovinsi, abomasipala beendawo, iPosofisi leSewula Afrika , abathuthukisi bepahla namkha omunye nomunye umuntu namkha ihlangano.
Yitjho igama lomuntu ohlongoze igama.
Letha iforomo lesibawo emBusweni siTjhaba namkha emBusweni siTjhaba bona litlikitlwe namkha libethwe istempe.
Letha iforomo elizalisiweko emKhandlwini wamaGama wamaJamo-Bumbeko, emNyangweni wezobuKghwari namaSiko.
Ungabawa ukutjhugululwa kwemali yesondlo ebhadelwako nayikuthi ayisaneli namkha awusakghoni ukuyibhadela.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.
Yenza isibawo ekhotho kamarhastrada esesiyingini lapho umuntu obhadela isondlo ahlala khona.
Zalisa iforomo lesibawo elifaneleko bewulilethe, kanye nestatimende sengeniso nokusetjenziswa kweemali, esiphathisweni sesondlo.
Yenza isibawo sokutjhugululwa komlayo e-ofisini lekhotho kamarhastrada esiyingini lapho ofumana isondlo ahlala khona.
Zalisa iforomo elifaneleko bewulilethe esiphathisweni sesondlo.
Uzakuphathwa ngokulingana nabanye, ngobuntu nangesithunzi nehlonipho.
Isibawo sakho sizakutjhejwa ngokurhaba okukghonekako begodu nakuhle.
Kuzakuba neendleko ezincani namkha angeze zabakhona, ngaphandle kwalokha utjherifu abawa ukubhadelelwa phambili ukukghonakalisa bona akhuphe umlayo wokuphetha iimfiso zesondlo.
Ungabawa ukutjhugululwa kwemali yesondlo ebhadelwako nayikuthi ayisaneli namkha awusakghoni ukuyibhadela.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.
Yenza isibawo ekhotho kamarhastrada esesiyingini lapho umuntu obhadela isondlo ahlala khona.
Zalisa iforomo lesibawo elifaneleko bewulilethe, kanye nestatimende sengeniso nokusetjenziswa kweemali, esiphathisweni sesondlo.
Yenza isibawo sokutjhugululwa komlayo e-ofisini lekhotho kamarhastrada esiyingini lapho ofumana isondlo ahlala khona.
Zalisa iforomo elifaneleko bewulilethe esiphathisweni sesondlo.
Uzakuphathwa ngokulingana nabanye, ngobuntu nangesithunzi nehlonipho.
Isibawo sakho sizakutjhejwa ngokurhaba okukghonekako begodu nakuhle.
Kuzakuba neendleko ezincani namkha angeze zabakhona, ngaphandle kwalokha utjherifu abawa ukubhadelelwa phambili ukukghonakalisa bona akhuphe umlayo wokuphetha iimfiso zesondlo.
Nakungasinjalo, qinisekisa ubujamo bakho bokuzitlolisa ku-inthanethi.
Uku-adoptha kutjho ukwamukela ukuba mumondli ngokomthetho, ngokuya kweenkambiso zomthetho, womntwana wabanye ababelethi beengazi.
Umlayo woku-adoptha kufanele ukhutjhwe yikhotho yabantwana esiyingini lapho umntwana ahlala khona.
Ikhotho yabantwana ingakhupha kuphela umlayo ngemva kobana itjheje umbiko obekiweko obuya esisebenzini sezehlalakuhle.
Umrhelebhi wekhotho kufanele, nayikuthi akukenziwa, abawe isisebenzi sezehlalakuhle esivunyelweko ukuphenya isibawo.
Um/ababelethi bemvelo bomntwana akukafaneli babekhona eenkambisweni zekhotho zokulalelwa koku-adothwa komntwana ngaphandle kwalokha ikhotho, ngokuqunta kwayo, ivumela ukubakhona kwabo namkha ibona bonyana ukubakhona kwabo kuzakuba sekarekweni ehle yeenrhuluphelo zomntwana.
Lokha ikhotho yabantwana nayitjheja uku-adoptha, ukulethwa nje kuphela kombiko otloliweko sisebenzi sezehlalakuhle esivunyelweko namkha ngomunye umuntu onegunya, bufakazi obaneleko ngokomthetho bamaqiniso abekwe embikweni.
Omunye othintekako uzakunikelwa ithuba lokuhlolisisa umtloli wombiko ngenye nenye indaba esuka embikweni, aphikise esinye nesinye istatimende esivela kiwo.
Ukomitjhinara othintekako uzakuhlathululela ngokucacileko othintekako imiphumela yokubhalelwa kuphikisa iintatimende ezivela embikweni.
Ekulalelweni kwesibawo, umbawi nombelethi onikelwe isaziso banamalungelo namandla afanako njengomuntu othinteka embangweni ekhotho kamarhastrada mayelana nokuhloma ngemibuzo abofakazi, anikele ubufakazi abe akhulume nekhotho.
Isikhathi esibekelwe ukusetjenzwa kwesibawo siyame ekuraraneni kwesibawo.
Ubaba wemvelo womntwana obelethelwe ngaphandle komtjhado kufanele enze isibawo sokutjhugulula imininingwana emitlolweni yokutloliswa kwamabeletho womntwana kungakapheli amalanga alikhomba wokunikelwa komlayo.
Iimbawo zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya namkha ebuzendeni namkha imitjhini yeSewula Afrika nawenza isibawo ungaphetjheya.
Ababelethi bakho kufuneka balethe ubufakazi bobakhamuzi babo namkha ubujamo bokuhlala bakanomphela eSewula Afrika ngokusebenzisa iincwadi zokuzazisa namkha iimvumo zokuhlala zakanomphela.
Ababelethi bakho kufanele balethe isibopho sokobana bazokusekela ngeemali.
Thumela amakhophi aqinisekisiweko wabomazisi bamalunga wekampani.
Kungathatha amalanga ahlangana kwelilodwa ukufika kwamane ukutlolisa i-CC.
Omunye nomunye umuntu ohlose ukunikela ngomsebenzi wokurhatjhela ukwenza inzuzo Any kufanele abe neLayisense yokuRhatjha yomDumo wokuNgenisa iNzuzo.
Iforomo lesibawo kanye neendawo ezihlongoziweko zibumba ihlangothi leGazede yomBuso ekhutjhelwe umnqopho wesimemo sokwenza iimbawo.
Zalisa iforomo lesibawo ngamaledere amakhulu ngokusebenzisa amagabhadlhela.
Iimbawo ezingakazaliswa ngokuzeleko zizakubuyiselwa kumbawi begodu akunakuziphendulela okuzakuvunywa ngebanga lokuthikamezeka.
Ukunikelwa kwelayisense kungathatha iinyanga ezisithandathu ukufika kwezilitjhumi nambili.
Iforomo lesibawo lizakubumba ihlangothi lamatjhejuli weGazede yomBuso.
UmNyango wezokuThintana usekela abanikazi bamalayisense weminyaka emine ngeensetjenziswa zokurhatjha nokuveza amahlelo, kuye ngokuthi bahlangabezana neendingo zomNyango.
Hloma isiqhema somsebenzi esizakuqalana nekambiso yesibawo besisebenze njengombawi esikhundleni somphakathi.
Bawa iforomo lesibawo lomsebenzi wokurhatjha nokusatjalaliswa kwetshwayo lokudlulisa.
Zalisa iforomo lesibawo ngamagabhadlhela, usebenzise amaledere amakhulu.
Iimbawo ezingakaliswa ngokuzeleko zizakubuyiselwa kubabawi begodu akunakuziphendulela okuzakwamukelwa ngokuthikanyezwa.
Kungathatha iinyanga ezintathu kuya kwezine.
Iforomo lesibawo lihlangothi lamatjhejuli weGazede yomBuso.
Njengombana ukutlolisa ikampani enobunikazi bezabelo kurarene, kuphakanyiswa bona ababawi bafune irhelebho legqwetha.
Nikela abogqwetha ngokujanyelwa eendabeni zomthetho kugqwetha, ubeke bona umnikela igunya lokukujamela.
Lokhu kumtlolo otlikitlwa bewugadangiswe isitembu mTlolisi wamaKampani lapho imitlolo ekhambisanako seyiqalisisiwe bekwaqedwa ngayo.
Kungathatha amalanga amahlanu ukutlolisa ikampani enobunikazi bezabelo.
Nayikuthi unina lomntwana akalivumi itjhuguluko lemininingwana yokutloliswa kwamabeletho womntwana, umuntu ofuna ukuvuma bona unguyise lomntwana lowo kufanele enze isibawo ekhotho yabantwana efaneleko bona afumane umlayo wesifungo oqinisekisa bona nguye uyise lomntwana begodu ifuneko yokuvuma ebuya kunina ayithlogeki.
Umbelethi onikele ngemvumo kufanele azise ukomitjhinara ngemva kokufakazelwa kwemvumo yakhe.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.
Nanyana imvumo kufanele ibe namagama wababelethi abahlongozwako, ikhotho yabantwana ingamukela imvumo yababelethi bomntwana namkha umondli enganamagama wababelethi aba-adopthako nayikuthi iyaneliswa bona kusekarekweni ehle yomntwana bona yenziwe njalo.
Ukomitjhinara khonokho uzakufanisa ikhotho lapho isibawo soku-adoptha sizakulalelwa khona abe azise ikhotho nesisebenzi sezehlalakuhle ngokubuyiselwa emva.
UbuNqophisi obuKhulu bemiSebenzi yokuJanyelwa kweNarha ngaPhandle emNyangweni weeNdaba zangaPhandle namaPhiko wokuJanyelwa kweNarha ngaPhandle wabaJameli beSewula Afrika anikela ngemisebenzi ezakhamizini zeSewula Afrika ezisebenza, ezihlala nezikhambela ngaphetjheya.
Misebenzi miphi izakhamizi zeSewula Afrika ezingayilindela eemphathisweni eziJamele iNarha ngaPhandle?
Irhelebho ekutlanyweni kokusindiswa kwezakhamizi zeSewula Afrika ngaphetjheya ngesikhathi sezipi zombanganarha, iinhlekelele zemvelo namkha ezenziwe babantu.
Ukuthintana nomndeni weSewula Afrika kanye/namkha nabangani ukwenzela izakhamizi zeSewula Afrika ezingaphetjheya ebujameni oburhabako.
Ukunikelwa kwerhelebho okungasi ngelemali ekubuyiselweni emva enarheni yakho kanye nerhelebho lezokwelatjhwa lesiphrofetjhinali elifuneka msinyana.
Ukuthintanisa abasemagunyeni bendawo ukuzuma nokufuna bona akuphi amaSewula Afrika ngaphetjheya, kungafaki izakhamizi ezifunwa bamangali eenkambisweni zomthetho.
Irhelebho emindenini ngokukghonakalisa ukudluliselwa kweemali emalungeni wemindeni asebuhlungwini.
Ukunikelwa kwemisebenzi yesekelo kanye nokuyelelisa ebujameni bokuthunjwa.
Ubunjalo besehlakalo kanye nokuphepha kweemphathiswa kungaba nomthelela ekghonweni lokuphendula.
Ukuthintana nemindeni yabantu ababotjhwe namkha abavalelwe ngaphetjheya nayikuthi ubawiwa mumuntu obotjhiweko namkha ovalelweko.
Ukukghonakalisa ukunikelwa kwemitlolo kubamangalelwa ngaphetjheya ngokudlula emazikweni wezomthetho.
Ukukghonakalisa iimbawo zokuthunyelwa enarheni yakho, iincwadi zokubawa, ukuqalwa kwemilandu edlulileko kanye nobufakazi ngekomitjhini ukudlula emazikweni wezomthetho.
Ukunikela ngemisebenzi yerhelebho lezeemali kibongazimbi bobulelesi.
Kurhelebha ukujamiselela amaphaspoti alahlekileko, onakeleko namkha aphelelwe sikhathi ngaphetjheya.
Kunikela ngokubolekisa ngemali okuqintelweko ebujameni oburhabako.
Kubawa iimphathimandla zendawo ukuphenya ukuhlongakala okusolisako kanye nobulelesi obuqaliswe ezakhamizini zeSewula Afrika.
Kunikela ngokuhlahla kanye nesiyeleliso ngoku-adoptha ngokudlula emNyangweni wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
Kunikela ngerhelebho nokuhlahla kubajameli abatjhili mayelana nezakhamizi zabo eSewula Afrika.
Kutjheja iimbawo ezifuna ilwazi namkha ukulinga ukudlulisela obuzako emthombeni okungiwo.
Misebenzi miphi enganikelwa ziimphathiswa eziJamele iNarha ngaphandle?
I-CC kungenzeka bonyana iphalisana namakhampani amakhulu begodu nayo ifuna ukuba yikhampani ukwenza ukusebenza kwayo kubeyipumelelo begodu isebenze ngamandla ukuze iphumelele.
Isiphathiswa sezeemali kanye nomhloli weencwadi we-close corporation akukameli kube mumuntu munye.
Nikela incwadi etjho igama lesiphathiswa esitjha sezeemali.
Letha amakhophi wabomazisi bamalunga woke we-CC.
Kungathatha amalanga amane kuya kwamahlanu ukusebenza isibawo leso.
Letha ubufakazi obaneleko beemali bokobana umnikazi weskepe uzakubhadela iindleko zokuphila zangamalanga nezokwelatjhwa.
Letha ubufakazi bokubhadelwa kwehlawulo esaleleko efunyenwe mthuthi.
Tjheja: Lokhu kwenziwa kuphela ngemvumo yakho.
Umsebenzeli wesentha yerhelebho lomtato uzakuhlahla ngemibuzo ethileko begodu nayikuthi ilwazi olinikeleko lingasetjenziswa, uzakunikela inomboro yekhodi ehlukileko.
Nayikuthi ilwazi alikabi ukuba lirhelebho umsebenzeli uzakuyelelisa ukobana ungalifumana bunjani ilwazi elinabileko.
Ilwazi elingasetjenziswa lithintaniswa nekhodi onikelwe yona.
Ngomuso umsebenzeli uzakukhulumisana nawe kuphela ngomlandu nayikuthi inomboro yekhodi oyinikeleko ngelungileko begodu ukuzifanisa kwakho kukhambelana nehlathululo eserekhodini.
Nayikuthi ufaneleka begodu ubawe umvuzo, isiphathiswa esiphenyako sizakuqunta ngomvuzo kanye nekambiso ezakusebenza ekukhutjhweni kwawo ngokuya kweLwazi lesiTjhaba.
Lokha umvuzo nasele ulungile, i-Crime Stop izakuthinta ukuhlela ukubhadelwa kwawo.
Bobabili abathintekako kufanele bavume ukutjhada ngaphasi komthetho wesintu.
Umtjhado kufanele kukhulunyiswane ngawo, uthatjelwe bewenziwe ngokuya komthetho wesintu.
Amalobolo awasi yinto etlhogekako ekusebenzeni komtjhado wesintu.
Tjheja bona imitjhado le ihlala ivunywa ngaphasi komthetho wesintu.
Ngifanele kutlolisa umtjhado wami nini?
Kwenzekani nayikuthi umyeni wami ufuna ukutjhada omunye ukosikazi?
Kwenzekani nayikuthi sifuna ukwenza umtjhado ongafuni isonto ngemva komtjhado wesintu?
Isiphathiswa sokutlolisa namkha umuntu okhonjiweko uzakudlulisela phambili isibawo e-ofisini eliseduze lesifunda namkha lesiyingi lomNyango bona sifakwe erejisteni yokutloliswa kwesitjhaba.
Gcina isitifikhethi endaweni ephephileko ngombana siqakathekile.
Isitifikhethi esingakarhunyezwa sithatha iimveke ezisithandathu ukufika kwezibunane.
Isiphathiswa sokutlolisa sizakwazisa nayikuthi sala ukutlolisa umtjhado wesintu njengombana kutjhiwo, sibeke amabanga wokwala.
Nawunemibuzo ngeendleko ezithintekako, sibawa uthintane nama-ofisi weeNdaba zeKhaya.
Nayikuthi akunadorhodera, isibonelo, eendaweni ezikude zemakhaya, umrholi wendabuko uzakuzalisa umBiko wokuHlongakala.
Isihlobo kufanele sithathe umtlolo siwuse kungcwabi ozakwenza amalungiselelo womngcwabo.
Isihlobo namkha umngcwabi ogunyaziweko kufanele manje alethe imitlolo kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya khona kuzakukhutjhwa umlayo wokungcwaba begodu kuragelwe phambili nokusetjenzwa kokutloliswa kwemitlolo.
Isitifikhethi esirhunyeziweko sokuhlongakala sikhutjhwa mhlana kufunyanwa isibawo.
Umnikazi wethayithili namkha umnikazi wekoloyi angasula ukutloliswa kwekoloyi yakhe nayikuthi ikoloyi ayisasebenzi endleleni yomphakathi namkha ithethwe njengengasakufaneliko ukuba sendleleni yomphakathi.
Kungathatha amalanga amabili ukusebenzana nesibawo sakho.
Amaforomo atholakala kwelinye nelinye i-ofisi lethrafigi namkha lomgunyazi wokutloliswa kweenkoloyi.
Isitatimende esitloliweko esizabe silethwa ngunoma ngubani kumele sisiwe kumTlolisi wamaKampani.
Nikela amakhophi aqinisekisiweko wabomazisi bamalunga we-CC.
Kungathatha ilanga namkha mabili ukuqeda ukwesula ikampani leyo.
Thintana nesentha yokuhlolela ilayisense yokutjhayela eseduze nawe.
Amagadangiso wemino yakho azakuthathwa lapho.
Isibawo sisetjenzwa mhlokho bewunikelwa nelanga lokuhlolwa.
Thintana nesentha yokuhlolela ilayisense yokutjhayela eseduze nawe.
Amagadangiso wemino yakho azakuthathwa lapho.
Isibawo sisetjenzwa mhlokho bewunikelwa nelanga lokuhlolwa.
Yenza isibawo kwenye nenye isentha yokuhlolela amalayisense nawufuna isitifikhethi somfundisi.
Uzakudluliselwa estetjhini samapholisa ukufumana umbiko wokubotjhwa.
Imvumo ingaphuma eemvekeni ezisithandathu ukuya kwezibunane.
Ubutjhaba obubili bunikelwa abantu abaneminyaka engaphezulu kwematjhumi amabili nanye.
Yenza isibawo ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika nawungaphetjheya.
Kungathatha iimveke ezisithandathu ukufika kwezibunane ukusebenza isibawo sakho.
I-ofisi lethrafigi lizakukhupha umtlolo weduplikheyithi wekoloyi ofana nesitifikhethi sokutloliswa, isitifikhethi sokufaneleka ukuba sendleleni, idiski yelayisense namkha omunye nomunye umtlolo namkha ithokheni elahlekileko, engasabonakaliko, emotjhekileko begodu nayikuthi iimbalo namkha imininingwana ayisafundeki.
Khetha ibhathini yokuzitlolisa ngesinceleni sesandla bewukhethe umhlobo wokuzitlolisa osebenza kuwe.
Nasele ikambiso yokuzitlolisa iphelile, uzakufumana ikhodi yokufikelela kwangeqadi nephaswed yokufikelela imisebenzi ekhona.
Ikhodi yokufikelela kwangeqadi nephaswed izakukhutjhwa kuphela nasele wena namkha umjameli wakho aqinisekisiwe ngokuya kwamagadango wokulawula afaneleko afuna itlikitlo le-elektroniki.
Ungakhetha ukubhadela lokha nawuletha iforomo begodu ungabhadela ngesinye nesinye isikhathi ngaphambi kwelanga lokugcina.
Faka ihlelo lekhompyutha lokutjhugululela idatha ekhodini.
Letha amafayili wokuhlola idatha uku kanye nokubuyisa amafayili wokuphendula abuya kwa-SARS.
Qinisekisa ukwamukelwa kwamafayili wokuhlola idatha noMphathi wokuThintana ngeKhompyutha wakwa-SARS begodu fezakalisa ukurweyila ngamafayili wedatha bunqopha.
Thintana noMphathi wokuThintana ngeKhompyutha wakwa-SARS nakungaba namafayili wedatha amotjhakalako, alahlekako namkha abuyelelweko.
Khetha ibhathini yokuzitlolisa ngesinceleni sesandla bewukhethe umhlobo wokuzitlolisa osebenza kuwe.
Nasele ikambiso yokuzitlolisa iphelile, uzakufumana ikhodi yokufikelela kwangeqadi nephaswed yokufikelela imisebenzi ekhona.
Ikhodi yokufikelela kwangeqadi nephaswed izakukhutjhwa kuphela nasele wena namkha umjameli wakho aqinisekisiwe ngokuya kwamagadango wokulawula afaneleko afuna itlikitlo le-elektroniki.
Ungakhetha ukubhadela lokha nawuletha iforomo begodu ungabhadela ngesinye nesinye isikhathi ngaphambi kwelanga lokugcina.
Nayikuthi abaqatjhi abafumani ukulinganisa unyaka woke, kufanele bathintane nesiKhwama sokuLilisa ukuthola nayikuthi kunomraro.
Nayikuthi abaqatjhi babhadela ngetjhege, kufanele banamathisele isiyeleliso semali ethunyelweko.
Abaqatjhi kufanele batlole iinomboro zabo zereferensi ngemva kwetjhege.
Abaqatjhi bangabhadela imali bunqopha e-akhawuntini yesiKhwama sokuLilisa kwelinye nelinye igatja le-ABSA.
Eminye iminyango efana newezokuVikela ingabawa bona uhlolelwe zokwelapha ngaphambi kokutjheja isibawo sakho.
Letha iforomo emnyangweni lapho isikhala sikhona.
Ngokuya kwendlela esetjenziswa mnyango ofaneleko, ungafumana incwadi evuma ukufunyanwa kwesibawo sakho.
Ikambiso yokudosa nokukhetha ihluka umnyango nomnyango, begodu iphethwa ngesikhathi esincani ngokukghonekako.
Umsebenzi oqakathekileko utjho umsebenzi okungathi nawuthikanyezwako, ubeke amaphilo namkha ipilo yabantu engozini.
Imisebenzi yepalamende, imiSebenzi yesiPholisa seSewula Afrika nemisebenzi yezamaphilo misebenzi eqakathekileko.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Nikela ikhophi yeforomeli komunye othintekako.
Kuzakuyama kabathintekako nabaveza imisebenzi njengeqakathekileko.
Umqatjhi angenza isibawo ngomtlolo ekomitini yemisebenzi eqakathekileko ukuqunta bona woke namkha isiquntu somsebenzi wakhe ngewokugcina ebujameni na.
Umsebenzi ngewokugcina ebujameni nayikuthi ukuthikanyezwa kwawo kuba nomphumela wokumotjhakala kweendawo zokusebenzela, ifemu namkha umtjhini.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi, koke kuyame kothintekako owenza isibawo semisebenzi eqakathekileko.
Akunasikhathi esibekelwe lomsebenzi, koke kuyame kothintekako owenza isibawo semisebenzi eqakathekileko.
Letha i-CV ezeleko kanye nesifakazelo esibuya emqatjhini odlulileko.
Ubufakazi bekghono lokuphila lomhlobo weentatimende zebhanka, imitlolo yemirholo, nesibopho sabantu abakwamukelako eSewula Afrika, imifundalize, irhelebho lezokwelapha namkha ikhetjhe ekhona, kufaka amakarada wokuthenga ngesikolodo namkha amatjhege wabavakatjhi ukubhadela iindleko zokuphila ngesikhathi uhlala eSewula Afrika.
Veza incwadi ebuya ephikweni lakarhulumende wangaphandle weSewula Afrika, namkha ebuya ehlanganweni yezefundo, zamasiko namkha yezamabhizinisi, eqinisekisa bona amakghono namkha ukufaneleka okungakajayeleki.
Veza obunye nobunye ubufakazi ukungezelela amakghono namkha ukufaneleka okungajayeleki, okufana nemitlolo eveziweko neemfakazelo.
Isibawo sokurweyila imvumo yeentjhabatjhaba yokutjhayela kufanele siphekelelwe yilayisense yokutjhayela ekhutjhwe enarheni yangaphandle.
Uzakuhlolwa amehlo esayithini ngaphambi kokuqedwa kokurweyilwa.
Isikhathi esibekelwe ukurweyilwa kwelayisense sihluke ngokuya kwesentha yokuhlola enye nenye ngebanga lekambiso yangaphakathi yokuhlolisisa.
Veza incwadi ebuya esikhungweni sakarhulumende namkha ihlangano esekelako enarheni yombawi, eqinisekisa ukubakhona kwehlelo lokurweyila begodu nebeka bona wamukelwe ukuzitlolisa ehlelweni.
Lomsebenzi uthatha ubunengi bamalanga amatjhumi amathathu.
Imvumo yehlelo lokurweyila ngabafundi inikelwa umfundi wephandle okufanele azibandakanye ephrojekthini ethileko namkha ehlelweni lesikhungo sefundo ephakamileko eSewula Afrika.
Yenza isibawo ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika.
Uzakunikelwa igama lokungena nephaswed ukusebenzisa ihlelo.
Letha isibawo esihlukeneko komunye umkhiqizo ohluka kweminye imikhiqizo yotjwala ngomthwalo, isibumbeko, ukulebula namkha inomboro yesibalo.
Njengabasebenzisi abavunyelweko, abathumela ngaphandle namkha abajameli babo abafana nabasebenzeli abathutha ipahla ngobunengi, bangazigadangisela iintifikhethi zokuthumela ngaphandle ukusuka kuwebhsayithi namkha bazilande ePhikweni lemiKhiqizo yoTjwala e-Stellenbosch.
Iimbawo ezingakazaliswa ngokuzeleko zizakubuyiselwa kumbawi.
Namathisela amarhemo aveza ilwazi labanikeli bama-embryo, amadlala namkha isimeni namkha iinlwana ezizakulethwa ngenarheni esigabeni C seforomo lesibawo.
Letha iimbawo ehlanganweni yabazalanisi abafaneleko namkha ephikweni lokutlolisa bona yenze isiphakamiso.
Abakhiqizi bomkhiqizo beSewula Afrika, kufaka hlangana amarhwebo amancani, aphakathi kunye nasele akhulile ama-SSME, abantu agade badinywe amathuba kade ama-PDI kanye namabhizinisi anabanikazi.
Amabhizinisi alawulwa maphrojekthi, adzimelele ekutholeni isiqiniseko kuMkhandlu wokuThunyelwa ngaPhandle kwePahla namkha i-Ofisi leKoro ye-TISA leyo umsebenzi wephrojekthi ozakuwuzuzela ikoro begodu uphakamise nenani.
Izindlu zokurhwebela ukuthunyelwa ngaphandle kwepahla eSewula Afrika.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
Omunye nomunye umsebenzi owenziwa yi-EMIA unencwajana yemihlahlandlela, enalo loke ilwazi ngendlela, kanye nenzuzo ezikhambisana nalokho okunikelwako.
Funda imitlolo leyo ngokutjheja ukuze wazi kuhle imilayo kunye nekambiso.
Amaforomo wesibawo azaliswe kuhle kumele alethwe ngesikhathi esibekiweko somsebenzi omunye nomunye we-EMIA.
Iimbawo ezingakazaliseki kuhle namkha ezifika emva kwesikhathi angeze zamukelwa.
Nangabe isibawo sakho siphelele ngemitlolo yoke esekelako begodu sikhambisana nayo yoke imigomo yokwamukelwa, nasinjalo sesingaqalelelwa isibawo leso.
Nasele isibawo sokurhelejwa sesamukelwe, iforomo le-EMIA, imitlolo esekelako kunye nephephambuzo kumele zizaliswe zithunyelwe ku-EMIA eenyangeni ezintathu kusukela ngelanga ezabuya ngalo endaweni yokwamukelwa kwebhizimisi.
Nangabe kunezinye izinto namkha imitlolo ephathelene neembizo azitholakali emva kwenyanga ezintathu, isibawo lesi sizakwaliwa.
Amazinga wokusebenza nesikhathi kwehluka ngokuya ngokwemisebenzi.
Thintana nephiko lokuThumela ngaPhandle nokuLetha ngeNarheni lomNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
Zalisa amaforomo weembawo ongawafumana emNyangweni wezokuRhwebelana namaBubulo.
Kungathatha amalanga amathathu ukusebenza isibawo sakho semvumo yokuthumela ngaphandle.
Abathumeli ngaphandle beentjalo nemikhiqizo yeentjalo kufanele babe nokuvunyelwa kokuphila kuhle kweentjalo okumhlobo wemvumo yokuthunyelelwa ngaphandle ekhutjhwa yi-Hlangano yesiTjhaba yokuVikelwa kweenTjalo yenarha ethunyelelwako kanye nesitifikhethi sokuphila kuhle kweentjalo esibuya kwa-NPPO yeSewula Afrika.
Ngokubambisana ne-NPPO yeSewula Afrika, funisisa bona kghani ungakghona namkha angeze ukghone ukukhambisana nobujamo bokuletha ngaphakathi benarha ethunyelelwako.
Nayikuthi ubujamo bokuletha ngaphakathi kungakhanjiswana nabo, othumela ngaphandle angenza isibawo sesitifikhethi sokuphila kuhle kweentjalo esibuya kwa-NPPO yeSewula Afrika.
Othumela ngaphandle kufanele ase ipahla okufanele ithunyelwe ngaphandle kwa-NPPO yeSewula Afrika bona ihlolwe beyiqinisekiswe.
Isitifikhethi sokuthoma sokuphila kuhle kweentjalo kufanele sikhambe nepahla.
Lokha iintjalo ezithunyelwa ngaphandle zifika endaweni yokungeniswa kwepahla edoyelweni enarheni ethunyelelwako, abahloli beentjalo be-NPPO benarha ethunyelelwako bazazibamba ukwenzela ukuhlola.
I-ejenti namkha othunyelelwako kufanele agunyaze ngokomthetho imitlolo neemphathiswa ezithelisa ipahla zenarha ethunyelelwako endaweni yokungeniswa kwepahla.
Isikhathi esithathwako nakukhutjhwa isitifikhethi sokuphila kweentjalo siyame ekambisweni yangokomthetho yokuthumela ngaphandle yomkhiqizo nenarha leyo.
Iimbawo zingathatha amalanga afika kwamatjhumi amathathu ukuzisebenza.
Iimbawo zingathatha amalanga afika kwamatjhumi amathathu ukuzisebenza.
Umbhadeli womthelo angenza isibawo sokungezelelwa kwelanga okufanele abuyise ngalo amaforomo womthelo.
Irekhodi lombhadeli womthelo litlolwe njengelifa, isibonelo, ukuhlongakala, ukutjhona, ukupheliswa kokusebenza kwekampani.
Iforomo lomthelo sele lifunyenwe enyakeni womthelo othileko esele kulethwe isibawo ngawo.
Isibawo sokugcina namkha amasamoni akhutjhwa enyakeni womthelo othileko.
Amaforomo womThelo weNgeniso asalele ngaphandle kokuhlela okufaneleko namalanga afuneka ngawo sele adlulile.
Amanani womThelo weNgeniso asalele ngaphandle kokuhlelwa kokulethwa.
Iforomo lomthelo lesikhathi lesi namkha unyaka alikakhutjhwa.
Umbhadeli womthelo akabhadeli umthelo enyakeni wanjesi.
Isibawo sokungezelelwa sidlula ubunengi besikhathi esivunyelwe ihlangothi elithileko lomthelo.
Irekhodi lombhadeli womthelo lisadluliswa ukusuka kwenye indawo ukuya kwenye.
Amaforomo womthelo namkha amanani we-VAT asalele ngaphandle kokuhlela okufaneleko - amalanga wokufuneka kwamaforomo adlulile namkha ukuhlelwa okutjhiwoko kwenzelwe amanani asaleleko.
Istatimende sokujanyiswa kuhle kwe-PAYE namkha iforomo lomthelo namkha iforomo lomthelo namkha inani lisalele ngaphandle kokuhlela okufaneleko - amalanga okufuneka ngawo iintatimende ezinjalo namkha iforomo lomthelo adlulile namkha ukuhlelwa kokulethwa kwenziwe enanini elisaleleko.
Bawa ukuNgezelelwa kwesiKhathi okuKhethekileko ngokusebenzisa incwadi e-ofisini legatja eliseduze le-SARS.
Iimbawo zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya namkha ebuzendeni namkha imitjhini yeSewula Afrika.
Lomsebenzi wenzelwa abantu abafuna isiqinisekiso sobujamo babo kwezobulelesi ngeminqopho yokuphuma enarheni namkha ukuyokusebenza ngaphetjheya isikhathi eside.
Isitifikhethi sizakukhutjhwa sibeke ubujamo bokobana ingabe kunemilandu yobulelesi etheswe umbawi na.
Sibawa utjheje bona ezinye iintetjhi zamapholisa zizakwamukela iimbawo lezi ngesikhathi sokusebenza kuphela.
Yisa incwadi yakho kamazisi estetjhini samapholisa esiseduze njengombana ubufakazi bokuzazisa buzakufuneka.
Ukukhutjhwa butjha kungakapheli iinyanga ezisithandathu kusimahla.
Amaforomo afaneleko wegadangiso lemino azaliswa lipholisa.
Beka amabanga wesibawo sakho ngokuzeleko begodu ulethe imitlolo yokusekela isibawo sakho.
Uzakufumana irasidi yokuvunywa kokufunyanwa kwesibawo etloliweko njengobufakazi bokobana ulethe isibawo selayisense yokuba nesigidi.
Zoke iinHlangano zokuKhandela imiLilo zifanele bona zitloliswe nomNyango weenDaba zamaNzi nezamaHlathi.
Yinye kwaphela iHlangano yokuKhandela imiLilo engatloliswa endaweni ethileko, ngayinye.
Isibawo sakho sizakutjhejwa godu, nangabe sitholakala semukeleka, umnyango uzakukukhupha ukunikele isitifikethi sokutloliswa.
Ihlelo lemisebenzeli, uzakwenzelwa lona simahla.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezeFundo.
Thumela iforomo elizalisiweko kumNyango wesiTjhaba wezeFundo..
Umuntu obawiwe ukunikela isaziso kufanele abe negunya elitloliweko lokwenza njalo okufanele lifake amabanga wokobana kungani ababelethi bangakghoni ukwenza isaziso ngokwabo.
Nakwenziwa isaziso samabeletho ngemva kwamalanga amatjhumi amathathu wokubelethwa kodwana ngaphambi kokuphela konyaka ngemva kokubelethwa, ababelethi namkha umondli wangokomthetho kufanele banikele ngamabanga wokobana kungani ukubelethwa kungakatloliswa kungakapheli amalanga amatjhumi amathathu njengokufuna komthetho.
Iimbawo zingathatha iimveke zibunane ukuya kwezilitjhumi nambili.
Ihlelo lokwAbiwa Butjha kweNarha ngomnqopho wokuThuthukisa zokuLima lenzelwe ukurhelebha izakhamuzi ebezidinywe amathuba ngaphambilini ezibuya emiphakathini yabaNzima, amaKhaladi namaNdiya ukuthenga inarha namkha iinsetjenziswa zokulima khulu khulu ngomnqopho wokulima.
Thintana nomNyango weeNdaba zeNarha namkha isiphathiswa sakho sokukhuliswa kwezelimo ukwenza isibawo sesabelo.
Isihlongozo sokusetjenziswa kwenarha namkha iqhinga leplasi.
Ikambiso izakuthatha ubuncani beenyanga ezine kodwana nayikuthi amaphrojekthi ararene ingathatha isikhathi eside.
Yenza isibawo e-ofisini eliseduze leeNdaba zeKhaya namkha emitjhini nawenza isibawo ngaphetjheya.
Kuzakuthathwa igadangiso lemino elizakurekhodwa eRejisteni yesiTjhaba.
Ababawi abatjhadileko kufanele bakhuphe ikhophi yesitifikhethi somtjhado.
Umma owenza isibawo sencwadi yokuzazisa nofisa ukuthoma asebenzise esinye seembongo abekaziwa ngaso ngaphambilini, kufanele atjengise bona unemvumo yokusebenzisa isibongo leso.
Imvumo yokuletha ngenarheni yokwelatjhwa kweenlwana ifuneka ukuletha iinlwana namkha imikhiqizo yeenlwana eRiphabhligi yeSewula Afrika.
Isaziso esiqakathekileko: Ireferensi kufanele ibe ligama nesibongo somuntu oletha ngenarheni.
Ukubhadela godu kungenziwa ema-ofisini womNyango wezokuLima arhenyiswe emininingwaneni yokuthintana neendawo.
Ebujameni lapho ubhadelela omunye umuntu namkha ikampani yenza isiqiniseko sokobana ubhadela ngegama lakhe namkha lekampani.
Sibawa utjho eforomini lesibawo nayikuthi imvumo uzakuza uzoyithatha ngokwakho namkha kufanele uposelwe yona.
Ukulandela ukufunyanwa kweforomo elizalisiweko, imVumo yokuLetha ngeNarheni yokweLatjhwa kweenLwana izakukhutjhwa beyithunyelelwe wena.
Lokhu kufanele kuzaliswe ngesiNgisi ngudorhodera weenlwana ogunyazwe buPhathi bokweLatjhwa kweenLwana benarha ethumela ngaphandle, kungakapheli amalanga alitjhumi wokukhamba.
Nayikuthi ilwazi liyafuneka ngeemfuno zamambala esilwaneni esithileko namkha emkhiqizweni othileko, amakhophi womhlobo wemVumo yokuLetha ngeNarheni yokweLatjhwa kweenLwana kanye neSitifikhethi sezamaPhilo sokweLatjhwa kweenLwana zingafunyanwa e-Ofisini lemVumo.
Lokha nawuletha ngenarheni iinlwana zemaplasini eziphilako ezifana neenkomo, izimvu, iimbuzi, iimpere kufanele ufumane imvumo yokwenziwa ngcono kweenlwana ngaphambi kobana imvumo inikelwe.
Zombili iimvumo lezi kufanele zinikelwe isiPhathiswa sokweLatjhwa kweenLwana eNdaweni yokuNgenela kanye neSitifikhethi sezamaPhilo sokweLatjhwa kweenLwana esikhutjhwe yinarha ethumela ngaphandle.
Kuthatha amalanga wokusebenza amathathu ukufika kwamane ukusebenza imvumo nasele udorhodera weenlwana ayivumile.
Iimbawo ezingakazaliswa ngokupheleleko zizakubuyiselwa kumbawi begodu angeze kwamukelwa ukuhlangahlanganiswa okuzakuvela.
Nasiya emisebenzini yokwelatjhwa kweenlwana namkha indawo yesikhatjhana yokuqothanelana kweenlwana, imvumo kufanele itholwe ehlanganweni yokuzalanisa ethintekako.
Amahlabelo asetjenziswa eenlwaneni angalethwa ngenarheni begodu asatjalaliswe namkha athengiswe eSewula Afrika kuphela nasele atloliswe ngokuya komThetho weeNonisi, ukuDla kweFuyo, iinHlahla zeLimo neenHlahla zeFuyo.
IKambiso ezeleko yokuLinga , kufaka amalanga wokuthoma alindelweko, itjhejo elikhethekileko mayelana nalapho kuphelela ukudla okubuya eenlwaneni ezikhiqiza ukudla kanye nokuziphendulela ngeendaki.
Nikela ikhophi eqinisekisiweko kamazisi kanye/namkha incwadi ejamele umazisi nawenza isibawo sekampani.
Letha iforomo lesibawo ephikweni labaNqophisi: ukulawulwa kokungenisa nokukhupha ipahla.
Kungathatha amalanga amathathu ukusebenza isibawo sakho.
Imvumo yokuletha ngenarheni ebuya emTlolisini wokwEnziwa Ngcono kweenLwana iyafuneka ngaphambi kobana ulethe ngenarheni iinlwana namkha izinto zejinethiki ezifana nama-embriyo, amaqanda namkha isimeni eSewula Afrika.
Nayikuthi umbawi akatlikitli isibawo ngokwakhe, incwadi egunyaza umtlikitli wesivumelwano ofana nomsebenzeli ukutlikitla isibawo ukwenzela umbawi, kufanele iphekelele isibawo.
Iimbawo ezingakazaliswa ngokuzeleko zizakubuyiselwa kumbawi.
Letha iimbawo ehlanganweni yabazalanisi abafaneleko namkha ephikweni lokutlolisa bona yenze isiphakamiso.
Imvumo yokuletha ngenarheni yokwelatjhwa kweenlwana ifuneka ukuletha imikhiqizo yederi eSewula Afrika namkha ukuyidlulisela kwenye inarha.
Iimvumo zokuletha ngenarheni zisebenza isikhathi esithileko begodu emthwalweni munye kuphela.
Yenza isibawo semvumo ubuncani bakhona eemvekeni ezisithandathu kodwana ingasi eemvekeni ezibunane zesenzo esihlosiweko.
Nayikuthi imikhiqizo ithuthwa ukudlula eRiphabhligini yeSewula Afrika, letha ikhophi yemvumo yokuletha ngenarheni yokuphathwa kweenlwana ebuya enarheni yokugcina okuya kiyo umthwalo nesibawo semvumo yokudlulisa yokuphathwa kweenlwana.
Ukubhadela godu kungenziwa ema-ofisini womNyango wezokuLima arhenyiswe emininingwaneni yokuthintana neendawo.
Ebujameni lapho ubhadelela omunye umuntu namkha ikampani yenza isiqiniseko sokobana ubhadela ngegama lakhe namkha lekampani.
ISitifikhethi seSampula yokuHlolwa yokweLatjhwa kweenLwana kufanele sizaliswe ngesiNgisi ngudorhodera weenlwana ogunyazwe ukwenza njalo buPhathi bokweLatjhwa kweenLwana benarha ethumela ngaphandle begodu sigadangiswe ekhasini elinetshwayo langokomthetho lehlangano ingasi emalangeni adlula alitjhumi ngaphambi kokukhamba kwemikhiqizo.
Nayikuthi ufuna iimfuno zamambala zomkhiqizo othileko, ungafumana amakhophi wesampula ehlolwako weSitifikhethi seSampula yokuHlolwa yokweLatjhwa kweenLwana kanye neSitifikhethi sezamaPhilo sokweLatjhwa kweenLwana ezibuya e-Ofisini lemVumo.
Kuthatha amalanga wokusebenza amabili ukufika kwamathathu ukusebenza imvumo nayikuthi udorhodera karhulumende uyayivuma.
Nikela umNyangoikhophi eqinisekisiweko yencwadi kamazisi wakho.
Nikela umNyango ikhophi eqinisekisiweko yesitifikhethi sokutloliswa kwekoloyi yakho.
Kungathatha amalanga amathathu ukusebenza isibawo sakho.
Irhelebho leemali lirhelebha abazuzi abafisa ukwandisa amarhelebho weemali wabo ukufikelela ukuthenga ngesikolodo kanye nabazuzi abangafaneleki kuthenga ngesikolodo.
Zalisa iforomo, Isibawo serhelebho leemali lomuntu ngamunye elitholakala emNyangweni wezeziNdlu wePhrovinsi, emabhanka nakibomasipala.
Yisa iforomo emdlulisini wepahla ukuzalisa isiGaba G.
Yisa iforomo embolekisini weemali namkha esikhungweni sezeemali ukuzalisa isiGaba H ebujameni beembawo ezikhambelana nokuthenga ngesikolodo.
Yisa iforomo kusokontraga ukuzalisa isiGaba I ebujameni bezindlu ezisanda ukwakhiwa.
UmNyango wezokuLima unikela ngelwazi ngobujamo bobulwelwe eSewula Afrika kibo boke abathintekako.
Thintana nobuNqophisi bokuPhila kuHle kweenLwana e-adresini enikelwe ngenzasi namkha vakatjhela iwebhsayithi yomNyango wezokuLima.
Dlulisela isirhunyezo sobujamo emjamelini wephrovinsi we-ISS e-Ofisini eliKhulu lomNyango wephrovinsi wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
Imisebenzi yeentjhabatjhaba yezehlalakuhle inikelwa ngokuya kwesiVumelwano sokwAmukelwa esiphakathi komNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle ne-Ofisi lakaMabhalana Mazombe.
Veza incwadi ebuya ekampanini yeentjhabatjhaba eqinisekisa bona uzakudluliselwa egatjeni eliseSewula Afrika namkha eliwela ngaphasi kwekampani yeSewula Afrika.
Veza incwadi ebuya ekampanini yeSewula Afrika eqinisekisa ukudluliswa okubuya ekampanini eyongameleko namkha ewela ngaphasi kwenye ngaphetjheya, kanye nokutjho umsebenzi nesikhundla ozakuqatjhwa kiso.
Letha isiqinisekiso se-chartered accountant esibeka bona uzakuqatjhwa ngokuya kobujamo nemibandela engaphasi kwaleyo esebenza ezakhamizini nebahlalini nokobana unokufaneleka okusemthethweni okufuneka emsebenzini.
Veza ubufakazi bokuzitlolisa nehlangano yabafundela umsebenzi namkha ibhodo nakufunekako.
Njengelunga elivunyelweko lelabhorathri leHlangano yeenTjhabatjhaba yokuHlolwa kweMbewu , iStetjhi sangokomThetho sokuHlolwa kweMbewu somNyango wezokuLima sigunyazwe ukunikela ngeenTifikhethi zeenTjhabatjhaba zokuHlolwa kweMbewu.
I-Orange Certificate sikhutjhwa lokha isampula ikhutjhwa esiqubuthwini ngokomthetho begodu kwenziwe ukuhlola ngaphasi kwelihlo lelabhorathri evunyelweko edose isampula.
I-Green Certificate sikhutjhwa lokha isampula nayikhutjhwa ngokomthetho ukusuka esuqubuthwini ngaphasi kwelihlo lelabhorathri evunyewleko kodwana ukuhlola kwenziwa kwenye ilabhorathri evunyelweko enarheni enye.
I-Blue Certificate sikhutjhwa lokha isampula ingaweli ngaphasi komsebenzi welabhorathri evunyelweko begodu ilabhorathri evunyelweko ingasebenzi kuphela ukuhlola isampula.
Bawa ukunikelwa kweenomboro zangokomthetho zesiqubuthu sembewu.
Yenza isibawo seSitifikhethi esi-Blue ngencwadi ngokusebenzisa incwadi yangokomthetho enetshwayo lehlangano, ngombana ukumeregwa kwesiqubuthu sembewu nokusampula ngokothetho akusebenzi.
Ubude be-learnership buzakuhluka ikoro nekoro kodwana angeze baba bufitjhani ukudlula unyaka.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Amanye amakghono afana namakghono wekhompyutha; nanyana unelayisense yokutjhayela, njll.
Bawa abangani nomndeni bakuqalele iinkhala begodu uqale imikhangiso emaphephandabeni.
Hlala uthintana nesentha yezabasebenzi yakho begodu ulethe imininingwana yakho ebujameni banjesi nayikutjhugulukako.
Ubude bama-learnership buzakuhluka kodwana awakavamisi ukuba ngaphasi konyaka munye.
Yenza isibawo emNyangweni wezabaSebenzi namkha esentha yezabasebenzi eseduze nawe.
Kokubili inarha elawulwa ngurhulumende kanye neyabantu bangeqadi ingangenwa ngokungasimthetho.
Lapho inarha yangeqadi ingenwe ngokungasimthetho begodu kunobujamo obukhethekileko, umnikazi wenarha angaya kwelinye nelinye i-ofisi lomNyango weeNdaba zeNarha ukuyokufuna irhelebho nayikuthi unobangelo wokungena enarheni ngokungasimthetho kufuna inarha yokulima.
Lapho inarha yangeqadi ingenwe ngokungasimthetho begodu kunobujamo obukhethekileko, umnikazi wenarha angaya kumasipala wendawo namkha nakutlhogekako emNyangweni wezeziNdlu ukufna irhelebho nayikuthi unobangela kufuna izindlu.
Ababawi angeze bahlolwa ngelanga lokwenza isibawo begodu isikhathi sokulinda sokuhlolwa siyehluka umasipala nomasipala.
Letha iinthombe ezinzima nokumhlophe ezimbili zakamazisi.
Kuzakufuneka bona uhlolwe amehlo esentha yokuhlola.
Ababawi angeze bahlolwa ngelanga lokwenza isibawo begodu isikhathi sokulinda sokuhlolwa siyehluka umasipala nomasipala.
Letha iinthombe ezinzima nokumhlophe ezimbili zakamazisi.
Kuzakufuneka bona uhlolwe amehlo esentha yokuhlola.
Kokuthoma, qunta bona ngimuphi umtlolo ofuna ukuwenza ube semthethweni.
Kufuze uyelelise iPhiko lokwenziwa kwemiTlolo ibe semThethweni ngenarha imitlolo ezakusetjenziswa kiyo, ukulivumela ukuqunta bonyana yi-Apostille namkha Sitifikethi sokuQinisekisa esifunekako.
Ngokudlula emJamelini weSewula Afrika ngaphetjheya.
Imitlolo ephathelene nokuthuthwa kwefuyo, kufaka iimfuyo sithandwa, kufanele itlikitlwe beyibethwe istempe nguDorhodera weFuyo wakaRhulumende ogunyaziweko.
IPhiko lokwenziwa kwemiTlolo ibe semThethweni lizakunikela isaziso samalanga alikhomba sokuvalwa okungasi ngekwelanga lokuphumula.
Akunamaforomo azaliswako kodwana hlala uveza inarha ohlose ukusebenzisa kiyo umtlolo.
Kufanele ufumane incwadi yesigunyazo nawuhlose ukuletha ngaphakathi kwenarha ikoloyi etja namkha esetjenzisiweko, ikoloyi ethutha ipahla namkha ikoloyana nekwakha namkha ukutjhugulula ikoloyi.
Tjheja: Mumuntu kuphela okuzakutloliswa ngegama lakhe ikoloyi okufanele azalise iforomo lesibawo.
Fumana amaforomo wesibawo afaneleko abuya kwa-SABS.
Fumana amaforomo wesibawo afaneleko abuya kwa-SABS.
Akunamuntu ozakusebenzisa isikebhe sokuthiya namkha esinye isikebhe ukusebenzisa elinye nelinye ilungelo lokufikelela ngaphandle kwalokha anikelwe ilayisense, ekhambelana nemvumo nayikuthi umnikazi wesikebhe mnikazi welungelo lokuthiya begodu lapho umnikazi wesikebhe angasi mnikazi welungelo lokuthiya isivumelwano sikhona sokusetjenziswa kwesikebhe esitjhiwoko.
Fumana iforomo lesibawo emNyangweni weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha.
Zalisa iforomo ngamagabhadlhela usebenzise amaledere amakhulu kuphela begodu ufake incwadi yamabanga etloliweko.
Letha iforomo lesibawo emNyangweni weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha kanye nesivumelwano selungelo lakho lokuthiya osenze nomnikazi wesikebhe ukusebenzisa isikebhe okukhulunywa ngaso, nayikuthi awusi mnikazi welungelo lokuthiya.
Tjengisa isikhathi kanye nesibawo sekoro yokuthiya isikebhe esizakusebenza kiyo.
Isibawo singathatha amalanga wokusebenza amathathu namkha ukudlula lapho kuye ngokwenziwa kuhle kwesibawo.
Iindleko zihluka ngokuya kobude besikebhe.
Kuyelelisa umnghonghoyili ngangakukhetha, okufana nokuvula umlandu wobulelesi namkha wokwenza isibawo somlayo wokuvikelwa nokunikela umsolwa ngencwadi emdosela ekhotho.
Atlhorisa ngokomzmba namkha ngokomseme, isibonelo, abetha namkha akata.
Atlhorisa ngomlomo, ngokommoya namkha ngokwengqondo, isibonelo, ukuthuka namkha isikhwele esidluleleko.
Akuhlukumeza, isibonelo, ngokubuyelelweko akudosela umtato okusilingako.
Akuthumelela iincwadi namkha agade imikhambo yakho.
Angena endaweni yakho yokuhlala ngaphandle kwemvumo.
Akuhlukumeza ngakwezomnotho namkha ngeemali, isibonelo, lokha umyeni namkha umlingani nakagandelela ekuthatheni zoke iinqunto zemali.
Ukona ipahla yakho, isibonelo, atjhisa izembatho zakho, aphula ifenitjhara namkha asika amatayere wekoloyi yakho.
Okhunye nokhunye ukuphathwa ngokutlhorisa okuthusela ukuphepha kwakho, ipilo namkha ukuphila kuhle.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yePhiko eliziJameleko eliPhenya iiNghonghoyilo ngamaPholisa.
Igama nemininingwana yokuthintana kangazimbi kanye/namkha yomghonghoyili.
Isinghonghoyilo seHlangothi IV: Singhonghoyilo esisola bona ilunga lenze isenzo sokwephula umthetho ngaphandle kwalezo ezirhenyiswe ngehla namkha ukungaziphathi kuhle okungakhenge kube nomphumela wokuhlongakala namkha ukulimala kumbi komunye.
Isinghonghoyilo seHlangothi V: Singhonghoyilo esenzeka ngaphandle kwegunya namkha lomthethomgomo we-ICD.
Iinghonghoyilo ezenziwa ngabasebenzi bemiSebenzi yokuLungiswa kokuziPhatha , iinkhulu zekhotho kanye namalunga wamaJoni weSewula Afrika.
I-ICD ingakubawa ukunikela ngelwazi elingezelelweko ngaphambi kobana isinghonghoyilo siphenywe.
Nayikuthi uza ngokwakho, uzakubonana nesisebenzi esiphethe umlandu namkha umcozululi.
Ukuvunywa kweklayenti kungathatha imizuzu emihlanu.
Igama nemininingwana yokuthintana yakangazimbi kanye /namkha yomnghonghoyili.
Igama lesitjetjhi samapholisa namkha lakamasipala lapho umsolwa wepholisa asebenza khona.
I-ICD izakuphenya indaba ngokukhambela indawo yesehlakalo sobulelesi kanye nokufumana iintatimende kibofakazi.
Imisebenzi yokurhatjha yomdumo omncani yokungenisa imali - imisebenzi esebenza ukusuka neratjhela emasentheni weentolo, emabaleni wezemidlalo, emabaleni wemiqaliso kanye nemathiyetha wama-drive-in weenthombe zebhayiskobho, namkha njengomunye umsebenzi iPhiko eliwubona ufanele.
Imisebenzi yomphakathi yokurhatjha ngamandla amancani - imisebenzi esebenza ukusuka nerhatjha ukuya emasentheni wamakhaya wabadala, athintana phakathi kweendawo zekolo namakhaya wabadala namkha omunye nomunye umsebenzi iPhiko eliwubona ufanele.
Womabili amalayisense wokurhatjha ngomdumo ophasi womphakathi newokungenisa imali azakusebenza iminyaka emithathu begodu ilayisense ekhethekileko yokurhatjha ngamandla aphasi izakusebenza amalanga amatjhumi amathathu.
Funa ifrikhwensi esebenzisa amandla amancani.
Qunta ngendawo yestudiyo nesayithi yokudlulisa.
Hloma isiqhema somsebenzi esizakusebenzana nekambiso yesibawo besibembawi owenzela umphakathi.
Sikghonakalisa ukukhethwa kwamalunga weBhodo ngentando yenengi.
Bawa ikhophi yeforomo lomsebenzi wokurhatjha nokusabalalisa amatshwayo.
Zalisa iforomo lesibawo ngamagabhadlhela usebenzise amaledere amakhulu.
Iimbawo ezingakazaliswa zizakubuyiselwa kumbawi begodu akunakuziphendulelela okuzakwenziwa ngokuthikanyezwa okuzakwenzeka.
Ukuvunywa kwelayisense kungathatha iinyanga ezimbili ukuya kwezintathu.
Iforomo lesibawo lizakuba lihlangothi lamatjhejuli weGazede yomBuso.
Omunye nomunye umuntu owenza, owakha, otjhugulula namkha oletha ngaphakathi iinkoloyi ngeminqopho yebhizinisi namkha othengisako kufanele azitlolise nomNyango wezokuThutha.
Bona kufunyanwe isibawo, umnyango wephrovinsi uzakuthumela isiqhema sokuhlola bona siyokuhlola umbawi bona uyakhambisana nemithetho ebekiweko na.
Isibawo sisetjenzwa mhlokho begodu isitifikhethi sokutloliswa sikhutjhwa ngelanga elilandelako.
Umnqopho wemivuzo yokubeletha kulilisa umbhadeli ofaneleko ngesikhathi sesidisi kanye nokuhlala ekhaya.
Isibawo kufanele senziwe msinyana ekuthomeni kwelifu yokubeletha namkha nakungasinjalo kungakapheli iimveke ezisithandathu zobulethwa komntwana.
Umbhadeli kufuze kube ufumana umrholo ojayelekileko omncani ngesikhathi aselifini yokubeletha.
Isitifikhethi sezokwelatjhwa esiqinisekisa isidisi kanye/namkha nokubeletha kufuze silethwe.
Thintana nesentha yezabasebenzi eseduze ukufumana amaforomo afaneleko.
Zalisa bewubuyise amaforomo la kanye nesitifikhethi sezokwelatjhwa esentha yezabasebenzi eseduze.
Nasele kufunyenwe yoke imitlolo efaneleko, i-UIF ithembisa bona izakusebenzana namkha iphethe iimbawo kungakapheli iimveke ezisithandathu.
Letha ubufakazi beemali ukubhadela iindingo zabantu abaphekelela umnikazi wesibawo semvumo yokwelatjhwa, nabukhona ngeentatimende, imitlolo yomrholo namkha amatjhege wabakhambi nayikuthi buyatholakala.
Letha incwadi yesiphathiswa sezokwelapha namkha yesikhungo sezokwelapha, isikhathi sokwelatjhwa netjengisa amabanga namkha ukutlhogeka kokwelatjhwa kanye nemininingwana yamaqhinga wokwelatjhwa eSewula Afrika.
Ilungelo lokumayina yimvumo enikelwa nguRhulumende ngokusebenzisa umNyango wamaMinerali namaNdla elikunikela igunya lokumayina amaminerali endaweni ethileko.
Yenza isibawo e-ofisini kuMphathi wesiFunda womNyango wamaMinerali namaNdla esifundeni inarha ekiso.
Letha iforomo ngesandla namkha ngeposo etlolisiweko kuMphathi wesiFunda inarha ewela ngaphasi kwaso.
Iforomo kufanele liphekelelwe yimali yesibawo engabuyiko ezakuquntwa Mphathi wesiFunda.
Iindleko zizakuquntwa mnyango begodu azibuyi.
Inani lizakuhluka ngokuya kweminerali elizakwenjiwa.
Yenza isibawo e-ofisini loMphathi wesiFunda lomNyango wamaMinerali namaNdla esifundeni inarha ekiso.
Letha iforomo kanye nemali ebhadelwako ebekiweko engabuyiko e-ofisini loMphathi wesiFunda okuwela ngasi kwayo inarha.
UMphathi wesiFunda uzakwamukela isibawo nayikuthi zoke iimfuno kuhlangabezwene nazo.
Nasele isibawo samukelwe, uMphathi wesiFunda uzakubawa bona ulethe iqhinga lokuphathwa kwebhoduluko, nokubonisana nomnikazi wenarha kanye nohlezi kiyo kanye nabanye abathintekako.
UNgqongqotjhe uzakunikela imvumo yokumayina nayikuthi zoke iimfuno kuhlangabezwene nazo.
Iindleko zizakuquntwa mnyango begodu azibuyi.
Inani lizakuhluka ngokuya kweminerali elizakwenjiwa.
Nayikuthi usola bona umuntu ulahlekile, kokuthoma linga ukumthinta.
Nayikuthi awukghoni ukumthola, tjhinga kwesinye nesinye istetjhi samapholisa namkha esentha etjheja amaklayenti msinyana.
Nikela ngelwazi elisisekelo ngomuntu lowo, sinyula, isithombe samuva nje.
Nayikuthi umuntu olahlekileko uyafunyanwa, tjhinga estetjhini samapholisa lapho umuntu abikwe khona njengolahlekileko ukwazisa amapholisa namkha isiphathiswa esiphenya umlandu.
Ungabika umuntu olahlekileko kwesinye nesinye istetjhi samapholisa kungaqalwa bona istetjhi sisendaweni umuntu okusolwa bona ulahleke kiyo.
Tjengisa ukobana kungani ufuna inomboro yokuthengiswa neenomboro zokuthengisa ezifunekako.
Koke ukudibhozida imali emakhawunthareni wePosofisi kusimahla.
Tjheja: Abantu abasese bancani abafisa ukuvula i-akhawunti kufanele baphekelelwe bondli babo bangokomthetho namkha babelethi.
Abantu abasese bancani abafisa ukuvula ama-akhawunti kuafnele beze nabondli babo bangokomthetho namkha umbelethi.
Imizuzu elitjhumi ukuya kwematjhumi amabili kuye ngokuthi igatja lePosofisi libhizi kangangani.
Amaforomo weembawo atholakala emaPosofosi inarha yoke.
Amatjhuguluko nakenziwako ku-close corporation etlolisiweko kungaba kuphathelene nobulunga namkha itjhuguluko lenzeka ngebanga lesiphathiswa sezeemali namkha i-adresi yokuposa ye-CC kuqakathekile bonyana amatjhuguluko lawo atloliswe ema-Ofisini wezokuTloliswa kwama-Close Corporation.
Zalisa ingcenye A nangabe kunetjhuguluko egameni le-CC namkha ubujamo bebhizinisi.
Amaforomo weembawo la atholakala e-ofisini eliseduze lethrafigi.
Yazisa i-Nedlac ngehloso yeyuniyoni yokuragela phambili nesenzo sokunghonghoyila.
Umnikazi thayithili namkha umnikazi kufanele atlikitle isitifikhethi sanjesi bona siphele begodu asinikele umnikazi thayithili omutjha namkha umnikazi.
Isaziso sokutjhuguluka kobunikazi namkha sokuthengiswa kwekoloyi, atholakala e-ofisini eliseduze lethrafigi.
UmThetho wokuLilisa ngebanga lokuLimala namaLwelwe wemSebenzini , ufuna bona abaqatjhi babike zoke iingozi ezenzeka emsebenzini esiKhwameni sokuLilisa.
Abaqatjhi kufanele bathumele iHlangothi A leforomo esiKhwameni sokuLilisa ngokurhaba okukghonekako ngemva kwengozi.
Abaqatjhi kufanele balethe umbiko wabo wokuthoma wezokwelatjhwa ngokurhaba okukghonekako nabawufumana kudorhodera.
Nayikuthi umsebenzi akakghoni ukubuyela emsebenzini isikhathi eside, abaqatjhi kufanele bafumane imibiko yeragelo phambili yezokwelatjhwa ebuya kudorhodera bebayilethe esiKhwameni sokuLilisa inyanga nenyanga.
Lokha umsebenzi nakathoma ukusebenza godu, abaqatjhi kufanele bathumele umbiko wokuthoma ukusebenza godu kanye nombiko wezokwelatjhwa esiKhwameni sokuLilisa.
Lokhu kuzakuya ngokobana loke ilwazi lizaliswe kuhle na.
Zalisa iforomo lesibawo ngamagabhadlhela usebenzise amagabhadlhela.
Letha iforomo lesibawo nemali yesibawo emNyangweni wezokuThintana.
Iimbawo ezingakazaliswa zizakubuyiselwa kumbawi begodu akunakuziphendulela okuzakwenziwa ekuthikamezeni okungenzeka.
Ilayisense ingalunga ngemva kwamalanga amatjhumi amathathu.
Yenza isibawo selungelo lokuthiya kuphela bona ufumane isimemo esizakuvezwa eGazedini yomBuso.
Fumana amaforomo wesibawo ema-ofisini womNyango weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha namkha endaweni yokusabalalisa etjhiwo mnyango.
Funda ngetjhejo, uzwisise bewenze isiqiniseko sokobana wanelisa iimfuno zesibawo kanye nobujamo.
Zalisa, tlikitla begodu letha iforomo kanye nemitlolo yokusekela etjhiwoko kanye nemali ebhadelwako engabuyiko.
Ikambiso yokuhlolwa izakuthoma ngemva kwelanga lokugcina leembawo begodu imiphumela izakwaziswa ngokusebenzisa ukuthintana yi-DEA&T.
Ukubekelwa ngeqadi kwendawo yokusebenzela iimfesi kungatjhejwa ebujameni obuthileko begodu nangokuqunta kwakaNgqongqotjhe we-DEA&T.
Nayikuthi ukubekelwa ngeqadi kwendawo kuyanikelwa, yenza isibawo semvumo yokusebenzisa indawo yokusebenza iimfesi.
Isibawo selungelo lendawo yokusebenzela iimfesi singathatha inyanga yinye ukuya kwezintathu namkha ukudlula lapho kuye ngobunengi beembawo ezifunyenweko.
Isibawo singathatha amalanga wokusebenza amathathu namkha ukudlula lapho kuye ngokwenziwa kuhle kwesibawo.
Iimali ezibhadelwako zibuyekezwa njalo ngonyaka namkha ziquntwa nguNgqongqotjhe weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha namkha mgunyazi ovunyelweko kanye noNgqongqotjhe wezeeMali.
Ukubhadela okungakhambisani nenomboro yereferensi yokubhadela okukhulunywe ngayo ngehla kanye nenomboro yomzuzi yokuzazisa angeze kwamukelwa.
Ilanga lokugcina lokubhadelwa komthelo kasolanga akusi ngemva kwelanga lokugcina lonyaka wokuhlola namkha ilanga lokugcina elivunyiweko lonyaka weemali.
Lapho ukubhadela kwenziwa ngeposo, ngokusebenzisa ibhanka namkha i- ATM, isikhathi esaneleko sokuposa namkha sokusetjenzwa kufanele siyelelwe.
Lapho ukubhadela kwenziwa ngokwe-elektroniki, kufanele kuqalelelwe isikhathi sokuqintelwa sebhanka yakho kanye nesikhathi sokuvunyelwa esingathatha amalanga aphakathi kwamabili ukuya kwamahlanu.
Ukubhadela okungakhambisani nenomboro yereferensi yokubhadela okukhulunywe ngayo ngehla kanye nenomboro yomzuzi yokuzazisa angeze kwamukelwa.
Nayikuthi ilanga lokugcina lokubhadela liwela ngaphasi kwelanga lokuphumula namkha lepelaveke, ukubhadela kufanele kwenziwe ngelanga lokugcina lokusebenza elingaphambi kwelanga lokuphumula namkha lepelaveke.
Ukubhadelwa kwesibili komthelo kasolanga kufanele kusekelwe esilinganisweni sengeniso etheliswako esilingana nenani elisisekelo namkha inani lamambala lengeniso etheliswako yonyaka loyo.
Fumana isiqinisekiso esibuya eKomitini yaSafuthi yeeNdaba zabaBaleki esibeka bona ungahle uhlale umbaleki unomphela.
Nawuzakutjengisa ukungajayeleki kwamakghono wakho namkha ukufaneleka emNyangweni weeNdaba zeKhaya, kufuneka ulethe incwadi ebuya enarheni yangaphandle namkha ebuya esikhungweni sezefundo seSewula Afrika, sezamasiko namkha ihlangano yamabhizinisi eqinisekisa amakghono wakho njengangakajayeleki namkha ukufaneleka.
Letha i-CV nobunye ubufakazi bamakghono namkha ukufaneleka okungakajayeleki.
Nawuzakuqinisa isibawo sakho, okungahle babe abahlali bakanomphela bangaletha incwadi esifakazelo ebuya kubaqatjhi bakade.
Lomsebenzi usebenza emaphandleni anetjhebiswano lokuthathana lakanomphela nezakhamuzi zeSewula Afrika namkha izakhamuzi zakanomphela.
Itjhebiswano lakanomphela lesikhathi eside elihlangana kwabalingani bobulili obufanako nebobulili obungafaniko nalo liyamukeleka, kodwana esikhundleni sesitifikhethi somtjhado, abalingani abanjalo kufuneka balethe incwadi yesifungo yokuhlala bobabili nokusekelana kwabo ngeemali.
Nawufuna iiNdaba zeKhaya zinikele iphandle elithethene nesakhamuzi seSewula Afrika namkha isakhamuzi sakanomphela imvumo yokuhlala yakanomphela, kufanele waneliswe bona itjhebiswano elihle labathetheneko likhona.
Imvumo yokuhlala yakanomphela inikelwa ebujameni bokobana nayingaphela, kungakapheli iminyaka emibili ukuthoma ngelanga eyakhutjhwa ngalo, itjhebiswano alisekho ngaphandle kobujamo bokuhlongakala.
Mlingani womtjhado munye oliphandle ongenza isibawo sobujamo ngebanga lokobana litjhade nesakhamuzi seSewula Afrika namkha isakhamuzi sakanomphela.
Kufanele kube utjhade isakhamuzi seSewula Afrika namkha umhlali kanomphela ngokuya komthetho wabantu namkha wesintu isikhathi seminyaka emihlanu.
Iimbawo zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya namkha ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika nawenza isibawo ungaphetjheya.
Iimbawo zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya ephrovinsini lapho uhlose ukusebenza khona namkha ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika nawenza isibawo ungaphetjheya.
Irizeva elikhonjelwe ihlangothi lokuthoma lingadluliselwa kwelinye ihlangothi nayikuthi likhambisana nazo zoke iimfuno zehlangothi elithileko begodu libandulwe namkha lifuna ukufumana ibandulo elifunekako kilelohlangothi.
Umsebenzisi namkha umnikazi wekoloyi efunelwa imvumo yokutjhayela yesiphrofetjhinali, angeze avumela omunye umuntu atjhayele ikoloyi endleleni yomphakathi ngaphandle kwalokha anemvumo yokutjhayela yesiphrofetjhinali yehlangothi elifaneleko.
Ngemva kokubhadela, uzakudluliselwa estetjhini esiseduze samapholisa uyokubawa umbiko wokubanjwa.
Imvumo izakulunga kungakapheli iimveke ezibunane ukuya kwezilitjhumi nambili.
Ilungelo lokuzuma amaminerali ngokwemba lisebenza iminyaka emihlanu kodwana ngemva kwelanga lokuphela umbawi angabawa ukuvuselelwa kwalo isikhathi esingadluli iminyaka emithathu.
Iqhinga lokusekela ngeemali likhambelana nomsebenzi wokuzuma begodu lizakuthatha isikhathi somsebenzi.
Umbawi akaphuli umThetho wokuThuthukiswa kwemiThombo yamaMinerali nePhethroliyamu.
Akunamuntu omunye onelungelo lokuzuma amaminerali ngokwemba, ilungelo lokumayina namkha imvumo yokugcinwa kweminerali nenarha efanako.
Yenza isibawo e-ofisini loMphathi yomNyango wamaMinerali namaNdla esifundeni inarha ekiso.
Iforomo kufanele liphekelelwe yimali ebhadelwako engabuyiko efunekako.
Nayikuthi uMphathi wesiFunda wamukela isibawo sakho, uzakubawa bona ulethe iqhinga lokuphathwa kwebhoduluko kanye nokubonisana nomnikazi wenarha nohlala kiyo ngokomthetho namkha omunye nomunye othintekako.
Nayikuthi zoke iimfuno lezi uhlangabezana nazo, uMphathi wesiFunda uzakusa isibawo kuNgqongqotjhe bona sitjhejwe.
Nasele iimfuno lezi uhlangabezane nazo, uMphathi wesiFunda kufanele alethe isibawo kuNgqongqotjhe bona sitjhejwe.
Ngubani ongenza isibawo somlayo wokuvikelwa?
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.
Yenza isibawo somlayo wokuvikelwa eKhotho kaMarhastrada eseduze nalapho uhlala khona namkha usebenza khona ngesinye nesinye isikhathi, ngesikhathi nangemva kwesikhathi sokusebenza kwekhotho begodu nangamalanga wokuphumula namkha iimpelaveke.
Igama lestetjhi samapholisa lapho umnghonghoyili angahle abike khona ukwephulwa komlayo wokuvikelwa ofunwako.
Qinisekisa iforomo nomabhalana wekhotho bewulilethe.
Umabhalana uzakuthumela isibawo sakho kumarhastrada ozakubeka ilanga lokobana ubuye ekhotho khona isibawo sakho sizakutjhejwa.
Umarhastrada godu uzakulungisa isaziso sokwazisa umtlhorisi ngomlayo wokuvikelwa nokobana eze nini ekhotho.
Ngemva kokuvela ekhotho, umarhastrada anganikela ngomlayo wokuvikelwa.
Umlayo wokuvikelwa ungafunyanwa mhlokho, lokhu kuyame ekuraraneni komlandu wakho.
Umlayo usebenza bekube kulapho umuntu otlhoriswako awusula khona.
Nayikuthi umtlhorisi wenza isibawo sokudlulisa ukukhutjhwa komlayo, umlayo uragela phambili nokusebenza bekube kulapho iKhotho yokuDluliselwa kweenQunto iwusula khona.
Nanyana kungekho ukulinganiswa kwenani labanikazi bezabelo, kodwana kunesiqunto sokobana kumele babe likhomba.
Ibhizinisi elinjengaleli lifuna imali enengi yokwakha nokuthenga ipahla ngaphambi kobanyana lithome lisebenze.
Kungathatha amalanga amahlanu ukutlolisa ikampani.
Umnqopho womsebenzi lo kukukwenza isibawo sesehliselo kanye nesibuyiselo emalini yemikhiqizo engeniselwa ukubumba, ukukhiqiza, ukuqedelela, namkha ukupakwa kwemikhiqizo okumele ithunyelwe kwezinye iinarha.
Kufuneka imvumo nawufuna ukungenisa umkhiqizo begodu ungayifumana ngokuzalisa iforomo lokwenza isibawo elitholakala kuKomitjhana yokuLawula zeRhwebo I-ITAC.
Kungathatha iimveke ezimbili namkha ezine ukuthola ipendulo ngesibawo sesehliselo namkha sesibuyiselo ema-ofisini womNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
Umtjhado kufanele kukhulunyiswane ngawo, wenziwe namkha uthatjelwe ngokuya komthetho wesintu.
Bobabili abathetheneko kufanele bawuvumele umtjhado.
Nanyana kunganaqintelo esibalweni semitjhado yesintu ubaba angangena kiyo, akunomunye umtjhado wesintu ongenziwa ngaphandle kwalokha kungafunyanwa umlayo wekhotho olawula irherho lepahla yangomuso yomtjhado yalemitjhado.
Qinisekisa ubujamo bakho bomtjhado ku-inthanethi.
Isitifikhethi somtjhado esingakarhunyezwa namkha ukwenziwa butjha kwerejista efaneleko namkha omunye nomunye umtlolo osekelako ofakwa kurejista etjhiwoko ukhutjhwa nelwazi lokuqinisekisa elibuya erejisteni yomtjhado.
Isitifikhethi somtjhado esirhunyeziweko sikhutjhwa khonokho.
Isitifikhethi somtjhado esirhunyeziweko singathatha iimveke ezisithandathu ukuya kwezibunane.
Ukulalelwa kokuthobelana yikambiso lapho ukomitjhinara ahlangana nabathinteka embangweni ukufuma iindlela zokurarulula umbango ngesivumelwano.
Nikela ikhophi yeforomo komunye othintekako.
Ukulalelwa kokuthobelana yikambiso lapho ukomitjhinara ahlangana nabathinteka embangweni ukufuma iindlela zokurarulula umbango ngesivumelwano.
Nikela ikhophi yeforomo komunye othintekako.
Ungenza isibawo sokubuyisela imali yelayisense yekoloyi nayikuthi ikoloyi yakho yetjiwe, ayisisebujameni bokusetjenziswa unomphela, namkha kusulwe ukutloliswa kwayo.
Isibawo sokubuyisela imali kufanele senziwe kungakapheli iinyanga ezintathu ukuthoma ngelanga lesaziso sokwetjiwa, ukungabi sebujameni bokusetjenziswa unomphela namkha ukuthoma ngelanga ekwasulwa ngalo ukutloliswa kwayo.
Isibawo sisetjenzwa mhlokho kodwana imali ebuyiswako ibhadelwa emalangeni ambalwa ngebanga leenkambiso zokuhlola.
Zalisa iforomo esentha eseduze yokuhlola.
Akunasikebhe sokuthiya esizakutloliswa ngaphandle kwelungelo lokuthiya kanye nemvumo yokuzibandakanya emisebenzini yokuthiya.
Zalisa iforomo ngamagabhadlhela usebenzise amaledere amakhulu kuphela begodu ufake incwadi yamabanga atloliweko lapho kufaneleko.
Letha iforomo lesibawo nelungelo lakho lokuthiya namkha isivumelwano osenze nomnikazi wesikebhe sokusebenzisa isikebhe okukhulunywa ngaso, nayikuthi awusi mnikazi welungelo lokuthiya.
Yitjho isikhathi kanye nekoro yokuthiya isikebhe esizokufakwa ngaphasi kwayo.
Isibawo singathatha amalanga wokusebenza amathathu namkha ukudlula lapho kuye ngokwenziwa kuhle kwesibawo.
Iindleko zihluka ngokuya kobude besikebhe.
Thumela amakhophi aqinisekisiweko wabomazisi bamalunga wekampani.
Kungathatha amalanga ahlangana kwelilodwa ukufika kwamane ukutlolisa i-CC.
Ilungelo lokutlama lilungelo lokuvikela umsebenzi womuntu, okungaba yinto etloliweko kanye nefana nomqondo, amahlelo wekhompyutha, imisebenzi yobukghwari, umvumo, amafilimu namkha amavidiyo.
Emisebenzini eminengi akutlhogeki ukwenza isibawo selungelo lokutlama.
Incwadi yokujanyelwa eendabeni zomthetho nayikuthi imisebenzi yegqwetha iyasetjenziswa.
Ukulandela iinkhathi zeenyanga ezisithandathu, iinkambiso zokuhlola ziyenziwa begodu ilungelo lokutlama linikelwa enyangeni yekhomba.
Ukuvikelwa kwemitlamo emihle kukghonakaliswa iminyaka elitjhumi nemihlanu, kuthi imitlamo esebenzako kube minyaka elitjhumi.
Nasele umtlamo wamukelwe bewatloliswa njengomutjha, uzakunikelwa isitifikhethi somtlamo.
Imitlamo iyavuselwa njalo ngemva kweminyaka emithathu.
Zalisa iforomo lesibawo somtlamo elitholakala ema-ofisini womNyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
Ngeenyanga ezisithandathu, kwenziwa ukuhlola okusemthethweni bese kuthi ngenyanga yekhomba umtlamo utloliswe.
Isitifikhethi sokubhabhadiswa komntwana, nayikuthi sikhutjhwe kungakapheli iminyaka emihlanu yokubelethwa.
Nayikuthi ababelethi abatholakali, incwadi yesifungo yesihlobo esiseduze ubuncani bakhona esineminyaka elitjhumi ubudala kunomtwana, nesazi kuhle imininingwana yamabeletho yomntwana begodu kufanele siqinisekise ukwaziwa komntwana nobujamo bakhe.
Zoke iinkoloyi ezisebenza eendleleni zomphakathi zeSewula Afrika kufanele zitloliswe.
Tjheja: Imali ebhadelwako esalele emva kufanele ibhadelwe eenkoloyini eziphelelwe malayisense nangakavuselelwa.
Ngesibanga seenkambiso ezinengi ezenzekako njengengcenye yekambiso yokutlolisa, kungcono usebenzise amagqwetha weSewula Afrika.
Khumbula bonyana yoke imitlolo kumele izaliswe nge-enke enzima engasukiko.
Zalisa amaforomo wesibawo njengombana kurhelilswe ngaphasi kwesihloko "Amaforomo azaliswako" ngenzasi.
Nikela amakhophi aqinisekisiweko namkha amaphaspoti asemthethweni wabo boke abantu ababandakanyeka kileyokampani ukuze batloliswe.
Inomboro yeplada enegama lakho kufanele ikhambisane neemfuno zeplada lokutlolisa elijayelekileko.
Nikela ngekhophi eqinisekisiweko yeNcwadi kaMazisi wakho nesitifikhethi sokutloliswa kwekoloyi.
Kungathatha amalanga amahlanu ukutlolisa ikampani yangeqadi.
Ayikho imithetho esetjenziswako ukulawula umsebenzi lo.
Isibawo leso senziwa ngalo lelolanga.
Abantu abangakatloliswa abakavunyelwa ukwenza umsebenzi owenzelwe abantu abazitlolisileko.
Isibawo kufanele siphekelwe yimali yokuzitlolisa.
Ukutlolisa kungathatha iimveke ezisithandathu ukufika kwezibunane kuye ngokulethwa kwemitlolo efunekako.
Ukuhlungwa komuntu kuzakwenziwa siqhema sabantu ubuncani bakhona ababili abakhonjwe yiKomiti yokuYelelisa yesiPhrofetjhinali ye-SACNASP efaneleko.
Umphumela wokulinganiswa angeze waziswa bekube ngemva komhlangano womKhandlu.
Kufanele wenze isibawo sokuvuselelwa kokuzitlolisa emKhandlwini, ubuncani bakhona iinyanga ezintathu ngaphambi kokuphela kokuzitlolisa.
Lapho ikampani ingakadosi umthelo womsebenzi emrholweni womnqophisi, umnqophisi akakavunyelwa ukuthatha ukubhadelwa komthelo okunjalo nakaqunta ngesikolodo somthelo kasolanga.
Lapho ikampani ingakadosi umthelo womsebenzi emrholweni womnqophisi, umnqophisi akakavunyelwa ukuthatha ukubhadelwa komthelo okunjalo nakaqunta ngesikolodo somthelo kasolanga.
Bhadela imali yokutlolisa nasele ubuyisela iforomo lesibawo.
Nangabe itshwayo lakho lamukelwe ngaphandle kwenthikamezo, kumele ulikhangise eNcwadini yamaPhathenti, egadangiswa njalo ngenyanga baGadangisi bakaRhulumende.
Umphakathi unikelwa iinyanga ezintathu bonyana uphikise lokho.
Nangabe kunokuphikisa okutholakalako, umTlolisi wamaTshwayo weBhizinis webo uzakubiza umhlangano hlangana nomphikisako kanye nombawi.
Nangabe akhenge abe khona ophikisako isitifikhethi setshwayo lebhizinisi siyakhitjhwa sinikelwe umbawi waso.
Ungathintana nesentha yokuthintana namakhastama yakwa-dti kinasi inomboro.
Nawubhadala ebhankeni sebenzisa ikhowudu yekhastama.
Kungathatha iminyaka emibili ukutlolisa itshwayo lebhizinisi.
Ukukghona ngokobutheniki kutjho iinkghonakalisi ezisetjenziswa sitetjhi sokuhlola nebandulo labahloli beenkoloyi.
Iintetjhi ezitlolisiweko zingahlola bezilinge kuphela iinkoloyi ngokuya kokugreyidwa kwazo.
Letha iNcwadi kaMazisi wakho neyomeli wabaphathi nayikuthi wenza isibawo egameni lestejhi sokuhlolwa kweenkoloyi.
Kungafuneka bona ulethe eminye imitlolo njengombana kufuna uSo/Nomkhandlu.
Kungathatha iinyanga ezisithandathu ukusebenzana nesibawo sakho.
Imikhandlu yokukhulumisana iqalana neemvumelwano ezifaka woke umuntu, irarulula imibango yemisebenzini, ihloma amahlelo ahlukeneko begodu inikela ngombono ngemithethomgomo yezabasebenzi nemithetho.
Amayuniyoni neenhlangano zabaqatjhi zingenza iimbawo ukubumba imikhandlu yokukhulumisana.
Nawufuna , yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
USo/Nomkhandlu wezokuThutha wephrovinsi okwenziwa kiyo isibawo uzakuthumela isiqhema sokuhlola, ukuzokuhlola iinkghonakalisi kanye nokuphakamisa ukugreyidwa okufaneleko kwesentha yokuhlolela amalayisense.
Nayikuthi uSo/Nomkhandlu uyaneliswa ngokuhlola, angagreyida isentha yokuhlolela amalayisense, arekhode imininingwana erejisteni yamasentha wokuhlolela amalayisense wokutjhayela begodu anikele umbawi isitifikhethi sokutloliswa.
Kungathatha iinyanga ezisithandathu ukutlolisa isentha yokuhlolela amalayisense.
Imvumo yomsebenzeli oletha ngenarheni izinto zejinethiki yeenlwana kufanele itloliswe nomTlolisi wokwEnziwa Ngcono kweenLwana ngaphambi kobana alethe ngenarheni iinlwana namkha izinto zejinethiki ezifana nama-embriyo, amaqanda namkha isimeni eSewula Afrika.
Iimbawo ezingakazaliswa ngokuzeleko zizakubuyiselwa kumbawi.
Kungathatha amalanga amahlanu ukusebenza isibawo sakho.
Omunye nomunye ofisa ukugcina iinyathi kufanele kokuthoma atlolise inarha nomNyango wezokuLima.
Bawa udorhodera wendawo weenlwana ukuhlola inarha nefensi begodu aqinisekise ubujamo bezamalwelwe benyathi.
Ihloko yemisebenzi yokwelatjhwa kweenlwana ephrovinsini kufanele ifakaze bona imithombo eyaneleko iyatholakala ukwelusa ubujamo eplasini ngaso soke isikhathi, nokobana yoke imikhambo yenyathi eplasini nangaphandle kweplasi ingalawulwa kuhle begodu kuzokukghoneka ukulandela ukungakhambi kuhle ngaphandle kokuriyada.
IRhelo labaVowudi livalelwa ikhetho ngelanga ilanga lamakhetho athileko nalaziswa eGazedini yomBuso.
Zitlolise ngokwakho estetjhini sokuvowuda esiyingini sokuvowuda lapho uhlala khona ngesikhathi sokutloliswa kwabavowudi.
Isiphathiswa sokutlolisa sizakunamathisela isinanyathiselwa esinenomboro yesiyingi sokuvowuda encwadini yakho kaMazisi.
Iyuniyoni yihlangano yabasebenzi ephuhlisa beyivikele iinkareko zamalunga wayo eendabeni ezifana nemirholo nobujamo bokusebenzela khulu khulu ngemikhulumiswano nabaqatjhi.
Enye nenye ikhophi yomthethosisekelo kufanele itlikitlwe nguNobhala noSihlalo, njengemakhophi wamambala.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Zalisa amakhophi amabili wamaforomo wesibawo.
Namathisela amakhophi amathathu womthethosisekelo weyuniyoni eforomini lesibawo elizakuthunyelwa ku-Registrar.
Enye nenye ikhophi yomthethosisekelo kufanele itlikitlwe nguNobhala noSihlalo weyuniyoni, abazakuqinisekisa bona imitlolo ngeyamambala.
Ukusetjenziswa baphathi beendawo kanye nabanye abaphakela ngobunengi, basebenzisa imithombo kanye nemisebenzi yabo yokuhlambulula amanzi.
Imisebenzi elawulwako, efana nokusezela/ nokuthelelela ngeensila, ukuphehlwa kwamandla wegezi ngamanzi, ukuhlela kuhle nge-athmosfiye nanyana ukuphehla kabutjha ihlabathi eginya amanzi.
Thola indlela yokusebenzisa kuhle amanzi.
Zalisa amaforomo afaneleko ngokusizwa siphathiswa sesifunda.
Ikambiso yokutlolisa izakuthatha inyanga yinye.
Abantu abangakatloliswa abakavunyelwa ukwenza umsebenzi owenzelwe abantu abazitlolisileko.
Kufanele ukghone ukunikela ngobufakazi bebandulo leSayensi yesiForensikhi namkha lokuPhenya, isibonelo, Ukuhlolisisa imitlolo, uPhenyisisa ngemililo, ukuphenyisisa ngama-Tool Mark, ukuphenyisisa ngokutjhutjhisa, umthetho neenkambiso zekhotho, abofakazi abazizazi, namkha iimfundo ezifitjhani ezivunyelweko.
Isibawo kufanele siphekelwe yimali yokuzitlolisa.
UmKhandlu uzakutlolisa bewukunikele isitifikhethi sokuzitlolisa nayikuthi uyaneliswa bona unazo zoke iimfuneko zefundo ezifaneleko kanye nelemuko njengombana kuzakuqunta umKhandlu.
Ukuzitlolisa kungathatha iimveke ezisithandathu ukufika kwezibunane kuye ngokulethwa kwemitlolo efunekako.
Ukuhlungwa komuntu kungenziwa nawe siqhema sabantu ubuncani bakhona ababili abakhonjwe yiKomiti yokuYelelisa yesiPhrofetjhinali ye-SACNASP efaneleko.
Umphumela wokulinganiswa angeze waziswa bekube ngemva komhlangano womKhandlu.
Kufanele wenze isibawo sokuvuselelwa kokuzitlolisa emKhandlwini, ubuncani bakhona iinyanga ezintathu ngaphambi kokuphela kokuzitlolisa.
Gandelela i- nasele wanelisiwe bonyana uzalise iforomo kuhle.
Nasele utlolisiwe, ilwazi lizakutholakala khonokho.
Kufanele wenze isibawo sokuvuselelwa kokuzitlolisa emKhandlwini, ubuncani bakhona iinyanga ezintathu ngaphambi kokuphela kokuzitlolisa.
Zalisa loke ilwazi elifunekako njengombana kubawa iforomo lesibawo nawuzitlolisa njengobhadela umthelo kwa-SARS.
Akunasikhathi esibekelwe ukusebenza isibawo sakho.
Zalisa loke ilwazi elifunekako njengombana kubawa iforomo lesibawo nawuzitlolisa njengobhadela umthelo kwa-SARS.
Akunasikhathi esibekelwe ukusebenza isibawo sakho.
UmTlolisi kufanele aziswe ngomtlolo ngehloso yokubamba ukulingwa kwesihlahla okutlhogeka ekutlolisweni kwesihlahla sezelimo khona azakuhlola ukusebenza kwaso.
UmTlolisi angafuna ilwazi elinabileko ukuqunta bonyana isihlahla siyamukelwa na ebujameni bekareko yomphakathi nokusebenza kuhle.
Iimbawo ezingakazaliswa ngokuzeleko zizakubuyiselwa umbawi begodu akunasibopho sokuliya esizakwamukelwa.
I-ofisi lomTlolisi ngonyaka lithumela iincwadi zokuvuselelwa namaforomo weembawo kibo boke abatlolisiweko.
Thintana nomTlolisi wamaPhathenti otholakala emNyangweni wezokuRhwebelana namaBubulo ukuze uthole bonyana ayikho iphathenti efana neyakho esele isebenza.
Kumele uze nekhophi kamazisi eqinisekisiweko.
Fayila isibawo sesikhatjhana eforomini elifaneleko - lokhu kungenziwa mbawi ngokurhelejwa namkha ngaphandle kokurhelejwa ligqwetha.
Ikhophi eqinisekisiweko yokwaziwa konikela ngemisebenzi kanye ne-ID yaloyo athethene naye nayikuthi batjhade ngokuhlanganyela ipahla.
Ikhophi etjha ye-akhawunti kamasipala namkha ukurentisa njengobufakazi be-adresi.
Ilayisense yokwenza ibhizinisi yebhizinisi lelo, isibonelo, ilayisense yotjwala namkha yokuthiya.
Uzakutjelwa nayikuthi ukuzitlolisa kwakho kwaliwe.
Thintana noDorhodere kaRhulumende wePhrovinsi wezokweLatjhwa kweFuyo oseduze ukwenza isibawo sokuhlolelwa ukuzitlolisela ukuthumela ngaphandle.
UDorhodere wePhrovinsi wezokweLatjhwa kweFuyo uhlola indawo yokusebenzela.
Umbiko wokuhlolwa uthunyelwa emNyangweni wezokuLima bona kufunyanwe ukukhambelana nesiphakamiso se-PSV nesiphakamiso sokugcina.
Nayikuthi iyavunywa, indawo yokusebenzela izakutloliswa begodu isitifikhethi sokuthumela ngaphandle sizakunikelwa.
Isikhathi sokuqedwa kokutlolisa sihluka ngamaphrovinsi.
Amaforomo awatholakali ku-inthanethi, Thintana noDorhodere kaRhulumende wePhrovinsi wezokweLatjhwa kweFuyo oseduze noma UmNyango WezokuLima.
Nayikuthi otjhonileko ufuna ukuthathwa njengongakatjhoni eminyakeni elitjhumi yokuthathwa njengotjhonileko, angenza isibawo sokubuyiselwa ebujameni bangaphambilini.
Ngubani ongenza isibawo sokubuyiselwa ebujameni bangaphambilini?
Otjhonileko angenza isibawo sokubuyiselwa ebujameni bangaphambilini msinyana kangangani ngemva kokuthathelwa ilifa ngokomthetho?
Angeze wenza isibawo sokubuyiselwa ebujameni bangaphambilini ngokwakho kodwana uzakutlhoga irhelebho lezomthetho.
Khulumisana negqwetha lakho ngesikhathi sesibawo sakho.
Izinga lesibili lokubuyiselwa ebujameni bangaphambilini kungenelela ekuthomeni misebenzi efaka iinkulumo-fundiswano zokuvikela, itlhogomelo lemini nemisebenzi yokuvuselela, amaphrojekthi wokwenza ingeniso nokuphelisa umtlhago, ituthuko yomntwana osakhulako nemisebenzi yokuphelisa kwesikhatjhana.
Izinga lokubuyiselwa ebujameni bangaphambilini esikhungweni esisebenza lokho ifaka itlhogomelo lekuhlaleni, itlhogomelo lokukhulisa nemisebenzi yoku-adoptha, neyokwakha butjha nemisebenzi yetlhogomelo lamuva.
Ukubuyisela ebujameni bangaphambilini okwenziwa sisazi namkha ngokomkhumbulo msebenzi ofana nokuyelelisa nokubandula, ukunikela amandla, ukwenziwa komthethomgomo nehlelo kanye nerhubhululo.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website mNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
Vakatjhela isentha eseduze yethlogomelo lokuthoma lezamaphilo namkha ikliniki bona uyokuhlolwa begodu uzakudluliselwa esibhedlela lapho uzakunikelwa itjhejo lokubuyisela ebujameni bangaphambilini namkha esazini ezingeni lesibili lesikhungo namkha esibhedlela esisebenza lokhu.
Isentha yokubuyisela ebujameni bangaphambilini namkha isentha yetlhogomelo lokuthoma lezamaphilo iqunta ngamaforomo okufanele azaliswe.
Izinga lesibili lokubuyiselwa ebujameni bangaphambilini kungenelela ekuthomeni misebenzi efaka iinkulumo-fundiswano zokuvikela, itlhogomelo lemini nemisebenzi yokuvuselela, amaphrojekthi wokwenza ingeniso nokuphelisa umtlhago, ituthuko yomntwana osakhulako nemisebenzi yokuphelisa kwesikhatjhana.
Izinga lokubuyiselwa ebujameni bangaphambilini esikhungweni esisebenza lokho ifaka itlhogomelo lekuhlaleni, itlhogomelo lokukhulisa nemisebenzi yoku-adoptha, neyokwakha butjha nemisebenzi yetlhogomelo lamuva.
Ukubuyisela ebujameni bangaphambilini okwenziwa sisazi namkha ngokomkhumbulo msebenzi ofana nokuyelelisa nokubandula, ukunikela amandla, ukwenziwa komthethomgomo nehlelo kanye nerhubhululo.
Vakatjhela isentha eseduze yethlogomelo lokuthoma lezamaphilo namkha ikliniki bona uyokuhlolwa begodu uzakudluliselwa esibhedlela lapho uzakunikelwa itjhejo lokubuyisela ebujameni bangaphambilini namkha esazini ezingeni lesibili lesikhungo namkha esibhedlela esisebenza lokhu.
Isentha yokubuyisela ebujameni bangaphambilini namkha isentha yetlhogomelo lokuthoma lezamaphilo iqunta ngamaforomo okufanele azaliswe.
Veza ubufakazi bokuba lilunga eliseduze lomndeni wesakhamuzi esisekelako namkha umhlali.
Ungavuselela ilayisense yakho kwenye nenye isentha yokuhlolela ukutjhayela enarheni, kodwana kuzakufanela bona uzokuthatha ikarada lakho esentha yona leyo.
Ilayisense yakho etja yokutjhayela izabe ilungile eemvekeni ezisithandathu.
I-ofisi lomTlolisi lithumela iincwadi zokuvuselela kanye namaforomo weembawo kwabatlolisiweko.
Letha incwadi kamazisi nencwadi yesaziso.
Bhadela imali yokuhlolwa kwelayisense ebekwe esazisweni.
Umuntu onesitifikhethi sokuvunywa kwesilwana esizakuba mnikeli wesimeni, angenza isibawo emTlolisini wokwEnziwa Ngcono kweenLwana sokuvuselelwa kokutloliswa.
Zoke iinonisi ezilethwa, ezenziwa, ezikhiqizwa namkha ezithengiswa eSewula Afrika kufanele zitloliswe nomTlolisi.
I-ofisi lomTlolisi ngonyaka lithumela iincwadi zokuvuselela namaforomo kibo boke abanikazi bokutloliswa.
Ukuvuselelwa kwenziwa nakufunyanwa imali yokubhadela.
Zoke iinhlahla zezelimo ezilethwa, ezenziwa, ezikhiqizwa namkha ezithengiswa eSewula Afrika kufanele zitloliswe nomTlolisi.
I-ofisi lomTlolisi ngonyaka lithumela iincwadi zokuvuselelwa namaforomo weembawo kibo boke abaphethe ukutloliswa.
Ukuvuselelwa kwenziwa ngokufunyanwa kwemali yokubhadela.
I-ofisi lomTlolisi ngonyaka lithumela iincwadi zokuvuselelwa namaforomo weembawo kibo boke abatlolisiweko.
Koke ukudla kwefuyo okulethwa ngenarheni, okwenziwa, okukhiqizwa namkha okuthengiswa eSewula Afrika kufanele kutloliswe nomTlolisi.
I-ofisi lomTlolisi ngonyaka lithumela iincwadi kubanikazi bokutloliswa namaforomo weembawo.
Ukuvuselelwa kwenziwa nakufunyanwa imali ebhadelwako.
Letha zoke iincwadi zokuzazisa zeSewula Afrika e-ofisini leeNdaba zeKhaya, ubuzenda namkha imitjhini.
Isibawo sithatha iimveke ezibunane ukuya kwezilitjhumi nambili.
Letha zoke iincwadi zokuzazisa zeSewula Afrika e-ofisini leeNdaba zeKhaya, ubuzenda namkha imitjhini.
Isibawo sithatha iimveke ezibunane ukuya kwezilitjhumi nambili.
Lomsebenzi urhelebha abantu abebafumana izabelo zehlalakuhle abangakafaneli ukuzifumana.
Ukubhalelwa kuthatha isabelo iinyanga ezintathu ngokulandelana.
UmNyango uzakusula imali oyikolodako nayikuthi uyaneliswa bona bonyana bewungazi bona awukafaneli kufumana lemali.
UMnqophisi Mazombe womNyango ngokuqunta kwakhe angathatha imali ngokwenza iinkambiso zomthetho emuntwini ofumana ngokungasimthetho isabelo.
Uzakuhlolwa amehlo esayithini begodu igadangiso lakho lemino lizakuthathwa.
Ukuhlukumeza ngokomseme: Esinye nesinye isenzo sokucatjhazwa komuntu omdala ngesibanga sokuzithabisa ngokomseme ngaphandle kobana bazi, bazwisise begodu bazibandakanye kilokho okwenzeka kibo.
Ukuhlukunyezwa ngokweemali namkha ngezomnotho namkha ukucatjhazwa: ukusetjenziswa komrholo wabadala, ipahla, namkha imali yabo ngokungasisemthethweni namkha ngokukhwabanisa, ngaphandle kobana bona basazi namkha bangazwisisi kuhle ngemiphumela ezabakhona namkha ngaphasi kwegandelelo.
Omunye nomunya obona ukungatjhejwa, ukucatjhazwa namkha ukungaphathwa kuhle, namkha abe nesizathu esizwakalako sokusola bonyana kuyenzeka namkha kwakhe kwenzeka.
Bika ukuhlukumezeka namkha lokho okusolelako kusisebenzi sezeHlalakuhle esikhulu ema-ofisini wezokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle namkha esitetjhini samapholisa esiseduze nalapho uhlala khona.
Nangabe umuntu owazisako sisebenzi sezehlalakuhle loyo ozakuqalana nendaba leyo, uzakumele aragele phambili ngokufunisisa abese anikela umbiko ozeleko e-ofisini lezokuThuthukiswa komPhakathi ngeemveke ezine.
Nangabe umuntu owazisako akusiso isisebenzi sezehlalakuhle, kusibopho sesisebenzi sezehlalakuhle esikhulu se-ofisi yezokukThuthukiswa komPhakathi ukuze adlulise indaba leyo ngokufaneleko alindele umbiko ozeleko ngeemveke ezine.
Nangabe ukuhlukumezeka lokho kufaka hlangana ikhaya labadala, isikghonakalisi, ihlangano engasiyo yombuso namkha ihlangano edzimelele emphakathini, isisebenzi sezehlalakuhle esise-ofisini ephakathi kumele siqalane nendaba leyo.
Nangabe umuntu ohlukunyezwako akafuni ukususwa lapho, kumele batlikitle i-avidavidi etjengisa bonyana imibandela yokungafuni ukususwa bayihlathululelwe.
Amaforomo atholakala e-ofisini yezokuThuthukiswa komPhakathi eseduze nawe.
Lomsebenzi unikelwa umuntu ongungazimbi wobulelesi.
Nayikuthi ipholisa liya endaweni yobulelesi, lizakuthola istatimende kumnghonghoyili kanye nakufakazi nakukghonekako.
Ipholisa lizakuya, litlolise umlandu eRherhweni lokuPhathwa kobuLelesi le-SAPS begodu linikele umghonghoyili ireferensi ebizwa ngenomboro ye-CAS.
Umghonghoyili kufanele aqinisekise bona ugcina inomboro ye-CAS njengereferensi azakubuza ngayo ngomuso mayelana nomlandu lo.
Nayikuthi umnghonghoyili uvakatjhela istetjhi esiseduze ukubika ubulelesi, uzakutjhejwa eSentha yokuRhelejwa komPhakathi lipholisa.
Umnghonghoyili uzakunikelwa inomboro ye-CAS ezakusetjenziswa kikho koke ukubuza mayelana nobulelesi obubikiweko.
Umphenyi ophethe umlandu othileko uzakuqeda iphenyo abe alethe idokhethi ekhotho efaneleko bona kutjhutjhiswe.
Umphenyi uzakwazisa umghonghoyili lokha nakufanele akhambele ukulalelwa komlandu ekhotho.
Kufanele kubikwe nini ukuhlongakala ku-Master?
Nayikuthi ohlongakeleko wahlongakalela ngaphandle kweSewula Afrika, kodwana watjhiya ipahla eSewula Afrika kanye/namkha nomtlolo oyiwili namkha othathwa njengewili.
Libikwa kuphi ilifa lomuntu ohlongakeleko?
Ukwamukelwa kwe-trust njengozakuPhetha iimFuno zeWili.
Isikhathi esibekelwe ukwenza umsebenzi siyame ekuraraneni kwendaba.
Lesi isibawo kufanele silethwe kwa-South African Revenue Service ebujameni bokubuyiselwa emva, bokulisa umsebenzi, bokubhadelwa ngokwaba okudluleleko , imivuzo engafunwa, ihlathululo 'yengeniso epheleleko' ukubhadela kwendima namkha ukudluliswa kwelunga lomvuzo ukusuka esikhwameni sepentjhini namkha sephrovidenti, namkha ebujameni lapho isikhwama sepentjhini namkha sephrovidenti sipheliswa khona.
Zalisa iforomo B ngokuzeleko bewulilethe ngaphambi kokubhadela imali enengi elungeni lesikhwama.
Nikela ngenomboro ye-ID namkha enye incwadi yokuzazisa yelunga.
Qunta ingeniso yelunga yonyaka ngokunemba okukghonekako.
Umnghonghoyili namkha ungazimbi wobulelesi kufanele azise iBhodo efaneleko yokweLuswa kokuziPhatha nokuLibalela ngomtlolo nayikuthi ufisa ukuveza imibono namkha ukukhambela ukulalelwa kweBhodo yokuLibalela kwesilelesi.
Kumsebenzi womnghonghoyili namkha ungazimbi ukwazisa uKomitjhinara namkha i-CSPB ngokutjhuguluka kwe-adresi yakhe.
Igama elamukeliweko nelibulungiweko lizakusebenza iinyanga ezimbili kwaphela.
Ukuzuma kuzakwenziwa ukufuna amagama angakafaneli, afanako, angakavunyelwa namkha athukanako.
Ukubulungwa kwegama esele liphakanyisiwe kungathatha pheze amalanga amathathu kuya kwalikhomba.
Nangabe i-close corporation besele isuliwe, isibawo singenziwa sokobanyana ibuyiswe, nangabe kuzokulandelwa ikambiso efaneleko.
Umnqopho onjengalo kumele ukhangiswe ephepheni lomphakathi ukuze kutholakale amazizo womphakathi ngokubuyiswa kwe-close corporation.
Imvumo yomuntu othethe umhlalaphasi inikelwa iphandle elihlose ukuthatha umhlalaphasi liseSewula Afrika.
Nakungenzeka umbawi afise ukusebenza, kufanele aveze bona asikho isakhamuzi namkha umhlali wakanompheka weSewula Afrika owufunako umsebenzi lowo.
Veza isivumelwano sokuqatjhwa sehlangano ozayisebenzela nayo yoke imininingwana etlhogekako ngehlangano.
Ilanga lokugcina lokubhadelwa komthelo kasolanga akusi ngemva kwelanga lokugcina lonyaka wokuhlola namkha ilanga lokugcina elivunyiweko lonyaka weemali.
Umnqopho walokhu kubhadela kukghonakalisa ababhadeli bomthelo ukubhadela umehluko ophakathi komthelo wabasebenzi kanye nomthelo kasolanga osele ubhadelwe enyakeni kanye nesamba somthelo okolodwako wonyaka wokuhlolwa.
Kuphezu komunye nomunye obhadela umthelo kasolanga ukufanisa lokha ukubhadela kwesithathu kokungezelela nakufunekako.
Fumana isaziso sokubhadela esibuya kwa-SARS namkha sikhuphe kuwebhsayithi, usizalise bewusilethe kanye nemali yokubhadela.
Lapho ukubhadela kwenziwa ngeposo, ngokusebenzisa ibhanka namkha i- ATM, isikhathi esaneleko sokuposa namkha sokusetjenzwa kufanele siyelelwe.
Lapho ukubhadela kwenziwa ngokwe-elektroniki, kufanele kuqalelelwe isikhathi sokuqintelwa sebhanka yakho kanye nesikhathi sokuvunyelwa esingathatha amalanga aphakathi kwamabili ukuya kwamahlanu.
Ukubhadela okungakhambisani nenomboro yereferensi yokubhadela okukhulunywe ngayo ngehla kanye nenomboro yomzuzi yokuzazisa angeze kwamukelwa.
Nayikuthi ilanga lokugcina lokubhadela liwela ngaphasi kwelanga lokuphumula namkha lepelaveke, ukubhadela kufanele kwenziwe ngelanga lokugcina lokusebenza elingaphambi kwelanga lokuphumula namkha lepelaveke.
Isikhathi sesithathu sokubhadela kufanele sisekelwe engenisweni yamambala etheliswako, njengombana umnqopho walokhu kubhadela kukghonakalisa wena bona ukwazi ukubhadela umahluko ophakathi komthelo wabasebenzi kanye nomthelo kasolanga osele ubhadelwe enyakeni kanye nesikolodo esizeleko somthelo saloyo nyaka womthelo.
Ekubhadeleni kanye kwemali enengi kiso okunganamthelo odoswako.
Okhunye nokhunye ukubhadelwa komuntu ngemisebenzi eyenziweko namkha ezakwenziwa nokungakhenge kudoswe kikho umthelo.
Iimali ezibhadelelwa imisebenzi eyenziwa babantu ngendlela ejayelekileko yokusebenza kwabo kwesiphrofetjhinali, isibonelo, abasebenzi bezokwelapha, amagqwetha, amagqwetha wemajajini, ama-accountants nabahlolincwadi.
Yayo yoke imikhiqizo yemaplasini, ithimba, ifuyo, ama-ore, amaminerali, amaminerali anenani eliphezulu atholwe nguwe ngokuthenga, ukurweyila ngepahla nokurweyila.
Yayo yoke imikhiqizo yeplasini, ithimba, ifuyo, ama-ore, amaminerali, amaminerali anenani eliphezulu athengiswa nguwe njenge-ejenti yomkhiqizi.
Yamabhonasi abhadelwa amalunga wamakampani wekoporasi namasosayithi.
Vuselela ilayisense yakho ePosofisi eseduze.
Amazinga womsebenzi aquntwa ngokuya kobujamo bomlandu ngamunye begodu ayame ebujameni benarha umuntu abotjhwa kiyo.
UmNyango weeNdaba zangaPhandle uqunta iindleko lapho kufaneleko, ngokuya kwemisebenzi enikelwako.
UmJameli weSewula Afrika unikela isibotjhwa amaforomo wesibawo afaneleko.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Abanikeli-bandulo kufanele baqunte bona ngimaphi ama-learnership abanganikela ibandulo kiwo.
Nasele abanikeli-bandulo bakhethe i-learnership, kufanele bathole abaqatjhi abazakunikela abafundi ngelemuko lokwenza.
Ukupheliswa komtlhago kwezehlalakuhle kunikelwa kwerhelebho lesikhatjhana ebantwini abatlhoga ngendlela yokuthi abakghoni ukuhlangabezana neendingo ezisikelo zemindeni yabo.
Ngubani ongafumana irhelebho lokupheliswa kokutshwenyeka?
Ungafumana irhelebho lokupheliswa komtlhago embusweni nayikuthi usebujameni obumbi khulu.
Yenza isibawo sokupheliswa komtlhago kwezehlalakuhle e-ofisini eliseduze lomNyango wezeHlalakuhle.
Nasele ulethe isibawo sakho, sizakuhlolwa bonyana ngesamambala na kanye nokutlhoga kwakho kwamabala irhelebho.
Nanyana unganayo yoke imitlolo, uzakufumana iphasela yakho yokudla yenyanga yokuthoma, ivawutjha namkha imali ngaphandle kwayo.
Ukuhlukaniswa okukhethekileko kweenkoloyi ezithileko kunikelwa imihlobo ethileko yeenkoloyi efeza umnqopho othileko begodu nevamise ukungasebenzi endleleni yomphakathi.
Ukuhlukaniswa namkha ukubekelwa ngeqadi ekutlolisweni kungathatha iimveke ezisithandathu.
UmKhandlu uqunte ukunikela abantu abanjalo ithuba lokwenza iimbawo zokuzitlolisa njengaboSosayensi besiPhrofetjhinali bemVelo ngaphasi kobujamo obuthileko.
Omunye nomunye umuntu onganakho ukufaneleka okuvunywe mKhandlu angenza isibawo.
Tjheja: Nayikuthi utjhiye ibizelo lakho ngesikhathi seminyaka elitjhumi, angeze wavunyelwa ukuzitlolisa ngaphasi kwalekambiso.
Ukuhlolwa kweembawo kuzakwenziwa yiKomiti yokuYelelisa yesiPhrofetjhinali, kuvunywe yiKomiti yokuTlolisa ye-SACNASP begodu kugunyazwe mKhandlu ozeleko.
Incwadi yesifungo etjho bona lo msebenzi wakho begodu necacisa indima oyidlalileko emibikweni elethwako.
Incwadi yesifungo yaboreferi ababili abangaqinisekisa amakghono nelwazi lakho ezikweni lokusebenza.
Umphumela wokuhlola uzakwaziswa ngemva komhlangano womKhandlu.
Awukavunyelwa ukungena eSewula Afrika ngaphambi kokuvunywa kwesibawo sakho.
Ababawi iimbawo zabo ezivunyiweko banikelwa i-visa yokungena enarheni kanengi.
Ukubekelwa ngeqadi kuvuselelwa ngonyaka begodu ukubhalelwa kuthobela ubujamo bokubekelwa ngeqadi kungaba nomphumela wokujanyiswa, ukusulwa namkha ukobana ilungelo lisulwe.
Yenza isibawo sokubekelwa ngeqadi emakomitini wendawo wokuPhatha ngokuHlanganyela nasele ukubekelwa ngeqadi kuphelile ekupheleni komunye nomunye unyaka.
Abasangenako abatjha kufuze bahlangabezane neemfuno zokuziphilisa nezobuncani ngaphambi kokukhutjhwa kokubekelwa ngeqadi.
Umbawi kufuze aveze ikoro namkha ukuthiya azazibandakanya kikho.
Iimphathiswa zomnyango zibiza umhlangano womphakathi ukukhupha ukubekelwa ngeqadi kibo boke abathiyi abatlolisiweko.
Ngaphambi kokukhupha ukubekelwa ngeqadi abasebenzi bahlathulula ubujamo bokubekelwa ngeqadi neqintelo.
Boke abaphethe bokubekelwa ngeqadi kulindelwe batlikitle erhemeni ukuvuma ukufumana ukubekelwa ngeqadi.
Ikambiso yeembawo ingathatha inyanga yinye namkha ukudlula yinye kuye ngobunengi beembawo.
Ukubekelwa ngeqadi kunikelwa ngaphandle kokubhadela.
Lesi isibawo kufanele silethwe kwa-South African Revenue Service ebujameni bokubuyiselwa emva, bokulisa umsebenzi, bokubhadelwa ngokwaba okudluleleko , imivuzo engafunwa, ihlathululo 'yengeniso epheleleko' ukubhadela kwendima namkha ukudluliswa kwelunga lomvuzo ukusuka esikhwameni sepentjhini namkha sephrovidenti, namkha ebujameni lapho isikhwama sepentjhini namkha sephrovidenti sipheliswa khona.
Zalisa iforomo B ngokuzeleko bewulilethe ngaphambi kokubhadela imali enengi elungeni lesikhwama.
Nikela ngenomboro ye-ID namkha enye incwadi yokuzazisa yelunga.
Qunta ingeniso yelunga yonyaka ngokunemba okukghonekako.
Lesi sibawo kufanele silethwe lokha umuntu nasele afike eminyakeni yokuthatha ipentjhini begodu afisa ukusebenzisa imivuzo anayo epholisini yonyaka yepentjhini.
Isibawo singenziwa nayikuthi ilunga lifisa ukudlulisa imivuzo yalo ngaphasi kwesikhwama sinye sepentjhini ebhadelwa ngonyaka ayise kwesinye.
Nayikuthi inomboro yereferensi ayikanikelwa, yitjho ibanga lokungatloliswa.
Nayikuthi unekoloyi engakatloliswa nenganalayisense begodu ufuna ukuyitjhayela endleleni yomphakathi ngomnqopho wokuyitlolisa nokuyifumanela ilayisense, wokuyisa emthengisini weenkoloyi, wokuhlolwa kwekoloyi enjalo, wokuyitjhayela ukuya nokubuya ekulungisweni, wokufika kumhloli weenkoloyi namkha wokuthathwa kwekoloyi enjalo, kufanele ufumane imvumo yesikhatjhana yekoloyi.
Lelayisense isebenza isikhathi esiziinyanga ezisithandathu begodu ikhutjhwa kwenye nenye isentha yokuhlolela ilayisense yokutjhayela.
Ukuhlolwa kwamehlo kuzakwenziwa ngaphambi kobana kukhutjhwe ilayisense yokutjhayela yesikhatjhana.
Ilayisense yokutjhayela yesikhatjhana ikhutjhwa mhlokho.
Lelayisense isebenza isikhathi esiziinyanga ezisithandathu begodu ikhutjhwa kwenye nenye isentha yokuhlolela ilayisense yokutjhayela.
Ukuhlolwa kwamehlo kuzakwenziwa ngaphambi kobana kukhutjhwe ilayisense yokutjhayela yesikhatjhana.
Ilayisense yokutjhayela yesikhatjhana ikhutjhwa mhlokho.
Istatimende sentumba sisebenza ku-GCIS kanye nakwenye nenye ihlangano yomphakathi, elawula, eqinisekisa namkha esebenzisa ilwazi elingabuthelelwa ngokusebenzisa isayithi.
Nayikuthi umsebenzisi unemibuzo namkha ukungaphatheki kuhle mayelana nestatimendesi sentumba namkha intumba yakhe njengomuntu ngesikhathi asebenzisa leWebhsayithi, ithintwano lombiko obuyako lingasetjenziswa.
Nanyana i-GCIS inganikela ngelwazi lomsebenzisi kubanikeli bemisebenzi abayiphathela ilwazi, ayikavamisi ukwabelana ngelwazi nabanye abathitekako namkha iinhlangano zomphakathi ngeminqopho yesibili namkha engakhambelaniko ngaphandle kwalokha livezwe nalisabuthulelwako.
Lapho kufaneleko, ilwazi lomuntu lingavezelwa abasebenza ngokuthotjelwa komthetho, ama-ejensi wezokulawula namkha wombuso, namkha abathintekako lapho kufaneleko namkha kufunekako ukukhambisana neembopho zomthetho namkha zokulawula namkha iimbawo namkha ngeminqopho evezwe ngehla.
Kibo boke ubujamo i-GCIS izakuthatha iimbawo zokufikelela ilwazi namkha ukutjhugulula ilwazi ngokuya kweemfuno zomthetho ezisebenzako.
Akunanto etholakala lapha ebanga namkha ehlose ukwenza isivumelwano namkha ukuvumelana phakathi kwe-GCIS nomunye nomunye umsebenzisi ovakatjhela lewebhsayithi.
UmNyango wezokuLima uhlola amasampula wangokomthetho weembewu ukuqinisekisa ihlanzeko, ukumila nokuphila isikhathi eside kwembewu.
Abahloli bama-ofisi weemfunda womNyango wezokuLima badosa amasampula ngaphandle kokuhlela ukusuka elawulweni lokurhwebelana kanye nembewu elethwa ngenarheni ebuya ebantwini, okutjho, iinhlangano, ama-institjhuti, amakampani, amakoporasi nabalimi, abathengisa imbewu.
Yoke imbewu etholakalako, okuyimbewu yokuthengiswa neqinisekisiweko, iyatjhejwa.
Amasampula ahlolelwa ukukhambisana neenjamiso zomThetho wokwEnziwa Ngcono kweenTjalo okufana nehlanzeko, ukumila nokuphila isikhathi eside kwembewu.
Lokha imiphumela itjengisa bona imbewu ayikhambisani nomThetho, ingabuyiselwa emva ingasathengiswa namkha ilebulwe butjha.
Nasele kubhadelwe i-invoyisi imiphumela yephenyo elingakafaneli ingatholakala.
Kungathatha iimveke ezisithandathu ukusebenzana nesibawo sakho.
Isifundo ngokwenza esibanjwa ngonyaka seendlela neenkambiso zokucozulula imbewu sivamise ukubanjwa ngo-Apreli.
Ekuthomeni konyaka omunye nomunye isaziso ngebandulo, kufaka isihloko sekulumo-fundiswano, sithunyelwa kibo boke abanekareko abaserherhweni lokusabalalisa lomNyango.
Abangenele ukuhlolwa baziswa ngefeksi, kamuva ngethuba lokuzibandakanya.
Abangenele ukuhlolwa kufanele baqinisekise bona bazakubakhona.
Ukutloliswa kokuthoma kuyenziwa ngokusebenzisa iforomo leHlelo leBandulo labaCozululi beMbewu elithunyelwa abafundi ekuthomeni konyaka omunye nomunye.
Ilayisense yakamabonwakude igunyaza umuntu ukuthenga umabonwakude abe abukele umabonwakude.
Yenza isibawo ePosofisi eliseduze namkha kiloyo onegunya lokukhupha amalayisense wakaMabonwakude.
Isibawo sokuzitlolisa nomLawuli wemisebenzi yePoso ukuphatha umsebenzi weposo engakabekelwa muntu kufanele kube ngendlela ebekiweko begodu kukhambisane nekambiso ebekwe nguNgqongqotjhe ngokwesiphakamiso somLawuli.
Ukunikelwa kokuthathwa kweposo endleleni kwamabhokisi wama-adresi.
Abantu bangeqadi namkha amabhizinisi bangenza iimbawo zelayisense yokuphatha umsebenzi weposo engakabekelwa muntu.
Ukutloliswa kusebenza isikhathi esimnyaka munye ukuthoma ngelanga okwakhutjhwa ngalo isitifikhethi sokutloliswa.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website.
Letha iforomo lesibawo emNyangweni wezokuThintana kanye nobufakazi bokubhadela.
Ilayisense ingalunga ngemva kwamalanga amatjhumi amathathu.
Umsebenzi wokuzuma libhathini lokuhlola bona umuntu namkha ikampani enikela ngomsebenzi izitlolisele i-VAT na, elitholakala kuwebhsayithi elingasetjenziswa mabhiznisi, malunga womphakathi , ziimvakatjhi neminyango yombuso.
Lomsebenzi ungasetjenziswa ngokuqinisekisa bonyana abantu abanikela ngepahla namkha imisebenzi bazitlolisele i-VAT na kanye nokukhuthaza ukubikwa kwababalekela umthelo.
Igama kufanele lifane ngokunembako nelokuzitlolisa kwekampani namkha umuntu onikela ngomsebenzi.
Veza imvumo etloliweko yomyenakho umntwana azakusebenzisa isibongo sakhe.
Imvumo etloliweko ebuya kibo bobabili ababelethi iyafuneka, kanye namabanga aneleko wokutjhugulula isibongo.
Veza imvumo etloliweko yakayise weengazi ngaphandle kwalokha inikelwa yikhotho enamandla.
Iimbawo zingathatha iimveke zine ukuya kwezisithandathu.
IHlelo lokuNikelwa amaNdla kwaboNgazimbi likghonakalisa ukuhlonywa nokuhlanganiswa kwamahlelo weenkoro ezinengi nemithethomgomo yokusekela, yokuvikela nokunikelwa amandla kwabongazimbi bobulelesi nenturhu.
Ihlelo livulelwe abongazimbi bobulelesi nenturhu.
Thintana nenye nenye isentha yokusekela abongazimbi, ikhaya lokuphephela labomma nabantwana abatlhoriswako, umnikeli wemisebenzi yombuso namkha ihlangano okungasi ngeyombuso ethinteka ekutlhogomeleni abongazimbi benturhu yangekhaya.
Umnikeli werhelebho lezengqondo, umnikeli womsebenzi wezamaphilo, ilunga lesiPholisa seSewula Afrika namkha ipholisa, isisebenzi sezehlalakuhle, utitjhere namkha omunye umuntu onekareko ekuphileni kuhle komnghonghoyili angenza isibawo somlayo wokuvikela.
Yenza isiqiniseko sokobana lokha omunye umuntu ngaphandle komnghonghoyili aletha isibawo somlayo wokuvikela, imvumo etloliweko yomnghonghoyili kufanele iphekelele isibawo.
Isikhathi esifuneka ekusetjenzweni komlayo wokuvikela sihluka ikhotho nekhotho begodu siyame elangeni lokubuyela libekwa ngumabhalana wekhotho.
Umrhali wepi mumuntu owalwa ePini yokuThoma yePhasi namkha ePini yesiBili yePhasi namkha ePini yeKoriya.
Abazuzi abangakghoniko ukuzitlhogomela nabatlhoga itlhogomelo lasikhathi soke komunye umuntu nabo bangenza isibawo serhelebho lesabelo ukungezelela esabelweni sehlalakuhle.
Zalisa iforomo lesibawo phambi kwesiphathiswa esibuya emNyangweni.
Fumana irasidi bewuligcine njengobufakazi besibawo sakho.
Uzakwaziswa ngomtlolo ukobana isibawo sakho siphumelele namkha njani.
Nayikuthi awuvumelani nesiqunto esithethweko, dlulisela isiqunto kuNgqongqotjhe wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle namkha kuSo/Nomkhandlu e-ofisini lesitjhaba namkha lephrovinsi lomNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle ngomtlolo uhlathulule bona kungani ungavumelani nesiqunto.
Nawuzakufakelwa amanzi negezi kwakho namkha ebhizinisini thintana nomasipala wendawo lapho unekhaya namkha ibhizinisi khona.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Iyuniyoni kufanele inamathisele ikhophi eqinisekisiweko yesivumelwano esifaka woke amahlangothi, njengobufakazi bokuvunyelwa mqatjhi.
Iimbawo zayo yoke imihlobo yeemvumo zokusebenza kufanele zenziwe e-ofisini labajameli eliseduze labosomaqhinga beSewula Afrika enarheni yakho namkha e-ofisini lesifunda eliseduze lomNyango lapho umbawi azakusebenza khona.
Akunasikhathi esibekelwe ukusebenzana nesibawo sakho.
Iimbawo zayo yoke imihlobo yeemvumo zokusebenza kufanele zenziwe e-ofisini labajameli eliseduze labosomaqhinga beSewula Afrika enarheni yakho namkha e-ofisini lesifunda eliseduze lomNyango lapho umbawi azakusebenza khona.
Akunasikhathi esibekelwe ukusebenzana nesibawo sakho.
<fn>GOV-ZA. Socialrelief.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ukupheliswa komtlhago kwezehlalakuhle kunikelwa kwerhelebho lesikhatjhana ebantwini abatlhoga ngendlela yokuthi abakghoni ukuhlangabezana neendingo ezisikelo zemindeni yabo.
Ngubani ongafumana irhelebho lokupheliswa kokutshwenyeka?
Ungafumana irhelebho lokupheliswa komtlhago embusweni nayikuthi usebujameni obumbi khulu.
utlhoga irhelebho ngesikhathi usalinde ukusetjenzwa kwezabelo zabantwana mbuso ubujamo obumbi khulu benzekile, njengokutjha kwendlu yakho awufaneleki kufumana isabelo, begodu usebujameni obumbi khulu awukghoni ukusebenza ngombana awukaphili kuhle - lokhu kutjho bona ugule isikhathi esingaphasi kweenyanga ezisithandathu awukghoni ukufumana imali yesondlo embelethini namkha ebabelethini bomntwana namkha babantwana okunguye yedwa osebenzako emndenini uhlongakele okunguye yedwa osebenzako emndenini uthunyelwe ejele isikhathi esifitjhani uthintwe yihlekelele, kodwana indawo namkha umphakathi ohlala kiwo awukathathwa njengendawo evelelwe yihlekelele.
UkuPheliswa komTlhago kwezeHlalakuhle kungaba yiphasela yokudla namkha ivawutjha yokuthenga ukudla. Amanye amaphrovinsi anikela ngerhelebho lemali. UkuPheliswa komTlhago kwezeHlalakuhle kunikelwa isikhathi esifitjhani kuphela - ngokujayelekileko ukufika eenyangeni ezintathu, begodu kwesinye isikhathi iinyanga ezisithandathu.
Yenza isibawo sokupheliswa komtlhago kwezehlalakuhle e-ofisini eliseduze lomNyango wezeHlalakuhle.
isitatimende esifungelweko mumuntu othembekileko owazi umbawi kunye nomntwana wakhe. Lokho kungenziwa likhansela, umrholi wendabuko, isisebenzi sezehlalakuhle namkha umfundisi isitjengiso sokobana isibawo sesitifiketi samabeletho namkha umazisi sesenziwe emNyangweni weNdaba zangeKhaya nakukghonekako, umazisi wesikhatjhana okhitjhwa mNyango weNdaba zangeKhaya isitifiketi sokubhabhadiswa ikarada lekliniga iripoto yesikolo.
wenze isibawo sesabelo ube nobujamo oburhabako ulingile ukufumana isondlo awunalo elinye isekelo utjhadile, uhlukanisile namkha awukatjhadi awunangeniso unokurholophala kwesitjhana.
Isibawo sakho sisetjenzwa khonokho.
Nasele ulethe isibawo sakho, sizakuhlolwa bonyana ngesamambala na kanye nokutlhoga kwakho kwamabala irhelebho.
Nanyana unganayo yoke imitlolo, uzakufumana iphasela yakho yokudla yenyanga yokuthoma, ivawutjha namkha imali ngaphandle kwayo.
Khumbula ukusa yoke imitlolo esiphathisweni ngaphambi kokufika kwelanga lokubhadelwa lenyanga yesibili. Nawungenzi njalo, ungahle ungayifumana iphasela yakho yokudla, ivawutjha namkha imali.
Nayikuthi akunatjhuguluko ebujameni bakho ngemva kobana ufumane isabelo iinyanga ezintathu, ungenza isibawo sokobana isabelo sikhuliswe sibe ziinyanga ezintathu.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Specialclassification.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ukuhlukaniswa okukhethekileko kweenkoloyi ezithileko kunikelwa imihlobo ethileko yeenkoloyi efeza umnqopho othileko begodu nevamise ukungasebenzi endleleni yomphakathi.
Ikoloyana namkha itregere ibekelwa ngeqadi eemalini zamalayisense nayikuthi umnikazi wekoloyi mlimi wamambala begodu ikoloyi isetjenziselwa khulu imisebenzi yokulima yomlimi loyo. Lokhu kusafana nalokha ikoloyi itjhugululwa, yakhiwe butjha namkha itjhugululelwe ukusetjenziselwa khulu iminqopho yokureyisisa namkha yomqaliso.
Ukuhlukaniswa namkha ukubekelwa ngeqadi ekutlolisweni kungathatha iimveke ezisithandathu.
<fn>GOV-ZA. Specialregistrationasaprofessionalscientist.2010-03-25.nr.txt</fn>
UmKhandlu uqunte ukunikela abantu abanjalo ithuba lokwenza iimbawo zokuzitlolisa njengaboSosayensi besiPhrofetjhinali bemVelo ngaphasi kobujamo obuthileko.
Omunye nomunye umuntu onganakho ukufaneleka okuvunywe mKhandlu angenza isibawo.
bahlonitjhwe basebenzisani babo ngelwazi labo ebizelweni abalikhethileko abasebenza kilo kube bafake isandla emphakathini wesayensi ubuncani bakhona kube banelemuko eliragela phambili, elifaneleko nelesiphrofetjhinali leminyaka eli-10 msinyana ngaphambi kokwenza isibawo ezikweni lokusebenza okwenziwa isibawo kilo.
Tjheja: Nayikuthi utjhiye ibizelo lakho ngesikhathi seminyaka elitjhumi, angeze wavunyelwa ukuzitlolisa ngaphasi kwalekambiso.
Ukuhlolwa kweembawo kuzakwenziwa yiKomiti yokuYelelisa yesiPhrofetjhinali, kuvunywe yiKomiti yokuTlolisa ye-SACNASP begodu kugunyazwe mKhandlu ozeleko.
Ubuncani bakhona imibiko emithathu ezeleko oyibuthelele namkha ofake isandla khulu kiyo. Nayikuthi awukwazi ukuyiletha lemibiko ngebanga lokuba yifihlo, ukufaka isandla kufanele kwenziwe kuqinisekiswe.
Incwadi yesifungo etjho bona lo msebenzi wakho begodu necacisa indima oyidlalileko emibikweni elethwako.
Incwadi yesifungo yaboreferi ababili abangaqinisekisa amakghono nelwazi lakho ezikweni lokusebenza.
Ukutlolisa kungathatha iimveke ezisi-6 ukuya kwezi-8 kuye ngokulethwa kwemitlolo efunekako.
Umphumela wokuhlola uzakwaziswa ngemva komhlangano womKhandlu.
<fn>GOV-ZA. Subsistenceandasmallscalefishingexemption.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ukuthiyela ukuziphilisa kusebenza emiphakathini emagega neligu ukusebenzisa imithombo ephilako yelwandle ukuyidla nanyana ingayithengisa namkha irweyilise ngayo endaweni. Kwanjesi abathiyi abaziphilisako baphathwa ngokusebenzisa ukubekela ngeqadi bekube sikhathi lapho kuba nomthethomgomo. Nawuzakufikelela ukungena emithombeni ephilako yelwandle njengomthiyi oziphilisako, ukubekelwa ngeqadi kufuze kwenziwe isibawo sakho begodu sivunywe khona uzakwazi ukubuthelela iimfesi namkha ukuzibandakanya emsebenzini ophathelene nokuthiya ngeminqopho yokuziphilisa nakancani.
Ukusebenzisa ilungelo lakho lokuthiya, yenza isibawo sokubekelwa ngeqadi elinikelwa nguNgqongqotjhe weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha namkha abasemagunyeni abavunyelweko ngaphasi kwesigaba 81 somThetho wemiThombo yangeLwandle ePhilako ka-1998 . Nawuzakunikelwa ukubekelwa ngeqadi kufuze wenze isibawo ngokusebenzisa amaKomiti weNdawo wokuPhatha ngokuHlanganyela ahlonyiweko begodu kufuze ukhambisane neemfuno ezibekiweko. Ngokomthetho akunamuntu ozakwenza ukuthiyela ukuziphilisa nokuthiya kancani ngaphandle kwemvumo.
Ukubekelwa ngeqadi kuvuselelwa ngonyaka begodu ukubhalelwa kuthobela ubujamo bokubekelwa ngeqadi kungaba nomphumela wokujanyiswa, ukusulwa namkha ukobana ilungelo lisulwe.
Yenza isibawo sokubekelwa ngeqadi emakomitini wendawo wokuPhatha ngokuHlanganyela nasele ukubekelwa ngeqadi kuphelile ekupheleni komunye nomunye unyaka.
Abasangenako abatjha kufuze bahlangabezane neemfuno zokuziphilisa nezobuncani ngaphambi kokukhutjhwa kokubekelwa ngeqadi.
Umbawi kufuze aveze ikoro namkha ukuthiya azazibandakanya kikho.
Iimphathiswa zomnyango zibiza umhlangano womphakathi ukukhupha ukubekelwa ngeqadi kibo boke abathiyi abatlolisiweko.
Ngaphambi kokukhupha ukubekelwa ngeqadi abasebenzi bahlathulula ubujamo bokubekelwa ngeqadi neqintelo.
Boke abaphethe bokubekelwa ngeqadi kulindelwe batlikitle erhemeni ukuvuma ukufumana ukubekelwa ngeqadi.
Ikambiso yeembawo ingathatha inyanga yinye namkha ukudlula yinye kuye ngobunengi beembawo.
Ukubekelwa ngeqadi kunikelwa ngaphandle kokubhadela.
<fn>GOV-ZA.TVlicence.2010-03-25.nr.txt</fn>
Ilayisense yakamabonwakude igunyaza umuntu ukuthenga umabonwakude abe abukele umabonwakude.
Lokha nawuthenga ilayisense yakamabonwakude kokuthoma ubhadela imali ezeleko yonyaka eyi-R225. Imali yelayisense yesiphungulelo yi-R65 ngonyaka.
Iinhlangano ezitlhoga ilayisense yakamabonwakude komunye nomunye umabonwakude ezinaye. Amakhaya atlhoga yinye ilayisense kibomabonwakude anabo ngendlini.
Umthengisi kufanele azise ongahle abe mthengi onganalayisense bonyana angeze athenga umabonwakude ngaphambi kobana aveze ubufakazi belayisense yakamabonwakude. Abangahle babe bathengi bangenza iimbawo zelayisense ePosofisi eseduze namkha babawe umthengisi abathengele ilayisense.
Yenza isibawo ePosofisi eliseduze namkha kiloyo onegunya lokukhupha amalayisense wakaMabonwakude.
incwadi yakho yokuzazisa iforomo lesibawo nemali yesibawo ubufakazi be-adresi yomakho ne-adresi yeposo enenomboro yomtato.
Kungathatha ama-awara ambalwa.
R65 yelayisense yesiphungulelo.
<fn>GOV-ZA. Taxdirectiveretirementannuityrequest.2010-03-25.nr.txt</fn>
Lesi sibawo kufanele silethwe lokha umuntu nasele afike eminyakeni yokuthatha ipentjhini begodu afisa ukusebenzisa imivuzo anayo epholisini yonyaka yepentjhini.
Isibawo singenziwa nayikuthi ilunga lifisa ukudlulisa imivuzo yalo ngaphasi kwesikhwama sinye sepentjhini ebhadelwa ngonyaka ayise kwesinye.
isibongo sobhadela umthelo ama-initjhiyali wobhadela umthelo ilanga lamabeletho lobhadela umthelo inomboro yokuzazisa yobhadela umthelo namkha enye inomboro ehlukileko umhlobo wekomba yangokomthetho yesibawo ibanga lesibawo sekomba yangokomthetho i-adresi yomakho nekhodi yeposo yobhadela umthelo i-adresi yeposo nekhodi yeposo yesikhungo namkha umqatjhi umrholo wonyaka wobhadela umthelo.
Nayikuthi inomboro yereferensi ayikanikelwa, yitjho ibanga lokungatloliswa.
Indlela elula yokwenza isibawo sekomba yangokomthetho yomthelo kukusenza ngokusebenzisa i-e-Filing. Isibawo sakho sekomba yangokomthetho ngokusebenzisa lomsebenzi sivamise ukuvunywa kungakapheli ama-awara ama-48.
Isibawo sekomba yangokomthetho yomthelo ngokusebenzisa i-e-Filing sivamise ukuvunywa kungakapheli ama-awara ama-48.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Temporarydriverslicence.2010-03-25.nr.txt</fn>
abalahlekelwe malayisense wokutjhayela.
Lelayisense isebenza isikhathi esiziinyanga ezisithandathu begodu ikhutjhwa kwenye nenye isentha yokuhlolela ilayisense yokutjhayela.
Zalisa iforomo DL1, Isibawo selayisense yokutjhayela.
iinthombe ezimbili ze-ID ezinzima nokumhlophe.
Ukuhlolwa kwamehlo kuzakwenziwa ngaphambi kobana kukhutjhwe ilayisense yokutjhayela yesikhatjhana.
Bhadela imali ebekiweko.
Ilayisense yokutjhayela yesikhatjhana ikhutjhwa mhlokho.
<fn>GOV-ZA. TermsAndConditions.2010-03-25.nr.txt</fn>
Omunye nomunye umuntu ofikelela lewebhsayithi ulawulwa bewuvumelana, nobujamo nemibandlela ebekwe esazisweni lesi sangokomthetho. Nayikuthi umsebenzisi akafisi ukukhambisana nobujamo nemiBandela le, umsebenzisi angeze afikelela, atjengise, asebenzise namkha akhupha okusekhompyutheni kanye namkha akope namkha asabalalise okutholakala kilewebhsayithi.
Koke okungaphakathi, idatha namatshwayo werhwebo, kufaka, kodwana kungapheleli, ku-software, itheknoloji, amabulungelo wamakhompyutha, ilwazi, itheksthi, imigwalo, ama-ayikhoni, amahayiphalinki, ilwazi langeqadi, amadizayini, ihlelo, ukuveza, umkhiqizo, ikambiso namkha umqondo okuhlathululwa kilewebhsayithi kungaba yindaba yamanye amalungelo, kufaka amanye amalungelo wokutlama, awela ngaphasi namkha imvumo yawo ephethwe yi-GCIS, namkha ihlangano yangokomthetho, begodu ngalokho avikelwe ekwephulweni mthetho weSewula Afrika neemvumelwano zeentjhabatjhaba kanye neemvumelwano phakathi kweenarha ezimbili. Ngokuya kwamalungelo anikelwe umsebenzisi lapha, woke amanye amalungelo wokutlama kilewebhsayithi agcinwe ngokucacileko begodu ngokufikelela idatha kilewebhsayithi umsebenzisi akanamvumo namkha igunya.
Ilwazi elikulewebhsayithi kuhloswe ngalo ukunikela ilwazi lamazombe ngesihloko esithileko namkha iinhloko begodu alinikeli ngakho koke ngesihlokweso/iinhloso.
Ukusetjenziswa kokungaphakathi kwalewebhsayithi kuzakuya ngokobana umsebenzisi uyafuna na ukuzibeka engozini. Umsebenzisi unesibopho esizeleko kanye nokuzibeka engozini yokulahlekelwa ngokusebenzisa okungaphakathi kwalesayithi. I-GCIS namkha enye yeenhlangano zangokomthetho okunelwazi ngazo kilesayithi, namkha abasebenzi be-GCIS namkha ihlangano enjalo, angeze zaba nokuziphendulela ekudoselweni ngekhotho okukhethekileko, okungasi bunqopha, okuvela ngebanga lalokhu, namkha kokuzwisa ubuhlungu namkha okhunye nokhunye ukudosela ekhotho, okungaba ngesenzo sesivumelwano, umthetjhwana, ukwephulwa kwelungelo , namkha ngenye indlela, okukhambelana nokusetjenziswa kwalomtlolo namkha ilwazi. Nayikuthi okhunye kokungehla akusetjenziswa ngokomthetho ngebanga elinye nelinye, okuseleko kuzakuragela phambili nokusebenza. Ngokuya kweengaba 43 no 43 zomThetho wokuThintana ngokwe-Elektroniki nokuThengiselana wenomboro 25 ka-2002 , i-GCIS angeze yaba nokuziphendulela kokhunye nokhunye ukudoselwa ekhotho, ilahleko namkha ukuziphendulela kwananyana ngimuphi umhlobo okuvela ngebanga lokusebenzisa namkha ukungakghoni ukusebenzisa lewebhsayithi namkha imisebenzi namkha okungaphakathi okunikelwe ukusuka kilesayithi namkha ngalewebhsayithi.
Ezinye iinhlanganisi kileseva yewebh zirholela emithombeni egcinwa ngowesithathu othintekako ongaweli ngaphasi kwelawulo le-GCIS. I-GCIS ayenzi sitatimende namkha isiqinisekiso ngokunemba namkha ngelinye nelinye ihlangothi elikhambelana nemithombo leyo.
Nayikuthi umsebenzisi ufuna elinye nelinye ilwazi ku-GCIS mayelana nemisebenzi yayo namkha okungaphakathi kwalewebhesayithi, isihlanganisi sombiko obuyako singasetjenziswa.
I-GCIS inamazinga wokwenza imali wetheknoloji nokuphepha kokusebenza ukuvikela loke ilwazi elinikelwa basebenzisi ekulahlekeni, ekusetjenzisweni kumbi, ekutjhugululweni namkha ekonakalisweni. Woke amagadango afaneleko azakuthathwa ukuqinisekisa ukuphepha kwelwazi lomsebenzisi. Abasebenzi abavunyelweko, abasebenza ukugcina enye nenye idatha eyifihlo elethwako, kufuneka bagcine ifihlo yedatha enjalo. Umthethomgomo usebenza kibo boke abasebenzi be-GCIS namkha iinhlangano zomphakathi ezingafumana ilwazi elinjalo ku-GCIS. Kukhandelwe khulu bona omunye nomunye umuntu, ibhizinisi, namkha ihlangano ifumane namkha ilinge ukufikelela ngokungakavunyelwa elinye nelinye ikhasi lalewebhsayithi, namkha ukuletha namkha ukulinga ukuletha eminye neminye imilayo yehlelo engakavunyelwa, emotjhako namkha elinganahloso ehle kilewebhsayithi. Nayikuthi umuntu uletha namkha ulinga ukuletha imilayo yehlelo engakavunyelwa, emotjhako namkha enganahloso ehle kilewebhsayithi namkha ulinga ukufikelela ngokungasimthetho elinye nelinye ikhasi elikulewebhsayithi, uzakutheswa umlandu wobulelesi, begodu, nayikuthi i-GCIS namkha enye nenye ihlangano yomphakathi ingalimala namkha ilahlekelwe, ukudoselwa ekhotho yemibango kungenziwa.
Samukela amawebhsayithi wabanye abathintekako ukuzithintanisa nelwazi elitholakala kilamakhasi. Kukhandelwe khulu bona omunye umuntu, ibhizinisi, ihlangano namkha iwebhsayithi ithathe ikhasi beyilisebenzise njengombana linjalo ngaphandle kwemvumo kilewebhsayithi, kufaka ikhasi lekhaya, nanyana kungayiphi indlela, ngaphandle kwemvumo etloliweko ebuya kwa-GCIS.
Istatimende sentumba sisebenza ku-GCIS kanye nakwenye nenye ihlangano yomphakathi, elawula, eqinisekisa namkha esebenzisa ilwazi elingabuthelelwa ngokusebenzisa isayithi.
Nayikuthi umsebenzisi unemibuzo namkha ukungaphatheki kuhle mayelana nestatimendesi sentumba namkha intumba yakhe njengomuntu ngesikhathi asebenzisa leWebhsayithi, ithintwano lombiko obuyako lingasetjenziswa.
Akunadatha yokuzuma namkha amabhikhoni wewebh abuthelela ilwazi ngomuntu elifana negama lomsebenzisi namkha i-adresi yakhe yeposo ye-elektroniki. Umsebenzisi angala idatha yokuzuma ngombana amabhrawuza amanengi avumela abantu ukwala amadatha wokuzuma. Ngaphasi kobunye ubujamo abasebenzisi bangalelwa ukufikelela amanye amahlangothi wewebhsayithi nayikuthi amabhrawuza abekwe bona ale amadatha wokuzuma abasebenzisi.
Ilwazi lomuntu lisetjenziselwa kuphela iminqopho eqintelweko, isibonelo, lokha umsebenzisi nakazitlolisa newebhsayithi ukubawa ilwazi ngeenkareko zangomuso ze-GCIS. I-GCIS ingasebenzisa ilwazi elilethwa msebenzisi ukwenza iphrofayili yakhe ukwenza ipendulo yayo ifanele ukubawa okuragela phambili namkha imibuzo kanye nokwenza ngcono iwebhsayithi. Lokha umsebenzisi nakakhetha ukuzitlolisela isehlakalo esenziwa yi-GCIS ku-inthanethi, i-GCIS izakusebenzisa ilwazi umsebenzisi alilethako ukumphendula. Ukungezelela, umphathi-webh, lapho kutlhogekako, angasebenzisela ilwazi lomsebenzisi imisebenzi ehlukeneko ekhambelana nesayithi. I-GCIS izakuqinisekisa bonyana eminye neminye imisebenzi yokumaketha ikhambisana nomthetho osebenzako begodu ifezakaliswa ngokuya kweenkambiso ukufumana imvumo efunekako ngaphambi kokuthumela iposo ye-elekroniki yomsebenzisi enelwazi ngemisebenzi ye-GCIS. Umsebenzisi kwesinye nesinye isikhathi angabawa bonyana i-GCIS ijamise ukuthumela izinto ezinjalo kumsebenzisi ngokusebenzisa ithintwano lombiko obuyako namkha ithintwano lokungasahleli ukufumana ilwazi.
Nanyana i-GCIS inganikela ngelwazi lomsebenzisi kubanikeli bemisebenzi abayiphathela ilwazi, ayikavamisi ukwabelana ngelwazi nabanye abathitekako namkha iinhlangano zomphakathi ngeminqopho yesibili namkha engakhambelaniko ngaphandle kwalokha livezwe nalisabuthulelwako.
Ilwazi lomuntu lingadluliselwa iinarha zeentjhabatjhaba ngokusebenzisa i-GCIS namkha kwabanye abathintekako ngeminqopho ehlathululwe ngehla. Lokhu angeze kwafaka ukudluliselwa eenarheni ezinganamithetho yokuvikelwa kwedatha efana naleyo esebenza enarheni yomsebenzisi. Ngokunikela ngelwazi ku-GCIS ngokusebenzisa iwebhsayithi, umsebenzisi uyakuvumela ukudluliswa okunjalo.
Lapho kufaneleko, ilwazi lomuntu lingavezelwa abasebenza ngokuthotjelwa komthetho, ama-ejensi wezokulawula namkha wombuso, namkha abathintekako lapho kufaneleko namkha kufunekako ukukhambisana neembopho zomthetho namkha zokulawula namkha iimbawo namkha ngeminqopho evezwe ngehla.
Nayikuthi ilwazi lomuntu lilethwe kilewebhsayithi, abasebenzisi abafisa ukulivuselela bangenza njalo ngokubawa ukubuyekeza okunjalo ngokusebenzisa ithintwano lombiko obuyako. Abasebenzisi manje bazakukghona ukufikelela iphrofayili yabo yomsebenzisi, balungise bebalethe ebujameni banjesi imininingwana yabo namkha basule ukuhlela ukufumana ilwazi ngesinye nesinye isikhathi. Abasebenzisi abanomraro wokufikelela amaphrofayili wabo namkha abangathanda ukubawa ikhophi yelwazi labo kufanele bathintane nomphathi-webh ngokusebenzisa ithintwano lombiko obuyako.
Kibo boke ubujamo i-GCIS izakuthatha iimbawo zokufikelela ilwazi namkha ukutjhugulula ilwazi ngokuya kweemfuno zomthetho ezisebenzako.
Akunanto etholakala lapha ebanga namkha ehlose ukwenza isivumelwano namkha ukuvumelana phakathi kwe-GCIS nomunye nomunye umsebenzisi ovakatjhela lewebhsayithi.
Ubujamo nemibandela yokusebenzisa ibumba loke itjhebiswano lesiphrofetjhinali namkha elinye eliphakathi kwe-GCIS nomsebenzisi walewebhsayithi. Okhunye nokhunye ukubhalelwa kwe-GCIS kusebenzisa namkha ukwenza bona kuthotjelwe elinye nelinye ilungelo namkha isijamiso sobujamo nemibandela angeze kwabumba ukungasetjenziswa kwelungelo namkha isijamiso esinjalo. Nayikuthi obunye nobunye ubujamo namkha umbandela wokusetjenziswa kwalewebhsayithi awusetjenziswa ngokomthetho namkha awusebenzi ngelinye nelinye ibanga, ubujamo namkha umbandela onjalo uzakupheliswa ebujameni nemibandeleni eseleko. Iimfuno nobujamo obuseleko angeze bathintwa kungasebenziseki okunjalo begodu buzakuhlala busebenziseka begodu busebenza.
I-GCIS inelungelo lokutjhugulula, ukungezelela nokususa iinquntu namkha boke ubujamo nemibandela ekusetjenzisweni ngokuya kwesikhathi. Amatjhuguluko ebujameni nemibandeleni azakuthoma ukusebenza lapho amatjhuguluko anjalo afakwa kuwebhsayithi. Kusibopho somsebenzisi bona ahlale njalo ahlola ubujamo nemibandela yokusebenzisa lewebhsayithi ukubona bonyana kghani kunamatjhuguluko namkha okutjha na. Ukusetjenziswa njalo kwalewebhsayithi msebenzisi okulandela ukubekwa kwamatjhuguluko kuzakuthathwa njengokwamukeleka kobujamo nemibandela kumsebenzisi nokuvumela ukuthobela ubujamo nemibandela yokusebenzisa, okufaka amatjhuguluko namkha ukuletha ebujameni banjesi.
<fn>GOV-ZA. Testingofofficialseedsamples.2010-03-25.nr.txt</fn>
UmNyango wezokuLima uhlola amasampula wangokomthetho weembewu ukuqinisekisa ihlanzeko, ukumila nokuphila isikhathi eside kwembewu.
Mihlobo yembewu kuphela eyaziswa ngokuya komThetho wokwEnziwa Ngcono kweenTjalo ka-1976 , esampulwa ngokomthetho beyihlolwe ukuqinisekisa ikhwalithi yayo. Amasampula wangokomthetho ayahlolwa ukulinga ukuqinisekisa kuphela imbewu ekhambisana neenjamiso zomThetho wokwEnziwa Ngcono kweenTjalo ka-1976, begodu nokuthi elebulwa kuhle nangeqiniso, iyathengiswa.
Abahloli bama-ofisi weemfunda womNyango wezokuLima badosa amasampula ngaphandle kokuhlela ukusuka elawulweni lokurhwebelana kanye nembewu elethwa ngenarheni ebuya ebantwini, okutjho, iinhlangano, ama-institjhuti, amakampani, amakoporasi nabalimi, abathengisa imbewu.
Yoke imbewu etholakalako, okuyimbewu yokuthengiswa neqinisekisiweko, iyatjhejwa.
ngokukhetha ngaphandle kokuhlelwa embewini esolisako emihlobeni yeentjalo enemiraro.
Amasampula ahlolelwa ukukhambisana neenjamiso zomThetho wokwEnziwa Ngcono kweenTjalo okufana nehlanzeko, ukumila nokuphila isikhathi eside kwembewu.
Abahloli bayaziswa ngemiphumela.
Lokha imiphumela itjengisa bona imbewu ayikhambisani nomThetho, ingabuyiselwa emva ingasathengiswa namkha ilebulwe butjha.
Njengombana lomsebenzi wokuhlola imbewu wenziwa ngokuya komthetho wesitjhaba, akunamali yomsebenzi ezakubhadeliswa. Kodwana, nayikuthi umuntu okubuya kuye isampula ubawa umphumela wokuhlola eforomini lomBiko wokuCozuluwla kweMbewu, imali yokuhlolwa kwembewu evunywe mgcinimali kufanele ibhadelwe. I-invoyisi izakukhutjhwa.
IStetjhi sokuHlolwa ngokomThetho kweMbewu sisebenzisa irherho lokubeka phambili lokuhlola. Njengombana imihlobo eminengi yeentjalo inobujamo obuhlukeneko bokuhlola, isikhathi sokuhlola singehluka ukusuka emalangeni ambalwa ukuya eemvekeni ezimbalwa. Buza esikghonakalisini ngokwaso.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Testingseedforcomplaintsanddisputes.2010-03-25.nr.txt</fn>
IStetjhi sangokomThetho sokuHlolwa kweMbewu siphenya imibango neenghonghoyilo ngeenjamiso ezikhambelana nembewu ngokuya komThetho wokwEnziwa Ngcono kweenTjalo ka-1976.
Ungabika ezinye iinghonghoyilo namkha imibango ngokuhlolwa kwembewu ezikhambelana nekhwalithi yembewu, kodwana kufanele kokuthoma uthintane ne-OSTS ukufunisisa nayikuthi ilemuko emhlobeni wokuhlola kanye/namkha emhlobeni wembewu liyatholakala. Lomsebenzi unikelwa nanyana ngubani, ihlangano, i-institjhuti, ikampani namkha umlimi.
Nayikuthi ufuna ukwenza isinghonghoyilo namkha umbango mayelana nekhwalithi yembewu, thumela incwadi namasampula wembewu begodu ubeke ngokucacileko loke ilwazi elikhambelana nesinghonghoyilo namkha umbango. Faka imininingwana yokuhlola okwenziwe ngesinye isikghonakalisi sokuhlolwa kwembewu.
Letha amasampula azokuhlolwa.
Nayikuthi isinghonghoyilo sifanelekile, sitjho, ikhwalithi ayikhambisani neenjamiso zomThetho wokwEnziwa Ngcono kweenTjalo ka-1976 akunandleko ezizakubhadelwa. Nayikuthi isinghonghoyilo asikafaneleki, imali yokuhlola evunywe liPhiko lokuGcinwa kweeMali zomBuso kufanele ibhadelwe begodu i-invoyisi izakukhutjhwa.
Nasele kubhadelwe i-invoyisi imiphumela yephenyo elingakafaneli ingatholakala.
I-OSTS ibeka phambili ukuhlolwa kwamasampula wembewu ukurarulula iinghonghoyilo nemibango. Ubukhulu bombango namkha isinghonghoyilo, okutjho isibalo samasampula, imihlobo yeentjalo nemihlobo yokuhlolwa ezakwenziwa, buzakuthinta isikhathi esizakuthathwa liphenyo elizakwenziwa. Akunalwazi lomsebenzi elijayelekileko elizakunikelwa. Buza esikghonakalisini.
Lomsebenzi usimahla nayikuthi isinghonghoyilo sifanelekile.
<fn>GOV-ZA. Traininginseedanalysismethodsandtechniques.2010-03-25.nr.txt</fn>
IStetjhi sangokomThetho sokuHlolwa kwemBewu sinikela ngebandulo elikhethekileko lokwenza ngeendlela neenkambiso zokucozululwa kwembewu ebantwini abanekareko, abafana nabasafuna ukuba bacozululi nesele bakhona kanye nabantu abafuna ilwazi lokuhlolwa kwembewu. Abantu ababuya eenHlanganweni okuNgasizo zomBuso, i-South African Development Community kanye ne-Afrika yoke nabo bangakhambela iimfundo.
Isifundo ngokwenza esibanjwa ngonyaka seendlela neenkambiso zokucozulula imbewu sivamise ukubanjwa ngo-Apreli.
Ikulumi-fundiswano ebanjwa ngonyaka yokuphuhlisa ukwenziwa ngendlela efanako kokuhlolwa kwembewu yenziwa ngoNovemba unyaka nonyaka. Isihloko kanye nesibalo samalanga wekulumo-fundiswano sihluka unyaka nonyaka kuye ngemiraro yanjesi efunyanwa ekuhlolweni kwembewu kanye nakwezinye iindawo zokufanisa okufanele kutjhejwe.
Ekuthomeni konyaka omunye nomunye isaziso ngebandulo, kufaka isihloko sekulumo-fundiswano, sithunyelwa kibo boke abanekareko abaserherhweni lokusabalalisa lomNyango.
Abadlalindima bamukelwa ngokuya kwesibalo esinganikelwa indawo. Badlalindima abama-20 kuphela abamukelwa esifundweni sokwenza ngeendlela neenkambiso zokucozululwa kwembewu. Isibalo sabadlalindima ekulumeni-fundiswano sizakuya ngesihloko. Badlalindima abama-20 kuphela abamukelwa ekulumeni-fundiswano ye-TZ.
Abangenele ukuhlolwa baziswa ngefeksi, kamuva ngethuba lokuzibandakanya.
Abangenele ukuhlolwa kufanele baqinisekise bona bazakubakhona.
I-OSTS ilinga ukufaka boke abalindele ukuhlolwa abenza iimbawo zesifundo namkha ikulumo-fundiswano. Kodwana ngebanga lobuncani bendawo esikghonakalisini sebandulo, ukulungiswa komsebenzi wokwenza, njalonjalo, kwamukelwa isibalo sabantu esiqintelweko. Kuzakwenyulwa abacozululi bembewu emalabhorathri wokuhlolwa kwembewu atlolisiweko, kanye nabasafuna ukuba bacozululi bembewu.
Nasiya esifundweni sokwenza iindlela neenkambiso zokucozululwa kwembewu nekulumo-fundiswano, incwadi yokubakhona iyakhutjhwa. Lencwadi inemininingwana emifitjhani yokuzakufundwa esifundweni nekulumeni-fundiswano.
Lomsebenzi usimahla. Ubuncani bakhona kubhadelwa itiye, ukudla kwemini neencwadi begodu lokhu kungehluka kuye ngobukhulu bekulumo-fundiswano, isibonelo, isibalo samalanga, iincwadi ezinikelwako, njalonjalo.
Ukutloliswa kokuthoma kuyenziwa ngokusebenzisa iforomo leHlelo leBandulo labaCozululi beMbewu elithunyelwa abafundi ekuthomeni konyaka omunye nomunye.
Boke abasafuna ukuba bacozululi bembewu kufanele bazitlolise njengabacozululi bembewu abasabandulwako. Iforomeli nalo lifakiwe emthwalweni osatjalaliswa ngonyaka.
<fn>GOV-ZA. Unreservedpostalservice.2010-03-25.nr.txt</fn>
Isibawo sokuzitlolisa nomLawuli wemisebenzi yePoso ukuphatha umsebenzi weposo engakabekelwa muntu kufanele kube ngendlela ebekiweko begodu kukhambisane nekambiso ebekwe nguNgqongqotjhe ngokwesiphakamiso somLawuli.
Ukuletha iincwadi ezinama-adresi.
Ukunikelwa kokuthathwa kweposo endleleni kwamabhokisi wama-adresi.
Abantu bangeqadi namkha amabhizinisi bangenza iimbawo zelayisense yokuphatha umsebenzi weposo engakabekelwa muntu.
Ukutloliswa kusebenza isikhathi esimnyaka munye ukuthoma ngelanga okwakhutjhwa ngalo isitifikhethi sokutloliswa.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website.
Letha iforomo lesibawo emNyangweni wezokuThintana kanye nobufakazi bokubhadela.
Feksela ubufakazi bokubhadela ku: 427 8536.
Ilayisense ingalunga ngemva kwamalanga amatjhumi amathathu.
Imali ebhadelwako engabuyiko yokutlolisa eyi-R500.
<fn>GOV-ZA. Victimempowermentprogramme.2010-03-25.nr.txt</fn>
IHlelo lokuNikelwa amaNdla kwaboNgazimbi likghonakalisa ukuhlonywa nokuhlanganiswa kwamahlelo weenkoro ezinengi nemithethomgomo yokusekela, yokuvikela nokunikelwa amandla kwabongazimbi bobulelesi nenturhu.
I-VEP iqale khulu abomma nabantwana. Abongazimbi benturhu yangekhaya abasebujameni obumbi bangahlala ekhaya lokuphephela isikhathi esiphakathi kweemveke ezimbili neenyanga ezisithandathu kuye ngobujamo.
Ihlelo livulelwe abongazimbi bobulelesi nenturhu.
Thintana nenye nenye isentha yokusekela abongazimbi, ikhaya lokuphephela labomma nabantwana abatlhoriswako, umnikeli wemisebenzi yombuso namkha ihlangano okungasi ngeyombuso ethinteka ekutlhogomeleni abongazimbi benturhu yangekhaya.
Umnikeli werhelebho lezengqondo, umnikeli womsebenzi wezamaphilo, ilunga lesiPholisa seSewula Afrika namkha ipholisa, isisebenzi sezehlalakuhle, utitjhere namkha omunye umuntu onekareko ekuphileni kuhle komnghonghoyili angenza isibawo somlayo wokuvikela.
Yenza isiqiniseko sokobana lokha omunye umuntu ngaphandle komnghonghoyili aletha isibawo somlayo wokuvikela, imvumo etloliweko yomnghonghoyili kufanele iphekelele isibawo.
Akunaforomo elibekiweko lemvumo etloliweko - incwadi yomnghonghoyili enikela imvumo izakwanela.
nayikuthi ikhotho iyaneliswa bona umnghonghoyili akakghoni ukunikela ngemvumo efunekako.
Isikhathi esifuneka ekusetjenzweni komlayo wokuvikela sihluka ikhotho nekhotho begodu siyame elangeni lokubuyela libekwa ngumabhalana wekhotho.
IHlelo lokuNikelwa amaNdla kwaboNgazimbi linikelwa ngaphasi kweemfuno zamaZinga amaNcani wokuLethwa kwemiSebenzi ekuNikelweni amaNdla kwaboNgazimbi..
zisekele abongazimbi estetjhini samapholisa, ekhotho neembhedlela kanye nokunikela amandla umnghonghoyili lokha nakafuna irhelebho.
zinikele ngelwazi ngeenkambiso ezizakulandelwa, ngamalungelo womnghonghoyili, nokobana uwufumana njani umlayo wokuvikela namkha angakhetha kikho.
ukudlulisela kweminye imithombo ukufumana ukungenelela okuragela phambili, isibonelo, umlayo wokuvikela, irhelebho lezokwelapha, imisebenzi yerhelebho lezengqondo nelinye ikhaya lokuphephela.
ukunikela ngobufakazi besazi njengosebenza ngomlandu ngokwazi iinliyi ezingaphakathi kwetjhebiswano lomndeni.
ukusebenza njengophakathi ekhotho yomthetho lapho ubufakazi bomntwana butholakala ngokusebenzisa imisebenzi yomngeneleli.
ukunikela ngemisebenzi yerhelebho lezengqondo kungazimbi namalunga womndeni.
ukuthuthukisa iqhinga lokuphepha lakangazimbi.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Warveteransgrant.2010-03-25.nr.txt</fn>
Umrhali wepi mumuntu owalwa ePini yokuThoma yePhasi namkha ePini yesiBili yePhasi namkha ePini yeKoriya.
Abazuzi abangakghoniko ukuzitlhogomela nabatlhoga itlhogomelo lasikhathi soke komunye umuntu nabo bangenza isibawo serhelebho lesabelo ukungezelela esabelweni sehlalakuhle.
ukhambisane nokuhlolelwa ikghono lokuphila.
Ukuhlolelwa ikghono lokuphila kusetjenziselwa ukulinganisa ubujamo bezeemali bombawi. Nawuzakufumana isabelo, ubujamo bakho bezeemali kufanele bube ngaphasi kwezinga elithileko. Ngo-2008, ukuhlolelwa ikghono lokuphila lesabelo sabarhali bezepi lomuntu ongakatjhadi libeka bona awukavunyelwa ukufumana isabelo nayikuthi ipahla yakho idlula inani le-R451 200 nayikuthi awukathathi namkha awukathathwa. Ikhaya okungelakho alitjhejwa nawuhlala kilo. Ingeniso yakho kufanele ibe ngaphasi kwe-R26 928 ngonyaka nayikuthi awukathathi namkha awukathathwa.
Nayikuthi utjhadile, awukavunyelwa ukufumana isabelo nayikuthi ipahla yakho nomthetheko/okuthetheko ngokuhlanganyela idlula i-R902 400. Indlu okungeyenu ayifakwa lapha nayikuthi nihlala kiyo. Ingeniso yakho nayihlangene neyomthetheko/okuthetheko kufanele ibe ngaphasi kwe-R53 856 ngonyaka.
kufanele kube awondliwa namkha uthlogonyelwe esiKhungweni sakaRhulumende kufanele kube awufumani esinye isabelo sehlalakuhle.
Nayikuthi angeze wakghona ukukhamba uye e-ofisini ngebanga lobudala namkha lokugula, bawa omunye akubawele ukuvakatjhelwa ekhaya. Umuntu lowo kufuze eze nencwadi ebuya kuwe kanye/namkha nencwadi kadorhodera etjho bona kungani ungeze wakghona ukuvakatjhela i-ofisi ukuzokwenza isibawo.
Zalisa iforomo lesibawo phambi kwesiphathiswa esibuya emNyangweni.
umazisi onebhakhowudi weSewula Afrika, nayikuthi uthethe/uthethwe nomazisi waloyo omthetheko/okuthetheko ubufakazi bokusebenza epini, okungaba sitifikhethi sokusebenza epini namkha amamedali wakho wepi nayikuthi ungaphasi kweminyaka ema-60, ukuhlolelwa zamaphilo namkha umbiko obeka bona angeze wakghona ukusebenza.
nayikuthi awukathathi/thathwa incwadi yesifungo ebeka bona awukathathi/thathwa nayikuthi utjhadile, isitifikhethi somtjhado nayikuthi uhlukanisile, umlayo wesahlukaniso nayikuthi wakwakho uhlongakele, isifikhethi sakhe sokuhlongakala.
Fumana irasidi bewuligcine njengobufakazi besibawo sakho.
Uzakwaziswa ngomtlolo ukobana isibawo sakho siphumelele namkha njani.
Nayikuthi awuvumelani nesiqunto esithethweko, dlulisela isiqunto kuNgqongqotjhe wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle namkha kuSo/Nomkhandlu e-ofisini lesitjhaba namkha lephrovinsi lomNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle ngomtlolo uhlathulule bona kungani ungavumelani nesiqunto.
Yenza lokho kungakadluli amalanga ama-90 ngemva kokufumana umphumela wesiqunto sesibawo sakho.
Kungathatha pheze amalanga ama-21 ukusebenzana nesibawo sakho.
Nayikuthi isabelo sakho siyavunywa, uzakubhadelwa ukuthoma ngelanga owenza ngalo isibawo.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Water.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imisebenzi yasimahla yabomasipala misebenzi enikelwa simahla mBuso emakhayeni atlhagako. Imisebenzi inikelwa bomasipala begodu ifaka inani elincani lamanzi, igezi, ukukhanjiswa kwesila ngamanzi nokuthuthwa kwesila okwaneleko ukuqalelela iindingo ezisisekelo zamakhaya atlhagako. Kodwana imithethomgomo elawula ukunikela ngokukhanjiswa kwesila ngamanzi nokuthuthwa kwesila ayikabi ukuqedwa minyango yekoro efaneleko, okumNyango weeNdaba zaManzi namaHlathi nomNyango weeNdaba zeBhoduluko nezokuVakatjha.
Amanzi asisekelo wasimahla afaka ubuncani bakhona amakhilolitha asi-6 wamanzi ngenyanga ikhaya ngalinye. Inani leli lingahluka ngokuya kwabomasipala begodu kufanele uthintane nomasipala wakho bunqopha ukufumana bona kwamambala ngimuphi umsebenzi wamanzi asisekelo abawunikelako. Ufanelwa kubhadela amanzi owasebenzisa ngaphezu kwalawo asimahla.
Inani legezi esisekelo yasimahla yi-50kWh ikhaya ngalinye ngerherho legezi yegridi . Inani leli lizakwanela ukukhanyisa, ukufuthumeza amanzi okusisekelo ngokusebenzisa iketlela, uku-ayina okusisekelo kanye nokubukela umabonwakude omncani wombala onzima nomhlophe kanye nokulalela umrhatjho.
Abasebenzisi abanamamitha wokubhadelela phambili bazakukghona ukubona lokha igezi yasimahla nayiphelako begodu kuzakufanela bona bathenge igezi enye ngemali yabo. Abasebenzisi abasebenzisa amamitha wokubhadela ngesikolodo angeze bakghona ukubona igezi nayiphelako. Bazakubhadeliswa ngokusebenzisa igezi okungezelelweko inyanga enye nenye.
Abathengi abangakghoniko ukufikelela ukunikelwa kwegezi ngegridi banganikelwa ngegezi okungasi ngeyegridi bomasipala babo. Kufanele uthintane nomasipala wakho ukwazi bona mihlobo miphi yegezi enikelwako.
Nawuzakufakelwa amanzi negezi kwakho namkha ebhizinisini thintana nomasipala wendawo lapho unekhaya namkha ibhizinisi khona.
Umbuso usengakalifezakalisi ihlelo lasimahla lokukhanjiswa kwesila. UmNyango weeNdaba zaManzi wenza umleyo wokunikela wokukhanjiswa kwesila simahla. Lokha iqhinga naliphelako, imibuso yeendawo izakunikela ngemisebenzi yokukhanjiswa kwesila simahla.
Umbuso usengakalifezakalisi ihlelo lasimahla lokuthuthwa kwesila. UmNyango weeNdaba zeBhoduluko nokuVakatjha wenza umleyo wokunikela ngemisebenzi yokuthuthwa kwesila simahla. Lokha iqhinga naliphelako, imibuso yeendawo enikela ngemisebenzi yokuthuthwa kwesila simahla izalifezakalisa.
I-akhawunti ebhadelelwa phambili itjho bona uthenga amayunithi ngemali yakho begodu usebenzisa kuphela amayunithi owathengileko. Nasele uwaqedile, begodu usafuna amanye kufanele uthenge amanye.
Ama-akhawunti anestatimende sesikolodo akuvumela ukusebenzisa elinye nelinye inani lamanzi namkha igezi. Umasipala wakho uzakuthumelela istatimende ngenyanga esitjengisa inani legezi namkha amanzi owasebenzisileko kanye nemali okufanele uyibhadele.
Bhadela imali ebekiweko.
Ukusebenza isibawo sakho kuthoma ngelanga oletha ngalo isibawo sesekelo labatlhagako . Isibawo sakho sizakulinganiswa begodu isiqunto sizakuthathwa ukuqunta bona uyafaneleka kufumana amanzi wasimahla na . Ngokuya kwamarherho kamasipala wakho, kuzakufanela bona uzitlolise njengomuntu ofaneleka kufumana imiSebenzi yaManzi waSimahla begodu unikelwe isikolodo namkha isekelo elitlhogekako kuye ngobujamo.
Amanzi : Amalitha wokuthoma azi-6 000 ikhaya ngalinye ngenyanga asimahla, amalitha wokungezelela abhadelwa ngokuya kweemali eziquntwe ngumasipala.
Igezi : I-50kWh ngenyanga iya ngerherho legridi.
<fn>GOV-ZA. Workforum.2010-03-25.nr.txt</fn>
ukubonisana nabasebenzi ngezinye iindaba; begodu zifaka abasebenzi ekuthathweni ngokuhlanganyela kweenqunto kwezinye iindaba.
Ikundla yokubonisana yendawo yokusebenzela ingahlonywa kwenye nenye indawo yokusebenzela enabasebenzi abadlula ikhulu. Isibalwesi asifaki abasebenzi abaseenkhundleni zokuphatha eziphezulu. Isibawo singenziwa nayikuthi indawo yokusebenzela ayikabi ukubakhona ngokuya komThetho weTjhebiswano lezabaSebenzi ka-1995.
Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website yomNyango wezabaSebenzi.
Iyuniyoni kufanele inamathisele ikhophi eqinisekisiweko yesivumelwano esifaka woke amahlangothi, njengobufakazi bokuvunyelwa mqatjhi.
Kungathatha amalanga ama-30 ukuhloma ikundla yokubonisana yemsebenzini.
Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Workpermit.2010-03-25.nr.txt</fn>
Imvumo yokusebenza mtlolo onikela iphandle ilungelo lokusebenza kwenye nenye ihlangano eSewula Afrika. Imvumo yokusebenza inikelwa amaphandle kuphela.
Zalisa iforomo lesibawo BI-1738 ebuzendeni namkha emitjhini yeSewula Afrika enarheni yakho.
Iimbawo zayo yoke imihlobo yeemvumo zokusebenza kufanele zenziwe e-ofisini labajameli eliseduze labosomaqhinga beSewula Afrika enarheni yakho namkha e-ofisini lesifunda eliseduze lomNyango lapho umbawi azakusebenza khona.
imibiko yezokwelatjhwa namkha yeradiyoloji.
isitifikhethi sokuhlatjelwa umgomani osarulana nayikuthi ukhamba namkha uhlose ukukhamba endaweni enomgomani osarulana.
Akunasikhathi esibekelwe ukusebenzana nesibawo sakho.
<fn>Hansards.16DaysOfActivism.2009-11-11.nr.txt</fn>
Ungenzi kwangathi awuboni!
Libanjwa nini ijima leli?
Kwenzeka lokha abobaba nabasebenzisa butjhulweni AMANDLA nangendlela EYAMUKELEKILEKO ukuPHATHA abomma.
bonyana iPalamende ibethe imithetho yokuvikela ukutlhoriswa kwamalungelo wobuntu womuntu ngamunye?
Ungenzi kwangathi awuboni!
<fn>Hansards. AfricaDay.nr.txt</fn>
Kuneenarha ezima-54 nge-Afrika, ezima-53 zazo zimalunga weHlangano yeBumbana le-Afrika. IMorocco ayisilo ilunga leHlangano yeBumbana le-Afrika.
IHlangano yeBumbana le-Afrika ibuthelele inarhakazi ye-Afrika ukuzokwazi ukulungisa itjhijilo ezinengi ezifana nokurarana ngokweenkhali, ukutjhuguluka komtjhiso begodu nendlala.
Kukukwamukela iragelo phambili eselenziweko ma-Afrika begodu nokuveza itjhijilo ezifanako ekuhlangatjezwana nazo ephaseni mazombe.
Begodu idzimelele ekutheni kwakhiwe ukusebenzisana phakathi kukarhulumende begodu nazozoke iinhlanga zomphakathi, khulukhulu abomma, ilutjha begodu neenhlangano zangeqadi.
Njengehlangano yenarhakazi, iqale khulu ekuletheni ukuthula, zokuvikeleka begodu nobujamo obuzinzileko, begodu isekabeni yokuvuselelwa kwenarhakazi ye-Afrika.
IHlangano yeBumbano le-Afika inqophe ukuvikela amalungelo wentando yenengi, amalungelo wabantu begodu nomnotho wasafuthi e-Afrika, khulukhulu ngokuthi iphelise ukulwa begodu yakhe zokuthengiselana okusebenza ngendlela efanaleko.
Inembo-mbono yeHlangano yeBumbano le-Afrika: "Kuhlanganisa, ukuphumelelisa begodu ne-Afrika enokuthula, elawulwa bahlali bayo begodu ejamele amandla amakhulu ephasini mazombe".
kuqiniswe umfelandawonye enarhenikazi yokana begodu kwenziwe umnqopho ofanako kibo boke abantu be-Afrika.
Ekukhumbuleni iLanga le-Afrika, sinethuba lokuvuselela ngobutjha iimbopho zethu ngokwethu, enarhenikazi yokana ye-Afrika begodu namagugu wethu esabelana ngawo begodu neminqopho yethu.
IPalamende yeRiphabliki yeSewula Afrika izibandakanya eenhlanganweni ezihlukeneko ze-Afrika, ekufaka phakathi iPalamende ye-Afrika begodu neHlanganweni yeeNarha ezingeSewula ye-Afrika.
Ngokukhambisana nomgomo wobudlelwano neenarha zangaphandle, IPalamende yeRiphabliki yeSewula Afrika itjheja khulu i-Afrika malungana netlhatlha lemigomo elimalungana nobudlelwano enabo nezinye iinarha. Lokhu kufaka phakathi ukuzibandakanya okuzinikeleko nezinye iimbetha mthetho zeenarha lapho uRhulumende weSewula Afrika gade azibandakanye khona ekuletheni ukuthula.
Unyaka lo iPalamende yeRiphabliki yeSewula Afrika izokubamba iKulumiswano ye-Afrika mhla amalanga ama-23 kuMrhayili ezokulandelwa yikulumopikiswano mhla amalanga ama-25 kuMrhayili ngaphasi kwesiqubulo esithi "Ukuvuselelwa, ukurageliswa phambili nokuthuthukiswa kwe-Afrika" ukugidinga iLanga le-Afrika.
IsiQubulo: "Kusukela kuNembo-mbono ukuya eKwenzeni, ISahluko esiLandelako se-Afrika".
IForamu yoMnotho wePhasi maZombe yihlangano ezijameleko yeentjhabatjhaba ezibopheleleko ukuthuthukisa ubujamo bephasi ngokuthi izibandakanye nezamabubulo, zepolotiki, zefundo ephezulu begodu nabanye abadosiphambili bemiphakathi bona bahlalise kuhle iphasi, kusukela kumarijini begodu neendaba zamabubulo.
UmHlangano omKhulu begodu nomQaliso wezamaPhilo we-Afrika uzokuhlonywa ngenyanga kaMrhayili onyakeni ween-2011 eJwanasbhege kuSentha yokuKhangisa, eNasrec, eSewula Afrika. ZamaPhilo ze-Afrika zizokuthula umhlangano omkhulu begodu nomqaliso omkhulu wamalanga ama-3 ezokuthula iindaba ezihlukahlukaneko ezihlobana nokuphathwa kwezamaphilo nge-Afrika, begodu uzokurherha iinkulungwana zeemfundiswa zezamaphilo ezivela kurijini begodu nephasi mazombe.
Ukugidinga iLanga le-Afrika, kusukela mhlazima -27 ukuya mhlazima -29 kuMrhayili, iJwanasbhege izokuthabela ipelaveke ebizwa bona yiSanaa Afrika, UMoya weThabo uzokuthokomalisa isigqi se-Afrika eenhliziyweni begodu nomoya omajadujadu ngokuthi ibambe imiqaliso emikhulu yenarhakazi, yokuzithabisa, umbhino begodu nokhunye okunengi.
<fn>Hansards. Announcements.nr.txt</fn>
Bomma nabobaba imada ebovu seyivaliwe ngokusemthethweni.
Bomma nabobaba imada ebovu seyivaliwe ngokusemthethweni.
Bomma nabobaba imada ebovu seyivaliwe ngokusemthethweni.
Sibawa amaLunga begodu neenthekeli bonyana zikhwele iimbhesi ezitjhinga nge CTICC eNdleleni iPlein.
Sibawa amaLunga begodu neenthekeli bonyana zitjhinge eNdleleni iPlein ngokurhabileko bese zikhwela iimbhesi eziya eCTICC. Sibawa bonyana uveze ikarada lakho lesimemo nawukhwelako.
Sibawa amaLunga begodu neenthekeli bonyana zikhwele iimbhesi eziya eCTICC eNdleleni yePlein msinyazana. Sibawa bonyana uveze ikarada lakho lesimemo nawukhwelako.
<fn>Hansards. FlyerIsindebeleEditedDoc.2010-06-10.nr.txt</fn>
INdlu yesiBethamthetho seNarha ithome iKomiti yesiKhatjhana ezokulawula ukutjhejisisa okumalungana nokulethwa kweensiza ngaphasi kwesiqubulo esithi "Ukusebenza sisoke kuqinisekisa ukulethwa kweensiza ezifaneleko emiphakathini". Umsebenzi obekelwe iKomiti le kuhlolisisa iragelo phambili malungana nokulethwa kweensiza begodu nalapho kwenzeka khona imitjhagalo ukuthola bona ngiziphi iintjhijilo ezikhona bona zethulwe ngaphambi kweNdlu yesiBethamthetho seNarha, neemphakamiso ezicacileko ezifumanekako, begodu kuhlelwe itjhukumezo zokuthatha amagadango.
Bekube nje, iKomiti ithathe amavakatjho ahlangeneko eendaweni zemaphandleni nemadorobheni, begodu ibamba nokulalelwa kwemibono yomphakathi ePalamende begodu neemFundeni. Ukulalelwa kwemibono yomphakathi ePalamende kuzokwenzeka kusukela mhlazi - 2 ukuya mhlazi - 4 enyangeni kaMhlolanja onyakeni ween-2010.
Ngesikhathi samavakatjho wayo eemfundeni, iKomiti le izokukhamba ihlola iindawo begodu ihlangane namalunga wemiphakathi, abasebenzi bakarhulumende bemakhaya, abasebenzi bakarhulumende beemfunda, amakomiti wamawadi, iinhlangano zomphakathi begodu namalunga weenhlangano zamabhizinisi. Ukulalelwa lokhu kuyokwenzeka kusukela amalanga nali - 17 ukuya nama - 21 enyangeni kaMrhayili ween-2010 eemfundeni ezintathu.
<fn>Hansards. GreenLight.nr.txt</fn>
IPalamende yeSewula Africa yenze umthethomgomo omutjha wokulawulwa kokuthuthwa kweenzibi njengengcenye yokulawula ukuhlanzeka kwebhoduluko nokubonelela bona kunehlelo lokulawula ibhoduluko engephephileko.
UmThethosisekelo weSewula Africa uveza bona abantu bamele bahlaliswe endaweni ehlanzekileko nengephephileko. Lokhu kufaka hlangana umthetho wokubonelela bona ibhoduluko labo lihlanzekile begodu bavikelekile ekusilaphazekeni nanyana ngekwaliphi ihlobo, ukubonelela ukuvikeleka kwemvelo nokuthuthukisa ihlanzeko yomoya. Singakuvimbela ukusilaphazeka nokulimala kweplanethi yekhethu lokha soke sisebenza ngokubambisana ukwenza umahluko.
IPalemende yenza isiqiniseko sokuphepha kwamalunga wePalamende abasebenzi bePalamande kunye nabo boke abantu abasebenza ngokomthetho ePalamende nalabo abangena ePalamende ngokomthetho. Kwenziwa isiqiniseko sokobana iPalamende kuyindawo ephephileko nehlanzekileko ezokwenza abasebenza nabatholakala emakhiweni wayo babe ngabaphephileko ngaso soke isikhathi.
Imithetho efana nomthetho wezamaPhilo nokuPhepha kwabaSebenzi i- (OHSA),ugandelela bona iPalamende yenze ngokusemandleni wayo bona indawo yokusebenza ingephephileko begodu ngenganazo iinliyo neenthiyo ezingalimaza abasebenzi. Kulindeleke bona boke abasebenzi babambisane nomqatjhi ekuqinisekeni bona imigomo yomthetho lo iyalandelwa.
IPalamende yenze ihlelo elihlelekileko lokulawula ubujamo bona bube ngosebujameni obamukelekako bokusebenza obufaka hlangana umThethomgomo wokuLlawulwa kweeNzibi.
Umqopho walomthethomgomo kunikela ihlahla lokulawula elilungele ukuthulwa kweensiza kubasebenzi nabantu abazifunyana basemakhiweni wePalamende. Umthethomgomo lo uzokubonelela ukulahlwa kweenzibi ukwenzela bona kunciphe ukusilaphazeka kwande ukubuyekezwa kweensila neenzibi ukwenzela bona iinzibi ezitholakala ePalamende zibutheka ngendlela nokulandela umthetho ngefanelo.
IPalamende isebenzisa amabhalbhu (ingcenye yelampa) angasebenzisa igezi ephasi ukunciphisa ukusilaphazeka nokunciphisa iindleko.
"Iinzibi " kutjho enye nenye into ekungaba ngeyegezi, amanzi, eqinileko nanyana ihlanganisela yakho koke lokhu okuqintelelwe nguNgqongqotjhe wezeBhoduluko nezokuVakatjha okungokutlolwe kugazedi karhulumende.
Iinzibi eZomileko zithuthwa woke amalanga ngeemplastiki ezikhanyelako begodu nangemgqomu kizo zoke iindawo ziyokulahlwa endaweni engebekiweko nefaneleko.
Iinzibi eziziinhlahla zifakwa emgqonyeni yeemplastiki ezisarulana zithwalwe ngabakontrakwe bona bazithuthe ngasosoke isikhathi nanyana nakunesidingo.
Woke amaphayiphi neentambo zisiwa lapha zipitlizwa khona bona zisuswe ngefanelelo.
IInzibi eziManzi zifakwa emigqonyeni nezinto zokuwola iinzibi ezitloliweko begodu zithuthwa ngasosoke isikhathi.
Amakhemikhali avalelwa eendaweni ezilodlhelwako ukuvimbela ukusetjenziswa kwazo ngokungasisemthethweni. Woke amakhemikhali kufuze afakwe emigqonyeni ebonakalako nalawo amancani aziinthiyo awatlolwe ngokubonakalako begodu atlolwe ngokufaneleko.
AbasiHlinzekela ngegezi benza isiqiniseko sokobana amabhodlelo wegezi ephelileko ayasuswa emakhiweni begodu balandela umthetho ekuwathwaleni ukuvimbela bona angabuye asetjenziswe ngengozi.
IPalamende isenza ihlelo lokuzokutjhugulula i-oli yokupheka ibe yi- dizila. Ukusebenzisa i-oli yokupheka bona kuvinjelwe amaphayiphi wamanzi akhambisa amanzi ngamandla akukavumeleki.
IPalamende iphezu kwehlelo lokufumana ozokuthutha amaphepha asele asebenzile nokuyowabuyekeza.. Woke ama-ofisi ePalamende azokunikelwa amabhoksi wokufaka amaphepha asebenzileko azoyokubuyekezwa. Amabhokisi la azokuthululwa iveke enye nenye.
<fn>Hansards. HowTheBudgetWorksForUs.nr.txt</fn>
Isabelomali mamano wokuhlelwa kwemali ebuthelelweko nokobana izokusetjenziswa bunjani esikhathini esibekiweko. Njengabantu senza amahlelo abandakanya ukuthola nokusebenzisa imali yethu. IsAbelomali siqakathekile ngombana nanyana sifanele sithenge izinto ezinengi, asinamali eyaneleko yalezozinto. Lokhu kutjho bona sineendingo ezinengi neensetjenziswa ezincani ukuthola esikutlhogako. IsAbelomali siphathelene nokuthengiselana nokukukhetha bona siyisebenzisa bunjani imali yethu. Lokha sithola okhunye kutjho bona kukhona esingeze sakuthola.
URhulumende uhlela bunjani isAbelomali?
Ngendlela efanako uRhulumende uqalene nokukhetha. Izakhiwo zakaRhulumende zifanele zimadanise neensetjenziswa neendingo zabantu.. Isabelomali sabiwa ngokutjheja iindingonqangi ezibekiweko ngomnyaka. IsAbelomali senarha sibeka iinlinganiso zakaRhulumende zengenisomali nesetjenzisomali. Lomnyakamali kusuka ngelanga lamathomo kuSihlabantangana kufika mhlana zima-31 KuNtaka ngomnyaka olandelako. IsAbelomali sakaRhulumende asifani nezinye, sitjengisa bona imali izokusetjenziswa bunjani, besitjengise bona imali izokubuthelelwa bunjani ukuhlangabezana nokusetjenziswa kwayo.
URhulumende ubuthelela bunjani iimali?
Ingenisomali ekulu kaRhulumende yindlela yomthelo. Umthelo uyingeniso ekatelelekileko ebhadelwa mumuntu ngamunye emNyangweni wezeButhelelomali etholwa emuntwini ngamunye, emabhizinisini nezinye iinhlangano ezithelako. UmNyango wezeButhelelomali uqalene nokubuthelelwa kwemithelo. Kunemihlobo eyahlukeneko yemithelo. URhulumende uthola imali yakhe ngomthelo ovela emuntwini ngamunye. Umuntu omunye nomunye enarheni othola inani elithize lengeniso ufanele abhadele kuRhulumende. Lomthelo ubizwa bona yintela yomrholo. Amanye amahlelo womthelo afaka hlangana Intela yokuthenga neyepahla. Abantu abanengi bayazi ngentelantengo nokobana okhunye ukudla akubhadelelwa umthelo. Ngakelinye ihlangothi intela engezelelweko iyafakwa ezintweni zokuzithokozisa. Lomthelo ubizwa bona yintela yegwayi notjwala. UmThethosisekelo uhlathulula bona uMongameli umele alawule bunjani ingenisomali. Yoke imali ebuthelelweko ifakwa esikhwameni sakarhulumende sebuthelelomali. Umthetho wePalamende uyafuneka ekukhutjhweni kwenye nenye imali kile akhawundi. Esinye nesinye isabelomali simele sibe neensetjenzisomali nebuthelelomali.
Sisebenza bunjani IsAbelomali?
IsAbelomali sakaRhulumende sihlukaniswa ngeNgenisomali nangokweSetjenzisomali nesikolodo (imali etlhayelako), ngaphambi kokuBoleka neenKolodo zomPhakathi. Ingenisomali nesebenzisomali yaziwa ngokobana yi-Akhawundi kaRhulumende yeButhelelomali. IsAbelomali sakaRhulumende sithoma ngesebenzisomali lokha ezinye izabelomali zithoma ngengenisomali. Umahluko hlangana nengenisomali nesebenzisomali laziwa bona sikolodo nanyana i-yimali eseleko. Isikolodo sibakhona lokha urhulumende ahlele ukusebenzisa imali eyeqileko kunaleyo azoyibuthelela ngomthelo ojwayelekileko. Iinkolodo zomphakathi zenzeka lokha urhulumende aboleka imali ekhaya nanyana kamanye amaphasi ukuvala iinkolodo zakhe. Lokha ibuthelelomali lidlula isebenzisomali njengokuthi umthelo obuthelelwe ebantwini umnengi kunokulindelweko, kubanemali eseleko.
Isabelomali sithatha iinyanga ezili-14 ukwenziwa. Lokhu kutjho bona lokha isAbelomali somnyaka lo sethulwa ePalamende, isAbelomali somnyaka ozako sele sineenyanga ezimbili sisenziwa. Iminyango kaRhulumende iyabandakanywa ekuletheni iinlinganiso zesabelomali. Banikela ngeenlinganiso zabo ezikhambisana neenzathu e-Ofisini eliKhulu. I-Ofisi eliKhulu lenza umbiko ohlangeneko eliwuthumela emNyagweni weZeemali. UmNyango weZeemali uhlela umbiko ohlangaisiweko lwesebenzisomali leminyango eyahlukeneko. IBhodi yabaNqophisi beButhelelomali leNarha neBhodi yabaNqophisi bePahla eNgenako bahlela iinlinganiso bese bazithumele emNyangweni weZeemali. UNgqongqotjhe weZeemali nomLawuli weBhanga ekulu bayahlangana ukubonisana ngeenlinganiso. Ikulumo yabo isekelwa bujamo bezepolitiki, bezomnotho nobujamo besabelomali. UmPhathimazombe weZeemali ulungisa isabelomali.
Ngesikhathi sakaMhlolanja unyaka nonyaka uNgqongqotjhe weZeemali wethula Ikulumo ePalamende ngemva kwalokho kuyakhulunyiswana ngesabelomali ePalamende. AboNgqongqotjhe beKhabinethi bafanele basekele ukusetjenziswa kwemali eminyangweni yabo. Ikulumo kanengi ilandela indlela eyodwa yokwethulwa. Ithoma ngokubuyekeza imiphumela yobujamo beemali bomnyaka ogadungileko, uveze isibuyekezo sobujamo beemali benarha bese sitjheja ubujamo beemali bomnyaka osungulako. Uveza itjhebiswano hlangana neenlinganisongenisomali neenlinganisosetjenzisomali Kuyikambiso yomThethosisekelo bona uRhulumende asebenzise imali egunyazwe yiPalamende. IsAbelomali siphathwa njengomunye nomunye umthetho okumele ugunyazwe yiPalamende ngaphambi kobana ube ngobophelelako. Ngemva kweKulumo kaNgqongqotjhe elinye nelinye ivowudu lesabelomali kukhulunyiswana ngalo kizo zombili iziNdlu zesiBethamthetho zimele zivowude ngayo.
IButhelelomali nesebenzisomali kumele kulawulwe ukubonelela bona imali isetjenziswa ngendlela iPalamende ihlele ngakhona. UmHlolincwadizombelele uletha umbiko ePalamende ukobana imiyalo yokusetjenziswa kweemali ilandelwe na. Isabelomali sisetjenziso somthetho esiqakathekileko nesitlabagelo sokubonelela, okuyindlela urhulumende amele aziphendulele kiyo ngokobana imali isetjenzeiswe bunjani.
<fn>Hansards.NABrochure.2009-11-11.nr.txt</fn>
IPalamende yakhiwe ziziNdlu ezimbili, isiBethamthetho seNarha nomKhandlu weNarha owengamele iimFunda.
I-NA ikhethwa qobe minyaka emihlanu emakhethweni wenarha.
Nakukhethwako, abavowudi bakhetha labo abafuna kobana babe bajameli babo ngokuvowudela iinhlangano zepolotiki abazithandako.
Omunye wemisebenzi emikhulu ye-NA kubetha imithetho okubuswa ngayo inarha.
I-NA idlulisela imiThethomlingwa kumaKomidi ukobana ilungiswe begodu kubanjwe ikulumopiswano ngayo.
I-NA ingaphasisa, irarhe namkha ibuyisele imiThethomlingwa kumaKomidi ukobana akhulumisane ngayo ngokunabileko godu.
IPalamende inesibopho sokuqalisisa, itjhejisise begodu iluse izenzo zakarhulumende namkha elinye nelinye iphiko lomBuso, mayelana nokusetjenziswa kwemithetho, ukusetjenziswa kwesabelo seemali nokutjhejwa komThethosisekelo.
IPalamende yenza isiGungu siziphendulele kiyo ngokuphasisa isabelo seemali, ngokubuza imibuzo evela ePalamende, ngokuba neenkulumopikiswano zepalamende ngezinto eziqakathekileko nangokuphakamisa ngokuvowudela iintjhukumiso ezimayelana nomsebenzi karhulumende.
I-NA inesibopho somthethosisekelo ukukhetha uMongameli weSewula Afrika hlangana namaLunga wayo.
I-NA yakhiwe maLunga wePalamende akhethiweko ama-400 (LP).
Amalunga we-NA akhethwa ngokwehlelo elibizwa ngokobana kujameleka ngokwenana lamavowudu.
Ekuhlaleni kokuthoma kwe-NA, amalunga we-NA akhetha uSomlomo noSekela Somlomo ababizwa njengeemPhathiswa eziNgamele ukuhlala kweNdlu.
USomlomo noSekela Somlomo bePalamende bangamela imihlangano ye-NA.
Bayaqinisekisa kobana amaLunga wePalamende akhuluma ngokutjhaphulukileko, kodwana bayelela imithetho yeNdlu.
Imithetho yeNdlu ineenqalelelo ezivumela aboSihlalo beNdlu ukusiza iimPhathiswa ezeNgameleko ekwenzeni umsebenzabo. AboSihlalo beNdlu nabo bangalindeleka ukungamela ukuhlala kweNdlu.
Ukunikela isekelo lezepolotiki namano eemPhathisweni eziNgameleko.
Abososibebhe batjheja amaLunga weenhlangano zabo.
UMongameli ukhetha umRholi wemiSebenzi kaRhulumende osebenzisana nabaseenkhundleni ngeziNdlini zombili.
UmRholi wemiSebenzi kaRhulumende unesibopho sokuqalena neendingo zesiGungu nemiSebenzi kaRhulumende ePalamende.
UmRholi wemiSebenzi kaRhulumende uqinisekisa kobana amaLunga wesiGungu enza imisebenzi yawo yePalamende.
Umsebenzi omnengi we-NA wenziwa emaKomitini.
Amakomiti we-NA abizwa ngokuthi maKomiti womSebenzi othileko.
Umsebenzi wekomiti ngayinye ukhambisana nomnyango othintekako karhulumende. Isibonelo, iKomiti yomSebenzi othileko ephathelene nezokuRhwebelana namaBubulo iqalene neendaba zoke ezimayelana nomnyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
AmaKomiti angabamba imihlangano yokuLalelwa koMphakathi ngokubethwa komthetho namkha izinto ezimalungana nomthetho.
AmaKomiti godu nokwelusa nokutjhejisisa umsebenzi weminyango karhulumende.
NgokomThethosisekelo, iPalamende ikatelelekile ukubandakanya umphakathi ekubetheni umthetho nezinye iinkambiso zePalamende.
AmaKomiti wemiSebenzi ethileko akatelelekile ukukhulumisana namalunga womphakathi kobana afunyane imibono ngomThethomlingwa namkha ukulalela amazizo ngeendaba eziqakathekileko zenarha.
Umphakathi uyakhuthazwa ukuzibandakanya ngokuzimisela lokha amaKomiti nakabamba imihlangano yokuLalelwa komPhakathi.
Abantu namkha iinqhema nabo bayakhuthazwa ukwethula iintjhukumiso ezitloliweko namkha ngomlomo ngalokho okumnako kibo.
kuya emihlanganweni yamaKomiti wemiSebenzi ethileko.
kubawa ilwazi ngomsebenzabo ePalamende.
kuhlonipha iinkulumo ngendlini yePalamende isib.
Lencwajana ifumaneka ngawo woke amalimi asemthethweni weSewula Afrika.
<fn>Hansards.NCOPContent.2009-11-11.nr.txt</fn>
UmThethosisekelo uthi umKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP) ujamele iimfunda ukuqinisekisa bona iimfuno zeemfunda ziyatjhejwa ngurhulumende ophezulu.
Ikwenza lokhu ngokuzibandakanya ekambisweni yokwenziwa komthetho wenarha, begodu ngokunikela ithuba leempikiswano zatjhatjhalazi lakukhulunywa khona ngeendaba eziqakathekekhulu ezithinta iimfunda.
UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda(NCOP) uqinisekisa bona iinlilo zaborhulumende bemakhaya ziyajameleka ngokwezinga eliphezulu.
UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda uneenthunywa zeemfunda ezilithoba ezikhethwe ziimbethamthetho zeemfunda, begodu neHlangano eNgamele aboRhulumende bemaKhaya yeSewula Afrika (SALGA).
Nakufunekako, uNdunakulu angakhombela omunye bona athathe indawakhe.
Iinthunywa zeHlangano eNgamele aboRhulumende bemaKhaya yeSewula Afrika (SALGA) zikhethwa yikomiti yesigungu evela esiqhemeni sabajameli beenHlangano zaboRhulumende bemaKhaya kizo zolithoba iimfunda.
Abaphathi laba baphatha umsebenzi womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP) begodu balawula iinkulumopikiswano, baqinisekise bona iinthunywa zikhuluma ngokutjhaphulukileko kwaphela zisese ngaphasi kwelawulo leNdlu.
USekela Sihlalo wasafuthi ukhethelwa iminyaka emihlanu kanti aboNdunakulu badlhlegana ngokuba boSekela Sihlalo unyaka munye.
UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP) uqalwe njengesigungu esiphumelelisa ukubusa ngokuhlanganyela begodu nokuzibandakanya kuntandoyenengi, begodu njengesika lokukhuluma izinto ezithinta aborhulumende bemakhaya nebeemfunda ezingeni eliphezulu.
UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda unikela ilizwi ngobujamo eemfundeni ezilithoba zeSewula Afrika begodu unikela aborhulumende bemakhaya kobana bazibandakanye emikhulumiswaneni yokwenziwa kwemithetho yenarha.
Begodu ungathoma namkha uhlele imiThethomlingwa engaphasi kweNdinyana ye-4 yomThethosisekelo (iindaba lezi isibethamthetho esiphezulu nezeemfunda ezinamdla wokobana zakhe imithetho ngokuhlanganyela) begodu neminye imithethomilingwa ethinta iimfunda.
Imisebenzi eminengi yokwenziwa kwemithetho yenziwa makomiti, kodwana imiThethomlingwa kufuze ithunyelwe kumKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP) kobana kuyophikiswana ngayo begodu nokobana kuvowudwe bona iyamukelwa namkha iyararhwa imiThethomlingwa leyo.
ImiThethomlingwa engathinti iimfunda ngileyo etjhidelene nemisebenzi yeminyango ephezulu; njengomnyango wezokuvikela, zangaphandle, begodu nezobulungiswa.
ImiThethomlingwa leyo nasele ibethwe yiPalamende yeNarha, idluliselwa kumKhandlu weNarha oNgamele iimFunda kobana iyokuvowudelwa.
Nangabe umKhandlu oNgamele weNarha iimFunda ufuna ukwenza amatjhuguluko kumThethomlingwa, ubuyiselwa kuNdlu yesiBethamthetho seNarha, yona engamukela namkha irarhe amatjhugululo lawo.
Iimbonelo zemiThethomlingwa ethinta iimfunda kufaka phakathi umyango wezefundo, wezokuthutha, zehlalakuhle, begodu nezamaphilo.
Eminengi yemithethomlingwa ingethulwa kumKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP) namkha yiNdlu; kwaphela kunemThethomlingwa ekufuze ithome kuNdlu yesiBethamthetho seNarha(NA).
Nangabe kukhona ukungazwani phakathi kweNdlu yesiBethamthetho seNarha kunye nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda malungana nomThethomlingwa othinta iimfunda, umThethomlingwa kufuze uthunyelwe eKomitini yokuLamula.
Nangabe umThethomlingwa ukhibelela nofana utjhugulula umthethosisekelo uthinta bunqopha iimfunda, okungasenani iimfunda ezisithandathu kwezilithoba kumKhandlu weNarha oNgamele iimFunda(NCOP) kufuze zivumelane ngawo.
Nangabe umThethomlingwa wokutjhugulula umthethosisekelo awuthinti iimfunda bunqopha, umthethosisekelo uvumele umKhandlu weNarha oNgamele iimFunda(NCOP) bona uphikisane ngomThethomlingwa loyo(ngaphandle kobana kuvowudwe) ngaphambi kobana uye kuNdlu yesiBethamthetho seNarha(NA) kobana uyokuvowudelwa.
Ukutjheja kumsebenzi wePalamende ogunyazwe mthethosisekelo (kufaka phakathi iimBethamthetho zeemFunda) ukutjheja begodu nokubeka ilihlo ukwenza kwakarhulumende.
UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP) utjheja imisebenzi yaborhulumende beemfunda nebemakhaya.
UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP) ungafuna ilunga leKhabinedi, namkha isisebenzi sikarhulumende ophezulu namkha weemfunda kobana akhambele umhlangano womKhandlu namkha wekomiti yomKhandlu.
Iinthunywa zomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP) zingabuza abongqongqotjhe imibuzo ekufuzwe iphendulwe kumKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP).
UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP) begodu wenza ivakatjhotjhejo eliya ezakhamuzini ukuqinisekisa bona bafumana ilwazi bunqopha ezakhamuzini malungana neendingo neentjhijilo abantu abanazo.
Amakomiti womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP) abizwa amaKomiti aKhethekileko, isibonelo ikomiti eKhethekileko yezeZindlu, yemiSebenzi yomPhakathi, yeenThuthi.
IKomiti ingabiza nanyana ngimuphi umuntu ngaphambili bona alethe ubufakazi namkha aveze iincwadi, begodu ingafuna omunye nomunye umuntu namkha ihlangano bona ibike kiyo.
Sinye isithunywa sesifunda sivowuda kanye ukujamela isifunda saso.
AmaLunga womphakathi angaba nendima ekulu ayidlalako nakutjhejwako ukuqinisekisa bona urhulumende uzoziphendulela ngokuya kweendingo zabantu.
Isiphakamiso esiya ekomitini yePalamende kungenye yeendlela yokuzwakalisa iphimbo lakho ePalamende.
Ngokwenza isiphakamiso sakho, unethuba lokutjhugulula imibono yamalunga wekomiti akhulumisanako begodu aphikisana ngeseqetjhana esithile somthetho ngaphambi kobana uqedelelwe.
Incwadi yeenlilo ngenye yendlela zokuletha iinghonghoyilo namkha indaba ethinta umphakathini ilethwa ezandleni zePalamende kobana yenze okuthileko ibenekwenzako ngokuya kwegunya elinalo.
Ilungelo lencwadi yeenlilo ePalamende kulilungelo lawowoke umuntu wenarha le begodu likhona kumThethosisekelo wethu.
Nanyana ngimuphi umuntu, iinqhema zabantu namkha ihlangano banamalungelo yokuthumela incwadi yeenlilo ePalamende.
Amalunga womphakathi angathintana namaLunga wePalamende ema-ofisini wokuvowudela inarha mazombe namkha ePalamende nangabe ufuna ukuzuza isekelo labo endabeni engugunyako namkha ufuna isizo malungana nomraro othileko.
<fn>Hansards.NCOPProvWeek.2009-11-11.nr.txt</fn>
UmThethosisekelo weSewula Afrika unikela umKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP) kobana uqinisekisa bona iimfuno zeemfunda ziyatjhejwa ngurhulumende ophezulu. Lokhu kufinyelelwa ngokuzibandakanya ekambisweni yokwenziwa komthetho wenarha nangokuthi kubandakanywe umphakathi eendabeni ezithinta iimfunda.
Umsebenzi omkhulu womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP) kubamba iinkulumopikiswano, ukubetha umthetho, begodu nokutjheja ukwenza kwakarhulumende.
UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda zeNarha ujamele iimfunda ukuqinisekisa kobana iimfuno zeemfunda ziyatjhejwa ngurhulumende ophezulu.
Umsebenzi womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP) eendabeni zeemfunda naborhulumende bemakhaya.
Iyini iVeke yeemFunda yomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda?
UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda wathoma iVeke yeemFunda ukuqinisekisa bona iimfunda zibanendima ekulu eziyidlalako emisebenzini eyenzeka ePalamende yenarha.
Phakathi kwevekele iinthunya zeemfunda zomKhadlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP) nabalingani bazo beemfunda bathatha ikhambo lokutjheja ngokuvakatjhela iimphakathi ukwenzela kobana bafumana ilwazi bunqopha ebantwini malungana neendingo zabo neentjhijilo ebahlangabezana nazo.
IVeke yeemFunda ithinta indinyana yomThethosisekelo, okatelela umKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP) kobana uqinisekise bona iimfuno zeemfunda ziyatjhejwa ngurhulumende ophezulu.
IVeke yeemFunda indlala itafula yokukhulumisana bekwabelwane ngemibono eendabeni ezimalungana nokulethwa kweensiza, begodu nentjhijilo eziqalene neemfunda ekuzaliseleni umsebenzi wazo.
Iragela phambili ngokwakhela amathuba iPalamende neemfunda bona zisebenze ngokuhlanganyela ekufuneni iinsombululo begodu zize neendlela ezitjha zokulungisa iindingo zabantu beSewula Afrika.
Kuzokwenzekani ngesikhathi seVeke yeemFunda?
Nezinye iinhlangano; ezifana nabarholi bendabuko, Iinhlangano ekungasizo zakarhulumende (NGOs), neenhlangano zomphakathi CBOs, begodu neHlangano eNgamele aboRhulumende bemaKhaya yeSewula Afrika (SALGA).
Iinthunywa zeemFunda zomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP), kunye nabalingani bazo beemfunda, bazakuvakatjhela imiphakathi.
Iinthunywa zizakuvakatjhela amaphrojekthi enziwa borhulumende bobabili ophezulu newesifunda, eemfundeni zabo.
IVeke yeemFunda izakuzuzisa bunjani isifunda sakho?
IVeke yeemFunda yenza bona umKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP) ukghone ukufaka isandla kurhulumende ukuqinisekisa bona iinlilo zeemfunda begodu nezaborhulumende bemakhaya ziyatjhejwa ekwenziweni kwemigomo yombuso ophezulu.
Iragela phambili ngokukghonakalisa bona aborhulumende beemfunda nebemakhaya kunye norhulumende ophezulu basebenza ngokubambisana kuhle nangepumeleo ukuqinisekisa bona iinsiza ziyalethwa.
<fn>Hansards. Oversight.2009-12-02.nr.txt</fn>
Ukuhlolwa kwamambala kokusebenza kwentando yenengi yindlela iPalamende eqinisekisa ngayo bona urhulumende uhlala aziphendulela ebantwini. Lokhu kwenziwa ngokuthi kuhlalwe kutjhejisiswa imisebenzi eyenziwa ngurhulumende.
IPalamende begodu namaKomiti wayo anamandla wokubizela ngaphambili nanyana ngimuphi umuntu namkha iziko bona lizokuthula ubufakazi namkha liveze imitlolo begodu libike kiwo.
UmThethosisekelo uthi iPalamende inamadla wokutjhejisisa yoke iminyango karhulumende, ekufaka phakathi naleyo eseemfundeni begodu naborhulumende bemakhaya.
Ukutjhejisisa msebenzi onikelwa mThethosisekelo uwunikeka iPalamende bona igade begodu iqalisise ukusebenza kwakarhulumende.
ukuphathwa kuhle kweminyango karhulumende.
Kubayini umsebenzi wePalamende wokuTjhejisisa uqakathekile?
Ngokuqalisisa imisebenzi karhulumende, iPalamende iyaqinisekisa bona zoke izakhamuzi ziphila ipilo engcono.
nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP).
Ngayinye inomsebenzi oqakathekileko wokutjhejisisa ekufuze iwenze.
UmThethosisekelo uthi iNdlu yesiBethamthetho seNarha ikhethelwe kobana ijamele abantu begodu nokuqinisekisa bona urhulumende ngurhulumende ngabantu ngaphasi komThethosisekelo.
ukutjhejisisa imphathimandla zakarhulumende ophezulu begodu nokusetjenziswa komthetho.
UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda ujamele iimfunda ukuqinisekisa bona iimfuno zeemfunda ziyatjhejwa ngurhulumende ophezulu.
Umsebenzi womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda wenza ukutjhejisisa emisebenzini eyenziwa borhulumende beemfunda nebemakhaya.
UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda ungafuna bona ilunga leKhabinenti, isisebenzi sakarhulumende namkha uSomkhandlu karhulumende wesifunda akhambele umhlangano womKhandlu namkha wekomiti.
Amakomiti wePalamende athonywe njengesika yeziNdlu ngokuya komThethosisekelo bona alumathise ukutjhejisisa begodu agade urhulumende.
Amakomiti la "ayi-enjini" yePalamende nakutjhejisiswako begodu nalokha nakubethwa umthetho.
Amakomiti aqalisisa kuhle umthetho, aqale ukusebenza kwakarhulumende begodu nokuthintana nomphakathi.
Munye womsebenzi oqakathekileko owenziwa makomiti kutjhejisisa imibiko yomnyaka yeminyango kaRhulumende kunye nemibiko kamHlolincwadizombelele.
Kuya ngonobangela wokutjhejisisa, iKomiti ingabawa ukwaziswa ngokuthileko minyango kaRhulumende namkha iyivakatjhele ukuyokufumana iqiniso.
UNgqongqotjhe wezeeMali uthula ihlelo lesabelo seemali zomnyako olandelako, kunye nokuvowudelwa kwesabelo seemali somnyango ngamunye.
IPalamende kufuze idlulise isabelo seemali.
Ngemva kokwethulwa kwesabelo seemali, iKomiti ngayinye ilalela uMnyango karhulumende ofaneleko lapho lekomiti yenza khona ukutjhejisisa.
Lokhu kuveza bona uMnyango uwenzile umsebenzi wawo umnyaka ophelileko, begodu nokuthi uzisebenzise ngokufaneleko iimali zababhadeli bentela.
Ukuphosa imibuzo kurhulumende kungenye yeendlela iPalamende eyenza ngayo bona urhulumende aziphendulele.
Imibuzo ebuzwa ngokukhuluma namkha etloliweko ithunyelwa kuMongameli, kuSekela Mongameli begodu nakuboNgqongqotjhe eendabeni ezimalungana nomsebenzi wabo.
Isikhathi semibuzo sinikela amalunga wePalamende ithuba lokubuza amalunga kaRhulumende ngeendaba zokulethwa kweensiza, abuzela iinhlangano zawo namkha abantu abavowudileko.
Ngokusebenzisa lendlela, amaLunga wePalamende angenza iintatimende eNdlini ngananyana ngiyiphi indaba.
Ngokunikela iSaziso sesiTjhukumiso ilunga lananyana ngiyiphi ihlangano yezepolotiki lingeza neendaba bona kuphikiswane ngazo ePalamende, ngalokho lizalisekisa umsebenzi wokutjhejisisa wawo.
Iinkulumopikiswano ezihleliweko zingezinye zeendlela zokuletha ilwazi eliqakathekileko ngaphambi kwakarhulumende malungana namahlelo akhethekileko karhulumende namkha imithetho efaneleko yokuletha iinsiza.
Umsebenzi wendawo kangikhethani unikela amaLunga wePalamende ithuba elikhulu lokutjhejisisa awodwa.
Indawo kangikhethani yenza bona kube nokuthintana okuhle phakathi kwamaLunga wePalamende begodu nomphakathi.
Amalunga anomsebenzi wokwazisa iPalamende ngananyana ngiziphi iindaba ebazibonako ngesikhathi sabo sokutjhejisisa nokuthintana nabantu.
Ukwenza isiphakamiso kuKomitini yePalamende ngenye yeendlela zokwenza bona iphimbo lakho lizwakale ePalamende.
Ngokwenza isiphakamiso, unethuba lokutjhugulula imibono yamaLunga weKomiti akhuluma ngesiqetjhana esithile somthetho osatlanywako ngaphambi kobana ubemthetho.
Nanyana ngisiphi isakhamuzi sinelungelo lokutlola incwadi yeenlilo siyiqalise ePalamende, njengokutjho komThethosisekelo.
Nanyana ngimuphi umuntu, isiqhema sabantu namkha ihlangano ingatlola incwadi yeenlilo iyiqalise ePalamende.
Incwadi yeenlilo sibawo esisemthethweni esiqaliswe kumphathimandla bona zithathe amagadango. Ingaba yincwadi efuna ngayo okuthileko, isibawo sokusizwa ngokuthileko namkha ukutjhejwa kwesinghoghoyilo sakho.
<fn>Hansards. PocketGuide.2010-02-05.nr.txt</fn>
Kuyini umehluko phakathi kwePalamende begodu noRhulumende?
IPalamende yigatja elakha umthetho wombuso weSewula Afrika. Elinye igatja lombuso ngelezoBulungiswa namkha ihlelo lamakhotho elihlathulula begodu lethule umthetho. URhulumende udoswa phambili yiKhabinedi, yona kuba nguMongameli, Lisekela lakaMongameli begodu neKhabinedi yaboNgqogqotjhe, ebathula umthetho begodu namahlelo.
Umsebenzi oqalene poro nePalamende, njengegatja lombuso, kubetha imithetho begodu nokutjheja bona iKhabinedi iyaziphendulela ekusebenziseni imithetho ekunqotjhwe ngayo bona kulethwe iinsiza ezifaneleko kubahlali beSewula Afrika.
IPalamende yindawo eqakathekileko yomphakathi yokutjheja iindaba ezithinta isitjhaba, isibonelo ubulelesi namkha ukugandeleleka komnotho. Kulapho imithetho emitjha ibethwa khona begodu nale esetjenziswako ikhitjelelwa khona. IPalamende kufuze iqale bona urhulumende uyisebenzisa njani imithetho yenarha.
IPalamende yokuthoma yokubusa kwentando yenengi eSewula Afrika, kusukela ngonyaka we-1994 ukuya kunyaka we-1999 beyiqalane nesidingo sokwenza into engazange kheyenzeke begodu nokwenza namatjhuguluko amakhulu. Njengombana kukhonjelwa mThethosisekelo wethu omutjha, kwafuze ithome iziko elitjha lezepolotiki begodu nokuphatha iinhlangano ngemithetho emitjha, iinkambiso, indlela zokwenza izinto begodu nelwazi ingasi lokuphatha abantu beSewula Afrika kwaphela kodwana nokubabandakanya emisebenzini yayo. Isikhathi esinengi begodu namandla amanengi kwatjhinga ekutjhejweni nekubethweni kwemithetho emitjha ekunqotjhwe ngayo ekusebenziseni kuhle umThethosisekelo begodu nomqopho wokubusa kwentando yenengi yethu etjha, njengoba kubekiwe kuVikela maLungelo.
Ngesikhathi sePalamende yesibili yokubusa kwentando yenengi, ukusukela ngonyaka we-1999 ukuya kunyaka ween-2004, bekunegandelelo elincani lokwenza imithetho begodu iPalamende yazipha isikhathi esaneleko sokutjheja iKhabinedi - uMongameli, iSekela lakaMongameli, iKhabinedi yaboNgqongqotjhe begodu neminyango karhulumende begodu nokuhlolisisa ukulethwa kweensiza begodu nokusetjenziswa kwemithetho.
IPalamende yesithathu yokubusa kwentando yenengi, ukusukela ngonyaka ween-2004 ukuya kunyaka ween-2009, sibone iPalamende ikhulisa ngamandla umsebenzi wayo wokutjhejisisa begodu ikhuthaza umphakathi bona uzibandakanye eentweni ezenziwa ePalamende.
IPalamende yesine yokubusa kwentando yenengi, ethonywe ngemva kwamakhetho wenahra ween-2009 yakhombela izinto ezinengi ezitjha ekufuzwe zitjhejwe.
Lokhu kufaka phakathi ukuthuthukiswa kweendlela zokwenza nokukhulisa umsebenzi wePalamende wokutjhejisisa iKhabinedi, ukuthuthukisa indima yePalamende yokwakha isitjhaba begodu kuqalwe bona iPalamende ingaqina njani begodu ibe ngephilileko begodu ibe liziko elirherhako. Kutjho ukuthi ukwakha iPalamende enomdlandla, kuqalwe ekwandisweni kokulethwa kweensiza ukuqinisekisa bona zehlalakuhle begodu nomnotho ziyathuthuka kibo boke abantu beSewula Afrika. IPalamende isaqala bona ingakhulisa njani indima yayo njengeziko eliphambili lokubusa kwentando yenengi. Endimeni le iPalamende ayikatjheji kwaphela okwenziwa ngurhulumende kwaphela, kodwana izitjheje nayo ngokwayo phambi kwabantu beSewula Afrika ukuqinisekisa bona iimfuno zabo ziyezwakaliswa begodu zifumana itjhejo.
UmThetho oKhitjelelweko wemiThethomlingwa weeMali neKambisolawulo begodu neeNdaba eziPhathelene nomThetho owabethwa ngonyaka ween-2008 undlala isendlalelo sokuba nePalamende enomdlandla lapho uSomlomo weNdlu yesiBethamthetho seNarha, UMnu Max Sisulu, aphawula ekulumweni yakhe yesabelo seemali ngonyaka ween-2009.
Umthetho lo unikela amandla iPalamende bona ikwazi ukutjhugulula isabelo seemali soke, kunye nezabelo zeminyango ekhethekileko karhulumende ophezulu. Ngaphambi kobana umThetho lo ubethwe iPalamende beyingamukela namkha ingamukeli isabelo seemali, kodwana beyingenzi amatjhugululo kiso. UmThetho omutjha lo unikela amandla amakhulu iPalamende. Amandla amakhulu la azokuthoma ukuhlalisa ngobutjha indlela yobudlelwano phakathi kwePalamende, njengesibethamthetho, kunye neKhabinedi, njengabalawuli bokulethwa kweensiza.
Enye indaba ekufuze iqalisiswe yindima iPalamende eyidlalako malungana neemvumelwano nezinye iinarha. Indima ekulu esigabeni sokwakha iimvumelwano nezinye iinarha begodu nobudlelwano kunye nendima iPalamende eyenzako ekuthuthukisweni kwentando yenengi kufuze itjhejisiswe. Kufuze kubonakale bona mbala ingabe iPalamende kuhlekuhle iyazibonakalisa iimfiso zabantu beSewula Afrika eendabeni ezithinta amaphilo wabo kuborhulumende bakwezinye iinarha. Ukuthi iPalamende ikwenza njani ukutjhejisisa ngokusebenzisana nezinye iinarha ekwenzeni iimvumelwano begodu nobudlelwano kufuze nalokho kuhlolisiswe.
Iimvumelwano nezinye iinarha zibopha iRiphabliki yeSewula Afrka ngemva kobana sivunyelwe siqunto seziNdlu zombili zePalamende. Okuvunyelwana ngakho ziimvumelwano zesithekiniki, ukuphatha namkha ihlobo lesigungu, namkha lezi ezingafuni ukulungiswa namkha ezisafuna isibawo namkha isiphakamiso. Iimvumelwano ezinjalo kufuze kwaphela zithulwe eNdlini ezimbili zePalamende ngaphasi kwesikhathi esithileko.
INtonga yomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda ilitshwayo lokuphatha lakaSihlalo womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda. Iphathwa mumuntu okhethiweko, ngesikhathi seminyanya, ukuya ngeNdlini yePalamende, ngesikhathi sokuhlala namkha ngesikhathi nakuba nemihlangano ehloniphekileko weNdlu yePalamende. Iveza ukuqakatheka kwendima yeemfunda emisebenzini wePalamende. Nayibekwa hlanu kwesihlalo sakaSihlalo, ikhombisa bona umKhandlu weNarha oNgamele iimFunda uhleli ngokomthetho.
INtonga yePalamende ilitshwayo lokuphatha lakaSomlomo weNdlu yesiBethamthetho seNarha. Ukubakhona kwayo kuhlathulula bona isiBethamthetho seNarha sihleli ngokusemthethweni. iNtonga etjha yakhiwe ngendlela yokobana ikhombisa umlando, indabuko, ukuhlukahlukana, amasiko, begodu namalimu weSewula Afrika. Begodu ithabela ubuhle bemvelo benarha, iintjalo zayo begodu nepilo yeenlwana begodu nokunotha kwezezenjiwa kwayo.
Iflarha lesitjhaba linesimedo esilingene kuhle loke begodu ngokombala ngamunye. Iflarha kufuze ibotjhelelwe ngendlela ethileko epalini leflarha. Iflarha liloke linamakhona amane begodu linye lehlangothi libalide kunelinye libedege. Linzima, sarulani, hlaza kotjani, mhlophe, bovana begodu hlazanyana kwesibhakabhaka. Linomthala olibhande ohlanza kotjani onjengo Y odeganyana pheze kulingana neflarha, Umbala ophakathi olibhande uthoma emakhoneni phezulu begodu naphasi hlanu kwepala leflarha, uhlangane phakathi kweflarha uragele phambili ulale ngehlangothi uye phakathi nendawo. Ibhande lombala ohlaza kotjani liphakathi, ngaphakathi kombala ongaphezulu nongaphasi omhlophe begodu ukuya emaphelelweni weflarha, la lisarulani khona. Indawo ngayinye ephakathi isilinganiso esibubunye betjhumi nahlanu ngokuya kobudege beflarha. Uncantathu ohlanu kwesibambo seflarha unzima. Ihlangothi elilele ngehlangothi eliphezulu libovanyana kuthi elingaphasi nalelo elilele ngehlangothi libehlaza kwesibhakabhaka. Amabhande la ngalinye wawo asilinganiso esingaba bubunye bobuthathu ngokuya kobude beflarha.
Ngokuya komThethosisekelo, okumthetho omkhulu weRiphabliki yeSewula Afrika, iPalamende kufuze ijamele abantu beSewula Afrika, kufuze iqinisekise urhulumende ngabantu begodu kufuze iqinisekise bona iinrhuluphelo zabantu eemfundeni ziyajameleka ngiyo yoke iminyango karhulumende ophezulu.
Iimfuneko lezo neembopho zenziwa yiPalamende ngokubetha imithetho, itjhejisise imisebenzi karhulumende, irage ukuzibandakanya komphakathi, irage ukuphatha ngokuhlanganyela begodu nokuzibandakanya kwePalamende nezinye iinarha.
IPalamende begodu inomsebenzi wokuthuthukisa isithunzi sobuntu, ukulingana, ukungabandlululi ngokombala, ukungabandlululi ngokomseme, ubukhulu bomThethosisekelo begodu namalungelo wabantu abadala wokuvowuda begodu nokujamela ukukhethwa ema-ofisini womphakathi kurhulumende wehlelo lehlanganyela leenhlangano.
UmThethosisekelo begodu uhlathulula bona iPalamende isebenza njani begodu amalunga wePalamende akhethwa njani.
KuneziNdlu ezimbili zePalamende - iNdlu yesiBethamthetho seNarha begodu nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda.
INdlu yesiBethamthetho seNarha ikhethelwa ukujamela abantu begodu nokuthi iqinisekise bona ngurhulumende ngabantu. Ikwenza lokhu ngokuthi ikhethe uMongameli weRiphabliki yeSewula Afrika, ngokuthi inikele isitjhaba ithuba lokutjheja iindaba zomphakathi, nangokuthi ibethe imithetho begodu itjhejisise imisebenzi yabongqogqotjhe bakarhulumende begodu neminyango karhulumende.
UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda ujamele iimfunda ukuqinisekisa bona iimfuno zeemfunda ziyatjhejwa eminyangweni yoke karhulumende ophezulu. Ukwenza lokhu ngokuthi uthathe indima ekwenziweni kwemithetho begodu nangokuthi unikele ithuba umphakathi bona utjheje iindaba ezithinta iimfunda.
IPalamende yenza umsebenzi wayo ngokwamahlelo ahleliweko, lapho amalunga weNdlu ahlangana khona abe siqhema sinye, emhlanganweni wehlalohlanganisela, lapho iziNdlu zombili zihlangana zibe yindlu yinye begodu nemakomitini, lapho iinqhema ezincani zamalunga zihlangana khona ukuyokukhuluma ngendaba ngokudephileko.
Ngokwehlelo lethu lamakhetho, abavowudi abakhethi ngokwabo amaLunga wePalamende. Abantu beSewula Afrika bavowudela iinhlangano zepolotiki ezingenele amakhetho wenarha kuthi ke iinhlangano zepolotiki zihlele iPalamende irhelo lamabizo wabongikhetheni. AmaLunga wePalamende angena ePalamende nangabe abekwe ngaphezulu ngokwaneleko erhelweni lamabizo wabongikhetheni ziinhlangano lezo. Abahlali beSewula Afrika bavowudela ihlangano abacabanga bona izokujamela iimfuno zabo kuhle.
Ihlelo lokujameleka ngokwamavodu lenza bona kubelula bona iinhlangano ezincani zifumane iinhlalo ePalamende. Eenhlalweni ezima-400 zeNdlu yesiBethamthetho seNarha, ihlangano engenele amakhetho ithola isihlalo sinye kwamanye namanye amapesende ama-0.25 wamavowudi ewafumeneko emakhethweni wenarha.
Ngamakhetho wenarha ngenyanga kasiHlabantangana wonyaka ween-2009, iinhlangano zepolotiki ezi-13 zathumba iinhlalo eNdlini yesiBethamthetho seNarha, njengoba zibekiwe ngenzasi.
IJaji elikhulu lingamela amakhetho wakaSomlomo weNdlu yesiBethamthetho seNarha begodu namakhetho kaMongameli weRiphabliki yeSewula Afrika.
Ukuhlala kokuthoma kweNdlu yesiBethamthetho seNarha kuba mhlangano ohloniphekileko wePalamende weNdlu yesiBethamthetho seNarha, lapho iNdlu le yePalamende ithoma khona ngokomthetho.
AmaLunga ama- 400 weNdlu yesiBethamthetho seNarha athathwa erhelweni lamabizo wabongikhetheni weenhlangano zepolotiki lawo afumene amavowudi amanengi ngokwaneleko emakhethweni wenarha wangenyanga kasiHlabantangana wonyaka ween-2009 bona azokuthatha iintulo ePalamende ngeNdlini yesiBethamthetrho seNarha.
AmaLunga ama- 400 weNdlu yesiBethamthetho seNarha afungiswa liJaji eliKhulu, ngokweenqhema ezilitjhumi. Kuthi ngemva kwalokho iJaji eliKhulu libize abongikhetheni besikhundla sakaSomlomo weNdlu yesiBethamthetho seNarha. Nangabe abongikhetheni bangaphezulu koyedwa esikhundleni sakaSomlomo weNdlu yesiBethamthetho seNarha, kubanjwa ukukhetha ngentumba.
Munye waboSomlomo uyakhethwa, kubizwa amakhetho wabongikhetheni bakaSekela lakaSomlomo weNdlu yesiBethamthetho seNarha. USomlomo omutjha ungamela amakhetho. Nangabe abongikhetheni abakhethelwa isikhundla seSekela lakaSomlomo bangaphezulu koyedwa, kubanjwa ukukhetha kwentumba.
Nasele uSomlomo neSekela lakaSomlolo bakhethiwe, iJaji eliKhulu libiza amakhetho wesikhundla sakaMongameli weRiphabliki yeSewula Afrika. Nangabe abongikhetheni besikhundla sakaMongameli bangaphezulu koyedwa, kubanjwa amakhetho ayintumba.
UMongameli, nasele akhethiwe, uyajama ukuba liLunga lePalamende.
Ngemva kwamakhetho kaMongameli, iinhlangano zinikelwa ithuba lokukhuluma. UMongameli unikelwa ithuba lokuphendula.
UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda uneenthunywa ezima-90 zizoke, ezimatjhumi ama-54 ziinthunywa zasafuthi. Iinthunywa lezi ezima -54 zifungiswa nakuhlala kokuthoma umKhandlu weNarha oNgamele iimFunda ngemva kwamakhetho.
Iinthunywa ezima-54 zenziwa iinthunywa zasafuthi ezisithandathu ezivela esifundeni ngasinye eemfundeni ezilithoba.
IJaji eliKhulu leSewula Afrika lingamela ukufungiswa kweenthunywa zasafuthi zomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda begodu namakhetho wakaSihlalo womkhandlu.
USihlalo omutjha ungamela amakhetho wabosekela Sihlalo ababili.
Iinthombe begodu nama-biogs we-website.
Abantu abaqakatheke khulu ePalamende maLunga wePalamende. Kodwana kunabantu abanengi abasekela imisebenzi yamaLunga wePalamende.
IPalamende iqatjha abantu bayo bezokuvikela - ekuyimiSebenzi yezokuVikela iPalamende. AmaLunga wamaPholisa weSewula Afrika nawo akhona emacabazini wePalamende.
UMongameli begodu neSekela lakaMongameli banama-ofisi begodu nabasebenzi eTuynhuys. USekela Mongameli, njengomDosiphambili wamaBubulo kaRhulumende ePalamende, naye une-ofisi begodu nabasebenzi ePalamende.
Godu emacabazini wePalamende kunamalunga womnyango kaRhulumende wehlelo lokuThintana begodu neLwazi ngawo ekungiwo i-ofisi lePalamende lezokuThintana lisebenza nalo khulu ukwenza iminyanya iPalamende ebanayo, njengeKulumo kaMongameli yesiTjhaba, iKulumo yesAbelo seeMali begodu neSitatimende somGomo saPhakathi noNyaka sesAbelo seeMali. Le minyanya erherha ababiki beendaba begodu efuna itjhebiswano phakathi kwezindlu ezimbili lezi zenarha ukuqinisekisa ukuphatha okufaneleko. Ngelanga leKulumo kaMongameli yesiTjhaba, njengokuthi, iPalamende yamukela begodu iphathe amalunga wababiki beendaba abama-500 emacabazini wayo.
Zoke iinkhamphani ezikulu zekhaya begodu nezivela kwamanye amazwe zamaphephandaba begodu nezakamabonakude nemirhatjho zinama-ofisi emacabazini wePalamende. Lokhu kwenza bona kubelula kubabiki beendaba bona batjheje begodu babike ngokwenzeka ePalamende.
IPalamende ikhuthaza ababiki beendaba bona bazitlolise eHlanganweni yokuBikwa kweeNdaba ePalamende begodu bafake iimbawo zeemvumo zokufumana iindawo ePalamende. Lokhu kusiza bona bakwazi ukuzwisisa imisebenzi yePalamende begodu nokuqakatheka kwePalamende emphakathini.
IsiBethamthetho seNarha begodu nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda zombili iziNdlu lezi zineendawo eyamukela ababiki beendaba kwesinye nesinye isikhathi nakuhlala iPalamende-ngaphandle kwalokha nakuthulwa iKulumo kaMongameli yesiTjhaba, lokha kunabantu abanengi abathatha indawo enengi.
Umakhiwo lo awukho emacabazini wePalamende kodwana uyingcenye yekambiso lokha uMongameli nakathula iKulumo yakhe yesiTjhaba. ISlave Lodge iyingcenye yeMyuziyamu yeZiiko leDrobheni iKapa begodu isebenza njenge ndawo yesikhumbuzo nokukhumbula ubugqila beSewula Afrika. ISlave Lodge ngeya ngonyaka we-1679 begodu imumakhiwo wabathumbi wesibili omdala khulu edrobheni leKapa. Indawo le kokuthoma beyisetjenziswa njengendawo yokubeka ingqila zeKhamphani yeDutch East India. Kwaphela njengomunye wemakhiwo omkhulu karhulumende eDrobheni leKapa, eminyakeni emakhulukhulu beyisetjenziselwa izinto ezinengi, ekufaka phakathi i-ofisi yeposo, isibhedlela, ilayibrari yomphakathi, nokuhlala kweKhotho eKulu.
Ukusukela ngonyaka we-1827 ukuya kunyaka we-1833 bekuhlala umKhandlu woKuyelelisa amaNgisi, begodu imikhandlu emibili yathonywa: ekumKhandlu weeNgungu begodu nomKhandlu wesiBethamthetho. UmKhandlu wesiBethamthetho bewuhlanganela eSlave Lodge. Kukokuthoma amalunga womphakathi begodu nababiki beendaba bavunyelwa ukukhambela umhlangano womKhandlu omutjha lo - esikhathini esidlulileko yoke imisebenzi beyibanjwa njengentumba.
Izindlu zokuthoma ezimbili la iPalamende ihlanganela khona ekuyiPalamende yeKapa yathonywa ngonyaka we-1853. UmKhandlu wesiBethamthetho omutjha wamalunga ama-15 asebenza ngengabathumbi bokuthoma eNdlini ePhezulu lapho woke amalunga akhethwa khona. Baragela phambili bahlanganela eenkumbeni zokugadangisa zomakhiwo lo bekwaba ngunyaka we-1884 badlulela emakhiweni wePalamende omutjha.
Ingcenye edala khulu yomakhiwo wePalamende, namhlanje okuyindlu yomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda, waqedwa ngonyaka we-1885. Umdwebi wawo nguCharles Freeman. Imiraro eminengi yeemali begodu nemiraro yomakhiwo yabonakala begodu ihlelo lomsebenzi loyo ladluliselwa kumdwebi weScotland uHenry Greaves, bekathoma ukusebenzela uMnyago wezemiSebenzi yomPhakathi. Ekugcineni umakhiwo lo wathatha iminyaka eli-10 ukuphela ukwakhiwa, kusukela ngonyaka we-1875 ukuya ngonyaka we-1885 begodu wabiza imali engange Â£220 000 - ukudlula kahlanu emalini eyayabelwe wona kokuthoma ekuyi Â£40 000.
Umakhiwo lo wathoma ukusetjenziswa kusukela ngonyaka we-1885 ukuya kunyaka we-1910 usetjenziselwa izindlu ezimbili zePalamende yeKapa. Beku mKhandlu wesiBethamthetho seKapa (INdlu ePhezulu ngokuya kwehlelo lepalamende iWestminister) begodu neNdlu yesiBethamthetho seKapa namkha iNdlu engaPhasi.
Ngokuthonywa kwe-Yuniyoni yeSewula Afrika ngonyaka we-1910 iPalamende yeKapa azange isabakhona. INdlu edala yePalamende la iNdlu yesiBethamthetho seKapa yaba yiSinethi, yokuthoma ukuba yiYuniyoni yeSewula Afrika ukusukela ngonyaka we-1910 ukuya enyakeni we-1961, begodu yeRiphabliki yeSewula Afrika bekwaba ngunnyaka we-1980, lapho iSinethi yapheliswa khona. INdlu yePalamende la iziNdlu zihlanganela khona yasebenziswa godu ukusukela ngonyaka 1983 ukuya ngonyaka 1994 ukuhlela imihlangano weNdlu yabaJameli, efaka phakathi ababizwa bona makhaladi egade bayingcenye yesithathu sePalamende eyathonywa ngokomThethosisekelo wangonyaka we1983.
Ngonyaka we-1994 iSinethi yathonywa godu njengenye yeziNdlu ezimbili zokuthoma zePalamende yeSewula Afrika. Ngonyaka we1997, umKhandlu weNarha oNgamele iimFunda wajamela iSinethi.
INdlu le yakhiwa ngobutjha ngonyaka we-2001, kwatjhuguluwa ukuhlala kwayo ngendlela emakhona amane yenziwa yabakwanga ilirondo ukuqaleka kwayo. Nanyana kunjalo, isese nombala wokuthoma wokuba bovu khulu njengalokha isese yiNdlu ePhezulu yama-Westminister wePalamende.
Ngokuhlanganiswa kweSewula Afrika ngonyaka we-1910, umakhiwo wahlanganiswa nomakhiwo wakuthoma wangonyaka we-1885 begodu INdlu yePalamende etjha yakhiwa yakhelwa iYuniyoni yePalamende. Yasetjenziselwa loyomsebenzi bekwaba ngunyaka we-1961 lapho iSewula Afrika yabakhona yiRiphabliki. Ngemva kwalokho, yasetjenziswa bekwaba ngunyaka we-1994, njengeNdlu yesiBethamthetho seRiphabliki yeSewula Afrika. Kusukela ngonyaka we-1994 isetjenziselwa imihlangano yamakomiti begodu nemihlangano eyintumba wamaLunga wePalamende we-African National Congress. Iminyanya yesitjhaba, enjengomnyanya we-Palamende yaboMma begodu nePalamende yeLutjha ibanjelwa khona.
Ngemva kokuhlanganiswa kwangonyaka we-1910, INdlu edala yesibili yePalamende yeKapa yatjhugululwa yaba yindawo yokudlela yamalunga kunye neentatanyiswa, esesenjalo nanamhlanje. Kwaku ngaphakathi kwayo iNdlu yesiBethamthetho edala le lapho owakhe waba nguNgqongqotjhe wamaNgisi uHarold MacMillan athula khona ikulumo yakhe eyadumako ethi "Wind of Change" ngonyaka we1960.
Ibekwe ngokweqophelelo maphakathi namacabazi wePalamende yeSewula Afrika, I-Offisi eliKhulu likaKomitjhinara wamaNgisi lisikhumbuzo sokuthintana kwabathumbi neKosi yamaNgisi. Abadwebi uJohn Perry kunye noLightfoot badweba umakhiwo lo welitje lehlabathi yesanda ngonyaka we-1937 begodu ngalokho bathumba unongorwana wokudweba.
Umakhiwo loyo wathengiselwa uMnyango wezemiSebenzi yomPhakathi ngonyaka we-2003. Wabuyiselwa igama kwathiwa yi-Africa House begodu ekunje inama-Ofisi wemiHlangano yePalamende begodu namaKomiti weHlanganyela kezobuHlakani.
USomabhizinisi begodu injinga uSammy Marks wakhombela ukwakhiwa komakhiwo lo ngonyaka we-1904 njenge-ofisi lakhe ledrobheni iKapa. Umdwebi kwakungusosaziwako uNomzana uHerbert Baker. Kwamathomo kwaku makhiwo omncani ngobubanzi, omabheyi amathathu kwaphela wakhuliswa ngemva kwesikhathi.
Wathengiselwa uMnyango wazemiSebenzi yomPhakathi ngemva kweminyakana waqeda ukwakhiwa.
Umakhiwo lo uyindlu yeenkulumopikiswano zePalamende weNdlu yeeNthunywa(Amalunga wamaNdiya wangonyaka we-1983 wePalamende enguncantathu) bekwaba kula indlu yePalamende yabo ehlangothini elitjha yakhiwa yaqedwa ngonyaka we-1987. Namhlanje yindlu yamaLunga wePalamende weenhlangano eziphikisako, nabasebenzi begodu nababiki beendaba beHlangano yeSewula Afrika eRhatjha ngoMoya.
IHlangothi leNdlu yesiBethamthetho seNarha isukela ngonyaka we-1983. Yakhiwa bona izokwazi ukumumatha ukwanda kwePalamende enguNcantathu, begodu yangezelelwa ngehlangothini lesewula elalivele likhona. Lalandela indlela efanako lomdwebo. Abadosiphambili bomdwebo kwakungu Jack van der Lecq begodu noHannes Meiring.
Ubukhulu bawo bukhulu beNdlu yePalamende etjha, ekwakhela ukuhlangana kwezindlu zontathu zePalamende enguNcantathu. Namhlanje indlu le yePalamende isetjenziswa ukuhlela ukuhlala kweNdlu yesiBethamthetho seNarha. Begodu isetjenziswa ukuhlala kwehlanganyela leziNdlu zombili, isibonelo, iKulumo kaMongameli yesiTjhaba begodu nokuthulwa kweenKhulu zakwezinye iinarha.
Ngaphezulu kweNdlu yePalamende etjha kuneNdlu yePalamende encanyana, eyakhelwa bona kuhlelwe ukuhlala iNdlu yeenThunywa. Ngokuya komThethosisekelo wangonyaka we-1983 indlu le yayakhelwe abajameli benengi labantu bamaNdiya. Indlu le yePalamende yaphela ukwakhiwa ngonyaka we-1987. Namhlanje yazibona liKamero lamaKomiti iE249 begodu isetjenziselwa imihlangano yamakomiti.
Umakhiwo lo unokuthintana kwesikhathi eside nePalamende. Bewusetjenziselwa ukuhlala kweNdlu yeKapa yesiBethamthetho ukusukela ngonyaka we-1854 ukuya kunyaka we-1884. Ngemva kobana isetjenziswe njenge wolo leGood Hope Masonic Lodge bekwaba kula itjhabalaliswa mlilo ngonyaka we-1892. Ngonyaka we-1900, yakhiwa ngobutjha njengewolo yombino nomdlalo watjhatjhalazi begodu yaziwa njenge Good Hope Theatre.
Umbuso wayithenga emadodaneni kaFreeman ngonyaka we-1916 njengama-ofisi wabasebenzi woMphathi, ogade anzinze eTuynhuys. Umakhiwo omutjha wakhiwa eCape Revival ngonyaka we-1925. Wagcine usebenza njenge-Ofisi kaMongameli weNarha begodu nokuhlala komKhandlu kaMongameli ngeminyaka ye-1980. Amalunga wePalamende weHlangano ye-Inkatha Freedom Party ahlaliswa lapho ukusukela ngonyaka we-1994 ukuya ngonyaka we-2004. Ukusukela mhlokho isebenziswa maLunga wePalamende begodu nabasebenzi behlangano yeAfrican National Congress.
ITuynhuys, ehlalisa ama-Ofisi kaMongameli, iwela ngaphasi kwe-ofisi kaMongameli begodu ilawulwa yiPalamende.
Umlando weTuynhuys (namkha iNdlu kaRhulumende njengoba beyibizwa maNgisi) yabasindlalelo sokwakhiwa kwePalamende, lapho ukuthatjalaliswa kwehlangothi ngalinye kwanabela esewula ngesivandeni seTuynhuys bekwaba ngunyaka we-1988, umakhiwo wafinyelela iTuynhuys. iTuynhuys isese neenomboro zalokha ezifanako nezePalamende, begodu zoke zamemezelwa njengeenkhumbuzo zenarha ngonyaka we-1984.
Indawo ekulu evulekileko ephakathi kwamasango wePalamende begodu nangaphambi kweTuynhuys ibizwa bona yiStalplein. Igama leli livela kumPhathi wesitali sempera. Indawo le kokuthoma yayingemva komakhiwo, emangenweni amakhulu ehlangothini leNdlela iGovernment Avenue neCompany's Garden. Lokhu kwatjhuguluka ngonyaka we-913, kwathi iNdlela iGovernment Avenue nayivalelwa umjeje weenkoloyi, iStalplein yaba yindawo ekulu yokungena eTuynhuys. IStalplein yathuthukiswa ngobutjha ekuthomeni kweminyaka we-1980, lokha amatjhuguluko weTuynhuys abakhona ukwenzela bona kwamukeleke i-Ofisi lakaMongameli walokha.
UmThethosisekelo uthi iPalamende inomsebenzi wokwenza imithetho ezokusetjenziswa kuRiphabliki yoke. IKhabinedi kaNgqongqotjhe, iSekela lakaNgqongqotjhe, iKomiti yePalamende namkha iLunga ngalinye lePalamende lingaveza umthetho otlanyiweko, obizwa bona mThethomlingwa. UmThethomlingwa ovezwa liLunga elilondwa ubizwa bona mThethomlingwa weLunga oKhethekileko.
AmaLunga womphakathi angeze athumela umThethomlingwa ePalamende. Kwaphela bangabuthelela amaLunga wePalamende namkha amaKomiti wePalamende bona aveze umThethomlingwa ebabona bonyana uqakathekile.
UmThethomlingwa ulandela yinye yezine zeendlela begodu udluliswe, kuye ngokuthi umalungana nani begodu uhlaliswe njani. Ukudluliswa lokhu kulawulwa yiNdinyana yama-74 ukuya kweyama-77 yomThethosisekelo begodu neminye imithetho nemithetjhwana elawula iPalamende. Ngokuya komThethosisekelo kunalelihlobo lemThethomlingwa.
INdinyana yama-74 - esebenza ngokuKhibelela komThethosisekelo begodu kiwo kufuneka amavowudi wesithathu sesibili ngobunengi.
INdinyana yomThethomlingwa yama-75 - imiThethomlingwa ejayelekileko engathinti iimfunda.
INdinyana yomThethomlingwa yama-76 - imiThethomlingwa ejayelekileko ethinta iimfunda.
INdinyana yomThethomlingwa yama-77 - imiThethomlingwa emalungana neeMmali oqalene nesabelo seemali begodu nokubuthelelwa kwesabelo seemali.
ImiThethomlingwa le ethinta iimfunda (weNdinyana yama-76) kokuthoma kufuze wamukelwe mKhandlu weNarha oNgamele iimFunda ngaphambi kobana iNdlu yesiBethamthetho iyivumele.
Yeke eminye imiThethomlingwa kokuthoma ithulwa eNdlini yesiBethamthetho seNarha.
Sele imiThethomlingwa ithulwe ePalamende kanengi ithunyelwa kuKomiti yePalamende etjhejisisa uNgqongqotjhe kaRhulumende begodu nomnyango lo oveze umThethomlingwa loyo. Amakomiti la abizwa bona maKomiti wemiSebenzi eThileko eNdlini yesiBethamthetho kuthi kumKhandlu weNarha oNgamele iimFunda abizwe bona maKomiti aKhethekileko. ENdlini yesiBethamthetho seNarha kuneKomiti yomSebenzi oThileko emnyangweni ngamunye. EmKhandlwini weNarha oNgamele iimFunda kunamaKomiti aKhethekileko wemisebenzi ethileko yeminyango.
Ngemva kobana iKomiti ithathe imibono yomphakathi malungana nomThethomlingwa ekuboniswana ngawo begodu khekwakhulunywa ngawo, iKomiti yenza iimphakamiso emhlanganweni ohleliweko namkha omkhulu weNdlu yesiBethamthetho seNarha namkha nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda malungana nokuthi umThethomlingwa lo wamukelwe neenkhibelelo namkha ngaphandle kwazo. Umhlangano ohleliweko wePalamende ungabangela bona umThethomlingwa ubuyiselwe emva eKomitini kobana uyokutjhejisiswa godu.
Nangabe iPalamande yamukela umThethomlingwa uthunyelwa kuMongameli. UMongameli angawubuyisela emva umThethomlingwa loyo ePalamende kobana khewuyosetjenzwa godu nangabe awunazo iimfuno ezifunwa mThethosisekelo. Sele uMongameli atlikitle umThethomlingwa loyo, ubamthetho ekufuze usetjenziswe.
Amakomiti ayinjini yePalamende. Anikela ithuba la amalunga womphakathi angaveza amazizo wawo bunqopha begodu alinge nokutjhugulula umphumela wesiqunto sePalamende.
KunamaKomiti ama-52 sele awoke ePalamende - ama-34 aseNdlini yesiBethamthetho seNarha kuthi ali-12 abesemKhandlwini weNarha oNgamele iimFunda begodu asi-6 kube ngewamaKomiti weHlanganyela eziJameleko ahlanganisa amaLunga weziNdlu zombili. IKomiti yeHlanganyela eziJameleko yezobuHlakani, kunye neKomiti yeHlanganyela eziJameleko yezokuVikela begodu neKomiti yokwAbiwa kweeMali kunye neeMali kumaKomiti azijameleko. Lokhu kutjho bona athonywa mThethosisekelo namkha mThetho wePalamende.
IKomiti ngayinye inoSihlalo begodu noNobhala weKomiti. Nangabe umuntu ufuna ukuthintana neKomiti laba babantu ekufuze athintane nabo.
Ukubumbeka kwamaKomiti wesiBethamthetho seNarha, kuhlekuhle, kuya ngokuhlukahlukana kwenani labajameli beenhlangano ePalamende. EmaKomitini womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda, isifunda ngasinye sijamelekile.
Aqala begodu atjheje imisebenzi yeminyango karhulumende ophezulu begodu kufuze iziphendulele.
Atjheja amakhawundi weminyango karhulumende ophezulu begodu namaziko wombuso.
Atjheja iindaba zangaphakathi epalamende.
Ahlunga iindaba ezithileko zamaphilo womphakathi namkha iindaba ezilirhuluphelo lomphakathi.
Atjheja imiThethomlingwa begodu ayikhibelele begodu abe ayithome imiThethomlingwa.
Atjheja iinTjhukumiso zamaLunga, iimbawo zeembethamthetho zeemfunda begodu neencwadi ezikhethekileko zeenlilo.
Atheja ubudlelwano kunye neemvumelwano nezinye iinarha.
AmaKomiti anamandla wokubiza omunye nomunye umuntu bonyana eze ngaphambili kwawo alethe ubufakazi namkha aveze imitlolo. Angafuna bona omunye nomunye umuntu namkha iziko libike kiwo begodu angamukela iincwadi zeenlilo, zokujanyelwa namkha zeemphakamiso ezivela emphakathini. Adlala indima eqakathekileko ekwakhiweni kwekambiso yomthetho.
AmaKomiti woke athintana neminyango karhulumende lapho iPalamende iraga khona ukutjhejisisa begodu nokusebenza kwemithetho eyakhiweko.
Nanyana kunjalo, amanye amaKomiti angenelela khulu eminyangweni ethileko karhulumande. Isibonelo yiKomiti yesiKhwama seeMali zomPhakathi yona egada bona urhulumende uziphatha njani iimali zababhadeli bentela. IKomiti yesiKhwama seeMali zomPhakathi inomsebenzi oqakathekileko wokuqinisekisa bona iimali azifumane ngesikhathi kuvowudelwa isabelo seemali begodu zahlukaniselwa iminyango ethileko karhulumende isetjenziswa ngokwefanelo.
IPalamende ithome amakomiti wesikhatjhana kobana aqale iindaba eziqakathekileko nezesikhathi esifitjhani.
Amakomiti akanamngcele owakhandela bona atjhejisise bona urhulumende uwusebenzisa njani umthetho. AmaKomiti angaphenya enye nenye indaba eyirhuluphelo yesitjhaba le emalungana nayo.
AmaLunga womPhakathi angaletha iimphakamiso malungana neendaba namkha imithetho kumaKomiti wePalamende akhulumisana ngayo begodu pheze woke amaKomiti avulelekile emphakathini. Amanye amaKomiti, afana nala asebenza ngeendaba zobuHlakani kanengi lawo abayintumba. Kodwana ngokujayelekileko, amaKomiti avulelekile emphakathini.
Amakomiti aziinqhema ezikhethekileko ezisebenza ngemisebenzi eqakathekileko emikhakheni ethileko.
Ikhulise umsebenzi ekufuze wenziwe. Isebenza kuhle eenqhemeni ezikulu engazithumela emisebenzini wayo weenqhema ezincani kunobana ilinge ukuzenzela isiqhema sinye.
Iqinisekise bona iindaba zingakhulunya ngokungeneleleko kunalokha zikhulunywa emihlanganweni ehleliweko. Ngombana kunesikhathi esaneleko samaKomiti sokuqalana neendaba ngokudephileko.
Ikhulise ukuzibandakanya kwamaLunga wePalamende emikhulumiswaneni. AmaLunga asiqhema angazibandakanya ngokungeneleleko nangabe isiqhema sincani.
Yenze amaLunga wePalamende bona athuthukise amakghono wawo begodu nelwazi lawo elingeneleleko emikhakheni yamakomiti asebenza kiwo.
Anikele ithuba umphakathi bona ulethe imibono yawo bunqopha emaLungeni wePalamende, ekuyinto engakghonakali emihlanganweni ehleliweko yePalamende.
Anikela ithuba iPalamende lokulalela ubufakazi begodu ibuthelele neencwadi ezimalungana nomsebenzi wekomiti ethileko.
IKomiti kufuze ibike esiqhemeni semihlangano ehleliweko (ekuyiNdlu) ebakhombeleko begodu iNdlu kufuze ilungise ezinye zeenqunto lezi ezenziwe makomiti. Isibonelo ikomiti nasele itjheje umThethomlingwa, umThethomlingwa loyo kufuze kuphikiswane ngawo begodu uvowudelwe yiNdlu.
Irhelo lamaKomiti wesiBethamthetho seNarha begodu nelomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda nokuthi ungawafumana njani kusemaphepheni.
Ukubethwa kwemithetho ngeminye yemisebenzi eyenziwa yiPalamende.
IPalamende inomsebenzi wokwenza bona urhulumende uhlala akhona - okunguMongameli begodu neKhabinedi yaboNgqongqotjhe kunye namaSekela wabo - abaziphendulela kiwo begodu nabantu.
IPalamende ikwenza lokhu ngokuthi itjhejisise imisebenzi karhulumende. Lokhu kufaka phakathi ukuhlolisisa bona ingabe imithetho, amahlelo namkha imigomo iyalandelwa begodu nokuthi isebenza njani.
Lokhu kubizwa bona kutjhejisisa. Indlela eyodwa yokwenza ukutjhejisisa lokhu kukobana amaKomiti avakatjhele iindawo ezithileko namkha amahlelo athileko ukuyokuthola ilwazi bunqopha ngokwenzakalako. Enye indlela yokwenza ukutjhejisisa kubamba imihlangano - evulelekileko emphakathini - lapho abasebenzi bakarhulumende bangabuzwa khona ngemisebenzi yabo.
IPalamende izibophele ukufinyelela izakhamuzi ngokuthi isungule amahlelo amanengi enqophe ngawo bona umphakathi uzibandakanye ngokuthi ikhulise ukuzibandakanya kwezakhamuzi ekambisweni yePalamende.
Ukulalelwa komphakathi ngenye yeendlela iPalamende ezisebenzisako ukukhuthaza begodu nokuraga ukuzibandakanya komphakathi emisebenzini yayo. Ngesikhathi sokulalelwa kwemiphakathi, abantu bakghona ukuba nomfakela eenquntweni zeendaba ekukhulunywa ngazo ePalamende. Ukulalelwa kwemiphakathi begodu kuletha ubudlelwano phakathi komphakathi begodu namaLunga wePalamende.
Amalunga womphakathi angaletha iimphakamiso zawo ePalamende malungana nemithethomlingwa namkha imitlolo yemigomo le iPalamende esebenza ngayo. AmaKomiti wePalamende atjheja imithetho etlanywako, nayo ebizwa bona mThethomlingwa. AmaKomiti la angaphenya omunye nomunye umsebenzi owenziwa minyango karhulumende begodu angabizela ngaphambili omunye nomunye umsebenzi karhulumende namkha uNgqongqotjhe ngaphambili kobana azokuletha ilwazi analo.
IPalamende, kuhlekuhle, ifuna imibono yomphakathi malungana nomThethomlingwa esebenza ngawo. Inikela ihlathululo begodu irhwunyezwe kilokhu umThethomlingwa onqophe ukukwenza. Begodu iPalamende ihlela iminyanya ukwenzela bona ifumane amaziko athileko womphakathi malungana neendaba ezithileko izokwazi bona yenze abantu bakwazi ukukhuma ngeendaba eziqakathekileko.
Amalunga womphakathi angenza iimphakamiso zawo malungana neendaba namkha imithetho le amaKomiti wePalamende akhulumisana ngayo begodu imihlangano eminengi yamaKomiti ivulelekile emphakathini. Isiko lamakomiti wePalamende wokubamba umhlangano wentumba waphela ngesikhathi samakhetho wokuthoma wentando yenengi wangonyaka we-1994 eSewula Afrika.
Enye yendlela yamahlelo wePalamende wokwenza bona umphakathi uzibandakanye lihlelo lamajima wemirhatjho la athuthukisa ukuzwisisisa komphakathi ngomsebenzi owenziwa yiPalamende begodu elinga ngawo ukukhuthaza umphakathi bona uzibandakanye emisebenzi eyenziwa yiPalamende. Amahlelo la arhatjhwa emirhatjhweni eli-18 nane yeSABC ngawowoke amalimu asemthethweni.
Ukungeza amandla wayo wokufinyeleleka, itholakale lula begodu nekghono lokuthintana nomphakathi bunqopha, iPalamende isungule ama-Ofisi wePalamende wokuBusa kweNtando yeNengi eemfundeni ezintathu - eLimpopo, eTlhagwini Tjingalanga begodu neTlhagwini Kapa.
Ama-Ofisi wePalamende wokuBusa kweNtando yeNengi (PDOs) anqophe ukunabisa ukufinyeleleka kwePalamende, amathuba, begodu nobuduze bokobana ingathintana begodu ihlale izihlanganisa nomphakathi. Ama-Ofisi wePalamende wokuBusa kweNtando yeNengi anqophe ukuletha ithuba lemikhulumiswano ukufumana amazizo wabantu malungana neendaba eziqakathekileko esitjhabeni, imigomo emikhulu namkha ukutlanywa kwemithetho ePalamende.
Isiphakamiso yindlela yokwenza izwi lakho lizwakale lokha nakukhulunywa ngomThethomlingwa ePalamende. Kunikela abahlali ithuba lokobana batjhugulule imikhumbulo yamaLunga wePalamende ngaphambi kobana umThethomlingwa ubemthetho.
Kungaba yincwadi elula yokusekela namkha ukuphikisa. Kungaba godu yincwadi ede namkha iimphakamiso ezinemibono malungana nokutjhugulula umThethomlingwa namkha umgomo.
Amakomiti amukela iimphakamiso ezinengi begodu isiphakamiso esifitjhazana nesinqophileko senza imisebenzi yawo ubelula.
Nangabe incwajana yakho yide, faka isirhunyezo samaphuzu aqakatheke khulu begodu neemphakamiso.
Nangabe wenza isiphakamiso uwedwa, hlathulula bona kubayini ufuna ukubanombono malungana nomthetho otlanyiweko. Veza bona ubanduliwe namkha unelwazi malungana nendaba ekukhulunywa ngayo.
Nangabe nenza isiphakamiso niyihlangano, hlathulula ngobufitjhazana ihlangano leyo. Bobani amalunga wayo Kubayini batshwenyekile ngendaba le Ingabe ihlangano inelemuko namkha inelwazi ngendaba ekukhulunywa ngayo?
IPalamande, njengabajameli babantu, ikhuthaza ukusetjenziswa kwamalimu asemthethweni begodu ingathanda bona abahlali batjhaphuluke nabazibandakanya emisebenzini yePalamende ngokusebenzisa amalimu ebawathandako.
Abahlali bangaletha iimphakamiso zabo ezitloliweko bona ngokwabo, ngeposo namkha bazithumele nge imeyili namkha ifeksi.
Amalunga womphakathi angakhambela imihlangano yamaKomiti wePalamende namkha ukuhlala kwePalamende.
I-isiphande se-website sithi http://www.parliament.gov.
Fumana bona kuyini okusePalamende. Lokhu kufaka phakathi ilwazi ngokuthi ngimaphi amaKomiti anomhlangano nokuthi akhuluma ngani, msebenzi muni iziNdlu zePalamende eziwutjhejileko.
Ungahlela ukuvakatjhela iPalamende.
Ulalele okwenzeka eenkulumwenipikisano ezikhethekileko begodu neentatimende ezenziwa eNdlini yesiBethamthetho seNarha namkha emKhandlwini weNarha oNgamele iimFunda. Ukulalelwa bunqopha kokwenzekako kanengi kwenziwa ngesikhathi seKulumo kaMongameli yesiTjhaba, ngeKulumo yesAbelo seeMali, nangeKulumo yesiTatimende somGomo wesiKhathi saPhakathi soNyaka yesAbelo seeMali. Kwaphela kunezinye iinkulumopikiswano ezikhethekileko ezilalelwako bunqopha.
Ufumana nemininingwana yokuthintana yamaLunga wePalamende begodu namaKomiti wePalamende.
Ufumana nokuthi ngiliphi iLunga lePalamende elikuyiphi iKomiti yePalamende.
Ufunda nangeendaba ezinengi ezihlobene nePalamende ezingakukara.
Ukuvakatjhela ePalamende kusimahla begodu kwenzeka phakathi neveke ukusukela ngo-9:00 ukuya ku-12:00, ngaphandle kwamalanga wakuphumula. Akunamavakatjho ngamalanga wakuphumula. Ivakatjho lithatha i-iri linye.
Lokhu kusemirhatjhweni yoke yeSABC, kanye evekeni.
IPalamende yokuthoma yokubusa kwentando yenengi yakhombela ukuziphatha okufaneleko njengalokhu okuqakatheke khulu. Kungakho ngoMrhayili ngonyaka we-1996 ngesikhathi sokwenziwa komthethosisekelo, iPalamende yamukela Indlela yokuziPhatha kwamaLunga wePalamende.
IPalamende etja beyifuna ukunikela umhlahlandlela ngendlela amaLunga wePalamende ekufuze aphathe ngayo amabubulo wabo wangeqadi. Beyifuna ukwenza iindlela zokujamelana netjisakalo yezamabubulo okutjhayisana nomsebenzi begodu nokuqinisekisa bonyana amaLunga wePalamende akabeki iimfuno zabo zeenzuzo yemali ngaphambi kweemfuno zabantu.
Indlela yokuziphatha ifuna amaLunga wePalamende aveze iinzuzo zabo zemali nokunikela imihlahlandlela amaLunga wePalamende angazitsomula ngeyo nange kukhona okutjhayisana nomsebenzi wabo. Begodu ikatelela amaLunga wePalamende ukuthola imvumo eenhlanganweni zabo zepolotiki ukwenza imisebenzi engaphandle kwalokhu ebakwenzako. Ayikuvumeli ukutjhotjhozelela imirholo. AmaLunga wePalamende angarherha amalunga eendaweni zawo zokuvowudela kodwana angeze bakubhadalelwe lokhu.
IKomiti yeHlanganyela yokuziPhatha ngeNdlela eFaneleko yamaLunga neenZuzo zeMali iqalelele ukusebenzisa Indlela yokuziPhatha.
AmaLunga wePalamende kufuze aveze iinzuzo zeemali kurejista iPalamende eyikhupha qobe mnyaka.
Ukuveza inzuzo balingani nofana amakhosikazi/abobaba kuyifihlo ngombana abantu laba angeze bakatelelwa bonyana baveze iinzuzo zemali zabo kurejista yomphakathi. Kodwana, le yindaba yeKomiti yeHlanganyela yamaLunga nokuziPhatha okuFaneleko ikhombele bonyana kuyindaba ekufuze kukhulunyiswane ngayo esikhathini esizako.
Iimbadelo amaLunga wePalamende ayifumana emabubulweni wabo wangeqadi iyavezwa endinyaneni eyifihlo yerejista.
Iimbadelo amaLunga wePalamende ayithola ngokwenza umsebenzi wangeqadi kufuze kuvezwe emphakathini-ukuvikela ukutjhotjhozelela imirholo ngokwenza sengathi uyasiza.
Lokha nange kukhona okutjhayisana nomsebenzi abawenzako. AmaLunga wePalamende kufuze aveze begodu bazitsomule ngaphandle nange iforamu leyo azibandakanya kiyo iqunta bonyana okutjhayisana nomsebenzi abawenzako akukaqakatheki khulu.
Ihlelo lePalamende lokuveza lidzimelele ekutheni amaLunga wePalamende angaragelisa phambili irhuluphelo labo leenzuzo yemali kodwana lokhu kufuze kuvezwe tjhatjhalazi begodu lokhu kungatjhayisani nomsebenzi abawenzako njengamaLunga wePalamende begodu njengabajameli bomphakathi.
Eminyakeni egadungileko umHloliincwadizombelele ubuyekeze ukuvezwa kweenzuzo zeemali maLunga wePalamende ukutjhejisisa ukuqinisekisa ukubeka tjhatjhalazi amakhamphani ababaphathi kiwo.
Hlangana namaLunga wePalamende ama-454 alithobako atholakala bonyana akakalandeli umthetho. Ukungavezi lokhu okunengi kuyamana neenkhamphani ezingasasebenzi. Nanyana kunjalo, iKomiti ibahlawulisile labo abangakavezi iinzuzo zabo.
Amalunga womphakathi angafaka iinghonghoyilo zabo e-Ofisini lomPhathi weenZuzo zamaLunga lokha nange bakholelwa bonyana amaLunga wePalamende akakavezi iinzuzo zabo.
IKomiti yeHlanganyela yeeNzuzo nokuziPhatha okuFaneleko kwamaLunga itjhetje ukusetjenziswa kweNdlela yokuziPhatha begodu iqalelela zoke iinghonghoyilo ezifakiweko. Okufunywane yiKomiti kuvezwa tjhatjhalazi.
Lokha nange iKomiti ithola bonyana iLunga lePalamende linomlandu, ikomiti le ingakhalima nofana ihlawulise. Isigwebo esikhulu yihlawulo elingana namapesende ama-50 womrholo wenyanga weLunga lePalamende.
IKomiti ayamukeli inghonghoyilo zabantu abangazitjho bonyana babobani ngaphandle nange lokhu kukhambisana nobufakazi.
IKomiti izokuvikela ukuvezwa komuntu ofake isinghonghoyilo nange lokhu kutlhogeka.
Ukuveza tjhatjhalazi kweenzuzo zamaLunga wePalamende kuvunyelwa mthethosisekelo wokuveza iinzuzo epepeneneni ngeenqunto ezithathwako. Begodu kungenye yeendlela yokwenza amaLunga wePalamende bonyana aziphendulele. Sibawa abantu bonyana basebenzise iindlela lezi zokuziphendulela ukuqinisekisa bonyana iPalamende ijamela iimfuno zabantu beSewula Afrika.
IKomiti yeHlanganyela yokuziPhatha ngeNdlela eFaneleko neenZuzo zamaLunga ijamiselele bonyana Indlela yokuziPhatha kufuze iqiniswe begodu yaphakamisa ukubuyelelwa kweendaba ezinengana lokhu kufaka nalezi ezilandelako.
Ukuhloma isilinganiso sezinga lokwamukelwa izipho maLunga wePalamende.
Ukutjheja indlela yokuziphatha ezwakalako enemihlahlandlela ecacileko ukurarulula ukutjhayisana kwemisebenzi.
Nanyana iinhlawulo kufuze zibuyelelwe khulukhulu ukuziphatha okukhohlakeleko.
Nanyana abajameli bomphakathi begodu namakhosikazi/abobaba nofana abahlalisani babo kufuze bavunyelwe ukuthendarela imisebenzi karhulumende.
Imithetho enqophileko ukuqalana nokutjhayisana kwemisebenzi.
Nanyana kufuze kubekhona imithetho evimbela ukusetjenziswa kwelwazi eliyifihlo ukwenza inzuzo ngeqadi.
Ukuhloma imithetho evimbela ukungasetjenziswa kuhle kwamandla wokuzifumanela iinzuzo.
IKomiti ifuna ukufumana iimphakamiso ezivela emphakathini ngeendaba lezi eziqakathekileko.
IKulumo kaMongameli yesiTjhaba mnyanya oqakatheke khulu kukhalenda yezepolotiki begodu iPalamende yamukela umnyanya lo qobe mnyaka.
Ngonyaka lokha nakukhona amakhetho wenarha, kubakhona iinkulumo ezimbili yinye ngaphambi kwamakhetho enye ngemva kwamakhetho.
IKulumo kaMongameli yesiTjhaba, kuyikulumo la uMongameli weRiphabliki yeSewula Afrika kuhlalohlanganisela leziNdlu zombili zePalamende-isiBethamtthetho seNarha nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda. Ekulumenwakhe uMongameli uveza imisebenzi karhulumende yonyaka ogadungileko bese uveza okuqakathekileko konyaka olandelako. Emnyanyeni lo uMongameli ukhuluma nesitjhaba njengeHloko yomBuso ingasi njengehloko kaRhulumende.
Kumnyanya owenzeka qobe mnyaka ngoMhlolanja lapho iKhabinedi, iphiko lezoBulungiswa nesiBethamthetho zikhombisa indima ebayidlalako ngokuya komThethosisekelo ngaphambi kwesitjhaba soke. IKulumo kaMongameli yesiTjhaba ibanjwa kabili nange kubanjwa amakhetho wenarha.
Ngesikhathi sokuthoma sokubusa kwentando yenengi ngonyaka we-1994 lokha iPalamende nayivula iminyango kumaSewula Afrika woke, umnyanya weKulumo kaMongameli yesiTjhaba kwaba yikulumo egidingwa sitjhaba, nokuzibandakanya komphakathi kwangezelela ukwenza ikulumo le ihlonitjhwe sitjhaba soke.
UMongameli walokha uNelson Mandela wethula ukuzibandakanya komphakathi njengengcenye yomnyanya lo. Ukuzibandakanya komphakathi lokhu emnyanyeni lo kuqakatheke khulu ngombana iPalamende izama ngamandla woke ukwenza bonyana iyafinyeleleka ebantwini begodu igcugcuzela ukuzibandakanya komphakathi emisebenzini eyenzako.
Ingcenye yokuthoma yomnyanya lo ithoma esangweni leSlave Lodge.
Imbongi yamukela uMongameli.
Kuthoma emangenweni kufikela emakhiweni wePalamende ukuJama umJeje kwaBantwana abaNcani wokuHlonipha uMongameli benza umjeje ophelela emakhiweni womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda.
UkuJama umJeje malunga womPhakathi wokuHloniphako uMongameli begodu naBantu abaQakathekileko abalithoba benza umjeje kufikela emakhiweni wesiBethamthetho seNarha esiDala.
Abathabisa abantu bakhona eendaweni ezahlukeneko emjejeni weendaweni zomphakathi.
Kusukela eentepisini zomakhiwo wesiBethamthetho seNarha ihlelo liphenduka liba mnyanya wombuso.
UkuJama umJeje maSotja wokuHlonipha uMongameli kwenzeka ngaphambi komakhiwo wesiBethamthetho begodu isiqhema somvumo samasotja sidlala ingoma yesitjhaba. Kudutjulwa amahlandla ama-21 wokulotjhisa ngesigidi bese uMkhosi weMoyeni uphaphisa iimphaphamtjhini lokha uMongameli enza ukulotjhisa kwesitjhaba.
IKulumo kaMongameli yesiTjhaba ngemva kwamakhetho wenarha iqakatheke khulu ngombana kuyiKulumo kaMongameli yesiTjhaba omutjha ngaphambi kwehlalohlanganyela ehlonywe ngobutjha yezindlu ezimbili zePalamende.
IKulumo kaMongameli yesiTjhaba ibizwa nguMongameli ngokusebenzisana noSomlomo weNdlu yesiBethamthetho seNarha noSihlalo womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda, lokha uMongameli abatlolela abawa ihlalohlanganyela lezindlu zombili zePalamende.
Kusikhathi esingakavami lokha amagatja womathathu wombuso - iKhabinedi, iPhiko lezoBulungiswa kunye nesiBethamthetho - zihlanganyela ndawonye.
Kuthoma ngonyaka we-1994 iKulumo kaMongameli yesiTjhaba izele iminyanya eminengi - kufaka hlangana inani eliphezulu lamapholisa eliphekelelako neenkoloyi zamasotja eziphekelelako ezikhamba endleleni kaMongameli etjhinga ePalamende edoswa phambili maSotja wezokuVikela weNarha yeSewula Afrika (SANDF), ukulotjhisa kwesitjhaba kwenziwa maSotja wezokuVikela weNarha yeSewula Afrika, isiqhema somvumo samasotja, isiphaphamtjhini soMkhosi weMoyeni weSewula Afrika sidlula ngephezulu begodu kudutjulwa ngesigidi amahlandla ama-21 wokulotjhisa.
AmaLunga wePhiko lezoBulungiswa, aboSomlomo beemBethamthetho zeemFunda, aboNdunakulu beemFunda nabaZenda bafikela eCompany Gardens emangenweni womakhiwo womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda.
Iimvakatjhi namalunga weKhabinedi athoma ukufika.
AbaJama umJeje wabaNcani wokuHlonipha namaLunga womPhakathi naBantu abaKhethiweko bajama mahlangothi womabili emadini ebovu ekhamba magega neNdlela yePalamende kuthoma emangenweni womakhiwo yePalamende.
Imbongi ithatha indawo yayo eSlave Lodge ukwamukela uMongameli.
AboMongameli balokha, amaSekela bakaMongameli balokha, aboSihlalo balokha abaPhathi bamaJaji balokha bafikela emangenweni womakhiwo wesiBethamthetho seNarha.
Umjeje waboNdunakulu, aboSomlomo beemFunda, iPhiko lezoBulungiswa, AboSihlalo bePalamende, iSekela lakaMongameli begodu noMongameli bangena emakhiweni wesiBethamthetho seNarha.
UMongameli wenza ukulotjhisa kwesitjhaba kuphodiyamu ngaphandle komakhiwo wesiBethamthetho seNarha. UMongameli wethula IKulumo yakhe yesiTjhaba ekundleni yesiBethamthetho seNarha.
AboSihlalo bePalamende baphadlhalalisa ihlalohlanganyela lesiBethamthetho seNarha nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda.
UMongameli, iSekela lakaMongameli naboSihlalo bePalamende baphumela ngaphandle kwekundla yesiBethamthetho seNarha bayokufoda iinthombe.
Iimvakatjhi namaLunga wePalamende aphumela ngaphandle kwekundla yesiBethamthetho seNarha.
Kulokha uNgqongqotjhe wezeeMali athula ngaphambi kwePalamende bonyana isabelo seemali sonyaka sizobe sinjani nokuthi sizokwabiwa bunjani hlangana neminyango karhulumende ehlukeneke begodu neenkhamphani zakarhulumende. IKulumo yesAbelo seeMali kuvamile bonyana yethulwe ngoMhlolanja ngemva kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba.
Lokhu kuvame ukwenzeka ngoSewula qobe mnyaka begodu kunikela uNgqongqotjhe wezeeMali ithuba lokwenza amatjhuguluko wokungeza imali kusabelo seemali esathulwa ngoMhlolanja wonyaka lowo, nangabe izimo zenza bonyana kube namatjhuguluko wokungeza imali kusabelo seemali nakutlhogeka.
IsiTatimende somGomo wesAbelo seeMali saPhakathi nomnyaka senza isilinganiso sengeniso semali, ukusetjenziswa kwemali begodu neqalelelo phambili lokuboleka imali kunyaka lowo weemali. Iveza ukuzwisisa ngokubambisana kweKhabinedi ngeentjhitjilo zomnotho nokwabiwa kweemali okuzako.
IsiTatimende somGomo wesAbelo seeMali saPhakathi nonyaka sinendawo eqakathekileko ehlwelweni lePalamende ngombana ikhgonakalisa ababethi bomthetho nomphakathi, abosomabubulo, abarholi bomphakathi, abasebenzi begodu nezakhamuzi ukutjheja amano wesabelo seemali zakarhulumende eenyangeni ezinengi ezilandelako zesAbelo seeMali ngokwaso.
<fn>Hansards. ServiceDelivery.2010-02-19.nr.txt</fn>
IsiBethamthetho seNarha sisungule iKomiti yesiKhatjhana ezokubamba ukutjhejisisa okuhlangeneko malungana nokulethwa kweensiza ngaphasi kwesiqubulo esithi "Sisebenza sisoke ukuqinisekisa ukulethwa kweensiza ezifaneleko emphakathini". Igunya leKomiti kuyokuba kuphenyisisa ngeragelo phambili malungana nokulethwa kweensiza nokuthi lapho imitjhagalo yenzeka khona, ngiziphi iintjhijilo ezikhona ukwenzela bona kutlolwe umbiko uthunyelwe kusiBethamthetho seNarha neemphakamiso ezibonakalako, nezifinyelelekako begodu kuhlongozwe namano angenziwa.
Njenganje, iKomiti izokuvakatjhela eendaweni zemaplasini begodu nemadorobheni ibambe ukulalelwa kwemibono yomphakathi ePalamende begodu neemFundeni. Ukulalelwa kwemibono yomphakathi kuzokuthoma mhlazi-2 kufikela mhlazi-4 enyangeni kaMhlolanja onyakeni ween-2010.
Ngesikhathi samavakatjho layo eemFundeni, iKomiti izokukhambela kwezinye iindawo iyokuhlola begodu ihlangane namalunga wemiphakathi, abasebenzi baboRhulumende bemaKhaya, abasebenzi bakaRhulumende bemiNyango yeemFunda, amakomiti wamawadi, iinhlangano zomphakathi begodu namalunga weenhlangano zabosomabhizinisi.
Vakatjhela iPalamende yethu ku-Website:www.parliament.gov.
Umrhala: +2721 403 2911 iFeksi: 2721 403 3784, P.O.
<fn>Hansards. Sona.2009-04.nr.txt</fn>
Mma Somlomo wesiBethamthetho seNarha; Sihlalo womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda; Mma Sekela Mongameli; Sekela Somlomo noSekela Sihlalo womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda; mPhathi wamaJaji, uLanga; Sekela Mongameli walokha weSewula Afrika begodu nonguMongameli we-ANC; AboNdunakulu beemfunda, amalunga weKhabhinethi naboSomlomo beembethamthetho zeemfunda; mPhathi walokha wamaJaji naboSihlalo balokha bePalamende; Abahlonitjhwa; abaZenda, abaJameli beeNarha zangaPhandle neentatanyiswa ezivela kwamanye amazwe; abadosiphambili abahloniphekileko beenhlangano zepolotiki namaLunga wePalamende, AbaRholi beNdabuko; Mhlonipheki Meyara yeDorobha leKapa, abarholi bezekolo nabajameli bomphakathi; amadelisa nabangani; neentatanyiswa ezikhethekileko, Ngiyathokoza ukuthola ithuba elikhethekileko lokobana ngethule ikulumo yami ngaphambi kweHlalohlanganyela leziNdlu zePalamende zeSewula Afrika ekuthomeni kwesetjhini yamaswaphelo yePalamende yomBuso weNtando yeNengi yesiThathu. Ngijame ngaphambi kwabantu beSewula Afrika ngokuzithoba okukhulu ngokuthola ithuba lokobana ngiphathe i-ofisi eliphezulu enarheni ngemva kwesiqunto esingakajayeleki esathathwa yihlangano edosa phambili umbuso bonyana iyekelise umsebenzi uMongameli walokha.
Umsebenzi wami enyangeni eziimbalwa ezizako kudosa phambili iKhabhinethi ukufezekisa igunya elanikelwa i-African National Congress emakhethweni wangonyaka ween-2004 begodu nokubeka isisekelo seKhabhinethi ezokungena ngemva kwamakhetho bonyana ithome ukusebenza msinya.
Sikghonile eenyangeni ezihlanu ezidlulileko ukwenza amatjhuguluko nokuragelisa phambili amahlelo wombuso, sithokoza ukukhula kwehlelo lomthethosisekelo wethu, njengombana libonakele ekubambisaneni kwamalunga weKhabhinethi, abadala nabatjha begodu nokuphatha okuqinileko okwenziwa baphathi eminyangweni yombuso.
Ngengombana siqala emva eminyakeni eli-15, ngithanda ukwamukela ukuzinikela begodu nokusebenza nzima kwaboMongameli bangaphambili uNelson Mandela noThabo Mbeki, nabomma nabobaba abanengi abadlale indima eqakathekileko ukudosa phambili umbuso ngaphasi kombuso wentando yenengi; eKhabhinethini begodu nebaPhathini, eembethamthethweni zawo woke amagatja womathathu wombuso begodu nephiko lezobulungiswa, ezitjhotjhozelwa ziinrhuluphelo zokuthuthukisa amaphilo wamaSewula Afrika.
Ngaphezu kwakho koke, ngijame ngaphambi kwenu ngokuzikhakhazisa nokuzithemba bonyana iSewula Afrika esiyigidingako namhlanjesi ihluke khulu, kunokwehlukana, ukuphambana nokubandlululana ebekukhona eminyakeni eli-15 edlulileko. Miphumela yokusebenza nzima nokuzikhandla kwabomma nabobaba beSewula Afrika abavela kiyo yoke imikhakha yomphakathi. LamaSewula Afrika ajamela ithemba nokuzimisela okufana nesitjhaba sethu.
Ngaphakathi kwesiqhema sabantu abanesiphiwo beSewula Afrika, malunga wePalamende wombuso wentando yenengi lapho sibe netjhudu elimbi kusukela ngoMhlolanja ogadungileko lokulayelisa iinkwekwezi; ezifaka hlangana uBrian Bunting, uBilly Nair, uNcumisa Nkondlo, uJohn Gomomo, uJoe Nhlanhla, uCas Saloojee, uJohn Schippers noJan van Eck.
Kilaba, ngithanda ukungeza ngoMma uHelen Suzman, umSewula Afrika okhethekileko owajamela amagugu wePalamende yethu etja eenkundleni zePalamende yalabo bakade.
Ngilaba nabanye abazigqaja ngobuzwe babo ekufuze bafunyane isabelo esikhulu nokuthokozwa, nanyana ngiziphi iinwuruwuru zomnotho ezingasisahlela nanyana ngiziphi iinwuruwuru nokungabaza kwezepolotiki okungavakatjhela ukubumbana kwemikhumbulo yethu ematjhugulukweni, inarha yethu isebujameni obuhle.
Nanyana kunjalo, akukafuze siqalele phasi iintjhijilo esiqalene nazo. Igandelelo lomnotho elisahlele umhlaba woke, alibeki emrarweni umnotho ngokulahleka kwemisebenzi begodu nepilo ehle yabantu bethu.
Ngokujayelekileko, ukungabaza kwezepolotiki namatjhuguluko kungaletha imibuzo eminengi ukudlula iimpendulo ezikhona njenganje.
Lokhu, kwenza bonyana abanye bethu bathuswe magagasi adlulako wamatjhuguluko wesiwuruwuru, nobudisi esibuthwele emahlombe wethu siqalene neenwuruwuru zomnotho nezepolotiki ezingabazekako.
Kodwana ikhambo lethu ngelinethemba nelinokuzimisela.
Singatjho nokuthi, ngokungakajayeleki, iindlela ezinengi zesikhathi sokubusa kwentando yenengi kuvivinyiwe esikhathini esidlulileko begodu omunye nomunye wabo uphumelele ekuvivinyweni ukuphumelelisa umbuso wentando yenengi ekhombisa ukuzimisela okukhulu okungakavami.
Umbuso wethu wentando yenengi usebujamweni obuhle. Ukhula kabuthaka ngamandla, umThethosisekelo wethu ongalinganisekiko iphasi mazombe.
Kwamambala, ukutjhukatjhukana nokuzibandakanya kwezepolotiki nokuphalisana ngesikhathi samakhetho, esivumako soke bonyana amakhetho kufuze ahlonipheke begodu abe nganokuthula, lokho siqinisekiso esikhombisa ukuragela, phambili ukuphumelela nokuzika kombuso wethu wentando yenengi.
Babantu beSewula Afrika abaqinisekise ukuthuthuka kwayo begodu ngibo abozokuvikela umbuso wethu wentando yenengi eminyakeni ezako.
Ngivumela, Mma Somlomo noSihlalo ngaphasi kobujamo lobu ngithanda ukugcugcuzela amaSewula Afrika woke anelungelo lokuwowuda, bonyana atlolise begodu bavowude emakhethweni wenarha neweemfunda ezako kobana sikghone ukubumba ikusasa ngokwethu.
Lokhu kufuze sikwenze malanga woke nasisebenza ngema-ofisini wabomasipala, ngaphambi kobana kuvalwe irhelo labavowudi. Kodwana kufuze sisebenzise ipelaveke yokutlolisa okukhethekileko ekulungiselelwe yiKomitjhini yamaKhetho eziJameleko, i-IEC, kusasa nangoSonto mhlazi-7 begodu namhlazi-8 ngokulandelana.
Ngithanda godu ukuthatha ithubeli ukutjho bonyana emalangeni ezako ngizokuswaphelisa ukuthintana neKomitjhini yamaKhetho eziJameleko naboNdunakulu beemfunda begodu ngazise ilanga lamakhetho.
Malunga ahloniphekileko; kufuze sithokoze abantu beSewula Afrika ngokubakhona kombuso wentando yenengi, abathi kokuthoma ngokubambisana mhlazi-27 kusiHlabantangani onyakeni we-1994 bathatha ikusasa labo balibeka ezandleni zabo.
Ngobulula obudzimeleleko bokuvowudela umbuso wabo boke abantu benarha yethu, siqala phambili sikhohlwe ngokwenzeka okwathunaza isithunzi sethu.
Ngalokho ke kuyafaneleka ngesikhathesi bonyana sigidinge iminyaka ema-20 yokwamukeleka komTlolo weenHlangano eziBumbeneko ze-Afrika zeKomiti yesikhatjhana yeAfrika eseSewula ngendaba yeSewula Afrika, eyamukelwa ngoRhoboyi ngonyaka we-1989- eyaziwa ngokujayelekileko bonyana mTlolo weHarare. Isisungulo lesi sabeka umleyo wokuzwana komhlaba mazombe yiHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngemikhulumiswano yeSewula Afrika. Yabamkhombandlela weKhomferensi yeKusasa yeNtando yeNengi. Ngaphakathi eSewula Afrika ngokubuthelela boke abazikhakhazisako abavela kiyo yoke imikhakha.
Koke lokhu kwarholela ekambisweni yemikhulumiswano eyenza bona kube namakhetho wokuthoma wentando yenengi ngonyaka we -1994.
Nanyana lesosivumelwano sahlathulula indawo yemigomo yeSewula Afrika njengombana siyazi namhlanjesi, beyidzimilele ekugandelelweni ngobuhlanga nokubandlulula.
Begodu, eminyakeni eli-15 yombuso wethu wentando yenengi, singatjho ngokungasabi ukungavikeleki begodu nobumbi beminyaka eli-100 edlulileko yenza yangafaki abanye abantu begodu yaletha nokuthula okumamala kubaphathi bamakholoni kungasi bonyana bekunganasisekelo kwaphela kodwana bekungakahlaliswa kuhle.
Ukusaba lokho nokungavikeleki kwenza bonyana kube nokunghanghabalisana. Ngalokhu ke sithulela ingwani abeswa bethu ababa nesibindi, uSolomon Kalushi Mahlangu owagwetjwa intambo eminyakeni ema-30 adlulileko ngokuziqhenya okukhulu, ngelwazi lokuzigqaja lokobana igazi lakhe lizakondla umuthi wekululeko.
USolomon Mahlangu wayeragelisa phambili isiko lamajoni weminyaka egadungileko hlangana nawo ngingabala amajoni weKosi uCetshwayo, owathi ngomnyaka we-1879 wahlula amasotja weBhrithani eSandlwana, ukuvikela ikululeko yabantu belizwe lethu nokukhululeka komhlaba woke.
Ngemva kweminya elikhulu neminyaka ematjhumi amathathu singatjho ngethabo ngethemba nokuzimisela okwangena eenhliziyweni zabo eziqinileko.
Eendaweni zokufunda, ukuzimisela okufanako kwalumathisa umzabalazo wabantu ngesikhathi sobusika obumakhaza ngemva kokuvalwa imilomo kweenhlangano ezazilwela ikululeko nokubotjhwa kwabadosiphambili abanengi. Isiqhema sabafundi ebesinekani saphuma esiqhemeni iNusas ukusungula iHlangano yabaFundi yeSewula Afrika, iSaso eminyakeni ema-40 adlulileko.
Ngaphakathi kwesizukulwanesi kunabadosiphambili bamvanyana abafaka phakathi uStrini Moodley, uPhrofesa Barney Pityana, uSteve Biko, u-Onkgopotse Tiro, uHarry Nengwekhulu, uThemba Sono, uMapetla Mohapi, uMosioua Lekota, uJohn Issel noMthuli ka Shezi ukubala idlanzana. Ngokusinikela ithemba ngesikhathi esinzima sibathulela ingwani. Ngalokhu samukela namhlanjesi hlangana nathi sinoPat Tlhagwana, umzala ka-Onkgopoptse Tiro ojamele umndeni.
Kulesimo lesi ngithanda ukuthokoza uEphraim Mogale osewasitjhiyako umongameli wokuthoma weHlangano yabaFundi beSewula Afrika iCosas eminyakeni ema-30 adlulako begodu nabalingani bakhe.
Isikhumbuzo esingalibaleki sabafundi laba beminyaka eyadlulako bekukhona umlayezo wokuzibophelela, bonyana ukomela ikululeko nelwazi kusavutha amalangabi elutjheni lethu.
Sikhumbula iinhlango lezi nabadosiphambili ukugandelela umoya wethemba nokuzimisela efaka hlangana umzabalazo wokulwela umbuso wentando yenengi nanyana koke bekubonakala kufifiyela. Ukugandelela imisebenzi esemahlombe yethu ukuthuthukisa imibono yabantu abazinikela kangaka, babhala ukunyefiswa ziintjhijilo nokudosa emhlweni.
Begodu, Mma Somlomo noSihlalo ohloniphekileko kufuze sizibuze thina: bonyana ukuziphatha kwethu kuhlathulula njani indlela umphakathi weSewula Afrika ngendlela otjhuguluke ngayo eminyaka eli-15 edlulileko soloko kwaba khona umbuso wentando yenengi, begodu siragelisa phambili njani ukuthuthukiswa kwabantu nesithunzi sabantu kuthoma ngonyaka ween-2004 wokunikelwa babantu igunya lokubusa ngombuso wentando yenengi?
Namhlanjesi sinehlelo lokubusa lentando yenengi elisebenza kuhle elidzimelele kukambisolawulo esepepeneneni nevulelekileko, elineenkundla ezinengi zokuzibandakanya komphakathi neenhlanganno ezizijameleko ezinikelwa igunya mThethosisekelo ukusekela umbuso wentando yenengi.
Emnyakeni eminengi edlulileko sithuthukise kabuthaka iinhlaka zombuso. Sakhe amahlelo wehlanganyelobusa amahle emagatjeni woke sathuthukisa ukuhlanganyela ngaphakathi nahlangana nawo.
Kwamambala, umbuso uyaziqhenya bonyana sitjhugulule isimo sobunjalo besitjhaba emsebenzini yombuso; lokhu kutjho bonyana yoke imikhakha itjhidelene nendlela umphakathi wethu owakheke ngayo.
Nanyana kunjalo abomma babalelwa kumaphesenti ama-34 kizo zoke iinkhundla eziphezulu emsebenzini yombuso.
Ezingeni leembethamthetho zombuso ophakathi neweemfunda, kukhombisa bona umbuso ophakathi uzokudlula isilinganiso samaphesenti ama-32, sokujameleka kwabomma ezingeni elafinyelelwa ngonyaka ween-2004 begodu namaphesenti ama-40 elafinyelelwa ngamakhetho wombuso wemakhaya ngonyaka ween-2006. Sithemba bonyana zoke iinhlangano zepolotiki njengombana ziswaphelisa amarhelo wazo wekhetho zifaka isandla emzamweni lo omuhle kangaka.
Nanyana ituthuko eseyenziweko ijame emaphesentini ama-0,2 ubujamo lobu abukarisi nakancani nawutjheja abantu abakhubazekileko abasebenza embusweni, ngokuya kwesilinganiso esizibekele sona samaphesenti ama-2.
Kikho kokubili amabubulu wangeqadi asalele emva khulu.
Iindlela ezihlukeneko ezibekiweko ukuthuthukisa ukusebenza kuhle kwemiNyango yomBuso kufaka hlangana ukuphathwa kweemali, iSentha iThusong nezinye iindlela zokuletha imisebenzi yombuso, iimbizo begodu, njengombana umNyango wemaKhaya unabadosiphambili abangangabaziko.
Njengombana amalunga ahloniphekileko ayazi bonyana umbuso wethu wenze ukulwa nekohlakalo njengalokhu ekufuze kuqalelelwe maqangi. Lokhu kubonakala hlangana nezinye izinto ezifana nokubetha komthetho, imithetjhwana begodu nemithetholawulo elandelwa basebenzi bombuso nabaphathi beenhlangano zepolotiki ngokufanako, ukuhlanganyela neenhlangano zomphakathi begodu namabubulo womphakathi begodu nemitato ebekelwe ukubika ikohlakalo.
Kungaba kukuthi amahlelo wokuvikela nokujezisa abantu abenze ikohlakalo kusatlhayela kodwana ngokuya ngamahlelo wombuso sikghona ukuziduduza bonyana amaphesenti ama-70 wemilandu yekohlakalo ebikiweko babikiindaba kuba ngeyomphakathi, umbuso ufumene bonyana kukhona okungenziwa kuhle begodu awukufuni lokho.
Iintjhijilwezi esiqalene nazo ziyafumaneka emabubulweni wangeqadi. Emaswapheleni isitjhijilo lesi siyamele khulukhulu kukambisolawulo njengombana ifana nokusebenzisa umthetho ngendlela efanako.
Malunga ahloniphekileko, nginesiqiniseko sokobana soke siyavumelana bonyana ihlalakuhle yomphakathi wethu idzimelele khulukhulu ekurageliseni phambili imisebenzi esiyenzako ukunabisa umnotho wenarha, ukuqinisekisa bonyana iinzuzo zokukhula komnotho zabiwa ngibo boke abantu.
Kujayelekile bonyana ukutjhitjhiriza komnotho ekupheleni kweminyaka ye-1980 kunye neye-1990, iSewula Afrika khabe iqalene nesikhathi eside sokuthuthuka komnotho solokho kwarikhodwa iimbalobalo zeminyaka ye-1940.
Eminyakeni elisumi yekululeko, umnotho uthuthuke ngamaphesenti ama-3 ngonyaka, wathuthuka ngamaphesenti ama-5 ngonyaka, eminyakeni ween-2004-2007.
Nanyana ukuthenga kwabathengi kukhulile kodwana lokhu kuvinjwa ziintjhijilo zokukhula kokutlhogeka kwemisebenzi nemirholo, i-infletjhini ephasi begodu namanani wemalimboleko, kudlala indima yayo kilokhu, sigcugcuzelwa mathuba abanzi wokunaba ukuya phambili.
Lokhu kufaka, kokuthoma amanani aphezulu wokubulunga wombuso namabubulo wangeqadi. Kilokhu eminyakeni emihlanu edlulileko sijikajika emaphesentini ama-16 emalini eqinisekisiweko njengephesenti yomkhiqizo womnotho. Lokhu kwenze kwaba khona ukuthuthuka kokonga la namhlanjesi iimboro zijame emaphesentini ama-22 eduze namaphesenti ama-25 la ebekaqalelelwe bonyana azokufinyelelwa ngonyaka ween-2014. Lokhu kuhlangana namahlelo wombuso wokuthuthukisa imithangalasisekelo yomphakathi.
Lokhu miphumela yemigomo yokuthuthukisa ubujamo bokubulunga kwamabubulo wangeqadi. Begodu nokuphatha kuhle imigomo yokuphathwa kwemali ngendlela ezokuthuthukisa ukuvuleleka kokunikela imisebenzi yombuso, nokwehlisa ukukhula kwamanani wokuthenga begodu nokuqinisekisa bonyana ezomnotho ziyagcineka begodu ziyazinza.
Okuqalwe khulu matjhuguluko wamagatja wombuso aphathelene nemikhiqizo eminyakeni elisumi edlulileko begodu nokulinga, khulu khulu kuthoma eminyakeni ween-2004, ukutjhidisa iintjhijilo ezahlukanahlukene eziqaba ukukhula komnotho bonyana kube nemithelela emihle.
Yingakho i-Asgisa iyaphumeleliswa ngokwehlelo elibekiweko ukuqinisekisa bonyana iinqabo ezifana nemithangalosisekelo, ihlanganiswa memigomo yamabubulo amakhulu begodu namahlelo wokutlhogeka kwamakghono, nemithetho ekhambisa kancani izinto begodu nokusebenza kuhle kokunikela imisebenzi mbuso kutjhejwa ngendlela ebekwe ngaphambili begodu nangendlela ehlelekileko.
Umnotho wethu uvuleleke khulu kwanjesi kusukela ngonyaka ween-2004 begodu kancani, kancani uhlangana nomnotho wakwezinye iinarha. Iinhlangano zethu ezitjheje zeemali zibadosiphambili abaziimbonelo, okungikho lokhu okusivikela eenwuruwurwini zomnotho zomhlaba.
Kanti, izinga labo lokufinyelela lingaphasi kwalelo elilindelekileko. Umnotho wethu udzimelele khulu kwezokwenjiwa nokuthengiswa komkhiqizo olinyiweko emazweni wangaphandle. Ngaphandle kwamabubulo wangeqadi, asikaboni ukunaba okukhulu eengcenyeni eziqakathekileko khulukhulu zemikhiqizo.
Ngakho, inani lokukhula kokuthengiswa kwemikhiqiza eenarheni zangaphandle kungeze kwafananiswa nezinye iinarha. Ngikho lokhu okubuthakathaka okwenza bonyana kube khona ukutlhayela kokurhwebelana namanye amazwe, khulukhulu nasingena emazingeni aphezulu wokuthuthuka. Begodu sinezinga eliphasi lokubulunga, lokhu kwenza bonyana sithembele khulu emalini engenako yesikhathi esifitjhani lokhu kwenza kube khona ukutlhayela emahlelweni wethu wokubulunga.
Lezi ziintjhijilo inarha ekufuze izilungise ukuya phambili.
Okuqakatheke khulu mbuzo wokobana: Khuyini lokhu ukukhula komnotho ekufuze kuphalene nakho Umnotho wenzelwe ukwenza amaphilo wabantu bonyana abe ngcono. Lokhu, kuletha umbuzo wokobana umnotho wabiwa ngendlela elinganako lokhu kwenze imithangalasisekelo yokutjheja umnotho?
Okuqakathekileko, kukwabelana iinzuzo yokukhula komnotho ekufaka hlangana ukwakha amathuba womsebenzi aqalekako. Kwamambala siyazigqaja ngerikhodi elihlangana kweminyaka ye-1995 neween-2004, umnotho wenze amathuba womsebenzi ohlangana nesigidi sinye nesiquntu, okhunye godu okuhle khule kukwakheka kwemisebenzi ezi-500 000 ngonyaka hlangana neminyaka ween-2004 neween-2007.
Ngesikhathi samva, kokuthoma solokhu kwabakhona umbuso wentando yenengi, imisebenzi eminengi belokhu yakhiwa ukudlula abathoma ukusebenza emsebenzini, lokhu kwehlisa izinga lokutlhayela kwemisebenzi kusukela emaphesentini ama-31 emnyakeni ween-2003 ukuya kwama-23 emnyakeni ween-2007.
Kwamambala, lokhu akukafuze bonyana kusiqabele ekwenzeni isibopho sethu ekufuze sihlolisise ikhwalithi yemisebenzi leyo, kufaka hlangana amalungelo neenzuzo ezithabelwa basebenzi.
Ukwaba iinzuzo yokukhula kufuze kufake hlangana ukukhanjiswa msinya ukwenza amahlelo wokulinganisa, kufaka hlangana ukunabisa ukuthuthukiswa kwabantu abanzima, BEEE.
Lokhu akusikho ukulandela ikambiso yebandlululo. Eqinisweni inarha engabandakanyi izakhamuzi kiwo woke amazinga wezomnotho kwamambala izokusebenza ngaphasi kwalokhu ebeyingakghona ukukwenza.
Kuliqiniso bonyana amabubulo wangeqadi asalele ngemva ukutjhugulula ubujamo babaphathi babo ngokuya ngemihlobo yabantu esinayo begodu nemisebenzini etlhoga amakghono aphezulu, ukuthuthukisa amabubulu njalo njalo. Ngahlanye lokhu kwenza inarha yethu isalele ngemva la ekukhona amathuba amanengi wokukhula womnotho.
Ukwaba inzuzo yokukhula komnotho kutjho ukusebenza ngendlela efanelekileko nelinganako bonyana umbuso usebenzise imigomo yeemali njengesisetjenziswa sokwaba ngobutjha nokwabelana, ukunikela ngepahlo yomphakathi.
Umbuso uyazi bonyana umtlhago unabe kizo zoke iindawo zomphakathi begodu izinga lokungalingani likhulu.
Eminyakeni eli-15 sizame ngamandla woke ukulwa nobumbi bokungalingani komphakathi. Ukudzubhula umsebenzi owenziwe siqhema seemfundiswa seYunivesithi yeStellenbosch esidoswa phambili nguPhrofesa Servaas van der Berg.
Okokuthoma umtlhagomethriki weemali wehle ngendlela erarako eminyakeni elikhulu edlulileko. Ukwehla lokhu ngikho okwenze bonyana kunabiswe iimali zesondlo ezibhadelwa mbuso kusukela emnyakeni ween-2002 ukuya phambili. Lokhu kuthuthuka kubonakala kufinyeleleka ekunikelweni kwemisebenzi yombuso-ukwehla komtlhago wepahlo kudlule ukwehla komtlhagometkriki weemali. Okwesibili, nanyana ukwehla komtlhago kube kunengi, ukungalingani okuhlanganisiweko kukhulile eminyakeni ye-1990. Okwesithathu, ukungafani komtlhago nokungalinganiko kuba ngunobangela wemigomo ebanzi. Umtlhago wehlile solokhu kwaba khona amatjhuguluko, kodwana ukungalingani akukathuthuki.
Hlangana nemizi kufaka hlangana nabentwana (abahlathululwa njengalabo abaneminyaka eli-17 nangaphasi) iinomboro zemizi zibika bonyana ukwehla kokulamba kwabentwana kwehle khulu (kusukela emaphesentini angaphezu kwama-31 ukuya kwali-16) hlangana neminyaka ween-2002 noween-2006.
Lokhu kutjho bonyana ubujamo obungcono bomtlhago buthuthuke ngendlela erarako, khulukhulu hlangana nabantu abaqalene nokungatholi imisebenzi yokobana baphile kuhle.
Kwamambala, lokhu esikubonako kuqinisekiswa lirhubhululo lethu elikhombisa bonyana imirholo, khulu khulu hlangana nemiphakathi yabantu abanzima nabebala yehlile, lokhu kubangelwa manani aphezulu wokutlhogeka kwemisebenzi nokufunyanwa imali yesondlo. Nanyana iimbalobalo zabafumana imali yesondlo beyiziingidi ezi-2,5 emnyakeni we-1999, eminyakeni ween-2008 lokhu kwehle kwafika eengidini ezi-12,4.
Lokhu kubangelwe khulu kunabisa ngamandla ukufunyaneka kwemali yesondlo sabentwana, ekhule kuthoma een-34 000 kilabo abayifunyanako ngonyaka we-1999 ukuya eengidini ezi-8,1 ngonyaka ween-2008.
Njengengcenye yokufaka isandla emalini engenako yabadobha phasi, umnqopho kufinyelela esigidini esi-1 aamathuba wemisebenzi ngokusebenzisa iHlelo eliNabileko lemiSebenzi yomPhakathi lafunyaneka ngonyaka ween-2008, ngaphambi konyaka ebekulindeleke ngawo ngokuya kwegunya lamakhetho ween-2004. Lokhu, kwenze amathuba wokunabisa ihlelo leli nokuthuthukisa ikhwalithi yalo.
Amakhaya wona afunyana imisebenzi ejayelekileko elethwa mbuso, iimbalobalo ziyazikhulumela. Njengokuthi ukufunyaneka kwamanzi kwenziwe ngcono kusukela emaphesentini ama-62 emnyakeni we-1996 kwama-88 emnyakeni ween-2008.
Ubufakazi bokusizwa kwemiphakathi kubonakala ngokwenza ngcono khulu ukunikela ngemisebenzi yezamaphilo. Amaphesenti ama-95 wamaSewula Afrika njenganje ahlala hlangana namakhilomitha ama-5 eduze neendawo zemitholapilo. Begodu sitjeliwe bonyana emitholapilo amanzi sekayafunyaneka. Ukujovela izifo kwabentwana kukhule kabuthaka kufikela emaphesentini ama-85 begodu isifo semalariya sehlile.
Siyathokoza godu, bonyana amarhubhululo ngomulwana wentumbantonga akhombisa ukunzinza begodu nezinga lokwesuleleka lehlile.
Ukuragela phambili, ihlelo lemitjhoga yokulapha akusingelikhulu kwaphela kodwana likhula ngaso soke isikhathi, zingaphezu kween-900 000 iingulani ezingenela ihlelo lokusebenzisa imitjhoga.
Kodwana imitholapilo eminengi ayikghoni ukufumana amakhambi afaneleko, izinga labasebenzi abaneleko begodu nokunikela ngemisebenzi ejayelekileko mbuso njengamanzi negezi. Kwezinye iindawo, abaphathi abaphathi kuhle begodu nemikghwa emimbi yabasebenzi kufuze ilungiswe.
Kwezefundo, sibone ukwehla kwesilinganiso senani lomfundisi: nabentwana, pheze liyafinyelela ngokuya kwenani elilindelekileko lephasi mazombe, nokwamukwela kwabentwana eenkolweni zamabanga aphasi, begodu nokwenza ngcono kwabafundi abaphumelela iimfunda zemethamethiksi, ukudzubhula iimbonelo eziimbalwa.
Ngesikhathi esifanako, umfutho omkhulu ufakiwe ukwenza ngcono imithangalasisekelo eendaweni zabatlhagako.
Kwamambala, siyazi bonyana izinga lalabo abayekela bangakaqedi iimfundo zabo, khulu khulu eenkolweni zamabanga aphezulu nemazikweni aphakemeko wezefundo ayamukeleki ngombana iphezulu khulu, ihlelo lezefundo kufuze likhiqize amakghono alindelekileko atlhogwa mphakathi.
Ukungezelela, umkhuba wokufunda nokufundisa ovamileko wokusebenza ukhombisa ukukhathazeka okuragela phambili wokwahlukana emphakathini kwesikhathi esidlulileko.
Amahlelo wombuso wokusiza umphakathi nawo enziwe ngcono ukuba nepahlo kwabantu abatlhagako, ngokufunyana izindlu, ngemali yesipho yezindlu eziingidi ezi-2,6.
Kufuze, kwamambala ngiyavuma bonyana iHlelo lokwAbiwa koMhlaba begodu nokusekela ukuhlala emva kokufunyana inarha kufuze kwenziwe msinyazana begodu kwenziwe ngcono.
Ngokupheleleko, siyazigqaja ngokuragelisa phambili amahlelo womphakathi kodwana asikghoni ukwaneliseka ngamatjhuguluko weembalobalo kwaphela.
Kungaba kwezefundo, kwezamaphilo nakwezamanzi umbuzo esizibuza wona qobe ngamalanga kukobana singathuthukisa njani ukunikelwa kwemisebenzi le. Kilokhu kusenendlela ede ekufuze siyikhambe.
Malunga ahloniphekileko, into embi yobulelesi ilokhu imraro omkhulu wokungavikeleki kwamaSewula Afrika. Esikubona ngamalanga, eendaweni ezitlhagako nalabo abanjingileko ngokufanako, kuhlale kukhona bonyana ungasahlelwa ngesihluku nanyana kunini.
Hlangana neenhlangano zomphakathi nalezo zangeqadi kuhlale kukhona bonyana kuthathwe imali ngendlela engakafaneleki ngobukhohlakali, lokhu kuyinto esitshwenya khulu.
Kwamabala, ngokupheleleko izinga lobulelesi likhuphuke khulu emnyakeni ween-2002, kodwana lehla kancani, kancani. Yoke imihlobo yeembalobalo ingadzujulwa ukufakazela lokhu.
Kodwana asazi bonyana ukwehla lokhu bekurhabe ngokwaneleko, sengitjho nangamaphesenti ali-7 kuya kwali-10 esizibekele wona emikhakheni eyahlukeneko sokuvelelwa bulelesi. Ukuthi ubulelesi bokubanjwa ikunzi ngesihluku emakhaya nemabubulweni kutjhinge phezulu begodu ubulelesi obuthinta abomma nabentwana akukalungiswa ngendlela efanelekileko, kusitshwenya khulu lokhu.
Lokhu kuveza ukugeglisa kubomakhelwane bethu, khulukhulu ekwakhiweni kwebumbano lokuzwana nomphakathi lokhu kuzosisiza bonyana sikhandela begodu siphelisa ubulelesi. Kukhombisa ukungasebenzi kuhle kwamahlelo wezobulungiswa, kusukela ekuphenyeni ubulelesi ukuya ekubuyisweni kweemilo zabenzi bobulelesi. Lokhu kukhombisa ukungasebenzi kuhle kwamahlelo wemakhotho, lokhu kufaka hlangana ukuba nelwazi elifaneleko begodu neminye imithangalasisekelo begodu nabaphathi. Lezi zizinto ihlelo lezobulungiswa liloke eselithomile ukuzilungisa.
Nanyana kunjalo, ukuthi sizibone amaphutha khulu, akukafuze silibale bonyana sihlolisisa ihlelo elivunyelwe ngokomthetho ngendlela engazange ibonwe enarheni yethu.
Lokhu kungonobangela wamatjhuguluko amaziko la awenzileko, ngokuya kwamasiko wamalungelo wobuntu, nokuhlelwa kwemihlobo yabantu begodu namahlelo wokuziphendulela.
Kwaphela asingazikhohlisi: Ngokwezehlalakuhle zamaphilo wethu, amatjhuguluko anjalo asesesigabeni esisathomako akakathuthuki. Sinendlela ede ekusafuze siyikhambe.
Ngiyakholwa bonyana amalunga ahloniphekileko azakuvumelana nami bonyana abantu ababuswa ngaphasi kombuso wentando yenengi kufuze bathole indlela yokuveza amazizo wabo lapho sitjheja khona khulukhulu umphakathi olimazekako.
Ngalokhu, ngekwemithetho ejanyisiweko esinayo, nemihlangano emikhulu, nemithetholawulo kunye namajima akhona siqinisekisile bonyana imizamo iyenziwa bonyana yenze ngcono ubujamo babentwana, babomma, nabantu abakhubazekileko begodu nabadala.
Ngesekelo esilifumaneko emajimeni wethu begodu nangobudlelwano esibakhileko neenhlangano ezijamele iinqhema lezi ezilimazekako, sithuthukise zetjhejo eendabeni ezibathintako, begodu saphumelela ukuragelisa phambili begodu sagcugcuzela ukubekwa phambili kwezinto ezibatshwenyako.
Sekuyindaba yerikhodi lokuziqhenya bonyana, njengokuthi, abomma abaphethe amakhaya sebamukela ukwedlula isilinganiso esikhona somrholo wezehlalakuhle, ekufaka phakathi nezindlu kunye nokutlhogonyelwa ngezamaphilo begodu amanye amahlelo amakhulu esiphumelele kiwo majima wokuvikela abentwana ezifeni begodu nokubapha ukudla.
Kanti ukufumaneka komsebenzi kungaphezu kwesilinganiso sabomma bemaplasini, ulutjha begodu nabantu abakhubazekileko. UMulwana weNtumbantonga ubange umonakalo omkhulu kubomma ebasese bancani. Inturhu malungana nabomma nabentwana isezingeni eliphezulu.
Koke lokhu kumsebenzi ekusafuze wenziwe esikhathini esizako.
Mma Somlom noSihlalo ohloniphekileko, lezi ngezinye zeembonelo zepumelelo umbuso wentando yenengi ozilethileko begodu nokuragela phambili kombuso ukufeza igunya owanikelwa lona bavowudi. Akubuzwa, ngendima esele yenziwe kusukela ngonyaka we-1994, kobana iyathabisa, kwaphela nanyana kusese nokuzaza nje kobana kusesenetjhijilo ezikulu ezisaseleko.
I have walked that long road to freedom. I have tried not to falter; I have made missteps along the way. But I have discovered the secret that after climbing a great hill, one only finds that there are many more hills to climb. I have taken a moment here to rest, to steal a view of the glorious vista that surrounds me, to look back on the distance I have come. But I can rest only for a moment, for with freedom comes responsibilities, and I dare not linger, for my long walk is not yet ended.
Enyangeni ezimbalwa kusukela nje, abantu benarha yekhethu bazakutjho bonyana bafuna baphi abadosiphambili kobanyana baragele phambili nomsebenzi omuhle owenziwe mlweli omkhulu lo wekululeko nabanye abasunguli bombuso wentando yenengi.
Nanyana iindlela zethu zokwenza izinto zingafani, umnqopho esifuna ukufinyelela kiwo ubonakala kuhle begodu uzwakala kuhle kumThethosisekelo wethu, okungukuthi kukwakha ibumbano, ukungabandlululani ngokombala, nokungabandlululani ngokobulili, nentando yenengi begodu nesitjhaba esithuthukako esidlala indima eqakathekileko ukwakha iphasi elingcono.
Eminyakeni esithandathu edlulileko, abadosiphambili bethu bahlangana emHlanganweni omKhulu wokuKhulisa nokuThuthukisa begodu bafinyelela esivumelanweni sokobana soke sithathe umsebenzi wokwenza ngcono ubujamo bamaphilo wabantu beSewula Afrika, khulukhulu wokwehlisa izinga lokutlhogeka kwemisebenzi begodu nendlala ngonyaka ween-2014.
Ngiyakholwa bonyana, njengengcenye begodu nezinye zeminqopho le, abantu beSewula Afrika angeze bahluka kizo nasitjheja ukuqakatheka kokwenza ngcono amahlelo wezefundo; nokunikela ngezamaphilo ngendlela efaneleko nehle begodu ngendlela elinganako; nokuthuthukisa iindawo zethu zemaplasini begodu nokuqinisekisa ukunikela ngokudla; nokulwa ngamandla malungana nobulelesi kunye nobukhohlakali.
Ngiveza lezizinto ingasi ngombana kungizo zodwa ezikhona namkha ngombana siqale zona kobana zizokulapha yoke imiraro eqalene nesitjhaba sekhethu. Namkha, Ngikhethe ukwenza lokhu ukugandelela ehlangothini lokobona iSewula Afrika ayitlhogi abantu abanenembo-mbono. Isitjhijilo sethu kutjhugulula inembo-mbono le siyitjhugululele emahlelweni kunye nemahlelweni wokwenza izinto ngendlela efaneleko.
Lokhu ekurhuluphelweko kukhulunywa ngiwo woke umuntu, njengombana ivela kuHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko zemiNqopho yokuThuthukisa yemiNyaka esiGidi. Begodu, kunjalo abantu abanengi namhlanje baqalane nengozi yokobana iminqopho le ingahlehliswa ngeminyaka eminengi, nakungasi minyaka elitjhumi, ngonobangela womnotho obogabogako ogabhe iphasi loke.
wamaziko abolekisana ngeemali kugcine kunabe umraro weenkolodo iphasi loke, kwaba nemiphumela engasimihle emikhiqizweni nekwezokuthengisa.
Singahlaba umona, nesikhathi esiftjhani begodu nobudlabha babaphathi beenkampani ezikulu ezirhabise kobana kubenomraro onjengalo. Singahlaba imigomo yombuso engazange itjhejisise begodu yavumela ukusetjenziswa kwamalayisense weemaraga ezingekho emthethweni, ukubanga ukuhlangahlangana ehlelweni lezeemali. Singakwenza lokho sisoke, begodu sizabe sinesizathu esaneleko.
Nanyana kunjalo umsebenzi wethu omkhulu kuthokoza ngokuzeleko imiphumela yokuthuthuko komnotho wethu begodu nerijini yethu begodu sithome ukuba neempendulo ezizokwehlisa indima ebayenzako, khulukhulu emabubulweni alimala khulu wemiphakathi yethu.
Esikwaziko kukobana ukulawulwa kwezemvelo enarheni yekhethu kunye nomgomo wokwabiwa kweemali esakuphasisako kusisizile ekutheni sibalekele ukubogaboga komnotho.
Kwaphela siyazi soke, kobana ngonobangela wokuthi sihlanganyele emnothweni wephasi, ukuthi sithengise ipahla enengi eenarheni zangaphandle kwehlile; Ukufinyela emalini begodu nokungena kweemali kubemraro omkhulu; ukuthengwa kancane kwepahla kubangele ukwehla kwamsinyane komkhiqizo; ukwakhiwa kwamathuba womsebenzi kwathinteka kumbi begodu kwezinye iinkampani ezizijameleko ukuphungulwa kwabantu emisebenzini kube yinto yamambala.
Ubunzima lobu bufike ngesikhathi i-infletjhini nemalinzalo zisese phezulu khulu. Siyathokoza umPhathi weBhanka eKulu, othe izolo wehlisa imalinzalo ngephesenti eli-1.
Sekuhlangene, ituthuko le ibeyimbi kungenisomali kufuze sikhuluse indlela yokuletha insetjenziswa begodu senze amahlelo wemithangalasisekelo.
Siyazi begodu bonyana iSewula Afrika ithinteke kancani kunezinye iinarha. Eqinisweni, esikhathini lapho abanye basesikhathini sokwehla komnotho, iSewula Afrika nezinye iinarha sisalindele ukukhula, namkha kwenzeka kabuthaka.
Ngalokhu, malunga ahloniphekileko, ngiyathaba ukubika bonyana itjhebiswano phakathi kukaMongameli nabadosi phambili abahlukahlukaneko bezehlakuhle, sivumelene sisoke ngokuthoma ukungenelela lokho okuzokwenza sehlise igandelelo elikhona emnothweni weemphakathini wethu. Isiqhema esisebenza ngeendabezi sisasebenza ngamandla begodu nangeempendulo ezinabileko kusakhulunyiswana ngazo.
Kokuthoma , umbuso uzokuragela phambili ngamahlelo wakhe wokusisa, ekusilinganiso esikhuphuke saba ziingidi ezi-690 zamaranda eminyakeni emithathu ezako. Ngalokhu, nakufunekako, sizakwenza iindlela ezithile ukwenza bona sikhuphule iimali.
Lokhu kufaka phakathi isizo lamaziko wethu weemali, begodu nabolekisana ngeemali ezivele zisebenza ngeemali zeentjhabatjhaba, begodu nokusebenzisana kwethu namabubulo angeqadi begodu nokusetjenziswa kwensiza azilawulwa basebenzi, njengeemali zomhlalaphasi.
Kwesibili, sizokuqinisa amahlelo womphakathi wombuso onikela ngawo imisebenzi, Ngakwelinye ihlangothi, sizokwandisa imisebenzi eminyangweni efana nowezamaphilo, zomsebenzi wezehlalakuhle, zefundo begodu siragelephambili siqinise zomthetho. Kwelinye ihlangothi zizokurhabisa kobana silethe ihlandla elilandelako lokuNabiswa kwamaHlelo wemiSebenzi yomPhakathi.
Kwesithathu, sehlise indlela yokwenza eyenziwa ziinkampani zangeqadi ukulwa nokwehlisa khulu ngamandla zokusisa, begodu nokuvalwa ngokungakafaneleki kweendawo zomkhiqizo namkha amaplanti.
Ngakwelalo ihlangothini,, umbuso uzokwenza ukuboleka amabubulo amakhulu imali begodu neendledlana ezikhuthaza ukusiza ukulwa nentjhijilo emabubulweni ahlukahlukaneko, begodu akhuthaze nokuthuthukiswa amaziko weemali kobana asize amafemu angaphasi kwegadeleleko ngonobangela wokubogaboga komnotho.
Ezinye iindlela ezingafaniko zokukhutjhwa emsebenzini, okufaka phakathi amalanga amade wokuphumula, ukwandisa ukubandulwa, iinkhatjhana esifutjhani begodu nokwabiwa kwemisebenzi. Lokhu kuzakuhlanganiswa nokukhuphulwa kwejima lokuziKhakhazi ngokuba mSewula Afrika begodu namagadango aqinileko mayelana nepahla engeniswak ngokungekho emthethweni.
Kwesine, umbuso uzakunzinzisa begodu andise ukusetjenziswa kweemali zomphakathi, okufaka phakathi kuphumelelwe kwandiswe ukokutholakala kweSondlo sabeNtwana, kufikela eminyakeni eli-18 ubudala begodu kwehliswe neminyaka yabantu abadala bamadoda abamukela umndende wokukhula ibe minyaka ema-60 ubudala. Vele, njengombana ngihlanganisa iminyaka ema-60 unyaka lo ngizabe ngilungele umhlalaphasi.
Ukungezelela, sizosebenzisa khulu Imali yokuSiza umPhakathi oTlhagako begodu neendlela zokunikelwa kokudla khulukhulu siqale labo abangakavikeleki emalini egade abasebenzi abaphelelwe msebenzi namkha abaqede iimvuzo yabo.
Sizokuragelaphambili ngokugandelela khudlwana iintjhijilo eziphikisana nobukghoni esinabo ehlangothini lamanye wamabizinisi wethu. Ngalokhu, sithanda ukuthokoza iKomitjhini yePhaliswano ngendlela ebakhombisa ngayo ukusebenza ngamandla ekuqinisekiseni bona abenzi bobulelesi bayabotjhwa.
Siyathemba, namkha, iinhlangano zomphakathi zizokukhuthala zona ngokwazo ukuqinisekisa bona, hlangana nezinye izinto, intengo yepahla engenako iyehla ekuzokwenza bona inzuzo yayo yanelise isitjhaba.
Amagadango la wamsinyane azokwenziwa mithetho yemigomo weemali zombuso. Nanyana kunjalo zizokuqinisekisa bonyana amazinga wombuso wokuboleka imali atjhejisiswe kuhle begodu anzinzile. Lokhu, godu kutjho ukwehla ngokuphindiweko kwamazinga weenkoloto zombuso namkha kubuphi ubujamo butjhungulukela ekubeni ngcono.
Imizamo yethu yokwenza izakulawulwa magadango wokuvikela zemvelo nokwehlisa ukutjhuguluka kobujamo bezulu ekuzokuba nomthelela ekwakhiweni kwamathuba wemisebenzi.
Emihlanganweni yomibili yeenarha ezinjingileko ze-G20 begodu neminye imikhulumiswano yamaziko ahlukahlukaneko, umbuso wethu ubawe ukuzibandakanya kwamsinyana nokufaneleko khulukhulu eenarheni esezithuthukile ukwazi bona ngabe umraro uthome kuphi begodu kukuphi la urhagele khona khulu. Sikholwa bona sesifikile isikhathi sokuqinisa imithetho yangaphakathi begodu sitjheje namahlelo weemali, kodwana ngale kwalokho, ukuhlolwa ngamandla begodu nokuthatha amadagango wesilinganiso sephasi akubalekeki begodu kutlhogekile.
Okuqakatheke khulu, kufuze siphephise isithunzi sehlelo lokurhwebelana kwephasi, siqedile imikhulumiswano ekhona njengemiKhulumiswano yeDoha yezokurhwebelana kwephasi, siqinisekise bona isizo elithuthukileko alikabekwa esilinganisweni esiphasi.
Isifundo esibophako kulokhu esikufundileko kukobana kufuze siqinise ubudlelwano phakathi kwabalawuli bomnotho wekhaya begodu nephasini mazombe, ingasikwaphela siqale ubungakho bemiraro, kwaphela sisimamise amagadango azokwazi ukukhandela lokhu bona kungasenzeki.
Enarheni yekhethu, sizokungena kulawamahlelo njenge ngcenye yekambiso yokuhlela imiphakathi yethu kobana ikhule khulu begodu ibe netuthuko. Ubude besikhathi sokufunyana ogade kulahliwe singalulwa, kwaphela asingabazi kobana isikhathi sizakufika msinyana.
Ngalokhu, siyibeka kuphi inarha yekhethu bonyana isebenzise amathuba amahle la angakajayeleki eze ngakithi lokho kuyokuba yinto eqakatheke khulu. Ngikhuluma ngeBhegere yePhasi yeFifa yonyaka ween-2010 begodu neBhegere yeenarha zamaKhontinenti woke ezako eenyangeni ezimbalwa kusukela nje. Msinyane nje woke amahlelo namano azabe sele aqediwe namkha kusondele bonyana aphele- ukusukeka kumatatawu, zeenthuthi, zokuvikela, iindaba zamahlalo ukuya kwezamaphilo begodu namano walaba abozokuhlalela samfuthi enarheni le - siyaqinisekisa bonyana imidlalo yebholo lenyawo yephasi la ekhethu eqinisweni izokuba ngenepumelelo ehle. Begodu sikholwa bona, ngemva kokuthumba amahlandla amahlanu alandelana, isiqhema sebholo leenyawo sesitjhaba kwanje sizilungisele ukudlala ngendlela engaphezu kokulindelweko!
Ngale kwalokhu, ithemba lamambala kulomdlalo omkhulu lisekwenzeni kwethu ukubonisa abantu beSewula Afrika begodu nebe-Afrika ngepatho yethu begodu nobuntu bethu - ukutjhugulula salamfuthi indlela inarha yakhethu yaziwa ngayo begodu nephasi mazombe babantu bephasi. Lokho kusemahlombe wethu soke.
Ngalokhu, sifuna ukuthokoza zoke iinqhema zemidlalo ezibeke iSewula Afrika ebujamweni obuhle eminyakeni edlulileko. Ukuthokoza okukhulu kuya eseqhemeni sekhrikethe, sona esifinyelele esiqongolweni sephasi.
Vele siziinkutana zephasi zikamakhakhulwa ararhwe; uGiniel de Villiers kunye nesiqhema sakhe bathumba iDakar Rally; Abadlali bethu bemidlalo bamaPharalimphiki baragela phambili basenza siziqhenye; begodu nabadlali bebholo leenyawo labeminyaka engaphasi kwama-20 badlala kuhle emaphaliswaneni wabo.
Mma Somlomo noSihlalo, emvekeni embili ezidlulileko, iSewula Afrika iqedile ngendima yayo yebuthelelo layo lemitlolo yakade yeTimbuktu. Lezi zamagugu ezinothileko zikhombisa bona iSewula Afrika imhlahlandlela wezesayensi kunye nemitlolo, nelwazi ngemvelo kunye nezamabhizinisi, kwaphazanyiswa lihlelo lokurhweba ngabantu benziwe iingqila begodu nombango womnotho we-Afrika. Igadangweli kufuze lisenze sisebenze ngokubambisana nezinye iinarha enarhenikazi yethu begodu nakwezinye iindawo ukwenza ngcono ukubujamo babantu.
Eqinisweni, eminyakeni ema-15 edlulileko, azange siziyekelele ukwenza isiqiniseko bonyana i-Afrika ivuselelwa kabutjha bonyana ithokozele imiNyaka eliKhulu. Kabuthaka, inarhakazi yethu iyathuthuka ehlangothini lokuvuselelwa kwe-Afrika. Ngokuba nekareko yabantu be-Afrika ebekwe phambili erherhweni labadosiphambili.
Ngikho kodwa lokhu, okusenze singahlali phasi ekusizeni abantu beZimbabwe kobana bathole isisombululo emrarweni ebanawo kuleya narha. Sithanda ukuthokoza zoke iinhlangano zeZimbabwe ekwenzeni bona kuphele imikhulumiswano, kutholwe umphumela ogade ufiswa ngiwowoke umuntu waleya narha begodu neenarhanikazi eziSewula: ekukujama ndawoyinye begodu nombuso onemibono emihle yokulungisa intjhijilo eziqalene nabantu. Siyathokoza bonyana izolo, ipalamende yeZimbabwe ibethe umthetho oKhitjelelweko we-19 wokutjhugulula umthethosisekelo, ondlala isendlalelo sokujamiswa kombuso wehlanganyela.
Khulukhulu engifuna ukukutjho ngalokhu kumayelana nesithunywa seSADC, uMongameli walokha uThabo Mbeki nesiqhema esisize ngaphandle kokudinwa nangesineke ukwenza bona ikambiso ifinyelela esiphethweni.
Kwanje umsebenzi wokwakha ngobutjha ungathoma ngokuzimisela, begodu iSewula Afrka ijame ngomumo ukusiza la ingasizakhona. Ngalokhu, kunesidingo esirhabekileko sokusiza emirarweni ephathelene nabantu bakuleya narha. Sinethemba lokobana imiphakathi yeentjhabatjhaba iyatjheja begodu izakubambisana nabantu beZimbabwe njengombana bathoma ubuphilo obutjha.
Siyagcugcuzeleka godu kobana ezinye nezinye iimvumelwano nokuthoma kuzokuletha iragelophambili ebantwini beDemocratic Republic of the Congo endleleni yabo yobujamo obunzinzileko nobuhle, leloragelophambili angeze lajanyiswa.
Itjhebiswano elakhiweko mvanyana nje phakathi kweDRC begodu neRwanda linamathemba amahle eendabeni eziphathelene nezokuphepha begodu nokuqalana nemiraro yabantu, kodwana sinethemba ngemikhulumiswano yezepolotiki. Kulawo magadango, sizokuragelaphambili sisebenze nezinye iinarha begodu neBumbano le-Afrika ukwenzela bona sifinyelele kileyo minqopho eBurundi, eSudan, eWestern Sahara, e-Cote d'lvoire, eSomalia begodu nakwezinye iinarha.
Njengoba kunobufakazi ngetuthuko eyahlukahlukeneko eenyangeni ezimbalwa ezidlulileko, iSewuka Afrika izokusebenzisa ilungelo layo lokuba ngusihlalo weSADC ukuqinisa amaziko werijini ngokutjheja, khulukhulu ngokuthi kwenziwe lokhu okuvunyelwene ngakho emihlanganweni begodu kuhlanganiswe ngamandla amano werijini.
Nanyana kunjalo sizokwenza ngcono ukuthintana kweSADC neeMaraka eziFanako zePumalanga begodu neze-Afrika eseSewula, iComesa begodu neeNarha ze-Afrika ezisePumalanga, i-EAC.
Sifisa ngalesi sikhathi bonyana sidlulise ukuthokozisa abantu nabadosiphambili beZambia, beGhana, begodu nebe-Amerika ngamakhetho akhombise ukuvundlela ngale kweenqabo ezithileko eenarheni zabo,. Sizokuhlala sifuna ukunabisa itjhebiswano lethu nenaarhezi begodu nezinye iinarha ekufuneni ukwazi ngokuhle mayelana nabantu.
Sinetjhudu lokobana unyaka lo sithabela iminyaka elitjhumi sinobuhlobo obuhle nombuso weRiphabhliki yaBantu beChina. Kiyoyoke leminyaka bekubonakala nangaphambilini bonyana kunenzuzo efanako esiyitholako ekubambisaneni kwethu.
Sifisa ukuqinisekisa godu ukuzibophelela kwethu ngobudlelwano obukhulu esibakhileko neBrazil begodu ne-India nge-Ibsa begodu nekuqinisekisweni kobukhozi bethu inarha yethu enabo neRussia neenarha ze-Asia, nalezo ezisePumalanga emaPhakathi begodu neenarha eziseTlhagwini ye-Amerika.
Sekukanengi siveza amazizo wethu mayelana nokutjhayisana okukhona ePumalanga emaPhakathi khulukhulu, e-Israel begodu nePalestine ngokwayo. Ukuzika kokudana kwethu kuthungeleleka kokurarana okukhulu kwamvanje nokulahleka kwamaphilo wabantu abanengi - afaka phakathi abentwana, abantu bengubo begodu nabantu abadala eqinisweni lokhu akukhulumeki.
Akunasizathu zezenzo ezinjalo zokwenza isihlungu, nokona nokuziphatha kumbi. Sithemba bonyana imizamo yokuvuselela kwamandla wemiphakathi yeentjhabatjhaba wokuthola isisombululo sasamfuthi kuzaba nemithelela emihle, okuzokwenza bona abantu be-Israel nebePalestina bathabele ukuthula nokuvikeleka njengabomakhelwane eendaweni zabo zenarha zabomazibuse.
Sikghonile onyakeni odlulileko ukuqeda imikhulumiswano neBumbano leYurophu mayelana namano wethu wetjhebiswano, begodu sithemba bonyana umdlandla okhona uzokuhlala ukhona njengoba siqeda imikhulumiswano yeemVumelwano zokuBambisana kezoMnotho neenarha zerijini. Siqale phambili ukunabisa ubudlelwano nasibamba umhlangano weSewula Afrika begodu neBumbano leYurophu esikhathini esizako unyaka lo.
Sisoke nezinye iinarha eziseSewula, sizokuragela phambili silandele unobangela wokutjhugululwa kweeNarha eziBumbeneko, begodu neSikhwama seeMali seenTjhabatjhaba namanye amaziko ahlukahlukaneko azokwazi bona abonakale atjhugulukile begodu kutjhugululwe nephasi lonalona begodu kusetjenzwe ngentando yenengi, ngokulinganako, nangendlela esepepeneneni.
Begodu sizibophelele ukufinyelela eminqophweni yethu yesivumelwano yentjhabatjhaba, okufaka phakathi iPhrothokholi yeKyoto begodu nabalami bayo, ngonobangela wokuzuzisa ilutjha langomuso hlangana nabantu bethu nabantu bephasi.
Mma Somlomo noSihlalo ohloniphekileko sizokwenza lokhu ngeenkambisolawulo ezimbili: ngokufuna kwethu ukuqedelela igunya elanikelwa umbuso ngonyaka ween-2004, begodu nokuqinisekisa bonyana umbuso ozako ngemva kwamakhetho uthola sesiwundlalele kobana wenze amahlelo wawo ngaphandle kokuriyada.
Enyangeni ezimbalwa ezizako zamakhetho wenarha begodu neemfunda, sizokwenza bonyana siqedelele lokhu esithunywe khona.
Ukwakha ilwazi elitlhogekako, ukwenza ngcono ukuletha imisebenzi eyenziwa mbuso begodu nokuhlanganyela okuhle ngaphakathi nagaphandle kweminye imikhakha yombuso ekufaka phakathi amano amakhulu.
Ukulawula ikambiso enqophe ukuqinisa indlela zokusebenza ngeendaba zobulili njengokujameleka ngokulingana okuyi-50/50 nakuthathwa iinqunto zamagatja, nakuthuthukiswa kwelutjha, zamalungelo wabantu abakhubazekileko begodu nabentwana - ekufaka phakathi ukuthintana ngokupheleleko neMigomo yeNarha yeLutjha, ukuzilungiselela ukwethula komTlolo weLutjha le-Afrika sele ibethwe yiPalamende, nokuhlelwa kweHlangano eThuthukisa uLutjha leNarha; nokuthunyelwa kwePhrothokholi yoBulili begodu nokuThuthukisa yeeNarha eziseSewula, yiPalamende; ukuqinisa isekelo emalungelweni wabantu abakhubazekileko; begodu sandise inani labomasipala abahlele; amaHlelo wokuTjhejwa kwamaLungelo waBentwana ngaphezu kwamaphesenti ama-60.
Lokhu namanye amahlelo, kufaka phakathi okumele kuTjhejwe maQangi avela ngesikhathi sokweThulwa kweKulumo kaMongameli unyaka ophelileko ngenyanga kaMhlolanja, sitlame umthangala wemizamo yethu sikwazi ukuthatha isiqunto ngemisebenzi esibekelwe yona begodu sindlalele ingomuso.
Sizokukhulisa imizamo yethu, eyenziwa mdlandla esinawo, yithemba begodu nokuzimisela kwabantu beSewula Afrika, okungikho okuhle okufunwa babantu boke bethu. Lokhu nalokhu okumumongo ngunobangela wokuzithemba kwethu lokha nasithi isitjhaba sisebujamweni obuhle. Umbuso wethu wentando yenengi usebujamweni obuhle. Ikhula kabuthaka ngamandla.
Nanyana kunjalo, emagameni kaMongameli walokha uMandela, "[we] dare not linger, for [our] long walk is not yet ended".
<fn>Hansards. SonaContent.nr.txt</fn>
Inyanga kaMhlolanja sikhathi senyanga esiqakatheke khulu sePalamende begodu nabantu beSewula Afrika. Kusikhathi sokuqala emva nokucabangela phambili begodu nokutjheja iimfuno eziza ngaphambili zabantu benarha. Qobe ngonyaka ngenyanga kaMhlolanja ukweThulwa kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba kuyenzeka, lapho uMongameli akhuluma khona nesitjhaba njengehloko yenarha.
Kuyini ukweThulwa kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba?
UkweThulwa kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba, ngesikhathi sokuvulwa kwePalamende, kukwethulwa kwekulumo esitjhabeni nguMongameli weRiphabliki yeSewula Afrika. Ikulumo ithulwa kuHlalohlanganyela leziNdlu zePalamende, ekuyiNdlu yesiBethamThetho seNarha (NA) begodu nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP). Iqala ubujamo banje bezepolotiki nebezomnotho besitjhaba. Ukuhlala lokhu kwenziwa nguMongameli begodu bulawulwe nguSomlomo weNdlu yesiBethamthetho seNarha begodu noSihlalo womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP). Kumnyanya ongakajayeleki lapho amagatja amathathu wombuso: IKhabinedi, ejanyelwe nguMongameli, uSekela Mongameli begodu naboNqgonqgotjhe; kunye nezoBulungiswa, zona zijanyelwe liJaji eliKhulu lenarha begodu naboMongameli bamaJaji; begodu kube siBethamthetho, sona sijanyelwa maLunga wePalamende (MPs) ahlangana endaweni eyodwa. Amalunga womphakathi ajamelekile nawo ekuThulweni kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba kobana abanendima ayidlalako emnyanyeni lo oqakatheke khulu ekwakhiweni kweSewula Afrika.
Kubayini ukweThulwa kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba kuqakathekile?
UMongameli ekuthulweni kwekulumo yakhe uveza ipumelelo eyenziweko begodu neentjhijilo ekuhlangabezenwe nazo onyakeni ogadungileko begodu namano wonyaka ozako. Ikulumo ithinta iindaba zepolotiki, zomnotho begodu nezehlalakuhle begodu itjheja nobujamo bombuso weSewula Afrika zombelele. Ikhuluma ngeendaba zangaphakathi zeSewula Afrika begodu nobudlelwano bayo neenarha ze-Afrika kunye nezangaphetjheya kwamalwandle. UkweThulwa kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba kuyinto eqakathekileko yokuziphendulela ePalamende begodu nesitjhabeni seSewula Afrika ngalokhu okwenzekileko onyakeni odlulileko begodu nokubandakanya umphakathi eendabeni zepolotiki zonyaka ozako. UkweThulwa kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba godu kumalungana nokugidinga kwenarha yethu begodu nokwakha inarha.
Kwenzeka nini ukweThulwa kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba?
UkweThulwa kweKulumo kaMongameli kanengi kwenzeka ngenyanga kaMhlolanja. Kwaphela, nangabe kunamakhetho wenarha ukweThulwa kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba kwenzeka amahlandla amabili, ihlandla lokuthoma kuzalisisa isetjheni yokuphela kaMongameli ophumako kuthi enye ibe ngemva kwamakhetho, lapho khona uMongameli omutjha selakhethwe khona kwaziswa nePalemende etjha. Ukwehluka kwehlala yenzeka ngenyanga kaMhlolanja onyakeni ween-2010, ukweThulwa kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba kwathulwa ebusuku kokuthoma, ukwenzela bona kunikelwe abantu beSewula Afrika ithuba lokobana babone ikambiso begodu balalele ukweThulwa kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba. Ngonobangela wamatjhuguluko lawo, ababukeli bakamabonakude banyuka ukusuka eengidini ezimbili ukuya eengidini ezine.
Ukuzibandakanya komphakathi kuyingcenye eqakatheke khulu emnyanyeni lo. Amalunga womphakathi ayamenywa emnyanyeni lo njengeenthekeli zePalamende. Izakhamuzi zeSewula Afrika enarheni yokana yeSewula Afrika begodu nesifunda ngasinye benza ingcenye eRhema ngokuHlonipha. AbaRhema ngokuHlonipha, ngibo abamukela uMongameli ePalamende, kuba babantu beSewula Afrika. AbaRhemi abasesebancani bathathwa eenkolweni enarheni yokana kubengibo abajamela ilutjha, lapho khona iSewula Afrika ibeke khona ithemba layo langomusa. Abantu abahloniphekileko beSewula Afrika kanengi bayamenywa kobana babe yingcenye yomnyanya lo. Bathathwa eemfundeni begodu kuba babantu ababenegalelo elihle enarheni.
UkweThulwa kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba kwakha ingcenye eqakatheke khulu yokutjhejisisa begodu nokuziphendulela. Ukulingwa kwamambala kwentando yenengi kulapho iPalamende iqinisekisa khona bona urhulumende uhlala akwazi ukuziphendulela ebantwini. Ukutjhejisisa kuligunya elinikezwe mThethosisekelo kobana iPalamende igade begodu itjhejisise ukusebenza kwakarhulemende.
Wandisa ukuthembela komphakathi kurhulumende.
Nokuthi ingabe iminyango karhulumende iphethwe ngendlela efaneleko na.
Umsebenzi wokutjhejisisa ufaka phakathi ukuphathwa kuhle kweminyango karhulumende ukwenzela bona kuthuthukiswe ukulethwa kweensiza begodu kufinyelelwa ipilo ehle yabantu boke beSewula Afrika.
EkweThulweni kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba, uMongameli uqala ubujamo benarha begodu abeke iminqopho yemigomo begodu nokuzokwenziwa onyakeni ozako. Kumalungana naleyo minqopho begodu namano ahleliweko wokufuze kwenziwe lapho khona uNqgongqotjhe wezeeMali athula khona isabelo sakhe seeMali sonyaka olandelako, kanengi naziya ngekupheleni kwenyanga kaMhlolanja. Iminqopho yemigomo begodu nalokhu ekufuze kwenziwe kwenza isisekelo salokhu urhulumende ekufuze akwenze onyakeni ozako. Kulitshwayo lapho khona iPalamende yenza bona urhulumende aziphendulele ebantwini, kilokhu akwenzileko, begodu nokobana kusetjenziswe imali engangani le egade yabiwe.
Ngemva kokwethulwa kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba, ikulumo kuphikiswana ngayo eeNdlini zombili zePalamende. Iinhlangano zepolotiki ziba nethuba lokuveza amazizo wazo begodu ziphakamise imibuzo malungana neendaba ezivele eKulumweni kaMongameli. Iindaba ezibathintako ziyaphakanyiswa begodu neendaba eziqakatheke khulu esitjhabeni ziyavezwa. Umphakathi uyamenywa bonyana ukhambele begodu uzokubukela ikulomopikiswano njengombana kufana nawo woke amasetjhini wePalamende. Ngemva kwalokho uMongameli unikelwa ithuba lokobana aphendule amaphuzu aphakanyisiweko begodu nemibuzo evele kukulumopikiswano.
Yini ummongo wePalamende wonyaka lo?
Ummongo wePalamende wonyaka ween-2011 "Kugidinga umlando wamagugu wekululeko ngokuqinisa itjhebiswano hlangana kwePalamende begodu naBantu" . Qobe ngonyaka iPalamende iveza ummongo ohlahla indlela yamano aphezulu wePalamende. UmBuso wentando yenengi wamambala ufuna ukufunyana igunya elivela ebantwini ngokubamba amakhetho qobe begodu nokuragelisa phambili ukubamba imihlangano yomphakathi eenkambisweni zokuphatha. Ummongo ukhuthaza ukuphumelela kokuzibandakanya, ukujameleka begodu nombuso wentando yenengi obusa ngomthethosisekelo lapho izakhamuzi zizibandakanya khona eendabeni zokwenza umthetho begodu nokutjheja. Lokhu kuqinisa indima yePalamende yokujamela abantu begodu nokuqinisekisa umbuso wabantu ngaphasi komthethosisekelo. Umsebenzi wepalamende begodu namaLunga kufuze uqale poro ukuqinisa ubudlelwano hlangana kwabantu begodu nabajameli ebakhethiweko. Ukuphumelela kwePalamde kudzimelele ekuzibandakanyeni kwezakhamuzi zoke zeSewula Afrika ukunikela umhlahlandlela emsebenzini wamaLunga wePalamende wabo akhethiweko begodu nakuPalamende.
Ungazibandakanya bunjani umphakathi ePalamende?
Ukuzibandakanya komphakathi eenkambisweni eziqakathekileko ngesikhathi seKulumo kaMongameli yesiTjhaba kungenye yeendlela lapho umphakathi ukghona ukuzibandakanya khona kuPalamende yabo. Kunezinye iindlela zokuzibandakanya ePalamende lokhu kufaka hlangana ukuvowuda ngesikhathi samakhetho, ukujoyina ihlangano yezepolotiki, ukudosela abantu kwezepolotiki begodu nokujoyina iinhlangano ezingekho ngaphasi kwakarhulumende ngokuthanda, ukuthintana namaLunga wePalamende, ukufaka iimphakamiso nofana ukujameleka begodu nokuthumela iintjhukumiso ePalamende.
Ipalamende izinikele ukwenza bonyana iyafinyeleleka kubantu boke beSewula Afrika ngokwenza amathuba azwisisekako wokuzibandakanya kwabo boke: abobaba nabomma, abafundileko nabangakafundi, abasebenzako nabangasebenziko, abangakakhubazeki nabakhubazekileko, abatlhagako (khulukhulu abahlala eendaweni ezisemakhaya ezitlhagako), begodu nezinye iinqhema ekunqotjhwe kizo: ukubuthelela begodu nokukghona ukuveza amazizo wabo ngeendaba ezimalungana neendigo ezijayelekileko. Amahlelo anqophileko afana nePalamende yaBantu, UkuLetha iPalamende eBantwini, iPalamende yaBomma begodu nePalamende yeLutjha kumaplatfomu anqophe ukukhulumisana nomphakathi ukuzwa amazizo wawo ngeendaba eziqakatheke khulu.
I-Ofisi lezoFukundisa lePalamende linikela ngevakatjho lasimahla lePalamende begodu nethuba lokobana umphakathi ubukele iinkulumopikiswano uhlezi emaGalari wesiBethamthetho seNarha namkha kumKhandlu weNarha oNgamele iimFunda. Amalungiselelo angenziwela umphakathi bonyana azokuhlangana namaLunga wePalamende begodu bakhambele ukuLalelwa kwemiBono yomPhakathi namkha imiHlangano yamaKomiti. Nangabe awukghoni ukufika ePalamende ungavakatjhela iwebhusayidi www.parliament.gov.za bese uthatha ivakatjho lekhomphyutha lePalamende nanyana kukuphi ephasini.
i-imeyili : nmrwerwe@parlaiment.gov.
1. IKulumo kaMongameli yesiTjhaba izokwethulwa godu ebusuku mhlazi-10 kuMhlolanja ngonyaka ween-2011.
2. UkweThulwa kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba kuhlukaniswe iingaba ezintathu. Isigaba sokuthoma kuzibandakanya komphakathi ngokuthi uRheme ngokuHlonipha ukwamukela uMongameli begodu neethekeli zakhe njengombana bakhamba kabuthaka emadini obovu.
3. AmaLunga wePhiko leZepi leSewula Afrika ajama umjeje lapho kukhamba khona uMongameli nakangena ngePalamende.
<fn>Hansards. VirtualTour.2010-02-19.nr.txt</fn>
Wamukelekile ePalamende yeSewula Afrika, iPalamende yeminyaka yeenkulungwana emakhulu amabili nanye!
IPalamende le imalungana nabantu!
Umnqopho wethu kukwakha iPalamende yabantu ephumelelako eqalene neemfuno zabantu begodu elawulwa mkhumbulo wokwenza ngcono amaphilo wabantu boke beSewula Afrika.
Sisebenza ngamandla ukuqinisekisa bona amahlelo wethu aqalelela imiphakathi engakatjhejwa bonyana ibandakanywe qobe.
Indima yePalamende begodu nomphumela wayo kujamela abantu begodu nokuqinisekisa bonyana abantu babuswa ngokomThethosisekelo.
Lokhu kufinyelelwa ngokubetha umthetho, ukutjheja ikambiso karhulumende, nokubandakanya umphakathi eenkambisweni zePalamende.
umThethosisekelo mthetho omkhulu weRiphabliki begodu uyisendlalelo sentando yenengi begodu wesitjhaba esitjhaphulukileko lapho urhulumende adzimelele kuntando yabantu begodu nokuthi soke isakhamuzi sivikelwe mthetho ngokulinganako.
Uveza ukuqakatheka begodu neendlela zokuphatha abantu ezidzimelele kuntando yenengi engathathi ihlangothi.
IPalamende ibunjwa bajameli abakhethwe ngetjhaphuluko aba-400 beNdlu yesiBethamthetho seNarha.
Iimfunda zijamelekile ePalamende kumKhandlu weNarha oNgamele iimFunda obunjwa ziinthunywa ezilitjhumi ezivela esifundeni ngasinye.
IPalamende yentando yenengi yethu inomlando omuhle wokuba nabajameli baboMma.
AboMma kwanje bamaLunga amaphesende ama-43.
Ukusukela ngonyaka ween-2009, singebesithathu iphasi loke ngokuya kokujameleka kwabomma laba.
Isilinganiso esibekiweko sokujameleka kwabantu bengubo simaphesende ama-50.
Begodu sinePalamende esebenza ngamandla nangokuzinikela!
IPalamende yethu yentando yenegi yokuthoma yonyaka we-1994, njengomsebenzi wayo wokuthoma, yakhetha uMongameli uNelson Mandela njengomRholi weNarha.
Amalanga nakama-24 enyangeni kaMrhayili onyakeni we-1994 uMongameli uMandela wathula iKulumo yakhe yokuthoma yesiTjhaba kuhlalohlanganyela leziNdlu zombili zentando yenengi yePalamende yokuthoma.
Kusukela ngaleso sikhathi iPalamende yamukela umThethosisekelo weRiphabliki yeSewula Afrika yangonyaka we-1996 begodu sekunemithetho emitjha engaphezu kwekulungwana eyibethileko!
Ukulindele ukuhlola amaphatjhisi wemakhiwo wePalamernde?
Asiragele phambili nevakatjho lethu le Palamende yeSewula Afrika!
Ivalatjho leli limalungana neendawo ezintathu zePalamende, zona ngilezi; siBethamthetho esiDala, nesiBethamthetho seNarha begodu nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda.
Thatha isikhathi sakho sokuhlola unabe!.
Le yiNdlela iPalamende. IziNdlu, yiNdlu yesiBethamthetho seNarha, umKhandlu weNarha oNgamele iimFunda kunye neTuynhuys zikhona kulendlela lapho ama-ofisi karhulemende anzinze khona kunye nama-ofisi weenHlangano zePolotiki anzinze lapho. UMongameli ukhamba eNdleleni iPalamende nakaya kusiBethamthetho seNarha ayokwethula iKulumo yakhe yesiTjhaba kuhlalohlanganyela lezindlu zombili zePalamende. Ngesikhathi sokwethulwa kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba, ejayeleke ukubizwa bona "kuVulwa kwePalamende", amahlangothi womabili weNdlela iPalamende arhenywa mJeje wokuJama ngokuHlonipha maLunga womPhakathi.
ISlave Lodge iyindawo yesikhumbuzo nokugidinga. Yakhiwa yikhamphani yeDutch East India ngonyaka we-1679. Beyisebenza njengendawo yokuhlala komKhandlu oYelelisako ngaphambi kokwakhiwa kwePalamende yeKapa, beyisetjenziswa njengomakhiwo we-ofisi lakarhulumende, iKhotho eKulu, i-Ofisi yePoso begodu nanjengeMyuziyamu yomLando wamaSiko.
Ngesikhathi sokuthulwa kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba, uMongameli nomjeje bakhamba emadini ebovu kusukela eSlave Lodge ukuya kuhlalohlanganyela lezindlu, eNdlini yesiBethamthetho seNarha.
Umakhiwo iMarks unzinze phambi komakhiwo womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda hlanu kweNdlela iPalamende. Yakhiwa ngonyaka we-1904, Umakhiwo iMarks kwanje uhlalisa iinhlangano zepolotiki eziphikisako, begodu nabasebenzi bazo. Esikhathini esidlulileko bewusetjenziswa yiNdlu yeenThunywa zePalamende yabantu beembala emithathu, ngaphambi konyaka we-1987. IPalamende yabantu beembala emithathu (nanyana uncantathu) yangonyaka we-1985 beyinendlu yabantu abamHlophe, amaKhaladi begodu namaNdiya kwaphela ingafaki abaNtu abaNzima.
Indlu i-Afrika ibekwe kuhle phakathi kwekaba yamacabazi wePalamende phambi kweNdlu yesiBethamthetho seNarha. Bekuyi-Ofisi lakaKomitjhinara weBrithitjhi , begodu ihlalisa iKomiti yeHlanganyela yezobuHlakani begodu namanye ama-Ofisi wePalamende.
Ngaphakathi kweNdlu i-Afrika kunemigwalo yakade yepalamende eyenziwe lapha ekhaya: ibhoksi elincazana elikghatjisiweko ekufakwa ngakilo izinto eziligugu lefetjheni elakhiwe ngomuthi omdala weMimosa oneminyaka ema-350 owatjalwa khulu ngepumalanga engesewula ngonyaka we-1892. Intonga kaSomlomo wePalamende yabekwa ebhoksini lelo amatjhumi amanengi weminyaka.
Ukuthi "Stal" ngesiNgisi kutjho isitali. Indawo yamathomo ekulu yeStalpein, yathiyelelwa ngesitali somBusi weKapa, beyisehlangothini leCompany Gardens eseTuynhuys, ethome ukubakhona iyindawo yamathulusi weVOC begodu beyaziwa njengeDutch East India Company begodu ngemva kwesikhathi yasetjenziswa ngibo boke abaBusi beKapa. Imilandelande yokwakhiwa kwePalamende kwakhamba bekwafinyelela ekwakhiweni kwehlangothi elitjha, kwaba ngunyaka we-1988, lapho ihlangothi elitjha leNdlu yesiBethamthetho seNarha lafikelela eTuynhuys. Ngesikhathi sokuhlala kwePalamende uMongameli usebebnzisa iTuynhuys njenge- ofisi elisemthethweni. ITuynhuys iphethwe yodwa ePalamende.
IPalamende kwakade beyitjho izinto ezihlukahlukaneko ebantwini. Ekungeneni kweNdlela yeRoeland ePalamende, isithombe sakaJenerala uLouis Botha akhwele ipere kanengi siletha umbuzo: Nithini ngeenkutani ezitjha zesitjhaba Nanyana kunjalo, isithombe lesi singesomKhandlu kaMasipala weDrobheni leKapa. Imikhawulo yepalamende ifakwe ifensi magega neNdlela iPlein, begodu neCompany Gardens esengehlangothini letjingalanga. Amangeno weNdlela iRoeland angenisa amalunga begodu neendawo zokujamisa iinkoloyi zamaLunga wePalamende nabasebenzi?
Ngesikhathi somnyanya wokuvula begodu neminye iminyanya yomBuso, iLangabu lesiKhumbuzo liyavutha ePalamende ukuhlonipha labo ebahlongakala ezipini ebezifaka phakathi iSewula Afrika. UMongameli weSewula Afrika uyiKhomanda eKulu yombutho wamajoni.
INdawo yeemVakatjhi ise-Ofisini lePoso elidala ekunje sukuyingcenye yamacabazi wePalamende. IPalamende yamukela imvakatjhi ezibuya eduze nakude begodu nabafundi bamukelekile. Abavakatjhi abangaphezulu kwama-25 000 bavakatjhela iPalamende qobe ngonyaka. Abavakatjhi kufuneka bona baveze abomazisi abasemthethweni ngaphambi kobana bavunyelwe ukungena ePalamende. Kuba buyaluyalu khulu ngesikhathi sokwethulwa kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba (ebizwa bona kuvulwa kwePalande konyaka) namkha uNgqongqotjhe weeMali nakathula ikulumo yakhe yesabelo seemmali.
IPoorthuis eyaziwa bona yiGate House inamasango wesiBethamthetho seNarha esiDala. Umuntu kufuze adlule kubatjheji bezokuphepha ngaphambi kobana angangena. Ngaphakathi esangweni kunobude obumamithara ama-30 beKeiskamma Tapestry (qala iHotspot).
Ngemva kokunyuka ngeentepisi zemasangweni womakhiwo wesiBethamthetho seNarha, umuntu ugadanga ithayilisi lemabula phasi endlini yesiBethamthetho seNarha. Amasango ehlela phasi emasangweni wamaLunga. Kuneentezi ezimbili mahlangothi woke wamasango akusa endaweni lapho kuhlala khona umphakathi, abosoondaba, nendawo yeeNtatanyiswa kunye nama-ofisi. Ngesikhathi sokwethulwa kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba begodu namavakatjho weeNarha umada obovu uyandlalwa ophumela emangenweni wamalunga.
INdlu le kuhlala ipalamende epheleleko yeNdlu yesiBethamthetho seNarha begodu nehlalohlanganyela yeziNdlu. Kwanje, amaLunga ama-400 wePalamende ahlangana la ukuzokubetha umthetho begodu atjhejisise nomsebenzi owenziwa ngurhulumende. UMongameli uhlala ngehlangothini lesidleni lakaSomlomo, esihlalweni esinesikhumba esincani ngaphezulu. Ihlangano ekulu ihlala ngehlangothini lesidleni lakaSomlomo kuthi iinhlangano eziphikisako zihlale ngesinceleni. Bekusendlini le ngesikhathi seBandlululo lapho owakhe waba nguMongameli uFW de Klerk amemezela ukupheliswa ukuvalwa komlomo kwehlangano ye-ANC begodu nezinye iinhlangano zepolotiki. Ngemva kwamalanga alithoba, amalanga nakali-11 enyangeni kaMhlolanja ngonyaka we-1990, uNelson Mandela wakhululwa ejele ngemva kweminyaka engaphezulu kwama-27. Emnyanyeni owawuthinta imizwa wango 1994, uMnumzana uMandela wamukelwa njengoMongameli wokuthoma wentando yenengi eSewula afrika.
Iphodiyamu ephambi kwesihlalo sakaSomlomo isetjenziswa ngesikhathi samavakatjho weenarha namkha nguMongameli namkha boNgqongqotjhe nabaphendula imibuzo. Ngesikhathi seenkulumopikiswano, namkha lokha amalunga enza iintatimende basebenzisa iphodiyamu, kodwana bangenza itjhukumiso zokwazisa namkha babuze imibuzo begodu baphakamise imibono yokuyelelisa baseenhlalweni zabo, ezinama-mayikhrofowuni. Kunemitjhini yegezi yokuvowuda kwesinye nesinye isihlalo ukuqinisekisa bona ukuvowuda kwelunga kufihlekile, kwaphela ihlangano ngayinye iyakghona ukubona bona mangaki amalunga wayo avowudele ukuphikisana nofana ukuvumelana nomthetho.
Isihlalo sakaSomlomo sinzinze endaweni ebuphakama ngemaphelelweni weNdlu yesiBethamthetho seNarha. Kulapho ke uSomlomo alawula khona ikambiso yeNdlu.
USomlomo wokuthoma wePalamende yentando yenengi, nguDorhodere uFrene Ginwala, owahlelela abadosi phambili beenhlangano ezincani kobana babe neenhlalo ngaphambili, ukwenzela bona boke abavowudu bakwazi ukubona iinhlangano abazikhethileko. Nakukhona ihlalohlanganisela leziNdlu, isibonelo njengalokha kuthulwa iKulumo kaMongameli yesiTjhaba, iinhlalo ziyangezwa ngaphakathi, phakathi nendawo ukwenzela bona kuhlaliswe woke amalunga avela kumKhandlu weNarha oNgamele iimFunda.
INdlu yesiBethamthetho esiDala besisetjenziswa yiPalamende ukusukela ngesikhathi sokutlanywa kwe-Yuniyoni yangonyaka we-1910, bekwaba ngunyaka we-1994 wamakhetho karhulumende wentando yenengi wokuthoma. Ngonyaka we-1994 iPalamende yangesikhathi leso yahlakazwa kiyo leNdlu: ekwakulitshwayo elikhombisa ukuphila kweBandlululo, begodu nemithetho yalo. Ngonyaka we-1961 iSewula Afrika yatjhiya phasi kuCommonwealth, yaba yiRiphabliki. UDimitri Tsafendas wahlaba ngomukhwa uNdunakulu, uDorhodere uHendrick Verwoerd wambulala, lapho bekahleli khona.
Indlu le njenganje isetjenziselwa ukulalela imibono yomphakathi, ukubethwa kwemithetho, begodu nemisebenzi yokutjhejisisa yePalamende. Isetjenziswa godu njengendawo yokuhlanganyela kwemihlangano yamasemina, yeenqhema, amakomiti, imihlangano yentumba ye-ANC begodu nemiHlangano yomPhakathi.
IKumba yokuDlela yeNdlu yesiBethamthetho esiDala besiyingcenye yomakhiwo wokuthoma wangonyaka we-1885, ebesisebenza njengeNldu yokuhlanganyela yesiBethamthetho seKapa. INdlu yokuhlanganyela yakarhulumende weKapa yabayindlu yokudlela yamalunga begodu neemvakatjhi. UNdunakulu weBrithitjhi uHarold MacMillian wenza ikulumo yakhe ethi "Wind of Change" lapha ngonyaka we-1960, njengetshwayo lakamazibuse leBrithitjhi lokuthumba inarha ye-Afrika.
Indawo yokuhlala yomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda beyaziwa njenge Queen's Hall eyathiyelelwa ngoQueen Victoria begodu igama lelo lahlala labakhona bekwaba ngunyaka we-1961. yabizwa bona yiwolo yeGalari ngonyaka we-1961 lokha iSewula Afrika ibayiRiphabliki.
Iphasi lendawo le linamathayilisi wehlobo leseramikhi, ebelidume khulu endaweni yeVictorian.
Le yiNdlu yokuhlanganela yomKhandlu wenarha oNgamele iimFunda, ekumakhiwo oqakatheke khulu emlandwini womThethosisekelo weSewula Afrika, ojamela izakhamuzi bazo zoke iimfunda ePalamende. Umthetho othinta iimfunda kuphikiswana ngawo begodu uphothulwe kuyo lendlu. UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda unamalunga ali-10 abuya esifundeni ngasinye - asithandathu wawo angewasafuthi kuthi amane abeziinthunywa ezikhethekileko.
Kulendlu, amalunga ahlala ngokuya kweemFunda zawo begodu avowuda njengengcenye yesifunda. Abavowudi banendawo yokuvowuda ekhethekileko yokukhetha amalunga weemFunda ezilithoba zemBethamthetho, qobe ngeminyaka emihlanu, ngelanga linye lamakhetho wenarha. Isifunda ngasinye sinetshwayo laso elibekwe labonakala endlini yokuhlanganela yomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda.
UMongameli nakamenywe bona akhambele ukuhlala komKhandlu weNarha oNgamele iimFunda, uhlala ereyini lokuthoma ngehlangothini lesidleni lakaSihlalo, esihlalweni sakaMongameli esinetshwayo lesitjhaba.
Indawo ephakamileko yokuhlala yomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda isetjenziswa ziinTatanyiswa begodu nomphakathi nawukhambele iPalamende.
Itshwayo leNarha LeSewula Afrika litshwayo elibonakala khulu lomBuso. Okubonakala phakathi kwalo yibhlomu elikhulu, okulibhlomu lesitjhaba elijamele itjhebiswano yamasiko, nokuhluma kwenarha njengesitjhaba. Ngaphezulu kwebhlomu kunenyoni ephakamise amaphiko, begodu nelanga eliphumako. Iindlebe zekoroyi zikhombisa ukunotha kwenarha, kodwana iimpondo zendlovu zitshwaya ihlakanipho, amandla begodu nokuqina.
Phakathi nendawo, isihlangu sibonisa ukuvikeleka kwabantu beSewula Afrika, ngaphasi mkhonto begodu nesibhuku, kuhlaliswe ngendlela yokukhombisa ukuvikela ukuthula kunokobana kulindelwe ipi. Phakathi kwesihlangu kuneenthombe zabantu bamaKhoisan, ekubahlali bokuthoma bendawo. Imbalobalo zidzubhulwe eenthombeni eLitjeni leLinton, ekusiboniso esaziwa khulu ephasini selitje lomgwalo weSewula Afrika. Umongo wetshwayo lenarha utjho bona "abantu abahlukeneko babumbene", namkha abantu abangafaniko abahlangeneko", ngelimu lamaKhoisan wabantu be/Xam: !ke e:/xarra//ke provide link to parliamentary website for audio pronunciation?
Amasango wokungena iQueen anzinze emakhiweni wokuthoma wePalamende yeKapa wona akhiwa ngonyaka we-1885. Enza bona kubelula ukungena endlini yokuhlanganela, hlanu kwamasango weCompany Gardens. ICompany Gardens yathiyelelwa ngeKhamphani yeDutch East India yona eyathumela uJan noMaria Van Riebeeck eKapa. Umakhiwo omutjha wangezelelwa esithabathabeni sePalamende ngemva kwabathumbi ababili beBrithitjhi (beKapa begodu neNatali) begodu namaBhuru amabili walokha wamaRiphabliki (iTransvaal begodu ne-Orange Free State) abasungula iYuniyoni yeSewula Afrika yangonyaka we-1910.
ILayibhrari inzinze emakhiweni womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda. Ngonyaka we-1857 iLayibhrari yahlonywa, kusukela eencwadini ezazisetjenziswa kusiBethamthetho seNarha seKapa begodu nemKhandlwini wesiBethamthetho. Ngonyaka we-1910 nakusungulwa iYuniyoni, iincwadi ezabuthelelwako zaphenduka zaba yiLayibhrari yePalamende. Ngonyaka we-1919 iincwadi ezinengi, neenthombe, nemebhe begodu nemigwalo kwangezelelwa, kwaphenduka kwaba maButhelelo aKhethekileko.
Eminyakeni engaphezulu kwe-150 kube nomehluko omkhulu ekengezweni kweencwadi zeLayibhrari ekufaka phakathi nokubuthelela iincwadi zakaSidney Mendelssohn. Ngonyaka we-1917 wanikela ngeencwadi zakhe ze-Afrika ezinemitlolo ezi-7000 ePalamende. Kuneencwadi ezingaba ma-200 000 elayibhrari, ekufaka phakathi nemigadangiso yeSewula Afrika neye-Afrika.
Hlangana nomsebenzi wobukghwari obekwe emabodeni wemyuziyamu misebenzi yomgwali wemifanekiso uFrancios Le Valliant. Bekamkhambi weFrance obekakhambela khulu epumalanga begodu netlhagwini Kapa phakathi kweminyka we-1781 nonyaka we-1784. Iimbala yamanzi irekhoda lamakhambo.
Ukubuthelelwa komsebenzi wobukghwari, ubuciko begodu namagugu wePalamende ayabulungwa, kutlolwe phasi begodu kugcinwe yi-ofisi lobukghwari lePalamende begodu umphakathi ungazifumana. Ukubuthelela umlando oqakathekileko begodu uligugu, kwaphela akujameli boke abantu benarha. IPalamende izama kobana ijamele boke abantu beSewula Afrika ngobukghwari. Imisebenzi emitjha begodu nemihlobo ehlukahlukaneko yobukghwari iyabuthelelwa kobana ibekwe emabodeni ukwenzela bona bube yingcenye yekhambo lobukghwari bePalamende, kunobanyana bube kugcina kwepalamende.
Ibhande leKeiskamma lijamele ibuthelelo lobagwali, kunobanyana lijamele umgwali munye. Amatjhuguluko abonakalako weSewula Afrika afakiwe ebhandeni leKeiskamma emaphatjhisini weNdlu yesiBethamthetho esiDala. Ibhande leli elikhombisa umlando wepi yeSewula Afrika lenziwa bomma bePumalanga Kapa begodu lifaka phakathi iinthombe zamakhetho ezisencwajaneni ezanikelwa abavowudi beSewula Afrika emakhethweni wukuthoma wentando yenengi.
INtonga yegolide yePalamende eyanikelwa iPalamende ngonyaka we-1963 yiNdlu yokuhlanganyela yeTransvaal begodu neeMayini ze-Orange Free State, yajamiselelwa yiNtonga yePalamende yabantu. Okuphezu kweNtonga yePalemende yincwadi evulekileko (ejamele umThethosisekelo), nesigubhu esibiza abajameli besitjhaba sibabizela ku-indaba.
Izinto ezinengi begodu namabhoksi kubekwe emaphatjhisini ahlanganisa umakhiwo womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda. Umtlikitlo womThetho weYuniyoni yeSewula Afrika wangonyaka we-1910 ubekiwe nawo ebodeni, netshwayo lobukhosi, njengoba kumThetho wonyaka we-1961 wokuthoma iRiphabliki yeSewula Afrika.
Intonga yePalamende edala esebhoksini mqaliso likhombisa ngentonga ebeyisetjenziswa yiNdlu yamaCommons yeNgilandi. Lokhu kwabekwa etafuleni yeengodo eNdlini yesiBethamthetho seNarha.
Ingoma yesitjhaba eyabhalwa ngu CJ Langenhoven yeSewula Afrika eBumbeneko, "Die Stem", ikhombiswa la, hlanu kwayo yisiphuthelo samagama wabahlonitjhwa ababhubhela ezipini ezimbili zephasi, namagama wamajoni aNzima abekelwe ngemva wencwadi yesiKhumbuzo.
Iinhluthu zokuzenzela zabosihlalo begodu nabasebenzi ebaseenkhundleni eziphezulu ezisematafuleni weNdlu yesiBethamthetho seNarha begodu neNdlini yeSinethi zapheliswa ngenyanga kaTjhirhweni ngonyaka we-1987 ngemva komhlangano wehlalonganisela lamaKomiti wemiThetho eJamiselelweko begdodu neyomYalo, nanyana isihluthu sokuzenzela zokugcina sambathwa kokugcina ngonyaka we-1994.
Amacezwana amancanI wamatje avela enyangeni, alethwa eSewula Afrika nguMongameli uRichard Nixon, asesekhona kusaqaliswa ngawo.
<fn>Hansards. WomenAndParliament.2009-11-11.nr.txt</fn>
Abomma bangaphezu kwesiquntu sabantu beSewula Afrika begodu kungakho amezwi wabo kufuze afakwe nakuthathwa iinqunto nalokha nakwakhiwa imithetho.
Ukufakwa kwabomma nakuthathwa iinqunto kusisekelo selungelo lomuntu. Abomma kufuze bazibandakanye nakwakhiwa umthetho ngombana ukusebenza komthetho nemigomo karhulumende kuthinta amaphilo wabo wangamalanga woke. Okuqakatheke khulu kukobana, irhubhululo iveze bona abomma nabazibandakanyako ekwenzeni iinqunto, kubangela bona kwande itjhejo nokwaba iinkghonakalisi ezithuthukisa ikhwalithi yamaphilo wawo woke umuntu. Ukwanda kokuzibandakanya kwabomma ekwakhiweni komthetho kungenza bona kuthuthukiswe ukufinyeleleka kokunikelwa kweensiza eziqakatheke khulu ezifana nezindlu, zefundo nezehlalakuhle.
UmThethosisekelo weSewula Afrika uthi kufuze umphakathi ufinyelele begodu uzibandakanye ePalamende kunye nekambisweni yayo. Zinengi iindlela lokhu okungenziwa ngakho.
Abomma bangazibandakanya ekwakhiweni komthetho ngokuthi bavowudele ihlangano ebabona bona izakujamela amazizo wabo neenlilo zabo ePalamende. Begodu bangazibandakanya ngokukhwezelela nokusebenzela iinhlangano ebazithandako begodu bebakhethwe eenjamiselelweni zazo. Abomma baphakamele eenkhundleni eziphezulu ngalendlela.
Umphakathi unelungelo lokukhambela imihlangano yamakomiti begodu uzibandakanye emiHlanganweni yomPhakathi. Nangabe indaba iqakatheke khulu emphakathini, iKomiti yesiBethamthetho seNarha namkha yomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda ungaqunta ukubamba imihlangano yomphakathi namkha ubawe ukulethwa kweemphakamiso. Umphakathi ungazisa iKomiti ePhatheleneko nofana eKhethekileko ngamazizo wawo namkha ngendaba ekukhulunyiswana ngayo. Amalunga womphakathi angathintana neLunga lePalamende ukuzwakalisa amazizo wabo malungana nendinyana yomthetho.
UmThethosisekelo weSewula Afrika unikela umtlamo wokuthuthukisa ukulingana ngokobulili, begodu nokuzibandakanya kwabomma ekwakhiweni komthetho. UmThethosisekelo uqukethe iindinyana ezithuthukisa ukulingana ngokobulili. AmaLungelo woBuntu aqinisekisa ukulingana kokuphathwa kwabantu boke beSewula Afrika. Akhandela ukubandlululwa ngokombala, nangokobulili nofana ngesitho somzimba. AmaLungelo woBuntu agandelela bona amagadango kufuze athathwe ukuthuthukisa ipumelelo yokulingana ngiyo yoke imikhakha yomphakathi.
UmThethosisekelo unikela indinyana emazikweni asekela intandoyenengi, kunye nokuzibandakanya kwabomma. Lokhu kufaka hlangana, IKomitjhana yokuLingana ngokoBulili begodu neKomitjhana yamaLungelo waBantu yeSewula Afrika.
Iindlela zokuthoma neziqakatheke khulu abomma abangazibandakanya ngazo ePalamende kungesikhathi samakhetho. Indlela abantu abavowuda ngayo emakhethweni kujamiselela ukwakheka kwezindlu zombili ekuyiNdlu yesiBethamthetho seNarha nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda. Amakhetho wenarha anikela abantu abangaphezu kweminyaka ema-18 ilungelo lokobana bakhethe ihlangano ebayithandako. Abomma babunengi obuqakathekileko babavowudi begodu bangasebenzisa ilungelo labo lokuvowuda bona babenomthelela ekubunjweni kwePalamende nokobana ihlangano yenza bona kube litjheto kokuthoma ukuthuthuka kwabomma.
UMnyango omutjha waboMma, wabaNtwana, naBantu abaKhubazekileko wenzelwe ukubuthelela imisebenzi karhulumende ukuthuthukisa nokuvikela abantu amaphilo wabo asengozini emphakathini.
Ukufinyelela iinsiza eziqakathekileko ezifana nefundo, amanzi nezehlalakuhle kubangelwe kungalingani kobulili, kombala, netjhebiswano leengaba. Ukuthi abomma bazibandakanye ngokupheleleko ekwakhiweni komthetho, ukufinyelela kwabomma eensizeni eziqakathekileko kufuze kuthuthukiswe. Abomma abatlhagako abafinyeleli ngokwaneleko eenhlanganweni ezakha imithetho.
Inengi labomma litlhayela ngokuthuthukiswa komnotho. Abomma ngokwesiko basiqhema esitlhagako eSewula Afrika begodu bayidlanzana abasebenzako namkha abasebenzi. Ngaphezu kwalokho, Ingogwana yeNtumbantonga kunye neNtumbantonga (HIV/AIDS) ithinta imbalo enengi yabomma, khulukhulu abomma abasesebancani abaseminyakeni yabo yokukhula.
Intandoyenengi yethu esakhulako ithuthukise abomma ekufinyeleleni amandla wezepolotiki begodu nekuthathweni kweenquntu. ISewula Afrika begodu itlame umthetho khulukhulu ukuqalana nokulungiswa kokulingana ngokobulili.
Isitjhijilo kukwenza bona amalungelo woke akghone ukufinyelelwa ngibo boke abomma.
Ukujameleka kwaboMma kusiBethamthetho seNarha kukhule kwafika kuma 45%. ISewula Afrika isesigabeni sesithathu ephasini zombelele ngokuya ngokujameleka kwabomma ePalamende.
Amadoda anendima eqakatheke khulu angayidlala ekuphumeleliseni ukulingana ngokobilili emphakathini weSewula Afrika. Ngokuya ngokuya ubunengi bamadoda azibandakanya ekulwisaneni nokutlhoriswa kwabomma nabantwana. Amadoda kufuze afundise amanye amadoda bona atjhugulule indlela aziphatha ngayo begodu ahloniphe abomma. Amadoda nabomma banendima elinganako neqakathekileko ebayidlalako ukutjhugulula ubudlelwano kobilili emphakathini. Awukho umphakathi otjhaphulukileko bekube kula abomma namadoda batjhaphulukile begodu balingana, bekubekunje amadoda nabomma banomsebenzi olinganako ekufuze bawenze.
<fn>Hansards. Youth.2009-11-12.nr.txt</fn>
Ngomnyaka we-1974 umbuso webandlululo waqunta bonyana kubuyiswe umthetho uDorhodera HF Verwoerd akhe walinga ukuwuphumelelisa ngomnyaka we-1953 lokha asaphethe umnyango wezefundo. Umbuso walokha wabetha umthetho wama "50/50" bonyana isiBhunu kube ngelinye lamalimi asetjenziswako lokha nakufundiswa imethametiksi neemfundo zesayensi yokuhlalisana. Abantu bokuthoma abanghanghabalako kwaba botitjhere nababelethi.
Ngomnyaka we-1975 amaBhodi weeNkolo ezilikhomba zatjela abotitjhere bonyana bangafundisi ngelimi lesiBhunu, lokhu kwabangela bonyana abosihlalo abahlanu bamaBhodi baqothwe Mnyango weFundo yaBanzima.
Ngomnyaka we-1976 ukusilingwa lihlelo leFundo yaBanzima kwatjaleka. Ngaphambi kwemiguruguru eyenzeka mhlazi-16 kuJuni, abafundi beSoweto batlola isiqubulo "Ngena uzokuFunda, Phuma uzokuSebenzela" emangenweni wesikolo sinye samabanga aphezulu.
Ilanga leli lakhombisa ukukwata okukhulu kwelutjha leSewula Afrika ekwathoma ngaphambilini begodu kwaragela phambili kwaze kwaba kufumaneka komBuso weNtando yeNengi ngomnyaka we-1994. Umphako wawungadliwa mntwana ngesikhath semiguruguru yeSoweto, ukukwata kwelutjha kwabangela imitjhagalo inarha yoke, okwagandelelwa ngesihlungu baphathi bombuso webandlululo. Abantu abanengi bahlongakala, amakhulu abotjhwa, abanengi batjhiya inarha baya eenarheni zangaphandle bazibandakanya neenhlangano ezazivinjelweko ngokomthetho ukusebenza. Ukuqakatheka kwelanga lamhlazi-16 kuJuni 1976 likhombisa itshwayo ngendlela abantu abazinikela ngayo, ukuzibophelela ekulweleni ikululeko nokuvuselela ubulunga belizwe.
Lokhu kwenza bonyana kwakheke ihlelo lefundo elihlonipha isithunzi somuntu, ukuhlukana ngamasiko, ikululeko yokuzikhethela nokusiphalazela ukufinyeleleka okulinganako.
Abantu abatjha baragela phambili ukudlala indima ekulu emphakathini begodu umbuso wentando yenengi uzimisele ukuthuthukisa ulutjha okubadosiphambili bangomuso nekubabulungi bekululeko eyalwelwa budisi.
Ulutjha lagadesi liqalene neentjhijilo ezinengi ezifaka hlangana izinga eliphezulu lokutlhogeka kwemisebenzi, umtlhago kunye nobulelesi.
Iintjhijilo eziqalene nenarha kuzinze ekwenzeni abantu abatjha bazazi bonyana bona babobani, bazi umlando wabo begodu nokubakhuthaza ngokuthanda inarha yabo. Nakuqalwa ikareko ekhonjiswe babantu abatjha emakhethweni wesine wombuso wentando yenengi, lo mzabalazo othunjiweko.
Umbuso wentando yenengi ubumbe iinhlangano ezifana neHlangano eThuthukisa aBantu abaTjha (YDA) enikelwe igunya lokuqalana neendaba zelutjha kusukela kumthethomgomo kufikela ekuthuthukiseni. uNgqongqotjhe e-ofisini kaMongameli utjhetjhe iHlangano yeLutjha enqophe ukwakha indawo yokwakha imisebenzi, ukuthuthukisa amakghono nokwabelana ngamakghono, kulutjha leSewula Afrika.
Itjhetjho nokugandelela kwefundo kubonakala ekuhlukanisweni kweminyango yefundo ibe naboNgqongqotjhe ababili weFundo wamaBanga aPhasi neyamaBanga aPhakamileko ukuqinisekisa bonyana iminyango ifumana itjhejo.
IPalamende inamakomidi afana neKomiti ePhathelene neeNdaba zaBomma, zeLutjha, zaBentwana nezaBantu abanokuKhubazeka neKomiti eKhethiweko yeeNdaba zaBomma, zeLutjha nezaBantu abanokuKhubazeka, ezama ukutjheja iindaba zelutjha. LamaKomidi atjheje iindaba zelutjha begodu kufuze aqalane nemithetho ethinta abantu abatjha.
IPalamende ngegunya enalo lokubetha imithetho seyibethe imithetho eminengi efana nomThetho wama-2003 weHlelo eliNabileko lokuThuthukisa aBanzima ngomNotho.
IPalamende emsebenzini wayo wokutjheja iqinisekisa ukusetjenziswa kwemithetho ebethiweko lokhu kufaka naleyo eqalene nelutjha lenarha.
Ukwenza iPalamende bonyana ifinyeleleke kukhona ihlelo elaziwa ngokuthi: "kuHlangana namaLunga" lapho abantu abatjha bangahlangana khona neLunga lePalamende ngalinye ngeendaba eziphathelene nabo. Bangakghona ukwenza amaphimbo wabo azwakale ngokukhuluma nofana ngokutlola iimphakamiso.
ULutjha luyingcenye yomphakathi elingakhambela imiHlangano yamaKomidi lapho umsebenzi wePalamende wenzeka khona begodu bangakhambela ukuhlala kwePalamende bonyana batjheje, bathuthukise ilwazi nokuzithuthukisa bona ngokwabo.
IPalamende inamahlelo aqalene namaziko ahlukeneko, isibonelo, iPalamende yeLutjha (ebanjwa ngeNyanga yeLutjha) lapho kucocwa ngeendaba ezithinta ulutjha begodu kulapho kuzibandakanya khona abantu abatjha kwaphela, neenkambiso zakhona ngilezo eziqalene nabo.
UmThethosisekelo ukatelela iPalamende bonyana ibandakanye umphakathi emisebenzini nemahlelweni wayo, yingakho ulutjha njengengcenye yomphakathi lumenywa kanengi bonyana lizibandakanye emahlelweni wePalamende, njengemihlangano yemiPhakathi, ngesikhathi seKulumo yesiTjhaba kaMongameli namanye amahlelo wokuzibandakanya komphakathi.
Lencwajana ifumaneka ngawo woke amalimi asemthethweni weSewula Afrika.
<fn>Hansards. YouthDay.nr.txt</fn>
Isiqubulo: "IPalamende enetjhejo nethuthukisa ilutjha bonyana likwazi ukufinyelele ikululeko yomnotho."
"Umlandu wethu kwakade ubegade ulokhu ukatelela abantu abatjha bona bajamelane nemisebenzi basebancani. Ilutjha laba balweli bekululeko ngesikhathi lapho bekufuze badlale namkha baye esikolweni. Okwanje ilutjha leSewula Afrika liqalene neenselele ngonobangela wokudinywa amathuba, izipi, begodu nefundo eqatjelweko. Ukukhuthazeka okukhulu begodu nokuzibophelela kuzokufuneka ukwenzela bona kutjhidiswe iinqabo ezikhona begodu bona ilutjha lithabele ngokuzeleko iinzuzo zentando yenengi yethu ekhulako ngalokhu ebaphathele khona."
Ilanga lamhlazi-16 kuMgwengweni lakhethwa njengelanga lokuphumula ngurhulumende wentando yenengi weSewula Afrika ngemva konyaka we-1994. Lokhu kukukhumbula umzabalazo welutjha owenzeka enyangeni kaMgwengweni onyakeni we-1976. Inyanga le yoke ibekelwe ngeqadi kobana kugidingwe umzabalazo welutjha leSewula Afrika liphikisana norhulumende webandlululo.
Likhombisa amandla wokunghanghabala kwelutjha leSewula Afrika, okwathoma ngonyaka we-1976 begodu kwaragela phambili bekwafika intando yenengi ngonyaka we-1994.
Umzabalazo lo welutjha wabangela bona kuthuthukiswe ihlelo lefundo elihlonipha isithunzi somuntu, ukwehluka ngokwamasiko, begodu nokukhetha ngokukhululeka begodu nokuqinisekisa ukufumaneka kwamathuba ngokulinganako.
Ilutjha leminyaka yama-70 lenza lukhulu ekwakheni ingomuso lenarha yekhethu.
Liragela phambili ngokudlala indima eqakathekileko emphakathini, begodu norhulumende wentando yenengi uzibophelele ukuthuthukisa ilutjha, njengabarholi bangomuso begodu njengabatlhogomeli bekululeko esayithumba nzima.
Ukutlhayela kokufinyeleleka kweensiza.
Ukurhagala kobulwelwe beNtumbantonga nomuLwana wayo kubetha khulu ilutjha. Ilutjha begodu nabentwana abaphethe amakhaya bayanda ngonobangela wokuhlongakala kwababelethi babo babulawa zizifo ezihlobene neNtumbantonga nomuLwana wayo, njengoBulwelwe besiFuba.
Nakathula iKulumo yakhe yesiTjhaba, uMongameli uJacob Zuma waphakamisa unyaka ween-2011 njengonyaka wokwakhiwa kwemisebenzi. Wabeka wathi amahlelo wemisebenzi kufuze anqophe ekukhuliseni ukuthuthuka kwelutjha.
Ukusiza bona kulungiswe umraro wokutlhogeka kwemisebenzi, urhulumende usiza ngeemali ekutheni kuqatjhwe ilutjha ngokuthi ukhuthaze iinkhamphani zangeqadi bona ziqatjhe abantu abanganalo ilwazi elaneleko lomsebenzi.
Indaba yezefundo, amakghono, begodu nokuthuthukiswa kwamabubulo amancani welutjha ivele kanengi ekulumeni yesabelo seemali sakaNgqogqotjhe wezeeMali uPravin Gordhan, onyakeni wesabelo seemali sangonyaka ween-2011/2012.
UNgqogqotjhe wezeeMali uveze bona isizo leemali labafundi lizokungezwa ukwenzela bona ilutjha likwazi ukufinyelela izinga lefundo ephakemeko begodu namakholiji wokubandula, kobana kuthuthukiswe amakghono. Imali enengi yafakwa esiKhwameni samaKghono weNarha, ekungiso esibhadela ukubandulwa kwalabo abafuna umsebenzi.
IHlelo leNarha lemiSebenzi yeLutjha leeNdawo zemaKhaya, elathonywa mnyango wokuThuthukisa kweeNdawo zemaKhaya nokuHlelwa ngobutjha kweNarha bona kusizwe ilutjha lithuthukise amakghono amatjha azokusiza umphakathi.
IHlelo leNarha labaPheki lokuBandula iLutjha, elathonywa mnyango wezokuVakatjha, ukwenzela bona kunikelwe amakghono, ilwazi begodu nelemuko elidluleleko elutjheni ukwenzela bona lifumane amathuba wemisebenzi yasafuthi emahotela nemkhakheni wezokuvakatjha.
IHlelo lokuThuthukisa aboSiyazi bemiSebenzi, elathonywa mNyango wezemiSebenzi yomPhakathi bona kuthuthukiswe amakghono aqakatheke khulu enzelwe ilutjha emkhakheni wokwakha.
Urhulumende wentando yenengi ujamiselele izakhiwo ezifana neHlangano yeNarha yokuThuthukisa iLuthja, enikelwe igunya mthetho kobana lisebenze ngazo zoke iindaba ezithinta ilutjha, ezifana nokutlanywa kwemithethomgomo.
IHlangano yeNarha youThuthukisa iLutjha isisakhiwo esathonywa ngurhulumende bona siqalane poro neenselele zomnotho ilutjha eqalene nazo, begodu njengeHlangano esiza ngeemali, yenzelwe bona indlale indawo yokwakhiwa kwemisebenzi, kuthuthukiswe amakghono, begodu amakghono lawo adluliselwe elutjheni leSewula Afrika.
Ukuphakamisa isiqubulo: "IPalamende enetjhejo nethuthukisa ilutjha bonyana likwazi ukufinyelele ikululeko yomnotho." IPalamende yakhe iindawo ezinengi eziqalene neendaba ezithinta ilutjha.
AmaKomiti la anikelwe umsebenzi wokutjhejisisa iindaba zelutjha begodu kufuze aqalane nemithetho ethinta ilutjha.
IPalamende inamahlelo amanengi aqaliswe emikhakheni ehlukahlukaneko, isibonelo, iPalamende yeLutjha (ebanjwa ngeNyanga yeLutjha) lapho khona iindaba ezimalungana nelutjha zikhulunywa khona. Babantu abatjha kwaphela abanelungelo lokuzibandakanya begodu neenkambiso zilawulwa ngibo.
UmThethosisekelo ukatelela iPalamende bona ibandakanye umphakathi emisebenzini yayo begodu neenkambisweni zayo, ngalokho ke njengoba ilutjha liyingcenye yomphakathi lihlala limenywa bona lizibandakanye emahlelweni wePalamende, afana nemiHlangano yomPhakathi, ukweThulwa kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba begodu namanye amahlelo wokuzibandakanya komphakathi.
Abantu abatjha bangenza bona iphimbo labo lizwakale ngokuthi bakhulume namkha bathumele iimphakamiso ezitloliweko.
Ilutjha godu libayingcenye yomphakathi okhambela imiHlangano yamaKomiti lapho pheze woke umsebenzi wePalamende wenzeka khona, begodu ilutjha lingakhambela ukuhlala kwepalamende ukwenzela bona litjheje, likhule begodu lizihlomise lona ngokwalo.
<fn>ICD Booklets Isindebele.txt</fn>
MNyango karhulumende owasungulwa ngo- Apreli 1997 bona uphenye iinghonghoyilo zokuphathwa ngesihlungu, ubulelesi kanye nokuziphatha kumbi kwamalunga wemiSebenzi yama Pholisa weSewula Afrika (i-SAPS) kanye nemiSebenzi yama Pholisa kaMasipala (i-MPS).
ukuhlongakala kwabantu ngesikhathi babanjwe mapholisa nan yana ngamabanga wamagadango athethwe mapholisa (afana nokudumuza, ukuhlasela).
ukuziphatha kwamapholisa okukhandelwa miyalo ebekiweko ye- SAPS nanyana imiYalelo yamaPholisa efana nokungenzi ngefanelo umsebenzi nanyana ukubhalelwa kukhambisana neRhelo lokuziPhatha lamaPholisa.
ukunganeliseki/ ukunghonghoyila ngezinga lomsebenzi wama pholisa eliphasi nanyana elimbi.
Ukungaziphathi kuhle nanyana imilandu eyenziwa malunga wemiSebenzi yamaPholisa kaMasipala.
Iinghonghoyilo zezinto ezenzeka ngaphambi kokusungulwa kwayo, lokho okungu-Apreli 1997 kanye nalezo ezithethe unya ka woke ngaphambi kobana zibikwe ku-ICD, ngaphandle ko bana kube namajamo angakajayeleki emlandwini lowo.
Nanyana ngubani, ongaba ngungazimbi, obonileko nanyana umjameli.
<fn>IT12C ISINDEBELE.txt</fn>
Inomboro kamazisi (i-ID) nanyana ipasipoti kanye nelanga lamabeletho (ubuncani bakhona kunye kwalokhu kufanele bona kube khona).
Imali-ngeniso eyamukelweko nangabe akhange kube nemali-ngeniso enyakeni lowo, uzakufanele nanyana kunjalo bona uzalise indawana le ngokutlola iqanda uziro 0.
Sibawa bona utjheje bona nanyana uzakusebenzisa lemitlolo ukuzalisa iForomo lokuHlahlubela umThelo wakho, AKUNAMTLOLO kile ebaliweko ezakufanele bona inanyathiselwe kuForomo lakho lokuHlahlubela umThelo, ngesikhathi uyiletha kwa-SARS. Uzakulindeleka nanyana kunjalo, bona uyibulunge kuwe YOKE lemitlolo efaneleko isikhathi esiminyaka emihlanu ukuze nakwenzeka bona bakwa-SARS bayifuna, ukwazi ukuyimikisa.
Ukwenzela wena ubulula, kilonyaka bakwa-SARS bafake ihlelo lamaForomo wokuHlahlubela umThelo amabili amatjha wemithelo yomuntu ngamunye (individuals).
Nangabe unikelwe iForomo lokuHlahlubela umThelo le-IT12C kodwana ubona bona ufanele bona uzalise ngaphasi kwehlelo le-IT12S, uzakufanele bona uzalise i-IT12C leyo uyithumele, begodu ungazitshwenyi ngokwenza isibawo seForomo lokuHlahlubela umThelo le-IT12S. Bakwa-SARS bazakuthi ngesikhathi benza ikambiso yabo yokuhlahluba, batjhugulule ihlobo leForomo lokuHlahlubela umThelo wakho ngokuya kwemininingwana evezwe kuForomo lakho lokuHlahlubela umThelo lagadesi begodu bazakwenza bona ngeminyakeni elandelako, irherho likuthumelela ihlobo leForomo lokuHlahlubela umThelo elifaneleko.
Qinisekisa ukobana imininingwana ephrinthiweko kuForomo lokuHlahlubela umThelo ingiyo, begodu nangabe ayikatlolwa kuhle sebenzisa amabhlogo amhlophe angesandleni sokudla samagama aphrinthiwe, ukutlola imininingwana engiyo.
Sibawa bona uzalise imininingwana yekheli lemsebenzini lapho usebenza khona gadesi.
Nangabe akunamininingwana etloliwe kilengcenye, uzakufanele bona uzalise zoke iingcenyana ezifaneleko ngemininingwana engiyo.
Izimali ongabuyiselwa zona nge-elekthroniki ngemva kwehlahlubo zithunyelwa kusetjenziswa ikhodi yegatja lebhanga yakho, hayi igama lebhanga. Awukalindeleki ngesibangeso-ke bona usinikele igama lebhanga oyisebenzisako.
Tjheja: Bakwa- SARS bakhupha amatjhege emajameni angakajayeleki kwaphela, ngesibangeso-ke uzakufanele bona usinikele imininingwana yakho yebhanga lapho uzakufakelwa khona imali yakho nangabe ufanele ukubuyiselwa okuthileko. Akunamali ebuyiswako ezakufakwa egameni lomunye umuntu ngaphandle kwalelo lomnikazi we-Foromo lokuHlahlubela umThelo.
Yitjho indlela ongathanda ukuthintwa ngayo ngokutshwaya ibhlogo efaneleko, usebenzisa iinomboro 1 ukuya ku- 5. Inomboro u-1 itjho bona le yindlela oyincomisa khulu kanti u-5 ngileyo oyincomisa kancani khulu.
Nangabe usebenzisa umsizi wezemithelo ukuzalisa imininingwana yeForomo lakho lokuHlahlubela umThelo, lowo msizi uzakufanele bona azalise lengcenye.
Ikhodi ekholomini yokuthoma iveza lapho imali-ngeniso ivela khona kanti ikholomu yokugcina iveza inani lemali leyo oyamukeleko. Amakholomu amabili la, ngiwo kwaphela ozawasebenzisa ukuzalisa iForomo lakho lokuHlahlubela umThelo. Nangabe wemukele i-IRP5/IT3(a) yinye kwaphela, uzakuzalisa inani kanye nekhodi yalapho kuvela khona imali leyo kilesi sigaba seForomo lokuHlahlubela umThelo njengombana kutjengiswe ngenzasapha.
Ngeminqopho yehlelo lemithelo, imali-ngeniso evela eemalini zokusisa kubalwa amakonyana atholakale ekhayapha, avela eenarheni zangaphandle kanye namadividendi wangaphandle kwenarha le. Amakonyana wemali esiswe ekhayapha avezwa ekhasini lesibili leForomo lokuHlahlubela umThelo wakho kanti ikhasi lesithathu libekelwe amakonyana atholakale eemalini ezisiswe ngaphandle kwenarha le kanye namadividendi wangaphandle kwenarha le kanye namanye amahlelo wekheredithi yemithelo yeenarha zangaphandle, nangabe akhona.
Hlanganisa ndawonye amanani amanqophana namakonyana atholakale ekhayapha avezwe eentifikethini ezemukelweko zakho kanye nomlinganakho. Zalisa inani leemali zoke zamakonyana ezitholwe nguwe kanye nomlinganakho - iimali ongabuyiselwa zona zizakubalwa ngabakwa-SARS. Yenza ngokufanako kumakonyana atholwe ngaphandle kwenarha kanye nakumadividendi wangaphandle kwenarha le. Khumbula ukuhlanganisa godu namakhredithi wemithelo atholwe nguwe nomlinganakho eenarheni zangaphandle, bese ufaka inani liloke eduze nekhodi efaneleko ekhasini lesithathu leForomo lokuHlahlubela umThelo wakho. Kunendawana kuForomo lokuHlahlubela umThelo lapho ungaveza khona amakhredithi wemithelo weenarheni zangaphandle manqophana namakonyana atholakale eenarheni zangaphandle nakumadividendi weenarheni zangaphandle, ngokwehlukana.
Hlanganisa amanani avezwe kumakonyana wekhayapha eentifikethini ozitholileko. Zalisa inani elihlangeneko lamakonyana - iimali ongabuyiselwa zona zizakubalwa ngabakwa-SARS. Yenza ngokufanako kumakonyana atholwe ngaphandle kwenarha kanye nakumadividendi wangaphandle kwenarha le, uveze amanani ekhasini lesithathu leForomo lokuHlahlubela umThelo lakho eengcenyeni zakhona ezifaneleko.
Tjheja: Le ngiyo yodwa ingcenye yeForomo lokuHlahlubela umThelo lapho AMARANDA KANYE NAMASENDI asetjenziswa khona.
Inani lemali-ngeniso ehlangeneko ngaphambi kokudoswa, litlolwa eduze kwekhodi 3699, engcenyeni yomrholo ohlangeneko ngaphambi kokudoswa.
Ingcenye yemininingwana yokubala imithelo esitifikethini iveza "iinkhathi emnyakeni" kanye "nesikhathi esisetjenziweko". Nangabe imininingwana ayikho, iingcenye zifanele bona ziliswe zingakazaliswa kuForomo lokuHlahlubela umThelo.
Lemininingwana kanengi ivezwa esitatimendeni sokwelatjhwa osithola esikhwameni sakho sezokwelatjhwa.
Ingabe inani litjhugulukile enyakeni ohlahlubwako lo?
Tshwaya ibhokisana u- "Y" ojamele u-iye, nanyana u- " N" ojamele u-awa, ngo- "X".
Nangabe ngu- iye, yitjho inani liloke lamalunga kanye nabatjhejwako ngenyanga.
Nangabe wena, umlinganakho nanyana umntwana uthikamezekile emzimbeni, inani leendleko ezimanqophana nokuthikamezeka lezi zifanele bona zitlolwe lapha, kwaphela nangabe azikabizwa esikhwameni sezokulatjhwa.
Abantu abakhubazekileko kutjhiwo labo abangaboni, abangezwa eendlebeni, nanyana labo ngamabanga wokukhubazeka emzimbeni okungasikho kwesikhathi esifitjhani, batlhoga isihlalo esinamavilo, iingodo zokudondoloza ukubasiza ukukhamba basuka kwenye indawo baye kenye nanyana batlhoga isitho esithileko somzimba sokwenziwa. Lapha kufaka phakathi nomuntu onobulwelwe bomkhumbulo njengombana kubalwe kumThetho wezePilo yomKhumbulo.
Sebenzisa isitifikethi osithole kusikhungo lapho ufake khona iimali zakho ukuzalisa iForomo lokuHlahlubela umThelo. Ziimali ozibhadela ngepholisi ozakuzuza kiyo wena ngenyama, ezingabizwa.
Ngokuya komThetho womThelo weMali-ngeniso (i-Income Tax), ezinye iimali ezidoswako ziyemukeleka nangabe uthola umrholo. Ezinye zeemali ezidoswako ezifana nepentjhini kanye neemali zomhlalaphasi sele zitjhejiwe kilomhlahlandlela.
Sebenzisa inani elitlolwe erasidini oyemukeleko. Khumbula bona imali leyo izakutjhejwa njengemali edosiweko nangabe irasidi itjho bona ikhutjhwe ngokuya kwesigaba 18A somThetho womThelo weMali-ngeniso.
Iimali zokubhadela itjhorensi yokuvikela imali-ngeniso Nangabe kunemali oyifakile ukuvikela imali-ngeniso yakho, uzakufanele bona wemukele isitifikethi kusikhungo lapho ofake khona imali leyo. Tlola inani eduze kwekhodi 4018 kuForomo lakho lokuHlahlubela umThelo.
Nangabe unepahla (asset) efana nekhompyutha begodu ukatelekile ukusebenzisa ipahla leyo njalo nje ukwenza imisebenzakho, uvumelekile bona ungafaka isibizo sokwehla kwamandla wepahla leyo. Imali ebalwako ifanele bona izaliswe eduze kwekhodi 4027 kuForomo lakho lokuHlahlubela umThelo.
Nangabe uqhatjhiwe, usebenzela umrholo kanye nobujamo bokusebenza bakho kukuthwala iindleko zokubulunga i-ofisi yekhaya njengendawo yakho yokusebenzela, ungaba sethubeni lokungadoselwa ngokuya kwe-ofisi yakho yekhaya.
Iindleko zizoke = Iindleko zizoke ekuhlangatjezwane nazo ekutholeni kanye nekubulungeni indawo (ipahla) leyo (kukhutjhwa iindleko ezimanqophana nemali yepahla leyo).
Iinkolodo ezimbi kanye nokuhlelelwa iinkolodo ezimbi.
Iindleko zomphathi wesikhundla somphakathi.
esetjenziswako leya yokuhlukanisa ebantwini abatjhadileko, izakusetjenziswa Usebenzise incwadi yokuloga ngabe-SARS nangabe utjhade ngehlobo lomtjhado lapho zoke izinto kungezenu ngokulingana, kumakhredithi wemithelo yeentjhaba Ungazikhethela ukufaka isibizo seendleko zokukhamba ngomsebenzi ngokuya zangaphandle kumakonyana kanye namadividendi weentjhaba kwamakhilomitha mbala owakhambileko nanyana ngokusebenzisa amahlelo zangaphandle. anikelweko kumThetho womThelo weMali-ngeniso, nangabe wemukela i-allowance yokukhamba ngomsebenzi. Uzakufanele bona ube nencwadi Tjengisa bona ukhetha ukutheliswa nge-net dividendi ngokutshwaya yokuloga ezaliswe ngefanelo ukuze usebenzise amakhilomitha wamambala. ibhokisana ngo- "X". Nangabe ngu- "Y" ikhredithi yemithelo weentjhaba Nangabe awukhethi ngokwenza itshwayo elifaneleko ebhlogweni ka- "Iye" zangaphandle, nangabe izakusebenza, angeze yatjhejwa. namkha "Awa" , kuzakuthathwa ngokuthi iinjamiso ezibekiweko zizakusebenza. Ngokuya kweenjamiso ezibekiweko, amakhilomitha wokuleya ayi- 18 000 UKUZUZA NANYANA UKULAHLEKELWA YIMALI owakhambileko azakuthathwa njengewokuzikhambela nje. Ekubaleni isibizo sokukhamba ngomsebenzi, inani lamakhilomitha elikhanjiweko Woke amathransektjhini wokuzuza imali afanele bona avezwe lapha. IForomo lizakupheleliswa ku-32 000 wamakhilomitha. lokuHlahlubela umThelo linendawana lapho amathransektjhini wekhayapha kanye naweenarha zangaphandle angavezwa khona, ngokuhlukana. Sibawa utjheje bona imininingwana yokuleya efunekako encwadini yokuloga Ikhredithi enye nenye yeenarha zangaphandle nayo ifanele bona ivezwe ngelandelako: lapha?
Amakhilomitha akhanjiweko; (esuswako).
Amabanga wokukhamba. okuhlongozwako kwenzeke, akunanzuzo nanyana ukulahlekelwa okuzakwenzeka. I-CGT iphathelene nayo yoke ipahla esuswe ngaphambi Ukubala isibizo sokukhamba ngomsebenzi nanyana ngomhla ka 1 Okthoba 2001 (ilanga lokuhlola). Kuzuza nanyana kulahlekelwa okwenzeka kusuka ngomhla ka-1 Okthoba 2001 kuze kube Ukuze bakwa-SARS bakghone ukubala isibizo sakho, kuqakathekile bona ngelanga lokususwa kwepahla okuzakungena ngaphasi kwesikhathi uzalisa imininingwana elandelako: sokusebenza kwe-CGT.
Ipahla ihlathululwa ngendlela evuleke khulu okungakghonakala ngayo, Imali etholakala ngokususwa kwepahla -R 2 800 000 begodu ifaka nanyana ngiyiphi ipahla yanofana ngiliphi ihlobo kanye Iindleko zokuleya -R 1 000 000 nekareko engaba khona.
Ngemva kobana ipahla sele isusiwe kuba nenani lemali eyamukelwako 4253 ngokulandelana kwakhona.
nanyana etholwa mthengisi wepahla, evela ekuyilahleni ipahla leyo.
Iindleko zokuleya zepahla kuba kanengi yimali yeendleko ekungenwe kizo kungezabo ngokulingana, ubunengi benzuzo obutholwe nguwe kanye mbala ekutholeni ipahla leyo kanye neendleko ezimanqophana nomlinganakho bufanele bona buvezwe njengombana bakwa-SARS nokuphuhliswa kanye nezinye zabunqopha eziphathelene nokuthola kanye bazakusebenzisa i-50% yokuhlukanisa, ngesikhathi babala ukuhlahlubwa nokususa kanye neendleko zobunikazi ezithileko. Iindleko zokuleya azifaki lokhu. ezinye iimali ezamukelekako njengezidoswako emthelweni.
Nangabe utjhade ngehlobo lomtjhado lapho omunye nomunye umtjhadi Yini iindleko zokuleya zepahla ebanjwe kusukela ngomhla ka 1 anezinto zakhe khona, inzuzo etholwe nguwe ingavezwa khona. Okthoba 2001?
Indlela yokuhlukanisa ngesikhathi.
Iimfuneko zeentifikethi zokuhlahlubaLe yingcenye yeForomo lokuHlahlubela umThelo efanele bona uyisebenzise ukuveza enye imali-ngeniso oyitholako yekhayapha, engakabuzwa Nakwenzeka bona indlela yokuhlahlubwa kweemakethe eendlekweni bunqopha kwenye indawo kuForomo lokuHlahlubela umThelo, isibonelo, zokuleya isetjenziswa nanyana iintifikethi zokuhlahlubwa zitholakala kubalwa amakonyana wemitlolo (royalties). neentifikethi ezimanqophana namatjhere angathintekiko eqa isigidi samaranda, amatjhere angakatloliswa eqa eengidini ezili- 10 zamaranda Sibawa bona utjheje bona nangabe wemukela imali-ngeniso evela kuthrasti, kanye nenye ipahla eyeqa eengidini ezili- 10 zamaranda, ifanele bona imali-ngeniso leyo ihlala izijamele begodu ifanele bona ivezwe endaweni ibulungwe isikhathi seminyaka emihlanu ngemva kwelanga lokuthunyelwa ebekiweko kuForomo lokuHlahlubela umThelo manqophana nemvelaphi kweForomo lokuHlahlubela umThelo lapho ukususwa kwepahla leyo yemali-ngeniso leyo ngaphambi kokuphadlhalajiswa yithrasti. kuvezwa khona.
awa, ebhlogweni efaneleko. Nangabe wemukele imali-ngeniso yezokulima, Sebenzisa ithebula elingenzasi ukurhelisa zoke iimali zepahla esusiweko uzakufanele bona uzalise itjhejuli yezokulima ekhasini lesihlanu leForomo (elahliweko) ilandelwe ngendleko zokuleya zakhona. Umahluko ozaba khona lokuHlahlubela umThelo lo. Nangabe wemukele imali-ngeniso yemisebenzi lapho uzakuba yinzuzo nanyana ukulahlekelwa, okufanele bona kutlolwe yokulima kodwana akhange uthole iForomo lokuHlahlubela umThelo ekholomini yesine. lamakhasi amahlanu, enza bona ukuphakelwa kwetjhejuli yokulima oyitlhogako kwenzeke, ungathola elinye iForomo lokuHlahlubela umThelo Nangabe ipahla esuswako (elahlwako) leyo bekuyindawo esetjenziselwa yakwa-SARS kusizinda se-web sakwa-SARS ku: www.sars.gov.za nanyana ukuhlala kiyo, ikholomu yokukubonelela bona ungathinteki ingasetjenziswa e-ofisini langekhenu lakwa-SARS. lapho i-R1.5 yeengidi yenzuzo nanyana ukulahlekelwa ingabekwa ngaphambi kokuthola inzuzo nanyana ukulahlekelwa. Sibawa utjheje bona i-R1.5 OKHUNYE UKUDOSELWA OKWAMUKELEKAKO weengidi yendawo esetjenziselwa ukuhlala kiyo izaba ngethintene nokulahlekelwa nanyana nokuzuza. Kulapho ufanele bona uzalise inani lemali yesibizo sakho manqophana neendleko ongene kizo ngokwe-allowance yokutjhejeka kuhle yangaphandle Isibonelo: Umbhadeli womthelo uthenga indlu (indawo esetjenziselwa kwenarha le, evezwe kukhodi 3715 ku-IRP5. Isamba sesibizo sakho sifanele ukuhlala) ngo-2002, ngemali eyisigidi. Ipahla leyo ithengiswa ngo- R2. 8 bona sizaliswe eduze kwekhodi 4019. weengidi.
Ingeniso kanye neendleko bamatjhere wokuzuza nanyana ukulahlekelwa, asiwa ku-decimali point yokuthoma, manqophana nebhizinisi ngayinye, irhwebo nanyana iphrofetjhini.
Zalisa woke ama-ayithemu welayini erhwebeni lakho ngokutlola loke ilwazi ulithatha eentatimendeni zakho zeemali. Lapho kungakavezwa litho e-ayithemini ethileko, amanani amanqophana ne-ayithemu leyo afanele bona ahlanganiswe ndawonye bese azaliswa eduze nomuda we-ayithemu otlolwe "okhunye".
Bala iinlinganiso ezifanele bona zisetjenziswe ngomnqopho womthelo bese uzalisa umuda we-ayithemu ngerhwebo ngalinye. Lapho kungakavezwa litho e-ayithemini ethileko, amanani amanqophana ne-ayithemu leyo afanele bona ahlanganiswe ndawonye bese azaliswa eduze nomuda we-ayithemu otlolwe "okhunye".
Bala inani lenzuzo nanyana ukulahlekelwa elifanele bona lifakwe emalini-ngeniso edoselwa umthelo. Emajameni lapho kunesikhozi khona, inzuzo nanyana ukulahlekelwa kwesikhozi kufanele bona kuvezwe begodu nephesenti lamatjhere lifanele bona litjengiswe. Abakwa-SARS bazakubala inzuzo/ukulahlekelwa okuzakufakwa emalini-ngeniso yakho. Faka ikhodi yemvelaphi yemali emanqophana nerhwebo lelo. Kuqakathekile bona ikhodi yemvelaphi yemali engiyo isetjenziswe, ukuqinisekisa bona isikolodo somthelo sibalwa kuhle.
Inzuzo: Ukuqhatjhwa kwamathraga/iinkoloyi/njll.
Ufanele bona utjho bona udlumbana ukulahlekelwa lokhu kufanele bona kungatjhejwa ekubaleni kweenkolodo zomthelo (loss ring fenced). Sibawa bona ufundisise kuhle umbuzo bese utshwaya ibhlogo u-iye nanyana u-awa, okutjho bona ufuna kutjhejwe namkha awa. Nangabe ukhethe u-iye ("Y"), ukulahlekelwa, nangabe kube khona angeze kwatjhejwa ekubekeni imali-ngeniso yakho edoselwa umthelo. Nangabe ufuna ukuba kutjhejwe, uzakufanele bona uqinise isibawo sakho ngokwenza begodu ubulunge kuwe imitlolo ebalwe kumhlahlandlela ozeleko, ukusekela isibawesi. Imitlolo ifanele bona iqalane namaphuzu abalwe bunqopha.
Ingabe umlingani ebhizinisini, erhwebweni nanyana ekusebenzeni kwezobuphrofetjhinali?
Ihlathululo/ igama lemisebenzi yokulima ifanele izaliswe emisebenzini yakho uwedwana yokulima.
<fn>IT12S ISINDEBELE.txt</fn>
Inomboro kamazisi (i-ID) nanyana iPasipoti namkha iLanga lamaBeletho (ubuncani bakhona kunye kwalokhu kufanele bona kube khona).
Imali-ngeniso eyamukelweko nangabe akhange kube nemali-ngeniso enyakeni lowo, uzakufanele nanyana kunjalo bona uzalise indawana le ngokutlola iqanda uziro 0.
ngesikhathi uyiletha kwa-SARS. Uzakulindeleka nanyana kunjalo, bona uyibulunge kuwe YOKE lemitlolo efaneleko isikhathi esiminyaka emihlanu ukuze nakwenzeka bona bakwa-SARS bayifuna, ukwazi ukuyimikisa.
Baveze ilwazi lokubalwa kweendleko zokukhamba. Nakwenzeka ukhetha bona ukubala kwenziwe ngeendleko mbala, ilwazi elifaneleko lizakufanele bona lizaliswe. Nanyana, isikali esibekiweko seendleko singasetjenziswa.
Qinisekisa ukobana imininingwana ephrinthiweko kuForomo lokuHlahlubela umThelo ingiyo, begodu nangabe ayikatlolwa kuhle sebenzisa amabhlogo amhlophe angesandleni sokudla samagama aphrinthiwe, ukutlola imininingwana engiyo.
Sibawa bona uzalise imininingwana yekheli lemsebenzini lapho usebenza khona gadesi.
Nangabe akunamininingwana etloliwe kilengcenye, uzakufanele bona uzalise zoke iingcenyana ezifaneleko ngemininingwana engiyo.
Izimali ongabuyiselwa zona nge-elekthroniki ngemva kwehlahlubo zithunyelwa kusetjenziswa ikhodi yegatja lebhanga yakho, hayi igama lebhanga. Awukalindeleki ngesibangeso-ke bona usinikele igama lebhanga oyisebenzisako.
Tjheja: Bakwa- SARS bakhupha amatjhege emajameni angakajayeleki kwaphela, ngesibangeso-ke uzakufanele bona usinikele imininingwana yakho yebhanga lapho uzakufakelwa khona imali yakho nangabe ufanele ukubuyiselwa okuthileko. Akunamali ebuyiswako ezakufakwa egameni lomunye umuntu nanyana umsebenzeli, ngaphandle kwalelo lomnikazi weForomo lokuHlahlubela umThelo lowo.
Yitjho indlela ongathanda ukuthintwa ngayo ngokutshwaya ibhlogo efaneleko, usebenzisa iinomboro 1 ukuya ku- 5. Inomboro u-1 itjho bona le yindlela oyincomisa khulu kanti u-5 ngileyo oyincomisa kancani khulu.
Nangabe usebenzisa umsizi wezemithelo ukuzalisa imininingwana yeForomo lakho lokuHlahlubela umThelo, lowo msizi uzakufanele bona azalise lengcenye.
Ikhodi ekholomini yokuthoma iveza lapho imali-ngeniso ivela khona kanti ikholomu yokugcina iveza inani lemali leyo oyamukeleko. Amakholomu amabili la, ngiwo kwaphela ozawasebenzisa ukuzalisa iForomo lakho lokuHlahlubela umThelo. Nangabe wemukele i-IRP5 yinye kwaphela, uzakuzalisa inani kanye nekhodi yalapho kuvela khona imali leyo kilesi sigaba seForomo lokuHlahlubela umThelo njengombana kutjengiswe ngenzasapha.
Hlanganisa ndawonye amanani avezwe njengamakonyana atholakale ekhayapha avezwe eentifikethini ezemukelweko zakho kanye nomlinganakho. Zalisa inani leemali zoke zamakonyana ezitholwe nguwe kanye nomlinganakho iimali ongabuyiselwa zona zizakubalwa ngabakwa-SARS.
Sebenzisa ithebula elingenzasi, ukhethe ikoro yezomnotho lapho kuvela emnyakeni" kanye "nesikhathi esisetjenziweko". Nangabe imininingwana khona umrholwakho omkhulu. Tlola amadijithi afaneleko amabili wokugcina.ayikho, iingcenye zifanele bona ziliswe zingakazaliswa kuForomo lokuHlahlubela umThelo.
Imininingwana efunekako itjho iimali ezibhadelweko esikhwameni sezokwelatjhwa (medical fund) ngokwesikhathi sangomhla ka 28 Feberbari 2007, usibhadelela wena kanye nabanye abantu (obatjhejako) abatloliswe kilesikhwama. Lemininingwana kanengi ivezwa esitatimendeni sokwelatjhwa osithola esikhwameni sakho sezokwelatjhwa.
Ingabe inani litjhugulukile enyakeni ohlahlubwako lo?
Nangabe ngu- iye, yitjho inani liloke lamalunga kanye nabatjhejwako ngenyanga.
Iimali ezibhadelwe mqhatjhakho egameni lakho zizakuvezwa eduze nekhodi 4005 ku-IRP5.
Nangabe ulilunga lesikhwama sezokulatjhwa uzakuthola bona inani leendleko zokulatjhwa ongakazibawi kusikhwama sezokwelatjhwa esitatimendeni sezokwelatjhwa. Leli linani elizakusetjenziswa kanye nenani leembizo ongakhange uzithumele esikhwameni sezokulatjhwa ngamabanga wokobana sele usebenzise weqa imikhawulo ebekiweko eenkambisweni ezinye. Amanani wobatjhejako ngokukhethekileko, angeze amukelwa njengmali edoswako ngalokho-ke afanele bona azaliswe ku-Foromo lakho lokuHlahlubela umThelo.
Inani lemali-ngeniso ehlangeneko ngaphambi kokudoswa, litlolwa eduze imitlolo efanele bona ibekwe isikhathi seminyaka emihlanu, ukuqinisa isibizo kwekhodi 3699, engcenyeni yomrholo ohlangeneko ngaphambi sakho. kokudoswa.
Sebenzisa isitifikethi osithole kusikhungo lapho ufake khona iimali zakho ukuzalisa iForomo lokuHlahlubela umThelo. Ziimali ozibhadela ngepholisi ozakuzuza kiyo wena ngenyama, ezingabizwa.
Ngokuya komThetho womThelo weMali-ngeniso (i-Income Tax), ezinye iimali ezidoswako ziyemukeleka nangabe uthola umrholo. Ezinye zeemali ezidoswako ezifana nepentjhini kanye neemali zomhlalaphasi sele zitjhejiwe kilencwajana.
Sebenzisa inani elitlolwe erasidini oyemukeleko. Khumbula bona imali leyo izakutjhejwa njengemali edosiweko nangabe irasidi itjho bona ikhutjhwe ngokuya kwesigaba 18A somThetho womThelo weMali-ngeniso.
Nangabe kunemali oyifakile ukuvikela imali-ngeniso yakho, uzakufanele bona wemukele isitifikethi kusikhungo lapho ofake khona imali leyo. Tlola inani eduze kwekhodi 4018 kuForomo lakho lokuHlahlubela umThelo.
Nangabe unepahla (asset) efana nekhompyutha begodu ukatelekile ukusebenzisa lepahla leyo njalo nje ukwenza imisebenzakho, uvumelekile bona ungafaka isibizo sokwehla kwamandla wepahla leyo. Imali ebalwako ifanele bona izaliswe eduze kwekhodi 4027 kuForomo lakho lokuHlahlubela umThelo.
Iindleko zizoke = Iindleko zizoke ekuhlangatjezwane nazo ekutholeni kanye nekubulungeni indawo (ipahla) leyo (kukhutjhwa iindleko ezimanqophana nemali yepahla leyo).
Iinkolodo ezimbi kanye nokuhlelelwa iinkolodo ezimbi.
Iindleko zomphathi wesikhundla somphakathi.
Ungazikhethela ukufaka isibizo seendleko zokukhamba ngomsebenzi ngokuya kwamakhilomitha mbala owakhambileko nanyana ngokusebenzisa amahlelo anikelweko kumThetho womThelo weMali-ngeniso, nangabe wemukela i-allowance yokukhamba ngomsebenzi. Uzakufanele bona ube nencwadi yokuloga ezaliswe ngefanelo ukuze usebenzise amakhilomitha wamambala. Nangabe awukhethi ngokwenza itshwayo elifaneleko ebhlogweni ka- "yes" ("iye") namkha "no" ("awa") , kuzakuthathwa ngokuthi iinjamiso ezibekiweko zizakusebenza. Ngokuya kweenjamiso ezibekiweko, amakhilomitha wokuleya ayi-18 000 owakhambileko azakuthathwa njengewokuzikhambela nje. Ekubaleni isibizo sokukhamba ngomsebenzi, inani lamakhilomitha elikhanjiweko lizakupheleliswa ku-32 000.
Sibawa utjheje bona ngaphandle kwalemininingwana, bakwa-SARS angeze babe sebujameni bokubala isibizo sakho sokukhamba ngomsebenzi begodu angeze bakwazi ukutjheja isibizweso.
Zalisa ama-ayithemu afaneleko emudeni ngaphasi kwesihlokwana esithi, "Lapho Amarekhodi weendleko mbala abulungwe khona" kuForomo lokuHlahlubela umThelo.
<fn>J Zuma State of the Nation Address (IsiNdebele).nr.txt</fn>
Abayeni beentjhabatjhaba abakhethekileko, khulukhulu uSihlalo weKomitjhini yeBumbano le- Afrika, uNom.
Dumelang, molweni, goeienaand, good evening, lotjhani noke emakhaya!
Sithabela ukuba nani entambameni eqakatheke kangaka.
Ngijame phambi kwenu namhlanjesi entambama, ngemva kweminyaka ema-20 selokho uMongameli Nelson Rolihlahla Mandela aphuma ejele.
Sikhethe ilangeli njengalelo lokubiza iHlalohlanganisela leziNdlu zePalamende ukwethula iKulumo yesiTjhaba, ukugidinga umzuzu womlando owatjhugulula inarha yekhethu.
Ukutjhatjhululwa kwakaMadiba kwabamphumela wokungabuyeli emva kwabantu beSewula Afrika. Iimbotjhwa naboMakadebona bepi balokha esinabo namhlanjesi bakubona lokho ngombana babeyingcenye yalokho egade kwenzeka.
Nizakukhumbula ukobana iinqubuthu zenarha le, ngokweenhlangano zabo ezihlukeneko, baziphendulela ngokuyelela ibizelo lokwenza inarha ingabuseki nokuthi ibandlululo lingaphumeleli. Sigidinga ilangeli neembotjhwa zalokha esizimeme ngokukhethekileko kobana zizohlanganyele nathi namhlanjesi. Samukela ngokukhethekileko labo abathethe ikhambo lokusuka ngaphetjheya beza lapha, uHelene Pastoors, uMichael Dingake beBotswana, uNom. Andimba Toivo ya Toivo wehlangano yeSwapo eNamibia.
Sithaba khulu ngobukhona besiqhema sezomthetho esasijamele iimBotjhwa emlandwini wokuvukelwa kombuso weRivonia - uLord Joel Joffe, osele anzinze eLondon neJaji u-Arthur Chaskalson. Begodu sikhumbula besidlulise ihlonipho yethu kuNom. Harry Schwartz, ngetjhudwelimbi ositjhiye ephasini ngeveke ephelileko.
Hlangana nokhunye, bekalilunga labajameli bezomthetho emlandwini weRivonia. Sidlulisa ukuthokoza kwethu kubangani bethu namakhomreyidi eentjhabatjhabeni, ngokusizana nathi kobana sithole ikululeko.
Samukela ngokukhethekileko umndeni wakwaMandela.
Babe sibonelo ngokuzinikela kwabanengi abaqalana nobukhali bebandlululo.
Silotjhisa uburholi behlangano ebusako nabalingani boMfelandawonye, labo umnyanya lo ongokhetheke khulu nakibo.
Elangeni elikhethekilekweli, kufunele sikhumbule indima yalabo ababebarholi be-National Party, abaphetha ngokubona bonyana ibandlululo lalingenalo ikusasa. Ngivumelani ngitshwaye indima eyadlalwa nguMongameli wangaphambilini u-PW Botha. Nguye owathoma imikhulumiswano ngekghonakalo yokutjhatjhululwa kweembotjhwa zezepolotiki. UMongameli uBotha wayegade asebenza noNgqongqotjhe walokha wezobuLungiswa, uNom. Kobie Coetzee, owayesizwa nguDorhodere Neil Barnard noNom. Mike Louw. Badlala indima eqakathekileko eyarholela ekutjhatjhululweni kwakaMadiba.
Kusafanele iSewula Afrika ivume ngokuzeleko, indima eqakathekileko eyadlalwa nguMongameli walokha we-ANC, uKhomreyidi Oliver Tambo, owakha isisekelo esenza kobana inarha le ibe sibonelo esihle sekululeko nentando yenengi.
Kwaba ngonobangela woburholi bakhe obuhle khulu, ukubonelaphambili ngokunqopha kwebhudango lakhe okwarholela i-ANC kobana iqiniselele bekufikelelwe esiphethweni semikhulumiswano. Ukuhlakanipha kwakhe kwabonakala ngesiVumelwano seHarare, esatlolwa besajanyelwa nguye. Kwabangiso isenzo lesi esadosela esisekelweni sesimemezelo esabamlando sakaMongameli u-FW de Klerk, eminyakeni ema-20 eyadlulako.
Kilokhu, uMongameli u-de Klerk watjengisa isibindi esikhulu noburholi obuqakathekileko. Ngelangeli elikhulu, asikhumbuleni nendima eyadlalwa yihloko leya uMm. u-Helen Suzman. Kwathatha isikhathi eside inguye kwaphela ngePalamende owayefuna kubenetjhuguluko. Sikhumbula nendima yomrholi we-Inkatha Freedom Party, iKosi uMangosuthu Buthelezi, naye owenza ibizelo lokutjhatjhululwa kwakaMadiba nezinye iimbotjhwa zezepolotiki nokubuyiselwa ngenarheni kwalabo abagade basekudingisweni.
Sibuye sithokoze khulu kwamanikelela emphakathini weentjhabatjhaba ngesekelo labo elinganakuzaza emzabalazweni wethu. Iinkhathezi emlandweni wethu zitjengisa ikghono lethu lobunye, nangaphasi kobuJamo obubudisi, nokutjheja qangi itjisakalo yenarha ngaphambi kwezinye.
Ngokusebenzisana, singenza okunengi.
Enyakeni wona lo, sizokukhumbula kwe iHlangano yoBunye beSewula Afrika, eyahlonywa ngonyaka we-1910. Lokhu kwakha inarha ebumbeneko.
Ngokuqakathekileko, Ukuninwa kwabantu abanzima kuHlangano yoBunye le, kwaba ngunobangela omkhulu wokutlanywa kwe-African National Congress ngonyaka we-1912. Njengalokha sitshwaya isikhathesi ngokukhamba konyaka, kufuze siqale emva sitjheje kobana lingangani ibanga esilikhambileko njengenarha.
Ngijame phambi kwenu ngingasuye umporofidi, kodwana njengesisebenzi senu esizithobako, nina bantu.
Ukuzinikela kwenu nokungaphelelwa ngokuzinikela ngikho okukghonakalise ukubakhona kwami lapha namhlanjesi.
Ngalokho-ke ngibeka iminyaka yepilo yami eseleko ezandleni zenu.
Amezwi la asikhuthaza kobana singaliseleli bekufike lapha sifikelela khona emazingeni womphakathi ongakabhodwa mtlhago nokudinywa amathuba.
Eminyakeni ematjhumi amabili kusukela uMadiba atjhatjhululwa, inarha yekhethu itjhuguluke khulu. UMongameli uMandela wabumba inarha le ngerhuluphelo leSewula Afrika engabandlululi ngobulili nangobuhlanga kodwana kube yinarha ephumelelako yentando yenengi.
Njengalokha sigidinga ukutjhatjhululwa kukaMadiba namhlanjesi, asizibophelele kabutjha ukwakhela amaSewula Afrika ikusasa elihle, abanzima nabamhlophe. Asilandele irhuluphelo elalwelwa nguMadiba ubuphilo bakhe boke - irhuluphelo yomphakathi wentando yenengi nokhululekileko, lapha boke abantu bahlala ngokuthula banamathuba alinganako.
Sibize ukuhlala ngokuhlanganyela entambama ngombana sifuna bonyana inengi labantu enarheni yekhethu, abasebenzi nabentwana besikolo babeyingcenye yomnyanya lo. Siyawathabela amajadu atjengiswe lilutjha ngomnyanya lo.
Abentwana abamakhulu amabili namatjhumi asithandathu nesithandathu abasuka kizozoke iimfunda bazibandakanye kuKulumopikiswano eyandulela ukwethulwa kweKulumo yesiTjhaba ngendima yeLutjha epini yokulwa nomtlhago.
Sithokozisa umfundi obabethe ehloko, uCharlotte Le Fleur wesiKolo seseKhondari se-Worcester, naboboke abangenele iphaliswaneli ngokusebenza kabudisi.
Sihlangene ngaphasi kobujamo bokufadalala komnotho ephasini zombelele.
Unyaka ophelileko, sathomana nokwehla kwamandla womnotho ngemva kweminyaka eli-17. Ukufadalala komnotho wethu kwenza bonyana kulahleke imisebenzi engaba ma-900 000. Inengi lalabo abalahlekelwa misebenzi babantu abondlako ngekhaya.
KuMhlolanja wonyaka ophelileko, abajameli bakarhulumende, amabubulo, abasebenzi nomphakathi bavumelana ngamagadango wokwehlisa izinga lobudisi. Inengi lamagadango la siyawasebenzisa. Sithome ukusebenzisa indlela enamandla elwa nokwehla komNotho ekusetjenzisweni kweemali ngurhulumende, khulukhulu kumthangalasisekelo.
Ukwenzela abatlhagako ubulula, singezelele isikhathi sokukhulisa iMali yesiBonelelo sabeNtwana, begodu sadlulisela isibonelelwesi ebantwaneni abaneminyaka engehla kweli-14. Eminyakeni emithathu ezako, abeNtwana abaziingidi ezimbili abavela emindenini etlhagako, beminyaka eli-15 ukuya kweli-18, bazakuzuza emalini yesiBonelelo sabeNtwana.
IHlangano eThuthukisa amaBubulo ibekele ngahlanye iingidigidi ezi-R6 ukusiza iinkampani ezisebudisini. Urhulumende wethula "ihlelo lokubandula abaphelelwe msebenzi" ukunikela abasebenzi ithuba lesikhathi sokubandulwa kunokurhirizwa. Imizamo le ithuthukiswa liHlelo lethu lezemisebenzi yomBuso.
Isitjhaba sizakukhumbula bonyana eKulumeni yesiTjhaba yonyaka we-2009, ngamemezela bonyana iHlelo eLandisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba lizakuveza amathuba wemisebenzi ema-500 000 kuNobayeni enyakeni we-2009.
Amathuba wemisebenzi la avezwa ngomnqopho wokusiza abantu abangasebenziko ukuthola ingeniso, ilemuko lomsebenzi namathuba wokubandulwa.
Kulithabo kithi ukumemezela bonyana ekupheleni kukaNobayeni, besele siveze amathuba wemisebenzi yombuso adlula ama-480 000, ekumaphesente ama-97% wesibalo ebegade sisinqophile. Imisebenzi le isemikhakheni enjengeyokwakha, amahlelo wetjhejo lemakhaya nelemphakathini namaphrojekthi wezebhoduluko.
Silemuke imikhakha etlhoga ukuthuthukiswa, esizasebenza ngayo ngokukhamba kwesikhathi, ukufaka hlangana amathuba angezelelelweko wamaphrojekhthi wemisebenzi. Siyazi kobana imizamo le namanye amagadango ngeze yarhobhisa ngokuzeleko umthintela wokwehla komnotho. Sithokoza ummoya wobuntu wemindeni, imisebenzi yomphakathi neyokuzinikela ekhuthaza inengi labantu ukusiza labo abathintwa budisobu bomnotho, eenkhathini ezibudisi.
Iinkomba zezomNotho zitjengisa bonyana sekuba ngcono.
Imisebenzi yezomnotho iyanda eSewula Afrika begodu silindele ukukhula komnotho okuragela phambili. Iimbalobalo zemisebenzi ezikhutjhwe ngelesiBili, zitjengisa bonyana njenganje umnotho uveza amathuba wemisebenzi kunokuyiphelisa. Kusesemsinya, nokho, ukobana singabanesiqiniseko ngebelo letuthuko.
Urhulumende ngeze awalisa amagadango wokusekela. Gadesi kusikhathi sokwenza isisekelo sokukhula komnotho begodu ukukhula okuveza imisebenzi.
Ihlelo lethu lomthangalasisekelo wesikhathi eside lizakusiza umnotho wethu bonyana uhlume ngebelo. Amahlelo wethu wefundo namakghono azakwandisa umkhiqizo wethu nekghono lephaliswano.
UmThethomgomo weQhinga lokuSebenza kwamaBubulo netjhejo lethu elitjha lemiSebenzi yezebhoduluko, lizakwakha amabubulo aqinileko nakghona ukuqatjha abasebenzi. Ihlelo lethu lokuthuthukisa iindawo zemakhaya, lizakuthuthukisa umkhiqizo wemakhaya namaphilo wabantu. Isisekelo samano wethu wokuvuselela umnotho, kulihlelo lethu lokutjala iimali.
Eminyakeni emithathu ezako urhulumende uzokusebenzisa iingidigidi ezima-R846 ukulungisa umthangalasisekelo womphakathi. Mayelana neeenthuthi, sizakutjheja begodu sinabise ithungelelwano lethu leendlela. Sizakwenza isiqiniseko sokobana iimporo zethu zeentimela ziyathembeka, zisebenza kuhle begodu zihlanganiswa namadoyelo weenkepe. Ukuqinisekisa ukutholakala kuhle kwegezi, sihlome iKomiti yaboNgqongqotjhe eQalene nezaMandla ukuthuthukisa ihlelo leensetjenziswa leminyaka ema-20.
Hlangana nokhunye, ikomiti le izakutjheja ukuzibandakanya kwabakhiqizi begezi abazijameleko, nokuvikela abatlhagako emananini wegezi akhuphukako. Sizakuhloma umsebenzisi wegezi ozijameleko, onganatjhebiswano ne-Eskom Holdings. I-Eskom izakuragela phambili nokwakha amandla angezelelweko nokuthuthukisa itjhejo leentetjhi zegezi.
Njengendlela yokuqinisekisa ukuthuthukiswa kokukhula komnotho ohlanganyelweko, sihlome umKhandlu wokweLuleka ngokuThuthukiswa komNotho oNabileko wabantu abaNzima.
Umnqopho omkhulu norhabako mayelana nokutjhugululwa kwemithethomgomo kufanele kube kungenelela okunqophe ukuvezela ilutjha amathuba wemisebenzi.
Amazinga weLutjha elingasebenziko aphezulu kunokulindelekileko.
Kuzakwendlalwa iimphakamiso mayelana nokusekela ngeemali ijima lokuqatjha ilutjha, ukukhuthaza iinkhampani bonyana ziqatjhe abasebenzi abanganalemuko. Kunehlelo elizako lokunabisa ukuqatjhwa komphakathi.
Lokhu kufaka hlangana amaphrojekthi womthangalasisekelo weendawo zemakhaya, iinkolo, ifundo ephakemeko nehlelo lokusiza ngokufundisa, amakhaya wetjhejo, ukutjhejwa kweenkolo namahlelo wokuthuthukisa abeNtwana abasaKhulako.
Ngonyaka ophelileko sahloma i-Ejensi yesiTjhaba yokuThuthukisa iLutjha.
Silayele i-ejensi le bonyana isebenze ngokurhabileko ukuhloma izakhiwo zayo enarheni mazombe, ukwenzelela bonyana ikghone ukusisiza ukulinganisa amahlelo karhulumende anqotjhiswe ekuthuthukiseni ilutjha.
Lokha umbuso lo nawungenako ngonyaka ophelileko, sazibophelela ukusebenza ngamandla ukwakha inarha ethuthukako. Sathi uzakuba mbuso oqalelela iimfuneko neenrhuluphelo zabantu begodu osebenza ngcono norhabako. Unyaka lo, wee-2010, uzakuba ngunyaka wokwenza. Itshwayo elibonakala khulu ngombuso lo kukobana wazi lapha abantu bahlala khona, uzwisisa iimfuneko zabo begodu uphendula msinya. Urhulumende kufanele asebenze msinya, khulu begodu kuhle.
Sizakulindela isiGungu nemiSebenzi yomPhakathi ukukhambisana nenembombono le. Sakha inarha enzinze ekusebenzeni ngokuthuthukisa ukuhlela kunye nokutjhejisisa ukusebenza nokuhlolisisa. Ufanele sihlanganise neenlinganiso zobulili eHlelweni likaRhulumende lokuSebenza.
Isenzwesi sizakuqinisekisa bonyana abomma, abeNtwana nabantu abaKhubazekileko bathole amathuba wetuthuko.
Umsebenzi weminyango uzakulinganiswa ngemiphumela, ezabe itlanywe ngehlelo lethu lokuhlolisisa nokutjhejisisa. Abongqongqotjhe abaqalene nomphumela othile, bazakutlikitla isivumelwano sokwenza imisebenzi noMongamel.
Sizakuhlathulula okufanele kwenziwe, bunjani, ngubani, esikhathini esingangani begodu kusetjenziswe ziphi iinlinganiso neentlabagelo.
Ifundo, zamaphilo, ukuthuthukiswa kweendawo zemakhaya nokutjhugululwa kwenarha, ukudala imisebenzi enetlha, nokulwa nobulelesi.
Ngaphezu kwalokho, sizokusebenzela ukuthuthukisa ukusebenza ngefanelo kwaborhulemende bemakhaya, ukuthuthukiswa komthangalasisekelo nokuhlaliswa kuhle kwabantu. Sizakwenza imisebenzi ethile eqakathekileko kobana sifikelele kumiphumela le.
Sibeke ifundo nokuthuthukiswa kwamakghonofundwa ekabeni yemithethomgomo karhulumende lo. Ehlelweni lethu lonyaka we-2010, sifuna ukuthuthukisa ikghono lokufunda ebantwaneni bethu, ukuthi bakghone ukutlola nokubala eminyakeni yesigabasisekelo. Ngaphandle kokobana senze lokhu, ngeze sakghona ukuthuthukisa ikhwalithi yefundo. Iminqopho yethu yefundo ilula kodwana iqakathekile. Sifuna abafundi nabotitjhere babe sesikolweni, ngetlasini, ngesikhathi, bafunde begodu kufundiswe ama-iri alikhomba ngelanga.
Sizakusiza abotitjhere ngokubanikela amahlelo weemfundo wamalanga woke anemininingwana epheleleko. Sizakunikela abafundi iincwadi zokusebenzela ezisetjenziswa lula ezitlolwe ngawo woke amalimi ali-11. Ukuthoma unyaka lo kuya phambili, boke abafundi bebanga lesi-3, 6 nele-9 bazakutlola ukuhlola kokufunda neembalo ezilinganiswe ngokuzijameleko.
Sinqophe ukungezelela izinga leenhlahlubo lezi ukusukela ezingeni lagadesi elihlangana namaphesente ama-35 kuya kama-40 ukufikela okungasenani kumaphesente ama-60 ngonyaka wee-2014. Imiphumela izakuthunyelwa kubabelethi ngomnqopho wokutjheja iragelophambili.
Ngaphezu kwalokho, isikolo ngasinye eenkolweni zethu ezima-27 000 sizakuhlolwa ziimphathimandla ezibuya kumNyango wezeFundo esiSekelo.
Lokhu kuzakurekhodwa eembikweni otloliweko begodu ohlolekako.
Sihlose ukungezelela isibalo sabafundi bebanga letjhumi nambili abaneemfanelo zokwamukelwa eyunivesithi bafike eenkulungwaneni ezili-175 000 qobe ngonyaka bekube ngunyaka we-2014.
Sikhuthaza ababelethi ukusebenzisana nathi ukwenza lokhu kubey ipumelelo.
Samukela isitatimende senyanga ephelileko esikhutjhwe ziihlangano zabotijhere zontathu, i-NAPTOSA, i-SADTU ne-SAOU, baqinisekisa ukuzibophelela kuJima leKhwalithi yokuFunda nokuFundisa ekuthomeni konyaka we-2010.
Kufanele sitjale kulutjha lethu ukuqiniseka ukuba nabasebenzi abanamakghono ukusekela ukukhula komnotho nokudala amathuba wemisebenzi.
Ngalokho-ke sihlela ukungezelela ibandulo labaneminyaka ehlangana ne-16 ukuya kuma-25 eenkhungweni zefundo nebandulo. Lokhu kuzasisiza ukubanikela ithuba lesibili lefundo, labo abanganamfanelo zokufunda eyunivesithi. Sisebenzisana namaziko wefundo ephakemeko ukuqinisekisa bonyana abafundi abafaneleko bakghone ukuthola isizo leemali elivela kusiKhwama seSizo leeMali labaFundi beNarha. Sibeke neminqopho ephezulu yokuthuthukiswa kwamakghonofundwa, ukuthola abosonjiniyera nabasebenzi besiterhiniki nokungezelela isibalo sabotijhere abaneziqu zeemBalo neSayensi. Sifanele singezelele isibalo selutjha elizakuthola umsebenzi wokufunda basebenza emikhakheni yombuso nemabubulweni wangeqadi.
Omunye umphumela oqakathekileko kuqinisekisa ipilo ehle kiwowoke amaSewula Afrika. Sizakuragela phambili nokuthuthukisa ihlelo lethu lezamaphilo. Lokhu kufaka hlangana ukwakha nokulungisisa iimbhedlela nemitholapilo, begodu nokuthuthukisa ubujamo bomsebenzi kubasebenzi bezamaphilo. Sihlanganyele neBhanka yeTuthuko ye-Afrika engeSewula ukuthuthukisa ukusebenza ngokuzeleko kweembhedlela zombuso nama-ofisi weeyingi. Begodu sisebenzisana neBhanka yeTuthuko ye-Afrika engeSewula neHlangano eThuthukisa amaBubulo ngetjhebiswano ehlelweni lamabubulo wangeqadi nombuso ukuthuthukisa iimbhedlela nokusekela amaphrojekhthi ngeemali.
Kufanele siqalane neqiniso lokobana isikhathi sokuphila kusukela ekubelethweni, sehlile ukusuka eminyakeni ema-60 ngonyaka we-1994 ukuya ngaphasi kweminyaka ema-50 namhlanjesi. Ngalokho-ke senza amano wokungenelela ukwehlisa ukuhlongakala kwabantwana nababelethwako ngokwehlisa ukuthelelana okutjha kweNgogwana yeNtumbantonga, nokwelapha ubulwele besifuba ngokuzeleko.
Sizakwehlisa nokuhlongakala kwamasana ngehlelo elidephileko lemijovo.
Sizakuvuselela amahlelo wezamaPhilo eenkolweni. Sizaphetha zoke iinthembiso ngeLanga lePhasi leNtumbantonga mayelana neendlela ezitjha zokuvikela iNgogwana yeNtumbantonga namagadango wokwelapha. Sewuthomile umsebenzi ongeneleleko ukuqinisekisa kobana lokhu kwenziwe ngesikhathi.
Sizakuragela phambili namalungiselelo wokuhlonywa kwehlelo letjhorensi yezamaphilo yenarha.
Sisebenza ngamandla ukuqinisekisa ukobana woke umuntu eSewula Afrika uzizwa aphephile begodu uphephile. Sizakuragela phambili nomsebenzi wethu ukwehlisa ukurhagala kobulelesi obunenturhu, siqinisekise kobana ihlelo lezobulungiswa lisebenza ngefanelo. Sihloma amano wokungezelela isibalo samapholisa ngamaphesente ali-10 eminyakeni emithathu ezako.
Sitshwaye ipi eqalene nokuthathelwa iinkoloyi, ukungenelwa emakhaya nemabubulweni, nobulelesi bokuthintana njengokubulala, ukukata nokulimaza, njengamaqalontangi. Soke sinendima ekufanele siyidlale.
Asizibandakanye eenhlanganweni zomphakathi zokuphepha. Asilise ukuthenga ipahla eyetjiweko. Asilungele ukunikela amapholisa ilwazi ngezenzo zobulelesi.
Ukusebenzisana kuzakulwisana nobulelesi.
Kufanele urhulumende wemakhaya asebenze. Kufanele abomasipala bathuthukise ukunikelwa kwezindlu, amanzi, ukukhanjiswa kwendle, igezi, ukulawulwa kweenzibi neendlela. Ngonyaka ophelileko saba nomhlangano nabosodorobha nabaphathi babomasipala. Lokhu kwasinikela ilwazi elidephileko ngeenkinga zikarhulumende wemakhaya. Savakatjhela imiphakathi ehlukahlukeneko nabomasipala, ukufaka hlangana neBalfour eMpumalanga neTembisa eGauteng.
Ngemva kwevakatjho leBalfour, sathumela isiqhema saboNgqongqotjhe abalithoba ukuvakatjhela indawo leya ukobana bayokutjheja iminako eyayivezwe mphakathi. Iinkinga ezimbalwa kilezo ezavezwako sele zitjhejiwe. Ngiyalele abongqongqotjhe kobana baqalane nezisasaleleko.
Siyabuyelela ukobana akunamiraro enikela ilungelo lokwenza inturhu nokoniwa kwepahla.
Siyalele abasebenza ngomthetho ukuthatha amagadango aqinileko lokha nakwephulwa umthetho eBalfour nakezinye iindawo. KuNobayeni enyakeni wee-2009, isiGungu saphasisa amano wesikhathi esibekiweko mayelana norhulumende wemakhaya. Lokhu kuzaqinisekisa bonyana urhulumende wemakhaya unamakghonofundwa afaneleko wokuPhatha, wekambiso newesiterhiniki.
Enyakeni lo wokwenza, asisebenzeni soke ukwenza urhulumende wemakhaya abemthwalo wethu soke. Sisebenzela ukuthuthukisa iindawo zemitlhatlhana eziseendaweni ezihle besinikele ngeemfuneko ezifaneleko nelungelo lobunini bestandi emindenini engaba ma-500 000 ngonyaka wee- 2014.
Sihlela ukubekela ngeqadi amahekthara azi-6 000 wenarha yomphakathi esendaweni ehle ukusiza abantu abarhola kancani kobana bathole izindlu.
Umzamo omkhulu kuzaba kutjheja abantu labo imirholo yabo ephezulu khulu kobana bangathola isizo leemali lakarhulumende, kanti ngakelinye ihlangothi umrholwabo mncani kobana bangathola isizo leemali lebhanka.
Sizakuhloma isikhwama sesiqinisekiso se-R1 bhiliyoni ukusiza ukubulunga imali kwangeqadi nebubulo lezindlu , ukuthuthukisa iindlela ezitjha zokuhlangabezana neemfuneko zezindlu.
Enyakeni ophelileko sathi, abantu bemakhaya nabo banelungelo lokuba negezi, amanzi, ukukhanjiswa kwendle neeendlela.
Sathi kufanele babe neendawo zemidlalo neentolo ezikulukazi ezenziwe ngcono njengezemadorobheni.
Mayelana nalokhu, sahloma isiza sokuthoma sokulinga, iHlelo eliDephileko lokuThuthukisa iinDawo zemaKhaya eGiyani, eLimpopo, ngoRhoboyi unyaka ophelileko. Emva kwalokho, sekwakhiwe izindlu ezima-231.
Sekube neragelophambili ekunikelweni komthangalasisekelo ozokusekela ituthuko kezokulima nokubandula amalunga womphakathi.
Ukufikelela iintlabagelo zezamaphilo nefundo sekwenziwe ngcono.
Sihloma amahlelo afanako eentandini ezilikhomba enarheni mazombe, lapho kuyokuzuza amawadi ama-21. Nakufika unyaka wee-2014, sinqophe ukuba neentandi emawadini ali-160. Sifuna imindeni emaphesente ama-60 eentandinezi ikghone ukuhlangabezana neemfuneko zabo zokudla njengemikhiqizo yabo ngonyaka wee-2014.
Kancani kancani kuzabe kulunge, kambe bakwethu, kuthiwa nepandla ithoma ngeenhlohla.
Sifuna begodu ukuhlanganisa kuhle ukutjhugululwa kwenarha namahlelo asekela zelimo. Ipumelelo yethu emkhakheni lo izakulinganiswa ngokungezeleleka kwesibalo sabalimi abasakhasako abangakghona ukungenelela kezomnotho.
Asisiyo inarha enamanzi amanengi. Nofana kunjalo, silahlekelwa mamanzi amanengi ngonobangela wamaphayiphi avuzako nomthangalasisekelo ongasi sezingeni elinetlha. Sizakuthatha amagadango wokwehlisa ngengcenye ukulahlekelwa mamanzi ngonyaka wee-2014.
Njengengcenye yemizamo yethu yokuthuthukisa ukukhula komnotho, sisebenzela ukwehlisa iindleko zokuthintana. Umphakathi weSewula Afrika ungalindela ukwehliswa khulu kwehlawulo yesithintanisi, ufunjathwako, umtato wemakhiwo nowemiphakathi. Sizakusebenzela ukungezelela ibelo lesithintanisi begodu siqinisekise izinga eliphezulu le-inthanethi, ukukhambisana nekambiso yeentjhabatjhaba.
Urhulumende lo uzaqinisekisa ukobana amagugu webhoduluko newemvelo ayavikelwa, begodu athuthukiswe.
Ngokusebenzisana neBrazil, i-India neChina, begodu kubalwa hlangana ne-Amerikha, eyayijamele iinarha ezithuthukileko, sadlala indima eqakathekileko kusivumelwano esamukelwa e-Copenhagen emhlanganweni wokuTjhuguluka kobuJamo Bezulu ngoNobayeni enyakeni ophelileko.
Nanyana singangeneleli khulu njengokulindelweko, nokho kuligadango eliqakathekileko ngombana sibophelela zoke iinarha ukuziphendulela ngokutjhuguluka kobuJamo bezulu. Sizasebenza ngamandla nabalingani bethu bangaphetjheya ukufikelela esivumelwaneni esinesibopho sangokomthetho.
NjengeSewula Afrika, sizibophelele ekuhlangabezeni iinlinganiso ezilindelweko ukwehlisa ukusilaphazeka kommoya, begodu sizakuragela phambili ngamano wethu wokwehlisa ukutjhuguluka kobuJamo bezulu.
Sizakuqinisa imizamo yokuthuthukisa ikareko leSewula Afrika ephasini zombelele. Sizakusekela imizamo yokurhabisa ukuhlanganiswa kwesifunda se-SADC ngokwepolotiki nezomnotho. ISewula Afrika iragela phambili ukubamba indima edosa phambili emizameni yekhontinenthi ukuqinisa iHlangano yoBunye be-Afrika nezakhiwo zayo, ukusebenzela ubunye. Sizakunqophisa amandlethu ekuvuseleleni iTjhebiswano eliTjha leTuthuko ye-Afrika, njengeqhinga lokuthuthukisa umnotho kukhontinenthi.
ImiSebenzi yomBuso kufanele iphendule ngokurhabileko yenze isikhathesi kube ngesithuthukisa ukusebenza kombuso.
Sitlhoga ikghono elidluleleko nokusebenza ngamandla.
Sitlhoga abasebenzi bombuso abazinikeleko, abanekghono nabatjheja iimfuneko zezakhamuzi.
Urhulumende uqalene nokuthuthukiswa nokusebenzisa ihlelo letuthuko lombuso, elizakubeka ikambiso namazinga wabasebenzi bombuso kiyo yoke imikhakha.
Siragela phambili nemizamo yethu youkuruthula ukukhohlakala nokukhwabanisa emisebenzini yokuthenga neyamathenda, nekwenzeni iimbawo zeencwadi zokutjhayela, iimbonelelo zesondlo, iimpasa, hlangana nokhunye.
Siyathaba ngengepumelelo urhulumende ayenzako keminye imikhakha.
Iveke le, siphelise imbadela yesondlo ekhwayanisiweko ezii-32 687, elinganiselwa eengidini ezi- R180 . IKomiti yethu yaboNgqongqotjhe eQalene nokuKhohlakala, itjheja iindlela zokuruthula ukukhohlakala.
Ngokusebenzisana, singenza okunengi.
Njengalokha nazi, sethula iNomboro yokuRhabako kaMongameli ukwenza urhulumende ne-Ofisi kaMongameli bafikeleleke emphakathini, nokusiza ukususa iinqabo zokulethwa kweensetjenziswa ebantwini. Umtato lo ujamele ukuzimisela kwethu ukwenza izinto ngokuhlukileko kurhulumende.
Wenze umahluko epilweni yamaSewula Afrika amanengi. Singabala uKsz. Buziwe Ngaleka weMount Frere, umtatwakhe wawubika ngemali yomhlalaphasi womyenakhe owalalako. Loyo kwaba mtato wokuthoma esawubambako ngelanga lokuthoma lomsebenzi lo. Ukhona hlangana nathi entambama namhlanje.
Begodu hlangana nathi kunoNom. Nkululeko Cele, owasizwa ukuthola ipasa, eyamsiza ukobana azitlolise njengomfundi eYunivesithi yeThekhnoloji eseTshwane.
Lezi ziimbonelo ezimbili hlangana nezinengi ezibe yipumelelo.
Kilezi nezinye iimbonelo, sitshwaya ubuthakathaka ekufanele bulungiswe mikhakha karhulumende ehlukeneko. Ngokukhulumisana noSomlomo, simeme abajameli beenhlangano abasuka ePalamende ukuvakatjhela iziko lemitato ukobana amaLunga wePalamende ayozibonela ngokwawo umsebezi owenziwako.
Ngendlale amaphuzu aqakathekileko wamahlelo wethu wonyaka ka-2010, ngokuzibophelela kwethu ngokuhlanganyela njengorhulumende wabantu beSewula Afrika. Ikulumo yesiTjhaba inikela isithombe esinabileko sehlelo lethu lomsebenzi. AboNgqongqotjhe bazakwethula imininingwana eseleko eenkulumeni zabo zesAbeloMali.
KuSinyikhaba kilonyaka ophezulu, sizatshwaya ilanga lokukhumbula unyaka we-150 selokho kwafika amaNdiya eSewula Afrika. Lokhu kunikela ithuba lokutjheja ukuqakatheka komnikelo womphakathi wamaNdiya emiKhakheni yemisebenzi, amabubulo, isayensi, imidlalo, ikolo, ubukghwari ngepumelelo yokuqinisa intando yenengi yethu.
Angithathe ithubeli ngidlulise amezwi wethu wokutjhiriya okunezwelo kuRhulumende nabantu beHaiti ngehlekelele ebaveleleko. Siyathaba ukobana iinqhema zethu zokuhlenga zakghona ukuyokusiza.
Ngithanda Ukuhlonipha ngokukhethekileko umSewula Afrika ohlala alisizo ngeenkhathi zehlekelele, athuthukise nenembombono yomphakathi otjhejako. Samukela ngeNdlini le namhlanjesi uDorh Imtiaz Sooliman we-Gift of the Givers.
Ukubanjwa kwephaliswano leBhegere yePhasi yeFIFA kwenza unyaka wee-2010 ubengewokwenza kwamambala.
Kusithethe iminyaka eminengi sihlelela iBhegere yePhasi. Sisalelwe ziinyanga eentathu.
Begodu sizimisele ukwenza iphaliswaneli libe yipumelelo. Umthangalasisekelo, zokuphepha nokuhlelwa kwemininingwana sekulungisiwe ukuqinisekisa iphaliswano eliyipumelelo.
Njengesitjhaba, sinesikolodo sokuthokoza iKomiti yeKhaya yamaLungiselelo ngomsebenzabo omuhle. Sifisela uSihlalo weKomiti yeKhaya yamaLungiselelo, u-Irvin Khoza, isiKhulu, uDanny Jordan nombanduli weBafana Bafana, uCarlos Alberto Parreira okuhle kodwa eenyangeni ezizako.
UMongameli uMandela wadlala indima eqakathekileko ekusizeni inarha bonyana ithumbe amalungelo wokubamba umnyanya omkhulu lo. Ngalokho-ke kufanele senze iphaliswano leBhegere yePhasi libe yipumelelo ekulu ngokumhlonipha. Zakhamuzi, asisekele isiqhema senarha iBafana Bafana.
Ngingomunye walabo abakholwa bonyana iBafana Bafana izokweza iimanga. Okuqakatheke khulu, ithikithi esandleni bakwethu! Asithengeni amathikithi soke ngesikhathi senzelele ukuya emidlalweni.
Njengalokha sigidinga ukutjhatjhululwa kukaMadiba namhlanjesi, sizibophelela kabutjha ekubuyisaneni, ubunye besitjhaba, ukungabandlululani ngobuhlanga nokwakha ikusasa elihle njengamaSewula Afrika, abanzima nabamhlophe.
Ngesikhathi sepilo yami yoke ngizinikele ekuzabalazeleni abantu be-Afrika.
Ngilwe nokuba ngehla kwabamhlophe begodu ngalwa nokuba ngehla kwabanzima.
Ngithabela ibhudango lomphakathi wentando yenengi nokhululekileko, lapho boke abantu baphila ngokuthula, begodu banamathuba alinganako.
Kulibhudango engithemba ukobana ngizaliphilela, begodu ngilifikelele.
Kodwana nakukghonakalako, kulibhudango engizimisele ukulifela.
Njengokukhuthazwa yikutani yethu uMadiba, kuyihlonipho kimi ukunikela iKulumo yesiTjhaba yonyaka wee-2010 kizozoke iinkutani zethu, ezidumileko nezingakadumi, ezaziwako nezingaziwako. Asisebenzeni soke ukwenza unyaka lo wokwenza ube ngonepumelelo enarheni yekhethu.
This site is best viewed using 800 x 600 resolution with Internet Explorer 4.5, Netscape Communicator 4.5, Mozilla 1.x or higher.
<fn>K Motlanthe State of the Nation Address (isiNdebele).nr.txt</fn>
Ngithokoza ilungelo engilinikelweko lokobana ngithule ikulumo le kuHlalohlanganisela leziNdlu zePalamende yeSewula Afrika, ekuthomeni kwesikhathi esiphelako sokubusa kweHlandla lesiThathu kwePalamende yeNtando yenengi.
Ngijama ngokuzithoba ngaphambi kwabantu beSewula Afrika ngithokozela nethuba enginikelwe lona lokuba nguMongameli ngemva kwequnto elikhethekileko lobujamo elathathwa yiHlangano eBusako lokwehlisa esikhundleni uMongameli weNarha wangaphambilini.
Mina nginokuziphendulela kwesikhathi esiziinyanga ezimbalwa, ukobana ngirhole isiGungu seNarha ekuqedeleleni lokho okwagunyazwa yi-African National Congress emakhethweni wonyaka we-2004. Begodu nokwakha umleyo wezokuphatha ngemva kwamakhetho.
Eenyangeni ezihlanu ezidlulileko sikwazile ukwamukela amatjhuguluko ekuphatheni kukarhulumende, ngalokho sithokoza ubuhle berherho lomThethosisekelo, elitjengise ukuba yingcenye yokubambisana kwamalunga wesiGungu netjhebiswano labaphathi bamabubulo karhulumende.
Nasiqala emva eminyakeni elitjhumi nahlanu edlulileko, kuyafika kimi bona ngithokoze ukuzinikela nokusebenza kabudisi kwaboMongameli bangaphambilini uNelson Mandela noThabo Mbeki, abomma nabobaba abanengi abadlala indima eqakathekileko ekukghonakaliseni ikambiso ngaphasi kwentando yenengi: isiGungu nokuphatha, iimBethamThetho kiyo yoke imikhakha karhulumende nePhiko lezoBulungiswa; lezo ezitjhutjhumezwa yifuneko yokwenza ngcono ipilo yamaSewula Afrika woke.
Ngaphezu kwakho koke, ngijame ngaphambi kwenu ngokuzikhakhazisa nokuthemba bonyana iSewula Afrika esiyigidingako namhlanjesi eminyakeni eli-15 kwaphela edlulileko ayisenakwehlukana, ukulwa nokukhethulula. Lokhu kumphumela wokusebenza kabudisi kwabomma nabobaba abavela emahlangothini woke wepilo.
AmaSewula Afrika la ajamele ithemba nokuqinisela lokho okutjho isitjhaba sekhethu.
Hlangana namaSewula Afrika esizikhakhazisa ngawo kunamaLunga wePalamende yethu yentando yenengi, labo ngetjhudu elimbi okwafuneka bona sibalayelise unomphela kusukela ngenyanga kaMhlolanja wonyaka odlulileko. Bafaka hlangana laba abalandelako, uBrian Bunting, Billy Nair, Ncumisa Kondlo, John Gomomo, Joe Nhlanhla, Cas Saloojee, John Schippers no-Jan van Eck.
Ngithanda ukufaka hlangana nalaba, umSewula Afrika okhetheke kwamambala uMma. uHelen Suzman, owajamela amagugu wePalamende yethu etjha ngeenkundleni ezidala.
Kungilaba abantu nabanye abathandi benarha yekhethu abazakwamukela isabelo esikhulu senzuzo lokha nasimemezela bonyana kungaba nesiwuruwuru sokunganzinzi kezomnotho, ukungabi nesiqiniseko ngobujamo obungahle behlele zepolotiki ngesimanga samatjhuguluko ekuphathweni kwenarha - Inarha yekhethu isebujameni obuhle.
Nanyana kunjalo, akukafaneli bona sizeqise amehlo iinselela esiqalene nazo. Ubujabo obumbi bezomnotho wephasi loke bulitshwayo lengozi engahle yehlele inarha yekhethu mayelana nokuphela kwemisebenzi nepilo engcono ebantwini bekhethu.
Eqinisweni ukungabi nesiqiniseko ngamatjhuguluko wepolotiki kuletha imibuzo engaphezu kweempendulo ezinganikelwa.
Ngomphumela walokho, abanye bethu singathatheka, sikhambe negagasi lamatjhuguluko alethwa siwuruwuru, sizifumane siphakathi kwetjharagano lezepolotiki nobujamo obumbi bomnotho.
Kodwana kwethu kulikhambo lethemba nokuqinisela.
Singabuye sitjho bona, ngesikhathi samsinyazana okunengi okumumethwe mThethosisekelo kulingiwe esikhathini esidlulileko; begodu koke lokhu okungaphakathi kuphumelele wokulingwa lokho okuveza bona intando yenengi ikhethekile ngokuqinisela.
Intando yenengi yethu ngehle. Kancani-kancani ikhula idlondlobala, isekelwa mThethosisekelo ongalinganiswa neminye ephasini loke.
Kwamambala ukuqina kokuzibandakanya kwethu kezepolotiki kilesi isikhathi sokuzifunela amavowudu - lokhu kungilokho esingavumelana ngakho bona kufanele kuhlonipheke begodu kube nokuthula - Lokhu kusiqiniseko esiragela phambili sokuqinisa intando yenengi yethu.
Iragelo phambili leli liqinisekiswe maSewula Afrika; begodu ngiwo azakuvikela intando yenengi eminyakeni ezako.
Mma. Somlomo noSihlalo ngivumelani bona ngisakhuluma ngalokhu ngikhuthaze woke amaSewula Afrika afanelekileko bona ayozitlolisela ukuvowuda begodu bavowude emakhethweni wenarha neweemfunda ezako, ngombana ngalokho sizabe sizilungiselela ikhambo ngokwethu.
Lokhu kumsebenzi ofanele ukwenziwa ngamalanga ema-ofisini wabomasipala, ngaphambi kokuvalwa kwerhelo labavowudi. Kodwana kuyafuneka ukuthi sisebenzise ithuba elikhethekileko lokuzitlolisa lepelaveke ehlelwe yiKomitjhini yamaKhetho yeSewula Afrika (I-IEC), kusasa nangoSondo, ngomhlaka 07 no 08 kuMhlolanja.
Angithathe godu ithuba leli ngiveze ukobana emalangeni ambalwa ezako ngizokuqedelela ukuthintana neKomitjhini yamaKhetho naboNdunakulu beemFunda ngemva kwalokho ngimemezela ilanga lamakhetho.
Intando yenengi le ingeyabantu beSewula Afrika, labo abazingenela mathupha kilelikhambo kusukela ngomhlaka 27 kuSihlabantangana 1994, kokuthoma bathatha igadango ndawonye lokuzibambela bona ngokwabo.
Ngegadango lelo elibonakala lilula, kodwana elinamandla lokuvowudela urhulumende wabantu boke benarha yekhethu, safulathela isikhathi esidlulileko lapha sahlukunyezwa khona.
Kungalokho kuqakathekile bona esikhathini esinjengalesi sigidinge iminyaka ema-20 wokwamukelwa komTlolo wesiVumelwano weKomidi yesikhatjhana ye-OAU ophethe iindaba ze-Afrika engeSewula, omayelana nemiBuzo ngeSewula Afrika eyamukelwa ngoRhoboyi wonyaka we-1989 - Ngokujayelekileko waziwa njengomTlolo wesiVumelwano se-Harare.
Igadango leli lakha umleyo wesivumelwa sephasi, ngokusebenzisa iHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngehloso yokobana kufanele kubanjwe imikhulumiswano eSewula Afrika.
ESewula Afrika lokhu kwatjho bona akube neKhonferensi lapho kuzokukhulunyiswana ngekuSasa leNtando yenengi - Kuhlanganiswa abathandi benarha abasuka mahlangothi woke wepilo.
Koke lokhu kwakghonakalisa ukuba khona kwemikhulumiswano, leyo eyenza bona kube namakhetho wentando yenengi ngonyaka we-1994.
Mayelana nalokhu kufanele ingwani siyethulele ihloko leya ebegade inguMongameli we-ANC, u-Oliver Reginald Tambo ngokusungula nokubamhlahli wemikhulumiswano neengungu zangaphetjheya ekupheliseni ukulwa enarheni yekhethu ngendlela enokuthula.
Igadango elikhuthazako leli lokusungula umthangalasisekelo wokuletha ukuthula nokubuyisana, esikhundleni sepi netjharagano lagiriza imithangala yobumbi boke bekhulu leminyaka eyadlulako: Lokhu kwaba kupheliswa kwesiVumelwano seNarha esatlikitlwa ngonyaka we-1909 esaba mhlahlandlela wokusungulwa kweYuniyoni yeSewula Afrika.
Njengombana isiVumelwano lesi besihlathulula ukudzimelela kumbandela wokungangeni eendaweni ezithileko zeSewula Afrika, lokhu bekwenziwa ngegandelelo nekhethululo ngokombala.
Aloke eminyakeni eli-15 sikuntando yenengi singatjho ngesibindi bonyana ukwesaba, ukungabi nethemba nehloyo elaqeda ukuzwana nokuthula hlangana nababusi beentjhaba eminyakeni eli-100 eyadlulako, azange yangafumaneka kwaphela; kodwana yadurhiswa kwamambala.
Ukwesaba nokungabi nethemba lokhu kwabhebhedlhisa uMoya wokunghanghabala isikhathi esingaba matjhumi weminyaka. Kungalokho kufanele ingwani siyithulele indodana enesibindi yekhethu, uSolomon Kalushi Mahlangu owagwetjwa intambo eminyakeni ema-30 eyadlulako, ihlokwakhe ilengiswe phezulu. Siyazikhakhazisa ukwazi bona ngeengazi zakhe isihlahla sekululeko siyahluma.
Ngivumeleni bona ngamukele uLucas Mahlangu, umnakwabo kaKalushi ojamele umndeni wakwaMahlangu.
USolomon Mahlangu begade aragisela phambili isiko lamasotja weminyaka eyadlulako, hlangana nawo singabala lawo abegade aphethwe yiKosi uCetshwayo loyo owahlula amasotja we-Britain ngesandlwana ngonyaka we-1879. Ngalokho bebavikela ikululeko yabantu benarha yeSewula Afrika ngokokubelethwa kunye namagugu wenarha yabo.
Eminyakeni elikhulu namatjhumi amathathu (130) ukuragela phambili, singayama ethembeni nokuqinisela okwakhuthaza laba abegade baneenhliziyo ezinetjisakalo.
Emazikweni wokufunda kwaba khona ukuqinisa iintamo okwaphembethisa umukghwa wokuphikisa kabanengi ngesikhathi sobusika obumakhaza ngemva kokupheliswa kweenhlangano zokuletha itjhaphuluko nokuvalelwa kwenengi labarholi abaphezulu.
Isiqhema sabafundi abanesibindi sakgheruka ku-NUSAS ukuyokusungula iHlangano yabaFundi beSewula Afrika (SASO) eminyakeni ema-40 eyadlulako.
Ngaphakathi kwesizukulwani lesi kunabarholi bokuthoma be-SASO, abafaka hlangana abalandelako: uStrini Moodley, Phrofesa Barney Pityana, Steve Biko, Onkgopotse Tiro, Harry Nengwekhulu, Themba Sono, Mapetla Mohapi, Mosioua Lekota, Johnny Issel noMthunzi ka Shezi. Lokhu bekulithemba elikhuthazako eenkhathi zokuphelelwa lithemba, sibathulela ingwani. Mayelana nalokhu sithanda ukwamukela umzawakhe ka-Onkgopotse Tiro, uPat Tlhagwana.
Sisese lapho sithanda ukukhumbula ihloko leya uEphraim Mogale, umsunguli noMongameli we-Congress of South African Students (COSAS) eminyakeni ema-30 eyadlulako kunye nabalingani bakhe.
Lokha nasikhumbula abafundi beminyaka eyadlulako kuba nomlayezo oligugu osibophako, othi ukomela ikululeko nelwazi kuhlohlozeleka ngokungezelelekileko ekukhuleni kwelutjha lethu.
Umlayezo wemisebenzi yabo yobukutani usabonakala nanamhlanjesi, njengeminyakeni eminengi eyadlulako. Kufanele bonyana sisoke sikhulise amathuba esinawo; begodu lokhu sikwenze egameni lomTlolo weKululeko, begodu kuvule kabanzi amathuba wokufunda newamasiko!
Senza ibizelo eenhlanganweni lezi namarholi bonyana bagandelele uMoya wethemba nokuqinisela loyo otjhutjhumezela ukulwela iNtando yenengi nanyana izinto zoke zibonakala zinganatlha; ukuziphendulela kusemahlombe kithi bonyana siqinisekise bona sibulunga ikululeko leyo abanengi abazidela ngenca yayo, singavumeli ukubhedlhwa budisi nezinto ezingakhambi kuhle.
Ngalokho-ke Mma. Somlomo noSihlalo oHloniphekileko kufanele sizibuze bonyana: Ingabe izenzo zethu ziyawahlathulula amatjhuguluko womphakathi weSewula Afrika eminyakeni elitjhumi nahlanu soloko kwasungula ukubuswa ngeNtando yenengi; begodu sifikelele kuphi ekukghonakaliseni ukuthuthukisa abantu nokubuyisa isithunzi sabantu soloko iNtando yeningi yasinikela igunya kusukela ngonyaka we-2004!
Namhlanjesi sinerherho leNtando yenengi elisebenza kuhle khulu, elisekelwa migomo yokusebenza nangokuvuleka nokungafihli litho. Nangokunikela umphakathi amathuba ahlukahlukeneko wokuzibandakanya namaziko azijameleko agunyazwa mThethosisekelo bonyana asekele iNtando yenengi.
Eminyakeni embalwa sikwazile ukwenza ngcono imakhiwo karhulumende. Sisungule irherho elihle letjhebiswano laborhulumende emikhakheni ehlukahlukeneko, bekwathuthusiswa nokuhlanganisa kokwenza izinto kwabo.
Kwamambala, urhulumende angazikhakhazisa ngokobana silethe amatjhuguluko ekuqatjhweni kwabantu bemihlobo ehlukileko kurhulumende, lokhu kutjengisa ihlonipho yobunjalo bomphakathi wethu.
Nanyana kunjalo, abantu bengubo bamaphesente ama-34 labo abaseenkhundleni zokuphatha kurhulumende, kodwana lokhu kungaphasi kwesibalo ebegade sizibekele sona.
Emkhakheni karhulumende ophezulu neembethamthetho zeemfunda, iinkomba zitjengisa bona enyakeni lo ubujameli babantu bengubo buzakudlula izinga elima-32% langonyaka we-2004 begodu sinethemba lokobana lizakudlula godu nama- 40% afikelelwa emakhethweni waborhulumende bemakhaya ngonyaka we-2006.
Sinethemba lokobana iinhlangano zepolotiki nazo zizalisekela ijima leli lokha naziqedelela amarhelo wabo wabongikhethani!
Nanyana ikhona ipumelelo kilokho esele kwenziwe, ubujamo buku-0,2% ngaphasi kwalobo obamukelekileko mayelana nokuqatjhwa kwabantu abakhubazekileko kurhulumende, lokhu kulinganiswa ne-2% esizibekele ukuyifikelela.
Mahlangothi woke amabubulo wangeqadi asese semva khulu ukufikelela kilokhu.
Iinlinganiso ezihlukileko zibekiwe ngehloso yokwenza ngcono ukunikelwa kwemisebenzi ebantwini, ukufaka hlangana ukuphathwa kweemali, amaziko wokunikela ngemisebenzi karhulumende ebantwini njenge-Thusong neminye imikhuba yokunikela ngemisebenzi karhulumende ebantwini, izimbizo, begodu esikhathi esikiso kutlhogeka ukuphatha okuqinileko kumNyango wezeKhaya.
Nanyana kunjalo usese mkhulu umsebenzi osatlhoga bona wenziwe ekuthuthukiseni isiko lokunikela ngemisebenzi karhulumende nokufundiswa kwabasebenzi bakarhulumende, khulukhulu labo umsebenzabo ubathintanisa nomphakathi ngamalanga.
Njengombana amaLunga aHloniphekileko asazi, urhulumende wethu uthatha indaba yokulwa nobukhohlakali njengaleyo eqakatheke khulu kinazo zoke.
Lokhu kutloliwe hlangana nokhunye kumiThetho, imithetho nakumithetholawulo, leyo elawula abasebenzi bakarhulumende nabosopolotiki abaphetheko, ukusebenzisana nomphakathi nabosomabhizinisi neenomboro zomtato zokubika ubukhohlakali.
Kungenzeka bona irherho elisetjenziswako lokuvikela nokulwisa ubukhohlakali alikaneli; kodwana ngokuqala indlela urhulumende asebenza ngayo, singatjho bona ukwazi bona amacala angaba ma-70% wobukhohlakali aveziwe ngokubikwa emaphephandabeni kutjho bona urhulumende ububonile ubumbi balokhu begodu uyabulungisa.
Iselela ebambe urhulumende iyawanamatha namabubulo wangeqadi. Ekugcineni kuyahlathuluka bona iselela esinayo ngeyokobana kulawulwa bunjani; begodu kutjhejwe nokuthi lokho kugandelelwa kangangani.
Nginesiqiniseko sokobana sizakuvumelana bona ihlalakuhle yomphakathi iyame khulu epumelelweni esiyenzako yokuthuthukisa umnotho nokuqinisekisa bona inzuzo yokukhula komnotho yabelwa boke abantu.
Kuyinto ejayelekileko neyaziwako bona, ngemva kokuridila komnotho kweminyaka eyadlulako yabo-1980 nekuthomeni kuka-1990, iSewula Afrika yazifumana isebujameni besikhathi eside somnotho onzinzileko kusukela ngesikhathi kwathoma ukutlolwa khona kwembalobalo lezi ngonyaka we-1940.
EmiNyakeni eliTjhumi yokuThoma yeKululeko, ukukhula komnotho kwaba maphesente ama-3 lokhu kwakhuphuka kwaya kumaphesente ama-5 ngonyaka okungasenani kusukela ngonyaka we-2004 newe-2007.
Ukhula msinyana kwamakhasimende, okubangelwa kuvela kwamathuba amanengi womsebenzi, ingeniso nokwehla kwebhebhedlho-ntengo nemali-nzalo, kudlale indima eqakathekileko mayelana nalokhu. Sikhuthazwa mathuba anjengalawa ukuthi siragele phambili ngokuthuthuka.
Kokuthoma lokhu kufaka hlangana, iintengo eziphezulu zetjalo-mali elenziwa mabubulo karhulumende newangeqadi. Sisaphethe lezi, singatjho bona eminyakeni emihlanu edlulileko bekungakanzinzi, besilapha kumaphesente ali-16 we-gross fixed capital yomkhiqizo wangekhaya opheleleko (GDP). Lokhu bekukukhula kwamsinyana kwetjalo-mali okubangele bona namhlanjesi sibe ku-22% sitjhidele ku-25% esizimisele ukuyifikelela enyakeni we-2014. Lokhu kumphumela wamahlelo wangabomu karhulumende wokukhulisa umthangalasisekelo womphakathi.
Lokhu kumphumela godu wemithethomgomo yokwenza ngcono ubujamo kutjalo-mali lamabubulo wangeqadi; begodu kwenziwe imithethomgomo yeemali zikarhulumende ezilawulwa libhebhedlho-ntengo ezakukghonakalisa ukufikelelwa kwemisebenzi begodu kwehliswe ubudisi obubangwa libhebhedlho-ntengo. Kusesenjalo kuqinisekiswe bona kuba nokunzinza nokukhula kezomnotho olingeniso nophumako.
Itjhejo lokulungisa umnotho olingeniso nophumako eminyakeni elitjhumi edlulileko, nemizamo eyenziweko, khulukhulu solo kwangonyaka we-2004 ukususa iinqabo eziliya ukukhula kube nomthelela omuhle kwamambala.
Kungebangelo bona i-Accelerated and Shared Growth Initiative (AsgiSA) isetjenziswa ukuqinisekisa bona zoke iinqabo ezinamandla ezinjengokuminyana komthangalasisekelo, ihlanganisela yomthethomgomo wamabubulo namahlelo, ukutlhayela kwamakghono, ukutjhitjhiriza kwelawulo nokurhaba kokunikelwa komsebenzi karhulumende kuzizinto ezitjhejwe ngelihlo elibukhali.
Mva nje umnotho wethu uvuleke khudlwana, begodu solo kwangonyaka we-1994 ubonakele usebenza ngokuhlanganyela namarherho womnotho wephasi. Amaziko weemali abonakele asibonelo esihle, leso ngakelinye ihlangothi sisivikela esiwuruwurwini somnotho sephasiloke.
Bekube gadesi ukufikelela kwabo emphakathini wethu kusese ngaphasi kwezinga elilindelweko. Umnotho wethu soloko uyame khulu kurhwebo lokuthengisela iinarha zangaphandle izenjiwa nemikhiqizo yezelimo. Ngaphandle kwamabubulo wemisebenzi, asikabukubona ukukhula okwanelisako emabubulweni aqakathekileko, khulukhulu akhiqizako.
Ngokufanako, izinga lokukhula kwemikhiqizo esiwa ngaphetjheya ayikabukuba minengi nayimadaniswa neyeenarha ezinye. Kuyatjho bona ubuthakathaka lobu ngibo obubangela itlhayelomali kuma-Current Account, khulukhulu lokha nasisebujameni obuphezulu bokukhula komnotho.
Ngombana sisezingeni eliphasi lokubulunga imali, kufuneke bona siyame ku-short-term capital flow ukubhadela imali etlhayeleko namahlelo wethu wetjalo-mali.
Lezi ziinselela ekufanele inarha yekhethu izitjheje nakanjani ukuze kulungiselelwe ukuya phambili.
Umbuzo oqakathekileko uthi: Ingabe ukukhula komnotho kufanele kube mayela nani Ukunjinga kuba khona ngehloso yokwenza ngcono iimpilo zabantu?
Ngokunjalo, umbuzo wokobana ukukhula komnotho kwabiwa ngokulingana uba yingcenye ekulu ekuqalisiseni zoke iindaba eziphathelene nomnotho.
Okuqakathekileko kukobana ukwabelana ngenzuzo yokukhula komnotho kufanele kufake hlangana ukuqatjhwa kwabantu, bekuqinisekiswe bona kunemisebenzi enesithunzi.
Kwamambala siyazikhakhazisa ngembalobalo ezithi phakathi konyaka we-1995 newe-2003, umnotho ukwazi ukuveza amathuba wemisebenzi engaba sigidi esisodwa nesiquntu; neminye engezelelweko, kube misebenzi engaba yi-500 000 yemisebenzi ngonyaka kusuka ngonyaka we-2004 newe-2007.
Esikhathini samva lesi, kokuthoma soloko safumana intando yenengi kwavela amathuba amanengi wemisebenzi kunenani labantu abathoma ukusebenza, lokhu kwehlisa izinga lokutlhoga imisebenzi ukusuka ku-31% ngonyaka we-2003 ukuya ku-23% ngonyaka we-2007.
Lokhu akukafaneli bona kuphambuke kusibopho sethu, ngokuragela phambili kubhenyegululwa indaba ephathelene nekhwalithi yemisebenzi le, ukufaka hlangana amalungelo nokuzuza lokho okuthatjelwa basebenzi.
Ukwabelana ngalokho okuzuzwa emnothweni kufanele kufake hlangana ukukhanjiswa msinyana kwehlelo lokulungisa, kufakwe hlangana godu i-Broad-based Black Economic Empowerment.
Lokhu akusikho ukuraga ihlelo elingabizwa bona ngelokukhethulula ngokombala. Eqinisweni inarha engabandakanyi izakhamuzi zayo emikhakheni yoke yomnotho izakuhluleka ukufikelela izinga elifaneleko.
Ukuba semva kwamabubulo wangeqadi ekutjhugululeni indlela yokuqatjha eenkhundleni zabaphathi nezabantu abanamakghono, ukuthuthukisa irhwebo nokhunye kwenza bona inarha ibopheke ngokungaqiniseki ngezinga eliphezulu lomnotho.
Ukwabelana ngenzuzo yomnotho kubuye kutjho ukudlala indima emsinyana neqakathekileko enarheni ngosebenzisa isikhwama seemali zikarhulumende njengesisetjenziswa sokusabalalisa nokwabelana umthwalo wokunikela ngepahla namkha iinsetjenziswa zomphakathi.
AmaLunga aHloniphekileko anelwazi mayelana neendaba eziphathelene neemali zehlalakuhle. Nanyana kunjalo ngizakunikela godu ngeembonelo ezimbalwa ukuze ngihlathulule ubujamo beragelo-phambili esele sinayo neenselela esiqalene nazo.
URhulumende uyazi begodu uphatheke kumbi ngomtlhago osagandelele umphakathi wekhethu; begodu nezinga lokungalingani eliphezulu khulu.
Eminyakeni eli-15 edlulileko senze koke okusemandleni wethu ukubalekela ubudisi lobu ngokusebenzisa iimali zehlalakuhle.
"Kokuthoma, umtlhago wemali wehlile kusukela ngesikhathi sokutjhuguluka kwekhulumnyaka. Ukwehla lokhu kukhambisana neendleko zesibonelelo sezehlalakuhle kamanye amahlangothi kusukela enyakeni we-2002 ukuragela phambili. Ukwenzeka ngcono lokhu kubonwa ngemisebenzi eziindingo qangi ebantwini - ukutjhabalala komtlhago wepahla kukghone ukuphelisa umtlhago wemali. Kwesibili, nanyana ukupheliswa komtlhago kuqakathekile, kusonga imbalo yokungalingani eyangezeleleka eminyakeni yabo-1990. Kwesithathu, izinto eziletha amatjhuguluko emirarweni yomtlhago nokungalingani kulawulwa bubanzi bomthethomgomo [U]mtlhago wehlile soloko kwafika amatjhuguluko, kodwana ... ukungalingani khona akubi ngcono."
" Amakhaya anabentwana (abahlathululwa njengalabo abaneminyaka eli-17 nabangenzasi), inani lamakhaya abegade abika ukulamba kwabentwana lehle khulu (ukusuka ngaphezu kwamaphesente ama-31 ukuya kumaphesente ali-16) phakathi konyaka we-2002 nowe-2006. Lokhu kuhlathulula bona izinga lomtlhago lehle khulu kwamambala, khulukhulu kilabo abantu abadinywe amathuba wokuthola isizo lezehlalakuhle. Ukulamba kwabantwana kwehle kwafika esiquntwini eminyakeni engaba mine."
Kwamambala imininingwana le iqinisekiswa lirhubhululo lethu, elitjengisa bona umtlhago wokungabi nengeniso khulukhulu emphakathini wabantu abanzima nebebala wehlile, ngahlanye kubangelwe kungezeleleka kwabantu abafumana umsebenzi nalabo abafumana imali yesibonelelo sezehlalakuhle. Inani labazuzi bemali yesibonelelo sezehlalakuhle beliziingidi ezi-2,5 ngonyaka we-1999, ngonyaka we-2008 inani leli lingezelelekile lafika eengidini ezili-12,4.
Ihlangothi elikhulu lalokhu limphumela wokukhula kwezinga lokwamukelwa kweMali yesiBonelelo sabeNtwana, esikhule kusukela kubazuzi abaziinkulungwana ezima-34 ngonyaka we-1999 ukuya eengidini ezi-8,1 ngonyaka we-2008.
Njengomzamo wokufaka isandla engenisweni labantu abatlhagako, isilinganiso ebegade sibekiwe samathuba womsebenzi ngokwe/Hlelo eLandisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba ebegade sisuka kusigidi esisodwa safikelelwa ngonyaka we-2008, unyaka owodwa ngaphambi kwesikhathi esasibekiweko ngokwegunya lamakhetho wonyaka ka-2004. Lokhu kwaletha ithemba lokobana kuzakukghonakala ukuthi ihlelo leli likhule belibe ngelingcono.
Mayelana nokutholwa kwesizo neendingo qangi zomphakathi, iimbalobalo ziyazikhulumela. Isibonelo, izinga lokutholwa kwamanzi ahlanzekileko likhuphuke kusuka ku-62% ngonyaka we-1996 ukuya ku-88% ngonyaka we-2008; igezi (58% ukuya ku-72%); ukukhanjiswa kwendle (52% ukuya ku-73%).
Ubufakazi bemali yezehlalakuhle bubonakala ngokwenziwa ngcono kwemisebenzi yesizo lezamaphilo. AmaSewula Afrika angaba yi-95% njenganje ahlala eendaweni ezingaba makhilomitha amahlanu eduze nemiTholapilo; begodu sazisiwe bonyana njenganje yoke imiTholapilo inamanzi ahlanzekileko. Umsebenzi wokuhlatjelwa kwabentwana ukhule bewayokufika ku-85%; begodu nokubikwa kobulwelwe bakamalalahlengezela kwehle ngendlela ekarisako.
Godu sithintwa kukobana irhubhululo ngeNtumbantonga litjengisa bona kunokunzinza nokwehla okuncazana ezingeni lokuthelelana ngobulwele lobu.
Nasiragela phambili, ihlelo lokwelapha ngama-antiretroviral alisingilo kwaphela elikhulu ephasini; kodwana liyakhula ngeenkhathi zoke. Kuneengulani ezingaphezu kwe-690 000 esele zifakwe ekwelatjhweni ngama-antiretroviral soloko ihlelweli lasungulwako.
Eminye imiTholapilo ayihlali ineenhlahla ezitlhogekako ngeenkhathi zoke, abasebenzi abaneleko, nokunikelwa kwangamalanga kweensetjenziswa ezizindingo qangi, ezifana namanzi ahlanzekileko negezi. Kezinye iindawo zomphakathi, ukuphatha kusezingeni eliphasi begodu ukuziphatha nemikghwa yabasebenzi ifuna ukulungiswa.
Kezefundo, sibone ukwehla kwezinga labafundisi: Izinga labafundi; pheze indlela iyafana yokutloliswa kwabafundi eenkolweni zamazinga aphasi; nokwenziwa ngcono kwezinga labantwana abaphumelela esifundweni seembalo, lapha bengidzubhula iimbonelo ezimbalwa kwaphela.
Kusesenjalo, imizamo yokwenziwa ngcono kwemithangalasisekelo yeendaweni ezitlhagako sele yenziwe.
Siyazi ukobana isibalo sabafundi abalisa isikolo bangakaqedi, khulukhulu eenkolweni zamazinga aphakamileko nemayunivesithi siphezulu ngendlela engamukelekiko. Begodu ihlelo lezefundo lisazokukhiqiza amakghona aqakathekileko atlhogwa mphakathi.
Nangingezelelako, isiqhelo semiphumela mayelana nokufundisa nokufunda sitjengisa ukuragela phambili kokuhlukaniswa kwabantu kwesikhathi esadlulako.
Ngokutshima singatjho bona, lapha ifundo ifuneka khona khulu, kulapha ingasiza ukudabula iinketani zomtlhago, kukulapha umthangalasisekelo, ukuphatha nekghono lomfundisi kukarisa khona.
Amahlelo wezehlalakuhle wakarhulumende enze ngcono umtlhago wepahla, ngokunikela ngezindlu eziziingidi ezi-2,6 zizindlu ezisekelwa ngurhulumende ngeemali.
Begodu kuyatlhogeka ukobana sithokoze ihlelo lokubuyiselwa kweenarha kubanikazi njengombana isekelo lamva belingenziwa msinyana begodu ngcono.
Ngaphezu kwakho koke, siyazikhakhazisa ngomsebenzi omuhle wamahlelo wezehlalakuhle. Kodwana angeze sazithokozisa thina ngamatjhuguluko ambalwa.
Indikimba yombuzo wangamalanga mayelana nezefundo, zamaphilo amanzi nokukhanjiswa kwendle, ngothi ingabe ngiyiphi indlela engcono yokunikelwa kwemisebenzi le! Mayelana nalokhu sisalindelwe msebenzi omkhulu.
Izinga lobulelesi linomthelela omkhulu ekutheni amaSewula Afrika angavikeleki. Izinto ezenzeka ngamalanga, emiphakathini etlhagako kuyingcenye yezehlakalo zokusahlela kulinyazwe ngesihluku.
EmaZikweni karhulumende nemabubulweni wangeQadi kunekghonakalo yokobana kunemikghwa emimbi nokungasetjenziswa kuhle kweentlabagelo ngesibanga sobukhohlakali obukhona, lokhu kuzokuhlala kumnako omkhulu.
Kuyaziwa bona inani lokubhebhedlha kobulelesi okwenzeka enyakeni we-2002 sele lirhobhile. Kuneembalobalo ezinganikelwa ukusekela lokhu.
Kodwana siyazi bonyana ukwehla lokhu akhange kukhambe msinyana ngendlela ebegade ilindelwe, okungasenane ingasi nangebelo elisuka ku-7 ukuya 10% ebegade sizibekele lona ukulwa nobulelesi bangamalanga. Ubulelesi bokuphula nokukhuthuza amakhaya namabhizinisi soloko kusaragela phambili; Ubulelesi obumayela nokutlhoriswa kwabomma nabentwana abukabukwehla ngesibalo esibonakalako, lokhu kumraro esinomnako omkhulu ngawo.
Lokhu kutjengisa ubuthakathaka kutjhebiswano labomakhelwani, khulukhulu ekwakheni ubuhlobo bokuba munye lobo obuzakusiza ekuvikeleni nekupheliseni ubulelesi. Kubuye kutjengise godu nobuthakathaka obukhona kuHlelo eliQalene nobuLelesi kezoBulungiswa. Lokhu kulirhubhululo elenziwa nakuvuselelwa iimilo zeembotjhwa. Lokhu kuveza nobuthakathaka bokwenza izinto msinyana, obukhona kuhlelo lamakhotho. Lokhu kufaka hlangana umthangalasisekelo nokuphatha.
Lokhu ngokuhlangana nalokho okutjhejiweko lokha nakusungula ngamatjhuguluko azokulethwa kuHlelo eliQalene nobuLelesi kezoBulungiswa.
Nasenza lokhu kufanele bona singakhohlwa bona sihlola ihlelo elitjhejwe khulu kunanyana ngiliphi elikhe lathatjelwa enarheni.
Lokhu kubangelwa matjhuguluka lawo amaziko la abe nawo, aphathelene nekambiso yemikhuba enzinze kusiko lamalungelo wobuntu, ihlalo nokuvangana kwabantu, namahlelo wabo wokuziphendulela.
Kodwana asingazikhohlisi: mayelana nehlalakuhle yepilo yethu, amatjhuguluko anjengalawa asakhasa. Isese yide indlela ekumele siyikhambe.
Nginesiqiniseko sokobana amaLunga aHloniphekileko azakuvumelana nami lokha nangithi ubuntu obulethwe matjhuguluko wentando yenengi bufanele butjhunyayelwe ngehloso yokuthi bufikelele emiphakathini enehlalakuhle eqokamileko.
Mayelana nalokhu, sisebenzise umthetho, iimvumelwano zeentjhabatjhaba, ikambisolawulo namajima ukuqinisekisa bona kuba nemizamo etjhujileko yokwenza ngcono ubujamo bepilo yabantwana, abomma, abantu abakhubazekileko nabalupheleko.
Ngokusetjenziswa kwamajima wesekelombono begodu nangetjhebiswano esilakhileko neenhlangano ezijamele iinqhema zabantu abaqokamileko kezehlalakuhle, senze ngcono neendlela zokuyelelisa mayelana neendaba ezibathintako. Njengendlela yokuragela phambili sikhuthaze ukuhlanganyela kokusebenza ngeminako le.
Kuyinto esizikhakhazisa ngayo ukwazi bona, amakhaya aphethwe bomma afumene ngaphezu kwenani loke lemali yehlalakuhle, ukufaka hlangana iinkumba nesizo lezamaphilo; begodu hlangana namanye amahlelo aphumelelako kubekhona amajima wokuhlatjelwa kwabentwana newefundiso ngokugoma okunepilo.
Nanyana kunjalo ukungabi khona kwemisebenzi kumraro omkhulu kibomma beendaweni zemakhaya, ilutjha nabantu abakhubazekileko. Intumbantonga inomthelela omumbi khulu phezu kwabantu bengubo abasakhulako. Inturhu nokuhlukunyezwa kwabomma nabentwana kusezingeni eliphezulu kwamambala.
Koke lokhu kumsebenzi ekufanele kuqalanwe nawo esikhathini esizako.
Lokhu kuhlangana nokuzuza okulethwe yintando yenengi; neragelo phambili elenziwe ngurhulumende ukufikelela amagunya ewanikelwe bavowudi.
Akukho ukuphikisa esingaba nakho, nangayiphi indlela ekutheni ipumelelo efikelelweko kusukela ngonyaka we-1994 ibe ngekarisako. Nanyana kunjalo asithandabuzi ukutjho bonyana iinselela zisese khona.
Ngikhambe indlela ede leya, eya ekululekweni. Ngilingile ukungaphambuki; Ngibe nobutjhapha engibenzako ekukhambeni. Kodwana ngirhubhulule ifihlo yokobana ngemva kokukhuphuka umbundu, ufumana bona kusese neminye imibundu eminengi ekufuneka bona uyikhuphuke. Ngizinikele ithutjana lokobana ngiphumule lapha, ngithole imibono ekarisako engizombelezileko, ngiqale ibanga elingemva kwami engilikhambileko. Kodwana ngizokuphumula kwesikhatjhana, ngombana ikululeko iza nokuziphendulela, begodu angeze ngalibaziseka, ngombana ikhambo lami elide alikafiki ekupheleni.
Eenyangeni ezimbalwa ukusuka gadesi abantu benarha yekhethu bazokuphakamisa uburholi obunyulwa ngibo, khona buzakuragela phambili ngomsebenzi omuhle wekutani eyalwela ikululeko nabanye abasunguli bentando yenengi.
Nanyana iindlela zethu zokwenza zingahluka, kodwana iminqopho esifuna ukuyifikelela icacile njengongombana ileyiwe kumThethosisekelo: ukuletha intando yenengi ebumbeneko, engakhethululi ngobuhlanga, engaqali ubulili, nenomphakathi oragela phambili odlala indima eqakathekileko ekwakhiweni kwephasi elingcono.
Eminyakeni esithandathu edlulileko, abarholi bethu babamba i-Growth Development Summit, lapha bavumelana khona ngemisebenzi ekufanele thina soke siyenze ekwenzeni ngcono ipilo yamaSewula Afrika, khulukhulu mayelana nokunciphisa ukungabi khona kwemisebenzi nomtlhago bekufike esiquntwini ngaphambi konyaka we-2014.
hlangana isibonelelo somthangalasisekelo nokunikelwa kwemisebenzi eziindingo qangi.
Nginesiqiniseko sokobana, njengengcenye begodu nokuzaliselela eminqopheni le, amaSewula Afrika azokwehluka mayelana nesidingo sokwenziwa ngcono kwehlelo lezefundo; ukunikela ngesizo lezamaphilo elimsinyana nelinesithunzi, ukuthuthukisa iindawo zemakhaya nokuqinisekisa bonyana kunokugoma okwaneleko; nokuqinisa isandla ekulwisaneni nobulelesi nobukhohlakali.
Angikhulumi ngeendabezi ngombana zifaka koke okwenzekako namkha ngombana ukukhuluma ngazo kuzakwelapha koke ukugula komphakathi wethu. Ngikhethe ukukhuluma ngalokhu ngehloso yokugandelela iphuzu lokobana iSewula Afrika ayitlhagiswa zizinto esizifuniselako. Iselela yethu kutjhugulula lokhu esikwaziko kube mahlelo namaphrojekthi kwenzelelwe ukukhambisa izinto msinyana.
Zoke lezizinto ezaziwako zisebantwini boke, njengombana kuveziwe kumiNqopho yeMiliniyamu yokuThuthukiswa kweenTjhaba eziBumbeneko.
Kunjalo nje ubuntu banamhlanjesi buqalene nengozi yokobana ukufikelela iminqopho le kungahlehliswa ngeminyaka eminengi, nakungasi litjhumimnyaka njengomphumela wobujamo obumbi bomnotho obusele buginye umphakathi wephasi loke.
Lokhu okuthome njengobujamo obumbi beemali emazikweni abolekisa ngemali kuphenduke kwaba sikhathi esimbi somnotho wephasiloke, esinemiphumela emimbi kezokukhiqiza nokurhwebelana.
Singabalekela amarhamaru, ukubekwa kwesikhathi esincani nobutjhapha babaphathi bamabubulo amakhulu, lawo abe nesandla kilobu bujamo obumbi bomnotho. Singaqalekisa imithethomgomo karhulumende leyo ebalekela iqiniso, bese ivumele ukurhweba ngokungemthetho kwamabubulo bese lokho kuletha itjharagano emahlelweni weemali. Singakwazi ukukwenza koke lokhu; begodu singalithola isekelo kilokho.
Umsebenzi wethu oqakathekileko kukwamukela ngokuzeleko umphumela wokuthuthuka lokhu emnothweni nesifundeni sethu, bese siza neempendulo ezizakunciphisa umthelela khulukhulu kumabubulo aqokamileko womphakathi wethu.
Esikwaziko kukobana ibhoduluko lelawulo enarheni yekhethu nemithethomgomo yesAbelo seeMali ephikisa ikambiso yemizombe esayamukelako, yasisiza ekutheni sibalekele ubudisi obukhulu bomthelela lo.
Kodwana soke siyazi ukuthi ngombana singenelele kuhlanganisela yomnotho, ifuneko yokuthi sikhuphele imikhiqizo yethu ngaphetjheya inciphile; Ukuthola isizo leemali nengeniso lokusikimisa ibhizinisi kusebujameni obumbi; ukuncipha kokufuneka kwezinto kwehlise umkhiqizo; ukuvezwa kwamathuba wemisebenzi kuthinteke kumbi begodu kamanye amabubulo ukuphungulwa kwabantu emsebenzini kusenzeka.
Ubujamo obubudisi lobu buthomene nesikhathi lapha ibhebhedlho-ntengo nemali-nzalo zisese phezulu khulu.
Seyiyoke ipumelelo le itjhabalalisa ingeniso esilifunako ekukhuliseni ukunikelwa kwemisebenzi karhulumende nokuragisela phambili amaphrojekthi womthangalasisekelo. Kusesenjalo, sikatelelekile ukobana sehlise ibonelo phambili mayelana nokukhula komnotho nokuvezwa kwamathuba wemisebenzi.
Nanyana kunjalo siyazi bonyana iSewula Afrika ayikathinteki kumbi khulu njengeenarha ezinye ezinengi. Kwamambala esikhathini lapha ezinye iinarha bezisebujameni namkha bezihlongoza ukugirika komnotho, iSewula Afrika nezinye iinarha zephasi zisajamele ukukhulisa umnotho, nanyana lokhu kukhamba kancani.
Malungana nalokhu maLunga aHloniphekileko ngiyathaba ukuthi nginibikele bonyana ekuthintaneni kwami ne-Ofisi yobuMongameli nabarholi beenhlangano zomphakathi sivumelene ukuthi kufanele size nemikghwa yokungena hlangana ezokunciphisa umthelela omumbi emphakathini wethu. Isiqhema somsebenzi esiqalene neendabezi sisese matasatasa; begodu eminye imikhakha engeneleleko kusakhulunyiswana ngayo.
Kokuthoma, urhulumende uzokuragela phambili ngokutjala iimali kumaphrojekthi womphakathi, lawo anenzuzo ekhule yafika kumabhiliyoni ayi-R690 eminyakeni emithathu ezako. Mayelana nalokhu nakutlhogekako sizakufumana iindlela ezinobuhlakani zokubuthelela iimali.
Lokhu kuzakufaka hlangana isekelo elibuya kumaziko weemali athuthukisako neemali-mboleko ezizakufunyanwa kuma-ejensi wangaphetjheya, ubudlelwano namabubulo wangeqadi nokusetjenziswa kweentlabagelo ezifana nemali yesikhwama somhlalaphasi elawulwa basebenzi.
Kwesibili, sizokuqinisa amahlelo wokuqatjha emabubulweni karhulumende. Ngakelinye ihlangothi sizokuragela phambili, size namano wokungezelela imisebenzi emikhakheni enjengezamaphilo, yabonohlalakuhle, yezefundo nama-ejensi womthetho. Ngakelinye ihlangothi, sizokurhabisa ukusungula ngesigaba esilandelako se-iHlelo elaNdisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba.
Kwesithathu, ukudambisa ubujamo kungenziwa kumabubulo wangeqadi ngehloso yokuphikisa ukwehla kwezinga lokutjala iimali. Nokujanyiswa okunganasidingo kwemikhiqizo namkha ukuvalwa kwamabubulo.
Ngehlangothini elinye urhulumende uzozijayeza ukusekela amabubulo ngeemali nangeentlabagelo ngehloso yokusiza ekulwisaneni neenselela emabubulweni ahlukakahlukeneko, begodu kukhuthazwe nokukhula kwamaziko weemali ekusizeni lawo asemrarweni ngesimanga sobudisi bomnotho.
Namkha kuzakuba nokungasebenzi kwesikhatjhana, ukufaka hlangana amaholideyi amade, ukubandulwa okululiweko nomsebenzi wesikhatjhana namkha wokudlhegana. Lokhu kuzakukhanjiswa nokukhutjhulwa kwejima lokuziKhakhazisa ngobuSewula Afrika nokuthathwa kwamagadango aqinileko ngokungeniswa okungasisemthethweni kwepahla.
Kwesine, urhulumende uzakunzinzisa begodu alule iindleko zehlalakuhle, ukufaka hlangana neragelo phambili lokuthola isibonelelo semali yabentwana esilulelwe eminyakeni eli-18 begodu iminyaka yabobaba yokulungela ukuthola imali yomhlalaphasi yehliselwe ema-60.
Sizokuragela phambili sisebenzise isiBonelelo sezeHlalakuhle sokuDambisa amaTlhuwo neendlela zokunikela ngokugoma, kuqalelelwe khulu nalabo abantu abangakavikelwa siKhwama seTjhorensi yabangaSebenziko namkha labo abasebenzise baqeda zoke iinzuzo zabo.
Sizakuragela phambili godu sitjhejisise iinselela ezimayelana nomukghwa wokungabi nephaliswano kwamanye amabhizinisi. Mayelana nalokhu sithanda ukuthokoza iKomitjhini yePhaliswano ngokuqinisa kwayo isandla nokuqinisekisa bona abeqimthetho bayajeziswa.
Begodu sinerhuluphelo lokobana umphakathi nawo uzakufaka isandla kuqinisekiswe bonyana abantu boke bayazuza lokha iintengo nazehlako.
Amagadango afana nala azakulawulwa migomo yesabelomali ephikisana nekambiso yomzombe. Nanyana kunjalo sizakuqinisekisa bonyana ukuboleka iimali kukarhulumende kuba ngokuhlakaniphileko nokunzinzileko. Lokhu kuhlathulula ukwehla kwamsinyana kweenkolodo zikarhulumende, ngazo zoke iinkhathi lokha ubujamo nabungcono.
Imizamo yethu izakusekelwa kuthokozelwa okuhlose ukuvikela ibhoduluko bekurhojiswe umthelela olethwa matjhuguluko wobujamo bezulu, lawo angahle asize ekulethweni kwamathuba womsebenzi.
Emhlanganweni we-G20 neyokuhlanganyela namaziko weenarha, urhulumende wethu ugandelele bonyana kufuneka ukungena hlangana kwamsinyazana, khulukhulu eenarheni ezithuthukilelo, lapha kuthome khona itjharagano begodu kubudisi khulu. Sikholwa bona sesifikile isikhathi sokuqinisa ikambisolawulo yangenarheni begodu nokutjheja ihlelo leemali; Kodwana ngaphezu kwalokhu, indlela yokutjhejwa kwalokhu kwephasiloke ayinakubalekelwa begodu iqakathekile.
Kuqakathekile godu ukobana sivikele isithunzi sehlelo lokurhwebelana kweenarha, kuqedelelwe imikhulumiswano yagadesi ye-Doha Round emayelana nokurhwebelana kweenarha, bekuqinisekiswe bona isizo lokuthuthukisa alincitjhiswa.
Isifundo esisibophako kileli lwazi, kukobana sitlhoga itjhebiswano eliqinileko hlangana nalabo abadlala indima kezomnotho wangenarheni neweentjhabeni. Kodwana ingasi ngehloso yokukhandela kwaphela umthelela wobujamo obumbi; kodwana nangehloso yokuza neendlela ezizakuvimbela ukubuyeleleka kwalokhu.
Enarheni yekhethu sizokusungula ukwenza lokhu njengengcenye yekambiso yokuthuthukisa umphakathi wethu kezomnotho. Ubude besikhathi esibekiweko sokufikelela lokhu singahle silulwe. Kodwana asithandabuzi bonyana isikhathi leso sizakufika msinyazana ngendlela engakatjhejeki.
Nakunje, ingabe siyilungiselela bunjani inarha yekhethu ukuthi isebenzise ithuba leli esilifumeneko ngombana liqakathekile. Nangikhuluma ngalokhu ngiqalise khulu kuBhegere yePhasi ye-FIFA ka-2010 neBhegere yeenHlangano ezokubanjwa eenyangeni ezimbalwa ezizako. Eqinisweni woke amaphrojekthi nokuhleliweko sekuqediwe namkha amanye sele azokuqedwa - sikhuluma ngamatatawu wemidlalo, umthangalasisekelo weenthuthi, zokuvikela, iindawo zokuhlala, zamaphilo namaqhinga wezokufudukela. Ngalokhu siqinisekisa ukuzithemba kwethu ekusingatheni ngepumelelo iphaliswano lebholo erarhwako.
Begodu sithemba ukobana ngemva kokuthumba kahlanu okumlandelande, isiqhema senarha sebholo erarhwako, njenganje sesizilungiselela ngokuzithemba, ukwenzelela ukudlala kuhle ngaphezu kwalokho okulindelweko!
Ngaphezu kwalokhu, igugu lamambala lizakubonakala ekghonweni lamaSewula Afrika lokuphatha iimvakathi nelobuntu. Ngalokhu sizabe sitjhugululela futhi imibono engasiyo ngeSewula Afrika ebantwini bekhontinenthi nebeentjhaba. Lokho kuyame kithi soke; begodu lokhu singakubiza intengo ephakamileko!
Mayelana nalokhu sithanda ukuthokozisa zoke iinqhema zemidlalo lezo ezivikele ipumelelo yeSewula Afrika eminyakeni edlulileko. Ukuthokozisa okukhethekileko sikunikela isiqhema sekhrikhethi esikwazileko ukuqaqada safikelela ezingeni eliphezulu lephasiloke.
Begodu siziinKutani zikaMakhakhulararhwe wePhasi; u-Giniel de Villiers nesiqhema sakhe bathumba inongorwana we-Dakar Rally; ama-Olimphiki wabaKhubazekileko nawo aragela phambili ngokusenza bonyana sizikhakhazise; nesiqhema sebholo erarhwako sabangaphasi kweminyaka ema-20 sisebenze kuhle khulu kwamambala kuphaliswano lezinga eliphezulu.
Eemvekeni ezimbili ezidlulileko, iSewula Afrika nenarha yeMali ziqedelele ingcenye yepahla eligugu ngehloso yokubulunga imitlolo yekadeni ye-Timbuktu.
Amagugu anothileko la eza i-Afrika yaba mhlahlandlela wesayensi nezemitlolo efundwako, ifilosofi nezerhwebo, okuphazanyiswe kugandeleleka kwerhwebo nokugirizeka komnotho we-Afrika.
Igadango leli kufanele libe yinzuzo kithi, kwenzelelwe bona sidlale indima kezinye iinarha ezikukhontinenthi yethu, begodu kuragelwe phambili ngokwenza ngcono ubujamo bepilo yabantu.
Eminyakeni engaphezu kweli-15 asikazinikeli ithuba lokuqinisekisa bona ilwazi le-Afrika liyavuselelwa ngehloso yokuthi libe sendleleni yokwenza kwe-Afrika ekhulwini leminyaka. Kukhamba kancani, kodwana sizakufika lapha ikhonthinenti yethu izakuragela phambili ngokuvuselela isimilo, ngokuqalelela ukungezeleleka kwekareko labantu babe ngaphezulu kwalokho okuhloswe barholi babo, kuqinisekiswe ithemba nokuqinisela ephasini loke.
Ngikho lokhu, khona kodwa okusibangele irhuluphelo lokobana sisize abantu benarha ye-Zimbabwe ekutheni bathole ipengu yokurarulula ihlekelele esenarheni leya. Mayelana nalokhu sithanda ukuthokoza zoke iinhlangano ze-Zimbabwe ngokuqeda imikhulumiswano, zinikele ngalokho ebegade kusifiso sabantu benarha leya nebekhonthinenti jikelele: Lokhu kutjhiya urhulumende onzinzileko ovunyelweko ngokomthetho olungele ukulwa neenselela eziqalene nabantu. Sikhuthazekile ngokobana izolo, iPalamende ye-Zimbabwe iphasise umThethosisekelo oKhitjelelwako wenomboro ye-19, loyo ohlathulula isisekelo sikarhulumende obusa ngokuhlanganyela.
Ukuthokoza okukhethekileko malungana nalokhu kudluliselwa kumkghonakalisi we-SADC, uMongameli wangaphambilini uThabo Mbeki nesiqhema esisebenze umtjhawutjhile nangesineke ukusiza bonyana kufikelelwe esivumelwaneni.
Njeke umsebenzi wokwakha kabutjha ungasungulwa; begodu iSewula Afrika ijame ngomumo bonyana isize lapha ingakghona khona. Mayelana nalokhu kunesidingo esirhabako sokusiza kuhlekelele yezehlalakuhle yabantu benarha leya. Sinethemba lokobana, ngombana iinarha zangaphetjheyeya zinetjhejo zizakusebenzisana nabantu be-Zimbabwe lokha nabasazijayeza ikambiso etjha le.
Siyakhuthazwa godu bonyana, namkhana yini ethomako nefanelekako ibonakala iletha iragelo phambili ebantwini be-Democratic Republic of Congo, kilokhu kurorobhela kwabo ukunzinzisa nepumelelo, kungilokho ekungeze kwaqintelwa.
Ubudlelwano obusungulweko esikhathini samva nje phakathi koburholi be-DRC ne-Rwanda bumumethe isithembiso mayelana neendaba zokuvikeleka nokusebenza ngeendaba ezinthinta ihlekelele yehlalakuhle yabantu; Kodwana ngethemba kuzakutjhejwa ipikiswano kezepolotiki.
Kusesenjalo, sizakuragela phambili sisebenzisane neenarha ezinye neYuniyoni ye-Afrika ngehloso yokutjhitjhizela iminqopho ye-Burundi, Sudan, Western Sahara, CÃ´te d'Ivoire, Somalia nakezinye iinarha.
Njengombana lokhu kufakazelwa ziintuthuko ezihlukahlukeneko ezenzeke eenyangeni ezimbalwa ezidlulileko, iSewula Afrika izakusebenzisa ithuba enikelwe lona lokuba nguSihlalo we-SADC ukuqinisa amaziko wesifunda, ngalokhu kuqalwe khulu ukusebenzisa iinsombululo ezathathwa emhlanganweni weenkhulu zombuso nokulethwa ndawonye kwamano weemfunda.
Kusesenjalo sizokwenza ngcono ukuthintana phakathi kwe-SADC ne-Common Market ye-Afrika esePumalanga neseSewula (COMESA) nomphakathi we-Afrika esePumalanga (EAC). Amagadango lawa azokuthathwa ngehloso yokwakha kunokubhiriza itjhebiswano esilithabelako le-Southern African Customs Union (SACU).
Mayelana nalokhu sithanda ukudlulisa amezwi wokuthokoza ebantwini nokuburholi be-Zambia, Ghana ne-United States of America ngamakhetho alitshwayo lokubonisa umuda omncani wokwahluka kwamadorobha weentjhaba.
Sizokuhlala njalo sinetjisakalo yokuqinisa itjhebiswano neenarha lezi, ngehloso yokufikelela lokho esithi bubuntu.
Sibuye godu sizikhakhazise ngokobana kilonyaka sigidinga ikhulumnyaka lokuthoma letjhebiswano lobuhlakani esinalo nenarha ye-China. Eminyakeni yoke edluleko kube tjhatjhalazi ukobana yinengi inzuzo esiyifumanako kileli tjhebiswano esinalo.
Sibuye sithande ukugandelela bona itjhebiswano eliqinileko phakathi kwethu nenarha ye-Brazil neye-India lizakuragela phambili ngokusebenzisa i-IBSA; begodu nangokukhuliswa kwesebenziswano esinalo nenarha ye-Russia, neenarha ezise-Asia, Middle East, kunye ne-Latin ne-Amerika eseTlhagwini.
Emahlandleni ambalwa siwuvezile umnako mayelana nepi eragela phambili e-Middle East jikelele, kwa-Israyeli nePalestina. Sinokudana okukhulu ngenturhu yamva nje ebangele ukubhubha kwabantu, khulukhulu umphakathi, ukufaka hlangana abentwana, abomma nabantu abalupheleko- kwamambala ubujamo lobu abuhlathululeki.
Akunabanga elingabekwa, lizwisiseke ngobujamo obukhahlumezako nobutjhabalalisako lobu. Sinethamba lokobana ukungenelela kweentjhabatjha kwamva nje, ngehloso yokurarulula unomphela kuzakwenza umehluko. Lokho kuzakutjho bonyana abantu bakwa-Israyeli nebePalestina bazazithabisa ngokuthula nokuvikeleka njengeenarha ezibomakhelwana babo.
Sidlulisela ukuthokoza okukhethekileko kurhulumende nabantu be-Cuba ekugidingeni iminyaka ema-50 yokufikelela inarha kamazibuse, begodu ngomazibuse bakwazile ukukhetha indlela yokuzithuthukisa.
Eminyakeni edlulileko sikwazile ukufikelela esiphethweni semikhulumiswano ne-European Union, ebegade imayelana nobuhlakani obuzakusetjenziswa kilokhu kusebenzisana; Sinerhuluphelo lokobana uMoya owenza bona sifikelele esiphethweni semikhulumiswano yesiVumelwano sobuDlelwano bomNotho neenarha ezisesifundeni sethu uzakuragela phambili.
Sisazimisele ngokuragela phambili siqinise itjhebiswano lethu, lokha nasizokubamba i-South Africa-EU Summit, pheze ekupheleni konyaka esikiwo.
Ngokusebenzisana nezinye iinarha ezisePumalanga sizokuragela phambili ngokutjhitjhizela ukwakhiwa kabutjha kweenTjhaba eziBumbeneko, isiKhwama seeMali zeenTjhabatjhaba namanye amaziko weentjhaba, khona zizakutjengisa ukutjhuguluka kweqiniso leentjhaba begodu zisebenze ngomukghwa wentando yenengi, ukulinganisa nangokuvuleka.
Sibuya siyazibophelela bonyana sizakufikelela iminqopho yeemvumelwano zeentjhabatjhaba, ukufaka hlangana i-Kyoto Protocol nabalandeli bayo esikhundleni ngehloso yokuzuzisa isizukulwani sabantu bekhethu nesabantu bephasiloke.
Ekufikeleleni lokhu sizokulinga ngeminqopho emibili emleyo: Ukutlhogeka kokuqedelela kwethu igunya elanikelwa urhulumende lo ngonyaka we-2004; nokuqakatheka kokuqinisekisa bona urhulumende ozokubusa ngemva kwamakhetho uthola ubujamo bulungele ukusebenza kwamahlelo, ngaphandle kokuliyeka.
Eenyangeni ezimbalwa ezizako ngemva kwamakhetho wenarha neweemfunda, sizakuqinisekisa bonyana senza koke okufunwa sitjhaba ngegunya esinikelwe lona.
komTlolo weLutjha le-Afrika.
Lawa namanye amahlelo, ukufaka hlangana iimBonelelo-qangi eziPhambili ezavezwa kuKulumo yesiTjhaba yangoMhlolanja ngonyaka odlulileko, kuba sisekelo semizamo yethu yokufikelela lokho okuvezwa ligunya lethu nokwenza umleyo wekusasa.
Sizakuqinisa imizamo yethu ezabe ihlohlozelwa yitjisakalo, ithemba nokuqinisela kwabantu beSewula Afrika ngehloso yokufikelela lokho okulungele thina soke. Lokhu, khona kodwa kumthombo wokuzikhakhazisa kwethu nasithi isitjhaba sisebujameni obuhle. Intando yenengi yethu ingelungileko. Kancani kancani ikhula ngokudlondlobala.
Ngalokho, emagameni kaMongameli wangaphambilini uMandela, "angeze [Sa] libaziseka, ngombana ikhambo [lethu] elide alikafiki ekupheleni."
This site is best viewed using 800 x 600 resolution with Internet Explorer 4.5, Netscape Communicator 4.5, Mozilla 1.x or higher.
<fn>MIN STAND Ndebele.txt</fn>
Ilungelo lokurhelejwa 24 6.
Nayikuthi khewaba ngungazimbi wobulelesi, ungalindela bona abadlalindima erherhweni lobulungiswa bobulelesi baqinisekisa amalungelo wakho njengombana abekwe eTjhatheni yaboNgazimbi, ayafezakaliswa nokobana amaZinga Amukelekako wemisebenzi ebekwe emtlolweni ayafezakaliswa.
Iinjamiso ezitholakala kumaZinga Amukelekako zisebenza kibo boke abongazimbi ngaphandle kokubandlulula ngokuya komhlobo, ubulili, ukubasidisi, ubujamo bezomtjhado, umlando wobutjhaba, namkha umlando wezokuhlalisana, umbala, ukuzithandela ngokobulili, ukukhubazeka, ikolo, unembeza, ikolelo, isiko, ilimi nokubeletha njengombana kubekwe esiGabeni 9 somThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika (umThetho wenomboro 108 ka-1996).
Ukusuka ngesikhathi kwenziwa bekubikwa ubulelesi, kuqakathekile bona boke ubufakazi obukhona bubuthelelwe begodu buvikelwe ngendlela ezakurhelebha ukuphenywa komlandu kunye nokulalelwa komlandu. Ukulimala namkha umonakalo otholwa nguwe uzakusekela ubufakazi bakho emlandwini othweswe isaphulimthetho. Ihlahlubo yezokwelapha kufanele izaliswe beyilethwe, nakukghonekako.
Nasele omunye abekwe umlandu, umlandu udluliselwa ekhotho lapho umtjhutjhisi athoma ukutjhutjhisa umlandu.
Umtjhutjhisi uzakuqala amaqiniso womlandu omunye nomunye ngokutlhogomela.
Angaqunta bona kunobufakazi obaneleko bokutjhutjhisa nokuragela phambili nokutjhutjhisa.
Angaqunta bona kufuneka ilwazi elinengi ukuthatha isiqunto esilungileko begodu ngalokho angalayela isiphathiswa esiphenyako ukuphenyisisa umlandu khudlwana.
Ngamabanga ahlukeneko, afaka iinrhuluphelo zomphakathi, angaqunta ukuwusula umlandu.
Umtjhutjhisi uzakutjheja iinrhuluphelo zakho lokha nakenza esinye nesinye isiqunto begodu uzakuqunta ukutjhugulula umlandu, kuye ngamaqiniso akhambelanako womlandu.
Ungalindela ikambiso eburhaba nesebenza kuhle khulu ezakuqinisekisa bona umlandu ulethwa ngaphambi kwekhotho msinyana ngokukghonekako.
Ungalindela bona umtjhutjhisi abawe loke ilwazi eenkambisweni esiphathisweni esiphenyako begodu sizakuletha lokhu ngaphambi kwekhotho, ukuqinisekisa bona isiqunto sokunikela namkha sokwalela ibheyili othweswe umlandu senziwa ngokucabangela iinrhuluphelo nokuvikelaka kwakho.
Ngaphambi kokwamukela ukuvunywa komlandu, umtjhutjhisi uzakutjheja iinrhuluphelo zakho kunye nezomndenakho.
Amapholisa azakwazisa nakufuneka bona uvele ekhotho njengofakazi. Imilandu eminengi itjhejwa emakhotho wabomarhastrada kuthi leyo emimbi khulu isiwa ekhotho yesifunda namkha kilawo aphakamileko.
Isiphathiswa esiphenyako, umtjhutjhisi womphakathi omkhulu namkha umjameliwe-OfisiloMnqophisiwokuTjhutjhiswakomPhakathiuzakuqinisekisa bona, ngemva kokuhlola kwamambala godu nalapho ezinye iimfuno kuhlangabezwana nazo, ufakwe ngaphasi kwehlelo lokuvikelwa kwabofakazi nayikuthi usengozini namkha uyathuselwa.
Ukunikela ngobufakazi ekhotho kungakubeka ngaphasi kwegandelelo. Labo abathintekako - amapholisa, umtjhutjhisi nabasebenzi bekhotho - bazakusekela, bakulungiselele bebakunikele loke ilwazi ngokukghonekako mayelana nokungenzeka.
Uzakunikelwa isibizela-khotho esikwazisa bona uze nini kunye nalapho ukulalelwa komlandu kuzakwenzeka khona. Iphetjhana elihlathulula okuzakwenzeka ekhotho, lizakuphekelela isibizela-khotho kobunye ubujamo. Nayikuthi uya ekhotho kamarhastrada begodu uneminye imibuzo ngeenkghonakalisi zekhotho, kufanele uthintane nesiphathiswa esiphenya umlandu namkha, lapho nakakhona, umrhelebhi kangazimbi nesiphathiswa sokulungisa, esizakulayela emuntwini ofaneleko ozakuthintanisa nekhotho.
Umtjhutjhisi uzakwenza koke okukghonekako bonyana uyabizwa bona unikele ngobufakazi ngokurhaba okukghonekako. Umtjhutjhisi onikelwe umlandu wakho, lapho kukghonekako, uzakubonisana nawe ngaphambi kobana unikele ubufakazi. Kodwana, kwesinye isikhathi kunokuriyada. Kufanele uqinisekise bonyana ufika ekhotho ngesikhathi. Kufanele wazise umtjhutjhisi nayikuthi uzokufika ngemva kwesikhathi namkha angeze ukghone ukuza ekhotho ngelanga elibekiweko.
Nayikuthi kufanele unikele ubufakazi iinkambiso, ngaphasi kobujamo obuthileko, zingenziwa emsitheleni.
Ubufakazi bezinga eliphezulu buyatlhogeka ngaphambi kobana umuntu afunyanwe anomlandu. Ubutjhutjhisi kufanele butjengise ukuba mlandu kommangalelwa ngaphandle kokungabaza okukhulu. Lokhu kungatjho bona umuntu okholelwa bona unomlandu, ufunyanwa anganamlandu. Lokhu akusi sigwebo esisekelwe phezu kwakho, kodwana sisekelwe ekuqineni kobufakazi bobutjhutjhisi buboke.
Nawukholwa bona indlela yokugweba inomusa khulu, ungakhulumisana ngalokhu nomTjhutjhisi oPhezulu namkha umTjhutjhisi omKhulu, ongaqunta ukuletha itjhejo loMnqophisi ofaneleko wokuTjhutjhiswa komPhakathi. UMnqophisi wokuTjhutjhiswa komPhakathi angadlulisela phambili isigwebo ekhotho yokudlulisela iingwebo. Ukudlulisela phambili isigwebo kufanele kutlolwe phasi kungakapheli isikhathi esithileko.
Nayikuthi kunokutshwenyeka ngokuphepha kwakho namkha kwakafakazi wombuso, amapholisa, umtjhutjhisi namkha umjameli obuya eYunithini yokuVikelwa kwaboFakazi bazakwazi ukukunikela isiyeleliso ngokufanele kwenziwe khona uzakuvikelwa. Bazakurhelebha lapho kukghonekako.
UmNyango wemiSebenzi yokuLungiswa kokuziPhatha uzakuqinisekisa bona iingwebo zokudosa ejele zikhanjiswa ngokuya komthetho. Lokha ukutjhatjhululwa kommangalelwa nakucatjangwako, umNyango wemiSebenzi yokuLungiswa kokuziPhatha uzakutjheja ukweluswa kommangalelwa okhutjhwe ngokulitjalelwa.
Ungabawa ukubakhona ekulalelweni kokweLuswa kokuLungisa ukuziPhatha nokweBhodoyokuLibalela. Nawufisaukubakhona, uzakwaziswangelanga lokulalelwa begodu iBhodo izakutjheja ukutshwenyeka kwakho lokha nayicabanga ukutjhaphulula ummangalelwa ngokumlibalela.
Komunye nomunye umlandu ummangalelwa akhutjhwa khona ngokulitjalelwa, iBhodi yokuLibalela izakubeka iimfuno mayelana nokukhutjhwa kommangalewa nakubonwa bonyana kuzakuba serhuluphelweni yakho.
Nayikuthi, ngemva kokukhutjhwa ngokulitjalelwa, ummangalelwa uziphatha ngendlela ebonakala ungathi angaba yingozi emphakathini, namkha wephula iimfuno ezikhambisana nokukhutjhwa kwakhe, ummangalelwa angabanjwa abuyiselwe ejele ayokuqedelela isigwebo sakhe esisaseleko.
Nayikuthi kunenye ingozi ngemva kokukhutjhwa kwesigwebo, wena, isiphathiswa esiphenyako, namkha umtjhutjhisi, kufanele khonokho nithintane ne-ofisi leYunithi yokuVikelwa kwaboFakazi.
UmNyango wezeHlalakuhle kunye nabanye abanikela ngemisebenzi yezehlalakuhle, nabakhona, bazakunikela ngemisebenzi yesekelo ngokwemizwa nesekelo elibonakalako, okungafaka amahlelo wokulungiselela ukuvela ekhotho.
Abasebenzi betlhogomelo lezamaphilo bazakuqinisekisa bona amalungelo wakho, njengombana atholakala eTjhatheni yamaLungelo weenGuli ayahlonitjhwa.
UmNyango wezeFundo uzakuqinisekisa bona amahlelo wokungenelela afana nerhelebho lezengqondo, iinkambiso zokudlulisela phambili newokusekela, akhona ukusetjenziswa bongazimbi abaserherhweni lefundo.
Ungalindela bona boke abadlalindima abangaphakathi kwerherho lobulungiswa bobulelesi bazakuphatha kuhle, ngokuhlonipha isithunzi sakho nelungelo lakho lokuziphilela ipilo yakho yangeqadi, begodu nangokukuzwela.
uzakubuzwa imibuzo ngelimi olizwisisako, begodu nayikuthi umuntu okhuluma nawe akalazi ilimi olikhulumako, bawa bakulethele umrhumutjhi; begodu ungabawa bona ukhulunyiswe lilunga lesipholisa lobulili obufana nebakho begodu nakukghonekako isibawo singavunywa.
bazakuvumelaumuntu okusekelako (isihlobo namkha umngani) akuphekelele ekhotho begodu bazakuvumela, nawubawako begodu nayikuthi iinkghonakalisi ziyatholakala, ukulinda ngokwehlukana nommangalelwa namkha abofakazi bakhe abasemlandwini.
ukungatjhiywa uwedwa ukuqalana nomlandu uwedwa. Nayikuthi awukabi ukuwubika umlandu emapholiseni, umnikeli wemisebenzi yezehlalakuhle uzakurhelebha ukuwubika; begodu nayikuthi ube ngungazimbi wobulelesi bezomseme, amapholisa angatlhoga izembatho zakho ezizakuba bufakazi, lapho ungabawa khona umnikeli wemisebenzi yezehlalakuhle bona akurhelebhe ukufumana ezinye izembatho.
uzakwelatjhwa ngokurhaba okukghonekako begodu nangokukhambisana namalungelo wakho njengombana atholakala eTjhatheni yamaLungelo weenGuli.
nayikuthi ubakhona ekulalelweni kweBhodo yokuLibalela woke umzamo uzakwenziwa ukukuvikela ekutlhorisweni namkha ekukuphathweni kumbi ngokwengqondo godu ngesikhathi sokulalelwa.
nayikuthi umrhumutjhi ukhona begodu ufisa bona isitatimende sakho sifundwe ngelimi olizwisisako ngaphambi kobana usiqinisekise ngokusitlikitla namkha ngokugadangisa uthubhakghuru, umrhumutjhi angasetjenziswa kilomnqopho.
Bazakubawa bona wazise isiphathiswa esiphenyako nayikuthi ummangalelwa ucabhela namkha ulinga ukucabhela ukuphenywa komlandu, nayikuthi angeze eze ekulalelweni komlandu namkha nakakuthuselako.
nakukghonekako bazakugcina iragelo phambili ngokuqinisekisa bona umnikeli ofanako wezehlalakuhle namkha osebenza ngokuzinikela usebenza nawe ukuthoma ngesikhathi sokubika ubulelesi ukufika ekugcineni komlandu.
nayikuthi ikhotho (umtjhutjhisi namkha umarhastrada) ibawa bona benze njalo, bazakunikela ikhotho amarekhodi wakho wezokwelatjhwa kunye nelinye ilwazi elikhambelana nomlandu obanikele lona.
zikuvumelabona wenze isibawo esitloliweko usiqalise kuSihlalo wokweluswa kokuziPhatha neBhodo yokuLibalela sokobana ubekhona ekulalelweni begodu uSihlalo uzakwazisa ngesikhathi, ilanga nendawo lapho kuzakubanjelwa ukulalelwa; begodu nayikuthi ubakhona ekulalelweni kokweLuswa kokuziPhatha nokweBhodo yokuLibalela, zikuvumela bona uzibandakanye ngokuveza ngomlomo namkha ngomtlolo amazizo wakho.
ukubotjhwa komsolwa b.
inomboro yekhotho yomlandu d.
amalanga wokulalelwa kwebheyili e.
iragelo phambili ephenyweni kunye nekutjhutjhisweni komlandu wakho g.
esinye isiqunto sokubuyisela emva namkha sokutjhugulula khulu imilandu h.
nanyana uzakufanela bona ukhambele iinkambiso zekhotho, nelanga namkha amalanga wokulalelwa ilanga lokulalelwa komlandu nomphumela wokugcina j.
ilanga lokukhutjhwa kwesigwebo nomphumela k.
nanyana ummangalelwa udlulisele phambili ukufunyanwa amlandu namkha isigwebo kunye nomphumela wokudlulisela phambili l.
bonyana ipahla ethethwe ngokomthetho ingabuyiswa bunjani begodu nini m.
lapho kukghonakalako begodu ngesibawo sakho, bazakukghonakalisa bona ubone indlu yekhotho ngaphambi kokuthoma kwekhotho, khona uzakwazi bona ulindeleni; begodu bazakuqinisekisa bonyana amatshwayo acacileko neenkomba ayanikelwa ekhotho begodu bazakunikela iinkomba ezitjhinga ngendlini yekhotho. LaphokukghonakalakoiDeskeleRhelebho/lokwAzi/lokuYelelisalizakwazisa bonyana ngiyiphi indlu okuzakulalelwa kiyo ubufakazi.
nakukghonekako, lizakuphekelela ekhotho ngaphambi kokulalelwa komlandu khona uzazijayeza ikhotho nebhoduluko layo; begodu lizakunikela isekelo nerhelebho lezengqondo namkha lizakudlulisela kwabanikela ngemisebenzi yerhelebho lezengqondo lababanduliweko namkha bemisebenzi yokusekela.
ngokwesibawo, sizakunikela ikhophi yamarekhodi wakho wokwelatjhwa; begodu sizakwazisa ngokutholakala kwemisebenzi yokusekela esemphakathini kunye neenomboro ezifaneleko zomtato zerhelebho.
nayikuthi ufakwa eHlelweni, kufanele ukhambisane nayo yoke imithetho ebekwe esivumelwaneni.
nawamukelwa eHlelweni, uzakubekwa endlini yokuphepha begodu angeze i-adresi yakho yanikelwa omunye umuntu, ngitjho namalunga womndenakho.
ngemva kobana unikele ubufakazi, uzakunikelwa isaziso esikwazisa bona uzakukhutjhwa ngaphasi kweHlelo esikhathini esifaneleko; begodu ungathintana nesiphathiswa esiphenyako esitetjhini samapholisa namkha umtjhutjhisi womphakathi omkhulu nawufuna ilwazi elinabileko ngeHlelo lokuVikelwa kwaboFakazi.
isiphathiswa samapholisa msinyana sizakubopha ummangalelwa ngokwephula ukukhandela okubekwe yikhotho ngaphasi kwesiGaba 7 somThetho weNturhu yangeKhaya, umthetho wenomboro 116 ka-1998.
thatha amagadango wokuqinisekisa bona wena nomndenakho anibi sengozini.
bika namkha badlulise nanyana ngimuphi umlandu lapho kusolelwa ubulelesi emapholiseni.
ngokukunikela isiyeleliso mayelana nokukhandelwa kobulelesi; kunye nangokuqeda inturhu endaweni yobulelesi.
ehlelwe ngendlela yokuthi umuntu ongabanga bona utshwenyeke nawunikela ubufakazi awumboni begodu awumuzwa; begodu c.
singakghonakalisa ikhotho kunye nomunye umuntu ukubakhona kwakhe kukhambelana neenkambiso ukubona nokulalela - bunqopha namkha ngokusebenzisa isisetjenziswa se-elektroniki namkha esinye - wena nokudlulisela umlayezo nilalele ngesikhathi sokunikela kwakho ubufakazi.
Nayikuthiumabonwakude wokulalelwa komlandu (i-CCTV) uzakusetjenziswa eenkambisweni zekhotho, umtjhutjhisi uzakuhlathulula bona isisetjenziswa sisebenza njani namkha lapho kukghonekako uzakuvumela wena nabazali bakho namkha umtlhogomeli bonyana nibone ukusetjenziswa kwesisetjenziswa ngaphambi kokuthoma kokulalelwa komlandu.
ngerhelebho ekuthintaneni nomndeni namkha abangani b.
ngerhelebho nawunamatshwayo eza ngemva kwegandelelo lezengqondo c.
ngehlathululo yekambiso ezakulandelwa d.
ngokukudlulisela emsebenzini werhelebho lezengqondo nayikuthi igandelelo lengqondo likhulu f.
ukukuhlathululela bona ngubani ozakuba sekhotho nokuthi ngiyiphi indima abazayidlala, kunye nokukurhelebha bona uthole ikhotho; kunye iv. nokukulungiselela bona unikele ubufakazi ekhotho kunye nokuphuhlisa ukubonisana nomtjhutjhisi.
bazakukghonakalisa, nawubawileko, ukulamula phakathi kwakho nommangalelwa nakunesidingo; begodu ngokuya kwesibawo namkha nakutlhogekako, isibonelo, nawung-ungazimbi begodu uvalelwe namkha ngesikhathi sokulalelwa kweBhodo yokuLibalela kubonakala bona utlhoga isekelo, uzakudluliselwa kwabanikela ngomsebenzi lowo abafaneleko khona uzakuthola irhelebho lezengqondo nemisebenzi yesekelo.
umtjhutjhisi namapholisa, nakufaneleko, akwazise bonyana ungabakhona ekhotho ngelanga lesigwebo begodu ungabawa umtjhutjhisi ukwenza umlayo wokuliliswa ekhotho.
isiphathiswa esingameleko sizakwazisa bonyana nakungenzeka ubhalelwe kukwala isiqunto kungakapheli amalanga ama-60, angeze wathathela ummangalelwa igadango lomthetho okungelombango; begodu nayikuthi wenza isibawo ekhotho bona uliliswe ngebanga leendleko zokwelatjhwa ozithole ngesenzo sobulelesi, isisebenzi setlhogomelo lezamaphilo esikuhlahlubileko sizakukghona ukusekela isibawo sakho ngokunikela ubufakazi ekhotho nokunikela ngelwazi elifaneleko ekhotho, kufaka hlangana imibiko yezokwelatjhwa.
uzakwazisa bona ukubuyiselwa okunjalo kuzakufaka ukubuyiswa kwepahla namkha izinto namkha ukulungiswa kwepahla eyonakeleko; begodu uzakwazisa bonyana isibawo sakho mayelana nalokhu sizakukatelelwa yikhotho bona sihlonitjhwe begodu ebujameni obufaneleko uzakuvunyelwa ukuletha iimbawo ezinjalo ekhotho.
Yoke iminyango, iinkhungo nabasebenzeli abathinteka emlandwini bahlose ukunikela ngezinga eliphezulu lomsebenzi, kodwana izinto kwesinye isikhathi azikhambi kuhle. Nakungenzeka lokhu, iminyango, iinkhungo nabasebenzeli bafuna ukwazi bona kwenzekeni.
Ungafaka isinghonghoyilo ngesiphathiswa samapholisa, umthethomgomo wokusebenza kwamapholisa, umukghwa namkha ikambiso, ngomtlolo kuKomitjhinara weStetjhi samapholisa esithintekako.
Nayikuthi isinghonghoyilo sakho simayelana nokuziphatha kwesiphathiswa esingameleko, ungatlolela, namkha ubeke ilanga lokubonana neHloko yesifunda yamaJaji. Ungathola i-adresi nemininingwana yomtato ekhotho eseduze kamarhastrada.
Nayikuthi awaneliswa ngependulo oyithola eHlokweni yesiFunda, ungatlolela namkha ungabeka ilanga lokubonana neHloko yesiQhema samaJaji, ungayitlolela namkha ubeke ilanga lokubonana nayo.
Nayikuthi isinghonghoyilo sakho siphathelene neJaji lekhotho ephakamileko, ungatlolela namkha ubeke ilanga lokubonana neJaji elinguMongameli wePhiko elithintekako. Ungathola i-adresi nemininingwana yomtato ekhotho kamrhastrada yendawo namkha ekhotho ephakamileko.
Nayikuthi awaneliswa ngependulo oyitholako, ungatlolela iKomitjhana yaboMarhastrada nayikuthi isinghonghoyilo siphathelene nekhotho kamarhastrada namkha neKomitjhana yemiSebenzi yobuLungiswa esinghonghoyilweni esiphathelene nekhotho ephakamileko. Nayikuthi isinghonghoyilo asikatjhejwa waneliseka, ungatjhinga e-Ofisini lomVikeli womPhakathi.
Nayikuthi isinghonghoyilo sakho siphathelene nabasebenzi bekhotho, isibonelo, abomabhalana namkha abarhumutjhi, ungatlolela namkha ungabeka ilanga lokubonana nomphathi wekhotho. Nayikuthi awaneliswa ngendlela isinghonghoyilo sakho esitjhejwe ngayo mPhathi weKhotho, ungatlolela umNqophisi ophetheko wemisebenzi yekhotho namkha umNqophisi-Mazombe.
Nayikuthi isinghonghoyilo sakho siphathelene nesiphathiswa somNyango wemiSebenzi yezeHlalakuhle, ungatlolela ihloko ye-ofisi elithintekako. Nayikuthi awaneliswa ngependulo oyitholako, thintana neHloko ye-Ofisi lesiFunda namkha lePhrovinsi kunye ne-Ofisi lesiTjhaba.
Nayikuthi isinghonghoyilo sakho siphathelene nomfundisi namkha ilunga labasebenzi besikolo esithileko namkha isikhungo sefundo, ungathintana neHloko yesikolo namkha isikhungo leso. Nayikuthi isinghonghoyilo siphathelene nehloko yesikolo, ungathintana noMphathi wezeFundo wesiFunda namkha uMphathi wesiFunda.
Nayikuthi awaneliswa ngendlela isinghonghoyilo sakho esitjhejwe ngayo, ungathintana neHloko yomNyango wezeFundo ephrovinsini leyo.
Nayikuthi isinghonghoyilo siphathelene nesikhulu semisebenzi yokulungiswa kokuziphatha, ungasiveza ngomtlolo usiqalise kuKomitjhinara wesiTjhaba wemiSebenzi yokuLungiswa kokuziPhatha namkha eJajini eliHlolako. Nakathola isinghonghoyilo sakho esitloliweko uKomitjhinara uzasinikela i-ofisi elifaneleko bona lisitjheje.
UmNyango womThethobulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo ulithabela khulu ukufaka kwakho isandla ekuthuthukisweni kwalomtlolo ziinhlangano ezinengi okungasizo zombuso.
<fn>NDEBELE INFO DOC.txt</fn>
IHlelo Lomthombo Wamanzi lihlathulula iindlela imithombo yamanzi yeSewula Afrika ezakuvikelwa ngnazo, isetjenziswe ngazo, ibulungwe ngazo, iphathwe ibe ilawulwe ngazo.
Njengoba iHlelweli lingazithinta iindlela soke thina abantu esisebenzisa nesikubona ngakho ukuqakatheka kwamanzi, kuqakathekile ukuthi abantu baphefumule ngesiPhakamiso seHlelweli.
Amanzi ayipilo. Athelelela amasimu wabalimi; athelelela iintjalo, aseze nefuyo yabantu abakhe emakhaya; ayaphumuza; kuphehlwa ngawo igezi, asetjenziswe madrobha wethu, neemayini, namafemu, neentjalo kunye neenyamazana eziyingcenye yobuhle bemvelo yethu.
Amanzi aphephileko wokudla, amanzi wokukhambisa izindlwana zokuphumela namanzi wokuhlamba kunye namanzi wokukhulisa iintjalo aqakatheke khulu ekurarheni ubuchaka eSewula Afrika. Ukuthuthukiswa kweendawo zemakhaya kunye nokuvuselelwa kweendawo zemadrobheni, kokubili kusime ngamanzi ukuthi kuphumelele.
Ewona msebenzi omkhulu khulu osibopho womNyango wezamaNzi nezamaHlathi kuqinisekisa ukuthi kunamanzi aneleko wezinga elifaneleko azakuzalisa iintlhogeko zabantu ekuphilwa ngazo, abe alekelele netuthukweni yomnotho neyomphakathi.
Nokho-ke iSewula Afrika ililizwe elomileko. Amanzethu alinganisiwe. Isitjhaba sekhethu sikhula siya phambili. Siya ngokuqina isidingo sokuthuthukiswa kweendawo zemadrobheni nesokuthuthukiswa komnotho, ngaleyindlela-ke aya ngokufuneka ngobunengi amanzi. Ngakelinye ihlangothi, imisebenzi ethileko eyenziwa mumuntu ibanga ukusilaphazeka nokwehla kwezinga lamanzi (kwekhwalithi) yamanzi.
Sililizwe angeze sakghona ukuphila ngokusikinyiswa miraro yezinga (yekhwalithi) lamanzi neyokutlhayela kwawo qho nayibonakala ivela imiraro leyo. Kufuze sibe nehlelo elizakukhamba isikhathi eside lokuqalana neselele le, kanti godu kufuze sikwazi nokutjengisa omunye nomunye umSewula Afrika ukuthi yena angaba nandima bani kilomsebenzi. Lo-ke mnqopho weHlelo Lemithombo Yamanzi Yelizwe Loke.
UmThethosisekelo umthetho ongaphezu kwayo imithetho yelizwe leSewula Afrika.
UmtThethokambiso nomunye unelungelo lokuthola ukudla WezaManzi okwaneleko, futhi omunye nomunye unelungelo lokuphila ebhodulukweni elingasingozi epilwenakhe namkha kuhlalakuhle yakhe.
Ihlelo Ihlelo Ihlelo Lokungiwa wezaManzi ka-1997. Umthethokambiso lo Lokuvikela lokusetjenziswa KwaManzi uyahlathulula ukuthi amanzi azakulawulwa njani Imithombo Kwamanzi Nelokulawulwa ngokwamagugu wethu amatjha wokuphila njengomphakathi.
UmThetho lo uphathelene nokulawulwa kwemithombo yamanzi. Umnqopho wawo Ukuphepha Okhunye Amahlelo kuqinisekisa ukuthi kunamanzi aneleko Komphakathi Angexelelako wokusetjenziswa babantu nokuthuthukisa umnotho nje nangomuso. IHlelo Lemithombo Ukusetjenziswa Ukusetjenziswa UkusetjenziswaYamanzi Lelizwe Loke liphathelene naleliphuzu lokulawulwa kwamanzi.
ka-1997 gwaondisa Umthethokambiso Wezamanzi Welizwe loke ka 1997.
Ekulona lungelo lokuphela lamanzi emthethweni mamanzi wokuphilisa abantu (njengokupheka, nokusela kunye nokuhlamba) kunye nebhoduluko. Lokhu-ke kubizwa ngokuthi yiRisevu emThethweni wezaManzi. UmNyango wezaManzi ungathoma ukwaba amanzi ngemva kobana amanzi weRisevu selabekelwe ngeqadi.
UmThetho uthi abantu kufuze babe nelizwi eendabaeni zokulawulwa kwemithombo yamanzi. Ukulawulwa kwamanzi kuzakubiza imali encani ngokungakghonakalako. Malungana nalokhu-ke, umThetho uveza iinjamiso la umphakathi ungahlanyela khona.
Imithombo yamanzi izakulawulwa njengehlelo linye. Imilambo, amadamu, iintete, inarha ebhodileko, amanzi waphasi kunye nemisebenzi eyenziwa babantu eqaphazelela amanzi, kuzakulawulwa njengerherhomzombe linye.
Irhubhululo elikhe lenziwa mNyango wezaManzi utjengisa ukuthi amakoro ali-11 wamakoroo ali-19 wezokulawulwa kwamanzi (qala umgwalo 3) elizweni leSewula Afrika anemiraro yamanzi. Kilamakoroo, abantu basebenzisa amanzi amanengi kangangoba ibhoduluko lidosa nzima, kangangobanyana abanye abasebenzisi bamanzi bagcina batlhayelelwa mamanzi.
Amanzi waphasi aqakatheke khulu eendaweni zemakhaya, kodwa eSewula Afrika zincani khulu iinyalu zamanzi waphasi ezikulu amanzi wakhona angasetjenziswa ngobunengi.
Amanzi Wethu Ngawezinga Elifaneleko Na?
Akusiwo woke amanzi esinawo angawezinga elihle. Amanye wamanzi wethu asilaphazekile.
Amanzi Siwasebenzisa Ngefanelo Na?
Pheze ama-60 wamanzi welizwe loke leSewula Afrika asetjenziselwa ukuthelela amasimu ngekasa. Abasebenzisi bamanzi bekhaya nebemadrobheni basebenzi amanzi angaba li-11%, bese kuthi iimayini namafemu amakhulu asebenzise amanzi angaba ma-8%.
Amanye amakoro wezomnotho, njengamafemu namaphawa wokuphehla igezi asebenzisa amanzi amancani ukwenzela iSewula Afrika nabantu bayo imali enengi (lokhu-ke kubizwa ngokuthi yiGross Domestic Product, i-GDP ngokurhunyeziweko.)Amakoro la godu avulela nabantu imisebenzi emihle. Amanye amakoro, njengamahlelo wokuthelelela nngekasa, asebenzisa amanzi amanengi ukube yincani imali ayingenisako, ngokunjalo ukube bancani nabantu abawasebenzako amakoro lawo.
Amanzi kufuze siwasebenzise ngokuwababalela. Mathathu amaphuzu wekambisolawulo womThethokambiso wezaManzi nomThetho wezaManzi weLizwe loKe alawula koke esikwenzako ngokulawulwa kwamanzi.
Ukuhlengeka. Lokhu kutjho ukuthi kufuze sisebenzise amanzi ukukhuthaza ituthuko yomphakathi neyomnotho, kodwa ngakelinye ihlangothi kufuze kufuze ukuthi ibhoduluko silivikele, ngoba ibhoduluko kukulapho kuvela khona amanzi wethu. Nasikghona ukuthomanisa ukusebenzisa kwethu amanzi nokuwavikela kwethu, kuzakutjho ukuthi sizakukghona ukuzalisa iintlhogeko zethu zamanzi, sizalise nezabantwabethu, kunye nezabantwana babantwana bethu.
Ukulinganiseka Kuhle. Lokhu kutjho ukuthi esinye nesinye isakhamuzi seSewula Afrika kufuze sikghone ukuthola amanzi, sikghone nokuthola ubuhle bokusebenzisa amanzi. Iinqunto zokuphakiswa kwamanzi kufuze zikuveze lokhu.
Ikghono Lokusebenza Kuhle. Lokhu kutjho ukuthi kufuze siqinisekise ukuthi amanzi awamoswa. Amanzi kufuze asetjenziswe kuhle, akghone ukusivezela boke ubuhle bawo emphakathini nemnothweni.
Asikanothi ngamanzi. Ziyanda iindingo ezifuna imithombo yethu yamanzi, ngokunjalo iyanda nengozi eqalene nayo imithombo le. Esikhathini esidlulileko amanzi bekangabiwa ngendlela elungileko. Avamile ukumoswa amanzi.
IHlelo Lemithombo Yamanzi Lelizwe Loke lisilinganiselelo la kungahlanganela khona woke amaqhinga ahlukahlukeneko afunekako wokulawula imithombo yamanzi ngendlela ehlelekileko. UmThetho wezaManzi uthi iHlelo lezaManzi kufuze ubuncani bakhona libuyekezwe qho gemva kweminyaka emihlanu.
Lokhu-ke nokho akutjho ukuthi sizakulinda iminyaka emihlanu kobana sithome ukusebenzisa imibandela yehlelo lezamanzi. Iinqhema ngeenqhema zabantuu besele vele zisebenza iindlela nekambiso yokuphumelelisa iingcenye zeHlelo lezaManzi, zitlolela nomphakathi ezinye zazo ePhepheni leZaziso zomBuso ukuthi umphakathi uzokuphefumula ngazo, umtlolo weHlelo lezaManzi leliZwe loKe ungakalungeli ngitjho nokumenyezelwa. Iindlela, nekambiso kunye nemithetjhwana ngemininingwana yakhona epheleleko kusalungiswa.
Ukwakhiwa Kwamandla Wokusebenza, njengokubawa iinhlangano zefundo nokuthwasisa ukuthi zitlame iimfundo ezikhethekileko, neemfundo zamadiploma nezeziqu kunye namahlelo wemifundalize.
Ukuhlanganyela Komphakathi, kobanyana omunye nomunye onesifiso sokuhlanganyela emahlweni wokulawulwa kwamanzi azokuthola ithuba lokwenza njalo. UmNyango wezaManzi sewunayo ikomba ezakulandelwa mphakathi ukuhlanganyela emahlelweni anjalo.
Irhubhululo, ukwakha nokuthuthukisa ilwazi nelimuko lokwenza ubungcono belwazi lokulawula imithombo yethu yamanzi.
UmThetho wezaManzi usivumela ukuthi ngendlela yamambala. Ku-Sekhtjheni 21, umThetho lo uhlathulula sisebenzise amanzi ngeendlelaiindlela ezili-11 ezihlukileko zokusetjenziswa kwamanzi: ezinengi ezihlukileko ukuphumelelisa ukukha amanzi emthonjeni wamanzi, njengesifudlaneni, emlanjeni, ituthuko yomphakathi neyomnotho.esiyalwini, esiteteni namkha emlonyeni womlambo uwasebenzise Ezinye zeendlelezi zingayiqaphazelela ukubeka amanzi njengokuwavalela edamini nje imithombo yamanzi, nakube ukuvimba amanzi namkha uwaphambukise endleleni yao, azilawulwa ngokuyelela. Isibonelo, njengokuthi nje uvale amanzi atleleza emlanjeni namkha esidlaneni, umThetho wezaManzi uvumela namkha uwaphambukise ngoba kufuze kwakhiwe indlela etja amafemu avulelele amanzi wawo lapho akhamba khona asilaphazekileko emilanjeni, kodwa ukuphungula ukutleleza kwamanzi, ngokusebenzisa amanzi wezulu kwaphela nakube lokho kwenziwaukuthelelela imithi namkha iintjalo, njengamahlathi atjalelwe ngemvumo yawo umNyangoukuthengisa, ukube kanti amahlathi lawo asela amanzi amanengi wezaManzi, futhi kulandelwekhulu kuneentjalo zemvelo. Lokhu-ke kutjho ukuthi amanzi wezulu nemibandela eqinilekoabekangafika emlanjeni aphelela emithini neentjalweni yokugeza amanzi lawo. Lokhu-ke imisebenzi elawulwako njengokuthelelela ngamanzi kuvikela imithombo yamanzi nabanyeasilaphazekileko abasebenzisi bamanzi.
ISewula Afrika ithembele khulu ekuthuthukisweni komphakathi neokuthuthukiswe komnotho kunye iinlawuli ezilawulwa amagadango alawulwa misuka mithombo yamandla nemahlelweni wokurarha ubuchaka ngokuvulwa kwemisebenzi. Kilokhu-ke kufuneka amanzi. Ngakelinye ihlangothi, umThetho wezaManzi uyavuma ukuthi akukghonakali ukukubalekela koke Ukugcinwa okuqaphazela izinga lamanzi, ngoba nakuba njalo iindoseli ngeqadi Kwemithombo nomnotho angeze wahluma, futhi angeze kwaba kokulahlwa Yamanzi Iphilile khona nokulinganiseka kuhle.
Wokusetjenziswa azakusebenzisana ukuthomanisa ukuvikelwa kwemithombo yamanzi nokusetjenziswa kwayo (qala umgwalo 5 nangenzasapha).
Amagadango alawulwa mithombo yamandla izakuqalelela izinga lamanzi, ubungako bamanzi, iinlwana eziphila emithonjeni yamanzi kunye neemila (iintjalo) ezisebhodulukweni lemithombo yamanzi. Koke lokhu kufuze bona kuphile kuhle imithombo yamanzi nayizakusebenza kuhle ibe iphakele namanzi.
Kokuthoma, umNyango wezaManzi uzakwakha ihlelo lelizwe loke lokuhlukanisa yoke imithombo yamanzi eSewula Afrika. Enye nenye ikoro izakutjengisa ukuthi nngiziphi ezamukelekako nezingamukelekiko zokuvikela imithombo yamandla. Ikoro ngayinye izakubuye itjengise ukuthi mamanzi angangani angasetjeniswa.
Wemvelo, la abantu bangakhange babe khona nemithelela emithonjeni yamanzi nalapho imithombo yamanzi le iseseseduze khona nobujamo bemvelo, njengamanzi atleleza eentabeni.
Amahle, la imithombo yamandla seyitjhugululwe khona kancazana ngenca yabantu.
Alungileko, la imithombo yamanzi seyitjhuguluke khona khulu emvelweni yayo.
Kwesibili, umNyango wezaManzi uzakubeka khona izinga lomunye nomunye umthombo wamanzi oqakathekileko elizweni leSewula Afrika, bekubekwe nezinga efunekako yangomuso, ngokubonisana nabantu abanelizwi lapho. Abasebenzisi bamanzi ngibo abazakusiza ukukh etha ukuthi bazakufuna ukuthi imithombo yabo yamanzi ibe njani ngomuso, kobanyana ukulawulwa kwamanzi buzokwenza ubungcono epilweni yemithombo yamandla ngokukhamba kwesikhathi. Ukuhlukaniswa kwemithombo yamanzi kuzakwenziwa eminyakeni ezako eli-10 ukuya keli-15, kuthonywe ngeendawo la kufuneka khona amagadango wamsinyana.
Kwesithathu, nasele izinga elifunekako lomthombo wamanzi Ukulinganiswa kokulinganiseka kuhle nokuhlengeka - iRisevu selibekiwe, umNyango wezaManzi Nakube amanzi welizwe loke bekangathelwa ngethungeni linye, "iRisevu" uzakubeka iminqopho yezinga mamanzi ekufuze bona ahlale asala ngethungeni kobanyana azokuphilisa lemithombo yamandla. Iminqopho le-abantu, aqalelele neentlhogeko zokulinganiseka kwemvelo. ke ngiyo ezakutjela abaphathi ukuthi kufuneka amanzi angangani nini, ukuqinisekisa ukuthi umthombo wamandla uhlala unepilo ehle.
Amanzi angakghona ukwabiwa nokuphakiswa kwaphela nasele iRisevu ibekiwe, kwabe kwabekelwa ngeqadi namanzi ukuzalisa iRisevu amanzi ngendlela ehle nelungileko, ezizakusiza umphakathi nobuhle bebhoduluko.
misebenzi esibopho yamanzwe ngamazwe, ubudlelwana bokusebenzisana, ukudluliselana, iindingo ezimaqhinga, ukusetjenziswa kwangomuso.
iindingo abantu abaphila ngazo Risevu - ekulona lungelo lokuphela lamanzi emThethweni weManzi weLizwe iindingo zokulinganiseka kwemvelo loKe.
leyo. Umgwalo 6. uhlathulula iRizevu. Umgwalo lo utjengisa nokuthi umNyango wezaManzi ukuhlele njani ukwabiwa kwamanzi ngokulandelana kokuqakatheka kweendingo. IRizevu ngiyo ebekelwe ukutjhejwa ntanzi.
Akukghonakali ukuthi ukukubalekela ngokupheleleko ukkusilaphazeka, kodwa kuyakghonakala ukulawula ukusilaphazeka ngendlela yokuthi imithombo yamanzi ihlale isebenza kuhle ngitjho nanyana kukhona njalo ukusilaphazeka. Iinlawuli ezilawulwa misuka zizakulawula ukusilaphazeka nokusetjenziswa ngokweqileko kwemithombo yamanzi. Zizakulawula iindaba ezinjengokuthi mamanzi angangani athathwa emthonjeni wamanzi. Zizakulawula nokuthi yini ephuma ekupheleni kwamaphayiphu wokulahla iinsila zemafemini.
Amagadango anqophene nendawo. Amafemu, iimayini, iintjalo zokusebenza amaswiriji neminye imisebenzi eyenza kube namanzi alahlwako asele asebenzile kuzakufuneka ukuthi kubawe ilayisense ngaphambi kobana kungavunyelwa ukulahlela amanzi asebenzileko emithonjeni yamanzi.
Ikambiso Ehle Yezokuphatha. Lokhu kusebenza kilo loke ilizwe njengezinga lokulawula okulahlwako.
Amagadango anqophileko, njengamaqhinga wokulawulwa kwesikhongozelo samanzi.
Igadango lokuthom kukhandela ukusilaphazeka. Umsebenzi wamanzi njengefemu nje kufuze itjengise ukuthi yenze koke okungakghonakala ukuvimbela ukuthi ingasilaphazi amanzi. Igango lesibili kunciphisa ukusilaphazeka. Abasebenzisi bamanzi angeze baphumelela ukuhlala ngaso soke isikhathi bakubalekela ukuba neensila ezenzekako ekusebenziseni kwabo amanzi. Kodwa umThetho wezaManzi utjho kuhle ukuthi amanzi asebenzileko asele asilaphazekile kufuze asebetjenziswe ngenyenge indlela kakengi ngokungakghonalako, nakungasinjalo agezwe, ukubalekela ukuksilaphazeka. UmNyango wezaManzi futhi ukhuthazela ukuthi ukuthi la kusetjenzelwa khona kusetjenzwe ngendlela yokuthi kungabe neensila ezinengi ezizakubanga ukuslaphazeka kwamanzi, futhi ukhuthazela nokuthi nemakhaya nakhona kube nesiqhelo sokuphatha amakhaya ahlanzekile kobana kungazokuba nalitho elisilaphaza amanzi. Igadango lesithathu lingathatwa kwaphela nakube woke amanye amagadango selathethwe ukukhandela namkha ukunciphisa ukusilaphazeka kwamanzi, futhi nakube awusekho omunye umzamo ongenziwa. Ngemva kwalokho-ke amanzi asilaphazekileko selangalahlwa, kodwa nakhona ngemibandela ethileko, futhi nakube umlambo namkha isifudlana la amanzi aslapheleko layo avulelelwa khona kuzakuba namanzi aneleko ukuginya lamanzi asilapheleko azabe angena kikho.
Abasebenzisi bamanzi abavame ukuwasebenzisa ngobunengi ngibo abavame ukuba yingozi yokusilaphazeka kwemithombo yethu yamanzi godu. Laphake kubalwa nabalimi, neemayini, namafemu, neendawo zemadrobheni.
ISahluko 4 somThetho wezaManzi, woke amanzi asetjenziswako kufuze asetjenziswe "ngokuvunyelwa" ukusetjenziswa. Ngamanye amagama, abantu kufuze bona bathole imvumo yokusebenzisa amanzi (qala umgwalo 7).
Kuneendlela eziimbadlwana umuntu angavunyelwa ngazo mNyango wezaManzi ukusebenzisa amanzi. Abantu abasebenzi amanzana amancani njengamanzi asetjenziswa emakhaya nje, nokuthelelela iintoni (iingadi), nokuseza iinlwana (hayi kokuthengiswa) namkha ukubeka nokusebenzisa amanzi abekeleweko, vele sebanayo imvumo yokusebenzisa amanzi. UmThetho wezaManzi ubabiza ngokuthi laba babasebenzi bamanzi " beSigaba 1."
Ngokuvunyelwa Ukusebenzisa Amanzi Ngokuvamileko, la kuhle, ngokusebenzisa nokuvikela imithomboumuntu angasebenzisa khona amanzi ngaphandle yethu yamanzi. kwelayisense, kwaphela nakube ukusetjenziswa Ngamagama alula: umuntu angakghonakwamanzonzokho kukhambisana nemibandela Yokuvunyelwa ukusebenzisa amanzi kwaphelaKokusetjenziswa Kwamanzi.
Ngokuragela phambili ngokusebenzisa amanzi ukuwasebenzisa ngokomThetho wezaManzi.
Amalayisense (qala ngenzasi).
Abasebenzisi bamanzi abavunyelweko ukusebenzisa amanzi igezi nokuthi adluliselwe laphokhunye (qalabazakukghona ukusebenzisa amanzi, kodwa nabo banesibopho umgwalo 6 ohlathulula iRizevu).sokusebenzisa amanzi ngokwemibandela yokuvunyelwa ukusebenzisa amanzi. Imibandela le-ke izakuvikela ibhoduluko ibe iqalelele neendingo zabanye abasebenzisi bamanzi.
Ilayisense yokusebenzisa amanzi mtlolo womthetho. Ivumela umuntu ukusebenzisa amanzi ngemibandela ethileko yelayisense.
Imibandela le kufuze ibuyekezwe, ubuncani bakhona kanye ngeminyaka emihlanu. Ilayisense inganikelelwa ukusebenza iminyaka engadluliko ema-40.
UmNyango wezaManzi ungnamemuka umuntu ilayisense nakube wephula imibandela yelayisense leyo.
Amatjhuguluko wemibandela yelayisense yokusebenzisa amanzi angenziwa kwaphela nakube kwenziwa amatjhuguluko nakamanye amalayisense afana naleyo ilayisense.
Njenganje kusebenza indlela ethileko yokubawa ilayisense yokusebenzisa amanzi, kodwa nayo izokubuyekezwa kungakapheli iminyaka emibili.
Indlela zokulawula ukusetjenziswa kwamanzi ziya ngengozi yokusilaphazeka engaba khona, nangokuthi imithombo yamanzi ingasilaphazeka njani, kangangani.
Umgwalo 7. Umthetho wezaManzi ubeka imithetho yokusebenzisa amanzi kuhle. Imithetho le ithi nayiyikulu ingnozi yokusilaphazeka kwemithombo yamanzethu, kufuze iqine khudlwana nemithetho ekhambisana nokusetjenziswa kwamanzi kuhle.
UmNyango wezaManzi uzakubeka umbandela wokuthi kube yinto ekatelelekileko ukutholakala kwelayisense yokusetjenziswa kwamanzi eendaweni la amanzi athanda ukutlhayelatlhayela khona nakalinganiswa nabantu ekufuze bawasebenzise, namkha eendaweni izinga lamanzi selivele lithomile ukwehla khona. Eendaweni ezinjalo boke abasebenzisi bamanzi, ngaphandle kabeSigaba 1 nabangaphasi kweMvumo Yokusetjenziswa Kwamanzi, kufuze benze iimbawo zokusetjenziswa kwamanzi.
Ikambiso yokuhlola iimbawo zamalayisense wamanzi izakwenza iqiniso lokuthi omunye nomunye uqalelelwa ngendlela efaneleko yokuthola amanzi, nokuthi amanzi abiwa ngendlela ehle nelungileko ezakusebenzela umuntu woke, ngokuqalelela amaphuzu athileko.
Umgwalo 8. Itjheduli yelayisense ekatelelekileko emaKorweni weLawulo laManzi ahlukahlukeneko.
UmNyango wezaManzi kufuze wazi ukuthi amanzi asetjenziselwani emithonjeni yamanzi ehlukahlukeneko, wazi nokuthi mamanzi angangani asetjenziswako. Ngalelilwazi, umNyango wezaManzi ungakghona ukuhlela kuhle, ulawule ube uthuthukise nemithombo yamanzi, ukghone nokuyivikela, ngokunjalo uvikele nabasebenzisi bamanzi ngokwabo. Ngenca yalokhu-ke, abasebenzisi bamanzi sebabawiwe ukuthi barejistare amanzi abawasebenzisako nakube bakha amanzi nanyana nabawabekako, namkha nakube bawasebenzisa ngendlela enciphisa ukukhamba kwamanzi ngendlela yemvelo (njengokuwasebenzisela amahlathi wokwenza imali). Ihlelo elihlelekileko lokurejistara liphele ngo-June 2001 kanti-ke ubunengi babasebenzisi bamanzi abanjalo sebarejistarile. Abasebenzisi bamanzi abangakarejistari basese nalo ithuba lokubawa ukurejistarwa muva. Abanye-ke basebenzisi bamanzi bazakurejistarwa ngokukhamba kwesikhathi.
Njengoba ukuya nokuya kwesikhathi zisanda nje iimfuneko zamanzi, iimfunekwezo kuzakufanela bona zizaliswe ngawo wona lamanzi akhona njenganje. Kuzakufanela bona sisebenzise umvango wamaqhinga, elinye nelinye iqhinga lakhona libe neendleko ezihlukileko, nesikhathi esihlukileko kunye namandla walo lodwa.
Ukulawulwa kwamanzi angaphezulu kunye nokuba abawasebenzisako layo kobanyana layo asalako balelwa kwamanzi azokutholwa ngilabo abatlhayela ngamanzi.
Ukutjintjelwa kwamanzi asuswe eendaweni lapho akhona gokwakha amadamu nje khona ngobunengi ayiswe eendaweni la atlhayela khona.
Ngesikhathi esidlulileko, umNyango wezaManzi wawuthatha amanzi eendaweni ezinamanzi amanengi uwayise eendaweni ezitlhayela ngamanzi, namkha wakhe amadamu amakhulu, namkha uvumele ukwakhiwa kwamadamu amakhulu kobanyana boke abasebenzisi bamanzi bazokukghona ukuthola amanzi ngokwaneleko. Nokho-ke namhlanje ngitjho naleziindlela azisasizi zizodwa. Lokhu-ke kungenca yokuthi ukuya nokuya kwesikhathi amanzi aya ngokuba yindlala, njengoba sisanda nje isitjhaba seSewula Afrika, nanjengoba asanda namanzi afunwa ziimayini, namasimu, namafemu namanye amakoro.
Iinhlangano namkha iinqhema eziphakisa abasebenzisi bamanzi ngnamanazi, njengemikhandludrobha nje, kufuze bona amanzi ziwaphakise ngefanelo, ngendlela yokuthi angazokuba manengi amanzi alahlekako (njengokuthi nje kwenziwe iqiniso lokuthi amaphayiphu akhambisa amanzi awavuzi), kanti godu kufuze zikukhuthaze nokongiwa kwamanzi kibasebenzisi bazo bamanzi.
Boke abasebenzisi bamanzi kufuze amanzi bawasebenzise kuhle, bangawamosi. Isibonelo kungaba kukuthi iimpompi zivalwe kuhle, amaphayiphu avuzako avalwe, futhi kusetjenziswe amanzi ekufuze asetjenziswe nje kwaphela.
Ukubabalelwa nokongiwa kwamanzi kufuze kube yingcenye yokuhlelela imithombo yamanzi nemisebenzi yamanzi.
UmNyango wezaManzi uzokuphuma amajima wokuphandlulula umphakathi ngokuqakatheka kokubabalelwa kwamanzi, usebenzise ifundo eenkolweni ukukhuthaza ukusetjenziswa kuhle kwamanzi eenkolweni ube ukhuthaze iinhlangano zamanzi ukuthi ziwababalele ziwonge amanzi. Enye nenye ikoro, njengekoro yezokulima nje, amafemu, amaphawa kunye neemayini zizakwakha wazo amahlelo wokulawula ukubabalelwa nokufuneka kwamanzi. UmNyango wezeFundo ungasebenzisa nemibandela yamalayisense bokusetjenziswa kwamanzi ukutjho iimfuneko ezithileko zokubabalelwa kwamanzi.
Kubayini Kubiza Iamli Ukulawulwa Kwamanzi?
Njengoba basanda abantu abasebenzisa amanzi, iyakhula neselele yokulawulwa kwemithombo yamanzi. Ngalokho-ke ziyakuhuphuka neendleko zokwelusa nokulawula, nokuphenya nokuhlela, ukutlama nokwakha amadamu amatjha, ukuphathwa nokulungiswa kwamahlelo wamanzi, ukusabalaliswa kwamanzi, ukuvikelwa kwemithombo yamanzi kunye nezeminye imisebenzi yokulawula nokuphatha.
Ngenca yalokhu, umThetho wezaManzi uneNdlela Yokubekwa Kweendleko Zokusetjenziswa Kwamanzi (ISahluko 5 somThetho wezaManzi). Ngemva kokubonisana nabantu abanengi, iNdlela le yamenyezelwa ngoNovemba 1999 (Government Notice No. 1353). INdlela le iyavuma ukuthi ezinye zeendleko zomsebenzi wokulawulwa kwamanzi zingatholwa kubasebenzisi bamanzi.
Ngiziphi Iindleko Zokulawulwa Kwamanzi Ezizakubhadalelwa Basebenzisi Bamanzi?
Iindleko Zokwakhiwa Nokuthuthukiswa Kwemithombo Yamanzi Nokusetjenziswa Kwawo. Iindleko zalelihlelo eminyakeni ema-25 ezako zingaba yi-R12 billion, nenye imali elinganiselwa ku-R530 million ngomnyaka ezizakusetjenziselwa ezinye iindleko ezinjengokuvuselelwa nokulungiswa kwamahlelo wamanzi akhona njenganje. Iindlekwezi-ke nngizo ezizakubonelela imisebenzi enjengokuhlelela, nokutlama, nokuthuthukisa, nokusebenza, nokulungisa nokwenza ngcono amahlelo wamanzi kaRhulumende kunye namahlelo azakusekelwa ngeemali ziinhlangano zokulawula amanzi. Iindleko ezipheleleko zokusebenza nokulungisa zizakufakwa kancani kancani, zibhadalalelwe basebenzisis bamanzi, ekubalwa hlangana nbao nabezokulima. Kuzakubuye godu kufakwe kancani kancani nemali yeendleko zokuluphala kwamahlelo wamanzi kibo boke abasebenzisi bamanzi. Iimphathimandla zamanzi, namafemu, neemayini kunye namaphawa azakubhadala imali yenzuzo ebhadalwa phezu kwepahla esetjenziswako.
yokukhuthaza ukuncitjhiswa kwezinto ezisilaphaza amanzi, kunye nokukhuthaza ukusetjenziswa kuhle kwamanzi.
Ngubani Ozakubeka Imali Yeendleko, Njani?
Ilawulo lamanzi lithwele iindleko ezingafaniko eendaweni ngokwahlukahlukana, kuye ngobujamo bezinto bendawo leyo. IinQhema Zokulawulwa KweenKhongozelo zaManzi (qala iSekhtjheni 11) kenye nenye iKoro yeLawulo laManzi ngizo ezizakuthwala umsebenzi wokubeka imali yeendleko zomsebenzi wokulawulwa kwamanzi kunye nezoku zokulahlwa kwamanzi amambi namkha weendleko zamanzi amambi nakayokungena emithonjeni yamanzi. Iindleko zokusetjenziswa kwamanzi nezamanzi amambi zizakuhlukahluka kenye nenye iKoro yeLawulo Lamanzi, kanti godu zingahluka nemakorweni ngamakoro (njengakezokulima, emafemini, nemahlathini), kuye ngeendingo zendawo leyo nobujamo bezinto lapho.
Iimphekiso zeendleko zemisebenzi emikhulu ziyatholakala ebalimini abasasikimako abamalungu weenHlangano zabaSebenzisi bamaNzi; isiphekiso semaleso-ke ngesokwakha namkha ukulungisa nokonda amahlelo wamanzi ahlanganyelweko. Iimphekiso zokuraga umsebenzi owenziwa woke amalanga zizakutholakala emnyakeni wokuthoma eeNhlanganweni zabaSebenzisi baManzi ezithatha umsebenzi wamahlelo wamanzi ebewusenziwa mBuso.
Nanyana uNgqongqotjhe wezaManzi nezamaHlathi aphathele umphakathi kukuthi abasebenzisiimithombo yamanzi egameni lakaRhulumende nje, futhi engamele yoke bamanzi nabantuimisebenzi yokulawulwa kwamanzi nje, kodwa ekugcineni borhulumende abathintwa kukuthi amanzibeendawo abathwele umsebenzi wokulawulwa kwamazni.
Njenganje umNyango wezaManzi uthwele woke umsebenzi kaNgqongqotjhe wezaManzi wokulawula umThetho wezaManzi. Umsebenzi owenziwa mNyango wezaManzi lo uzakutjhuguluka nakusungulwa iinjamiso zokulawula amanzi kiborhulumende beendawo, nemisebenzi namandla wokuphatha imithombo yamandla idluliselwa kibo. UmNyango wezaManzi uzakugcina uqalene kwaphela nokulawula umthethokambiso wokusebenza kwelawulo lemithombo yamanzi, ube wenze neqiniso lokuthi ezinye iinjamiso nazo zisebenza kuhle.
Njengoba kutjengisiwe emebheni yomGwalo 3, iSewula Afrika ihlukaniswe ngamaKoro ali-19 wokuLawulwa kwaManzi. IinQhema zokuLawula iinKhongozelelo zaManzi zizakulawula ukuphathwa kwemithombo yamanzi kenye nenye indawo. Iinqhemezi zizakubuye zilungelele nemisebenzi yabasebenzisi bamanzi neyezinye iinjamiso zokulawulwa kwamanzi eendaweni zekhabo. UmThetho ufuna ukuthi iinQhemezi zakhe amahlelo wokulawula iinkhongozelelo zamanzi eendaweni zangekhabo.
IinQhema zokuLawula iinKhongozelelo zaManzi zizokusungulwa ngokuhlelekileko ngehlelo la umphakathi uzakuba nelizwi khona. Ihlelweli selithomile ebunengini bamaKoro ali-19 wokuLawulwa kwaManzi. Iinqhemezi zingasungulwa ngokulayelwa nguNgqongqotjhe, namkha zisungulwe siqhema sabantu endaweni leyo ngokuhlanganyela umsebenzi loyo woke umuntu abe nelizwi, bese sithumelela uNgqongqotjhe isiphakamiso sokuthi akusungulwe isiQhema sokuLawula iinKhongozelelo zaManzi. Isiphakamiso esinjalo kufuze imininingwana enjengokuveza ukuthi isiQhemeso sizakusebenza ukusukaphi ukuyokufikaphi, nemininingwana ephathelene nemithombo yamanzi, nemalungana nomthangalasisekelo, nemalungana nabasebenzisi bamanzi bendawo leyo, kunye nemalungana neendlela umsebenzi loyo uzakulawulwa njani, kunye godu isiQhema sokuLawula iinKhongozelelo leso sizazithwala njani ngeendleko zeemali. IsiQhema esinjalo sizakuthoma ukusebenza iBhodi ePhetheko ingakhethwa nguNgqongqotjhe. Amalungu weBhodi ePhetheko aphakanyiswa yiKomidi yezoKweluleka, yona amalungwayo aphakanyiswa basebenzisi bamanzi endaweni yesikhongnozelelo samanzi leyo.
IinHlangano zabaSebenzisi baManzi ziinqhema zabasebenzisi bamanzi abafuna ukwenzaa imisebenzi ephathelene nezamanzi endaweni yangekhabo, kobanyana bazokusizakala boke, njengehlelo lokuthelelela ngekasa nje, namkha umsebenzi wokulawula izinga lamanzi. Zisebenza ngomthethosisekelo ohlelekileko nosemthethweni, njengoba uvezwa emtlolweni wekomba otlolwe mNyango wezaManzi. Iinhlanganwezi kulindeleke ukuthi zizijamele ngeemali ezizithola ngokubhadalisela ukusetjenziswa kwamanzi ezibhadalwa malungu, ngokwehlelo lokubhadalela iindleko.
Amabhodi walokhuya wokuthelelela ngekasa azokutjhugululwa abe ziinHlangano zabaSebenzisi baManzi, eminyakeni emibili ezako. Ngakelinye ihlangothi, kungenzeka zinabise iindawo ezisebenzela kizo, kanti futhi kufuze nokuthi zenze nokuthi bajameleke boke abasebenzisi bamanzi emakorweni ngamakoro. IinHlangano zabaSebenzisi baManzi ezitja zingaphele zakhiwe qho nakubonakala kufuneka ukuthi zakhiwe.
Iinkundla, ezingakaphathwa emThethweni wezaManzi, kodwa ezenze umsebenzi oqakathekileko ekulawulweni kwemithombo yamanzi ngokukhuthaza ukuthi boke abafaneleko bahlanganyele umsebenzi lo.
IBandla lamaCala wezaManzi, ekuyihlangano ezijameleko ephiwe amandla wokulalela nokwahlulela iinlilo ngeenqunto zokuphatha, isibonelo, njengesililo esimalungana nokwabiwa kwamanzia (ISahluko 15 somThetho wezaManzi). IBandla lamaCala wezaManzi lisijamiso sezomthetho. Linomsebenzi oqakatheke khulu wokutjheja ukuthi uRhulumende wenza iinqunto ezifaneleko. Umphakathi unalo ilungelo lokudlulisela isililo eBandleni lamaCala waManzi, nakube kunesiqunto ongavumelani naso esimalungana nokulawulwa kwezamanzi.
Tjheja: Iinjamiso zemisebenzi yamanzi ziphakela abasebenzisi bamanzi amanzi wokudla nawokukhambisa izindlwana zokuphumela, futhi ziwela ngaphasi komThetho wezaManzi ka-1977.
Ukwelusa kutjho ukunande uhlola izinga lamanzi nokukhamba kwawo emlanjeni, nemadamini, neenteteni namkha emanzini waphasi. Ilwazi lokwelusa liphakela amahlelo welwazi.
Amahlelo welwazi asetjenziselwa ukubeka ilwazi ngemithombo yamanzi,, kobanyana ilwazelolizokukghona ukusetjenziswa lula belizwisiseke baphathi nabalawuli beendaba zamanzi.
Abaphathi nabalawuli bemithombo yamanzi angekhe bakghone ukuthatha iinqunto ezilungileko ngelwazi elingakalungi, namkha ngelwazi elitlhayelako. Kufuze godu sihlale sihlola ukuthi siyaphumelela na emnqopheni wethu wokusebenzisa amanzi kuhle.
Nanyana umNyango wezaManzi bewuhlala soke isikhathi uyelusile imithombo yamanzia, iSahluko 14 somThetho wezaManzi muva nje sewufuna ukuthi kuvulwe amahlelo wokwelusa namahlelo welwazi kizo zoke iindaba zemithombo yamanzi.
IHlelo lezaManzi leLizwe Loke libonelela iindingwezi ngeendlela ezimbili: ngokukhulisa ihlelo lokwelusa kwemithombo yamanzi elisebenza njenganje, kunye nangokwenza ngcono ihlelo lelwazi.
UmNyango wezaManzi kukunje vele uqalile ukuthi izinga lamanzi eSewula Afrikapha linjani, uqala amanzi angaphezulu namanzi aphasi, kodwa ihlelweli kufuneka likhuliswe, kobanyana kuzokuqalwa nokhunye, njengamagciwani, i-radioactivity kunye nezinto eziyitjhefu. Ukwelusa kuqala ukuthi abasebenzisi bamanzi bayayihlonipha na imibandela yamalayisense wabo wamanzi, kuqale nokuthii izinga lomthombo wamanzi liyakhambisana na neminqopho yamazinga womthombo wamanzi abekelwe wona.
Ngemva kwalokho-ke kuthathwa amagadango wokulungisa la konakele khona nakube kukhona; lapha-ke kubalwa nokuhlawuliswa kwabantu nakube kuyafuneka. Nanyana iSewula Afrika inehlelo elihle lokweluswa komthamo wamanzi nje, kodwa kuzakufuneka ukuthi ihlelweli lenziwe ngcono, kobanyana lizokukhambisana nemibandela yomThetho wezaManzi. Nehlelo lakhatheselib lokwelusa ngnezamaphilo nalo kuzakufuneka ukuthi likhuliswe.
Njenganje umNyango wezaManzi ubuyekeza ihlelo lawo lezelwazi. Umhlobo welwazi ekufuze utholakale ubala namanzi wangaphezulu, nezinga lamanzi wangaphezulu, nezinga lamanzi waphasi, nomthamo wakhona kunye nokusetjenziswa kwamanzi nokuvunyelwa kokusetjenziswa kwawo. Kuzakutlanywa amahlelo weenQhema zokuLawula iinKhongozelelo zaManzi; zingatlanywa iinQhemezo, zizakwenza umsebenzi wokuphatha zelwazi eendaweni zelawulo lamanzi eendaweni zazo, zibuye godu zikghone nokuthola ilwazi eendaweni ezakhelene nazo. Amahlelo wezelwazi amane angamakhulu womNyango aphathelene namanzi wangaphezulu, namanzi waphasi, nezinga lamanzi kunye nelawulo lezokuphathwa kwamanzi nelemvumo yokusetjenziswa kwamanzi.
Ilwazi elisehlelweni welwazi womNyango wezaManzi liyatholakala emphakathini. Ukkudlula lapho, umThetho uthi uNgqongqotjhe angabawa nanyana ngubani ukuthi asize ngelwazi elingaba lisizo ekulawulweni nekuvikelweni kwemithombo yamanzi. Kungatlolwa imithetjhwana yokulawula lokhu.
UmNyango wezaManzi uthwele umsebenzi wokulawula iinkhukhula, ukuphepha kwamadamu, isomiso nokusilaphazeka, sekubalwa nokusilaphazeka okubanga izifo ezinjengekholera. Iinkhukhula ezibangwe lizulu elikhulu namkha ezibangwe kugirika kwedamu, isomiso kunye nokusilaphazeka kwamanzi ngezinto eziyitjhefu nezibanga izifo, kungaba nemiphumela emimbi okwesabekako.
Indlela yokukhambela umonakalo namkha ingozi ngaphambili ibuya emThethweni wezokuLawulwa koMonakalo ekufuze uphasiswe ePapalemende ngo-2002. UmThetho lo uthi ilizwe kufuze lihlale likulindele ukuqalana nehlekelele, ngendlela yokuthi lihlale lilungile ngamagadango elingawathatha nakungavela ihlekelele nanyana kukunini. UmThetho lo godu uthi kufuze kufuze sehlise namathuba wokwenzeka kwehlekelele, sehlise nobumbi bomphumela wehlekelele leyo nakungenzeka igcine yenzekile, sehlize nengozi yokulimala kwabantu nakuvela ihlekelele, khulu khulu abantu abachakileko nabadimeke amathuba.
UmNyango wezaManzi uzokuba mumabelani (umkhambisani) etlhatlheni lomThetho wokuLawulwa kweHlekelele ozokubethwa, kanti-ke kuzakuba ngiwo umNyango lo ozakwenza umsebenzi ophathelene nezamanzi kiloyo umthetho. Malungana nalokhu-ke, umNyango wezaManzi udosa ihlelo lokugwala nokutlola i-atlasi ezakutjengisa ukuthi ngiziphi iindawo ezisengozini khulu kunezinye ekusahlelweni ziinhlekelele zomonakalo wemvelo. UmNyango lo godu usaqala ukuthi ukuthi bobani abangawenza ngokuncama umsebenzi wokuphephisa isitjhaba ehlekeleleni yomonakalo wemvelo, newesizo elirhabako ongenzeka elawulweni lemithombo yamanzi namahlathi.
Ihleweli lizakubuyekzwa ngokuqalelela lokho ekuzabe sekufundiwe ngalo ngeminyaka yokuthoma emihlanu yeSigaba salo sokuThoma, bese lifakwa amatjhuguluko ngemva kobana umphakathi uzabe sewuphefumulile ngalo kokuthoma, ngemva kwalokho bese linande libuyekezwa qho ngeminyaka emihlanu. Iminingwana yokusetjenziswa kwehlelweli-ke ihlathululwa ngenzasapha.
Ukuthunyelwa nokusungulwa kwemisebenzi yokwenziwa ziimfuneko ezitja zomThetho lo, ezizakwenziwa kanye. Zona zirhemiswe eThebulini 1 neenkhathi ekufuze zenziwe ngazo.
IThebuli 1. Iinkhathi ekufuze kwenziwe ngazo umsebenzi wokuthunyelwa newokusungula. Eminye yalemisebenzi seyithomile. Iinkhathi ekulindeleke bona ziqedwe ngazo nazo zirhenyiswe ngenzasapha.
UmNyango wezaManzi unqophe ukuthi kuthi kufika umnyaka ka-2010 ube sewuqedile ukukphenya ngemithombo yamanzi ehlanganyelwe namanye amazwe, befuthi uthemba nokuthi uzabe sewuzenzile neemvumelwana zokuvula iinjamiso zokulawula ihlelo lokudlisana amanzi namanye amazwe.
Angeze saphumelela ukuzalisa umnqopho nenombombono yethu yokuba nehlelo elihle lokulawulwa kwemithombo yamanzi ngesikhatjhana esifitjhani. IHlelo lezaManzi leLizwe Loke likhomba indlela ema-20 ukuya ema-25 weminyaka ezako. Nokho-ke kancani kancani, ngokukhamba kwesikhathi, sizakuphumelela ukuphumelelisa umnopho wethu wezamanzi.
Ukhuthazwa ukuthi ukhambele omunye namkha eminye yemihlangano erhenyiswe ngenzasi le.
Imihlangano le izakupha ababelani (labo abathintekako) ilwazi nomkhanyo ngalokho okumumethwe liHlelo lezaManzi, nangobujamo bezamanzi bakhathesi nebangomuso eendaweni zabo zokulawulwa kwemithombo yamanzi. Emihlanganweni le, ababelani bangabuza imibuzo, benze iimphakamiso, namkha bezwakalise imibonwabo. Omunye nomunye wemihlangano le uzakuba nesiphathimandla somNyango wezaManzi esizabe siphethe iinthonjana esizakuhlathulula ngazo sitjengise okhunye kweHlelo lamanzi elitjheli ngelimi elilula elikhulunywa babantu balapho. Nakube wena namkha umnganakho ningathanda ukuya komunye namkha keminye yemihlangano le, zalisa iforomu lokurejistara elikhamba nomtlolo lo, ulibuyisele ku-Public Consultation Office.
<fn>National Assembly Ndebele.txt</fn>
Umsebenzi omnengi we-NA wenziwa emaKomitini.
Amakomiti we-NA abizwa ngokuthi maKomiti womSebenzi othileko.
Umsebenzi wekomiti ngayinye ukhambisana nomnyango othintekako karhulumende. Isibonelo, iKomiti yomSebenzi othileko ephathelene nezokuRhwebelana namaBubulo iqalene neendaba zoke ezimayelana nomnyango wezokuRhwebelana namaBubulo.
AmaKomiti angabamba imihlangano yokuLalelwa koMphakathi ngokubethwa komthetho namkha izinto ezimalungana nomthetho.
AmaKomiti godu nokwelusa nokutjhejisisa umsebenzi weminyango karhulumende.
NgokomThethosisekelo, iPalamende ikatelelekile ukubandakanya umphakathi ekubetheni umthetho nezinye iinkambiso zePalamende.
AmaKomiti wemiSebenzi ethileko akatelelekile ukukhulumisana namalunga womphakathi kobana afunyane imibono ngomThethomlingwa namkha ukulalela amazizo ngeendaba eziqakathekileko zenarha.
Umphakathi uyakhuthazwa ukuzibandakanya ngokuzimisela lokha amaKomiti nakabamba imihlangano yokuLalelwa komPhakathi.
Abantu namkha iinqhema nabo bayakhuthazwa ukwethula iintjhukumiso ezitloliweko namkha ngomlomo ngalokho okumnako kibo.
kuya emihlanganweni yamaKomiti wemiSebenzi ethileko.
kuthintana namaLunga wePalamende wange-NA ukubuza namkha kubawa ilwazi ngomsebenzabo ePalamende.
kukhambela imiHlangano yomPhakathi ebanjwa maKomiti womSebenzi othileko.
Iphetjhaneli liyatholakala ngamalimi woke wangokomthetho weSewula Afrika.
IPalamende yakhiwe ziziNdlu ezimbili, isiBethamthetho seNarha nomKhandlu weNarha owengamele iimFunda.
I-NA ikhethwa qobe minyaka emihlanu emakhethweni wenarha.
Nakukhethwako, abavowudi bakhetha labo abafuna kobana babe bajameli babo ngokuvowudela iinhlangano zepolotiki abazithandako.
Omunye wemisebenzi emikhulu ye-NA kubetha imithetho okubuswa ngayo inarha.
I-NA idlulisela imiThethomlingwa kumaKomidi ukobana ilungiswe begodu kubanjwe ikulumopiswano ngayo.
I-NA ingaphasisa, irarhe namkha ibuyisele imiThethomlingwa kumaKomidi ukobana akhulumisane ngayo ngokunabileko godu.
IPalamende inesibopho sokuqalisisa, itjhejisise begodu iluse izenzo zakarhulumende namkha elinye nelinye iphiko lomBuso, mayelana nokusetjenziswa kwemithetho, ukusetjenziswa kwesabelo seemali nokutjhejwa komThethosisekelo.
IPalamende yenza isiGungu siziphendulele kiyo ngokuphasisa isabelo seemali, ngokubuza imibuzo evela ePalamende, ngokuba neenkulumopikiswano zepalamende ngezinto eziqakathekileko nangokuphakamisa ngokuvowudela iintjhukumiso ezimayelana nomsebenzi karhulumende.
I-NA inesibopho somthethosisekelo ukukhetha uMongameli weSewula Afrika hlangana namaLunga wayo.
I-NA yakhiwe maLunga wePalamende akhethiweko ama-400 (LP).
Amalunga we-NA akhethwa ngokwehlelo elibizwa ngokobana kujameleka ngokwenana lamavowudu.
Somlomo ababizwa njengeemPhathiswa eziNgamele ukuhlala kweNdlu.
USomlomo noSekela Somlomo bePalamende bangamela imihlangano ye-NA.
Bayaqinisekisa kobana amaLunga wePalamende akhuluma ngokutjhaphulukileko, kodwana bayelela imithetho yeNdlu.
Imithetho yeNdlu ineenqalelelo ezivumela aboSihlalo beNdlu ukusiza iimPhathiswa ezeNgameleko ekwenzeni umsebenzabo. AboSihlalo beNdlu nabo bangalindeleka ukungamela ukuhlala kweNdlu.
Ukunikela isekelo lezepolotiki namano eemPhathisweni eziNgameleko.
Abososibebhe batjheja amaLunga weenhlangano zabo.
UMongameli ukhetha umRholi wemiSebenzi kaRhulumende osebenzisana nabaseenkhundleni ngeziNdlini zombili.
UmRholi wemiSebenzi kaRhulumende unesibopho sokuqalena neendingo zesiGungu nemiSebenzi kaRhulumende ePalamende.
UmRholi wemiSebenzi kaRhulumende uqinisekisa kobana amaLunga wesiGungu enza imisebenzi yawo yePalamende.
<fn>Ndebele-brochure.txt</fn>
Ngubani ongafaka isibawo sokurhelejwa yimali ye-DWAF?
Isidingo sokuthuithukisa kokusetjenziswa kwamanzi wokulima begodu ukghona ukwandisa imali.
Senziwa bunjani isibawo sokurhelejwa ngemali ku-DWAF?
UNgqongqotjhe wezaManzi namaHlathi ufuna ukuqinisekisa bonyana woke umuntu unelungelo lokuthola amanzi aneleko; nokuthi imithombethu yamanzi ivikelekile, isetjenziswe, ithuthukiswe, yongiwe begodu ilawulwe ngendlela elinganako neyasafuthi; amanzi lawo anikelwa ukuthuthukisa imiphakathi ekade idinywe amathuba kade.
Mhlobo bani werhelebho leemali elinikelwako?
Irhelebho leemali linikelwa ngendlela yesabelo namkha umhlinzekelo.
Izabelo (grants) ezinje zikhutjhelwa ukwakha nokukhuphula umthangalasisekelo enjengemisele, amaphayiphi, iinteji ezikulu zepompo, amadamu wamanzi amanengi, amapoyinti wamanzi kanye nelawulo leensetjenziswa zamanzi. Izabelwezi zenzelwe godu ukuplana (isib. Iindleko ezitholakeleko emisebenzini yokubonisana kanye nokutlama) kanye neendleko zematheriyali kanye neensetjenziswa zemisebenzi yamanzi.
Izabelo zokukghonakalisa iimfundo kwezokuhlalisana nezomnotho kanye namarhubhululo mayelana nokuthuthukiswa kokusetjenziswa kwamanzi wamaphrojekthi wokulima; Izabelwezi zifaka kwaphela izinto ezihlobana neemfundo zokusetjenziswa kwamanzi kanye namarhubhululo.
Izabelo (grants) zokubuthelelwa kwamanzi wezulu zizokusetjenziselwa ukukhiqizwa kokudla komndeni kunye neminye imikhiqizo yomkhaya.
<fn>Ndebele_100728.txt</fn>
uRhulumende angeze avumela nanyana ngiliphi ihlobo lenturhu eqaliswe kunanyana ngubani!
Asisebenzisaneni ekwakheni ipilo engcono yabo boke abahlala eSewula Afrika.
Asisebenzisaneni ekuthuthukiseni amakghonwethu nokuletha amathuba wemisebenzi.
Nayibe uyazi ngokusahlela okuhleliweko kwamaphandle ahlala ngeSewula Afrika, sikhombela udosele umtato esitetjhini samapholisa esiseduze namkha nangabe kunobujamo oburhabekileko, dosela ku-10111.
Ukusahlelwa kwamaphandle ahlala ngeSewula Afrika angeze kwasiza muntu. Eenkhathini ezinengi abantu abanganamlandu baba bongazimbi - bese iinlelesi ziyasinda. Lokha nawaziko ngezenzo zobulelesi - bikela iimphathimandla. Ungazithatheli umthetho ezandleni zakho.
Urhulumende wenza isimemezelo emiphakathini sokobana iyelele beyibike nanyana ngiziphi izenzo ezihleliweko zenturhu nokusahlelwa kwamaphandle.
Inturhu enye nenye izakutjhabalalisa yoke inzuzo efumaneke ngokubanjwa kweBhegere yePhasi. Njenganje iphasi lisiqale ngelihlo elibukhali.
Inturhu akhange kheyibe yipengu.
<fn>Paja booklet A5 Ndebele-sm.txt</fn>
Khuyini Isenzo Sezokuphatha?
Khuyini "Iinkambiso Ezilungileko" Abaphathi okufuze bazilandele?
Khuyini okufanele ngikulindele nangenza isibawo sento ethileko?
Ngingawabawa nini amabanga?
Ngimaphi amabanga azakunikelwa?
Ngingalindela nini ukufumana amabanga?
Ingabe amabanga anganikelwa ngomlomo?
Kwenzekani nangaba kunjalo angikaneliswa?
Khuyini yaziwe babantu?
Sithini Ngokubandulwa Kwamalunga Wezokuphatha?
Inikela abantu ilungelo lokubuyekezwa kwesenzo sezokuphatha emakhotho.
IHLANGOTHI 1 Incwajana le inikela ilwazi nge-PAJA begodu iveza okuphambili abantu okufanele bakwazi ngalomThetho.
IHLANGOTHI 2 litjheja ukobana ihlangano yakho ingaseben-zisa njani ilwazi leli ukurhelebha abantu obasebenzelako kanye nokuthi ngikuphi ongakwenza ukuqinisekisa bona abantu ba-funda ngalomThetho.
Ekupheleni kwesinye nesinye isigaba, uzakufumana ibhlogo eliveza khulu ilwazi eliqakathekileko abantu okufanele balazi. Lokhu kungasetjenziswa ukuthuthukisa imiphumela yesifundo, iminqopho kwelinye nelinye ilwazi namkha ifundiso oyinikelwa emThethweni. Lokhu kuziinqetjhana zelwazi amalunga wom-phakathi okufanele alazi. Godu okuvezwa khulu ziinquntu zel-wazi eliqakathekileko kanye nemihlahlandlela ozayitlhoga uku-hlela iimbawo ngaphasi kwe-PAJA.
Nokunikelwa amabanga wesenzo sokuphatha esimthinta ngendlela embi.
IsiGaba lesi godu sifuna umbuso uphasise umthetho obeka ngokuzeleko lomthetho. Lomthetho mThetho wokuPhakanyiswa koBulungiswa bezokuPhatha (umThetho wenomboro 3 ka2000).
Khuyini Isenzo Sezokuphatha?
Lokha abaphathi nabathatha isiqunto esithinta amalungelo wabantu, benza isenzo sezokuphatha.
Lokha umuntu nakenza isibawo semali yokukhubazeka namkha yo-mhlalaphasi, umnyango wesifunda kufuze u thatha uqunto qunte sokobana uyamnikela namkha awumnikeli. Isiqunto lesi sisenzo sezokuphatha.
Ilungelo lokufikelela isenzo sokuphatha lilungelo elisisekelo lobuntu. I-PAJA inikela ngemininingwana ezeleko yokobana ilungelo leli lisebenza njani.
Ukubhalelwa kuthatha isiqunto nakho kungaba sisenzo sezokuphatha. Isibonelo, nangote umuntu wenze isibawo somhlala-phasi kodwana isibawo sakhe akhenge sisetjenzwe.
I-PAJA itjheja kuphela zokuphatha ezithinta kumbi amalungelo. Ngamanye amagama, iinqunto ezingakhambelana nomuntu (ezi-fana nokunikela umuntu imali yokukhubazeka) aziweli ngaphasi kwe-PAJA.
Kwesinye isikhathi, isiqunto somuntu munye singathinta kumbi amalungelo womunye (wesithathu othintekako). Isibonelo, nayi-kuthi umuntu wenza isibawo semvumo yokwenza amatjhuguluko endlini yakhe, lokhu kungathinta ukubona kwakamakhelwana. Ebujameni obunjalo umakhelwana uzakuvikelwa yi-PAJA.
Bazise abantu ngokudluliswa kweenqunto okhunye nokhu-nye ngaphakathi komnyango wabo.
Batjele abantu bona banelungelo lokubawa amabanga atloliweko wokuthathwa kwesiqunto.
Ngiziphi "Iinkambiso ezilungileko" Abaphathi okufuze bazilandele?
Nangabe izenzo zokuphatha zizakuthathwa "njengezilungileko" iinkambiso ezilandelwako nakuthathwa iinqunto kufuze zibe ngezi lungileko. Nanyana incwajane le itjheja kuphela iinqunto ezithinta abantu, i-PAJA godu ibeka iinkambiso nakuzakuthathwa iinqunto ezithinta woke umphakathi.
Nesikhathi esaneleko sabantu bona baveze amazizo.
Abaphathi kufuze batjheje amazizo la ngaphambi kokuthatha isiqunto.
Nesaziso sokobana bangabawa amabanga wesiqunto.
Bangabavumela bona baphikise okhunye nokhunye ukuphikisako namkha ubufakazi obuphikisana nabo (ngomtlolo namkha ngenyama).
Abantu kufuze batjelwe kusese nesikhathi bonyana ngiliphi iga-dango elitlanywako begodu kufuze bavu-nyelwe ukubeka labo ihlangothi lendaba. Ngemva kokuthathwa kwesiqunto, kufuze batjelwe bonyana ngisiphi, banelun-gelo abakufumeneko lokubawa amabanga begodu banelungelo lokudlulisa isiqunto namkha lokubawa ukubuyekezwa kwendaba.
Isaziso nombono. Lapha umphathi kufuze aveze isaziso esitjho lokho abatlama ukukwenza begodu nesibawa imibono yabantu. Umphathi kufuze atjheje imibono le ngaphambi kokuqunta bona enzeni.
Iphenyo emphakathini. Kilekambiso, umuntu namkha isiqhema sikhethelwa ukulalela iimpikiswano zabantu. Iimpikiswano lezi godu kufuze zitjhejwe ngaphambi kokuthathwa kwesiqunto.
Kobunye ubujamo, abaphathi bangakhetha ukusebenzisa kokubili isaziso nombono kanye neenkambiso zephenyo lemphakathini.
Esikhathini esidlulileko, umbuso wawuvamise ukuthatha iinqunto ebezithinta abantu ngaphandle kokuhlathulula bona wenzani. Ngokubeka kucace amalungelo abantu abanawo, i-PAJA iq-inisekisa bona abaphathi basebenza ngokulungileko begodu nokuthi abantu bazi bona kungani kuthethwe iinqunto. Godu ibanikela ithuba lokubeka ihlangothi labo lendaba ngaphambi kokuthathwa kwesiqunto. Ngalendlela, i-PAJA iqinisekisa bona abaphathi basebenza ngokwenzela izinto emkhanyweni be-godu bayaziphendulela ngezenzo zabo. Godu iqinisekisa bona iinqunto zithathwa kuhle. Isibonelo, isiqunto somphathi esithatha ihlangothi namkha esisekelwe etjhejweni elingakhambelani no-bujamo singabekelwa ngeqadi.
Khuyini okufanele ngikulindele nangenza isibawo sento ethileko?
Nokukghona ukuphikisa isiqunto sekhotho.
Nayikuthi umuntu wenza isibawo semali yabakhubazekileko, angalindela ukutjelwa ngaphambi kokuthathwa kwesiqunto bonyana uzakunikelwa sona namkha angeze na. Nangabe akanikelwa sona, angaveza amazizo wakhe (okufana nokuveza elinye nelinye ilwazi elikhambelanako elingakhenge litjhejwe). Nangabe isiqunto nanyana kunjalo asikhambelani naye, ang-abawa amabanga atloliweko ahlathulula bona lokhu kwenzeke njani. Nangabe nalapho ubona sengatu isiqunto leso asikalungi, angadlulisela phambili isiqunto leso ebhodini yokudlulisela iin-qunto ngaphakathi komnyango wesifunda. Nangabe nalapho akaphumeleli, angabawa ikhotho bona ibuyekeze indaba.
I-PAJA lihlangothi eliqakatheke khulu lentando yenengi. Iqinisekisa bona kwenzelwe izinto emkhanyweni nan-gokungafihli indlela zok-uphatha ezisebenza ngayo begodu yenza zokuphatha ziziphendulele ebantwini kilokho ezikwenzako.
Abantu bangalindela ukuphathwa ngobuh le lokha nabenza iibawo zenye nenye into embusweni (ezifana nesi-bonelelo seemali zezindlu, somhlalaphasi wabadala kanye nokhunye). Bazakuni-kelwa ithuba lokubeka ihlangothi lendaba yabo. Bangaphikisa iinqunto ezingakhambelani nabo nangabe bacabanga bona azikalungi.
Nangabe abatjelwa ngesiqunto esingakhambisani nabo, abantu bangabawa amabanga atloliweko wesiqunto.
Ngingawabawa nini amabanga?
Omunye nomunye angabawa amabanga weenqunto ezithinta kumbi amalungelo wakhe. Kwesinye isikhathi amabanga la an-ganikelwa ngaphandle kobana umuntu awabawe. Nangabe akusinjalo, kufuze babawe amabanga atloliweko kungakapheli amalanga ama-90 wokufumana isiqunto.
Indlela yokubawa amabanga ibekwe emithetjhwaneni ye-PAJA.
Zithunyelwe ngeposo, ifeksi namkha i-imeyili namkha zilethwe ngesandla.
Nayikuthi abantu abakwazi ukutlola, kufanele babawe umn-gani, isihlobo, umsizi ngezomthetho bona babarhelebhe. Lemithetjhwana godu ithi abaphathi kufuze banikele ngerheleb-ho ebantwini abangakwaziko ukutlola.
ya e-ofisini elenze isiqunto begodu abawe irhelebho ngokutlola phasi isibawo sakhe.
Ngimaphi amabanga azakunikelwa?
I-PAJA ithi abaphathi kufuze banikele ngamabanga "aneleko". Ukusetjenziswa kwegama elithi "aneleko" kuqakatheke khulu.
phendulwe. Ngezomofi, abaphathi kufuze banikele ngehlathululo eyanelisako ngebanga labo. Iye, lokhu akutjho bona kufanele benze umuntu azwisise bona isiqunto sabo silungile.
I-PAJA ithi amabanga kufuze anikelwe kungakapheli amalanga ama90 ngemya kobana umphathi afumene isibawo.
Ingabe amabanga anganikelwa ngomlomo?
Ipendulo efitjhani ngu "awa". I-PAJA ngokucacileko ithi amabanga kufuze anikelwe ngomtlolo. Kodwana, nangabe umuntu unikelwa am-abanga ngomlomo begodu uyaneliswa ngalokhu, akunamraro. Nala-pho, umuntu kufanele abawe amabanga ngomtlolo khona azakuwa-funda nakangaqunta ukuwaphikisa namkha isiqunto ngemuva.
Kwenzekani nangabe nanyana kunjalo angikaneliswa?
Amanye amahlangothi anekambiso yangaphakathi yokudluliswa kweenqunto. Lapho kunekambiso yangaphakathi yokudluliswa kweenqunto ingasetjenziswa ngaphambi kobana kwenziwe nanyana yini.
Amabanga kufuze anikelwe kungakapheli amalanga ama-90.
Abantu banelungelo lokufumana amabanga atloliweko.
Nagabe akunakambiso yangaphakathi yokudluliswa kweenqunto; namkha nangabe basebenzise ikambiso yangaphakathi yokudluliswa kweenqunto begodu abaneliswa ngesiqunto.
Kuneqintelo lesikhathi ngaphakathi kwalo okuzakuhlonywa kilo ukubuyekezwa.
Lapho kunekambiso yangaphakathi yokudluliswa kweenqunto, indaba kufuze iyokubuyekezwa kungakapheli amalanga ali-180 (okuziinyanga ezisithandathu) ngemva kokuquntwa ngokudluliswa kwangaphakathi. Lapho kunganakambiso yangaphakathi yokudlu-liswa kweenqunto, indaba kufuze iyokubuyekezwa kungakapheli amalanga ali-180 ngemva kobana umuntu azi ngesiqunto.
Lapho umnyango unekambiso yangaphakathi yokudluliswa kween-qunto, ivamise ukuba esikhathini esibekiweko ngaphakathi kwawo okungadluliswa isiqunto. Lokhu kuhluka ukusuka komunye umnyan-go ukuya komunye, kodwana isaziso sesiqunto kanye nelungelo lokudlulisa isiqunto kufuze sibekwe emaqintelweni esikhathini esi-bekiweko.
Ingabe kunezinye iintatha?
Njengenye nenye ikambiso yekhotho, ukusa indaba ekubuyekez-weni kungabiza imali enengi khulu. Ngetjhudu elihle, kuneendlela ezingabizi khulu zokuqalana neenqunto abantu abangakathabi ngazo.
Iminyango eminengi nezakhiwo zombuso zinamaphiko wan-gaphakathi wokudluliswa kweenqunto. Izakhiwo lezi kufuze zisetjenziswe ngaphambi kobana indaba idluliselwe phambili bona iyokubuyekezwa begodu akunamali ebhadelwako ngokud-luliswa kwesiqunto.
Kungaba lirhelebho khulu ukutlolela uNgqongqotjhe namkha umN-qophisi Zombelele ophethe umnyango othintekako. Lokhu akubizi khulu, begodu kobunye ubujamo kusebenza kuhle. Iincwadi ku-fuze zibe nelwazi elifana nelesibawo samabanga.
Lapho kubonakala kwangathi kube nokungaphathi kuhle, (isibo-nelo, nangabe kubonakala ngathi omunye umuntu ufunjathiswe imali bona athathe isiqunto, bekathatha ihlangothi namkha kune-kohlakalo ethintekako), abantu bangabawa umVikeli womPhakathi irhelebho. Irhelebho litholakala simahla.
Ngombana iinqunto zizakufaka ukwephulwa kwesiGaba 33 somThethosisekelo, abantu bangabawa i-SAHRC bona ibarheleb-he. Godu, lokhu kuzakwenziwa simahla nayikuthi i-SAHRC ikhol-wa bona kunokwephulwa.
AmaSentha wezoBulungiswa ahlonywa emakhotho inarha yoke. LamaSentha anamagqwetha anikela ngomsebenzi wasimahla ebantwini abatlhagako. Nangabe akunaSentha yezoBulung-iswa endaweni yangekhenu, abantu bangabawa isiphathiswa seRhelebho lezomThetho ekhotho eseduze ukubanikela igqwetha simahla.
Nanyana abantu abenza iimbawo zemisebenzi, amalayisense kanye nokhunye, bebatjelwa bona abakaphumeleli, bebangatjelwa bona lokhu kungebangalani.
Zokuphatha kufanele zisebenzele umphakathi.
Ukurhelebha ukuthuthukisa abasebenzi bombuso abanokuziphendulela ebantwini.
Khuyini abantu okufanele bakwazi?
Ingasetjenziswa ukubamba ifundiso, amajima wokwazisa ngomThetho emiphakathini ayisebenzelako. Lokhu kuzakurhelebha amalunga wemiphakathi ukusebenzisa amalungelo wabo.
Abasebenzi bama-NGO nama-CBO kufanele bafunde lencwajana uku-bona bonyana i-PAJA iwuthinta bunjani umsebenzabo. Isibonelo,, angabe umsizi ngezemithetho uvamise ukutjheja imiraro yezabelo zomhlalaphasi namkha zokurholophala, bangasebenzisa ilwazi elisencwadini ukufuna bona isibawo samabanga atloliweko bangasenza njani, bona imibono yabantu ingatjhejwa bunjani ngaphambi kokuthathwa kweenqunto.
Ithini ngokubandulwa kwamalunga wezokuphatha?
Amakhophi weencwadi ezitjhwiweko.
<fn>Parliament and oversight Ndebele.txt</fn>
Ukuhlolwa kwamambala kokusebenza kwentando yenengi yindlela iPalamende eqinisekisa ngayo bona urhulumende uhlala aziphendulela ebantwini.
Lokhu kwenziwa ngokuthi kuhlalwe kutjhejisiswa imisebenzi eyenziwa ngurhulumende.
IPalamende begodu namaKomiti wayo anamandla wokubizela ngaphambili nanyana ngimuphi umuntu namkha iziko bona lizokuthula ubufakazi namkha liveze imitlolo begodu libike kiwo.
UmThethosisekelo uthi iPalamende inamadla wokutjhejisisa yoke iminyango karhulumende, ekufaka phakathi naleyo eseemfundeni begodu naborhulumende bemakhaya.
Ukutjhejisisa msebenzi onikelwa mThethosisekelo uwunikeka iPalamende bona igade begodu iqalisise ukusebenza kwakarhulumende.
ukusetjenziswa komthetho ukulawulwa kwezabelo zeemali ukuqalisisa khulu imithetho yePalamende begodu nomThethosisekelo ukuphathwa kuhle kweminyango karhulumende.
KUBaYiNi UmSeBeNzi wePalameNde woKUtjhejiSiSa UqaKatheKile?
Ngokuqalisisa imisebenzi begodu nokuqinisekisa bona karhulumende, iPalamende urhulumende ngurhulumende iyaqinisekisa bona zoke izakhamuzi ngabantu ngaphasi ziphila ipilo engcono.
iPalamende yenza ukutjhejisisa.
zakarhulumende ophezulu ukubona nokukhandela ziyaziphendulela kiyo, begodu ukutlhoriswa ukutjhejisisa imphathimandla ukukhandela izehlakako zakarhulumende ophezulu begodu kurhulumende ezingekho nokusetjenziswa komthetho.
UmKhandlu weNarha ukuvikela amalungelo oNgamele iimFunda ujamele nokutjhaphuluka kwezakhamuzi iimfunda ukuqinisekisa bona ukwenza bona urhulumende iimfuno zeemfunda ziyatjhejwa akwazi ukuziphendulela bona iimali ngurhulumende ophezulu.
Umsebenzi womKhandlu weNarha bunjani oNgamele iimFunda wenza ukwenzela bona imisebenzi ukutjhejisisa emisebenzini eyenziwa eyenziwa ngurhulumende yaziwe borhulumende beemfunda tjhatjhalazi begodu kwandiswe nebemakhaya.
UmKhandlu weNarha oNgamele emphakathini iimFunda ungafuna bona ilunga leKhabinenti, isisebenzi sakarhulumende namkha uSomkhandlu karhulumende wesifunda akhambele umhlangano womKhandlu namkha wekomiti.
yiNdlu yesiBethamthetho seNarha (NA), begodu nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP).
Ngayinye inomsebenzi komThethosisekelo bona alumathise oqakathekileko wokutjhejisisa ukutjhejisisa begodu agade ekufuze iwenze.
yePalamende nakutjhejisiswako begodu nalokha nakubethwa umthetho.
Amakomiti aqalisisa kuhle umthetho, aqale ukusebenza kwakarhulumende begodu nokuthintana nomphakathi.
Kuya ngonobangela wokutjhejisisa, iKomiti ingabawa ukwaziswa ngokuthileko minyango kaRhulumende namkha iyivakatjhele ukuyokufumana iqiniso.
IPalamende kufuze idlulise isabelo seemali.
Ngemva kokwethulwa kwesabelo seemali, iKomiti ngayinye ilalela uMnyango karhulumende ofaneleko lapho lekomiti yenza khona ukutjhejisisa.
Lokhu kuveza bona uMnyango uwenzile umsebenzi wawo umnyaka ophelileko, begodu nokuthi uzisebenzise ngokufaneleko iimali zababhadeli bentela.
Ukuphosa imibuzo kurhulumende kungenye yeendlela iPalamende eyenza ngayo bona urhulumende aziphendulele.
Imibuzo ebuzwa ngokukhuluma namkha etloliweko ithunyelwa kuMongameli, kuSekela Mongameli begodu nakuboNgqongqotjhe eendabeni ezimalungana nomsebenzi wabo.
Isikhathi semibuzo sinikela amalunga wePalamende ithuba lokubuza amalunga kaRhulumende ngeendaba zokulethwa kweensiza, abuzela iinhlangano zawo namkha abantu abavowudileko.
Ngokusebenzisa lendlela, amaLunga wePalamende angenza iintatimende eNdlini ngananyana ngiyiphi indaba.
Ngokunikela iSaziso sesiTjhukumiso ilunga lananyana ngiyiphi ihlangano yezepolotiki lingeza neendaba bona kuphikiswane ngazo ePalamende, ngalokho lizalisekisa umsebenzi wokutjhejisisa wawo.
Iinkulumopikiswano ezihleliweko zingezinye zeendlela zokuletha ilwazi eliqakathekileko ngaphambi kwakarhulumende malungana namahlelo akhethekileko karhulumende namkha imithetho efaneleko yokuletha iinsiza.
Umsebenzi wendawo kangikhethani unikela amaLunga wePalamende ithuba elikhulu lokutjhejisisa awodwa.
Indawo kangikhethani yenza bona kube nokuthintana okuhle phakathi kwamaLunga wePalamende begodu nomphakathi.
Amalunga anomsebenzi wokwazisa iPalamende ngananyana ngiziphi iindaba ebazibonako ngesikhathi sabo sokutjhejisisa nokuthintana nabantu.
Ukwenza isiphakamiso kuKomitini yePalamende ngenye yeendlela zokwenza bona iphimbo lakho lizwakale ePalamende.
Nanyana ngisiphi isakhamuzi sinelungelo lokutlola incwadi yeenlilo siyiqalise ePalamende, njengokutjho komThethosisekelo.
Nanyana ngimuphi umuntu, isiqhema sabantu namkha ihlangano ingatlola incwadi yeenlilo iyiqalise ePalamende.
Incwadi yeenlilo sibawo esisemthethweni esiqaliswe kumphathimandla bona zithathe amagadango. Ingaba yincwadi efuna ngayo okuthileko, isibawo sokusizwa ngokuthileko namkha ukutjhejwa kwesinghoghoyilo sakho.
<fn>PolPardon_AppForm_isiNd.txt</fn>
Ngabe kukhona owakuzuzako ngokwakho mayelana nomlandu owenziwako?
b Nangabe kunjalo, hlathulula ubujamo nobungako beenzuzwezo.
c Bekuyini iminqopho yezepolotiki, nangabe ikhona, bewufuna ukuyifeza ngokwenza umlandu?
d Ngabe ihlanganwakho/ikoro,/umkhandlu namkha ihlangano elwela itjhaphiluko yazuza ekwenziweni komlandu lowo?
Bewusiphathiswa/lilunga/msekeli wehlangano enye nenye yezepolotiki/ ikoro/umkhandlu/hlangano elwela itjhaphuluko ngesikhathi umlandu wenziwa. Nangabe kunjalo, bewuphethe siphi isikhundla?
Inomboro yobulunga, nangabe ikhona:...
Yitjho iimbangela zokobana kubayini kuzakuba lirhuluphelo lomphakathi lokobana umongameli alulibalele emlandwinakho.
Wakhe wenza isibawo sokulitjalelwa Kwa-TRC?
Nangabe uyatjhatjhululwa ngehlelo lemibandela, ngimaphi amalungiselelo wokutjhatjhululwa ngemibandela?
Imino yoke egadangisiweko.
Ikhophi evunywe ngokomthetho yephepha lokuthoma likamazisako.
Indima A ezaliswe yihlangano yepolotiki/ikoro/umkhandlu namkha ihlangano elwela itjhaphuluko nangabe basekela isibawo sakho.
Ezinye nezinye iincwadi ezikhona ezimayelana nokubuyiswa kwesimilo naleyo yangemva kokutjhatjhululwa ejele.
Kutlikitlwe e ngezi ... elangeni lika ... unyaka...
Ngabe kukhona ongavumelani nakho nawenza isifungwesi?
Ngabe ubona isifungo esihlongoziweko sibophelela unembezakho?
A. Ngiyavuma kobana yoke lemibuzo engibuzwe yona nokobana iimpendulo zami ezivezwe ngehla zitlolwe phambi kwami ngikhona.
Ngabe ngokweqiniso uvumelana nokumumethwe sifungwesi?
A. Ngiyavuma kobana yoke lemibuzo engibuzwe yona nokobana iimpendulo zami ezivezwe ngehla zitlolwe phambi kwami ngikhona.
Isikhundla Ngokwesikhundla Riphabhuligi yeSewula Afrika I-Adresi yebubulo...
<fn>PolPardon_AppForm_isiNd_AnnexA.txt</fn>
Inomboro yomtato ()...
Inomboro yefeksi ()...
Mina (Amabizo ngokupheleleko) ngifunga ngokujamela ... (Ibizo lehlangano yepolotiki) kobana...
Ngitsenge loke ilwazi elitjhiwo ngaphezulu ngalendlela elandelako isib.
Kutlikitlwe e ngezi ... elangeni lika ... unyaka...
Ngabe kukhona ongavumelani nakho nawenza isifungwesi?
Ngabe ubona isifungo esihlongoziweko sibophelela unembezakho?
A. Ngiyavuma kobana yoke lemibuzo engibuzwe yona nokobana iimpendulo zami ezivezwe ngehla zitlolwe phambi kwami ngikhona.
Amabizo wokuthoma ngokuzeleko nesiBongo...
Ngabe ngokweqiniso uvumelana nokumumethwe sifungwesi?
A. Ngiyavuma kobana yoke lemibuzo engibuzwe yona nokobana iimpendulo zami ezivezwe ngehla zitlolwe phambi kwami ngikhona.
Amagama wokuthoma nesibongo...
<fn>Random.9780636091092TA.WP.txt</fn>
Ngaphasi kwesikhathi sokwenzeka kwendaba siyelela bona indaba ithoma nini begodu iphela nini. Umtloli angathoma ngokuthi asinikele isikhathi sokuthoma kwendaba lokhana nakathi, "Kungamadina", "Kuntambama" sesiyazi bona indabethu yenzeke kungamadina namkha yenzeke kukuntambama.
"Ngiyawathokoza amezwakho." Kwaba magama amafitjhani asithathaasibuyisela emsebenzinethu. Ngombana gade se kusele umsebenzi omncaningesikhatjhana sele siwuphethile.
Ingabe ngiwaphi amano umlingisi oyikutani azama ukuwenza ukurarulula umraro aqalene nawo na?
"Alo-ke mma ngemva kokubona bonyana nasi ingozi sele ivelile ngiliphiigadango olithetheko," kubuza uSukazi.
Balandele ikomo yesidlabu. Aloke sizase siphethe msinyazana. Kuhle sirhabe mntwanami singabanjwa mnyama, kutjho uyise kaDlozi.
Akusimumuntu wokuphenywa uMondliwa kodwana kufaneleayokukhombisa amapholisa lapho ase khona iinkomo zami ngemvakwalapho bese uyathathwa uyokuphoselwa ngesitoksini. Okunengiuzakuhlathululela umarhastrata. Kurhagala uMasombuka.
Uthe ukubona uSesana bonyana kumbi wabona kuncono ayokuvakatjhela umnganakhe uFikile abone bonyana angasizakala bunjani.
Uyini umvuzo walokhu okwenziwe nguSesana endatjaneni na?
UZondi wathi ukuzwa amazwi lawo wamaqiniso wararanelwa yihloko bonyana ngangiwaphi amaqiniso lawo ekukhulunywa ngawo. Kwathi kusesenjalo uZondi asararekile netiye leyo ayibeke phambi kwesitulo weza uThombeni wafika wahlala phasi wathi, "Ndodana hlala phasi ngiyabazi abantu bengubo mina bayawathanda amatjhada nalapho kungakafaneli."
"Ngetjelwe amabherha kaNobezimu ndodana. Iinkomo ezithiazithethe amasela," kuhlathulula uMasombuka akhombisa inani leenkomo ngemino. Athi angakhuluma abe azesule umjuluko. Phela ufikaepolositetjhapha sele amanzi tepu. Ungaphika bonyana kusekuseni.
Kusasa lilanga labayeni, uNomadlozi akazukuya emsebenzini. UDlozibathe akahlale ngelawini lakhe nepelesi. Ngiyo emenzela koke. Bafikenabanye abafazi nabantazana abazokuditjhisa uDlozi. Kuyahlekwakuthethwe amakani. UDlozi yena akahleki. Akakhulumi. Uthulile. Abanyebacabanga bona uthukile. Abanye bathi vele soloko aba lipholisa njeakathembi, mdaka nawumihlizwa lizulu.
Uyise kaNomadlozi usaphila ipilo yakade, uthini wena. Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
Baba ngibawa ungisize ungizwe. Uyambona umntwana olilako lo?
Mma isikhathi sokwenza umathanda ngikunikele kwanele. Njenganje sikhathi sokutjhayisa. Butha intundwakho le ubuyele kwakho.
Mhlonitjhwa, ngavele ngamtshayela ewako. Ngamtjela bona umsebenziyinto engekho-ke leyo. Sigcine sele siphosana ngamagama ngokumbonabona ihlokwakhe le, ilila amagagogo. Lendlela enza ngayo ayamukelekiMhlonitjhwa. Umuntu ofuna umsebenzi uza yedwa begodu azameukumbatha abonakale ngombana yindawo ehloniphekileko le. Kusebenzaiimfundiswa zodwa la ezihlala zilengise amalimi weenkomo. Manjenawuzakusuka ekhaya umadlakadlaka njengobana umbona nje, uzeeendaweni ezinje uthi uzokufuna umsebenzi, yinto bani leyo Kudelelalokho Mhlonitjhwa. Kanti-ke nangaphandle kwalokho, naloyo msebenziawukho. Ubujamo bezomnotho butjhigeme ilizwe loke leSewula Afrika. Lokho uyakwazi naye. Ngitjho namabubulo amakhulu sekunokobanaaqatjhe, aqotjha abantu emini nebusuku. Ayikho into engenziwa. KubudisiMhlonitjhwa. Wami umbono kukuthi akatjelwe pha, bona akunamsebenzi. Mhlambe ngonyaka ozako kungenzeka zibe khona iinkhundlana,kuhlathulula uSbheva abona bona ngomkhulu umlandu abawudaleleumBuso namhlanje. UJiyana anyikinye ihloko. Ngaphandle kokuphendulaiinkulumo zala amadoda amabili, aphume abuyele ngakuNaMkoneni.USbheva banoMabhena bakhululeke?
"Indaba le kumele siyijamele ngeenyawo."
kwabangelwa yini bona ahlongakale na?
Eqinisweni ngifuna bonyana angisize ngesahlukwana esithileko ekuthiwe asisifunde besibhale ngaso umsebenzi othileko. Ngifuna umuntu esizokusizana naye ngombana sithanda ukungiphandla lapha nalapha.
Ntambama sekurhwalele aphume ngesango uSesana. Anqophe komnganakhe uFikile afunda naye ibanga letjhumi. Ngetjhudu amfumane akhona. Nakuye unombhenyani ubindwa lithuli. Uyafunda. Iincwadi zibujadajada phambi kwakhe.
9.4 Ingabe likhona itjhebiswano hlangana nabalingisi kanye nommongo-ndaba walendatjana.
Ingabe indatjana le yenzeka endaweni eyodwa na?
Ingabe umlingisi oyikutani uveziwe esingenisweni kanye nomraro aqalene nawo na Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni?
USoBilibili ngokwazi bonyana uSomalakazi unamala watjhidela kuye.
"Kusele imizuzu ematjhumi amathathu," kutjho umhloli uMasilela. Ukhuluma uhlezi lapha phambili, uzenza oleleko kanti utjhejile. USesanaabone naye bona uNomzana uMasilela ulele. Kumthokozise lokhongombana, sekufuze abuyisela iphepha leliya esikhundleni salo, emabeleni. Ngaphambi kobana akwenze lokho, afise bona akhe abuyekeze umsebenziwakhe omuhle kangaka. Mbala athome embuzweni wokuthoma ehle nayonjalo. Athi nakayokufika ekugcineni athi rhedlu ilihlo kuMasilela.
Kwaba khona isilukazi asiphatha kumbi, samfungela isilukazeso ngokuthi inyawo alinapumulo. Wathola omunye umsebenzi ehotela iManhattan ePitori, wathi asebenza lapho wahlangana nentombi ehle bewazimisela ukuyithatha.
Yini iinkomo zamabherha?
"Ngiyathokoza. Umuntu onjengawe uyatlhogwa." Athule kancani, abuyearagele phambili ngokuthi, "Ngaphambi kokuragela phambili ngisafunaukuthi tjhelele, khengiyokufuna ukudla lapha esangweni ngombanangiyezwa bonyana sengilambile."
UDavid Mininjere Jiyane wabelethwa emnyakeni we-1955 koNongholwana eBronkhorstspruit. Iziqu B.A. UED ne-B.A Honours - neYinivesithi yakwaZulu emnyakeni we-1974-1985 MA - neYunivesithi yePitori emalimini wa amaNguni khulukhulu esiNdebeleni FDE - ne-SACTE College kufundo eneendingo ezikhethekileko (ku-Special Education Needs) emnyakeni we-1996-1998 MA - kezenqqondo (Master of Art In Psychology) ne-New Port Univesity e-Amerika wazifumana emnyakeni we-2007 Ukutlola: 1982 - wathoma ukutlola aseseYunivesithi yakwaZulu akhuthazwa nguProfessor Otty Nxumalo, Dr. Ncongwane, Nom. Stanley B. Hadebe, D.B.Z Ntuli no C.T Msimango
"Tjhephana uMondliwa msana okunikele iphetjhaneli?
"Uqinisile abanengi khulu kodwana ingasi ofana naloya. Phela loyalisana elibovana." Kwagandelela mina.
Mhlambe kunobunye ubufakazi, obuhlukileko, abangabufunyana.
Ngaphasi kwesikhathi somlando, singabona ngamatshwayo amanengi bona indabethu yenzeka kisiphi isikhathi.
Amomotheke. Ihliziywami yathi layi. Aqalaqale phasi. Alungalungiseisikhwama sakhe seencwadi. Angithi begade athwele isikhwama esabesisefetjhenini ngaleso sikhathi. Umhlobo othwalwa ngemva kwangangewamajoni.
"Awu, sele kuli-iri lesibili." Kwakhuza uMhlamazana aqala isikhathi."Baqinisile abathi kulamba ivila, nawusebenzako awulambi nakancani."
"Kuyangithabisa lokho." Kwaba kukhamba kukadade ebegadengingakambuzi izinyo lakhe kodwana egade selengimthiyelikaMhlamazana, engabe ngilibona bonyana liyamfanela. Udade loukhamba nje abomnakwethu ababilaba, ababasekeli beSundowns gadebangasabonwa. Kutjho bonyana ukufika kukaMhlamazana kulamule ekulumayelana nabantu ebegade bangafuni ukuhlulwa.
Baba, mina bengingafuni ukuphikisana nawe ngamagama. Ngibone kungcono bona kube mthetho ongikhulumela nawe. Lokho ngikwenzele ukukutjengisa bona ngiyakuhlonipha njengobaba ongizalako. Ngithe ayibe mthetho ozokukhuluma nawe ngamalungelo wabantu bengubo.
8.4 Hlathulula bona uTjhejeni uvezwe njengomlingisi onjani kilendatjana.
"Wuwi! Wenze kuhle ufike Sesana. Bengikuphethe ngehliziyo imini le yoke. Phela i-History ingipha ubudisi obukhulu. Ngibathe ngiyazazi ingqondo ingikhomba libaba. Akungeni litho ehloko. Ngitjho nokuzwa angizwa litho. Mhlambe wena uyayizwisisa. Akhe ungirhelebhe ungithi fahla fahla kancani."
Coca ngalamaphuzu wendatjana angaphasi kwesizinda.
Coca ngesitlhori sendatjana le ngokusekela imibonwakho.
"Wadla mal'ukudlulwa. Wadla Sifiso, owahlala azifisela okuhle. Wadla msweMakungwini. Wadla matjhiya amasokana alila." Kwatjho minangizibongela. "Lanamhlanjesi lizokutjhinga uMhlamazana kungewami. Uzoba ngomunye wababhini bekhwayere yami. Phela loya sibhinisamambala engisithunyelwe bezimu beMakungwini. Uzoba ngewokuthomakwabalitjhumi. Nangangibhalela kuzakutjho bonyana ngitjhe ngemlonyeni. Ngambala ngizabe ngiqalwe yifene."
Ingabe umlingisi oyikutani uyavela esingenisweni na Itjho bona ungubani begodu uveze nomraro aqalene nawo?
Tlola ibizo lakanina kaThembi.
Abanye abantu bembaji bayathanda ukubalekela abantwababo bangabakhulisi. Uthini wena, sekela ipendulwakho ngokwendatjana.
"Mhlambe kungaba ngikho kodwana ukhona omunye unobangelaengithemba bonyana ungikhulumise iimphoso."
"Benzeni-ke bona nabafikako?
Babodwa abeze emacaleni, babodwa abazokubhadela izondlo, bomrholo, njalonjalo. Phela inengi livalile emisebenzini njengombana kulungiselelwaumkhosi wokubelethwa koMsindisi. Abantu baphuma bangena, abanyesebalila ngeenyawo ngebanga lokujama. Nawutjhejisisako sengathiabenzelwa msinyana bodade abaqalekako. Nawuqalwe yintangaluindabakho ayikho.
Ngubani umlingisi oyikutani endatjaneni na?
Yini ebeyenza uFikile angathembi bona uSesana ufuna isizo kwamambala?
Itjho bona ngubani izinyo lepholisa elitjheli, utjho nokobana lineenyanga ezingaki libuyile ekubandulweni na?
Thombeni nijayele ukudla abantu izandla, abantwana nababancani niyabasukela nigcwale idorobha loke leli. UZondi wafika wabeka itiye leyo phambi kwesitulo esasingenamniniso ngombana nangu ehla enyuka. Wehla wenyuka nje ukhuluma amazwi aselokhu awabuyelele njalo. Kambe indoda le enguThombeni yayithi uNaKokelo akehlise umoya batjele abantwana amaqiniso.
Laphuma elingaliko lakusasa laphuma lafana nelemihleni. Kwathingokuphuma kweenkomo yatheleka indoda yejasi. Yafika yathola uZondiahlezi ebandla nayo yahlala ebandla noZondi. "Siyabonana ndodana, ngithabe kangangani ukuthi ngibuye ngikubone godu phezu kobana izolongikhambe sengiqothwa njengenja. Sengifikile-ke ndodana ngibawaungirhabe ngetiye ngombana sekumalangana ngingasayirhamuli ngiyomele. Kodwana ngaphanbi kobana ukhambe nakhu engifuna ukwazingisabuyelela ngithi, "Mntanami ungakhohlwa bonyana ngiyakubeletha."Yatjho njalo indoda le yahloma ihloko phasi.
UNaMaridili wabakhulisa butlhaga abentwana adla imbuya ngelithi.
"Mma kanti ngitheni kuwe ekuseni" kubuza uMhlonitjhwa uJiyana?
UThemba angakghoni ukuba likhuni. Avele atjhinge esikhwameni sakheseencwadi. Akhuphe weemfundo ezimbili amaphepha. Isifundo se-Historynesifundo se-Mathematics. Nawo atlolwe ngesandla njengalela alibonekuFikile izolo. Ngehliziyo atjho uSesana bona nakulitjhudu uZimuumnikela lona ngonina. Kutjho bona sewunemibuzo yamaphephaamathathu. Iimfundo ezinye lezi eziseleko sewuzakutlhagatlhaga nazoebusuku namhlanje, nakusasa emini.
Ngombana nami ngifuna ukwazi likhulu esahlukweneso uzakufunyanamina, namtjhana kunjani.
Bangaki abalingisi abasendatjaneni le Batlole phasi?
Leliqhinga lihlukile kilela lomethuli omumuntu wokuthoma ngokuthi la kusetjenziswa umuntu wesithathu ekulumeni. Libonakala ngezakhi ezifana nabo 'u/ wa.' La umtloli uyazibandakanya endabeni, ungena ngeengqondweni , ngemizweni kanye nemicabangweni yabalingisi bakhe. Koke abakwenzako bakucatjangelwa mtloli. Bona bafile ngombana abakwazi ukuzicabangela. Tjheja. Okutholakala kanengi eendatjaneni lezi ezikulelibuthelelo kukuthi akukasetjenziswa iqhinga elilodwa kusukela ekuthomeni bekube sekugcineni kwendatjana. Uthola indatjana ithoma ngeqhinga la umtloli amumuntu wesithathu, kuthi phakathi nendawo kusetjenziswe iqhinga lekulumo-pendulwano. Tjheja bona kwenziwe njani eendatjaneni ezihlukahlukeneko kileli buthelelo.
"Eqinisweni ngifuna umuntu owenza isifundo sezomphakathi."
"Naso imihlolo! Kazi buphoselwe ngubani" Kubuza uMaphophotha?
Magama kaNaMkoneni amenza aphume. Ngetjhudu athi uyaphumaahlangane naye lo amfunako, ipholisa uMabhena. Asale ambizelangakwelinye i-ofisana eliseduze naleli lakhe. USbheva athi uyavela basalebambiza naye. Bobathathu bathi rhwe nge-ofisini. Bavale umnyango.UMabhena noSbheva bathuke bafe. Babizwe nguMhlonitjhwauNdunankulu wesiFunda Waphela umsebenzi ngoZimu?
"Nawuthi umsebenzi awukho, utjho bona ngenzeni ngabantwanabanoyise banganaye Badleni Bahlalephi ngombana nendawo yokuhlala leyongikhuluma nje iphetjhulwe mmoya wezudlwana layizolwela Phela yokeimizi yeMandela leya engehla kweVuka mikhukhu. Ngithe nangizakuvukangamasa ngizitjele bona angifele eqinisweni, bengingazenzi. Baba ukatsuulala eziko ekhaya. Indlala ibhokile. Nawungibona sele ingikhuphengendlini, njengelanga elikhupha unokghadanyana ngemgodini nje, kubudisi baba." Athule uNaMkoneni abuyisele ipahlakhe ngemgodleni.UJiyana aphume ngokuzwa itjhadana esele libhoka emarhanghini, okutjhobona iinsebenzi zombuso seziyatjhayisa. Uphuma nje ihliziyo seyigcweleiimbozi?
Isihloko siqakathekile ngombana ngiso esidosa umfundi bonyana ayifunde incwadi. Kumele isihloko senze woke umuntu bona azibuze imibuzo, bese uthatha incwadi uyayifunda. Isihloko kumele sivuse itjisakalo yokufunda incwadi.
kaThembi noTjhejeni Sekela ipendulwakho?
Indatjana le yenzeka nini ngokwesikhathi na Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni?
Ngiyakuzwa ntangazethu. Ngivuma nawe nawuthi udade loya muhle tle, muhle njengelanga naliveza ihlokwana lilungisela ukuphuma. Kodwana angivumi nendaba yokujama kweefundo ngebanga laka-Efa. Kufanele wazi phela bonyana namtjhana amuhle kangangani akakaqakatheki ukudlula imali ekulethe lapha. Mhlambe umuntu simbona ubuhle ngaphandle kanti nakuyihliziyo ipetuka ezingangani iimbungu. Mnganami, yelela hle.
Uyakhumbula bona sekusele lakusasa lodwa Phela ibanga letjhumi alibhenyelwa isango?
Ucabanga bonyana yini eyenza uSesana abe ngewokuthoma wokufika esikolweni ngelanga lokuthoma leenhlahlubo?
"Uqinisile mma, thina asikazeli ukuzonithunuka amanceba kodwana sizengomsebenzethu." USukazi ukhuluma nje ipholisa eze nalo limajadujadungukutjhaphulula isidumbu. Lithi lingakaqedi baphoseke yemakhazeni. Ngokusizana basehlise isidumbu. Basibeke phasi. Ipholisa litlolatloleokuthileko sabese siyathathwa siyakufakwa emodereni yemakhazeni. Kwenzeka koke lokhu abantu ebebazele ecabazini sele bathoma ukuphadlhalala. Abanengi bakhamba nje abawuvali umlomo ngesidlhadlhasomntazana. Bathi sidlhadlha sodwa esingathi sibelethwa emzini osuthakobegodu sibelethwa sodwa sijike sizibulale.
"Baba, njenganje ngizokubawa bonyana ukhambe uye ekhaya. Koke kutjhiyele thina. Njengombana ngikhe ngatjho ngizokubawa bonyanasisebenzisane ngombana kunesikhathi lapho ngizokufuna khona. Engizokwenza njenganje ngizokuthumela ipholisa liyokuthatha uMondliwaazokuphenywa ngimi. Kwesibili ngizokubethela umtato ePitori, lapho zokeiimodere zeSewula Afrikapha zitloliswe khona. Ngizobabawa bonyanabanginikele igama lomnini lori eneenomboro onginikele zonezi. Namtjhanakunjani, ngaphambi kokutjhinga kwelanga lanamhlanjesi uzabe usazibonyana sele sikuphi ngerhubhululo lethu."
Ngiyabheja. Ngiqedile nangitjho njalo. Sikima-ke uyongenzela itiye.
"Angizokuhlwa ngihlalela into esepepeneneni abantu abazenza ngathiabayazi mina." Watjho njalo wabe uyaphuma.
Emazikweni aphakemeko wefundo omunye nomunye umntwana uyazitjheja akekho umuntu omdala okutjhejako. Vuma nanyana uphike ngokusekela endatjaneni.
"Awa, uqinisile mnakwethu. Umuntu angagcina sele azisola bonyanabekayaphi eyunivesithapha. Phela nakumsebenzi walapha ugebisaamadolo." Ngingazi bonyana ngithini. Ngihlekahleke. Ngelikade ngigcinesele ngisithi, "Sizakuthini nje khona ngombana abadala bathi awukhoumnono ophuma eduze."
Ngomlomo ophundluke eqadi, uSomalakazi a aye kuMaphophotha.
Ngokwazi kwakho yinto enjani ibilibili?
Bekaziphelela ihliziyo begodu anganasikhathi sokuzilalela bona zithini.
Kumele sibe sifitjhani, sisonge lokho okwethulwe esingenisweni njengomraro. Isiphetho kumele sikhambisane nesingeniso nanyana isethulo sendaba. Isiphetho siba sihle nangabe sitjhiya umfundi nemibuzo ethileko ekufanele asale azibuza yona. Abosolwazi bakholelwa bona umfundi akasuye umntwana odinga bona afunzwe ngakho koke. Kufanele azicabangele nanyana azinikele yena isiphetho salokho egade afunda ngakho. Yingcenye yokugcina endatjaneni. Isiphetho kumele sigcugcuzele amandla nekghono lomfundi lokucabanga. Isiphetho asinikele umfundi ithuba lokuzicabangela. Esiphethweni sendatjana ethi, "Amabherha", umtloli usinikele ithuba lokuzicabangela. Emveni kokuthi umkhwenyana sele abotjhiwe, angevenini, ahlathulule koke, umtloli akasitjeli bonyana umtjhado wagcina uba khona phakathi kwababili namkha awa. Sisibrthela izandla isiphetho esinje. Kodwana nawuqala indatjana ethi, "Liphi Iqiniso," umtloli bekumele ayiphethe indatjanakhe la unina kaZondi atjela khona abantu bona umtjhado angeze usaba khona bese thina siyazicabangela bona kwenzekani ngoZondi.
"Itjho-ke ntangazethu, tjhephana ngimuphi unobangela okuphenduleuSomala."
Ummongo-ndaba wendaba uyabuthelelwa ubekwe ngegama elilodwa nanyana amabili. Isihloko siqakatheke khulu endatjaneni.
"Thula ntombi kababa. Thula mntazana omkhulu thula." Ngapha uyakhuluma uNaMkoneni, ngapha ususuzela umntwana. Athi umfaka ibele, alikhafule umntwana. UNaMkoneni abone bona lepi akiyo namhlanje, akusiyo yeemphanga ngeyemikhonto mbala. UJiyana sewuphuthe uqedile iincwadi zakhe. Ulindele uNaMkoneni bona acole, akhuphe imithwalwakhe akhambe.
Bobaba ngiyanizwa niyakhuluma. Mina ngibelethwa sichaka. Ngisichaka. Ngathathwa sichaka.
Uyagula. Athi angatjho njalo uNaMkoneni, abe amhlubulise abandamele naye kuJiyana.
Kumele boke abalingisi babe nendima abayidlalako. Ungatholi kunomlingisi okungathi nanyana umkhupha endatjaneni , uthole ukuthi indatjana ingaragela phambili ngaphandle kokuthikamezeka.
Nakulitjhudu uZimu umnikele lona ngonina.
komleyo omayelana nalokhu.
Ubaba ungihlukumeza ngokomseme. Lokhu sele kuneminyaka emihlanu yoke kusenzeka. Umma nangimtjela indaba le uvele angibhokele ngobukhali. Mva nje usandukungitjela bonyana ngilise ukuleya amala ngombana ubaba uDlambili ungenzela koke engikufunako, nobaba ongibelethileko angeze akwazi ukungenzela khona. Ngiyathemba bewungazi bonyana uDlambili akusingubaba wegazi. Esabelwenapha angikholwa bonyana ukhona owaziko.
Ingabe ngiwaphi amano umlingisi oyikutani azama ukuwenza ukurarulula umraro aqalene nawo na?
Yini ebeyenza abafazi bamgegede uNaMaridili?
UDlozi naye asikime aye ngelawini lakhe. Afike akhwele embhedeni, yehle iminyembezi. Uyacabanga. Uyazibuza abe aziphendule.
Nakusifundo sesiNgisi sizakhe sithi ukungilinda umzuzwana. Nakukuhlolwa kwakusasa ngizakubona. Angithi nebusuku kusesesikhathi.
Sengingalingalinga ngiphenyaphenye nezinye iimfundo," kutjho uSesana."Kuncono nakunjalo." Alayelise uSesana. Sekusile i-iri lokuthomanakusako selibethile. "Uyazi Fikile ngizokuvukela kuThemba ekuseni. Mhlambe nawezinyeiimfundo amaphepha ngingawavusa.
Ngalokho umtloli akutjhoko ngabo. Isib: Lokha umtloli nakahlathulula uSobilibili endatjaneni ethi, "Ubulongwe bekomo phezu kwendlu", umtloli nguye ngokwakhe osihlathululelako bona uSobilibili bekafuna uNoZabenzeni athathwe ngowakhe umntwana. Uragela phambili nokusitjela umtloli bonyana wamsongela nakezwako bona uyenda. Asizwa uSobilibili akutjho lokho kodwana sikutjelwa mtloli ngokwakhe.
Ingani uyawazi amapholisa bona awanamahloni samloyi oqeda abantu.
"He! Dade uyilwile."
Ingabe lendatjana iyakholweka na Kuyenzeka bona umuntu otjhada nomntwanakho ungamazi kuhle/ ungamboni bekube lilanga lomtjhado Sekela ipendulwakho?
"Mina baba pholisa bengingekho ekhayapha." Ukhuluma nje wesulaiminyembezi ngehlanakela. "Ngivuke ekuseni ngaya eThokoza ukuyovulaeentolo zekhayapha. Ngenze lokho ngombana ubaba wekhayapha angekho.
"Titjhere nawe Mngomezulu, abakunamehlo abuhlungu la. UBafunaniuthe nakabuya esikolweni izolo, wangitjela bonyana uphase kuhle khulu, ngo-A, ngathaba khulu botitjhere, ngabe ngamhlabela isikhukhukazi samisamaswaphelo. Indaba-ke yonakale namhlanje nangimtjela bonyanaayokufuna umsebenzi ngombana mina imali yokumusa ekholiji anginayo. Solo kwalokho-ke uyasithidlha isililo, abekasafuni nokudla," kubikauNaMaridili weneka nezandla.
Isizinda Isizinda simleyo omumethe amaphuzu amathathu. Indawo, isikhathi kanye nehlalo yabantu.
"Sesiqedile baba." Liqalise kuThubana ipholisa. Baphume bobathathu, banqophe ngedayiromu. Bafunyane sele kunganabususo benyawo, abantu abazokuqiniseka bonyana ngambala bakwaDlambili babhalelwe kukwelusana. Amapholisa ababawe bonyana baphumele ngaphandle ngombana kunemibuzo ethileko asafuna ukuyibuza unina lakamufi.
"Mnakwethu, njengombana ngingasenasifundo nje bengibawa bonyanaungisize ngesifundo sebhizinisi. Angazi bonyana uyasenza na?
Ngiwuphi umraro okhona ngokutjho kwendatjana na?
"Awa ntangazethu, ngiyakuzwa. Engithanda ukukwazi kukobana uthiningesifundo sesiNgisi ofanele uye kiso njenganje. Begodu uthiningokuhlolwa kwakusasa ofanele ukuzilungisela khona." Sithomeukukhambakhamba sele sinqophe ngelayibhrari.
"Akhe sinitjhiye bakwaThamana, nathi sizakhe sizame siyokhulumisananabahloli bonyana umntwana ophase kuhle kangaka akwazeki bonyanaangathola isizo ngakibo na Mhlamunye aphiwe umfundasimahla. Nathisizase silinge mma." Kulayelisa abotitjhere, sebajame ngeenyawo?
"Sayitjeni, angikuboni ukuqakatheka kombuzo ongibuza wona longombana nanzo iinomboro zelori elayitjhe iinkomo zami. Umsebenzenunjengamapholisa kufuna ilori leyo."
"Ngimiphi imithetho etjhiwo nguNobukhazi," kusaraga uSukazi.
Ibizo elithi 'Nomhlekhabo' litjho ukuthini Sekela ipendulwakho ngokusendatjaneni?
Esingenisweni kumele umtloli athule abalingisi, khulukhulu umlingisi oyikutani kanye nomraro aqalene nawo. Koke lokhu kumele akwethule ngamagama ambalwa nanembako.
Kwathi uSoBilibili abona bonyana ihloswakhe yokuthi uNozabenzeni anghale akhambe kwakhe khona kuzakuza umntwanakhe uMaliwa, kwathi nakabonako bonyana ubhalelwe phela uNozabenzeni wabona bonyana ukutlhala angeze kwamsiza ngombana uyintandani, akekho umuntu wakwabo angambiza asabele.
Lendatjana yenzeka eVista Univesity eMamelodi. UNomhlekhaboBeauty Masango umfundi osanda ukufika ngeyunivesithi. Iimfundoezenziwako uyabona bonyana kuzokuba budisi kuye. Ukhamba ufunairhelebho. Uzithela kiboSifiso.
Hlathulula ngekolelo kaNaMaridili.
1.1 Ingabe isihloko sendatjana le siyakhambelana nommongo-ndaba wayo na?
Indatjana inawo umzimba. Nakhu esikulinde ukukuthola emzimbeni ukuze sibone bonyana umtloli uphumelele ukutlola umzimba ofeza iindingo zendaba efitjhani. Emzimbeni kula kumele sibone umraro owethulwe esingenisweni urarululwa khona. Sifuna ukubona bona umtloli uzowurarulula bunjani. Kumele sibone abalingisi batjhayisana, bararana, bavumelana begodu bazwana ngomnqopho wokurarulula lokho okuthiwe mraro esingenisweni. Isib. Indatjana ethi Itjhudu lami. Umtloli esingenisweni usivezele abalingisi nokuthi bathanda ziphi iinqhema zebholo. Akhange sithole umraro abaqalene nawo. Nokuthi ngubani omlingisi omkhulu akuveli esingenisweni. Kuvela kwaphela bona indaba yenzeka kuphi, eVista, eMamelodi. Kuvela emzimbeni ukuthi umlingisi omkhulu uSifiso sekathanda uNomhlekhabo. Ngalokho umtloli ubhalelwe kulandela umgomo wendatjana efitjhani(esingenisweni kanye nemzimbeni.) Emzimbeni kula sibona khona bonyana umlingisi uyikutani, umphikisi namkha umlamuli.
Uthini umthetho-sisekelo ngokutlhoriswa kwabantwana Sekela lokhu ngokutjhiwo mthetho-sisekelo?
"Uyazi udade loya ungikhumbuza utitjhere uMtshweni mhlana asitjelabona eyunivesithi umuntu ufunda okunengi kanti begodu ubona abantuabahlukahlukeneko. Abantu abadelelako, abanekani, abambi nabahle." Kwa khuluma uThokozani owathi angakaqedi nokuqeda gade sele ngisithi,"Kanti nakukufunda ngiyathemba ufundile bonyana akusibo boke abantuabahle abaqalela phasi. Angithi iimverevere uzazizwa zisithi azibafuniabodade abahle ngombana baqalela abantu phasi."
Izaga nezitjho, iimfengqo, amagama akhethekileko, wokubolekwa, amifakela nokhunye. Kuqakathekile bona nasitsenga indaba efitjhani siqale bona ingabe umtloli usebenzise isiNdebele samambala na, siqale bona usebenzise amagama wesiNdebele nanyana ukhethe ukusebenzisa amagama wokubolekwa nanyana akhona wesiNdebele. Ilimi liqakatheke khulu ngombana ngalo umoya wendatjana uyavela. Iphimbo elisetjenzisiweko ngilo elisinikela umoya wendatjana. Iphimbo kungaba ngelinesizotha, elibukhali, elikwatileko, elinamahlaya. Nasikhuluma ngelimi kuqakatheke khulu bonyana sitjheje irejista. Irejista kufaneleka kwesitayela, iphimbo kanye nekhetho-magama. Irejista lilimi elifanele umhlobo wokutlola, lilimi elifanele ihloso, isizinda kanye nabamukelilwazi.
UZondi wathi ukucocacoca nendoda le ethi inguyise wasikima watjhingangendlini. Ngesikhathi asalindele itiye watjela unina uNaKokele bonyanakunomuntu ofuna ukumbona ebandla. Kwamambala uNaKokela wasikima waphuma wayokuhlola umuntu lowo adlumbana ziinhlobo zalapha ekhayaesele zize emnyanyeni. UZondi wanikelwa itiye waphuma nayo watjhingaebandla. Warareka nakathi uvela ebandla wafumana unina athuka indoda le enguThombeni ayikhomba indlela. UZondi khenge asazi bonyana kwanjesikwenze njani ngombana yena ulindele ukuzwa bonyana indaba kaThombeni le iliqiniso. Alo uyarareka nakabona uThombeni lowo akhonjiswa isango angene ngalo.
Ukuthi NaMkoneni kusibongo nanyana awa?
"Mhlambe sele ucabanga nokukhamba, kade ngikulindisile."
Abe ayirhatjhe njengamabele. Ubuloyi bakaNoZabenzeni buvuke kabutjha.
Uthe nakangena nge-ofisinakhe, la atjhiye khona uNaMkoneni wangena nependulo ebethe yadabula ngaphakathi ehliziyweni kaNaMkoneni yagobhoza iingazi.
Umtlhago nasele ukuphethe kuhle ungakubalekela ehloko, uthini wena Sekela ipendulwakho ngokuqalisa endatjaneni?
UNaMaridili uthe nakakhupha abotitjhere baseserhodlweni, nasi ikoloyiyamakhuwa. UNaMaridili kanye nabotitjhere bamangale badlemelele. Ngabaduna ababili noyedwa wengubo. UNaMaridili wathuka wafawathi,"Kazi namhlanje amakhuwa la azokubika ubani bona akasekho. Ingani namhla kukhambe uThamana, kwase kwafika uMathumbualikhuwa."
1.10 Ingabe isenzo sakaNaMarhubani siyakholweka na, ingabe wenza izinto ezenziwa babantu abaphilako na?
"Uzangilibalela baba. Linengi ilobolo olibizileko. Lidlule isikhwamasami. Ngokuthanda nokungafuni ukudanisa uNobezimu ngibone bonyanakungcono ngiyokuboleka iinkomo kumnganami lo, uMudemude. Besivumelene sinaye bonyana ngemva kwamalangana sizokwiza sizozeba."
8.2 Itjho nokuthi ingabe ilimi libafanele abalingisi na?
"Uthini ndodana Uyamazi umuntu owebe iinkomo zami" kubuzauMasombuka?
Coca ngokuvezwa kwendawo endatjaneni.
Woke umuntu ukufaka hlangana nabazali bakhe uSesana bayakholwa bona uzokuphumelela kuhle khulu njengombana bekaphumelela kuhle phakathi komnyaka. Into ebeyenza bona aphumelele kukuthi bekathandana notitjherehloko wesikolo. Utitjherehloko bekamnikela iphepha lemibuzo ngaphambi kwesikhathi ukuze azilungiselele. Bekuthi nakufika ilanga leenhlahlubo uthole ukuthi yena sekukade atlola. Abanye abafundi nabatlolako bekazenza otlolako.
"Baba, ngingakusiza ngani" kubuza usayitjeni Ndala ngemvakokulotjisana noMasombuka?
5.3 Ingabe ukuya ngawe liqiniso bonyana umuntu nakabelethwe asichaka uzokufa angiso na Hlathulula ngokuzwakalako?
Coca ngesiphetho salendatjana utjho nokuthi ingabe siyawufeza umgomo wendatjana efitjhani.
Mina ngithabe khulu nanginawe nje ngombana wena uyindodana yami.
Utjho zephasi! Nango umalukazana kaMaphophotha zimkakarela.
Ingabe umlingisi oyikutani uveziwe esingenisweni, itjho bona ngubani.
sisekelo na Sekela ipendulwakho ngokomthetho-sisekelo?
13.UMathumbu uhlukumeza uNaMaridli nabantwabakhe. Uthini wena, sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
Adose ummoya uMasombuka. Bekangakawulindele umbuzo lo. Kufanele acabange msinyazana ngombana ufuna isizo. Azame ukucabanga. Do umuntu amsolako.
Zagcinwa ngoNowa ukuhlanzwa.
7.2 Bekenda kwabani uNobezimu?
Wanande aziphosa emadodeni ebandla nabaditjhileko. Amadoda nawoanande amthiyisa amano nokumtjela ngabomakghokgho angakhambaazumazuma ipilo kibo.
Nakungimi angikholwa ngombana zizabe zisadakwe yintuthu emnandi ezingakayijayeli. Namtjhana zingangiluma akusesenandaba ngombana velenakade, zithatjhwa ziluma.
Lo mlingisi ndaba yoke imayelana naye. Nguye esimthola ekuthomeni kwendatjana, esingenisweni. Nguye esimthola anomraro okumele awusombulule. Indaba yoke imayelana naye. Nakangasuswa endatjaneni, leyo ndatjana angeze isaragela phambili. Kuqakathekile bona umfundi azitholele yena ngokwakhe bona ngimuphi umlingisi oyikutani. Kumele azibuze bonyana ngimuphi umlingisi ondaba yoke iphathelene naye, ingabe nakangasuswa/ afe kungenzekani endatjaneni. Ingabe ingakwazi na indaba ukuragela phambili Okuqakathekileko kukuthi umfundi kumele asekele. Lokha nakasithi umlingisi othileko nguye oyikutani kumele anikele iinzathu ukuya ngokwemileyo yendatjana?
Iye. Uyabona-ke manje nomdlandla wokufunda nginawo.
Iinyanga ziyasiza nanyana ziyalwisa na sekela ipendulwakho ngokwendatjana?
Ngokusilingeka uMasombuka athi Wathula-ke, wababukela abantundini labo. Wathi abazithathe iinkomo zakwaMasombuka. Bazithethe, manjesi ubone bonyana ukuzithatha kwabo kuncani, kungconouzongikghantjhela ngokubabona kwakho. Kubayini bewungahlabiumkhosi?
"Themba ngibawa ungathuki nakancani." Asikime uSesana ayokuhlolaemnyango afumane bona, akunamuntu eduze ongabathikazisa. Abadalanapa ngaphandle benza imisetjenzanabo.
ngamaphuzu asetjenziswe ngobuthakgha.
Ngaphandle kokuzaza avume. Ngambala sisikime. Athi ubamba eyaesangweni ngivele ngimkhombe ngendlini yesikolo yokudlela. Alilengokuthi ikhafitheriya ayibizi ithoma phasi, iphalwa bommaabazithengisela esangweni.
Sayitjeni utjho ukuthini Ayomphenya Into le isemtarini?
Itjho bona isingeniso sendatjana le sihle nanyana awa Sekela ipendulwakho ngokomleyo wendatjana?
"Wena Mondliwa ukubone njani koke lokho ngombana bekusebusuku?
USifiso nanyana anomsebenzi omnengi kodwana ubuhlebakaNomhlekhabo bamenza wakhohlwa ngikho koke, wazimiselaukumsiza. Ngaphezu kwakho koke besele aphethwe lithando.
Iinhlobo zoke ezikude sezifikile. UDlozi uthe nakabuya emsebenziniwazithela kibo. Bayamyala bonyana kumele aziphathe njani emendweni. Angathi nakalipholisa adelele indoda. Ahloniphe usosokana nonosokana. Angaphikisani nabomrharibakhe, nabo zibajamele zabo phambili. Akakhambe ayoba sitjengiso esihle kwaKabini. Athobele yoke imithethoyakwaKabini. Abekezele. Libanjwa litjhisa. Uthulile uDlozi ulalele. Akali, akavumi.
Aqale phezulu, ngapha ngekamerweni. Ngambala asibone isidumbusehlophekazi yomntazana, silenga kwanga yimvu yomoso. Aqalaneamapholisa. Elinye lithintithe ihloko. Elinye libambabambe intamboelengisa isidumbu somntwana kaNaMarhubani.
Coca ngelimi umtloli alisebenzisileko uveze ukobana ingabe litsengekile begodu litjhubile nanyana njani na?
Babe mbalwa, bangeqi kwabahlanu ubunengi babo. Indatjana ingaba nabalingisi ababili, abathathu kodwana bangeqi kwabahlanu. Lokho kusiza umfundi bona akghone ukubakhumbula boke abalingisi. Lokha nababanengi abalingisi endatjaneni, abanye bangagcina banganawo umsebenzi abawenzako.
ipendulwakho ngokudzubhula kumthetho-sisekelo wenarha.
Ingabe isiphetho sendatjana le sibe sihle nanyana awa Sekela ngokwendatjana?
Nakuziimbala sivele zemvelo.
Imihlathi ikweriyela iindlebe.
2002: Wazuza i-MA, e-UP.
Umntwana kaNaMkoneni lo ubangwa neenzibi uthini wena Sekela ipendulwakho ngokusendatjaneni?
Waragela phambili ngokubatjela bonyana akasiboni isizathu sokusola kwabo uMasombuka ngokubiza amalobolo angaka ngomntanakhe. Phela uNobezimu siphalaphala sakwabo esivela kutlhuwe amasokana. Yintombi yebele elijame rwe. Akembathi amabhrugu, akabhemi begodu akaseli okuzizinto ezenziwa linengi labentazana amalanga la. Akanamehlo amanengi. Eminyakeni elikhomba yoke bathandana akarhabi ukumbamba nesokana elinye namkhana akhe ezwe bonyana unesoka ndawana.
Ucabanga bona yini eyenza uNamkoneni athi anomntwana ogulako kunokuthi amuse emtholapilo kodwana eze naye azokufuna umsebenzi?
Izambatho zingasetjenziswa ngehloso yokusivezela ngobuntu bomlingisi. Ukuthi umumuntu oziphethe bunjani, ingabe unjingile namkha usichaka, ukuthi uvela emakhaya namkha emadorobheni, ufundile namkha akakafundi, uphila esikhathini sanje namkha sakade, ukuveza koke lokhu umtloli angasivezela ngezambatho zakhe umlingisi. Umlingisi angethulwa njengomuntu ombethe amanikiniki. Lokho kungaba yindlela yokusitjela bonyana loyo mlingisi udobha phasi. Kodwana nangabe phezu kokuthi wembethe amanikiniki, ufeyila, lokho kungasitjela bonyana akakaphili kuhle, akazithembi nokhunye. Umlingisi owethulwa ambethe izambatho ezibizako lokho kungasitjela bona udla izambana leponde. Indlela uThombeni ahlathululwe ngakhona endatjaneni ethi, " Iqiniso alikho", amanyathelo amanyako kanye nedondolo eliphathelwe ubuhle kwaphela. Akudingi bonyana umtloli asitjele bonyana mumuntu onjani lo, kuhlala epepeneneni bonyana mumuntu ozithandako. Mumuntu ongahlalwa yipukani.
Itjho bona indatjana le ithethe amalanga amangaki yenzeka na Uveze nokobana lokho ingabe kuyakhambisana nomleyo wendatjana na?
Ukuphuma kwelanga besele athanyela itatawu njengemhleni. Erhodlweni besele aphumile. Wathi asawola iinzibi kwafika umalumakhe, uSoBilibili.
"Ngibawa ukhambe uye kwakho wena nasele utjhayisile. Minangitjhwile nekuthomeni bona akukho la ngiya khona. Nehlokovana lamilomkhukhwela ngihlathululile bona likhambe nommoya. Sizakulala khonala akutshwenyi. UZimu uzasemukela ngamunye ngamunye besiphelelenakasithandako. Akukazongisiza ngalitho ukuya la ngingazi khona, nikhona nina abaphetheko. Angizenzi. Ngenziwa mtlhago."
"Nghwe! Nghwe....! Nghwe...!"
Ingabe ngiwaphi amano umlingisi oyikutani azama ukuwenza ukurarulula umraro aqalene nawo na?
UZondi arareke kwanjesi bonyana athini ngombana indoda ibaneenyawo ezimatjharhalala esikhundleni sokobana iphendule lokho ibuzwekhona. "Baba ngibuze umbuzo kodwana ubaba akakawuphenduli umbuzowami. Alo ngiyabuyelela godu ngithi ubaba ungubani wakuphi" kubuzauZondi kwanjesi sele akwate aqede iswigiri. Idose isikhohlela indoda ihlekekancani inga ithi wabuza umbuzo engingawufuni-ke msana. Nokho ibaweukulitjalelwa nangabe sekukhona lapho itjhaphe khona. "Ndodana minanginguMbalekwa. Ngivela le enzasi kwezotjana kwaMcengana emahlathiniamnyama," kuphendula indoda. UZondi arareke ngombana indoda ithiinguMbalekwa, alo kufanele ayibize ngegama iyidala kangaka?
Ilimi liqakathekile kiyo yoke imitlolo. Ilimi yindlela umtloli angakwazi ukusidlulisela indabakhe . Umtloli usebenzisa ilimi ukuveza imiqondwakhe, imicabangwakhe kanye nemizwakhe.
Ingabe uMhlonitjhwa uJiyana bekawenza ngefanelo na umsebenzakhe?
Yini eyenza bona abantu bagcwale kangaka emtjhadweni kaTjhejeni noThembi?
Ingabe isiphetho sendatjana le siphetho-phekghu nanyana awa Sekela ipendulwakho?
"Iye ngingewakwaMasango. Yini kwanga kuyakurara lokho. Nawungakholwako nanti ikarajana lami lomfundi, ungavele uzifundele."Ngambala ngilithathe, ngiliqalaqale. Ngilifunyane litlolwe B. N. Masango. Ngithule. Ngifikelwe kudana. Ngizibuze bonyana ngenzeni nakunje, doipendulo. Ngithi ngiyakhuluma kube kwanga kunento engikghamileko. Ngithule.
Ingabe isiphetho sendatjana le sibe sihle nanyana awa Sekela ngokwendatjana?
Abanye babo selokhu bafika lapha asikho nesisodwa isifundo abakhe basiphasa. Mina ngingafike ngisiqalaqale isifundo seSayikholoji, kusasa ngizidlulele kwanga ngibethelelwe. Ngimbone atjhuguluka ebusweni.
Kuthe angasazi bona enzeni uNgqongqotjhe uJiyana, kwalila umrhala, uNaMkoneni gade angezwa bonyana kuthiwani ngombana bekukhulunywangesikhuwa nokho bekakhamba adobhadobha, kodwana okwenzekangemuva kwalowo mrhala kwamrara. UJiyana wathoma ukukhuluma kuhlenoNaMkoneni, wakhupha iforomo walizalisa abuza uNaMkoneniimibuzo. Ngokwenza njalo bekamnikela umsebenzi.
Ngizwe begodu ngikubone ulila, ngizakulungisela abanengi.
Sikhambisane nabalingisi abakhethileko. Indawo kumele ikhambisane nabalingisi. Ngaleli phuzu sitjho bona umtloli nakathe indabakhe yenzeka emadorobheni, akasebenzise abalingisi abafaneleko nalokha nakakhetha isizinda semakhaya nakhona akakhethe abalingisi abafaneleko.
Ngelinjani itjhudu elimbi na Hlathulula ngokusendatjaneni?
"Phela wena ungumfowethu. Ziinkaba ezenze bonyana ukhuthaleukungisiza." Ngithome ngithwale amehlo.
Umthombo awunyelwa. Vuma nanyana uphike usekele ipendulwakho ngokusendatjaneni.
Kabini kanti kwenziwe yini uvumele umma lo angene ngesango azeazofika e-ofisini yami Kubuza uJiyana?
Ngokukhulu ukurhonona baphume.
Tsenga isakhiwo salendatjana ngokusebenzisa iinhlokwana ezilandelako.
Bekakwazi ukugwala uNaMaridili, anesandla esihle tle. Emizini eminengi nakuzoba neminyanya bekubizwa yena bonyana azobagwalela, abenzele namakghuphu. Adobhadobhe, aphandele abentwana bakhe.
Ihlokwakhe ilila amagagogo.
ekwakheni isehlakalo esisodwa esikhulu.
"Mhlonitjhwa unokudelela okukhulu umma lo. Angasuka ekhaya athathe umuzi woke nepahla yakhona ayokufuna umsebenzi" Ingabe uyavumelana nalokhu okutjhiwo nguSbheva.
7.1 Kuba yini uMasombuka abiza ilobolo eliphezulu kangaka?
Wamtjela bona iindawula zakhe zithi uNoZabenzeni, umzukulwanakhe ufuna ukubulala unosokanakhe. Waphetha ngokuthi kungcono amqothe abuyele ekhabo ngombana nangenzi njalo uzakuphenduka umhlolo ngombana umhlolo yindoda efelwe mfazi.
Rhumutjha bewutsenge umlayezo nommongo-ndaba wendatjana le, uveze nokuthi umtloli ukwazile ukusebenzisa abalingisi abafaneleko nokwethula ummongo-ndaba wakhe. Uhlathulule nokuthi ukwazile ukukhetha isizinda esifaneleko ukuveza ummongo-ndaba wakhe na.
Izenzo zomuntu zisitjela kabanzi ngesimilo somuntu namkha ngobujamo akibo. Isib. Lokha umlingisi nakangena ngekamurini afike ararhe koke ahlangana nakho, abethe nabantu balapho kutjho khona bonyana usisilwi.
Kweminye imizi bebangatlhagi njengakwaThamana. Kweminye imizi abentwana bakhona besele bakhulile basebenza ngaphandle. KwaThamana bekusebenza umma wakhona kwaphela. Abentwana bakhe bebalisumi, begodu basesebancani. Uthamana, uyise labentwana, wahlongakala engozini yetregere khona kwaMathumbu.
Coca ngendlela isikhathi ezivezwe ngayo endatjaneni.
"Angazi bonyana ngizabe ngikuthwesa umthwalo nangibawa bonyanasiyokudla soke." Kwatjho mina ngisizwa amanzi ngedondolo.
Sele kubovana etjingalanga, okusitjengiso sokobana ilanga sele litjhidaesitikini. UMasombuka uyehla uyenyuka ecabazini lakwakhe, uqedeitjhukela. Nakhu ilanga seliyatjhinga kodwana akunapoto ebilako. Seleathoma ukusola bonyana usayitjeni Ndala naye uyayazi indaba. Angithinakhu isithembiso sakhe akasifezi. UMondliwa uhlwe kwabo imini yoke, azange kuze iveni yamapholisa izomthatha. Mhlambe ubalekile njekwazibani. Ukudlula lapho uNdala lowo akakezi ukuzomtjela bonyana selebakuphi ngephenyo. Sele aqede nehliziywakhe kwanjesi. Lakusasanaliphumako kufanele limphumele endleleni. Kufanele abone ngamanyeamehlo.
Tlola bona ingabe indatjana le yenzeka nini ngokwesikhathi begodu kuphi ngokwendawo na Sekela ipendulwakho ngokuqalisa endatjaneni?
Incwadi le iyangivumela bonyana nginibophe. Isandla engisiboneeencwadini zakamufi sifana patsi nesitlole incwadi le kodwana asifaninakancani naleso esitlole incwajana esiyinikelwe ngummawekhayapha. Okungaphakathi kwencwadi le kungipha imvume yokobanangiyonilalisa esitoksini namhlanje.
Le yingcenye yokuthoma eqakathekileko ekutlolweni kwendaba. Yingcenye etholakala ekuthomeni kwendaba. Esethulweni kula kumele sithole indawo la indaba yenzeka khona, abalingisi kanye nomraro, isikhathi. Esethulweni kula kuphenduleka khona imibuzo efana nale: Kuphi Kwenzekani Ngubani njll Indaba kumele yethulwe ngendlela eganukejako. Kumele kusetjenziswe ilimi elinembako, lokho kuzokwenza umfundi abe netjisakalo yokufunda?
Coca ngesitlhori sendatjana le ngokusekela imibonwakho.
USomalakazi wazirhatjha. Zakhomba umloyi ngekhaya. Umloyingumalukazana. Umalukazana ufuna ukubulala unosokanakhe.
Azange agcine ngokuphosela ubulongwe phezu kwendlu uSoBilibili kodwana ekuseni wavukela kwamzukulwanakhe wayozenza ngasuthi kunento ayikhohliweko ngayizolo kanti uzozihlolisa bonyana into ayenzileko ngobulongwe yenzeni. Uthe angafika umzukulwanakhe wambikela ngokwenzekileko izolo.
Azitjele bonyana uzabe afele kwakhe.
Sibe sifitjhani, singaba mimitjho emihlanu ukuya kwesithandathu.
"Thula!" Utjho njalo uMenzelwa uyasikima, ujama ngeenyawo.
Lokhu okuncani komntwana kaNaMkoneni okupheze kube neenyangaezisithandathu kuthome kulile. Kubange itjhada kwanga kuyabona bona la, abantwana abalethwa. Nguye yedwa othole ithuba lokuba la.
Angakaphenduli uMasombuka, uNdala aragele phambili nokubuzabonyana nguMondliwa kwaphela amsolako na Avume uMasombuka. Atlolatlole uNdala. Abuze neminye imibuzo. Ayiphendule yokeuMasombuka?
Umtloli uqakatheke khulu emitlolweni.
"Mkoneni, ngizokuthumela amapholisa akhe ayokuphenya uMondliwa."
aqalene nawo. Sekela ngokudzubhula endatjaneni.
"Ngikubone ngokukhanya kwegezi. Kghani ubaba sele akhohliwebonyana kwakhe kunelampa elikhulukazi ngaphezu komnyangowangaphambili" Kuhlathulula bekubuza uMondliwa?
"E mina angazi baba pholisa." Asule iminyembezi uNaMarhubani. Ngomoya ophasi uSukazi athi, "Mma, ngiyakubawa hle. Ngibawa bonyanaukhulume koke okwaziko. Njengombana indaba le sele isezandleni zethuiqiniso sele lifuneka ngonina. Ngalokho akutjho bonyana sizonibophaninobaba sithi ngini enibulele umntwana. Umoya phasi, ungethukinakancani."
"Lotjha mzukulu." USoBilibili ulotjhisa umzukulwakhe.
Ngiyathemba boyana nanisenzako isifundweso ngizabe anginitshwenyi ngombana abadala bathi ububili bubulala inyoka.
Bathe basayiphethe indaba yokuya eNatali, bezwa abantu bathokoza. Kungene uNdala ongutitjherehloko wesikolo saboBafunani, ukhambanotitjhere uMngomezulu.
"Alo ntangazethu ufuna ukungitjela bonyana kungcono ukutshwilisa iimfundo zakho ngehloso yokusoma umuntu obowungambona namtjhana kukunini."
Abanye abomma bayathanda ukufihlela abantwana babo iimbongo zaboyise. Uthini wena?
Kiyo yoke imitlolo, irarano liyenzeka. Irarano liqakatheke khulu ngombana ngilo elikhulisa abalingisi. Lokha nakunerarano umlingisi uzama ngayo yoke indlela ukuthola amano wokusombulula irarano abaqalene nalo.
Emzini wakwaThamana babakhele ikhuwa okuthiwa nguMathumbu.
Arhosi ayikho indaba abakhe bayikhuluma emayelana nezethando. Vanekuthi nakuphele inyanga, abodadwabo beze bazomvakatjhela. Bezebamphathele iintwanyana ezimnanjana bathi zibuya kumnakwabo. Yenasoke lesisikhathi bekathatha sengathi kusadlalwa. Kanti indaba iyangokukhula. Nokho namhlanje kumele ayitjele unina. Mhlamunye yenaangamephula kileliziko. Nokho uyamazi uyise bonyana ubaba kangangani. Umuda nakawuthalileko, uwuthalile. Akazoyithatha indaba evela kunina. Nokho abadala bathi umlambo ulingwa ngedondolo.
Minengi imibuzo esizibuza yona ngesihlokwesi: Ingabe bebufunani ubulongwe bekomo phezu kwendlu nokuthi bebubekwe ngubani Ingabe bekabubekelani Yoke lemibuzo yenza sifune ukufunda lendatjana?
Ingabe isiphetho sendatjana le sibe sihle nanyana awa Sekela ngokwendatjana?
Sekehlile amakhuwa ekoloyini, aphethe iincwadi ezikulu. Eze nawo abeangene ngerhodlweni. Abuze bonyana lapha kukwaMsongelwa Thamanana Bavume. Abuze godu amakhuwa bonyana uMsongelwa uphi. Atjelwebonyana uMsongelwa kade abhubha?
Ngelanga okutlolwa ngalo leso sihlahlubo kufumasiseke bona sekade ngasitlola mina. Sengimane ngenza lonelo nje etlasini, kucabanga uSesana angafuni ukuveza kuThemba. Kuhle nakaziwa asihlakaniphi. Mbala kube bukinyakinya imini yoke kuSesana. Ulungisa iimpendulo zakhe ngamananeko.
Amapholisa afika, amadanisa incwadi abayinikelwe nguninakaNobukhazi naleyo elethwe nguSimphiwe. Bathola bonyana elethwenguSimphiwe ngiyo etlolwe ngumufi ngombana isandla esitlole leyoncwadi siyafana naleso esiseencwadini zakaNobukhazi. Kwaba kubotjhwakwabo aboDlambili nomkakhe, njengombana besele afikile uMasilela.
Coca ngamano umlingisi oyikutani awenzako ukurarulula umraro aqalene nawo. Sekela ngokudzubhula endatjaneni.
Ukwephula umuntu amandla.
Ingabe utjho ukuthini uSifiso nakasithi 'Sizakuthi nasiqedako nakusirurhu seenyosi ngisitlhorhe ngomuno. Nakukungiluma angikholwa ngombana zizabe zisadakwe yintuthu emnandi ezingakayijayeli. Namtjhana zingangiluma akusenandaba ngombana vele nakade, zitatjwa ziluma.
Coca ngelimi umtloli alisebenzisileko uveze ukobana ingabe litsengekile begodu litjhubile nanyana njani na?
"Maye mina, kghani ngilele. Ngiyabhudanga. Ndala akhe ungincinzekhengizwe bonyana ngisezwa na Maye Zimu uyizwile imithandazo yami!Maye umkhulu Zimu uyesabeka!" Kwathi thwahla thwahla. Kuthathwaezinye iinthombe. Kwasuka elikhulu itjhada lokujabula. NguNotjhuduThamana yedwa okade alokhu agale phezulu ababaza ubukhulu bakaZimuabuye abhambadane noBafunani bona iminyembezi yakhe iphendukeithabo?
Coca ngesingeniso sendatjana le.
"Mnganami, ngiyabuyelela ngithi nawumumuntu itjhudu likuzela kanye epilweni. Yeke-ke nawudlhadlhabeleko uzalitjhidela lidlule kodwana nawungazange kheweqe iinzibi, uzolisebenzisa."
Eminyakeni emihlanu ezako akujiki, nakusibaya kuzokufanele ngisikhulise.
Sele athoma ukutlharuluka kwanjesi uMasombuka. Uyazi bonyana uNdalaangeze adlala ngaye amdala kangaka.
Kubayini amapholisa angene aphosekile kwaDlambili?
7.5 Wena ungayinikela siphi isihloko lendatjana?
Matjhiyana Uyise kaNomadlozi aphelelwe mamandla. Wabhalelwa kuphendula?
Ebebathunywe ngebakwaKawule kwaMasombuka bakhuza bababazauMasombuka nakabiza ilobolo. Bazama ukuzililalilela njengombana kusenziwa nakulotjolelwanako kodwana kwavele kwafana. UMasombukawabetha phasi ngenyathelo bewagcina ngokubatjela bonyana nangabebazomonela isikhathi indlela ebeze ngayo ayikamili utjani. Bokebavumelana ngokobana uMasombuka okungasenani bekufanele ababizeiinkulungwana ezimbili zamaranda kwaphela. Okungasenani afake iinkomozemali kwaphela. Udlumbana bazozithathaphi iinkomo ezingaka selebanganasibaya nje. Ngemva kokubonisana, iqhegu uKawule, abafowabonabomnakwabo lakaMoniwa bavumelana ngokobana kungcono kuliswe. Bona beMangweni abazokwenziwa iindlhadlha babantu abafuna ukusulelaubuchaka babo phezu kwabo. UMoniwa azange afune ukuzwa lokhokodwana wavele wabatjela bonyana nabangafuni ukuyomlobolela kungconobalise, uzaziyela. Batshwenywa yini bona ngombana akazokufunaukuphekiswa, kwabo sekuthatha amabherha bawase kwaMasombuka. Yenaangeze ahlukana nentombakhe yeminyaka elikhomba yoke ngombanakuthiwa ilobolo liphezulu. Kunalokho, kungcono asebenzele iinkolodo. Wabakhuluma ngokuzithemba ngombana ngutitjhere, urhola imali ethetjha.
Le yindlela abantu abaphila ngayo kileyo ndatjana, ngaleso sikhathi. Lokhu kumayelana nendlela yomphakathi yokuphila ngesikhathi sendatjana namkha indawo la indatjana yenzeka khona. Lokhu kufaka hlangana amasiko kanye neenkolelo zabantu. Umlingisi ukwazi ukwenza izinto ezithileko ngombana ihlalo yakhe imvumela. Isib. Ubulongwe bekomo phezu kwendlu Kukholelwa ebezimini neenyangeni kilendatjana. Eendatjaneni ezinye kuye kungaveli iinkolelo zabantu ngombana umtloli angakhange afune kuvele. Njengendatjana ethi, "Itjhudu lami" lendatjana yenzeke eYunivesithi. Akuveli iinkolelo kangako ngaphandle kokuthi kuthandwa ziphi iinqhema zebholo. Tjheja indatjana enjengale ethi, "Akusimi yindlala" njll.
"Ngisenza kuhle khulu kwamambala. Angithi iimfundo engizenzakosiNgisi, yiSayikholoji, yiSosiyoloji nesifundo seBhizinisi." Aragele phambilingokungibawa bonyana angeze ngakwazi ukumsiza na. Ngivume bonyanangingamsiza bengingezelele ngokuthi, "Eqinisweni akusikho bonyanangiyakusiza kodwana siyasizana."
Ayivale. Athule. Enze njani ngombana nesikolweni akusayiwa nje. Boke abantwana abazokutlola ibanga letjhumi abasayi esikolweni. Bazifundela bodwa emakhaya. Isikhathi sokubuyekeza umsebenzi woke wonyaka bawenza nabotitjhere. Njenganje omunye nomunye kufuze athintathinte lapha azibona bona usalele khona.
8.3 Ingabe bukhona ubudlelwana phakathi kwelimi nommongo-ndaba walendatjana na?
"Awa bekangayeqi, kodwana bekahlala alila ngokuthi imithetho yethuimphilisa kabuhlungu," kusahlathulula uNaMarhubani.
Ingabe uTjhejeni uyawuthanda umsebenzakhe na?
"Uya ngani lapho mntwanami ubona nje bona sidobha phasi kangaka. Kghani uNdala loyo uzakurhelebha Awumtjeli bonyana wenauyintandani?
Bangaki abantwana umma lo akhamba nabo Nikela amabizwabo?
Ingabe isiphethwesi siphetho-phekghu nanyana awa?
UDlozi asikime. Uyamazi uyise bona libhubhezi. Angamudla ahlaza.
11. USesana wakwazi ukuliphendula kuhle loke iphepha, ingabe wehlulwa mibuzo emingaki?
Ngokubona kwakho ingabe yihle nanyana njani into eyenziwa babelethi bakaNomadlozi na Sekela ipendulwakho?
"Wo, ngiyabona kwanjesi. Wena awukazimiseli nakancani ukusiza udade loya ko""Kodwana naye kufanele acabange ngenye indlela." Athule uThokozani kube mumuntu ocabanga khulu.
"Bathi ngimloyi, malume."
Kwenzeka koke lokhu bange-ofisini kaJiyana. Ekugcineni uJiyanawatjela uNaMkoneni bonyana yena uyakhamba begodu ufuna ukuvala i-ofisakhe.UNaMkoneni akhange amdlalise , wavele wamtjela bonaangakhamba yena ongangoJiyana kodwana yena uzokulala khona nge-ofisinapho ngombana akunandawo angaya kiyo.
"Alo ngombana wambona wamthanda kwabangelwa yini bonaungamsomi. Angithi uyazi bonyana ngiliphi igadango ofanele ukulithathangemva kokuzwa bonyana uyazifela ngomuntu. Kghani awusazi namtjhanasele uvutha amalangabi ngemlonyeni."
"Angizenzi ntangazethu, ngenziwa lijamo. Kuyazwakalangaphandlapha. Muhle umntwanomfazi. Muhle ucima ilanga."
" Hawu! Nami Themba ngilele ngihlezi. Amehlo asencwadini," kuphendula uSesana.
Libuza nje ipholisa amehlo nomkhumbulo kaSukazi akugijimi kodwanakuthi yewize uzokobona. Uzama ukufunda uNaMarhubani emehlweningehloso yokobana mhlambe wona angamtjela okuthileko, okuhlukilekokilokho okutjhiwo mlomo. Umkhumbulo uyazibuza bonyana kubayiniamalanga la kilendawo yakwaMusi kwande abentazanyana abazikhungakonje. Phela akukapheli nenyanga kodwana uNobukhazi sele kumntazanawesithathu ozikhungileko.
Ingabe inani labalingisi abasendatjaneni le liyakhambisana nomleyo na?
UJiyana warhwatjhula iforomo elayini yetafula, wakhupha nomsobo. Kwarareka uNaMkoneni bona sekwenzekani-ke kwanje.
10.UThemba umfundi ozithembileko eemfundweni zakhe. Uthini wena?
Coca ngesitlhori sendatjana le. Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
"Awu mkhwenyani, kanti nguwe owebe amabherha" kubuzauMasombuka ngokurareka nakabona abangevenini. UMoniwa aqale phasi. Unamahloni. Akazi bonyana kufanele aphendule namtjhana athiningombana indaba le isemtarini njengamanzinzo wesirhwarhwa?
Aphose amehlo kumhloli oyena otjheje ukutlolwa kweenhlahlubo zabo. Ambone ahlezi lapha phambili. Aphethe iguranda afunda. Angasawatjhidisi amehlo phezu kwakhe. Isandla esinye siye ebeleni. Sibuye. Likhulu leliphepha atlole kilo iimpendulo. Alivule kuhle kancani. Alifake hlangana naleli eliphethe imibuzo. Athi angaqeda awabuyiseamehlo kumhloli. Utjhe umsobo. A tlole kamnandi uSesana.
Ingabe uTjhejeni lo ulisokana elithembekileko na?
Abantu baphuthe imikhono, babodwa abathi, "Ayikho lekukhu amanziawaphalazwe." Baphadlhalala njalo.
1.5 Yini unobangela wokuhlukana kukaThombeni noNaKokela?
Coca ngesitlhori sendatjana le. Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
Azidele amathambo uDlozi, akhulume okumudla ngaphakathi: "Baba, mina isokana lakwaKabini angilifuni, angilithandi. Asithandani. Wagcina ngokungidlabula nje kwaphela." Utjho njalo uDlozi ugolozele uyise ngemehlweni, abakasacwayizi. Kwehla iminyembezi ehlangene namathimila.
"Awa ngiyakuzwa Sifiso Masango. Tjela mina-ke bonyana uyokusebenza njani ngodade loya njengombana sewathi ufuna umsize ngesifundo esithileko kodwana azange aphathe yokobana ufuna ukusonywa."
Abone bonyana abazali bakhe abamthandi. Abazali bakhe abawahloniphi amalungelwakhe. Sewuyihlanganisile iminyaka elitjhumi neminyaka ethobako. Unalo ilungelo lokuzithathela isiqunto ngepilwakhe. Unalo ilungelo lokuphikisa lokho akubonako bona akuyi ngandlela. Enzenjani?
Ingabe uSesana bekahlakaniphile Sekela ipendulwakho ngokusencwadini?
5.2 Ingabe ukuya ngawe kufanele bona umuntu akhulume bunje?
Aphazanyiswe yimodere ebovu ejama phambi kwesango. Asathwele amehlo kujame neveni yamapholisa, kwehle amapholisa amabilingemodereni. Awu, elinye ngusayitjeni Ndala. AwahlangabezeuMasombuka.
Thina bantu sikholelwa ekuthini umuntu uvame ukufuselwa ibizo lakhe.
Umngani kaSifiso onguThokozani wamangala ubona uSifiso uvumebunjani ukusiza uBeauty njengombana banomsebenzi omnengi kangaka. Phela yena wala wathi akasenzi isifundo uBeauty abekafuna isizo kiso. Kade angazenzi uThokozani wabekade abona bonyana umsebenzakhemnengi khulu angeze akwazi ukusiza omunye umuntu.
UDlozi sekaneenyanga ezine asebenza esipholiseni. Uye esipholiseni njengombana uyise uthe akasesanayo imali yokufundisa umntazana. Umntazana umfundisela bakosokana. Uwazi woke umthetho. Umthetho wokukhuliswa kwabantwana. Umthetho wokuphatha umuzi. uDlozi wazinamalungelo wabantwana kubazali. Alo-ke nakunje kumele enzeni Utheasahlezi embhedeni uDlozi, aye ngobuthongo. Ezwe ngonina sekambiza. Asikime msinya, asule iminyembezi emehlweni, aphume aye lapho uninaambiza khona?
"Sayitjeni, ngisabawa ukubuza okuthileko," kubawa umkhambisanikaSukazi nakaqeda ukutlola phasi koke okuphendulwe nguNaMarhubani.
Ngubani umlingisi oyikutani endatjaneni na?
Coca ngomraro umlingisi oyikutani aqalene nawo. Sekela ngokusendatjaneni.
Isikolo yindawo yokufunda nanyana yokuqala iintombi na sekela ipendulwakho ngokwendatjana?
Ukhulunyiswa kungazi bona ukuthandana kwami noPhrinsipali uMathabe, ngikho ebekwenza nginidlule noke. Esinye nesinye isihlahlubo ebesitlolwa mina benginikelwa imibuzo yakhona kusese namalanga.
Ingabe umntwana unalo ilungelo lokutlhoriswa na Sekela ipendulwakho?
Ingabe sifengqo bani esimumethwe mumutjho ongehla Sekela ipendulwakho?
1.5 Ingabe wafunga nini uSoBilibili ngoNoZabenzeni?
Umloyi akanawo umbala, akabonwa mumuntu. Ukhulumanomzukulwani nje uhlekela ngehliziyweni.
"Malukazana, ungagadangi ngakwamapha. Uphume ngakwamapha neempotjwana zakho, uyokupheka wedwa ngakwakho. Angifuni ukubulawa nguwe mina." Lawo mamezwi kanosokana.
Coca ngesitlhori sendatjana le. Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
Leli lirarano eleneka phakathi kwabalingisi.
Ingabe isenzo sokufihlela umntwana isibongo sihle nanyana awa Veza umthelela oba khona ngalokho?
"Utjho bonyana kungenzeka bona uMondliwa uzama ukulahlaumtlhala?
9.4 Phawula ngesiphetho sendatjana le.
"Sayitjeni qala la, awukwazi ukusibopha ungakasitjeli bonyanausibophelani," kunghonghoyila uDlambili. Ubonakala ebusweni bonyanawethukile.
Zifunisise. Uwedwa nje ngakwenu. Asifuni thina ukuvelelwa mamatjhwa.
"Themba ngibawa ungamlwisi umuntu ongilayele kuwe. NguFikile."Athule uThemba abone bona liqiniso.
Coca ngesingeniso sendatjana le.
9.4.1.5 Ingabe kukhona ukukhambelana phakathi kwesihloko salendatjana nesiphetho sayo Sekela ipendulwakho?
Indaba yabhala ukurageka ngombana umniniyo uyibalekele. Boke basala bamangele, kuthule kuthe du! Nokho nakuyimbewu yona kwabe uyitjele uSoBilibili. Ibilibili lakhe lasala libarhitjha. Umlilo botha wentuthu.
Njengombana ngikutjelile, umsebenzi awukho mfazabantu. Zamazama nakwezinye iindawo ngamanye amalanga, mhlambe uZimu angakusingatha ulithole itorhwana. Angakaqedi ikulumakhe uJiyana, uSincamile alile.
10. Kubayini abanye abafundi bebangalemuki phakathi komnyaka bonyana uSesana yena kade asitlola isihlahlubo esitlolwa mhlokho?
Ayithathe incwajana uSukazi. Ayiqalisise. Athintithe ihloko. Ayiphoselengaphakathi kwesikhwama serhembe. Ngehliziyo athi nanzi-ke izintozabantu. Mumuntu ophosiweko kwaphela ongazibulalela bonyanaababelethi bakhe bamalela bonyana angenise isokana lakhe kwabo. Msinyazana weqe umkhumbulwakhe. Akhumbule bonyana umthethoufuna iqiniso njemgombana linjalo, ingasikho lokho ipholisa elizicabangelakhona.
1.7 "Kodwana mina angikahlongakali ngikhona ngibawa bonyana ungamukele njengoyihlo ngombana vele ngiyakubeletha." Ingathana wena unguZondi ubuzokwenzani ngesibawo esinje Sekela ipendulwakho?
Ungacabangi bona ulila nje uyadedesa. Umntwana lo, uphathekile.
Umlingisi angahlathululwa ngokuthi kuhlathululwe indawo lapho simthola khona. Umtloli angamhlathulula ngokuthi "Sathi nasifikako sathola uNaMalobola ahlezi ngekhwitjhini, bekugcwele izitja kiyo yoke indawo. Amaphela bekakhamba yoke indawo ngitjho nesitofini esasingakabaswa. Phambi kwesitofu bekugcwele umlotha. Sithe nasingenako, wasikima uNaMalobola, kade ambethe irogo okubonakalako bona kade lawagcina amanzi." Lomlingisi kuyavela bona umumuntu ongazithandiko, ulivila. Lokho sikubona ngezitja ezigcwele yoke indawo kanye namaphela.
"Dadwethu." Kwakhuluma mina ngaphambi kobana siphumeemnyango. "Ngizokubawa bonyana ungilinde emnyangwapha ngombanakuneencwadi engifuna ukuziboleka ngaphakathapha. Iincwadezo zizokubalisizo entweni esiyoyenza."
Abadala bathi efako iyazirarhararhela. UNoZabenzeni naye wenza njalo. Wasuka waya kunosokana, wamtjela zayizolo ebusuku. Isalukazana sabantusatotototoba naye bayokuhlola phezu kwendlu. Sebabhodabhoda bangabonilitho babuya bahlala erhodlweni. Bakhulumela phasi bathiyisana amano.
"Ungalitjho ulibuyelele lelo. Nawungaqalisisa kuhle abomahlalela badlaukudlula thina abafundako nabasebenzako." Yedlule leyo.
"Uzabe usize khulu-ke nawenza njalo. Ejele kungcono khulukunalesisono engisibonako. Ngiyazi lapho ngizokulala ngidlile nezintwanazeKosezi. Futhi lapho sizabe singendlini. Abize baba, abize. Nangabeazongibuyisela ekhaya angikhweli iveni yepholisa. Ngcono siziyele ejele,"kuphendula uNaMkoneni nomntwana angakazibeki phasi ngesililo. Isikhathi sesiya e-irini lesithandathu ntambama. Lepi solo ithome ekuseninge-iri lobunane nakungenwa emisebenzini.
"Okhunye nokhunye." Aphendule ngokukhulu ukwesaba. Ngibizeamapleyidi amabili wamatjhipsi, iintokana zenyama yekukhu ethosiweko, isaladi namabhlege amabili wesiselo esimakhaza. "Tjhephana dadengingathi ungubani izinyo lakho ngombana nangikhumbula kuhle asazani. Kokuthoma mina nginguSifiso."
Ingabe abentwana bayayibekezelela imitlhago yemakhabo na Sekela ngokudzubhula ngokusendatjaneni?
Ayikho edla utjani. Uthini wena. Sekela ngokwendatjana.
Msinyana sikhambe siyokuhlala ngaphasi komuthi, phezu komgwengwe. Kwaba kusuka kwamaphepha-ke njalo. Nakumabhoksi wona asalaemmoyeni. Nasilokhu siya phambili ngabona bonyana kuyaphakusesenzima tshu. Wabalokho abuza imibuzo engazisiko neqinileko. Yokengayiphendula ngendlela ekhombisako bonyana ngiyayazi into le. Ukufakazela engikutjhoko benginande ngiphaya amanye amkhasiwaleziincwadi engizibolekileko. Ngenza koke lokhu nje amehlwami anondeamuthi rhedlu. Amathangakhe amhlophe twa, ngiwabona kuhle ngombanawembethe ibhrugu elifitjhani.
Itjho bona abalingisi abalandelako bavezwe njengabalingisi abanjani endatjaneni.
5.1 Ngubani obekakhuluma amezwi la.
Coca ngelimi umtloli alisebenzisileko, ingabe litjhubile nanyana awa Sekela ipendulwakho?
Wabuyelela amagamakhe abekangena kabuhlungu endodeni le ethi inguyise. Wayibawa bonyana ayiphume iphele emzini kayise ibuye kusasa nangabe ifuna ukuthi yena ayazi. Kwaba buhlungu emntwini omdala waphuma amehlo agcwele iminyembezi okwenza bonyana noZondi ibe buhlungu ihliziywakhe. "Mntanami sengikhamba, nokho ungakhohlwa bonyana ngiyakubeletha nofana ungiqotha kwenja nje akusenani," Yatjho njalo indoda yavala umnyango yaphuma. Wasala naye uZondi nemicabango eyayingapheli. "Kanti kunjani ephasinapha madoda, ungathi umdala kanti awukaboni Khewabonaphi ukuthi umuntu omhlathi iqinile njengami nje akamazi uyise, nokwenza ophilako Kwenzeka njani bonyana eenhlobeni zami kungezi namunye azongiluma indlebe ngalokhu Awa angazi sengizakuzwa ngabadala bonyana ngabe bona bayithini indaba enjengale.?
"Ungaya kodwana angikholwa bona uzakulethela. Bathanda iinthorophela aboThemba. Wawathola, nami uzonginikela-ke phela," kurabhelauFikile. Akhambe abuyele kwabo uSesana.
Nangambala kwathi ngemuva kwamalobolo, umkhwenyana wakhambawayozithatha iinkomo aziboleke kuBhuda wazibuyisela.
"Uzangilibalela baba pholisa. Nami angizenzi kodwana ngenziwabuhlungu behliziyo." Adose ummoya. Engikufunyeneko nangingenangapha ngekamerweni ngilokhu okufunyeneko nawe."
Ipholisa uSukazi livezwe njengomuntu owaziko umsebenzakhe kanti nokhaliphileko. Sekela ngokunqophisa endatjaneni.
USukazi acabange ukulandelela indaba yokungatjhatjhululwa kukamufikodwana abone bonyana isizathu esibekwako sinqophile. Nabo nabafikakobamfumnyene sele amakhaza mpo. Kukhulunywa nje elinye ipholisalimajadujadu ngokutlola phasi koke okutjhiwoko.
Coca ngalamaphuzu wendatjana angaphasi kwesizinda.-Ukuhlala kwabantu.-Indawo.-Isikhathi.
Ukuphenduka inja enethwe lizulu.
1.3 Kutjho ukuthini ukuthi bamfumene sele amakhaza mpo?
ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
Ngomnyaka we-1977, waya eBotshabelo Training Institution, eyayingetlhagwini yeMiddelburg wayokufundela ubutitjhere ngeemfundo zeJunior Certificate.
Hlathulula ngokuzeleko mayelana nokutjhuguluka kwalokho ebekulindelwe esiphethweni.
Itjho bona abalingisaba bavezwe njengabantu abanjani ngokwendatjana?
Ingabe lokhu uyise kaNomadlozi akutjela uNomadlozi kuyamthabisa na Sekela ipendulwakho ngokwendatjana?
UMondliwa abone bonyana nakazokuragela phambil nokurhinizaangahle azifunyane sele anethwa lizulu lezandla.
"Mfowethu biza bakwaKabini beze lapha ngibabikele indaba le. Nabo ngiyathemba sebayirhamulile," Uyise kaDlozi udanile. Uyathoma ukuyibona into enje epilwenakhe.
Lalibizwa ngebizo lelo ngombana linamathumbukazi amakhulu. Nokho imizi yona yayiminengana yakhelene maqalanga.
Ngamalanga bekavukela ekhuweni ayokuhlanza iimpahla kwanaMzwathiyana umfazana wekhuwa, umkaMathumbu. Bekarhola kanye ngonyaka, ebusika. Ekupheleni konyaka bebamnikela umgodla wepuphu. Enye imadlana ebebaphila ngayo ngeyamatorho. Bekatorha nakangakayi kwanaMzwathiyana. Amasinyana wabantu abakhele uMathumbu bekangazisi. Nalomiseleko bekungavunwa litho. Ngonyaka wenala bekuba nconywana. Bebakwazi ukuthengisa isiphila neembhontjisi.
Ngelanga lomtjhado kufike bakude nabaseduze. Ingani lomntazanawaziwa ngomusa ekhaya nesibhedlela. Iinhlobo nabangani balinga ngakho koke okusemandlenabo. Nekhabo lesokana kube ngileso ngebanga lemiraroethileko abakhwenyani bangafiki kusakhanya emzini. Indaba ekulu kukuthibafika ngobunengi kangaka abantu isilukazi salapha ekhaya asikhongombana sibawe ukuthi siyokurhelebha emtholapilo wokubelethisa khonalapha emzini. Umkhwenyanakhe umma lo akamqedisisi kuhle. Wagcinangokumbona esithombeni, izuba lasirhonona isiphila kodwana lase lavalaphetjheya. Into nje kukuthi irhwanqa leemfunda laziwa ngokuthi lisebenzaehotela ephambili ekuthiwa yi-MANHATTAN ePitori.
"Uyabona Dlozi, wena nonyoko nibantwana. Esengikukhulumile akusafuni ukutjhugululwa. Nokho-ke ukuthabisa ihliziywakho khamba uyokubonisana nonyoko loyo. Nakungimi khona ngiqedile. Ilanga ngelenyanga ezako nayinelanga elilodwa. Ngiyaqeda, bengiyadlula lapho."
Ukusuka eHendrina waya eMayitjha High School, eseWaterval KwaNdebele, wayokufunda iimfundo zesekhondari ngomnyaka we-1971 la afika wathoma ukubona ipilo epheleleko yomuntu omutjha. Ngomnyaka we-1976 wabe afunda uMatric, wase uyaphazamiseka ngebanga lomguruguru wabafundi owaba ngamandla eSoweto.
Sukapha, kanti mina ngithi ulilela into yamambala, evuthiweko. Kantiulilela into engekho kangaka Uthi uyazizwa nje Dlozi bonyana uthini Hi!uyazizwa na Uthi uyihlo angavuma indaba yokobana sikhutjhwe ithambongemlonyeni, he Ingani soke sikhathesi bewuthule ungakhulumi bonyanau-Arhosi awumfuni. Indaba seyonakala bona ujoyinele ubupholisa. Njalonje bebasiritjha abantu bakwaKabini, basibuza namavuko ngeengubo ezihle?
Ilimi kumele likhambelane nabalingisi. Ubudala, ubujamo, ukuthi benza muphi umsebenzi epilweni. Ilimi liyahlukaniswa phakathi kwalelo elilula nalelo elitjhubileko. Ilimi nalilula khulu lingamdondisa umfundi kanti nalitjhube khulu nakhona lingamenza angabi netjisakalo yokufunda umfundi.
1.4 Ingabe kutjho ukuthini ukuthi umloyi akanawo umbala?
Coca ngelimi elisetjenziswe mtloli kilendatjana.
1.3 UZondi ungewakwabani isibongo sakhe samambala?
Kwamambala uZondi wahlala phasi noNaKokelo wathula wathi du khange asabanga itjhada. Waleya indabakhe uThombeni wathi, Ndodana ngilapha nje angilali ebusuku, abezimu balwa nami bathi ngikufune bengikufumane.
Bekunguye ophosele ubulongwe bekomo phezu kwendluyomzukulwakhe.
Iyabukwa indatjana eza nalokho besingakakulindeli esiphethweni. Ngamanye amagama kuhle ukuthi indatjana ingasongwa ngendlela egade iqaleka ngayo emzimbeni.
"Akukho ukukutshima lapha, ngitjho ngiqinisile. Phela umuhle wena, uyikwekwezi izihlalele. Phela nami angizenzi bonyana ngikusize kodwanangenziwa bubuhle bakho." Gade sele ngithanda ukumsikinya.
Ngivele ngihleke nangizwa umnganami akhuluma ngalendlela."Ngimqale kanye koma kere ngemlonyeni. Amathe kwaba yinolwana. Kwaba ngathi ngekokuthoma ngibona umntazana omuhle kangaka kantieenyangeni ezintathu ngiseyunivesithapha sengibone abanengi aba.."
Ngubani izinyo lesokana elamdlabulako?
Umtloli ukhetha nesizinda esifaneleko, ilanga elikhulu lomtjhado kaTjhejeni ukuveza wona lommongo-ndaba.
Khonokho ngizizwe ngomele intuthu yamadoda. Msinyana ngikhupheigwayi, ngilitjhise. Kuthi intuthu nayenza amafu emmoyeni ngithi"Kokuthoma mnganami ngizokubawa ungilibalele ngokuthembisa kwamiudade loya ngibe ngithembise nawe bonyana isifundo seSayikholojisizosenza soke. Ngibetha irhobhe. Ngiyazi bonyana angeze ngisalifunyanaithuba lokwenza nawe isifundweso ngombana nawe uyazi bonyana isifundo udade loya afuna ngimsize ngaso side kangangani. Yeke-ke ngibawaungilibalele. Ungazithiyi lakaBadanile."
Ingabe ngubani umlingisi oyikutani kilendatjana begodu ucalene namuphi umraro.
"Ngibawa uragele phambili,"kubawa uSukazi.
Unina ngelinye ilanga ekuseni amtjele bonyana kumele athatheamalangana emsebenzini ngombana uyalotjolwa ngepelaveke. Nangambalawawathatha amalangana lawo, zafika iinhlobo eziseduze nezikudezizomlaya uNomadlozi. Obekurara kukuthi uNomadlozi bekukhulunywanaye nje, angavumi begodu angali. Bekazithulele umntwanabantu. Abanengi bebathi kwenziwa kukuthi uthukile.
"Yeyi wena msana, lisa ukungonela isikhathi, uyamazi namtjhanaawumazi umuntu owebe iinkomo zami" sekubhoka uMasombuka?
Amabizo wabantwana la ayakhuluma. Uthini wena Sekela ipendulwakho ngokwendatjana?
"Unetjhumi leminyaka neminyaka ekhombako."
"Sesana, ufuze ngathi uzangenzela iintangana ezibovana wena. Uthunyelwe ngubani la, kimi Mhlambe ngiyakurhaba nje angazi. Utjholiphi isizo kghani" kubuza uThemba ngokungavuthwa kuhle ehliziyweni, uyasola. Njani uSesana angeza kuye, ukube uSesana waziwanjengomahlakaniphana esikolweni UThemba afikelwe yingqondoyokobana mhlamunye uSesana uzomsenga ngokuthileko. Naye uSesanaunomraro wokuvezela uThemba lento eze ngayo?
"Ngilo ngiyazi mina. Letha wena ngije ngitlola ngizilungiselelaiimpendulo." Mbala uFikile amnikele emva kobana ahlulekileekumdaniseni. Litlolwe ngesandla ukutjengisa bona belikotjululwa. Usukeumsebenzi kuSesana. Kulile ubuphaquphaqu encwadini ye-Biology. USesana umatasatasa nje, noFikile umatasatasa. Uyafunda uFikile. Uyakopa uSesana.
"Ngiyathokoza baba pholisa. Ngiwezwa kuhle amagamakho."Ukhuluma nje sele asilingwa ngilemibuzo engapheliko. "Imithethoengicabanga bonyana ukhuluma ngayo mithetho efana nokobana asifunibonyana akhambe ebusuku, ukwembathwa amabhrugu neminye."
Umtloli nombutheleli wencwadi Ephasini.
"Uyabona nakungudade loya angithomi ukumbona. Ngambonakokuthoma mhlana ngizokuhlola imiphumela yobana ngithethwe laphanamtjhana njani. Ngamqala kanye ngamthanda, engithemba bonyana naweangeze wangisola ngombana ubonile bonyana uvumelana nobujamo."
Emzini wami, mina Menzelwa wakoBesabakhe Matjhiyana, ayizuowenzeka intando yomntwana. Uyangizwa bona ngithini?
1.9 Ucabanga bona kubayini unina kaNobukhazi bekangasilaleli isililo sakaNobukhazi sokukatwa nguyise.
Unina kaSesana ekuseni wazizwa athaba khulu nakabona umntwanakhe alala nakusako, ngesimanga sokufunda."Bambelela Kabini. Ifundo lilitje. Iyenjiwa. Ngizwe noyihlo seleakurhawukela ebusuku nakathi uyaphuma abona ngelawini lakhokusakhanya, kanti sekusile. Mntwanami kuyasithokozisa emoyeni lokhosinoyihlo. Bopha iinthimba zakho Kabini," kutjho unina.
Ngubani umlingisi oyikutani endatjaneni le na?
UNaMaridili ugoma imbuya ngelithi.
1.4 UZondi ingabe wakhula asazi bona ngewakwabani?
Alamukele uMasombuka. Aragele phambili ngemibuzo yabofokisi.Alo wena msana ndina kubayini ungathi ilori leyo nayiqeda ukukhambaweqe msinyazana uzongivusa?
Abentazana abaqalekako bekuba ncono kibo, bekabaphatha kuhle.
"Baba, ngibawa indaba le khengithi ukuyoyibonisana nomma. Sengathi mina iyangibinda," kutjho uDlozi ngelizwi elilisizana begodu uhlengezela neminyembezi.
Sisonga indatjana ngamagama anembako nanothileko.
Hlathulula bona ingabe lokhu okwenzeka endatjaneni kuyakholweka nanyana awa?
Ayikho ikukhu, amanzi akaphalazwe.
Wazirhatjha iindawula uSomalakazi, iindawula zakhomba uNozabenzeni bonyana nguye umloyi . Kuhlekuhle ubulongwe lobu bekumele buwele ngakunosokana bese kuyaphela ngaye. Unosokana kaNozabenzeni waphatheka kumbi khulu bewatjela umakotakhe bonyana angasalibeki inyawo lakhe ngakwakhe.
"Qala. Uyabona bona unjani umgogodlha nala emathunjini UyabonaLeziinlonda esele zincinca amanzi, seyiveke yesithathu le zimvelile. Manje nangingasebenziko nje, uthi ngimthini umntwana lo." Athule uJiyana ezweamehlwakhe agcwala iminyembezi. Athi ucala lokha komsanyanaokutsurame hlangana nemithwadlana kanina, akubone kusula iminyembezikurhorha namathimila asele awuluka?
"Tjhebetjhebe baba. Ayidle izitjhiyele Mkoneni. Nokho bengingakahlosiukukudelela. Ngesabile ukuhlaba umkhosi ngombana omunye wamadodandina lawo gade atjhagala ngesigidi. Engikwenzileko kutlola iinomborozelori." UMondliwa ukhuluma nje unikela uMasombuka iphetjhanaelineenomboroplada.
"Ebusuku" Kwabuza uThokozani ngokukhulu ukurareka. Ngivelengizenze umuntu ongezwako?
indlela yokwembatha Endatjaneni ethi 'Itjhudu Lami' kuthiwa uNomhlekhabo bekambethe ibhrugu elifitjhani kungakho uSifiso wakwazi ukubona amathanga amhlophe kaNomhlekhabo. Lokhu kusitjengisa bona sikhathi sanje. Isib. Akhese siqale nanzi iindatjana.
Ukuba mncamo nerhara.
Awa, awuthome umsebenzi umfundisi.
Kwathi angife nangibona uThokozani angunguza asithi isifundoseSosiyoloji akasenzi, sibe sisenza naye. Ehlokwenami kwaduma abokghanikubangelwa yini bonyana akhulume ngalendlela. Do, ukuyifunyanaipendulo efaneleko. Msinyana ngithi, "Mina dade ngiyasenza isifundweso. Begodu ngingakuthabela tle ukusebenzisana nawe ngombana ngiyazibonyana izandla ezimbalwa zenza umsebenzi ube lula. Kuyangithabisa tleukubona udade onomusa njengawe ngombana inengi labodade liyazibona."
Ingabe isiphetho salendatjana siza nakho okungakalindelwa na Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni?
"Fikile ngiyakubona awungiboni. Eqinisweni ngifuna abaphethe izinja. Khange khewuzizwele bona zingakuphi na" kuhleba uSesana. Uyarhawula."Iye. Phela isikhathi sikhambile dade. Ukuhlalela incwadi batjho uyafundaakusasizi. Qala sekusele langomuso nelilandelako ilanga. Siza-ke dadenangabe khewezwa," kutjho uSesana. UFikile ayivule ihliziywakhe. Atjhobona akhona ezwe ngawo. Atjho nokobana kukhona lesifundoabazokuthoma ngaso, alitholileko, isifundo se-Biology. Athi angaveza bonalelo phepha unalo, abatjho bona akalithembi kangangani."Nali le-Biology likhona, ngililethelwe boThemba emini. Alo-ke umrarokukobana ngiyalisola mina, ungibona nginyula ukufunda encwadini nje, ngenziwa kungabathembi aboThemba," kutjho uFikile. USesana afikelwengokukhulu ukuthakasa nakezwa bona nokho umnganakhe lo, kukhonaanakho. Angabe asadla isikhathi uSesana. Ahlale phasi anzinze. AbaweuFikile bona amuphe amaphepha angakghona ukutlolela kiwo. Athiangawathola, abawe lelo phepha lemibuzo yesifundo se-Biology. UFikile alinge ukumephula amandla ngokumtjela bona akakholwa bona ngiloleliphepha elizokutlolwa kilomnyaka. Abe ngonomona kuSesana?
UZondi lapho selimqedile ivalo nokwenza uyedwa kwabo namhlanje ngombana isilukazi esingunina sisayokufuna izinto zokukghabisa ikamuru lesimanje njengombana sekusele amalangana bonyana uZondi athathe.
Kwenzeka koke lokhu, bamamathe nelimu aboNomhlekhabo noSifiso abazani iimbongo zabo. Kuthe ngelinye ilanga baqeda ukufunda, uSifisowabawa uNomhlekhabo bona ambuyiselele iincwadi elayibhrari. Yenzekaindabakazi, uNomhlekhabo wabuya emveni kokubuyisela iincwadi. WabuzauSifiso ngokumangala bona kanti ungewakwaMasango na Phela uboneisibongo sakhe ekaradeni ebekamnikele lona bona bambuyiselele iincwadi. Waphatheka kumbi uSifiso, yini abangasayenza ngodadwabo. Watjengisaukudana okukhulu bewatjho naye bona litjhudu lakhe elimbi?
Angeze sakhuluma ngelimi kodwana singasithinti isitayela somtloli. Ilimi nesitayela angeze wazihlukanisa. Indlela umtloli asebenzisa ngayo ilimi endabeni kwenza sikghone ukumazi bona umumuntu onjani. Ingabe uthanda ukusebenzisa amagama wokubolekwa nanyana uthanda ukusebenzisa amagama wemvelo. Ingabe uthanda ukusebenzisa ilimi elizele iimfengqo namkha ilimi nje elilula. Isitayela yindlela indaba etlolwe ngayo ukuze ihloso yomtloli ifezeke. Omunye nomunye umtloli unendlela yakhe yokutlola. Lendlela kuba ngeyakhe yedwa. Isitayela somtloli sakhiwa begodu sithuthukiswe likhetho-magama kanye nokusetjenziswa kwelimi. Isitayela silethwa nakukuthi umtloli usebenzise yiphi indlela yokwethula indabakhe. Ingabe usebenzise umethuli omumuntu wokuthoma, ikulumo-pendulwano namkha umtloli ngokwakhe/ umuntu wesithathu. Isitayela umtloli asisebenzisako siyame khulu ekutheni uyini umnqopho womtlolo nokuthi ngisiphi isizinda sendabakhe. Isib. Nawufundisisa indatjana ethi, "Ubulongwe bekomo buphezu kwendlu", ungathola bona umtloli usebenzise ilimi elijiyileko. Qala nje: Wararha umbethe ekuseni kangaka, umloyi akanawo umbala, kuvuswa ezivusako, ukungasathelelani amanzi, anga lilithi lomthanyelo, athuke ihlabathi eyaginya abodadwabo nabafowabo.
Kuse elingaliko. Liphakame. Bafike abazokulobola. UDloziakakababoni, uzwe ngepelesakhe. Sifikile isikhathi esinzima kuDlozi. Sifikile isikhathi esinzima kebakwaMatjhiyana. Kuyaphikiswana ngenanileenkomo. BakwaMatjhiyana bathi sifuna iinkomo ezithiezikhambangeenyawo. Sifuna nezithi...eziyimali. BakwaKabini nabo bayazililela bathiinani elibiziweko liphezulu. Bebayabuza bona ikomo yabo ikhamba malini. Lo mdlalo wabantu abolobolako nabalotjolelwako.
Kukhona ukutjhayisana kwamasiko kilendatjana uthini wena Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni?
UZondi waphendula amehlo wawaphosa phezu kukanina obekaguqe phambi kwabo. Amehlo wabo khenge ahlangane ngombana uNaKokela wamdima amehlo. UZondi wafunda kwezakhe bonyana kwamambala kukhona into ekhona ngombana nangu unina amdima amehlo. UZondi wagcina abuzile wathi, "Ngabe lokhu okutjhiwo ngubaba uThombeni kunjalo mma" UNaKokela watlhoga umgodi wokungena ngombana indaba kaThombeni le imthela ngehlazo kanti bekangakayilindeli. Nokho waphendulela phasi wathi: "Eqinisweni msanami kunjengobana uThombeni atjho." UZondi wafoma emhlana ngekulumo yababelethi bakhe wathi, "Alo kubayini ngibe ngowakwaMnyakeni kanti ubaba usaphila begodu ngazi bonyana ubaba wahlongakala ngisesemncani.?
UMoniwa Kawule, umkhwenyanakhe, ubalobolele kuhlebakwaMasombuka. Ulobole ngeenkomo ezisithandathu eziphilako nemalieziinkulungwana ezibunane zamaranda. Abafowabo bamsolileuMasombuka. Balila ngokuthi ubiza amabherha kwanga uthengisaimodere. Bakhona nabathi ufuna ukuvuka ngebeMangweni ngombananakhu nekukhu yakokukhu akanayo. UMasombuka uvele wabatjelabonyana yena wenza intandwakhe emzinakhe. Nguye nomkakhe kwaphelaabaziko bonyana uNobezimu bamtlhagela kangangani ngaphambikokumfunyana. Ngeyakhe imali ebeyimusa phasi naphezulu lokha nagadeagula angapholi. Ukudlula lapho uNobezimu ufundile. Ngumabhalanaema-ofisini ngapha KwaMhlanga. Abafowabo nabomalumakhe lomntazanabazamile ukumbonisa uMasombuka kodwana wathi nanti ilanga. Kwagcinwa kuvunyelwana ngokuthi akaliswe ngombana nesintu siyatjhobonyana ohlaba yakhe akalelwa.
Le miqondo eqakathekileko yendatjana. Isib. Ithando, ipi, ubuloyi, umtlhago, amasiko nokhunye.
Nakaphendula ihloko aqala emuva la kuhlezi khona uThemba, amthole ahlome ihliko phasi. Kunyakaza isandla nomsobo kwaphela.
Indatjana yingcoco efitjhani njengegama layo.
"Kwenzenjani ekhayapha" kubuza uDlambili athwele amehlo?
Ingani naso sifuna ukubabona kuhle laba ababili abahlanganiswako.
Kuthe uNoZabenzeni aditjhile, wezwa bhu! phezu kwendlu. Njengombana bekayedwa abentwana bakhe bavakatjhele ekhabomkhulu, wacima ikesi walala. Ulala nje urarwa yinto epharumele phezu kwendluyakwakhe. Alo uzakuthini Unomzana wakwakhe usemsebenzini ePitori. Uzakuza ekupheleni kwenyanga. Nokho walala bekwasa?
2.3 Coca ngerarano elibe khona kilendatjana.
Wathaba khulu unina kaBafunani, wabona imithandazwakhe iphendulekile. Wabona imitlhagwakhe iphelile.
Itjho bona ngikuphi okwafike kwavezwa yincwadi kammeli kuyise kaNomadlozi okumayelana namalungelo wabentwana na?
Nakafika kuFikile wathola "inja" uFikile athi uyithole kuThemba. Nokho uFikile bekangayithembi, bekangalithembi iphepha alinikelwe boThemba.
8.6 Abalingisi bendatajana kumele bangadluli kwabahlanu. Ingabe umtloli ukwazile ukuwulandela lomleyo na Hlathulula?
" Sewufunde kangangani wena Themba Phela mina ngibathe ngiyazazikuyala. Nje, ngizokubawa bona khewusize phela." Athule uThembaabethwe livalo. Nokho lisuke godu, azizwe aba nesibindi?
Ngokubona kwakho abentwana abafuna izinja ekupheleni komnyaka ingabe bafundi abanjani Hlathulula?
Ingabe abantu bakwaThamana bangebakwabani?
"Awa, ungatshwenyeki, koke ukudla kuzokubhadelwa ngimi." Sifunyanengekhafitheriya kungakazali ngombana kwabanengi isikhathi sokudla gadesele sidlulile kanti nakubafundi abakhamba ngeembhesi sele bathomaukuba nzinyana endleleni.
1.6 Dzubhula isitjho esihlathulula bona uNoZabenzeni wonda, waphela.
"Utjho njani Njengobanyana bewusiphala soke ngesikhathi nasitlolaiinhlahlubo zaphakathi komnyaka nje?
Ukungenisa indaba kuqakathekile bonyana umtloli asebenzise ilimi, elinothileko (elineemfengqo, izitjho kanye nezaga.) Lokhu kwenza umfundi adoseke. Umtloli angayingenisa ngesibabazo indatjanakhe namanye amaqhinga.
"Awa, mma," kuphendula uNoZabenzeni.
Ukukhutjhwa ifutha ngemlonyeni.
Atjhinge phasi amapholisa, kodwana angafunyana litho elitheni.
Abantu abazele ecabazini lalapha kwaDlambili bademba ekulu. Ubunengi babo bubulala inyoka. Kubona nosakhasela eziko bonyana laphakunento ekhona. Kiso isiphithiphitheso kuvele iveni yamapholisa. Izaiphosekile. Kuyabonakala bonyana abantu bomthethwaba barhabile. Kunobana abantu batjhide ngombana naku sele kufika abantu bomthethobavele bazijamele kwanga akunalitho. Amapholisa amabili ehle ngeveninimsinyazana. Afuhluzele phakathi kwesiqubuthweso, sele anqophe ngendlini. Nakangenako afunyane uNaMarhubani akghidlha somhlolokazi.
Kuthule kuthi du kwanjesi kuzwakale ukuphefumula kwabo kuphela.
1.6 " Mntanami mina ngahlukana nonyoko wena uneenyanga ezintathu ngabo ubukhali bakhe lobu nokuthanda amatjhada." Ukuya ngekulumo engehla, uThombeni akanalo izwelo nobuntu, waba nesibindi sokutjhiya umntwanakhe aneenyanga ezintathu. Uyavumelana na nalombono Sekela ipendulwakho ngokuzwakalako?
Izehlakalo kumele zilamane ngefanelo ukuze zikghone ukuletha ukukhula kwendaba ngendlela ezwakalako. Izehlakalo ezingeneleleko endabeni zenza umfundi alahlekelwe kulandela indaba bona kuhle kuhle ithini.
Coca ngesingeniso sendatjana le. Ingabe sivezwe kuhle nanyana awa, sekela ngokwendatjana.
"Mma, mina angiguli. Indaba engiphethe kumbi ngenge-...nge-...hi...hi- hi!!" Alile khulu uDlozi. Unina athule naye alindele uDlozi bonyanaalile abe abhodle, azokwazi ukukhuluma naye kuhle. Emva kwesikhathiathule, azisule iminyembezi. Kuthule. Ngemva kwesikhathi eside, athomeuDlozi akhulume.
Sizakuthi nasiqedako nakusirurhu seenyosi ngisitlhorhe ngomuno.
oyikutani kanye nonogada.
Coca ngendlela indatjana le ephetheke ngayo. Utjho nokobana isiphethweso ingabe siphetho-phekghu nanyana awa.
Ngalokho abanye abalingisi abakutjhoko nalokho abakucabangako ngabo. -Ngalokho abakutjhoko nalokho abakucabangako ngabo lokha nabazikhulumela bodwa nanyana nabakhuluma nabanye.
Avume ngehloko uMasombuka.
Ingabe indatjana le iyakhambisana nesikhathi eyenzeka ngaso na Sekela ipendulwakho?
"Alo Funi, ingathi ubulila nje, thina nasize ukuzokuthokozisangemiphumela yakho emihle kangaka" kubuza uNdala, amangele bonyanakwenzenjani?
Isiphetho sisivezela indlela umraro uraruluke ngayo.
"Awa titjhere ngibulawa mamehi-hi-hi-hi!" kulila uBafunaniangasakwazi ukuzibamba.
Ukutshayela umuntu ewako.
"NaMarhubani makhelwane, siyazi bonyana okwenzekileko kuzwisaubuhlungu. Ukutjhiwa mntwana ikuphela kwakhe akusiyo into encani. Kodwana njengombana amapholisa asenza umsebenzawo ngizokubawabonyana njengomma wejoyini ziqinise, uphendule yoke imibuzo obuzwayona. Ngiyathemba bonyana nawo angeze athathe isikhathi." Ngummawomtshurhwana ohlaza, ongumakhelwani wekhayapha, okhulumako lo.
Kuthi bonyana unosokana nomalukazanakhe bavumelane, babizeuMaphophotha, bambikele. Khona lapho asikime akhwele phezu kwendlu. Ubani Ngambala into ayifunyane. Afunyane ubulongwe bekomo?
Unina kaSesana umumuntu oyithandako ifundo, uyavuma Sekela ipendulwakho?
UBafunani umntwana ophiweko engqondweni. Uthini wena, sekela ngokwendatjana.
Athule uSesana abale amalanga aseleko. Mabili kwaphela. Athathe incwadi ye-Science, athi uyabuyekeza. Ayibone ilingana neBhayibheli.
"Sh Themba sesiyahleba-ke kwanje. Ungibona ngilapha nje, ngisebudisini. Angikafundi litho mina. Manje ngithe akhengize la kuwemhlambe unezinja. Ngiyakurabhela Themba nawunazo ngilekelela. Phelakungadlula lakusasa sekungikho," kurabhela uSesana."Sesana phendula njengomfundi oyokutlola i-matric. Ngithi uthunyelwengubani?
1.2 Dzubhula isitjho esihlathulula bona uZondi bekathukile.
"Uthunyelwe nguFikile Ukuthumele njani uFikile azenza umuntu nje. Nokukholwa akakholwa litho uFikile. Nje sengamsiza izolo ngephepha le-Biology. Ungitjele bona ngizomraranisa ihloko ngamaphetjhana esikhambasiwafuna ngeminyama, imini ikhona. Nanje isesebuhlungu ihliziywamingoFikile.?
Umntazana wakwakhe uBafunani waphumelela kuhle khulu eemfundweni zakhe. Indaba yonakala la unina ambawa bonyana akakhambe ayokufuna umsebenzi. Wala waphetha uBafunani, wathi yena ufuna ukuyokuragela phambili iimfundo zakhe. Ngetjhudu kwafika abotitjhere bakhe uBafunani bathi bazomthokozisa ngokuphumelela kwakhe kuhle. Nokho bamduduza unina kaBafunani bathi nabo bazakuzama ukusiza ukuze uBafunani aragele phambili ngeemfundo zakhe.
ngesikhathi. Sekela ipendulwakho ngokwendatjana.
Abuze godu uZondi. "Ubaba uthi unguMbalekwa, alo isibongo ubabangubani" Iragele phambili indoda nependulwayo ithi, "Ndodana ungizwangithi nginguMbalekwa nje ngifuna ungiqale bewungiqalisise. Mina ndodananginguThombeni uyihlo okubelethako." UZondi kwathi akahlanye nakezwalelo, wezwa athuka wasikima wajama ngeenyawo wangayikholwa intoeyenzekako. Wabuza wathi, "Wena ungubaba wuphi ngombana ubaba walalamina ngisesemncani kanti mina angisinguThombeni kodwana nginguVundlamalanga." UZondi kwathi akathathe intonga akhwele azehlelephezu kwendoda le efuna ukudla amandlakhe?
Abafazi abanengi besele bamgegeda uNaMaridili. Bathi uyabadina ngombana ubawa khulu, begodu unabantwana abanengi. Lokho kwamenza uNaMardili sengathi azisarithi kuhle. Besele ondile ananyathelwe libizo lokuthi ngu"Mtshere". Ubumbona ngekhitjana yinye. Ingakapheleli emzimbeni, beyingambathwa enye. Abentwana bakhe bebahlekwa tle esikolweni. Bebambatha amaredluredlu, bakhibelele. Amayenjanabo bekuthungwa umgodla wepuphu wokubhaga amatjhatjhatjha obilisiweko kususwe amagama athalwe kiwo.
"Phela angikabuthi ciphi ubuthongo izolo," kutjho uThemba.
"Ngu-Arhosi baba,"kuphendula uNomadlozi ngomoya ophasi, bekuyezwakala bonyana akakathabi.
Ukuvuka inja ebovu.
Ngisiphi isifundo osifundako kilendatjana?
Lalela-ke mma. Kufuzile bona ihliziywakho ithabe nakunje. Ngikuphileumsebenzi. Kusasa uze uzokuthoma umsebenzi, kodwana usize ungasayiphathi kwabanengi. Athi usaragela phambili ngokukhuluma, kubenokokodako emnyango. Kungene lababantu ebekakhuluma nabongomrhala. Sebabuya kwakhe. Kungalokho sebaze bamlandela la, e-ofisini. Kulenge amakhemera ngapha nangapha.
Yenzeka esikhathini sanje.UMoniwa uhlathulula uNobezimu njengomntazana oziphethe kuhle, ongambathi amabhrugu. Kutjho khona bonyana sikhathi sanje la abentazana bakhona bambatha amabhrugu.
"Bomnakwethu ngibawa ningicolele khulu kwamambala ngokuningena ngemlonyeni."
Mina engizimisele ukukwenza kukobana ngimsize udade loya.
Ambuze "Dlozi, usalila nanje Akhe ungitjele bona ulilelani Ukhulume msinya ngingakakudosi ngepama, ngiyabona unyoko lo uyakutotosa, ukwenza iqanda," kungezelela uMenzelwa emagameni kaNaMasango?
Bangaki abalingisi abasendatjaneni le Batlole boke?
Koke ngaphakathi kwendatjana kubumbekile, isehlakalo kumele kube sisehlakalo esisodwa, esenzeka endaweni eyodwa begodu senzeke ngesikhathi esifitjhani esingaba lilanga nanyana okungasenani, iveke eyodwa. Ngikho ukubumbeka kwendatjana okuyenza kuhluke kunendaba ede. Indatjana ingakhuluma ngesehlakalo esenzeka ngobusuku bunye. Okuqakatheke khulu kukuthi akungabi zizehlakalo ezimbili.
Kuthe ngemuva kwalokho kwakokodwa emnyango, kungebamaphephandaba. Gade bezwe ngemisebenzi emihle uJiyanaayenzela abantu abatlhagako. Kwathwetjulwa iinthombe. UNaMkoneniwathathwa iinthombe yena nabantwabakhe, wathwalwa bosondaba. Batjhoabosondaba bona ngelanga elilandelako uNaMkoneni uzobeasephephandabeni. Wathokoza uJiyana ngokumupha umsebenzi.
Indaba kaSesana yokulila ngokungazi litho imrare. Njalo nakutlolwaiinhlahlubo esikolweni bekathola imitlomelo ephezulu. Sekutjho ukuthini-ke kwanje nasele athi akazi litho. UFikile abone uSesana kumumuntuombetha ngezimanzi. Ambawe bona ahlale phasi basizane lapha bahlulekakhona. Ale uSesana. Asisekho isikhathi sokubuyekeza iimfundo zoke, nawumumuntu onjengaye nje. Iye ukube ubanjengoFikile ngakungcono. Uragile tle uFikile. Nanyana ubangakhombisi ihloko ethambileko kangakoesikolweni, kodwana indima ayisebenze unyaka woke uyayibona.
7.4 Hlathulula bona ingabe isizinda salendatjana siyakholweka na?
" Awa mma, awa mma yini Ngiyakutjela angisafuni litho lakho ngakwamapha." Unosokana wangena uNoZabenzeni emlonyeni?
Ingabe isihloko salendatjana siyakhambisana nesiphetho sayo na Hlathulula ngokuzwakalako?
"Yetjhe Mondliwa. Nakumavuko mambi mswakaThombeni. Ngetjelweiinkomo."
"Awu! Mzukulu kazi bekungaba yini Zephasi zona aziqedwa. Nokhoungatshwenyeki mzukulu," kwaphendula uSoBilibili?
Coca ngesingeniso sendatjana le.
liyasetjenziswa leliqhinga nakundatjana.
Simphiwe Mnganami, ngiyathemba bonyana urareke khulunawungangiboniko namhlanjesi esikolweni. Ngiyadana ukukutjela bonyanaangeze usangibona. Soke isikhathesi bengizizwa ngithabile nginawe. Ngiyazi bonyana uyangithanda begodu uyangizwisisa. Ngiyazi bonyanabewazi ngimntwana ohlala kamnandi kwabo ngombana nakhu ngingedwaekhaya kanti godu sijame kuhle. Bekufanele ukhumbule ngalindlelangombana angikhumbuli nangelilodwa ngikutjela ngobudisi bami. Ubudisiobudlula ubudisi. Bengingaze ngakutjela, ungangisoli ngalokho. Intoebengiyesaba kukobana indaba le izakwaziwa yikwaMusi le yoke. Ngiqalwe njani-ke mina?
1.7 Kutjho ukuthini ukuthi uSimphiwe mngani kaNobukhazi wokuwa nokuvuka?
Itjho bona ngikuphi okwafike kwavezwa yincwadi kammeli kuyise kaNomadlozi okumayelana namalungelo wababelethi na?
Kutjho ukuthini lokhu ngokwendatjana na?
Kuthe kusenziwa njalo yafika iveni yamapholisa. Kwehla amapholisaamabili. Lomfazi nelendoda. Lomfazi liphethe iphetjhana elimhlophe. Naleli lendoda liphethe lalo iphetjhana. Bafike balotjhisa babawa ukubonauMenzelwa Matjhiyana. Uyise kaDlozi uthe nakezwa bona ubizwamapholisa, wadineka, wacabanga bonyana bazokuthatha uDlozi ngombanasekuzwakele bonyana inturhu ivukile ngemalokitjhini nangeenkolweni.
Udlozi sengathi uyangunguza.
"Awa nakumazinywakho uwafuze nangamaratjhana."
UDlozi indabakhe nokapteni ikhambe kuhle khulu. Koke kulungile. Kulunge ini Kwazi uDlozi noKapteni Siwela. KwaMatjhiyana budididi. Kuyabuthwa, kuyatjhidiswa, kuyapakwa, mkhulu umsebenzi. Banenginabantu ababalindeleko. Nengqondweni kaDlozi kunjalo, iyadidizela, iyathatha, iyabeka. Uyise akamthandi ufuna ukuthabisa abantu beentjhaba. Nokho namhlanje uzozanelisa, ngombana akekho umuntu ofunaukumanelisa. Isintu sithi abantwana kumele bahloniphe abazali babo. Nabazali babantwana bamele bahloniphe abantwana babo. Umthetho uthiabantwana kumele bawazi amalungelo wabo kubazali babo. Umthetho uthiumtwana osele aneminyaka elitjhumi eminyaka ebunane (18), ukhulileangazithathela isiqunto ngepilwakhe. Manje mina ngingonjaniengizokuthathelwa isiqunto ngepilwami. Nakhona ngingomunyewabasebenza emthethweni ubaba angangenzanjani nje?
Ngesikhathi zetjiwa iinkomo kwaba nomsana wakwamakhelwaniobonako. Ngebanga lokusaba akhange atjhidele eduze kodwana wenzaubuhlakaniphi obukhulu, watlola iinomboro zelori okwakulayitjhwa kiyoiinkomo. Umsana wanikela uMasombuka iphetjhana atlole kiloiinomborwezo.
Angene uyise kaDlozi, uMenzelwa wakwaMatjhiyana. Bathule bathi du unina kaDlozi noDlozi.UMenzelwa abone bonyana umntwanakhe mumbana emehlweni.
UMoses Sovumani KaZimkhona Mahlangu wabelethwa endaweni yeKlipgat, eNorth West, ngomhlaka-26 kuNtaka ngomnyaka ka-1974. Ulizibulo lakaZimkhona noZandile uNaMaebe. Wathoma ikhambo lakhe lefundo ngomnyaka ka-1981 eKeitumetsi Primary School, eKlipgat. Phakathi komnyaka ka-1983 no-1987 wafunda e-Ekuphumuleni Combined School ePhumula, ngeMpumalanga. Waphetha ibanga lakhe letjhumi ngomnyaka ka-1992 eBongumusa High School, khona ePhumula. Uneziqu ze-BA (Sociology and Psychology) ne-BA Hons (Sociology) azifunyene eVista University ngomnyaka ka-1996 no-1997, ngokulandelana. Adlule lapho abe neziqu zeMasters (Sociology) azifunyana eyunivesithi yePitori ngomnyaka ka-2002. USovumani ungomunye wabatloli oneenkondlo ebuthelelweni leenkodlo elaziwa nge-Itsengo kanti godu umtloli womdlalo, Iinkesi Ezome Kere, nencwadi yeendatjana ezifitjhani, Ameva.
Yehla iminyembezi kuNoZabenzeni. Watjela unomzana wakwakhe.
"Mma akwenziwa-ke lokho kileli lami i-ofisi. Nawunganeliswayipendulo oyithole eenkhulwini eziphetheko la, nakimi, ngizokugandeleleka bona ngikubizele bomthetho bayokuvalela. Ngikutjelekuhle ngathi umsebenzi awukho. Akhange ngibuze bonaimidumbadumbana eminengi le, iphetheni." Athule uJiyana abonakalebona ulwa nehliziyo bona ingamgabhi. Kube kuthela amanzi emhlanawedada lokho kuNaMkoneni.
Kuphume amarogwanakhe neempahlana zabantwana ezagcina ngoNowaukuhlanzwa. Athi ufuna ukuphakamisa khunye ngakhunye atjengiseuJiyana, uJiyana abone bona lokhu akusasibo ubuntu, sekukhwelwa ehlokongamabomu.
UMasombuka bekanomntazana wakwakhe, ibizo lakhe kunguNobezimu. UNobezimu wahlangana nesokana elimthandakouMoniwa Kawule. UMoniwa wabizwa imali eziinkulungwana ezibunanengaphezu kwemali engako, kwathiwa akalethe neenkomo ezisithandathu. Laliphezulu khulu leli lobolo. Banengi abalila ngalo, bamsolauSoNobezimu kodwana lokho akhange kusize litho. Uthi unobangelawokubiza ilobolo elingaka kukuthi batlhaga khulu ngaphambi kokuthibamthole uNobezimu, kuthe nasele bamtholile, waba mntwana ogulako, lokho kwabenza bonyana balahlekelwe ziimali bazama ukumlaphisa. Okhunye okungunobangela welobolo elingaka kukuthi ufundileuNobezimu.
"Fese ngabopheka umuno nezwani. Akukho okhunye efesengakucabanga kodwana ngivele ngahlaba umkhosi. Abantu bokuthomaabalethwe mkhosi lowo nguNaSkhosana ombonako lo neqhegulakwaThubana elihlala ngaphatjheya kwendlela. Nabo bafike barareka khulu."
Kunesitjho esithi, 'ithuthumbo elihle lizala iimbungu'. Uthini wena, sekela ngokwendatjana.
Coca ngendlela indatjana le ephetheke ngayo. Utjho nokobana isiphethweso ingabe siphetho-phekghu nanyana awa.
Namhlanje nguwe osele ubajikela. Dlozi, zikhumbule mntanami.
Ngubani owacatjangwa nguNomadlozi ukuthi angamsiza kilekinga aqalene nayo na kubayini acabange umuntu loyo na?
Ngiwaphi amino umlingisi oyikutani awazamako ukuphuma emrarweni aqalene nawo na?
Sibizwani isiphetho esize nokungakalindeleki na?
Kuthe langelinye uSoBilibili abudle kuhle, weza kuNoZabenzeni. Uzanje ubonile bonyana kubhalile, uNoZabenzeni sele anabentwanaabakhomba. Akasakutlhalwa.
Ngaleso isikhathi uSoBilibili uzenza senga akaboni bonyana kunomraro. Yena soloko amumethe ipeyipi ayiphutjhephutjheza inthuthu ithi kupe. Ayikhozakhozele ngothubhakghuru. Ngehliziyo uthabe uyafa.
kanye nemiraro aqalene nayo na Sekela ngokwendatjana?
"Umloyi nawenzani mzukulu?
Ingabe kilendatjana ngimuphi umlingisi omkhulu oyikutani.
Ngubani umlingisi oyikutani endatjaneni na?
Okwenzako kuyakulandela esikhathini esinengi.
Isikhethu kwesinye isikhathi sikhuphana ukudla emlonyeni. Vuma nanyana uphike, usekele ngokwendatjana.
Azange ngikhulume litho kodwana ngivele ngisikime. Ngabutha kokeegade kuphezu kwetafula, kwaba kuphuma kwethu-ke njalo. Sithi naselesizokuphuma emnyango ngikhumbule bonyana into esiyoyenza le ifunaiincwadi ezimbadlwana umuntu azanande aqala kizo. Kunezimbiliengizaziko neziphethe loke ilwazi mayelana nalesifundo.
Khulukhulu wethuswa limbatho lomuntu wekosi lo ngombana mhlambe uhlome uphelele abekaboni.
"Iye, zinjalo iindaba mngani. UMaphophotha nakangatjhejiko umzukulwanami loya uzakusa umkakhe phasi. Ubulongwe obupharwe phezu kwendlu loba bebumele buwele phezu kwendlu kanosokana kaNoZabenzeni ahlabeke khonapho."
Isingeniso sendatjana kumele silulukeze, kumele sitloleke ngendlela ezokwenza ofundako adoseke, angafuni ukuyibeka phasi incwadi. Lokhu umtloli angakwenza ngokuthi asebenzise ilimi elimnandi, amaqhinga amahle nanembako. Kuqakathekile bonyana umtloli ayingenise kuhle indatjanakhe. Isib: Indatjana ethi 'Amabherha', akhese ubone bonyana umtloli uyingenise kamnandi njani indabakhe. Uthi "Ubamkhulu liRhorha, engikubonakokhu mhlolo obovu." Nakanjani ofundako uyadoseka ufuna ukwazi ukuthi ngabe yini engaka evelele umlingisi abe afunge ngobamkhulwakhe.
"Eeawa...dade, nami angisenzi."
Amapholisa awunawunana noNaMarhubani ngale ngedayiromu abantu abakazibeki phasi ngapha ngaphandle. Babodwa abakhuluma ngababili ngabathathu. Laba ngabakhulumela phasi bonyana bangazwiwa mumuntu ngaphandle kwalaba abakhuluma nabo. Babodwa abakhulumela phezulu, banganandaba bonyana ngubani obezwako. Inengi lalaba abakhulumela phezulu lithi okwenzeke kwaDlambili kuyikomba yokobana ukuba nomntwana oyedwa akukalungi nakancani. Into esolwa khulu ngilaba abakhuluma ngalindlela yindaba yokuhlelwa kwemideni. Balila ngokobana umutu oweza nalento yokuhlelwa kwemideni wabulala isitjhaba. Omunye umma, omude nonzima ngebala athi, "Kodwana ngokunjani khona bonyana umuntu abe nomntwana oyedwa. Ingani nezuba lakozuba lincani, alikwazi ukukhuluma kodwana liyacabanga bonyana kufanele libe nababili."Abanye bathi ingasikho bonyana bakwaDlambili bahlela umdeni kodwana indaba inqophile, uZimu angeze akupha koke. Babodwa abathi uDlambili kufanele ajame ngeenyawo ngombana kunabantu abaloye umntwanakhe ngombana bafuna ukusozisa yena. Iinlukazi ezimbili ezibonakala ebusweni bonyana kade zathoma ukurhola ipentjheni zilila ngamapholisa ahlalele ukuwunawunana nomma wekhaya abe abona bonyana kuhlongakelwe. Bakhuluma abogogo ababilaba omunye sele asithi,"Ungathi umdala ungakaboni."
USoBilibili kumele bonyana ababele umzukulwanakhe njengebilibili. Isokana lakaMaphophotha elithethe uNoZabenzeni uvezelwe indabawafunga bonyana uzombhidlela. Nokho akakho umuntu ogade amrhononela.
Umuzi kaMaphophotha walumatha, watjha. Unosokana akasathelelaniamanzi nomalukazanakhe, uNoZabenzeni. UNoZabenzeni waphendukaumloyi osatjwako. Umuzi woke wamgegeda. Ngitjho nabentwana abancanibambaleka njengesibandana. Wonda umntabantu wasala anga lilithilomthanyelo. Ithabo elalikwaMaphophotha lafuduka. UMaphophothawakhumbula labadala elithi: "Umuno owodwa awuqhobi intwala."
Sele ngikulayelisa ngokuthi ngiyokuhlala ngikukhumbula njalo.
"Iye mzukulu. Wena ukwenzelani lokho Nezami iindawula mzukuluzitjho njalo." Abe asikime akhambe?
Ingabe ngisiphi isifundo umtloli azama ukusethulela sona.
Ingabe isiphetho sendatjana le singesinjani na Hlathulula khudlwana utjho nokobana kubayini utjho njalo. Sekela ngokwendatjana?
"Awu Sifiso kanti ungowakwaMasango." Ukhuluma nje uqale ikarajanalami lomfundi elineenrhunyezo zamagama wami, isibongo, isithombe sami, inomboro yomfundi neenomboro zepasa. "Kuyatjho bonyana kuzweneiinkaba."
"Awa Sifiso, lisa ukungitshima hle."
Ingabe umlingisi oyikutani uveziwe esingenisweni kanye nomraro aqalene nawo na Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni?
Kufuzile Sesana bona siphenduke iinkhova. Simbi lesisikhathi.
Ungomunye wabatloli bencwadi Umtlhodlho.
Siyabuswa L. P.
Indlela uMasombuka aphendula ngayo imibuzo itjengisa ukudelela. Uthini wena sekela ngokudzubhula endatjaneni.
aInyawo Alinapumulo La nakanjani ngokubona isihlokwesi sifuna ukwazi kabanzi bona kwenzekani. Phela ukuthi inyawo alinapumulo kutjho bona ungaphathi umuntu kumbi ngombana ngelinye ilanga uzazithola inyawo lakho likuse la kunaloyo muntu owamphatha kumbi, bese uzithola usekingeni. Ngokubona isihlokwesi siyadoseka sifune ukwazi ukuthi ngubani owaphatha omunye kumbi begodu kwagcina ngani.
Ngokomthetho-sisekelo uyise kaZondi unomlandu. Uthini wena sekela ngokudzubhula kilokho okutjhiwo mthetho-sisekelo wenarha.
UNaMarhubani uvezwe njengomlingisi onesibindi khulu Uyavumelana nalombono Sekela ipendulwakho?
Ukuveza umlingisi ngekulumo-pendulwano.
Abafundi abenza isiNdebele sebanelwazi elinengana elitjha ngesiNdebele ekulilwazi elalingaziwa ngeenkhathi zeminyaka engemva komnyaka we1997.
UMenzelwa ahlome ihloko phasi. Athule athi du. Nangu noDlozi uza nenye godu incwadi. Afike ayiphe uyise. Uyise ayamukele. Isafana nale eze namapholisa. Ithabo libhalwe emehlweni kaDlozi. Akekho othini komunye.
Unombhenyani ubindwa lithuli.
Khumbula bonyana bangaki abantazana abakhulu kunawe abawufunako umendo bangawufumani?
"Ngiyabona ntangazethu bonyana bewungunguziswa bubuhlebomntazana loya. Ngibo obukwenze wakhuluma amala, okuyintoengikujayele ungayenzi nakancani."
USifiso uthi " Nangingazibona ngikhamba naloya ngingathi ngiyikuta ingasi ikutana." Utjho ukuthini ngalokhu?
Yini eyabangela bona uSifiso athembise ukusiza uNomhlekhabo ngaphandle kokucala bonyana uzabe akwamanye amatlasi?
"Ubamkhulu liRhorha. Engikubonakokhu mhlolo obovu. Kghaningiyabhudanga Awa, angibhudangi. Ingani nakhu angikalali," kukhuzauMzonjani Masombuka. Ihlokwakhe iyaduma. Akakholwa amehlwakhe. Nanti isango lesibaya sakwakhe livuleke nge. Kusemtarini bonyanaakunankomo ezifahlileko lapha kodwana zivulelwe mumuntu. Zetjiwe?
Kuhle ukuthembeka kiyo yoke umuntu ayenzako. Uthini wena?
Ingabe indatjana le iphetheke kuhle nanyana awa Sekela ipendulwakho?
Indaba efitjhani / Indatjana iba ngetloleke ngepumelelo nangabe umtloli ukhethe indawo ebumbeneko lapha izehlakalo zakhe zendaba zizokwenzeka khona. Indatjana ayinaso isikhathi sokufuduka endaweni ethileko, iye kwenye indawo ngokwezehlakalo. Nayithome endaweni ethileko, kuhle iphelele lapho. Abalingisi kumele bayifanele indawo. Akhe senze isibonelo ngendatjana ethi, " Itjhudu Lami". Indawo lapho kwenzeka khona lendatjana kuseyunivesithi yeVista Mamelodi. Kuyafundwa eyunivesithi. Boke abalingisi ngabafunda khona eVista. Kukhulunywa ngeemfundo zakhona. Ngilokho esikutjhoko nasithi abalingisi kumele bakhambelane nendawo Indaba kufanele yenzeke ephasini esilaziko ekuliphasi labantu. Indaba ingenzeka emakhaya njengezabelweni, emaplasini nanyana emadorobheni, esigoga.
Ababilaba, ababasekeli beSundowns bebakatelela bonyana namtjhana isiqhema sethu sithumbile nakumdlalo bewuthwelwe ngibo. Thina sitjho kuzale umlomo bonyana isiqhema egade sithwele umdlalo ngilesi esikwazileko ukuphumelela ekupheleni kwawo. Umdlalo webholo erarhwako mdlalo webholo erarhwako ngamagondelo. Ikulumo itjhe phasi kube ngongaphasi nongaphezulu nabazama iinhlangu zokuzivikela.
Baqophi beendaba ababuya kwaSowetan nakwaStar. Bafike babuzabuze imibuzo ephathelene nokuthuthukiswa kwesitjhaba esitlhogako, sakilesisifunda. Bathe baqeda ngoJiyana, baphoseke kuNaMkoneni oseleangasazi bona kwenzekani. Bamthwebule iinthombe aphethe nomntwananjalo. Eenkulumeni zabaqophi beendaba noJiyana, uNaMkoneni ezwekancani lapha nalapha bona, kwangathi uJiyana lo, ubethelwa ihlombe. Umrholi omuhle novuthiweko, ngokobana utjheja ipilo nehlalakuhleyesitjhaba sakhe. Bathe bona baqede batjho bona iphephandaba lakusasalizokuvula ngesithombe sakaNaMkoneni. Nangesineke sakaNdunankuluumHlonitjhwa uR.V. Jiyana sokubonelela isitjhaba sakhe esitlhagakongemisebenzi. Balayitjha uNaMkoneni nephahlakhe ngomnqophowokufuna ukubona lapha ahlala khona, bakwazi nokuthwebula zimbilintathu iinthombe. Khange azikholwe uNaMkoneni.
Amanyathelo ayamanyazela kanti imbethe ijasikazi ekulu beyiphethe nomlenze wesithathu okubonakalako bonyana uphathelwe ubuhle ngombana kuyabonakala amadolo asaqinile. Indoda le ihlale phasi kodwana amehlwayo asoloko anamathele kuZondi ophethe iphephandaba ngesandla.
"Awa nokho, ukubambeka kwakho akutjho litho ngombana nami selengifunyene isikhathi sokubamba lapho khunye. Angithi nawe uyazazelabonyana umsebenzi weyunivesithapha ungangoMkobola, awupheli."
"Ukuhlolwa kokuthoma kwalesisifundo wakufunyana ngaki"kwabuza udade engabe ngiloko ngingakambuzi izinyo lakhe?
"Ngcono ngibize amapholisa azokubopha, khewukwazi ukulalelaumthetho mma," kutjho uJiyana.
Ingabe ngubani omlingisi oyikutani kilendatjana Sekela ipendulwakho ngamaphuzu azwakalako?
Atjho ajika ngesitulo uJiyana, ukubonisa bona mbala uphethe.UNaMkoneni uthulile. Uyazibuza bona enzeni-ke nasele kunje. Alitjhaphulule ifindo lesiqunto asithetheko, abuyele ekhaya, nanyana afenaso na?
"Mnakwethu mina bengibona bonyana kungcono isifundwesisiyosenzela ngaphandle etjanini. Nasiloko sikhuluma sizokugcina sele siphazamise abanye abamajadujadu ngokufunda, okuyinto embi nengezesayithabela nayingenziwa kithi."
7.3 UMasombuka uvezwe njengomlingisi ongalaleliko. Sekela ngokunqophisa endatjaneni.
Yini izinja ukuya ngendatjana le?
Umkhwenyana athi: "Thembi kanti ubelethwa ngibo Ngibawa"Atjho phasi, kube buphithiphithi bamhlubulise bamkhuphele ngaphandleathelwe nangamanzi umkhwenyani. Abantu babambe ongezasi nababonaunina kamakoti nogogwakhe bavuke inja ebovu. Umakoti alile atlhogenomthulisi. Abathe uyancenga kungamsizi. Umfundisi naye abatheuyancengancenga kube kuthela amanzi emhlana wedada?
Isitlhori siqongo sendaba. Indaba isuke ivutha elikhulu ilangabi kilelizinga. Kusuke sekubonakala bona sekunguwafawafa, akusekho umasiza. Indaba isuke ifike kwamgod'uyagcina. Lokhu kwenza ofundako ahlalele phezulu, abe nemibuzo eminengi.
Asikime uyise kaDlozi, athinte isikhohlela aphumele ngaphandle afike akhafule.
"Mhlonitjhwa umma lo, ngithe nangimtjela bona akanalungelolokungena e-ofisini nanyana kungeyamuphi uNgqongqotjhe ngaphandlekwesaziso sangaphambili, walwa khulu. Wathi nangabe sizakuvalaiminyango yababusi babo abazikhethela bona kunzima, sizakudana. Manjenami ngaphela amandla. Bengizakuphendula ngithini ngombana beselengimhlathululele nokobana umthetho awuvumi" Uphendula nje ufilekuthuka uKabini?
Uthe nakafika ngekhwitjhini, ibuye imicabango. Igadangane ehlokwakhe.
UZandile Sophie Shongwe uNaMgwezani wabelethwa ngoRhoboyi emnyakeni we-1956 eHendrina eplasini iWittekrans. Wasungula isikolo eMabuyeni L. P. School. Wabese uyokwenza ibanga lakhe lesi-6 eHendrina Community school, JC Mhlabetsi. Ibanga letjhumi walenza eSoshanguve High school. Wenza i-Secondary Diploma e-TCE, i-BA ne-UNISA. Uragele phambili neCreative writing.
USukazi athi, "Ngiyathokoza Dlambili, indoda kubeka isinghonghoyilo sayo. Njenganje ngizanibawa bonyana nivule iindlebe, ngizonifundela incwadi le. Nangiqedako ipholisa kufanele liyonifaka evenini. Kuyayiwa esitoksini."
Coca ngelimi elisetjenziswe mtloli kilendatjana.
Lokha nakukhulunywa ngerarano langaphakathi kukhulunywa ngokutjhayisana okuba khona kumlingisi ayedwa. Kuba nokutjhayisana kwemicabango, umlingisi azivumele bekaziphikise.
"Lotjhani ngekhaya! Nivukile" kulotjhisa uNdala nomkhambisaniwakhe?
Ngipheze ngihleke kodwana ngizibambe. Ngabese ngithi, "tjhebetjhebentangazethu."
Coca ngelimi umtloli alisebenzisileko uveze ukobana ingabe litsengekile begodu litjhubile nanyana njani na?
Sibizwani isiphetho esinembako na?
"Seloko ngafika kilendawo ngiyathoma ukutjhayisa ngalesisikhathi."Kwakhuluma uNomhlekhabo azithintitha utjani sele silungisela ukhamba. Isikhathi bekungaba li-iri lesihlanu.
Ukhambe izolo ngazo iindaba zamabhizinisi. Njengombana ekuseninangisuka ekhayapha ngitjhiye uNobukhazi alila ngokuthi akazizwa kuhlekuthe nakuba semini ngabona bonyana kuncono ngithi rathu, ngizomhlolabonyana unjani. Ngiza nje ngizitjela bonyana ngizomusa kwadorhodera. Ngi abhalelwe ku ku zibamba, sithome phasi isililo. Sithinte uSukazingaphakathi. Afise ukuhlukana nomma wabantu lo kodwana ahlulwemthetho.
Coca ngokuvezwa kwendawo endatjaneni.
"Kodwana uyarara wena Sesana. Ungathi bewusidosisa emhlweni kangaka etlasini uzongitjela bona awazi litho. Awukafundi ulungiselele iinhlahlubo Mina ngibona ungathi udlala ngathi. Uyasihleka." Athi angatjho njalo uThemba, ibe buhlungu ihliziyo kaSesana. Ibethwe sisazelo angaze asiveza nanyana sekunzima?
Kuthe kusesenjalo kwajama iveni yamapholisa. Uyise kaNomadlozibekadlumbana amapholisa la azokufuna uNomadlozi bona azobasizaemsebenzini ngombana uzwile bonyana kwelinye ilokitjhi kusuke inturhu. Athe angangena amapholisa afuna uyise kaNomadlozi. Bekamletheleincwadi. UNomadlozi uthe ukubona bonyana uyabhalelwa kukwenza uyiseabone bona akafuni yena ukutjhada no-Arhosi, waya egqwetheni lakhe. Igqwetha latlola incwadi layitlolela uyise. Incwadi yayihlathulula bonauNomadlozi unamalungelo wokuthi atjhade nomuntu amthandako. Njengombana amapholisa alethe incwadi nabantu bakwaKabini bakhona, kwafanela bonyana iphele indaba yamalobolo. Nokho watjho uMatjhiyanabonyana umthetho umkhuphe ifutha ngemlonyeni.
"Ungubaba wekhayapha ndoda" kubuza umkhambisani kaSukazi. Avume ngehloko uDlambili?
Ingabe isingeniswesi sihle nanyana awa Sekela ngokutjho komleyo omayelana nalokhu?
Kwabe kungoMvulo ekuseni. Njengenengi labafundi balapha eVista University, Mamelodi Campus, abangakabukungena ngezindlini zokufundela nalabo abangakabukungena ngelayibhrari sabe sijame iinqhenyana, ngababili ngabathathu. Njengazo zoke iinqhenyana zabodade namasokana sabe siphethe iindaba zepelaveke. Indaba esabe siyidemba ngeyomdlalo ogade uphakathi kwe-Ellerines Sundowns, isiqhema selokitjhinapha ne-Iwisa Kaizer Chiefs, abeswa bePhefeni. Emdlalweni lowo Amakhosi webholo erarhwako gade akhambe phambili ngamagondelo amathathu kwelilodwa. Njengombana sabe sibane esiqhenyaneni sethu, ababili babafowethu gade kubaseki babesana bePiyano neetjhutjhayini kanti mina noThokozani sibasekeli bezikaGuluva.
Ayikhafule yamapholisa uJiyana . Abe nomraro wokobana manje, uzamkhupha njani la nge-ofisini uNaMkoneni lo. Akakwazi ukumbambangezandla amfundisele abenengi. Akakwazi ukumtjhiya. Akusiyo indawoyokulala le. Asahlangene ihloko njalo uJiyana, kungene umrhala. Awudobhe ngokucabanga bona mhlambe ngobuya kwakhe. Nakhu phelasekade kutjhayisiwe, kodwana akaveli. Akhulume nawo. Abonakale ehlaumjuluko epandla. Arareke uNaMkoneni nasele abona uJiyana ajulukanomrhala. Nokho azithulele wakaMkoneni. Aragele phambilinokudunduzela umntwana. Indlela uJiyana akhuluma ngayo nomrhala lo, izindlise uNaMkoneni. Kube tjhatjhalazi bona kukhona okukhuluokuzokwenzeka la. Abone uJiyana akhuluma njengomuntu othi,"Ngiyarabhela ningezi la. Hlalani lapho ningilinde bengifike." Nanyanakukhulunyisanwa ngesiNgisi nje, kancani ukhamba adobhadobha uNaMkoneni. Sewathi bona awubeke phasi umrhala loyo uMhlonitjhwauJiyana, kwaba ngelikhulu ibhudango kuNaMkoneni.
"Nghwe! Nghwe! Nghwe...!"
Ngokubona kwakho umtjhado lo unesisekelo esihle na?
UMasombuka ukhuluma nje uNdala uyatlolatlola. Eminye imibuzokaNdala ibandakanya ukobana sele anesikhathi esingangani anazo, uneqiniso lokobana azikafahli nokuthi ngambala azange ezwe lithoebusuku. UMasombuka ayiphendule kuhle yoke imibuzo, akhulumenangoMondliwa abe anikele uNdala iphetjhana leenomboro zelori. UNdalaafunyane iinomboro zakhona zisithi BCH07MP.
"Ufike kuhle ndoda." USukazi ukhuluma nje incwadi efike noSimphiweusayiphethe kuye. "Pholisa, faka ababilaba iinsimbi."Akhombe uDlambili nomkakhe. Ipholisa lingabuza okunengi kodwanalivele lenze umsebenzalo. Bathi nabathwala amehlo, bathi bayabuza, kwafunyaneka bonyana iinsimbi sele zenze umsebenzi wazo.
Abantu bezwe unina kamakoti sekathi, "Mfundisi! Awujame mtjhadolo."
Basikime laba ababili nababawiwa mfundisi. Nakathi uphakamisa amehlo umkhwenyani, nqwanqwanqwa newakagogo womrholo nomkhwekazakhe. Ajuluke abe manzi uTjhejeni alinge ukuziqinisa acabange ukuthi abasamazi. Isilukazi sifese sikghwathe uNoThembi umntwanaso sithi, Tjhe, nanyana bathi izinto ziyafana, Sunguswaphi uyangibonisa nje Kghani kuluphala?
uphike usekele ipendulwakho ngokusendabeni.
"Awa, mma ayigome itjhiye amathambo hle," kurabhelauMaphophotha.
Unosokana naye wanghala waphuma. Awa kwaphadlhalalwa indabayobulongwe phezu kwendlu kaNoZabenzeni isabophene. Iye, isavuthailangabu lamambala. NakunguNoZabenzeni akazi bonyana angenzani bonaatjengise ukulunga kwakhe kunosokanakhe. Nokho aziduduze ngokuthilangelinye iqiniso lizakuvela. Into umalumakhe amzondele yonaizakwaziwa ngubani nobani. Mhlanokho naye uzakuhlala nonosokanakhekamnandi njengabanye abomalukazana.
Itjho izinto zibe zintathu ezenziwa ema-ofisini wekomitjhinara.
UMS Ntuli umtloli onelemuko tle owathoma ukutlola eminyakeni eyadlulako ngeenkathi zokutlolwa kweTsengo 1-5. Ngemva kwalokho waragela phambili kukharikhyulamu etja watlola incwadi ethi "Nasi-ke isiKhethu" kanye nezinye iincwadi ezakhutjhwako. Njenganje unguPhrinsipala wesikolo samabanga aphezulu i-Botsebotse eSoshanguve ngePitori.
Ngitjho isokana lakhona lela, u, konje nithi ngubani, kubuza uyise kaNomadlozi.
"Awa Themba lisa uFikile, usize mina wena. UFikile nami ngiyamaziunawo umukghwa wokuzenza ngcono. Nokho angitjho bona ulwe naye. Ngokuba nentamo elikhuni uzazizwa. Sizakuphumelela simtjhiye thina, asibone abantu abamhloyileko," kutjho uSesana. USesana uzwa njeeenkulumeni bona ukhambe kuhle. Kukhona azokuthola godu lakuThemba.
14. Kubayini uSesana bekangatjeli uThemba ngokuthandana kwakhe noMathabe?
Coca ngendlela umlingisi oyikutani azama ngayo ukurarulula imiraro aqalene nayo.
Ingabe kutjho ukuthini ukuthi inyawo alinapumulo?
"Mntanami, nguwe uSimphiwe" Avume uSimphiwe?
Umtloli nombutheleli wencwadi Ulibambe Litjhisa.
Ummongo-ndaba ungamumatha iinkolelo kanye nemibono yakhe umtloli.
"Mina baba ngethuke khulu. Njengombana bengithoma ukubonaamasela asemsebenzini wawo amadolwami avele azala amanzi. Akhukho okunye efese ngakhumbula ukukwenza ngaphandle kobana ngibambeiinomboro zelori ngehloko bekuse."
UZondi wararanelwa yihloko nabamtlhadlhulako bonyana umakotinguSiluma alo ungudadwabo ngombana yena ngewakaThombeni. UZondiwathwala imikhono ehloko kanti bekathabele ukuhlangana noyise. Umlobokazi wahlutjuliswa umbhalo ebekasele awambethe wakhutjhwangetendeni yakhe.UZondi wathatha okungokwakhe wangena indlelangombana ihlokwakhe yayingasathathi.
Ithi ingahlala phasi indoda le uZondi ayilotjhise. Ivumele phasi kubonakale senga iyathatha iyabeka ngombana amehlo wayo sele agijima nendlu yoke senga kukhona ekufunako ngendlinapha. Acabange ukuyithuka uZondi nokho abuye azikhuze athi akhe ngibone bonyana amawa la ayaphi.
Ingabe abazali bakaNomadlozi bayamthanda nanyana awa Sekela ipendulwakho ngokwendatjana?
Ngubani umlingisi oyikutani endatjaneni na?
"Ngimhlathululele bonyana engikutjhoko kukobana ngizakuthingingamsiza bese ngiyamsoma." Avele azihlekele. Aqale iwatjhi. Aqalengeendlini zokufundela.
"Ingani sekusikhathi ngikubiza Dlozi, kanti uthuleleni hi UthuleleniIngani namehlo sengathi avuvukile nje, kwezenjani Uyagula Kubuhlungukuphi Khuluma mntwanami sizokwazi ukukurhelebha. Kungconongombana nabodorhodera basavulile. Maye mina ngiyintandani, bangibonile abaloyi bendawo le. Umntwanami umele alotjolwengomGqibelo nangu sewuyagula. Utjho khona, Dlozi yini mamakhe"kubuza uNaMasango ngokwethuka?
Khonokho ngisuke, nginqophe ngelayibhrari. Ngifike ngihlale endaweniesivumelene ngayo. Ngivule incwadi, ngizenze umuntu ongene phasi. Ihliziyo ivele ingiphikise, itjho bonyana "Awa mfana, uzakukhohlisaongaziko kodwana nakungimi angeze ngombana ngiyazi bonyananakumkhubulwakho awukho nakancani encwadini."
Isihloko esihle ngileso esithi umfundi nakasiqala ngamehlo, azizwe anetjisakalo ekulu yokobana afunde okungaphakathi. Isihloko akukameli bona siveze okumumethwe yindaba. Akungathi ngokubona isihloko, bese uyayicabangela indaba bonyana iphathelene nani nangambala uthi nawufika ngaphakathi uyithole injalo.
UMgodawuzali ngimazi kuhle, abangimuzwa ngobatjho. Akadlalinakathi wenza intwakhe. Umuntu othethe amabherha kaNobezimu uzowabuyisa agijima. Akazokulayeza, kodwana uzozizela ngokwakhe.
Abalingisi basidingo esikhulu endabeni, nanyana ngenjani.
12. Ngokubona kwakho ingabe kuba yini uSesana angazange asale sekayilisa leyo mibuzo angayaziko?
"Wo, utjho kokuthoma Ngafunyana amaphesende amatjhumiabunane.?
Inamakhasi ahlangana netjhumi ukuya ematjhumini amabili. EsiNdebeleni kanengi zivama ukuba namakhasi angaphasi nanyana ngaphezudlwana kwetjhumi. Ukobana indatjana ibe namakhasi angaphasi kwenovela kubangelwa kukuthi umtloli akanaso isikhathi sokutlola ngezamazombe, kufanele abeke ngezomofu nezinembako.
Nakafika ekhaya uSoBilibili atjele intombi yakwakhe, uMaliwa bonyanaanande akhambela ngakwamzawakhe uNoZabenzeni amsuse isizungu. Utjho nje ngehliziyo ufuna uNoZabenzeni aphelelwe mumendo indodayakhe ithathe umntwanakhe. UMaliwa avume nanyana asazi bonyanakwaMaphophotha waliwa kade.
Irarano kutjhayisana kwemiqondo namkha abantu.
Nomadlozi, uyakhumbula bonyana bakwaKabini badlabula wena.
Abanye abantu bebaba nesirhawu, bamuphe amaratjhana wokwembathisa abentwana bakhe.
"Thula mntazanomkhulu thula!" Kudunduzela uNaMkoneni. Yitjhono nesizi elimphetheko. USincamile ulila nje, okungumnakwabooneminyaka emibili nesiquntu uVusumuzi usathe yotho ngesithongwanalapha hlanu konina. USincamile ulila nje nendlala seyiyazenzela. Uninaaphuthume isifuba kube kanye, abe sele amphose ngebele. Kuthi nyakomntwana. Phela itjhada lakhona besele lihlohlonyisa iindlebe zazo zokeiinsebenzi, ngitjho nabakhulu aboNgqongqotjhe ngenyama.
Simbethela ihlombe umtloli ngokwazi ukukhetha abalingisi abafaneleko kanye nesizinda esifaneleko ukuze asethulele ummongo-ndaba. Tjheja nezinye iindatjana.
Ingabe yini eyenza uNaMkoneni abe nesibindi esingaka?
UZondi lisokana elikhule kabuhlungu, kusukela ebuncanini bakhe azange akhe abone uyise. Nakezwa ngabosizwile kuthiwa uyise wamtjhiya asesemncani. Kwamambala namkha atlhoge ini bekazi bonyana akunamuntu angalilela kuye ngombana uyise selaba mathambo amhlophe.UZondi lo ngowakwaMnyakeni, ubelethwa nguZitha indodana kaSoBoke. Kwanjesi ukhulile uZondi akusesemalanga mangaki kulilizelwe ekhayapha. Njengombana kuzoba kuhle kangaka nje uZondi ulobola kwaSiluma.
Coca ngesingeniso sendatjana le.
Ingabe uyaphumelela ngokwamano lawo na?
Izinja zakhe uSesana zagcina zimluma, uyavumelana nalokho namkha awuvumelani Sekela ipendulwakho?
itjho bona nakusele amalanga amabili ukoban kutlolwe iinhlahlubo kunento ongabe usayenza ukuzilungiselela na?
Aphume ngaphandle kokulayelisa uMasombuka.
"Mntwekosi, angeze ngathi ngiyazi bonyana kubayini uNobukhaziasakhethe ukuzithathela ubuphilo," nguNaMarhubani loyo. "Kodwanaengikufunyene phezu kombhede nangingenako ngilokhu." Ukhuluma njeunikela ipholisa iphetjhana agade alokhu aliphethe ngesandla. Liliqalaqaleipholisa. USukazi abawe bonyana lifundelwe phezulu.
Kutjho ukuthini lokhu ngokwendatjana na?
"Konje uthe ungunabani mma" kubuza uMhlonitjhwa uJiyana abhinceipandla. Wazitjho wabe watjho bona akakuthandi ukukela izambanakanengi. "Lalela-ke NaMkoneni. Ekuseni nangingenako la e-ofisinibewujame la emnyango. Ngakutjela bona mina angikaphathelaninokuqatjhwa kwabantu. Ngakulayela ebantwini abaphathelenenemisebenzi. Ngakutjela nokobana leli lami i-ofisi liphathelenenombanganarha, hayi umsebenzi. Nangikulayela kubaba uSbheva, bengifuna bona uyozihlobokela wena. Ungatjelwa ngimi bona umsebenziawukho. Lokho kuletha ihlazo nokululaza kithi thina abaphezulu, uMbuso. Manje mina-ke ngiyakufakaza lokho, umsebenzi awukho.?
Yincwadi evela kummeli kaNomadlozi. Incwadi ithi umntwana unelungelo lokuzikhethela umuntu azokuphila naye. Abazali abahloniphe amalungelo wabantwana.
"Kwami khona kuphathisa iinhloni. Ngafunyana amphesendeamatjhumi amane namaphesende amabili."
Umraro esitjelwe ngawo esingenisweni uragela phambili. La indaba izala iinkhotha, ithuwelela iya phezulu ilungeesitlhorini. Kuba khona amararano nokhunye okuvelako lokha indabanayiragela phambili. Lengcenye yendatjana ngiyo ekufuze idlulise umlayezo womtlolikumfundi. Indlela ekufuze indaba izwisiseke ngayo kunzinze ekukhulenikwendaba. Nakungasinjalo umfundi uyahluleka ukuthola isifundo/umlayezo endabeni engakatloleki kuhle. Tjheja indaba ethi, 'Amala kaNomzoyi'. Uliqalisise leliphuzu.
Ngubani owathumbako ngokwendatjana na?
Kuhle ukobana utitjhere ahlale nomntwana wesikolo na?
"UJiyana lo ubethelwa ihlombe. Umrholi omuhle novuthiweko, ngokobana utjheja ipilo nehlalakuhle yesitjhaba sakhe" Phawula ngalokhu.
Otlolileko ngimi okuthanda khulu.
Kuthe nabalayelisako kwafika amakhuwa akhamba ngemodere.
Okwakumzwisa ubuhlungu kukobana ukhule atlhaga kanti uyise usesekhona, usadla amabele. Yinye into ebeyigandelelwa nguThombeni kuZondi, kukuthi unguyise, uyambeletha. Ngendlela uZondi bekahlanganyelwe yihloko ngakhona, wamqotha uThombeni, wambawa bonyana eze ngelanga elilandelako ngombana nonina uzabe akhona.
"Awu Sifiso, yini kwanga awulithabeli itjhudu lokufunyana udadwenu?
UNoThembi athi, Utjho umkhwenyana mma?
"Kuyatjho bonyana kuzwene iinkaba. Utjho ukuthini nawutjho njalo?
"Mzukulu, biza uMaphophotha nonosokanakho. Iye, bezenoSomalakazi. Ngifuna ukubazisa namhlanjesi," kwatjho uSoBilibili. Utjho nje uSoBilibili, alisabekwa mumuntu inyawo ngakwaNoZabenzeni. Naye sele akuzila. Nabambonileko nakangenako basahlole ngamafesidiri. Bamangele. Naye umzukulwanakhe usabambe wangaphasi. Akakholwalokho amehlwakhe amtjengisa khona. Nanyana kunjalo wenza lokhoumalume wakhe athi akwenze.
Kubayini bamsola abafowabo uMasombuka?
Indoda yazibika , yatjho bonyana yona inguThombeni, inguyise lakaZondi. UZondi kwamzwisa ubuhlungu begodu kwamenza waba nemibuzo eminengi. Phela uZondi ukhule atjelwe bonyana uyise kade ahlongakala. Akhange kube noyedwa omtjelako bonyana uyise usaphila.
UMasombuka umhlolo obovu lo uwubona yedwa. Njengombana kusesekuseni nje nguye yedwa ovukileko. Umkakhe nabazukulwana bakhe basarhudula iinkhumba. UMasombuka lo bekungasuye umuntu ovuka ekuseni . Into yokuvuka ekuseni uyithome nje ngemva kokufika kwamabherha. Uvuka nabantu abasebenzako abe angasebenzi. Phela sele aneminyaka emibili athatha umhlalaphasi. Ngamalanga uvuka ekuseni eze lapha esibayeni. Afike aqale iinkomo zamabherha ngamehlo azele ithabo nehliziyo emhlophe twa. Amagama avame ukuwaphandlesela lokha nakaqala iinkomo zakhe ngila athi,Ngelinye ilanga umuntu uzoba yinjinga. Iinkomezi zizokuzala. Amakonyanazo abe namakonyana.
"Ngibonile bonyana nangizokuhlalela ukusizana nodade loyaumsebenzami ongangobamkhulu uzokusalela emva. Ngibonile bonyanaukutjela kwami udade loya bonyana isifundo seSosiyoliji ngiyasenza ngibengingakwazi ukumsiza akusizi ngalitho, kuphalwa kuthula." Athi ukuthulakancani umnganami. Abuye aragele phambili ngokuthi, "Eqinisweningirarwe nguwe nawutjela udade loya bonyana uzomsiza nge-iri letjhuminanye ube wazi kuhle bonyana ngesikhatheso ufuneka esifundwenisesiNgisi. Kanti begodu uyazi bonyana nasiphuma lapho kufanelesiyokuhlalela isifundo seSayikholoji ezabe sibhala ukutlolwa kwaso kusasa.
Uyise kaNomadlozi mumuntu osakholelwa khuluemasikweni. Umumuntu odzimelele esikhethwini khulu.U-Arhosi wadlabula umntwanakhe uNomadlozi. Uyise kaNomadlozi ngaphandlekokubonisana nomntwanakhe wenza amalungiselelo wokuthi azokulotjolwauNomadlozi, azokulotjolwa lisokana elamdlabulako, isokana lakwaKabini. Kwenziwa woke amalungiselelo lawo, akatjelwa litho uNomadlozi.UNomadlozi besele alipholisa eSiyabuswa, azisebenzela kamnandikunganamraro.
Utjele isithunyweso bona abamfunako khebajame ngombana basalungisaindaba eqakathekileko.
"Mbandeni ngiyakuzwa baba. Njengomma obelethileko onabantwanaabaziintandani ngifuna ungizwe baba. Kileli i-ofisi angiphumi namhlanje. Uyayibona imithwalokazi le Kugcwele iingubo namanye amaratjhanawokwembatha. Ngithi ngizokulala la nabantwanaba." AsikimeuNaMkoneni aye emgodlaneni omunye wepahla eze nayo akghuthule?
"Amatjhumi abunane" ngokurareka. "kutjho bonyana uhlakaniphile yi.?
Ungubaba. Nokho umthetho awukuvumeli ukwenza lokho ebesenithi niyakwenza nabakwaKabini, kutjho uDlozi kuyise.
"Mma noBaba ngidiniwe mithetho yenu egandelelako. Angisisoisidlhadlha mina bonyana ngingavuma ukuphathwa njengomntwana ngibengimdzidlha womntazana ngingaka. Yoke imithetho eningibekele yonangiyayibona. Kodwana lo wokwala bonyana isokana lami lingeneekhayapha angijamelani nawo. Yeke-ke ngithi salani kuhle. Nobukhazi."
Kazi uzokubona enzeni uMasombuka ngombana zikhambile iinkomozamabherha Bazokuthaba abanomona. Amadoda agade alokhu asithiamalanga la sele athoma ukuzikhukhumeza ngombana aneenkomo, azokuhleka kuvele lomhlathi?
Indlu ihlahle amehlo.
Umtjhado wathoma kuhle bewaragela phambili. Indaba yonakala umfundisi nakabiza ugogo kanye nonina kaThembi. Ugogo kaThembi wambona uTjhejeni, wakhumbula bona nguye owamphatha kumbi nakayokubawa umrholo. Watjela unina kaThembi. Wajanyiswa umtjhado, watsirimezeka uTjhejeni. Wancenga uThembi, wancenga umfundisi kodwana akhange kusize. Waphela njalo umtjhado, baphadlhalala abantu.
Indatjana kumele imongonye isehlakalo esisodwa, ingabe lomleyo ukwazile umtloli ukuwulandela Hlathulula?
sekela ipendulwakho ngokwendatjana.
Ekuthomeni uNgqongqotjhe uJiyana wazama ukumtjela bonaakakhambe aye ekhaya kodwana uNaMkoneni wamphendula ngokuthiangeze akhamba ngombana nomkhukhwanakhe uthethwemumoya.UNamkoneni wamtjela umhlonitjhwa bonyana akazenzi ukuzeathathe igadangweli . Waragela phambili wamthusela ngokuthi umbizelaamapholisa azomusa ejele. UNaMkoneni waphendula ngokuthi angathabakhulu nange aya ejele ngombana ejele uzokuthola indawo yokulala begoduuzokuphiwa nokudla. Wathi kungaba kuhle uJiyana awabize amapholisaukuze aye endaweni ephephileko kunokuthi aye la angazi khona.
"Hawu! Usese la nanje mma?
"Mntanami ngiqinisile nangithi ngiyakubeletha, ngiyajabula nasele ngikubona uyitsitsirimba engaka. Ungibona nginje ngizwe bonyana uyathatha ngathi khengizokubona ngombana ngakugcina usesemncani kwamambala," UZondi wakwata waqeda iswigiri wathi, "Baba ngibawa ubaba akhambe njenganje abuye kusasa umma akhona nangabe ubaba uqinisile bonyana uyangibeletha." Kambe uZondi bekalindele bonyana indoda le isikime iphume khonokho kodwana indoda yahlala yathula bewabuyelela amagama wakhe uZondi wokuthi ayiphume. Yathwala amehlo indoda kwanga ayifuni ukusikinyeka, yathula kwanga ijanyelwe yihloko. Kambe yayisele iphakathi kwelitje nembokotho ngombana ingazi bonyana ibethe njani irhobhe. Yabuza indoda kubonakala bonyana seyiphenduke imbuzi yathi, "Mntanami ngiqinisile nangithi ngiyakubeletha. Alo ngingathi ngizokubona ungiqothe njengenja?
UMasombuka wathatha iphetjhana watjhinga emapholiseni. Naseleabuzwa bona ukhona amsolako watjho bonyana usola uMondliwaokunguye omnikele iinomboro zelori. Amapholisa awenza umsebenzawongombana wathi asabalabala ngehliziyo uMasombuka afika amapholisaamphathele iindaba ezimnandi zokuthi iinkomo zakhe ezetjiwekozitholakele begodu zisendaweni ephephileko.
Ngeyani imali egade ilethwe makhuwa na Afike ayinikela bani imali leyo na?
Ngambala baphume abomma ababilaba. Amapholisa asale aphenyegulula.
P. B. Skhosana, wabelethwa mhlana amalanga ali-13 enyangeni kaJuly ngomnyaka we-1954 abelethwa emaplasini wesiphande seHendrina. Wathoma ukufunda isikolo aneminyaka ebunane aphethe wethoba.
Yaba budisi indaba kaThombeni ngombana kwasele kusikhathi sobanaikghuru iphume ngeqepheni. UZondi wathi nakathi uphosa amehlo kuninawafumana bonyana uzivale ngengubo komuntu olilako. Wajanyelwayihloko uZondi bona kghani unina ngawuliliswa yini kanti yena uthabeleukuhlangana noyise. UThombeni yena wasikima wabamba uZondingesandla wathi, "Ngiyathokoza ukukubona ndodana bengithembabonyana uyangamukela." UZondi wajabula khulu wathi, "Baba ngijabulelaukukwazi nokuthi ube khona emnyanyeni wami omkhulu kangaka."UThombeni waphendukela kuNaKokela wamkhuza bonyana akalise ukulilangombana uhlola into embi.
isiphethweso ingabe siphetho-phekghu nanyana awa.
Kusebusika eMagogogweni kulele irhwaba limhlophe twa, ngaphandle kuhle kwebisi. Amakhaza aziphe amandla kanti bekuyabonakala bonyana namhlanje angekhe kufuthumale ngombana livalile. Abantu abanengi bahlezi ngeendlini ngombana baqothwa makhaza la ngaphandle. UZondi naye uzihlalele ngendlini nokho unande ahlola ubujamo bezulu lobu oburarako.
6.2 Coca bonyana abalingisi abalandelako bavezwe njengabalingisi abanjani.
"Ufuna ukungitjela bonyana nawe unguwakwaMasango?
Lapha sithola umtloli athiye umlingisi ngebizo elithileko elingatjho litho ngobuntu bakhe. Kodwana yena asihlathululele yena bona umumuntu onjani. Ngamanye amagama ibizo lomlingisi la alinasithintela ekuziphatheni kwakhe. Akukho ukuthintana phakathi kwebizo kanye nangendlela aziphatha ngayo.
Ngokuzigedla uNdala athi, "Njenganje ngizokubawa ukusebenzisananawe. Kusebenzisana kuphela okuzokwenza bonyana sifunyane iinkomozakho. Yeke-ke, ngibawa bonyana uzame ukucabangisisa."
Memezile Secondary school lapho-ke abeyi-HOD ku-African Languages. Njenganje usebenza eTshwane North Distric Office D3 njengeSenior Educational Specialist ezikweni lamalimi wabantu abanzima. Ulilunga lesiNdebele Language Board.
bIncwadi nencwajana Siyadosa lesisihloko. Sifuna ukwazi ngemihlobo emibili yeencwadi etjhiwo sihloko, ekulu, incwadi kanye nencani okuyincwajana. Okukhulu esifuna ukukwazi kukuthi ngubani otlole incwadi begodu ngubani otlole incwajana.
Ukuba mamathe nelimi.
Coca ngendlela umlingisi oyikutani azama ngayo ukurarulula imiraro aqalene nayo.
"Botitjhere, ngibawa bonyana ningakhambi. Mina isikhuwa angisazi, begodu nangithukileko abengizwa bonyana ikhuwa lithini. NakusiNgisi-kesona abengisazi kuhle-ke." UNaMaridili uzibawela kibotitjhere.
"Ngiyawathokoza amezwakho mnakwethu. Ngingathaba tlenasingahlangana nangiphuma esifundweni, nge-iri letjhumi nanye. Kantinakuyindawo kuzaba ngileyo okufundelwa ngakiyo, ilayibhrari. Ngikufunyane ngaphezulu namtjhana wena uzakufunyana mina ngaphezulu."
"Bababe, ngubani yena loyo ongibulale ngiphila Ngikhona ndodana nginguyihlo mina akekho omunye ongathatha isikhundla sami ngikhona ngiphila," kuphedula uThombeni akwate aphalaza iintjhebo. Kuthule kuthi du kibo bobathathu omunye nomunye usadla amathambo wehloko kanti bahlome iinhloko phasi senga balahlwe licala. "Mntanami ngahlukana nonyoko wena uneenyanga ezintathu ngabo ubukhali bakhe lobu nokuthanda amatjhada?
"Zetjiwe ebusuku esibuvukakobu. Ekuseni nangivukako ngihlangenenesibaya sikhamisile. Nakuziinkomo do."
Nokho amangale bona yini into eyenza umalumakhe amphudlhele kangaka abe amnghale. Ngehliziyo atjho bona nakunento izakuvela. Ihliziyo khonokho beyimguge. Aqale phasi. Athuke ihlabathi eyaginya abodadwabo nabafowabo. Iye, ukutlhala khona angatlhala. Alo athi angatlhala abuyelwe yini?
Ukuthi iindawula zakaSoBilibili zithini, iphundlukele kuSomalakazi.
"Mswekhethu, isikhathi siqedwe yinja. Ngisaya esifundweni sesiNgisi. Ngizokubona nangibuyako."
Mkoneni, sithimbil'esihle, ngikuphathele ezimnandi.
"Thokozani nawe uyadina ngokufuna ukutjelwa indaba bunqopha. Nawumumuntu kufanele ulimuke msinyana, namtjhana uvele uyifundeivaliwe."
USifiso uzimisela ukumsiza uBeauty ngeemfundo ezimnikela ubudisi. Lokho kwabenza bona bajayelane begodu bazithole sebaba ndawonyengeenkathi ezinengi. USifiso bekathathekile ngoBeauty, athathwe bubuhlebakhe. Ekugcineni wazitjela bonyana uzozibika kuye.
USifiso udele yoke into ngobuhle bakaNomhlekhabo, phika nayana uvume, usekele ipendulwakho ngokwendatjana.
"Akusizi baba. Ngikhulume ngoma amathe, kuyabhala. Sengizinikelekwanje. Akusale kwenzeka intando kaZimu ngami," kuphendulauNaMkoneni.
"Angithi iimverevere uzazizwa zisithi azibafuni abodade abahle ngombana baqalela abantu phasi" Ucabanga bonyana yini iimverevere?
Kambe uhle abona kumabonakude abezwe nemirhatjhweni bonyanaabantu babulala abantu ngeengidi babatjhiye banjalo. Lokhu kwamenzabonyana ivalo limbethe khulu. Kuthi emva kwesikhathi eside ibuze indoda."Ngabe kukwaMnyakeni koZondi ekhayapha" Umrare umbuzo lowouZondi, kodwana awuphendule kuhle avume. "Alo uphi unyoko ndodana"kubuza indoda ingatjheji nokutjheja. UZondi ajanyelwe yihloko bonyanakanti kubayini indoda le ingakhulumi eze ngakho isolo iphikelele ibuzaipasa nespetjheli nje. Nokho aphendule uZondi abike bonyana usayengeTshwana. Athuke khulu bona atjho njalo ngombana akazi bonyanaindoda le ibuzelani. Nange yasikima yalayelisa kanti iyomlalela endleleniimbulale yena wakoVundlamalanga uzabe asayibonaphi?
Utjho ipumulo ukungakwazi ukunukelela! USobilibili wabe azozihlolisainto ayenze izolo ebusuku bonyana iphelela kuphi.
"Uneminyaka emingaki umufi" kusabuza usayitjeni?
Ngiwuphi umraro aqalene nawo?
La umtloli usebenzisa umlingisi kube nguye osicocela ngalokho okwenzekako. Ukuthi umethuli umlingisi omumuntu wokuthoma sibona ngamagama athi 'ngi-/ nga-/ si-/sa-. Lawa magama asuke aphuma kumlingisi osendabeni ngenyama, usuke atjho lokho okuphuma ehliziywenakhe.
Njenganje, ubone kungasikuhle ukugcina kilelo zinga, uqedelela iziqu zakhe zobudorhodere khona eyunivesithi yePretoria, la aphenya khona ngokuhlobana kwesiNdebele (seSewula: sakaNzunza noManala) nesiNdebele seTlhagwini.
Isib. Endatjaneni ethi, "Inyawo Alinapumulo" abalingisi abadluli kwabahlanu. NguTjhejeni omlingisi oyikutani kanye noThembi nabantu bakwabo. Endatjaneni ethi, "Akusimi Yindlala" nakhona abalingisi abadluli kwabahlanu. NguNaMkoneni, okunguye umlingisi oyikutani, nguMhlonitjhwa uJiyana, nguSbheva noMabhena kanye nabantu bamaphepha abavele ekugcineni.
Isihlaka Seenyosi Sabobamkhulu.
Kuzwakale isibibithwani kuSincamile, ukubonisa bona ubalila okudabukisa ihliziyo nabazakungena nge-ofisini kaJiyana. "Ngifa nasongoZimu isiqunto sami," kutjho uNaMkoneni ngehliziyo, ngokuzwaisibibithwana somntwanakhe.
"Bezimu bakwaMkoneni kanti ngifelani engaka Alo umuntu ndina loyoubone bonyana athathe isibaya soke, angasatjhiya neyodwa?
Atjho amakhuwa bonyana akhe afika eminyakeni emine eyadlulako. Bebatjho bonyana babuhlungwana ukuzwa bonyana uMsongelwasewalala. Batjho bonyana baphathele bakwaThamana iindaba ezimnandi.
"Mma uthi eqinisweni kwenzekeni" kubuza usayitjeni Sukazi aqalisekuNaMarhubani osele anesibibithwana?
"Thokozani, ngiyabona bonyana asisazwani kwanje begodu asizukuragela phambili ngokuzwana nawuzokukhuluma ngalendlela. Lelo ngilitjho bengiyalibuyelela. Nakukufeyila isifundo sakusasa lokho kuzabe kungathomi ngami kanti godu kuzabe kungekokuthoma bonyana ngifeyile isifundo soloko ngafika lapha." Ngikhulume ngokusilingeka. "Bangaki abantu abahlala bagunadzele iincwadi kodwana bagcine ngokufeyila.
"Baba, ngibabonile abantu abathethe iinkomo zakho. Nakuthatha ukusafese ngaphazanyiswa kugidiza kweenkomo. Ngombana bengizizwelaebuthongweni fese ngadlumbana zigidiza ecabazini lakwethu. Ngivukemsinyazana ngahlola ngefesidiri ngethuke ngapheze ngaduleka phasi lokhanangibona ilori ekulukazi ijame phambi kwesango lakwakho. Amadodaamane bekamajadu asilwa neenkomo, azama ukuzilayitjha. Minanangiphaphamako iinkomo ezine zoke besele ziphezulu."
USkhosana, P.B. ubuye waba lilunga leenhlangano ezinengana eziphathelene neziqalele le ukuthuthukiswa komuntu onzima ngokwamasiko nelimi eSewula Afrika. Kwezinye iinhlangano ube mdosiphambili kwezinye waba lilunga.
Umthetho-sisekelo wona uthini ngesenzwesi na?
1.2 Ingabe uNoZabenzeni uhlobana bunjani noMaphophotha?
Kuthiwa amaposkarada lawo athengwa khulu ngaphetjheya.
Kuba yini boke abafundi bebathatha ukuthi uSesana uhlakaniphile?
"Awa, akukho ukuhlakanipha kwalitho lapha, into ekulu kufundangokuzimisela nokusebenzisana nabanye abafundi. Khewutjho-ke, wenawafunyana ngaki."
"Akhambe ngobuthaka benwabu-ke. Nithi mhlana niwabambakoamasela nifunyane ngeenkhumba," kutjho uMasombuka.
UTjhejeni ngumabhalana ema-ofisini kakomitjhinara. Akazitjhayiunomuntu phasi. Uthi uqedwa ziinlukazi namaqhegwana alokhu agelagelakuthiwa azokubawa umrholo. Akagcini lapho uthi nalaba abazokulungisaiincwadi zeenkoloyi, zemitjhado nabanengi abeze ukuzokulungisa iimfanelobayamnyenyisa. Yena muhle umswamasokana, utjho ngerhwanqa lakwaboathi nakaselalikamile wathi ukuligudaguda ngemaqadi, umqale ungaqedi. Isihluthwesi singaka, alo sekwafika nezinto zangaphetjheya okuthiwakuphema. Ipumulo ijame rwe ngathi ngekapopana. Abaziko bathiwayoyisikisa esibhedlela arhuluphele lona ijamo. Thina esingaziko sithiwabelethwa nayo. Abanengi bengubo ubadlisa phasi. Namhlanje abantubabulala inyoka kwaKomitjhinari.
Le yindlela yokusivezela umlingisi ngokusebenzisa iimfengqo. Isib. Nakukhulunywa ngengonyama nakanjani siyazi bona lesi singathekiso. Amakhosi kanengi ayangathekiswa.
14.UNaMarhubani uzenza isidlhadlha nakabuzwa imibuzo. Uthini wena?
UThembi wazimisela khulu ngoTjhejeni, kwenziwa amalungiselelo womtjhado. Ugogo kaThembi akhange babonane noTjhejeni bekwaba lilanga lomtjhado, nokho wakhe wambona esithombeni wamsola kodwana kwavele kwaphelela lapho. Kwagcwala abantu abanengi kilomtjhado ngombana boke basebenza umsebenzi omuhle. Okukhulukhulu kukuthi uThembi bekanomusa, abaphatha kuhle abantu emsebenzini.
Ungangihleki njalo Fikile. Wazi kuhle bona mina angazi litho. Uthi ngikusize ngani ungibona bona ngingiso isifundo se-History ngokwami nje.
"Ngambala nangu umuntu afuna ukuzikghamisa ngabezimubakwaMkoneni, nawumumuntu ophile tswe angeze waba nesibindi sokwebaamabherha. Abezimu nabangamlisa umuntu ndina loyo kuzabe akwenziwalitho. Emapholiseni sengiyaya nje ngombana ngizakuthini, nawoasengiwathembi." Ukhuluma nje akakajami. Athi nakazokudlulakwaThombeni, okumumuzi wesithathu ukusuka kwakhe aphazanyiswenguMondliwa, umswa wakhona kwaThombenapha."Mkoneni baba, niyavuka na?
Warareka nakezwa kukhona umuntu othokozako emakhazeni angaka. "Ngena baba, mina ngihlezi ngapha ngombana kumakhaza ngaphandlapha," kutjho uZondi angenisa unomzana lo ngendlini.
Ingabe uSifiso nakathola bona uNomhlekhabo ngewakwaMasango kwenzekani kuye Hlathulula kabanzi?
Coca ngesingeniso sendatjana le.
Kuba yini uNobezimu anikelwa lelibizo?
indaba ngaphandle komlingisi.
Kesinye isikhathi imimongo-ndaba yethulwa ngokweemfengqo. Ofundako angazwisisa ngokufunda okujulileko kwaphela.
Into ehle uyazenzela. Uthini wena, sekela ngokusendatjaneni.
Wayefunda kisiphi isikolo eSiyabuswa na?
UMsongelwa Thamana wahlongakala watjhiya umkakhe nabentwana abalisumi. UMkakhe bekatorhatorha ekhuweni, arhola ngomnyaka.
Athi uzama ukufunda i "Biology" abhalelwe, incwadi ayibone seyiyikulu khulu. Kwenzeka koke lokhu abazali bakhe bayazikhakhazisa ngaye, bambona asebenza kwamambala. Abafuni nokumphazamisa, unina uzibambela ngokwakhe iimpoto ukuze uSesana akwazi ukuhlalela iincwadi.
EDlangeni emzini omkhulu wakwaMgwezani kwakuhlalauNoZabenzeni, umzukulwana kaSoBilibili. Wayethethwe yindodanakaMaphophotha, umalumakhe abyafuna ngathana uthethe umzawakhe, uMaliwa. UMaliwa lo mntwana kaSoBilibili.
Kutjho ukuthini lokhu ngokwendatjana na?
"Mkoneni, ngabe ukhona umuntu omsolako" kubuza uNdalangemva kokuthatha isikhatjhana amajadujadu ngokutlola?
"Njengombana kusele amalanga amabili ngaphambi kobana kuthonywe ngeenhlahlubo nje, uzilungiselele mntanami na" kubuza unina kaSesana azele iimfisela buhle zokobana atlole kamnandi aphumelele, umntwanakhe?
"Baba ngiwagege woke nje ama-ofisi la, ngithome kuye umuntuongilayele kuye loya, uSibheva. Wangikhapha njengenja, wangitjela bonaawukho umsebenzi wabantu abangakafundi abanjengami nje. Wasukalapho wathi angiye kwelinye i-ofisi le phezulu enenomboro 7-16ngizakuthola indoda yekhuwa lapho, ngikhulumisane nayo. Ngawunwawunwa yikhetjhi nabantwana ngaya lapho. Nangifika lapho, langitjela ngisahlola emnyango bona 'Azikho lomsebenzi. Geen werk' kwaba kundinda kwami-ke ngiphayila koke nje, ngibika umtlhagoongiphetheko." Amehlo kaJiyana aphezu kukaNaMkoneni ngalesosikhathi. Nanyana amlalele nje bona uthini, kodwana urarwa kurhorozakwesifuba sakaNaMkoneni, esihlahla ukuphathwa bulwele besifuba. Kanti-ke eqinisweni, esifubeni uphile ungutjheleni, indaba nje kukobanaumgomani umbambile amalanga la. Sirhoroziswa ngilokho isifubesi. Kodwana umsebenzi wona, uwufuna ngamehlo amhlophe.
"Angitjhiyi litho. Ngifuna ukuyithola yoke imitlomelo yephepha lalesisifundo," kutjho uSesana ngehliziyo, abona lemibuzo efuna ukuzenza ncono ngaye.
Iye-ke Dlozi, njengombana sewuthoma ukusebenza nje, umkhozi uthi ufuna sihlanganise ikulumo ngaphambi kobana uzifake eenkolodweni.
Ngambala zikhambe zosithandathu iinkomo zakaMasombuka. Okuseleko bulongwe. Kazi bazokuthini abakhozi bakhe nabezwa bonyanaiinkomo abamlobolele ngazo eemvekeni ezimbili ezidlulileko zetjiwe Phelaiinkomo ezetjiwekwezi mabherha kaNobezimu, umntazana okukuphelakwakhe phakathi kwabesana abahlanu.UMasombuka wamthiya izinyolakaNobezimu ngombana watlhaga isikhathi eside, asiya phasi naphezulu, afunana nomntwana womntazana. Wakhamba bewaphelelwa manyathelo. Ekugcineni abezimu bakwabo bamzwela. Ukhula nje uNobezimu akusuki emlonyeni kaMasombuka bonyana mhlanaalotjolwako ufuna zeempondo. Yemali izakhulunywa ngemva kobanyanakuvunyelwene ngeenkomo eziphilako ezisithandathu?
Yoke imitlolo inezakhiwo ezihlukahlukeneko. Leso naleso sakhiwo sihlukanisa umtlolo omunye komunye. Nanyana isakhiwo sendatjana sipheze sifane nesenovela kuqakathekile bona abafundi bangacabangi bona indatjana yinovela equntiweko. Akutjho bona umuntu angathi utlola inovela, bese kuthi angazibona bonyana uphelelwe ziindaba bese lokho kuthathwa njengendaba efitjhani. Indatjana namkha indaba efitjhani akusiyinovela encani nanyana ephunguliweko. Indatjana inesakhiwo sayo.
Abuyele ngelawini lakhe. Ayilungise ikulumo yakhe nemibuzo azoyibuza ukapteni kusasa. Ukusa kwaziwa nguye. Walungisa wathi nakathi uyaphuma, ahlangane nonina emyango. Unina uzombawa bona abawe amalangana emsebenzini. Kungathi kulungiselelwa umnyanya, yena makoti kube nguye otjharhatha nommango. Avume ngehloko uDlozi, wabe uphambana nonina. Unina uyayazi indaba. Izolo bekathintitha imiseme, amanye amacasi bekawahlanza. SenguDlozi yedwa ofihlelwako.
Ummongo-ndaba wethula umlayezo nanyana imilayezo yomtloli.
Nikela amino umlingisi oyikutani awazamileko ukurarulula umraro aqalene nawo na?
"Awa-ke, ngidane khulu mma NaMaridili. Emlandweni wesikolo sethuseMooiplaas, kuyathoma nonyaka bonyana kube nomntwana ophume ngo-A ebangeni letjhumi. Silapha nje sithi asizokwelekelela umma bonyanauBafunani aye ekholiji eNatala," kutjho uNdaba aqale phasi kwangathikunento emkarako lapho.
Kugcinwe sele kubuyelwe emdlalweni wangepelaveke.
Itjho bona umraro umlingisi lo aqalene nawo uveziwe na Utlole phasi ukobana khuyini?
Umtloli ngenyama / Umuntu wesithathu.
"Mma uZimu wazi koke. UBafunani lo, nange nje afunda uzakubasibonelo esihle nakwabanye abancani. USiponono naye ngiyambonaamalanga la uzile. Ukhuthele kwamambala. Boke abentwana bakhoesibafundisako esikolweni bahlakaniphile. Umberego wabo uyakarisa,"kutjho uMngomezulu ngemva kweside isikhathi athulile.
"Usalele ngoZimu," kutjho uSesana ngehliziyo. Athathe lelo phephaekufuze alibuyisele endawenalo, alibhince kuhle ngobunono bakakatsu. Alithi hlwi emabeleni. Akhohlakhohlele kancani ukuvimba. Athi nakabuyisela amehlo kuMasilela obekahlezi lapha phambili, amthole seleajame la ngehla kwakhe." Yolikhuphe mntanami. Sengilibonile gogo."
"Itjhumi leminyaka neminyaka ekhombako" Athuke sele aphandleseleuSukazi kanti bekathi uyacabanga. Kungabi nomutu omphendulako. Msinyazana elinye ipholisa litjele uNaMarhubani noNaSkhosana bonyana nabanezinto abafuna ukuyozenza bangaphuma bayozenza bona basafunaukusala baphenyegula ngekamerwenapha?
Ngimi oze la kuwe ngokuzokubawa isizo. Uyazi nawe esikolweni, besihlolwa ngemibuzo esele siyazi. Lokho uyakwazi nawe, kutjho uSesana aphethe incwadi ye-Science neye-History.
"Awa nokho mma siyezwa. Ungabalibali khulu, uZimu ukhona. Sirhubharhubhe sabona bonyana ngeze khesifake isandla ekurhelebheniuBafunani na" kutjho uNdala aqale uMngomezulu sengathi uthi nayeakhe akhulume. Kungabi nguye yedwa osele aphenduke isiqedamlozi?
Endatjaneni ethi, "Inyawo alinapumulo" ukuze umtloli akwazi ukusethulela ummongo-ndaba otjho njalo nawo bona inyawo alinapumulo, ukwazile ukukhetha abalingisi abafaneleko. Ukhethe uTjhejeni obekaphatha izalukazi kumbi wamenza wathandana noThembi. Ugogo kaThembi ungomunye ongakhange aphathwe kuhle nguTjhejeni.
Ngemuva kwesikhatjhana wafika nonosokanakhe, kwafika noMaphophotha, uMaphophotha wakhwela phezu kwendlu wathola ubulongwe. Ngemuva kwalokho kwavunyelwana ngokuthi akuyiwe kwaSomalakazi ukuyokuzwa ngomhlolo ophoselwe phezu kwendlu.
Kutjho ukuthini ukuthi ubaba lirhorha na?
"Angeze ngakulibala" langithinta kwenye indawo belangiqinisa namadolo.
Ingabe kumnandi ukobana umntwana akhule angamazi uyise nanyana unina na Sekela ipendulwakho?
Coca ngendlela indatjana le ephetheke ngayo.
Ebantwini imihlathi ikweriyela iindlebe. Babodwa abakhwekhwethako bakhombisana ngalaba ababili abamncamo nerhara. Abanye baze bathi akusikho ukufanelana kwabantu lokhuya sengathi zizelamani. Abanye bababaza umdzobho nentethe, irogo lomlobokazi phela. Unina kamakoti atjhidele, basikinyiswe laba ababili. Ngaleso sikhathi umkhwenyani bekasaqale phasi. Semlenze emithathu salapha sihleka kuze kuvele lomhlathi. Asizibeki phasi sibethela phezulu sithi, "Kuguga othandako, nokuzala kukuzelula." Abanye abantu basiqale ngelihlo lesavukazana basiphelele ihliziyo. Naso sithi latjhu sijame eduze kukanina womntazana.
"Khewutjho-ke sayitjeni, nizifunyene kuphi Zetjiwe ngubani?
Ingabe uphumelele ukusebenzisa abalingisi abafaneleko ukusethulela isifundo sakhe na?
"Bekwenzeka bonyana ayeqe imithetho enimbekele yona na?
"Uqinisile Sifiso, qala bonyana ukuhlala kwami kungisize kangangani."
Ngomnyaka we-1996 watjhiya phasi embusweni weMpumalanga, wayokuthoma phasi njengomfundisi wesiNdebele eYunivesithi yePretoria kusukela ngoJanabari emnyakeni we-1997. Ngaleso sikhathi isiNdebele bese sifikile kuGreyidi ye-12. Ngaleso sikhathi afika eyunivesithi gade enza iimfundo ze-Masters la aphenya khona ngokuqarheka kwesiNdebele ngesimanga samalimi amanye ahlalelene naso. Leziimfundo waziqeda ngomnyaka we-1998 begodu zamvula amehlo ngokuphila nokusebenza kwamalimi wabantu abanzima we-Afrika. Ukusukela ngaleso sikhathi wathoma ukubona izinto ezinengi ezitholakala elimini lesiNdebele ezingekho kwamanye amalimi wabaNguni. Ngokufunda kancanikancani ukuzwisisa isayensi yamalimi kwamenza bona aphumelele nokungenela iinhlangano zamalimi la kukhulunywa khona ngamasayensi nemibono ehlukahlukeneko ngokuthuthuka kwamalimi wabantu. Soloko kwangomnyaka we-1998, uSkhosana sele akhambele amakhomferensi ambalwa wamalimi eSewula Afrika nangaphandle, emazweni waphetjheya njengeGermany, Szekcs Republic, Austria, Hawaai kwathi e-Afrika wakhambela amazwe afana neZimbabwe, Namibia, Swaziland, Mozambique, Kenya kanye neBotswana. Ezinye zeenkulumo zakhe eziphathelene nesiNdebele sezikhutjhwe kumajenali wamalimi afana ne-Nomina Africana, ALASA kanye nakweminye imitlolo ekhethekileko (special publications).
Ngubani umlingisi oyikutani endatjaneni Kubayini utjho njalo?
Ngalokho -ke abatloli abanengi banikela abalingisi amabizo azokulandelwa ngibo labo balingisi. Uthola umlingisi alifuza ibizo lakhe. Ibizo kesinye isikhathi likhambelana nezenzo, imikhuba kanye nokuziphatha komlingisi emphakathini wendaba esethulelwa yona.
Kumele ikwazi ukufundwa ngesikhathi esingangesiquntu seiri. Lomgomo awutjho bonyana abantu bayafana begodu bafunda ngendlela efanako kodwana nanyana kunjalo uhlathulula bonyana umuntu akungamthathi isikhathi eside ukuqeda indatjana. Indatjana efitjhani ayingafani nenovela. Umuntu lokha nakafunda indatjana kumele ayithome bekayiqede ngaphandle kokuthi ayiphumulele. Kungalokho kuthiwa indatjana kumele ibe yifitjhani ngendlela yokuthi ifundeke ngesikhathi esingaba siquntu se-iri.
Itjho bona sinjani isingeniso sendatjana le?
Njengesingeniso, isiphetho sendatjana sifitjhani.
"Dade, mina ngimthanda tle umuntu ofana nawe. Umuntu owazikobonyana nanibabantu kufanele nibe ngebakwaMsiza, nisizane. Kodwana ngiyadana ukukutjela bona angeze ngakwazi ukukusiza ngombananakusifundweso angisenzi begodu nomnganami lo akasenzi." Kwakhulumaomunye walaba basekeli be-Ellerines Sundowns.
Coca ngamano umlingisi oyikutani awenzako ukurarulula umraro aqalene nawo. Sekela ngokudzubhula endatjaneni.
UZondi wathula nomrarwakhe wamudla yedwa athule du kwangaabekunalitho elenzekako. Kwathi ntambama wafika umakoti njengombanavele uZondi lo angenisa. Kambe uZondi uyothatha umakoti lo njeakamtjeli nomnganakhe lo okhamba naye. Into emphethe kumbi kukuthinakunjalo kufanele kubizwe isibongo lesi sakaThombeni kanti yena waziwabonyana unguMnyakeni. Indaba yesibongo le ayimphathi kuhle uZondikanti nendaba le akayikholwa. Wabikela umkakhe bonyana sele avelelwemraro onjani. Intombi yamupha isibindi sokobana lokho kuyenzekaangarareki khulu. Walindela lakusasa bonyana lona lizaphuma naziphi. Kambe nangabe uThombeni loyo uzimisele ngendabakhe kufanele avelenakanjani kusasa. UZondi walala angakalali ngendaba yendoda leenguThombeni.
ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
Ukuqala umuntu ngelihlo lesavukazana.
Ingabe kwaba lula ukobana uSifiso athandane noNomhlekhabo na Sekela ngokwendatjana?
"Awa, umoya phasi mma. Umsebenzi ongakufanela ukhona. Angitjhouyakwazi ukuhlanza iinkoloyi uzifake neporitjhi" Alandule uNaMkoneni, kodwana atjho bona angeze wamhlula loyo msebenzi. UJiyana aragelephambili ambuze iminingwanakhe yoke, uNaMkoneni aphendule kokengendlela abuzwa ngayo. Ekugcineni anikelwe iforomo lelo bona alitlikitle?
Kwezinye iindawo uSesana unonde abuza uFikile bona iimpenduloekungizo ngiziphi. Kuthe isikhathi nasiya hlangana namabili ebusuku, wabe sele ayokuqeda uSesana. Wo ungenza isidlhadlha sakho Fikile yiNgitlhaga ngephepha ngedwa wena uzenza ongayingeniko, kanti sewulenzewaqeda emini yi?
Kubizwe abazali mahlangothi womabili ukuthi beze ngaphambili.
imongonya isehlakalo esisodwa.
Khuyini okwabangela ubujamobu uNaMaridili aqalene nabo na?
Kwenzakalani ngomma wekosi lo na Sekela ipendulwakho ngokwendatjana?
Langelinye uSoBilibili wazithela kwaNoZabenzeni. Wambuza bonyanauqedwa yini sele onde sengathi lilithi nje.
16. Ngubani umtloli walendatjana?
Kuba kuhle lokha indatjana iphetha ngesiphetho-phekghu. Kuthiwa inesiphetho esihle nayinjalo.
Akhokhe ummoya uMondliwa. Athi nakasathi ufuna ukuragelaphambili nekulumo aphazanyiswe nguMasombuka.
Kuthe sele abazali bakhe benze woke amalungiselelo, kwakhona uyiseazisa uNomadlozi. Kwathi nanyana uNomadlozi azama ukumhlathululelauyise bonyana akakhambisani nalokhu ngebanga lokuthi u-Arhosi solokoagcina ngokumdlabula akhange amsome, abathandani begodu yenaNomadlozi akamthandi. Uyise akhange afune nokumuzwa bonyana uthini. Unina naye akhange afune ukuyilalela indabakhe.
"Angikazimiseli ukuniphoqa mma." Ilanga naliya lihloma ihloko eTjingalanga. Imizi yalesisiphande sakwaMakalana seyembeswe yintuthu yemililo yokuphekela intambama. Unina kaSesana uzibambela yena mathubha iimpoto. Akakazimiseli ukuphazamisa umntwanakhe ngokobana apheke. Ufuna afunde azilungiselele. Unyaka ozako lo akakafuzi abuyele kilesisikolo iVulindlela, uSesana.
Coca ngomraro umlingisi oyikutani aqalene nawo namano awenzako ukuzama ukuwurarulula.
UTjhejeni bekangabaphathi kuhle abantu khulukhulu iinlukazi zomrholo.
Ngiqinisile nangithi mntanami ngiyakubeletha, ungabuza unyoko nangu oguqe phambi kwethu. Watjho njalo uThombeni wathela itiye le eyayibekwe phambi kwakhe.
7.4 UMasombuka uvezwe njengomlingisi ohlakaniphileko. Sekela ipendulwakho ngokunqophisa endatjaneni.
Ngubani lomma obuzwa lipholisa bona usesekhona na?
UNaMkoneni umtlhago wamenza wabutha abentwabakhe ababiliwalunga ema-ofisini wombuso ayokufuna umsebenzi. Nakafika khonaabonogada akhange bamvumele bonyana angene kodwana wakatelelabewangena. Banengi abazamileko ukumenza bona abuyele emuva kodwanaakhange ayingene. Ekugcineni bamlayela e-ofisini lakaJiyana, uNgqongqotjhe.
Coca ngesingeniso sendatjana le usekele ngokwendatjana.
Lafika ilanga elingaliko lokutlolwa kweBiology. USesana besele ayilindile ngombana akwazile ukuthola zoke iimpendulo. Ezinengi wazibamba ngehloko kwathi ezimbadlwana wazitlola ephepheni. Nangambala wafika ngekumbeni yokutlolela, wanikelwa iphepha leBiology, wathaba khulu nakathola bonyana ngilo iphepha alinikelwe nguFikile, wahleka yedwa. Watlola kuhle zoke iimpendulo azibambe ngehloko, kwasala imibuzo emibili eyamhlulako, iimpendulo zakhona ngilezi bekazitlole ephepheni, iphepha alifake ngemabeleni. Walikhupha, watlola, walibuyisela. Wenza koke lokhu kanti uNom. Masilela umqalile. USesana uzwe nje selasithi akalikhuphe ngombana selalibonile. UMasilela watlola ngepeni ebovu bona umbambe akopa. Kwaba kuphela kwamaqhinga kaSesana.
1.2 Ingabe ngokubona kwakho wenze okufaneleko uThubana ngokuvimba uNaSkhosana bona angaqunti intambo uNobukhazi azilengise ngayo.
Endatjaneni ethi, "Bopha iinthimba zakho", sizwa uSesana uzikhulumela yedwa ngehliziyo uthi, "Ukhulunyiswa kungazi bona ukuthandana kwami noPhrinsipali uMathabe, ngikho ebekwenza nginidlule noke. Enye nenye i -test ebesiyitlola mina benginikelwa imibuzo yakhona kusese namalanga. Ngelanga esitlola ngalo leso sihlahlubo kufumaniseke bona sekade ngasitlola mina.
Kuba yini uSifiso ekugcineni athi, "Phela leli litjhudu lami elimbi."
2.4 Uthini ngesiphetho salendatjana, ingabe umtloli uyiphethe kuhle lendatjana?
Umuntu angeze aziraga zombili ngombana yinye izakutjhela. Sekela nanyana uphikise lokhu ngokudzubhula endatjaneni.
Nomadlozi, mina angizokudoswa siratjhana ngepumulo. Angizokuhlekwa madoda athi ngibhalelwa mntwana. Nakhona umntwana womntazana.
Kube khona imibuzwana emibili emupha ubudisi uSesana. Athi uyacabanga athole bona ingileyo ayitlole ephetjhaneni. Yoke eminye uyiphendule kuhle, ngefanelo.
Ngiliphi ikghono uNamaridili analo ngokwemvelo na?
Ngesikhathi afundisa eBuhlebethu High School, watlolisela ukwenza iimfundo zeziqu e-University of South Africa. Kuthe ngomnyaka we-1988, ngemva kweminyaka emihlanu, waqeda iziqu ze-BA la athatha khona isiZulu ne-Anthropology njengeemfundo ezilawula iziqu zakhe (major subjects).
1.3 Dzubhula isitjho esihlathulula bonyana uSoBilibili weza kwaNoZabenzeni ekuseni khulu?
Baba yoke ikulumo yakho ngiyayizwa, kwaphela mina ee...e...
Coca ngendlela isikhathi ezivezwe ngayo endatjaneni.
Lafika nelanga lamalobolo. Yaba yikulu ipikiswano phakathi kwabantubakwaMatjhiyana(bakoNomadlozi)kanye nebakwaKabini, bako -Arhosi. Kuphikisanwa ngenani lamalobolo okufaka hlangana iinkomo ezikhambakokanye nemali.
"Mma, khewutjho-ke, wazini ngencwajana le" sele kubuza uSukazi?
Ngomnyaka we-1979 wamukelwa eHendrina Community School esigoga esidala seHendrina la afika wafunda khona iBanga lesi-5 ukuya kwele-6.
Kade enza muphi umsebenzi uThembi begodu asebenza kuphi?
"Nomhlekhabo, akhe ngithi ukukudelela. Ngibawa ubuyisele iincwadiengizibolekilekwezi ngelayibhrari bona bazakunikela ikarajana lamilomfundi. Ngizakulinda lapha. Angithi sizokukhambisana" Ngikhulumanje ngifuna ukusala ngilungisa amagama engizomthoma ngawo, ngiwahlelekokugcina. Angakhulumi litho kodwana avele athathe iincwadi anqophengelayibhrari. Ukhamba nje ngimqalisisa ijamo lakhe?
"Malume silotjhisa nina. Kwenzenjani wabhula umbethe ekusenikangaka na" kubuza uNoZabenzeni?
ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
ezwakalako kusemandleni womtloli.
Ingabe isingeniso sendatjana le sitloleke kuhle nanyana awa Sekela ipendulwakho ngokwemileyo?
Ingabe iphetheke kuhle indatjana le nanyana awa?
Esibulawa Ekhabo Asinalo Ibelo 62 nguJ.N.
Ngamafitjhani, mnganami, ngidosa emhlweni ekhayapha.
Unina kuthe bonyana afike njengombana bekakhambe ngawo amalungiselelo wokuthatha kukaZondi.UZondi akhange ayiphathe indaba kaThombeni nanyana bekabonakala bona uphazamisekile ngombana bekazithulela nanyana kukhulunywa naye.
"Yewuthule-ke khesizwe bona amehlo lawo enzanjani" kutjho utitjhereuNdala?
UMasombuka angasakhuluma litho. Ajike abuyele kwakhe. Afikeaqalaqale phasi, phambi kwesango. Ngambala ayibone imitlhala yamatayerewelori. Athi anganeliswa abambe indlela godu. Anqophe esitetjhinisamapholisa wakhona lapha koSomaroborho.
"Ngilithabele Awa , angeze. Phela leli litjhudu lami elimbi.?
Wathuka khulu unina kaBafunani wabawa bona abotitjhere bangakhambi ukuze bamzwise lokho okuzokutjhiwo makhuwa. Amakhuwa bekalethe iindaba ezimnandi, alethe itjhege yemali engange-R10 000,00. Athi amakhuwa la nakahlathulula unobangela wokuletha imali engaka kukuthi eminyakeni eyadlulako, uMsongelwa asaphila, afika amakhuwa la abathatha iinthombe bavunule isiNdebele, nomuzi wabo ugwalwe kuhle khulu ngesiNdebele. Iinthombezo zathathwa, kwenziwa ngazo amaposkarada.
Indlela akhuluma ngayo umlingisi kungasivezela bonyana umumuntu onjani, ukukhetha kwakhe amagama. Umlingisi ovezwa athukana njalo, kuyasivezela bonyana usisilwi.
"Awa ungase ubeke indawo oyibona ikulungele wena. Indawo elungilekokuwe nami izangilungela. Ungakhululeka nje utjho bonyanasizokuhlangana kuphi nangasiphi isikhathi."
"UZondi wezwa ihliziywakhe ibuhlungu nakacabanga bonyana kwamambala lendoda ayiqothako nguyise. Alo akholwe ngani bonyana kwamambala iyambeletha. Wazibuza bonyana beyikuphi isikhathi soke lesi "Baba ngibawa ubuye kusasa mhlamunye ingqondwami izabe seyisebenza kuhle kanti nomma uzabe selakhona. "Yazililela indoda yabawa bonyana indodana iyilibalele ngombana nelizwi lakaZimu lithi abalitjalelwe khona nabo bazakulibalela labo ababonileko. Yaba budisi indaba yokulibalela kuZondi phezu kobana utlhage kangaka ayedwa angazi bonyana uyise ukhona uhlezi kamnandi. Wabona kubudisi bona angamukela lokhu akuzwako ngaphandle kobana afumane umuntu omdala amaziko ongamtlhadlhulula?
Ngisiphi isifundo osifundako ngalendatjana yamabherha?
Ngemva kokufunyana imvume kongaphezu kwalo lithome ipholisa.Nawucabangako mma ngabe uzibulaleleni umntwanakho?
UNozabenzeni wamtjela bona wondiswa kukuthi kuthiwa mloyi. Afuna ukumzwisa ubuhlungu obukhulu uSoBilibili, wathi nezakhe iindawula zitjho njalo, zithi uyaloya. Yaba buhlungu khulu ihliziyo kaNozabenzeni.
Nokho uNomadlozi wamtjela uyise bonyana lokhu akakakwenzingombana amdelela kodwana bekabhalelwa kumenza azwisise.
15. Ngokubona kwakho ngubani ogade ahlakaniphe ukudlula omunye phakathi kwakaSesana noFikile Sekela ipendulwakho?
"Utjho nje ngombana akafuni ukubulala wena. Ngathana bekunguwengasele kukade wamqotha kwamapha," kutjho unosokana.
Yini ifokisi na?
"Ngiyathokoza." Athule kancani. "Ngiyakuthokoza ukudla kwakhonakho koke osele ungenzele khona. Angeze ngakulibala." Kwabamamezwakhe wokugcina nasele sibuyela emsebenzinethu.
Isingeniso sendatjana siyalulukeza. Uthini wena, vuma nanyana uphike usekele ngamaphuzu azwakalako.
Ngokuya nalokho okutjhiwo babelethi bakaNomadlozi kutjho bona umendo ulizulu ebantwini bengubo. Uthini wena, sekela ipendulwakho.
Bekutlhagwa khulu kwaThamana. UmkaThamana besele ayikomo edla yodwa. Abanye abafazi besele bamnina ngebanga lokubawa khulu kwakhe.UNaMaridili wayengasayi neminyanyeni.
Indaba yenzeka endaweni yakwaMusi.UNobukhazi umntazana owezanonina kwaMasilela. UMasilela akasuye uyise ombelethako. UMasilelauhlukumeza uNobukhazi ngokomseme. UNobukhazi nakabikela uninauNaMarhubani, unina akafuni nokuyizwa leyo. Lokho kungebangalokobana uMasilela uregile begodu bakhomba ngophakathi. Ukuvezwakwendaba enje kungenza bona uNaMarhubani alahlekelwe ngokukhonangokungekho. Angalahlekelwa namumendwakhe.
Inengi labantu selenza ibhizinisi ngelobolo. Vuma nanyana uphike usekele ipendulwakho ngokwendatjana.
Nakuyifundwakho ibeke phambi kwezinto zoke.
"Mina mnakwethu nginguNomhlekhabo. Elinye okungelesikhuwanengijayeleke ngalo nginguBeauty."
"Zetjiwe nini iinkomo zakho baba" Kusaraga uNdala?
"Thula-ke mntwanami, koke kuzokulunga." USukazi abhambadeuSimphiwe ehlombe ngendlela yokumduduza. Khonokho kungeneuDlambili aphosekile.
Isikolo athoma kiso kwakuyiMeerlus Farm School esasiseduze neemayini iBlesbok neBank kanye neKomati Power Station. Wathoma ukufunda lapho uSub-A waze wayokuqeda iBanga 4 ngomnyaka we-1968.
Ingabe usebenzise isizinda esifaneleko ukusethulela isifundo na?
Bomkhozi, kulungile.Aphelile amagugu wokuthi yena akazokudoswa mntwana ngepumulo. UMenzelwa sekaphenduke inja nayinethwe lizulu.
"Khuluma Dlozi, ungangiqedeli isikhathi. Qala nonyoko kumele ayokubikela abomnakwabo, bebafike ngoLosihlanu."USoDlozi ukhuluma nje sekusele amalanga amabili bafike bakwaKabini.
"Kufuze ikesi ikhanye bekuse. Ngokukabani ukubizwangokungakafundi Phela zikhomba ngophakathi iimfundiswa zanamhlanje. Imali ziyayiwola," kutjho uSesana acabanga bona kufanele ayamelengaphetjheya ekhabo kaThemba?
"Akusasizi. Kade ngikubonile." Atjho athala ngepeni ebovu phezukwephepha lakaSesana uMasilela. Atlole ngamagabhadlhela, You are righthandedly found copying!
Liyabandamela i-iri abantwana bangena ngababili ngamunye emasangweni wesikolo. Yadlula imizuzu bathoma ukuthatha iindawo zabo zokuhlala ngamananeko. Safika isikhathi kwathula itjhada, kwalila umsobo phezu kwephepha. Kutlolwa isifundo se-Biology.
Coca ngamano umlingisi lo awenzako ukuzama ukurarululaumraro aqalene nawo.
"Ngibawa ungilibalele ngokukulindisa kwami isikhathi." Lelo lilizwiengalizwa lingihlebela kuyikomba yobana umnikazalo akafuni ukubangaitjhada, aphazamise abanye abamajadujadu ngokufunda. Ngiphakamiseamehlo, ngifunyane kunguMhlamazana.
"Yeyi, lisa izinto zaphakathi konyaka wena. Ngibawa isizo kwaphelakuwe," kutjho uSesana ajame ngeenyawo.
"Akwande botitjhere. Awa, sivukile, singezwa nina," kuthokoza uninakaBafunani ngehlonipho ekulu ngombana bavakatjhelwe babantu abakhulu.
Ngokusilingeka uMasombuka athi, "Ngisola uMondliwa."
nanyana amabili ukuya kwamane, ubunengi bakhona.
Ipholisa uNdala wahlathulula bona iinomboro aziphiwe nguMondliwazisebenze khulu ngombana ngizo abazisebenzisileko ukuze kutholakaleiinkomo zakaMasombuka. Wagandelela uNdala bonyana uMasombukaamthokoze khulu uMondliwa.
Umuntu othabileko akabuzwa, uyazitjho.
Umma lo akazenzi ngokuzoziphara kilama-ofisi, uthini wena Sekela ngokwendatjana?
Satjho sathi, "Alinapumulo."Indlu ihlahle amehlo.
Ingabe isingeniswesi sihle nanyana awa?
"Kuyazalwa ngaphandlapha. Muhle umntwanomfazi. Muhle ucima ilanga. Ubuya kweliphezulu. Yingilozi kwamambala." Emtjhweni ongehla tsomula iimfengqo ezimbili bewutjho nokuthi zimhlobo bani weemfengqo lezo.
Afikisele uMaphophotha ngazilunyelwe mnganakhe uSoBilibili. Azinunge nangetswayana bonyana zibe mnandi. UMaphophotha ngokuthanda ukuphophotha sengathi mrhatjho azithuwelelise. Kubizwe uSoBilibili nomzukulwanakhe, uNoZabenzeni. Kuthi nazihlalelwa phasi, uSoBilibili azinghalise akhambe.
"Uyabona ntangazethu lendaba engizokutjela yona izokufuna uvuleiindlebe zakho, ungizwe bewungizwisise." Ngithi ukukhohlela kancani.
UMaphophotha wabiza uSomalakazi, inyangakhe ayithembileko. Yenaakasaboni kuhle. Nanyana kunjalo indawula yona uyibona njengokukhanyakwelanga. Wazana noMaphophotha asesemutjha asandukuthatha. Ngalesosikhathi uMaphophotha wabasele amsegwabo oqinileko ngombanawabasele eqiwe ziintanga ezimbili ngokuliywa. Kusukela laphobanamathelana njengehlambi erhuluphele amanzi.
UZondi ukhuliswe ngunina uNaKokela. Ukhule azazi bonyana ungewakwaMnyakeni yena. Uthe sele akhulile wahlangana nentombi yakwaSiluma, bathandana bekwafika isikhathi sokuthathana. Enziwa amalungiselelo. Kuthe ngelanga elingaphambi kwelomnyanya wesimanje, kwafika indoda, ehlathululwa njengede. Ithe ingafika indoda yaba nemibuzo eminengi khulu. Beyifuna ukwazi ngoZondi nonina . Lokho kwamthusa khulu uZondi kodwana ekugcineni wagcina ayibawile indoda bonyana ingubani?
"Thokozani ungafuni ukungihlekisa ngingakazimiseli. Soloko wakhula waba ngaka wakhe wezwaphi bonyana kunomntazana okhe wathi yeyi wena spereketjhana ngibawa ungisome hle." Ngibhalelwe kuzibamba ngihleke. UThokozani ngimbone naye sele azihleka ubudlhayela.
"Ngokuzithoba, mma ngigcine ngikubuzile bonyana kwenzekeni. Uboneni wena ?
Ngelanga elilandelako wafika uThombeni wathola uZondi ahlezi ngebandla. Wafike wabawa itiye njengombana bekumakhaza nje. Unina kaZondi weza naye la kunoZondi noThombeni. Wabhalelwa kuqala uZondi ngemehlweni lokho kwaba litshwayo elikhulu lokuthi unina wamfihlela uZondi iqiniso. Ngaphandle kokutjho izinto ezinengi waphumela ngaphandle waya la kuzele abantu bomnyanya, watjela abomma abaphekileko bonyana baphule iimpoto eziko ngombana umnyanya awusekho. Umakoti wahlutjuliswa ingubo. Phela njengombana uZondi angewakwaThombeni akathathi kwaSiluma. Umakoti ngewakwaSiluma.
Kwenzeka koke lokhu akusesenamuntu olilako ngendlinapha. Sekuzwakala isibibithwana kwaphela. Athome ukufunda uMthombeni.
Hlathulula umlayezo owuthola kilendatjana.
Lithe nalithoma ukuphakama wabasele afikile koThemba. Ngetjhuduathole uThemba akhona, nanyana bekasesematasatasa ngokusenga nje. Sewathi bona aqede kwaba lithuba elihe lokubonana kwabo.
Kungcono ukufeyila ufundile kunokubanjwa ukopa. Thini wena, sekela ipendulwakho.
UNomzana uMaphophotha wayikhalima. Kwabe unosokanakaNoZabenzeni yena sele aqedile ngomalukazanakhe ngombana ukholweamezwi kaSoBilibili.
Ukhulunyiswa kungazi bona ukuthandana kwami noPhrinsipali uMathabe, ngikho ebekwenza nginidlule noke. Esinye nesinye isihlahlubo ebesisitlola mina benginikelwa imibuzo yakhona kusesenamalanga.
Umtloli ukuze asivezele isizinda esinembako kudingeka bonyana asebenzise ilimi elifaneleko nelinembako.
Kwamambala uZondi wahlala wasonga izandla alindele isilukaziesingunina sibuye akhe asibekele umhlolo lo awuzwileko. Safika isilukazisaba majadujadu ngokulungisa itende lomlobokazi ozokufika namhlanjentambama. UZondi uthulile sewuyasaba ukuleya indaba enjengaleesilukazini. Isilukazi esinguNaKokela sigcine simbuza uZondi bonyanawathula kangaka kwenze njani. Kambe sidlumbana bonyana wethukilengombana umnyanya sele ufikile. UZondi wathula kwanga akezwa kantiuyezwa bonyana sithini isilukazi. Bafika nabantwana abalama uZondisebatjhayisile emberegweni. UZondi lo lizibulo lalapha ekhaya kantiwelanywa nguPhephelaphi bese ubuphetjani kube nguNtozakhe.
Coca ngesizinda salendatjana ngokucalisa ehlalweni yabantu.
"Uyifunyenephi incwadi le" kusabuza uSukazi?
Itjho bona ingabe esingenisweni uveziwe yini umlingisi oyikutani kanye nemiraro aqalene nayo na Sekela ngokwendatjana?
Sekela ipendulwakho ngokwendatjana.
"Ngiyakwizwa uyakhuluma kodwana angikuzwisisi. Ngibawa khewuthiukuthabuluka njengomseme owendlalelwe abonobesa."
"Uqinisile Sesana. Ngilisebenzile emini kodwana ngalilisa ngokobana nginokulisola," kuphendula uFikile."Usola ini nakunje" kubuza uSesana. Angakghoni ukutjho uFikile."Unamanga. Umthethwakho ufuna ukuphumelela wedwa yi Akunanto esolisako la. Ngiyakutjela-ke mina, ngilo," kutjho uSesana sele azokuqedaukutlola iimpendulo zakhe ngerherho. Athi angaqeda athokoze nokho, ukubonisa bona ubuntu unabo. Lokhu uFikile amenzele khona kuyatlhogwa. Kutjengisa ukuzwana nobungani bamambala?
Ingabe uyavumelana nekulumo ethi uSesana bekanehloko elula?
Kokuthoma, kubayini athi ahlala emzini wesithathu ukusuka kwamiezwe abe abone into eyenzeka kwami kodwana mina ngingezwa litho. Kwesibili, namtjhana kukhanya igezi angithembi bonyana kungaba lulaukubona isigidi esisesandleni somuntu okude kangaka. Kwesithathu, into leyenzeke ebusuku kodwana uyihlathulula njengento eyenzeke emini. Kwesine, isizathu sokobana kubayini angahlabi umkhosi namtjhanaamasela sele akhambile angasizwisisi. Kokugcina, uThombeni, uyisekaMondliwa, selokhu kwafika amabherha utjhibile. Ukhamba atjela abantubonyana selokhu ngafunyana iinkomo nginamahlonjana. Angazi bonyanangimi engathi angalobolisi abantabakhe ngezobulongwe na?
"Angivuthi amalangabi. Ngazi kuhlekuhle engifanele ngikwenzekodwana ngasuke ngacabanga khulu. Hlangana nokhunyeengakucabangako kukuthi mhlambe udade lo wenza unyaka wamaswaphelalapha. Alo-ke ngizakuthi ngiyamsoma angidobhadobhe angifuthe le. Namtjhana avele angitjhiye, ayokuthandana nabanye phambili. Angithiuzabe sele azele ifundo, aneziqu. Bese mina ngisala ngiba yipoto ephehlwangubani emva kwalapho." Ngithule. Ngithi nangisathi ngizokuragelaphambili uThokozani athathe athi, "Uyakhuluma ukukhulumamswekhethu kodwana angikuzwisisi bonyana uzama ukungitjela ini. Ngibawa bona uvele unqophe entweni okungiyo, ulise ukulokhu urhudlaumthangala njengembuzi. Kungasikade ngifuneka esifundweni sesiNgisi. Yeke-ke ngibawa bonyana ukhulume urhabe."
12.UZondi wakhula kamnandi. Uthini wena, sekela ipendulwakho.
Umfowabo nguye omphenduleleko wathi, "Nangu!" Ipholisa litjhidele kuye, lamnikela incwadi lathi akayifunde khona lokho. Bona wethukile uMenzelwa akubuzwa. Incwadi leyo beyihlengezela esandleni sakhe. Igama ngelakhe. Ayidlulisele kumfowabo bona amfundele.
"Ngiyakwizwa. Engingakutjela khona kukobana ungatshwenyeki khulukangako ngombana gade kukuhlolwa kokuthoma begodu uphale abanengi."
Ingabe isiphetho sendatjana le siza nalokho okulindelwe nanyana awa Sekela ipendulwakho ngokwesiphetho sendatjana?
Ngubani umlingisi oyikutani kilendatjana Sekela ipendulwakho?
Ngithemba bonyana wasale wenda kwaMnyakeni angazi lokho ungakuzwangaye. Kodwana mina angikahlongakali ngikhona ngibawa bonyanaungamukele njengoyihlo ngombana vele ngiyakubeletha.
Langalinye wahlala phasi wabonisana nabentwana bakhe ngomtlhagoobabhode kangaka.
"Nangingazibona ngikhamba naloya kuzakutjho bonyana ngiyikutaniingasi ikuta." Ngesikhatjhana esingaqedi ihliziyo ngimbone sele abuya.
Coca ngokuvezwa kwendawo endatjaneni.
"Umoya phasi Jali. Umuntu akavalelwa lula njalo ngaphandlekokuphenywa. Yeke-ke, nasizakufunyana iinkomo zakho kufanelesingaphuthuzeli ngombana iphuthuphuthu lizala iqanda linye."
Angithi uhlala agunadzele iincwadi kodwana asikho nesisodwa isifundo asiphasako.
Ukutsengwa Kwendatjana oyikutani, ngokwendaba, sizwelana naye vane sele silindele ukubona loyo esimbona angakalungi bona uyokuphetha ngani. Isitlhori kulapho ithumba kumele liphandluseke khona. Kulapho kumele sithole iimpendulo zemibuzo okukade sizibuza yona. Leli lizinga elingasanawo amano wokuvimbeka kwendaba. La silindela nanyana yini(embi namkha ehle). Amaphaphu womfundi asuke aphezulu kilengcenye yendaba. Esitlhorini sizimisele ukubona ukutjhisa kwendaba kufika la kungekhe kusarhagala ngokuya phambili. Isib. Endatjaneni ethi, "Ngizakufa Nginje", ekukhuleni kwendaba sithola kufika amakhuwa. Siyazibuza soke bonyana bazokwenzani. Nokho umraro ovele esingenisweni womtlhago silindele ukuwubona usombuluka. Ingabe azokwenzani amakhuwa. Ingabe uBafunani uzokwenzani, uzokwazi ukuya esikolweni njengesifiso sakhe namkha kuzokumele bona ayokufuna umsebenzi njengokutjho kwakanina Naka amakhuwa alethe imali engange R 10 000. Ngiso ke-isitlhori sethu?
UNgqongqotjhe walwa khulu ukubona umma nabentwana bakhebavunyelwe bebafika e-ofisini lakhe elikhulu kangaka. Nokho atjhoamapholisa bonyana azamile ukumvimba uNaMkoneni kodwana ngebangalekanakhe akhange afune ukubalalela.
"Kungcono ngivele ngitjhinge emapholiseni kusatjhisa nje."Ukhuluma nje uMasombuka sele aphuma ngesango. Ukhamba akhafulaamathe indlela le yoke. Akakakwati uthi napa bayeza.
Mhlonitjhwa unokudelela okukhulu umma lo. Angasuka ekhayaathathe umuzi woke nepahla yakhona ayokufuna umsebenzi?
Wakhamba wayokusela utjwala uSoBilibili. Wabiza uNozabenzeni kanye nonosokanakhe. Kilokho kuhlangana kwabo, wavela umuntu owaphosela ubulongwe phezu kwendlu.
Ngizakwembathani amaqhakazana nakambatha kuhle kangaka. Khonaunomnyanya ngizamphekisa ngani. Sengakhetha ukuba yikomo ekhambayodwa. Alo nithi ngithatheni ngiyihlanganise nani nakunje yiKuzilandulela unina kaBafuni, sekajayele ukukhuluma ngezandla?
Ingabe isingeniswesi sihle nanyana awa Sekela ngokutjho komleyo omayelana nalokhu?
9.1 Phawula ngelimi elisetjenzisweko kilendatjana.
Beza kwahlalwa phasi. Umphosi wobulongwe wavela njengamangakaSomalakazi. Kwaselwa kwagonywa. UNoZabenzeni nonosokanakhebasala sengamawelana.
Sithe nasiyiqalisisako indaba le sinomkhozi, sayibeka bunje.
"Awa ngiyakuzwa Sifiso, wena ongasayingeniko yami ngombana seleubona abodade abahle abaziinhlabathi zelwandle."
abangazikhuluma nalezo abangazenza.
"Alo ziphi" Kubuza uMasombuka, ngokurhaba."Iinkomo zakho uzozifunyana ngemva kokuhlolwa kwezinto ezithileko. Njenganje elinye ipholisa lizise endaweni lapho ziyokubekwa khonakwesikhatjhana. Ngiyakuthembisa, angeze kuthathe isikhathi ngaphambikobanyana uzifunyane," kuhlathulula uNdala?
Ongenako lo nguSimphiwe wakwaMakhanya, mngani kaNobukhaziwokuwa nokovuka. Kwabo kukiso isitradesi, kumlenzana nokho nawusuka lapha.
Ingabe umlingisi oyikutani uveziwe ekuthomeni kwendatjana kanye nomraro aqalene nawo na Itjho bona ngubani, uveze nomraro aqalene nawo?
Ingabe uyaphumelela ngokwamano lawo na?
UNobukhazi wathula ngobuhlungu adlula kibo bekwabasekugcineni. Kwamva wabona isisombululo kukukuzibulala. Ngaphambikobana azibulale, watlola incwadi wayitlolela umnganakhe uSimphiweamhlathululela koke ngobujamo aphila kibo kwabo. Wabawa bona atjeleamapholisa ngalokho. Watjho nokutjho bonyana nakangafika seleazibulele, athathe incwadi leyo amtlolele yona ayinikele amapholisa. Ngemuva kokuzibulala kwakaNobukhazi, unina kaNobukhazi watlolaincwadi enza ngasuthi nguNobukhazi. Kilencwadi uthi unobangelawokuzibulala kwakhe kukuthi abazali bakhe abafuni bona alethe isokana lakhe kwabo.
Itjho bona kuyini isiphetho-phekghu?
1.4 Iqhegu lakwaThubana kuba yini lasala namapholisa ngekamurini?
Abalingisi kumele benze izinto ezingenziwa mumuntu ophilako. Nakungasinjalo, lokha abalingisi nasingabathola benza izinto umuntu ophilako angeze azenza, kutjho bona yinganekwana.
"UNaSkhosana uze nomukhwa athi ufuna ukuqunta intambo kodwanaubaba uThubana wamvimba. Usitjele bonyana njengombana umntwanasele ahlongakele isidumbu akukafaneli bonyana sithintwe mumuntubekufike amapholisa. Kodwana mina ngedwa, kwami ngokwezandla."
Abantu abadala bathi kuhle ukubhinca kusakhanya, vuma nanyana uphikise uqalise endatjaneni.
13. Ingabe ukuthandana kwakaSesana noPhrinsipala kusitjelani ngesimilo sabo bobabili Hlathulula?
Uthome umnyanya ekhabo kamakoti, kuyokuhlanganwa esondweni mantangi. Indlu ithi pham'pham' ngombana nakhu kutjhada inesi elingusaziwako kanye nesisebenzi sehotela ephuma phambili. Bahlaliswe phambili abatjhadi. Balindele ukufungiswa, nokufakwa idzilamnwana, bamukele neembusiso ezivela ngaphezulu kilendlela etja abazoyithatha.
Yenzeka kuphi indatjana le?
UZondi arareke bekangenwe mamanzi emadolweni nakabona lomuntu amqale kangaka senga uyamfanisa.
UNozabenzeni waphatheka kumbi. Wonda waba ngangelithi . Kikho koke lokhu uSoBilibili bekenza ngasuthi akazi litho. Ngelinye ilanga weza kuNozabenzeni azombuza bonyana kuba yini onda kangaka.
"Ngiyifunyene ngekamerweni lami nangibuya esikolweni. Ngithe njenangivula umnyango ngahlangatjezwa ngiyo."Ukhuluma nje seleanesibibithwana uSimphiwe.
Nanyana woke umuntu wasola inani eliphezulu lamalobolo, uMoniwawawakhupha njengombana anjalo. Kwathi ngelinye ilanga avuka ekuseniuMasombuka asiya ngesibayeni esinamabherha, wathola isibaya sivulekenge, ingekho neyodwa ikomo.
"Konje phana ibizo lakho nesibongo ungubani mma?
UZondi wajanyelwa yihloko wajama rwe phakathi kwecabazi angazi bonyana aragele phambili ngetiyakhe leyo.
Lo mlingisi ophikisana nomlingisi oyikutani. Lokho okuhloswe yikutani, lomlingisi uphikisana nakho. Akhe siqale indatjana ethi, "Akusimi yindlala." Umlingisi ophikisana naloyo oyikutani ngumhlonitjhwa uJiyana. Uphikisana nehloso yomlingisi oyikutani yendlala namkha yokufunana nomsebenzi ukuze aqotjhe indlala. Kuqakathekile nokho ukutjho bonyana umphikisi kesinye isikhathi akubi mumuntu. Akubi mlingisi omumuntu kodwana kungaba bujamo obuphikisana nehloso nanyana lokho afuna ukukuphumelelisa. Nawungafundisisa indatjana ethi, "Iitjhudu Lami", uSifiso bekasele afuna ukuzibika kuNomhlekhabo. Kodwana kwatholakala kukuthi yena noNoMhlekhabo bangebesibongo esisodwa. La bujamo obulwisane nehloso kaSifiso. USifiso bekazibona yena noNoMhlekhabo bathethene.
Avele amomotheke uNdala. Uyazi bonyana akazenzi uMasombukakodwana wenziwa buhlungu behliziyo.
(b) Amadolo azele amanzi.
Indatjana le yenzeka kuphi ngokwendawo na sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni?
"Ufuna umuntu owenza isifundo sezomphakathi Ufuna bonyana wenzeni ngaye?
USoBilibili utjela umnganakhe uSomalakazi.
"Khululeka. Buza namkhana yini obona bonyana ingasiza iphenyolethu."
UNomhlekhabo unamathanga amahle lokho uSifiso ukubone lokha bahlezi phasi begodu uNomhlekhabo gade ambethe ibhrugu elifitjhani.
Ngelanga okutlolwa ngalo isihlahlubeso kufumaniseke bona sekadengasitlola mina. Sengimane ngenza lonelo nje etlasini, kucabanga uSesanaangafuni ukuveza kuThemba. Kuhle nakaziwa asihlakaniphi. Mbala kubebunyikanyika emini yoke kuSesana. Ulungisa iimpendulo zakhengamananeko.
Iimbiza ziyatjha ziphulwa zibekwe.
UZondi wajabula wahlala noyise ebandla uNaKokela wabatjhiya ebandlawabuyela ngesibuyeni. Abantu barareka nababona uNaKokela eza alilababuza bonyana kwenze njani. UNaKokela wabatjela bonyana abasuseiimpoto eziko umnyanya awusekho. Abantu bathwala amehlo bararekilebonyana ngabe sekwenze njani. UZondi noyise bathi nabaqeda ukuselaitiye uZondi wabutha izitja wathi nakafika ngesibuyeni wararekanakafumana unina aqotha abantu abazobaphahla emnyanyeni wabo lo. Wathi amphendula uNaKokela wathi: "Mntanami kambe kuphambeneamakomitji ngombana awuthathi kwaSiluma."
"Senizokusala nomusa wekosi bakwa" Athi angakaqedi ukulayelisauSukazi aphazanyiswe litjhada elizwakala kuhle bonyana olilako lo seleangaphakathi kweenkhonkhwani zalapha kwaDlambili. Bokeabangedayiromi bathi du, kanye kanye. Wena owabona amajoninakalotjhisa owaphetheko. Bathi nabathi banqopha emnyango kufunyanekebonyana baladelwe. Bajame rwe, njengabantu ababanjwe bahleba omunye.
Nalifikako ilanga lokuthoma abahlahlutjwa ngalo, waba ngowokuthoma uSesana esikolweni ngokufika. Vele ufundile. Uzilungiselele. Nesikolo soke siyazi bona uSesana unehloko elula.
Sikhutjhwe ifutha ngemlonyeni. Umthetho uthi asinalo ilungelo lokutjhadisa silandele isiko. Umthetho uthi kumele siwahloniphe amalungelo wabantwana. Alo-ke mina Menzelwa ngazini ngomthetho.
Akhese utjho bona ngokubona kwakho umma ingabe kuliqiniso ukuthi uyadelela nanyana awa Sekela ipendulwakho ngokwendatjana?
"Mma, ubaba ngabona ukhe wakufanisela ngendaba yabantubakwaKabini. Uthi abantu bakwaKabini bayeza bazongilobola. Mina mmau-Arhosi angimthandi. Angimthandi, hi! hi! hi!" Uyalila godu uDlozi.
"Mmi, baba pholisa," kukhuluma uSimphiwe ngokulila, anikelausayitjeni Sukazi imvilobhu emhlophe. Angasabuza usayitjeni, kodwanaavele arhwatjhule incwadi engaphakathi kwemvilobhu egade sele ivuliwe, akhambakhambise amehlo phezu kwencwadi leyo msinyazana, anxaphe. Aqale ipholisa eze nalo ngemehlweni. Aqale uNaMarhubani. Abaqale bokengendlinapha, abuze.
"Iye mntanami nguye owasithuka siyokubawa umrholo."
"Mbala ngitjhwile. Ngilo leliphepha uFikile athe akalithembi. Ngilo!" kutjho uSesana ufile kuthaba. Ihloko iloko ihlome phasi amehlo asephepheni. Utlola kamnandi udade. Iimpendulo uzilungiselele anesikhathi. Wazibamba ngehloko. Ziyazizela. Lezo athole kulikhuni ukuzibamba ngehloko, wenze iqhinga wazitlola ephepheni ngesandla esincani, wase ulifaka emabeleni. Wazile bona akungenwa nencwadi ezindlini zokuhlahlubela. Ngehliziyo uthi uFikile ulayekile. Ngokunyaza kwakhe, nakho-ke ubethe phasi aqalile. Utlola nje uSesana unonde avusa ihloko acale uFikile ohlezi lapha ngemnyango. Athi angambona aloko aqale phezulu, isandla singanyakazi phezu kwephepha, ahlekele ngaphakathi.
Indaba kumele ibe naso isiphetho.
"Awu! Kanti nawe zikuphethe Mina bengithi ngimi ngedwa olengele ngeweni," kutjho uSesana angena elawini lakaFikile?
1.1 Yini ukuba mathambo amhlophe?
Umrhala uJiyana awutholako wenza bona agcine enza umsebenzi wabomabhalana, Hlathulula.
UJohanna Nurse Malobola wabelethwa eCullinan amalanga ali-16 kuMgwengweni emnyakeni we-1959. Emnyakeni we-1982, waqeda iimfundo zakhe zobutitjhere i-JSTC eTransvaal College of Education. Uthome ukufundisa eBuhlebethu High school eSiyabuswa eMpumalanga ngoTjhirhweni emnyakeni we-1983 ukufikela ngoNobayeni emnyakeni we-1986. Ukusuka emnyakeni we-1987 kuTjhirhweni bekube nguNtaka umnyaka we-1997, wafundisa eMemezelo High school eSoshanguve. Kusukela ngoSihlabantangana umnyaka we-1997 bekube gadesi, usisandla sakatitjherehloko eMmabana Primary school eSoshanguve.
Lendaba yenzeka ngesikhathi sokutlolwa kweenhlahlubo zokuphela komnyaka zebanga letjhumi. USesana ungomunye ozokutlola iinhlahlubo zebanga letjhumi. Sekusele amalanga amabili kwaphela, ihloko iyaduma kuSesana. Ubathe uyafunda uyabhalelwa, akungeni litho, akukho akubambako. Eqinisweni akazi bonyana athome kuphi nasele isikhathi singasekho kangaka.
Okungizwisa ubuhlungu kukobana umma, ofanele ukungithanda nokungivikela kodwana uvumela koke ngombana afuna ukuvikela umtjhadwakhe. Ukarwa kulokha nakadla imali angakayisebenzeli. Lokhu kwenza ihliziywami ithonte iingazi. Ngiyamqalekisa nobaba ongibelethako ngokungilahla kwakhe. Ngiyathemba uyazibuza bonyana kubayini ngikutjela indaba le namhlanjesi. Njengombana ngitjhwile ngaphezulu bonyana angeze usangibona ngibone kuqakathekile bonyana ngikutjhiye nomlayezo lo. Ngifuna umthetho usale usebenza ngomma nobaba uMasilela. Wena njengomnganami ongithandako kufanele uwatjele koke amapholisa. Wafika sele senzekile isidumo ngibawa ukhambe nencwadi le emapholiseni, ikwazi ukukufakazela.
UNomhlekhabo umntwana onesibindi. Sekela lokhu ngokudzubhula okusencwadini.
Ingabe uyaphumelela ngokwamano lawo na?
"Uliphethe ikarajana lomfundi. Ngitjho leli esiboleka ngalo iincwadi"Ngivume. Nginqophe khona. Ngaphandle kokuriyada gade sele ngibuyile?
9.2 Ingabe ukuya ngawe umtloli ukwazile ukukhetha isihloko esifaneleko kilendatjana na Sekela ipendulwakho ngokuzwakalako?
Hlathulula indima edlalwe yikulumo-pendulwano ekusivezeleni bona lomndeni ujame bunjani kezomnotho?
Coca ngendlela isikhathi ezivezwe ngayo endatjaneni.
Uyise kaNomadlozi ungulizwi kaliphikiswa. Uthini wena, sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
9.3 Phawula ngesethulo sendatjana le.
"Wo! Awa, ngikho malume. Mina sekwaba nomraro lapha malume. Sengathi ngisaditjhile kwawela into phezu kwendlu," utjho aqedelelaukuwola iinzibi.
Lokho kwabonakala ngomntazana ongunobhala kaNdunakulu, uSindisiwe bona amlekelele ukumthwalisa imithwalwakhe angene nayonge-ofisini kaJiyana. Angaphiki nekani uSindisiwe. Enze atjelwa khona.UJiyana athi nakagade bona kuzangena umma yedwa, abone ngamabhokisineenkhwama zingena nge-ofisinakhe. Athi ufuna ukukhuza bonamhlolobani owenziwa nguSindisiwe nentundu engaka, angene uNaMkoneni. Athi lapha phasi andlale umtshurhwanakhe ahlale. Adose omkhulu ummoya. UJiyana anyikinye ihloko.
Ngubani izinyo nesibongo sakayise kaNomadlozi na?
Titjhere ngikhuluma nawe nje ngekhaya akunapuphu, akunatswayiakunani. Ngitjho nomntwana lo umaswaphela, akanalo ibisi. AlouBafunani uzokuya ngani ekholijapho, khona eNatali kude kangaka Minalami lithi akhe abereberege cangi abeke amazukana. Ngiwoke azamusaeNatali. Kwanje khona bobaba asinalitho. Ngapha abantu bayasihlekabonyana sibawela futhi. Abebafuni bonyana abantwana bami badlalenababo ngombana bantwana besichaka. Eminyanyeni abangisayi?
UZimu uthatha isikhathi sakhe ukuphendula. Vuma nanyana uphike, usekele ngokusendatjaneni.
"Awa! Mma, angithi utitjhere uNdala uthe kungaba ngconongiyokufunda eNatali ngombana ngiphase kuhle begodu ngiziphethe kuhlekhulu. Awa! Mma, mina ngiya"UNaMaridili amngene emlonyeni.
"Lotjhani bomnakwethu." Lelo lizwi elimnanjana okwakungathi ngelikatunwana aphezu komrholidi laphazamisa ipikiswanethu. Sijike, siqale lomuntu olotjhisako. Ha! Nguphuma langa sihlobane nesibandama.
"Bafunani mntwanami, kungcono bonyana ungayi ekholiji. Akhe ukhambe uyokusebenza unyaka lo ngombana imali yokukubhadalela anginayo," kwatjho uNaMaridili ezibulweni lakhe lomntazana.
Ikhambe iminyaka. Atjhentjhwe kilama-ofisi. Kilendawo etja asebenzakiyo ahlangane nesiphalaphala somntazana. Athi uTjhejeninakasibuzisisako sithi sisebenza esibhedlela seThembisa lapho singuSistakhona. Bakhulumisane bagcine ngokuvumelana. Litjhe ngamandla ithando. Emva kwesikhatjhana bagcine ngokuthi bahlome umtlhatlhanaokusikghudlhwana abazokuluphalela kiwo. Bekhabo lesokana bayozivezaekhabo lomntazana. Kukhulunyisanwe bakhuphe koke okumanqophananamalobolo. Kube bugidigidi kulungiselelwa ilanga lomtjhado. UTjhejenikuhlekuhle ubengakazivezi kwasomntazana.
UNamaridili bekakhuthele. Uyavuma Sekela ipendulwakho?
Aphenyegulula nje aqalwe liqhegu lakwaThubana, elingumakhelwani, bonyana angasozisi umuzi wakwaDlambili kanti vele ukufa sele kuwusozisile. Phela amapholisa wamalanga la awathembisi.
Kube ngileso esikholwekako.
Umtloli nakatlolako ukghona ukusebenzisa abethuli abahlukahlukeneko.
Kungene indoda ede ekude nehlabathi. Nawuyiqalako indoda le ungathi khenge ibatjhiyele ibele abayilamako kanti ikhanya okufipheleko ngombala.
UZondi wahlanganyelwa yihloko.
Coca ngomraro umlingisi oyikutani aqalene nawo. Sekela ngokusendatjaneni.
"Nami ngibona njalo mma. Ikomo kuvuswa ezivusako."
Yena wayidlulisa nommoya njengezinye. Alo, yena ayintandani uzakwenzani Nangathana bekanoyise nonina naye bekazakulilela kibo?
"Bobaba ngiyanizwa niyakhuluma. Mina ngibelethwa sichaka. Ngisichaka. Ngathathwa sichaka." UNaMaridili ukhuluma amezwi langehliziyo ebuhlungu. Amehlo selaphenduke isiyalu seminyembezi.
Sidlala indima ekulu ekusethuleleni ummongo-ndaba.
Isihloko akukameli ukuthi umfundi athi angasiqala bese uyayicabangela indaba bonyana iphathelene nani. Kumele isihloko sibe ngendlela yokuthi simdose umfundi, afune ukwazi bona indaba imumetheni.
9.1 Coca ngeqhinga lomtloli alisebenzisileko ukwethula indatjanakhe. Sebenzisa nanzi Iinhlokwana.
Abalingisi abaqakathekileko njengekutani nomphikisi kufuze bathulwe msinyana.
Ingabe iphetheke njani indatjana le?
1.8 Ucabanga bona khuyini obekulilisa uNaKokela kangaka?
Kilenyanga usebenza ngomrholo. Kuthi kilaba abazokubawa umrholoisilukazi sithi siyahlathulula mayelana neemfanelo zaso angasiqalinokusiqala asidobhe njengeratjhana atjhiye akukhohliweko. Sitlhogeamagama esingaphendula ngawo. Sitjhotjhobanise kwenja ibanjweiyokweba amadzinyani. Siqinte ngokuthi,"Uyazi bona inyayo alinapumulo, naka amathe." Baphume bangakalungelwa.
Ingabe uNaMarhubani walitjela iqiniso nanyana amala ipholisa na Kubayini?
"Awa, mzukulu kuthe izolo nasirhamurhamulako ebandlapha, ngakhohlwa ipeyipami. Gadesi ngizokuthatha yona khengisuseukurhwayarhwaya okusemphinjenokhu." USoBilibili ubikelaumntakadadwabo.
"M Alo-ke siyokuhlangana kuphi?
Ngomnyaka we-1978 waphothula iimfundo zobutitjhere, i-Primary Teachers' Certificate, kwathi ngomnyaka we-1979 wabuya waba sekhaya, eSiyabuswa, wazokufundisa eBuhlebethu High School. Ufundise eBuhlebethu kusukela ngomnyaka we-1979 kwaze kwaba mnyaka we-1984, la kwathi akhutjhulelwa khona esikhundleni sokuba siPhathiswa sokuthoma sezamaSiko waKwaNdebele emNyangweni wezeFundo namaSiko. Kilesisikhundla kula athoma khona ukuzibandakanya elimini lamaNdebele. Waba lilunga leSouthern Ndebele Language Board, eyahlonywa ngomnyaka we-1980. Ekuthuthukiseni nekugcugcuzeleni amaNdebele bona angalahli amasikwawo kanye nelimi lawo ukwenze njengomsebenzakhe kwaze kwaba mnyaka we-1996.
Ingabe umlingisi oyikutani uveziwe esingenisweni kanye nomraro aqalene nawo na Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni?
La abalingisi bakhulumisana bodwa.
UNomadlozi lipholisa elitjha, uneenyanga ezine abuyile eHammanskraal Training College. Ifundwakhe ephakamileko uyithole khona lapha eSiyabuswa. Bekafunda eBuhlebethu. Lipholisa elinejamo. Mude, akanamzimba. Uthi nakaphelele ngejinifomo yakhona, athwele nengwani, afanelwe khulu. Ngomsebenzi ukhona lapha ngenzasi, eSiyabuswa Police Station.
"NguSomalakazi malume. Batjho ngibulala unosokanami."
1.8 Hlathulula bona incwajana yatlolwa ngubani begodu ayitlolelani, bese utlole nokuthi incwadi yona yatlolwa ngubani Usekele ipendulwakho ngokuzwakalako?
Kusasa uzokufika emsebenzini, abikele ukapteni wabo, ngombana ngukapteni womfazi. Ayenze itiye leyo, abe ayise kuyise. Abase umlilo, abeke iimpoto, apheke. Kudliwe msinyana mhlokho, abe ahlanze nezitja.
Kutjho ukuthini lokhu okulandelako na?
"Titjhere akhe nibabuze bonyana bona babobani Kumbebazosigebenga. Maye mina! Kanti makhuwa wani la" kulila uNaMaridilikibotitjhere?
Kuzokufanele ngithenge umlelenjana engizokuthengisa ngawo ibisi.
Ingabe banele nanyana abakeneli ngokomleyo wendatjana na?
Coca ngomraro umlingisi oyikutani aqalene nawo.
Bekarhola njani UNaMaridili kwaMzwathiyana.
Bafika eminyakeni emine eyadlulako bathatha uThamana nomkakheiinthombe bavunule isiNdebele nomuzi wabo owawugwale kuhle ngemibalaekarisako. Emva kweminyaka leyo, kwenziwa amaposkarada. Athengwakhulu ngaphetjheya. Nje namhlanje balethe imali engage-R10 000,00ukuzokuthokoza bakwaThamana. Nasi netjhege ebhalwe igamalakaMsongelwa Thamana.
"Kunjalo baba ngise sekhona."Lithule ipholisa liqale uNaMkoneni ngqo ngemehlweni. NayeuNaMkoneni azibambele ngawakhe, kubonakale bona wepholisa asanukaibisi. Likhophozele libuyele emuva. Livale umnyango we-ofisi. Lithi lifunaukwazisa abanye abangani balo bona umfazi osolo afike ekuseni loya, nanjeusahlezi la emnyango, lihluleke. Phela lizwile ekuseni umma lo nakabikaeze ngakho kuNdunakulu. Manje lizamqotjha lithini Phela liyathomaukubona umuntu wengubo azidela njengalo. Nakhona kutjhiwo bonaumuntu uyazidela hayi abuthe nabantwana eze nabo eendaweniezinjengalezi, ema-ofisini amakhulu wombuso, e-ofisini lakaNdunakulunokutjho Abantu bahle bafika la ema-ofisini bazokulila ngomsebezi, kodwana bathi bangatjelwa bona umsebenzi awukho, babambe abezengayo. Abanye abazibonako iimpukani, bavele bazifundele kilela phetjhanaelinanyathiselwe emnyango. Bajike bangakazibuzeli ngewabo umlomo. Ipholisa leKosi lizitjele bona okungcono alivale la lidla khona. Kuzakulamula yena uNdunakulu, uMhlonitjhwa uJiyana?
USesana walithatha walihlalela. Wafuna iimpendulo.
"Kanti-ke Nomhlekhabo akusizi ngalitho ukurhabela ukukhamba ubeungakenzi litho. Owenza njalo utjho ukungayikhathaleli imali yababelethibakhe. Eqinisweni sesibadala nasingaka, yeke-ke kufanele siziphathenjengabafundi beyunivesithi, ingasi abentwana bebanga lekhomba."
Kuthi kusesenjalo indoda iragele phambili ngemibuzo yayo engaphelikobegodu engatholakali bonyana inqophe kuphi. "Konje umntwanakaSenzeni uNaNdala angithi" kubuza indoda. "Kunjalo baba kodwanaubaba selabuze imibuzo eminengi khulu kanti yena akakazitjho bonyanaungubani wakuphi," kuphendula uZondi selakwate athulula iintjhebongesenzo sendoda le angayaziko. Utjho koke lokhu nje sele alingaukukhandela indoda le bonyana ingasarageli phambili nemibuzwayoengapheliko. "Uqinisile ndodana akusikuhle ukudemba iindaba nomuntuongamaziko njengami nje, kambe nenarha seyajama ngeenyawoayisathembeki," kutjho indoda imunyisa amaphahla ingaphenduli umbuzoebuzwe wona?
"Zisebenzile iinomboro zelori onginikele zona. Kufanele umthokozeuMondliwa. Njengombana ngitjhwile fese ngadosela umtato ePitori, ngabuza igama lomnikazi welori eneenomboro ezithi BCH07MP. Bangitjele bonyana nguMudemude Bhuda, omnikazi weplasi ngaphangakoSokhulumi. Ngemva kokubeka phasi umtato ngivele ngabiza amapholisa amahlanu, sonqopha koSokhulumi. Sizifunyene lapho iinkomo zakho, zisaphelelezoke. Ngemva kokulilelwa ziinsimbi uBhuda usitjele amagama wamadodaagade anawo nakazebako. Azange sisona isikhathi. Siwafunebesawafunyana. Akhona ngeveninapha. Ungeza uzowabona ngaphambikobanyana siyowavalela." UNdala ukhuluma nje udosa phambili, selekutjhingwa evenini.
Ekugcineni usayitjeni abone bonyana kungcono bakhambe neencwadi zakamufi, okungasenani ezihlanu kwaphela, khekuyokuqalisiswa ukusebenza kwakhe kusukela ngoJanabari kufika namhlanjesi. Ipholisa lithathe iincwadi ezihlanu lizifake ngaphakathi kwetjhwaratjhwara etjheli, eliyifunyene ngaphathi kwelayi yombhede.
UNdala aragele phambili nokumbuza bonyana kubayini asolele yena.
"Nakuthiwa umntwana uza ngesiphaphamtjhini kusuke kutjhiwo onje."Ngathi ngisararekile waragela phambili ngokuthi: "Nakungudade loyaakakezi ephasinapha ngendlela esize ngayo kodwana uzengesiphaphamtjhini. Ubuya kweliphezulu. Yingilozi kwamambala."
Namalungelo wabantwana kubazali. Baba, nanamhlanje ngisakuhlonipha.
UJiyana abone aqede bona kulikhuni mbala manjesi. NanguNaMkoneniujame ngeenyawo. Lapha phasi uVusumuzi sewuthoma ukuqhaqhazelaokutjho bona namakhaza selazidlela kwabahlubule. Indaba yamapholisaayibone bona ayikazomsiza uJiyana. Ukube vele liqiniso, amapholisaakamlokothi umuntu onganamlandu. Azifunela imikhwenende kwaphela. Manje umlandu kaNaMkoneni kuzaba ngonjani?
"Awu ntangazethu, waqala udade lo kangaka kwenza njani" kwabuzauThokozani nakangibona ngilokhu ngirhudulele uMhlamazana amehlo?
"Alo mnakwethu sizosenza nini njengombana mina ngisaya esifundweniseFundo nje?
Bakwamkhozi, thina silingiwe lapha . Incwadi nasi nani ningazifundela.
Kuzakuthi inyanga ezako nayinelanga elilodwa, beze bakwaKabini.
1.9 Wena lendatjana ungayinikela siphi isihlokwana Kuba yini ungayinikela leso sihloko?
UMathumbu akanabuntu. Uthini wena, sekela ngokwendatjana.
La siyazibuza bonyana ngubani obekabuza umbuzo othi, 'Liphi iqiniso.' Ingabe ngubani obekangakamtjeli iqiniso.
Kwavela bonyana umnikazi welori nguBhuda oneenkomo. UMoniwakwathi bona uyise kaNobezimu abize ilobolo elikhulu kangaka, ngebangalokuthanda kwakhe uNobezimu begodu angafuni nokumdanisa, wakhambawayokuboleka iinkomo kuBhuda ukuze ayokulobola ngazo kuzakuthingemuva kwamalobolo, iinkomo zibuyiselwe njengombana zinjalo.
Ingabe unina kaNomathemba uyavumelana nalokho okutjhiwo nguNomathemba na Sekela ipendulwakho ngokusekela ngokusendabeni?
UTjhejeni bekulisokana elinejamo, bekasebenza kwaKomitjhinara.
Inengi labomma livikela imendwabo ngabantwababo. Uthini wena, sekela ngokwendatjana.
Ingabe abantu bayamthanda umuntu odobha phasi nanyana awa. Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
USoBilibili gade afuna umntwanakhe uMaliwa athathwe nguMaphophotha kodwana akhange kube njalo. UMaphophotha wathatha umzukulwanakhe uSoBilibili onguNoZabenzeni. Wamfungela uNozabenzeni bonyana angeze kwamlungela emzini. Ngelinye ilanga uSoBilibili waphosa ubulongwe phezu kwendlu kaNozabenzeni. Akhange aphelele lapho kodwana wayokutjela uSomalakazi oyinyanga bonyana wenzeni begodu uMaphophotha nakezako azokuhlola kumele aveze uNozabenzeni njengomloyi ofuna ukuloya unosokanakhe.
"Nx!" kunxapha uNaMasango kube kuzwe nomuntu odlula ngendlelabonyana usilingekile.
<fn>Random.AMACATH.WP.txt</fn>
Weza uJerry anqophe ngakwagogwakhe. Phela lomuzi wakwaSimelani sithabathaba. Madodana amathathu akhe la, noyise. Nanyana iqhegu selabhubha, kodwana isibawo nesifiso salo sisagciniwe. Uyise kaJerry ulizibulo, bese ulanywa bosonghwanakhe kaJerry ababili, nabo abakhe khona la. Nje-ke kusekhaya. Uthoma ngapha ugege nawo bewuyokufika le enzasi uloko usemzini owodwa. La hlangana kungakwagogo kaJerry. Ngesandleni sokudla kungakoJerry.
"Iye. Uyabona-ke manje nomdlandla wokufunda nginawo. Sengingalingalinga ngiphenyaphenye nezinye iimfundo," kutjho uSesana.
"Nokho kuyasebenzeka SoThethiwe yi?
Atlole kamnandi uSesana.
"Ukube wangitjela ngisesemncani, ngabe angikarholophali namhlanje. Nami ngiyakwesaba mma."
Lithi nalithoma ukuba sefokothweni ilanga abe sele ayiqale nje, iMatjhirini uMasuku. Phela zihlalelene emaduze iindawezi. Liyatjhisa nokutjhisa ilanga. Athi nakacabanga ukuphambuka angene ngaphasi komuthi adose umoya, azisole. Acabange bona angagcina sele ayile ngobuthongo. Ayirage ikabakhe yomlelenjani. Athi iMatjhirini nakayiqale nje, abone kuyaluka. Abafazi namadoda bayenyuka. Baya ngekosini. Eze abe afike emzini weMatjhirini. Ngokubuza nangokufuna ukwazi, abuze bona kwehliwa kwenyukwa nje, kwenzenjani. Mbala ezwe bona kunomhlangano. UMasuku angasaya phambili. Asale aphambukela emhlanganweni loyo. Ukobana yena akasiso isakhamuzi seMatjhirini kungamtshwenyi. Naye umntwanekosi. Uzase alalele ngeendlebe, ngaphandle kokona. Iindaba zalomuzi akazazi. Mbala abandamele nabanengi. Ibhasikili sewuyowukile uyigeda ngesandla. Umphakwana naku ngemva ekheriyaneni. Soloko asukile akakadli. Indlela le yoke bekaloko abamba abeka ngengqondo. Nomkhuba wenyoka efileko awugile ngaphakathi esitetjhini samapholisa, khewawucabanga endleleni nakezako. Kesinye isikhathi uzizwe sele ahleka yedwa. Ahlekiswa kukobana akazi litho ngokuloya, kodwana ngokukwata uzibone sele alingisa afanelwa, kuMnisi. Lokho ukwenze ngokwazi bona nezimanzi ziyayidibha phasi ingwenya nasele konakele. Phela ulobile lobaba. Isibaya soke?
"Nami ngiyabona Ngwenya bona lento yimbi khulu. Ngathana bekukgoneka bewuzayokhulumisana namapholisa laya, ulise umsana lo," kutjho uMdoswa alinga ukuthekga.
"Dora ikhwekhwe lilumela umnikazi. Ngibawa ungarareki mntwanomfazi. Sathi siyenda thina saziphanyeka phezulu emthini. Kungakho amakhaza webusika aphelela phezukwethu. Ilanga elibabako lehlobo liphelela phezukwethu. Iimvungovungu namazulu wehlobo ayazenzela. Ngalokho ngibawa ungiphe indlebe. Ngiseqhingeni lokuzibangula dade."
Nakuphuma isikolo kwabonakala bona kukhona okubetha amanzi ebantwaneni besikolo nematitjhereni. Bekukhanjwa ngamacutjana ngamacutjana. Utitjhere uNtuli bekakhamba nabesana abafunda ibanga letjhumi. Akhuluma abaphaye nezandla.
"Phasi umoya masokana. Ngibuya ukuyokukhulumisana nabakhulu ngeenghonghoyilo zenu. Benginomhlangano. Umoya phasi. Izinto ziyalunga," kuphendula uTjhabangu abona bona angekhe ehliswa esihlalweni sakhe sokuba nguSihlalo, angavele avunyelwe uNoyana, kube kuphelile ngaye.
Ngaphambi kobana sivale umhlangano wethu, ngibawa nilungise ngoLesihlanu sizakwazi ukuba nomnyanya omkhulu lapha sizabe simethula khona ebazalini nemphakathini unomzana uMadosela. Nginesitjhukumiso sokobana nanilungisako nenze bona sithome ekuseni ngeiri letjhumi. Nathi sizakulinga sifike ngesikhathi. Athi angatjho njalo umhloli uSithole, ababambe bake ngesandla. Alayelise akhambe, nabo babuyele emaklasini. UMadosela asale. Abuzabuze yoke imininingwana ekufuze ayazi, njengo Prinsipali omutjha.
"Mina ngiyindoda Velemina. Awukafuzi bona ungibuze ngokuthanda kwakho," kutjho uMadzela ekuseni alungiselela ukuyemsebenzini. "Kulungile yise kaNomasonto. Ihliziyo idla esithandako."
"Maye! Awo! ... Wu... Siyangiqedelela Tjhabangu. Ngiya...fa," kuphendula umkakhe uNaMaphosa alele aquma kabuhlungu ngobuhlungu abuzwako. Ulele nje uyaphenduphenduka, azisonge. Nokulila unonde alila. Lento imraranisa ihloko uTjhabangu ngombana lomkhokha umvelele angakatjheji. Akakhumbuli umkakhe agula ngelendlela. Athule uTjhabangu amehlo abe phezu komkakhe. Izandla zigone okuncani, uSiphiwe.
"Wangena ngebelo elingaka wena Thumana, kwenzanjani?
Uyise kaMngetjani, uMasuku sewuze uyonda. Mhlambe ungabe uthi uyagula, kanti do. Lokhu okumdlako kumudla ngamawala. Akasiyo indojana. Yindoda enezitho. Uzimukile, bamazi boke futhi abantu bala eMrhawini. Lelithumba esele lineemveke ezimbili limsonga kutjho khona bona liyamhlula. Ukulahlekelwa kwakhe sibaya soke seenkomo, kube lithambo lenyoka elimhlabe kwezwakala. Uhle ezwa abantu balila ngokwetjelwa iinkomo. Namhlanje kukhambe sakhe isibaya. Amatjhumi amathathu woke wamagagadlha. Hlangana naloyo mhlambi, ikhomba sele kumathokazi asele anamabele. Besele angazala nanyana kukunini. Selawahlwathuze woke amahlathi nemilambo yakwaSimuyombiwa. Akatholi mtlhala. Uyigege yoke imirhotJana neenthukgwana zakwaSimuyombiwa. Akavusi litho. Sengeyesibili leveke eswaphelako ehla enyuka. Akunammango angakawuyi. Nokonda kwakhe sese kubangwa nakungasalali ebusuku. Phela ungena ngeenkukhu zokuthoma ekhaya, ukube ubuya ngaphetjheya koMudze. Lithi navileza ihloko kube selakade aphumile godu. Bahlale betjelwa abantu bala kwaSimuyembiwa, kodwana lokhu kwakaMasuku, kukafa uphila.
"Ngaze ngasiphilela-ke isibhedlela mma. Ngaphakathi ngiyafisa bona ngathana ngakhamba ngisesemncani sekunobanyana ngiphile bengibone lokhu engikubonako," kutjho uJerry sele zehla emihlathini.
Akekho ongakgona ukuwukhwela lomuthi. Awunabubambelo Ukobana yena ukhwele njani uTitosi, kuyinto ebarara boke. Nalinye itakana lokulinga ukubambela ngalo uye phezulu, alikho. Kodwana yena ngobuthakga ukgonile ukukhwela. Mbala uzimisele kilento afuna ukuyenza. Ukakarele njengokatsu wabe wayokufika phezulu. Uthe bona afike kulelitaka akilo, wawubophelela kuhle etakeni elidege umutja Wathi bona awubophe uqine, wase uzibopha intamo. Njengobanyana sekugcwele nje, uzibophe uqedile. Ulindele nje bona aliselele athi nakafuze awe, bese umutja uyambamba. Alenge. Ukabe intamo irhobelekile. Kube kuphela kwakhe. Kungakho aba nesibindi sokubaqotha labo abalinga ukunapela baye kuye bayombamba angakazilengisi. Futhi ubaqotha ngesibindi. Nabo ngokwesaba bona uzakuyekelela, abakgoni ukuya kuye ngekani.
"Wuwi! Wenze kuhle ufike Sesana. Bengikuphethe ngehliziyo imini le yoke. Phela i-History ingipha ubudisi obukhulu. Ngibathe ngiyazazi ingqondo ingikhomba libaba. Akungeni litho ehloko. Ngitjho nokuzwa angizwa litho. Mhlambe wena uyayizwisisa. Akhe ungirhelebhe ungithi fahla fahla kancani."
"Mntakamzala yowehlike siyakurabhela."
"Sukani la! Sukani!" kurhuwelela uTitosi alungele ukuyekelela kilelo taka abambele kilo. Itjhada lokumrabhela bona ehlike emthini lithoma ukurhagala.
"Walapha umthetho uthi yakha indlu ngokomthetho. Nakumalawu, akhe ltuhle ngeentina aqaleke. Hayi umkhukhu. Kanti-ke nokobana ube nomunye umndeni ngejaradeni lakho, uyalandula umthetho wala. Ungahlanganisi ipilo yelokitjhini neyala edorobheni," kuhlathulula uZwane.
Nakuthatha ukusa ubaqale ngawo womabili uMsikwa. Ukukhanya kokobana sekusile kwamupha imvamo nelungelo lokuphuma ekhaya, aye edorobheni. Ngetjhudu lithe nalikhupha ihloko wabasele afikile edorobheni, ukutjengisa bona i-Bethal isenyonga. Wathi ngaphambi kobana aye phambi kwesinye seentolo ezikulu i-Ok, ezihlala ziphithizela abantu, wazirhatjharhatjha ihloko le ngepurjhana ebeyisasele ngemgodleni. Mbala ihloko yavuma bona selaliqhegu, eselidinga isizo. Wathi khi ngamabhulere womsanakhe anzinyana. Nawo amvumela. Watjho asonga umlenze omunye nesandla waya phambi kwevikili le-OK; wahlala phasi. waba ngesitlhowisako isirhole sakaZimu, ongeze waseqisa amehlo ngitjho sewuthi unesibindi.
"Kodwana uyarara wena Sesana. Ungathi bewusidosisa emhlweni kangaka eklasini uzongitjela bona awazi litho. Awukafundi ulungiselele ukuhlahluba Mina ngibona ungathi udlala ngathi. Uyasihleka." Athi angatjho njalo uThemba, ibe buhlungu ihliziyo kaSesana. Ibethwe sisazelo angeze asiveza nanyana sekunzima?
"UZimu akulonde baba," kufisela uJerry. Bajame eqadi kwakhe isikhatjhana balalele ukudla kwendlebe. Basuke bangene ngevikilini. Abantu bathome ukudoswa mubhino obethwa sirhole esihlezi emnyango. Phela azikavami ukubakhona iinrhole kilcodawo ye-Bethal. Ziyathontela. Nesakhe sabakhona seminyaka sagcina ukuba la edorobhcni. Kanti-ke esifana nalesi zange khesibekhona. Esikgona ukubetha ifiliji ngalendlela Bayasitjhwama abantu bala e-Bethal, ngitjho namakhuwa mbala?
"Ubambe loya omkhulu oligagugu umqude Bonani," kulayela uNaMasindakulu. Athi angambeka kuhle lapha emsamo ngendlini yotjani uJerry, aphume unina ayokujama emnyango. Ahlole lapha ngakwagogo kaJerry. Ezwe itjhada kulitjhada. Bayitholile. Bayibulala. Ingangani Nasiya bayikgophole ngegodo baya nayo ezaleni bona iyokutjhiswa. Athi nakabona abomncayabo bayoyibona, naye alandele uNaMasindakulu. Atjhiye uJerry yedwa abambe umhlathi, ingqondo izula?
"Manje elinye ipholisa lingihlakaniphisile lathi nangikgonako ngingakhulumisana naye uS'bhono lo, ayokwesulisa icalela, nakavumako. Manje yinto engifuna ukumbonela yona-ke leyo. Phela nokungitjela bangitjele bona nange ngidliwa mlandu lo, ngingayidosa neminyaka emibili ukuya phezulu," kuhlathulula ingwenya enguNgwenya, ngokurhawula.
"Tjhe uthini Hlala phasi Ntuli usitekele kuhle indaba le. Phela thina asimazi uMadosela lo," kutjho abalingani bakaNtuli bamatitjhere sele babodwa e-staff room. Ukube batjho khona. Adose isitulo azimisele. Isikolo sesingenile. Abantwana basemaklasini?
"Awa Themba lisa uFikile, usize mina wena. UFikile nami ngiyamazi unawo umukgwanyana wokuzenza ngcono. Nokho angitjho bona ulwe naye. Ngokuba nentamo elikhuni uzazizwa. Sizakuphumelela simtjhiye thina, asibone abantu abamhloyileko," kutjho uSesana. USesana, uzwa nje esifubeni bona ukhambe kuhle. Kukhona azokuthola godu la kuThemba.
"E Mdoswa wena ngathi niyezwana ninoS'bhono. Akhese uye lapha kuye umrabhele bona eze la. Ngifuna ukuba nelizwana naye," kutjho uNgwenya arabhela. Lokho kurare woke umuntu bona njani, uNgwenya angarabhela ngalendlela. Umumuntu osidlakela, kanti nethengako le unayo. Phela yindoda edla kusale emzinayo. Athi urhuwelela uS'bhono uMdoswa, kube ngathi uyadlala.
Nabaphuma esibhedlela, aqale isikhathi uTjhabangu. Sesiya e-irini letjhumi nambili emini isikhathi. Ihloko kaTjhabangu ithome ukumbhedlha manje. Zinengi izinto esele izicabanga.
Hlangana netjhadakazi elavuka emva kobana uSimelani abuyile la bekase khona unina, ugogo kaJerry, wazidela uNaMasindakulu bona kungamane abulawe nomntwanakhe lo, uJerry. Uzidela nje lilanga lesithathu uJerry aphumile esibhedlela, asekhaya. Mhlana afikako uJerry kwaba budisi kwalalwa nakusako. Lathi naliphumako wabasele aselitjeni asila imithombo lokobana kuzokutholakala lelo qusana ekufuze liyokubika uJerry emarharheni wekhabo. Njengobanyana kulilanga lesithathu uMadubula ayombika ekufuze bakhambe ngalo nje, lathi nalikhupha ihloko ilanga, kwabe sekunzima emithangaleni yeenrhodlo kwaSimelani. Akekho ongakavuswa bona azokubona. Kuphunywa ngesango nje, uSimelani kade avukele ngekosini. Waphuma uNaMasindakulu azidelile asunduza indodanakhe ngesitulomavilo. Nali irhajana ulibeke ehloko. Napaya batjhinga ngendlela eya erenkeni yeDennilton.
"Ukube umuntu azange eze la ngabe ayikho yoke lento. Imithetjhwana ekgamana nobuphilo le. elokitjhini ayikho. Nawunganalitho uyakgona ukubuthabuthelela lokho onakho, uphile. Nakuzakudinga bona umuntu afe ihliziyo aphila, akukazokulunga." UMbizelwa ucabanga nje, sekungoMgqibelo. Uyise nonina sebangafika nanyana kokunini. Asuke aye ngekamarweni yeemvakatjhi aqalaqale. Abone bona bangafuhlezela nokho. Bafihle nje ihloko. Indaba imrareje esikhathini. Bazakufuhlezela amalanga amangaki Kungenzeka bafikelwe ziimvakatjhi eziphezulu, kungenzekani Uzazilalisaphi Kgani angazivumeli bona zilale, nasele zifikile?
"Yeyi lalelani. Mina ngibona ungathi lamatjhuguluko avezwa ngutitjhere uNtuli alunge khulu, ngaphandle nje kwembijana yawo. Niyakhumbula bona soloko kwakhamba uPrinsipali uMasuku, asifundi kuhle. Abotitjhere beza mhlana bafunako la emaklasini Nokuhlahlubiwa ngoJuni zange sahlahlubiwa. Kwathiwa akutshwenyi sizakuhlahlubiwa nakuphela unyaka. Phela unyaka uyaphela bangani bami, neemfundo ezinye sisesekude nokuziphetha. Mina ngibona ungathi lamatjhuguluko azosipha umdlandla. Thina nje singaqala hlangana nawo. Layo engeze sawakgona njengawokuqothwa nawungakakhokhi imali yesikolo, ukuzembathela amabbrugu ngeempelaveke simazise bona asibabalele kiwo." Kulile ihlombe?
"Manje bewunombono nanyana iqhinga liphi?
"Khengadosa NaPofu kilomuzi." Atjho aqeda ukobala imadlana ayenze ngelanga lesithathu esitodlwaneni sakhe uMsikwa.
"Bambani uTitosi lo, nilise uGiya ngombana uselile. Mbambeni angalimazi uGiya!" kurhuwelela uNaMdawu nabanye. Mbala baphuthume uTitosi. Kutholakale bona seziyamthela uGiya.
"Nami ngiyakubona SoMngetjani. Sewuze uzacile. Likuhlabe laphukela. Yoqine."
"Ngitjho bona umuntu wenza lokho akutjelwa yihliziywakhe," kuphendula uVelemina. Athule uMadzela azibuze, angayitholi ipendulo. Athi angaqeda ukuqopha nokwembatha, athobe umphimbo ngetiye. Athi angaqeda angalayelisi nokulayelisa. Aphume angene ngekoloyini. Ilikhombe libaba ikoloyi. Yale ukuduma. Kudinge bona kokhunyalalwe nayo isunduzwe. Eze naye umbaMadzela uVelemina, azokupha izandla. Isunduzwe beyidume. Arhotjhe uMadzela. Sengitjho ukuthi ngiyathokoza kumkakhe, do. Ihliziyo kaVelemina yasale isila iimbozi.
"Nani nilungile enidlulako uZimu uniqalile ngokuba neenhliziyo ezimapurelani," kutjho isirhole seKosi ngehliziyo edanako. Abanamehlo abonako neenhliziyo ezinomrhawu bebaze batjhumege nemaphepha imali. Elinye lamakhuwa eze evikilini lavele lakhupha iimponde ezihlanu zophepha lazitjhumega kiyo intunjana yekotikoti leyo, zangena. Lelo khuwa labanga umonakalo emoyeni wesirhole seKosi. Sayivuthela ifulijo kwaba yincani indawo. Neminyembezi yabe yehla ivela ngaphasi kwamagogosi anzima. Nesandla esinye sabonakala sesisongana khulu ukungeza nokuthuwelelisa uburhole obukhona. Phela loyo mbhino ebesiwubetha ngokutlhuwa bewungeweKerege. Banengi ebewabathinta ngaphakathi eenhliziyweni.
"Ngaphambi kobana simbulale loyo osiqedako kufuze asitjele bona uthi angazeba nje, azisephi iinkomezi. Kufuze azikhombe zoke iinkomo esetjelwa zona. Nangabe unabangani kufuze abakhuphe boke. Kanti okuqakathekileko kukobana akudingi bona nasele umkgetshile, umbambe. Ukumbona nokumazi kodwa nje, kwanele. Sizakhamba soke nje siyomthatha, nanyana siyomfuna besimthole. Ngewami-ke loyombono. Ndabezitha!" Ahlale phasi uMasuku. Izandla nomlomo ungathi ungenwe lilothe, kanti kukhathazeka nokukwata. Kudume umhlangano. Kulile ihlombe. Kuzwakale u "Ngelethu!!"
Nakubetha isikhathi sokuvulwa kwamavikili, besele kukade afikile alindele abanamehlo wokubona iinrhole nabanomrhawu. Njengesirhole sakaZimu nokho akakazimiseli ukwamukela lokho okuncani isimahla. Uziphile ehliziyweni bona uzabapha labo abamuphako umbhino omnandi. Umtlolo usesifubeni uyazikhulumela. Watjho ayithinta ifiliji uKambule, kwadela ozwako. Isikhathi besele sivuma naso. Abantu sebathoma ukunyakaza. La, hlangana namadolo ubeke ikotikotana enentunjana yokuphosela imali. Unonde ayisikinya ngamadolo kurhwatjhazele okusamali ngaphakathi. Mamatjana awaphosele ngayizolo.
"Khulu NaPofu. Khulu." Rhwatjha, kekere, tlharutlharu, iyabala indoda.
Abanye bajame kiso nje, bayazibuza bona njengobana sirholophele umlenze, nokuphophala siphophele nje, sikgona njani ukufunda umbhino omnandi ngalendlela Besele bathoma ukuba bodwa abageda iinhloko bakhambisana nengoma ayibethako. Abanye baze balinge ngitjho nokulandela ngokuyifakela amagama ingoma. Nokho ngombana nesifubeni bekuzitjho bona siza nawunomrhawu, kwaba lula kwabanengi. Bavele baphumbuthe iinkhwama batjho barhohlomisela ekotikotini. Abanye nokho bebavele bangayingeni indaba yesirhole seKosi. Basidlule inga abasiboni nokusibona?
"UNaMdawu uvelelwe yingozi awukhuzi!" kutjho umakhelwani kaNaMdawu bamlandela.
Kuthe nakutjhayiswako kwaba tjhatjhalazi bona uMdoswa uphethe likhulu.
"Nami ngiyizwe izolo. Abantu bayalila la, emzini. Abamfuni nokumbona la, umrhali lo. Phela batjho imali yesikolo ayidle lapha bekakhona iyasabeka. Nje uze lapha ubaleke imilandwakhe engaka le eMhluzi," kutjho uNtuli. Athome nokumbungelela ngobunengi amatitjhere. UNtuli uveza ezikulu nje, uMadosela use-ofisini, ulinga ukubeka izinto zakhe ngamananeko. Phela seyinyanga ka-Arhostosi. Kusetjenzelwa ukuphela konyaka.
"Mma nawucabangako, ukulimala kwami okungaka, qobe yinyanga nenyanga, ngabe kubangelwa yini" kubuza uJerry?
Mn Jerry, mina anginalo engingakutjela lona mntwanami. Angazi. Engikwaziko kukobana emva kobana ulimele lokha kwesithathu, salwa sinoyihlo. Sabanga bona akhasikime njengendoda abone ngamanye amehlo. Lokho sakubanga ngobana angayingeni indaba yokulimala kwakho bona kuza njani. Kuthe emva kwamalangana sirarene wangitjela bona uloywa bomanakhwaba. Batjho bafuna ufe ngokulimala, bazokwazi ukulaya mina. Ngithemba bona uyakhumbula mhlokha nawuzakulova emsebenzini uyihlo akutjela bona ukufa kwakho.
"Nghwe Nghwe... Nghwa...!" Selize liyatjha ilizwi lomntwanyana weKosi.
"Kufuzile sikuphekelele ekhaya. Imikhwenende minengi la edorobheni. Bangakuphuthuma bakutjhiye umakhaza bathathe yoke imadlana ozwelwe ngayo le," kutjho iMininjere yakwa-OK. Mbala iphume iveni nomtjhayeli iphekelele isidalwa ekhaya.
"Wo! Thina sikakamele la, emakhaya wena uya edorobheni Tjhabangu USihlalo nokutjho Kunobuhlakaniphi lapho" kubuza uGedeon?
"Kuyezwakala baba. Ngizakulinga ngamandlami woke ngikubethele irhobbe," kuvuma uMdoswa.
"Yihi! Yi...hihi" kulila umakhelwani kaNaMaphosa uNaSukwini atlhuwiswa lisana eselinga liyahlola. Kuthome bekutjhayisane imibono nemiqondo.
"Awo! Lisizi lodwa ngalo baba. Qala bona urholophele kumbi kangangani. Awunatjhumi nanyana iponde lapho kuwe Jerry" Kutlhuwa umkaJerry uLiziwe, babona uMsikwa ahlezi emnyango we-OK. Azikbuthuze uJerry athole iimponde ezimbili. Bazirhohlomisele ngekotikotaneni?
UMnisi asukele abantu bararekile beze ngemilandu ehlukeneko, aye kelinye i-ofisi. Emva kwemizuzwana bambone aphuma ngeveni nomunye. Ikhambo labo, linikele imicabangwana eminengi yokungabaza kwabababonako. Neveni abakhamba ngayo leyo, ifakaze ngokusuka kwayo bona umphako awusadliwa mntwana. Kumbi. Usilingekile uMasuku. Uyalwa. Akadlali. Nokufa komuntu kuseduze ngendlela afunga ngayo. Lapha arhabele khona uMnisi banomnganakhe kwaziwa ngibo. Kodwana indaba abayizwe boke ebebakhona kukobana uMasuku ufuna isibaya sakhe sinjengokuba. Ufuna iinkomo zakhe.
"Tjhabangu akusenamuntu la." Athi angatjho njulo udorhodere, ambawe bona akakhamise amhlahlube ngemlonyeni. Akhamise uNaMaphosa.
"Ayi, nami ngiyawutsomula umbonwami engiwaveze lokha utitjhere uNtuli nakasitjelako. Angisekho lapho," kurhoqisa uSimon. "Sifuna ukufunda nathi sibe botitjhere njengabo nje. Akhe sibekezeleni sibone kuhle umukgwakhe. Ngivuma nawe nami Letta," kusasekela uSimon.
Abuye uNaMasindakulu, afike athathe isicabhana sakhe asendlale ahlale phambi kwendodanakhe.
"Lo engikhamba naye ngubaba uMadosela. Nizakhumbula bona lesisikolo iMadoda, seyineenyanga ezine ngaphandle koPrinsipali. Ubaba uMasuku wasitjhiya ezandleni zakababa uNtuli lo, obekasisandla sakhe, akusinjalo" Boke bathule, kuthi omunye avume. Balandele bavume boke?
Gqi! Uvuleke umnyango wokoloyi. Ehle umhloli wesiYingi seMthambothini. Atjhinge e-ofisini kaPrinsipali walesisikolo seMadoda. Kubonakale emafasidereni wamaklasi ngokulunguza kwabantwana bona kukhona okukhona ngaphandle. Mhloli omkhulu uSithole. Akasiyedwa, ukhamba noMadosela. Ngesikhatjhana uSithole abonakale abiza omunye wamatitjhere ahleba naye. BanoMadosela bangene nge-ofisini, bamukelwe ngumabhalana. Phela sezizine iinyanga lesisikolo siraga ngaphandle kwehloko. Amatitjhere abonakale aphuma emaklasini aya e-ofisini kaPrinsipali. Eze ngamabili, ngamunye aze aphelele woke. UMadosela noSithole sebahlezi phasi balindele ukuphelela kwawo. Athi angaphelela, kobonakale bona umsebenzi ungathoma. Kuthule kuthi du. Omunye nomunye amehlwakhe unonde awaphosa kilendoda enguMadosela. Ungathi sebayifunda ivaliwe.
"Yobandamele mntwanami," kutjho uNaMasindakulu aphethwe sibibithwani. Ukudla akusangeni. UJerry yena akakathomi nokuthoma ukudla. Uvele wadela ukudla wabheja bona akhithize lelilitje alithweleko.
Aphiwe ithuba naye uMadosela lokuphefumula.
Kube makhaza umzimba kuNaMdawu. Athi ufuna ukubuyisela umoya phasi, kwale. Ayiqale indodanakhe, ayibone bona mbala uyayigcina namhlanje. Mbala uyayigcina. Yehle iminyembezi kuNaMdawu.
"Mina titjhere ngibona ungathi uPrinsipali lo, uzositshwenya njengobana utjho. Ngathana bebalethe omunye ongconywana. Ongekhe asikgame siphila," kutjho uSimon eklasini yebanga lobunane. Kungathi kukhona abangawusekeliko umbono kaSimon. kuzwakale ngokuhomuzela.
"Usola ini nakunje" kubuza uSesana. Angakgoni ukutjho uFikile?
Uthe bona aqede wafuna imitja yamanyathelo walibopha kuhle. Waligaga entanyeni. Lamhlala. Wasonga umlenze omunye. Wafaneleka. Watjho ayigomojela ifiliji godu, kwanga kokhonjwa ngophakatjhana ekhaya, kanti kubhicwa ngamanzi. UMsikwa uzizwe afikelwa lisizi nosathana. Wayizwa igeleza emihlathini. Wabona kungcono alise. Uzakubona kusasa ngamasa kileyondawo. Uthe nakasuka lapho walikhupha isenke elilenge entanyeni. Walibeka ngaphandle emnyango, wasuka lapho waya ngelawini labesana bakwakhe, wabawa uSolo bona amboleke amabhulere avane awafake. Amhlobo othi nawuwafakileko, okhuluma naye angakuboni, ukube wena uyambona. Anzima nawuwatjheja kuhle. Inengi labesana abasabugebengu nobuhlongandlebe bavama ukufaka wona, bese bathi khi ngeenkepisana phezulu. Naye-ke uMsikwa wazizwa anesibindi sokobana angawafaka, nanyana kungakhambisani naye ukuba mkhwenende.
"Iye. Nalayo akhona, ayasaba ukuvela abonwe. Azakubulawa batjho," kutjho isigulani. Kube budisi kuTjhabangu. Nalokhu okuncani okubhejulwe ngu NaSukwini kulile. Kulile inga kuyabona bona unina uyakutjhiya namhlanje emhlabeni. Ukobana kuzakusale kuphila nanyana nakho kuzakulandela, akwazi. Kulile. Kulile kwentwana. Athintithe ihloko uTjhabangu. Aqale phasi. Ciphi ciphi iminyembezi.
"Mma ungathoma utjho njalo ngisidumbu esiphilako nje" kumangala uJerry sele bazongena erhodlweni lakwagogwakhe. Yehle iminyembezi kuJerry. Irhobhe kanina. Bathi nabangena erhodlweni kuzwakale ngomkhosi. Kusabalale abantwana, bebakgunule nepundu ngokubangelana isango?
"Bandamela mkami sekukumbi kwanje." Mbala abandamele uNaPofu. Amehlo atshega iminyombezi, ngombana abantwana napa bamlele nje. Bathi balambile. Athi angahlala kuhle phasi uNaPofu, atjhaphulule umoyakhe uMsikwa.
Right handedly found copying.
"Njengombana kusele amalanga amabili ngaphambi kobana kuthonywe ngeenhlahlubo nje, uzilungiselele mntanami na" kubuza unina kaSesana azele iimfisela buhle zokobana atlole kamnandi aphumelele, umntwanakhe?
Help the crippled!
"Ngingowakwa Simelani," kuphendula uJerry. Amphikise uTjhoba.
Akhange awakholwe amehlwakhe uMbizelwa ngakusasa ekuseni nakavukako. Uvuswe yiveni yamapholisa, ijame ngaphandle ikhongothwa zizinja zakwakhe. Itjhada elivuke lapho lenze nabomakhelwani bakhe abamhlophe nabo bavuke. Kuhlangene ikambiso yepilo yedorobheni nesintu.
Akhese utjho-ke bona unina nakarabhelako nje, uyayingena uTitosi na Usithethe usithethe isiqunto. Namhlanje lilanga lakhe lokagcina aphila?
"Sizakuzama sisuse abantwana kilela kamuro labo, sizobalalisa la ekamurweni yokudlela. Nekhwitjhini bangalala."
Usuke agijima ekhaya, alila. Ufile kudinwa, kanti neminyembezi beyigobhoza kusukela ekhaya. Mbala usebudisini uNaMdawu.
"Iye. Phela isikhathi sikhambile dade. Ukuhlalela incwadi batjho uyafunda akusasizi. Qala sekusele langomuso nelilandelako ilanga. Siza-ke dade nangabe khewezwa," kutjho uSesana. UFikile ayivule ihliziywakhe. Atjho bona akhona ezwe ngawo. Atjho nokobana kukhona lesifundo abazokuthoma ngaso, alitholileko. Isifundo se-Biology. Athi angaveza bona lelophepha unalo, abatjho bona akalithembi kangangani.
"Ngingathaba ndodekhethu. Lalela-ke ngizakuthi ntambama ngifike kwakho ngizokuzwa bona ukhambe njani. Phela kusele lakusasa kwaphela. NgoLesihlanu umlandu uyangena ekuseni nge-iri letjhumi. Manje nangabe kuyaphumeleleka kufuze kusasa ayobatjela bona umlandu awusulwe. Sizwene. Kodwana ungizwa kuhle Mdoswa Yongisizeke ndodekhethu. Sizakubonana ntambama." Athi angatjho njalo uNgwenya abuyele ekoloyini yakhe. Athi uphosa amehlo lapha ngaphasi komuthi, abone uS'bhono angasekho lapho, kanti selakhwele phezulu emthini. Uqale bona aboNgwenya banoMdoswa. Ithe bona isithele iveni kaNgwenya, wohlika uS'bhono emthini, wabuya kancani azokusebenza?
"Tjhabangu, loke lelisizi silibangelwa mbanganarha wenu lo Ngathana akusisiqunto senu enasithatha ngokungacabangi njaya, umfazabantu lo ngabe kade asizekile," kutjho uNaSukwini alila.
"Wu ungasatjho mfazabantu. Mkhulu lomntwana phezu kobana asidakwa nje," kutjho abanye bafakaza. Bafakaza nje amadoda ambambile uTitosi bambopha bona angaphunyurhi abaleke. Ehla amaphaphu kuNaMdawu noyise kaTitosi. Yaphopha iingazi ihliziyo kaTitosi.
"He! saze safana nomkhwenyani lesisidalwa uyazi! Sifana noKambule mbala. UKambule unje ngakho koke. Nje yena kokuthi uphilile akakarholophali. Yeyi nguye azihlalele uMsikwa," kutjho isilukazana sikhupha itjhidlana esele lidarhile sitjhaphulula kukhithika isihlanu. Siphosele ekotikotini besiwahle nezandla ngokurareka nokukhuza ukufana kwabantu.
"Nginitjela indaba. Akasimumuntu lomrhali, nabatjhoko. Nami ngithe nangiyizwako izolo indaba le. ngabamba wangaphasi. Ngathi dlemelele. Phela bengicocelwa babantu ebebahlala naye eMhluzi. Uyingozi. Ungathi nejele batjho ubuya khona," kusagandelela iPhini lakaPrinsipali, uNtuli. Athi angaqeda adobhe incwadi yesiNgisi akhona aya eklasini, uNtuli. Nabanye bakhona batjhaphulukako baya ebantwaneni.
" You must chase him out of the gate!" kutjho uNtuli abungelelwe besana abasemabangeni wetjhumi.
"Kunjani ngonina lo, uNaMaphosa?
"Sengigedile-ke nanginje. Wena awunamlandu. Ubhalelwe. Uyawabona amafanyana naka ngehla kweentaba zoMkobola" Athule uMnisi angaphenduli. Kukhona esele akuzwa kudlhodlhoroza ngemathunjini. Mbala ayabonakala amafu akhonjwa nguMasuku. Atjengisa bona lingana, lidume nanini?
Phela uMadzela uwise imvilobhu ebusuku nakafikako. Khange ayibone. Wayithatha wakhupha okungaphakathi uVelemina. Athole bona mbala ihliziyo idla esithandako. Kunencwadi nekarada. Ayifunde kwanele ehliziywenakhe. Ibuya entombini kaMadzela, indodakwakhe. Ithokoza ithando aliphiwa nguMadzela nokobana ipelaveke le. khebaphume isiphande baye eLwandle, eDurban. UVelemina aye ekaradeni. Afumane bona litlolwe ngesikhuwa. Likarada elifisela indodakwakhe itjhudu lelanga lakhe lokubelethwa, elizokuba ngayo lepelaveke ebazokuphuma ngayo baye eThekwini. Athi angakubona koke lokho athule uVelemina, umkaMadzela. Adle amathambo wehloko imini yoke yekuseni. Abhalelwe kuthanyela umuzakhe. Abhalelwe kubeka iimpoto eziko aphekele abantwana bakhe. Bathathu babake. NguNomasonto izibulo, wesibili kube nguVusumuzi. Ubaphetjani kube nguThokozile. Azizwe umoyakhe uphasi phasi. Athi uyacabanga abone kusele linye ilanga, langomuso lodwa kube ngiyo ipelaveke ekukhulunywa ngayo leyo.
Athi rathu msinyazana eze nazo. Abethele udorhoderakhe umrhala. Ngetjhudu elimbi kutholakale bona angeze akgona ukuza lapha elokitjhini. Njengobanyana abantu banghale umsebenzi nje, uyasaba. UTjhabangu kumuphe ekulu ikinga lokho. Abone bona ngaphandle kokuhlanganisa amazinyo, angekhe alunge. Akhumbule bona emhlanganweni azange kukhulunywe ngabantu abaphathekileko. Kwezwanwa ngalinye ilizwi, lokobana akunamuntu ekufuze abonwe aya edorobheni. Manje nasele kunje kudinga bona abophe ihloko ngomutja, aphekelele umkakhe lo enyangeni. Nakungasinjalo, angakhanjelwa mfazi aqalile. Mbala abawe uNaSukwini ongumakhelwani bona amphekelele. Itjho iphuma kaSihlalo, kukumbi ekhaya. Uya edorobheni.
"Ungatshwenyeki bab'uNgwenya. Thabalala wena. Lemali seyizowcenza woke umsebenzi," kuphendula uS'bhono. US'bhono banoNgwenya babambane ngezandla, balayelisane. UMdoswa naye angene ngevenini. Akhuphe lamaswaphela uNgwenya.
"Ayikho enye indlela. Awulale woke phasi mswekhethu. Uqinisile umkakho," kugandelela uZwane.
"Wena khewathi ulele ebusuku, wabhudanga ungcwatjwa. Amen!"
"Amen!" kuvuma uJerry. Umakhaza ngakuthuka. Kazi uyomthoma njani unina ukumbuza umbuzo lo?
"Hehe... kuyonakala-ke kwanje. Nakanjani umuntu kufuze angalali. Bazokuthini kwami nabangibona ngehlika evenini ye-OK; kuthiwa ngilethwe ngombana ngisirhole He ... mhlolo loyo. Nabezimu bangalale bangikgama ubusuku boke namhlanje," kucabanga isirhole, uMsikwa?
"Ufunani-ke wena la Ubizwe ngubani Khamba la!" kutjho uMasanabo uyise kaTitosi aqotha uGiya. Ngalesosikhathi amehlo kaTitosi akuGiya. WakaNaMdawu akuTitosi le. phezulu emthini. Athi kanti uburhenge uGiya, ezwe ihliziywakhe igaya iimbozi. Ingqondwakhe itholisise kuhle bona, akusiyinto ehle le eyenziwa nguyise lomnganakhe. Athule uGiya angayingeni leyo, aqale emthini phezulu. Ambone umuganakhe angomganga. Umutja uklinye entanyeni. Indaba yokobana aqothwe njengenja ngesimanga somnganakhe imthunuke. Kubhale ukuzibamba, ngombana sebamphudlhela boke ngokobana adakiwe. Adanele ngembuyeni, kuTitosi?
Athi angayizwa bona ithini, abone aqede bona nguMnisi lo. Lipholisa ekulona lithenjiweko leli ebelebe iinkomo zakhe.
"Kunini ngayokubika umlandu lo emapholiseni Nanamhlanje abakezi bazakuhlola. Bathi bazongilandela. Ngithini-ke nakunje. Nasithi umthetho usemapholiseni sizigubezesa ngengubo emehlweni. Nokobana bayafuna nabo lapha bakhona, angazi. Nasele umuntu awuthatha loyo mthetho awufumbatha ngezakhe izandla, beza bagijima nabazokuthatha. Bakutjhiye kwenzima indlu. Manje sizokuphelelaphi ngalepilo enje," uMasuku ucabanga yedwa atlhuwile. Athi umkakhe angamnikela idombolo azakhambe abambisa ngalo emini, aphume. Athathe ibhasikilakhe ziye nommango. Usuyazikhuja nje, ithemba alisekho. Nalapho zikhona iinkomezo sezadliwa. Umuntu owazebako selayitholile nemali azithengise ngayo. UMasuku athome ngokuya emapholiseni godu. Akusikude phela emapholiseni eSiyabuswa ukusuka eMrhawini. Kusenyonga. Mbala bambone angena agcwele ipotjwana. UMnisi ongomkhulu emapholiseni arareke?
"Nasibuyako emini sifumane kunjalo-ke ndodekhethu." Bathi bangatjho njalo bakhambe. Bamtjhiye ararene uMbizelwa. Umkakhe naye asale alungiselela ukuya emsebenzini.
"Dosa umoya." Awudose kabuhlungu. "Dosa godu." Adose.
Ahlabe aphukele amagama kaNaPofu kuMsikwa.
"Thula. Sewufuna abantwaba bezwe na" kurabhela uNgwenya?
"Wo ungenza isidlhadlha sakho Fikile yi Ngitlhaga ngephepha ngedwa wena uzenza ongayingeniko, kanti sewulenze waqeda emini yi?
Lapha emsamo ngephunyaneni bekunomgodlana wepuphu obewungasenalitho. Wawaphutha kuhle wawubeka la azawudobha ngobuduze khona nakusako. Uthe nakayokulala wayizwa ingasathonti iingazi ihliziywakhe, iwuluka amagiqa. Nokho khange alibale bona ngaphambi kobana alale, awe phasi ngedolo athandaze.
UThemba angakgoni ukuba likhuni. Avele atjhinge esikhwameni sakhe seencwadi. Akhuphe weemfundo ezimbili amaphepha. Isifundo se-History nesifundo se-Mathematics. Nawo atlolwe ngesandla njengalela alibone kuFikile izolo. Ngehliziyo atjho uSesana bona nakulitjhudu uZimu umnikela lona ngonina. Kutjho bona sewunemibuzo yamaphepha amathathu. Iimfundo ezinye lezi eziseleko sewuzakutlhagatlhaga nazo ebusuku namhlanje, nakusasa emini.
"Fikile ngiyakubona awungiboni. Eqinisweni ngifuna abaphethe izinja. Khange khewuzizwele bona zingaphi na" kuhleba uSesana. Uyarhawula?
Lamagama wokurabhela avela hlangana nabalinga ukukhwela phezulu, bayombamba angakenzi ingozi. Ngebhadi ekulu uyababona Nakabona olinga ukunapela uvele athi, "Uyaphi wena Nawungafuni ngiliselele yehlika. Yehlika!" Nakatjho njalo isandla esibambeleleko sifuna ukuliselela?
Silambile Kambule, Kuphendula umkakhe ngesibibithwana.
Yosale kuhle nabantabakho.
"Tjhebetjhebe baba. Imikhonto phasi. Asikalibali. Yiveke yesibili le. weza. Satjho sathi sizokulandela, kodwana sabanjwa ngokhunye. Nanje ngisatjho baba, sisendleleni. Ungathuki," kuphendula uMnisi.
"Titosi mntwanami ngibawa ungihlebele-ke okungasenani, bona sikone ngani'. Umoyakho utshwenywe yini, lokobana ungaze ucabange lento embi kangaka Ngitjela ndodanami ngiyakurabhela Masanabo. Yohlike lapho, ungazibulali ndodana," kuragela unina phambili ngokumrabhela. Phela wase waliselela ngalesisandla abambele ngaso, kutjho bona kuphelile. Ufile. Nanyana anobulwelwe obumbi bokulahlekelwa yingqondo nje, uNaMdawu abone aqede bona akakabanjwa ngibo Navane sele bumbambile akabi nje. Uvama ukuba nekwele. Alwe; abange ilize. Athukane enze yoke lemihlolo yephasi. Manje njengobana, uyezwa umuntu nakakhulumako bekaphendule, kutjho khona bona akakabanjwa ngibo ubulwelwe bakhe. Into nje kukobana kukhona okumtshwenye emoyeni, okwaziwa nguye yedwa. Boke abathi balinga ukumbuza isizathu sokucabanga ukuzidlulisa emhlabeni, akabaphenduli. Uthula nje, athi du. Soloko bafikile bayemayema nokumrabhela bona angakhe angazilengisi. Kodwana akafuni ukwehlika. Ubatjele bona abakhambe. Ufuna ukuphumula kwanaphakade?
"Amen!" kuvuma uJerry.
Lithe nalithoma ukuphakama wabasele afikile koThemba. Ngetjhudu athole uThemba akhona, nanyana bekasesematasatasa ngokusenga nje. Sewathi bona aqede kwaba lithuba elihle lokubonana kwabo.
"Nakunjalo kuyathokozeka baba." Atjho akhamba amasokana. Amatje neminye imihlobo yembulawo bayiphethe ngapha nangapha. Agongobale aqede amazwani kaTjhabangu. Abone bona pheze wafa namhlanje.
Kuphume kugijima komntazanyana one umaswaphela ngakoTerry uBonani. Uyokubamba ikukhu ezokuhlatjelwa umnakwabo.
"Dorhodere kulungile. Angeqe ngiphuthume esibhedlela." Mbala kabe njalo. Babambisane banoNaSukwini, bayokhweza uNaMaphosa ekoloyini. Barhotjhe.
"Kuyabhala NaMkoneni. Angizitholi mfazabantu." Athi angatjho njalo, adlule aye ngekhaya. Afike athathe irhajana elincani laboyisemkhulu. Aphume.
"Umkhulu asaphila wabe anonde atjho bona umhlwazi yinyoka emuzimu, ekhamba namatjhudu. Le yona, angikhumbuli ikhulunywa ngokukhambisana netjhudu. Nokho asazi, nami ngisakhula," kucabanga uJerry ahlezi yedwa lapha emsamo.
"Mkami ngithemba bona ungibonile nangiphephetha neemmango ngifunana namatorho. Ngibhalelwe Pofu. Akukho la ngingakafiki khona. Ngibuyaze mihle le mfuzabantu. Akunamuntu engingakamfaniseli bona ukatsu ulala eziko la kwami, kodwana akulungi. Ngiphethe unyaka wesithathu namhlanje, ngisekhaya. Esele kungikhanyela njenganje kukobana kuzokuphuma isidumbu sendlala la ekhaya. Nangingaboni ngamanye amehlo, lento engiyikhulumako izokuvela Pofu." Athule uMsikwa aqale umntwanomntazanakhe adla isikhokho sayizolo ntambama. Kuthi akalile, kodwana akhumbule bona uyindoda. Kumkakhe zehle.
"Lomsana ungenzele injeje Mdoswa. Soloko ngabelethwako azange khengibotjhwe. Ngitjho nobaba walala angazange akhahlole emnyango wejele. Namhlanje nakuzakuthoma ngami ukuvalelwa ejele mihlolo bani vona leyo. Ngiyindoda ekulu nenesithunzi kangaka kuzwakale bona sengiyadosa Kuzoba yini khona lokho Awa, angikwazi ukuyilalisela amehlo into enje. Ngibahlungu khulu ngokobana uS'bhono lo besiratjhana somsanyana. Into iseseyincani nokuwela abe ayikaweli. Thana bekalisokana ngangiyatjho. Manje ngigijima elide nelifitjhani ngodahla nje. Phela lento iziinhloni Mdoswa. Uyindoda esele inabakhwenyani nabomalokazana, uyogijinyiswa mntwana ongangoS'bhono ngalendlela" UNgwenya ubalabala nje, iveni iyaphapha. Kude kude kumfumbezakhe onevikili. Uyokuboleka imali. Umlandu ungendlini, emzini wendoda?
Lithe nasele lifaka amathunzi ngaphasi kwamanyathelo ilanga, kwa bonakala bona iphango lihlangene. Sathula isirhole sadla amathambo, saphuma nebetha emhlolweni ipendulo. Sathoma ukuphaphatha izandla bese sibamba amathumbu. Asifuni nokobana sivule umlomo sikhulume bona silambile. Abazi ilizwi laso bazabe basirhononele, balemuke bona nguMsikwa lo. Mbala sesanonde siwahla izandla, sathi nasithi sahli amehlo sabona indodenye ivela igugudlhele ipani loburotho nenamanedi. Sabe sabona sageda bona sidlile-ke kwanje. Mbala indoda leyo yafike yasinikela. Kwaba njalo. Sidla nje ihliziyo isekotikotaneni.
Ngomuso nakaya esikolweni kwakungathi mlilo amehlwakhe. Abovu be. Wabonakala ahlambulukile nokho ebusweni phezu kobana angakalali. Phela isimbi yekosini wabayizwile nayisawulako ekuseni. Kwatjho nehliziyweni bona uzoyinqoba lenghongho abayiphekelwe nguSithole. Lokho kwamenza wafika ngesikhathi esikolweni, enzelela bona kungabi khona ombona ukuphosisa nokumsola. Ngaphandle kwalokho ubangasuye umuntu ofika ngemva kwesikhathi emsebenzini. Nakaya esikolweni ubahlangana nabo abanye esele basikinyiswe yisimbi ekenkethe nakuphuma ilanga.
"Phela angikabuthi ciphi ubuthongo izolo," kutjho uThemba.
Nalifikako ilanga lokuthoma abahlahlubiwa ngalo, waba ngowokuthoma uSesana esikolweni ngokufika. Vele ufundile. Uzilungisele. Nesikolo soke siyazi bona uSesana unehloko elula. Liyabandamela i-iri abantwana bangena ngababili ngamunye emasangweni wesikolo. Yadlula imizuzu bathoma ukuthatha iindawo zabo zokuhlala ngamananeko. Safika esikhathi kwathula itjhada, kwalila umsobo phezu kwephepha. Kutlolwa isifundo se-Biology.
"Yenigijime nize neembulawo!" Asatjho njulo unina kaJerry uNaMasindakulu, litjho lirhutjhuzela elingangani iphiphi lingena emgodini lapha hlanu komnyango wendlu kagogo kaJerry. Athi uphosa amehlo lapha uJerry, awubone umtlhala walo uvela entunjeni ekhupha amanzi ngerhodlweni.
Sekuyasa. Khona kuyiwokulalwa.
"Ufunde kangangani Uneziqu Khuyini khona lokho Nanyana zingabakhona ngezomgunyathi. Futhi ngiyazi uzabe angakasiphathi ngoLesihlanu," kucabanga uNtuli ngehliziyo aphethe iintifiketi zakhe zoke. Anonde azibeka azirhemise ngamabangazo. Athome ngesebanga lesithandathu agcine ngesebanga letjhumi nesobutitjhere asithola eKholiji, iNdebele. Kwasa ezwile?
Lendaba kaNgwenya ayizwe imngena emadolweni uMdoswa. Ngehliziyo abone bona badlala ngomlilo ngalokhu banonde baphatha uS'bhono ngezandla. "Kodwana akezwa naye," kutjho uMdoswa godu ngehliziyo aziphendula.
"Balibambe lingasibekeli. Ngilala nabo ngaphasi kwehlabathi namhlanje. Sala kuhle, kutjho mina iDzibha elidala kwanje." Atjho athimula aphuma ngomnyango uMasuku. Aye ebhasikilini afike ayegele. Ziye. Uya kwaMathibela. Afike athokoze. Angasawotha namalahle. Abawe isiphande. Kude kude phambili nanyana angazi nje bona afunele ngakuphi. Nokho akhambele ngeMatjhirini.
"Ngiyakuhlebela ngithi konakele. Abahloli bakhambe bayosidobhela enye into le. eMhluzi basilethela yona batjho izoba nguPrinsipali wethu. Bakwenzelani lokho thina sikhona nje, abantwana bala ekhaya. Ngiyabuza phela baba Yini khona lokho" UMrhetjha, aqale phasi?
"UZimu usirhawukele ngokusilethela ubaba uMadosela Siyakwamukela Prinsipali. Usiphathele isikolo sethwesi kuhle. UZimu abe nawe," kutjho uNoBaphikile.
"Uqinisile Sesana. Ngilisebenzile emini, kodwana ngalilisa ngokobana nginokulisola," kuphendula uFikile.
USoMngetiani ajame kancani aqale ngePumalanga. Abone ilifanyana ebekalikhombisa uMnisi ekuseni selinzima.
"Ho elithe tjha lomkhukhu." Yikulumo ebesele ithoma ukumila esigoga seMzinoni leyo.
Kwabe sekwanele. Bangani lababantu. Wabe selazikhumulile uTitosi. Wehla. UGiya wamthoma angakalibeki naphasi inyawo. Waliphosa iguduva. Zabambana.
"Nanyana bangathini, ngiyibulele. Lomkhuba unemali yi!" Sitjho ngehliziyo sisidla, isirhole esinguMsikwa.
" Nathi sizizwa sinetjhudu njengabafundi balesisikolo," kutjho umntwana omunye ofundako, uThoko. Kulile ihlombe. Kuphele iinkulumo. kuthandazwe kuvalwe. Nakuphadlhalalwako kuyiwa ekudleni, kazwakale kuduma phasi.
"Kunini ngilokhu ngikokoda ungafuni ukuvula Ngobungangani lobu obuleleko ubuthongo Ho akusesekude bona khengikubambe ngikuminye kancani. Sekusele utiki epondeni ngiyakuhlebela," kutjho uMadzela atherezela. Ubudlile hayi kancani. Avele avale phetjheya uVelemina angayi nosobantwana. Seyinto yangamalanga le, akasayitjhwami?
"Bahlonipheki! Ndabezitha! Ngisikima nginguMasuku obuya lapha kwaSimuyembiwa eMrhawini. Ngilapha nje ngiyatjha ngaphakathi. Ngetjelwe isibaya soke mina. Amatjhumi amathathu woke weenkomo neenkomo ezibunani. Seyiveke yesibili le. kwenzeka lokho. Ngavukela eSiyabuswa ngayokubika loyomlandu ilanga lingakaphumi Nanamhlanje amapholisa akakezi kwami azongitjela bona ayazithola nanyana akazitholi na Ngikhuluma nje ngibuya khona emapholiseni. Sekungokwesithathu ngiyobakhumbuza. Manje ngokubona kwami thina amadoda afuyileko asihlanganeni. Sivule amehlo ubusuku nemini. Loyo ozaba netjhudu asithi gadu isigebengu esisebela iinkomo zethu, asibambe. Asibize soke nje, sizosibulala ngezandla. Sithi singakwenza lokho siye khona le. eSiyabuswa siyokutjela uMnisi bona sesizigwebele.?
"Hawu! Nami Themba ngilele ngihlezi. Amehlo asencwadini," kuphendula uSesana.
"Nakungasinjalo, iveke ezako le uyabuyela godu lapha esibhedlela. Uzogcina ungasakhambi, ungasakgoni ukuhlala, ungasakhulumi, ungasezwa kodwana uphile eside isikhathi, unjalo. Amen!"
"Angikazimiseli ukuniphoqa mma." Ilanga naliya lihloma ihloko eTjingalanga. Imizi yalesisiphande sakwaMakalana seyembeswe yintuthu yemililo yokuphekela intambama. Unina kaSesana uzibambela yena mathubha iimpoto. Akakazimiseli ukuphazamisa umntwanakhe ngokobana apheke. Ufuna afunde azilungiselele. Unyaka ozako lo akakafuzi abuyele kilesisikolo iVulindlela, uSesana.
"Sengini mma Thina sithi anisezi.?
"Mdoswa ngidiniwe kwanje. Lababantu esisebenza nabo bangitshwenya miihle namalanga. Eqinisweni akutjho bona ngiyabasaba. Ngimane ngiyabahlonipha, begodu nokubarhawukela kukhona. Uyabona manje, sekufike lapha ngizokugijimisa indoda ekulu elingana nobaba ngobudala," kutjho uS'bhono ahlezi elitjeni abambe umlomo uncinca iingazi. Sebele uthoma nokuvuvuka.
Soloko kwekuseni kuliwa nokwehlisa uTitosi emthini.
"Bujamo obenza nje NaPofu. Uyabona nawe, sekunobana abantu bathole imisebenzi, bathunyelwa emakhaya bona bazokuhlala phasi. Sekunokobana kuvulwe amafemu, ayavalwa. Nalabo abasabambabambileko sekunokobana benyuselwe imirholo, iyehliswa. Kodwana izinto zidura ubusuku nemini. Ipani loburotho lalingutjheleni. Namhlanje yiponde. Ekuseni kusasa lingavuka liziimponde ezimbili. Ngomuso zibe zine. Kanti-ke indlala iyakwenza bona uyokuthi baba enyokeni. Ngikhoke ungibona sele ngikhumbula ubaba asaphila nje. Thana usaphila angibonise lomtlhago engiwumbetheko," kutjho uMsikwa, atjela umkakhe.
Ekuseni nakusako, kwavuka umkakhe uNaMkoneni. Yena asalele. Wavuka waphumela ngaphandle uNaMkoneni wabuya agijima.
"Kwakwakwa kwi!!!" Bogogo-ke labo. Badondolozela bangena emacabazini wesikolo.
"Awu! Kanti nawe zikuphethe Mina bengithi ngimi ngedwa olengele ngeweni," kutjho uSesana angena elawini lakaFikile?
Yaze yaba nebumbano-ke indawo yeMhluzi. Ayikho nayinye ikoloyi eya edorobheni, ngitjho neteksi mbala. Naloyo othi uphuma ngezamakhondlo aye emsebenzini, ukhamba angasabuyi. Nakhe wabonwa, kuba lisizi neenlilo ngaye. Amadoda nabafazi abasebenzako bagedeka emakhaya. Nabantwana besikolo sebathole ithuba lokuphuma ngesikhathi sabo esikolweni. Seyiveke yesibili le lokhu ukunghala imisebenzi nokungathengi edorobheni kwathoma. Lesi siquto esathathwa emini ilanga lisefokothweni, likhupha unonkgadanyana emgodini. UTjhabangu onguSihlalo weKomidi ephethe umphakathi walapha eMhluzi, walibeka ngesihloko emhlanganweni owaba khona wathi, "Imali yegezi namanzi ingakehliswa ibe matjhumi amabili wamaranda, akuyiwa emsebenzini. Akuthengwa edorobheni." Kwalila ihlombe, ukutjengisa bona soke isitjhaba salapha eMhluzi siyakhambisana nalokho. Nokho kwabanengi kunethemba elihle langomuso, kwabayimbijana kunonde kubabudisi ngalesisiqunto.
Sithe bona siqede ukugoma sabeka uburotjhwana obuseleko ngemva kwaso. Waragela phambili umdlalo. Yatjha ingoma. Kwasolo kunonde kulila urhwahla, kere, kokoro ngekotikotini. Nakunganamuntu eduze sinonde siphumula kancani. Siguge ikotikotaneli sithole bona selibudisi. Sithome godu siyitjhise ifiliji.
"Ungaya kodwana angikholwa bona uzakulethela. Bathanda iinthoro phela aboThemba. Wawathola, nami uzonginikela-ke phela," kurabhela uFikile. Akhambe abuyele kwabo uSesana.
"Kusele imizuzu ematjhumi amathathu," kutjho umhloli uMasilela. Ukhuluma uhlezi lapha phambili, uzenza oleleko kanti utjejile. USesana abone naye bona unomzana uMasilela ulele. Kumthokozise lokho ngombana, sekufuze abuyisela iphepha leliya esikhundleni salo, emabeleni. Ngaphambi kobana akwenze lokho, afise bona akhe abuyekeze umsebenzi wakhe omuhle kangaka. Mbala athome embuzweni wokuthoma ehle nayo njalo. Athi nakayokufika ekugcineni athi rhedlu ilihlo kuMasilela.
"Jerry ngiyawuzwa umbuzo ongidula ngawo phasi. Ukukuphendula ngokuzeleko mntwanami ngibawa ungibabalele kikho. Lingaphuma lithi phatjha lapha eentabeni ngisahlathulula. Ngibawa ungivumele ngikubekele zomofu." Athule kancani unina kaJerry. Asikime aye emnyango ayokuhlola ngaphandle. Ayibone vele inyanga ililiqa, izele. Abuye afike ahlale endawenakhe godu.
Ngakusasa kwaba tjhatjhalazi kuMsikwa bona nokho uyibuthile lapha kwa-OK. Ngitjho nabomakhelwani bakhe bathoma babamba yangaphasi. Kwathoma ukwanda igama elithi "Uvukile phela". Batjho ngombana bambona akha umkhukhwana, awuzalisa ngemigade, ziinkhabitjhi, mazambana, ziintamati nemhlobo eminye yemirorho neenrhabelo zakhona. Ithe iphela leyo veke kwasele kunyakazwa kuyiwa kwaMsikwa kuyokuthengwa iintjhebo. Amakhulu amahlanu namatjhumi akhomba wamaranda awathola kwa-OK aqotha itjhono emacabazini wakwaKambule, ngesikhatjhana.
"Ungangiqali mina. Ube nekani nangikutjelako. Nanzo-ke zedorobheni. Ziphambana nengqondwakho. Ususe. Giriza. Fuza ndoda. Kusedorobheni la," kutjho umkaMbizelwa athabele ngaphakathi.
"Ngilo ngiyazi mina. Letha wena ngije ngitlola ngizilungiselela iimpendulo." Mbala uFikile amnikele, emva kobana ahlulekile ekumdaniseni. Litlolwe ngesandla ukutjengisa bona belikopululwa. Usuke umsebenzi kuSesana. Kulile ubuphaquphaqu encwadini ye-Biology afunana neempendulo zalemibuzo esephepheni. Ezinye uyazithola, ezinye akazitholi kuhle. Kufuze ayozifuna kwenye yesibili incwadi ebayisebenzisako ye-Biology. USesana umatasatasa nje, noFikile umatasatasa. Uyafunda uFikile. Uyakopa uSesana.
Balinga nokumkhukhuthela, ukube labo abamrabbela ngeenkulumo baragela phambili.
Jerry ukhule ungaka namhlanje, zange ukhungibuze umrarokazi ongakangaka. Lombuzo unzima Jerry, hayi ukudlala. Kodwana-ke kuyatjho bona nakungepotweni, sengingenile kwedlhabhazako nokutjho. Bengingatjho bona ngingaba ngaphakathi kwayo lepoto. Athi ufuna ukuyithela iminyembezi, kwale. Indodana ifuna ukwazi isibongo sayo samambala. Inyanga seyiphumile ngaphandle. Sekusemini kusebusuku. Abantwana boke nabangemangcenye sebalele. Isikhathi siya kweletjhumi nambili i-iri, phakathi kobusuku. Imiratha namaqolo weenkukhu kade kwaphola. Sebele kuswiswiza nomoyana ohlabako ngaphandle. Kunzima emzini kaSimelani.
"Unenyongo. Mdobheni asiwe esibhedlela," kutjho uPrinsipali uMadosela. Athathwe uNtuli aphekelelwe esibhedlela. Kazi wenze njani?
Nangu uNaSukwini ujame uqale uNaMaphosa uyancinciza ngezwelo. Uphethe isana lakaNaMaphosa.
"S'bhono khambisana nami namhlanje, uzokwazi ukuzwa zakaNgwenya." Phela nanyana asesemutjha nje uMdoswa, kodwana sele angusobantwana. Unomuzi. Umlandu nemiraro navane sele ikusahlele uvama ukuphenduka isinathuva. Kwezwakala ngeenkulumo nje, bona indaba ayihlangani.
Ufile nanyana ulele na?
"Kanti nawumumuntu khewuyelele bona, emva kokwenza lokhu, kuzakuvela lokhu. Sisuke singazi phela makhelwani," kuphendula uTjhabangu abambe yakhe iminyembezi. Badoselana isikhumba nje, bananaba noNaMaphosa babuyela naye emva, njengokutjho kwesigulani esibatjele bona akunamuntu la.
"Thula mma. Ngimi ofuze alile. Lokhu engizokuvezela khona, bengizimisele bona ngiyokuvezela ugogo qangi. Naka-ke amabhadi amtjhidisile, bona ngingamboni. Manje ngiyabawa Masindakulu bona ungivumele khengilinge ngikuvezele ithumba nali lingivele ngendlebeni. Vele umthobi, nomphandlesi walo nguwe, kodwana ngokwesaba, bengicabange bona uliphandleselwe ngugogo. Manje nakho-ke ngibethe phasi. Yeke ngiyakubawa mma bona, izandla zakho akhe zibe buthaka. Uliphandlese bewulikgame liphume boke ububovu obungaphakathi. Uziphe isikhathi, nawukwenzako lokho ngombana lizongithatha nange kungabi njalo," kutjho uJerry aqale unina.
Akunanja lapha ngiyamazi mina. Ukhambe akhohlisa abantu atjho njalo bona uneqizu. Akunalitho, bewudlulwa ngimi, kuphendula uNtuli ngokusilingeka.
Abanye bafika kuye bavele bayendlale ngomhlana bathi: "Kanti awazi bona uMadzela ubalele kimi izolo. Soke sibafazi njengawe phela."
Uthe nakasuka lapho wayokuphequlula ekasini yakhe ebesele iyidala kodwana isasebenza, afuna ifiliji ayiphiwa nguyise uSoMbada. Uthe bona ayithole wadosa kuhle umsenyana wathabalala. Wayigugudlhela umsakaMbada kwabayincani indawo. Wezwa sele akhumbula kade asagwaba.
kuthe sele kulelwe, wananya waya ngaphandle wayokufuna isitokana sesenke esincani esipheze salingana nesifuba sakhe ububanzi. Weza nalo ngendlini. Wathatha iferefe emhlophe nekwasana watlola lokho akucabangako.
"Manje-ke ngizwa ngithabe khulu ukunilethela uPrinsipali omutjha ubaba uMadosela. Ngokuhlala nokusebenza ubuya eMhluzi. Ngithemba bona noke nizamamukela, nimthekge ngokubambisana. Yifundo yakhe eyenze aphumelele ekubeni anikelwe lesisikhundla. Uneziqu zeBA azithola eYunivesithi yaKwaZulu. Ngibawa simamakele ngokumupha izandla." Mbala lizwakale ihlombe. Utitjhere uNtuli angayingeni leyo.
"Sewusebenze iminyaka ekhomba la usebenza khona kodwana, nendibilitjhi awunayo. Amen!" Angasavumi uJerry. Lobaba ubetha emhlolweni.
"Njani Zwane Nitjho ukuthini nanithi imikhukhu ayifuneki. Nitjho bona senzeni thina ngombana lisilko lethu bona sihlale nabazali. Phela lezizindlu esihlala kizo zincani. Azivumi ukuhlala abantu abakhulileko abamindeni emibili. Nitjho bona senzeni" kulwa uMbizelwa?
Athi angaphorofidwa angaqeda uJerry, akhokhe iimponde ezimbili ezinetjhumi, alayelise. Aphume aye ekoloyini esamjamele lapha ngaphandle. Athi nakafika ekoloyini akhulumisane nomtjhayeli bona asale amphekelela ekhabo. Mbala ibe nesirhawu indodabantu imphekelele. Basuka kwaTjhoba baya kwabo emizini engehla kwesibhedlela, khona la eDennilton. Bathi bakhamba nje umtjhayeli ararwe nguJerry osele alila.
"Akusasizi seyibalekile. Mamatjhwa wodwa la," kutjho uJerry atjela unina arhuwelela lapha ngaphandle.
Namhlanje uphuma nje, bekabuyelelwe yikoloyi godu, yamthatha azijamele lapha kude nendlela. Ngendlela selaphila ngayo la esibhedlela, sebayamazi. Inyanga nenyanga bayazi bona uyeza uJerry. Uya ekhaya nje uzimisele ukuyokudlula kwaTjhoba umphorofidi. Iinluleko azithole eqhegwini lakwaThubana ebekalele nalo la esibhedlela, mhlambe zingamsiza. Nakhu phela namhlanje selangesikhulu isirhole, esikhamba ngesitulomavilo. Nanyana angakwazi ukuzikhambela ngeenyawo zakhe nje, uzimisele ukuqhatjha iteksi, imphekelele. Athi ayekhaya kube selabuya kuTjhoba. Ngesirhawu esikhona ebantwini vele khange atlhage uJerry: Kube khona ozimisela ukumphekelela simahla. Akusikude phela nesibhedlela kwaTjhoba.
Umkhuba kaMadzela wokufika phakathi kobusuku besele umngwenile. Kwamanye amalanga ubavele angabuyi ekhaya. Abuye ekuseni njengomsana, kanti yindoda enomuzi nabantwana. UVelemina khewathi uyalinga ukukhuza, kwala.: wangathi nakumlilo uyawukhwozelela. Okudina uVelemina du, kukobana abakusikade batjhada banoMadzela. Mnyaka wesithathu lo ebawaphetheko. Lomkhuba uwuthoma nje, bemumuntu onesikhwele anjalo nje. Nokuba nesandla kungekwakhe. Umkakhe uVelemina, sewuhlezi ngokuzidela bona angakafi akaphumi kilomuzi. Ngathana akusiso lesosibindi ngakade athwala intundwanakhe nabantwabakhe, wabuyela kwabo. Kanti-ke okumbi kukobana kesinye isikhathi nengqondo yokuyidula indodakwakhe le, ubanayo. Phela sewuze uyahlekwa amalanga la. Laba abangani bakhe abazi bona uqonywe kuphi ngubani uMadzela, bavele bathumele amagama wokutshima kuVelemina.
"Wena ubelethwa kwaMahlangu Jerry. Uyihlo nguMselwa. Kwathi nakufuze ngizokulotjolwa ekhethu kwaMasindakulu, uyihlo wakhamba amasolokohlo waya ngapha ngeGoli. Sele umkhulwako nogogwakho wekhenu bangasekho, kwezwakala bona selathatha omunye umfazi khonapho. La kwaSimelani ngize nawe usesemncani nangizokwenda." Kube ngathi kunomkhulu umthwalo ebewusehloko, esele awubeka phasi unina kaJerry.
Lendaba ayibone bona seyifuna ikani yesirhwerhwe uMbizelwa. Abone bona ngomuso uzabe athi nakafika emsebenzini abike umraro ombambilcko. Abuye. Ayokudlula kwasonghwanakhe. Nakawatholileko asale eza nawo layo masenke. Sekunokobana alahle abazali bakhe kungcono enze lokhu akucabangako. Athi uyacabanga atholc bona namalanga akhambile. Kusale mabili kuphela, bayafika abazali bakhe. Okumbi tle, ngikho lokhu kokobana umkakhe amphikise.
"Siyathokoza nathi ukuba nobaba kusukela namhlanje," kutjho omunye wamatitjhere, uKabini. Boke bayiwahlele izandla ikulumo kaKabini. UNtuli athi du.
"SoNomasonto musa ukulwa namapholisa la. Yiya kwabakhulu nawunekanyana. Phela basemsebenzini nabo nabanje," kulwa umkaMbizelwa naye avuswa litjhada. Nabantwana sebavukile.
Ibethe amagadango amakhulu aqinileko iye kwayo. Irhabele ukuyokubala amalozana ewatorhileko. Ngehliziyo akasafisi ukubuyela e-OK ngombana usinde la. Pheze umkhwekazakhe wambamba.
"Sesana phendula njengomfundi oyokutlola i-Matric. Ngithi uthunyelwe ngubani?
Umkakhe nakabuya emsebenzini afikelwe ngusathana.
"Ukhulunyiswa kungazi bona ukuthandana kwami noPrinsipali uMathabe, ngikho ebekwenza nginidlule noke. Enye nenye i-test ebesiyitlola mina benginikelwa imibuzo yakhona kusesenamalanga. Ngelanga itlolwa ngalo leyo test kufumaniseke bona sekade ngayitlola mina. Sengimane ngenza lonelo nje eklasini," kucabanga uSesana angafuni ukuveza kuThemba. Kuhle nakaziwa asihlakaniphi. Mbala kube bukinyakinya emini yoke kuSesana. Ulungisa iimpendulo zakhe ngamananeko.
Iye, bebamthandile bona, kodwana abazali nabamaziko bona akakalungi seyilapho.
Tsi ijame ikoloyi kaTjhabangu esibhedlela. Bamehlise bambambisane bangene naye. Bathi nabafika lapha kutloliswa khona iingulani ezingenako, bafumane kunganamuntu. Bajamajame kungaveli muntu. Uyazisonga la eduze kwabo uNaMaphosa. Siyamqeda lesisihlabi. Athi uphosa amehlo uTjhabangu, abone kuba khona umuntu osithelako lapha. Athi uyammemeza kuthi du. NguFihliwe ohlala eduze noTjhabangu. Ulinesi la, esibhedlela.
Avuke uVelemina. Akhanyise. Acale isikhathi ewatjhini elenge lapha ebodeni lekamuru lakhe. Athole bona li-iri lesibili ekuseni. Kuthule kuthe du emzini weThabana.
"Awuzwa-ke mfanami. Uyibambe ngentongeni. Lalelani-ke. Zoke lezizinto mina benginganandaba nazo. Omunye nomunye umntwana bekatjhaphulukile. Qala nje, uSophie lapha emuva bona upheme kuhle njani. Nanguya uJohanna uzifakele ibhotsotso akunamlandu lapho. Benifunda kamnandi kunganamlandu. Namhlanje-ke nangu uMadosela uze ngentonga eqinileko. Isandla sesimbi uzoniphatha ngaso. Abazali benu namatitjhere selatjhwile wona bona akamfuni. NgoLesihlanu bazomqotha. Bazomtjela bona abuyele lapha abuya khona. Nina nithini-ke?
Athule uSesana abale amalanga aseleko. Mabili kwaphela. Athathe incwadi ye-Science, athi uyabuyekeza. Ayibone ilingana neBhayibheli. Ayivale. Athule. Enze njani ngombana nesikolweni akusayiwa nje. Boke abantwana abazokutlola ibanga letjhumi abasayi esikolweni. Bazifundela bodwa emakhaya. Isikhathi sokubuyekeza umsebenzi woke wonyaka bawenza namatitjhere. Njenganje omunye nomunye kufuze athintathinte lapha azibona bona usasalele khona.
"Akungisizi ukuzidela ngithi angizibuyisele, lomuntu uzangibetha angibulale." Athi angatjho njalo ngehliziyo uS'bhono, adobhe irharafakhe aragele phambili. Alinge ukuzirabhela.
"Ngibawa umsize baba ngiyakurabhela," kurabhela uTjhabangu avinyilika umjuluko ebusweni, ukutjengisa bona sewaya kade ngengqondo.
"Sokana, nayinye yezinto zakho ngekhe ilunge. Lomfazi othi ulungiselela ukuyomlobola abe mkakho, awukazomthola. Akakazokuvuma ukungena emacabazini wakwaSimelani. Aleluya! " Athimule uTjhoba. Limsawule ivalo uJerry.
"Gudlu" Lisabelele phasi ebuthongweni ilizwi lakaVelemina. Ukobukhulu ubuthongo.
"S'bhono woza la ndodana. S'bhono! S'bhono!" Wabopha ihloko ngomutja uS'bhono. Wazikhambela. Wafika ngaphasi komuthi wazihlalela. Wabopha encazana imboza wazibhemela.
"Umoya phasi baba. Siyifakele amanyathelo indaba yeenkomo zakho. Sizoyilandela besizithole leziingebengu eseziqede imizi yamadoda. Manengi amadoda alila ngokwetjelwa iinkomo. Kunendlela etja, esele siyithomile yokufuna abebi befuyo. Sizoyiqala ngeliblo elibanzi Masuku lendaba. Thula wena uzakubona ekugcineni. Sizakuza sisibambe ngomkhono iselelesi. Buyela ekhaya wena, upholise ihloko. Sithemba Masuku. Siyeza," kuphendula uMnisi akgwatheke ngaphakathi.
UMasuku uphambukela emhlanganweni angawaziko nje, ufike khona. Isikhumba esitjhukwa la namhlanje, naye siyamlingana. Ufika nje, nomhlangano khona uthomako. Ophethe umhlangano asikime alotjhise isitjhaba aphethe. Angene endabeni. UMasuku uhlezi lapha naye, hlangana namanye amadoda. Umlelenjanakhe naku kuye, uwubambe ngesandla sangakesokudla. Uqondamile, isigqoko sisedolweni. Lidiniwe iqhegu. Kuzele akunabususo benyawo kilomhlangano.
"Naye akekho Jerry. Ukhambe nogogwakho izolo ebusuku njengoba bengikutjela bona ugogwakho uphathekile," kuphendula unina kaJerry. Athule uJerry. Aqale unina ngemehlweni. Ezwe amehlwakhe agcwala iminyembezi. Unina ezwe emzimbeni bona kukhona okukhona emoyeni wendodanakhe. Athule.
"Zoke izakhamuzi zeMhluzi zaziswa bona kusasa zivukele emisebenzini yazo. Isiqunto esathathwa emhlanganweni weveke egadungileko, sokunghala umsebenzi, nokungathengi edorobheni siyatsonyulwa. Lelo gadango livezwe ziinkulumiswano ebezibanjwe namhlanje, phakathi komPhathi dorobho weMiddelburg noSihlalo olwa ubusuku nemini alwela isitjhaba seMhluzi uTjhabangu. Kuzwenwe bona iinlilo zezakhamuzi zeMhluzi, zizokulungiswa masinyazana. Boke abantu ababuyele emisebenzini yabo, khulukhulu amanesi nalabo abasebenza nabodorhodere." Athi angaqeda ukubatjela bomrhatjho, abarabhele bona lombiko bazame bawubuyelele kambadlwana. Neendabeni zantambama bawurhatjhe.
Kufuzile Sesana bona siphenduke iinkhova. Simbi lesisikhathi.
"Mma ngithokoza igama lakho elithi 'ukufa'. Ligama elihlaba ikomo lelo Masindakulu. Ngibawa ubuyisele isiqobotjhelo sakho endaweni yaso, bese uza nendlebe ngaphambi kobana uliphandlese." Athule kancani uJerry. Zimbikele zekhabo unina kaJerry bona ngenye-ke lepoto ekhwozwa eziko. Ngebilako. Nevalo lije limwalazela abazizwe aphola umzimba woke.
"Mma ubaba yena uphi?
"Maye warholophala umntwana!" Kwasikinywa wazokudidizelwa.
Lalela-la buti! Uyihlo ngenyama akangelami. Nawuzakuthatha idemu ungifake yona ngemlonyeni ngiliDzibha, ugadange isibha my kind. Ngiyikabi edala esele inesikofu mina. Ngilobe umhlambi woke weenkomo, uzongitjela bona nxanxabe nxanxabe kimi Nanibhalelwa muberego, bizani umhlangano nizositjela. Sizanisusa thina eentudlwaneni zenwezi ezinehlulako. Nithi nimapholisa kanti nimikhwenende nje. Ungizwe kuhle-ke my kind. Angisafuni nokobana ningiphandle ngelihlo lapha kwami. Ningaseza. Lisani ngizazibona umaqeda.'' UMasuku ukhuluma nje, uMnisi umjayele ayindoda enomoya ophasi, ehloniphekileko?
Kumthathe isikhathi uNaMasindakulu ukuphuma ehlathini, aqalane nesokana lakwakhe tjhatjhalazi.
"Ipholisa akusiyo imvu njengobana besicabanga. Liyipisi yamanikelela." Ucabanga arhotjha uMasuku.
Akunaqhinga abangakalilingi. UNaMdawu urabhele ngawo woke amagama afuthumeleko, kodwana kubhalile. UNaJiyana ongumakhelwani khewalinga nomkhuleko. Kwabhala. Asazi-ke bona kgani uyise uzakuphumelela na Nanguya usesephezulu. Omunye umsana ulinge nokobana akakarele emthini aye kuye ayomtjhaphulula, wohluleka. Awukhweleki lomuthi?
Themba ngibawa ungamlwisi umuntu ongilayele kuwe. NguFikile. Athule uThemba abone bona liqiniso.
Umfikele umqondo ohlakaniphileko uTjhabangu. Iinomboro zomrhatjho wesiNdebele unazo njengomuntu ophethe zoMbanganarha la eMhluzi. Aziqale msinya azithole. Athole zona azifunako, zehlangothi lezeendaba. Awukgodlhe umrhala ukgodlheke.
"Kusedorobheni la. Iinkorokoro azifuneki sikutjele. Nakuyingoma uzayigida bewuziwahlele," kuphendula umkakhe. Kwabe kwalalwa kungaphiwana milomo. "Uzowufuza uwedwa godu," kusatjho umkakhe.
"Titosi! Titosi! Sikone ngani mntwanami Sikone ngani bonyana ungaze uzigoduse sikuthanda kangaka Titosi! Titosi mntwanami ungayilingi lento esele ikufikele emoyeni. Musa ukuzibulala. Musa ukuzikgama. Yehlika lapho," kurabhela unina kaTitosi uNaMdawu ajame, ngaphasi komuthi, ohlezi uTitosi phezulu. Urabhela nje uNaMdawu, uyabibitha?
"Nakuya esicalene nawo omudekazi onganabukhwelo loya," kukhuluma uThumana akhomba ngomuno. Mbala awubone umuthi uNaMdawu. Anyuke nawo ngamehlo, aye phezulu. Ayibone indodanakhe, ihlezi phezulu. Abandamele uNaMdawu noThumana. Kube ngathi libhudango. Akakafi uTitosi. Uyaphila. Ubalindele bona unina afike qangi.
Uphumile namhlanje esibhedlela uJerry. Uthabe ufile ngokuphuma kwakhe, kodwana nakacabanga bona angabuya lingakatjhingi godu, uzwa anyama. Selangene kathathu la e-Philadelphia Hospital soloko unyaka lo uthomile. Lenyanga ngeyesine enyakeni naye selaphuma kwesine la esibhedlela. Lokhu kumbonisa kuhle bona enye nenye inyanga nakanjani yena kofuze azokulala ngeengubo zemibhede emhlophe. Ujabule nje akakajabuli. Lelibhadi elimzuma ubusuku nemini, lizogcina limkhuphe umphefumulo. Kokuthoma wawa emsebenzini phezulu ebhilidini, wafohloka umkhono. Kwesibili wahlaselwa migulukudu ebusuku eza ekhaya. Yamgegebula ngesabula ehloko, yatjho ikhambe nayo yoke imali. Kwesithathu wazokuwahlwa yikoloyi endleleni abuya ekhaya aya emsebenzini. Waphuka umlenze.
"Manje nizokuyaphi baba?
"Ngicolisa khulu bantwana bakwethu, ukunilisisa umsebenzi wenu. Nginibizele into ekulu nehle." Athule kancani uSithole emva kwalokho. Kubekhona ukuphenyaphenya hlangana neencwadi aziphetheko. Alise, atjhinge phambili.
"NakaTitosi, sidlule uTitosi ngale ngehlathini lakwaNgodozi, azilengisa emthini, athi uyazibulala."
"Akusasizi. dade ngikubonile." Atjho athala ngepeni ebovu phezu kwephepha lakaSesana uMasilela.
"Titosi, Titosi! Ufunani lapho. Hlika emthinapho uze la. Ngifuna ukukhuluma nawe. Yehlika!" kutjho uyise-ke kwanje ngokukgarameja. Ngokuthuka, okunokurabhela amtjele bona umuntu akazibulali. Akehlike bazokhulumisana kuhle njengendoda nendodana. UTitosi abone bona nguyise lo osele akhuluma. Ahlubule irhembe alembetheko asale ngomganga. Akhuphe amanyathelo. Koke akujikijele phasi. Wenza nje bamqalile bambukele. Ukube umuntu uyaba yinyoni, bafisa ngathana bangaphapha bayombamba. Bamtjhaphulule umutja azibophe ngawo loya. Bamehlise. Uyise abe selazidobhile iimpahla zakaTitosi.
"Siza-ke ndodana. Thatha naka amakhulu amabili wamaranda. Namhlanje ntambama nanitjhayisako uzame ungikhulumele naye. Umtjele bona bengize la kuye bona sizokhuluma umlomo nomlomo Ngibawa ehlise umoyakhe. Angicolele ayokusula icalela. Umtjele bona ngamazukanyana la, ngicolisa khulu. Akabe yindoda."
"Hlukana nami wena. Ungangisilingi." Atjho amkhomba ngomuno aphezulu emthini uTitosi.
"Iya. Ma...ye!" Liphume liqede ilanga. Kumbi la ekhaya.
Mbala sekweqa linye ilanga kwabe selifikile langoLesihlanu. Ilanga lomnyanya kaMadosela wokwamukelwa. Amalungiselelo enziwe. Abantwana besikolo beza bazembathele ipahla yepelaveke. Amatitjhere nawo azembathele ipahla yokuzigqaja. Libethe i-iri lethoba. Libethe iri letjhumi. Bangene abantwana besikolo seMadoda. Labo abazokunandisa ngombhino babonakale ngevonulo yesikolo abayembetheko. Kuzitjho nje bona kuzoba mnandi kilesisikolo namhlanje. Nabazali babonakale bangena ngabahlanu ngabunane. UNtuli ujame lapha esangweni, unonde akhumbuza ngamunye ngamunye bona bangalibali. Benze njalo. Nezabahloli iinkoloyi zibonakale zimujeje zingena. Sithome isichema sabantwana seMadoda esibetha iingubhu sinothise umnyanya. Kulile ubugudugudu kusikime iinhluthu kilabo ebobangakazimiseli ukulibeka inyawo labo la esikolweni. Kubonakale kubuyaluyalu. Nobekangezi azibone seladobha kokazisitha ehlela eMadoda. Iinlukazana zingasakgoni ukuzibamba, zizwakale ngomkhosi.
Iminyaka kaS'bhono ilitjhumi neminyaka ebunani. Nguye yedwa ongomncani kilababantu abasebenza kilekontraga yakwaGijima Ndebele, efaka amaphayiphi wamanzi. Mhlambe ngibo lobubuncani bakhe obumenza adelele kangaka. Boke bamkhuza ukwelelesa. UNgwenya umbetha nje, umthole alele ngeforweni eyenjiwako, abhema.
"Mntwana bengingatjho bona idlozi lekhenu kwaMahlangu libukhali ngalendlela. Livuke esikhotheni njengomgwatjha ngingakatjheji. Ngiyalesaba," kutjho unina kaJerry basendledlaneni eya erenkeni. Anonde asula iminyembezi yokudabuka.
Ihliziyo imhlophe esidalweni sakaZimu. "Abantu nokho basakgona ukurhawukela nokuzwela," kutjilo isidalwa ngehliziyo. Kwaphuma indoda ngevikilini yabawa icolo esirholeni. Woke umuntu wathi du. Abanye bazikhambela. Abanye bafuna ukuzwa.
"Mbala ngiwutholile umkhokha loyo. Ngibawa ihliziyvvakho ikhululeke mma, ngombana nakungasinjalo sengibonile begodu sengiyazi bona amalanga wami wokuphila akasekho." Athule kancani uJerry azesule iminyembezi. Unina uthulile ulalele njengobana abawiwe.
Ngesikhatjhana abasele akhona uyise kaTitosi uMasanabo. Uza agijima kusukela emakhweni. UNaMdawu phela uthe bona ayibone indodanakhe iyinyoni emthini, wathuma uThumana bona ayokubiza uMasanabo.
"Pheze saloba Marhubani. Akamthathe uStephina nakamfunako."
"Lotjhani bab'uNgwenya," kulotjhisa uS'bhono.
"He! Dade uyilwile."
Ungilalele-ke sokana. Sewulimala kwesine namhlanje wena, kodwana alikho nalinye icala lalokho kulimala kwakho ekhe laphumelela. Amen!
"Maye kuyatlhaga okunguS'bhono!" kurhawukela loyo naloyo hlangana nenengi. Sekungokwesithathu namhlanje abetjhwa nguNgwenya.
"Didi di, didi di, nangumnakwethu."
"Amen!" Kuthi alile uJerry. Akhumbule bona konje usadla amabele ugogwakhe. Akayokuthoma kuye ngaphambi kobana aye kunina, uNaMasindakulu.
Ukhumbula kuhle bona uTitosi unesikhathi ingqondwakhe irarane. Aphenduke elihlaza ihlanya. Nasele anjalo, angeze wamthanda. Ukhupha ebabako ihlamba. Amandlakhe kuba ngewebhubezi. Ulwela ukufa, nawuthi uyambamba. Kodwana nanyana kunjalo zange akhalinganise ukuzibulala. Manje kuyatjho bona lobubulwelwe bumtjele bona, akangenzi avame ukukwenza. Akayozikgama. Azibulale. Afe nya. Naka khumbula koke lokho uNaMdawu, asirhahlawule khulu isililo sakhe. Nabamlandelako babe bazibonele bona liginiso. Uvelelwe kukufa uNaMdawu. Manje njengobana uyise kaTitosi uMasanabo angekho asemakhuweni nje, uzoyithini lento uNaMdawu ayedwa?
"Lizokuna ebusuku. Belibaba namhlanje. Ngathana bengisazi isihlahla, ngoZimu bengizosona isibayesi. Kuthi loyo owasivula wakhupha iinkomo, livele limthathe ngitjho nanyana akuphi," kucabanga iDzibha lirhorha iinyawo lenyukela emzini weMrhawini. Afise bona ngathana naye angase alale bokugcina. Akumsizi ukuphila nakafe ngalendlela. Umphefumulo usalele ilize nesono kwaphela. Ufe akhamba. Ufe asaphefumula. Uzibona asiqunjwana somsila wesibhadwa, esisandukuwutjhiya. Uzibona aphila, angaphili.
"Kulungile-ke uzokubona amehlo wesibungu. UNgwenya umqale kuhle-ke bona ngizomenzani." Athi angatjho njalo uS'bhono ajikijele irharafu ngeforweni. Asukele umsebenzi unjalo, angatjho nokutjho bona uyaphi.
Nokho babakhona ubuthongwana. Ekuseni nakudabuka ukusa waphaphama umntwana. Wathi uyakhanyisa uTjhabangu, wathola igwebu ligcwele umsamelo. Wathi uthinta umkakhe wamuzwa amakhaza. Walila umntwana. Kwabe kuphelile ngoNaMaphosa emhlabeni. Wavuka uTjhabangu wayokuvusa abantwabakhe. Okuncani okulisana kwalila inga kuthi, "Khamba kuhle mma. Nami ngiyakulandela khona nje." Ngaphandle sekuthoma ukukhanya. Abasebenza kude sebezwakala ngokurhwatjhaza baya emisebenzini. Abangena lingakaphumi nabo sebaphuma emakhaya. Woke umuntu osebenzako waphunyelwa lilanga emsebenzinakhe. NakwaTjhabangu kwavukwa. Bathi nababuzako bona bavuka bayaphi abantwabakhe. Wathi: "Unyoko akaseko."
"Lento ayizwakali kuhle. Unamanga. Unamanga! Khewahlala nini eMhluzi akhulele lapha nje," kutjho omunye wabesana ahlebela omunye umnganakhe.
USesana afikelwe ngokukhulu ukuthakasa nakezwa bona nokho umnganakhe lo, kukhona anakho. Angabe asadla isikhathi uSesana. Ahlale phasi anzinze. Abawe uFikile bona amuphe amaphepha angakgona ukutlolela kiwo. Athi angawathola, abawe lelo phepha lemibuzo yesifundo se-Biology~ UFikile alinge ukumephula amandla ngokamtjela bona akakholwa bona ngilo leliphepha elizokutlolwa kilonyaka. Abe ngonomona kuSesana.
"Mma utjho bona ukungitjela ngisakhula ngisesemncani, bekuzakudlulwa ngilokhu esele ngingikho namhlanje Qala-ke bona nginjani. Ngingiyo into ebewuyifisile. Ngiyathokoza.?
Ntambama sekurhwalele aphume ngesango uSesana. Anqophe komnganakhe uFikile afunda naye ibanga letjhumi. Ngetjhudu amfumane akhona. Nakuye unombhenyani ubindwa lithuli. Uyafunda. Iincwadi zibujadajada phambi kwakhe.
"Sukani la! Mma angikazimiseli ukuzibona ngiphila kiloya muzi wakhwethu. Utjele ubaba, abodadwethu, abafowethu nazo zoke iinini zakwethu bona sizakubonana kwelizako. Namhlanje ngiyakhamba," kutjho u Titosi abophisisa kuhle umutja azozilengisa ngawo. Nabomakhelwani abasikinyiswe mkhosi kaNaMdawu sebafikile. Abanye bayakhuza ngokubona umuntu aphezulu emthini. Abanye balila noNaMdawu. Kutlhuwiwe. UTitosi athi uqala ngaphasi komuthi akhwele kiwo abone kunzima. Kugcwele abantu. Bazokubonisa uNaMdawu lesisiga uTitosi asibonisa bakwabo.
"Umkhukhu Uthini Wakhe umkhukhu la edorobheni Kanti sibalekeni eMamelodi. Asikabaleki amadlhanadlhana wemikhukhu leyo Senguwe loyo Asazi. Akhe ulinge." Kulwa umkaMbizelwa?
Lemicabango ayizwe imphathisa ibloko ebuhlungu. Agcine sele anxafa aya kumkakhe.
"Msweswe! SoMngetjani! Masuku vuka! Vuka ubone la ngaphandle." Mbala eqe uMasuku. Avuke. Baphumele ngaphandle. Sekuyakhanya. Umuntu ukgona ukumbona asese lapha.
"Mbala ngitjhwile. Ngilo leliphepha uFikile athe akalithembi. Ngilo" kutjho uSesana afile kuthaba. Ihloko iloko ihlome phasi amehlo asephepheni. Utlola kamnandi udade. Iimpendulo uzilungiselele anesikhathi. Wazibamba ngehloko. Ziyazizela. Lezo athole kulikhuni ukuzibamba ngehloko, wenze iqhinga wazitlola ephetjhaneni ngesandla esincani, wase ulifaka emabeleni. Wazile bona akungenwa nencwadi ezindlini zokuhlahlubela. Ngehliziyo uthi uFikile ulayekile. Ngokunyaza kwakhe, nakho-ke ubethe phasi aqalile. Utlola nje uSesana unonde avusa ihloko acale uFikile ohlezi lapha ngemnyango. Athi angambona aloko aqale phezulu, isandla singanyakazi phezu kwephepha, ahlekele ngaphakathi. Nakaphendula ihloko aqala emuva la kuhlezi khona uThemba, amthole ahlome ihloko phasi. Kunyakaza isandla nomsobo kwaphela.
Baziphethe abantwana iingubhu neembhorompita, bayaziwahla. Iinkulumo zakaNtuli zangoLesibili, ngoLesithathu nayizolo ngoLesine zitjhabalale eengqondweni zabantwana nabazali. NoMrhetjha mbala azibone sele arhorha iinyawo alandela isitjhaba sakhe esesithe swi esikolweni. Gigi gigi gigi ivalo kunomzana uNtuli, liveza umkgwalo.
"Ningasamlisa madoda," kujtho uyise kaTitosi ngokubona bona uGiya umsindisile. Ngathana akusi uGiya ngabatlhaga lokumrabhela nanje. Kube ngelikhulu-ke kwanje itorho. Bafuna ukuhlangana godu babethane.
"Awa. Dlu...la." Mbala bawudlule bawuqalile umzakhe. Athi nabakude, abawe ukwehlika. Athi selafikile ekhaya. Mbala ehlike. Umtjhayeli amsize ukumhlisa. Athi angehla idose iveni. Ithi ingasithela, itjhaphuluke indoda yamadoda. Itjhinge epompini yamanzi esendleleni avulele amanzi ihlambe ihloko. Ithathe amagogosi iwafake ngesikhwameni. Ithintithe isifuba, ithathe nesenkana ebelikhuluma nabantu emini iliphuthele ngejeresi. Ivume nengonyana indoda.
Yaba yible indawo yeSinoville madoda. Ikutjela usangena bona ayihlalwa babantu abadobha phasi. Ihlalwa ngabadla batjhiye, abakhomba ngophakathi. Yini engafakaziko lapho ngombana izindlu ziyatjho. Amathuthumbo atjho ubusika nehlobo, ngemibalabala. Kwakuhlala amakhuwa wodwa, kodwana namhlanje nabantu sebakhona. NoMbizelwa sewahlala khona la eSinoville. Nanyana adosa emhlweni ngalendlela, kodwana ulinga ngawo woke amandla bona angazihlekisi ngabantu. Phela bambabaza ukusutha mhlana asuka esigoga eMamelodi aya edorobheni. Nangaphandle kwalokho wabangeze ahlala elokitjhini, ukube abangani bakhe boke sebahlala edorobheni. Phela bobanonde bammema bona azobavakatjhela. Athi nasele abuyela emuva ekhaya azibuze angaqedi. Umkakhe uSelina afakaze naye. Ambuze bona angahlulwa yini yena ukuyithenga indlu edorobheni, ukube abangani bakhe bakgonile.
Nabazongena ekhaya kube khona abambonileko uTjhabangu bona uvela ngedorobheni. Ithi ingajama ikoloyi esangweni kwaTjhabangu kube sebakhona. Badoswa nguGedeon phambili. Avele azicabangele basangena ngesango uTjhabangu bona bafunani. Ngokwazi uNaSukwini athi purukutja msinya aye kwakhe. Akhambe nomntwana, ngomnqopho wokuyokuzama bona akunanto angamthulisa ngayo na Nendlala sekuyibambile?
"NaMkoneni yothathe itjadlanakho mma, ungilandele." Ukhuluma nje, selaphuma ngesango uyesibayeni. Afike elitjeni kuyise uMabhontjisi aguqe, alindele umkakhe. Eze uNaMkoneni afese aguqele lapha kujana. Phela ngusosokana ekuguqwe kuye lo. Alivule uMasuku lelorhajana. Athele ekatjheni. Asele akhafule. Ayokuseza nomkakhe. Naye akhafule. Abuye afike aguqe godu.
"Kanti-ke kwesibili sizokurara abantu nabangani bethu bezinye iinkolo nabezwa bona siqothe uPrinsipali nokufika afika. Singakamazi nokobana imikgwakhe injani. Ngathana bekasele aneenyanga ezimbadlwa na bekuzakuzwakala. Phela ukwenza into ngozwabethi, kuvame ukuba nobudlhadlha ngaphakathi." litjho ihlombe eklasini, bekungathi nemilozi ithoma ukuviyoza.
"Kungcono nakunjalo." Alayelise uSesana. Sekusile ngombana i-iri lokuthoma nakusako selibethile.
"Mma ithumba engithe ungiphandlese lona nali. Namhlanje nangiphuma esibhedlela ngehlele ngale ngenzasi kwababa uTjhoba. Ngiswe kubona bona akusenanto elungako ngami. Ngiswe kubona bona sengiyakhamba emhlabeni. Akusikho ukuvelelwa mabhadi ngamabomu lokhu. Kunomkhokha okhona."
"Nangabe khewawabona amakhuwa akhe imikhukhu ngemva kwezindlu ngesimanga semindeni emibili, ngitjho abazali, ulise. Indlela isiko lethu lingakho alihlangani lamakhuwa. Lokho ungakulibali. kusekunengi okuzokubhedlha. Basazokhula abantwabakho, ubone kuhle lento engiyitjhoko. Nawufuna ukuphila isikhuwa njengobana sewucabangile, bopha ihloko ngomutja. Yiba nesibindi. Unyoko noyihlo balahle. Umntwanakho emva kobana sele akhulile, wendile nanyana akakendi, akasabi nendawo la ngendlini. Nakungasinjalo, kude phambili ndodekhethu. Uzwa kuhle nje" Kuphefumula uNkosi okhamba noZwane. Athule uMbizelwa aqale umkakhe ngemehlweni?
"Kumbi ndodana. Asisenamahlalo sinonyoko usibona sesingena nentundukazi engaka. Sithe asizokufela lapha kuwe ndodana. Kumbi elokitjhini. Abantu balala ngaphandle amalanga la. Manje nokho thina singcono ngombana nakhu ukhona wena ndodana," kutjho uyise kaMbizelwa. Bakhuluma nje bayahlika elorini. Bangena ngendlini. Mbala kuyazitjho bona kusemakhuweni la. Bumanyamanya cmabodeni. Bathi bangahlala kuhle banzinze, iminyembezi ibonakale yehla kancani emihlathini kaMbizelwa. Abize umkakhe uSelina. Eze. Ambawe bona ahlale phasi. Enze njalo. Unina kaMbizelwa abathome ukwethuka kancani. Aphulule imiyeko. Adose iindlebe.
"Yiza nayo motanami sizwe."
"Kuphi UMnqophisi walapha ngisebenza khona ePick 'n Pay uzokulalaphi, njengobana seyinyanga atjho bona ufuna ukuthatha ilifu azoyidlela la nje" kuphendula umkakhe?
"Utjho njani Njengobanyana bewusiphala soke ngesikhathi sitlola ama-test phakathi konyaka nje.?
Ukobana uZimu mkhulu kwabonakala ngoMdoswa ekuseni nakuthatha ukusa, selakokoda emnyango welawu lakaS'bhono. Ngokutjho bona nguye uMdoswa okokodako kwasiza ngombana ubangeze avule emnyango uS'bhono. Nakhona sele angenile, wangena amasolokohlo. UNgwenya aloko adose amehlo evenini ngaphandle, athi Mdoswa uyabuya, do. Ngesikade mbala wabuya akhamba noS'bhono. Baphuma ngelawini nje, isikhathi seli-iri lesibili ekuseni. US'bhono selakhombisa bona nokho iinkobe zivathiwe kwanje.
Lomhlolo uThumana uziphose kiwo angakatjheli ekuseni nakaya esikolweni. Indlela abakhamba ngayo ayikhambi la ngehlathini. Lendlela eratha ehlathini bakhamba ngayo navane sele isikhathi sikhambile. Kutjho khona-ke bona uThumana aze akhambe ngalendlela namhlanje, besele atjhiywe sikhathi. Phezu kobana amncani uzithele endabeni ekulu. Unina kaTitosi ulila nje, uyayikholwa lendaba eze noThumana.
Lithe naliya emadineni, waphuma waya kwaDora umnganakhe. Ukhamba nje uyazi bona nanyana angabuya ebusuku, uzokofumana indodakwakhe ingekho. Ungala bona itjhayisa nge-iri lesine emsebenzini. Ngetjhudu amfumane akhona uDora.
"NaMkoneni ngifune ngidiniwe kwanje. KwaLitho ngibuya khona. KwaPungutjha ngiyile. EMkobola bangibonile. Ngizizwa ngingasanawo amadolo aqinileko," kutjho uMasuku. Ilanga liqeda ukuveza ihloko. Ukhuluma nje, uhlezi erhodlweni esitupeni, ufaka amapatlagwanakhe. Ngengqondo usazibuza bona kukuphi lapha angakayi khona. I-ovorolo ayembetheko sikhumba sakagubudu. Irubele mmonyani. Phela ukhamba ahlahlathe emahlathini nemasimini.
"Baba kaNomasonto kanti wangathi uyagula nje namhlanje kwenzenjani" kubuza umkaMbizelwa?
Angasaratharatha uDorhodere. Athathe zakhe. Amphathe ehloko, aye ezandleni. Abeke iinsinjana zokuthukula emabeleni nesifubeni.
"Yeyi ngithi vula la wena. Ufuna ukubonani" Iyabhodla ingwenya njalo. Ikoloyi ijanyiswe lapha. Icinywe yasukelwa namalampa akhanya njalo. Eze umfazabantu azokuvula. Avule. Angene uMadzela. Libike iphunga lotjwala bona bekumnandi la abuya khona. Abuyele ngekamurwini yakhe uVelemina ayokulala?
"Bandamela S'bhono uNgwenya ukuphathele ikulumo," kusatjho uMdoswa. Ngaleso sikhathi ihliziyo kaNgwenya ibethela phezulu.
Uphadlhalale umhlangano. Azizwe afuna ukuthabuluka uSoMngetjani, kodwana kungavumi kuhle. Phela ulobile. Umhlangano awutjho bona iinkomo zakhe zitholakele. Ziyile. Isibaya simila imbuya. UMasuku ajamajame nenye indoda balilelane. Nayo lendoda yalahlekelwa yikabi ekulu, nyakenye. Bathi bangaqeda ukulilelana uMasuku abambe eya ngekhaya. Ilanga selijikile. Kade adlulile amadina. Aphume endleleni ekulu uMasuku akhambe ngezifahla emahlathini. Mhlambe angahlangana nezinye zeenkomo zakhe. Akazi. Kwezinye iindawo unonde ehlika, akhakhambakhambe ngeenyawo hlangana nehlathi. Afese bona ngathana angazibona. Akhambe njalo uMasuku abayame umlanjana okhamba ngenzasi kweBabethu. Uthe nakathi vumbu ngaphetjheya kweMabuyeni labe sele lifuna abesana babuthe, ilanga. Kwamkhanyela bona nanamhlanje ubethe phasi. Akakazitholi. Ubuye lize. Nokho uphumbuthe wabe wayokuwela embizweni ebekangakayilindeli. Ngetjhudu kunesibopho nesiqunto esithethweko kiloyo mhlangano.
"Uyala umthetho wedorobho ndodekhethu. Awulale phasi msinyazana woke lomkhukhu," kutjho ipholisa uZwane.
Help the helpless!
"Ngiyanithokoza sitjhaba sakwaMaza. Ngiyanithokoza baphathi befundo, kanye nani bantwana balesisikolo iMadoda. Ngizizwa ngithabe khulu ukwamukelwa kwami ngini. Akukavami lokhu engikubonako. Namhlanje aboPrinsipali sebayaqothwa. Namhlanje aboPrinsipali sebezwa ngabantwana namatitjhere. Litjhudu leli engilibonako. Bubuntu lobu engibubonako. Yituthuko le engiyibonako. Ningisize nibambisane nami. Ningibonise lapha ngona khona. Ngithokoza namatitjhere ngokuzimisela kwawo ukwenza lomnyanya ube yipumelelo. Ngiyathokoza." Litjhe ihlombe, kuguduze neengubhu, kuviyoze nemilozi. Ahlale phasi. Siphakame isandla somunye umzali lapha hlangana nenengi. Asikime loyo mzali. Alotjhise agede. Abeke mabili zwi.
Indaba kaSesana yokulila ngokungazi litho imrare. Njalo nakutlolwa ama-test esikolweni bekathola imitlomelo ephezulu. Sekutjho ukuthini-ke kwanje nasele athi akazi litho. UFikile ambone kumumuntu ombetha ngezimanzi uSesana. Ambawe bona ahlale phasi basizane lapha bahluleka khona. Ale uSesana. Asisekho isikhathi sokubuyekeza iimfundo zoke, nawumumuntu onjengaye nje. Iye ukube ubanjengoFikile ngakuncono. Uragile tle uFikile. Nanyana ubangakhombisi ihloko ethambileko kangako esikolweni, kodwana indima ayisebenze unyaka woke uyayibona.
"Siyathokoza baba ngomsebenzi owenzele ivikili lakwa-OK; namhlanje. IMininjere yala e-OK ithi iyakuthokoza ngokungazinyazi kwakho . bona umumuntu. Ufana nathi nje. Namhlanje ivikili lenze inzuzo ephezulu ngokuba khona kwakho. Njenganje sesikhathi sokuvala. Nanti ikhulu lamaranda bakwa-OK bathi ihliziywakho ingahlali ibalisa idabuka ngoburhole bakho. Umumuntu ophilileko ofana nanoma ngubani ophilileko. UZimu akwehlisele itjhudu nethabo ebuphilweni bakho nomndeni neenini zakho." Ithi ingaqeda ukukhuluma imnikele iR100,00 esandleni. Kulile ihlombe kilabo ababungulele isirhole ngokusirhawukela nokuzwelela umbhino waso.
"Soloko kwangeveke egadungileko akunanesi, akunamabhalana, ngitjho nodorhodere tle, akunamuntu. Ngcono isigulani oze naso leso, ubuyele naso ekhaya bekuphele lesisiqanto esathathwa zizakhamuzi zala, eMhluzi."
Ikulumo kaSithole ikhambe nobufakazi bemisebenzi kaMadosela. Akhuphe iintifiketi azithola la abuya khona ngekgono lakhe lokofundisa, nelokuphatha isikolo. Agcine ngeentifiketi zakhe zefundo.
"Angeze kwalunga lokho. Umthetho unelihlo lakakatsu ezintweni ezinjalo. Kwami sekuthandaza bona ngizwane naye uS'bhono loyo."
"Uyazi Fikile ngizokuvukela kuThemba ekuseni. Mhlambe nawezinye iimfundo amaphepha ngingawavusa. Phela uThemba likhozi eliphaphako."
"Alelu...ya! Lisizi Jehova Simakade! Nc...nc...nc!" kukhuza uTjhoba abona uJerry asunduza isitulomavilo angena ngesango. Abethwe ngelikhulu ivalo uJerry. Uthuswa sirhawu esivezwa nguTjhoba, bangakalotjhisani nokulotjhisana. Nokho azibambe, azisundaze bekangene ngendlini. Kulotjhisanwe. Kuyiqwe ngendlini uTjhoba aphorofidela ngakiyo.
Semnyaka wesibili lo, uMsikwa angasasebenzi. Soloko alahlekelwa msebenzi emva kobana lapha asebenza khona, efemini eyenza amanyathelo aqothwe ngesimanga sokutjhagala okukhulu. Ukutjhagala kwabo kwalanywa kunghala umsebenzi okwathatha inyanga yoke tomu. Emva kwalokho waba ngomunye wabeengazi zomqasa. Wakhonjwa indlela. Abomakhelwani bakhe la, eMzinoni selathoma ukubakgabhudlha. Sebambaleka ngokwazi bona akukazokwenzeka uthi unaye angakukhombeli into. Okumbi kokobana akasawuphathi nje, nomuzakhe unepoto. Umkakhe uNaPofu naye akawuphathi. Abazi bona selangugega nesibandama, bamrhawukela ngokwazi bona nendlu ahlala kiyo le. ayitjho zona. Mafokozwana asele anethela nalinako. Njengendoda ebesele iweqile amatjhumi amahlanu wominyaka, neenzukulwani besele zithe bhe. Bebalikhomba abantazana bakwakhe phela. Abesana babathathu. Baboke benza itjhumi, ngaphandle kweenzukulwani. Namunye osebenzako akekho.
"Manje nithini ngamatjhuguluko la Vezani yenu imibono sizwe." kuthule kuthi du. "Nathula nje, Simon khulumani sizwe." Asikime uSimon aveze wakhe umbono?
Lelibhudango lamthusa uSoMngetjani. Wavuka wahlala ngamararho isikhatjhana. Babuya ubuthongo. Walala godu.
"Mitlhago baba. Vane sekunzima nawubona indoda igeleza iminyembezi," kutjho uJerry. Athule umtjhayeli angasanda khulu nemibuzo. Uyazibonela naye bona kunzima kulelisokana. Nokutjho liphuma esibhedlela Nokho bakhambe bebafike ekhabo kaJerry. Athi asehliswa nje ekoloyini, kwakhiwe imikhanyo. Kufunwa ukubonwa qangi bona ngubani lo owehliswa yikoloyi. Labe selizwakele ilizwi lakanina ngendlini?
Mbala uMdoswa abone bona alibanjwa lisavela. Wamlisalisa bekwafi ka isikhathi sokutjhayisa. Uzakhulumisana naye bazigedlile.
"Uyaphi makhelwani. Tjela mina uyaphi?
"Ncnc...nc... uyabhudanga S'bhono yi Wena usiratjhana somsana nje, ungabetha bani agijime la Kgani uyafisa nanyana uyafanisa Yinye into engizokutjela yona. Usazokubethwa ufise ngathana uyafa. Udelela khulu S'bhono," kuphendula uMdoswa?
"Yitjho-ke. Ithini ingwenya Ingibizelani" kubuza uS'bhono?
"Mnisi nifuna ukubonani kimi?
Ize iteksi inqophe kwaTjhoba. Ifike ijame. Ngokusizwa mtjhayeli ehlike uJerry. Atjho bona akakazokadla isikhathi, amlinde. Ngetjhudu amfumane akhona uTjhoba.
Gulukudu! Qusu phasi. Ngutitjhere uNtuli uduleka phasi.
"Nokho ngimseze amanzi wabe wathula makhelwani," kutjho uNaSukwini amnikela umntwanakhe.
Ngaleso isikhathi isirhole simakhaza isilukazesi singathomi simkhulumise. kanti besele sisebenzile.
"NguMnisi Mkoneni lo otlole la. Nguye engigcine ngilwa naye izolo le emapholiseni. Nguye! NguMnisi ngoZimu! Lipholisa!" Atjho akhupha umlelenjanakhe uMasuku. Liginiso, iinkomo zakhe zibuyile. Zifike ngomnyama alele. "NaMkoneni ngisaphuthuma eMatjhirini. Ikhwekhwe lenarha le. ngilitholile. Iimpisi zemuka izimvu iinkhumba. Thatha mkhuhlani kuyehlela." Athi lakutja ebhasikilini yakhe. Awutjhiye ubhosa, utjakadula umhlambakhe. Ubhudanga angabhudangi. Nanguya.
"Lokho-ke mina bekungangitshwenyi. Nanje ngiyacabanga bona umuntu azame ukuyokuboleka amasenke amadala le kwasonghwana emaplasini. Ngizame ukwakha umkhukhwana la ngemuva. Bazakwazi ukuhlala kiwo. Nakwenzeka bona umma avukwe lidlozi, ubaba ambethele iingungu khona ngapho," kutjho uMbizelwa.
"Jerry uzakwenza abantu beze bagijima bathi mhlambe sivelelwe yingozi. Thula Jerry sewumkhulu bona ungalila ngalendlela. Buyisela umoyakho phasi mntwanami. Thula. Thula. Ma yehlisa umoya ndodana. Thula." Kuthi tseke ehliziyweni kaJerry. Kumkhanyele vele bona ungathi liyaphandleka lelithumba. Asale aba nesibindi, athule. Akhefuzele ngesibibithwani abaqede. Aphole. Umoya wehle nawo.
"Baba kuhle nasele ufikile. Ngifuna nawuyongibulunga ukhulume iginiso. Into engiyo. Ukuzibulala kwami kungesimanga sakho. Ngokungalela kwakho bona ngithathe uStephina Ramatsetse, ngobanyana amSuthu ngibona kungcono ngisuke emhlabeni. Naso-ke isizathu esenza bona ngizibophe ngomutja lo." Atjho awubamba ngesandla akhombisa uyise ojame phasi arareke neempahla esandleni. UMasanabo asarareke njalo, abantu baye ngokwanda. Ilanga selipheze lisefokothweni.
"Unjani kosikazi. Awusolisi" Ukhuluma ngokubetha irhobhe?
"Sala kuhle S'bhono ndodana."
"Kufuzile mma ikesi ikhanye bekuse. Ngokokabani ukubizwa ngokungakafundi Phela zikhomba ngophakathi iimfundiswa zanamhlanje. Imali ziyayiwola," kutjho uSesana, acabanga bona kufanele ayamele ngaphetjheya ekhabo kaThemba?
Tjhebe tjhebe baba. Azikapheleli. Ezinye ezingekho zizakuza. Ipengu yombani yoyingayisebenzisi. Tjhebe tjhebe qhequ.
"Nathi sibuhlungu mma ngalento embi kangaka," kutjho umkaMbizelwa.
"Sewufunde kangangani wena Themba Phela mina ngibathe ngiyazazi kuyala. Nje, ngizokubawa bona khewusize phela." Athule uThemba abethwe livalo. Nokho lisuke godu, azizwe aba nesibindi?
Wahla! Gulukudu phasi.
"Ndabezitha, nakwenzekako bona abazali beze, ubatjele bafike lapha bangasabi bamtjele bona akakhambe. Nokufunda akakafundi kokuyaphi. Batjho wakhe waya le KwaZulu kwabhala. Ngithi akakhambe. away with him," kagandelela utitjhere ahlezi esigodweni ebandla nekosana. Iincwadi zinonde ziphetjhulwa mumoya, kudinge bona badobhane nazo. Kuthe sekusikhathi baphethene nendaba kaPrinsipali omutjha, kwabonakala bona nalinye lakaNtuli eliwele phasi alikho. Ahlabe azwakala kuMrhetjha.
"Ngizakuhlephulela lokha," kuphendula uMdoswa.
"Nami ngathana ubaba uyangamukela. Ngiphumule." Ubalabala ngehliziyo uSoMngetjani.
"Kanti ufikela ngakuphi Jerry Awuyi ngakwenu na" kubuza unina?
"Mma kanti isibongo sami ngisiphi" Athule athi uqala unina, ahluleke. Aqale phasi uJerry. UNaMasindakulu atjho ngehliziyo bona into ebekayinukelela ivelile. Limsawule ivalo, ezwe ehla ingurumela uNaMasindakulu. Athi ufuna ukuphuma ngomnyango abuye lokhanyana, ihliziyo imbuze bona uzabe uyararulula ngalokho na Kutholakale bona uzabe uyabaleka esikhundleni sokurarulula?
Kube njalo. Abanye bebajame ngeenyawo. Umhloli uSithole ukhona. UPrinsipali omutjha uMadosela ukhona. Uzibophile. Uvulwe umnyanya. Zikhulume iinkhulumi kulile ihlombe. Ikhwaya yesikolo inandise ngombhino, kube mnandi kube njaya.
"Nginjenje namblanje mma, ngesimanga sokobana i" UJerry arhuwelele ngokulila lokobana kuzwe nomuntu odlula ngendlela. Eqe unina lapha phasi ayomgona. Alinge ukumvala umlomo ngetjadlana ayembetheko. Kungasizi kokuyaphi.
"Kwenzanjani ngomkakho Tjhabangu?
"Kunjalo bab'uNgwenya. Ngiyathokoza nentwanyana le ubab'uNgwenya angililisa ngayo. Nokho ikulungwana iyabonakala. Nje ekuseni ngizakuvukela khona lapha phetjheya emapholiseni. Ngiyokusula icala." US'bhono ukhuluma nje isandla singesikhwameni esifake ikulungwana yamaranda.
"Mhlambe mumuntu oneqizu nje, asazi," kusagandela uLetta. Kuzwakale asekelwa ngabanye.
"Yosale ungisa ngakwethu mma." Bathi nabafika neembulawo bazokubulala inyoka leyo, uNaMasindakulu abasele ayongena ngakwakhe nendodanakhe.
Beyibabuhlungu ihliziyo yaso lesisirhole nangabe umuntu uyadlula nje, angasiqala nokusiqala. Silile ngehliziyo.
"Nasingababeka ngapha ngekamurweni yeemvakatjhi kungaba njani kosikazi" Ubuza ngokurabhela?
"Khambani la! Sukani ngifuna ukuphumula mina! Nizakubuya nasele ningisa kibobamkhulu, ethuneni. Khambani! Sukani aningizwa na" Ubaqotjha nje uyalila lapha phezulu?
Help the blind.
"Maye ngathana besidlile bekuzoba mnandi!" kutjho uNaPofu.
Asikime ngehla kweenhloko zomkakhe uTjhabangu agijimele emrhaleni. Athi ufuna iinomboro zakadorhodere womndenakhe angazitholi. Akhumbule bona konje zisesikhwameni sakhe seencwadi.
"Mm Uyayibeka mntanami, uyezwakala. Ngivuma nawe," kutjho ikosi uMrhetjha.
"Ikomo yintatha yendoda ekhaya. Nasilahlekelwa yifuyo nje, sizobalobolela ngani abantwabethu Sizobathombisa ngani abantwabethu Sizobawisela njani abantwabethu Sizowaphahlela ngani amadlozethu. Sizokubulungwa ngani Ngiyabuza sizwe" Athule kancani umphathi womblangano. Ikosi nasi nayo ilalele. Umhlangano uvungame, ukutjengisa bona likhwekhwe mbala lento esele ikhona. UMasuku abonakale aphaya nezandla, akhomba koke lapha amehlwakhe akgona ukubona khona. Ukhomba nje, uyathukana naye?
"Nx ngiphenduka inja ngesimanga sakho wena. Uyabona nje," kutjho uGiya anqophise kuTitosi.
"Bambelela Kabini. Ifundo lilitje. Iyenjiwa. Ngizwe noyihlo sele akurhawukela ebusuku nakathi uyaphuma abona ngelawini lakho kusakhanya, kanti sekusile. Mntwanami kuyasithokozisa emoyeni lokho sinoyihlo. Bopha iinthimba zakho Kabini," kutjho unina.
"Angeze ngakutjela dorhodere. Sekwathi ebusuku kulelwe waphaphama walila ngesihlabi. Ngathi yincani, samdlangela. Kwaba buyaluyalu ngizama ukumseza iinhlahlana ebenginazo ezibulala iinhlabi, kodwana kwala. Ngikhuluma nje angikalali. Ngilele ngihlezi ngingasazi bona ngithathe ini ngiyivange nani. Ngapha nokuncazana nakhu, akulili kuthi napa bayeza. Nokumunya akukgoni ngobanyana isihlabesi simbamba sigijime namabele la. Abe buhlungu womabili," kutjho uTjhabangu kublengezela ibhurugu.
"Yeyi nami sengihlangene ihloko kwanje NaSukwini. Ngiyephi njengobana kudorhodere siyile sabetha phasi. Sibuya esibhedlela sibethe phasi. Manje akusingcono umuntu abuyele ekhaya" kuphendula -uTjhabangu ararene ihloko?
"Sekwenzanjani-ke mnakwethu" kubuza umtjhayeli sebayongena ekhaya?
Ngesikhatjhana nje yabe seyijame kwadorhodere ikoloyi. Akuthathi ngitjho itjhumi lemizuzu ukuya edorobheni. Abantu abanengi bala elokitjhini bavele bazikhambele ngeenyawo nabaya emisebenzini. Athi angafika kwadorhodere bavele babambisane banoNaSukwini, behlise uNaMaphosa. Bangene kudorhodere.
"Kufanele ngibonakale ngigula. Kunesihlabi esikhulu esingigeda amandla. Senza ingqondwami izule. Nawe uyangibona, nomzimbami uyehla." Uphendula uqale umabonakude uMbizelwa. Umkakhe umbuza nje, sekumalangana aqaleka angakathabi, adla amathambo wenggondo. Lento emphetheko akusibo ubulwelwe, miraro nobudisi esele abubona bumsahlele. Asikime uMbizelwa ayokuthathela umkakhe inyeva elimhlabako, incwadi. ibuya kuyise nonina eMamelodi. Ayinikele umkakhe bona azifundele.
Ekuseni bekadlala. Aphosa abanye ngamagade. Nangaphandle koNgwenya nabanye khebafune ukumqeda, nasele athoma ukubahleka ubudlhadlha. Nokho abanye bavele batjho bona, wenziwa kukhula. Unobuntwana phakathi. Nanyana kwenzekile bona omunye ambethe, akusizi litho. Uyahlalahlala lokhanyana athome godu.
Ubuthongo bambamba nakusako uNtuli mhlokho. Ingqondo yazula naso soke isikolo, ifuna bona ngathana sekungoLesihlanu. UMadosela azokwazi ukubona enganatjani. Ngobuhlungu behliziyo nokuzula kwengqondo kwadala bona avuke ebusuku ayorhubhulula zoke iintifiketi zakhe aziqalisise.
"Angitjhiyi litho. Ngifuna ukuyithola yoke imitlomelo yephepha lalesisifundo," kutjho uSesana ngehliziyo, abona lemibuzo efuna ukuzenza ngcono ngaye. Aphose amehlo kumhloli oyena otjheje ukutlolwa kweenhlanhlubo zabo. Ambone ahlezi lapha phambili. Aphethe iguranda afunda. Angasawatjhidisi amehlo phezu kwakhe. Isandla esinye siye ebeleni. Sibuye. Likhulu leliphepha atlole kilo iimpendulo. Alivule kuhle kancani. Alifake hlangana naleli eliphethe imibuzo. Athi angaqeda awabuyise amehlo kumhloli. Utjhe umsobo.
"Angazi ngizokuthoma ngaliphi nakunje'" kutjho uJerry ngehliziyo azigeda angena kwabo.
"Sokana nawufuna izinto zakho zilunge zoke, ilizwi lakaJehova oseZulwini lithi, yokhambe uyokubawa unyoko akutjele isibongo sakho. USimelani akusiso isibongo sakho. Unyoko athi angakutjela ukhambe notjwala uye ekhenu, la ubelethwa khona. Ufike ubatjele bona ubuyile ekhaya. Uzokuthatha isibongo ekungesakho. Amen!"
"Imihlolo iyangithanda mina," kutjho uNgwenya ngehliziyo. Babathe bayamrabhela alikhombe libaba umsana uMdoswa ngahlanye.
UNomzana uMadosela naye abawiwe bona abe nelizwana.
"Uyangibulalisa Giya! Uyangibulalisa yi" Urhuwelela uyaragwa kuyiwa ekhaya. UGiya ukhamba azesula iingazi eziphuma ngeempumulweni. UMasanabo nakafika ekhaya wakhupha iimbuzi ezimbili ngesibayeni, enye yaya koGiya enye koThumana?
"Yincani leyomali. Ayilingani nepama neengazi eziphume la ngemlonyeni. Angekhe ngalisula. Futhi ngifuna uyomtjela nawufunako. Angangithathi ngesincele uNgwenya. Ngifuna ukumfundisela abanengi. Nakafuna ngicole akalethe imali etjhisiweko. Hayi ingogo," kutjho uS'bhono ahlukana noMdoswa, omunye nomunye athatha yakhe indlela. "Ngaphandle kwekulungwana yamaranda, akakazokubona lokho."
Acabange asakhula basahlala emapulasini. Ngamehlo wengqondo abone amasimu wakwabo, neenkomo zakayise nebisi ebabelisenga mihle namalanga. Athi ucabanga ipilo ayiphilako nje, afise ngathana wabhubha asesemncani. "Ngibawa ungayisoli imizamo esele ingifikela kilamalanga NaPofu. Ngiyagandeleleka bona ngife ngilingile. Ekuseni ngizokhamba ngiye edorobheni, khengiyokulinga ngenye indlela. Mhlambe abobamkhulu bangaba nami, asazi," kutjho uMsikwa atlhuwisa.
"Awa nami akusangidingi lokho S'bhono. Kudinga yena," kutjho uMdoswa.
"Izinto zitjhugulukile ukusukela manje. Akusenamntwana ozokuvunyelwa apheme iinhluthu, nanyana aqhine. Nina besana amabhrugu amade akasafuneki. Ukulova akusekho. Walova uyaqothwa esikolweni. Boke abangakakhokhi imali yesikolo, bazokuqothwa. Nina bantazana into yenu yokwembatha amabhrugu emakhaya, ngeempelaveke ayisafuneki. Wabonwa ulembethe, ngoMvulo uyinyamana kakatsu. Ukuphuma eklasini ngesikhathi sesifundo uye endlwaneni akusavunyelwa. Ukubetjhwa ngemvubu nawonileko kunzinzisiwe. Nizokudosa ngoMadosela," kutjho uNtuli ahlezi phezu kwetafula ngeklasini. Anonde atjhisa isegerede, athi fuqa fuqa intuthu ibe ngathi lilifu ngehla kwakhe. Abesana ababhemako bazizwe sele barhalela, kungathi bangathi tjhelele nabo, khebayokuthintathinta lokhu esele kubasahlele.
"Sifanele senze nje-ke isitjhaba esivuthiwoko. Sijame ngeenyawo nasizwa umkhosi," kutjho uNtuli ngehliziyo akarwa kubona amaqhegwana neenlukazi sezinyukela kwaMrhetjha, yena ehlela esikolweni.
Ilile isimbi ethi woke umuntu akabandamele ahlale phasi kuthonywe.
"Godlo godlo!" kuthi ntse.
"Sh Themba sesiyahleba-ke kwanje. Ungibona ngilapha nje, ngisebudisini. Angikafundi litho mina. Manje ngithe akhengize la kuwe mhlambe unezinja. Ngiyakurabhela Themba nawunazo ngilekelela. Phela kungadlula lakusasa sengikho," kurabbela uSesana.
Athathe isikhatjhana uS'bhono ukobana avuke. Iinkwekwezi zithi vilivili emehlweni. Athi uphatha ipumulo sibe bovu be isandla. Litjhe ihleko lalabo ababonako. Sebajame bathiyelele ngeenrharafu neempiki.
Mbala koke akucabangako uMbizelwa alinge ukukulungisa ngekani. Awathole amadlakadlakana wamasenke. Ngelanga elilandelako avele angayi emsebenzini. Kube buyaluyalu ngemva kwendlu kwakhe. Phela lendlu ahlala kiyo angeze yabamumatha boke nabazali bakhe. Kulile umgqala. Kulile inondo nesipikiri. Phezu kobana amanye aneentunja layo masenke, kodwana kungabonakali. Awakhe ubemuhle umkhukhu.
"Nxanxabe baba," kutjho uMdoswa.
"Sesana, ufuze ngathi uzangenzela iintangana ezibovana wena. Uthunyelwe ngubani la, kimi Mhlambe ngiyakurhaba nje angazi. Utjho liphi isizo kgani" kubuza uThemba ngokungavuthwa kuhle ehliziyweni. Uyasola. Njani uSesana angeza kuye, ukube uSesana waziwa njengomahlakaniphana esikolweni UThemba afikelwe yingqondo yokobana mhlambe uSesana uzomsenga okuthileko. Naye uSesana unomraro wokuvezela uThemba lento eze ngayo?
"Sizwe sibona amadoda alala phasi ngamathumbu. Mihle namalanga kunendoda eyetjelwe ikomo, nanyana isibaya soke. Lendaba yokwetjelwa ifuyo seyande nalo loke lakwaNdebele. EMkobola kwetjiwa iinkomo zamadoda. KwaLibangeni kwetjiwa iinkomo zamadoda. ELitho kwetjiwa iinkomo zamadoda. KwaPungutjha iinkomo zikhamba ngomnyama. Madoda sizoyithini lento esisahlele kangaka Emapholiseni siya siyile kodwana amasela solo akaveli." Kudume ikundla kileyokulumo. Kuwahlwe nezandla?
"I.alela-ke Tjhabangu. Kunomraro omkhulu la. Umkakho lo, angasinda angasindi. Lesisihlabi esimphetheko siyingozi. Akhona amapilisi angamsiza, kodwana isilodlhelo salapho abekwa khona, soloko sakhamba nodade ongisizako. Ngiyathemba uyakhumbula bona semalanga abantu bangasezi emisebenzini, angitjho Manje akunancedo engingakusiza ngalo njenganje. Ongakwenza kukobana urhabele lapha esibhedlela. Ayokulaliswa umkakho lo, azokwazi ukuyokuhlinzwa," kutjho udorhodere aphethe iinsinjana zakhe zokuhlahluba. Kuthi gqifi ehliziyweni kaTjhabangu. Azibone angohluphekileko. Azibone amfelwa. UNaSukwini azivale ubuso ngezandla zombili. Atjengise ukuhlulwa minyembezi. Nangu uNaMaphosa uquma komhlolo. Uphathekile?
UTjhabangu naye uthe angakatjheji wazifumana ahlangana nalabo abayimbijana. Phela nangu umkakhe uNaMaphosa ubangwa neenzibi. Liphuma nje ilanga lanamhlanje balele bangakalali ebusuku. Simphethe isihlabi ngaphasi kwebele langesinceleni siyamdabula. Indodakwakhe ayisazazi bona yenzeni.
"Kusesekumbi NaSukwini." Angabi naso isibindi sokuhlala ambukele uNaSukwini. Alayelise akhambe. UTjhabangu athule ayokuhlala eduze nomkakhe, agone umntwana. Kurhwalale kuqede. Abantwabakhe esele babakhudlwana bakhambe bayokulala. UTjhabangu athi hlanu komkakhe athi qubatjha. Umntwana amlalise hlangana naye nomkakhe. Ngaphambi kobana alale, abuyele emadolweni.
"Jama ngeenyawo Ndabezitha. Betha umkhosi ubize isitjhabesi. Usitjele bona ngoLesihlanu singalibeki inyawo laso lapha esikolweni. Phela kuthiwe ngoLesihlanu kufuze kube mnyanya wokumamakela. Manje wena njengekosana ephetheko unawo amandla, wokuwukhandela umnyanya lo ungabi yipumelelo. Abazali bazakuzwa nawukhulumako. Isitjhabesi kufuze sazi bona sikhona thina abantwana baso. Iinkhundlezi abazinikele thina. Sizaziphatha. Nakhu bengiphethe iinyanga ezine, kunganaPrinsipali. Khange kube namatjhada nakancani. Kwenziwe yini bangasinikeli mine isikhundlesi Ngithi kwenziwa yini lokho Kukusigandelela kodwa lokho. Akakhambe abuyele la bekakhona," ku sekela uNtuli ngokubona bona uMrhetjha umuzwa tle?
"Ndodana ngiyakurabhela. Ngibetha izandla. Musa ukuzibulala."
"Ukuwuphi umuthi, mntwanami! Ukuwu...phi! May' umntwanami! Ma...y' uTitosi!" Uyalila uNaMdawu. Sebafikile ehlathini. Indaba kukobana uThumana usawufuna ngamehlo loyo muthi. Amagojwana abukhali amhlabako akasawezwa uNaMdawu. Neengazi esele zibovu enyaweni langesinceleni akaziboni. Ubona umntwanakhe ngamehlo wengqondo. Alenge emthini angasaphili.
Kuthi basatlhagatlhaga nokumrabhela njalo, athi ve uGiya, omngani kaTitosi. Naye besele ezwile bona umnganakhe uTitosi, ungehlathini kwaNgodozi uyazibulala. Uza nje uzokuhlola bona liqiniso na. Phela bamamathe nelimu. Isikhathi esinengi abahlukani. Nanje sekwaphosiseka bona angazi bona umnganakhe lo unqophe ukuzibulala ngendlela yokuzilengisa. Ngetjhudu elimbi indaba le. ifike kuye asemarhamulweni. Uza nje, ubuthwele ngembambo uGiya. Utherezela uza khona la kugcwele khona abantu abalinga ukusiza uTitosi.
Basahlangene phezulu ngcenkulumo zokungczwani, babone ngelori ijama esangweni. Umthwalo ungaka. Kubonakala nje, ngamabhokisi agcwele ipahla. Okhunye kuphuthelwe ngeengubo kwaphoswa phezulu. Kulayitjhwe iinkasi, iintofil, iimpoto, masofa neentafula. Ithi ingajama aphume ayihlangabeze bangakehliki, uMbizelwa.
Go go go! kuthi nya.
"Njani mntwanami silayele nje bona usilinde" kuphendula unina kaMbizelwa?
"Awu, sinjalo isilonda esibhibhidlhela umniniso," kutjho umkakhe ngehliziyo ngokubona umkhukhukazi ujame emzinakhe.
"Nitjho bona anginalungelo lokuhlala nomma nobaba la kwami Ngimumuntu onzima Wena pholisa ufuna ukuthini Phela sibabantu thina. Lomkhukhu ngiwakhela umma nobaba. Nanithi angikafuzi ngakhe izindlu zamagagogo la, nitjho bona umma nobaba ngibasephi Ngibahlubuke Ngibalahle khuluma Zwane!" UMbizelwa ulwa kwamanikelela. Ulwa nje ungomganga. Bamfikele angakambathi aboZwane?
Ukhamba awa avuke godu. Solo kwayizolo akakalali. Ulele arhamula ubusuku Nangaphandle kobana kubangani banoTitosi, bakhule boke, bakhulela kiso lesisigodi sakwaNgodozi. Bafunda sikolo sinye bobabili. Basilisa bobabili isikolo nabayokuwela. Namhlanje masokana asele alingene ukuthatha abafazi bobabili. Ngikho lokhu okumenza asikime atherezele eze la kufele khona umnganakhe. Ngesimanga sokobana angamele khulu iinkapho uGiya, kwezwakala aseza lapha. Abamaziko baje babuzana bona nakunguye uzokufunani-ke la. Abanye bavele bamrhuwelela aseza bona akakhambe la. Ukumnina kwabo kwenziwa kokumbona bona udakiwe. Bamnina nje akayingeni leyo yena. Uyeza. Uyatherezela uyeza. Ukhambe agebezela njalo wabe wafika.
"Yeyi siyafelwa la! Kanti niyephi manesi" kurhuwelela uTjhabangu, kuthi akathukane kuye la kuyako. UFihliwe naye athandaze bona uTjhabangu angamboni. Phela weza ngokunyonyoba la emsebenzini. Nekhaya soloko akhamba emva komhlangano. Nange ambona uTjhabangu, angalilayelisa iphasi. Kwezwanwa phela bona akekho ofuze awuphathe kungakalungiswa iinghonghoyilo zabo. Kunjalo nje usihlalo weMhluzi oweza nalesisiqunto nguye uTjhabangu lo. Leyonto imenze abhacele ukufa nokuphila uFihliwe. Kube khona isigulani esivelako. Sivele siyilamule msinya ephethe uTjhabangu?
"Usalele ngoZimu," kutjho uSesana ngehliziyo. Athathe lelo phepha ekufuze alibuyisele endawenalo, alibhince kuhle ngobunono bakakatsu. Alithi hlwi emabeleni. Akhohlakhohlele kancani ukuvimba. Athi nakabuyisela amehlo kuMasilela obekahlezi lapha phambili, amthole sele ajame la ngehla kwakhe. "Yolikhuphe mntanami. Sengilibonile gogo."
"Uthini Namanesi awekho nje?
"Mmuuu" Ziinkomo. Abandamele uMasuku nomkakhe.
"Naso-ke ifundo anayo. Nasi nesitifikethi sakhe. Niyasibona" Litjho ihlombe. Ahlale phasi uSithole. Nanguya uNtuli ujuluke uyafa. Unonde athalaza ikosana uMrhetjha, osele ambalekisela amehlo. Nabesana ebekarerarera nabo amalanga la woke, sengibo abahlalele eduze netafula ehlezi iinkhulu phambili. Izandla ziwahlwa ngibo qangi?
Hawu saze sabhubha uphila mntwanami. UMasipalada seleze kabili azositjela bona siphume kilendlu, ngombana sihluleka ukuyikhokhela. Alo-ke mntwanaini sizoyithathaphi I- R 4 561,13 esiyikweledako leyo nokusebenza singasebenzi nje. Uyazi uyihlo walahlekelwa msebenzi. Mina anginayo ipilo. Ngiphethwe lidlozi. Sinoyihlo sesithembele kuwe. Uzase usifihle, khona lapho. Uyihlo uthi usilindelehe-ke ngomgqibelo.
Kulile ihlombe uMasuku nakatjho njalo.
"Lokho ngeze kwenzeke Ntuli. Nithi senifundile nikwitikwitiza nizokuphathwa maphandle Angeze mntanami," kufunga ikosana yesigodi sakwaMaza?
"Sewuzizwa njani kwanje njengombana khewasela isihlahla nje" UTjhabangu ubuza uguqe ngeenhloko zomkakhe. Uphethe ubaphetjani bakhe obusese lisana elinenyanga, uSiphiwe?
"Nijameleni-ke nina Ayigobe!" Omunye nomunye atjho ahloma ihloko phasi, kuraramale iimphanga. Kusetjenzwe. Ilanga likhupha itsikizi ebharasini. Akhwele evenini uNgwenya ngomkhabakazi arhorhe. Umbethe ebovu i-ovorolo wathwala nengwani ekulu yelanga. Uya e-ofisini yabo ekulu uyokubika kumphathi wakhe bona umsebenzi uraga kuhle. Ukhamba nje, uS'bhono usatlhaga lokuvuka nokukhafula ihlabathi esele ihlangene neengazi. Mbala athi uyaziqala azifumane agcwele ihlabathi ngitjho nehloko?
"Kunzima ephasini," kutjho uMbizelwa ngehliziyo. Vele awufuze.
"UTitosi ungale ngehlathini uyazibulala."
Loke ilanga lanamhlanjesi akakenzi litho uNtuli. Enye nenye iklasi angena kiyo uba nemibuzwana ethileko ayibuzako.
UMnisi athi usagegele ngembuyeni kungene umsobo, uMasuku. Ezwe kugongobala uthubhakguru uMnisi. Kube selangaphakathi uSoMngetjani, uMasuku.
Iphume ilori. Nasiya. Zisale zehla ezimathosi kuMbizelwa. Zehlele ngaphakathi. Kuthi kanti kusemini, abone kungcono ayokulala azibuze aziphendule kuhle, ayedwa. Umbuzo owamcabangisa khulu ngothi; Ngizokuphumelela njani ukufa ihliziyo ngiphila na?
Eqe uNaMdawu. Asukele ipoto inephehlo ngaphakathi. Ahlabe umkhosi. Kudume umlanjana ongenzasi kwemizi yakwaNgodozi. Awubuyelele godu ngamandla, awuhlabe awulawule. Uzwakale ngitjho ngaphetjheya emizini eyakhele ikhuwa uMadubula. Kuphunywe ngezindlini, kuhlolwe. Nanguya uNaMdawu uthwele imikhono ehloko utjhinga ehlathini. Phambili kudosa uThumana umntazanyana kamakhelwanakhe. UNaMdawu uyalila. UThumana naye angasabambeleli, alile. Badumuke boke abantu bemizi eyakhelene noMasanabo, kileliplasi lakaNgodozi. Balandele uNaMdawu, ogijima atjhinga ngehlathini.
"Themba, ngibawa ungathuki nakancani." Asikime uSesana ayokuhlola emnyango afumane bona, akunamuntu eduze ongabathikazisa. Abadala napa ngaphandle benza imisetjenzanabo.
Okufike kwenza lesisirhole pheze siphuke umoya, kunye. Sithe sisabungelelwe ngapha nangapha, sathola bona hlangana nalababantu kunomkhwekazaso, unina lomkakhe. Abuya kwadorhodcre, ngokuphiphila okubangwa kuluphala. Sabona isirhole sakwaKambule bona ungathi leliqhinga lizomphandla. Phela besimqalile sithulile isilukazi Sikhamba nomunye umma osaqinileko.
Uphocwe nje, kurusa kwamasenke. Nokho azitjele bona uzawutholela iferefe ngesikhathi esizako.
Kubonakale bona ivikili seliyavala. IMininjere ibone kungcono bona ikbuphe iveni isiphekelele ekhaya. Mbala basibizele ngevikilini. Sisikime. Asihluzi sithi napa bayeza isirhole sakaZimu. Nabasibuzako bona ngabe sihlala kuphi, sitjho bona sihlala khona la elokitjbini eMzinoni.
"Nanguya phezulu emthini."
Wehle umoya esirholeni. Sifise ngathana isikhathi siyafika amavikili avale, ubunengi babantu lobu burhobhe. Sizokwazi ukagoduka. Mbala isikhathi sananaba njalo. Umtjingo kuloku kumtjingo emnyango we-OK. Abantu kwangathi khona bathomako ukubona bona kunesirhole esibetha iingoma ezimnandi kulelivikili. Abanye besele babuya kwesibili ukazokulalela ukudla kweendlebe. Abanye bebezwe ngabanye bona kunekutani yezombhino kulelivikili le-OK. Sithe kanti sifisa bona ngathana isikhathi siyabetha kovalwe, sizokwazi ukugoduka, sagcina sesithi ngathana uZimu useduze besizambawa akhalibambe lingatjhingi namhlanje. Phela sekugcwele namakhuwa. Ikotikoti selidla ngitjho nemaphepha. Selize liyagcwala ngombana nazi iimponde ezimbili netjhumi zihlolile entunjaneni, ukutjengisa bona ayisangeni.
Unina kaJerry abuyele phasi lapha bekahlezi khona adla, afike ahlale. Athule. Ithi nayifuna ukugobhoza njengeyakaJerry iminyembezi, ihliziyo itjho bona nangokulila uzabe awukayenzi into ofuze uyenze.
"Ungangikhohlisi sokana. Ngithi isibongo sakho ngubani" kubuza uTjhoba ajame ngehla kukaJerry. Iinsetjhi ziyavundlana edinini kuTjhoba. Nasiya ikesana ikhanyisile phambi kukaJerry. UJerry ugutje zeswe ngetjhila elihlaza, wabotjhwa nangesetjhi ebovu ehloko. Athandaze uTjhoba. Athimule uTjhoba. Akwitize uTjhoba. Uthuke ufile uJerry?
"Iya, kumbi-ke nasele kunje madoda." Atjho ngehliziyo. Umkakhe nangu soloko uyatjha. Selathoma nokubhubhudlha amagwebu ngomlomo kwanje. Amehlo nawo atjengisa ukungasaqini.
SoThethiwe uqinisile. Nami bengizibonela ngala wami bona bewungalali nebusuku, ngesimanga somsebenzi. Into nje nami angazi bona ngithini. Ukulamba khona nanje amathumbu aklororoza ngendlala.
"Mina ngizakubulala ngalezi zami izandla Titosi. Angeze ngadelelwa nguyihlo ngesimanga sakho. Khona nje uhlezi njengenyonyana lapho, ucabanga bona uyasithusa. Yifa nawufuna ukufa." Adobhe nesigodo njengomuntu osele alwa uGiya. Bathi bayambamba aphunyurhe. Asiphose phezulu emthini, athi ubetha uTitosi. Siziyele la sifuna khona.
"E ngibawa ukubuza titjhere. Ufunde kangangani uMadosela lo Mhlambe singamqotha kanti ukube mumuntu onelwazi elikhulu," kutjho uLetta?
Kuthule isikhathi eside ngendlini. Uyalinga uNaMasindakulu ukudla, kodwana uyakatelela. Sekade kwaba nzima ngaphandle. UJerry solo akakathomi ukudla. Uzizwa asuthi, phezu kobana alambe kangaka. Usuthi ubudisi bepilo. Nakakhumbula bona bekanjani nakathonywa kusahlelwa kwakhe mabhadi la, kuthi akazibulale. Ihliziywakhe izala isizi. Kuthi akalile. Mbala itjho igeleza iminyembezi esokaneni.
"Nange ngingathoma ngokulotjhisa ugogo mma, ngingathaba khulu. Yongisunduze ungise kuye," kuphendula uJerry.
Nakuyise kube ngisweso ngokumangala, kanti babantu abajabulileko. Umtjhayeli athi wewula intundu eselorini ngaphandle, eqe uMbizelwa ayomvimba. Abuye.
"SoMngetjani qina baba. Qina, khewuphumbuphumbuthe. Phela asiketjelwa, sibulewe," kuphendula umkakhe uNaMkoneni atinazela nokumenzela umphako, azawugoma nasele alambile. Phela nakaphume nje, uzakubuya phakathi kobusuku nakangakazitholi. Asabe ukuyicaia ngemehlweni indodakwakhe uNaMkoneni. Yehle iminyembezi. Yendoda phela iyahlonitjhwa ngabengubo. Asikime uMasuku ahlole ngomthangala. Amehlo awaphose esibayeni, esizele iinkukhu. Azibone iinkomo zakhe zilele, zijamile, zikhothana, zimunyisa, zinga ziyahlabana. Kuthi akalile ngesibindi. Azikhalime. Lizenzele isigudu iliva ehliziyweni. Abuyele la bekahlezi khona. Size isibaya.
"Kulungile. Salani nomusa," kutjho unina kaMbizelwa.
"Baba ngizokubikela, ngokuluma kwenarha. Ngikhuluma nje, ngisesibayeni ebekungeseenkomo. Size baba. Msuqwa wodwa, imikhwenende isifuzile. Kwetjiwe kwetjiwa ngitjho nelelanga ikonyana. Baba ngizokulila kini noke amarharha wekhethu. Bikela nabekhethemkhulu baba. Ngetjelwe. Ngifunisani. Ngiyathokoza bakwaMasuku." Athi angaqeda ukukhuluma alithulule loke irhajana. Bungaklezi. Bunzinze bungene phasi. Asikime aye ngekhaya noNaMkoneni alandele.
"Akwande S'bhono. Ungararwa ngithi emnyamenikazi ongaka. Senziwa kulinga ukufuna iqolo nokuthula emphakathini wekhethu. E ngiyathemba uMdoswa selakuhlathululele bona ngilila ngani ndodana. Hawu! Ungibulalelani ndodana?
Aphume arhabile uMasuku aye ebhasikilini. Nakufuze akhwele ayidose abuyele kwakhe, kungabi njalo. UMnisi ehlisele phasi amaphaphakhe nakabona uMasuku aphuma. Ngehliziyo athi "Madlozi". Njengobana uMasuku ufike wathola kunabantu nje la, nabo besele batomulele yena amehlo. Zange khebalibone iqhegu elidala kangaka, lilwa liphenduka umgobha ngalendlela. Lento ifakele uMnisi amehlo kilababantu. Bebathi uMnisi uyasabeka njengomuntu womthetho. Kodwana nasele akhonjwa maqhegwana ngomuno ngemehlweni nje, kutjho khona bona nabo bangavuka inja ebovu kuthule umoya. Athi uyathoma vele omunye ukuvuka inja ebovu, aziphandle.
"Ngelethu Ndabezitha," kutjho amadoda afuyileko.
"Ngizakuvalela-ke wena nawurhaphako," kutjho uMnisi. Athi rhwe umntweKosi. Lendoda ethenjiswa ukuvalelwa ilinga umlambo ngedondolo nje, alikakhambi iDzibha, uMasuku. Ufike ngaphandle wafuthumala khulu ngeenkulumo zakaMnisi. Umenza umntwana. Umtjela bona acole, iinkomo zikhambile Etjelwe isibaya soke Angabuyela kabili. Athi tjhelele kwaMathibela. Ngetjhudu amthole akhona uMathibela. Phela yikunzi yakamakgokgo. Bathi bangalumana iindlebe abuye aphapha uMasuku. Lapha ngekhwatjheni selabhade umnthwadlana. Unxafa athintithe nehloko yedwa. Limphethe lelinyeva. Limhlaba ehliziyweni. Afike ajamise umlelenjanakhe lapha bekawujamise khona emathomeni?
"Mina ngitjho nelobubodlhana anginalo Tjhabangu. Ngini amadoda eninelungelo lokusikhambela phambili kiyo yoke into. Ngaphandle kobana ngikutjele bona nangu uNaMaphosa uyafa, ayikho engingakutjela yona nakunje," kuphendula uNaSukwini alinga ukuthulisa umntwana. Iindaba zakhe akasazazi uTjhabangu. Ikoloyi ibuyela emuva elokitjhini.
"Angekhe kwenzcke lokho. Hayi simakhuwa. Nagade sisese babantu abasesenzima ngamahlalo bengingatjho. Hayi nje. Lalela muntwokosi. Musa ukuzenza ikhuwa hlangana nabantu, ukube usazimisele ukunzinza esintwini. Zinengi izindlu zabantu abadala la edorobheni. Umma nobaba abaye kizo, njengamakhuwa. Lapho bazakuhlala kamnandi nomthetho ubagade," kuphendula uSelina.
Athule uJerry alalele iimpendulo zombuzwakhe kunina. Athi angaqeda unina ukuveza bona yena njengomfazi akanalungelo lokokhamba kubosiyazi, aragele phambili uJerry.
"Sizwe, sibawa ipengu yokwelapha lobubulwelwe. Angekhe safuya sifuyele amanye amadoda. Senze qhinga bani" Athi angabuza ahlale phasi. Kulindelwe imibono yokwelapha. Asahlala phasi umphathi womhlangano, sibonakale isandla sakaMasuku. Angakabizwa nokubizwa bona aphosele lobubodlhana, abasele ajame ngeenyawo?
"Nxanxabe mntwanami , nxanxabe." Kude kude kuyisemkhulu.
"Kahle baba. Akuliwa la kusemthethweni. Yehlisa ilizwi nawukhulumako," kuphendula ipholisa eliphetheko, uMnisi.
Mbala atotobe abe afike ekhaya uMasuku. Kurareke nomkakhe uNoMngetiani bona wabuya kusakhanya nje, namhlanje kwenzenjani. Naliya selikhupha bokugcina ubuhle ilanga. Liyihloma kunina ihloko.
"Mntwanami nasele utjho nje, sewudabula neyami ihliziyo. Ngingunyoko Jerry. Awukafuzi bona ukhulume ikulumo enje ngingayizwa. Yitjho bona udliwa yini emoyeni," kuphendula unina. Naliya nelanga selibonakala ngaphasi kwemithi bona selilayelisa. Neenkomo seziyezwakala la ngaphandle bona sezitjhiswa mabele. Amakonyana wona angisayiphathi yawo. Sekade athomile ukulila. Athi angakaphenduli nokuphendula uJerry, unina asikime, ayokuqala bona kunjani ngephunyaneni. Afumane nokho iimpoto sekade zakhwela eziko. Seziya ekuvuthweni. Asale azibambela zona: mathupha, ilanga belitjhinge. Kuthi sekurhwalala angene aphethe iinkotlelo ngapha nangapha. Alethele indodanakhe kwayo ukudla. Ayokuthatha kwakhe naye azokuhlala khona lapha bekahlezi khona.
"Angisazi bona ngingaya ngaphi nangifuna iinkomo zami. Ngiliphumbuthe loke lakwaNdebele. Kulungile udlile ozithetheko. Abobamkhulu bazambona," kutjho uMasuku abonakala emehlweni nebusweni bona uyibeka phasi imikhonto. Kusasa akakazimiseli ukovuka ngondi. Ufuna akhalale belenyuke. Aphumule. Kade avuka ngamasa, abuye ngomnyama. Ubabikele aboyisemkhulu bezwile. Mbala uMasuku abasikime ayozibeka kwelabezimu.
"Phela ukhambe wayongivulela umlandu lapha esitetjhini samapholisa eZustershock. Izolo ntambama ngibone ngamapholisa sele azongithatha bona ayongivalela. Ngikhuluma nje, bekufuze ngibe ngaphakathi. Nanje ngikutjela ngombana ngikubona ngathi niyez.wana ninaye. Manje ngisizwe yikosikazi ethe nakafikako amapholisa layo, yethuka yabe yawa, yafentha. Kwatholakala bona bayagandeleleka bona bangitjhiye."
UNtuli athi angaqeda ukuphula abalingani bakhe umoya, kufike lapha abanye bathi kulungile bazamane bawenze layo malungiselelo wangoLesihlanu, kodwana bazokuthekga umbono wabazali. Umphakathi nawumqotha ngeenzathu ezinjengalezi ezivezwa nguNtuli, akunanto abangayitjho.
Bathule abantwana bangaphefumuli.
"Ngizakubulala ngezandla msana ndina," kutjho isirhonga, esinguNgwenya oyinduna ekulu kilekontraga efakela abantu amanzi kilomuzi waKwaMhlanga.
"Bandamela ngapha sokana ngizokuhlathululela kuhle. Phela umsana lo, ungenzele injeje yendaba. Uyakhumbula bona kuthangi ngimbethe ngepama, ngobanyana alele ngesikhathi somsebenzi?
"Yeyi, lisa izinto zaphakathi konyaka wena. Ngibawa isizo kwaphela kuwe," kutjho uSesana ajame ngeenyawo.
"Uyazi lokhu kwami kubuhlungu NaMkoneni."
"Uthunyelwe nguFikile Ukuthumele njani uFikile azenza umuntu nje. Nokukholwa akakholwi litho uFikile. Nje sengamsiza izolo ngephepha le-Biology. Ungitjele bona ngizomraranisa ihloko ngamaphetjhana esikhamba siwafuna ngeminyama, imini ikhona. Nanje isesebuhlungu ihliziywami ngoFikile.?
"Iye," kuvuma uMdoswa.
Uyakhumbula bona sekusele lakusasa lodwa Phela ibanga letjhumi alibhenyelwa isangu?
"Senzanjani-ke makhelwani nasele kunje."
"Kuyezwakala mntwanami. Angazi kuyiblo. Nokho kuyangithokozisa mina ehliziyweni nangifa ungibona ngawakho amehlo. Ungezwa ngobatjho. Engingakubawa khona kukobana usilandele uzokubona indlela esifa ngayo. Uzokwazi nokutjela iinzukulwani zamezi nasele zikhulile," kutjho unina kaMbizelwa.
"Mntwanami ngingunyoko. Namhlana ngikubelethako ngaba hlangana nokufa nokuphila. Angekhe kwangehlula ukufa nawe." Athule uNaMasindakulu, abathome aqobutjhulule isiqobotjhelo sakhe sengubo ayombetheko.
"Mntwanami angazi. Sizakubona phambili bona sizokwenza njani. Nokho ungakhathazeki, uZimu uzasabone." Idume ilori. Ibophe intuthu inga kubasiwe.
"Utjho ukuthini nawutjho njalo?
Mbala kube buhlungu emoyeni nehliziyweni kaMbizelwa, nasele unina banoyise baphuma ngomnyango babuyela elorini esazele umthwalo phezulu. Nokho okuya ngendeni bakutholile. Bafike bakhwele, kumangale nomtjhayeli.
"Anginamuzi ozakwakhiwa imikhukhu mina. Angifuni muntu batjho uhlala la," kutjho uSelina.
"Ungangihleki njalo Fikile. Wazi kuble bona mina angazi litho. Uthi ngikusize ngani ungibona bona ngingiso isifundo se-History ngokwami nje. Ngimi oze la kuwe ngokuzokubawa isizo. Uyazi nawe esikolweni, besihlolwa ngemibuzo esele siyazi. Lokho uyakwazi nawe," kutjho uSesana aphethe incwadi ye-Science neye-History.
"Kukuphi-ke ekhaya kilemizi esiyibonako. Ngilo" kubuza umtjhayeli?
Nabantwana sesize sabalisisa neenkolo, ngesimanga sokobana kunganamali. Kodwana iinhliziyo zabo neyami le. ziphopha iingazi nasibona abangani babo badlula baya esikolweni. Ukube silamba nje bona basabambelele esikolweni ngabe kungcono. Manje sihlezi soke, sibulawa yitjhono kwaphela. Mbala mntwekosi anginalizwi kilomtlhago. Nami sengithi kulungile umkaMsikwa, uNaPofu.
"Mntwanami ngingase ngikuse uyozihlobokela. Ugogwakho akakho. Usemntwini ngokungakaphili."
"Yeyi wena msana! Ngithi nifuna ukubonani Seminyaka emingaki ngeza la ngazokubika bona ngetjelwe iinkomo Minyaka emingaki Hoeveel jare, man?
Athi angatjho njalo atjho ukuyigomojela ifiliji uMsikwa. Ayivuthele kuthobeke amanceba eenhliziyweni zabantwabakhe neenzukulwani. Njengomuntu obekazimisele ukuhlubela umkakhe isiphila emkhwanini, asale ayigadangela. Akhange asatjho bona yini esengqondwenakhe.
"Mbala azikho. Kulila ikubabulongwe kwaphela," kutjho uMasuku ngehliziyo angena ngesango ageda itsikiri. Amehlo asesibayeni.
"Kwenzenjani Ntuli" kubuza ikosana?
"Mnisi! Ngifuna ungizwe kuhle namhlanje. Ngibawa kube ngini enicolisa iinhliziyo zenu. Mina umsakaMabhontjisi ngizaniphungulela umsebenzi. Ngiyanibona nitlhaga ngokungamthetho."
I- iri lobunani selinemizuzu elitjhumi nahlanu libethile. Abantwana besikolo baleliplasi lakwaNgodozi sebakhambile. Nanguya umntazanyana ujike endleleni uza uyaphapha. Uyidlula yoke eminye imizi. Uyeza. Ufile kudinwa. Usuke agijima lapha abuya khona. Akangeni muzi. Unqophe ekhabo kaTitosi. Mbala afike kwaMasanabo. Angene akhefuzela. Angasalotjhisa nokulotjhisa. Aziphose ngendlini, abasele ayilahle phasi indaba emgijimisa kangaka leyo.
"NguTjhabangu usopolitiki wala eMhluzi eMiddelburg, okhulumako. Nginesaziso esirhabileko engisibawa saziswe izakhamuzi zala eMhluzi." Nokho njengomuntu owaziwako bona ungusombanganarha othe tjha, nothuthukileko bamamukele.
"Mkoneni! NaMkoneni nguJamludi lo. NguJamludi! Ziinkomo zami lezi." Eqe uSoMngetjani abuyele ngekhaya, ayokwombatha kuhle. Abuye. Aye nazo zoke. Athole bona ngizo. Asakhamba hlangana nazo, abone okumhlotjhana kubotjhelelwe endlebeni yenye yeenkomo. Yincwadi. Athathe igodo abethe kileyo ndlebe, ikhithike incwajana leyo. Ayidobbe. Aye nayo ngekhaya ayoyiqala bona ithini.
"Ngibawa ungibabalele Jerry. Uqolo mntwanami. Bekungasilula. Nanje lento ingizwisa ubuhlungu. Ngiyakurabhela mntwanami yongicolele. Ukube bengazi bona uvelelwa mabhadikazi nje, kungesimanga sesibongo sakho samambala, bengizakulinga nokho. Tjhebetjhebe Mahlangu. Kutjho khona bona ngizidle amathumbu ngingaboni." Abathome ahlihlize uNaMasindakulu ukuveza bona mbala lihlabe laphukela leliliva alihlatjwe yindodanakhe. UJerry ahlathulule koke bona kufuze nakanjani enzelwe utjwadlana, asiwe kusorhulwakhe le emaphasini kwaMkhwekhwana. Ukube uyise ubaziwa bona wadurha nenarha waphelela kuphi, bekuzakuyiwa kuye. Kube nguye omusa ezindleni lakamkhulwakhe uMafuthumeza, ayombika. Manje lomsebenzi uzakusala uthathwa ngusorhulwakhe kuyisemkhulu.
Athi angatjho njalo uMasuku, aphuthulule umthwadlana ongekhwatjheni loya. Akhuphe iphondo lembuzi elinzima tshu. Kunepengu ngaphakathi. Athele kancani esandleni akhothe. Akhuphe elinye godu iphonjwana, eliphetheko nalo. Anghwathe amafutjhana ngaphakathi, awahlanganise nesinye isihlahla. Azininde efakothweni. Athi uyamkhuza uMnisi bona isihlahla asiphathwa ezindlini zemithetho, uMasuku angamtjheji. UMasuku wenza nje uyapitirija ngomlomo. Athi angaqeda aqale uMnisi ngemehlweni.
"Baba nawe mma, ngibawa ningiphe iindlebe. Niyazi ngasuka ningithanda eMamelodi. Lapha sekufuze nami nginivezele ithando lami kini, ngiyabhalelwa. Ngilingile emalangeni bona nginamukele la kwami njengomotwanenu, ngehlulekile. Ngilingile ukuyincenga ihliziywami bona ibe ngeniyaziko, yomuntu. Ngiyehluleka. Khange ngilimuke bona ukuba likhuwa ngezenzo, kudinga bona kungingene neengazini, bese ngifa nehliziyo. Akusimi otjho nje. Yipilo yesikhuwa engikiyo le. Ayivumi bona ngingahlala nani la, ngesizeni esisodwa. Ngamanye amagama ngitjho bona angeze ngaphumelela ukuhlala nani la edorobheni. Akwali mina, kwala imithetho yakhona." Athule uMbizelwa aqale unina noyise ngemehlweni. Athi uqala umkakhe amthole aqale phasi azivulela incwadi yeenthombe zeempahla zokwembatha. Kuthi du ngendlini. Akhuze kube kanye unina kaMbizelwa, kuthuke woke umuntu. Phela nakunokumthikamezako, nedlozi lakhe liyavuka. Kuthule isikhathi eside kungekho owuvulako. Kuthi sekusikhathi kuphefumule unina.
"Nani nifuze nisekele isitjhukumiso sethu. Simtjele akhambe la, eMadoda. Asimfuni. WE DON'T WANT HIM. Nizwa kuhle nje" Kulwa uNtuli ebantwaneni. Bahleke abantwana. Abanye bebawahle nezandla. Aphume aye kelinye iklasi uNtuli. Isikhathi sesiya emadineni. Soloko isikolo singenile uphethene nenyongo le abayilethelwe mhloli uSithole?
"Kanti kwenzenjani babuNgwenya," kubuza uMdoswa.
"Nasi-ke ipengu yokwelapha lomkhuhlani osisahlelako."
Nokho wehle umoya kaTjhabangu. Aguqe phasi ngamadolo abawe kuZimu bona nokho abambe umoya womkakhe bekuphume langomuso. Koke kuzakuba ngcono.
"Mncwi! Ubaba angavuka ajame ngeenyawo," kutjho uMasuku aphoseka ngaphakathi emapholiseni kwesibili godu. Selabuya nentwanyana kwaMathibela.
Kube khona imibuzwana emibili emupha ubudisi uSesana. Athi uyacabanga athole bona ingileyo ayitlole ephetjhaneni. Yoke eminye uyiphendule kuhle, ngefanelo.
Ngakusasa khange abe khona emsebenzini uS'bhono. Abuye ngelanga lesithathu. Nakhona uze ngokobana azi bona nakungunochaka ucutjhiwe. Mbala ilanga lithe nalibuyisa amathunzi yavela iveni kaNgwenya. Uze kuS'bhono. Ngokwazi bona bahlangene ngeentipho banoNgwenya, wazenza umuntu ozimiseleko ngokusebenza. US'bhono uthe bona abone bona nangu uNgwenya, waphosa irharafu lapha. UNgwenya wehla evenini woza kuS'bhono. Wona ngalokho. US'bhono waratha ummango angafuni bona bebakhulumisane.
"Mbala ungiphendukele njengehlama ngemathunjini uMadzela," kunghonghoyila uVelemina ngehliziyo, abhalelwa kukwenza nanyana yini. Ngokuzikata nokulilelwa bantwana, wase wenza soneso. Wenzela abantwabakhe kokulibazisa iphango.
"Camtha mntwana!" Azwakale emuva layo, hlangana nabesana.
"Yeyi Giya usizile mntwanami! Usize kwemhlolo! Ubezakwewuka nini lapha phezulu uTitosi lo, ngathana akusuwe" kutjho uNaMdawu athokoza uGiya?
Kuthi lokha asikime uTjhabangu, aphumele ngaphandle. Alibone lithoma ukuba bovu eTjingalanga. Ajame, alinake beliyokuhloma ihloko phasi eentabeni. Litjhinge. Kuthi nakuthoma ukwendlala umnyama, abone uNaSukwini angena ngesango. Abuyele ngendlini. Ezwe umrhatjho urhatjha isimemezelo sakhe. Ithabe ihliziyo, ibuye igobane nakungena uNaSukwini emnyango nomntwana. Uyamrhawukela.
"NaMdawu! NaMdawu! Ngizwani Kwenzenjani" Ufile ngokudinwa. Amanye amadoda azombonisa, asatlhagatlhaga nokuza?
Into yokuthoma ayenza uNtuli nakuphuma isikolo, ekunguye ofuze abe liphini lakaMadosela, kurhabela ekosaneni yalesisigodi, uMrhetjha. Abalingani bakhe afundisa nabo bathe nabambuza bona urhabelephi, wabamba la walisa. Ngetjhudu athole uMrhetjha asekhaya.
Ngetjhudu uyise amfikele ebusuku, azomhlebela. Abhudange uyise ambhambada ngesandla kancani ehlombe, amtjela bona uyindoda. Wathi nakambuza bona ukutjho ngasiphi isizathu lokho uyise' wala ukumtjela. Sekunokobana amtjele wamkhuphela iphonjwana elincani elinzinyana elinesihlahla ngaphakathi wamnikela lona. Emva kwalokho wazibona akhamba hlangana nomhlambi weenkomo angawaziko.
Ipendulo kaS'bhono yabangela uNgwenya bona alale nakusako. Uthe bona eze kuMdoswa ezwe bona uS'bhono ulikhombe libaba, kwadinga bona akhekhethe nemimango. Afuna imali angangezelela ngayo ukuze umlandu usulwe. Watjho ayisusa akhamba noMdoswa.
"Ngingajabula khulu ndodana nawungenza njalo. Ithando, izwano netjhebiswano kuzizinto esizifunako ndodana. Nawufunako ngingeza ngizokulayitjha ngikuphekelele khona, emapholiseni."
Leso sikhulumi sihlale phasi. Litjhe ihlombe, belibuyelele godu.
"Mma abosiyazi bangitjengisile ithuna lami bona likuphi. Nanginje angisaphili silukazi. Kade nganitjhiya emhlabeni. Lokhu okubonako sithunzi sami nje sodwa." Athi nakavala amehlo uNaMasindakulu, adubula isililo, aragele phambili uJerry.
"Bewakhululwa nokho mntwanami Jerry! Besele singasatjho bona ungabe usalunga," kutjho unina kaJerry ehla iminyembezi. Napa nabantwana bakwabo, nabanye babosonghwanakhe?
"Ungabuyela kwakho umkakho asifa nje. Musa ukuba nesibindi sengwe Tjhabangu. Umntwabantu lo uyagula awuboni na" Ukhuluma uyatjhutjhuzela uNaSukwini. UNaMaphosa uphaya izandla, ararhe nokurarha?
"Ingubo ngizoyidosa ngamazinyo namhlanje. Ngisebenze imini yoke ngingedwa. Sengitjho nasinye isandla, khange ngisithole," kutjho uMbizelwa ababaza ukudinwa, ngokusebenza yedwa atlhoge umlekeleli.
"Nali le-Biology likhona, ngililethelwe boThemba emini. Alo-ke umraro kukobana ngiyalisola mina. Ungibona ngibhederisa ukufunda encwadini nje, ngenziwa kungabathembi aboThemba," kutjho uFikile.
Imikhuba ayenze ekuseni inembile. Ukuphuma kukaMnisi ekuseni ngeveni, bekukhamba nento ngaphakathi. UMasuku unyukela kwakhe nje, noMnisi usendleleni uyabuya lapha bekarhabele khona. Ngubani ofuna ukufa, ngomphezalu. Kungcono ukudutjulwa, hayi umbani. Khewalibona phela uMnisi izulu bona naliwako liwela emuntwini limenzani. Ubahlaza klabha, ukube ilimu lirhuduleke loke ngaphandle. Manje wakubona lokho kwanela. Nje-ke usendleieni naye. Ilori izele iinkomo zakaMasuku. Uyazigodusa sekunobana abulawe ngezulu.
Kuthe kusentambama ahlezi nomkakhe, wamfikela umqondo wokobana nakusiphila akasihlube umkhwani. Akazibike kumkakhe. Seminengi leminyaka adosa emhlweni. Itjhono ingene ngonina ekhaya.
Kezinye iindawo uSesana unonde abuza uFikile bona iimpendulo ekungizo ngiziphi. Kuthe isikhathi nasiya hlangana namabili ebusuku, wabe sele ayokuqeda uSesana.
"Amen!" kuvuma uJerry.
"Suka! Ungibiza uyangazi" Kutjho uS'bhono sele aqondamile adlala ngekepisanakhe. Anonde asikima abaqale bona ababandameli na?
Uthe bona aphume kileyoklasi, uLetta Thubana ongomunye wabafundi wasikima.
"Ndabezitha sekonakele-ke godu lapha esikolweni," kutjho utitjhere uNtuli asaphethe umkgubo weencwadi zabantwana ekafuze ngathana uzihlalele uyazisebenza.
Ayi! Tjhabangu uNaMaphosa lo, uphathekile baba. Sisono sodwa lesi. Ncincinci! kurhawukela uNaSukwini.
"Krrruu makhosi!" Bathuke boke godu. Ngunina kaMbizelwa loyo.
Unina kaSesana ekuseni, wazizwa athaba khulu nakabona umntwanakhe alala nakusako, ngesimanga sokufunda.
"Ngiyathokoza ukwamukelwa kilesisikolo iMadoda High School. Ngithemba bona uZimu uzokusiza sibambisane, sisebenzisane sizokwazi ukuthuthukisa ifundo yethu ebantwaneni bethu. Mina angisuye umuntu olikhuni. Nginendlebe. Nginehliziyo. Ngaso soke isikhathi nakunomraro ningawubibhi. Uletheni siwurarulule. Ngiyathokoza."
"Selanevikili kanti na?
"Masanabo nangu uTitosi asihlolela. Qala lapha akhona. Batjho uyazibulala. UTitosi uyazibulala. Uyazibula...la! Ma...ye mina!" Uyalila uNaMdawu. Abanye bayambonisa bona angalili, ngombana uzazibangela ingozi, kanti usaphila uTitosi. Solo bafikileko balinga ukumrabhela uTitosi bona angazikgami. Kuyabhala. Akafuni ukwewuka emthini. Nasele kufika uyise uMasanabo nje sebaphelelwe maqhinga.
"Unamanga. Umthethwako ufuna ukuphumelela wedwa yi. Akunanto esolisako la. Ngiyakutjela-ke mina, ngilo," kutjho uSesana sele azoqeda ukutlola iimpendulo zakhe ngerherho. Athi angaqeda athokoze nokho, ukubonisa bona ubuntu unabo. Lokhu uFikile amenzele khona kuyatlhogwa. Kutjengisa ukazwana nobungani bamambala.
<fn>Random.DPS_9780636085961T.WP.txt</fn>
Siboniboni kabazithembako, Sisitha kabazibinako: UZimu akahlukaniselwana, Zona ziyasehlelwana Khamba nazo nawungayi kude.
iv. Tlola umhlobo wevumelwano osetjenziswe yimbongi esigabeni sesithathu bewutjho nokobana siletha wuphi umqondo.
1.3 Funda ikondlo engenzasi bese uphendula imibuzo elandelako.
ii. Tlola imihlobo yerhobela esetjenziswe yimbongi endimeni yokuthoma yekondlo le bewutjho nokobana lokho kuveza wuphi umqondo.
vi. Nikela ummoya ongakasekelwa wekondlo le.
iv. Ngokuzwisisa kwakho ikondlo le ucabanga bona kuba yini imbongi isola iphasi ngokuhlongakala kwabantu?
a. Bonyana yini ephethwe busuku.
vi. Kilekondlo imbongi ikhanuka ngathana ingaba neempiko iphaphele eMerika ngombana ikholelwa bona khona akunabandlululo njengenarheni yekhabo. Ikhanuka ukufuduka kanye neenhlobo zawo iyokuhlala ngaphetjheya.
Irhwala nofana ihayiphebholi sithombe-ngqondo esilethwa kuthulwa kwekulumo ngendlela eyandisako namtjhana engezelelako.
Umuda 3: isithiyeleli > Kwafika ubusika bepilo, imibalabala nobukhazikhazi,?
Umuntu yena semumuntu, Zakhe zingangoMkobola, Zisusa isizungu, Zibiza isizungu, Waya nazo uya nenarha, Bazakudobha kude, Bakudobhe kude baseduze. Umuntu mlandeli, Mlandeli wehliziyo, Warhuluphela ukufunjathiswa, Afumbathiswe ngconywana, Inga uzakuthokozela safuthi, Atjho asazokubawa. Awa, umuntu mumuntu.
i. Veza ubukondlo bangaphandle obusemudeni 1, 2 no 3 esigabeni sokuthoma sekondlo engehla.
Ngibuphi ubukondlo ebutholakala emudeni 27?
Ebusuku umuntu uyagegedwa Nakuyikomo uyidlule kuhle, Inja ingcono, iyakhongotha. Umuntu yena! Awa.
##ezingafaniko ezikhambe ziba nemikghwa namatshwayo afanako.
ii. Konje bubizwani ubukondlo obusetjenziswe yimbongi kumuda wesi-2 'ekondlweni le.
v. Mhlobobani wevumelwano osetjenziswe emideni 7 no 8 ekondlweni engehla?
Mma wami: Mahlangu M.S.
Nabe yikhona ibandlululo Beyizokuphela lekimele, Bekuzokuphela ukutjhagala, Indlala beyizakubundana; Ayikho ikululeko ekululekweni.
Wokhi! amanaba asesenamandla Umtlhago ubhode amanzinzo, Amanaka namaphotho kukudla ngenca yephango. Iinhlokwana nanziya laphaya, Iindumbu ziintutwana nobujadajada.
ii. Yikulumo bani le begodu itjho ukuthini. Laba abathatha ngezwani.
UMrholozi lo ufundise Ekujabuleni Primary School, Zidobhele Secondary School kanye neVezubuhle Secondary School. Ngo-1995 wathoma ukusebenza njengesiphathiswa selimi lesiNdebele kumNyango wezobuKghwari namaSiko. Wenze umsebenzi omkhulu tle ekutloleni nekutjhugululeleni imitlolo engeze yabalwa ngobunengi, elimini lesiNdebele. Kwagadesi, usebenzela i-Absa Bank Ltd, njengomthintanisi kwezamalimi. Umsebenzi wezamalimi sele umkhambise iphasi loke, ngaphakathi nangaphandle kweSewula Afrika. Kanti-ke yena sele azihlomise nangeziqu ezilandelako: BA (Hons); Masters kanye nepharagrafu yamadiploma. Kwagadesi ulwa nokuphetha iimfundo zakhe zobudorhodera, kiyo ikoro yezamalimi.
Mina ngiphapha njalo nje, Ngizul' emkayini ngedwana, Ngizul' ongcon' umuthi Wokuphumula kamnandi, Ngiphumul ukubalabala.
iv. Yikulumo bani esemideni 33 no 34 begodu itjho ukuthini Yitjho nokobana imbongi iyisebenzise ngawuphi umnqopho?
ii. Imbongi isebenzise ivumelwano-phakathi lamagama endimeni umuda.
v. Yitjho bonyana umhlobo wesithombe-ngqondo owubale ngehla (iii) imbongi iwusebenzisele ukuletha mqondonbani ekondlweni le.
Ikondlo le ikhukuma ngokulila ngongathana komntazana. Umntazana lo ulila ngonina owamfihlela amaqiniso ngobuphilo. Uthi namhlanjesi uzithola asidisi ngebanga lokobana azange amyelelise. Ekugcineni uveza bona nofana unina angamthuka, okasalako kukuthi wamfihlela iqiniso.
Ukungathembani kuzakuphela nini Sizakuhlabana kuphelelephi Kwakukuhle nasisabuzana indlela, Siyikhombisane ngehliziyo emhlophe?
Wathoma ukutlola iincwadi ngesiNdebele ngeTsengo, eyibuthelelo leenkondlo. Kwaphetheka itjisakelo yakhe akhula nayo. Ukusuka lapho watlhetlhatlhetlha nemitlolo, nanjesi usaragela phambili.
Besihlezi kamnandi, Sifukanyelwe nguwe, Singezwa amakhaza, Singezwa lothe. Gadesi akusesenjalo, Ilanga licimile, Licimile ilanga.
Kilekondlo imbongi ikhuluma ngamala nangendlela abantu abanamala baphila ngayo nasibamadanisa nabantu abanamaqiniso. Imbongi nayo ngokwayo izifaka hlangana nabantu abaphila ngamanga nabangasakghoniko bona bawalahle. Lokhu imbongi ikuveza emudeni we-2 nayithi amala selamila elimini layo kangangokuthi neenhloni zokukhuluma amala ayisenazo. Imbongi ibuye inyefule amala ibawe nokobana amala ayilise ikwazi ukuphila ngeqiniso beyizibawele nokulitjalelwa kuZimu. Esigabeni sokugcina imbongi ibabaza indlela umuntu onamala anomona ngakho.
Ikondlo le imthandazo. Lokha imbongi nayithi "Ngifunga wena Baba" itjho ku Zimu. Ithi nanyana abantu bangayikhuluma kumbi bazame ukuyiqeda amandla nokuyinyefula kodwana amandla wokuragela phambili abuya ku Zimu. Ibuka u Zimu ngobuhle nokumyelela kwakhe.
vi. Mmoya wokukhuthaza.
i. Veza isifenqo esisetjenziswe ukutlola ikondlo le.
Ngangilisokana mbala, Isiphundu sami singasoleki, Ngazenza usiyazi Ngingasinyanga, Ngabona abezimu bahlubule, Gadesi ngiyazisola.
b. Indima 6.
Kilemihlobo yeenkondlo sithola imbongi ibeka imibonywayo ngendlela enokulila, ukuratharatha nangomoya wokudana ngaphakathi. Ukuratharatha lokho vane kunqotjhiswe emuntwini oligugu nanyana osithandwa sembongi.
vii. Hlathulula okuqotjhwe nofana okutjhiwo yimbongi ngomuda 6 ekondlweni le.
i. Ikondlo le yakheke ngemida emifitjhani enobude obupheze bulingane. Imbongi isebenzise isilungelela-mida (ijambamende). Eminye imida ilungelelwe kweminye.
ii. a. Indima 4: irhobelaphetha > Imbongi ilisebenzise ngomqopho wokusivezela indlela ijemu isetjenziswa ngayo. Ngamanye amagama ilisebenzisele ukugandelela ubumnandi nethabo elilethwa kusetjenziswa kwejemu.
b. Umuda 9.
Zingibalekele iintombi ezazingisingathile ngiyikutani.
v. Inqophe ukuthi ithando layo ethanda ngalo uNomalanga liyokuphela mhlana ihlongakalako, ingasanamizwa.
ii. Hlathulula okutjhiwo sigaba sesibili sekondlo engehla.
v. Tlola umqondo wekondlo ngomuda owodwa.
ii. Niyilisa itjhagale esitikini inibhedlhe tle./ Nginibo nibaleka ngokuthi ve! kwengorho.
i. Kunevumelano-phakathi ka-thj- nesifaniso.
2.1 Mhlobo bani wekondlo lo?
Imida 5 no 6: Irhobela-thoma > Ngafundiswa.
iii. Tlola umhlobo werhobelo otholakala ekondlweni.
iii. Bukondlobani obutholakala emudeni 12 ekondlweni le?
iii. Ngitjho ngehliziyo / Wena uwungiboni nokungibona.
Ungangifihlel' amabala. Vel' emkayini njengelanga. Umuhle sinini sami Umatsikana ngomzimba.
iii. Indima 2 yekondlo le ilehta umqondo wokobana imbongi ilingile ukubuza eenkorweni ezahlukeneko kodwana abakho abaphethe engiyo. Okwenzekako kukobana omunye nomunye uzamela yekhabo ikoro.
iii. Tsomula umuda owodwa osetjenziswe ekondlweni esingathi umumethe umqondo wekondlo le.
iv. Imbongi ikwazile ukusebenzisa ilimi lobukondlo Sekela ipendulwakho?
Abosolwazi akekho engingakambuzi Kodwana do iqiniso, Iqiniso alikho.
i. Ikondlo le itlolwe ngasiphi isifenqo?
Imida 4, 5 no 6: Irhobela-thoma > Sirarekel'.
Ngitlhuwile, ngitlhuwele umraga, Lapha bekudla zabokhokho, Inarha isese liphasi, Iphasi lokuphila.
Sizakulibala njani Ilothe liziphe amandla nje Lizakukhandelwa ngubani Isitjhaba sibuthakathaka nje Ngawe savuka ebuthongweni, Ngawe indlela yakhanya, Yakhanya kanye tere! Sakwazi ukuphila, sagadanga Siqale phambili umkhanyo ukhona. Gadesi uphi?
Isenzamuntu sithombe-ngqondo esilethwa kumanyaniswa kwento engasimumuntu nomuntu. Umuntu angamanyaniswa nento ephilako nofana engaphiliko. Ifene nofana ikhuni lingaphiwa amatshwayo namtjhana imikghwa yomuntu. Lokhu kutjho bona imizwa, izenzo, njalonjalo zomuntu zimanyaniswa nento nofana nezinto ezingasibabantu. U-Ntuli MS ekondlweni yakhe ethi: "Kuwe phasi", usitlolele isenzamuntu. Akhe sinidzubhulele imida enembileko.
ii. Umqondo ofihlakeleko: Imbongi isitjela ngokuhlaselwa kwesilukazi nabomntwanomntwanaso ngesigadi ngabamhlophe. Sibiza abentwanomntwanaso bona babalekele ngendlini. Kuthe kusenjalo sambona omunye wabahlaseli baso anobuso obuzele uboya nobuso obulengelele kwanga yifene. Lokho ngokusihalthululelako baona abahlaseli baso ngabamhlophe.
Ngikhulile ngiyazi, ngiyahlukanisa.
v. Tsomula umuda ohlathulula bona uyise lembongi wayitjhiya iseseyincani.
v. Tlola ummongo-ndaba ongakasekelwa wekondlo le.
iv. Yikulumo bani esemideni 33 no 34 begodu itjho ukuthini Yitjho nokobana imbongi iyisebenzise ngawuphi umnqopho?
UJohannes Mbongi Mthimunye wabelethwa emnyakeni we-1977 kuMhlolanja amalanga ama-27 eDennilton. Wasungula ngesikolo emnyakeni we-1984 eMasuku Primary school. Ibanga letjhumi walenza eBonginhlanhla Senior Secondary school eSiyabuswa. Ubelilunga leMpumalanga Writers Association. Uthome ukutlola emnyakeni we-1995.
Kufa ngangithi uzanento, Ngingazi bona Ubhiqa esibayeni seemfarigi, Uzenza umuntu uziinzibi.
Ngozi utjhinga njengelanga.
v. Mqondo wokubabaza.
2.3 Tlola ubukondlo obubili obusemideni 1-4.
Umuda 8: Singathekiso > Ngikho okusitjengisa idolo esele lisemnyango.
v. Yijtho-ke bona kubayini uthi ibizo leli lingathekiswe nalokho okubale ngehla.
Nganghamela kuhle zam' izambatho.
ii. Ngokuzwisisa kwakho ikondlo le imbongi ikhombisa imumuntu bani begodu ingangani ngobudala?
vi. Ngisiphi isifundo esilethwa yimbongi ngekondlo le?
vi. Ucabanga bona kubangelwa yini bona imbongi isebenzise lomhlobo werhobelo ekondlweni le?
iii. Ngokuzwisisa kwakho kubayini imbongi ingathekise ikosi nomthombo ovinyilika amanzi?
Abazosirholela ekukhanyeni. Awa, angazi Sizayisenga ingazala.
Iinyawo zakho mntanthu, Zibuthakathaka kwezenwabu. Usimanje uyananya. Ngikutjelile ngoNofundo nefundo. Yena uyile usithele.
Iinkondlo zanje zidabuka emalimini wabamhlophe begodu umfundi kufuze angalibali bona amalimi wabamhlophe selathelela amalimi wabanzima kangangokuthi pheze yoke imitlolo esinayo ibukhuwa.
ii. Uhlahtululabonyana iqiniso limenza wakghona ukujamelana nayo yoke into ayitjhoko ngombana azazi bona akukhulumako ngasososke isikhathi kuliqiniso. Ngobufitjhani singathi umnqopho ukuthi iqiniso limenza wathembeka ebantwini nemphakathini aphila nawo.
iii. Ngimuphi umqondo omumethwe mumuda 1 wendima 2?
v. Liveza umqondo wokugandelela sakugadangelwa bona kungabi nento oyenzako.
ii. Tlola ubukondlo bangaphakathi obuvezwa mimida 4 no5.
vi. Tlola ubukondlo obusetjenziswe yimbongi emideni 30 no 31 bewutjho nokoba kubayini imbongi ikhethe ukusebenzisa lobobukondlo?
Upheka kuphakululwa, uphakulula kuphekwa.
Itshimo nesiphoqo nawungakatjheji ungathi ziinthombe-ngqondo ezifanako kanti azifani. Akhe sizihlathulule ngasinye.
ii. Khombisa imihlobo emibili yerhobela etholakala emideni we-4, 5 no 6.
vi. Lisetjenziselwe ukutjho inyanga. Umuda: 18: Bathukule, barhaye ubafuthe.
Imbongi ikhuluma ngepi eyaba phakathi kwamaNdebele, aMakhuwa nabeSuthu. AmaNdebele kaNzunza athi nakabona bona abulawa khulu abalekela ngemgodini werholo azifihla khona. Kwaba kufitjhani ukuphepha kwawo ngoba adlelezelwa abe abotjhwa. Nokho abaseleko bakwazi ukubumbana bakha isitjhaba samaNdebele sasikima sandlondlobala. Umbuso wamaNdebele wawukwaMhlanga.
iv. Tlola ukurhobela-tjhigama ekutholakala ekondlweni le.
Khamba nazo nawungayi kude.
i. Itjho ukuthi balise izondo babengabaqwengileko.
iv. Ivumelwano-thoma: Imida 2, 3 no 4;"Ba__ " Imida 5 no 6; "Ma__ ...." Imida 18, 19, 20 no 21;"Ba__ ...." Imida 33 no 34; "Uku__ ...."
iv. Tlola umqondo ovezwa sigaba sesibili sekondlo le.
i. Tlola ubukondlo bangaphakathi obutholakala ngobunengi esigabeni sokuthoma sekondlo engehla.
iv. Ngokuzwisisa kwakho ikondlo le igama iNapo lijamele ini?
Neenanazelo azifani: Abanye bazibiza ngoMgwezani, Abanye bazibiza ngoSirudla, Abanye bazibiza ngoKawule, Ngambala lona alikho. Iqiniso alikho.
Zingibalekele ezazingisingathile ngiyikutani, Wena owabona iinyosi ehlobo isihlahla sithelile. Kwafika ubusika bepilo, imibalabala nobukhazikhazi, Ilanga litjhinga msinya kube nokukhuthala, Kurhwalale kwande ukutlhuwa nokudinwa Zazingilandela iintombi ngobubele zilungile. Ngiphethe uburotho esandleni zilambile; Woke amalanga kimi zazibuthana, Wo-he! Ukubona kanye kubona kabili, Ngithokoza uZimu ngetjhudu abanye abanganalo: "Qinisa ngeqiniso izandla zami zombili" Ngikwazi ukubaduduza ekhaya ngabanganakho; Ngingabi namahloni njengomuntu opheleweko. Ekhaya bangamukele ngazozombili.
b. Ipendulo yakho kwaba liswazi.
Namhlanjesi ngitlhuwile, Amahlathi nemimango kuyile, Kuye akusabonakali nomfuyi, Sesengijame ngibambeke njengomloyi.
a. Libopha abantu ikatha.
Imbongi ibonga ngengozi eyenzakala endleleni yakwaMloto ngonyaka we 1993. Imbongi isivezela bona zinengi iingozi endleleni le (Ndima 2). Ngozi phuma ngozi tjhinga. Ngemv. kwengozi, kwahlongozwa bona ikhuliswe indlela le, ngikho imbongi ithi ilethe itjhudu leliwa (Ndima 3).
Imida 18 no 20 ineenthiyeleli.
Ekondlweni le, imbongi ikhuluma ngelutjha lanamhlanjesi, elisaba ukufunda (Ndima 1 Muda 4) elidla iindakamizwa (Ndima 2 Muda 1), elidelelako (Ndima 2 Muda 2), elebako (Ndima 2 Muda 3), nelibamba ikunzi. Ilutjheli liyabulala (Ndima 1 Muda 2 no 3). Imbongi ilila ngokuthi asinabo abarholi bakusasa. Iyazaza ukuthi bangasirhola ngeqiniso isitjhaba. Ngikho ithi "sizayisenga ingazala". Itjho bona sizakubona ngabo.
Iinkondlo ezibuthelelwe encwadini le, zinemilayezo emanqophana nemiraro yepilo ephilwa gadesi. Ngakelinye ihlangothi iinkondlo lezi ziba yintatha yemiraro abafundi abahlangabezana nayo mihla namalanga. Zikhuthaza abafundi bonyana babe netjisakalo yokobana babe babantu abatjhisakalela ukuzijamela. Lokhu kuzokwenza bona babe babantu abanesibindi sokuqalana nanyana ngibuphi ubidisi abahlangabezana nabo.
Umuntu woke bekahlophe Ukuyokufika lapho Lapho alima khona.
Ikondlo le, ikhuluma ngomuntu osele azisola ezenzweni zakhe ezimbi. Imbongi ithi besele akhambe woke amazombe wephasi. Izenzo agade azenza zimbi ngoba uthi zikukufa (Ndima 2) begodu uthi wayesele athunjwe mnyama (mnyama umkhanyo ukhona (Ndima 3)). Kwangathi izenzo egade azenza, zazivela kuye njengezinto ezikarisako, kuvele elinye ihlangothi lokuhle kandi eqinisweni ziphetha ngokumbi (Ndima 6). Ikhowani, ngumlibhani wekhowe.
Kwanga umoyakhe ungaphumula ngokuthula!
Wasala udududu ngombana ulilahle.
Umtloli onelemuko tle begodu utlole neenkondlo. Ezinye zeenkondlo zakhe zakhutjhwa kuTsengo 1-5. Wanikela khulu ekuthuthukiseni imisebenzi yemitlolo.
Ungikhalimile iye, Angali ngiyavuma. Wathi ngingakhambi ebusuku, Wathi ngingakhambi nabesana.
Ligugu laMaNdebele, Uthembekile wemigidi, Ukhohlwa yena uyazikhohlwa, Ukhohlwa isivakatjhi somnyanya.
Umqondo wekondlo vane kumlayezo imbongi efuna ukuwudlulisela abafundi namkha abamukelilwazi. Lokhu yitjiseko imbongi enayo mayelana nokuthize efuna ukudlulisela abamukelilwazi bayo. Umbiko wembongi lo, ungathabisa, ulilise, udanise, uhlekise, ukhuthaze, ukhalime njll.
Njengenyanda yeenkuni Khona sizakwaz' ukulihlula.
i. Isithiyeleli -Ifanangwaqa (b) -Ifanakamisa (a) -Ivumelwano-phakathi mbane.
v. Imbongi ingathekise umona nesirhuluthulu. Ngowakho umbono kungebanga lani imbongi yenze njalo?
Madzinyani aragwa sikhukhukazi, Mgolojani inga bunyonyo bobukhahlo, Watjhelela uMatjhelela inga kutjhek'itjheme.
ii. Ifana-mqondo (ukuphila kokufa) noma ukudla kuletha ukuphila, kodwana abanye kuyababulala ngoba bahlalela khona bangasafuni ukufunda nokusebenza.
Ziinkondlo ezazivele zikhona kwakade. Zingatlolwa phasi, zithulwa ngomlomo, ngendlela yokurhaya nangendlela yokuvuma. Kanengi kwakubongwa amakhosi, iintjhaba, iinkutani zepi, iinlwana nokhunye.
Kilekondlo imbongi iveza amazizo wayo indlela abafundisi bahlonipheke ngayo ngemisebenzi yabo. Ngamanye amagama imbongi isivezela bona umfundisi mumuntu onjani begodu kufanele bona alethe waphi amatjhuguluko eempilweni zabantu. Esigabeni sokuthoma imbongi isihlathululela indlela ilizwi lomfundisi lizwakala ngayo nangendlela abantu bafanele ukulimukela ngayo. Esigabeni sesibili imbongi isivezela indlela ilizwi lomfundisi lifanele lithobe ngayo iinhliziyo zabadanileko. Bese esigabeni sokugcina imbongi ibuza abafundisi bona nakungibo bajamephi. Ingabe bayakulandela abakutjhumayelako nofana njani na Imbongi ibuye ithi nanyana inombuzo ngobujamo babafundisi kodwana iyavuma bona abafundisi babantu abakhulu begodu amakholwa athembele kibo?
v. Mhlobobani werhobelo otholakala endimeni yesithathu yekondlo le?
iv. Tsenga isakhiwo sangaphakathi sendima yesithathu yekondlo le.
iv. Inqophise bona umntazana lo abaphathe kuhle ekhakwakhe.
vi. Abantu babulalalene sekwanele.
i. Ngesaba umoya weTlhagwini, mma Afrika . Wangena kuwe kwathula Ummoya.
v. Tlola umuda osetjenziswe endimeni yesibili onesifaniso bewutjho nokobana lesosifaniso siletha mqondo bani.
Inga umuntu uzakuvuka ayele futhi.
ii. Yivumelanothoma esemideni 25, 26 no 27: U_...
Namkha kumakhaza namkha kutjhisa, Namkha kuhlekwa namkha kulilwa, Namkha uregile namkha utjhonile, Namkha uyikosi namkha uliphandle, Ifindo liyeza, ilifu liyeza. Umunt'uzakufoma, asul'angaqedi. Kukorobane ilimi kuthuny'iinhluthu, Zizabe zehla iinyembezi, Zizabe zehla zingasulwa, Sele lifikile ithunzi, Sele afikile umathanyela, Angakheth'ibala lomuntu, Angakhethi ubujamo bomuntu, Ngombana ipilo lithuthumbo.
i. Ummoya wokudana. Imbongi idanise ngunina owayifihlela amaqiniso. Imbongi izithola sele isidisi ngebanga lokungazi iqiniso. Isola unina ngokungaphenduli Imibuzo yayo mayelana nobumbi obusemsaneni. Nangathana unina wayitjela iqiniso ibingeze yazithola isebujameni esele ikibo.
b. Ngaliphatha ngisabana nalo.
v. Tlola ubukondlo obusetjenziswe emudeni wokugcina wekondlo le.
v. Ngisiphi isithombe-nqondo imbongi esisebenzise ekurhayeni ikondlo le Sekela ipendulwakho?
iii. Mmoya wokudana.
ii. Imida 4 & 5: Irhobelaphakathi > nilise.........
iv. Nikela umqondo olethwa ligama 'ehle" elitholakala emudeni wa-22 nolethwa ligama "hle!" elisemudeni wa-28.
Imbongi iveza lapha bona isirholwani ekhuluma ngaso sisetjenziselwa ukutjhisa abantu.
i. Veza irhobela-phakathi elisekondlweni le.
Ngenyama senza isitjhebo.
iii. Imbicani nomsobo.
Ummongo wekondlo ngilokho okutjhiwo yikondlo. Kwesinye isikhathi ummongo kuthiwa mqondo wekondlo. Imbongi ingaveza ekutjhoko ngendlela ezwakala lula , bese sithi mumongo nofana mqondo osetjhatjhalazini nofana osebaleni. Kwesinye isikhathi imbongi ingaveza ekutjhoko ngendlela egwagwanisako, bese kuthiwa mumongo nofana mqondo ofihlakeleko nofana obhacileko.
iii. Umuda 3: Inga urhadekile. Umuda 12: Zibuthakathaka kwezenwabu.
Laphuma njengemihla, Laphakama lihlophe Ukuzifihla kunina. Imisebenzi yemihla Irheme ngerherho layo.
v. Hlathulula okutjhiwo yikondlo ngomuda owodwa.
a. Umuda 11.
##lelitshayo lobukondlo ekondlweni yakhe ethi: "Ngilisani Ngiphaphe!" Sizanidzubhulela imida enembileko kwaphela.
ii. Tlola imida enebuyelelo-mqondo esetjenziswe esigabeni sesibili sekondlo engehla utjho nokobana liletha mqondo bani ekondlweni le.
i. Ivumelwano-phakathi elitholakala emideni 2-6.
Umtloli onelemuko tle begodu utlole neenkondlo. Ezinye zeenkondlo zakhe zakhutjhwa kuTsengo 1-5. Wanikela khulu ekuthuthukiseni imisebenzi yemitlolo.
Incwadi le ilibuthelelo elihle elikarisako leenkondlo, begodu imumethe iinkondlo ezimatjhumi amabili nambili zezinga eliphezulu. Umbutheleli weenkondlo ezisencwadini le, ukwazile begodu uphumelele ukukhetha iinkondlo ezinemilayezo emanqophana nobujamo bepilo yagadesi. Lokhu kuzokwenza bonyana abafundi bencwadi le, babe namakghono wokujamelana nokurarulula imiraro abahlangabezana nayo emaphilweni wabo qobe liphuma litjhinga Ibuthelelo leli limumethe imihlobo ehlukeneko yeenkondlo ezingekhe zatjhwaba, ezimumethe koke okumatshwayo afuneka ekondlweni. Incwadi le yihle khulu begodu izokwenza abafundi bonyana babe namakghono wokutsenga iinkondlo ngefanelo, nangokulandela imigomo yefundo ye-outcome based education. Ngamanye amezwi incwadi le itloleke ngendlela yokobana kube lula bonyana umfundi ayisebenzise bekayizwisise msinyana. Ekugcineni kwenye nenye ikondlo kuba nemibuzo ephendulwako, begodu nomsebenzi ophiwa abafundi bona bawenze. Lokhu kuzokwenza bonyana abafundi babe nekareko yokwenza amarhubhululo ngemihlobo yoke ehlukeneko yeenkondlo. Okhunye okukarisako ngebuthelelo leli, kukobana zoke iinkondlo ezitloliweko zikhambisana nemilando yabatloli bazo ngamunye. Lokhu kuzokwenza bonyana umfundi ngamunye akwazi ukuzakhela isithombe-ngqondo somunye nomunye umtloli wekondlo leyo ayifundako.
Babiza basithi: Baba kebabo abobaba. Mina vane ngithi: Ubaba wathi Ngikhuzwe ngetjhada.
vi. Mmoya wokudana nofana wokuzisola.
Ikondlo le, ikhuluma ngesokana elalithanda intombi kodwana yona ingaboni bona iyathandwa. Lalilulukela nalibona intombi le, liyibongelele ngehliziyo likhanuka ukuyikhulumisa lizibike kiyo.
Sirarekel' imizi esel' imilotha, Sisale sibuzana ngembangela Ngiyabuza, ngubani na Abanye bathi mXhosa, Ngiyala?
Itshimo singalibiza nangokuthi sitjhubo. Itshimo, kusetjenziswa kwamagama atjho okuphambene nomqondo nofana nalokho okungikho kwamambala. Ngamanye amezwi itshimo yikulumo ephambene nalokho okungikho. Akhe siphethe ngesitjengiso sesonede ka-Skosana PS ethi: "Isinanja". Sizanidzubhulela imida enembileko kwaphela.
Abanye bathi mZulu, Ngiyala.
i. Sifaniso imbongi ihlathulula ubunye ebenabo nabalwako.
iii. Umkghadi ngugubudu emanzizi: umutjho lo, umumethe muphi umqondo Ngisiphi isithombe-nqondo eisetjenziswe kilomutjho?
Angez' usamfunyana. linyawo zakho mntanthu, Zikhamba kabuthaka Inga ubanjwe yimbodongwana. Lis' ukuzigila ngomung' ungekho.
Ilangelo lalitjho bona sekwanele ukuthuluka kweengazi nokubulawa kwabantu batjhiye abentwana bazintandani (Ndima 5 Muda 3; 4 no 5). Imbongi ithi nokho lokhu kuthula komzuzwana engeze kwahlala isiphelani (Ndima 2 Muda 5 no 6).
iii. Tlola yoke imida esekondlweni eneenthombe-ngqondo ezingenzasi.
Emini azikhombe isibhakabhaka.
Ikondlo le ikhuluma ngomma owendileko kodwana angahlali lapho endelekhona. Kwafika lapho sele akhumbula ekhakwakhe wathatha isiquntu sokutjhiya indlu ekulu egade ahlala kiyo wabuyela ekhakwakhe. Yeke uyathokoza. Angathokoza balapho egade ahlala khona nofana angathokoza isiqunto esihle asithetheko sokubuyela ekhakwakhe kanti godu angathokoza bona angasafuni ukuhlala lapho egade ahlala khona.
##ka-Jiyane D.M.ethi:"Kuyini" sifunyana isimanyaniso?
Bazali bami nangiphutha ngisesemncani, Nangikhasisa ngatataya, Nangifukamela njengesikhukhukazi amadzinyani, Ngacapha isithepha ngelimu, Kwaqina ngho ithambo. Gadesi ngiyazisola.
v. Tlola ubukondlo obusetjenziswe yimbongi emideni 48 5 50.
Sesengeluk' intambo Ezokuba ngeyam' indlela Engisa KuNomalanga, Unomalanga ilanga lami. Maye uNomalanga!
i. Kukhulunywa ngabantu besibongo esisodwa, babina isibandanai esisodwa, bangabesithakazelo esisodwa begodu babelthwa liqhegu elilodwa.
1.2 Funda ikondlo engenzasi bese uphendula imibuzo elandelako.
Imida 21 no 22: Iya,...
i. Indima 2 umuda 3 imbongi isivezele iinthombe-nqondo/iimfenqo ezimbili. Zidzubhule utjho bona zingimiphi imihlobo, begodu utjho nokobana kilekondlo zitjho ini.
1.1 Funda ikondlo engenzasi bese uphendula imibuzo elandelako.
iii. Yitjho bona imida ngamunye kwengenzasi imumethe mhlobobani esithombe-ngqondo.
i. Tlola izenzukuthi ezisetjenziswe ekondlweni le bese utjho bona ziyithinta njani ihlathululo.
Ngiyathokoza mthombo ongomiko, Ngiyakuhlonipha Mthombo ongomiko.
ii. Inqophe ukuthi ikosi yikosi kilabo abazi ukuqakatheka kwayo, abayihloniphako nabaziko bona umsebenzi wayo khuyini.
UMbuso wembethe isizi. Kwalila uMnyango Wefundo, Khona unyaka sele wonde kangaka Awa, ukwelusa kubhalile, linkomo zifahlile, kubhalile?
Tjheja: Umfundi ulindeleke bona atlole zine zeenthombengqondo ezibalwe ngehla. Nanyana isithombe-ngqondo esisodwa singatlolwa bekube kabili akutshwenyi.
v. Tlola isithombe-ngqondo esisetjenziswe ngobunengi esigabeni sokuthoma sekondlo le.
Â· Ziyangezelelwa ngokweze hlakalo nesikhathi.
v. Imbongi isivezela ini ngomuda 4?
iii. Tlola imida emibili enesithombe-ngqondo sokufanisa.
ii. Iye imbongi ikwazile. Ikondlo le, ikhuluma ngetayere elelisetjenziselwa ukutjhisa abantu. Lokho sikuthole emudeni 3, igama elithi kubobamkhulu kutjho bona uyabulawa , Umuda 11 igama elithi atjhe & avuthe. Umuda 12 igama elithi asafuthunyezwa okutjho bona angakavuthiswa nomuda 13 igama elithi sephulwe okutjho bona itayere likhutjhwa emuntwini angakathungelelwa.
Imida 7 9: Zkhe...
Kilekondlo imbongi ikhuluma ngesithandwa sayo ebeyizibophelele kiso isikhathi eside kodwana ekugcineni sayilahla. Imbongi ithi yona nesithandwa sayo babethembisene izulu nomhlaba, kungiloyo naloyo azibophelele ethandweni kangangokuthi bebangasaboni abanye abantu ngaphandle nje kokuzibona bona basethandweni begodu bababalelana. Umuda woku-1 no wesi-2 usitjela kuhle bona leziinthandani kade zisiwa zivuka zithembisene ukufa nokuphila. Ukuthi kwagadesi abasathandana kuvela esigabeni samaswaphela emideni 29, 30 no 31 lapha imbongi isithi "Walilahla ithemba lami, Wasiphula isithembiso sami, Wasiphula isithembiso sakho" lokhu kuhlathulula bona koke ebekuhlangenwe ngakho kuphenduke ilize.
Indl' ekulu ngayiqala kabili kathathu; Ngakhumbul' okwadlulako nokusezako, Ngajama thwi! etatawin' elitalala! Ngapheny' imikhwani yesiphila, Nganghamela kuhle zam' izambatho. Salani kuhle mabodakaz' amhlophe, Salani ngokutlhogomela niyelele abezako. Ngikhumbule phetjheya kweLigwa Ekhabo lanosokanami: Owangiph' ikakaramba yomyenami, Ngaritjhw' emin' ethe saka! Ukuthokoza kwami kwaphelela. Bakwethu ningangikhukhutheli ninginanabele, Kazi nami ngingewekhaya, Baba.
Usitjhiye ephasini emnyakeni we-2005 kuNtaka amalanga naka-13.
Kwanga umoyakhe ungaphumula ngokuthula!
iv. Nikela isilungelelo sebizo esisetjenziswe yimbongi ukugandelela ukunyefula ekondlweni le.
v. Wangitjhiya kusesebusuku.
Kazi nami ngingewekhaya, Baba.
vi. Lirhwala: Inqophise kilabo abangaboniko bonyana intombi okuhaywa ngayo la inamehlo amanengi.
ii. Mmoya wokudana.
i. Kilekondlo imbongi inqophe ukusiyelelisa ngezinto eziqaleka inga zihle, ziyipilo begodu zimnandi kanti isiphetho sazo kukufa. Imbongi ikhalima bantu bona balise izinto eziyenga inga ziletha ubumnandi batjhugulukele kuZimu.
a. Rholo labanzima, b. Ujame njengekutani, c.
iv. a Ngisiphi isithombe-nqondo esisetjenziswe imideni emithathu yokuqina yekondlo.
Kwakukusutha kwendlala, Kahlamanzana kumbi, Kwakuthungwa amabhetjha, Avunulwe kukarise KwaMahlungulu. Naso imbokotho ngesibuyeni, Ilitje lokusila eqadi kwayo. Kwakungasikudla kukuphila kokufa, Amadoda ajame ngeziswana, Afuze iNtatjanaMaNdebele, Gadesi khohlwa ngamaphotho, Gadesi khohlwa ngesirholwani, Dadwethu bhinca ingubo, Ulandelane nomnakwenu, Niye KwaNofundo, nazi uZimu.
vi. Mabhunu ahlala enarheni le.
Umuntu Mumuntu: Malobola J.N.
Gadesi sengikhamba njengenyoka, Ngikhamba ngikhukhutha, Ngikhamba ngibhaqa, Ngifana nomqasa ngiyazunywa, Nabezimu bekhethu banginghalile, Bangifulathele bangiqalile. Ngiyazisola, Bizani abangani bami Bizani iinhlobo zami Bangihloboke ngisaphila nje, Ngafa, bazangibonela ilikade, Ngiyazisola bazali bami ngiyazisola.
Namtjhana bangathini ngami, Ngiyaphefumula, ngeqa intaba. Ngifukula safukwani, Ngidosa yengqondo ikoloyi, Ngibona ngapha kweenkungu zokusa; Ngitjho ngisithi: "Baba!" Baba ongithwesa umqakaniso, Umqakaniso wezungu lamathuthumbo, Ngirhuluphele ilwandle, Elidunga amanzi ngamagagasi Amhlophe njengesiwezulu Siwela abanganatjhudu.
Ngitlhuwile, ngihlulukele umuomuela, lye, umtshadlho nomvilo Ngihlezi ngaphasi komtholo. Gadesi uphi ummango Uphi wekhethu umlanjana Ngisele amakhaza njengerhwaba Ngipholise ihloko eqaqamba njengezulu, Iqaqamba inganaduma?
Ngiyathokoza Mthombo ongomiko. Uphakathi kwehlathi, ujame wedwana Ujame njengekutani, Usiza abancani nabakhulu Ubapha ituthuko ekulu.
Umlobokazi ngumakoti wamaNdebele. Ikondlo le ikhuluma ngomendo wesikhethu. Umakoti wamaNdebele ukhamba kancani agubuzele (Indima 1 Umuda3) Kwakulotjolwa ngeenkomo ingasi imali (Indima 1 Umuda 5) Amadoda akwakwazela ngendlela yokuthamba ngeenkhande lokha nakemukela umakoti. Kilekondlo imbongi ikhalima umakoti bona angakhulumeli futhi (Indima 5 Imida 3 no 4) ikhalima unosokana bona angalwi nomakoti (Indima 6 Umuda 7) begodu ikhalima nomakhelwana bona angahle ahleba abe ahlole ngemithangala (Indima 5 Imida 5 no 6) kodwana kuhlalisanwe.
iv. Tlola igama elisetjenziswe ekondlweni elitjho ivalo.
Lizungu labantu boke, Silingana abantu boke, Mphekeleli wabaya kibobamkhulu, Mrhuweleli wetjhada elibaleka iindlebe. Sidosa umuntu isikhathi sifikile, lye, nanyana singakafiki. Abanganeno bagida igido Lokuzibuyisela ngombana badlelezelwe: Ilizwi lesililo lizwakala ngaphetjheya, Wegazi elimbi avuthe amathambo, Atjhe aphele kungakalinyukwa. UNotjhudu athi asafuthunyezwa, Kuye sephulwe isirholwani. Icala ligwetjwa linengi; umbulali uyedwa.
Akwenzako kwaziwa nguye, umona.
Mala wabuyaphi Imiz uyiphulile. Usivunguvungwani mala. linthandani zitlhalene ngawe, Izelelesi zibotjhiwe ngawe, Ineng' ulibulalisile, Ngawe ityile lifile. Mala ndina! Ngilisa inala ngilisa! Ngilisa ngiziphilele ngeqiniso, Ngilisa ngivume zam' izono, Khon' uZim' azangilibalela?
iii. Laba abakha ngeqepho: Sitjho ukudelela nofana ukungabi nehlonipho.
i. Ikondlo le ineendima ezilinganako begodu inemida evalekileko ne vulekileko.
iv. Silungelelo samabizo u-ndina.
iii. Sithombe-ngqondo bani esisetjenziswe yimbongi ngobunengi nayitlola ikondlo le?
Wangenza qiniso, Wangenza ngaba mumuntu, Abakubalekelako bona Bayokuphelelaphi qiniso Maye laphel' iphasi?
MaNdebele ngazomba iphasi, Ngabona ngewami amehlo, Abanye babona ngewabanye, Ngezwa ngeendlebe, Ngingazwelwa njengesiduli, Umuntu yena semumuntu, Zakhe aziqedwa phu! Zakhe azibonwa zoke, Zakhe azicimeli cime! Zinande zivumbuluka Zinga mamanzi avinyilika.
ii. Dzubhula umuda ohlathulula bona imbongi ikhuluma ngamaNdebele aphelele.
v. Sisenzamuntu / isenzasamuntu.
Emideni le isimanyaniso sibunjwe ngo-inga no-senga. Ngokwenza njalo, imbongi icacisa ekutjhoko.
iv. Sekela ngawakho amagama bona kuba yini uthi imitjho oyibale ngehla (iii) ibufakazi bokobana kukhulunywa ngabamhlophe.
lye, iinthebe zihlwa ziphuphuma, lye, iimitlhodlho ihlwa imanzi, lye, unotlabalala arhanyulwa angaselwa. lye, ngitlhuwile, layizolo likude!
Athi: siyokuhlakula, Ngithabe ngithande Ukuzibona nginobaba.
a. Indima 4.
vi. Ihlathulula ukuthi yagcina ngokuzithwala ngebanga lokufuna iqiniso unina ayeyifihlela lona.
Lemibuzo eziintjengiso kilesisigaba izakusiza bona ukwazi ukulungiselela iinhlahlubo zegreyidi 12.
iv. Ngokucabanga kwakho ungathi kubayini imbongi ingathekise ikholitjhi yezefundo nesithakgha?
Wangibopha ihliziyo, Ngaphola amaloyo, Ngahluba njengenyoka, Ihluba ikhasi layo, Kwakhanya inyanga Isiyeri sakhanyisa indlela.
Kude la kuyiwako Mntwana wekhaya. Phos' iinyawo zakho. Yintoban' ekurhadako kanti Kuphehlwa ebilako?
Ulilunga lesiNdebele Language Board.
v. Kunevumelano-phakathi nesithiyeleli.
Ugeja ngombala ohlaza sasibhakabhaka, Isibhakabhaka setshayo lokugeja.
Uneenkanuko zomlambo ogelezako, Unehliziyo ede, Unehliziyo yamarhamaru, Nakuyingubo yona Uyidosela ngancanye, Wafuthumela ngapha, Uyidosela ngapha. Ukukhamba uyakhamba, Iduduma lokujama uyalibeka; lye, alibeke ajame na lye, afike aphumule na Izabe ingasimumuntu, Zakhe iinyawo azidinwa, Kudinwa ihliziyo?
Bayethe, konjani yezulu, Bayethe ngwenyama, Bayethe ngwenyama koNdebele, Wena sigqumukela ngelwandle Wabhal' ukucwila ubambelele Ngobulembu butjhelela. Wayamela ngaphetjheya Uqaqada phezu komgogodlh' Ingwe yavaleka umlomo Ikghanywa magagasi aphephulwa Mmoy' abezimu; ilwandle Linganamzimu Ingwe yafiphala umbala, Yabulawa yindlala INgwenyama ikhona Isingethe iNdlovukazi Ivela epumalanga inga etjhingalanga Akunaphasi Kwahlangela naBekunene Batjho basithi: "Bayede! Bayede Ngwenyama!" Batjho kuMayisha II, kaMabusabesala, Ilanga elatjhinga mhlomunye Liphahlwe bezimu bakhumbule Erholweni koNomtjherhelo. NguMayisha II, wobuso obuphazimako, Buphazimela abangabaniko, Basithwe matjhiya ubude. NguMgwezani eenhlangwini: Isiba lobukhosi langahlonywa Nguye mphambo, Intonga yemtjhade yangafumbathwa Nguye mphambo MaNdebele. Kude! Kude! Kuseduze la abuya khona, Kuseduze, kude la aya khona. Dundubala hlanga leMthambothini, Wena obhodabhode wabuya ngenenginzima, Wavela wabikwa, Wabikwa neMarhorheni, Kwanga iintangaziyaphela Zingaqedwa. Ubuthwa bathi bunzima Bavela bumhlophe wabusingatha Bunjalo, uzila umkhosi Ohlatjwa ungakalawulwa Imikhosi ilawulwa. Weqela kezikanoondovu, Waphatha zesiba lefundo, Ilwazi larhatjheka njengeentinzantinzani. Usilwa ipi yengqondo, Izalukazi zakghanywa ziinolwani, Kuvumbuka wena Ngwenyama, Uvumbuka njengekhowe. NguMayisha II, ilanga lakwaNdzudza, Ungakhonjwa ngomuno, Omkhombako uyazihlolela. Uzihlolela ubukhazi buthutha, Uzihlolela isinanja libalele, Lagubuza abizwe ngehla kwamafu. NguMayisha II, ingwenyama: Ligugu eligegeda abanganasithunzi, Abanesithunzi libahluba iinsasa. Gidi! gidi! gidi! Uyagidizela Ngwenyama; Udundubala njengentaba, Utjhinga njengesiziba, Usingatha usingathe Nabasemasisweni, ije Bakwendlalele ngesibuyeni Bafunga iimfungo zomoya. Batjho ubavuthela ngomoya, Baphephuka baqale emv. Zungu elimhlophe; LakoNdebele ahlezi etjeni; LakwaNdzundza lifuze uFene; Mabhoko! Mkhulu uNyabela. Ngwenyama! Sisidu aziqedwa!
ii. Isal,' imhlophe kwegabhogo. Ungazifihli njengecili Vel' emkhanyweni njengelanga.
ii. Tlola loke irhobelo-tjhigama elivela ekondlweni engehla.
v. Esigabeni sokuthoma sekondlo le kusetjenziswe khulu isithombe-ngqondo sesifaniso; imida 2, 4 no 6.
i. Tsenga isigaba sokuthoma sekondlo engehla ngaphasi kweenhlokwana ezilandelako. a. Isakhiwo sangaphakathi b. Isakhiwo sangaphandle.
v. Imbongi isemqondweni wokuzinikela kuZimu.
v. Unotjholotjholwani abulawe kutjholozela.
v. Tlola umuda onevumelano-phakathi osetjenziswe endimeni yesi-3 ekondlweni engehla.
U Ongayaziko ubona ngayo, Oyaziko ufunda ngayo, kuyibalekela kukweqa, Kukweqela phezulu ungaweli phasi.
iv. Imbongi inqophe ukuthini emudeni we-25 ekondlweni le?
Njengezulu nephasi atjhidelene. Kodwana mina nawe siyinyanda, Ebotjhwe sithakgha samambala, Sona esathabisa amazuba nasiyibophako, Sona esadanisa iimfene nasiyibophako. Ekutatayeni sabe sisoke, Ekuqothaqotheni iinkukhu sabe sisoke, Itshele yabe imdlalo omnandi, Kodwana amagqubu bekanganandawo Ngombana banjalo abanombuso ezulwini.
ii. Yitjho bona mhlobobani wekondlo le bewusekele ngemitjho ebufakazi besiqunto osithetheko.
Iye imbongi isebenzise ilimi lobukondlo.
Zuba ngiph' iimpiko Ngiphaphe ngiphaphe ngiphaphe Ngiye phezulu phezulu phezulu... Ngiphenduke ngiphenduke ngiphenduke...
ii. Ukubona kanye kubona kabili > Siletha umqondo wokobana isokaneli selibubonile ubutjhwapha balo begodu liyatjho nokobana lokho ngekhe kusenzeka.
Ngabuza ngifuna ukwazi, Ngabuza bonyana kungebanga lani. Ipendulo yakho kwaba liswazi, Ipendulo kwaba ziinhlamba.
Tjheja: Nanyana ngiyiphi ipendulo enikelwa mfundi abe ayisekele ngokuzwakalako yamukelekile.
v. Tlola umuda owodwa onesithiyeleli otholakala ekondlweni le.
Ngaphasi kombuzo lo, phendula imibuzo EMIBILI kwaphela.
Emudeni wamaphelelo wendima yamaphelelo, imbongi nakhona iveza ukuzaza ngazo ngombana iyelelisa bona angeze zakusa ndawo nayithi "Khamba nazo nawungayindawo."
ii. Tlola igama elitholakala ekondlweni elitjho ibandlululo.
Qiniso, Ulilanga longabonik' umuntu, Boke bayakubalekela, Boke bakusitha ngelaka, Babodwa abakwaziko.
iii. Inqophe ukusivezela bona isokana ekhuluma ngalo ekondlweni le belihlamazana.
Siyabuswa L. P.
Indima 4, imida 3 & 4 imbongi isebenzise ibuyelela-ngqondo ukuveza bona bakhona abazithabelako kodwana ngelinye ihlangothi ziyavilaphisa. Imbongi isonga ikondlo ngokuveza imiphumela emimbi yokuba marhamaru (Muda 9 &10), nasele ubiza iinkwekwezi ngamabizo waboyihlomkhulu vane kukumbi.
Mbizo yeentjhaba zeSewula-Afrika, Ngikubiza ngebizo Ngingasililitho ephasini; Ngithi ndabezitha! Mbizo yokuthula, Mbizo yecolo, Ngithi bayethe kuwe.
i. Veza ukurhobela-tjhigama okusetjenziswe ekondlweni le.
iii. Imbongi isitjela ngesokana elalilandelelwa bentazana ngehloso yokuzuza kilokho elalinakho. Iintombezi zazingalithandi isokaneli kodwana bezithanda izinto zalo. Ngetjhudu uZimu wabanalo lakubona lokho latjhuguluka, azange lisazinaka. Esikhundleni salokho lazikhethela uZimu belakghona nokondla bakwabo.
Phasi enzasi erholweni, KwaMahlungulu kwasala abantu Kwaduma izulu kwamekeza umbani, Kwatjha isikhuni kwasala umlotha.
v. Mhlobobani werhobela otholakala emideni 6 no 7 ekondlweni le?
Ngiyokuhlala hlali, EMerik' enganinaniko.
Imida 13 no 14: Unehliziyo...
vi. Ngokuzwisisa kwakho ikondlo le ngelinjani ilifa elingakajwayeleki okukhulunywa ngalo kile kondlo?
v. Itayere lalisetjenziswelwa ukutjhisa abantu ngesikhathi somzabalazo. Nabakutjhisako babelilengelelisa entanyeni njengesirholwani bese balithela ipetroli balithungelele ngomlilo.
Ikondlo le ikhuluma ngetlawana elilinga ukuzifumanela isokana elizalanelisa, lilise ukugelagela namasokana ngehloso yokufumana elilifunako.
Imbongi ibonga ilanga langomhlaka 02-09-1993, lelo elamenyezelwa njengelanga lokuthula ngemv. kwemiguruguru eyayembethe iSewula Afrika. Ngalelo langa kwathula yoke into ephilako nengaphiliko. Abantu nemitjhini neenkhwelo.E- World Trade Centre lapho kwakubanjwe khona iinkulumiswano nakho kwathula isikhatjhana ngoba kwakuyelela ilanga lokuthula.
Jemu unesikhozi KwaNdebele, Isikhozi owasakha neNgwenyama, lngwenyama uNyabela, Owakha ngawe sakhe NeSewula Afrika Etja, Yebutho lakaRolihlahla Mandela, Umengameli wayo.
Â· Zingatlhanywa bezitjhiwo nanyana ngubani.
b imumethe muphi umqondo.
iv. Tsomula igama elitjho ukukhambisana elitholakala ekondlweni le.
iv. Tlola ibizo nesibongo sembongi yekondlo le.
iii. Igama elithi "ngifuze" emideni 19-20 limumethe iinhlathululo ezimbili ezingafaniko. Tlola iinhlathululo ezimbili khona kuzakuvela bona uyayazi.
Ifuyo ayisekho, Iginywe yipisi ifikile, Edlule naye uyabekwa, Alandulwe igadango.
ii. Isakhiwo sangaphandle sendima yesithathu.
UZandile Sophie Shongwe uNaMgwezani wabelethwa ngoRhoboyi emnyakeni we-1956 eHendrina eplasini i-Wittekrans. Wasungula isikolo eMabuyeni L. P. school. Wabese uyokwenza ibanga lakhe lesi-6 eHendrina Community school, JC Mhlabetsi. Ibanga letjhumi walenza eSoshanguv. High school. Wenza i-Secondary Diploma e-TCE, i-BA ne-UNISA. Uragele phambili neCreativ. writing.
Nanyana ungangithuka, Uthi: ngeqa amagama wakho. Kwaphela khumbula lokhu: Wangifihlela iqiniso lakho.
1.4 Funda ikondlo engenzasi bese uphendula imibuzo elandelako.
v. Imbongi isisebenzise ngomnqhopho wokusivezela bona singezwa abafundisi nabakhulumako sithathe kwangathi benza koke lokhu abakutjhumayeza abantu.
b. Isakhiwo sangaphandle: -Imida 1no 2: Imida le ngamunye unevumelanophakathi:;"Ngi_ ngi__" -Imida 1 no 2: Irhobela-thoma; "Ngijamile ," -Imida 2 no 3: Irhobela-tjhigama; "................
ii. Isenzukuthi: Liba bov.
Ngidinwe kuhlala lapha, Lekhethu ngilazi Ukunghanghabala kwalo. Lobudlhayela buhlangene Nokuhlakanipha. Ukusebenza lilize lakolize, Ukufukuza ingurumela, Kuba lilize lakolize. Itlha ingasoze yahlangana Neqiniso nanyana kukunini. Kade saba yifukwani Sifukuzana nephasi.
Isibonelo: Ikondlo ka Malobola JN ethi, "Isirholwani" imbongi izwakala ngathi ikhuluma ngesirholwani kanti imbongi ikhuluma ngetayere elalikghwayejwa entanyeni yomuntu lithelwe ngepitroli bese umuntu loyo uyatjhiswa. Lokhu kuvela lokha imbongi nayithi, "Mphekeleli wabaya kibobamkhulu",umuda 3.
Bonyana yini elumako ebesaneni. lye, ngakhamba ngekani Ngombana ngifuna ilwazi. Umvuzo wakho kwaba budisi, Kwaba ngilokhu okubonako.
Imida 3 - 6 > Nga__.
Nithi ngibo laba na?
iii. Mhlobobani wesithombe-ngqondo osetjenziswe emudeni wokugcina Wekondlo engehla Yitjho nokobana sisetjenziselwe ini?
Ukufa kwakungasikufa, Ue, kwabelethwa kukufa. Kwahlonitjhwa kuyipisi, Kwaba sililo kwaphela.
ii. Ngokuyelela okutjhiwo yikondlo imbongi iletha wuphi umqondo ngokusebenzisa igama "ukuthaka" ekondlweni le?
Madoda phumani neenkhande, Nizokuthambel' igugu lomuzi, Ikwekwez' ekhanya salanga: Ikwekwezi yomkhanyo wezungulekosi. Hlaban' uMafunazoke Ikomo kababa yesiko, angene.
i. Mumoya wokudana, imbongi isebenzise igama "isililo" lokho kutjho bona bekungakajatjulwa (Muda 9) imbongi isebenzise igama atjhe, avuthe aphele. Imbongi idaniswe sisenzo sokutjhisa abantu ngetayere.
ii. Nikela igama elilodwa elingekho ekondlweni elitjho itjhudu leliwa (umuda 14).
Ngubani oneqiniso na Min' angazi, ngambal' angazi?
iv. Ngokomqondo ofihlakeleko isinanja ekukhulunywa ngaso la singathekiswe nani?
I. Imbongi isemoyeni odanileko. Lokhu sikutjho ngombana imbongi ilila ngokungabi netjhudu lokuhlalelwa babantu beengubo. Ilila ngokuthi yazitholela usibanibani wayitjhiya, yathola usibanibani naye wayitjhiya. Ye-ke soke siyazi bona ukutlhalwa mumuntu usamthanda kuyadanisa.
Umkghadi ngugubudu emanzi, Ugeja ngamafutha; Usale unothe inga mhlwehlwe, Usale uphazima inga lirhwaba, Usale utjhelela inga yitshidzo.
Ngafundiswa ngumma nobaba, Kodwana ngisathi ubaba.
Tlola igama elitholakala ekondlweni elitjho iinhlobo.
Wavuka ulele langa, limphaphamtjhini zatjala 15 Ukuthula phezulu, Zaphapha emhlana Zilengisa amabhaloni, Kwajama imisebenzi kwakhulekwa. Ngawe kwacinywa imitjhini, Ngawe kwathula imirhatjho, Ngawe kwajama, kwajama nesitimela: He! Umoya-ke Kwaba nokuthula ephasini, Ukuthula kwengubo yeTempeli?
Uvunula akghantjhe, Akhohlwe ukuthi: "IKosi ikhona", Njengayizolo lokha, Lokha umpurelani Umngene emazinyweni. Atjharagene, atjharagene nelimu, Amazinyo aqhaqhazela, Abiza iinkwekwezi Ngamagama waboyisemkhulu.
iii. Tlola loke irhobela-thoma elitholakala ekondlweni engehla.
Imida 1, 2 no 3 Irhobela-thoma > Batjho.
iv. Tsenga isakhiwo sangaphandle sekondlo le.
Uburotho butjhelela ngawe, Bunambitheka ngawe, Ithabo livela ngawe, Itjhudu lilethwa nguwe.
vi. Khombisa umhlobo werhobelo osetjenziswe yimbongi emideni 19 no 20 bewutjho nokobana uwusebenzisele ini.
ii. Yitjho bona imida engenzasi le ngamunye unamhlobobani wesithombe ngqondo.
Nithi Ngibo Laba Na?
c. Umuda 27.
ii. Yitjho bonyana imbongi inqophe ukuthini ngomuda we-12 ekondlweni le?
vii. Imbongi iletha mqondobani ngokusebenzisa isithiyeleli emudeni 21?
iii. Linqophise emasokaneni aqonywa litlawana ekuhaywa ngalo kilekondlo.
Indima yekondlo yakhiwa mimida nofana umuda wekondlo. Kukhona iinkondlo ezinendima eyodwa ezinye zineendima ezinengi. Iindima zekondlo zingalingana nofana zitjhiyatjhiyane. Ikondlo enendima eyodwa enemida elitjhumi nanye, yisonede.
Imbongi ikhuluma ngendawo eyabelethela kiyo kwaMrimitjhi (Umuda 13). Kwakumnandi kunganabulelesi nokubulalana, kunganandlala. Kusaphilwa ngehlonipho nesikhethu.
v. Tsomula umuda okhombisa bona imbongi izibawela nakuZimu ngalokho ekufunako.
i. Tlola imitjho emibili ukuya kwemithathu etholakala ekondlweni ekhombisa bona imbongi ngeqiniso itjhugulukile ezintweni ezimbi ebeyizenza.
Yingubo yakoNomtjherhelo, Ngalokho indoda yikomo, Ngayo indoda sibaya, Yatlhoga ikomo Itlhoga umkghadi. Abezimu balala ngawo, Bawutlhoga baveza amabhudango, Bawutlhoga bawufuna ngobulwele, Bavula amehlo bacimezile, Indoda ilile senghwani.
Ithemba angisenalo ngawe, Ithando angisenalo kuwe, Mina ngikuhlobokile. Ngililel' abanganamehlo, Ngitlhuwel' ababona ngancanye.
i. Yitjho bona imbongi isihlathululela ini ngamagama aveza irhobela-tjhigama endimeni yesibili.
Lokha nawutsenga ikondlo, utjheja ukuphumelela kwembongi ukuveza izakhi zobukondlo ekutloleni namkha ekurhayeni ikondlwakhe. Ubukondlo bekondlo buvezwa mumongo wekondlo, umnqopho wekondlo,(umlayezo wekondlo), ingaphakathi lekondlo, ingaphandle lekondlo, ummoya wekondlo, nokuncama kwekondlo.
iv. Ukunganinani / enganinaniko.
Isirhobela-sikhathi nofana i-anakhronizimu singathi sithombe-ngqondo esilethwa kulokhana kurhotjelwa isenzo, into nofana umuntu nesikhathi esingasiso. Akhe siyelele isirhobela-sikhathi ngekondlo ka-Skosana PS, ethi:"Ijemu" Sizanidzubhulela indima yesithandathu kuphela.
Nithi ngibo laba na?
Wayokufundela ubutitjhere eRehlahliwe Training College, waphuma, nemiphumela yobutitjhere yePrimary Teacher Certificate (PTC). Wathoma Ukusebenza eZibuthe Primary School, eMabopane.
vi. Tlola umuda onesithiyeleli ube munye otholakala ekondlweni le.
Imida emibili engehla le yomibili isitjela bona ingozi ayilawulwa iyazilawula. Nayifuna ukuba khona iba khona njengalokha ilanga liziphumelako. Nayingabikho nakhona kuba njengelanga nalizitjhingelako.
Le yikondlo yesipolotiki. Imbongi ikhuluma ngokutjharagana okwakukhona kumaZulu nesitjhaba sama Xhosa. Bekunehlanganisa engabonakaliko. Iintjhaba ezimbilezi zijamele iinhlangano zepolotiki. AmaZulu ajamele Inkatha kuthi amaXhosa ajamele i-ANC. Bekunomuntu ozihlanganisako zilwe. Imbongi ithi bahlanganiswe likhuwa (Ndima 2 Muda 1 no 2) ngoba ngilo elingasuye umSewula Afrika. Ngilo elihlukanise abantu abanzima ngoba libesaba. Liyazi bona bangahlangana bazalihlanganyela balehlule, yeke ngikho lifuna balwe bona bangalwi nalo.
i. Ngiliphi igama elisetjenziswe yimbongi ekondlweni le elitjho isihlobo?
iii. Tlola ummoya osekelweko wekondlo le.
Namtjhana bangathini ngami, Bathi ngenzani kabanye, Basole la nale, Wena Baba ungazi ncono, Wena wazi likhulu ngami, Baphandlulule baphandliwe, Baba.
ii. KwaNzunza nakwaManala.
Awa, umtlhago wabonwa yifene; Gadesi umuntu utlhaga ngomuntu, Umaye! ngewomntwana noyise La umuntu eza khona.
Ngayo sikhohlwa Iziga zephasi, Sikhohlwe abaleleko, Sikhohlwe abokhokho, Abasitjhiya izolo. Sigoma wena jemu.
Njenganje usebenza e-Tshwane North District office D3 njenge Senior Educational Specialist ezikweni lamalimu wabantu abanzima (African Languages).
Yijemu yombala obovu, Erhatjha ithabo kabaseduze, Kwendlaleke ithabo, Indlala iphele. Maye! Uphi umngani Umngani wejemu: Uburotho obumhlophe, Obumhlophe bumhlophe, Nangejamo lakhona?
Kilekondlo imbongi ikhuluma ngokutjhiseka kwayo ngendlela abantu abazibiza ngamakholwa benza ngayo. Imbongi ithi amakholwa ahlanganisa uZimu neenyanga. Emini abantu bambatha iijinifomo zesono bazenze abakholelwa kuZimu bese lithi lingatjhinga ubathole baphambana eminyango yeenyanga. Manje imbongi iyabuza bona ithabo lizakubakhona njani nangabe abantu abazazi bona bakhonza uZimu nofana bakholelwa eenyangeni. Lokho imbongi akuyiphathi kuhle begodu kuyiphathisa iinhloni kangangokuthi ifisa ngathana uZimu angayikhumbula, amehlo wayo aphumule ukubona izinto ezifana nalezi. Lokhu kuvezwa sigaba 5 imbongi nayisithi ikhanuka isango laphetjheya livuleke, iyamele ngaphetjheya kiboyisemkhulu, ikhohlwe ngamakholwa anzinyana ngombana ukukhuza akusizi.
i. Emazinyweni ulirabi: Ibiza ijemu ngerabi ngoba liluma ungakatjheji. Nejemu ibolisa amazinyo lokha ungakatjheji ulalele ubumnandi bayo.
Phasi lepilo nokufa, Phasi lesintu nefuyo, Phasi lemilambo neentaba, Ngingakutshayelani uzitshayela. Uzitshayela kezinonileko, Uzitshayele kezondileko, Zoke zihlala zinevalo lakho. Wena utshaywa ngubani Atshayela bani?
i. Tlola iinthombe-ngqondo ezisetjenziswe esigabeni sokuthoma sekondlo engehla.
i. Ingabe imbongi ikwazile ukukhetha amagama aveza ukunyefula ekondlweni le Tlola uveze imitjho emumethe amagama lawo?
ii. Tlola imida enebuyelelo-mqondo esetjenziswe endimeni yesibili yekondlo engehla utjho nokobana liletha mqondo bani ekondlweni le.
Ukuthanda ukuphalisana kwami nawe, Ngikho okusifikise lapha, Ngikho okusitjengisa idolo esele lisenyonga.
Imida 3: Ivumelwano-phakathi.
c. Bathi kimi: akasaphathwa Sele atjhiya iphasi.
v. Ngokuzwisisa kwakho ikondlo le imbongi iveza bona khuyini okuqeda isitjhaba?
Isirhunyezo Sekondlo Ikondlo le yikondlo sinyefula. Imbongi inyefula ukufa bona akuhloniphi kuthatha woke umuntu omutjha nomdala. Kuletha ukulila, indlala, ukudana ukuhlukana nokulwa. Ukufa akwandi kuhlala kuthatha abantu akusuthi. Ekondlweni le imbongi isebenzise isifenqo sesenzasamuntu.
i. Yitjho bona ngimuphi ummoya wekondlo le bewutjho nobana imbongi ikwazile ukukhetha amagama awuvezako ummoya loyo na.
Imirwibili itjhagala emahlathini, Ibetha imilozi njengeentjheli Zisoma imidzidla Ummango ungaboni ukoma.
v. Ngebakwabani abantu ekukhulunywa ngabo la Sekela ipendulo yakho ngomuda owodwa?
i. Tsomula imihlobo yerhobela etholakala ekondlweni engehla.
vi. - Imida 1-4: Irhobela-thoma > Iye,.
iv. Ngethandekako nofana ngebingwako.
= Wabuthelela nomhlophe.
Ngiphan' intatha Enelapha ngay' isitjhaba, Naselapha saphola singaguli, Sakhohlw' ubuhle belanga, Sakhohlw' ubumbi belinzim' ilifu, Sakhohlwa sakhohlwa ngangakhohlwa.
vi. Hlathulula ngokufitjhani okutjhiwo yikondlo le.
iv. Isakhiwo sangaphakathi sendima 8 -Umuda 4: lirhwala > "Ongalaleli lakho wembethe ukufa", v. Ihlathulula bona ongathembeli kuZImu angafa nanyana kukunini.
iii. Bobani imbongi ekhuluma ngabo emudeni 20?
iv. Ngokuzwisisa kwakho okutjhiwo yikondlo ungathi khuyini okugandelelwa yimbongi kilekondlo Sekela ipendulo yakho ngamagama wakho?
UZimu wenza ngabomu wasipha Yona ngomhlaka-27 Apreli 1994. Kwathiwa: iSewula Afrika Etja ifikile, Kazi ifikile na Ingani ukunghalwa kwemisebenzi kusekhona?
i. Umuda we-4 wendima ye-3 imbongi isebenzise amagama "hluba" no "mbatha". Amagama la aletha yiphi ihlathululo kilekondlo.
Namhlanje sidindi sinzinzile.
iv. Sisaga: siletha umqondo wokobana umuntu ongafuni ukulalela nakatjelwako nofana nakhuzwako ubona ngengozi.
Irhobela-tjhigama: Imida 11 no 12; Kwakhanya , ...... sakhanya, Imida 19 no 20; ...............kubika, Kubika..............
Ngibonile ngakhwela intaba, Ngaziwisela phasi ngathumba kwami, Ngalibala Wena Somandla, Ngathunjwa mnyama umkhanyo ukhona.
iii. Imbongi igandelela ukuzwana hlangana nabantu nokuhlalisana okuhle.
Besililela ikululeko yokuveza Imibono yobuntu bethu; Sikhambe ngekululeko, Sisebenze ngetjhaphuluko, Silingane ngelimi nangombala.
Isingathekiso naso silethwa kumanyaniswa nokulinganiswa kwezinto ezimbili njengesimanyanisweni. Umahluko kukuthi isingathekiso asinazo izakhi njengesimanyaniso. Kwesibili kukuthi into ehlathululwako ibizwa ngaleyo esiyihlathululako ngaphandle kokubhodabhoda, U-Mahlangu JK endimeni yesithandathu yekondlo yakhe ethi:"Intatha", usitlolele isingathekiso. Akhe sisilalele. UNomalanga lilanga lami Emudeni lo kungathekiswa uNomalanga nelanga. Isibongi sicacisa bona ubuhle bukaNomalanga bukhanya njengelanga.
Mala waba yini Abaphila ngawe abanatlha. Abahloya wena bayaphumelela. Abahloya wena bayathembeka Abany' abakuthandi Thandi, Babodwa abakukhonzako?
Imbongi izwakala isemoyeni odanileko. (1) Abantu abatjha abaziphathi kuhle ekubeni balindeleke bona babe barholi esikhathini esizako Bazinikele ezintweni ezifana nokweba, ukubamba ikunzi, iindakamizwa nokhunye.?
iv. Ngombana amakhuwa angasiwo wenarha le ngokwendabuko. Amakhuwa athi nakathoma ukufika enarheni ye-Afrika le izinto zathoma ukutjharagana. Kungebangelo sithi amaphandle ekukhulunywa ngawo la makhuwa.
vi. Tlola ubukondlo bangaphandle obusemudeni 3 wendima yokugcina yekondlo.
ii. Tsenga isakhiwo sangaphandle sekondlo le.
vi. Irhobelatjhigama: Ilisebenzisele ukugandelela ubuhle imbongi ebenzelwa nguZimu.
Isigume kwakusesemphako Womkhambi akhambela ukubuya. Imbicani nomsobo zisesesitjhebo sokulingana, Ihloko isakhula nomzimba.
iv. Tlola ubukondlo obuthathu obutholakala emideni 20, 21 no 22.
iv. Yindima 5.
Mathambo weenkomo ezafako Zafela abaphilako. Ziyavutha, zivutha zingakathungelelwa, Amakholwa azibhoda ebusuku, Emini azikhombe isibhakabhaka.
iv. Tsenga isakhiwo sangaphakathi sendima ye-4 yekondlo le.
Imbongi ikhuluma ngezepolotiki. Isivezela bona inarha ehlala kiyo inokuninana ngokombala. Kuyanghanghiswana kubangwa amandla. Noma usebenza budisi, awubhadelwa ukuya ngemisebenzi kodwana ngombalakho. Yeke imbongi ifuna ukufudukela ephasini elinganalo ibandlululo iphile ncono.
Ngithi uyababona na Beza bagijima ngebelo Beza kuwe sithakgha, Sithakgha esingadinwako, Sithakgha esingaphel' ihliziyo. Mbandulo yakoMbokodo. Sithi napo abantabethu, Sibanikela kuwe ngokwazi, Ukwazi itsengo Iakho. Ngithi uyababona na Yewubakhongozele ngezakh' izandla, Ezinuk' ifundiso yokuhlakanipha. KwaNzunza nakwaManala Bekuzawuphila bunjani nabe ungekho?
Umuda wokuthoma newesibili ayinamatshwayo kuthi wesithathu ube netshwayo. Lokho kutjho bona umuda 1 no 2 ilungelelwe emudeni 3. Umuda 1 no 2 ivulekile bese umuda 3 wona uvalekile.
Kilekondlo imbongi ilila ngokungabinetjhudu lokungatholi umuntu wengubo engahlala naye mhlawumbe agcine sele kungumma wakwakhe. Ngokutjho kwembongi isitjhimani sona ayisingiso ngombana iintombi zona iyazithola okubuhlungu kukobana azihlali isikhathi. Emudeni 3 iyatjho bona yazitholela uS'phiwe kodwana ngemv. kweenyanga ezimbalwa wamtjhiya. Emudeni 10 iyatjho godu imbongi bona yathatha ithemba layo yaliphosa kuS'bongile kodwana naye wayitjhiya. Koke lokho kuyatjho bona ibhadi imbongi elila ngalo ngelokungabi netjhudu lokuthola umntazana ozimisele ngomendo. Esingakakuvezelwa yimbongi kukuthi kanti abantazana laba bayisolani.
vi. Imbongi ihlathulula ukuthi isitjhaba sekosi uMobhoko simaqalanga. Nabe gade sihlangene endaweni eyodwa besizakuzala swi kungasaba ngitjho nobususo benyawo.
i. Dzubhula amagama atjho bona kulaywa umntazana oyokwenda.
Imida 9 no 10 > Nga__.
Bathi vele bavele batjho Bon' ifes' izakutjhelwa mamanzi UNomalanga lilanga lami, Lilang' elikhanyisa kukhanya, Langitjhiya nelinzim' ilifu, Ngasala ngilil' ezimathosi.
ii. Imbongi inqophe ukuthini ngomuda 4 osesigabeni sokuthoma?
vi. Imbongi idiyelelisa ngokuqakatheka nangokuhlonipheka kwabafundisi.
iii. Ngisiphi isifundo esitholakala kilekondlo?
vi. Ngisiphi isithombe-nqondo imbongi esizebenzise ukurhaya ikondlo le?
i. Umqondo osepepeneneni: Kukuna kwezulu ngesinanja.
Imbongi ikhuluma ngejemu bona ngiyo eletha ithabo netjhudu. Isebenzise isirhobela-sikhathi lokha nayithi uNyabela wakhe ngejemu isikhozi noRholihlahla Mandela. AmaNdebele athembe ijemu eminyanyeni nekhaya. Ubumbi bejemu Ibolisa amazinyo.
Imbongi iyelelisa abantu ukuthi bangaphili ipilwabo ngokunande babuyela ezintweni ezadlulako, kodwana baragele phambili, bathathe nokuyelela iiyeleliso ngoba umuntu ongathathi iiyeleliso uqcina ngokungena engozini.
iii. Tlola ummoya osekelwe ngemida emibili wekondlo le.
ii. Umuda 7: Kodwana do iqiniso > siletha umqondo wokobana akunaqiniso elivelako nanyana imbongi seyibuze iinkoro zoke yaze yenza nerhubhululo.
Ngizo zona, ziyakhulunyelwa.
Sabe sibomabizwasabele, Sabe siziingorho zayo yoke. Bewungasihlula, bewungazikhotha emhlana, Besingazikhanzinga besikudlule inga ujamile.
i. Veza umnqondo ofihlakeleko wekondlo le?
ii. Sijame njengenyanda yeenkuni > sifaniso.
i. Tlola uveze ummoya wekondlo le ngokuzeleko.
2.2 Ikondlo le ikhuluma ngomulwana wentumbantonga.
Imida 21 no 22: Iya,...
Besihlezi kamnandi 25 Singazi bona liyokufika ilanga, Ilanga ngitjho eliginya nelanga Isitjhaba sisale sisodwa. Gadesi siyazi ngombana Licimile ilanga.
Umtloli onelemuko tle begodu utlole neenkondlo. Ezinye zeenkondlo zakhe zakhutjhwa kuTsengo 1-5.
vi. Hlathulula umlayezo omumethwe yindima 5.
v. Umuda 7.
iii. Tsenga isakhiwo sangaphandle sesigaba sokugcina sekondlo le.
Akhe ngibuze mfundisi, Awusuy' umalusi welizwi Uphi wakh' ummongo welizwi Uphi wakh' umhlambi welizwi Intangalu yemb' umgodi Ingawulali mfundisi Wen' umkhulu mfundisi?
Imida 18 & 19: Ivumelanothoma > I.
Bakukhomba ngomuno, Bakuzuma sasibandana, Kwabe wena uzilile, Uzilele umbuso omutjha: Ongazi umbala ngobuntu.
v. Sekela ipendulwakho.
Iseqamagama sithombe-ngqondo esilethwa kuvezwa komkhumbulo nofana kombono opheleleko emudeni wendima yekondlo nanyana amanye amagama eqiwe nofana angekho emudeni lowo. U-Skosana PS esonedeni yakhe ethi: "Mafika Iintombi" usibumbele iseqamagama. Akhe sinidzubhulele umuda munye niwuyelele?
Ziinganono zikasomswani, Azirhatjhe ziveze ifihlo, Zembula ziveza beenhliziyo Ezigobene sanyoka; Awa, ziyarhubhulula.
vi. Ingabe ibongi ikhethe maphi amagama ukuveza ubumbi bomona Atlolephasi?
Ukutjelwa kulalela, Ukungafuni kufuna, Ukufuna kuzenza, Uzenze usiyazi ungazi; Ngikho ukuhlonga indlebe. Ngezayizolo tjhuguluko, Zabantu zazidojwa ngodli, Zaziba ngezami ngodli; Kwakulila abazikakarelako, Bapatjhazwe babe bomv. be! Ngavakatjhela "ngelawini", Ngavakatjhela ngisanuka imikghado. Ngakhiwa "lilawu", Ngafumbatha ubudoda Ngezandla zami zombili. Maye, ukubotjhwa! Ngangigangela saqhegwana, Ngangigangela sasilukazi, Ikani, ukwelelesa, kwakumphako Wabentwana kimi. Ulele kwakulikhaya, "Amalawu" ngiwazi ngegego lawo: IBhaviyana ye-4, IVoortrekkerhoogte neNyulogo. 25Mudle ndaba zakhe. Nganginesithunzi izolo, Bakhwethu banesithunzi izolo, Ekhdhu kunesithunzi izolo, Maye, ngikhumbula uWitivoet, Inja yekhethu ehlwa iluse ikhaya. Ngangizabe ngisambona Kuphi uWitvoet "Ilawu" ngilitjhiye nobani Lona lingitjhiye nobani?
ii. Igama "Sokulunga" elisetjenziswe ekondlweni le linqotjhiswe kubani?
Imbongi inokuzaza ngendlela abantu abatjha bazinikele ngayo ezintweni ezimbi ezifana nokweba, iindakamizwa nokhunye. (1) Tjheja: Nanyana ngiyiphi ipendulo esekelwe ngokuzwakalako azakwmukelwa.
Imida 19 no 20: Uyalibeka, Iye, alibeke...
Kuliseni ukuvilapha nisebenzeni. Kuliseni ukuhlanganisa nilamule, Kuliseni ukuyemayema zithobeni, Hlekani nilise ukudubhula.
Maye uNomalanga! KuNomalanga ngatjho Bangatjh' abantu, 10 Bona ngizazibeth' isifuba ngaye, Ngatjho laba linye ngathi: Lakho livuth' ilangabu Liyokuphela mhlana ngiphelako.
i. Indima 3 umuda 2 no 3 nendima 5 umuda 2, imbongi isebenzise ivumelwano-phakathi "umuntu". Ngiliphi ihlathululo elivezako?
Isiphoqo singasibiza nangokuthi sirhwayelo. Isiphoqo kusetjenziswa kwamagama (kwekulumo) erhwayelako nofana ephoqako nenyefulako ukuthula umnqondo wenyazo kilowo namtjhana kilokhu okuqaliswe kikho. Sizakuphetha ngesitjengiso sekondlo ka-Skosana PS ethi:"Ifikile ipisi". Akhe siyelele imida yayo nasi. -Ngangingazi bona ubhiqa esibayeni seemfarigi.
Indima 4 umuda 4, imbongi nalapha isebenzise isithiyeleli (!) Isibabazo esiveza bona into engalawulwa mumuntu umoya nawo wajama, ngikho imbongi ibabaza.
Â· Ungomunye wabatloli bencwadi Umtlhodlho.
ii. Nikela ibizo lomlambo elibalwe ekondlweni le.
ii. Esigabeni sesibili imbongi isivezela indlela ilizwi lomfundisi lifanele lithobe ngayo iinhliziyo zabadanileko. Emudeni wesibili imbongi ithi ilizwi lomfundisi lirathula amatlhuwo okutjho bona nawulalela itjumayelo yomfundisi uyaphola emoyeni.
iii. -Umuda 3: Sihlonipho.
Mbizo, siyathembisa asizukukhohlwa; Ithemba lethu likuwe, Iphasi loke liqale wena, Yembula iSewula-Afrika Etja, Siwahle izandla sikwakwazele, Situnatune njengamakonyana, Sikhumbule uZimu, sikhumbule iZulu.
i. Mhlobobani wesithombe-ngqondo otholakala emudeni wesithathu wekondlo le?
iii. Hlathulula okutjhiwo yikondlo.
iii. Tlola imida enejambamende etholakala endimeni yesithathu yekondlo le.
v. Tlola ummongo-ndaba ongakasekelwa wekondlo le.
vii. Funda naku umuda bese uyatjho bona isabizwana esithalelweko sijamele liphi ibizo. Iye, lona alikho.
vi. Umuda 15: Kwalila ikule, kwalila isibhuku nmkhonto.
b. Indima 6: imida 4 no 5> irhobelatjhigama imida 5 no 6 > irhobelathoma Ngokusebenzisa lemihlobo yerhobela imbongi igandelela ukusilemukisa bona ijemu inobungozi obungangani, khulu emazinyweni, nawuyidla ngobunengi nokungatjheji.
Isirhunyezo Sekondlo Kilekondlo imbongi ilila ngesihlahla esingayenza bona ilibale ngoNomalanga wayo esele wamtjhiya emhlabeni. Emudeni 33 imbongi ithi yazikhethela uNomalanga njengethemba, ithabo nethando layo. Imbongi iyatjho nokobana yatjho kuNomalanga bona izazibetha isifuba ngaye. Yatjho nokobana lakhe livutha ilangabi begodu liyokuphela mhlana iphelako. Koke lokhu kuhlathulula bona imbongi ilahlekelwe mumuntu ebegade imthanda begodu izimisele ukumthanda ubuphilo bayo boke. Ubuhlungu obuvezwa yimbongi la ngebokungakghoni ukulibala ithemba layo nanyana sekwaba sikhathi eside layitjhiya. Ngalokho-ke ikhombela intatha engayenza bona ilibale njengabantu boke. Lokho kuvela esigabeni sokuthoma lapha imbongi isithi khona abayiphe intatha abelapha ngayo isitjhaba sikhohlwe bubuhle belanga besikhohlwe nobumbi belinzima ilifu. Indlela imbongi iphatheke kumbi ngayo ngokutjhiywa nguNomalanga ize ifisa ukuzibulala ilandele uNomalanga wayo. Lokho kuvela emideni 49, 50, 51 no 52 lapha isithi khona ihlulukele uNomalanga, seseyeluka intambo ezoba ngeyayo indlela emusa kuNomalanga.
Ingabe imbongi ikwazile ukukhetha amagama angaveza amazizo wayo lokha nayirhaya ikondlo le Veza ummoya wekondlo le, udzubhule namagama aletha ummoya loyo?
UJimson Mkhuzelwa Mthimunye wabelethwa emnyakeni we-1964 kuMhlolanja amalanga ama-2 endaweni yeBronkhostspruit. Wasungula isikolo ePooko Primary school eDennilton emnyakeni we-1972. Isekhondari yakhe yona wayiqeda emnyakeni we-1985 e-St. Josef's High school khona eDennilton.
vi. Yikulumo bani le begodu ihlathulula ukuthini?
ii. Hlathulula okutjhiwo yindima yesibili yekondlo engehla.
Sawa isinanja phezu kwendlu, Indlu yazala itjhada, "Ngenani ngekhaya!"
iii. Bakuzuma sasibandana. Umuda lo uletha umqondo wokobana amabhunu bekafuna uChris Hani amfunela ukmbulala kuhle kwesibandana nasizunywako. Isibandana sifunelwa ukubulawa bese siyadliwa. Ye-ke imbongi ihalthulula bona uHani ubafunelwa ukubulawa.
iv. Tlola imihlobo yerhobela engenzasi etholakala ekondlweni le.
iii. Kungebanga lokobana sazi bona ikosi ilisizo emphakathini, khulu eentjhabeni zabanzima, kuhle komthombo nawusiza umphakathi ngamanzi.
NguMabhoko-sindeni-umhlaba-unethuli, Yisika, iphasi lijame ngayo, Lidwala, iphasi linzinze ngalo, Lilanga elaphumela abalethamelako, Batjhiya umlilo, babaleka Iimbala ukuthuthumba. Sikhuni esivutha ubusuku nemini, Sivuthela abahlengezeliswa makhaza. Amakhaza anga azulelwe Njengelembe laKwaMnyamana Ngaphasi komuthi weemanga.
v. Lilifa lobukhosi.
ii. Tsenga isakhiwo sangaphandle sendima yesithathu yekondlo le.
Kulele uMsuthu, iBhuru neNdebele.
vi. Imbongi inqophe ukuthini ngomuda we-17 wekondlo le?
Kuwe ngiqalile, Kuwe kunamandla, Kuwe kunepilo, Kosi Somandla ngiyazinikela.
ii. Umuda 9 no 10: "Yami ipilo yaba ", likhombisa ukugandelela lokho imbongi okutjhoko.
Iphasi liphethe koke. Ifuyo ihlala nabantu. Woke umhlobo wabantu. Okuhle, okumbi. Ophilako uphila ephasini kanti nokufa kwenzakala khona ephasini. Ephasini ukufa akukhethi muntu, kuthatha omutjha, omdala, oregileko notlhagako (Ndima 2). Ifuyo neentjalo nazo zifela khona ephasini. Noma abantu bangakhamba ngoflayi namkha ngesikebhe, zoke lezo zisephasini begodu akakho ophelela phezulu, uqcina adoyile uflayi, nosesikebheni uyaphuma eze ephasini. Ngikho imbongi ifanisa iphasi nesithubi ngoba liphethe koke.
vi. Inqophise ebantwini abatjha / ilutjha.
iv. Isakhiwo sangaphandle sekondlo.?
Zinamehlo zinganawo, Zihlola ipilo yabaphilako, Zikhuluma zithule, Ziveza umbulali, Zivimba umloyi.
Imida 17 no 18: ngapha, ngapha, Imida 21 no 21 ... na?
Mathambo akhulunyelwa ngabawaziko, Ingubo zigeja ngekamasizabulale Ziyakhanyisa kusuke umnyama, Abanye ipilo Siyibona ngazo.
ii. Tlola ubukondlo bangaphandle obuvela emudeni 2 wekondlo engehla.
Â· 2002: Wazuza i-MA, e-UP.
iv. Hlathulula umqondo omumethwe mumuda 1 no 2.
iv. Ikondlo ihlathulula ukuthi iqiniso yinto efunekako ephasini ukwenzela bonyana abantu baphile ngokuthembana nangokuhloniphana.
i. Veza boke ubukondlo bangaphandle obusemudeni 1 no 2 esigabeni sokuthoma sekondlo engehla.
v. Imida 10 13: Irhobelathoma > Yabambana.
ii. Ikondlo le ikhuluma ngokulahleka kobuntu ebantwini. Akusathenjwana. Kuyaninanwa, kuyabulalwana. Ebusuku ungabe ubalekele esibandaneni kunokobana uye emntwini ngombana umuntu ulahlekelwe bubuntu.
iii. Tlola ummoya osekelwe ngomuda owodwa wekondlo le.
v. Isakhiwo sangaphandle sekondlo le.
Wababona balala, Wavuthela umoya baphila. Ngathi, walala ngenaka LeMoscow kwanga kukwaNdebele, Watjela kuba, zepilo.
iii. Ngokwekondlo le imbongi ilila ngokungabi-khona kwekululeko ngombana endimeni endimeni yokugcina imbongi ithi nabe ikhona bekuzokuphela ukutjhagala begodu nendlala beyizakubundana.
a. Kwatlhurha lehliziyo.
Tjheja: Umfundi ulindeleke bona aveze okusithandathuko kungehla. Nanyana angabuyelela irhobelo elilodwa kabili nofana kathathu kulungile.
vi. Khuyini intende?
v. Imbongi ihlose ukuyelelisa abantu abadala bona bangafihleli abanwana babo amaqiniso. Kufanele babatjele amaqiniso sekunokobana babhoke ngobukhali nangokubetha lokha nababona umntwana aphuma endleleni.
Abantu barhayileka inga ziimpukani zingananto, Yafulathela yaMabhuru nabeSuthu. UMabhoko akathomi umuntu, Nango uMaqobolwana aqwilisa isitjhaba sesiyamile, Bayenza indaba uburotho nejemu.
Mbizo, ngikutjela ngepilo, Ivinyilika amanzi sengamdzwela, Ubusuku senga yimini, Imini senga busuku, Umphako awugonywa mntwana, Umuntu umilele omunye iimpondo, Urharhula senga yingwe.
v. Iye isasetjenzisw nakugayelwa utjwala besintu nofana besikhethu lokha nakuzokuba neminyanya yesikhethu njengengoma, iqude, imisebenzi yabezimu neminye.
Imida 5-7: Irhobela-thoma > Khamba.
Imida 12 no 13 > Nga__.
v. Imbongi inqophe ukuthini emudeni wamaswaphelo wekondlo le.
i. Imida 3 no 4: Irhobelathoma > Alikho.
vi. Tlola imihlobo emibili yerhobela etholakala esigabeni sokugcina sekondlo le.
iv. Tlola umqondo wekondlo le.
2.6 Tlola bona umuda 14 unamhlobo bani wesithombe-ngqondo.
ii. Ingabe imbongi iphumelele ukhetha amagama aveza bona ikhuluma ngomtjhado wesintu Sekela ipendulwakho uqalise ekondlweni?
iv. Ingaphandle lekondlo.
Ngemva kwalapho kwanyanywa kuthatjelwe ilanga lokuthula. Kwaphatjhiswa nejuba elimhlophe elisitjengiso sokuthula kwabe kwaphapha naboflayi abanye batlola esibhakabakeni abanye balengise iimbhaloni.
Memezile Secondary school lapho-ke ayeyi-HOD ku-African Languages.
Umuda 21:Mala ndina!
Isilingisi singasibiza nangokuthi silingiso. Isilingisi ligama elihlathulula ngokulingisa okwenzekako, ijamo nemidumo njalonjalo. Isilingisi siveza nokuthula ukwenzeka kwento ngendlela eyenzeka nofana eyenzeke ngayo. Ngalokho isilingisi siletha umqondo nofana umkhumbulo othileko ophathelene nokusetjenziswa kwaso.
Mbizo, umzimba urabhalele, Ubuqopho bubethwa mmoya, Ikhakhayi litjhiswa lilanga, Amehlo aqalele futhi Amatjhiya akasawagubuzi; Khona bekazawagubuza yimbiza Maye, aphelelwe msebenzi?
iii. Kungebanga lokobana sazi bona ikosi ilisizo emphakathini, khulu eentjhabeni zabanzima, kuhle komthombo nawusiza umphakathi ngamanzi.
Noman' iinyoni zingatjho Bona ngiphaphele safuthi, Ukuzuma khona ngiyazuma, Kubamba ezumako, Zizulele nyon' ehle!
Kwaphela ngenze njalo.
iii. Kilendima umnqopho wembongi kusilemukisa bona ijemu yinto yakade esitjhabeni samaNdebele, kusabusa ikosi uNyabela. Ngokomlando wamaNdebele kuthiwa amaNdebele amaBhuru awakhipha ngejemu noburotho ngerholweni. Ukusukela mhlokho ijemu yaba ligugu emaNdebeleni lokha nakwenziwa iminyanya efana namaqude. Sikhuluma nje namhlanje nofana kuSewula Afrika Etja angeze wadlulisa umnyanya wequde ngaphamdle kwejemu.
ii. Liqotjhiswe kuZimu.
ii. Ikhombisa umumuntu wengubo osakhulako nofana osesemutjha.
Ngibawela abentwana bakho ukuthula. Okungapheli kuyahlola, Nakuziingazi ziphalakile kwanele.
iii. Isakhiwo sangaphakathi sesigaba 1.
iii. Isakhiwo sangaphandle sendima 2 -Imida 1 no 2: irhobela-thoma > Ukweqiwa.
iii. Imbongi isemmoyeni wokudana ngokubona abantu barhuluphele izinto ezimbi, ezinjengmona, ukuninana, ukudana nokhunye. Imbongi ukubakhuthaza bona bathabe, basebenze, njll. Ye-ke lokhu kukhombisa imbongi isemmoyeni odanileko ngokuziphatha kwabantu.
ii. Ngokutjho kwembongi ithi labangelwa yini itjhuguluko epilweni yalo. Sekela ngomuda nofana imida oyidzubhule ekondlweni.
Umnqopho wekondlo le, kuhlasela ngendlela yekondlo ikambiso embi yokuninana ngokwemibala nokutjhumayela itjhuguluko."Kade sifukuza njengefukwana" imbongi idinwe kuthula ilwisa ibandlululo itjhumayela ikululeko.
iii. Nikela ivumelano-thoma elilodwa elitholakala ekondlweni le.
viii. Nakuziinketani zisikinate kwezwakala.
v. Imbongi ihlathulula ukuthini ngomuda othi "Ongalaleli lakho wembethe ukufa"?
iv. Isakhiwo sangaphakathi sendima yesithathu.
Umkghadi yingubo eyenziwa ngesikhumba esitjhukiweko. Imbongi ikhuluma ngelwazi lendabuko. Indlela egade abantu bekadeni bahlakaniphe ngayo. bebanabo ubusanyesi ngoba bebaneendlela zokukhandela isikhumba singaboli ngokusimera ngamafutha, basenze sithambe ngokusitjhuka. Ekadeni kwakubulungwa ngawo, ngikho kuthiwa bebasilwa abaphasi nabangakabulungwa ngawo (Indima 3 Imida 2 no 3). Yingubo yekadeni. Ubusika namakhaza kwakukhandelwa ngawo.
Wasala ubulanzi, ukhenile, Wabetjhwa wawa isikulukutani.
Bewungekhe wasibhacisela imizimba nemiphefumulo Kosi silondolozele i-Afrika, Usifundise ukuba munye, Sihlangane sibe yinyandanye, Sitshophe sibe yikatha, Nasithoma nganeno kuzokuba lula ngaphetjheya Sizabe siyilwile, simunye nasifika ekhaya?
Umuda 16 no 17: Ivumelanothoma.
Imida 7 9: Zkhe...
Ngijamile ngithule ngithe du, Ngijame nje ngiyaqalaqala; Ngiqalaqala ummango, Imimango engikhe ngayikhamba.
v. Kukwenzani ukurhedlula?
Kulapho aphumelela khona iimfundo zueJunior Certificate (JC) nebanga lesumi (Matric).
ii. Ummoya wekondlo.
v. Tlola imida enokulandelako etholakala endimeni yamaswaphela yekondlo le.
iii. Jamiselela igama "ukghabile" elisemudeni wesi-6 ngelitjho okufana nalo.
vi. Tsomula umuda oyodwa otholakala ekondlweni onesijameleli.
Ngembizo yeSewula-Afrika iNational Peace Convention 14.09.
Imbongi ikhuluma ngeSewula Afrika etja esayithola ngomnyaka ka-1994 ngerhuluphelo lokuthi yoke into izakuba yitjha. Imbongi irarwa kukuthi zoke izinto egade sizilwela ngesikhathi sebandlululo zisesenjengokuba. Ikululeko le ikhona eencwadini ezatlikitlwako kodwana epilweni mbala ayikho.
iv. Ngombonwakho, kungebangalani imbongi ibadosele kilekondlo?
i. Tsenga umnqopho wekondlo le.
Imida 18 no 19 Kuneemfaniso.
vi. Likhande elimtepetepe elisetjenziswa bobaba nabathambako.
Bubula bhesi bubula, Kude KwaMhlanga. Bu. . . Bu.. . Bu Kgo.......! Kentj! Bhu! Ngozi uphuma njengelanga; Ngozi utjhinga njengelanga.
iii. Dzubhula umuda okhombisa bona isokaneli azange khelimtjele uBathabile bona liyamthanda.
ii. Tlola ivumelano etholakala ekondlweni le.
Ummoya wekondlo mazizo wembongi lokha nayirhaya ikondlo. Yindlela imbongi ebegade izizwa ngayo nofana ubujamo egade ikibo.
Kukwenzani ukuthatha ngezwani?
Mala ndina wavelaphi Sewamil' elimini lami, Neenhloni sezafa kimi Ungitjhugululile mala Ungitjhugulule inyeberu Ngingasiyo nakancani, Umvuzwami kwaba yintwa?
Isihlanakela nofana isinekdokho sithombe-ngqondo esilethwa kusetjenziswa kwencenye yento ukuhlathula into leyo yoke nofana kusetjenziswa kwento yoke ekuhlathululeni incenye yento leyo. Ekondlweni ka-Ntuli MS, ethi: "Kuwe Phasi!" sifunyana isitjengiso sesihlanakela. Akhe sidzubhule sona.
Umuda 2: ivumelano-phakathi > Ngi ngi gi. -Umuda 4: isithiyeleli > "Mina ngibona ipilo: Kukwe kukufa".
Ukurhobela-thoma kubunjwa kulokhana kubuyelelwabuyelelwa igama ekuthomeni kwemida yendima yekondlo. Lapha imida elandelanako yendima yekondlo irhotjelwa la ithoma khona. Ikondlo ka-Mahlangu JK ethi: "Zuba", isithulela isitjengiso sokurhobela-thoma. Akhe sinidzubhulele imida enembileko.
Ngesaba ummoya weTlhagwini, mma Afrika. Wangena kuwe kwathula umoya, Sangena isiwuruwuru kwakhethululeka, Sakusahlela, sakuhlutha koke.
U-kuwe, nguye obumbe ukurhobela-phakathi emideni engehla le. Leliyano lapha lisetjenziselwe ukugandelela, igido nokuthi ikondlo ikhumbuleke lula.
Kodwana abezwani Bakhulumana kumbi.
Kilekondlo imbongi ikhuluma ngendlela iphasi lalingayo esikhathini esadlulako ngaphambi kobana kufike abamhlophe balithuthukise ngokwakha imakhiwo esiyibona namhlanje. Ngamanye amagama imbongi isivezela ipilo eyayiphilwa ekadeni njengokuthi kwakunemimango, iinthelo zommango ezifana nemiragalo, abantu babezikhipha bayokuphola kamnandi ngaphasi kwemithi neenthandwa zabo, nokhunye nje okunengi. Ngebanga lemakhiwo nokwabelana ngenarha okwenziwa makhuwa enarheni le, koke lokho sekwatjhabalala. Kungebangelo imbongi itlhuwa nayikhumbula esikhathi sakade esingathi ngokuya kwembongi bekusikhathi esimnandi nesithandako.
Mathambo weenkomo ezafako, Ngesikhumba senza umkghadi, Ngeempondo senza inghwani, Ngeengazi senza ububende, 25 Ngenyama senza isitjhebo.
v. Mhlobobani wesithombengqondo esitholakala emudeni wa-24 begodu ucabanga bona imbongi inqophise kibobani?
Kulapho aphumelela khona iimfundo zueJunior Certificate (JC) nebanga lesumi (Matric).
Layaphi ithemba lobuntu Kwayaphi ukusizana kwabantu Gadesi umuntu uphalwa sibandana. Umuntu yena! Awa?
iv. Hlathulula okutjhiwo yikondlo ngomuda owodwa.
Uragele phambili waya eMandlethu Secondary School e-Vlaklaagte I, lapho aphasa khona ibanga letjhumi ngo-1984. Imiraro yokutlhogeka kweemali yamenza bona akhe asebenze iminyaka emibili, adobhadobhe amatjheleni wokuragela phambili nefundo. Ngo-1987 wemukelwa eYunivesithi yaKwaZulu lapho aphasa khona iimfundo zobutitjhera i-SSTD kanye ne-B. Paed.
Ibunjo langaphakathi leenkondlo liphathelene nokukhethwa nokusetjenziswa kwamagama ekwakheni ilimi lobukondlo. Ilimi lobukondlo lakhiwe ngamagama akhethiweko neenthombe-ngqondo. Amagama akhethiweko asetjenziswa ngendlela engakajayeleki ukwenza bona okuhlathululwako kuhlathululeke banzi, kuzwisiseke kucace. Koke lokhu kuphathelene neenthombe-ngqondo esizokufunda lapha.
Mbizo, wena uzokuthanyela, Uhlanganise iinkonjani neentakana; Uhlanganise amagwigwi nabojojo, Uhlanganise amakhozi namazuba, Ududuze abahlolo, Ududuze abahlolokazi, Udunduzele iintandani.
Angazi ukuthi ngithini. Ngikubize ngelwandle lefundo, liwandle lefundo ephezulu, Kufundwa emini nebusuku, Siyabuswa angekhe ngakulibala, Siyabuswa: Ngamanzi owangiseza wona, Emthonjeni ongomiko.
Ngibuphi ubukondlo obuvela emideni 2-8 ekondlweni engehla?
##sinezakhi ezifana nabo-njenge-, fana-, sa-, inga-, senga-, wanga-, njalonjalo.
Imida 2 no 3: Irhobela-tjhigama > ngafundiswa, Ngafundiswa....................
Sidindi seembande zimaqalanga, Nabe ziminyene Ubutjhoontjhwani bebuzakutlhoga Indawo yokuhlala njengomoya. UMabhoko mlalazi, Ilimu lakhe libukhali Senga mkhonto wepi, Isiko lakoNdebele lizifihle ngaye. Bayethe! Sisidu!
Wu! Woke uyahlahlatha, Bahlahlatha badanile, Bazuma ikambo etja, Ikambo enganayo ipisi.
UNa Malobola wabelethelwa eCullinan amalanga ali-16 kuMgwengweni emnyakeni we-1959. Emnyakeni we-1982, waqeda iimfundo zakhe zobutitjhere i-JSTC eTransvaal College of Education. Uthome ukufundisa eBuhlebethu High school eSiyabuswa eMpumalanga ngoTjhirhweni emnyakeni we-1983 ukufikela ngoNobayeni emnyakeni we-1986. Ukusuka emnyakeni we-1987 kuTjhirhweni bekube nguNtaka umnyaka we-1997, wafundisa eMemezelo High school eSoshanguve. Kusukela ngo-Sihlabantangana umnyaka we-1997 bekube gadesi, usisandla sakatitjherehloko eMmabana Primary school eSoshanguve.
v. Tlola ngomuda owodwa ummongo-ndaba wekondlo le.
Wazila abangani bakho, Wazila abazali, Wazifihla kabanengi, Ngitjho abalalako Balalela iSewula Afrika.
Le yindlela iphepha lakho elizakuqaleka ngayo.
Wabetjhwa wawa isikulukutani. Wasala udududu ngombana ulilahle. Nanzi iimbavana zamakoro ngamakoro, Naso islilo sirhahlawulwa, Umkhosi lo ngewani?
Ngifuze indlu yami, Ngifuze iinhlobo zami, U-ngifuze, wakhe ukurhobela-thoma emideni le engehla. Lokhu imbongi singathi ikwenzele ukugandelela ijamo leempiko zezuba ngombana zimbili ukuze icacise umrabhondaba wayo.
Kilekondlo imbongi ikhuluma ngeenkwekwezi ezihlala zibonakala njalo ebusuku. Lokhu sikususela emudeni we-2 othi;"Malerhe kaSokulunga atlakaze njalo". Siyazi bona iinkwekwezi, lilanga, liphasi nokhunye kwadalwa nguZimu. Okhunye okukhombisa bona imbongi ikhuluma ngeenkwekwezi kulapha isithi khona bumerumeru inga ziimagameru nalapha ithi khona yiMedze ebhalela abotitjhere ngekumbeni. Soke siyazi bona akunamuntu ongakghona ukubala iinkwekwezi. Nanyana imbongi ngokwayo ingakavezi tjhatjhalazi bona ikhuluma ngeenkwekwezi kodwana pheze yoke imida yekondlo le iyatjho bona imbongi ikhuluma ngeenkwekwezi.
Imida 8 no 9: Ivumelwano-thoma > Wo__.
Ngithi uphi wekhethu umlambo Ngisuse ukutjhisa nenyora Ngisele aphole njengesithundu sethwasa, Kiwo ophakela imizi nemizana?
iv. Yitjho umhlobo wesithombe-ngqondo osetjenziswe emudeni 14 wekondlo le.
v. Iketeza nokubhayi.
iv. Nikela bewuhlathulule umqondo osepepeneneni wekondlo le.
iv. Sisenzasamuntu nesingathekiso.
ii. Tsomula isaga esisetjenziswe ekondlweni le bewutjho nomnqopho wokusetjenziswa kwaso.
Inqophise elutjheni/etjeni yanamhlanje.
Laba abangahloniphi iingazi, Laba abatjhisela abanye, Laba ababina ikesi yesitjhaba, Laba abaziinini zeendakamizwa, Laba abakha ngeqephe, Laba abathatha ngezwani, Laba ababhudungela ikunzi.
Iqalise entumbantongeni ngombana ngibo ubulwele obungakhethiko bona ungubani usebujameni obunjani nje nangabe awuziphathi kuhle.
b. Imida 23 no 24: ivumelwano-thoma > Ngi__.
Ikondlo le ikhuluma ngetayere elalisetjenziswa ukutjhisa abantu ngesikhathi semiguruguru. Bekutjhiswa abanomlandu nalabo abanganawo (Mida 5 no 6). Lokha umuntu nakatjhiswako kwakurhuwelela abambonako kanye naye otjhiswako lo (Muda 4) Abanetjhudu bebabonwa base liyasuswa asinde. Lalisetjenziswa ngesikhathi abantu balwela amalungelo wabo (Mida 7 no 8).
iv. Kungebanga lokobana woke umuntu uhlongakalela bewubulungwa ephasini nofana emhlabeni. aloakho kwenza imbongi ifikelwe mqondo wokobana abantu babulawa liphasi ngombana baphelela kilo.
Yabambana kwaphapha ibhetjha eNdebeleni, Yabambana kwaphapha umdzobho eMsuthwini, Yabambana kwarathuka ibhrugu nerhembe eBhurwini. Kwaba nzima ephasini lekhethu, Kwalila ikule, kwalila isibhuku nomkhonto.
Pepe-pepe-pepe-pepe ! Pepeza makghokgho beze kuwe, Bathukule, barhaye ubafuthe, Basale batshetiha njengomlotha, Bakwaz' ukutjho bona iKos' ikhona. Batjho bayifulathele, Ikosi kunguwe makghokgho; Mina ngidanile. Mina bengith' iKos' inabo, Nabo batjho njalo banjengeengilozi, Kghani kunjalo Batjho basikhohlisa bathi bayazi, Do, abakwaziko kungazi, Kungazi iKosi nomkhanyo wayo?
iii. Ngokwekondlo le ungathi imbongi inqophiseni ngokusebenzisa igama "umuthi nofana imithi"?
Ipisi ifikile, Ifike irhabile, Irhabele ukuthumba, Isuse iphango elingazaliko.
vi. Nikela umqondo omumethwe mimida 7-8 ngendlela oyizwisisa ngayo.
Ziinthudze ezinganamkhwezeleli, Malerhe kaSokulunga atlakaze njalo, Bumerumeru inga ziimagameru ebusuku, Burhanyarhanya senga masotja kaKhwini, YiMedze ebhalela abotitjhere ngekumbeni.
Kwaba khona abamfungelako bafuna ukumbulala, benza amano wokumbulala (Ndima 2 Muda 1&2). Wafeza iimfuno zalabo abalalako ebegade abalwela. Wathola isizo kwezinye iinarha ngoba enarheni yekhabo iSewula Afrika bebamnina. Amakhuwa amzonda khulu.
Bazali bami nangiphutha ngisesemncani, Nangikhasisa ngatataya, Nangifukamela njengesikhukhukazi amadzinyani, Ngacapha isithepha ngelimu, Kwaqina ngho ithambo. Gadesi ngiyazisola.
iii. Ummongo wekondlo.
Iinthombe-ngqondo zibunjwa kufanisa nokulinganisa into enye nenye. Isithombe-ngqondo sibunjwa magama athula umqondo othile. Kuthi lowo ofunda nofana olalele amagama lawo naye afikelwe sithombe-ngqondo emkhumbulweni wakhe. Ngamanye amagama singathi isithombe-ngqondo kufaniswa kwento enye nenye. Akhe sizihlathulule ngasinye.
i. Tlola ummoya osekelweko wekondlo le.
Umuntu mumuntu MaNdebele ngazomba iphasi, Ngabona ngawami amehlo, Abanye babona ngewabanye, Ngezwa ngeendlebe, Ngingazwelwa njengesiduli, Umuntu yena semumuntu, Zakhe aziqedwa phu! Zakhe azibonwa zoke, Zakhe azicimeli cime! Zinande zivumbuluka Zinga mamanzi avinyilika. Uneenkanuko zomlambo ongazaliko, Unehliziyo ede, Unehliziyo yamarhamaru, Nakuyingubo yona Uyidosela ngancanye. Wafuthumela ngapha, Uyidosela ngapha, Ukukhamba uyakhamba, Iduduma lokujama uyalibeka, Iye, alibeke ajame na Iye, afike aphumule na Izabe ingasimumuntu, Zakhe iinyawo azidinwa, Kudinwa ihliziyo?
UNaMalobola wabelethelwa eCullinan amalanga ali-16 kuMgwengweni emnyakeni we-1959. Emnyakeni we-1982, waqeda iimfundo zakhe zobutitjhere i-JSTC eTransvaal College of Education. Uthome ukufundisa eBuhlebethu High school eSiyabuswa eMpumalanga ngoTjhirhweni emnyakeni we-1983 ukufikela ngoNobayeni emnyakeni we-1986. Ukusuka emnyakeni we-1987 kuTjhirhweni bekube nguNtaka umnyaka we-1997, wafundisa eMemezelo High school eSoshanguve. Kusukela ngo-Sihlabantangana umnyaka we-1997 bekube gadesi, usisandla sakatitjherehloko eMmabana Primary school eSoshanguve.
Mina ngilizuba ngiyazulazula, Ngizul' omanz umuthi, Engingakha kiwo ngedwa Ngakhe ngakhele safuthi, Ngingasafuduka ngitjho Lisina ngesinanja.
Nguhliziyo silal' emini, sivuk' ebusuku; Sirhulurhulu sirhuluphel' umnyama, Uphetjhulwa mmoya, Urhurhulwa mamanzi; Upheka kuphakululwa, uphakulula kuphekwa. Akwenzako kwaziwa nguye, umona.
Kubuyelelwa kwabakamisa nofana kwabongwaqa emudeni wendima yekondlo owodwa.
U-Jacob Khonjiwe Mahlangu, owaziwa khulu ngo-Mahlangu JK wabelethelwa emaplasini weMiddelburg, eMhlabaneni ngomnyaka ka-1970. Waqeda ibanga letjhumi eTholulwazi High School enzinze eKameelrivier "B" ngomnyaka ka-1990. UMahlangu wenza iimfundo zokuphatha ibhizimisi e-Damelin College ngomnyaka ka-1996. Ngomnyaka ka-2005 khona wenza iimfundo ze-Journalism & Media Studies khona e-Damelin, eKapa. Kwathi ngomnyaka ka-1993 wakhupha iinkondlo zakhe ezine zokuthoma. Iinkondlo zakhe azikhuphe ngokuhlanganyela no-M.S Ntuli sele zizoke zilitjhumi nobumnane. Zoke zikhutjhwe kilezi iincwadi ezilandelako: ITSENGO 3-5 kanye nakile-ISIYEZIYEZI 2. Ngomnyaka ka-2003 uMahlangu wabuthelela, wakhupha incwadi yeenkondlo ebizwa IHLOYA. Ngomnyaka ka-1999 wakhethwa njengomthintanisi [PRO] wehlangano yabatloli iMpumalanga Writers Association lapho asebenza khona iminyaka esithandathu. Ngomnyaka ka-2007 uMahlangu wakhethwa bona adose phambili umNyango weZemidlalo, Ubukghwari Namasiko ehlanganweni ISiyatjheja social project enzinze eKameelrivier "B". Ngawo lomnyaka godu uMahlangu wakhethwa njengelunga lesigungu esiyelelisa ngobukghwari ehlangothini lezemitlolo [Artistic Advisory Panelist for: Literature], ehlanganweni ethuthukisa ubukghwari i-NATIONAL ART COUNCIL OF SOUTH AFRICA [NAC], enzinze eJwanasbhege. Mhlapha nje uMahlangu uthumbe unongorwana obizwa nge PanSALB 2008 Multilingualism and Nation Building Writer of the decade in isiNdebele, emnyanyeni owabanjelwa e-Emperor Palace, eJwanasbhege.
##isitjengiso. Ngesaba umoya weTlhagwini, mma Afrika. Wangena kuwe wathula umoya, Sangena isiwuruwuru kwakhethululeka, Sakusahlela, sakuhlutha koke.
Mbizo, sisahlele isivunguvungwani, Nakusililo sitjhile, Kusele umlomo ukukhamisa, Kusele imikhono ehloko; Iphaphu liphaphela phezulu, Ihloko itjhuguluka yodwana, Umzimba uqale emva.
Ikondlo le ikhuluma ngokuhlongakala kweNgwenyama ikosi uMabusabesala II. Ukuhlongakala kwekosi kuyahlonitjhwa. Akuthiwa ihlongakele, kuthiwa ilanga licimile. Ulilanga ngoba alithemba laso soke isitjhaba. Kuthiwa licimile ngoba ngaphandle kwekosi alikho ithemba. Ukuphepha kwesitjhaba kuyaphela. Imbongi iveza izinto ezisatjwa sitjhaba esicinyelwe lilanga. Isitjhaba sizele ukwesaba.
ii. Sisitjho: Sitjho ukweba.
iii. Igama "ukutshaya" lisetjenziswe njengesingathekiso saliphi igama ekondlweni le.
iii. -Isithiyeleli: Inja igcono, iyakhongotha (neminye) -Ijambamende: Ebusuku umuntu uyagegedwa Nakuyikomo uyidlule kuhle (neminye) -Irhobelaphetha: Imida 5 no 6 lobuntu, .................kwabantu (neminye) -Ivumelanothoma: Imida 10, 11 no 12 > U..........., U .........., U..........
Kwesibili imbongi iveza umqondo wokwenza amala iswili.
Yijemu esijikijela nethabo, Emazinyweni ulirabi, Inyoka eluma nokweqa, Abangakuyeleliko wabaqeda, Wabaqeda ngesikepe sakaNowa, Wabaqeda bangakuboni Gugu lakoNdebele.
Ngimuphi umqondo omumethwe sithombe-ngqondo esisemudeni 7?
Tjheja: Omunye angathi mmoya wokutlhuwa. Imbongi izwakalisa ukutlhuwa nayibona izinto sele zenzeka ngendlela zenzeka ngayo. Lokho kwenza bonyana ikhumbule ipilo yakade eyayiyithanda begodu iyihlonipha ngombana beyiyibonisa imvelaphi yayo.
vi. Imida le ihlathulula indlela ebekwenzeka ngayo nakutjhiswa inaba. Inengi belivuma ingoma zomzabalazo, ligidele ukutjhiswa kwakho elalikuthatha njengokuzibuyiselela ebumbini obenzileko wena otjhiswako.
v. Veza bona umuda owuhlathulule ngehla lo iv. unamhlobobani wesithombe-ngqondo.
iii. Isiyeri mkhanyo osamanzi ovamise ukubonakala endleleni ede nenqophileko. Kilekondlo leligama imbongi ilisebenzise ngomqondo wokuhlathulula bona ithando layo nesithandwa sayo lalibonakala njengesiyeri. Okutjho bona wawulibonela kude njengento omunye umuntu angeze afika kilo kanti lithando lamala.
iii. Imbongi inqophe ukuthini ngomuda 14 osesigabeni sesithathu sekondlo le?
iv. Hlathulula umqondo omumethwe yindima yesibili yekondlo le.
ii. Esigabeni sesibili imbongi isivezela indlela ilizwi lomfundisi lifanele lithobe ngayo iinhliziyo zabadanileko. Emudeni wesibili imbongi ithi ilizwi lomfundisi lirathula amatlhuwo okutjho bona nawulalela itjumayelo yomfundisi uyaphola emoyeni.
vi. Mhlobobani wesithombe-ngqondo esisetjenziswe yimbongi emudeni 1 wekondlo le?
Imbongi kilekondlo ikhuluma ngomntazana onamehlo amanengi. Ngebizo "amabala" imbongi inqophise ebantwini bembaji abahlukahlukeneko. Emudeni 5 imbongi ithi "Kuwe angisililitho" bese emudeni 6 ithi "Ngaphandle kwamabalakho". Lokho kuhlathulula bona imbongi idosekile ngobuhle bentombi le kodwana ngebanga lamabala wayo ithemba nethando ayisenalo. Imbongi ibuye ililele labo abasadoswa bubuhle bentombi le bangazi izenzo zayo. Lokho kuvezwa sigaba sokugcina emudeni 24 lapha ithi khona ililela abanganamehlo, okutjho bona ililela abangawaboniko amabala wentombi le, ababona ubuhle bayo kwaphela.
U (u) usetjenziswa njengesivumelwano sesigaba 1 esitjho umuntu.
v. Veza bona mhlobobani wesithombe-ngqondo esisetjenziswe emudeni owutlole ngehla (iv).
vi. Nikela umqondo omumethwe sigaba sesithathu sekondlo le.
Ngelakh' ilizwi siyaduduzeka, Lirathul' amatlhuwo, Litjhis' iinkhotha zommango, Lithusa namabhubezi; Liphadlh' amadwala: Liza laph' ilizwi lakho Mfundis' omkhulu. Ilizwi lakh' elihlabako, Litjhugulul' iphasi, Lisale nga yisim' ephenduliweko, Amagade nga ziintaba ze-Golokoda, Zibomvu' isibomv. selizwi lakho, Iintjalo zithambele Wakh' umthetho mfundisi.
Sekuminyaka sisoke, Sisiwa sivuka sibona sicimeze, Bavela bagadunge - njalonjalo. Wangithembisa ukufa nokuphila, Kwatlhurha lehliziyo Ngasabana nalo ngiqale wena.
Ngangilisokanambala, Isiphundu sami singasoleki, Ngazenza usiyazi Ngingasinyanga, Ngabona abezimu bahlubule, Gadesi ngiyazisola.
Awa, ukwelusa kubhalile, Iinkomo zifahlile, kubhalile.
Umqondophikisa nofana i-okzimoroni sithombe-ngqondo esilethwe kusetjenziswa kwamagama anomqondo ophikisanako ndawonye.
Mamaksi ali-10 mayelana nemibuzo yekondlo engabonwako.
iv. Ngenjani into ekuthiwa iligugu.
Ikondlo le ikhuluma ngesokana ekhabe lineentombi ezinengi, ezazilandelele lokho elinakho, kodwana zalibalekela lokha izinto nasele zingasalikhambeli kuhle (Muda 3). Lalemuka ngemv. kwesikhathi bona iintombezi azifuni lona zilandelela lokho anakho. Ekuqcineni laqcina sele lithokoze uZimu ngokulinikela ithuba lesibili ukuze likwazi ukubuyela ekhaya liyokurabhela khona lizakwamukeleka.
Ikondlo le ikhuluma ngebandlululo eleza nabamhlophe enarheni yeSewula afrika. Imbongi ithi kwathi bona kungene abamhlophe enarheni le bahluthula abantu abanzima koke ababenakho basala badudu. Ukusuka lapha amabhuru ahlukanisa abantu ngokweenkorwana zemihlobo ukwenzela bona abantu bagcine sele basilwa bodwa. Lokho kwenza bona abantwana abanengi baphenduke iintandani ezitlhoga abaduduzi. Imbongi iyatjho nokobana kuzwakele. Abantu bafile kwanele. Esigabeni sokugcina imbongi ikhombela bona isitjhaba se-Afrika sihlangane sibe yinyanda silwisane nezitha zaso. Iyatjho nokobana nakuthonywa nganeno kuzokuba lula ngaphetjheya. Okutjho bona nasingathoma ngokuzwana thina sima-Afrika kuzaba lula bona siyinqobe lepi esiqalene nayo.
i. Phawula ngeendima nemida yekondlo le.
v. Umuda 16: Ivumelwano-phakathi > Sibambane, sibumbane sibe munye.
iii. Veza imiqondo emibili evezwa mumuda 29 osesigabeni sokugcina sekondlo le.
iv. Tlola ubukondlo obuthathu obutholakala emideni 20, 21 no 22.
Lisani umona kholwani, Lisani ukuninana thandanani, Lisani ukukhanukela zenzeleni.
Ngafuza ingwenyama Ubuyo bungekho, Yami ipilo yaba kubulala, Yami ipilo yaba kuzipha, Ngarhulutjhelwa yijele, Gadesi ngiyazisola.
Uyangen' umlobokazi; Nosokana thanyela, Ungalis' iinzibi zibuthene Emv. komnyango nga Zihlekis' abayeni zinganamazinyo. Uyangen' umma Nosokana ningabang' ubudala.
Imbongi ikhuluma ngomuntu onganeliswa lilitho. Nakathola into akabelani nabanye. Ngikho nokweba akalisi, uraga afune okhunye. Imbongi ikhethe amagama aveza ukunyefula, ummoya wokudana, unehliziyo ede, umarhamaru uyafunjathiswa. Imbongi isebenzise izenzukuthi ukuveza bona iindaba zomuntu azipheli begodu umuntu akatjhuguluki (Muda 5). Isebenzise isithombe-ngqondo sesingathekiso ukuveza bona umuntu uneenkanuko ezingapheliko (Line 1 Muda 2). Imbongi isebenzise isihlonipho, utjhiya iphasi ukuveza bona umuntu waneliswa mhlazana afako.
Isifaniso: Indima 2 umuda 1 "Ugeja ngombala ohlaza sasibhakabhaka" Imbongi iveza nokugandelela umbala ngokuwufanisa nesibhakabhaka. Iseqamagama: Indima 5 imida 4 no 5 "Kwabe zanene esele "Imbongi yeqe igama elithi iingazi Amatshwayo: Indima 4 umuda 3 imbongi isebenzise isithiyeleli (;) hlangana nomutjho.
Isirhunyezo Sekondlo Kilekondlo imbongi ilila ngoyise ongasekho nowayitjhiya iseseyincani. Nanyana kunjalo imbongi ayamukeli bona uyise wayitjhiya ngombana emudeni 17 ithi vane ithi ubaba wathi bese ukhuzwa ngelikhulu itjhada kuthiwe wakho uyihlo akasaphathwa. Lokho vane kuyidanise, kuyithuse beyithule kodwana ngehliziyo itjho ithi ubaba. Iyatjho nokobana nanyana uyise ayitjhiya njalo kodwana iyawakhumbula amagama uyise ayeyiyala ngawo. Ngalokho isamhlonipha uyise ngombana kunguyise. Ngekondlo le imbongi isivezela amazizo wayo ngendlela ihlonipha beyithanda ngayo uyise. Esigabeni sesine imbongi iyatjho bona wayo ubaba isambona ngokuthwasa kwehlobo ayibiza bona bayokuhlawula. Lokho kuyayithabisa ngombana ngamehlo wengqondo isuke izibona inoyise. Ngalokho kutjho khona bona imbongi ayikazimiseli ukuhlukana noyise nanyana sele alala nje. Kungebangelo inikele ikondlo le isihloko esithi 'Ngisathi Ubaba
Okhamba keyakho uthembekile, Ofulathela yakho ulahliwe, Ozwa lakho unetjhudu, Ongalaleli lakho wembethe ukufa.
ii. Imbongi inqophe ukuthini ngomuda 4 osesigabeni sokuthoma?
iii. Tlola umuda onesithombe-ngqondo sesenzukuthi otholakala ngaphasi kwesigaba sokuthoma bewutjho nokobana siletha mnqondo bani ekondlweni le.
iv. Umuda 4: sisenzukuthi > Kwazwakala: gu_ gu_! isigidi, v. Imida 6-7: litshimo > Sibona ubuso befene, Ngendlela bubuhle ngakho.
iii. Ngiyiphi imihlobo yemirorho esetjenziswe yimbongi kilekondlo?
iii. Imida 18 no 19: Ijambamende > Bathi kimi: akasaphathwa Sele atjhiya iphasi.
i. Imbongi isivezela siphi isifenqo emudeni 1 wendima 4?
v. Hlathulula bona umtloli unqophe ukuthini emudeni lapha athi khona "Ijayelo, liyayeyisa ingqondo".
Isirholwani asibulali muntu, kuyatjho bona imbongi lapha ikhuluma ngokufa. Imida 10 no 11 imbongi ithi "Wegazi elimbi awuthe amathambo Atjhe aphele kungakalinyukwa".
Ikondlo le ikhuluma ngomuntu othanda ukukhuluma iqiniso ofuna ngathana nabanye abantu bayalikhuluma, kodwana inengi linyula amala kuneqiniso. Iphasi lonakala ngebanga lokungabi neqiniso. Imbongi ithi nabanye abantu ngathana bayatjhugululwa liqiniso.
iv. Yindlala yefundo neyokungazi ngoZimu.
b. Umuda 15.
iv. Ngisiphi isithombe-nqondo esivezwe emdeni 5 Wendima 2 Yitjo bona imbongi isivezela ini ngaso?
b. Aphole njengesithundu sethwasa.
Ezafuz' izindlu zazo Maye. Zifuzel' iMerika. Iye-ke nami ngipha iimpiko.
i. Endimeni 3 umuda 5, imbongi isebenzise igama elithi "Awa" okuligama lokuphikisa. Ingabe nekondlweni le, lisetjenziswe ukuphika Sekela ipendulwakho uqalise ekondlweni?
iv. Tlola ibuyelelo-ngqondo elitholakala endimeni yesibili yekondlo le.
i. Nikela imida ekhombisa bona uyise lembongi akasaphili etholakala ekondlweni.
Lisani ukubulalana akusizi ilitho. Hlubani izondo nembathe ukuqwenga, Lisani isimanjemanje siqede iphasi, Ningarhedluli emv. qalani phambili, Isalakutjelwa sabona ngeengazi.
Imida 1 no 2: Irhobela-phakathi > zihlwa...........
Ilizwi lakh' elihlabako, Litjhugulul' iphasi, Lisale nga yisim' ephenduliweko, Amagade nga ziintaba ze-Golokoda, Zibomvu' isibomv. selizwi lakho, Iintjalo zithambele Wakh' umthetho mfundisi.
i. Iye imbongi ikwazile. Ikondlo le, ikhuluma ngetayere elalisetjenziselwa ukutjhisa abantu. Lokho sikuthole emudeni 3, igama elithi kubobamkhulu kutjho bona uyabulawa , Umudu II igama elithi Atjhe nofana avuthe. Umuda 12 igama elithi asafuthunyezwa okutjho bona angakavuthiswa nomuda 13 igama elithi sephulwe okutjho bona itayere likhutjhwa emuntwini angakathungelelwa.
Ukuthokoza kwami kwaphelela.
vi. Tlola umuda owodwa onesithombe-ngqondo setshimo otholakala ekondlweni le.
Makhelwana uthembelani Ilitje ngikhona Asithembane, sithembe uZimu, Umuntu yena, awa?
iv. Ngokwazikwakho ingabe imbokotho isasetjenziswa esikhathini sanamhlanje nofana ayisasetjenziswa Sekela ipendulo yakho?
iv. BuBu.... Bu....
Imbongi ikhuluma ngezulu elikhulu lesinanja elalisiza yeke isilukazi sibuthelela abantwabomntwanaso, lathoma ukuna abentwana bangakangeni ngekhaya.
Lizungu labantu boke, Silingana abantu boke, Mphekeleli wabaya kibobamkhulu, Mrhuweleli wetjhada elibaleka iindlebe. Sidosa umuntu isikhathi sifikile, lye, nanyana singakafiki. Abanganeno bagida igido Lokuzibuyisela ngombana badlelezelwe: Ilizwi lesililo lizwakala ngaphetjheya, Wegazi elimbi avuthe amathambo, Atjhe aphele kungakalinyukwa. UNotjhudu athi asafuthunyezwa, Kuye sephulwe isirholwani. Icala ligwetjwa linengi; umbulali uyedwa.
iii. Tsenga ikondlo le ngaphasi kwesihlokwana esingenzasi. Umhlobo werhobelo ngamunye.
i. Hlathulula okutjhiwo mumuda 4 wendima 1.
iv. nomthombo ovinyilika amanzi Tlola umqondo ovezwa sigaba sesibili sekondlo le?
Yiza ungiginye ngiphaphe, Ngiphaphe nawe, U-ngiphaphe, lapha usetjenziselwe ukwakha Ukurhobela-tjhigama.
Itsengo 5: Ntuli M.S.
v. Hlangana nezinto ezibalwe yimbongi ekondlweni le tsomula eyodwa ocabanga bona ayisanakwa esikhathini sanamhlanje.
i. Emudeni wesibili imbongi isebenzise amagama amabili, "irubhi","labezimu". Ingabe ngokwekondlo le, amagama la ahlathulula ini?
vi. Imbongi ihlathulula ukuthini ngomuda othi "Dudlu! Ngiyatjha ngawe Bathabile"?
iii. Isakhiwo sangaphandle sendima yesi-2.
d. Umuda 35.
iv. Isakhiwo sangaphakathi sendima ye-8.
Lakho livuth' ilangabu Liyokuphela mhlana ngiphelako.
iv. Mhlobobani wesithombe-ngqondo osetjenziswe emudeni wokugcina wekondlo engehla?
i. Ngiwuphi umqondo osetjhatjhalazini wekondlo le?
vi. Ummongo-ndaba wekondlo le kukuthi nawuthanda umuntu kufanele umthande nanyana angasaphili.
Yiza siphaphamtjhini yiza, Yiza ungiginye ngiphaphe. Ngiphaphe nawe, Ungikhafulele la Bangithanda khona. La ikwele ingekho khona, Amala nezondo sekwabulungwa, Ihliziyo yami idele, Idele ibuye kole, Ilibale umlibalelafuthi, Ikanuko yephasi ingasenayo. Kuphele ukunghwarana, Kuphele ukumonakelana, Singasabangi iinkhumba Zemibala engatjho khona; Ngilisani ngiphaphe!
Elikarisa njengomsegwab' agwaba, Ngizakubuya ngibale.
iii. Tsenga isakhiwo sangaphakathi sesigaba 1 sekondlo le.
Lakho livuth ilangabu Liyokuphela mhlana ngiphelako.
Thambo le-Afrika, Ngivumela ngilingise Iimbongi zephasi, Ngibonge isibindi sakho, Ngibonge ikhande lakho, Ngibonge itjhoba lakho, Ngibonge ilihlo lakho, Ilihlo lakho Elihlala liqalile, Lihlwa liqalile, Linga lilindele Ukugoduka kwephasi, Ligoduka nga ziinkomo, Zibuya emirageni.
vi. Tlola isaga esisetjenziswe ekondlweni le bewunikele nehlathululo yaso.
vi. Tlola ummongo-ndaba wekondlo le.
iv. Tlola woke umhlobo werhobela otholakala endimeni yokuthoma yekondlo le.
vi. Hlathulula bona indima yamaphelelo imumethe muphi umqondo.
iii. Nikela umqondo/okutjhiwo yindima 5 yekondlo le.
v. Nikela umqondo wekondlo le ongakasekelwa.
i. (Indima 3 imitjho 3 no 4) ubhiqa esibayeni seemfarigi. Uzenza umuntu uziinzibi.
iii. Tlola imitjho emibili ebufakazi bona umtloli usola abamhlophe ngaratharatha ngakho ekondlweni le.
Umuda 4: Singathekiso; "Ngacabha isithepha ngelimu", kuhlathulula ukudla umdoko.
Mbizo, sibawa uZimu, Abusise izandla ezijamileko, Zathatha isiba zenza itshwayo lesifungo: Isifungo sokwakhiwa kwekusasa lokuthula, Iye, nanyana iinhliziyo zibibhelene. Iinsasa zokuthula zirhatjheke nenarha, Zimile zibe neempande zepilo.
i. Isivumangokuphika (kwakungasikudla) kwakukunengi ukudla.
"Ngiqalaqala " -Imida 3 no 4 irhobela-tjhigama; "...................umango" "Imimango ..............."
i. Tsenga ikondlo le uveze bona imbongi ikwazile ukusebenzisa ilimi lobukondlo lokha nayitlola (irhaya) ikondlo le.
Mkhonto we-Afrika, Kwaba kuhle ukuba nguwe, Wazivumela ingoma, Wazikhalelela: Ukhalelela i-Afrika.
vi. Mhlobobani wesithombe-ngqondo osetjenziswe emudeni owuhlathulule ngehla?
Â· Zinabantu ababekelwe ukuzitlhama bebazitjho eendaweni ezithileko.
Â· Umtloli nombutheleli wencwadi Ulibambe Litjhisa.
i. Ngisiphi isifenqo esisetjenziswe nakurhaywa ikondlo le. Sekela ipendulo ngokudzubhula ekondlweni le?
b. Umuda 23.
iv. Singathekiswe neenkula zeengidi naziwela phezu kwendlu.
Ithunzi kungaba kukufa okulethwa yintumbantonga engathekiswe ngomathanyela.
a. Umuda 1.
iii. Tsenga isakhiwo sangaphandle sendima yesine yekonldlo le.
Ngikhanuka isango laphetjheya Livuleke ngeyamele kibobamkhulu, Ngikhohlwe ngamakholwa anzinyana, Ukukhuza akusizi, Ukuratharatha lilize, Amakholwa ayakholwa.
Ikhambo lefundo salisungula soke, Ukungafuni ukudluliwa kwaba yikuthazano, Eyamila kimi, nakuwe, Eyadala bonyana sitjheletjhelele Njengeemfesi zetjhaluza.
iii. Tlola imida esekondlweni eneenthombe-ngqondo ezingenzasi.
v. Yitjho bona kubayini imbongi ikhethe-ukusebenzisa umhlobo wekulumo oyibale ngehla.
ii. Dzubhula imitjho emithathu enesithombe-ngqondo sesifaniso etholakala ekondlweni le.
Ziinsasa zenungu Zihlaba ezimzondako, Zilamula zilwisa, Ziraranisa zizarulule umraro; Ngizo zona, ziyakhulunyelwa.
Ikondlo le, ikondlo ephathelene nezekolo.
i. Veza isifenqo utjho bona imbongi ihlathulula ini?
Esimanyanisweni isimanyanisi sicacisa isimanyaniswa.
Ngiphani ngizilaphe nomana selatjhinga, Ngiphani ngizithobe ngizilaye ngizilahle Ngombana vele ngilahliwe mina Nolahliwe, Ngilahlekelwe lithemba nethabo, nethando.
v. Ukulila kwakanombongwe.
NguMabhoko isikhukhukazi Esafihla, safihla noNdala, UMtshweni umabhalelwa Kuthunga umlomo Ngentambo yomsipha. Sinjenjenjenje sifukanyelwe nguye, Sikhona nje nguye, Sithuthuke nje yinca yakhe.
Boke bazamela iinkoro zemakhabo. Yeke-ke ngibonile Iqiniso alikho, Ngambala lona alikho.
vi. Umuda 17: Sifaniso > Njengenyanda yeenkuni.
Kilekondlo imbongi ikhuluma ngomuntu onganandaba nezinto ezinengi zephasi. Ngamanye amagama imbongi isivezela nofana ikhuluma ngomuntu olivila othi nanyana enza izinto azenze kokutepeleka. Ikhuluma ngomuntu ongaboni ukutlhogeka kwezinto ezifana nefundo nokhunye. Nanyana akubona lokho kodwana nakufanele akwenze udosa iinyawo kwanga ugandelelekile. Nasitjheja umuda wokuthoma, wesibili nowesithathu imbongi ithi iinyawo zomntanabo zigadanga eduze inga urhadekile. Lokho ngokusilethela umqondo wokobana umuntu okukhulunywa ngaye la livila lokuzenzisa ngombana ngokuya kwembongi akukho okumliyako ngombana iinyawo zakhe azikarhadwa. Imbongi isebenzise igama 'mntathu ingasi kukuthi ikhuluma ngesihlobo sayo nofana umnakwayo kodwana inqophise kiwo woke umuntu othi nakafanele enze into ethileko bese uyavilapha nofana akwenze kancani kwanga ukatelelwa mumuntu.
ii. Mmoya wokujabula ngombana azinikela kuZimu ngokubona bonyana indlela kaZimu inokuthembeka.
Ibuyelela-ngqondo kuthulwa nanyana kuvezwa kweengqondo ezimbili ezicacisa, umbono munye ngokuvumelana namtjha ngokuphikisana emideni emibili elandelanako yendima yekondlo. Lokhu kwenziwa ngamalungu wamagama nofana ngamagama afanako emideni elandelako yendima yekondlo. Ikondlo ka-Ntuli MS, ethi:"Ndlela YakwaMloto", isiphathele isitjengiso sebuyelela-ngqondo. Akhe sinidzubhulele imida enembileko kwaphela.
Sinini sam umuhle, Abaneng' uyabaphala, Uphala yam' ihliziyo Isal'imhlophe kwegabhogo.
iii. Uhlotjiswe / ugkhabiswe.
ii. Hlathulula okutjhiwo yikondlo ngawakho amagama.
Ubuzikazikani bezandla kubika, Kubika ukoma kwesilongwe, Somele ukuvela amagazuka, Kutjho ukusasamba kweqanda, Kudabuke yami ihliziyo, Kucime ilanga.
ii. iii. Ivumelwano-thomo emudeni 13 no 14 yabo > Nga-Ivumelwano-phakathi emudeni 7 yabo > za- (Nenye ingathathwa) Isisibekelo?
iii. Inqophe ukusivezela bona isokana ekhuluma ngalo ekondlweni le belihlamazana.
vi. Ngokwekondlo ngiyiphi iSewula Afrika emhlophe etjhiwo yimbongi?
i. Nikela elinye igama elitjho intatha.
ii. Tlola umuda osendimeni yokuthoma onesithombe-ngqondo bewutjho nokobana ngesamhlobobani.
Imilomo ilembelele, Umunga utlhoga ameva, Iye, umunga uliliva. Koke kukuwe phasi, Koke kuzakuphelela kuwe phasi.
Zingibalekele ezazingisingathile ngiyikutani, Nanyana umqondo othulwa mumuda ongehla lo uphelele, igama elithi iintombi, leqiwe nofana litjhiyiwe.
Lomhlobo wekondlo, yokondlo esithola bona imbongi ithula imibonwayo ngendlela yokunyefula nofana ukukghala okuthileko ngeemphoso ezikhona kikho. Kungaba mumuntu nanyana into ethileko engaphiliko.
iii. Ngokubona izinto zenzeka ngayo kuSewula Afrika Ejtha, uthini wena ingabe ikululeko ikhona nofana njani Sekela isiqunto sakho ngokwekondlo nofana usebenzise lakho ilwazi?
ii. Mlobobani wevumelwano etholakala ekondlweni le?
Umuda mumutjho wekondlo. Ubunjwa magama akhethwe ngokuyelela nokunemba entweni ayitjhoko. Umuda wekondlo ungaba mude nofana ungaba mfitjhani. Kunemida yekondlo evulekileko nevalekileko. Evalekileko ngileyo enetshwayo emaphethelweni kuthi leyo enganatshwayo ibe ngevulekileko.
Ukurhobela kubunjwa kurhotjelwa kwemida ngokubuyelelwabuyelelwa kwegama emideni elandelanako yendima yekondlo. Kungabuyelelwabuyelelwa ingcenye yegama nofana igama loke ekubumbeni ukurhobela. Imihlobo yokurhobela esizoyihlathulula lapha kurhobela-thoma, ukurhobela-phakathi, ukurhobela-phakathi, ukurhobela-siphambano nokurhobelatjhigama.
Ungikhalimile iye, Angali ngiyavuma. Wathi ngingakhambi ebusuku, Wathi ngingakhambi nabesana. Ngabuza ngifuna ukwazi, Ngabuza bonyana kungebanga lani. Ipendulo yakho kwaba liswazi, Ipendulo kwaba ziinhlamba. Wathi ngingabuzi okunengi Kwaphela ngenze njalo. Ngahlala ngitshwenyekile Ngombana ngifuna ukwazi Bonyana yini ephethwe busuku, Bonyana yini elumako ebesaneni. Iye, ngakhamba ngekani Ngombana ngifuna ilwazi. Umvuzo walokho kwaba budisi, Kwaba ngilokhu okubonako. Namtjhana ungangithuka, Uthi ngeqa amagama wakho. Kwaphela khumbula lokhu: Wangifihlela iqiniso lakho.
v. Zimu, ngibutha nami hle!
i. Tlola ummoya osekelweko wekondlo le.
Kwavela ngeentabeni kusililo, Iminiyembezi yeenitjkazi yageleza, Ipi yaqala uMadzela inguMadzela, Yaqala uSinghalela inguSinghalela.
ii. Umuda 15: Eyamila kimi, nakuwe. Umuda 27: Bewungasihlula, bewungazikhotha emhlana.
iv. a. Irhobela-phetha: Imida 14 no 15; saqanda, ....iqanda.
v. Ivuemlanothoma> Bu.
v. Umtloli ekondlweni le usilimukisa ngabantu abathi bakholwa kuZimu kanti ngobusuku bagijima neenyanga.
Ngiphan' intatha, 15 Qala nihlezi niyahleka, Niqalile niyahleba, Nith' ulayekil' uLayiwe Bekath' uzakuphelelaph' uLayiwe Namhlanjes' uph' uNomalanga Maye uNomalanga?
Ngiyazisola, Bizani abangani bami Bizani iinhlobo zami Bangihloboke ngisaphila nje, Ngafa, bazangibonela ilikade, Ngiyazisola bazali bami ngiyazisola.
i. Imbongi isisebenzisele ukuhlathulula ini isingathekiso kilekondlo?
Mbalabali ubalabalelani Lila isililo setjhuguluko, Lila isililo sokufa uphila, Uvuke nabamhlangabezako?
"Ngenani ngekhaya!" Kwatjho isilukazana, Satjho kizo iinzukulwani, Kwazwakala: gu-gu!
Mbizo, ngawe siyabawa, Sibawa itjhudu koNgehla: Ibandla lakhe lingadinwa kugijima, Ligijimela ukubhula umlilo, Sithokoze amakholwa, Sikhululele isisekelo sokuthula, Kube nguZimu omkhulu.
ii. Yitjho bona umuda ngamunye kwengenzasi umumethe mhlobobani wesithombe-ngqondo.
Ihloko yami inganalitho, Ngiyakuthanda Mthombo ongomiko. Uyangithabisa Mthombo ongomiko.
i. Tlola imitjho emibili ukuya kwemithathu etholakala ekondlweni ekhombisa bona imbongi ngeqiniso itjhugulukile ezintweni ezimbi ebeyizenza.
i. - Inyoni iphapha (izula) phezulu yodwa.
Imbongi isemmoyeni wokudana, idaniswe zizenzo ezenzakala ephasini ehlala kilo. Izenzo zokuninana ngokobuhlanga, ukubandlululana ngokombala emsebenzini nokuhloywa ngebanga lobana umumuntu onzima. Ikhethomagama. Imbongi iveze amazizo wayo ngokukhetha amagama atjengisa ukudana.
iv. Imbongi itlole isemmoyeni odanileko. Lokho sikutjho ngombana imbongi iyabuza bona izakuthaba njani ngezinto ezenziwa babantu zokuzenza kwanga makholwa kanti ebusuku bagijima nabomakghokgho. Okhunye okuhlathulula ukudana kwembongi kulapha ithi khona ikhanuka isango laphetjheya ilivulekele iyamele kiboyisemkhulu. Akunamuntu ongathi athabile arhalele ukuyamela kiboyisemkhulu. Kungebangelo sithi imbongi isemmoyeni wokudana.
Ngafuza ingwenyama Ubuyo bungekho, Yami ipilo yaba kubulala, Yami ipilo yaba kuzipha, Ngarhulutjhelwa yijele, Gadesi ngiyazisola.
Imida 12 no 13: Ivumelwano-thoma > Ngi.
i. Imida engenzasi ngamunye unegama eleqiweko okubizwa bona siseqo magama. Yitjho-ke bona emideni ngamunye kweqiwe liphi igama.
ii. Hlathulula ngesigaba nemida yekondlo engehla.
iii. Nokuzwisisa kwakho ikondlo le ucabanga bona khuyini isiyeri begodu ukusetjenziswa kwegameli kuletha muphi umqondo ekondlweni le?
1.3 Funda ngokuyelela ikondlo elandelako bese uphendula imibuzo engenzasi kwayo.
i. Hlathulula okutjhiwo yikondlo ngomuda owodwa.
Ngajama thwi! etatawin' elitalala!
amagama esiphethweni semida elandelanako yendima yekondlo. Ukurhobela-phetha kungabunjwa ngamagama nofana ngeengcenye zamagama esiphethweni semida elandelanako yendima yekondlo. U-Malobola JN usitlolele ukurhobela-phetha ekondlweni yakhe ethi:"Isizi". Akhe sinidzubhulele imida emibili yokuphela.
i. Tlola umuda osisaga otholakala ekondlweni bewunikele nehlathululo yaso.
Ikhuluma ngomuntu otjhugulukileko ezenzweni ezimbi egade azenza, ibonga ngomuntu okhabe anesithunzi begodu ahlonipheka ngaphambi kokobana athome alelese. Wathi nakathoma ukwelelesa azange akhethe, walelesa ngitjho nabantu abadala (Ndima 4 Muda 2 no 3). Wayemuka into zabo ngekani ababhala nazo abalimaze namkha ababulale. Uyise wayemkhalima yena adlumbana uyise uphethwe kuluphala. Zoke izintwezi wayezenza asazi iqiniso. Wangena asesemcani wakhulela khona. Wagega amajele amanengana (Ndima 15 yoke). Nokho ukuhlala ejele kwamlethela itjhudu ngelinye ilanga. Kwafika umuntu watjhumayela naye watjhuguluka walisa izenzo ezimbi angakhethi walandela uZimu.
Vala umnyango, Uvalele ukufa ngaphandle, Kusale kutlhoge indawo, Ulandele ikhwezi lokusa. Ipisi ifikile, Iwisa indoda, Iwisa isana Iwisa ugogo, isifundiswa?
Ivumelwano-thoma eyakhiwa bokamisa.
iv. Esigabeni sesithathu imbongi isitjela ngendlela umuntu anganeliseka ngakho. Imbongi ithi umuntu wathola lokhu ufunana loka, wathola lokhaufuna lokhuya. Isibikela nokuthi umuntu waneluseka angahlangakala ngombana koke akuzuze asaphila ukutjhiya la ephasini bese abaseleko basala bazenzela.
iii. Ukukwata kumadaniswe nani ekondlweni le?
Nithi ngibo laba na?
UMabhoko mthombo Ohlwa uvinyilika amanzi. Mthombo ongatjhiko Eminye isitjha; Itjha ingasimlilo, Itjha ingasitjani, lye, itjha ingasimmango.
Wathoma ukutlola iincwadi ngesiNdebele ngeTsengo, eyibuthelelo leenkondlo. Kwaphetheka itjisakelo yakhe akhula nayo. Ukusuka lapho watlhetlhatlhetlha nemitlolo, nanjesi usaragela phambili.
ii. Tlola ivumelwano etholakala ekondlweni le.
i. Imbongi iveza buphi ubukondlo emdeni 2 wendima 2.
iv. Nikela iinthombe-ngqondo ezimbili ezitholakala emudeni 7.
Yingubo kwaMabhoko, Kibobamkhulu unomzana Uya ngayo. Kumthandazo wakhona, Umrhorha nguthembekile.
i. Umuda 3: Sifaniso;"Nangifukamela njengesikhukhukazi amadzinyani." Umuda 4: Singathekiso; "Ngacabha isithepha ngelimu", kuhlathulula ukudla umdoko.
Abentwana bayalila batlhoga umduduzi. Abentwana bamagenge ngebanga lesivunguvungwani Rhuwelelani ntandani ze-Afrika, Nithi: ukutlhoga sakho kubhica ngamanzi.
iii. Inga uzakuthokozela futhi.
Imida 21 no 21 na?
v. Bukondlobani obutholakala emdeni 2 wekondlo le?
iii. Emudeni 19 kunofuza ohlathulula ukubhiriza indlu. Emudeni 20 kunofuza ohlathulula ukufana kwabantu ngombana kungebekoro eyodwa.
v. Veza ibuyelelamqondo elisekondlweni le.
Wathaka ngeZambia, Wathaka ngeLesotho, Kwabatjelwa iRhodesia, Kwalila i-S.A. emhlophe, Ililiswa mameva ewahlabako.
Ngubaba nomana angitjhiya, Wangitjhiya kusesebusuku, Kwaya bekwasa kimi, Belaphuma lahlaba kimi, Ngakwazi ukubona Bona angisenababa Kodwana ngisathi ubaba.
Umtloli onelemuko tle begodu utlole neenkondlo. Ezinye zeenkondlo zakhe zakhutjhwa kuTsengo 1-5. Wanikela khulu ekuthuthukiseni imisebenzi yemitlolo.
Lokhu sikutjho ngombana abarholi bakusasa balindeleke ebantwini abatjha.
Lakh' ilizwi ngelekabi, Lakh' ilizwi liyahlaba, Lakh' ilizwi liyasabeka Lakh' alifani newethu, Elitsoyisa nga madzinyani; Sabona wena siyazithoba, Omkhulu nguwe mfundisi.
v. Mhlobobani wesithombe-ngqondo osetjenziswe yimbongi pheze kiyo yoke imida yesigaba sokugcina sekondlo le?
Â· Isihlaka Seenyosi Sabobamkhulu.
a. Imida 19 no 20: irhobela-thoma > Ngikhuzwe...
Salani ngokutlhogomela niyelele abezako.
iv. Dzubhula umuda onesithombe-ngqondo sesifaniso otholakala esigabeni sesine sekondlo le.
Ikondlo le, ikhuluma ngamakhuwa anina abantu abanzima ngebanga lombala onzima. Babasebenzisa imisebenzi ebudisi kodwana bababhadela imali encani engalingani neyamakhuwa. Bayabamonakalela bebayabalwisa. Lapho imbongi ifuna ukuphaphela khona, imbongi itjho ukuletha itjhuguluko kilo lona iphasi ehlala kilo. Kodwana nasele izinto zitjhugulukile izaba ngathi liphasi elinye.
Imbongi ikhuluma ngomuntu onomona bona ufuna ipumelelo ize ngakuye yedwa. Uthanda izinto zabantu angazisebenzeli yena. Umuntu onomona ngonehliziyo ekulu, ongeneliswa lilitho. Izenzo zomuntu onomona azenzelwa etjhatjhalazini, zenzelwa emsithelweni (Ndima 2 Mida 1 no 2) ngoba zizimbi. Umuntu onomona akadzimeleli entweni eyodwa ayenzako, uthi angabona omunye enza enye, alise ayenzako afune ukuphalisana naloyo (Ndima 2 Mida 3 no 4).
iv. Ihlathulula bona into ojwayele ukuyenza uyenza nanyana ingqondo ingasafuni ngathana uyayenza.
Maye, ibandlululo lombala lisekhona! lngani kusatjhagalwa Kanti ikululeko iphi Kghani izifihle ngekululeko Ayikho ikululeko ekululekweni?
vi. Ucabanga bona kungebanga lani imbongi inikele ikondlo le isihloko esithi Ngisathi Ubaba?
iv. Tlola umqondo osekelweko omumethwe yindima yesithathu yekondlo le.
Noma angasekho uHani kodwana ummoya wakhe wekululeko, wefundo newepilo etjhaphulukileko usaphila.
Mma-Afrika: Jiyane D.M.
Isithiyeleli nofana isezura singathi siphumuzi esibunjwa phakathi komuda wendima yekondlo. Ngamanye amagama isibongi sithi nasibongako, ngebanga lesiphumuzi esizabe sibekwe phakathi komuda, sithiyelele siphumule phambi kobana siragele phambili siwuqedelele. Isithiyeleli sibunjwa ziimphumuzi ezifana nabokhoma, abongqi, iimbabazo, abonobuza, njalonjalo. U-Jiyane D.M. usakhele isithiyeleli ekondlweni yakhe ethi: "Mma Afrika".
i. Yisika, Lidwala, Lilanga, Sikhuni. Imbongi isebenzise amagama a ukuletha umqondo wokobana ikosi ifaniswa nazo zoke izinto ezilirhelebho elikhulu emphakathini. Ngakelinye ihlangothi imbongi ikhombisa nokuhlonipha ikosi.
Igama elithi "ummoya" ekondlweni le, liletha yiphi ihlathululo eyehlukileko.
Isililo sehlukene sihlangene, La kuza wena ndlela yaKwaMloto. Thokoza unyaka ka-1993 Okulethele itjhudu leliwa.
Wangitjhiy' uS'bongile. Ngathath' ithemba lami Ngaliph' uS'lilangaye, Wangitjhiya noS'lilangaye.
NguMabhoko-sindeni-umhlaba-unethuli, Yisika, iphasi lijame ngayo, Lidwala, iphasi linzinze ngalo, Lilanga elaphumela abalethamelako, Batjhiya umlilo, babaleka Iimbala ukuthuthumba. Sikhuni esivutha ubusuku nemini, Sivuthela abahlengezeliswa makhaza. Amakhaza anga azulelwe Njengelembe laKwaMnyamana Ngaphasi komuthi weemanga.
ii. Tlola imida emibili enesithiyeleli etholakala ekondlweni le.
vi. Tlola ummoya ongakasekelwa wekondlo le.
UMgiyelwa Simon Ntuli wabelethelwa koNompeketswana eMkobola esiphandeni seBronkhorstspruit (eKungwini) ngo 1949. Wathoma ukufunda esikolweni iRoman Public School e-Eastwood, ePitori. Emv.
Kwasabalala kwarhatjheka neenqwebu, Kwasala irubhi labezimu; UNzunza wazifihla ngeliba lendlala, UNdala wala ukubona, Walikhomba liphezu kwefokotho: Wabona i-Apholo II, Isehla njengekwekwezi ewako, Ingwe yamfunza, waveza ifihlo.
v. Imbongi iyaya ngesokana eliratharatha ngokuthanda umntazana kodwana lingaphumeleli ukumtjela.
i. Mmoya wokuthaba. Iye ikwazile. Amagama aveza ukuthaba "Ngithokoziswe", "omnandi" (Muda 3).
Ngelakh' ilizwi siyaduduzeka, Lirathul' amatlhuwo, Litjhis' iinkhotha zommango, Lithusa namabhubezi; Liphadlh' amadwala: Liza laph' ilizwi lakho Mfundis' omkhulu.
__ile, -imida 10 no 12: Ivumelwano-yeqa >...........
Nokho nimatjhatjha ngokubalekel'ingwenya, Niyilisa itjhagale esitikini inibhedlhe tle! Nginibone nibaleka ngokuthi ye! kwengorho. Nganifunafuna nganitlhoga ngathembela ebusukwini.
iii. Imbongi isebenzise isithombe-nqondo sesirhobelasikhathi kilekondlo. Dzubhula umutjho onesirhobela-sikhathi bewuhlathulule nokuthi kungebanga lani uthi sirhobelasikhathi.
Imbongi ingasebenzisa iindima ezehlukahlukeneko ukwethula umbiko othileko.
i. Endimeni 3 imbongi iveza bona abantu baninana ngokwemibala, endimeni 5 ihlathulula bona abantu bayatlhagisana abatlhagiswa ziimbandana.
U-Aaron Mnguni wabelethelwa endaweni yeHendrina, ephrovinsini leMpumalanga. Wathoma ukufunda esikolweni semapulasini iWozani, wakhuphukela eHendrina ngaphasi kobudisi obukhulu beemali zokufunda. Ufike waziveza khona njengomuntu okhuthele nolola kuhle umkhumbulwakhe kumatitjhera kanye nakwabanye abafundi abalingana naye. Kazi uDzwigi lo incwadi ubayidla abe asele nomhluzayo!
vi. Imbongi iletha mqondobani ngemida yokugcina yekondlo le lapha ithi khona kuphanagela umloyi nesirhulurhulu gadesi.
Kosi Somandla ngiyazinikela, Ngidinwe kududuza abangani, 15 Ngidinwe kudunduzela zephasi, Zaphezulu zihlome ngezeKosi.
ii. Ngokutjho kwembongi ithi labangelwa yini itjhuguluko epilweni yalo. Sekela ngomuda nofana imida oyidzubhule ekondlweni.
Kilekondlo imbongi iveza imizwa yayo nendlela ehlonipha ngayo ikosi yesitjhaba samaNdebele wakwaNzunza, ilanga elacimako, uMabhoko. Esigabeni sokuthoma imbongi isingathekisela ukunzinza kwekosi esitjhabeni sayo nangendlela isitjhaba sithembele kiyo ngayo. Esigabeni sesibili isivezele indlela uMabhoko aye anetlhogomelo ngayo esitjhabeni sakhe. Lokhu imbongi ikuveza ngokungathekisa ikosi nesikhukhukazi, wena owakhe wasibona nasivikela amadzinyani waso ekhozini. Kuthi esigabeni sesithathu isivezele ukudzimelela kwesigodlo. Ngamanye amagama imbongi ihlathulula bona ikoro yakwaMabhoko izakuhlala ikhona njalo begodu isijthaba sizakuhlale sirhelebheka njalo. Isigaba sesine sisivezela indima eyadlalwa yikosi uMabhoko ekulwisaneni nabamhlophe ngesikhathi bathumba inarha ye-Afrika. Kokugcina imbongi isivezela ukuba maqalanga kwamaNdebele wesitjhaba sakwaNzunza. Lokho kuvezwa sigaba sokugcina ngombana imbongi ithi uMabhoko usidindi seempande ezimaqalanga, nabe ziminyene ubutjhontjhwana bebuzakutlhoga indawo yokuhlala. Lokhu kuhlathulula bona nangathana amaNdebele wakwaNzunza bekabuthelelene woke endaweni eyodwa ngabe indawo yakwaNdebele iminyene kangangokuthi ayisakhambeki.
vi. Yirhobela-mqondo: Imbongi iyisebenzise ngehloso yokugandelela ukungathembeki kwaloyo ophule isithembiso asenza nayo.
Ukweqiwa kweenthubi kwaziwa ngimi, Ngiseqa ngithanyela ngitjhisa Njengomlilo welangabu lokufa, Mina ngibona ipilo: Kuwe kukukufa.
2.5 Tsomula umuda owodwa onesithiyeleli/isizura ekondlweni engehla.
Dudlul Uyangilulubeza Bathabile. Ungenza ngilile ngingalili. Iye, Isililo sethabo. Dudlu! Ngiyatjha Bathabile, Ngitjhiswa ngongabonwak' umlilo, Ongitjhis' ummoya nehliziyo. Ngikhanukel' ukukhuluma, Ngivuleke umlomo ngitjho. Ngitjho kwehliziyo. Ngitjho kommoya. Yewutjhidele ngakimi Uling' itjhudu lilingeke. Mina ngiphumbutha wena Wena awungiboni nokungibona.
Bamangel' abathi bayazazi; Babasith' umend' awukho, Bathi; akayikuwubona. Nang' umlobokaz' angena! Ungen' anyanyatha njengenwabu, Ungen' agubuzele njengogubudu.
Umtloli onelemuko tle begodu utlole neenkondlo. Ezinye zeenkondlo zakhe zakhutjhwa kuTsengo 1-5. Wanikela khulu ekuthuthukiseni imisebenzi yemitlolo.
v. Imbongi isebenzise muphi umhlobo werhobelo emudeni 3 no 4 wendima 2 Yitjho nokuthi inqopheni ngokusebenzisa loyo mhlobo werhobelo?
iii. Kumadaniswe nedlhamedlhu.
vii. Tlola ivumelwano-thoma bewutjho bona ukusetjenziswa kwalo kumumuthe muphi umqondo.
Min' Anginatjhudu Ibhad' ibuzwa kimapha.
i. Emudeni 7 imbongi iveze iimfenqo ezimbili. Ziveze bewutjho nokobana uhlathulula ini ngazo.
2.4 Irhobela-phetha: Imida 12 no 13; lomuntu,...
i. Sithiyeleli, imbongi iyababaza.
Boke ekuseni bavuka baphanagele, Kutatazela abasebenzako, Kutatazela abafundako, Ibe ngudlula ngikudlule Bagijimela ezikhwelwako. Itjhada labafundi Lizwakale ebhesini, Batjho bagijimela Ukubamba isimbi umlomo, Ithi ilila sele bakhona. Gadesi itjhayile, Itjhayiswe kutjhinga kwalo, Kuthule, kuthule kuthe du. Kanti kusuke sekonakelephi lye, nasele lliyokutjhinga nje Awa, nokho nalo iiyananya. Alisagidi, Alisamomotheki njengalokhana liphumako. Alisaqotjhi ummoya werhwaba, Ukukhanya kubalekela Ebunzimeni bobusuku?
v. Ngokuzwisisa kwakho ikondlo le ungathi igama "ukukgada" liveza wuphi umqondo ekondlweni le?
Umtloli onelemuko tle begodu utlole neenkondlo. Ezinye zeenkondlo zakhe zakhutjhwa kuTsengo 1-5. Wanikela khulu ekuthuthukiseni imisebenzi yemitlolo.
iii. Tlola igama elihlathulula bona isinini sembongi sincani ngomzimba.
i. Kuphehlwa ebilako > Kutjho ukuthi kutjhejwa esendimeni.
Wangenza qiniso, Benze nabo sithandwa. Vel' etjhatjhalazini Boke bazikhakhazise ngawe.
Ihliziyo ikhanuka ikowani, Inga milibhani wekhowe.
Wayokufundela ubutitjhere eRehlahliwe Training college, waphuma, nemiphumela yobutitjhere yePrimary Teacher Certificate (PTC). Wathoma Ukusebenza eZibuthe Primary School, eMabopane.
i. Tsenga ikondlo le ngengaphandle lekondlo umfundi angaveza loke ibunjo langaphandle lekondlo.
Walawula, langa wangalawuliwa, Amaphephandaba ezwa ngawe, Abomaqalakude bezwa ngawe, Imirhatjho yezwa ngawe, Umuntu wezwa ngawe, Amalambha akhanya kusemini. Kwajama iWorld Trade Centre, Imikhumbulo yaqabanga ngepilo, Ipilo yobuntu bomuntu. Umuntu wancenga ihliziyo, Ayincengela kwaPhezulu: Kuthula yembatha iphasi hle!
Ifuna (ngizula) umuthi ongcono.
U-Jacob Khonjiwe Mahlangu, owaziwa khulu ngo-Mahlangu JK wabelethelwa emaplasini weMiddelburg, eMhlabaneni ngomnyaka ka-1970. Waqeda ibanga letjhumi eTholulwazi High School enzinze eKameelrivier "B" ngonyaka ka-1990. UMahlangu wenza iimfundo zokuphatha ibhizimisi e-Damelin College ngomnyaka ka-1996. Ngomnyaka ka-2005 khona wenza iimfundo ze-Journalism & Media Studies khona e-Damelin, eKapa. Kwathi ngomnyaka ka-1993 wakhupha iinkondlo zakhe ezine zokuthoma. Iinkondlo zakhe azikhuphe ngokuhlanganyela no-M.S Ntuli sele zizoke zilitjhumi nobumnane. Zoke zikhutjhwe kilezi iincwadi ezilandelako: ITSENGO 3-5 kanye nakile-ISIYEZIYEZI 2. Ngomnyaka ka-2003 uMahlangu wabuthelela, wakhupha incwadi yeenkondlo ebizwa IHLOYA. Ngomnyaka ka-1999 wakhethwa njengomthintanisi [PRO] wehlangano yabatloli iMpumalanga Writers Association lapho asebenza khona iminyaka esithandathu. Ngomnyaka ka-2007 uMahlangu wakhethwa bona adose phambili umNyango weZemidlalo, Ubukghwari Namasiko ehlanganweni iSiyatjheja social project enzinze eKameelrivier "B". Ngawo lomnyaka godu uMahlangu wakhethwa njengelunga lesigungu esiyelelisa ngobukghwari ehlangothini lezemitlolo [Artistic Advisory Panelist for: Literature], ehlanganweni ethuthukisa ubukghwari i-NATIONAL ART COUNCIL OF SOUTH AFRICA [NAC], enzinze eJwanasbhege. Mhlapha nje uMahlangu uthumbe unongorwana obizwa nge PanSALB 2008 Multilingualism and Nation Building Writer of the decade in isiNdebele, emnyanyeni obanjelwe e-Emperor Palace, eJwanasbhege.
UJohannes Mbongi Mthimunye wabelethwa emnyakeni we-1977 kuMhlolanja amalanga ama-27 eDennilton. Wasungula ngesikolo emnyakeni we-1984 eMasuku Primary school. Ibanga letjhumi walenza eBonginhlanhla Senior Secondary school eSiyabuswa. Ubelilunga leMpumalanga Writers Association. Uthome ukutlola emnyakeni we-1995.
Imbongi kilekondlo esihayela ikosi uMayisha II, olilanga esele lacima. Imbongi ithoma ngokusivezela ikoro nendabuko yakhe, isivezele ikhambo lakhe, isivezele zehlalisano lakhe beyisivezela nemisebenzi akhe ayenzela isitjhaba ngaphandle kokuba yikosi.
i. UNosokana, ubaphathe ngezandla zerhawuda (namanye).
Rhatjha itjumayelo kaZimu, Irhatjhe nakeyakho isimu, Ungatjhiy' itempele lakho, Ligome okugomako, Liyelele okuyelelako, Ihlikihlik' iphelelwe Yindawo mfundisi.
Ngaritjhw' emin' ethe saka!
iii. Tsomula godu omunye umuda oyikulumo oyibale ngehla (ii) bese nawo uyawuhlathulula bona uveza mqondo bani nanyana utjho ukuthini.
ii. Sithiyeleli nesenzukuthi.
Langa leentjhaba zephasi, Langa lehlonipho yombelebele, Langa lehlonipho yephasi, Langa lehlonipho yezenzo. Langa lezutjana elimhlotjhana, Themba lekusasa ekhanyako.
Ikondlo le yisonede, inendima eyodwa nemida elitjhumi nane. Imbongi iveza imiyalo enikelwa umntazana mhlana ayokwenda. Lalela-ke Mtjhiwa! Namhlanjesi uyaphuma. Namhlanjesi uyakhamba, Uyihlo ubavumele naye, Khamba kuhle Mtjhiwa, Khamba nehlonipho yakwenu. Khamba nekuthalo yangakwenu. Nakulihlazo litjhiye ezaleni, Uphume umhlophe emasangweni. Khamba kuhle hlophekazi, UNosokana akaphendulwa ungalibali. Ubaphathe ngezandla zerhawuda. Ulibale ukudubhula umlomo, Njengedlhamedlhu likwatile.
Iphasi litjhugulukile, Umbala uhlukanise Umuntu nomuntu, Umtlhago libandlululo.
ii. Tsenga isakhiwo sangaphakathi nesangaphandle sendima yesibili yekondlo le.
Imbongi ikhalima izenzo ezimbi, esikhundleni salezozenzo, iyelelisa ngezenzo ezihle. Ukuya ngembongi, umuntu nakalikholwa ulahla zoke izenzo ezimbi athome ezihle.
Ingaphandle lekondlo yindlela ikondlo etlolwe ngayo. Ngilokho okubona lokha nawuqale ikondlo ngaphandle. Lokho okwenza bona uthi umtlolo lo uyikondlo. Lapho sisuke sikhuluma ngemida, iindima, ivumelwano, ukubuyelela, nerhobelo.
Igama elithi "ikondlo" lihlathulula imitlolo yobukghwari esuselwa ehloko njengayo yoke imitlolo efana neendatjana, imidlalo njll. Umehluko kukobana iinkondlo azilandeli iphrosi ekutlolweni nesakhiweni. Abatloli nabatlami beenkondlo, ababizwa ngeembongi, bathula imicabango yabo ngendlela yokubonga. Sinemihlobo emibili yeenkondlo, iinkondlo-ndabuko (iinkondlo zakade) neenkondlo zanje. Akhe sinivezele umehluko phakathi kwekondlo nephrosi.
Nangambala Iitjhingile! Nomlozana weenyoni awusezwakali, Abantu boke sebadiselwa ziinyawo, Ingubo yeentandani seyibhaqile; Umkhambatjhimalala sele aseziko, Uqondame emlidlwaneni. Ubulwele bhe! Ukuqumaquma bhe! Kuphanagela umloyi Nesirhulurhulu gadesi.
seBronkhorstspruit (eKungwini) ngo 1949. Wathoma ukufunda esikolweni iRoman Public School e-Eastwood, ePitori.
Uzitshayela nje, Nokho ubhebhule. Ufumbethe onzima, Wabuthelela nomhlophe. Maye, khona bewuzakutjhiya bani Boke babantu bakho. lye, utjhiye onzima avume Utjhiye omhlophe avume Boke ubathwele ngehlombe lakho, Lomkhono ongasakufa ikasu. Boke bakuwe phasi?
Isibonelo; Ikondlo ka NS Ntuli ethi "Umona",imbongi iletha umlayeza othi abantu abalise ukumonakalelana bathandane.
i. Tlola woke amagama atholakala esigabeni sokuthoma asetjenziswe yimbongi ukungathekisa ikosi uMabhoko, utjho nokobana lokho kuletha mqondobani ekondlweni le.
Imbongi ikhuluma ngobuhle ebabukwaMahlungulu. Bekusuthwa, kuvunulwe isikhethu, amabhetjha neengubo. Abantu bakwaMahlungulu bebano noma bebasuthi, kodwana bebangakafundi. Ngikho imbongi ithi kusutha kwendlala (Ndima 1 Muda 1). Yindlala yefundo begodu nekolo kaZimu begade banganayo.
a. Umuda 3.
iv. Hlathulula umnqopho wembongi ngokusebenzisa umuda we-12 ekondlweni engehla.
iii. Irhobela-thoma: Imida 14 no 15; "Latjhinga " Imida 16 no 17; "Pepe ......"
ii. Yitjho godu bonyana ngiwuphi umqondo ofihlakeleko.
Qiniso, ngiyathembeka ngawe, Wangivulela ihliziywakho. Nami ngakuvulela yami, Wangena wathabalala kimi, Wangenza qiniso.
iv. Ngu D.M. Jiyane.
i. Imbongi isebenzise irhobela-thoma endimeni 1 imida 2 no 3. Yitjho bona amagama werhobela la ahlathulula ini?
vi. Nikela ummongo-ndaba osekelwe ngomuda owodwa wekondlo le.
Kilekondlo imbongi ifisa ngathana ingaba neempiko njengezuba ikwazi ukuphapha phezulu. Ihloso yayo kuphaphela eMerika iyokuhlala khona. Ifuna ukuyokuhlala eMerika ngombana khona ikholelwa bona akunabandlululo begodu ibonakala iyihle. Lokhu sikususela emideni 10 no11 lapha isithi khona 'Ngiyokuhlola ijamo leMerika, Elikarisa njengomsegwab' agwaba" nemudeni 17 lapha isithi khona "EMerik' enganinaniko". Kungebangelo sithi imbongi inesifiso sokuphaphela eMerika iyokuhlala khona. Nanyana kunjalo imbongi ayikazimiseli ukutjhiya iinhlobo zayo ngemuva. Ifuna ukufuduka nazo bayokuhlala boke.
v. Ummongo-ndaba wekondlo le kukhuthaza isitjhaba samaNdebele bona asikhohlwe ngezinto zakade sikhuthalele ifundo.
(i). Isizura/ isithiyeleli.
i. Yitjho bona imbongi ikwazile ukukhetha amagama asekela umomngondaba kilekondlo na. Sekela ipendulwakho ngoku veza amagama asekela ummongo-ndaba?
Langa lokuthula, Iinkonzo zageja ngawe, Kwabe zanele esele ziphalakile, Yabe yanele esele iphangalele, Kwabe zanele iintandani, Kwabizwa ithando, umngani wakho.
1.1 Funda ikondlo engenzasi bese uphendula imibuzo elandelako.
Umtloli usebenzise lemihlobo yerhobelano ukwenzela ukugandelela ubuhlungu abuzwako ngezinto azibale kilemida ezimrarako, njengabahlolokazi bangabomu, iintandani zangabomu nemizi esele imilotha ngokutjhiswa ngabomu.
Kuhle ukuba nguwe mkghadi, Awembesi ngancanye, Wembesa kwesibhakabhaka, Ombeswe nguwe Ucwila inga ungemanzini.
Kwakwakwakwii ! Nomaphelaphelana yelusa Ilimu lakh' elimakghwakghwa, Libophe lingangeni nomlobokazi. Makhelwana khalim' ihliziywakho, Ulis' ukuhlolahlola ngombundwana.
Izolo besibiza ikululeko, Siyibiza ngelizwi Iinye, Sijame njengenyanda yesikithi, Besiyibizela phezulu, Sililela ukufika siyembathe.
Isihlonipho nofana ukuhlonipha kusetjenziswa kwamagama abuthakathaka nathambileko esikhundleni salawo azwisa ubuhlungu nesizi nazilako. Ngalokho isihlonipho kusetjenziswa kwekulumo eyakhako, yesithunzi nehloniphekako lapha bekungasetjenziswa ikulumo ehlabako nengazisiko. Lapha imbongi isebenzisa amagama ngendlela eletha ihlonipho embonweni ewuthulako.U-Ntuli MS usitlolele isihlonipho ekondlweni yakhe ethi:"Kuwe Phasi". Sizanidzubhulela imida enembileko kwaphela.
v. Bukondlo buphi obutholakala emudeni othi "Sizabe siyilwile, simunye nasifika ekhaya" Tlola bube bubili?
Ngifunga wena Baba, Abangihloma ngomuno ngelihlweni Bahle njengamadlanga Angeze atjhiya mlibhani. Ngiyabafuna, angibathokoze Ngifunga wena Baba.
ii. Yitjho bona ikondlo le ikiwuphi ummoya bewudzubhule ekondlweni ukusekela ipendulwakho.
Iimfenqo nehlathululo yazo.
vi. Tlola ummoya ongakasekelwa wekondlo le.
Ukurhobela-siphambano kubunjwa kulokhakunamagama abumba isiphambano emideni elandelanako yendima yekondlo. Akhe siyelele Ukurhobela-siphambano okwakhiwe ngu-Malobola JN ekondlweni yakhe ethi: "Langa Lokuthula".
ii. Dzubhula ibuyelelomqondo elitholakala ekondlweni le.
Ugeja ngombala ohlaza sasibhakabhaka, Isibhakabhaka setshayo lokugeja. Wena unezenzo: Izenzo zokufumbathana ngezandla, Kuthulwe du! umzuzu, Wakhe ukuthula komzuzu.
Imbongi isebenzise isenzamuntu ukutlola (rhaya) ikondlo le. Ikhuluma nelangainga ikhuluma nomuntu.
Nithi Ngibo Laba na Mahlangu M.S?
i. Tlola iinthombe-ngqondo ezisetjenziswe endimeni yokuthoma yekondlo engehla.
vi. Ingabe imbongi inqophe ukuthini ngemida ebalwe ngehla le v?
ii. Bubizwani ubukondlo obusetjenziswe yimbongi emideni 1 no 2 ekondlweni le?
ii. Iindima zekondlo le azilingani ngemida, ziyatjhiyatjhiyana. Imbongi isebenzise iindima ukwethula imibiko eyehlukahlukeneko. Isibonelo-Indima 1 imbongi iveza bona bekunjani ngebhesini amazizo wabantu. Ngomvulo abakhulumisani badiniwe nokho baya emsebenzini. Indima 2 imbongi ibika ngengozi bese kuthi endimeni 3 aveze imiphumela yengozi nokuthi bobani egade bangebhesini.
Ngifuze ilitje Ngifuze umlotha Wehlule ukufa Wehlule ipilo Walilahla ithemba lami, Wasiphula isithembiso sami. Wasiphula isithembiso sakho, Ukufa nokuphila Ngibalabaliswa nguwe.
iii. Imbongi inqophe ukuthini ngomuda 14 osesigabeni sesithathu sekondlo le?
Mbizo, umthunzi wepilo; Simema iindalwa zoke, Zoke zikwethamele njengelanga, Kuvuke ithando, Kuvuke ihlonipho, Kuvuke ubuntu, Isisekelo kunguwe mbizo.
Imida 1, 2, 3, 4 no 5: Ivumelano-phetha > ami,?
iv. Umqondo ovezwa ngilesisigaba mqondo wokukhosela nofana wokuvikela ngesikhathi sepi yeRholweni. Lapha uMabhoko angena khona nesitjhaba samaNdebele ngeRholweni, babaleka ipi yamabhuru. Kwathi bona kubhoke indlala ngeRholweni uMtsweni waphuma wayokubikela amabhuru ngobujamo bamaNdebele angemgodinwerholo. Ye-ke imbongi ithatha ukuphunyurha kwesitjhaba samaNdebele emabhunurwi njengesenzo esenziwa yikosi ngokobana ibalekele naso ngeRholweni.
Ithabo Likuphi Barhuwelela babhibhidlh' igwebu, Bath' iKos' ikhona: Baphephile babulungekile. Maye, iinhliziyo lidwala, Manwabu welanga nobusuku, Badlal' umdlalo wokuphila Ukufa kubaqalile?
Endimeni le sineenthiyeleli ezibunjwe ngekhoma emudeni wokuthoma, wesithathu newesine. Umsebenzi weenthiyeleli lezi kugandelela, ukunandiphisa nokucacisa okutjhiwoko.
Sidindi seembande zimaqalanga, Nabe ziminyene Ubutjhontjhwani bebuzakutlhoga Indawo yokuhlala njengomoya. UMabhoko mlalazi, Ilimu lakhe libukhali Senga mkhonto wepi, Isiko lakoNdebele lizifihle ngaye. Bayethe! Sisidu!
Imida 6 no 7: Irhobelaphetha > ubaba.
Gadesi sengikhamba njengenyoka, Ngikhamba ngikhukhutha, Ngikhamba ngibhaqa, Ngifana nomqasa ngiyazunywa, Nabezimu bekhethu banginghalile, Bangifulathele bangiqalile.
UMabhoko mthombo Ohlwa uvinyilika amanzi. Mthombo ongatjhiko Eminye isitjha; Itjha ingasimlilo, Itjha ingasitjani, lye, itjha ingasimmango. UMabhoko likhozi Elagobola lagobola Nenzalo yangehla kwelwandle, Igotjolwa irhuluphele Iphasi le-Afrika, I-Afrika isingethe uNdebele.
v. Imida 11 no 12: Irhobelathoma > Abazosirhola Abazosirholela......
Akhe ngibuze mfundisi, Awusuy' umalusi welizwi Uphi wakh' umongo welizwi Uphi wakh' umhlambi welizwi Intangalu yemb' umgodi Ingawulali mfundisi Wen' umkhulu mfundisi?
2.7 Ibizwani ipikisano-magama esemideni 1-4 ekondlweni engehla?
Â· Isimanyaniso / isifaniso.
i. Yitjho bona imbongi ikwazile ukukhetha amagama asekela umongo-ndaba kilekondlo na Sekela ipendulwakho ngokuveza amagama asekela ummongo-ndaba?
Â· Umtloli nombutheleli wencwadi Ephasini.
iii. Tlola amagama amabili asetjenziswe yimbongi ukungathekisa Ilanga.
iv. Imihlobo yerhobela esetjenziswe endimeni 1.
iv. Yivumelwano-thoma Iyisebenzisele ukuhlathulula ngokugandelela ubujamo besinini sayo.
Ivumelwano kubuyelelwa kwamalungu afanako emagameni wemuda elandelanako. Amalungu la, angaba sekuthomeni nofana ekupheleleni kwemida yendima. Amalungu afanako asekuthomeni komuda wekondlo siwabiza ivumelwano-thoma, asemaphethelweni siwabiza ivumelwano-phetha. Ivumelwano-phakathi lakhiwa malungu nofana amagama afanako emudeni owodwa wendima yekondlo.
Ikondlo le imbongi ikhuluma ngengozi eyenzeka endleleni yakwaMloto eWagendrift. KwakungomVulo ibhesi igcwele ebuya ePitori eyakwaNdebele ikhweze abotitjhere, iinsebenzi zombuso nabafundi. Ibhesi yawa eMloto abantu abanengi babhubha abanye balimala(Ndima 2 Muda 6 no 7) abathulileko, babhubhile. Ingozile yenzeka sele unyaka uya ekupheleni (Ndima 3 Muda 6). Ngikho umNyango wefundo wawulila kangaka ngoba kubudisi ukubonelela iinhlahlubo zokuphela konyaka unganabo abotitjhere baphelele eenkolweni.
iv. Isirholwani singathekiswe netayere nalilengeleliswe entanyeni yomuntu.
ii. Yitjho bona imida engenzasi le ngamunye umumethe mhlobobani wesithombe-ngqondo.
Tlola ummoya osekelwe ngomuda owodwa wekondlo engehla.
Ukubulala nokuzipha kutjho into eyodwa, yeke-ke umnqondo osemdeni 9 ufana naloyo osemdeni 10.
vii. Nakuziingazi ziphalakile kwanele.
Ikondlo engehla kaNaMgwezani u-Z. S. Shongwe, uzwakalisa imizwakhe ngobuhle belanga. Lona-ke kuye lihlobisa libe lenze bonyana imvelo ihlobiseke tle. Imbongi le ithi ukuphuma kwelanga libomvana ePumalanga, kuletha izinto ezimbili ezihlathululwa njengezihle tle. Ukukhamba kwelothe nokuvela kwamathuthumbo. (Imida 6: no 7: endimeni 1:) ngiyo esibikelako. Ithi ngaleso sikhathi omunye nomunye uyatatazela. Kuthi malangantamba, woke atatazele godu abuyele ekhaya. Kungalesosikhathi kuzwakala amatjhada ngeembhesini. (Umuda 9: no 10: endimeni 4:) ngiwo-ke ofakazela bonyana ngaleso sikhathi, lisuke sele litjhingile.
Ummoya wekondlo uvezwa likhethomagama lembongi.
vi. Tlola ubukondlo obutholakala emideni wa-25 no 26.
iii. Tsenga ikondlo le ngaphasi kwesihlokwana esingenzasi. Umhlobo werhobelo ngamunye?
v. Imida 13-14: Ivumelano-thoma > Iletha umqondo wokuhlathulula ngokugandelela ubuhle bentombi ehaya ngayo kilekondlo.
ii. Ingabe imbongi ikwazile ukukhetha amagama etjengisa bona umkghadi wawusetjenziswa ekadeni Sekela ipendulwakho?
Maye, lona naliphumako lihle! Liba bov. be! ngePumalanga, Lilalelwa yimvelo Ibe yihle kangako; Izinto ezimbi: lrhwaba nombethe ziyatjhida, Amathuthumbo avunibuke Abe mahle kwemihlolo, Ingathi alisakutjhinga Kuphele ubuhle boke.
vi. Ngokwekondlo le imbongi itjho ukuthini nayithi bebangazikhanzinga?
Ithabo likuphi Ngikhanuka ukulala umlalelafuthi, Akusisi iinsizi ziyangidisela, Ipilo inzima sabusuku, ngidanile; Bayaphi abaleleko Abungithathe ubuthongo ngilale?
Imida 2 no 3: Irhobelathoma > Sabe.
vi. Itjho ukukuthi bebangzilolonga/ bebangazilungiselela.
Nithi ngibo laba na Laba abangahloniphi iingazi, Laba abatjhisela abanye, Laba ababina ikesi yesitjhaba, Laba abaziinini zeendakamizwa, Laba abakha ngeqephe, Laba abathatha ngezwani, Laba ababhudungela ikunzi. Nithi ngibo laba na Abarholi bakusasa, Abazosirhola ngendlela yeqiniso. Abazosirholele ekukhanyeni. Awa, angazi Sizayisenga ingazala?
Kwakwakwakwii ! Uyangen' umlobokazi, Unyanyatha njengenwabu; Ugeje ngezikanokutjho, Nango weenkom' ezimasongesonge, Zeempondw' ezilemele futhi.
Wena sokulunga ungumahluleli wami, Ithemba lami nguwe, Ithemba liphelele kuwe, Ikhaya lami nguwe, Umzamo wami ubunjwe nguwe, Nguwe Baba, sifungo sami.
Ngihlala ngiphapha njalo. Eziny' iinyoni ziyangisola. Ezinye zisol' amabalami, Ezinye zisol' ubuhle bami, Ezinye zikhuz' amalami. Zimu, ngibutha nami hle!
Kwaphela nya! Kwathula du!
Imbongi ikhuluma ngabangani abakhula boke bathoma nesikolo boke. Bebathandana begodu baphalisana ngokuphumelela eemfudweni nemidlalweni. Bebaphuma phambili kizo-zoke izinto abazenzako, begodu baphumelela lula, ngebanga lokuphalisana. Imbongi yasele ingasathandi iphaliswano esele lihlongozwa mnganakhe lokuthi baphalisane ngokunganwa. Imbongi ithi ayifuni ukunganwa beyikhohlwe ziimfundo, banganwe bebazibangele izifo bebabhubhe. Ngikho imbongi ekuninako.
Ngihlala ngiphapha njalo, Omanz' umuth' angiwufunyani Ubutlawana bami sebuyala. Ngamane ngigege nay' imithi Bengifunyan' ongifaneleko Ngakhe kiwo kamnandi.
Lapha ukurhobela-phetha kubunjwe kubuyelelwabuyelelwa kwegama-kubhalile.
Phambili nemva kwakufana, Amanzi neengazi kuyinto yinye, Gadesi koke kudlule Njengamanzi weLimpopo Kosi Somandla ngiyazinikela.
iii. Veza ivumelwano-phakathelo bewutjho bona ukusetjenziswa kwamagama la, kuveza yiphi ihlathululo.
Sizanidzubhulela imida enembileko kwaphela.
i. Ikondlo le, ikhuluma ngomuntu lokha asakhulako amuhle azele umdlandla wokusebenza kodwana nasele aluphala kuphele koke inga azange khekube khona.
b. Sifaniso/ sisenzamuntu.
Mala ndina unomona! Malakaz' ungonele. Ngebizo IakaZimu ngiyakuyala. Ngiyakuyala ngiyakulaya mala Ngithi phum' elimini lami. Nelincan' ilungel' awunalo Phuma mala phuma!
ii. Umuda 7; sisenzukuthi: Zakhe aziqedwa phu!
i. Yisika, Lidwala, Lilanga, Sikhuni. Imbongi isebenzise amagama la ukuletha umqondo wokobana ikosi ifaniswa nazo zoke izinto ezilirhelebho elikhulu emphakathini. Ngakwelinye ihlangothi imbongi ikhombisa nokuhlonipha ikosi.
2.4 Tsomula irhobela-phetha elitholakala ekondlweni le.
i. a. Isakhiwo sangaphakathi: -Umuda 1: Kunesenzukuthi u-du ohlathulula ukujama kokungasikinyeki.
UMabhoko likhozi Elagobola lagobola Nenzalo yangehla kwelwandle, Igotjolwa irhuluphele Iphasi le-Afrika, I-Afrika isingethe uNdebele.
Namtjhana bangathini ngami, Batjho ubumbi bejamo lami, Batjho ubumbi bezenzo zami, Batjho lokhu nalokhu ngezenzo zami, Bangitjho ubuphofu bepilo yami, Akunandaba, wena sokulunga ukhona.
ii. Ngisiphi iskhathi esihlathululwa yimbongi emudeni 5?
ii. Imida 1 no 2: Irhobela-tjhigama > umraranisi?
vi. Tlola umuda osekondlweni okhombisa bona ingozi le yenzeka unyaka sele uyokuphela.
Emmangweni kwakulila imitshere, Kwakulila iketeza nokhubayi, Kwakumimihla yethando elivutha komlilo, Libopha abantu ikatha.
Isivunguvungu siphelelwe yikoro, Ithethwe mkghadi; Ilothe liphelelwe litjhudu, Lithethwe mkghadi; Kusele itsikizi umabhaqa ngoboya.
iv. Tlola umhlobo wevumelano otholakala ekondlweni le.
Wafumbatha uyakakarela, Avele ngephango, Azesule umlomo njengekukhu, Akafumbathi alayelise, Ufumbatha abuyelele, Nguye-ke umuntu loyo, Unehliziyo yomgodi ongazaliko, Kwazala wakhe, Utjhiya iphasi; Alale obukhulu, Akhohlwe ngekwakhe, Akutjhiye akuqalile, Sikwabelane simhloboke.
Nokho amehlo avulekile wabona indlela ekungiyo ngikho athi "Okhamba keyakho uthembekile" , sele abona kukuhle bona alandele indlela kaZimu. Ngikho athi "Kosi Somandla, Ngiyazinikela". Usomandla nguZimu.
i. Ifana-mqondo, ihlathulula bona kwakulila abantu abahlukahlukeneko kodwana balila isililo esisodwa sokufuna isizo.
Ngaphandle kokuba lilungu lakwaMahlangu, Kodwana ngiyazaza ngiyesaba Ngombana alikho iqiniso Abakwenzako akufani.
v. Hlobobani lerhobelo elisetjenzswe emideni 2 & 3?
Ngesaba umoya weTlhagwini, mma-Afrika. Wangena kuwe kwathula umoya, Sangena isiwuruwuru kwakhethululeka, Sakusahlela, sakuhlutha koke: Wasala ubulanzi, wawa isikulukutani ukhenile, Wabetjhwa wawa isikulukutani. Wasala udududu ngombana ulilahle. Nanzi iimbayana zamakoro ngamakoro, Naso isililo sirhahlawulwa, Umkhosi lo ngewani Abentwana bayalila batlhoga umduduzi. Abentwana bamagenge ngebanya lesivunguvungwani Rhuwelelani ntandani ze-Afrika Nithi: Ukutlhoga sakho kubhica ngamanzi. Mma ngiyaphaphatha ngiyabawa, Ngibawa abentwana bakho ukuthula. Okungapheli kuyahlola, Nakuziingazi ziphalakile kwanele. Nakuziinketani zisikinate sezwa, Kunjenje ngebanga lomoya, Bewungekhe wasibhacisela imizimba nemiphefumulo Kosi silondolozele i-Afrika, Usifundise ukuba munye, Sihlangane sibe yinyandanye, Sitshophe sibe yikatha, Nasithoma nganeno kuzokuba lula ngaphetjheya. Sizabe siyilwile, simunye nasifika ekhaya?
iii. Ingwenya / ingorho.
Lezi ziinkondlo ezitlolwe zaba nemida elisumi nane kwaphela. Isonede ingamongonya nanyana ngiwuphi ummongo-ndaba. Ukuze lekondlo kuthiwe yisonede kusukela endleleni etlolwe ngayo, hayi okumumuthweko njengombana sibona eenkondlweni ezibalwe ngehla.
Imbongi ingaba sebujameni bokuthaba nofana bokudana.
Tjheja-ke: Isakhi undina osetjenziswe emideni engehla uletha umqondo wokunyefula.
Â· Ivumelano phakathi.
Isitjhaba soke savelelwa, Kwahlaluka bona ngeze Kwaphilwa. Iinhliziyo zarhohlomela, Zigubuzeswe budisi bephasi, Amehlo asala amlambokazi.
iii. Umqondo ofihlakeleko Ikondlo le ibuye ibe nomqondo ofihlakeleko. Kilomqndo sithola imbongi ingathekisa ubulwele bentumbantonga ngepisi. Soke siyazi bonyana ipisi ayinamusa phezu kwento ephilako. Umsebenzi wayo kubulala nayihlangana nento ephilako njengomuntu. Ngokufanako nepisi ubulwele bentumbantonga nabo abunamusa. Bakubamba buyakubulala.
v. Akusiso isitjhimani. Liyaqonywa kodwana iintombi eziliqomako azihlali, ziyatlhala.
iii. Isithakgha senza umsebenzi waso ngenaneko nangendlela efaneleko. Imbongi ifanisa ikholitjhi nesithakgha ngombana ngokuya kwayo ikholitjhi imenzela umsebenzi ngenaneko nangendlela efaneleko kuhle kwesithakgha.
D.B Masango, Zithabiseni ngeenkondlo. 1992 Centaur: Heinemann Publishers.
Ngikhumbul' ikhaya lami, Lapho ngangihlala ngithabalale, Ngithokoziswe ngomnand' ummoyana. lye, emin' ethe saka! Eembayeni kwakulil' unombhonge Ummango ukghabile ngefuyo. Amaselwa nomphohlo angisakhulumi. Ivunulo yayinuk' ubumvelo, Ubumvelo besitjhaba sekhethu Ngitjho khona kuNdebele, Laph' ekubelethw' ihlonipho khona. Lapha kunogogo nobamkhulu, Laph' engatjhiy' inongwami khona Ngatjhitjhingela nganeno.
i. Umuda 3: Sifaniso;"Nangifukamela njengesikhukhukazi amadzinyani."
ii. Ukuthaka kukuziqinisa. Nogkusebnzisa igameli imbongi iletha umqondo wokobana uChris Hani wayokufundela ubukatani bezepi eenarheni zangaphandle, njengomba azibaliwe ekondlweni le.
i. Tlola woke amagama atholakala esigabeni sokuthoma asetjenziswe yimbongi ukungathekisa ikosi uMabhoko, utjho nokobana lokho kuletha mqondobani ekondlweni le.
Kude la kuyiwako. Mntanthu, Uthwel' amathund' uqalile, Yakh' iphazimul' indlala, Uzayikhamb' ungafiki, Ubafunyane badle ngezinzinyana, Ulibale yintende nekhande.
iv. Sisaga: (1) Sihlathulula bona umuntu ukghona ukukhuluma into kodwana yena angayenzi. Imbongi isisebenzise ngomnqopho wokusivezela bona singezwa abafundisi nabakhulumako sithathe kwangathi benza koke lokhu abakutjhumayeza abantu.
Imbongi ibonga ikholitjhi yezefundo iNdebele. Iveza ikghono layo lokubandula nokutsenga abantu abafike bangazinto baphuma sele bazele ilwazi.
Lakh' ilizwi ngelekabi, Lakh' ilizwi liyahlaba, Lakh' ilizwi liyasabeka Lakh' alifani newethu, Elitsoyisa nga madzinyani; Sabona wena siyazithoba, Omkhulu nguwe mfundisi.
Mbizo ngawe sithi: Mkhulu wakwaMandela, Unesibindi wakwaDe Klerk, Siyathokoza kewakwaButhelezi, Bayethe kini noke mabandla; Noke mabandla weentjhaba zeSewula-Afrika; Asibe munye, sifane njengeenkwekwezi.
Thambo le-Afrika, Ngivumela ngilingise iimbongi zephasi, Ngibonge isibindi sakho, Ngibonge ikhande lakho, Ngibonge itjhoba lakho, Ngibonge ilihlo lakho, Ilihlo lakho Elihlala liqalile, Lihlwa liqalile, Linga lilindele Ukugoduka kwephasi, Ligoduka nga ziinkomo, Zibuya emirageni.
iv. Ingabe imbongi ilisebenzisile ilimi lobukondlo?
Ikoro yami neyakho Nengomuntu nesibandana, azifani. Isibongo sami nesakho Njengeentaba, zihlangana ngamathunzi.
Umuda 17: lirhwala.
iii. Tlola ummoya ongakasekelwa wekondlo le.
iii. Kunesizura nejambamende.
Nami ngesabana nokufa nokuphila, Ngakubabalela saqanda, Iye kungilo iqanda. Ngaliphatha ngisabana nalo, Ngiqale ubuhle balo, Ukuphadlheka kusizilo.
Balingile baphapha phezulu, Balingile batjhingela Phakathi kwesiziba selwandle, Koke lokhu kukuwe phasi, Inga kukuwe phasi. Awa, nanje kwazi wena phasi, Bona akuwanga phasi. Kuwe phasi! Unombhenyani ukghanywa lithuli, Usithubi somuhlwa, Esifuye safuya nabesabakapondo. Unontjholotjholwani abulawe kutjholozela, Amarhabha avuleke emini, Atlhoge imilomo, Kuwe phasi: Kutholwe uyipilo, Mina ngithi: ukukufa Okugodusa isikhathi singakafiki, Okulalisa magwegwe, Inga umuntu uzakuvuka ayele futhi.
i. Bubizwani ubukondlo obutholakala kumuda 12 ekondlweni engehla?
iv. Ibizo isirholwani lingathekiswe nani ekondlweni le?
Lakho livuth' ilangabu Liyokuphela mhlana ngiphelako.
ii. Umqondo osepepeneneni Kilekondlo imbongi ikhuluma ngokufa okungabangelwa nanyana yini. Ikhuluma ngokufa okungabangelwa mhlawumbe yingozi, kubulawa, kugula nokhunye nje. Ngamanye amagama imbongi izinyefulela ukufa ngokukubiza ngepisi.
i. Imbongi isebenzise igama "abalalako" njengesihlonipho esitjho abafako bese kuthi igama lesibili elithi "Balalela" litjho abafa bafela iSewula Afrika.
Lisani ukunghanghabala lalelani, Lisani ukubulalana philisanani.
Indima 2, imbongi iveza ubuhle nofana ikghono leendawula, ngoba ithi iindawula ziyakwazi ukuveza umbulali begodu ziyakwazi nokwelapha. Endimeni 4,imbongi iveza okwehlukileko kilokho ekuveze endimeni 2. Ithi iindawula zenza ugogo, ukghari, nonosokana umloyi. Lapha imbongi izwakala sele izitshima ngoba ayitjho bona bayaloya, ithi iindawula zibenza. Okutjho bona ziyabenza abasibo abaloyi. Umuda wamaphelelo nawo utjengisa bona imbongi iyazitshima nayithi "Ngizo zona, ziyarhubhulula-."
iv. Umqondo ovezwa ngilesisigaba mqondo wokukhosela nofana wokuvikela ngesikhathi sepi yeRholweni. Lapha uMabhoko angina khona nesitjhaba samaNdebele ngeRholweni, babaleka ipi yamabhunu. Kwathi bona kubhoke indlala ngeRholweni uMtsweni waphuma wayokubikela amabhunu ngobujamo bamaNdebele angemgodiniwerholo. Ye-ke imbongi ithatha ukuphunyurha kwesitjhaba samaNdebele emabhununwi njengesenzo esenziwa yikosi ngokobana ibalekele naso ngeRholweni.
Imida 13 no 14: Unehliziyo...
iv. Igama ehle emudeni 22 lihlathulula into ekarisako. -Igama hle! emudeni 28 linomqondo wokukhombela kokuncenga.
Nguhliziyokul' umafela-ngendeni, Sihlub' abany' iimpiko Angazenzeli yena. Ngumarhudul' amehlw' abomvu; Wamalangab' atjhisa kutjhisa, Abe makhaza kumakhaza. Ngunyawo liphapha phezulu, Nguhloko sithaya phasi.
ii. a. Singathekiso.
i. Umuda 22: Umtlhago ubhode amanzinzo > sihlathulula bona kuyatlhagwa ngebanga lendlala.
ii. Tlola loke ivumelwano-thoma elitholakala ekondlweni engehla.
Lafika iBhuru lasiza uMsuthu. Umbango lo ngewani Nango uMampuru ngemathunjini, Wathuthumba umdzobho yaba yincani indawo?
iv. Dzubhula umuda osetjenziswe ekondlweni okhombisa bona imbongi isakholelwa ebezimini.
iv. Tlola umuda owodwa osetjenziswe ekondlweni ohlathulula bona ibhesi yawa.
iii. Tlola umhlobo werhobelo otholakala emideni 1 no 2.
i. Basaba ukufunda.
Ngikhuzwe nangani bangani. Bathi kimi: akasaphathwa Sele atjhiye iphasi.
iii. Phendula ngo "Iye" nofana "Awa". Ngokutjheja isakhiwo sangaphakathi ositsenge ngehla (i) ungathi, imbongi ikwazile ukusebenzisa ilimi lobukondlo nofana njani.
Laba abakha ngeqephe, Laba abathatha ngezwani, Laba ababhudungela ikunzi. Nithi ngibo laba na Abarholi bakusasa, Abazosirhola ngendlela yeqiniso?
UMoses Sovumani Kazimkhona Mahlangu wabelethelwa endaweni yeKlipgat, eNorth West, ngomhlaka 26 kuNtaka ngomnyaka ka-1974. Ulizibulo likaZimkhona noZandile uNaMalebe. Wathoma ikhambo lakhe lefundo ngomnyaka ka-1981 eKeitumetsi Primary School, eKlipgat. Phakathi komnyaka ka-1983 no-1987 wafunda e-Ekuphumuleni Combined School ePhumula, ngeMpumalanga. Waphetha ibanga lakhe letjhumi ngomnyaka ka-1992 eBongumusa High School, khona ePhumula. Uneziqu zeBA (Sociology and Psychology) ne BA Hons (Sociology) azifunyene eVista University ngomnyaka ka-1996 no-1997, ngokulandelana. Adlule lapho abe neziqu zeMasters (Sociology) azifunyana eyunivesithi yePitori ngomnyaka ka-2002. USovumani ungomunye wabatloli oneenkondlo ebuthelelweni leenkodlo elaziwa nge-Itsengo kanti godu umtloli womdlalo, Iinkesi Ezome Kere, nencwadi yeendatjana ezifitjhani, Ameva.
ii. Sisenzamuntu. - Singathekiso.
Ngalibeka kuS'phiwe, Kwadlul' iinyangana Wangitjhiy' uS'phiwe.
iv. - Kwabezanele esele ziphalakile > iingazi.
Imbongi ikhuluma ngesokana elakhuliswa bazali balo ngehlonipho kodwana kwathi nasele likhulile laphenduka umbulali, lokho kwalenza laba kukudla kwejele. Ukobana abazali balo balisingatha liseselincani kuvela esigabeni sokuthoma. Isigaba 2 sisivezela imisebenzi yalo yokubulala nokweba. Isigaba 3 siveza indlela isokaneli esele liphila ngayo ngombana emideni 20, 21 no 22 lithi "Ngikhamba ngikhukhutha, Ngikhamba ngibhaqa, Ngifana nomqasa ngiyazunywa." Koke lokho ngokusikhombisako bona isokaneli alisanapilo ehle hlangana nomphakathi eliphila nawo. Esigabeni samaswaphela isokaneli lizibawela ukuhlotjokwa bangani neenini zalo ngombana lingasanathemba lokuphila.
v. Hlathulula okutjhiwo yikondlo ngawakho amagama.
Tjheja: Umfundi ulindeleke bona aveze okusithandathu kokungehla. Nanyana angabuyelela irhobelo elilodwa kabili nofana kathathu kulungile.
Ekondlweni le, imbongi ikhuluma ngomntazana egade akhalinywa ngunina angafuni akhambe ebusuku begodu angafuni akhambe nabesana. Unina azange amtjele bona yini angafuni akhambe nabesana. Yena wambuza unobangela (Ndima 4 Muda 3 no 4) kunokobana unina amphendule, wamthuka. Yeke yena wakhamba ngekani afuna ukuzitholela iqiniso lokuthi kungebanga lani angakhambi ebusuku. Ngetjhudu elimbi wazithola sele asidisi. Wagcina sele asola unina athi wamfihlela iqiniso ngikho sele asidisi gade alinga ukuzitholela iqiniso.
Nokho siyakhona, Igijima njengemhleni ibhesi. Maye! Ha wu.......! Iwu! Gidi! Bhu! Bhu!
iii. Yitjho bona isihloko sekondlo le simhlobobani wesithombe-ngqondo bewutjho nokobana kubayini utjho njalo.
Imbongi ikhuluma ngelwazi lendabuko iveza ubuhle nobumbi bazo. Ubuhle: Ziletha ipilo kogulako. Ziveza ifihlo nange kunento elahlekileko namkha kufunwa ilwazi elithileko. Zisikhali sekadeni sokwenza irhubhululo. Kilabo abazikholwako ziyabaphumelelisa. Ngendlela zisiza ngayo, namakholwa akhukhutha ebusuku ayokufuna isizo kizo kuthi emini enze inga akazifuni. Nokho kwesinye isikhathi ziyalwisa. Zikhomba umloyi ngekhaya bese umndeni uyalwa bewuhlukane ngesimanga sazo. Isizo lazo lifitjhani ngoba umninizo angavuka ahlongakele, ungasathola isizo (Indima 8 Umuda 5).
Iinkondlo-mlando nanyana ama-ephigi ziinkondlo ezide ezicoca indaba nanyana isehlakalo esakhe senzakalela imbongi nanyana esakhe senzeka esitjhabeni nofana endaweni leyo.
##ekuthomeni komuda olandelako wendima yekondlo.
Isilukazi ngetjhada ebantwaneni.
ii. Tlola imihlobo yerhobela ezisetjenziswe eendimeni ezingenzasi bewutjho nokobana ukusetjenziswa komhlobo werhobela ngayinye kuletha mqondo bani.
NguMabhoko isikhukhukazi Esafihla, safihla noNdala, UMtshweni umabhalelwa Kuthunga umlomo Ngentambo yomsipha. Sinjenjenjenje sifukanyelwe nguye, Sikhona nje nguye, Sithuthuke nje yinca yakhe.
Uhleka inga awufuni, Iinyawo zakho Zithunwa liphasi. Kodwana amabalakho!
Imbongi isivezela indlela ethanda ngayo umuntu othileko. Imbongi isebenzisa igama "ngiyakuthanda" ukugandelela lokho ekutjhoko. Nasiyelela kuhle kubonakala bona umuntu imbongi ekhuluma naye la ngokwakhe uyazi bona imbongi iyamthanda. Kungebangelo imbongi inganavalo lokujtho kuye bona vele uyamthanda. lye, Uyazi Kobanyana Ngiyakuthanda. Vele ngiyakhuthanda; Ngikuthanda ukukuthanda, Begodu ngiyazi kobanyana nawe Uyazi bonyana ngiyazi Kobanyana kunjalo. Vele kunjalo, Ngikuthanda Khulu Tle!
vi. Tlola irhobela-tjhigama etholakala ekondlweni le.
iv. Nikela ummoya osekelwe ngemida emithathu ukuya kwemine wekondlo engehla.
iv. Imida: 10 -13: Kuvumelana ukamisa u-A.
Besisunduza igandelelo, Siyisunduzela emalibeni, Sifuna ikululeko kezomnotho, Siyifuna kezombanganarha, Sifuna ukutjhaphuluka koke.
vi. Yitjho bonyana ibizo "umakghokgho" lisetjenziselwe ini ekondlweni le. Sekela ipendulo yakho ngomuda owudzubhule ekondlweni obufakazi besiqunto sakho.
iii. Ngokutjho kwekondlo ngiyiphi indlala ekukhulunywa ngayo la?
Uzitshayela , Imida 5 no 6: irhobela-thoma > Uzitshayela................................
v. Ihlathulula bona imbongi yayikhamaba ilala ngemalawini weentombi ezihlukahlukeneko. Imbongi lokho yakuthoma iseseyincani ngombana ithi yavakatjhela ngelawini isanuka ibisi begodu ithi yakhuliswa lilawu.
iii. Tsomula amalunga wevumelano amabili atholakala esigabeni sokugcina sekondlo le.
linyawo zakho mntanthu. Zigadangel' eduze Inga urhadekile. Namba nawe nmtanthu! Kude Ia kuyiwako.
vi. Unombhenyani ukghanywa lithuli > Sihlathulula ukuyaluka nofana ukuphithizela.
Imida 4 no 5: Irhobela-tjhigama.
iv. Nikela igama elisetjenziswe ekondlweni elitjho ukungabandlululi.
Ukurhobela-phakathi kubunjwa kulokhana igama libuyelelwabuyelelwa phakathi kwemida elandelanako yendima yekondlo. Igama elibuyelelwako liba hlangana nemida elandelanako. U-Mahlangu KS ekondlweni yakhe ethi: "Mthombo Ongomiko", sitlolele ukurhobela-phakathi. Akhe sinidzubhulele imida enembileko.
Ikondlo le, yikondlo yezepolotiki. UChris Hani waye angusopolitiki ngesikhathi sebandlululo eSewula Afrika, wayelwela ikululeko.
Kilekondlo imbongi ikhuluma ngeNdebele College okusikolo esiphakamileko sokuthwasisa abotitjhere. Imbongi ingathekisa isikolo lesi nomthombo. Njengombana sazi bona umthombo siyalo esondla abantu ngamanzi, njeke umtloli ufanisa ifundo ayithola eKholiji yakwaNdebele namanzi atholwa babantu emthonjeni ukuze baphile. Ngokufanako nomthombo iziko lezefundo elitjhiwo yimbongi la lamukela woke umhlobo wabantu lingakhethi bona umdala nofana umncani nokuthi ungowaliphi ihlanga. Ihloso yembongi ngekondlo le kuthokoza indlela iNdebele College yatjhugulula ngayo ipilwakhe yamenza waba ngilokho angikho namhlanje. Lokhu kuvezwa mimida 30, 31, 33 nesigaba sokugcina lapha imbongi isithi khona angekhe yalibala iSiyabuswa ngamanzi eyamseza wona. Nalapha ithi khona Yamseza ukuphila yamupha nobukutani. Koke lokho kuhlathulula bona imbongi izizwa ijabulile ngelwazi eyalithola ezikweni lefundo iNdebele College elingeSiyabuswa.
U (wena) sisabizwana samambala esitjho umuntu.
iii. Kusetjenziswe isenzasamuntu/isenzamuntu.
Imbongi ikhuluma ngepi eyaba hlangana nabeSuthu namaNdebele eRholweni. Ngokutjho kwembongi kwathi kusabambene umSuthu neNdebele kwafika ibhuru lajamelana nomSuthu. Kwaba kumbi khulu abantu basifa ubujadajada bekwafika lapha abeSuthu naMabhuru babaleka khona. Kwathi kusenjalo amaBhuru athola amandla ngebanga lendlala eyayisahlele amaNdebele ngombana ayengasanakudla. Kulapho kwavela khona uMaqobolwane emaBhurwini awazisa ngobujamo bamaNdebele ngerholweni. AmaBhuru azenza kwangathi akasalwi apha amaNdebele uburotho nejemu kanti ababizela eduze. Ukusuka lapho imbongi iveza bona uNyabela wabotjhwa amaNdebele athunjwa. Lokhu kuvezwa mimida 28 lapha imbongi isithi khona;"Izandla neenyawo zakaNdebele zadliwa ziinsimbi" nomuda 31 othi;"Nango sele asisembamgodi". Nanyana kunjalo imbongi iveza bona nanamhlanje uNdebele usesekhona begodu angekhe asenziwa litho.
Isijameleli nofana imethonimi singathi sithombe-ngqondo esilethwa kubizwa kwento ngegama lenye. Akhe siqale isitjengiso sesijameleli esisekondlweni kaNtuli MS, ethi: "Kuwe Phasi!" Sizanidzubhulela imida enqophileko kwaphela.
i. Veza irhobela elisekondlweni, utjho bona lisetjenziswe ukuveza ini?
Ijayelo liyayeyisa ingqondo. Ukuzisola nokubuyela Emv. ngangingakubhudangi, Ngangimuzwa ubaba, Abhibhidlha amagwebu, Ngithi uyazenzisa. lye, ngithi uyazenzisa, Wenziwa kukhula. Ngitjho yena avutha, Avutha ikolo nethando, Iqiniso ngilazi njengombana ngizazi. Ubupurelani ngangizabutjhiya nobani lye, bona bungitjhiye nobani Kwaba lilanga linye, "Ilawu" lezwa ilizwi lomfundisi, Atjhumayela itjhuguluko. Utjho iindlebe ukutlhoga isisibekelo! Zezwa ilizwi lomfundisi, Kwazwakala ihliziyo isithi: Akathokozwe ongabonwa ngamehlo, Yena ongaphezulu kwamafu. Amen?
Lokhu sikususela emideni othi:"Sele lifikile ithunzi" nothi:"Sele sfikile umathanyela".
Usitjhiye ephasini emnyakeni we-2005 kuNtaka amalanga naka-13.
v. Tlola umuda onomqondo wokubabaza otholakala ekondlweni le.
Mina bengithi baqalile bayabona, Mina bengithi bayaya Kanti bayabuya, Babuya basithi bayaya, Emini baz' umakghokgho ikukufa, Latjhinga ngumlamuleli wezifo, Latjhinga, ikosi nguye.
vi. Kungebanga lokobana imbongi isamkhonzile uyise begodu isamhlonipha nayana sele atjiya iphasi.
Kwakukuhle kukarisa, Kwakumnandi njengeluju leenyosi, Kukarisa nje Kumnandi nje kukufa. Amehlo wami avalekile, Abona okubonwa ziimphofu.
vi. Yivumelwano-phakathi / yifana-mdumo.
iii. Bubizwani ubukondlo obutholakala emudeni we-15 ekondlweni le?
Sibuyaphi isitjhaba sekhethu esingaka Sivela kizo zoke iindawo Sisela amanzi wetuthuko?
ii. Tsomula irhobela etholakala emideni we-4 nowe-5 bewuthjo bona mhlobobani werhobela.
Imida: 10 12: Kuvumelana ilunga u-Aba.
Abelusi beenkomo Bazitjhiya ngesibayeni, Babalekela ngeemrhotj eni, h Babaleka wena pisi.
iii. Bubizwani ubukondlo besakhiwo sangaphandle obusemideni 1-3 esigabeni sokuthoma?
vi. Ikondlo ikhuluma ngengozi yebhesi eyenzeka endleleni yakwaMloto lapha kwhlongakala khona abotitjhere, abentwana besikolo neensebenzi zombuso.
Imida 1 no 2: Ibuyelelomqondo > Batjho ubumbi.
Imbongi inqophise kibobani ngekondlo le Sekela ipendulwakho ngomutjho owodwa?
ii. Tlola umujtho owodwa onesilingisi otholakala ekondlweni.
ii. Tlola ubukondlo obubili obumumethwe mumuda we-4 ekondlweni le.
iv. Imbongi inqophe ukuveza bona isikhathi ekhuluma ngaso la ngesakade khulu. Sitjho ngombana esikhathini sanamhlanje imirorho ebalwe yimbongi le ayisatholakali lula.
Ngizulazulile, ngafuna kwami, Kwathi kungekwami ngakufuna; Onjengami wafana nami, Wazulazula nami ngizulazula.
iv. Ivumelano-phakathi emideni 20, 21 no 22; "Ngi__ ngi," Irhobela-thoma emideni 20 no21; "Ngikhamba " Ivumelwano-thoma emideni 20, 21 no22;"Ngi ...."
iii. Ukufa / ukuhlongakala.
iv. Tsomula imida emibili eneseqomagama endimeni yesi-5 yekondlo le bese utlola namagama eqiweko.
vi. Tsenga isakhiwo sangaphandle sendima yesi-3 yekondlo le.
iii. Umuda 9; sisenzukuthi: Zakhe azicimeli cime!
ii. Umnqopho wekondlo.
Mfaz' eenyaw' ezimabatha Sukel' ukutunatuna njengonombhenyani, Uhlangel' ukuphuma kwelanga: Ulis' ukufuthwa yintuthu Ing' ungumaqubutjhwana Ing' awunakhenomkhulu likhona.
Kukatelelekile bona boke abafundi bawuphendule umbuzo lo. Funda ikondlo elandelako bese uphendula imibuzo engenzasi kwayo.
iii. Imida 3 no 4: Ivumelanothoma > Nga.
Imbongi inyefula abantu bakwaMahlangu bona bazibiza ngesibongo esisodwa, noyise munye kodwana izenzo zabo azifani, ivunulo ayifani begodu neenanazelo azifani. Bakhona aboMahlangu Mgwezani, Mahlangu Sirudla, Mahlangu Kawule nabanye. Boke bathi ubukhosi bungebabo. Yeke imbongi yenze irhubhululo ifuna ukwazi bona oqinisileko ngimuphi hlangana nabo. Ibuze abasolwazi, yaphenya imitlolo yabe yabuza nabo abantu bakwa Mahlangu. Impendulo bamnikela kodwana zange yaneliseke ngoba zimpendulo ezithatha ihlangothi ngobe bazamela imindenabo (Ndima 2 Muda 3 no 7). Ngikho ithi alikho iqiniso.
iv. Imbongi inqophe ukuthi enarheni le ikululeko ikhulunywa ngomlomo beyitlolwe nakumthethosisekelo kadwana ngokwezenzo ayibonakali.
Phasi kwephasi lephasi.
iv. Ucabanga bona imbongi inqopheni ngokusebenzisa imihlobo yemirorho oyibale ngehla?
Nithi Ngibo Laba Na?
Ikondlo le ikhuluma ngokulahleka kobuntu ebantwini. Akusathenjwana. Kuyaninanwa, kuyabulalwana. Ebusuku ungabe ubalekele esibandaneni kunobana uye emntwini ngombana umuntu ulahlekelwe bubuntu.
Rhatjha itjumayelo kaZimu, Irhatjhe nakeyakho isimu, Ungatjhiy' itempele lakho, Ligome okugomako, Liyelele okuyelelako, Ihlikihlik' iphelelwe Yindawo mfundisi.
Imida 4 no 5: Ivumelanothoma > Be.
ii. Tlola imitjho emibili eveza ummoya ekondlweni le bewutjho bona ngiwuphi ummoya wekondlo le.
ii. Inqophe ukuthi ikosi yikosi kilabo abazi ukuqakatheka kwayo, abayihloniphako nabaziko bona umsebenzi wayo khuyini.
Nakuyikoro ngeyakosokomo, Awudojwa ziinyoni njengembewu; Imbewu elele ebaleni. Ngizwela onganawo, Utlhoga ikhande lomzimba.
vi. Ngiyiphi indima yekondlo ehlathulula bona ipisi ekukhulunywa ngayo la ibulala woke umuntu?
v. Sibizwani isithombe-ngqondo esisetjenziswe emideni yokuthoma yeendima zekondlo le?
<fn>Random.DPS_MUMUNTU-.txt</fn>
"Hayi, mani Maqhinga! Ungazenzi isithingithingi lapha ni. Angithi nabathi 'bayokuhlawula' batjho nabayokuloya khona abantu bazakufa. Nomuntu nayokuhlawula vane ayokukapa utjani, umonyani, usotokolo nokhunye khona okutjaliweko kuzakumila bekukhule kuhle. UMaqhinga abuze-ke bona batjho abantu mumonyani notjani Omunye athi, "lye, kutjho khona.?
Ujame ngalo Shabangu Mbhele!
Unina athi ru atjhinge ngerhayisini lapha alayelwe khona. lhliziywakhe kwathi ayijame nakabona imali enengi kangaka. Awa, wakhupha leyo efunekako wabopha kuhle wavala. Wazitjela bona kuzakuthi kungakhamba umuntu ofikileko lo akhe azoyiqala kuhle. Afike anike uMgajana imali agijime ayise kuyise. UMaqhinga acabange msinya. Arha, alithole iqhinga. Ezwakale selathi, "Kosikazi yekhayapha, ngome kangangani. Ningangitholela isiqukwana sotjwala khengiqede inyora" Utjho ukhupha imadlana ngesikhwameni. UNoMgajana ayithathe athi kuzakuya yena ngombana nangu uMgajana usamthumile. Akhohlwe tjhira ngemali engerhayisini Asathi angathi sithe, uMaqhinga athi ru atjhinge ngerhayisini. Ngemva komnyango ayibone ikasi. Ayivule msinya. Wu, naku umgodla wemali. Awuthi hlasi. Aphume ngesibuyeni, ziye. UNoMgajana nakabuyako afumane ngesikhundla. Awa, athi mhlamunye umuntu loya usaye ngaphandle. Muntu uyabuya, muntu uyabuye do umuntu ukubuya. Alo uzabenzani yena utjwalobu Abubeke emsamo arage nomberegwakhe. Sekuhlwile bagome nabantwana balale. Phakathi kobusuku uMakgwayeja selaraga "iimbuzi". Afike ararhe umnyango angene. Abangele unina labantwana itjhada. Woke umuntu avuke ajame ngeenyawo. Abuze bona uphi umuntu omfunako loyo. Atjelwe bona sewanyamalala kunganamuntu ekhayapha?
"Wo! Wo-wo-wo." Kwaphendula yena uMaweni siqu. Akhange bebabone bonyana Maweni ndini uvelephi. Wu! Arhuwelele uMakgwayeja aphoseke ngetendeni ezele abantu abazibhinela kamnandi kangangani. Angithi balindele umporofidi oyokuthandazela amanzi. Umbhino uthi nya nakungena uMakgwayeja ngebelo. Napa nabogosa bangena barhuwelela. "Ifene! Nasi ifene ibamba umporofidi!" Abogosa nabaphoseka ngetendeni, abantu bona baduma baya ngaphandle. Angithi bafuna ukuyokulamulela umporofidi obanjwa yifene. Umaweni wathoma ngokuwowozela phasi wakhongozela. UMaqhinga wangamtjheja. Wafuna ukuzikhambela. Wayigadanga emsileni. UMaweni wase wamuthi bhi. Wamtjhubatjhuba ngepurapurakhe yomgodla le. Wambamba ngesandla sinye. Ngesinye wakhongozela awowoza ngekani kwanjesi. wabawa ugosa bona msinya. Ugosa wathi UMakgwayeja weqa Abantu bathi bafuna ukuyokulamula babona urodo ongangani wefene. Agu, bajika. Bathi thupetle Batjhinga le nale. Hayi itjhada elalilapho. Nezinja zekhayapha zakhe zathi ziyagabaza. Zafumana itsitsirimba engangani yefene! Awa, zacimela emnyameni. Batjho kotjhatjha akulilwa kulilwa komrhali. Khonokho kwezwakala uMakgwayeja arhuwelela hlangana nabantu. "Maqhinga, yewunikele ifene leyo intatha leyo ikhambe!" Abantu nabezwa 'lentatha' bajame baqale okwenzekako. Namkhani sekurhwaqela nje nokho bayakubona okwenzeka ecabazinaphaya. UMaqhinga afake isandla ngesikhwameni sebhurugu. Isandla siphume sifumbethe okuthile kubekwe esandleni sefene esisoloko sikhongozele. Ifene imlise uMaqhinga athi dusu phasi. lbhambade izandla. Nasiya lakatja, lakatja itjhinga emnyameni. UMakgwayeja agijime ayokuvusa umnganakhe amtjhiriya. Abantu batjho kanyekanye bathi "INTATHA Utjho zephasi... Yaba kuphuma komthandazo wamhlokho?
MAKGwAYEjA: Alo, indlela iyaphi elangeni elingakeli?
"Wo, udlhayele kanti ngizakulisa mina." Watjho uMaqhinga aziqalela le. "Ubuntwana kuyini Maqhinga umuntu amkhulu aneendevu" Kubuza uMakgwayeja?
MAQHINGA: Naku umukhwa werhawuda. Mh! Zimnandi ndoda. Ziyatjhelela emphinjeni.
"Afeke! Imali enengi kangaka" Kubabaza umnakwabo, lekosi. Arage. "Khona sinaqiniso lini bona umuntu lo akasikhohlisi yinyanga yamambala, yi?
"Khsh! " Kungenela uMakgwayeja. "Thula! Uzakuvusa isincanakazana sami."
"Nakungangenwako, alo irhelejwa ngubani nayelaphako" UMaqhinga selararekile kwanjesi. Angithi uyazi bona kuba mberego ongangani nakwelatjhwa iingulani. Zizodwa ezirarabalako nakumele zirhaywe. Yeke kumele kube nozibambako azigagadlhele inyanga beze iqede ekwenzako. Kanti uyafuneka godu umuntu ozakubasela idengela iingulani nazincindiswako. Uyawazi umberego wenyangeni uMaqhinga ngombana uyisemkhulu kwakungumakekerembe wenyanga. UMakgwayeja ahlathulule ngokuthi iinyangezi zinabo abantu abazirhelebhako ngendlinapho. 'Makgwayeja, alo-ke mina ngingenaphi. endabenakho le" 'Arha-ke. Mbuzo omuhle owubuzako lo. Uyabona, wena uzokuba sipuku sekosi eyahlongakalako.?
MAQHINGA: Nanzi nje inyosi ngethungeni.
"Hawu, kanti iimpuku matjhatjha kangako" Kubuza uMaqhinga. "Wu, ungethuswa ziinjasikazi ezinzimezi. Akunanto lapho. Into nje isipuku sinobulibaji. Umuntu akasilimuki msinya. Nawurhabe wasilimuka, batjho usulunge ngemlanjeni weyamele ngaphetjheya. Bewuqede nokusilahla. UMaqhinga abuze bona kanti isipuku sona asiweyami umlambo kuba yini Umnganakhe aphendule ngokuthi batjho sesaba amanzi. UMaqhinga atjhiriye umnganakhe ngokuthi nabangafika enyangeni abaya kiyo le izafike yenze amariyadlhana wokuthintitha isipukwesi. Bathule godu. Kutjhe inyawo. Kuthi sekusebusukwaneni tle bezwe ilizwi lomuntu inga utjhayela iinkomo. Baphakamise iinyawo nanyana kubudisi nje ngemva. Ngambala nabathi ve ngeqadi kwehlathi egade bagega ngalo bathumbukele endleleni. Nasi ikoloyi yeenkomo ibandamela. Baphakamise izandla, balotjhise. Umtjhayeli athome angayingena yabo. Ekanyeni ngubani onesibindi sokukhamba alayitjhana nabo boke nje abantu angabaziko Uzakulayitjha abe alayitjhe nabangalayitjhwako. Barabhele babuyelele aboMakgwayeja sebalandela ikoloyi. Awa, abe ajamise iinkomo umtjhayeli. "Hogayi! Azijame Soni!" Eqele phasi umsana obamba itewu. Agijime ayokujamisa iinkomo ngaphambili. Batjhidele ngakumtjhayeli aboMaqhinga babawe ukukhwezwa. Batjho nalapha baya khona. "Hawu, kanti sikhamba ndlelanye. Yenikhwele ngemvapho madodekhethu. Sesizakubonana kuhle kwaMabhengela lapha siyokukhumula khona. Nibone madoda ningagadangi iingulanezo. Sikhamba ngobuhlungu thina lapha." Kutjho umtjhayeli. Awa, aboMaqhinga bakhwele. Omunye nomunye ase alali ngehlangothi bazenze abantu abadinwe kwamambala kanti vele abakwazi ukuhla la. Isiquntu sekoloyi le sivalwe litende. Yeke akubonakali okungaphakathi. Babona kwaphela ilantere eliloyiloyizako le phambili ngemva komtjhayeli. Amehlo aye ngokwejayela umnyama. Khona babonako bona kunomuntu otjhigame ngeqadi lapha kuphelela khona itende. Yabakhona balotjhisako. lkoloyi seyiyakhamba kwanjesi. Kuthome kuzwakale bona ukhona oqumako ngekoloyinapha. Awa, kuyezwakala bona uyagula umntabantu loyo nanyana bangamboni nje. Sekuthi kukulokha athome umuntu oqumako, lo atjho ngerhabiya "Yi yi ... yi...". Abe avuke afune ukusikima khona ngekoloyina. AboMaqhinga bavuke baguqe ngamadolo bethukile. Abasazi bona ini yini nakunje. "Mbambe, mbambe Mkhethwa!" Kurhuwelela umtjhayeli. "Mbambe angagadangi abanye." Umuntu ohlezi ngemva loya selambambile umgagadlhele. Onerhabiya lo akusimandla! Kazi selawunawuna ombambileko lo. Umtjhayeli ezwakale selesithi, "Sibawa izandla madoda. Yenirhelebhe ngemvapho." AboMakgwayeja batjhidele babambe. Sebayabamba nje abe ababoni nofana obanjwako lo mumuntu wembhaji nofana ngowengubo. Phela irhabiya lona lilila ngokufana kinanyana ngubani. Ngikho nje uMakkwayeja wathi uyabamba wathi bhi into emtepetepe kwazala isandla. Sithi ukwehla isandla, angithi sesiyesaba. Tjhe, yikono nje le. Libele. Alimuke-ke uMakgwayeja bona mumuntu wengubo obanjwako lo. Aphumbuthe umkhono wangesidleni. Awukho. Maye! Umntabantu lo yingini. Agu, uMakgwayeja akanye, akakarele intamo. UMaqhinga naye ubambile lapha abambe khona. Kuthi ngelikade sithule isigulani. Basilise sibuyele phasi. UMkhethwa athi kuncono elule ingubo eyembese isiguli khona bazayigadangela boke. Ngambala aboMaqhinga balale basamele phezu kwayo. iguduze njalo ikoloyi. Sekusebusuku kwamambala kwanjesi. Kuthi ngelikade bafike kwaMabhengela emzini omkhulu wamaRoma. Emzini lo kusikhumulo sabahwelweko. Kunezindlu ezikulu lapha kulala khona abantu. Kuneembaya ezikulu lapha kuvalelwa khona iinkomo ngancanye neempera ngancanye. linkoloyi, iinkarana, iinkgurukgurwana neemodere nazo zinekampa yazo. Kukhona yoke imihlobo yeenkhwelo Iapha. Ngitjho nesileyi mbala sikhona. Umuzi lo kuthiwa kukwaMabhengela ngombana woke umtjhayeli nangena esangweni unikelwa ibhengela. Amabhengela la anemibala eyahlukeneko. Nangabe umtjhayeli uthola ibhengela ebovu koke okungena naye, kufanele kube nebhengela ebovu. Kunabantu ababerega ukuhaga amabhengela la. Eenkomeni ne empereni afakwa eendlebeni kanti eenkoloyini nakezinye iinkhwelo ahagwa nanyana kukuphi. Ngalindlela umuntu angeze alahlekelwa yipahla yakhe. Umtjhayeli wase wathathela abantu abakwazi ukukhamba kwaphela. lingulani awa, ngombana azizukwewuka. Zizase zilale khona ngekoloyinapha. Omunye nomunye umtjhayeli nakangena esangweni ubhadela iranda ngaphambi kobana anikelwe amabhengela nanyana mangaki?
Kodwa na ngombana kusakhanya akhange baphume esikgweni. Bakhambe kwabe kwaqeda ukurhwaqela. Awa, baphuma bagega ngeqadi. Baba khamba bathuswa miqasa namakhondlo. Kazi bakhamba nje, nasi isirhulurhulu siyabaphekelela. Sinande siphapha sidlule ngehla kwabo siyobalinda ngaphambili. Kuzakuthi sele bakhohliwe rurhururhu isirhulurhulu phambi kwabo. Bethuke banxaphe.
"Okumbi-ke kukobana umntazanyana loya angeze ambelethela uMakgwayeja. USporo ubalapha. Sesibophe ngomabopha. Angithi uMakgwayeja akhange atjhiye ubukhazi" Kutjho uZomba. "Tjhe, bengisakutjela-ke Sikweni bona uMakgwayeja lo akafuni bona arhatjwe. Angithi uyayibona isinjana ematsikani abathi spiringhi le" Omunye avume. "Arha-ke. Wayisonga bekwedlulela isinjana leyo vane uzibizela ukufa. Nawuyilisa lapha izirarulukele, ingakubetha ikurathule ihloko le kusaphake ubuchopho." UZomba athulathule. Arage. "Ngathana uGidingwako usaphila bengizakuthi uMakgwayeja lo ayombuza bonyana umuntu odlala ngespiringhi njengaye nje ugcina ngani. UMakgwayeja ukhasela eziko ngokukhamba nekomami." Athule uZomba. USikweni usakhumbula kuhle bona uGidingwako wagcina ngani ngokwala nekomo kaZomba. Wabakhamba aqhotjha athi yena isirhole senyanga sizamenzani singakwazi nje nokusikima sikhambe. Kwakwala nanyana abanye sebamkhalima bona angakhulumi njalo ngombana uphole nje welatjhwe ngiso isirholeso. Ahleke athi yena akanayo ikomo yokudlala. Batjho kwase kwathi langelinye eluse wona umhlambi wakhe weenkomo, sekwasuka ikunzi yakwakhe enelundakazapha yase yamuhagi ibhetjha ngeempondo yamgugela emoyeni. Yasuka naye ngehlathini yazokudlula naye phambi komuzakhe yayomukhithiza ngemanzini emlanjeni oneengwenya. Kazi isimo somuntu wembaji sibuhlungu. Batjho uGidingwako 'wabhina' asuka ngehlathini bewayokuthuliswa mamanzi ngemlanjeni. Wagida emoyeni bewayokuphunyuzwa mamanzi ngemlanjeni. Ho! Udlalela inyanga. Kwaba nomunye godu wehloko elikhuni. NguSgodo loyo. Naye wala nekomo yenyanga. emephule eziko lokufa. Wathi natjelwa ngokwenzeka kuGidingwako, wathi yena akasiso isidlhayela esaphaquza emoyeni. Batjho uGidingwako wabangaphulilini iimpondo zekunzi leyo ehlele phasi. Ngemva kwamalanga amabili atjho njalo kwenzekani Kwase kwathi isivunguvungwana esingazisiko sazifuza zoke izindlu zakwakhe. Utjani obufulelako basuka kuhle kanye namakapa wakhona bayokuhlaba phasi ngehla komuzi. Utjanobu batjho bahlala kuhle ngokwelamana kwezindlu njengombana bekunjalo kwakhiwe. Batjho umuntu wabangathi bubekwe ngabomu. Batjho abantu base bazisalela bahlezi kuhle ngaphakathi kwamaboda. Akhange bakgadlhwe ngitjho nalilitje. Batjho sengitjho nomule ukuthintithekela. phezu kwabo. Batjho bathi basararekile bona kwenzenjani, kwafika elingangani izulu. USgodo yena wababethwa, sinanja. Umuzi woke walala kibomakhelwana mhlokho. Ngemva kwamalanga ambalwa izindlu zakwaSgodo zabesele zifulelwe zoke. Kwabuyelwake kwahlalwa ngakizo njengekuthomeni. USgodo wathoma lokho ukubizwa ngokuthi nguMarubhini. Uthe nathatha idondolo uMarubhini iinyanga zoke zathi 'ikomo yenyanga eyakwelaphako.' UMarubhini wathi yena akanakomo yokudlala. Kwahlwa amalanga abamabili abuyile enyangeni yokugcina aphengule kiyo, abuya amawuruwuru. Abuguga kuhle godu utjani obufulele izindlu abugubuza ngenzasi komuzi kwanjesi. Ithe nasele kubalekelwa kibomakhelwana godu, akababikho uMarubhini. Marubhini bewula, Marhubhini bewula, do uMarubhini. Awa, kwakanye kwathathwa amadondolo. Inyanga yabatjela yathi ungaphasi kotjani egade bufulele ilawulakhe. Amadoda nafika ekhaya athi ayabuvula utjani, banamathela inga bumilile. Okwarara abantu kukuthi obunye utjani babugugeka lula. Ngemtlhatlhaneni kaMarubhini onganamnyango batjho kulila umuntu uthi akavulelwe ngombana uhlatjwa yikomo. Batjho ugijima aphoseke etjanini kubonakale kusikinyeka utjani lapho aqhule khona kodwana bungaphundluki. Abantwana bakaMarubhini bakanye bafuduka lapho bayokuhloma kenye indawo. Batjhiya kwaphela umtlhatlhana kaMarubhini onganamnyango. Batjho namhla nalokhu uMarubhini usagijima ngaphakathapho. Ulila ngokuthi ikomo iyamhlaba. Udlalela iinyanga?
"Yeyi, jama, jama! Uphethe yiphi-ke kwanjesi" Kubuza uMakgwayeja. UMaqhinga arage nokuhlathulula bona yena ubilayela bona umuntu omude wejasikazi ede egade abakhweze ebusuku loya gade kusipuku. Yeke besingakabakhwezi emodereni, kodwana besibarhorha phasi ngamararho?
Ahlathulule-ke uMaqhinga bona amatje la uzokudzimelela ngawo nadosa uMakgwayeja ngeenyawo khona. bangazukuwela. ngemanzini. Abhambalale-ke godu uMakgwayeja. Ezwe bona uMaqhinga umbambe ngqi iinyawo. Awa, abe nethemba sengathi ingozi ayikho entweni abayenzako le. Ehle, ehle uMakgwayeja. lzandla ziye ngokuya zitjhidela. emanzini. "Khohlokhohlo!" Kukhohlela uNangu endlebeni kaMaqhinga. UMaqhinga wethuka. Wapheze walisa uMakgwayeja loya. Wazibona. selajame ngeenyawo asabambe iinyawo zakaMakgwayeja owabasele aleketla emoyeni inga litjhidlana. Kiwo loyo mnyama wezwakala uMakgwayeja asithi, "Ngiwakhile amanzi naka azele izandla!" Wo, konakala! UNangu wasuka. ngebelo elingangani abaleka. Hawu, njani kwanjesi Angithi amanzi la akhelelwa ukwelula amazwani wakhe Alo, nabalekako nje uzokwelulwa njani UMaqhinga alise uMakgwayeja loya wadusuleka phasi. Yena wagijimisa uNangu. Walikhupha loke ibelo abelethwa. nalo. Wabagijima inga angatjhiya umqasa. uqothwa. zizinja. UMakgwayeja wasala. avuka wabalandela. asakhongozele amanzi ezandleni zakhe. Njengombana asikinyeka nje amanzi ayathonta. UMaqhinga wagijima wabese wamuthi bhi uNangu. Wamrhorha wabuyela naye kuMakgwayeja. UNangu akafuni. Uyarema. Uyararhararha. Uthe nabona bonyana. uMaqhinga unamandla nangu uyamrhorha, wathoma uNangu waluma izandla zakaMaqhinga. Wo, yaba kudlala nje lokho. Imbambile ibhobhojani-sipanere imuthe ngho. UMakgwayeja naye ukhutjhuzela uyeza. uyabahlangabeza. Nathi uqala ezandleni, i i..., akusenanto. "Asesekhona amanzi, Makgwayeja" Kurhuwelela uMaqhinga. "Iye, sekusele itopizana kwaphela." Yipendulo. Nabafika kuMakgwayeja, uMaqhinga waphosa. uNangu loya phasi wahala. phezu kwakhe. Wabamba. iinyawo ezirarhararhakwezi. UMakgwayeja wathambisa amazwani wawelula. Lothololo uNangu ukulwa. Wathamba inga yimbuya nayizwa amanzi abilako. Nabasuka lapho behla balunga endanjeni. Nanziya. iimbuzi zirhatjhekile ziyazidlela. UMakgwayeja azibize zehlele ngemlanjeni?
"Hayi, ikosi ehlongakeleko yakhuluma Yakhuluma njani" Kubuza uMaqhinga azethukisa. "Angazi mina. Thina gade sisele ekhayapha. Kodwana babuye emazindleni bagijima balandelene umjeje bathukile." Msana loyo. "Alo iphi inyanga leyo egade ibase emazindleni" Kubuza uMaqhinga. "Ubaba uthe ikhambe bona bayinikele imali enengi.?
Wayekhamba abe agijime. Akazenzi, usilingeke kokugcina. Adundubale intaba. Athi nakaphezulu abone indlu ekulu le enzasi. Kukhona nemizi eqalangeneko. Agege nomlambo abe afike ezibukweni. Arha, naku umtlhala kaMakgwayeja. Ajabule uMaqhinga nakabona bona useenthendeni zikaMakgwayeja. Azizwe afikelwa kusilingeka. "Nx! Lapha ngiyomthola khona uMakwayeja ngizamfundisa enye into. Ucabanga bona angangigalaja emini libalele. Ngizamulungisa ungizwa ngendaba. Ngiyambona ungikhohliwe bona ngamenzani kuthangi. Ngizamkhumbuza." Indlu ekulu agade ayibona leya livikili. Alunge kilo. Afike abuze bona akunamuntu othwele imithwalo okhe wadlula lapho na. Kuthiwe ukhona bekutjhiwo bona wembethe njani. "Nguye, nguye." Kuphahluke uMaqhinga. Athi uphakamisa amehlo abone kulengiswe amanyathelo ncangemnyango. Abuze bona ayathengiswa na. Umnikazivikili athi abawazi, asukelwa mumuntu. Yeke bawabophela phezulu khona umnikazi azawabona mzukwana abuyako. UMaqhinga atjhidele kiwo awaqalisise. "Tjhe, naka amanyathelwami angilahlekela ngeluse iimbuzi. Angazi bona athathwa ngubani. Naka lapha selalenga khona." Umnikazivikili amethulele wona amnikele. UMaqhinga awathathe athokoze. Nakaphuma emnyango umnikazivikili aqale iinyawo zakaMaqhinga azibone bona zikulu kude namanyathelo la. azithulele. Aphethe ngokuthi, "Mh! Ngihlala ngizibona nje, ngesinye lesi." Uthe aphuma nje ngevikilini uMaqhinga wabe awubona godu umtlhala kaMakgwayeja. Wawulandela. Angakabi kude nevikili uMaqhinga nasi isikgwa hlanu kwendlela. Kuthi malunga nesikgwa abone umtlhala kaMakgwayeja umlahlekela. Afunafune angasawubona. Ajame ararekile. Acabange bona uMakgwayeja ungene ngesikgweni. Kgani ubone kubhedere ukukhamba. esikgweni Njani Awa, angeze akgona. Kutjho khona-ke bona uzakuphuma esikgweni azokukhamba endlelena. Ho, athole msinya iqhinga uMaqhinga. Akhithize inyathelo langesidleni eqadi kwendlela, akhambe. Kodwana angakhambi endleleni, akhambe eqadi. Athi nasele akhambe ibanga elide selebe asithele lapha atjhiye khona inyathelo, akhithize langesinceleni. Atjhinge esikgweni abhace. Ubhace nje kodwana kufanele akgone ukubona okwenzeka endleleni?
"Awa mani Makgwayeja, ngiyakurabhela. Awuyazi ikulumo ethi'ayibulali ngazombe" UMaqhinga selatlhuwisa. UMakgwayeja aphethe ngokuvuma. Napaya balunga ngemizini. "Uzozizwa-ke izinja zemizi le. Zizokukhonkotha inga zibambe iphaliswano." Kutjho uMakgwayeja kuhlaluka bona akayithandisisi indlela abayithathako le. Nabafika ekhaya uMaqhinga arabhele umnganakhe bona bayokulala bobabili ngelawini. Athi yena uyesaba ukulala yedwa. "Maqhinga, yini sengathi uzakutshwenya nje Awa ndoda, kusasa kufanele uyibone enganatjani. Uyazi wesaba ilize. Ngathana abantwaba bebafuna wena, uthi bebazakulisa le emmangweni bazokubulalela ekhaya Bebangeze." Kubalabala uMakgwayeja nabangena kwakhe. UMaqhinga aphendule ngokuthi vele uyakhamba kusasa. Bangene ngelawini balale. Nabaqeda ukudla kwekuseni, uMaqhinga abawe isiphande akhambe. Naqeda ukweyama iNdubazi amehlo anamathela lapha gade babalela khona imali. Kwala nanyana selarhubharhubha etjhwabatjhwabeni akhange athole litho. Wasikima wathintitha izandla wakhamba. Abantu bajabula nababona uMaqhinga afika. kwakhe ngombana basele bararekile bona kanti watjhingaphi lapha kungabuywako. UNaMaridili wabasolo amqalile angawakholwa amehlwakhe. UMaqhinga ubonakala arhutjhekile inga gade agula. Vele nasele babodwa noNoMninwa wathi gade agula. Yeke waya kumporofidi ayokuthandazelwa. Wathi zoke nje iimveke angekho gade akwamporofidi uSilevu. Umkakhe nambuza bona waya njani kwamporofidi, uMaqhinga aphendule ngokuthi yena wase wazibona selalapho. Yeke nabuzako kuthiwa wafika nabantu abamthola ayathile eqadi kwendlela. "Hawu SoMninwa, ungethuselani" NguNoMninwa obuzako.'Alo, gade ugula amalanga la woke nje Maye mina! Thina kazi sirarekile bona wayaphi. Alo, uzizwa njani kwanjesi" UMaqhinga athi nokho kuncono akusafani ngombana ekuyonanto egade imbulala khulu yihloko. Athi seyibhedere. Ahlathulule-ke bona uSilevu wathi namthandazelako wamporofida bona unamandla amanengi. Unomoya. Yeke gade sele amthandazela khona umoyakhe uzakuhlambuluka naye akgone ukuthandazela abanye abantu abagulako. "Awu baba, nje sele umuthandazeli Sengathi uZimu angakwandisela emberegwenakho omutjha lo. Alo, njengombana thina abe asikwazi nokubhina iingoma zesonto nje, uzokuvunyelwa ngubani nawuthandazela abantu abagulako" Kubuza uNoMninwa. "Awa, ungatshwenyeka kosikazi. UMoya Ocwengileko uzasifundisa esingakwaziko. " UMaqhinga wahlathulula nobani wazibonela bona nanti ikholwa elikhulu. UZomba wathoma Azikhulumela kabuthaka angakarhabi ndawo Ekanyeni batjho uZomba solo yabanguye azange akhe aphume esangweni lomuzi wekhabo esele ingowakhe lo kwanjesi. Batjho sekuthi nanesikhathi begodu arhalela ukubona okwenzeka ngaphandle, athi abomfitjhani bakhe bamdose ngesikhumba bamzombise ngaphakathi komuzakhe lo. Mkhulu phela. Ithi nabafika esangweni ahlalahlale isikhatjhana aqale ncangemlanjeni. Lapho-ke vane lina ngesinanja izulu ngemlanjeni. Angithi lihlala lisina njalo ngemlanjeni. Okurarako umuntu athi nafika ekhayapha afumane kome kere. Uzomba lo nabatjhoko batjho wase wabelethwa asirhole. Imilenze le kusukela emadolweni ukuya eenyaweni mincani. Nayiziinyawo zona batjho zingangezomntwana ongaba neminyaka esithandathu. Qala bona ngehlapha muhle kangangani. Awa ongaziko angala bona sirhole. Kazi batjho uyise likaZomba wahlongakala uZomba lo anenyanga yinye tere abelethiwe. Batjho wathi nezwa bona indodanakhe isirhole ihliziywakhe le yababuhlungu khulu ngombana wabathembele bona ngiyo ezokuthatha isikhwama mzukwana yena aziyela kiboyisemkhulu. Kwala nanyana selathethelela abezimu, umntwana akhange atjengise bona uyaramuluka. Yeke uyise wakanye wathatha iinrasu zakhe wathi uyozilahlela ngeMkhombo. Batjho wathi nasesangweni watjhelela wawa. Nawako nje umzimbakhe waphumela ngaphandle kwesango. linrasu zona zaphunyuka zasala ngaphakathi kweenkhonkhwani. Seyaba kuhlongakala kwakhe njalo. Alo-ke, inyanga eyezako ukuzokulungisa umuzi lo yathi uZomba angakhutjhelwa ngaphandle kweenkhonkhwani zomuzi. Okurara kwamambala godu kukobana naye uZomba lo uzibule ngesirhole somsanyana. Wathi nasele athoma ukuba nengqondo uZomba lo wabiza iinrasu zikayise. Wathoma welapha. linhlahla uzembelwa ziinduna zakhe bona aboMaweni noSikweni ekwakumthwaliinrasu zikayise. Nguye lo akhuluma naye azigedlile?
"lye, wena." Yipendulo leyo.
Arage-ke uMakgwayeja ngokuthi uMaqhinga uzakungena-ke abhambalale ngemgodini. Yena (Makgwayeja) uzamgubuzesa ngesenke kusale imbotjana encani yomoya. Phezu kwesenke uMakgwayeja uzak buyisela ihlabathi. Bazakukhulumisana ngayo godu imbotjana leyo. Nanyana abona nje bona kuzaba budisi avume uMaqhinga. Uyabona-ke Maqhinga, ngizakuthi ngingabagalaja ngithole imali, siyabelane ngokulinganako. Uyangizwa Ngithi imali siyoyabelana phakthi?
"Agu, Makgwayeja, uthini-ke kwanjesi Mina ngebe imalakho Ngiye begade uyibekephi" UMaqhinga ubuza ngeliphasi "Heyi, yimalami le mani. Uyebe kwami." Kufutheka uMakgwayeja. "0, utjho bona kanti bewayithola imali egade uyoyifuna kumhlolokazi wekosi uMkhwephetjhe Hawu, awusangitjeli ndodekhethu ngikuthokozise. Bakunikele malini Makgwayeja yi." Kubuza uMaqhinga. "Banginikele malini yani, nasi nje imalami." Atjho akhomba umthwa lo kaMaqhinga. Ahleke uMaqhinga athi, "Lisa ukudlala ndoda, umdala nawungaka Wena nawulahle imalakho oyithole ngokukgwayeja abantu iingqondo ungase ubawe kuhle bona ngikuphe keyami. Uyabona mina ngiyiphiwe bezimu bakoMkhwephetjhe egade sele ungithengise kibo, bona ngiyoba likgoba labo.?
"Khsh! Ngithe ungakhulumeli futhi ngezinto zalapha." Kutjho uMakgwayeja. "Uyayibona indawana esingakiyo le, ngiphiwe yona bona ngelaphele ngakiyo. Sizakuhlala ngapha-ke sobabili sisebenze. Wena uzakubasa ufuthumeze amanzi nofana ubasele idengele sincindise iingulani. Uzongibambisa ekufanele ngibarhaye ngombana abanye bayakwesaba ukurhaywa. Yeke ufumane umuntu selarabalele inga yimbuzi ibhala ukungena emanzini." Athi asakhuluma uMakgwayeja kudlule umuntu athwele ipoto ayokupha iingulani ukudla. Athumele uMaqhinga bona ayokubawa kwabo. rhaba ngibanikele intatha yetjhudu. Qala-ke sebafuna ukuzikhambela nje bangakatjeli muntu."
"Yini kwanjesi" Kurhaba uMaqhinga selathoma ukwethuka. "Lalela, intatha yami ikhambile." Kutlhuwisa uMakgwayeja. "Ini ikhambile, iyephi" "Ithethwe nguMaweni kuthangi." Kwaphendula uMakgwayeja. "Ngubani?
Abathebathe uyamsikimisa uMaqhinga, awa abhalelwe. Amlise ngokumrarha khulu emararhweni. "Uzakuhlala usinda tjhatjha ndini! Bengifuna ukukubulala ufe nya bekhenu bazokuwola amathanjanakho la lapha." "Awa, yewujame mani, ngiyakurabhela. Jama ngikutjele nanti iqhinga lami elihle." "Khuluma ndoda, qhinga lini lelo Yitjho msinya ngizwe. Nofana usafuna ukungigalaja godu Ho ... ngingakuphahlaza ililokwakho le." Kuyahlaluka bona uMaqhinga usabibhelene kukwata. "Hlala phasi ndodekhethu, sikhulume." UMakgwayeja aqale uMaqhinga ngamehlo arabhelako. "Hlala phasi." UMaqhinga aqondame njayaya. Atsake amathe. "Nx, khuluma ngilalele! " Athome-ke uMakgwayeja, "Maqhinga asilise ukuhloyana mina sinawe. Qala, sihlakaniphile sobabili. Asihlanganise iinhloko siberege imali. Nangithi ngiyaqala nje, mina sinawe singaba ziinjinga ngelanga nasithandako. Qala bona uhlakaniphe kangangani. Angithi besele ungigalaje waqeda ngomukhwakho 'werhawuda' kanti utjho isigodo sakosigodo. Nx! Ungenza isidlhadlha uyazi." Utjho nje selathoma ukusilingeka godu. "Ungikha ngeqephe yi" "Thula!" Kukhahlameza uMaqhinga. "Angithi nawe besele ungithengisele itjhwabatjhwaba yakotjhwabatjhwaba ezele iphaseli loke nje. Bewudlumbana bona ngisidhadlha mina, yi Ngingakukhumisa yona itjhwaba..." "Angeze! Udlhayele kanti ngombana sengakufisa wazenzela. Uyazi, ungibethe ngingakatjheji begodu ngidiniwe. Nawungathoma ungithinte godu, ungawukhomba umuzi onotjwala. Ngifung'uDlhamaga umdzidlha wakwethu." UMakgwayeja ukhuluma nje selajame ngazo zombili. Urhudulele uMaqhinga amehlokazi abovu we. Selababumbe neemfeyisi. UMaqhinga abone bona awa, kuyenyukela gadesi alinge ukuphozisa, "Agu, sukapha Makgwayeja. Nje sele uzangitjela bona ubiliswa yini kangaka Angithi uthe singasahloyani Sele kunguwe godu ongibumbela iimfeyisi Hayi, lisa mani ndodekhethu. Hlala phasi sirage ngeqhinga lakho lokuthola imali." Amuthi rhedlu. Afumane uMakgwayeja ahlengezela umzimba woke. Usilingekile kwanjesi omdala. Umthethwakhe ufuna ukuzibuyisela. Ngekwakobani ukubethwa ngenye indoda unesile vukazi esingangesakhe nje wena ungayenzinto Afeke! Bhedere kungephuka imikhono?
"Angithi nginitjelile bona ikosi iyangitshwenya emabhudangweni, bengiyo engilayele emzinaywapha." Kuhlathulula 'inyanga'. Avele omunye, "Alo nawuyinyanga iphi imbada yeenhlahla?
"Angithi phele ngizwe bona isirhwerhwe sinevalo entanyeni. Yeke usibone sele silifutha lizale umoya inga lizakuphadlhuka phadlhu. Tjhe wena awukenzinto eyethusako." Kuhlathulula uMaqhinga.
MAQHINGA (akhotha isandla): Uzawuthengisa uthenge isitimela ukhweze abantu.
Nafika embundwini loyo avelele phezu kwemizi eminengi eqalangeneko. Akhambe afike abuze emzini oseqadi kwendlela. Akhonjiswe umuzi kaMakgwayeja kodwana angayi khona azihlalele namanye amadoda awafumana aphikisana nesiqoko. Kulapho ayizwa khona indaba yokuthi uMakgwayeja ufike ngayizolo ebusuku. Mhlokho ekuseni ubonwe selaragana namanye amadoda awathembise ukuyowathengela utjwala besikhuwa. "Utjwala besikhuwa thina nasibulawa yitlhodlha lapha nje. UMakgwayeja batjho uyithathaphi imali azidobhela phasi nje" Kubuza omunye. "Batjho gade ayokuthatha imali ayiphiwe sipuku." Kuphendule omunye?
"Afeke! Kwanjesi khona kubhalile. Kutjho bona nanamhlanjesi umuntu akazubunuka ubuthongo alilelwa bantwana ngombana balambile. Utjho samesi ! Umuntu wathi uyenda waphekelela abangani bakhe." Lapha kuzililela uNaMaridili ogade ende kuMaqhinga wakwaDlaphasi. Babakhe indlwana emafuhlufuhlu inga ngekathekwani. Babakhele isikhwahlana sekhuwa hlanu kweRholweni. Nakhuwelo lalingasafuni ukumbona eplasinalo ngombana uMaqhinga angafuni ukuberega iplasi. UDlaphasi wabaziphilela ngamaqhinga wokudlelezela abanye njengodahla esizwa ngaye eentolwaneni. Wabangawuphathi ngezakhe umberego. Wabanomkhumbulo wokuthi umuntu nakaberegela omunye umuntu akadlulani ngalitho nekgoba. Yena wabadlumbana bona umuntu angakgona ukuvusa ihloko kwaphela nakaziberegako. Ngikho nje yena wabe aziphilela ngamaqhinga. Wabe aseba, aphadlha eendlini zabanye, akhambe adlelezela abantu abe ababethe nofana abakhubaze nakutlhogekako. Ehlobo wabangadondi ukuvuna amasimu wabanye. Kanti nakase mmangweni alambile kwakungambizi mali ukuragelela iinkomo asengele ibisi ngemlonyeni. Hho! NguMaqhinga-ke loyo. Amalanga awafani. Kwaba nesikhathi lambalekela itjhudu uMaqhinga. Wabathe uyazazi uyazazi ngamaqhingakhe wemhleni, do itjhudu indlala yabhoka ngekhaya. Umkakhe wambelesela ngetjhada bona uMaqhinga ayokufuna umberego ngombana yena seladiniwe kukondlana nabantwana inga muhlolokazi kanti uyise wabantwanabo usadla amabele. Ekanyeni yena akhange ezele ukuzokondla ivila lendoda eligega nesibandama. Lapho-ke uMaqhinga selaphenduke inja ebovu Sele kuthi amudle ahlaza ngombana langelinye wambangela itjhada bekwasa angakhange acimeze. Imphathe kabuhlungu indaba le uMaqhinga. Atlhuwiswe bantabakhe esele baambanjana ngaphandle. Abasenazambatho, ngingasatjho litho ngokudla. Athathe abeke, do itjhudu. Langelinye asathi usacabanga . wu, nanti iqhinga elihle limfikela. Azizwe selaphahlukile uMaqhinga "Wu, kodwana yini ebeyingiphendule isidlhadlha kangaka Yini bengingacabangi ngeqhingeli kokokhu Umuntu ngabe selayinjinga ngathana ngalicabanga kade. Abantu ziindlhayela ngaphandlapha. Ebe kukwaDlawulale khona, kusese busuku. Batjho khese kufike umuntu azithwalele iinkhumba ezikokoreneko zeembandana azithengisa. Abantu balapho baphangelane ngazo. Batjho bayazipheka batjhebe ngazo umratha Wu! Itjhudu elingaka! Imalami izihlalele le kwaDlawulale ilindele mini bona ngiyoyibutha." Abe azibone selamoyizela uMaqhinga nakacabanga ngemali emlindeleko?
MAKGWAYEJA: linyosi Enze inga akafuni nazo?
Kanti mbala uMakgwayeja uthe nakabona isikgwa wathi akhe angene kiso aphumule. Uthe nakaphumulako watjhaphulula umgodla wemali wathi akhe ayibale. Wayingenela-ke ayibala. Waberegisa iminwakhe yaphelela. Wehlela emazwanini, nawo aphela. Wakanye wabuthelela amatjana amancani waberegisa wona. Do ukuyiqeda imali. Agu, wakanye wayilisa wayiwolela ngemgodleni wawubopha. lhliziywakhe yayimhlophe twa kujabula. Imali enengi kangaka, uzayidla abe aluphale evuthiweko emthwalweni khona aza kukhamba adla. Waphuma esikgweni wabuyela endleleni. Nakafika khona tjhe, nanti inyathelo. Arareke bona kgani ngangelakabani. Ali thathe aliqalaqale, "Maye lona lisaqinile. Alo lisizani ngombana linye Ngathana gade amabili bengizazembathela wona." Atjho alifuthele le azikhambele uMakgwayeja. Ukhamba asidla inyamakhe. Wathi selakude, agu, nanti elinye godu inyathelo. Aliqalisise uMakgwayeja alibone bona mngani walela alilahlileko. "Inyathelweli mngani walela engilitjhiye emva. Angazi bona sidlhayela sakobani esikhamba sikhithiza amanyathelo amahle la. Bhedere ngibeke imithwalo le ngiyo kuthatha leliya engilitjhiye emva. Hayi, nawo amanyathelokazi la angibangela umberego." Abone umuthi omkhudlwana alunge kiwo. Akhwele ayokufihla inyamakhe phezulu. Imali yona ayembele umgodi eqa komuthi ayifake abe endlale utjani phezulu. Abeke inyathelo hlanu komuthi akhambe ayokuthatha umnganalo. UMakgwayeja wenza koke lokho nje uMaqhinga umhlolile lapho abhace khona. Asathi angasithela uMakgwayeja, uMaqhinga athi akhweliyani emthini ewule inyama leya. Arhubhe msinya phasi akhuphe okufihwe lapho. Ezwe kubudisi nakakhuphako. Atjhaphulu umgodla msinya. "Wu! Imali enengi kangaka! UMakgwayeja gade selabaleka nayo." Avule omunye umthwalo loya. Ajabule nakabona inyama engaka. Nasi nesiqa esivuthiweko. Wu, ajabule ngombana vele ulambile. Abophe imithwalwakhe msinya athathe nenyathelo akhambe. Inyama wabakhamba ayidla. UMaqhinga wakhamba isikhathi eside nanyana seladiniwe mithwalo kazi ebudisi le. Wabangafuni ukuphumula ngombana asaba bona uMkgwayeja uzakubuya amfumane amemuke imali le. Agu, amemuke, kungafa umuntu. UMaqhinga ezwe bona womile kwanjesi. Alo amanyathelo uzawathathaphi. Akhambe aqinise mhlamunye uzakubona umtlhala Mbala athi nathi ve edundwaneni awubone umlanjana enzasi. Abone nabantazana ababasika incinini edzwilini. Azidlulele bebangamtjheje Afike emlanjeni asele abe ahlambe. Angithi solo agcina ukuhlambe ngaphambi kwakuthangi. Nakaqeda lapho angene indlela.
MAQHINGA: Akhese ungirhabe-ke ndodekhethu ngokungethunganeni lakhweli. (UMaqhinga selebe aginya amathe.) Ngigcine ukugoma kuthangi.
Lapha ngiqalise kumnumzana u-TM Shabangu owengamele iziko lezelimi lesiNdebele seSewula. Ngitlhoge amezwi wokukuthokoza ngekuthazo begodu nangesizo obe ngilo kimi ungitatayisa bona ngitlole ibhugwana le. lbhugwana le ililitje nami engiliphosa esiqorhweni samatje esizokukhulisa isizukulwana sikaMusi kaMhlanga. Isiqorhwesi satlanywa nguMnu JS Mtsweni ogade amunyisa abantwana isiNdebele. UNodindwa lo sele ayikutana yesikhethu gadesi.
"lkhambe nini msana" Kurhaba uMaqhinga selayibona into eyenze kileko 'ngomnganakhe'. Umsana athi ikhambe khona ebusukokho. Kwale nanyana sele bayirabhela bona ihlale, yona yala. Yathatha inyama yembuzi abayihlabise yona. yakhamba. Abuze uMaqhinga bona inyanga leyo, itjhingephi Umsana athi usonghwanakhe uthe itjhinge tjhubeli atjho akhomba ngesewula. UMaqhinga athokoze alayelise angene indlela. Selithulile ukukhiza kwanjesi sekuhlabe ilanga. "Uyambona-ke uMakgwayeja Akhange ngimethembe kusukeni Ungigalajile godu. Mani, ngizamlungisa lapha siyokuhlangana khona Ukhambe nemali yoke. Kutjho khona bona akasafuni bona siyabe phakathi njengombana athembisile. Kanti-ke uyadlala. Ngiyiberegele nje nami imali leyo. Ngubani ongavuma ukungcwatjwa aphila njengombana yena angenzile nje" UMaqhinga ukhuluma yedwa. Akhambe akhambe avelele emzini omunye alunge kiwo. Afike abuze bona akhange babone kudlula umuntu athwele umthwalo lapha na. lye bambonile umuntu othwele umthwalo akhamba agega nentaba. UMaqhinga abuze bona udlule nini. Ipendulo ithi udlule ngaphambi kwamadina. Awa, athokoze uMaqhinga alayelise?
"Yi Gade uyephi NoMgajana?
Kuthi sekuba sentambama abone imizi. Acabange ukuyokubawa indawo yokulala khona nakhu udiniwe. Abe azikhuze athi bhedere alinde bekuhlwe. Mbala abone umuthi alunge kiwo. Abeke imithwalo eqadi kwakhe alale. Walala njengelitje ngombana nakhu udiniwe. UMakgwayeja nakafika emthini lapha atjhiye khona imithwalwakhe kwathi ahlanye nakafumana ngesikhundla. Walifuthela le inyathelo aliphetheko walila njengomntwana abalabala ngemithwalwakhe. "Alo, njengombana angiboni muntu lapha nje, kgani ngayithethwe ngubani Maye mina, wangibulala ngemalikazami leya. Kodwana ngubani ongenza into enje Alo noMaqhinga bengithi ngimtjhiye ezindleni lakaMkhwephetjhe." Azibuze aziphendule uMakgwayeja. Ngelikade asikime angene indlela. Usuyakhamba naye abe akazi bona uyaphi. Ukhamba nje uyathalaza. Akhe ajame tshi aqale emthini inga uzakubona umuntu. Sele kuntambama kwanjesi. Athi asakhambakhamba athomane nabantazana bathwele incinini. Abalotjhise abe abuze bona akhange babone umuntu othwele umthwalo na. Abantazana bathi ukhona umuntu ekhe bambonela kude kodwana akhange bamtjheje. "Utjhingephi yi" kubuza uMakgwayeja ngokurhaba. Abantazana bakhombe ngapho atjhinge ngakhona umuntu loyo. UMakgwayeja angalayelisi nokulayelisa. Asuke ngebelo inga lihlanya. Abantazana basale bararekile. Agijime abe ayokutjhinga uMakgwayeja. Eyame umlanjana. Aqalisise etjhwabatjhwabeni bona angeze abona samtlhala kaMaqhinga na. Aqalaqale abone inyawo alifanisako. Akhambe atjhinge tjhubelo. Athi angakakhambi nakangangani abone iqutjana ngaphasi komuthi. Alunge khona. Nakatjhidelako, abone bona mumuntu. Athome akhambe ananya. Hawu, ulele uyarhona umuntu lo. Nakatjhidelako, E, nguMaqhinga lo. Afike angasabuza. Athi rhwatjhiyani umgodla wemali, akhambe angaqali nemva. "UMaqhinga lo udlhayele. Udlumbana bona angangemuka ilifa lami lula kangaka Ho! Akangazi nginguMakgwayeja mina - uphunyuka bamphethe. Imali yona angekhe ayibone. Abe angingabazi bona nguye womraro wamanyathelo lo." Ukhuluma nje uyakhamba. Sekuthoma ukurhwaqela. Awa, azikhambele angesabi ngombana selasendaweni yekhabo gadesi. Wafika kwakhe sele kulelwe. Wathukusa imalakhe lapha ayithukusa khona wangena wazilalela?
"Ngifuna ukukutjengisa bona nginebelo kangangani. Ngiyakubona awungazi, ungizwa ngendaba." Kuphendula 'uMaqhinga'. Arhuwelele uMakgwayeja, "Heyi, ndoda, ngizokwenza kumbi lapho uyokujama khona!" "Angeze wathoma!" Kuphendula 'uMaqhinga' Akwate ajuluke lapho uMakgwayeja. 'UMaqhinga' arage athi, 'angithi nawe kade ungikhubaza kokokhu Alo izathi nasele kungawe uthi kujanywe Kgodlhelela njengami. Sele kuseduze lapha siyako'. UMakgwayeja abuze bona kanti bayaphi. "Kanti asiyi enyangeni yi, Makgwayeja" Kubuza uMaqhinga. Arage ngokuthi uMakgwayeja athule kuyiwa enyangeni. Khonokho uMakgwayeja abone kukhanya laphaya enzasi inga kubaswe imilidlwana ngotjani Kazi banqopha khona. Sebathi nasele babandamele, veliyani umuntu omude loya. Abahlangabeze abangenise ngendlini ehle kangangani igwaliwe ebodeni beyakgutjhulwa phasi. Kuphole kamnandi ngendlina pha. Sekuthi kukulokha kungene umuntu omude loya aphethe imiseme Ayiqhise. Kulalwe. Umuntu lo yena alale phakathi. Athi kuncono bamphahle ngombana yena wesaba ilothe nasele kusa. Kulalwe. AboMaqhinga bajabule ngombana vele amararho la abuhlungu awasavumi nobana bahlale. Sebathi bangakacimezi nokucimeza, rurhururhu, kuvuka umuntu loya athi yena ugugunwa masenke. Abavuke bamsize ukuwasusa phezu kombhedakhe. Abe anxaphe athi akazi bona ngubani ogade apakelele amasenke layo phezu kombhedakhe. UMaqhinga wezwa ihliiziywakhe ibhodela ngale komrhoru. Alo uzakuthini. Akusikwakhe lapha lapho enza khona umathanda. Awa, bavuke babambisane noMakgwayeja amasenke bawaphose eqadi. Kazi umuntu lo yena uzijamele ubambe amadini uyazibhemela. UMaqhinga nathi uphosa amehlo kuMakgwayeja ahle abone bona usilingeke kokugcina. Awa, baberege bebaqede Okwarara aboMaqhinga kukobana nabathi bayasikinyeka kunento ebancinzako ngemvapha. Awa, baqinisele balale godu. Asathi nathi napu ubuthongo buyafika uMakgwayeja, abone nangu umuntu loya uqondeme ngehla kwakhe. Usambethe ijasakhe nengwanakhe ekulu begodu usabhema. Ukhongozele kwanjesi. UMakgwayeja arareke bona umuntu lo ufunani. Athi namqalako umuntu lo aziqalise le. Yeke amehlwabo angakgoni ukuhlangana. UMakgwayeja nathi uya vuka ngombana afuna ukutjheja umuntu lo, umuntu lo alale. UMaqhinga yena uzirhudulela iinkhumba ngale kombhede. Alale uMakgwayeja. Avuke umuntu aqondame abe akhongozele. Avuke uMakgwayeja, alale umuntu. Baraga njalo bekwalila iinkukhu zokuthoma uMakgwayeja angakhange abunuke ubuthongo. Umuntu lo waphetha ngokumnyokoloza bewamkhomba ngomuno. Walala. Nakulila iinkukhu zesibili uMaqhinga aphaphame selezwa nelothe limncinzancinza imino namazwani. Abathe uyazibuthelela uyakoropana kungamsizi nganto. UMakgwayeja yena ngale kombhede urhona inga yirhorho ekwatileko. Kwenzeka koke lokhu inyezi seyiphumile iyakhanya. Arareke uMaqhinga bona angayibona njani inyezi angendlini nje. Aqalaqale eqadi kwakhe abone imibunjwana imbhodile. He! Ahlikihle amehlo aqalisise. Wu! Babake! Balele emazindleni! Eqe lapho uMaqhinga. Kanti weqa nje uzakuthinta isenke libange itjhada avuke noMakgwayeja. Athi asararekile bona ini yini ezwe uMaqhinga amhlebela, "Makgwayeja! Vuka asikhambe la. Silele emazindleni!" Kusuke obukhulu ububhudubhudu bavuka. Sele kuthoma ukukhanya kwanjesi. Kazi abantu bazakuthini nabababona emazindleni Bavuke bakhukhuthe bebayokungena ngerubhini eliseqadi kwamazindla. Tjhe, bayalikhumbula irubheli. Kulapha bathole khona isenke mhlapha nje. "Wu! Maqhinga, ngimdala ngifunga ubaba. Bengilele emazindleni Mina" NguMakgwayeja wemibuzo eminengi lo. Athi noMaqhinga obuzwako loyo angakaphenduli kurage yena uMakgwayeja. "Akhese utjho, kanti sifike njani emazindleni Ngibuza ngombana mina ngigcine sikhamba ngeenyawo sisithi siyokufuna iimpera zokuya enyangeni yebuTbonga." Athi uyakhuluma uMaqhinga uMakgwayeja amvimbe ngokuthi, "Tjhe! Ngakhumbula. Fese kwafika imodere yasikhweza. Uyakhumbula" UMakgwayeja selahlahlele uMaqhinga ohlengezelako amehlo. UMaqhinga athi uyakhumbula. "Ungabe ungibuze Makgwayeja yi Kunomuntu ongakhohlwa yimodere egade igijima kangakaya leya Mina bengidlumbana bona izosikguthula ngapha gade iphapha ngakhona. Gade sesikakarele selebe kubuhlungu amazipho." Arage godu uMaqhinga, "Enjephana umuntu wejasikazi ede loya ogade atjhayela imodere utjhingephi" "Yona imodere yayaphi" Ubuza nje uMakgwayeja ufuna indawana yokulunguza ncangemazindleni bona kgani angeze abona samodere na. Akhumbule godu bona imodere egade bakhwelele kiyo leya ifike ye phuka. Yeke nabathi bayehla bona bayisunduze, umtjhayeli wala wathi yena uzayirhorha. Mbala-ke wayirhorha yagijima inga iyaphapha. Ngitjho naye umtjhayeli bekungathi akasagadangi phasi ngapha agade agijima ngakhona?
Uyazi Maqhinga, mina ngibona bonyana singaberega into enetlha sinawe. Kwaphela nje sitlhoga itjhudu. Angazi nofana wababikela na abezimu bekhenu mzukwana uphuma kwakho Mina akhange ngibabikele. UMaqhinga avele ngelithi uMakgwayeja nakaphatha indaba yokuthoga itjhudu umkhumbuza indaba akhese wayizwa ngomunye umuntu osele asikhulu embusweni wekhabo?
"lye, ngiyayifuna." Kube yipendulo erhabako leyo.
"Tjhe! Akhulu. Thamana." Kuphendula unina kaSenzani. "Uyazi angikuboni. Ufika nini nje NoSupa Yewize ngapha sizokunghwatha. Sengirhuwelela kangaka nje ngenziwa nguDzubhana obamba kancani lo kanti uyazi bona ngirhabe emthandazweni." UNaThamana selafikile ngakwaNaNdimande umrharidzwenakhe. BaWale khona ngesirhodlweni. Babuzane kuhle amavuko. UNaThamana olotjhisako, lo uyafika gade asakhambele ekhabo kwaDlawulale?
"NaNdimande, alo ngizwa sengathi urhabile uya emthandazweni nje, umthandazo loyo ukuphi Alo ngonjani webusuku" Kubuza uNoSupa kumrharidzwenakhe. UDzubhana abalethele isitshula somratha nerude. Alethe namanzi bahlambe izandla. Bathome bagome. UNoSenzani athome-ke aqoqele umrharidzwenakhe ngoMaqhinga owayokuthwasela ubuporofidi. Yeke abantu baya emthandazweni ngamalangantambama. "Wu! NoSupa, irhayisi yakoMninwa leya izala abantu ithi swi. Angisayiphathi-ke kayise kaMninwa. Ubhina abe agede nehloko le. Alo-ke ibe bukerekere izinto azibophelele ehlokwezi. Phele bathi bangathinta isigubhu khona adlhadume inga uyahlanya nasele abetha isikhalanga sakhe." Kuhlathulula uNoSenzani. Arage-ke ngokuthi uDlaphasi unesiphiwo sokuthandazela abantu abagulako. Kazi nabanerhabiya batjho ulitjela kanye athi, "Phuma kuye!" lrhabiya liphele khonokho. "Wu, NaThamana!" Kuraga uNaNdimande, "UDlaphasi selapholise abantu abanengi ngazo iimveke eembilezi ungekho. Yeke kusontwa ngamalanga. Ngithi abantu basuka kuphi nakuphi balethe iingulani zemakhabo. UDlaphasi uthandaza abe abemanzi tepu ingurumela." UNaNdimande aphethe ngokuthi abadle bakhambe. Mbala, kwaMaqhinga sekuhlala kuzele abantu nemini. Angithi abanye abagulako ngababuya kude. Mhlamunye kutjho yena umporofidi bona bangakhambi ngombana ufuna ukubafaka esifuthweni ntambama. Abanye vane afuna ukubahlanzisa ekuseni bangakadli. Awa, umsebenzi mkhulu kwaMaqhinga. Kazi uMaqhinga esele imuporofidi opholisa abantu lo, nguye loya obenoMakgwayeja. UMaqhinga wathi nafika kwakhe wazenza umuntu ogade ayokuthandazelwa bona abe muporofidi. Angithi usayiphethe intatha ayinikelwa nguZomba leya. Yeke kufanele iberege ipholise abantu abagulako. Yena-ke arege. UMaqhinga wesaba ukuyiberegisa nje ngenyanga intatha le. Wathi iinyanganyana zangekhabo zingamzonda ngombana angazithathela abantu. Phela yena uMaqhinga ubuyokuphe kwayinyanga ekulu yebunonga, uZomba. Yeke wabona bonyana kuzaba bhedere nasebenza njengomporofidi Ekanyeni iinyanga seyinto yinye. UMaqhinga wafuna umgodla. Wawusika wawenza irogo. Wafuna iwulu waphotha iinsetjhi ezibovu, ezihlaza, ezimhlophe nezitjheli. Uzibopha ehloko, esifubeni kanye nedinini. Ehloko ubopha nabosotjherere khona bazakubanga itjhada nagidako abetha isikhalanga. Eenyaweni wazithungela amapatlagwana ngesikhumba. Nasele ambethe nje uMaqhinga uyesabeka. Ubani nobani uyabona bonyana nangu-ke umporofidi wamambala. Umsebenzi wokuthandazela lo wawuthoma kancani inga uyadlala. Kodwana kwanjesi naye selakhe arareke nabona abantu baletha iintjhotjha, iinqhwala, iimphofu nabanye. Yeke athandaze kodwana kuthi nasele enza iiwatjho afake nentatha leya. Abantu baphole kazi. Ngapha abantu sele babanengi ngakhona, akasayikgoni ayedwa yoke imisebenzi okufanele yenziwe. UMaqhinga wakanye waba neensebenzi ezimsizako. Kunabomma abasiza uNoMninwa ukuphotha iinsetjhi. Zenziwa zibe zinengi kwamambala. Kunezimuzizimakazi kanti ezinye zimatsikani. Ezinye zide kanti ezinye zifitjhani. linsetjhi abanye bathi bolinda. Abolindaba basetjenziswa ngokwahlukahlukana. Abamatsikani kanti bebafitjhani babotjhwa ezandleni, eentanyeni kanye neengogoriyaneni. Ezinye ezidanyana ziqakaniswa esifubeni zibotjhwe nemadinini. Nje nangekhesekuthiwe akuhlutjulwe, wu, akusintundu ngaphasi kwezambathwapha. Abanye bakiribele ngeenthukulo zeenyanga kanti kabanye kuphambana iinsetjhi zabaporofidi. linsetjhi ezimabhombo, kanti bezide zona zibotjhwa ngaphezu kwezambatho. Abanye bazibopha banghonye iinhloko ezibuhlungu. Boke nje abolindaba balinde izitho ezahlukeneko zomzimba. Ngitjho nezindlu imbala ziqakaniswa ngabo abolinda. Sesekusele bona bayokubotjhwa bakampele amasimu khona okutjaliweko kungazukwebiwa. Emzini kaMaqhinga sekuhlala kuphithizela abantu. Inengi labantwaba ngabalethe iingulani zemakhabo kumporifidi. Yeke ngemini nje kuyasetjenzwa. Babodwa abathutha amanzi kuzokwakhiwa iinkumba zeengulani. Babodwa abapheka ukudla. Kanti muva nje sele kunesiqhema saba ntu abalimako. Khulukhulu kulinywa imifundafunda eminengi yemirorho njengesipinitjhi, ikhabitihi, iinkhwende, nokhunye. Phela imirorho le sitjhebo. Eqadi komuzi kunesibayakazi esikhulu sokuvalela iinkomo neembuzi. Okunengi khulu ziimbuzi. linwanezi zilethwa babantu esele baphola egade bathandazelwa ekhayapha. Yeke bazilethe bazokuthokoza ngombana uMaqhinga wathi yena akabhadelisi sithunywa sikaZimu. Abantu bona bayaziletha iintwezi ngombana bathi isandla sihlanza esinye?
UMaqhinga wavuka lokhuya wabhinca iimbadana zakhe. Nakuyipahla abe akanayo seziinhlahla ayokubethela ngazo kwaphela. Umuntu asebenza naye wathi angasala namhlanjesi asale agiga ezinye iinhlahla zakhe kanti wenzela khona angazukubaliya. Kwathi emini yekuseni uMakgwayeja wathatha irasu yakhe. Yase yaba mumuntu osayokulungisa isibaya seembuzi zingakavulelwa. Nomalusi akhange kumrare ngombana uyawazi umsebenzi lo. limbaya zenyanga zihlala ziqiniswa njalo. Angithi kwenzelwa bona iinkomo neembuzi ezingaphakathi zingakhumbuli emakhabo lapha zibuya khona. Kufanele zejayele isibaya esitjha. Ngikho nje ifuyo yenyanga ingebiwa ngombana ivele izibuyelele esibayeni sakwanyanga. UMakgwayeja wathi umalusi akhuphe itjhumi leembuzi zibe ngaphandle kwesibaya. Zoke ezinye zasala ngaphakathi. Wathoma-ke ukusebenza isibaya anyenyeza ngesihlahla sakhona. Kodwana umahluko yayikukuthi uMakgwayeja uzirhayile wathatha iingazana zakhe wazivanganisa nesihlahla anyenyeza ngaswesi. Unyenyeza nje uyabubula, "Ngilandelani mbuzi zami, ngilandelani." Abuyabuyelele amezwi la. UMakgwayeja nanyenyeza ncangesangweni iimbuzi zibangelane ukuya ngakuye kanti uzakuthi nancangemva kwesibaya zidume ziye kuye. Wahleka kancani umfo kaMakgwayeja. Wakhulumela phasi wathi, "Ho, abangazi bangizwa ngendaba." Wazivulela. Wakhamba phambi kwazo. Asoloko abuyelela amezwi laya. Zabangelana kuye iimbuzi. Wehla nazo inga mumuntu oyoziseza amanzi enzasi emkgotheni. Yaba kukhamba kukaMakwayeja neembuzi zikaZomba njalo. Nasele akude wathoma wazibethela umlozi kwanjesi wabe wayokutjhinga. Nafuna bona khezijame iimbuzi zidle utjani, wayethi nje, "Azidle!" limbuzi zitjhingise phasi iinhloko ziburuthe kwamambala utjani. Athi lokhuya athi, "Azilale!" limbuzi zithi rhiya phasi. Umalusi wasirarekela isenzo sikaMakgwayeja sokulandelwa ziimbuzi ngalindlela. Wamuzwa nathomako athi,'Ngilandelani mbuzi zami, ngilandelani.'Wayetjho nje abeka intongakhe ehlombe langesidleni. Entongenapha wakgwayeja irasu yakhe. Umalusi wathoma wanganaka. Selarareka-ke nabona uMakgwayeja atjhingela ngemkgotheni neembuzi. Godu urarwa ziimbuzi ezilunge kangakezi kanti yena wazi iimbuzi kuziinlwana ezitshwenyako ngokutjhinga le nale. Umalusi afikelwe mcabango wokuthi atjele induna yefuyo ngendaba le. Agu, azizwe adonda godu ukuya kiyo. Alise ngokuthi mhlamunye uMakgwayeja uzakubuya neembuzi. Sekuthi lokha iimbuzi nazisaleleko ziphumula, uMakgwayeja athukulule irasu yakhe aguqe ngamadolo. Athome avangavanganise iintebele azithele ngesikurwaneni. Athome aphehle abubula. Athome angezwakala bona, uthini. Waphehla. Uthe nasele kwehla ingurumela, waphandlesela kwanjesi, "Nangu, mntaneThonga, gijima ngebelo uze kimapha msinya." Wawenza umberego lo bewabamanzi qhi yingurumela. Nakasuka lapho wakhupha isineyifu wakhuluma nabezimu bekhabo bona bayomuragela umntazana weThonga amthandako lo. Le ekhabo kaNangu, uNangu wase wathatha umgqomu yaba mumuntu oya emlanjeni. Unina kwakhe kwathi amkhandele ngombana sekusemini. Awa, wamlisa godu. UNangu nafika ngemlanjeni afike agubuze umgqomu loya asuke ngebelo alunge ncangemkgotheni. Abantu abambonako barareka bona umntazana ogijima kangaka lo kgani ngawurhabeni kangaka. UNangu ugijima nje abe akadinwa. Uthe nathi ve ngale kwentatjana wakhangwa ziimbuzi zilele emthunzini. Awa, abandamele kizo. Selakhamba kancani kwanjesi. UNangu ezwe ihliziywakhe le ithakasile naye angazi bona kuba yini. Asathi usakhamba, rurhururhu umuntu eqadi kwelitje abadlula kilo. Ethuke uNangu ajame athi dlengelele. Itjhidele into kaMakgwayeja imbambe izandla imelule imino. Umelula nje uMakgwayeja umqale ngemehlweni. Azizwe bona selimqedile nya ithando lomntazana lo. UNangu yena aqhusule amehlokazi la inga uvuka ebuthongweni. Abawe bona bahlale phasi athi uzizwa adiniwe. ngambalababuyele esikhundleni sikaMakgwayeja bahlalephasi. Bakhulukhulume okungayindawo ngombana kwahlaluka bona uNangu lo udinwe kwamambala. Yeke uMakgwayeja asathabalale asamelise uNangu phezu kwenyongakhe. UNangu alale njengelitje. UMakgwayeja asolo amqalile. Azibuze ngehliziyo bona akabhudangi nje. Ngemva kwamadina afike uMaqhinga. Angithi yena vele uyazi bona bayokuhlangana kuphi. Athi nabandamela kuMakgwayeja abone iimbuzi ezinengi kangakezi. Athome abethe umlozi ababaza ubunengi beembuzi uMakgwayeja eze nazo. Kutjho khona bona uZomba akhange azithole iinkomo zakhe. Nanzi nje iimbuzi zizoke lapha. Nazo sezivukile kwanjesi ziqopha imithi.
Ezwakale selasithi, Arha, iindaba zokufuna ukuphila ngamaqhingezi sezifuna ukungidina. Kunini umuntu athoma ukulala esikgweni inga sibandana UMakgwayeja yena angeze ngamlisa - angajayela.?
"Ehe, wenzani Makgwayeja yi" Kuthoma uMaqhinga?
"Heyi, lisa zesirhwerhwe wena Maqhinga mani. Yitjho mswekhethu, kwenziwa njani izinto nazinje Yini sengathi kuyabhala nje" UMakgwayeja wakhuluma inga uphelelwa mamandla. Arage. "Uyazi ukutlhoga iingazi njengomqasa okunje, angikwazi." UMaqhinga alale ngomhlana akhe amaqonto. Athule athi du. Ngelikade azwakale athi, "Nakho-ke ukufuna ukuphila ngamaqhinga." Asathi angatjho njalo athi ru. Athi, "Makgwayeja, simadoda anjani nje thina Kunabantu abathe tjha eengqondweni abangalisa amanye amadoda abemuke imalikazi engaka Asibalandele mani!" Utjho nje selafuna ukukhamba?
"Makgwayeja, ngifunga'ubaba nguMsweswe ngimdala nangilapha nje. Engikubone kilindawo, kwaziwa ngimi namehlwami nehliziywami. Akhe utjho Makgwayeja, uthi uphekiwe nje wena?
Ilizwi lathi lisathoma ukuzwakala ezindleni abanengi beqa babaleka Nalabo, abasalako babethukile. Bezwa iinhluthu sezijame rwe eenhloko. UMakgwayeja kwathi eqele phezulu ngesibanga sokujabula. Wabe wazizwa sele anesibindi wathi "Sitjhaba sekosi uMkhwephetjhe, umuntu ophilako wezwa ilizwi lomuntu ohlongakeleko kuvama bona aphophale, nofana abe simumu. Ngiyanibawa-ke noke bona nikhambe msinya niye esibayeni. Omunye nomunye azirhuqe ngobulongwe obumanzi umzimba woke. Nizakulala ninjalo nibe nihlambe ekuseni. Wathi aqeda ukukhuluma uMakgwayeja kwabe kungasenamuntu eqadi kwakhe. Kwezwakala ubugigigi abantu bagijima basiya ekhaya. UMakgwayeja sele asele yedwa watjhidela, godu ezindleni wakhuluma nomnganakhe, "Heyi, ndodekhethu izinto ziraga njani ngaphasi kwesenke Ngakimapha kuyalunga. Ngisabalandela ngiyokuthatha ikomami. Ngiyakuthembisa bona uzakudla kamnandi bewukhohwe bona gade kubudisi ngaphasi kwesenke. Nasele ngiyitholile into esize ngayo lapha, ngizakuza ngizokukhupha lapha sikhambe." UMaqhinga nakezwa amezwi la awa, wathokoza. Nanyana seladiniwe kubhambalala nje, nokho waqinisela. Walinda walinda do uMakgwayeja ukubuya. Bafika ubuthongo, zwi. UMakgwayej wafika eduneni umhlolokazi wekosi sele amlindele nemalakhe. Wanikelwa bekwabekwa nenyama yembuzi ahlatjiswe yona. Wathokoza wathatha imali kanye nenyama leya walayelisa. Awa, nokho wabatjhiyela umlenzana. Abantu babathe bayamrabhela bona alale ngombana kusebusuku. Wabhala uMakgwayeja. Wathi ngomkhuba weenyanga akulalwa umuntu nasele athole ikomakhe. Yeke bamlisa wakhamba?
MAKGwAYEjA: Lotjha mnakwethu!
"Lisa ukudlala ndoda, asibale imali le siyabelane." Kutjho uMakgwayeja selarhawula. "Awuboni, ukhuluma njengendoda-ke kwanjesi. Ungadlumbani bona ngimntwana, ngimdala nangingaka. lhloko le ayikazali amanzi njengombana wena ucabanga." UMaqhinga uyamoyizela. "Akutjho wena ndoda, kuyazitjho." NguMakgwayeja loyo. Baphethe ngokuvumelana bobabili bona omunye nomunye uzakuthola yoke leyomali akgone ukuyibala. Kwasuka omkhulu umberego lapho sebadunusile bobabili. Vele enye nenye, iphandela kesayo. Bathe basadunusile, ve amabutho wakwaMkhwephetjhe. Obogu! Umaqhinga banoMakgwayeja bahlanganelwa ziinhloko. Kgani benzenjani nje Balwe babhale nayo imali le Awa, angeze bakgona Manengi amabutho ezako la kanti bona babili kwaphela. Okumbi kukuthi abazi nofana amabutho la azobabamba abuyele nabo, ekosini nanyana azobabulala na. Imali yona angeze ayitjhiya. Agu, aboMaqhinga bhedere babaleke kinobana bafe. Alo, imalikazi engaka le sebayitjhiye bayibona nje Awa. Omunye nomunye anghwathe ngapha akgona ngakhona, beqe batjhinge esikgweni. Afika amabutho sele aqede iswigiri. Amanye alinga ukubagijimisa kodwana amasela besele asithesile, zaya?
"Yetjhe Maqhinga. Alo nivuka njani" UMaqhinga athi angakaphenduli asararwe kukuthi ibizo lakhe ulitjelwe ngubani umuntu lo, arage umuntu lo, "Awa sengiyabuza kodwana ngiyakubona bonyana uyaphila wena namkhani uhlezi butjhigama nje. Awukasekelwa. Mina ngejayele abantu abasekelweko nanyana abalele phasi lapha. Awa, wena uphila tswe." UMaqhinga athi uyakhuluma kurarane ilimu. Arage umuntu lo. "Ngiyakuthanda wena Maqhinga ngombana uyindoda enesibindi. Into ozimisele ngayo awutjhidi kiyo nanyana sele kubudisi. Uzimisele ukuphila ngamaqhinga njengebizo lakho." UMaqhinga athi ukumoyizela. "Kulungile-ke Maqhinga, ngizokwenza bona ube netjhudu olifunakweli. Nawuhloniphako, uzakuhlonitjhwa babantu boke ngitjho nekosi imbala. Koke okufunako okusiphalazelako izaba ngokwakho. Kodwana ulise ukudlelezela abantu nokufuna ukuphila ngamaqhinga. Phumela etjhatjhalazini usebenze udle ingurumelakho njengabantu boke. Awa, nasele ulapha nje, ITJHUDU NGELAKHO. Okuqakathekileko kukobana wenze koke engizakulayela khona. Maqhinga, ungizwe kuhle-ke kwanjesi. Nangabe uneenkotokoto uzikhuphe khona uzangizwa kuhle bona ngithini. ITJHAPHA angilifuni ngombana lidlala ngeenhlahla zami. Ngizithola kabudisi iinhlahla engelapha ngazwezi. Bengipheze ngilahlekelwe yipilo yami." Waphetha ngokuthi uMaqhinga atjho bona kgani ufuna ukuphengulwa na. Warareka angazi bona kgani usathukulwani sele esazi koke nje ngaye. Uthe angakaphenduli, uzomba, phela akasathandabuzi bona nguye siqu lo aqalene naye, wabetha umlozi kabili Wu! Kwangena urodo onjani wefene, ikokorombo ngiyakutjela. Yafike yaqondama esiginindeni ngesinceleni sikaZomba. Yathi: 'Wo-wo-wo. UZomba wayikhombisa ngamehlo isitjhuqulwana esasihlanu komuthi. Yatjhidela ifene yasithatha. Tjhe, isitjhuqulwanesi yimbaluko yeendawula. Yatjhuguluka yaguqa hlanu kwesikhunjana esasihlangana kuka Maqhinga noZomba. Yavuthela iindawula. Yazikhuhluza, yazikhuhluza ibubula, yazirhatjha phezu kwesikhunjana. Madekhethu! Ziindawula ezinjani lezi Kazi sezikhomba kwaphela. Lilihlo, lizinyo, lizipho, yikwekwezi, liqanda lenyoni, muncamo omkhulu nokhunye okubunjiweko okufana nomfitjhani. Kuncazanyana?
"Amapholisa" Kubuza uMaqhinga. "lye. linrhulurhulu nabothekwani." Kwaba yipendulo. Athi angakaliginyi uMakgwayeja bezwa isirhulurhulu sivuvuza sidlula ngehla kwabo. Satjhinga ncangapha kutjhinge khona iimfene. "Uyabona-ke, bengisithini kuwe Nakho-ke." NguMakgwayeja. "Baba-ke! Makgwayeja, ngimdala nangingaka. Mhlapha nje ngibone isipuku. Namhlanje ngibone abalo Tjhe! Enjephana uthe ababizwa abantwabo ebusuku Mh! Engabe bayokuhlawulaphi." UMaqhinga wathi aqeda ukukhuluma wabasele ajame ngeenyawo. NoMakgwayeja wasikima. Bakhamba. Ithe basakhambe ibangana wathoma uMaqhinga, "Phele ngizwe bona abantu bebusukwaba abembathi litho nabaya emberegweni wabo lo. Ngambala babhunubhunu nje" UMakgwayeja aphendule ngokuthi bathe ta. "Nje khebe wabona kuphapha ofana imbaji nofana yirhembe Angekhe. Ngikho phele umuntu nangakembathi kuthiwe unjengomuntu webusuku." Kuhlathulula uMakgwayeja. UMaqhinga athi yena uyesaba nabakhamba eqadi kwesikgwa nje, kuncono bayokukhamba ngapha kunemizi ngakhona. UMakgwayeja akhuze ababaze. "Agu, Maqhinga, nasithatha izombe elingaka siyokufika nakusako ekhaya. Asikhambe khonapha mani. Akunanto.?
"Awa, ngibona nawuhlengezela kangaka nje kutjhisa. Phela isangoma nasele sifikelwe balozi senza njengawe nje. Hayi mani, lisa indaba Hlala phasi urage ngeqhinga lakho. Mina ngibona sengathi mhlamunye lingasiphumelelisa." Kuraga uMaqhinga.
Kwale bona azibambe umhlolokazi wekosi, "Agu, lisani ukubuza 'inyanga le izinto ezinengi kangaka. Mina ngifuna isitjele kwaphela bona ikomayo leyo iyimalini. Inikelwe ikhambe." Kuyezwakala bona selebe awa umuntu lo. "Yitjho nyanga silalele." Kutjho iduna. Iphendule 'inyanga', "Maranda amakhulu asithandathu poro."
"Makgwayeja, uthini kwanjesi uphatha yezinja Zizinja ebezisiluma sikuphi Awa." Kulandula uMaqhinga. Arage ngokuthi lokha nathi uMakgwayeja amqale bona uncinzwa yini, ubesele afikelwa ngomunye umzindlo?
"Maqhinga, akhese uhlale phasi ngiqede. Ilanga liyatjhinga. Kanti unjani wena Uyabona Maqhinga umuntu nakafuna ipumelelo kufanele abe nesibindi. Indoda kukudla imihlathi. Akunamali ezakwehla ezulwini njengemana yeBhayibhelini esizwa bona yabe yehla woke amalanga ekuseni. Abantwana bakwaSirayeli bavuke ngokudobha nje bagome. Akusikho kwaSirayeli lapha. Indoda kufanele idle ingurumela yayo Maqhinga, kodwana uyayifuna wena imali?
Cover design by Dewald Reiners, Proshots, Pretoria@ All rights reserved. Apart from any fair dealing for the purposes of research, criticism or review as permitted under the Copyright Act, no part of this book may be reproduced or transmitted in any form or by any means, electronic or mechanical, including photocopying and recording, without permission in writing from the publisher.
"Akhange uphekwe njengami wena ni. Ngisandukuramuluka nje. Gade ngilele amalanga la woke nje. He! Ukwelatjhwa engikuthole lapha, Maqhinga, ngiyakubhejela mina ngizabe ngiye kibobamkhulu ngingazange khengigule." Kuqinisa uMakgwayeja. "Utjho," NguMaqhinga. UMakgwayeja aphendule ngokuthi nange wagula godu yeke ngabe ulilitje. UMaqhinga angene ngelithi uyasesaba isibindi sikaMaweni. "Khsh!" NguMakgwayeja loyo. "Ungaphatha ibizo lomuntu lapha. Uthi uyabona nje bona manengi amehlo asiqalileko" UMaqhinga athi ulandela amehlo kaMakgwayeja, ngambala nangu umfitjhani asithela ngepundu. Abazi-ke nofana uyobaceba nofana "Asisuke lapha Maqhinga." Ngambala baguge amatje laya bangene ngendlwaneni ekhonjwe nguMakgwayeja. Baphambane nomunye umfitjhani aphuma emnyango wendlu abangena kiyo le?
'Wo khamba msanami, khamba msanami, Basizwa ngendaba! limfene nazo seziyejayele ingoma le. Yeke nazo zibetha ibhesi batjho, 'wo-wo-wo, wo-wo-wo., Babuyelela kanengi! Alo uthi kurholobha kamnandi kweemfene lokhuya Zibetha iinyawo phasi kanyekanye inga ziyagida. Kanti zona nyawezo zikhambelana kuhle namezwi atjhiwo ngabakhwelileko. Bakhuluma nje bakakarele emisileni yeemfene. Zine iimfenezi. "Makgwayeja, yini esiyibonako le" Kubuza uMaqhinga ethuke aphelile. Kuhlengezela umzimba woke. UMakgwayeja wezwa kubethana amazinyo ngemlonyeni womnganakhe. "Yeyi, ndodekhethu, nami ngiyakuluma lokhu. Ngihlala ngizwa kuthiwa batjho'abarhalaba'bakhwela iimfene'nabayokuhlawula emasimini' Kodwana bengingazibona kanti liqiniso." NguMakgwayeja. UMaqhinga abuze bona kanti badlula nje bayokuhlawula emasimini Bayokuhlawula njani kumnyama kangaka?
Kuthome kunghanghiswane godu. Naningafuniko ukuzizwela ikosi ikhuluma begodu ningafuni ukungi nikela ikomami, akakho noyedwa kinapha ozakubuyela ekhaya. Ngikhuluma nje sibhodwe libutho lami leenyamazana. Nizase niyihlole. Kuthi nya kuyiwe ezindleni lekosi.
"Angikalambi Ngililitje kanti sekusemini kangaka umuntu angakhange adle" UMaqhinga ukhuluma nje udosadosa irhembe khona izaba yindanyana ibe sarogo. Nanguya atsokozela afuna iinkuni. Nakangaphandle nje wakhona alimukako bona imizi ikude nerubheli. Inyama yepangela yase yathi rhabu eziko yabesele ingemlonyeni. Bathi izakupholela emphinjeni, ivuthwele ngemathunjini. Kwezwakala ubukwirikwiri emphinjeni nabaginyako. Kwahlaluka bona gade sebalambe kwamambala. UMakgwayeja wathi ngathana gade bayitjheba ngomratha bebazakubetha sentwala. Kazi nanyama leyo bayibasa nje bahlezi njengabantazana bebadzimelela ngesinye isandla phasi. Benzela khona bangazukuthunukala. Nabaqeda ukugoma sebatjhigama khonapho. Omunye nomunye sewakgophola ibhurugu lakhe wenza ngalo umsamelo, zaya. Angithi izolo akhange balale. Sekwathi sekukulokha uMakgwayeja wahlaba umkhosi bewajama ngeenyawo. Alo uMaqhinga yena angasala njani hlangana nomkhosi loyo. "Yini! Udliwa yini Makgwayeja yi" Umbuza nje umhlahlele amehlo. UMakgwayeja yena uyanxapha udobha ibhurugu lakhe uyalithintitha. "Khuluma wena, kwenzenjani" Kukhahlumeza uMaqhinga. UMakgwayeja wakanye wazilamulela ngobukhali naye. "Heyi, ngilisa wena. Ngapha nguwe, ngapha mumuntu wejasi enzima.?
Ivalo limuthi rhe uMakgwayeja nakacabanga bona kgani Maqhinga usesengaphasi kwesenke na nofana uphumile wazikhambela. Nangabe ukhambile, awa, sekukufa kwakhe-ke yena Makgwayeja. Wazibona selahlengezela. Awa, nokho aziqinise atjhidele ngeenhloko zezindla. Ingani kulapha atjhiye khona imbotjana azakukhulumisana ngayo, noMaqhinga. Waguqa phasi arabhela abezimu bekhabo bona uMaqhinga amphendule. Athome-ke, "Kosi yami, kosi uMkhwephetjhe, ngiyazi bona uyangibona wena omehlo abukhali njengawekhozi abona kude. Nakhu-ke sengifikile nesitjhaba sakho sizozizwela ongithume khona." UMakgwayeja aphakamise ilizwi, "Abantu bakho abangikholwa nangibatjelako. Manje ngithe bazozizwela, kosi yami." Athule.
Agu, kugijinywe khudlwana kwanjesi. Ithi sele bakude ibuze godu induna. "Nithi baphi na" Baphendule abomfitjhani, "Shebakashana, shebasheMkombo. Adumbu kapasha gapesheya." Bagijime njalo babese bafika emlanjeni uMkhombo. Alo, abomfitjhani bawesaba ukudlula iimbuzi amanzi. Bajama, baqale ngaphetjheya komlambo. Bebajika babuyela ekhaya. Awu, babuya balambatha. "Maweni, kanti ungenwe yini Ngithe mlise uMakgwayeja akangazi ungizwa ngendaba. Ngifuna ukumtjengisa bona umuthi unamandla ngaphezu kokuhlakanipha kwakhe." Kwatjho uZomba. "Uyabona ephasinapha kufanele umuntu afunde ukuphilisana nemifundafunda yabantu. Asingamrhabi uMakgwayeja. Wafika lapha nomnganakhe banganamanzinzo aqedwe sipuku. Ngabelapha baphola. Qala-ke bona sebenzani Babobabili nomnganakhe lapha bakhona. Asibalise. Kodwana ngelinye ilanga bazakubuya lapha bakhasa ngamadolo. Ngiwafunga'amaThonga." UZomba selafuthumala kwanjesi. UMaweni awowoze abhambada nezandla. Kazi ulinga ukurabhela uZomba bona ehlise umoya. AboMakgwayeja balamba bebaphetha ngobana bahlabe imbuzi. Ngakusasa kwavuka kuneenkungu ezikhasa phasi. Akhange bakgone ukuragela. phambili nekhambo labo ngombana indlela bangayiboni. limbuzi zavuka zazidlela, zona. UMaqhinga zamtshwenya iinkungwezi. Wacabanga khulu ngeenkomo zikaZomba ezijanyelwe ziimbuzi ezincani kangaka kanti iimbuzi nanzi banazo zinengi. Kodwana wakhetha ukuthula wangatjho litho kumnganakhe. Ngakusasa zavuleka iinkungu. Yabakhona baragela phambili nekhambo labo. Ngokubilayela kwehliziyo kaMaqhinga ngendaba yeenkungu zayizolo, wabathi nabahlangana nabantu azikhulumise ngeenkungu zayizolo. Abantu barareke bona ziinkungu egade zikuphi ngombana bona gade bazisebenzela kusukela ekuseni bekwatjhinga ilanga. UMaqhinga abone bonyana iinkungweziya bezinomlingo hlangana. NoMakgwayeja banoNangu nabo barareke. UMakgwayeja abuze uNangu bona kgani ngabe iinkungu zayizolo kuse ngomunye umlingo kayise na. UNangu alandule athi ebusuku umbhudangile uyise gade amuhle angalwi. Mhlokho uMaqhinga abuze uMakgwayeja bona kanti yini bangakhambe balapha abantu abagulako babethele nemizi UMakgwayeja avumele phezulu. Nabantu bazakubona bonyana baqinisile ngombana napa baraga nomhlambi weembuzi. Okuhle godu kukobana iimbuzi abazozithola, zizakungezelela umhlambi asele banawo lo. Yeke bafike emakhaya sele baziinjinga zamambala?
MAKGwAYEjA: Heyi, uzakuthi uqeda ukuthengisa. iinyosezi uthenga ufulayi.
"Mzindlo wani, Maqhinga" Kurhaba uMakgwayeja?
Iphukuphuku lokukwata lenza bona uMakgwayeja agijime kwamambala begodu angadinwa. Wabe atsaka indlela yoke. Nakathi ve ngeNdubazi akhangwe mumuntu eyama ezibukweni. Umuntu lo utlambuza kuphake amanzi. UMakgwayeja amfanise msinyazana abona nguMaqhinga. Azale ukukwata okurarako uMakgwayeja. Lapho-ke akasagijimi senga uphapha emoyeni. Utjani ububetha ngamadolo nangamazwanikazi amasese busiphuke nofana bulale umjeje kusale kwenzeke umtlhala. " nasiya intwele! Ngifuna ukuyibetha beyiginye ilimu layo." Lapho iimpumulo sezivuleke inga ngezepera. Isilevu sona sesithabalele inga yirharafu. UMaqhinga athi aseyama umlambo abone umuntu avela agijima inga angatjhiya umqasa uqothwa zizinja. "Hawu, nguMakgwayeja nje aphapha lo. Utjho abezimu bekhethu angazi ngingabathokoza ngani ngokungilethela isigebengu esinguMakgwayejesi. Ngizasikhombisa. ngazi singizwa ngendaba." Utjho nje uMaqhinga selaphefumulela phezulu ingani usathwele ithunganeliya elizele itjhwabatjhwaba kaMakgayeja. Kwakuhlaluka bona usilingeke khulu. UMakgwayeja wathoma ukurhuwelela asesekude, "Heyi, wena! umisa ihlokokazi erondo inga mgade! Yewizapha ngizokufundisa abantu Udlumbana ngisidlhayela sakho yi. Uthi uthengisa umukhwa werhawuda kanti utjho nawuthengisa isigodo sakosigodo Yizapha! Isigebengwesi. Gade uhlala ubagalaja. Namhlanjesi khona ufulathelwe bezimu bakho" UMakgwayeja akhange asayiqeda ikulumakhe, uMaqhinga wabe asele aphezu kwakhe. Wase wamuthi bhi ngesilevu, Zahlala kanyana iimfeyisi ebusweni bakaMakgwayeja. Sekuzwakala, "Nangu unyoko! Nangu unyoko, nogogwakho" NguMaqhinga loyo. Bhusu phasi uMakgwayeja. Isilevu sanghwatha ihlabathi njengerharafu. 'Hawu! Hawu, wenzani yendoda! Jama. uMakgwayeja?
Uyazi bona ngicabangani wena Makgwaye...
"Unobangela" UMakgwayeja afune ukwazi?
"Heyi, Maqhinga ndodekhethu, yizapha mani!" UMakgwayeja sele alise inyaweliya kwanjesi selagagadlhela uMaqhinga amjabulela. "Uyazi inga ngiyabhudanga nangikubonako nje. Yitjho, yitjho ndoda, izinto zithini nakunje Yini sengathi uburhenge nje Kgani ziinhlahla lapha zikhamba khona?
"Ngazini" Abuze msinya uMakgwayeja. "Uyazi ngathana bekunezinja lapha bewungeke wadabula wena. Bezizakweqela kanyekanye zibangelane ngamathambo akuwe la. " Ukhuluma nje usafile kuhleka uMaqhinga. "Mathambo wani okhuluma ngawo layo" NguMakgwayeja. "A-a-a-a! Makgwayeja, miconto engangani yakho le Utjho amabhurugukazi la afihle likhulu nga" UMakgwayeja afuthele ipangela leya phezu koMaqhinga. Naye atjho ayilandela. Athi nathi uyambamba, obogu, acwile uMaqhinga. UMakgwayeja abambe iboda. Akwate ngokhunye kwanjesi uMakgwayeja. UMaqhinga abone bona kwanjesi khona uyigadange emsileni. "Kahle ndoda! Kahle Makgwayeja mani! Kanti wena awudlaliswa na" Kurabhela uMaqhinga abamba izandla zikaMakgwayeja. "Ungidlalisa ngimntanakho" Utjho uzilahla kuMaqhinga. "Jama mani, Makgwayeja! Qala nasilwako sizozithunuka. Jama ndodekhethu ngiyakurabhela." KuMaqhinga sekuphelile ukutlitlitheka, Uyayibona ingozi asele azifake kiyo le. Arage, "Agu, lisa ukufuthumela mani ndodekhethu. Mina ngiyazidlalela. Qala nje, kanti mina ngijame phezu kwani nje. Angithi ngijame phezu kwemiconto Alo kgani ngibhedere ngani nje" Awa, uMakgwayeja amlise ngelithi uMaqhinga uzakuhlala asinda. Atjhuguluke adobhe ipangela lapha iwele khona ayihlube. Usaphefumulela phezulu. Athi rhedlu imilenze kaMaqhinga Ome lihleko. Uyazi ubangayitjheji bona itshetlha kangaka. Itshetlha inga yagcinwa ukwezeswa ngunina asesemncani. Agu, noMaqhinga amrhelebhe bahleke bebalile iminyembezi omunye nomunye naqala amagwegwe womunye. UMaqhinga azwakale selasithi, "Awa, Makgwayeja, nangabe wawudlala ibholo, yayizase iziphumele hlangana nemilenzakho le beyingavinjwa lilitho." Bahleke. UMakgwayeja angene ngokuthi, "Suka, uyarhapha wena Maqhinga. Akhese ulise ukutlitlitheka inga umntazana osonywako. Khamba uyokufuna iinkuni sizokubasa ipangela le sidle. Kgani awukalambi?
Ezweke uMaqhinga bona kufike umuntu wathi yinyanga ezokuthatha ikomayo yokwelapha ikosi ehlongakeleko. "Bekwayiwa nezindleni lekosi. Batjho ifike yakhuluma ikosi." Kutlhadlhulula umsana.
"Jama ngikutjele, mani! Wenziwa yini bona uthande ukungirhaba nje ngomarhabani nje Uyalibona nelanga nanti liyatjhinga sisahlezi la. NguMakgwayeja loyo. "Nje khona umuntu uyokulalaphi nasilapha nje" Kubuza uMaqhinga "Lisa ukubalabala inga usilukazi esikhutjhwe izinyo wena. Kuyini okusibhodilekokhu Akusiso isikgwa Alo uthi ikhona indlu ephala isikgwa Lalela wena ngirage indabami ngiqede." Ahlathulule-ke uMakgwayeja bona nabavukako kusasa kuzamele ba khambe tle bangadlali ngombana kude enarheni abaya kiyo le. Kufane le bafike lapho nalitjhingako khona bazakubona kuhle bona amazindla ancangaphi. Kuzakuthi nasele kuthoma ukurhwaqela balunge emazindleni bayokwemba izindla lekosi. "We! Uthini Makgwayeja Uyarhapha yi Wakhese wakubona kusenziwaphi lokho" UMaqhinga selethukile?
"Vele. Angithi ngikho lokho esikusophileko. Asikhambe ndoda nakhu selitjhinge tsopi nelanga. Sizakufuna indawana esikgweni nasele kurhwaqela silale." Awa, basikime bakhambe. Khese kuthule isikhathi kungekho okhulumako. Sebayakhamba nje abakatjhaphuluki. Bayazirhudula. Angithi basadiniwe ngombana gade bakgwakgwatha imini yoke le batjhinga le nale. Nokho bakhamba baqinisa ngombana nenyezi beyikhanya. kamnandi. Kuthe sekusebusukwaneni bangena esikgweni balala. Angithi sebatjhidela iimbandana ezizuma ebusuku nabaloyi. Ngombana bebangathembani balala baphahle umuthi. Babophelela izandla zabo zangesidleni emthini khona kungazukuba nokgama omunye ebusuku. Okhunye godu kukobana bakgone ukuvusana nakunengozi ebonwa ngomunye wabo.
UMakgwayeja amqinte ilimu. "Angeze yenzeka into enjalo. Ngabe akwenziwa litho. Wena ngikufuna ngaphakathi kweenkhonkhwani zakwami." UNangu abatjele bona milingo kayise le engenisa umlambo. UMaqhinga abuze-ke bona ayikho into engenziwa ukususa umlingo loyo na. UNangu athi ikhona. "Yini Kuyini yi" Kurhaba uMakgwayeja. UNangu atjho-ke bona nange uMakgwayeja angatlubhuza izandla za khe zombili ngemanzini abese umelula amazwani msinya ngezandla ezimanzi, umlingo ungathundubala. "Wo! Kanti nomlingo lo uthundubazwa lilize." Kutjho uMakgwayeja. Kanti utjho akakaboni. Batjhidele bobathathu emlanjeni. UMakgwayeja afunafune indawana enobuguqo lapha angatlubhuza khona izandla zakhe kanyekanye. Ngambala ayithole abe aguqe. Angithi naka amanzi eduze ngombana umlambo uzele. Asathi nathi utlubhuza izandla, sekuvuke isivunguvungu simwubule apheze awele ngemanzini. UMaqhinga weqa wambamba wamdosa. "Mh! Sengathi kuzaba budisi nje." Kutjho uMakgwayeja. "Ithi ngibuyele godu." Awa, abuyele. NoMaqhinga amgadange eenthendeni. Angithi uyibonile ingozi epheze yavelela umnganakhe. Afike aguqe uMakgwayeja. Hawu, amanzi selabohlile kazi. Nakaya kude. Nange uMakgwayeja angabhambalala ngamathumbu angawafikela. Ngambala enze njalo. Asathi nathi akawathinte amanzi, bezwe ngoNangu ahlaba ongangani umkhosi bona nasi ingwenya ngemva kwabo. UMaqhinga ase amurhorhi msinya uMakgwayeja. Umrhorhela eqadi. Ize ngomfutho ingwenya. sele ikhamise umlomo kuvele iinsarhakazi zamazinyo. Ithi iyathatha ehloko kaMakgwayeja ikhuthe. Kodwana idlule nesiqetjhana sendlebe. I i..., yini sengathi kuzakubhala nje. Khonokho bezwe uNangu selakhuluma ngelimu abangalizwako. Ukhuluma nje ubuthukana. Kgani uthuka abezimu bekhabo Awa, babenethemba. elinjalo. Bahlalahlale basacabanga. bona kgani benzeni. Ilanga lona alikajami liyakhamba. Kubotjhwe indlebe kaMakgwayeja eliineleko. Kuthome uMaqhinga akhuthaza umnganakhe. "Akhe siye godu Makgwayeja." UMakgwayeja akasenamlomo. Urarekile. Awa, asikime. Ezwe bona indlebe iyaqaqamba kwanjesi. Aziqinise. Ehlele ngemlanjeni. Afike abhambalale godu. UMaqhinga yena uza ugeda amatje amabili amakhulu. Afike awabeke malungana noMakgwayeja. "Wenzani kwanjesi ngamatje la, Maqhinga" Kubuza uMakgwayeja ngomoya ophasi. Awa, yakhe ingqondo ayisafuni ukusebenza. Selathembele kumnganakhe?
Ujamile-ke uMakgwayeja ulindele nasi indoda itlambuza emanzini yeyama umlambo iza ngakuye. Alimuke bona kunento indoda le eyibhade ngekhwapha. Awa, alinde. Nayitjhidelako indoda le, uMakgwayeja ayibone bona sengathi ilambile ngombana naku umlomayo womelele sebe unamagazuka. Umhlophe twa. Sengathi yakugcina kuthangi ukugoma. Phela indlala sigobamagagu. Nomrhali imbeka phasi. Ikosi nomuntu otlhagako kuyafana nakuqalene nendlala. Indoda ezako le seyirhudule amehlokazi abovu iqale ithungana eliphasi phambi kukaMakgwayeja. Nayicabanga bona mhlamunye linokudla beyizwe seyilambe khulu. izwe kutlwetlweza iinrhwerhwe ngemathunjini. Nakunento egonywako ngethungeni begodu indoda le imdima, awa, kuzakwephuka imikhono. Kazi indoda yeenrhwerhwe ngemathunjini le nguMaqhinga loya esimtjhiye aya eTshwana. Enjephana gade ayokwenzani lapho Napo-ke bahlangana?
MAKGWAYEJA: Alo uwuthengisa malini Ngineembuzi ekhaya?
KwaMabhengela kukhanyiswa ngegezi. Yeke kukhanya nebusuku. Ungadobha isicobotjhelo phasi. Awa, kwewukwe kupanululwe iinkomo ziragelwe ngesibayeni sazo. AboMaqhinga nabo napa hlangana bayalekelela. Umthjayeli athi uyabaqala ararwe'ziinthimba'abazembethekwezi. Tjhe, mabhurugu aqaliswe phasi. Alo, kgani kuba yini?
Ngelikade ayithome-ke indabakhe uMaqhinga bona isikhulweso sakhe samtjela ngendaba yokuthi ephasini lebuThonga kunomakekerembe wenyanga ethwalisa umuntu abe netjbudu. Aphethe ngokuthi batjho sele kunemicu yabantu ngeTshwana ababuya kiyo inyanga leyo. Awa, batjho bakhwela imirhubhe yeemodere. Izinto nje ezininana nendlela. Amasupha wabo-ke, batjho azele ayaphalaka. Avuke uMakgwayeja naye ahlale aqondame aqale uMaqhinga ngemehweni. "Nakho-ke engikufunako wena Maqhinga. Into nje ngibona sengathi ulitjhapha wena mswekhethu. Awukwazi ukumtjela kuhle umuntu indaba. Qala nje, sewayithi hloko indaba yenyanga wayflisa ingake zwakali bona inyanga leyo ikuphi, kufikwa njani nakuyiwa lapho nokuthi ikomayo yimalini nasele imthwalisile umuntu. Qala sele ugijima neembayibayi zeemodere."
MAKGWAYEJA: lye, ukhweze abantu.
Napaya aboMakgwayeja banomnganakhe uMaqhinga badundubala intatjana basiya kwaSkokoro. USkokoro lo yinyanga eyaziwako bona ayikhuthi kezokuphengula. Bathe nabasuka ekhaya kwaba nabanye abafune ukubaphekelela kodwana uMakgwayeja wala. Ngikho nje uMaqhinga selezwakala ambuza. "Makgwayeja, waleleni bona amadoda amabili laya asiphekelele" "Awa, awa Maqhinga. Angeze sayenza into enjalo. Siphekelelwe Kanti batjho thina asiyazi indlela eya kwaSkokoro" Kufutheka uMakgwayeja. Arage. "Uthi uyabalimuka nje abantwaba bona abakezi ukuzosithokozisa boke nje Kunabanye asele badose iindlebe abafuna ukuzwa bona ekanyeni umhlambi weembuzi lo gade siwuthethephi. Angazi nofana khewangibona lokha nangibhodela ngemva kwendlu ngisayokucitha amanzi na." UMaqhinga athi umbonile. "Arha-ke Ngithe nangibandamela ezitheni ngombana benginqophe ukuyokusithela kizo, ngezwa amezwana akhulumela phasi ngemva kwesitha. Ngabeka indlebe. Omunye uthi batjho iimbuzezi sizebe ekhuweni elakhe ukuyela ngeMedlhela. Yeke batjho kufike abantu bekhuwelo ebusuku bazozithatha iimbuzi. "Utjho abantu, azakhe bayidhoge into abayitjhoko." Kutjho uMaqhinga avanganise ukumoyizela nokusilingeka. "Yena othi iimbuzi sizebile loyo, wakhese walibona kuphi ikhuwa elithi nalithola ipahla yalo egade yebiwe limlise umuntu eliyithole kuye Angithi ngesikhuwa isela libanjwa ngomthwalo. Alo, thina lisitjhiyeleni batjho lingayosibophisa." "He ! Maqhinga, nangabe likhuwa elithethe iimbuzi, alo uthi alikayokubiza bakwamdanyana Yeke sizase sibone sebasiwolela ngesithuthuthwini sabo samavili amathathu. Maye, mina! Kazi ngiyayesaba intweleyo." UMakgwayeja selajamile kazi asakhambi. Selabona inga kungase kuthi ve amapholisa ababambe?
"Makgwayeja, uyarhapha na" Kubuza uMaqhinga selasilingeka ngombana nangu umnganakhe selatjhingisa ilanga kanti nenyangeni abaya kiyo le kumlenzana. "Wena wazi bona sizebile iimbuzeziya Angithi siziberegele Alo, kgani wethuswa yini Asikhambe mani! " Kukhahlameza uMaqhinga akhamba. Awa, nomnganakhe amlandele. Kutjhe iinyawo kwanjesi. Bathulile. Omunye nomunye usazibuza bona iimbuzi ngaziyephi. Alo zikhambe zoke Amaqutjana wehlabathi yefukwana la wona kgani ngabe atjhoni Bazibuze baziphendule. Bathule nje bayagadanga tle abadlali. Kuthi ngemva kwamadina bavelele emzini wenyanga uSkokoro. Awutjelwa mumuntu bona kuyasuthwa emzini lo kuyazitjho. Kuneembayakazi kanye neenhogo zeemfarigi ezinzima. Ecabazini kubila iinkukhu, amadzinyani, amadada kanye namagaliguni. Kunegaliguni lomqude elibukhali kangangani. Lakhe lathi ukubavikisa bangakangeni nesangweni aboMakgwayeja. Esikhundleni sobana kukhuzwe izinja bona zingabalumi kwasuka omkhulu umberego wokuqothana negaliguni. Lapho-ke selikwate selilengise ithimilakazi lalweli selipheze lirhula phasi. AboMakgwayeja balunge ebandla, bathokoze bamukelwe. Kulapho-ke lapha bezwa bona inyanga isayokubethela ndawana. Awa, bahlale bayilinde. Baphiwe nokudla bagome. Banengi asele balindele inyanga. Lithe ilanga nasele lilengela eentabeni yafika inyanga ikhamba nomthwalirasu wayo. Wawungabafuni abantu abadiniweko. Lokho kwakuzitjho bazikhambela nje. Bafika balunga ngendlini yokwelaphela. Base barhamula amarhewu inyanga yathi abangene mantanzi ngombana babuya kude. Inyanga yathatha irasu yakhupha imbaluko, eyenziwe ngesikhumba seqaqa. Yavuthela, yakhuhluza ibubula, yarhatjha iindawula. Yathula yaziqala isikhathi ikhulukhuluma nazo. Ithe isuka yayiqala uMakgwayeja yambuza bona uzokwenzani kiyo ngombana naye yinyanga nje. UMakgwayeja waphendula ngokuthi umregu akaziregululi. "Anginandaba nalokho mina. Ngibuza bona uzokwenzani kimapha ngombana iimbuzi uyazazi bona ziyephi" Kubuza uSkokoro selathimule bewathimula. "Niyaganga. Yeke nizakuganga benigangele abangagangelwako. Uyazazi bona iimbuzi ziyephi." Abuyelele godu uSkokoro aqale uMakgwayeja owabasele anjengekukhu enethiweko?
"Hayi, lisa ukungihlekisa wena." Kutjho uMakgwayeja selaqaleka imumuntu ofuna ukuhleka kanti gade ararekile. Asathi asahleka sekuthi tjhazi ilifu elinzima, nakakhumbula egade kusenzeka kuye ebusuku. Ezwakale selasithi, "Yendodekhethu, akhe sihlale phasi ngikudembele engikubone ebusuku. Ngikhumbula kuhle kwanjesi bona wena akhange ubonento ngombana gade urhona kudume intatjana leya." Atjho akhomba tjhubelo uMakgwayeja. "Uyangirhwayela, uthi ngihlale njani iinkhondo ziqedwe nguMkhwephetjhe nje." Kubalabala uMaqhinga alinga ukuhlala phasi kodwana kwabhala ngombana athunukala. "Alo, kgani sihlale bubhambalala" NguMakgwayeja loyo naye akekulu ipi yokuhlala phasi. Bobabili baphethe ngokubhambalala. "Etjhu! Nanti ibhurugu lingikhubaza!" Kurhuwelela uMaqhinga. "Agu, Maqhinga lisa ukulila inga umufazi nje." Kukhalima uMakgwayeja naye akekenisile ngesibanga sobuhlungu. Kodwana bazakwenza njani nje UMaqhinga avele neqhinga lobana kungabanjani nabahlubula amabhurugu abathunukako la bazihlalele bhunubhunu. Ekanyeni besabani kanti ngombana madoda bobabili nje. Bathi bayahlubula amabhurugu athi'ngeke'. Anamathele emancebeni. Yeke sele akokorene. Awa, kubudisi nakunje. UMakgwayeja abuze bona bazawahlubula njani ngombana naka mabhurugu layo anamathele nje. Omunye athi bhedere bawathambise mantanzi. "Sizowathambisa ngani" Kubuza uMakgwayeja. "Asikhambe siyokuhlala nofana sizihlikihle ngombethe." NguMaqhi nga loyo. UMakgwayeja abuze bona abantu abazukubabona na. UMaqhinga athi babhodele ngemva kwerubhi ncangapha kunganamizi ngakhona?
Baqalane. Bacimelane amehlo baphakamise iinthupha. UMaqhinga thatha ithunga lakhe leenyosi wazinghwatha ngesigobho asinikelwe nguMakgwayeja. Wathokoza wadla akhamba. Kazi selabuyela emlanjeni. Weyama. Wanele wasithela. wasuka ngebelo. Ingani iinyosi sezimqinise amadolo. Alwatjhuzele kwamambala angadlali. Ukhahluzeka ngaka nje wenzela bona athi uMakgwayeja alimuka bona umukhwa werhawuda umhlobani, selakude yena Maqhinga. wakwaDlaphasi. Uthe selabona bona nokho sele akude neNdubazi, wathi akhe ahlale phasi emthunzini aphumule khona azakhe athi lwatjhe godu iinyosi. Nambala waqalaqala wayibona indawana ehle emthunzini, wahlala phasi. Wanghwatha godu ngesigobho wadla. "Agu, zimnandi iinyosezi. Umuntu nazidlako kuthi cosololo emphinjeni. Ziyatjhelela. Umuntu uzakhe aphumule kubangelwa nguNaMaridili itjhada." UMaqhinga ahlome isigobho eenyosini, asibekele ithunga. Aqethuke athi usaphumula kancani. Udiniwe ngombana gade agijima. Wakhe wathi ukucabanga asabiza ubuthongo. 'UMakgwayeja nomukhwakhe werhawuda uzase ayihlole. Akhenge kutjho mina bona akgwayejeke ingqondo. Kanti bengiyingilozi yokurhawukela isidlhayela esinjengaye nje.' Zwi ngobuthongo. Emva le uMakgwayeja naye wathi angacima ilihlo langancanye abe aphakamise isithupha, wathatha umukhwakhe werhawuda wagadanga eze ngayo. Uthe angasithela wasuka ngebelo wathokoza abezimu bekhabo ngetjhudu engaka lokumupha irhawuda ngetjhwabatjhwaba eyezeswe ngeliju leenyosi. Afikelwe kuhleka uMakgwayeja, "Ge-ge-ge! Ngahleka mina Makgwayeja! Akangazi, ungizwa ngendaba uMaqhinga. Ngikgwayeje ingqonjwanakhe yakgwayejeka. Wakhese wazibonaphi yena iinyosi ezinengi kangaka Kazi batjho ngithenge umukhwakhe ngemalikazi enengi. Udlumbana bona imali le imila emgogodlhenamapha. Ithi umuntu akhe alale aphumule." Eqe ajame ngeenyawo uMaqhinga. Kanti ubhudanga kunomuntu omhlale ngobhongwana. Weqa nje selamanzi qhi yingurumela selahlawe amehlo angaka. "Tjhe, ngiyabhudanga. Kuyini kodwana ngibe nebhudango elimbi kangaka Kgani lingihlolelani Agu, indabami yokuphila ngamaqhinga le, langelinye izangilethela ubudisi. Qala nje ngigalaje uMakgwayeja. Kazi umrhali lo wejayelene nabeSuthu. AbeSuthu banemilingo eminengi. Alo-ke, akunamuntu omkateleleko bona athathe umukhwa loya yena anginikele iinyosezi. Tjhe, ziphi nje! Akhe ngithi qabu godu. Alo uthi zimnandi zehla ngesiphundu." Ahlale phasi abe atjhidisele ithungana leenyosi kuye. Alisibukule. Atsomule isigobho njengombana sewasihloma eenyosini. "Hawu, alo yihlabathi ebuyaphi-ke le" Kurareka uMaqhinga "Akhenge ngisikgwathise phasi nje isigobhesi." Ahlohlele isigobho ngeenyosini sitjhinge khudlwana. Asikhuphe sakunghwatha. Isigobho saphuma sizele swi ihlabathi. Wu, uMaqhinga... Wethuka kwanga ihliziywakhe izakujama. Hayi, ithi ngighwathe godu Yaba ngisweso?
Nabafika emlanjeni amadoda la angena nabo emanzini. Amanzi athi nafika emadolweni wawo, isiguli sibekwe phasi. UMaqhinga wathi nagadanga phasi ngemanzini wezwa inga amanzi la abetha isizunguzungwani ngaphasapha. Uthe natherezela inga uyawa wezwa into imkhankhuna, imphakamisela phezulu. Wazibona inga uyathaya. Tjhe, akathayi uphezu komgogodlha wengwenya omaguzuguzu kangangani. Wavele wabhambalala ngombana wabona bonyana amaguzuguzu la azomthunuka. Kuthe kusesenjalo wezwa anethwa lizulu elinamathosi amakhulu kangangani. Abetha kabuhlungu inga sinanja. Ingwenya ifike imuthi khithi ngaphetjheya komlambo. Athi usathi uyasikima kufike engangani ifene. Imbambe ngesandla esisodwa imphosele emhlana, ziye. UMaqhinga anamathele, phezu komsila. Uthi kurholobha lokhuya! Nasele bathe gadu emlanjeni, ikungu iphele. Ibe khona abona kuhle. Lapho-ke selethuke bekwaphela nevalo. limfenezi zinengi. Azigijimi kwalapha, inga ziyaphalisana. Ezinye zirholobha zitjhinga ngemlanjeni ziphambana nezikhuphukako. Nabafika esangweni lokuthoma imehlise ifene. Kunabantu abane ngi-ke lapha. UMaqhinga elule intamo afuna umnganakhe ngamehlo do ukumbona. Khonokho ezwe bhi ngesandla. Nathi mehlo suka - alo umsanyana ombamba ngesandla esinamandla, kangakesi ubuyaphi Tjhe, nathi uyamqalisisa, afeke! Ingani isilevu sikhasa phasi. Kgani msanyana onjani lo Amebe godu. Awa, mdala umuntu lo. Kodwana mfitjhani ulingana nomsanyana. Kazi athome amkhahlameze. "Heyi wena Makiga, ugayibayi kutayaja yapa. Ashikambishe kuyavaywa ekaya kwaJomba." Kazi kutjho njalo kuyamdosa. Akumandla! UMaqhinga azibone selatshetshatshetsha ngemva kwakho inga mntwana. Khona kubeka amaqhana amafitjhani. Kukhambisa inga akusagadangi phasi. Madoda! UMaqhinga seladiniwe kwanjesi. Selasalela, ngemva. Kuyamdosa Selelule isandla nasiya le kude. Selebe amfitjhani. Agu, abadlumbane bona kgani akazukuruthuka umkhono nje. Napaya bayokukhokhoba kelinye isango. Lapha kuneempundukazi eziphahle isango. Ekugcineni kweempundu zombili phezulu kunamathambo weenhloko zabantu. Kunento ekhanya ngaphakathi. Yeke kubonakala. kuthi lokoloko eentunjaneni zeempumulo, nezamehlo. Kubonakala namazinyo asoloko akekenisako. Ethuke lapho uMaqhinga ahlengezele umzimba woke. Selakhumbula isipuku sikaMakgwayeja sejasi enzima. Uyathalaza. Alo kuphi Uyadoswa abe awunduleke inga uzakuwa. Kubelesele lokhu okumdosako, "Ashikambe mani Makiga. Yekeya ukutayaja kushekaya yapa." UMaqhinga ezwe inga kunento emthintathinta iinthendezi. Agu, eqe aterebhule abe alinganise nomuntu omdosako lo. Bakhambisane kwanjesi. Yena usuyakhamba nje abe akazi bona kuyiwaphi. Sesasithi ukufa kuphola. Khonokho veliyani okhunye okufitjhani ngamandla. Kuqine inga bekugigwa ngaphakathi kwegigo. Obogu! Amafinogwana anje wento! Amehlo angemgodini ngaphasi kwamagobhokazi. Ipumulo ithe pata yazala ubuso. Umlomo wangaphezulu ubhenukile yeke kuvele angangani amazinyo! Wu, kuyesabeka-ke lokhu. Kumuthi bhi. UMaqhinga awunduleke inga yimbaphiri iphetjhulwa mumoya. UMaqhinga atjho ngehliziyo athi, 'Ngimdala nangingaka! Utjho iindaba zokufuna ukuphila ngamaqhinga.. Ngikuphi-ke namhlanjesi'Wase waphetha ngemibuzo enganaampendulo, leyo. Agu, kutjhingwe phambili. Lapha bakhamba khonapha kumanya inga kuphalazwe amanzi. Uthi abazukutjhelela nje Ngaphakathapha akusibomfitjhani bayaphambana wena owabona amagenge abuthelela ukudla kwawo akusa emgodini. Hayi-ke yoke imihlobo yemikhambo ilapha. Babodwa abatlhayela imilenze le. Yeke nabakhambako ngutjhinge-vumbu, tjhinge-vumbu. Abanye ngabapharuma inga ziinrhwerhwe. Akusatjhiwo litho-ke ngabagobene amadini la. Yeke-ke babetha eminye nje imikhambo erarako. Boke nje bayaberega. Abe akakho okhamba kancani. Boke barhabile. Okurarako kukuthi akakho otjhayisa omunye. AboMaqhinga balunga ekumbeni ekulukazapha. Ngokuphazima kwelihlo wazibona selembethe isudu yesirhwerhwe. Nathi uyethuka, wapharwa ngerogokazi elikhulu. Asararekile, wezwa ilizwi ngemva kwakhe limkhahlameza bona embathe abophele irogweli ngemva. Naqeda lapho uMaqhinga kwabe kwathi akahleke naziqalako azibona inga mntwana omncani nembethe irogo lokulala. Liwubazela lifika eenyaweni. Ahleke! Kuphi Wundu, napaya sebanqophe kelinye isango. Lapha-ke uMaqhinga wapheze wayatha nakabona umfitjhani omhlophe kangaka. Wabamhlophe twa neenhluthu zakhe. Kgani kuluphala, nanyana uthelwe ngepende emhlophe Wu! Amemukele amhlalise ngemva komuntu owabasekugcineni yaba nguye wokugcina kwanjesi. Bababanengi balandelene umjeje. Kuthatjalelwe phezu kwesikhumba esitjhidako?
"Yeniphenduke nina! Lisani amasela layo, azakuthomana nabanamehlo phambili." Kurhuwelela induna yamabutho. Bawolele imali eyabe isele irhatjheke phasi bazikhambele. UMaqhinga wagijima ewusa isikgwa ngapha agugudlhele imali. Uthe nasele akude, wathoma ukukhamba kancani. Wakhambakhamba iba- ngana waqalaqala indawana ehle wahlala phasi waphumula. Wathoma-ke kwanjesi ukubala imali ayinghwathileko leya. Wayibutha wayihlohla ngeenkhwameni azazi bona azivuzi wahlala acabanga. Wacabanga isikhathi eside. Uthe nasele athi uzakusikima akhambe, sewezwa kukhwatjhakhwatjhaza ngemva kwakhe. Wethuka uMaqhinga wahlanganelwa yihloko. Kgani ngayini leyo Sibandana esizomudla nofana mabutho wakwaMkhwephetjhe azombulala Lapho-ke selaqondeme ulindele ukubaleka nakukgonekako. Athi asahlahle amehlo aqale ngapha kukhwatjhaza ngakhona, abone ihlokwana kaMakgwayeja ilungulunguza. Abone bona umnganakhe uyakhukhutha. Kwale bona azibambe uMaqhinga, "Ngapha! Yewize ngapha Makgwayeja." UMakgwayeja wapheze wawela phasi livalo nezwa kukhuluma umuntu eqadi kwakhe kanti yena akaboninto. Wezwa inga umongo ukgadzile ngaphakathi kwamathambakhe. Ngelikade yabuya ingqondo. ilizwi elihlebakweli sengathi uyalejayela. Avuse amehlo athomane noMaqhinga amkhwaya ngesandla. Atjhinge kuye. Afike azilahle phasi. "Heyi, kodwana ungethuselani kangaka" Kubuza uMakgwayeja aphefumula khulu?
Bathi bayavungama abantu, "Khsh! Sikuphi kanti lapha Alifuneki itjhada lapha." Kukhuza iduna. Lirage, "Sekungawe-ke muntu wokukhamba." Atjho aqalise enyangeni?
UMaqhinga athi ufuna ukuhlala phasi, zale iinkhondo. Ezwakale sela rhuwelela, "Etjhu! Makgwayeja, akhese uzokuqala bona kanti ngincinzwa yini ngemvapha! " UMakgwayeja ogade alulana nentamo alunguza ngaphandle ajike agege nerubhi alunge kuMaqhinga osele aguqe ngamadolo. Afike athi uyakhothama khona azakubona bonyana uMaqhinga uncinzwa yini, ezwe kuye emararhweni kubuhlungu inga kurathuka inyama. "Ethju! Kazi ngisikwa yini kangaka" Kulila uMakgwayeja. UMaqhinga avumbuke msinya lapho agade aguqe khona selararwa mnganakhe olila kabuhlungu lo. "Qala le khengibone bona usikwa yini Makgwayeja. Babake! Babake! Babake! Yini engiyibonako le Makgwayeja Kazi ukhubazwe yini ka ngaka! AmaDlhari! Akusikhona ulimalako ni. Kade ulimele. Qala nje ibhurugu linamathele eengazini esele zomelele. Li, ulimele umntabantu lo!" Kubabaza uMaqhinga. UMakgwayeja athi uphatha ngesandla kube buhlungu alise. Athi uqala isandla sakhe abone sizele iingazi. Azwakale selasithi, "Makgwayeja akhese uqale kimapha bona kunjani Uyazi sele ngifikelwa ngomunye umzindlo. "Wu! Wu! Wu! Maqhinga, akusenamararho kuwapha ni. Inyama ihlephuke kwapheze kwavela amathambo. Kanti besidliwa yini kangaka Sengitjho nenja ayimlumi bunjesi umuntu. Alo, kgani ngasikhutjazwe yini?
"Ngelethu!" Kwenanela abanye, Avele omunye athi, "Akafe! Khona nje siyaphi Uyabonakala umuntu lo bona akasiyo inyanga. Ngugalajani nje lo ozokweba imali yabantwana bekosi.?
MAQHINGA: lye! linyosi. Utjho uyazikhomba uyatjhidela. Nghwathiya ngesandla emlonyeni.
Ngesikhathesiya uMaqhinga amajadujadu nokubedlha umukhwa ngale kweRholweni kunokwakwenzeka ngale ngakwaDlawulale. KwaDlawulale kwakusakhe imizana emaqalanga, omunye ulapha omunye ulaphaya. Ukuyela ngemaphethelweni womuzi hlanu kwesikgwa, kwakwakhe omunye umuntu: uMakgwayeja. UMakgwayeja wayephila ngokufuya iimbuzi nangokuzuma. Wabaselaziwa ngekgono lakhe lokuzuma nokuthengisa iinkhumba zeembandana. Ngesikhatheso abantu babazifuna kwamambala iinkhumba. Angithi babenza ngazo amabhetjha, iinthimba, imikgadi, nju. Langelinye uMakgwayeja aseluse iimbuzana zakhe wazithela phezu kwesirurhu seenyosi. Alo uthi yayibunengi beliju lobuya. UMakgwayeja wajabula bewagida kancani. "Wu! Kazi ngizakwenzani ngeliju elinengi kangaka Jama! Arha, nanti iqhinga elihle. Ngizolithatha ngiyolithengisa eTshwana. Awuzwa-ke! Enjephana khengezwa bona abantu bemadorobheni abanalo iliju kanti balifuna kwamambala. Wu! lqhinga elihle kangaka! Kodwana kubayini bengingacabangi ukuthengisa iliju kokokhu Ngabe sele ngikhomba ngophakathi. Baqinisile abathi'intandani engafiko ilinde umnono'." UMakgwayeja uzikhulumela yedwa. "Agu, nakhu sengilibele, kukhuluma esikhundleni sobana ngiberege." UMakgwayeja athi ru, alunge emzinakhe. Abuye nomgqomu wokufaka iliju. "Wu! Itjhudu elingaka! Sengathi ngiyazibona izandla zami sezizele imali." Atjho aziqale izandla zakhe ezasele zifutha kutinyelwa ziinyosi. Wathoma-ke ukulivubela ngemgqonyini lazala swi. UMakgwayeja wathwala umgqomu wakhaphuzela asiya kwakhe. Wafika wafuna amathungana. Elinye nelinye wapheze walizalisa ngetjhwabatjhwaba eswe. Kwathi ngaphezulu watsuruzela iliju leenyosi azaliselela amathunga. Athi uyaphakamisa, wu, akusibudisi lilitje. Ekanyeni iliju limele libe budisi. UMakgwayeja waphuma khonokho emzinakhe athwele amathungana amabili. Wababonakala imihlathi iqotha iindlebe. "Bangizwa ngendaba! Ngizabakgwayeja iingqonjwana zabezi, bavuke sengidle phasi mina Makgwayeja. Nakuyimali yona ngizabe ngiyinghonyile. Ga-ga-ga! Nangibuya lapha akunamuntu ozangithinta athi ngiyokwelusa. Ngizabe ngizidlea imalami begodu ngingatlhogi litho." Ukhuluma nje akakajami. Nelanga nalo liphethe yalo indlela. Alitjhisi likhupha unonkgadanyana ngemgodini. Ingurumela sese izigelezela nje kuMakgwayeja. Edlula hlanu komlomo ayidose ngelimu njengekomo. Ngapha asele adinwe ngakhona mathungakazi awathweleko la, selazaza bona uzakufika eTshwana. Sesafisa inga kungavela umuntu athenge nanyana lithungana linye. Eliseleko uzakubuyela nalo, ekhaya abe alithengise nasele aqede imali yelokuthoma. Lithe nasele liya emadineni, hawu, nasi iNdubazi. Agege ngayo selalunge ezibukweni azakweyama kilo. Athi asagega abone isithukgwana sesikgopha. Akgurumejele elinye ithungana leliju ngakiso. Nanyana li valwe ngho nje, iinunwana zona angeze zafisa ukulikhotha. Awa, akunamlandu nazo ziyadla. Ekanyeni aphi amasimu lapha zilime khona Nasele ayokufika ezibukweni abone kunande kulunguza ihloko yomuntu ncangale, komlambo. Isithele godu. Awa, kunomuntu azokuhlangana naye. Mhlamunye naye ujarhele ezibukweni. Uthe nakathi ve ezibukweni, tjhe, nangu umuntu loya. Naye uyeyama. Awa, ajame uMakgwayeja amlinde. Abeke phasi ithungana azibambe idini. Udinwe ufile?
"Maqhinga, uyarhapha yi" Kubuza uMakgwayeja selathoma ukuhlengezela ngesibanga sevalo. "Ngirhapha njani" Kuraga uMaqhinga. "Wena uthi sifike njani emazindlenapha yi Usawakhumbula nje wona amazindla la Ngawekosini uMkhwephetjhe lapha wangingcwaba khona.?
"Alo ngiziliseleni Kanti asisakhambi nazo" Kubuza uMaqhinga ararekile. "Angeze sazitjhiya iimbuzi." Kutlhadlhula uMakgwayeja. Arage, "Enjephana wena Maqhinga usakhe emarubhini. Lisa-ke uzangaboni kanti. Mina ngifunde likhulu ebuThonga." Atjho aqale uNangu owaziqalela le amoyizela. UMaqhinga arareke. Awa, bathome bakhambe sebadobhe yoke imithwadlwana yabo. Sebathi nabanjayaya, athome uMakgwayeja, "Ngilandelani mbuzi zami, ngi landelani." Hayi, ibelo elasuka lapho. Yaba bugidigidi iimbuzi zehla ematjeni egade sele zikhwelele kiwo. Zeza zigijima zabe zafika eduze kukaMakgwayeja owakhamba azithwalele imithwalo yakhe ngesinye, isandla. Ngesinye abambe ulanga-phuma-sikothe wakhe. UMaqhinga samrara isenzo seembuzesi. Wathi nathi uyabuza, uMakgwayeja sewathi, "Awa ndodekhethu, yose uyibambe khonapho." Bakhamba babe bafika emlanjeni uMkhombo. Bagegagega bafika ezibukweni. Bathe nabathi bayeyama hawu, kazi umlambo lo uyangenisa. Uza neenkhukhula. Awa, bakhuphuke bagege godu. Bagega nje balunge ngesewula. Angeze baya phela ngetlhagwini ngombana kunezibuko elikhulu lapha kweyama khona iingulani zikaZomba. Angeze baya lapho ngombana abafuni ukubonwa. Behlayehle babone elinye godu izibuko. Batjhidele balungisele ukweyama. Umlambo uthome ungenise. Hawu, kanti yini Umlambo ungenisa njani nezulu lingakani nje Mh! Mraro. Badlule godu. Nanti izibuko. Ibe ngisweso. Obogu! Barareke-ke kwanjesi. Athome uMaqhinga, "Makgwayeja, uthi uzitjhiyile nje iimbuzi eziyikomo kaZomba" UMakgwayeja avume athi uzitjhiyile. "Utjhiye zingaki" Kubuza uMaqhinga?
"Awa, yena ilanga." Kuphendula uSikweni. "Okungiqeda khulu kukobana'ilanga'lakhwelo seliyokuthathwa mdodovu weqhegu onjengoMakgwayeja. Ngathana ubathathwa lisokana bengizakuqola." USikweni aphendule ngokuthi kutjho khona bona uMakgwayeja unetjhudu. "Nanzo-ke iinhlahla zakho lapha sezisebenza khona."
UMaqhinga yena wahlala watjhigama. Kwakunomuntu omunye ohlengezela, kangangani. Kwathi ngamadina webusuku, yabakhona uMaqhinga afika emnyango wendlu lapha isikhumbesi sitjhida sibasakhona. Vulekiyani umnyango. Angene. UMaqhinga selahlahle amehlo angaka. Ngendlinapho wase wabona isilukazi esidala esitjhwabeneko esinelihlo elilodwa elingangelekomo, Sathi naselula isandla sithi siyambamba, wayatha. Naphaphamako ekuseni wezwa umzimbakhe ubuhlungu woke. Wu, uzele iingazi woke nje. Ngesirhodlweni abangakiswesi kuzele iingulani zithe swi. Zoke zilele phezu kweenkhumba. Kunuka kuthi phu. Zalala imini yoke kunande kuvuka ngamunye. Ngemva kwamadina uMaqhinga naye wezwa umzimbakhe ubuya. Wavusa ihloko. Waphosa amehlo. Laphaya ehla nesirhodlo wabona kuqondeme iqhegu lefene libaqalile. Ovukako liya kuye limnyenyeze ngesihlahla. Awa, lithi lingenza njalo kuMaqhinga abe azizwe sele ancono kwamambala. Ifene leya imsikimise imngenise ngakesinye isirhodlo. Alo uthi bubuhle lobuya! Maye kuhle! Hlangana nendawo kunomuthi omkhulu onomthunzi omnandi. Kwendlelwe iinkhumba phasi. Eqadi komuthi lo kuyabonakala bona bekuhlezi umuntu ngombana kuneentwana ezithile. Umfitjhani owamemukela ngapho wamhlalisa esikhumbeni waqala ngemthini. Awa, wase watjhigama. Wambona amqala amanzinzo la athintitha ihloko wazikhambela. Irogo agade alembetheliya abe akalazi uMaqhinga bona liphelelephi. Asahlezi, wezwa kubetha umoya omnandi owenza ihliziyo ithakase. Wezwa sengathi kukhona okubetha umlozi emthini. Athi uqala phezulu uMaqhinga angabonanto. Sekuthi ngemva kwesikhatjhana abone kunyibilika engangani inyoka emthini. UMaqhinga aphenduke isithingithingi angazi bona kufanele enzeni. Yehla inyoka yaya kuye. Yafike yamkhotha umzimba woke. Wasala amuhle inga ubahlanjiswa ngamanzi, yabuyela emthini. UMaqhinga wayiqala beyatjhingela phezulu. Ngehliziyo watjho wathi namhlanjesi umbonile uZomba ahlala amuzwa ngendaba. Asazindla ngalokho wethuka sekungena umfitjhani loya omhlalise lapha. Wafika wamembesa ngenaka labezimu elihle kangangani. Wamlungilungisa waphuma wamtjhiya yedwa godu. UMaqhinga warareka-ke kwanjesi bona nalungiswa kuhle kangaka. nje alo, kgani uzokwenziwani godu. Awa, emzimbeni khona, selazizwa ancono khulu. Ngemva kwesikhatjhana kuvuleke isangwana ebe lingabonakali. Kungene abomfitjhani ababili badosa okuthile. Awu, suka mani. Uthi bahle. Bembethe ngokufaniselana. Tjhe, badosa indoda ethi ayibe hlangana nje ngobudala. Nayo ivunule iphelele ngezayo zabezimu. lhloko le igudiwe. Yeke iyamanya. lbotjhwe ibhande lengwe nokhunye okunengi okuyekethela. ebunzini. Entanyeni nakhona kuyayikizela. Kwathi malu . nga nethambo lesifuba kwalenga umzwezwekazi womkukurumbu. Emahlombe ibeke inakana labezimu elirutjelwe ngobuthakga bamambala. Esifubeni kwelakanyene amabhande weenkhumba. Kiwo kulenga iinthukulwana zeenhlahla. Nesineyifu sikhona hlanganapho. Okwarara uMaqhinga lisungulo elalingene ngakilentunja yepumulo layokuphundlukela ngakileya. Kesingenzasi akubonakali kuhle ofana uvunule ibhetjha nofana sikhwetjhi ngombana nangu uhlezi phasi umuntu lo. Ezinye izitho zomzimba ezingakembeswa zona ziyamanya. Uhlanzeke kwamambala umuntu lo. Abomfitjhani bamdosa ngesikhumba babe bambeka endawenakhe ngaphasi komuthi, bakhamba. Basala bobabili noMaqhinga. Nanyana anzima inga wezeswe ngomsizi wepoto nje umuntu lo, awa, nokho akesabeki yena. Uqaleka anobuntu. Wahlala wanzinza kuhle. Warhedlula uMaqhinga kanye wazibhemela igwayi lakhe. Wathimula kwaba kathathu, kwezwakala, umlozi utswitswiza kathathu emthini. Tjhe, wakhumbula uMaqhinga bona yinyoka egade imkhotha leya. Gade sele ayikhohliwe, selalibele mumuntu ofike muva lo.
MAKGWAYEJA: Unayo imali yokulithenga, yi Selavula amehlo alungiselela ukubona imali?
"Uyazi Sikweni, batjho ukugijima kuphalwa kukhamba kancani. Uyabona nina ninoMaweni uMakgwayeja lo nifuna ukumrhaba ngiyanibona. Kanti-ke ngathana niyamlisa azikhohlise aqede bona uhlakaniphile. Sengitjho angahlakanipha kangangani angeze aphala boke abantu ephasini likaZimu njengombana lingakangaka ni. Kanti ikulumo ethi'alikho elakhe lazikhotha emhlana'inamala na Nasi indololwana ngingayikhotha. UMakgwayeja angeze kwagcina ngaye." Watjho uZomba wakhupha ingonyanakhe yegwayi wabhema. Wathimula kwabe kwaba kathathu. Kwezwakala kutswitswiza umlozi bekwaba kathathu. Tjhe, enjepha na nguMhlongajasi loya. Kanti uSikweni yena wenanela, ngo 'maThonga, maThonga, maThonga. Ukhulele phezulu.' 'Uyazi Sikweni, yinye into uMakgwayeja lo angisilinge ngayo, ungithathele itlawana lakwaSporo ebengisathi ngiyalikhulisa. Uyazi muhle umntwana loya Bengithi ngizamthatha angathomba abe sincanakazana sami." Kubalabala uZomba. "Alo uMakgwayeja ingasuye nje umuntu webuThonga, ulibonabonephi itlawanei" Kubuza uSikweni ararekile. "Hawu Sikweni, ingaba nguwe njani ongangibuza lokho Angithi eemvekeni ezimbili ezidlulileko bekufike ibutho lamatlawana lizokuthatha imbiza yokuthoma njengombana sele kulungiseletwa ukuyokubawa izulu entabeni. Naye-ke umntazanyana wakaSporo lo ubahlangana nawo." Kuphendula uZomba. "Hawu, njani" Kurareka uSikweni. UZomba abuze bona uSikweni urarwa yini. "A, A,u, ngirarwa kukobana umntazana kaSporo eze nebutho lamatlawana, kanti selaqhilile." Kuhlathulula uSikweni. "Mina-ke ngizwe ngoGogo asithi umntazanyana kaSporo nomunye ubakhuphile ebuthweneliya ngombana sebakhulde. Lo kaSporo yena akakhohli ngeembokodokazi zamehlwakhezi." Kutjho uZomba. Arage. "UGogo uthi uthe baphume bayokudlala ngaphandle. Ngiyabona uMakgwayeja umbone lokho. Agu ungilimazile nokho. Phela muhle umntwana loya. Uthi khese umqalisise nje Sikweni?
"Nanifuna ubufakazi singaya soke ezindleni lekosi niyozizwela yona siqu." Kuhlathulula uMakgwayeja. "Ngiyo ikosi ethe ngiye nani ezindleni layo naningangikholwako."
"Heyi, lisa ukurhapha wena." Kukhuza uMakgwayeja abangula lapha ahlatjwe khona enyaweni. "Mina angiyi lapho." Utjho nje abe akakamqali umnganakhe. "Maqhinga, hala phasi ucabange elinye iqhinga. Yendoda uthi usawakhumbula nje amezwi engiwakhulume mhlapha nje wokuthi mina nawe singaphumelela nasingahlanganisa iinhloko zethwezi siberege?
Abantu bathule bathe nya. Boke bahlahle amehlo baqale ezindleni lekosi. Wo! Yenzeka indaba. Nanto phela ilizwi elirhorozako lizwakala. "Mkami, madunami nani sitjhaba sami sokana, ngimi ikosenu uMkhwephetjhe okhulumako. Ningizwe kuhle. Angikgoni ukuhlangana nabezimu bekhethu.munye kwaphela engiwaziko begodu engalala ungitshwenya emoyenami. Umlandu loyo yikomo yenyanga yeNatala eyakhe yangelapha. Ngiyibizile bona izokuthatha ikomayo emakhulu asithandathu wamaranda. Ngisizani-ke niyinikele beniyihlabise imbuzi ekulu idle beyiphathe nomphako nasele ibuyela ekhabo. Naningenza njalo ngizakulala ubuthongo. Nina-ke nginitjhudubaze ngezulu elikhulu nilime nifuye." Kuthi nya.
Athatheke uMaqhinga. "Hi! Uthini Makgwayeja Singayithola njani imali yomhlolokazi wekosi" "Lalela-ke ngikutjele." Kuthatha uMakgwayeja. "Uyabona njengombana besengitjhwile bona ngangikhona nakufihlwa ikosi, ngezwa koke egade kukhulunywa ngayo. Ngezwa nokobana yagula isikhathi eside iselatjhwa ziinyanga zesikhethu nezamakhuwa. Hlangana neenyanga zesikhethwezi, enye kwabe kungeyeNatala. lzaba ngimi-ke loyo." "Yi Makgwayeja, wena uzokuba yinyanga yeNatala He-e-e! Yiza nazo ngilalele." "lye, ngizakuba yinyanga yeNatala. Nangifika emzini wekosi, enjephana bathi ngubani nje ibizo layo Arha! Ngalithola. NguMkhwephetjhe." Ababaze uMaqhinga. "NguMkhwephetjhe! Bizobani-ke leli Utjho zephasi, azipheli." "Lisa zebizo wena, lalela. Ngifuna nangifika khona ngithi ngimi inyanga yeNatala. Yeke ngizokufuna ikomami yokwelapha ikosi uMkhwephetjhe." "Yi Nasele bakubona bona awusiyo inyanga leyo" Kungenela uMaqhinga. "Akhenge beyiphole nekosi leyo." "Ngubani oyaziko" Kubuza uMakgwayeja?
"Khsh!" NguMakgwayeja. "Maqhinga, amagama anjalo awaphathwa ebusuku. Akhe sihlalahlale singarhabe sisikima. Ngaphele ngizwe ugogo esithi 'abarhalaba' nabaphume ijima nje vane balandelwe mapholisa wekhabo ngemva. Angithi kanti abagadile na."
"Awazi bona ukatsu uvela nazo iindevu" Kuphendula uMaqhinga ngomunye umbuzo. Arage, "lindevu azitjho ubukhulu. Ingani nomntwana use athukgele abe mhlophe twa ehloko. Alo-ke kuzakuthiwa mumuntu. omkhulu imuntwana nje Afeke.?
"Kanti Ngilabo ababephekelele ikosi. Angithi yayigula?
Ru, uMakgwayeja alunge ngerhayisini. Utjwala buthi hlaphu nge sikhatjhana. Afike athi phuthaphutha imali, do ayikho. Heyi, aphuma selavutha ngerhayisini. Uphethe esingangani isibhuku. Athi uyasibeka ehloko kaNoMgajana akhuthe. Eqe uNoMgajana aphume abaleke. Bamlandele abantwana balila. Mhlokho balala kwamakhelwana. UMakgwayeja wasala yedwa. Walila wabe wazithutisa. Walala. Ekuseni wabuya. uNoMgajana nabantabakhe aphekelelwa bomakhelwana bazokubhula umlilo. Kwathiwa uNoMgajana akatjho bona umuntu loyo unjani. Atjho. UMakgwayeja waphuma ngebelo wabasukela ngendlinapho. Wabaselabone waqeda bona nguMaqhinga othethe imalakhe. "UMaqhinga uyangitshwenya. Angazi bengingamnikelilini imalakhe. Ngabe angitshwenyeki kangaka. Umrhobholo awusizi. Bhedere ngilunge tswe eNdubazi. Mhlamunye ngizamfumana angakeyami." Ukhuluma nje uyagijima uMakgwayeja. UMaqhinga wathi angathatha umgodla wemali walunga ncangeNdubazi. Udiniwe kwanjesi selafuna ukuya kwakhe. Uthe selakude nakwaMakgwayeja wafikelwa mcabango. "UMakgwayeja khewayinghwatha imali le. Ithi nami khenginghwathe ngiyokufuna unotlabalala nakhu sengomile." Wakhambakhamba wabona imithi walunga kiyo. Wemba umgodi wafaka umgodla wemali ngemva kobana selakhuphe ayifunako. Wangena emzini wayozithengela utjwala nokugonywako. Mbala akuthole abe athenge notjwala. Wathomana namadlandaba wakha. Nakathi phapha awa, sekusebusuku. Wase walala emzini loyo. Ekuseni nakaqeda ukugoma walunga lapha embele khona imalakhe. Wayikhupha wangena indlela elunge eNdubazi. Naliya emadineni afike eNdubazi aba ayama. Awa, ahlambe azigedlile abe aqede. Asathi nakaqeda ukwembatha abone umuntu eza agijima. Abe angatjheja. Atjhidele umuntu. Amlimuke. Tjhe, nguMakgwayeja. lhliziyo kaMaqhinga ithi abaleke nemali le, enye ithi awa, ngeyabo bobabili. Yena akanawo umrhobholo kaMakgwayeja. Yeke ahlale phasi amlinde. Afike ezibukweni uMakgwayeja eyame. Weyama nje amehlo aphezu kukaMaqhinga nomgodla oseqadi kwakhe loya. Athi nasele eyamile uMakgwayeja, uMaqhinga asikime amhlangabeze amoyizela, "Heyi, ayibonane ndodekhethu. Gade singasabonani. Sengikuhlulukele kumbi. Uyazi bona kubuhlungu bekuphathisa isizungu ukukhamba eqadi komuntu kodwana ungamboni" Kuthi kanti uMakgwayeja gade asilingekile athi uzakufika akhuze ngefeyisi kuMaqhinga, waphelelwa mamandla nezwa uMaqhinga amlotjhisa kamnandi kangaka. Afike ambambe ngesandla uMaqhinga amdosele emthwalweni. "Heyi, yitjho ndodekhethu. Izinto ziraga njani Uyazi soloko ngakugcina ungingcwaba ezindleni lekosi uMkhwephetjhe. Abezimu bekhabo kaMkhwephetjhe bangiqotha bathi abangazi. Bathi angikhambe ngiye kabekhethu. Kodwana babanobuntu uyazi, bangipha umgodla ozele imali enengi kangangani. Nje angikarhabi ukuyibala. Iyangidondisa ngapha iyinengi ngakhona. Yiza uzoyibona." Atjho amdosa. Bafike emthwalweni kaMaqhinga. UMakgwayeja awuthi rhedlu kwale bona azibambe. "Heyi wena Maqhinga, utjelwe ngubani bona webe imalami le, yi?
"Umuntu wejasi enzima Wenzani" Kurhaba uMaqhinga. "Uyangikhomba batjho angimazi ngimuzwa ngendaba.?
MAQHINGA: Awa, indlela iya ngeTshwana, ndodekhethu nanyana ngingasenamandla nje. Ngizwa kunento egida ngemathunjinapha.
"Usisangoma Makgwayeja, yi?
"Angithi nginitjelile bona ngizokuthatha ikomami ekhayapha. Angikezi ukuzokwelapha nofana ukurhatjha iindawula. Kanti-ke njengombana kusaziliwe imbadami akukafaneli ingene ekhayapha. Iinhlanhla zami zingelekwa sithunzi esimbi ziphelelwe mamandla." Kuhlathulula'inyanga'.
AboMaqhinga bavuka nakuthi ndi bangena indlela. Bakhamba ilanga loke. Endleleni babadla abakuthola emithini basele namanzi nabadlula emlanjeni. Babathi nabahlezi phasi baphumula uMakgwayeja aruthula utjani aluke intwenye esamncwazi enesidlhogoro phezulu. Yathi nasele iphelile wayithwala. Agu, ngambala selesabeka inga yinyanga nayithwasa le isikhumba sesilwanyana. Nobuso bakhe abubonakali kuhle. Kuphazima kwaphela amehlo emsitheleni. Lathi ilanga nalilengela eentabeni, bavelela ngemzini wekosi. Ngombana babangafuni ukubonwa babantu, bazitjhumega esikgweni bekwahwa. Basele bawabonile namazindla wekosini. Kanti uthi akude, awa asangaphasi kwentatjana ngemva komuzi. Nakuthoma ukurhwaqela balunga khona. Bakhamba bagega ngemithi Bathi bazidlulela emarubhini, ngetjhudu nanti isenke elidala. Balithatha bakhamba nalo. Bafunafuna nokhunye abazakurhubha ngakho. Bafika emazindleni sekukhanya inyezi. Nanti nje izindla lekosi liyabonaka ngombana liseselitjha. Barhubha msinya. Watjho ngaphakathi uMaqhinga wabhambalala. UMakgwayeja wamgubuzesa ngesenke watjhi, imbotjana yokuphefumula hlangana namatje. Wabuyisela kuhle ihlabathi. Basele basazi bobabili bona bazakukhulumisana bathini. UMakgwayeja watjho ngehliziyo wathi'Arha, ngakuthola-ke kwanjesi mahlakamphana'. Akhambe ehlele emzini wekosi. UMaqhinga wasala abhambalele kabuhlungu phezu kwezindla lekosi Uyafuthelana ngombana kusimuku. Imbotjana yomoya yayiyincani khulu. Selajuluke amanzi qhi. Sekuhlangene nevalo lobana ubhodwe mazindla ngapha nangapha. Wakhese wasilingeka wacabanga ukuphuma kodwana uthe nakacabanga ngemalikazi azayithola, awa, walala. Ulele akamthembi kuhle umnganakhe lo. Wazizwa selahleba yedwa athi, "Hayi, kodwana uhlakaniphile uMakgwayeja. Awa, ngimbethela ihlombe." UMakgwayeja afike nakuqeda ukurhwaqela emzini wekosi uMkhwephetjhe. Afike alunge endlini yeduna elikhulu athokoze. Awa, iduna livume. Limbuze amavelaphi, atjho. "Alo ebusuku, singakusiza ngani mntabantu" Kubuza iduna lilinga ukumqalisisa umuntu lo kodwa alimboni bona ngubani. Athome-ke uMakgwayeja indaba eze ngayo. "NginguMakgwayeja Nina abakhulu. Ngiyinyanga yeNatala eyayiselapha ikosi uMkhwephetjhe Yeke ngizokuthatha ikomami njengokuthembisana kwethu?
MAQHINGA: Awa, awa, ndodekhethu! Kanti abanemilomo ngabeTshwana bodwa Naku nje nowami. Atjho awukhomba uMaqhinga umlomakhe owomeleleko?
"Hawu, ndoda. Sakhuluma kuhle sakhuluma kuhle kwanjesi sele ungunguza kuba yini" Kubilayela indoda. Aphendule msinya uMaqhinga athi akunanto, yena gade abethwa. lithabe. Indoda le imlayele bona akusesekude kwaMakgwayeja kungale kombundu. UMaqhinga athi uyakhamba imvimbe indoda ithi sekuhlwile. Inarha yalapho iyaluma ngombana sele kuzele iingebengu ezisuka ngeTshwana zizokugalaja abantu kwaDlawulale. Ithi bhedere alale uMaqhinga izamlayela. kuhle umbundu loyo ekuseni. Awa, balala-ke. Wamtjela bona njenganje angathi akakho abe akaziwa bona watjhingaphi uMakgwayeja. Ekuseni uMaqhinga walayelisa wakhamba?
UMaqhinga abuze bona uMakgwayeja wazi ngani mhlamunye amabutho azange ayise kumhlolokazi imali leyo. Azithathela yona. "Alo mina ngingena ngani-ke endabeni enjalo" Kubuza uMakgwayeja selathoma ukukwata. "Akakhambe ayoyibuza emabuthwenakhe ahlukane nami.?
UMakgwayeja wakhamba ubusuku boke. Akhamba ethuka ilize. Wabe akhe abone isithunzi esikhulu inga sizokuhlangana naye. Akhafule lapho isithunzi sinyamalale. Inyama nasi nayo ibudisi emahlombe. Nanyana ingaba budisi kangangani yona angeze ayitjhiya. Omdala ukhamba ebusuku nje uyabaleka. Wesaba bona abantu bakwaMkhwephetjhe kuzakuthi kungasa bakhambe bayokubiza inyanga eseduze izokuphengula bona uMakgwayeja osele awole imalikazi engakangaka lo ukhamba njani. Wabe abona bona nanyana abantwaba. sele bazizwele ngeendlebe zabo "ikosi" ikhuluma ezindleni, awa, kusesenokurhonona. Umuntu mumuntu ulala aphenduka. Yeke akafuni ukuhlala ekosini abantu bebatjhentjhe imikhumbulo. Kufanele akhambe basethukile nje. Okhunye okwabangela bona akhambe ebusuku wayebalekela umnganakhe loya amtjhiye abhambalele ezindleni, uMaqhinga. Awa, yena angeze abelana imali le nomuntu ogade azilalele kamnandi angacabangi litho. Angithi yena gade aqalene negagadlhela - aphendulana nemibuzo. Alo-ke, ngeyakhe yedwa imali le. Indoda kukudla ingurumelayo. UMaqhinga uzase ayihlole. Khona. nafele phezu kwezindla lekosi kunani Vele ikosi ayikhambi yodwa. Nayo-ke indlela eya kiboyisemkhulu izayikhanjiswa nguMaqhinga. Kwathi nakuthatha. ukusa uMakgwayeja wafuna phezulu emthini. Umgodla wemali wona wawusamela. Wavuka seliya emadineni. Wabasa iinkunyana enzela. ukubasa inyama adle. Nakaqeda lapho wathatha. umthwalwakhe wangena indlela. Mhlokho ekuseni lalikhizakhiza. Awa, ukhamba nje uMakgwayeja selisile sekufuthumele. Athi nayokweyama umlanjana athomane nabesana abelusako bayokuseza iinkomo. Balotjhisana babuzabuzana. okuthile uMakgwayeja wadlula. Wayekhamba ahlahlatha enzela. bona kungasali umtlhala. Uphi uMaqhinga ebusuku walimuka bona konje ulele emazindleni. Wabethwa livalo wavuka nanyana kwakubudisi nje. Wakhukhutha wayokubhaca erubhini bekwasa. Ekuseni lalikhizakhiza. wababona abantu bayaluzela emzini wekosi. Bayabhodabhoda. inga ukhona ofafaza. okuthile azombe indlu yomhlolokazi. Sengathi yinyanga umuntu lo. Ezwe selajabula ngombana kanti nangu uMakgwayeja usesekhona. Yena ubesele adlumbana bona uthethe imali wamtjhiya. Phela amaqili la awethembani. Vele kubhedere ukuthemba ilitje kunomuntu. Nakuphuma ilanga uMaqhinga walunga emzini wekosi. Walunga elawini labesana eqadi kwesibaya ngombana wayengafuni ukubonwa. Wafunyana umsana asendlula iingubo agade alele ngazo. Awa, balotjhisana. UMaqhinga walila ngendlala. Umsana wathi uzakhe ayokubona ngendlini bona kunani. Nasele abuye nokudla uMaqhinga selagoma bathoma ukuqoqaqoqa. Kulapho-ke uMaqhinga ezwa bona umsana lo ikhona avukako nje wabegade angakhange alale ekhayapha. Uyise wabamthume ebusuku bona ayokuthatha inyanga yekhayapha ngale kwentaba lapha yayiyokwelapha, khona. UMaqhinga afune ukuyazi indaba le. "Alo ungabe uyokubiza inyanga ekwelapheni bekwenzenjani Kgani kuyagulwa ekhayapha" "Awa, abobaba bethuswe yinto eyenzeke izolo ntambama.?
Mina gade ngingasenandaba nayo. Kwanjesi ngitshwenywa ngiyo ikosi emabhudangweni bona nanyana yona seyaya kiboyisemkhulu nje ngize mina ngizokuthatha ikomami kumhlolokazi wayo." Athimule lapho uMakgwayeja iduna lithumele kubizwe boke abafanele indaba le ngitjho naye umhlolokazi angasali. Umuzi ubuthane ngesikhatjhana uzokubona 'inyanga'yekosi. Ilotjhiswe. Ivume nayivumako izithulele nayithandako. Iduna libawe inyanga bona ikhulume godu eze ngakho. Awa, ikhulume njengekuthomeni. "Njengombana ubuya kude le eNatala, alo-ke ekhayapha ukulayelwe ngubani" Kubuza omunye?
MAQHINGA: Unembile ndodekhethu.
MAKGWAYEJA: Uthi ungabe ungitjele Ngiyazibonela nami?
"Yithi ngikutlhadlhule nangabe urarekile. Angithi nobabili nje nazi kuhle bona iimbuzeziya gade kungasizo zenu Ziyikomo yenyanga ene laphileko. Alo, gade nizisaphi Niyaganga. Niyeba. Nina bekufanele ne muke nomlambo ogade ungenisa loya. Nisizwe yintatha egade niyiphethe. Niyabona inyangenu leya gade inithanda inithemba. Nina-ke nayithokoza ngokuyebela ikomayo. lyithethe-ke ikomayo. Angazi nje bona nizokwenzani lapha." Yatjho inyanga yabutha iindawula zayo yazibuyisela ngembalukweni. Yakhupha ingoma yazibhemela yabaqala. Ethe aboMakgwayeja bahlale beyathi bakhambe. Yasele kurhwaqele kuqedile ngesikhatheso. Ngombana inyezi yayisafile kwabamnyama msinya. Baphakamisa iinyawo tle. Sebathi naba njayaya, bezwa ubugidigidi inga ziimpera ziyarholobha. Bathi basalalele, kuvele amathunzana wezinto ezigidizelakwezi anqophe ngakibo. Bethuke aboMakgwayeja babhace ngabosotokolo ababalapho. UMakgwayeja akhuthukhuthuze ngesikhwameni akhuphe into ayihlephule. Apupure akhafule akhuluma ahleba. Wenza nje angithi seladlumbana bona sipuku godu. Uthe angakaqedi nokukhafula, zasele zifikile izinto ezigidizelakwezi. Zadlula eqadi kwabo kangangani. UMaqhinga wapheze warhuwelela ngesibanga sevalo. Kwasiza umnganakhe owambamba wamvala umlomo. Kukhalela ophambili: 'Siya le, siye le, sizabalungisa?
Masada Building, cor.
"Awa." Kwaba yipendulo.
Awa, mbala baphume baye etjanini obude bazithambise amabhuru ngemva. Bathambisa nje balinga ukuwasusa emancebeni. Ngelikade bawasuse. Bangene ngerubhini bahlubule. Amanceba athome ancince iingazana. UMakgwayeja athi ngathana bekunobulongwe obumanzi gade bazabuhlikihla phezu kwamanceba khona azakurhwama abe apho msinya. "Makgwayeja, kanti uyinyanga yi" Kubuza uMaqhinga. UMakgwayeja aphendule ngokuthi akasiyo inyanga, kodwana unelwazi elinengi kezokwelapha ngombana ubamkhulwakhe kwakungumakgenkge wenyanga. Begodu wayethwalelwa nguye irasu nayokwelapha. "Uyazi Maqhinga, ngidlumbana pheze enye nenye into eyadalwa ngu Zimu ephasinapha isihlahla ehlangothini layo. Khese kwenzeke bona umuntu athi selabhalele iinyanga ezelapha ngemihlobohlobo yeenhlahla asayokupholiswa yinto encani egade ibingatjhejwa mumuntu bona ingapholisa umuntu." Kuhlathulula uMakgwayeja. "Zilise zeenhlahla Makgwayeja. Uthe ngihlale phasi ungidembe angazi ini" NguMaqhinga. "Tjhe! iye, besele ngithoma ukurareka bona sele unqophisephi kwanjesi. Uyazi ebusuku bengithi nangileleko ngibone umuntu wejasi loya aqondame ngehla kwami akbongozele." Kuhlathulula uMakgwayeja UMaqhinga athule arareke. Selathoma ukwethuka kwanjesi. UMakgwayeja akubone msinya lokho athi, "E, kwenzanjani Kgani sele ufuna ukubasirhwerhwe nawe Nakhu sele uhlahle amehlo. Sekusele kwaphela bona ufuthe ivalo lizale umoya lihlale entanyeni. Angithi vele yindawo yevalo leyo" Ubuza nje ulinga ukuhleka. Kodwana kuhlaluka bona ukuhleka usuyakukatelela nje. Indaba yomuntu wejasi enzima iyamtshwenya emoyenakhe. UMaqhinga avele ngelithi umuntu wejasikazi lo uthi akusiyo ikosi uMkhwephetjhe ozokufuna imali eyathathwa kumhlolokazi wakhe nje UMakgwayeja athi naye udlumbana sipuku sekosi uMkhwephetjhe. "Mina ngirarwa kukuthi isipuku sekosi uMkhwephetjhe singazoyifuna njani kimi imali. Angithi besinawe Maqhinga nasiyitjhiya phasi ngomgodlanayo, amabutho afika ayithatha?
"lye." Kuvela omunye womkhaya ogade abalandela ngemva. "'Inyanga' ingaqinisa yona nayithi yakhe yamelapha umnakwethu olele lapha lo. Mina ngangikhambe naye eNatala. Begodu wayesafuna ukubuyela kiyo ngombana kukhona eyakukgwathako ikosi yazizwa sele ibhederanyana. Ngebanga lokuriyada ukufa kwabe kwayibhudungela. Into nje umnakwethu azange akhe asitjele ngekomo."
MAKGwAYEJA: Lisa ukuthemeleza ndoda. Letha ngibone. Atjhaphulula, umthwadlanakhe uMaqhinga kuvele umukhwa omanyazelako werhawuda. Eqe uMakgwayeja awuhluthule ezandleni zikaMaqhinga.
UMaqhinga ubetha umlozi yena ubabaza imalikazi enengi kangaka. "Ewu, nasingayithola leyo, yeke umuntu uzabe aluphale angakhange awuphathe ngezakhe umberego."
Ithome ifene iwowoze, iwowoze beze kukhihlike amagwebu ngomlomo. Iwowoza nje ikhomba iindawulezi ngentonganyana yakhona. Okwarara uMaqhinga kukobana kwakuthi ifene le nayikhomba okusamfitjhani lokhu, kujame rwe kulunge kuye. Afeke! Eqe. Ingani nakhu gade athabalele inga mfazi naqintelwa idzila, azibone selakoropene. UZomba akasahleki lapho selalila iminyembezi. 'Wo-wo-wo'. Incame kazi ifene. Okwararako godu kukobana ifene le iwowoza nje beyiqale ngakuMaqhinga ngamehlokazayo abovu be, uMaqhinga uyizwa ngesikhethu koke ekutjhoko. lphethe ngokuwowoza sele iqale ngakuZomba. Obalwe muva athi, "Yitjho-ke Maqhinga. Uthini ngalokhu osele ukuzwile Phefumula phela ndoda khesizwe nofana uyavuma nanyana uyalandula." UMaqhinga abhambade izandla atjengisa ukuthokoza. Athi uyakhuluma do ilizwi. Hawu, liyephi UMaqhinga agcine ngokuvuma ngehloko yaba kuphela. UZomba wayikhombisa ngamehlo godu. Ifene yabutha msinyana iindawula yabuyisela koke endaweniyakho. Yabhambada izandla iqale ngakuZomba yathi, 'wo-wo', yakhamba. "UMaweni lo, uzokwelapha kusukela kwanjesi beze kube mzukwana ukhambako. Nami ngizakutjelwa nguye nangabe selakupheke wavuthwa. Yinye tere intatha engizakunikela yona. Intatha leyo nguMABEREGAZOKE. Uyiberegise ngendlela. Ukhumbule bona ngithe iTJHAPHA angilifuni. Yewukhambe-ke sesiqedile". NguZomba loyo. UMaqhinga wathi uyasikima kwabhala. Hawu, kwenzenjani gadesi UZomba wamhleka. "Mh, Maqhinga, awusafuni ukukhamba Ulingisa umnganakho uMakgwayeja Naye gade angasafuni kazi ukukhamba. Kgani manceba avezwe sipuku la enza bona ninamathele phasi. Uyabona Maqhinga, noMakgwayeja ngimtjele, lisani ukuganga. Qala nje nithe niyalelesa nathinta ongathintwako. Aphi amararho" Ahleke lapho uZomba bekwehle iminyembezi. Wabetha umlozi kanye. Kwangena umfitjhani olethe uMaqhinga lapha wamsikimisa baphuma. Kanti uMaqhinga selaya esifuthweni. Mhlokho walala angazazi bona ibizo lakhe ngubani. Ngelinye lamalanga uMaqhinga azilalele ngesirhodweni seengulani afanise omunye athi tjhazi ngehloko. "Namkhani sebathi abantu bayafana, leya yona yihloko kaMakgwayeja." Atjho asikima uMaqhinga aye ncangapha kusithele khona ihloko. Asathi usakhukhutha azibone selakhutjwa linyawokazi livele hlanu kwepundu yesirhodlo. "Yendoda ungokuqala lapha ukhamba khona! Wenzani lo angigadanga" Kuthukana uMakgwayeja alahla phasi imbokodo agade ayiphethe abamba inyawo lakhe. "Hawu! Kahle ndodekhethu ukungidla lihlaza?
"Ge-ge-ge! Lisa ukungihlekisa wena. Akunamuntu ongamaziko uMakgwayeja lapha ni. Utjho ugalajani loyo. Akakho amalanga la. Wakhamba wayokuzuma." Kuphendula indoda. "Wayokuzumaphi, yi" Kurhaba uMaqhinga. "Akwazi muntu. Umbuzelani wena uMakgwayeja" Kubuza indoda "Nofana sidzwalela sakho kgani" "Maye. Awa." Kungunguza uMaqhinga?
Ongaphasi Ngongaphezulu Phezu KweNdubazi!
"Nx" Anxaphe uMakgwayeja ahlale phasi. Kuyahlaluka khona bona akakacoli.
Ilanga selitjhinge tsopi kwanjesi. Bathe nabakhumula iimpera babona ngentuthukazi ngemva kwezindlu. Bezwa ngombhino nangesigubhu ngetendeni ekulu bona isonto selingenile. Awa, bakhumula baqeda nabo batjhidela. Bangenisana nabanye abafikako. Boke abomma bathwele iindugu ezitjheli kanti abobaba bembethe iimbaji. Abogosa bathathe uMakgwayeja bayomhlalisa kezinye iingulani. Agu, ngetendena umphako awudliwa mntwana. Kuyabhinwa kubethwa nezandla. Nanguya umporofidi ubetha isikhalanga phakathi netende. Kazi kuzele kangaka nje lilanga lesifutho namhlanjesi. Kukhanyisiwe ngetendena ngombana nakhu sekuthoma ukurhwaqela. Umporofidi athi namalunga nekesi avuse ihloko kanti uMakgwayeja umqalile. Abethwe livalo elinye uMakgwayeja nabona bonyana umporofidi lo nguMaqhinga. Atjho ngehliziyo bona namkhani sekuthiwa abantu bayafana. Umporofidi lo yena nguMaqhinga. Sekuthi kukulokha aphume ngomfutho umporofidi. Uphuma nje ukwitiza ngomoya. Asathi naphumako uMakgwayeja amgadange eenthendeni. Abogosa abangemnyango bathi bayambamba uMakgwayeja babambe umoya. Awa, bafuna ukumbamba ngombana muthetho wekhayapha bona umporofidi naphuma kokuthoma akalandelwa. Angithi vane ayokuthandazela amanzi kokuthoma. Ngitjho nabogosa abaseziko bayatjhida nezako. Yeke azombe azombe ayedwa abe enze akwenzako aqede. UMakgwayeja walandela umporofidi wafike wajama kibogosa. Akhange atjhidele eziko. Wenza koke akwenzako nje uMaqhinga umngana khe uqalile. UMakgwayeja wayifunda ivaliwe. Sewathi umporofidi naphendukako abuyela ngetendeni uMakgwayeja amjamise kunomuntu ofuna ukukhuluma naye umporofidi akakhulunyiswa nasele asebenza nje. kanye wazibona selaphambi komporofidi. "Maqhinga! Maqhinga! Ngilibalela ukukuphazamisa. Ngiyakubona bona usemsebenzini kwanjesi. Kodwana engifuna ukukutjela khona kurhabeke kwamambala." UMaqhinga wethuka kwaphela nokukwitizokhuya nabona uMakgwayeja ajame phambi kwakhe. Khona nguMakgwayeja obuyaphi lapha Yena wazi uMakgwayeja angale kwaDlawulale. Indlela abakhuluma ngayo uMakgwayeja yamethusa uMaqhinga. Wathi abasuke lapho bajamele eqadi. Kazi abogosa sebalapha bafuna ukubamba umuntu ovimba umporofidi lo. Umporofidi waphakamisa isandla. Wabakhombisa bona babuyele emva. Awa, benza njalo. Nanguya umporofidi ajamela eqadi nomuntu loya. "Makgwayeja!?
"Gade ukhiyele ngerhayisini" Kurhaba uMakgwayeja?
UMaqhinga wathi ru. Wathwala izandla ehloko. "Baba-ke! Babababa-ke! Yini engiyibonako le. Kungenzeka konje A-a-a-a! Madoda Intweleya ingigalaje emini libalele Enjephana uthe ibizo lakhe ngubani Arha, ngakhumbula. Uthe, nguMakgwayeja. Kodwana libizo bani nje leli Maye mina ngomukhwami!" Selathoma ukufuthumala gade Selabiphe waqeda. Ekanyeni akhange akhe abe muhle ndabukweni. Selanzima tshu inga gade ezeswa ngomsizi. "UMakgwayeja ungenza nje Ubeke isilevana inga yipongwana kanti ngugalajana. Uzangibona kuhle akangazi, ungizwa ngendaba. ngingambamba ngalezi zami, ngingamuphohloza woke amathanjana asemzimbenakhe. Nje ngisalindeni Angithathe ihlabathakhe le ngiyele eNdubazi. Akhenge bengimbuzisise bona uhlalaphi. Afeke, ngimbulala ngifunga amaDlhari." Atjho adobhe ithunganela asuke ngebelo alunge emva eNdubazi. Ngale kweNdubazi wavuka uMakgwayeja wazelulalula. Wathi rhe eqadi kwakhe. Wasibona isitjhutjana esiphuthelweko. "Tjhe, mumukhwami werhawuda engiwuthenge ngetjhwabatjhwaba. Utjho ubudlhayela bakaMaqhinga! Uthwele ihlokokazi enzima kanti ayinanto ngaphakathi." Ukhuluma nje utjhaphulula isiphuthelwaneso. Uvele umukhwa umanyazele njengekuthomeni."Abangizukurhaba ngiwuthengise. Ngifuna bona ngiwuberegise tle. Ngizakubedlha ngawo iintonga ezihle umkami azirubele ngomncamo iindunwezi siyozithengisa. Wu! Sengathi ngiyabona abantu namakhuwa baziphangelana iintongana zami Ngizakubedlha nezinye iintwanyana ezihle ezifunwa babantu. Nanginemali enengi ngizakufuna isigodo esidege. Ngifuna ukubedlha kaMaqhinga kanye nepumulokazi. Ngaphakathi kwayo ngifuna ukuthela amanzi ngombana vele ihloko kaMaqhinga ayinabuqopho ngaphakathi. Izele amanzi. Akunamuntu onehloko ethatha kuhle ongathengisa umukhwa omuhle kangaka yena athathe itjhwabatjhwaba yako tjhwabatjhwaba. Utjho uMaqhinga" Asikime aqalaqale imithi embhodileko le. Anqophe komunye ngombana ngiwo owenza iintonga eziqinileko. Agawule ngomukhwa igatjana elilingeneko nje. Agawule elinye godu ingani ufuna ukube irorwana leentongana zokukgabisa. Ufuna ukuthoma ngazo abone ibhizimisinisi yokuthengisa izakukhamba njani. Nakhu ukwelusa akumhlumisi. Namaqhingana awenzako wokugalaja abantu awamphumeli Ukhuphuka kabuthaka khulu. Awa, arage nokugawula. Athi uyagawula phokgo umukhwa. Wu! Alo uthi arareke uMakgwayeja... Akhothame adobhe isiquntu esiwele phasi. Athi uyasiqala, baba-ke, baba-ke! Umukhwa lo wenziwe ngesigodo. Yena ubadlumbana bona yisimbi. Wethuka uMakgwayeja bewafikelwa kutsirimezeka inga uzakuwela phasi. Sewathi khehlelele phasi inga ingqondo isakhambile. Ngelikade wezwakala athi, "Wu! Malingo wani la UMaqhinga ungikhohlisile wathi umukhwa lo ngowerhawuda kandi utjho isigodo sakosigodo! Kuyahlaluka bona uMaqhinga lo yingilozi kaSathana. Akunamuntu onehliziyo, begodu nengqondo ehle ongagalaja omunye ngalindlela. Angazi bona umuntu angamfumanaphi uSathana ambophelele ilitje elikhulu kanye neengilozi zakhe ayobaphosela esizibeni eNdubazi." lbizo leNdubazi limkhumbuze bona konje banoMaqhinga behlukene eNdubazi lapha bagalajane khona. Mhlamunye angamfumana khona asalibele kukudla iinyosi. Athi nakacabanga bona ngaphasi kweenyosi kuzele itjhwabatjhwaba, abethwe livalo kancani. Awa, akabuyele eNdubazi msinyazana khona azakufumana uMaqhinga angakafiki etjhwabatjhwabeni. UMakgwayeja walimuka bona gade adlumbana bona ugalaja uMaqhinga kanti nguye ogalajeke khulu. UMaqhinga ubhedere ngombana nokho khesewamunyamunya iliju leenyosi. Yena-ke kumbuyiseleni ukuthatha umukhwa wesigodo uMaqhinga amkhohlise wathi ngowerhawuda Athi nakaqala iinquntwana zomukhwa ezwe azala ukusilingeka gadesi. Athi ru. "Ngibuyela eNdubazi njenganje. Nange ngamfumana uMaqhinga, ngizambetha azihlanze zoke iinyosi zami asele azidlile. Intwele! Kazi ungigalajile. Ngizambetha bengimemuke iinyosi zami ngiyokugalaja abanye phambili." Athi nakatjho njalo abe akhumbule elinye ithungana leenyosi alifihle ngaphasi kwesikgopha. UMakgwayeja athathe iinquntwana zomukhwa asuke ngebelo. Isilevu senze umberegwaso godu?
"lye, ngiwo." Kutjho uMaqhinga naye selajame eqadi komnganakhe. "Yendoda, utjho ukungitjela bona umuntu gade alele eqadi kwezindla lekosi uMkhwephetjhe Yena-ke alele embhedeni. Alo uphi umbhede loyo" Kubuza uMakgwayeja ararekile. UMaqhinga aphendule ngokuthi izindla lekosi uMkhwepetjhe kufanele liqaleke njengombhede ngombana liseselitjha yeke ihlabathi ayikabohli. Arage, "Nje-ke ngathana izulu khelana ebusuku, bewuzakubona amadoda amabili athaya emanzini ngapha nangapha kwezindla lekosi uMkhwephetjhe.?
UMakgwayeja warabhela ihliziywakhe bona elaphe abantwaba. lhliziywakhe yayimtjela unobangela wakho koke okwenzekakokhu. Yena wabopha ihloko ngomutja. Wase wathi angathoma ukwelapha uMakgwayeja abantu beza balandelene umjeje inga bamemene. Awa, waberega ngamandla godu. limbuzi zeza zizile. Abanye bathoma baraga iimbuzi eentathu nabazokwelatjhwa. Abanye babafuna bona ayokubethela imizi kanye namasimu wabo. Naso-ke into eyamenza bona akhumbule uMaqhinga khulu. UMakgwayeja wabe waphandlesela. "Kazi wenzani uMaqhinga lapha akhona" Sekwathi isibaya nasele sizele phama, zakhamba godu iimbuzi. Agu, ngekwezandla lokhu! Umakgwayeja wagula walala phasi ngesibanga sehliziyo. Ngombana-ke umregu akaziregululi, kwabizwa inyanga bona izomelapha. Yafika inyanga yamvala beyamnikela imbiza engasiyo. Awu, kwasala kwembulwa kwembeswa kuMakgwayeja. Kwabe kwasiza yena umntaneThonga owenza amariyadlhana wavuka uMakgwayeja. Kungawo, amalanga layo nabazakwizwa ngomporofidi owakhe ngale kweRholweni othandazela abe alungise neenrasu zeenyanga. UMakgwayeja athi uzakuthi nasele abhederanyana akhe etjhinge tjhubelo. Sekuthi langelinye uMakgwayeja asaye ngemmangweni ilanga seliyokutjhinga, abone kukhuphuka ifene ngemlanjeni inqopha kuye. Wathi uyagijima uyabaleka uMakgwayeja akhange kumsize ngalitho. Yabesele ifikile ifene. Yajama phambi kwakhe yamqala ngamehlokazi abovu angaphasi kwamagobho. Yaqondama phambi kwakhe yawowoza yakhongozela. Baba-ke! UMakgwayeja wethuka adlumbana sipuku sekosi uMkhwephetjhe sizokufuna imalaso godu. Alo, kgani namhlanjesi siziphendule ifene iwowoze godu ifene ikhongozela. Naye akazi bona wasithathaphi isibindi uMakgwayeja. Waphakamisa amehlo wayiqala. Tjhe! NguMaweni nje lo. Limbethe ngokhunye ivalo. Ingqondo kaMakgwayeja igijime msinya bona kgani uMaweni lo ukhongozela nje ngabe ufunani Atjhidele eduze kwanjesi uMaweni inga ufuna ukumbamba. Ethuke uMakgwayeja azibone selayikhuphile intatha ngesikhwameni ayinikele uMaweni. Wayithatha uMaweni wabhambada izandla. Nanguya. Lakatja, lakatja ngemikhonokazi emide atjhinga lapha avele khona ngemlanjeni. Wu! Intatha ikhambile. Kazi izinto zisayokulunga nje' UMakgwayeja wazirhorha wabona selafikile ekhaya. Wangena ngendlini alala ngakiyo warabhalala phasi. Amathambo ayenghena woke. Umkakhe banoNangu barareka-ke kwanjesi bona uMakgwayeja kanti uphethwe bulwelwe buni. Gade selabhedere khona nje. Nangu kwanjesi selarabhalele phasi agula khulu. Ngakusasa kwaboniswana ngokobana khebamuse kumporofidi odumileko lo ngokupholisa abagulako. Kukhulunywa nje uMakgwayeja yena selacabanga nokukhamba nerasu yakhe umporofidi akhe ayoyilungisa. Abe acabange bona uzakufika abawe umporofidi bona azokubethela umuzakhe lo. Khulukhulu isibaya. Qala usebenzela emva njengekukhu. UMakgwayeja azimisele bona uzakuthi nakwamporofidi abuze kwaMaqhinga. Kungahle kube khona abakwaziko. Kazi isifiso sakhe esikhulu kukobana ayokutjela uMaqhinga ngoMaweni omemuke intatha. Pheze sekuyokuhlangana inyanga kwanjesi abogalajanaba bahlukana, Kubotjhelwe ikarana ezokuphekelela uMakgwayeja kwamporofidi. Kwasukwa ekuseni lingakaphumi. UNangu wabathi ukhamba nabo khona azakukhamba atlhogomela isigulani. Awa, uMakgwayeja wala. Wathi uzakukhamba nomtjhayeli kwaphela. Kazi wesaba bona umporofidi angahle aveze indaba yentatha. Phela yena gade angakatjeli muntu ngentatha leyo. Yayihlala ngebhurugwini lakhe; kuyifihlo. limpera zagijima imini yoke. Nokho bebathi nabafika emlanjeni bazikhumule zisele amanzi zikarule notjani. Nabahlangana nabantu bebabuza indlela eya kwamporofidi. Ithe sele kusentambama bavelela emzini owawunga unomnyanya ngombana kunabantu abanengi kanti ngaphandle komuzi kwakujame iinkarana neenkgurukgurwana. Izindlu ezinye ziyabonakala bona zitja kanti ezinye zisakhiwa. Bathe nasele babandamele, angithi sebezwile bona ngikho kwamporofidi emzini lo, babona ngesibayakazi bona awa, sengathi kuyasuthwa ekhayapha?
Nakutjhidelwa ezindleni lekosi, bathoma abanye ukwesaba basalela ngemva. Kufikwe emazindleni kuguqwe phasi. Lakhuluma-ke iduna bona sekuzakulindelwa yona-ke inyanga bona kwenziweni.
MAQHINGA: Awa, awa. Ungangitjeli ngembuzi engekho lapha. Ngizakufikelwa yini kwakho ngilambe kangaka?
"Vala isango baba." Kuphefumula induna. "Isango ngingalivala. Kodwana ngizalilisa ngabomu ngombana ngiyawathanda amadoda wesewula la anesibindi begodu ahlakaniphile. Uyazi Sikweni, ngokuqinisa amadoda la, gade ngifuna ukuziphembela iziko lokwelapha ngesewula. Kunamalwelwe agade bazawelaphela khona le ekhabo. Bona bangabele ikomo yami nje kwaphela. USikweni ambuze-ke bona uzabathemba njani abantu abathi basuka phasi batjengise ukungathembeki. "Nako phela umraro enginawo njenganje." Kuphendula uZomba. "Yeke ngifuna ukubalisa inga angiboni litho. Batjho ayibanjwa isavele ngeempondo ngombana zizakuncothuka. Lami lithi asibalise inga asiboni litho. Uyabona uMaweni ngibilayela bona uyabasola. Ngifuna umgade. Wambona aphakamisa amehlo, umncinze ehlise umdlwenga. Ngifuna ukubatjengisa ngenye indlela amandla wemithi. "Ngelami baba." Kuvuma uSikweni. "Bafanele bafundiswe ngombana sengathi abazi litho basakhasela eziko." Awa, bahlukane.
Atjho-ke uMaqhinga bona inyanga isebuThonga kodwana naye akawazi umuzi wayo. Arage ngokuthi yena indlela eya lapho uyazi aphelele komunye umuzi omkhulu abathi kukwaMabhengela lapha ikhuwa lekhabo laliyokuthenga khona iimpera zomjarho. Ngokubona kwakhe nasele bakwaMabhengela akusese kude ebuTlonga. Sekungaba likhambo lamalanga, mhlamunye, amabili.
MAKGWAYEJA: Heyi, Jama ndoda! Ungazidla njani iinyosi zami singa kaqedi nokukhuluma yi?
"Ngitjhiye iimbuzi ezilitjhumi. Yeke ikomo iyinye iziimbuzi ezihlanu." Kutlhadlhula uMakgwayeja. UMaqhinga athi ngathana uMakgwayeja utjhiye bhedere iimbuzi ezimatjhumi amabili. Yeke ikomo ijanyelwe ziimbuzi ezilitjhumi. UMakgwayeja ale athi ikomo yenyanga ilungile nayijanyiselwa ngeembuzi ezihlanu. Baragele phambili ngekhambo labo. UMaqhinga wabaselathoma ukuzirhorha. UNangu yena wabaseladinwe afile. Athome-ke ukukhuluma selatlhuwisa. "Mina ngibona sengathi, umlandu unami. Bekungakafaneli bona ngithi ngokuthanda uMakgwayeja ngibaleke ekhaya ngize lapha. Bekufanele aziwe mantanzi ekhaya. Angeze sakgona ukweyama umlambo lo.
Imizi ebethelwe ngumporofidi uMaqhinga ayigangelwa. Ngitjho namasimu abathelwe nguye alifakwa. Owebako batjho uzibangela ihloko ebuhlungu. Batjho, omunye wakhese wathi adlula esimini wabona ife ekulu kangangani. Iyayenda. Angithi inothile isesilongweni. Awa, wangena kuhle umuntu bewayikha. Wahlala phasi wadla. Awa, kwalunga. Indaba yenzeka, nakha enye ife afuna ukukhamba ayidla. Wathi nafika ngeqadi kwesimu wabona engangani inyoka! ikhukhumaye ibe yintaba. Wu, wasuka, ngebelo, umntabantu wathi uyokuphuma encenye. Waziphosa phezu kwenye godu inyoka. Awa, le-ke iphakamise nehloko ikhuphe ilimu ilindele ukukapa. Wadlula godu waya encenye. The ngisweso. Wakanye walahla. phasi ife ayiphetheko leya. Walunga ngeqadi kwesimu selahlahle amehlo bona kazi kwanjesi uzayifumana sele yenzani inyoka. leya. Waqala waqala, do inyoka. Wathome wangakholwa kuhle. Wabe wabona bona awa, akunanto, waphuma-ke. Kanti batjho ngesinye isikhathi umuntu usafumane ibhubezi lizijamele lifulathele. Uyambona-ke umuntu loya selananya atjhinga encenye. Athi nafika lapho, alifumane lizilalele libuthisile liziqalele le ngaphandle kwesimu. Uzakugega njalo umuntu lo, abe alahle phasi ife leyo. Nasele athi uyaphuma, do ibhubezi. Utjho abaporofidi Sebayafana neenyanga ngokuthiya. KwaMaqhinga kuhlala kuthandazwa njalo ngitjho nemini. Kodwana umsebenzi omkhulu uba sentambama. Ngapha umsebenzi uba mnengi ngakhona, iingulani zabe zehlukaniselwa amalanga. UMaqhinga wazehlukanisa ngezifo zazo. Kunelanga lokuthandazela iingulani ezibulwa malwelwe wemzimbeni kanti elinye ngelabagula ngengqondo. Kunelanga labantu abafakwa esiwatjhweni emlanjeni. Labo-ke ngabanerhabiya. Kazi iinwana ziyawesaba amanzi. Zirhuwelela bezilayelise kungakangenwa nangemanzini. Kunelanga lesifutho. Lelilanga ngilo elinomsebenzi ukuphala woke amanye ngombana banengi abantu okufanele bafuthwe. Abantwaba bahlukaniswa ngeminqopho yabo. Abafuna ukuqiniselwa amabhizinisi wabo bafuthwa ndawonye. Abafuna umsebenzi bafu thwa ndawonye. lintjhimani ezingakgoniko ukuthatha zifuthwa zodwa kanti nabantazana abafuna umendo nabo bafuthwa bodwa. Mhlana kulilanga lokufutha abogosa bababukhali inga mimikhwa eloliweko. Sengitjho naye uMaqhinga akaqaleki mhlokho. Ugosa obasela amanzi uthoma ilanga lingakatjhingi. Nakungena umthandazo kufanele ibe amanzi seladlhabhaza. UMaqhinga ubabiza ngeenqhema ngeenqhema baguqe phakathi kwendlu abathandazele ntanzi bangakayi esifuthweni. Nabathandazelako nje uyabazomba. Uphethe ibhoko lakhe elide elitantelwe ngabolinda bemibalabala. Njenggombana abazomba nje unande abaporola ngebhoko lakhe iinhlokwezi. Uzomba nje kuyavunywa kubethwa nesigubhu. Sona-ke siphethwe nguNoMninwa siqu. Utjho ngedugwakhe emhlophe eneemphambano ezihlaza nezibovu. Yide idugu le. Najamileko ibetha eenthendeni. Usibetha isigubhesi naye abe azombe kancani. Lapho-ke uMaqhinga sele inga lihlanya. lbelesele kazi nesinjana ayibophelele ehloko le. Batjho,'keqe-keqe-keqe!'Naqeda isikhalanga uMaqhinga athandaze abe akhihlize amagwebu ngomlomo. Nasuka lapho abaphekelele esifuthweni. Amanzi adlhabhazako angebhadeni ekulu. Ngehla kwebhada kuqatjwe amabhanga khona abayathileko, bangazukutjha. UMaqhinga selawafake intatha leya. Nafika nabazokufuthwa uyawathandazela mantanzi awabonde ngebhoko lakhe. Bangeneke bagubuzele ngemikgadikazi emikhulu. Abaduna bangena bodwa kanti nabasikazi njalo. Abaduna bahlubula basale ngeenkhinjana. Abasikazibasala. ngamaonorogo. Bayagutjuzeswa kuthi ngqi. Kungangeni nomncani umoya. Abogosa bakhandisa imikgadi le, ngamatje ngemaqadi. Wo, umfutho ongaphakathapho! Bakhothamile boke bengame amanzi ngehla kwamabhanga. Othi uvusa ihloko 'poro'ngebhoko. Angithi namagosa la anamabhoko woke nje. Ngaphasi komkgadi uyedwa oqumako, babodwa abakhohlelako bebahlanze kanti abanye bayayatha. Bakhutjhwa sele badakwe bamuratha. Abanye bagugwe bakhwezwe eenkaraneni, eenkgurukgurwaneni kanye neenkirivayini basiwe emakhaya. Abanamakhaya akude khulu balaliswa khonapha. Isiqhema sesifuthwesi ngiso esenza bona uMaqhinga ahlume msinya. Umntazana wabangena isifutho kabili kathathu kuzwakale bona selaboniwe. Wabathi angalotjolwa, uyise arage imbuzi azokuthokoza kumporofidi. Kanti nangeentjhimanini zamasokana yayiba ngisweso. Isokana. lithi lingaqonywa liyokuveza indaba belikhuphe ubuncani. Ngemva kwalokho lirage imbuzi liyokuthokoza.
"Akhese uthi du ngiqede. Kanti uyindoda enjani wena wethuswa lilize nje Lalela. Kuzakuba lula ukurhubha izindla lekosi ngombana isandu kufihlwa. ihlabathi ayikagangadeleki. Sizakurhubha umgojana ongatjhingiko. Kuzamele ulingane wena kwaphe" Eqe ajame ngeenyawo uMaqhinga ahlahle amehlo. "Ini Umgodi ulingane mina Uyarhapha. Angiyi lapho mina. 0, sele ufuna ukung ngewaba ngiphila Afeke! Angeze wakubona lokho.?
MAKGWAYEJA: Alo uthi ngiziphendule imali Mholo?
Alunge emzini awubonako akhulekele indawo yokufihla ihloko. Nasele kuditjhiwe alinge ukuzibuzisa ngomuntu onjengoMakgwayeja. Bathome bamlandule umuntu loyo. Abamazi. lhliziyo kaMaqhinga itjhinge phasi nabathi abamazi. Awa, barage nokuqoqa. Ngelikade umuntu aqoqa naye lo athi, "Nawuthi ufuna umuntu onesilevu nepandla begodu othanda ukuzuma, awutjho uMakgwayeja nje" Arhudule amehlo uMaqhinga. "lye, iye ngitjho yena. Uyamazi?
"Ini Imali yesipuku" Kubuze abanye bamrhabe okhulumako. Arage omunye, "Heyi, nakhese nalizwa itjhudu elingako UMakgwayeja uqalwe bezimu bekhabo. Mhlamunye uzakhe alise ukugalaja abantu." Bakhuluma nje abanye, uMaqhinga uthule du ulalele. lhliziyo seyigaya iimbozi nezwa bona uMakgwayeja ukhohlise abantu wathi unemali yeempuku kanti ugalaje umhlolokazi wekosi. Abe akusiyo yakhe yoke imali leyo, enye ngeyakhe (uMaqhinga). Sekuthi kukulokha uMaqhinga athi usaya emmangweni. Athi tjhelele kanti selaya kwaMakgwayeja. Wafumana umkaMakgwayeja nomsanyana oselathe dlamu. Walotjhisa wabuza uMakgwayeja. Kwathiwa uye emzini othengisa utjwala. "Gijima Mgajana uyokubiza uyihlo ekhabo lakaTshotshoro. Umtjele eze msinya kunomuntu omfunako." Agijime umsanyana alunge emizini ehlanu kwehlathi. Asale abalabala umkaMakgwayeja athi indodakwakhe soloko ibuyile nje ayikamnikeli ngitjho isenthi enzima. Kodwana iphethe imali enengi kwemihlolo. "Abangazi bona uyithethephi imali ngombana akaberegi nje. Umuntu uzase abone ngabakwamdanyana sebazokuvimbezela ekhayapha." "Hawu, kanti uyangazi Ngirarwa kukuthi bengingakakutjeti nokuthi ngingubani obuyaphi. Bengingakatjho nokuthi ngiyifunelani indodakho. Mina ngi" "Mma, batjho ubaba unginikele amatjhumi amabili wamaranda." Kukhefuzela uMgajana. "Batjho wenze msinya bayakhamba." "Uyihlo uthi ngiyithathephi imali enengi kangaka leyo" Kubuze unina ngokufutheka. "Ubaba uthe isekasini ngemva komnyango ngerhayisini. Batjho ikasi ayikalodlhelwa ngombana ukhohliwe." Kutlhadlhula uMgajana?
Abeza ngemva bona bavele ngokuthi: 'Wo khamba msanami, khamba msanami, Basizwa ngendaba!'
Wathoma-ke umberego wokwelapha. Abantu bayaphengulwa, belatjhiwe bekubethelwe nemizi kanye namasimu. Awa, kwanjesi, abasakuthogi ukudla ngombana yoke indawo lapha balapha khona kuhlatjwa iimbuzi khona kuzatholakala iingazi kanye nomswani ekwelatjhwa ngawo. Ingani nesaga siyatjho bona iinyanga boondlela zinuka umswani. Ikomo yokubethela yona yayikhutjhwa khonokho. Yokwelapha yona kuvunyelwane bona inyanga izakubuya izoyithatha. Ngakusasa nabavukako, baberarwa kubona iimbuzi abazithole ngokubethela imizi zingekho. Kgani zibalekile zabuyela emakhabo Isenzwesi sabuyelela kanengana. UMakgwayeja wazibona iphoso ngombana wabe angakhange azelaphe iimbuzezo. Awa, langelinye bathi bangazithola wenza amariyadlhana wazelapha. Ngakusasa ekuseni iimbuzezo zavuka zingekho. Wathoma wabilayela bona kgani kwenziwa kukobana belapha bakhamba nomuntu wengubo - uNangu phela. Phela iinhlahla ziyahlonitjhelwa. UMakgwayeja wathi bhedere balise ukwelapha. Ingani basebenzela emva njengeenkukhu. Bakhamba iimveke ezimbili balala bavuka. Bafikela kwaMakgwayeja. UMaqhinga yaba mumuntu ozakuvuka kusasa athathe zakhe iimbuzi aye kwakhe. UMakgwayeja bewavuma bona uzayomeyamisa zona eNdubazi. Abantu bazala kwaMakgwayeja ngesikhatjhana bazokubona aboMakgwayeja ababuye nomhlambi weembuzi ezinone kangangani. Abanye bezwakala sebahleba, "Mh, aboMakgwayeja bazithethephi iimbuzi ezinengi kangaka" Kubuza omunye. "Awa yewulise. Semacala wodwa." Kuphendula omunye. Arage. Uyabathemba wena abogalajanaba Bafika lapha balandelana. Banyamalala godu balandelana. Namhlanjesi napa sebafika nomhlambikazi weembuzi." "Awa, asiyilise. Sizayicela ivuthiwe. Nayiseselihlaza nje izasiqurhelisa." Omunye aphethe ngokuthi batjho azilali phasi zesaba umbethe. Nabaqeda yeembuzi bathome bababaze yobuhle bomntazana weThonga abeze naye. Abantu babakhamisa ngesibanga sobuhle bakaNangu. Abanengi babilayela bona mumuntu. Bathi yinyoka yemanzini. Ngikho lokho okwethusa ngitjho noNoMgajana. Akhange abe abange itjhada nabona uMakgwayeja afika nomntazana lo. Wase wamngenisa ngendlini agade athi uyakhela abantwana. Alo, nathole umrharidzweni kunani Mhlokho abantwana balala bavuma ingoma ngombana basuthi sentwala. Angithi batjhebe ngenyama eze naboMakgwayeja. limbuzi zava lelwa kuhle ngesibayeni. Woke umuntu ekhayapha walala ihliziyo ithakasile. Ngakusasa ekuseni nabavukako bathi mehlo esibayeni, hawu, akukho ngitjho neyokubika imbuzi. Kgani zitjhingephi AboMakgwayeja banoMaqhinga baphoseke ngesibayeni. Baqale. Lapha nalapha gade kulele khona imbuzi bafumane iqutjana lehlabathi yefukwana. Batjho kanyekanye bathi, "NANTO-KE ITJHUDU!" Kwajanywa isikhathi eside abantu bararekile bona kgani iimbuzi zidliwe yini. Sekwathi lokha kwavela elinye iqhegwana lathi, "Makgwayeja, akhese uyokuzwa kwaSkokoro bona iimbuzi ziyephi." Kuvunyelwane?
"Hayi, Dzubhana! Yewuphakulule msinya! Nanti ilanga liyatjhinga ngingakagomi. Namhlanjesi angifuni ukuladelwa emthandazweni." Kulayeza unina kaSenzani etlawaneni lakwakhe. Ukhuluma nje usathwele inyanda yeenkuni abuyokuzitheza ehlathini. "Lotjhani, mrharidzweni!"
"Tjhe! Makgwayeja, gade ngingaboni bona sewungenisile. Siyakuthokozisa ndodekhethu." UMakgwayeja ezwe akitazeka. Amoyizele. Abuze-ke uMaqhinga selakhulumela phasi. "Alo, usingenise nini isiphalaphala somntazanesi. Wu! Uthi bubuhle lobu" Atjho atjhidela. "Nje."Kwaba yipendulo kaMakgwayeja leyo, "Awa ndoda, uqalwe ngabekhenu lapha." Atjho akhomba uNangu ngamehlo uMaqhinga. Ahlale phasi uMaqhinga aqhusulele umntazana omuhle kangaka lo amehlo. "Awu, Makgwayeja, angeze ngabuyela emva nami ngiyozifunela lami ikhiwa Wu! Ngapha amuhle ngakhona sengathi uzokukhanyisa nebusuku. Awa, wena Makgwayeja awusayitlhoga nekesi. Nasi." Akhombe uNangu. "Maqhinga, asikhambeni." UMakgwayeja utjho nje selavusa uNangu ogade asazibhudangela kamnandi loya. Basikime. UMaqhinga athi ubuyisa iimbuzi bona kukhanjwe, uMakgwayeja athi, "Maqhinga, lisa iimbuzezo.?
MAQHINGA: Anginayo imali. Kodwana ngiphethe nasi into eligugu ukuphala imali. Nasi ngiyibhade ngekhwapha. Bengisithi ngi...
"Maqhinga, ndodekhethu, izinto zikulungele kangaka Ngiyajabula." Kuthoma uMakgwayeja. "Lalela msinya abantu bakulindile ngetendeni?
UMaqhinga athome indatjana engazisiko. Azibuzise ngomberego kaMakgwayeja wokwelusa newokuzuma iimbandana. "Alo nawuvusa umqasa nofana iqina wenzanjani Makgwayeja Uwusasazela ngezinja "lye. Nami ngiyawugijimisa, bengiwujikijele ngesibhuku sami." "E e ... e! Ugijimisa umqasa Kutjho bona unebelo yi" Ubuza uyamoyizela uMaqhinga. Umbonile lokha nabazokuhlangana bona ube welula kangangani amadolokazakhe amade la. Athathe godu. "Alo nawuqothana nomqasa bewufike kude, awesa bona iimbuzi zakho zizakulahleka nofana zebiwe babantu" "Awa. Ziyayazi indlela eya ekhaya." UMaqhinga arage ngokuthi ubona sengathi kumnandi ukuzumokho Avume uMakgwayeja athi kumnandi ngombana umuntu uthomana nabanye abazumako. Yeke ngasikhathi kuhlalwa phasi kuqoqwe iinda zeengodi ngeengodi. Ingqondo iyavuleka umuntu abone bona abanye abantu baphila njani ngaphandlapha. Ngikho nje langelinye indaba yokuthi kunekosi yamaNdebele ehlongakeleko ngale kwaDlawulale. Yakhe hlanu kwabeSuthu. Inesitjhaba esikhulu. Wathatha nabantwabo waya emngcwabeni wekosi leyo. Njengomuntu ogade azumela lokha nezwa umbiko lo, wabe angakambathi nakuhle. Wase waya arathazela anjalo. Akhange abe atjhejwe mumuntu. Arage uMakgwayeja athi ngilo leliqhinga agade afuna bona balakhe banoMaqhinga. Kumele bayokugalaja umhlolokazi wekosi khona bazathola imali enengi?
"Sikima! Sikima, ngifuna ukuqeda ngawe. Naka amadlanga alambile Ngifuna ungitjele bona ngisidhayela sakho mina bona ungangithengise la itjhwabatjhwaba iyinengi kangaka nje ephasini lakaZimu kuba Uthi ngenzeni ngayo" UMaqhinga utjho nje uyamdosa uyamwundula bona asikime. Athe therezele uMakgwayeja. Itjho iklabha ebusweni. Akhe umtlhatlhapho uMakgwayeja alinge ukuvikela amehlwakhe kanti utjhiywe sikhathi. Ihlale iphelele ebusweni. Njengombana aphakamisa izandla Jama sikhulume." kukhithika iinquntu zomukhwa werhawuda. Limuthi rhe ivalo uMaqhinga nabona ubugebengu bakhe. Hayi, aziqinise, abethe khulu. Awele phasi godu uMakgwayeja. "Vuka, umgade lo!" "Jama, jama ndoda." UMakgwayeja abambe anamathele isidindi sotjani kwanjesi. Athi khengasikima, ngawumdala?
"Ngisirhwerhwe, mina" Kubuza uMakgwayeja ararekile?
Arage-ke nokuyimungunya indabakhe le: "Uthule uthi du. Uzangaboni kanti. Nangisuka lapha, ngiyokugawula igatja lomuthi ngibedlhe umukhwa omuhle kwamambala. Nangiqeda lapho ngiwuferefe ngepende enombala werhawuda. Ngubani ongeze afuna ukuthenga umukhwa werhawuda Ho! Ho! Lalela-ke uzwe, kwaDlawulale ngizabarhuna emini ilanga libalele njengomuntu arhuna imvu uboya. lindlhayela zakwaDlawulale ngizazilungisa. Zingizwa ngendaba." Enze njalo-ke. Nasele yomile iferefe, awuphuthele kuhle umukhwakhe werhawuda ayowubeka lapha kwazi yena yedwa khona. "Kusasa ngizakuvuka nakuthi ndi - nakulila iinkukhu zesibili ngombana kumlenzana lapha ngiya khona. Ngifuna lithi phatjha besele ngigadangile. NayinguNaMaridili yena abangizukuthoma ngimtjele litho. Uzase abone ngesikhundla. Naye angeze abe azitshwenye ngami. Ekanyeni utjhwile bona ngihlalele ukubhodana nendlu abangani bami basemberegweni. Utjho njalo kimi, uyadelela kodwana lomfazi. Nx! " Aphethe ngokunxapha. Atjhinge ngelawini ayozibeka phasi. Ukusa kwaziwa nguye. Lathi liphuma wabasele agadunge kwamambala. Njengombana wabakhamba ngeenyawo nje, wabanethemba lokobana angaba netjhudu lokuthomana nabantu abangahle bawuthenge msinya umukhwakhe werhawuda angabe asaya kwaDlawulale. Uvilapha ngitjho nokukhamba anjalo nje. Akhambe akhambe akhambe, do abantu. Sekusemini athome ukurareka bona kgani indawo le ayinabantu na. Asacabanga njalo thutjhu umuntu akhwele ipera uza nganeno. Nabahlanganako uMaqhinga athi asathi uyalotjhisa, umuntu avele aphakamise isandla adlule. Kazi ujarhe kwemihlolo. lpera seyigijime seyikhihliza amagwebu ngomlomo. Nemithoselana yabantu ayehlangana nayo leyo wabathi nabatjela yokuthengisa umukhwa, bathi bona zikhona iinrhedlana zabo. Labe latjhinga tsopi, do itjhudu lobana umukhwakhe uthengwe uMaqhinga. Acabange ukuyokubawa indawo yokulala komunye umuzi. Awa, bazamemuka umukhwakhe werhawuda. Ncono azilalele khona emmangweni. Nasi nje isikgwa. Wase wazitjhumega kiso warhula isikhundlana. Wathoma ukucabanga ngeembandana. Wo, labese lifikile inaba elibuthongo, zaya. Ngakusasa ekuseni wavuka wabhula umbethe. Emlanjaneni wokuthoma afika kiwo wahlamba. Lithe naseliya emadineni wabaselaseduze nomlambokazi iNdubazi. Kazi uMaqhinga selatjhintje umkhumbulo. Akasayi yena kwaDlawulale ngombana abantu bakhona bayazitlhagela nabo. Alo, imali yokuthe umukhwakhe werhawuda bazayithathaphi Awa, iindlela ziya eTshwana kwanjesi. Ucabanga nje akakajami. Nakathi mehlo, waba nanti izibuko azakweyama kilo iNdubazi?
"Ungibizelani Sikima sibone.?
Abanye bahle bazilandule bathi bona abayi lapho. Kunghanghiswane lapho bekuvunyelwane ngokobana kuyiwe khona ezindleni. UMaqhinga selasilingeke ufile le emazindleni. Selabona bona uMakgwayeja gade adlala ngaye. Uthe naselathi uyaphuma ngemgodinakhe, wezwa ubuhomuhomu babantu beza nganeno. Kwaya kwaya wazizwa nezigi. Wezwa nokuthi banengi abantwaba. Iduna likhulume nasebatjhidela emazindleni, Wazi-ke muntu woku khamba bona nasingayizwako ikosi ikhuluma yona siqu uliqala uyaligcina.
Umtjhayeli naboMaqhinga sebalotjhisane. Umtjhayeli lo ngewakwaMasombuka. UMasombuka abize aboMaqhinga bona baye ngendlini ehlala abantu. Awa, ababilaba bangakareki. Besabisa'iinthimba'zabezi. UMasombuka abatjele, bona ngapha abantu babanengi ngakhona abakakho otjheja omunye. Kanti nabembethe amabhetjha banengi. Awa, bathambe. Kanti okhunye okwabathambisako, kukuzwa bona abantu barhamula nekofi etjhisako batjhebe ngembunyani. Nabangenako bafumane kuthe pu itjhada. Kuzele intuthu ngendlinapha. Awa, bangene balunge etafuleni ekulukazi. Kuzele amabhigiri wekofi agezwe agutjuzwa. Bafika bawathatha balunga ebafazini abajame ngale kwetafula ede omunye wafike wabathelela ikofi omunye wabanikela imbunyani. Abafazaba bathwele iindugu ezimhlophe zalengela ngemva. Batjho bosestere. Awa, bathokoza badlula. UMasombuka wathi bahlale esitupeni basele. AboMaqhinga bathi bona bazakuphumela ngaphandle ekoloyini khona uMkhethwa banoSoni nabo bazakwazi ukuzokuthatha yabo ikofi. AboMaqhinga batjho nje ingani abakgoni ukuhlala phasi. lingulani ezisekoloyini nazo zathuthelwa ikofi. Ezikgonako zasela. Kwalalwa. UMasombuka wabavusa nakuthi ndi. Babophela, bakhwela bakhamba. UMasombuka wabaselayizwile indaba yabo yamabhurugu-mabhetjha, le. NaboMaqhinga bezwa bona inyanga abaya kiyo, le batjho ibizo layo nguZomba. Batjho inamandla kwamambala inyanga leyo. Batjho kiyo kuya, abantu bayo yoke imihlobo ngitjho namakhuwa imbala. Batjho uZomba lo, uqine njengenye inyanga ekulu yemaQhozeni eyahlongakalako uKotso. Kanti enye inyanga eqine njengalezi bayikhomba phasi kwaZulu. Lapho batjho kukwaMhlabuyalingana. Hayi, alifakwa libuya nedaka kilezi. Umuntu oya kizo ngombana afuna isizo uyalitho la. Kodwana oya ngombana athi ufuna ukuphuphisa imithi yazo batjho uyafa nofana aphenduke ikokonyani. Nakuthoma ukukhanya aboMaqhinga bababona kuhle-ke kwanjesi abantu abangekoloyinaba. Babalele balinganisene. Abanye abe abasikinyeki sengitjho. Abanye umuntu ubona ngehloko kwaphela bona kulele umuntu. Umzimba lo, sekumathambo kwaphela. Abezimu nabangakambizi umuntu wekhabo nanyana angagula kangangani uzakuvuka adle amabele. Ngaphandle kwesokana abathi nguMkhethweli, kunomunye wesifazana ogade iingulanezi. Lithe ilanga nalithoma ukufuthumela, umfazi lo wakhupha ithungakazi. Wathoma wathelela abagulako inembe. Awa, bavuka barhamula. Omunye umfazi yena wabafunzwa njengomntwana. AboMaqhinga bona babapha amaqebelengwana behlisa ngesikhambeleni. Kwakhanjwa imini yoke mhlokho. Kukhanjwe kujanywa nakufikwa emlanjeni khona iinkomo zizakusela amanzi zikwazi nokukarula utjani. linkomo bezeluswa nguSoni asizwa nguMakgwayeja. Kungesikhatheso lapho uMakgwayeja ezwa khona bona abantu abagulakwaba akusibo bomuzi munye. Babuya eenyangeni zangekhabo kaSoni. linyangezi zikanye zithi nazibona bonyana ziyabhalelwa ukwelapha abantwaba, ziqatjhe ikoloyi kaMasombuka bona ibaphekelele enyangeni ekulu uZomba. UMasombuka uthola imbuzi ngesinye nesinye isiguli. "Hawu sokana, utjho bona nje nathi sizokukhupha imbuzi MaDlhari! Kazi ngizayithathaphi nanginjengombana nginje." Kuzililela uMakgwayeja. USoni aphendule ngokuthi uMasombuka akazukubabhadelisa bona ngombana abakasuki nabo ekhaya babafumene endleleni. Umsana wathi begodu nakhu nje bayabasiza. Wamtjela nokuthi kunabanye godu abantu abazokubuyela nabo ekhaya abeza nabo ngenyanga egadungileko bagula. Umsana waqinisa ngelokuthi akunamuntu ngitjho agula kangangani ohlongakalako nakwaZomba. Vane babuyele emakhabo sele basindile boke. Nasele ziphumulile, iinkomo kubotjhelwe godu kukhanjwe. Lathi nalingemva kwamadina bafika komunye umuzi omkhulu. Nawo lo, uneembayakazi nezindlu ezinengi. Lapha-ke kusekulindeni. Kulapha abaphekelele abaya, kwaZomba balinda khona. Umuzi lo nowenyanga yehlukaniswe mulambokazi omkhulu abathi Mkhombo ibizo lawo. Emlanjeni lo batjho kuhlala kubophe iinkungu emini nebusuku. Njengombana bafika Ekulindeni nje abe akubonakalinto ngaphetjheya. Seyithi ingajama ikoloyi, kuvele iintsitsirimba zamadoda zize ekoloyini zizokufuna abagulako. Enye nenye indoda ibhebhula isiguli. Nakaya, ku de-kude emlanjeni. Ayagijima. Arhabe kangaka nje kazi batjho akungeni litho emzini wenyanga ilanga selitjhingile. Ngitjho naboMakgwayeja babhejulwa?
MAYEGWAYFJA: Wu, madoda! Kuyini engikubonakokhu Ngifunga amaDlhari. Ubaba warhabe walala angakaboni. Umukhwa werhawuda Kurhuwelela uMakgwayeja?
UMaqhinga nakavukako ngaphasi komuthi kwasele kuthoma ukurhwa qela. Wethuka kwathi atsirimezeke nathi mehlo, angaboni mgodla wemali nenyama. "Hawu, hawu! Maye mina ngemalami UMakgwayeje uyithethe godu. Mani, intwele iyangitshwenya. Ngizakwenzanjani nje. Kodwana unamala, imali, nami ngiyifuna la." Atjho akhomba isandla sakhe. "Nguye uMakgwayeja angithandabuzi ngombana nanti inyathelo ungitjhiyele lona. Angithi sesikhulumisana ngamanyathelo. Wu! Wangigedla." Asikime uMaqhinga angene indlela. Alo uyokulalaphi namhlanjesi?
"Awa, akusiyo yami." Kwaba yipendulo equntako leyo.
MAKGWAYEJA: Umukhwa Ngizakwenzani ngawo?
Sebathi bangangena ngekumbeni kube nguMaqhinga orhaba ikulumo. Abuze bona uMakgwayeja wenzani ngelitje aliphethekweli. UMakgwayeja amqoqele-ke bona lokha uZomba namphengulako wambona bonyana unelwazi lokwelapha. Yeke wathi ngombana nekomo abe akanayo, kuzakuba ncono akhe asebenze alekelele ngeengulani. "Ungibona ngigugana namatjekazi la nje uMaweni uthe ngizokuthatha isihlahla esifanele sisilwe. Uzakuthi angasithaka-ke ngimelekelele ukufaka abantu isipeyiti." Kuhlathulula uMakgwayeja. "Mh! Makgwayeja, nje uzangitjela bona sele ubunyanga nawunje" Kubuza uMaqhinga. Arage. "Alo mina angeze wangibambisa itorhwana amalangana yi Makgwayeja Awa, kodwana ngiyazikhulumela. Ngiyakhamba mina ngiya ekhaya. Kade umuntu afika lapha." Atjho uMaqhinga abe athome nokutlhuwa. "Maqhinga, uyakhamba Sele uyikhuphe ikomo kaZomba yi Kgani uzayithumela nawufika kwakho Unayo" Kubuza uMakgwayeja. UMaqhinga aphendule ngokuthi unayo uyithathaphi Athi yena watjhiya imicwana yeembuzi. Abe akazi nofana usazozifumana na. 'Maqhinga, mina ngibona bonyana sihlale lapha sisebenze ikomo kaZomba. Qala ungiphe itorhwana lokwelapha. Uthe boke abaletha iimbuzi ngombana sele bapholile ngizivalele ngancanye beze kuhlangane ikomakhe. Ngimnikele-ke ngigoduke. Yeke singasebenza iimbuzi beze zibe zinengana zibe ziinkomo ezimbili. Asisebenze mani Maqhinga. Lisa indaba yokukhamba. Angazi bona uzakuthi ujarheleni ngombana noNaMaridili kade wamtjhiya ekhaya nabantwana. Alo uthi bazakudliwa yini kwanjesi gade ingabadli soke isikhathesi Athule uMaqhinga aqale phasi inga uyacabanga. Ngemva kwesikhatjhana athi, "Hayi Makgwayeja, mina ngiyesaba ukuhlala emzini lo?
Nabafika azibukweni bafumana amanzi abohle khulu. UMakgwayeja wabamba uNangu ngesandla beyama. Beyama nje uMakgwayeja akasawathembi amanzi la. Kgani umlambo ungahle ungenise godu. Unande arhedlula ehla nomlambo. Amanzi azifikela emadolweni. Ngaphetjheya uMakgwayeja akhuphe ibhande afuna ukubophelela uNangu emthini khona angazukubaleka. Kazi akasamuthembi. Awa, uNangu athi ngoba selayamile angeke kusenzekanto. Umlingo uphelile. Athi akamlise usayokuqopha iinyawo ematjeni. Indaba ziimbuzi-ke kwanjesi. UMakgwayeja azibize ngendlela yakhona. Zize zigijima. Zithi iinqatha nazithinta amanzi, awa, kubhale. Phela imbuzi iyawesaba amanzi. Abathebathe nangomlozi, isibe kubethisa amazinyo ngomoya. UMaqhinga alinge ukuzibetha azirage ngemva, ibe mudlalo nje loyo. Abathe, "Sa! Sa! "Awa, iimbuzi ukungena ngemanzini. Isigcino uMaqhinga athole iqhinga. Aguge imbuzi ayitjathe emahlombe eyame nayo ayoyibeka ngaphetjheya. UMakgwayeja alithande iqhingeli. Aphambane noMaqhinga naye selazokuthatha yakhe imbuzi. Bazitjatha bazeyamisa zabese zaphelela. UNangu naye selaqedile ukuqopha. Selamuhle ngamandla kwanjesi. Wasikima waya kibo. Kwakhanjwa. Boke sebalambile kwanjesi. Ngemva kwamadina uMaweni wayizwa kuhle indaba yeembuzi ezithathwe nguMakgwayeja. Awa, bahlale bathi balinde uMaqhinga oyokubethela umuzi ncangemlanjeni uMkhombo. Balinda balinda, do ukubuya uMaqhinga. Wafika kuZomba selawavuse ngokhunye amagobho uMaweni. UZomba wathi akamlise uMakgwayeja ngombana alikho elakhe lazikhotha emhlana. Wakhamba waya ngelawini lakhe uMaweni. Kwala nadlula erhodlweni abona isibaya seembuzi. Wacabanga ukuthi nje namhlanjesi akunaambuzi ezizokuvalelwa ngakiso. Kwathi lithi ehliziyweni kaMaweni. Wazibona selabize ibutho elincani walithuma bona liyokufuna uMakgwayeja. Libuye naye lingamkhubazi. Lirage neembuzi. Laphuma inga liqothwa yinto ngemva. Phela leli libutho labomfitjhani. Lalikhamba nenduna yalo ifene. Kwase kwanukelelwa umtlhala weembuzi watholakala. Nantiya ibutho ligijima litjhinga ncangemkgotheni. Lithe selikude yabuza induna yathi, "Nithi baphi na" Wo, kwaphendula, ngamezwi ahlukahlukeneko okubomfitjhani bathi, "Shebakashana, shebasheMkombo. Adumbu kapasha gapesheya.?
MAKGWAYEJA: Imali ndoda!
"Lalela mani. Inyanga leyo ayizukufuna ihloko yomuntu mantanzi" Kubuza uMakgwayeja. UMaqhinga waphendula ngokuthi okuhle kukuthi omunye nomunye wabo unayo ihloko. Yeke uzase ayinikele inyanga leyo imthwalise ngayo. "Ayi, lisa ukudlala ndoda, siphezu kwendaba kwanjesi." NguMakgweyeja loyo. Awa, noMaqhinga abone bonyana umnganakhe selathathekile yindaba yenyanga yebuTbonga. Ahlathulule bona batjho inyanga leyo abe ayibizi khulu. Kodwana batjho okubudisi kukwelapha kwayo. UMakgwayeja athome ahlahle amehlo. Ahleke uMaqhinga athi, "Naso-ke isirhwerhwe sesihlahla amehlo. Sekusele bona sifuthe ivalo lizale umoya." Azithulele uMakgwayeja. Arage uMaqhinga, "Uyazi Makgwayeja, kuzakufuneka bona sithole iimpera ezine nasiya ebuThonga. Kude phela. Ungadlumbani bona kusenyongapha. Mh! Kuzakuba budisi kwanjesi. Yitjho-ke bona umuntu uzayithathaphi ipera natlhoga ngitjho nenja le yakonja." UMaqhinga wakhuluma bewatlhuwisa. UMakgwayeja uthulile ulalele. Asikime uMaqhinga azelule. Abone bona ilanga seliyokutjhinga. "Hayi, Makgwayeja uyabona nje bona selitjhingile. Sihlezi lapha sidla indaba, yitjho-ke bona sizokulalela ngani" UMaqhinga ubuza nje uyathalaza. Athi asatjhuguluka amehlwakhe ahlale phezu kwesimu yesiphila njayaya. "Makgwayeja, yewusale utheza iinkuni mina ngisayokufuna umumbu esiminapha sizokubasa sidle." Ukhuluma nje uMaqhinga selakhukhutha asiya esimini. "Maqhinga, ulimuke bona nasele uphuma esimini ungayifulathela. Uphume sinyeva ungazokubanjwa ngokungabonwako," kulayeza uMakgwayeja naye asikima. Nabaqeda ukudla isiphila esibasiweko bavumelana ngokuthi bangalala lapho ngombana mhlamunye kunabantu ababone intuthu. Yeke bangabazuma ebusuku babakhubaze. Awa, basikima bangena indlela?
MAKGWAYEJA (azicabangela): Arha! Nanti itjhudu ebengililindile. (Aphandlesele.) Awa, ngethungena akunakudla kodwana kunento emnandi ephala ukudla. Leyo-ke liliju leenyosi. Ngilapha nje, ngiyolithengisa ngemali ehle eTshwana.
AboMaqhinga bakhamba bekwaba sebusuku. Basophe ukuyokulala emarubhini abandamelene nekampa yeempera zekhuwa. Angithi bafuna ukuvuka nakuthi ndi bebe iimpera ezine banqophe enyangeni bayokufuna isihlahla setjhudu. Bathi basahlwathiza etjanini, babone ve imodere ilunga ngakibo. Bethuke bazitjhumege etjanini obude inga madzinyani wesithimbili. Nsi eqadi kwabo imodere. Bome aboMaqhinga kuphele ngitjho namaqhinga. Sebacabanga ngesiphila abasebilekwesiya. Kwehle umtatarambana womuntu , khesasikima, ngawunetjhudu. Bahlala inga bamilile yeke imirabhu ayivumi ukusiphuka. Awa, akhulume kuhle ngesineke umuntu wemodere lo bona abeze bazokukhwela naye uya lapha baya khona. Mude umuntu lo. Barareke abagugubele phasaba bona umuntu omude kangaka gade angene njani ngemodereni encani le. Awa, bebasikime bakhwele. Sebathi bangangena, imodere isuke igijime kangangani! AboMaqhinga bahlahle, amehlo sebakakarele baqedile. Lapho-ke imodere sengathi ayisagijimi ngamavili phasi sengathi iyaphapha. Umtjhayeli uzithulele akabakhulumisi uziqalele phambili. Namalamba wemodere uwacimile gadesi igijima ngomnyama. Bakhamba eside isikhathi. Ngelikade tsi imodere. Ayisakhambi. Ehle umtjhayeli ayivule epumulweni kuphume intuthu engangani. Athome umtjhayeli abhule ngezandla inga imodere iyatjha. Bathi bavula, iminyango ingavuleka. lqine inga ibotjhwe ngho ngedarada. Nomtjhayeli athi bangazitshwenyi ngokwehla uzayicima ayedwa. Ngambala abhule abhule, abe athele netjhwabatjhwaba beze kucime. Angene ngaphakathi athi uyayidumisa kuthi nya. Abathebathe do ukuduma imodere. Akwate umuntu loya aphume. Ayithi bhi epumulweni iphakame imodere. Abahlezi ngaphakathi batjhigamele ngemva. Ukutjheja bekuyelela kumtjhayeli. Ayirhudule. Ziye. Agu, kgani mamandla angangani la Umuntu lo urhudula imodere ilayitjhe abantu ababili ngaphakathi. Imodere isigijima njengekuthomeni. UMakgwayeja athulame amqalisise kuhle umuntu onamandla kangaka lo. Mude. Uthwele ingwanikazi. Emlonyeni kuthutjheza isegerede ede. Wembethe ijasi enzima ede evala iinyawo. Yeke ijasi le yendlaleke phezu kotjani njengombana umuntu lo agijima kangaka nje. Kuthi ngelikade uMakgwayeja abone sengathi imodere le sele irhudulwa nguMaqhinga kwanjesi. Ezwe inga imodere le sele irhurhuba phezu kwamatje. 'Kgani amavili wayo aphumile'Azibuze uMakgwayeja. Hayi, kunento emncinza amararho la. Alinge ukukgodlhelela kwale. Athome arhuwelele, Ayi Maqhinga, akhese ujame ngihlale kuhle! Kanti ugijimelani kangaka?
MAQHINGA: Agu, ndodekhethu, indoda ayibuzwa njalo.
Makgwayeja, asikhambe. Mina ngiyesaba kwanjesi.
"I i..., Makgwayeja, kodwana yindaba esizayithini le Ngathana besinayo imali besizayisa kwamhlolokazi. Alo, nasi nayo seyanyamalala njengesithunzi. Kutlhuwisa uMaqhinga. UMakgwayeja athi abakhambe ngombana yena angeke asahlala lapha. Nanti nelanga seliyokutjhinga. Ngambala baqalise amabhurugu phasi bawabophe ngemilenze emadinini alenge njengeenthimba bangene indlela. 10. Kwatjhudu Lakho Lathi litjhinga ilanga aboMaqhinga sebakhambile tle nanyana bakhamba kabuhlungu nje ngesibanga sokunghanghabala kwamanceba. Basebatjhegeza baya khona ngetlhagwini. Bakhamba sidu akakho okhanuka ukukhuluma. Kwahlaluka bona omunye nomunye ulwa nemizindlo yakhe. Nakuthoma ukurhwaqela uMakgwayeja naye athome ukubalabala ngendaba yomuntu wejasi enzima. "Uyazi bona okungitshwenyako yini wena Maqhinga, nginaso ekhaya isihlahla sokuqotha iimpuku. Namkhani kuthiwa umregu akazireguluti nje leso sona asitshwenyi. Sekusiluma, usipupure, bewukhafule usikhuphe ngeentokana. Nya isipuku.?
UMaqhinga wabangasizi abagulako kwaphela, neenyanga ezithoma ukuphogola ebhizinisini yokwelapha zaziletha iinrasu zazo kuye azozi lungisa. Yona-ke inyanga yayiza iraga ikomo yeempondo. Abantu bamabhizinisi bona ngaphandle kwembuzi yokuthokoza kwakuhlala kuzele iimveni iinlori kanye neenteregere kuzolungiswa. limveni zazifika zidunuse esangweni. Kuphume wena puphu, swigiri, tiye - agu, ngingabala ngithini Ekwasele kumrara uMaqhinga kubona sele kuza namakhuwa azokubawa ukuthandazelwa abe netjhudu. Ngilokho okwenza bona uNaMaridili ambuze langelinye babodwa. "Baba, enjephana uthe umporofidi owakuhlambululako lo wambhadela Hayi, mina ngibona sengathi ungakhese uyombhadela godu. Uthi uyayibona nje into eyenzeka ekhayapha Kazi ngephunyanenapha kuzele ukudla akusenandawo ngitjho yokubeka inyawo." "Utjho na, kosikazi" Kuphendula uMaqhinga ezwa ubumnandi umkakhe nakhuluma ngalindlela. Afikelwe matlhuwo godu nacabanga bona mzukwana akhambako wase wamtjhiya umkakhe adosa emhlweni nabantwana. Waphetha ngokuthi, "Awa, kosikazi batjho iminyaka ayifani." "Wu! Baba, nangikhumbula bona bengitlhaga kangangani nabantwana bejubaba, sengilibona liqinisile elithi intandani engafiko ilinde umnono. Nakuke. Uyazi abantwanaba uburotho obungakatjhatjhwa ngebhodoro nangekgodlhe abasabudli. Umbona abuqala ngapha nangapha abufuthele laphaya. Wu, angibe nje ntombi kaMaridili! Ngibuya kude." Atjho abetha izandla. UMaqhinga wabavamise ukuphuma emzini ayokuthandaza yedwa ehlane. Kulapho wabaphele acabange kabanzi ngoZomba nangetjhudu amenzela lona. Kodwana kwakungafiki kuye bona arage nofana ziimbuzi ayokungezelela ikomo eyatjhiywa nguMakgwayeja. Yena wababilayela athi yincani ikomo abhadele ngayo kwaZomba. Yabe ingelanga lesifutho mzukwana uNoSupa athoma ukuya emthandazweni kwaMaqhinga. Wabethwa livalo wajuluka nabona umporofidi obukhali kangaka. Angithi uMaqhinga wabakhe akwitize kurareke abantu ngombana bangamuzwa. UNaThamana yena wabathuswa kukobana njengombana gade asekhabo nje, welatjhwe, welatjhwa. Yeke idineli lalikiribele iinthukulo. Wasewasinda ngombana uMaqhinga ingasimporofidi wamambala. Kowamambala wabangeze adabula. Akhesibone bona uMakgwayeja yena uphethe yiphi ngale ngakwaDlawulale. Yathi ngemva kwamalangana iimbuzi zikhambile uMakgwayeja wathoma ukubereberega. Wathoma ngesincanakazana sakhe uNangu owafike waphathwa mgomani omumbi. Awa, weqa naye uMakgwayeja be waphola. Alo uthi yayikukhuthala komuntu kukaNangu. KwaMakgwayeja kwakuthanyelwa kuhlale kuthe la ngitjho nangenzasi kwezala. UMakgwayeja wabahlutjhwa yindaba yokuthi wabangakamkhupheli ubukhazi. Yeke uNangu wamtjela bona ngesikhabo angeze abeletha angakalotjolwa. UNangu wabangafuni bona umkaMakgwayeja aberege. Abantu bayizwa indaba kaMakgwayeja owelaphako. Bathoma ngokuletha abantwana abanomgomani nabathululako. Kwazala iingulani ngesikhatjhana. Nesibaya naso sazala iimbuzi. Phela uMakgwayeja wathi omunye nomunye ogulako eze araga iimbuzi ezimbili. Sekwathi langelinye uMakgwayeja selacabanga bona kwakhiwe esinye isibaya, kwafika isirhulurhulu kuntambama sahlala phezu kwepundu yesibaya salala. Nango umntwana athi uyasiqotha - sasuka saphapha sanqopha kuye. Safike sambetha ngephiko sakhamba. Umntwana walala ayathile ubusuku boke. Waphaphama nakuthatha ukusa. Kazi akhange kulalwe ekhayapha. UMakgwayeja waziberegisa zoke iintebele watjhiya angayaziko. Ekuseni abantu nabathi mehlo esibayeni, bafumana kunganaambuzi. Kwabe kusele imbuzi eyodwa tere. Ihlezi iqondamile njengomuntu. nabathi bayayiqalisisa, tjhe, yifene into abathi yimbuzi le. Zathoma izinja ukutjhidela kiyo. Yeqa isibaya. Zaya. Indaba yeembuzi zikaMakgwayeja ezikhambileko godu begodu nefene egade iqondeme ngesibayeni, yarhatjheka msinya njengentuthu izala emoyeni. Emzini kaMakgwayeja kwazala abantu ngesikhatjhana bazokuzwa ngomhlolo ovelileko loyo. UMakgwayeja wahlwa azivalele ngendlini. Akhange abe adle mhlokho. Kwala namkhani uNangu selamrabhela ngalokhu nalokhuya. Wakanye walisa naye. UMakgwayeja wahlala amalangana angelaphi. Wakanye watlhuwiswa babantu abasuka kude bathi beze enyangeni bafike bajike godu bangakaberegwa. Kazi neembuzi kufanele bajike nazo. Awa-ke! Kwaba budisi lokho kuMakgwayeja?
"Hawu, kanti Makgwayeja sele usirhwerhwe kwanjesi na?
"Oho, usuyatjho nje. Ukhumbule bona angeze wajamelana nesipuku. Usuyakhuluma nje ngombana batjho umlomo awunasibekelo. Ukhumbule godu bona nemali ethethwe mabutho leya abe ayikapheleli. Angithi khesathi ukuyidzubhudzubhula." UMaqhinga atjho athi ukuphathaphatha iinkhwama zakhe lapha afake khona imali ayidzubhulileko. Phutha phutha, do. "Heyi, imali engiyifake lapha izolo iyephi" Azibuze uMaqhinga. NoMakgwayeja athome aphuthaze yakhe. Do. Bobabili bathule barareke. Imalabo iyephi Kgani ikhithike nabagijimako babaleka amabutho wakwaMkhwephetjhe Kgani ikhithikele ngemodereni egade iphapha leya Alo, nayithethwe sipuku, ngiyiphi-ke egade sele iyifuna le Bathi basararekile kulile ipangela eqadi kwerubhi. Beqa kanyekanye bajama ngeenyawo. UMakgwayeja waphoseka emnyango. Nanzi iimpangela zidobhadobha eqadi kwerubhi. Ase athi thalathala abone ilitje. Angabe asabuza. Aliphose lihlale ehloko yepangela. Ezinye zethuke ziphaphe. Ebethwe lilitje isale iphuphuruza yodwa. Agijime uMakgwayeja ayithi bhi, ayisonge intanyana le, abuye nayo. Nakangena ngerubhini afumane uMaqhinga ufile lihleko. Abuze, "Ukarwa yini kangaka Maqhinga" UMakgwayeja ubuza nje selebe ahluba ipangela ayiphetheko le?
"Yi" UMakgwayeja athi ru alunguze godu?
"Ngiyazi. Kodwana batjho iinyanga zeNatala zinomkhuba wokobana kungangenwa ngendlini lapha zelaphela ngakhona. Akakho-ke oyaziko inyanga eyelapha ikosi."
"Yendoda lisa ukutjhingisa ilanga, yiza nendaba ngize nendlebe." Kurhaba uMakgwayeja. Arage ngokuthi, "Ekanyeni khengathi akhese uvele nelinye iqhinga njengebizo lakho."
MAQHINGA: Kulotjha mina ndodekhethu.
Ungathi Umdala Ungakabon!
Abuze uMaqhinga bona yimalini yona leyo abazoyabelana phakathi Hawu, kanti akhange ngikutjele Mina ngizobatjela bona ikomo esa vumelana ngayo, nehloko leya yaba maranda amakhulu asithandathu. Ngizabatjela godu bona ikomo ephilako, angiyifuni.?
"Umngani! Makgwayeja, uyazizwa bona uthini Utjho ukungitjela bona soke isikhathesi asiberegi Uzangitjela bona ukulala neempuku akusiwo umberego Hawu, ndoda uphethe yiphi" UMaqhinga selahlahlele uMakgwayeja amehlo. Selafuna nokukwata. UMakgwayeja amuthi rhedlu aziqalele inyawo lakhe. Alibangule aqede ase athi kenu ngomhlana aphakamise amadolo. UMaqhinga ajame ajame abe ahlale phasi aqondame eqadi komnganakhe. Khekuthi du isikhatjhana. Kuhlaluke bona omunye nomunye usadla amathambo wehloko. Bayakha kuyabhuruka?
"Gade ngiyomfunela utjwala ekhabo lakaTshotshoro." Kuphendula umkakhe.
"AmaDlhari! Ngizokuba yini?
<fn>SAPS. Framework.2009-02-26.nr.txt</fn>
Ilimi lomuntu ngeendlela ezinengi "linguye umuntu lowo mbala"; libunikazi bemvelo bawo woke umuntu, esikghona ngabo ukuzwakalisa amathemba kunye neminqopho yethu, siphimisele imicabango namagugu wethu, sihlole ilemuko namasiko wethu, godu sakhe umphakathi wethu nemithetho ewubusako. Lilimi elenza bona sisebenze njengabantu ephasini elihlala litjhuguluka. Ilungelo lokusebenzisa amalimi wangokomthetho esizikhethela wona livunyelwe eRhelweni lamaLungelo wobuNtu begodu nomThethosisekelo wethu uyavuma bona amalimi wabantu bethu amthombo okufanele usetjenziswe.
Ngizikhakhazisa khulu ngokuthi, ngemva kwendlela yekambiso yokubonisana engeneleleko, sigcine sifike ebujameni bokumemezela umleyo womthethomgomo wamalimi eSewula Afrika. Lokhu kusiphetho sendlela yekambiso eyathoma ngo- 1995, ngesikhathi ngizakukhetha isiQhema sokuTlama iKambiso yeLimi (LANGTAG) esasingiyelelisa ngomleyo womthethomgomo nomtlamo welimi ohlangeneko. Leligadango laliqakathekile nasiqala ukutlhogakala kokulibalelana ekwahlukeni ngokwamalimi godu lokhu kurholela "emrarweni omkhulu ekambisweni yamalimi amanengi" njengombana kubonakala kwamanye amahlangothi wemiphakathi yethu, begodu nokukhula kokuhlatjwa ngilabo abadlala indima emalimini emukghweni wekambiso yelimi linye eSewula Afrika.
UmLeyo womThethomgomo wamaLimi wesiTjhaba usekelwe emphumeleni wekambiso yokubonisana, ku-LANGTAG begodu nangemizamo yomNyango wami ngokusebenzisana nesiQhema sokuYelelisa ngomThethomgomo wamaLimi. Umleyo womthethomgomo usisekelo ekuphathweni kwemithombo yamalimi wethu ahlukeneko begodu nokufikelelwa kwehloso yombuso ekuthuthukiseni ikambiso yentando yenengi, ubulungiswa, ubuhle kunye nokubumbana kwesitjhaba. Kungalommoya lapho ukuthuthukiswa kwamalimi woke alitjhumi nanye wenarha yethu njengombana kubekwe mThethosisekelo kube lihlangothi eliqakathekileko lalomthethomgomo.
LomLeyo woMthethomgomo utjheja bona igugu lamalimi wethu libekwa kusetjenziswa kwawo kwezomnotho, emphakathini kunye nakwezombanganarha. Ilimi nalilahlekelwa kukwazisa kwalo kilamahlangothi, ubujamo balo buyaphela. UmLeyo womThethomgomo godu uyithathela phezulu iselela yokuhlangana kwephasi ngakwezomnotho begodu nokuthi amalimi wethu wendabuko kufanele abe lihlangothi lebhoduluko lezobuthekniki elikhula ngokurhaba. Kungakho uhlose ukuqinisa ubujamo nokusetjenziswa kwamalimi wendabuko eSewula Afrika.
Nginethemba elikhulu bona amaSewula Afrika woke azawamukela lomLeyo womThethomgomo wamaLimi wesiTjhaba, njengewawo. Ngikholwa bona kufanele sihlangene soke siqinisekise bona umthethomgomo uyafezakala emaphilweni wethu, uqinise godu usenze sizikhakhazise begodu siziveze njengesitjhaba esihlukileko, seSewula Afrika ehlukileko.
Pheze malimi ama-25 ahlukeneko akhulunywa eSewula Afrika, kuthi ali-11 wawo anikelwe ubujamo bokuhlonitjhwa bangokomthetho ngokuya kwesahluko 6 somThethosisekelo ka 1996 (umThetho wenomboro 108 ka-1996), ngebanga lokuthi ukusetjenziswa kwawo kufaka amaphesenti pheze abe ma-98 wesitjhaba soke.
Amalimi ali-11 wangokomthetho siNdebele, isiXhosa, isiZulu nesiSwati (abizwa ngokuthi malimi wesiNguni); iSesotho, Sepedi kunye neSetswana (abizwa ngokuthi malimi wesiSotho); Tshivenda, Xitsonga, isiNgisi kunye nesiBhuru (Afrikaans).
ISewula Afrika iyinarha esebenzisa amalimi amanengi. Umukghwa obonakala khulu ngekambiso yamalimi amanengi eSewula Afrika liqiniso lokuthi amalimi ambalwa wendabuko akhulunywa nangaphetjheya kwemikhawulo yamaphrovinsi, abelwana miphakathi ebuya emaphrovinsini ahlukeneko.
Kwanjesi kunokwazisa okuqinileko kwetlhogeko lokuqinisa imizamo yokuthuthukisa amalimi lawo wendabuko abekagandelelwe ngaphambilini begodu nokukhuphula ikambiso yamalimi amanengi nayikuthi amaSewula Afrika azakutjhatjhululwa ekuthembeleni okungafunekiko ekusetjenzisweni kwamalimi okungasiwo wendabuko njengamalimi aphetheko, wangokomthetho wombuso.
Kuze kube gadesi ukuphathwa kwamalimi ahlukileko eSewula Afrika ngemuva kwebandlululo kumraro ngokungabikhona komthethomgomo ohlelwe kuhle welimi, okurholela ekusetjenzisweni kwesiNgisi nesiBhuru njengamalimi aphetheko kwezomnotho nakwezokuhlalisana kunye nakwezombanganarha emphakathini wethu.
Ngemuva kweminyaka ebunane yedemokhrasi, iSewula Afrika sele ifike ebujameni obuqakatheke khulu emlandweni wayo. AmaSewula Afrika kufanele aqalane poro nokwehluka kwawo ngokwamalimi namasiko kunye neenselela zekambiso yamalimi amanengi yomthethosisekelo, kungakho kungeniswe umLeyo womThethomgomo wamaLimi wesiTjhaba.
UmLeyo womThethomgomo awuhlongozi kuphela indlela etja ekambisweni yamalimi amanengi eSewula Afrika, kodwana ukhuthaza khulu ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko njengamalimi wangokomthetho khona kuzakukhuliswa bekuthuthukiswe ukubumbana kwesitjhaba. Godu uvumela ukwamukelwa mazombe kokwehlukana ngokwamalimi, ubulungiswa emphakathini, imithethokambiso yokuthola imisebenzi yomphakathi namahlelo ngokulingana, godu nokuhlonipha amalungelo welimi.
Lomtlolo unikela umleyo wokufezakalisa ngokunetlha esikhathini sekambiso yamalimi amanengi ngokuya kweenjamiso zomThethosisekelo.
neenjamiso zomthetho zomThethosisekelo ngekambiso yamalimi amanengi, umthethomgomo welimi wombuso namandla walabo abaphila ipilo ephezulu wahluleka ukubona ukwehluka kweSewula Afrika ngokwamalimi.
Ubujamobu barholela ekungalinganini kwamalimi, ukukhonya kwesiNgisi nesiBhuru kwadala itjhebiswano lokungalingani phakathi kwalamalimi, nalawo wabantu abanzima.
ngakho-ke yarholela ekukhuleni kwesakhiwo samalimi, ukungalingani kwawo okwakubonakala ezakhiweni zokungalingani zobutjhaba namazinga wobujamo emphakathini weSewula Afrika.
Zoke lezizenzo zabanga ipikiswano ngobujamo nokuhlukana kwamalimi wendabuko kunye nemihlobo ehlukeneko yamalimi wabantu abanzima nezinye iinqhema ezigandelelweko kufaka hlangana abaNgezwako nabaNgaboniko - kwakhuthaza imibono engasimihle ngamalimi we-Afrika, engasi ngeyalabo abakhuluma isiNgisi nesiBhuru kuphela kodwana nabanye abanengi abakhuluma amalimi we-Afrika ngokwabo.
Ubujamo bungezelelwa kukobana, ngebanga lemibono engayikude nemithetho engabanga irarano ephikisana nokuhlonywa kwekambiso yamalimi amanengi, iinhlangano zomphakathi nezangeqadi zinomukghwa wokuthatha iinqunto zesigiyani ezingakhambelaniko ngamalimi neenjamiso zomthethosisekelo kunye neemfuneko ezikhambelana namalimi.
Isahluko 6 somThethosisekelo sinikela umleyo omkhulu wekambiso yamalimi amanengi, ukuthuthukiswa kwamalimi wangokomthetho kunye nokuthuthukiswa kwehlonipho nokulitjalelwa kokwahlukana ngamalimi eSewula Afrika. Sibeka amalungelo welimi wezakhamizi, okufanele ahlonitjhwe ngemithethomigomo yesitjhaba yamalimi.
UmThethosisekelo ugandelela bona woke amalimi wangokomthetho kufanele "athabele ukulingana kokuzithemba" begodu aphathwe ngokulingana, ngokwenza njalo kuqiniswe ubujamo nokusetjenziswa kwamalimi wendabuko, ngokuthi umbuso uthathe amagadango womthetho kunye namanye, ukulawula nokuphatha ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko ebekadinywe amathuba.
UmThethosisekelo ugunyaza itjhuguluko ebujameni belimi inarha yoke, ngokunikela itjhejo lezokuhlalisana nezombanganarha eenqhemeni zamalimi egade adinywe amathuba ngokuya kweendingo ezizwakalisiweko zemiphakathi kunye neenqhema ezinekareko.
Isahluko 6 (2) somThethosisekelo sifuna kubekwe iindlela zokwenza, okuzakuthuthukiswa ngazo amalimi wendabuko la.
Isahluko 6 (3) kunye no (4) zineenjamiso ezikhambelana nelimi zeminyango yesitjhaba namaphrovinsi, lapho iminyango yombuso kufanele isebenzise, ubuncani bakhona amalimi amabili wangokomthetho.
kuphela, kodwana namaLimi wabaRwa, kunye neLimi / namaLimi lama / wamaTshwayo.
wamaFa akhulunywa ngamanye amahlangothi womphakathi wethu kunye nalawo malimi asetjenziselwa iminqopho yezekolo.
Ezinye iinjamiso ezikhambelana neendaba zelimi zenziwe kwenye indawo emThethwenisisekelo. Isahluko 9 (3) sivikela ekubandlululweni ngokungakafaneli ngokuya kwelimi, kuthi izahluko 30 no 31 (1) zikhuluma ngamalungelo wabantu ngokuya kwesiko, zekolo kunye nokuzibandakanya ngakwezelimi nokuzithabisa. Isahluko 35 (3) no (4) sikhuluma ngamalungelo welimi wabantu ababotjhiweko, abavalelwe ngaphandle kokuvela ekhotho kunye nababekwe umlandu, ngokugandelela elungelweni lokunikelwa ukusegwa komlandu ngekambiso eyenziwa namkha erhumutjhwa ngelimi elikhethwa mumuntu lowo.
ngamasiko kunye nehlangothi eliqakathekileko lokwakhiwa kweSewula Afrika enganabandlululo. Umthethokambiso osisekelo kugcina ilimi lomfundi lekhaya efundweni nekufundiseni, kodwana kukhuthaza abafundi bona bathole amalimi wokungezelela godu. I-LiEP isebenza ngezinto ezifana nelimi/amalimi lo/wokufunda nokufundisa eenkolweni zomphakathi, ehlelweni lesikolo kunye nemisebenzini ekhambelana nelimi yemibuso yamaphrovinsi wefundo kunye namabandla aphethe iinkolo.
UmThethosisekelo kunye nemithetho ekhambisanako ngokubonakala iraga ukuphuhliswa kwekambiso yamalimi amanengi eSewula Afrika. Ngesibangesi-ke, lomleyo womthethomgomo kufanele uqalelele ngokwaneleko ukuvumelanisa umthethomgomo welimi kiwo womathathu amazinga wemibuso begodu ubeke ngokucacileko ubujamo bomthethomgomo ngobujamo nokusetjenziswa kwamalimi wendabuko wangokomthetho emaphrovinsini wolithoba eSewula Afrika.
Umthethomgomo welimi uyavuma ngeenjamiso zomthethosisekelo mayelana nekambiso yamalimi amanengi begodu uhlanganyele neminqopho yombuso ekukhuleni ngakwezomnotho, zombanganarha nomphakathi kunye nezefundo.
phuhlisa ukuphathwa kuhle kwelimi khona kuzakulawulwa kuhle ukuphathwa kwemisebenzi yesitjhaba khona kuzakuhlangabezwana neenrhuluphelo neendingo zamakhastama.
nokuqinisa ukubekwa kwabantu phambili nakutjhejwa iinrhuluphelo, iindingo kunye neemfuno zemiphakathi eminengi yelimi ngokukhulumisana nekulumo-pikiswano.
Ukuphuhlisa ikambiso yamalimi amanengi eSewula Afrika kufuna imizamo enganyazi ilwazi elikhona emphakathini lapho amalimi wendabuko wangokomthetho asetjenziswa khona khulu. Lokhu kuzakukghonakaliswa kusetjenziswa nokubandakanywa kwemiphakathi njengabadlalindima eenkambisweni zokuthuthukiswa kwelimi.
Kungalindeleleka ukufaka izazi zelimi ekurhelebheni ekambisweni yokuthuthukiswa kwamahlelo wokusebenza kwamalimi amanengi ngerhubhululo kunye nokusatjalaliswa kwalokho okutholakeleko.
Ukughonakalisa ukusebenzisana nokwabelana ngokuziphendulela hlangana nemibuso emalunga we-SADC kuzakukhambisa burhaba ukuthuthuka kwelimi.
Kuzatlhogeka bona kwenziwe ukubuyekezwa kwemithethomgomo ngeenkathi ezamukelekako khona kuzakweluswa iragelo phambili elitjhinga emphakathini weSewula Afrika osebenzisa amalimi amanengi.
Indlela etholakala emphakathini ekuthuthukisweni kwekambiso yamalimi amanengi ngengasebenza khulu, nakuqalwa umphakathi weSewula Afrika oneenqhema neenhlangano zombanganarha ezinengi.
lesithekniki ukudlulisa ilwazi namakghono.
wenarha, zilawulwa mLeyo womThethomgomo weLimi.
Ekuphuhliseni ikambiso yamalimi amanengi amaphrovinsi azakubumba imithethomigomo yawo ngokuya komhlahlandlela otholakala kilomLeyo womThethomgomo, ngokuqala ubujamo bawo ngokwesifunda kunye neendingo zomphakathi nalokho okuthandako, njengombana kubekiwe emThethwenisisekelo.
Imibuso yabomaziphathe beendawo izakubeka ukusetjenziswa kwelimi kunye nokunyulwa miphakathi yayo ngomleyo welimi okghonakalisako wephrovinsi. Ngemuva kokubekwa kokusetjenziswa kwelimi nokunyulwa miphakathi, imibuso yabomaziphathe beendawo kufanele ngokubonisana nemiphakathi yayo, yakhe beyazise nokufezekisa umthethomgomo wamalimi amanengi.
Amalimi wangokomthetho azakusetjenziswa ngendlela okufuneka ngayo emisebenzini yoke yesibethamthetho, kufaka ukugadangiswa ku-Hansard, njengelungelo; nasiya eembethamthethweni zamaphrovinsi, ubujamo besifunda ngibo obuzakutjho bona kusetjenziswe liphi ilimi namkha amalimi.
Umbuso uzakukhuthaza bewunikele ngesekelo nakutlhogekako, amabhizinisi wangeqadi ukuthuthukisa begodu afezekise yawo imithethomigomo yamalimi ngokuya komleyo womthethomgomo wamalimi wesitjhaba.
Ngokuvumelana, esinye nesinye isakhiwo sombuso kufanele sivumelane ngelimi / amalimi eli/asebenzako (elizakusebenza ekuthintaneni kwangaphakathi kunye nokukhulumisana neminye iminyango); ikani nakukghonekako, kungazukuba nomuntu okhandelwako ekusebenziseni ilimi alifunako. Eminqopheni yokubamba imihlangano namkha ukwenza imisebenzi ethileko umzamo kufanele wenziwe ukusebenzisa iindlela zokukghonakalisa ukusetjenziswa kwelimi ezifana nokutjhugulula nokurhumutjha (kokubili ukurhumutjha ngokulandela isikhulumi nokurhumutjha ngokukhambisana nesikhulumi, kunye nokurhumutjha ngokuhleba) nakukghonekako.
Ukuthintana namalunga womphakathi: Eminqopheni yokuthintana kwangokomthetho ngomtlolo, ilimi elikhethwa sisakhamuzi kufanele lisetjenziswe. Koke ukuthintana ngomlomo kufanele kwenziwe ngelimi elinyulwa balaleli. Nakutlhogekako, yoke imizamo kufanele yenziwe ukusebenzisa iindlela zokukghonakalisa ukusetjenziswa kwelimi ezifana nokurhumutjha (ukurhumutjha ngokulandela isikhulumi, ukurhumutjha ngokukhambisana nesikhulumi, ukurhumutjha ngomtato kunye nokurhumutjha ngokuhleba) nakukghonekako.
yamalimi amanengi kufanele lilandelwe minyango yombuso wesitjhaba eendaweni lapho kungafuneki imitlolo ngamalimi woke alitjhumi nanye wangokomthetho.
ngawo woke amalimi wangokomthetho abekiweko ephrovinsini.
iveze imitlolo kanye kanye ngamalimi ubuncani bakhona asithandathu.
Umthethokambiso wokudlhegana kufanele usetjenziswe nakukhethwa amalimi wokuveza imitlolo yombuso ngamalimi wesiNguni nesiSotho.
Ukuthintana neentjhabatjhaba: Ukuthintana kombuso ezingeni lephasi kuzakwenziwa ngesiNgisi namkha kwesikhatjhana, ngelimi elikhethwe yinarha leyo.
Ukufezekiswa komthethomgomo wamalimi kuzokwandisa ukufuneka kwemisebenzi yokutjhugulula nokuhlela kunye nemisebenzi yokurhumutjha, ikakhulukazi emalimini wendabuko. Ihlangothi eliqakatheke khulu lelwazi lokutjhugulula kilamalimi kuzakufanela bona likhuliswe eminyangweni yombuso kunye nekorweni yangeqadi, isibonelo, ebujameni balabo abasebenza ngelimi bangeqadi abafana nabatjhugululi, abahleli kunye nabarhumutjhi. Isidingo esandako semisebenzi yabasebenzi belimi ababandulwe ngokwaneleko sizakufuna ibandulo lamakghono eliragela phambili.
Ukuhlonywa kwamayunithi welimi komunye nomunye umnyango wombuso wesitjhaba kunye nakwenye nenye iphrovinsi kuzakuba nomthelela endleleni yokusebenza yemiSebenzi yamaLimi wesiTjhaba.
komthethomgomo ngokukghonakalisa ukubandulwa kwabasebenzi beyunithi yelimi emisebenzini yokutlama elimini begodu nokusekelwa kwamahlelo wokusebenza walamayunithi. ImiSebenzi yamaLimi wesiTjhaba izakuzibopha ngokuvumelanisa ukuthuthukiswa kwamahlelo wokubandulwa kwabatjhugululi, ama-editha nabarhumutjhi, begodu nokuhlonywa kwemihlahlandlela esebenzako mayelana neendaba zekhwalithi.
Iindawo ezifana nekambiso yokwamukelwa kwamagama nebuthelelo lamagama ukwenza isihlathululimagama nazo zizakuthinteka. Ukwanda komsebenzi wokutjhugulula kuzakufuna ituthuko ekhamba burhaba yokuthuthukiswa kokwamukelwa kwamagama emalimini wangokomthetho kunye neButhelelo lamaGama wesiTjhaba elizakufikelelwa ngibo boke abasebenza ngelimi embusweni kunye nebangeqadi.
Ukutholakala kweensetjenziswa zetheknoloji yamalimi wesintu (isibonelo, ukutjhugulula ngokurhelejwa mtjhini, ibuthelelo lamagama wokurhumutjha, ihlelo lokuhlola ukupeledwa kwamagama) emalimini wendabuko kuzakudlala indima ekulu ekusekeleni imisebenzi yokukghonakalisa ilimi.
Ubukhulu bokukhetha bamayunithi welimi buzakubekwa begodu ibandulo lamakghono kilendawo lizakubekwa phambili ngemuva kokuqalwa kwesibalo samalimi wangokomthetho okufanele asetjenziswe nasele siqaliwe.
abunjwa basebenzi ababandulwe ngokwaneleko abane namkha ngaphezulu azakufuna abomabhalana.
Ukwakhiwa kwekghono eendaweni lezo esele zifanisiwe zokukghonakaliswa kwelimi kuzakwenzeka ngokusebenzisana nabanikeli bemisebenzi abafana neenhlangano zefundo yamazinga aphezulu abanikela amahlelo wefundo akhambelana nobujamo obubekwe baLawuli bezamaZinga wezeFundo eSewula Afrika (SAQA) namahlelo wefundo ekusebenzeni kwelimi, ukutjhugulula nokuhlela, ukurhumutjha, ukutlanywa kwelimi, ukwamukelwa kwamagama kunye nokutlolwa kweenhlathululi-magama.
Ukufakwa kancani kancani komthethomgomo wokufezekisa okuragela phambili esikhathini esifitjhani, esilingeneko kunye neside kuyindlela enyulekako emazingeni woke.
Ngokuphathelene nemitlolo yombuso, ukufezekiswa kuzakufakwa zizakhiwo zombuso ngetjhejo elikhulu nokuqala ukwenzeka kwayo ngesikhathi okungasenani seminyaka emithathu. Ubuhle bokufakwa kwayo kancani kancani ngendlela yokwenza kukobana, iminyango ingandisa ngokwanda kwenani ukuthuthuka kwekghono nokuphathwa kwekambiso yokufezekiswa ngokwaneleko.
Izakhiwo zombuso zizakuba nesikhathi sokutlama amabhajethi wazo ngokungezelela kancani kancani izabelo ngesikhathi somLeyo wokuseTjenziswa kweeMali esiKhathini esiLingeneko (MTEF) nemisebenzi yokutlama ngokukhambisana nemithombo efuneka ekufezekisweni ngepumelelo komthethomgomo.
Iindlela zokwalusa ukuqinisekisa ikhwalithi yemisebenzi yokutjhugulula nokuhlela zizakwenziwa.
Ngokusebenzisana neBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika, umNyango wezobuKghwari namaSiko uzakulawula iragelo phambili begodu uzakubika ngeenkhathi ezibekiweko ebaphathini abafaneleko.
Ukubuyekezwa kwemithethomigomo kuzakwenziwa njalo begodu neemphakamiso zizakwenziwa khona kuzakuba namatjhuguluko lapho kufuneka khona amabhajethi azakuhlaliswa kuhle ngokufunekako.
Imithangalasisekelo efunekako ukusebenzisa umthethomgomo izakujanyiswa.
ukuthintana nomphakathi ngomlomo; ukuthintana ngomtlolo nomphakathi; begodu nokuthintana ngokweentjhabatjhaba nakufaneleko.
Ezinye iindlela zokufezekisa ezizakusetjenziswa liRhelo lokuziPhatha labaSebenzi bomBuso, elihlonywe mKhandlu wabaSebenzi beLimi beSewula Afrika, imiSebenzi yokuRhumutjha ngomTato yeSewula Afrika (TISSA), indlela yokuthuthukiswa kwamalimi abekagandelelwe ngaphambilini kunye nendlela yokwenza yetheknoloji yamalimi wabantu.
ukulawula ukukghonakaliswa kwebizelo elingeneleleko lelimi, isibonelo, ukutjhugulula, ukurhumutjha nokubuthelelwa kwamagama ngokuthuthukisa nangomthetho ofaneleko.
nokusekela ukufundwa nokufundiswa kwawo woke amalimi weSewula Afrika kiwo woke amazinga wesikolo.
ngokulinganako; okulungileko kunye nokuhle.
namkha ekorweni yezomnotho.
ukuthuthukisa imihlobo yezobukghwari obukhona kilamalimi.
wamaFa kunye namaLimi wamaTshwayo (SASL).
ebantwini bona basebenzisane namakhomphyutha.
Lilimi elisungulwe kileyo narha.
bunjani ukunikela amandla namkha ukumuka amandla.
ubulungiswa, ukuphathwa komphakathi kunye nokulaya.
kwamalimi amabili namkha adlula lapho.
namkha amanye amalimi, ngenye indlela (Turi, 1993:14-15).
yokuthoma, izinto zokwenza kunye nemiphumela.
buzakuba yini ubujamo bawo.
ukusuka kwelinye ilimi ukuya kwelinye.
ubujamo obuphasi belimi kunye nabakhulumi balo.
athathwa njengadinywe amathuba eSewula Afrika.
bangafikelela kelinye okungasilo lokufunda.
nezakhamizi zesifunda esithileko namkha isitjhaba.
efundweni, ebhizinisini kunye nezikweni leendaba.
kwenzelwa ikoro ethileko yesifundo.
<fn>SAVI. Bulletin012010.2010-07-27.nr.txt</fn>
UmKhandlu we-SATI uzakuthanda ukuthatha ithubeli ukufisele woke amalunga wawo okuhle kodwa ngomnyaka ka 2010. Sihlala sinerhuluphelo lokuzwa ngamalunga wethu, ngalokho ke nakhibe kunemisebenzi ocabanga kobana iZiko kufanele liyenze, thintana nathi.
I-Boland Chapter (eTjingalanga Kapa) ihlele iminyanya ehlukahlukeneko umnyaka lo. Ukufunyana imininigwana namkha ukujoyina i-chapter, sibawa uthintane no-Wilna Liebenberg ku-(wilna@lieben.co.za), no-Gretha Aalbers ku-(aalbers@iafrica.com) namkha u-Elise Engelbrecht ku-(Elise. Engelbrecht@capetown.gov.za.).
Ama-invoyisi wemali ebhadelwako ngomnyaka ka 2010 athunyelwe nge-imeyili namkha ngeposo kiwo woke amalunga. Nakhibe awukawafunyani wakho, sibawa uthintane nerejistra ku-(registrar@translators.org.za) namkha ne-0fisi ye-SATI ku-(office@translators.org.za). Sibawa ukhumbule kobana kufanele usazise ngenye nenye imali ebhadelwako okobana ifakwe ekambisweni yakhona. Nakhibe uthethe isiqunto sokungavuseleli ubulunga bakho, sibawa godu kobana usazise okobana silungise iincwadi zethu. Imali yomnyaka kufanele ibhadelwe ekupheleni kwaka-Ntaka amalunga a-akhredithiweko angavuseleli ubulunga bawo azakulahlekelwa bujamo bawo boku-akhredithwa.
Godu khumbula kobana iZiko linikela ubulunga besiqhema. I-ejensi enye nenye namkha ihlangano enekareko ingathinta i-ofisi ye-SATI ukufunyana amaphepha afaneleko. Ngokuthoma ubulunga besiqhema, ilunga ngalinye kusukela kwanjesi lizakukghona kwaphela ukutlolisa imisebenzi eliyenzako ngokwalo.
I-AGM ye-SATI nesemina yangemva kwe-AGM izakubanjwa ngeLesihlanu nge-26 kuMhlolanja ku 2010 e-Elegant Lodge e-Menlo Park, ePitori. Ungayikhuthi! Isihloko sesemina kukuZiphatha, umthetho nawe: Uzivikela bunjani. Sizobe siqale kobana UmThetho omutjha oVikela abaThengi ubathinta bunjani abasebenzi belimi, begodu kuzakuba nephanele yokukhulumisana mayelana neendaba zokuziphatha. Imali yokutlolisa ifakahlangana "isiselo sokwazana" sasimahla Ngemva kwalokho. Nakhibe awukafunyani iforomo lokuzitlolisa, sibawa uthintane ne-ofisi ye-SATI.
Khumbula kobana malunga a-akhridithiweko abhadeleko kwaphela azokukghona ukuvowuda eemphakamisweni ze-AGM, ngalokho ke bhadela imali yakho yomnyaka masinya ngendlela ongakghona ngayo.
I-SATI izakuthanda ukubika ngemvanyana emnyakeni mayelana ngomhlobo womsebenzi welimi iBhegere yephasi ewakhele amalunga wethu. Amalunga enze umsebenzi omayelana nephaliswano lebholo erarhwako azakubawa kobana basazise ngawo.
Uyakhunjuzwa kobana nawuzokuthanda kobana sifake ibizo lakho erherhweni lemininingwana ye "2010 Find Interpreters" kuwebhusayidi yethu, kufanele ubawe lokhu bunqopha. Amalunga atlolisiweko erejisteni ye-SATI yabazisebenzela ngesikhathi sabo abatloliswa ngokuzenzakalela erhelweni lemininingwana ka 2010. Sibawa uthintane ne-ofisi ye-SATI ukufunyana ilwazi elinabileko.
Iziko lizakwenza irhubhululo hlangana namalunga ekotareni Yokuthoma yomnyaka lo mayelana nemali ebizwako, ngokusebenzi ithulusi elifanako lerhubhululo eliku-inthanethi elasetjenziswa eminyakeni emibili eyadlulako. Sithemba kobana amalunga ngobunengi bawo ngokukghonakalako azozibandakanya ukuqinisekisa kobana imininingwana esiyibutheleleko inenembo.
AbonoNgorwana be-English Academy ngo 2010: Iimbawo zokungenela ziyabawa kubalungisi bamajenali, bemegezini namaphephandaba, begodu nakubatloli ngamunye, zakanoNgorwana we-Olive Schreiner (umnyaka lo umkhakha ziiNkondlo), unongorwana we-Percy Fitzpatrick (onikelelwe umsebenzi welitherari ngesiNgisi onqophe abafundi ababantwana abaneminyaka ehlangana neli- 10 neli-14) begodu nonoNgorwana we-Thomas Pringle (umnyaka kuhlonitjhwa ukubuyekezwa kwemidlalo, iincwadi, amafilimu, imirhatjho namkha amahlelo wakamabonwakude akhangiswe emaphephandabeni nakibomegezini; iindatjana ezifitjhani kumajenali nakumamegezini; begodu nakuma-athikili alitherary). Ukufunyana ilwazi elinabileko, sibawa uthintane nomsebenzi ophethe i-ofisi ku-011 717 9339 namkha ku-englishacademy@societies.wits.ac.za.
Amaphesente amathathu kuyiwebhusayidi esetjenziswa yiYunivesithi ye-Rochester (e-New York) begodu inqophe kubafundi, abalungisi nabatjhugululi abanekareko lokufunyana imodernu nelitheretjha yesikhathi esithileko yeentjhabatjhabeni. Amandla wokukhuthaza mayelana newebhusayidi le mbono wokobana ukufunda ilitheretjha ebuya kwamanye amazwe kuqakathekile ekukhuthazeni isiko lokufunda iincwadi nokungezelela ukwabelana ngemibono hlangana namasiko. Esikhathini sephasi loke lesi, enye yeendlela ezihle khulu zokubulunga ukungafani kwamasiko kungokutjhugulula nokuthokozela imisebenzi elitherari yeentjhabatjhabeni. Qala http://www.rochester.edu/College/translation/threepercent/index.php?
I-L10NCafe.com iyiebhusayidi lapho amalunga webubulo lezamalimi angakhulumisana khona ngokutjhugulula ngomtjhini, TT begodu nezinye iinhloko ezihlobanako. Qala http://worldify.com/l10ncafe/index.
I-16th International Congress of the Names Society of Southern Africa (NSA): I-Homo Nominans - i-Mankind, i-the namer: I-Club Mykonos, Western Cape, 26-28 kuSewula ngo 2010. Umhlangano uzakuhlola iphasi lokuthiya ibizo begodu nokungagandeleleki komuntu kobana athiye ibizo lokuzijameleko. Amabizo abafundi bayamenywa kobana banikele iimphakamiso zamaphepha ngaphambi kwamhlana zima-28 kuMhlolanja ngo-2010. Ukufunyana ilwazi elinabileko, thintana no-Bertie Neethling e-bneethling@uwc.ac.za.
I-Cologne Conference on Specialised Translation: IYunivesithi ye-Cologne ye-Applied Sciences, e-Germany, mhlana zima-21-22 kuSewula ngo2010. Ukukhula kokukhambelana kokutjhugulula okukhethekileko ematakeni asetjenziswako weemfundo zokutjhugulula kulethe ukutjhejwa okudephe khulu khulu kokutjhugulula okukhethekileko ematakeni wokufundwa encwadini/wokuhlathululwako weemfundo. Umhlangano lo uzonqopha eendleleni ezitja zokwenza ukutjhugulula kukhetheke. Ilanga lamaswaphela lezethulo mhlana zili-15 kuNtaka ngo 2010. Ukufunyana ilwazi elinabileko: http://www.f03.fh-koeln.de/fakultaet/itmk/fachgebiete/konferenzen/00558/index.
I-International Postgraduate Conference in Translation and Interpreting (IPCITI) 2010: Kusukela ku-Reflection to Refraction - New perspectives, new settings and new impacts: IYunivesithi ye-Manchester, e-UK, mhlana zima-29-31 kuSewula ngo 2010. Lo mhlangano wesithandathu emilandelandeni le, onqophe ukunikela abarhubhululi abasesebatjha ithuba lokwabelana ngerhubhululo labo begodu bazibandakanye emnyaneni weentjhabatjhaba wethungelelwano. Ilanga lamaswaphela lezethulo limhlana zima-30 kuNtaka ngo 2010. Imibuzo kufanele iqaliswe ku- ipciti2010@manchester.ac.uk. Ukufunyana Ilwazi elinabileko: http://www.ipciti.org.
I-SCREENIT 2010: Ukutjhuguluka kobujamo bokutjhugulula ngeskrini: IYunivesithi ye-Bologna, e-Italy, mhlana zima-20-22 kuSewula ngo 2010. Iimphakamiso zezethulo begodu namaphosta kizo zoke iindawo zokutjhugulula ngokuskrina kufanele zithunyelwe mhlana zili-15 kuSihlabantangana ngo 2010 ku- screenit2010@sslmit.unibo.it. Iwebhusayidi yomhlangano isakhiwa.
I-5th International Maastricht-ÅÃ³dÅº Duo Colloquium on Translation and Meaning 2010: I-Maastricht session: I-Maastricht School of International Communication, The Netherlands, mhlana zili-19-22 May 2010. Ihloso yekholokhuyamu kukunikela iforamu yeentjhabatjhaba ngemikhulumiswano hlangana nabosolwazi nabasebenzi bokutjhugulula/nokurhumutjha ngeendaba zokutjhiwo kutjhugulula nokurhumutjha. Isetjheni ye-Maastricht izakunqopha ekwenzeni ngezandla. Ukufunyana ilwazi elizeleko: u-Dr Marcel Thelen (m.m.g.j.thelen@hszuyd.nl) or http://www.translation-and-meaning.
UmHlangano we-International Technical Translation: e-Universidade Nova, Lisbon, e-Portugal, mhlana zima-28-29 kuMrhayili ngo 2010. Uhlelwe yi-TradulÃ­nguas begodu nabanye abasebenzi bokutjhugulula kobuthekniki, umhlangano uzakuthatha amalanga amabili azeleko wokufunda ngokwenza - iimFundo bandulo zokutjhugulula netheminoloji (ngesi-Portuguese, ngesiNgisi begodu nange-Spanish, amalimi angaphezulu nakukghonakalako) - komtjhugululi onelwazi nomrhumutjhi wobuthekniki, wobunjiniyere, wezesayensi nomatheriyali wemabubulweni. Ukufunyana Ilwazi elinabileko: http://www.tradulinguas.
AmaLimi aKhambako: ISiko, UkuThintana begodu ukutjhugulula ePhasini eliKhambako: IYunivesithi ye-Leeds Metropolitan, e-UK, mhlana zi-3-5 kuNobayeni ngo 2010. Izethulo zomHlangano we-10 womnyaka weHlangano yamaLimi yeenTjhabatjhaba begodu nokuThintana kwamaSiko ngokwaHlukahlukana kufanele zithunyelwe ku-Jane Wilkinson e-IALIC2010@leeds.ac.uk mhlana zi-1 kuMgwengweni ngo 2010. Ukufunyana Ilwazi elinabileko: www.leeds.ac.uk/german/ialic_conference_2010.
UkuTjhugulula ubunengi beenSizasenzo: IYunivesithi ye-Portsmouth, e-UK, mhlana zisi-6 kuSinyikhaba ngo 2010. Ukutjhugulula kanengi kungegama eligadangisiweko, kodwana ebhodulukweni lobunengi beensizasenzo lanamhlanjesi abatjhugululi kufanele batjheje ama-elemende wabo atjengisa ukuqakatheka (imifanekiso ejamileko nesikinyekako, amadayagramu, umvumo, ithayiphografi namkha ubujamo bekhasi). Ukufakwa kwesandla kuyamenywa mayelana neenselela eziqalene nabatjhugululi ngobunengi beensizasenzo. Ukubuza begodu/namkha amabizo-bunjalo amagama ama-300 kufanele athunyelwa ku-Carol O'Sullivan e-carol.osullivan@port.ac.uk mhlana zima-30 kuMgwengweni ngo 2010. Ilwazi elinabileko ku: www.port.ac.uk/translationconference.
I-AGM ye-Society for Editors and Proofreaders (SfEP) nomhlangano womnyaka wama-21: I-Yunivesithi ye-Strathclyde, e-Glasgow, e-UK, mhlana zi-4-6 kuKhukhulamungu ngo 2010. Umhlangano lo uzakufaka hlangana isemina ekhavara iinhloko ezinjenge-typesetter-copy-editor interface, ukwenza ithungelelwano eliphambili ngokusebenzisa ikundla ye-inthanethi yomphakathi, ukuziphatha nokukopela kwabanye kezokukhitjhwa kwemitlolo, begodu neemfundo bandulo ezihlukahlukaneko. Ukubhuga kuvalwa mhlana zili- 9 kuVelabahlinze ngo 2010. Ukufunyana ilwazi elinabileko: http://www.sfep.org.uk/pub/confs/conf10/conf2010_advance.
UmHlangano we-TKE (Terminology and Knowledge Engineering) ka 2010: e-Dublin University, e-Ireland, mhlana zili-12-13 kuRhoboyi 2010. Umhlangano umayela nokuthuthukisa ilwazi nokudlulisela ithekinoloji ngomnqopho wokuthintana ngelimi okukhethekileko mayelana neenkambiso zetheknoloji begodu nemininingwana. Izakunqopha khulu khulu esihlokweni sokwethulwa kwetheminoloji nekunjiniyereni iinsetjenziswa zelwazi eziku-inthanethi. Ukufunyana Ilwazi elinabileko: http://www.dcu.ie/fiontar/conference/home_baile.
Ukuthintana neZiko: Marion Boers. Umtato: 011 803-2681. Ifeksi: 0866 199 133. I-imeyili: office@translators.org.
Irene Dippenaar. Umtato: 079 492 9359. Ifeksi: 086 511 4971. I-imeyili: registrar@translators.org.
<fn>SAVI. Bulletin042010.2010-07-27.nr.txt</fn>
Imali ebhadelwa ngo 2010 bekufanele ibhadelwe ekupheleni kwakaNtaka. Nakhibe awukabhadeli yakho, sibawa uthintane ne-ofisi ye-SATI masinyana (office@translators.org.za). Irhelo elisatjalaliswako lizokuhlaliswa kuhle ekupheleni kwakaMrhayili begodu amalunga angakabhadeli azakukhitjhwa erhelweni lethu lokuthumela ama-imeyili. Amalunga a-akhredithiweko ayakhunjuzwa kobana auku-akhredithwa kusebenza ngokukhambisana nobulunga beZiko. Nakhibe awukghoni ukuvuselela ubulunga bakho ngonobangela wobudisi beemali, sibawa ukhumbule kobana amalunga angenza isibawo sokusizwa esiKwameni sokuThuthukisa se-SATI.
Ngenyanga eyodwa eseleko ukuya emnyannyeni omkhulu, abatjhugululi nabarhumutjhi basetjenziswa khulu kwanjesi - "Kufanele ukuthi unomsebenzi omnengi ngonobangela wabantu abanengi kangaka abeza eSewula Afrika ngoMgwengweni" Singathanda ukwazi kobana ngimuphi umsebenzi wamalimi ovezwe yiBhegere yePhasi. Asikalindeli kobana uveze iinfihlo zerwhebo yakho, kodwana sibawa uthumele imininingwana emifitjhani ku-office@translators.org.za mayelana nomunye nomunye umsebenzi wokutjhugulula/wokurhumutjha ekungenzeka ube nawo (namkha esele uwenzile) mayelana nomnyanya lo?
Omunye weminqopho yomKhandlu we-SATI ukuya phambili kukukwenza iminyanya yethungelelwano qobe. Umnyanya wokuthoma womnyaka, owabanjelwa elungeni lomKhandlu u-Michelle Rabie, wenzeke ngoSihlabandangana e-Blue Crane Restaurant e-Pretoria. U-Michelle wabelana ngeenyeleliso zokobana umuntu azimakethe ngokwakhe njengomsebenzi osebenza ngesithi sakhe woke umuntu waba nangemva kwedina elimnandi.
Ilunga lomKhandlu uManzo Khulu wabamba umhlangano mhlana zili-14 kuMrhayili e-Johannesburg ogade unqophe amalunga asebenza ngamalimi wesiNguni. Emaswapheleni uManzo unethemba lokuhloma iTjhaptha etja ye-SATI, lapho amalunga wemikhumbulo efanako azakuhlala akhulumisana ngeenselele aqalene nazo lokha nakasebenza ngamalimi lawa. Sibawa kobana uthintane naye ku-manzo@translators.org.za ukufunyana ilwazi elinabileko.
Sihlele ukwenza iminyanya yethungelelwano le ngobunengi enarheni mazombe. Sazisa nakhe ungathanda kobana size edorobheni yangekhenu begodu nokobana ngiziphi iinhloko ongathanda kobana kukhulunywe ngazo.
UmHlangano womKhandlu we-FIT uzokubanjwa e-Moscow mhlana zima-28 namhlana zima-29 kuMrhayili. U-Marion Boers uzobe awukhambele ngekwakhe njengoMongameli we-FIT.
Isaziso sokuthoma somHlangano wePhasi we-XIXth FIT, ozokubanjwa ngenyanga kuRhoboyi ngo 2011 e-San Francisco, sizokukhitjhwa masinyana. Hlala usilindile kuwebhusayidi ye-FIT : www.fit2011.
Ngetjhudu elimbi, umlotha we-Icelandic volcanic wakhandela amano we-SATI wokubakhona ku-LBF: Lokhu kwabangela kobana umjameli we-SATI u-Wilna Liebenberg akhansele isiphaphamtjhini sakhe emalangeni ambalwa ngaphambi komnyanya. Nanyana kunjalo, sajanyelwa ngenye ihlangano esisebenzisana nayo, i-PEG, begodu umbiko ngomnyanya loyo uzakuvela ekukhitjhweni okuzako ko-Muratho.
I-European Personnel Selection Office izokuhloma iphaliswano ngoVelabahlinze ukurqatjha abatjhugululi belimi lesiNgisi bamaziko we-European Union. Abenziimbawo kufanele babe zizakhamizi zeNarha enye nenye eliLunga le-EU, babe ne-bachelor's degree komunye nomunye umkhakha begodu bakghone ukutjhugulula kusukela emalimini amabili asemthethweni we-EU ukuya esiNgisini esisezingeni lomuntu osikhulumako. Vakatjhela iwebhusayidi ku- http://www.eu-careers.eu namkha funyana isaziso sokuhlonywa kwephaliswano ngokujoyina isiqhema se-Facebook esibizwa 'Silindele iphaliswano lokutjhugulula ilimi lesiNgisi e-EU ngo 2010' e-: http://www.facebook.com/home.php#/group.phpgid=189470229968&ref=mf?
Isikhathi sokukhetha i-The Custodian of the Two Holy Mosques Abdullah bin Abdulaziz International Award for Translation sesivuliwe kwanjesi. Unongorwana lo unikelwa qobe ngomnyaka ukuhlukanisa imisebenzisi yokutjhugulula emazikweni adumileko ukwenzela ukufika isandla ngokwaneleko ebizelweni lezokutjhugulula ukusukela begodu nokuya kusi-Arabic. Ukukhomba kuvalwa mhlana zima-20 kuRhoboyi ngo 2010. Ilwazi elinabileko: www.translationaward.
I-Prolingua, ihlangano yabasebenzi belimi le-Afrikaans nesiNgisi begodu nehlangano esebenzisana ne-SATI, ihlome iwebhusayidi: http://www.prolingua.org.za.
UNyango wozobuKghwari namaSiko i-(DAC) seyenze kobana amarhelo ahlukahlukeneko wetheminoloji afunyaneke kuwebhusayidi yawo (www.dac.gov.za). Amarhelo lawa akhitjhwa namkha aphrinthwe kobana umuntu azisebenzisele wona awasebenzisele ukufunda.
I-Infoterm, iKoro yeLwazi leTheminoloji yenTjhabatjhaba, yasungulwa ngo 1971 ngegontraga ne-UNESCO, ngomnqopho wokusekela nokuhlanganisa ukusebenzisana kweentjhabatjhaba emkhakheni wetheminoloji. Ungafunda incwajana yabo yeendaba yamva nje ku- http://infoterm.info/pdf/activities/INL/INL_135.pdf.
UkuHlahlutjwa kweTheknoloji yokuTjhugulula, okwenziwa ngu-Walter Daelemans no-VÃ©ronique Hoste (ISBN 9789054876823), yagadangiswa yi- Linguistica Antverpiensia New Series - Iinhloko eemFundweni zokuTjhugulula, ijenali yomNyango wezokuTjhugulula nokuRhumutjha, i-Artesis University College Antwerp.
I-Translator's Agency, eyalungiswa ngu-T. Kinnunen no-K. Koskinen, ilibuthelelo lezinto elinqophe endimeni ye-ejensi emsebenzini wabatjhugululi nabarhumutjhi. Njengombana inzinze ngaphakathi kwesotjhiyoloji yokutjhugulula nje, ivolumu le isebenzisa isibalo seendlela ezivela kusayensi yomphakathi. Ama-athikili ithungelela umkhumbulo wokurhabeka ngemicabango yeendlela ezihlukahlukeneko: ithiyori yomsebenzi, ithiyori ye-ejensi, ukuhlatjujtwa kwethungelelwano begodu nokuhlathulula ngeendlela zomphakathi ezenziwa zibe mikhulumiswano emihle ngeemfundo zokutjhugulula. Ilwazi elinabileko: http://tampub.uta.fi/english/tulos.php?
I-Linguistica Antverpiensia NS - Iihloko eemFundweni zokuTjhugulula 10/2011: Ukufundwa kwamaphepha kulungiselelwe ekukhitjhweni kweencwadi kaNobayeni ngo 2011, "Ukutjhugululela umphakathi: UkuTjhugulula njengomsebenzi womphakathi begodu nemiphumela yakhona engenzeka". Ukutjhugulula kuqalene neenselele zokukhula kwethekhnoloji okwenzekako 'kokuvuleleka', 'ukwabelana' begodu 'nokuhlanganisa', okuhlahlambisa ukuzibandakanya komsebenzisi ngenye indlela emisebenzini enzinzileko yokusebenza kuhle. Iimphakamiso ezikhambisana nesihloko lesi kufanele zifakwe mhlana zima-20 kuMgwengweni ngo 2010 (ubunen. Bamagama ama-500) kumlungisi, u-Minako O'Hagan ku- minako.ohagan@dcu.ie.
Ukutjhugulula nokurhumutjha kwabanganamakghono aphezulu womsebenzi lo: Imicabango yokuzibandakanya nokukhulumisana, i-guest Yalungiswa ngu-Åžebnem Susam-Sarajeva no-Luis PÃ©rez-GonzÃ¡lez, izakukhitjhwa yi-St Jerome Publishers. Ibuthelelo lelo liphakamisa ukuhlola ibizelo lokutjhugulula nokurhumutjha kwabanganamakghono aphezulu ngombono wokufunda kilabo abenza imisebenzi yokutjhugulula nokurhumutjha; amathungelelwano abawasebenzelako; abosondaba abakghonakalisa ukusatjalalisela umsebenzi wokutjhugulula ebantwini abanganamakghono aphezulu; begodu neemphakathini ekuvela kiwo imisebenzi le. Ukukhitjhwa (kobunen.. bamagama ama-500) kufanele kufakwe mhlana zima-30 kuVelabahlinze ngo 2010 ku- s.susam-sarajeva@ed.ac.uk or luis.perez-gonzalez@manchester.ac.uk.
I-Multidisciplinarity in Audiovisual Translation, i-guest eyalungiswa ngu-Rosa Agost, no-Elena Di Giovanni begodu no-Pilar Orero: ukubizwa kwamaphepha kwenziwe ekuKhitjhweni kwamhlana zi-4 (kuTjhirhweni ngo 2012). Ukufaka isandla ngamaqhinga wokuhlahluba ukutjhugulula ngokulalela nokubona begodu nemicabango yokuzijayeza evela enengini lokukhalima. Iimphakamiso ezinqophe emthindeleni weragelo phambili lezethekhnoloji ekuthuthukiseni amathulusi amatjha nokuzijayeza kuyasekelwa, ihlahlubo lehlanganiso labalaleli begodu namatjhuguluko avela kuma-engeli ahlukeneko (we-ethnography, wesayikholoji, newe-neuroscience, njll.). Isiphakamiso somtlolo ozeleko kufanele siqaliswe kunobhala we-MonTI (monti.secretaria@ua.es) mhlana zima-30 kuNtaka ngo 2011. Abalungisi be-guest kungathintanwa nabo ku-agost@trad.uji.es, elenadigiovanni@unimc.it or pilar.orero@uab.cat.
I-Writing Skills for Effective Minutes: isifundobandulo selanga linye e-Stellenbosch University Language Centre, mhlana zima-28 kuMrhayili ngo 2010. Ilanga lokuvala iimbawo limhlana zima-21 kuMrhayili ngo 2010. Ukufunyana imininingwana ezeleko thintana no-Audrey Poole ku- 021 808 2167 namkha ku-taalsentrum@sun.ac.
I-Computer skills for language practitioners and staff & students from language departments: e-Stellenbosch University, mhlana zili-7-9 kuMgwengweni. I-Kommuniko izabe inikela isifundobandulo samalanga amathathu ahafu ku-MS Word, ku-MS PowerPoint begodu naku-Ms Excel ngokwahlukahlukana, inqophe kubasebenzisi abathoma nabasezingeni eliphakathi. Iimfundo bandulo lezi zenziwa nge-Afrikaans, kodwana imibuzo yamukelekile ngesiNgisi. Thintana no-Amanda Lourens ku-alou@iafrica.com namkha ku-084 514 8111.
I-Hong Kong Translation Research Summer School: E-Hong Kong Baptist University, mhlana zili-12-23 kuVelabahlinze ngo 2010. I-TRSS (HK) inikela ihlelo elikhambisana ne-UK TRSS enzinzileko begodu uvulelekile kibo boke abafundi abaphethe iziqu ezifaneleko ze-MA degree ephasini loke begodu abathome namkha abacabanga ukuthoma irhubhululo ekutjhugululeni begodu/namkha iimFundo zamasiko ahlukahlukeneko.
I-Society for Editors and Proofreaders (SfEP) AGM begodu ne- 21st annual conference: E-University of Strathclyde, e-Glasgow, ne-UK, mhlana zi-4-6 kuKhukhulamungu ngo 2010. Umhlangano uzakufakahlangana amasemina akhavara iinhloko ezinjengama-typesetter-copy-editor interface, ngokusebenzisa budlabha ikundla yokuthintana nomphakathi nge-inthanethi ukwenza ithungelelwano lezinga eliphezulu, begodu nokuziphatha nephlejiyarizimu ekugadangiseni, beghodu neemfundo bandulo ezihlukahlukeneko. Ukubhuga kuvalwa mhlana zili-9 kuVelabahlinze ngo 2010. Ilwazi elinabileko: http://www.sfep.org.uk/pub/confs/conf10/conf2010_advance.
I-International Conference on Translation and Accessibility in Video Games and Virtual Worlds: e-Universitat AutÃ³noma de Barcelona, e-Spain, mhlana zi-2-3 kuNobayeni ngo 2010. Umhlangano unqophe ukuhlanganisa boke labo abanekareko emkhakheni we-game localisation begodu nokufunyaneka begodu nendima yokutjhugulula emaphasini abonwako. Iimphakamiso ezikhitjhiweko (ubunen. Bamagama ama-300) kufanele athunyelwe mhlana zili-15 kuVelabahlinze ku-VG.VW.translation.accessibility@gmail.com. Ilwazi elinabileko: http://jornades.uab.
I-Critical Link 2010 Conference: UkuRhumutjha ebujameni obutjhugulukako, i-Aston University, i-Birmingham, e-UK, mhlana zima-26-30 kuVelabahlinze ngo 2010. Umnqopho womhlangano kukuhlola amaphuzu wezepolotiki, wezomthetho, wamalungelo wobuntu, we-transnational, wezomnotho, wehlalakuhle yamasiko begodu namaphuzu wehlalakuhle yamalimi wemisebenzi yombuso/ukurhumutjhela umphakathi. Ukufunyana ilwazi elinabileko vakatjhela iwebhusayidi ye-Critical Link 6 ku-http://www.aston.ac.uk/CL2010 namkha thintana no-Prof. Christina Schaffner at c.schaeffner@aston.ac.uk.
I-Second Writers' and Literary Translators' International Congress (WALTIC): e-Bilgi University, e-Istanbul, e-Turkey, mhlana zi-2-5 kuSinyikhaba ngo2010. Umhlangano uzokukhuluma ngeenselele zokufunda nokutlola, ikululeko yokukhuluma, amalungelo wokutlola nedijithalizetjhini. Ilwazi elinabileko: http://www.waltic.
I-Eighth National Conference and International Forum on Interpreting in China: e-Sichuan University, e-Chengdu, mhlana zili-15-16 kuSewula ngo 2010. IsiHloko: Ukurhumutjha esikhathini seDlhobhalizetjhini. Ilwazi elinabileko: www.kouyi8.org, www.tac-online.org.cn or www.fltrp.
I-16th International Congress of the Names Society of Southern Africa (NSA): I-Homo Nominans - Mankind, the namer: e-Club Mykonos, eTjingalanga Kapa, mhlana-26-28 kuSewula ngo 2010. Umhlangano uzakuhlola iphasi lokuthiya begodu nokuthiya kwabantu izinto amabizo ngokungakateleleki. Ukufunyana ilwazi elinabileko thintana no-Bertie Neethling ku- bneethling@uwc.ac.za.
I-International Postgraduate Conference in Translation and Interpreting (IPCITI) 2010: Kusukela esiTjengisweni ukuya kekutThugulukeni - Ubunjalo obutjha bezinto, ukuhlela butjha nemithintela emitjha: E-University ye- Manchester, e-UK, mhlana zima-29-31 kuSewula ngo 2010. Lo mhlangano wesithandathu emilandelandeni le, onqophe ukunikela abarhubhululi abasesebatjha ithuba lokwabelana ngerhubhululo labo begodu bazibandakanya eminyanyeni eqakathekileko yethungelelwano. Imibuzo kufanele iqaliswe ku-ipciti2010@manchester.ac.uk. Ilwazi elinabileko: http://www.ipciti.org.
I-Translation and Interpretation in a Multilingual Context: UmHlangano weenTjhabatjhaba wokuTjhugulula nokurhumutjha: e-Bangkok, Thailand, mhlana zi-1-3 kuSinyikhaba ngo 2010. Ilwazi elinabileko: http://www.ictithailand.
I-International Conference on Literary Translation: Writing Past Each Other Literary Translation and Community: e-Victoria University of Wellington, e-New Zealand, mhlana zili-11-13 kuNobayeni ngo 2010. Umhlangano lo unqophe ukuhlola kobana ukutjhugulula okubunqopha kuthuthukisa bunjani ilemukiso begodu nokuthokozela umehluko wamasiko, lokha ngesikhathi sona leso yenza inqondo yomphakathi woke walapha ekhaya nemikhawulweni yeentjhababeni - namkha ukutlhayela kokutjhentjhiselana lokho kungafaka bunjani isandla ekuhlukanisweni bunqopha kwamasiko. Iimfundobandulo nesikhathi sokufunda naso sizokwenzeka. Ilwazi elinabileko: http://www.victoria.ac.nz/victoria-conferences/default?
Ukuthintana neZiko: Marion Boers. Umtato: 011 803-2681. Ifeksi: 0866 199 133. I-imeyili: office@translators.org.
Irene Dippenaar. Umtato: 079 492 9359. Ifeksi: 086 511 4971. I-imeyili: registrar@translators.org.
<fn>STATS. MultilingualWordList.2010-11-09.nr.txt</fn>
<fn>Service charter Ndebele.txt</fn>
Lokhu kukhambisana nehlelo lesiTjhaba laMano wokuVimbela uBulelesi nomNqopho wabongazimbi mayelana nobulungiswa bobulelesi.
Itjhatha yabongazimbi kunye nomtlolo wamazinga aneleko kumathuluso aqakathekileko wokugandelela nokuhlanganisa amalungelo neembophelelo ezikhambelana nomsebenzi onikelwa abongazimbi bobulelelsi eSewula Afrika. Itjhatha yabongazimbi bobulelesi ikhambisana nokusebenza kwesigaba 234 somthetho sisekelo.
Ngiyathemba kobana ngokuzibophelela nokuzinikela kwabadlali ndima ekambisweni yobulungiswa bobulelelsi, itjhadi yabongazimnbi bobulelesi izakusiza ekuphumeleliseni imithetho esetjenziswako ngokobana kube nokufeza umsebenzi womthetho kunye nobulungiswa bube ngebabantu boke.
nokwenza ukuliliswa kwabongazimbi nayikuthi amazinga akuhlangabezwana nawo.
Unelungelo lokobana utjhejwe msinyazana ngefanelo, nangesihle, uphathwe ngehlonipho khona kuzakugcinwa isithunzi sakho nokuphila ipilo yakho ungathikanyezwa ngiwo woke amalunga womnikeli msebenzi omunye nomunye.
Amapholisa ngesikhathi sephenyisiso, abatjhutjhisi neemphathiswa zekhotho ngesikhathi sokulungiselela nangesikhathi sekambiso yokuvela ekhotho kunye nabo boke abanikeli bemisebenzi kufanele bathathe amagadango ukuphungula ukuthikanyezwa kwakho njengongazimbi, ngokukhulumisana nawe hlangana nokhunye ngelimi lakho, begodu bakhulumele nawe ngemsitheleni nakukghonekako.
Lamagadango azakukhandela bona ungazimbi azizwe ahlukunyezwa kwesibili.
Unelungelo lokunikela ngelwazi ngesikhathi sephenyo lobulelesi nangesikhathi nawuvela ngekhotho.
Amapholisa, umtjhutjhisi nesiphathiswa sokulungiswa kokuziphatha bazakuthatha amagadango wokuqinisekisa bonyana okhunye nokhunye ukufaka isandla ofuna ukukwenza ephenyweni, ekutjhutjhisweni, nekulalelweni kokulitjalelwa kuyalalelwa godu kuyatjhejwa lokha nakuquntwa bona kghani kuragelwe phambili nephenyo namkha nokulalelwa kokulitjalelwa yibhodo.
Lelilungelo litjho ukobana ungazibandakanya (nakutlhogekako nalokha kukghonekako) eenkambisweni zobulungiswa bobulelesi, ngokukhambela ukulalelwa kwebheyili, ukusegwa komlandu, iinkambiso zokukhutjhwa kweengwebo kunye / namkha nokulalelwa kokulitjalelwa.
Kutjho bona uzakuba nethuba lokwenza istatimende esiragela phambili emapholiseni nawubona bonyana isitatimende sakho sokuthoma asikapheleli; godu ungenza isitatimende sokutjela ikhotho ngomphumela wobulelesi.
Ukudlula lapho ungatlola isibawo usiqalise kuSihlalo weBhodo yokuLalelwa kokuLitjalelwa bona uze ekulalelweni kokulitjalelwa nokuletha umbono otlolwe phasi.
Unelungelo lokuthola ilwazi nokwaziswa ngamalungelo wakho nokuthi ungawasebenzisa njani. Kufanele waziswe ngendima yakho emlandwini nesikhathi esifaneleko somlandu. Ungabawa ilwazi mayelana namalanga wekhotho, iimali zabofakazi namahlelo wokuvikelwa kwabofakazi.
Godu ungabawa ukwaziswa ngobujamo bomlandu, ukobana isaphulimthetho sibotjhiwe namkha njani, sabekwa umlandu, sanikelwa ibheyili, sathweswa umlandu ngokomthetho, sabonwa umlandu begodu lapho kufaneleko, sagwetjwa.
Unelungelo ingasi kuphela lokwaziswa ngamalungelo wakho, kodwana nelokuwasebenzisa.
Godu ungathola ilwazi njengehlangothi , ubawe ihlathululo ngenye nenye into ongayizwisisiko ngelimi lakho.
Ungabawa amabanga wesiqunto esithethweko ngomlandu wakho, sokutjhutjhiswa nokungatjhutjhiswa.
Godu unelungelo lokuthola imitlolo umthetho okuvumela bona ube nayo.
Ungabawa ukuthola isaziso ngeenkambiso ongazikhambela. Godu ungabawa umtjhutjhisi azise umqatjhi wakho ngeenkambiso, ezenza ungakghoni ukuya emsebenzini.
Unelungelo lokungathuselwa, lokungahlukunyezwa, lokungasatjiswa, lokungafakwa ngaphasi kwegandelelo lekohlakalo, lokungavalwa ngemali, lokungakhohlakali nelokungatlhloriswa Nawungufakazi kufanele ubike ukuthusela okunjalo emapholiseni namkha kumtjhutjhisi omkhulu.
Amapholisa nawungakhambisana neemfuno ezithileko angenza isibawo sokobana ufakwe ngaphasi kwehlelo lokuvikelwa kwabofakazi.
Nayikuthi isibawo esinjalo siyaphumelela uzakubekwa ngaphasi kwehlelo lokuvikelwa kwabofakazi. Nanyana uzabe uvikelwe, ngokukghonekako, kiyo yoke imihlobo yokugandelelwa bona wenze into ethileko, isibonelo, uzakuvikelwa ekutlhorisweni nekuthuselweni.
Lokhu kuzakuqinisekisa bonyana ukuphepha kwakho njengofakazi khona kungazukucajelwa ubufakazi bakho namkha kugcine ngokobana uzitsomule ngebanga lokugandelelwa.
Ilungelo litjho bona kobunye ubujamo ikhotho ingakhandela ukuvezwa kwelinye nelinye ilwazi (kufaka ukwaziwa kwakho) namkha ingayala bona ukukhamba ikhotho kwenzelwe ngemsitheleni (kusetjenziswa ikhamera).
Ungabawa bemiSebenzi yokuLungiswa kokuziPhatha ukukwazisa nayikuthi isaphulamthetho sibalekile namkha sitjhidisiwe.
Unelungelo lokubawa irhelebho nokufikelela (lapho kukghoneka khona) imisebenzi yezehlalakuhle, zepilo nerhelebho lezengqondo kunye nerhelebho lomthetho elikhambelana neendingo zakho.
Amapholisa azakurhelebha ngokukuhlathululela iinkambiso, akwazise ngamalungelo wakho begodu akudlulisele kubanikeli bemisebenzi abafaneleko.
Umphathi we-ofisi namkha i-ofisi elikhulu ekhotho lizakwenza kukghonakale ukutholakala kwakatologi.
Abatjhutjhisi bazakuqinisekisa bona amagadango afaneleko ayathathwa mayelana nemilandu ephathelene nezomseme, inturhu yangekhaya nokondliwa kwabentwana kunye nokobana imilandu ilalelwe emakhotho akhethekileko lapho kukghoneka khulu.
Boke abanikeli bemisebenzi mayelana nemisebenzi yabo banesibopho sokuthatha amagadango azwakalako wokutjheja abongazimbi abaneendingo ezikhethekileko bebabaphathe ngendlela enezwelo.
Unelungelo lokuliliswa ngokulahlekelwa namkha ngomonakalo wepahla owenzeke ngebanga lobulelesi obenziwe kuwe.
Ngelanga lokukhutjhwa kwesigwebo sommangalelwa ungabawa umtjhutjhisi enze umlayo wokuliliswa ekhotho ngokuya kweSigaba 297 nesama-300 somthetho weKambiso yobuLelesi, umThetho wenomboro 51 ka-1997.
Ukulilisa kutjho inani lemali ikhotho yobulelesi eyinikela ungazimbi owonakalelweko namkha olahlekelwe yipahla, okufaka hlangana, imali ngesibanga sesenzo sobulelesi namkha sokuliswa komuntu obonwe umlandu ngokwenza umlandu.
Umtjhutjhisi uzakwazisa ngomlayo wokukulilisa kodwana umabhalana wekhotho uzakuqalana nokwenza umlayo usebenze, nokuthi ungavulela ummangalelwa umlandu wombango lokha ikhotho yobulelesi nayingakhuphi umlayo wokukulilisa kunye nalapho kungasi lula ukulinganisa ngemali umonakalo ebujameni obufana nomonakalo wezengqondo namkha ubuhlungu nokutlhaga.
Umabhalana wekhotho uzakusiza ngokobana uliliswe ngokuya komlayo okhutjwe yikhotho.
Unelungelo lokubuyiselwa ipahla omukwe yona ngokungasimthetho.
Ukubuyiselwa ipahla kutjho lapho ikhotho, ngemva kokubeka umsolwa umlandu, ilaya isaphulimthetho ukukunikela ipahla okufunyenwe bona siyithethe ngokungasimthetho kuwe khona uzakubuyela ebujameni obewukibo ngaphambi kwesenzo sobulelesi.
Umtjhutjhisi uzakwazisa bonyana ukubuyiselwa ipahla kufaka ini begodu umabhalana wekhotho uzakurhelebha ekuthini usebenzise ilungelweli.
Ukukhumbula bonyana unelungelo lokunghonghoyila, ungathintana nomnyango othileko wombuso namkha umnikeli womsebenzi nawuneenghonghoyilo mayelana nomsebenzi owuthola namkha nayikuthi amalungelo wakho awatjhejwa.
IBandla lokuTjhutjhiswa kwesiTjhaba ama-Ofisi wamaPholisa wamaDorobha amaKhulu umKhandlu wabaSebenzi bezePilo beSewula Afrika, namkha igqwetha elikhethwa nguwe nozazibhadelela lona.
Nawufuna ilwazi elinabileko ngekambiso yokunghonghoyila, sibawa uziqalele emtlolweni wamaZinga amaNcani wemiSebenzi yaboNgazimbi bobuLelesi. Lomtlolo utholakala kwelinye nelinye i-ofisi lombuso.
Itjhatha yamaLungelo waboNgazimbi yeSewula Afrika yenziwa liPhiko lobuNqophisi bezoBulili emNyangweni wobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo ngokubambisana nemiNyango yezeHlalakuhle, wokuLungiswa kokuziPhatha, weFundo newezePilo, kunye neBandla lokuTjhutjhiswa kwesiTjhaba, bemiSebenzi yesiPholisa seSewula Afrika, iKomitjhana yeTjhuguluko lezomThetho eSewula Afrika, iKomitjhana yeSewula Afrika yamaLungelo wobuNtu, i-Ofisi lomVikeli womPhakathi, iPhiko elizijameleko lobuNqophisi obuTjheja iiNghonghoyilo ngamaPholisa, amalunga weKomitjhana yemiSebenzi yaboMarhastrada nobuLungiswa kunye namalunga wesiPholisa seDorhobha eliKhulu leTshwane.
UmNyango wobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo uthabela khulu ukufaka isandla okwenziwe ziinhlangano okungasizo zombuso ezihlukeneko neenkhungo zefundo ephakamileko kilomtlolo.
<fn>StateoftheNation.2007.2009-04. Nr.txt</fn>
Lokha nakahlongakalako, besazi bona uMma u-Adelaide Tambo bekasanda ukukhutjhwa esibhedlela. Kodwana ngombana besazi ukuthi bekanommoya wokubamba ngamandla namandla wokufuna ukutjheja labo abaphilako, besithanda ukumamukela yena namanye amalunga womndenakhe sibamukela njengeentatanyiswa zethu kilomnyanya kaRhoboyi . Kodwana lokho akusikho obekufanele.
Kusasa sizakuhloboka simbone kokugcina lokha nasiqala iinsalela zesidumbu sakhe. Yeke uzakuba nathi ngokommoya lokha ngo-Oktoba kilonyaka, sigidinga isikhumbuzo samalanga ama-90 wokubelethwa kwakasobantwabakhe, uyise labantwabakhe, umlinganakhe, ikhomreyidi lakhe begodu indodanethu edumileko yabantu bethu, uReginald Oliver Tambo. Okhunye godu, sidlulisa amazwi wokutjhiriya emndenini wakwaTambo.
Yeke, ngithabe khulu ukobana ngethule okhona phakathi kwethu ekuseni namhlanjesi uMhlonitjhwa u-Albertina Luthuli, indodakazi yomthumbi kaNongorwana wokuThoma wokuThula iLaureate, ikosi u-Albert Sisulu, ukusitjhiya kwakhe kabuhlungu ephasini eminyakeni ema-40 eyadlulako lokha nakwabikwa bona wasilwa sitimela esabe sigijima ngebelo elikhulu emasimini wabantu kwaDukuza. Ukuhlongakala kwakhe kwaba yinto ethusako nengakholwekiko njengombana ipilwakhe yabe ingehlahla indlela esisa ekululekweni esiyithabelako namhlanjesi.
Ngizizwa ngizikhakhazisa khulu ukuthi iSewula Afrika yombuso wenengi ibe nomuzwa nokuzwela ukwamukela lokho u-Albert Sisulu no-Oliver Tambo abakutjhoko esitjhabeni sethu ngokuthiyelela ama-Oda amabili weliZwe loke ngabo-I-Oda kaLuthuli, kanye ne-Oda yabaKhambisani baka-O.R Tambo. Ngiyazi godu nangegugu elikhulu elinalabo abafakwa emazingeni aphezulu wama-Oda weliZwe loke Kuyangithabisa godu ukwamukela iNdlu yabalwelikululeko bomrhwanto waboMma ka-1956 nemiguruguru yeSoweto ka-1976 abahlezi ebhoksini lakaMongameli, kanye nalabo abaziwako abalwela inarhekhabo kiwo woke amaphrovinsi, ehlongozwe boSomlomo bamaPhrovinsi ukuzibandakanya esiqhemeni seentatanyiswa eziqakathekileko ezibe nathi namhlanjesi.
Umbuso wabantu beSewula Afrika okungilowo engiwukhulumelako namhlanjesi, njengombana ngahlonitjhwa ngokukwenza lokhu esikhathini esigadungileko, wabunjwa ngomnyaka ka-2004, ngemva kwamaKhetho Zombelele wonyaka lowo.
Emhlanganweni wonyaka kaJanabari, ebandla ngenyanga edlulileko, iKhabhinedi yeLizwe loke ejame engcenyeni eqakatheke tle yekambiso yombuso lowo esinetjhudu lokuba kiwo, elitjengiswe ngokuthi umhlanganwawo utjengisa isikhathi esiphakathi sepilo yombuso owabelethwa emakhethweni wethu wokugcina ka-2004.
Njengombana sikuzwisisile lokhu, kuyimvelo ukuthi kufanele sisibuze thina bona- ngiliphi iragelo phambili esilenzileko ukufuna ukuzuza iminqopho leyo esatjela isitjhaba ngokuthembeka ukuthi sabe sizibophelele, ngikhonje abantu bethu basinikela igunya ngokungeyisi ukobana sibuse inarhethu ukusukela ngomnyaka ka-2004 bekufike isikhathi esizako samakhetho ka-2009!
Ngokuzithokozisa kwakho, Ngizakuthanda ukubuyela emvanyana, ngikhumbule lokho esakutjhoko, ngomnyaka ka-2004, njengabajameli babantu bethu, phakathi kwabangani bethu ababuya ephasini mazombe, babuthene eentulweni zethu zombuso e-Union Buildings eTshwane ngeLanga leKululeko, ukugidingwa kweminyaka elitjhumi yekululekwethu, begodu bazibandakanya ekwethulweni kwakaMongameli weRiphabliki, loyo owabe akhethwe yiPalamende yethu, ngokuhlonipha isifiso sabantu sentando yenengi esatjengiswa nakuyiwa emakhethweni ka-2004.
Kwabe kuyindawo lapha ukubelethwa unzima bekuba kuthola isijeziso sobuphilo boke.
Kwabe kuyindawo lapha ukungathabi, umnuko womtlhago, isoritjhi evulekileko, umnuko obolileko, amawoma wabantu abangakathabi, iinthombe ezingapheliko zejamo lenarha eliphoswe kumbi eensileni ezitjhiyiweko, okuthathwa njengento efaneleko ukuqinisa ubuhle belinye iphasi leentrada ezihlwengekileko, nemida yesikhuni, namathuthumbo athuthumbileko etjanini obusatlhurhako obuhlaza obubhinako, neenyoni nezindlu ezihle ezingaba ngezekosi namakhosikazi weenkosi begodu nombhino weenthandani kanye nethando.
Bekuyindawo leyo ukuhlala kwezinye iindawo bekukubangela bona ube yinyamana kakatsu nanyana ukungafuni wena ukobana ubone abanye njengeenyamazana, abomakhelwana abanesiqiniseko abazange kodwana baba bongazimbi bokusela utjwala nokutzirimezeka ngeendakamizwa obekuba ngunobangela wokumorosa ipilo, egade bazi bona ipilwabo beyingeze yavuka iyihle ngaphandle kokubulawa eendaweni zabo begodu bagagadlhelwe begodu balwa nezipi ezibuhlungu ngaphandle kwesizathu.
Sibuthene lapha namhlanjesi, ngelanga leKululeko, ngombana ngesikhathi, abantu bethu, kanye neengidi zabantu ephasini mazombe, abamakhomreyidi wethu esibambisene nawo begodu labo iintatanyiswa zethu ngokuhlukana kwazo ezibajameleko, bathatha isiqunto esithi- akuphele koke lokho!
Ayikho imiraro emikhulu yezehlalakuhle okufanele siyirarulule ekghona isisombululo esingaphandle kwendaba yokwakhiwa kwemisebenzi nokuphungula nokususa umtlhago. Lokhu kukhambisana nakho koke, ukusukela ekwenzeni ngcono amaphilo wabantu bethu, ukuya ekwehliseni amazinga wobulelesi, kukhutjhulwe amazinga welitheresi neembalo, nokuvula iminyango yokufunda nesiko lokufunda kibo boke abantu.
Sithembisa zoke iinkutani neenkutanikazi ezazinikelako zazinikelela ikululekwethu, begodu nawe, abangani bethu ababuya emagumbini amane wephasi, ukobana angeze sakghaphela ithemba enilibeke kithi nasisiza nasinikela ukukghoneka kokutjhugulula iSewula Afrika ukobana ibe mbuso wenengi, onokuthula, onganabandlululo, ongabandlululi ngobu lili nokobana ibe yinarha enepumeleleo, ezibophelele ebhudangweni elihle lokubambana kwabantu.
Umsebenzi wokwakha iSewula Afrika leyo sewuthomile. Umsebenzi lowo uzakuragela phambili eDekhedini yesiBili yeKululekwethu.
Iminyaka ematjhumi amahlanu ngaphambilini, njengombana bazilungiselela ukubamba uMhlangano waBantu, owamukela iTjhatha yeKululeko, abalwelikululeko bamhlokho bathi, Asikhulumeni sisoke-Abantu namakhuwa, amaNdiya namaKhaladi soke abantu beSewula Afrika Asikhulumeni soke ngelizwi linye ngekululeko. Begodu nangethabo elingeza ebantwini bembaji nabengubo lokha nabahlala enarheni ekhululekileko. Namhlanjesi kufanele sivuselele ithemba lethu, ukobana sikhulume soke ngekululeko, sisebenze ngokubambisana ukubona ithabo labo boke labo okumele beze nekululeko, ukusebenza ngokubambisana ukobana sakhe iSewula Afrika ehlathululwa ngebhudango linye, ukobana sisoke ngezenzo sithi-kwanele ngakho koke okwenza inarhekhethu imumathe ngaphakathi kwayo begodu ijamele khulukhulu izinto ezimbi nezihlabisa amahloni emphakathini wabantu!
Kufanele siragele phambili nokuziphendulela ngalowo mbono esakhuluma ngawo njengombuso ophetheko lokha nawuthoma i-ofisi lawo, sitjheje ngokuzeleko bona namunye wemiraro emikhulu okufanele siwurarulule uyakghona ukuba nesisombululo ngaphandle kwendawo yokwakha amathuba wemisebenzi nokuphungula kanye nokuqeda umtlhago, yeke nokobana ukulwa nokuqeda umtlhago kwenziwe begodu kuzokuragela phambili nokuba yingcenye ephakathi yomzamo welizwe loke ukwakha iSewula Afrika etja.
khudlwana kunikelwe esisombululweni semibuzo emikhulu abantu ephasini abaqalene nayo.
Ngithabe khulu ukobana ngibike lokho mayelana nesibopho ngasinye umbuso usasebenza ngamandla ukuqinisekisa bona iminqopho yesiTjhaba kuyahlangabezwana nayo.
Ku-avareji yamaphesende angaloluhlobo 4,5, inani lokukhula komnothwethu eminyakeni emibili nesiquntu edlulileko beliphezulu khulu soloko sathola idemokhrasethu ngomnyaka ka-1994. Ukusisa imali emnothweni, maphiko womabili langasese nelomphakathi bekusoloko kukhuphuka pheze ngamaphesende ali-11, bese iindleko ze-infrastraktjha zombelele zephiko lomphakathi zingezeke nge-avareji yonyaka yamaphesende ali-15,8. Namhlanjesi, ukusisa imali okungatjhugulukiko njengamaphesende wenani loke lomKhiqizo weKhaya-pheze ukumaphesende ali-18,4- ungophezulu tle soloko kwangomnyaka ka-1991.
Inani labantu abaqatjhwako soloko belikhuphuka pheze ngesiquntu sesigidi ngonyaka eminyakeni emithathu edlulileko.
Sibone iragelo phambili elihle ekuthuthukeni kwabantu abaNzima emnothweni. Ukusukela ekubeni banikazi bamaphesende adlula kwamathathu weemakethe zeemali ze-JSE ngomnyaka ka-2004, lokhu kungezekile pheze kufike emaphesendeni ama-5; begodu nenani labantu abaNzima eenkhundleni zokuphatha likhule ukusukela kumaphesende ama-24 ukuya kwama-27. Nanyana kunjalo kufanele sihlale sitjhejile ukuthi amanani la akakarisi asesephasi khulu.
Ukutjhinga phambili kumnotho kube neenselela ezinengi kithi soke. Ukungezeka khulu nagokuragela phambili kwabantu abathengako kutjengisa ukuthuthuka okuhle kumazinga wepumelelo ngehlangothini lomnotho kibo boke abantu; ne-infrastraktjha ekulu yamaphrojekti esiwenzako afuna iminikelo eminengi yezinto ezithuthwako nemitjhini.
Kodwana ukulingana kwerhwebo lethu neenarha ezinye zangaphandle kutjengisa bona asikaphumeleli ekwakheni ikghono lokukhiqiza umthengi neempahla zemali lezo inarhethu ezifunako. Nalokha iinkolodo zezindlu zikhule khudlwana ngenani elifanako nelokukhula kwengeniso-mali, indaba yokobana amaSewula Afrika onga kancani kutjho bona kufanele seyeme ekongeni okubuya kwezinye iintjhaba.
Eminyakeni emithathu edlulileko, umnotho wakhe amathuba wemisebenzi asigidi nesiquntu. Kuyakhuthaza bona ngomnyaka kaMatjhi 2005 ukuya kuMatjhi 2006 kwaphela, emathubeni wemisebenzi azii-300 000 abe khona bekasephikweni elisemthethweni ngaphandle kwezokulima, ezijamele inani lokuthuthuka lipheze libe maphesende ama-4.
Ingcenye encani yalokhu mathuba wemisebenzi yasafuthi akhiwa ngokweHlelo eliNabisiweko lemiSebenzi yomPhakathi. Kodwana akunambuzo wokobana ihlelweli litjhingiswe hlangothi linye phezulu khulu. Akukho godu umbuzo wokobana singenza ngcono khulu ukwakha amathuba wemisebenzi yabantu abazisebenzako ngokwamabhizinisi amancani namakhulu. Nakuqalwa bona inengi labantu abangasebenziko babantu abatjha, singenza ngcono khulu ngeenthikamezo okufana nemiSebenzi yebantu abaTjha eliZweni nokuthuthukiswa kwabosomabhizinisi abancani.
Kukuzikhakhazisa kwaphela, ukobana ngokukhambisanana nokuzibophelela kwethu ekwakheni umphakathi otlhogomelako, soloko kwangomnyaka ka-2004 senze ngcono ukunikelwa kwemisebenzi nezinye izinto zemirholo yezehlalakuhle. Lokha abazuzi beemali zesondlo nabafika eengidini ezibu-8 ngomnyaka ka-2004, namhlanjesi iingidi ezili-11 zabantu beSewula Afrika abatlhagako sebazitholile iimalezi zesondlo. Kuyakhuthaza bona amanani wokukhuphuka kwalabo abatholako, esikhathini sanje bekukghona ukulawuleka, njengombana amahlelo bekafika ekuphelelweni sikhathi. Lokhu kuzakuqinisekisa ukobana athathe isikhathi nomsebenzi wemithombo eminengi yombuso ukunikela imisebenzi yomnotho ukwakha imisebenzi eminengi namathuba wamabhizinisi.
Ihlelo lezindlu selibone pheze amasabsidi amatjha azii-300 000 anikelweko eminyakeni emibili edlulileko. Yeke, njengombana sizama ukwenza ngcono ikhwalithi nokuthuthukisa amaplani walabo abakhuthwe mahlelo wephiko langasese nelomphakathi akhona njenganje, ibelo lokuwakhupha libe buthaka khulu kunangendlela ebesilindele ngayo. Kufanele kube khona esikwenzako ukuze sitjhugulule ubujamobu. Njengombana amalunga ahloniphekileko asazi, eminyakeni embalwa edlulileko sithuthukise begodu sathoma ukufaka amahlelo ahlukeneko anqophe ekwenzeni ngcono iinthuthi zabakhweli. Lokhu kufaka hlangana ihlelo lokutjhugulula amateksi nemizamo yamaphrovinsi efana nesitimela i- Moloto Rail Corridor eMpumalanga hlangana nalapha umsebenzi omkhulu uthome khona, iKlipfontein Corridor eCape Town nephrojekti yeGautrain nokuhlangana kwayo nekambiso yeenthuthi yomphakathi woke.
Lokhu kanye neminye imizamo kubumba ingcenye yeqhinga leenthuthi elifaka koke, lihlanganise kokubili indlela nesiporo. Sizakutjheja ukuthonywa msinya kwamahlelo la ukwenza ngcono ikhwalithi yepilo khulukhulu yabantu abasebenzako.
Ukuthola igezi, amanzi nehlwengiso kube ngcono. Ngomnyaka ka-2005,iSewula Afrika seyizuze iHloso yokuThuthukisa iMillennium ngokunikelwa isisekelo samanzi, nokuba ngcono kokuwathola ukusukela kumaphesende ama-54 ngomnyaka ka-1994 ukuya kumaphesende ama-83 ngomnyaka ka-2006. ngokutjho kwehlelo lokuThuthukisa eUnited Nations, iSewula Afrika ingenye yeenarha kilezo eziyimbijana ezisebenzisa kancani ebhajedeni yezeenkhali kunemanzini nehlwengiso.
ISewula Afrika itjengise bona amalungelo wobuntu emanzini athathwa njengepengu yokuthuthukisa nesiyeleliso kumgomo amalungelo amayelana nokutjhugulula amanzi enze bona kukghoneke ukungezeka ukutholakala kwawo nokuhlula izinto ezimayelana nokungalingani ngokombalaokwasukela ku-aparteyidi, kancazana ngokutholakala kwamalungelo.
Kufanele nakanjani sithabele inzuzo ekulu le. Kodwana kuliqiniso bona iingidigidi zabantu ababu-8 nanje abanawo amanzi wokusela. Inengi labo alinagezi nehlwengiso. Siyazikhakhazisa ngokuthi ngaphambi konyaka owodwa, sikghonile ukuphungula ukuliyeka ekususeni ikambiso yamabhakede eendaweni ezakhiweko pheze ngesiquntu. Njenganje sisebujameni bokuqeda ikambiso eyehlisa isithunzi sabantu kileziindawo ngaphambi kokuphela konyaka lo.
Sizakuragela phambili nokuqalana neenselelezi ukobana sisuse koke okumbi nokunyenyisako enarhenethu ukuze soke sikghone ukukhuluma ngekululeko kanye nethabo eliza nokukhululeka. Isihlahlubo sezefundo nokuthola amakghono sitjengisa ukuba ngcono kweendawo eziphezulu ngomnyaka ka-2004, kodwana kukhamba kabuthaka. Lokhu kufaka namazinga welitheresi, ukutlolisa eenkolweni namanani wokuzibandakanya kwamaziko wefundo ephakemeko. Amanani ehla enyuka wemiphumela yebanga letjhumi ayatjengisa bona kunengi okusafanele kwenziwe ukunzinzisa ikambiso nokuqinisekisa ukuba ngcono tle. Nanyana kunjalo, inani labafundi bebanga letjhumi abaphumelela iimfundo zeembalo ngeZinga eliPhezulu lingcono kancani kunomnyaka ka-1995.
Lokha ihlelo lokubuyisela abantu iindawo nalenze bona kube khona iindawo ezinengi zokuhlala esikhathini sanje, kusafanele godu sense imizamo khudlwana ukuqalana nemilandu esaseleko, inengi layo ebudisi khulu. Ngakwelinye ihlangothi, akukho okunengi okwenziweko mayelana nokwabela abantu indawo. Sizakubuyekeza kuhle izinto eziziinliyo ukuze ihlelweli lenziwe msinya.
Woke amahlelo la womnotho nawezehlalakuhle abumba ingcenye yamaqhingethu ukwehlisa nokuqeda umtlhago osaragela phambili nokutshwenya inengi labantu bethu. Umsebenzi owenziweko ngonyaka ophelileko, owenziwe bomma ngokwe- South African Women in Dialogue basebenzisana neminyango ehlukeneko yombuso, kufakwe hlangana ukuvakatjhela eendaweni ezifana neTunisia neChile lapha iragelo phambili elinengi esele lenziwe khona ekutjhejeni umtlhago, lokhu kutjengisa imitjhapho eenkambisweni zethu kilokhu.
Kurhatjiswe ibandulo labaSebenzi bezeHlalakuhle bemiNdeni kumazinga wamaphrofetjhinali nakumazinga wama-okzilari ukuqinisekisa bona imizi ekhethiweko isekelwa kuhle begodu itjhejwa kuhle.
Lokhu kuzakuqinisekisa ukuhleleka kokuhlangana kwabatholi besizo lezehlalakuhle emisebenzini kamasipala namathuba wemisebenzi, eragela phambili nokutjheja umsebenzi ukuqinisekisa bona inengi labantu bethu liyasizeka ngesizo elilithola emalini yezondlo bese bangena imaraga yemisebenzi. Njenganje, sizakuragela phambili nokuhlola imizamo emitjha ezakwenza ngcono khudlwana umrholo womphakathi.
Ubudisi bokungenelela kilezi zehlalakuhle kufanele kwenziwe ngokubambisana hlangana namaSewula Afrika ukwenza ngcono ukubumbana komphakathi. Kilonyaka wokugidinga ama-60 we- Doctors Pact yabadosiphambili bemiphakathi yama-Afrika namaNdiya, ukugidinga iminyaka ema-30 yokubulawa kwakaSteve Biko nokugidinga iminyaka ema-20 wevakatjho leDakar elenziwa bosolwazi bamaBhuru ukuhlangana ne-ANC, indaba yokuhlukana kobutjhaba bethu nokuthinteka kwethu soke ukobana sibabantu beSewula Afrika kudinga bona kuphenywe hlangana nemiphakathi, ngendlela engeza ukubumbana kwethu njengesitjhaba. Ukuragela phambili, kilokugidinga kweminyaka ema-30 wokuvalwa kwamaphephandaba i-The World ne-The Weekend World, sikatelelekile ukobana sibuze umbuzo - ingabe soke sikghonile ukwenza imisebenzethu ngaphakathi ekwakheni ukuzwana emiphakathini nokuthuthukisa umbono wokubumbana, ukusekela ukunamathela okwenza isitjhaba sethu sibumbane!
Ngamanye amagama, amagadango afunekako ukwenza ngcono ukubambana komphakathi angeze kwenziwa mbuso kwaphela. Kufanele sisoke njengamaSewula Afrika sikhulume ngekululeko ngendlela esiyifune ngayo nangendlela itjhabalala ngayo ngendlela esiyiphatha ngayo, begodu sisebenze ukuzuza ithabo eliza nayo.
Mma uNomlomo noSihlalo; Nginethemba lokobana soke sizakuvumelana ngokuthi ukusebenza ngokubambisana ukobana sizuze ithabo elibuya ekululekweni kuyafana poro neselela yokuqalana nobulelesi.
Ukuthuthukisa ukuthula nokuphepha kuzakufaka hlangana boke abantu.
Ukuthula nokunzinza kwezepolotiki nakho godu kuphakathi kwemizamo yombuso yokwakha nokwenza ibhoduluko likhuthaze ukusisa iimali Iinqunto zizakuthathwa ukuqeda ukungalawuleki, ukukhukhuthisa iindakamizwa, ukuba neengidi, ubulelesi begodu khulukhulu ukutlhoriswa kwabomma nabantwana.
Nakanjani, angeze sasula lokho okumbi nokunyenyisako bese senza sengathi kunethabo eliza nekululeko lokha imiphakathi nayihlala ithukiwe, ivalalake ngaphakathi kwamaboda neemfensi ezinamahlabahlaba, ihlala inevalo eendlini zayo, eentradeni begodu neendleleni zethu, ibhalelwa kuthabela indawo yesitjhaba ngokukhululeka. Kutjho khona bona kufanele siragele phambili siqinise khudlwana ipi yokulwa nobulelesi.
Lokha nasele senze ngcono silidlulile inani egade siliqalile le-152 000 zeemphathiswa zamapholisa eziqatjhwe emSebenzini wamaPholisa eSewula Afrika, begodu lokha nasenze ngcono ihlelo lokubandula, siyabona ukuthi amandla walokhu akakabi phezulu kuhle kibo boke abantu ukobana bazizwe baphephile begodu bavikelekile. Lokha nasele sehlise iingameko zobulelesi bokuthathelwa izinto, inani lokwehla ngonyaka mayelana nemikhakha efana nokudlelezela, ukusahlela nokubulala kusese ngaphasi kwamaphesende ahlangana nali-7 ukuya kwali-10 esiwaqalileko. Ukutlhoriswa kwabomma nabantwana kuragela phambili ngezinga elingamukelekiko.
Ukukhula kwezehlakalo zobulelesi obuthileko lokha nagade abasebenzi bezokuphepha babhenyogile bekufanele kulethe umlayezo lo kithi soke bona i-indastri yezokuphepha angeze yaphathwa lula njengeendaba zangasese zephiko langasese. Kutjhatjhalazi bona iinkambiso zokulawula esinazo azikeneli. Lokhu kwenzeka neendabeni ezifana namazinga wemirholo, iinkambiso zokukhetha abasebenzi, ukugandelela imihlahlandlela yabasebenzi eemvenini ezithwala imali, nokhunye.
Lokhu kuyindaba okuzomele siyibuyekeze kilonyaka, ukuze ukwengezelela ukwenza ngcono imisebenzi yamapholisa, sisoke sine-indastri yangasese yezokuphepha sakha ibhoduluko lapha ukuphepha okulindelekileko emphakathini, lapha imithombo emikhulu ikhamba, koke lokhu kuhlangabezanwa nakho.
Sizakuragela phambili nokufaka umfutho ekwenzeni ngcono ukusebenza kwamakhotho wethu, ukwengeza inani lokwehliswa kokupakelana kwemilandu. Begodu sizakuqinisekisa iinqunto zokungezelela i-infastraktjha yemiSebenzi yezoBulungiswa, ukwenza ngcono ukuphathwa kweLawulo lemiKhawulo kanye nokufika kwabantu abafuduke kwezinye iinarha nemisebenzi yemitlolo, hlangana nokhunye iyenziwa. Inengi lokuphela amandla ekwenzeni ngcono imisebenzi ebantwini eyenziwa ngengcenye ukusukela emandleni angakaneli neenkambiso ukutjheja ukwenziwa. Ngalokho, esikhathini esiya ku-2009, indaba yehlangano namandla wombuso azakuhlala asekuthomeni kwe-ajenda yethu.
Esele kuvelile, hlangana nokhunye, njengento yendawo ebudisi mayelana namaqhinga wokungena phakathi ngilokho okutjhiwo yibandulo elitholwa ziinsebenzi zomphakathi eenhlanganweni ezihlukeneko kanye nendima edlalwa yi-SA Management Development Institute kuhlekuhle okumele ibe mnikeli wemisebenzi omkhulu kufakwe hlangana nekambiso yokwamukela abasebenzi boke bomphakathi.
Amazinga wokukhambisana hlangana neminyango, ngokuhlobana nomsebenzi womphakathi nomthetho wokuphatha zeemali, kuhlanganisiwe ngandledlana thile. Kutjhatjhalazi bona lokhu angeze kwavunyelwa ukobana kuragele phambili, nalokha sitjheja tle ukutjheja kuhle bona iindingo zoku-editha kumazinga welizwe loke namaphrovinsi seziqine khulu. Lapha, isibawo sekambiso yesivumelwano sokusebenza kuhlekuhle emayelana nokuphatha phezulu ibudisi. Amahlelo wokwenza ngcono amandla wekambiso karhulumende wendawethu aragela phambili msinya. Msinyazana ngemva kwenyanga kaMatjhi 2006 amakhetho karhulumende wendawo, amahlelo wokwamukela enziwa, kwatjhejwa nokobana amaphesende ama-62 wabomeya batjha.
Okufanele kuyelelwe, kukuthi kileli nengi labomasipala, imisebenzi eminengi iyasala, nanyana ikhona eenkhundleni eziphezulu zokuphatha namaphrofetjheni. Isibonelo, ngenyanga kaSeptemba ngonyaka odlulileko, amaphesende ama-27 wabomasipala bebanganabo abaphathi ; ePhrovensini yeNorthwest, izinga leenkhala zomsebenzi kumazinga wokuphatha aphezulu, bezingaphezulu kwamaphesende ama-50; bese eMpumalanga liphesende li-1 kwaphela labaphathi abaphezulu elikhambisene nesiVumelwano esiQakathekileko sokuSebenza.
Siragela phambili nokuziphendulela kileziinsalela begodu sizakwenza yoke imisebenzi efaneleko, sibikelwa yi-Ajendethu yamaQhinga kaRhulumende wenDawo yemiNyaka emiHlanu, okufaka hlangana ukufaka isandla kusizwe abomasipala basizwe mimakhiwo yelizwe loke neyephrovinsi, ukuthunyelwa kwabasebenzi abanekghono kufakwe hlangana amaphrofetjhinali abuya emphakathini azinikelako, nokwengeza amakomidi wamaWadi ngamaphesende ama-80 njenganje selahlonywe kiyo yoke inarha.
Ihlelo lokubeka kuhle iintlabagelo zokutlama kiyo yoke imikhakha yombuso iragela phambili, namaphrojekti azanywako mayelana nokuphelela kokuhlaliswa kuhle okwenziwa kumadistrigi wethu ali-13 namametro. Amaphrojekti la azanywako kufanele aphele ekupheleni konyaka lo. Kukuzikhakhazisa ngokutloliweko bona amadistrigi namametro angaphezulu kwesiquntu akhe abamba imihlanganwayo yokwAkha nokuThuthukisa, bese okuseleko kuqale ukuqedelela ikambiso le ekupheleni kwenyanga kaFebruwari. Lokhu kuzakubeka isendlalelo setjhebiswano hlangana nabo boke abalingani bomphakathi ekwenzeni msinya ukuthuthuka komnotho wendawo.
Ngithanda ukuthatha ithubeli ukobana ngiveze ukuthaba kwami kuSekela lakaMongameli uPhumzile Mlambo-Ngcuka ngobudosiphambili obukhuthazako abunikeleko ngokwenza umZamo wokuRhabisa nokwAbelana ngeTuthuko, ukusebenza naboNgqongqotjhe kanye naboNdunakulu abajamele isiPani sokuSebenza, khulukhulu kutjhejwe iindaba eziqakathekileko okufanele zenziwe ukuqinisekisa amanani aphezulu wokusisa imali ukuginywa- komsebenzi, kanye neendaba eziphathelene nokuthuthikisa amakghono nendlela ehle yekambiso yombuso. Sithokozela khulu umnikelo wawo woke amalunga wesiGungu nabaphathi bethu bemisebenzi yomphakathi, kiyo yoke imikhakha emithathu yombuso, ekudoseni ikambiso le begodu nokwenza amahlelo wombuso woke. Lokhu kuphakathi kwemizamethu ukususa lokho okumbi nokunyenyisako emphakathinethu ukuze sikghone ukukhuluma ngekululeko kanye nethabo eliza nokukhululeka.
Sizakuqinisa ukwenziwa kweendlela zemikhuba ehleliweko ukukghonakalisa ukusisa iimali ekambisweni yeBhizinisi yokusa imisebenzi ngaphandle, ukuvakatjha ama-oli akabili namakhemikhali, nokuqedelela amahlelo akhona mayelana namahlathi nephepha, izambatho nepahla elukwako, iinsimbi nobunjiniyera;sizakuthuthukisa iqhinga elifaka koke ukukhetha ukuhlangana okuqakathekileko eemayinini nokuzuza kumaminerali, zokulima, nekambiso ye-agro, iphiko lepahla emhlophe, ama-indastri anekghono, umphakathi nemisebenzi yezehlalakuhle namakhemisi. Lokhu kufanele kufake hlangana indlela yokuzibophelela ukungeza amandla wenarhethu wokukhiqiza iimpahla zemali. Mayelana nokuzuza kumaminerali njengesibonelo, sizakuhlela i- State Diamond Trader ezakuthenga amaphesende ali-10 wamadayimani kubakhiqizi bendawo bese iwathengisela abasiki bakileyo ndawo nabakhiqizi.
Ukuthuthukisa amahlelo ukukghonakalisa imikhakha yokusisa iimali esebhandeni elithumelako mayelana namahlelo wetuthuko, kufakwe hlangana iimpahla eziyimali ku-ICT, iinthuthi namandla : mayelana namandla: sizakwenza godu msinya umsebenzethu ukuqinisekisa ukuyama ekungenisweni kwamandla wenyutla, irhasi yemvelo nezinye iindlela zemithombo evuselelwako ye-eneji. Mayelana nezokuThintana, kuyangithabisa ukumemezela bona umNyango wezokuThintana kanye namakhamphani wabomaliledinini kanye ne-Telkom baqedelela amaplani wokutjheja amanani wokulisa ukubetha imitato kilonyaka ukuze boke abathengi bazuze. Ukwengeza, iTelkom izakusebenzisa inani eliphasi elikhethekileko mayelana nokufaka inani lelwazi elingathunyelwa ku-inthanede eenarheni zombelele kumasentha wokudosela imitato ali-10 athuthukileko ngayinye iqatjhe abantu abayi-1000, njengengcenye yomzamo wokungeza iphiko le-BPO. Amasentha la azakuhlonywa eendaweni ezikhethwe ngurhulumende. Inani elikhethekileko lizakumadaniswa nalelo bunqopha nalezo zemisebenzi namandla qobe yinyanga enikelwa kwenye yeenarha engamadaniswa.
Sizakuthatha godu namagadango ahlukeneko ukwenza ngcono iphaliswano emnothweni, hlangana nokhunye ukwehlisa iindleko zokwenza ibhizinisi nokuthuthukisa ukusisa imali, kufakwe hlangana ukungeniswa kwekambiso yomLawuli wokuHlola amaNdla, ukuthuthukisa amandla amsinya wesayensi yokukghona ukuthumela ukuthintana okuhlukeneko ngasikhathi sinye elizweni loke neenarheni zombelele, ukuqedelela iplani yokwenza ngcono amandla wabasebenzisi besiporo nemikhumbi, ukunabisa ukusebenza kuhle kweemphathimandla zephaliswano lethu.
Iragelo phambili esilenzileko mayelana nokuhlelwa ngobutjha kweFundo eRagela Phambili namaKholitjhi aBandulako yakhe ukukghoneka kithi khulu ukobana sengeze inani elikhona labasebenzi ngemitjhini . Ukuthoma kilonyaka, imithombo izakuhlelwa ukunikela isizo leemali kilabo ababandulwako abalidingako, labo abangena kileziinhlangano. Khonokho, msinyazana sizakurarulula indaba yeembopho phakathi kwemikhakha yelizwe loke neyephrovinsi ekuphatheni ikambiso ye-FET. Siyathemba bona imizamethu yokuthuthukisa indawo le yamathuba izakusiza ithumele umlayezo khulukhulu ebantwini bethu abatjha, ukobana amakghono wama-artisan awekho khulu mayelana nokuthuthukisa umnotho njengamanye amazinga weziqu.
Ngemva kokuhlangana khudlwana phakathi kwakarhulumende nabadosi-phambili bethu bamayunivesithi, sekufikelelwe esivumelwaneni neenqunto ezithethweko mayelana neentlabagelo ezifunekako ukuqinisekisa bona amakghono atjhodako ayatholakala. Ngalokhu, sithanda ukukwakwazelela indima edlalwe yi- Joint Initiative on Skills Acquisition, eletha ihlanganise urhulumende, ibhizinisi, umsebenzi, iinhlangano ezibandulako nezinye.
Njengombana amalunga ahloniphekileko azi, singeze khudlwana inani leenkolo ezingabhadali imali yesikolo.
Ekwenzeni i-infrastraktjha le namanye amahlelo sizakwaziswa ngokuzibophelela kwethu ukuqinisekisa bona ibhegere yeFIFA yePhasi kuba ngehle komhlolo. Sithanda ukuthokozisa iKomidi yeNdawo eHlelako nabanye ababambisene nabo ngomsebenzi omuhle abawenzako.
Kuyabonakala, ukuze siqiniseke bona woke amaSewula Afrika athabela ithabo eliza nomnotho okhulako, lokhu nezinye iinkambiso zizakudinga ukobana zikhambisane nehlelo elingeneleleko ukutjheja iinselela emNothweni wesiBili.
Ukuthoma ukulandela umThetho wamaLungelo weNarha yabo boke abantu ukuze kwenziwe ngcono kokusetjenziswa komnotho wenarha yabo boke abantu, lokha khonokho kwengezwa isizo elifana nokunisela, iinsada begodu nokobana kwenziwe kubalimi abasakhasako nabalimi abanetjhebiswano.
Amahlelo womnotho esikhulume ngawo abumba ingcenye yendlela yokuzibophelela okumele woke amaSewula Afrika akhambe ngayo ukuze kwehliswe amazinga womtlhago nokungalingani emiphakathinethu. Kithi akusiyo kwaphela indlela yokuqinisa ukuthi ukuphumelela kwedemokhresethu kufanele kumedwe nokobana kuzokumedwa ngamagadango wamambala esiwathathako ukwenza ngcono ikhwalithi yepilo yabantu abaqakatheke khulu emphakathinethu. Ukuze senze ngcono emahlelweni wehlalakuhle esiwenzileko eminyakeni edlulileko, kilonyaka sinqophe ukuqedelela umsebenzi esele siwuthomile ukutjhugulula ikambiswethu yezevikeleko kwezehlalakuhle ukuze imisebenzi ephelileko ingathonywa yenziwe msinya. Ingcenye ebudisana yokutjhugululokhu kuzakuba msebenzi wokulungisa umtjhapho otholakeleko embikweni ka-2002 weKomidi yokuPhenya ngeenkambiso ezifaka hlangana yoke into yeVikeleko kwezeHlalakuhle eSewula Afrika. Lokhu kutjho bona iminikelo eholwako-ekhambisana nomsebenzi wekambiso yezevikeleko kwezehlalakuhle ayikho nanyana ayithembakali ebantwini bethu abanengi abasebenzako. Umgomo oyelelisa indlela le kukuthi, ngaphezulu kwesizo lezehlalakuhle elinikelwako ngokwebhajede karhulumende, kufanele sihlole ukungeniswa kwemirholo ekhambisana nokunikelwa kwekambiso yezevikeleko kwezehlalakuhle ebunjwa mgomo wokubambisana kwezehlalakuhle.
Lokhu kuzakutjho bona woke amaSewula Afrika azakuthabela ubulunga bekambiso efanako, ene-intjhorensi yezehlalakuhle ephathwa kuhle, lokha labo abarhola imali enengi bazakuragela phambili nokunikela eenkimini zangasese neze-intjhorensi.
Intela yevikeleko lezehlalakuhle ukinikela imali ekongeni okusisekelo somhlalaphasi, ukuhlongakala, ukurholophala kanye namarhubhelo wokungasebenzi.
UNgqongqotjhe wezeeMali uzakukhuluma khudlwana ngendaba le lokha nakethula iKulumo yeBhajede. Okufanele sikutjheje kukuthi ukuqeda ukwenziwa kwevikeleko lezehlalakuhle, urhulumende kufanele enze ikambiso yokubonisana efaka koke hlangana nabo boke ababambisani bezehlalakuhle ngokomuntu ayedwa begodu nangokwe-NEDLAC.
Ukwengeza, sithome godu nokuhlola iindlela zokufikelela ebantwaneni abadlula iminyaka eli-14.
Ukuragela phambili komsebenzi wokutjheja khulukhulu abonobangela abahlukeneko bokuhlongakala abangasi ngebemvelo emphakathinethu begodu namalwele wendlela esiphila ngayo, imalariya, ubuhlungu obuhlukeneko be-TB, iingozi zendlela nobulelesi bokulwa.
Ngalokho, urhulumende uyazibophelela yena ngokwakhe ekuqiniseni ijima lokulwa ne-HIV ne-AIDS nokwenza ngcono ukusetjenziswa kwazo zoke iindlela zeenkambiso ezifaka koke ezifana nokukhandela, itlhogomelo elinikelwa ekhaya nokwelatjhwa. Sizakuqinisekisa bona amatjhebiswano akhiwa eminyakeni edlulileko ayangezeleleka, nokobana iqhinga lethu lelizwe loke elifaka koke mayelana nokulwa ne-AIDS nethelelwano lamalwele womseme athathelanako liyaqedwa msinya.
Kilonyaka sizakuqeda amaplani afaneleko wokwenziwa kweengaba zokugcina zamahlelwethu ukuhlangabezana nesikhathi esibekiweko mayelana nokuthi bona abantu bathole amanzi ngomnyaka ka-2008, ihlwengiso ngomnyaka ka-2010 negezi ngomnyaka ka-2012. sizakuqedelela godu neqhinga namahlelo wokutjheja iindaba zokuzwana emphakathini, kufakwe hlangana neqhinga elifaka koke hlangana neqhinga elihlangeneko lokulwa nomtlhago esilivezileko, begodu sitjheje neendaba eziphathelene nokubumbana kwesitjhaba, iinkambiso zemikghwa nevelaphi yomuntu.
Yoke imizamo le, Mma Nokhulumi neSekela, kufanele ikhambisane nendlela ehle yokwenza ngcono ukuphepha komphakathi nevikeleko. Ngalokhu, urhulumende uzakuqinisekisa bona iinqunto esele zithethwe ngokwengeza ipi yethu yokulwa nobulelesi yenziwa ngendlela efaneleko. Iselela esiqalene nayo ekutjhejeni indaba le kukuthi ikhambisana kancani nemigomo. Kuhlekuhle, okutlhogekako kuhlangana kuhle, kubumbana nobudosi-phambili kwabantu abakatelela umthetho, iimphathiswa ezihlakaniphileko nezilungisako, nemisebenzi yekambiso yezobulungiswa. Inengi labantu bemiphakathi yesitjhaba sebatjengisile kanengi ngendlela ebasebenza ngayo bona bazimisele ukubeka amaphilwabo kilokho nokunikela nekhwalithi encani yesikhathi abangaba naso nemindenabo, ngokuvikela ikululekwethu nevikeleko lethu.
Ukwenza ngcono iphenyo lethu leendlela zobulelesi ukwenza ngcono ukusebenza kwethu mayelana nakho kokubili ukukhandela ubulelesi nokuqeda ubulelesi, kilokhu kufanele siziphendulele eqinisweni elimsulwa lokobana, njengakwezinye iinarha, inengi lobulelesi obusabekako bokulwa nabantu benzeka eendaweni zenarhethu eziphasi ngehlangothini lomnotho begodu budinga umphakathi obumbeneko oqalene nokukhandela ubulelesi.
Njengombana sitjhwile phambilini, lokhu namanye amagadando azakuphumelela kwaphela nangabe sakha ibumbano eliqinileko emiphakathinethu begodu naphakathi kwemiphakathi namapholisa, ukwenza ipilo bona ibe budisi tle eenlelesini.
Ngalokhu, sizwa ubuhlungu ngeenqunto ezitjengiswa badosiphambili bamabhizinisi neenkolo emiphakathini ukwenabisa khudlwana amatjhebiswano anjalo phasi, nokuthatha isikhathi sabo neentlabagelo zabo ukwengeza ipi yokulwa nobulelesi. Urhulumende uzakudlala ingcenye yakhe ukuqinisekisa bona amatjhebiswano la ayasebenza kwamambala, nokobana soke sizakubambisana ukukhulula isibopho sokuvikela izakhamuzi zethu. Kufanele ngiveze njenganje bona uNgqongqotjhe wezokuPhepha nezeVikeleko kanye nemiSebenzi yamaPholisa isebenza ngomtlamo khulu ukwenza ngcono ukusebenza nokuphumelela kwamaForamu aqakathekileko wamaPhlisa womPhakathi.
Ukwenza ngcono khulu imisebenzayo ebantwini, urhulumende kufanele angeze amandlakhe khulu begodu ahlele izinto zakhe kuhle.
Ukunikela amandla khudlwana nokunikela isekelo ngamandla kilezoonhlangano zobudosi-phambili besintu.
Ukwenza ngcono ukuphatha kutjho godu ukuba nedathabheyizi ezwakalako mayelana nokuhlukana kwemiphakathi hlangana nesitjhaba sethu. Ngalokhu, kuzakuba namaphenyo amabili amakhulu azakwenziwa ngomnyaka ka-2007. E yangaphandle ababuya kumanani wembalo weSewula Afrika bakhambile enarhenethu yoke ukuyokubuthelela ilwazi mayelana nezindlu ezima-280 000ezikhethwe ukobana zizibandakanye ePhenyweni lomPhakathi, okuzakunikela urhulumende isithombe okungiso sobujamo bezakhamuzi kwenye nenye ingcenye yenarha.
Ngenyanga ka-Oktoba abanye abantu abama-30 000 ezindlini ezima-8 000 bazakukhethwa ukobana bazibandakanye esifundweni sokukhetha seSewula Afrika sokuthoma selizwe loke, okusifundo sokuHlukana kweMirholo eliZweni loke . Abantwaba abama-30 000 bazutholwa ngokukhamba kwesikhathi, ukwengeza ukuzwisisa kwethu kweendaba ezifana nalezi ukufuduka, ukutjhuguluka kwemakethe yemisebenzi, ukutjhidisa ikambiso yokukhiqiza izinto ngokubambisana nokwakhiwa begodu nokubhuruzwa kwezindlu. Ngithanda ukuthatha ithubeli ngibize boke labo abakhethiweko ukobana bazibandakanye ngokuzeleko ekwenziweni kwalokhu okuqakathekileko.
Hlangana nokuzuza okukhulu kwabantu abanengi be-Afrika eminyakeni emibili nesiquntu edlulileko kube ngowokubuyisela ukuthula eemFundeni zeGreat Lakes. Siyazikhakhazisa, njengamaSewula Afrika, ngendima abantu bethu abayidlalileko ukobana benze lokhu kwenzeke- ukusukela ebantwini bembaji abancani nabomma Phikweni lethu lezokuVikeleka eliZweni nakubasebenzi beenhlangano zomphakathi nangasese abathatha isikhathi sabo ukuqinisekisa bona ibhudango le-Afrika liyafezeka esabelweni sakaPatrice Lumumba.
Sizakuragela phambili nokusebenza nabodadwethu be-DRC, beBurundi, eComoros neSudan ukuqinisekisa bona ubujamo bokuthula nokunzinza kwenziwa ngaphandle kokuphumula ngamandla mayelana nokwakhiwa komnotho nokuthuthukisa umphakathi.
Yeke, lokha nasinelungelo lokugidinga ukuzuza okwenziwe yi-Afrika ngomzamayo wokuthola ukuthula nokuthuthuka, angeze seqisela iinselela esiqalene nazo amehlo ngokuqalana neendawo zerarano eziseleko, khulukhulu ikambiso zombelele yokuthula eSudan, kufakwe hlangana nobujamo eDafur, CÃ´te d'Ivoire neSomalia. Urhulumende uzakuphendula kuhle begodu njengombana igunya lethu livuma, ebizelweni leNyonyana ye-Afrika mayelana nokusiza abantu noRhulumende weSomalia. Okubudisi ngalokhu, mizamo eyenziwako ukuqinisekisa ikutani ngaphakathi kweSomalia kuyahlangabezana ukuthola isisombululo esifaka koke nesikghonekako, esiqalelele isidingo sokubuyelana kwelizwe loke.
Kilonyaka iForamu ye-Afrika eBuyekezako izakuqedelela ukubuyekeza kwenarhethu. Ngithanda ukuthatha ithubeli ngithokoze iimbethamthetho zethu, aboNgqongqotjhe bombuso neminyango, iinhlangano zemiphakathethu nomphakathi woke ngeminikelo abayenzileko kilomsebenzi ogade uneenselela khulu kudemokhresi yethu eseseyitja. Sizakuthatha godu amagadango afaneleko ukwenza ihlelo elifunekako ngesenzo esizakwenziwa ngesimanga sekambiso yabangani yokubuyekeza. Ngokufanako, sizakuragela phambili nokusebenza nabo boke bekhonthinede yethu nabahlanganyeli bethu betuthuko ukwenza msinya ukwenziwa kamahlelo we-NEPAD.
Ngemva nje kwenyanga, Isewula Afrika yathoma ikhambo layo lomsebenzi njengelunga lesikhatjhana leKhansela yezeVikeleko nge-United Nations. Sithanda ukuthembisa, njengabajameli babantu beSewula Afrika, ukobana kilemikhakha efaka zoke iinqhema ezihlonitjhwa khulu, sizakwenza koke okufaneleko godu ukunikela ekuphepheni nekuvikeleni kweenarha mazombe. Ngalokhu sizakuragela phambili godu ngokuhlanganisa abadosiphambili babantu bePalestine, Israel, Iraq, Iran nezinye iinarha zangeMiddle East kanye nePersian Gulf. Sizakuragela phambili godu nokwengeza ubuhlobo bethu nezinye iinarha kilekhonthinede, ababambisani bethu e-India, Brazil nabantu beRiphabliki yeChina, ezinye iinarha zeSewula, kanye neJapan, Europe neNorth America.
Omunye umbuzo obudisi esizawulandela ngalokhu kurhaba msinya ngokuthoma iinkulumiswano zeDoha Development Round ye- WTO. Sanelisekile bona iinsombululo zeenliyo esihlangabezane nazo njenganje zingatholakala, nokobana kusekarekweni ebekelwe isikhathini eside eenarheni ezithuthukako nezithuthukileko ngokufana bona iinkulumiswanezi kufanele ziphele kuhle.
Soloko kokugunyazwa okuthandekako komnyaka ka-2004, senze iragelo phambili elihle ekutjhugululeni khudlwana iSewula Afrika ukobana ibe ngcono. Akukafaneli begodu asiqaleli phasi ubudisi obunengi esisahlangabezana nabo.
Kodwana umlayezo lowo ilemuko lethu soke elisitjela khona kukobana, ukusebenzisana, kungenza bona siphumelele begodu sizakuphumelela ekuhlangabezaneni nomnqopho ofanako esiwubekileko thina soke njengesitjhaba-ukwakha ipilo engcono kibo boke, enarheni engasafaki ngaphakathi kwayo begodu ejamele khulu lokho okumbi nokunyenyisako emphakathini. Namhlanjesi kufanele, begodu ngokuzithemba khulu, sizakukhuluma soke ngekululeko. Sizakulisa ukwenza sengathi siyadlala ukulandela ithabo elingeza kibobaba nabomma lokha nabahlala enarheni ekhululekileko.
Asikafiki lapho nanje. Kodwana akakho namunye, ngaphandle kwethu, ozakuqinisekisa bona ibhudangweli liyafezeka. Yeke, asirorobheni bese sitjhinga phasi sisebenze, ngokuzwisisa ngokuzeleko bona umsebenzi wokwakha iSewula Afrika esiyirhalelako le msebenzi ofanako esinesandla kiwo soke.
Umthetho wama-63 wemiThetho yeKhotho ePhakemeko yeSewula Afrika, njengombana utjhugululiwe yiNothisi kaRhulumende i- R .500 yangomhlaka- 12 March 1982 ne-R .801 yangomhlaka- 23 April 1982.
Imithetho yeKhotho ePhakemeko yeSewula Afrika njengombana ukhutjhwe kuNothisi kaRhulumende i-R .277 yangomhlaka- 3 March 1967.
Umhlangano i-Hague Convention yangomhlaka- 5 October 1961.
Ama-iri okusetjenzwa ngawo kungoMvulo ukuya ngeLesihlanu, 08:30-12:30 (ngaphandle kwamalanga wamaholideyi).
IsiGaba somThetjhwana sizakunikela inothisi yamalanga alikhomba wokuvala okungasilo ilanga leholideyi.
Incwadi yobujamo bokuba sisakhamuzi mayelana nekhotho ayisisemthethweni.
Inomboro yomtato : 012 324 1860.
Ifeksi : 012 326 8328.
Isiphande sekhaya: Department of Home Affairs, 173 Pretorius Street, Pretoria.
Isiphande seposo: Private Bag X605, Pretoria, 0001.
Iintifikeyidi zemedikhali nezinye iintifikeyidi ezifaneleko ziyavunyelwa.
Inomboro yomtato : 012 338 9300.
Ifeksi : 012 328 5120.
Isiphande sekhaya: Health Professions Council at 553 Vermeulen Street, Arcadia, Pretoria.
Isiphande seposo: P.O. Box 205, Pretoria, 0001.
Isitifikeyidi samabeletho, somtjhado kanye neentifikeyidi zokuhlongakala zingazokuthathwa lapha.
Ukuvula imitlolo ye-PDF , kufanele ube ne- Adobe Acrobat Reader 4 nanyana engaphezulu efakwe kukhomphyuthakho.
Iimali zihluka ukusukela ku- R138 ukuya ku- R12 231.
Iimali zihluka ukusukela ku- R102 ukuya ku- R11 439.
Iimali zihluka ukusukela ku- R96 ukuya ku- R11 316.
Iimali zihluka ukusukela ku- R126 ukuya ku- R14 526.
Iimali zihluka ukusukela ku- R108 ukuya ku - R1 089.
I-HRMS yokuFumana nokuKhetha izakuvulwa msinya ukobana ivunywe.
IManyuwali yemikhakha yokuSebenza ye-HRMS izakuvulwa msinya ukobana ivunywe.
IManyuwali yokuPhatha iinSebenzi ye-HRMS izakuvulwa msinya ukobana ivunywe.
Amarizeva weyunivesithi angezekileko selangcono emnyakeni weemali ka-2005 ngesimanga seselela yenethi yemali engangeengidi ezima-R64,3 , ejamele amaphesende ama-5,7 % wengenisomali yoke epheleleko.
Ingenisomali epheleleko yeyunivesithi ingezeke ngamaphesende ali-11,9% enanini lengenisomali yoke yeengidi ezima-R1 134 , lokha inani loke leendleko lingezeleleke ngamaphesende ali-7,1 % enanini leendleko zoke zeengidi ezili- R1 070 emnyakeni weemali ka-2005.
Imali eseleko yomnyaka weemali ka-2005 ibekelwe iminqopho ethileko.
Ingenisomali leyunivesithi elibuya kusabsidi yombuso lijamele amaphesende ama- 44.0 %.
Ingenisomali leyunivesithi elibuya kusabsidi yombuso lijamele amaphesende ama- 44.0 % (2004 : 45,1%) yengenisomali epheleleko.
Okuqakathekileko mayelana no-Prof. De Waal, lokha nagade anguMongameli we-SAELA, bekunguye ohlela igadangiso elikhethekileko emThethweni weFundo weJenali weSayensi yekambiso yomThetho (JSS-UOVS) mayelana nomnyaka ka- 2009.
Isivumelwano sokwenza umsebenzi satlikitlwa phakathi kwezeFundo nomsebenzi womPhakathi ngomhlaka-31/07/2005.
Nangabe unokuzaza nanyana ungathanda ukuhlathululelwa khudlwana mayelana nenye nenye into ephathelene nephrojekthi, sibawa ukhululeke uthintane noPhumzile Mmope, kilenomboro (018) 299-4391 nanyana ku-imeyili ethi: hcmppm@puknet.puk.ac.za.
Imifundalize ye- NWU yepostgraduate inikelwa abafundi abarejistarileko abafunda umnyaka woke abanegunya lokufaka iimbawo kuNational Research Foundation (NRF) ku- http://www.nrf.ac.za neKhansela yeRhubhululo leMedikhali iMedical Research Council (MRC) ku- www.mrc.ac.za.
Bahlangabezana neendingo, kodwana abakatholi umfundalize kileKhansela evezwe ngehla.
Nangabe ufuna ukwabelana nathi ngelwazi lakho mayelana ne- NWU, thumela incwadi ku-nelia.engelbrecht@nwu.ac.za nanyana ku-HHRVLM@nwu.ac.za.
Sithanda ukuqinisekisa bona uMma u- HM Vorster (ilanga lamabeletho 1953-05-02), ngemva kokuqeda idiploma yeminyaka emithathu i-Primary Education Diploma, waqeda godu enye ikhosi yebandulo le-junior primary ethatha umnyaka owodwa.
Ubunengi behlohlomezelo laqobe mnyaka lemali engange-R3 050 000, mayelana namabhizinisi asisa iimali kumakhiwo, kufenitjhara, epahleni neenkoloyini azakunikelwa.
Ubunengi behlohlomezelo bemali engange- R100 000 buzakufuna umnikelo ubunengi bawo bungaba yimali engange-R400 000.
Imibuzo emayelana neemali ayithunyelwe kile-imeyili: info2@nefcorp.co.za.
Iwebhusayidi inegadango elipheleleko mayelana neenkambiso zeemali, ithole lapha.
Sivakatjhela ku- 6th Floor, Jorissen Place, 66 Jorissen Street, Braamfontein, 2001 nanyana ku- 5th Floor, Nedbank Building, St George's Mall, Cape Town.
Ihlelo eliNabileko lomSebenzi wesiTjhaba lizakuvulwa nguMengameli uMbeki ngomhlaka- 4 September.
Imitlolo ingatholakala ku- http://www.nda.agric.za/docs/npposa/page_e.htm.
Nangabe ungathanda ukwazisa umnyango ngemisebenzi emihle enikelwa ngokomgomo we-ejensi, unga-imeyilela ilwazeli ku- policingcomplaints@pgwc.gov.za.
Nangabe uphumelela esiquntwini samakhosi , uzakuba nesiqiniseko sokuthola amaphesende ama- 20% womfundalize.
Ikankere yebele ngiyo evame ukutholakala ingasi ngeyesikhumba kibomma begodu njenganje ingunobangela etholakala iphambili hlangana nabomma eSewula Afrika (16.6 %).
Bethela kilenomboro 023 348 1401 nanyana ifeksi 023 342 8501 ukobana uthole ilwazi elizeleko.
Ngubani ongalibala umnikelo ka-Archbishop uDesmond Tutu okwathi ngeminyaka yabo- 1970 nabo-1980 nangeminyaka yabo-1990 wasikima wajama ngeenyawo njengomuntu owaveza ubuhlungu obuzwiwa sitjhaba sethu?
Isitolo sizakuvulwa ukusukela nge-iri lobu-08:00-18:00 (NgoMvulo ukuya ngeLesihlanu, umnyaka woke) begodu nangemiGqibelo ukusuka nge-iri le-07:30-12:30 begodu nange-iri loku- 13:00-16:00.<fn>StateoftheNation.2008.2009-04. Nr.
Ngivumelani kilomnyanya ongaphambi kowamaswaphela wokuhlala ngokuhlanganyelweko kwezindlu zombili zePalamende yesithathu ngekulumo pikiswano yomnyaka ngekulumo yesiTjhaba kamongameli, ukufisela woke amaLunga aHloniphekileko wePalamende umNyaka omuTjha omuhle nonepumelelo.
Ngiyethemba bonyana u-2008 kuzakuba mnyaka oqakathekileko kudemikhrasi yethu, njengoba sisebenza soke ukubonelela umnqopho wabantu bethu ukufumana ipilo engcono yabo boke. Ngitjho lokhu ngombana, ekulinganiseni kwethu, akusikanengi isitjhaba sibizwe ngaso soke isikhathi ukudisibeza omunye nomunye umsipha womzimba waso ukufeza ibhudango laso. Lokho kumlayo esawufunzwa mlando namhlanje.
Ngikhuluma lapha namhlanje phambi komma, u-Epainette Mbeki, uMaMofokeng, oze ukuzokukhuluma umlayezo ozwisisekako ovela ebantwini bemakhaya e-Transkei, aphila phakathi kwawo iminyaka eminengi. Uthi umphakathi lowo ufuna bonyana soke esithi sibarholi bawo, bonyana sibatjele nabo boke abafana nabo enarheni le, bonyana sizimisele kilokho esibathembise khona kobanyana kusasa kuzabangcono kunanamhlanje. Emalangeni abunane, ngomhlaka 16 kuMhlolanja, uzabe aqeda iminyaka ema-92 ubudala. Lokho akufunako njengesipho sakhe selanga lamabeletho liqiniso. Ngiyamthokoza bonyana azitshwenye azokuba nathi lapha namhlanje, anethemba lokobanyana angekhe simdanise.
Ngizakuthatha lelithuba ukulotjhisa uMongameli u-Nelson Mandela, omunye ongoqakathekileko owasitholela idemokhrasi, ozabe aqeda iminyaka ema-90 ngomhaka 18 kuVelabahlinze umnyaka lo.
Samukela uNmz Arthur Margeman kilomnyanya, ojamele abomakadebona bokunghala ibhesi ye-Alexandra eminyakeni ematjhumi amahlanu eyadlulako, owafaka noNelson Mandela. Sinetjhudu nokubakhona hlangana nathi uKsz Jann Turner, omntwana ka Rick Turner owabulawa basebenzeli bomthethokambiso owawuhlukanisa abantu ngemihlobo nemibala eminyekeni ema-30 eyadlulako.
Siyajabula ukubakhona phakathi kwethu uNmz Dinilesizwe Sobukwe, indodana yomlwelinarha owayevelele kunye nomrholi, u-Robert Sobukwe, naye wahlongakala eminyakeni ema-30 eyadlulako emva kobanyana aqede isikhathhi eside ngejele, ukukhutjhwa ngenarheni yekhenu kunye nezinye iindlela zokugandelela. Siyabamukela, bobabili emaLungwini aHloniphekileko kunye neemvakatjhi, abasunguli abanengi be-United Democratic Front, eminyakeni ema-25 eyadlulako.
Zoke iimvakatjhi ezihloniphekileko lezi, ezijamele iinkumbulo kunye nethemba, ngokubakhona kwazo zisikhumbuza umsebenzi wethu okumele siwubambisane sakhe kabutjha ukuze ibhudango lethu lepilo engcono lifezeke kumaSewula Afrika woke. Kwamambala bajamele ibumbano eliqinileko labantu bethu, begodu baletha iinselele kithi soke bonyana sisebenze ngendlela engeze yabadanisa kilokho abakulindeleko.
Sesizokuthoma umnyaka wamaswaphela weemali kupalamende yedemokhrasi yesithathu kunye norhululmende lapho emva kwalokho sizokwenza amaKhetho womuntu Woke wehlandla lesine. Urhulumende sewuhlolile ibanga esele likhanjiwe ekuphumeleliseni igunya esilinikelwe babantu ngo-2004.
Ngiyajabula ukutjho bonyana sesenze okukhulu ukuphumelelisa iimbopho esazenzako ebantwini ngo-2004. Namkha kunjalo, hayi ngokungakalindeleki, kusobala bonyana sisese nomsebenzi esingakawenzi.
Njengombana sazi bonyana siya emaphethelweni wesikhathi sokuphatha esinikelwe sona, urhulumende ucabange bonya kumele uqale isitlhopha sama-Apex Priorities okumele kudzinyelelwe kiwo ngendlela ekhethekileko, kusetjenziswe lokhu njengamatjhuguluko ukurhabisa iragelophambili ekutholeni iminqopho leyo abantu abasigunyaze bonyana siyenze.
Ngokujabula, iKulumo yesiTjhaba inginikele ithuba lokobana ngibikele ipalamende kunye nesitjhaba nge-24 Apex Priorities, lezo amalunga ahloniphekileko angazithola kuwebhsayidi karhulumende phakathi kweveke ezako.
Ukufaniswa kwe-Apex Priorities kutjho bonyana amakoro womathathu karhulumende, karhulumende ophezulu, wephrovinsi kunye nowendawo, emazingeni womabili wesigungu esiphezulu kunye nesilawulako, bayathembisa bonyana bazakusebenzisa isikhatjhana esiseleko esincani ukufaka umfutho ekuqaleleleni yoke iminqopho eqakathekileko yokwenza ngcono ipilo yabantu bethu.
Ihlelo lethu loke lokubusa lenza isibopho esikhathini esizako bonyana lizakwenza ngcono okurhabekileko - UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki! Sikhuluma nge-UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki singatjho amatjhuguluko kumthethokambiso osele ukhona kodwana sitjho ukwenza ngokurhabileko ngokuphumelela nangokwenza ngcono ekusebenziseni umthethokambiso kunye namahlelo, ukuze iimpilo zabantu bethu zitjhuguluke zibe ngcono msinyana.
Ukuqinisekisa bonyana lokhu kuyenzeka; sesithethe amagadango afaneleko ukuqinisekisa bonyana iBhajethi yoMnyaka kangqongqotjhe wezeeMali azoyethula inyanga le izakufaka koke esizimisele bonyana kwenziwe okunjenge-Apex Priorities.
ukungezelela umnqopho ezintweni eziqakathekileko ngokuya ngokwerherho letjhebiswano yeentjhabatjhaba, ngokomnqopho wezinto ezinye ze-Afrika begodu netjhebiswano yeSewula-Sewula.
Ngaphezu kwanoma ngisiphi isikhathi, ubujamo obuqalene nesitjhaba begodu nenarha, kunye nemisebenzi esizibekele wona, ufuna bonyana sikhuthale begodu sihlele boke abantu bethu bonyana basebenzisane, ukwenza zoke izinto okumele zenziwe, ngokuzwisisa bonyana soke, ngokuhlanganyela, siphethe ikusasa lethu ezandleni zethu!
Nasisebenzisana soke noma kuphi enarheni yethu, kumele sizwisise bonyana lokho esikwenzako yi-UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki!
Nangilungisa ikulumo le, omunye kithi uveze bonyana inarha yekhethu ivelewe budisi obenze bonyana kubenzima ukubonela phambili bonyana inarha yekhethu izabe ikuphi kusasa.
Uveze bonyana, ukubamba lokho okuqaleka njengeqiniso elisilandelako namhlanje, kumele ngikhumbule amagama azekako ka-Charles Dickens avula ngawo inoveli yakhe, A Tale of Two Cities.
"Bekuziinkhathi ezihle, bekuziinkhathi ezimbi, bekusikhathi sokuhlakanipha, bekusikhathi sobudlhayela, bekusikhathi sokukholwa, bekusikhathi sokungabaza, bekusikhathi somnyaka esinokukhanya, bekusikhathi somnyaka esinobumnyama, bekukuthoma kwehlobo, bekubusika bokutlhaga, besinakho koke phambi kwethu, besinganalitho phambi kwethu, soke besiya eZulwini, soke besikhamba ngenye indlela - ngokurhunyeziweko, isikhathi lesi besingafani nalesi, eminye imikhandlu ekhulumela futhi ikatelele bonyana samukelelwe okuhle namkha okumbi ngezinga lokumadanisa okungamadanisekiko."
Uzakubuza bonyana ngiyavumelana nalelihlolo na, nami ngiyavuma bonyana singene esikhathi sokutjharagana, lapho soke singekhe sayilahla indlela, singazithembi ngamagadango wethu, singakadzimeleli ngenyawo zethu, sinokwesaba ngekusasa lethu!
Ipendulwami kilombuzo ngu-Awa! Njengorhulumende wethu woke ngiyakholwa bonyana iinsekelo ezithome umtjhagalo oyaphambili eminyakeni eli-14 edlulileko zisesekhona. Zisaragela phambili ngokusinikela isisekelo esiqinileko lapho kumele siragele khona phambili siqalise amehlo wethu eminqopheni yokwenza ipilo engcono ebantwini bethu boke. Ngalokho-ke kumele soke siqiniseke bonyana sihlala njalo sisendleleni njengombana siragele phambili ngokulwela bonyana yethu kube sitjhaba esithumbako.
Namkha kunjalo, njengawo woke amaLunga aHloniphekileko, ngiyazi bonyana abanengi emphakathini bakhathazekile ngokuthi ilizwe lethu lizabe likhuphi kusasa.
Bakhathazeke ngobujamo oburhabako inarha le ekibo ngokuphazamiseka okungakalindelei kokusatjalaliswa kwegezi.
Bakhathazeke ngetuthuko ekhona kezomnotho, khulukhulu ukukhuphuka khulu kwenzaloboleko, ukudla kunye nentengo yepetroli ekhwahlisa khulu labo abakhwahlileko. Okhunye phakathi kweenkinga umfutho ongabakhona kezomnotho okungaba yingozi yokwehla kwezinga lezomnotho e-United States.
Bakhathazekile ngombana bafuna ukwazi bonyana singakwazi ukuvikela amalungelo wedemokhrasi kunye nomthethosisekelo wedemikhrasi okwaba khona ngokukhulu ukuzinikela. Lokho kulawulwa ngetuthuko efana nokutjhutjhiswa kukaKomtjhinara wamaPholisa wesiTjhaba, ukujanyiswa kwe-National Director of Public Prosecutions, ukwesaba ubungozi ekuzijameleni kwabezomthetho kunye nokubusa komthetho, kunye nokulwa ngokusetjenziswa butjhilweni kwamandla wombuso asetjenziselwa zepolotiki.
Bakhathazeke ngokuthi inarha yethu ayinamthetho oqinileko ngobulelesi obufana nokutjhiswa kweentimela ezisithandathu eTshwane inyanga ephelileko.
Nabasaqale bahlonipha ilungelo lehlangano ebusako ukulawula iindaba zalo, bakhathalela bonyana iragele phambili ngokudlala indima yayo njengomtlami omkhulu weSewula Afika enedemokhrasi, engabandlululi ngokobutjhaba, ngokobulili begodu nephumelelako.
Okusobala kukuthi izabe ingakhathali nayinganaki lokhu nezinye iinkathazo namkha bazeqise amehlo njengezinto ezikhulunywako-nje jeremiads typical of the prophet of doom. Iinsalela ekulu kukubaphendula ngendlela ezokunikela umlayezo ozwakalako kiwo woke umuntu enarheni neengidigidi e-Afrika namkha kukuphi ephasini labo abaqale inarha le ngekulu itjisakalo, kumele sihlale siqinile ekurageleni phambili nokwakha iSewula Afrika enikele ithemba kungasi ebantwini bethu, kodwana nakabanye abangaphandle kwemikhawulo yethu.
Angitjho ngokuzwakalako isikhathi esimlando lesi sifuna kobana isitjhaba sethu sihlangane ukudlula phambilini siqinise omunye nomunye umsipha womzimba waso ukuqalana neenselela yethu ejayelekileko begodu ibhudango lona lihlale likhona kithi njengombana besikhamba indlela engakajayeleki siya ekwakheni iSewula Afrika etjengisiweko kumthethosisekelo wethu.
Ubujamo oburhabako besitjhaba obenziwa kungabikho kwegezi kusitjengisa iinselela begodu kusinikela ithuba kiso soke isitjhaba ukunikela ihlathululo eqinileko kilokho esekubawe ukwenziwa lokho okumele soke sihlangane senze okuthileko ukugcina inarha yekhethu isendleleni. Lokho kumele kutjho kithi soke kobana sisesikhathini seenselela, kodwana iinselele ezizokwehluleka. Ngombana kusikhathi senselela, nalapho sikhathi samathuba!
Kilokhu, ngifuna ukuveza ukuthokoza kwethu nokumelana nemibono eyenziwe yi-Chief Executive of Anglo American, Cyntia Carroll, nagade akhuluma ku-Mining Indaba eKapa ekuthomeni kweveke le, ngoLesibili, ngomhlaka 5 kuMhlolanja.
Njengombana amaLunga aHloniphekileko asazi, uthe: Angiboni ikinga yokusabalaliswa kwegezi kumraro lapha. ISewula Afrika ayisiyodwa: kunekinga yokusabalalisa okuphathelene nokukhula kwamaphrojekthi e-Chile kunye ne-Brazil.
"Iye iinkinga lapha zibudisi; ukuzehlula kufuneka amakghono, khulukhulu ukubandulwa kwezamandla kunye nokubulungwa kwegezi, begodu nokuthuthukiswa kwamandla angasetjenziswa esikhundleni segezi. Kodwana soke nasingabambisana ukulwa nalobu bujamo, soke sizakuphumelela - ngokuphephileko Njenganje akusi sikhathi sokukhombana ngemino, kodwana sikhathi sokusebenzisana ukuze kutholakale isisombululo."
Lokho osele kutjhiwo, kufanele bonyana ngicolisele urhulumende kunye no-Eskom ngobujamo oburhabako besitjhaba okusenze soke sifuna ukuphikisana nokuncitjhiswa kokufuneka kwegezi. Ngithanda ukuthokoza zoke izakhamuzi ukubekezela ebunzimeni banjenganje.
Emavekeni amabili adlulileko, aboNgqongqotjhe beZokwenjiywa phasi naMandla kunye noweNkampani zoMphakathi baveze ubujamo bokurhabeka esiqalene nabo nokuthi omunye nomunye wethu angenza bunjani ukwenza isimo lesi sibe ngesijayelekileko. Iveke ephelileko amalunga ahloniphekileko babe nethuba lokuqala iindaba lezi.
Kuhlekuhle ukuphakama khulu kwefuneko yegezi eminyakeni emibili edlulileko kudlule umthamo omutjha olethwe lapha enarheni. Imiphumela yokusatjalaliswa kwegezi okungakarisiko kwenza loke irherho libe sengozini kinoma ngibuphi ubujamo obenza ukutholakala kwegezi kube budisi. Kilobu bujamo, kumele kuncitjhiswe ukuqunteka kwegezi begodu indlela eyodwa okungancitjhiswa ngayo ukufuneke kwegezi ukuqinsekisa indlela zokubekisa.
Njengorhulumende umsebenzi wethu kurhola begodu sihlanganise inarha ngejima lokwenza igezi yanele ukuze sihlangabezane nalenselela. Hlangana nokhunye kumele sisebenzise ubudisi esikubo ukuqinisekisa bonyana amakhaya wethu kunye nomnotho kube negezi eyaneleko.
Kunezenzeko ezidzimeleleko okumele omunye nomunye, umkhaya kunye namabhizinisi ukwenze. Lokho ngilokho okuphakiswe mNyango weZokwenjiwa phasi naMandla begodu sizimisele ukwamukela esinye nesinye isiphakamiso esenziwa balwelinarha kunye nawe, engasenza begodu sabelane omunye nomunye.
Urhumumende uzakuthoma ukwenza ijima ukuqinisekisa ukukhanya okwaneleko, ihlelo lokufuthumeza amanzi ngesola kunye nokulawulwa kwamagizara emakhaya, kufaka hlangana namazinga wezindlu ezindlini zoke ezitja kunye nalezo ezithuthukiswako. Sibawa imikhaya engakwazi ukuthola lokho ikwenze lokho ukusebenzisa amagadango wokongiwa kwegezi.
Kukhitjhwe umyalelo wokobana yoke imakhiwo karhulumende iphungule ukusetjenziswa kwegezi begodu uyakhonjelwa bonyana uveze labo abangakwenziko lokho.
Imininingwana yokuzinikela kunye negunya eHlelweni loKongiwa kweGezi ikhitjhwe nguNgqongqotjhe begodu lokhu kuzakwenziwa ngcono ngokuthintana nabadlalindima abahlukahlukeneko bese liyagadangiswa.
Ngehlangothini lokusabalalisa u-Eskom usebenza ngokuqinisekisa bonyana ukungeniswa kwephrojekthi yeemtjhini njengonto erhabekileko. Sithatha amagadango wokungezelela umthamo wokutjhejwa kuka-Eskom. Sinesitlhopha esiqalelene neenselela zekhwalithi nokusabalaliswa kwamalahe sihlangene namabubulo wamalahle, begodu sisebenzela ukurhabisa ukuvunyelwa kokwakhiwa kwephrojekthi yerhasi. Koke lokhu, kuhlanganiswe namagadango wokubabalelwa kwegezi, sizakwenza bonyana sithembeke.
Ihlelo lokwakha elikhulu lakwa-Eskom ngemitjhini, iintetjhi zokuphakela zizakuragela phambili, nakukghonekeko, amanye amaphrojekthi azakurhatjiswa. Kilokhu ngizakuthanda ukuthokoza ikoro yangeqadi ngokuzimisela kwayo ukurhelebha ngendlela abangakghona ngayo. Emhlanganweni nosihlalo we-General Electric phakathi neveke ephelileko, bakwa-General Electric bazinikele ngokurhelebha ngokunikela ngeensetjenziswa ezitlhogakalako ze-turbine. ESewula Afrika amakanpani amakhulu anjengabo-Sasol, Anglo kunye ne-BHP Billiton zoke zihlangene eenkululmiswaneni nomNyango weZokwenjiwa phasi naMandla kunye nezamaBubulo womPhakathi ukuthola isisombululo sasafuthi esiphathelene neenqabo zokusabalaliswa kwegezi Iqhinga labo ngelijayelekileko kunaleli elisolwa babantu.
Ngifuna ukuhlonipha ibubulo lezeemayini ngendlela abasirhelebhe ngayo kunye nomnotho ukurarulula umraro ebesinawo ngomhlaka 24 kuTjhirhweni. Sizakusebenza soke ukunciphisa umfutho okhona ebubulweni leli.
Imizamo ehlanganyelweko kunye nokuthintana esekabeni yalokho esizakwenza kilobujamo oburhabako. Iintlhopha ezihlonyiweko njenganje ziyasebenza eendaweni ezinengi. Iveke ezako aboNdunakulu bamaPhrovvinsi bazakubiza umhlangano namaMeya ukutlama nokufezakalisa amagadango wokubulungwa kwegezi kibo boke aboMasipala inarha yoke. Bazakusekelwa ziinqhema zobuthekniki ezivela ku-EDI Holdings, i-Eskom kunye ne-National Energy Efficiency Agency. Umnyango wezamaPhrovinsi naborhulumende beNdawo wona uzakulumathisa umsebenzi lo osekelwa mNyango weZokwenjiwa phasi naMandla kunye namaBubulo womPhakathi.
Ngizakubamba umhlangano nesitlhopha esiSebenzako saboMongameli esiHlanganeko (Joint Presidential Working Groups) ukulumathisa izenzo zethu zoke, begodu sizakumemezela isiqhema seNkutani zeGezi (Energy Champions) esinabantu abadumileko nabanelwazi beSewula Afrika abazokurhelebha urhulumende ngejima lokusebenza kuhle kwegezi nokwazisa abasisi nomphakathi ngobujamo obungibo begodu bonyana bangenza bunjani ukuqalana neenselela ezikhona njenganje.
Ungqongqotjhe wezeMali uzakunikela ilwazi elinabileko ekulumeni yakhe yeBhajethi ekusekeleni lokho urhulumende akutjhoko kobanyana uzakubonelela ijima lokubakhona kwegezi kunye nokubonelela bakwa-Eskom ngehlelo lokwakha.
Njengenje siqalene nenselela kodwana sizozehlula iinkinga ngesikhatjhana esincani, Ubujamo lobu bubangele isimo esingekhe sasibalekela lapho igezi enengi begodu netjhiphileko singeze sisayithola. Namkha kunjalo njengombana sesinikelwe isisekelo esikhulu somthamo ofakiweko wemitjhini. Esikhathini eside esizako yethu izakuhlala ingothengekako hlangana nomnotho wonke.
Simthombo wamaminerali wezomnotho. Ngalokho ke kumele siragele phambili ngokusekela ibubulo lezemayini. Kuyabonakala bonyana nangabe sizokuragela phambili ngendlela yokukhula kwethu njengenarha ekhiqizako, kuzomele siragele phambili ngokusekela ibubulo elikhiqizako. Namkha kunjalo kuqakathekile bonyana woke amabhizinisi abanegezi enengi. Iye ngokunjalo ukuba khona kwegezi kunikela umnotho amathuba.
Ngalokho-ke asisebenziseni isikhathi sobujamo oburhabako lobu sithome ukulungisela ikusasa elinegezi eyaneleko lokho engeze besakwazi ukukubalekela. Asiqinisekise bonyana siyabambisana ukusombulula umraro esikiwo, ngokukhuthazwa yindlela ubujamo bezinto busikatelela bonyana senze i-UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki!
Lokhu kufana poro nendlela esiyamukela ngokukhulu ukuzimisela nasiragela phambili ngokulungiselela ukusingatha umnyanya we FIFA Confederations Cup ngo-2009 kunye ne-2010 FIFA Soccer World Cup ezakuthoma enarheni yekhethu emalangeni ama-854 kusukela namhlanje. Ngikhuluma ngendaba eqakatheke kangaka namhlanje ngombana iinselela zanjenganje seyirholele abanye lapha khunye lapha ephasini babuza kobanyana sizakwazi ukusingatha imidlalo le ngepumelelo.
Iye, angingabazi bonyana sizakwazi ukufeza esikuthembise i-FIFA kunye nomphakathi wephasi loke wabadlali kunye nabathandi bebholo ukuba senze boke ubujamo obufunekako ukuze sibambe iphaliswano le-FIFA world Cup.
Ngalokho esikutholako emakorweni woke womphakathi weSewula Afrika nakude, kujanyelwe iragelophambili langamalanga esilenzako ngokulungisa ngelinye le- uKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki: hlanganisani izandla ukulungiselela u-2010! Kumele siqinisekise bonyana asiyilahli le indlela yekambiso.
Siyazi bonyana okusemqoka ekulungiseni kwethu kukwakha isitlhopha esiqinileko seSewula Afrika esizakusenza sizikhakhazise ngaso kunye nemikhakha yoke yebholo leenyawo. Ngiqinisekile bonyana i-South African Football Associaton, ababanduli bethu abarholwa ngu-Carlos Alberto Parreira, kunye nabadlali ngokwabo bayasazi isibopho sabo ekulungiseni isiqhema sesitjhaba esizakuzikhakhazisa ngaso.
Godi sithokoza ama-Springbok akhombise indlela nakathumba i-Rugby World Cup umnyaka ophelileko. Lokhu kumele kukhuthaze isiqhema seBafana Bafana, njengombana kumele sikhuthaze abosobelo abazobe baphalisana e-Beijing Olympic Games umnyaka lo.
Ukurhabisa ukukhula komnotho kunye nokuthuthukisa sizakusebenzisa i-Industrial Policy Action Plan. Urhulumende uzakuragela phambili ngehlelo lamabubulo begodu liragele phambili ngokwakha amathuba wokukhula kunye namathuba wemisebenzi. Kilokhu, iingidigidi ezima-R2,3 sezibekelwe ngeqadi ukusungula umgomo wamabubulo begodu nenye i-R5 yeengidigidi yomthelo weminyaka engaphezu kwemithathu izakusekela umgomo wamabubulo.
Ukusebenzisana kwamabhizinisi nabasebenzi, sizakuzama ukuthuthukisa ngokurhabileko, imitlamo yokwenza eqakathekileko emakorweni lapho imitlamo enjalo ingekho, enjengemayini kunye nokuzuza kwezenjiwa phasi, nokufunwa bathengi, sirhwebe ngokuqala ukwenza ngcono isekelo emabubulweni amancani, amakontraga, amabubulo wobukghwari, zokulima kunye neziphathelene nomkhiqizo ophathelene nezokulima.
Gogu bengifuna ukugandelela bonyana sihlale sizimisele ukusekela ikoro yezinto ezikhambako begodu sizakuqinisekisa bonyana isekelo elinikelwa kilekoro ngokweHlelo kokuThuthukisa iBubulo leeNkoloyi liyasororheka.
Ezingeni lezomnotho othuthukileko, sizakuragela phambili ukuqinisa ubujamo kezomnotho ezisekela ukukhula kwezomnotho kunye nokuthuthukisa nokunciphisa iinkwelede zangaphandle.
Ukurhabisa irherho lokwakhiwa kwemithangalasisekelo sizakuqedelela ukuthuthukisa umtlamo womthangalasisekelo ohlangeneko, kuqalalelelwe khulukhulu ekutholakaleni kwegezi. Lokhu kufaka hlangana ukulumathisa amahlelo wamaBubulo alawulwa mBuso begodu kwendlalwe phasi yoke imitlamo yemithangalasisekelo, kufaka hlangana imithwalo kunye nokhunye, amaphayiphi wegezi, itheknoloji yelwazi nezokuthintana, imithangalasisekelo yeendlela, amanzi negezi zoke ngendlela ezibekwe ngayo ngokobujamo bephasi.
Ukufezakalisa imitlamo le, okuqakatheke khulu itheknoloji yelwazi nezokuthintana zombili zizinkghonakalisi begodu ziyikoro zona ngokwazo. Ngokunjalo, umnyaka lo sizakuqedelela ukunikela amalayisensi nokusebenza kwe-Infraco. Ngokunjalo, imali ibekelwe ngeqadi ye-Sentech ukuze ibe mthengisi we-inthanethi enganamtato begodu ibhadalele nokuthengisa kwayo. Ngokusebenza naborhulumende abanye enarhakazini kunye neenkoro zangeqadi, sizakuqedelela ikambiso leyo ukuhloma amakheyibuli akhamba ngaphasi kwelwandle.
Okhunye, sinqophe ukuvumela ukurhatjha ngokwamadijithi emaphesenteni ama-50 wesitjhaba ekupheleni komnyaka. Okuzakukhamba nalokhu liqhinga lokukhiqiza ukuthuthukisa i-Set Top Boxes weSewula Afrika, okumele kuqedelelwe phakathi nomnyaka.
Njengoba sesibonile ubuthaka urhulumende asebenza ngabo ekuqaleni iimbawo zokusisa eziphathelene neendaba ezifana nokutholakala komhlaba, imithangalasisekelo kunye nokuhlolwa komfutho wezebhoduluko lokhu kesinye isikhathi kuphule isiqunto sabasisi, sesiquntile, ngomoya woKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki, umsebenzi uragela phambili ngokurhabako ukuhloma iziko lemitato (call centre) lapho abasisi abaphumelelako kunye norhulumende bangakwazi ukubuza ngeragelophambili. Umsebenzi sewuthomile.
Imisuka karhulumende ye-Apex of Priorities izakukhulunywa kuqalwe eendabeni zokuthuthukiswa kwamakghono. Kuzokusetjenzwa ngokubuyelelwa kwe-National Human Resource Development Strategy kuzokuqedelelwa umnyaka lo, begodu amaphrojekthi isiqhema esihlangeneko sikarhulumende, abasebenzi, amabhizinisi kunye neenkhungo zefundo ephakeme zihlelwe ngaphasi kwe-Joint Initiative on Priority Skills Acquisition (JIPSA) ziza kufakwa umfutho.
Kwamambala, sikhuthazeke khulu ngependulo ethokozisako evela ekorweni yangeqadi njengombana itjengiswe ngokuzimisela kuka-CEO wamakhampani ama-70 we Johannesburg Securities Exchange azimisele ukusebenzisana norhulumende ekuqalaneni nomraro wokutlhogeka kwamakghono.
Ekungezeleleni kilomsebenzi esikhathi esizako sizakubeka phambili ukungenelela kumakholeji we-FET, ama-SETA, ukunikelwa kweenkolo iinsetjenziswa ngohlukaniswe kathathu, baphume embopheni zokubhadalisa iimali, barhabise ukuthwasisela umsebenzi kubaphothuli beemfundo.
Okhunye, emva kokulungisa ubutjhapha bethu ehlelweni le-Adult Basic Education, lokho esikubone umnyaka ophelileko, inyanga le sizakuhloma ijima lokufunda ngobunengi i-Kha Ri Gude (masifunde). Lokhu kuzakufaka hlangana ukuthwasiswa kwabathwasisi abakhulu abazakufundisa amaklasi wokufunda ukubhala nokubala okusisekelo ebantwini abadala aba-300 000 kunye nolutjha ngomnyaka ka-2008.
Ekabeni yehlelo lezomnotho, begodu kuzakuhlala kunjalo, kuzakutjhejwa bonyana ipumelelo yabo iyabarhelebha ukwenzangcono ikhwalithi yepilo yamaSewula Afrika boke, kwenzeke njengesikhali esiqakathekileko ePini yobuChaka begodu nokurhabisa esikuthomileko ekutholeni iminqopho yokunciphiswa kokutlhogeka komsebenzi nomnqopho wokuphila kuhle kwabo boke.
Ehlelweni lokunikela iindawo zokuhlala ezingcono, njenganje sikghona ukwakha izindlu ezi-260 000 ngomnyaka, kufikelelwe esivumelwaneni ne-SALGA ukujanyiswa kwesikhatjhana ukuthengiswa komhlaba ongabangowehlelo lokwakhiwa kwezindlu.
Ngeragelo phambili elenzekako lokungenelela ezintweni ezinengi eziqaliweko njengokunciphiswa kobuchaka, siragela phambili ngokuqalelela imitjhapho emincazana, kufaka hlangana ukuragiselwa phambili kwe-Land Use Management Bill, ukuqedelelwa kwamacala wokwabiwa komhlaba, ihlelo lokusekela labo abathole umhlaba, begodu nokuthuthukisa nokufezakaliswa kwehlelo lokuthuthukisa iindawo zemakhaya ezikhethiweko.
Lezi ngezinye zezinto esizoziqalisisa umnyaka lo, besiqinisekise bonyana siyazenza ngendlela esizimisele ngayo.
Enye yama-Apex Priority aqakathekileko ukunabiswa kweqhinga lokulwa nobuchaka elihlangeneko nelizwisisekako lelo elizokuqalana khulukhulu neengaba zesitjhaba lezo ezithintwa mtlhago lo. Kufaka hlangana abantwana, abafazi, ilutjha, abantu abahlala endaweni zemakhaya kunye neendaweni ezisemadorobheni esingasisemthethweni, abantu abarholopheleko namkha abanokugula okungapholiko nabantu abadala.
Hlangana nezinto ezihlongoziweko ezizokwenzeka: ukunabisa ihlelo lezemisebenzi yomphakathi, imihlinzekelo yokuqatjhwa yokudalwa kwemisebenzi yeentlhopha ezinqotjhiweko, ukungezelela umthamo wokufunwa kwemisebenzi, ukwenzangcono zefundo nokuthwasisa, ukwenzangcono imisebenzi nepahla emiphakathini echakileko, ukungenelela emakhayeni achakileko, nokuqinisekisa kokuphumelelisa iinkhungo ezisekela abafazi kunye nezinye iinkoro. Hlangana nokhunye, sizakuhlola ukusebenza ngemitjhini ngokobulili ukwenzangcono zoke izinto eziphathelene nokuhlonyiswa kwamakghono wabafazi.
Okukhambisana nalomtlamo yiphrojekthi ekhethekileko ukuhlola iingenelelo ezifuneka ukusebenza ngabantwana abasengozini abaneminyaka engaphezu kwe-14.
Kodwana soke siyavumelana umphakathi kunye nabachakileko khulukhulu, angeze bakwazi ukulinda amaqhinga kunye neenkulumiswano nemfundiso kulumiswano- njengombana zoke njalo ziqakathekile. Kokhunye, ukungenelela okungenzeka ngilokho urhulumende asele akwenza noma angakwenzi ngokupheleleko. Kilokho, kumoya woKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki, urhulumende umnyaka lo uzimisele ukuqinisa ijima ukuthola amakhaya akhethekileko nabantu abafuna irhelebho ukuze kungenelelwe ngokubarhelebha, ngesikhathi sokungenelela, ukulwa nomtlhago emakhaya wabo.
Ngalokhu, sizakudinga i-National War Room for a War Against Poverty ukuhlanganisa iminyango yaborhulumende efana nomNyango wezokuThuthukiswa komphakathi, umNyango wamaPhrovinsi noweNdawo , wezeRhwebo namaBubulo, zokuLima neeNdaba zomHlaba, wezemiSebenzi yomPhakathi kunye nowezamaPhilo kunye nowezokulawulwa kwamaphrovinsi kunye nezendawo, ezakusebenzisana nama-NGO kunye namabhizinisi ukukhomba ukungenelela okufunekako emakhaya athileko begodu asetjenziswe ngokurhabako.
ukukhuphula ihlelo lemiSebenzi yeLutjha lesiTjhaba kufaka hlangana ukungezelelwa kokuthathwa ehlelweni lokuThuthukiswa kwamaKghono wesiJoni se-South African National Defence Force kusukela ku-4000 kufikela ku 10 000.
ukufaka umfutho eHlelweni lezemiSebenzi yomPhakathi eKhulisiweko (Expanded Public Works Programme), ngokwenza ngcono lokho okuhlosiweko, kutjengise ukuthatha abantu abanengi; lokhu kuzakufaka hlangana ukuthathwa inani elikhulu labantu abatjha kulelihlelo ukugcina iinsetjenziswa zomphakathi, ukubuyelela inani labantwana abatloliswe ku-Early Childhood Development ngaphezu kwe-600 000 nge-1000 iindawo ezitja iimfundiswa ezithwasisiweko zaqatjhwa, kungezeleleke inani labatlhogomeli.
ukungenisa irherho lomkhiqizo wokutholakala kwalokho okwenyulwa ngurhulumende kususela kumabhizinisi amancani ahlangana kunye namakhulu, ngokwe-Small Enteprises Develeopment Agency ukuhlelwa kwerherho eliyelelweko ukuqinisekisa bonyana isikhathi sokubhadala samalanga ama-30 siyenzeka.
Sizakuhlanganisa amahlelo ukurhabisa ituthuko yokuhlaliswa kwabantu kwasafuthi, ngemizamo enomfutho, njengalokho okumele kwenziwe maqangi, ukurhabisa ukutholakala kwamanzi endaweni zoke, ihlwengiso kunye negezi, ukuze ngo-2014, sesineendawo zokuhlalisa abantu ezihle ezizokutholwa ngiyo yoke imindeni.
Ukurhabisa lokho esele sikuthomile ekufezakaleni komnqopho wezamaphilo wabo boke kufaka hlangana ukusetjenziswa ngomfutho kwe-National Strategic Plan yokulwa ne-HIV ne AIDS. Sizimisele ukunciphisa izinga lokungalandeli ihlelo lokuselwa kweenhlahla kwabaphethwe yi-TB kusukela kumaphesente ali-10 kuya kali-7, sithwasise abasebenzi bezamaphilo abangaphezu kuka-3000 ekulawulweni kobulwele lobu besiqinisekise bonyana abangakwazi ukuthola iindakamizwa ezisebenza ngokwehlukahlukana iingulani ze-TB zithola ukwelatjhwa.
Sinqophe ukuqedelela umsebenzi erherhweni lokuvikelwa komphakathi elihlangeneko, ngokuzuza ekuthintaneni okusele kuthomile nabasebenzisani bezomphakathi.
Njengoba sihlanganisa izandla sizilungiselela UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki kumele sifake umfutho eenkulumiswaneni zesitjhaba ezindabeni ezisihlathulula njengesitjhaba.
Iindaba ezimbili ezifana nalezo zifanele ukutjhiwo kafitjhani.
Kokuthoma kwalokho isitjhukumiso okumele sisenze kusifungo okumele sitjhiwe bafundi ekuseni emithandazweni yabo esikolweni, kunye nesiThembiso seLutjha babuka imikghwa emihle eyenziwe mumuntu hlangana nawo woke amaSewula Afrika. Ungqongqotjhe wezeFundo uzakungenelela eenkululmiswaneni zesitjhaba iveke ezako.
Indaba yesibili ngeyokuthiywa ngobutjha kwamagama weendawo, okufuneka bonyana kwenziwe ngokurhaba kiwo woke amaphrovinsi ukuze kwakheke isisekelo samatjhuguluko esifuna ukuwenza. Sizakuhloma ikambiso yokuhlanganisa koke masinyana, ngokuhlahlelwa Mkhandlu wokuthiywa kwaMagama weNdawo kunye namaKomiti wamaPhrovinsi (South African Geographical Names Council kunye nama-Provincial Committees).
Nasiqala iindaba zobulelesi umnyaka ophelileko emHlanganweni wokuHlala okuHlanganyelweko, soke saphawula ngokukhathazeka kungasi izinga eliphezulu lobulelesi, kodwana kokuthi izinto ziyangokuthuwelela ekubulaweni kwabantu - kuvimbela imizamo yokwenzangcono kusukela ekutholakaleni kwedemokhrasi.
Ngalokho-ke, umnyaka ophelileko sizibandakanye erherhweni lokuhlanganyela namabhizinisi kunye nezinye iinkoro zomphakathi, ukuthuthukisa indlela engcono yokwenza irherho lezobulungiswa kwezelelesi.
Kilokhu-ke, ngomoya we-UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki, iKhabhinethi ivumile ngamatjhuguluko athileko afunekako ukuthoma irherho lezobulungiswa kwezelelesi elitjha, lesikhathi sanje nelitjhugulukileko. Hlangana nezinye izinto, lokho kuzokufaka ukwakhiwa kwesakhiwo sokuphatha esitjha nesithintanisako ezingeni elinye nelinye, kusukela embusweni wesitjhaba kuya kowendawo, kuhlanganiswe ukwahlulela begodu nokutjhutjhisa, amapholisa, abatjhutjhisi, imisebenzi yezobulungiswa kunye ne-Legal Aid Board, kunye nokhunye okuhlangeneleko, kufaka hlangana nekunikelweni amandla kwe-Community Police Forums.
Njengombana amaLunga aHloniphekileko asazi, okhunye kwalezinsungulo sezithonyiwe; kodwana siyaqinisekisa bonyana, nangabe koke kwenziwa ngokuhlanganyela nangokubuka, umfutho wakhona uzakubalula ekulweni nobulelesi. Ungqongqotjhe wezobuLungiswa, ukuVikelwa kobuBulelesi kunye nesiQhema sezokuVikela bazakungenelela emininingwaneni yalokho okuthonyiweko ngeveke ezako.
Phakathi komnyaka lo, sizakudlulisa imiThethomlingwa ekutjhugululweni kokwehlulela ngokubonisana nabatjhutjhisi kunye nabomarhastrada, ukuqedelela iqhinga okunqotjhwe kilo ukuqinisa ukulawulwa kwemikhawulo nokuvikela, kunikele ipilo ku-Victim Charter, kuqalwe khulu ezelelesini ezibuyelele ukwenza ubulelesi, kuragelwe phambili ngokusetjenziswa kwamagadango angezelelweko avela eemphakamisweni zeKomitjhana yokuBuyisana namaQiniso.
Ngokutjelwa yindlela ekatelelako ukufaka umfutho kilokho okusilingako maqophana nobulelesi obuhleliweko, kunye neemphakamiso neKhomitjhana yokwaHlulela kaKhampepe ekusebenzini nokubekwa kwe-Directorate of Special Operations kunye nokuragela phambili ukubonakala kwalokhu, kufaka hlangana itjhuguluko leRherho lezoBulungisa kwezoBulelesi, ekupheleni kukaNtaka umnyaka lo, sizakuhlangana nepalamende ngemithetho nangamanye amagadango afunakalako ukungezelela umfurho wokulwa nobulelesi obuhleliweko.
Khuyini okuzakusitjela bonyana sithathe amagadango kuzakuba kukuzibophelela kukarhulumende ukulwa nobulelesi obuhleliweko kunye nokuthuthukiswa kokuphatha, ubukghoni kunye nokuthintaniswa kwama-ejensi aphathelene nokugandelelwa komthetho.
Okuqakatheke khulu, ipumelelo yokulwa nobulelesi idzimelele ekubambisaneni kwethu soke thina esibalandeli bomthetho, abanekareko ngekambisolawulo yomthetho obusako, abahlonipha okuphathelene nomthetho begodu abazama ukuhlonipha ukulingana kwamalungelo wobuntu, lawo umthethosiseko owubeka phezu kwethu bonyana siwulandele empilweni zethu zoke kunye nangendlela ukhulumeka ngakhona.
Umnyaka lo godu sizokuzama ukuragela phambili ngemizamo yethu yokuthuthukisa ukusebenza kukarhulumende ukufezakalisa iimbopho zezakhamuzi. Nakungenzeka okhunye, umoya we-UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki kumele kubekhona kibo boke ababenetjhudu lokuba basebenzi bombuso.
Kukhona izinto ezilula kodwana ezirhabekileko okumele ziqalwe, okuyingcenye yemizamo yokuthuthukisa ihlangano kunye nomthamo wombuso.
Kokuthoma, kuvunyelenwe kiyoyoke imikhakha karhululmende bonyana iinkhala eziqakathekileko kumele zizaliswe ngeenyanga ezisithandathu emva kokuvuleka kwesikhala leso. umNyango wezokuLawulwa kwemiSebenzi yomBuso uzakubeka irherho lokubeka ilihlo elizokuqalelela ukusetjenziswa kwalesisiqunto.
Okwesibili, ngenyanga kaMrhayili qobe mnyaka (enyangeni ezimbili zokuthoma komnyaka weemali kurhulumende wendawo) abaphathi abakhulu kumele bonyana sebatlolile iimvumelwano ngamahlelo wokusebenza wabo kunye nabaphathi abafaneleko. I-Ofisi leKomitjhana yemiSebenzi yomBuso izakubeka irherho lokubeka ilihlo ihlelo lelo.
Okwesithathu, kubonakele bonyana umNyango weeNdaba zangeKhaya uthinta ummongo weempilo zezakhamuzi, nangomnyaka lo sisazokukhulisa ukwenziwa kwetjhuguluko kuleliqhinga elivunywe yikhabhinethi. Lokho kufaka hlangana ukwenziwa ngcono kwerherho le-IT, ukuthwasiswa kwabasebenzi ekusebenziseni irherho elitjha lelo, ukusiphula okubukhohlakali kunye nokulingelelwa kwamakarada we-ID.
Ukwenzangcono ukusebenza kwabasebenzi bombuso kudzimelele phezu kwekhwalithi yoburholi obunikelwa baphathi abaphezulu kunye neenkhulu. Okhunye, kubudisi ukuphuhlisa ukuzinikela kwabaqhatjhwa bombuso emisebenzini yabo - okumsebenzi oqalene nabarholi, abasebenzi bombuso ngokwabo kunye neenyonyana zemikhandlu yabo.
Kilokhu, umnyaka lo, ekuthintaneni neenyonyana zabasebenzi bekoro yombuso, sizakuba nomHlangano weKoro yomPhakathi ukulungisa zoke iindaba ukuze umoya we-Batho Pele ube nalokho okutjhoko qobe nakwenziwa umsebenzi karhulumende.
Sisebenzisana nabanye ababambisani emphakathini, sizakuqinisekisa bonyana, ekupheleni komnyaka lo, iHlelo lesiTjhaba lokuVimbela ubuKhohlakali elingelesibili liyamukelwa, begodu umtlamo wokwenza okuvunyelenwe ngawo namabubulo ahlelekileko uyenzeka. Esigabeni sika rhulumende wendawo, sizakurhelebha abomasipala abama-150 bokuthoma ukuthuthukisa iqhinga labo lokuvimbela ubulelesi.
Sizakuragela phambili umnyaka lo sizakwenza imizamo yokuqinisa umthamo karhulumende wendawo ngokukhambisana nehlelo lamaQhinga kaRhulumende weNdawo leminyaka emihlanu. Ukuqinisekisa ukubeka ililhlo ngerherho kilokhu, i-SALGA ivumile ukunikela ngemibiko ngekota ngemisebenzi eyenziweko.
Ukuze sithuthukise imisebenzi enikelwa eenkorweni ezibuthakathaka ezinjengabomakadebona, abafazi kunye nelutjha, sizakuhlola ngobutjha isijamiso esikhethelwe ukwenza lomsebenzi begodu sihlolisise amalungiselelo anembako, kufaka hlangana ukuhlolisisa iinjamiso zikarhulumende khulukhulu ezahlonyelwa ukuqalelela ukuthuthukiswa kunye nokunikelwa ilwazi kwelutjha.
Insalela ekulu emsebenzini wethu esizibonileko zivela ekubhalelweni kwethu kutlama. Kilokho-ke, njengencenye yama-APEX PRIORITIES esikhathini esizako sizakuqedelela indlela yekambiso ezasenza bonyana siphuhlise umthamo karhulumende ukuletha phambili imitlamo ehlangeneko nenembileko, kufaka woke amaphiko karhulumende.
Ihlelo esilivezileko lihlanganisa ukuzibophelela inarha yekhenu evumelene ngakho noburholi benerhakazi ngokwe- African Peer Review Mechanism.
Umnqopho wethu, ukuthuthukisa i-ajenda ye-Afrika umnyaka lo, kuzadzimelela ekuqiniseni iinkhungo ze-Afrika, kufaka hlangana iBumbano ye-Afrika (African Union) kunye namahlelo wabo wetuthuko, i-NEPAD.
Lokho sizakwenza, sikhuthazwe ziinkanuko ezazekako zabantu benarhakazi le ngokuzibandakanya okukhulu ekukhanukeni ibumbano yenarhakazi le kiwo woke amazinga. Igadango elikhulu kilokhu kukuhlanganiswa kweenkhungo zeemfunda kunye nemisebenzi enqophe ekuhlanganisweni kweemfunda.
Siragela phambili ngokuzibophelela bonyana sibe yindawo etjhaphulukileko yokurhweba ku-Southern African Development Community, sethemba nokobana sizakusebenzisa ukuba boSihlalo be-SADC ngo-2008/2009 nokunikela isiphakamiso kuzenzeko zeemfunda.
Kukilobo bujamo, lapho sizakuragela phambili ngokukhulumisana ngeendlela ezinengi nabomakhelwana kunye neBumbano le-Yurophu (African Union), ukuqinisekisa bonyana iinkulumiswano zeSivumelwano sesiKhozi kezoMnotho ziyaqedelelwa ngokurhabako, lezo ezathonywa ekurhabiseni ekuthuthukiseni isifunda sethu.
Ngomnyaka odlulileko, sifezakalise igunya le-SADC ukurhelebha uburholi bezepolotiki beZimbabme ukuthola isirarululo enseleleni zepolotiki abaqalene nazo. Sibe nethuba, ekuphethweni kwe-AU Summit e-Addis Ababa ukunikela ngokusemthethweni umbiko ozeleko ngoburholi be-SADC.
Ngobufitjhani, iinhlangano ezibandakanyekako kileziinkulumiswano sezifike esivumelwaneni seendaba zoke eziphathelene neendaba eziqakathekileko obe kumele iinhlangano zikhulume ngazo. Lokho kufaka hlangana iindaba eziphathelene nomthethosisekelo, ukuvikeleka, zemirhatjho kunye nemithetho yezekhetho, kunye nezinye iindaba ebekungavunyelwana ngazo eminyakeni eminengi. Imithetho efaneleko njenganje seyivunyelwe yipalamende, kufaka hlangana ukutjhugululwa okufaneleko komthethosisekelo. Okuseleko, namkha kunjalo, yindaba yendlela yekambiso ephathelene nesikhathi ngangendlela yokuqinisekisa umtlamo wemthethosisekelo omutjha okuvunyelwene ngawo.
Ngalokho-ke, sihlanganisa abaPhathi bomBuso we-SADC kunye norhulumende ekuthokoziseni iihlangano ezisenKulumiswaneni zeZimbabwe ngalokho abakwenzileko kunye nokubakhuthaza ekusebenzisaneni ukusombulula iindaba eziyikambiso ezisasaleleko. Njengombana sibawe baPhathi bomBuso we-SADC kunye norhulumende sikulindele ukuragela ohambili ukwenzalula iinkulumiswano zeZimbabwe. Kilokho, sifisa bonyana abantu beZimbabwe baphumelele emakhethweni abekelwe mhlaka 29 kuNtaka.
Ubuhlobo bethu obungeneleko ne-Democratic Republic of Congo burokuragela phambiili, njengombana sifuna ukufaka isandla emizameni yabantu benarha leyo ukuze bathole ukuthula, ukuze kusebenze ihlelo lokuthuthukisa nokwakha kabutjha.
Urhulumende wethu uzakuhlala ubotjhwe yindlela yekambiso esendleleni eKenya, Chad Burundi, Darfur eSudan, Western Sahara, CÃ´te d'Ivoire, Somalia, the Comoros kunye ne-Central African Republic ukuthola ukuthula kunye nokunzinza.
Sitshwenyekile ngomguruguru onganangqondo kunye nokubulalana eKenya kunye nase-Chad, lokhu okuqubukileko okubuyisela iragelo phambili emuva leli besilenza iminyaka edlulileko ephathelene nokwakhiwa ngobutjha kwenarhakazi ye-Afrika. Simema boke abantu besitjhaba se-Afrika benze lokho abangakukghona, ukuphelisa ituthuko engakalungi.
Sizakuragela phambili ukwenza umsebenzi wethu ku-United Nations Security Council. Okuqakathekileko kilokhu, kuqinisa ibambiswana hlangana ne-UN Security Council kunye ne-Peace and Security Council of the African Union.
Sikhuthazwa yitjisakalo yokukhulisa ituthuko kukhwalithi yamaphilo wabantu boke, khulukhulu eenarheni ezisathuthukalo, sizakuqalelela ekuqiniseni ukuzibandakanya kwethu ku-India-Brazil-South African Forums, i-Afrika-Asia Strategic Parternership, i-Non-Aligned Movement, isiTlhopha sabama-77 begodu neenkulumiswano ukuqedelela isivumelwano sokurweba se-SACU-Mercusor.
Kilokho godu, sizakuragela phambili ukufaka isandla ekuthathelweni phezulu kweminqopho ye-Kyoto Protocol ngeTjhuguluko lobuJamo bezulu nentuthuko eragela phambili, ekunikeleni iragelo phambili eenkulumiswaneni nge-WTO Doha Development Round.
Umnyaka lo sigidinga iminyaka elitjhumi yokuhlonywa wobudlewana sokusebenza ngezobudlelwane phakathi kweSewula Afrika kunye ne-People's Republic of China. Ukukhulusa ubudlelwano emkhakheni eyahlukeneko hlangana naborhulumende kunye nabantu abafakazela bonyana i-China-South Africa Partnershhip okuphathelene nokuKhulu kunye neTuthuko luliqhinga lobuhlobo ukuze kusizakale thina soke, lokho okungenza bonyana kukhule ngamandla.
Umnyaka ozako, sizakuba basingathi be-Review Conference ukuhlola ukusetjenziswa kweenqunto ze-World Conference Against Racism eyayibanjelwe enarheni yekhethu ngo-2001. Siyathemba bonyana, ngonobangela wehloyo lokusola lebandlululo kunye nemiphumela engakarisiko kuragela phambili ngokunemba ebuntwini, urhulumende kunye nabantu bomhlaba bazakurhelebhana nathi ukuqinisekisa bonyana i-Review Conference ifezakalisa iminqopho yawo.
Leembopho zomhlaba woke, kufaka hlangana ukuksingathwa kweBhegere yePhasi ka-2010, kuletha okukhulu ukukhululeka nesithunzi sobuntu esikhona enarheni yekhethu njengeqhinga lomdlali emisebenzini emihle yobuntu. Kodwana akukameli lokho sikuthathele phasi.
Ngiyethemba bonyana, ngaphasi koburholi be-International Marketing Council, Trade and Investment South Afrika (TISA), Tourism South Africa kunye namanye ama-ejensi sizakuhlanganisa izandla sithintane nomhlaba woke ngomoya we-UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki, nokuragela phambili ngokwakha umphakathi onakekelako nobujamo bokobana iphasi lihlangane enarheni yekhethu ukugidinga ubuntu be-Afrika ngo-2010.
Sengitjhwile koke lokho, ngibuyela embuzweni: iyini isimo sesitjhaba njengombana singena ku-2008! Engikwaziko begodu engikutjhoko ngokukhulu ukuzikhakhazisa: nanyana ngiziphi inselele zangalesisikhathi, sisesendleleni.
Ngikutjho lokhu ngaphandle kokungabaza ngombana nginethemba lokobana amaSewula Afrika ayakwazi begodu bafundisiwe ukuqalana neenselela zomlando - ukudisibeza omunye nomunye umsipha wobuntu bethu - ukuqalana neenselela zesitjhaba zanjenganje, kufaka hlangana lezo eziphathelene nezomnotho, zepolotiki kunye nobujamo bezomnotho e-Afrika nanyana kuphi kuleliphasi, sibhudungele amathuba lawo ituthuko yenarha yekhethu ebe nayo eminyakeni elitjhumi nane edlulileko.
Ukuhlanganisa izandla sizilungiselela, sizibophelele ukwenza umsebenzi wethu ngendlela engakajayeleki nangendlela yesimanjemanje, sizakugcina ikambiso yokwakkha kabutjha kunye nokuthuthukisa size siyibeke ezingeni eliphezulu.
<fn>StateoftheNation.2009.2009-04. Nr.txt</fn>
Ngithokoza ilungelo engilinikelweko lokobana ngithule ikulumo le kuHlalohlanganisela leziNdlu zePalamende yeSewula Afrika, ekuthomeni kwesikhathi esiphelako sokubusa kweHlandla lesiThathu kwePalamende yeNtando yenengi.
Ngijama ngokuzithoba ngaphambi kwabantu beSewula Afrika ngithokozela nethuba enginikelwe lona lokuba nguMongameli ngemva kwequnto elikhethekileko lobujamo elathathwa yiHlangano eBusako lokwehlisa esikhundleni uMongameli weNarha wangaphambilini.
Mina nginokuziphendulela kwesikhathi esiziinyanga ezimbalwa, ukobana ngirhole isiGungu seNarha ekuqedeleleni lokho okwagunyazwa yi-African National Congress emakhethweni wonyaka we-2004. Begodu nokwakha umleyo wezokuphatha ngemva kwamakhetho.
Eenyangeni ezihlanu ezidlulileko sikwazile ukwamukela amatjhuguluko ekuphatheni kukarhulumende, ngalokho sithokoza ubuhle berherho lomThethosisekelo, elitjengise ukuba yingcenye yokubambisana kwamalunga wesiGungu netjhebiswano labaphathi bamabubulo karhulumende.
Nasiqala emva eminyakeni elitjhumi nahlanu edlulileko, kuyafika kimi bona ngithokoze ukuzinikela nokusebenza kabudisi kwaboMongameli bangaphambilini uNelson Mandela noThabo Mbeki, abomma nabobaba abanengi abadlala indima eqakathekileko ekukghonakaliseni ikambiso ngaphasi kwentando yenengi: isiGungu nokuphatha, iimBethamThetho kiyo yoke imikhakha karhulumende nePhiko lezoBulungiswa; lezo ezitjhutjhumezwa yifuneko yokwenza ngcono ipilo yamaSewula Afrika woke.
Ngaphezu kwakho koke, ngijame ngaphambi kwenu ngokuzikhakhazisa nokuthemba bonyana iSewula Afrika esiyigidingako namhlanjesi eminyakeni eli-15 kwaphela edlulileko ayisenakwehlukana, ukulwa nokukhethulula. Lokhu kumphumela wokusebenza kabudisi kwabomma nabobaba abavela emahlangothini woke wepilo.
AmaSewula Afrika la ajamele ithemba nokuqinisela lokho okutjho isitjhaba sekhethu.
Hlangana namaSewula Afrika esizikhakhazisa ngawo kunamaLunga wePalamende yethu yentando yenengi, labo ngetjhudu elimbi okwafuneka bona sibalayelise unomphela kusukela ngenyanga kaMhlolanja wonyaka odlulileko. Bafaka hlangana laba abalandelako, uBrian Bunting, Billy Nair, Ncumisa Kondlo, John Gomomo, Joe Nhlanhla, Cas Saloojee, John Schippers no-Jan van Eck.
Ngithanda ukufaka hlangana nalaba, umSewula Afrika okhetheke kwamambala uMma. uHelen Suzman, owajamela amagugu wePalamende yethu etjha ngeenkundleni ezidala.
Kungilaba abantu nabanye abathandi benarha yekhethu abazakwamukela isabelo esikhulu senzuzo lokha nasimemezela bonyana kungaba nesiwuruwuru sokunganzinzi kezomnotho, ukungabi nesiqiniseko ngobujamo obungahle behlele zepolotiki ngesimanga samatjhuguluko ekuphathweni kwenarha - Inarha yekhethu isebujameni obuhle.
Nanyana kunjalo, akukafaneli bona sizeqise amehlo iinselela esiqalene nazo. Ubujabo obumbi bezomnotho wephasi loke bulitshwayo lengozi engahle yehlele inarha yekhethu mayelana nokuphela kwemisebenzi nepilo engcono ebantwini bekhethu.
Eqinisweni ukungabi nesiqiniseko ngamatjhuguluko wepolotiki kuletha imibuzo engaphezu kweempendulo ezinganikelwa.
Ngomphumela walokho, abanye bethu singathatheka, sikhambe negagasi lamatjhuguluko alethwa siwuruwuru, sizifumane siphakathi kwetjharagano lezepolotiki nobujamo obumbi bomnotho.
Kodwana kwethu kulikhambo lethemba nokuqinisela.
Singabuye sitjho bona, ngesikhathi samsinyazana okunengi okumumethwe mThethosisekelo kulingiwe esikhathini esidlulileko; begodu koke lokhu okungaphakathi kuphumelele wokulingwa lokho okuveza bona intando yenengi ikhethekile ngokuqinisela.
Intando yenengi yethu ngehle. Kancani-kancani ikhula idlondlobala, isekelwa mThethosisekelo ongalinganiswa neminye ephasini loke.
Kwamambala ukuqina kokuzibandakanya kwethu kezepolotiki kilesi isikhathi sokuzifunela amavowudu - lokhu kungilokho esingavumelana ngakho bona kufanele kuhlonipheke begodu kube nokuthula - Lokhu kusiqiniseko esiragela phambili sokuqinisa intando yenengi yethu.
Iragelo phambili leli liqinisekiswe maSewula Afrika; begodu ngiwo azakuvikela intando yenengi eminyakeni ezako.
Mma. Somlomo noSihlalo ngivumelani bona ngisakhuluma ngalokhu ngikhuthaze woke amaSewula Afrika afanelekileko bona ayozitlolisela ukuvowuda begodu bavowude emakhethweni wenarha neweemfunda ezako, ngombana ngalokho sizabe sizilungiselela ikhambo ngokwethu.
Lokhu kumsebenzi ofanele ukwenziwa ngamalanga ema-ofisini wabomasipala, ngaphambi kokuvalwa kwerhelo labavowudi. Kodwana kuyafuneka ukuthi sisebenzise ithuba elikhethekileko lokuzitlolisa lepelaveke ehlelwe yiKomitjhini yamaKhetho yeSewula Afrika (I-IEC), kusasa nangoSondo, ngomhlaka 07 no 08 kuMhlolanja.
Angithathe godu ithuba leli ngiveze ukobana emalangeni ambalwa ezako ngizokuqedelela ukuthintana neKomitjhini yamaKhetho naboNdunakulu beemFunda ngemva kwalokho ngimemezela ilanga lamakhetho.
Intando yenengi le ingeyabantu beSewula Afrika, labo abazingenela mathupha kilelikhambo kusukela ngomhlaka 27 kuSihlabantangana 1994, kokuthoma bathatha igadango ndawonye lokuzibambela bona ngokwabo.
Ngegadango lelo elibonakala lilula, kodwana elinamandla lokuvowudela urhulumende wabantu boke benarha yekhethu, safulathela isikhathi esidlulileko lapha sahlukunyezwa khona.
Kungalokho kuqakathekile bona esikhathini esinjengalesi sigidinge iminyaka ema-20 wokwamukelwa komTlolo wesiVumelwano weKomidi yesikhatjhana ye-OAU ophethe iindaba ze-Afrika engeSewula, omayelana nemiBuzo ngeSewula Afrika eyamukelwa ngoRhoboyi wonyaka we-1989 - Ngokujayelekileko waziwa njengomTlolo wesiVumelwano se-Harare.
Igadango leli lakha umleyo wesivumelwa sephasi, ngokusebenzisa iHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngehloso yokobana kufanele kubanjwe imikhulumiswano eSewula Afrika.
ESewula Afrika lokhu kwatjho bona akube neKhonferensi lapho kuzokukhulunyiswana ngekuSasa leNtando yenengi - Kuhlanganiswa abathandi benarha abasuka mahlangothi woke wepilo.
Koke lokhu kwakghonakalisa ukuba khona kwemikhulumiswano, leyo eyenza bona kube namakhetho wentando yenengi ngonyaka we-1994.
Mayelana nalokhu kufanele ingwani siyethulele ihloko leya ebegade inguMongameli we-ANC, u-Oliver Reginald Tambo ngokusungula nokubamhlahli wemikhulumiswano neengungu zangaphetjheya ekupheliseni ukulwa enarheni yekhethu ngendlela enokuthula.
Igadango elikhuthazako leli lokusungula umthangalasisekelo wokuletha ukuthula nokubuyisana, esikhundleni sepi netjharagano lagiriza imithangala yobumbi boke bekhulu leminyaka eyadlulako: Lokhu kwaba kupheliswa kwesiVumelwano seNarha esatlikitlwa ngonyaka we-1909 esaba mhlahlandlela wokusungulwa kweYuniyoni yeSewula Afrika.
Njengombana isiVumelwano lesi besihlathulula ukudzimelela kumbandela wokungangeni eendaweni ezithileko zeSewula Afrika, lokhu bekwenziwa ngegandelelo nekhethululo ngokombala.
Aloke eminyakeni eli-15 sikuntando yenengi singatjho ngesibindi bonyana ukwesaba, ukungabi nethemba nehloyo elaqeda ukuzwana nokuthula hlangana nababusi beentjhaba eminyakeni eli-100 eyadlulako, azange yangafumaneka kwaphela; kodwana yadurhiswa kwamambala.
Ukwesaba nokungabi nethemba lokhu kwabhebhedlhisa uMoya wokunghanghabala isikhathi esingaba matjhumi weminyaka. Kungalokho kufanele ingwani siyithulele indodana enesibindi yekhethu, uSolomon Kalushi Mahlangu owagwetjwa intambo eminyakeni ema-30 eyadlulako, ihlokwakhe ilengiswe phezulu. Siyazikhakhazisa ukwazi bona ngeengazi zakhe isihlahla sekululeko siyahluma.
Ngivumeleni bona ngamukele uLucas Mahlangu, umnakwabo kaKalushi ojamele umndeni wakwaMahlangu.
USolomon Mahlangu begade aragisela phambili isiko lamasotja weminyaka eyadlulako, hlangana nawo singabala lawo abegade aphethwe yiKosi uCetshwayo loyo owahlula amasotja we-Britain ngesandlwana ngonyaka we-1879. Ngalokho bebavikela ikululeko yabantu benarha yeSewula Afrika ngokokubelethwa kunye namagugu wenarha yabo.
Eminyakeni elikhulu namatjhumi amathathu (130) ukuragela phambili, singayama ethembeni nokuqinisela okwakhuthaza laba abegade baneenhliziyo ezinetjisakalo.
Emazikweni wokufunda kwaba khona ukuqinisa iintamo okwaphembethisa umukghwa wokuphikisa kabanengi ngesikhathi sobusika obumakhaza ngemva kokupheliswa kweenhlangano zokuletha itjhaphuluko nokuvalelwa kwenengi labarholi abaphezulu.
Isiqhema sabafundi abanesibindi sakgheruka ku-NUSAS ukuyokusungula iHlangano yabaFundi beSewula Afrika (SASO) eminyakeni ema-40 eyadlulako.
Ngaphakathi kwesizukulwani lesi kunabarholi bokuthoma be-SASO, abafaka hlangana abalandelako: uStrini Moodley, Phrofesa Barney Pityana, Steve Biko, Onkgopotse Tiro, Harry Nengwekhulu, Themba Sono, Mapetla Mohapi, Mosioua Lekota, Johnny Issel noMthunzi ka Shezi. Lokhu bekulithemba elikhuthazako eenkhathi zokuphelelwa lithemba, sibathulela ingwani. Mayelana nalokhu sithanda ukwamukela umzawakhe ka-Onkgopotse Tiro, uPat Tlhagwana.
Sisese lapho sithanda ukukhumbula ihloko leya uEphraim Mogale, umsunguli noMongameli we-Congress of South African Students (COSAS) eminyakeni ema-30 eyadlulako kunye nabalingani bakhe.
Lokha nasikhumbula abafundi beminyaka eyadlulako kuba nomlayezo oligugu osibophako, othi ukomela ikululeko nelwazi kuhlohlozeleka ngokungezelelekileko ekukhuleni kwelutjha lethu.
Umlayezo wemisebenzi yabo yobukutani usabonakala nanamhlanjesi, njengeminyakeni eminengi eyadlulako. Kufanele bonyana sisoke sikhulise amathuba esinawo; begodu lokhu sikwenze egameni lomTlolo weKululeko, begodu kuvule kabanzi amathuba wokufunda newamasiko!
Senza ibizelo eenhlanganweni lezi namarholi bonyana bagandelele uMoya wethemba nokuqinisela loyo otjhutjhumezela ukulwela iNtando yenengi nanyana izinto zoke zibonakala zinganatlha; ukuziphendulela kusemahlombe kithi bonyana siqinisekise bona sibulunga ikululeko leyo abanengi abazidela ngenca yayo, singavumeli ukubhedlhwa budisi nezinto ezingakhambi kuhle.
Ngalokho-ke Mma. Somlomo noSihlalo oHloniphekileko kufanele sizibuze bonyana: Ingabe izenzo zethu ziyawahlathulula amatjhuguluko womphakathi weSewula Afrika eminyakeni elitjhumi nahlanu soloko kwasungula ukubuswa ngeNtando yenengi; begodu sifikelele kuphi ekukghonakaliseni ukuthuthukisa abantu nokubuyisa isithunzi sabantu soloko iNtando yeningi yasinikela igunya kusukela ngonyaka we-2004!
Namhlanjesi sinerherho leNtando yenengi elisebenza kuhle khulu, elisekelwa migomo yokusebenza nangokuvuleka nokungafihli litho. Nangokunikela umphakathi amathuba ahlukahlukeneko wokuzibandakanya namaziko azijameleko agunyazwa mThethosisekelo bonyana asekele iNtando yenengi.
Eminyakeni embalwa sikwazile ukwenza ngcono imakhiwo karhulumende. Sisungule irherho elihle letjhebiswano laborhulumende emikhakheni ehlukahlukeneko, bekwathuthusiswa nokuhlanganisa kokwenza izinto kwabo.
Kwamambala, urhulumende angazikhakhazisa ngokobana silethe amatjhuguluko ekuqatjhweni kwabantu bemihlobo ehlukileko kurhulumende, lokhu kutjengisa ihlonipho yobunjalo bomphakathi wethu.
Nanyana kunjalo, abantu bengubo bamaphesente ama-34 labo abaseenkhundleni zokuphatha kurhulumende, kodwana lokhu kungaphasi kwesibalo ebegade sizibekele sona.
Emkhakheni karhulumende ophezulu neembethamthetho zeemfunda, iinkomba zitjengisa bona enyakeni lo ubujameli babantu bengubo buzakudlula izinga elima-32% langonyaka we-2004 begodu sinethemba lokobana lizakudlula godu nama- 40% afikelelwa emakhethweni waborhulumende bemakhaya ngonyaka we-2006.
Sinethemba lokobana iinhlangano zepolotiki nazo zizalisekela ijima leli lokha naziqedelela amarhelo wabo wabongikhethani!
Nanyana ikhona ipumelelo kilokho esele kwenziwe, ubujamo buku-0,2% ngaphasi kwalobo obamukelekileko mayelana nokuqatjhwa kwabantu abakhubazekileko kurhulumende, lokhu kulinganiswa ne-2% esizibekele ukuyifikelela.
Mahlangothi woke amabubulo wangeqadi asese semva khulu ukufikelela kilokhu.
Iinlinganiso ezihlukileko zibekiwe ngehloso yokwenza ngcono ukunikelwa kwemisebenzi ebantwini, ukufaka hlangana ukuphathwa kweemali, amaziko wokunikela ngemisebenzi karhulumende ebantwini njenge-Thusong neminye imikhuba yokunikela ngemisebenzi karhulumende ebantwini, izimbizo, begodu esikhathi esikiso kutlhogeka ukuphatha okuqinileko kumNyango wezeKhaya.
Nanyana kunjalo usese mkhulu umsebenzi osatlhoga bona wenziwe ekuthuthukiseni isiko lokunikela ngemisebenzi karhulumende nokufundiswa kwabasebenzi bakarhulumende, khulukhulu labo umsebenzabo ubathintanisa nomphakathi ngamalanga.
Njengombana amaLunga aHloniphekileko asazi, urhulumende wethu uthatha indaba yokulwa nobukhohlakali njengaleyo eqakatheke khulu kinazo zoke.
Lokhu kutloliwe hlangana nokhunye kumiThetho, imithetho nakumithetholawulo, leyo elawula abasebenzi bakarhulumende nabosopolotiki abaphetheko, ukusebenzisana nomphakathi nabosomabhizinisi neenomboro zomtato zokubika ubukhohlakali.
Kungenzeka bona irherho elisetjenziswako lokuvikela nokulwisa ubukhohlakali alikaneli; kodwana ngokuqala indlela urhulumende asebenza ngayo, singatjho bona ukwazi bona amacala angaba ma-70% wobukhohlakali aveziwe ngokubikwa emaphephandabeni kutjho bona urhulumende ububonile ubumbi balokhu begodu uyabulungisa.
Iselela ebambe urhulumende iyawanamatha namabubulo wangeqadi. Ekugcineni kuyahlathuluka bona iselela esinayo ngeyokobana kulawulwa bunjani; begodu kutjhejwe nokuthi lokho kugandelelwa kangangani.
Nginesiqiniseko sokobana sizakuvumelana bona ihlalakuhle yomphakathi iyame khulu epumelelweni esiyenzako yokuthuthukisa umnotho nokuqinisekisa bona inzuzo yokukhula komnotho yabelwa boke abantu.
Kuyinto ejayelekileko neyaziwako bona, ngemva kokuridila komnotho kweminyaka eyadlulako yabo-1980 nekuthomeni kuka-1990, iSewula Afrika yazifumana isebujameni besikhathi eside somnotho onzinzileko kusukela ngesikhathi kwathoma ukutlolwa khona kwembalobalo lezi ngonyaka we-1940.
EmiNyakeni eliTjhumi yokuThoma yeKululeko, ukukhula komnotho kwaba maphesente ama-3 lokhu kwakhuphuka kwaya kumaphesente ama-5 ngonyaka okungasenani kusukela ngonyaka we-2004 newe-2007.
Ukhula msinyana kwamakhasimende, okubangelwa kuvela kwamathuba amanengi womsebenzi, ingeniso nokwehla kwebhebhedlho-ntengo nemali-nzalo, kudlale indima eqakathekileko mayelana nalokhu. Sikhuthazwa mathuba anjengalawa ukuthi siragele phambili ngokuthuthuka.
Kokuthoma lokhu kufaka hlangana, iintengo eziphezulu zetjalo-mali elenziwa mabubulo karhulumende newangeqadi. Sisaphethe lezi, singatjho bona eminyakeni emihlanu edlulileko bekungakanzinzi, besilapha kumaphesente ali-16 we-gross fixed capital yomkhiqizo wangekhaya opheleleko (GDP). Lokhu bekukukhula kwamsinyana kwetjalo-mali okubangele bona namhlanjesi sibe ku-22% sitjhidele ku-25% esizimisele ukuyifikelela enyakeni we-2014. Lokhu kumphumela wamahlelo wangabomu karhulumende wokukhulisa umthangalasisekelo womphakathi.
Lokhu kumphumela godu wemithethomgomo yokwenza ngcono ubujamo kutjalo-mali lamabubulo wangeqadi; begodu kwenziwe imithethomgomo yeemali zikarhulumende ezilawulwa libhebhedlho-ntengo ezakukghonakalisa ukufikelelwa kwemisebenzi begodu kwehliswe ubudisi obubangwa libhebhedlho-ntengo. Kusesenjalo kuqinisekiswe bona kuba nokunzinza nokukhula kezomnotho olingeniso nophumako.
Itjhejo lokulungisa umnotho olingeniso nophumako eminyakeni elitjhumi edlulileko, nemizamo eyenziweko, khulukhulu solo kwangonyaka we-2004 ukususa iinqabo eziliya ukukhula kube nomthelela omuhle kwamambala.
Kungebangelo bona i-Accelerated and Shared Growth Initiative (AsgiSA) isetjenziswa ukuqinisekisa bona zoke iinqabo ezinamandla ezinjengokuminyana komthangalasisekelo, ihlanganisela yomthethomgomo wamabubulo namahlelo, ukutlhayela kwamakghono, ukutjhitjhiriza kwelawulo nokurhaba kokunikelwa komsebenzi karhulumende kuzizinto ezitjhejwe ngelihlo elibukhali.
Mva nje umnotho wethu uvuleke khudlwana, begodu solo kwangonyaka we-1994 ubonakele usebenza ngokuhlanganyela namarherho womnotho wephasi. Amaziko weemali abonakele asibonelo esihle, leso ngakelinye ihlangothi sisivikela esiwuruwurwini somnotho sephasiloke.
Bekube gadesi ukufikelela kwabo emphakathini wethu kusese ngaphasi kwezinga elilindelweko. Umnotho wethu soloko uyame khulu kurhwebo lokuthengisela iinarha zangaphandle izenjiwa nemikhiqizo yezelimo. Ngaphandle kwamabubulo wemisebenzi, asikabukubona ukukhula okwanelisako emabubulweni aqakathekileko, khulukhulu akhiqizako.
Ngokufanako, izinga lokukhula kwemikhiqizo esiwa ngaphetjheya ayikabukuba minengi nayimadaniswa neyeenarha ezinye. Kuyatjho bona ubuthakathaka lobu ngibo obubangela itlhayelomali kuma-Current Account, khulukhulu lokha nasisebujameni obuphezulu bokukhula komnotho.
Ngombana sisezingeni eliphasi lokubulunga imali, kufuneke bona siyame ku-short-term capital flow ukubhadela imali etlhayeleko namahlelo wethu wetjalo-mali.
Lezi ziinselela ekufanele inarha yekhethu izitjheje nakanjani ukuze kulungiselelwe ukuya phambili.
Umbuzo oqakathekileko uthi: Ingabe ukukhula komnotho kufanele kube mayela nani Ukunjinga kuba khona ngehloso yokwenza ngcono iimpilo zabantu?
Ngokunjalo, umbuzo wokobana ukukhula komnotho kwabiwa ngokulingana uba yingcenye ekulu ekuqalisiseni zoke iindaba eziphathelene nomnotho.
Okuqakathekileko kukobana ukwabelana ngenzuzo yokukhula komnotho kufanele kufake hlangana ukuqatjhwa kwabantu, bekuqinisekiswe bona kunemisebenzi enesithunzi.
Kwamambala siyazikhakhazisa ngembalobalo ezithi phakathi konyaka we-1995 newe-2003, umnotho ukwazi ukuveza amathuba wemisebenzi engaba sigidi esisodwa nesiquntu; neminye engezelelweko, kube misebenzi engaba yi-500 000 yemisebenzi ngonyaka kusuka ngonyaka we-2004 newe-2007.
Esikhathini samva lesi, kokuthoma soloko safumana intando yenengi kwavela amathuba amanengi wemisebenzi kunenani labantu abathoma ukusebenza, lokhu kwehlisa izinga lokutlhoga imisebenzi ukusuka ku-31% ngonyaka we-2003 ukuya ku-23% ngonyaka we-2007.
Lokhu akukafaneli bona kuphambuke kusibopho sethu, ngokuragela phambili kubhenyegululwa indaba ephathelene nekhwalithi yemisebenzi le, ukufaka hlangana amalungelo nokuzuza lokho okuthatjelwa basebenzi.
Ukwabelana ngalokho okuzuzwa emnothweni kufanele kufake hlangana ukukhanjiswa msinyana kwehlelo lokulungisa, kufakwe hlangana godu i-Broad-based Black Economic Empowerment.
Lokhu akusikho ukuraga ihlelo elingabizwa bona ngelokukhethulula ngokombala. Eqinisweni inarha engabandakanyi izakhamuzi zayo emikhakheni yoke yomnotho izakuhluleka ukufikelela izinga elifaneleko.
Ukuba semva kwamabubulo wangeqadi ekutjhugululeni indlela yokuqatjha eenkhundleni zabaphathi nezabantu abanamakghono, ukuthuthukisa irhwebo nokhunye kwenza bona inarha ibopheke ngokungaqiniseki ngezinga eliphezulu lomnotho.
Ukwabelana ngenzuzo yomnotho kubuye kutjho ukudlala indima emsinyana neqakathekileko enarheni ngosebenzisa isikhwama seemali zikarhulumende njengesisetjenziswa sokusabalalisa nokwabelana umthwalo wokunikela ngepahla namkha iinsetjenziswa zomphakathi.
AmaLunga aHloniphekileko anelwazi mayelana neendaba eziphathelene neemali zehlalakuhle. Nanyana kunjalo ngizakunikela godu ngeembonelo ezimbalwa ukuze ngihlathulule ubujamo beragelo-phambili esele sinayo neenselela esiqalene nazo.
URhulumende uyazi begodu uphatheke kumbi ngomtlhago osagandelele umphakathi wekhethu; begodu nezinga lokungalingani eliphezulu khulu.
Eminyakeni eli-15 edlulileko senze koke okusemandleni wethu ukubalekela ubudisi lobu ngokusebenzisa iimali zehlalakuhle.
"Kokuthoma, umtlhago wemali wehlile kusukela ngesikhathi sokutjhuguluka kwekhulumnyaka. Ukwehla lokhu kukhambisana neendleko zesibonelelo sezehlalakuhle kamanye amahlangothi kusukela enyakeni we-2002 ukuragela phambili. Ukwenzeka ngcono lokhu kubonwa ngemisebenzi eziindingo qangi ebantwini - ukutjhabalala komtlhago wepahla kukghone ukuphelisa umtlhago wemali. Kwesibili, nanyana ukupheliswa komtlhago kuqakathekile, kusonga imbalo yokungalingani eyangezeleleka eminyakeni yabo-1990. Kwesithathu, izinto eziletha amatjhuguluko emirarweni yomtlhago nokungalingani kulawulwa bubanzi bomthethomgomo [U]mtlhago wehlile soloko kwafika amatjhuguluko, kodwana ... ukungalingani khona akubi ngcono."
" Amakhaya anabentwana (abahlathululwa njengalabo abaneminyaka eli-17 nabangenzasi), inani lamakhaya abegade abika ukulamba kwabentwana lehle khulu (ukusuka ngaphezu kwamaphesente ama-31 ukuya kumaphesente ali-16) phakathi konyaka we-2002 nowe-2006. Lokhu kuhlathulula bona izinga lomtlhago lehle khulu kwamambala, khulukhulu kilabo abantu abadinywe amathuba wokuthola isizo lezehlalakuhle. Ukulamba kwabantwana kwehle kwafika esiquntwini eminyakeni engaba mine."
Kwamambala imininingwana le iqinisekiswa lirhubhululo lethu, elitjengisa bona umtlhago wokungabi nengeniso khulukhulu emphakathini wabantu abanzima nebebala wehlile, ngahlanye kubangelwe kungezeleleka kwabantu abafumana umsebenzi nalabo abafumana imali yesibonelelo sezehlalakuhle. Inani labazuzi bemali yesibonelelo sezehlalakuhle beliziingidi ezi-2,5 ngonyaka we-1999, ngonyaka we-2008 inani leli lingezelelekile lafika eengidini ezili-12,4.
Ihlangothi elikhulu lalokhu limphumela wokukhula kwezinga lokwamukelwa kweMali yesiBonelelo sabeNtwana, esikhule kusukela kubazuzi abaziinkulungwana ezima-34 ngonyaka we-1999 ukuya eengidini ezi-8,1 ngonyaka we-2008.
Njengomzamo wokufaka isandla engenisweni labantu abatlhagako, isilinganiso ebegade sibekiwe samathuba womsebenzi ngokwe/Hlelo eLandisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba ebegade sisuka kusigidi esisodwa safikelelwa ngonyaka we-2008, unyaka owodwa ngaphambi kwesikhathi esasibekiweko ngokwegunya lamakhetho wonyaka ka-2004. Lokhu kwaletha ithemba lokobana kuzakukghonakala ukuthi ihlelo leli likhule belibe ngelingcono.
Mayelana nokutholwa kwesizo neendingo qangi zomphakathi, iimbalobalo ziyazikhulumela. Isibonelo, izinga lokutholwa kwamanzi ahlanzekileko likhuphuke kusuka ku-62% ngonyaka we-1996 ukuya ku-88% ngonyaka we-2008; igezi (58% ukuya ku-72%); ukukhanjiswa kwendle (52% ukuya ku-73%).
Ubufakazi bemali yezehlalakuhle bubonakala ngokwenziwa ngcono kwemisebenzi yesizo lezamaphilo. AmaSewula Afrika angaba yi-95% njenganje ahlala eendaweni ezingaba makhilomitha amahlanu eduze nemiTholapilo; begodu sazisiwe bonyana njenganje yoke imiTholapilo inamanzi ahlanzekileko. Umsebenzi wokuhlatjelwa kwabentwana ukhule bewayokufika ku-85%; begodu nokubikwa kobulwelwe bakamalalahlengezela kwehle ngendlela ekarisako.
Godu sithintwa kukobana irhubhululo ngeNtumbantonga litjengisa bona kunokunzinza nokwehla okuncazana ezingeni lokuthelelana ngobulwele lobu.
Nasiragela phambili, ihlelo lokwelapha ngama-antiretroviral alisingilo kwaphela elikhulu ephasini; kodwana liyakhula ngeenkhathi zoke. Kuneengulani ezingaphezu kwe-690 000 esele zifakwe ekwelatjhweni ngama-antiretroviral soloko ihlelweli lasungulwako.
Eminye imiTholapilo ayihlali ineenhlahla ezitlhogekako ngeenkhathi zoke, abasebenzi abaneleko, nokunikelwa kwangamalanga kweensetjenziswa ezizindingo qangi, ezifana namanzi ahlanzekileko negezi. Kezinye iindawo zomphakathi, ukuphatha kusezingeni eliphasi begodu ukuziphatha nemikghwa yabasebenzi ifuna ukulungiswa.
Kezefundo, sibone ukwehla kwezinga labafundisi: Izinga labafundi; pheze indlela iyafana yokutloliswa kwabafundi eenkolweni zamazinga aphasi; nokwenziwa ngcono kwezinga labantwana abaphumelela esifundweni seembalo, lapha bengidzubhula iimbonelo ezimbalwa kwaphela.
Kusesenjalo, imizamo yokwenziwa ngcono kwemithangalasisekelo yeendaweni ezitlhagako sele yenziwe.
Siyazi ukobana isibalo sabafundi abalisa isikolo bangakaqedi, khulukhulu eenkolweni zamazinga aphakamileko nemayunivesithi siphezulu ngendlela engamukelekiko. Begodu ihlelo lezefundo lisazokukhiqiza amakghona aqakathekileko atlhogwa mphakathi.
Nangingezelelako, isiqhelo semiphumela mayelana nokufundisa nokufunda sitjengisa ukuragela phambili kokuhlukaniswa kwabantu kwesikhathi esadlulako.
Ngokutshima singatjho bona, lapha ifundo ifuneka khona khulu, kulapha ingasiza ukudabula iinketani zomtlhago, kukulapha umthangalasisekelo, ukuphatha nekghono lomfundisi kukarisa khona.
Amahlelo wezehlalakuhle wakarhulumende enze ngcono umtlhago wepahla, ngokunikela ngezindlu eziziingidi ezi-2,6 zizindlu ezisekelwa ngurhulumende ngeemali.
Begodu kuyatlhogeka ukobana sithokoze ihlelo lokubuyiselwa kweenarha kubanikazi njengombana isekelo lamva belingenziwa msinyana begodu ngcono.
Ngaphezu kwakho koke, siyazikhakhazisa ngomsebenzi omuhle wamahlelo wezehlalakuhle. Kodwana angeze sazithokozisa thina ngamatjhuguluko ambalwa.
Indikimba yombuzo wangamalanga mayelana nezefundo, zamaphilo amanzi nokukhanjiswa kwendle, ngothi ingabe ngiyiphi indlela engcono yokunikelwa kwemisebenzi le! Mayelana nalokhu sisalindelwe msebenzi omkhulu.
Izinga lobulelesi linomthelela omkhulu ekutheni amaSewula Afrika angavikeleki. Izinto ezenzeka ngamalanga, emiphakathini etlhagako kuyingcenye yezehlakalo zokusahlela kulinyazwe ngesihluku.
EmaZikweni karhulumende nemabubulweni wangeQadi kunekghonakalo yokobana kunemikghwa emimbi nokungasetjenziswa kuhle kweentlabagelo ngesibanga sobukhohlakali obukhona, lokhu kuzokuhlala kumnako omkhulu.
Kuyaziwa bona inani lokubhebhedlha kobulelesi okwenzeka enyakeni we-2002 sele lirhobhile. Kuneembalobalo ezinganikelwa ukusekela lokhu.
Kodwana siyazi bonyana ukwehla lokhu akhange kukhambe msinyana ngendlela ebegade ilindelwe, okungasenane ingasi nangebelo elisuka ku-7 ukuya 10% ebegade sizibekele lona ukulwa nobulelesi bangamalanga. Ubulelesi bokuphula nokukhuthuza amakhaya namabhizinisi soloko kusaragela phambili; Ubulelesi obumayela nokutlhoriswa kwabomma nabentwana abukabukwehla ngesibalo esibonakalako, lokhu kumraro esinomnako omkhulu ngawo.
Lokhu kutjengisa ubuthakathaka kutjhebiswano labomakhelwani, khulukhulu ekwakheni ubuhlobo bokuba munye lobo obuzakusiza ekuvikeleni nekupheliseni ubulelesi. Kubuye kutjengise godu nobuthakathaka obukhona kuHlelo eliQalene nobuLelesi kezoBulungiswa. Lokhu kulirhubhululo elenziwa nakuvuselelwa iimilo zeembotjhwa. Lokhu kuveza nobuthakathaka bokwenza izinto msinyana, obukhona kuhlelo lamakhotho. Lokhu kufaka hlangana umthangalasisekelo nokuphatha.
Lokhu ngokuhlangana nalokho okutjhejiweko lokha nakusungula ngamatjhuguluko azokulethwa kuHlelo eliQalene nobuLelesi kezoBulungiswa.
Nasenza lokhu kufanele bona singakhohlwa bona sihlola ihlelo elitjhejwe khulu kunanyana ngiliphi elikhe lathatjelwa enarheni.
Lokhu kubangelwa matjhuguluka lawo amaziko la abe nawo, aphathelene nekambiso yemikhuba enzinze kusiko lamalungelo wobuntu, ihlalo nokuvangana kwabantu, namahlelo wabo wokuziphendulela.
Kodwana asingazikhohlisi: mayelana nehlalakuhle yepilo yethu, amatjhuguluko anjengalawa asakhasa. Isese yide indlela ekumele siyikhambe.
Nginesiqiniseko sokobana amaLunga aHloniphekileko azakuvumelana nami lokha nangithi ubuntu obulethwe matjhuguluko wentando yenengi bufanele butjhunyayelwe ngehloso yokuthi bufikelele emiphakathini enehlalakuhle eqokamileko.
Mayelana nalokhu, sisebenzise umthetho, iimvumelwano zeentjhabatjhaba, ikambisolawulo namajima ukuqinisekisa bona kuba nemizamo etjhujileko yokwenza ngcono ubujamo bepilo yabantwana, abomma, abantu abakhubazekileko nabalupheleko.
Ngokusetjenziswa kwamajima wesekelombono begodu nangetjhebiswano esilakhileko neenhlangano ezijamele iinqhema zabantu abaqokamileko kezehlalakuhle, senze ngcono neendlela zokuyelelisa mayelana neendaba ezibathintako. Njengendlela yokuragela phambili sikhuthaze ukuhlanganyela kokusebenza ngeminako le.
Kuyinto esizikhakhazisa ngayo ukwazi bona, amakhaya aphethwe bomma afumene ngaphezu kwenani loke lemali yehlalakuhle, ukufaka hlangana iinkumba nesizo lezamaphilo; begodu hlangana namanye amahlelo aphumelelako kubekhona amajima wokuhlatjelwa kwabentwana newefundiso ngokugoma okunepilo.
Nanyana kunjalo ukungabi khona kwemisebenzi kumraro omkhulu kibomma beendaweni zemakhaya, ilutjha nabantu abakhubazekileko. Intumbantonga inomthelela omumbi khulu phezu kwabantu bengubo abasakhulako. Inturhu nokuhlukunyezwa kwabomma nabentwana kusezingeni eliphezulu kwamambala.
Koke lokhu kumsebenzi ekufanele kuqalanwe nawo esikhathini esizako.
Lokhu kuhlangana nokuzuza okulethwe yintando yenengi; neragelo phambili elenziwe ngurhulumende ukufikelela amagunya ewanikelwe bavowudi.
Akukho ukuphikisa esingaba nakho, nangayiphi indlela ekutheni ipumelelo efikelelweko kusukela ngonyaka we-1994 ibe ngekarisako. Nanyana kunjalo asithandabuzi ukutjho bonyana iinselela zisese khona.
Ngikhambe indlela ede leya, eya ekululekweni. Ngilingile ukungaphambuki; Ngibe nobutjhapha engibenzako ekukhambeni. Kodwana ngirhubhulule ifihlo yokobana ngemva kokukhuphuka umbundu, ufumana bona kusese neminye imibundu eminengi ekufuneka bona uyikhuphuke. Ngizinikele ithutjana lokobana ngiphumule lapha, ngithole imibono ekarisako engizombelezileko, ngiqale ibanga elingemva kwami engilikhambileko. Kodwana ngizokuphumula kwesikhatjhana, ngombana ikululeko iza nokuziphendulela, begodu angeze ngalibaziseka, ngombana ikhambo lami elide alikafiki ekupheleni.
Eenyangeni ezimbalwa ukusuka gadesi abantu benarha yekhethu bazokuphakamisa uburholi obunyulwa ngibo, khona buzakuragela phambili ngomsebenzi omuhle wekutani eyalwela ikululeko nabanye abasunguli bentando yenengi.
Nanyana iindlela zethu zokwenza zingahluka, kodwana iminqopho esifuna ukuyifikelela icacile njengongombana ileyiwe kumThethosisekelo: ukuletha intando yenengi ebumbeneko, engakhethululi ngobuhlanga, engaqali ubulili, nenomphakathi oragela phambili odlala indima eqakathekileko ekwakhiweni kwephasi elingcono.
Eminyakeni esithandathu edlulileko, abarholi bethu babamba i-Growth Development Summit, lapha bavumelana khona ngemisebenzi ekufanele thina soke siyenze ekwenzeni ngcono ipilo yamaSewula Afrika, khulukhulu mayelana nokunciphisa ukungabi khona kwemisebenzi nomtlhago bekufike esiquntwini ngaphambi konyaka we-2014.
hlangana isibonelelo somthangalasisekelo nokunikelwa kwemisebenzi eziindingo qangi.
Nginesiqiniseko sokobana, njengengcenye begodu nokuzaliselela eminqopheni le, amaSewula Afrika azokwehluka mayelana nesidingo sokwenziwa ngcono kwehlelo lezefundo; ukunikela ngesizo lezamaphilo elimsinyana nelinesithunzi, ukuthuthukisa iindawo zemakhaya nokuqinisekisa bonyana kunokugoma okwaneleko; nokuqinisa isandla ekulwisaneni nobulelesi nobukhohlakali.
Angikhulumi ngeendabezi ngombana zifaka koke okwenzekako namkha ngombana ukukhuluma ngazo kuzakwelapha koke ukugula komphakathi wethu. Ngikhethe ukukhuluma ngalokhu ngehloso yokugandelela iphuzu lokobana iSewula Afrika ayitlhagiswa zizinto esizifuniselako. Iselela yethu kutjhugulula lokhu esikwaziko kube mahlelo namaphrojekthi kwenzelelwe ukukhambisa izinto msinyana.
Zoke lezizinto ezaziwako zisebantwini boke, njengombana kuveziwe kumiNqopho yeMiliniyamu yokuThuthukiswa kweenTjhaba eziBumbeneko.
Kunjalo nje ubuntu banamhlanjesi buqalene nengozi yokobana ukufikelela iminqopho le kungahlehliswa ngeminyaka eminengi, nakungasi litjhumimnyaka njengomphumela wobujamo obumbi bomnotho obusele buginye umphakathi wephasi loke.
Lokhu okuthome njengobujamo obumbi beemali emazikweni abolekisa ngemali kuphenduke kwaba sikhathi esimbi somnotho wephasiloke, esinemiphumela emimbi kezokukhiqiza nokurhwebelana.
Singabalekela amarhamaru, ukubekwa kwesikhathi esincani nobutjhapha babaphathi bamabubulo amakhulu, lawo abe nesandla kilobu bujamo obumbi bomnotho. Singaqalekisa imithethomgomo karhulumende leyo ebalekela iqiniso, bese ivumele ukurhweba ngokungemthetho kwamabubulo bese lokho kuletha itjharagano emahlelweni weemali. Singakwazi ukukwenza koke lokhu; begodu singalithola isekelo kilokho.
Umsebenzi wethu oqakathekileko kukwamukela ngokuzeleko umphumela wokuthuthuka lokhu emnothweni nesifundeni sethu, bese siza neempendulo ezizakunciphisa umthelela khulukhulu kumabubulo aqokamileko womphakathi wethu.
Esikwaziko kukobana ibhoduluko lelawulo enarheni yekhethu nemithethomgomo yesAbelo seeMali ephikisa ikambiso yemizombe esayamukelako, yasisiza ekutheni sibalekele ubudisi obukhulu bomthelela lo.
Kodwana soke siyazi ukuthi ngombana singenelele kuhlanganisela yomnotho, ifuneko yokuthi sikhuphele imikhiqizo yethu ngaphetjheya inciphile; Ukuthola isizo leemali nengeniso lokusikimisa ibhizinisi kusebujameni obumbi; ukuncipha kokufuneka kwezinto kwehlise umkhiqizo; ukuvezwa kwamathuba wemisebenzi kuthinteke kumbi begodu kamanye amabubulo ukuphungulwa kwabantu emsebenzini kusenzeka.
Ubujamo obubudisi lobu buthomene nesikhathi lapha ibhebhedlho-ntengo nemali-nzalo zisese phezulu khulu.
Seyiyoke ipumelelo le itjhabalalisa ingeniso esilifunako ekukhuliseni ukunikelwa kwemisebenzi karhulumende nokuragisela phambili amaphrojekthi womthangalasisekelo. Kusesenjalo, sikatelelekile ukobana sehlise ibonelo phambili mayelana nokukhula komnotho nokuvezwa kwamathuba wemisebenzi.
Nanyana kunjalo siyazi bonyana iSewula Afrika ayikathinteki kumbi khulu njengeenarha ezinye ezinengi. Kwamambala esikhathini lapha ezinye iinarha bezisebujameni namkha bezihlongoza ukugirika komnotho, iSewula Afrika nezinye iinarha zephasi zisajamele ukukhulisa umnotho, nanyana lokhu kukhamba kancani.
Malungana nalokhu maLunga aHloniphekileko ngiyathaba ukuthi nginibikele bonyana ekuthintaneni kwami ne-Ofisi yobuMongameli nabarholi beenhlangano zomphakathi sivumelene ukuthi kufanele size nemikghwa yokungena hlangana ezokunciphisa umthelela omumbi emphakathini wethu. Isiqhema somsebenzi esiqalene neendabezi sisese matasatasa; begodu eminye imikhakha engeneleleko kusakhulunyiswana ngayo.
Kokuthoma, urhulumende uzokuragela phambili ngokutjala iimali kumaphrojekthi womphakathi, lawo anenzuzo ekhule yafika kumabhiliyoni ayi-R690 eminyakeni emithathu ezako. Mayelana nalokhu nakutlhogekako sizakufumana iindlela ezinobuhlakani zokubuthelela iimali.
Lokhu kuzakufaka hlangana isekelo elibuya kumaziko weemali athuthukisako neemali-mboleko ezizakufunyanwa kuma-ejensi wangaphetjheya, ubudlelwano namabubulo wangeqadi nokusetjenziswa kweentlabagelo ezifana nemali yesikhwama somhlalaphasi elawulwa basebenzi.
Kwesibili, sizokuqinisa amahlelo wokuqatjha emabubulweni karhulumende. Ngakelinye ihlangothi sizokuragela phambili, size namano wokungezelela imisebenzi emikhakheni enjengezamaphilo, yabonohlalakuhle, yezefundo nama-ejensi womthetho. Ngakelinye ihlangothi, sizokurhabisa ukusungula ngesigaba esilandelako se-iHlelo elaNdisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba.
Kwesithathu, ukudambisa ubujamo kungenziwa kumabubulo wangeqadi ngehloso yokuphikisa ukwehla kwezinga lokutjala iimali. Nokujanyiswa okunganasidingo kwemikhiqizo namkha ukuvalwa kwamabubulo.
Ngehlangothini elinye urhulumende uzozijayeza ukusekela amabubulo ngeemali nangeentlabagelo ngehloso yokusiza ekulwisaneni neenselela emabubulweni ahlukakahlukeneko, begodu kukhuthazwe nokukhula kwamaziko weemali ekusizeni lawo asemrarweni ngesimanga sobudisi bomnotho.
Namkha kuzakuba nokungasebenzi kwesikhatjhana, ukufaka hlangana amaholideyi amade, ukubandulwa okululiweko nomsebenzi wesikhatjhana namkha wokudlhegana. Lokhu kuzakukhanjiswa nokukhutjhulwa kwejima lokuziKhakhazisa ngobuSewula Afrika nokuthathwa kwamagadango aqinileko ngokungeniswa okungasisemthethweni kwepahla.
Kwesine, urhulumende uzakunzinzisa begodu alule iindleko zehlalakuhle, ukufaka hlangana neragelo phambili lokuthola isibonelelo semali yabentwana esilulelwe eminyakeni eli-18 begodu iminyaka yabobaba yokulungela ukuthola imali yomhlalaphasi yehliselwe ema-60.
Sizokuragela phambili sisebenzise isiBonelelo sezeHlalakuhle sokuDambisa amaTlhuwo neendlela zokunikela ngokugoma, kuqalelelwe khulu nalabo abantu abangakavikelwa siKhwama seTjhorensi yabangaSebenziko namkha labo abasebenzise baqeda zoke iinzuzo zabo.
Sizakuragela phambili godu sitjhejisise iinselela ezimayelana nomukghwa wokungabi nephaliswano kwamanye amabhizinisi. Mayelana nalokhu sithanda ukuthokoza iKomitjhini yePhaliswano ngokuqinisa kwayo isandla nokuqinisekisa bona abeqimthetho bayajeziswa.
Begodu sinerhuluphelo lokobana umphakathi nawo uzakufaka isandla kuqinisekiswe bonyana abantu boke bayazuza lokha iintengo nazehlako.
Amagadango afana nala azakulawulwa migomo yesabelomali ephikisana nekambiso yomzombe. Nanyana kunjalo sizakuqinisekisa bonyana ukuboleka iimali kukarhulumende kuba ngokuhlakaniphileko nokunzinzileko. Lokhu kuhlathulula ukwehla kwamsinyana kweenkolodo zikarhulumende, ngazo zoke iinkhathi lokha ubujamo nabungcono.
Imizamo yethu izakusekelwa kuthokozelwa okuhlose ukuvikela ibhoduluko bekurhojiswe umthelela olethwa matjhuguluko wobujamo bezulu, lawo angahle asize ekulethweni kwamathuba womsebenzi.
Emhlanganweni we-G20 neyokuhlanganyela namaziko weenarha, urhulumende wethu ugandelele bonyana kufuneka ukungena hlangana kwamsinyazana, khulukhulu eenarheni ezithuthukilelo, lapha kuthome khona itjharagano begodu kubudisi khulu. Sikholwa bona sesifikile isikhathi sokuqinisa ikambisolawulo yangenarheni begodu nokutjheja ihlelo leemali; Kodwana ngaphezu kwalokhu, indlela yokutjhejwa kwalokhu kwephasiloke ayinakubalekelwa begodu iqakathekile.
Kuqakathekile godu ukobana sivikele isithunzi sehlelo lokurhwebelana kweenarha, kuqedelelwe imikhulumiswano yagadesi ye-Doha Round emayelana nokurhwebelana kweenarha, bekuqinisekiswe bona isizo lokuthuthukisa alincitjhiswa.
Isifundo esisibophako kileli lwazi, kukobana sitlhoga itjhebiswano eliqinileko hlangana nalabo abadlala indima kezomnotho wangenarheni neweentjhabeni. Kodwana ingasi ngehloso yokukhandela kwaphela umthelela wobujamo obumbi; kodwana nangehloso yokuza neendlela ezizakuvimbela ukubuyeleleka kwalokhu.
Enarheni yekhethu sizokusungula ukwenza lokhu njengengcenye yekambiso yokuthuthukisa umphakathi wethu kezomnotho. Ubude besikhathi esibekiweko sokufikelela lokhu singahle silulwe. Kodwana asithandabuzi bonyana isikhathi leso sizakufika msinyazana ngendlela engakatjhejeki.
Nakunje, ingabe siyilungiselela bunjani inarha yekhethu ukuthi isebenzise ithuba leli esilifumeneko ngombana liqakathekile. Nangikhuluma ngalokhu ngiqalise khulu kuBhegere yePhasi ye-FIFA ka-2010 neBhegere yeenHlangano ezokubanjwa eenyangeni ezimbalwa ezizako. Eqinisweni woke amaphrojekthi nokuhleliweko sekuqediwe namkha amanye sele azokuqedwa - sikhuluma ngamatatawu wemidlalo, umthangalasisekelo weenthuthi, zokuvikela, iindawo zokuhlala, zamaphilo namaqhinga wezokufudukela. Ngalokhu siqinisekisa ukuzithemba kwethu ekusingatheni ngepumelelo iphaliswano lebholo erarhwako.
Begodu sithemba ukobana ngemva kokuthumba kahlanu okumlandelande, isiqhema senarha sebholo erarhwako, njenganje sesizilungiselela ngokuzithemba, ukwenzelela ukudlala kuhle ngaphezu kwalokho okulindelweko!
Ngaphezu kwalokhu, igugu lamambala lizakubonakala ekghonweni lamaSewula Afrika lokuphatha iimvakathi nelobuntu. Ngalokhu sizabe sitjhugululela futhi imibono engasiyo ngeSewula Afrika ebantwini bekhontinenthi nebeentjhaba. Lokho kuyame kithi soke; begodu lokhu singakubiza intengo ephakamileko!
Mayelana nalokhu sithanda ukuthokozisa zoke iinqhema zemidlalo lezo ezivikele ipumelelo yeSewula Afrika eminyakeni edlulileko. Ukuthokozisa okukhethekileko sikunikela isiqhema sekhrikhethi esikwazileko ukuqaqada safikelela ezingeni eliphezulu lephasiloke.
Begodu siziinKutani zikaMakhakhulararhwe wePhasi; u-Giniel de Villiers nesiqhema sakhe bathumba inongorwana we-Dakar Rally; ama-Olimphiki wabaKhubazekileko nawo aragela phambili ngokusenza bonyana sizikhakhazise; nesiqhema sebholo erarhwako sabangaphasi kweminyaka ema-20 sisebenze kuhle khulu kwamambala kuphaliswano lezinga eliphezulu.
Eemvekeni ezimbili ezidlulileko, iSewula Afrika nenarha yeMali ziqedelele ingcenye yepahla eligugu ngehloso yokubulunga imitlolo yekadeni ye-Timbuktu.
Amagugu anothileko la eza i-Afrika yaba mhlahlandlela wesayensi nezemitlolo efundwako, ifilosofi nezerhwebo, okuphazanyiswe kugandeleleka kwerhwebo nokugirizeka komnotho we-Afrika.
Igadango leli kufanele libe yinzuzo kithi, kwenzelelwe bona sidlale indima kezinye iinarha ezikukhontinenthi yethu, begodu kuragelwe phambili ngokwenza ngcono ubujamo bepilo yabantu.
Eminyakeni engaphezu kweli-15 asikazinikeli ithuba lokuqinisekisa bona ilwazi le-Afrika liyavuselelwa ngehloso yokuthi libe sendleleni yokwenza kwe-Afrika ekhulwini leminyaka. Kukhamba kancani, kodwana sizakufika lapha ikhonthinenti yethu izakuragela phambili ngokuvuselela isimilo, ngokuqalelela ukungezeleleka kwekareko labantu babe ngaphezulu kwalokho okuhloswe barholi babo, kuqinisekiswe ithemba nokuqinisela ephasini loke.
Ngikho lokhu, khona kodwa okusibangele irhuluphelo lokobana sisize abantu benarha ye-Zimbabwe ekutheni bathole ipengu yokurarulula ihlekelele esenarheni leya. Mayelana nalokhu sithanda ukuthokoza zoke iinhlangano ze-Zimbabwe ngokuqeda imikhulumiswano, zinikele ngalokho ebegade kusifiso sabantu benarha leya nebekhonthinenti jikelele: Lokhu kutjhiya urhulumende onzinzileko ovunyelweko ngokomthetho olungele ukulwa neenselela eziqalene nabantu. Sikhuthazekile ngokobana izolo, iPalamende ye-Zimbabwe iphasise umThethosisekelo oKhitjelelwako wenomboro ye-19, loyo ohlathulula isisekelo sikarhulumende obusa ngokuhlanganyela.
Ukuthokoza okukhethekileko malungana nalokhu kudluliselwa kumkghonakalisi we-SADC, uMongameli wangaphambilini uThabo Mbeki nesiqhema esisebenze umtjhawutjhile nangesineke ukusiza bonyana kufikelelwe esivumelwaneni.
Njeke umsebenzi wokwakha kabutjha ungasungulwa; begodu iSewula Afrika ijame ngomumo bonyana isize lapha ingakghona khona. Mayelana nalokhu kunesidingo esirhabako sokusiza kuhlekelele yezehlalakuhle yabantu benarha leya. Sinethemba lokobana, ngombana iinarha zangaphetjheyeya zinetjhejo zizakusebenzisana nabantu be-Zimbabwe lokha nabasazijayeza ikambiso etjha le.
Siyakhuthazwa godu bonyana, namkhana yini ethomako nefanelekako ibonakala iletha iragelo phambili ebantwini be-Democratic Republic of Congo, kilokhu kurorobhela kwabo ukunzinzisa nepumelelo, kungilokho ekungeze kwaqintelwa.
Ubudlelwano obusungulweko esikhathini samva nje phakathi koburholi be-DRC ne-Rwanda bumumethe isithembiso mayelana neendaba zokuvikeleka nokusebenza ngeendaba ezinthinta ihlekelele yehlalakuhle yabantu; Kodwana ngethemba kuzakutjhejwa ipikiswano kezepolotiki.
Kusesenjalo, sizakuragela phambili sisebenzisane neenarha ezinye neYuniyoni ye-Afrika ngehloso yokutjhitjhizela iminqopho ye-Burundi, Sudan, Western Sahara, CÃ´te d'Ivoire, Somalia nakezinye iinarha.
Njengombana lokhu kufakazelwa ziintuthuko ezihlukahlukeneko ezenzeke eenyangeni ezimbalwa ezidlulileko, iSewula Afrika izakusebenzisa ithuba enikelwe lona lokuba nguSihlalo we-SADC ukuqinisa amaziko wesifunda, ngalokhu kuqalwe khulu ukusebenzisa iinsombululo ezathathwa emhlanganweni weenkhulu zombuso nokulethwa ndawonye kwamano weemfunda.
Kusesenjalo sizokwenza ngcono ukuthintana phakathi kwe-SADC ne-Common Market ye-Afrika esePumalanga neseSewula (COMESA) nomphakathi we-Afrika esePumalanga (EAC). Amagadango lawa azokuthathwa ngehloso yokwakha kunokubhiriza itjhebiswano esilithabelako le-Southern African Customs Union (SACU).
Mayelana nalokhu sithanda ukudlulisa amezwi wokuthokoza ebantwini nokuburholi be-Zambia, Ghana ne-United States of America ngamakhetho alitshwayo lokubonisa umuda omncani wokwahluka kwamadorobha weentjhaba.
Sizokuhlala njalo sinetjisakalo yokuqinisa itjhebiswano neenarha lezi, ngehloso yokufikelela lokho esithi bubuntu.
Sibuye godu sizikhakhazise ngokobana kilonyaka sigidinga ikhulumnyaka lokuthoma letjhebiswano lobuhlakani esinalo nenarha ye-China. Eminyakeni yoke edluleko kube tjhatjhalazi ukobana yinengi inzuzo esiyifumanako kileli tjhebiswano esinalo.
Sibuye sithande ukugandelela bona itjhebiswano eliqinileko phakathi kwethu nenarha ye-Brazil neye-India lizakuragela phambili ngokusebenzisa i-IBSA; begodu nangokukhuliswa kwesebenziswano esinalo nenarha ye-Russia, neenarha ezise-Asia, Middle East, kunye ne-Latin ne-Amerika eseTlhagwini.
Emahlandleni ambalwa siwuvezile umnako mayelana nepi eragela phambili e-Middle East jikelele, kwa-Israyeli nePalestina. Sinokudana okukhulu ngenturhu yamva nje ebangele ukubhubha kwabantu, khulukhulu umphakathi, ukufaka hlangana abentwana, abomma nabantu abalupheleko- kwamambala ubujamo lobu abuhlathululeki.
Akunabanga elingabekwa, lizwisiseke ngobujamo obukhahlumezako nobutjhabalalisako lobu. Sinethamba lokobana ukungenelela kweentjhabatjha kwamva nje, ngehloso yokurarulula unomphela kuzakwenza umehluko. Lokho kuzakutjho bonyana abantu bakwa-Israyeli nebePalestina bazazithabisa ngokuthula nokuvikeleka njengeenarha ezibomakhelwana babo.
Sidlulisela ukuthokoza okukhethekileko kurhulumende nabantu be-Cuba ekugidingeni iminyaka ema-50 yokufikelela inarha kamazibuse, begodu ngomazibuse bakwazile ukukhetha indlela yokuzithuthukisa.
Eminyakeni edlulileko sikwazile ukufikelela esiphethweni semikhulumiswano ne-European Union, ebegade imayelana nobuhlakani obuzakusetjenziswa kilokhu kusebenzisana; Sinerhuluphelo lokobana uMoya owenza bona sifikelele esiphethweni semikhulumiswano yesiVumelwano sobuDlelwano bomNotho neenarha ezisesifundeni sethu uzakuragela phambili.
Sisazimisele ngokuragela phambili siqinise itjhebiswano lethu, lokha nasizokubamba i-South Africa-EU Summit, pheze ekupheleni konyaka esikiwo.
Ngokusebenzisana nezinye iinarha ezisePumalanga sizokuragela phambili ngokutjhitjhizela ukwakhiwa kabutjha kweenTjhaba eziBumbeneko, isiKhwama seeMali zeenTjhabatjhaba namanye amaziko weentjhaba, khona zizakutjengisa ukutjhuguluka kweqiniso leentjhaba begodu zisebenze ngomukghwa wentando yenengi, ukulinganisa nangokuvuleka.
Sibuya siyazibophelela bonyana sizakufikelela iminqopho yeemvumelwano zeentjhabatjhaba, ukufaka hlangana i-Kyoto Protocol nabalandeli bayo esikhundleni ngehloso yokuzuzisa isizukulwani sabantu bekhethu nesabantu bephasiloke.
Ekufikeleleni lokhu sizokulinga ngeminqopho emibili emleyo: Ukutlhogeka kokuqedelela kwethu igunya elanikelwa urhulumende lo ngonyaka we-2004; nokuqakatheka kokuqinisekisa bona urhulumende ozokubusa ngemva kwamakhetho uthola ubujamo bulungele ukusebenza kwamahlelo, ngaphandle kokuliyeka.
Eenyangeni ezimbalwa ezizako ngemva kwamakhetho wenarha neweemfunda, sizakuqinisekisa bonyana senza koke okufunwa sitjhaba ngegunya esinikelwe lona.
komTlolo weLutjha le-Afrika.
Lawa namanye amahlelo, ukufaka hlangana iimBonelelo-qangi eziPhambili ezavezwa kuKulumo yesiTjhaba yangoMhlolanja ngonyaka odlulileko, kuba sisekelo semizamo yethu yokufikelela lokho okuvezwa ligunya lethu nokwenza umleyo wekusasa.
Sizakuqinisa imizamo yethu ezabe ihlohlozelwa yitjisakalo, ithemba nokuqinisela kwabantu beSewula Afrika ngehloso yokufikelela lokho okulungele thina soke. Lokhu, khona kodwa kumthombo wokuzikhakhazisa kwethu nasithi isitjhaba sisebujameni obuhle. Intando yenengi yethu ingelungileko. Kancani kancani ikhula ngokudlondlobala.
Ngalokho, emagameni kaMongameli wangaphambilini uMandela, "angeze [Sa] libaziseka, ngombana ikhambo [lethu] elide alikafiki ekupheleni."
<fn>StateoftheNation.2010.2010-05-24.nr.txt</fn>
Abayeni beentjhabatjhaba abakhethekileko, khulukhulu uSihlalo weKomitjhini yeBumbano le- Afrika, uNom.
Dumelang, molweni, goeienaand, good evening, lotjhani noke emakhaya!
Sithabela ukuba nani entambameni eqakatheke kangaka.
Ngijame phambi kwenu namhlanjesi entambama, ngemva kweminyaka ema-20 selokho uMongameli Nelson Rolihlahla Mandela aphuma ejele.
Sikhethe ilangeli njengalelo lokubiza iHlalohlanganisela leziNdlu zePalamende ukwethula iKulumo yesiTjhaba, ukugidinga umzuzu womlando owatjhugulula inarha yekhethu.
Ukutjhatjhululwa kwakaMadiba kwabamphumela wokungabuyeli emva kwabantu beSewula Afrika. Iimbotjhwa naboMakadebona bepi balokha esinabo namhlanjesi bakubona lokho ngombana babeyingcenye yalokho egade kwenzeka.
Nizakukhumbula ukobana iinqubuthu zenarha le, ngokweenhlangano zabo ezihlukeneko, baziphendulela ngokuyelela ibizelo lokwenza inarha ingabuseki nokuthi ibandlululo lingaphumeleli. Sigidinga ilangeli neembotjhwa zalokha esizimeme ngokukhethekileko kobana zizohlanganyele nathi namhlanjesi. Samukela ngokukhethekileko labo abathethe ikhambo lokusuka ngaphetjheya beza lapha, uHelene Pastoors, uMichael Dingake beBotswana, uNom. Andimba Toivo ya Toivo wehlangano yeSwapo eNamibia.
Sithaba khulu ngobukhona besiqhema sezomthetho esasijamele iimBotjhwa emlandwini wokuvukelwa kombuso weRivonia - uLord Joel Joffe, osele anzinze eLondon neJaji u-Arthur Chaskalson. Begodu sikhumbula besidlulise ihlonipho yethu kuNom. Harry Schwartz, ngetjhudwelimbi ositjhiye ephasini ngeveke ephelileko.
Hlangana nokhunye, bekalilunga labajameli bezomthetho emlandwini weRivonia. Sidlulisa ukuthokoza kwethu kubangani bethu namakhomreyidi eentjhabatjhabeni, ngokusizana nathi kobana sithole ikululeko.
Samukela ngokukhethekileko umndeni wakwaMandela.
Babe sibonelo ngokuzinikela kwabanengi abaqalana nobukhali bebandlululo.
Silotjhisa uburholi behlangano ebusako nabalingani boMfelandawonye, labo umnyanya lo ongokhetheke khulu nakibo.
Elangeni elikhethekilekweli, kufunele sikhumbule indima yalabo ababebarholi be-National Party, abaphetha ngokubona bonyana ibandlululo lalingenalo ikusasa. Ngivumelani ngitshwaye indima eyadlalwa nguMongameli wangaphambilini u-PW Botha. Nguye owathoma imikhulumiswano ngekghonakalo yokutjhatjhululwa kweembotjhwa zezepolotiki. UMongameli uBotha wayegade asebenza noNgqongqotjhe walokha wezobuLungiswa, uNom. Kobie Coetzee, owayesizwa nguDorhodere Neil Barnard noNom. Mike Louw. Badlala indima eqakathekileko eyarholela ekutjhatjhululweni kwakaMadiba.
Kusafanele iSewula Afrika ivume ngokuzeleko, indima eqakathekileko eyadlalwa nguMongameli walokha we-ANC, uKhomreyidi Oliver Tambo, owakha isisekelo esenza kobana inarha le ibe sibonelo esihle sekululeko nentando yenengi.
Kwaba ngonobangela woburholi bakhe obuhle khulu, ukubonelaphambili ngokunqopha kwebhudango lakhe okwarholela i-ANC kobana iqiniselele bekufikelelwe esiphethweni semikhulumiswano. Ukuhlakanipha kwakhe kwabonakala ngesiVumelwano seHarare, esatlolwa besajanyelwa nguye. Kwabangiso isenzo lesi esadosela esisekelweni sesimemezelo esabamlando sakaMongameli u-FW de Klerk, eminyakeni ema-20 eyadlulako.
Kilokhu, uMongameli u-de Klerk watjengisa isibindi esikhulu noburholi obuqakathekileko. Ngelangeli elikhulu, asikhumbuleni nendima eyadlalwa yihloko leya uMm. u-Helen Suzman. Kwathatha isikhathi eside inguye kwaphela ngePalamende owayefuna kubenetjhuguluko. Sikhumbula nendima yomrholi we-Inkatha Freedom Party, iKosi uMangosuthu Buthelezi, naye owenza ibizelo lokutjhatjhululwa kwakaMadiba nezinye iimbotjhwa zezepolotiki nokubuyiselwa ngenarheni kwalabo abagade basekudingisweni.
Sibuye sithokoze khulu kwamanikelela emphakathini weentjhabatjhaba ngesekelo labo elinganakuzaza emzabalazweni wethu. Iinkhathezi emlandweni wethu zitjengisa ikghono lethu lobunye, nangaphasi kobuJamo obubudisi, nokutjheja qangi itjisakalo yenarha ngaphambi kwezinye.
Ngokusebenzisana, singenza okunengi.
Enyakeni wona lo, sizokukhumbula kwe iHlangano yoBunye beSewula Afrika, eyahlonywa ngonyaka we-1910. Lokhu kwakha inarha ebumbeneko.
Ngokuqakathekileko, Ukuninwa kwabantu abanzima kuHlangano yoBunye le, kwaba ngunobangela omkhulu wokutlanywa kwe-African National Congress ngonyaka we-1912. Njengalokha sitshwaya isikhathesi ngokukhamba konyaka, kufuze siqale emva sitjheje kobana lingangani ibanga esilikhambileko njengenarha.
Ngijame phambi kwenu ngingasuye umporofidi, kodwana njengesisebenzi senu esizithobako, nina bantu.
Ukuzinikela kwenu nokungaphelelwa ngokuzinikela ngikho okukghonakalise ukubakhona kwami lapha namhlanjesi.
Ngalokho-ke ngibeka iminyaka yepilo yami eseleko ezandleni zenu.
Amezwi la asikhuthaza kobana singaliseleli bekufike lapha sifikelela khona emazingeni womphakathi ongakabhodwa mtlhago nokudinywa amathuba.
Eminyakeni ematjhumi amabili kusukela uMadiba atjhatjhululwa, inarha yekhethu itjhuguluke khulu. UMongameli uMandela wabumba inarha le ngerhuluphelo leSewula Afrika engabandlululi ngobulili nangobuhlanga kodwana kube yinarha ephumelelako yentando yenengi.
Njengalokha sigidinga ukutjhatjhululwa kukaMadiba namhlanjesi, asizibophelele kabutjha ukwakhela amaSewula Afrika ikusasa elihle, abanzima nabamhlophe. Asilandele irhuluphelo elalwelwa nguMadiba ubuphilo bakhe boke - irhuluphelo yomphakathi wentando yenengi nokhululekileko, lapha boke abantu bahlala ngokuthula banamathuba alinganako.
Sibize ukuhlala ngokuhlanganyela entambama ngombana sifuna bonyana inengi labantu enarheni yekhethu, abasebenzi nabentwana besikolo babeyingcenye yomnyanya lo. Siyawathabela amajadu atjengiswe lilutjha ngomnyanya lo.
Abentwana abamakhulu amabili namatjhumi asithandathu nesithandathu abasuka kizozoke iimfunda bazibandakanye kuKulumopikiswano eyandulela ukwethulwa kweKulumo yesiTjhaba ngendima yeLutjha epini yokulwa nomtlhago.
Sithokozisa umfundi obabethe ehloko, uCharlotte Le Fleur wesiKolo seseKhondari se-Worcester, naboboke abangenele iphaliswaneli ngokusebenza kabudisi.
Sihlangene ngaphasi kobujamo bokufadalala komnotho ephasini zombelele.
Unyaka ophelileko, sathomana nokwehla kwamandla womnotho ngemva kweminyaka eli-17. Ukufadalala komnotho wethu kwenza bonyana kulahleke imisebenzi engaba ma-900 000. Inengi lalabo abalahlekelwa misebenzi babantu abondlako ngekhaya.
KuMhlolanja wonyaka ophelileko, abajameli bakarhulumende, amabubulo, abasebenzi nomphakathi bavumelana ngamagadango wokwehlisa izinga lobudisi. Inengi lamagadango la siyawasebenzisa. Sithome ukusebenzisa indlela enamandla elwa nokwehla komNotho ekusetjenzisweni kweemali ngurhulumende, khulukhulu kumthangalasisekelo.
Ukwenzela abatlhagako ubulula, singezelele isikhathi sokukhulisa iMali yesiBonelelo sabeNtwana, begodu sadlulisela isibonelelwesi ebantwaneni abaneminyaka engehla kweli-14. Eminyakeni emithathu ezako, abeNtwana abaziingidi ezimbili abavela emindenini etlhagako, beminyaka eli-15 ukuya kweli-18, bazakuzuza emalini yesiBonelelo sabeNtwana.
IHlangano eThuthukisa amaBubulo ibekele ngahlanye iingidigidi ezi-R6 ukusiza iinkampani ezisebudisini. Urhulumende wethula "ihlelo lokubandula abaphelelwe msebenzi" ukunikela abasebenzi ithuba lesikhathi sokubandulwa kunokurhirizwa. Imizamo le ithuthukiswa liHlelo lethu lezemisebenzi yomBuso.
Isitjhaba sizakukhumbula bonyana eKulumeni yesiTjhaba yonyaka we-2009, ngamemezela bonyana iHlelo eLandisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba lizakuveza amathuba wemisebenzi ema-500 000 kuNobayeni enyakeni we-2009.
Amathuba wemisebenzi la avezwa ngomnqopho wokusiza abantu abangasebenziko ukuthola ingeniso, ilemuko lomsebenzi namathuba wokubandulwa.
Kulithabo kithi ukumemezela bonyana ekupheleni kukaNobayeni, besele siveze amathuba wemisebenzi yombuso adlula ama-480 000, ekumaphesente ama-97% wesibalo ebegade sisinqophile. Imisebenzi le isemikhakheni enjengeyokwakha, amahlelo wetjhejo lemakhaya nelemphakathini namaphrojekthi wezebhoduluko.
Silemuke imikhakha etlhoga ukuthuthukiswa, esizasebenza ngayo ngokukhamba kwesikhathi, ukufaka hlangana amathuba angezelelelweko wamaphrojekhthi wemisebenzi. Siyazi kobana imizamo le namanye amagadango ngeze yarhobhisa ngokuzeleko umthintela wokwehla komnotho. Sithokoza ummoya wobuntu wemindeni, imisebenzi yomphakathi neyokuzinikela ekhuthaza inengi labantu ukusiza labo abathintwa budisobu bomnotho, eenkhathini ezibudisi.
Iinkomba zezomNotho zitjengisa bonyana sekuba ngcono.
Imisebenzi yezomnotho iyanda eSewula Afrika begodu silindele ukukhula komnotho okuragela phambili. Iimbalobalo zemisebenzi ezikhutjhwe ngelesiBili, zitjengisa bonyana njenganje umnotho uveza amathuba wemisebenzi kunokuyiphelisa. Kusesemsinya, nokho, ukobana singabanesiqiniseko ngebelo letuthuko.
Urhulumende ngeze awalisa amagadango wokusekela. Gadesi kusikhathi sokwenza isisekelo sokukhula komnotho begodu ukukhula okuveza imisebenzi.
Ihlelo lethu lomthangalasisekelo wesikhathi eside lizakusiza umnotho wethu bonyana uhlume ngebelo. Amahlelo wethu wefundo namakghono azakwandisa umkhiqizo wethu nekghono lephaliswano.
UmThethomgomo weQhinga lokuSebenza kwamaBubulo netjhejo lethu elitjha lemiSebenzi yezebhoduluko, lizakwakha amabubulo aqinileko nakghona ukuqatjha abasebenzi. Ihlelo lethu lokuthuthukisa iindawo zemakhaya, lizakuthuthukisa umkhiqizo wemakhaya namaphilo wabantu. Isisekelo samano wethu wokuvuselela umnotho, kulihlelo lethu lokutjala iimali.
Eminyakeni emithathu ezako urhulumende uzokusebenzisa iingidigidi ezima-R846 ukulungisa umthangalasisekelo womphakathi. Mayelana neeenthuthi, sizakutjheja begodu sinabise ithungelelwano lethu leendlela. Sizakwenza isiqiniseko sokobana iimporo zethu zeentimela ziyathembeka, zisebenza kuhle begodu zihlanganiswa namadoyelo weenkepe. Ukuqinisekisa ukutholakala kuhle kwegezi, sihlome iKomiti yaboNgqongqotjhe eQalene nezaMandla ukuthuthukisa ihlelo leensetjenziswa leminyaka ema-20.
Hlangana nokhunye, ikomiti le izakutjheja ukuzibandakanya kwabakhiqizi begezi abazijameleko, nokuvikela abatlhagako emananini wegezi akhuphukako. Sizakuhloma umsebenzisi wegezi ozijameleko, onganatjhebiswano ne-Eskom Holdings. I-Eskom izakuragela phambili nokwakha amandla angezelelweko nokuthuthukisa itjhejo leentetjhi zegezi.
Njengendlela yokuqinisekisa ukuthuthukiswa kokukhula komnotho ohlanganyelweko, sihlome umKhandlu wokweLuleka ngokuThuthukiswa komNotho oNabileko wabantu abaNzima.
Umnqopho omkhulu norhabako mayelana nokutjhugululwa kwemithethomgomo kufanele kube kungenelela okunqophe ukuvezela ilutjha amathuba wemisebenzi.
Amazinga weLutjha elingasebenziko aphezulu kunokulindelekileko.
Kuzakwendlalwa iimphakamiso mayelana nokusekela ngeemali ijima lokuqatjha ilutjha, ukukhuthaza iinkhampani bonyana ziqatjhe abasebenzi abanganalemuko. Kunehlelo elizako lokunabisa ukuqatjhwa komphakathi.
Lokhu kufaka hlangana amaphrojekthi womthangalasisekelo weendawo zemakhaya, iinkolo, ifundo ephakemeko nehlelo lokusiza ngokufundisa, amakhaya wetjhejo, ukutjhejwa kweenkolo namahlelo wokuthuthukisa abeNtwana abasaKhulako.
Ngonyaka ophelileko sahloma i-Ejensi yesiTjhaba yokuThuthukisa iLutjha.
Silayele i-ejensi le bonyana isebenze ngokurhabileko ukuhloma izakhiwo zayo enarheni mazombe, ukwenzelela bonyana ikghone ukusisiza ukulinganisa amahlelo karhulumende anqotjhiswe ekuthuthukiseni ilutjha.
Lokha umbuso lo nawungenako ngonyaka ophelileko, sazibophelela ukusebenza ngamandla ukwakha inarha ethuthukako. Sathi uzakuba mbuso oqalelela iimfuneko neenrhuluphelo zabantu begodu osebenza ngcono norhabako. Unyaka lo, wee-2010, uzakuba ngunyaka wokwenza. Itshwayo elibonakala khulu ngombuso lo kukobana wazi lapha abantu bahlala khona, uzwisisa iimfuneko zabo begodu uphendula msinya. Urhulumende kufanele asebenze msinya, khulu begodu kuhle.
Sizakulindela isiGungu nemiSebenzi yomPhakathi ukukhambisana nenembombono le. Sakha inarha enzinze ekusebenzeni ngokuthuthukisa ukuhlela kunye nokutjhejisisa ukusebenza nokuhlolisisa. Ufanele sihlanganise neenlinganiso zobulili eHlelweni likaRhulumende lokuSebenza.
Isenzwesi sizakuqinisekisa bonyana abomma, abeNtwana nabantu abaKhubazekileko bathole amathuba wetuthuko.
Umsebenzi weminyango uzakulinganiswa ngemiphumela, ezabe itlanywe ngehlelo lethu lokuhlolisisa nokutjhejisisa. Abongqongqotjhe abaqalene nomphumela othile, bazakutlikitla isivumelwano sokwenza imisebenzi noMongamel.
Sizakuhlathulula okufanele kwenziwe, bunjani, ngubani, esikhathini esingangani begodu kusetjenziswe ziphi iinlinganiso neentlabagelo.
Ifundo, zamaphilo, ukuthuthukiswa kweendawo zemakhaya nokutjhugululwa kwenarha, ukudala imisebenzi enetlha, nokulwa nobulelesi.
Ngaphezu kwalokho, sizokusebenzela ukuthuthukisa ukusebenza ngefanelo kwaborhulemende bemakhaya, ukuthuthukiswa komthangalasisekelo nokuhlaliswa kuhle kwabantu. Sizakwenza imisebenzi ethile eqakathekileko kobana sifikelele kumiphumela le.
Sibeke ifundo nokuthuthukiswa kwamakghonofundwa ekabeni yemithethomgomo karhulumende lo. Ehlelweni lethu lonyaka we-2010, sifuna ukuthuthukisa ikghono lokufunda ebantwaneni bethu, ukuthi bakghone ukutlola nokubala eminyakeni yesigabasisekelo. Ngaphandle kokobana senze lokhu, ngeze sakghona ukuthuthukisa ikhwalithi yefundo. Iminqopho yethu yefundo ilula kodwana iqakathekile. Sifuna abafundi nabotitjhere babe sesikolweni, ngetlasini, ngesikhathi, bafunde begodu kufundiswe ama-iri alikhomba ngelanga.
Sizakusiza abotitjhere ngokubanikela amahlelo weemfundo wamalanga woke anemininingwana epheleleko. Sizakunikela abafundi iincwadi zokusebenzela ezisetjenziswa lula ezitlolwe ngawo woke amalimi ali-11. Ukuthoma unyaka lo kuya phambili, boke abafundi bebanga lesi-3, 6 nele-9 bazakutlola ukuhlola kokufunda neembalo ezilinganiswe ngokuzijameleko.
Sinqophe ukungezelela izinga leenhlahlubo lezi ukusukela ezingeni lagadesi elihlangana namaphesente ama-35 kuya kama-40 ukufikela okungasenani kumaphesente ama-60 ngonyaka wee-2014. Imiphumela izakuthunyelwa kubabelethi ngomnqopho wokutjheja iragelophambili.
Ngaphezu kwalokho, isikolo ngasinye eenkolweni zethu ezima-27 000 sizakuhlolwa ziimphathimandla ezibuya kumNyango wezeFundo esiSekelo.
Lokhu kuzakurekhodwa eembikweni otloliweko begodu ohlolekako.
Sihlose ukungezelela isibalo sabafundi bebanga letjhumi nambili abaneemfanelo zokwamukelwa eyunivesithi bafike eenkulungwaneni ezili-175 000 qobe ngonyaka bekube ngunyaka we-2014.
Sikhuthaza ababelethi ukusebenzisana nathi ukwenza lokhu kubey ipumelelo.
Samukela isitatimende senyanga ephelileko esikhutjhwe ziihlangano zabotijhere zontathu, i-NAPTOSA, i-SADTU ne-SAOU, baqinisekisa ukuzibophelela kuJima leKhwalithi yokuFunda nokuFundisa ekuthomeni konyaka we-2010.
Kufanele sitjale kulutjha lethu ukuqiniseka ukuba nabasebenzi abanamakghono ukusekela ukukhula komnotho nokudala amathuba wemisebenzi.
Ngalokho-ke sihlela ukungezelela ibandulo labaneminyaka ehlangana ne-16 ukuya kuma-25 eenkhungweni zefundo nebandulo. Lokhu kuzasisiza ukubanikela ithuba lesibili lefundo, labo abanganamfanelo zokufunda eyunivesithi. Sisebenzisana namaziko wefundo ephakemeko ukuqinisekisa bonyana abafundi abafaneleko bakghone ukuthola isizo leemali elivela kusiKhwama seSizo leeMali labaFundi beNarha. Sibeke neminqopho ephezulu yokuthuthukiswa kwamakghonofundwa, ukuthola abosonjiniyera nabasebenzi besiterhiniki nokungezelela isibalo sabotijhere abaneziqu zeemBalo neSayensi. Sifanele singezelele isibalo selutjha elizakuthola umsebenzi wokufunda basebenza emikhakheni yombuso nemabubulweni wangeqadi.
Omunye umphumela oqakathekileko kuqinisekisa ipilo ehle kiwowoke amaSewula Afrika. Sizakuragela phambili nokuthuthukisa ihlelo lethu lezamaphilo. Lokhu kufaka hlangana ukwakha nokulungisisa iimbhedlela nemitholapilo, begodu nokuthuthukisa ubujamo bomsebenzi kubasebenzi bezamaphilo. Sihlanganyele neBhanka yeTuthuko ye-Afrika engeSewula ukuthuthukisa ukusebenza ngokuzeleko kweembhedlela zombuso nama-ofisi weeyingi. Begodu sisebenzisana neBhanka yeTuthuko ye-Afrika engeSewula neHlangano eThuthukisa amaBubulo ngetjhebiswano ehlelweni lamabubulo wangeqadi nombuso ukuthuthukisa iimbhedlela nokusekela amaphrojekhthi ngeemali.
Kufanele siqalane neqiniso lokobana isikhathi sokuphila kusukela ekubelethweni, sehlile ukusuka eminyakeni ema-60 ngonyaka we-1994 ukuya ngaphasi kweminyaka ema-50 namhlanjesi. Ngalokho-ke senza amano wokungenelela ukwehlisa ukuhlongakala kwabantwana nababelethwako ngokwehlisa ukuthelelana okutjha kweNgogwana yeNtumbantonga, nokwelapha ubulwele besifuba ngokuzeleko.
Sizakwehlisa nokuhlongakala kwamasana ngehlelo elidephileko lemijovo.
Sizakuvuselela amahlelo wezamaPhilo eenkolweni. Sizaphetha zoke iinthembiso ngeLanga lePhasi leNtumbantonga mayelana neendlela ezitjha zokuvikela iNgogwana yeNtumbantonga namagadango wokwelapha. Sewuthomile umsebenzi ongeneleleko ukuqinisekisa kobana lokhu kwenziwe ngesikhathi.
Sizakuragela phambili namalungiselelo wokuhlonywa kwehlelo letjhorensi yezamaphilo yenarha.
Sisebenza ngamandla ukuqinisekisa ukobana woke umuntu eSewula Afrika uzizwa aphephile begodu uphephile. Sizakuragela phambili nomsebenzi wethu ukwehlisa ukurhagala kobulelesi obunenturhu, siqinisekise kobana ihlelo lezobulungiswa lisebenza ngefanelo. Sihloma amano wokungezelela isibalo samapholisa ngamaphesente ali-10 eminyakeni emithathu ezako.
Sitshwaye ipi eqalene nokuthathelwa iinkoloyi, ukungenelwa emakhaya nemabubulweni, nobulelesi bokuthintana njengokubulala, ukukata nokulimaza, njengamaqalontangi. Soke sinendima ekufanele siyidlale.
Asizibandakanye eenhlanganweni zomphakathi zokuphepha. Asilise ukuthenga ipahla eyetjiweko. Asilungele ukunikela amapholisa ilwazi ngezenzo zobulelesi.
Ukusebenzisana kuzakulwisana nobulelesi.
Kufanele urhulumende wemakhaya asebenze. Kufanele abomasipala bathuthukise ukunikelwa kwezindlu, amanzi, ukukhanjiswa kwendle, igezi, ukulawulwa kweenzibi neendlela. Ngonyaka ophelileko saba nomhlangano nabosodorobha nabaphathi babomasipala. Lokhu kwasinikela ilwazi elidephileko ngeenkinga zikarhulumende wemakhaya. Savakatjhela imiphakathi ehlukahlukeneko nabomasipala, ukufaka hlangana neBalfour eMpumalanga neTembisa eGauteng.
Ngemva kwevakatjho leBalfour, sathumela isiqhema saboNgqongqotjhe abalithoba ukuvakatjhela indawo leya ukobana bayokutjheja iminako eyayivezwe mphakathi. Iinkinga ezimbalwa kilezo ezavezwako sele zitjhejiwe. Ngiyalele abongqongqotjhe kobana baqalane nezisasaleleko.
Siyabuyelela ukobana akunamiraro enikela ilungelo lokwenza inturhu nokoniwa kwepahla.
Siyalele abasebenza ngomthetho ukuthatha amagadango aqinileko lokha nakwephulwa umthetho eBalfour nakezinye iindawo. KuNobayeni enyakeni wee-2009, isiGungu saphasisa amano wesikhathi esibekiweko mayelana norhulumende wemakhaya. Lokhu kuzaqinisekisa bonyana urhulumende wemakhaya unamakghonofundwa afaneleko wokuPhatha, wekambiso newesiterhiniki.
Enyakeni lo wokwenza, asisebenzeni soke ukwenza urhulumende wemakhaya abemthwalo wethu soke. Sisebenzela ukuthuthukisa iindawo zemitlhatlhana eziseendaweni ezihle besinikele ngeemfuneko ezifaneleko nelungelo lobunini bestandi emindenini engaba ma-500 000 ngonyaka wee- 2014.
Sihlela ukubekela ngeqadi amahekthara azi-6 000 wenarha yomphakathi esendaweni ehle ukusiza abantu abarhola kancani kobana bathole izindlu.
Umzamo omkhulu kuzaba kutjheja abantu labo imirholo yabo ephezulu khulu kobana bangathola isizo leemali lakarhulumende, kanti ngakelinye ihlangothi umrholwabo mncani kobana bangathola isizo leemali lebhanka.
Sizakuhloma isikhwama sesiqinisekiso se-R1 bhiliyoni ukusiza ukubulunga imali kwangeqadi nebubulo lezindlu , ukuthuthukisa iindlela ezitjha zokuhlangabezana neemfuneko zezindlu.
Enyakeni ophelileko sathi, abantu bemakhaya nabo banelungelo lokuba negezi, amanzi, ukukhanjiswa kwendle neeendlela.
Sathi kufanele babe neendawo zemidlalo neentolo ezikulukazi ezenziwe ngcono njengezemadorobheni.
Mayelana nalokhu, sahloma isiza sokuthoma sokulinga, iHlelo eliDephileko lokuThuthukisa iinDawo zemaKhaya eGiyani, eLimpopo, ngoRhoboyi unyaka ophelileko. Emva kwalokho, sekwakhiwe izindlu ezima-231.
Sekube neragelophambili ekunikelweni komthangalasisekelo ozokusekela ituthuko kezokulima nokubandula amalunga womphakathi.
Ukufikelela iintlabagelo zezamaphilo nefundo sekwenziwe ngcono.
Sihloma amahlelo afanako eentandini ezilikhomba enarheni mazombe, lapho kuyokuzuza amawadi ama-21. Nakufika unyaka wee-2014, sinqophe ukuba neentandi emawadini ali-160. Sifuna imindeni emaphesente ama-60 eentandinezi ikghone ukuhlangabezana neemfuneko zabo zokudla njengemikhiqizo yabo ngonyaka wee-2014.
Kancani kancani kuzabe kulunge, kambe bakwethu, kuthiwa nepandla ithoma ngeenhlohla.
Sifuna begodu ukuhlanganisa kuhle ukutjhugululwa kwenarha namahlelo asekela zelimo. Ipumelelo yethu emkhakheni lo izakulinganiswa ngokungezeleleka kwesibalo sabalimi abasakhasako abangakghona ukungenelela kezomnotho.
Asisiyo inarha enamanzi amanengi. Nofana kunjalo, silahlekelwa mamanzi amanengi ngonobangela wamaphayiphi avuzako nomthangalasisekelo ongasi sezingeni elinetlha. Sizakuthatha amagadango wokwehlisa ngengcenye ukulahlekelwa mamanzi ngonyaka wee-2014.
Njengengcenye yemizamo yethu yokuthuthukisa ukukhula komnotho, sisebenzela ukwehlisa iindleko zokuthintana. Umphakathi weSewula Afrika ungalindela ukwehliswa khulu kwehlawulo yesithintanisi, ufunjathwako, umtato wemakhiwo nowemiphakathi. Sizakusebenzela ukungezelela ibelo lesithintanisi begodu siqinisekise izinga eliphezulu le-inthanethi, ukukhambisana nekambiso yeentjhabatjhaba.
Urhulumende lo uzaqinisekisa ukobana amagugu webhoduluko newemvelo ayavikelwa, begodu athuthukiswe.
Ngokusebenzisana neBrazil, i-India neChina, begodu kubalwa hlangana ne-Amerikha, eyayijamele iinarha ezithuthukileko, sadlala indima eqakathekileko kusivumelwano esamukelwa e-Copenhagen emhlanganweni wokuTjhuguluka kobuJamo Bezulu ngoNobayeni enyakeni ophelileko.
Nanyana singangeneleli khulu njengokulindelweko, nokho kuligadango eliqakathekileko ngombana sibophelela zoke iinarha ukuziphendulela ngokutjhuguluka kobuJamo bezulu. Sizasebenza ngamandla nabalingani bethu bangaphetjheya ukufikelela esivumelwaneni esinesibopho sangokomthetho.
NjengeSewula Afrika, sizibophelele ekuhlangabezeni iinlinganiso ezilindelweko ukwehlisa ukusilaphazeka kommoya, begodu sizakuragela phambili ngamano wethu wokwehlisa ukutjhuguluka kobuJamo bezulu.
Sizakuqinisa imizamo yokuthuthukisa ikareko leSewula Afrika ephasini zombelele. Sizakusekela imizamo yokurhabisa ukuhlanganiswa kwesifunda se-SADC ngokwepolotiki nezomnotho. ISewula Afrika iragela phambili ukubamba indima edosa phambili emizameni yekhontinenthi ukuqinisa iHlangano yoBunye be-Afrika nezakhiwo zayo, ukusebenzela ubunye. Sizakunqophisa amandlethu ekuvuseleleni iTjhebiswano eliTjha leTuthuko ye-Afrika, njengeqhinga lokuthuthukisa umnotho kukhontinenthi.
ImiSebenzi yomBuso kufanele iphendule ngokurhabileko yenze isikhathesi kube ngesithuthukisa ukusebenza kombuso.
Sitlhoga ikghono elidluleleko nokusebenza ngamandla.
Sitlhoga abasebenzi bombuso abazinikeleko, abanekghono nabatjheja iimfuneko zezakhamuzi.
Urhulumende uqalene nokuthuthukiswa nokusebenzisa ihlelo letuthuko lombuso, elizakubeka ikambiso namazinga wabasebenzi bombuso kiyo yoke imikhakha.
Siragela phambili nemizamo yethu youkuruthula ukukhohlakala nokukhwabanisa emisebenzini yokuthenga neyamathenda, nekwenzeni iimbawo zeencwadi zokutjhayela, iimbonelelo zesondlo, iimpasa, hlangana nokhunye.
Siyathaba ngengepumelelo urhulumende ayenzako keminye imikhakha.
Iveke le, siphelise imbadela yesondlo ekhwayanisiweko ezii-32 687, elinganiselwa eengidini ezi- R180 . IKomiti yethu yaboNgqongqotjhe eQalene nokuKhohlakala, itjheja iindlela zokuruthula ukukhohlakala.
Ngokusebenzisana, singenza okunengi.
Njengalokha nazi, sethula iNomboro yokuRhabako kaMongameli ukwenza urhulumende ne-Ofisi kaMongameli bafikeleleke emphakathini, nokusiza ukususa iinqabo zokulethwa kweensetjenziswa ebantwini. Umtato lo ujamele ukuzimisela kwethu ukwenza izinto ngokuhlukileko kurhulumende.
Wenze umahluko epilweni yamaSewula Afrika amanengi. Singabala uKsz. Buziwe Ngaleka weMount Frere, umtatwakhe wawubika ngemali yomhlalaphasi womyenakhe owalalako. Loyo kwaba mtato wokuthoma esawubambako ngelanga lokuthoma lomsebenzi lo. Ukhona hlangana nathi entambama namhlanje.
Begodu hlangana nathi kunoNom. Nkululeko Cele, owasizwa ukuthola ipasa, eyamsiza ukobana azitlolise njengomfundi eYunivesithi yeThekhnoloji eseTshwane.
Lezi ziimbonelo ezimbili hlangana nezinengi ezibe yipumelelo.
Kilezi nezinye iimbonelo, sitshwaya ubuthakathaka ekufanele bulungiswe mikhakha karhulumende ehlukeneko. Ngokukhulumisana noSomlomo, simeme abajameli beenhlangano abasuka ePalamende ukuvakatjhela iziko lemitato ukobana amaLunga wePalamende ayozibonela ngokwawo umsebezi owenziwako.
Ngendlale amaphuzu aqakathekileko wamahlelo wethu wonyaka ka-2010, ngokuzibophelela kwethu ngokuhlanganyela njengorhulumende wabantu beSewula Afrika. Ikulumo yesiTjhaba inikela isithombe esinabileko sehlelo lethu lomsebenzi. AboNgqongqotjhe bazakwethula imininingwana eseleko eenkulumeni zabo zesAbeloMali.
KuSinyikhaba kilonyaka ophezulu, sizatshwaya ilanga lokukhumbula unyaka we-150 selokho kwafika amaNdiya eSewula Afrika. Lokhu kunikela ithuba lokutjheja ukuqakatheka komnikelo womphakathi wamaNdiya emiKhakheni yemisebenzi, amabubulo, isayensi, imidlalo, ikolo, ubukghwari ngepumelelo yokuqinisa intando yenengi yethu.
Angithathe ithubeli ngidlulise amezwi wethu wokutjhiriya okunezwelo kuRhulumende nabantu beHaiti ngehlekelele ebaveleleko. Siyathaba ukobana iinqhema zethu zokuhlenga zakghona ukuyokusiza.
Ngithanda Ukuhlonipha ngokukhethekileko umSewula Afrika ohlala alisizo ngeenkhathi zehlekelele, athuthukise nenembombono yomphakathi otjhejako. Samukela ngeNdlini le namhlanjesi uDorh Imtiaz Sooliman we-Gift of the Givers.
Ukubanjwa kwephaliswano leBhegere yePhasi yeFIFA kwenza unyaka wee-2010 ubengewokwenza kwamambala.
Kusithethe iminyaka eminengi sihlelela iBhegere yePhasi. Sisalelwe ziinyanga eentathu.
Begodu sizimisele ukwenza iphaliswaneli libe yipumelelo. Umthangalasisekelo, zokuphepha nokuhlelwa kwemininingwana sekulungisiwe ukuqinisekisa iphaliswano eliyipumelelo.
Njengesitjhaba, sinesikolodo sokuthokoza iKomiti yeKhaya yamaLungiselelo ngomsebenzabo omuhle. Sifisela uSihlalo weKomiti yeKhaya yamaLungiselelo, u-Irvin Khoza, isiKhulu, uDanny Jordan nombanduli weBafana Bafana, uCarlos Alberto Parreira okuhle kodwa eenyangeni ezizako.
UMongameli uMandela wadlala indima eqakathekileko ekusizeni inarha bonyana ithumbe amalungelo wokubamba umnyanya omkhulu lo. Ngalokho-ke kufanele senze iphaliswano leBhegere yePhasi libe yipumelelo ekulu ngokumhlonipha. Zakhamuzi, asisekele isiqhema senarha iBafana Bafana.
Ngingomunye walabo abakholwa bonyana iBafana Bafana izokweza iimanga. Okuqakatheke khulu, ithikithi esandleni bakwethu! Asithengeni amathikithi soke ngesikhathi senzelele ukuya emidlalweni.
Njengalokha sigidinga ukutjhatjhululwa kukaMadiba namhlanjesi, sizibophelela kabutjha ekubuyisaneni, ubunye besitjhaba, ukungabandlululani ngobuhlanga nokwakha ikusasa elihle njengamaSewula Afrika, abanzima nabamhlophe.
Ngesikhathi sepilo yami yoke ngizinikele ekuzabalazeleni abantu be-Afrika.
Ngilwe nokuba ngehla kwabamhlophe begodu ngalwa nokuba ngehla kwabanzima.
Ngithabela ibhudango lomphakathi wentando yenengi nokhululekileko, lapho boke abantu baphila ngokuthula, begodu banamathuba alinganako.
Kulibhudango engithemba ukobana ngizaliphilela, begodu ngilifikelele.
Kodwana nakukghonakalako, kulibhudango engizimisele ukulifela.
Njengokukhuthazwa yikutani yethu uMadiba, kuyihlonipho kimi ukunikela iKulumo yesiTjhaba yonyaka wee-2010 kizozoke iinkutani zethu, ezidumileko nezingakadumi, ezaziwako nezingaziwako. Asisebenzeni soke ukwenza unyaka lo wokwenza ube ngonepumelelo enarheni yekhethu.
11 February 2010 <fn>StateoftheNationJZuma.2009.2010-05-24.nr.
Ngomhlaka 22 kuSihlabantangana, iinkulungwana zamaSewula Afrika zaphuma zakuyokuvowuda. Basebenzisa ilungelo labo lentando yenengi etjhutjhunyezwa yitjisakalo yokutjhugulula amaphilo wabo bona abe ngangcono.
Ngokuphuma kwabo ngobunengi, baqinisekisa bona ngokusebenzisana singenza okunengi ekulweni nomtlhago nekwakheni ipilo engcono yabantu boke.
Bebakhuthazwa mbono wokufakwa ngaphakathi komphakathi, iSewula Afrika ekungeyabantu boke, isitjhaba esihlangeneko ngokuhluka kwemihlobo, abantu abasebenzisanako ekwenzeleni woke umuntu okukhulu nokuhle.
Siyazithoba ngegunya lamandla wekhetho esilinikelwe sitjhaba senarha yekhethu, esikhethe urhulumende waso ngendlela ethembisako.
Eminyakeni embalwa egadungileko isitjhaba sekhethu sidlule eenkhathini ezinikela iselela. Sithokoza ngombana sinekambiso yomthethosisekelo enamandla nesebenza ngokuzeleko, enamaziko ahlangeneko nabumbeneko ekulwisaneni nalobu budisi ngokutjhelela nangesithunzi. Umnyanya wanamhlanjesi ngewokugidinga umsebenzi owenze ikululeko esinayo le. Godu kukugidinga isiko lethu lokuragela phambili nokuzibophelela ngokuhlanganyela.
Lokhu kufakazelwa kukuba khona kwakamakekere wethu uMadiba, owakha isisekelo salokho okwazuzwa yinarha yekhethu, kanye nalokho kwakaMongameli wangaphambilini uThabo Mbeki owaragela phambili wakha phezu kwaleso sisekelo.
Iragelo phambili leli lifakazelwa godu liphuzu lokobana loyo obekanguMongameli wangaphambili uKgalema Motlanthe gadesi sele aliSekela likaMongameli weRiphabhliki emva kwamatjhuguluko enzekako anokuthula, lokhu kusenze saba yinarha ehlukileko ngeendlela ezinengi.
Njengobana nazi, bonyana ukulwisana nomtlhago kuhlangana namahlelo aphezulu kilayo atjhejwe ngurhulumende.
Angeze saphumula, begodu angeze sesaba besiphambuke, ejimeni lethu lokurarha umtlhago.
Ekuphumeleliseni umnqopho lo, urhulumende wethu ukhombe iindawo ezilitjhumi okuziindawo eziqakathekileko, eziba yingcenye yeQhinga leNdlela yokuSebenza lesiKhathi EsiPhakathi ka-2009 ukuya ku-2014.
Ihlelweli lisungulwe ngesikhathi sobujamo obumbi bezomnotho.
Unyaka odlulileko ube ngunyaka lapho zomnotho zephasi zibe nesikhathi sobudisi esingakatjhejwa eminyakeni elitjhumi esikiyo le.
Nanyana iSewula Afrika ingakathinteki ngendlela iinarha ezinengi zithinteke ngayo, imiphumela yalokhu ibonakala kuhle emnothweni wekhethu.
Kuqakatheke khulu gadesi kunangaphambilini bonyana sisebenze ngokubambisana ngehlelo elifanako ekuziphenduleleni kilobu bujamo obumbi bezomnotho.
Sithatha iNdlela yokuSebenza yeSewula Afrika njengesithomo sokuziphendulela ebujameni obumbi bomnotho weentjhabatjhaba, efikiswe ekugcineni ngurhulumende, abasebenzi namabhizinisi ngoMhlolanja unyaka lo. Kufanele sisebenze njenganje khona sizakwehlisa umthelela wokwehla komnotho khulukhulu kilabo ababa bongazimbi.
Sesithomile ukusebenzela ukuphungula izinga lokulahleka kwemisebenzi. Kunesivumelwana esihlongozweko phakathi kwakarhulumende nabahlanganyeli bomphakathi ekusungulweni kwebandulo labasebenzi lokha nakunganamsebenzi.
Abasebenzi abazobe baqalene nokukhutjhwa emsebenzini ngonobangela wobujamo obumbi bomnotho bazokuhlaliswa emsebenzini, isikhatjhana bese babandulwa kabutjha babandulelwe amakghono amanye.
Imikhulumiswano ngemininingwana ephathekako iragela phambili phakathi kwabahlanganyeli bomphakathi neenhlangano ezizokuthinteka emahlelweni anjengala, sekufakwe phakathi nomKhakha wezeFundo namaZiko weBandulo.
Sizokusekela umsebenzi weKomitjhini YokuBuyisana NokuLamula ukusiza abaqatjhi nabasebenzi bonyana bathole ezinye iindlela zokukhupha abantu emsebenzini ngokulandela ikambiso efaneleko yezomthetho.
Bekube kunamhlanjesi, abokomitjhinara beKomitjhini YokuBuyisana Nokulamula baphephise imisebenzi engehla kweenkulungwana ezine ngekambiso yokubonisana, bebanikela isiyeleliso esiragela phambili nesekelo kubasebenzi abakhutjhwe emsebenzini.
Ikhophoretjhini Yokuthuthukiswa kwamaFemu ihlome ihlelo lokusekela ngeemali iinkhamphani ezisebudisini. Sizokuqinisekisa godu bonyana urhulumende uthenga ipahla yakhe enengi nemisebenzi eyenzelwa abantu ekhayapha, ngaphandle kokuqalela phasi ukuphalisana kwephasi mazombe nanyana ukukhuphula intengo ibe ngaphezu kwamazinga amukelekako.
Ukwakhela phezu kwepumelelo yokungena hlangana komgomo wezerhwebo, iPlani yokuSebenza Komgomo wamaFemu enyusweko izokuhlonywa. Imikhakha edosa phambili esele ikhonjiwe yeenthuthi, amakhemikhali, ukukhiqizwa kweensimbi, zokuvakatjha, zezambatho nezamahlathi. Ukungezelela kilokhu, kuzakubekwa godu emisebenzini, zemikhiqizo emincani kanye nezamakontraga hlangana nezinye, ngetjisakalo yokwakha amathuba wemisebenzi enesithunzi.
Njengehlangothi lesiGaba sesibili seHlelo eLandisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba, iHlelo lomSebenzi womPhakathi lizokuragwa ngokurhabako. Linikela izinga okungeliphasi lomsebenzi ojayelekileko kilabo abawutlhogako, kube ngakelinye ihlangothi lithuthukisa ubujamo bepilo emiphakathini.
Ukwehla komnotho kuzokuthinta ibelo lelo inarha yekhethu ekhamba ngalo ekulungiseni iinselela zehlalakuhle nezomnotho esiqalene nazo. Kodwana lokhu akukazokutjhugulula ituthuko yethu.
Lokho esikukhombileko nesakubeka phambili ukuya ngomgomo, kanye namaplani esiwabeke ngaphambi kwabakhethi, azokuhlala ayisika yehlelo lakarhulumende wethu lo. Ngomoya womphakathi weSewula Afrika, asihlanganeni khona sizakuthola isisombululo sisoke. Sesifikile isikhathi sokobana sisebenze ngamandla.
Urhulumende wethu uzokuqala phambili, angeze abuyela emva!
Amagadango ahlelwe kuQhinga leNdlela yokuSebenza lesiKhathi EsiPhakathi kufanele atjheje ubudisi obulethwa miraro yomnotho. Ukwehla lokhu akukafaneli kwenze bonyana sitjhugulule amahlelo wethu. Kunalokho kufanele kusikhuthaze bonyana senze lokhu ngebelo nangetjisakalo.
Indlela yokuSebenza itjheje khulu amahlelo aphambili alitjhumi.
Siyazibophelela bonyana ngokusebenzisana singarhabisa ukukhula komnotho besitjhugulule umnotho khona sizakwakha imisebenzi esezingeni elifaneleko namaphilo adzimeleleko.
Sizokusungula ihlelo elikhulu lokwakha umthangalasisekelo womnotho nezehlalakuhle yomphakathi. Sizokuthuthukisa besithome amano wokuthuthukiswa kweendawo zemaphandleni ahlanganiswe nenarha nokubuyekezwa kwezelimo nokuba nokugoma okwaneleko.
Sizokuqinisa amakghono neensetjenziswa zabasebenzi. Sizokuthuthukisa ubujamo bezamaphilo wawo woke amaSewula Afrika. Ngokusebenzisana nawo woke amaSewula Afrika, sizokuqinisa ukulwisana nobulelesi nobukhohlakali. Sizokwakha imiphakathi ehlangeneko, etjhejako nedzimeleleko.
Ngokusebenzisana ne-Afrika nephasi loke, sizokuragela phambili ngokuthuthukisa i-Afrika nokusebenzisana okungezelelweko kweentjhabatjhaba.
Sizokwenza isiqiniseko sokoba iinsetjenziswa zisebenza beziphathwa ngokudzimeleleko.
Godu, ngokusebenzisana nabantu nangokusekelwa ziinsebenzi zikarhulumende, sizokwakha urhulumende othuthukako, sithuthukise ukwenziwa ngcono kwemisebenzi yomphakathi begodu siqinise amaziko wentando yenengi. Kulithabo kimi ukuletha tjhatjhalazi amaphuzu aqakathekileko wehlelo elizokusetjenziswa.
Ukulethwa kwemisebenzi enesithunzi kuzokuba sekabeni yemigomo yezomnotho begodu kuzokudlala indima eqakathekileko ekurherheni itjalomali nemizamo yokulethwa kwamathuba wemisebenzi. Ngokukhambisana neenthembiso zethu, kufanele siragele phambili ngokuthuthukisa umnotho ofaka hlangana koke.
nemigomo yokuQatjha ngokuLinganisa. Ukuthoma ukusebenza kuzokwenziwa ngokutjheja ifuneko yokulungisa ukungalingani ebekukhona esikhathini esidlulileko.
Itjhuguluko leli lizokwenziwa ngokusekela abomma, ilutjha, nabantu abakhubazekileko.
Sizokwehlisa umthwalo wokuphatha emahlombe wamabubulo amancani. Indaba yokungathuthuki ngonobangela wemithetho ekhona yakhe yavezwa mkhakha lo amahlandla ambalwa.
Kelinye ihlelo lokungena hlangana ekwakheni amathuba wokusisa, urhulumende uzokusebenzisa ikambiso eyodwa nehlangeneko yokutlolisa amabubulo. Lokhu kuzokwenza ngcono ukusetjenzelwa kwabathengi nokuphungula iindleko zokurhweba eSewula Afrika. Elinye iphuzu eliqakathekileko ekwakheni amathuba wemisebenzi liHlelo Elandisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba. Umnqopho wesigidi sinye semisebenzi sewufinyelelwe. IsiGaba sesibili sehlelo sinqophe ekuletheni amathuba wemisebenzi angaba ziingidi ezine ngo-2014. Kusukela gadesi bekube nguNobayeni ka-2009, sihlela ukuletha amathuba wemisebenzi abalelwa ku-500 000.
Lokha nasisakha ibhoduluko lamathuba wemisebenzi namabhizimisi, urhulumende uyavuma bonyana abanye babahlali bazokuragela phambili ngokufuna isizo likarhulumende. Isibonelelo semali yezehlalakuhle sizokuhlala siyindlela ekhamba phambili yokulwa nomtlhago. Kusukela ngomhlaka 31 kuNtaka 2009, abantu ababalelwa ngehla kweengidi ezi-13 bathola isibonelelo semali yezehlalakuhle, bese kuthi abangehla kweengidi ezibunane babo kube bantwana.
Sisitjheje khulu isidingo sokuhlanganisa isibonelelo semali yezehlalakuhle nemisebenzi nanyana okwenzeka kezomnotho khona sizakukhuthaza ukuzijamela kwalabo abakghonako. Okuqakatheke khulu kilesisikhathi kukobana, abomakhelwana kufanele basizane. Gadesi sekusikhathi sebumbano. Asisizaneni njengabomakhelwana.
Asivumelaneni bonyana akukameli kube nomntwana ozokuyokulala angakagomi ngombana ababelethi bakhe bangasebenzi. Nange singasebenzisana, singenza okunengi. Mvakatjhi eziKhethekileko, njengengcenye yesibili yehlelo lamano eliqakathekileko, sizokuragela phambili ngehlelo lethu lokwakha umthangalasisekelo womnotho newezehlalakuhle.
IButhelelo lokuThuthukiswa komThangalasisekelo karhulumende elisandukusungulwa lizokwenza isiqiniseko sokobana, iindleko zezakhiwo ezihlelelweko ezingaba ziingidi e-R787 njengombana zihlelwe kusabelo seemali ekuthomeni konyaka lo lithonywa ngendlela efaneleko.
Isekelo leemali leli lifaka phakathi ukwatjelwa kwehlelo lokwakha iinkolo, iinthuthi zomphakathi sekufakwe phakathi ikambiso yehlelo leembhesi ezirhabako, zezindlu, amanzi kanye nekukhanjiswa kwendle.
Omunye umthangalasisekelo omkhulu yiphrojekthi yokusisa kuBhegere yePhasi yeBholo eRarhwako ye-FIFA ka-2010. Njengorhulumende nesitjhaba sokana, sifunga bonyana iBhegere yePhasi izokutjhiya ilifa lelo abantwana bethu nemiphakathi izokuzuzakilo eminyakeni eminengi ezako.
Sisezingeni elifaneleko lokuhlangabezana neendingo zethu begodu sizimisele ukunikela iphasi iBhegere yePhasi ehle khulu kunekhe zabakhona. Sibeka amahlelo woke ngefanelo ukuqinisekisa bonyana iBhegere yeenHlangano, ezokuthoma ngomhlaka 14 kuMgwengweni iba yipumelelo ekulu.
Ngenyanga kaSihlabantangana kilonyaka ophezulu, ngazisa ubudosiphambili bebubulo lamateksi bonyana bujamise imikhulumiswano mayelana nokusebenza kwekambiso yehlelo leembhesi ezirhabako bekube ngemva kwamakhetho. Sithembise ukunikela ngesikhathi esaneleko semikhulumiswano khona sizakusebenza kuhle ngeenghonghoyilo zebubulweli. Ngomhlaka 11 kuMgwengweni, uNngqongqotjhe weenThuthi uzokuthoma ngemikhulumiswano nebubulweli.
Umhlangano uzokuthoma umlandelande wemikhulumiswano nabakghonakalisi abathintekileko ehlelweni leembhesi ezirhabako. Sinethemba lokobana iindaba ezingakalungi kuzokusetjenzwa ngazo bona woke umuntu aneliseke. Lokhu kuzokufaka phakathi iphuzu eliqakathekileko lokuthi abakghonakalisi bazokuzuza bunjani kilelihlelo.
Enye ituthuko ezokusiza iBhegere yePhasi kukhupha imithangalasisekelo yokurhatjha ngokwedijithali netshwayo elizokusabalalisa iinrhatjhi. Ngaphezu kwakho koke, sizokwenza isiqiniseko sokobana iindleko zezokuthintana ziyaphunguka ngamaphrojekthi ezako ukwelula umthamo obanzi wokuthintana.
Kufanele senze isiqiniseko sokobana asitjhiyi iindawo zemakhaya ngemva etuthukweni ekarisako le. Njengehlangothi lokuthuthukiswa kwezakhiwo zomphakathi sizokunikela ngezindlu zokuhlala abantu abazikghonako neendawo zokuhlala ezinesithunzi. Sizokuragela phambili ngesithembiso sokobana ukuhlaliswa kwabantu akusikukwakha izindlu kwaphela.
Kumayelana nokutjhugulula amadorobha wethu amakhulu namancani nokwakha imiphakathi ehlangeneko, edzimeleleko, nenakekelako ngokufikelela lula emsebenzini neendawo zokuzithabisa emphakathini, sekufakwe phakathi iintlabagelo zezemidlalo nezokuzithabisa.
Ngomoya lo, sizokusebenzisana nePalamende ukurhabisa ikambiso yomThethomlingwa wokuPhathwa kokuSetjenziswa kweNarha. Ngokusebenzisana nabantu bethu abaseendaweni zemakhaya, sizokwenza isiqiniseko sokobana amano wokuthuthukiswa kweendawo zemakhaya ahlanganiswa nenarha nokubuyekezwa kwezelimo nesiqiniseko sokuba nokugoma, kuzokuba lihlelo lesithathu esizolitjheja.
Ngithanda ukusebenzisa lelithuba ukudlulisela amagama wokutjhiriya emndenini weSekela likaNgqongqotjhe wezeLimo, uDirk du Toit, ohlongakele kiyo iveke le. Ukuzinikela kwakhe emsebenzini sizokukhumbula kwamambala. Abantu beendawo zemakhaya nabo banelungelo lokuba negezi namanzi, iindlwana zokuzithuma ezidoswako, iindlela, iindawo zokuqeda isizungu nezemidlalo kanye neendawo zokuthenga ezingcono, ezinjengezemadorobheni.
Nabo banelungelo lokusizwa kezelimo ukuze bazitjalele imirorho nokhunye, bebafuye khona bazakwazi ukuziphilisa. Sizimisele ukulithoma ijima leli lokwakha imithangalasisekelo eendaweni zemakhaya. Lokha nasisebenzisana nezakhamizi, amakhosi, amakhansela namakhosana sizokwazi ukuwurhabisa lomsebenzi.
Sibawa abantu abahlala eendaweni zemakhaya bona bathome ukuzilungiselela ukutjela urhulumende bonyana ngiziphi izinto abazifuna msinyana.
Ngokusebenzisana singenza okunengi.
Lokha nasele sithole iimfundo ezifaneleko emahlelweni wokuthoma athuthukisako iindaweni zemakhaya, sikhethe uMasipala onKhulu weGiyani eLimpopo njengephrojekthi esizokutjengisa ngayo kilelijima. Kiwo woke amaphrojekthi la sizokuhlanganisa iimfundo ekuzokuba ngezenarha yeSewula Afrika yokana.
Ukungezelela kilokhu, sizokusebenzela phezu kwendlela yokuvuselela amadorobha aseendaweni zemakhaya, ngeembonelelo ezinjengeHlelo lesiBonelelo sokuThuthukisa aboMakhelwana. Ngalendlela, iindawo ezimagega namadorobha zizokuzuza ngokusekelwa ngezomnotho.
Ngokungena hlangana lokhu, silindeleke bonyana sitjhugulule indlela leyo iindawo zemakhaya eziqaleka ngayo enarheni yekhethu.
Zefundo zizokuba ngelinye lamahlelo atjhejwa khulu eminyakeni emihlanu ezako. Sifuna abotitjhere, abafundi nababelethi bona basebenzisane norhulumende ukutjhugulula iinkolo zethu bona zibe maziko aphuphuma ngepumelela.
Ihlelo lokuThuthukiswa kwabaNtwana abasesebaNcani lizokukhutjhulwa, ngomnqopho wokwenza kube lula ukungena kuGreyidi R kwawo woke umntwana bese sibuyelela inani labantwana abangaphasi konyaka ukuya eminyakeni emine ngomnyaka ka-2014.
Sithanda ukubuyelela izinto ekufanele bonyana zenzeke nakanjani. Abotitjhere kufanele babe sesikolweni, ngekumbeni yokufundisela, ngesikhathi, bafundise, ngaphandle kokuliselela nanyana ukuqalela phasi umsebenzi nangaphandle kokuhlukumeza abafundi! Abafundi kufanele babe ngekumbeni yokufundela, ngesikhathi, bafunde, bebahloniphe abotitjhere babo nabo bahloniphane, bedogu benze nemisebenzi yesikolo.
Ukwenza ngcono ukuphathwa kweenkolo, ibandulo elisemthethweni lizokuba mbandela wokuthuthukisa abotitjhere bona babe boprinsipali nanyana iinhloko zeminyango.
Sizokuhlangana naboprinsipali ukwabelana ngombono wethu ngokuvuselela ikambiso yefundo.
Sizokungezelela imizamo yethu ukukhuthaza boke abafundi bona baqede ifundo yabo yesekhondari.
Esikunqophileko kukwandisa amazinga wokuzitlolisa eenkolweni zemasekhondari ngamaphesende ama-95 ngonyaka we-2014. Godu sitjheje iimedo ezitja zokubuyisela esikolweni abafundi abalise isikolo, besibanikele isekelo.
MaLunga aHloniphekileko, siphatheke kumbi khulu ngemibiko yabotitjhere abahlukumeza abafundi ngokomseme, khulukhulu abafundi babentazana.
Sizokwenza isiqiniseko sokobana imiHlahlandlela yoHlukunyezwa ngokomSeme nemiGuruguru eenKolweni zomPhakathi isatjalaliswa ngokwaneleko, nokuthi abafundi nabotitjhere bayayazi begodu bayayitjheja.
Abotitjhere abasebenzisa isikhundla sabo kumbi namandla wabo ekubeni nobudlelwana bezomseme nabantwana, bazokuthathelwa amagadango aqinileko. Ukuthuthukisa ukufunda kwepilo yoke, lelihlelo leFundo yabaDala neBandulo elibizwa i-Kha ri Gude lizokuqiniswa.
Mafelandawonye, MaLunga aHloniphekileko.
Kufanele senze isiqiniseko sokobana ibandulo nokuthonywa kokuthuthukisa amakghono enarheni liziphendulela emfunekweni zomnotho. Umkhakha weFundo ePhakamileko neBandulo onamakholiji ama-50 namakhamphasi ali-160 inarha yoke kuzokuba ziindawo ezisisekelo zokuthuthukisa ukubandulwa kwamakghono.
Sizokuthuthukisa ikghonakalo yokungena efundweni ephakamileko kwabantwana abavela emindenini etlhagako begodu senze isiqiniseko sokuhloma ihlangano edzimeleleko ezobasekela ngeemali emayunivesithi.
Sinetjisakalo ekulu mayelana nokwehla kobujamo bezamaphilo, oburhagaliswa kukhula kobulwele eminyakeni elitjhumi nahlanu esikhathini esidlulileko.
Sizibekele iminqopho yokuragela phambili siphungulei ukungalingani ekunikeleni ngesizo kezamaphilo, ukusiza umthamo wabasebenzi, ukuvuselelwa kweembhedlela nemitholapilo bese siragela phambili ngokulwisana nomulwana wentumbantonga nentumbantonga ngokwayo, nesifo sesifuba namalwelwe amanye.
Kufanele sisebenzisane ekuthuthukiseni ukuthonywa kweHlelo Elipheleleko lokweLapha, UkuPhatha nokuTjhejwa koMulwana weNtumbantonga neNtumbantonga ngokwayo ngomqopho wokuphungula izinga lokuthelelana okutjha okungaba khona ngamaphesende ama-50 ngonyaka ka-2011. Sifuna ukufikelela kumaphesende ama-80 kilabo abafuna ukwelatjhwa ngesigogobalisi sentumbantonga kungakafiki unyaka ka-2011.
Sizokuhloma ihlelo leTjhorensi yezamaPhilo yesiTjhaba ukuya ngeengaba nangendlela ethuthukisako. Ukuze kuthonywe iTjhorensi yezamaPhilo yesiTjhaba, ukulungiswa ngokurhaba kweembhedlela zomphakathi kuzokuragwa ngokubambisana nabahlanganyeli bomPhakathi nabangeQadi.
Godu sitjheja ngokurhaba iindaba zokubhadelwa kwabasebenzi bezamaphilo khona kuzakuphela ukuzaza okukhona ekwenzelweni imisebenzi yezamaphilo.
Ngokusebenzisana asenze okunengi ekwenzeni ngcono itjhejo lezamaphilo, elikhambisana nemiNqopho yokuThuthukisa yeMiliniyamu yeenTjhaba eziBumbeneko ukuphungula umtlhago ngesiquntu ngonyaka waka-2014.
Ngokusebenzisana singenza okunengi ekulweni nobulelesi. Umnqopho wethu kuhloma iHlelo eliQalene noBulelesi kezoBulungiswa elitjhugulukileko, elihlanganisiweko, lesimodeni, elineentlabagelo neliphethwe kuhle.
Kuqakathekileko godu ukuthuthukisa ukusebenza kuhle kwamakhotho nokusebenza kwabatjhutjhisi nokunikela abaphenyi amakghono womsebenzi, zesiforensiki nezobuhlakani. Umsebenzi lo uthomile, begodu uzokuthathwa ngamandla amatjha nangomfutho.
Hlangana neminye iminqopho yamsinyana kukwenza isiqiniseko sokobana singezelela inani labatjhutjhisi nabasebenzi beBhodi yokuSiza ngezomThetho. Sizokwenza okufanako nangamapholisa abaphenyi.
Sitjhugulule igama lomnyango lo ukusuka kewezokuPhepha nokuVikeleka ukuba mNyango wezamaPholisa, ngehloso yokugandelela amandla wokusebenza kwamapholisa. Lokhu kuzakusiza ekuphunguleni ubulelesi obumbi nemiguruguru ngamaphesende alikhomba ukuya kumaphesende alitjhumi ngonyaka.
Itjhejo eliqakathekileko lizokunikelwa godu ekulwisaneni nobugebengu obuhleliweko, kanye nobulelesi obenziwa kibomma nabentwana.
Njengombana sisathokoza ukutjalwa kweemali kwebubulo langeqadi emkhakheni wezokuvikeleka, sizokuthuthukisa umthetho webubulweli.
Hlangana namanye amahlelo aqakathekileko, sizokuthoma ngekambiso yokuhloma i-Ejensi yokuLawulwa kwemiKhawulo; sizokuqinisa imizamo yethu yokulwisana nobulelesi nokweba, besithuthukise nekambiso emajele wethu ngehloso yokuphungula ukubuyelela ukwephula umthetho.
Ngithanda ukugandelela isekelo lethu ngokuragela phambili ukutjhugulula zobulungiswa.
Itjhuguluko kumele lithinte iindaba eziqakathekileko njengokuthuthukisa ukuzijamela kwezobulungiswa, ikambiso yangaphakathi yokuziphendulela kezobulungiswa nokwenza isiqiniseko sokobana boke abantu bafikelela isizo lezobulungiswa.
Ipumelelo yekambiso yentando yenengi yokana idzimelele etjhebiswaneni elihle lokuhloniphana nommoya wokubambisana phakathi kwesiGungu, isiBethamthetho nezoBulungiswa. Lokhu kuqakatheke khulu kuntando yenengi esekelwe kumthethosisekelo.
Sitjho ngokubuyelelweko bona siyazibophelela ekulwisaneni nobukhohlekali emisebenzini yomphakathi.
Sizokubeka ilihlo ekulwisaneni nobukhohlakeli nokukhwabanisa ehlelweni lokukhutjhwa kwamathenda, ekwenzeni iimbawo zeencwadi zokutjhayela, isibonelelo semali yezehlalakuhle, abomazisi, nokwetjiwa kwamadokhethi wamacala emapholiseni. Angigandelele bona soke sinendima ekufanele siyidlale epini yokulwisana nobulelesi.
Kufanele sizibandakanye ngokuba majadu kumaForamu wesiPholisa emPhakathini. Kufanele silise ukuthenga ipahla eyetjiweko, ngombana lokhu kuyinto ekhuthaza ubulelesi. Kufanele sibike ubulelesi besisize amapholisa ngelwazi lokuthi abambe labo abaphula umthetho. Ngalendlela, sizobe siragela phambili ekwenzeni bonyana umphakathi wethu ube ngonganabulelesi.
MaLunga aHloniphekileko, kusukela ngonyaka we-1994 safanelwa kukwakha umphakathi ohlangeneko nobumbeneko obe uhlukene esikhathini esidlulileko. Senza ibizelo lokobana siragele phambili nerhuluphelo lokuthuthukisa ukuhlangana ekuhlukaneni, besithuthukise ikambiso yokuziphatha eyatjelwanako yokulilisana komphakathi begodu sibe mphakathi otjhejako.
Ikambiso yethu eyatjelwanako yokuziphatha kufanele isikhuthaze bonyana sibe bahlali abamajadu ekwakheni kabutjha inarha yekhethu. Kufanele sakhe isithombe senarha esifanako kanye nobufelandawonye.
Kufanele sithuthukise ukubambana okufanako enarheni yekhethu, umThethosisekelo namatshwayo wenarha. NgoMoya lo, sizokuthuthukisa iNgoma yesiTjhaba neflarha yenarha kanye nawo woke amatshwayo wenarha. Abentwana bethu, kusukela kabaseminyakeni ephasi, kufanele bafundiswe ukuhlonipha umThethosisekelo weNarha kanye namatshwayo wenarha, bebazi bonyana kutjho ukuthini ukuba zizakhamuzi zeSewula Afrika.
Sizokwenza isiqiniseko sokusebenzisa indlela efanako ekutjhugululweni kwebhoduluko namagama weendawo. Lokhu kumele kunikele ithuba lokufaka woke amaSewula Afrika hlangana ekwakhiweniI kwesitjhaba esifanako, ukudephisa ukuzwisisa umlando namagagu wethu.
Zemidlalo zilithulusi elinamandla ekwakheni isitjhaba. Ngokusebenzisana kufanele sisekele zoke iinqhema zethu zenarha kusukela ku-Bafana Bafana ukuya kuma-Proteas nama-Springboks; kusukela ku-Banyana Banyana ukuya kilabo bama-Olimphiki wabaKhubazekileko.
Iinqhema zethu zingenza kuhle kezemidlalo, kwaphela nasizisekelako.
Ngivumelani bona ngisebenzise lelithuba ngihalalisele iinqhema zethu zenarha ngendlela ezidlale ngayo iveke ephelileko, ngokuthumba kwabo abonongorwana abathathu.
Isiqhema sekhethu sabengubo sebholo yezandla sisenze sazikhakhazisa ngokuthumba iPhaliswano leBholo yezAndla leeNarha Ezintathu. Sihalalisela ama-Sevens Springboks aphenduke aba ziinkutani zephasi ze-IRB Sevens - godu ngingakhohlwa ama-Blue Bulls athumbe i-Super 14 ngendlela ekarisako!
Sithatha ithubeli sihalalisele ama-Springboks emidlalweni yabo emilandelande ezako yeBrithani nama-Irish Lions. Kusepepeneneni bonyana kuyatlhogeka bonyana sitjale iimali ngobunengi ekuthuthukiseni zemidlalo. Sizokurhabisa ukuvuselelwa kwezemidlalo ngeenkolweni besenze isiqiniseko sokobana ziba yingcenye yekharikhyulamu yesikolo. Ukungezelela kilokhu sizokwenza isiqiniseko sokobana ukunikelwa kweentlabagelo zezemidlalo emiphakathini edobha phasi kuthola itjhejo lokuthoma.
Sizibophelele eminyakeni edlulileko ukufaka isandla ekwakheni i-Afrika engcono nephasi elingcono. Umnqopho omkhulu karhulumende wesikhathi esiphakathi kukwenza isiqiniseko sokobana itjhebiswano lethu neenarha zangaphandle lizokufaka isandla ekwakhiweni ubujamo obuvumela ukudzimelela kezomnotho ezikhulako nezithuthukako.
Ngalomphumela, sizokuragela phambili ukubeka phambili ikhonthinethi ye-Afrika ngokuqinisa IHlanganyela ye-Afrika kanye nemikhakha yayo, besinikele itjhejo elikhethekileko ekuthonyweni kweTjhebiswano eliTjha lokuThuthukisa i-Afrika.
Ukuqakatheka ngokulinganako, nokuba seduze nekhaya, kuqinisa ukuhlangana kweemfunda ngokugandelela ukwenza ngcono ukuhlanganiswa kwepolotiki nezomnotho eenarheni zomPhakathi oThuthukako weeNarhena ze-Afrika, ukuya emnqopheni weBumbano le-Afrika likarhulumende oHlangeneko. Sizokuhloma i-Ejensi yeHlanganyela ekuThuthukiseni iSewula Afrika ekwenzeni ngcono ituthuko ngokubambisana nezinye iinarha ekhonthinenthini.
ISewula Afrika izokuragela phambili ngokusiza ekuthuthukisweni nekwakhiweni kabutjha kwekhonthinenthi ye-Afrika khulukhulu ngemva kobujamo berarano obadlulako Sizokuragela phambili sikhuthaze ukuhlala ngokuthula nangokunzinza e-Israyeli nePalestina, kuphele irarano elisuselwa esisombululweni semibuso emibili.
Sizokusekela imizamo yokuthula yeHlanganyela ye-Afrika neyeenTjhaba eziBumbeneko eKhonthinenthini ye-Afrika, sekufakwe phakathi iRiphabhliki ye-Saharawi Arabhu neSudan eDarfur.
NjengoSihlalo womPhakathi oThuthukako weeNarha ze-Afrika nomKghonakalisi, sizozibandakanya ekwenzeni ngcono urhulumende ofaka koke phakathi kufikela lapho kubanjwa amakhetho atjhaphulukileko nangathathi ihlangothi eZimbabwe.
Ubujamo babantu beZimbabwe bunomthelela omumbi esifundeni somPhakathi oThuthukako weeNarha ze-Afrika, khulukhulu kuSewula Afrika. Sibawa zoke iinarha ezithanda ukuthula ephasini bonyana zisekele urhulumende ofaka koke phakathi ukuphumelelisa ukubuyisela zomnotho ebujameni ekungibo nobufaneleko.
Sizokusekela imizamo yomPhakathi oThuthukako weeNarha ze-Afrika ekurarululeni ubujamo eMadagascar.
Ngivumelani, mvakatjhi ezikhethekileko bonyana ngidlulise amezwi wokuthokoza kumNyango wezokuVikela eSewula Afrika ngendima oyidlalileko ekuletheni ukuthula ekhonthinenthini.
NgeenHlangano zekhonthinethi nezeemfunda, sizokusebenzela ukufaka intando yenengi nokuhlonitjhwa kwamalungelo wobuntu ekhonthinethini ye-Afrika.
Sizokufaka isandla ekuqiniseni itjhebiswano leSewula yeSewula besiragele phambili neemvumelwano ezizuzisa ngokufanako iinarha eziyisika ezingeSewula.
Sizokuragela phambili ngokungezelela itjhebiswano neeNarha ezithuthukileko zeTlhagwini sekufakwe phakathi i-G8, kanye netjhebiswano neHlanganyela yeYurobhu.
Sizokuragela phambili sidlale indima eqakathekileko ekwenzeni isiqiniseko sokobana kuba nesiphetho emzombeni wemikhulumiswano emayelana netuthuko ese-WTO Doha.
ISewula Afrika, njengenarha eyomileko ifuna itjhejo elirhabako ukuphungula ukutjhuguluka kwebhoduluko nokwenza isiqiniseko sokuphakela izakhamuzi zeSewula Afrika amanzi.
Hlangana namahlelo ahlukeneko, sizokuphumelelisa iQhinga lokuThuthukisa noKwandisa Amanzi, elizokuqinisa ukuphathwa kwamanzi. Sizokuragela phambili ukwenza ngcono ukusetjenziswa kwamandla nokuthembela phezu kwamandla abuyekezwako.
Umbuso othuthukako ufuna ukwenziwa ngcono kwemisebenzi yomphakathi nokuqinisa iinhlangano zentando yenengi.
Sihlome ama-Ofisi amabili e-ofisini likaMongameli ngomnqopho wokuqinisa amano wokuhlela begodu nokutjheja nokuhlunga indlela yokusebenza.
Ukwenza isiqiniseko sokobana sinikela ngemisebenzi njengokuzibophelela kwethu, aboNgqongqotjhe besiGungu bazoziphendulela ngokusebenzisa ithulusi lokuqala indlela ekusetjenzwa ngayo, kusebenziswe iminqopho ehlonyiweko kanye nemiphumela elinganisiweko, kusukela ngoVelabahlinze.
Sizakubuya sisebenzisane namaBhizinisi womBuso namaZiko wokuThuthukisa zeeMali ekambisweni yokuhlela kwakarhulumende begodu senze ngcono ukutjheja nokuhlunga ukusebenza kwabo.
Ukwenza isiqiniseko kiyo yomithathu imikhakha karhulumende - urhulumende wemakhaya, weemfunda nophezulu - sizokuthuthukisa izenzelo zomphakathi, sizokurhabisa nokuhlonywa kwehlelo lokusebenza ngokufanako komBuso.
Urhulumende ophetheko lo uzakugandelela ihlelo labantu qangi ekunikeleni ngezenzelo zomphakathi. Sizokwenza isiqiniseko nekuhlonipheni ekunikeleni ngezenzelo ezifaneleko ukusukela kubasebenzi abasebungenweni nabanikela ngemisebenzi kiyo yoke iminyango karhulumende.
Kilesisikhathi sokuvuselela, sizokuragela phambili ukuya kurhumende osebenzisana nabantu khudlwana.
Ubudosiphambili ngokuba sibonelo, umsebenzi uthomile ekuhlonyweni komthamo wokuthintana nomphakathi e-ofisini likaMongameli.
Ngaphezu kweencwadi nama-imeyili abuya emphakathini, sizokuhloma godu umtato wasimahla ozokuqinisekisa ukufikeleleka lula.
Abasebenzi bazokutjheja imibuzo yomphakathi kwangathi bekungiyo kwaphela, bayilandelele ngamatjhaneli woke afaneleko bekufike lapho kufumaneka isizo elifaneleko.
I-Ejensi yeNarha yokuThuthukisa iLutjha, eyakhiwe ngokuhlanganisa isiKhwama seeMali zeLutjha so-Umsobomvu neKomitjhini yeNarha, izokuhlonywa ngomhlaka 16 kuMgwengweni Ekurhuleni.
Amaziko la ahlanganiswe ngehloso yokungezelela imisebenzi nokuthuthukisa amathuba anikelwa ilutjha.
I-Enjensi le izokuhlanganisa iimfundiswa ezililutjha ezingasebenziko namathuba wezomnotho; iqinise imizamo yokwelula iHlelo leNarha lokuSebenzela iLutjha beyisekele abosomabubulo abasesebatjha.
Inyanga ezako uMadiba wethu othandekako uzobe enza iminyaka ema-91. Abantu ephasini mazombe basaragela phambili ukuthabela ukuba khona kwakhe nokuthi abararululele imiraro yabo.
Ukuziphatha kwakhe nokuba sibonelo ekuzinikeleni kwakhe ekusebenzeleni abantu kusibonelo esiphazimulako ephasini lanamhlanjesi elinemiraro.
Ijima leentjhabatjhaba elisungulwe siKhwama seeMali iNelson Mandela neenhlangano ezihlobene naso, elibizwa ngokuthi liLanga likaMandela, elisonga koke lokho okujanyelwe nguTata.
Ilanga likaMandela lizokugidingwa ngomhlaka 18 kuVelabahlinze qobe ngunyaka. Lizokunikela abantu beSewula Afrika nephasini mazombe ithuba lokobana benze into ehle ukusiza abanye.
UMadiba wazibandakanya kezombanganarha iminyaka ema-67, begodu ngelanga likaMandela abantu ephasini mazombe, emsebenzini, emakhaya neenkolweni, bazokukhonjelwa bonyana bathathe imizuzu ema-67 yesikhathi sabo benze into eqakathekileko emiphakathini yabo, khulukhulu kilabo abadosa emhlweni.
Asisekeleni iLanga likaMandela ngeenhliziyo zethu zoke begodu sikhuthaze iphasi bonyana lihlanganyele nathi kilelijima elihle kangaka.
Sinikele esitjhabeni ihlelo lethu leminyaka emihlanu ezako. Isibopho ngasinye sikhambisana nehlelo elidephileko lephrojekthi, elibekelwe isikhathi esikhethekileko.
Ilwazi leli lizokudluliselwa emphakathini kungasi kade. Nakanjani njengezakhamuzi kufanele sizibuze bona khuyini esingazenzela khona ukusiza ukuthuthukisa ihlelo leli lesitjhaba.
Ukuba sisakhamuzi akusimayelana namalungelo kwaphela, kodwana kumayelana nokuziphendulela, ekwenzeni inarha yekhethu ibe ngcono.
Silindele godu nokusebenzisana kuhle neenhlangano eziPhikisako ePalamende, ngoMoya wokubeka inarha yekhethu phambili.
Ukungezelela kilokhu, uMadiba wasifundisa kuhle bonyana inarha yekhethu le ingeyethu soke, abanzima nabamhlophe. Ukusebenzela ukubuyisana, nokubumbana, kuzokuhlala kuqakathekile nasiragela phambili ngekhambo lethu.
Njengombana ukuthonywa kwehlelo lethu kuzokwenzeka ngaphasi kobujamo obumbi bomnotho, kuzakufuneka bonyana sisebenze ngelikhulu itjhejo - singoni, kungabi nokubuyiselwa emva kweemali - yoke imali kufanele isetjenziswe ngokuhlanipha nangefanelo. Kufanele sizabele imali esiyitlhogako, ukufikelela iimfuneko zethu.
MaSewula Afrika athandekako, ngokusebenzisana singenza okunengi ukufikelela umbono ofanako wesitjhaba esingcono nesiphumelelako!
Lokhu kubambisana esikhombela kube khona.
3 kuMgwengweni 2009 <fn>Submisions to Parliament IsiNdebel.
Iimphakamiso ezithulwa ngomlomo zikunikela ithuba lokugandelela lokhu esele ukuvezile esiphakamisweni sakho ositlolileko begodu kuvumela ikomiti ithole ihlathululo ngamaphuzu aveziweko esiphakamisweni. Nange ikomiti iqunta ukulalela isiphakamiso sakho uNobhala weKomiti uzokuthinta ukwenza amalungiselelo wokulalela isiphakamiso sakho ngomlomo.
Iimphakamiso ezenziwa ngomlomo zingenziwa emiHlanganweni yomPhakathi ebanjwa maKomiti.
ekwabelenwe ngayo ngesikhathi somHlangano bese acocisana ngokumumethweko ngemva kwalokho.
IKomiti/amaKomiti azokwenza isiqunto ngobujamo bendaba leyo.
Ukuhleleka kokwethula iimphakamiso ngomlomo kuyahluka hlangana namakomiti begodu kuya nangehlobo lomsebenzi.
Landela umhlahlandlela ofana nalowo weemphakamiso ezitlolwako.
Ukulungiselela isiphakamiso esenziwa ngomlomo - Ngombana imihlangano yamakomiti kanengi ivulekela umphakathi neembikindaba, ungafisa ukukhambela munye wemihlangano ngaphambi kobana wenze isethulo sakho ngomlomo. Ngelanga lokwethulwa ngomlomo fika kusenesikhathi. Kumbono omuhle ukuhlela ozokwethula kobana ukghone ukwethula woke amaphuzu afaneleko kobana kube nesikhathi esaneleko semibuzo.
Iintlabagelo ezibonakalako - Amakamuru wePalamende afakelwe imitjhini ekghona ukukhombisa iinthombe-ezizwakalako begodu lokhu ozokwethula ngomlomo kungenza umehluko omkhulu lokha nakugandelelwa ngeentlabagelo ezikhombisa iinthombe-ezizwakalako.
Imibuzo - Zilungiselele imibuzo evela kumaLunga weKomiti. Kumbono omuhle bonyana ucabange ngemibuzo engabuzwa begodu uzilungiselele ukuyiphendula.
Isikhathi esibekiweko - Ungacocisana ngesikhathi esibekiweko noNobhala weKomiti kusenesikhathi. Ikomiti yenza isiqunto ngesikhathi esibekiweko ukwethula ngomlomo.
Zibandakanye ePalamende. Yenza ilizwi lakho lizwakale.
Lencwajana ifumaneka ngawo woke amalimi asemthethweni weSewula Afrika.
UKUFAKA IIMPHAKAMISO EPALAMENDE Ngabe ufisa ukuvela ngaphambi kweKomiti - Veza ngokubaleleko bonyana ufi sa ukunikelwa ithuba lokukhuluma ngesiqu sakho ngaphambi kwekomiti?
Umthethosisekelo weSewula Afrika wenza isibonelelo sokuzibandakanya komphakathi ekwenziweni komthetho, ukutjheja nezinye iinkambiso zePalamende. Ihlelo lokubusa ngentando yenengi yeSewula Afrika ayinikeli kwaphela izakhamuzi ukukhetha abajameli bazo kodwana uvumela izakhamuzi bonyana zibe nelizwi eendabeni ezibathintako.
Yinye yeendlela umphakathi ongenza ilizwi labo lizwakale ukwenza iimphakamiso uzithumele kumaKomiti wesiBethamthetho seNarha, kumaKomiti womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda nofana kumaKomiti weHlanganyela.
Iimphakamiso zomphakathi kufuze zibe ngendlela efanelekileko, okumumethweko begodu nangendlela ezihleleke ngayo kufuze kuyelelwe.
Isiphakamiso sisethulo semibono nofana imicabango ngendaba nofana ngesigatjana somthetho osatjhejwa yikomiti yePalamende.
Iimphakamiso singethulwa ngelimi lakho olithandako.
Iimphakamiso kanengi zitlolwa phasi. Zingagandelelwa ngomlomo ekomitini nange umuntu nofana isiqhema esenze isiphakamiso leso simenywa ukwenza isiphakamiso ngomlomo.
Ukwenza iimphakamiso kunikela ithuba kunanyana ngiliphi ilunga lomphakathi ukuhlongoza amatjhuguluko nofana ukutjhukumisa okungenziwa ukuqinisekisa bonyana imithetho ebethwa yiPalamende nofana nanyana ngiyiphi indaba eqalwe yiPalamende yenza okunqophiweko.
Isihloko - Faka isiphakamiso sakho isihloko ngegama lekomiti osithumela kiyo begodu nesihloko esipheleleko somThethomlingwa nofana isihloko.
Siphuma kubani - Veza ngokubaleleko bonyana isiphakamiso siphuma kubani. Yitjho igama lakho nofana unikele igama lehlangano oyijameleko?
Imininingwana yokuthintana - Faka isiphande nomtato otholakala kiwo emini.
Ngonobangela wefihlo mhlambe awufisi bonyana imininingwana leyo ivezwe kunye nesiphakamiso, kuveze lokhu encwadini ekhambisana nesiphakamiso bese ukuyekela esiphakamisweni leso.
Ihlangano yakho - Nange utlola ujamele ihlangano nikela imininingwana erhunyeziweko ngeminqopho yehlangano, ubulunga begodu nesakhiwo. Yenza isiqiniseko bonyana unegunya lokwenza lokhu bese uveza isikhundla osiphetheko ngaphakathi kwehlangano.
Bobani abanye abakusekelako - Ungaveza ukubonisana kwakho bonyana kunabe kangangani ngesikhathi utlola isiphakamiso. Isiphakamiso sakho singamukeleka ngokungananazi nange unokusekeleka okunabileko?
Lokha nawenza isiphakamiso ekomitini kanengi uveza imibono malungana nomthethomlingwa nofana ngesihloko esithileko. Nanyana kukhona umehluko ngendlela isiphakamiso somthethomlingwa sitlolwa ngayo kodwana kukhona iinkambisolawula ezenziwako.
Ukusetjenziswa kwelimi - Sebenzisa ilimi ngendlela eyamukelekileko. Isiphakamiso esinamagama athukanako begodu nangamukelekiko angeze satjhejwa.
Okukhambelanako - Hlala phezu kwephuzu. Isiphakamiso sakho kufuze sikhambelane nendaba ekukhulunywa ngayo. Ikomiti ingaqunta ukungatjheji isiphakamiso esingakhambelani nekukhulunywa ngakho.
Cacileko - Hlela imitjho ngamapharagrafu alandelane kuhle. Linga ukwethula ukuphikisa ngendlela ebaleleko nelandelana kuhle. Isiphakamiso esikhuluma ngendaba sibuye sikhulume ngenye indaba sibuyele emva godu nofana esihlanganisa iindaba ezingakhambelaniko singaletha ukutjharagana bese sinciphisa umqopho waso.
Kafi tjhani - Tlola uzwakale begodu unqophe. Ungatloli ngokudluleleko kulokhu okwamukelekako. Isiphakamiso eside khulu singanciphisa amaphuzu aqakathekileko ofisa ukuwaveza. Ikomiti ifuna ukwazi bonyana ucabangani begodu nobufakazi nofana ukuphikisa kwakho okusekela umbono wakho.
Nembako - Tlola unembe begodu nangokupheleleko. Buthelela begodu urhubhulule ilwazi elifanele ngokwaneleko. Yenza isiqinisekiso bonyana amaphuzu wakho ahleli ngendlela efaneleko. Isiphakamiso esinobutjhapho sizokunciphisa khulu umqopho waso.
Ukuphetha - Rhunyeza nofana rhelisa amaphuzu aqakathekileko weemphakamiso ekupheleni kwesiphakamiso nofana isendlalelo esirhunyeziweko ekuthomeni.
Ukuthumela isiphakamiso sakho - Isiphakamiso sakho kufuze sifike ekomitini ngelanga nofana ngaphambi kwelanga lokuvala leemphakamiso begodu kufuze sithunyelwe kuNobhala weKomiti ephatheleneko.
<fn>T Mbeki State of the Nation Address (isiNdebele).nr.txt</fn>
Lokha nakahlongakalako, besazi bona uMma u-Adelaide TamboÂ  bekasanda ukukhutjhwa esibhedlela. Kodwana ngombana besazi ukuthi bekanommoya wokubamba ngamandlaÂ  namandla wokufuna ukutjheja labo abaphilako,Â  besithanda ukumamukelaÂ  yenaÂ  namanye amalunga womndenakhe sibamukela njengeentatanyiswa zethuÂ  kilomnyanyaÂ  kaRhoboyi . Kodwana lokho akusikho obekufanele.
Kusasa sizakuhloboka simbone kokugcina lokha nasiqala iinsalela zesidumbu sakhe. Yeke uzakuba nathi ngokommoya lokha ngo-Oktoba kilonyaka, sigidinga isikhumbuzo samalanga ama-90 wokubelethwa kwakasobantwabakhe, uyise labantwabakhe, umlinganakhe, ikhomreyidi lakhe begodu indodanethu edumileko yabantu bethu, uReginald Oliver Tambo. Okhunye godu, sidlulisaÂ  amazwi wokutjhiriya emndenini wakwaTambo.
Yeke, ngithabe khuluÂ  ukobana ngethule okhona phakathi kwethu ekuseni namhlanjesi uMhlonitjhwa u-Albertina Luthuli, indodakazi yomthumbi kaNongorwana wokuThoma wokuThula iLaureate, ikosi u-Albert Sisulu, ukusitjhiya kwakhe kabuhlungu ephasini eminyakeni ema-40 eyadlulako lokha nakwabikwa bona wasilwa sitimela esabe sigijima ngebelo elikhulu emasimini wabantu kwaDukuza. Ukuhlongakala kwakheÂ  kwaba yinto ethusakoÂ Â  nengakholwekikoÂ  njengombana ipilwakhe yabe ingehlahla indlela esisa ekululekweni esiyithabelako namhlanjesi.
Ngizizwa ngizikhakhazisa khulu ukuthi iSewula Afrika yombuso wenengi ibe nomuzwaÂ  nokuzwela ukwamukela lokho u-Albert Sisulu no-Oliver Tambo abakutjhoko esitjhabeni sethu ngokuthiyelela ama-Oda amabili weliZwe loke ngabo-I-Oda kaLuthuli, kanye ne-Oda yabaKhambisani baka-O.R Tambo. Ngiyazi godu nangegugu elikhuluÂ  elinalabo abafakwa emazingeni aphezuluÂ  wama-Oda weliZwe loke Kuyangithabisa godu ukwamukela iNdlu yabalwelikululeko bomrhwanto waboMma ka-1956Â  nemiguruguru yeSoweto ka-1976Â  abahlezi ebhoksini lakaMongameli , kanye nalabo abaziwako abalwelaÂ  inarhekhabo kiwo woke amaphrovinsi, ehlongozwe boSomlomo bamaPhrovinsiÂ  ukuzibandakanya esiqhemeni seentatanyiswa eziqakathekileko ezibe nathi namhlanjesi.
Umbuso wabantu beSewula Afrika okungilowo engiwukhulumelako namhlanjesi, njengombana ngahlonitjhwa ngokukwenza lokhu esikhathini esigadungileko, wabunjwa ngomnyaka ka-2004, ngemva kwamaKhetho Zombelele wonyaka lowo.
Emhlanganweni wonyaka kaJanabari , ebandlaÂ  ngenyanga edlulileko, iKhabhinedi yeLizweÂ  loke ejame engcenyeni eqakatheke tle yekambisoÂ  yombuso lowo esinetjhudu lokuba kiwo, elitjengiswe ngokuthi umhlanganwawoÂ  utjengisa isikhathi esiphakathi sepilo yombuso owabelethwaÂ  emakhethweni wethu wokugcina ka-2004.
Njengombana sikuzwisisile lokhu, kuyimvelo ukuthi kufanele sisibuze thina bona- ngiliphi iragelo phambili esilenzilekoÂ  ukufuna ukuzuza iminqopho leyo esatjela isitjhaba ngokuthembeka ukuthi sabe sizibophelele, ngikhonje abantu bethu basinikela igunya ngokungeyisi ukobana sibuse inarhethu ukusukela ngomnyaka ka-2004 bekufike isikhathi esizako samakhetho ka-2009!
Ngokuzithokozisa kwakho, Ngizakuthanda ukubuyela emvanyana, ngikhumbule lokho esakutjhoko, ngomnyaka ka-2004, njengabajameli babantu bethu, phakathi kwabangani bethuÂ  ababuya ephasini mazombe, babuthene eentulweni zethu zombuso e-Union Buildings eTshwane ngeLanga leKululeko, ukugidingwa kweminyaka elitjhumi yekululekwethu, begodu bazibandakanya ekwethulweni kwakaMongameli weRiphabliki, loyo owabe akhethwe yiPalamende yethu, ngokuhlonipha isifiso sabantu sentando yenengi esatjengiswa nakuyiwa emakhethweni ka-2004.
kube sikhathi esinengi lapha inarhekhethu ngaphakathi kwayo beyiphethe begodu ijamele lokho okumbi nokunyenyisako emphakathini...
Kwabe kuyindawo lapha ukubelethwa unzimaÂ  bekuba kuthola isijeziso sobuphilo boke. Bekuyindawo lapha ukubelethwa umhlophe kwabe kukuthwala umthwalo wokwesaba nokukwata okufihlekileko...
Kwabe kuyindawo lapha ukungathabi, umnuko womtlhago, isoritjhi evulekileko, umnuko obolileko, amawoma wabantu abangakathabi, iinthombe ezingapheliko zejamo lenarha eliphoswe kumbi eensileni ezitjhiyiweko, okuthathwa njengento efaneleko ukuqinisa ubuhle belinye iphasi leentrada ezihlwengekileko, nemida yesikhuni, namathuthumbo athuthumbileko etjanini obusatlhurhako obuhlaza obubhinako, neenyoni nezindlu ezihle ezingaba ngezekosi namakhosikazi weenkosi begoduÂ  nombhinoÂ  weenthandaniÂ  kanye nethando.
Bekuyindawo leyo ukuhlala kwezinye iindawo bekukubangela bona ube yinyamana kakatsu nanyana ukungafuni wena ukobana ubone abanye njengeenyamazana, abomakhelwana abanesiqiniseko abazange kodwana baba bongazimbi bokusela utjwala nokutzirimezekaÂ  ngeendakamizwaÂ  obekuba ngunobangela wokumorosa ipilo, egade bazi bona ipilwabo beyingeze yavuka iyihle ngaphandle kokubulawa eendaweni zabo begodu bagagadlhelwe begodu balwa nezipi ezibuhlungu ngaphandle kwesizathu.
Bekuyindawo lapha ukuhlala kwabanye abomakhelwani bekukuthabela ukuvikeleka nokuphepha ngombana ukuphepha kwabe kuvikelwa ngamaboda amakhulu, ngeemfensi zegezi, ngokugadwa yizinja, ngokugadwa mapholisa namasotja ebekalindele ukuvikela labo egade kuziinkhulu zethu, ngeengidi neentankaÂ  nesiphaphamtjhini esabe sizakubulala labo ebebazama ukuthikameza ukuthula eenkhulwini...
" Sibuthene lapha namhlanjesi, ngelanga leKululeko, ngombanaÂ  ngesikhathi, abantu bethu, kanye neengidi zabantu ephasini mazombe, abamakhomreyidi wethu esibambisene nawo begodu labo iintatanyiswa zethu ngokuhlukana kwazo ezibajameleko, bathatha isiqunto esithi- akuphele koke lokho!" njenganje sikhuthazeka khuluÂ  ukobana amaKhetho Zombelele wethu weemvekana ezidlulileko aqinisekise ukuzinikela kwabantu bethu boke, kungakhethwa ubutjhaba, ibala kanye nobuhlanga, ukusebenza ngokubambisana ukwakha iSewula Afrika ehlathululwa libhudango elifanako...
Ayikho imiraro emikhulu yezehlalakuhle okufanele siyirarululeÂ  ekghona isisombululo esingaphandle kwendabaÂ  yokwakhiwa kwemisebenzi nokuphungula nokususa umtlhago. Lokhu kukhambisana nakho koke, ukusukela ekwenzeni ngcono amaphilo wabantu bethu, ukuya ekwehliseni amazinga wobulelesi, kukhutjhulwe amazinga welitheresi neembalo, nokuvula iminyango yokufunda nesiko lokufunda kibo boke abantu...
SithembisaÂ  zoke iinkutani neenkutanikazi ezazinikelako zazinikelela ikululekwethu, begodu nawe, abangani bethu ababuya emagumbini amane wephasi, ukobana angeze sakghaphela ithemba enilibeke kithi nasisiza nasinikela ukukghoneka kokutjhugulula iSewula AfrikaÂ  ukobana ibe mbuso wenengi, onokuthula, onganabandlululo, ongabandlululi ngobu lili nokobana ibe yinarha enepumeleleo, ezibophelele ebhudangweni elihle lokubambana kwabantu.
" Umsebenzi wokwakha iSewula Afrika leyo sewuthomile. Umsebenzi lowo uzakuragela phambili eDekhedini yesiBili yeKululekwethu."
Iminyaka ematjhumi amahlanu ngaphambilini, njengombana bazilungiselela ukubamba uMhlangano waBantu, owamukela iTjhatha yeKululeko, abalwelikululeko bamhlokho bathi, " Asikhulumeni sisoke-Abantu namakhuwa, amaNdiya namaKhaladi soke abantu beSewula Afrika... Asikhulumeni soke ngelizwi linye ngekululeko. Begodu nangethabo elingeza ebantwini bembaji nabengubo lokha nabahlala enarheni ekhululekileko". Namhlanjesi kufanele sivuselele ithemba lethu, ukobana sikhulume soke ngekululeko, sisebenze ngokubambisanaÂ  ukubona ithabo labo boke labo okumele beze nekululeko, ukusebenza ngokubambisanaÂ  ukobana sakhe iSewula Afrika ehlathululwa ngebhudango linye, ukobana sisoke ngezenzo sithi-kwanele ngakho koke okwenza inarhekhethu imumathe ngaphakathi kwayo begodu ijamele khulukhulu izinto ezimbi nezihlabisa amahloni emphakathini wabantu!
Kufanele siragele phambili nokuziphendulela ngalowo mbonoÂ  esakhuluma ngawo njengombuso ophetheko lokha nawuthoma i-ofisi lawo, sitjheje ngokuzeleko bona " namunye wemiraro emikhulu okufanele siwurarulule uyakghona ukuba nesisombululo ngaphandle kwendawo yokwakha amathuba wemisebenzi nokuphungulaÂ  kanye nokuqeda umtlhago", yeke nokobanaÂ  " ukulwa nokuqeda umtlhagoÂ  kwenziwe begodu kuzokuragela phambili nokuba yingcenye ephakathi yomzamo welizwe loke ukwakha iSewula Afrika etja".
khudlwana kunikelwe esisombululweni semibuzo emikhulu abantu ephasiniÂ  abaqalene nayo.
Ngithabe khulu ukobana ngibike lokho mayelana nesibopho ngasinye umbuso usasebenza ngamandla ukuqinisekisa bona iminqopho yesiTjhaba kuyahlangabezwana nayo.
Ku-avareji yamaphesende angaloluhlobo 4,5%,Â  inani lokukhula komnothwethu eminyakeni emibili nesiquntu edlulileko beliphezulu khulu soloko sathola idemokhrasethu ngomnyaka ka-1994. Ukusisa imali emnothweni, maphiko womabili langasese nelomphakathiÂ  bekusoloko kukhuphukaÂ  pheze ngamaphesende ali-11%,Â  bese iindleko ze-infrastraktjha zombelele zephiko lomphakathi zingezeke nge-avareji yonyakaÂ  yamaphesende ali-15,8%. Namhlanjesi, ukusisa imali okungatjhugulukiko njengamaphesendeÂ  wenani loke lomKhiqizo weKhaya-pheze ukumaphesende ali-18,4%- ungophezulu tle soloko kwangomnyaka ka-1991.
Inani labantu abaqatjhwako soloko belikhuphuka pheze ngesiquntu sesigidiÂ  ngonyaka eminyakeni emithathu edlulileko.
Sibone iragelo phambili elihle ekuthuthukeni kwabantu abaNzima emnothweni. UkusukelaÂ  ekubeni banikazi bamaphesende adlula kwamathathu weemakethe zeemali ze-JSE ngomnyaka ka-2004, lokhu kungezekileÂ  pheze kufike emaphesendeni ama-5%; begodu nenani labantu abaNzima eenkhundleni zokuphatha likhule ukusukela kumaphesende ama-24% ukuya kwama-27%. Nanyana kunjalo kufanele sihlale sitjhejile ukuthi amanani la akakarisi asesephasi khulu.
Ukutjhinga phambili kumnotho kube neenselela ezinengiÂ  kithi soke. Ukungezeka khulu nagokuragela phambili kwabantu abathengako kutjengisa ukuthuthuka okuhle kumazinga wepumelelo ngehlangothini lomnotho kibo boke abantu; ne-infrastraktjha ekulu yamaphrojekti esiwenzako afuna iminikelo eminengi yezinto ezithuthwako nemitjhini.
Kodwana ukulingana kwerhwebo lethu neenarha ezinye zangaphandle kutjengisa bona asikaphumeleli ekwakheni ikghono lokukhiqiza umthengi neempahla zemali lezo inarhethu ezifunako. Nalokha iinkolodo zezindlu zikhule khudlwana ngenani elifanako nelokukhula kwengeniso-mali, indaba yokobana amaSewula Afrika onga kancani kutjho bona kufanele seyeme ekongeni okubuya kwezinye iintjhaba.
Eminyakeni emithathu edlulileko, umnothoÂ  wakhe amathuba wemisebenzi asigidi nesiquntu. Kuyakhuthaza bona ngomnyaka kaMatjhi 2005 ukuya kuMatjhi 2006 kwaphela, emathubeni wemisebenzi azii-300 000 abe khona bekasephikweni elisemthethweni ngaphandle kwezokulima, ezijamele inani lokuthuthuka lipheze libe maphesende ama-4%.
Ingcenye encani yalokhu mathuba wemisebenzi yasafuthi akhiwaÂ  ngokweHlelo eliNabisiweko lemiSebenzi yomPhakathi. Kodwana akunambuzo wokobana ihlelweli litjhingiswe hlangothi linyeÂ  phezulu khulu. Akukho godu umbuzo wokobana singenza ngcono khuluÂ  ukwakha amathuba wemisebenzi yabantu abazisebenzako ngokwamabhizinisi amancani namakhulu. Nakuqalwa bona inengi labantu abangasebenziko babantu abatjha, singenza ngconoÂ  khulu ngeenthikamezo okufana nemiSebenzi yebantu abaTjha eliZweni nokuthuthukiswa kwabosomabhizinisi abancani.
Kukuzikhakhazisa kwaphela, ukobana ngokukhambisanana nokuzibophelela kwethu ekwakheni umphakathi otlhogomelako, soloko kwangomnyaka ka-2004 senze ngcono ukunikelwa kwemisebenzi nezinye izinto zemirholo yezehlalakuhle. Lokha abazuzi beemali zesondlo nabafika eengidini ezibu-8 ngomnyaka ka-2004, namhlanjesi iingidi ezili-11 zabantu beSewula Afrika abatlhagako sebazitholile iimalezi zesondlo. Kuyakhuthaza bona amanani wokukhuphuka kwalabo abatholako, esikhathini sanje bekukghona ukulawuleka , njengombana amahlelo bekafika ekuphelelweni sikhathi. Lokhu kuzakuqinisekisa ukobana athathe isikhathi nomsebenzi wemithombo eminengi yombuso ukunikela imisebenzi yomnotho ukwakha imisebenzi eminengi namathuba wamabhizinisi.
Ihlelo lezindlu seliboneÂ  pheze amasabsidi amatjha azii-300 000 anikelweko eminyakeni emibili edlulileko. Yeke, njengombana sizama ukwenza ngcono ikhwalithi nokuthuthukisa amaplani walabo abakhuthwe mahlelo wephiko langasese nelomphakathi akhona njenganje, ibelo lokuwakhupha libe buthaka khulu kunangendlela ebesilindele ngayo. Kufanele kube khona esikwenzako ukuze sitjhugulule ubujamobu. Njengombana amalunga ahloniphekileko asazi,Â  eminyakeni embalwa edlulileko sithuthukise begodu sathoma ukufaka amahlelo ahlukeneko anqophe ekwenzeni ngcono iinthuthi zabakhweli. Lokhu kufaka hlangana ihlelo lokutjhugulula amateksi nemizamo yamaphrovinsi efana nesitimela i- Moloto Rail Corridor eMpumalanga hlangana nalapha umsebenzi omkhulu uthome khona, iKlipfontein Corridor eCape Town nephrojekti yeGautrainÂ  nokuhlangana kwayoÂ  nekambiso yeenthuthi yomphakathi woke.
Lokhu kanye neminye imizamo kubumba ingcenye yeqhingaÂ  leenthuthi elifaka koke, lihlanganise kokubili indlela nesiporo. SizakutjhejaÂ  ukuthonywa msinya kwamahlelo la ukwenza ngcono ikhwalithi yepilo khulukhulu yabantu abasebenzako.
Ukuthola igezi, amanzi nehlwengiso kube ngcono. Ngomnyaka ka-2005,iSewula Afrika seyizuzeÂ  iHloso yokuThuthukisa iMillennium ngokunikelwa isisekelo samanzi, nokuba ngcono kokuwathola ukusukela kumaphesende ama-54% ngomnyaka ka-1994 ukuya kumaphesende ama-83% ngomnyaka ka-2006. ngokutjho kwehlelo lokuThuthukisa eUnited Nations (UNDP), iSewula Afrika ingenye yeenarha kilezo eziyimbijanaÂ  ezisebenzisa kancani ebhajedeni yezeenkhali kunemanzini nehlwengiso.
" ISewula Afrika itjengise bona amalungelo wobuntu emanzini athathwa njengepengu yokuthuthukisa nesiyeleliso kumgomo... amalungelo amayelana nokutjhugulula amanzi enze bona kukghoneke ukungezeka ukutholakala kwawo nokuhlula izinto ezimayelana nokungalingani ngokombalaokwasukela ku-aparteyidi, kancazana ngokutholakala kwamalungelo".
Kufanele nakanjani sithabele inzuzo ekulu le. Kodwana kuliqiniso bona iingidigidi zabantu ababu-8 nanje abanawo amanzi wokusela. Inengi labo alinagezi nehlwengiso. SiyazikhakhazisaÂ  ngokuthi ngaphambi konyaka owodwa, sikghonile ukuphungula ukuliyeka ekususeni ikambiso yamabhakede eendaweni ezakhiweko pheze ngesiquntu. Njenganje sisebujameni bokuqeda ikambiso eyehlisa isithunzi sabantu kileziindawo ngaphambi kokuphela konyakaÂ  lo.
Sizakuragela phambili nokuqalana neenselelezi ukobana sisuse koke okumbiÂ  nokunyenyisako enarhenethu ukuze soke sikghone ukukhuluma ngekululeko kanye nethabo eliza nokukhululeka. Isihlahlubo sezefundo nokuthola amakghono sitjengisa ukuba ngconoÂ  kweendawo eziphezulu ngomnyaka ka-2004, kodwana kukhamba kabuthaka. Lokhu kufaka namazinga welitheresi, ukutlolisa eenkolweni namanani wokuzibandakanya kwamaziko wefundo ephakemeko. Amanani ehla enyuka wemiphumela yebanga letjhumi ayatjengisa bona kunengi okusafanele kwenziweÂ  ukunzinzisa ikambiso nokuqinisekisa ukuba ngcono tle. Nanyana kunjalo, inani labafundi bebanga letjhumi abaphumelela iimfundo zeembalo ngeZinga eliPhezulu lingcono kancani kunomnyaka ka-1995.
Lokha ihlelo lokubuyisela abantu iindawo nalenze bona kube khona iindawo ezinengiÂ  zokuhlala esikhathini sanje, kusafanele godu sense imizamo khudlwana ukuqalana nemilandu esaseleko, inengi layo ebudisi khulu. Ngakwelinye ihlangothi , akukho okunengi okwenziweko mayelana nokwabela abantu indawo. Sizakubuyekeza kuhle izinto eziziinliyo ukuze ihlelweli lenziwe msinya.
Woke amahlelo la womnotho nawezehlalakuhle abumba ingcenye yamaqhingethu ukwehlisa nokuqeda umtlhago osaragela phambili nokutshwenya inengi labantu bethu. Umsebenzi owenziweko ngonyaka ophelileko, owenziwe bomma ngokwe- South African Women in Dialogue basebenzisana neminyango ehlukeneko yombuso, kufakwe hlangana ukuvakatjhela eendaweni ezifana neTunisia neChile lapha iragelo phambili elinengi esele lenziwe khona ekutjhejeni umtlhago, lokhu kutjengisa imitjhapho eenkambisweni zethu kilokhu.
Kurhatjiswe ibandulo labaSebenzi bezeHlalakuhle bemiNdeni kumazinga wamaphrofetjhinali nakumazingaÂ  wama-okzilariÂ  ukuqinisekisaÂ  bona imizi ekhethiweko isekelwa kuhle begodu itjhejwa kuhle.
Lokhu kuzakuqinisekisa ukuhleleka kokuhlangana kwabatholi besizo lezehlalakuhle emisebenzini kamasipala namathuba wemisebenzi, eragela phambili nokutjheja umsebenzi ukuqinisekisa bona inengi labantu bethu liyasizeka ngesizo elilithola emalini yezondlo bese bangena imaraga yemisebenzi. Njenganje, sizakuragela phambili nokuhlola imizamo emitjha ezakwenza ngcono khudlwanaÂ  umrholo womphakathi.
Ubudisi bokungenelela kilezi zehlalakuhle kufanele kwenziwe ngokubambisanaÂ  hlangana namaSewula Afrika ukwenza ngcono ukubumbana komphakathi. Kilonyaka wokugidinga ama-60 we- Doctors Pact yabadosiphambili bemiphakathi yama-Afrika namaNdiya (U-AB Xuma, u- GM Naicker no Yusuf Dadoo),ukugidinga iminyaka ema-30 yokubulawa kwakaSteve Biko nokugidinga iminyaka ema-20 wevakatjho leDakar elenziwa bosolwazi bamaBhuru ukuhlangana ne-ANC, indaba yokuhlukana kobutjhaba bethu nokuthinteka kwethu soke ukobana sibabantu beSewula Afrika kudinga bona kuphenywe hlangana nemiphakathi, ngendlela engeza ukubumbana kwethu njengesitjhaba. Ukuragela phambili, , kilokugidinga kweminyaka ema-30 wokuvalwa kwamaphephandaba i-The World ne-The Weekend World, sikatelelekile ukobana sibuze umbuzo - ingabe soke sikghonile ukwenza imisebenzethu ngaphakathi ekwakheni ukuzwana emiphakathini nokuthuthukisa umbono wokubumbana, ukusekela ukunamathela okwenza isitjhaba sethu sibumbane!
Ngamanye amagama, amagadango afunekako ukwenza ngcono ukubambana komphakathi angeze kwenziwa mbuso kwaphela. Kufanele sisoke njengamaSewula AfrikaÂ  sikhulume ngekululeko ngendlela esiyifune ngayo nangendlela itjhabalala ngayo ngendlela esiyiphatha ngayo, begodu sisebenze ukuzuza ithabo eliza nayo.
Mma uNomlomo noSihlalo; Nginethemba lokobana soke sizakuvumelana ngokuthi ukusebenza ngokubambisana ukobana sizuze ithabo elibuya ekululekweni kuyafana poro neselela yokuqalana nobulelesi.
Ukuthuthukisa ukuthula nokuphepha kuzakufaka hlangana boke abantu. Kuzakwakha kibo begodu kunabise isifiso sesitjhaba esimayelana nokuthula bese kuliwe nezipi ezidlangileko imiphakathi eqalene nazo ngokutjheja khudlwana iindlela ezihlukeneko zezipi lezo abomma abazithola bahlangabezana nazo...
" Ukuthula nokunzinza kwezepolotiki nakho godu kuphakathi kwemizamo yombusoÂ  yokwakha nokwenza ibhodulukoÂ  likhuthaze ukusisa iimali Iinqunto zizakuthathwa ukuqeda ukungalawuleki, ukukhukhuthisa iindakamizwa, ukuba neengidi, ubulelesi begodu khulukhulu ukutlhoriswa kwabomma nabantwana."
Nakanjani, angeze sasula lokho okumbi nokunyenyisako bese senza sengathi kunethabo eliza nekululeko lokha imiphakathi nayihlala ithukiwe, ivalalake ngaphakathi kwamaboda neemfensi ezinamahlabahlaba, ihlala inevalo eendlini zayo, eentradeni begodu neendleleni zethu, ibhalelwa kuthabela indawo yesitjhaba ngokukhululeka. Kutjho khona bona kufanele siragele phambili siqinise khudlwana ipi yokulwa nobulelesi.
Lokha nasele senze ngcono silidlulile inani egade siliqalile le-152 000 zeemphathiswa zamapholisa eziqatjhwe emSebenzini wamaPholisa eSewula Afrika, begodu lokha nasenze ngcono ihlelo lokubandula, siyabona ukuthi amandla walokhuÂ  akakabi phezulu kuhle kibo boke abantu ukobana bazizwe baphephile begodu bavikelekile. Lokha nasele sehlise iingamekoÂ  zobulelesi bokuthathelwa izinto, inani lokwehla ngonyakaÂ  mayelana nemikhakha efana nokudlelezela, ukusahlela nokubulalaÂ  kusese ngaphasi kwamaphesende ahlangana nali-7 ukuya kwali-10% esiwaqalileko. Ukutlhoriswa kwabomma nabantwana kuragela phambili ngezinga elingamukelekiko.
Ukukhula kwezehlakalo zobulelesi obuthileko lokha nagade abasebenzi bezokuphepha babhenyogile bekufanele kulethe umlayezo lo kithi soke bona i-indastri yezokuphephaÂ  angeze yaphathwa lula njengeendaba zangasese zephiko langasese. Kutjhatjhalazi bona iinkambiso zokulawulaÂ  esinazo azikeneli. Lokhu kwenzeka neendabeni ezifana namazinga wemirholo, iinkambisoÂ  zokukhetha abasebenzi, ukugandelelaÂ  imihlahlandlela yabasebenzi eemvenini ezithwala imali, nokhunye.
Lokhu kuyindaba okuzomele siyibuyekezeÂ  kilonyaka, ukuze ukwengezelelaÂ  ukwenza ngcono imisebenzi yamapholisa, sisoke sine-indastri yangasese yezokuphepha sakha ibhoduluko lapha ukuphepha okulindelekileko emphakathini, lapha imithombo emikhulu ikhamba, koke lokhu kuhlangabezanwa nakho.
Sizakuragela phambili nokufaka umfutho ekwenzeni ngcono ukusebenza kwamakhotho wethu, ukwengeza inani lokwehliswa kokupakelana kwemilandu. Begodu sizakuqinisekisa iinqunto zokungezelela i-infastraktjha yemiSebenzi yezoBulungiswa, ukwenza ngcono ukuphathwa kweLawulo lemiKhawulo kanye nokufika kwabantu abafuduke kwezinye iinarha nemisebenzi yemitlolo, hlangana nokhunyeÂ  iyenziwa. Inengi lokuphela amandla ekwenzeni ngcono imisebenzi ebantwini eyenziwa ngengcenye ukusukela emandleni angakaneli neenkambisoÂ  ukutjheja ukwenziwa. Ngalokho, esikhathini esiya ku-2009, indaba yehlangano namandla wombuso azakuhlala asekuthomeni kwe-ajenda yethu.
Esele kuvelile, hlangana nokhunye, njengento yendawo ebudisiÂ  mayelana namaqhingaÂ  wokungena phakathi ngilokho okutjhiwo yibandulo elitholwa ziinsebenzi zomphakathi eenhlanganweni ezihlukeneko kanye nendima edlalwa yi-SA Management Development Institute (SAMDI) kuhlekuhle okumele ibe mnikeli wemisebenzi omkhulu kufakwe hlangana nekambiso yokwamukela abasebenzi boke bomphakathi.
Amazinga wokukhambisana hlangana neminyango, ngokuhlobana nomsebenzi womphakathi nomthetho wokuphatha zeemali, kuhlanganisiwe ngandledlana thile. Kutjhatjhalazi bona lokhu angeze kwavunyelwa ukobana kuragele phambili, nalokhaÂ  sitjheja tleÂ  ukutjheja kuhle bona iindingo zoku-editha kumazinga welizwe loke namaphrovinsi seziqine khulu. Lapha, isibawo sekambiso yesivumelwano sokusebenza kuhlekuhle emayelana nokuphatha phezulu ibudisi. Amahlelo wokwenza ngcono amandla wekambiso karhulumendeÂ  wendawethu aragela phambili msinya. Msinyazana ngemva kwenyanga kaMatjhi 2006 amakhetho karhulumende wendawo, amahlelo wokwamukela enziwa, kwatjhejwa nokobana amaphesende ama-62% wabomeyaÂ  batjha.
Okufanele kuyelelwe, kukuthi kileli nengi labomasipala, imisebenzi eminengi iyasala, nanyana ikhona eenkhundleni eziphezulu zokuphatha namaphrofetjheni. Isibonelo, ngenyanga kaSeptemba ngonyaka odlulileko, amaphesende ama-27% wabomasipala bebanganabo abaphathi ; ePhrovensini yeNorthwest, izinga leenkhala zomsebenzi kumazinga wokuphatha aphezulu, bezingaphezulu kwamaphesende ama-50%; bese eMpumalangaÂ  liphesende li-1% kwaphela labaphathi abaphezulu elikhambisene nesiVumelwano esiQakathekileko sokuSebenza.
Siragela phambili nokuziphendulela kileziinsalela begodu sizakwenza yoke imisebenzi efaneleko, sibikelwa yi-Ajendethu yamaQhinga kaRhulumende wenDawo yemiNyaka emiHlanu , okufaka hlangana ukufaka isandla kusizwe abomasipala basizwe mimakhiwo yelizwe loke neyephrovinsi, ukuthunyelwa kwabasebenzi abanekghono kufakwe hlangana amaphrofetjhinali abuya emphakathini azinikelako, nokwengeza amakomidi wamaWadi ngamaphesende ama-80% njenganje selahlonywe kiyo yoke inarha.
Ihlelo lokubeka kuhle iintlabagelo zokutlama kiyo yoke imikhakha yombuso (okutjho bona, mitlamoÂ  nasi -the National Spatial Development Perspective, Provincial Growth and Development Strategies and Integrated Development Plans) iragela phambili, namaphrojekti azanywako mayelana nokuphelela kokuhlaliswa kuhle okwenziwa kumadistrigiÂ  wethu ali-13Â  namametro. Amaphrojekti la azanywako kufanele aphele ekupheleni konyaka lo. KukuzikhakhazisaÂ  ngokutloliweko bona amadistrigi namametro angaphezulu kwesiquntu akhe abamba imihlanganwayo yokwAkha nokuThuthukisa, bese okuseleko kuqale ukuqedelela ikambiso leÂ  ekupheleni kwenyanga kaFebruwari. Lokhu kuzakubeka isendlalelo setjhebiswano hlangana nabo boke abalingani bomphakathi ekwenzeni msinyaÂ  ukuthuthuka komnotho wendawo.
Ngithanda ukuthatha ithubeli ukobanaÂ  ngiveze ukuthaba kwami kuSekela lakaMongameli uPhumzile Mlambo-Ngcuka ngobudosiphambili obukhuthazako abunikelekoÂ  ngokwenzaÂ  umZamo wokuRhabisa nokwAbelana ngeTuthuko(I-AsgiSA), ukusebenza naboNgqongqotjhe kanye naboNdunakulu abajamele isiPani sokuSebenza, khulukhulu kutjhejwe iindaba eziqakathekileko okufanele zenziwe ukuqinisekisa amanani aphezulu wokusisa imali ukuginywa- komsebenzi, kanye neendaba eziphathelene nokuthuthikisa amakghono nendlela ehle yekambiso yombuso. Sithokozela khuluÂ  umnikelo wawo woke amalunga wesiGungu nabaphathi bethu bemisebenzi yomphakathi, kiyo yoke imikhakha emithathu yombuso, ekudoseni ikambiso le begodu nokwenza amahlelo wombuso woke. Lokhu kuphakathi kwemizamethu ukususa lokho okumbi nokunyenyisako emphakathinethu ukuze sikghone ukukhuluma ngekululeko kanye nethabo eliza nokukhululeka.
Sizakuqinisa ukwenziwa kweendlela zemikhuba ehleliweko ukukghonakalisa ukusisa iimali ekambisweni yeBhizinisiÂ  yokusa imisebenzi ngaphandle , ukuvakatjha ama-oli akabili namakhemikhali, nokuqedelela amahlelo akhona mayelana namahlathi nephepha, izambatho nepahla elukwako, iinsimbi nobunjiniyera;sizakuthuthukisa iqhinga elifaka koke ukukhetha ukuhlangana okuqakathekileko eemayinini nokuzuza kumaminerali, zokulima, nekambiso ye-agro, iphiko lepahla emhlophe, ama-indastri anekghono, umphakathi nemisebenzi yezehlalakuhle namakhemisi. Lokhu kufanele kufake hlangana indlela yokuzibophelela ukungeza amandla wenarhethu wokukhiqiza iimpahla zemali. Mayelana nokuzuza kumaminerali njengesibonelo, sizakuhlela i- State Diamond Trader ezakuthenga amaphesende ali-10% wamadayimani kubakhiqizi bendawo bese iwathengisela abasiki bakileyo ndawo nabakhiqizi.
Ukuthuthukisa amahlelo ukukghonakalisa imikhakha yokusisa iimali esebhandeni elithumelako mayelana namahlelo wetuthuko, kufakwe hlangana iimpahla eziyimali ku-ICT, iinthuthi namandla(i-eneji) : mayelana namandla:Â  sizakwenzaÂ  godu msinyaÂ  umsebenzethu ukuqinisekisa ukuyama ekungenisweni kwamandla wenyutla, irhasi yemvelo nezinye iindlelaÂ  zemithombo evuselelwako ye-eneji. Mayelana nezokuThintana, kuyangithabisaÂ  ukumemezelaÂ  bona umNyango wezokuThintanaÂ  kanye namakhamphani wabomaliledinini kanye ne-Telkom baqedelela amaplaniÂ  wokutjheja amanani wokulisa ukubetha imitato kilonyaka ukuze boke abathengi bazuze.Â  Ukwengeza, iTelkom izakusebenzisa inani eliphasi elikhethekileko mayelana nokufakaÂ  inani lelwaziÂ  elingathunyelwa ku-inthanede eenarheni zombeleleÂ  kumasentha wokudosela imitato ali-10 athuthukileko ngayinyeÂ  iqatjhe abantu abayi-1000, njengengcenye yomzamo wokungeza iphiko le-BPO. Amasentha la azakuhlonywa eendaweni ezikhethwe ngurhulumende. Inani elikhethekileko lizakumadaniswa nalelo bunqopha nalezo zemisebenzi namandla qobe yinyanga enikelwa kwenye yeenarha engamadaniswa.
Sizakuthatha godu namagadango ahlukeneko ukwenza ngcono iphaliswano emnothweni, hlangana nokhunyeÂ  ukwehlisa iindleko zokwenza ibhizinisi nokuthuthukisa ukusisa imali, kufakwe hlanganaÂ  ukungeniswa kwekambiso yomLawuli wokuHlola amaNdla (I-RIA), ukuthuthukisa amandla amsinya wesayensi yokukghona ukuthumelaÂ  ukuthintana okuhlukeneko ngasikhathi sinyeÂ  elizweni loke neenarheni zombelele, ukuqedelela iplani yokwenza ngcono amandla wabasebenzisi besiporo nemikhumbi, ukunabisa ukusebenza kuhle kweemphathimandla zephaliswano lethu.
Iragelo phambili esilenzileko mayelana nokuhlelwa ngobutjha kweFundo eRagela Phambili namaKholitjhi aBandulako (I-FET)Â  yakhe ukukghoneka kithi khulu ukobana sengeze inani elikhona labasebenzi ngemitjhini (artisans). Ukuthoma kilonyaka, imithombo izakuhlelwaÂ  ukunikela isizo leemali kilabo ababandulwako abalidingako, labo abangenaÂ  kileziinhlangano. Khonokho , msinyazana sizakurarululaÂ  indaba yeembophoÂ  phakathi kwemikhakha yelizwe loke neyephrovinsi ekuphatheni ikambiso ye-FET. Siyathemba bona imizamethu yokuthuthukisaÂ  indawo le yamathubaÂ  izakusiza ithumele umlayezo khulukhulu ebantwini bethu abatjha, ukobana amakghono wama-artisan awekho khulu mayelana nokuthuthukisa umnotho njengamanye amazingaÂ  weziqu.
Ngemva kokuhlangana khudlwana phakathi kwakarhulumende nabadosi-phambili bethu bamayunivesithi, sekufikelelwe esivumelwaneni neenqunto ezithethweko mayelana neentlabagelo ezifunekako ukuqinisekisa bona amakghono atjhodako ayatholakala. Ngalokhu, sithanda ukukwakwazelela indima edlalwe yi- Joint Initiative on Skills Acquisition (JIPSA), elethaÂ  ihlanganise urhulumende, ibhizinisi, umsebenzi, iinhlangano ezibandulako nezinye.
Njengombana amalunga ahloniphekileko azi, singeze khudlwana inani leenkolo ezingabhadali imali yesikolo.
Ekwenzeni i-infrastraktjha le namanye amahlelo sizakwaziswa ngokuzibophelela kwethu ukuqinisekisa bona ibhegere yeFIFA yePhasi kuba ngehle komhlolo. Sithanda ukuthokozisa iKomidi yeNdawo eHlelako (I-LOC) nabanye ababambisene naboÂ  ngomsebenzi omuhle abawenzako.
Kuyabonakala, ukuze siqiniseke bona woke amaSewula Afrika athabela ithabo eliza nomnotho okhulako, lokhu nezinye iinkambiso zizakudinga ukobana zikhambisane nehlelo elingeneleleko ukutjheja iinselela emNothweni wesiBili.
Ukuthoma ukulandela umThetho wamaLungelo weNarha yabo boke abantu ukuze kwenziwe ngconoÂ  kokusetjenziswa komnothoÂ  wenarha yabo boke abantu,Â  lokha khonokho kwengezwa isizo elifana nokunisela, iinsada begodu nokobana kwenziwe kubalimi abasakhasako nabalimi abanetjhebiswano.
Amahlelo womnothoÂ  esikhulume ngawo abumba ingcenye yendlela yokuzibophelelaÂ  okumele woke amaSewula Afrika akhambe ngayo ukuze kwehlisweÂ  amazinga womtlhago nokungalingani emiphakathinethu. Kithi akusiyo kwaphela indlela yokuqinisa ukuthi ukuphumelela kwedemokhresethu kufanele kumedwe nokobana kuzokumedwa ngamagadango wamambala esiwathathako ukwenza ngcono ikhwalithi yepilo yabantu abaqakatheke khulu emphakathinethu. Ukuze senze ngcono emahlelweni wehlalakuhle esiwenzileko eminyakeni edlulileko, kilonyaka sinqophe ukuqedelela umsebenzi esele siwuthomile ukutjhugululaÂ  ikambiswethu yezevikeleko kwezehlalakuhle ukuze imisebenzi ephelileko ingathonywa yenziwe msinya. Ingcenye ebudisana yokutjhugululokhu kuzakuba msebenzi wokulungisa umtjhapho otholakeleko embikweni ka-2002 weKomidi yokuPhenya ngeenkambiso ezifaka hlangana yoke into yeVikeleko kwezeHlalakuhle eSewula Afrika. Lokhu kutjho bona iminikelo eholwako-ekhambisana nomsebenzi wekambiso yezevikeleko kwezehlalakuhle ayikho nanyana ayithembakali ebantwini bethu abanengi abasebenzako. Umgomo oyelelisa indlela le kukuthi,Â  ngaphezulu kwesizo lezehlalakuhle elinikelwako ngokwebhajede karhulumende, kufanele sihlole ukungeniswa kwemirholo ekhambisana nokunikelwa kwekambiso yezevikeleko kwezehlalakuhle ebunjwaÂ  mgomo wokubambisana kwezehlalakuhle.
Lokhu kuzakutjho bona woke amaSewula Afrika azakuthabela ubulunga bekambiso efanako, ene-intjhorensi yezehlalakuhle ephathwa kuhle, lokha labo abarhola imali enengi bazakuragela phambili nokunikela eenkimini zangasese neze-intjhorensi.
Intela yevikeleko lezehlalakuhle ukinikela imali ekongeni okusisekelo somhlalaphasi, ukuhlongakala, ukurholophala kanye namarhubhelo wokungasebenzi.
UNgqongqotjhe wezeeMali uzakukhuluma khudlwana ngendaba le lokha nakethula iKulumo yeBhajede. Okufanele sikutjheje kukuthiÂ  ukuqeda ukwenziwa kwevikeleko lezehlalakuhle, urhulumende kufanele enze ikambiso yokubonisana efaka koke hlanganaÂ  nabo boke ababambisani bezehlalakuhle ngokomuntu ayedwa begodu nangokwe-NEDLAC.
Ukwengeza, sithome godu nokuhlolaÂ  iindlelaÂ  zokufikelelaÂ  ebantwaneni abadlula iminyaka eli-14.
Ukuragela phambili komsebenzi wokutjhejaÂ  khulukhulu abonobangela abahlukeneko bokuhlongakala abangasi ngebemvelo emphakathinethu begodu namalwele wendlela esiphila ngayo, imalariya, ubuhlungu obuhlukeneko be-TB, iingozi zendlela nobulelesi bokulwa.
Ngalokho, urhulumende uyazibophelela yena ngokwakhe ekuqiniseni ijima lokulwa ne-HIV ne-AIDS nokwenza ngcono ukusetjenziswa kwazo zoke iindlelaÂ  zeenkambiso ezifaka koke ezifana nokukhandela, itlhogomelo elinikelwa ekhaya nokwelatjhwa. Sizakuqinisekisa bona amatjhebiswano akhiwa eminyakeni edlulileko ayangezeleleka, nokobana iqhinga lethu lelizwe loke elifaka kokeÂ  mayelana nokulwa ne-AIDS nethelelwano lamalwele womseme athathelanako liyaqedwa msinya.
Kilonyaka sizakuqeda amaplani afaneleko wokwenziwa kweengaba zokugcinaÂ  zamahlelwethu ukuhlangabezana nesikhathi esibekiweko mayelana nokuthi bona abantu bathole amanziÂ  ngomnyaka ka-2008, ihlwengisoÂ  ngomnyaka ka-2010 negezi ngomnyaka ka-2012. sizakuqedelela godu neqhinga namahleloÂ  wokutjheja iindaba zokuzwana emphakathini, kufakwe hlangana neqhinga elifaka koke hlangana neqhinga elihlangeneko lokulwa nomtlhago esilivezileko, begodu sitjhejeÂ  neendaba eziphathelene nokubumbana kwesitjhaba, iinkambiso zemikghwa nevelaphi yomuntu.
Yoke imizamo le, Mma Nokhulumi neSekela, kufanele ikhambisane nendlela ehle yokwenza ngcono ukuphepha komphakathi nevikeleko. Ngalokhu, urhulumende uzakuqinisekisa bona iinqunto esele zithethwe ngokwengeza ipi yethu yokulwa nobulelesi yenziwa ngendlela efaneleko. Iselela esiqalene nayo ekutjhejeni indaba le kukuthi ikhambisana kancani nemigomo. Kuhlekuhle, okutlhogekako kuhlangana kuhle, kubumbana nobudosi-phambili kwabantu abakatelela umthetho, iimphathiswa ezihlakaniphileko nezilungisako, nemisebenzi yekambiso yezobulungiswa. Inengi labantu bemiphakathi yesitjhaba sebatjengisile kanengi ngendlela ebasebenza ngayo bona bazimisele ukubeka amaphilwaboÂ  kilokho nokunikela nekhwalithi encani yesikhathi abangaba naso nemindenabo, ngokuvikela ikululekwethu nevikeleko lethu.
Ukwenza ngcono iphenyo lethuÂ  leendlela zobulelesi ukwenza ngcono ukusebenza kwethu mayelana nakho kokubiliÂ  ukukhandela ubulelesi nokuqeda ubulelesi, kilokhu kufanele siziphendulele eqinisweni elimsulwaÂ  lokobana, njengakwezinye iinarha, inengi lobulelesi obusabekako bokulwa nabantu benzeka eendaweniÂ  zenarhethuÂ  eziphasi ngehlangothini lomnotho begodu budinga umphakathi obumbeneko oqalene nokukhandela ubulelesi.
Njengombana sitjhwile phambilini, lokhu namanye amagadando azakuphumelela kwaphela nangabe sakha ibumbano eliqinileko emiphakathinethuÂ  begodu naphakathi kwemiphakathi namapholisa, ukwenza ipilo bona ibe budisi tle eenlelesini.
Ngalokhu, sizwa ubuhlungu ngeenqunto ezitjengiswaÂ  badosiphambili bamabhizinisiÂ  neenkolo emiphakathini ukwenabisa khudlwana amatjhebiswano anjalo phasi, nokuthatha isikhathi saboÂ  neentlabagelo zaboÂ  ukwengezaÂ  ipi yokulwa nobulelesi. UrhulumendeÂ  uzakudlalaÂ  ingcenye yakheÂ  ukuqinisekisa bona amatjhebiswano la ayasebenza kwamambala, nokobana sokeÂ  sizakubambisana ukukhulula isibopho sokuvikela izakhamuzi zethu. Kufanele ngivezeÂ  njenganje bona uNgqongqotjhe wezokuPhepha nezeVikeleko kanye nemiSebenzi yamaPholisa isebenzaÂ  ngomtlamo khuluÂ  ukwenza ngconoÂ  ukusebenza nokuphumelelaÂ  kwamaForamu aqakathekileko wamaPhlisa womPhakathi.
Ukwenza ngcono khulu imisebenzayo ebantwini, urhulumendeÂ  kufanele angeze amandlakheÂ  khuluÂ  begodu ahlele izinto zakhe kuhle.
Ukunikela amandla khudlwana nokunikela isekelo ngamandla kilezoonhlanganoÂ  zobudosi-phambili besintu.
Ukwenza ngcono ukuphatha kutjho godu ukuba nedathabheyizi ezwakalako mayelana nokuhlukana kwemiphakathi hlangana nesitjhaba sethu. Ngalokhu,Â  kuzakuba namaphenyo amabili amakhulu azakwenziwa ngomnyaka ka-2007. E yangaphandle ababuya Â Â kumanani wembalo weSewula Afrika bakhambile enarhenethu yoke ukuyokubuthelela ilwaziÂ  mayelana nezindluÂ  ezima-280 000ezikhethwe ukobana zizibandakanyeÂ  ePhenyweni lomPhakathi, okuzakunikela urhulumende isithombe okungiso sobujamo bezakhamuzi kwenye nenye ingcenye yenarha.
Ngenyanga ka-Oktoba abanye abantu abama-30 000 ezindlini ezima-8 000 bazakukhethwa ukobana bazibandakanyeÂ  esifundweni sokukhethaÂ  seSewula Afrika sokuthoma selizwe loke, okusifundo sokuHlukana kweMirholo eliZweni loke (I-National Income Dynamics Study). Abantwaba abama-30 000 bazutholwa ngokukhamba kwesikhathi, ukwengeza ukuzwisisa kwethu kweendaba ezifana nalezi ukufuduka, ukutjhuguluka kwemakethe yemisebenzi, ukutjhidisa ikambiso yokukhiqiza izinto ngokubambisana nokwakhiwa begodu nokubhuruzwa kwezindlu.Â  Ngithanda ukuthatha ithubeliÂ  ngibize boke labo abakhethiweko ukobana bazibandakanye ngokuzelekoÂ  ekwenziweni kwalokhu okuqakathekileko.
Hlangana nokuzuza okukhulu kwabantu abanengi be-Afrika eminyakeni emibili nesiquntu edlulileko kube ngowokubuyiselaÂ  ukuthula eemFundeni zeGreat Lakes. Siyazikhakhazisa, njengamaSewula Afrika, ngendima abantu bethu abayidlalileko ukobana benze lokhu kwenzeke- ukusukela ebantwini bembaji abancani nabommaÂ  Phikweni lethu lezokuVikeleka eliZweni nakubasebenzi beenhlangano zomphakathi nangasese abathatha isikhathi saboÂ  ukuqinisekisaÂ  bona ibhudango le-Afrika liyafezekaÂ  esabelweni sakaPatrice Lumumba.
Sizakuragela phambili nokusebenzaÂ  nabodadwethu be-DRC, beBurundi, eComoros neSudanÂ  ukuqinisekisaÂ  bona ubujamo bokuthula nokunzinzaÂ  kwenziwa ngaphandle kokuphumula ngamandla mayelana nokwakhiwa komnotho nokuthuthukisa umphakathi.
Yeke, lokha nasinelungelo lokugidingaÂ  ukuzuza okwenziwe yi-Afrika ngomzamayo wokuthola ukuthula nokuthuthuka, angeze seqisela iinselela esiqalene nazo amehlo ngokuqalana neendawo zerarano eziseleko, khulukhulu ikambiso zombelele yokuthula eSudan, kufakwe hlangana nobujamo eDafur, CÃ´te d'Ivoire neSomalia. Urhulumende uzakuphendula kuhle begodu njengombana igunya lethu livuma, ebizelweni leNyonyana ye-Afrika mayelana nokusiza abantu noRhulumende weSomalia. Okubudisi ngalokhu, mizamo eyenziwako ukuqinisekisa ikutani ngaphakathi kweSomalia kuyahlangabezanaÂ Â  ukuthola isisombululo esifaka koke nesikghonekako, esiqalelele isidingo sokubuyelana kwelizwe loke.
Kilonyaka iForamu ye-Afrika eBuyekezako (I- African Peer Review Forum) izakuqedelela ukubuyekeza kwenarhethu. Ngithanda ukuthatha ithubeli ngithokoze iimbethamthetho zethu, aboNgqongqotjhe bombuso neminyango, iinhlangano zemiphakathethu nomphakathi woke ngeminikelo abayenzileko kilomsebenzi ogade uneenselelaÂ  khulu kudemokhresi yethu eseseyitja. Sizakuthatha godu amagadango afaneleko ukwenza ihlelo elifunekako ngesenzo esizakwenziwa ngesimanga sekambiso yabangani yokubuyekeza. Ngokufanako, sizakuragela phambili nokusebenza nabo boke bekhonthinede yethu nabahlanganyeli bethu betuthuko ukwenza msinya ukwenziwa kamahlelo we-NEPAD.
Ngemva nje kwenyanga, Isewula Afrika yathoma ikhambo layo lomsebenzi njengelunga lesikhatjhanaÂ  leKhansela yezeVikeleko nge-United Nations. Sithanda ukuthembisa, njengabajameli babantu beSewula Afrika, ukobanaÂ  kilemikhakha efaka zoke iinqhema ezihlonitjhwa khulu, sizakwenza koke okufanelekoÂ  godu ukunikela ekuphepheni nekuvikeleni kweenarha mazombe. Ngalokhu sizakuragela phambili goduÂ  ngokuhlanganisa abadosiphambiliÂ  babantu bePalestine, Israel, Iraq, Iran nezinye iinarha zangeMiddle East kanye nePersian Gulf. Sizakuragela phambili goduÂ  nokwengeza ubuhlobo bethu nezinye iinarha kilekhonthinede, ababambisani bethu e-India, Brazil nabantu beRiphabliki yeChina, ezinye iinarha zeSewula, kanye neJapan, Europe neNorth America.
Omunye umbuzo obudisi esizawulandela ngalokhu kurhaba msinyaÂ  ngokuthomaÂ  iinkulumiswano zeDoha Development Round ye- WTO. Sanelisekile bona iinsombululo zeenliyo esihlangabezane nazo njenganje zingatholakala, nokobana kusekarekweni ebekelwe isikhathini eside eenarheni ezithuthukako nezithuthukileko ngokufana bona iinkulumiswanezi kufanele ziphele kuhle.
Soloko kokugunyazwa okuthandekako komnyaka ka-2004, senze iragelo phambili elihle ekutjhugululeni khudlwana iSewula Afrika ukobana ibe ngcono. AkukafaneliÂ  begodu asiqaleli phasi ubudisi obunengi esisahlangabezana nabo.
Kodwana umlayezo lowo ilemuko lethu soke elisitjela khonaÂ  kukobana, ukusebenzisana, kungenza bona siphumelele begodu sizakuphumelela ekuhlangabezaneni nomnqopho ofanako esiwubekileko thina soke njengesitjhaba-ukwakha ipilo engcono kibo boke, enarheni engasafaki ngaphakathi kwayo begodu ejamele khulu lokho okumbi nokunyenyisako emphakathini. NamhlanjesiÂ  kufanele, begodu ngokuzithemba khulu, sizakukhuluma soke ngekululeko. SizakulisaÂ  ukwenza sengathi siyadlalaÂ  ukulandela " ithabo elingeza kibobaba nabomma lokha nabahlala enarheni ekhululekileko".
Asikafiki lapho nanje. Kodwana akakho namunye, ngaphandle kwethu, ozakuqinisekisa bona ibhudangweli liyafezeka. Yeke, asirorobheni bese sitjhinga phasi sisebenze, ngokuzwisisa ngokuzeleko bona umsebenzi wokwakha iSewula Afrika esiyirhalelako le msebenzi ofanako esinesandla kiwo soke.
This site is best viewed using 800 x 600 resolution with Internet Explorer 4.5, Netscape Communicator 4.5, Mozilla 1.x or higher.
<fn>T Mbeki State of the Nation Address 2008 (isiNdebele).nr.txt</fn>
Ngivumelani kilomnyanya ongaphambi kowamaswaphela wokuhlala ngokuhlanganyelweko kwezindlu zombili zePalamende yesithathu ngekulumo pikiswano yomnyaka ngekulumo yesiTjhaba kamongameli, ukufisela woke amaLunga aHloniphekileko wePalamende umNyaka omuTjha omuhle nonepumelelo.
Ngiyethemba bonyana u-2008 kuzakuba mnyaka oqakathekileko kudemikhrasi yethu, njengoba sisebenza soke ukubonelela umnqopho wabantu bethu ukufumana ipilo engcono yabo boke. Ngitjho lokhu ngombana, ekulinganiseni kwethu, akusikanengi isitjhaba sibizwe ngaso soke isikhathi ukudisibeza omunye nomunye umsipha womzimba waso ukufeza ibhudango laso. Lokho kumlayo esawufunzwa mlando namhlanje.
Ngikhuluma lapha namhlanje phambi komma, u-Epainette Mbeki, uMaMofokeng, oze ukuzokukhuluma umlayezo ozwisisekako ovela ebantwini bemakhaya e-Transkei, aphila phakathi kwawo iminyaka eminengi. Uthi umphakathi lowo ufuna bonyana soke esithi sibarholi bawo, bonyana sibatjele nabo boke abafana nabo enarheni le, bonyana sizimisele kilokho esibathembise khona kobanyana kusasa kuzabangcono kunanamhlanje. Emalangeni abunane, ngomhlaka 16 kuMhlolanja, uzabe aqeda iminyaka ema-92 ubudala. Lokho akufunako njengesipho sakhe selanga lamabeletho liqiniso. Ngiyamthokoza bonyana azitshwenye azokuba nathi lapha namhlanje, anethemba lokobanyana angekhe simdanise.
Ngizakuthatha lelithuba ukulotjhisa uMongameli u-Nelson Mandela, omunye ongoqakathekileko owasitholela idemokhrasi, ozabe aqeda iminyaka ema-90 ngomhaka 18 kuVelabahlinze umnyaka lo.
Samukela uNmz Arthur Margeman kilomnyanya, ojamele abomakadebona bokunghala ibhesi ye-Alexandra eminyakeni ematjhumi amahlanu eyadlulako, owafaka noNelson Mandela. Sinetjhudu nokubakhona hlangana nathi uKsz Jann Turner, omntwana ka Rick Turner owabulawa basebenzeli bomthethokambiso owawuhlukanisa abantu ngemihlobo nemibala eminyekeni ema-30 eyadlulako.
Siyajabula ukubakhona phakathi kwethu uNmz Dinilesizwe Sobukwe, indodana yomlwelinarha owayevelele kunye nomrholi, u-Robert Sobukwe, naye wahlongakala eminyakeni ema-30 eyadlulako emva kobanyana aqede isikhathhi eside ngejele, ukukhutjhwa ngenarheni yekhenu kunye nezinye iindlela zokugandelela. Siyabamukela, bobabili emaLungwini aHloniphekileko kunye neemvakatjhi, abasunguli abanengi be-United Democratic Front, eminyakeni ema-25 eyadlulako.
Zoke iimvakatjhi ezihloniphekileko lezi, ezijamele iinkumbulo kunye nethemba, ngokubakhona kwazo zisikhumbuza umsebenzi wethu okumele siwubambisane sakhe kabutjha ukuze ibhudango lethu lepilo engcono lifezeke kumaSewula Afrika woke. Kwamambala bajamele ibumbano eliqinileko labantu bethu, begodu baletha iinselele kithi soke bonyana sisebenze ngendlela engeze yabadanisa kilokho abakulindeleko.
Sesizokuthoma umnyaka wamaswaphela weemali kupalamende yedemokhrasi yesithathu kunye norhululmende lapho emva kwalokho sizokwenza amaKhetho womuntu Woke wehlandla lesine. Urhulumende sewuhlolile ibanga esele likhanjiwe ekuphumeleliseni igunya esilinikelwe babantu ngo-2004.
Ngiyajabula ukutjho bonyana sesenze okukhulu ukuphumelelisa iimbopho esazenzako ebantwini ngo-2004. Namkha kunjalo, hayi ngokungakalindeleki, kusobala bonyana sisese nomsebenzi esingakawenzi.
Njengombana sazi bonyana siya emaphethelweni wesikhathi sokuphatha esinikelwe sona, urhulumende ucabange bonya kumele uqale isitlhopha sama-Apex Priorities okumele kudzinyelelwe kiwo ngendlela ekhethekileko, kusetjenziswe lokhu njengamatjhuguluko ukurhabisa iragelophambili ekutholeni iminqopho leyo abantu abasigunyaze bonyana siyenze.
Ngokujabula, iKulumo yesiTjhaba inginikele ithuba lokobana ngibikele ipalamende kunye nesitjhaba nge-24 Apex Priorities, lezo amalunga ahloniphekileko angazithola kuwebhsayidi karhulumende phakathi kweveke ezako.
Ukufaniswa kwe-Apex Priorities kutjho bonyana amakoro womathathu karhulumende, karhulumende ophezulu, wephrovinsi kunye nowendawo, emazingeni womabili wesigungu esiphezulu kunye nesilawulako, bayathembisa bonyana bazakusebenzisa isikhatjhana esiseleko esincani ukufaka umfutho ekuqaleleleni yoke iminqopho eqakathekileko yokwenza ngcono ipilo yabantu bethu.
Ihlelo lethu loke lokubusa lenza isibopho esikhathini esizako bonyana lizakwenza ngcono okurhabekileko - UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki! Sikhuluma nge-UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki singatjho amatjhuguluko kumthethokambiso osele ukhona kodwana sitjho ukwenza ngokurhabileko ngokuphumelela nangokwenza ngcono ekusebenziseni umthethokambiso kunye namahlelo, ukuze iimpilo zabantu bethu zitjhuguluke zibe ngcono msinyana.
Ukuqinisekisa bonyana lokhu kuyenzeka; sesithethe amagadango afaneleko ukuqinisekisa bonyana iBhajethi yoMnyaka kangqongqotjhe wezeeMali azoyethula inyanga le izakufaka koke esizimisele bonyana kwenziwe okunjenge-Apex Priorities.
ukungezelela umnqopho ezintweni eziqakathekileko ngokuya ngokwerherho letjhebiswano yeentjhabatjhaba, ngokomnqopho wezinto ezinye ze-Afrika begodu netjhebiswano yeSewula-Sewula.
Ngaphezu kwanoma ngisiphi isikhathi, ubujamo obuqalene nesitjhaba begodu nenarha, kunye nemisebenzi esizibekele wona, ufuna bonyana sikhuthale begodu sihlele boke abantu bethu bonyana basebenzisane, ukwenza zoke izinto okumele zenziwe, ngokuzwisisa bonyana soke, ngokuhlanganyela, siphethe ikusasa lethu ezandleni zethu!
Nasisebenzisana soke noma kuphi enarheni yethu, kumele sizwisise bonyana lokho esikwenzako yi-UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki!
Nangilungisa ikulumo le, omunye kithi uveze bonyana inarha yekhethu ivelewe budisi obenze bonyana kubenzima ukubonela phambili bonyana inarha yekhethu izabe ikuphi kusasa.
Uveze bonyana, ukubamba lokho okuqaleka njengeqiniso elisilandelako namhlanje, kumele ngikhumbule amagama azekako ka-Charles Dickens avula ngawo inoveli yakhe, A Tale of Two Cities.
"Bekuziinkhathi ezihle, bekuziinkhathi ezimbi, bekusikhathi sokuhlakanipha, bekusikhathi sobudlhayela, bekusikhathi sokukholwa, bekusikhathi sokungabaza, bekusikhathi somnyaka esinokukhanya, bekusikhathi somnyaka esinobumnyama, bekukuthoma kwehlobo, bekubusika bokutlhaga, besinakho koke phambi kwethu, besinganalitho phambi kwethu, soke besiya eZulwini, soke besikhamba ngenye indlela - ngokurhunyeziweko, isikhathi lesi besingafani nalesi, eminye imikhandlu ekhulumela futhi ikatelele bonyana samukelelwe okuhle namkha okumbi ngezinga lokumadanisa okungamadanisekiko."
Uzakubuza bonyana ngiyavumelana nalelihlolo na, nami ngiyavuma bonyana singene esikhathi sokutjharagana, lapho soke singekhe sayilahla indlela, singazithembi ngamagadango wethu, singakadzimeleli ngenyawo zethu, sinokwesaba ngekusasa lethu!
Ipendulwami kilombuzo ngu-Awa! Njengorhulumende wethu woke ngiyakholwa bonyana iinsekelo ezithome umtjhagalo oyaphambili eminyakeni eli-14 edlulileko zisesekhona. Zisaragela phambili ngokusinikela isisekelo esiqinileko lapho kumele siragele khona phambili siqalise amehlo wethu eminqopheni yokwenza ipilo engcono ebantwini bethu boke. Ngalokho-ke kumele soke siqiniseke bonyana sihlala njalo sisendleleni njengombana siragele phambili ngokulwela bonyana yethu kube sitjhaba esithumbako.
Namkha kunjalo, njengawo woke amaLunga aHloniphekileko, ngiyazi bonyana abanengi emphakathini bakhathazekile ngokuthi ilizwe lethu lizabe likhuphi kusasa.
Bakhathazeke ngobujamo oburhabako inarha le ekibo ngokuphazamiseka okungakalindelei kokusatjalaliswa kwegezi.
Bakhathazeke ngetuthuko ekhona kezomnotho, khulukhulu ukukhuphuka khulu kwenzaloboleko, ukudla kunye nentengo yepetroli ekhwahlisa khulu labo abakhwahlileko. Okhunye phakathi kweenkinga umfutho ongabakhona kezomnotho okungaba yingozi yokwehla kwezinga lezomnotho e-United States.
Bakhathazekile ngombana bafuna ukwazi bonyana singakwazi ukuvikela amalungelo wedemokhrasi kunye nomthethosisekelo wedemikhrasi okwaba khona ngokukhulu ukuzinikela. Lokho kulawulwa ngetuthuko efana nokutjhutjhiswa kukaKomtjhinara wamaPholisa wesiTjhaba, ukujanyiswa kwe-National Director of Public Prosecutions, ukwesaba ubungozi ekuzijameleni kwabezomthetho kunye nokubusa komthetho, kunye nokulwa ngokusetjenziswa butjhilweni kwamandla wombuso asetjenziselwa zepolotiki.
Bakhathazeke ngokuthi inarha yethu ayinamthetho oqinileko ngobulelesi obufana nokutjhiswa kweentimela ezisithandathu eTshwane inyanga ephelileko.
Nabasaqale bahlonipha ilungelo lehlangano ebusako ukulawula iindaba zalo, bakhathalela bonyana iragele phambili ngokudlala indima yayo njengomtlami omkhulu weSewula Afika enedemokhrasi, engabandlululi ngokobutjhaba, ngokobulili begodu nephumelelako.
Okusobala kukuthi izabe ingakhathali nayinganaki lokhu nezinye iinkathazo namkha bazeqise amehlo njengezinto ezikhulunywako-nje jeremiads typical of the prophet of doom. Iinsalela ekulu kukubaphendula ngendlela ezokunikela umlayezo ozwakalako kiwo woke umuntu enarheni neengidigidi e-Afrika namkha kukuphi ephasini labo abaqale inarha le ngekulu itjisakalo, kumele sihlale siqinile ekurageleni phambili nokwakha iSewula Afrika enikele ithemba kungasi ebantwini bethu, kodwana nakabanye abangaphandle kwemikhawulo yethu.
Angitjho ngokuzwakalako isikhathi esimlando lesi sifuna kobana isitjhaba sethu sihlangane ukudlula phambilini siqinise omunye nomunye umsipha womzimba waso ukuqalana neenselela yethu ejayelekileko begodu ibhudango lona lihlale likhona kithi njengombana besikhamba indlela engakajayeleki siya ekwakheni iSewula Afrika etjengisiweko kumthethosisekelo wethu.
Ubujamo oburhabako besitjhaba obenziwa kungabikho kwegezi kusitjengisa iinselela begodu kusinikela ithuba kiso soke isitjhaba ukunikela ihlathululo eqinileko kilokho esekubawe ukwenziwa lokho okumele soke sihlangane senze okuthileko ukugcina inarha yekhethu isendleleni. Lokho kumele kutjho kithi soke kobana sisesikhathini seenselela, kodwana iinselele ezizokwehluleka. Ngombana kusikhathi senselela, nalapho sikhathi samathuba!
Kilokhu, ngifuna ukuveza ukuthokoza kwethu nokumelana nemibono eyenziwe yi-Chief Executive of Anglo American, Cyntia Carroll, nagade akhuluma ku-Mining Indaba eKapa ekuthomeni kweveke le, ngoLesibili, ngomhlaka 5 kuMhlolanja.
Njengombana amaLunga aHloniphekileko asazi, uthe: Angiboni ikinga yokusabalaliswa kwegezi kumraro lapha. ISewula Afrika ayisiyodwa: kunekinga yokusabalalisa okuphathelene nokukhula kwamaphrojekthi e-Chile kunye ne-Brazil.
"Iye iinkinga lapha zibudisi; ukuzehlula kufuneka amakghono, khulukhulu ukubandulwa kwezamandla kunye nokubulungwa kwegezi, begodu nokuthuthukiswa kwamandla angasetjenziswa esikhundleni segezi. Kodwana soke nasingabambisana ukulwa nalobu bujamo, soke sizakuphumelela - ngokuphephileko Njenganje akusi sikhathi sokukhombana ngemino, kodwana sikhathi sokusebenzisana ukuze kutholakale isisombululo."
Lokho osele kutjhiwo, kufanele bonyana ngicolisele urhulumende kunye no-Eskom ngobujamo oburhabako besitjhaba okusenze soke sifuna ukuphikisana nokuncitjhiswa kokufuneka kwegezi. Ngithanda ukuthokoza zoke izakhamuzi ukubekezela ebunzimeni banjenganje.
Emavekeni amabili adlulileko, aboNgqongqotjhe beZokwenjiywa phasi naMandla kunye noweNkampani zoMphakathi baveze ubujamo bokurhabeka esiqalene nabo nokuthi omunye nomunye wethu angenza bunjani ukwenza isimo lesi sibe ngesijayelekileko. Iveke ephelileko amalunga ahloniphekileko babe nethuba lokuqala iindaba lezi.
Kuhlekuhle ukuphakama khulu kwefuneko yegezi eminyakeni emibili edlulileko kudlule umthamo omutjha olethwe lapha enarheni. Imiphumela yokusatjalaliswa kwegezi okungakarisiko kwenza loke irherho libe sengozini kinoma ngibuphi ubujamo obenza ukutholakala kwegezi kube budisi. Kilobu bujamo, kumele kuncitjhiswe ukuqunteka kwegezi begodu indlela eyodwa okungancitjhiswa ngayo ukufuneke kwegezi ukuqinsekisa indlela zokubekisa.
Njengorhulumende umsebenzi wethu kurhola begodu sihlanganise inarha ngejima lokwenza igezi yanele ukuze sihlangabezane nalenselela. Hlangana nokhunye kumele sisebenzise ubudisi esikubo ukuqinisekisa bonyana amakhaya wethu kunye nomnotho kube negezi eyaneleko.
Kunezenzeko ezidzimeleleko okumele omunye nomunye, umkhaya kunye namabhizinisi ukwenze. Lokho ngilokho okuphakiswe mNyango weZokwenjiwa phasi naMandla begodu sizimisele ukwamukela esinye nesinye isiphakamiso esenziwa balwelinarha kunye nawe, engasenza begodu sabelane omunye nomunye.
Urhumumende uzakuthoma ukwenza ijima ukuqinisekisa ukukhanya okwaneleko, ihlelo lokufuthumeza amanzi ngesola kunye nokulawulwa kwamagizara emakhaya, kufaka hlangana namazinga wezindlu ezindlini zoke ezitja kunye nalezo ezithuthukiswako. Sibawa imikhaya engakwazi ukuthola lokho ikwenze lokho ukusebenzisa amagadango wokongiwa kwegezi.
Kukhitjhwe umyalelo wokobana yoke imakhiwo karhulumende iphungule ukusetjenziswa kwegezi begodu uyakhonjelwa bonyana uveze labo abangakwenziko lokho.
Imininingwana yokuzinikela kunye negunya eHlelweni loKongiwa kweGezi ikhitjhwe nguNgqongqotjhe begodu lokhu kuzakwenziwa ngcono ngokuthintana nabadlalindima abahlukahlukeneko bese liyagadangiswa.
Ngehlangothini lokusabalalisa u-Eskom usebenza ngokuqinisekisa bonyana ukungeniswa kwephrojekthi yeemtjhini njengonto erhabekileko. Sithatha amagadango wokungezelela umthamo wokutjhejwa kuka-Eskom. Sinesitlhopha esiqalelene neenselela zekhwalithi nokusabalaliswa kwamalahe sihlangene namabubulo wamalahle, begodu sisebenzela ukurhabisa ukuvunyelwa kokwakhiwa kwephrojekthi yerhasi. Koke lokhu, kuhlanganiswe namagadango wokubabalelwa kwegezi, sizakwenza bonyana sithembeke.
Ihlelo lokwakha elikhulu lakwa-Eskom ngemitjhini, iintetjhi zokuphakela zizakuragela phambili, nakukghonekeko, amanye amaphrojekthi azakurhatjiswa. Kilokhu ngizakuthanda ukuthokoza ikoro yangeqadi ngokuzimisela kwayo ukurhelebha ngendlela abangakghona ngayo. Emhlanganweni nosihlalo we-General Electric phakathi neveke ephelileko, bakwa-General Electric bazinikele ngokurhelebha ngokunikela ngeensetjenziswa ezitlhogakalako ze-turbine. ESewula Afrika amakanpani amakhulu anjengabo-Sasol, Anglo kunye ne-BHP Billiton zoke zihlangene eenkululmiswaneni nomNyango weZokwenjiwa phasi naMandla kunye nezamaBubulo womPhakathi ukuthola isisombululo sasafuthi esiphathelene neenqabo zokusabalaliswa kwegezi Iqhinga labo ngelijayelekileko kunaleli elisolwa babantu.
Ngifuna ukuhlonipha ibubulo lezeemayini ngendlela abasirhelebhe ngayo kunye nomnotho ukurarulula umraro ebesinawo ngomhlaka 24 kuTjhirhweni. Sizakusebenza soke ukunciphisa umfutho okhona ebubulweni leli.
Imizamo ehlanganyelweko kunye nokuthintana esekabeni yalokho esizakwenza kilobujamo oburhabako. Iintlhopha ezihlonyiweko njenganje ziyasebenza eendaweni ezinengi. Iveke ezako aboNdunakulu bamaPhrovvinsi bazakubiza umhlangano namaMeya ukutlama nokufezakalisa amagadango wokubulungwa kwegezi kibo boke aboMasipala inarha yoke. Bazakusekelwa ziinqhema zobuthekniki ezivela ku-EDI Holdings, i-Eskom kunye ne-National Energy Efficiency Agency. Umnyango wezamaPhrovinsi naborhulumende beNdawo wona uzakulumathisa umsebenzi lo osekelwa mNyango weZokwenjiwa phasi naMandla kunye namaBubulo womPhakathi.
Ngizakubamba umhlangano nesitlhopha esiSebenzako saboMongameli esiHlanganeko (Joint Presidential Working Groups) ukulumathisa izenzo zethu zoke, begodu sizakumemezela isiqhema seNkutani zeGezi (Energy Champions) esinabantu abadumileko nabanelwazi beSewula Afrika abazokurhelebha urhulumende ngejima lokusebenza kuhle kwegezi nokwazisa abasisi nomphakathi ngobujamo obungibo begodu bonyana bangenza bunjani ukuqalana neenselela ezikhona njenganje.
Ungqongqotjhe wezeMali uzakunikela ilwazi elinabileko ekulumeni yakhe yeBhajethi ekusekeleni lokho urhulumende akutjhoko kobanyana uzakubonelela ijima lokubakhona kwegezi kunye nokubonelela bakwa-Eskom ngehlelo lokwakha.
Njengenje siqalene nenselela kodwana sizozehlula iinkinga ngesikhatjhana esincani, Ubujamo lobu bubangele isimo esingekhe sasibalekela lapho igezi enengi begodu netjhiphileko singeze sisayithola. Namkha kunjalo njengombana sesinikelwe isisekelo esikhulu somthamo ofakiweko wemitjhini. Esikhathini eside esizako yethu izakuhlala ingothengekako hlangana nomnotho wonke.
Simthombo wamaminerali wezomnotho. Ngalokho ke kumele siragele phambili ngokusekela ibubulo lezemayini. Kuyabonakala bonyana nangabe sizokuragela phambili ngendlela yokukhula kwethu njengenarha ekhiqizako, kuzomele siragele phambili ngokusekela ibubulo elikhiqizako. Namkha kunjalo kuqakathekile bonyana woke amabhizinisi abanegezi enengi. Iye ngokunjalo ukuba khona kwegezi kunikela umnotho amathuba.
Ngalokho-ke asisebenziseni isikhathi sobujamo oburhabako lobu sithome ukulungisela ikusasa elinegezi eyaneleko lokho engeze besakwazi ukukubalekela. Asiqinisekise bonyana siyabambisana ukusombulula umraro esikiwo, ngokukhuthazwa yindlela ubujamo bezinto busikatelela bonyana senze i-UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki!
Lokhu kufana poro nendlela esiyamukela ngokukhulu ukuzimisela nasiragela phambili ngokulungiselela ukusingatha umnyanya we FIFA Confederations Cup ngo-2009 kunye ne-2010 FIFA Soccer World Cup ezakuthoma enarheni yekhethu emalangeni ama-854 kusukela namhlanje. Ngikhuluma ngendaba eqakatheke kangaka namhlanje ngombana iinselela zanjenganje seyirholele abanye lapha khunye lapha ephasini babuza kobanyana sizakwazi ukusingatha imidlalo le ngepumelelo.
Iye, angingabazi bonyana sizakwazi ukufeza esikuthembise i-FIFA kunye nomphakathi wephasi loke wabadlali kunye nabathandi bebholo ukuba senze boke ubujamo obufunekako ukuze sibambe iphaliswano le-FIFA world Cup.
Ngalokho esikutholako emakorweni woke womphakathi weSewula Afrika nakude, kujanyelwe iragelophambili langamalanga esilenzako ngokulungisa ngelinye le- uKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki: hlanganisani izandla ukulungiselela u-2010! Kumele siqinisekise bonyana asiyilahli le indlela yekambiso.
Siyazi bonyana okusemqoka ekulungiseni kwethu kukwakha isitlhopha esiqinileko seSewula Afrika esizakusenza sizikhakhazise ngaso kunye nemikhakha yoke yebholo leenyawo. Ngiqinisekile bonyana i-South African Football Associaton, ababanduli bethu abarholwa ngu-Carlos Alberto Parreira, kunye nabadlali ngokwabo bayasazi isibopho sabo ekulungiseni isiqhema sesitjhaba esizakuzikhakhazisa ngaso.
Godi sithokoza ama-Springbok akhombise indlela nakathumba i-Rugby World Cup umnyaka ophelileko. Lokhu kumele kukhuthaze isiqhema seBafana Bafana, njengombana kumele sikhuthaze abosobelo abazobe baphalisana e-Beijing Olympic Games umnyaka lo.
Ukurhabisa ukukhula komnotho kunye nokuthuthukisa sizakusebenzisa i-Industrial Policy Action Plan. Urhulumende uzakuragela phambili ngehlelo lamabubulo begodu liragele phambili ngokwakha amathuba wokukhula kunye namathuba wemisebenzi. Kilokhu, iingidigidi ezima-R2,3 sezibekelwe ngeqadi ukusungula umgomo wamabubulo begodu nenye i-R5 yeengidigidi yomthelo weminyaka engaphezu kwemithathu izakusekela umgomo wamabubulo.
Ukusebenzisana kwamabhizinisi nabasebenzi, sizakuzama ukuthuthukisa ngokurhabileko, imitlamo yokwenza eqakathekileko emakorweni lapho imitlamo enjalo ingekho, enjengemayini kunye nokuzuza kwezenjiwa phasi, nokufunwa bathengi, sirhwebe ngokuqala ukwenza ngcono isekelo emabubulweni amancani, amakontraga, amabubulo wobukghwari, zokulima kunye neziphathelene nomkhiqizo ophathelene nezokulima.
Gogu bengifuna ukugandelela bonyana sihlale sizimisele ukusekela ikoro yezinto ezikhambako begodu sizakuqinisekisa bonyana isekelo elinikelwa kilekoro ngokweHlelo kokuThuthukisa iBubulo leeNkoloyi liyasororheka.
Ezingeni lezomnotho othuthukileko, sizakuragela phambili ukuqinisa ubujamo kezomnotho ezisekela ukukhula kwezomnotho kunye nokuthuthukisa nokunciphisa iinkwelede zangaphandle.
Ukurhabisa irherho lokwakhiwa kwemithangalasisekelo sizakuqedelela ukuthuthukisa umtlamo womthangalasisekelo ohlangeneko, kuqalalelelwe khulukhulu ekutholakaleni kwegezi. Lokhu kufaka hlangana ukulumathisa amahlelo wamaBubulo alawulwa mBuso begodu kwendlalwe phasi yoke imitlamo yemithangalasisekelo, kufaka hlangana imithwalo kunye nokhunye, amaphayiphi wegezi, itheknoloji yelwazi nezokuthintana, imithangalasisekelo yeendlela, amanzi negezi zoke ngendlela ezibekwe ngayo ngokobujamo bephasi.
Ukufezakalisa imitlamo le, okuqakatheke khulu itheknoloji yelwazi nezokuthintana zombili zizinkghonakalisi begodu ziyikoro zona ngokwazo. Ngokunjalo, umnyaka lo sizakuqedelela ukunikela amalayisensi nokusebenza kwe-Infraco. Ngokunjalo, imali ibekelwe ngeqadi ye-Sentech ukuze ibe mthengisi we-inthanethi enganamtato begodu ibhadalele nokuthengisa kwayo. Ngokusebenza naborhulumende abanye enarhakazini kunye neenkoro zangeqadi, sizakuqedelela ikambiso leyo ukuhloma amakheyibuli akhamba ngaphasi kwelwandle.
Okhunye, sinqophe ukuvumela ukurhatjha ngokwamadijithi emaphesenteni ama-50 wesitjhaba ekupheleni komnyaka. Okuzakukhamba nalokhu liqhinga lokukhiqiza ukuthuthukisa i-Set Top Boxes weSewula Afrika, okumele kuqedelelwe phakathi nomnyaka.
Njengoba sesibonile ubuthaka urhulumende asebenza ngabo ekuqaleni iimbawo zokusisa eziphathelene neendaba ezifana nokutholakala komhlaba, imithangalasisekelo kunye nokuhlolwa komfutho wezebhoduluko lokhu kesinye isikhathi kuphule isiqunto sabasisi, sesiquntile, ngomoya woKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki, umsebenzi uragela phambili ngokurhabako ukuhloma iziko lemitato (call centre) lapho abasisi abaphumelelako kunye norhulumende bangakwazi ukubuza ngeragelophambili. Umsebenzi sewuthomile.
Imisuka karhulumende ye-Apex of Priorities izakukhulunywa kuqalwe eendabeni zokuthuthukiswa kwamakghono. Kuzokusetjenzwa ngokubuyelelwa kwe-National Human Resource Development Strategy kuzokuqedelelwa umnyaka lo, begodu amaphrojekthi isiqhema esihlangeneko sikarhulumende, abasebenzi, amabhizinisi kunye neenkhungo zefundo ephakeme zihlelwe ngaphasi kwe-Joint Initiative on Priority Skills Acquisition (JIPSA) ziza kufakwa umfutho.
Kwamambala, sikhuthazeke khulu ngependulo ethokozisako evela ekorweni yangeqadi njengombana itjengiswe ngokuzimisela kuka-CEO wamakhampani ama-70 we Johannesburg Securities Exchange azimisele ukusebenzisana norhulumende ekuqalaneni nomraro wokutlhogeka kwamakghono.
Ekungezeleleni kilomsebenzi esikhathi esizako sizakubeka phambili ukungenelela kumakholeji we-FET, ama-SETA, ukunikelwa kweenkolo iinsetjenziswa ngohlukaniswe kathathu, baphume embopheni zokubhadalisa iimali, barhabise ukuthwasisela umsebenzi kubaphothuli beemfundo.
Okhunye, emva kokulungisa ubutjhapha bethu ehlelweni le-Adult Basic Education, lokho esikubone umnyaka ophelileko, inyanga le sizakuhloma ijima lokufunda ngobunengi i-Kha Ri Gude (masifunde). Lokhu kuzakufaka hlangana ukuthwasiswa kwabathwasisi abakhulu abazakufundisa amaklasi wokufunda ukubhala nokubala okusisekelo ebantwini abadala aba-300 000 kunye nolutjha ngomnyaka ka-2008.
Ekabeni yehlelo lezomnotho, begodu kuzakuhlala kunjalo, kuzakutjhejwa bonyana ipumelelo yabo iyabarhelebha ukwenzangcono ikhwalithi yepilo yamaSewula Afrika boke, kwenzeke njengesikhali esiqakathekileko ePini yobuChaka begodu nokurhabisa esikuthomileko ekutholeni iminqopho yokunciphiswa kokutlhogeka komsebenzi nomnqopho wokuphila kuhle kwabo boke.
Ehlelweni lokunikela iindawo zokuhlala ezingcono, njenganje sikghona ukwakha izindlu ezi-260 000 ngomnyaka, kufikelelwe esivumelwaneni ne-SALGA ukujanyiswa kwesikhatjhana ukuthengiswa komhlaba ongabangowehlelo lokwakhiwa kwezindlu.
Ngeragelo phambili elenzekako lokungenelela ezintweni ezinengi eziqaliweko njengokunciphiswa kobuchaka, siragela phambili ngokuqalelela imitjhapho emincazana, kufaka hlangana ukuragiselwa phambili kwe-Land Use Management Bill, ukuqedelelwa kwamacala wokwabiwa komhlaba, ihlelo lokusekela labo abathole umhlaba, begodu nokuthuthukisa nokufezakaliswa kwehlelo lokuthuthukisa iindawo zemakhaya ezikhethiweko.
Lezi ngezinye zezinto esizoziqalisisa umnyaka lo, besiqinisekise bonyana siyazenza ngendlela esizimisele ngayo.
Enye yama-Apex Priority aqakathekileko ukunabiswa kweqhinga lokulwa nobuchaka elihlangeneko nelizwisisekako lelo elizokuqalana khulukhulu neengaba zesitjhaba lezo ezithintwa mtlhago lo. Kufaka hlangana abantwana, abafazi, ilutjha, abantu abahlala endaweni zemakhaya kunye neendaweni ezisemadorobheni esingasisemthethweni, abantu abarholopheleko namkha abanokugula okungapholiko nabantu abadala.
Hlangana nezinto ezihlongoziweko ezizokwenzeka: ukunabisa ihlelo lezemisebenzi yomphakathi, imihlinzekelo yokuqatjhwa yokudalwa kwemisebenzi yeentlhopha ezinqotjhiweko, ukungezelela umthamo wokufunwa kwemisebenzi, ukwenzangcono zefundo nokuthwasisa, ukwenzangcono imisebenzi nepahla emiphakathini echakileko, ukungenelela emakhayeni achakileko, nokuqinisekisa kokuphumelelisa iinkhungo ezisekela abafazi kunye nezinye iinkoro. Hlangana nokhunye, sizakuhlola ukusebenza ngemitjhini ngokobulili ukwenzangcono zoke izinto eziphathelene nokuhlonyiswa kwamakghono wabafazi.
Okukhambisana nalomtlamo yiphrojekthi ekhethekileko ukuhlola iingenelelo ezifuneka ukusebenza ngabantwana abasengozini abaneminyaka engaphezu kwe-14.
Kodwana soke siyavumelana umphakathi kunye nabachakileko khulukhulu, angeze bakwazi ukulinda amaqhinga kunye neenkulumiswano nemfundiso kulumiswano- njengombana zoke njalo ziqakathekile. Kokhunye, ukungenelela okungenzeka ngilokho urhulumende asele akwenza noma angakwenzi ngokupheleleko. Kilokho, kumoya woKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki, urhulumende umnyaka lo uzimisele ukuqinisa ijima ukuthola amakhaya akhethekileko nabantu abafuna irhelebho ukuze kungenelelwe ngokubarhelebha, ngesikhathi sokungenelela, ukulwa nomtlhago emakhaya wabo.
Ngalokhu, sizakudinga i-National War Room for a War Against Poverty ukuhlanganisa iminyango yaborhulumende efana nomNyango wezokuThuthukiswa komphakathi, umNyango wamaPhrovinsi noweNdawo , wezeRhwebo namaBubulo, zokuLima neeNdaba zomHlaba, wezemiSebenzi yomPhakathi kunye nowezamaPhilo kunye nowezokulawulwa kwamaphrovinsi kunye nezendawo, ezakusebenzisana nama-NGO kunye namabhizinisi ukukhomba ukungenelela okufunekako emakhaya athileko begodu asetjenziswe ngokurhabako.
ukukhuphula ihlelo lemiSebenzi yeLutjha lesiTjhaba kufaka hlangana ukungezelelwa kokuthathwa ehlelweni lokuThuthukiswa kwamaKghono wesiJoni se-South African National Defence Force kusukela ku-4000 kufikela ku 10 000.
ukufaka umfutho eHlelweni lezemiSebenzi yomPhakathi eKhulisiweko (Expanded Public Works Programme), ngokwenza ngcono lokho okuhlosiweko, kutjengise ukuthatha abantu abanengi; lokhu kuzakufaka hlangana ukuthathwa inani elikhulu labantu abatjha kulelihlelo ukugcina iinsetjenziswa zomphakathi, ukubuyelela inani labantwana abatloliswe ku-Early Childhood Development ngaphezu kwe-600 000 nge-1000 iindawo ezitja iimfundiswa ezithwasisiweko zaqatjhwa, kungezeleleke inani labatlhogomeli.
ukungenisa irherho lomkhiqizo wokutholakala kwalokho okwenyulwa ngurhulumende kususela kumabhizinisi amancani ahlangana kunye namakhulu, ngokwe-Small Enteprises Develeopment Agency ukuhlelwa kwerherho eliyelelweko ukuqinisekisa bonyana isikhathi sokubhadala samalanga ama-30 siyenzeka.
Sizakuhlanganisa amahlelo ukurhabisa ituthuko yokuhlaliswa kwabantu kwasafuthi, ngemizamo enomfutho, njengalokho okumele kwenziwe maqangi, ukurhabisa ukutholakala kwamanzi endaweni zoke, ihlwengiso kunye negezi, ukuze ngo-2014, sesineendawo zokuhlalisa abantu ezihle ezizokutholwa ngiyo yoke imindeni.
Ukurhabisa lokho esele sikuthomile ekufezakaleni komnqopho wezamaphilo wabo boke kufaka hlangana ukusetjenziswa ngomfutho kwe-National Strategic Plan yokulwa ne-HIV ne AIDS. Sizimisele ukunciphisa izinga lokungalandeli ihlelo lokuselwa kweenhlahla kwabaphethwe yi-TB kusukela kumaphesente ali-10 kuya kali-7, sithwasise abasebenzi bezamaphilo abangaphezu kuka-3000 ekulawulweni kobulwele lobu besiqinisekise bonyana abangakwazi ukuthola iindakamizwa ezisebenza ngokwehlukahlukana iingulani ze-TB zithola ukwelatjhwa.
Sinqophe ukuqedelela umsebenzi erherhweni lokuvikelwa komphakathi elihlangeneko, ngokuzuza ekuthintaneni okusele kuthomile nabasebenzisani bezomphakathi.
Njengoba sihlanganisa izandla sizilungiselela UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki kumele sifake umfutho eenkulumiswaneni zesitjhaba ezindabeni ezisihlathulula njengesitjhaba.
Iindaba ezimbili ezifana nalezo zifanele ukutjhiwo kafitjhani.
Kokuthoma kwalokho isitjhukumiso okumele sisenze kusifungo okumele sitjhiwe bafundi ekuseni emithandazweni yabo esikolweni, kunye nesiThembiso seLutjha babuka imikghwa emihle eyenziwe mumuntu hlangana nawo woke amaSewula Afrika. Ungqongqotjhe wezeFundo uzakungenelela eenkululmiswaneni zesitjhaba iveke ezako.
Indaba yesibili ngeyokuthiywa ngobutjha kwamagama weendawo, okufuneka bonyana kwenziwe ngokurhaba kiwo woke amaphrovinsi ukuze kwakheke isisekelo samatjhuguluko esifuna ukuwenza. Sizakuhloma ikambiso yokuhlanganisa koke masinyana, ngokuhlahlelwa Mkhandlu wokuthiywa kwaMagama weNdawo kunye namaKomiti wamaPhrovinsi (South African Geographical Names Council kunye nama-Provincial Committees).
Nasiqala iindaba zobulelesi umnyaka ophelileko emHlanganweni wokuHlala okuHlanganyelweko, soke saphawula ngokukhathazeka kungasi izinga eliphezulu lobulelesi, kodwana kokuthi izinto ziyangokuthuwelela ekubulaweni kwabantu - kuvimbela imizamo yokwenzangcono kusukela ekutholakaleni kwedemokhrasi.
Ngalokho-ke, umnyaka ophelileko sizibandakanye erherhweni lokuhlanganyela namabhizinisi kunye nezinye iinkoro zomphakathi, ukuthuthukisa indlela engcono yokwenza irherho lezobulungiswa kwezelelesi.
Kilokhu-ke, ngomoya we-UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki, iKhabhinethi ivumile ngamatjhuguluko athileko afunekako ukuthoma irherho lezobulungiswa kwezelelesi elitjha, lesikhathi sanje nelitjhugulukileko. Hlangana nezinye izinto, lokho kuzokufaka ukwakhiwa kwesakhiwo sokuphatha esitjha nesithintanisako ezingeni elinye nelinye, kusukela embusweni wesitjhaba kuya kowendawo, kuhlanganiswe ukwahlulela begodu nokutjhutjhisa, amapholisa, abatjhutjhisi, imisebenzi yezobulungiswa kunye ne-Legal Aid Board, kunye nokhunye okuhlangeneleko, kufaka hlangana nekunikelweni amandla kwe-Community Police Forums.
Njengombana amaLunga aHloniphekileko asazi, okhunye kwalezinsungulo sezithonyiwe; kodwana siyaqinisekisa bonyana, nangabe koke kwenziwa ngokuhlanganyela nangokubuka, umfutho wakhona uzakubalula ekulweni nobulelesi. Ungqongqotjhe wezobuLungiswa, ukuVikelwa kobuBulelesi kunye nesiQhema sezokuVikela bazakungenelela emininingwaneni yalokho okuthonyiweko ngeveke ezako.
Phakathi komnyaka lo, sizakudlulisa imiThethomlingwa ekutjhugululweni kokwehlulela ngokubonisana nabatjhutjhisi kunye nabomarhastrada, ukuqedelela iqhinga okunqotjhwe kilo ukuqinisa ukulawulwa kwemikhawulo nokuvikela, kunikele ipilo ku-Victim Charter, kuqalwe khulu ezelelesini ezibuyelele ukwenza ubulelesi, kuragelwe phambili ngokusetjenziswa kwamagadango angezelelweko avela eemphakamisweni zeKomitjhana yokuBuyisana namaQiniso.
Ngokutjelwa yindlela ekatelelako ukufaka umfutho kilokho okusilingako maqophana nobulelesi obuhleliweko, kunye neemphakamiso neKhomitjhana yokwaHlulela kaKhampepe ekusebenzini nokubekwa kwe-Directorate of Special Operations kunye nokuragela phambili ukubonakala kwalokhu, kufaka hlangana itjhuguluko leRherho lezoBulungisa kwezoBulelesi, ekupheleni kukaNtaka umnyaka lo, sizakuhlangana nepalamende ngemithetho nangamanye amagadango afunakalako ukungezelela umfurho wokulwa nobulelesi obuhleliweko.
Khuyini okuzakusitjela bonyana sithathe amagadango kuzakuba kukuzibophelela kukarhulumende ukulwa nobulelesi obuhleliweko kunye nokuthuthukiswa kokuphatha, ubukghoni kunye nokuthintaniswa kwama-ejensi aphathelene nokugandelelwa komthetho.
Okuqakatheke khulu, ipumelelo yokulwa nobulelesi idzimelele ekubambisaneni kwethu soke thina esibalandeli bomthetho, abanekareko ngekambisolawulo yomthetho obusako, abahlonipha okuphathelene nomthetho begodu abazama ukuhlonipha ukulingana kwamalungelo wobuntu, lawo umthethosiseko owubeka phezu kwethu bonyana siwulandele empilweni zethu zoke kunye nangendlela ukhulumeka ngakhona.
Umnyaka lo godu sizokuzama ukuragela phambili ngemizamo yethu yokuthuthukisa ukusebenza kukarhulumende ukufezakalisa iimbopho zezakhamuzi. Nakungenzeka okhunye, umoya we-UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki kumele kubekhona kibo boke ababenetjhudu lokuba basebenzi bombuso.
Kukhona izinto ezilula kodwana ezirhabekileko okumele ziqalwe, okuyingcenye yemizamo yokuthuthukisa ihlangano kunye nomthamo wombuso.
Kokuthoma, kuvunyelenwe kiyoyoke imikhakha karhululmende bonyana iinkhala eziqakathekileko kumele zizaliswe ngeenyanga ezisithandathu emva kokuvuleka kwesikhala leso. umNyango wezokuLawulwa kwemiSebenzi yomBuso uzakubeka irherho lokubeka ilihlo elizokuqalelela ukusetjenziswa kwalesisiqunto.
Okwesibili, ngenyanga kaMrhayili qobe mnyaka (enyangeni ezimbili zokuthoma komnyaka weemali kurhulumende wendawo) abaphathi abakhulu kumele bonyana sebatlolile iimvumelwano ngamahlelo wokusebenza wabo kunye nabaphathi abafaneleko. I-Ofisi leKomitjhana yemiSebenzi yomBuso izakubeka irherho lokubeka ilihlo ihlelo lelo.
Okwesithathu, kubonakele bonyana umNyango weeNdaba zangeKhaya uthinta ummongo weempilo zezakhamuzi, nangomnyaka lo sisazokukhulisa ukwenziwa kwetjhuguluko kuleliqhinga elivunywe yikhabhinethi. Lokho kufaka hlangana ukwenziwa ngcono kwerherho le-IT, ukuthwasiswa kwabasebenzi ekusebenziseni irherho elitjha lelo, ukusiphula okubukhohlakali kunye nokulingelelwa kwamakarada we-ID.
Ukwenzangcono ukusebenza kwabasebenzi bombuso kudzimelele phezu kwekhwalithi yoburholi obunikelwa baphathi abaphezulu kunye neenkhulu. Okhunye, kubudisi ukuphuhlisa ukuzinikela kwabaqhatjhwa bombuso emisebenzini yabo - okumsebenzi oqalene nabarholi, abasebenzi bombuso ngokwabo kunye neenyonyana zemikhandlu yabo.
Kilokhu, umnyaka lo, ekuthintaneni neenyonyana zabasebenzi bekoro yombuso, sizakuba nomHlangano weKoro yomPhakathi ukulungisa zoke iindaba ukuze umoya we-Batho Pele ube nalokho okutjhoko qobe nakwenziwa umsebenzi karhulumende.
Sisebenzisana nabanye ababambisani emphakathini, sizakuqinisekisa bonyana, ekupheleni komnyaka lo, iHlelo lesiTjhaba lokuVimbela ubuKhohlakali elingelesibili liyamukelwa, begodu umtlamo wokwenza okuvunyelenwe ngawo namabubulo ahlelekileko uyenzeka. Esigabeni sika rhulumende wendawo, sizakurhelebha abomasipala abama-150 bokuthoma ukuthuthukisa iqhinga labo lokuvimbela ubulelesi.
Sizakuragela phambili umnyaka lo sizakwenza imizamo yokuqinisa umthamo karhulumende wendawo ngokukhambisana nehlelo lamaQhinga kaRhulumende weNdawo leminyaka emihlanu. Ukuqinisekisa ukubeka ililhlo ngerherho kilokhu, i-SALGA ivumile ukunikela ngemibiko ngekota ngemisebenzi eyenziweko.
Ukuze sithuthukise imisebenzi enikelwa eenkorweni ezibuthakathaka ezinjengabomakadebona, abafazi kunye nelutjha, sizakuhlola ngobutjha isijamiso esikhethelwe ukwenza lomsebenzi begodu sihlolisise amalungiselelo anembako, kufaka hlangana ukuhlolisisa iinjamiso zikarhulumende khulukhulu ezahlonyelwa ukuqalelela ukuthuthukiswa kunye nokunikelwa ilwazi kwelutjha.
Insalela ekulu emsebenzini wethu esizibonileko zivela ekubhalelweni kwethu kutlama. Kilokho-ke, njengencenye yama-APEX PRIORITIES esikhathini esizako sizakuqedelela indlela yekambiso ezasenza bonyana siphuhlise umthamo karhulumende ukuletha phambili imitlamo ehlangeneko nenembileko, kufaka woke amaphiko karhulumende.
Ihlelo esilivezileko lihlanganisa ukuzibophelela inarha yekhenu evumelene ngakho noburholi benerhakazi ngokwe- African Peer Review Mechanism.
Umnqopho wethu, ukuthuthukisa i-ajenda ye-Afrika umnyaka lo, kuzadzimelela ekuqiniseni iinkhungo ze-Afrika, kufaka hlangana iBumbano ye-Afrika (African Union) kunye namahlelo wabo wetuthuko, i-NEPAD.
Lokho sizakwenza, sikhuthazwe ziinkanuko ezazekako zabantu benarhakazi le ngokuzibandakanya okukhulu ekukhanukeni ibumbano yenarhakazi le kiwo woke amazinga. Igadango elikhulu kilokhu kukuhlanganiswa kweenkhungo zeemfunda kunye nemisebenzi enqophe ekuhlanganisweni kweemfunda.
Siragela phambili ngokuzibophelela bonyana sibe yindawo etjhaphulukileko yokurhweba ku-Southern African Development Community, sethemba nokobana sizakusebenzisa ukuba boSihlalo be-SADC ngo-2008/2009 nokunikela isiphakamiso kuzenzeko zeemfunda.
Kukilobo bujamo, lapho sizakuragela phambili ngokukhulumisana ngeendlela ezinengi nabomakhelwana kunye neBumbano le-Yurophu (African Union), ukuqinisekisa bonyana iinkulumiswano zeSivumelwano sesiKhozi kezoMnotho ziyaqedelelwa ngokurhabako, lezo ezathonywa ekurhabiseni ekuthuthukiseni isifunda sethu.
Ngomnyaka odlulileko, sifezakalise igunya le-SADC ukurhelebha uburholi bezepolotiki beZimbabme ukuthola isirarululo enseleleni zepolotiki abaqalene nazo. Sibe nethuba, ekuphethweni kwe-AU Summit e-Addis Ababa ukunikela ngokusemthethweni umbiko ozeleko ngoburholi be-SADC.
Ngobufitjhani, iinhlangano ezibandakanyekako kileziinkulumiswano sezifike esivumelwaneni seendaba zoke eziphathelene neendaba eziqakathekileko obe kumele iinhlangano zikhulume ngazo. Lokho kufaka hlangana iindaba eziphathelene nomthethosisekelo, ukuvikeleka, zemirhatjho kunye nemithetho yezekhetho, kunye nezinye iindaba ebekungavunyelwana ngazo eminyakeni eminengi. Imithetho efaneleko njenganje seyivunyelwe yipalamende, kufaka hlangana ukutjhugululwa okufaneleko komthethosisekelo. Okuseleko, namkha kunjalo, yindaba yendlela yekambiso ephathelene nesikhathi ngangendlela yokuqinisekisa umtlamo wemthethosisekelo omutjha okuvunyelwene ngawo.
Ngalokho-ke, sihlanganisa abaPhathi bomBuso we-SADC kunye norhulumende ekuthokoziseni iihlangano ezisenKulumiswaneni zeZimbabwe ngalokho abakwenzileko kunye nokubakhuthaza ekusebenzisaneni ukusombulula iindaba eziyikambiso ezisasaleleko. Njengombana sibawe baPhathi bomBuso we-SADC kunye norhulumende sikulindele ukuragela ohambili ukwenzalula iinkulumiswano zeZimbabwe. Kilokho, sifisa bonyana abantu beZimbabwe baphumelele emakhethweni abekelwe mhlaka 29 kuNtaka.
Ubuhlobo bethu obungeneleko ne-Democratic Republic of Congo burokuragela phambiili, njengombana sifuna ukufaka isandla emizameni yabantu benarha leyo ukuze bathole ukuthula, ukuze kusebenze ihlelo lokuthuthukisa nokwakha kabutjha.
Urhulumende wethu uzakuhlala ubotjhwe yindlela yekambiso esendleleni eKenya, Chad Burundi, Darfur eSudan, Western Sahara, CÃ´te d'Ivoire, Somalia, the Comoros kunye ne-Central African Republic ukuthola ukuthula kunye nokunzinza.
Sitshwenyekile ngomguruguru onganangqondo kunye nokubulalana eKenya kunye nase-Chad, lokhu okuqubukileko okubuyisela iragelo phambili emuva leli besilenza iminyaka edlulileko ephathelene nokwakhiwa ngobutjha kwenarhakazi ye-Afrika. Simema boke abantu besitjhaba se-Afrika benze lokho abangakukghona, ukuphelisa ituthuko engakalungi.
Sizakuragela phambili ukwenza umsebenzi wethu ku-United Nations Security Council. Okuqakathekileko kilokhu, kuqinisa ibambiswana hlangana ne-UN Security Council kunye ne-Peace and Security Council of the African Union.
Sikhuthazwa yitjisakalo yokukhulisa ituthuko kukhwalithi yamaphilo wabantu boke, khulukhulu eenarheni ezisathuthukalo, sizakuqalelela ekuqiniseni ukuzibandakanya kwethu ku-India-Brazil-South African Forums, i-Afrika-Asia Strategic Parternership, i-Non-Aligned Movement, isiTlhopha sabama-77 begodu neenkulumiswano ukuqedelela isivumelwano sokurweba se-SACU-Mercusor.
Kilokho godu, sizakuragela phambili ukufaka isandla ekuthathelweni phezulu kweminqopho ye-Kyoto Protocol ngeTjhuguluko lobuJamo bezulu nentuthuko eragela phambili, ekunikeleni iragelo phambili eenkulumiswaneni nge-WTO Doha Development Round.
Umnyaka lo sigidinga iminyaka elitjhumi yokuhlonywa wobudlewana sokusebenza ngezobudlelwane phakathi kweSewula Afrika kunye ne-People's Republic of China. Ukukhulusa ubudlelwano emkhakheni eyahlukeneko hlangana naborhulumende kunye nabantu abafakazela bonyana i-China-South Africa Partnershhip okuphathelene nokuKhulu kunye neTuthuko luliqhinga lobuhlobo ukuze kusizakale thina soke, lokho okungenza bonyana kukhule ngamandla.
Umnyaka ozako, sizakuba basingathi be-Review Conference ukuhlola ukusetjenziswa kweenqunto ze-World Conference Against Racism eyayibanjelwe enarheni yekhethu ngo-2001. Siyathemba bonyana, ngonobangela wehloyo lokusola lebandlululo kunye nemiphumela engakarisiko kuragela phambili ngokunemba ebuntwini, urhulumende kunye nabantu bomhlaba bazakurhelebhana nathi ukuqinisekisa bonyana i-Review Conference ifezakalisa iminqopho yawo.
Leembopho zomhlaba woke, kufaka hlangana ukuksingathwa kweBhegere yePhasi ka-2010, kuletha okukhulu ukukhululeka nesithunzi sobuntu esikhona enarheni yekhethu njengeqhinga lomdlali emisebenzini emihle yobuntu. Kodwana akukameli lokho sikuthathele phasi.
Ngiyethemba bonyana, ngaphasi koburholi be-International Marketing Council, Trade and Investment South Afrika (TISA), Tourism South Africa kunye namanye ama-ejensi sizakuhlanganisa izandla sithintane nomhlaba woke ngomoya we-UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki, nokuragela phambili ngokwakha umphakathi onakekelako nobujamo bokobana iphasi lihlangane enarheni yekhethu ukugidinga ubuntu be-Afrika ngo-2010.
Sengitjhwile koke lokho, ngibuyela embuzweni: iyini isimo sesitjhaba njengombana singena ku-2008! Engikwaziko begodu engikutjhoko ngokukhulu ukuzikhakhazisa: nanyana ngiziphi inselele zangalesisikhathi, sisesendleleni.
Ngikutjho lokhu ngaphandle kokungabaza ngombana nginethemba lokobana amaSewula Afrika ayakwazi begodu bafundisiwe ukuqalana neenselela zomlando - ukudisibeza omunye nomunye umsipha wobuntu bethu - ukuqalana neenselela zesitjhaba zanjenganje, kufaka hlangana lezo eziphathelene nezomnotho, zepolotiki kunye nobujamo bezomnotho e-Afrika nanyana kuphi kuleliphasi, sibhudungele amathuba lawo ituthuko yenarha yekhethu ebe nayo eminyakeni elitjhumi nane edlulileko.
Ukuhlanganisa izandla sizilungiselela, sizibophelele ukwenza umsebenzi wethu ngendlela engakajayeleki nangendlela yesimanjemanje, sizakugcina ikambiso yokwakkha kabutjha kunye nokuthuthukisa size siyibeke ezingeni eliphezulu.
This site is best viewed using 800 x 600 resolution with Internet Explorer 4.5, Netscape Communicator 4.5, Mozilla 1.x or higher.
<fn>The National Council of Provinces Isindebele.txt</fn>
ujamele iimfunda ukuqinisekisa bona iimfuno zeemfunda ziyatjhejwa ngurhulumende ophezulu.
Ikwenza lokhu ngokuzibandakanya ekambisweni yokwenziwa komthetho wenarha, begodu ngokunikela ithuba leempikiswano zatjhatjhalazi lakukhulunywa khona ngeendaba eziqakathekekhulu ezithinta iimfunda.
UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda(NCOP) uqinisekisa bona iinlilo zaborhulumende bemakhaya ziyajameleka ngokwezinga eliphezulu.
Nakufunekako, uNdunakulu angakhombela omunye bona athathe indawakhe.
Begodu ungathoma namkha uhlele bemaKhaya kizo zolithoba iimfunda.
UmKhandlu weNarha oNgamele imithethomilingwa ethinta iimfunda.
USihlalo, begodu imiThethomlingwa kufuze ithunyelwe naboSekela Sihlalo ababili.
Abaphathi laba baphatha umsebenzi ngayo begodu nokobana kuvowudwe womKhandlu weNarha oNgamele bona iyamukelwa namkha iyararhwa iimFunda (NCOP) begodu balawula imiThethomlingwa leyo.
Unendima ngokomthethosisekelo ngokutjhaphulukileko kwaphela zisese wokwenza imithetho, emihlobo emithathu ngaphasi kwelawulo leNdlu.
ImiThethomlingwa engathinti iimfunda unyaka munye.
ngileyo etjhidelene nemisebenzi yeminyango ephezulu; njengomnyango wezokuvikela, zangaphandle, begodu nezobulungiswa.
ImiThethomlingwa leyo nasele ibethwe iimFunda (NCOP) uqalwe njengesigungu yiPalamende yeNarha, idluliselwa esiphumelelisa ukubusa ngokuhlanganyela kumKhandlu weNarha oNgamele iimFunda begodu nokuzibandakanya kobana iyokuvowudelwa.
Nangabe umKhandlu oNgamele weNarha aborhulumende bemakhaya nebeemfunda iimFunda ufuna ukwenza amatjhuguluko ezingeni eliphezulu.
UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda engamukela namkha irarhe amatjhugululo unikela ilizwi ngobujamo eemfundeni lawo.
bazibandakanye emikhulumiswaneni yokwenziwa kwemithetho yenarha.
Iimbonelo zemiThethomlingwa ethinta iimfunda kufaka phakathi umyango wezefundo, wezokuthutha, zehlalakuhle, begodu nezamaphilo.
Nangabe kukhona ukungazwani phakathi kweNdlu yesiBethamthetho seNarha kunye nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda malungana nomThethomlingwa othinta iimfunda, umThethomlingwa kufuze uthunyelwe eKomitini yokuLamula.
Nangabe umThethomlingwa ukhibelela nofana utjhugulula umthethosisekelo uthinta bunqopha iimfunda, okungasenani iimfunda ezisithandathu kwezilithoba kumKhandlu weNarha oNgamele iimFunda(NCOP) kufuze zivumelane ngawo.
Ukutjheja kumsebenzi wePalamende ogunyazwe mthethosisekelo kufaka phakathi iimBethamthetho zeemFunda ukutjheja begodu nokubeka ilihlo ukwenza kwakarhulumende.
NCOP utjheja imisebenzi yaborhulumende beemfunda nebemakhaya.
NCOP ungafuna ilunga leKhabinedi, namkha isisebenzi sikarhulumende ophezulu namkha weemfunda kobana akhambele umhlangano womKhandlu namkha wekomiti yomKhandlu.
Iinthunywa zomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP) zingabuza abongqongqotjhe imibuzo ekufuzwe iphendulwe kumKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP).
NCOP begodu wenza ivakatjhotjhejo eliya ezakhamuzini ukuqinisekisa bona bafumana ilwazi bunqopha ezakhamuzini malungana neendingo neentjhijilo abantu abanazo.
Amakomiti womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda (NCOP) abizwa amaKomiti aKhethekileko, isibonelo ikomiti eKhethekileko yezeZindlu, yemiSebenzi yomPhakathi, yeenThuthi.
IKomiti ingabiza nanyana ngimuphi umuntu ngaphambili bona alethe ubufakazi namkha aveze iincwadi, begodu ingafuna omunye nomunye umuntu namkha ihlangano bona ibike kiyo.
Sinye isithunywa sesifunda sivowuda kanye ukujamela isifunda saso.
AmaLunga womphakathi angaba nendima ekulu ayidlalako nakutjhejwako ukuqinisekisa bona urhulumende uzoziphendulela ngokuya kweendingo zabantu.
Isiphakamiso esiya ekomitini yePalamende kungenye yeendlela yokuzwakalisa iphimbo lakho ePalamende.
Ngokwenza isiphakamiso sakho, unethuba lokutjhugulula imibono yamalunga wekomiti akhulumisanako begodu aphikisana ngeseqetjhana esithile somthetho ngaphambi kobana uqedelelwe.
Incwadi yeenlilo ngenye yendlela zokuletha iinghonghoyilo namkha indaba ethinta umphakathini ilethwa ezandleni zePalamende kobana yenze okuthileko ibenekwenzako ngokuya kwegunya elinalo.
Ilungelo lencwadi yeenlilo ePalamende kulilungelo lawowoke umuntu wenarha le begodu likhona kumThethosisekelo wethu.
Nanyana ngimuphi umuntu, iinqhema zabantu namkha ihlangano banamalungelo yokuthumela incwadi yeenlilo ePalamende.
Amalunga womphakathi angathintana namaLunga wePalamende ema-ofisini wokuvowudela inarha mazombe namkha ePalamende nangabe ufuna ukuzuza isekelo labo endabeni engugunyako namkha ufuna isizo malungana nomraro othileko.
<fn>WWA-IsiNdebele nomination form.txt</fn>
Sibawa bona ulethe amaforomo wakho wokwenyula azalisiweko ema-ofisini alandelako begodu nawufuna ilwazi elinabileko, ukucaciselwa nemibuzo, sibawa uthintane nabajameli besifunda bomNyango weeNdaba zaManzi njengombana kutjengiswe ngenzasi.
Sibawa bona unikele ngelwazi eliqakathekileko nge/ngamaphrojekthi. Nikela ngelwazi lokobana i/amaphrojekthi alisizo kangangani ekorweni yezamanzi. Sibawa usebenzise iphepha lokungezelela nange ufuna isikhala esinengana ukuhlathulula iphrojekthi kanye nokunikela ngamabanga.
Enye nenye into yokungezelela okungaba mtlolo, iinthombe kanye neenthombe zevidiyo izakwamukelwa.
<fn>Women and Parliament Ndebele.txt</fn>
Abomma bangaphezu kwesiquntu sabantu beSewula Afrika begodu kungakho amezwi wabo kufuze afakwe nakuthathwa iinqunto nalokha nakwakhiwa imithetho.
Ukufakwa kwabomma nakuthathwa iinqunto kusisekelo selungelo lomuntu. Abomma kufuze bazibandakanye nakwakhiwa umthetho ngombana ukusebenza komthetho nemigomo karhulumende kuthinta amaphilo wabo wangamalanga woke. Okuqakatheke khulu kukobana, irhubhululo iveze bona abomma nabazibandakanyako ekwenzeni iinqunto, kubangela bona kwande itjhejo nokwaba iinkghonakalisi ezithuthukisa ikhwalithi yamaphilo wawo woke umuntu. Ukwanda kokuzibandakanya kwabomma ekwakhiweni komthetho kungenza bona kuthuthukiswe ukufinyeleleka kokunikelwa kweensiza eziqakatheke khulu ezifana nezindlu, zefundo nezehlalakuhle.
BANgAZIBANDAKANYA BUNjANI ABOMMA EKWAKHIWENI KOMTHETHO?
UmThethosisekelo weSewula Afrika uthi kufuze umphakathi ufinyelele begodu uzibandakanye ePalamende kunye nekambisweni yayo. Zinengi iindlela lokhu okungenziwa ngakho. Abomma bangazibandakanya ekwakhiweni komthetho ngokuthi bavowudele ihlangano ebabona bona izakujamela amazizo wabo neenlilo zabo ePalamende. Begodu bangazibandakanya ngokukhwezelela nokusebenzela iinhlangano ebazithandako begodu bebakhethwe eenjamiselelweni zazo.
Abomma baphakamele eenkhundleni eziphezulu ngalendlela.
Umphakathi unelungelo lokukhambela imihlangano yamakomiti begodu uzibandakanye emiHlanganweni yomPhakathi. Nangabe indaba iqakatheke khulu emphakathini, iKomiti yesiBethamthetho seNarha namkha yomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda ungaqunta ukubamba imihlangano yomphakathi namkha ubawe ukulethwa kweemphakamiso.
Umphakathi ungazisa iKomiti ePhatheleneko nofana eKhethekileko ngamazizo wawo namkha ngendaba ekukhulunyiswana ngayo. Amalunga womphakathi angathintana neLunga lePalamende ukuzwakalisa amazizo wabo malungana nendinyana yomthetho.
UmThethosisekelo weSewula Afrika unikela umtlamo wokuthuthukisa ukulingana ngokobulili, begodu nokuzibandakanya kwabomma ekwakhiweni komthetho. UmThethosisekelo uqukethe iindinyana ezithuthukisa ukulingana ngokobulili. AmaLungelo woBuntu aqinisekisa ukulingana kokuphathwa kwabantu boke beSewula Afrika. Akhandela ukubandlululwa ngokombala, nangokobulili nofana ngesitho somzimba. AmaLungelo woBuntu agandelela bona amagadango kufuze athathwe ukuthuthukisa ipumelelo yokulingana ngiyo yoke imikhakha yomphakathi.
UmThethosisekelo unikela indinyana emazikweni asekela intandoyenengi, kunye nokuzibandakanya kwabomma. Lokhu kufaka hlangana, IKomitjhana yokuLingana ngokoBulili begodu neKomitjhana yamaLungelo waBantu yeSewula Afrika. Ukungezelela endinyaneni ekumThethosisekelo, iSewula Afrika izibophelele ngokulingana ngokobulili ngokuthi ilungise iimvumelwano zeentjhabatjhaba ezifana neHlangano ePhikisana nokuBandlululwa kwaboMma (CEDAW) begodu neHlangano yeseNdlalelo sokwEnza (Platform Action), eyathonywa yihlangano yomHlangano yaboMma yeBeijing. ISewula Afrika iyingcenye yamanye wamahlelo we-Afika wokwenza begodu nokuthuthukisa abomma, afana neweeNarha ezingeSewula yeAfrika eziThuthukako (SADC) nemithetho yekambiso yemisebenzi yobulili netuthuko.
Iindlela zokuthoma neziqakatheke khulu abomma abangazibandakanya ngazo ePalamende kungesikhathi samakhetho. Indlela abantu abavowuda ngayo emakhethweni kujamiselela ukwakheka kwezindlu zombili ekuyiNdlu yesiBethamthetho seNarha nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda. Amakhetho wenarha anikela abantu abangaphezu kweminyaka ema-18 ilungelo lokobana bakhethe ihlangano ebayithandako.
UMnyango omutjha waboMma, wabaNtwana, naBantu abaKhubazekileko wenzelwe ukubuthelela imisebenzi karhulumende ukuthuthukisa nokuvikela abantu amaphilo wabo asengozini emphakathini.
Ukufinyelela iinsiza eziqakathekileko ezifana nefundo, amanzi nezehlalakuhle kubangelwe kungalingani kobulili, kombala, netjhebiswano leengaba. Ukuthi abomma bazibandakanye ngokupheleleko ekwakhiweni komthetho, ukufinyelela kwabomma eensizeni eziqakathekileko kufuze kuthuthukiswe. Abomma abatlhagako abafinyeleli ngokwaneleko eenhlanganweni ezakha imithetho.
Inengi labomma litlhayela ngokuthuthukiswa komnotho. Abomma ngokwesiko basiqhema esitlhagako eSewula Afrika begodu bayidlanzana abasebenzako namkha abasebenzi.
ithinta imbalo enengi yabomma, khulukhulu abomma abasesebancani abaseminyakeni yabo yokukhula.
Intandoyenengi yethu esakhulako ithuthukise abomma ekufinyeleleni amandla wezepolotiki begodu nekuthathweni kweenquntu. ISewula Afrika begodu itlame umthetho khulukhulu ukuqalana nokulungiswa kokulingana ngokobulili.
Isitjhijilo kukwenza bona amalungelo woke akghone ukufinyelelwa ngibo boke abomma.
BAjAMELEKE BUNjANI NjENgANjE ABOMMA EpALAMENDE?
ISewula Afrika isesigabeni sesithathu ephasini zombelele ngokuya ngokujameleka kwabomma ePalamende.
NgIYIpHI INDIMA AMADODA ANgAYIDLALA?
Amadoda anendima eqakatheke khulu angayidlala ekuphumeleliseni ukulingana ngokobilili emphakathini weSewula Afrika. Ngokuya ngokuya ubunengi bamadoda azibandakanya ekulwisaneni nokutlhoriswa kwabomma nabantwana. Amadoda kufuze afundise amanye amadoda bona atjhugulule indlela aziphatha ngayo begodu ahloniphe abomma.
Amadoda nabomma banendima elinganako neqakathekileko ebayidlalako ukutjhugulula ubudlelwano kobilili emphakathini. Awukho umphakathi otjhaphulukileko bekube kula abomma namadoda batjhaphulukile begodu balingana, bekubekunje amadoda nabomma banomsebenzi olinganako ekufuze bawenze.
<fn>Youth and Parliament IsiNdebele.txt</fn>
lokha asaphethe umnyango wezefundo.
Umbuso walokha wabetha umthetho wama "50/50" bonyana isiBhunu kube ngelinye lamalimi asetjenziswako lokha nakufundiswa imethametiksi neemfundo zesayensi yokuhlalisana. Abantu bokuthoma abanghanghabalako kwaba botitjhere nababelethi.
Ngomnyaka we-1975 amaBhodi weeNkolo ezilikhomba zatjela abotitjhere bonyana bangafundisi ngelimi lesiBhunu, lokhu kwabangela bonyana abosihlalo abahlanu bamaBhodi baqothwe Mnyango weFundo yaBanzima.
Ngomnyaka we-1976 ukusilingwa lihlelo leFundo yaBanzima kwatjaleka.
emangenweni wesikolo sinye samabanga aphezulu.
Ilanga leli lakhombisa ukukwata okukhulu kwelutjha leSewula Afrika ekwathoma ngaphambilini begodu kwaragela phambili kwaze kwaba kufumaneka komBuso weNtando yeNengi ngomnyaka we1994. Umphako wawungadliwa mntwana ngesikhath semiguruguru yeSoweto, ukukwata kwelutjha kwabangela imitjhagalo inarha yoke, okwagandelelwa ngesihlungu baphathi bombuso webandlululo. Abantu abanengi bahlongakala, amakhulu abotjhwa, abanengi batjhiya inarha baya eenarheni zangaphandle bazibandakanya neenhlangano ezazivinjelweko ngokomthetho ukusebenza. Ukuqakatheka kwelanga lamhlazi-16 kuJuni 1976 likhombisa itshwayo ngendlela abantu abazinikela ngayo, ukuzibophelela ekulweleni ikululeko nokuvuselela ubulunga belizwe.
Lokhu kwenza bonyana kwakheke ihlelo lefundo elihlonipha isithunzi somuntu, ukuhlukana ngamasiko, ikululeko yokuzikhethela nokusiphalazela ukufi nyeleleka okulinganako.
Abantu abatjha baragela phambili ukudlala indima ekulu emphakathini begodu umbuso wentando yenengi uzimisele ukuthuthukisa ulutjha okubadosiphambili bangomuso nekubabulungi bekululeko eyalwelwa budisi.
Itjisakalo yabantu abatjha njenganje idoswa phambili yiHlangano eThuthukisa aBantu abaTjha (YDA), ejamiselele Ikomitjhini yaBantu abaTjha kunye nesiKhwama saBantu abaTjha uMsobomvu njengehlangano yombuso eqalene neendaba zolutjha.
Ulutjha lagadesi liqalene neentjhijilo ezinengi ezifaka hlangana izinga eliphezulu lokutlhogeka kwemisebenzi, umtlhago kunye nobulelesi.
Ukutlhogeka kwemisebenzi kubambe ulutjha lemihlobo yoke, kusukela kulabo abanebanga letjhumi kufikela kulabo abaneziqu zemazikweni aphakamileko.
Iintjhijilo eziqalene nenarha kuzinze ekwenzeni abantu abatjha bazazi bonyana bona babobani, bazi umlando wabo begodu nokubakhuthaza ngokuthanda inarha yabo. Nakuqalwa ikareko ekhonjiswe babantu abatjha emakhethweni wesine wombuso wentando yenengi, lo mzabalazo othunjiweko.
Umbuso wentando yenengi ubumbe iinhlangano ezifana neHlangano eThuthukisa aBantu abaTjha (YDA) enikelwe igunya lokuqalana neendaba zelutjha kusukela kumthethomgomo kufikela ekuthuthukiseni.
Itjhetjho nokugandelela kwefundo kubonakala ekuhlukanisweni kweminyango yefundo ibe naboNgqongqotjhe ababili weFundo wamaBanga aPhasi neyamaBanga aPhakamileko ukuqinisekisa bonyana iminyango ifumana itjhejo.
IPalamende inamakomidi afana neKomiti ePhathelene neeNdaba zaBomma, zeLutjha, zaBentwana nezaBantu abanokuKhubazeka neKomiti eKhethiweko yeeNdaba zaBomma, zeLutjha nezaBantu abanokuKhubazeka, ezama ukutjheja iindaba zelutjha. LamaKomidi atjheje iindaba zelutjha begodu kufuze aqalane nemithetho ethinta abantu abatjha.
IPalamende ngegunya enalo lokubetha imithetho seyibethe imithetho eminengi efana nomThetho wama-2003 weHlelo eliNabileko lokuThuthukisa aBanzima ngomNotho.
IPalamende emsebenzini wayo wokutjheja iqinisekisa ukusetjenziswa kwemithetho ebethiweko lokhu kufaka naleyo eqalene nelutjha lenarha.
Ukwenza iPalamende bonyana ifinyeleleke kukhona ihlelo elaziwa ngokuthi: "kuHlangana namaLunga" lapho abantu abatjha bangahlangana khona neLunga lePalamende ngalinye ngeendaba eziphathelene nabo. Bangakghona ukwenza amaphimbo wabo azwakale ngokukhuluma nofana ngokutlola iimphakamiso.
ULutjha luyingcenye yomphakathi elingakhambela imiHlangano yamaKomidi lapho umsebenzi wePalamende wenzeka khona begodu bangakhambela ukuhlala kwePalamende bonyana batjheje, bathuthukise ilwazi nokuzithuthukisa bona ngokwabo.
IPalamende inamahlelo aqalene namaziko ahlukeneko, isibonelo, iPalamende yeLutjha ebanjwa ngeNyanga yeLutjha lapho kucocwa ngeendaba ezithinta ulutjha begodu kulapho kuzibandakanya khona abantu abatjha kwaphela, neenkambiso zakhona ngilezo eziqalene nabo.
UmThethosisekelo ukatelela iPalamende bonyana ibandakanye umphakathi emisebenzini nemahlelweni wayo, yingakho ulutjha njengengcenye yomphakathi lumenywa kanengi bonyana lizibandakanye emahlelweni wePalamende, njengemihlangano yemiPhakathi, ngesikhathi seKulumo yesiTjhaba kaMongameli namanye amahlelo wokuzibandakanya komphakathi.
Lencwajana ifumaneka ngawo woke amalimi asemthethweni weSewula Afrika.
<fn>boabab.txt</fn>
UNongorwana lo unikelwa izakhamuzi zeSewula Afrika ngomsebenzi okhetheke khulu. Umsebenzi onikelelwa uNongorwana kufanele ube muhle khulu begodu udlule umsebenzi ojayelekileko.
UNongorwana lo ususelwa emthini we-Baobab okumumuthi we-Afrika otholakala eendaweni ezitjhisa khulu. Ukuthoma kwebizo elithi-Baobab kulihlangothi elinye leenkutani ezinothileko nemikarisomraro ye-Afrika. Uhlathululwe ukudlula yoke imithi e-Afrika, hlangana nokhunye, ngobuhle bawo ekunikeleni amandla, ikarisomraro nokuba litshwayo lobuhle ebantwini bendabuko. Ukubambelela nokulibalela okutjengiswa mumuthi ekukhuleni ube mdala kutjengisa ukusebenzela kuhle nokusekela kwawo iSewula Afrika kunikelwa nguNgongorwana lo. Ngokufanako, umsebenzi owenziwako nawo uqinisekisa ukubambelela nobujamo obukhulako beSewula Afrika.
<fn>framework_isindebele.txt</fn>
Ilimi lomuntu ngeendlela ezinengi "linguye umuntu lowo mbala"; libunikazi bemvelo bawo woke umuntu, esikghona ngabo ukuzwakalisa amathemba kunye neminqopho yethu, siphimisele imicabango namagugu wethu, sihlole ilemuko namasiko wethu, godu sakhe umphakathi wethu nemithetho ewubusako. Lilimi elenza bona sisebenze njengabantu ephasini elihlala litjhuguluka. Ilungelo lokusebenzisa amalimi wangokomthetho esizikhethela wona livunyelwe eRhelweni lamaLungelo wobuNtu begodu nomThethosisekelo wethu uyavuma bona amalimi wabantu bethu amthombo okufanele usetjenziswe.
Ngizikhakhazisa khulu ngokuthi, ngemva kwendlela yekambiso yokubonisana engeneleleko, sigcine sifike ebujameni bokumemezela umleyo womthethomgomo wamalimi eSewula Afrika. Lokhu kusiphetho sendlela yekambiso eyathoma ngo-1995, ngesikhathi ngizakukhetha isiQhema sokuTlama iKambiso yeLimi (LANGTAG) esasingiyelelisa ngomleyo womthethomgomo nomtlamo welimi ohlangeneko. Leligadango laliqakathekile nasiqala ukutlhogakala kokulibalelana ekwahlukeni ngokwamalimi godu lokhu kurholela "emrarweni omkhulu ekambisweni yamalimi amanengi" njengombana kubonakala kwamanye amahlangothi wemiphakathi yethu, begodu nokukhula kokuhlatjwa ngilabo abadlala indima emalimini emukghweni wekambiso yelimi linye eSewula Afrika.
UmLeyo womThethomgomo wamaLimi wesiTjhaba usekelwe emphumeleni wekambiso yokubonisana, ku-LANGTAG begodu nangemizamo yomNyango wami ngokusebenzisana nesiQhema sokuYelelisa ngomThethomgomo wamaLimi. Umleyo womthethomgomo usisekelo ekuphathweni kwemithombo yamalimi wethu ahlukeneko begodu nokufikelelwa kwehloso yombuso ekuthuthukiseni ikambiso yentando yenengi, ubulungiswa, ubuhle kunye nokubumbana kwesitjhaba. Kungalommoya lapho ukuthuthukiswa kwamalimi woke alitjhumi nanye wenarha yethu njengombana kubekwe mThethosisekelo kube lihlangothi eliqakathekileko lalomthethomgomo.
LomLeyo woMthethomgomo utjheja bona igugu lamalimi wethu libekwa kusetjenziswa kwawo kwezomnotho, emphakathini kunye nakwezombanganarha. Ilimi nalilahlekelwa kukwazisa kwalo kilamahlangothi, ubujamo balo buyaphela. UmLeyo womThethomgomo godu uyithathela phezulu iselela yokuhlangana kwephasi ngakwezomnotho begodu nokuthi amalimi wethu wendabuko kufanele abe lihlangothi lebhoduluko lezobuthekniki elikhula ngokurhaba. Kungakho uhlose ukuqinisa ubujamo nokusetjenziswa kwamalimi wendabuko eSewula Afrika.
Nginethemba elikhulu bona amaSewula Afrika woke azawamukela lomLeyo womThethomgomo wamaLimi wesiTjhaba, njengewawo. Ngikholwa bona kufanele sihlangene soke siqinisekise bona umthethomgomo uyafezakala emaphilweni wethu, uqinise godu usenze sizikhakhazise begodu siziveze njengesitjhaba esihlukileko, seSewula Afrika ehlukileko.
Pheze malimi ama-25 ahlukeneko akhulunywa eSewula Afrika, kuthi ali-11 wawo anikelwe ubujamo bokuhlonitjhwa bangokomthetho ngokuya kwesahluko 6 somThethosisekelo ka 1996 (umThetho wenomboro 108 ka-1996), ngebanga lokuthi ukusetjenziswa kwawo kufaka amaphesenti pheze abe ma-98 wesitjhaba soke.
ISewula Afrika iyinarha esebenzisa amalimi amanengi. Umukghwa obonakala khulu ngekambiso yamalimi amanengi eSewula Afrika liqiniso lokuthi amalimi ambalwa wendabuko akhulunywa nangaphetjheya kwemikhawulo yamaphrovinsi, abelwana miphakathi ebuya emaphrovinsini ahlukeneko.
Kwanjesi kunokwazisa okuqinileko kwetlhogeko lokuqinisa imizamo yokuthuthukisa amalimi lawo wendabuko abekagandelelwe ngaphambilini begodu nokukhuphula ikambiso yamalimi amanengi nayikuthi amaSewula Afrika azakutjhatjhululwa ekuthembeleni okungafunekiko ekusetjenzisweni kwamalimi okungasiwo wendabuko njengamalimi aphetheko, wangokomthetho wombuso.
Kuze kube gadesi ukuphathwa kwamalimi ahlukileko eSewula Afrika ngemuva kwebandlululo kumraro ngokungabikhona komthethomgomo ohlelwe kuhle welimi, okurholela ekusetjenzisweni kwesiNgisi nesiBhuru njengamalimi aphetheko kwezomnotho nakwezokuhlalisana kunye nakwezombanganarha emphakathini wethu.
Ngemuva kweminyaka ebunane yedemokhrasi, iSewula Afrika sele ifike ebujameni obuqakatheke khulu emlandweni wayo. AmaSewula Afrika kufanele aqalane poro nokwehluka kwawo ngokwamalimi namasiko kunye neenselela zekambiso yamalimi amanengi yomthethosisekelo, kungakho kungeniswe umLeyo womThethomgomo wamaLimi wesiTjhaba.
UmLeyo womThethomgomo awuhlongozi kuphela indlela etja ekambisweni yamalimi amanengi eSewula Afrika, kodwana ukhuthaza khulu ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko njengamalimi wangokomthetho khona kuzakukhuliswa bekuthuthukiswe ukubumbana kwesitjhaba. Godu uvumela ukwamukelwa mazombe kokwehlukana ngokwamalimi, ubulungiswa emphakathini, imithethokambiso yokuthola imisebenzi yomphakathi namahlelo ngokulingana, godu nokuhlonipha amalungelo welimi.
Lomtlolo unikela umleyo wokufezakalisa ngokunetlha esikhathini sekambiso yamalimi amanengi ngokuya kweenjamiso zomThethosisekelo.
Ubujamobu barholela ekungalinganini kwamalimi, ukukhonya kwesiNgisi nesiBhuru kwadala itjhebiswano lokungalingani phakathi kwalamalimi, nalawo wabantu abanzima.
Imithethomigomo yelimi yamakoloni nebandlululo, ngokuhlanganyela nemithethomigomo yezombanganarha kunye neyomnotho nezokuhlalisana, ngakho-ke yarholela ekukhuleni kwesakhiwo samalimi, ukungalingani kwawo okwakubonakala ezakhiweni zokungalingani zobutjhaba namazinga wobujamo emphakathini weSewula Afrika.
Zoke lezizenzo zabanga ipikiswano ngobujamo nokuhlukana kwamalimi wendabuko kunye nemihlobo ehlukeneko yamalimi wabantu abanzima nezinye iinqhema ezigandelelweko kufaka hlangana abaNgezwako nabaNgaboniko - kwakhuthaza imibono engasimihle ngamalimi we-Afrika, engasi ngeyalabo abakhuluma isiNgisi nesiBhuru kuphela kodwana nabanye abanengi abakhuluma amalimi we-Afrika ngokwabo.
Ubujamo bungezelelwa kukobana, ngebanga lemibono engayikude nemithetho engabanga irarano ephikisana nokuhlonywa kwekambiso yamalimi amanengi, iinhlangano zomphakathi nezangeqadi zinomukghwa wokuthatha iinqunto zesigiyani ezingakhambelaniko ngamalimi neenjamiso zomthethosisekelo kunye neemfuneko ezikhambelana namalimi.
Isahluko 6 somThethosisekelo sinikela umleyo omkhulu wekambiso yamalimi amanengi, ukuthuthukiswa kwamalimi wangokomthetho kunye nokuthuthukiswa kwehlonipho nokulitjalelwa kokwahlukana ngamalimi eSewula Afrika. Sibeka amalungelo welimi wezakhamizi, okufanele ahlonitjhwe ngemithethomigomo yesitjhaba yamalimi.
UmThethosisekelo ugandelela bona woke amalimi wangokomthetho kufanele "athabele ukulingana kokuzithemba" begodu aphathwe ngokulingana, ngokwenza njalo kuqiniswe ubujamo nokusetjenziswa kwamalimi wendabuko, ngokuthi umbuso uthathe amagadango womthetho kunye namanye, ukulawula nokuphatha ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko ebekadinywe amathuba.
UmThethosisekelo ugunyaza itjhuguluko ebujameni belimi inarha yoke, ngokunikela itjhejo lezokuhlalisana nezombanganarha eenqhemeni zamalimi egade adinywe amathuba ngokuya kweendingo ezizwakalisiweko zemiphakathi kunye neenqhema ezinekareko.
Isahluko 6 somThethosisekelo sifuna kubekwe iindlela zokwenza, okuzakuthuthukiswa ngazo amalimi wendabuko la.
Isahluko 6 kunye no zineenjamiso ezikhambelana nelimi zeminyango yesitjhaba namaphrovinsi, lapho iminyango yombuso kufanele isebenzise, ubuncani bakhona amalimi amabili wangokomthetho.
Ukuphuhlisa ukwehlukana ngokwamalimi ukuya phambili, isahluko 6 sinikela ngokuhlonywa kweBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika (PanSALB) ukuphuhlisa ikambiso yamalimi amanengi begodu nokuqiniseka ingasi ukuthuthukisa nokusetjenziswa kwamalimi wangokomthetho kuphela, kodwana namaLimi wabaRwa, kunye neLimi / namaLimi lama / wamaTshwayo. IBhodo godu izakwakha ukuhlonitjhwa kwamaLimi wamaFa akhulunywa ngamanye amahlangothi womphakathi wethu kunye nalawo malimi asetjenziselwa iminqopho yezekolo.
Ezinye iinjamiso ezikhambelana neendaba zelimi zenziwe kwenye indawo emThethwenisisekelo. Isahluko 9 sivikela ekubandlululweni ngokungakafaneli ngokuya kwelimi, kuthi izahluko 30 no 31 zikhuluma ngamalungelo wabantu ngokuya kwesiko, zekolo kunye nokuzibandakanya ngakwezelimi nokuzithabisa. Isahluko 35 no sikhuluma ngamalungelo welimi wabantu ababotjhiweko, abavalelwe ngaphandle kokuvela ekhotho kunye nababekwe umlandu, ngokugandelela elungelweni lokunikelwa ukusegwa komlandu ngekambiso eyenziwa namkha erhumutjhwa ngelimi elikhethwa mumuntu lowo.
UmNyango wezeFundo ufake "umThethomgomo weLimi eFundweni (LiEP)", ogandelela ikambiso yamalimi amanengi njengokunaba kokwehluka ngamasiko kunye nehlangothi eliqakathekileko lokwakhiwa kweSewula Afrika enganabandlululo. Umthethokambiso osisekelo kugcina ilimi lomfundi lekhaya efundweni nekufundiseni, kodwana kukhuthaza abafundi bona bathole amalimi wokungezelela godu. I-LiEP isebenza ngezinto ezifana nelimi/amalimi lo/wokufunda nokufundisa eenkolweni zomphakathi, ehlelweni lesikolo kunye nemisebenzini ekhambelana nelimi yemibuso yamaphrovinsi wefundo kunye namabandla aphethe iinkolo.
UmThethosisekelo kunye nemithetho ekhambisanako ngokubonakala iraga ukuphuhliswa kwekambiso yamalimi amanengi eSewula Afrika. Ngesibangesi-ke, lomleyo womthethomgomo kufanele uqalelele ngokwaneleko ukuvumelanisa umthethomgomo welimi kiwo womathathu amazinga wemibuso begodu ubeke ngokucacileko ubujamo bomthethomgomo ngobujamo nokusetjenziswa kwamalimi wendabuko wangokomthetho emaphrovinsini wolithoba eSewula Afrika.
Umthethomgomo welimi uyavuma ngeenjamiso zomthethosisekelo mayelana nekambiso yamalimi amanengi begodu uhlanganyele neminqopho yombuso ekukhuleni ngakwezomnotho, zombanganarha nomphakathi kunye nezefundo.
khuthaza ukufundwa kwamanye amalimi wangokomthetho wendabuko ukuphuhlisa ubunye besitjhaba, nokwehlukana ngokwelimi namasiko; godu; noku phuhlisa ukuphathwa kuhle kwelimi khona kuzakulawulwa kuhle ukuphathwa kwemisebenzi yesitjhaba khona kuzakuhlangabezwana neenrhuluphelo neendingo zamakhastama.
ukukhandela ukusetjenziswa kwelinye nelinye ilimi ngomnqopho wokutlhorisa, ukugandelela kunye nokubandlulula; godu nokuqinisa ukubekwa kwabantu phambili nakutjhejwa iinrhuluphelo, iindingo kunye neemfuno zemiphakathi eminengi yelimi ngokukhulumisana nekulumo-pikiswano.
Ukuphuhlisa ikambiso yamalimi amanengi eSewula Afrika kufuna imizamo enganyazi ilwazi elikhona emphakathini lapho amalimi wendabuko wangokomthetho asetjenziswa khona khulu. Lokhu kuzakukghonakaliswa kusetjenziswa nokubandakanywa kwemiphakathi njengabadlalindima eenkambisweni zokuthuthukiswa kwelimi.
Kungalindeleleka ukufaka izazi zelimi ekurhelebheni ekambisweni yokuthuthukiswa kwamahlelo wokusebenza kwamalimi amanengi ngerhubhululo kunye nokusatjalaliswa kwalokho okutholakeleko.
Ukughonakalisa ukusebenzisana nokwabelana ngokuziphendulela hlangana nemibuso emalunga we-SADC kuzakukhambisa burhaba ukuthuthuka kwelimi.
Kuzatlhogeka bona kwenziwe ukubuyekezwa kwemithethomgomo ngeenkathi ezamukelekako khona kuzakweluswa iragelo phambili elitjhinga emphakathini weSewula Afrika osebenzisa amalimi amanengi.
Indlela etholakala emphakathini ekuthuthukisweni kwekambiso yamalimi amanengi ngengasebenza khulu, nakuqalwa umphakathi weSewula Afrika oneenqhema neenhlangano zombanganarha ezinengi. Kufanele kube nendlela enikela amandla kiwo woke umuntu begodu nekhuthaza ukudlala indima ekutlameni ilimi nokufezekiseni umthethomgomo ohlanganisa ilwazi lesithekniki ukudlulisa ilwazi namakghono.
Zoke izakhiwo zombuso (wesitjhaba, yamaphrovinsi kunye neyemibuso yabomaziphathe beendawo) kunye neenhlangano ezisebenzisa amandla womphakathi namkha ezenza umsebenzi womphakathi ngokuya komthetho wenarha, zilawulwa mLeyo womThethomgomo weLimi.
Ekuphuhliseni ikambiso yamalimi amanengi amaphrovinsi azakubumba imithethomigomo yawo ngokuya komhlahlandlela otholakala kilomLeyo womThethomgomo, ngokuqala ubujamo bawo ngokwesifunda kunye neendingo zomphakathi nalokho okuthandako, njengombana kubekiwe emThethwenisisekelo.
Imibuso yabomaziphathe beendawo izakubeka ukusetjenziswa kwelimi kunye nokunyulwa miphakathi yayo ngomleyo welimi okghonakalisako wephrovinsi. Ngemuva kokubekwa kokusetjenziswa kwelimi nokunyulwa miphakathi, imibuso yabomaziphathe beendawo kufanele ngokubonisana nemiphakathi yayo, yakhe beyazise nokufezekisa umthethomgomo wamalimi amanengi.
Amalimi wangokomthetho azakusetjenziswa ngendlela okufuneka ngayo emisebenzini yoke yesibethamthetho, kufaka ukugadangiswa ku-Hansard, njengelungelo; nasiya eembethamthethweni zamaphrovinsi, ubujamo besifunda ngibo obuzakutjho bona kusetjenziswe liphi ilimi namkha amalimi.
Umbuso uzakukhuthaza bewunikele ngesekelo nakutlhogekako, amabhizinisi wangeqadi ukuthuthukisa begodu afezekise yawo imithethomigomo yamalimi ngokuya komleyo womthethomgomo wamalimi wesitjhaba.
Ili/ amalimi (eli) asebenzako / Ili/amalimi (lo) wokurekhoda: Ngokuvumelana, esinye nesinye isakhiwo sombuso kufanele sivumelane ngelimi / amalimi eli/asebenzako (elizakusebenza ekuthintaneni kwangaphakathi kunye nokukhulumisana neminye iminyango); ikani nakukghonekako, kungazukuba nomuntu okhandelwako ekusebenziseni ilimi alifunako. Eminqopheni yokubamba imihlangano namkha ukwenza imisebenzi ethileko umzamo kufanele wenziwe ukusebenzisa iindlela zokukghonakalisa ukusetjenziswa kwelimi ezifana nokutjhugulula nokurhumutjha (kokubili ukurhumutjha ngokulandela isikhulumi nokurhumutjha ngokukhambisana nesikhulumi, kunye nokurhumutjha ngokuhleba) nakukghonekako.
Ukuthintana namalunga womphakathi: Eminqopheni yokuthintana kwangokomthetho ngomtlolo, ilimi elikhethwa sisakhamuzi kufanele lisetjenziswe. Koke ukuthintana ngomlomo kufanele kwenziwe ngelimi elinyulwa balaleli. Nakutlhogekako, yoke imizamo kufanele yenziwe ukusebenzisa iindlela zokukghonakalisa ukusetjenziswa kwelimi ezifana nokurhumutjha (ukurhumutjha ngokulandela isikhulumi, ukurhumutjha ngokukhambisana nesikhulumi, ukurhumutjha ngomtato kunye nokurhumutjha ngokuhleba) nakukghonekako.
Imitlolo yombuso: Ihlelo lemitlolo lokusetjenziswa kwekambiso yamalimi amanengi kufanele lilandelwe minyango yombuso wesitjhaba eendaweni lapho kungafuneki imitlolo ngamalimi woke alitjhumi nanye wangokomthetho.
Lapho ukusebenza kuhle nokuzinza kombuso kelinye nelinye izinga kufuna ukuthintana okungeneleleko kwelwazi, kufanele livezwe ngawo woke amalimi alitjhumi nanye wangokomthetho kuthi emaphrovinsini kube ngawo woke amalimi wangokomthetho abekiweko ephrovinsini.
Eendaweni lapho imitlolo yombuso ingeze yatholakala ngawo wolitjhumi nanye amalimi wangokomthetho, iminyango yombuso wesitjhaba kufanele iveze imitlolo kanye kanye ngamalimi ubuncani bakhona asithandathu.
Umthethokambiso wokudlhegana kufanele usetjenziswe nakukhethwa amalimi wokuveza imitlolo yombuso ngamalimi wesiNguni nesiSotho.
Ukuthintana neentjhabatjhaba: Ukuthintana kombuso ezingeni lephasi kuzakwenziwa ngesiNgisi namkha kwesikhatjhana, ngelimi elikhethwe yinarha leyo.
Ukufezekiswa komthethomgomo wamalimi kuzokwandisa ukufuneka kwemisebenzi yokutjhugulula nokuhlela kunye nemisebenzi yokurhumutjha, ikakhulukazi emalimini wendabuko. Ihlangothi eliqakatheke khulu lelwazi lokutjhugulula kilamalimi kuzakufanela bona likhuliswe eminyangweni yombuso kunye nekorweni yangeqadi, isibonelo, ebujameni balabo abasebenza ngelimi bangeqadi abafana nabatjhugululi, abahleli kunye nabarhumutjhi. Isidingo esandako semisebenzi yabasebenzi belimi ababandulwe ngokwaneleko sizakufuna ibandulo lamakghono eliragela phambili.
Ukuhlonywa kwamayunithi welimi komunye nomunye umnyango wombuso wesitjhaba kunye nakwenye nenye iphrovinsi kuzakuba nomthelela endleleni yokusebenza yemiSebenzi yamaLimi wesiTjhaba. ImiSebenzi yamaLimi wesiTjhaba (NLS) izakufanela bona ihlanganise ukulawula ukufezekiswa komthethomgomo ngokukghonakalisa ukubandulwa kwabasebenzi beyunithi yelimi emisebenzini yokutlama elimini begodu nokusekelwa kwamahlelo wokusebenza walamayunithi. ImiSebenzi yamaLimi wesiTjhaba izakuzibopha ngokuvumelanisa ukuthuthukiswa kwamahlelo wokubandulwa kwabatjhugululi, ama-editha nabarhumutjhi, begodu nokuhlonywa kwemihlahlandlela esebenzako mayelana neendaba zekhwalithi.
Iindawo ezifana nekambiso yokwamukelwa kwamagama nebuthelelo lamagama ukwenza isihlathululimagama nazo zizakuthinteka. Ukwanda komsebenzi wokutjhugulula kuzakufuna ituthuko ekhamba burhaba yokuthuthukiswa kokwamukelwa kwamagama emalimini wangokomthetho kunye neButhelelo lamaGama wesiTjhaba elizakufikelelwa ngibo boke abasebenza ngelimi embusweni kunye nebangeqadi.
Ukutholakala kweensetjenziswa zetheknoloji yamalimi wesintu (isibonelo, ukutjhugulula ngokurhelejwa mtjhini, ibuthelelo lamagama wokurhumutjha, ihlelo lokuhlola ukupeledwa kwamagama) emalimini wendabuko kuzakudlala indima ekulu ekusekeleni imisebenzi yokukghonakalisa ilimi.
Ubukhulu bokukhetha bamayunithi welimi buzakubekwa begodu ibandulo lamakghono kilendawo lizakubekwa phambili ngemuva kokuqalwa kwesibalo samalimi wangokomthetho okufanele asetjenziswe nasele siqaliwe. Amayunithi abunjwa basebenzi ababandulwe ngokwaneleko abane namkha ngaphezulu azakufuna abomabhalana.
Ukwakhiwa kwekghono eendaweni lezo esele zifanisiwe zokukghonakaliswa kwelimi kuzakwenzeka ngokusebenzisana nabanikeli bemisebenzi abafana neenhlangano zefundo yamazinga aphezulu abanikela amahlelo wefundo akhambelana nobujamo obubekwe baLawuli bezamaZinga wezeFundo eSewula Afrika (SAQA) namahlelo wefundo ekusebenzeni kwelimi, ukutjhugulula nokuhlela, ukurhumutjha, ukutlanywa kwelimi, ukwamukelwa kwamagama kunye nokutlolwa kweenhlathululi-magama.
Ukufakwa kancani kancani komthethomgomo wokufezekisa okuragela phambili esikhathini esifitjhani, esilingeneko kunye neside kuyindlela enyulekako emazingeni woke.
Ngokuphathelene nemitlolo yombuso, ukufezekiswa kuzakufakwa zizakhiwo zombuso ngetjhejo elikhulu nokuqala ukwenzeka kwayo ngesikhathi okungasenani seminyaka emithathu. Ubuhle bokufakwa kwayo kancani kancani ngendlela yokwenza kukobana, iminyango ingandisa ngokwanda kwenani ukuthuthuka kwekghono nokuphathwa kwekambiso yokufezekiswa ngokwaneleko.
Izakhiwo zombuso zizakuba nesikhathi sokutlama amabhajethi wazo ngokungezelela kancani kancani izabelo ngesikhathi somLeyo wokuseTjenziswa kweeMali esiKhathini esiLingeneko (MTEF) nemisebenzi yokutlama ngokukhambisana nemithombo efuneka ekufezekisweni ngepumelelo komthethomgomo.
Iindlela zokwalusa ukuqinisekisa ikhwalithi yemisebenzi yokutjhugulula nokuhlela zizakwenziwa.
Ngokusebenzisana neBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika, umNyango wezobuKghwari namaSiko uzakulawula iragelo phambili begodu uzakubika ngeenkhathi ezibekiweko ebaphathini abafaneleko.
Ukubuyekezwa kwemithethomigomo kuzakwenziwa njalo begodu neemphakamiso zizakwenziwa khona kuzakuba namatjhuguluko lapho kufuneka khona amabhajethi azakuhlaliswa kuhle ngokufunekako.
Imithangalasisekelo efunekako ukusebenzisa umthethomgomo izakujanyiswa. Lokhu kuzakufaka ukuhlonywa kwamayunithi welimi kiyo yoke iminyango yesitjhaba begodu nemaphrovinsini ukuphatha ukuthintana ngomlomo kwangaphakathi nahlangana neminyango kiwo woke amazinga wombuso;. ukuthintana ngomtlolo ngaphakathi nahlangana namazinga woke wombuso;. ukuthintana nomphakathi ngomlomo;. ukuthintana ngomtlolo nomphakathi; begodu. nokuthintana ngokweentjhabatjhaba nakufaneleko.
Ezinye iindlela zokufezekisa ezizakusetjenziswa liRhelo lokuziPhatha labaSebenzi bomBuso, elihlonywe mKhandlu wabaSebenzi beLimi beSewula Afrika, imiSebenzi yokuRhumutjha ngomTato yeSewula Afrika (TISSA), indlela yokuthuthukiswa kwamalimi abekagandelelwe ngaphambilini kunye nendlela yokwenza yetheknoloji yamalimi wabantu.
Ukuziphendulela kombuso okungezelelweko mayelana nokufezekiswa komthethomgomo welimi lesitjhaba kungendlela elandelako:.
ukulawula ukukghonakaliswa kwebizelo elingeneleleko lelimi, isibonelo, ukutjhugulula, ukurhumutjha nokubuthelelwa kwamagama ngokuthuthukisa nangomthetho ofaneleko.
ukusekela imizamo yokulungisa ekhethekileko namahlelo wamalimi wendabuko abekagandelelwe ngaphambilini, okutjho, amalimi wabanzima newabaRwa kunye namaLimi wamaTshwayo; kunye nokusekela ukufundwa nokufundiswa kwawo woke amalimi weSewula Afrika kiwo woke amazinga wesikolo.
ikambiso yamalimi amabili Umukghwa wokusebenzisa amalimi amabili (ngaphandle kokuwazi ngokulingana).
ukuthuthukiswa kwelimi Ukuthuthukiswa kwelimi ngemigwalo, ukubeka ebujameni obamukelekako kunye nokuthuthukisa imisebenzi khona ilimi lingasetjenziswa ezikweni leendaba, efundweni, emahlelweni wezomthetho kunye newezokuphatha, njll, godu kancani ngokunikela indawo yokuvezwa kwemisebenzi etlolwe ngelimelo.
ukuhlela Sisenzo sokwenza amatjhuguluko elimini namkha emukghweni womtlolo.
ubuhle nokulingana Ikhwalithi yokulunga, ukungathathi hlangothi; ukuphatha ngokulinganako; okulungileko kunye nokuhle.
ikambiso yamalimi amanengi esebenzako Itjho ukukhetha ilimi/amalimi eli/athileko ebujameni obuthileko, ngokuya kobujamo balapho kusetjenziswa khona ilimi, isibonelo, umsebenzi, abalaleli kunye nomlayezo elisetjenziselwa wona.
amaLimi wamaFa Malimi angasi wendabuko enarheni kodwana eza namaphandle.
amalimi ebekadinywe amathuba ngaphambilini Ngobujamo beSewula Afrika, la malimi anikelwa ubujamo obuphasi ziinqhema zakade ekhabe zinamandla, ngalokho, akhenge asetjenziswe namkha athuthukiselwe ukusetjenziswa ekubikeni iindaba, efundweni (ngemuva kwefundo yokuthoma yephrayimari), namkha emphakathini namkha ekorweni yezomnotho. Lisekelo elincani elanikelwa ukuthuthukisa imihlobo yezobukghwari obukhona kilamalimi. Lamalimi afaka hlangana amalimi wendabuko, amaLimi wamaFa kunye namaLimi wamaTshwayo (SASL).
itheknoloji yamalimi wabantu Ukusetjenziswa kwelwazi lelimi ekuthuthukisweni kwamahlelo wekhomphyutha angafanisa, azwisise, arhumutjhe abenze ilimi labantu ngayo yoke imihlobo, isibonelo, ukuthuthukiswa kweensetjenziswa zekhomphyutha, ezenza kukghoneke ebantwini bona basebenzisane namakhomphyutha.
ilimi lendabuko Lilimi elisungulwe kileyo narha.
ukurhumutjha Sisenzo sokususa ikulumo elimini lesikhulumi uyise elimini elinye, ngokukhuluma.
itjhejo ngelimi Kukuba masikizi ngendlela ilimi elisetjenziswa ngayo emphakathini, nanyana abasebenzisi balo banikelwa amalungelo wabo welimi, godu nokobana ilimi lisetjenziswa bunjani ukunikela amandla namkha ukumuka amandla.
ukulingana kwamalimi Ngokuya komThethosisekelo, woke amalimi azakuthola ihlonipho elinganako. Ukuphathwa ngokulingana kwamalimi amabili namkha amanengi, khulu khulu ngokuphathelene nehlangothi elisemthethweni lomphakathi elinjengomthetho, ubulungiswa, ukuphathwa komphakathi kunye nokulaya.
ukulinganiswa kwamalimi Ukulunga kokunikelwa kwelimi kunye/namkha nokuphathwa kwamalimi amabili namkha adlula lapho. Izinto ezifana nembalo yabakhulumi nobujamo belimi bungafakela umthethomgomo ummoya wokubeka ukusetjenziswa kwelimi emahlangothini athileko. Ukusetjenziswokhu kungahle kungalingani. "Umbuso asoze wasebenzisa amalimi wazo zoke izakhamizi kuhle begodu ungazibekela ukufika ekusebenziseni ilimi / amalimi lelo/lawo eli/asemthethweni, namkha amanye amalimi, ngenye indlela" (Turi, 1993:14-15).
ukutlanywa kwelimi Ukutlanywa kwelimi kuqale ekurarululeni imiraro yelimi ngokubumba iinhloso ezingasetjenziswa nakubhala yokuthoma, izinto zokwenza kunye nemiphumela. Kufaka hlangana iinkambiso zokulawula nokuthuthukisa amalimi ngokuthuthukiswa kwelimi.
umthethomgomo welimi Isiqunto sangokomthetho ngobujamo bamalimi ahlukeneko akhulunywa emiphakathini ekhuluma amalimi amanengi namkha enezinto ezihlukeneko, isibonelo, ngiliphi ilimi elingaba ngelesitjhaba namkha langokomthetho, ngimaphi amalimi angasetjenziswa njengamalimi wesifunda begodu buzakuba yini ubujamo bawo.
amalungelo welimi Imithetho ibeka ubujamo lapho izakhamizi zingazikhethela ngokwelimi.
amayunithi welimi Abasebenzeli bombuso eminyagweni nemaphrovinsini azakusebenza ngezinto ezithileko zelimi zomnyango namkha iphrovinsi esuka emThethwenimgomo wamaLimi wesiTjhaba godu nokukhulumisana neminye iminyango ngeendaba zelimi.
ukwenziwa kweenhlathululi-magama Sisenzo namkha msebenzi wokubuthelela isihlathululi-magama.
amahlelo wokutjhugulula ngomtjhini Mahlelo wekhomphyutha atjhugulula imitlolo ye-elektroniki ukusuka kwelinye ilimi ukuya kwelinye.
ilimi elidinywe amathuba Elinye nelinye ilimi langokomthetho elingasetjenziswa ngokomthetho namkha nayikuthi ukusetjenziswa kwalo akukhuthazwa ebujameni bangokomthetho (isibonelo, efundweni, kwezepilo). "Amalimi adinywe amathuba" kutjho ubujamo obuphasi belimi kunye nabakhulumi balo. Isibonelo, Xitsonga, Tshivenda, isiNdebele kunye nesiSwati malimi athathwa njengadinywe amathuba eSewula Afrika.
ilimi lokulaya (lokufunda) Ilimi lendlini yokufundela livezwa lihlelo lokufunda nomthethomgomo welimi. "Ilimi lokufunda" litjho ukusuka kancani khona kuzakufaka umqondo wokobana woke amalimi adlula kwelinye angasetjenziswa begodu abafundi bangafikelela kelinye okungasilo lokufunda.
ikambiso yamalimi amanengi Ukusetjenziswa kwamalimi amathathu namkha amanengi mumuntu namkha siqhema sabakhulumi abafana nezakhamizi zesifunda esithileko namkha isitjhaba.
ilimi langokomthetho Ilimi elisetjenziswa embusweni, emakhotho womthetho, efundweni, ebhizinisini kunye nezikweni leendaba.
Sisenzo sokususa umtlolo elimini lokuthoma uwuse elimini elinye ngokutlola.
Magama wesithekniki abekwe ebujameni obuvunyelweko magama kwenzelwa ikoro ethileko yesifundo.
<fn>grievance_rules_IsiNdebele.txt</fn>
ukurarululwa kweenghonghoyilo zomuntu ngamunye ezingeni eliphasi khulu lomnyango.
Isinghonghoyilo kufanele sirarululwe ngokukghoneka okukhulu mqatjhi begodu sirarululelwe khulukhulu endaweni lapho senzeke khona.
Umqatjhi kufanele aqinisekise bonyana isinghonghoyilo sitjhejwa ngendlela elungileko, engathathi hlangothi nenganyuliko, begodu imithethokambiso yobulungiswa bemvelo iyalandelwa.
Ikambiso kufanele kube ngileyo erhelebha nekghonakalisa umqatjhi nomsebenzi ukulungisa ukunganeliswa.
Akunamsebenzi ozakukhutjhwa inyumbazana namkha abandlululwe bunqopha namkha ingasi bunqopha ngebanga lokufaka isinghonghoyilo.
Nayikuthi isenzo sokukhalima sithathelwa umsebenzi, ukusetjenziswa kwalekambiso msebenzi ukulungisa enye nenye indaba ekhambelana nesenzo sokukhalima angeze yajamisa ikambiso yokukhalima.
Isinghonghoyilo kufanele senziwe ngomtlolo begodu zoke iinqunto ezithathwa ngesikhathi sekambiso zenziwe ngomtlolo.
Umsebenzi angarhelejwa mjameli.
Ekubekeni ukukhambisana namaqintelo wesikhathi, lokhu kufanele kubalwe ngokungafaki ilanga lokuthoma nokufaka ilanga lokugcina.
Abathintekako kufanele bakhambisane namaqintelo wesikhathi abekwe kilekambiso, ngaphandle kwalokha bobabili nabavumelana ngokuwakhulisa.
Isinghonghoyilo kufanele sifakwe kumqatjhi kungakapheli amalanga ama-90 ukusuka ngelanga umsebenzi azi ngalo ngegadango langokomthetho namkha ukutjhiywa kwalo ngaphandle, okumthinta kumbi.
Umsebenzi angafuna bonyana isinghonghoyilo sakhe sidluliselwe eKomitjhaneni kungakapheli amalanga ali-10 ngemva kokuthola isiqunto sabathatha isiqunto.
Umqatjhi kufanele anikele ngelwazi elifaneleko elifuneka bona umsebenzi enze namkha alendelele isinghonghoyilo, nayikuthi liyafuneka.
Ukunikelwa kwelwazi elinjalo kuyame emaqintelweni abekwe mthetho.
Umsebenzi kufanele anikele ngelwazi mayelana nobujamo besinghonghoyilo neragelo phambili elenziweko mayelana nelanga lokutjhejwa kokugcina kwaso.
Umqatjhi kufanele anikele umsebenzi ikhophi yeforomo lesinghonghoyilo ngemva kwezinga elinye nelinye labalawuli abaqalene nesinghonghoyilo.
Umsebenzi angafaka isinghonghoyilo kumsebenzi okhonjiweko ukukghonakalisa ukurarululwa kwesinghonghoyilo ngemnyangweni.
Iforomo elibekiweko elitholakala esiNgezelelweni A kufanele lisetjenziswe lokha nakwenziwa isinghonghoyilo.
Umsebenzi okhonjiweko kufanele akhulumisane nezakhiwo ezifaneleko zabalawuli bomnyango ukulinga ukurarulula umraro.
Isinghonghoyilo singararululwa nginanyana ngimuphi umuntu ngaphakathi kwezakhiwo ezifaneleko zabalawuli ezinegunya lokwenza njalo.
Umsebenzi owoniweko uzakwaziswa msebenzi okhonjiweko ngobujamo neragelo phambili elenziweko ekurarululweni kwesinghonghoyilo.
Nayikuthi isinghonghoyilo sirarululwa bekwaneliswe umsebenzi owoniweko isiqinisekiso salokho sizakutlolwa phasi, msebenzi okhonjiweko.
Nayikuthi isinghonghoyilo asirarululeki, abathatha isiqunto kufanele bazise umsebenzi owoniweko ngendlela efaneleko.
Umnyango (kufaka abathatha isiqunto) banamalanga ama-30 wokuqalana nesinghonghoyilo. Isikhathi singakhuliswa ngokuvumelana kwabathintekako ngomtlolo.
abathatha isiqunto kufanele ngokuya kwesigaba 35 somThetho wezabaSebenzi bomBuso ka-1994, badlulisele isinghonghoyilo nemitlolo efaneleko eKomitjhaneni yezabaSebenzi bomBuso ezakwenza isiphakamiso kungakapheli amalanga amahlanu ngemva kokwaziswa msebenzi owoniweko.
Nayikuthi isinghonghoyilo sibumba ikambiso yezabasebenzi engathathwa njengakalungi njengombana ihlathululwe emThethweni weTjhebiswano lezabaSebenzi ka-1995, umsebenzi angazisa abathatha isiqunto ngomtlolo bonyana ufisa ukusebenzisa iindlela zokurarululwa kwemiraro ezitholakala emthethwenisisekelo womKhandlu wokuKhambelanisa nokuKhulumisana wabaSebenzi bomBuso namkha umkhandlu wekoro ofaneleko (lapho kukghonakalako) begodu neKomitjhana yezabaSebenzi bomBuso kufanele ingasatjheji isinghonghoyileso.
bunqopha eKomitjhaneni; namkha ebujameni bobungaphathwa kuhle emsebenzini, emKhandlwini wokuKhambelanisa nokuKhulumisana wabaSebenzi bomBuso namkha emkhandlwini wekoro ofaneleko (kenye nenye ekhona kilezi) ngokuya kwekambiso yawo yokurarulula imiraro.
Nasele iKomitjhana ithole ilwazi kabathatha isiqunto, kufanele kuthi kungakapheli amalanga ama-30 itjheje isinghonghoyilo esinjalo begodu yazise abalawuli abathatha isiqunto, ngesiphakamiso sayo namabanga wesiqunto sayo ngomtlolo.
Ekufumaneni isiphakamiso seKomitjhana, abathatha isiqunto kufanela kuthi kungakapheli amalanga amahlanu, bazise umsebenzi neKomitjhana ngesiqunto sabo ngomtlolo.
behloko yomnyango wesitjhaba, ingaletha isinghonghoyilo kuMongameli; namkha behloko yomnyango wephrovinsi ingaletha isinghonghoyilo kuNdunakulu ofaneleko.
UMongameli namkha uNdunakulu unamalanga ama-30 wokutjheja isinghonghoyilo. Isikhathi singakhuliswa ngokuvumelana.
ImiYalo F9 no-10 izakufundwa namatjhuguluko afunwa bujamo, isebenza kizo zoke iinghonghoyilo zeenhloko zeminyango.
Ihloko yomnyango kufanele iqinisekise bonyana ukurarululwa kwesinghonghoyilo kutjhejwa kuhle ngokugcinwa kwamarekhodi wesibalo seenghonghoyilo ezirarululwe ukuthoma ekuthomeni konyaka kanye nokubika eKomitjhaneni njalo eenyangeni ezisithandathu.
IKomitjhana kufanele ibike ngokuphathwa kweenghonghoyilo kanye nangokusebenza kwekambiso yeenghonghoyilo kanye ngonyaka ePalamende begodu namayelana nemisebenzi yayo ePhrovinsini esiBethamthethweni saleyo Phrovinsi.
Lokha isinghonghoyilo nasenziwa ngokuya kwalekambiso, umsebenzi owoniweko kufanele aveze bonyana ingabe kghani usebenzisa enye na ikambiso.
Isinghonghoyilo esifakwe ngaphambi kokwaziswa kwemiThetho yesiKhatjhana, okutjho bonyana ngaphambi komhlaka 1 Julayi 1999, sizakutjhejwa besiqedwe kungathi imiThetjhwana yezabaSebenzi bomBuso ayikasulwa.
Isinghonghoyilo esenziwa ngaphambi kokwaziswa kwalemiyalo yeenghonghoyilo, kufanele sitjhejwe besiphethwe ngokuya kwemiThetho yesiKhatjhana yeeNghonghoyilo eyaziswe kuGazede yomBuso yenomboro 20231 ka-1999.
Ilanga lokuthoma ukusebenza kwalemiYalo kuyame eenjamisweni zomThetho K, 19 Septemba 2003.
Iforomeli kufanele lisetjenziswe ukwenza isinghonghoyilo (kungafaki ukuqothwa emsebenzini okungasi kuhle) lokha nawungakaneliswa sisenzo sangokomthetho namkha kutjhiywa ngaphandle begodu bewungakghoni ukurarulula umraro ngokusebenzisa ikulumiswano engakahlelwa.
Kufanele ufake isinghonghoyilo kungakapheli amalanga ama-90 ukusuka ngelanga owazi ngalo ngesenzo sangokomthetho namkha ukutjhiya ngaphandle okukuthinte kumbi.
Ungarhelejwa namkha ujanyelwe ngosebenza naye namkha mjameli namkha siphathiswa esibuya enyonyaneni yabasebenzi eyaziwako.
Kuqakathekile ukuzalisa loke ilwazi ngokunembako. Lokha nakuzaliswa iforomo, kufanele linikelwe umsebenzi okhonjiweko okhambisa kuhle iinghonghoyilo esikhungweni sakho. Umnyango uzakunamathisela iforomeli emitlolweni yesinghonghoyilo begodu lizakusetjenziswa kiwo woke amagadango wekambiso yokunghonghoyila.
Kwelinye nelinye igadango lapho umuntu osesakhiweni esifaneleko sabalawuli alinga ukurarulula isinghonghoyilo, omunye nomunye othintekako uzakuzalisa iforomo elifaneleko. Uzakunikelwa ithuba lokuphendula kwelinye nelinye igadango nombono omunye nomunye.
Ekupheleni kwegadango elinye nelinye lekambiso yokunghonghoyila, umnyango uzakukunikela ikhophi yeforomo elizalisiweko.
Nasele isinghonghoyilo sirarululiwe, akusatlhogeki bonyana uzalise loke iforomo. IPhiko lokuPhathwa kwabaSebenzi lomnyango wakho lizakufayila iforomo. Lizakusetjenziselwa ukubika iimbalobalo eKomitjhaneni yezabaSebenzi bomBuso.
Kufanele uzalise iiNgcenye A no-B zeforomeli begodu ulinikele umsebenzi okhonjiweko okhambisa kuhle iinghonghoyilo esikhungweni sakho. Umsebenzi uzalitlikitla ebhlogweni elingaphasi kweNgcenye B yeforomo ukutjengisa bonyana isinghonghoyilo sifunyenwe. Qinisekisa bonyana uthola ikhophi yeforomo lapho ukufunyanwa kwesinghonghoyilo sakho kuvunywa khona.
INgcenye C yeforomo lesinghonghoyilo izakuzaliswa mqatjhi nawe ngesikhathi samagadango ahlukeneko lapho imizamo izakwenziwa ukurarulula isinghonghoyilo.
Ama-Initjhiyali nesibongo: Inomboro ye-Persal: ... Umnyango oqatjhwe kiwo: ... IPhiko: ... Isikhundla: ... Ilanga owazi ngalo isenzo sangokomthetho namkha ukutjhiywa ngaphandle: ... Iinomboro zokuthintana: Inomboro yomtato:...
Inomboro yefeksi: Igama lomjameli (lapho kufaneleko):... Iinomboro zokuthintana zomjameli: Inomboro yomtato:...
Inomboro yefeksi: Igama lehlangano yabasebenzi (lapho kufaneleko): ... Iinomboro zokuthintana zenyonyana: Inomboro yomtato:...
Woniwe ngani (Nayikuthi isikhala esingenzasi asikaneli, zalisa amaphepha wokungezelela): Ngiyiphi intatha oyihlongozako: ... LITLIKITLWE:..?
Ihlangotheli leforomo linikela ngamazinga ahlukeneko wegunya wokulinga ukurarulula umbango. Kodwana, akunamazinga abekiweko wokurarulula isinghonghoyilo. Ngokuya kobujamo, ikhasi linye namkha amanengi ngenzasi kufanele azaliswe.
Nayikuthi isinghonghoyilo angeze sararululwa ezingeni lehloko yomnyango, kufanele silethwe kwabagunyazwe ukuthatha isiqunto (ikhasi elingaphasi elikhuluma ngabagunyazwe ukuthatha isiqunto kufanele lizaliswe).
Isinghonghoyilo kufanele sitjhejwe ngiwo woke amazinga akhona (kufaka abagunyazwe ukuthatha isiqunto) kungakapheli isikhathi esimalanga ama-30, ngaphandle kwalokha nasingangezelelwa ngokuvumelana nomsebenzi owoniweko.
Igama: Ukukhonjwa: ... Inomboro yomtato: ... Inomboro yefeksi:...
Ingabe kghani isinghonghoyilo sararululwa Iye Awa..?
Nayikuthi iye, nikela imininingwana yesivumelwano (nayikuthi isikhala esingenzasi asikaneli faka amanye amakhasi wokungezelela) ITLIKITLO:...
Ingabe kghani isinghonghoyilo sararululwa Iye Awa ... Ingabe kukhona ongakutjho ... ITLIKITLO:..?
Isiqunto mayelana nesinghonghoyilo namabanga wesiqunto esithethweko (nayikuthi isikhala esingenzasi asikaneli faka amanye amakhasi wokungezelela)...
Ingabe kghani isinghonghoyilo sararululwa Iye Awa ... Nayikuthi awa, hlathulula bonyana kungebangalani ungakaneliswa nagadesi:..?
Ingabe kghani ufuna isinghonghoyilo sidluliselwe eKomitjhaneni yezabaSebenzi bomBuso Iye Awa..?
<fn>history_isindebele.txt</fn>
Ngokufuna ukusuka esikhathini esadlulako, ngoMeyi ka-1998, umKhandlu omutjha oYelelisa uMongameli ngaboNongorwana besiTjhaba wanikelwa umsebenzi nesibopho sokubuyekeza irherho laboNongorwana besiTjhaba naboNongorwana. Ukufezakalisa umsebenzi, ikomiti yesiqhema sezazi yabunjwa neyathoma ikambiso yerhubhululo engeneleleko nefaka woke umuntu eyafaka ukubonisana nomphakathi, ukukhulumisana nabadlalindima inarha yoke, iinkulumiswano neenqhema ngokuqala khulu amanye amarherho angatjhejwa, ukuvunyelwa kwerhubhululo lezomlando kanye nokubuthelelwa kwejewelari kanye nabatlami bamamedali ukwenza amamedali amatjha ngokuya kwemilayo yokutlama.
Njengehlangothi lekambiso le, loyo ebekumNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji ngokubambisana neRherho lezokuThintanisa nokwAzisa lomBuso (i-Government Communication and Information System) waphenya ukuya phambili amatshwayo nokunikelwa kwehlathululo yamatshwayo ukulinga ukufumana ukuqakatheka kobuhle obutjha obuzakuveza ummoya omutjha wenarha etja. Isiqhema somsebenzi seemfundiswa nezazi esazi khulu ngamatshwayo wendabuko nokunikelwa kwehlathululo yamatshwayo sabawiwa ukufanisa izinto eziqakathekileko kanye nezinto ezijamele ibumbano nomlando ofaka woke umuntu kanye nelemuko le-Afrika ngeSewula Afrika njengehlangothi elikhulu elizakuqalwa. Umphumela webumbano yalekambiso wagcina ngokuvunyelwa nokutlanywa okungikho kwaboNongorwana besiTjhaba.
ISewula Afrika ithethe igadango elikhulu lokusuka esikhathini esadlulako lokukhuphela ngaphandle nokubandlulula ngokuya kobulili, umbala kanye nekolelo. Inarha besele iragela phambili ngetjhubeni eligandelela butjha ubuntu bethu. Ngalelikhambo elitjhinga ebuntwini bethu, isiko elitjha lamalungelo wobuntu kanye nokuhlonitjhwa kommoya wesithunzi somuntu kube ziimbumbi zeSewula Afrika.
AboNongorwana besiTjhaba abatjha bathoma ngommoya wokubelethwa butjha lokho.
<fn>implem_plan_isindebele.txt</fn>
Kuyangithabisa ukwethula iQhinga lokwEnza njengombana kuquntiwe leLimi leliZweloke elisanda ukwethulwa ngokusemthethweni nguMinistara. UmGomo weliZweloke weLimi umphumela wokubonisana okungeneleleko kokubonisana okwathoma emva le ngo-1995, ngemva kokukhethwa kwesiQhema somSebenzi seLimi (iLANGTAG). IQhinga lokwEnza lihlathulula iindlela ezizokusetjenziswa ekwethuleni umGomo weLimi, kubekwe nezakhiwo ezizakukhamba phambili nakwethulwako, kanye neendlela ezizokusetjenziswa ukukwakha ngokurhabako kanye nokuthuthukisa amalimi wethu wama-Afrika.
UmBuso uyayiyelela yoke imiraro emayelana nokuphathwa okungikho kokuhlukana kwamalimi. Kungakho-ke ikambiso yeQhinga lokwEnza njengendlela etjhugutjhugulukako kanye nethuthukako. Nakusaqalwe iphuzu lokobana ukuthuthukiswa kanye nokwakhiwa kwamalimi wethu kuthathwa njengokuqakathekileko ekubonelelweni komGomo weLimi, iQhinga lokwEnza ngaphambi kobana lingaphumelela kufanele kunzinziswe izakhiwo zelimi kanye neendlela ezifaneleko zokkuphumelelisa ngokupheleleko kobulimi-nengi emiSebenzini yomPhakathi. Ngalokho-ke, ukubambisana embusweni welizweloke, kumaphrovinsi kanye nezingeni lombuso wekhaya kuzakuba nendima eqakathekile ekuqinisekiseni bonyana umGomo weLimi uphumeleliswa ngendlela efaneleko.
Ngithatha bonyana iselele yethu, njengomBuso, kuqinisekisa ukulethwa kwemisebenzi efaneleko ngokuvumela iindingo zezakhamizi, nokuthi ilimi liyindlela esikhuluma nawo ngalo, kuqakathekile bonyana umGomo weLimi usetjenziswe msinya.
Ngalokho-ke ngithanda ukumema boke abalingani bethu, kufakwa hlangana nezakhiwo zombuso kanye neminyango kanye neBhodo yeSewula Afrika yamaLimi woke, ukuqiniseka bonyana iQhinga eliqakathekile leli lokwEnza liphumelelise ubulimi-nengi bazozoke izakhamuzi zeSewula Afrika.
IQhingeli lokwEnja njengombana kuquntiwe liyingcenye ye-NLPF lilungiselela umphumela welimi njengombana kuvela kusahluko 6 soMthethosisekelo, wango 1996 (I-Act No. 108 yaka1996). Nasele liphelele, kuzokuba siTatimende somGomo weLimi, iQhinga lokwenza njengombana kuquntiwe kanye nomThetho ohlongozwako weLimi weSewula Afrika kanye nemithetho, kanye nomThethothetho ohlongozwako weKhansela yabaSebenza ngeLimi.
IQhinga lokwenza njengombana kuquntiwe libekwa njengesiphakamiso esitjhugutjhugulukako okungathi phezu kwaso kube nezinye izakhiwo ezingakhonjwa kanye neendlela zokwenza bonyana kufakwe bekuthuthukiswe ubulimi-nengi.
IsiTatimende somGomo we-NLPF samenyezelwa nguMinistara wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi kanye neTechnoloji ngomhla ka 03 kuDisemba 2002. iKhbinede nayo ngokunjalo yasivumela ngomhla ka 12 kuFeberwari 2003. umGomo unqophe ekuthuthukiseni ukusetjenziswa kwamalimi ali-11 ngokulingana ngomnqopho wokurhaba ukwenza lula ukulingana kokungeniswa kwemisebenzi yombuso, ilwazi kanye nemininingwana, kanye nokuhlonitjhwa kwamalungelo welimi. Iminqopho le yeyame phezu kokusetjenziswa ngepumelelo kanye nokuthuthukiswa kwalawo amalimi womdabu abegade agandelelwe ngaphambilini. Njengombana ilimi ngusisetjenziswa sokuthintana epilweni yalowo nalowo kanye nemiphakathini, kuqakathekile bonyana kubeneendlela zokulungisa kokungalingalingani kwesikhathi esedlulileko.
Umnqopho IQhinga lokwEnza njengombana kuquntiwe linikela ngokuzeleko okumayelana nezakhiwo kanye neendlela ezifunekako zokwenza bonyana umGomo weLimi usebenze, kanye nebhajede/ iimali ezizokutlhogeka eminyangweni wesitjhaba kanye newephrovinsi.
Ukulungiselelwa komGomo weLimi UmGomo lo awungabazeki ngehlangothini lendawo yokwenziwa njengombana kuquntiwe. Zoke izakhiwo zombuso (umyango wesitjhaba, wephrovinsi kanye nowekhaya) zibophetjhwe kulungiselelwa komGomo, njengazo zoke iinkhungo ezisebenzisa amandla womphakathi nanyana zenza imisebenzi yomphakathi ukuya ngomthetho.
Omunye nomunye umNyango nanyana iphrovinsi izakuzikhethela ilimi ezakulisebenzisa. Nokho-ke kufanele kutlhogonyelwe bonyana akekho umuntu ozakukhandelwa bonyana asebenzise ilimi elifunwa nguye. Nakutlhogekako, imisebenzi yokurhumutjha/ yokutjhugulula kufanele ibekhona.
Ukuya ngokuthintana okutloliweko, ihlelo lokugadangisiweko lobunengi- limi (kuqalwe imisebenzi, abalaleleko kanye nomlayezo) kufanele lilandelelwe kilezo iindaba ezingatlhogi ukugadangiswa ngamalimi ali-11 asemthethweni. Nokho-ke, lapha ukusebenza kombuso kuphunyeleliswa khona begodu kunzinzileko kelinye nelinye izinga kuyatlhogeka bonyana ligadangiswe ngokuzeleko ilwazi lokuthintana ngamalimi ali-11 asemthethweni.
Lapho-ke imibhalo yombuso okungakghonakali khona bonyana itholakale ngamalimi ali-11 asemthethweni, umbuso wesitjhaba ufanele ugadangise kanye kanye okungenani ngamalimi asithandathu.
Umthetho wokuzomba kufanele usetjenziswe nakukhethwa emalimini wesiNguni kanye nawesiSotho. Ubuncani bakhona okutlhogeka emnyangweni wombuso kugadangisa ngamalimi asemthethweni asithandathu.
Umthetho wokuzomba awusetjenziswa emaphovensini, njengombana azakusebenzisa amalimi wawo abekiweko.
Imibuso yekhaya kufanele iziqintele ilimi ezolisebenzisa kanye nokuthandwa miphakathi ukuya ngephahla lomgomo welimi lephrovinsi.
Ngomnqopho wokuthintana ngokutlolelana, ilimi elikhethwe sisakhamuzi kufanele lisetjenziswe. Ukubonisana okwenziwa ngomlomo (orala communication) kufanele kwenziwe ngelimi elizokukhethwa labalaleli labo. Lapha kutlhogekako, akwenziwe imizamo yokusetjenziswa kwesisetjenziswa esenza ngambala kubelula njengokurhumutjha ngokulandelana, kanye kanye, ngomtato kanye nangokuhletjelwa ngiloyo orhumutjhako. Lokhu akwenziwe eminyangweni yamaphrovensi kanye neyesitjhaba.
Ikambiso yokwenza njengombana kuquntiwe yenziwa ilandela iminqopho nehloso evezwe kumthethomgomo. Okulandelako ngikho okunqotjhwe kikho nakwenziwa njengombana kuquntiwe: a Ukuthuthukiswa kwamalimi womdabu, kufakwa hlangana ukuhlonywa kwezakhiwo kanye nokukhutjhwa kwemikhiqizo efana neenhlathululi- magama kanye nelimi.
b Umbuso nawo ufanele uqinise umsebenzawo ukuqiniseka bonyana imiphumela yokufikiswa kwemisebenzi kulethwa ngokulingana ngokuthi unikele ukufinyeleleka kwemisebenzi kizo zoke izakhamuzi kungaqalwa ilimi ngomnqopho wokukhulisa nokuzwakalisa ukuzibandakanya eendabeni zombuso.
c Ukulawulwa kwamalimi ngomnqopho wokuqinisekisa bonyana amalimi woke asemthethweni asetjenziswa ngokulingana kanye nokuthuthukisa isithombe sombuso emphakathini.
d Ukukhuthazwa ukufundwa kwelimi, khulukhulu elifanele lisetjenziswe ukuya ngetlhogeko labaSebenzi bomPhakathi, ukuthuthukisa ukunemba kwemisebenzi yomphakathi kanye nokuba nomphumela endaweni yomsebenzi nokwenza inzuzo yobulimi-nengi bonyana ibonakale.
e Ukukhuthaza ukubonisana okuragela phambili okunyakazisako ngobulimi-nengi kanye nabo boke abathintekako. f Ukuhlonywa kokubambisana ekusebenzisaneni ukuqinisekisa bonyana umgomo wokuphumelelia ubayipumelelo.
Ukuphunyeleliswa komGomo kuzokubonakala ngemigomo yefundiso elandelako: a Ukuphunyeleliswa komGomo kuzokwenziwa ngokulandelana ngesikhathi esaneleko. b Ikambiso yokuphunyeleliswa izokwenziwa phakathi kwesikhathi esibekiweko godu esizokulawulwa. c Kancani kancani abantu bazokufundiswa ngokuphunyeleliswa okufaneleko kanye nokungikho. d Ukuphunyeleliswa okuzokuphumelela ngilokho okuzokufuna bonyana kutjhugululwe nesiko lokusetjenziswa kwamalimi angawokomthetho ezakhiweni zombuso ukuqinisekisa bonyana namalimi womdabu ayasetjenziswa ebujamweni obahlukahlukeneko. e Ukulawula okufaneleko kweensetjenziswa kuzokutlhogeka nakuziwa ekufunekeni kokutjhugulula kanye nokulungisa amaphutha wemitlolo, khulu khulu emalimini wabamDabu. f Kuzakuqalelelwa ukuthuthukiswa kwamakghono ngokubandula ekutjhugululeni kanye nekulungiseni amaphutha wemitlolo, ukurhumutjha, ikambiso yokubuthelelwa kweenhlathululimagama lexicography kanye netheminografi ibunjo lamathemu. g Ikambiso yokuphumeleliswa komGomo izakuhlaziywa njalo ngokubambisana neBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika PanSALB. Imibiko ezeleko ngokubuyekezwa okunje uzakuphadlhalajwa. h Irhubhululo ngokusetjenziswa kwelimi lizakwenziwa lapha kutlhogeka khona ukwazisa ngomGomo kanye neenqunto zokuphunyeleliswa.
ISewula Afrika ilikhaya lamasiko kanye neenlimi ezahlukahlukeneko. Kuyalinganiswa bonyana pheze iinlimi ezima-25 ziyakhulunywa enarheni yekhethu, kilezo ezili-11 zinikelwe ubujamo bangokomthetho ukuya ngesahluko somThethosisekelo.
Elinye itshwayo elisibonakaliso eliveza ijamo lamalimi wenarha yeSewula Afrika simanga ngakelinye ihlangothi sokungagunyazwa kokuphathelene neenlimi, kanye nobukhulu ngakelinye. Umgomo obewusetjenziswa ngaphambilini wamalimi amabili wangokomthetho wadala ubudlelwana obungalinalinganiko phakathi kwe-English kanye ne-Afrikaans (amalimi wangokomthetho wangaphambilini) kanye namalimi wama-Afrika (wabantu be-Afrika ngokubelethwa). Ubukhulu bamalimi la kwabanemiphumela emikhulu yokulimaza phezu kwamalimi wabantu abakhuluma amalimi wama-Afrika ukuya ngokukhulumisana nomBuso, kanye nokufinyelela imisebenzi yombuso, ubulungiswa, ifundo kanye nemisebenzi.
Ukuthuthukiswa kwamalimi wama-Afrika kuqakathekile ukulungisa ukungalingalingani. Ukungathuthukiswa okutjhiywekokwamalimi lawo abegade agandelelwe ngaphambilini ukuya ngokuvumelanisa kanye nepelomagama, itheminoloji enobuthekniki kanye neenhlathululi-magama miraro emikhulu ngaphambi kobanyana kungaphunyeleliswa kuhle umGomo. Ukungezelela, umbiko we-LANGTAG ukuthuthukiswa okusezingeni eliphasi kwamalimi la kwenza nokuthi abakhulumi bawo babenommoya wokungawathandi amalimi wabo. Ukukhethwa kwe-English kanye/ nanyana I-Afrikaans kulandela sikhundla sawo nakhukhulunywa ngethekniki yokukwitiza.
Iselele ekulu ekuphumeleliseni kujayela kwanje kosetjenziswa kwelimi, okuthintaniswe khulu nemisebenzi eminengi ye-English ngesikhathi esidlulileko segandelelo yeSewula Afrika. I-English isetjenziswa khulu eendaweni ezinengi, okutjho bonyana ezakhiweni zombuso kanye neenrhatjhini (ezigadangisiweko kanye ekhutjhwe ngokukhamba kwama-elekthroni) eendaweni zokusebenza, njengelimi elijayelekileko elisetjenziswa ukuthintanisa iinqhema zabantu amalimi wabo angafaniko, kanye nelimi le-Internet kanye nesayensi netheknoloji. Nanyana I-English inikela amathuba wokufinyelela imisebenzi kanye nefundo, begodu imraro kilabo abantu abanganalo ikghono layo.
ngosetjenziswa kwalo khulu, ibuya ibeyingozi ekusetjenzisweni kwayo kanye nekugcineni amalimi wabomdabu kanye nekuphumeleliseni umgomo wobuliminengi.
Nokho-ke, ikghono le-English alikasatjalaliswa khulu njengombana bekulindelwe, kanti nokuvumbuka kweenqhema ezingabonakala sengathi zona zingaphezu kwamanye amalimi kungalindelwa. Kwenziwa isaveyi yesizwe soke emayelana nehlalakuhle nefundo yelimi ebeyikhethwe yiBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika (PanSALB) NGO 2000 eveza bonyana abantu abamaphesende ama-40 beSewula Afrika kanengi abezwa lokho okukhulunywa nge-English. Beyafunyana nokuthi inengi lamaSewula Afik aaleneliseki ngendlela amalimi wabo asetjenziswa ngayo kumasektha womphakathi. Isaveyi yathola godu bonyana umphakathi mazombe ubona sengathi imiSebenzi yomPhathi ayifinyeleleki ukuya ngokwelimi.
Ukungezelela ekuthuthukisweni kwamaimi wama-Afrika , kuzakuba ngcono ukuqinisekisa bonyana kusetjenziswe woke amalimi asemthethweni. IQhinga lokuPhumelelisa lithintaiindabezi ngokuthi liphakamise ukuhlonywa kwezinye izakhiwo kanye nokuveza iindlela okungalungiswa ngazo ubujamo.
Nakukhunjulwa iphuzu lokobana ukuphunyeleliswa komGomo lo kuzokuba ligadango elikhulu elisuka emisebenzini yanje, indlela enokutjhuguluka kanye nokukhuliswa kwezimo ezibonakalako ekuphunyelelisweni zizakusetjenziswa.
a Nanyana iminyango okungiyo eli-10 izakukhethwa bonyanakube ngiyo ezokuhloma amayunidi welimu, yoke iminyango yombuso izakufanela bonyana ibe namayunidi wamalimi.
b Imemezelo ngobulimi-nengi kufanele bonyana buqedelelwengesikhathi seminyaka emithathu ukuya ngehlelo leminyango leememezelo. Isitjengiso, enyakeni wokuthoma amaphesende ama-30, enyakeni wesibili amaphesende ama-60 bese kuthi enyakeni wesithathu amaphesende ama-100 weememezelo kufanele agadangiswe.
Ezinye izakhiwo kanye neendlela njengombana kuhlathululiwe esahlukweni esilandelako ziphakamisiwe ukuthuthukisa umsebenzi omuhle wokuphumelelisa okunembako. Izakhiwo zizakufanela bonyana zilawule ukusetjenziswa kwamalimi, ukuhlanganisa ituthuko yamaphrojekthe / imisebenzi yamalimi, ukwenza amalimi bonyana kubemsebenzi wamakghono kanye nokukhuluma ngemisebenzi yamalimi, kanye nokuthuthukiswa iinsetjenziswa okubabantu. I-NLS yomNyango wezobuKghwari kanye namaSiki(DAC) ngiyo ezakukhambisa ukuhlonywa beyibe mthintanisi nakuza eendabeni zokukhomba iindlela zokwenza. Kodwana-ke, ukuphunyeleliswa okuyipumelelo kuzokweyama khulu ekuhlanganisweni kwezakhiwo zelizweloke kanye nezamaphrovinsi, kanye neBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika (PanSALB).
IBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika (PanSALB) ingenye abahlanganyele nomNyango wezobuKghwari kanye namaSiko (DAC) eendabeni zamalimi. I-PanSALB, yakha beyithuthukisa amalimi asemthethweni weSewula Afrika, kanye namalimi wamaKhoe kanye namaSan kanye neLimi lamaTshwayo leSewula Afrika. Imisebenzi ephathelene nokuhlonywa kwezakhiwo ezitja kanye neendlela izakwenziwa ngobonisana Umsebenzi wamaBhodo wamaLimi weliZweloke (NLB's).
a AmaKomidi wamaPhrovinsi wamaLimi PLC's b AmaYunidi weliZweloke weLeksikhografi NLU's c IBhodo yamaLimi yeliZweloke NLB's 2.1.1 Umsebenzi wemaKomidi wamaLimi wamaphrovinsi PLC's AmaKomidi wamaLimi wePhrovinsi PLC's kufanele bonyana asebenzisane namaphrovinsi ngeendaba ezithinta iphrovinsi ngayinye.
Amarhubhululo; kanye e.
Ama-NLU azakuraga ngokwakha iinhlathululimagama ngawo woke amalimi angawakomthetho. Kufanele asebenzisane neGatja lokuHlanganisa leTheminoloji le-NLS. Iindlela amayunidi la azokubika ngazo ukusebenza kwawo kufanele kuvezwe kuhle.
Umsebenzi wamaBhodo wamaLimi weliZweloke (NLB's) akakakhiwa kwaphela ngabantu amalimi lawo ekumalimi wabo wokubelethwa, okuqakathekileko lapha kukuthi kufanele babenelwazi elikhethekileko ngombana baluleka iBhodo yamaLimi Woke weSewula Afrika (PanSALB) ngeendaba ezimayelana nokuNzinziswa kwelimi (standardization), iLeksikhografi, iTheminology kanye nezemiTlolo (Literature).
Ukuya ngehlobo lemisebenzi yomthetho, isiBethamthetho samaPhrovinsi kanye nePalamende ukuya ngokwelungelo, zifanele zinikele ngemisebenzi kiwo woke amalimi angewangokomthetho ali-11. Kodwana-ke ubujamo beemfunda nabo buzaqunta bonyana ngiliphi ilimi / amalimi azakusetjenziswa. Ngamanye amagama amaphrovinsi akukagandeleleki bonyana anikele ngamalimi ali-11 angewangokomthetho. Amahofisi weHansard ePalamende kanye nakamanye amaphrovinsi ahlukahlukeneko anendima ekudlwana ekusekeleni ilungelo lokwenza imisebenzi le.kuqakathekile-ke bonyana amahofisi la asebenzisane namaYunidi wamaLimi kanye nezinye izakhiwo ezihlobeneko.
Ukuphunyeleliswa komGomo wamaLimi kuzokwenza bonyana ikhule khulu imisebenzi yamalimi ezokutlhogeka, khulu khulu ukutjhugulula, ukulungiswa kwamaphutha wemitlolo kanye nokuthuthukiswa kwetheminoloji. Ukuya ngesaveyi yango-2001 yeDAC, pheze maphesende ama-40 wezakhiwo zombuso welizweloke kanye namaphesende ama-80 wamaphrovinsi zinamayunidi azakuqalana neendaba zokutjhugulula kanye nokulungiswa kwamaphutha wemitlolo, nokho amayunidi ayahlukana ukuya ngobukhulu kanye nemisebenzi. Ngokuza komGomo wamaLimi ozokusetjenziswa, okutlhogekako kukuthi yoke iminyango yemibuso yesitjhaba kanye neyamaphrovinsi kufanele ibe namayunidi wamalimi.
Amayunidi wamalimi azinikele ekulawuleni ukuphunyeleliswa komGomo wamaLimi azakuhlonywa kiyo yoke iminyango yombuso nakiwo woke amaphrovinsi.
Ukukhuphela umsebenzi ngaphandle uyokutjhugululwa ngeqadi nakho kuzakulawulwa mgomo wokukhuphela ngaphandle wokutjhugulula kanye nokulungiswa kwamaphutha wemitlolo, okulindelwe bonyana uveze ukunikelwa kwamathenda(tenders) wemisebenzi yokutjhugulula kanye neyokulungiswa kwamaphutha wemitlolo okungenani qobe minyaka emibili.
Amayunidi wamalimi kufanele abe hlangana ukuqinisekisa bonyana ukubambelela kokusetjenziswakwamalimi okungiwo asemthethweni njengombana kufunwa mGomo wamaLimi. Azakusekela godu nemizamo yokuphunyeleliswa kobulimi-nengi.
Umsebenzi wamayunidi la kuzakuba kulawula ukuphunyeleliswa kobulimi-nengi emnyangweni othileko nanyana ephrovinsini kanye nokuhlanganisa eminye iminyango ngeendaba eziphathelene namalimi.
Azakuhloma ngokuqinisa umGomo wamaLimi emnyangweni nanyana ephrovinsini.
Ukulawula nokukhambisa yoke imisebenzi yokutjhugulula kanye nokulungisaamaphutha wemitlolo, nanyana ngaphakathi nanyana ngaphandle.
Uukufundisisa nokugadangisa imibhalo ngamalimi angewangokomthetho.
Ukwenza lula bona kusetjenziswe imisebenzi yokurhumutjha emalimini angewangokomthetho.
Ukuyelelisa umnyango nanyana iphrovinsi ngokusetjenziswa kwelimi (ngokubhala nanyana ngokutlola).
Ukulawula kanye nokwenza lula amahlelo wokubandula eensebenzini ezitja ezitjhugululako, ezilungisa amaphutha wemitlolo kanye nezithuthukisa itheminoloji, kanye namahlelo wamalimi ngamalimi asemthethweni kizo zoke iinsebenzi zomnyango nanyana zephrovinsi.
Ukubambisana nomNyango wezobuKhgwari kanye nezamaSiko (DAC) kanye kanye nezinye izitho zeBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika (isitjengiso, amakomidi wamaphrovinsi wamalimi, amabhodo welizweloke wamalimi kanye namayunidi welizweloke weleksikhografi) ukuthuthukisa itheminoloji.
Ukusebenza njengomhlanganisi phakathi komnyango kanye nephrovinsi kanye/ nanyana nomNyango wezobuKhgwari kanye nezamaSiko (DAC) kanye neBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika (PanSALB).
Ukukhuthaza ukusetjenziswa kwelimi elimsulwa emiSebenzini yomPhakathi.
Woke amayunidi wamalimi afunekako ngokomGomo kufanele kube sele ahlonyiwe ekupheleni kuka 2005.
IKundla yesiTjhaba yamaLimi efaka hlangana abajameli abazakubambisana ngokusebenzisana ababuya embusweni kanye nababuya eenhlanganweni okungasingizo zombuso izakuhlonywa. IKundla izakuhlangana kanye ngekotara. Izakwakhiwa bajameli ababuya emaphrovinsini kanye nalabo ababuya embusweni wesitjhaba abazokuba yingcenye yokuthonywa kwekambiso, kanye neBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika kanye nezakhiwo zayo. Ukuya ngelwazi elizokutlhogeka, umjameli obuya eKhanseleni yezaKhiwo zeFundo ephakemeko kufanele abe yingcenye yeKundla.
Umnqopho weKundla yamaLimi kukhuthaza ukubonisana ngomgomo wamalimi kanye neendaba eziphathelene nokuphunyelelisa hlangana kwabasebenzisa ilimi kanye nabosolwazi ngaphasi koburholi bomNyango wezobuKghwari kanye namaSiko (DAC) Umnqopho omkhulu kuzakuba kuhlanganisa izakhiwo ezahlukeneko zamalimi kanye nemisebenzi ekuphumeleliseniiNLPF ngombono wokukhulisa ukubambisana kanye nokuba nekghono lokwenza ekusetjenzisweni kweensetjenziswa. Godu kuzakuba kulapho kwabelwana khona ngemibono kanye nelemuko ngombono wokuhlela imitlamo kanye neminye imisebenzi ephathelene nalokhu.
Umsebenzi omkhulu weKundla le kutjheja ikambiso yokuphumelelisa, ukuqalisisa nokurhemisa imitlamo ngokuqakatheka kwayo, nokutjhayela amajima wokukhulumela amalimi. IKundla le godu izakuba nomsebenzi wokuhlanganisa nokubuthelela ngeendaba eziphathelene nokuphunyeleliswa komGomo wamaLimi.
Njengalokho-ke iqale khulu ukuthuthukiswa kwetheminoloji kanye nemitlamo yamalimi ukukhandela ukubuyelelwa kwemizamo, ngokunjalo nokukhulisa ukubuyisa ukusisa.
Kuphakanyisiwe bonyana ukuhlonywa kweenKundla zeliZweloke lamaLimi kuvunyelwe ngokusemthethweni.
Ihlobo lesakhiwo iKhansela izakukhethwa nguMinistara wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi kanye neTheknoloji kanti izakuba nomuntu oyedwa okhethwe mNyango wezobuKghwari kanye namaSiko, mNyango wezobuLungiswa, iBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika , i SAQA kanye nezinye iinhlangano emkhakheni wezokutjhugulula, ukurhumutjha, leksikhografi, theminoloji, ukulungiswa kwamaphutha wemitlolo elimini kanye nobuya kebezomthetho. Amalunga weKhansela azakuba seenkhundleni isikhathi seminyaka emihlanu, nokho bangaba nelungelo lokubuyiselwa eenkhundleni nanyana lokukhethwa godu nasele kuphele isikhathi. IKhansela izakuba mzimba osemthethweni nohlonywe ngemiThetho yePalamende.
Ihloso yeKhansela yabaSebenza ngamaLimi beSewula Afrika kuzakuba kukhuphula izinga lomsebenzi ofundelweko kanye nokuvikela imisebenzi esezingeni eliphezulu.godu izokuvikela namalunga womphakathi asebenzisa imisebenzi yezamalimi.
IKhansela yabaSebenza ngeLimi yeSewula Afrika (SA Language Practitioner' Council) izakuphatha ukubandula, ukunikela ngokomthetho, kanye nokutloliswa kwabasebenza ngelimingomzamo wokuveza isikhundla samalimi sibe ngesomsebenzi ofanele ufundelwe kanye nemikhiqizo yamalimi esezingeni eliphezulu ngokuthi kubekwe amazinga begodu afinyelelwe.
Iikoloyi ezizokwenza bonyana ukuphunyeleliswa komGomo wamaLimi kuzokukhanjiswa ngazo kuthuthukiswa kwetheminoloji, ukutjhugulula kanye nokulungiswa kwamaphutha wemitlolo, itheknoloji yamalimi, umthetho amalimi okufanele aphathwe ngayo, ikomba yemisebenzi yamalimi, ukubalwa kwamalimi kanye namasaveyi, amajima wokuyelelisa ngamalimi, imiSebenzi yokuRhumutjha ngomTato yeSewula Afrika, lapha kugcinwa khona ilwazi, ukuthuthukiswa kwamaLimi asebenzisa amaTshwayo, ukufundwa kwelimi kanye nokubhajeda.
Ukuphunyeleliswa komGomo wamaLimi uzokuba nomphumela wokufuneka okukhulu kokutjhugulula kanye nokulungiswa kwamaphutha wemitlolo kanye nokuthuthukiswa kwetheminoloji ngaphasi kwayo yoke imikhakha kuzokuqakatheka, kuzokutlhogeka bonyana kubambiswane nabo boke abathintekako, amayunidi wamalimi kanye namabhodo wamalimi (isitj. Iizakhiwo zePanSALB njengeyunidi yesizwesoke yeleksikhografi, amabhodo wesizwesoke wamalimi kanye namakomidi wamaphrovinsi wamalimi). IGatja lokuHlanganisa leTheminoloji (TCS) le-NLS lizokufunyana ukubambisana okumajadu ngokulamula kweKundla yesiZwesoke yamaLimi. IBhanga yamaThemu yesiZwesoke izakuhlonywa mNyango wezobuKghwari kanye namaSiko (DAC) ukwenza lula ukufinyeleleka kanye nokudluliselwa kwetheminoloji kiwo woke amalimi angewangokomthetho. IBhanga yamaThemu izakutholakala kwaphela nge-Internet kanti lizakuhlala livuselelwa qobe ngenyanga.
ImiSebenzi yamaLimi yesiZwesoke kwanje imatasatasa ngamaphrojekthe athileko ukwenza imininingwana yobulimi-nengi efaka hlangana imikhakha eyahlukeneko yelwazi, begodu engaveza ukukghoneka kokukhutjhwa kwerhelo lamathemu emalimini amanengi ahlanganisiweko. Ukuya ngetlhogeko elithileko labasebenzisi nanyana ngokweembawo amarhelo wamathemu lawo anganikela ngelwazi elinjengeleenhlathululo, iintjengiso zemitjho, ubujamo, kanye nomthombowokugadangisiweko.
Ukubambisana kanye nokusebenzisana neenarha zeSouthern Africa ekuthuthukisweni kwamalimi okwabelanwa ngawo nganeno kwemikhawulo.
Kwanje , izakhiwo ezisisekelo zokurhumutjha, ukutjhugulula kanye nokulungisa kwamaphutha emitlolweni azikaneli. Ngakelinye ihlangothi amayunidi wezamalimi azakuba nendima ekulu ekuboneleleni lokhu, sikhulu isidingo phakathi kokutlhogeka nokufuneka kwemisebenzi yamalimi kanye neendawo zokunikela ngemisebenzi leyo nayo ifanele ihlolwe.
a Amahlelo weemfundo zokubandula abatjhugululi.
UmHlahlandlela womGomo wokuTjhugulula nokuLungiswa kwamaphutha wemitlolo unqophe ekunikeleni ngelwazi ngakho kokubili, ukutjhugulula owenziwa ngekumbeni, ukulungiswa kwamaphutha wemitlolo kanye nokuqalisisa imibhalo kanye nokukhutjhelwa ngaphandle kwemibhalo ngomnqopho wokuthuthukisa ukulethwa kwemisebenzi kanye nokunikela ngemisebenzi esezingeni eliphezulu.
Ukulungiselelwa kokubandula, khulu khulu ekutjhugululeni, ekulungisweni kwamaphutha, ekurhumutjheni, kuleksikhografi kanye nakutheminografi, kuzokufuneka ukuze kuphunyeleliswe umGomo ngendlela efaneleko. Ukubandula okumayelana nokulawula ukusetjenziswa kwamalimi kuzakukhulunywa ngakho emahlelweni wokubandula enziwe mNyango wezobuKghwari kanye namaSiko kanye neBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika ngokubambisana nabaphakeli ngemisebenzi abagunyaziweko ngokomthetho.
Amahlelo wokuyokufunda ngeenqhema azakuhlelwa nabaphakeli bemisebenzi balabo abasebenza ngamalimi kwanje., kanti nemifundalize izakunikelwa labo abasanda ukuqatjhwa kanye nalabo nekukade basebenza ngamalimi. Amahlelo wokubandula azakufaka amahlelo weemfundo amafitjhani, amahlelo wokuvuselela kanye namahlelo wangokupheleleko/ wangokuzeleko.
Ukubambisana kwe-SAQA, umnYango wezeFundo kanye nezinye iinkhungo zefundo, kuqakathekile ukulungisa ukutlhayela kwabasebenza ngamalimi abakufundeleko. Okufunekako ngaphasi kwe-NQF, kuzakubanjelelwa kikho nakutlhanywa nanyana kukufikiswa kwamahlelo wokubandula.
Ukuthola nokuthuthukisa kwamakghono wabasebenzi boke bomphakathi emalimini ngaphandle kwamalimi wabo wemakhabo/ wokubelethwa kuqalwe njengephuzu eliqakatheke khulu ekulethweni kwemiSebenzi yomPhakathi. Okuzakuvusa umdlandla kuzakuthuthukiswa mNyango wezobuKghwari kanye namaSiko (DAC), ngokubambisana nePanSALB, umNyango wezeFundo kanye ne-DPSA, ukukhuthaza iinsebenzi zomphakathi bonyana zikwazi ukusebenzisa ubulimi-nengi ngokufunda nokugcina amalimi angezelelweko.
Ithekhnoloji yamalimi iTheknoloji ifanele isetjenziswe ukwenza lula ukubambisana phakathi kwalabo abathintekako ngeendaba zamalimi kanye nokuthuthukisa amalimi wabomdabu. I-software yamakhomphyutha njengamahlele we-word processing, ikambiso yokulawulwa kwetheminoloji kanye ne-software yokutjhugulula kufanele asetjenziswe ukukhuthaza ukunikelana ngetheminoloji kanyenelinye ilwazi phakathi kwamayunidi woke wamalimi kanye nokubambisenwe nabo njengeHansard kanye nama-NLUs.
Ukuphendula ukutlhogeka kokugijimisa ukuthuthukiswa kwamalimi womdabu nokuthola kanye nokulawula amagama atloliweko anamadigidi kanye nemininingwana yekulumo, umNyango wezobuKghwari kanye namaSiko uzimisele ukulungiselela kanye nokuthuthukisa ilwazi ngezakhiwo ezisisekelo zetheknoloji.
Amalimi womdabu azakusekelwa maqhinga amatjha wokuthuthukisa kusetjenziswa itheknoloji etja , amahlelo wekhomphyutha kanye neensetjenziswa.
UMthetho ophathelene nokuPhathwa kwamaLimi weenSebenzi zoke zomPhakathi (Language Code of Conduct for Public Servants) uzakuveza bonyana iinsebenzi zomphakathi zizakukhulumisana bezithintane njani nomphakathi ukuze kwenziwe imisebenzi efaneleko. Umthetho ophathelene nokuphathwa uzakufaka hlangana nomthetho weBatho Pele ngokuya ngokuthi imisebenzi yomphakathi inesibopho sokunikela ngokuzeleko ngelwazi elinembako kumakhastama asebenzisa ngelimi alizwisisa ngcono. Umthetho uzakugandelela iphuzu lokobana alikho ikhastama nanyana isisebenzi somphakathi esizakuqalelwa phasi nanyana sibekwe ngehlangothini elingakafaneli ngebanga lokusetjenziswa kwamalimi.
UmNyango wezobuKghwari kanye namaSiko (DAC), kanye nomNyango wemiSebenzi yomPhakathi kanye nokuLawula (DPSA) ngokubonisana neminye iminyango yombuso, izakuthuthukisa beyiphadlhalaje umthetho njengombana kunikelwa ngokufanekisa emThethweni wamaLimi weSewula Afrika. UMinistara uzakugadangisa imithetjhwana ephathelene nomthetho lo eGazedeni ekupheleni konyaka we-2005.
Ukungezelela ekugadangisweni kweGazede, uklandisa okumsulwa kwamalimi kuzakuphadlhalajwa ukuqiniseka bonyana iinsebenzi zomphakathi ziyawazi umthetho wokuphathwa (code).
Ikomba yemisebenzi yamalimi (isitj. Imininingwana yamagama yabaphatheli/ amakampani/ amayunidi wamalimi, ukutjhugulula, ukulungiswa kwamaphutha wemitlolo, kanye nemisebenzi yetheminoloji, ukuhlelwa kwamalimi) kuzakuthuthukiswa. Amakhophi weenkombezi azakuphadlhalajwa ezakhiweni zombusweni wesitjhaba kanye nezamaphrovinsi, kanye neenhlanganwenizamalimi kanye nemayunivesithi. Amakhophi la azakutholakala godu ewebsayidini yomNyango wezobuKghwari kanye namaSiko (DAC) kanti azahlala abuyekezwa ngesikhathi soke. Umgomo wokuphatha okunembako kokuphunyeleliswa uzakwenza ngcono ngesibonelelo selwazi kiyo yoke imithombo kanye nezakhiweni zamalimi.
Kuyathlogeka godu bonyana kube nendawo efanako enikelelwe emsebenzini wokubuthelela kanye newokuphadlhalaja ilwazi ngeendaba eziphathelene nomgomo wamalimi kanye nokuphumelelisa, imizamo kanye nekambiso (khulu khulu ezingeni lesizwesoke, godu nasezingeni leemfunda (ze-Southern Africa) kanye nemazingeni yeentjhabatjhaba).
Iminqopho kuthuthukisa ukunikelana ngelwazi, ukufinyelela kanye nokubambisana phakathi kokilawulwa kwabaphatheli bamalimi kanye nakilabo abanekareko. Ekungezeleleni kwencwadi yeendaba ekhutjhwa njalo ngekotara, iwebsayidi izakuhlonywa beyigcinwe.
Ilwazi eliphathelene kanye nalokho okungezelelweko ngilabao abathintekako kuzakuhlelwa kuhle ma-NLS.
Umgomo oragela phambili wokuphumelelisa kanye nokubuyekeza okunembako kwemininingwana ngamaphetheni wokusetjenziswa kwamalimi kanye nokusetjenziswa kwanje ukuze kutholakale amahlangothi aqinileko kanye nalawo abuthakathaka womGomo nokuqalisisa ikambiso. Amasaveyi wamalimi kanye nokubala kuzakwenziwa ngokubambisana nnamabhodo afaneleko afana neBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika (PanSALB) kanye neenkhungo zamarhubhululo nezithuthukisako. Imiphumela ezakutholakala ngamasaveyi kanye nokubala lokhu izakusiza umbuso ekuthatheni iinqunto ezifaneleko ngokuphunyeleliswa komGomo wamaLimi.
Amayunidi wamalimi kuzakufanela bonyana abale amakghono akhona kanye nokulungiselela eminyangwenikanye nemaphrovinsini. Ilwazi elinje liqakathekile nakuqatjhwako, nakufakwa umThetho omayelana nokuPhathwa kwamaLimi (Language Code of Conduct) kanye nokubona okutlhogwa nalokho okufunwa mnyango nanyana iphrovinsi ethileko.
Amajima wokuyelelisa ngamalimi aqakathekile ngombana avusa ikareko yomphakathi eendabeni zamalimi.
a Khambisana kwemigomo kanye nokwenziwako kiyo yoke imikhakha yombuso.
kanye i nokuqinisekisa ukuzwisisa okungikho kanye nomgomo wokurhumutjha kiwo woke amazinga.
Amajima akhethekileko wokuyelelisa azakwenziwa mayunidi wezamalimi (esizwenisoke kanye nakumaphrovensi), umNyango wezobuKghwari kanye nezamaSiko (DAC) kanye neBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika (PanSALB). Ngokuya ngokuqakatheka kwemisebenzi yayoekuphumelelisweni komgomo wamalimi, iminyango yombuso/iinsebenzi zomphakathi kuzakuba ngibo abalaleli abazakuqalana nalokhu eminyakeni emibili yokuthoma. Amajima anqophiswe emphakathini woke azakubanjwa kanyekanye. Amajima ahlukeneko wokuthuthukisa umkhiqizo { isitj. Imikhangiso kufanele bonyana ifakwe emaphephandabeni kanye neencwadini zeendaba (newsletters) ezizakuphadlhalajwa}kanye nesirhatjhi sokukhuluma sizakuthuthukiswa ngelinye nelinye ijima.
Ebhodulikweni elibulimi-nengi, ukurhumutjha ngomtato kunikela umBuso iindlela ezingabiziko zokuhlanganisa amalimi agade aneenqabo kanye nokunikela ngokulethwa okulinganako emisebenzini eyenziwako. Umkhuba lo wokurhumutjha ulula begodu awubizi khulu ongenza kubalekelwe iindleko zokuyokubiza umrhumutjhi ozokukhamba ibanga elide. Ukurhumutjha ngomtato kuyalyifanela ibhoduluko leSewula Afrika elinamalimi ahlangeneko amanengi, lapha imisebenzi yamalimi yokwenziwa lula khona ingatlhogeka esikhathini esifitjhani njengebujamweni oburhabileko, eendaweni zokutlhogonyelwa kwabathengako, njengemaklinigi neempolistetjhini, lapha amalimi angatlhogeka khona khona neenkhathi zokufuna ilwazi zingakavezwa ngaphambilini.
IBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika sele ibeke ama-NLBs kobana athuthukise, akhuthaze bekaqale neendawo ukuya ngokuqakatheka kwazo lapha amaLimi wamaKhoe namaSan kanye namaLimi wamaTshwayo weSewula Afrika ukukhuphula ubujabo nesikhundla sawo. Ezinye izakhiwo ezikhuthaza ukuthuthukiswa kwamaLimi wamaTshwayo weSewula Afrika kanye namaprojekthe afika emikhawulweni azakusekelwa. Ukusebenza ngokubambisana kwabo boke abathintekako kuqakathekile.
Iinrhatjhi zizokuba nendima ekulu ekwakheni ukuyeleliswa ngePhahla lomGomo wamaLimi (NPF). Ihloso yokusebenzisa iinrhatjhi kufinyelela emphakathini ngombono wokuwufundisa ngokumumethwe mGomo ngehloso yokuzwisisa kuhle bonyana amalungelo wawo yini nokwazi ekufanele bakwenze. Iindawo ezizokubanjwa ngeenrhatjhi ngeendaba zomGomo wamaLimi zizokuqiniswa. Ukungezelela eenrhatjhini ezigadangisiweko nalezo ezenziwe ngokwama-elekthrons, iwebsite yomNyango wezobuKghwari kanye namaSiko (DAC) izokusetjenziswa ukumaketha ubulimi-nengi. Eminye iminyango yombuso nayo izakukhuthazwa ukuthuthukisa ubulimi-nengi ema-websidini yawo kanye nalokho okugadangiswe ngaphandle.
UmNyango wezobuKghwari kanye nezamaSiko godu uzakubandakanya neSABC kanye nezinye iinrhatjhi ezikhulumako njengeentetjhi zemirhatjho ukuthuthukisa ubulimi-nengi. Isitjengiso, iNLS ikhambisa iprojekthe / umtlamo nesitetjhi somrhatjho somphakathi ukukhulisa itheminiloji.
Umsebenzi weendleko owenziwe yiNationala Treasury kanye nomNyango wezobuKghwari kanye nezamaSiko (DAC) ngo- 2001 waveza bonyana iindleko ezibekiweko zokuphumelelisa ukusetjenziswa kobulimi-nengi ziyabambelela kanti ingavunywa ngokuthi kube namatjhuguluko ambalwa ebhajedeni ehleliweko. Umsebenzi wokubeka iindleko wenziwa ukuya ngokuzomba iingaba ezine zamalimikanti imiphumela yakhona yaveza bonyana bonyana lokhu kuzokutlhogeka ukukhutjhulwa kwebhajede ngephesende elingenzasi kwelilodwa. Ukusetjenziswa kwamalimi asithandathu, ukuya nge-NLPF, kuzokugcina kunomphumela oneendleko ezingaphezudlwana nokho ezingeqiko emaphesendeni amabili (2%).
a Ukuba nezakhiwo ezisisekelo zeYunidi yamaLimi emnyangweni omunye nomunye/ ephrovinsini enye nenye.
b Ukuqatjha nokubandula.
Izinto ezijayelekileko njengezinto ezihlala zikhona njalo njengokuLawula (isitj. ukubekwa kabutjha, ukukhamba, iindawo zokuhlala, ihofisi kanye neendleko zomtato), kanye nobubulungelo/ irhelo lamanani wepahla (okugadangisiweko, okugayiweko, imibhalo, iincwadi zokutlolela, okusetjenziswa ngehofisini) kanye neensetjenziswa (amakhomphyutha, iinsetjenziswa zokulalela, iisetjenziswa zemitato) nazo zizokuba nesabelo eendlekweni.
Itheyibula elandelako iveza beyimadanise iindleko ezibekiweko zeyunidi yelimi ezokuphumeleliswa ngaphezu kwesikhathi seMTEF.
Beka umgomo ukuya ngokuqakatheka kwekambiso yelizweloke kanye neyephrovinsi.
Ukutjhejwa komgomo mnyango kanye nehlelo elibanzi lokuphunyeleliswa.
Umnyango usongwa iqhinga lokuphumelelisa kanye nezeemali.
Ukuthola imithombo yokusekelwa ngeemali.
Iminyango kanye namaphrovinsi ifanele bonyana ukuphumelelisa I-NLPF emikhakheni yawo wokubusa.
Iinsebenzi zamaYunidi wamaLimizizokuqatjhwa ngokwekambiso yeminyango, ukunikela ngebandulo lokha iinsebenzi zilokhu zisebenza (in-service) msebenzi weminyango omkhulu lowo weDAC, ngokubambisana neenkhulu zeBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika (PanSALB). Amahlelo wokubandula apheleleko azakuthuthukiswa (qala ku-2.2.2).
Kuzokuba namayunidi ahlukeneko ngobukhulu awela ngaphasi kweminyango eyehlukeneko kanye namaphrovinsi. Inani labasebenzi ngelimi (language practitioner) elizokufuneka eyunudini yelimi ngalinye kufanele lilawulwe ngokuvumelana ngakoke ngokwehlelo lesimemezelo somnyango nesamaphrovinsi kanye nezeemali.
Ubukhulu bamayunidi wamalimi azokuya ngehlelo lomsebenzi kanye nekghono umuntu afanele abenalo ukukhambisa kanye nokuphumelelisa umGomo. Ukwenza isitjengiso, eensebenzini ezizokuqatjhwa kufanele kufakwe hlangana abatjhugululi, abalungisa imitlolo, abahlela zamalimi, abososiyazi betheminoloji, amaleksikhografa, nabanye.
UmNyango wezobuKghwari kanye namaSiko uyabona bonyana ukuphunyeleliswa komGomo kuzokuba nemiraro emikhulu. Nokho-ke uzokubambelela khulu khulu ekubambisaneni nabo boke abathintekako ekuphumeleliseni yoke iminqopho bonyana ibe liqiniso.
Ukuphasisa umThetho 1. Ukuthunyelwa komklamo we-NLPF 1. UmGomo uvunywa UmNyango wobuKghwari 1.
wezamaLimi we-SA ePalamende kuKhabinede 2. Ukuthunyelwa kweQhinga lokuPhumelelisa kuKhabinede 3. Ukuthumela umThethomlingwa yiKhabinede 2. iQhinga lokuphumelelisa livunywa yiKhabinede 3. UmThethomlingwa wamaLimi kanye namaSiko (DAC) 2. Matjhi 2003 3. Juni 2003 4. Julayi 2003 5.
Bill kuKhabinede 4. Ukubonisana neKomidi yeenkhundla zaboMinistara emBusweni 5. Ukwethulwa weSewula Afrika uvunywa yipalamende. 4. Ukuvunywa yiKomidi yeenkhundla zaboMinistara komThethomlingwa ePalamende. emBusweni 5. UmThethomlingwa uyadluliswa bewuyathathwa.
Ukuhloma iinkundla zesizwesoke Ukulungiselela iimfundo zokubonisana ngokuphunyeleliswa.
Ukuphadlhalaja imithetjhwana ngaphasi komThetho wamaLimi we-SA 1. Amaziko wamalimi 2. UmThetho wokuPhatha iLimi emSebenzini womPhakathi 1. Amaziko asebenzako welimi 2. UmThetho wokuphatha omayelana nokufunwa mGomo. UmNyango wobuKghwari kanye namaSiko (DAC) kanye ne-DPSA. 1. Oktoba 2003 2.
Ukuhloma amayunidi/ amaziko wamalimi 1. Ukubalwa kwamakghono welimi kanye nokulungiselela ukwenza lula ikgonakalo yokudoswa kweensebenzi 1. Imininingwana eliqiniso eveza isithombe sehlangothi lezakhiwo zombuso. 2. Ukukhambisana nomGomo kanye nalokho okutlhogwa UmNyango wobuKghwari kanye namaSiko (DAC) kanye neDPSA. 1. Apreli 2004 2.
ezikhona. 2. Ukudoswa nokuzaliswa kweenkhundla.
Ukuhloma iKhansela yeSewula Ukubeka ibhodo ezakunikela ngeentifikeyidi 1. Irejistara yabantu beSewula Afrika abawufundeleko Iminyango okusetjenziswana nayo kanye 1.
Afrika yabaSebenza ngamaLimi abatjhugululi, abarhumutjhi, abasebenza ngetheminoloji kanye nabosonhlathululimagama nokulawula umsebenzi lo. umsebenzi welimi. 2. Ukunikelwa kweentifikeyidi kilabo abawufundeleko umsebenzi lo. 3. Amazinga wokuhlola kanye neemfundo UmNyango wobuKghwari kanye namaSiko (DAC) ngokubambisana nePanSALB, umNyango zalabo abawufundeleko ngokwehluka umsebenzi wamalimi lo. wezomThetho-Bulungiswa kanye neSAQA.
Ukuphenyisisa, ukuvumelanisa Ukuthola ukubambisana nabathuthukisa Amalimi athuthukileko weSewula Afrika I-DAC ngokubambisana 2003 nokuya phambili.
Ukunikela ngeenyeleliso ezifaneleko ngelimi Ukwenza amasaveyi /ukubalwa kwamakghono welimi. Iinqunto ezinzinze eenyelelisweni ezizwakalako. Izakhiwo zomBuso, I-PanSALB kanye neStats SA. Kuzakuhlala kwenziwa, ubuncani bakhona kanye ngonyaka.
Ukuphakamisa isikhundla samalimi we-Afrika kufakwa 1. Ukubamba amajima ayelelisa ngamalimi. 2. Ukuveza ezinye iindaba ezifuna ukutjhejwa 1. Ukuthenga ezakhiweni zombuso ukuya ngokuphumeleliswa DAC, PanSALB kanye neminyango yombuso. Kuzakuhlala kwenziwa.
hlangana ilimi lamaKhoe nelamaSan kanye neLimi lamaTshwayo. ezimayelana nelimi. 3. Ukukhuphula ukuyelelisa ngendima yamalimi emphakathini. komGomo. 2. Ukuthenga emphakathini ukuya ngoku-'funwa' kwamalimi wawo.
Ukwamukela umGomo wamalimi. 1. Ukubekwa eenkhundleni kweKomidi yomGomo yamaLimi 2. Ukubamba iimfundo 1. umGomo kufanele ukhambelane nokufunwa yi-NLPF. 1. Abalawuli abaseenkhundleni eziphezulu. 2. Abalawuli abaseenkhundleni 1. Novemba 2003 2. Janabari 2004 3.
bandulo zokubonisana neensebenzi 3. Ukwenza umklamo womGomo 4. Ukubhajedela ukukhula 2. Kuthengwa iinsebenzi. 3. UmGomo wamaLimi obambeneko. 4. Ukusekelwa ngeemali eziphezulu. 3. Abalawuli abaseenkhundleni eziphezulu. 4. UmNqophisi-mazombe.
kokuphunyeleliswa komGomo (unyaka wokuthoma 30%, wesibili 60%, wesithathu 100%) okwaneleko ngomnqopho wokuphumeleli sa umGomo.
Ukuhloma iziko/ iyunidi 1. Ukuqunta ngobukhulu beZiko/ beYunidi leLimi. 1. Kukhambisane nokufunwa 1. Abalawuli abaseenkhundleni 1. Novemba 2003 2. Nov-Disemba yelimi 2. Ukubalwa kwamakghono kanye nokulungiselelwa kweensebenzi. 93. Ukudoswa kweensebenzi zabatjhugululi mahlelo wokugadangisa. 2. Imininingwana eliqiniso eveza amakghono welimi, amazinga eziphezulu. 2. UkuThintana (Communications). 3. Zabasebenzi (HR) ngokubambisana ne-NLS. 4. NLS 2003 3. Janabari-April 2004 4.
9 4. abasithandathu kanye nabatloleli ababili: Ukukhangisa Ukuhlunga kanye nokuqatjhwa. Ukubandulwa wefundo kanye nezinga eliphezulu lokwenziwa komsebenzi ziisebenzi. 3. Abatjhugululi kweensebenzi zeZiko leLimi ngokuphunyeleliswa komGomo weLimi.
Ukuthuthukisa umsebenzi Iimfundo bandulo zeensebenzi zomNyango wezeFundo ngomGomo 1. Ukusetjenziswa okufaneleko komGomo IZiko leLimi.
omuhle ngokuzwisisa umGomo weLimi. weLimi kanye nalokho okufanele bakwazi kanye namalungelo ngaphasi komThetho wamaLimi. weLimi. 2. Ukuzwisisa okungikho kwamalungelo kanye nemisebenzi yeensebenzi kanye namalungelo waloyo othengako.
Ukutjhugulula, ukulungisa 1. Ukutjhugulula nokulungisa amaphutha wemitlolo Ukutjhugulula okusezingeni eliphezulu. IZiko leLimi. June 2004 kuya phezulu amaphutha wemitlolo ngaphasi komGomo. emibhalweni ukuya ngezimi (unyaka wokuthoma 30%; unyaka wesibili 60%; unyaka wesithathu 100%). 2.
Ukunikela ngeengontraga kilabo abazisebenzela njengabatjhugulul i.
Ukugadangisa imibhalo ngaphasi komGomo. ngeengontraga kilabo abagadangisako bazogadangisa imibhalo ukuya ngezimo ezikhethiweko unyaka wokuthoma okukhambelana nokutlhogwa mGomo wamaLimi. ukuThintana.
,;unyaka wesibili 60%; unyaka wesithathu 100%.
Ukwendlalwa kokufundisisa kanye nokulungiswa kwamaphutha wemitlolo.
Ukunikela ngemisebenzi yokurhumutjha ngaphasi komGomo. Ukunikela ngeengontraga kilabo abazokurhumutjha ngomsebenzi othileko. Ukurhumutjha okufaneleko emalimini atlhogekako. Iziko lelimi.
Ukunikela Ukunikela ngeenyeleliso Ukuyelelisa Iziko lelimi. June 2004 kuya ngeenyeleliso ngelimi. kubaphathi kanye neensebenzi ngokusetjenziswa kwelimi, ukusetjenziswa komThetho wokuPhatha wamaLimi, ukutjhugulula kanye okufaneleko ngokuya ngokutlhogela emGomeni wamaLimi kanye nokutlhogwa ziinsebenzi. phezulu nokurhumutjha, ukuthuthukisa ubuliminengi.
Ukunukela ngamahlelo wokufundisa ngelimi. Ukunikela ngeengontraga kilabo abazokubandula ukuphakela ngamahlelo wokufunda ilimi. Ukuhlela iimfundo zamahlelo wokufundisa ngawo woke amalimi ali- Iziko lelimi. June 2004 kuya phezulu asemthethweni ngokudlhegana.
Ukusebenza ngokubambisa na ne-NLS. 1. Ukuzibandakanya emasemineni welimi ngokuphunyeleliswa komGomo. 2. Ukunikela 1. Ukukhambela amasemisa. 2. Ukwenza irhelo letheminoloji lamalimi njalo. Iziko lelimi.
<fn>isiNdebeleNLS.txt</fn>
<fn>isindebele2.txt</fn>
ESahlukweni lesi elinye nelinye igama namkha isitjho esesitlhadlhululiwe ukuthi sitjho ukuthini eMthethweni wakhona, litjho lokho elifanele likutjho, befuthi nasithi "eMthethweni lona" sisuke sitjho uMthetho wezeenSebenzi zoMbuso, 1994, neminye imilayo ekhitjhelwe lokho.
M2.1 Ukwenzela ukuphumelelisa ukusebenza kwalokho okubonelelwe ngumthethosisekelo malungana NeenSebenzi ZoMbuso, zoke iinsebenzi zifanele ziziphathe ngokweSiko LokuziPhatha ekukhulunywa ngalo eSahlukweni lesi.
M2.2 ISiko leli lifanele lisebenze njengendlela yokulayeja iinsebenzi bona khuyini okulindeleke kizo ekuziphatheni kuhle ngehlangothini lazo ngokwazo nesekusebenzisaneni nabanye abantu. Ukulalela iSiko leli kufanele kuphakamise ukuba nekhono befuthi kusize ekuqinisekiseni ukuzithemba KweenSebenzi ZoMbuso.
M3.1 Kunesidingo sokubonelela iinsebenzi ngeendlela zokulayeja malungana nobudlelwano bazo nomthetho, nezombusazwe kanye neemphathiswa eziphetheko, nezinye iinsebenzi kanye nomphakathi, nokukhombisa umoya ezifanele ziwenze ngawo umsebenzi wazo, nokuthi khuyini okufanele kwenziwe ukuphepha ukunghwarana nokuthi khuyini okulindeleke ekuziphatheni kwazo emphakathini nanjengabantu ngaphandle.
M3.2 Nanyana iSiko LokuziPhatha leli lilungiswe ngendlela yokuthi linabe ngokunokukghonakala, alinikezi indlela yokuziphatha epheleleko. AbaPhathi beminyango, malungana nesahlukwana se-7 (b) soMthetho lona, banendiba, hlangana nokhunye, yokwenza bona ukuphathwa nokulawulwa kweminyango yabo kusebenze kuhle begodu kuhlale kunokuzikhalima. Yeke bangathi ngemva kobana indaba seyisetjenzwe ngendlela efaneleko eKorweni yoMkhandlu wezokuKhulumisana kwezeenSebenzi zoMbuso (iChamber of the Public Service Bargaining Council), nangaphandle kokuphambuka lapho, bangezelele phezu kweSiko LokuziPhatha leli elibonelelwe eSahlukweni lesi ukuze babonelele ubujamo obuhlukileko abazithola kibo. AbaPhathi beminyango bafanele baqinisekise bona iinsebenzi zabo ziyawazi amagadango lana nokuthi ziyavuma ukuwathobela.
M3.3 Ukwephulwa komunye nomunye umlayo weSiko lokusiPhatha kuzakusetjenzwa ngendlela efaneleko emalungana neSahlukwana sama-20(t) soMthetho WezeenSebenzi ZoMbuso, ka1994. Nangaphandle kwalokhu, irhuluphelo ekulu yeSiko leli ngeyokulungisa, okutjho ukuthi ukukhuthaza ukuziphatha ekuyisibonelo esihle kweensebenzi.
M4.1.5 sisebenzisana neenhlangano zombuso ezakhiwe ngomthetho nangoMthethosisekelo ekucabangeleni umphakathi.
M4.2.9 siyalazi ilungelo lomphakathi lokuthola ilwazi, ngaphandle kwelwazi elivikelwe ngumthetho.
M4.3.7 sihlukana nezombusazwe nasisemsebenzini.
M4.4.10 ekwenzeni umsebenzi waso, sizakubikela iimphathimandla ezifaneleko ubukhohlakali, ukukhwabanisa, ukuvuna iinhlobo, ukungaphathi kuhle kanye nesinye isenzo ezingumlandu namkha esidlelezela umphakathi.
M4.5.5 angeze; ngaphandle kwemvume, sivume ukwenza umsebenzi wangaphandle osirholelako ohluke emsebenzini waso wasemthethweni, namkha sisebenzise izinto zokusebenza zase-ofisini yaso ukwenza umsebenzi lowo.
<fn>mapungubwe_ndebele.txt</fn>
UNongorwana lo unikelwa izakhamuzi zeSewula Afrika ngokusebenza kuhle nepumelelo ehle khulu.
Ilanga eliphumako - ukusa okutjha okubuya e-Afrika.
UmBundu weMapungubwe - wakha isendlalelo, umbundu wamatje wesanda ebuthelelweni ledaka lamatje endaweni eseqadi kweendawo ezitjhisa khulu nenezulu elingakavamisi. Ukwemba kwatjengisa bona ukwenza kuhle kwanda kuphuma kibo boke ubujamo bezemvelo.
Ubhejana weMapungubwe - yinto eyaziwa khulu eyenziwe mumuntu eyatholakala ethuneni endaweni yokwemba, isithombe segolide esenziwe magega nesibumbi esikhulu, okuvamise ukuba sigodo esibaziweko, okubufakazi bokwenza kuhle ekukghoneni komuntu okukhona ebuKhosini.
Itshwayo lokubusa leMapungubwe - eliphuma epotweni yegolide encilibika ngemahlangothini womabili, enye yezinto ezenziwe mumuntu ezitholakala ethuneni endaweni yokwemba.
Ipoto yegolide encibilikako erhatjisiweko - imihlobo esisekelo eyenziwe ngezinto ezimbili eziqaleneko epotweni yegolide ezele iphuphuma etjengisa ubunengi bokwenza kuhle, isayensi nokutlama, okubufakazi bepumelelo ekuthomeni ebubulweni lesimbi.
Indawo etjhisako - izinto zokuhlanza nezigcina ipilo zomlilo, ezasetjenziswa ukuthoma ngesiKhathi seSimbi, ukuragelisa phambili ituthuko nokwenza kuhle emiphakathini.
<fn>nde_Article_National Language Services_ABALAWULI BEGEZI YESI.txt</fn>
Kuqakathekile bona ubhadele isikolodo sakho ngokuzeleko. Lokhu kuzakwenza bona i-akhawunti yakho ingabi neenkolodo ezisalelako. Kanengi amakhastama avama ukubhadela ingcenye yemali efunekako, adlumbane bona ngokwenze njalo, azakukhandela ukuqintwa kwegezi. Nangabe isikolodo esiseleko asikabhadelwa enyangeni ezako, lokhu kuzakubangela wena ubudisi bokubhadela isikolodo sakho esizaba sikhulu.
Sibawa bona utjheje bona ukubhadela ingcenye nanyana ubhadala njalo nje, kungadosela ekuthini igezi yakho iqintwe. Ngemva kobana sele uyelelile bona angeze usakghona ukubhadela ngefanelo isikolodo sakho segezi esisaleleko, thintana nomphakeli wegezi wendaweni yekhenu ngokurhabako bese ubonisana naye ngendlela ozakubhadela ngayo.
Amakonyana azakufakwa enanini lemali efanele ukubhadelwa nanyana leyo esaleleko, lapho ikhastama lingabhadeli khona sahlobo, nanyana libhadela ingcenye, nanyana libhadela ngemva kwesikhathi esibekiweko. Lokhu kuzakudosela ekuphakameni kwemali ebhadelwa likhastama.
Nakwenzeka bona ukhe watlikitla isivumelwano sokubhadela isikolodo esisaleleko nomphakeli wakho, kuzakurhelebha ukusilandela ngefanelo. Nangabe uyabhalelwa ukwenza njalo, igezakho izakuqintwa. Kodwana nakwenzeka bona amajamo wakho angene ebudisini obukhudlwana ngemva kokutlikitla isivumelwano, uzakufanele bona wazise umphakelakho wegezi msinyazana. Ubufakazi bamatjhuguluko wamajamakho amatjha bungafuneka.
Nawunemitha ejayelekileko (yaziwa godu njengemitha yesikolodo), uzakufanele bona uhlole amayunithi owasebenzisako kunye nemitha yakho njalo nje. Kesinye nesinye isitatimende segezi, kufanele bona kutlolwe amayunithi wesikhathi esigadungileko kunye nalawo wagadesi. Uzakufanele bona wenze isiqiniseko sokobana amamitha wokuvala wesikhathi esigadungileko ayafana nalawo wokuvula wagadesi. Nangabe awafani, buza kumphakeli wangekhenu, khona uzakuthola ihlathululo. Kazi amamitha afundwa babantu, ngesibangeso-ke, amaphoso ayenzeka.
Kuqakathekile ukwazi bona umphakeli ukubiza malini ngeyunithi yinye (kWh) yegezi oyisebenzisako. Nangabe awubuzi kumphakelakho, ungathintana nabaLawuli beGezi yesiTjhaba ukuthola ilwazi. Ukuzwisisa bona uhlawuliswe malini enyangeni leyo, uzakufanele bona uhlukanise imali etlolwe ngamaranda erhemeni legezi, ulihlukanise ngenani lamayunithi elitlolwe e-akhawuntini yakho. (Amayunithi azakuba yisalela eba khona phakathi kwamayunithi wokuvula nalawo wokuvala). Ipendulo yokuhlukaniswokho kuzakuba yihlawulo yeyunithi ngayinye.
Nangabe ihlelo lokutjhugulula ukusuka emitheni yesikolodo kuyiwe emitheni ebhadalelwa ngaphambili likhona, cabangisisa bona kungeze kwaba ngcono wenze isibawo sokutjhugulula na. Khumbula bona kunemali yokutjhugulela ozakufanele bona uyibhadele. Imali leyo izakuya ngamandla wegezi owanikelwako.
Nangabe igezakho isalele ngeenkolodo, uzakufanele bona ubhadele mantanzi ngaphambi kobana ungatjhugululela ehlelweni lokubhadelela ngaphambili. Imiphumela emihle ebalwe ngaphezulu, ingcono khulu kunomraro lo wokubhadela isikolodo esisaseleko. Buza kumphakelakho umthethokambiso olawulo lokhu. Kanengi, abanye abaphakeli bafuna bona onikelwa igezi enze isivumelwano sokubhadela aqede isikolodo sakhe esisaseleko kwaphela, esikhathini okuzakuvunyelwana ngaso.
Ukusebenzisa igezi ngokonga kuzakurhelebha ukuphungula igezi oyisebenzisako kunye nemali ozayibhadela ngenyanga. Uzakwenza njani lokho Iintofu, amagizara namahitara ngikho okudla igezi enengi.
Nangabe unegizara, yenza isiqiniseko sokobana ithemostata yakho ayikho phezulu khulu. Ungayehlisa uyibeke kuma- +/- 60. Uzakufanele bona uthole irhelebho kusogezakho manqophana nalokhu.
Ukuphuthela igizara: Nangabe ungakghona, ukuphuthelwa kwegizara kunye namaphayiphu kuzakuphungula khulu igezi oyisebenzisako. Lokhu kungatjho bona uzakusebenzisa imali ekukufezakaliseni.
Isitofu: Yenza isiqiniseko sokobana amapladakho akakavulelwa phezulu ngasikhathi sinye. Kukuhlakanipha ukuvulela amapladakho abe phasi ngomlilo ngemva kobana ipoto sele ibilile. Ungathomi usebenzise iplada njengehitara ngombana lizakudlela igezi enengi khulu.
Amahitara: Amahitara wegezi avamise ukusebenzisa igezi enengi khulu. Nangabe awunahitara yerhasi, kungaba ngcono usebenzise ibha yinye yomlilo webha hitara yakho. Kuyazwisiseka nokho bona lokho kuzakuthatha isikhathi eside nawufuna ukufuthumeza indawo ekudlwana.
Ukuphuthela iinsetjenziswa zekhaya: Ukuphuthelwa kwesilinghi yendlu kuzakuphungula umtjhiso olahlekako ngendlini.
Ungathintana nomphakelakho nawufuna ilwazi elinabileko.
UmThetho weGezi ka 1987 ngokutjhugululwa kwawo, uthi umphakeli wegezi angaqinta igezi yekhastama nangabe ikhastama alikabhadeli isikolodo salo nanyana alikakhambisani neenjamiso zokuphakelwa igezi. Umthetho ubuye ulindele umphakeli bona anikele ikhastama amalanga ali- 14 wesaziso ngaphambi kokuqintwa kwegezi yekhastama.
Isikhathesi sithoma ngelanga elitlolwe encwadini. Isaziso esinikelwe e-akhawuntini yenyanga naso siyemukelwa njengesilungile kilokhu. Amakhastama ayabawiwa ngesibangeso-ke, bona afunde koke okutlolwe ema-akhawuntini wawo.
Ingcenye elawula lokhu emazingeni wemisebenzi yamakhastama (NRS 047), yakhelwe engcenyeni yomThetho weGezi obalwe ngaphezulu.
Khumbula bona umuntu wokuthoma ofanele umthinte, mphakelakho wegezi.
Ikhastama linelungelo lokufaka isinghonghoyilo ngezinga lemisebenzi yegezi elenzelwa yona mphakeli wendawo.
Umphakeli wendawo uyakateleleka bona alalele bese uqalana nomraro okulilwa ngawo.
<fn>nde_Article_National Language Services_ABOMMA KIBONONGORWANA.txt</fn>
Ekuhlonipheni indiba ebanjwe bomma begodu nabaragela ukukwenza ekorweni yezamanzi eSewula Afrika, umNyango weenDaba zamaNzi namaHlathi, ngesekelo leKomitjhana yezaRhubhululo lezamaNzi kanye nesiKhungo sezamaNzi seSewula Afrika, ubamba qobe ngonyaka, umnyanya wokunikela aboMma aboNongorwana kwezamaNzi.
Nendiba eqakathekileko ebanjwe bomma manqophana nezamanzi- ekunqothuleni ukutlhaga, kwezefundo kanye nezetuthuko engaquntukiko eendaweni zemadorobheni nezemakhaya.
NokuPhatha nokuHlonywa kwemiThethomigomo.
Ophakanyiswako kileenkoro kungaba mumuntu ngamunye nanyana isiqhema. Abonongorwana bazakunikelwa abomma abahloniphekileko, labo abasebenza ngendlela ehle kwamanikelela eenkorweni zabo, begodu abafaka isandla ngendlela ebonakalako ekorweni yezamanzi eSewula Afrika.
Lokhu kufanele bona kuthathwe njengomhlahlandlela ekuphakanyisweni komma/ kwabomma abazibandakanya emaphrojekthini aphathelene nezamanzi ahlonywe ngokomthetho nalawo angakahlonywa ngokusemthethweni.
Nokuba majadu emsebenzini.
Amaforomo weemphakamiso azaliswe ngefanelo afanele bona afike ngomhla ka 15 Novemba 2004.
<fn>nde_Article_National Language Services_AMABUBULOHLANGANYELA.txt</fn>
Ibizo ihlanganyela libuya ebizweni hlanganyela elitjho ukusebenzisana kokufeza umnqopho. Umnqopho ohlanganisa abantu kungaba nanyana ngiyiphi into ehlanganisa abantu kobana babulunge imali, bakhe izindlu nofana bakhe amabubulohlanganyela anikela ngomsebenzi emalungwini wehlanganyela.
Ihlanganyela kutjho abantu abazijameleko abahlangene ngokuthanda kwabo kobana bahlangabezane neendingo zomnotho, zomphakathi namasiko nangomnqopho wokuhlanganyela ubunikazi bebubulo nokulawula ibubulo ngentando yenengi nokusebenza ngekambiso yehlanganyela.
Ibubulohlanganyela lihlelwe kobana lisebenzele amalungwalo. E-Sewula Afrika lelihlelo linikela ngomsebenzi emalungeni webubulohlanganyela. I-Kampani ihlelelwe ukukhiqizela amalungwayo inzuzo ingasi ukunikela umphakathi umsebenzi.
Ibubulohlanganyela yihlangano elawulwa malunga wayo ngendlela yentando yenengi. Lokhu kutjho bonyana ubujamo bomsebenzi, imirholo kunye neenqunto zebubulo kuthathwa basebenzi. Ikambiso yehlanganyela kukobana ilunga linye livowuda kanye nakuthathwa isiqunto.
Ekampanini yangeqadi, nanyana kunjalo, umnikazi unelawulo lokobana abasebenzi bangaphathwa njani begodu uthatha zoke iinquntu zebubulo. Ekampanini yomphakathi babelani bamatjhere abalawula ukuthathwa kwenqunto ngekambiso yokobona nawunamatjhere amanengi ungavowuda kanengi.
Ekampanini abanikazi bebubulo bazenzela inzuzo. Bebathanda ukuphila kweminye imiphakathi. Lokhu kutjho bonyana imali abayenza ebantwini ayibuyeli ebantwini begodu iyathathwa isiwe kezinye iinarha. Amabubulohlanganyela ajamisa ukuphuma kwemali emphakathini ngombana abasebenzi babelana ngenzuzo ngokulingana. Ngebanga lokobana abasebenzi bahlala nomphakathi bebasebenzisa imali leyo emphakathii ebahlala kiwo lokho kwenza umphakathi onamandla.
Ngebanga lokobana Abasebenzi balawula ibubulo ngentando yenengi bebazikhethela abaphathi phakathi kwabo, abaphathi baqalene nabasebenzi begodu angeze badlala ngabasebenzi njengobana kwenzeka ekampanini. Abasebenzi bayathuthukiswa kilelihlelo ngombana bathatha iinquntu endaweni yomsebenzi.
I-kampani libubulo elinqophe ukwenzela abantu abambalwa inzuzo. Lokhu kanengi kutjho bonyana abasebenzi bayadilizwa emisebenzini neendawo zokusebenzela ziyavalwa nangabe inzuzo ayingeni ngokwaneleko ebanikazini bekampani nofana nangabe abanikazi bekampani babona ngathi bangenza inzuzo ndawana thile. Ibubulohlanganyela, ngakwelinye ihlangothi, lenzelwe ukunikela umphakathi umsebenzi. Abanikazi babasebenzi abahlala kilowo mphakathi begodu angeze bavala ibubulo bakhambe boyokwenza inzuzo ndawana thile.
AmaBubulohlanganyela ziinhlangano ezizinikelako- akekho okatelelwe kobana ajoyine omunye. AmaBubulohlanganyela avulelwe abantu boke abazakukhgona ukusebenza nabafuna ukuzibophelela emsebenzini wobulunga babo. Akungabi nebandlululo lobulili, bomphakathi, bobuhlanga, bezombanganarha nofana bezekolo.
AmaBubulohlanganyela ziinhlangano zentando yenengi ezilawulwa malunga wazo. Amalunga ayazibandakanya mayelana nemithetho-migomo nokuthathwa kwenqunto. Ibubulohlanganyela lingakhetha amanye amalunga kobana abemalunga weenkomidi ezithile nofana benze eminye imisebenzi. Kusesenjalo, amalunga lawo kumele aphendule imibuzo ebuzwa ngamanye amalunga. kufanele basebenzele ibubulohlanganyela bebabikele amanye amalunga ngemisebenzi yabo abayenzako.
Omunye nomunye ebubulwenihlanganyela unelizwi elilingana nelabanye- ilunga linye, ivowudi yinye. Akunasidingo sokobana ilunga linamatjhere angangani, yibhizinisi engangani ilunga eliyenzako nebubulohlanganyela, nofana kuqalwe kobana ilunga lenza umsebenzi ongangani. Elinye nelinye ilunga linelizwi elilingana nelamanye nakuthathwa iinqunto ezikulu.
Umnqopho oqakatheke khulu webubulohlanganyela kunikela imisebenzi emalungwenayo. Umnqopho webubulohlanganyela kuthengisela amalungwayo iinsetjenziswa ngemali ephasi, nofana ukwakhela amalunga amathuba wemisebenzi. Iimfuno zamalunga zikhamba phambili. Amalunga webubulohlanganyela angafuna ukukhangisa imikhiqizo yawo ngenani lentengo ephasi; bangafuna ukuthenga ipahla ngentengo ephasi; nofana bangafumana imalimboleko ngenani lenzuzo ephasi.
Omunye nomunye umsebenzi owenziwa libubulohlanganyela awenzelwe amalunga wayo. Isibonelo, umkhangiso weplasa lehlanganyela kumele ukhangise iintjalo nofana ifuyo ekhiqizwa malunga wehlanganyela, ingasi omunye umuntu ongasililunga lebubulohlanganyela. Imitjhini yokuthunga ekungeye bubulohlanganyela ekulibubulo lokuthunga kumele isetjenziswe malunga ingasi abantu abangasiwo amalunga wehlanganyela.
Amalunga ayanikela ngeemali nakusungulwa ibubulohlanganyela bebalawula neendaba zomnotho zebubulohlanganyela ngentando yenengi iMali yimali kunye neesetjenziswa zokufeza umnqopho webubulo. Amabubulohlanganyela angafumana imali yokuthoma ibubulo emalini yamatjhere enikelwa malunga, imali ebhadelelwa ubulunga, isizo likarhulumende, iminikelo, amalimboleko nemali eseleko onyakeni ogadungileko.
Okhunye (nakwenzeka yoke) Imali ibubulohlanganyela eliyisebenzisako ingeyamalunga, ngendlela yamatjhere kunye namatjhere wokuthokozwa. Elinye nelinye ilunga litjala imali begodu lifumane inzuzo yamatjhere. Amatjhere akhombisa bonyana ilunga lingomunye wabanikazi bepahla (Imali kunye nepahla) yehlanganyela. Enye imali amabubulohlanganyela ayisebenzisako ingeyebubulo yoke.
Nangabe ibubulohlanganyela linemali eseleko nasele libhadele iinkolodo kunye nentela belinikele nenzuzo emalungwenalo. Lokho kubizwa ngokuseleko . Esikhathini esinengi imali eseleko isetjenziselwa ukuthuthukisa ibubulohlanganyela. Isibonelo, ibubulo hlanganyela lihlela ukuba nemali ezalako ezakusetjenziselwa ukukhulisa nokuthuthukisa ibubulohlanganyela nofana imisebenzi eyenzelwa amamalunga wayo.
Nakwenzeka, kube nemali engezelelweko esalako, kutjho bonyana (Abasebenzi bebubulohlanganyela) imirholo yabo izakuba mikhudlwana namkha (ekusebenzeni kwebubulohlanganyela) inani namkha imali ebhadelwako beyiphezulu. Kilelihlangothi imali eseleko ingabuyiselwa elungeni, nofana isetjenziswe ukusekela eminye imisebenzi evunywe malunga.
Enye nenye imali eseleko ebuyiselwa emalungeni kumele kwabelwane ngayo ngendlela ilunga linikele ngayo emalini eseleko. Ibubulohlanganyela lepahla edliwako, isibonelo, lingabuyisela ingcenye yokudla okuseleko emalungeni ngokulinganiswa kwentengo eyenziwe lilunga ekukhambeni konyaka.
Amabubulohlanganyela ziinhlangano ezizirhelebhako nezizijameleko ezilawulwa malunga wazo. Bangenza isivumelwano norhulumende kunye nezinye iinhlangano, kodwana kumele benze isiqiniseko sokobana ngasosoke isikhathi balawulwa yindlela yentando yenengi ekungeyamalunga. Akukafaneli balawulwe ziinhlangano zangaphandle.
Ibubulohlanganyela kufanele linikele amalunga walo ifundo kunye nebandulo, eemphathisweni ezikhethiweko, ebaphathini kunye nabasebenzi. Kufanele lifundise amalunga walo mayelana nokuPhathwa kwebubulohlanganyela, amalungelo nemisebenzi yobulunga, kunye nemisebenzi eyenziwa libubulohlanganyela. Woke amalunga webubulohlanganyela kumele athuthukiswe ngelwazi lomsebenzi kobana bakwazi ukufaka isandla ekuthuthukisweni kwebubulo. Begodu kufanele banikele ngelwazi emphakathini mazombe mayelana namabubulohlanganyela nangendlela asebenzangayo.
Amabubulohlanganyela asebenzela ituthuko edzimeleleko emiphakathini. Iinquto zithathwa malunga, kodwana amalunga kumele aveze ukukhathalela ukuthuthukiswa komphakathi lokho kungasiza omunye nomunye.
Umthetho awukabeki umkhawulo mayelana neenhlobo zamabubulo ezingatloliswa.
Ibubulohlanganyela lokulima libubulo elikhiqizako, neliza neendlela zelimo nofana elikhangisa imikhiqizo nelinikela ngamazizo wokulima kunye neesetjenziswa emalungwenalo.
Ibubulohlanganyela labathengi libubulo elifumana nelinikela ngokudla emalungenalo kunye nalabo ekungasimalunga, begodu lisebenzela amalungwalo. Ibubulohlanganyela lithenga ukudla ngobunengi belikuthengisele amalunga walo nomphakathi belithengisele amalungwalo ngemali ephasi namkha libuyisela imali emva ngendlela abavumelene ngayo njengesibonelo sebubulohlanganyela labathengi.
Amabubulohlanganyela akhangisako nathengisako mabubulo anikela ilwazi nemikhiqizo emalungeni begodu ayakhangisa nofana benza imikhiqizo yabo. Isibonelo kulibubulo hlanganyela elithungako elinikela ngamatjhila nemitjhini yokuthunga emalungwenalo begodu bakhangise ipahla ebayithungako. Lomkhakha godu ufaka hlangana amabubulo hlanganyela wokukhangisa zelimo kunye nokuthengisa.
Ibubulohlanganyela lomphakathi libubulo elingenzi inzuzo elinikela ngemisebenzi yomphakathi emalungwenalo, njengokuthlogomela abantu abadala, abentwana nalabo abagulako.
Ibubulohlanganyela elibulungako libubulo elinikela ngokubulunga abahlongakeleko, kufaka namantjhorense womngcwabo kunye neesentjenziswa ezifunekako, emalungeni kunye nalabo abondlwa malunga.
Ibubulohlanganyela leensetjenziswa zomphakathi libubulo elinikela ngezindlu, ukutlhogonyelwa kwamaphilo, ukuthlogonyelwa kwabentwana, iinthuthi, ukuthintana, kunye neminye imisebenzi.
Ibubulohlanganyela labasebenzi libubulo lesigaba sokuthoma elinikela amalungalo umsebenzi, namkha libubulo lesigaba sesibili elisebenzela amalunga wehlanganyela yabasebenzi.
Ngaphambi kobana ibubulohlanganyela lenze isibawo sokutlolisa, kufanele kube nomhlangano munye wabantu abanekareko ngaphambi kobana benze isibawo. Abantu abakhona kilowo mhlangano kufanele bavumelane ngomthethosisekelo webubulo hlanganyela bebakhethe nabanqophisi bokuthoma bebubulohlanganyela.
Emva komhlangano, isiqhema kufanele sikhambise isibawo sokutlolisa emtlolisini wamabubulohlanganyela. Isibawesi kufanele senziwe eforomeni langokomthetho elitholakala e-ofisini yomtlolisi.
Amalunga wamabubulohlanganyela wesigaba sesibili kungaba babantu abasemthethweni njengehlangano kunokobana kube muntu munye. Abantu abasemthethweni siqhema esinamandla womthetho alinganana newomumtu woke njengelungelo lokutlikitla isivumelwano nokuletha amacala wekhotho.
Imali yokutlolisa ihlelwe Mthetholawulo esigabeni 1 no 6 soMthetho wamaBubulo hlanganyela.
Nangabe isibawo sihlangabezana nazo zoke iimfuno zomthetho wamabubulohlanganyela.
Nangabe ibizo eliphakamisiweko lebubulo lehlanganyela lilandela imilayo yebubulo hlanganyela emabizweni wamabubulohlanganyela.
Nangabe uMtlolisi wanelisekile kobana isibawo sihlangabezana nayo yoke imibandela, Umtlolisi uzakunikela ibubulohlanganyela isitifiketi esinenomboro etlolisiweko. Nangabe ibubulo selitlolisile, libasemthethweni . Lokhu kutjho bonyana ibubulo linamandla womthetho njengezinye iinkampani nezinye iinqhema ezifana nalo ibubulwelo.
Kungenzeka, Isibonelo, ibubulo lizakuragela phambili nanyana amalunga webubulo ahlala atjhuguluka. Lingavula i-akhawundi yebhanka libe nenarha kunye nepahla. lingatlikitla iimvumelwano belizijamele emacaleni wekhotho. Njengebubulo elisemthethweni ibubulo lizakuba namalungelo afana newabantu boke.
Ngaphambi kobana isiqhema sizitlolise njengebubulohlanganyela, alinawo amandla. Nangabe umuntu ujamele ibubulohlanganyela begodu utlikitla isivumelwano ebizweni lebubulohlanganyela ngaphambi kobana ibubulo litlolise, lomuntu lowo uzakujamela yoke into eyenzekako. Kusesenjalo ibubulohlanganyela lingamukela isivumelwaneso kungakapheli inyanga emva kokutlolisa nasele kuthethwe isiqunto emhlanganweni omkhulu. Nangabe ibubulohlanganyela lamukela isivumelwano ngaleyo ndlela, ibubulo hlanganyela liyazibophelela begodu umuntu otlikitlwe isivumelwano akasabotjhelelwa sivumelwaneso.
Kufakwe nabantu abanzima, aboMma.
Nokuthuthukiswa ukulingana nokuzibandakanya kwamalunga.
Elinye nelinye ibubulohlanganyela kufanele libe nebizo elihlukileko kamanye amabizo wamabubulohlanganyela. UMtlolisi wamabubulohlanganyela angeze aphasisa ibizo elifana nebizo lelinye ibubulohlanganyela lokho kungenza ukuhlangahlangana.
Ibubulohlanganyela kufanele lifake ibizolalo kizo zoke iimvumelwano, iinrasidi, iincwadi zebubulo, zokuthengwa kwepahla kunye nezinye iincwadi ezisemthethweni. Ibizo lebubulohlanganyela alithunyelwe esiphandeni lapho lisebenzela khona. Amabubulo wesigaba sesibili nesesithathu akakhombise kobana amabubulo wesigaba sesibili nofana sesithathu eencwadini zabo zoke ezisemthethweni.
Ibizo lebubulo lesigaba sesibili nofana lesesithathu kufanele liveze kuhle umsebenzi ohlathululwe emthethwenisisekelo webubulohlanganyela. Isibonelo, ibubulo lesigaba sesibili elisebenza ngezindlu angeze lazibiza ngebubulo lesigaba sesibili elisebenza ngokubulungwa kwemali kunye neenkolodo.
Nangabe Ibubulohlanganyela alithathi imilayo ngaphambi kokuphela kwamalanga ama-60, Umtlolisi angakhupha isitifiketi setjhuguluko esinebizo elitjha lebubulohlanganyela bekatjhugululwe nomthethosisekelo kobana kubonakale itjhuguluko. Nangabe lokhu kuyenzeka uMtlolisi uzakuhlela isaziso somphakathi ngokutjhugululwa kwebizo.
Akekho namunye nofana Isiqhema ngaphandle kwebubulohlanganyela esingakhombisa ngandlelathile kobana siragela phambili ngomsebenzi webubulohlanganyela elitlolisiweko. Kubulelesi ukwaphula lemibandela.
<fn>nde_Article_National Language Services_AMAJAMO AQAKATHEKILEK.txt</fn>
Lokhu okulandelako kusirhunyezo salokho okutjhiwo ziingatjana eziqakathekileko zamaJamo atlhogekako womThetho wokuSebenza ka 1997, njengokutjhugululwa kwawo.
UmThetho usebenza kibo boke abasebenzi nabaqatjhi ngaphandle kwamalunga womButho wezokuVikela, bezokuHlakanipha, bezeFihlo nabazinikela ekurhelebheni simahla iinhlangano ezirhelebha abatlhagako.
Amajamo aqakathekileko wokusebenza amumethwe kilomThetho akha ingxenye yesivumelwano sabasebenzi sokuqatjhwa esibalwe emThethweni. Amanye amajamo aqakathekileko wokusebenza, kungasiwo woke, angahluka kancani ngokuya kweemvumelwano zomuntu ngamunye nanyana ngokuhlanganyela, ngokukhambisana neenjamiso zomThetho (qala indima 7, ngenzasi).
Lesisahluko asisebenzi eensebenzini eziphetheko, iinsebenzi ezikhamba zithengisa begodu nezisebenza ama-iri angaphasi kwama-24 ngenyanga.
b ama-iri abunane elangeni elinye nelinye nangabe isisebenzi sisebenza amalanga amahlanu ukuya ngaphasi evekeni; nanyana c ama-iri alithoba ngelanga elinye nelinye nangabe isisebenzi sisebenza amalanga angaphezulu kwamahlanu evekeni.
Isivumelwano kungenzeka bona singafuni nanyana sivumele umsebenzi ukusebenza ama-iri angaphezu kwe- 12 ngelanga.
Isivumelwano esenziwe ngokuhlanganyela singandisa ama-iri wokusebenza eqileko ukufikelela etjhumini nahlanu ngeveke eenyangeni ubunengi bazo kungezimbili, kwesinye nesinye isikhathi seenyanga ezili- 12.
Isikhathi eseqileko kufuze sirholelwe i-1.5 ebuyelelweko emrholweni ojayelekileko wesisebenzi nanyana isisebenzi singavunyelwa ukurholelwa ngesikhathi sokuphumula.
b ngaphezulu kwama-iri alitjhumi evekeni enye nenye; nanyana c ukwedlula amalanga amahlanu evekeni enye nenye.
Isivumelwano ngokuhlanganela singavumela ama-iri wokusebenza bona alinganiswe isikhathi esingangeenyanga ezine.
Isisebenzi kufuze sibe nesikhathi sokudla esingaba mizuzu ema-60 ngemva kokusebenza ama-iri amahlanu.
b phelisa isikhathi sokudla ebasebenzini abasebenza ama-iri amancani kunasithandathu ngelanga.
Isisebenzi esisebenza ngabanye aboSondo kufuze sirholelwe ngokubuyelelwe kabili emrholweni ojayelekileko.
Isisebenzi esisebenza ngokujayelekileko ngaboSondo kufanele sirholelwe ngokubuyelelweko nge 1.5 emrholweni ojayelekileko.
Ngokwesivumelwano, ukusebenza ngoSondo kungarholelwa ngokunikelwa isikhathi sokuphumula.
Iinsebenzi ezisebenza hlangana nama-iri we 18:00 ne 6:00 kufuze zibhadalwe umrholo ongaphezulu nanyana ngokuphungulwa kwama-iri wokusebenza begodu nezinto zokukhwela kufanele zibe khona.
Iholideyi ingathengwa (ingaroyilwa) ngelinye ilanga elijayelekileko lomsebenzi, ngokwesivumelwano.
Isikhathi sokuphumula asisebenzi kubasebenzi abasebenza ama-iri angaphasi kwama-24 ngenyanga kumqatjhi begodu nemalangeni wokuphumula anikelwe ngaphezulu kwamalanga wokuphumula anikelwe umuntu ngokuya kwalesahluko.
Iinsebenzi zivunyelwe amalanga wokuphumula ama-21 alandelanako ngonyaka, nanyana ngesivumelwano selanga linye emalangeni ali-17 asetjenziweko nanyana i-iri elilodwa ema-irini ali-17 asetjenziweko.
Isikhathi sokuphumula kufanele sinikelwe kungakapheli iinyanga ezisithandathu emva kokuphela komzombelezo wesikhathi sonyaka sokuphumula.
Umqatjhi akakafuzi ukurholela isisebenzi esikhundleni sokusinikela isikhathi sokuphumula ngaphandle kobanyana asukele umsebenzi.
Isisebenzi sivunyelwe iimveke ezisithandathu ezirholelwako ngesikhathi sokuphumula agula, eenyangeni ezima-36 azisebenzileko.
Eenyangeni ezisithandathu zokuthoma isisebenzi sivunyelwe ilanga linye elirholelwako lokuphumula agula emalangeni amatjhumi amabili nesithandathu awasebenzileko.
Umqatjhi angafuna incwadi ebuya enyangeni yesikhuwa, ngaphambi kobanyana arholele isisebenzi esingakasebenzi amalanga amabili alandelanako, nanyana njalo nje, emsebenzini.
Isisebenzi esisebantwini sivunyelwe iinyanga ezine ezilandelanako zesikhathi sokuphumula.
Isisebenzi esisebantwini nanyana isisebenzi esitlhogomela umntwanaso asikavunyelwa ukusebenza umsebenzi oyingozi nanyana emntwaneni wakhe.
Iinsebenzi eziqatjhelwe kwasafuthi zivunyelwe amalanga amathathu arholelwako wesikhathi sokutlhogomela umndeni ngonyaka, ngesibawo nangabe umntwana wesisebenzi uyokubelethwa nanyana uyagula, nanyana isisebenzi sibhujelwe mlingani waso nanyana umzali, nanyana umzali wokuphiwa, ubabamkhulu nogogo, umntwana wokunikelwa, isizukulwani namkha umntwana wakwabo.
Umqatjhi angafuna isiqiniseko esizwakalako.
Isahlukwesi asisebenzi esisebenzini esisebenza ngaphasi kwama-iri ama-24 ngenyanga emqatjhini.
p ihlelo lezinye iincwadi eziyingcenye yekontraga ezitjengisa lapho zingafunyanwa khona.
Nangabe kukhona ukuthuguluka okuthileko okutlolwe ngokuqatjhwa kufuze kubuyekezwe.
Istatimende samalungelo weensebenzi kufuze sibekwe lapho abasebenzi bangasibona khona begodu sitlolwe ngamalimi asetjenziswa emsebenzini.
d ilanga lokubelethwa nangabe isisebenzi sineminyaka engaphasi kwe-18; nanyana e ngisiphi isaziso esibekelweko.
b ukudoswa lokho kwenziwa ngesivumelwano esithethwe ngokuhlanganyela , umthetho, isiyalelo sekhotho nanyana ngokulandela isiyalelo somlamuli.
Ukudoswa emrholweni ngamabanga wokulimala nanyana ukulahlekelwa okubangwe msebenzi, kungenziwa kwaphela ngokwesivumelwano nangemva kobana umqhatjhi alandele ikambiso elungileko.
Umrholo wenyanga ubuyelelwe kane nengcenye yesithathu (4 1 / 3) kiloyo weveke.
a esingaphambili kweemveke ezilitjhumi nesithathu; noma b akaqatjhwe isikhathi esifitjhani, ngesikhathi leso.
Abaqatjhi nabasebenzi bafanele bona bahlole itjheduli egadangiswe ePhephandabeni lakaRhulumende ukuthola bona ihlobo elithileko lembadelo liwela ngaphasi komrholo womsebenzi ngomnqopho wokwenza iimbalo ngokuya kwalomThetho.
Lesisahluko asikhambelani nesisebenzi esisebenze ngaphasi kwama-iri ama-24 enyangeni emqatjhini.
c kweemveke ezine nangabe umsebenzi sele anonyaka nangaphezulu aqhatjhiwe, nanyana nangabe kumsebenzi wemapulasini nanyana osebenza ngendlini sele asebenze ngaphezu kweenyanga ezisithandathu.
Isivumelwano esenziwe ngokuhlanganyela singaphungula isikhathi seemveke ezine zesaziso siye phasi, kodwana kungasi ngaphasi kweemveke ezimbili.
Isaziso kumele sinikelwe ngokutlolwa ngaphambi kobanyana sinikelwe isisebenzi esingakafundi.
Isaziso sokuyekeliswa umsebenzi mqatjhi ukuya ngomthetho sisekelo asivimbeli isisebenzi ukuqalisisa iqiniso nanyana umthetho osetjenzisiwe mayelana nokuqotjhwa kwesisebenzi ukuya ngomthetho sisekelo weensebenzi ka 1995 nanyana imithetho eminye neminye.
Isisebenzi esiqotjhwe ngokutlhoga iindingo zomsebenzi nanyana ikontraga yaso ipheliswa ngokuya kwesigaba 38 somThetho wokuTjhona (Insolvency Act) ka 1936, sivunyelwe ukurholelwa umrholo weveke wokulisiswa emsebenzini, unyaka omunye nomunye esiwusebenzileko.
Isisebenzi nangabe siyekela umsebenzi sinelungelo lokuthola isitifikedi sesikhathi esisisebenzileko.
Abantwana abangaphasi kwe-18 abakavunyelwa ukwenza umsebenzi ongakafaneli iminyaka yabo nanyana ongabafaka engozini.
Ukwenza umonakalo, ukufuna nanyana ukugandelela ukusebenza ngokukatelelwa, kumlandu wobulelesi.
f nokuvimbela ukusebenzisa abantwana nokusebenzisa ngokukatelelwa Isahluko 49.
Iimvumelwano ezibandakanya woke umuntu neemvumelwano ezenziwe muntu munye zingajamela nanyana zingatjhiya isisekelo sobujamo sokusebenza ngokuya ngomthetho nanyana isiqunto sengcenye.
UNgqongqotjhe wezemisebenzi angenza isiqunto ukuphendula nanyana ukusukela isisekelo somthetho wobujamo bomsebenzi. Lokhu kungenziwa ngokubawa umqatjhi nanyana inhlangano yomqatjhi. (Isahluko 50).
Isiqunto angeze sinikelwe ngaphandle kobanyana inyonyana ephethe abasebenzi ivunyelwe ukuphendula nanyana ibe nethuba lokuzijamela ngaphambi koNgqongqotjhe. Isifanekiso sesiqunto sifanele sibekwe etjhatjhalazini endaweni yokusebenza futhi kufanele sinikelwe abasebenzi (Isahluko 50).
Isiqunto sengcenye ethileko yebubulo singenziwa ukutlhama isisekelo sobujamo babasebenzi kileyongcenye nanyana kileyondawo.
Abahloli bemisebenzi kufanele bazise iinsebenzi nabaqatjhi ngamalungelo wabo ukuya ngomthetho wokusebenza. Bayahlola, bahlolisise iinlilo zabasebenzi, bangabuza abantu nanyana bahlole, bangenza umfanekiso nanyana basuse amarekhodi nezinye iincwadi eziqakathekileko (Isahluko 64 - 66).
Umhloli angasebenza ukuthumela umqatjhi ongavumelani nomthetho wesisekelo incwadi ekatelela ukuvuma komqatjhi ongazweleli umthetho. Umqatjhi angaphikisana nalencwadi kumQophisi wezemisebenzi, emva kobanyana alalele iinlilo, angavumelana nanyana aphendule nanyana abekele eqadi incwadi leyo. Isililo lesi singasiwa ekhotho yeensebenzi (Isahluko 68 - 73).
Abasebenzi abakafaneli ukubandlululwa ekwenzeni amalungelo wabo amayelana nalomthetho (Isahluko 78 - 81).
f unikelwe amathulusi nanyana kokusebenza; nanyana g usebenza nanyana usebenzela umuntu munye.
Nangabe kunye kwalokhu okubaliweko kukhona, loyo muntu uzakuthathwa njengesisebenzi kuze kube ngesikhathi umqatjhi aveza nanyana afakazela bona akusinjalo.
f ukuvimbela umhloli weensebenzi nanyana ngubani owenza umsebenzi mayelana nalomthetho Isahluko 92.
<fn>nde_Article_National Language Services_AMANO ANGASETJENZISWA.txt</fn>
Inarha yeSewula Afrika ibunjwe ngeendlela ezahlukeneko ngokweemphande zendawo zobujamo bezulu ezivumela ukukhiqiza okwahlukahlukeneko kwezelimo. Nanyana kunjalo, inarha le ayinalo izulu elaneleko njengobana ifumana ukuna kwezulu ekufikela ku 500mm ngonyaka nakuqathaniswa nephasi mazombe elinisa izulu kufikela ku 800mm onyakeni. Ubujamo bezulu obohlukeneko yindalo, kodwana irhubhululo libonisa bonyana eminyakeni elikhulu egadungileko kube nokukhula ekutjhejisiseni imimoya yesibhakabhaka ngokutjheja izinto ezisetjenziswa babantu njengemitjhini esetjenziswa emafemini nokukatjwa kwemithi njl njl. Ekufunyenweko kilelirhubhululo lokwahlukana kobujamo bezulu ngeSewula yeAfrika kukhombisa bonyana umoya wamazinga wokutjhisa eSewula Afrika uzokukhula ngesibalo esifikela ku 1,5-4C kileminyaka elikhulu ezako. Lokhu kusabisa okukhulu ekuthuthukisweni ekudzimeleleko, kuthinta ihlalakuhle ebantwini, umnotho wephasi nobujamo bebhoduluko lokhu kutjho ubujamo obuphezulu bobujamo bezulu njenge somiso neenkhukhula ekungokhunye okungenzeka.
I-Sewula Afrika ihlukaniswe ngeemfunda ezintathu zokuna kwezulu: isifunda sezulu sebusika esisesewulatjhingalanga, kuyindawo lapho kuna izulu unyaka woke engesewula nelwandle begodu nendawo ekuna izulu ehlobo enarheni. Ukwehla kwezinga lokuna kwezulu ukusukela epumalamga kufikela eendaweni ezisetjonalanga kutjhejiwe. Ukuna kwezulu eSewula Afrika kuhlukahlukene khulu begodu kwenza inarha ibe nokukhiqiza okubekelweko.
ZeLimo zifaka hlangana nazozoke zomnotho kusukela ekuvezeni amazizo wokulima nokuba khona kwawo begodu kumkhakha oqakathekileko emnothweni weSewula Afrika nanyana unikela kancani emkhiqizweni wekhaya (GDP). Abasebenzi bemaplasini, abosomaplasa nemindeni yabo nabo bafaka isandla emnothweni nabasebenzisa imirholo yabo ekuthengeni ipahla ethengiswako, nofana nabafaka isadla ekukhiqizeni. Ngalendlela zelimo kuba mkhakha ofaka isadla ekukhuleni nekuthuthukeni. Imithelela yobujamo bezulu obuphezulu buzakuba nomthelela omumbi ekukhiqizeni kwezelimo ngokobana kube nemidzwela kunye nesomiso ekungezinye zeenhlekelele ezizakwenza kungabi lula kobana sivune godu kubange indlala emakhaya athembele ekulimeni.
Isomiso I-Sewula Afrika ekheyabanaso kusukela ngo 2002 kufikela namhlanje kukuyelelisa ngokuzako mayelana nemithelela yokuthjuguluka kobujamo bezulu eminyakeni ezako begodu kungabangela ukukhiqizwa okuncani kwezelimo. UMthetho wokuPhatha iHlekelele (Mthetho No. 57, 2002) uyatjho kobana kugandelelwe ekutheni kuvinjelwe begodu kuphungulwe iinhlekelele ngokuthi sisebenzise ilwazi ngobujabo bezulu.
I-ADRM itlama iinyeleliso zaqobe yinyanga ezinamano azakusetjenziswa mphakathi olimako kobana utjheje ubujamo bezulu bagadesi. Kubonakele kobana amano la kumele athuthukiswe begodu akhutjhwe ngawo woke amalimi asemthethweni kobana azwisiswe ngilabo abazawasebenzisa.
Khetha ihlobo lehlabathi elilungele isitjalo ozasitjala isib.
Khetha amasimu angehleliko nafana akhuphukelako kobana ukwazi ukubulunga amanzi.
Phungula ukugandeleleleka kwehlabathi ngokobana ungavumeli iingaragara zidlule esiminakho. Lokhu kungenziwa ngokusebenzisa imitjhini ekulungeleko lokho komunye nomunye umhlobo wehlabathi.
Tjala lapho kungatjhingi khulukhulu nawutjala isiphila njengobana nawutjala kutjhinge khulu kuzakuthatha isikathi eside kobana imbewu imile.
Yenza ithuguluko nawutjala iintjalo ezihlukeneko ngokobana uvange iintjalo kunobana utjale isitjalo sinye, isib. isiphila kunye neembontjisi esimini yinye. Lokhu kuzakusiza uSoplasa kobana azuze kwesinye isitjalo nangabe esinye asivuneki.
Ngasosoke isikhathi Sebenzisa isikhathi esisodwa sonyaka nawutjalako godu ufunde ngobujamo bezulu obuzako. Yenza amano wokutjala iintjalo zesikhathi esifitjhani sonyaka isib. usonoblomu.
Sebenzisa amano wokubekelela amanzi wezulu isib. Ukwakha imilambo, iimforo nendawo ezisantatjana.
Bangatjali kutjhinge khulu ngombana imbewu engaphasi khulu iyafa.
Isikhathi sokukhulisa ukukhiqiza kabutjha: Isikhathi esiqakathekileko sokufuneka kwamanzi.
Izinga lokuthoma neliqakathekileko lokukhiqiza kabutjha kuvela kwembewu naseyihluma. Amanzi aneleko ayafunakala ngalesosikhathi njengobana ukutlhogeka kwamanzi kungenza kungahlumi msinyana godu kuleya ukukhiqiza ngebanga lalokho imbewu iphelelwa mamandla.
Amalanga wokutjala kumele akhethwe kuhle ukwenzela isiqiniseko sokabana isikhathi sokutjala sitjhayisana nomujamo obufunekako.
Ubulwelwe bokugugumuka kwamablara. Ukubakhona kombhobho wesitjalo kodwana kunganalitho ngaphakathi nakho kuqakathekile nakukhiqizwa kabutjha. Ukutlhogeka kwamanzi kilesikhathi kungenza inthoro zingaphumi kuhle bekulahleke iintjalo ezinengi.
Ukonakala kwehlabathi kuza ngemva kwesikhathi sobulwelwe beentjalo godu kusikhathi esihle sokubhura. Ukubamanzi kwehlabathi kuqakathekile ingasi kangako. Kodwana ukuthlogeka kwamanzi kungaphungula ukukhiqiza nokuba neenthoro zekhwalithi.
Izinga lokuvuthwa kulizinga lamaswaphelo lokukhiqizwa kwesiphila.
Zombelele, ukulawula iingogonyana ezidla iintjalo ngokubambisana kumele kwenziwe ngesikhathi sokutjala sonyaka.
Ukuvimbela: lendlela iyasebenza, kodwana ingasi ebujameni obuphezulu bokungenwa bulwelwe ngombana ingakhe ingasebenza godu izakusebenzisa imali enengi.
Ukulawula ukulima: Lendlela ifaka hlangana ukulinywa kwehlabathi ebusika, ukususa iintjalo ezizimilelako, ukukhetha amathuluso wokulima nokufumana iinkathi ezihle zokutjala.
Ukulawula ngendlela yamaphilo: lokhu kwenzeka ngendlela yendabuko lapho iingogonyana zidla iintjalo. Ukudliwa kwentjalo ziingogonyana kungavikelwa ngokobana kusetjenziswe iimbulala-ngogonyana ekungizo ezikhambisana nebhoduluko begodu azisiyingozi ebantwini.
Ukukhiqizwa kwemirorho kubiza imali enengi ukwedlula ezinye iintjalo. Enye yeenzathu kungobana iimaraga zakhona zihlala zitjhuguluka begodu imikhiqizo yakhona iyathandwa, ukungatjhugulujki kokuthengiswa nekhwalithi ekhona eemarageni. Naselezingezelela, iintjalo zemirorho zifuna amanzi amanengi. Ukuza namano kuqakathekile kobana kufumaneke inzuzo emikhiqizweni yemirorho nanyana ubujamo besomiso bukhona nofana bungekho. Nangabe isomiso silindelwe, kuqakathekile kobana kube nobudlelwana nabathengi mayelana nentengo ephasi. Kuphungulwe isivuno, ukupaka neendleko zokukhangisa nakukghonakala. Umonakalo owenziwe nakukhiqizwa enye ipahla ungaba lisizo kwezinye iinkampani ezikhiqiza imirorho. Ukukhetha lokhu kunemikhawulo, kodwana kungenzeka kuthengiswe. Thintana nabathengisi kobana basetjhisise mayelana namalungiselelo la.
Zifundise ngokusengwa kwefuyo begodu utjheje nokumunyisa bewutjheje nokwanda kwefuyo (Ifuyo/Inani layo) ngendlela yakhona.
Fumana kuhle inani leenkomo ezisengwako ezingaqalelelwa begodu tjheja lokhu njengefuyo ezalako. Lezi ziinkomo ezisengwako ezikhethwe bonyana zenze inzuzo kuqalwe nangendlela ebezisetjenziswa ngayo esikhathini esigadungileko, ngokobana usize ngendlela ongakhgona ngayo isib. (Imibiko, ukuhlaziya umsebenzi wazo).
Thengisa ifuyo eseleko nasele iyinengi kunye naleyo engasakhiqiziko nangabe awusenakudla kwefuyo okwaneleko.
Ungasebenzisa iintjalo eziseleko nofana iintjalo ezonakaliswe sisomiso ufunze ifuyo. Kilelihlangothi yenza isiqiniseko sokobana ukudla lokho okuseleko akunatjhefu njengobana lokhu kungalimaza ifuyo yakho.
Tjheja kuhle indlela yokudlhogomela ifuyo kufaka hlangana ukufunza lezo ezifunda ukukhamba nofana amakonyana asele athoma ukukhamba, godu khulisa ifuyo encani ngokuzimisela.
Sebenzisa imikhiqizo etholakala ehlathini (isib.iinthelo zemangweni) begodu uqunte imithi ngaphasi ifuyo ikwazi ukudla (isib.qunta kufikela ngaphasi kuka 1.5m wesigaba nawupha iimbuzi) begodu yipha ifuyo ukudla ngeenkampeni.
Kokuthoma sebenzisa amadlelo lapho ukudla kwefuyo kukuhle khona.
Khulisa indawo ezinamanzi ngasosoke isikhathi emadlelweni ukuvimbela Ukudliwa kwamadlelo khulu hlanukwe kwendawo ezinamanzi.
Ngesikhathi sesomiso kumele uze namaqhinga wokunakelela ifuyo yakho.
Fumana inani lamandla wemvelo elifunekako mayelana namadlelo nofana inani lokudla okubekiweko kulapho ungathoma ukufuna ezinye iindlela zokukupha ifuyo ukudla.
Eminye imikhiqizo yekoroyi, yamasitrasi, amantongomani kungasetjenziswa njengokudla kunye noburotho namabele. Buza ku-Extension office mayelana nemininingwana yemikhiqizo engasetjhenziswa njengokudla khumbula ukubala imali engasetjenziswa/ufunisise ngaphambi kobana uthenge ukwenzela isiqiniseko sokobana ubhadela intengo ebanakalako yokudla okufuneka msinyana.
Nangabe izulu liyana, zombelezisa iinkomo emadlelweni ngendlela ongakhgona ngayo zikwazi ukudla utjani obukhona.
Ukulahlwa kwenyama yeensiba nofana iinsiba kungenye yeendlela zomnotho begodu kumaprotheni, amaminerali kunye ne-eneji eyenzelwe iinkomo zenyama.
Nakwenzeka qatjha amadlelo angeziweko godu phungula ifuyo enengi emadlelwenakho.
Isikhathi sokuthengisa ifuyo nobujamo befuyo ethengiswako kuqakathekile. Ilwazi lemaraga yakade likhona ukusiza ekutjhejeni ukutjhuguluka kwentengo ngesikhathi sesomiso nangesikhathi sokuphela kwaso. Indlela yokuphungula ifuyo ngesikhathi sesomiso kusiphakamiso esikarisako.
Nangabe ifuyo ithengiswa kusesenesikhathi ngaphambi kokufika kwesomiso. Intengo yakhona incono ngombana ifuyo isesebujameni obuncono kunye nemaraga godu, iindleko zokumunyisa azikho kangako.
Nangabe isomiso sithatha isikhathi esincani nefuyo embalwa seyithengisiwe, ifuyo eseleko izakuzala ngebanga lokobana uphungulwe ifuyo yakho. Akuzakuba nesidingo sokuthenga ifuyo godu.
Ngebanga lesomiso esikhulu nenani lefuyo ethengisiweko, okuqakathekileko kukobana ubuye uthenge ifuyo ngenani elilingeneko nangabe ubujamo buyathuthuka.
Intengo yefuyo emva kwesomiso ayikhuphuki kangako ngebanga lokobana iimali ezisekho.
Ukuthengiswa kwefuyo kungakafiki isomiso kwenza kobana uthengise ipahla msinyana kobana ukwazi ukubulunga inzuzo mayelana nobujamo beplasi nofana fumana inzuzo, ezakusiza kobana ibubulo lakho lidose isikhathi eside.
Njengobana isomiso siragela phambili, thengisa ifuyo usale naleyo esakhulako, esebujameni obuhle, ezisikazi ezisengwako, ekungilezo ozibona ziqakathekile nakufika isikhathi sesomiso godu ozibona bonyana zikhgona ukukhiqiza.
Phakula eziduna ngesikhathi sesomiso ubalekele ukuphindaphindwa kwefuyo.
Ezinye iindlela zokufumana amanzi azisetjenziswe kilesisikhathi isib.bekelela amanzi wezulu.
Hlunga indawo yomadlelo (isib. ukuhlunga ukuba khona kwesomiso: kokubili ubujamo nomkhuphuka nofana umehlela wenarha okumadlelo) begodu bulunga ifuyo. Ukurhurhuleka kwehlabathi kungathinteka kumbi ngonobangela wokudliwa khulu kwamadlelo ngesikhathi sesomiso, ngalokho ukwembeseka kwehlabathi akube ngokutjhejwako kubalekelwe ukurhurhuleka kwehlabathi.
Fumana/tjheja indawo engaba madlelo ngokobana ukhethe indawo oyibona kobana isebujameni obuhle, isibonelo, ukukhiqiza kwezimvu kuphikisana neenkomo, kuzakuya ngehlobo lehlathi kunye nokuna kwezulu.
Yenza isiqiniseko sokobana amadlelwakho ahlukaniswe ngeenkampa godu thatha iinlwana uzise kizo zoke iinkampa (isib. ungazidlisi emadlelweni awodwa, zombeleza) ngasosoke isikhathi tjheja iinlwana ezidla emadlelweni, zidlise isiquntu samadlelo godu nesiquntu samablara kobana ubalekele ukudliwa kwamadlelo khulu.
Ngasosoke isikhathi vimbela ukudliwa kwamadlelo khulu njengobana kulimaza ihlathi. Lokhu kwenziwa kukuba nefuyo enengi.
Sungula ihlelo leentjalo ezinganangozi nemithi, kungaqintwa bekuphulaphulwe kwenziwe ukudla ngesikhathi esimbi sesomiso.
Iimforo ezivimbela ukubhebhetheka komlilo ngasososoke isikhathi kumele zihlolwe kobana zikwazi ukuvikela umonakalo womlilo ongafunekiko khulukhulu ngesikhathi sokutjhiswa kwamahlathi. Labo abatjhisa amahlathi ngonobangela webhoduluko bayabawa kobana batjheje uMthetho weNarha weMililo yamaHlathi Mthetho. 101 ka 1998 otjhoko kobana uMniniplasi ukatelelekile kobana alungise bekathlogomele iimforo ezivimba ukubhebhetheka komlilo begodu aqiniseke, mayelana nobujamo bezulu, amazinga wokutjhisa, ibhoduluko kunye nemirorho ekhona kileyondawo, Lokhu kumele kutjhejwe nakwenjwa iimforo ezivimbela ukubhebhetheka komlilo.
Kumele kube banzi ngokwaneleko godu kube kude ngokwaneleko kobana kube nethuba lokuvimbela umlilo wehlathi ongabhebhetheka nofana obuya ngakwenye inarha.
Akusetjhenziswe iinsetjenziswa ezingabangi ukulumatha komlilo.
UMthetho wokuPhathwa kweHlekelele Mthetho 57 Ka 2002, ubawa iimFunda, abantu kunye naboSomaplasa, kobana bakatelele bebavikele nofana baphungule iingozi zeenhlekelele ngokobana basebenzise ilwazi elibonakala msinyana.
Ikoro yobuNgozi bokuLima kunye nokuPhathwa kweHlekelele ithanda ukuthokoza lezi Nnkoro ezilandelako: Ikoro yokuKhiqizwa kweNtjalo, yeeNlwana kunye neyokuKhiqizwa kweeNlwana zeManzini, yokoSetjenziswa kwaManzi nokuThuthukiswa kokuThelelela, yaMaphilo weeNlwana, aMaphilo weeNtjalo begodu kunye noMkhandlu wezeRhubhululo kweZelimo godu nekoro yoBujamo beZulu eSewula Afrika ekufakeni kwabo isandla nakutlanywa lencwajana.
<fn>nde_Article_National Language Services_BANENGI ABONGAZIMBI A.txt</fn>
UNGENZANI ukwakha iSewula Afrika ephephileko.
Ubulelesi bokweba obufana nokugqekeza, ukweba ngevikilini, ukuhluthulwa nokuthathwa eenkoloyini kweenkhwama nabomaliledinini kurholela ekuhlukumezekeni nebukhwahleni. Ukuthenga iimpahla ezitholakale ngokungekho emthethweni kukhuthaza iinlelesi bona ziragele phambili ngezenzo zobulelesi.
Fihla umaliledininakho njalo-nje nawukhamba endleleni.
Ungalisi umaliledinini wakho alile ungamnaki isikhathi eside endaweni enabantu abanengi.
Ungazitjhiyi iinlodlhelo zilenga emnyango. Kulula ukuzisikisa bese umuntu azingenela lula kwakho esikhathini esizako. Akukaphephi ukutjhiya iinlodlhelo zakho ngaphandle, ngaphasi komada wemnyango namkha emathuthumbeni.
Nawuthenga iimpahla zemali, tlebhula amabhokisi lawo uwafake ngemigodlaneni yeplastiki enzima ulahle, ngombana amabhokisi atloliweko ngiwo atjela iinlelesi bonyana zingatholani ngakwakho.
Ungazithengi izinto zesimodeni ezithengiswa eendleleni. Irhwebo lamambala alisebenzi ngaleyo ndlela.
Ungathengi amagama adurileko wamakha izembatho neempahla ezihle ngemali ephasi engakholakaliko.
Ungasukeli iinlodlhelo zakho esilumathisini, nanyana kungaba sikhatjhana esincani.
Utlhogomele nawembethe ubukhazikhazi obubizako nanyana uphethe izinto ezibizako.
Ungafaki isipatjhi semali ngesikhwameni sebhrugu sangemva nanyana ubeke isikhwanyana sakho usilise singakatjhejwa.
<fn>nde_Article_National Language Services_I-SSTs.txt</fn>
I-Sewula Afrika iyinarha ethloga amanzi wezulu nge-Sub-tropics, izombelezwe malwandle ekungiwo adlala indima eqakathekileko ekuniseni izulu ngokuya kweenkathi zonyaka. Amalwandle athumela imimoya ebujameni bokuna kwezulu begodu abanemithelela mayelana neendlela zobujamo bezulu obungaraga ubujamo lobu buye phambili, namkha bususwe enarheni.
Ukwahlukana kokuna kwezulu kungabangela ekutheni kube namatjhuguluko ebujameni bemimoya yezulu engaphezulu (isib. Imimoya yelwandle) emalwandle azombelezileko, namkha umthelela wobujamo bezulu obukhulu njenge El NiÃ±o/La NiÃ±a, namkha ezenzweni ezenziwa mumuntu namkha ekuhlanganisweni kwazo zoke izenzo lezi. Nasitjhejisisa kuhle, sitjheja ukudlalwa kwendima malwandle abomakhelwana we-Indiya ne-Atlantiki mayelana nokuna kwezulu e-Sewula Afrika.
Umebhe (ngesinceleni) ukhombisa ukuna kwezulu kilesisikhathi.
Umebhe (ngesinceleni) ukhombisa ukuna kwezulu kilesisikhathi.
Kafitjhazana, ukwahlukahlukana kwemimoya yamalwandle angePhasafiki, Indiya ne Sewula ye-Atlantiki kuba nomthelela wokuna kwezulu eSewula Afrika. Lezi akuzizenzakalo ezibanga ukuna kwezulu okuhlukahlukeneko kwaphela ngalokho amatjhuguluko we SSTs angabonisa amatshwayo angehla namkha angaphasi kwesimedo sokuna kwezulu endaweni ezinabileko zenarha ngesikhathi seenkhathi zonyaka.
Nanyana kunjalo, nakuneminingwana efaneleko mayelana nemimoya yelwandle efakwe emakhompyutheni ngaphambi kobana kufike isikhathi esithile sonyaka, Iindlela zekhompyutha lezi kanengi zingakhombisa amatshwayo anembako wobujamo bezulu esikhathini esizako kobana sizakuba nezulu namkha isomiso. Ukuthuthukisa inembo elizako mayelana neendlela ezisetjenziswa yikhompyutha kumsebenzi oragela phambili eKorweni YoBujamo BeZulu yeSewula Afrika kunye nezinye iinhlangano zikarhulumende eziphathelene nobujamo bezulu kunye namayunivesithi ephasini mazombe begodu kuthenjelwe kibososayensi ekufumaneni lokho ekwenzeka ngamalanga emalwandle wephasini kunye nemimoya yakhona.
<fn>nde_Article_National Language Services_IFOROMU LESIBAWO SOMF.txt</fn>
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Itjho isikhathi ofuna ukusizwa ngaso ngeemali.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Tlola amabizo AMATHATHU wabafakazeli abazijameleko. Kungaba bafundisi / botitjhera abakufundisako njenganje namkha abasandukukufundisa. UNGATLOLI amabizo wamalungu womndenakho namkha abangani bakho. FAKA UBUFAKAZELO OBUTLOLIWEKO NOBUTLIKITLWE BAFAKAZELI BAKHO esibawenesi.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Zoke iindleko kufuze zivezwe ngeRanda leSewula Afrika.
Itjho zoke iimali okhe wasizwa ngazo phambilini.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Bufakiwe ubufakazi obutloliweko bokuthi nangambala wamukelwe eziko lezefundo ofuna ukuya kilo namkha obuvela kumfundisi la uyokufunda khona.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>nde_Article_National Language Services_IHlelo leTuthuko eDzi.txt</fn>
UMongameli Thabo Mbeki wazisa ngeHlelo leTuthuko eDzimeleleko leeNdawo zemaKhaya (okuyi-ISRDP) ngo-2001. Ihloso yalelihlelo leminyaka elitjhumi kuphelisa umtlhago nokutlhogeka kwetuthuko ngakwezomnotho kanye nokukhuphula izinga lepilo yabantu beendawo zemakhaya.
Ihlelo liqale imiphakathi yemakhaya khulu khulu abomma, abantu abatjha nabarholopheleko.
Ihlelo lizakwenzelwa eendaweni ezili-13 ezaziwa ngeendawo zokuhlanganyela zemakhaya.
Indima yombuso wendawo kufezakalisa amaphrojethi avezwe liQhinga leTuthuko eHlangeneko (IDP). Ikoro yangeqadi izibandakanya ngokunikela ngesekelo lemithombo ukusekela ukufezakalisa amaphrojekthi.
Ihlelo liqaliswe eendaweni ezikhethiweko ngokuya kwemiraro yeendawo yetuthuko namathuba. Ukusekela ngeemali nemithombo kususwa emazingeni amathathu wemibuso nabanye abalingani (ikoro yangeqadi, iinhlangano okungasizo zombuso, namabhizinisi karhulumende, njll). Ihlelo godu likhuphula ikghono lemibuso yemakhaya lokuletha imisebenzi. Kuqalwe amahlelo akhona kwanjesi wombuso ngesikhathi kuthuthukiswa amahlelo amatjha.
Umnqopho mazombe we-ISRDP kusebenzisana nemiphakathi nabanye abalingani, ukuqeda umtlhago nokukhuphula izinga lepilo eendaweni zemakhaya ngokusebenzisa ukukhambelanisa okukhutjhuliweko neenhlangano ezifaneleko ezitjheja iindingo zekuhlaleni, zebhoduluko nezokubusa.
Omunye wemithethokambiso yehlelo kukuzibandakanya komphakathi. Imiphakathi ingazibandakanya emihlanganweni yehlelo letuthuko ehlangeneko kibomasipala beendawo. Lemihlangano inikela amalunga womphakathi ngamathuba wokuthola nokubeka iindingo ngokuqakatheka kwazo. Umbuso wendawo utjhugulula lokhu kube maphrojekthi walokho okuqakathekileko.
<fn>nde_Article_National Language Services_IKHASI 8.txt</fn>
Nikela ikhotho imininingwana emitjha yokubhanga.
IsiPhathimandla sezOndlo sizakwazisa ummangalelwa ngemininingwanakho yokubhanga emitjha kunye nangemali ayikweledako.
Imininingwana emitjha yokubhanga izakutlolwa efayeleni yesondlo.
Nakube umuntu othatha imali uyabhubha, umAbi weliFa lomfakisibawo namkha umOndli womntwana unikelwa imvumo yokuthatha imali leyo.
Nakube umuntu othatha imali uyagula, uyaqhwala namkha nakube mhlamunye ukelinye ilizwe ngesikhatheso, kufuneka bona kukhethwe umuntu wesithathu. Lokhu-ke kungenziwa ngokuthi kuvezwe incwadi yaMandla weGcwetha evumela umuntu wesithathu ukuthi kungaba nguye ongayokuthatha imali yesondlo.
Thoma ntanzi ngokuyokubawa isizo eTafuleni yezokwAzisa, abalapho ngibo-ke abazakulayela bona utjhingephi.
Soke isikhathi thoma ngokufowuna ntanzi ngaphambi kobana uze eKhotho, ukwenza iqiniso lokobana imali ingenile ngaphambi kobana ungeza.
Nakube imali ayikangeni, iKhotho izakuthoma ngokulinga ntanzi ukufunisisa bona imali leyo ibhadelwe na, bese kuthi nakube ayikabhadalwa, ikutjele-ke bona wenzeni ukusukela lapho.
Ukuthi imalakho ingena nini kuzakuya ngedeyithi ebekwe mLayo weKhotho.
Umuntu ekufuze abhadale imali leyo kufuze bona imali leyo ayibhadale ekhotho, bese ikhotho yona-ke iyidlulisela kuwe.
Kungaba kukuthi imali leyo ayitholakali, ngenca yokuthi kusetjenziswe inomboro yokulayela engakalungi yokunqophisa imali leyo la kufuze inqophe khona.
Khumbula-ke bona imali efakwe ebhanga ngeTJHEGE ITHOLAKALA KWAPHELA ngemva KWAMALANGA ALIKHOMBA.
Letha isitatimendeso neBhugwanakho/noMazisakho eKhotho.
IKhotho-ke izakukhupha idarhfari yokummangalela umuntu ekufuze abhadale imali leyo.
Ukubhadala khetjhi uya eKhotho ufike ubhadale imali yesondlo ekhawunthareni.
Ukubhadala ebhanga ufaka imali yesondlo e-akhawundini yebhanga yomuntu omfakela imali.
Indlela ozakubhadala ngayo kufuze bona itlolwe phasi emLayweni weKhotho.
Inomboro elayelako (i-reference number) enikelwe yikhotho kufuze bona uyinikele ngaso soke isikhathi nakube ubhadala imali yesondlo ngokuyifaka ebhanga yeKhotho.
Ukunikela iKhotho isikhathi sokobana iyelelise lo ommanngalelwako kobanyana azokuba khona ekhotho mzukwanokho.
Lokhu kwenzelelwa bona kuzokwenziwa isivumelwana sokuthi yimalini iMali yeSondlo efunekako, kutholakale nokuthi lo ekufuze akhuphe isondlo angakghona malini yena.
Sibawa bona utjho inomboro le qho nakukhona obuza ngakho malungana nendabakho.
Lokhu kuya ngesebenziswano phakathi kwalaba ababili, ummangali nommangalelwa. Nakube kuyenzeka ukuthi bobabili bavumelane, imbadalo yokuthoma kufuze bona ibhadalwe njengoba kusitjho umLayo weKhotho.
Ukubhadala khetjhi uya eKhotho bafike bakunikele imali yesondlo ekhawunthareni.
Ukubhadala ebhanga ummangalelwa ufaka imali yesondlo e-akhawundini yakho yebhanga.
Awunamthwalo wokukhamba uye eKhotho.
Awunasidingo sokubawa isikhathi sokutjhatjhululwa emsebenzini kobanyana uyokufuna imali ekhotho.
Kumsebenzi wabo bobabili abazali ukondla umntwanabo.
Lokhu-ke kubala nokuthengelwa komntwana ukudla, ukumembathisa, ukumtholela indawo yokuhlala, ukumelaphisa nakagulako kunye nokumfundisa.
Ukuthi iba yimalini imali yesondlo kuzakuya ngokuthi umzali ngamunye urhola malini.
Bobabili abazali kumsebenzabo ngokulinganako ukukhulisa umntwanabo, nanyana umntwana ubelethwe bangakathathani nanyana abalethwe sebathethene.
Umuntu owondliswako unelungelo lokwenza isibawo sokuphikisa umlayo wesondlo.
Kungafakwa isililo eKhotho yesOndlo nakufumaniseka bona umuntu owondliswako akasibhadali isondlo.
Iindleko zokubelethwa komntwana.
Iindleko zokondliwa komntwana ukusukela ekubelethweni kwakhe ukufikela mhlazana kuyokummangalwa eKhotho.
Nakube kupheliswa umtjhado, loyo obekamlingani unelungelo lokondliwa nakube ukondliwa kwakhe kubalwe njengeminye yemibandela ebekwe yikhotho nakuqedwa umtjhado.
Nakube umlinganami akondli umntwana namkha umkhaya woke.
Nakube ngiyokufaka isibawo sesOndlo kokuthoma.
Nakube iKhotho yesAhlukaniso ibethe umlayo wokuvulwa kwefayela ikhotho ezakwazisa ngayo umondliswa ukuthi kufuze ayikhuphe nini imali yesondlo, njani nokuthi kuphi.
Nakube uyokwenza isibawo sokukhutjhulwa namkha sokuncitjhiswa komlayo wekhotho okhona njenganje.
Fowunela iKhotho yangekhenu yona ezakusiza ngemininingwana efaneleko malungana nalokhu. (IKhotho esesiyingini la kuhlala khona umntwana ekufuze ondliwe namkha la kuhlala khona umondliswa).
Fowunela iKhotho yangekhenu ubuze bona ngiyiphi iKhotho efaneleko la ungafaka khona isibawo sesondlo.
Fowunela iKhotho yesOndlo leyo uthole bona yini ekufuze uze nakho nawuyokwenza isibawo seMali yesOndlo.
Iya eKhotho leyo uyokuzalisa amaforomu wesibawo sesOndlo.
IKhotho izakunikela ilanga ekuzakufanela bona wena nommangalelwa (umzali omunye obeletha naye umntwana) niye ngalo eKhotho.
IKhotho izakukhupha idarhfari iyithumelele ummangalelwa imazise ngayo bona ngelanga elithileko kufuze aye eKhotho.
Ihlelo seliloke, ukusukela mhlazana ufaka isibawo sesondlo ukuyokufika mhlazana uthola imali yokuthoma yesondlo lingathatha iimveke eziimbadlwana, kuye ngokuthi abazali bobabili basebenzisana kuhle kangangani malungana nalokhu.
Uya eKhotho efaneleko.
Uyiphethe yoke imininingwana efaneleko mzukwanokho.
Uyazi bona ummangalelwa (umzali omunye obeletha naye umntwana) kufuzile na bona naye abe khona mzukwanokho.
IBhugwana/UMazisi nesithombe somzali/somuntu ofuna abhadale imali yesondlo.
Isitatimende sebhanga nakube unayo i-akhawundi yebhanga.
Irhelo leendleko elihlathulula iindingo zomntwana.
Isitlankana somrholo sanje sabo bobabili abazali abasebenzako.
I-adresi yendawo la kuhlala khona omunye womndeni namkha isihlobo kunye ne-adresi yalapho asebenza khona.
Ilanga lokuya ekhotho (nakube selibekiwe).
IsiVumelwano sesAhlukaniso (nakube nitlhalene ngokuqeda umtjhado).
Ilanga ekufuze kubhadalwe ngalo.
Kuzakufuneka bona uze uphethe amaphepha azifakazelako zoke leziindleko, ngoba ngaphandle kwalokho IKHOTHO ANGEZE YAKGHONA UKUVULA ICALA.
Amaphepha afakazela iindleko angaba sitlankana somrholo, isitatimende seendleko zegezi, isitatimende semali yesikolo kunye neentlankana zeendleko zokwelatjhwa.
<fn>nde_Article_National Language Services_IKHOLEJI YEZOMTHE (1).txt</fn>
IKhotho Ekulu YokuDlulisela IinLilo..
Iimfuneko Ekufuze Bona Zizaliswe Ngaphambi Kobana IKosi, IKosana Namkha Isekela leKosi Lingasebenzisa Amandlalo Wokusebenza Ngomthetho...
Umbango Kufuze Ube Hlangana KwabaNtu AbaNzima Babodwa..
Icala Lekhotho Yombango Elisuselwa EmThethweni WesiNtu Nesikweni..
Iindaba Ibandla Elinganamandla Phezu Kwazo.
AmaKhotho WemiKhandlu YomPhakathi.
Ikambiso Yokudlulisa Isililo Emacaleni Wombango..
Ukusungulwa Nokwakhiwa Kwamabandla...
Iindaba Amabandla Anamandla Phezu Kwazo.
AmaKhotho Wabomaziphathe Beemfunda.
Solo kwathi ndi, abaRholi beNdabuko benza imisebenzi eqakathekileko ngokwahlukahlukana kwayo emiphakathini yabo ngokwahlukahlukana kwayo. Ikulumo ecocwa encwajaneni le iqale omunye walemisebenzi : umsebenzi wokwahlulela wabaRholi beNdabuko. Namhlanje ukulawulwa kobulungiswa eendaweni zemakhaya kuvamise khulu khulu ukuragwa makhotho wabaRholi beNdabuko, amaBandla. AmaBandla phela ngiwo-ke amakhotho wabaRholi beNdabuko, la abaRholi beNdabukwaba benzisa khona ubulungiswa ngokulandela imithetho yesintu. Ngokwesektjheni 211 yomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika, umthetho wesintu manje sewuvunywa ngokusemthethweni njengomthetho okhambisana nomthetho ongekho eencwadini zomthetho wePalamende (i-common law). Lokhu-ke kutjho ukuthi amakhotho akakwazi ukugcina kwaphela ngokutjheja ukuqakatheka komthetho wesintu kezomthetho njengoba bekusenzeka ngaphambi kokuthoma kokusebenza komThethosisekelo, kodwa sekufanele bona umthetho wesintu lo awusebenzise nokuwusebenzisa la kukghonakala khona, ngokuqalelela umthetho osebenza lapho kunye nomThethosisekelo ngokwawo. AmaBandla akhona njenganje ayavumakala eencwadini zomthetho, ngendinyana 16 yetjhejuli 6 yomThethosisekelo, yona ethi enye nenye ikhotho - sekubalwe namaBandla eyayikhona umThethosisekelo nawuthoma ukusebenza, izakuragela phambili ngomsebenzayo, ngokulawulwa mthetho olawula amakhotho anjengayo. Umsebenzi wamakhotho la ulawulwa mithetho embadlwana eseencwadini zemithetho yePalamende. Imithetho eseencwadini zemithetho yePalamende le ibala nemithetho eyayisebenza ngaphambi kobana iSewula Afrika ibe nomThethosisekelo, neyezabelo . Ukuragela phambili ngokusebenza eSewula Afrika eTja kwalemithetho yeminyaka eyadlulako kuvunyelwe yitjhejuli 6 yomThethosisekelo 108 ka-1996 weSewula Afrika. UMongameli waba imithetho le wayabela amaphrovinsi ayifaneleko, ngokwendinyana 14 yetjhejuli 6 yomThethosisekelo. Qala : Report On Traditional Courts & Judicial Functions of Traditional Leaders wangomhlaka 21 kuJanabari 2003: SA Law Commission, ekhasini 1.
Isektjheni 1 yomThetho 45 ka-1998 oTjhugululiweko wobuFakazi uthi nanyana ngiyiphi ikhotho ingatjheja ukuqakatheka komthetho welinye ilizwe kunye nokuqakatheka komthetho wabantu bendabuko la umthetho loyo ungakghona khona ukuqinisekiswa : Kwaphela nakube umthetho wabantu bendabuko angeze uphikisane nekambisolawulo yomthethokambiso yomphakathi kunye nobulungiswa bemvelo: Godu nakube angeze kube semthethweni ukuthi ikhotho nanyana ngiyiphi ibethe umlayo othi isiko lelobolo namkha elinye isiko elinjalo seliyinto enyenyisako ekambiswenilawulo enjalo.
Isibonelo, umThetho 38 ka-1927 wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima njengokutjhugululwa kwawo.
UmThetho 32 ka-1944 njengokutjhugululwa kwawo, qala isektjheni 28.
Amandla wokusebenza ngomthetho angahlathululwa njengamandla nekghono lokwenza lekhotho lokulalela nokuthatha isiqunto ngombango okhona hlangana kweenqhema ezibangako Graafreinet Municipality v Van Ryneveld s Pass Irrigation Board 1950 SA 420 (A). Ngalokho-ke amandla wokusebenza ngomthetho asitjela bona ikhotho inamandla maphi, angangangi. Isahlulelo esikhutjhwa ecaleni la ikhotho inganamandla khona sililize lakolize. Nakuqalwa umthetho ongakatlolwa eencwadini zomThetho wePalamende, umqondo wamandla wokusebenza ngomthetho wakhelwe phezu kwekambisolawulo nemithetjhwana embadlwana. Imithetjhwana le isukela emithethweni esetjenziswa ngaphandle kobana itlolwe eencwadini zomthetho wePalamende, kodwa nayo ingafakwa eencwadini zomthetho.
Isibonelo sokufakwa komthetho onjalo eencwadini zomthetho wePalamende mThetho waboMarhistrada.
Umthetjhwana lo uyisika nobusimeleliso beminye imithetjhwana ephathelene namandla wokusebenza ngomthetho. Ngokomthetjhwana lo, ikhotho nayizakuba namandla wokusebenza ngomthetho kufuze bona inikelwe amandla ukuraga umsebenzayo- Eckards 17. Ikhotho kufuze bona ibe namandla phezu komuntu omangalelweko/obekwa icala kunye nepahlakhe.
Umqondo wobufunda uhlobene nefundiso yokuphumelelisa. Amandla wokusebenza ngomthetho alinganiselwe lapha athoma ukusebenza abe agcine khona. Qala u-Polak (1993) 2. Amandla wekhotho anomkhawulo wendawo lapha agcina khona ukusebenza.
Lesisitjho nasitjhugululwako sitjho ukuthi ummangali ulandelela ummangalelwa ekundlenakhe. Ummangali nakafuna ukumangalela ummangalelwa, ummangali kufuze bona lokho akwenze ekhotho enawo amandla phezu komuntu omangalelwako nepahlakhe. Ikhotho le kuvamise ukuthi kube yikhotho yendawo la kuhlala khona ummangalelwa, hayi la kuhlala khona ummangali. Nokho-ke kuyenzeka kesinye isikhathi izinto zenzeke ngendlela ehlukileko kunale ejayelekileko, isibonelo: ikhotho ingaba namandla wokusebenza ngecalelo ngoba lokho okubangele ukuthi bekuvulwe icala kwenzeke endaweni engaphasi kwayo. Malungana namaKhotho waboMarhistrada, isektjheni 28 (d) yomThetho 32 ka-1944 wamaKhotho waboMarhistrada uthi ikhotho nayizakukghona ukuba namandla ngenca yalonobangela esiqeda ukumutjho, kuzakufuneka bona icalelo ngokuphelela kwalo libe lenzeke endaweni ewela ngaphasi kwekhotho leyo.
Ngenca yemithetjhwana ephalisanako yamandla wokusebenza ngomthetho, kungenzeka ukuthi amakhotho angaphezulu keyodwa abe namandla phezu kwecala linye. Ngoba ummangali uyi-dominis litis okutjho ukuthi unelawulo ecaleni lakhe unelungelo lokuzikhethela ukuthi angayokumangala kiyiphi ikhotho. Ngokuvamileko ummangali uzikhethela ikundla elungele yena kunobanyana akhethe elungele ummangalelwa.
Amandla wekhotho abekwa nakunikelwa abamangali amadarhfari, hayi nakaphumako amadarhfari lawo. Ikhotho inganikelwa amandla engawasebenzisa ecaleni elithileko, ihlala inawo amandla lawo beliphele icala - Standard Credit Corporation Ltd v Bester and Others 1987 SA 812(W) at 819. Nakube ikhotho yayinamandla phezu kwecala elithileko nakunikelwa ummangalelwa idarhfari namkha nakanikelwa ihlelo lekambiso yekhotho ngecalelo, nakungenzeka kube namatjhuguluko enzekako angeze kwemukwe ikhotho amandla ebesele inawo phezu kwecalelo. Isibonelo: ikhotho enamandla phezu kwecala elithileko ngoba ummangalelwa uhlala endaweni engaphasi kwekhotho leyo ngesikhathi kuvulwa icala, izakusolo iliphethe icalelo ngitjho nanyana kungenzeka ummangalelwa athuthe endaweni leyo icala lingakapheli.
Ukuhlathulula nokukhanyisa kuhle ikulumo elandelako le, kulinganiswe ngeKhotho kaMarhistrada.
Indawo engaphasi kwekhotho (isifunda).
Kumsebenzi wesinye nesinye isiphathimandla esingameleko ukwenza iqiniso lokobana ikhotho yaso inawo amandla wokulalela icala eliphambi kwayo. Lokhu-ke kusebenza khulu khulu malungana nokulinganiselwa kwecala/kwesimangalo ngokuthi limhlobobani nokuthi libungako obungangani. Kufuze kutjhejwe-ke ukuthi ngokwamabandla, akunasilinganiselo semali esibekiweko njenganje. Nokho-ke iHlelo eliKhethekileko leKomitjhini yezomThetho ngomThetho wesiNtu (i-Law Commission Special Project on Customary Law) liphakamisa bona kuthome ukuba nesilinganiso semali ebekiweko, ngokukhambisana nobulula nokuhleleka kwawo amaBandla.
La ummangalelwa avela khona ekhotho enganawo amandla phezu kwakhe kodwa yena ummangalelwa kungamhluphi lokho, ikhotho leyo izakuba nelungelo lokuba namandla phezu kwakhe. Ngalokhu-ke ummangalelwa uzabe azinikele ngaphasi kwekhotho leyo - Sektjheni 281f yomThetho 32 ka-1944 waboMarhistrata njengokutjhugululwa kwawo. Nokho-ke la kunganammangalelwa ovela phambi kwekhotho, isiphathimandla esingameleko sinesibopho sokuveza indaba yendawo la amandla wekhotho afika naphelela khona. Ngalokho-ke la ummangalelwa avela khona phambi kwekhotho, isiphathimandla esingameleko asikwazi ukuyiveza indaba yendawo la amandla wekhotho afika naphelela khona. Nakube kuvela indaba yokuthi ikhotho ayinamandla wokulalela icala elithileko, kuvamise ukuthi kufuneke ukuthi ummangalelwa aveze ubufakazi bokuthi ikhotho leyo inawo amandla wokulalela icalelo qala : Malherbe v Britstown Municipality 19491 SA C , kodwa indlela ummangalelwa azikhulumela ngayo ngokuthi ikhotho leyo ayinamandla wokulalela icala lakhe, ingatjhugulula ubujamo bezinto kube nguye ummangalelwa ekufuze bona aveze ubufakazi bokuthi ikhotho leyo ayinawo amandla wokulalela icala lakhe.
Umqondo wamandla wekhotho uyahlobana godu nendlela amakhotho wekhethu eSewula Afrika alandelana ngayo, ngoba umqondo lo usazisa ngokuthi ikhotho ethileko inamandla angangani nokuthi ilinganiselwe ukufikaphi. Ikhotho ingahlala njengekhotho yokuthoma namkha njengekhotho yokudlulisela isililo, kuye ngamandla wokusebenza ngomthetho enawo.
IKhotho eKulu yokuDlulisela iinLilo yikhotho engaphezu kwawo woke amakhotho wokudlulisela iinlilo emacaleni angakaphathelani nomthethosisekelo - S 166 & 168.
UmBiko weKomitjhini yezomThetho ngamaBandla indinyana 3.
Nakukhulunywa ngeKhotho ePhakemeko kubalwa neKhotho ePhakemeko yokuDlulisela iinLilo engasungulwa ngomThetho wePalamende ukulalela iinlilo zamaKhotho aPhakemeko. AmaKhotho la angagweba nanyana ngimaphi amacala ngaphandle kwamacala aqalene neKhotho yezomThethosisekelo kwaphela S 166 & 169. IKhotho ePhakemeko kuthiwa amandlayo akhelelwe futhi kiyo (lokho-ke kutjho ukuthi amandlayo iwathola emthethweni ongakatlolwa eencwadini zomthetho wePalamende).
AmaKhotho waboMarhistrada angagweba nanyana ngiliphi icala elitjhiwo mThetho wePalamende. Amakhotho la akanawo amandla wokusola umthetho othileko ngokuthi uphambana nomthethosisekelo namkha amandla wokusola ukuziphatha kwakaMongameli S166 & 170. AmaKhotho waboMarhistrada kuthiwa ziindalwa zeencwadi zomthetho wePalamende (lokhu-ke kutjho ukuthi athola amandlawo eencwadini zomthetho ekusungulwe ngawo amakhotho la umThetho 32 ka-1944 wamaKhotho waboMarhistrada.) Amakhotho la godu athola amandlawo nemithethweni eminye ngaphandle komThetho wamaKhotho waboMarhistrada. Ngalokho-ke ikhotho kamarhistrada ayinamandla ngaphandle kwalawo ewanikelwe mThetho wamaKhotho waboMarhistrada neminye imithetho.
AmaBandla awele kilekoro. AmaBandla wamaKhosi namaKhosana avulwa namkha avunywa ngemithetho eyayisebenza ngaphambi kokuthoma kokusebena komThethosisekelo osebenza njenganje. Isibonelo semithetho enje mThetho 38 ka-1927 wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima. Ngokwendinyana 2 yetjhejuli 6 yomThetho womThethosisekelo, yoke imithetho eyathoma ukusebenza ngaphambi komThetho womThethosisekelo isasebenza nanje, izakusolo isebenza, bekube mhlazana itjhugululwako namkha ibulawako. Ngalokho-ke umThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima uzasolo usebenza, bekube mhlazana utjhugululwako namkha ubulawako. NgokomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, akunarhelo elibekiweko lokulamana/lokulandelana kwamabandla. Futhi ayikho nendlela yokudlulisela isililo esisuka ebandla lekosaneni siye ebandla lekosini. Emacaleni wobulelesi newombango maKhotho kaMarhistrada aphethe amandla wokulalela iinlilo ezidluliswako. Qala uMbiko NgamaBandla NemiSebenzi YokwaHlulela YamaKhosi 21 Janabari 2003: Ikomitjhini Yezomthetho YeSewual Afrika, ikhasi 4 [ i-Report on Traditional Courts & Judicial Functions of Traditional Leaders 21 January 2003: SA Law Commission, p. 4 ] kunye nesektjheni 12 ne 12 ne 20 yomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima. Keminye imiphakathi esaphila isintu, kuvamise ukulandelwa ikambiso yokuthi isililo sithoma silalelwe mkhandlu womkhaya, nasibhala ukurarululeka lapho sidluliselwe ekosaneni, nakubhala lapho-ke sesidluliselwa eKosini. Nasisuka eKosini-ke sesidlulela eKhotho kaMarhistrada nakufumaniseka ukuthi nakhona eKosini asirarululeki.
AmaBandla, amaKhotho waboKomitjhinari kunye namaKhotho wokuDlulisela iinLilo zamaKhotho waboKomitjhinari kwakumaKhotho akhethekileko wabantu abanzima eSewula Afrika. Kwathi ngo-1986 avalwa amaKhotho waboKomitjhinari kunye namaKhotho wokuDlulisela iinLilo zamaKhotho waboKomitjhinari . Amandla wamakhotho la adluliselwa emakhotho wabomarhistrada. Ukusukela lokho-ke amacala hlangana kwabantu abanzima alalelwa makhotho wabomarhistrada ngamandlawo ajayelekileko. AmaKhotho waboMarhistrada wona-ke ayengasebenzisa umthetho wesintu/webandla emacaleni hlangana kwabantu abanzima babodwa. Ngokwesektjheni 1 yomThetho wobuFakazi ka-1988, amaKhotho waboMarhistrada ayengatjheja ukuqakatheka komthetho wesintu/webandla. Ngesikhatheso-ke umthetho wesintu wawungakabukuvunywa njengomthetho wehlelo elikhambisana nomthetho weRiphabhligi yeSewula Afrika. Umthetho wenarha wawunganandaba nabonobangela besenzo sokuthengiselana/sokuvumelana ngomthetho wesintu (Seymour 7). Ezehlakalweni la kwakukhona khona umuntu onzima nomuntu ongasinzima, kwakusetjenziswa umthetho ongekho eencwadini zemithetho yelizwe kwaphela.
onzima ngecala lokungwadla nomkakhe. Lapha kuzakusetjenziswa umthetho ongekho emithethweni yePalamende, ngoba omunye obangako kilelicala akasuye umuntu onzima, u-Kobus. Nakusetjenziswa umthetho ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende, uMarhasa uzakuthathwa njengomuntu ongakathathi, ngalokho-ke icala lakhe lizakuphephuka nommoya, ngoba umtjhado wesintu wawungathathwa njengomtjhado! (Qala u-Seymour 7).
Nngokwesektjheni 12 yomThetho ka-1927 wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, uNgqongqotjhe anganikela amaKhosi, amaKhosana kunye namaSekela wamaKhosi amandla wokulalela amacala wombango. Indinyana S12 IFUNDEKA BUNJE: UNgqongqotjhe (a). anganikela nanyana ngiyiphi ikosi namkha ikosana eyaziwako namkha ekhethwe ngaphasi kwendinyana encani namkha yesektjheni 2 amandla wokulalela ibe yenze isiphetho (iqunte) emacaleni wombango asuselwa emthethweni wabaNtu abaNzima neweSintu alethwe kiyo babaNtu abaNzima abamangalelene bodwa endaweni ephethwe ngiyo; (b). ngokubawiwa yikosi namkha ikosana nanyana ngiyiphi enikelwe amandla ngokwendinyana (a), anganikela isekela lekosi leyo amandla wokulalela libe lenze isiphetho (liqunte) emacaleni wombango asuselwa emThethweni wabaNtu abaNzima neweSintu alethwe kiyo zizakhamuzi zabantu abanzima ezimangalelana zodwa endaweni yekosi leyo, KWAPHELA nakube iKosi yomuNtu oNzima, iKosana yomuNtu oNzima namkha iSekela layo ngaphasi kwesektjheni le namkha ngaphasi komunye umthetho angeze libe namandla wokwenza isiphetho (wokuthatha isiqunto) ngokutlhalana namkha ukuhlukana kwabantu abathetheneko . Imibandela enjengale iyatholakala nemthethweni weTranskei (umThetho 13/1982 nomThetho 6/1983), newe-Ciskei (umThetho 37 ka-1984), newe-Bophuthatswana (umThetho 29 ka-1979), neweKwaNdebele (umThetho 3 ka-1984) Qala Bennett (1975) 76 namatjhugulukwana athileko wamandla wokusebenza ngomthetho.
Ukugunyazwa NguNgqongqotjhe - Sektjheni 12 . Qala 1.5.2 ngehla.
IKosi, iKosana namkha iSekela leKosana bangalalela amacala ahlangana kwabantu abanzima babodwa kwaphela. UmuNtu oNzima-ke lapha uhlathululwa ku-S35 yomThetho 38 ka-1927 wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima ngalendlela elandelako: UmuNtu oNzima uzakutjho nanyana ngimuphi umuntu olilungu lananyana ngimuphi umhlobo wabantu abangabendabuko e-Afrika. Ukuthi umuntu ungowambala bani kuqakatheke khulu ekuhlukaniseni bona iBandla linawo na amandla wokugweba icala elithileko.
Nakuqalwa imibandela yokulingana kwabantu ebekwa yiVikelamalungelo, kuvela umbuzo othi kghani lokhu akusibandlululo na. Ngokutjho kwaka-TW Bennett (1975) 77, lesi kusiqinteliso esilungileko nesifaneleko ngelungelo lokungabandlululwa. (Qala ne-S36 yomThethosisekelo.) Akunakuzaza ukuthi amabandla aqale ukusiza abaNtu abaNzima, njengoba batlhoge imali nefundo ukuthi bangaya emakhotho wabomarhistrada namkha emakhotho amakhulu , ngalokho-ke amabandla ayindlela ekhethekileko ewela ngaphasi kweSektjheni 8 (a) yomThetho womThethosisekelo - (Isektjheni 9 yomThetho womThethosisekelo omutjha) TW Bennett 77. Umnqopho omkhulu kuvulela abaNtu abaNzima ikundla ngokukhambisana nalokho ekufuze kwenziwe emasikwenabo Bennett 77. Ecaleni likaBangindawo nabaNye ngokubangisana nesiKhulu somBusosifunda wakwaNyanda nomuNye 1998 SA 262(Tk), kwaquntwa ukuthi nanyana indaba yokuthi umuntu abe ngowombala othileko iliyana namalungelo wokulingana phambi komthetho, kodwa isiqinteliso esihle nesilungileko. Ecaleni likaMhleka noFeni ngokubangisana nesiKhulu somBusosifunda wabaThembu nomuNye 2001 SA 574 (Tk), ngamaphuzu afanako ikhotho yathola ukuphulwa kwelungelwelo akukalungi, akuvumakali. Ikomitjhini yezomThetho ePhepheni lokuCocisana ngamaBandla, iindinyana 6.6.2, iphakamisa bona isulwe imibandela yokubandlulula yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, iphakamisa godu nokuthi amandla wamakhotho abekwe kwaphela ngokuqala ukuthi mhlobobani wecala ekufuze lilalelwe, nangokuqala ukuthi abasecaleni bahlalaphi, kunye nangokuqala ukuthi umthetho wesintu ungena kangangani ecalenelo.
Amagama ekuhlathululwa ngawo usektjheni 12 (a) no(b) athi : umuntu onzima nakamangalela omunye umuntu onzima ahlala naye ndawonye endaweni engaphasi kweKosi kwanga atjho ukuthi iKosi nayizakuba namandla wokulalela ibe igwebe icala lombango, bobabili ummangali nommangalelwa kufuze bona babe bahlala endaweni engaphasi kwekosi yalapho. Ngokutjho kwaka-Seymour, ikhasi 15, ukuhlala kwakammangalelwa kwaphela endaweni engaphasi kweKosi kwanele ukunikela iKosi amandla wokulalela ibe igwebe icala lombango. Ecaleni elaliqale hlangothi linye kwaphela lakaNggqongqotjhe weeNdaba zabaNtu, kwathiwa njengoba amagama athi indawo yokuhlala kumagama welimi lomthetho ongekho eencwadini zomthetho wePalamende, ngokunjalo-ke kufuze bona asetjenziswe ngokukhambisana nawo lomthetho ongakatlolwa eencwadini zomthetho wePalamende. Indawo yokuhlala ayitjho ikhaya lomuntu, ngalokho-ke indawo yokuhlala nekhaya lomuntu kufuze bona kuhlukaniswe. Indawo yokuhlala itjho nje lapho umuntu ahlala khona. Umuntu angaba neendawo zokuhlala ezingaphezulu keyodwa ngasikhathi sinye (Seymour 15). Kilobo-ke ubujamo bezinto obunjalo, umuntu uthathwa ukuthi uhlala endaweni la akhona nakukhutjhwa idarhfari (Seymour 15). Akukabukubekwa ukuthi kutjhiwo nini ukuthi umuntu uhlalele futhi endaweni ahlala kiyo. Nokho-ke angeze kwathiwa umuntu uhlala endaweni avakatjhe kiyo; nakuzakuthiwa umuntu uhlala endaweni ethileko kufuze bona abe nokunzinza okuthileko endaweni leyo (Seymour 15). Ikhaya lomuntu kukulapho kuthathwa ukuthi ukhona ngitjho nanyana angekho. U-DSP Cronje no-Heaton bahlathulula ikhaya lomuntu njenge ndawo la umuntu athathwa ukuthi ukhona ukuraga amalungelwakhe nokwenza imisebenzakhe esibopho ngitjho nanyana/namhlazana angekho kiyo indawo leyo. Umuntu uba nekhaya linye kwaphela ngasikhathi sinye.
Amandla weKosi namkha weKosana wokulalela icala aphelela emacaleni asukela emthethweni wesintu newamasiko. Ikosi namkha iKosana ayinawo amandla wokulalela icala elisukela emthethweni ongekho hlangana nemithetho yePalamende. Umbandela weSektjheni 12 yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima uwakhaphela ngeqadi amandla weKosi, weKosana namkha weSekela eendabeni eziphathelene nobulize, ukutlhalana namkha ukuhlukana emtjhadweni. Njengoba ngokomThetho wokuVunywa kwemiTjhado yesiNtu umtjhado wesintu sewubekwa ezingeni elilinganako nelomtjhado wesikhuwa begodu nawo njengoba ungaqedwa kwaphela ngesahlukaniso sekhotho, ukuqedwa komtjhado wesintu kuwela ngaphandle kwekoro yamacala ephethwe mabandla . Nokho-ke amaBandla angalamula eendabeni zemibango yemizi/yemitjhado ngaphambi kwesahlukaniso somtjhado . Amabandla solo anawo amandla wokulalela nokugweba iindaba ezisekela umtjhado, isibonelo: nakufuneka bona indoda ibuyiselwe amalobolwayo nakube umkayo uyingwadlele, nakube angeze kwasetjenziswa umthetho ongakatlolwa eencwadini zomthetho wePalamende lapho. Woke amakhotho eRiphabhligi yeSewula Afrika anamandla nekghono lokusebenzisa umthetho wesintu qala i-SA Law Commission Report on Conflict of laws, September 1999, ekhasini 2, uqale godu ne-S211 yomThetho womThethosisekelo, kunye ne-SI The Law of Evidence Amendment Act 45 of 1988.
Isektjheni 12 iwakhaphela ngeqadi amabandla ukulalela amacala wombango asuselwa emthethweni ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende. Ecaleni likaNgwenya noMavana kwabekwa ukuthi njengoba umthetho ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende uyasebenza emacaleni wobungwadla, amabandla awanawo amandla wokulalela icala elinjalo. Ecaleni likaNkosi noMdlhadlha la kwakufuneka khona ihlawulo ngecala lokukata, ikhotho yokudlulisela iinlilo yabeka bona njengoba umthetho wesintu uvumela icala lobulelesi kwaphela ebujameni bezinto obunjalo, ibandla alinamandla wokulalela icaleli. Nokho-ke la amahlelo womthetho womabili anepengu khona, kwafakazelwa amandla webandla qala Cebekulu v Shandu . Qala SA Law Commission report on conflict of laws, September 1999, ekhasini 47 fn27. Kufuze kutjhejwe bona ngaphasi kweSektjheni 20 yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, abaRholi beNdabuko kuyabavumela ukugweba amacala athileko ngomthetho ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende ngomthetho wesintu, nakube kwaphela ummangalelwa nommangali bababantu abanzima. I-S20 (a) inikela amaBandla amandla wokusebenzisa umthetho wesintu nomthetho ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende. Qala i-SA Law Commission report on conflict of laws, September 1999, ekhasini 44 ne-48. Ekuhlawuliseleni ukulutha umuntu wesifazi bona alale nendoda angakazimiseli, ihlawulo ekhutjhiswa owonileko kufuze bona ikhambisane namasiko nemikhuba yabantu abahlawulisako (abonelweko) qala icala likaMkombo noMathungu . Kwalawulwa bona amalobolo akhutjhelwa umtjhado wesikhuwa, ngemva kokuhlukana kwalabo abatjhadileko aba licala lomthetho wesintu nesiko lesintu.
Icala limalungana nokuhlukana kwabantu abatjhadileko.
Ngokwesektjheni 21A yomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, ngemva kokubonisana nomkhandlu womphakathi ngokwesektjheni 21 yomThetho 125 ka-1977 wemiKhandlu yomPhakathi, uNgqongqotjhe unikelwa amandla wokunikela umuNtu oNzima amandla wokwengamela indawo namkha ingcenye yendawo, njengokubona kwakhe uNgqongqotjhe, ngendlela efanako yokunikela iKosi namkha iKosana amandla ngokwesektjheni 12 ne-20 yomThetho 38 ka-1927. Ngokwesektjheni 22 yomThetho 125 ka-1977, imibandela yesektjheni 12 ne-20 eendabeni ezinje izakusebenza emuNtwini oNzima ekukhulunywa ngaye lo ngokwenziwa kwamatjhugulukwana athileko, njengokutjho kwakaNgqongqotjhe eGazedeni yomBuso. Nokho-ke imibandela le azange kheyisetjenziswe Qala Seymour ikhasi 18 la uzakuthola khona bona kwenziwa yini ingasetjenziswa imibandela le.
Ummangali ofisa ukuthathela ummangalelwa igadango uya endaweni la kuhlala khona ummangalelwa akhamba nabofakazi bakhe, nabeluleki bakhe, nabasekeli bakhe kunye nabanye ummangali acabanga ukuthi kuyafuneka babe khona. Nabafika kumsolwa usomkhulumi utjela ummangalelwa icala ummangali alila ngalo ngaye ummangalelwa. Ummangalelwa nakube bekangabalindeli laba abamvakatjheleko akakakatelelwa ukuyiphendula khonokho ngesikhatheso izwangobatjho eza nommangali nabakhambisani bakhe. Ummangalelwa angatjela ummangali nabakhambisani bakhe bona babuye ngelinye ilanga. Ubuhle baleligadango lokuthoma kummangalelwa kukuthi uzakwazi ngokupheleleko ngalokho ekulilwa ngakho ngaye, nokuthi icala asolwa ngalo lilukhuni kangangani.
Ngelanga elitjha ekuvunyelwenwe ngalo, ummangali ubuyelela icala alibeka ummangalelwa phambi kwakhe ummangalelwa nabeluleki bakhe. Abofakazi bamahlangothi womabili bayabizwa nabo. Nanyana kunganamahluleli nje kilobubujamo, kodwa indaba le ikhulunywa sakhotho, begodu koke okukhulunywako kukhulunywa kuqalwe mahlangothi woke . Lelihlelo-ke libizwa ngokuthi kuthathwa kwegadango begodu lithathwa njengegadango lokuthoma ecaleni. Nasele ummangalelwa abonile bona icala abekwa lona linamandla kangangani, angalivuma icala; nakalivumileko icala ummangalelwa, lokho kubufakazi obufakazela ummangali ngecala alibeka ummangalelwa. Sele alivumile ummangalelwa icala, sekungakhulunyiswana ngehlawulo. Ngehlangothini lommangali, nakube ubona ukuthi ummangalelwa unamandla ekuzivikeleni kwakhe, angaqunta ukuthi asale alisa angasayi nalo phambili icala alibeka yena ummangalelwa.
Nakube ummangalelwa uphikelele ngokuphika, nommangali naye ufisa ukuya phambili ngecala lakhe, ummangali angahle adlulele phambili aye eKosaneni yangekhabo egunyaziweko namkha engakagunyazwa . IKosana engakagunyazwa ayinawo amandla wokukatelela ummangalelwa ukuthi afike ebandla, ngokunjalo godu ayinawo namandla wokukhupha isahlulelo ecaleni. Nakube ummangalelwa uyalivuma icala ebandla lekosana engakagunyazwa kodwa abhale ukuhlawula, ummangali angadlulisela icala lakhe eBandla leKosini la ayokugwetjelwa khona ukuvuma kwakhe icala . Nakube kukhona ongakaneliseki ngesiqunto sekosana, angadlulela phambili aye eBandla leKosini. Isahlulelo seBandla leKosini namkha leKosaneni sisibopho, nesigwebo silandela lapho-ke . Kunobanyana umuntu ayokumangala eBandla leKosaneni, angavele atjhinge ekhotho enamandla, eliBandla leKosana, iBandla leKosi namkha iKhotho kaMarhistrada . IKosana ingasicitha isahlulelo seNduna, kanti neKosi nayo ingasicitha isahlulelo seKosana.
Ufakazi wethula ubufakazi bakhe ngaphandle kokuthikaziswa. Nanyana ngiliphi ilungu lomKhandlu weKosini namkha nanyana ngiliphi ilungu lomphakathi elikhona lapho lingatjhuka ufakazi ngemibuzo. Lelihlelo-ke liragwa ngehlonipho nangendlela ehlelekileko, ngaphandle kokubekela abakhulumako indlela ethileko yokukhuluma.
Ngemva kokulalelwa kwabo boke ubufakazi nazo zoke iinkulumo zalabo abazabe bakhona, iKosi, ngokulekelelwa maDuna, ithatha isiqunto ngokukhambisana nomthetho wesintu nangokulandela ihlelo lokusebenzisa ihloko ngemvelo nangendlela elungileko. Nakube isiqunto esinjalo azange khesithathwe phambilini, nasithoma mzukwanokho sesizakuba yikomba . Lelihlelo-ke libala nokuvunjululwa kwamaqiniso kunye nokusetjenziswa komthetho phezu kwamaqiniso atholakeleko.
IKosi namkha iKosana ephethe iBandla yenza iBandla. Isahlulelo seKosi namkha seKosana kilelo iBandla sisiphetho, kuye-ke nokho ngelungelo lokudlulisa isililo laloyo osecaleni, ngalokho-ke res- judicata Tsautsi v Nene . Igama elithi isahlulelo litjho umlayo wekhotho/webandla kunye nabonobangela bokuthi kungani kukhutjhwe umlayo onjalo. Nanyana abonobangela kunganasidingo sokobana bakhutjhwe khonokho nakukhutjhwa umlayo, abonobangela abenze ukuthi bekukhutjhwe umlayo loyo kufuze bona bakhanye babonakale emehlweni wekhotho/webandla ngaphambi kobana umlayo loyo ukhutjhwe. Isahlulelo singakhutjhwa, iKosi namkha iKosana namkha iSekela liba-functus officio. Isahlulelo seKosi singaliswa. Umphumela wokulisa isahlulelo ufana nokuthi icala licithiwe Komani v Qabongwana . IKosi namkha iKosana inesibopho esikatelelako sokutlola phasi irekhodi lesahlulelo sayo iyosirejistara e-Ofisini kaMarhistrada kungakapheli iinyanga ezimbili isahlulelweso sikhutjhiwe Sektjheni 6 ne-7 GN R2082 ka-1967. Nakufumaniseka ukuthi iKosi ayisitloli phasi isahlulelo sayo bekudlule isikhathi esibekiweko, ngiyo ezakuthwala iindleko zabanikazi becala Seymour 17 noBhengu v Mpungose . Isahlulelo seKosi namkha seKosana esitlolwe phasi sabe sarejistarwa sithathwa ukuthi silungile, bekube mhlazana kuzakuba nozasiphikisa besilungiswe. Nakube kukhona osola ukuthi isahlulelo esirekhodiweko asikalungi, kufuze bona aziswe lo omunye ebekubangwa naye ecaleni, ngokunjalo neKosi ebeyiphethe icalelo nayo yaziswe Kunene v Madoda.
Umutjho othi sebenzisa isahlulelo utjho ikambiso la umuntu owoniweko afuna khona ukuzanelisa ngecala enziwe lona. Kufuze bona kulandelwe ikambiso yomthetho wesintu ekusetjenzisweni kwesahlulelo Qala S1 ye-GN R2802 ka-1967. Isahlulelo sebandla sisetjenziswa ngokudla ipahla yaloyo onecala, idliwa sithunywa sekosini. Nakube ukudliwa kwepahla kukhambisana nesiko, akunapahla etjhiywako kileyo edliwako . Nakwenzekako ukuthi isithunywa sekosini siyalelwa nepahla ekufuze idliwe, indaba le ingangenwa yikhotho kaMarhistrada, yona ezakutlola incwadi enikela isithunywa amandla wokudla ipahla Qala S8 ye-GN 2802 ka-1967. IKosi evumako ukuthi ngiyo eyenze ukuthi ipahla idliwe ibe isazi ukuthi ipahla leyo ngeyomunye umuntu ngaphandle kwaloyo onecala, ithweswa umsebenzi wokubuyisela ipahla edliweko leyo la idliwe khona Khanyile v Khanyile . Nakube isiThunywa seKosini sidla ifuyo yomunye umuntu ngaphandle kwaloyo onecala, umnikazifuyo leyo unelungelo lokuyoyilwela ifuywakhe nanyana kukuphi la azayithola khona, ngitjho nanyana seyithengiselwe omunye imbala Hlatshwayo v Hlatshwayo . NgokomThetjhwana 8 we-GN R2082 ka-1967, ukumangalelana (icala lomuntu wesithathu) kufuze bona kulalelwe yiKosi ekhuphe isahlulelo, nakungasinjalo kube ngiloyo olandela iKosi ngesikhundla. Ukubhalelwa kulandela ikambiso yesiko kubangela ukuhlawuliswa Ndlovu v Thabethe & Others . IKosi ayisisithunywa samuntu, ngalokho-ke ukuhlawula eKosini, akusivali isikwelede/akuliqedi icala, ngaphandle-ke kokuthi mhlamunye ihlawulo ekhutjhwa ekosini leyo ikhutjhwe ngokugunyazwa ngiloyo onecala Majozi v Majozi.
Ukudlulisela icala/isililo phambili nokubuyekeza icala yindlela yekambiso engasetjenziswa ukuphikisa isahlulelo esikhutjhwe yikhotho encani kobanyana isahlulelweso siyokulungiswa la singakalungi khona namkha sicithwe . Nokho-ke indlela yekambiso ngayinye kilezi ezimbili isebenza ngcono ebujamweni bezinto obuhlukileko . Ukuthi kusetjenziswa yiphi indlela yekambiso, kuya ngokuthi yini lokho ekulilwa ngakho. Nakube kulilwa ngokuthi kukhona la kuphosiseke khona, namkha nakube kulilwa ngokuthi kwenziwe ubukirikitjani namkha nakube kulilwa ngokuthi kwenziwe okuphambene nomthetho nabekugwetjwa, kuzakufuneka ukuthi icala libuyekezwe . Izehlakalo zobukirikitjani zibala nokweqiswa amehlo (ukungatjhejwa) kwemithetho yomthethobulungiswa wemvelo. Isibonelo : ukungatjheji umthetho wokulalela amahlangothi woke ngokulingana i-audi alteram partem rule. Ngokomthetho lo, ikhotho kufuze bona izilalele zombili iinqhema ezisecaleni ngaphambi kobana ithathe isiqunto. Nayingahlumbukwenza njalo, izabe yenze ubukirikitjani. Nokho-ke la isililo sisekelwe bonobangela abaqalisiswe yikhotho ekuthatheni isiqunto esithileko, ukudlulisela icala/isililo phambili ngikho okulungileko . Ukudlulisela isililo/icala phambili kuvamise ukuphathelana nekambiso, ukube kanti ukubuyekezwa kwecala khona kuvamise ukuphathelana neenlilo ezingale kwerekhodi.
c . Ubukirikitjani ekugwetjweni kwecala kunye nokuvuma okungavumakaliko namkha ubufakazi obungakagunyazwa namkha ukucithwa kobufakazi obuvumakalako namkha obugunyaziweko.
Nokho-ke kukhona ezinye izehlakalo la nanyana ngiyiphi yaleziindlela ezimbili zekambiso ingalunga khona. Isibonelo kukula isiphathimandla esiphethe icala sivume khona ubufakazi obungavumakaliko begodu nerekhodini kuvele ubufakazi obungavumakaliko. Kilobubujamo bezinto obunje-ke, nanyana kuyabuyekezwa nanyana kudluliswa isililo/icala, kulungile.
Umbuzo othi amakhotho wabomarhistrada anawo na amandla wokubuyekeza amacala wemabandla mbuzo ongakabukuphendulwa. Amakhotho wabokomitjhinari ajanyiselelwa ngamakhotho wabomarhistrada ayenamandla kwaphela wokudlulisa amacala wemabandla Latha v Latha & Another . Ecaleni likaBhulose aqalene noBhulose , kwalawulwa bona iKhotho kaKomitjhinari yayinganawo amandla wokubuyekeza iinqunto/izahlulelo zamaBandla. USektjheni 12 womThetho wokuLawula abaNtu abaNzima noSektjheni 29A wamaKhotho waboMarhistrada unikela ikhotho kamarhistrada amandla wokuhlola iinlilo zamacala adluliswako ezivela emabandla, kodwa womabili amasektjheni la awakhulumi ngokubuyekeza. IKhotho kaMarhistrada, njengoba imntwana womthetho oseencwadini zemithetho yePalamende nje, ayinawo amandla adlula lawo ewanikelwe mThetho weKhotho kaMarhistrada neminye imithetho. Kubonakala ungathi akunamthetho onikela ikhotho kamarhistrada amandla wokubuyekeza amacala wombango abuya emaBandla. Nokho-ke ngokwesektjheni 35 , omunye nomunye umsolwa unelungelo lokugwetjwa ngendlela elungileko; lelo-ke ilungelo libala nelungelo lokudlulisela icala phambili eKhotho ePhakemeko kobanyana liyokuhlolwa ngobutjha namkha liyokubuyekezwa. Isektjheni le-ke ibonakala ungathi inikela amaKhotho waboMarhistrada amandla wokubuyekeza isahlulelo secala elibuya eBandla. Nokho-ke nakuthiwa omunye nomunye umsolwa kilesektjheni kutjho ukuthi isektjheni le ikhuluma ngamacala wobulelesi kwaphela. Kufuze kutjhejwe-ke nokho bona iKhotho kaMarhistrada nayilalele icala elidluliswako elivela eBandla inamandla wokufakazela isiqunto esithethwe phambilini eBandla, namandla wokutjhugulula isiqunto esithethwe ngilo iBandla namkha amandla wokucitha isiqunto esithethwe liBandla, ngemva kobana izwe ubufakazi nanyana ngibuphi obethulwe phambi kwayo egameni leenqhema ezidlulisa icalelo namkha nanyana ngibuphi ubufakazi ikhotho ebubona bulungile. IKhotho kaMarhistrada godu inamandla wokungezelela isikhathi esibekiweko emiThethweni yeBandla leKosini nelemaKhosaneni - R2082 ka-1967. Kubonakala ungathi isililo esidluliselwa ekhotho kamarhistrada asipheleli kwaphela erekhodini, ngalokho-ke nanyana ngibuphi ubufakazi obumalungana nobukirikitjani bungalalelwa, nanyana buyavela erekhodini nanyana abuveli. Lokhu-ke kubonakala ungathi kwenza bona kungasaba nefuneko yokuhlukanisa hlangana kwesililo esidluliswako nokubuyekeza icala nakwenziwa umzamo wokulungisa isahlulelo/isiqunto seBandla eKhotho kaMarhistrada. Njengoba ukulalelwa kwesililo secala kukugweba ngobutjha nje, akunafuneko yokuthi kungacatjangwa nokubuyekeza nakube icala lidluliswe njengesililo.
Isahlulelo esenziwe yiKosi namkha iKosana kuyakghonakala bona sidluliselwe eKhotho kaMarhistrada enamandla wokusiqala ngobutjha nakube kunesililo ngaso sektjheni 12 ifundwa nesektjheni 29A yomThetho 32 ka-1944 wamaKhotho waboMarhistrada. IKhotho kaMarhistrada enamandla yiKhotho kaMarhistrada ebeyizakuba namandla wokulilalela icalelo kwekuthomeni. Lapha-ke kutjhiwo iKhotho kaMarhistrada enamandla ngasikhathi sinye neBandla elilalele/eligweba icala ngesikhatheso . Isahlulelo seBandla kuyakghonakala bona sidluliselwe eKhotho kaMarhistrada nakube kunesililo ngaso, ngitjho nanyana iKhotho kaMarhistrada inganawo nje amandla wokukhupha isahlulelo esisiphetho Ntshabala v Piti . Labo abaseCaleni eliDluliswako kufuze babizwe ummangali nommangalelwa, hayi umdlulisisibawo nomaziphendulela Dlamini v Sibisi . IsiLilo seCala siqala kwaphela lokho iinqhema ezilila ngakho okuserekhodini. Isahlulelo seBandla siyi-res judicata ukufika la kungasilo khona iBandla eliDlulisa isiLilo seCala.
Ngalokho-ke la ummangali afuna ukuhlawulwa khona ngeenkomo eli-19 kodwa ikosi yalawula ukuthi akahlawulwe ngazine kwaphela, ngaleyindlela-ke ummangali walidlulisela phambili icaleli ngoba angakaneliseki ngesahlulelo sakhona, ikhotho ekudluliselwe kiyo isililo angeze ibe namandla wokukhupha isahlulelo esijamela ummangalelwa ngamanye amagama ikhotho ayikwazi ukusicitha isililo sommangali nakube ummangalelwa akakafaki sakhe isililo naye esiphikisana nalesi sakammangali. Nakube isiqunto esivumelana nommangalelwa siyasekelwa, ikhotho ekudluliselwe kiyo isililo kufuze bona isicithe isililweso, kobanyana kuzokujama isahlulelo seBandla Mthethwa v Mthethwa . Isibawo sokudlulisela icala phambili kufuze bona senziwe kungakapheli iinyanga ezimbili ukusukela mhlazana kukhutjhwa isahlulelo umThetjhwana 91 wemiThetho yamaBandla R2082 ka-1967. Nokho-ke isikhathesi singelulwa nguMarhistrada ngonobangela ozwakalako umThetjhwana 93. Nasele isibawo sokudlulisa icala sifakiwe, kuyazenzakalela ukuthi kujanyiswe ukusetjenziswa kwesahlulelo, bekube mhlazana isibawo sokudlulisa icala kuqedwako ukusebenza ngaso namkha bekube mhlazana siphelelwa sikhathi, namkha bekube mhlazana sitsonyulwako umThetjhwana 81. Umuntu ongaphakathi kwecala akalahlekelwa lilungelo lakhe lokudlulisela isibawo eKhotho kaMarhistrada ngonobangela wokwanelisa namkha wokuzinikelela ukwanelisa ingcenye yesahlulelo seBandla namkha isahlulelo ngokuphelela kwaso namkha ngokwamukela kwakhe azakuzuza kileso isahlulelo umThetjhwana 9 4. Ummangalelwa odlulisela icala phambili naye angafaka icala eliphikisako ngitjho nanyana angazange alifake ekuthomeni kwecala. umThetjhwana 122 wemiThetjhwana yeBandla leKosini namkha leKosaneni R2082 ka-1967. Kukhulunyelwa ukuthi umthetjhwana lo u-ultra vires Seymour 33 fn 166. Isililo esidluliswako siyaziphelela emveni kobana sitjhejiwe na isahlulelo ekulilwa ngaso/ esiphikiswako siphela ngokomthetjhwana 72. Ngokwe-72, isahlulelo seBandla leKosini siphelelwa sikhathi nakube asibhaliswa kuMabhalana weKhotho kaMarhistrada kungakapheli iinyanga ezimbili emveni kwelanga okwakhutjhwa ngalo isahlulelo njengobanyana kufuna umthetjhwana 71. Isahlulelo esiphelelwe sikhathi sifana nesahlulelo esingazange khesibe khona, ngalokho-ke angeze sadluliselwa phambili namkha siphikiswe Sabelo v Njilo . Isibawo sokudlulisa/sokuphikisa icala angeze satjhejwa ngokuqalana nesahlulelo esibhalelweko esikhutjhwe libandla, bekube sikhathi la isibawo sokucithwa kwesahlulelo sirarhwa khona umThetjhwana 91 - Imithetjhwana yamaBandla wamaKhosi namaKhosana R2082 ka-1967. Ukuthola ikambiso yokudlulisa amacala, qala umThetjhwana 10 13 wemiThetjhwana yamaKhotho wamaKhosi neziPhakanyiswa KwaZulu-Natal GN 12 ka-1992 . Ngokwesektjheni 124 yomThetho 38 ka-1927, isibawo sokudlulisa icala nasele sitjhejiwe, isiphathimandla esiphethe iBandla sikatelelekile ukutjela ikhotho abonobangela bokuthi senziwe yini sithathe isiqunto esisithetheko, kungakapheli amalanga alitjhumi-nane sitjeliwe ngesibawo sokudlulisa icala. Nakufumaniseka ukuthi abonobangelabo abakatlolwa phasi, bazakutlolwa phasi ngumabhalana wekhotho. Abonobangelabo bazakuba yingcenye yerekhodi lokudlulisa icala. Nakufumaniseka bona isiphathimandla seBandla asibavezi abonobangelabo, ikhotho eyokulalela icala elidluliswakwelo ingasilayela bona sithumele abonobangelabo ngesikhathi esithileko. Ikhotho yokudlulisela amacala ingakutshwilisa ukulalelwa kwecala elidluliswako, kobanyana kuzokuba nesikhathi sokuthi isiphathimandla seBandla sithumele abonobangela abafunekako. Laphokhunye-ke ikhotho yokudlulisela icala nayibona kufanele ingaragela phambili ngitjho nanyana isiphathimandla seBandla singakabathumeli abonobangela besahlulelo - umThetjhwana 10do n0 11 imiThetjhwana yeBandla lamaKhosi nelamaKhosana R2082 ka-1967. Nakubalwa nanyana ngiliphi inani lamalanga elibekwe ngokwemithetjhwana , uSonto neholideyi malanga angabalwako umThetjhwana 152. Icala elidluliswako angeze livowudelwe nakube ubungako becala bungaphasi kwe-R10.00, ngaphandle-ke kokuthi ikhotho ithe nayiphenyako yafumana bona kunomthetho wekambisolawulo oqakathekileko obalwa ecaleni elidluliswakweli. IKhotho kaMarhistrada elalele icala elidluliswako eBandla iligweba ngobutjha icalelo nakube ikhotho leyo ngiyo ethoma ukuzwa lelo icala elidluliswako, ngaleyo indlela-ke ijamiselele isahlulelo ebesikhutjhwe liBandla umThetjhwana 124.
ImiThetjhwana yamaKhosi namaKhosana R2082 ka-1967.
Nasele isahlulelo seBandla sifakazelwe, sicithiwe namkha sitjhugululiwe, sesithathwa ukuthi sisisahlulelo seKhotho kaMarhistrada sektjheni 29A yomThetho weKhotho kaMarhistrada. Njengoba amandla wamaKhosi, namaKhosana namkha amaSekela aphelela emthethweni wesintu nje, ikhotho nayilalele icala elildluliselwe kiyo ikatelelekile bona isebenzise umthetho wesintu Yeni v Jacaa (N-E) 31. Nokho-ke la kutholwa khona bona iBandla lisebenze ngecala elisuselwa emthethweni wesintu, icalelo liyacithwa, licithelwa ukutlhogakala kwamandla wokusebenza ngalo Cebekhulu v Shandu NAC (N-E) 196. Esinye isibawo sokudluliswa kwecala esivela ekhotho kaMarhistrada sesisezandleni zeKhotho ePhakemeko.
Eqwaqwa ikambiso yamacala adluliswako abuya emaBandla wamaKhosi newamaKhosana aya emaKhotho waboMarhistrada ayisalawulwa masektjheni 12 , 12 , 20 , 20 ne 20 yomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima. Lamasektjheni womthetho abulawa ngokwesektjheni 6 yomThetho weQwaqwa wokuDluliselwa kwamaCala Phambili abuya emaBandla wamaKhosi nemaBandla wamaKhosana - sektjheni 7 ka-1988 (). Ikambiso namhlanje seyilawulwa mThetho weQwaqwa. Isektjheni 3 yomThetho weQwaqwa yanikela uNgqongqotjhe wezomThethobulungiswa amandla wokwenza imithetjhwana (ikambiso yokulawula emacaleni adluliselwe phambili) engena endaweni yemiThetjhwana yamaBandla wamaKhosi newamaKhosana - R2082 ka-1967.
Iindawezi zombili zaphasisa imithethwazo yokuSungulwa kwamaKhotho waboMarhistrada ngokwesektjheni 2 yayo yomibili imiThetho le; amaKhotho waboMarhistrada manjesi-ke selasele namandla wemithetho esele yabulawa . Njengoba amaKhotho waboKomitjhinari ayekwazi ukulalela amacala adlulisiweko abuya emaBandla, amandla walokhu-ke nawo asemaKhotho waboMarhistrada. Ikambiso nokusebenza emacaleni adluliswako abuya emaBandla kulawulwa ngemiThetjhwana yamaBandla wamaKhosi namaKhosana -R2082 ka-1967.
Ngokwesektjheni 20 yomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, uNgqongqotjhe angatlolela amakhosi namakhosana namkha amasekela wabo incwadi awanikela ngayo amandla wokugweba amacala wemithetho engakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende namkha amacala wesintu, ngaphandle kwalayo atjhiwo ngamagama etjhejulini yesithathu yomThetho, enziwe mumuNtu oNzima phezu komunye umuNtu oNzima endaweni engaphasi kweKosi. IBandla alikwazi ukuthwesa nanyana ngisiphi isigwebo kileziingwebo ezilandelako (S20 yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima): isiGwebo sokuFa , isiGwebo seCala lokuCwiya, isiGwebo seCala lokuLimaza ngesiHluku, isiGwebo sokuDosa eJele, ihlawulo engaphezulu kwe-R100.00 namkha yeenkomo ezimbili namkha yetjhumi lefuyo yomhlobo omncani (njengembuzi), namkha isiGwebo sokuBetha . Ukuvinjelwa kwesigwebo sokubetha kukhambisana nesektjheni 12 (e) yomThethosisekelo yona eyalela iinjeziso zelunya nezinganabuntu. Ngokwesektjheni 20 yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, amacala wobulelesi adluliswa liBandla kufuze bona adluliselwe eKhotho kaMarhistrada enamandla wokulalela amacala adlulisiweko kungakapheli ama-30 wamalanga isigwebo sikhutjhiwe umThetjhwana 2 wemiThetjhwana yokuDluliswa kwamaCala wobuLelesi - R45 ka-1961.
Kufuze kutjhejwe-ke nokho bona umthetho wesintu awuhlukanisi hlangana kwecala lombango necala lobulelesi njengoba kusenza umthetho ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende. Amacala la godu akutjho ukuthi alalelwa wodwa ngahlanye . Kufuze kutjhejwe-ke godu nokuthi isenzo somenzicala kungenzeka sibe licala lobulelesi necala lokwephula umthetho elihlawuliswako. Ecaleni elinjalo-ke isiphathimandla esigweba icala kufuze bona sazi bona amandlaso aphelelaphi emacaleni wombango nemacaleni wobulelesi.
AmaKhosi namaKhosana angakanikelwa amandla makhosi namakhosana uNgqongqotjhe angakawanikeli amandla wokulalela nokugweba amacala wombango namkha wobulelesi, ngokwesektjheni 12 namkha isektjheni 20 yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima. Lokhu-ke nokho akutjho ukuthi lawo amakhosi namakhosana angakanikelwa amandla awakho emthethweni. Lawo amaKhosi namaKhosana anjalo kwaphela nje akanawo amandla wokulalela nokugweba amacala wombango nawobulelesi, kodwa wona asese makhosi namakhosana eendaweni zemakhabo. Kodwa-ke okwenzekako mbala kukuthi abantu abasecaleni basa amacalabo eKosini namkha eKosaneni. IKosi-ke kuba ngiyo elalela icalelo bese ikhupha isahlulelo sayo.
Isahlulelo esikhutjhwe yiKosi namkha iKosana engakanikelwa amandla sililize lakolize begodu asinasibopho phezu kwalabo ababangako, ngaphandle kobana bobabili abantu ababangako basivume isahlulelweso . Isahlulelweso godu angeze sasetjenziswa ngendlela yokudla onecala ipahla. Ukudla ipahla yomuntu nokususa ipahla yomuntu ngesahlulelo esinjalo kufana nokudlelezela ipahla yomuntu . Nangabe ipahla edliwako leyo inikelwa okweledwako, naye uba necala lokudlelezela . Isahlulelo sithoma ukuba sibopho nasele ababangako basivumile. Nokho-ke nakube ababangako basivumile isahlulelo kodwa ummangalelwa akhange ahlawule, ummangali kufuze bona avule icala de novo ekhotho enamandla wokulalela icala elinjalo . Nakube ummangalelwa uyahlawula nanyana ihlawulwakhe ingakapheleli kodwa iKosi namkha iKosana namkha isiThunywa seKosini siyivume ihlawulo leyo ngemva kobana ummangali asivumile isahlulelo, ummangali ukatelelekile bona naye avume, ngaleyindlela-ke ummangalelwa akasenacala . Kodwa-ke nakufumaniseka bona ihlawulo yommangalelwa ayamukeleki, ihlawulo leyo ithathwa njengendlela yokuvuma icala engasetjenziswa ngitjho nangomuso nakube kuyisanwa phambili.
Emacaleni wobulelesi-ke izinto zihlukile. Makhosi namaKhosana kunye namasekela anikelwe amandla kwaphela avunyelwe ukwenza umsebenzi wokugweba amacala wobulelesi. La iKosi namkha iKosana engakanikelwa amandla ihlawulisa khona ummangalelwa namkha la ijezisa khona ummangalelwa, umlayo wokuhlawulisa namkha wokujezisa loyo uba lilize lakolize . La ikhotho yeqa khona amandlayo namkha la ikhupha khona isigwebo ukube ayinamandla wokwenza njalo, izithwesa icala lokwephula umthetho qala umThetjhwana 17 no-31 wesimemezelo R110 sika-1957.
AmaBandla eTranskei, neBophuthatswana, neVenda kunye ne-Ciskei (ezaziwa ngokuthi zizAbelo ezikhululekileko) ayejanyiswe ngomthetho owabethwa kizo izabelwezi. Kufuze kutjhejwe bona nanyana umthetho ekwakhiwa ngawo amabandla nowawulawula amabandla lawo ezAbelwenezi kukhona lapho ufana khona nomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, kodwa nokho kukhona nalapho yehluka khona imithetho le. NgokwemiThetho yomThethosisekelo yalezizAbelo, woke amakhotho kilezizAbelo ayenamandla wokusebenzisa umthetho womhlobo wabantu balapho emacaleni aphathelene namasiko wesintu wabantu besabelo ngasinye (qala Seymour 7-8).
Isigwebo sokufa siphambana nelungelo lokuphila begodu umThetho womThethosisekelo sewasicitha isigwebo sokufa.
Isijeziso sokubetha sesacithwa emthethweni ngokwesektjheni 1 yomThetho 33 ka-1997 wokuBulawa kwesijeziso sokuBetha.
Amasektjheni afaneleko wemiThetho le aphethe imibandela efanako yokunikela amandla.
E-Bophuthatswana amabandla ayebizwa ngokuthi maKhotho wesiTjhaba. NgokomThetho 23 ka-1978 womBusositjhaba we-Bophuthatswana (umThetho), esinye nesinye isifunda sombusositjhaba sakhelwa yalo iKhotho yesiTjhaba. AmaKhotho la, ngokomThetho, akhiwa yiKosi, iKosana namkha uSihlalo womKhandlu kaMaziphathe. Amalungu wesitjhaba sendawo yalapho/womphakathi wendawo yalapho ngiwo aba malungu weKhotho yesiTjhaba yendawo leyo. AmaKhotho wesiTjhaba ayavela kusektjheni 9 yomThetho wamarekhodi wamakhotho. Amacala adluliswako nabuyekezwako asetjenzwa yikhotho kaMarhistrada sektjheni 9 yomThetho, yona enamandla yokucitha, ukutjhugulula, ukulungisa isahlulelo seKhotho yesiTjhaba namkha ibethe nanyana ngimuphi umlayo ofaneleko Sektjheni 9 yomThetho. Ekusebenzeni kwayo amacala adluliselwe kiyo, ikhotho kaMarhistrada ngokuzithandela kwayo ingalalela icala de novo namkha ithembele erekhodini leKhotho yesiTjhaba Qala iSektjheni 9 . Umarhistrada nakalalela isililo secala elidluliselwe kuye kufuze bona asebenzise umthetho wesintu sektjheni 10 yomThetho.
Isektjheni 3 yomThetho lo inikela uMongameli amandla wokunikela iKhotho yesiTjhaba amandla wokugweba amacala wombango asukela emthethweni wesintu. IKhotho yesiTjhaba nayibawako, uMongameli anganikela esinye isijamiso esingaphasi kweKhotho yesiTjhaba amandla wokugweba amacala wombango, kodwa isijamisweso asilinganisele indawo la sizakugcina khona ukusebenza, asivumele nokuthi singahlola bona yini okubangele bona bekummangalelwanwe, abeke nokuthi ngibaphi abantu isijamisweso esingaba namandla wokubagweba. Emacaleni aphathelene nesiko, kufuze kusetjenziswe umthetho wesintu, ngaphandle-ke kokuthi mhlamunye umthetho wesintu ofaneleko sewabulawa, sewatjhugululwa namkha uphambana nomthethokambiso womphakathi namkha ikambisolwulo yomthethobulungiswa wemvelo qala isektjheni 4 yomThetho. AmaKhotho la avunyelwe ukugweba amacala wombango nawobulelesi ngasikhathi sinye nakube emacaleni lawo kuqalenwe namaphuzu afanako kunye neenqhema namkha abantu banye sektjheni 11 yomThetho.
Angasuselwa emthethweni wesitjhaba namkha emagadangweni atjhili emthethweni wesitjhaba.
La kukhulunyiswanwa khona ngamandla wewili namkha ngehlathululo yayo namkha la kukhulunyiswana khona noba kungaba ngimuphi umtlolo wobufakazi.
La kufunwa ukuthola khona ubujamo bamandla wengqondo yomuntu.
La kufunwa khona umlayo wokuthulela safuthi.
La kufunwa khona ukuphelisa umtjhado namkha ukuhlukanisa umtjhado.
Ecaleni elifaka phakathi ikosi namkha ikosana namkha umbusositjhaba.
NgokomThetho 29 ka-1979 wamaKhotho wesiTjhaba eBophuthatswana, amaKhotho wesiTjhaba esabelweni esasibizwa ngokuthi yi-Bophuthatswana anamandla akhethekileko wokugweba woke amacala wombango asuselwa esikweni nemthethweni wesintu. Ngenca yalokhu-ke, amacala anjalo angeze ayiswa eKhotho kaMarhistrada.
Umnikazi wepahla egugekako esendaweni engaphasi kombusositjhaba ngecala eliphathelene nepahla leyo.
Ngemva kobana i-Transkei ithole ikululeko, imibandela yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima ephathelene namakhosi namakhosana yaginywa yisektjheni 60 yomThetho 15 ka-1976 yomThethosisekelo, wona owavumela ukuragela phambili kwemithetho eyayisele seyivele ikhona bekube mhlazana isulwa yiPalamende yeTranskei. Imibandela eyaginywako leyo kwathi ngemva kwalokho yajanyiselelwa ngomThetho 6 ka-1983 [ umThetho] wamaBandla wamaKhosi weTranskei nemiThetjhwana yamaKhosi GN 139 ka-1982 qala godu no-Seymour 20. Ngaphandle kwamaBandla wamaKhosi, kwakhiwa namaKhotho waboMaziphathe beemFunda ngokomThetho 13 ka-1982 wamaKhotho waboMaziphathe beemFunda. AmaKhosi namaSekelawo, ngeenkhundla zawo anamandla alinganako njengamakhosana emabandla, ngalokho-ke akunasidingo sokobana anikelwe ngendlela ehlelekileko amandla wokwengamela amaBandla Sektjheni 2 yomThetho.
A. Amandla wokugweba kufuze anikelwe nguNgqongqotjhe.
B. Icala kufuze lisuselwe emthethweni wesintu nesikweni.
C. Ummangalelwa kufuze ukube uhlala endaweni engaphasi komBusositjhaba.
D. Amacala aphathelene nokuphelisa, nokutlhalanisa, nokuhlukanisa umtjhado nanyana ngewesintu nanyana ngewesikhuwa awela ngaphandle kwelawulo namandla weBandla.
Ikambiso kufuze bona ikhambisane nomthetho wesintu nesiko, kodwa ukusetjenziswa kwesahlulelo sekhotho kunjengoba kulayelwe mthetjhwana ofaneleko sektjheni 4 ne- . Amacala adluliswako asezandleni zeKhotho kaMarhistrada namkha iKhotho kaMaziphathe wesiFunda sektjheni 4 yomThetho ka1983 wamaKhotho wamaKhosi/wamaBandla (e-Transkei). Ilungelo lokudlulisela icala phambili likhona ngaphandle kwala ubungako behlawulo bungaphasi kwe-R25.00, ngaphandle-ke kobanyana iKhotho ePhakemeko ithe nayiphenyako yathola bona icalelo liphethe nekambisolawulo yomthetho eqakatheke khulu sektjheni 4 . Ukudluliselwa kwecala phambili kufana nokugweba icala de novo sektjheni 4.
E. Iingwebo ezilandelakwezi angeze zathweswa sektjheni 3 : isigwebo sokufa, secala lokucwiya, secala lokulimaza ngesihluku, sokudosa ejele namkha sokuhlawuliswa ihlawulo edlula iinkomo ezine namkha ihlawulo ngefuyo ebalwa ngemali engadluliko ku-R100.00 ngayinye namkha ama-20 wefuyo yomhlobo omncani, namkha ihlawulo yakhona ebalwa ingadluli ku-R20.00 ngayinye namkha i-R400.00.
Ikambiso yokugwetjwa kwamacala wobulelelesi ikhambisana nomthetho wesintu nowesiko, kodwa nokho ilawulwa mithetjhwana yokulawula ebethwa nguNgqongqotjhe wezomThethobulungiswa. Ukukhulunyelwa zizazi zomthetho (amagcwetha) akukavunyelwa sektjheni 10. Ummangalelwa nakangabhalelwa kuhlawula ihlawulo ahlawuliswe yona, ikosi ingalayela bona abotjhwe ayiswe phambi kwakamarhistrada ekhotho namkha ayiswe phambi kwesikhulu esingamele ikhotho yesifunda endaweni la icala ligwetjwe khona; ikhotho izakuthi ingaqinisekisa yaneliseke bona ihlawulo ummangalelwa ahlawuliswe yona beyilungile, ilayele bona ahlawule ummangalelwa, nakabhalelwako imphosele ngejele adose isikhathi esingadluliko eenyangeni ezintathu. Amandla wokugweba amacala adluliswako asezandleni zeKhotho kaMarhistrada namkha iKhotho kaMaziphathe wesiFunda sektjheni 5 . Icala elidluliswako kufana nokuthi ligwetjwa de novo sektjheni 5.
Ngokwesektjheni 73 yomThetho 15 ka-1976 womThethosisekelo weTranskei, kuneemfunda ezilithoba eTranskei ezasungulelwa amaKhotho waboMaziphathe beemFunda sektjheni 2 yomThetho wamaKhotho waboMaziphathe beemFunda [umThetho]. Ngokombiko ka-Olivier 1997 , ngo-1997 amakhotho ayesebenza eemfundeni ezihlanu nje kwaphela. AmaKhotho waboMaziphathe beemFunda anamandla ngasikhathi sinye neKhotho kaMarhistrada la umsolwa ecaleni lobulelesi asisakhamuzi khona namkha la ababangako ecaleni lombango bazizakhamuzi zeTranskei khona sektjheni 3 yomThetho wezamaKhotho waboMaziphathe beemFunda. MaKhotho waboMaziphathe beemFunda kwaphela anegunya lokusebenzisa umthetho wesintu ngitjho nemacaleni wobulelesi, hayi njengamakhotho wabomarhistrada wona angasebenzisa umthetho wesintu emacaleni wombango kwaphela. AmaKhotho waboMaziphathe beemFunda kuthiwa abantwana bemithetho yeencwadini zeSewula Afrikapha njengoba phela asungulwa ngomThetho wePalamende, ngokunjalo-ke namandlawo awathola khona eencwadini zemithetho yePalamende. Akukavunyelwa ukukhulunyelwa zizazi mthetho (amagcwetha) kilamakhotho sektjheni 7. Amacala adluliswako alalelwa yiKhotho ePhakemeko kanti-ke amacala wobulelesi abuyekezeka ngendlela efanako namakhotho wabomarhistrada. Ikambiso ikhanjiswa ngokwesiko, ngokulawulwa nguNgqongqotjhe Seymour ikhasi 22.
Ngokwe S170 yomThethosisekelo, ikhotho engaphasi kweKhotho ePhakemeko ngobukhulu ayikwazi ukufuna ukwazi ukuthi umthetho othileko wePalamende uyavumelana nomThethosisekelo na, ayikwazi nokukhupha umlayo omalungana nokungabi semthethwenisisekelo komthetho othileko, ngokunjalo ayikwazi nokuphikisa indlela yokuziphatha kaMongameli. Ngokwesektjheni 110 ikhotho kamarhistrada ayinawo amandla wokukhulumela ukuthi awukho emthethweni umthetho othileko, nanyana ngimuphi, ngokunjalo godu ayikwazi nokukhulumela indlela yokuziphatha kwakaMongameli. Isektjheni 110 yomThetho wamaKhotho waboMarhsitrada iyayalela ikhotho kaMarhistrada ukuthi ingamemezela ukuthi umthetho othileko awusebenzi ngoba uphambana nomthethosisekelo namkha ngomunye unobangela. Igama elithi umthetho lihlathululwa kusektjheni 2 yomThetho 33 ka-1957 wokuHlathululwa kwemiThetho yePalamende njengo mthetho nanyana ngimuphi, isimemezelo sombuso, umthetho wephrovinsi, umThetho wePalamende namkha noba ngisiphi isenzo esinamandla womthetho. Igama elithi umthetho lithathwa ukuthi litjho imithetho yepalamende, hayi imithetho engasiyo yepalamende Bucke & Jones V 1 Act 403, Millman NO v African Eagle Life Assurance Society Ltd 1981 SA 630 (C). Nanyana kungakhulunywa nje ngomthetho ongasiwo wepalamende ku-S170 yomThethosisekelo nesektjheni 110 yomThetho waboMarhistrada, iKhotho kaMarhistrada ayinawo amandla wokulawula ngokungabi semthethwenisisekelo komthetho ongekho emithethweni yePalamende (B&J V 1 Act 403). Ngayo yona leyo ikulumo, kungathathwa ukuthi amakhotho wabomarhistrada akanamandla wokulawula ngokungabi semthethwenisisekelo komthetho wesintu. Njengoba iKhotho kaMarhistrada imntwana womThetho wePalamende, amandlayo kufuze iwathole emThethweni wamaKhotho waboMarhistrada, kodwa-ke awakho amandla anikelwa amakhotho wabomarhistrada njalo kilomThetho wamaKhotho waboMarhsitrada. Njengoba iKhotho kaMarhistrada imntwana womThetho wePalamende, ngokunjalo ayikanikelwa amandla mThetho wamaKhotho waboMarhistrada ukuphenya ngokuthi ikulungele na ukusebenza umthetho wesintu.
Ngokwe S170 yomThethosisekelo, ikhotho engaphasi kweKhotho ePhakemeko ngobukhulu ayikwazi ukufuna ukwazi ukuthi umthetho othileko wePalamende uyavumelana nomThethosisekelo na, ayikwazi nokukhupha umlayo omalungana nokungabi semthethwenisisekelo komthetho othileko, ngokunjalo ayikwazi nokuphikisa indlela yokuziphatha kwakaMongameli. Indawo yeBandla (ikhotho yesintu) kunye nendawo yeKhotho kaMarhistrada erhelweni lokulandelana kwamakhotho zingaphasi kwamaKhotho aPhakemeko, ngalokho-ke ngokwesektjheni 170, amakhotho la akanawo amandla wokufuna ukwazi ukuthi umthetho othileko wePalamende uyavumelana nomThethosisekelo na, awakwazi nokukhupha umlayo omalungana nokungabi semthethwenisisekelo kwehlelo lokubethwa komthetho othileko, nanyana ngimuphi, ngokunjalo awakwazi nokuphikisa indlela yokuziphatha kwakaMongameli. Isektjheni le ikhulumisa kwaphela ukubethwa komthetho, hayi umthetho ngokwawo. Ngokwesektjheni 2 yomThetho 33 ka-1957 wokuHlathululwa kwemiThetho yePalamende, nokho igama elithi umthetho litjho negama elitjho ihlelo lokubethwa komthetho. Umbono ka B&J V 1 Act 403 kukuthi nanyana lingavezwa ingaphathwa nje yomthetho ongekho emithethweni yePalamende ku-S170 yomThethosisekelo kunye nakusektjheni 110 yomThetho weKhotho kaMarhistrada, ikhotho kamarhistrada ayinawo amandla wokulawula ngokungabi semthethwenisisekelo komthetho ongekho emithethweni yePalamende. Ngayo leyo ikulumo, kungatjhiwo godu nokuthi ikhotho kamarhistrada ayinawo amandla wokulawula namkha ukukhupha umlayo ngokuthi umthetho wesintu uyakhambisana na nomThethosisekelo. Ngokwesektjheni 211, umthetho wesintu umuthetho ovunyiweko nosebenzako eSewula Afrika. Okuqakathekileko lapha kukuthi ihlelo lokubethwa komthetho ekukhulunywa ngalo kusektjheni 170 libala nomthetho ongekho emithethweni yepalamende, libale nomthetho wesintu, kanti-ke njengoba amabandla (amakhotho wesintu) angaphasi ngobukhulu kuneKhotho ePhakemeko nje, amabandla adinywe namandla wokuphenya ngokuba semthethwenisisekelo kwemithetho yesintu ngokwesektjheni 170 yomThetho womThethosisekelo. Ngokutjho kwaka-TW Bennett (1995) 76, amaBandla akanawo amandla wokucitha imithetjhwana yemithetho yesintu njengemithetjhwana engekho emthethweni ngoba ingakhambisani nomthethosisekelo (lokhu-ke kuthathelwa kuSektjheni 103 yomThethosisekelo wesiKhatjhana ka-1993.
<fn>nde_Article_National Language Services_IKHOLEJI YEZOMTHE (2).txt</fn>
AbaRholi beNdabuko banamandla wokuthatha iinqunto zobujaji/zokwahlulela kunye namandla wokuthatha iinqunto zabaphathi. Kuqakathekile ukwazi umehluko hlangana kwemihlobo emibili le yokuthathwa kweenqunto ngoba imithetho esebenza kilemihlobo emibili yokuthathwa kweenqunto ihlukile.
Ukuthathwa kwesiqunto sobujaji/sokwahlulela kwenzeka lokhuya umRholi weNdabuko nakabawiwa bona alamule umbango hlangana kwamalungu womphakathi namkha asebenze ngesililo selungu lomphakathi elilila ngelinye ilungu lomphakathi. Nakube amalungu womphakathi amabili akholwa kukuthi womabili anamalungelo wamadlelo endaweni yinye bekubizwe umRholi weNdabuko kobanyana abahlukanisele bona ngubani onelungelo lendawo yamadlelo leyo, lokho kusiqunto sobujaji/sokwahlulela ngoba umnqopho waso kulamula. Nakube ilungu lomphakathi elithileko lebisa elinye ilungu lomphakathi iinkukhu zalo icalelo beliyiswe kumRholi weNdabuko, nakho lokho kusezakufuna ukusetjenziswa kwesiqunto sobujaji/sokwahlulela.
Nakube ilungu lomphakathi elithileko libawa umRholi weNdabuko imvumo yokudlisela ifuywalo endaweni ethileko, namkha nalibawa imvumo yokwakha indlu endaweni ethileko, umRholi weNdabuko uzakusebenzisa isiqunto sobujaji/sokwahlulela ekuthatheni kwakhe isiqunto sokobana ilungu elibawakwelo alivumele na ngesibawo salo. Ukuthathwa kweenqunto ngezokuphatha kulawulwa yisektjheni 33 yomThethosisekelo kunye nomThetho 2000 wokuPhathwa koMthethobulungiswa. NgokomThetho lo, esinye nesinye isiqunto namkha elinye nelinye igadango lezokuphatha elithathwa mRholi weNdabuko kufuze bona libe semthethweni, libe lihle begodu likhanjiswe ngekambiso elungileko.
UmRholi weNdabuko othethe isiqunto sezokuphatha namkha othethe igadango lezokuphatha, nakabawiwako kufuze bona akwazi ukutlola abonobangela abanikele woke umuntu amalungelwakhe aliyekileko ngenca yesiqunto sezokuphatha namkha igadango lezokuphatha alithetheko. Nakufumaniseka bona umRholi weNdabuko uyabhala ukuveza abonobangelabo, loyo obabawako angenza isibawo sekhotho ekuzakukatelelwa ngaso umRholi weNdabuko loyo ukuveza abonobangela abafunekako. Nakube umRholi weNdabuko uyabanikela abonobangela kodwa olilako akholwe ukuthi abonobangelabo abakho emthethweni, abakalungi begodu akhange bakhanjiswe ngendlela elungileko, olilako loyo angabawa ikhotho bona sibuyekezwe leso isiqunto somRholi weNdabuko.
Umthetho ophathelene nokuthathwa kweenqunto zokuphatha ususelwa emthethweni wesiko, wejayelo, ovezwa miphumela yamanye amacala, hayi umthetho obethiweko; kodwa-ke muva nje umthetho lo sewuhlanganiswe nomThetho WokuKhuthazwa KokuPhathwa KomThethobulungiswa. Incwajana yesihloko A Practical Guide to Administrative Justice izakuphakiswa boke abazakungenela isifundwesi. Incwajana le ibeka amagadango ngokulandelana kwawo alandelwako ekuthathweni kweenqunto zokuphatha; igadango lokuthoma lapha kuqalelela isisekelo umuntu asime ngaso ukuthatha isiqunto namkha ukuthatha igadango.
Ekuthathweni kweenqunto zobujaji/zokwahlulela, abaRholi beNdabuko kufuze bona bakhambisane nomThethosisekelo, nekambisolawulo yemithetho yesiko, yejayelo, evezwa miphumela yamanye amacala ephathelene nokuthathwa kweenqunto zobujaji/zokwahlulela kunye nemibandela yananyana ngimuphi umthetho obethiweko onikela amandla. Ubunengi balokho okuzakukhulunywa ngakho esifundwenesi kuphathelene nokuthathwa kweenqunto zobujaji/zokwahlulela. Iinqunto zobujaji/zokwahlulela zingadluliselwa eKhotho yokuDlulisela iinLilo namkha zibuyekezwe.
<fn>nde_Article_National Language Services_IKHOLEJI YEZOMTHE (3).txt</fn>
IKhotho Ekulu YokuDlulisela IinLilo...
Amanye Amakhotho Avulwa Namkha Avunywe NgomThetho WePalamende...
UNgqongqotjhe Angalayela AmaKhosi, AmaKhosana Kunye NamaSekela Kobana Balele Amacala Wombango...
Iimfuneko Ekufuze Bona Zizaliswe Ngaphambi Kobana IKosi, IKosana Namkha Isekela leKosi Lingasebenzisa Amandlalo Wokusebenza Ngomthetho...
Umbango Kufuze Ube Hlangana KwabaNtu AbaNzima Babodwa...
Icala Lekhotho Yombango Elisuselwa EmThethweni WesiNtu Nesikweni...
Iindaba Ibandla Elinganamandla Phezu Kwazo...
AmaKhotho WemiKhandlu YomPhakathi...
Ukudluliswa Kweenlilo Nokubuyekezwa Kwamacala...
Ikambiso Yokudlulisa Isililo Emacaleni Wombango...
Ukudluliswa Kweenlilo Ezabelweni...
Ukusungulwa Nokwakhiwa Kwamabandla...
Iindaba Amabandla Anganamandla Phezu Kwazo...
Iindaba Amabandla Anamandla Phezu Kwazo...
Amandla Wokusebenza Ngomthetho Emacaleni Wombango Nekambiso...
Amandla Wokusebenza Ngomthetho Emacaleni Wobulelesi Nekambiso...
AmaKhotho Wabomaziphathe Beemfunda...
Solo kwathi ndi, abaRholi beNdabuko benza imisebenzi eqakathekileko ngokwahlukahlukana kwayo emiphakathini yabo ngokwahlukahluka kwayo. Ikulumo ecocwa encwajaneni le iqale omunye walemisebenzi : umsebenzi wokwahlulela wabaRholi beNdabuko. Namhlanje ukulawulwa kobulungiswa eendaweni zemakhaya kuvamise khulu khulu ukuragwa makhotho wabaRholi beNdabuko, amaBandla. AmaBandla phela ngiwo-ke amakhotho wabaRholi beNdabuko, la abaRholi beNdabukwaba benzisa khona ubulungiswa ngokulandela imithetho yesintu. Ngokwesekhtjheni 211 yomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika, umthetho wesintu manje sewuvunywa ngokusemthethweni njengomthetho okhambisana nomthetho ongekho eencwadini zomthetho wePalamende (i-common law). Lokhu-ke kutjho ukuthi amakhotho akakwazi ukugcina kwaphela ngokutjheja ukuqakatheka komthetho wesintu kezomthetho njengoba bekusenzeka ngaphambi kokuthoma kokusebenza komThethosisekelo, kodwa sekufanele bona umthetho wesintu lo awusebenzise nokuwusebenzisa la kukghonakala khona, ngokuqalelela umthetho osebenza lapho kunye nomThethosisekelo ngokwawo. AmaBandla akhona njenganje ayavumakala eencwadini zomthetho, ngendinyana 16 yetjhejuli 6 yomThethosisekelo, yona ethi enye nenye ikhotho - sekubalwe namaBandla - eyayikhona umThethosisekelo nawuthoma ukusebenza, izakuragela phambili ngomsebenzayo, ngokulawulwa mthetho olawula amakhotho anjengayo. Umsebenzi wamakhotho la ulawulwa mithetho embadlwana eseencwadini zemithetho yePalamende. Imithetho eseencwadini zemithetho yePalamende le ibala nemithetho eyayisebenza ngaphambi kobana iSewula Afrika ibe nomThethosisekelo, neyezabelo. Ukuragela phambili ngokusebenza eSewula Afrika eTja kwalemithetho yeminyaka eyadlulako kuvunyelwe yitjhejuli 6 yomThethosisekelo 108 ka-1996 weSewula Afrika. UMongameli waba imithetho le wayabela amaphrovinsi ayifaneleko, ngokwendinyana 14 yetjhejuli 6 yomThethosisekelo. Qala : Report On Traditional Courts & Judicial Functions of Traditional Leaders wangomhlaka 21 kuJanabari 2003: SA Law Commission, ekhasini 1.
Isekhtjheni 1 yomThetho 45 ka-1998 oTjhugululiweko wobuFakazi uthi nanyana ngiyiphi ikhotho ingatjheja ukuqakatheka komthetho welinye ilizwe kunye nokuqakatheka komthetho wabantu bendabuko la umthetho loyo ungakghona khona ukuqinisekiswa : Kwaphela nakube umthetho wabantu bendabuko angeze uphikisane nekambisolawulo yomthethokambiso yomphakathi kunye nobulungiswa bemvelo: Godu nakube angeze kube semthethweni ukuthi ikhotho nanyana ngiyiphi ibethe umlayo othi isiko lelobolo namkha elinye isiko elinjalo seliyinto enyenyisako ekambiswenilawulo enjalo.
Isibonelo, umThetho 38 ka-1927 wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima njengokutjhugululwa kwawo.
UmThetho 32 ka-1944 njengokutjhugululwa kwawo, qala isekhtjheni 28.
Amandla wokusebenza ngomthetho angahlathululwa njengamandla nekghono lokwenza lekhotho lokulalela nokuthatha isiqunto ngombango okhona hlangana kweenqhema ezibangako Graafreinet Municipality v Van Ryneveld's Pass Irrigation Board 1950 SA 420 (A). Ngalokho-ke amandla wokusebenza ngomthetho asitjela bona ikhotho inamandla maphi, angangangi. Isahlulelo esikhutjhwa ecaleni la ikhotho inganamandla khona sililize lakolize. Nakuqalwa umthetho ongakatlolwa eencwadini zomThetho wePalamende, umqondo wamandla wokusebenza ngomthetho wakhelwe phezu kwekambisolawulo nemithetjhwana embadlwana. Imithetjhwana le isukela emithethweni esetjenziswa ngaphandle kobana itlolwe eencwadini zomthetho wePalamende, kodwa nayo ingafakwa eencwadini zomthetho.
Isibonelo sokufakwa komthetho onjalo eencwadini zomthetho wePalamende mThetho waboMarhistrada.
Umthetjhwana lo uyisika nobusimeleliso beminye imithetjhwana ephathelene namandla wokusebenza ngomthetho. Ngokomthetjhwana lo, ikhotho nayizakuba namandla wokusebenza ngomthetho kufuze bona inikelwe amandla ukuraga umsebenzayo- Eckards 17. Ikhotho kufuze bona ibe namandla phezu komuntu omangalelweko/obekwa icala kunye nepahlakhe.
Umqondo wobufunda uhlobene nefundiso yokuphumelelisa. Amandla wokusebenza ngomthetho alinganiselwe lapha athoma ukusebenza abe agcine khona. Qala u-Polak (1993) 2. Amandla wekhotho anomkhawulo wendawo lapha agcina khona ukusebenza.
Lesisitjho nasitjhugululwako sitjho ukuthi ummangali ulandelela ummangalelwa ekundlenakhe. Ummangali nakafuna ukummangalela ummangalelwa, ummangali kufuze bona lokho akwenze ekhotho enawo amandla phezu komuntu ommangalelwako nepahlakhe. Ikhotho le kuvamise ukuthi kube yikhotho yendawo la kuhlala khona ummangalelwa, hayi la kuhlala khona ummangali. Nokho-ke kuyenzeka kesinye isikhathi izinto zenzeke ngendlela ehlukileko kunale ejayelekileko, isibonelo: ikhotho ingaba namandla wokusebenza ngecalelo ngoba lokho okubangele ukuthi bekuvulwe icala kwenzeke endaweni engaphasi kwayo. Malungana namaKhotho waboMarhistrada, isekhtjheni 28 (d) yomThetho 32 ka-1944 wamaKhotho waboMarhistrada uthi ikhotho nayizakukghona ukuba namandla ngenca yalonobangela esiqeda ukumutjho, kuzakufuneka bona icalelo ngokuphelela kwalo libe lenzeke endaweni ewela ngaphasi kwekhotho leyo.
Ngenca yemithetjhwana ephalisanako yamandla wokusebenza ngomthetho, kungenzeka ukuthi amakhotho angaphezulu keyodwa abe namandla phezu kwecala linye. Ngoba ummangali uyi-dominis litis - okutjho ukuthi unelawulo ecaleni lakhe - unelungelo lokuzikhethela ukuthi angayokummangala kiyiphi ikhotho. Ngokuvamileko ummangali uzikhethela ikundla elungele yena kunobanyana akhethe elungele ummangalelwa.
Amandla wekhotho abekwa nakunikelwa abammangali amadarhfari, hayi nakaphumako amadarhfari lawo. Ikhotho inganikelwa amandla engawasebenzisa ecaleni elithileko, ihlala inawo amandla lawo beliphele icala - Standard Credit Corporation Ltd v Bester and Others 1987 SA 812(W) at 819. Nakube ikhotho yayinamandla phezu kwecala elithileko nakunikelwa ummangalelwa idarhfari namkha nakanikelwa ihlelo lekambiso yekhotho ngecalelo, nakungenzeka kube namatjhuguluko enzekako angeze kwemukwe ikhotho amandla ebesele inawo phezu kwecalelo. Isibonelo: ikhotho enamandla phezu kwecala elithileko ngoba ummangalelwa uhlala endaweni engaphasi kwekhotho leyo ngesikhathi kuvulwa icala, izakusolo iliphethe icalelo ngitjho nanyana kungenzeka ummangalelwa athuthe endaweni leyo icala lingakapheli.
Ukuhlathulula nokukhanyisa kuhle ikulumo elandelako le, kulinganiswe ngeKhotho kaMarhistrada.
Indawo engaphasi kwekhotho (isifunda).
Kumsebenzi wesinye nesinye isiphathimandla esingameleko ukwenza iqiniso lokobana ikhotho yaso inawo amandla wokulalela icala eliphambi kwayo. Lokhu-ke kusebenza khulu khulu malungana nokulinganiselwa kwecala/kwesimangalo ngokuthi limhlobobani nokuthi libungako obungangani. Kufuze kutjhejwe-ke ukuthi ngokwamabandla, akunasilinganiselo semali esibekiweko njenganje. Nokho-ke iHlelo eliKhethekileko leKomitjhini yezomThetho ngomThetho wesiNtu (i-Law Commission Special Project on Customary Law) liphakamisa bona kuthome ukuba nesilinganiso semali ebekiweko, ngokukhambisana nobulula nokuhleleka kwawo amaBandla5.
La ummangalelwa avela khona ekhotho enganawo amandla phezu kwakhe kodwa yena ummangalelwa kungamhluphi lokho, ikhotho leyo izakuba nelungelo lokuba namandla phezu kwakhe. Ngalokhu-ke ummangalelwa uzabe azinikele ngaphasi kwekhotho leyo - Sekhtjheni 281f yomThetho 32 ka-1944 waboMarhistrata njengokutjhugululwa kwawo. Nokho-ke la kunganammangalelwa ovela phambi kwekhotho, isiphathimandla esingameleko sinesibopho sokuveza indaba yendawo la amandla wekhotho afika naphelela khona. Ngalokho-ke la ummangalelwa avela khona phambi kwekhotho, isiphathimandla esingameleko asikwazi ukuyiveza indaba yendawo la amandla wekhotho afika naphelela khona. Nakube kuvela indaba yokuthi ikhotho ayinamandla wokulalela icala elithileko, kuvamise ukuthi kufuneke ukuthi ummangalelwa aveze ubufakazi bokuthi ikhotho leyo inawo amandla wokulalela icalelo qala : Malherbe v Britstown Municipality 19491 SA C , kodwa indlela ummangalelwa azikhulumela ngayo ngokuthi ikhotho leyo ayinamandla wokulalela icala lakhe, ingatjhugulula ubujamo bezinto kube nguye ummangalelwa ekufuze bona aveze ubufakazi bokuthi ikhotho leyo ayinawo amandla wokulalela icala lakhe.
Umqondo wamandla wekhotho uyahlobana godu nendlela amakhotho wekhethu eSewula Afrika alandelana ngayo, ngoba umqondo lo usazisa ngokuthi ikhotho ethileko inamandla angangani nokuthi ilinganiselwe ukufikaphi. Ikhotho ingahlala njengekhotho yokuthoma namkha njengekhotho yokudlulisela isililo, kuye ngamandla wokusebenza ngomthetho enawo.
IKhotho eKulu yokuDlulisela iinLilo yikhotho engaphezu kwawo woke amakhotho wokudlulisela iinlilo emacaleni angakaphathelani nomthethosisekelo - S 166 & 168.
UmBiko weKomitjhini yezomThetho ngamaBandla - indinyana 3.
Nakukhulunywa ngeKhotho ePhakemeko kubalwa neKhotho ePhakemeko yokuDlulisela iinLilo engasungulwa ngomThetho wePalamende ukulalela iinlilo zamaKhotho aPhakemeko. AmaKhotho la angagweba nanyana ngimaphi amacala ngaphandle kwamacala aqalene neKhotho yezomThethosisekelo kwaphela - S 166 & 169. IKhotho ePhakemeko kuthiwa amandlayo akhelelwe futhi kiyo (lokho-ke kutjho ukuthi amandlayo iwathola emthethweni ongakatlolwa eencwadini zomthetho wePalamende).
AmaKhotho waboMarhistrada angagweba nanyana ngiliphi icala elitjhiwo mThetho wePalamende. Amakhotho la akanawo amandla wokusola umthetho othileko ngokuthi uphambana nomthethosisekelo namkha amandla wokusola ukuziphatha kwakaMongameli - S166 & 170. AmaKhotho waboMarhistrada kuthiwa ziindalwa zeencwadi zomthetho wePalamende (lokhu-ke kutjho ukuthi athola amandlawo eencwadini zomthetho ekusungulwe ngawo amakhotho la - umThetho 32 ka-1944 wamaKhotho waboMarhistrada.) Amakhotho la godu athola amandlawo nemithethweni eminye ngaphandle komThetho wamaKhotho waboMarhistrada. Ngalokho-ke ikhotho kamarhistrada ayinamandla ngaphandle kwalawo ewanikelwe mThetho wamaKhotho waboMarhistrada neminye imithetho.
AmaBandla awele kilekoro. AmaBandla wamaKhosi namaKhosana avulwa namkha avunywa ngemithetho eyayisebenza ngaphambi kokuthoma kokusebena komThethosisekelo osebenza njenganje. Isibonelo semithetho enje mThetho 38 ka-1927 wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima. Ngokwendinyana 2 yetjhejuli 6 yomThetho womThethosisekelo, yoke imithetho eyathoma ukusebenza ngaphambi komThetho womThethosisekelo isasebenza nanje, izakusolo isebenza, bekube mhlazana itjhugululwako namkha ibulawako. Ngalokho-ke umThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima uzasolo usebenza, bekube mhlazana utjhugululwako namkha ubulawako. NgokomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, akunarhelo elibekiweko lokulamana/lokulandelana kwamabandla. Futhi ayikho nendlela yokudlulisela isililo esisuka ebandla lekosaneni siye ebandla lekosini. Emacaleni wobulelesi newombango maKhotho kaMarhistrada aphethe amandla wokulalela iinlilo ezidluliswako. Qala uMbiko NgamaBandla NemiSebenzi YokwaHlulela YamaKhosi - 21 Janabari 2003: Ikomitjhini Yezomthetho YeSewual Afrika, ikhasi 4 [ i-Report on Traditional Courts & Judicial Functions of Traditional Leaders - 21 January 2003: SA Law Commission, p. 4 ] kunye nesekhtjheni 12 ne 12 ne 20 yomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima. Keminye imiphakathi esaphila isintu, kuvamise ukulandelwa ikambiso yokuthi isililo sithoma silalelwe mkhandlu womkhaya, nasibhala ukurarululeka lapho sidluliselwe ekosaneni, nakubhala lapho-ke sesidluliselwa eKosini. Nasisuka eKosini-ke sesidlulela eKhotho kaMarhistrada nakufumaniseka ukuthi nakhona eKosini asirarululeki.
AmaBandla, amaKhotho waboKomitjhinari kunye namaKhotho wokuDlulisela iinLilo zamaKhotho waboKomitjhinari kwakumaKhotho akhethekileko wabantu abanzima eSewula Afrika. Kwathi ngo-1986 avalwa amaKhotho waboKomitjhinari kunye namaKhotho wokuDlulisela iinLilo zamaKhotho waboKomitjhinari6. Amandla wamakhotho la adluliselwa emakhotho wabomarhistrada. Ukusukela lokho-ke amacala hlangana kwabantu abanzima alalelwa makhotho wabomarhistrada ngamandlawo ajayelekileko. AmaKhotho waboMarhistrada wona-ke ayengasebenzisa umthetho wesintu/webandla emacaleni hlangana kwabantu abanzima babodwa. Ngokwesekhtjheni 1 yomThetho wobuFakazi ka-1988, amaKhotho waboMarhistrada ayengatjheja ukuqakatheka komthetho wesintu/webandla. Ngesikhatheso-ke umthetho wesintu wawungakabukuvunywa njengomthetho wehlelo elikhambisana nomthetho weRiphabhligi yeSewula Afrika. Umthetho wenarha wawunganandaba nabonobangela besenzo sokuthengiselana/sokuvumelana ngomthetho wesintu (Seymour 7). Ezehlakalweni la kwakukhona khona umuntu onzima nomuntu ongasinzima, kwakusetjenziswa umthetho ongekho eencwadini zemithetho yelizwe kwaphela.
onzima ngecala lokungwadla nomkakhe. Lapha kuzakusetjenziswa umthetho ongekho emithethweni yePalamende, ngoba omunye obangako kilelicala akasuye umuntu onzima, u-Kobus. Nakusetjenziswa umthetho ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende, uMarhasa uzakuthathwa njengomuntu ongakathathi, ngalokho-ke icala lakhe lizakuphephuka nommoya, ngoba umtjhado wesintu wawungathathwa njengomtjhado! (Qala u-Seymour 7).
Nngokwesekhtjheni 12 yomThetho ka-1927 wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, uNgqongqotjhe anganikela amaKhosi, amaKhosana kunye namaSekela wamaKhosi amandla wokulalela amacala wombango. Indinyana S12 IFUNDEKA BUNJE: " UNgqongqotjhe (a). anganikela nanyana ngiyiphi ikosi namkha ikosana eyaziwako namkha ekhethwe ngaphasi kwendinyana encani namkha yesekhtjheni 2 amandla wokulalela ibe yenze isiphetho (iqunte) emacaleni wombango asuselwa emthethweni wabaNtu abaNzima neweSintu alethwe kiyo babaNtu abaNzima abammangalelene bodwa endaweni ephethwe ngiyo; (b). ngokubawiwa yikosi namkha ikosana nanyana ngiyiphi enikelwe amandla ngokwendinyana (a), anganikela isekela lekosi leyo amandla wokulalela libe lenze isiphetho (liqunte) emacaleni wombango asuselwa emThethweni wabaNtu abaNzima neweSintu alethwe kiyo zizakhamuzi zabantu abanzima ezimmangalelana zodwa endaweni yekosi leyo, KWAPHELA nakube iKosi yomuNtu oNzima, iKosana yomuNtu oNzima namkha iSekela layo ngaphasi kwesekhtjheni le namkha ngaphasi komunye umthetho angeze libe namandla wokwenza isiphetho (wokuthatha isiqunto) ngokutlhalana namkha ukuhlukana kwabantu abathetheneko" . Imibandela enjengale iyatholakala nemthethweni weTranskei (umThetho 13/1982 nomThetho 6/1983), newe-Ciskei (umThetho 37 ka-1984), newe-Bophuthatswana (umThetho 29 ka-1979), neweKwaNdebele (umThetho 3 ka-1984) - Qala Bennett (1975) 76 namatjhugulukwana athileko wamandla wokusebenza ngomthetho.
IKosi, iKosana namkha iSekela leKosana bangalalela amacala ahlangana kwabantu abanzima babodwa kwaphela. UmuNtu oNzima-ke lapha uhlathululwa ku-S35 yomThetho 38 ka-1927 wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima ngalendlela elandelako: "UmuNtu oNzima uzakutjho nanyana ngimuphi umuntu olilungu lananyana ngimuphi umhlobo wabantu abangabendabuko e-Afrika." Ukuthi umuntu ungowambala bani kuqakatheke khulu ekuhlukaniseni bona iBandla linawo na amandla wokugweba icala elithileko.
Nakuqalwa imibandela yokulingana kwabantu ebekwa yiVikelamalungelo, kuvela umbuzo othi kghani lokhu akusibandlululo na. Ngokutjho kwaka-TW Bennett (1975) 77, lesi kusiqinteliso esilungileko nesifaneleko ngelungelo lokungabandlululwa. (Qala ne-S36 yomThethosisekelo.) " Akunakuzaza ukuthi amabandla aqale ukusiza abaNtu abaNzima, njengoba batlhoge imali nefundo ukuthi bangaya emakhotho wabomarhistrada namkha emakhotho amakhulu", ngalokho-ke amabandla ayindlela ekhethekileko ewela ngaphasi kweSekhtjheni 8 (a) yomThetho womThethosisekelo - (Isekhtjheni 9 yomThetho womThethosisekelo omutjha) TW Bennett 77. Umnqopho omkhulu kuvulela abaNtu abaNzima ikundla ngokukhambisana nalokho ekufuze kwenziwe emasikwenabo - Bennett 77. Ecaleni likaBangindawo nabaNye ngokubangisana nesiKhulu somBusosifunda wakwaNyanda nomuNye 1998 SA 262(Tk), kwaquntwa ukuthi nanyana indaba yokuthi umuntu abe ngowombala othileko iliyana namalungelo wokulingana phambi komthetho, kodwa isiqinteliso esihle nesilungileko. Ecaleni likaMhleka noFeni ngokubangisana nesiKhulu somBusosifunda wabaThembu nomuNye 2001 SA 574 (Tk), ngamaphuzu afanako ikhotho yathola ukuphulwa kwelungelwelo akukalungi, akuvumakali. Ikomitjhini yezomThetho ePhepheni lokuCocisana ngamaBandla, iindinyana 6.6.2, iphakamisa bona isulwe imibandela yokubandlulula yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, iphakamisa godu nokuthi amandla wamakhotho abekwe kwaphela ngokuqala ukuthi mhlobobani wecala ekufuze lilalelwe, nangokuqala ukuthi abasecaleni bahlalaphi, kunye nangokuqala ukuthi umthetho wesintu ungena kangangani ecalenelo.
Amagama ekuhlathululwa ngawo usekhtjheni 12 (a) no(b) athi : " umuntu onzima nakammangalela omunye umuntu onzima ahlala naye ndawonye endaweni engaphasi kweKosi" kwanga atjho ukuthi iKosi nayizakuba namandla wokulalela ibe igwebe icala lombango, bobabili ummangali nommangalelwa kufuze bona babe bahlala endaweni engaphasi kwekosi yalapho. Ngokutjho kwaka-Seymour, ikhasi 15, ukuhlala kwakammangalelwa kwaphela endaweni engaphasi kweKosi kwanele ukunikela iKosi amandla wokulalela ibe igwebe icala lombango. Ecaleni elaliqale hlangothi linye kwaphela lakaNggqongqotjhe weeNdaba zabaNtu, kwathiwa njengoba amagama athi indawo yokuhlala kumagama welimi lomthetho ongekho eencwadini zomthetho wePalamende, ngokunjalo-ke kufuze bona asetjenziswe ngokukhambisana nawo lomthetho ongakatlolwa eencwadini zomthetho wePalamende. Indawo yokuhlala ayitjho ikhaya lomuntu, ngalokho-ke indawo yokuhlala nekhaya lomuntu kufuze bona kuhlukaniswe. Indawo yokuhlala itjho nje lapho umuntu ahlala khona. Umuntu angaba neendawo zokuhlala ezingaphezulu keyodwa ngasikhathi sinye (Seymour 15). Kilobo-ke ubujamo bezinto obunjalo, umuntu uthathwa ukuthi uhlala endaweni la akhona nakukhutjhwa idarhfari (Seymour 15). Akukabukubekwa ukuthi kutjhiwo nini ukuthi umuntu uhlalele futhi endaweni ahlala kiyo. Nokho-ke angeze kwathiwa umuntu uhlala endaweni avakatjhe kiyo; nakuzakuthiwa umuntu uhlala endaweni ethileko kufuze bona abe nokunzinza okuthileko endaweni leyo (Seymour 15). Ikhaya lomuntu kukulapho kuthathwa ukuthi ukhona ngitjho nanyana angekho. U-DSP Cronje no-Heaton7 bahlathulula ikhaya lomuntu njenge "ndawo la umuntu athathwa ukuthi ukhona ukuraga amalungelwakhe nokwenza imisebenzakhe esibopho ngitjho nanyana/namhlazana angekho kiyo indawo leyo." Umuntu uba nekhaya linye kwaphela ngasikhathi sinye8. Ummangalelwa ongahlali endaweni leyo anganikela ikhotho amandla wokumgweba ngokuzinikela ekhotho leyo?
Amandla weKosi namkha weKosana wokulalela icala aphelela emacaleni asukela emthethweni wesintu newamasiko. Ikosi namkha iKosana ayinawo amandla wokulalela icala elisukela emthethweni ongekho hlangana nemithetho yePalamende. Umbandela weSekhtjheni 12 yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima uwakhaphela ngeqadi amandla weKosi, weKosana namkha weSekela eendabeni eziphathelene nobulize, ukutlhalana namkha ukuhlukana emtjhadweni. Njengoba ngokomThetho wokuVunywa kwemiTjhado yesiNtu umtjhado wesintu sewubekwa ezingeni elilinganako nelomtjhado wesikhuwa begodu nawo njengoba ungaqedwa kwaphela ngesahlukaniso sekhotho, ukuqedwa komtjhado wesintu kuwela ngaphandle kwekoro yamacala ephethwe mabandla. Nokho-ke amaBandla angalamula eendabeni zemibango yemizi/yemitjhado ngaphambi kwesahlukaniso somtjhado. Amabandla solo anawo amandla wokulalela nokugweba iindaba ezisekela umtjhado, isibonelo: nakufuneka bona indoda ibuyiselwe amalobolwayo nakube umkayo uyingwadlele, nakube angeze kwasetjenziswa umthetho ongakatlolwa eencwadini zomthetho wePalamende lapho. Woke amakhotho eRiphabhligi yeSewula Afrika anamandla nekghono lokusebenzisa umthetho wesintu - qala i-SA Law Commission Report on Conflict of laws, September 1999, ekhasini 2, uqale godu ne-S211 yomThetho womThethosisekelo, kunye ne-SI The Law of Evidence Amendment Act 45 of 1988.
Isekhtjheni 12 iwakhaphela ngeqadi amabandla ukulalela amacala wombango asuselwa emthethweni ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende. Ecaleni likaNgwenya noMavana kwabekwa ukuthi njengoba umthetho ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende uyasebenza emacaleni wobungwadla, amabandla awanawo amandla wokulalela icala elinjalo. Ecaleni likaNkosi noMdlhadlha la kwakufuneka khona ihlawulo ngecala lokukata, ikhotho yokudlulisela iinlilo yabeka bona njengoba umthetho wesintu uvumela icala lobulelesi kwaphela ebujameni bezinto obunjalo, ibandla alinamandla wokulalela icaleli. Nokho-ke la amahlelo womthetho womabili anepengu khona, kwafakazelwa amandla webandla - qala Cebekulu v Shandu. Qala SA Law Commission report on conflict of laws, September 1999, ekhasini 47 fn27. Kufuze kutjhejwe bona ngaphasi kweSekhtjheni 20 yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, abaRholi beNdabuko kuyabavumela ukugweba amacala athileko ngomthetho ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende ngomthetho wesintu, nakube kwaphela ummangalelwa nommangali bababantu abanzima. I-S20 (a) inikela amaBandla amandla wokusebenzisa umthetho wesintu nomthetho ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende. Qala i-SA Law Commission report on conflict of laws, September 1999, ekhasini 44 ne-48. Ekuhlawuliseleni ukulutha umuntu wesifazi bona alale nendoda angakazimiseli, ihlawulo ekhutjhiswa owonileko kufuze bona ikhambisane namasiko nemikhuba yabantu abahlawulisako (abonelweko) - qala icala likaMkombo noMathungu. Kwalawulwa bona amalobolo akhutjhelwa umtjhado wesikhuwa, ngemva kokuhlukana kwalabo abatjhadileko aba licala lomthetho wesintu nesiko lesintu.
Icala limalungana nokuhlukana kwabantu abatjhadileko.
Ngokwesekhtjheni 21A yomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, ngemva kokubonisana nomkhandlu womphakathi ngokwesekhtjheni 21 yomThetho 125 ka-1977 wemiKhandlu yomPhakathi, uNgqongqotjhe unikelwa amandla wokunikela umuNtu oNzima amandla wokwengamela indawo namkha ingcenye yendawo, njengokubona kwakhe uNgqongqotjhe, ngendlela efanako yokunikela iKosi namkha iKosana amandla ngokwesekhtjheni 12 ne-20 yomThetho 38 ka-1927. Ngokwesekhtjheni 22 yomThetho 125 ka-1977, imibandela yesekhtjheni 12 ne-20 eendabeni ezinje izakusebenza emuNtwini oNzima ekukhulunywa ngaye lo ngokwenziwa kwamatjhugulukwana athileko, njengokutjho kwakaNgqongqotjhe eGazedeni yomBuso. Nokho-ke imibandela le azange kheyisetjenziswe Qala Seymour ikhasi 18 la uzakuthola khona bona kwenziwa yini ingasetjenziswa imibandela le.
Ummangali ofisa ukuthathela ummangalelwa igadango uya endaweni la kuhlala khona ummangalelwa akhamba nabofakazi bakhe, nabeluleki bakhe, nabasekeli bakhe kunye nabanye ummangali acabanga ukuthi kuyafuneka babe khona. Nabafika kumsolwa usomkhulumi utjela ummangalelwa icala ummangali alila ngalo ngaye ummangalelwa. Ummangalelwa nakube bekangabalindeli laba abamvakatjheleko akakakatelelwa ukuyiphendula khonokho ngesikhatheso izwangobatjho eza nommangali nabakhambisani bakhe. Ummangalelwa angatjela ummangali nabakhambisani bakhe bona babuye ngelinye ilanga. Ubuhle baleligadango lokuthoma kummangalelwa kukuthi uzakwazi ngokupheleleko ngalokho ekulilwa ngakho ngaye, nokuthi icala asolwa ngalo lilukhuni kangangani.
Ngelanga elitjha ekuvunyelwenwe ngalo, ummangali ubuyelela icala alibeka ummangalelwa phambi kwakhe ummangalelwa nabeluleki bakhe. Abofakazi bamahlangothi womabili bayabizwa nabo. Nanyana kunganamahluleli nje kilobubujamo, kodwa indaba le ikhulunywa sakhotho, begodu koke okukhulunywako kukhulunywa kuqalwe mahlangothi woke. Lelihlelo-ke libizwa ngokuthi "kuthathwa kwegadango" begodu lithathwa njengegadango lokuthoma ecaleni. Nasele ummangalelwa abonile bona icala abekwa lona linamandla kangangani, angalivuma icala; nakalivumileko icala ummangalelwa, lokho kubufakazi obufakazela ummangali ngecala alibeka ummangalelwa. Sele alivumile ummangalelwa icala, sekungakhulunyiswana ngehlawulo. Ngehlangothini lommangali, nakube ubona ukuthi ummangalelwa unamandla ekuzivikeleni kwakhe, angaqunta ukuthi asale alisa angasayi nalo phambili icala alibeka yena ummangalelwa.
Nakube ummangalelwa uphikelele ngokuphika, nommangali naye ufisa ukuya phambili ngecala lakhe, ummangali angahle adlulele phambili aye eKosaneni yangekhabo egunyaziweko namkha engakagunyazwa. IKosana engakagunyazwa ayinawo amandla wokukatelela ummangalelwa ukuthi afike ebandla, ngokunjalo godu ayinawo namandla wokukhupha isahlulelo ecaleni. Nakube ummangalelwa uyalivuma icala ebandla lekosana engakagunyazwa kodwa abhale ukuhlawula, ummangali angadlulisela icala lakhe eBandla leKosini la ayokugwetjelwa khona ukuvuma kwakhe icala. Nakube kukhona ongakaneliseki ngesiqunto sekosana, angadlulela phambili aye eBandla leKosini. Isahlulelo seBandla leKosini namkha leKosaneni sisibopho, nesigwebo silandela lapho-ke. Kunobanyana umuntu ayokummangala eBandla leKosaneni, angavele atjhinge ekhotho enamandla, eliBandla leKosana, iBandla leKosi namkha iKhotho kaMarhistrada. IKosana ingasicitha isahlulelo seNduna, kanti neKosi nayo ingasicitha isahlulelo seKosana.
Ufakazi wethula ubufakazi bakhe ngaphandle kokuthikaziswa. Nanyana ngiliphi ilungu lomKhandlu weKosini namkha nanyana ngiliphi ilungu lomphakathi elikhona lapho lingatjhuka ufakazi ngemibuzo. Lelihlelo-ke liragwa ngehlonipho nangendlela ehlelekileko, ngaphandle kokubekela abakhulumako indlela ethileko yokukhuluma.
Ngemva kokulalelwa kwabo boke ubufakazi nazo zoke iinkulumo zalabo abazabe bakhona, iKosi, ngokulekelelwa maDuna, ithatha isiqunto ngokukhambisana nomthetho wesintu nangokulandela ihlelo lokusebenzisa ihloko ngemvelo nangendlela elungileko. Nakube isiqunto esinjalo azange khesithathwe phambilini, nasithoma mzukwanokho sesizakuba yikomba. Lelihlelo-ke libala nokuvunjululwa kwamaqiniso kunye nokusetjenziswa komthetho phezu kwamaqiniso atholakeleko.
IKosi namkha iKosana ephethe iBandla yenza iBandla. Isahlulelo seKosi namkha seKosana kilelo iBandla sisiphetho, kuye-ke nokho ngelungelo lokudlulisa isililo laloyo osecaleni, ngalokho-ke res- judicata - Tsautsi v Nene. Igama elithi 'isahlulelo' litjho umlayo wekhotho/webandla kunye nabonobangela bokuthi kungani kukhutjhwe umlayo onjalo. Nanyana abonobangela kunganasidingo sokobana bakhutjhwe khonokho nakukhutjhwa umlayo, abonobangela abenze ukuthi bekukhutjhwe umlayo loyo kufuze bona bakhanye babonakale emehlweni wekhotho/webandla ngaphambi kobana umlayo loyo ukhutjhwe. Isahlulelo singakhutjhwa, iKosi namkha iKosana namkha iSekela liba-functus officio. Isahlulelo seKosi singaliswa. Umphumela wokulisa isahlulelo ufana nokuthi icala licithiwe - Komani v Qabongwana. IKosi namkha iKosana inesibopho esikatelelako sokutlola phasi irekhodi lesahlulelo sayo iyosirejistara e-Ofisini kaMarhistrada kungakapheli iinyanga ezimbili isahlulelweso sikhutjhiwe - Sekhtjheni 6 ne-7 GN R2082 ka-1967. Nakufumaniseka ukuthi iKosi ayisitloli phasi isahlulelo sayo bekudlule isikhathi esibekiweko, ngiyo ezakuthwala iindleko zabanikazi becala - Seymour 17 noBhengu v Mpungose. Isahlulelo seKosi namkha seKosana esitlolwe phasi sabe sarejistarwa sithathwa ukuthi silungile, bekube mhlazana kuzakuba nozasiphikisa besilungiswe. Nakube kukhona osola ukuthi isahlulelo esirekhodiweko asikalungi, kufuze bona aziswe lo omunye ebekubangwa naye ecaleni, ngokunjalo neKosi ebeyiphethe icalelo nayo yaziswe - Kunene v Madoda?
Umutjho othi 'sebenzisa isahlulelo' utjho ikambiso la umuntu owoniweko afuna khona ukuzanelisa ngecala enziwe lona. Kufuze bona kulandelwe ikambiso yomthetho wesintu ekusetjenzisweni kwesahlulelo - Qala S1 ye-GN R2802 ka-1967. Isahlulelo sebandla sisetjenziswa ngokudla ipahla yaloyo onecala, idliwa sithunywa sekosini. Nakube ukudliwa kwepahla kukhambisana nesiko, akunapahla etjhiywako kileyo edliwako. Nakwenzekako ukuthi isithunywa sekosini siyalelwa nepahla ekufuze idliwe, indaba le ingangenwa yikhotho kaMarhistrada, yona ezakutlola incwadi enikela isithunywa amandla wokudla ipahla - Qala S8 ye-GN 2802 ka-1967. IKosi evumako ukuthi ngiyo eyenze ukuthi ipahla idliwe ibe isazi ukuthi ipahla leyo ngeyomunye umuntu ngaphandle kwaloyo onecala, ithweswa umsebenzi wokubuyisela ipahla edliweko leyo la idliwe khona - Khanyile v Khanyile. Nakube isiThunywa seKosini sidla ifuyo yomunye umuntu ngaphandle kwaloyo onecala, umnikazifuyo leyo unelungelo lokuyoyilwela ifuywakhe nanyana kukuphi la azayithola khona, ngitjho nanyana seyithengiselwe omunye imbala - Hlatshwayo v Hlatshwayo. NgokomThetjhwana 8 we-GN R2082 ka-1967, ukummangalelana (icala lomuntu wesithathu) kufuze bona kulalelwe yiKosi ekhuphe isahlulelo, nakungasinjalo kube ngiloyo olandela iKosi ngesikhundla. Ukubhalelwa kulandela ikambiso yesiko kubangela ukuhlawuliswa - Ndlovu v Thabethe & Others. IKosi ayisisithunywa samuntu, ngalokho-ke ukuhlawula eKosini, akusivali isikwelede/akuliqedi icala, ngaphandle-ke kokuthi mhlamunye ihlawulo ekhutjhwa ekosini leyo ikhutjhwe ngokugunyazwa ngiloyo onecala - Majozi v Majozi?
Ukudlulisela icala/isililo phambili nokubuyekeza icala yindlela yekambiso engasetjenziswa ukuphikisa isahlulelo esikhutjhwe yikhotho encani kobanyana isahlulelweso siyokulungiswa la singakalungi khona namkha sicithwe. Nokho-ke indlela yekambiso ngayinye kilezi ezimbili isebenza ngcono ebujamweni bezinto obuhlukileko. Ukuthi kusetjenziswa yiphi indlela yekambiso, kuya ngokuthi yini lokho ekulilwa ngakho. Nakube kulilwa ngokuthi kukhona la kuphosiseke khona, namkha nakube kulilwa ngokuthi kwenziwe ubukirikitjani namkha nakube kulilwa ngokuthi kwenziwe okuphambene nomthetho nabekugwetjwa, kuzakufuneka ukuthi icala libuyekezwe. Izehlakalo zobukirikitjani zibala nokweqiswa amehlo (ukungatjhejwa) kwemithetho yomthethobulungiswa wemvelo. Isibonelo : ukungatjheji umthetho wokulalela amahlangothi woke ngokulingana - i-audi alteram partem rule. Ngokomthetho lo, ikhotho kufuze bona izilalele zombili iinqhema ezisecaleni ngaphambi kobana ithathe isiqunto. Nayingahlumbukwenza njalo, izabe yenze ubukirikitjani. Nokho-ke la isililo sisekelwe bonobangela abaqalisiswe yikhotho ekuthatheni isiqunto esithileko, ukudlulisela icala/isililo phambili ngikho okulungileko. Ukudlulisela isililo/icala phambili kuvamise ukuphathelana nekambiso, ukube kanti ukubuyekezwa kwecala khona kuvamise ukuphathelana neenlilo ezingale kwerekhodi.
c . Ubukirikitjani ekugwetjweni kwecala kunye nokuvuma okungavumakaliko namkha ubufakazi obungakagunyazwa namkha ukucithwa kobufakazi obuvumakalako namkha obugunyaziweko.
Nokho-ke kukhona ezinye izehlakalo la nanyana ngiyiphi yaleziindlela ezimbili zekambiso ingalunga khona. Isibonelo kukula isiphathimandla esiphethe icala sivume khona ubufakazi obungavumakaliko begodu nerekhodini kuvele ubufakazi obungavumakaliko. Kilobubujamo bezinto obunje-ke, nanyana kuyabuyekezwa nanyana kudluliswa isililo/icala, kulungile.
Umbuzo othi amakhotho wabomarhistrada anawo na amandla wokubuyekeza amacala wemabandla mbuzo ongakabukuphendulwa. Amakhotho wabokomitjhinari ajanyiselelwa ngamakhotho wabomarhistrada ayenamandla kwaphela wokudlulisa amacala wemabandla - Latha v Latha & Another. Ecaleni likaBhulose aqalene noBhulose, kwalawulwa bona iKhotho kaKomitjhinari yayinganawo amandla wokubuyekeza iinqunto/izahlulelo zamaBandla. USekhtjheni 12 womThetho wokuLawula abaNtu abaNzima noSekhtjheni 29A wamaKhotho waboMarhistrada unikela ikhotho kamarhistrada amandla wokuhlola iinlilo zamacala adluliswako ezivela emabandla, kodwa womabili amasekhtjheni la awakhulumi ngokubuyekeza. IKhotho kaMarhistrada, njengoba imntwana womthetho oseencwadini zemithetho yePalamende nje, ayinawo amandla adlula lawo ewanikelwe mThetho weKhotho kaMarhistrada neminye imithetho. Kubonakala ungathi akunamthetho onikela ikhotho kamarhistrada amandla wokubuyekeza amacala wombango abuya emaBandla. Nokho-ke ngokwesekhtjheni 35 , omunye nomunye umsolwa unelungelo lokugwetjwa ngendlela elungileko; lelo-ke ilungelo libala nelungelo lokudlulisela icala phambili eKhotho ePhakemeko kobanyana liyokuhlolwa ngobutjha namkha liyokubuyekezwa. Isekhtjheni le-ke ibonakala ungathi inikela amaKhotho waboMarhistrada amandla wokubuyekeza isahlulelo secala elibuya eBandla. Nokho-ke nakuthiwa " omunye nomunye umsolwa" kilesekhtjheni kutjho ukuthi isekhtjheni le ikhuluma ngamacala wobulelesi kwaphela. Kufuze kutjhejwe-ke nokho bona iKhotho kaMarhistrada nayilalele icala elidluliswako elivela eBandla inamandla wokufakazela isiqunto esithethwe phambilini eBandla, namandla wokutjhugulula isiqunto esithethwe ngilo iBandla namkha amandla wokucitha isiqunto esithethwe liBandla, ngemva kobana izwe ubufakazi nanyana ngibuphi obethulwe phambi kwayo egameni leenqhema ezidlulisa icalelo namkha nanyana ngibuphi ubufakazi ikhotho ebubona bulungile. IKhotho kaMarhistrada godu inamandla wokungezelela isikhathi esibekiweko emiThethweni yeBandla leKosini nelemaKhosaneni - R2082 ka-1967. Kubonakala ungathi isililo esidluliselwa ekhotho kamarhistrada asipheleli kwaphela erekhodini, ngalokho-ke nanyana ngibuphi ubufakazi obumalungana nobukirikitjani bungalalelwa, nanyana buyavela erekhodini nanyana abuveli. Lokhu-ke kubonakala ungathi kwenza bona kungasaba nefuneko yokuhlukanisa hlangana kwesililo esidluliswako nokubuyekeza icala nakwenziwa umzamo wokulungisa isahlulelo/isiqunto seBandla eKhotho kaMarhistrada. Njengoba ukulalelwa kwesililo secala kukugweba ngobutjha nje, akunafuneko yokuthi kungacatjangwa nokubuyekeza nakube icala lidluliswe njengesililo.
Isahlulelo esenziwe yiKosi namkha iKosana kuyakghonakala bona sidluliselwe eKhotho kaMarhistrada enamandla wokusiqala ngobutjha nakube kunesililo ngaso - sekhtjheni 12 ifundwa nesekhtjheni 29A yomThetho 32 ka-1944 wamaKhotho waboMarhistrada. IKhotho kaMarhistrada enamandla yiKhotho kaMarhistrada ebeyizakuba namandla wokulilalela icalelo kwekuthomeni. Lapha-ke kutjhiwo iKhotho kaMarhistrada enamandla ngasikhathi sinye neBandla elilalele/eligweba icala ngesikhatheso. Isahlulelo seBandla kuyakghonakala bona sidluliselwe eKhotho kaMarhistrada nakube kunesililo ngaso, ngitjho nanyana iKhotho kaMarhistrada inganawo nje amandla wokukhupha isahlulelo esisiphetho - Ntshabala v Piti. Labo abaseCaleni eliDluliswako kufuze babizwe ummangali nommangalelwa, hayi umdlulisisibawo nomaziphendulela - Dlamini v Sibisi. IsiLilo seCala siqala kwaphela lokho iinqhema ezilila ngakho okuserekhodini. Isahlulelo seBandla siyi-res judicata ukufika la kungasilo khona iBandla eliDlulisa isiLilo seCala ?
Ngalokho-ke la ummangali afuna ukuhlawulwa khona ngeenkomo eli-19 kodwa ikosi yalawula ukuthi akahlawulwe ngazine kwaphela, ngaleyindlela-ke ummangali walidlulisela phambili icaleli ngoba angakaneliseki ngesahlulelo sakhona, ikhotho ekudluliselwe kiyo isililo angeze ibe namandla wokukhupha isahlulelo esijamela ummangalelwa ngamanye amagama ikhotho ayikwazi ukusicitha isililo sommangali nakube ummangalelwa akakafaki sakhe isililo naye esiphikisana nalesi sakammangali. Nakube isiqunto esivumelana nommangalelwa siyasekelwa, ikhotho ekudluliselwe kiyo isililo kufuze bona isicithe isililweso, kobanyana kuzokujama isahlulelo seBandla - Mthethwa v Mthethwa 45. Isibawo sokudlulisela icala phambili kufuze bona senziwe kungakapheli iinyanga ezimbili ukusukela mhlazana kukhutjhwa isahlulelo - umThetjhwana 91 wemiThetho yamaBandla R2082 ka-1967. Nokho-ke isikhathesi singelulwa nguMarhistrada ngonobangela ozwakalako - umThetjhwana 93. Nasele isibawo sokudlulisa icala sifakiwe, kuyazenzakalela ukuthi kujanyiswe ukusetjenziswa kwesahlulelo, bekube mhlazana isibawo sokudlulisa icala kuqedwako ukusebenza ngaso namkha bekube mhlazana siphelelwa sikhathi, namkha bekube mhlazana sitsonyulwako - umThetjhwana 81. Umuntu ongaphakathi kwecala akalahlekelwa lilungelo lakhe lokudlulisela isibawo eKhotho kaMarhistrada ngonobangela wokwanelisa namkha wokuzinikelela ukwanelisa ingcenye yesahlulelo seBandla namkha isahlulelo ngokuphelela kwaso namkha ngokwamukela kwakhe azakuzuza kileso isahlulelo - umThetjhwana 9 4. Ummangalelwa odlulisela icala phambili naye angafaka icala eliphikisako ngitjho nanyana angazange alifake ekuthomeni kwecala. - umThetjhwana 122 wemiThetjhwana yeBandla leKosini namkha leKosaneni R2082 ka-1967. Kukhulunyelwa ukuthi umthetjhwana lo u-ultra vires - Seymour 33 fn 166. Isililo esidluliswako siyaziphelela emveni kobana sitjhejiwe na isahlulelo ekulilwa ngaso/ esiphikiswako siphela ngokomthetjhwana 72. Ngokwe-72, isahlulelo seBandla leKosini siphelelwa sikhathi nakube asibhaliswa kuMabhalana weKhotho kaMarhistrada kungakapheli iinyanga ezimbili emveni kwelanga okwakhutjhwa ngalo isahlulelo njengobanyana kufuna umthetjhwana 71. Isahlulelo esiphelelwe sikhathi sifana nesahlulelo esingazange khesibe khona, ngalokho-ke angeze sadluliselwa phambili namkha siphikiswe - Sabelo v Njilo46. Isibawo sokudlulisa/sokuphikisa icala angeze satjhejwa ngokuqalana nesahlulelo esibhalelweko esikhutjhwe libandla, bekube sikhathi la isibawo sokucithwa kwesahlulelo sirarhwa khona - umThetjhwana 91 - Imithetjhwana yamaBandla wamaKhosi namaKhosana R2082 ka-1967. Ukuthola ikambiso yokudlulisa amacala, qala umThetjhwana 10 -13 wemiThetjhwana yamaKhotho wamaKhosi neziPhakanyiswa KwaZulu-Natal GN 12 ka-1992 . Ngokwesekhtjheni 124 yomThetho 38 ka-1927, isibawo sokudlulisa icala nasele sitjhejiwe, isiphathimandla esiphethe iBandla sikatelelekile ukutjela ikhotho abonobangela bokuthi senziwe yini sithathe isiqunto esisithetheko, kungakapheli amalanga alitjhumi-nane sitjeliwe ngesibawo sokudlulisa icala. Nakufumaniseka ukuthi abonobangelabo abakatlolwa phasi, bazakutlolwa phasi ngumabhalana wekhotho. Abonobangelabo bazakuba yingcenye yerekhodi lokudlulisa icala. Nakufumaniseka bona isiphathimandla seBandla asibavezi abonobangelabo, ikhotho eyokulalela icala elidluliswakwelo ingasilayela bona sithumele abonobangelabo ngesikhathi esithileko. Ikhotho yokudlulisela amacala ingakutshwilisa ukulalelwa kwecala elidluliswako, kobanyana kuzokuba nesikhathi sokuthi isiphathimandla seBandla sithumele abonobangela abafunekako. Laphokhunye-ke ikhotho yokudlulisela icala nayibona kufanele ingaragela phambili ngitjho nanyana isiphathimandla seBandla singakabathumeli abonobangela besahlulelo - umThetjhwana 10do n0 11 - imiThetjhwana yeBandla lamaKhosi nelamaKhosana R2082 ka-1967. Nakubalwa nanyana ngiliphi inani lamalanga elibekwe ngokwemithetjhwana 47, uSonto neholideyi malanga angabalwako - umThetjhwana 152. Icala elidluliswako angeze livowudelwe nakube ubungako becala bungaphasi kwe-R10.00, ngaphandle-ke kokuthi ikhotho ithe nayiphenyako yafumana bona kunomthetho wekambisolawulo oqakathekileko obalwa ecaleni elidluliswakweli. IKhotho kaMarhistrada elalele icala elidluliswako eBandla iligweba ngobutjha icalelo nakube ikhotho leyo ngiyo ethoma ukuzwa lelo icala elidluliswako, ngaleyo indlela-ke ijamiselele isahlulelo ebesikhutjhwe liBandla - umThetjhwana 124.
ImiThetjhwana yamaKhosi namaKhosana R2082 ka-1967.
Nasele isahlulelo seBandla sifakazelwe, sicithiwe namkha sitjhugululiwe, sesithathwa ukuthi sisisahlulelo seKhotho kaMarhistrada - sekhtjheni 29A yomThetho weKhotho kaMarhistrada. Njengoba amandla wamaKhosi, namaKhosana namkha amaSekela aphelela emthethweni wesintu nje, ikhotho nayilalele icala elildluliselwe kiyo ikatelelekile bona isebenzise umthetho wesintu - Yeni v Jacaa (N-E) 31. Nokho-ke la kutholwa khona bona iBandla lisebenze ngecala elisuselwa emthethweni wesintu, icalelo liyacithwa, licithelwa ukutlhogakala kwamandla wokusebenza ngalo - Cebekhulu v Shandu NAC (N-E) 196. Esinye isibawo sokudluliswa kwecala esivela ekhotho kaMarhistrada sesisezandleni zeKhotho ePhakemeko.
Eqwaqwa ikambiso yamacala adluliswako abuya emaBandla wamaKhosi newamaKhosana aya emaKhotho waboMarhistrada ayisalawulwa masekhtjheni 12 , 12 , 20 , 20 ne 20 yomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima. Lamasekhtjheni womthetho abulawa ngokwesekhtjheni 6 yomThetho weQwaqwa wokuDluliselwa kwamaCala Phambili abuya emaBandla wamaKhosi nemaBandla wamaKhosana - sekhtjheni 7 ka-1988 (). Ikambiso namhlanje seyilawulwa mThetho weQwaqwa. Isekhtjheni 3 yomThetho weQwaqwa yanikela uNgqongqotjhe wezomThethobulungiswa amandla wokwenza imithetjhwana (ikambiso yokulawula emacaleni adluliselwe phambili) engena endaweni yemiThetjhwana yamaBandla wamaKhosi newamaKhosana - R2082 ka-1967.
Iindawezi zombili zaphasisa imithethwazo yokuSungulwa kwamaKhotho waboMarhistrada ngokwesekhtjheni 2 yayo yomibili imiThetho le; amaKhotho waboMarhistrada manjesi-ke selasele namandla wemithetho esele yabulawa48. Njengoba amaKhotho waboKomitjhinari ayekwazi ukulalela amacala adlulisiweko abuya emaBandla, amandla walokhu-ke nawo asemaKhotho waboMarhistrada. Ikambiso nokusebenza emacaleni adluliswako abuya emaBandla kulawulwa ngemiThetjhwana yamaBandla wamaKhosi namaKhosana -R2082 ka-19674?
Ngokwesekhtjheni 20 yomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, uNgqongqotjhe angatlolela amakhosi namakhosana namkha amasekela wabo incwadi awanikela ngayo amandla wokugweba amacala wemithetho engakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende namkha amacala wesintu, ngaphandle kwalayo atjhiwo ngamagama etjhejulini yesithathu yomThetho, enziwe mumuNtu oNzima phezu komunye umuNtu oNzima endaweni engaphasi kweKosi. IBandla alikwazi ukuthwesa nanyana ngisiphi isigwebo kileziingwebo ezilandelako (S20 yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima): isiGwebo sokuFa, isiGwebo seCala lokuCwiya, isiGwebo seCala lokuLimaza ngesiHluku, isiGwebo sokuDosa eJele, ihlawulo engaphezulu kwe-R100.00 namkha yeenkomo ezimbili namkha yetjhumi lefuyo yomhlobo omncani (njengembuzi), namkha isiGwebo sokuBetha. Ukuvinjelwa kwesigwebo sokubetha kukhambisana nesekhtjheni 12 (e) yomThethosisekelo yona eyalela iinjeziso zelunya nezinganabuntu. Ngokwesekhtjheni 20 yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, amacala wobulelesi adluliswa liBandla kufuze bona adluliselwe eKhotho kaMarhistrada enamandla wokulalela amacala adlulisiweko kungakapheli ama-30 wamalanga isigwebo sikhutjhiwe - umThetjhwana 2 wemiThetjhwana yokuDluliswa kwamaCala wobuLelesi - R45 ka-1961.
Kufuze kutjhejwe-ke nokho bona umthetho wesintu awuhlukanisi hlangana kwecala lombango necala lobulelesi njengoba kusenza umthetho ongakatlolwa eencwadini zemithetho yePalamende. Amacala la godu akutjho ukuthi alalelwa wodwa ngahlanye. Kufuze kutjhejwe-ke godu nokuthi isenzo somenzicala kungenzeka sibe licala lobulelesi necala lokwephula umthetho elihlawuliswako. Ecaleni elinjalo-ke isiphathimandla esigweba icala kufuze bona sazi bona amandlaso aphelelaphi emacaleni wombango nemacaleni wobulelesi.
AmaKhosi namaKhosana angakanikelwa amandla makhosi namakhosana uNgqongqotjhe angakawanikeli amandla wokulalela nokugweba amacala wombango namkha wobulelesi, ngokwesekhtjheni 12 namkha isekhtjheni 20 yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima. Lokhu-ke nokho akutjho ukuthi lawo amakhosi namakhosana angakanikelwa amandla awakho emthethweni. Lawo amaKhosi namaKhosana anjalo kwaphela nje akanawo amandla wokulalela nokugweba amacala wombango nawobulelesi, kodwa wona asese makhosi namakhosana eendaweni zemakhabo. Kodwa-ke okwenzekako mbala kukuthi abantu abasecaleni basa amacalabo eKosini namkha eKosaneni. IKosi-ke kuba ngiyo elalela icalelo bese ikhupha isahlulelo sayo.
Isahlulelo esikhutjhwe yiKosi namkha iKosana engakanikelwa amandla sililize lakolize54 begodu asinasibopho phezu kwalabo ababangako, ngaphandle kobana bobabili abantu ababangako basivume isahlulelweso55. Isahlulelweso godu angeze sasetjenziswa ngendlela yokudla onecala ipahla. Ukudla ipahla yomuntu nokususa ipahla yomuntu ngesahlulelo esinjalo kufana nokudlelezela ipahla yomuntu 56. Nangabe ipahla edliwako leyo inikelwa okweledwako, naye uba necala lokudlelezela 57. Isahlulelo sithoma ukuba sibopho nasele ababangako basivumile. Nokho-ke nakube ababangako basivumile isahlulelo kodwa ummangalelwa akhange ahlawule, ummangali kufuze bona avule icala de novo ekhotho enamandla wokulalela icala elinjalo 58. Nakube ummangalelwa uyahlawula nanyana ihlawulwakhe ingakapheleli kodwa iKosi namkha iKosana namkha isiThunywa seKosini siyivume ihlawulo leyo ngemva kobana ummangali asivumile isahlulelo, ummangali ukatelelekile bona naye avume, ngaleyindlela-ke ummangalelwa akasenacala 5. Kodwa-ke nakufumaniseka bona ihlawulo yommangalelwa ayamukeleki, ihlawulo leyo ithathwa njengendlela yokuvuma icala engasetjenziswa ngitjho nangomuso nakube kuyisanwa phambili?
Emacaleni wobulelesi-ke izinto zihlukile. Makhosi namaKhosana kunye namasekela anikelwe amandla kwaphela avunyelwe ukwenza umsebenzi wokugweba amacala wobulelesi. La iKosi namkha iKosana engakanikelwa amandla ihlawulisa khona ummangalelwa namkha la ijezisa khona ummangalelwa, umlayo wokuhlawulisa namkha wokujezisa loyo uba lilize lakolize. La ikhotho yeqa khona amandlayo namkha la ikhupha khona isigwebo ukube ayinamandla wokwenza njalo, izithwesa icala lokwephula umthetho - qala umThetjhwana 17 no-31 wesimemezelo R110 sika-1957.
AmaBandla eTranskei, neBophuthatswana, neVenda kunye ne-Ciskei (ezaziwa ngokuthi zizAbelo ezikhululekileko) ayejanyiswe ngomthetho owabethwa kizo izabelwezi. Kufuze kutjhejwe bona nanyana umthetho ekwakhiwa ngawo amabandla nowawulawula amabandla lawo ezAbelwenezi kukhona lapho ufana khona nomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, kodwa nokho kukhona nalapho yehluka khona imithetho le. NgokwemiThetho yomThethosisekelo yalezizAbelo, woke amakhotho kilezizAbelo ayenamandla wokusebenzisa umthetho womhlobo wabantu balapho emacaleni aphathelene namasiko wesintu wabantu besabelo ngasinye (qala Seymour 7-8).
Isigwebo sokufa siphambana nelungelo lokuphila begodu umThetho womThethosisekelo sewasicitha isigwebo sokufa.
Isijeziso sokubetha sesacithwa emthethweni ngokwesekhtjheni 1 yomThetho 33 ka-1997 wokuBulawa kwesijeziso sokuBetha.
Amasekhtjheni afaneleko wemiThetho le aphethe imibandela efanako yokunikela amandla.
E-Bophuthatswana amabandla ayebizwa ngokuthi maKhotho wesiTjhaba. NgokomThetho 23 ka-1978 womBusositjhaba we-Bophuthatswana (umThetho), esinye nesinye isifunda sombusositjhaba sakhelwa yalo iKhotho yesiTjhaba. AmaKhotho la, ngokomThetho, akhiwa yiKosi, iKosana namkha uSihlalo womKhandlu kaMaziphathe. Amalungu wesitjhaba sendawo yalapho/womphakathi wendawo yalapho ngiwo aba malungu weKhotho yesiTjhaba yendawo leyo. AmaKhotho wesiTjhaba ayavela kusekhtjheni 9 yomThetho wamarekhodi wamakhotho. Amacala adluliswako nabuyekezwako asetjenzwa yikhotho kaMarhistrada - sekhtjheni 9 yomThetho, yona enamandla yokucitha, ukutjhugulula, ukulungisa isahlulelo seKhotho yesiTjhaba namkha ibethe nanyana ngimuphi umlayo ofaneleko - Sekhtjheni 9 yomThetho. Ekusebenzeni kwayo amacala adluliselwe kiyo, ikhotho kaMarhistrada ngokuzithandela kwayo ingalalela icala de novo namkha ithembele erekhodini leKhotho yesiTjhaba - Qala iSekhtjheni 9 . Umarhistrada nakalalela isililo secala elidluliselwe kuye kufuze bona asebenzise umthetho wesintu - sekhtjheni 10 yomThetho.
Isekhtjheni 3 yomThetho lo inikela uMongameli amandla wokunikela iKhotho yesiTjhaba amandla wokugweba amacala wombango asukela emthethweni wesintu. IKhotho yesiTjhaba nayibawako, uMongameli anganikela esinye isijamiso esingaphasi kweKhotho yesiTjhaba amandla wokugweba amacala wombango, kodwa isijamisweso asilinganisele indawo la sizakugcina khona ukusebenza, asivumele nokuthi singahlola bona yini okubangele bona bekummangalelwanwe, abeke nokuthi ngibaphi abantu isijamisweso esingaba namandla wokubagweba. Emacaleni aphathelene nesiko, kufuze kusetjenziswe umthetho wesintu, ngaphandle-ke kokuthi mhlamunye umthetho wesintu ofaneleko sewabulawa, sewatjhugululwa namkha uphambana nomthethokambiso womphakathi namkha ikambisolwulo yomthethobulungiswa wemvelo - qala isekhtjheni 4 yomThetho. AmaKhotho la avunyelwe ukugweba amacala wombango nawobulelesi ngasikhathi sinye nakube emacaleni lawo kuqalenwe namaphuzu afanako kunye neenqhema namkha abantu banye - sekhtjheni 11 yomThetho.
Angasuselwa emthethweni wesitjhaba namkha emagadangweni atjhili emthethweni wesitjhaba.
La kukhulunyiswanwa khona ngamandla wewili namkha ngehlathululo yayo namkha la kukhulunyiswana khona noba kungaba ngimuphi umtlolo wobufakazi.
La kufunwa ukuthola khona ubujamo bamandla wengqondo yomuntu.
La kufunwa khona umlayo wokuthulela safuthi.
La kufunwa khona ukuphelisa umtjhado namkha ukuhlukanisa umtjhado.
Ecaleni elifaka phakathi ikosi namkha ikosana namkha umbusositjhaba.
NgokomThetho 29 ka-1979 wamaKhotho wesiTjhaba eBophuthatswana, amaKhotho wesiTjhaba esabelweni esasibizwa ngokuthi yi-Bophuthatswana anamandla akhethekileko wokugweba woke amacala wombango asuselwa esikweni nemthethweni wesintu. Ngenca yalokhu-ke, amacala anjalo angeze ayiswa eKhotho kaMarhistrada.
Umnikazi wepahla egugekako esendaweni engaphasi kombusositjhaba ngecala eliphathelene nepahla leyo.
Ngemva kobana i-Transkei ithole ikululeko, imibandela yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima ephathelene namakhosi namakhosana yaginywa yisekhtjheni 60 yomThetho 15 ka-1976 yomThethosisekelo, wona owavumela ukuragela phambili kwemithetho eyayisele seyivele ikhona bekube mhlazana isulwa yiPalamende yeTranskei. Imibandela eyaginywako leyo kwathi ngemva kwalokho yajanyiselelwa ngomThetho 6 ka-1983 [ umThetho] wamaBandla wamaKhosi weTranskei nemiThetjhwana yamaKhosi - GN 139 ka-1982 - qala godu no-Seymour 20. Ngaphandle kwamaBandla wamaKhosi, kwakhiwa namaKhotho waboMaziphathe beemFunda ngokomThetho 13 ka-1982 wamaKhotho waboMaziphathe beemFunda. AmaKhosi namaSekelawo, ngeenkhundla zawo anamandla alinganako njengamakhosana emabandla, ngalokho-ke akunasidingo sokobana anikelwe ngendlela ehlelekileko amandla wokwengamela amaBandla - Sekhtjheni 2 yomThetho.
A. Amandla wokugweba kufuze anikelwe nguNgqongqotjhe.
B. Icala kufuze lisuselwe emthethweni wesintu nesikweni.
C. Ummangalelwa kufuze ukube uhlala endaweni engaphasi komBusositjhaba.
D. Amacala aphathelene nokuphelisa, nokutlhalanisa, nokuhlukanisa umtjhado nanyana ngewesintu nanyana ngewesikhuwa awela ngaphandle kwelawulo namandla weBandla.
Ikambiso kufuze bona ikhambisane nomthetho wesintu nesiko, kodwa ukusetjenziswa kwesahlulelo sekhotho kunjengoba kulayelwe mthetjhwana ofaneleko - sekhtjheni 4 ne- . Amacala adluliswako asezandleni zeKhotho kaMarhistrada namkha iKhotho kaMaziphathe wesiFunda - sekhtjheni 4 yomThetho ka1983 wamaKhotho wamaKhosi/wamaBandla (e-Transkei). Ilungelo lokudlulisela icala phambili likhona ngaphandle kwala ubungako behlawulo bungaphasi kwe-R25.00, ngaphandle-ke kobanyana iKhotho ePhakemeko ithe nayiphenyako yathola bona icalelo liphethe nekambisolawulo yomthetho eqakatheke khulu - sekhtjheni 4 . Ukudluliselwa kwecala phambili kufana nokugweba icala de novo - sekhtjheni 4.
E. Iingwebo ezilandelakwezi angeze zathweswa - sekhtjheni 3 : isigwebo sokufa, secala lokucwiya, secala lokulimaza ngesihluku, sokudosa ejele namkha sokuhlawuliswa ihlawulo edlula iinkomo ezine namkha ihlawulo ngefuyo ebalwa ngemali engadluliko ku-R100.00 ngayinye namkha ama-20 wefuyo yomhlobo omncani, namkha ihlawulo yakhona ebalwa ingadluli ku-R20.00 ngayinye namkha i-R400.00.
Ikambiso yokugwetjwa kwamacala wobulelelesi ikhambisana nomthetho wesintu nowesiko, kodwa nokho ilawulwa mithetjhwana yokulawula ebethwa nguNgqongqotjhe wezomThethobulungiswa. Ukukhulunyelwa zizazi zomthetho (amagcwetha) akukavunyelwa - sekhtjheni 10. Ummangalelwa nakangabhalelwa kuhlawula ihlawulo ahlawuliswe yona, ikosi ingalayela bona abotjhwe ayiswe phambi kwakamarhistrada ekhotho namkha ayiswe phambi kwesikhulu esingamele ikhotho yesifunda endaweni la icala ligwetjwe khona; ikhotho izakuthi ingaqinisekisa yaneliseke bona ihlawulo ummangalelwa ahlawuliswe yona beyilungile, ilayele bona ahlawule ummangalelwa, nakabhalelwako imphosele ngejele adose isikhathi esingadluliko eenyangeni ezintathu. Amandla wokugweba amacala adluliswako asezandleni zeKhotho kaMarhistrada namkha iKhotho kaMaziphathe wesiFunda - sekhtjheni 5 . Icala elidluliswako kufana nokuthi ligwetjwa de novo - sekhtjheni 5.
Ngokwesekhtjheni 73 yomThetho 15 ka-1976 womThethosisekelo weTranskei, kuneemfunda ezilithoba eTranskei ezasungulelwa amaKhotho waboMaziphathe beemFunda - sekhtjheni 2 yomThetho wamaKhotho waboMaziphathe beemFunda [umThetho]. Ngokombiko ka-Olivier 1997 64, ngo-1997 amakhotho ayesebenza eemfundeni ezihlanu nje kwaphela. AmaKhotho waboMaziphathe beemFunda anamandla ngasikhathi sinye neKhotho kaMarhistrada la umsolwa ecaleni lobulelesi asisakhamuzi khona namkha la ababangako ecaleni lombango bazizakhamuzi zeTranskei khona - sekhtjheni 3 yomThetho wezamaKhotho waboMaziphathe beemFunda. MaKhotho waboMaziphathe beemFunda kwaphela anegunya lokusebenzisa umthetho wesintu ngitjho nemacaleni wobulelesi, hayi njengamakhotho wabomarhistrada wona angasebenzisa umthetho wesintu emacaleni wombango kwaphela. AmaKhotho waboMaziphathe beemFunda kuthiwa abantwana bemithetho yeencwadini zeSewula Afrikapha njengoba phela asungulwa ngomThetho wePalamende, ngokunjalo-ke namandlawo awathola khona eencwadini zemithetho yePalamende. Akukavunyelwa ukukhulunyelwa zizazi mthetho (amagcwetha) kilamakhotho - sekhtjheni 7. Amacala adluliswako alalelwa yiKhotho ePhakemeko kanti-ke amacala wobulelesi abuyekezeka ngendlela efanako namakhotho wabomarhistrada. Ikambiso ikhanjiswa ngokwesiko, ngokulawulwa nguNgqongqotjhe - Seymour -ikhasi 22.
Umbuzo ekufuze siwuphendule lapha kukuthi kghani iBandla (iKhotho yesiNtu) linalo na ilungelo lokuthi lingacitha umthetho wesintu njengomthetho onganalungelo lokusebenza ngenca yokuthi umthetho loyo uphambana nomthethosisekelo na?
Ngokwe S170 yomThethosisekelo, ikhotho engaphasi kweKhotho ePhakemeko ngobukhulu ayikwazi ukufuna ukwazi ukuthi umthetho othileko wePalamende uyavumelana nomThethosisekelo na, ayikwazi nokukhupha umlayo omalungana nokungabi semthethwenisisekelo komthetho othileko, ngokunjalo ayikwazi nokuphikisa indlela yokuziphatha kaMongameli. Ngokwesekhtjheni 110 ikhotho kamarhistrada ayinawo amandla wokukhulumela ukuthi awukho emthethweni umthetho othileko, nanyana ngimuphi, ngokunjalo godu ayikwazi nokukhulumela indlela yokuziphatha kwakaMongameli. Isekhtjheni 110 yomThetho wamaKhotho waboMarhsitrada iyayalela ikhotho kaMarhistrada ukuthi ingamemezela ukuthi umthetho othileko awusebenzi ngoba uphambana nomthethosisekelo namkha ngomunye unobangela. Igama elithi "umthetho" lihlathululwa kusekhtjheni 2 yomThetho 33 ka-1957 wokuHlathululwa kwemiThetho yePalamende njengo "mthetho nanyana ngimuphi, isimemezelo sombuso, umthetho wephrovinsi, umThetho wePalamende namkha noba ngisiphi isenzo esinamandla womthetho. Igama elithi "umthetho" lithathwa ukuthi litjho imithetho yepalamende, hayi " imithetho engasiyo yepalamende" Bucke & Jones V 1 Act 403, Millman NO v African Eagle Life Assurance Society Ltd 1981 SA 630 (C). Nanyana kungakhulunywa nje ngomthetho ongasiwo wepalamende ku-S170 yomThethosisekelo nesekhtjheni 110 yomThetho waboMarhistrada, iKhotho kaMarhistrada ayinawo amandla wokulawula ngokungabi semthethwenisisekelo komthetho ongekho emithethweni yePalamende (B&J V 1 Act 403). Ngayo yona leyo ikulumo, kungathathwa ukuthi amakhotho wabomarhistrada akanamandla wokulawula ngokungabi semthethwenisisekelo komthetho wesintu. Njengoba iKhotho kaMarhistrada imntwana womThetho wePalamende, amandlayo kufuze iwathole emThethweni wamaKhotho waboMarhistrada, kodwa-ke awakho amandla anikelwa amakhotho wabomarhistrada njalo kilomThetho wamaKhotho waboMarhsitrada. Njengoba iKhotho kaMarhistrada imntwana womThetho wePalamende, ngokunjalo ayikanikelwa amandla mThetho wamaKhotho waboMarhistrada ukuphenya ngokuthi ikulungele na ukusebenza umthetho wesintu.
Ngokwe S170 yomThethosisekelo, ikhotho engaphasi kweKhotho ePhakemeko ngobukhulu ayikwazi ukufuna ukwazi ukuthi umthetho othileko wePalamende uyavumelana nomThethosisekelo na, ayikwazi nokukhupha umlayo omalungana nokungabi semthethwenisisekelo komthetho othileko, ngokunjalo ayikwazi nokuphikisa indlela yokuziphatha kwakaMongameli. Indawo yeBandla (ikhotho yesintu) kunye nendawo yeKhotho kaMarhistrada erhelweni lokulandelana kwamakhotho zingaphasi kwamaKhotho aPhakemeko, ngalokho-ke ngokwesekhtjheni 170, amakhotho la akanawo amandla wokufuna ukwazi ukuthi umthetho othileko wePalamende uyavumelana nomThethosisekelo na, awakwazi nokukhupha umlayo omalungana nokungabi semthethwenisisekelo kwehlelo lokubethwa komthetho othileko, nanyana ngimuphi, ngokunjalo awakwazi nokuphikisa indlela yokuziphatha kwakaMongameli. Isekhtjheni le ikhulumisa kwaphela ukubethwa komthetho, hayi umthetho ngokwawo. Ngokwesekhtjheni 2 yomThetho 33 ka-1957 wokuHlathululwa kwemiThetho yePalamende, nokho igama elithi "umthetho" litjho negama elitjho ihlelo lokubethwa komthetho. Umbono ka B&J V 1 Act 403 kukuthi nanyana lingavezwa ingaphathwa nje yomthetho ongekho emithethweni yePalamende ku-S170 yomThethosisekelo kunye nakusekhtjheni 110 yomThetho weKhotho kaMarhistrada, ikhotho kamarhistrada ayinawo amandla wokulawula ngokungabi semthethwenisisekelo komthetho ongekho emithethweni yePalamende. Ngayo leyo ikulumo, kungatjhiwo godu nokuthi ikhotho kamarhistrada ayinawo amandla wokulawula namkha ukukhupha umlayo ngokuthi umthetho wesintu uyakhambisana na nomThethosisekelo. Ngokwesekhtjheni 211, umthetho wesintu umuthetho ovunyiweko nosebenzako eSewula Afrika. Okuqakathekileko lapha kukuthi ihlelo lokubethwa komthetho ekukhulunywa ngalo kusekhtjheni 170 libala nomthetho ongekho emithethweni yepalamende, libale nomthetho wesintu, kanti-ke njengoba amabandla (amakhotho wesintu) angaphasi ngobukhulu kuneKhotho ePhakemeko nje, amabandla adinywe namandla wokuphenya ngokuba semthethwenisisekelo kwemithetho yesintu ngokwesekhtjheni 170 yomThetho womThethosisekelo. Ngokutjho kwaka-TW Bennett (1995) 76, amaBandla akanawo amandla wokucitha imithetjhwana yemithetho yesintu njengemithetjhwana engekho emthethweni ngoba ingakhambisani nomthethosisekelo (lokhu-ke kuthathelwa kuSekhtjheni 103 yomThethosisekelo wesiKhatjhana ka-1993.
<fn>nde_Article_National Language Services_IKHOLEJI YEZOMTHETHOB.txt</fn>
Kunomehluko oqakatheke khulu hlangana kokwahlulela umbango nokulekelela iinqhema ezibangako ukurarulula umbangwazo.
Ekwahluleleni, umuntu ongasiyo ingcenye yombango nguye owengamela ukugwetjwa kombango loyo, abe athathe nesiqunto esizakuba sibopho eenqhemeni azihlulelako.
La umuntu ongasingcenye yombango alekelela khona iinqhema ezibangako ukurarulula umbangwazo, kuthiwa kucolelanisa namkha ukuthobelana.
La iinqhema ezisembangweni zilamula khona umbangwazo zizodwa ngaphandle kokulanyulwa ngomunye, lokho kuvamise ukuba mphumela wokukhulumisana kwazo iinqhema ezisembangwenezo ngokwazo zizodwa.
Umuntu owahlulelako embangweni ngumahluleli.
Iimphathiswa ezihlulela emakhotho zithola amandla wokwahlulela ngokukhethwa ngemibandela yomthetho obethiweko.
Kuyakghonakala nokuthi iinqhema ezibangako zidlulisele umbangwazo komunye umuntu kobanyana azahlulelele wona; nakwenzeka lokho-ke iinqhemezo ngizo ezivumelanako bona ngubani ozazahlulelela embangwenazo. Emakontrageni amanengi weemvumelwana iinqhema ezitlikitla amakontraga lawo zivame ukufaka nendinyana ezivumelana ngayo ukuthi nanyana ngimuphi umbango ongaba khona hlangana nazo usuka ekontrageni leyo uzakudluliselwa kumlamuli. Umlamuli angakhethwa namkha indinyana yekontraga ingabeka indlela namkha ikambiso ekungakhethwa ngayo umlamuli, njengokuthi nje indinyana yekontraga ibeke ukuthi igcwetha lizakukhethwa yiHlangano yamaGcwetha (i-Law Society).
Nokho-ke isivumelwana sokuthumela umbango kumlamuli sona akunasidingo sobanyana sibeke izinto ngaleyo indlela yokutjho izinto ngamagama anganakurhiniza. Emphakathini othileko namkha emkhayeni othileko kungenzeka kube nesivumelwana esingakabekwa tjhatjhalazi esithi umbango uzakuthunyelwa esikhulwini esingamele umphakathi namkha esingamele umkhaya loyo kobanyana siyokuthatha isiqunto ngawo, ngoba lokho kulisiko elijayelekileko lapho, elikade lisebenza.
Umbango ulanyulwa siphathiswa esikhethwe mbuso.
Iinqhema ezibangako azinamandla wokuzikhethela bona ngubani ozakuba siphathiswa esizakwahlulela embangwenazo.
Ikambiso ekufuze ilandelwe ilayelwa mithetho yekhotho, umthetho obethiweko namkha ikambiso yejayelo/yesiko.
Ikambiso kungaba ngeyokuphikisana namkha kube ngeyokuthi ijaji lirage umsebenzi wokutjhutjhisa.
Kungaba nzima eenqhemeni ezibangako nazinganamagcwetha azijameleko.
Isiqunto kufuze ngokujayelekileko silandele besibotjhwe yikomba ngokwakhe kwenzeka phambilini okufana nawo lombango ophethweko.
Isiqunto esithathwako siba sibopho phezu kweenqhema ezithintekako.
Isiphathiswa namkha ikambiso ekukhalinywa ngayo indelelo yekhotho ngikho okwenzisa umthetho.
Kuvamisile ukuthi isililo nasidluliswako sidluliselwe ekhotho engaphezulu.
Iinqunto zeKhotho encani zingabuyekezwa.
Kuvamisile ukuthi umphumela kube ngewokuthi omunye aphumelele omunye ehluleke.
Kuvamise ukuthi owehlulekileko ecaleni abhadale iindleko ezibangwe kusetjenziswa kwamagqwetha.
TJHEJA: IKhotho yamaCala amaNcani ihlukile ngokuthi ekambisweni yakhona ijaji liba namandla wokutjhutjhisa, kanti-ke iinqhema ezibangako azikwazi ukujanyelwa magcwetha.
Iinqhema zikhetha umahluleli (umlamuli).
Umlamuli angaba sisazi kileyo ikoro yalokho okukhulunywa ngakho.
Iinqhema zikghona ukuzikhethela malungana nekambiso ezakulandelwa.
Ikambiso ingaba ngeyokubanga namkha kube ngile la ijaji liba namandla wokutjhutjhisa khona.
Ukuthi amagcwetha ayafuneka namkha awafuneki kuya ngekambiso ekhethiweko.
Umlamuli akakabotjhelelwa kangako ukulandela ikomba esele ikhona ecaleni langaphambilini elifana naleli.
Isiqunto esithathwako siba sibopho phezu kweenqhema ezithintekako.
Isiqunto kufuze bona senziwe umlayo wekhotho nasizakuphumelela ukwenzisa umthetho.
Akudlulelwa ekhotho yokudlulisela iinlilo kungenziwa isivumelwana sokubawa omunye umlamuli namkha abanye abalamuli.
Kungathathwa isiqunto sokubuyekeza icala eKhotho eKulu.
Kuvamisile ukuthi umphumela kube ngewokuthi omunye aphumelele omunye ehluleke.
Kuvamise ukuthi owehlulekileko ecaleni abhadale iindleko ezibangwe kusetjenziswa kwamagcwetha.
Iimali zomlamuli namkha abalamuli zibhadalwa ziinqhema ezibangako.
Iinqhema zizirarululela zona ngokwazo umbangwazo.
Akunamuntu omunye wangeqadi olekelelako ekurarululweni kombango.
Ikambiso ilawulwa ngizo ngokwazo iinqhema ezisembangweni.
Isiqunto okurarululwe ngaso umbango sisetjenziswa njengesivumelwano (ikontraga).
Umphumela uya ngamandla nangamakghonofundwa weenqhema ezibangako.
Iinqhema zizirarululela zona ngokwazo umbangwazo.
Umuntu wangeqadi/isiqhema sangeqadi silekelela ukurarululwa kombango.
Ikambiso ilawulwa mcolelanisi ngokusebenzisana neenqhema ezibangako.
Amagcwetha wesiqhema ngasinye akandi kangako ngokungena emrarweni obangwako.
Isiqunto okurarululwe ngaso umbango sisetjenziswa njengesivumelwano.
Umphumela uthelelwa ummoya mlamulisi, kodwa nokho akusuye othatha isiquntweso.
Manengi amathuba wokuthi umphumela ube ngophumelelisa iinqhema zombili ezibangako.
Iinqhema zibhadala iindleko zomlamulisi, nakube zikhona.
Le yikambiso la umuntu wangeqadi, umcolelanisi namkha umthobelanisi alekelela khona iinqhema ezibangako ukurarulula umbangwazo. Ingahlathululwa njengehlelo lemikhulumiswana elilekelelwako.
Eqinisweni ukuyiswa kombango ehlelweni lokucolelanisa ziinqhema ezibangako kufuze bona kube yinto ezenzakalelako, kodwa umthetho, isiko namkha isivumelwano kungahle kufune bona iinqhema zithumele umbangwazo ehlelweni lokucolelanisa.
Eqinisweni umcolelanisi kufuze bona kube mumuntu owamukeleka kizo zombili iinqhema ezibangako, abe mumuntu ongakeyami kesinye saleziinqhema namkha embangweni wazo nanyana kungaba ngayiphi indlela. Umcolelanisi kufuze bona angathathi ihlangothi, angakhethi.
Umcolelanisi kufuze bona asebenzele ukulekelela iinqhema ezibangako zikghone ukufika esivumelwaneni la esinye nesinye sizakuzuza khona, kobanyana kungazokuba nesiqhema esigcina silobile. Lokhu-ke kuqakatheke khulu nakube iinqhema zisezokuba nobudlelwana namkha nakungenzeka zibe nobudlelwana bokusebenzisana, ngoba ukusilingeka kwesiqhema esihlulekileko kwenza kube nzima ukuthi iinqhemezo zingaragela phambili ngobudlelwana obuhle.
Akunamthetho olawula ihlelo lokucolelanisa, kodwa nokho ukuya nokuya kwesikhathi umthetho uveza imihlobo ethileko yokucolelanisa; isibonelo: imibango yezemisebenzini iqalelelwa mThetho wezobuDlelwana bemiSebenzi (i-Labour Relations Act), bese kuthi imibango ephathelene nebhoduluko iqalelelwe mThetho wezokuLawulwa kweBhoduluko ka-1998. La ungekho khona umthetho onganqophisa umbango ekuqalwenwe nawo, kuba ziinqhema ezibangako ngokwazo ekufuze bona zikhethe ikambiso ezakulandelwa kunye nomcolelanisi. Ukuvuma ukwenza umsebenzi wokucolelanisa kungenzeka nakuvela umbango, namkha iinqhema nazibona ukuthi ngokukhamba kwesikhathi kuzakuba nemibango hlangana nazo, ziyavumelana ukuthi imibango leyo izakulanyulwa ngokucolelaniswa.
Isivumelwana sokuthumela umbango ehlelweni lokucolelaniswa asifuni bona singaze sitlolwe phasi, kodwa nokho isivumelwana esitloliweko siyalekelela, ngoba sisiza ukuthola iqiniso nomkhanyo ngehlelo elilandelwako kibo boke abanesandla kilo.
Umcolelanisi unomsebenzi osibopho ukugcina isifuba seendaba zeenqhema ezibangako. Okubuhlungu-ke nokho kukuthi umthetho walapha eSewula Afrika awukabukunikela abacolelanisi amandla namalungelo akhethekileko wokwala ukuvezela ikhotho ubufakazi ababuthole ekwenzeni kwabo umsebenzi wokucolelanisa iinqhema ezibangako. Emacaleni wombango kungahle kurajelelwe ilungelo elikhethekileko eliba khona ngokuzenzakalela kiyo yoke imikhulumiswana enqophe ukulamula umbango, kanti-ke iinqhema zingasekela lokhu ngokuvuma ngokutjho bona yoke imikhulumiswano yehlelo lokucolelanisa inikelwe ilungelo elikhethekileko. Emacaleni wobulelesi umzamo wokufuna ilungelo elikhetheke njalo angeze waphumelela nakube umcolelanisi ubiziwe kobana ayokunikela ubufakazi.
<fn>nde_Article_National Language Services_IKHOLIJI YEZOBULU (1).txt</fn>
Lokhu lihlolo elivamileko lokobana isiko lamalungelo wabantu lingene njani eSewula Afrika. Amalungelo wabantu amumethwe emitlolweni yeentjhabatjhaba neyeemfunda evela ngaphandle iza ngaphakathi kwenarha le. Phezu kobana kunokuliyeka efunisisweni elivezwe kukobana umqondo wamalungelo wabantu uqalisiswe butjha eSewula Afrika, ukufundisiswa kwemitlolo yeentjhabatjhaba, yeemfunda neyenarha kuzakunikelwa kilesisaHluko.
Ubuhlungu abantu ababuzwa ngesikhathi sePi yesiBili yePhasi benza bonyana iHlangano yeeNtjhaba eziBumbeneko ithathe iqunto lokuzibophelela ekutjhejeni nekuvikeleni amalungelo wabantu. Igadangweli lathoma ngomnyaka we-1946 lokha iNdlu yeeNtjhaba eziBumbeneko nayisungula umTlolomalungelo weeNtjhaba eziBumbeneko. Isethulo sawo siqinisa butjha "ukukholelwa emalungelweni asisekelo wabantu, ukukholelwa esithunzini nekuhloniphekeni komuntu, ukukholelwa emalungelweni alinganako phakathi kwamadoda nabafazi."
ISewula Afrika, njengenarha elilunga yalima indima ephambili kilomTlolomalungelo ngombana uNdunakulu wayo, uJenerala Smuts, nguye owatlama umTlolomalungelo. Iindimana zomTlolomalungelo zikatelela iiNtjhaba eziBumbeneko ukukhuthaza bonyana iphasi loke lihloniphe ukutjhejwa kwamalungelo wabantu kanye netjhaphuluko esisekelo yawo woke umuntu ngaphandle kokubandlulula ngobutjhaba, ubulili, ilimi nofana ikolo.
Ukuya ngokwesigatjana 56, bekulindeleke bonyana zoke iinarha ezimalunga zizakubotjhwa mtlolo lo. Nokho kwasuke kwakhanya bonyana iSewula Afrika yaragela phambili ngokuphula amalungelo wabantu. Nanyana iHlangano yeeNtjhaba eziBumbeneko yaqinisa isibopho sayo sokobana kuyinto elungileko ebantwini bonyana kupheliswe ukubandlulula ngokobutjhaba, iJiniyoni/iRiphabhuliki yeSewula Afrika yaragela phambili ngomkhubayo wokuphula amalungelo wabantu. Umkhuba lo wawusekeleke phezu kwesigatjana 2.7 somTlomalungelo esalela iNdlu Zombelele bonyana ingene 'eendabeni zomkhaya' ebekuthathwa bona kukukwaphula khulu amalungelo wabantu. Ukubandlulula ngokobutjhaba kweSewula Afrika kwabonakala kuyinto etjhayisana neembopho zomTlolomalungelo, kungalokho ngomnyaka we-1982 iHlangano yeeNtjhaba eziBumbeneko yaqunta ukujamisa ubuhlobo bayo neSewula Afrika kezamaqhinga.
Isigatjana 2.7 saletha ukutjhayisana kumalungelo wabantu kanye neembopho zakhona eenarheni hlangana neenarha ezimalunga njengobana sithi, akunalitho kilomTlolomalungelo okhona elizakugunyaza iiNtjhaba eziBumbeneko ukungenelela eendabeni zomkhaya zanofana ngiyiphi inarha nofana ifune bonyana amalunga alethe imiraro yayo bona izokurarululwa ngaphasi komtlolomalungelo okhona lo, kodwana umgomo lo awuzukuliya ukusetjenziswa kwamagadango wokulungisa ngaphasi kwesaHluko vii.
Phezu kobana ube namaphutha, umTlolomalungelo ulime indima ekulu ekuthuthukiseni nekubumbeni iindlela namazinga wamalungelo wabantu ezingeni leentjhabatjhaba. Isibonelo, iinhlangano ezahlukahlukeneko zasungulwa ngaphasi kweHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, ngokuzalisa iimbopho zomTlolomalungelo. Amagadango lawa gade angaba ngendlela yeememezelo nofana imihlangano. Iimbhulambethe zemiHlangano zimumethe imigomo ebanzi ukuqinisekisa ukuba semthethweni kweemvumelwano. Umtlolo wokuthoma owamukelwako ngomnyaka we-1948 kwakusiMemezelo maZombe samaLungelo wabaNtu. Umtlolo wamukelwa ziinarha ezimalunga ezima-46 phakathi kwezima-56, njengombana ezi-8 sekubalwa neSewula Afrika zanghala. Nanyana kunjalo umtlolo lo wamukelwe khulu emkhakheni wangekhaya nezingeni leentjhabatjhaba njengomtlolo oyivulandlela. Godu lokhu kutjengise ukwenzeka okuphathekako kombono weenTjhaba eziBumbeneko malungana nesimemezelo. Umbono lo uvezwe kumemorandamu ephadlhalajwe khulu etholakala e-ofisini leeNdaba zomThetho nayithi, 'ngokuqalelela (okukhulu) ukuqiniswa nokuqakatheka kwesimemezelo, kungemukelwa bona kube nomphumela omkhulu ehlanganweni ewumukelako, nokuqalelela okukhulu kokobana amalunga wehlangano yeentjhabatjhaba azakukhambisana nayo. Ngokunjalo, njengombana okulindelekileko kancani kancani kuvunywa Mbuso, isimemezelo singabonwa njengokubeka phasi imithetho ebopha inarha. Ukukghonakalisa ukuba semthethweni kwesiMemezelo maZombe samaLungelo wabaNtu, isiVumelwano seenTjhabatjhaba samalungelo womPhakathi nePolitiki kanye nesiVumelwano malungana nomNotho, iHlalakuhle kanye namaLungelo wamasiko kwamukelwa ziinTjhaba eziBumbeneko ngehloso yokutjhugululela isimemezelo esingabophiko ekubeni mimikghwa esemthethweni nebophako ejayeleke bona 'siVikelimalungelo wabaNtu seentjhabatjhaba'. Kwathi ngemva kwesikhathi wemukelwa yiSewula Afrika ngomnyaka we-1962. Elinye igadango lokuvikela amalungelo wabantu lenziwa ngokusungula imitlolo yeemfunda efana neHlangano yeYuropu ngomnyaka we-1950 malungana nokuvikelwa kwamalungelo wabantu kanye netjhaphuluko esisekelo. Okumumethwe yiHlangano yeYuropu kwemukelwa kokuthoma eSewula Afrika emtlolweni womThethomlingwa wamaLungelo wabaNtu eBophuthatswana. Nokho umbono lowo wararhwa Mbuso waphambilini weSewula Afrika ebegade wongamele izabelo.
Ekulumeni engehla kuyakhanya bonyana isiko lamalungelo wabantu kumele linabe ukuya ngokwemihlinzeko yomTlolomalungelo weenTjhaba eziBumbeneko. Isibonelo, isigatjana 56 sithi amalunga azibophelela ekuthatheni igadango ngokuhlanganyela nangokuhlukana ngokukhambisana nehlangano malungana nokuzuza iinhloso ezitjhiwo esigatjaneni 55. ESewula Afrika ukuthuthukiswa kwamaLungelo wabaNtu kwakhisimezwa yikambiso yombuso wekoloni, ngikho iHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ekuthomeni yahluleka emizamweni yayo ukulandelela iSewula Afrika kobana itjhugulule imigomo yayo yokubandlulula ngokobutjhaba kufikela lapha yathoma khona ngejima lokutswinya kezomnotho ngomnyaka we-1982. Ngesikhatheso isiko lamalungelo wabantu lakghona ukufahla leza e-Afrika lokha iHlangano yokuBumbana kwe-Afrika nayitlama umtlolomalungelo we-Afrika ngomnyaka we-1961.
Nanyana ikambiso yariyada iminyaka ema-20 hlangana nemitlamo yokuthoma ukwamukelwa komtlolo ngomnyaka we-1981 njengomtlolomalungelo weBanjul kwaba yipumelelo ekarisako kobana kwamukelwe ihlangano yamalungelo wabantu e-Afrika. Into eyabonakala khulu emtlolweni kwaba kukwamukelwa 'kwamalungelo wabantu' okwakukhombisa ukuzibophelela ukwandisa umqondo wamalungelo wabantu. Lokhu kuvela esethulweni sawo lapha kukhulunywa khona ngesibopho esithethwe ziinarha ezimalunga kobana 'zizakuzuzela abantu be-Afrika ipilo engcono'. Isibophesi saletha itjhijilo eSewula Afrika njengombana beyinganandaba nokutjhejwa kanye nokuvikelwa kwamalungelo wabantu. Indaba ekulu bekukuhlanganisa amalungelo wabantu ahlinzekwe emtlolwenimalungelo we-Afrika namalungelo womuntu ngamunye anyulwa mitlolo yeenTjhabatjhaba. Ngalokho kwaba semtarini bonyana iSewula Afrika kumele ikhambisane nalokho ngokwamukela amalungelo wabantu ngaphambi kobana isebenzise umTlolomalungelo we-Afrika eSewula Afrika.
Itjhijilo lathathwa yihlangano yamaGqwetha wamaLungelo wabaNtu, eyahlonywa eSewula Afrika ngomnyaka we-1979. Ihloso yayo ekulu kwakukuphetha nokuqinisa amalungelo wabantu akhambisana nokuphathwa komthetho kanye nokuphathwa kwezobulungiswa nokuvikelwa kwetjhaphuluko esisekelo ukuya ngokwesiMemezelo maZombe samaLungelo wabaNtu. Ngomnyaka we-1987, kwasunguluwa iphiko lezobunqophisi langeenkhathi zoke kobana lenze amajima malungana nokuvikelwa nokuqiniswa kwamalungelo asisekelo. Isichema saba nemiphumela ekarisako eSewula Afrika kangangobana kwaba semtarini msinyana bonyana kunesidingo sokuhlalisa butjha umthethosisekelo malungana neenhloso zokuvikela amalungelo wabantu.
Ngaphambi komThethosisekelo wesiKhatjhana wangomnyaka we-1993, kwaba negandelelo lokobana kwamukelwe bekuvikelwe amalungelo wabantu eSewula Afrika ngokusebenzisa imitlolo yeentjhabatjhaba, yeemfunda neyenarha. Yona ngile: mTlolomalungelo weenTjhaba eziBumbeneko, isiMemezelo maZombe samaLungelo wabaNtu, umTlolomalungelo we-Afrika, umTlolomalungelo weHlangano yesiZwe ye-Afrika kanye namajima wezefundo ahlelwe yihlangano yamaGqwetha wamaLungelo wabaNtu. Igandelelo leentjhabatjhaba malungana nokuphadlhalaja, okutjho ukuphelisa umbuso webandlululo, kwarholela ekambisweni yokuhlela butjha umthethosisekelo owabangela bona kube nephalamende enezindlu ezintathu ngomnyaka we-1983. Lokhu kwaba matshwayo wokuthoma wokuphela kwesikhathi esinzinzileko esasijamelene namalungelo wabantu, ngalokho ngomnyaka we-1987 iBophuthatswana yalinga ukwethula isiVikelimalungelo wabaNtu owaba yiqophamlando e-Afrika eseSewula. Msinyazana iSewula Afrika yalemuka bonyana umkhubayo wokugandelela angeze wabuyisa isithunzi kanye negunya layo ngalokho yathoma ukufuna iindlela ezinye zomthethosisekelo ezazizokukhambisana nokutjhejwa kanye nokuvikelwa kwamalungelo wabantu. Ngalokho ngomnyaka we-1986 uNgqongqotjhe wezoBulungiswa (uCootze JH), wahloma iKhomitjhini yezomThetho yeSewula Afrika kobana ihlolisise ukuvikelwa kwamalungelo wabantu. Ngesikhatheso, isiqhema sabogqwetha esasijamelene nebandlululo (National Association Democratic Lawyers) yalemuka bonyana kuhlongozwe amatjhuguluko womthethosisekelo ngaphambi kobana umgomo weNarha uyelele amazizo wabantu nje-ke yagandelela iKhomitjhini yezomThetho yeSewula Afrika kobana ifake hlangana eminye yemihlinzeko yomtlolomalungelo weTjhaphuluko kanye nomTlolomalungelo weBanjul.
Umqondo wokwamukelwa nokuvikelwa kwamalungelo wabantu waba neenthelo ngemva kwekulumo eyaba nedumo yakaMongameli uDe Klerk (uMongameli wokugcina wesiKhathi seBandlululo). Wathi, "Umbuso wamukela umgomo wokwamukelwa nokuvikelwa kwamalungelo asisekelo abumba isisekelo sedemokhrasi yangetjingalanga. Siyavuma godu bonyana indlela ephathekako yokuvikela amalungelo lawa iyame ekumenyezelweni kwamalungelo okuvunywe majaji azijameleko". Waragela phambili wabawa iKhomitjhini yezomThetho yeSewula Afrika bona ilethe umbiko wayo opheleleko omalungana nomThethomlingwa wamaLungelo wabaNtu ohlongozwako.
Ngalokho amalungelo wabantu ekugcineni amukelwa, avikelwa abe asetjenziswa eSewula Afrika begodu afakwa kumThethosisekelo ukusuka ngomnyaka we-1993. KilomThethosisekelo ohkona, isigaba 7 sihlinzeka bona isiVikelimalungelo sisisekelo sedemokhrasi eSewula Afrika. Sivikela amalungelo wabo boke abantu enarheni yekhethu begodu uqinisa ubungako bokuhlonipheka kwabantu ngokwedemokhrasi, ukulingana kanye netjhaphuluko. Kodwana ukuvikeleka okupheleleko kuhlinzekwa sigaba 8 esigunyaza bona umThethomlingwa usetjenziswe kiwo woke umthetho bese sibopha isibethamthetho, isigungu kanye namajaji ngokujmelana nomthethosisekelo waphambilini obegade unikela iphalamende amandla wokuzilawula. Umthethosisekelo ngalokho urarulula ukungalingani kokwamukelwa nokuvikelwa kwamalungelo wabantu. Ukuqinisekisa bonyana kuyenziwa, uthethosisekelo godu ihlinzeke malungana nokuzijamela kwamajaji kanye neKhotho yomThethosisekelo neendlela zokuvikela ezifana namakhotho amanye namakhomitjhini.
Ekuphetheni, ihlolo elivamileko elitjhwiwe ngaphezulu liveze kuhle umphumela okarisako wemitlolo yeentjhabatjhaba, iimfunda kanye neyelizwe ukutjala ummoya wesiko lamalungelo wabantu eSewula Afrika. Nanyana umThethosisekelo ungasimsulwa nofana unemirarwana, nokho ukghonile ukurarulula amahlungu ezwiwa babantu bekhethu embusweni waphambilini. Ngaphezu kwalokho ukunikela kwayo ilungelo lokuzikhulumela kwenza ngcono ukwazi kwabantu amalungelwabo njengombana lokhu kuqiniswa lihlelo elikhona lokufundisa ngamalungelo wabantu asisekelo ukuqinisekisa iragelophambili lokwenziwa kwamaLungelo wabaNtu.
ESewula Afrika, gade kunokwephulwa kwamalungelo wabantu namahlungu enziwa mbuso webandlululo kanye neemvumelwano zawo. Sizwe okunengi kwalokhu ngesikhathi sokuhlala kwe-TRC , nofana thina, imindenethu, abangani bethu nofana abomakhelwana bethu bahlangabezene nakho ukwephulwa kwamalungelo namahlungu lawa. Iphalamende gade ilawula ngesikhatheso, ngaphezu kwalokho beyidlulisa imithetho egandelelako ebegade iphumeleliswa makhotho ebegade angakazijameli. Ngebanga lalokho, iinhlangano ezahlukahlukeneko eziJamelene nebandlululo eSewula Afrika zatlama umTlolomalungelo wetjhaphuluko begodu lokhu kwaba mtlolo oqakathekileko wokuthoma wamaLungelo wabaNtu, owafumana ukusekelwa linengi lamaSewula Aafrika. Ngalokho, lokha iSewula Afrika nayigadangisa umHlahlandlela wayo womThethosisekelo malungana neSewula Afrika eTjhaphulukileko, umTlolomalungelo waba yingcenye yawo.
Ngemva kokuvulwa umlomo kwazo zoke iinhlangano zepolitiki nokutjhatjhululwa koMongameli waPhambilini, uNelson Mandela, kwajanyiswa umThethosisekelo wesikhatjhana. Wona gade uyibhulambethe womThethosisekelo esinawo gadesi ongomunye ophambili khulu ephasini loke. UmThethosisekelo wekhethu watlikitlwa nguMongameli uNelson Mandela ngeLanga lamaLungelo wabaNtu leenTjhabatjhaba, 10 Disemba 1996.
UmThethosisekelo wekhethu umthetho omkhulu wenarha begodu ufaka hlangana isiVikelimalungelo esisekelo sedemokhrasi eSewula Afrika. IsiVikelimalungelo simumethe amalungelo wabo boke abantu eSewula Afrika begodu siqinisa ubungako besithunzi, ukulingana netjhaphuluko yabantu ngokwedemokhrasi. Ngokutjheja amalungelo lawa, umbuso iqinisekisa bonyana izakhamuzi zawo zizokuvikeleka bezibe netjhaphuluko kobana ziphile ngcono ngendlela okungakghoneka ngayo.
Amalungelo wabantu balungelo okuthathwa bonyana abantu banawo njengombana bababantu begodu banesithunzi. UBhitjhobhi uDesmond Tutu wahlathulula amalungelo wabantu ngokuthi, "Ngokuvela kuZimu, ingasi ngebanga lani, kodwana kwaphela ngoba sibabantu. Amalungelo lawa asephasini loke, ngewomuntu woke, ngitjho woke umuntu akukhathali bona ukuphi, nanyana usigwili nofana udobha phasi, ufundile nofana akazi litho, omuhle nofana ongaqalekiko, onzima nofana omhlophe, kungaba yindoda nofana umfazi, koke kumalungelo wabantu NjengomKresto ngingangeza ngithi woke umuntu unobungako obungapheliko ngombana omunye nomunye wadalwa ngomfanekiso kaZimu. Omunye nomunye unamatshwayo kaZimu nje-ke ukuphatha umuntu inga akakaqakatheki kuyihlamba, kukukhafulela uZimu ebusweni".
Umqondo osisekelo kukobana abantu bayacabanga begodu banokuziphatha, nje-ke bahlukile kezinye iindalwa ephasini. Ngalokho-ke abantu banelungelo lokuba namalungelo netjhaphuluko okuzizinto ezingekho kezinye iindalwa. Isibonelo, udumbana akakwazi ukwala ukuthwala umuntu ngombana batjho ufuna ukuphathwa kuhle, nofana mhlambe arhwante nofana atoyitoye. Nokho umuntu angakhuthaza ukuvikelwa kweendalwa ezinye njengehlangano evikela ukuphathwa ngesihluku kweenlwana.
Ngalokho, amalungelo wabaNtu akanikelwa, akabelwa, akathengwa begodu akasetjenzelwa. Abantu babelethwa nawo amalungelo lawa nje-ke ngalokho ahlathululwa bonyana malungelo umuntu ubelethwa nawo, asephasini loke, akahlukaniseki begodu akadluliselwa.
Mithetho nofana imithetjhwana etlanyelwe ukulawula ukuziphatha kwehlangano, ilizwe, itlabhu, isikolo nofana isonto. Umthethosisekelo unhlahla amalunga wehlangano malungana nokwakheka, ukuziphatha kanye neembopho. Unezahluko neengatjana nofana iingaba, isibonelo, umThetho womThetosisekelo weSewula Afrika unezahluko ezilitjhumi nane, iingaba ezimakhulu amabili namatjhumi amane nantathu, amatjheduli alikhomba neenhlomelelo ezine. Kesinye nesinye isigaba kuhlathululwe kuhle imihlinzeko yomThetho ngendlela yeengatjana. Kuhlathululwa nendlela erhunyeziweko yokobana imithetho yenziwa njani kanye nezahluko ezahlukahlukeneko zomThetho womThethosisekelo weSewula Afrika 108 ka-1996.
Ukuthokozela ukuqakatheka komThethosisekelo okhona lo, kunikelwe umlando omfitjhani womThethosisekelo weSewula Afrika ukukhanyisa ukungakajayeleki komThethosisekelo ngamunye.
UmThetho womThethosisekelo weRiphabhuliki yeSewula Afrika wahlanganisa iimfunda ezine kobana kubunjwe iRiphabhuliki kodwana kwakunamatshwayo wokungakajameleki kwezinye iintjhaba ngePhalamendeni.
UmThetho womThethosisekelo wesiKhatjhana 200 ohlinzeka iVikelamalungelo lokuthoma eSewula Afrika ngalokho ubonelela ukwamukelwa nokuvikelwa kwazo zoke izakhamuzi zeSewula Afrika.
Umthetho womThethosisekelo weSewula Afrika. Lokhu kuthuthukiswa komThethosisekelo wesiKhatjhana ongaphezulu owaletha amatjhuguluko akhona gadesi emlandweni weSewula Afrika nofana ukutjhejwa nokuvikelwa kwamalungelo wabantu ngobungako bedemokhrasi malungana nokulingana, isithunzi kanye netjhaphuluko ebonelelwa siVikelimalungelo esimumethwe kusaHluko 2 somThetho womThethosisekelo.
Mbuso wabantu ngabantu malungana nabantu. Igama ledemokhrasi lithethwe egameni lesiGrigi elithi demos okutjho abantu nelithi kraits okutjho igunya.
Ngalokho kutjho umbuso okhethwe ngegunya labantu. ESewula Afrika amaphuzu wokuqakatheka kwedemokhrasi amathathu okutjho, ukulingana, isithunzi somuntu kanye netjhaphuluko asisekelo sedemokhrasi ngikho umThethosisekelo weSewula Afrika ubekwa ezingeni eliphezulu ephasini loke. Imigomo yedemokhrasi, yathoma yazwakaliswa kumThethosisekelo wesiKhatjhana ngiyo eyenza umahluko phakathi kwemithethosisekelo yaphambilini nowagadesi.
Imigomo le nofana ubungakobu mibono abantu abanengi abayithatha bonyana ngeqakathekileko malungana nedeokhrasi. Godu yaziwa bonyana 'ziinkombandlela' zedemokhrasi ngombana lkha nasizibonako, zimatshwayo wokobana inarha isendleleni yokuya kudemokhrasi. Imigomo le nofana iinkombandlelezi kanengi ziba yingcenye yomThethosisekelo nofana isiVikelimalungelo enarheni enedemokhrasi. Amahlelo amanengi wedemokhrasi asekela yona imigomo esisekelo le.
Ngiziphi-ke 'iinkombandlela' okumele sizibone nasizakuthi iSewula Afrika isendleleni eya kudemokhrasi?
Zoke izakhamuzi ziyakghona begodu zinelungelo nesibopho sokuhlanganyela kurhulumende nemphakathini. Le ngenye yeenkombandlela eziqakatheke khulu zedemokhrasi. Ukuhlanganyela kwezakhamuzi kufaka hlangana ukuba ngunkhetheni ekhethweni, ukuvowuda ekhethweni, ukwaziswa, ukwenza iinkulumopikiswano, ukukhambela imihlangano yomuzi nofana yomphakathi woke, ukujoyina iinhlangano ezingaphandle kwakarhulumende nofana ezinye iinhlangano emphakathini wekhenu, ukukhokha umthelo, ukuzibilayeza, ukutlola iinghonghoyilo, njll. Ukuhlanganyela kutjho bona abantu bazibandakanya emiphakathinabo nekubuseni imiphakathi leyo.
URhulumende wenza iinqunto anelwazi ngazo.
Idemokhrasi itjho bona boke abantu bayalingana. Ukulingana kutjho bonyana boke abantu baphathwa ngokulinganako begodu banikelwa amathuba alinganako. Akunakubandlulula abantu ngobutjhaba, ngekolo, ngobulili, ngokobujamo babo bobulili njalonjalo. Kudemokhrasi abantu banelungelo lokubulunga nokwenza amasikwabo, amalimabo kanye neenkolelo zabo.
Imiphakathi enedemokhrasi iyabekezelelana ngokwepolotiki. Lokhu kutjho bonyana nanyana kubuswa ngentando yenengi, nokho amalungelo wedlanzana nawo avikelekile. Woke umuntu kumele avunyelwe ukuba nombono begodu awuveze bebazihlelele iinhlangano nofana iinqhema zabo zepolotiki. Umphakathi weSewula Afrika unabantu abahlukahlukeneko ngokwamasiko, ubutjhaba, ikolo kanye nobuhlanga abanemibono eyahlukahlukeneko. Umphakathi wedemokhrasi uvumela bona ukwahlukahlukanokhu kuvezwe. Abantu kumele bahloniphe amalungelo wabanye abantu kobana babe nemibonwabo. Ukukhulumisana nokubonisana ngezinto kuyingcenye eqakatheke khulu kudemokhrasi.
Kudemokhrasi, iinkhulu ezikhethwe babantu kumele zibe nokuziphendulela ebantwini. Lokhu kutjho bonyana baziphendulela ngalokho abakwenzako. Iinkhulu kumele zenze iinqunto bese zenza imisebenzazo ukuya ngentando nangokufuna kwabantu, ingasi ngokufuna kanye nangentantwazo.
Umbuso kanye neenkhulu zawo kumele bavulekele umphakathi. Umbuso owenza izinto pepenene ubamba imihlangano yomphakathi bese uvumele izakhamuzi zawo bonyana zikhambele umhlangano lowo. Uvumela iimbikiindaba nabantu ukufumana ilwazi ngeenqunto ngaphandle kokufihla bese uyaveza nokobana bobani abenze iinquntwezo nokobana bazenzeleni.
Enye yeenkombandlela zedemokhrasi eziqakatheke khulu, makhetho wangeenkhathi ezithize, atjhaphulukileko naneqiniso. Izakhamuzi ngalokhu zikghona ukukhetha abantu ezifuna kube ngibo abazibusako. Amakhetho kumele enzeke ngendlela etjhaphulukileko neneqiniso ngaphandle kokuthuseleka, ubukhohlakali nokusabisa izakhamuzi ngesikhathi nofana ngaphambi kwamakhetho.
Iinarha ezinengi ezinedemokhrasi zinesiVikelimalungelo ukuvikela abantu ekuhlukunyezweni kwamandla wokuphatha. IsiVikelimalungelo lirhemo lamalungelo netjhaphuluko okuqinisekiswa ngakho abantu boke enarheni. Lokha isiVikelimalungelo nasiba yingcenye yomThethosisekelo wenarha, amakhotho aba namandla wokwenza bona amalungelo lawo enziwe. IsiVikelimalungelo sithundubaza amazinyo karhulumende begodu sinikela umuntu nofana ihlangano ngayinye iimbopho.
Kudemokhrasi kumele kube neendlela zokukhandela isikhulu esikhethiweko nofana isiqhema sabantu ekuphatheni butjhilweni nofana ekuhlukumezeni iimali namandla karhulumende. Ubukhohlakali benzeka lokha iinkhulu zakarhulumende nazisebenzisa iimali zomphakathi ukuzikholisa zona nofana zisebenzise amandla ngendlela engekho emthethweni.
Kuneendlela ezahlukeneko zokuvikela abantu ekuhlukunyezweni. Esewula Afrika urhulumende wakhiwe ngamagatja amathathu: sibethamthetho, sigungu kanye nobulungiswa (amakhotho). Isakhiwesi sithundubaza amandla weenkhulu emagatjeni amathathu lawa. Amakhotho azijamele.
Kudemokhrasi kumele kube neenqhema ezingaphezu kwesisodwa ezihlanganyela emakhethweni bezibe nendima eziyilimako kurhulumende. Irherho lobuqhemanengi livumela isiqhema nofana iinqhema ezihlulekileko emakhethweni bonyana zibe baphikisi besiqhema esiphumeleleko. Lokhu kusiza urhulumende ukubona imibono eyahlukahlukeneko malungana nendaba etjhukwako. Ubuqhemanengi godu bunikela abavowudi ithuba lokuzikhethela abonkhetheni, iinqhema kanye nemigomo abangayivowudela emakhethweni. Kanengi lokha inarha nayinesiqhema sinye, umphumela walokho kuba kubusa ngokukatelela.
Kudemokhrasi akunamuntu ongaphezu komthetho, ngitjho nekosi nofana uMongameli okhethiweko. Lokhu kubizwa bonyana kulawula komthetho. Kutjho bona woke umuntu kumele alalele umthetho begodu abekwe umlandu nakube weqa umthetho. Idemokhrasi godu itjho bona umthetho kumele wenziwe ngokulinganako, ngeqiniso begodu ngokufanako.
Nanyana woke amalungelo kusivikelimalungelo aqakathekile, kwenziwe imizamo yokobana kuqalwe khulu amalungelo athinta khulu ipilo yabantu nofana amalungelo asekela ubungako obuthathu bomThethosiskelo wedemokhrasi okutjho: ukulingana, itjhaphuluko kanye nesithunzi sabantu.
Njengombana kuhlathululiwe ngaphambilini, ukulingana kumqondo omuhle wokobana abantu abahleleke ngeendlela ezionqopheneko baphathwe ngokulinganako.
Boke abantu bayalingana phambi komthetho begodu banelungelo lokuvikeleka kanye nokuzuza emthethweni ngokulinganako.
Ukulingana kufaka hlangana ukuba namalungelo netjhaphuluko ezeleko nelinganako. Ukukhuphula ukuzuzwa kokulingana, kungasetjenziswa amandla womthetho kanye nezinye iindlela ezenzelwe ukuvikela nofana ukuthuthukisa iingaba zabantu abagandelelwe kubandlululwa.
Umbuso awukameli ukubandlulula abantu ngokungakafaneli kungaba ngokunqopha nofana ngokunganqophi ngokwesizathu sinye nofana ezingaphezu kwesisodwa kufaka hlangana ubuhlanga, ubulili ubujamo bomseme, ukuzithwala, ubujamo kezomtjhado, ubutjhaba nofana indabuko, umbala, ukufundiswa ngobulili, ubudala, ukukhubazeka, unembeza, ikolo, isiko, ilimi kanye namabeletho.
Akunamuntu omele abandlulule omunye umuntu ngokungakafaneli ngokunqophileko nofana ngokungakanqophi ngesizathu nofana esingaphezu kwesisodwa ngokwesigatjana . Kumele kujanyiswe umthetho ukuvikela nofana ukukhandela ukubandlululwa ngokungakafaneli.
Ukubandlulula ngokwesizathu nofana ngokweenzathu ezibalwe kusigatjana akukalungi ngaphandle kwanange kufunyenwe bonyana ukubandlululokho bekufanelekile.
Ngokwesisekelo somhlinzeko nofana isiVikelimalungelo ngokuphelela kwawo kulethwa intatha malungana nokuphathwa ngokungalinganiko phakathi kwabantu beSewula Afrika ngesikhathi sebandlululo. Abantu khulukhulu abanzima gade balelwa amalungelo wabantu. Isibonelo, abantu gade babandlululwa emsebenzini, emakhaya kanye nemphakathini ngebanga lobuhlanga babo, ubulili, kanye neendawo zabo zokuhlala. Nanyana isigaba 9 esingaphezulu sihlinzeke ukungabandlululani, ingcenye ekulu yeentjhaba ezahlukahlukeneko isesenomraro wamadlhuledlhule, isibonelo abafazi, abantu abakhubazekileko, abantu abane-HIV ne-AIDS godu kunomahluko ngokwamazinga wokuphila phakathi kwabantu abahlala eendaweni zemakhaya nalabo abahlala emadorobheni. Kunikelwe iimbonelo ezimbalwa ukukhombisa amadlhuledlhule nokobana iKhotho yomThethosisekelo iyirarulule njani imiraro enjalo.
Amalungelo weembotjhwa kobana zibe nendawo eyaneleko, ukondleka, iintlabagelo zokufunda kanye nokwelatjhwa.
Emanyeni, amalungelo wabantu akhambelana khulu ngombana kusuke kwabonakala msinyana bonyana akunamqondo kobana umuntu angaba namalungelo wokuvowuda khibe akanandawo yokulala. Ngikho abantu baveza umtlhagwabo ngokudobha kwabo phasi lokha nakubanjwe umhlangano we-Speak Out on Poverty ngomnyaka we-1999. Lokhu kwaletha itjhijilo kurhulumende malungana nokuthuthukiswa kwamalungelo womnotho nokuhlalisana. Ngalokho amalungelo womnotho nokuhlalisana aphathelene nokubonelela abantu ngeendingo ezisisekelo, ngikho ihloso yokuthoma yehlelweli ngomnyaka we-1998 gade kukuhlukanisa phakathi kweendingo neemfuno.
Ihloso yesihloko gade kukunikela abantu amandla wokukghona ukuhlela ngokulandelana iindingo zabo nakumele benze njalo lokha nakwethulwa imisebenzi yomnotho nokuhlalisana. Ngokufaka amalungelo lawa kumThethosisekelo urhulumende ukhombise ukuzimisela kwakhe ukuqeda umtlhago namadlhuledlhule emazingeni wehlalo eSewula Afrika. Okhunye ukuzimisela kubonakele ngokuvunywa ngokomthetho kweHlangano ephathelene namaLungelo womNotho, ukuHlalisana kanye namaSiko ngomnyaka we-1998.
Woke umuntu unelungelo lokusebenzisa ilimi nokuhlanganyela emasikweni awathandako kodwana akunamuntu omele asebenzise amalungelo lawa ngendlela engakhambisani nemibandela yesiVikelimalungelo.
lokwenza amasikwabo, ukuphethwa ikolwabo kanye nokusebenzisa ilimi labo, kanye nokubumba, ukujoyina nokutjheja iinhlangano zabo zamasiko, zekolo kanye nezelimi kanye nezinye iinqhema zomphakathi. Amalungelo atjhwiwe kusigaba akukameli bona enziwe ngendlela engakhambisani nemibandela yesiVikelimalungelo.
Zombili iingaba ziyazwakala kodwana kumele zikhambisane nemibandela yesiVikelimalungelo, ngamanye amazwi zizakusetjenziswa ukufikela ezingeni elithileko, hayi noma kanjani. Kwesibili zihlelwe ngendlela yokobana zivikele abantu abangebesiqhema nofana ilimi nofana abantu.
Umbuso nabantu bawo kumele utjheje ukuqajelwa nokwephulwa kwelungelo lemiphakathi le lokwenza isiko lawo. Ngaphandle kokwamukelwa kwamasiko okuhlinzekwe siGaba 27 sokuMenyezelwa kwamaLungelo wabaNtu ngomnyaka we-1948, isivumelwano seentjhebetjhaba malungana namaLungelo womNotho, iHlalo kanye namaSiko sangomnyaka we-1996. Zombili iinsetjenziswa zeentjhabatjhaba zavunywa ngokomthetho yiSewula Afrika, zikhona begodu ziyasetjenziswa. Isewula Afrika ngokuba namasiko ahlukahlukeneko kumele itjheje amasiko lawa ngokuwalawula ngomthetho, ngikho kuneengaba ezitjhiwe ngaphezulu nje. Njengombana ukwenziwa kwanofana ngimaphi amasiko kungakameli ukutjhayisana nanofana ngiwaphi amalungelo akusiVikelimalungelo, nakwenzeka atjhayisane, kumele enziwe bona akhambisane nesiVikelamalungelo. Isibonelo, isiko laphambilini eliphathelene namafa emtjhadweni wesintu kumele litjhugululwe ngokusebenzisa umThetho okhona nje wemiTjhado yesiNtu 120 ka1998. Isibonelo, umThetho wesintu we-Afrika ophathelene nokwabiwa kwamafa uthi ngabaduna kwaphela abaphiwa ilifa lakamufi elifunyanwa ngobuzibulo. Umhlolokazi nabantwana kumele bondliwe ngomduna ofumene ilifa nakungasinjalo uzibona ukuqeda. Isikweli kuyakhanya bonyana litjhayisana namalungelo asisekelo ngikho nje kunomthetho osatjhukwako wesintu osekela bona umthetho kumele uvikele ngokulinganako.
Abantu kumele bahloniphe indlela yokuphila kwabanye abantu kanye nemikhubabo ukubalekela irarano.
Umbuso kumele uvumele abantu ukwenza imikhuba yamasikwabo ngaphandle kwanange umkhuba lowo ungakhambisani nomThethosisekelo.
Kuqakathekile bonyana abantu bahloniphe amalungelo wabanye kilo loke ibanga lokuhlanganyela. Lokhu kutjho bona kuhlonitjhwe amalungelwabo wokuba nombono, ukubawela iinqhema zawo zepolitiki ukusekelwa, ukuzibawela iindaba zabo (ngitjho nanyana lokho kungajamelana nokuthandwa nguwe), ukuvowudela umuntu abamthandako njalonjalo.
Umnqopho wehlelweli kukhanyisa iimbopho/ imisebenzi ekhambisana namalungelo woke afakwe kumThethosisekelo. Ngalokho kuqakathekile bonyana esinye nesinye isakhamuzi seSewula Afrika sithathela phezulu indaba yeembopho ukuqinisekisa bonyana esinye nesinye isakhamuzi sithabela amagugu wedemokhrasi afana netjhaphuluko, ukulingana kanye nesithunzi.
Inarha kanye nezakhamuzi zayo zobinelelwe ngomhlahlandlela njengombana amalungelo enzeka ukusuka embusweni ukuya ezakhamuzini kanye naphakathi kwezakhamuzi ngokwazo.
Isibopho sami : kuhlonipha abanye abantu ngitjho nanyana bahlukile kunami kanye nokwamukela kobana balingana nami.
Isibopho sombuso: ukwenza umthetho ophatha boke abantu ngokufanako ngaphandle kokubahlukanisa ngokobutjhaba, umbala, ubulili njalonjalo.
Isibopho sami: ukungakhulumi ngendlela ebandlululako ngabanye abantu ngombana ngithatha bonyana bayanyazeka ngebanga lobutjhaba, umbala, ubulili njalonjalo.
Isibopho sami : ukungazwisi umuntu ubuhlungu ngendlela ehlukumeza ipilwakhe.
Isibopho sombuso : ukudlulisa imithetho evikela amaphilo wabantu.
Isibopho sami : ukungahlukumezi umlinganami ekhaya.
Isibopho sombuso : ukulahla umkhuba wokulimaza lokha nawufuna ilwazi emntwini.
Isibopho sombuso : ukudlulisa umthetho oqunta umrholo neminyaka yobudala yabantu abasebenzako.
Isibopho sami : ukukokoda emnyango ngaphambi kokungena.
Isibopho sombuso : ukulonda iindaba zabantu zibe yintumba, isibonelo, umfazi ofuna ukurhulula umbungu kufanele azi bonyana lokho kuzakuhlala kuyintumba.
Isibopho sami : ukungaqabheli nofana ukungakhandeli umuntu bona athandaze ngendlela athanda ngayo, ukulalela abanye abantu kanye nokwamukela amalungelwabo wokuba nombono ohlukileko kowami.
Isibopho sombuso: ukuvumela abantu baye emalangeni wewolideyi yekolo yabo.
Isibopho sami : ukungarhatjhi ummoya wezondo hlangana nabantu beentjhaba ezahlukeneko, ikolo, iinqhema zepolitiki njalonjalo.
Isibopho sombuso : ukungaqabeli iimbikiindaba nakube umbuso awuthandi indlela iimbikiindaba eziwuhlaba ngayo.
Isibopho sami : ukungaphathi isigidi nofana isikhali esiyingozi emrhwantweni nofana ejimeni lokuzibilayeza.
Isibopho sombuso : ukwenza bonyana kuphephe kanye nokuqinisekisa abantu abafuna ukwenza ijima lokuzibilayeza, isibonelo, ngokunqophisa iinthuthi, ukumuka abantu iingidi neenkhali.
Isibopho sami : ukunganini abantu ehlanganwenami ngeendlela ezibandlululako, isibonelo, ukwalela bonyana amaTjhayina angene ehlanganwenami.
Isibopho sombuso : ukungaqabheli kumigomo yeenqhema zepolotiki, iinhlangano zabasebenzi, njalonjalo.
Isibopho sami : ukungathuseli abantu abasehlanganweni yepolotiki ehlukileko kweyami.
Isibopho sombuso : ukuvumela zoke iinqhema zepolotiki bona zisebenze ngokutjhaphuluka, ukuvumela zoke iinqhema zepolotiki ukuba nesikhathi esifanako sokuvela kumabonwakude.
Isibopho sami: ukungakateleli nofana ukungathuseli abantu bonyana bavowudele isiqhema sami sepolotiki.
Isibopho sombuso : ukuvikela abantu eenteyitjhini zokuvowudela ngokuvikeleka okufaneleko. Ukunikela zoke iinqhema zepolotiki ithuba elifanako lokukhwezelela amavowudu ngesikhathi samakhetho, ukubonelela abantu ngeenkhwelo labo abaseendaweni ezikude neenteyitjhi zokuvowudela.
Isibopho sami : ukuvumela abantu bonyana babeke iimflarha namaphostara edorobheni nofana endaweni engihlala kiyo begodu ngingazisusi.
Isibopho sombuso : ukunikela woke umuntu ithuba lokusekela isiqhema sakhe sepolotiki, ukunikela zoke iinqhema zepolotiki isikhathi esifanako sokuvela kumabonwakude.
Ilungelo lombuso : ukwenza imithetho eqinileko yokuvumela abantu bezinye iinarha neentjhaba kobana bangene ngeSewula Afrika.
Isibopho sami : ukwamukela nanyana ngubani oza abe ahlale eduze nami njengomakhelwana.
Isibopho sombuso : ukunikela zoke izakhamuzi ezenza iimbawo amaphasipoto nemitlolo kamazisi.
Isibopho sami : ukwamukela ukukhetha kwabantu ngalokho abafuna ukuziphilisa ngakho.
Isibopho sombuso : ukuvumela abathengisi abangena baphume nabathengisa eqadi kwendlela bonyana barhwebe kodwana kwenziwe umthetho wokulawula lokhu.
Isibopho sami : ukuphatha abantu kuhle abantu abangisebenzelako, ngibe nobudlelwano obuhle nabo, ngibanikele isiyeleliso ngaphambi kokubaqotjha, njalonjalo.
Isibopho sombuso : ukwenza kube lula begodu kubize kancani kobana isisebenzi simangalele umqatjhi nakube sikholwa bonyana siqotjhwe nofana siphethwe ngendlela engakafaneli.
Isibopho sami : ukuvumela abanye abantu lapha ngisebenza khona kobana bajoyine nanyana ngiyiphi ihlangano yeensebenzi abayikhethako ngaphandle kokubathusela.
Isibopho sombuso : ukuvumela zoke iinhlangano zabasebenzi bonyana zitlolise.
Isibopho sami : nakube mina ngisekubhenyogeni ngivumele abantu engisebenza nabo kobana baragele phambili ngokusebenza nakube bafuna njalo.
Isibopho sombuso : ukuvikela iinsebenzi ezisekubhenyogeni ngitjho nanyana lokho kusitjho bona kumele kwenziwe mapholisa.
Isibopho sami : ukungahlali ngemva ejaradeni yomunye umuntu ngokungemthetho.
Isibopho sombuso : ukwamukela amalungelo wabantu wokobana inarhabo ibuyiselwe kibo nakube basuswa ngekani lapho, ukunxephezela abantu nakube bamukwa inarhabo phambilini.
Isibopho sami : nakube ngenze isibawo sokusekelwa ngemali endlinami ngibhadele inyanga nenyanga.
Ukusebenzisana namabubulo wangasese afana namabhanka, ukwenza bonyana izindlu zifumaneke bulula ebantwini, ukususa iinqabo ezenza bonyana kube budisi ebantwini ukufumana iimalimboleko zokuthenga nofana zokwakha izindlu.
Isibopho sami : ukuthumela boke abantwabami esikolweni.
Isibopho sombuso : ukwakha iinkolo ezaneleko nokubonelela ngabothitjhere abaneleko ukuze woke umntwana akghone ukuya esikolweni.
Isibopho sami : ukondla abantwabami, ngingabahlukumezi ekusithekeni ngekhaya nofana emphakathini. Ukubabonelela abantwabami ngendawo engcono yokuhlala ukuze bavikeleke.
Isibopho sombuso : ukubonelela abantwana abatinywe amalungelo ngamahlelo wokondla, ukuhlolisisa imilandu yokuhlukumeza.
Isibopho sami : ukutjheja iimpompo zamanzi womphakathi zihlale zilondeke ngendlela efaneleko, ukungasilaphazi imilambo abantu abayisebenzisela ukukha amanzi wokusela, ukungaseli, ukungabhemi nofana ukungadli iindakamizwa ukuze ngivikele ipilwami, ukuchitha iinzibi zekhaya endaweni efaneleko kude nabantu, ukubhadela iimfanelo zakaMasipala.
Isibopho sombuso : ukubonelela ngemisebenzi yokususa iinzibi kobana kususwe iinzibi ezibanga amalwelwe, ukubonelela ngamanzi ahlanzekileko nagelezako kiyo yoke imiphakathi, ukungajikisi abantu eembhedlela nabafuna itjhejo.
Isibopho sami : ukuhlonipha amasiko wabanye abantu nokungaqabheli ezintweni zabanye abantu.
Isibopho sombuso : ukwamukela bonyana woke amalimi aqakathekile, ukusungula amahlelo we-TV ngamalimi woke we-SA.
Isibopho sami : ukubuza iinkhulu zombuso nakube zenza iinqunto engingazizwisisiko.
Isibopho sombuso : ukunikela iinzathu malungana neenqunto, ukwenza kube lula ebantwini ukufumana ilwazi eenkhulwini.
Isibopho sami : ukutlarha iinkhulu engicabanga bonyana zisebenzisa butjhulweni amandla wazo kumVikeli womPhakathi.
Isibopho sombuso : ukuthathela iinkhulu ezikhohlakeleko igadango nokungavikeli iinkhulu ezisebenzise amandla wazo butjhilweni.
Isibopho sami : ukusebenzisa amakhotho ukurarulula imiraro, ukungaziphatheli umthetho.
Isibopho sombuso : ukubonelela abantu simahla ngamagqwetha wokubajamela emakhotho.
Isibopho sami : ukwamukela bonyana woke umuntu unelungelo lokugwetjwa ngokulungileko, abe negqwetha elimjameleko elikhokhelwa mbuso, abe nebheyili, njalonjalo.
Isibopho sombuso : ukutjela abantu bonyana banelungelo lokuba negqwetha elikhokhelwa mbuso, ukunikela woke umuntu ithuba lokugwetjwa ngokufanelekileko, njalonjalo.
Ukukhawula kufana nokuhlukumeza. Umthetho okhawula ilungelo uhlukumeza ilungelwelo. Nokho ukuhlukumeza angeze kwathathwa njengokungekho kumthethosisekelo nakube kwenzeka ngesizathu esamukelekako sokuhlukumeza amalungelo lawo emphakathini ovulekileko nonedemokhrasi ngokuqalisa kumagugu amathathu wedemokhrasi (isithunzi somuntu, ukulingana kanye netjhaphuluko). Ngamanye amezwi akutjho bonyana koke ukuhlukumezeka kwamalungelo asisekelo akukho kumthethosisekelo. Lapha ukuhlukumezekokho kuzwisiseka ukuya ngokwamaqhina akusigaba sama-36 kuzakuvumeleka ngokomthethosisekelo.
a ubunjalo belungelo b ukuqakatheka kwehloso yokukhawula c ubunjalo kanye nobujamo bokukhawula d ubudlelwano phakathi kokukhawula kanye nehloso yakhona; godu e neendlela ezingaliyi khulu ukuzuza ihloso leyo.
Ngaphandle kwanjengombana kuhlinzekwe kusigatjana 1 nofana kinofana ngisiphi isibonelelo somThethosisekelo, akunamthetho okumele unciphise nofana ngiliphi ilungelo elifakwe kusiVikelimalungelo.
Ngaphambi kokusebenza ngendinyana yokukhawula okuvamileko (isigaba 36) kuqakathekile ukutjho bonyana ukukhawulokho kungehlobo leendinyana zemikhawulo kanye nokukhawula okukhethekileko. Isibonelo amanye amalungelo anamatshwayo akhombisa ukunciphiswa okubekwe eengatjaneni ezithize zesiVikelimalungelo.
Nanyana kunjalo ukukhawula kumele kuhlukaniswe endinyaneni yokunciphisa nofana ukujamisa okufana nesigaba 37 esisebenza kwaphela ebujamweni oburhabako bomphakathi bese kuvumela ukujanyiswa kwamalungelo kusahluko 2 kobunye ubujamo.
Nanyana amalungelo angasetjenziswa ngokupheleleko, ukukhawula kuya ngokwesigaba 36 kubeka isibopho emahlombe wombuso kanye nomphakathi kobana kuhlonitjhwe amalungelo womuntu ngamunye, ngamanye amezwi indima ayikuphayileli eqadi ukuqakatheka kwamalungelo wabantu, ukuya ngomtloli othize okuthiwa nguRonald D'workin emtlolwenakhe othi "Taking Rights Seriously" amalungelo womuntu ngamunye angaphezulu nofana adlula iminqopho ebuthelelweko. Nanyana iminqopho ebuthelelweko ingaqakatheka kangangani, angeze yalandelwa kufikela lapha ihlukumeza khona amalungelo womuntu ngamunye. Nanyana kunjalo, indima ephathelene nokukhawula isitjela bonyana kusiVikelimalungelo seSewula Afrika, phezu kobana kanengi amalungelo angaphezu kweminqopho ebuthelelweko, kuneenkhathi lapha amalungelo kumele atjhidele khona iinlilo zomphakathi.
Ihlathululo efitjhani yalokho okutjhiwo maqhinga ajanyiswe sigaba 36 malungana nokukhawula amalungelo wabantu.
Umthetho wokusebenza ngokuvamileko utjho umthetho osebenza zombelele. Isibonelo, kufanele kube mthetho ukobana umbuso unegunya phezu komthetho wokulawula. Kwesibili kumele kube mthetho ohlanzekileko, ofikelelekako begodu nonqophileko ukuze labo obathintako bangakghona ukuqinisekisa bonyana amalungelwabo neembopho zabo zifikelela kuphi, isibonelo umThetho weKambiso yobuLelesi 51 ka 1977 njengokwetjhugululo.
Umbandela udinga bonyana ukukhawula kuqabele amalungelo asisekelo kwaphela ngokweenzathu ezamukelekako nezizwelako malungana namagugu wedemokhrasi okusithunzi somuntu, ukulingana kanye netjhaphuluko. Godu kumele kube kukhawula okufikelela emnqopheni okwenzelwe wona. Isibonelo, nakubotjhwa umsolwa vane kunqotjhwe bonyana avele ekhotho. Nakube kunobufakazi bokobana umsolwa uzakuhlonipha ilanga lokuvela kwakhe ekhotho nokobana ikareko/ukuphepha komphakathi kutjhejiwe, ihloso yokukhawula amalungelo wetjhaphuluko nokuphepha komuntu ayisebenzi. Ngalokho umsolwa unikelwa ibheyili em-irini amatjhumi amane nabunane ngemva kokubotjhwa kwakhe.
Ukukhawulwa kwamalungelo womthethosisekelo ngehloso ezwakalako nedingekako emphakathini wedemokhrasi kubandakanya ukuqhathanisa amagugu aphikisanako, bese kwenziwa iqunto ngokufanelekileko. Lokhu kuhlathululeke kuhle emhlinzekweni we s 33 . Ukobana amalungelo ahlukahlukeneko anokuhlukileko akutjhoko malungana nedemokhrasi, begodu malungana nomThethosisekelo wekhethu, emphakathini ovulekileko nonedemokhrasi, lokho kutjho bonyana akunazinga elijamileko elingabekwa njengesilinganiso sokulinganisa ukuzwisiseka nokuqakatheka. Imigomo ingasungulwa, kodwana ukusetjenziswa kwemigomo leyo ebujamweni obuthize kungenziwa kwaphela ngendlela yokuqala ubujamo ngabunye. Lokhu kuthethwe kusidingo sokulinganisa okudinga bona kube nokulinganiswa kwamakareko ahlukeneko. Ekambisweni yokulinganisa, ukuqalisiswa okunqopheneko kuzakufaka ubunjalo belungelo elikhawulwako, nokuqakatheka kwalo emphakathini ovulekileko nowedemokhrasi ngokuqalisa kutjhaphuluko nokulingana, ihloso yokukhawula ilungelo kanye nokuqakatheka kwehloso leyo emphakathini lowo, ubungako bokukhawula, ukuqakatheka kwayo khulukhulu lapha ukukhawulokho kudingeka khona, nanyana imiphumela efunekako ingatholakala ngezinye iindlela ezithinta kancani ilungelo okuhkulunywa ngalwelo. Nakwenziwa njalo kufanele kutjhejwe imihlinzeko ye s 331 kanye namagugu akhona womThethosisekelo, ngokukhumbula bonyana njengombana umaHluleli weKhanada wathi: " Umsebenzi weKhotho akusikuqambela kwesibili ubuhlakani bokukhetha imigomo eyenziwa ziimbethamthetho."
Lezi ngezinye zeembonelo zobujamo lapha amalungelo atjhayisana khona bese linye (nofana womabili) amalungelo kufuneke bonyana likhawulwe. Nakube iinqhema ezitjhayisanako azikghoni ukurarulula umraro, zingathatha umraro lowo ziwuse emakhotho. Ikhotho kuzakufanela bonyana iqunte ngiliphi ilungelo elidlula elinye emlandwini ngamunye beyiqale bonyana kuyazwisiseka begodu kufanelekile bonyana ilungelwelo likhawulwe na.
Ukukhawula ilungelo lokuphila komuntu nelungelo lesithunzi.
Ukukhawula ilungelo lomntwana lokufumana ifundo esisekelo ngokujamelene nelungelo lefundo namasiko.
Ilungelo lomntwana lokobana avikeleke ekuphathweni kumbi nekuhlukumezweni ngokujamelene nelungelo lababelethi malungana nokukhalima abantwababo emakhaya ngaphandle kobana kube nomuntu oyingenako.
Ilungelo lomfazi lokuphathwa ngokulinganako nangesithunzi nelungelo letjhaphuluko nokuphepha komuntu (ukutjhaphuluka kizo zoke iindlela zokuwurubajwa).
Ilungelo lomuntu lokuzikhethela indlela yokuziphilisa ngokujamelene nelungelo lomphakathi lokuba nebhoduluko elivikelekileko ukuze abantu bahlale baphila lapho.
Ilungelo lomfundi lokobana abandlululwe ngebanga lekolo nelungelo lakhe lefundo ngokujamelene nelungelo lesiko lakhe.
Ilungelo lokubamba ijima lokuzibilayeza ngokujamelene nelungelo lomphakathi lokuphila ebhodulukweni eliphephileko.
Ilungelo labafazi lokulawula imizimbabo nokwenza iqunto ngokubeletha kwabo ngokujamelene nelungelo lokuphila lomntwana ongakabelethwa.
Umuntu kumele alemuke bonyana 'ilungelo lokujuguja iguduva lakhe liphelela lapha kuthoma khona ipumulo yomunye'. Ngalokho umuntu kumele alinge ukuqala bonyana azikho ezinye iindlela kunokukhawula ilungelo ukuze kuzuzwe ihloso efanako.
UmBuso kumele wenze umthetho ukuvikela abantu ekuwurubajweni nofana ekukhawulweni nofana amalungelwabo kanye nokuhlathululwa ngendlela efaneleko kwesigaba 36 samaKhotho weKhomitjhini. Isibonelo isigaba 39 sithi: "Lokha ikhotho nayihlathulula isiVikelimalungelo, kumele ikhuthaze amagugu asekela umphakathi ovulekileko nowedemokhrasi ngokuqalisa esithunzini somuntu, ukulingana kanye netjhaphuluko." Lokhu kuyafana nesigabeni 36.
Umlando weSewula Afrika ukhombisa bonyana gade kunemikhakha yomphakathi ebeyibekelwe ngeqadi mbuso waphambilini. Isibonelo, abantu abaNzima gade bathathelwa phasi esitjhabeni soke seSewula Afrika. Nanyana kunjalo bekuneenqhema hlangana nazo zoke iintjhaba zeSewula Afrika ebegade zigandeleleke khulu ngombana zizincani. Iinqhema ezinjalo zisatholakala zigandeleleke ngaleyondlela ngitjho nesikhathini sedemokhrasesi. Kuliqiniso bonyana inengi babantu abaNzima.
Iinqhema ezingaphezulu zifakwe bezahlinzekelwa ngokunqopheneko sigaba esingaphezulu somThethosisekelo, nemithetho eyahlukahlukeneko ihlonyiwe bona izivikele njengombana kutjhiwo kumThethosisekelo okhona odinga bonyana kusungulwe umThetho wemVelo ukuqinisekisa ukuhlonitjhwa kwamalungelo. Nanyana umthetho onjalo sele ukhona, kodwana awulandelwa kuhle nanyana kunehlawulo nawungalandelwako nje. Umkhuba lo wehlise ithemba lomphakathi onalo ngerherho leZobulungiswa ngikho inengi sele lizithathela umthetho ezandleni nje.
Isigaba 28 somThethosisekelo sithi...
Kunemizamo eyenziweko ukwenza nokuvikela amalungelo lawa ngokusebenzisa umThethosisekelo, umHlangano mayelana namaLungelo wabaNtwana wango 1990 otlikitlwe yiSewula Afrika ngomnyaka we-1993 bewavunywa ngoJuni 1995, kanye nemithetho eyahlukahlukeneko ephathelene namalungelo wabantwana. Ukudlula lapho kutlanywe amaphrojekthi namahlelo ukukhanyisa bonyana ilumela kangangani indaba yokuhlukumeza abantwana, kodwana ubujamo bulokhu bukhambelela ngamalanga khulukhulu malungana nokuhlukunyezwa ngokomseme nokungatjheji. Kuneenhlangano ezilwa nomkhuba lo kodwana ukuya ngokwembalo inengi leenkhohlakali ezenza ubumbobu zisakhamba zitjhaphulukile ngebanga lokungabi nobufakazi obaneleko. Lokhu kukhambiselelwa bujamo behlalo nomnotho ngombana abantwana bayafunjathiswa bonyana bavale phetjheya. Nanyana kunjalo, umbuso ubonelele ngabaSizi ngokesigaba 70A somThetho weKambiso yoBelelesi 51 ka 1951 njengokwetjhugululo kobana kusizwe ababantwana ababofakazi.
Ukuya ngerhelo elingaphezulu kuyakhanya bonyana ukuba sengozini kwesiqhema kubangwa kungasetjenziswa kweenkghonakazo okubonelelwe ngazo kobana kuvikelwe amalungelo wabantwana. Ngalokho umphakathi uyatlhotlholozwa bonyana ube bukhali ujamelane nokuphulwa kwamalungelo wangokomthetho wabantwana ngitjho nanyana umntwana ahlukunyezwe mbelethi nofana malunga womndenakhe. Nawufuna ukwazi ngamalungelo wangokomthetho wabantwana, qala isilungelelo esimalungana nemiraro eyehlela abantwana emakhotho begodu ufunde incwajana yesiVikelimalungelo isaHluko esiphathelene namalungelo wabantwana.
Kokugcina umbuso kumThethosisekelo ubonelele ukuvikelwa kwabantwana ngokusebenzisa iintlabagelo ezitlanywe kumThethosisekelo ezifaka phakathi iKhomitjhini yeLutjha ehlonywe ngokomThetho weKhomitjhini yeLutjha yeliZweloke 19 ka 1966 njengombana utjhugululwe ngo 2000. Umtlolo onaba kabanzi ngekhomitjhini le uyatholakala ngaphasi kwesigaba esiphathelene nokuVikelwa kwamaLungelwethu.
Isigaba 9 somThethosisekelo sihlinzeka bona Ukuya ngokomlando abafazi babesezingeni lokungabuncani eSewula Afrika ukusukela ngomhla kanowa. Ubujamo lobo bebungaqali iminyaka, ubutjhaba nofana ijamo emphakathini. Nanyana isigaba 9 somThethosisekelo sikubeke epepeneneni bonyana boke abantu bayalingana phambi komthetho nokobana unelungelo lokobana umthetho umvikele bewumbhadekele ngokulinganako. Kusigatjana kuyatjhiwo bonyana ukubandlulula ngokobujamo bezomseme kumele kukhandelwe, nanyana kunjalo abafazi basese bongazimbi bokubandlululwa ngokungakafaneli. Ukudlula lapho, njengebantwaneni kuneentlabagelo zeentjhabatjhaba, zeemfunda nezelizweloke ezikhomba bonyana amalungelo wabafazi ayamukelwa begodu kumele avikeleke.
Njengombana abafazi bebangatjhejwa phambilini emikhakheni eminengi yepilo yabo, umuntu angabathatha bonyana kwanjesi-ke banamalungelo amanengi kanti-ke neembopho zabo zinengi. Godu nombuso ulindeleke bona wenze amatjhuguluko emthethweni wenarha nofana utlame umthetho omutjha ukuze kulapheke umraro lo.
Igama elithi ukukhubazeka nofana ukurholophala litjho ukuloba nofana ukutlhayelelwa mathuba wokuhlanganyela ekuhpileni komphakathi ngendlela elingana neyabanye. Nanyana kungahlathululo yangokomthetho yegama lokukhubazeka, lifaka phakathi ukutlhayejeka okwahlukahlukeneko phezu kokukghona komuntu ukusebenza. Emtlolweni womgomo weSewula Afrika igameli litjho ukuliyeka ngokomzimba, ngokwengqondo nangokwemizwa. Ukuliyeka okunjalo kungaba ngokwesikhatjhana nofana kube ngokwasafuthi. Ngalokho-ke abantu bangaba nokukhubazeka komzimba okuthinta imikhono nofana imilenze, ukukhubazeka kwemizwa okuthinta ukulalela, ukubona kanye nokukhubazeka kwengqondo okuthinta amakghono womkhumbulo newokucabanga.
Isigaba 19 somThethosisekelo sihlinzeka bona 'esinye nesinye isakhamuzi sitjhaphulukile bonyana singazenzela iinqunto zangokwepolotiki okufaka ilungelo lokubumba isiqhema sepolotiki, ukuhlanganyela kumigidingo yaso, ukukhankasela isiqhema sezepolotiki.
Esinye nesinye isakhamuzi sinelungelo lamakhetho atjhaphulukileko, afaneleko nahlala akhona malungana nanofana ngisiphi isibethamthetho esihlonywe ngokomThethosisekelo. Esinye nesinye isakhamuzi esidala sinelungelo lokuvowudela esinye nesinye isibethamthehto esihlonywe ngokomThethosisekelo, nokwenza njalo ngokwentumba, nokujamela I-ofisi lomphakathi bese nakune siyakhethwa siphathe isikhundla.
Njengombana isigabesi sinikela esinye nesinye isakhamuzi esidala ilungelo lokuvowuda emakhethweni, lokhu kuyipumelelo ekulu kupolotiki yeSewula Afrika. Amalungelo wokuvowuda gade kungewedlanzana lamakhuwa ebelizikhethile kufikela ngomnyaka we-1993 lokha nakuhlonywa iPhalamende ezindluntathu. BekumaKhuwa, amaKhaladi namaNdiya kwaphela ebegade banikelwe ilungelo lokuvowuda kufikela ngesikhathi samakhetho wokuthoma atjhaphulukileko ngomnyaka we-1994 lapha zoke izakhamuzi ezikhulileko zeSewula Afrika zanikelwa khona itjhaphuluko yokobana zivowude, zibe bonkhetheni bezibumbe iinqhema zepolotiki ezizithandako. Nanyana kunjalo, ngaphambi kwamakhetho wango 1999 gade kubokwephulwa kwamalungelo wamakhetho atjhaphulukileko. isibonelo, umBiko womNyaka we-SAHRC ka 1999, kwafuneka bonyana ihlolisise izehlakalo lapha abarholi bendabuko nofana amabhuru begade alela khona abantu ngamalungelwabo wepolotiki.
Esigabeni samaLungelo neemBopho, kukhona okumele nokungakameli bona abantu bakwenze elungelweni lombuso nombuso elungelweni labantu.
Ukuqinisekisa bonyana ubakhamuzi buyaqinisekiswa ngaphambi kobana umuntu ayokutlolisela ukuvowuda ngokufumana umtlolo kamazisis osemthethweni bese isiwe esiteyitjhini sokuvowudela.
Ukuvikela zoke iinteyitjhi zokuvowudela.
Ukwenza isigaba 20 somThethosisekelo esihlinzeka bona 'Akunasakhamuzi okumele sitinywe ubakhamuzi.'
Ukusebenzisa umThetho wamaKhetho ngeenkhathi zoke khulukhulu ngesikhathi samakhetho.
Isigaba 23 somThethosisekelo sihlinzeka bona 'Woke umuntu unelungelo lokuphathwa ngokufanelekileko emsebenzini', kufaka amalungelwabo boke abaqatjhi nabasebenzi mayelana nokutlanywa kweenhlangano zabasebenzi. Isigabesi sikhambisana neengaba 13-ubukhoboka, ukugandelelwa, nokukatelelwa ngomsebenzi, 16- itjhaphuluko yokuhkuluma, 17-umhlangano wokuzibilayeza, ukubhenyoga nokunghonghoyila kanye no 18- itjhaphuluko yokuhlanganyela.
Lelihlangothi lomthetho gade linokubandlulula okunengi okuqaliswe ebutjhabeni, ubulili, ijamo kanye nobudala. Abantu abanzima ngibo egade bathwele nzima khulu kiwo woke amaSewula Afrika. ngaphandle kwezinga lefundo, abantu abaNzima bebasemazingeni aphasi khulu, khulukhulu abafazi nabantwana, gade basetjenziswa njengamakhoboka begodu bakatelelwa ngomsebenzi. Umuntu okhubazekileko gade angaqalwa nokuqalwa ngehlangothini lokuqatjhwa. Nokho umthetho wabasebenzi uthuthukiswe ngokungeleleko kobana uphelise ukwahlukana kwaphambilini begodu urarulule iqede ibandlululo nokungaqatjhwa nanyana kunamahlangothi asese hlaza ngombana nabasebenzi bamaplasi azange bafakwe kumThetho wobuDlelwano babaSebenzi weSewula Afrika 1995 ngalokho basahlukunyezwa bosomaplasi. Lokhu kubange ihlangahlangano nokho ubujamo buba ngcono ngemva kobana kujanyiswe umthetho malungana omalungana nabasebenzi bemaplasini nebemakhwitjhini. Ukusebenza komthetho kutjhugululiwe kumThetho wobuDlelwano babaSebenzi 1995, imiBandela esiSekelo yokuQatjhwa 1997, kwabekwa ukusetjenziswa komthetho okutjha, isibonelo umThetho wokuQatjha ngokuLinganako 55 ka 1998, umThetho weZepilo emSebenzini nokuPhepha 78 ka 1995, umThetho wokuThuthukiswa kwamaKghono 85 ka 1996. Ihloso ekulu yakho koke ukuthuthukiswa komthetho kukhuphula kobujamo bemsebenzini ukuze kwenziwe ngcono imakethe yezemisebenzi nokuletha ubujamo bomsebenzi obuthuthukileko kibo boke njengombana kutjho umthethosisekelo esingenisweni sawo 'Thuthukisa ubunjalo bepilo yazo zoke izakhamuzi begodu utjhaphulule ikghono lomunye nomunye umuntu.'
Nikele lowo onekghono neemfanelo zomsebenzi ezidingekako kobana aphalisanele isikhundla esifaneleko.
Landele imithetho efaneleko emisebenzini.
Landele imikhuba emihle yokuziphatha besilandle iindlela ezifaneleko zokusebenzisa amalungelo, khulukhulu ilungelo lokubhenyoga.
Sebenzise ithuba elinye nelinye elivelako malungana nokuthuthukisa amakghono.
Balekele ukubandlulula abanye nganofana ngiyiphi indlela.
Umbuso kumele usungule bewusebenzise umthetho ovikela abasebenzi ekubandlululweni nekukatelelweni ngomsebenzi.
Ifundo yobuJamo bomPhakathi ihlose ukunikela zoke iinkhulu zekhotho ilwazi elifaneleko kanye nokuzwisisa ukuthokozela imibono yabanye kanye nobujamo babo onahlukeneko ukuze iinqunto zabo zibe ngezifaneleko nezikhambisana nomphakathi esiphila kiwo.
Ngalokho yakha umqondo wokubumbana kwesiqhema. Ngaphezu kwalapho abantu balwela ukuzuza nofana ukuhlala banesiqhelo esihle sobuqhema malungana nezinye iinqhema ngombana lokhu kusiza khulu lokha umuntu nazihlolako.
Angitjho bonyana abantu bahlala bafuna ukusebenzisa isiqhelo ngokungakafaneleki Kuhlekuhle, isiqhelo sobutjhaba nobulili sikhona emikhumbulweni yethu, siiangelw bujamo behlalo begodu sikhuthazwa lisiko lethu kanye neembikiindaba. Kwesinye isikhathi lokho kuba semazikwenethu wezefundo. Sithanda ukukwamukela njengamaqiniso. Lokha nasihlanganbezana nomraro, kuba lula kobana sisebenzise isiqhelo ngombana ukwenza njalo kuyimvelo begodu kulula-kulula khulu kunobana umuntu aziphathise ihloko ngokufunisisa umraro bese senza iqunto elinzinzileko ngendlela yokucabangisisa, ukulalela nokuhlolisisa.
UMQONDO: Ukuhlela izinto ngeengaba kwenza bona umhlaba utjhejisise begodu wenze ibhoduluko lapha izinto zikhanya khona khulu, azisafifiyeli kangako begodu ziyazwisiseka. Lokhu kudala bona umhlaba kanye nelemuko lethu kube nendlela ethileko. Kusivumela bonyana sicwaningisise ilwazi elinengi ngasikhathi sinye.
IGUGU: Isiqhelo sibanga indlela yokuba negugu komuntu ngamunye. Lapha ukuhlela khona ngeengaba kuyinto eligugu begodu kunokukhambisana okunqophileko nokuqakathekileko nendlela yamagug womuntu, kuba nokubulunga nokudluliselela ukusebenzisana kobuqhema.
Ukulalela ngokuzwela kungenelela ngaphakathi komkhumbulo womunye umuntu. Usebenzisa khona ukubona bese ubona izinto ngendlela umuntu lowo azibona ngakhona, ukghone ukuzwisisa indlela yakhe nokuzwisisa indlela azizwa ngayo.
Ukulalela ngokuzwisisa kunamandla khulu ngombana kukunikela ilwazi elinqophileko ongasebenzela phezu kwalo. Esikhundleni sokobana uziqale wena bese uba nemiqondo, imizwa, iinhloso namahlathululo, uzifumana uqalene neqiniso elisehliziyweni nengqondweni yomunye umuntu. Ulalela ukuze uzwisise. Utjheje bona ufumane ukukhulumisana okungeneleleko komphefumulo womunye umuntu.
Nanyana kunzima, funa qange ukuzwisisa, nofana ufunisise qange ngaphambi kobana wenze iqunto bese ukhupha umbono.
Indlela yokubonisisa kuhle kuzwisisa. Nawuthoma ngokwenza iqunto qange angeze wazwisisa ngokuzeleko.
Ngebanga lokobana silalela ngokuziqala thina, sithanda ukuphendula ngenye yeendlela ezine. Silinganisa ngokuthi kuyavumelana nofana akuvumelani; siyafunisisa-sibuze imibuzo kilokho esisebenza ngakho; siyaluleka-siyaduduza ngokuqalisa kilokho esikwaziko; nofana siyarhumutjha-silinga ukucabanga ngabantu, ukuhlathulula iinhloso zabo, ukuziphatha kwabo, ngokuqalisa eenhlosweni nekuziphatheni kwethu. Iimpendulwezi izizela ngokwemvelo kithi. Sinamathele ngokuzikileko kizo begodu siphila sibhodwe ziimbumbeko zazo ngeenkhathi zoke.
Maye ukuzwisisa kwenza umahluko! Zoke izeluleko ezibhadlileko emhlabeni angeze zalingana nequbi leenhlumaya nakube asirarululi umraro olethwa kithi. Godu angeze sakghona ukungenelela emrarweni nakube silibele kuziqala thina, indlela yokubona kwethu izinto, asisusi ikungu emehlwenethu ukuze sibone izinto ngelinye ihlangothi.
Nakube ngambala ufuna ukuzwisisa, ngaphandle komhlahlandlela nangaphandle kokuzikhohlisa, kuzoba neenkhathi lapha uzakumangala khona ngebanga lelwazi elitsengileko nokuzwisisa okuzakwehlela kuwe kuvela komunye umuntu. Abe akukaqakatheki ngeenkhathi zoke kobanyana ukhulume ukuze uzwakale. Kuhlekuhle, kwesinye isikhathi amagama angase aziphumele wona.
Nawulokho ufunda ukulalela abanye abantu ngokungeneleleko, uzakufumana imiqondo ehluke ngokukarisako. Ungahle ubone umhlaba ngamehlo wobulingani, mina ngiwubona ngamehlo wemali ngokomqondo wezomnotho.
Ukuthinta umphefumulo womunye umuntu kufana nokugadanga ehlabathini ecwengileko.
Kunomsebenzi owenziwa etlasini. Iinthombe zomsebenzi owenziwako zisabalaliswa ngetlasini.
Nakube ilungelo lomuntu liphuliwe, umuntu loyo angasebenzisa indlela engakahleleki ukuvikela ilungelo lakhelo. Angalinga ukurarulula umraro nomuntu loyo.
Umrholi womphakathi, njall.
Nakube nalokho kuyabhala angatjhinga ehlanganweni ehlelekileko.
Iinhlangano zesahluko 9 ngilezo umuntu angaya kizo malungana nokuvikeleka kwelungelo lakhe.
IKhomitjhini yokuKhuthazwa nokuVikelwa kwemiPhakathi yamaLungelo namaSiko, iKolo neLimi.
UmVikeli womPhakathi weLiZweloke, nofana u-Ombudsman, njengombana i-ofisini belaziwa njalo phambilini, usikhulu esisezingeni eliphezulu. Akalawulwa ngurhulumende nofana ihlangano ethize yezepolotiki. Uqatjhwa yiPalamende ngokomThethosisekelo. Wamukela iinghonghoyilo zabantu abazwiswe ubuhlungu ziinhlangano zakarhulumende nofana ziinkhulu, begodu unamandla wokufunisisa, atuse amagadango wokukhalima, begodu akhuphe nemibiko.
Nanyana ngubani anganghonghoyila kumVikelo womPhakathi bese yena-ka uphenyisisa isinghonghoyilweso. Thatha umVikeli womPhakathi njengosofengwana okghona ukubona amahlangothi woke womraro. Nakube umVikeli womPhakathi ufunyana bonyana umnghonghoyili uyezwakala, uzakwenza koke okusemandlenakhe bona afunyane intatha yomraro lowo, okufaka hlangana ukutusa bona kube namatjhuguluko erherhweni.
UmVikelo womPhakathi godu angabika indaba leyo ePalamende yona-ke ibonisane ngayo ibone ukuqeda bonyana iintuso ziyalandelwa.
Iphenyo kanengi lenziwa ngokungakahleleki, kodwana umVikeli womPhakathi angabiza abantu bonyana balethe ubufakazi ngaphasi kwesifungo nofana isiqiniselo nakube lokho kuyadingeka.
Ngurhulumende kinofana ngiliphi lamazingakhe. Lokhu kufaka phakathi urhulumende ophakathi kanye neweemfunda, iminyango yombuso kanye nabaphathi bendawo.
Nanyana ngubani osebenza umsebenzi womphakathi. Lokhu kufaka hlangana nanyana ngubani umsebenzi wombuso othinta boke, nofana ingcenye yabantu beSewula Afrika, isibonelo umsebenzi wombuso ofana nepholisa nofana isikhulu esikhethiweko.
Ukungaphathwa kuhle komnghonghoyili nofana omunye umuntu, isibonelo ngebanga lokusetjenziswa kwamandla butjhulweni, ukuziphatha okungakalungi, ngokungathembeki, ubumarhamaru nofana okhunye nje ukungaziphathi kuhle, ukubambezela, ukuphula amalungelo wabantu, nanyana yini okubangwa ziimphathimandla nofana elinye nelinye iqunto ezilithathako.
Ukungathembeki nofana ukusebenza kumbi ngeemali zomphakathi.
Ukuzirhumisa ngendlela engakafaneli.
Ukufumana ukuphathwa kuhle ngendlela engakafaneli.
Nakube isinghonghoyilo sakho siphathelene nokuzindlekela, kumele ulinge ukusirarulula ngaphambi kobana usilethe kumVikeli womPhakathi, isibonelo, ngokukhulumisana nesikhulu/neenkhulu es(z)iphetheko, nofana nakube lokho akusizi, tlolela umuntu ophetheke iinkhulwezo incwadi, isibonelo iHloko yomNyango.
Godu ungakhulumisana nelunga lePalamente yesiFunda nofana yeLiZweloke.
Kuzakuthi kwaphela nakube umrarwakho awuraruluki, utlolele umVikelo womPhakathi incwadi-uyifekse nofana uyipose nofana ilethwe mathupha.
Ubunjalo besinghonghoyilo sakho.
Iinzathu ezikwenza ufune bonyana isinghonghoyilo sakho siphenywe mVikeli womPhakathi.
Kumele utjho amabizo wesikhulu ogade usebenzisana naso, ngamaphi amalanga, kanye nalokho okwatjhiwoko.
Amakhophi wananyana ngikuphi ukutlolelana phakathi kwakho neenkhulu kumele ananyathiselwe encwadinakho.
Inomboro yomrhala lapha ungafunyaneka khona, nakube unayo.
Kwezinye iinkhathi umVikelo womPhakathi angafuna isitatimende esifungelweko ngaphambi kobana aphenye.
Nakube awunasiqiniseko sokobana umrarwakho uyinto engaphenywa mVikeli womPhakathi, nofana nakube awukwazi ukutlola, ungafowunela I-ofisi lomVikeli womPhakathi. Kunamalunga womdibi abandulweko azakulalela isinghonghoyilo sakho nanyana singaba sincani nofana sikhulu begodu azakwenza iphenyo.
Kwezinye iinkhathi umdibi ungasiza abantu ukufunyana iinrarululo zemirarwabo msinyana. Umdibi godu ungakutjela bonyana unganghonghoyila kuphi nakube umVikeli womPhakathi akakghoni ukukusiza.
Godu ungavakatjhela i-ofisi kobana ubuzwe imibuzo nofana kube nokhulumisana naye nakube ubona njalo. Kungcono ukutlola qange bese ubawa ukubuzwa imibuzo encwadini.
UmVikelo womPhakathi kanye nomdibi bazokufihla ibizo lomnghonghoyili nakudingekako nalokha nakukghonekako.
Akubizi litho. Nanyana ngubani onomraro usizwa simahla njengombana kutjhwiwe ngaphezulu.
Iingwebo ezikhutjhwa bagwebi nabomarhastrata, nehlawulo abayibekako. Izenzo okungezangasese zabantu, iinkampani ezizjameleko, abodorhodera nofana abogqwetha abangasebenzeli umbuso.
Nokho, umdibi womVikeli womPhakathi ungasiza ngokukutjela bonyana uyokunghonghoyila kuphi nofana wenzeni malungana nokutjhwiwe ngaphezulu. Kwezinye iinkhathi umVikeli womPhakathi angathi uye ekhotho nakube ukuya khona kuyindlela engcono yokurarulula umraro. Njengombana umVikeli womPhakathi angasimjameli womuntu, uzakuthunyelwa egqwetheni nakube umraro lowo kumele uye ekhotho.
Nokho kunomVikeli womPhakathi kesinye nesinye isifunda kezilithoba.
IKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu ikhuthaza ukuhlonitjhwa nokuvikelwa kwamalungelo wabantu. Umsebenzayo kufundisa abantu ngamalungelo wabantu nokuphenya iinghonghoyilo ngokuhlukunyezwa kwamalungelo wabantu. Ingahlela bonyana umuntu abe nogqwetha ozokusiza ukujamela amalungelwabo begodu ingamukela imilandu iyise ekhotho nakunesidingo. I-HRC yihlangano ezijameleko, ilawulwa mThethosisekelo kwaphela. Inikela iPalamende imibiko kanye ngomnyaka.
Nanyana ngubani ofuna ukwenza isinghonghoyilo ku-HRC kumele azalise iforomo okuthiwa "liforomo leenghonghoyilo le-SAHRC."
IKhomitjhini le ihlonywe bonyana ikhuthaze beyivikele amalungelo wemiphakathi eyahlukahlukeneko yezamasiko, ikolo kanye nelimi. Kumele ikhuthaze beyisungule ukuthula, ukubekezelelana kanye nokubumbana kwelizweloke phakathi kwemiphakathi le, malungana nokulingana, ukungabandlululani kanye netjhaphuluko yokuhlanganyela.
Kuqakatheke khulu bonyana zoke iinjamiso zakarhulumende, kufaka hlangana uMongameli kumele zazi ngokuzeleko bonyana itjhaphuluko ingafunyanwa kwaphela nakube abafazi batjhaphululiwe kikho koke ukugandelelwa.
IKhomitjhini yokuLingana ngokoBulili ngenye yeenhlangano ezisithandathu zombuso ezisekela idemokhrasi eyabikezelwa kumThethosisekelo wango 1996. Ihloso yekhomitjhini, njengombana kutjhiwo kusigaba 187 somThethosisekelo kukhuthaza ukulingana ngokobulili nokululeka nokwenza iintuso epalamende nofana esinye nesinye isibethamthetho malungana nanofana ngimiphi imithetho nofana ukubethwa komthetho okuthinta ukulingana kobulili kanye nejamo labafazi.
UmCwaningi mazombe uhlolisisa ama-akhawundu wayo yoke iminyango karhulumende welizweloke noweemfunda naborhulumende boke bendawo ukuqinisekisa bonyana imali isetjenziswa ngendlela efaneleko.
Iinhloso zekhomitjhini ku "qinisa umthethosisekelo wedemokhrasi nokukhuthaza ikambiso yamakhetho wedemokhrasi." IKhomitjhini inesibopho sokobana ilawule amakhetho namareferendamu welizweloke, weemfunda kanye newabomasipala.
Amandlayo, iimbopho zayo kanye nemisebenzayo kuhlinzekwe kusiGaba 5 somThetho.
EsiGabeni 19 somThethosisekelo nakho kunomhlinzeko malungana nokuvikelwa kwamalungelo wezepolotiki, okubumba isisekelo somsebenzi wekhomitjhini.
Kunezinye iinhlangano ngaphandle kweenhlangano zesahluko sethoba ezihlonywe ukuqinisa idemohrasi yekhethu.
Ikhomitjhini le ihlonywe kobana iluse woke amahlangothi wezokurhatjha enarheni le, isibonelo, ukuqinisekisa bonyana ukurhatjha kwemirhatjho nomabonwakude kungendlela efaneleko begodu nokobana kujamela iindaba zomphakathi weSewula Afrika.
UMongameli uNelson Mandela wahloma iKhomitjhini yeliZweloke yeLutjha ngomhlaka 16 kuJuni 1996 ngokomThetho 19 ka 1996 weKhomitjhini yeliZweloke yeLutjha. Yahlonywa kobana ithuthukise iqhinga elizwisisekako ukuqalana neentjhijilo eziqalene nabantu abatjha eSewula Afrika.
Umbono we-ICD yi-SAPS etjhugululiweko ngokukhambisana nommoya kanye neemfuno zomThethosisekelo. Ihloso yayo kukhuthaza ukuziphatha okuhle kwamapholisa. Iminqopho yayo kuthuthukisa ithemba lomphakathi emizamweni ye-SAPS kanye ne-ICD ukukhandela ukungaziphathi kuhle kwamapholisa, kanye nokukhambisa kuhle ukutjhutjhiswa kwamalunga afunyenwe azibandakanye ezenzweni zobelelesi.
IKhotho le yahlonywa ngokomThethosisekelo ka1996. Umsebenzi wekhotho kuqinisa umthetho kanye nomThethosisekelo okumele usetjenziswe ngokungakhethi begodu ngaphandle kokuzamelana nokutjhugululwa.
Isigaba 25 no somThetho sithi nanyana ngubani nofana umphakathi owalahlekelwa yinarha ngemva kwaka 1913 ngebanga lemithetho yebandlululo unelungelo lokubuyiselwa inarhabo nofana bakhokhelwe malungana nenarha leyo. Isigaba 25 sinikela ithuba lokobana umbuso wenze umthetho ozokuqalana neembizwezi. Umbuso wadlulisa umThetho wokuBuyiswa kwamaLungelo weNarha okwajanyiswa ngawo iKhomitjhini neKhothoyokuBuyiselwa iNarha bonyana zitjheje iimbizo zabantu zeenarha.
Imisebenzi yeKhomitjhini yokuBuyiselwa iNarha kuphenya iimbizo zeenarha, ukulamula nokurarulula iimbizwezi bese ithumele iimbizo eKhotho yokuBuyiselwa iNarha nakube yona ayikghoni ukuzirarulula. IKhomitjhini yokuBuyiselwa iNarha inamakhulukhulu weembizo esaziphenyako.
IKhotho yokuBuyiselwa iNarha izakuqunta ngeembizo ezingeke zararululwa nguKomitjhinara. Ikhotho ingalayela abantu bonyana banikelwe inarhabo, nofana ithi umuntu owenza isibizo anikelwe enye inarha yombuso nofana ikhokhele umuntu owenza isibizo loyo ukujamiselela inarha ayilobileko.
IsiGaba 20 somthethosisekelo sihlinzeka bona, "Akunasakhamuzi okumele sitinywe ubakhamuzi."
Umuntu obelethelwe eSewula Afrika usisakhamuzi seSewula Afrika begodu lokhu angeze amukwa khona. Ngokwesigaba 21 somthethosisekelo, "Woke umuntu unelungelo letjhaphuluko yokukhamba, ilungelo lokuphuma eRiphabhuliki, ilungelo lokungena, ukuhlala ngaphakathi begodu nokuhlala nanyana kukuphi eRiphabhuliki nelungelo lokuba nephasiphoto."
Amagadango alandelako ali-10 azakusiza ukwenza iplani yokukhankasa malungana nendaba yamalungelo emphakathi wekhenu. Sebenzisa amagadango lawa ukusiza umkhankaswakho.
Unjani umraro lowo?
Ngiziphi iindlela zokuwurarulula?
Ngiziphi iinqabo ezisendleleni?
Ngiziphi iinsetjenziswa ezikhona (okuyimali nabantu)?
KHETHA IHLOSWAKHO ENQOPHILEKO malungana nomkhankaso (ungabi neenhloso ezingaphezu kwe-4). Ngamanye amezwi, yini ozokwenza njengengcenye yomkhankaswakho. Qunta ngesikhathi ozibekele sona somkhankaso woke.
THATHA ENYE YEENHLOSO NIHLAZIYE amagadango adingekako ukuzuza ihloso leyo. Kutlole phasi lokho ephepheni. (Ngebanga lokobana kukuhlaziya imibono yamagadango engeze yalandelana ngehlelo elithize).
BUYELELANI (NIHLOLISISE) IMIBONO UKUSUKA EGADANGWENI LE-3 begodu ukhethe leyo engahle iphumelele. Tlola elinyen nelinye igadango ekarateni nofana ephetjhaneni elima- 5cm x 8cm. (Lokhu kuthiwa makarata wegadango).
BUYELELA IGADANGO 3 N0 4 NGEENHLOSO EZINYE ozibone egadangweni 2.
THATHA IPHEPHA LEGURANDA bese utlola isihloko somkhankaswakho nesikhathi somkhankaso lowo ngaphezulu. Dweba umuda ngenzasi. Tlola ihloso yokuthoma yomkhankaso ngaphasi komuda lowo. Dweba omunye umuda ngenzasi kwalo bese utlola ihloso yesibili. Ragela phambili ngalokhu kufikela lapha utlole khona zoke iinhloso zakho.
KHULUMISANANI KOBANA (NGAYIPHI INYANGA) IGADANGO NGALINYE LIZOKWENZEKA NINI khibe nilokho nigcina amakarata wamagadango ngehlelo lakhona. Hlelani-ke amakarata ngaphasi kweenyanga ezifaneleko.
Ukulingana: Awukwazi ukubandlululwa. Kodwana ukulingana kwezemisebenzi nokubandlululwa okuneqiniso kuvumelekile.
Isithunzi somuntu: Isithunzi sakho kumele sihlonitjhwe besivikelwe.
Ipilo: Unelungelo lokuphila.
Itjhaphuluko nokuphepha komuntu: Awukwazi ukubanjwa ngaphandle kokubangwa komlandu, ukuhlunguphazwa nofana ukubethwa ngesihluku. Umguruguru wangekhaya awukavumeleki.
Intumba: Awukwazi ukusetjhwa nofana kusetjhwe ikhaya lakho nofana ipahlakho.
Itjhaphuluko yezekolo, ikolelo kanye nombono: Ungakholwa bewucabange nanyana yini oyifunako bewulandele nofana ngiyiphi ikolo oyithandako.
Itjhaphuluko yokukhuluma: Boke abantu (kufaka neembikiindaba) bangatjho nanyana yini abayifunako.
Ukuhlangana, ukuzibilayeza, ukubhenyoga nokunghonghoyila: Ungabamba ijima lokuzibilayeza, ukubhenyoga benise nesinghonghoyilo. Kodwana lokhu kwenziwe ngokuthula.
Itjhaphuluko yokuzihlanganisa: Ungazihlanganisa nanofana ngubani ofuna ukuzihlanganisa naye.
Amalungelo wezepolotiki: Ungasekela ihlangano yezepolotiki oyithandako. Nakube usisakhamuzi begodu okungenani uneminyaka e-18, ungavowuda.
Ubakhamuzi: Ubakhamuzi bakho angeze wemukwa bona.
Itjhaphuluko yokukhamba nokuhlala: Ungahlala nofana kukuphi eSewula Afrika.
Itjhaphuluko yokurhweba, ibizelo nephrofetjhini: Ungenza nanyana ngimuphi umsebenzi owuthandako.
Iinhlangano zeensebenzi: Ungajoyina iinhlangano zeensebenzi bewubhenyoge.
Ibhoduluko: Unelungelo lebhoduluko elinepilo.
Ipahla: Ungathathelwa ipahla kwaphela nakube kulandelwe imithetho efaneleko.
Indlu: Umbuso kumele uqinisekise bona abantu baba nezindlu ezifaneleko.
Zepilo, ukudla, amanzi nokuphepha komphakathi: Umbuso kumele uqinisekise bona uthola ukudla namanzi, zepilo kanye nokuphepha komphakathi.
Abantwana: Abantwana abangaphasi kweminyaka eli-18 banamalungelo akhethekileko, afana nelungelo lokungaphathwa kumbi.
Ilimi namasiko: Ungasebenzisa ilimi olithandako bewulandele namasiko owathandako.
Isiko, ikolo kanye nemiphakathi yelimi: Imiphakathi ingenza amasikwayo, yenze ikolo yayo beyisebenzise ilimi layo.
Ukufumana ilwazi: Unelungelo lanofana ngiliphi ilwazi umbuso onalo.
Igadango lezokuphatha elilungileko: Amagadango wombuso kufanele abe ngalungileko.
Ukufikelela amakhotho: Ungakghona kobana umrarwakho wezomthetho uquntwe yikhotho nofana yihlangano efana naleyo.
Abantu ababotjhiweko, ababanjiweko nabasolwako: Ilungelweli livikela abantu ababotjhiweko, babafakwa ejele nofana basolwa.
Woke amalungelo lawa angakhawulwa nakube kukhambisana neqhinga elijanyisiweko kusigaba sokukhawula (s36).
<fn>nde_Article_National Language Services_IKHOLIJI YEZOBULU (2).txt</fn>
Umtlolo lo azange uhlanganiswe ngehloso yokobana ube mtlolo opheleleko nekuthathwa kiwo amagunya, kodwana umhlahlandlela kwaphela kubasebenzisi malungana nemitjhado nokwabiwa kwamafa.
Ngebanga lemithetho yebandlululo imitjhado ethileko yamaSewula Afrika wendabuko azange yemukelwe nofana ipheliswe ngaphasi kobujamo obuthileko. Umthetho omutjha okukhulunywa ngawo kilomtlolo ulethe amatjhuguluko arhabileko emikhubeni eyenziwako, njengombana kuzakuvela kiwo umtlolo lo.
Ngokufanako indlela ebekuphathwa ngayo ipahla yabaNtu abaNzima abahlongakala bangakabi amafa wabo, beyingekho kumthethosisekelo nakancani, nje-ke umthetho osuselwa eenquntweni zamacala waphambilini wakatelela umNyango wezobuLungiswa kobana utjhugulule ikambiso yawo yomthetho kobanyana ikhambisane nomThethosisekelo.
Kungenzeka bonyana ikambiso etja yomthetho okukhulunywa ngayo kilomtlolo nayo ayikhambisani nemikhuba yabantu bendabuko beSewula Afrika, kodwana lokhu akusiyo ihloso yekulumiswano le. Wena uzazihlukanisela ngalokho!
Ngaphambi kokungena ekulumeni edephileko yomThetho wokwAmukelwa kwemiTjhado yesiNtu (ngemva kwalapha esizayibiza ngokuthi Mthetho), kuyafuneka bona khesiphose ilihlo ngobujamo bezomthetho malungana nemitjhado yesikhuwa kanye nemitjhado yesintu yangaphambi komhlaka 15 Novemba 2000, (okulisuku umThetho lo owathoma ukusebenza ngalo).
Kodwana ukuhlanganyela ipahla okunjalo, njll. bekukghoneka kwaphela nakube indoda beyingakathathi abanye abafazi ngomtjhado wesintu ngaphandle komfazi loyo efuna ukumtjhada isikhuwa.
Ngomhlaka 1 kuNovemba ka-1984, umThetho 88 ka 1984 wePahla yemTjhadweni wajanyiswa okwathi, hlangana nokhunye waphelisa amandla womtjhado indoda ebegade inawo phezu komfazi emtjhadweni wesikhuwa, nofana ngokomthetho wesintu. Umphumela walokhu kwaba kukuthi ukusuka ngomhlaka 1 kuNovemba 1984, amandla womtjahdo indoda ebegade inawo phezu komkayo ngokomtjhado owajanyiswa ngokwesigaba esisuliweko 22 asulwa ngokubalelwa emuva.
Njengombana abalingani abathethene isintu bebangathathwa njengabatjhadene ngokomthetho, umlingani gade akghona ukuthi nanyana kukunini azitjhadele omunye umlingani ngomtjhado wesikhuwa, ukube umtjhado wesintu usesekhona. Umphumela walokho bekuba kukuthi umtjhado wesikhuwa lowo uginya wesintu qala ku-Nkambula v Linda 1951 1 SA 377 A no-Malaza v Mndaweni 1975 BAC C 45. Umfazi othethwe isintu bekuthiwa mlingani olahliweko . Umfazi othethwe isintu loyo naye gade akghona ukungena emtjhadweni wesikhuwa nenye indoda, ngokufanako ukuthathana kwabo kwesintu nakho bekufelela. Ukuthi ukuthathanokho kuvuselelwa mThetho wokwAmukelwa komTjhado wesiNtu 120 ka -1998 isigaba 2 mbuzo okumele amakhotho enze iqunto ngawo.
Kodwa nokho isigaba 22 somThetho 38 ka 1927 wokuPhathwa kwabaNzima sasinendledlana ethileko esasiqalelela ngayo ukuvikeleka komndeni olahliweko lokha indoda nayihlongakalako. Malungana neenhloso zokwaba ilifa, ijamo lomhlolokazi nabantwana bomtjhado wesikhuwa gade lithathwa bona lilingana nelomhlolokazi nabantwana bomtjhado wesintu. Okutjho bona ukubekwa phambili kwejamo lomfazi nabantwana bomtjhado wesikhuwa bekuphelelwa mamandla bese babekwa ezingeni elilinganako nelomfazi (namkha abafazi) olahliweko nabantwabakhe.
Ukuya ngokomThetho wokuTjhugululwa komThetho wemiTjhado nePahla yemTjadweni, umThetho 3 ka 1988, othome ukusebenza ngomhlaka 2 Disemba 1988, umThetho wokuPhathwa kwabaNzima ka 1927 watjhugululwa.
Umphumela walokhu kwaba kukuthi yoke imitjhado eSewula Afrika yabekwa esilinganisweni esifanako begodu umThetho wePahla yemTjhadweni 88 ka 1984 nawo wasetjenziswa emitjhadweni yabanzima ebekhona ngemva kwangomhla ka-2 Disemba 1988. Nje-ke imitjhado eyenziwe ngemva kwangomhlaka-2 Disemba 1988 yaba ngehlanganyela ipahla, ngaphandle kwanange kwenziwa isivumelwano sangaphambi komtjhado besatloliswa esikhathini esiziinyanga ezintathu e-ofisini lokutloliswa kwepahla.
Elinye itjhuguluko eliqakathekileko kwaba kukobana ukuthathana kwesintu azange kufeleliswe mtjhado wesikhuwa. Isigaba 221 salela indoda etjhade isintu kobana ingene emtjhadweni wesikhuwa nomunye umfazi ukube umtjhado wesintu lowo usesekhona qala kuThembisile v Thembisile 2002 2 SA 209 T noKwitshane v Magalela 1999 4 SA 610 TK.
Ngetjhudu elimbi azange kwenziwe isibonelelo sokobana kwenziwani nakube umtjhado wesikhuwa lowo wenzeke ngemva kowesintu. NoKodwana kuyaqiniswa bonyana umtjhado wesikhuwa lowo awuyelwa.
Isigaba 3 somThetho 120 ka 1998 wokwAmukelwa kwemiTjhado yesiNtu, uvimbela umlingani osemtjhadweni wesintu kobana angene emtjhadweni wesikhuwa ukuya ngokomThetho 25 ka 1961 wemiTjhado. Isibonelelo esinjalo kukhulunywa ngaso endimeni 2.3.2 supra, kodwana godu azange kube nesibonelelo sokobana kwenziwani nakube imibandela yomThetho lo yephuliwe.
UmThetho 21 ka 1978 wemiTjhado eTranskei, bewuyivumela indoda esemtjhadweni wesikhuwa kobana ingene emitjhadweni eminye yesintu, kwaphela nakube umtjhado wesikhuwa loyo bewungahlanganyeli ipahla. Ngokufanako, indoda esemtjhadweni wesintu ingangena emtjhadweni wesikhuwa nomfazi wesithathu, kwaphela nange umtjhado wesikhuwa lowo ungasiwo ohlanganyela ipahla.
UmThetho lo wathoma ukusebenza ngomhlaka 15 Novemba 2000 bewaletha igadango eliqinileko lokwamukela yoke imitjhado yesintu esemthethweni. UmThetho lo usebenza ngokubalelwa emuva begodu kuzakusetjenzwa ngawo isigaba ngesigaba.
UmThetho lo usebenza kiyo yoke imitjhado yesintu eyenziwe ngokomthetho wemitjhado yesintu, okutjho imikhuba nokusetjenziswa kwayo ngokwesiko phakathi kwama-Afrika weSewula Afrika begodu obumba ingcenye yesiko labantwabo.
Ngalokho kuyakhanya bonyana umThetho lo awukwazi ukubona eminye imibala ngombana usebenza kwaphela ebantwini bendabuko eSewula Afrika, kwaphela nakube umtjhado ugidingwe namkha wagidingwa ngokwemikhuba nokusetjenziswa kwamasiko wabantu bendabuko be-Afrika.
Imitjhado eyenziwe ngaphambi kwangomhlaka-15 Novemba 2000 yamukelwa kwaphela nakube iyaziwa ngokomthetho wesintu begodu nakube beyikhona nakuthoma ukusebenza lomThetho. Iindingo okumele zaneliswe mitjhado le ngilezo ezibekwe mthetho wesintu ngokungakahleleki osebenza ngaphandle kwaKwaZulu-Natal nalezo zomthetho wesintu ohlelekileko osebenza KwaZulu-Natal.
Imitjhado eyenziwe ngemva kwangomhlaka-15 Novemba 2000 kumele ikhambisane neendingo zomThetho. Iindingo ezihlinzekwa emThethweni naziphikisanako begodu zibhalelwa kukhambisana zizakwenza imitjhado ibe lilize.
Bobabili okumele babe balingani kufanele babe ngaphezu kweminyaka eli- 18 nofana bathathwe bona bamondarha.
Bobabili okumele babe balingani kumele bavumelane kobana batjhada ngokomthetho wesintu.
Akekho omunye wabalinganabo okumele abe yingcenye yanofana ngimuphi omunye umtjhado wesintu.
Umtjhado kumele kukhulunyiswanwe ngawo bekwenziwe nofana ugidingwe ngokukhambisana nomthetho wesintu.
Ukuze uktjhado wesintu osithembu wamukeleke, phezu kweendingo ezifunekako ezitjhiwo ngaphezulu, kumele kwenziwe isivumelwano njengombana sihlinzekwe kusigaba 7 (ikulumo epheleleko ngalokhu isendimeni 5.2.2).
Isigaba 4 somThetho sibeka isibopho phezu kwabalingani kobana batlolise umtjhadwabo, kodwana ukuhluleka ukutlolisa umtjhado lowo akuthinti ubuqiniso bawo.
Ukutloliswa kwenziwa sikhulu esitlolisako (emNyangweni wezangeKhaya), kwaphela nakube ilwazi elifunekako eliquntiweko liyalethwa bekubhadelwe. Omunye nomunye umuntu, ingasi kwaphela abalingani, angenza isibawo sokutlolisa umtjhado, kwaphela nakube angaveza ikareko eyaneleko malungana nalokho.
Iindingo malungana nokutloliswa komtjhado nemitlolo okumele izaliswe nobufakazi obumele bulethwe e-ofisini lokutlolisa kusemthetjhwaneni yomThetho begodu angeze kwakhulunywa ngokudephileko emtlolweni lo.
Isigaba 4 somThetho sihlinzeka bonyana ikhotho ingathintwa ngesibawo malungana nokutloliswa komtjhado wesintu. Isigatjanesi singasetjenziswa kwaphela nakube kunombango malungana nobuqiniso bomtjhado kodwana ingasi lokha isikhulu sokutlolisa nasinganasiqiniseko sokusetjenziswa kwemikhuba nokwenziwa kwayo.
Ngaphambi kokujanyiswa komThetho, umfazi osemtjhadweni wesintu gade athathwa bonyana uhlala angasimondarha bese indoda ithathwa njengomphathi wamafa. Isigaba 6 gadesi sesihlinzeka abalingani bobabili ngamandla alinganako, ngokukhambisana nomthetho wepahla yemtjhadweni olawula umtjhado.
Ukuqakatheka kokuphathwa kwepahla yemitjhado enjalo kuhlala kungaphasi kwelawulo lomthetho wesintu, ngokukhambisana nemibandela ekusigaba 6, ekukhulunywe ngayo ngehla. Ukuphathwa kwepahlokho kuthathwa khulu bonyana ngokungaphandle kokuhlanganyela ipahla ngaphandle kwehlelo lokubuthelela.
Isigaba 7 somThetho lo, nanyana kunjalo, siqalelela bonyana abalingani abatjhade ngaphambi kokuthoma ukusebenza kwalomThetho ngokuhlanganyela bangenza isibawo ekhotho kobana batjhugulule ilawulo lepahlabo yemtjhadweni, kwaphela nakube kuneenzathu ezizwakalako zokwenza lokho, abakolodwako banikelwa isikhathi esaneleko begodu akunamuntu ozakuzindlekelwa ngetjhuguluko elinjalo. Ikhotho izakugunyaza abalingani ukungena esivumelwaneni bese umtjhado ngemva kwalapho ulawulwa sivumelwaneso.
Nakube akunamlingani oyingcenye yanofana ngimuphi omunye umtjhado wesintu okhona, umtjhado uzakuba ngohlanganyela ipahla ngaphandle kwanange abalingani bangena esiVumelwaneni sangaPhambi komtjhado bese batlolisa isivumelwaneso e-ofisini yokutloliswa kwamafa. Nakufumaniseka bona abalingani bangena esiVumelwaneni sangaphambi komTjhado bese batlolisa isivumelwaneso e-ofisini yokutloliswa kwamafa, ukuqakatheka kokuphathwa kwamafa kuzakulawulwa sivumelwano.
Indoda ethetheko kufuze bona yenze isibawo sokuthola umlayo wekhotho nakube ifuna ukuthatha omunye umfazi ngesintu.
phelisa ihlelo lepahla yomtjhado emtjhadweni okhona gadesi; kanye nokuhlukanisa ipahla bese kuqinisekiswe bona ihlukaniswa ngokulinganako.
Ikhotho izosala isibawo esinjalo nakube ifunyana bonyana omunye wabalingani akakavikeleki kuhle ukuya ngokwesivumelwano.
Ukuya ngombono wabaLuleki bomThetho bamva nje ofunyenwe mNyango wezangeKhaya, ukwenziwa kwesivumelwano akuphikiswa begodu ukukweqisa amehlo lokho kungabanga bonyana umtjhado lowo ungayelwa.
Isigaba 8 godu silethe itjhuguluko ebujameni obudlulileko lapha umtjhado wesintu bewungapheliswa khona ngaphandle kokulayelwa yikhotho.
Yoke imitjhado eyamukelekako yesintu, nanyana ngotlolisiweko nofana awa, kumele ipheliswe yikhotho, (iKhotho ePhakemeko, iKhotho yomNdeni nofana iKhotho yokuTlhalana ukuya ngokomThetho 9 ka 1929). Imibandela yomThetho 24 ka 1987 wokuTlhalana isebenza emtjhadweni wesintu begodu umtjhado onjalo ungapheliswa kwaphela ngeenzathu zokungasalungiseki kokuphuka kwawo.
Ukubuyiselwa kwe lobolo yinto okusakhulunyiswana ngayo gadesi nje begodu loyo elisezandleni zakhe kumele ahlanganyele ekambisweni yokubuyiselwa kwalo emva nakube ilobolo kumele libuyiselwe emva.
Isigaba 10 sivumela abalingani abasemtjhadweni wesintu wobutsobe kobana batjhade ngokomThetho 25 ka 1961 wemiTjhado.
UmThetho, nanyana kunjalo, awuvumeli umlingani osemtjhadweni wesikhuwa kobana angene emtjhadweni wesintu nomlinganakhe lowo (qala isigaba 10).
Kuqalelela ukwamukelwa kwemitjhado yesintu; ukutjho iimfuneko zomtjhado wesintu ovumelekileko; ukulawula ukutloliswa kwemitjhado yesintu; ukuqalelela abalingani abasemtjhadweni wesintu ngejamo namandla alinganako; ukulawula ukuphathwa kwamafa emtjhadweni wesintu kanye namandla wabalingani emitjhadweni enjalo; ukulawula ukupheliswa kwemitjhado yesintu; ukuqalelela ukwenziwa kwemithetjhwana; ukusula imibandela ethileko yemithetho ethileko; kanye nokuqalelela ezinye iindaba eziphathelene nalokho.
umThetho lo utjho nemithetjhwana; bese kuthi umrholi wendabuko atjho nanyana ngimuphi umuntu ngokomthetho wesintu nofana nanyana ngimuphi umthetho ophethe isikhundla ekubuseni kwesintu.
Umtjhado omtjhado owamukelekako ngokomthetho wesintu begodu nogade sele ukhona nakuthoma ukusebenza umThetho lo, uthathwa njengomtjhado ngazo zoke iinhloso.
Umtjhado wesintu owenziwe ngemva kokuthoma kokusebenza komThetho lo, okutjho bona ngeemfuneko zomThetho lo, uthathwa njengomtjhado ngazo zoke iinhloso.
Nakube umuntu umlingani emtjhadweni wesintu ongaphezu kowodwa, yoke imitjhado yesintu eyamukelekako eyenziwe ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo, ithathwa njengemitjhado ngazo zoke iinhloso.
Nakube umuntu umlingani emtjhadweni wesintu ongaphezu kowodwa, yoke imitjhado enjalo eyenziwe ngemva kokuthoma kokusebenza komThetho lo, ekhambisana nemibandela yomThetho lo, ithathwa njengemitjhado ngazo zoke iinhloso.
i kumele bobabili babe ngaphezu kweminyaka eli-18; begodu ii kumele bavumelane kobana bayatjhadana ngaphasi komthetho wesintu; begodu b kukhulunyiswane ngomtjhado bekungenwe kiwo nofana ugidingwe ngokomthetho wesintu.
Ngaphandle kwanjengombana kuhlinzekwe kusigaba 10 1, akunamlingani emtjhadweni wesintu ozakuvumeleka bonyana angene emtjhadweni ngaphasi komThetho wemiTjhado, 1961 umThetho 25 ka 1961, ukube kanti umtjhadwakhe wesintu usesekhona.
a Nakube nofana ngimuphi wabalingani okukhulunywa ngabo akasimondarha, bobabili ababelethi bakhe, nofana nakube akanababelethi, umtlhogomelakhe wangokomthetho kumele kube nguye ogunyaza umtjhado lowo.
b Nakube imvumo yababelethi nofana abatlhogomeli bangokomthetho abatholakali, kusetjenziswa isigaba 25 somThetho wemiTjhado ka 1961.
a Nanyana isigatjana 1 a i sisitjho lokhu esikutjhoko nje, uNgqongqotjhe namkha nanyana ngisiphi esinye isiphathimandla sombuso esigunyazwe ngokutloliweko nguNgqongqotjhe, singanikela imvumo etloliweko umuntu ongaphasi kweminyaka eli-18 kobana angene emtjhadweni wesintu nakube uNgqongqotjhe nofana isikhulu esitjhiweko babona bonyana umtjhado lowo ufanele ube khona begodu uqakathekile kilabo abatjhadako.
b Imvumo leyo ayibatjhaphululi abatjhadako esibophweni sokukhambisana nazo zoke ezinye iimfuneko eziqintelwe mthetho.
c Nakube umuntu ongaphasi kweminyaka eli-18 ungene emtjhadweni wesintu ngaphandle kwemvumo etloliweko kaNgqongqotjhe nofana isiphathimandla esifaneleko, uNgqongqotjhe nofana isiphathimandla, angathi nakube ubona bonyana umtjhado lowo ufanelekile begodu uqakathekile kilabo abatjhadako, begodu nakube umtjhado lowo gade ukhambisana nomThetho ngeendlela zoke, amemezele ngokutloliweko bonyana umtjhado lowo kumtjhado wesintu owamukelekako.
Ngokukhambisana nesigatjana 4, isigaba 24A somThetho wemiTjhado ka 1961, sisebenza emtjhadweni wesintu womuntu ongasimondarha ongene emtjhadweni ngaphandle kwemvumo yombelethi, umtlhogomeli, ukomitjhinara wezehlalakuhle yabantwana nofana ijaji, nofana kungayiphi indlela.
Ukwalelwa komtjhado wesintu phakathi kwabantu ngebanga lobuhlobo babo begazi nofana bokuzwana kulawulwa mthetho wesintu.
Abalingani bomtjhado wesintu banesibopho sokuqinisekisa bonyana umtjhadwabo uyatloliswa.
Nanyana ngimuphi umlingani angenza isibawo esiphathimandleni sokutlolisa ngeforomo eliqintelweko malungana nokutloliswa komtjhadwakhe wesintu begodu kumele anikele isiphathimandla sokutlolisa ilwazi elingezelelako elingadingwa siphathimandla sokutlolisa ukuze azanelise kobana umtjhado lowo ukhona.
a okungenwe kiwo ngaphambi kokuthoma komThetho lo, nongakatloliswa ukuya nganofana ngimuphi umthetho omunye, kumele utloliswe esikhathini esiziinyanga ezili-12 ngemva kokuthoma lokho nofana esikhathini eside njengombana uNgqongqotjhe angaqunta ngeenkathi ezithileko ngesaziso kuGazethe; nofana b okungenwe kiwo ngemva kokuthoma komThetho lo, kumele utloliswe esikhathini esiziinyanga ezintathu ngemva komtjhado lowo nofana esikhathini eside njengombana uNgqongqotjhe angaqunta ngeenkathi ezithileko ngesaziso kuGazethe.
a Isiphathimandla esitlolisako kumele, nakube sanelisekile bonyana abalingani benze umtjhado wesintu owamukelekako, sitlolise umtjhado ngokurikhoda imininingwana eyazisa abalinganabo bona babobani, isuku lomtjhado, ilobolo okuvunyelwene ngalo kanye nanofana ngiyiphi eminye imininingwana equntiweko.
b Isiphathimandla esitlolisako kumele sinikele abalingani isitifikeyiti sokutloliswa, esinemininingwana equntiweko.
a Nakube nofana ngasiphi isizathu umtjhado wesintu awutloliswa, nanyana ngubani owanelisa isikhulu sokutlolisa bonyana yena nofana umlinganakhe unekareko eyaneleko endabeni le, angenza isibawo esiphathimandleni esitlolisako ngendlela equntiweko ukubuza ngokuba khona komtjhado lowo.
b Nakube isiphathimandla esitlolisako sanelisekile bonyana umtjhado wesintu owamukelekako ukhona nofana ukhe waba khona phakathi kwabalingani, kumele sitlolise umtjhado besikhuphe nesitifikeyiti sokutlolisa njengombana kuzalisiwe esigatjaneni 4.
Nakube isiphathimandla esitlolisako asikaneliseki bonyana abalingani bangene emtjhadweni wesintu owamukelekako, kumele sale ukutlolisa umtjhado.
a kutloliswe umtjhado wesintu; nofana b kusulwe nofana kulungiswe nofana ngikuphi ukutloliswa komtjhado wesintu okwenziwe sikhulu esitlolisako.
Isitifikeyiti somtjhado wesintu esikhutjhwe ngaphasi kwesigabesi namkha ngaphasi kwananyana ngimuphi omunye umthetho obonelela ngokutloliswa kwemitjhado yesintu ubufakazi bokuthoma obubonakala bungaba liqiniso obufakazela ubukhona bomtjhado wesintu kanye nemininingwana esesitifikeyitineso.
Ukuhluleka ukutlolisa umtjhado wesintu akuthinti ubuqiniso bomtjhado lowo.
Isiphathimandla esitlolisako singathi malungana nomuntu okuthiwa akasimondarha, samukele isitifikeyiti samabeletho, ipasa, isitatimende esifungelweko sombelethi nofana isihlobo songasimondarha, nofana ubufakazi obunjalo isiphathimandla esitlolisako esingabubona bufanelekile ukuba bufakazi beminyaka yomuntu loyo.
Nakube akunaqiniso ngeminyaka yomuntu okuthiwa akasimondarha nofana kunepikiswano ngayo, begodu iminyaka yomuntu loyo ikhambisana neenhloso zomThetho lo, isiphathimandla esitlolisako singaletha indaba leyo ngendlela equntiweko ekhotho kamarhistrada ehlonywe ngokomThetho ka 1944 weKhotho kaMarhistrada umThetho 32 ka 1944, okumele siqunte iminyaka yomuntu besikhuphe isitifikeyiti esimalungana nalokho, esibufakazi beminyaka yobudala yomuntu loyo.
Umfazi emtjhadweni wesintu, ngebanga lokulingana nomyenakhe nangokukhambisana nehlelo lepahla yomtjhado elilawula umtjhado, unejamo elizeleko namandla, sekubalwa namandla wokuzuza ipahla kunye nawokuyisusa, ukungena eemvumelwaneni kanye nokuphikisa ngokomthetho namandla angahle abe nawo emtjhadweni wesintu.
Ukuphathwa kwepahla yemitjhado yesintu okwenziwe ngaphambi kokuthoma kokusebenza komThetho lo kuragela phambili ngokulawulwa mthetho wesintu.
Umtjhado wesintu okungenwe kiwo ngemva kokuthoma kokusebenza komThetho lo, lapha umlingani angasiyingcenye khona yanofana ngimuphi omunye umtjhado wesintu, umtjhado wokuhlanganyela ipahla newokuzuza nokuloba phakathi kwabalingani, ngaphandle kwanange ukuphathwa okunjalo abalingani bangazange bakufake esivumelwaneni sabo sangaphambi komtjhado esilawula ihlelo lokuphathwa kwepahla yomtjhado wabo.
Isahluko III neengaba 18, 19, 20 no 24 zesaHluko IV somThetho wePahla yomTjhado ka 1984 umThetho 88 ka 1984, sisebenza malungana nanofana ngimuphi umtjhado wesintu lapha kuhlanganyelwa khona ipahla njengombana kutjhiwo esigatjaneni 2.
kunikelwe isaziso esitloliweko esaneleko setjhuguluko elihlongozwako kibo boke abakolodwa balingani imali engaphezu kwama-R500 nofana inani elingabekwa nguNgqongqotjhe wezobuLungiswa ngesaziso kuGazethe; begodu iii akunamuntu omunye ozakukhubazeka ngetjhugulukwelo, ingalayela bonyana ihlelo lokulawula ipahla elisetjenziswa emtjhadweni lowo nofana emitjhadweni leyo angeze lisasetjenziswa begodu igunyaze abalingani bomtjhado nofana bemitjhado leyo kobana benze isivumelwano esitloliweko lapha ihlelo elizako lokulawula ipahla yomtjhado nofana imitjhadwabo lizakulawulwa khona ngemibandela equntwe yikhotho.
b Nakuyindoda emlingani emtjhadweni wesintu ongaphezu kowodwa, boke abantu abanekareko eyaneleko endabeni le, khulukhulu umlingani nofana abalingani baloyo owenza isibawo, kumele bahlanganyele ekambisweni yomtjhado loyo.
Isigaba 21 somThetho ka1984 wePahla yomTjhado umThetho 88 ka 1984 sisetjenziswa emtjhadweni wesintu owenziwe ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo lapha indoda inganabalingani abangaphezu koyedwa.
Indoda esemtjhadweni wesintu efuna ukungena komunye umtjhado wesintu nomunye umfazi ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, kumele yenze isibawo ekhotho ukuvuma isivumelwano esitloliweko esizokulawula ihlelo langomuso lokulawula ipahla yomtjhadwayo.
nikela umlayo ngokukhambisana nanofana ngimuphi umbandela engawubona ufanelekile; nofana iii yale isibawo nakube emkhumbulwenayo ikareko yanofana ngisiphi seenqhema ezibandakanyekako ayizokuqinisekiswa ngokwaneleko ngesivumelwano esihlongoziweko.
Boke abantu abanekareko eyaneleko endabeni le, khulukhulu umlingani osele akhona nofana abalingani naloyo ekulungiselelwa bona abe mlingani omutjha, kufuze bona bahlanganyele ekambisweni esungulwe ngokwesigatjana 6.
Nakube ikhotho ikhupha isibawo esicatjangwa kusigatjana 4 no 6, umtlolisi nofana umabhalana wekhotho, kumele anikele omunye nomunye umlingani umlayo wekhotho kanye nekhophi eqinisekisiweko yesivumelwano esinjalo bese wenza bonyana umlayo onjalo kanye nekhophi eqinisekisiweko yesivumelwaneso kuthunyelwa kumtlolisi wamafa ngamunye wendawo lapha kunekhotho leyo.
Umtjhado wesintu ungapheliswa kwaphela yikhotho ngemvumo yokutlhalana phezu kweenzathu zokuphuka komtjhado okungeke kusalungiseka.
Ikhotho ingakhupha imvumo yokutlhalana ngeenzathu zokuphuka komtjhado okungeke kusalungiseka nakube yanelisekile bonyana ubudlelwano bomtjhado phakathi kwabalingani abatjhadileko bufikelele ebujamweni obungasalungisekiko kangangobana akunathemba lokobana kungabe kusaba nobudlelwano obujayelekileko emtjhadweni phakathi kwabo.
UmThetho ka 1987 wokuLamula keZinye Iindaba zokuTlhalana, umThetho 24 ka 1987 nesigaba 6 somThetho ka 1979 wokuTlhalana, umThetho 70 ka 1979, kusebenza ekuphelisweni komtjhado wesintu.
d ingenza umlayo malungana nokulawula nofana ukutlhogonyelwa kwanofana ngimuphi umntwana ongasimondarha womtjhado lowo; begodu e ingathi lokha nayenza umlayo malungana nokukhutjhwa kwesondlo, iyelele nanyana ngimuphi umbandela nofana ukuhlela okwenziwe ngokuya ngomthetho wesintu.
Akunanto esigabenesi okumele ithathwe bona ikhawula indima, okwamukelwa emthethweni wesintu, kwanofana ngimuphi umuntu kufaka nomrholi wendabuko, ekulamuleni, ukuya ngomthetho wesintu, kwanofana ngikuphi ukuphikisana nofana indaba evele ngaphambi kobana ikhotho iphelise umtjhado wesintu.
Ngaphandle kwemiyalo yomthetho wesintu, iminyaka yobumondarha yanofana ngimuphi umuntu iquntwa ngokukhambisana nomThetho ka 1972 wemiNyaka yobuMondarha, (umThetho 57 ka 1972).
Indoda nomfazi abasemtjhadweni wesintu banelungelo lokwenza isivumelwano somtjhado ngaphasi komThetho ka 1961 wemiTjhado, umThetho 25 ka 1961, nakube phakathi kwabo akekho omlingani emtjhadweni wesintu okhona nomunye umuntu.
Lokha umtjhado nawenziwako njengombana kutjhiwo kusigatjana 1, umtjhado lowo ungohlanganyela ipahla begodu lapha kuhlanganyelwa khona okuzuziweko nokulobiweko, ngaphandle kwanange imiphumela leyo ingakakafakwa esivumelwaneni sangaphambi komtjhado esilawula ihlelo lokuphathwa kwepahla yomtjhado emtjhadwenabo.
Isahluko III neengaba 18, 19, 20 no 24 zesaHluko IV somThetho ka 1984 wePahla yomTjhado, umThetho 88 ka 1984, zisebenza malungana nanofana ngimuphi umtjhado ongohlanganyela ipahla njengombana kutjhiwo kusigatjana 2.
Ngaphandle kwesigatjana 1, akunamlingani osemtjhadweni owenziwe ngaphasi komThetho ka 1961 wemiTjhado, ozakuthi asesemtjhadweni njalo, abe nelungelo lokungena komunye umtjhado.
nanyana ngiyiphi enye indaba efunekako nofana evunyelweko bonyana iquntelwe ngokomThetho lo; begodu vii nanyana ngiyiphi enye indaba efunekako nofana eqakathekileko ekuboneleleni ukutloliswa okunepumelelo kwemitjhado yesintu nofana ukuphathwa okunepumelelo komThetho lo; begodu b nokuquntela iimali ezibhadalelwa ukutloliswa komtjhado wesintu kanye nokukhutjhwa kwanofana ngisiphi isitifikeyiti esiphathelene nalokho.
Nanya ngimuphi umthetjhwana owenziwe ngaphasi kwesigatjana 1, kumele ngaphambi kobana ugadangiswe kuGazethe, ulethwe ePalamende.
Nanyana ngimuphi umthetjhwana owenziwe ngaphasi kwesigatjana 1 ongahle ube nomphumela oziindleko zomBuso nofana imithetjhwana eyenziwe ngaphasi kwesigatjana 1 b, kumele kwenziwe ngokuthintana noNgqongqotjhe weeMali.
Nanyana ngimuphi umthetjhwana owenziwe ngaphasi kwesigatjana 1 ungahlinzeka bonyana omunye nomunye umuntu owephula umbandela wawo nofana obhalelwa kukhambisana nawo uzakuba necala bese kuthi nakagwetjwako aqalane nehlawulo nofana ukubotjhwa isikhathi esingeqi umnyaka owodwa.
b sibumba nofana sibumbe ipahla yelifa elihlanganyelweko begodu ikhotho ikhuphe umlayo beyagunyaza ngaphasi kwesigaba 20 nofana 21 1 somThetho 88 ka 1984 wePahla yomTjhado , nofana ngaphasi kwesigaba 7 somThetho ka 1998, wokwAmukelwa kwemiTjhado yesiNtu, lapha ipahla, ukuqatjha nofana ibhondi inikelwa khona bobabili abalingani njengesabelo esingakahlukaniswa..
ISewula Afrika esikhathini esidlulileko beyamukela okungenani amahlelo amabili ahlukileko wamafa: umthetho ovamileko (kanye nemithetho eyitjhugululako) nemithetho yesintu. Imiyalo eminengi yesintu ebeyisetjenziswa phambilini beyingatjhayisani kwaphela nomgomo wokuphatha ngokulinganako, kodwana bebe ingakhambisani nomThethosisekelo.
Ikulumo emalungana nokurarana hlangana nesiko nokulingana (qala isigaba 9 no 30 somThethosisekelo) yatjhuba, khulukhulu eminyakeni embalwa edlulileko.
Isigaba 23 somThetho 38 ka 1927 wokuPhathwa kwabaNzima, sibonelele ngokobana nakube umuntu onzima uhlongakele atjhiye ilifa lingakabiwa, ilifelo kumele liphathwe mPhathi weKhotho eKulu isigaba 239.
Nanyana kunjalo, nakube umuntu onzima uhlongakele wangatjhiya incwadi yamafa esemthethweni, ilifa elitjhiyiweko lizakuphathwa nguMarhistrada ophethe lapha kuhlala khona umuntu onzima loyo isigaba 237. Umthetjhwana R200 wangomhlaka 6 Febherbari 1987, ohlonywe ngaphasi kwesigaba 2310 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima, gade usetjenziselwa ukusiza ekuphathweni kwamafa wabantu abanzima anganancwadi yelifa.
Umphumela wesiqunto sakaMoseneke kwaba kukuthi ilifa lomuntu onzima obhubhe angakalenzeli incwadi yamafa lingabikwa esiKhulwini kobana liphathwe ngokomthetho ovamileko nofana e-Ofisini kaMarhistrada kobana liphathwe ngumarhistrada ngokomthetho wesintu. Lokhu gade kulilungelo lomuntu obika ilifa. Nakube ilifa liphethwe ngumarhistrada, ikambiso engakahleleki ye R200 ka 1987 njengombana itjhiwo ngehla beyilandelwa. Nakube ilifa libikwe esiKhulwini, umthetho ovamileko bewusetjenziswa ekuphatheni iLifa.
Isenzo esingaphezulu besivunyelwe kwaphela isikhathi esiminyaka emibili ukusuka mhlana kuthathwa isiqunto ekuthomeni ecaleni lakaMoseneke. UmNyango wezobuLungiswa wafanela bonyana usungule umthetho olawula ukuphathwa kwawo woke amafa eRiphabhuliki yeSewula Afrika. Kodwana azange kube khona umthetho olawulako. Umthetho owawukhona we bandlululo wase watjhugululwa nje.
Njengombana kwenziwa ukuya ngokwesiqunto kuMoseneke, Imihlinzeko yesigaba 23 yomThetho wokuPhathwa kwabaNzima, beyivunyelwe kwaphela bona ilandelwe iminyaka emibili. Isikhathi seminyaka emibili siphele ngomhlaka 5 Disemba 2002. Ukusuka ngomhlaka 6 Disemba, isiKhulu seKhotho eKulu sagunyazwa kobana sisebenze ngawo woke amafa alawulwa mthetho ovamileko. Nakube umuntu uhlongakele begodu inani lelifa lakhe lingaphasi kwe-R125 000,00, ilifa elinjalo bekusetjenzwa ngalo eeNdawni zokuSiza ema-Ofisini kaMarhistrada malungana begodu ngaphasi kokulayelwa siKhulu (iintatimendezi azikakhethelwa amafa wabanzima kwaphela).
Woke amafa angaphezu kwe-R125 000,00 atjhiywe nencwadi yelifa nawo kwakusamele abikwe eenKhulwini zeKhotho eKulu malungana nokuphathwa.
Ilifa lomuntu onzima, othe nakasaphilako, wenza isibawo sokurhoqisa ekusebenziseni umyalo womThetho wamaZulu.
Ilifa lomuntu onzima ongasimhlali weSewula Afrika (iphandle).
Ilifa lomuntu onzima, obagade amlingani emtjhadweni wesikhuwa ngelanga lakhe lokuhlongakala.
Umufi, obegade ngelanga lakhe lokuhlongakala amhlolokazi, indoda ebhujelwe mkayo nofana otlhalileko emtjhadweni wesikhuwa begodu angakatjhiyi umlingani emtjhadweni wesintu owenziwe ngemva kokupheliswa komtjhado.
Lokha uNgqongqotjhe wezoBulungiswa nakanqophisa bonyana ilifa kumele liphathwe ngokomthetho ovamileko.
Ngaphambi kobana isiKhulu singaphatha ilifa elitjhiwo ngehla, ubufakazi obutloliweko kwakumele bulethwe buzokufakazela bonyana ilifelo ngelinye lalawo atjhiwoko.
Amafa angehla begade asabiwa ngaphasi komthetho wesintu njengombana kuhlinzekwa ngaphasi komThetho wokuPhathwa kwabaNzima begodu nemithetjhwana ehlonywe ngaphasi kwawo.
Icala elitjhiwokweli likusetjenziswa kwesiqinisekiso somlayo okhutjhwe yiKhotho eKulu ye-Cape Town wokungasebenzi ngomthethosisekelo. IKhotho yafunyana bona isigaba 23 (a), (c) no (e) somThetho wokuPhathwa kwabaNzima kanye nomthetjhwana 2(e) wemiThetjhwana emalungana nokuPhathwa nokwAbiwa kweliFa lomuFi oNzima asikho emthethweni begodu asisebenzi. Isigaba 1 (b) somThetho wokwAbiwa kwePahla naso samemezelwa bona asikho kumthethosisekelo njengombana sikhupha ekusetjenzisweni kwesigaba 1 somThetho lowo nanyana ngiliphi ilifa nofana ingcenye yalo malungana nesigaba 23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima.
ULanga DCJ, nakatlolela inengi lamajaji weKhotho, uthi, nakuthathwa ngokomlando nokusebenza kwaso, isigaba 23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima kumthetho wakade ogade uqinisa umthetho wesintu osebenzako bewabanga ukwephulwa okukhulu kwamalungelo wabaNtu abaNzima. Isigabesi sibangele ihlelo elikabili lokwabiwa kwamafa wabaNtu abaNzima, ngaphandle kokutjheja iintjisakalo zabo nobujamo babo. Isigaba 23 nemithetjhwanaso sisebenza ngokubandlulula begodu sephula amalungelo wokulingana kusigaba 9 kanye nesithunzi kusigaba 10 somThethosisekelo wethu, ngalokho kumele sisuswe. Umphumela womlayo lo kukobana akusimithetho esisekelo kwaphela elawula ilifa elihlinzekwe kusigaba esingakhambisani nomThethosisekelo, kodwana godu nekambiso lapha amafa wabantu abanzima aphathwa ngokuhlukileko kunamafa wamakhuwa nayo ayikhambisani nomThethosisekelo.
ULanga DCJ godu utjheja umthetho wesintu wesi-Afrika wokubusa kwabantu abaduna, ngendlela osetjenziswe ngayo malungana nokuzuzwa kwepahla. Uthi ubandlulula abafazi nabantwana bangaphandle komtjhado ngokungakafaneli. Ngalokho uwuthatha bona awukhambisani nomThethosisekelo begodu awusebenzi.
Uthi njengombana kuyinto efunekako bonyana amakhotho asungule imithetho emitjha yemithetho yesintu yama-Afrika ukuveza ukuphila komthetho wesintu nokwenza umthetho wesintu ukhambisane nomthethosisekelo, akunantatha endabeni le, ngombana umthetho wokubusa kwababntu abaduna usisekelo somthetho wesintu begodu awujamiseleleki ngendlela yokuqala isehlakalo ngasinye ngasinye. Nanyana kunjalo, uthi umlayo wesikhatjhana wokulawula ukwabiwa kwamafa wabanzima uqakathekile kufikela lapha isibethamthetho sizakghona khona ukunikela intatha yanini nanini. Ngaleyondlela, iKhotho ilaya bonyana ilifa ebekuzakuthi phambilini labiwe ukuya ngemithetho yomThetho wokuPhathwa kwabaNzima kanye nomthetho wesintu wokulawula kwabafazi, gadesi kumele abiwe ukuya ngokwemithetho ehlinzekwe emThethweni wokwAbiwa kwamaFa. Isibonelelo esikhethekileko malungana nalokhu senziwe emlayweni omalungana nokuthathana isithembu.
Umlayo weKhotho le malungana nemithetho ekuzuzeni ilifa wenziwe ngokuqaliswa emuva ngomhlaka 27 Apreli 1994, kodwana awuzukusebenza eendluliselwaneni ezizalisiweko zobunikazi, ngaphandle kwalapha indlalifa ibe nesaziso sokuphikisa ukusebenza kwangokomthetho kwemihlinzeko yomthetho kanye nomthetho wesintu wokulawula kwabantu abaduna.
Malungana nokuphathwa kwamafa, iKhotho iyala bonyana ngokuzako amafa wamakamufi phambilini abegade azokuphathwa bomarhistrada ngokomThetho wokuPhathwa kwabaNzima, gadesi kumele aphathwe siKhulu seKhotho eKulu ngokomThetho 66 ka 1965 wokuPhathwa kwamaFa. Nanyana kunjalo, umyalo wekhotho malungana nokuphathwa kwamafa awuthomi ukusebenza emuva, yeke amafa aphethwe bomarhistrada ngokwesigaba 23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima uzakuragela phambili ngokuphathwa bomarhistradaba. Ukusuka ngelanga lesigwebeli, amafa amatjha azokuphathwa siKhulu seKhotho ePhakemeko ngokomThetho wokuPhathwa kwamaFa.
Isigaba 23 somThetho 38 ka 1927 wokuPhathwa kwabaNzima usulwa ukusuka ngomhlaka 27 Apreli 1994.
Abomarhistrada angeke basaba negunya lokuphatha amafa atjhiywe ngaphandle kwencwadi yelifa.
Woke amafa, kungasaqalwa ubutjhaba, umbala nofana ikolelo azokuphathwa siKhulu seKhotho ePhakemeko ngokomThetho 66 ka 1965 wokuPhathwa kwamaFa.
Umyalo wekhotho malungana nokuphathwa kwamafa awenziwa ngokubalelwa emuva, yeke amafa gadesi nje aphethwe bomarhistrada ngokwesigaba 23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima, uzakuragela phambili ngokuphathwa bomarhistradabo. Nanyana kunjalo, umthetho wesintu wokwabiwa kwamafa awuzukulandelwa begodu umarhistrada kuzakufanela bonyana asebenzise imibandela yomThetho 81 ka 1987 wokwAbiwa kwamaFa.
Nanyana imihlinzeko yesigaba 23 yesulwe ngokubalelwa emuva, angeze yasetjenziswa eendluliselwaneni zobunikazi ezizalisiweko ngaphandle kwalokha umdlalifa anesaziso sokuphikisa ukusebenza ngokomthetho kwemihlinzeko yomthetho kanye nomthetho wesintu wokulawula kwamadoda. Ukobana ipikiso leyo lizokuphumeleliswa bunjani, kumsebenzi wamakhotho ukuqunta begodu sekuzakubonakala khona.
Emitjhadweni yesithembu, omunye nomunye umlingani uzokuba nelungelo lokufumana ama-R125 000 nofana isabelo somntwana.
Woke amafa aphethwe begodu asetjenzwa ngaphambi kwangomhlaka 15 Oktoba 2004, angaqaliswa emthetjhwaneni 4 -ukugunyaza kwakaMarhistrada, ngaphandle kwanange ukusebenza ngokomthetho kuphikiswa. Kwaphela nakube imitjhado enjalo yaphathwa nguMarhistrata ngokwesiMemezelo R200 saka 1987.
Woke amafa lapha umufi ahlongakala khona ngemva kwangomhlaka 15 Oktoba 2004, nofana nakube ilifa belisekambisweni yokuphathwa, kodwana kungakafikeleli isukwelo, kumele liphathwe ngokomThetho 81 ka 1987 wokwAbiwa kwamaFa. I-causa yokudluliselwa kwelifa kumele iqalise esigabeni esifaneleko 1 (a) ukuya ku 1 (e) somThetho otjhwiweko.
Ukuthi abatlolisi bamafa bazokuthola njani bonyana ilifa besele libuthiwe nofana belisendleleni yokubuthwa, kumbuzo onganapendulo. Nanyana kunjalo kuyavunywa bonyana abaTlolisi bamele bayame ekuthembekeni kwakamarhistrada malungana nalokhu begodu balandele umthetjhwana 4 -wokugunyaza.
IKhomitjhini yomThetho yeSewula Afrika njenganje iphenya beyitlame umthetho omutjha ozokuphatha woke amafa ngaphandle kokubandlulula ngokobutjhaba, ubulili nofana isiko.
Tjheja bonyana umthetho ohlongozwako loyo usiphakamiso nje kwaphela, awukabukuvunywa yiPalamende.
umrholi wendabuko itjho nanyana ngimuphi umuntu, ngokomthetho wesintu nofana omunye nomunye umthetho, onesikhundla sokubusa.
Ngokungaphikisani nanofana ngimuphi umthetho, ilifa lomuntu kumele nakahlongakalako labiwe ukuya ngencwadi yamafa yomuntu lowo, nofana ngencwadi esemthethweni yamafa, kungaba ngokupheleleko nofana ingcenye, ukuya ngokomthetho wokwabiwa kwamafa oqintelwe mThetho ka 1987 wokwAbiwa kwamaFa, (umThetho 81 ka 1987).
UmThetho ka 1987 wokwAbiwa kwamaFa, umThetho 81 ka 1987, usebenza namatjhuguluko afunwa bunjalo bepahla yamafa womuntu okwathi ngaphambi kobana umThetho lo uthome ukusebenza, afakwa emtjhadweni wesintu osemthethweni ogade usesekhona lokha umuntu loyo nakahlongakalako.
a Ngaphandle kokujamelana nanofana ngimuphi umthetho, begodu nangokuya ngendima b engenzasi, umlingani uzuza ikumba kamufi kanye nepahlakhe.
b Nakube umufi gade aneenkumba ezingaphezu kweyodwa, umlingani oseleko angazuza yinye nje kwaphela yazo, kwaphela nakube umlingani loyo unegunya lokukhetha bona ufuna yiphi indlu.
UmThetho lo usebenza eendabeni eziphathelene nokwabiwa e-ofisini lomrholi wendabuko.
a utjhiye a umlingani oyedwa, kodwana akunasizukulwana, umlingani onjalo uzuza ilifa elitjhiywe linganancwadi yelifa.
nakube isizukulwana sakamufi, kungafakwa isizukulwana esingasimondarha nofana esigula ngokwengqondo, okuthi sona, kanye nomlingani oseleko kamufi, babe nelungelo lokuzuza elifeni elitjhiywe ngaphandle kwencwadi yelifa nakalahla ilungelo lakhe lokwamukela inzuzo enjalo, inzuzo leyo izakuba ngeyomlingani oseleko ombelethi wesizukulwaneso.
Isigaba 1 somThetho ka 1990 wokOndliwa kwabaLingani abaSeleko, (umThetho 27 ka 1990), utjhugululwa ngokwengeza ngamagama alandelako ehlathululweni oseleko kanye nanofana ngimuphi umntwana nofana omunye umuntu ohlobene nomufi okade eqinisweni ondliwa ngumufi ngaphambi kokuhlongakala kwakamufi.
ImiYalo yomThetho waKwaZulu KwaZulu-Natal, umThetho 16 ka 1985 kanye nesiMemezelo R151 saka 1987, ziyasulwa ngombana azikhambisani nomThetho lo kanye nomThetho ka 1987 wokwAbiwa kwamaFa, (umThetho 81 ka 1987).
b Isigaba 23 somThetho ka 1927 wokuPhathwa kwabaNzima, umThetho 38 ka 1927, uyasulwa.
c Nanyana ngimiphi imithetho yesintu ekatelela umdlalifa kobana ondle abantwana bakamufi abe abhadale neenkwelede zakamufi uyasulwa.
UmThetho lo ubizwa bona mThetho ka 2000 wokuTjhugululwa komThetho wesiNtu wokwAbiwa kwamaFa, begodu uzokuthoma ukusebenza ngesuku eliquntwe nguMongameli ngesimemezelo kuGazethe.
Ukusukela endulo, umthetho ovamileko azange wamukele imitjhado eyenziwe ngokomthetho wesi-Islamu. Abalingani bemitjhado enjalo gade bathathwa, emehlweni womthetho, njengabangakatjhadi (qala ku- Ismail v Ismail 1983 SA 1006 AD).
Ngokunikelwa umThethosisekelo weRiphabhuliki yeSewula Afrika, owamukela amasiko woke wamaSewula Afrika nokusetjenziswa kwawo, isibethamthetho kumele sihlinzeke ngomthetho omalungana nokwamukelwa kwemitjhado esemthethweni yama-Muslim, nokuhlinzeka ngemiphumela yemitjhado enjalo.
Kudluliswe umThethomlingwa malungana nokwamukelwa kwemitjhado yesi-Islamu.
Kilomtlolo akukaqalwa bonyana kucocwe ngomThethomlingwa ngokuphelela kwawo, kodwana kuzokuqalwa lezongaba zomThethomlingwa ezifaneleko eziqalene nogcwetha kanye nebizelo lezomthetho.
Ziinhlathululo ezikhambisana nomtlolo lo kwaphela ezizokuqalwa.
IKhotho yezokuTlhalana ehlonywe ngaphasi kwesigaba 10 somThetho 9 ka 1929.
Ihlathululo le iqakathekile eendabeni zokutlhalana, ukutjhugululwa kokulawulwa kwepahla yemtjhadweni kanye nomyalo wekhotho omalungana nemitjhado yesithembu.
Lo mtjhado wamaMuslim godu otloliswe bewenziwa bewatloliswa ngokomThetho wemiTjhado ka 1961, ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho. Ngamanye amazwi, umtjhado owenziwe ngokomThetho wesi-Islamu kanye nomThetho oVamileko.
Nanyana ngubani umuntu okhethwe nguNgqongqotjhe kobanyana enze lomsebenzi.
Abalingani abangena emtjhadweni wesiMuslimu ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho, kumele bakhethe ukubophelelwa mibandela yomThetho qala isigaba 21.
Ngokwesigaba 6 (b) somThetho, lapha abalingani bakhethe ukubopheleleka kumibandela yomThetho, umtjhado wesiMuslimu onjalo kumele utloliswe ekuphethweni komtjhado, nofana esikhathini eside njengombana kuhlinzekiwe.
Nanyana kunjalo, ukubhalelwa kutlolisa akuthinti ubuqiniso bomtjhado lowo (qala isigaba 6 ngenzasi).
Yoke imitjhado eyenziwa ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho, izakulawulwa mibandela yomThetho ngaphandle kwanange abalingani esikhathini esiziinyanga ezilitjhumi nambili nofana esikhathini eside esisezakuqintwa, bakhetha bona umtjhado wabo ungabotjhwa mibandela yomThetho isigaba 22.
Lapha abalingani bakhetha khona ukungabotjhelelwa mibandela yomThetho, umthetho obugade usebenza ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo, uzakusetjenziswa isigaba 23. Lokhu kuzokuba nomphumela wokobana imitjhado enjalo ayamukelwa begodu ubujamo bomthetho ovamileko njengombana kutjhiwo esingenisweni uyasetjenziswa.
Imibandela yomThetho lo izakusetjenziswa kinofana ngimuphi umtjhado wesiMuslimu owenziwe ngokomthetho wesi-Islamu bewenziwa bewatloliswa ngokomThetho wemiTjhado ka 1961 isigaba 24, nakube abalingani bakhetha ukulandela imibandela yomThetho eyembatha umtjhado lowo. UmThetho nokho awuthinti ipahla yomtjhado okhona, begodu ngokweenzathu ezazekako isigaba 5, 6, 7 no 10 zomThetho angeze zasetjenziswa kilomtjhado.
UmThetho awusebenzi emitjhadweni yesikhuwa nofana emitjhadweni yesintu, elawulwa mThetho 120 ka 1998 wokwAmukelwa kwemiTjhado eVamileko.
Mitjhado yesiMuslimu kwaphela ekusebenza kiyo umThetho lo begodu nekhambisana nazo zoke iindingo zawo umThetho lo, ezakuthathwa bona mitjhado enobuqiniso section 25.
Abalingani emtjhadweni wesiMuslimu banegunya elipheleleko lokwenza iimvumelwano, ukuzijamela emacaleni, njll.
Bobabili abalingani kumele bavumelane.
Isikhulu esitjhadisako kumele siqinisekise bona ukuvumelana kube khona.
Bobabili abalingani kumele kube sebayihlanganisile iminyaka eli-18.
Kumele kukhanjiswane neengaba 6 no 7 zomThetho isigaba 51.
Akunamlingani emtjhadweni wamaMuslimu onelungelo lokungena emtjhadweni omunye godu ngaPhasi komThetho wemiTjhado nofana omunye nomunye umthetho, ukube umtjhadwakhe usesekhona isigaba 520. Nanyana ngimuphi umtjhado okungenwe kiwo awuzukuyelwa section 53. Ihlanakela yalokhu nayo isebenza ngokwefanelo. Abalingani emtjhadweni wesiMuslimu, lapha imibandela yomThetho isebenza khona, nabo abakavunyelwa ukungena emtjhadweni wesikhuwa.
Umtjhado onjalo kumele utloliswe esikhathini esiminyaka emibili ngemva kokuthoma kokusebenza komThetho nofana isikhathi eside njengombana kungavunyelwa isigaba 61a. Nanyana isigabesi singaphikiswa nje, ukuhluleka ukutlolisa umtjhado akuthinti ubuqiniso bomtjhado.
Lapha abalingani bakhethe khona ukubotjhwa mThetho, umtjhado kumele utloliswe nakuphela umnyanya womtjhado nofana esikhathini eside esivunyelweko 61b. Qala ikulumo engehla malungana nokuhluleka ukutlolisa umtjhado.
Ukuya ngokwesigaba 6 (d), isikhulu esitjhadisako kumele sinikele abalingani isitifikeyiti sokutlolisa, esizakuba bufakazi bokuthoma bobukhona bomtjhado wesiMuslimu.
Isikhulu esitjhadisako singala ukutlolisa umtjhado, kanti ngakelinye ihlangothi, ikhotho ingathi nayamukela isibawo, iwutlolise umtjhado lowo isigaba 65 no 66.
Ukuhluleka ukutlolisa umtjhado wesiMuslimu akuthinti ubuqiniso bomtjhado isigaba 610.
Umtjhado onjalo ngongahlanganyeli ipahla, ongafaki ihlelo lokubuthelela, ngaphandle kwanange abalingani batlolisa isivumelwano sangaphambi komtjhado e-ofisini yokutlolisa amafa esikhathini esiziinyanga ezili-12 ukusuka ngelanga lokuthoma lokusebenza komThetho isigaba 81a.
Imitjhado enjalo izakuba ngengahlanganyeli ipahla, ingafaki ihlelo lokubuthelela ipahla, ngaphandle kwanange abalingani batlolisa isivumelwano sangaphambi komtjhado esikhathini esiziinyanga ezintathu ukusuka ngelanga lokwenziwa kwawo isigaba 81b.
Abalingani emtjhadweni wesiMuslimu, lapha kusebenza khona umThetho lo, bangahlanganyela ukwenza isibawo sokutjhugulula ihlelo labo lepahla yomtjhado isigaba 83. Itjhuguluko elinjalo alikabekelwa isikhathi.
ivume umtjhado loyo; godu ivume nesivumelwano esilawula ikusasa lehlelo lepahla yomtjhado lemitjhado isigaba 86.
Lapha ikhotho inikela khona isibawo, kumele ikhophi eqinisekisiweko yesivumelwano irikhodwe kumtlolisi wamafa isigaba 89.
Akunasikhulu esitjhadisako okumele sitlolise umtjhado wesithembu ngaphandle kwanange sinikelwe ikhophi yomyalo wekhotho isigaba 810.
Isigaba 9 sihlinzeka malungana nokupheliswa kwemitjhado yesiMuslimu yikhotho ngokuvunyelwa mthetho wesi-Islamu (qala isiHlomelelo C malungana nekambiso ekumele ilandelwe nakupheliswa umtjhado).
Lokha umlingani osemtjhadweni wesikhuwa nakathatha igadango lokutlhala ngokomThetho wokuTlhala, iKhotho ayizuwuphelisa umtjhado wesikhuwa loyo kufikela lapha ikhotho yaneliseka khona bonyana umtjhado wesiMuslimu sele uphelisiwe (isigaba 10).
Yikhotho nofana isikhulu esitjhadisako kwaphela abangamukela umtjhado onjalo lokha nakunerarano hlangana nabalingani.
Isigaba 13, 14 no 15 somThetho sihlinzeka malungana nekambiso okumele ilandelwe lokha nakunerarano mayelana nokupheliswa kwemitjhado (qala isiHlomelelo D malungana netlhatlha lekambiso okumele lilandelwe).
Ukwenza umhlinzeko malungana nokwamukelwa kwemitjhado yesiNtu; ukunqophisa iimfuneko malungana nomtjhado okhona wesiMuslimu; ukulawula ukutloliswa kwemitjhado yesiMuslimu; ukwamukela ijamo namandla wabalingani emitjhadweni yesiMuslimu; ukulawula ihlelo lepahla yomtjhado wemitjhado yesiMuslimu; ukulawula ukupheliswa kwemitjhado yesiMuslimu kanye nemiphumela yakhona; ukuhlinzeka malungana nokwenza imithetjhwana; kanye nokuhlinzeka iindaba eziphathelene nalokho.
x I-Iddah itjho isikhathi sokulinda esibekiweko, esivela ekuphelisweni komtjhado yi-Tal q, Faskh nofana ukuhlongakalelwa yindoda okusikhathi umfazi obhujelweko angakavunyelwa ukutjhada ngaso.
b nakube usidisi, ifikelela esikhathini sokubeletha kwakhe.
Imibandela yomThetho lo izakusebenza emitjhadweni yesiMuslimu eyenziwe ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo lapha abalingani bakhethe ngendlela etjhwiweko ukuzibophelela emibandeleni yomThetho lo.
Imibandela yomThetho lo izakusebenza emtjhadweni wesiMuslimu owenziwe ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo. Kwaphela nange abalingani bazakuba nelungelo esikhathini esiziinyanga ezi-12 nofana ngaphezulu ngendlela kungaquntwa ngakhona, bobabili bakhethe ngendlela equntiweko ukungabotjhwa mibandela yomThetho lo, lapha imibandela yomThetho lo izakusetjenziswa emtjhadweni onjalo.
Umthetho osebenza emtjhadweni wesiMuslimu lapha abalingani bakhethe khona ukungabotjhwa mibandela yomTheho lo, uzakuba mthetho njengombana kwakunjalo ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo.
b ayisebenzi emtjhadweni wesikhuwa owenziwe ngaphasi komThetho wemiTjhado ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, begodu c ayisebenzi emtjhadweni wesintu otloliswe ngaphasi komThetho ka 1998 wokwAmukelwa kwemiTjhado yesiNtu, umThetho 120 ka 1998.
Umtjhado wesiMuslimu lapha kusebenza khona umThetho lo begodu lapha zoke iimfuneko zomThetho lo zizalisiwe, uzakwamukelwa njengomtjhado osemthethweni.
Umfazi nendoda emtjhadweni wesiMuslimu bayalingana ngokwesithunzi somuntu begodu bobabili, ngokwesisekelo sokulingana, banejamo elizeleko, amandla nokuzijamela ngokweemali, kufaka hlangana amandla wobunikazi nokuzuza ipahla nokuyilahla, ukwenza iimvumelwano kanye nokuzijamela ngokomthetho.
Nanyana ngimuphi umbango ovuka emtjhadweni wesiMuslimu owenziwako kodwana wapheliswa ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo, kuzakusetjenzwa ngawo ngokwemibandela yomThetho lo: Kwaphela nange abalingani bangathi ngesivumelwano ngendlela equntelweko bakhethe bonyana umbango wabo usetjenzwe ngaphandle kwemibandela yomThetho lo.
a Lokha umbango nawuvuka phakathi kwendoda ethethe isithembu nomunye nofana nabanye babafazi bayo, okumbango osezandleni zekhotho enegunya lokugweba umbango loyo, begodu kungaqalwa bona umbango loyo uphathelene nomtjhado olawulwa mibandela yomThetho lo nofana njani, boke abalingani abathethwe yindoda leyo kumele banikelwe isaziso sombango lowo.
b Nakwenziwa umyalo okhambelana nemibandela yendima a, ikhotho kumele iyelele amalungelo wabo boke abalingani abathintekileko.
d abazokuba balingani bamele kube sebayihlanganisile iminyaka eli-18; begodu e kumele bakhambisane nemibandela yesigabesi nesigaba 6 no 7.
Akunamlingani emtjhadweni wesiMuslimu lapha umThetho lo usebenza khona ongangena emtjhadweni ngaphasi komThetho wemiTjhado nofana ngaphasi kwananyana ngimuphi omunye umthetho ukube kanti usatjhade umtjhado wesiMuslimu.
Nakube umtjhado wenziwe ngokwephula imibandela yesigatjana 2, umtjhado onjalo uzakuthathwa njengongekho.
Nakube omunye wabalinganabo akasimondarha, bobabili ababelethi bakhe nofana nakube akanababelethi, umtlhogomelakhe kumele anikele imvumo yomtjhado.
Nakube imvumo yombelethi nofana yomtlhogomeli njengombana kutjhwiwe esigatjaneni 4 ayitholakali, imibandela yesigaba 25 somThetho wemiTjhado izakusebenza.
Ngaphandle kweemfuneko zesigatjana 1d, uNgqongqotjhe nofana nanyana ngimuphi omunye umuntu omuMuslimu nofana ihlangano yamaMuslimu egunyazwe nguye ngokutloliweko, anganikela imvumo etloliweko omunye nomunye umuntu ongaphasi kweminyaka efunekako kobana angene emtjhadweni wesiMuslimu nakube uNgqongqotjhe nofana umuntu loyo nofana ihlangano uthatha umtjhado lowo bona uyafuneka begodu ububhadekelo kilabo abafuna ukutjhada.
Imvumo enikelwe ngokwesigatjana 6 ayizokutjhaphulula abalingani bomtjhado ohlongozwako esibophweni sokukhambisana nanofana ngiziphi iimfuneko eziquntelwe mthetho.
Nakube umuntu ongaphasi kweminyaka equntelweko ungene emtjhadweni wesiMuslimu ngaphandle kwemvumo etloliweko kaNgqongqotjhe nofana yehlangano egunyazwe nguye, uNgqongqotjhe nofana ihlangano enjalo nakube ithatha bonyana umtjhado udingekile begodu ubhadekela abalingani, begodu nakube umtjhado bewukhamba ngokomThetho lo ngeendlela zoke, angamemezela ngokutloliweko bonyana umtjhado loyo umtjhado osebenzako wesiMuslimu ngazo zoke iindlela.
Ngokukhambisana nemibandela yesigatjana 6 no 7, isigatjana 24A somThetho kaMarhistrada sisebenza emtjhadweni wesiMuslimu womuntu ongasimondarha ongene kiwo ngaphandle kwemvumo yombelethi, umondli, ukhomitjhinara wezehlalakuhle yabantwana nofana umgwebi.
Ukwalelwa komtjhado wesiMuslimu phakathi kwabantu ngebanga lobuhlobo babo beengazi nofana lokuzwana, nofana ngananyana ngisiphi nje esinye isizathu, kuquntwa mthetho wesi-Islamu.
Umtjhado WesiMuslimu a owenziwe ngaphambi kokuthoma komThetho lo, ngaphandle kwanange abalingani bakhethe ukungabotjhwa mibandela yomThetho lo njengombana kucatjangwa kusigaba 22, kumele utloliswe ngendlela efaneleko esikhathini seminyaka emibili ngemva kokuthoma ukusebenza lokho nofana esikhathini eside njengombana uNgqongqotjhe angaqunta ngeenkhathi zoke ngesaziso kuGazethe; nofana b owenziwe ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, lapha abalingani bakhethe khona ukubotjhwa mibandela yomThetho lo njengombana kutjhiwo kusigaba 21, kumele utloliswe njengoba bekuquntiwe nakwenziwako nofana esikhathini esingaphezu kwalokho njengombana uNgqongqotjhe angaqunta ngeenkhathi ezithileko ngesaziso kuGazethe.
a omunye nomunye wabalingani okukhulunywa ngabo aveze kumtjhadisi ipasa lakhe elikhutjhwe ngaphasi kwemibandela yomThetho wokuZazisa, 1986 umThetho No. 71 ka 1986; nofana b nakungekho umtlolo wokuzazisa, abalingani okukhulunywa ngabo abanikele umtjhadisi isitatimende esifungelweko; nofana c omunye wabalinganabo akhuphe umtlolwakhe wokuzazisa otjhwiwe endimeni a anikele umtjhadisi neminye imininingwana nayo ayinikele umtjhadisi nesitatimende esifungelweko njengombana kusitjho indima b.
Nakube umtjhadisi akakaneliseki bonyana abalingani bangene emtjhadweni wesiMuslimu owamukelekako, kumele abalele ukutlolisa umtjhado.
a kutloliswe umtjhado wesiMuslimu; nofana b kusulwe nofana kulungiswe nofana ngikuphi ukutloliswa komtjhado wesiMuslimu okwenziwe mtjhadisi.
Isitifikeyiti sokutlolisa umtjhado wesiMuslimu esikhutjhwe ngaphasi kwesigabesi nofana nanyana ngimuphi omunye umthetho ovumela ukutloliswa kwemitjhado yesiMuslimu kwakha ubufakazi bokuthoma bokuba khona komtjhado wesiMuslimu begodu nemininingwana emumethwe esitifikeyitini.
Nanyana ngimuphi umtjhadisi othi asazi atlolise umtjhado ophikisana nemibandela yomThetho lo, uzakuba necala lokwephula umthetho bese kuthi nakagwetjwako aqalane nehlawulo engeqi i- R5 000.
a Nanyana ngimuphi umuntu ophumelelisa umtjhado wesiMuslimu, kungakhathaleki bona umuntu onjalo umtjhadisi, kumele azise abazokuba balingani bonyana bangakhetha bonyana babotjhwa nofana ababotjhwa mibandela yomThetho lo.
b Nakube abalingani bakhetha ukubotjhwa mibandela yomThetho lo njengombana kusitjhiwo esigabeni 21, umuntu ophumelelisa umtjhado otjhwiwe endimeni a kumele anqophise abalinganabo kumtjhadisi oyena ozakutlolisa umtjhadwabo wesiMuslimu olungiselelweko.
c Umuntu ophumelelisa umtjhado otjhwiwe endimeni a obhalelwa kukhambisana nemibandela yendima b, unecala lokuphula umthetho begodu nakagwetjwako uzakuqalana nehlawulo engeqi i- R5 000.
Nakube abalingani bavela ngaphambi komtjhadisi bayokubopha umtjhado wesiMuslimu bese umtjhadisi loyo asole bonyana omunye wabo useminyakeni emvimbela bonyana angene emtjhadweni wesiMuslimu ngokusemthethweni ngaphandle kokufumana imvumo yomunye umuntu, umtjhadisi angala ukutlolisa umtjhado phakathi kwabo ngaphandle kwanange anikelwa imvumo enjalo ngokutloliweko, nofana ngobufakazi obanelisako obukhombisa bonyana umlingani loyo unelungelo lokungena emtjhadweni ngaphandle kwemvumo.
Umtjhado wesiMuslimu okungenwe kiwo ngaphambi nofana ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, uzakuthathwa bonyana mtjhado ongahlanganyeli ipahla ngokungafaki ihlelo lokubuthelela, ngaphandle kwanange ihlelo elilawula ipahla yomtjhado lilawulwa ngokuzwana phakathi kwabalingani, ngesivumelwano sangaphambi komtjhado esizakutloliswa kumTlolisi wamaFa a nakumtjhado okungenwe kiwo ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo, begodu nakube ngesikhathi sokwenziwa kwawo bekunesivumelwano esitloliweko sokuphathwa kwepahla yomtjhado ophakathi kwabalingani, esikhathini esiziinyanga ezilitjhumi nambili ukusukela ngelanga lokuthoma lokusebenza komThetho lo, begodu b nakumtjhado okungenwe kiwo ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, esikhathini seenyanga ezintathu ukusuka ngelanga lokuthoma ukusebenza kwesivumelwano nofana esikhathini esiluliweko njengombana ikhotho inganikela imvumo enjalo ngesibawo.
Ngaphandle kobanyana kube nomunye umbandela ophikisako omumethwe nanyana kungaba ngimuphi omunye umthetho, isivumelwano sangaphambi komtjhado esitjhwiwe kusigatjana 1 akudingi bonyana siqiniswe namkha sifakazelwe mumuntu womthetho.
a kuneenzathu ezizwakalako zetjhuguluko elihlongozwako b isaziso esitloliweko nesanelisako setjhuguluko elihlongozwako sinikelwe boke abakolodwa balingani imali engaphezu kwama-R500 nofana inani elinjalo elingaquntwa nguNgqongqotjhe wezoBulungiswa ngesaziso kuGazethe; begodu c akunamuntu omunye ozakonakaliswa litjhuguluko elihlongozwako, iyale bona ihlelo lepahla yomtjhado elisetjenziswa emtjhadweni loyo nofana emitjhadweni enjalo angeze lisasebenza bese igunyaza abalingani bomtjhado nofana bemitjhado leyo bona benze isivumelwano esitloliweko lapha ikusasa lehlelo lepahla yomtjhado wabo nofana yabo lizakulawulwa ngemibandela equntelwe yikhotho.
Nakuyindoda emlingani emtjhadweni ongaphezu kowodwa wesiMuslimu, boke abantu abanekareko eyaneleko endabeni leyo, khulukhulu umlingani nofana abalingani bendoda abakhona, kumele bahlanganiswe ekambisweni leyo.
Nakube indoda imlingani emtjhadweni wesikhuwa okhona, godu nemtjhadweni wesiMuslimu, boke abalingani bayo abakhona kumele bahlanganiswe eenkambisweni ezikhambisana nalokho.
Indoda esemtjhadweni wesiMuslimu, lapha umThetho lo usebenza khona, efuna ukungena komunye umtjhado wesiMuslimu nomunye umfazi ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, kumele yenze isibawo ekhotho ibawe imvumo ngokwesigatjana 7, bese ivume isivumelwano esitloliweko esizokulawula ihlelo lakusasa lepahla yemitjhadwakhe.
c yenze umyalo onjalo malungana nelifa elizakuba khona labalinganabo njengombana kuvunyelwene ngokuzwana, nofana, ukufelelisa nofana ngisiphi isivumelwano, umtjhado uzakuthathwa bonyana awuhlanganyeli ipahla, ngaphandle kwanange ikhotho ngeenzathu ezikatelelako iqunte ngenye indlela.
Boke abantu abanekareko eyaneleko endabeni le, khulukhulu abalingani abakhona bowenza isibawo kanye nabasazokuba balingani, kumele bahlanganyele eenkambisweni ezenziwe ngokwesigatjana 6.
Nakube ikhotho inikela isibawo esitjhiwo esigatjaneni 3 no 6, umtlolisis nofana umabhalana wekhotho, kumele anikele umlingani ngamunye umyalo wekhotho, sekubalwa nekhophi eqinisekisiweko yesivumelwano esinjalo beyenze bona umyalo lowo nekhophi eqinisekisiweko yesivumelwaneso ithunyelwe komunye nomunye umtlolisi wamafa wendawo lapha kunekhotho leyo khona kobanyana izokusetjenziselwa ukutloliswa.
Akunamtjhadisi ozakutlolisa umtjhado wesiMuslimu wesibili nofana olandela lowo, ngaphandle kwanange indoda inikela umtjhadisi umyalo wekhotho onikela imvumo efunekako ngokwesigatjana 7.
Indoda engena emtjhadweni omunye wesiMuslimu, ukube kanti seyithethe, ngaphandle kwemvumo yekhotho, ngokuphikisana nesigatjana 6 izakuba necala beyiqalane nehlawulo engeqi ama-R20 000.
Nanyana ngimuphi umuntu oqabela omunye ngabomu ekusebenziseni nofana ngiliphi ilungelo anikelwe lona ngaphasi komThetho lo, uzakuba necala abe aqalane nehlawulo nofana ukubotjhwa isikhathi esingeqi umnyaka.
Imibandela yesigaba 2 yomThetho wokuTlhala izakusetjenziswa, ngamatjhuguluko afunekako ebujamwenobo, malungana negunya lekhotho ngalomThetho.
Ngaphandle kwemibandela yesigaba 3 a somThetho wokuTlhala nofana okhunye okuphikisako okumumethwe ngananyana ngimuphi umthetho nofana umthetho ovamileko, umtjhado wesiMuslimu ungapheliswa yikhotho nganofana ngiziphi iinzathu ezivunyelwa mthetho wesi-Islamu. Imibandela yesigabesi nayo izakusetjenziswa namatjhuguluko afunwa bujamo bezinto, emtjhadweni wesikhuwa okhona njengombana iinqhema zizabe ziqunte ukukhetha ukwenza bona imibandela yomThetho lo isebenze epahleni yomtjhadwazo.
a Indoda izakukateleleka ukubanga bona i-Tal q engatjhugulukiko itloliswe msinyana kodwana nanyana ngayiphi indlela, kungabi ngemva kwamalanga ama- 30 ngemva kwesaziswesi, kumtjhadisi ema-ofisini kamarhistrada eduze nalapha kuhlala umkayo, phambi komkayo nofana umjamelakhe osemthethweni kanye nabofakazi ababili.
b Nakube ubukhona bomfazi nofana abofakazi bakhe ngeenzathu ezithize abukaphephi, umtjhadisi uzakutlolisa i-Tal q engatjhugulukiko kwaphela nakube indoda leyo yanelisa umtjhadisi bonyana isaziso esifaneleko sanikelwa umfazi loyo ngendlela equntelweko yitjherifi nofana msebenzi ojamele itjherifi.
d Nanyana ngiyiphi indoda ethi yazi kodwana yehluleke ngabomu ukutlolisa i-Tal q engatjhugulukiko ngokwesigatjana izakuba necala ibe iqalane nehlawulo engeqi i-R5 000.
e Nakube umlingani uphikisa ukusebenza kwe-Tal q engatjhugulukiko, ukuya ngomThetho wesi-Islamu, umtjhadisi akazukutlolisa lokho kufikela lapha kurarululwa khona umbango ngomlamulisi ngokwesigaba 14 nofana ngekhotho nofana ngolandelelako kobana kube nentatha etloliweko phakathi kwabalingani.
f Umlingani uzakuthi emalangeni ali-14 ukusuka ngelanga lokutloliswa kwe-Tal q engatjhugulukiko, athathe amagadango womthetho ekhotho efaneleko malungana nomyalo oqinisa ukupheliswa komtjhado ngendlela ye- Tal q. Igadango elithethwekwelo lizakukhambisana neenkambiso eziquntelwe ngeenkhathi zoke mithetho esebenzako yekhotho. Ikhophi yesitifikeyiti sokutloliswa kwe-Tal q engatjhugulukiko izakunanyathiselwa kumasamanisi asungula igadangwelo.
i isibawo sesalelo namkha ilungelo lesikhatjhana lokwelusa umntwana ongakabi mondarha wemtjhadweni loyo, namkha ilungelo lokubona umntwana loyo namkha namkha sokubhadala imali yesondlo ngesikhathi icala lisaragwa.
isibawo seminikelo yeendleko zegadango elinjalo nofana ukusungula igadango elinjalo, nofana ukwenza isibawo esinjalo njengomuntu onelungelo lokummangalela omunye, nofana malungana nemisebenzi ejanyiselelweko yekambiso, nofana umlayo okhutjhwa ziimphathimandla, egadangweni elinjalo nofana wesibawo esinjalo; nofana iii isibawo sesondlo ngesikhathi se-Iddah.
g I-Tal q engatjhugulukiko ithatha umphumela onjalo ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo, ayizokufuneka kobana itloliswe ngokwemibandela yomThetho lo.
Ikhotho kumele inikele umyalo wokutlhala ngokwe-Faskh phezu kwanofana ngisiphi isizathu esithathwa bona sifanele malungana nokupheliswa kwemitjhado engaphasi komthetho wesi-Islamu, sekubalwa neenzathu ezitjhwiwe ehlathululweni ye-Faskh esigabeni 1. Umfazi uzakuthatha igadango malungana nomyalo wokutlhala ngendlela ye-Faskh ekhotho efaneleko, bese ikambiso esebenza lapho izakuba yikambiso equntelwe ngeenkhathi ezithileko mithetho yekhotho, sekubalwa nokusizakala okufaneleko, icala nalisaragwako, okutjhiwe kusigatjana 3f. Ukunikelwa kwe-Faskh yikhotho, kufaka ne-Faskh enikelwe lokha indoda nayenza isibawo, izakuba namandla wokuphelisa umtjhado.
Abalingani abenze i-Khula ngokwabo nangokuhlanganyela bazakuvela phambi komtjhadisi bese benze bona khonokho kutloliswe phambi kwabofakazi abafaneleko ababili. Umtjhadisi uzakutlolisa i-Khula njenge-Tal q engatjhugulukiko, lapha imibandela yesigatjana 3f izakusebenza khona namatjhuguluko anjalo njengombana kungafunwa bujamo bezinto.
UmThetho ka 1987 wokuLamula keZinye iiNdaba zokuTlhalana umThetho 24 ka 1987 neengaba 61no 2 zomThetho wokuTlhala ophathelene nokutlhogomela ihlalakuhle yomntwana ongasimondarha emtjhadweni lowo, usetjenziswa ekupheliseni umtjhado wesiMuslimu ngaphasi komThetho lo.
i ihlangano isize khona nofana inikele umsebenzi, ekwenzeni nofana ekuphetheni umgidingo womndeni nofana imigidingo ngesikhathi umtjhado usesekhona; nofana ii abalingani bafake isandla lokha umtjhadwabo nawusesekhona ekondleni nofana ekwandiseni ilifa lomunye komunye, nofana omunye wabo, kufikela lapha kungasakghoneki khona ukuhlukanisa khona bona leli lilifa lamuphi umlingani.
c kumele, nakuyindoda emlingani emtjhadweni wesiMuslimu ongaphezu kowodwa, kutjhejwe woke amaphuzu, ekubalwa hlangana nawo nokulandelana kwemitjhado, zoke iimvumelwano, iimbopho nofana umyalo okwenziwe ngokwesigaba 83no 7.
f kumele kuthi nayenza umyalo wokukhutjhwa kwesondlo, sekubalwa nesondlo esidlulileko, itjheje woke amaphuzu afaneleko; godu g yenze umyalo malungana nesipho sokubuyisana mut ah al-Tal q emibandeleni ehlathululiweko evunyelwa mthetho wesiMuslimu.
Lokha nakupheliswa umtjhado ngokufa, umlingani oseleko uzakuba nelungelo lokufaka isibizo elifeni lakamufi malungana nelobolo elingakakhutjhwa namkha elingakaqedwa, nofana nakungasinjalo kube malungana nanofana yini ephathekako eyamukelwa mthetho wesi-Islamu.
Ngokomthetho lo, iminyaka yobumondarha bomuntu iquntwa ngokomThetho ka-1972 wemiNyaka yobuMondarha, (umThetho 57 ka 1972).
Nakwenziwa umyalo malungana nelungelo lobunikazi bomntwana, nofana ukubona umntwana angasimondarha, nofana ukwenza iqunto ngokutlhogonyelwa, ikhotho, ngokuhlonipha umthetho wesi-Islamu kanye nombiko weemphakamiso zomJameli womNdeni, izakutjheja ihlalakuhle nekareko engcono yomntwana.
Ngokukhambisana nesigatjana 1, umbelethi onganalungelo lobunikazi uzakuba nelungelo lokubona umntwana.
Nakube bobabili ababelethi abakho, nofana nabangaphumeleliko, nganofana ngimaphi amabanga, kodwana ngokukhambisana nesigatjana 1, ikhotho, ngokuhlonipha umthetho wesi-Islamu, nayinikela ilungelo lobunikazi al-had nah nofana ukutlogonyelwa al-wal yah komntwana ongasimondarha, inikele ubunikazi nofana ukutlhogomela umuntu loyo njengombana ikhotho izakubona kufanelekile, kibo boke ubujamo.
Umyalo omalungana nobunikazi bomntwana, ukutlhogomela nofana ukubona umntwana, owenziwe ngokomThetho lo, ungathi nanyana kukunini utjhugululwe nofana wesulwe, nofana nakumalungana nokubona umntwana, ujanyiswe yikhotho nakube ikhotho ifunyana kunesizathu esaneleko salokho: Kwaphela nakube iphenyo liyenziwa mJameli womNdeni malungana nehlalakuhle yomntwana ongasimondarha, ngaphambi kokwenziwa umyalo ofaneleko malungana nokubuyekezwa, ukwesula nofana ukujamisa, nanyana ngayiphi idlela.
Imibandela yomThetho ka 1998 weSondlo, (umThetho 99 ka 1988) izakusebenza, namatjhuguluko afunwa bujamo malungana nomsebenzi wanofana ngubani ukondla nofana ngubani omunye umuntu. Ngaphandle kokunyaza imibandela yomThetho lowo, imibandela yesigatjana ukuya ku izakusebenza.
isibopho sendoda sokondla umntwana obelethwe emtjhadweni onjalo sifaka isibonelelo sokudla, izambatho, indawo eseqadi yokuhlala, ukwelatjhwa kanye nefundo.
Nanyana ngiliphi inani lesondlo eliquntwe njalo lizakuba linani elingabonwa yikhotho lifanelekile ngamabanga woke.
Umyalo wesondlo owenziwe ngokomThetho lo ungathi nanyana kukunini usulwe nofana utjhugululwe nofana ujanyiswe yikhotho nakube ikhotho ifunyana iinzathu ezaneleko zokwenza njalo.
Isondlo esingakabhadalwa nesele sidlulelwe sikhathi sokubhadalwa ekufuze sibhadalwe umfazi asikwazi ukwesulwa ngokuquntelwa, ngaphandle kokuvinjelwa mibandela yomThetho wokuQuntela ka 1969 umThetho 68 ka 1969 nofana nanyana ngimuphi omunye umthetho.
Nakunombango ovuka lokha umtjhado wesiMuslimu nawusesekhona nofana ovuke emtjhadweni onjalo, nofana ngubani oyingcenye yomtjhado lowo, uzakuqalisa umbango lowo, nofana kungasiphi isikhathi, nanyana kungaphambi nofana kungemuva kokuthathwa kwamagadango womthetho atjhiwe kusigaba 9 (f) kodwana ngaphambi kokulalelwa kwawo yikhotho, umKhandlu wokuLamula, okhethwe ngokulandela indlela ebekiweko.
UmKhandlu wokuLamula uzakulinga ukurarulula umbango ngokulamula emalangeni ama- 30 ukusuka ngelanga olethwe ngalo. Umlingani ngamunye angajanyelwa mjameli amthandako ekulamuleni okunjalo.
UmKhandlu wokuLamula, nakuraruluka umbango, uzakuletha isivumelwano sokulamula ekhotho emalangeni alikhomba ukusuka ngelanga lesirarululo begodu ikhotho leyo, nakube yanelisekile kobana abantwana abangasimondarha bavikelekile, iqinisekise isivumelwano sokulamula.
Nakube umKhandlu wokuLamula uqinisekisile bonyana umbango uhlala ungakararululeki nofana nakube umbango uhlala ungakararululeki ngemva kokuphela kwamalanga ama-30 ukusuka elangeni olethwe ngalo, umbango lowo ungahlulelwa ekhotho yikhotho ngokwesigaba 15.
Ngaphandle kokujamelana nanofana yini emumethwe mThetho wokuLamula ka 1965, (umThetho 42 ka 1965), nofana nanyana ngimuphi omunye umthetho, abalingani emtjhadweni wesiMuslimu bangavumelana ukuletha umbango ovuke ngesikhathi umtjhadwabo usesekhona nofana emtjhadweni onjalo kumlamuli kobana urarululwe ngokulamulwa.
Ngokuya ngesigatjana 4, imibandela yomThetho ka 1965, izakusebenza ekulamuleni okwenziwe ngokwesigabesi.
a isililo sabalingani emtjhadweni wesiMuslimu sokobana kurarululwe umbango ekundleni yokulamula siyamukelwa; begodu b Nanyana ngibaphi abanye abantu abangaba nekareko emphumeleni wokulamula bayaziswa ngokulamulokho.
Akunamphumela wokulamula othinta ihlalakuhle yomntwana ongasimondarha nofana ijamo lanofana ngubani elizakwenziwa ngaphandle kobanyana kufakazelwe yiKhotho ePhakemeko ngesibawo ekhotho leyo nangokwazisa boke abantu abanekareko emphumeleni wokulamula.
d lungisa umphumela ngendlela efaneleko; nofana e hlalisa kuhle indaba yokuLamula ngeendlela ezifaneleko.
Akunalitho esigatjaneni 5 elizakuthathwa kwanga likhawula amandla welawulo lekhotho ngaphasi kwanofana ngimuphi umthetho ukubuyekeza umphumela wokulamula njengombana ukhuluma ngombango wepahla ongathinti amalungelo nofana ikareko yomntwana ongasimondarha.
d nanyana ngubani omuntu okhethwe njalo uzakuba negunya lokukhethwa godu isikhathi esitjhwiweko, ngokubona kwakaNgqongqotjhe.
Abasekeli abakhethwe ngokwesigabesi bazakusebenza ngesikhundla sokululeka. Nakufumaniseka bona ijaji eliphetheko alisilandeli iseluleko somsekeli, umsekeli loyo imibonwakhe uzayitlola phasi, bese nangabe indaba leyo idluliselwa phambili eKhotho yeenLilo, imibono yomsekeli leyo izakubnikelwa umTlolisi weKhotho eKulu yokuDlulisela iinLilo ibe yingcenye yerekhodi ekufuze bona ikhotho leyo iliqale.
Nanyana ngiliphi iqunto lingadluliselwa eKhotho eKulu yokuDlulisela iinLilo, ngokukhambisana nemiThetho esebenza eKhotho, ngaphandle kokuthi umdlulisi wesililo angeze akatelelwe bona akhuphe isibambiso seendleko zesibawo sokudluliswa kwesililo.
Nakube kunesililo esidluliselwa eKhotho eKulu yokuDlulisela iinLilo, isiqunto esinjalo sizakunikelwa iinjamiso ezimbili zamaMuslimi, ezigunyazwe ngokulandela ikambiso nemibandela ebekiweko, kobanyana kube ngizo ezizakuphefumula ngokutlola ngokuphathelene nomthetho ekufuze bona kuthunyelwe kumTlolisi weKhotho eKulu yokuDlulisela iinLilo ngesikhathi esimatjhumi amathandathu wamalanga ukusukela ngelanga isaziso esithulwe ngalo.
IKhotho eKulu yokuDlulisela iinLilo, nayihlola isililo esithunyelwe kiyo esitjhiwo esigatjaneni 4, izakutjheja ikulumo etloliweko ekuphefunyulwa ngayo, ekukhulunywa ngayo kileso isigatjana.
UNgqongqotjhe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo, ngokuthintana neBhodo eSiza ngezomThetho ehlonywe ngokwesigaba 2 somThetho wokuSiza ka 1969, umThetho 22 ka 1969, uzakwenza isibonelelo esifaneleko malungana nokunikelwa kwesizo lezomthetho emntwini otlhogileko.
Nakube umlingani osemtjhadweni wesikhuwa okhona uthatha igadango lokutlhala ngokomThetho wokuTlhala ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, ikhotho ayizokuphelisa umtjhado wesikhuwa ngokunikela incwadi yokutlhala kufikela lapha ikhotho yaneliseka khona bonyana umtjhado okhambisanako wesiMuslimu uphelisiwe.
Nakuyindoda yala, nganofana ngisiphi isizathu, ukumemezela i- Tal q engatjhugulukiko, umfazi womtjhado wesiMuslimu lowo uzakuba nelungelo lokwenza isibawo sencwadi ye-Faskh ngokomThetho lo malungana nehloso leyo kwaphela, lapha imibandela yomThetho lo izakusetjenziswa khona, namatjhuguluko afunwa bujamo..
Indaba ingathi, ngemibandela etjhwiwe esigatjaneni 2, ithunyelwe emuva ekhotho kobana kuyoquntwa ubunikazi bepahla nofana enye ipahla yomtjhado ngokomThetho wokuTlhala kanye nomthetho okhambisanako womtjhado.
Lapha, ngokungezelela emtjhadweni wesikhuwa okhona, indoda seyingene komunye godu umtjhado nofana imitjhado yesiMuslimu etloliswe ngaphasi komThetho lo, umlingani nofana abalingani abakhona bendoda leyo kumele bahlanganiswe egadangweni lokutlhala elitjhwiwe esigatjaneni 1.
Imibandela yesigatjana 1 izakusebenza namatjhuguluko anjalo njengombana kungafunwa bujamo, kubalingani emtjhadweni wesikhuwa abakhethe ukwamukela imibandela yomThetho lo njengombana kutjhiwo esigabeni 2.
Lokha iinkambiso nazenziwe ngaphasi komThetho lo malungana nokuqinisekiswa nofana ukunikelwa incwadi yokuphelisa umtjhado wesiMuslimu nofana okhunye ukuphunyuzwa, bese iinkambiswezo aziphikiswa, nofana lokha abalingani nabenze isivumelwano, indaba izakulalelwa lijaji lesiMuslimu ngaphandle kwabasekeli.
Umyalo wokuphelisa umtjhado wesiMuslimu awuzonikelwa nofana uqinisekiswe ngaphasi komThetho lo ngaphandle kwanange ijaji eliphetheko lanelisekile bonyana abantwana ababelethwe emtjhadweni lowo bavikelekile.
nanyana ngiyiphi indaba efunekako nofana evunyelwe bonyana iquntelwe ngokomThetho lo, vii nokukhethwa, ukutloliswa, imithetho yokuziphatha kanye nokuhlongakala nokungabi namandla kwabasekeli, sekubalwa nokubhadalwa kweembonelelo zabasekeli.
viii nanyana ngiyiphi enye indaba efunekako nofana eqakathekileko ukuhlinzeka malungana nokutloliswa okunepumelelo kwemitjhado yesiMuslimu nofana ukuphathwa ngekghono komThetho lo; begodu b ukuqunta imali ebhadalelwa ukutloliswa komtjhado wesiMuslimu nokunikelwa kwanofana ngisiphi isitifikeyiti malungana nalokho.
Nofana ngimuphi umthetjhwana owenziwa ngaphasi kwesigatjana 1 ongahle ube nomphumela weendleko malungana nomBuso kumele wenziwe ngokuthintana noNgqongqotjhe wezeeMali.
Nanyana ngimuphi umthetjhwana owenziwe ngaphasi kwesigatjana 1 ungahlinzeka bonyana nanyana ngubani owephula imibandelo leyo nofana ohluleka ukukhambisana nalokhu uzakuba necala bese nakagwetjwako aqalane nehlawulo nofana ukubotjhwa isikhathi esingeqi umnyaka owodwa.
Ikhotho ayizokubotjhelelwa bona yenze umyalo weendleko malungana nomlingani ophumeleleko egadangweni lokutlhala, kodwana ikhotho, ngokutjhejisisa iindlela zokwenza zabalingani nokuziphatha kwabo okufaneleko, ingenza umyalo onjalo ngendlela ebona kufanele ngayo, begodu ikhotho ingayala bonyana iindleko zeenkambiso zihlukaniselwe abalingani.
Nakube umbango ophathelene nokobana umtjhado wesiMuslimu ogidingwe enarheni etjhili umele nofana awakameli ukwamukelwa njengomtjhado osemthethweni wesiMuslimu ngaphasi komThetho lo, umbango onjalo uzakuquntwa yikhotho ngokuqalisisa woke amaphuzu afaneleko, ekubalwa hlangana nawo nemigomo yerarano lemithetho.
Imithetho etjhwiwe kuTjhejuli ngalokhu iyatjhugululwa ngendlela ihlelwe ngakhona kukholomu yesithathu yeTjhejuli.
UmThetho lo kuthiwa mThetho ka 20 wemiTjhado yesiMuslimu, begodu uthoma ukusebenza ngelanga elibekwe nguMongameli ngesimemezelo kuGazethe.
<fn>nde_Article_National Language Services_IKHOLIJI YEZOBULUNGIS.txt</fn>
Kungabi nengcenye yomtlolo lo ezakugadangiswa nofana idluliselwe nganofana ngabuphi ubujamo nofana ngayiphi indlela ngaphandle kwemvumo efaneleko eyenziwe ngokutloliweko.
Ukwabiwa kwamafa eSewula Afrika kulawulwa mThetho wokwAbiwa kwamaFa 81 ka 1987 owathoma ukusebenza ngomhlaka 18 kuMatjhi 1988, usebenza emuntwini ohlongakele angakahlukanisi ilifa lakhe (loke nofana ingcenye yalo) ngelanga lokuthoma ukusebenza komthetho lo nofana ngemva kwalapho.
a Nakube umufi ubhalelwe kulawula kobana ilifa lakhe lihlukaniswe njani ngencwadi yamafa nofana ngesivumelwano somtjhado; namkha b Nakube kuyabhala ukuphetha iimfiso zakamufi ngebanga lokobana abanesabelo ngokwesibonelo, abakghoni ukufumana ilifa, nofana abalifuni ilifelo, namkha bahlongakala qangi.
Kuyakghonakala bonyana umuntu ahlongakale angakalabi nakancani ilifa lakhe nofana abe ingcenye yalo. Isibonelo salokhu kukulokha umabi lifa aba ingcenye yelifa lakhe ngencwadi yamafa esemthethweni, kodwana atjhiye enye ingcenye eseleko. Nakunje, ingcenye yalokho okwabiwe ngencwadi yamafa kuzakwenziwa njengokwencwadi leyo nangokuqala nofana ngimiphi imibandela etjhwiwe encwadini yamafa leyo, bese ilifa eliseleko lizakwabiwa ukuya ngemithetho yokwabiwa kwamafa atjhiyiweko.
Ngaphambi kwesinqumo ku-Bhe and Others v Magistrate Khayelitsha and Others, Case No 49/03 esakhutjhwa yiKhotho yomThethosisekelo ngomhlaka 15 ku-Otoba 2004 imithetho yokwabiwa kwamafa atjhiyiweko beyingasetjenziswa ebantwini abanzima abahlongakele bangakabi amafa nebegade batjhade ngokomthetho wesintu. Isinqumo ngo-Bhe gadesi sele sakutjhugulula lokhu, gadesi nje amafa wawo woke umuntu, kungasakhethi ubutjhaba nofana isiko, ohlongakele angakabi ilifa lakhe, azakulawulwa mithetho yokwabiwa kwamafa atjhiyiweko njengombana kutjhiwo kumThetho wokwAbiwa kwamaFa,81 ka 1987.
Ngaphambi kokukhulumisana ngemithetho yokwabiwa kwamafa atjhiyiweko kuqakathekile ukuhlathulula imiqondomagama ethize esisekelo ekuzwisiseni imithetho.
Ngokweenhloso zehlathululo elandelako, umndeni iseleko kutjho umntwana oseleko wakamufi kanye nohlongakele ngaphambi kwakamufi watjhiya abantwana. Umntwana ohlongakele ngaphambi kokuhlongakala kwakamufi otjhiye umntwana nofana abantwana ubumba umndeni oseleko owodwa.
u-C ubumba umndeni otjhiyiweko ngombana umntwana oseleko wakamufi, kanti u- A no- D bona babumba umndeni otjhiyiweko ngombana batjhiye abantwana. U-B akananzukulwana ngalokho akabumbi ingcenye yomndeni otjhiyiweko.
Ukujamela kwenzeka nakufaneleko begodu nakukghonekako, nakube indawo yelidlalifa elingakghoniko nofana elingafuni ilifa, ithathwa sizukulwana nofana bantwana zakhe.
Esibonelweni esingaphezulu, u-D no-F bazakujamela umntwana wakamufi ohlongakele ngaphambi kwakamufi, u-C, kwaphela nange abakakhutjhwa ekuzuzeni ilifa lakamufi.
Ukuya ngesigaba (f) somThetho wokwAbiwa kwamaFa, 1987 njengombana utjhugululwe siqunto saka-Bhe, isabelo somntwana sibalwa ngokuhlukanisa ubungako bemali belifa ngesibalo esilingana nomndeni otjhiywe ngumufi (kutjho bona sibalo sabantwana bakamufi abtjhiyileko nofana abahlongakele ngaphambi kwakhe kodwana batjhiya abantwana) kanye nesibalo sabafazi abatjhiywe ngumufi. Lokhu kungakhonjiswa ngalendlela.
Akhe sithi ubungako bemali belifa lakamufi yi R500 000 bese unabantwana abathathu abatjhiyileko kanye nabafazi ababili abathethe isintu. Ukubalwa kwesabelo somntwana kuzokuba: R500 000 Ã· 5 (3 abatjhiyiweko + 2 abafazi) = 100 000. Ngalokho-ke isabelo somntwana sizokuba yi R100 000.
Ukuya ngesigaba 1 (d) somThetho wokwAbiwa kwamaFa izinga lobuhlobo hlangana neenhlobo zangekhaya zakamufi kanye nomufi lingahlukaniswa ngeenqhema ezimbili, okulizinga lobuhlobo bangekhaya kanye nezinga lobuhlobo obutjhideleko.
Ababelethi nabantwana bakamufi 2 nd bahlobene nomufi ngokwezinga lokuthoma.
Ebuhlobeni obutjhideleko, izinga lobuhlobo lilingana nesibalo seenzukulwana phakathi kobuhlobo bangekhaya kanye nokhokho oseduze, ngokwengeza ngesibalo seenzukulwana phakathi kokhokho loyo kanye nomufi.
U-C no D, ugogo nomkhulu abahlongakele ngaphambi kwakamufi, babokhokho abatjhidelene khulu baka J no E (abahlongakeleko). U-J ngalokho uhlobene nomufi ezingeni lesihlanu.
Ukuphadlhalajwa kwelifa ngokomThetho wokwAbiwa kwamaFa aTjhiyiweko 81 ka 1987 kungarhunyezwa ngemithetho elithoba.
Nakube umufi utjhiye umlingani nofana abalingani, kodwana kunganzukulwana - umlingani nofana abalingani baba ngibo bodwa abamadlalifa. Nakube umufi gade anesithembu sesintu, abafazi abatjhiyileko bazakuhlukaniselana ilifa ngokulinganako.
Umfazi okhanjelweko nguye kwaphela umdlalifa, akukhathali bonyana ubungako belifelo bungangani.
Nakube abalingani gade batjhade ngokuhlanganyela ipahla, umlingani oseleko uzakufumana ingcenye eyodwa ngombana bebatjhade ngokuhlanganyela ipahla nengcenye enye ngokwesigaba 1 (a) somThetho 81 ka 1987.
Nakube abalingani bebatjhade ngaphandle kokuhlanganyela ipahla, umlingani oseleko uzakuzuza loke ilifa ngokwesigaba 1 (a) somThetho 81 ka 1987.
U-A & B = ababelethi bakamufi; u-E = umufi; u-C no D = balingani bakamufi abathethe isintu.
Ngokwesigaba 1 (a) somThetho 81 ka 1987, njengombana sitjhugululwe siqunto seKhotho yomThethosisekelo ku-Bhe and Others v Magistrate Khayelitsha and Others, abalingani ababili bakamufi (C no D) bazakuzuza ilifa ngokulihlukaniselana ngokulinganako, ngaphandle kokufakwa kwamalunga amanye womndeni. Nakube umufi utjhiye abafazi abangaphezu kwababili abathethe isintu angananzukulwana, boke abafazabo bazakuzuza ilifelo ngokulihlukaniselana ngokulinganako.
Nakube umufi akatjhiyi umlingani kodwana utjhiye abantwana-abantwana bazuza ngokomndeni oseleko begodu ukujamela kuvumelekile.
Abantwana bakamufi, D, E no F bazakuzuza ilifa ngokuhlakiniselana ngokulinganako. Ngebanga lokobana u-E uhlongakele ngaphambi kwakamufi, abantwabakhe, u-J no-K bazamjamela bese bazuza ilifa lakhe ngokulihlukaniselana ngokulinganako.
Boke abantwana bakamufi banelungelo lelifa. Akunamahluko nanyana babelethelwe emtjhadweni wesikhuwa, wesintu, badojiwe nofana babelethwe ngaphandle komtjhado.
Ukuya ngokwesigaba 1 somThetho wokwAbiwa kwamaFa aTjhiyiweko akuthinti umthamo wobuhlobo bangekhaya ukuzuza ilifa elitjhiyiweko eenhlobeni ezinye zangekhaya.
Nakube umufi utjhiya umlingani nofana abalingani nabantwana- umlinangani nofana abalingani bazuza ubukhulu be R125 000 umlingani ngamunye nofana isabelo somntwana, abantwana bona bazakuzuza okuseleko, nakube kukhona, umndeni oseleko ngamunye begodu umjameli uvumelekile.
Nakube ubungako belifa bungaphasi kwe R125 000, umlingani oseleko, esibonelweni esingaphezulu, (u-S) uzokuzuza ilifa loke, kungabalwa abantwana namanye amalunga womndeni.
Nakube umufi bekuyindoda enesithembu begodu utjhiye umfazi ongaphezu koyedwa, bese ubugako belifa bungaphasi kwe R125 000 abafazi abaseleko bazokuhlukaniselana okuseleko okwabiwako ngokulinganako, kungabalwa abantwana namalunga amanye womndeni.
Nakube okuseleko okwabiwako elifeni kungaphezu kwe R125 000, abalingani abaseleko bazakuzuza i R125 000 namkha isabelo somntwana, noma ngikuphi okukhulu kunokhunye, bese okuseleko kuhlukaniselwa abantwana bakamufi ukuya ngomndeni oseleko godu umjameli uvumelekile. Nakusetjenziswa esibonelweni esingaphezulu, kuzakutjho bonyana u F, G no D bazakuzuza okuseleko. Ngebanga lokobana u-D uhlongakele ngaphanbi kwakamufi, isabelo sakhe sizakuhlukaniselwa abantwabakhe ngokulinganako, u-H no- I. Nakube u-D azange atjhiye abantwana, khona-ke isabelo sakhe sizakwahlukaniselwa abanye abantwana bakamufi, okungu-F no-G.
Nakube okuseleko kokwabiwako elifeni kungaphezu kwe R125 000 khobe umufi utjhiye umlingani ongaphezu koyedwa (kusebenza kwaphela nakube umufi gade anesithembu), umlinani ngamunye uzakufumana isabelo somntwana nofana i R125 000 kuye ngokuthi ngikuphi okukhulu kunokunye, ngaphambi kobana okuseleko kuhlukaniselwe abantwana balamufi.
Khumbula bonyana nakube abalingani gade batjhade ngokuhlanganyela ipahla, umlingani oseleko uzakufumana ingcenye ngokomtjhado wokuhlanganyela ipahla bese nengcenye enye ngokwesigaba 1 (a) somThetho 81 ka 1987.
Nakube umufi uhlongakele abe ingcenye yelifa lakhe bese ingcenye enye ingakabiwa, inani elamukelwa mlingani oseleko ukuya ngencwadi yamafa aliqalwa lokha nakubalwa inani okumele lifunyanwe mlingani oseleko ngaphasi komThetho 81 ka 1987 - Ku re MacGillivray's Will 1943 WLD 29 ku- 40.
Nakube umufi akatjhiyi mlingani nofana abantwana kodwana utjhiya ababelethi bobabili-ababelethi bazakuzuza ilifa ngokulihlukaniselana ngokulinganako.
U-A & B = babelethi bakamufi; u-C = mnakwabo kamufi; u-E = ngumufi; u-S = mlingani kamufi ohlongakele ngaphambi kwakamufi.
Esibonelweni esingaphezulu, u-A no-B, okubabelethi bakamufi, bazakuzuza ilifa ngokulihlukaniselana ngokulinganako, kungafakwa ezinye iinhlobo zakamufi.
Tjheja bonyana akwenzi mahluko ukuthi ababelethi bakamufi basatjhadile nofana batlhalene namkha azange khebathathane.
Ngokweenhloso zokwabiwa kwamafa atjhiyiweko, ababelethi bakamufi bababelethi bakhe beengazi (ngaphandle kwanange umufi watholwa ngomunye umuntu ngaphamndle kwababelethi bakhe beengazi) kanye nababelethi bakhe abamtholileko. Tjheja bonyana nakube umufi bekatholiwe yeke ababelethi bakhe beengazi abathathwa njengababelethi bakhe.
Ababelethi bokutholwa nababelethi abakhulisako abasibabelethi bakamufi malungana neenhloso nokwabiwa kwamafa atjhiyiweko.
Nakube umufi akatjhiyi umlingani godu akanabantwana kodwana utjhiya umbelethi munye, khibe umbelethi ohlongakeleko utjhiye abantwana- umbelethi ophilako uzuza ingcenye yinye, bese abantwana bombelethi ohlongakeleko bazuza ingcenye enye.
U-A = mbelethi kamufi; u-B = mbelethi ohlongakele ngaphambi kwakamufi; u-C = mnakwabo kamufi; u-D = umfowabo/udadwabo; u-E = umufi; u-S =umlingani ohlongakele ngaphambi kwakamufi.
Esibonelwenesi, umbelethi osaphilako kamufi, umufi nahlongakalako uzakuzuza ingcenye yinye yokuseleko ekwabiweni, bese umfowabo kamufi, u-C nomfowabo/dadwabo u-D, bazakuzuza enye ingcenye ngokulinganako. U-C no-D bazuza ingcenye yesabelo ebekumele lizuzwe mbelethi kamufi ukube bekasaphila.
Nakube umufi akatjhiyi umlingani nofana abantwana kodwana utjhiya umbelethakhe, khibe umbelethi kamufi akanabantwana abanye-umbelethi oseleko nguye yedwa oba mdlalifa.
Esibonelwenesi, u- A, umbelethi osaphilako kamufi, nguye uedwa umdlalifa.
Nakube umufi akatjhiyi umlingani nofana abantwana, namkha ababelethi, khobe ababelethi bakhe bobabili batjhiye abantwana abanye-abantwana bababelethi abahlongakele ngaphambi kwakamufi bazakuzuza ingcenye yesabelo ebekumele lizuzwe babelethi.
S = umlingani ohlongakele ngaphambi kwakamufi.
Ngebanga lokobana umufi angakatjhiyi umlingani, abantwana nofana ababelethi, ilifa lihlukaniswa iingcenye ezimbili- "umma" ufumana ingcenye no"baba" afumane ingcenye. Isabelo somblethi ngamunye sihlukaniselwa abantwabakhe. Esibonelweni esingaphezulu isabelo saka-A sizokwabelwa u-C onguye kwaphela umntwanakhe oseleko, bese isabelo saka-B sona sabelwa u-C no-D ngokulinganako. U-C ngalokho uzokuzuza ku-A naku-B, bese u-D uzuza ku-B kwaphela.
Mthetho 8: Akunamlingani, abantwana nofana ababelethi, munye kwaphela umbelethi otjhiye abantwana.
Esibonelweni esingaphezulu bobabili ababelethi bahlongakele begodu munye kwaphela umbelethi u-B otjhiye abantwana. U-D ongumfowabo kamufi ongabeletha naye uzakuzuza loke ilifa.
Nakube umufi akatjhiyi umlingani, abantwana nofana ababelethi namkha iinzukulwana zababelethi-osihlobo esiseduze nguye obamdlalifa.
Esibonelweni esingaphezulu, u-F, ongumalume kamufi, usihlobo sakhe sangekhaya, uhlobene nomufi ezingeni lesithathu, ngalohko uzikuzuza koke okuseleko nakwabiwa ilifa. U-G uhlobene no-E ezingeni lesine begodu u-H uhlobene no -E ezingeni lesihlanu. Bobabili u-G no-H angeze bazuza litho ku-E.
Umuntu angahlongakala angakabi ilifa lakhe angatjhiyi muntu onekghono lokuzuza ilifa lakhe. Ukuya ngokomthetho wesintu, nakunjalo umBuso uthatha loke ilifelo njenge-bona vacantia. Njenganje indaba enjalo sele ilawulwa sigaba 35 no 92 somThetho wokuPhathwa kwamaFa 66 ka 1965. Ikambiso ithi nakube amadlalifa welifa akaziwa nofana nakube akekho amadlalifa lawo, umlawuli utjhugulula ilifa elitjhiyiweko libe yimali bese ngemva kokukhokhela iinkolodo zakamufi, ukhokhela okuseleko kusiKhwama sabOndli. Nakube akunamuntu okghonako ukuqinisekisa bonyana unesibizo emalini leyo njengomdlalifa welifa elitjhwe ngumufi, bona kudlule iminyaka ema-30 ngemva kokufakwa kwemali kusiKhwama sabOndli, imali leyo izakungena embusweni.
Iingaba 1 no 1 zasungulwa kumThetho wokwAbiwa kwamaFa aTjhiyiweko 81 ka 1987 ngokomThetho wokuTjhugululwa kokwAbiwa kwamaFa 43 ka 1992, wathoma ukusebenza ngomhaka 1 ku-Oktoba 1992.
b Umzuzi welifa ofuna ukulahla ilungelo lakhe lokwamukela inzuzo akukameli kube ngomncani ngeminyaka nofana ogula ngengqondo.
c Umzuzi welifa kanye nomlingani oseleko bobabili kumele babe nelungelo lokuzuza ngokwemithetho yokwabiwa kwamafa.
d Umlingani oseleko uzakwamukela ilifa lomdlalifa olalileko.
Isigaba 1 : "Nakube umuntu udoyisiwe ekubeni lilidlalifa lelifa elitjhiywe ngumufi nofana alahle ilungelo lakhe lelifelo, nanyana ngiyiphi inzuzo ebegade afanele ayifumane nakube azange adoyiswe nofana angazange ale ilungelo lakhe, ukuya ngokwemibandela yesigatjana , izakwabiwa inga uhlongakele msinyana ngaphambi kokuhlongakala kukamufi, begodu nakukghonekako kube ngathi azange adoyiswe njalo."
a Umdlalifa akasimntwana kamufi kwaphela.
b Umdlalifa kumele adoyiswe nofana kumele alahle inzuzwakhe ebekumele ayizuze ngokwemithetho yokwabiwa kwamafa atjhiyiweko.
c Nakube umdlalifa udoyisiwe nofana wale inzuzo, uthathwa njengohlongakele ngaphambi kwakamufi, umuntu olandelako ekuzuzeni uzokuzuza ilifa, nakungasinjalo kuzakusebenza imibandela yesigatjana 6.
a Akunamlingani oseleko owamukela inzuzo yelifa elitjhiyiweko. Umdlalifa, udoyisiwe nofana wala inzuzo, utjhiya abantwana.
Umntwana kamufi - umdlalifa (R50 000).
b Umlingani oseleko umdlalifa kanye nomunye umdlalifa odoyisiweko nofana owale inzuzo ngokwemithetho yokwabiwa kwamafa atjhiyiweko.
Umntwana kamufi- umdlalifa (R25 000).
<fn>nde_Article_National Language Services_IKOMBA YELWAZI LAKWA-.txt</fn>
Ilwazeli lihlanganiselwe ukulekelela wena nawenza isibawo sokusizwa ngemali yi-NA. Ikomba yalokhu iphathelene kwaphela nokusekelwa ngeemali kwamaphrojekthi.
Abantu ngamunye ngamunye, iinqhema zomphakathi, iinjamiso kunye namakhamphani boke bakulungele ukubawa ukusizwa ngeemali yi-NAC. Ungabawa ukusizwa ngemali kilamakoro wobukghwari alandelako : ZeSino, zokuGida / zokuThiywa kweGido, zokuTlola/zemiTlolo, zokuVuma nezeThiyetha yokuVuma, zeThiyetha/zedrama, zeFundonengi kunye nezoBukghwari obuBukelwako. Iinhlangano, iinjamiso neenqhema kufuze bona zirejisrawe ngokusemthethweni nangokuhlelekileko. Abafakiimbawo kufuze bona babe babantu abakhulu ngokomthetho, begodu kufuze bona babe maSewula Afrika.
Isibawo sabantu ngamunye ngamunye ngesomfakisibawo oyedwa othoma iphrojekthi. Abakho abanye abantu ekufuze bona basebenze ephrojekhthini le ngaphandle komuntu loyo kwaphela. Lokhu-ke kwenzelelwe ukusiza abatloli bemidlalo ngamunye ngamunye, nabathiyi begido ngamunye ngamunye, nabathiyi beengoma ngamunye ngamunye kunye neengwali ngasinye ngasinye.
Ihlangano itjho isijamiso esirejistariweko esinabantu abasebenza ndawonye.
Tjheja bona I-NAC kungenzeka bona ingakghoni ukusekela ngayo yoke imali efunakala ephrojekthini. Ngalokho-ke uyeleliswa ufune isizo leemali nakeminye imithombo. Ngokuvamileko nakusizwa ngeemali kusizwa amahlelo aphathelene nemisebenzi yobukghwari. Amakhotheyitjhini weendleko kufuze bona aphekelele iforomu lesibawo, kanti-ke abafaki beembawo KUFUZILE NAKANJANI bayiveze yoke eminye imithombo yabo yeemali. Isikhathi eside khulu sokuraga iphrojekthi ziinyanga ezilitjhuminambili. Kufuze kukhulunyelwe nenye imali, eli-15 % yeendleko zoburhiyarhiya bokuphatha. Amaphrojekthi asekelwa ngeemali kanye emnyakeni weemali munye. Zoke iimbawo kufuze bona zenziwe ngamaforomu we-NAC asemthethweni. Amaphrojekthi kufuze bona anzinze adresini etjhiwo eforomini lesibawo. Nakube kuba namatjhuguluko enzekako nge-adresi, kufuze bona amatjhuguluko lawo abikelwe ama-ofisi we-NAC kungakapheli amalanga ali-7.
Iimbawo zamavakatjho zizakutjhejwa kwaphela nakube ivakatjho eliphakanyiswako kunelitho elizakusiza ngalo ekhamphanini namkha esiqhemeni, begodu nakube lingezelela ubungcono epilweni yamaSewula Afrika. Abafakiimbawo abamenyelwe ukuyokuvuma, ukuyokugida, ukuyokugwala namkha ukuyokwenza nanyana ngimuphi umsebenzi wobukghwari kamanye amazwe kufuze kube nendledlana amazwe abawavakatjhelako abasekela ngawo ngeemali namkha kube nendledlana iinhlangano abazivakatjhelako ezibasekela ngazo ngeemali. Ilizwe la kuvakatjhela khona umfakisibawo kufuze bona lithumele ubufakazi bokuthi lizakubhadalela iindleko ezinjengamahlalo, ukudla, iimadlana ezinande zisetjenziswa wokemalanga kunye neendleko zokukhamba/zendlela ngaphakathi kwalo ilizwelo. Nakube umfakisibawo uvakatjhela ihlangano, nayo ihlangano leyo kufuze yenze soneso. Isibawo esithunyelwa kwa-NAC kufuze siphekelelwe nanga sivumelwano sokwenza umsebenzi owenziwa mfakisibawo loyo, kungaba kugida, kungaba kuvuma, kungaba kugwala njalo njalo. I-NAC angeze iziqalelele iimbawo zokuya phetjheya nakube amaphepha afunekako ayikaniklwa wona. Kikho koke i-NAC ayikwazi ukuthi kube ngiyo yodwa esekela ngeemali. Ngaphezu kwalokho, i-NAC inalo ilungelo lokubaphekelela emakhambeni wabo abafakiimbawo ababawa ukusizwa ngeemali zokuyokuvakatjha emazweni ngamazwe.
Kunemihlobo emibili yokusekela ngeemali: iImali yokusiza enikelwa iziko lefundo linye isetjenziselwe abafundi abanengi abasafundela iziqu zokuthoma, bese kuba khona nemali ekusizwa ngayo abafundi ngamunye eemfundweni zeziqu eziphakemeko.
Lapha iimbawo zithunyelwa ngokuthunyelwa eenkhulwini ezingamele iminyango eziko lefundo. Ingcenye ekulu yemali eyabelwe ukusiza kufuze bona kube ngileyo enikelwa iziko lefundo linye isetjenziselwe abafundi abanengi.
Iziquq eziphakemeko zizakusekelwa ngeemali kanye nje kwaphela, zisekelelwa ukusiza umfundi ukuqeda iimfundo zakhe.
I-NAC isekela iimfundo zamazwe ngamazwe ngeemali ezingeni leziqu zokuthoma kunye nezingeni leziqu eziphakemeko. Iimbawezi zingavunywa nakube iimfundwezo azifundiswa ngaphakathi kwelizwe leSewula Afrika. Isibawo kufuze bona siphekelelwe bufakazi obufakazela ukuthi nangambala umfundi loyo wamukelwe la athi ufuna ukuyokufunda khona njengoba abawa ukusizwa ngeemali nje. I-NAC akuzukuba ngiyo yodwa esekela ngeemali.
UNgqongqotjhe wezobuKghwari namaSiko uvumela ukusekelwa ngeemali kweenkhamphani zobukghwari ezithileko ngesikhathi esiminyaka emithathu. Umnqopho wokusekela iinkhamphani ngeemali kunzinzisa iinkhamphani eziphathelene nezobukghwari, nokukghonakalisa ukutlanywa kwemisebenzi emitjha kunye nokuvulela abavumi, abagidi, iingwali njalo njalo amathuba wemisebenzi Ukusekelwa ngeemalokhu kulungele iinkhamphani zobukghwari ezirejistariweko. Abafakiimbawo bamenywa qho ngeminyaka emithathu. Lomhlobo wokusekela ngeemali wenzelelwe iinkhamphani zobukghwari esele zizakhele igama. Abafakiimbawo kufuze bona babe namaphepha / nemitlolo nasi elandelako : umtlolo ohlathulula ubunjalo bekhamphani, umtlolo womtlamo womsebenzi oragwa yikhamphani sekubalwe nehlelo labosobukghwari, iintatimende zeemali ezihloliweko, isijamiso sezokuphatha kunye nesebhodi sekhamphani leyo.
Iindleko zokuraga ibhizinisi, ukusekelela ukuphemba ihlelo, umthangalasisekelo, iphaliswano lokuqopha, ukuthenga iinsetjenziswa zokuvuma, amakhwaya wamasonto, ukudizayina I-webhusayidi, ukuba ngusomkhaya webhusayidi, ukuhlobisa kwangekhaya, imisebenzi yokutlama imakho, imisebenzi yokuhlela iminyanya, aabakhwezeleli kunye neenqhema zesikhatjhana.
Abafakiimbawo kufuneka bathumele yoke imitlolo neembawo zabo. Iimbawo ezifeksiweko, ezingakatlikitlwa, ezithunyelwe nge-imeyili kunye nalezo ezingakapheleli angeze zitjhejwe. Nakungilezo ezingakapheleli zona angeze ziqalwe nokuqala.
Amalanga wokuvala weembawo amenyezelwa emaphephandabeni angamakhulu welizwe loke kunye nakuwebhusayidi ye-NAC. Iimbawo ezizakkufika ngemva kwesikhathi kunye nalezo ezizakufika zingakapheleli angeze zitjhejwe, kodwa zizakudluliselwa esikhathini esizako sesekelo leemali. I-NAC inelungelo lokusivuma / lokusala isibawo.
Ilungelo ngamalungelo: I-NAC inelungelo lokukhupha nokwaba iimali ngokuqalelela lokho ekufuze kutjhejwe ntanzi ehlelweni le-NAC. Lokhu-ke akuliyani nalungel;o lomthethosisekelo lomfakisibawo nanyana ngimuphi. Akunamfakisibawo othola ilungelo lokusizwa ngeemali ngokwenza kwakhe isibawo nje kwaphela; yoke imali ekusekelwa ngayo iphuma ngokubona kwe-NAC.
<fn>nde_Article_National Language Services_IKOMITJHANA YEMISEBEN.txt</fn>
a kunikela umbuso wesitjhaba isiyeleliso ngenye nenye indaba ephathelene namajaji namkha zokuphathwa kobulungiswa, hlangana nokhunye, ifundo nebandulo labafisa ukuba majaji kanye nebandulo eliragela phambili lamajaji, ubujamo bezokusebenzela nobujamo bomsebenzi bamajaji, ukuhlelwa butjha kwemikhawulo yamaKhotho aPhakamileko, njll.
f kuqalana nesolo yokungaziphathi kuhle namkha ukungasakghoni ukusebenza kwamajaji; ukwenza okutholiweko lapho, kanye nokuyelelisa isiBethamthetho nayikuthi okutholwe ephenyweni kwenziwa kukobana ijaji alisakghoni ukwenza umsebenzi, ubhalelwa khulu kukwenza umsebenzi namkha uziphatha kumbi khulu.
i kunikela ePalamende umbiko wonyaka ngomtlolo mayelana nemisebenzi ngesikhathi sonyaka.
IKomitjhana yemiSebenzi yobuLungiswa ibunjwa boKomitjhinara aba-25 (okufaka hlangana usihlalo nesekela lakasihlalo) kanye nePhiko eliqalene nezokuTlolwa.
j babantu abane ababekwe nguMongameli njengehloko yekhabhinethi, ngemva kokubonisana nabarholi bazo zoke iinqhema ezisesiBethamthweni; godu lokha k nawuqala iindaba eziphethelene neKhotho ePhakamileko ethileko, uMongameli wamaJaji weKhotho kanye noNdunakulu wephrovinsi ethintekako, namkha okhethiweko ngomunye nomunye wabo.
Nayikuthi isibalo sabantu abakhethwe emabizelweni wamagqwetha wemajajini namkha emagqwetheni ngokuya kwesigatjana 1 e namkha f silingana nesibalo seenkhala okufanele zizaliswe, uMongameli kufanele abakhombe. Nayikuthi isibalo sabantu abakhethiweko sidlula isibalo seenkhala okufanele zizaliswe, uMongameli, ngemva kokubonisana nebizelo elifaneleko, kufanele, akhombe inani elilingeneko labakhethwa ukuzalisa iinkhundla, ngokuqala itlhogeko yokuqinisekisa bona abakhethiweko bajamela ibizelo loke.
Amalunga weKomitjhana akhonjwe mKhandlu wesiTjhaba wamaPhrovinsi asebenza abe akhutjhwe woke, namkha bekuvele esinye isikhundla kezabo. Amanye amalunga akhonjelwe namkha akhethelwe iKomitjhana asebenza abe aphunyuzwe ngilawo akhambileko namkha awakhethileko.
b elinye nelinye ilunga elilisako ngokunikela isaziso ubuncani bakhona senyanga yinye esitloliweko kusihlalo.
Ilunga leKomitjhana elikhonjwe ebujameni obunjalo ngokuya kwesigaba 178 1 e, f, g, h namkha i somThethosisekelo sizakulisa isikhundla khonokho nayikuthi kuphela ukukhonjelwa isikhundla.
Ngokuya kwesigaba 178 1 somThethosisekelo, omunye nomunye umuntu ophelelwe sikhathi sokusebenza njengelunga leKomitjhana angakhonjwa butjha.
IKomitjhana izakukhomba elinye lamalunga ngokuya kwesigaba 105 1 b, c, e, f, g namkha i somThethosisekelo njengesekela lakasihlalo weKomitjhana, godu lokha usihlalo nakangekho, isekela lakasihlalo lizakusebenza njengosihlalo.
a sathinta ukulunga kweenkambiso namkha iinqunto zeKomitjhana; begodu b sizakuzaliswa ngokuya kwesigaba 178 1 somThethosisekelo, begodu elinye ilunga elikhonjwe njalo, lapho kufaneleko, lizakuhlala e-ofisini isiquntu esiseleko liqedelele isikhathi esisaseleko saloyo elimlamako.
Njengombana kunganalunga leKomitjhana yemiSebenzi yobuLungiswa elisebenza isikhathi esizeleko somsebenzi, umsebenzi okhambisana nokwenziwa kwemisebenzi yeKomitjhana wenziwa mNyango wezobuLungiswa ekhonjwe Mnqophisi Mazombe wezobuLungiswa.
Umhlahlandlela uzakutholakala eKomitjhaneni yamaLungelo wobuNtu kungakapheli umhlaka 31 Arhostosi 2003.
Isaziso ngokuya kwesigaba 15 sihlathulula amahlangothi wamarekhodi weenhlangano atholakala ngaphandle kobana umuntu awabawe ngokuya kwalomThetho. Ilwazi lesaziso seKomitjhana yemiSebenzi yobuLungiswa 15 alitholakali kwanjesi.
Ukufikelela irekhodelo akwalelwa nangaliphi ibanga elivezwe kilomThetho.
Umbawi godu kufanele atjengise nayikuthi isibawo ngesekhophi lerekhodi namkha umbawi ufuna ukuza azokuqala amarekhodi ema-ofisini wehlangano yomphakathi. Ngakelinye ihlangothi nayikuthi irekhodi akusimtlolo lingabonwa eforomini elibawiweko, nakukghonekako isigaba 292.
Nayikuthi umuntu ubawa ukufikelela ngendlela ethileko umbawi kufanele athole ukufikelela ngendlela ebawiweko. Lokhu angeze kwasebenza nakungathikameza ukusebenza kuhle kwehlangano yomphakathi ethintekako, namkha kungamotjha irekhodi, namkha kungephula ilungelo lobunikazi lombuso. Nayikuthi amabanga abonakalako angeze anikelwa eforomini elifunekako kodwana ngenye indlela, imali ebhadelwako izakubalwa ngokuya kwendlela umbawi ayibawe ngayo kokuthoma isigaba 293 no 4.
Nayikuthi ukungezelela ependulweni etloliweko esibaweni sakhe serekhodi, umbawi ufuna ukutjelwa ngesiqunto nanyana ngayiphi indlela, isibonelo, ngomtato, lokhu kufanele kuvezwe isigaba 182e.
Nayikuthi umbawi ubawela omunye ilwazi, ubujamo okwenziwa ngabo isibawo kufanele buvezwe begodu ubufakazi kufanele bukhambisane nesibawo isigaba 182f.
Nayikuthi umbawi akakghoni ukufunda nokutlola, namkha urholophele kuzakufanela bona enze isibawo serekhodi ngomlomo. Isiphathiswa selwazi kufanele simzalisele iforomo umuntu onjalo begodu simnikele ikhophi yaso isigaba 183.
Umbawi ofuna ukufikelela irekhodi elinelwazi ngombawi akufuneki bona abhadele imali.
Isiphathiswa selwazi kufanele sazise umbawi (ngaphandle kwalowo obawa ilwazi lakhe) ngesaziso, abawe umbawi bona abhadele imali ebekiweko (nayikhona) ngaphambi kobana kuqalwe isibawo sakhe.
Imali ebekiweko yesibawo eyi-R35 ibhadelwa njengeentempe zobuNgeniso beMali, okufanele zithengwe eposofisi enye nenye. Inani elilungileko leentempe kufanele linanyathiselwe eforomini lesibawo (iForomo A). Nayikuthi azinanyathiselwa, ukuqalwa kwesibawo angeze kwenziwa bekutholakale imali ebhadelwe ngeentempe.
Umbawi angenza isibawo ekhotho ukuphikisa ithenda namkha ukubhadelwa kwemali yesibawo.
Ngemva kobana isiphathiswa sokwazisa sithethe isiqunto ngesibawo umbawi uzakwaziswa ngesiquntweso ngendlela umbawi afune ukwaziswa ngayo.
Nayikuthi isibawo siyanikelwa kuzakubhadelwa enye imali yokufikelela, ezakubhadelelwa ukuzuma, ukulungisa, ukukhiqiza kanye nesikhathi esidlule ama-awara abekiweko ukuzuma nokulungiselela ukuvezwa.
Imali yokufikelela njengombana ibekiwe ingatholakala eSingezelweni A kilencwajana. Ukufikelela kuzakunikelwa kuphela bona kubhadelwe imali yokufikelela. Imali yokufikelela kufanele ibhadelwe ngeentempe zobuNgeniso beMali ezitholakala eposofisi.
Isinghonghoyilo ngejaji esiwela ngaphasi kwelawulo lesigaba 177 (a) somThethosisekelo, okutjho, bona ijaji liphethwe kungasakghoni ukwenza umsebenzi, libhalelwa khulu kukwenza umsebenzi namkha linomlandu wokungaziphathi kuhle sizakutjhejwa yiKomitjhana yemiSebenzi yobuLungiswa ngokuya kwalesisijamiso.
IKomitjhana yemiSebenzi yobuLungiswa ayinagunya ekutjhejeni iinghonghiyilo ezingaweli ngaphasi kwamahlangothi avezwe ngaphezulu.
IKomitjhana yemiSebenzi yobuLungiswa nezinye iinHlangano eziwela ngaphasi kweSahluko seThoba (ngokuya komThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika, umThetho wenomboro 108 ka-1996) azinakambiso yangaphakathi yokudlulisela phambili iinqunto njengezinye iinhlangano zomphakathi. Kufanele kutjhingwe emakhotho ebujameni obunjalo lapho kunganakukhambisana neenjamiso zomThetho ngileziinhlangano. Lokhu kungasebenza ebujameni lapho umbawi namkha wesithathu obandakanyekako arhalela ukudlulisela phambili isiqunto esenziwe siphathiswa selwazi.
Kenye nenye indawo yokubulunga ngokomthetho njengombana kuhlathulule isigaba 6 somThetho wokuBulunga ngomThetho ka-1997.
f emaButhelelweni wamaRekhodi wesiTjhaba wamaFilimu, amaVidiyo nemiDumo, ePitori, ngeminqopho yemihlobo ethileko yemitlolo njengombana kubekiwe; kanye g nelinye nelinye ibulungelo leencwadi namkha ihlangano ebekwe nguNgqongqotjhe ngeminqopho yemitlolo.
Imali ebhadelwako yekhophi yencwajana njengombana kuhlongozwa emthetjhwaneni 5(c) yi-R0,60 kelinye nelinye ikhophi elibukhulu bekhasi le-A4 namkha isiquntu salo.
Imali yesibawo ebhadelwa ngiwo woke umbawi, ngaphandle kozibawela ilwazi eliphathelene naye, okukhulunywe ngayo emthetjhwaneni 7 yi-R35,00.
f Ukuzuma nokulungiselela ukuvezwa kwerekhodi, R15,00 kelinye nelinye i-awara namkha isiquntu salo, kungafaki i-awara lokuthoma, elisetjenziselwa ukuzuma nokulungisa.
a Ama-awara asithandathu okufanele adlulwe ngaphambi kobana kubhadelwe idiphozidi; begodu b kunye kokuthathu emalini yokufikelela ibhadelwa njengediphozidi mbawi.
Imali yokuposa ibhadelwa lokha ikhophi lerekhodi liposelwa umbawi.
Yitjho izinga lesikhundla, igama nesibongo sesiphathiswa sokwazisa / sesekela lesiphathiswa sokwazisa ngomhlaka..
Ilanga e . Indawo.
Imali yesibawo (nayikhona): R...
B. Imininingwana yomuntu obawa ukufikelela irekhodi a Imininingwana yomuntu obawa ukufikelela irekhodi kufanele irekhodwe ngenzasi.
b Zalisa i-adresi nenomboro yefeksi etholakala ngaphakathi kweRiphabhligi yeSewula Afrika lapho ilwazi kufanele lithunyelwe khona.
Igama ngokuzeleko nesibongo..
Isahlukwesi sizaliswa KUPHELA nayikuthi isibawo selwazi senzelwa omunye umuntu.
Amagama ngokuzeleko nesibongo:..
D. Imininingwana yerekhodi a Nikela ngemininingwana ezeleko yamarekhodi obawa ukuwafikelela, ufake inomboro yereferensi oyaziko ukukghonakalisa bona irekhodi litholakale.
b Nayikuthi isikhala esinikelweko sincani sibawa uragele phambili ephepheni elinye bewulinamathisele eforomini. Umbawi kufanele atlikitle woke amaphepha wokungezelela.
Inomboro yereferensi, nayikhona:.
Eminye imininingwana yerekhodi:...
E. Iimali ezibhadelwako a Isibawo sokufikelela irekhodi, ngaphandle kwerekhodi elinelwazi ngawe, sizakutjhejwa ngemva kobana ubhadele imali yesibawo.
b Uzakwaziswa ngenani lemali okufuneka uyibhadele njengemali yesibawo.
c Imali ebhadelelwe ukufikelela irekhodi iya ngomhlobo wokufikelela okufunekako kanye nesikhathi esifunekako ukuzuma nokulungisa irekhodi.
Nayikuthi ukhandelwa kurholophala, ukubona namkha kungezwa eendlebeni ekuthini ufikelele irekhodi ngokuya komhlobo wokufikelela okunikelwa ku-1 no-4 ngenzasi, veza ukurholophala kwakho bewutjengise bona mhlobobani werekhodi owufunako.
a Nayikuthi ukutjengisa kwakho umhlobo wokufikelela okufunako kuyame ekuthini ngiliphi irekhodi elitholakalako.
b Ukufikelela ngokuya komhlobo ofunwako kungaliwa ebujameni obuthileko. Ebujameni obunjalo uzakwaziswa nayikuthi ukufikeleIa kuzakuvunyelwa ngomunye umhlobo.
c Imali ebhadelwa ukufikelela irekhodi, nayikhona izakuquntwa kancani mhlobo wokufikelela okufunwako.
Imali yokuposa ebhadelwako.
Tjheja bona nayikuthi irekhodi alitholakali ngelimi olenyulako, ukufikelela kunganikelwa ngelimi irekhodi elitholakala ngalo.
Ngiliphi ilimi owenyula ukuthola irekhodi ngalo..
Uzakwaziswa ngomtlolo bonyana isibawo sakho siphumelele namkha asikaphumeleli na. nawufuna ukwaziswa ngenye indlela, tjengisa indlela bewunikele ngemininingwana efunekako ukukghonakalisa ukukhambisana nesibawo sakho.
Unganyula ukwaziswa njani ngesiqunto mayelana nesibawo sokufikelela irekhodi.
Itlikitlwe e ngomhlaka ..20..
<fn>nde_Article_National Language Services_ILUNGELO LOBUNIKAZI N.txt</fn>
UmThetho wokuPhathwa kwabaNzima, no 38 ka-1927, isigaba 11 (b): Woke umfazi otjhadwe ngokomthetho wesintu (ngaphandle komfazi ose-KZN) sewuhlala anganamalungelo.
Ngaphasi komThetho wesiNtu ilawulo labantwana kulilungelo elinqopheneko elinikelwa indoda nomndenayo lokha nayithathako.
Abantwana baba ngaphasi kwelawulo lendoda esikhundleni somndeni wekhabo.
Akuhlukaniseki ukuya ngokomThetho wesiNtu ukuthi umntwana ubelethwe ngaphandle komtjhado ngombana umntwana akaninwa, wamukeleka ngaso soke isikhathi, angathathwa abe ngaphasi kwabekhabomkhulu (abe mntwana wokusala ekhaya/ekhabomkhulu), namkha athath we abe ngaphasi kabekhabo (bekhabo likayise) namkha athathwe abe ngaphasi kwabekhabo lendoda ethethe unina, ngokulandela ikulumo ethi " ikomo iragwa nekonyana layo".
Kunesidingo sokobana kuhlathululwe umhlobo womtjhado umfazi angena kiwo.
Abantwana ababelethelwe emtjhadweni: Baba ngabendoda ethethe umfazi loyo nomndenayo indoda leyo, akuqalwa bona uyise weengazi ngubani.
Kulindeleke bonyana indoda yakanina labantwanabo ibamukele njengebayo beyibaphethele koke njengombana ababelethi abanye basenza.
Ukuhlongakala kwendoda akuqedi ubuhlobo bomtjhado.
Ngaphasi komkhuba wokuPhakela, umhlolokazi uragela phambili nokuba ngumakoti wekhakwakhe ngokungenwa ngomunye wabafowabo ovusa umuzi wehloko leya (umfowabo ongasekho).
Umhlolokazi nabantwabakhe baba ngaphasi kwelawulo lomngena. Kanengi umngena kuba ngomunye wabafowabo lehloko leya.
Umndeni wekhabo lehloko leya uzibophelela ekutheni uzokutlhogomela umhlolokazi qobana asaphila, nokobana umngena ambelethise abantwana abanengi ngendlela angakghona ngayo.
Abantwana ababelethwe mhlolokazi nomngena bahlala bathathwa bona ngebehloko leya.
Ngitjho nemasikweni lapha ukungena kungasalandelwa khona, nakube umhlolokazi ubeletha abantwana, akukhathazeki bonyana uyise ngubani, bahlala bathathwa bonyana ngebehloko leya begodu bamalunga womndenakhe.
Imithetho eminengi yesintu ayivumeli umfazi bonyana ende godu khibe usese ngaphasi kwelawulo lekhakwakhe. Kumele abuyele kwabo nakube ufuna ukwenda laphokhunye.
Nakube uyenda godu, umfazi obuyileko loyo nakaba sidisi umntwana wendoda yesibili, umntwana loyo uba ngewabo. Ngaleyondlela uba ngaphasi kwelawulo lomndeni wendoda yesibili leyo. Indoda yesibili ngiyo elawula abantwanabo.
Nakenda kwesibili, umfazi obuyileko angakhonjelwa yindodakhe yesibili leyo bonyana eze nabantwabakhe (okutjho abantwana ababelethe nakasahlala kwabo ngemva kobana abuye ekwendeni), okuzalisa ikulumo ethi ikomo iragwa namakonyanayo.
Imihlinzeko yesigaba 11 (b) yokutlhayela komThetho wokuPhathwa izakulawula ubujamo - umfazi uzakuhlala alawulwa begodu indodakhe ngiyo ezamlawula. Imiphumela yesigabesi ingalendlela : Abafazi abanzima abangakatjhadi bazazilawula, abafazi abanzima abatjhade ngomthetho wesikhuwa bazazilawula, kodwana boke abafazi abangaphasi kweminyaka ematjhumi amabili namunye nofana abatjhadwe ngokomthetho wesintu bazakuhlala balawulwa njalo.
Abafazi abanzima abakwazi ukuba ziinhloko zemindeni yabo nokuba balawuli babantwababo ngombana kwabona basalawulwa.
Isigabesi ngalokho sikhuthaza ukubandlululwa kwabafazi ngokobulili begodu ngokwenza njalo siphambana nomThethosisekelo.
Isigabesi siqinisa umgomo welawulo lamadoda elinikela amadoda kwaphela amandla nelawulo phezu kwepilo kanye nepahla yabafazi bawo.
Indoda ithathwa bonyana inguyise labantwanaba begodu ayikwazi ukubalahla. Ngebanga lendlela unina abe sebantwini ngayo nangendlela ababelethe ngayo akubi lula ukubahlukanisa kabanye abantwana bomtjhado.
Indoda iba mlawuli nomtlhogomeli, ikatelelekile bonyana ibamukele njengabo boke abanye abantwana ababelethwe emtjhadweni. Bamalunga womndenayo. (Ngwana wa dikgora). Aboyise beengazi babantwanaba abanalungelo phezu kwabo.
Ngaleyondlela umThetho wesiNtu lapha ukhambisana nesiGaba 8 somThethosisekelo begodu awubandlululi abantwana ngebanga lemvelaphi nokubelethwa kwabo.
Bangabekhabomkhulu (ekhabo likanina).
Nakufumaniseka bona unina uyenda, yena nendodakwakhe baba belusi babantwana umfazi abathole asesekhabo. Indoda yomfazi loyo ithola amandla welungelo lokulawula abantwanaba, ngokulandela ikulumo yabadala ethi: " ikomo iragwa nekonyana layo". Abantwana bangaphandle abahlukaniswa ebantwaneni ababelethelwe emtjhadweni. Ngalokho-ke abantwana bangaphandle ababandlululwa, njengoba vele umThethosisekelo uyakwalela lokho.
Ikambisolawulo eqalelela ubuHle beenRhuluphelo zomNtwana ifakwe emThethweni wesiNtu njengengcenye yawo lomThetho.
Kuvamise ukuthi nakutlhalwanako abantwana basale ekhabo (emndenini wekhabo likayise).
Unina labantwana nakakhambako ekhakwakhe akakhambi nabantwana. (Phela yena uhlala amntwana, ngalokho-ke naye ngokwakhe usafuna ukweluswa).
Nakube unina labantwana uyaphikisana nalekambiso, yena nomelusi wakhe kuzakufuneka bona bammangalele indodakwakhe baveze ukuthi ayikakulungeli ukuthi abantwana bangasala ezandleni zayo. Lokhu-ke kutjho ukuthi soke isikhathi kuhlale kuthathwa ukuthi indoda nabekhabo ngibo ekufuze basale nabantwana indoda nomfazi nabahlukanako. Indoda nabekhabo banelungelo lemvelo lokusala nabantwana.
Kokhunye la abantwana bazakusala khona nonina kunyana basamunya. Lesi-ke ngesinye seembonelo la ubuhle beenrhuluphelo zomntwana kuqalwa zona ntanzi ngaphambi kwamalungelo wemvelo kayise ekulawulweni komntwana.
Ngalokho-ke amabandla wesikhethu anikele uyise lomntwana ilungelo lemvelo lokuba mumelusi wabantwana indoda nomfazi nabahlukanako; nje-ke umuntu ophikisana nalokhu kufuze bona aveze ubufakazi bokuthi abantwana bazabe bangekho ezandleni ezifaneleko nange banikelwa uyise nakahlukana nonina.
Abantwana abancani abasamunyako bazakunikelwa unina, kodwa ngombandela wokuthi nabakhulako bazakubuyela kuyise. Abantwana ngokwabo abanalo ilungelo lokuzikhethela ukuthi bafuna ukuhlala namuphi umbelethi phakathi kwakayise nonina.
Nokho-ke laphokhunye kuqalwa bona eqinisweni ngimuphi umbelethi, hlangana kwendoda nomfazi, ongabelusa ngcono abantwana.
Umthetho wesintu othi indoda ngiyo ephethe umuzi nanje kusasebena wona ekutholeni bona kukuphi la abantwana bazakweluseka khona ngcono phakathi kwakayise nonina, nakuhlukanwako.
Nakuhlukaniswa umtjhado (nakutlhalana indoda nomfazi), ayikho into yokuthi boke abathintekako lapho baphathwa ngokufana.
Abantwana akunalitho abangalitjho ngamalungelo wabo, ngalokho-ke neenqunto nazo zithathwa zipharwe phezu kwabo (bayacatjangelwa) malungana nokuthi yini okuhle okubalungeleko nokubafaneleko.
Lokhu-ke kutjho ukuthi umthetho wesintu unemibandela ekhambisana nomThethosisekelo kunye nanomThetho oVuma umTjhado wesiNtu. Nokho-ke nanyana kunjalo, kodwa ikhona eminye imibandela yomthetho wesintu ephambana nomThethosisekelo. Leyo-ke mibandela ekufuze bona iphikiswe ngokuyiswa ekhotho. Esona sizathu salokhu kukuthi isigatjana 11 (b) sona ngokwaso sesasulwa, ngalokho-ke nanyana ngikuphi ukungalingana ngejamo hlangana kwabantu abaduna nabantu besifazi akukwazi ukusolo kuragela phambili, ngoba akunasisekelo.
<fn>nde_Article_National Language Services_IMAKETHE EQOTHELWEKO.txt</fn>
Ipahla evezwa yi-NEF inqophe ukusekela umThetho Namba 53 ka-2003 we-BEE, iHlelo leQhinga le-BEE lakaRhulumende weSewula Afrika kunye namakarada wamaphuzu akhambisana nalo. Iphiko lesiQhema namaHlelo wamaBhizinisi le-NEF linqophe ukusekela abosomabhizinisi abancani nabalingeneko nokukhuthaza ituthuko yamabhizinisi. Ngaphezu kwalokho, lipha nemali nepahla yokulekelela ekuthuthukisweni kwamahlelo womphakathi naweendawo zemakhaya. Ukudlula lapho-ke linqophe ukukhuthazela isiko lamasiso alungileko nokuzibekela imali ebaNtwini ababeDimeke amaThuba ngokomLando (i-HDP) ngamahlelo ahlukehlukeneko.
Ukusekelwa kokungena ku-BEE ukumaketha imali nepahla yokusimelelisa, khulu khulu ku-ALT X.
Ukuphumelelisa amathuba wamasiso ku-BEE.
Umnqopho wokuSekelwa kwamaBhizinisi kukhuthaza isiko lobubhizinisi hlangana nabaNtu ababeDimeke amaThuba ngokomLando (ama-HDP) ukulekelela ukuhluma kwalamabhizinisi esele akhona wama-HDP kunye nokukghonakalisa itjhuguluko emabhizinisini angasiwo wama-HDP.
Umnqopho wamaSiso wokuThengisela umPhakathi we-BEE kukhuthaza isiko lokuzibulungela imali nokusisisa. Ihlelo le-BEE lokuThengisela umPhakathi lizakukhomba amathuba afaneleko wokuvula amathuba amahle eenkhamphanini ezibhalisiweko emakethe yeemali i-JSE kunye namathuba wokuthengisela ama-HDP amatjhere layo ngesaphulelo. Lokhu-ke kuzakwenziwa ngokusebenzisana neenkhamphani eziqothelweko kunye neenqhema ezifaneleko ze-BEE, kanti-ke kuzakusiza eenkhamphanini eziqothelwe makarada wamaphuzu we-BEE kubuye kulekelele nekwakheni nekuqiniseni ukusebenzisana ne-BEE.
Umnqopho weHlelo lokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nekomPhakathi kukwenza ngcono amathuba wokutholakala kweemali zokusiza amabhizinisi ebantwini bomphakathi abachake khulu nabadimeke amathuba khulu. Lapha-ke umnqopho khulu khulu kusekela amahlelo wokuthuthukiswa komphakathi nawokuthuthukiswa kweendawo zemakhaya, khulu khulu amahlelo athinta iinqhema zabantu besifazi, ilutjha kunye nabaqhwalileko. Lokhu-ke kuzakwenza iqiniso lokobana liyenzeka itjhuguluko ebantwini bamambala abangubani nobani eendaweni la umnotho wakhona wawukhatjhelwe ngeqadi uliselelwe phambilini.
ISekelo lamaBhizinisi lizakusiza abaNtu ababeDimeke amaThuba ngokomLando (ama-HDP). Ama-HDP atjho abantu ababandlululwa ngokungakafaneli ngenca yombalabo ngaphasi kombuso we-apartheid, kanti-ke leligama linjalo nje liligama elembesa amaSewula Afrika wabaNtu abaNzima woke (abaNtu abaNzima, amaKhaladi kunye namaNdiya).
ISekelo lamaBhizinisi lizakusiza amabhizinisi la kunabantu ababeDimeke amaThuba (ama-HDP) abanesandla nelizwi ebunikazini bamabhizinisi kunye nekuphathweni kwawo. Umuntu owenza isibawo sokusizwa ngeSekelo lamaBhizinisi kufuze bona aveze ubufakazi bokuthi nangambala unelizwi elizwakalako eendabeni zebhizinisi leyo ngokuthi aveze ubufakazi bokuthi ukhona ebhodini ethatha iinqunto ebhizinisini leyo, ukhona emkhandlwini ophethe ibhizinisi leyo, ukhona eendabeni zokuphatha kunye nezokuragwa kwayo.
Ama-HDP kufuze bona kuthathwe ukuthi asengozini mbala nakazakukghona ukusizakala ngehlelo leSekelo lamaBhizinisi. Lokhu-ke kutjho ukuthi ipilo yama-HDP kufuze bona isime ngomsebenzi webhizinisi leyo. Abosomabhizinisi kufuze nokobana batjengise bona basiza ngani, kangangani ebhizinisini, kungaba kusiza ngeemali namkha ngezinye iindlela.
ISekelo lamaBhizinisi lingasiza amabhizinisi angasi ngaphasi kwezandla zabantu abanzima njenganje, kwaphela nakube sekuneplani epheleko etjengisa ukuthi ngemva kwesikhatjhana esincani ukusukela nje azabe selasezandleni zobunikazi namkha zokuphathwa ma-HDP. Iplani leyo-ke kufuze bona iveze nesilinganiso sokulinganisa lokho okuqothelwe ukufikelelwa litjhuguluko lekhamphani, ukuthuthukiswa kwamakghonofundwaa nokudluliselwa kwelwazi lomsebenzi kuma-HDP kunye nokuvulwa kwamathuba amatjha womsebenzi.
ISekelo lamaBhizinisi lizakwenyula abosomabhizinisi namabhizinisi akghona ukutjengisa ukuthi ibhizinisi izakubambelela isikhathi emsebenzinawo. Kufuze atjengise bona ibhizinisi leyo ingakghona ukuphumelela kangangobanyana izakukghona ukubuyisela imali eyikweledao ngesikhathi esijayelekileko.
ISekelo lamaBhizinisi lizakusekela kwaphela abosomabhizinisi namabhizinisi akhambisana nemithetho yeSewula Afrika. Amabhizinisi asebenza ngaphandle kwamalayisense afaneleko nangaphandle kokurejistara namkha aphambana nemithetho ebekiweko angeze asekelwe.
Ithoma ku-R3 million iyokuphelela ku-R10 million.
Kukghonakalisa ukuvulwa kwamabhizinisi amatjha azakuba ngewabantu abanzima abe aphathwe ngibo, abe namandla nanethuba lokuba mabhizinisi amancani/alingeneko abambelelako.
Kukghonakalisa ukuhluma nokuthuthuka kwamabhizinisi esele akhona angaphasi kwama-HDP ngokunikela imali nepahla yokukhulisa amabhizinisi.
Kkukghonakalisa ukutjhugululwa kwamabhizinisi ezingeni lobunikazi, lokuthathwa kweenqunto nelokulawula, kunye nokukhuthaza ukwandiswa kwabasebenzi ababanikazi.
IinKhamphani zamaBhizinisi zamalungu alinganiselweko (ama-CC) neenkhamphani zangeqadi zomhlobo ekuthiwa ma-(Pty) Ltd, la boke abanamatjhere bababantu bemvelo khona.
Amasiso asetjenziselwa ukusekela ngeemali umsebenzi wokukhulisa amabhizinisi , ngokutholakala kwawo amasiso namkha ngokuzihlumela.
Ubuncani bakhona amatjhere ama-26% kufuze ahloselwe ukuba ngawesiqhema se-HDP.
Ngokuthola amathuba wamatjhere afaneleko ahlanganiswe nehlelo lezefundo. AmaSiso wokuThengisa we-BEE anqophe ukufaka isiko lokubulunga amatjhere namasiso eenqhemeni ze-HDP.
AmaSiso wokuThengisa we-BEE azakutlama abe ahlele ipahla yamasiso ukwenzelela ukwehlisa iindleko zokuraga imisebenzi yebhizinisi, kanti-ke lokhu kuzakudluliselwa eenqhemeni ze-HDP ngesaphulelo.
Ngehlelo lokusebenzisana nokukhambisana neenqhema ezifaneleko ze-BEE, kungatholakala amatjhere abonakalako eenkhamphanini ezikhonjiweko kunye nebantwini abamalungu weenqhema ze-HDP, bese lokho-ke kukhulisa ihlelo lokuhlomisa abantu ngamandla womnotho.
Umsebenzi wokuthuthukisa iindawo zemakhaya nomphakathi uvulela imiphakathi ukuthola amatjhere ehlelweni lokwenza imali elizakuphakamisa umphakathi eendaweni ezazidinywe amathuba wokuhluma komnotho.
Iinhlangano neenqhema zomphakathi zikulungele ukuthola isizo.
Umsebenzi wokuthuthukisa iindawo zemakhaya nemiphakathi uzakwenyula amahlelo aqine ngokusiza umphakathi ngokuwuthuthukisa. Lokhu-ke kungabala nokuvulwa kwamathuba wemisebenzi eendaweni ezazidinywe amathuba wokuhluma komnotho.
Umsebenzi wokuthuthukisa iindawo zemakhaya nemiphakathi uzakusisisa kwaphela emahlelweni la kunehlelo elisekelako khona nala kunabanye abasisi namkha abanye abasiza ngeemali. Imali ekuzakusizwa ngayo izakuqaliswa kwaphela engcenyeni eqalelela ukusiza umphakathi kilelihlelo. Amahlelo enziwako kufuze bona enziwe ngokuhlanganyelwa nomunye namkha nabanye abavunywa yi-NEF.
Ukuphumelelisa ukungena kweenqhema ze-HDP emahlelweni akhuthazela ukuthuthukiswa komphakathi, la kufuneka khona ubunikazi bomphakathi nala umphakathi wenzelwa khona ipahla engenisa imali.
Akunamibandela ngemihlobo yeenhlangano ezisekelwako.
UkuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nomPhakathi angeke kusekele ngeemali la ukwakhiwa kwezindlu kumphumela wehlelo lokwakha khona.
Thola iimfuneko zokusekelwa ngeemali kwebhizinisi bese utjengisa ukuthi mhlobobani webhizinisi eragwako (ibhizinisi esathomako, ekhuliswako namkha ethengako/ethengisako).
Nanyana kungaba ngikuphi ukuphambuka okungaba khona kufuna umthombo weemali, nanyana yibhizinisi etja, nanyana yibhizinisi esakhulako namkha esele inzinzile efuna ukutjintja ubunikazi. Ngalokho-ke igadango lokuthoma kuthola bona kuzakufuneka malini.
IHlelo lakwa-NEF lokuSekela abosomaBhizinisi lisebenzisa indlela enesandla esiqinileko yokukhetha abalungele ukuthola isizo. Yenza iqiniso lokobana wena nesiqhema sakho nikulungele ukuthola isizo ngokweendlela zokulungela ukuthola isizo zeHlelo lokuSekela aboSomabhizinisi ezivezwe encwadini le. Nakube awukakulungeli ukuthola isizo ngokweendlelezi, sibawa bona UNGASENZI ISIBAWO SOKUSIZWA.
Zijayeze ipahla yabosomabhizinisi: IJenereyidi, isiFunzamafutha kunye neTransifoma. Qala ukuthi ngiyiphi ipahla elungele ukuraga umsebenzi owucabangako; lapha-ke kufuze bona uqale bona yikulu kangangani ibhizinisi ofuna ukuyenza, nokuthi mhlobobani webhizinisi ofuna ukuyenza, bese uqala nezinye iindlela ezifaneleko ezingakusiza kilokhukuhlola. Nakube ibhizinisakho ayizigwcwalisi iimfuneko zokusizwa ezifunekako SIBAWA BONA UNGASENZI ISIBAWO SOKUSIZWA.
Nokho-ke nakube ikulungele ukusizwa ibhizinisakho, sibawa bona uzalise iforomu elirhunyeziweko lokubawa ukusizwa ngeemali (qala igadango 4).
Faka isibawo esirhunyeziweko sokubawa ukusizwa ngeemali.
Sikholwa bona indlela ezidlula zoke yokuthoma ikulumiswana kubawa usomabhizinisi bona alethe umtlolo la ahlathulula khona ibhizinisakhe ngokufitjhazana, sekubalwe nemininingwana yomthetho nekufuze ibhizinisi leyo ikhambisane nayo. Lokhu-ke kutjho imininingwana ezeleko ngebhizinisi, ngabanikazi, ngabarholi kunye nabaphathi bayo. Okubuhlungu-ke kukuthi iimbawo ezingakagcwaliswa ngokupheleleko angeze zasetjenzwa ukuya phambili, ngalokho-ke qiniseka bona isibawo sakho senziwe kuhle saphelela. Angeze sakghona ukukhulumisana nawe ngesibawo sakho isibawo sakhweso singakafikisi yoke imininingwana efunekako kithi. Zoke iimbawo ziyahlolwa, ngalokho-ke uzayithola ipendulo.
Faka isibawo esiphelele ngakho koke sokubawa ukusizwa ngeemali.
Nakufumaniseka bona isibawo sakho siyazigcwalisa iimfuneko zokusizwa ngeemali, kufumaniseke nokuthi neemfuneko zamakoro wemihlobo yepahla ekuzakusetjenzwa ngayo ebhizinisini leyo nazo ziyagcwaliseka, sizakuje sihlola ithuba lokuphumelela ngokusebenzisa imininingwana esizabe siyitholile. Nakube sicabanga bona kunethuba elihle lokuthi ungasekelwa ngeemali, sizakubawa bona usithumelele isiphakamiso sesiBawo esiPheleleko. Lesisiphakamiso eqinisweni siyiPlani yeBhizinisi esetjenziselwa ukuhlolisisa ithuba lebhizinisi. Ngaphandle kwalokho, sikukatelela nokobana usinikele iplani epheleleko ehlathulula ngebhizinisakho; lokho-ke vele kuhle ebhizinisini nanyana ngiyiphi.
Bonana nabalawuli be-NEF abaphathelene nomsebenzi weemvumelwana zamabhizinisi nokuragwa kwawo.
Abalawuli abaphethe umsebenzi weemvumelwana nokuragwa kwamabhizinisi bazakufunda isibawo sakho esipheleleko nesinabileko esibawa ukusizwa ngeemali bese bathintana nawe babuze imibuzo abafuna ukuyibuza, babawe neminye imininingwana. Ngemva kwalokho-ke sesizakubiza umhlangano.
<fn>nde_Article_National Language Services_IMEMORANDA YESIVUMELW.txt</fn>
ozakubizwa lapha njengoSOKONTRAGA, ngakenye incenye.
Lapha bazakwaziwa ngokuhlanganyelweko njengeenQHEMA.
Abakwa- SAPS bazibophelela ukunikela uSOKONTRAGA umsebenzi ngokulandela iinjamiso ezibalwe ESIVUMELWANENI, begodu noSOKONTRAGA uvuma lapha ukwenza begodu azinikele ukusebenzela i-SAPS ngokuya kwamagama kunye namajamo atlolwe kilesiVUMELWANO, e lapha ezakubizwa njengendawo YOKUSEBENZA: ngaphandle kobana uSOKONTRAGA angayalelwa yi-SAPS bona enze begodu azinikele emsebenzini we- SAPS, kwenye nenye indawo yemakhiwo ye-SAPS ngaphandle kwendawo yokuSEBENZELA, ngokwesikhatjhana.
USOKONTRAGA, ngokuya kwesiVUMELWANWESI, angabi nanyana angalindeli ngokwefanelo ukuvuselelwa kwesiVUMELWANESI, nanyana ukuqhatjhwa kwesinye nesinye isikhundla njengomsebenzi we- SAPS.
IinQHEMA zivumelana ngokusebaleni lapha, bona uSOKONTRAGA akanikelwa likontraga esikhundleni sakhe njengomsebenzi ngokuya kwesiVUMELWANESI begodu akunatjhebiswano lemsebenzini elikhona phakathi kwakaSOKONTRAGA kunye ne- SAPS elivela kilesiVUMELWANO.
Ngaphandle kweenjamiso zesigaba 1.1. ngaphezulu kunye nangokuya kweenjamiso zesigaba 5 no 9 ngenzasi, uSOKONTRAGA uzakufanele bona enze begodu azinikele ekusebenzeleni i-SAPS kesinye nesinye isikhathi nangokuya kweenjamiso ezibekwe yi- SAPS, esikhathini esibaliweko esiyi , kusukela ngelanga lokuthoma ukusebenza lesiVUMELWANESI (qala incenye 12.1 ngenzasi).
Imisebenzi kaSOKONTRAGA izakufaka phakathi ukwenziwa kwemisebenzi eminye neminye yezandla ekhambisana nayo, begodu ebalwa ngokujayelekileko, koke okuphathelene nemisebenzi kaSOKONTRAGA.
USOKONTRAGA uzakwenza begodu azinikele emisebenzini ye-SAPS (qala incenye 3.1. 3.2. ngehla) amalanga amahlanu ngeveke: Ngetjhejo lokobana uSOKONTRAGA angeze asebenzela i-SAPS ngemiGgqibelo nangamaSondo, nanyana ngamalanga wokuphumula womphakathi.
USOKONTRAGA uzakwenza begodu azinikele emsebenzini ngokuya kwehlelo lokusebenza elinanyathiselwe lapha njengesi Namathiselo A.
USOKONTRAGA akanalungelo lokubhadelwa ngesikhathi asaphumula nanyana athathe amalanga wokuphumula, ngokuya kwesiVUMELWANESI.
USOKONTRAGA akakavunyelwa bona athole elinye nelinye ihlobo lelivu ngokuya kwesiVUMELWANESI.
I-SAPS izibophelele ekuthwaleni uSOKONTRAGA ukusuka nokuya endaweni YOKUSEBENZELA ngomnqopho wokufezakalisa iimbopho zakhe (Qala iincenye 3.1.-3.2. ngehla) ngokuya kwesiVUMELWANESI.
USOKONTRAGA akanalungelo lokuthola litho manqophana nerhelebho elinjani lezamaphilo, ipentjhini nanyana itjhorensi yokulahlekelwa msebenzi.
USOKONTRAGA uzibophelela ekuthini abe sebujameni begodu nekusebenzeleni i-SAPS kunye nokwenza imisebenzakhe ngokuya kwesiVUMELWANESI, ngokuthembeka, ngokusebenza kuhle, ukwenza msinyana ngokwekghono loke analo.
I-SAPS izakurholela uSOKONTRAGA ngokutholakala kunye nokwethulwa kwemisebenzi yakhe, imali yekontraga esezingeni le (R -) wamaranda nge-iri (kuhlanganiswa nomthelo i-VAT): Ngaphandle kobana i-SAPS izakuthi isikhathi nesikhathi, ngokubona kwayo, ikhuphule inani lemali yekontraga isiwe ezingeni eliphezudlwana, nge-iri.
Imbadelo leyo izakukhutjhwa qobe ngenyanga njengesikolodo ngemali esetjenziswa eRiphabliki yeSewula Afrika.
Imbadelo yekontraga ebaliweko (Qala incenye 10.1 ngehla) ijamele umrholo woke kunye namahlelo wokubhadela uSOKONTRAGA: ngetjhejo lokobana iimali ezidoswako ngokuya komunye nomunye umthetho, zizakudoswa emrholweni kaSOKONTRAGA.
USOKONTRAGA ukhupha i-SAPS emlandwini manqophana nakho koke nanyana ngikuphi ukulimala namkha ukulahlekelwa okuvela ekukhubaleni umzimba, ukulahlekelwa yipilo, ukulahlekelwa nanyana ukulinyalelwa yipahla okungenzeka nofana kungenzeki bona kubangwe yi-SAPS nanyana ngomunye nje umuntu ongakathintani nesiVUMELWANESI (third party), okungenzeka kubangwe nanyana kuvela namtjhana kukhambelana nobutjhapha obunye nobunye obenziwe ngokulayelwa nanyana obenziwe ngabe-SAPS, begodu isusa umlandu we-SAPS kikho koke ukulahlekelwa, ukulimala, iindleko ezimanqophana nanyana ezivela kwenye nenye ikambiso ykhotho uSOKONTRAGA angavela kiyo lapho esinye nesinye isimangalo nanyana isibizo nanyana esinye nesinye isibanga nanyana umlandu ungavela khona.
IsiVUMELWANESI sizakuthoma ukusebenza begodu sizaba namandla begodu sibophe kusukela ngelanga lelo ekutlikitlwe ngalo mbala isiVUMELWANESI. Nakwenzeka bona isiVUMELWANESI asikatlikilwa sikhathi sinye ziinQHEMA, ilanga lamuva okutlikitlwe ngalo, ngesinye seenQHEMEZI lizakuthathwa njengalanga lokuthoma ukusebenza kwesiVUMELWANO.
IsiVUMELWANESI, ngokuya kweengaba 13.2 no 14.2 14.3 ngenzasi, sizakusebenza isikhatjhana esibekiweko (qala incenye 3.1. ngehla), kusukela ngelanga lokuthoma ukusebenza kwesiVUMELWANESI (qala incenye 12.1 ngehlapha).
IsiVUMELWANESI singavuselelwa ngokuzikhethela kwe- SAPS ngemvumo etlolwe ngaphambi kwesikhathi evela kuSOKONTRAGA yokobana kungaragelwa phambili kuthathwe esinye isikhathi esibekiweko: Ngetjhejo lokobana i-SAPS izakunikela ngokukhambisana namatjhuguluko afaneleko, isaziso esitloliweko njengokuya kwesigaba 13.2 ngehla, ngaphambi kokuphela kwesiVUMELWANESI (qala incenye 3.1. ngehla), kuSOKONTRAGA ngomnqopho we- SAPS wokuvuselela isiVUMELWANESI.
Okumumethwe ngilesiVUMELWANO kuzakuragela phambili nokuba ngokuphethwe siVUMELWANO, esizabe sivuselelwe ngokuya kwesigaba 13.2 ngehla.
ISIVUMELWANESI singaphela ngokwaso ngemva kwesikhathi esibekiweko, kodwana lokho kukhambisane nesigaba 13.2 ngehla kunye nesigaba 14.2 14.3. (qala incenye 3.1. ngehlapha).
Nginofana ngisiphi isiQHEMA sesiVUMELWANESI kwesinye nesinye isikhathi ngemva kokutlolela mantanzi esinye isiQHEMA, isaziso, ngeminqopho yokuphelisa isiVUMELWANESI.
Emajameni lapho isiVUMELWANESI siphela khona eemvekeni ezimbili zekhalenda (qala incenye 3.1. ngehla), ukusuka lapho sithome khona ukusebenza isiVUMELWANESI (qala incenye 12 ngehla), isaziso selanga linye sizakufanele bona senziwe.
Emajameni lapho ISIVUMELWANESI siphela khona eemvekeni ezimbili zekhalenda (qala incenye 3.1. ngehla), ukusuka lapho sithome khona ukusebenza isiVUMELWANESI (qala incenye 12 ngehla), kodwana koke lokhu kwenzeke enyangeni yinye yekhalenda ukusuka ngelanga lokuthoma ukusebenza kwesiVUMELWANESI (qala incenye 12 ngehlapha), isaziso seemveke ezimbili zekhalenda sizakufanele bona senziwe.
Nakwenzeka bona isiVUMELWANESI siphela ngemva kwenyanga yekhalenda eyodwa tere, ukusuka elangeni lokuthoma ukusebenza kwesiVUMELWANESI, (qala incenye 12 ngehla), isaziso senyanga yinye yekhalenda sizakufanele bona senziwe.
Lokhu kungatjhugululwa kwaphela nakwenzeka, nanyana amathuba amancani khulu (wokobana kube njalo), bona i-SAPS yemukele isaziso sesikhathi esifitjhazana.
Esinye nesinye isiQHEMA kilesiVUMELWANO singaphelisa isiVUMELWANO ngokurhabako nangabe esinye isiQHEMA kilesiVUMELWANO sephula iinjamiso zesiVUMELWANESI.: Lokhu kungenzeka kwaphela nakhibe isiQHEMA esibalwe emathomeni sizakunikela lesi esinye isiQHEMA isaziso esitloliweko sokwephulwa lokho begodu lokho kwephulwa akulungiswa emalangeni amahlanu ukusuka elangeni lokwemukela isazisweso.
Iinhloko zeengaba zesiVUMELWANESI zinqophiswe ekurhelebheni ekutjengiseni amatjhebiswano kwaphela, ngesibangeso-ke iinhloko azisiyo incenye begodu azithintani nokwakhiwa kunye nokuhlathululwa kweengabezi kwanofana ngayiphi indlela.
Ngaphandle kwalapho kunamatjhayiswano khona nanyana lapho kungakhambisani khona nokumumethweko, ubunye obusetjenzisiweko bubala nobunengi bakhona, okunqophiswe esiliseni kusatjho lokho kowesifazi, nanyana kuphendulelwe ngenye indlela.
IsiVUMELWANESI sifaka isiVUMELWANO esipheleleko esiphakathi kweenQHEMA begodu singaphezulu kwezinye iimVUMELWANO ezikhe zenziwa ngaphambili ziinQHEMEZI manqophana nalindaba okuvunyelwana ngayo lapha.
IinQHEMA ziyavumelana bona akunamatjhuguluko, izengezo, ukubulawa kwesiVUMELWANO ngokuzwana nanyana ukwenziwa kabutjha kwesiVUMELWANESI ngokuzeleko nanyana incenye nanyana amajamo wakhona azaba namandla nanyana azakusebenza ngaphandle kobana atlolwe phasi begodu atlikitlwa ziinQHEMA zombili nanyana abajameli bazo abagunyaziweko.
Akunakulibalelwa okukhutjhwa ngesinye isiQHEMA okuzakukhumula isiQHEMA emalungelweni waso ngokuya kwesiVUMELWANESI, ngokunjalo, isiQHEMESO angeze sakhandelwa ngokuya kokulibalela kwaso, ekuthini sisebenzise amalungelo waso esinawo manqophana nesinye isiQHEMA, ngokwamalungelo wesikhathini esidlulileko nanyana azakuba khona esikhathini esizako.
IinQHEMEZI ezingene kilesiVUMELWANO zivumelana lapha ngelawulo lezomthetho i-Transvaal Provincial Division, yeKhotho eKulu yeSewula Afrika (nanyana enye incenye yeKhotho eKulu engathatha umsebenzi ophethwe ngileKhotho esikhathini esizako, esifundeni sakamarhastrada wePitori, eSewula Afrika), manqophana nelinye nelinye igadango lezomthetho nanyana isibizo esiqubuka kilesiVUMELWANO.
Ngaphandle kobana i-adresi ebaliweko ingatjhugululwa ngesaziso esitlolelwe isiQHEMA esinye, begodu izakusebenza amalanga alitjhumi ngemva kwelanga isaziso esikhutjhwe ngalo: Lokhu kuzakuba njalo godu nakhibe i-adresi etja ekhethwe siqhema esazisako izakuba nanyana izakufaka phakathi ne-adresi yokuhlala (physical address) lapho iinkambiso zizakufezakaliswa khona.
Esinye nesinye isaziso esikhutjhwa ngokuya kwesiVUMELWANESI singethulwa ngesandla, nanyana sithunyelwe ngeposo erejistiweko begodu yabhadelelwa ngaphambili: Ngaphandle kobana esinye nesinye isaziso nanyana umtlolo wangokomthetho wethulwe kwesinye isiQHEMA manqophana nanyana yini nanyana isihloko esivela esiVUMELWANESI, nanyana ngisiphi isaziso sizakuthathwa njengesethuliwe nakwenzeka bona sinikelwe umuntu onokuziphendulela endaweni ekhethwe ngesinye seenqhema njengeyokulandelelwa kwesiVUMELWANESI. Emajameni anjalo akutlhogeki bona isaziso nanyana umtlolo wangokomthetho unikelwe isiQHEMESO mathupha.
ngelanga lekhomba ngemva kokuposwa, kubalwa nelanga lokuposa, nakhibe sithunyelwe ngerejista ebhadelelwe ngaphambili; kunye nangelanga esidluliswe ngalo ngomtjhini nasithunyelwe ngefeksi.
Elinye nelinye igadango lokuliliswa ngokomthetho ngabakwa- SAPS, lifanele bona lifakwe ngokuya kwesigaba esifaneleko nesisebenzako somThetho wezamaPholisa weSewula Afrika, 1995 (umThetho oyinomboro 68 ka 1995), nanyana ngomunye umthetho olandelako.
Bona okumumethwe kilesiVUMELWANO kuhlathululelwe uSOKONTRAGA.
Bona, uSOKONTRAGA uyavuma bona uyazwisisa koke okumumethwe ngilesiVUMELWANO.
Bona, okumumethwe kileSIVUMELWANO kuhlathululiwe begodu ngarhunyutjhelwa khona mRHUMUTJHI.
Bona, ngiyavuma bona ngizwisisa kuhle koke okumumethwe ngilesiVUMELWANO.
<fn>nde_Article_National Language Services_IMIBUTHANO YABASEBENZ.txt</fn>
UmButhano wabaSebenzisi bamaNzi (i-WUA) yihlelo lokubambisana kwabantu abasebenzisa amanzi ngabanye, ngomnqopho wokufezakalisa izinto zokurhelebhana ezimayelana nezamanzi. UmButhano wabaSebenzisi bamaNzi sikhungo sangokomthetho esihlonywa nguNgqongqotjhe ngokulandela umThetho wesiTjhaba wezamaNzi, begodu usebenza ezingeni lendawo.
I-WUA ehlelwe ngokwekoro itjheja amakareko wesiqhema begodu ikwenza lokho egameni layo. Isibonelo, isiqhema sabalimi abasezelako abasakhasako bangahloma i-WUA ehlelwe ngokwekoro, nanyana isiqhema esinekareko ekulawulweni kokusetjenziswa ngehlelwe elitjha, nokhunye.
I-WUA ehlelwe ngokweenkoro ezinengi itjheja amakareko weenqhema ezinengi begodu ikwenza lokho egameni lazo iinqhema iinqhemezi ezihlangeneko ezifana zokuvikelwa kwemvelo, zezamahlathi, zokumbiwa phasi kanye nezokusezela.
Nokuvikelwa kwamarherho wokuphilisana kweemila neenlwana emanzini.
Isibawo sokuhlonywa kwe-WUA sifanele bona sikhambisane neHlelo lamaQhinga leenKhungo zokuLawula amaNzi le-CMA.
Umnqopho we-WUA kukukghonakalisa abantu eendaweni ezithileko bona bakwazi ukuhlanganisa imithomborhelebho yabo, efana nemali, abasebenzi kanye nelwazi, ukwenza ngepumelelo imisebenzi ekhambelana nezamanzi. Ngokusebenzisa i-WUA, amalunga angazuza ngokurarulula imiraro yawo yeendingo kanye nezinto ezingathathelwa phezulu kwezamanzi.
I-WUA isebenza kwaphela ezingeni lendawo. Inikela ikambiso yokufezakalisa iqhinga lokuphathwa kweenKhungo zokuLawula amaNzi ezingeni lendawo leyo. Ama-WUA abuye abe nomsebenzi oqakathekile wokuqalana nomraro wokulwa nokutlhaga ngokusiza ngokudliwako.
I-WUA ingabuye inikelwe amandla angezelelweko kanye nemisebenzi baSebenzeli beenKhungo zokuLawula amaNzi nanyana nguNgqongqotjhe.
Abasebenzisi bakghona ukuhlanganisa imithomborhelebho yabo ukufezakalisa imiphumela emihle yezomnotho. Ukuthuthukiswa kwemisebenzi yabantu ngabanye, isibonelo, ebalimini abasakhasako, kanengi akusiwo umkhumbulo omuhle.
kuqinisa ukuzibandakanya kwabo kanye namandla wokukhulumisana nesikhungo esifaneleko se-CMA, kanye nokulinganisa amakareko wabasebenzisi bamanzi abahlukeneko ngomnqopho wokukhandela amatjhayisano.
I-WUA iphana ngamajamo wezomthetho eenqhemeni zabasebenzisi, lokho okupha abasebenzisi amathuba wokuboleka iimali, izabelo zakarhulumende kanye namarhelebho weemali.
Nangabe isiqhema sifuna ukuhloma i-WUA ekusebenziseni amanzi athileko, sifanele bona sithole mantanzi bona i-WUA izakuletha amathuba amahle emalungwini wayo. Ubulunga be-WUA bungebokuzithandela, begodu nangabe i-WUA iyabhalelwa ukunikela amarhelebho afaneleko, angeze yakwazi ukuba namalunga.
I-WUA izakuthola isekelo leemali kanengi ngeemali ezibhadelwa malunga. Iindlekwezi zibizwa bona ziindleko zokusebenzisa amanzi begodu zifanele bona zibekwe ngokuya kweqhinga lokubeka amanani wokusetjenziswa kwamanzi.
UmNyango weenDaba zamaNzi nezamaHlathi uhlome umthethomgomo wokusekela ngeemali abasezeli abakhona gadesi nanyana abatjha abavela emiphakathini egade idinywe amathuba esikhathini sangaphambili, abamalunga we-WUA.
I-CMA ineBhodo ePhetheko ejamele boke abathintekako endaweni yokuphathwa kwamanzi leyo.
I-CMA izakulungisa iHlelo lamaQhinga leenKhungo zokuLawulwa kwamaNzi ukuqalana neendaba zemithombo yezamanzi endaweni leyo yoke yokuphathwa kwamanzi.
IQhinga lokuLawulwa kwamaNzi le- CMA lizakuhlahlela uNgqongqotjhe indlela ekutheni kufanele yini bona kuhlonywe ama-WUA anqophileko begodu ngimiphi imisebenzi ekufanele anikelwe yona endaweni yokuphathwa kwamanzi.
I-WUA ijamele ikareko yendawo encancani, kanengi ikoro yabasebenzisi bamanzi endaweni ethile eqintelweko.
I-WUA iba sikhungo sendawo esisetjenziswa ukufezakalisa iQhinga lokuLawulwa kweenKhungo zamaNzi ezingeni lendawo.
Azakwakha ituthuko kwezokuhlalisana kanye nezomnotho ngokupha imiphakathi egade idinywe amathuba esikhathini sangaphambili, amakghono.
Lawula ukusebenza kweenkhungo zokuphatha amanzi ngomnqopho wokuthola imiraro kanye neenqunto eendleleni ezifaneleko ukwenziwa ukulungisa.
UmThetho wesiTjhaba wezamaNzi (umThetho wenomboro yama- 36 ka- 1998) unikela ihlelo lomleyo ukuqinisekisa bona imithombo yezamanzi iyavikeleka, iyasetjenziswa, iyongeka, iyaphathwa begodu ilawulwe ngendlela ehlangeneko.
UmThetho utjheja bona amanzi angawesitjhaba soke, khona woke umuntu azakurhelebheka. Imithethokambiso emithathu eqakatheke kwamanikelela kilomThetho ngile: Ukungaquntuki, ukulinganisa kanye nokusebenza kuhle.
IQhinga lesiTjhaba lomThombo wamaNzi lihlathulula bona imithombo yethu yezamanzi izakuvikelwa njani, izakusetjenziswa njani, izakuthuthukiswa njani, izakongiwa njani, iphathwe begodu ilawulwe njani.
Lendlala amaqhinga, iminqopho, amahlelo, imihlahlandlela kanye neenkambiso zokuphathwa mazombe kwemithombo yezamanzi.
Libuye godu lithole iindawo zokuphathwa kwamanzi; libeka imithethokambiso yokongiwa kanye nokusetjenziswa kwamanzi; libeka amazinga wekhwalithi yamanzi emithombeni eyahlukeneko yezamanzi; kanye nokuphakela ukuhlonywa kweenkhungo zokuphatha imithombo yezamanzi.
beka imithethokambiso yokunikelwa kwamanzi ebasebenzisini abatjha nabavele bakhona bamanzi nikela umleyo wokuphathwa kwemithombo yezamanzi endaweni ethileko yokuphatha qinisekisa bona imithombo yezamanzi endaweni yokuphathwa kwamanzi ivikelekile, iyasetjenziswa, iyathuthukiswa, iyongiwa, iyaphathwa begodu iyalawulwa.
IQhinga lokuPhathwa kwesiKhungo sokuLawulwa kwamaNzi lifanele bona likhambisane neQhinga lesiTjhaba lezemiThombo yezamaNzi. Lifanele bona litjheje iindingo zeBulungelo, iimbopho zeetjhabatjhaba, amaqhinga wokusetjenziswa kwamanzi, ukusetjenziswa kwamanzi esikhathini esizako, ukusebenzisana kweenkhungo zokulawulwa kwamanzi ezivezwe eQhingeni lemiThombo yezamaNzi. Lifanele bona limumathe ihlelo lokunikelwa kwamanzi eliveza bona amanzi azakunikelwa njani endaweni yokuphathwa kwamanzi.
IQhinga lokuPhathwa kwesiKhungo sokuLawulwa kwamaNzi lifanele bona godu liphe umphakathi ithuba lokuzibandakanya ekuphathweni kwemithombo yezamanzi endaweni leyo yokuphathwa kwamanzi.
AbaSebenzeli beenKhungo zokuPhathwa kwamaNzi baphatha imithombo yezamanzi endaweni yabo yokuphatha amanzi.
Umnqopho omkhulu wokuhlonywa kwe-CMA kubandakanya imiphakathi yendawo ekuphathweni kwemithombo yezamanzi.
UmButhano wabaSebenzisi bamaNzi siqhema sabasebenzisi bamanzi ababambiseneko ezintweni ezimayelana nezamanzi ezingeni lendawo ngomnqopho wokurhelebhana.
I-WUA ehlelwe ngokwekoro yinye, mbuthano omumethe abantu abasebenzisa amanzi ngokufanako, isibonelo, abalimi abasakhasako, lapho umButhano lo uthatha amagadango ngokwekareko yabalimi abanjalo.
I-WUA ehlelwe ngokweenkoro ezinengi mbuthano omumethe isiqhema sabasebenzisi abahlukeneko bamanzi, isibonelo, bamabubulo, bezokulima, bezokwembiwa phasi, njll. begodu umButhano lowo uthatha amagadango ngokwekareko yabasebenzisi abahlukeneko labo.
<fn>nde_Article_National Language Services_IMITHETHO NEKAMBISO Y.txt</fn>
balekela nokulungisa indlela yokuziphatha engakavumeleki, kunye no kukhandela amagadango angathathwa baphathi wokuzenzela ngendlela bafuna ngakho ngokuzicabangela kwabo phezu kwabasebenzi, nokukhandela ukubandlulula abasebenzi.
Ihlelo lekambisolawulo elilandelakweli lisisekelo semiThetho neHlelo leKambiso, kanti godu kufuze bona libe nanga sisekelo sananyana ngisiphi isiqunto sokukhalima umsebenzi.
Ukuqiniselwa isandla yindlela yokukhalima, hayi yokusoziswa.
Igadango lokuqiniselwa isandla kufuze bona lithathwe msinyana, ngendlela elungileko, nendlela efanako, futhi libe ligadango lokuthuthukisa ubuhle.
Ihlelo lokuqinisa isandla sokukhalima msebenzi wabaphathi.
c. bathola imitlolo yokuthi kubayini kuthethwe iinqunto ezithethweko ngabo, futhi d. banelungelo lokulidlulisela phambili icala labo nakube kunesiqunto abangathokozi ngaso esithethwe ngabo.
c. abonisane naye abe avumelane naye ngendlela ekungalungiswa ngayo icalelo, bese d. uthatha amagadango wokwenza lokho okuvunyelwenwe ngakho.
Ukuyeleliswa Ngomlomo. Nakube icala elenziwe msebenzi lifuna bona ayeleliswe ngomlomo, umphathi womsebenzi loyo angamyelelisa ngomlomo. Umphathi godu kufuze bona ayelelise umsebenzi loyo ukuthi uzakuthathelwa amagadango aqinileko nange angaphinda one godu; akathi angamyelelisa ngomlomo njalo umphathi, bese usitlola phasi isiyelelisweso singene emarekhodini womsebenzi loyo.
Isiyeleliso Esitloliweko. Nakube icala lomsebenzi limbi kangangobanyana lifuna bona ayeleliswe ngencwadi, umphathi wakhe angamtlolela incwadi emyelelisako.
a. Isiyeleliso esitloliweko singasebenzisa iforomu lesiHlomelelo B.
b. Umphathi kufuze bona anikele umsebenzi incwadi yesiyeleliso esitloliweko, bese umsebenzi loyo uyasitlikitla. Nakube umsebenzi uyabhala ukusitlikitla isiyelelisweso, umphathi kufuze bona anikele umsebenzi loyo incwadi yesiyeleliso leyo phambi komunye umsebenzi, ozakutlikitlela ukufakazela ukuthi nangambala unikelwe umsebenzi loyo incwadi yesiyeleliso.
c. Isiyeleliso esitloliweko kufuze bona sifakwe efayilini yomsebenzi oyeleliswako loyo.
d. Isiyeleliso esitloliweko sihlala iinyanga ezintandathu (6). Nakuphela iinyanga ezintandathu isiyelelisweso kufuze bona sikhutjhwe efayilini yomsebenzi, sidatjulwe.
e. Nakube kuyenzeka ukuthi umsebenzi loyo kufuneka bona abizelwe ebandla lokukhalinywa godu kungakapheli iinyanga ezintandathu athole isiyeleliso esitloliweko, isiyelelisweso kufuze bona naso sikhunjulwe, sibalwe nakathathelwa amagadango wokukhalinywa.
Isiyeleliso Esitloliweko Sokuphela . Nakube icala lomsebenzi limbi kangangobanyana kufuneka athole isiyeleliso sokugcina esitloliweko, umphathakhe angakwenza lokho.
a. Isiyeleliso esitloliweko sokuphela singasebenzi iforomu lesiHlomelelo C.
b. Umphathi kufuze bona anikele umsebenzi incwadi yesiyeleliso sokuphela, bese umsebenzi-ke uyasitlikitla. Nakube umsebenzi uyabhala ukutlikitla isiyelelisweso, umphathi kuzakufanela bona anikele umsebenzi loyo isiyelelisweso phambi komunye umsebenzi, ozakutlikitlela ukufakazela ukuthi nangambala umsebenzi loyo usinikelwe isiyeleliso sokuphela.
c. Isiyeleliso esitloliweko sokuphela kufuze bona sifakwe efayilini yomsebenzi oyeleliswako. loyo.
d. Isiyeleliso esitloliweko sokuphela sihlala iinyanga ezintandathu . Ekupheleni kweenyanga ezintandathu isiyeleliso esitloliweko sokuphela kufuze sikhutjhwe efayilini yomsebenzi, sidatjulwe.
e. Nakube kuyenzeka ukuthi iinyanga ezintandathu zingakapheli umsebenzi loyo kufuneke godu bona abizelwe ebandla lezokukhalinywa, isiyeleliso esitloliweko sokuphela kufuze bona sikhunjulwe, sibalwe naso nakathathelwa amagadango wokukhalinywa.
Nakube-ke umsebenzi wenze amacadlana amancazana angatjho litho, akunafuneko yokobana kubizwe ibandla lokukhalima elihlelekileko.
Nakuqalwa bona umsebenzi angathathelwa magadangno bani wokukhalinywa, iinyeleliso ezisekhona zamacala afanako enziwe msebenzi loyo nazo kufuze bona zikhunjulwe, zibalwe.
Nakube icala ekuzwakala bona lenziwe msebenzi limbi kangangobanyana kufuneka bona athathelwe amagadango abudisi ukudlula la ahlathululwe ku-5 ngehla, umqatjhi angavula iphenyo elinqophe ukuqinisela umsebenzi loyo isandla sokukhalinywa. Umqatjhi kufuze bona akhethe umjameli wakhe, ekufuze bona kube mphathi womsebenzi loyo, la kukghonakala khona, kobana azokuraga iphenywelo.
Inothisi Yephenyo a. Umsebenzi kufuze bona anikelwe inothisi yephenywelo kusasele amalanga amahlanu womsebenzi, ubuncani bakhona, ngaphambi kobana kufike ilanga lokulalelwa kwephenyo lecala lakhe.
b. Umsebenzi kufuze bona ayitlikitle inothisi yephenyweli nakaqeda ukuyithola. Nakube umsebenzi loyo uyabhala ukuyitlikitla inothisi kufuze bona anikelwe yona phambi komunye umsebenzi, ozakutlikitlela ukufakaza ukuthi nangambala umsebenzi loyo unikelwe inothisi.
itjho nokuthi umsebenzi unelungelo lokujanyelwa ngomunye umsebenzi namkha iyuniyoni esebenzisana nabaqatjhi bakhe umsebenzi, itjho godu nokobana umsebenzi angeza nabofakazi bakhe ecaleni.
Ukujanyiswa Emsebenzini Ngokuyelela a.
umsebenzi loyo kuzwakala bona wenze icala elimbi khulu, futhi nakube umqatjhi ukholwa bona ukuba khona komsebenzi loyo emsebenzini kungakhisimeza iphenyo ngezwangobatjho yecala lakhe, namkha kufake abanye abantu engozini, namkha kufake ipahla yombuso engozini.
b. Ukujanyiswa emsebenzini ngalendlela kuligadango lokuyelela ngokukhambela phambili elingatjho nokho ukuthi sekuthethwe isahlulelo ngomsebenzi loyo, ngalokho-ke umsebenzi ojanyiswe emsebenzini ngalendlela kufuze bona athole umrholwakhe uphelele nakasajanyisiweko njalo.
c. Nakube umsebenzi ujanyiswe emsebenzini namkha utransferwe ngegadangno lokuyelela ngokukhambela phambili, umqatjhi kufuze bona abize ikundla yokuyomgweba kungakapheli inyanga. USihlalo wekundla leyo sekuzakuba nguye-ke ozakutjho bona libuyiselwa emva mhlazana ikundla ihlangana kokuthoma.
Ligwetjwa Njani Icala Lokukhalima a. Ikundla yokugweba icala kufuze bona ibizwe ihlangane kungakapheli itjhumi lamalanga womsebenzi ngemva kobana inothisi ekukhulunywa ngayo endinyaneni 7.1 (a) seyifikisiwe kumsebenzi owonileko.
b. USihlalo wekundla ezakulalela icala kufuze abe phezulu ngesikhundla kunomjameli womqatjhi. Nakube umsebenzi obekwe icala usikhulu somNyango, uSihlalo wekundla leyo kufuze bona kube sikhulu esiphetheko esingehla kommangalelwa namkha kube ngomunye umuntu onelwazi elifaneleko obekwe yiKhabinethi namkha iKomidi yeeMphathimandla zePhrovinsi.
c. Umsebenzi loyo nakafunako ecaleni lakhe angajanyelwa ngomunye umsebenzi namkha umjameli weyuniyoni enesivumelwana sokusebenzisana nabaqatjhi balapho.
d. UMtoliki naye angaba khona nakube kuyafuneka.
f. Nakube umsebenzi obekwe icala uyabhalelwa kufika la kugwetjelwa khona, noSihlalo weKundla leyo abe neqiniso lokobana umsebenzi loyo akunanto ezwakalako embambileko, icala lingaragela phambili likhulunywe nanyana yena angekho.
g. USihlalo kufuze bona abe nerekhodi lenothisi eyanikelwa umsebenzi ekuthiwa wonile, nerekhodi lokuthi ikhambe njani ikundla yokulalela nokugweba icala.
h. Usihlalo uzakufunda inothisi, bese kuyathonywa-ke kukhulunywa icala.
Umjameli womqatjhi uzakwethula ubufakazi ngecala elibangele bona bekubizwe ikundla le. Umsebenzi onecala namkha umjamelakhe angamtjhuka ngemibuzo ufakazi othulwe mjameli womqatjhi.
j. Umsebenzi obekwe icala naye uzakunikelwa ithuba lokuthula ubufakazi. Umjameli womqatjhi angatjhuka abofakazi ngemibuzo.
k. USihlalo angabuza nanyana ngimuphi ufakazi imibuzo yokukhanyisa okuthileko.
l. Nakube uSihlalo ubona ukuthi umsebenzi obizelwe ekundleni nangambala unecala, kufuze bona uSihlalo lo abikele umsebenzi loyo ngalokho, amtjele nesizathu sakho.
m. Ngaphambi kobana aqunte bona umsebenzi uzakuthwesa sigwebo bani, uSihlalo kufuze bona anikele umsebenzi ithuba lokuzikhulumela azililele. Umjameli womqatjhi naye angaveza ubujamo obubangele bona umsebenzi loyo abe enze icalelo.
n. USihlalo kufuze kuthi kungakapheli amalanga amahlanu womsebenzi likhulunyiwe icala, atjele umsebenzi ngomphumela wokukhulunywa kwecala lakhe, kanti godu umphumela wecalelo kufuze bona utlolwe efayilini yomsebenzi.
Iingwebo a. Nakube uSihlalo uthola ukuthi umsebenzi liyamlahla icala, kufuze bona uSihlalo lo akhuphe isigwebo esikhambelana necala alenzileko, nesikhambelana nerekhodi lomsebenzi loyo kunye nesikhambelana nobujamo obumhlohlozele bona abe enze icalelo umsebenzi.
vi. yihlanganisela yakho koke okungehlokhu, namkha kube vii. kuqotjhwa emsebenzini.
b. Nakube umsebenzi owonileko uyavuma, uSihlalo wekundla egweba icala angamzwela umsebenzi loyo amgwebe ukujanyiswa emsebenzini ngaphandle komrholo kunobanyana aqotjhwe. Nakube umsebenzi uyehliswa esikhundleni somsebenzi, ngemva komnyaka angenza isibawo sokukhutjhulwa esikhundleni somsebenzi ngaphandle kokuqatjhazelwa licala akhe aba nalo.
c. Umqatjhi akakwazi ukusebenzisa isigwebo ngesikhathi umsebenzi azabe asalindele ngaso umphumela wesibawo sakhe sokulidlulisela phambili icala lakhe, nakube ulidlulisele phambili.
Umsebenzi angabawa bona icala lakhe lidluliselwe phambili ngokuzalisa iforomu lesiHlomelelo E.
Umsebenzi ofuna ukulidlusela phambili icala lakhe kufuze bona lokho akwenze kungakapheli amalanga amahlanu womsebenzi ngemva kokuthola kwakhe incwadi embikela ngomphumela wecala lakhe; iforomu lokudlulisela icala phambili umsebenzi kufuze bona alinikele isikhulu esiphetheko namkha umphathi wakhe (imeninjari yakhe), yena-ka ozasidlulisela kabaphethe amacala adluliselwa phambili.
a. sikhulu esiphetheko somsebenzi loyo namkha b. msebenzi omunye okhethwe sikhulu esiphetheko, esingazange sibe hlangana nalabo abathatha isiqunto sokuvulela umsebenzi icala, futhi esingaphezulu kwakasihlalo wekundla ebeyigweba icala, ngesikhundla somsebenzi.
Nakube umsebenzi usiKhulu esingamele umNyango, kuzakufuneka kube nguNdunakulu namkha uMongameli oqala icala elidluliselwe phambili.
Nakube umuntu ekukhulunywe ngaye endinyaneni 8.3 ufuna bona akhayokulalela ubufakazi ngesililo somsebenzi, kufuze bona azise umsebenzi ngalokho, amtjele nokuthi kuyokukhulunyelwa kuphi, nini.
a. vumelana nesibawo sokulidlulisela phambili icala, namkha b. sehlise isigwebo, namkha senze kokubili lokhu, namkha c. sifakazele umphumela wecala ebeligwetjwa.
Msinyana ngemva kwalokho-ke umqatjhi kufuze bona alandele isiqunto esizabe sithethwe sikhulu ekudliselwe kiso icala.
Tjheja: Umsebenzi unelungelo lokusebenzisa indlela yokulamula imibango njengoba kusitjho umThetho wezobuDlelwana bemiSebenzini.
Nakabhalelwa kukhambisana nomthetho, namkha nakaphula umThetho, umyalo namkha isibopho somthetho.
Nakasebenzisa iimali zomBuso ngendlela engakafaneli ngabomu namkha ngobudlabha bakhe.
Nakasebenzisa namkha azithathela ipahla yombuso ngendlela engakafaneli ngaphandle kwemvumo, namkha nakasebenzisa ipahla yombuso ngendlela engakalungi, namkha nakasebenzisela omunye namkha abanye abasebenzi namkha isivakatjhi/iimvakatjhi, izinto ezingakalungi.
Nakafaka ubuphilo bakhe namkha babanye engozini ngokweqisa imithetho yezokuphepha amehlo.
Nakabeka ihlelo lombuso lokulawula engozini, namkha nakayibeka engozini ikambiso yomthetho wokuziphatha, namkha nakakhisimeza ukusebenza kuhle komnyango wembusweni, kwe-ofisi yomBuso namkha kwesijamiso sembusweni nanyana ingaba ngisiphi.
Nakaphalisa isikhundla sakhe sokuba sembusweni akhuthaze namkha akhisimeze iinrhuluphelo zesiqhema sepolitiki nanyana kungaba ngisiphi.
Nakebako, namkha athenge omunye namkha enze ubukirikitjani befrodi.
Nakabhadalelwa umsebenzi awenzele omunye umsebenzi namkha omunye nje umuntu ngaphandle kobana athole imvumo etloliweko ebuya emNyangwenakhe yokwenza umsebenzi loyo.
Nakabhalelwa kukwenza umsebenzi athunywe wona ngokusemthethweni namkha umsebenzi ohlale wenziwa qho, ngaphandle kwesizathu esizwakalako.
Nakalove emsebenzini namkha nakaqhele ukulova ngaphandle kwesizathu namkha imvumo.
Nakuhlukumeza omunye namkha abanye ngeziphathelene nezomseme/nezemabhayini.
Nakabandlulula abanye ngoba bamhlobo othileko, namkha ngoba babulili obuthileko, namkha ngoba baqhwalile, namkha ngenca yemikhambo yabo yezomseme, namkha ngezinye iinzathu umThethosisekelo ongazivumeliko.
Nakasebenza kumbi namkha atlhayelelwa kufika la kufuze afike khona ngomsebenzi ngaphandle kobana anganamandla wokufika lapho.
Nakenzela omunye namkha abanye umsebenzi bambhadale imali iye kuye, ukube umsebenzi loyo, uwenze ngesikhathi somsebenzi namkha ngemva kwesikhathi somsebenzi, kodwa ukube akanamvumo etloliweko yokwenza umsebenzi onjalo.
Nakalala emsebenzini ngesikhathi somsebenzi ngaphandle kwemvumo.
Nakathi asemsebenzini ngahlanye abe adakwe butjwala, namkha isidakamizwa nanyana ingaba ngisiphi esingekho emthethweni, nesibanga isiqhelo, nesiphendula umuntu isidlhadlha.
Nakathi asemsebenzini aziphathe ngendlela engakafaneli, engakalungi, nephathisa iinhloni, nengakavumeleki.
Nakaphula umThetho wokuziPhatha wabasebenzi bembusweni.
Nakathi asemsebenzini abethe omunye, namkha alinge ukumbetha, namkha awume ukumbetha.
Nakafaka abanye abasebenzi umoya wokuthi benze okuphambene nomthetho nokuphambene nekambiso esemthethweni.
Nakatjengisa indelelo kabanye emsebenzini, namkha enze izinto ezihlaza nezokudelela.
Nakathusela namkha asozise abanye abasebenzi.
Nakavimbela abanye abasebenzi ukuba malungu weyuniyoni yabasebenzi namkha ukuba malungu wehlangano yabasebenzi nanyana kungaba ngiyiphi.
Nakaziragela isikimu sakamatjhonisa ngesikhathi somsebenzi namkha endaweni yemsebenzini.
Nakaphatha isigidi namkha esinye isikhali esiyingozi endaweni yombuso ngaphandle kwemvumo yomqatjhi.
Nakabhala ukulalela nokuhlonipha imithetho yezokuphepha.
Nakakhwabanisa amarekhodi namkha akhwabanisa nanyana kungaba ngimiphi eminye imitlolo.
Nakanghala umsebenzi ngokungasimthetho, aphambane nekambiso yokunghalwa komsebenzi, anghale umsebenzi ngokungakavikeleki.
Nakenza icala elibonakala lilicala emehlweni kananyana ngubani ngaphandle kobana kutjho umthetho otloliweko, namkha nakenza icala elikuphula umthetho oseencwadini.
Lesi siyeleliso esitloliweko somthetho nekambiso yokukhalinywa kwabasebenzi. Nakungenzeka ube necala godu, isiyeleliso esitloliwekwesi kungasetjenzelwa phezu kwaso ukukuthwesa isigwebo esiqine khudlwana kunesiyeleliso esitloliweko.
Isiyeleliso esitloliwekwesi sizokufakwa efayilini yakho, ihlale lapho iinyanga ezintandathu (6) ukusukela ngelanga esatlolwa ngalo. Ngemva kweenyanga ezintandathu isiyeleliso esitloliwekweso sizakususwa efayilini yakho, sidatjulwe.
Nakube awuvumelani nesiyeleliswesi, ungenza isibawo sokulila usithumele ku (yijho ibizo) kungakapheli amalanga amahlanu.
Icala lakho ku:...
Waziswa bona ufuneka emhlanganweni wokulalela icala,, ngokwendinyana 6 nendinyana 7 yomThetho wezokuKhalima.
Icala lingatlolwa ngokunabileko bese linanyathiselwa eforomeneli.
Umhlangano uyokubanjelwa e (INDAWO), NGOMHLAKA ... (ILANGA), ngo ... (ISIKHATHI). Nawungahlumbukuya emhlanganweni ngaphandle kokutjho abonobangela abezwakalako bona kubayini ungakhange uye, icala lakho lizakukhulunywa nanyana wena uzabe ungekho.
Ungazikhethela omunye umsebenzi osebenza naye namkha uzikhethele umjameli weyuniyoni enesivumelwana sokusebenzisana nathi bona abe mjamelakho ecaleneli.
Ubufakazi ecaleneli ungabuletha butloliwe namkha ubulethe ngabofakazi. Uzakunikelwa ilungelo nethuba lokubatjhuka ngemibuzo abofakazi abazakulethwa mbuso.
Nakube iphenyo lecaleli lithola bona nangambala vele unecala, ungazikhulumela uhlathulule ubujamo obubangele bona bewone; lokho kungakusiza ekuthambiseni isigwebo ongahle uthweswe sona.
Mina, , (IBIZO LOMSEBENZI) lapha ngibawa ukusiphikisa isigwebo engithweswe sona ngomhlaka ... (ILANGA), e ... (INDAWO).
Naso incwadi yomtlolo wenothisi wecala engimmangalelwe ngalo namkha/nesiyeleliso esitloliweko. ISIBAWO SOKUDLULISA ICALA ANGEZE SATJHEJWA IMITLOLO EPHEKELELAKO LE NAYINGEKHO.
Unobangela wokuthi ngisiphikise isigwebo engithweswe sona kukuthi:...
Ngifisa/angifisi (KHETHA KUNYE) ukuveza obunye ubufakazi obungezelelweko ebebungekho ngesikhathi sokugwetjwa kwecala.
<fn>nde_Article_National Language Services_IMITLOLO.txt</fn>
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
Akhe ubeke amabalengwe (ubethe zomofu) ngephrojekhthi le, ngamagama angadluliko kama-500.
Bangaki abantu abasephrojekhthinakho le Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo besitjhaba nehlalo yaso ezakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC.
Isihloko / Igama Lephrojekhthi Oyenzela Isibawo.
Hlathulula iminqopho yephrojekthi.
Kukhona enye ihlangano la ubawe khona ukusizwa ngemali Sibawa uveze boke abakusiza ngemali bese uzalisa imininingwana elandelako ngenzasapha.
Itjho amanye amahlandla la i-NAC yakhe yakusiza khona ngemali.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
Sibawa abafakazeli ababili esingakghona ukubathola, umrholi womphakathi kunye nesikghwari esiwufundeleko umsebenzi wobukghwari abanqopheneko nomsebenzakho. Sibawa usithumelele ubufakazelo obutlolwe babe batlikitlelwa obubuya kubafakazeli, ngenzasapha.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Ubuncani bakhona ufake sinye isibonelo somsebenzakho (isib. Izahluko ezintathu zomsebenzami wakhathesi, inoveli, ibuthelelo leendatjana ezifitjhani, iinkondlo ezihlanu njll.) esiphathelene nephrojekhthi le.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>nde_Article_National Language Services_INCWADI YOKUYELELISA.txt</fn>
Kumagama wamabumbeko atholakala ephasini angewemvelo, namkha enziwe namkha atjhugululwe babantu, begodu kungaba namkha kungabi nabantu abahlala khona.
UmKhandlu lo (SAGNC) unamalunga azizazi emagameni weendawo, amalimi wangokomthetho kunye nomlando wamasiko, nabajameli bamaphrovinsi kunye nabajameli ababuya ePhikweni elikhulu eliphathelene nokuTlama imiKhawulo neeMebhe, iPosofisi kunye neBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika.
Ukulawulwa komKhandlu kwenziwa mNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji.
Kubeka ebujameni obuvunyelweko kwamagama angaphasi kwelawulo lawo. Ukwenza lokhu ubeka ibizo elizakufakwa kobunye nobunye ubujamo benarha nendlela yokutlolwa kwebizo lelo.
Uphakamisa amagama okuvunyelwane ngawo kuNgqongqotjhe khona azawaphakamisa. Uthola bewurekhode amagama wejamo-bumbeko avunyelweko begodu uwenza azeke ngokusebenzisa amaphephabhugu naku-Inthanethi. Ukhulumisana neHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, iKomitjhana yeeMali yeenTjhaba eziBumbeneko eqalelele i-Afrika malungana namagama-bumbeko wamalunga weenTjhaba ezibumbeneko, kunye nabanye abasebenzeli beentjhabatjhaba abaqalelele ukubekwa ebujameni obuvunyelweko kwamagama-bumbeko.
Amagama-bumbeko athinta isitjhaba okufaka hlangana, kodwana kungapheleli emadorobheni, emadorajaneni nezinye iindawo zokuhlalisa abantu, iposofisi, iintetjhi zeentimela, uthelawalisa kunye namadamu wombuso.
Imihlobo yemihlaba yemvelo, isibonelo, iintaba, imibundu, imilambo, imithombo, amatheku, indawo emagega nesimu engakalinywa kunye neendawo ezithileko nobujamo, iinhlengele, indlela ephuma hlangana nentaba, amaporti kunye neentamo.
Amagama wangokomthetho, isibonelo, igama lenarha, amagama wamaphrovinsi kunye namagama wamalawulo wabomasipala.
Amabumbeko awela ngaphasi kwelawulo labomasipala, isibonelo, iintrada, imakhiwo yabomasipala, iinkwayere, amaphaga kunye namazindla.
Imakhiwo yabantu abangeqadi kunye namaplasi.
AmaKomiti wamaPhrovinsi wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha ahlonywa ngokuya kwesahluko 2 (a) somThetho weSewula Afrika wamaGama-Bumbeko ka 1998. Ahlonywa mNyango wephrovinsi ophathelene nezobukhgwari namasiko ngemuva kokubonisana nomKhandlu wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha yeSewula. Afrika.
IKomiti yephrovinsi inokuziphendulela mayelana nokuyelelelisa imibuso yabomasipala nokusebenza nabo, ekuqinisekiseni bona basebenzisa imithethokambiso yomKhandlu weNarha (SAGNC) emagameni awela ngaphasi kwawo.
IKomiti yephrovinsi yenza iimphakamiso emKhandlwini weNarha (SANGC) emagameni wamajamo-bumbeko wephasi awela emikhawulweni yephrovinsi. Kufanele yenze umsebenzi wokulungiselela mayelana nokunikelwa kwamagama emKhandlwini weNarha (SANGC) begodu inokuziphendulela ekuboneni bona imibuso yabomasipala kunye nabanye abadlala indima kuboniswana nabo ngokwaneleko.
IKomiti yephrovinsi (PGNC) ikhulumisana nomKhandlu weNarha (SAGNC) ekuthuthukiseni irhubhululo nokuqiniseka bona amagama angakarekhodwa ayabuthelelwa.
Abantu banomukghwa wokunikela igama elifanako eendaweni ezihlukeneko.
Amagama angazwakala afana namkha ukupeledwa kwegama lendawo yinye kungapheze kufane nekwenye.
Amagama angapeledwa ngeendlela ezihlukeneko.
Enarheni emalimi-nengi njengeSewula Afrika, iindawo zivame ukuba namagama adlula kwelinye.
Ubujamobu burholela ekungazwisisaneni nekuhlangahlanganeni. Ukubalekela lokhu, amagama wamajamo abekwa ebujameni obamukelekako ziinkhulu, iphasi loke.
Kuqakathekile bona amagama la abekwe ebujameni obamukelekako ngomnqopho wokuvumelanisa umlando wenarha nomfaniso wesitjhaba, godu ukwenzela iminqopho enjengezerhwebo nokurhwebelana, zokuthutha, zokuthintana, zesifunda kunye nokutlama kwezebhoduluko, imisebenzi yesitjhaba, isayensi netheknoloji, amakhetho nokuvumelana, zokuvakatjha, ukulawulwa kweenhlekelele kunye namajima wokufuna nokusindisa, njll.
Labo abalungisa imebhe namaphephandaba wombuso wamajamo-bumbeko, enarheni nephasini mazombe, bathembele eenkhulwini zamagama amajamo-bumbeko eenarheni khona bazabanikela amagama abekwe ebujameni obamukelekako.
emithethweni yetlolo-magama yamalimi lawo amagama asuka kiwo.
ekusetjenzisweni kwegama ngokomlando.
ekulungisweni, lapho igama litjhugululwa khona ngokuya kwesisekelo sokuqalwa kwezomlando.
eenquntweni zeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko mayelana nokubekwa ebujameni obamukelekako kwamagama wamaJamo-bumbeko.
kwezinye nezinye izinto ezingatjhejwa mKhandlu wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha yeSewula Afrika.
Imithethomgomo efanako nemithethokambiso ehlonywe mKhandlu weNarha (SANGC) isebenza kiwo woke amagama wamaJamo-bumbeko, kufaka hlangana lawo angaweli ngaphasi kwelawulo labunqopha lomKhandlu weNarha (SAGNC). Amakomiti wamaphrovinsi wamagama wamaJamo-bumbeko kufanele aqiniseke bona imikhandlu yamaphrovinsi iyazi ngalemithethokambiso khona izakusetjenziswa emagameni weentrada kunye namanye amajamo awela ngaphasi kwelawulo lemikhandlu yabomasipala.
Elinye nelinye ibumbeko namkha into kufanele ibe negama linye langokomthetho.
Amagama asele avunyelwe ezinye iindawo eSewula Afrika.
Amagama weendawo kwezinye iinarha, kunye namagama weenarha.
Amagama ipeledo namkha ibizo lawo lifana khulu nelegama elikhona kwanje okungenza ihlangahlangano.
Amagama okungasiwo wekolo, angakhambisani namazinga wokuziphatha, angakalungi, anenturhu, anganamikghwa emihle, angathandi ubuhle, aphathisa iinhloni.
Amagama abandlululako namkha ehlisa isithunzi ngokuphathelene nobutjhaba, umbala, umthethokambiso, ubulili, ukweyamana nezombanganarha namkha ezinye izinto zomphakathi. Amagama amade khulu namkha angabizwa kuhle.
Amagama anegama lomuntu kuphela, ngaphandle kokufakwa kwento leyo ethiyelelweko (enjengo phaga).
Amagama angathathwa njengomkhangiso womkhiqizo othileko, umsebenzi namkha ifemu.
Amagama wabantu abasaphilako kufanele abalekelwe.
Iindawo ezithiyelelwe ngabantu kufanele zikhambisane nesithunzi somuntu loyo (ingasi, isibonelo, kuthiyelelwe indawo engaziwako ngomuntu oqakatheke inarha yoke).
Imvumo etloliweko kufanele, nakukghonekako, itholakale emuntwini loyo namkha emndenini namkha iindlalifa zakhe ngaphambi kokusetjenziswa kwegama lakhe.
Amagama asele aziwa godu nasele asebenza khulu angadluliselwa emKhandlwini wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha yeSewula Afrika. Amagama godu angalethwa nakavunyelwe yihlangano engasi ngeyombuso namkha umbuso wenarha ezijameleko namkha inarha ezibusako ewela ngaphasi kweSewula Afrika.
Amagama wamaJamo-bumbeko alihlangothi lamafa wezomlando, amasiko kunye nekulumo yesitjhaba, okufuneka bona avikelwe khulu kunokobana ahlakazwe.
Isibawo singenziwa kilawo magama wamajamo-bumbeko akhona gadesi bona atjhuguluke nayikuthi umbawi ukholelwa bona igamelo alihlangabezani nemithethomigomo nemithethokambiso yomKhandlu wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha yeSewula Afrika (SAGNC).
Isibawo kufanele senziwe eforomeni elisetjenziselwa amagama amatjha, begodu kufanele sikhambisane neentjhukumiso begodu, nakukghonekako, nemitlolo esekelako. Ubufakazi kufanele bunikelwe lapho ababandakanyekako kuboniswene nabo.
Igama lingaphikiswa ngombana lijamiselele elikhona abanye abangathanda ukulibona libuyiswa.
Amatjhuguluko amanye wamagama ngokwelimi angaba nenturhu.
Lokha igama elikhona linikelwa ubujamo bangokomthetho, ubujamo balo kungafanela bona bubekwe kilobo obamukelekako (isibonelo, ukupeledwa kwalo kungafanela bona kwenziwe kube ngokwalemihla).
Isiqunto kungafanela bona sithathwe mayelana nobujamo obukhambelanako bamanye amagama angasetjenziswa. Lapho ukupeledwa ngokuhlukileko kwegama linye kusetjenziselwa izinto ezinengi (njengakudorojana neposofisi, namkha umlambo nedorobha), iforomo kufanele libeke ubujamo obamukelekako. Iforomo elisetjenziselwa into ethileko kufanele linqophe.
Isibalo sezinto ezitjhiwo ligama linye kufanele zingabi zinengi.
Lokhu okulandelako kumabumbeko ajayelekileko lapho amatjhuguluko angahle ahlongozwe khona.
Igama esekhe laba khona esikhathini esidluleko kodwana ngokomthetho elingasasetjenziswako, kodwana manje okuhlongozwa bona libuyiswe.
Into enalinye namkha manengi amagama wangokomthetho, kodwana enamanye amagama, kufaka hlangana amagama angasiwo wangokomthetho kunye namagama atjhugululiweko namkha imihlobo eminye kwamanye amalimi, angakabi ukuba ngewangokomthetho, kodwana okuhlongozwa bona athathwe njalo.
Igama langokomthetho elenziwe butjha lisuselwa egameni elikwelinye ilimi.
Amagama angakhambelaniko netlolo-magama ekhona yelimelo.
Amagama amihlobo esetjenziswa eendaweni ezithileko kuphela.
Amagama ngokomlando angakalungi, kungaba ngebanga lokupeleda namkha ngokwamaphuzu.
Indawo enegama langokomthetho namkha amagama nanyana kunjalo efuna ukuwajamiselela ngegama elitjha ngamabanga wezombanganarha namkha wezamasiko.
Amabulungelo wemilando, iindatjana zomilando, isiko lelimi kunye neminye imithombo kufanele itjhejwe.
Nakuqalwa bona igama lokuthoma libuyiswe, into yinye okufanele iqalwe kungaba kukuthi ilimi ekwatholwa kilo igama kungenzeka bonyana laphela, okutjho bona iindingo nokukhambelana nomphakathi wanamhlanje kuqakathekile.
Kungase kungakghonakali ukuqiniseka umhlobo olungileko wegama lokuthoma ngombana ubujamo balo elimini lokuthoma abaziwa (isibonelo, amalimi wabaRwa).
Eminye imithetho ngaphandle komthetho womKhandlu wamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha yeSewula Afrika (SAGNC) iphethe amanye wamagama wamajamo-bumbeko (isibonelo, igama lenarha, amagama wamaphrovinsi kunye nemibuso yabomasipala kunye namagama atjengisa ubukhulu, inani kunye nobunikazi benarha ngomnqopho womthelo).
Yoke iminyango yombuso, imibuso yamaphrovinsi, imibuso yabomasipala, iposofisi yeSewula Afrika, abathuthukisi beziza kunye nanyana ngiyiphi ihlangano namkha umuntu angafaka isibawo.
UmKhandlu wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha yeSewula Afrika (SAGNC) uthola zoke iimbawo zokuvunyelwa kwamagama wamajamo-bumbeko ngaphasi kwelawulo lawo bewuqiniseke bona ukubonisana kwamambala kwenziwe, begodu igama lihlangabezana neemfuneko zomkhandlu kiwo woke amahlangothi.
UmKhandlu (i-SAGNC) uthatha isiqunto sokugcina ngomhlobo namkha imihlobo yamagama beyiwaphakamise kuNgqongqotjhe.
Nasele igama livunywe nguNgqongqotjhe, igamelo sele libekwe ebujameni obamukelekako. Lizakuvezwa ePhephandabeni lombuso-ke.
Amaforomo wesibawo atholakala emKhandlwini i-SAGNC. (Qala isibonelo seforomo elitholakala encwajaneni le).
Ababawi kufanele batlhogomele bona banikela ngalo loke ilwazi eforomeni lesibawo.
Ibumbelo likude kangangani begodu lingakiliphi itjhuba ukusuka edorobheni / i-ofisi kamarhastrada eseduze.
Amavumelwano wejamo ngelathitjhudi nelonghitjhudi (nakukghonekako). Umebhe olingana ne-A4 kufanele unikelwe nakukghonekako.
Ilimi legama, nayikuthi igama lakhiwe ngeengcenye zamalimi adlula kwelilodwa, isibonelo, isiZulu kunye nesiNgisi, atjho womabili.
Amagama kufanele atlolwe ngamaledere amakhulu namancani, ingasi ngamakhulu kuphela, ukutjengisa lapho amaledere amakhulu kufanele asetjenziswe khona, isibonelo, eMbali namkha GaBosela.
Umsuka nehlathululo yegama. Izinto zomlando zegama, ireferensi ebujameni bejiyografi, namkha ukuthiya ngokuhlonipha umuntu kufanele kunikelwe ngokuzeleko nakukghonekako. Iindatjana zomlando kufanele zidzujulwe ehlathululweni nakukghonekako nemitlolo yamabuthelelo ingananyathiselwa. Akukaneli ukutjho bona into ithiyelelwe ngobujamo obukhona njengomlambo: ihlathululo yegama kufanele inikelwe. Nayikuthi igama lithethwe egameni lesitjalo, igama nehlathululo yesitjalo kufanele inikelwe, ngegama ngelinye ilimi nakukghonekako.
Isibawo esinye nesinye kufanele sinikele imininingwana yomhlathululi omkhulu ophakamise igama.
Igama elingakhethwa kwesibili nalo kufanele linikelwe. Kukhambisa izinto msinyana nayikuthi umKhandlu unikelwe igama lesibili khona igama lokuthoma nalingamukelekiko ngelinye ibanga (njengobuyelelwa kwegama esele livunyiwe).
Sebenzisa kuphela iforomo elibekiweko. (Ungalitloli butjha ngomtjhini).
Imitlolo esekelako nenikela ilwazi ngegama yamukelekile.
Nawuthumela ngefeksi namkha ngeposo ye-elektroniki, isekele ngokuthumela imitlolo yamambala etlikilweko ngeposo.
UmKhandlu weNarha (SAGNC) ungathanda amalunga wemiphakathi yendawo nakangazibandakanya ekuthiyweni. Lapho umphakathi ungakghoniko ukuzalisa iforomo, ungabawa irhelebho emKhandlwini wePhrovinsi (PGNC) ngokusebenzisa uMasipala. UmKhandlu wephrovinsi nawo ungabawa irhelebho emKhandlwini weNarha (SAGNC), ongathumela lowo mraro ebarhubhululini abazizazi.
UmKhandlu uhlangana kathathu ngonyaka. Njengombana ukubambezeleka kubangwa maforomo angakazaliswa ngokupheleleko namkha ilwazi ekungasilo, abenzi mbawo kufanele bazi bona ukubekwa kwegama ebujameni obamukelekako yikambiso ede. Kufanele kube nesikhathi ekambisweni yokutlama yesikhathi sokulinda esingaba ziinyanga ezintathu, begodu kufanele kutlhogonyelwe bona iforomo lizaliswe ngendlela efaneleko khona kuzakukhandelwa ukubambezeleka okunengi.
TJHEJA: Sebenzisa iforomo linye kwesinye nesinye isihlongozo sejamo-bumbeko esithiywako.
Ikhetho lesibili i Nikela ihlathululo kunye nelimi okususelwa kilo igama ii Nikela umsuka wegama nayikuthi uyawazi.
Isihlongozo ngesaliphi ijamo-bumbeko isibonelo, iposofisi, indlela yesitimela, idorobha, idorobha labantu, idorojana, intaba, ibhitjhi, idamu isihlengele, itlufu, indlela yokudlula entabeni, umbundu, itheku, ilitsha, umrhoba, ipani, umqoqo, iphondolwandleni, isigodi namkha ifleyi, indawo yokuhlalisa nomuzi.
Ingabe indawo le ikusiphi isiyingi sakaMarhastrada nephrovinsi i) Ikude kangangani begodu kuliphi itjhuba ukusuka edorobheni eliseduze namkha i-ofisi lakaMarhastrada (isibonelo, amakhilomitha angu 15 ukuya eTlhagwini-Tjingalanga ye ii Tjengisa amakhambelano wejiyografi ngamalathitjhudi namalonghitjhudi nakukghonekako. Faka umebhe omncani oyi-A2.
Nakuyiwa ekuhlongozweni kokutjhugululwa kwegama, nikela igama lokuthoma namabanga wokutjhugulula.
Ubujamo bangokomthetho bomuntu namkha omunye umbawi, isibonelo, umbuso-sitjhaba, ojamele umnyango wombuso, Transnet, umbuso wephrovinsi, umbuso wekhaya, ikhamphani yangeqadi, isiqhema esinekareko, kunye nanyana ngubani.
Imininingwana yomuntu namkha loyo onekareko obekangena njengoletha ilwazi mayelana negama.
<fn>nde_Article_National Language Services_INCWAJANA EHLATHU (1).txt</fn>
ijamele abantu beSewula Afrika ngobunengi babo, imikghwa yokuqatjha neyokuphatha abasebenzi kube ngephathelene nekghono, nokuqala izinto ngelihlo elivulekileko, nelilungileko, nenefuneko yokulungisa ukungalingani kwesikhathi esidlulileko.
Isibopho somQatjhi nabaSebenzi...
Itjhebiswano NesiBethamthetho NeBandla EliPhetheko...
Itjhebiswano hlangana nabasebenzi...
Ukuziphatha komuntu nekareko yangeqadi...
IKomitjhini yabaSebenzi bomBuso inikelwe amandla ngokomThethosisekelo ka-1996, ukukhuthaza nokwenza bonyana izinga lomthetho wokuziphatha kwabasebenzi bemisebenzi efundelweko kiyo yoke ikoro yabasebenzi bombuso lihlale liphezulu. Ngo-1997 kwabethwa umThetho weRhelo lokuziPhatha eKorweni yomBuso, kwathi ngemva kwalokho waziswa kurhulumende omkhulu nakiborhulumende bamaphrovinsi. Kwafuneka nokuthi kutlanywe ikomba ngeRhelo lokuziPhatha kobanyana woke umuntu azolizwa kuhle, lona nokusetjenziswa kwalo, nakho koke elikhambisana nakho.
Egameni leKomitjhini yabaSebenzi bomBuso, ngizizwa ngihloniphekile ukwethulela zoke iimphathimandla ezisebenza embusweni weSewula Afrika leNcwajana eHlathulula ngeRhelo Lokuziphatha Labasebenzi Bombuso. IRhelo lokuziPhatha liyisika eqakatheke khulu ehlelweni elihle lokubusa nelokuziphatha kuhle kwabasebenzi bembusweni. Isikweli lithinta neendaba ezinjengokuhlonitjhwa kwamalungelo wobuntu, ukusebenza komthetho, isibopho sokuziphendulela kilokho umuntu akwenzekako, ukwenzela izinto emkhanyweni kurhulumende, ukuziphatha komuntu kanye nekareko yangeqadi.
IKomitjhini yabaSebenzi bomBuso ibawa boke abasebenzi bombuso, ukusukela komncani ngesikhundla ukuya kosesikhundleni esiphezulu kinabo boke, bonyana batjengise ukuzwisisa ikambiso, nemilayelo kanye nemilayo ephethwe liRhelo lokuziPhatha. Lokhu-ke akusinto ekghonakalako nje kwaphela, kodwanana bekuyinto enikelwe namandla wokwenziwa, izakhamizi zethu nazizakwenzelwa umsebenzi omuhle ngokufaneleko. Kuqakathekile godu nokuthi iimphathiswa kufuze bona zikhambe ngomthetho wokuzirarha, nokuzala izipho neminikelo, njengombana lokho kungathathwa njengokuthengwa nje.
Sifisa ukubuka nokuthokoza boke abaphathi neemphathimandla abafaka isandla ekukhuthazweni nekuphakanyisweni kweRhelo lokuziPhatha eKorweni yomBuso. Ngithanda ukunikhuthaza ukobana niqine njalo ngomsebenzi omuhle, begodu ningathomi niyitjhiye esithubeni iselela yokukhuthaza ummoya wokusebenza njengabantu abanefundiso embusweni.
IKomitjhini yabaSebenzi bomBuso ithemba bona incwajana esihlathululi le izakuba yikomba elirhelebho ekukhuthazeni ukwethembeka nokuzipatha kuhle emsebenzini, ibe ikhuthazele nokuthi soke sitjhisakalele ukungabubekezeleli ubukhohlakali eSewula Afrika.
Kokuphela-ke, ngithanda ukukhuthaza boke abasebenzi bombuso bona baqinisekise bonyana indlela abaziphatha ngayo ikhambisana neenrhuluphelo nekambisolawulo elawula umbuso, nokuthi futhi baziyajeza iRhelo lokuziPhatha kanye nayo iNcwajana esiHlathululi le.
Kokuphela, siwuthokoza kuzala umlomo umNyango wezokuThuthukiswa kweeNarha ngeeNarha kaRhulumende weBhrithani ngokusekela kwawo ngemali yokugadangisa iNcwajana Ehlathulula Ngerhelo Lokuziphatha Labasebenzi Bombuso le.
Umnqopho wencwajana le kuhlathulula ngokuzeleko lokho okuphethwe liRhelo lokuziPhatha. Ukutlolwa kweRhelo langokomthetho lokuziPhatha labaSebenzi bomBuso kufune ukutlolwa ngamagama amafitjhani, anembako nangamagama asemthethweni. Incwajana le inqophe ukwenza irhelo lokuziphatheli lizwakale kuhle kibo boke abasebenzi bombuso.
Incwajana le akunakambisolawulo etja eza nayo, begodu ilandela isijamiso nendlela yokunombora efanako neseRhelweni lokuziPhatha, ukwenzelela bona kubelula ukulinganisa nokuthomanisa. Ekusebenziseni kwayo incwajana le, iminyango yombuso kufuze ilinge ukungezelela iimbonelo zayo, eziphathelene nezikhambelana nebhoduluko layo.
Kufanele sitjho sigandelele bona ukutlanywa nokutlolwa kwencwajana le kulihlelo lomsebenzi omkhulu, begodu kufuze sitjho nokuthi kungafuneka ukobanai inande ibuyekezwa, njengeRhelo lokuziPhatha ngokwalo.
Bonyana kuzokukhuthazeka izinga eliphezulu lokuziphatha ngendlela enefundiso emsebenzini, abasebenzi bombuso kufuze bona bakhuthazwe ukucabanga nokuziphatha ngendlela yefundiso yokuziphatha. Ngalokho-ke incwajana le kufuze isebenze njengesiza yokutlama nokwethula iimfundo ezifitjhazana zokuthwasisa nokubandula boke abasebenzi. Incwajana le iphethe neembonelo ezinengi ezitjengisa uburhiyarhiya besiko nendlela yokuziphatha emsebenzini, ezingasebenza njengesendlalelo sokuthwasisa neseembonelo ekungafundiswa ngazo.
Njengomkhambisani weRhelo lokuziPhatha, incwajana le ingasiza ekwenzeni ukobana umphakathi uhlale ubathemba abasebenzi bombuso ngokuthembeka kwabo nangokungathathi hlangothi kwabo, ngokunikela ubuncani balokho okulindelweko ngendlela yokuziphatha elungileko.
Kuliqiniso elivunywa mumuntu woke bonyana abantu bafunda ngokutjheja nokulimuka. Ngebanga lalokhu-ke, kubekwa isibopho esikhethekileko phezu komqatjhi, iimphathimandla (aboNgqongqotjhe naboSomkhandlu) ezingeni lezombanganarha, nabaphathi babasebenzi bombuso kiwo woke amazinga, bonyana bakhe ibhoduluko elifaneleko la kuzakubekwa khona iinrhuluphelo zamagugu, kube kwenziwe neembonelo ezizakuba sibonelo kibo boke abasebenzi.
ISigaba 195 (a) somThethosisekelo sifuna bona "kuphakanyiswe izinga eliphezulu lomthetho wokuziphatha, belibabalelwe bonyana lihlale linjalo" embusweni ngokuphelela kwawo. Ngokwesivumelwano esihlanganyelweko (umKhandlu wabaSebenzi bemBusweni wokuVumelanisa nokuBonisana isiQunto senomboro 2 saka-1999), boke abasebenzi beKoro yemBusweni banesibopho sokuthambela nokukhambisana neRhelo lokuziPhatha elibekiweko. Njengombana-ke lokhu kusisendlalelo ekwakhelwa phezu kwaso amagadango wokukhambela ngaphambili, nawokulungisa ngitjho nawokukhalima imbala, umqatjhi kufuze enze koke okungakghonakala ukuqinisekisa bona koke okuphethwe mthetho weRhelo lokuziPhatha kwaziwa ngibo boke abasebenzi.
Kuqakathekile ukubuyelela godu egameni lokobana owona mnqopho womthetho weRhelo lokuziPhatha bubuhle bokuphakamisa nokukhuthaza ukuziphatha okusibonelo. Nanyana kunjalo, umsebenzi uzakuthweswa umlandu wokuziphatha kumbi ngokomThetho otjhiwo ngehla lo, begodu angakhalinywa ngokweengaba 18 ukuyokufika ku-27 njengokutjhugululwa kwawo emThethwenimlingwa wezamaTjhuguluko ka-1997, nakufumaniseka bona uphula umbandela womthetho weRhelo lokuziPhatha.
Umsebenzi kufuze athembeke eRiphabhligini begodu ahloniphe umThethosisekelo, akhambe ngemibandela yawo emsebenzini wakhe wamalanga woke.
Igama elithi "iRiphabhligi" kufuze lithathwe njengegama elitjho "inarha" - okuyiSewula Afrika. Kuyifuneko eqakatheke khulu bonyana boke abasebenzi bombuso bathembeke enarheni yekhabo.
UmThethosisekelo ukhuluma ngamaphuzu athileko aphathelene namalungelo nerhuluphelo yazo zoke izakhamuzi. Lombandela weRhelo lokuziPhatha, kokuthoma ufuna ukuthembeka kwabasebenzi bombuso kilelihlelo ledemokhrasi elisebenza njenganje. Kwesibili, ubukhulu bomThethosisekelo kufuze bamukelwe bebuhlonitjhwe mumuntu woke. Kwesithathu, omunye nomunye umsebenzi wombuso kufuze abe nelwazi elilingeneko lalokho okuphethwe mThethosisekelo nomnqopho wawo njengendlela yokulawula nokubulunga ihlelo lakhathesi.
Isibonelo 1: Abasebenzi bombuso emazingeni ahlukahlukeneko banesandla ukufika ezingeni elithileko ekwenzeni iimphakamiso zemithethomgomo. Nanyana ngisiphi isiphakamiso esenziwako kufuze bona sihlolwe siqalisiswe kuhle ukuqiniseka bona angeze siphambane nommoya namkha/nemibandela ethileko yomThethosisekelo. Ikambisomgomo yomthethosisekelo njengokuba nelizwi komphakathi nokwenzelwa kwezinto emkhanyweni emisebenzini eyenzelwa umphakathi kufuze bona nakho kulandelelwe ukufikela la kukghonakala khona ehlelweni lokwakha umthethokambiso.
Isibonelo 2: Isigaba 33 somThethosisekelo sithi woke umuntu amalungelo wakhe akhisinyezwe magadango wokuphatha unelungelo lokunikelwa amabanga atloliweko. Lokhu-ke kutjho bona omunye nomunye umsebenzi wembusweni nakazakukghona ukukhamba ngemibandela yomThethosisekelo, kufuze bona enze iqiniso lokobana iinqunto namagadango athathwa kezokuphatha athathwa ngamabanga azwakalako, kobanyana amabanga lawo anganikelwa umuntu loyo othintekileko. Lokhu-ke kutjho bona woke amagadango wezokuphatha kufuze bonyana aphumelele nakalingwako kuhlolwa bonyana athethwe ngehlelo lokwenzela izinto emkhanyweni na.
Lombandela utjho bonyana la kufuze kuthathwe khona iinqunto namkha lapho kufuze bona umuntu azisebenzisele khona ingqondwakhe ngokubona kwakhe, kufuze bonyana kucatjangelwe iinrhuluphelo zomphakathi ntanzi. Iinrhuluphelo nekareko yomsebenzi wombuso ngokwakhe namkha ezinye iinrhuluphelo ezihlangothi linye kufuze bona zize ngemva kweenrhuluphelo zomphakathi.
Isibonelo 1: Umsebenzi osebenzisa ikghono lezandla esibhedlela ubotjhwe yikontraga yakhe yomsebenzi bona asebenze ukusukela ngo-08:00 ukuyokufikela ngo-16:30. Akunakambiso ebekiweko emalungana nesikhathi esingezelelweko esibhadalwako. Izulu libethe lawisa isitetjhi segezi ekhanyiswa esibhedlela, nje-ke amathiyetha asebenza ngejenereyida. Nayo ijenereyida leyo iyatshwenya, ngalokho-ke umsebenzi osebenza ngezandla loyo ulayelwa bona ayokulungisa ijenereyida leyo ngo-16:00. Ebujameni bezinto obunjalo kuzakulindeleka bonyana lomuntu osebenza ngezandla loyo aqede umsebenzi wokulungisa ijenereyida leyo ngaphambi kobana angatjhayisa, ngitjho nanyana ingasebenza bekudlule isikhathi sayo esibekwe yikontraga yayo yomsebenzi.
Isibonelo 2: Ubunengi babasebenzi abasebenza e-ofisini yesiphande batjengisa bonyana bafuna ukuthatha isikhathi sabo sokuphumula ngonyaka ngoDisemba. Nange boke njalo bangavunyelwa ukuthatha isikhathi sokuphumula ngasikhathi sinye njalo, kuzakutjho bonyana ngesikhatheso i-ofisi angeze ikghone ukuwusebenzela kuhle umphakathi. Lokho-ke kutjho bona abaphathi nabasebenzi kuzakufuneka bonyana bakhulumisane bazwane, kube nabarhobhako ekarekweni yabo, kobanyana kuzokuba nabantu abaneleko abazakusala basenza umsebenzi ngendlela ejayelekileko, abanye nabasaye esikhathini sokuphumula.
UmThetho wamaLungelo wobuNtu osemThethwenisisekelo, hlangana nokhunye okuvikelako, uvikela namalungelo wezombanganarha wesinye nesinye isakhamuzi, okubalwa hlangana nawo nelungelo lokukhambisana kanye nelokuba lilunga lehlangano yezombanganarha ethandwa ngiso. Umphumela wekhetho kbonyana ihlangano ethola amavowudi amanengi kube ngiyo ethatha umbuso. Lokhu-ke kutjho bonyana ikareko ethileko yomsebenzi wembusweni angeze yavela emphumeleni wekhetho. Kungatjho godu nokuthi imisebenzi ebekwe phambili, nehlelo lemisebenzi ezokwenziwa kanye nemithethomgomo eyamukelwe nguRhulumende wangesikhatheso kungahluka kunemisebenzi umsebenzi wombuso ngamunye azibekele yona phambili. Nokho-ke abasebenzi bombuso kufuneka bamsebenzele ngokuzinikela, nangokuthembeka kanye nangelwazi labo elipheleleko uRhulumende okhethiweko wesikhatheso nabaphumelelisa imithethomgomo yakhe.
Isibonelo 1: Umsebenzi wombuso yena ngesingaye ukholwa bonyana ithlogomelo elisisekelo lezamaphilo ngilo ekufuze libe phambili kinayo yoke imisebenzi eyenzelwa isitjhaba enarheni yekhethu, godu bewusekela nehlangano yezombanganarha esikhambisana naloyo mbono. Nokho-ke uRhulumende obusako yena uthethe njengomthethomgomo oqakatheke khulu ukwakhela abantu izindlu, nokhandela ubulelesi. Umsebenzi kuzakulindeleka bonyana alamukele irherho lakaRhulumende lokukhambisa izinto ngokuqakatheka kwazo. Nokho lokhu akutjho ukugandelela imibono eyakhako neyokutlama.
Isibonelo 2: Nayikuthi uRhulumende obusako ucabanga ukufezakalisa ihlelo elithileko, kufumaniseke bona msebenzi ongayelelisa bonyana ihlelweli lingahlinywa bunjani kuhle, umsebenzi loyo, ngaphandle kokuphikisana nehlelo, kuzakufuneka bonyana ayibekele ngeqadi imizwa yakhe nokuthi athathe isiqunto ngokucabangisisa, ngokuqala kuphela ezinye iindlela ezihlukeneko ezingathathwa kanye nobuhle nobumbi benye nenye indlela, ngalendlela alinge ukuthola indlela ehle yehlelwelo ezakusebenza ebantwini abathintakako.
Umsebenzi wombuso nakazakukghona ukusebenzela uRhulumende obusako nomphakathi kuhle nangekghono, kufuze bona azi okumumethwe msebenzakhe, azi nemithethomgomo okufanele umsebenzakhe wenziwe ngayo kanye nekambiso ekufuze ilandelwe.
Iinkhulu ezongameleko zithwele umsebenzi wokuqinisekisa bona abasebenzi bayazi ngokumumethwe misebenzabo. Abasebenzi nabo ngokunjalo bathwele isibopho esifanako sokwenza umzamo wokuba basebenzi abanelwazi, abakwazi nokusebenza ngekghono nangokulandela imithethomigomo ebekwe emsebenzini, kobanyana kuzokusizakala umphakathi abawusebenzelako.
Isibonelo 1: Ukungazi imithetjhwana yezemali yekoro yabasebenzi bombuso, isiphathimandla sivumela ukuthengwa kwepahla ngaphandle kokuthola imvumo efaneleko emNyangweni olawula iimali. Igadango elinjalo lizakutjho ukusetjenziswa kwemali ngokungakavunyelwa godu kungabanga ukusetjenziswa kweemali ezinengi kugjinyiswana emakhotho, kulingwa nokulungisa umonakalo owenzekileko.
Isibonelo 2: Ngebanga lokutlhoga ilwazi, umsebenzi othileko udurhisa umuntu owenza isibawo sokuthola umrholo womhlalaphasi, amtjele ngeemfuneko okungasizo, nendlela kambiso okungasiyo ekufuze ayilandele nakenza isibawo esinjalo, namkha amtjele imali engasiyo yomrholo azawuthola umuntu loyo. Lokho-ke kungaba nomphumela omumbi khulu phezu kwelunga lomphakathi elenza isibawo.
Ziimbadlwana iinjamiso ezisungulwe ngaphasi komThethosisekelo (umVikeli womPhakathi, umHloli maZombe wama-Akhawundi, iKomitjhini yabaSebenzi bomBuso, iKomitjhini yezokuLinganiswa kobuLili, njll.) nezinye iinjamiso zisungulwe ngomthetho wePalamende (amabhodi wamathenda, amakomitjhini wephenyo, njll.). Iinjamiswezi zisebenza njengelihlo lokuqinisekisa bonyana yoke imisebenzi yembusweni ikhamba beyenziwa kuhle. Ngalokho-ke abasebenzi bombuso akukafaneli bonyana iinjamiswezi baziqale ngelihlo elimbi, kodwanana kufuze bona bazilekelele ukwenza imisebenzi yazo, njengokuthi nje baziphe ilwazi nehlathululo ezingayitlhoga.
Isibonelo 1: Nayikuthi i-ofisi yomVikeli womPhakathi ibawiwa bona iphenye ngesililo esithileko selungu lomphakathi elilila ngokuthileko emNyangweni othileko kaRhulumende, i-ofisi le izakulindela isebenziswano ehle nabasebenzi bomnyango loyo ekunikeleni ilwazi elifunekako.
Isibonelo 2: Nayikuthi umHloli maZombe wama-Akhawundi uthola okuthileko okungakhanjiswa ngendlela, ngeemali zomnyango othileko, iimphathimandla zomnyango loyo akukafaneli bona lokho okutholwe mHloli maZombe wama-Akhawundi zikuthathe ngomoya omumbi. Kufanele bona zizwisise bezithabele umsebenzi owenziwa mHloli maZombe wama-Akhawundi godu zisebenzisane ne-ofisi lomHloli maZombe wama-Akhawundi ukurarulula imiraro ekhona.
ukukhuphula izinga lepilo lazo zoke izakhamuzi, kanye nokutjhaphulula ikghono lomunye nomunye umuntu; kanye nokwakha iSewula Afrika ebumbeneko nekhamba ngedemokhrasi, ezakwazi ukuthatha indawo yayo efaneleko njengombuso ozijameleko hlangana nomkhaya weentjhabatjhaba.
Nakuzakukghonakala ukuphumeleliswa nokugcinwa kweminqopho ebekwe mThethosisekelo ibe ihlale ilapho ibekwe khona, kuzafuneka imizamo enehloso neyokuzimisela kizo zoke izakhamuzi. Abasebenzi bombuso bathathwa njengengcenye "kaRhulumende", ngalokho-ke lokhu kuqakatheke khulu ngehlangothini labo.
Isibonelo 1: Ummoya omuhle wokusebenzisana esiqhemeni, nobudlelwana obuhle hlangana nabasebenzi kanye nommoya omuhle, wokusebenzisana begodu notjengisa ukwazi umsebenzi hlangana nesiqhema sabasebenzi bemihlobo ehlukeneko abasebenza bunqopha ngomphakathi, uzakuba sibonelo esihle emphakathini woke. Isibonelo esihle kungaba li-ofisi elikhupha iincwajana zokuzazisa namkha amapaspoti.
Isibonelo 2: Umsebenzi kufuze alinge ukuzitlolisa neziko lezefundo afunde elinye lamalimi asemthethweni akhulunywa endaweni asebenzela kiyo. Kufuze godu nokuthi akhuthaze ukurhumutjhela kwamanye amalimi asemthethweni emihlanganweni nakufunekako.
IKoro yabaSebenzi bomBuso isebenzela umphakathi woke, begodu umphakathi ulindele ukuphathwa ngokulingana, ngendlela etjengisa ikghono nelwazi lomsebenzi nenobungani. Ngalokho-ke abasebenzi kufuneka benze imizamo yokuzalisa leziimfuneko ngokubaphatha kuhle nangokufana labo abasebenza nabo nalabo ababasebenzelako, ngendlela engasoze igcine ngokwakha ukwethenjwa kuphela ekorweni yabasebenzi bombuso, kodwanana nezakubuye yenze nokobana kuthatjelwe izinga nekghono lemisebenzi eyenziwako.
Isibonelo 1: Umsebenzi uphethe isikhundla emnyangweni lapho iimbawo zemisebenzi ethileko ezibuya emphakathini zitjhejwa khona. Umakhelwana womsebenzi uyalemuka bona angafaka ummoya ekambisweni bese aye kuye ngomnqopho wokumbawa bona arhabise isibawo. Umsebenzi kuzakufanela bona atjheje ubujamobu ngokukhulu ukuyelela, ngombana elinye nelinye igadango alithathako ukurhelebha umakhelwanakhe lingathathwa njengelibeka umakhelwana ngebuhleni kunabanye ababawi.
Isibonelo 2: Umsebenzi kufuze bona abawe amakhastamakhe bona ajame umjeje, kobanyana omunye nomunye azakutjhejwa nakufika isikhathi sakhe, ngaphandle kokukhetha abanye namkha ngaphandle kokubonwa njengomuntu ongathi ukhetha abanye.
Umsebenzi uzithobile, ulirhelebho, godu ufukeleleka bulula ekusebenzisaneni nomphakathi, ngazo zoke iinkhathi uphatha amalunga womphakathi njengamakhastama afanelwe lizinga eliphezulu lobujamo bomsebenzi.
Kuqakathekile ukobana abasebenzi balemuke bonyana, ngokujoyina kwabo ikoro yabasebenzi bombuso, bazibophelele ekusebenzeleni umphakathi woke.
Umphakathi ulindele ukusetjenzelwa, lokho umbuso ekufuze uwenzale khona, begodu kulindeleke bonyana abasebenzi abawusizako bahlale bakhona balindele ukusiza, begodu bawusize ngomoya omuhle nangendlela efaneleko.
Isibonelo 1: Umsebenzi uthola umtato ovela kelinye ilunga lomphakathi kodwanana kuyakhanya bonyana umbuzo walo kufanele uphendulwe ngomunye umnyango namkha elinye ihlangothi lomnyango loyo. Umsebenzi utjela umuntu loyo bona akalinge lapha khunye. Lokhu-ke kungarholela ekuthini ilunga lomphakathi lidluliselwe ebantwini abahlukeneko ngaphandle kokuthola irhelebho alifunako. Lokhu-ke akuwurhelebhi umphakathi begodu kwakha umbono omumbi ngeziko lemisebenzi yomphakathi. UMsebenzi kufanele azibophelele ekufuneni bona ngimuphi umuntu olungileko namkha umnyango godu adosele umuntu loyo umtato nasele akutholile lokho.
Isibonelo 2: Nakunikelwa ngomsebenzi ekhawunthareni umsebenzi akunamuntu ojame ekhawuntharenakhe ngesikhathi umsebenzisanakhe anabantu abalindele ukurhelejwa. Umsebenzi kufanele arhelebhe umsebenzisanakhe kanye nomphakathi ngokubizela abantu keyakha ikhawunthara, kuye ngokuthi unelwazi elaneleko ngomsebenzi ofaneleko.
Isibonelo 3: Nayikuthi ilunga lomphakathi liya esiphathinimandla liyokufuna isikhathi abangakhulumisana ngaso, njengokuthi nje ayokufuna imininingwana ngokuthi umuntu ukulungela njani ukuthola indlu yomBuso, isiphathimandleso kufuze bona silinge ukutholela umuntu loyo isikhathi angakhulumisana ngaso naye msinyana ngokungakghonakalako. Lokhu angeze kugcine ngokutjengisa ukutholakala lula kwesiphamandleso, kodwanana kuzakutjengisa nokuthi sizimisele ukurhelebha.
Nanyana iindingo namkha/nokukhathazeka kwamalunga womphakathi emehlweni wabasebenzi bombuso kungenzeka zibonakale zingakatjhubi njengombana amalunga womphakathi ngokwawo acabanga, abasebenzi bombuso kufanele banikele irhelebho ngokuzithoba nangendlela enekghono, ilwazi namkha nokuhlahla ukurarulula imiraro yabo.
Ukukhathazeka okuzwakaliswa babantu namkha iinqhema kufanele bona kutjhejwe. Ukulandela ikambiso yokubonisana neyokwenzela izinto emkhanyweni eendabeni ezinje kungarhelebha kwamambala ukutjheja ubujamo nokukhathazeka komphakathi.
Isibonelo 1: Ikliniki yezamaphilo asisekelo isatlanywa emphakathini wemakhaya kodwana enye indlela engathathwa kunikela ngeklinigi engumakhamba ngendlwana. Umphakathi kufanele kuboniswane nawo ukuthola ukunyula kwabo. Lokhu-ke kuzakwenza iqiniso lokobana kuthathwa isiqunto esihle begodu kuzakufaka umphakathi kusathoma.
Isibonelo 2: Umsebenzi womphakathi unokuziphendulela mayelana nokusebenzana neembawo zokuphungulelwa iindleko zokwakha zabantu ababedimeke amathuba ngaphambilini abahlala emikhukhwini. Nayikuthi iimbawezo azitjhejwa msinyana nangekghono, kungatjho bona liriyada iriyada yoke iphrojekthi yokwakha izindlu godu nabantu kuzakufuneka bonyana bahlale ebujameni obungasi buhle isikhathi eside kunaleso ebesingathathwa nayikuthi bekunikelwe ngomsebenzi wamsinyana.
Urhulumende obusako uyibeke yakhanya ihloso yakhe yokuqalelela abantu ababedinywe amathuba phambilini, njengombana kubekwe eHlelweni loKwakha nokuVuselela Butjha (i-RDP). Lokhu-ke kufuze bona kwenziwe ngiyo yoke iminyango kaRhulumende, ngemisebenzi eyabelwe yona ngokwahlukahlukana.
ISewula Afrika yinarha esathuthukako begodu isiquntu esikhulu sesitjhaba sayo, ngamabanga ahlukahlukeneko, asazi ngamalungelo neembopho zaso, imisebenzi esifaneleko, ikambiso okufanele siyilandele begodu nokuthi ngubani okufanele siye kuye kilendima. Njengombana ikoro yabasebenzi bombuso isebenzela boke abantu bayo nje, abasebenzi bayo kumsebenzabo ukwazisa boke abantu bomphakathi abanganalwazi, babatjengise indlela, babaphe nerhelebho abalitlhogako. Lokhu kufanele bona kwenziwe ngesihle nangekghono, ngitjho nanyana kungatjho bonyana kubizwe ngendlela enobuntu kesinye isijamiso namkha umakhiwo.
Isibonelo 1: Abasebenzi kufanele badlalwe indima emahlelweni wokuthuthukisa namkha wokukhuphula enziwa minyango yabo begodu baqinisekise bonyana amahlelo anjalo aragwa ngendlela efaneleko nangesikhathi abekelwe sona.
Isibonelo 2: Nabasebenza ngamalunga womphakathi ebujameni bezamaphilo, abasebenzi kufanele basebenzise ithubelo ukulemukisa abantu nakube basola bona liyatlhayela ilwazi labo lokukhandela amalwelwe. Lapho abasebenzi bangakghoniko ukunikela ngalo loke irhelebho elifunekako ngokwabo, kufuze badlulisele umuntu abafuna orhgelejwako kabanye abasebenzisani kobanyana azokuthola isiyeleliso nokuhlahlwa okufaneleko.
Umsebenzi akabandlululi elinye ilunga lomphakathi ngokungakafaneli ngebanga lobutjhaba balo, ubulili, umhlobo namkha bonyana ubuyaphi, umbala, ukwenyula ubulili obuthileko, ubudala, ukurholophala, ikolo, ikolelo yezombanganarha, isazelo, ubukholwa, isiko namkha ilimi.
Njengombana sekutjhiwo, ikoro yabasebenzi bombuso isebenzela boke abantu nawo woke umphakathi eSewula Afrika, ngaphandle kokukhetha bonyana babobani eSewula Afrika. Elinye nelinye ilunga lomphakathi linelungelo ngokomthethosisekelo lokuphathwa ngehlonipho. Ngalokho-ke abasebenzi kufuneka bonyana baphathe woke amalunga womphakathi ngokufana, ngobungani nangekghono, bawenze azizwe athola irhelebho afanele ukulithola.
Isibonelo 1: Umsebenzi angasola bona ilunga lomphakathi elifuna irhelebho mhlamunye, isibonelo, limhlobo othandana ubulili bunye. Nanyana lokhu kuyinto umsebenzi womphakathi angavumelani nayo nakancani, kodwana kusalindeleke bonyana arhelebhe umuntu loyo ngendlela ehle nefaneleko njengombana bekazakwenza kelinye nelinye ilunga lomphakathi.
Isibonelo 2: Abantu abambalwa bajame emjejeni godu kungena usaziwako emphakathini begodu alindele bona arhelejwe khonokho. Nayikuthi umsebenzi uvumela umuntu loyo angenelele, kutjho bonyana ubandlulula abanye abantu abalindele ukurhelejwa.
Umsebenzi akasebenzisi kumbi isikhundla sakhe embusweni ukukhuphula namkha ukuzindlela amakareko wesiqhema sezombanganarha namkha zesiqhema esinekareko.
Njengombana ikoro yabasebenzi bombuso isebenzela woke umphakathi, nawo ohlukaniswe ngeenqhema ezihlukeneko ezinekareko, iinhlangano zombanganarha kanye nabantu beenkolelo ezihlukeneko, njalo njalo, kuyazitjho-ke bona abasebenzi bombuso akukafaneli bonyana bazihlanganise neendaba ezingenza babonakale njengabantu abanyula ezinye iinqhema kunezinye.
Ngokwekoro yabasebenzi bombuso, woke amaklayenti kufuze bona arhelejwe ngokulingana ngokuya kwemithethomgomo yimbuso obusako ngesikhatheso. Ngakho-ke umsebenzi kufuze bona azwisise kuhle umahluko hlangana nomsebenzi awenzela umbuso ophetheko nokubandakanyeka bunqopha eendabeni zezombanganarha zesiqhema esithileko.
Isibonelo 1: Umsebenzi ulilunga isosayithi yezamasiko okufanele bona iphalisanele izabelo ezivela emBusweni njalo ngonyaka. Umsebenzi ophethe isikhundla esiphezulu emnyangweni kufanele bona alinganise, asebenze abe enze iimphakamiso ezimalungana nalokho godu azithumele kuNgqongqotjhe ofaneleko. Umsebenzi onjalo akukafaneli bona asebenzise isikhundla sakhe ukwenyula isibawo sesosayithi alilunga layo namkha azindlele iimbawo zamanye amasosayithi. Umsebenzi onjalo kufuze bona avezele isikhulu esimongameleko woke amakareko wakhe namkha ubujamo lapho kungahle kube nokubethana kwamakareko.
Isibonelo 2: Abasebenzi kulindeleke bona basekele ngokubonakala aboNgqongqotjhe namkha aboSomkhandlu babo ekulungiseleleni imitlolo, njll njll., ezakusetjenziselwa imisebenzi esemthethweni, efana neekulumopikiswano zemitlamo yemithetho. Nokho abasebenzi bombuso akukafaneli bonyana bazibandakanye ekulungisweni nekutlameni imitlolo ezakusetjenziswa nguNgqongqotjhe namkha nguSomkhandlu eminqopheni yezombanganarha.
Umsebenzi uhlonipha abe avikele isithunzi somunye nomunye umuntu kanye namalungwelakhe njengombana atholakala emThethwenisisekelo.
Abasebenzi kufanele baziphathe ngendlela enehlonipho nabaseduze kwabalingani babo nomphakathi, ngaphandle kobana babobani, baqaleka bunjani, khuyini ubujamo babo, njll njll. Ukuziphatha kwabasebenzi kwabanye kufanele kuhlale kungokunobungani, okunerhelebho nokutjengisa ikghono.
Isibonelo 1: Nayikuthi abasebenzi abanikela ngomsebenzi ekhawunthareni batjhidelwa lilunga lomphakathi eliburhiqwa khulu nelibanga itjhada, kufanele bamphathe ngendlela abaphatha ngayo abanye abantu, bamrhelebha ngokuthula nangobuhle. Kuqakathekile ukukhumbula bona umphakathi uzabe ubuqalile ubujamobegodu abasebenzi bangathuthukisa isithunzi sekoro yabasebenzi bomphakathi ngokuphatha ubujamobu ngendlela etjengisa ikghono. Nayikuthi ubujamo buphuma ngaphasi kwelawulo begodu abasebenzi bayahluleka ukubulawula, akukafaneli bathathwe mumoya ophezulu, kodwana kufanele bamthathe umuntu loyo bamuse esikhulwini esibongameleko, okungaba ngiso esingakghona ukusebenza ngaye ngeqadi.
Isibonelo: Abantu baragwa kutlhoga imali bona babawe irhelebho lezabelo zehlalakuhle. Iimphathimandla eziqalene nomsebenzi wokubarhelebha ngamaforoma afunekako kufanele zizwelane nobujamo babo godu zibasebenzele ngomuzwa otjengisa ukuzwisisa ubujamo babo.
Umsebenzi uyalivuma ilungelo lomphakathi lokuthola ukufikelela elwazini, ngaphandle kwelwazi elivikelwe mthetho.
UmThethosisekelo unikela ngamahlangothi amabili mayelana nokufikelela ilwazi. Kokuthoma, kukhuthazwa kokwenzelwa kwezinto etjhatjhalazini, okuzakunikela isakhamuzi esinye nesinye ukufikelela okwaneleko elwazini loke elisekarekweni yomphakathi. Lokhu kuzakukghonakalisa bona bazibandakanye ngokubonakalako ekuhlonyweni imithethokambiso abangathanda ukuyibona ifezakaliswa. Kwesibili, iinjamiso godu zinqophe ukukghonakalisa izakhamizi bona zivikele imihlobo ethileko yamalungelo asisekelo njengombana anikelwa liRhelo lamaLungelo wobuNtu. Bangabawa amabanga atloliweko kwesinye nesinye isenzo sezokuphatha esingangabathinta khulu. Ukudlula lapho, bangabawa godu nelwazi lesenzo esingavikela amalungelowabo.
Njengombana woke umsebenzi wembusweni asazi nje, ukubekwa kwelwazi liphi kusekarekweni yomphakathi kuyinto ehlangahlangeneko. Elinye ilwazi lithathwa njengelwazi elivikelwe minyango ngokuya kwemiHlahlandela yamaZinga amaNcani wokuPhepha kweLwazi njengombana akhutjhwe yi-Ejensi yezobuHloli yesiTjhaba. UmThethomlingwa weNtandoyenengi eVulekileko nawo unqophe ukuhloma umleyo ofaneleko ngawo indaba le izakuphathwa minyango. Lokhu kuhlangahlanganiswa godu kukobana umThetho wobuDlelwana bezabaSebenzi ka-1995 nawo unikela ngeendlela ezibunqopha ukukghonakalisa bona abasebenzela umphakathi bathole ukufikelela elwazini eliphethwe ngurhulumende njengomqatjhi khona kuzakuvikelwa amalungelo athileko wabasebenzi.
Abasebenzi kufuze ngaso soke isikhathi balivume ilungelo lopmhakathi lokufikelela ilwazi.
Omunye nomunye umnyango kufanele bona uhlome imithethomgomo efaneleko ekhambisana nomthetho wenarha ukulawula lendaba eenhlanganweni ezifaneleko.
Abasebenzi kufanele bayazi imithetjhwana nemithethomgomo elawula lendaba ngaphakathi kweminyango yabo.
Amabanga wesenzo nendlela elandelweko ebe nomphumela wesenzo sezokuphatha kufanele irekhodwe kuhle khona ilwazi lizakutholakala nalifunekako.
Nayikuthi ilwazi elibawiwe lilunga lomphakathi alitholakali, amabanga azwakalako ngesiqunto esinjalo kufanele anikelwe elungwini lomphakathelo.
Isibonelo 1: Kuqakatheke khulu ukobana umphakathi unikelwe ilwazi ngesikhathi esifaneleko. Nayikuthi ilunga lomphakathi lifuna ilwazi ngokutholakala kwemifundalize kodwana anikelwe lona sele kudlule ilanga lokuvalwa kwesikhathi esithileko sefundo ephakamileko sonyaka, unqopho wokukhupha ilwazelo awusekho.
Isibonelo 2: Ukufikeleleka kwelwazi kutjho godu bona ilwazi kufanele ligcinwe belibekwe ebujameni banjesi ngamalanga. Nayikuthi ilunga lePalamende libawa ilwazi elithileko mayelana nekulumo esezako ePalamende, ukungakghoni komnyango ukunikela ngelwazi elinembako nelingelagadesi ngesikhathi kungalimaza ikambiso yentando yenengi.
Isibonelo 3: Ukwenza ilwazi litholakale okungasi ngelinembako nacho kungaba nomraro. Amalunga womphakathi, isibonelo, angabuza ngokufezakaliswa kwehlelo elitjha imininingwana yaloesengakavunywa buphathimandla obufaneleko. Umsebenzi ongakwaziko lokhu, kodwana owazi ngeminingwana yokuthoma yehlelo anganikela umphakathi ngelwazi okungasilo lomthetho. Umsebenzi womphakathi ungaphathwa ziinhloni nayikuthi amatjhuguluko ayenziwa ehlelweni begodu lihlonywa ngendlela ehlukilekokilho ebekulindelwe mphakathi.
Kuqakathekile bonyana boke abasebenzi balimuke bonyana basebenzela umnqopho munye, okukusebenzela uRhulumende obusako nomphakathi ngokukghonekako kanye nangokwethembeka. Abasebenzi kufaneke ngakho-ke benze umzamo okhethekileko ukubambisana. Ngokurhelebhana nokusekelana godu nangokwabelana ngelwazi, imiqondo, nemithombo (lapho kukghonekako), abasebenzi bazakukghonakaliswa ukusebenza ngekghono khudlwana kanye nangekareko elikhulu lombuso nomphakathi.
Isibonelo 1: Kuqakathekile ukuwazi woke umnqopho namkha ihloso yemisebenzi yesitjhaba godu nokuzwisisa bonyana ngitjho nencani ingcenye eyenziwa kuhle, iba nesandla ebuhleni bamazombe. Umsebenzi kufanele ngakho-ke bona ayamukele imibono nemibono yabasebenzisani bakhe nalabo ababuya emaphikweni amanye. Asikho isikhala somona namkha "utjhida endawenami" ekorweni yombuso.
Isibonelo 2: Umsebenzi nakabona bonyana isidingo esithileko somphakathi sizangazaliseka nangee i-ofisakhe nayisebenzisana ngokuzwana nenye, umsebenzi loyo kufanele azitshwenye afunisise ngokusebenzisanokho, nanyana iinkhulu ezisebenza kwenye i-ofisi zingasebenzisani ekuthomeni.
Isibonelo 3: Isikhulu esithileko silandwa ngomunye umnyango bona siyokuba lilunga lephaneli yokukhetha. Umsebenzi kufanele anikele ngerhelebho njengombana kufuneka nakukghonekako. Kodwana ufuze bona atjheje iimfuno zomsebenzi osemnyangweni wakhe godu athole nemvumo kiloyo omongameleko.
Umsebenzi ulandela yoke imilayo ezwakalako ebuya ebantwini abafanele ukuyikhupha, kuphela nayingaphikisani nomThethosisekelo namkha omunye umthetho.
Kuqakathekile bonyana abasebenzi balandele yoke imilayo ezwakalako, khonau kuzakuqinisekiswa bonyana umphakathi wenzelwa imisebenzi ngendlela ehlelwe kuhle nekhamba ngerherho. Iinhlangano ezikulu ezinjenge minyango yembusweni zingasebenza kuhle kwaphela nakuneendlela ezihle nezilungileko zokuphatha nokulawula ezihlonitjhwa ngabaphethweko. Nayikuthi yoke imilayo yomthetho yenziwa ngesikhathi godu nangekghono, ihlangano yoke izakusebenza kuhle.
Isibonelo 1: Umsebenzi uthola umlayo esikhulwini sezokuphatha namkha isikhulu sezombanganarha bonyana enze okuthileko okungakavunyelwa mithetho ebusa ikoro yabasebenzi bombuso. Umsebenzi kufanele azi bona imithetho iyini, begodu ebujameni obunjalo akuveze bona isenzo esihlongozwakweso siphambene nomthetho esikhulwini sakhe. Nayikuthi isikhulweso sisaragela phambili, umsebenzi kuzakufuneka bonyana abawe bonyana isikhulweso sikutlole phasi lokho esifuna akwenze besiveze bonyana umsebenzi loyo akavumelani nokwenziswokho begodu abikele isikhulu esifaneleko.
Isibonelo 2: Umsebenzi nakalayelwa sikhulu sakhe bonyana athenge ipahla lapho kungakhange kulandelwe khona ikambiso elungileko yokuthendara, umsebenzi loyo angabawa bonyana indaba leyo idluliselwe esikhulwini sama-akhawundi kobanyana sithathe isiqunto ngalokho.
Umsebenzi ulisa ukwenyula iinhlobo nabangani bakhe emisebenzini ephathelene nomsebenzi begodu akasebenzisi kumbi amandlakhe namkha akhuthaze omunye umsebenzi, namkha akhuthazwe bona asebenzise kumbi amandlakhe.
Ikoro yabasebenzi bombuso kufuze iqatjhe, ikhuphule godu ibhadele abasebenzi, ngaphandle kwemibono yabo yezombanganarha namkha ubulunga, ukuhlobana kwemindeni namkha ubujamo emphakathini, abanekghono lokunikela ngomsebenzi.
a Ukwenyulana - lokhu kutjho bona kuqatjhwa abasebenzi abathileko, bayaqatjhwa, badluliselwe eenkhundleni eziphezulu, basuswe basiwe kezinye iindawo namkha amaziko, namkha banikelwa ukuphathwa kuhle ngombana kuqalelelwe izinto ezifana nobungani, namkha ukubhadela ngombana umuntu akwenzela okuthileko ngaphambilini, njll.
b Ukuqatjha ngobuhlobo - lokhu kutjho bonyana umsebenzi uqatjhwa, adluliselwe esikhundleni esiphezulu, asuswe asiwe kwenye indawo namkha iziko namkha enzelwe obunye ubuhle emsebenzini ngombana anesihlobo namkha obunye ubuhlobo nomuntu osesikhundleni esivumela izenzo ezinjalo namkha ukwenzisa ihlelo.
Isibonelo 1: Abasebenzi ababili (u-A no-B) bangena emsebenzini embusweni. Banikelwa iinkhundla ezifanako, babangani godu basebenzisa i-ofisi yinye. Umsebenzi B ukhutjhulwa bona abe mphathi kaNomzana A. Ngesikhatheso usebujameni bokunikela uNomzana A "imisebenzi ekhethekileko", kobanyana azokuba nethuba eligcono lokwenza imisebenzi emihle kunabanye abasebenzi ngendlela yokuthi azokuvulekelwa mathuba wokubonwa asebenza ngcono kunabanye abasebenzi nasele kuhlolwa kulinganiswa bonyana basebenza njani. Nakufika isikhathi sokuhlolwa kwakaNomzana A, okwenziwa nguNomzana B ngetjisakalo nangamajadu amakhulu uthola imali etjengisa ukusebenza okuhle ngitjho nanyana kungakamfaneli lokho.
Isibonelo 2: Umsebenzi uba sehlelweni lokukhetha umuntu ekufuze aqatjhelwe umsebenzi othileko embusweni. Umsebenzi wenyula umuntu othileko ngombana umuntu loyo amkhozakhe, namkha bamalunga wehlangano yinye yezombanganrha namkha mhlamunye bamhlobo munye. Lokhu kuqatjha ngobuhlobo, kuphambana nehloso yomThethosisekelo kanye neenrhuluphelo zakaRhulumende.
Isibonelo 3: Zinengi iindlela umsebenzi osesikhundleni esiphezulu angasebenzisa ngazo isikhundla sakhe butjhwileni. Isibonelo, abasebenzi abalawula iinkoloyi ezingena endaweni yokuphaga yeenkoloyi balayelwe kuhle bonyana indawo yokuphaga leyo ngeyeenkhulu kwaphela kanye neemvakatjhi zangokomthetho. Kodwana, isikhulu se-ofisi siyeqisa amehlo imilayo le sinande sivumela umkaso bonyana aphage lapho esikhathini esinengi. Isenzo esinjengaleso senza abasebenzi bangasayihloniphi imithetho godu bangasazihloniphi neenkhulu zabo begodu koke lokhu kunomphumela omumbi ekusebenzeni kuhle kwehlangano.
Umsebenzi usebenzisa iindlela ezifaneleko ukuzwakalisa iinlilo zakhe namkha iinghonghoyilo namkha ukunqophisa ubujameli.
Nanyana kuvumakala nje bonyana iinghonghoyilo nemibango zinganande zivela emsebenzini wekoro yembusweni, kodwana kurhelebheka loyo owoniweko nomqatjhi (nomphakathi) bona iinghonghoyilwezo nemibango ingararululwa msinyana hlangana nalabo abathintekako. Kungebangeli kunekambiso ethileko ebekelwe ukulandelwa ngibo boke abasebenzi ukurarulula iinghonghoyilo nemibango.
a Isinghonghoyilo namkha umbango ungararululeka kuhle kwaphela nayikuthi iinhlangano ezibangako zihlala phasi kukhulunyiswanwe ngommoya wokubonisana/wokubuyisana.
i Ikambiso yokufaka isinghonghoyilo qala usekhtjheni 35 womThetho wezabaSebenzi bomBuso ka-1994, uwufunde nemiThetho ephathelene neenghonghoyilo neenlilo zeemphathiswa ezisebaSebenzini bomBuso umThetjhwana wenomboro 6575, wangomhlaka 1 Julayi 1999 ngokuya kwawo omunye nomunye umsebenzi angaletha isinghonghoyilo/umbango sakhe kosongameleko oseduze ozasidlulisela phambili nayikuthi osongameleko akakghoni ukurarulula isinghonghoyilo/umbango.
Isibonelo 1: Isikhulu esongameleko sibika kumbi ngokusebenza komsebenzi ngesikhathi sokulinganiswa kwabasebenzi ngaphandle kokunikela umuntu loyo ithuba lokuzikhulumela. Lokhu kuphambana neenkambiso ezikhona zobudlelwano bezabasebenzi. Isikhulu esongameleko sekoro yabasebenzi bombuso kufanele sazi bonyana ikoro yabasebenzi bombuso kufuze ibe sibonelo esihle ekukhambisaneni namagama nommoya wemithetho yenarha, godu ngaso soke isikhathi athathe amagadango alungileko namahle.
Ikambiso yebhodi yezokubuyisana ngokwe-ayithemu 151 yeTjhejuli 7 yomThetho ka-1995 weTjhebiswano lezabaSebenzi ngokuya kwayo umsebenzi omunye nomunye angaletha umbango wokungaphathwa kuhle phambi kwehloko yomnyango okufanele bona ihlome ibhodi yezokubuyisana begodu ise umbango ebhodini le nayikuthi ihloko yomnyango ayiphumeleli ukurarulula umbango.
Isibonelo 2: Isithunywa esingakathabi ngokuqothwa emsebenzini ngendlela engakalungi, singabikela ihloko yomnyango, yona-ke ekufuze bona iqale umraro loyo besibone bonyana urarululeka kuhle. Nakufumaniseka bonyana ihloko yomnyango iyabhalelwa kurarulula umraro loyo kungakapheli amalanga ama-20, isithunywa esinesililweso singabawa ihloko yomnyango bona ihlome ibhodo yokubuyisana kungakapheli amalanga alitjhumi, okungiyo ezakulinga ukurarulula umraro loyo. Nakufumaniseka bonyana ibhodo yokubuyisana nayo iyabhalelwa ukuwurarulula umraro loyo, isithunywa esinesililo sesingawudlulisela eKhotho yezabaSebenzi siyokufuna khona irhelebho.
Lapho isililo/umbango somsebenzi siphathelene nokungakhanjiswa kuhle kwezinto nokwenziwa kwezinto ngendlela yokuzindlekela zisenziwa mBuso njengomqatjhi, isililweso/umbango singadluliselwa kumVikeli womPhakathi.
Isibonelo 3: Isithunywa esibona kwenziwa izinto ezingakalungi emsebenzini waso, singabikela isikhulu saso esengameleko namkha sibikele ihloko yomnyango. Nakube isithunyweso asaneliseki ngependulo yesikhulu sayo esongameleko namkha yehloko yomnyango, sesingadlulela kumVikeli womPhakathi. Lapho khunye isithunywa singenyula ukuvele sitjhinge bunqopha kumVikeli womPhakathi.
Umsebenzi uzibophelele ethuthukiseni okusezingeni eliphezulu, ekukhuthazeni nekusebenziseni abasebenzi bakhe kanye nekukhuphuleni ubudlelwano obuhle bezabasebenzi kanye nahlangana nabasebenzi.
Nakuzakuphunyeleliswa umnqopho wekoro yembusweni, okukunikela ngemisebenzi emihle emphakathini, zoke iinkhulu ezongamaeleko/abaphathi ekorweni yembusweni bakatelelekile bona batjheje bonyana abasebenzi abangaphasi kwabo banelwazi nekghono lokwenza imisebenzi ezingeni elifunekako, bayakhuthazwa ukwenza imisebenzi leyo begodu bayafuna bebayakghona ukukhupula ubudlelwano obuhle.
v ahlale eluse ukuragela phambili kwehlelo elinjalo.
Isibonelo 1: Isikhulu esengameleko kufanele, ngokubonisana nomsebenzi osandukuqatjhwa, bathole iindingo zakhe zokuthwasiswa usebenza. Iindingo zokubandulwa ezitholakelekwezo kufuze bona zithathwe zifakwe ehlelweni lebandulo elikhambisana nomsebenzi wakhe namkha elisencwajaneni yekambiso. Irherho lebandulo kufanele nalo libuthelelwe khona kuzakuvezwa iragelo phambili letuthuko yabasebenzi abasandukuqatjhwa.
afake amagadango wokunikela ngokusetjenziswa kuhle kwabasebenzi; begodu iv ahlale eluse ukusetjenziswa kwabasebenzi.
Isibonelo 2: Iinkhulu ezengameleko/abaphathi kufuze bahlale beluse ubunengi bomsebenzi kanye nezinga lokusebenza kwabasebenzi ukuqinisekisa bona boke abasebenzi basetjenziswa kuhle khulu. Lokhu kuzakukhandela ubujamo lapho abanye abasebenzi banomsebenzi omnengi kanti abanye banomsebenzi omncani. Abasebenzi bayakhuthazwa bona bazijayeze imisebenzi engaweli erherhweni lemisebenzi yabo kanye nemisebenzi engaphezu kweyabo, khona bazakukhula njengabasebenzi balungele ukusetjenziswa emazingeni aphezulu nakufika isikhathi.
afake amagadango, nakukghonakako, ukuthuthukisa itjhebiswano elihle lemsebenzini kanye nelokuzwana hlangana nabasebenzi; godu iv ahlale eluse ubuhle betjhebiswano lemsebenzini nokuzwana hlangana nabasebenzi.
Isibonelo 3: Iinkhulu ezengameleko/abaphathi kufuze beluse ummoya wesiqhema emazikweni wabo godu bangenelele msinyana nayikuthi abasebenzi babo banommoya ongasimuhle namkha bahlala basilwa bodwa.
Umsebenzi usebenzisana kuhle, ngendlela efundisiweko nelinganako nabanye abasebenzi, ngaphandle kobutjhaba, ubulili, umhlobo namkha bona ubuyaphi, umbala, ukwenyula ubulili obuthile, ubudala, ikolo, ikolo yezombanarha, ikolo, ngowesiko namkha ilimi.
UmThethosisekelo, umthetho wezabasebenzi newokuqatjha, kanye nomThetho ongakaTlolwa, unikela abasebenzi bombuso ilungelo eliqakathekileko lokuphathwa kuhle nangokulingana. Nayikuthi ilungelwelo ngenye indlela liyathikanyezwa, abasebenzi bangasebenzisa ihlelo lokulamula imibango elisemThethweni wezabaSebenzi bomBuso ka-1994, nemiThetjhwana yekoro yabaSebenzi bomBuso kanye nomThetho wezobuDlelwana bemiSebenzini ka-1995, namkha bangaya eKhotho yezomThethosisekelo, namkha baye eKhotho ePhakamileko namkha baye kumVikeli womPhakathi bayokufuna khona irhelebho, kuye ngobujamo. Ngakho-ke kuqakathekile bonyana iinkhulu ezengameleko/abaphathi ekorweni yabasebenzi bombuso zazi bonyana kutjho ukuthini ukuphatheka kuhle nangendlela elinganako.
ahlale avumela abanye abasebenzi ubujameli nakube nakabawiwako ; begodu iv ahlale azimisele ukukhulumisana/ukuya komunye/ukubonisana ngengqondo evulekileko.
Isibonelo 1: Lokha umsebenzi, isibonelo, nakabekwe umlandu wokungaziphathi kuhle, kufuze bona aphathwe ngekambiso efaneleko begodu alelwe njengombana kubekiwe.
abe nelungelo lokuhloma abofakazi imibuzo; godu abe nanelungelo lokudlulisela isigwebo sakhe phambili.
Ukulunga kwangokomthetho kutjho bonyana woke amaphuzu okukhulunywa ngawo kufuze bona aqalisiswe ngelihlo elivulekileko nelitjengisa ukuba nomnqopho ngaphambi kobana kuthathwe isiqunto.
v ahloniphe amalungelo wabanye abasebenzi; begodu vi acabangele neenrhuluphelo zabanye abathintekako.
ahlale aqale izinto ngelihlo eliqala mahlangothi wokegodu asebenzise indlela efanako ekuthatheni iinqunto ezithinta abanye.
Isibonelo 2: Isikhulu esongameleko sinikela abasebenzi esisonta nabo isikhathi sokuyokuphumula kodwana siyala ukunikela abasebenzi bezinye iinqhema zamabandla isikhathi sokuyokuphumula. Lokhu kubandlulula. Zoke iinqhema zekolo kufuze ziphathwe ngokufana.
Umsebenzi akazihlanganisi nemisebenzi yeenhlangano zombanganarha emsebenzini.
Ngokuya komThethosisekelo, ikoro yabasebenzi bombuso kufanele ingathathi ihlangothi lezombanganarha ekwenzeleni umphakathi imisebenzi. Lokhu kutjho bonyana abasebenzi bombuso kufuneka benzele izakhamuzi zenarha yoke godu bangakhethi. Ikoro yabasebenzi bombuso nabasebenzi bayo isebenzela inarha yoke begodu ayikavunyelwa, ekwenzeni imisebenzi yayo, ithuthukise ikareko yeshlangano ethileko yezombanganarha.
Isibonelo 1: Umuntu owembethe isikibha esitlolwe iinqubulo zehlangano yezombanganarha asemsebenzini wokukhupha iincwajana zokuzazisa bunqopha azinikele umphakathi angahle abekwe umlandu wokubandlulula ngokwezombanganarha nayikuthi akakghoni ukunikela ngencwadi kamazisi ngesikhathi esithileko, nanyana amabanga wokuriyada angehla kwamandla wakhe. Ukudlula lapho, ilunga lomphakathi lingaphatheka kumbi kurhelejwa mumuntu ophakamisa ihlangano yezombanganarha esakhiweni sombuso.
Isibonelo 2: Umsebenzi ovumela amalunga weenhlangano ezithileko zombanganarha bonyana zithole ilwazi okufanele litholwe mphakathi, kodwana owalela amalunga wenye ihlangano yezombanganarha ukufikelela ilwazi elifanako, uhlulekile ukuletha imisebenzi kibo boke abantu beSewula Afrika, ngaphandle kokuqhema kezombanganarha.
Umsebenzi ulwela ukufikelela iminqopho yehlangano yakhe ngendlela engadli imali enengi godu nangendlela eyanelisa ikareko yomphakathi.
Emsebenzini wabo wangamalanga, abasebenzi kufuze bahlale bazibuza bonyana lokho abakwenzako kufaka isandla na ekulethweni kwemisebenzi namkha imiphumela okafenele ilethwe liziko lehlangano yabo na. Lokhu kufuna bonyana boke abasebenzi babe nelwazi elipheleleko leenhloso neminqopho yamaziko neenhlangano begodu, okuqakatheke khulu, godu nemisebenzi ethileko yabo ngaphakathi kwekoro.
Iinkhulu ezongameleko/abaphathi kiwo woke amazinga kufuze bahlale bazibuza bonyana umsebenzi owenziwa maziko wabo unesandla na ekulethweni kwemisebenzi okufanele ilethwe yihlangano leyo na.
Isibonelo 1: Umsebenzi udlala imidlalo yekhomphyutha ngekhomphyutha yange-ofisini ngesikhathi somsebenzi. Lokhu kwenzela phasi ummoya wokusebenza ngokuzinikela begodu kweba isikhathi somsebenzi (kweba nemali) yomqatjhi. Umuntu nakanganamsebenzi owaneleko kufanele atjele isikhulu esimongameleko khona azakusetjenziswa ngendlela ehle ekufikeleleni iinhloso zehlangano.
Isibonelo 2: Umphathi olawula ihlelo lesabelo seemali namkha umphathi wokuziphendulela kufanele atjheje asebenzise iimali zomphakathi anikelwe zona ukufikelela ihloso yehlelo. Lokhu kufuna ukuhlela kuhle nokubalekela ukuthathwa kweenqunto zamsinyana nokungezesigiyana.
Umsebenzi unomkhumbulo wokutlama godu ekwenzeni imisebenzi yakhe, ufuna iindlela ezitjengisa ukucabanga ukurarulula imiraro nokuqinisa ukusebenza nekghono ngaphakathi komthetho.
Abasebenzi kufuze bona bazibandakanye ngokupheleleko ekwenzeni umsebenzabo. Kufuze bona basebenzise iinqgondo zabo njalo bebafune nokwenza umsebenzabo msinyana nangcono khona bazakuletha imiphumela engcono nemsebenzi. Ngesikhathi selanga elijayelekileko lokusebenza, imiraro embalwa iyenzeka endaweni yomsebenzi. Abasebenzi kufuze bona balwele ukuthola iindlela zokurarulula lemiraro ngendlela emsinyana nehle godu bafune indlela etlamako netjengisa ukucabanga ukukhandela imiraro bona ingenzeki godu.
Isibonelo 1: Umsebenzi nakasebenza ekorweni ekhupha iintifikethi nakalemuka bonyana umphakathi awukaneliseki ngeekambiso ezisetjenziswako nesikhathi eside esithathwako bonyana zikhutjhwe iintifikethezo, kufuze bona aqale bonyana kghani angeke athola ezinye iindlela ezingawukhambisa msinyana umsebenzi godu nangekghono, begodu ayelelise isikhulu esimongameleko ngalokho.
Isibonelo 2: Nayikuthi umsebenzi osebenza e-ofisini esebenzela umphakathi ubona bonyana abantu bayatlhaga ukuthola indawo yokuphaga namkha kufanele bajame emijejeni isikhathi eside, kufuze acabange ngeendlela angararulula ngazo lomraro. Indawo yokunikelwa komsebenzi lisuswa lisiwe endaweni efaneleko nefikeleleka luka kiwo woke umphakathi namkha kungahlonywa ngaphezu kwayinye indawo yokunikela ngomsebenzi.
Abasebenzi kufuze balemuke bonyana umsebenzabo osemthethweni uqakatheke khulu nokobana ukwenza imisebenzi yabo kufanele kuthole loke itjhejo, isikhathi namandla. Abasebenzi kufuze khulu khulu benze umzamo wokubona bonyana imisebzni yabo iphethwa ngesikhathi/iqintelo elifunekako.
Isibonelo 1: Umsebenzi ufika emsebenzini sekudlule isikhathi godu adiniwe ngebanga lokuditjha khulu ebusuku obudlulileko godu akakghoni ukwenzakha kuhle. Unomlandu wokungabi nesibopho nokumorosa imali yomphakathi.
Isibonelo 2: Nayikuthi umsebenzi kufanele aqede umsebenzi ngesikhathi esibekiweko, kufanele asebenze ngendlela yokuthi akadlulwa sikhathi esibekiweko. Lokhu kungamfuna bonyana asebenze ngitjho nangesikhathi setiye, nangesikhathi sedina nangesikhathi sokutjhayisa, namkha abawe asebenzisani naye bamrhelebhe nayikuthi umsebenzi loyo mnengi khulu bonyana angawenza awuqede ayedwa ngesikhathi abekelwe sona.
Umsebenzi wenza umsebenzi wakhe ngendlela etjengisa bona uwufundele begodu nangendlela etjengisa ikghono.
Abasebenzi kufuze bahlale bazibuza njalo bonyana bayaneliswa na ngomsebenzi abawenzako godu nokobana bebanganeliswa ingathana bebababantu ababenzela imisebenzi namkha umkhiqizo. Abasebenzi godu kufuze bona bahlale bazibuza bonyana baphatha abanye (abasebenzisani babo, iinkhulu ezibongameleko kanye nomphakathi) ngendlela ehlonipha isithunzi sabo namalungelo wabo wangokomthetho kanye nokobana batjengisa ummoya onelwazi, omuhle, onerhelebho nonekghono. Ikghono lokwenza umsebenzi ngokutjengisa ukuwuthwasela nangekghono kuzakuyama ezingeni lelwazi labo lemisebenzi okufanele yenziwe, godu okugandelela ukuziphendulela komqatjhi nabasebenzi ekuyeni ebandulweni.
Isibonelo 1: Kwesinye isikhathi umsebenzi osebenza ekhawuthareni kufuneka arhelebhe umuntu obonakala ungathi akazwisisi bonyana kubayini izinto ezithileko kufuze zenziwe ngendlela ethileko. Umsebenzi orhelebhako akukafaneli bonyana aphakamise ummoya ebujameni obunjalo, kodwana kufuze bona ahlathulule ngesineke amabanga walokho. Nakufumaniseka bonyana nalapho umuntu loyo solo akazwisisi, umsebenzi angahlongoza bona umuntu loyo asitlole phasi isililo sakhe abe amnikele ne-adresi yalapha kufuze asithumele khona.
Isibonelo 2: Nayikuthi umsebenzi unokuziphendulela ekuphenduleni imibuzo etloliweko ebuya emphakathini, kufuze bona aqinisekise bonyana imibuzo iphendulwa ngesikhathi begodu iimpendulo zinamaphuzo aliqiniso nangommoya omuhle begodu zihlelwe kuhle. Ebujameni lapho kungakghonekiko bona aphendulwe msinyana, umsebenzi kufanele ubuncani bakhona avume bona usitholile isililo.
Isibonelo 3: Umsebenzi osandukungena emsebenzini ubekwa ekhawuthareni ngaphandle kobana onganyelwe bunqopha godu ngaphambi kokubandulwa okufaneleko. Nanyana kungathiwa umsebenzi loyo kufuze "afunde umsebenzi asebenza" nje, kodwana kufanele kukhunjulwe bonyana umukghwa onjalo ungona igama lomqatjhi nayikuthi umsebenzi wenza umsebenzi kumbi namkha amakhastama amorosakalelwa sikhathi ngokungakafaneli.
Umsebenzi akazifaki emahlelweni namkha enze izinto ezizakuliyana nomsebenzi wakhe osemthethweni.
Nasizakwakha besigcine ukuthembeka ekorweni yabasebenzi bombuso, boke abasebenzi bombuso balindeleke bonyana basebenze ngokuthembeka nangokuzinikela.
Indlela abasebenzi abaziphatha ngayo emsebenzini nangaphandle komsebenzi kufuze bonyana ibe ngendlela yokuthi umbuso ophetheko namalunga womphakathi bazabathemba bonyana bawenza ngokuthembeka umsebenzabo, ngomnqopho owodwa wamakareko aphambili womphakathi.
Isibonelo 1: Umsebenzi osebenza ngokulinganiswa komthelo angeze ngokususa isizungu namkha ngesikhathi somsebenzi kanye nomrholo ongezelelweko, namkha ngokurhelebha, arhelebhe amalunga womphakathiukubalekela umthelo.
Isibonelo 2: Umsebenzi akakafaneli ukuba lilunga lebhodi namkha lehlangano/ibhizinisi esebenzisana nomnyango wakhe.
Umsebenzi uzazikhupha esenzweni esinye nesinye namkha indlela kambiso yokuthathwa kwesiqunto engaba nomphumela wokuzuza kwakhe, kanye lokhu kufanele kwaziswe msebenzi.
Lokha abasebenzi nababona bonyana angeze bakghone ukwenza umsebenzi ngefanelo namkha ukuthatha isiqunto, namkha lokha abanye abantu bangaba nebanga lokukholwa bona abakghoni ukusebenza ngefanelo ngebanga lokungenelela okubuya ngaphandle, kufanele msinyana baziphuphe emisebenzini enjalo khona bazakuvikela isithunzi esihle, esithembekako nesithembekileko semisebenzi yomphakathi.
Isibonelo 1: Nayikuthi umsebenzi usebandleni elikhetha umsebenzi ekufuze avale isikhundla somsebenzi begodu uthola bona omunye wabangani namkha ilunga lomndeni lenze isibawo somsebenzi begodu ufakwe erhweni elifitjhani, umsebenzi onjalo kufanele azikhuphe ekambisweni ngombana kuthathwa bona angeze akghone ukuwenza kuhle umsebenzakhe. Umsebenzi godu kufanele akuveze ngomtlolo lokhu.
Isibonelo 2: Nayikuthi umsebenzi ubandakanyeka ekuthengeleni iphrojekthi yomBuso inarha, godu inarha ingeyesihlobo sakhe, umsebenzi kufanele akuveze lokhu kebamphetheko begodu aziphuphe ekuthathweni kwesiquntweso.
Umsebenzi wamukela isibopho sokuzibonakalisa ebandulweli eliragela phambili nelokuzithuthukisa ebizelweni lakhe.
Kusibopho esikhethekileko ebaphathini neenkhulwini ezongameleko ukubona bonyana abasebenza ngaphasi bathola ibandulo eliragela phambili ukuqinisekisa bonyana benza umsebenzi ngokuzijamela begodu nokuzihlomisela iragelo phambili ebizelweni langomuso.
c wandisa ilwazi nekghono lakhe ngomnqopho wokusetjenziswa eenkhundleni eziphezulu ngomuso.
Isibonelo 1: Nayikuthi umsebenzi osandukuqatjhwa akanaqiniso lokuthi wenziwa bunjani umsebenzi ekufuze awenze, kufuze bona ayokuqala imilayo yokwenza umsebenzi godu abawe irhelebho ebalinganini bakhe namkha komongameleko, namkha ababuze bobabili.
Isibonelo 2: Abasebenzi esele basebenze embusweni iminyaka eminengi kungenzeka batjengise ukungakazilungeli iindawo ezithileko zomsebenzi. Kungabarhelebha ukobana bathathe lelithuba lebandulo eliragela phambili, isibonelo, ukuqedelela incwajana ephathelene neendingo zomsebenzabo namkha bazitlolise eemfundweni zefundo ephakamileko eziragela phambili.
Umsebenzi usebenza ngokuthembeka nokuziphendulela nakasebenza ngeemali zomphakathi begodu usebenzisa ipahla yombuso neminye imithombo kuhle, ngekghono begodu ukusebenzisela umsebenzi kwaphela.
Umphakathi uthemba abasebenzi bombuso ngepahla, iimali zakaRhulumende, ngokulindela bona abasebenzi bazaziphatha ngendlela enokuziphendulela nangokuthembeka.
Abasebenzi godu balindeleke nokobana basebenze ngokongela umtheli ngendlela abaphatha ngayo ipahla yomphakathi neemali. Kuqakathekile bonyana abasebenzi balemuke bonyana nayingagcinwa iyincani imali esetjenziswa nguRhulumende, minengi godu izakubangcono imisebenzi ezakulethwa enarheni ngemithombo emincani.
Isibonelo 1: Nayikuthi umsebenzi ukghona ukufikelela emtjhinini wefeksi, akukafaneli bona anande athumela namkha amukela amafeksi wangeqadi kungathi ngewomsebenzi. Nayikuthi umsebenzi ufuna ukuthumela ifeksi yangeqadi, kufuze bona athole imvumo yokwenza njalo, begodu kufuze nokobana abhadale ukusebenzisa kwakhe umtjhini wefeksi.
Isibonelo 2: Umsebenzi usebenzisa ipahla kaRhulumende (iinkoloyi, imitjhini, ifenitjhari, njll.) budlabha nangokungatjheji bekwenzeke umonakalo. Lokhu kutjho bonyana imali yomphakathi imorosakele godu nezinga eliphasi lemisebenzi lizakulethwa, okungasisekarekweni yomphakathi.
Isibonelo 3: Umsebenzi usebenzisela ipahla kaRhulumende (nanyana yini, ukusukela ephepheni, ukuya epenseleni, ukuya eenkoloyini) iminqopho yakhe yangeqadi. Lokhu akusisekarekweni yomphakathi ngombana lomuntu akebeli uRhulumende nomtheli kuphela, kodwana wenza bona umphakathi ungasahloniphi ikoro yembusweni.
Ukukhutjhulwa kwezokuphatha ezihle, ezinekghono nezisebenzako, ezibutjhatjhalaza kanye nokuziphendulela kutjho bonyana esinye nesinye isakhamuzi kufuze bona sibe nethuba elilinganako lokufikelela emsebenzini omuhle, onerhelebho nonobungani, ngaphandle kobujamo bakhe, ubulili, nobutjhaba njll.
Ekuletheni umsebenzi wakhe omuhle, otjengisa ikghono nokuziphendulela, amagugu asisekelo nemithethokambiso yomThethosisekelo kufanele ihlale ikhunjulwa. Abasebenzi kufanele balinge ngaso soke isikhathi ukuqeda umsebenzabo ngaphandle kokuriyada, godu kufuze nokobana bahlale balinga njalo ukwenza bona umsebenzabo ube ngewezinga eliphezulu, ngitjho nanyana umsebenzi loyo ungabonakala ungakaqakatheki kangangani.
Isibonelo 1: Nayikuthi umsebenzi uthunywa ukugaya amakhophi wemitlolo ethileko ekufuze bona iphekelele iincwadi ezitlolelwe iinhlangano ezihlukeneko, amakhophi lawo kufanele abe ngahlwengileko nabonakala kuhle, ngombana lokhu kungangezela esithunzini sehlangano.
Isibonelo 2: Umsebenzi olawula ikoloyi yomBuso kufanele aqinisekise bonyana iincwadi eziphethe imininingwana yamakhambo weenkoloyi zoke eziwela ngaphasi kwephiko lakhe zilethwe ngesikhathi begodu woke amakhilomitha akhanjiweko arekhodwe kuhle.
Isibonelo 3: Zoke iimvumelwana zomsebenzi kufanele zirekhodwe kuhle khona ikambiso elandelweko neenqalelelo eitjhejiweko zizakubonakala nayikuthi ifunisiso namkha umbango uyavuka. Lokhu kuzakuqinisa ukwenzela izinto butjhatjhalazi.
Umsebenzi nakasemsebenzini kufuze bona abikele abaphathi abafaneleko ukukhwabanisa, ubukhohlakali, ukudlisana ngobuhlobo, ukuphatha okumbi kanye nesinye isenzo esenza ouphume emthethweni, esizindlela ikareko yomphakathi.
Ubukhohlakali kutjho ukuphelelwa bubuntu mazombe, khulu khulu ukufumbathisa namkha ukukhwabanisa. Kuvamise ukukhambisana neminye imikghwa yobulelesi, isibonelo, ukukhuthaza ukuthengiswa kweendakamizwa ngokungemthetho, ukutjhutjhumbisa iindakamizwa, abasebenzi abangekho, ukukhwabanisa nobulelesi obuhleliweko obungathusela zomnotho ezisemthethweni. Kokuthoma, kuyinto yokuphela kwezokuhlalisana godu inomphumela omumbi komunye nomunye umphakathi. Ibonakala njalo ngemikghwa "yokuzinothisa msinyana" emphakathini. Kwesibili, inyaza ukub asemthethweni kwehlelo lezombanganarha ngokuqeda ithemba nokuthembeka, ngombana zokuphatha naziloba isithunzi kuba neklayimethi enganakuzinza nokungahlonitjhwa komthetho. Kwesithathu, kuqeda amandla ihlelo lezomnotho. Ikwenza lokhu ngokuba bulala imivuzo yamasiso, nanyana okungaba ngewabosomabhizinisi bekhayapha nanyana bangaphandle. Ubukhohlakali budla ukwethemba komphakathi nethemba entandweni yenengi. Kufanele sibuqunte lapho buthoma khona.
Kumsebenzi wabo boke abasebenzi ukubika nanyana ngisiphi isenza esiphambene nomthetho, ukungathembeki namkha imikghwa yobukhohlakali kilabo abongameleko namkha ebaphathini abafaneleko msinya ngemva kobana basibone. Imikghwa yobukhohlakali ivame ukusekelwa kutlhogeka kwemithetho yokuziphatha, nokungabikhona kokuziphendulela emphakathini nesibopho, kanye nokunyulana ngobuhlobo.
Isibonelo 1: Umsebenzi osebenza ukuthutha abanye abasebenzi ngebhesana yomBuso njalo kungenzeka avunyelwe, ngabonobangela abazwakalako, ukukhamba ngebhesana leyo ayokulala nayo kwakhe. Kuyenzeka abasebenzisani bakhe bayabona bonyana umsebenzi usebenzisa ibhesana le njengeteksi azazenzela imadlana engezelelweko. Abasebenzisanabo kufuze bona babike lokhu kilabo abongamele umsebenzi loyo msinyana. Nayikuthi akuthathwa amagadango afaneleko, indaba le ingadluliselwa kumVikeli womPhakathi.
Isibonelo 2: Nayikuthi umsebenzi osebenza emNyangweni wezokuThutha osebenza ukunikela ihlawulo yethrafigi kilabo abaphula umthetho wendlela ufunjathiswa imali mtjhayeli omunye, kufuze bona abike umtjhayeli loyo, kobanyana azokutjhutjhiswa. Nayikuthi umsebenzi wamukela ukufunjathiswa, uzabe uzethwesa umlandu wokukhohlakala.
Isibonelo 3: Umsebenzi akanasandla emikghweni yobukhohlakali, kodwana uyazi bonyana abanye abasebenzisani bakhe abenza ubukhohlakali. Nayikuthi umsebenzi loyo uyathula godu akakubiki lokho, uzabe ubalekela isibohpo samazombe esithunzini semisebenzi yomphakathi. Ebujameni obunjalo, uba nesandla ebukhohlakalini.
Umsebenzi unikela ngeseluleko esithembekileko nesingathathi hlangothi, ngokuya kwelwazi loke elifaneleko nelikhambelanako, ebaphathini abaphezulu nakababiwa irhelebho lalelihlobo.
Abasebenzi nababawiwa bonyana bayelelise iinkhulu ngananyana yini mayelana nendaba ethileko, kufuze bona lokho kwenziwe ngesithunzi sokwethembeka ngokuya kwehlelo lokuziphatha kuhle emsebenzini. Isiyeleliswesi njalo akukafaneli bona singenwe mummoya wokuthanda, wokungathanda namkha nowekwenyula kwakhe.
Isibonelo: Umsebenzi osebenzana nesililo somunye umsebenzi asebenza naye omrhawukelako akukafaneli bona afihlele abaphathi amanye amaphuzu enze bonyana isililo somsebenzi loyo sizokubekeka ngcono. Ukufihla eminye imininingwana endabeni enjalo kungahle kuwulimaze umnyango lapha kusebenza khona umsebenzi loyo, namkha kulimaze umNyango/zokuphatha.
Itjhatjhalaza litjho bona woke umuntu unelungelo lokuthola ilwazi eliphethwe nguRhulumende nayikuthi ilwazi elinjalo lifunelwa ukuvikela amalungelo athileko womuntu. Kodwana kungaba nelwazi elingafikelelwa ngunanyana ngubani elithathwa njengeliyifihlo. Ebujameni obunjalo kumsebenzi womsebenzi ukuhlonipha ukuba yifihlo, njengombana ukuliveza kungaba yingozi kuRhulumende.
Isibonelo 1: Kuyinto engakalungi bona umsebenzi anikele iziko leendaba eliyifihlo, elifana nememorandamu yekhabhinethi namkha umtlamo womthethomgomo osatlanywako womBuso obusako.
Isibonelo 2: Ilwazi elisemarekhodini wabasebenzi lithathwa njengelwazi eliyifihlo godu kufuze bona lihlale ngeenkhathi zoke liphathwe njalo. Ilwazeli, isibonelo, angeze lanikelwa amakampani wetjhorense namkha ehlanganweni engaphandle ngaphandle kwamabanga azwakalako khona lizakuvunyelwa kuhle.
Ilwazi elilumelako neliyifihlo kufanele likhanjiswe ngefeksi kwaphela nayikuthi ayikho indlela ephephileko okungadluliswa ngayo. Ifeksi enjalo kufuze bona ivunyelwe ngesuka kuye kanye nzayamukela ngaphambi kwesikhathi, ilwazi elithathwa njengeliyifihlo khulu nentumba esezingeni eliphezulu godu ilwazi eliyifihlo khulu akukafaneli lathunyelwa ngerherho lokuthumelana ilwazi, ngaphandle kwalokha amagadango wokuvikela athethwe. Ebujameni boke ilwazi kufanele livikelwe ngelogo ngananyana ngiyiphi indlela namkha umhlobo elingawo.
UKULAWULWA KOKUFIKELELEKA: Imihlobo ehlukeneko yelwazi kufuze bona afikelelwe kilabo elinqophe kibo nabazolisebenzisa. Amalungelo wokufikelela kufuze aqalelele ukuragela phambili kwebhizinisi. Ama-pass-word angeze kwabelwana ngawo nanyana kungamaphi amabanga. Ukufikelela ngerimowuti kufanele kulawulwe ngokuvikela okufaneleko ngokusebenzisa ukufanisa okuqinileko, okufuna ubumbala kanye namaqhinga wokutjhugulula wenze ikhowudi. Ukufikelela kweenqhema zesithathu kuvunyelwe kuphela lapho kunengozi encani namkha kunganangozi.
I-E-MAIL ne-WWW: Kufanele kusetjenziselwe iminqopho yebhizinisi ingasi iminqopho emimbi nengasisemthethweni. Ukudluliswa kwelwazi elimasikizi kufanele kuphekelelwe kufakwa kwekhodi efaneleko netlikitlo ephambili ye-elektroniki. Ibhoduluko elinganavayirasi kufanele ligcinwe, iposo esolisako akukafaneli ivulwe. Tjheja ukwephula imithetho yamalungelo wemitlolo, ukuqinisekisa ilwazi nokuvuma imithombo. Izinto ezingakafaneli kufanele zidluliswe.
UKUTHOLAKALA KWEDATHA: Ilwazi eliyifihlo kufanele bonyana ngeenkhathi zoke lidluliswe ngokomhlobo wekhowudi. Amagadango wokugandelelawokuthola amabhrorho kufanele abe ngaqakatheke khulu begodu atjelwe woke umsebenzi. Ifihlo nokufihla kufanele kugcinwe ngazo zoke iinkhathi. Isithunzi iinqhema zesithathu eziphatha ngaso idatha etholakaleko kufanele kube ngesibekwe ngaphambi kokusatjalaliswa kwelwazi. Ukuvikeleka kwelwazi akukafaneli bona kuphelele kuma-password. Kuphela, okhunye ukusetjenziswa kokusekela , isibonelo, ibio-metrix kufanele kusetjenziswe. Basebenzi abavunyelweko kuphela okufanele bakhulume neziko labeendaba. Iinkulumiswano ezinjalo kufanele zitlanywe kuhle begodu zikhambisane nomleyo mazombe. Ama-adresi, iinomboro zefeksi kufanele ziqinisekiswe ngaphambi kokukhutjhwa.
Umsebenzi ngesikhathi sokusebenza, umbatha abe aziphathe ngendlela eqinisa isithunzi semisebenzi yomphakathi.
UmBuso nomphakathi balindele izinga eliphezulu lokwenziwa komsebenzi ebasebenzini bombuso. Izinga eliphezulu lokwenziwa komsebenzi litjho ukufika emsebenzini ngesikhathi, ukuzithomela izinto, ukuzinikela, ikghono nekhalithi ekunikeleni ngemisebenzi. Izembathao ngaso soke isikhathi kufanele zihlanzeke, zihle bezihlonipheke. Abasebenzi, khulu khulu labo abasebenza bunqopha ngomphakathi, kufanele bathlogomele bangambathi khulu ngokungakafaneli umsebenzi namkha babonakale babudlabha.
Isibonelo 1: Abasebenzi, khulu khulu labo abasebenza bunqopha ngomphakathi, akukafaneli bonyana, isibonelo, bembathe iyembe edabukileko nebhokadi eneentunja.
Isibonelo 2: Akunamsebenzi womphakathi ovunyelwe ukuza emsebenzini aqaleka abudlabhanyana. Nayikuthi, isibonelo, umsebenzi osebenza ebungenwei bedoyelo leemphaphamtjhini uza emsebenzini angakatjhefi begodu anuka utjwala, uzabe wenza umbono omumbi ngesithunzi seSewula Afrika, esingaba nomthelela omumbi phezu kweSewula Afrika.
Umsebenzi uziphatha ngendlela enokuziphendulela malungana nokusetjenziswa kweenselo ezidakako namkha nanyana yini enamandla wokudaka.
Abasebenzi abakavunyelwa nakancani bonyana badakwe butjwala namkha ngokhunye okudakako basemsebenzini. Ngaphandle kokuphathisa iinhloni okungakubangeka, lokhu kungathikameza ukwenza kwabo umsebenzi nokusebenzisana nabanye abasebenzi.
Ummoya wabasebenzi newokusebenzisana kuhle wesiqhema iqakathekile ekusebenzeni kwehlangano. Abasebenzi akukafaneli bona bazehlise isithunzi phambi kwabanye abasebenzi ngokusebenzisa kumbi izinto ezidakako basemsebenzini.
Nanyana umsebenzi angasi semsebenzini, uzakuhlala amsebenzi wembuso begodu kufanele ahlale aziphatha kuhle khona angazukuphathisa isisebenzi yomphakthi amahloni.
Isibonelo 1: Isikhulu esongameleko esisela khulu ephathini yomsebenzi besibeburhiqwa sizazihlazisa phambi kweenkhulu zaso, abasebenzisani baso nabasebenzi esibaphetheko. Lokhu kungaba nomphumela omumbi ekusebenzeni ngefanelo kwephiko lakhe.
Isibonelo 2: Nayikuthi umsebenzi, khulu khulu loyo okufanele asebenze ngabantu, ufika emsebenzini anuka utjwala (namkha ngaphezu kwalokho aburhiqwa), ubuncani bakhona unomlandu wokungaziphathi kuhle, begodu ukuziphatha kwakhe kuzakumotjha isithunzi nokusebenza kwekoro yombuso. Kuqakathekile godu ukuzwisisa bona ukuziphatha ngalendlela kuithathwa njengokungaziphathi kuhle begodu umsebenzi uzakubekwa umlandu ebujameni obunjalo.
Umsebenzi akakavunyelwa, ngaphandle kwemvumo etloliweko yesiKhulu somNyango, ukuthola namkha ukwamukela izipho zangeqadi, azuze namkha into yenani eliyimali (ihlathululo nenani nomthombo wesipho esinenani elidlula namkha eliyi-R350) komunye nomunye umuntu ngesikhathi enza umsebenzakhe ngombana kungathathwa njengokufunjathiswa.
Umuntu nakaqatjhwe njengomSebenzi womBuso, ukuqatjhwa okunjalo kuehlathululo ekhethekileko. Kutjho bonyana umsebenzi loyo uthengisela umBuso amandlakhe begodu uzakubhadelwa ngomthelo ovela emphakathini woke godu umsebenzi uzakunikela umphakathi ngomsebenzi omuhle khulu ngendlela etjengisa ukuwndela nokuzinikela.
Kufanele abasebenzi bombuso kanye nomphakathi bazwisise bona ngaphandle kwalokha nakufunwa mthetho bona ilunga lomphakathi libhadale imali engezelelweko yomsebenzi othileko, isibonelo, endabeni yemali okufanele ibhadelwe ekukhutjhweni kwancwajana kwamazisi, akunakubhadela okuzakwenziwa ngemali namkha ngesihle. Lomthethokambiso kufanele ufakwe etjhatheni yemisebenzi begodu itjengiswe tjhatjhalaza emakhiweni yomphakathi khona kuzakuzuza umphakathi. Lapho kufuneka ukubhadela okungezelelweko emsebenzini othileko, lokhu kufanele nacho kutjengiswe emitlolweni (yesibawo) efaneleko.
Ngokunjalo, labo abangahle banikele ngemisebenzi ekorweni yangeqadi kufanele baziswe bona imiSebenzi yomBuso, ekutholeni imisebenzi/ipahla, ibotjhwe mithethokambiso etholakala emthethwenisisekelo olawula ukuphathwa komphakathi ofuna izinga eliphezulu lokuziphatha emsebenzini. Iminikelo yezipho, ukusekelwa, izinto zokukhangisa, iimemo zokudla kwantambama, njll, kufanele kungabi lihlangothi lemisebenzi yokukhuphula mayelana nemisebenzi nemiSebenzi yomBuso ngombana kubanga umbono ongasimuhle wokufaka ummoya kilabo abathatah iinqunto begodu wenza nephaliswano elingasilihle lapho abanikela ngemisebenzi emincani bangakghoni ukwenza imisebenzi enjalo.
Njengombana kuhlala kuyindaba okuphikiswana ngayo khulu nje, okulandelako kunqotjhwe bona kube mhlahlandlela ekunqophiseni izenzo zeminyango mayelana nalendaba. Akukghoneki ukunikela iminyango ngemihlahlandlela ezeleko godu iminyango kufanele iye kuKomitjhana yemiSebenzi yesiTjhaba nayifuna iseluleko nayingana siqiniseko mayelana nokuphathwa kobujamo obuthileko obungavela.
Ukwamukela izipho namkha okhunye okungaba nenani lemali kunanyana ngimuphi umuntu namkha isijamiso esifuna ukwenza umsebenzi othileko embusweni, namkha ukwenza imisebenzi elawulwa kukwenziwa kwemisebenzi yabasebenzi kungavunyelwa kuphela ngemvumo etloliweko yeHloko yomNyango.
Kuqakathekile ukwazi bonyana izipho namkha ukuthatjiswa okubuya komunye umthombo kufanele kuvezwe. Izipho/imivuzo evezwako kufanele idlule ku-R350. Abasebenzi bangayokubuzisisa eKomitjhaneni yabaSebenzi bomBuso nabanganaqiniso mayelana nokwamukelwa kwezipho.
Umsebenzi akukafaneli bona asebenzise namkha aveze ilwazi langokomthetho khona azakuzuza namkha kuzuze abanye.
Abasebenzi abathi basemsebenzini bahlangabezane nelwazi elilumelako, eliyifihlo namkha elintumba akukafaneli bonyana baveze ilwazi elinjalo ngaphandle kokuthola imvumo efaneleko yokwenza njalo. Ilwazi akukafaneli bonyana lisetjenziselwe ukuzitholela inzuzo namkha ukutholela abanye inzuzo namkha ukusekela ukuzibuyiselela kabanye. Kuqakathekile bonyana abasebenzi bazibuze bonyana ukuvezwa kwelwazi elithileko kuzawusiza njani umphakathi. Abasebenzi kufuze balemuke bonyana ukwenzela izinto emkhanyweni akutjho ukukhamba uveza ilwazi ngokungakhethi namkha ngananyana ngayiphi indlela. Njengombana kungakghonakali ukunikela ngemihlahlandlela ezeleko yokobana ngiliphi ilwazi okufanele livezwe kubani, abasebenzi bayabawiwa bona bafune imvumo kabaphathi abaphezulu nabanganaqiniso.
Isibonelo 1: Ukuvezwa kwendlela yokukhetha namkha yemibuzo yekulumiswano kabanye babafuna isikhundla angeze kwavuna kuphela abanye abenzimbawo, kodwana kunagthikameza kumbi abanye ababawi ekubeni nethuba elilinganako lokulwela isikhundla.
Isibonelo 2: Nayikuthi umsebenzi, ngebanga lomhlobo womsebenzi awenzako, unelwazi ngephorojekthi yombuso engandisa amanani wepahla endaweni ethileko, umsebenzi akakavunyelwa ukusebenzisa ngannyana ngiyiphi indlela ilwazi elinjalo ukuzinothisa namkha iinhlobo nabangani bakhe.
Umsebenzi akakavunyelwa, ngaphandle kwemvumo, ukwenza umsebenzi obhadelwako ngaphandle/ngemva kwesikhathi sakhe somsebenzi unamkha asebenzise izisetjenziswa se-ofisini eukwenza umsebenzi onjalo.
Abasebenzi balindeleke bonyana banikele itjhejo labo elingakathikanyezwa, isikhathi namakghono emisebenzini yomphakathi njengomqatjhi. Ubunjalo neemfuno zomsebenzi ekorweni yombuso kanye neyomphakthi ingazindlelwa msebenzi wombuso owenza umsebenzi obhadelwako ngesikhathi somsebenzi. Ngakho-ke kukatelelekile ukuthola imvumo mantanzi yokwenza umsebenzi abhadalelwa wona ngesikhathi sakhe sangeqadi.
Isibonelo 1: Umsebenzi uba msebenzisani ebhizinisini. Kuvunyelwana ngokuthi uzakuba sebhizinisini leyo ngemva kwesikhathi somsebenzi kuphela. Ngokuakatjheji, kube nomsebenzi ofuna bonyana asebenze isikhathi esingezelelweko emsebenzini wakhe wembusweni.
Isibonelo 2: UDorhodera wezokwelapha oqatjhwe esibhedlela somBuso, akakavunyelwa, ukwenza umsebenzi wangeqadi ngapahndle kwemvumo yeHloko yomNyango namkha athole ukubhadelwa endaweni yokwelaphela yomngani godu/namkha asebenzise isisetjenziswa somBuso kanye/namkha neenhlahla ngalomnqopho.
Isibonelo 3: Umsebenzi unomsebenzi wesibili awenza ngemva kwesikhathi somsebenzi, okutjho bonyana ulala ebusuku khulu. Umphumela walokho kukobanyana umsebenzi loyo emini uhlala adiniwe nakasemsebenzini ngalokho-ke akakghoni ukusebenza ngekghono lakhe elifaneleko. Lokhu akusisekarekweni yomphakathi begodu kuyindlela engasi bunqopha yokumorosa imali yababhadeli bomthelo.
A.1 Ukuphumelelisa ngokwenza iinjamiso zomthethosisekelo malungana nabasebenzi bombuso, boke abasebenzi balindeleke bonyana bakhambisane neRhelo lokuziPhatha ekukhulunywa ngalo kilesiSahluko.
A.2 IRhelweli kufuze bona lisebenze njengomhlahlandlela kubasebenzi bona ngikuphi okulindelwe kibo nasiqala ngehlangothini lokuziphatha okuhle. Ukukhambisana neRhelo kulindeleke bonyana kuqinise indlela ehle yokusebenza godu nokurhelebha ukuqinisa ithemba emisebenzini yomphakathi.
B.1 Kunesidingo sokunikela ngetjhuba kubasebenzi mayelana nobudlelwana nesibethamthetho, iinkhulu zombanganarha nezesigungu, abanye abasebenzi nomphakathi nokutjengisa ummoya lapho abasebenzi kufanele benze imisebenzi yabo, ngikuhpi okufanele kwemziwe ukubalekela ukubethana kwekareko godu nokulindelwe kibo ngokuya kokuziphatha kwabo emphakathini nepilweni yabo yangeqadi.
B.2 Nanyana iRhelo lokuziPhatha latlanyelwa bonyana libe nakho koke, alifaki yoke imithetjhwana elawula amazinga wokuziphatha. Kodwana iinhloko zeminyango ngobunjalo bemisebenzi yabo ngokuya kwesahluko 7 (b) somThetho wokuphathwa nokulawulwa okuhle kweminyango yabo nokugcinwa kokuziphatha kuhle, hlangana nokhunye, ngaphasi komsebenzi wokuqinisekisa bona ukuziphatha kwabasebenzi babo kuyakhambelana nesisekelo samagugu nemithethokambiso ephethe ukuphathwa komphakathi nemikghwa namazinga abekwe mThetho. IinHloko zemiNyango nabasebenzi bazo bayazi ngalamagadango, begodu bayavuma godu bayazibophelela kiwo.
Umnqopho omkhulu weRhelo kungomuhle, okukukhuthaza ngokusibonelo. Nanyana kunjalo, umsebenzi uzakubekwa umlandu wokuziphatha kumbi begodu uzakuhlawuliswa ngokuya kweemvumelwano zokuhkanganyela nayikuthi uphula iinjamiso zeRhelo lokuziPhatha namkha ubhalelwa kukhanmbisana nazo.
C.1.5 ubambisana neenjamiso zomphakathi ezihlonywe ngaphasi komthetho kanye nomThethosisekelo ekukhuphuleni ikareko yomphakathi.
C.2.9 uyalivuma ilungelo lomphakathi lokufikelela ilwazi, ngaphandle kwelwazi elivikelwe mthetho.
C.3.7 ubalekela imisebenzi yezombanganarha endaweni yomsebenzi.
C.5.5 akenzi, ngaphandle kwemvumo, umsebenzi obhadelwako ngaphandle kwemisebenzi yakhe esemthethweni namkha asebenzisele iinsetjenziswa ze-ofisini umsebenzi onjalo.
<fn>nde_Article_National Language Services_INCWAJANA EHLATHULULA.txt</fn>
ijamele abantu beSewula Afrika ngobunengi babo, ikambiso yokuqatjha neyokulawula abasebenzi kube ngephathelene nekghono, nokuqala izinto ngelihlo elivulekileko, nelilungileko, nenefuneko yokulungisa ukutjhiyana ngendima esolo kwavuleka ngeminyaka eyadlulako.
Isibopho soMqatjhi nabaSebenzi...
Ubudlelwana NesiBethamthetho NeBandla EliPhetheko...
Ubudlelwana hlangana nabasebenzi...
Ukuziphatha komuntu nekareko/netjisakalo yangeqadi...
IKomitjhini yabaSebenzi bomBuso inikelwe amandla ngokomThethosisekelo ka-1996, ukukhuthaza nokwenza ukuthi izinga lomthetho wokuziphatha kwabasebenzi bemisebenzi efundelweko kiyo yoke iKoro yabaSebenzi bomBuso lihlale liphezulu. Ngo-1997 kwabethwa umThetho weRhelo lokuziPhatha eKorweni yemBuso, kwathi ngemva kwalokho waziswa kurhulumende omkhulu nakiborhulumende bamaphrovinsi. Kwafuneka nokuthi kutlanywe ikomba ngeRhelo lokuziPhatha kobanyana woke umuntu azolizwa kuhle, lona nokusetjenziswa kwalo, nakho koke elikhambisana nakho.
Egameni leKomitjhini yabaSebenzi bomBuso, ngizizwa ngihloniphekile ukwethulela zoke iimphathimandla ezisebenza embusweni weSewula Afrika leNcwajana Ehlathulula Ngerhelo Lokuziphatha Labasebenzi Bombuso. Irhelo lokuziPhatha liyisika eqakatheke khulu ehlelweni elihle lokubusa nelokuziphatha kuhle kwabasebenzi bembusweni. Isikweli lithinta neendaba ezinjengokuhlonitjhwa kwamalungelo wobuntu, ukusebenza komthetho, isibopho sokuziphendulela kilokho umuntu akwenzekako, ukwenzela izinto emkhanyweni kurhulumende, ukuziphatha komuntu kunye nekareko yangeqadi.
IKomitjhini yabaSebenzi bomBuso ibawa boke abasebenzi bombuso, ukusukela komncani ngesikhundla ukuya kosesikhundleni esiphezulu kinabo boke, ukuthi batjengise ukuzwisisa ikambiso, nemilayelo kunye nemilayo ephethwe liRhelo lokuziPhatha. Lokhu-ke akusinto ekghonakalako nje kwaphela, kodwa bekuyinto enikelwe namandla wokwenziwa, izakhamuzi zethu nazizakwenzelwa umsebenzi omuhle ngokufaneleko. Kuqakathekile godu nokuthi iimphathiswa kufuze bona zikhambe ngomthetho wokuzirarha, nokuzala izipho neminikelo, njengoba lokho kungathathwa njengokuthengwa nje.
Sifisa ukubuka nokuthokoza boke abaphathi neemphathimandla abafaka isandla ekukhuthazweni nekuphakanyisweni kweRhelo lokuziPhatha eKorweni yomBuso. Ngithanda ukunikhuthaza ukuthi niqine njalo ngomsebenzi omuhle, begodu ningathomi niyitjhiye esithubeni iselele yokukhuthaza umoya wokusebenza njengabantu abanefundiso embusweni.
IKomitjhini yabaSebenzi bomBuso ithemba bona incwajana esihlathululi le izakuba yikomba elisizo ekukhuthazeni ukuthembeka nokuzipjatha kuhle emsebenzini, ibe ikhuthazele nokuthi soke sitjhisakalele ukungabubekezeleli ubukhohlakali eSewula Afrika.
Kokuphela-ke, ngithanda ukukhuthaza boke abasebenzi bombuso ukuthi baqinisekise ukuthi indlela abaziphatha ngayo ikhambisana neenrhuluphelo nekambisolawulo elawula umbuso, nokuthi futhi baziyajeza Irhelo lokuziPhatha kunye nayo iNcwajana esiHlathululi le.
Kokuphela, siwuthokoza kuzala umlomo umNyango wezokuThuthukiswa Kwamazwe Ngamazwe kaRhulumende weBritan ngokusekela kwawo ngemali yokugadangisa iNcwajana Ehlathulula Ngerhelo Lokuziphatha Labasebenzi Bombuso le.
Umnqopho wencwajana le kuhlathulula ngokuzeleko lokho okuphethwe liRhelo lokuziPhatha. Ukutlolwa kweRhelo langokomthetho lokuziPhatha labaSebenzi bomBuso kufune ukutlolwa ngamagama amafitjhani, anembako nangamagama asemthethweni. Incwajana le inqophe ukwenza Irhelo lokuziphatheli lizwakale kuhle kibo boke abasebenzi bombuso.
Incwajana le akunakambisolawulo etja eza nayo, begodu ilandela isijamiso nendlela yokunombora efanako neseRhelweni lokuziPhatha, ukwenzelela ukuthi kube lula ukulinganisa nokuthomanisa. Ekusebenziseni kwayo incwajana le, iminyango yombuso kufuze ilinge ukungezelela iimbonelo zayo, eziphathelene nezikhambelana nebhoduluko layo.
Kufanele sitjho sigandelele ukuthi ukutlanywa nokutlolwa kwencwajana le kulihlelo lomsebenzi omkhulu, begodu kufuze sitjho nokuthi kungafuneka ukuthi inande ibuyekezwa, njengeRhelo lokuziPhatha ngokwalo.
Ukuthi kuzokukhuthazeka izinga eliphezulu lokuziphatha ngendlela enefundiso emsebenzini, abasebenzi bombuso kufuze bona bakhuthazwe ukucabanga nokuziphatha ngendlela yefundiso yokuziphatha. Ngalokho-ke incwajana le kufuze isebenze njengesiza yokutlama nokwethula iimfundo ezifitjhazana zokuthwasisa nokubandula boke abasebenzi. Incwajana le iphethe neembonelo ezinengi ezitjengisa uburhiyarhiya besiko nendlela yokuziphatha emsebenzini, ezingasebenza njengesendlalelo sokuthwasisa neseembonelo ekungafundiswa ngazo.
Njengomkhabisani weRhelo lokuziPhatha, incwajana le ingasiza ekwenzeni ukuthi umphakathi uhlale ubathemba abasebenzi bombuso ngokuthembeka kwabo nangokungathathi hlangothi kwabo, ngokunikela ubuncani balokho okulindelweko ngendlela yokuziphatha elungileko.
Kuliqiniso elivunywa mumuntu woke ukuthi abantu bafunda ngokutjheja nokulimuka. Ngenca yalokhu-ke, kubekwa isibopho esikhethekileko phezu komqatjhi, iimphathimandla (aboNgqongqotjhe naboSomkhandlu) ezingeni lepolitiki, nabaphathi babasebenzi bombuso kiwo woke amazinga, ukuthi bakhe ibhoduluko elifaneleko la kuzakubekwa khona iinrhuluphelo zamagugu, kube kwenziwe neembonelo ezizakuba sibonelo kibo boke abasebenzi.
ISekhtjheni 195 (a) yomThethosisekelo ifuna bona "kuphakanyiswe izinga eliphezulu lomthetho wokuziphatha, belibabalelwe ukuthi lihlale linjalo" embusweni ngokuphelela kwawo. Ngokwesivumelwana esihlanganyelweko (i-Public Service Co-Ordinating Bargaining Council Resolution 2 of 1999), boke abasebenzi beKoro yemBusweni banesibopho sokuthambela nokukhambisana neRhelo lokuziPhatha elibekiweko. Njengoba-ke lokhu kusisendlalelo ekwakhelwa phezu kwaso amagadango wokukhambela ngaphambili, nawokulungisa ngitjho nawokukhalima imbala, umqatjhi kufuze enze koke okungakghonakala ukuqinisekisa ukuthi koke okuphethwe mthetho weRhelo lokuziPhatha kwaziwa ngibo boke abasebenzi.
Kuqakathekile ukubuyelela godu egameni lokuthi owona mnqopho womthetho weRhelo lokuziPhatha bubuhle bokuphakamisa nokukhuthaza ukuziphatha okusibonelo. Nanyana kunjalo, umsebenzi uzakuthweswa icala lokuziphatha kumbi ngokomThetho otjhiwo ngehla lo, futhi angakhalinywa ngokwamasekhtjheni 18 ukuyokufika ku-27 njengokutjhugululwa kwawo emiThethwenimlingwa wezamaTjhuguluko ka-1997, nakufumaniseka ukuthi uphula umbandela womthetho weRhelo lokuziPhatha.
Umsebenzi kufuze athembeke eRiphabhligi befuthi ahloniphe umThethosisekelo, akhambe ngemibandela yawo emsebenzini wakhe wawokemalanga.
Igama elithi "iRiphabhligi" kufuze lithathwe njengegama elitjho "ilizwe leSewula Afrika". Kuyifuneko ekulu ukuthi boke abasebenzi bombuso bathembeke elizweni lekhabo.
UmThethosisekelo ukhuluma ngamaphuzu athileko aphathelene namalungelo nerhuluphelo yazo zoke izakhamuzi. Lombandela weRhelo lokuziPhatha, kokuthoma ufuna ukuthembeka kwabasebenzi bombuso kilelihlelo ledomakhrasi elisebenza njenganje. Kwesibili, ubukhulu bomThethosisekelo kufuze bamukelwe bebuhlonitjhwe mumuntu woke. Kwesithathu, omunye nomunye umsebenzi wombuso kufuze abe nelwazi elilingeneko lalokho okuphethwe mThethosisekelo nomnqopho wawo njengendlela yokulawula nokubulunga ihlelo lakhathesi.
Isibonelo 1: Abasebenzi bombuso emazingeni ahlukahlukeneko banesandla ukufika ezingeni elithileko ekwenzeni iimphakamiso zemithethokambiso. Nanyana ngisiphi isiphakamiso esenziwako kufuze bona sihlolwe siqalisiswe kuhle ukuqiniseka ukuthi angeze siphambane nomoya namkha/nemibandela ethileko yomThethosisekelo. IKambisolawulo yomthethosisekelo njengokuba nelizwi komphakathi nokwenzelwa kwezinto emkhanyweni emisebenzini eyenzelwa umphakathi kufuze bona nakho kulandelelwe ukufikela la kukghonakala khona ehlelweni lokwakha umthethokambiso.
Isibonelo 2: ISekhtjheni 33 yomThethosisekelo ithi woke umuntu amalungelo wakhe akhisinyezwe magadango wokuphatha nokulawula unelungelo lokunikelwa iinzathu ezitloliweko. Lokhu-ke kutjho ukuthi omunye nomunye umsebenzi wembusweni nakazakukghona ukukhamba ngemibandela yomThethosisekelo, kufuze bona enze iqiniso lokuthi iinqunto namagadango athathwa kezokuphatha athathwa ngeenzathu ezizwakalako, kobanyana iinzathwezo zinganikelwa umuntu loyo othintekileko. Lokhu-ke kutjho ukuthi woke amagadango wezokuphatha kufuze bona aphumelele nakalingwako kuhlolwa ukuthi athethwe ngehlelo lokwenzela izinto emkhanyweni na.
Lombandela utjho ukuthi la kufuze kuthathwe khona iinqunto namkha la kufuze bona umuntu azisebenzisele khona ingqondwakhe ngokubona kwakhe, kufuze bona kucatjangelwe iinrhuluphelo zomphakathi ntanzi. Iinrhuluphelo nekareko yomsebenzi wombuso ngokwakhe namkha ezinye iinrhuluphelo ezihlangothi linye kufuze bona zize ngemva kweenrhuluphelo zomphakathi.
Isibonelo 1: I-athizeni esebenza esibhedlela ibotjhelelwe yikontraga yayo yomsebenzi ukuthi isebenze ukusukela ngo-08:00 ukuyokufikela ngo-16:30. Akunakambiso ebekiweko emalungana ne-overtime ebhadalwako. Izulu libethe lawisa isiteyitjhi segezi ekhanyiswa esibhedlela, nje-ke amathiyetha asebenza ngejenereyidi. Nayo ijenereyidi leyo iyahlupha, ngalokho-ke i-athizeni leyo ilayelwa bona iyokulungisa ijenereyidi leyo ngo-16:00. Ebujameni bezinto obunjalo kuzakulindeleka ukuthi i-athizeni leyo iqede umsebenzi wokulungisa ijenereyidi leyo ngaphambi kobana ingatjhayisa, ngitjho nanyana ingasebenza bekudlule isikhathi sayo esibekwe yikontraga yayo yomsebenzi.
Isibonelo 2: Ubunengi babasebenzi abasebenza e-ofisini yesiphande batjengisa ukuthi bafuna ukuthatha ilifu yabo ngoDisemba. Nange boke njalo bangavunyelwa ukuthatha ilifu ngasikhathi sinye njalo, kuzakutjho ukuthi ngesikhatheso i-ofisi angeke ikghone ukuwusebenzela kuhle umphakathi. Lokho-ke kutjho ukuthi abaphathi nabasebenzi kuzakufuneka ukuthi bakhulumisane bezwane, kube nabarhobhako ekarekweni yabo, kobanyana kuzokuba nabantu abaneleko abazakusala basenza umsebenzi ngendlela ejayelekileko, abanye nabasaye elifini.
IVikelamalungelo emThethwenisisekelo, hlangana nokhunye ekuvikelako, ivikela namalungelo wepolitiki wesinye nesinye isakhamuzi, ekubalwa hlangana nawo nelungelo lokukhambisana kunye nelokuba lilungu lesiqhema sepolitiki esithandwa ngiso. Umphumela wekhetho kukuthi isiqhema sepolitiki esithola amavowudi amanengi kube ngiso esithatha umbuso. Lokhu-ke kutjho ukuthi ikareko ethileko yomsebenzi wembusweni angeze yavela emphumelweni wekhetho. Kungatjho godu nokuthi imisebenzi ebekwe phambili, nehlelo lemisebenzi ezokwenziwa kunye nemithethokambiso eyamukelwe nguRhulumende wangesikhatheso kungahluka kunemisebenzi umsebenzi wombuso ngamunye azibekele yona phambili. Nokho-ke abasebenzi bombuso kufuneka bamsebenzele ngokuzinikela, nangokuthembeka kunye nangelwazi labo elipheleleko uRhulumende okhethiweko wesikhatheso nabaphumelelisa imithethokambiso yakhe.
Isibonelo 1: Umsebenzi wombuso yena ngesingaye ukholwa ukuthi ukuqalelelwa kwamaphilo wabantu ngikho ekufuze kube phambili kinayo yoke imisebenzi eyenzelwa isitjhaba elizweni lekhethu, begodu umsebenzi wembusweni loyo bewusekela nesiqhema sepolitiki esikhambisana naloyo umbono. Nokho-ke uRhulumende obusako yena uvumelana ngokuthi imisebenzi azayitjheja ngaphambi kwayo yoke eminye kuzakuba kukwakhela abantu izindlu, nokucitha ubulelesi. Umsebenzi wembusweni loyo kuzakulindeleka ukuthi alamukele irherho lakaRhulumende lokukhambisa izinto. Nokho-ke lokhu akusikho ukugandelela imibono eyakhako yabasebenzi bembusweni.
Isibonelo 2: Nakube uRhulumende obusako ucabanga ukuthoma ihlelo elithileko, kufumaniseke ukuthi kuzakuba msebenzi womsebenzi wembusweni othileko ukukhanyisa indlela yokuthi ihlelwelo lingasetjenzwa njani, umsebenzi loyo kuzakufanela ukuthi ayibekele ngeqadi yakhe imibono nemizwa, ngitjho nanyana mhlamunye kungenzeka angavumelani nehlelo uRhulumende afuna ukulithatha, aqale izinto ngamehlo avuleke womabili ngokuqala ubuhle nobumbi beengcenye zehlelwelo, ngaleyindlela alinge ukuthola indlela ehle yehlelwelo ebantwini ekufuze liyokusebenza kibo.
Umsebenzi wombuso nakazakukghona ukusebenzela uRhulumende obusako kuhle, akghone nokusebenzela umphakathi kuhle, kufuze bona azi okungaphakathi komsebenzi wakhe, azi nemithethokambiso umsebenzakhe ekufuze bona ukhanjiswe ngayo, ngokunjalo azi nekambiso ekufuze umsebenzakhe ukhanjiswe ngayo.
Ama-suphavayiza athwele umsebenzi wokuqinisekisa ukuthi abasebenzi bayazi bona imisebenzabo ithini, nokuthi iphetheni. Abasebenzi nabo ngokunjalo bathwele isibopho esifanako sokwenza umzamo wokuba basebenzi abanelwazi, abakwazi nokusebenza kuhle nangokulandela imithethokambiso ebekiweko, kobanyana kuzokusizakala umphakathi ngokuphelela kwawo.
Isibonelo 1: Ngoba singakajayeli iinqintelo zeemali zeKoro yabaSebenzi bomBuso, isiphathimandla esithileko sivumela ukuthengwa kwepahla ethileko ngaphandle kokuthola imvumo efaneleko emNyangweni olawula iimali. Igadango elinjalo lizakutjho ukuthi kusetjenziswe imali ingakavunyelwa ukusetjenziswa, begodu lingabanga ukusetjenziswa kweemali ezinengi kugjinyiswana emakhotho, kulingwa nokulungisa umonakalo owenzekileko.
Isibonelo 2: Ngenca yokutlhoga ilwazi, umsebenzi othileko udurhisa umuntu owenza isibawo sokurhola umrholo wepentjheni, amtjele iimfuneko ezingasizo zokuthola umrholo onjalo, nendlela engasiyo ekufuze ayilandele nakenza isibawo esinjalo, namkha amtjele imali engasiyo yomrholo azawuthola umuntu loyo. Lokho-ke kungaba nomphumela omumbi phezu komuntu obawa ukuthola umrholo wepentjheni loyo.
Ziimbadlwana iinjamiso ezisungulwe ngaphasi komThethosisekelo (uMvikeli woMphakathi, uMhlolima-akhawundi Zombelele, iKomitjhini yabaSebenzi bomBuso, iKomitjhini yezokuLinganiswa kobuLili, njll.) nezinye iinjamiso zisungulwe ngoMthetho wePalamende (amabhodi wamathenda, amakomitjhini wephenyo, njll.). Iinjamiswezi zisebenza njengelihlo lokuqinisekisa ukuthi yoke imisebenzi yembusweni ikhamba kuhle. Ngalokho-ke abasebenzi bombuso akukafaneli ukuthi iinjamiswezi baziqale ngelihlo elimbi, kodwa kufuze bona bazilekelele ukwenza imisebenzi yazo, njengokuthi nje baziphe ilwazi nehlathululo ezingayitlhoga.
Isibonelo 1: Nakube i-ofisi yoMvikeli woMphakathi ibawiwa ukuthi iphenye ngesililo esithileko selungu lomphakathi elilila ngokuthileko emNyangweni othileko kaRhulumende, i-ofisi le izakulindela isebenziswana elihle labasebenzi bomnyango loyo ekunikeleni ilwazi elifunekako.
Isibonelo 2: Nakube uMhlolima-akhawundi Zombelele uthola okuthileko okungakhanjiswa ngendlela ngeemali zomnyango othileko wembusweni, iimphathimandla zomnyango loyo akukafaneli bona lokho okutholwe Mhlolima-akhawundi Zombelele zikuthathe ngomoya omumbi. Kufuze bona zilimuke bona umsebenzi owenziwa Mhlolima-akhawundi Zombelele wenzelelwani, zisebenzele ukulekelela i-ofisi yoMhlolima-akhawundi Zombelele ukurarulula umraro okhona.
ukukhuphula izinga lepilo lazo zoke izakhamuzi, kunye nokutjhaphulula ikghono lomunye nomunye umuntu; kunye nokwakha iSewula Afrika ebumbeneko nekhamba ngedemokhrasi, ezakwazi ukuthatha indawo yayo eyifaneleko njengombuso ozijameleko hlangana nomkhaya weentjhabatjhaba.
Nakuzakukghonakala ukuphumelelisa iminqopho ebekwe mThethosisekelo ibe ihlale ilapho ibekwe khona, kufuneka izakhamuzi zenze imizamo yangabomu enqophe khona ukuphumelelisa iminqopho leyo. Abasebenzi bombuso bathathwa njengengcenye "kaRhulumende", ngalokho-ke lokhu kuqakatheke khulu kibo.
Isibonelo 1: Umoya omuhle wokusebenzisana hlangana nabasebenzi, nobudlelwana obuhle hlangana nabasebenzi, nomoya omuhle nofuthumeleko ophephetha hlangana nabasebenzi bemihlobo engafaniko abasebenza bunqopha ngomphakathi, kuba sibonelo esihle emphakathini woke. Isibonelo esihle kungaba se-ofisini la kukhutjhwa khona iimbhugwana (abomazisi) namkha amapaspoti.
Isibonelo 2: Umsebenzi kufuze alinge ukurejistara neziko lezefundo, arejistarele ukufunda elinye lamalimi wemthethweni akhulunywa endaweni asebenzela kiyo. Kufuze godu nokuthi akhuthaze ukutoliga ngamanye amalimi wemthethweni emihlanganweni, nakube kuyafuneka.
IKoro yabaSebenzi bomBuso isebenzela umphakathi woke, begodu umphakathi ulindele ukuphathwa ngokufana, nangendlela ehle nefundisiweko, nenomoya omuhle. Ngalokho-ke abasebenzi kufuneka benze imizamo yokuzalisa leziimfuneko ngokubaphatha kuhle nangokufana labo abasebenza nabo nalabo ababasebenzelako, ngendlela engeke igcine ngokwakha ithemba kwaphela eKorweni yabaSebenzi bomBuso, kodwa ezakubuye yenze nokuthi uthandeke umsebenzi abawenzela umphakathi, ngenca yobuhle bawo.
Isibonelo 1: Umsebenzi othileko uphethe isikhundla emnyangweni la kusetjenzwa khona ngeembawo ezivela emphakathini, zokwenzela umbuso imisebenzi ethileko. Umakhelwana womsebenzi loyo uyalimuka ukuthi angawufaka umoya wokulikhambisa ngenye indlela ihlelo ekukhanjwa ngalo ekusetjenzweni kweembawezo, ngalokho-ke ukhulumisana nomsebenzi wembusweni loyo, umbawa ukuthi amlekelele ngokulikhambisa msinyana ihlelo lokuqala nokusebenza isibawo sakhe. Umsebenzi wembusweni loyo-ke kuzakufanela ukuthi atjheje ayelele kilobo ubujamo bezinto obunjalo, ngoba nakangathatha igadango lokusiza umakhelwana wakhe, kungathathwa ukuthi ukhethe umakhelwana wakhe hlangana nabanengi wamsiza, waliselela abanye.
Isibonelo 2: Umsebenzi kufuze bona abawe amakhastamakhe ukuthi afole idresi, kobanyana nomunye nomunye azokusizwa nakufika isikhathi sakhe sokusizwa, ngaphandle kokukhetha abanye namkha ngaphandle kokubonwa njengomuntu ongathi ukhetha abanye.
Kuqakathekile ukuthi abasebenzi balimuke ukuthi ngokujoyina kwabo iKoro yabaSebenzi bomBuso, bazibophelele ngokusebenzela umphakathi woke.
Umphakathi ulindele ukwenzelwa lokho umbuso ekufuze uwenzale khona, begodu kulindeleke ukuthi abasebenzi abawusizako bahlale bakhona balindele ukusiza, begodu bawusize ngomoya omuhle nangendlela efaneleko.
Isibonelo 1: Umsebenzi uthola ifowuni evela kelinye ilungu lomphakathi, kodwa kuyakhanya ukuthi lokho akufowunelako umuntu loyo kuphethwe ngomunye umnyango namkha elinye ihlangothi lawo umnyango loyo. Umsebenzi loyo utjela umuntu ofowunako loyo ukuthi akalinge laphokhunye. Lokhu-ke kungenzeka kubangele ukuthi umuntu ofowunako loyo adluliselwe ebantwini abambadlwana kodwa agcine angakalitholi isizo alifunako. Lokhu-ke akuwusizi umphakathi, futhi kuyalona igama leKoro yabaSebenzi bomBuso. Okufanele akwenze umsebenzi wembusweni kukuthi atjele umuntu ofowunako ukuthi angamfunela ukuthi ngubani umuntu namkha umnyango ophathelene nalokho, bese ubuyela kuye umuntu ofowunako loyo nasele amtholele.
Isibonelo 2: Lokhuya umsebenzi nakasebenza ngabantu abalinda ekhawunthareni, kufumaniseke ukuthi ekhawunthareni yakhe akanabantu, ukube kodwa umnganakhe ngakelinye ihlangothi unabantu abafolele ukusizwa, lo onganabantu akasize ngokuthi abize abantu abasekhawunthareni enye leyo, kodwa kwaphela nakube uwazi kuhle umsebenzi owenziwa ekhawunthareni abafole kiyo abantwabo.
Isibonelo 3: Ilungu lomphakathi naliya esiphathinimandla liyokufuna isikhathi abangakhulumisana ngaso, njengokuthi nje ayokufuna imininingwana ngokuthi umuntu ukulungela njani ukuthola indlu yomBuso, isiphathimandleso kufuze bona silinge ukutholela umuntu loyo isikhathi angakhulumisana ngaso naye msinyana ngokungakghonakalako. Lokhu angeke kugcine ngokutjengisa ukutholakala lula kwesiphamandleso, kodwa kuzakutjengisa nokuthi sizimisele ukusiza.
Nanyana iindingo namkha/neenghongoreko zomphakathi emehlweni wabasebenzi bombuso kungenzeka zibonakale zingakatjhubi njengoba umphakathi ngokwawo ucabanga, kodwa abasebenzi bombuso kufuze basize ngokuzithoba nangendlela elungileko, basize ngitjho nangokubapha ikomba yendlela abangakhamba ngayo ukurarulula imirarwabo.
Iinghonghoreko ezitjhiwo babantu ngamunye ngamunye namkha iinqhema, kufuze bona zitjhejwe. Ukulandela indlela yokubonisana neyokwenzela izinto emkhanyweni eendabeni ezinje kungasiza kwamambala ukutjheja ubujamo neenghonghoreko zomphakathi.
Isibonelo 1: Kwenziwa amalungiselelo wokwakha iklinigi yokuqalelela amaphilo wabantu endaweni ethileko yemakhaya, kodwa enye indlela engathathwa kukuthi kube neklinigi engumakhamba ngendlwana. Ebujameni obunjalo, kufuze ukuthi kukhulunyiswanwe nabantu bendawo yalapho, kutholakale ukuthi bona benyulani. Lokhu-ke kuzakwenza iqiniso lokuthi kuthathwa isiqunto esihle nesikhambisana nekareko yabantu balapho, kanti godu abantu bendawo yalapho bazabe banikelwe ithuba lokuba nelizwi eendabeni ezibathintako kusese nesikhathi.
Isibonelo 2: Umsebenzi othileko womphakathi uthwele umsebenzi wokusebenza ngeembawo zokuphungulelwa iindleko zokwakha zabantu ababedimeke amathuba phambilini abahlala emikhukhwini. Nakube iimbawezo azisetjenziswa msinyana nangendlela elungileko, kungatjho ukuthi liriyada loke ihlelo lokwakha izindlu, kutjho godu nokuthi abantu kuzakufuneka ukuthi bahlale emtlhagweni isikhathi eside kinaleso ebesingathathwa nakube bekwenziwe umsebenzi wamsinyana.
URhulumende obusako uwubeke wakhanya umnqopho wakhe wokuqalelela abantu ababedimeke amathuba phambilini, njengoba kusitjho iHlelo loKwakha nokuVuselela (i-RDP). Lokhu-ke kufuze bona kwenziwe ngiyo yoke iminyango kaRhulumende, ngemisebenzi eyabelwe yona ngokwahlukahlukana.
ISewula Afrika ililizwe elisathuthukako, kanti-ke ngenca yabonobangela abahlukahlukeneko, ubunengi babantu bayo abanalwazi ngamalungelo wabo, nangemisebenzi esibopho kibo, nangemisebenzi ekufaneleko nakanjani benzelwe yona, nangekambiso ekufuze bayilandele, nokuthi kufuze bakhulumisane nobani malungana nalokho. Njengoba iKoro yabaSebenzi bomBuso isebenzela boke abantu bayo nje, abasebenzi bayo kumsebenzabo ukwazisa boke abantu bomphakathi abanganalwazi, babatjengise indlela, babaphe nesizo abalitlhogako. Lokhu-ke kufuze bona kwenziwe kuhle nangomoya omuhle, ngitjho nanyana kungatjho ukuthi umuntu adluliselwe kesinye isijamiso namkha komunye umakho, ngomoya omuhle nokho.
Isibonelo 1: Abasebenzi bombuso kufuze bangene emahlelweni wokuthuthukisa abasebenzi atholakala eminyangweni la basebenza khona. Kufuze bazinikele emsebenzini ababelwe yona, babe benze neqiniso lokuthi amahlelo anjalo aragwa ngendlela efaneleko, nangesikhathi abekelwe sona.
Isibonelo 2: Abasebenzi bombuso nabasebenza ngomphakathi eendaweni zamaphilo kufuze bona basebenzise ithubelo ukulimukisa abantu nakube basola ukuthi liyatlhayela ilwazi labo lokukhandela izifo. La abasebenzi bangakghoni khona ukunikela loke isizo elifunekako ngokwabo, kufuze ubuncani bakhona badlulisele abantu abafuna isizwabo kabanye abangani babo abasebenza nabo, kobanyana bazokuthola ilimukiso nelwazi elifaneleko.
Umsebenzi akabandlululi elinye ilungu lomphakathi ngokungakafaneli ngenca yobuzwe balo, ubulili, ukuthi umhlobobani namkha ukuthi udabukaphi, umbalabani, wenyula ukuphilisana nesingani sabulilibani, mdala kangangani, uqhwalile, ungowayiphi ikolo, ungowayiphi ikolele yepolitiki, unesazelo siphi, ungowayiphi ikolelo, ungowaliphi isiko namkha ilimi.
Njengoba sekutjhiwo, iKoro yabaSebenzi bomBuso isebenzela boke abantu nawo woke umphakathi eSewula Afrika, ngaphandle kokukhetha ukuthi babobani. Elinye nelinye ilungu lomphakathi linelungelo ngomthethsosisekelo lokuphathwa ngehloniphi nangesithunzi. Ngalokho-ke abasebenzi kufuneka ukuthi woke amalungu womphakathi bawaphathe ngokufana, ngomoya omuhle, nangendlela ehle, bawenze azizwe athola isizo afanele kukulithola.
Isibonelo 1: Umsebenzi angasola ukuthi ilungu elithileko lomphakathi elifuna isizo, mhlamunye lintendembili. Nanyana lokhu kuyinto umsebenzi womphakathi loyo angavumelani nayo nakancani, kodwa kusalindeleke ukuthi asize umuntu loyo ngendlela ehle nefaneleko njengoba bekazakwenza komunye nomunye umuntu ojayelekileko.
Isibonelo 2: Kufole abantu abambadlwana edresini, kufika usaziwako womphakathi wendawo leyo, alindele ukuthi asizwe khonokho nakafikako, angafoli edresini. Nakube umsebenzi wombuso osiza abantwabo uvumela usaziwako loyo afahle idresi, kuzabe kutjho ukuthi ubandlulula laba abanye abantu abafole idressi.
Umsebenzi akasebenzisi isikhundla sakhe butjhwileni embusweni ukuphakamisa namkha ukufadalalisa iinrhuluphelo zesiqhema sepolitiki namkha zesiqhema esithileko.
Njengoba iKoro yabaSebenzi bomBuso isebenzela woke umphakathi nje, nawo ohlukaniswe ngeengabagaba zeeqhema, iinhlangano zepolitiki kunye nabantu beenkolelo ngokwahlukahluka njalo njalo, kuyazitjho-ke ukuthi abasebenzi bombuso akukafaneli bona bazihlanganise neendaba ezingabenza babonakale njengabantu abakhetha namkha abenyula ezinye iinqhema kunezinye.
NgokweKoro yabaSebenzi bomBuso, woke amakhastamayo kufuze bona aphathwe ngokufana, ngokwemithethokambiso kaRhulumende obusako ngesikhatheso. Lokhu-ke kutjho ukuthi umsebenzi kufuze bona ahlukanise kuhle hlangana komsebenzi wakhe osibopho kuRhulumende obusako nokuzifaka eendabeni zepolitiki yesiqhema esithileko.
Isibonelo 1: Umsebenzi ulilungu lehlangano ethileko yezamasiko ekufuze bona iphalisane neemali zomnikelo ezivela emBusweni qho ngomnyaka. Umsebenzi loyo uphethe isikhundla esiphezulu emnyangweni karhulumende ekufuze bona ihlole ilinganise, isebenze ibe yenze iimphakamiso ezimalungana nalokho zithunyelwe kuNgqongqotjhe ofaneleko. Umsebenzi onjalo akukafaneli bona asebenzise isikhundla sakhe ukwenyula umfakisibawo wehlangano alilungu layo naye, kanti godu akukafaneli bona akhisimeze iimbawo zezinye iinhlangano. Umsebenzi onjalo kufuze bona atjele isuphavayiza yakhe ukuthi ulilungu lehlangnano enjalo, kobanyana kungazokucatjangwa ukuthi usunduzwe yikareko yakhe yangeqadi esiquntweni esizakuthathwa.
Isibonelo 2: Abasebenzi kulindeleke ukuthi babasize ngokwenza aboNgqongqotjhe namkha aboSomkhandlu babo ekulungiseleleni imitlolo, njll. ezakusetjenziselwa imisebenzi esemthethweni, njengekulumopikiswano ngemitlamo yemithetho. Nokho abasebenzi bombuso akukafaneli ukuthi babe nesandla ekulungiseleleni nekutloleni imitlolo uNgqongqotjhe namkha uSomkhandlu ayoyisebenzisela isiqhema sepolitiki.
Umsebenzi kufuze ahloniphe abe avikele isithunzi sakananyana ngubani, namalungelo wakananyana ngubani, njengoba kusitjho umThethosisekelo.
Abasebenzi kufuze baziphathe ngehlonipho kibo boke abangani babo abasebenza nabo, bahloniphe nemphakathini, ngaphandle kokukhetha ukuthi abangani abasebenza nababo nomphakathi loyo ubobani, unjani, nokuthi amajamo wabo anjani, njll. Abasebenzi kufuze ngaso soke isikhathi bahlale baziphatha kuhle phambi kwabanye abantu, batjengise nomoya omuhle, batjengise nokuba nesizo.
Isibonelo 1: Ilungu lomphakathi elidakwe kwemihlolo, libanga netjhada, nalifika emsebenzini osebenza ekhawunthareni, umsebenzi loyo kufuze umuntu loyo amphathe njengomuntu woke, akhulume naye ngomoya ophasi, abe amsize ngomoya ophasi ngalokho eze ngakho. Kuqakathekile ukukhumbula ukuthi umphakathi uqala uqalisise ngelihlo elitjhejako koke okwenzekako, begodu abasebenzi bombuso bangenza isithunzi sekoro yabasebenzi bombuso sibe ngcono ngokuphatha umsebenzabo ngendlela enefundiso. Nakufumaniseka ukuthi izinto ziyonakala abasebenzi babe bagcine bazithole basebudisini bokuzilawula, abangavumeli iinhliziyo zihluthuleke kuphakame nemimoya, kodwa kufuze umuntu owonako loyo bamthathe bamuse kobaphetheko (isuphavayiza), yena-ke ozakusebenza ngomuntu loyo ngeqadi.
Isibonelo: Abantu basunduzwa kutlhoga imali ukuthi babawe isizo. Iimphathimandla eziqalene nomsebenzi wokusiza abantu abanjalo ngamaforomu wokubawa isizo kufuze babubabalele ubujamo babantwabo, babuphathe ngesandla esihlengako, sezwelo.
Umsebenzi uyalilimuka ilungelo lomphakathi lokuthola ilwazi, ngaphandle kwelwazi elivikelwe mthetho ngokukhethekileko.
UmThethosisekelo unamahlangothi amabili malungana nokutholakala kwelwazi. Kokuthoma, kukhuthazwa kokwenzelwa kwezinto emkhanyweni, khona okuvumela izakhamuzi zoke ithuba lokuthola loke ilwazi elifanele umphakathi. Lokhu-ke kuzakwenza izakhamuzi zikghone ukuba nelizwi ekutlanyweni kwemithethokambiso ethandwa ngizo. Kwesibili, imibandela leyo inqophe nokwenza izakhamuzi zikghone ukuvikela amalungelo wazo athileko, njengoba kusitjho iVikelamalungelo. Izakhamuzi zingabawa iinzathu ezitloliweko zamagadango wokuphatha nokulawula angahle azikhisimeze. Ukudlula lapho, bangabawa nelwazi elimalungana nokuvikelwa kwamalungelo wabo.
Njengoba woke umsebenzi wembusweni alimuka nje, yindaba ebudisi nenoburhiyarhiya obunengi indaba yokukhetha kutjhiwo ukuthi ngiyiphi indaba enetjisakalo yomphakathi. Ilwazi elithileko lithathwa njengelwazi elivikelekileko, ekufuze lilawulwe minyango yembusweni ngokwemibandela yi-Guidelines on Minimum Information Security Standards, njengoba ikhutjhwe yi-National Intelligence Agency. UmThethomlingwa i-Open Democracy Bill nawo unqophe ukuvula itlhatlha lokusebenzela la indaba enjalo kufuze isetjenzelwe khona minyango yembusweni. Lokhu kwenziwa kube budisi khulu nanga kukuthi umThetho wezabaSebenzi i-Labour Relations Act ka-1995 nawo uveza iindlela ezithileko zokuvulela abasebenzi bombuso indlela yokuthola ilwazi eliphethwe umBuso njengomqatjhi, kobanyana kuzokuvikelela amalungelo womsebenzi athileko wezokusebenza.
Abasebenzi kufuze bahlale ngaso soke isikhathi balimuke babe bavume iqiniso lokuthi umphakathi unelungelo lokwazi.
Omunye nomunye umnyango kufuze bona ubethe umthethokambiso okhambisana nomthetho welizwe wokulawula indaba le ngaphakathi kwawo.
Abasebenzi kufuze bayazi imithetho nomthethokambiso olawula indaba le eminyangweni yabo.
Indlela esetjenzisiweko kunye neenzathu zamagadango wokuphatha nokulawula alandelweko kufuze bona kurekhodwe kuhle, kobanyana imininingwana yakhona izokutholakala umuntu nakayifunako.
Nakufumaniseka ukuthi imininingwana efunwa mphakathi akukghonakali ukuthi itholakale, kufuze bona loyo namkha labo abafuna imininingwana leyo banikelwe iinzathu ezizwakalako ngokuthi kubayini kungakghonakali ukuthi itholakale imininingwana leyo.
Isibonelo 1: Kuqakatheke khulu ukuthi umphakathi unikelwe ilwazi elifaneleko ngesikhathi esilungileko. Nakufumaniseka ukuthi umuntu obawe imininingwana ngemifundalize unikelwa imininingwana leyo selidlulile ilanga lokugcina lokwenza isibawo esinjalo, kuzabe akusasizi litho ukunikela umuntu loyo imininingwana enjalo.
Isibonelo 2: Ukutholakala kwelwazi kutjho nokuthi imininingwana yelwazi kufuze bona ihlale ikhona, begodu kufuze nokobana inande ivuselelwa. Nakube kuyenzeka ilungu lePalamende libawe ilwazi elithileko ngekulumopikiswana esalindelweko ePalamende, ukubhalelwa komnyango oqalene nendaba leyo ukutholela ilungu lePalamendelo ilwazi elingilo nelipheleleko ngemininingwana yalo yamva nje kungalikhisimeza ihlelo ledemokhrasi.
Isibonelo 3: Ukunikela abantu ilwazi elingasi njengoba kufanele, nakho kungaba mraro. Isibonelo kungaba kukuthi umphakathi ungabuza ngokuthi lithoma nini ukusetjenziswa ihlelo elitjha, eminye yemininingwana yalo engakabukuphasiswa ngabaliphetheko. Umsebenzi ongakwaziko lokhu, kodwa owazi okhunye okusaje kumininingwana ekusetjenzelwa phezu kwayo, kungenzeka anikele umphakathi imininingwana engasisemthethweni. Umbuso ungabe uphathiswe iinhloni kokugcina nange kungenzeka kwenziwe amatjhuguluko athileko ehlelweni ekusetjenzwa ngalwelo, kodwa ekugcineni ligcine lisetjenziswe ngendlela ehlukileko kinalokho ebekulindelwe mphakathi.
Kuqakathekile ukuthi boke abasebenzi balimuke ukuthi basebenzela umnqopho munye, okuphumelelisa imisebenzi kaRhulumende obusako, nokuzalisa iimfuneko zomphakathi ngendlela ethembekako nelungileko. Ngalokho-ke abasebenzi kufuze bona benze imizamo ekhethekileko yokusebenza ngokuzwana. Ngokusizana nangokusekelana, nangokwabelana ngelwazii, nangemibono, ngitjho nangemithombo yamandla yokusebenza imbala (la kufanele khona), abasebenzi bazabe bavulelwe ithuba lokusebenza ngcono, ngendlela ezakubuyisela uRhulumende nomphakathi.
Isibonelo 1: Kuqakathekile ukuwazi woke umnqopho wekoro yombuso, nokulimuka ukuthi ngitjho nencazana ingcenye eyenziwa lapho, nayenziwe ngefanelo, iphumelelisa umnqopho ngokuphelela kwawo. Ngenca yalokhu-ke umsebenzi kufuze bona ayamukele imibono neemphakamiso zabangani bakhe asebenza nabo, nezamanye amaphiko wembusweni. Phela embusweni akunandawo yomona neyokunina abanye ukuthi "bagadunge la ngisebenzela khona".
Isibonelo 2: Umsebenzi nakalimuka ukuthi isidingo esithileko somphakathi sizangazaliseka kuhle i-ofisi yakhe nayisebenzisana ngokuzwana nenye, umsebenzi loyo kufuze akazihluphe afunisise ngendlela yokusebenzisana leyo, ngitjho nanyana iimphathiswa kamanye ama-ofisi lawo kungenzeka ukuthi zingadoselani nokusebenzisana okunjalo ekuthomeni.
Isibonelo 3: Isiphathimandla esithileko sifikelwa ngomunye umnyango uzosibawa ukuyokuba yingcenye yebandla eliyokukhetha abasebenzi abafuna umsebenzi. Umsebenzi loyo akasize njengoba bambawile, la kukghonakala khona. Nokho-ke nakasiza njalo umsebenzi loyo kufuze bona acabangele wakhe umsebenzi, womnyango wakhe, abawa imvumo komphetheko.
Umsebenzi wenza yoke imilayelo elungileko ayinikelwa babantu ababekwe ngokusemthethweni ukumupha imilayelo, kwaphela nakube imilayelo leyo ayiphambani nemibandela yomThethosisekelo namkha/neminye imithetho.
Kuqakathekile ukuthi abasebenzi bayilandele yoke imilayelo elungileko abanikelewa yona, ukwenzelela ukuqinisekisa ukuthi umphakathi wenzelwa imisebenzi ngendlela ehleleke kuhle. Iinhlangano ezikulu ezinjengeminyango yembusweni zingasebenza kuhle kwaphela nakuneendlela ezihle nezilungileko zokuphatha nokulawula ezihlonitjhwa ngabaphethweko. Imilayelo yoke nayingenziwa ngesikhathi nangendlela efaneleko, ihlangano ngokuphelela kwayo izakusebenza kuhle.
Isibonelo 1: Umsebenzi ulayelwa sikhulu sezokuphatha namkha isikhulu sakasopolitiki ukuthi enze okuthileko okungakavunyelwa milayelo ebusa iKoro yabaSebenzi bomBuso. Umsebenzi loyo kufuze azi imithetho, ngendlela yokuthi nakwenzeka into enjalo azokwazi ukutjela isikhulweso ukuthi sifuna ukumenzisa into ephambene nomthetho. Nakufumaniseka ukuthi isikhulweso siyaphikelela ngokufuna ukumenzisa okuphambene nomthetho njalo, umsebenzi kuzakufuneka ukuthi abawe ukuthi isikhulweso sikutlole phasi lokho esifuna akwenze, bese uyaveza ukuthi umsebenzi loyo akavumelani nokwenziswa lokho okuthiwa akakwenze, bese kuyokubikelwa isikhulu esifaneleko.
Isibonelo 2: Umsebenzi nakalayelwa sikhulu sakhe ukuthi a-ode ipahla ethileko la kungakhange kulandelwe khona ikambiso elungileko yokuthendara, umsebenzi loyo angabawa ukuthi indaba leyo idluliselwe kusoma-akhawundi, kobanyana kube nguye othatha isiqunto ngalokho.
Umsebenzi kufuze ale ukwenyula iinhlobo zakhe nabangani eendabeni eziphathelene nomsebenzi, begodu angathomi asebenzise isikhundla sakhe somsebenzi ukwenzisa omunye umsebenzi okuthileko okungakalungi, godu angavumeli ukwenziswa okuthileko okumdlalisa ngamandla wesikhundla sakhe.
IKoro yabaSebenzi bomBuso kufuze iqatjhe abasebenzi, ibakhuphule eenkhundleni zomsebenzi, ibe nendlela ebathokoza ngayo, nakube bawenza kuhle umsebenzabo, ngaphandle kokukhetha ukuthi bangebaziphi iinhlangano zepolitiki, nangaphandle kokukhetha ukuthi bahlobani nabobani, nangaphandle kokuqala ukuthi bazana nabobani emphakathini.
a Ukwenyulana - lokhu-ke kutjho kuqatjhwa abasebenzi abathileko abakhethiweko ngabomu, baphakanyiselwe eenkhundleni eziphezulu, badluliselwe eenkhundleni ezingcono, namkha baphathwe ngezandla ezibutofotofo ngoba babakhozi namkha bathokozelwa okuthileko abakhe bakwenza, njll.
b Ukudlisa Ngobuhlobo - lokhu-ke kutjho ukuthi umsebenzi uqatjhwa, aphakanyiselwe esikhundleni esiphezulu, adluliselwe esikhundleni esingcono namkha enzelwe obunye ubuhle bomsebenzi ngoba anesihlobo esisesikhundleni samandla namkha ngoba azana nomuntu osesikhundleni samandla esikwazi ukufaka umoya wokuthi kwenzelwe umsebenzi loyo ubuhle nobungcono ayedwa.
Isibonelo 1: Abasebenzi ababili (u-A no-B) bangena emsebenzini embusweni. Banikelwa iinkhundla ezifanako, babangani, futhi basebenza ofisi yinye. Umsebenzi B uyaphakanyiswa uba Mphathi kaNomzana A. Ngenca yalokho-ke selakghona ukunikela uNomzana A "imisebenzi ekhethekileko", kobanyana azokuba nethuba eligcono lokwenza imisebenzi emihle kunabanye abasebenzi, ngendlela yokuthi azokuvulekelwa mathuba wokubonakala asebenza ngcono kunabanye abasebenzi nasele kulhlolwa kulinganiswa ukuthi basebenza njani. Nakufika isikhathi sokuhlolwa kwakaNomzana A, okwenziwa nguNomzana B ngetjisakalo nangendlela yokumenyula, uthola unongorwana wokusebenza kuhle, ngitjho nanyana kungakamfaneli nje lokho.
Isibonelo 2: Umsebenzi uba sehlelweni lokukhetha umuntu ekufuze aqatjhelwe umsebenzi othileko embusweni. Umsebenzi loyo wenyula umuntu othileko ngoba umuntu loyo amkhozakhe, namkha ngoba bamalungu wesiqhema sepolitiki sinye, namkha ngoba mhlamunye bamhlobo munye. Lokhu-ke kukudlisana ngobuhlobo, okuphambana nomnqopho womThethosisekelo neenrhuluphelo zomBuso.
Isibonelon 3: Zinengi iindlela umsebenzi osesikhundleni esiphezulu angasebenzisa ngazo isikhundla sakhe butjhwileni. Isibonelo: Abasebenzi abalawula iinkoloyi ezingena ephaga yeenkoloyi balayelwe kuhle ukuthi indawo yokuphaga leyo ngeyeenkhulu kwaphela, neemvakatjhi ezize ngomsebenzi. Nokho-ke isikhulu se-ofisi siyeqisa amehlo imilayo leyo, sinande sivumela umkaso ukuthi aphage ephaga yeenkhulu neemvakatjhi leyo. Isenzo esinjengaleso senza abasebenzi bangasayihloniphi imithetho, bangasazihloniphi neenkhulu zabo, kanti ngaphezu kwakho koke, isenzo esinjalo siliya ukusebenza kuhle kwehlangano.
Nanyana kuvumakala nje ukuthi iinghonghoyilo, iinlilo nemibango kunande kuba khona emsebenzini embusweni, kodwa kusizakala woke umuntu - umsebenzi ofake isinghonghoyilo, nomqatjhi - kunye nomphakathi woke isinghonghoyilweso nasirarululwa msinyana hlangana nalabo abathintekako kiso. Kungakho-ke kunekambiso ethileko ebekelwe ukulandelwa ngibo boke abasebenzi ukurarulula iinlilo, iinghonghoyilo kunye nemibango.
a Isinghonghoyilo namkha umbango ungararululeka kuhle kwaphela nakube iinqhema ezibangako zihlala phasi kukhulunyiswanwe ngomoya wokuzwana/wokubuyisana.
Isibonelo 1: USuphavayiza ukhuluma kumbi indlela umsebenzi othileko asebenza ngayo, nakuhlolwa ukuthi abasebenzi basebenza njani, ngaphandle kokunikela umsebenzi loyo ithuba elifaneleko lokuthi naye azikhulumele. Lokho-ke kuphambana nemithetho elawula abasebenzi nobudlelwana babo nabaqatjhi. ISuphavayiza yabasebenzi bombuso kufuze bona ilimuke ukuthi iKoro yabaSebenzi bomBuso kufuze bona ibe sibonelo esihle malungana nalokho okutjhiwo mithetho yelizwe, kunye nendlela nomoya ekutjho ngawo, abe enze neqiniso lokuthi uhlala enza okulungileko.
Ikambiso yebhodi yezokubuyisana ngokwe-ayithemu 151 yeTjhejuli 7 yomThetho ka-1995 wezobuDlelwana bezabaSebenzi, umsebenzi angabikela ngayo isikhulu somnyango umbango wokungaphathwa kuhle komunye namkha kwabanye abasebenzi. Isikhulu somnyango sona-ke kufuze bona sivule ibhodi yezokubuyisana bese sidlulisela indaba le kiyo, nakufumaniseka ukuthi siyabhalelwa kukuyirarulula sona ngokwaso.
Isibonelo 2: Isithunywa esinesililo ngokuthi kubonakala ungathi siqotjhwa emsebenzini ngendlela engakalungi singabikela isikhulu esingamele umnyango loyo, sona-ke ekufuze bona siqale umraro loyo sibone ukuthi urarululeka kuhle. Nakufumaniseka ukuthi isikhulu somnyango siyabhalelwa kurarulula umraro loyo kungakapheli ama-20 wamalanga, isithunywa esinesililweso singabawa isikhulu somnyango bona sivule ibhodi yokubuyisana kungakapheli i-10 lamalanga, yona-ke ezakulinga ukurarulula umraro loyo. Nakufumaniseka ukuthi ibhodi yokubuyisana nayo iyabhalelwa kukuwurarulula umraro loyo, isithunywa esinesililo sesingadlulela eKhotho yezabaSebenzi, siyokufuna khona isizo.
Nakube isililo somsebenzi siphathelene nokungakhanjiswa kuhle kwezinto nokwenziwa kwezinto ngendlela yokuzindlekela zisenziwa umBuso njengomqatjhi, isililweso/umbango ungadluliselwa kuMvikeli woMphakathi.
Isibonelo 3: Isithunywa esibona kwenziwa izinto ezingakalungi emsebenzini waso singabikela isuphavayiza yaso namkha sibikele isikhulu somnyango waso ngalokho. Nakube isithunyweso asaneliseki ngependulo yesuphavayiza namkha yesikhulu somnyango, sesingadlulela kuMvikeli woMphakathi. Laphokhunye-ke isithunywa singenyula ukuvele sitjhinge kuMvikeli woMphakathi zibekwa nje ngesililo saso.
Umsebenzi kufuze azibophelele ngokusebenzela ukuthuthukisela abasebenzi bakhe ezingeni eliphezulu, abakhuthaze abasebenzise kuhle, akhuthazele nobudlelwana obuhle bemsebenzini nebokuzwana.
Ukuphumelelisa umnqopho wekoro yembusweni ngokuphelela kwayo, okusebenzela umphakathi kuhle khulu, woke amasuphavayiza/abaphathi ekorweni yembusweni bathwele isibopho sokubona ukuthi boke abasebenzi abasebenza ngaphasi kwabo banelwazi nekghono lokwenza umsebenzabo ngefanelo, babone nokuthi bayakhuthazeka ukuthi benze umsebenzabo loyo, befuthi bayafisa bebayakghona nokukhuthaza ubudlelwana obuhle.
Isibonelo 1: ISuphavayiza, ngokubonisana nomsebenzi osandukuqatjhwa, kufuze bona athole iindingo zokuthwasiswa (zokufundiselwa umsebenzi) kiloyomsebenzi. Iindingo zokufundiselwa umsebenzi ezitholakeleko kufuze bona zithathwe zifakwe ehlelweni lokuthwasisa umsebenzi loyo, elikhambisana nomsebenzi wakhe umsebenzi loyo, namkha eliphethwe yincwajana yekambiso yomsebenzi wakhe. Kufuze nokobana kutlanywe irherho lokuthwasisa abasebenzi, kobanyana kuzokwendlalwa ihlelo lokwakhiwa nokuthuthukiswa komsebenzi omutjha loyo.
abeke iindlela ezivula amathuba wokusetjenziswa kuhle kwabasebenzi; begodu iv ahlale abeke ilihlo eliqala ukuthi basetjenziswa kuhle na abasebenzi.
Isibonelo 2: Amasuphavayiza namkha abaphathi kufuze bahlale babeke ilihlo baqale ukuthi ungangani umsebenzi owenziwa basebenzi, nokuthi bawenza kilipha izinga, ukwenzela ukwenza iqiniso lokuthi boke abasebenzi basetjenziswa kuhle ngokupheleleko. Lokhu-ke kuzakukhandela ukuthi kungabi nabasebenzi abanomsebenzi omnengi khulu, ukube abanye banomsebenzi omncani khulu. Abasebenzi nabo kufuze bona bazijayeze ukwenza nemisebenzi imisebenzi engaphezu kwesikhundla somsebenzi wabo, kobanyana bazokwazi ukukhula bathuthuke ngelwazi lomsebenzi, kobanyana bazokutholakala bawulungele umsebenzi nakufika isikhathi sokuthi kufuneke bona benze umsebenzi osezingeni elingaphezu kewabo.
avule iindlela zokwenza ubudlelwana bemsebenzini bube ngcono, nebokuzwana hlangana nabasebenzi bube ngcono, nakube kuyafuneka; begodu iv ahlale abeke ilihlo ukuthi ubudlelwana bemsebenzini nokuzwana hlangana nabasebenzi kuhlale kukuhle.
Isibonelo 3: Amasuphavayiza namkha abaphathi kufuze babeke ilihlo batjheje ukuthi kuhlala kunomoya wokuzwana newokusebenzisana ndawonye hlangana kwabasebenzi, balamule msinyana nakufumaniseka ukuthi kunomoya wokungezwani newokusebenzisana ngokuphikisana hlangana nabo abasebenzi.
Umsebenzi kufuze asebenze kuhle nangendlela efundisiweko nelungileko nabanye abasebenzi, ngaphandle kokukhetha ubuzwe, ubulili, ukuthi umuntu umhlobobani, ugowamuphi umphakathi, umbalabani, wenyula ukuphilisana nesingani sabulilibani, mdala kangangani, ngowayiphi ikolo, ngowayiphi ipolitiki, ngowayiphi ikolelo, nokuthi ngowesiko namkha ilimi liphi.
UmThethosisekelo, umthetho wezabasebenzi newokuqatjhwa kwabo kunye nomThetho ongakaTlolwa, unikela abasebenzi bombuso ilungelo lokuphathwa kuhle nangokulingana. Nakufumaniseka ukuthi ilungelwelo kunendlela elithikaziseka ngayo, abasebenzi bangasebenzisa ihlelo lokulamula imibango elisemThethweni ka-1994 wezabaSebenzi bomBuso, nemiBandela Yokusebenzisana labaSebenzi bomBuso (i-Public Service Regulations) kunye nomThetho ka-1995 wezobuDlelwana bemiSebenzini, namkha baye eKhotho yezomThethosisekelo, namkha baye eKhotho eKulu namkha baye kuMvikeli woMphakathi bayokufuna khona isizo, kuye ngobujamo bezinto ukuthi bunjani. Ngalokho-ke kuqakathekile ukuthi amasuphavayiza namkha abaphathi ekorweni yabasebenzi bombuso bazi ukuthi kutjho ukuthini ukuphatheka kuhle nangendlela elungileko.
ahlale avumela abanye abasebenzi ukuthi babe nabajameli nakube babawa njalo; begodu iv ahlale azimisele ukukhulumisana/ukubonisana ngengqondo evulekileko.
Isibonelo 1: Lokhuya umsebenzi nakabekwe mhlamunye icala lokungaziphathi kuhle, kufuze bona icala lakhe likhanjiswe ngekambiso efaneleko begodu likhanjiswe kuhle ngendlela elungileko.
abe nelungelo lokuhloma abofakazi imibuzo; godu abe nanelungelo lokudlulisela icala lakhe phambili.
Ukulunga okupheleleko kutjho ukuthi woke amaphuzu afaneleko kufuze bona aqalwe aqalisiswe ngelihlo elivulekileko nelingathathi hlangothi, ngaphambi kobana kuthathwe isiqunto.
v ahloniphe amalungelo wabanye abasebenzi; begodu vi acabangele neenrhuluphelo zabanye abathintekako lapho.
akghone ukuqala izinto ngelihlo eliqala mahlangothi woke, litjheje koke ngaphandle kokutjhigamela ncanye ekuthatheni kwakhe iinqunto ezithinta abanye.
Isibonelo 2: Isuphavayiza inikela abasebenzi esonta nabo isikhathi sokuyokuphumula ekhaya, kodwa iyala ukunikela abasebenzi bamanye amabandla isikhathi sokuyokuphumula ekhaya. Lokhu kukubandlulula. Zoke iinqhema zekolo kufuze ziphathwe ngokufana.
Umsebenzi akazihlanganisi nemisebenzi yepolitiki yesiqhema esithileko emsebenzini.
NgokomThethosisekelo, iKoro yabaSebenzi bomBuso akufuneki ibe nomoya wepolitiki ekhambisana nawo emsebenzini eyenzela isitjhaba. Lokhu-ke kutjho ukuthi abasebenzi bombuso kufuze basebenzele illizwe loke, bangakhethi. IKoro yabaSebenzi bomBuso nabasebenzi bayo ijamele ukwenzela isitjhaba selizwe loke umsebenzi, ngalokho-ke ayikwazi ukuphakamisa irhuluphelo yesiqhema sepolitiki nanyana ngisiphi emsebenzinayo.
Isibonelo 1: Umuntu owembethe isikibha esitlolwe iinqubulo zesiqhema sepolitiki asemsebenzini wokukhupha iimbhugwana azinikele umphakathi, angahle abekwe icala lokubandlulula ngesipolitiki nakungenzeka abhalelwe kunikela umuntu othileko ibhugwanakhe ngesikhathi esibekiweko, ngitjho nanyana ibhugwana leyo izabe iriyadiswe zizinto ezingaphezulu kwelawulo lomuntu ozikhuphako loyo. Ukudlula lapho, omunye umuntu angaphatheka kumbi ukusizwa mumuntu ophakamisa iinrhuluphelo zepolitiki zesinye isiqhema, endaweni yombuso, engeyomphakathi woke.
Isibonelo 2: Umsebenzi ovumela amalungu weenqhema zepolitiki ezithileko zithole ilwazi lemininingnwana engeyomphakathi, kodwa alele amalungu wesinye isiqhema ukuthola imininingwana leyo, uzabe ubhalelwe kusebenzela boke abantu beSewula Afrika ngaphandle kokukhetha ukuthi bangabayiphi ipolitiki.
Umsebenzi usebenzela ukuphumelelisa iminqopho yendawo ayisebenzelako ngendlela engadli imali, nangendlela eyanelisa ikarekelo yomphakathi.
Emsebenzini wabo wawokemalanga, abasebenzi kufuze bahlale bazibuza ukuthi lokho abakwenzako kuyaphumelela na ukuzalisa umnqopho wekoro abayisebenzelako. Lokhu-ke kufuna ukuthi boke abasebenzi babe nelwazi elipheleleko lokuthi uyini umnqopho wekoro abayisebenzelako namkha wehlangano yabo yoke, ngaphezu kwalokho, kufuze bayazi kuhle nemisebenzabo umsebenzi ngamunye ngamunye, imisebenzi abayenza la basebenzela khona.
Amasuphavayiza namkha abaphathi kiwo woke amazinga kufuze bahlale bazibuza ukuthi umsebenzi owenziwa makoro abasebenza kiwo asebenza kuhle na ukuphumelelisa umsebenzi indawo abayisebenzelako enqophe ukuwenza.
Abasebenzi, ngokunjalo namasuphavayiza namkha abaphathi kufuze bona bahlale belusile, baqale ukuthi kungabi namsebenzi obuyelelwako, ukube eqinisweni kufuze wenzise ngesinye isijamiso.
Isibonelo 1: Umsebenzi othileko udlala imidlalo ekhomphiyutheni ngekhomphiyutha ye-ofisini, ngesikhathi somsebenzi. Lokhu-ke kukukwenzela phasi umoya wokusebenza ngokuzimisela nangokuzibophelela, begodu kukukweba isikhathi somsebenzi, ngalokho-ke kukukweba nemali yomsebenzi. Umuntu nakazithola anganalitho angalenza ngesikhathi somsebenzi, kufuze bona atjele isuphavayizakhe kobanyana yona izokubona ukuthi umsebenzi loyo utholelwa ilitho angalenza, ngaleyindlela-ke kuzokuba lula ukuphumelelisa iminqopho yehlangano.
Isibonelo 2: Umphathi olawula ihlelo lesabelo seemali kufuze bona atjheje ayelele ekusebenziseni kwakhe iimali zomphakathi ezibekwe ezandleni zakhe ekuphumeleliseni umnqopho wehlelwelo. Lokhu-ke kufuna ukuhlelelwa kuhle ngokuyelela, kubalekelwe nomukghwa wokuthi kunande kuba neenqunto ezithathelwa kwesikhatjhana namkha ezithathwa ngokupharhazela.
Umsebenzi unomkhumbulo omuhle owakhako, uwenza kuhle umsebenzakhe, ufuna Iindlela ezingakavami zokurarulula imiraro, abe aphakamise nendlela yokusebenza kuhle kuphunyeleliswe umsebenzi ngendlela yomthetho.
Abasebenzi kufuze bona bazinikele ngokupheleleko ekwenzeni umsebenzabo. Kufuze bona iinqgondo zabo bazibeke emsebenzini abawenzako qho nabasemsebenzini, balinge nokwenza umsebenzabo msinyana nangcono, kobanyana bazokuthola imiphumela engcono yokwenzela abantu umsebenzi kuhle. Minengi imiraro ekuhlangatjezwanwa nayo emsebenzini ngesikhathi somsebenzi. Abasebenzi kufuze bona balwele ukuthola iindlela zokurarulula imiraro leyo msinyana nangendlela engehle kinazo zoke, ukudlula lapho balinge nokufuna iindlela ezihle zokukhandela ukuthi imiraro enjalo ingaphindi yenzeke.
Isibonelo 1: Umsebenzi nakasebenza ephikweni elikhupha iintifikedi nakalimuka ukuthi umphakathi awukaneliseki ngekambiso esetjenziswako ukukhupha iintifikedezo, befuthi side khulu nesikhathi esithathwako ukuthi zilunge iintifikedi, kufuze bona aqale ukuthi kghani angeke athola ezinye na iindlela ezingawukhambisa msinyana umsebenzi lo, bese utjela usuphavayiza wakhe ngombonwakhe loyo.
Isibonelo 2: Umsebenzi osebenza e-ofisini esebenza ngomphakathi nakalimuka ukuthi abantu bayatlhaga ukuthola indawo yokuphaga, namkha bajama idresi isikhathi eside, kufuze azihluphe afune indlela ekungararululwa ngayo umraro lo. Mhlamunye iziko elisiza umphakathelo lingasuswa la likhona, litjhidiselwe la kuzakuba lula khona emphakathini ukuthi uthole indawo yokuphaga, namkha mhlamunye kungaqalwa ukuthi angeze kwangezelelwa elinye iziko elinjalo ngokuthi kwakhiwe elinye na.
Abasebenzi abalimuke ukuthi umsebenzabo abanikelwe wona ngokusemthethweni uqakatheke khulu, balimuke nokuthi ngenca yalokhu-ke umsebenzi abanikelwe wona kufuze bona bawenze ngeengqondo zabo ezipheleleko, baziphe nesikhathi esaneleko sokuwenza, bawenze ngamandla apheleleko. Abasebenzi kufuze bona benze umzamo wokuthi umsebenzabo bawuqeda ngesikhathi ababekelwe sona.
Ukudlula lapho, abasebenzi kufuze bakhuthalele nokuzikhuthaza, umsebenzabo bawenze ngokuthembeka ngokulandela imithetho nemibandela ebekiweko, ngaphandle kokukhunjuzwa mumuntu.
Isibonelo 1: Umsebenzi uladelwa emsebenzini ngenca yokuthi ngayizolo ebusuku uhlezi ephathini kwabe kwaba sebusuku, anjalo nje akakghoni ukwenza umsebenzi wakhe kuhle ngoba udiniwe. Umsebenzi onjalo unecala lokungabi nokuziphendulela, nelokudlala ngemali yomphakathi.
Isibonelo 2: Umsebenzi nakazakukghona ukuqeda umsebenzi orhabekileko anikelwe wona, kufuze asebenze ngendlela yokuthi akaphundwa lilanga abekelwe lonelo ukuthi aqede umsebenzi. Lokhu-ke kungamfuna ukuthi asebenze ngitjho nangesikhathi setiye, nangesikhathi sedina, ngitjho nanyana selatjhayisile imbala, namkha abawe abanye asebenza nabo bamlekelele nakube umsebenzi loyo mnengi khulu ukuthi angawenza awuqede ayedwa ngesikhathi abekelwe sona.
Umsebenzi wenza umsebenzi wakhe ngendlela efundisekileko nelungileko.
Abasebenzi kufuze bona bahlale bazibuza ukuthi umsebenzi abawenzako uyabajabulisa na, bazibuze nokuthi nangathana bebababantu ababenzela umsebenzi loyo ngendlela bawenza ngawo bona bebazawuthokozela na. Abasebenzi godu kufuze bona bahlale bazibuza ukuthi abanye abantu [aba(li)ngani babo bemsebenzini, amasuphavayiza kunye nomphakathi ] babaphatha ngehlonipho yobuntu babo na, bazibuze nokuthi baveza ilwazi, nethabo ekusebenzisaneni kwabo nabo na, bazibuze godu nokuthi mbala balisizo kibo na. Ukuthi abasebenzi bakghona kangangani ukwenzela isitjhaba umsebenzi ngendlela ehle nefundisekileko, kuya ngokuthi bona ngokwabo abasebenzabo banelwazi elingangani lomsebenzi abawenzako; lokho-ke ngokwakho kusaqinisela khona ukuqakatheka kwesibopho sabaqatjhi nabasebenzi ngokwabo sokuqalelela ukufundiswa kwabasebenzi umsebenzi (ukuthwasiswa).
Isibonelo 1: Kesinye isikhathi umsebenzi osebenza ekhawuthareni kufuneka asize umuntu obonakala ungathi akazwisisi ukuthi kubayini izinto ezithileko kufuze zenziwe ngendlela ethileko. Umsebenzi osizako akukafaneli ukuthi aphakamise umoya ebujamweni obunjalo, kodwa kufuze bona ahlathululele umuntu ngesineke iinzathu ezenza bona izinto zenziwe ngendlela zenziwa ngayo. Nakufumaniseka ukuthi nalapho umuntu loyo solo akazwisisi, umsebenzi anganonisa umuntu loyo ukuthi asitlole phasi isililo sakhe, abe amnikele ne-adresi la kufuze sithunyelwe khona.
Isibonelo 2: Nakube umsebenzi usebenza ukuphendula imibuzo yomphakathi etloliweko, kufuze bona enze iqiniso lokuthi yoke imibuzo iphendulwa msinyana, enze neqiniso lokuthi iimpendulwezo zingezilungileko, befuthi zitloleke ngelimi elihle, lokuzithoba. La kufumaniseka ukuthi akukghonakali ukuphendula khonokho, ubuncani umsebenzi angabenza kutlola incwadi khonokho atjho ukuthi uyitholile incwadi ebuzako, kodwa ipendulo isalungiswa.
Isibonelo 3: Umsebenzi osandukungena emsebenzini ubekwa ekhawuthareni la kusizelwa khona abantu ngaphandle kobana kube nomuntu omqalileko ukuthi usebenza njani, begodu ukube akakabuwuthwasela nomsebenzi loyo. Nanyana abanye bangathi vele umsebenzi loyo kufuzile "afunde umsebenzi asebenza" nje, kodwa kufuze kukhunjulwe ukuthi igama lomqatjhi lingonakala kangangani nange kungenzeka umsebenzi loyo aphosise enze okungakalungi, kucatjangwe nokuthi ungangani umonakalo ongenzeka ngenca yokubambezeleka komphakathi ukusizeka.
Umsebenzi akazifaki emahlelweni namkha enze izinto ezizakuliyana nomsebenzi wakhe.
Ukwakha ukuthembeka ekorweni yabasebenzi bombuso nokwenza ukuthi kuhlale kukhona ukuthembekokho, boke abasebenzi bombuso balindeleke ukuthi basebenze ngokuthembeka nangokuzinikela.
e ezingaphathisa umBuso iinhloni njengoba umuqatjhi nje; namkha f ezingenza babonwe njengabantu abatjhigamele ncanye nokuqala bathande, bakhethe, benyule abanye kunabanye ngokungafaneli.
Indlela abasebenzi abaziphatha ngayo emsebenzini nangaphandle komsebenzi kufuze ukuthi ibe ngendlela yokuthi uRhulumende obusako namalungu womphakathi bazabathemba ukuthi bawenza ngokuthembeka umsebenzabo, ngokuqalelela kwaphela umnqopho wokusebenzela umphakathi kuhle kwamambala.
Isibonelo 1: Umsebenzi osebenza ngokuhlola umthelo, nanyana usemsebenzini nanyana ngesikhathi sakhe, akakafaneli ukuvumela umphakathi umthenge kobana awusize ngokuthi ungakubalekela njani ukubhadala umthelo.
Isibonelo 2: Umsebenzi akakafaneli ukuba lilungu lebhodi namkha lehlangano esebenzisana nomnyango wakhe.
Umsebenzi kufuze azitsomule ehlelweni elisemthethweni lokuthatha iinqunto elingahle libangele ukuthi athole inzuzo ngokungakafaneli, begodu lokhu-ke kufuze bona umsebenzi akumemezele ngokwefanelo.
Abasebenzi nababona ukuthi angeke bakghone ukuhlala baqale izinto zoke ngelihle elilinganako nelingakhethiko ekuthathweni kweenqunto, namkha nababona ukuthi abanye abantu bangahle babasole ngokuthi angeze bakghone ukuhlala baqale izinto ngelihlo elilinganako nelingakhethiko ngenca yokuthi baseenjamisweni ezithileko zangaphandle, kufuze bona bazitsomule khonokho emahlelweni anjalo kobanyana kuzokuvikeleka isithunzi negama elihle lokuthembeka kweKoro yabaSebenzi bomBuso.
Isibonelo 1: Umsebenzii nakasebandleni elikhetha umsebenzi ekufuze avale isikhundla somsebenzi, bese uthola ukuthi omunye wekhabo naye wenze isibawo somsebenzi loyo wabe wayokufika ehlandleni lokugcina lokuhlolwa kokugcina kwabangalungela umsebenzi loyo, umsebenzi loyo kufuze bona azitsomule ebandla elihlola abasebenzabo, ngoba angeke athathwa ukuthi uzakukghona ukuhlala aqala izinto ngelihlo elilinganako nelingakhethiko ehlelweni elinjalo. Begodu umsebenzi loyo kufuze atlole incwadi akuveze lokho.
Isibonelo 2: Nakube umsebenzi usehlelweni lomBuso lokuthenga inarha, ukube kodwa enye yenarha leyo ingeyesihlobo sakhe, umsebenzi loyo kufuze abikele abaphathi bakhe ngalokho, bese uyazitsomula emsebenzi wokuthenga inarha.
Umsebenzi uyasivuma isibopho sokulisebenzisa ithuba lokuhlale afundiselwa umsebenzi ukuya phambili nelokuzithuthukisa ukuya phambili ngaso soke isikhathi emsebenzini wakhe.
Kumsebenzi osibopho ebaphathini nakumasuphavayiza ukubona ukuthi abasebenzi babo bahlale bathwasiselwa umsebenzi, ukwenzelela ukuthi bazokwazi ukuzenzela umsebenzabo babodwa ngaphandle kokulandelelwa, futhi bazokuhloma nangelwazi lokubathuthukisa ngomuso.
b unelwazi elipheleleko lokuthi wenziwa njani umsebenzi wakhe; begodu c wandisa ilwazi lakhe nekghono lakhe lomsebenzi, kobanyana ngomuso azokwazi ukusetjenziswa neenkhundleni eziphezulu.
Isibonelo 1: Nakube umsebenzi osandukuqatjhwa akanaqiniso lokuthi wenziwa njani umsebenzi ekufuze awenze, kufuze bona ayokuqala imilayo elawula umsebenzi loyo, abawe isizo neba(li)nganini bakhe namkha kusuphavayiza wakhe, namkha ababuze bobabili.
Isibonelo 2: Abasebenzi esele basebenze embusweni iminyaka eminengi, kungenzeka batlhayele ngelwazi lamanye amakoro womsebenzi wabo. Kungabasiza-ke abasebenzi abanjalo ukuthi basebenzise ithuba lokufunda ukuya phambili, njengokuthi nje bafunde baqede imojuli ethileko yesifundo esiphathelene nomsebenzabo, namkha barejistare eziko lezefundo bakhuphule ifundwabo.
Umsebenzi usebenza ngokuthembeka nangendlela yokuziphendulela nakasebenza ngeemali zombuso, begodu ipahla yombuso nezinye iinsetjenziswa ukusebenzisa kuhle, futhi akusebenzisele umsebenzi kwaphela.
Umphakathi uyabathemba abasebenzi bombuso, ngalokho-ke uliselela ipahla yombuso, neemali zombuso, nalo loke ilifa lombuso ezandleni zabo, ngethemba lokuthi bazakuphatha kuhle nangokuthembeka.
Abasebenzi kulindeleke nokobana basebenzise imali nepahla yomBuso ngokuyibabalela, ngendlela ezakwenza abatheli bomthelo basizakale. Kuqakathekile ukuthi abasebenzi balimuke ukuthi nayiyincani imali esetjenziswa mBuso, ayavuleka namathuba wokuthi umBuso abantu uzabenzela umsebenzi ongcono ngemadlana ekhona leyo.
Isibonelo 1: Umsebenzi nakanomtjhini wefeksi, akukafaneli bona anande athumela namkha amukela amafeksi wezinto zakhe zangeqadi unga ngewomsebenzi. Umsebenzi nakafuna ukuthumela ifeksi yangeqadi, kufuze bona athole imvumo yokwenza njalo, begodu kufuze nokuthi akubhadalele ukusebenzisa kwakhe umtjhini wefeksi.
Isibonelo 2: Umsebenzi usebenzisa ipahla yomBuso (iimodere, imitjhini, ifenitjhari, njll.), budlabha, bekwenzeke umonakalo. Lokhu-ke kutjho ukuthi imali yomphakathi kudlalwa ngayo, kutjho godu nokuthi kuyakateleleka ukuthi abantu benzelwe umsebenzi wezinga eliphasi, ongazisiko, ukube kanti lokho akusikareko yomphakathi.
Isibonelo 3: Umsebenzi usebenzisela ipahla yomBuso (nanyana yini, ukusukela ephepheni, ukuya epenseleni, ukuya eemoderweni) izinto zakhe zangeqadi. Lokhu-ke akuwubuyiseli umphakathi, ngoba isenzo esinje asisikho ukwebela umBuso nabatheli bomthelo nje kwaphela, kodwa senza nokuthi umphakathi ungasayihloniphi iKoro yabaSebenzi bomBuso.
Umsebenzi uphakamisa ihlelo lokuphatha elihle, nelenzela izinto emkhanyweni, nelinokuziphendulela.
Ukuphakanyiswa kwehlelo lokuphatha elihle, nelenzela izinto emkhanyweni, nelinokuziphendulela, kutjho ukuthi esinye nesinye isakhamuzi kufuze bona sibe nethuba elilinganako lokusizwa kuhle nangomoya omuhle, ngaphandle kokukhetha amajamo wesakhamuzeso, nokuthi simumuntubani, nokuthi simhlobobani, njll.
Ekwenzeni kwakhe umsebenzi wakhe kuhle, ngendlela enokuziphendulela okuhle, kufuze bona kuhlalwe kuqalelelwa iinrhuluphelo nekambisolawulo yomThethosisekelo. Abasebenzi kufuze bahlale ngaso soke isikhathi balinga ukuqeda umsebenzabo ngaphandle kokuriyada, kanti godu kufuze nokuthi bahlale ngaso soke isikhathi balinga ukwenza umsebenzabo ube ngewezinga eliphezulu, ngitjho nanyana umsebenzi loyo ungabonakala ungakaqakatheki namkha ungazisi.
Isibionelo 1: Umsebenzi uthunywa ukugaya amakhophi wemitlolo ethileko ekufuze bona iphekelele iincwadi ezitlolelwe iinjamiso namkha iinhlangano ezithileko. Amakhophi lawo kufuze bona abonakale kuhle, ahlanzeke, aqaleke kuhle; lokho-ke kuphakamisa negama lehlangano la abuya khona - iKoro yabaSebenzi bomBuso.
Isibonelo 2: Umsebenzi olawula iimodere zomBuso kufuze bona aqinisekise ukuthi iincwadi eziphethe imininingwana yamakhambo weemoderezo (ama-log-book) zibuyiswa zoke ngesikhathi ephikweni asebenzela kilo umsebenzi loyo, abe enze neqiniso lokuthi woke amakhilomitha iimoderezo eziwakhambileko atloleke, arekhodeka kuhle.
Isibonelo 3: Zoke iimvumelwana zomsebenzi kufuze bona zirekhodwe kuhle, kobanyana nakwenzekako kube nofuna ilwazi ngazo, namkha nakube kuvuka ipikiswana ngazo, kuzokukghonakala ukuthi kuhlathululwe ngekambiso elandelweko nazenziwako, ngokunjalo kukghonakale nokuthi kuphendulwe ukuthi ngimaphi amaphuzu aqalelelweko nazithathwako. Lokhu-ke kuzakuphakamisa negama lokwenzela izinto emkhanyweni.
Umsebenzi nakasemsebenzini kufuze bona abikele abaphathi abafaneleko nakube kunobukhwabanisa, ubukhohlakali, ukudlisana ngobuhlobo, ukwenza izinto ngendlela engasiyo namkha nanyana yini ephambene nokulunga namkha ephambana nekarekelo yomphakathi.
Ubukhohlakali kutjho kuphelelwa komuntu bubuntu bakhe, khulu khulu ukuthenga umuntu namkha ukukhwabanisa. Kuvamise ukukhambisana namanye amacala wobulelesi, njengokufaka umoya wokurhweba ngeendakamizwa nje, nokukhukhuthisa iindakamizwa, nokwenza unga kunabasebenzi babe bangekho, ukukhwabanisa kunye nobulelesi obuhlelelweko obungahle bukhisimeze amandla womnotho. Kokuthoma, ubukhohlakali buyindlela yokuphela kobuntu, begodu buyingozi kumbi emphakathini nanyana ingaba ngimuphi. Umoya ohlale usunduza ubukhohlakali "ngewokuziregisa msinyana". Kwesibili, bunyaza ihlelo lepolitiki elisemthethweni ngokubulala ithemba nokuthembeka, ngoba umbuso nawungasathenjwako, kuvuleka ithuba lokutjharagana kwezinto nokungahlonitjhwa komthetho. Kwesithathu, ubukhohlakali buvala indlela yokusebenza nokuhluma komnotho. Lokhu-ke bukwenza ngokunyefisa amasiso, nanyana ingaba ngewabosomabhizinisi bakhona lapha ekhethu nanyana kungaba ngewabosomabhizinisi bangaphandle. Ubukhohlakali budla ukwethenjwa kombuso nokwedemokhrasi. Ngalokhu-ke kufuze bona siburuthule busiphuke nemirabhi yabo.
Kumsebenzi osibopho wabo boke abasebenzi ukuveza nanyana ngikuphi ukwenza okuphambene nomthetho, ukungathembeki namkha izenzo zobukhohlakali; umsebenzi akathi msinyana angabona ubukhohlakali nokungathembeki okunjalo abikele isuphavayiza yakhe namkha umphathi wakhe. Izenzo zobukhohlakali zivamise ukusekelwa kutlhoga ilwazi lomthetho wokuziphatha, nokutlhoga isibopho sokuziphendulela emphakathini, kunye nokudlisana ngobuhlobo.
Isibonelo 1: Umsebenzi osebenza ukuthutha abanye abasebenzi ngebhesana yomBuso kungenzeka avunyelwe ukukhamba nebhesana leyo ayokulala nayo kwakhe, ngabonobangela abaphathekako. Kuyenzeka-ke abasebenzi abanye asebenza nabo bambona asebenzisa ibhesana le njengeteksi, ukuzenzela imadlana. Abasebenzabo-ke kufuze bona babikele isuphavayiza yomsebenzi loyo msinyana. Nakufumaniseka ukuthi akuthathwa gadango elifaneleko, indaba le ingadluliselwa kuMvikeli woMphakathi.
Isibonelo 2: Umsebenzi osebenza emNyangweni wezokuThutha, osebenza ukukhupha amathikithi wabatjhayeli abaphule umthetho wendlela nakathengwa mtjhayeli omunye ngemali, kufuze bona aklarhe umtjhayeli loyo, kobanyana azokuvulelwa icala lokuthengwa. Nakube umsebenzi uyavuma ukuthengwa, uzabe uzethwesa icala lobukhohlakali.
Isibonelo 3: Umsebenzi othileko akanasandla ebukhohlakalini, kodwa uyazi ukuthi abanye abasebenzi asebenza nabo bayabenza ubukhohlakali. Nakube umsebenzi loyo uyathula nelwazi lakhe lobukhohlakali babanye angabuvezi, kuzabe kutjho ukuthi ubalekela umsebenzi ohlanganyelweko oyingcenye yakhe naye, bokuvikela igama leKoro yabaSebenzi bomBuso lihlale lilihle. Ebujamweni obunjalo-ke umsebenzi othule nelwazi loyo uthathwa njengomsizi ebukhohlakalinobo.
Umsebenzi kufuze anikele iseluleko ngokuthembeka nangaphandle kokutjhigamela ncanye ngalo loke ilwazi elikhona nelaziwako eenkhulwini nakube zimbawa isizo elinjalo.
Abasebenzi nababawiwa ukuthi baluleke iinkhulu ngananyana yini, kufuze bona lokho kwenziwe ngokuthembeka, nangokulandela umthethokambiso wefundiso yokuziphatha kuhle emsebenzini. Isiluleko esinjalo akukafaneli bona singenwe mumoya wokuzenyulela lokho okuthandwa mumuntu ngesiyena, namkha lokho okungathandwa mumuntu ngesiyena.
Isibonelo: Umsebenzi ophethe isililo somunye umsebenzi asebenza naye amrhawukelako akukafaneli bona afihlele abaphathi amanye amaphuzu enzelele ukuthi isililo somsebenzi loyo sizokubekeka ngcono.
Umsebenzi kufuze ahloniphe isifuba seendaba ezithileko, semitlolo ethileko, seenkulumiswana ezithileko, selwazi elikhethekileko namkha selwazi elithathwa njengelwazii elisifuba namkha eliyifihlo.
Ukwenzela izinto emkhanyeweni, hlangana nokhunye okukutjhoko, kutjho nokuthi omunye nomunye unelungelo lokuthola ilwazi eliphethwe mBuso, nakube ilwazi elinjalo lifunelwa ukuvikela amalungelo athileko womuntu. Nokho-ke kungenzeka kube nelwazi elinye elithathwa njengelwazi elikhethekileko, ekungakafaneli laziwe nanyana ngubani, elisifuba. La izinto zijame njalo khona, kumsebenzi osibopho womsebenzi ukuhlonipha indaba esifuba, ihlale isifuba njalo, ngoba nakungahlumbukwenzeka lokho, kungalimala umBuso.
Isibonelo 1: Kuzabe kuyinto engakalungi nange umsebenzi angaphakisa iimbikiindaba ilwazi elisifuba, njengemitlolo yamamemorandamu weKhabinethi nje, namkha imitlamo yemithethokambiso kaRhulumende obusako.
Isibonelo 2: Ilwazi elisemarekhodini wabasebenzi ngamunye ngamunye lithathwa njengelwazi elisifuba, nje-ke kufuze bona lihlale ngeenkhathi zoke lithathwa njengesifuba. Ilwazi elinjalo alikwazi ukudluliselwa ebantwini bangaphandle, njengamatjhorense nje nezinye iinhlangano, ngaphandle kobanyana kunesizathu esizwakalako sokwenza njalo; nakhona lapho kufuze bona kutholakale imvumo yokulidlulisela phambili ilwazelo.
Isibonelo 3: Ukukhulumisana ngemitjhini yama-elekthronikhi.
Ilwazi elilumelako nelisifuba lingakhanjiswa ngefeksi kwaphela nakube ayikho enye indlela ephephileko elingakhanjiswa ngayo. Ifeksi enjalo kufuze bona loyo ebuya kuye ayinikele imvumo ntanzi yokuthi ingakhamba ngefeksi; ilwazi elithathwa njengelwazi elisifuba esikhulu neliyifihlo ekulu alikafaneli lithunyelwe ngehlelo lokukhambisa ilwazi la ubani nobani bangakghona khona ukubona imininingwana yalo, ngaphandle mhlamunye kokuthi kube namagadango athathwako wokuvikela ilwazelo emehlweni womphakathi. Ngazo zoke iinkhathi ilwazi kufuze bona livikelwe ngesikhiya esingaba nanyana ngayiphi indlela.
Ukulawulwa kokutholakala kwelwazi: Amakoro ngamakoro welwazi kufuze bona abantu ilwazelo elithunyelwe kibo bakghone ukulithola. Kufuze nokuthi kube nerherho lokulawula abantu abavunyelwe ukuthola ilwazi elithileko. Amalungelo wokuthola ilwazi kufuze bona acabangele nengomuso lokuragela phambili kwebhizinisi eyenziwako. Ama-pass-word nanyana kungaba njani kube njani akukafanelil kwabelwanwe ngawo hlangana nabantu, omunye nomunye kufuze abe neyakhe. Indlela yokuthola ilwazi esebenza ngerimowudi kufuze bona ilawulwe ivikelwe ngeendlela ezifaneleko ngehlelo lokuzazisa elibuza libuzisise, neendlela zokwenza umtlolofihlo nezokufakazela ukuthi umuntu unguye loyo athi unguye nangambala. Ukuvunyelwa komunye umuntu kwenzeka kwaphela nakube akunangozi yokwenza njalo.
I-E-MAIL ne-WWW: Kufuze isetjenziselwe umsebenzi, hayi okuphambene nomthetho. Ukuthumela imilayezo elumelako kufuze bona kuphekelelwe mtlolomfihlo ofaneleko, nomtlikitlo wezama-elekthroniki othuthukileko. Kufuze bona kwenziwe ukuthi ikhomphiyutha ihlala inganavayirasi, ngalokho-ke ama-e-mail angathembIrhelo/asolisako ungathomi uwavule. Tjheja uyelele iindaba zokwephulwa kwamalungelo afunjethweko, uthole ubufakazi bemininingwana yelwazi ukuthi nangambala injalo na, godu uyiveze imithombo la udzubhule khona nanyana yini oyitjhoko emtlolweni wakho. Imethiriyeli engakafaneli kufuze bona isefwe.
Ukutholakala kwemininingwana/kwedatha: Ilwazi elisifuba kufuze ukuthi ngeenkhathi zoke lithunyelwe ngomtlolofihlo. Amagadango wokuvikela imininingwana yelwazi elikhanjiswa ngekhomphiyutha kufuze bona aziswe boke abasebenzi ngaphambi kobana athome ukusebenza. Ngeenkhathi zoke kufuze bona imininingwana yelwazi yangeqadi ithathwe njengesifuba. Ukuthi abanye abantu bazakuthembeka kangangani ekutholeni kwabo imininingwana leyo kufuze bona kutholakale ntanzi ngaphambi kobana imininingwana leyo ingathunyelwa. Ukuvikelwa kwemininingwana akukafaneli bona kuphelele kuma-password nje kwaphela, kodwa kufuze kuqalelelwe nezinye iinsetjenziswa zekhomphiyutha, njenge-biometrix nje. Basebenzi abanemvumo yokukhuluma neembikiindaba kwaphela abavunyelwe ukukhuluma nazo. Iinkulumo ezinjalo kufuze bona zihlelelwe kuhle, zikhambisane nehlelo lekambiso ngokuphelela kwalo. Ama-adresi, iinomboro zamafeksi nakho kufuze bona kufakazelwe ngaphambi kobanyana kuthunyelwe la la kuthunyelwa khona.
Ukukhandelwa kwamacala we-Cyber: Amahlelo woburhiyarhiya bethungelelwano lamakhomphiyutha kufuze bona avikelwe ngesandla esiqinileko, ngeenkhathi zoke. Kufuze ukuthi kunande kuhlolwa ukuthi lingavikelwa njani engozini ithungelelwano lamakhomphiyutha. Kufuze kwenziwe neqiniso lokuthi kuba nendlela yokubuyisela ihlelo lekhomphiyutha esigeni nakube kuyenzeka iphume endleleni yayo yokusebenza ejayelekileko. Ubufakazi akukafaneli ukuthi bucithwe ngenca yokuthi butholakele ngomtjhini wama-elekthroniki. Icala elenziwa ngokusebenzisa imitjhini yokukhulumisanna, njengawo amakhomphiyutha (icala le-cyber) lilicala umuntu ahlawuliselwa lona ngokwemiThetho elawula ikulumiswano yemitjhini yama-elekthroniki, wokuKhulumisana ngemiTjhini yama-Elekthroniki (i-Electronic Communications and Transactions Act), nomalungana nokuCabhela nokweLuswa kwamaHlelo wemiTjhini yama-Elekthroniki (i-Interception and Monitoring Act) neminye imithombo yomthetho wobulelesi. Abasebenzi kufuze bona bahlale batjhejile, bayelele.
Umsebenzi nakasemsebenzini wembatha abe aziphathe ngendlela ephakamisa isithunzi seKoro yabaSebenzi bomBuso.
URhulumende nomphakathi balindele izinga eliphezulu lokwenziwa komsebenzi ngendlela yokufundiseka nokuziphatha kwabasebenzi bombuso. Lokhu-ke kutjho ukuthi umsebenzi wembusweni kulindeleke ukuthi afike emsebenzini ngesikhathi, enze umsebenzakhe ngesikhathi abekelwe sona, abe nengqondo yokuzicabangela ukwenza okuthileko okuzakwenza umsebenzi ngcono, azinikele emsebenzini, abe nelwazi nekghono lomsebenzi emsebenzinakhe. Ngeenkhathi zoke umsebenzi kufuze bona ahlale embethe kuhle aqaleka, ahlonipheke. Abasebenzi, khulu khulu labo abasebenza nomphakathi bunqopha, kufuze bona batjheje ukuthi bangembathi izambatho zokuzigedla, batjheje bayelele nokuthi bangaqaleki babudlabha.
Isibonelo 1: Abasebenzi, khulu khulu labo abasebenza bunqopha ngomphakathi, akukafaneli ukuthi, njengesibonelo, bembathe iyembe edabukileko nebhokadi eneentunja.
Isibonelo 2: Akunamsebenzi womphakathi ovunyelwe ukuya emsebenzini aqaleka abudlabhanyana. Singalinganisa ngokuthi umsebenzi osebenza edoyelweni laboflayi bamazwe ngamazwe, esangweni la bafikela khona aboflayi, nakaya emsebenzini angakatjhefi anuka notjwala uzakunikela abantu bangaphandle isithombe esimbi ngeSewula Afrika; lokho-ke kona igama lelizwe leSewula Afrika.
Umsebenzi uziphatha ngendlela enokuziphendulela malungana neenselo ezidakako namkha nanyana yini enamandla wokudaka umzimba womuntu.
Abasebenzi umthetho awubavumeli nakancani ukuthi badakwe butjwala namkha ngokhunye okudakako basemsebenzini. Ngaphandle kokuphathisa iinhloni okungakubanga, ukudakwa usemsebenzini kungawuliya nomsebenzakho, kuliye nokusebenzisana kwakho nabanye abasebenzi.
Umoya wabasebenzi newokusebenzisana kuhle nabanye zizinto eziqakatheke khulu emsebenzini. Abasebenzi akukafaneli bona bazehlise isithunzi phambi kwabanye abasebenzi ngokusebenzisa izinto ezidakako basemsebenzini.
Umsebenzi wombuso uhlala amusebenzi wembusweni ngitjho nanyana angekho emsebenzini, ngalokho-ke kufuze bona ahlale aziphethe kuhle, kobanyana angazokuhlazisa iKoro yabaSebenzi bomBuso.
Isibonelo 1: Isuphavayiza esela khulu idakwe ephathini yomsebenzi iyazihlazisa phambi kwabanye abasebenzi, naphambi kweenkhulu zayo, naphambi kwabasebenzi ebaphetheko. Lokhu-ke kungaba nomphumela omumbi ekuragweni kuhle komsebenzi ephikweni la isuphavayiza leyo isebenza khona.
Isibonelo 2: Umsebenzi, khulu khulu loyo osebenza ngabantu (ngomphakathi) oza emsebenzini anuka utjwala (namkha ngaphezulu kwalokho adakiwe), unecala lokuziphatha kumbi, begodu indlela aziphethe ngayo leyo izakona igama lombuso, yenze nokuthi umsebenzi ungakhambi kuhle. Kuqakathekile nokulimuka ukuthi ukuziphatha okunjalo kuthathwa njengokuziphatha okuphambene nomthetho, ngalokho-ke umsebenzi owenza njalo kufuze avulelwe icala lokungaziphathi kuhle.
Umsebenzi akakavunyelwa ukuvuma izipho zangeqadi, ukuvuma obunye Ubuhle enzelwa bona ngeqadi (obuhlathululwa njengesipho semali edlulako ku-R350) namkha ukuvuma ukuthengwa mumuntu ngemali namkha ukuvuma ukuthathela omunye isipho namkha izipho emsebenzini ngaphandle kokuthola imvumo etlolwe sikhulu somnyango ntanzi, njengoba koke lokhu kungathathwa njengokuthengwa nje.
Umuntu nakaqatjhelwe ukusebenza njengomsebenzi wombuso kutjho ukuthi uqatjhelwe isikhundla somsebenzi esikhethekileko. Kutjho ukuthi umuntu loyo uthengisela umBuso ilwazi nekghono lakhe lomsebenzi, ngalokho-ke umBuso uzamrholela ngemali yomthelo evela emphakathini woke; nje-ke umsebenzi loyo kufuze bona umphakathi awusebenzele kuhle ngendlela angakghona ngayo, ngelwazi, nangekghono elifundisiweko, nangokuzimisela.
Kufuze abasebenzi bombuso kunye nomphakathi ngokunjalo balimuke ukuthi ngaphandle kobana kufuneka ukuthi ilungu lomphakathi libhadale imali engezelelweko yokwenzela umsebenzi othileko, njengokuthi umuntu abhadaliswe imali ethileko ngokunikelwa kwakhe ibhugwana, ayikho enye imali ekusafuze bona ayibhadale, nanyana kungaba kubhadalwa ngezinye iindlela, nanyana kungaba kubhadalwa ngemali ngokwayo, akukavunyelwa ukuthi umuntu abhadaliswe enye imali phezu kwemali ejayelekileko eyaziwako emthethweni ngomsebenzi enzelwa wona. Lekambisolawulo kufuze bona isebenze kiyo yoke imisebenzi yombuso oyenzela umphakathi, begodu kufuze nokobana itlolwe kuhle endaweni ebonakalako kiyo yoke imakho yembusweni, kobanyana kuzokusizakala umphakathi. Nakube kukhona imali engezelelweko ekufuze ibhadalelwe umsebenzi othileko, imali leyo kufuze bona itlolwe ivezwe emaphepheni afaneleko (emaforomini weembawo).
Ngokunjalo-ke, bekoro yangeqadi abangenzela umbuso imisebenzi ethileko kufuze bona balimukiswe ukuthi iKoro yabaSebenzi bomBuso ilawulwa mibandela yomThethosisekelo efuna ukuziphatha nokusebenza ngezinga eliphezulu njengabantu abanefundiso, ekusebenzeleni umphakathi namkha ekutholeleni umphakathi ipahla ekufuze uwutholele yona. Ngalokho-ke izipho, ukusekelwa ngeemali, ipahla ephakiswa mahala, iimemo zokuyokudla idina, njll. akukafaneli ukuthi kube yingcenye yezinto ezenziwa sijamiso esenzela umbuso umsebenzi ekulingeni kwaso ukwenzela umbuso umsebenzi esifunelwa wona, ngoba lokho kuzakuletha ingqondo yokuthi leso isijamiso esenze lokho sifaka iimphathiswa zombuso ezithatha iinqunto umoya wokuthi kuthathwe sona, kanti ngaphandle kwalokho, umukghwa onjalo uphalisela iinjamiso ezinye ezincazana amandla, ngoba zona zingeze zaba namandla wemali wokuphakamisa igama lazo ngokwenzela iimphathimandla zombuso koke lokho esikubale ngehla.
Njengoba-ke indaba le iyindabapikiswana ekulu nje, ngenzasapha sendlala imibandela eyikomba ekufuze ikhanyisele iminyango yombuso indlela ukuthi ikhambe njani ebujamweni bezinto obunje. Ngoba kungeke kukghonakale ukuthi iphelele yoke ikomba engasiza iminyango yombuso ebujamweni bezinto obunje, iminyango yombuso ilimukiswa ukuthi iyokufuna isizo ku-Public Service Commission nakube kukhona lapho inganaqiniso khona ngokuthi kufuze isebenze njani ngobujamo bezinto obuthileko.
Ukuvuma izipho namkha okhunye okungaba namandla wemali kunanyana ngubani namkha kinanyana ngisiphi isijamiso esifuna ukwenza umsebenzi othileko embusweni, namkha esenze umsebenzi othileko olawulwa msebenzi wabasebenzi bombuso, kungavumakala kwaphela nakuvunyelwe ngemvumo etloliweko yesiKhulu somNyango loyo la kwenziwa khona umsebenzi namkha imisebenzi leyo.
Kuqakathekile ukwazi ukuthi izipho namkha obunye nje ubuhle obenzelwa umsebenzi wombuso obubuya emuntwini wangaphandle - ongasimndeni nomsebenzi wombuso loyo - kufuze bona kuvezwe, kwaziswe. Izipho ezivezwako ngezemali engaphezulu kwe-R350. Abasebenzi-ke bangayokubuzisisa ku-Public Service Commission la banganaqiniso khona ngezipho ezibuya ebantwini.
Umsebenzi akukafaneli bona asebenzise namkha aveze imininingwana yelwazi lembusweni ukuzitholela inzuzo namkha ukutholela abanye inzuzo.
Abasebenzi abathi basemsebenzini bahlangabezane nelwazi elilumelako, elisifuba namkha eliyifihlo imbala, akukafaneli ukuthi ilwazi elinjalo baliveze komunye umuntu ngaphandle kokuthola imvumo efaneleko yokwenza njalo. Ilwazi akukafaneli ukuthi lisetjenziselwe ukuzitholela inzuzo, namkha ukutholela omunye/abanye inzuzo namkha ukusozisa abanye, namkha ukuzibuyiselela kabanye. Kuqakathekile ukuthi abasebenzi bazibuze bazibuzisise ntanzi ukuthi ilwazi ellithileko nalivezwako lizawusiza njani umphakathi. Abasebenzi kufuze balimuke ukuthi ukwenzela izinto emkhanyweni akutjho ukukhambe uneka ilwazi nanyana ngiliphi tjhatjhalazi ngokufuna komuntu. Njengoba kungeke kwakghonakala ukuhlukanisa koke ukuthi ngiliphi ilwazi elingavezelwa ubani, abasebenzi balimukiswa ukuthi bathome ngokuyokubuza iinkhulu zabo ntanzi ngeendaba abanganaqiniso ngazo ukuthi ngezivezwako namkha ngezingavezwako, nokuthi zingavezelwa bani.
Isibonelo 1: Ukuvezwa kwendlela yokukhetha ukuthi ngubani olungele umsebenzi namkha ukuvezela abanye abantu abafuna umsebenzi imibuzk abazokubuzwa yona nabalingelwa umsebenzi loyo angeke kube sisenzo esingakalungi nje kwaphela esisiza abanye abafuni bomsebenzi ngokungasimthetho, kodwa kuzakubuye kuphule namalungelo wabanye abantu abafuna umsebenzi, ngoba bazabe sebadimeke amathuba wokuphalisana ezingeni elilinganako nalabo abazabe sebakhanyiselwe indlela ngomsebenzi loyo.
Isibonelo 2: Nakube umsebenzi othileko, ngenca yomsebenzi awenzako unelwazi ngehlelo lakaRhulumende elizakuphakamisa izinga nobungako bezindlu endaweni ethileko, umsebenzi loyo akakavunyelwa ukusebenzisa ilwazelo ukuziregisa namkha ukuregisa iinhlobo zakhe namkha abangani bakhe.
Umsebenzi akukafaneli ukwenza umsebenzi ombhadalako ngaphandle komsebenzi wakhe osemthethweni namkha asebenzise iinsetjenziswa ze-ofisakhe ukwenza umsebenzi onjalo, ngaphandle kwemvumo.
Abasebenzi balindeleke ukuthi benze umsebenzabo ngengqondo epheleleko, nangelwazi lekghono labo elipheleleko nabenza umsebenzi wabo wembusweni. Ubunjalo bomsebenzi weKoro yabaSebenzi bomBuso bungendlela yokuthi ikoro yembusweni kunye nomphakathi bangakhisimezeka nange umsebenzi wembusweni angazenzela omunye umsebenzi wangeqadi abhadalelwa wona, ngesikhathi sakhe. Ngalokho-ke umsebenzi ukatelelekile ukuthi athole imvumo ntanzi yokwenza umsebenzi abhadalelwa wona ngesikhathi sakhe.
Isibonelo 1: Umsebenzi othileko uba ngomunye onesabelo ebhizinisini ethileko. Kuvunyelwana ngokuthi uzakuba sebhizinisini leyo sele atjhayisile emsebenzinakhe wembusweni. Kuyenzeka-ke ukuthi athi angakalindeli, kube nomsebenzi omfuna ukuthi asebenze i-overtime khona embusweni, emsebenzini wakhe ojayelekileko. Umphumela walokhu kungaba kuphambana kweenrhuluphelo, nokungasebenzi ngengqondo epheleleko, kunye nokuphuka komoya wokusebenza, nokurareka.
Isibonelo 2: UDorhodera osebenza esibhedlela somBuso akakavunyelwa ukutorha esejari yomnganakhe la abhadalelwa khona ukutorhokho, akakavunyelwa godu nokusebenzisa iinsetjenziswa namkha imithi yombuso etorhweni lakhe alibhadalelwako, ngaphandle kwemvumo yesikhulu esingamele umnyangwakhe.
Isibonelo 3: Umsebenzi unomsebenzi wesibili awenzako nakatjhayisileko, okutjho ukuthi ulala ebusuku khulu umsebenzi loyo. Umphumela walokho-ke kukuthi umsebenzi loyo emini uhlala adiniwe nakasemsebenzini, ngalokho-ke akakghoni ukusebenza ngekghono lakhe loke. Lokhu-ke kungenye indlela yokudlala ngemali yomthelo, futhi akuwusizi ngalitho umphakathi.
A.1 Ukuphumelelisa imibandela yomthethosisekelo malungana neKoro yabaSebenzi bomBuso, boke abasebenzi balindeleke ukuthi bakhambisane, bathobele iRhelo lokuziPhatha ekukhulunywa ngalo kilesiSahluko.
A.2 UmThetho lo kufuze bona usebenze njengekomba yabasebenzi, ebakhanyisela indlela ukuthi yini ekulindeleke bona bayenze, njani, ngokuziphatha komuntu ayedwa, nangobudlelwana nabanye abasebenzi. Ukukhambisana nokuthobela umThetho kulindeleke ukuthi kuphakamise indlela yokusebenza ngendlela enefundiso, nokusiza ukuqinisekisa ukuthi umphakathi unethemba ekorweni yabasebenzi bombuso.
B.1 Kuyafuneka ukuthi abasebenzi bakhonjwe indlela ngobudlelwana babo nomthetho, neemphathimandla zepolitiki nezama-ofisi, nabanye abasebenzi kunye nomphakathi, kutjengiswe nanomoya abasebenzi ekufuze benze ngawo umsebenzabo, kutjengiswe nokuthi kufuze kwenziweni ukubalekela ukurarana kweenrhuluphelo, kuvezwe nokuthi yini elindeleke kibo ngesibona ngokuziphatha kwabo epilwenabo yangeqadi.
B.2 Nanyana umThetho weRhelo lokuziPhatha watlanyelwa ukuthi ube nakho koke ongakghona ukuba nakho nje, kodwa nokho awukayiphathi yoke yoke imithetho elawula izinga nendlela yokuziphatha. Nokho-ke iinkhulu zeminyango ngokwahlukahlukana kwayo, ngesibopho sazo somsebenzi ngokwesekhtjheni 7 (b) yomThetho wokuphatha nokulawula okuhle nokukhalimeka kwabasebenzi eminyangweni yombuso, hlangana nokhunye, zinesibopho sokwenza iqiniso lokuthi indlela abasebenzi abaziphatha ngayo ikhambisana nemithethokambiso nekambisolawulo elawula iinjamiso zombuso namazinga wokusebenza ekufuze zisebenze ngawo, njengoba kusitjho umThetho. Iinkhulu zeminyango kufuze zenze iqiniso lokuthi abasebenzi abangaphasi kwazo bayayazi imithetho nekambiso le, benze neqiniso lokuthi bayayivuma, babe bayihloniphe.
Ekuwona mnqopho womThetho lo bubuhle bokukhuthaza iRhelo lokuziPhatha ehle. Nanyana kunjalo, umsebenzi ophula imibandela nemithetho yomThetho weRhelo lokuziPhatha namkha obhalelwa kukuyilandela imithetho nemibandela leyo, uzakubekwa icala lokungaziphathi kuhle, ngalokho-ke angahle athathelwe amagadango wokukhalinywa ngokwesivumelwana sokusebenzisana esihlanganyelweko.
C.1.5 usebenzisana ngokuzwana neenjamiso zombuso ezijanyiswe ngomthetho nangomThethosisskelo ekuphakamiseni nekukhuthazeni ukuphunyeleliswa kweenrhuluphelo zomphakathi.
C.2.9 kufuze ahloniphe ilungelo lomphakathi lokwazi, ngaphandle kwelwazi elivikelwe mthetho ukuthi lingayi kubani nobani.
C.3.7 angangeni esilingweni sokuzihlanganisa nepolitiki yeenqhema asemsebenzini.
C.4.12 kufuze ahloniphe isifuba seendaba ezisifuba, namkha ezihlathululwa njengeendaba ezisifuba namkha eziyifihlo, nanyana ziindaba ezikhulunywe ngomlomo, nanyana ngezitloliweko.
C.5.5 akukafaneli bona enze umsebenzi wangeqadi (wangaphandle) ombhadalako namkha asebenzise iinsetjenziswa zomsebenzi ukwenza imisebenzakhe yangaphandle ngaphandle kwemvumo.
<fn>nde_Article_National Language Services_INCWAJANA ESIZAKO YAB.txt</fn>
Umnqopho wencwajana le kunqophisa abarholi bendabuko ngendima yabo ekwenzeni bonyana ukuphathwa kobulungiswa kufikeleleka lula lokha nabasebenza njengabokomitjhinara beemfungo kanye nokubeka iindlela ezizakulandelwa ekuphathweni kwesifungo namkha ukuqinisekisa ngokomthetho, ekuthathweni kweemfungo ezenziwa ngokomthetho namkha ezinofakazi kanye nokuqinisekiswa kwemitlolo.
a banegunya lokubopha ngaphandle kwencwadi yokubopha: umuntu owenza namkha olinga ukwenza ubulelesi; abakholwako bona weqe namkha ulinge ukweqa ekuvalelweni kwangokomthetho; umuntu otholakala aphethe izinto zokwephula izindlu kanye / namkha zokwephula iinkoloyi; umuntu otholakala aphethe ipahla esolelwa ngokuzwakalako bona yetjiwe namkha etholakele ngeendlela zokungathembeki; umuntu otholakala ebujameni bebusuku obubanga isisekelo sokusola bona umuntu lowo wenze namkha uzakwenza ubulelesi; umuntu osolelwa bona webe ifuyo, njll; kanye b negunya lokubopha ngokulandela isiyalelo sencwadi yokubopha.
Boke abarholi bendabuko baziimphathiswa zokuthula ngakho-ke bamakomitjhinara ngokuya kweenkhundla zabo babokomitjhinara beemfungo. Ukomitjhinara weemfungo ngokuya kwesikhundla somsebenzi womuntu (ex- officio) mumuntu ngokuya kwe-ofisi namkha isikhundla asiphetheko oba ngukomitjhinara weemfungo ngaphandle kokuphikiswa. Ngesikhathi abanye abantu benza iimbawo kuNgqongqotjhe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo bona bakhonjwe njengabokomitjhinara beemfungo, lokhu akusebenzi. Nanyana abokomitjhinara abakhonjiweko banikelwa iintifikethi zokukhonjwa, ukomitjhirana okhonjwa ngokuya kwesikhundla somsebenzakhe akasitlhogi isitifikethi, ngombana unesitifikethi se-ofisi namkha sesikhundla asiphetheko.
Ukomitjhinara weemfungo ukhonjelwa indawo ethileko begodu angasebenza kuphela kileso sikhundla endaweni akhonjelwe kiyo. Indima kakomitjhinara weemfungo kurhelebha amalunga womphakathi wendawo ngokuthathisa isifungo namkha ukuqinisekisa namkha ukwenza ukuqinisekisa ngokuya komthetho namkha isifungo esinobufakazi komunye nomunye umuntu. Enye indima edlalwa ngukomitjhinara weemfungo, kuqinisekisa imitlolo njengemakhophi weqiniso wamambala. Akunamali ebhadelwako ezakufunwa ekwenzeni isifungo namkha ukuqinisekisa ngokomthetho, ukufakazela isifungo namkha ukuqinisekisa umtlolo. Ukomitjhinara weemfungo akakavunyelwa ukuthathisa isifungo namkha ukuqinisekisa okukhambelana nendaba anekareko kiyo. Ibanga kukobana umuntu oqinisekisa isifungo kufanele angathathi hlangothi mayelana nendaba emumethwe sifungo khona umuntu othatha isifungo azakuqalisisa koke ngaphandle kokukhetha, endabeni esesifungweni. Lomsebenzi wabokomitjhinara beemfungo, wenza kungasaqakatheka ukukhamba kwabantu amabanga amade basiya eentetjhini zamapholisa namkha ema-ofisini wabomarhastrada bayokufuna irhelebho.
Nayikuthi umrholi wendabuko, ngebanga lokubambeka okuthileko namkha amanye amabanga akakghoni ukusebenza njengokomitjhinara weemfungo, umabhalana namkha omunye umrholi womphakathi ogunyazwe mrholi wendabuko, angaba ngukomitjhinara weemfungo kileyondawo, kuphela nakakhethwe nguNgqongqotjhe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.
Amaforomo wesibawo (J5) ayatholakala e-ofisini lakamarhastrada. Iforomeli linamakhasi asithandathu. Amakhasi wokuthoma amahlanu azaliswa mbawi kuthi lokugcina lizaliswe ngumarhastrada ozakwenza isiphakamiso ngesibawo. Ngokuya kokwenza, lokhu kutjho bona umbawi uzakuhlungwa ngumarhastrada, ekuhlanganeni okuzakuhlelwa nguMabhalana weKhotho yemiBango. Endimeni kamabhalana ukuya emrholini wesintu namkha omunye umrholi womphakathi ogunyazwe mrholi wendabuko, kuqakathekile bona incwadi yesiphakamiso etlolwe mrholi wendabuko ikhambisane nesibawo. Umarhastrada uzakuthumela iforomo lesibawo kanye nencwadi yesiphakamiso emNyangweni woBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo. Iimphathiswa zomNyango woBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo zizakusebenzana nesibawo bekufike lapho iSekela lakaNgqongqotjhe / uNgqongqotjhe namkha iinthunywa zabo, okumalunga aphezulu womNyango, abeka ilanga lokuhlangana. Isitifikethi sizakuthunyelwa emva kumarhastrada, yena ozasinikela umbawi.
Othatha isifungo (umuntu owenze incwadi yesifungo) angaya kukomitjhinara weemfungo nencwadi yesifungo, ukuyokwenza isifungo namkha isiqinisekiso.
Nokobanyana uthatha isifungo esibekiwekwesi njengesinesibopho kunembezakhe na.
Isifungo esibekiweko sizakwenziwa ngokwenza bona othatha isifungo akhulume amagama alandelako: Ngiyafunga bonyana okumumethwe sifungwesi kuliqiniso, ngakho ngirhelebha Zimu. Othatha isifungo uzakubawiwa bona aphakamise isandla sakhe sokudla nakathatha isifungo.
Lapho othatha isifungo avumako bonyana uyakuzwisisa okumumethwe sifungo begodu azisa ukomitjhinara weemfungo bona uyaphikisana nokuthatha isifungo namkha atjela ukomitjhinara weemfungo bona isifungo akasithathi njengesinesibopho kunembezakhe, ukomitjhinara weemfungo uzakwenza ukuqinisekisa. Isiqinisekiso sizakwenziwa ngokwenza bona othatha isifungo akhulume amagama alandelako: Ngiyavuma ngokweqiniso bona okumumethwe sifungo kuliqiniso.
Othatha isifungo uzakutlikitla isifungo phambi kwakakomitjhinara weemfungo. Endimeni lapho othatha isifungo angakghoni khona ukutlola, lowo othatha isifungo uzakwenza itshwayo phambi kwakakomitjhinara weemfungo ekupheleni kwesifungo. Nayikuthi ukomitjhinara weemfungo ungabaza ikghono lokutlola lothatha isifungo, uzakufuna bonyana ukungakghoni okunjalo kuqinisekiswe ekupheleni kwesifungo ngomunye umuntu othembekileko.
Ngemva kobana othatha isifungo atlikitlile namkha enze itshwayo, ukomitjhinara weemfungo uzakuqinisekisa bonyana othatha isifungo uvumile bona uyakwazi begodu uyakuzwisisa okumumethwe sifungo begodu uzakutjho INDLELA, INDAWO kanye NELANGA okuthathwe ngalo isifungweso. Ukomitjhinara weemfungo uzakutlikitla isifungo begodu atlole ngamagabhadlhela igama lakhe ngokuzeleko ne-adresi yomsebenzi ngaphasi kwetlikitlo lakhe, godu aveze nesikhundla sakhe kanye nendawo asebenza kiyo ngokuzeleko namkha ane-ofisi kiyo. I- adresi yomsebenzi itjho i-adresi yestrada kanye ne-adresi yeposo.
Iintempe ezilungele ukusetjenziswa ziyatholakala ukurhelebha abokomitjhinara beemfungo ukwenza isifungo namkha ukuqinisekisa ngaphandle kokumotjha isikhathi.
Ikhophi yomtlolo okufanele uqinisekiswe njengekhophi yamambala yomtlolo wokuthoma, kufanele ifananiswe nomtlolo wokuthoma begodu kufanele kwenziwe isiqinisekiso sokobana imitlolo emibili le, iyafana. Nayikuthi ukomitjhinara weemfungo unesiqiniseko sokobana ikhophi, iyikhophi yamambala yomtlolo wokuthoma begodu nokuthi akunamatjhuguluko angakavunyelwa enziweko, ukomitjhinara weemfungo angatlola phasi namkha agadangise isitempe bonyana uyaqinisekisa bona umtlolo yikhophi yamambala yomtlolo wokuthoma nokuthi akunasitjengiso sokobana umtlolo wokuthoma utjhugululwe babantu abangakavunyelwa. Ngemva kwalokho ukomitjhinara weemfungo kufanele afake umtlikitlo wakhe begodu atlole negama lakhe ngamagabhadlhela amakhulu, isikhundla, nemininingwana yalapho angathintwa khona kanye nelanga. Istempe esenzelwe futhi siyatholakala ukuqinisekisa imitlolo.
Nayikuthi isifungo namkha ukuqinisekisa akwenziwa ngendlela elungileko njengombana kubekiwe, begodu indaba isiwa ekhotho, incwadi yesifungo izakuthathwa njengengasebenziko begodu kungaba nemiphumela emimbi, isibonelo, emilandwini yobulelesi, kungarholela ekukhutjhweni phambili komsolwa.
Nayikuthi ukomitjhinara weemfungo uyazi bona umuntu owenze istatimende bekangafuni ukusenza, akukafaneli bona enze isifungo. Kwakhe kwaba nomlandu lapho umsolwa owayebotjhwe ngaphasi komThetho wezokuPhepha kwangaPhakathi, nowayevalelwe yedwa kwathi ngemva kokuhlonywa imibuzo, okwakwenziwa lipholisa, wagandelelwa bona enze isifungo ngaphambi kwakakomitjhinara weemfungo. Ikhotho yabekela ngeqadi ukubonwa umlandu lokha nakufunyanwa bona umsolwa wakatelelwa bonyana enze isifungo ngaphambi kwakakomitjhinara weemfungo.
Kumlandu ukwenza istatimende esimamala usazi bona simamala esifungweni, ekuqinisekiseni namkha esifungweni sangokomthetho namkha sokufakaza, kodwana kuphela nayikuthi istatimende esimamaleso sisemtlolweni, iqiniso laso elifungelweko, laqinisekiswa, namkha lafungelwa ngaphambi komuntu onikelwe amandla mthetjhwana ukwenza iimfungo namkha ukwenza isifungo sangokomthetho namkha sokufakaza.
Ekwenzeni isibawo sokudlulisa isiqunto ngokuphikisana nokubonwa umlandu ekhotho kamarhastrada ngokweqa iqintelo lebelo, kwatholakala bonyana incwadi yesifungo eyenziwa lipholisa lendlela ngesisetjenziswa esasetjenziswa ukulinganisa ibelo, yayingasebenzi ngombana ukomitjhinara weemfungo wabhalelwa kukhambisana neemfuno zokwenziwa kwesifungo, i ngokubhalelwa kutlikitla isifungo kanye nokutlola igama ngokuzeleko ne-adresi yomsebenzi ngaphasi kwetlikitlo lakhe, begodu ii nokubhalewa kuveza umsebenzi wakhe nendawo yakhe yokusebenzela namkha i-ofisi elisetjenziswa nguye nayikuthi wayesebenza ngokuya kwesikhundla somsebenzakhe. Ukudlulisela phambili isililo ngesiqunto sekhotho sokubonwa mlandu, kwaba yipumelelo.
Ukomitjhinara weemfungo oqinisekisa iincwadi zeemfungo, kufuneka angathathi hlangothi begodu angayamani ne-ofisi lapho kwenziwa khona isifungo. Endaweni lapho igqwetha elisebenza ngokuhlanganyela nelinye, lasebenza njengokomitjhinara weemfungo womsebenzisani nalo, kwatholakala bonyana lalinganakuzijamela okupheleleko begodu lalinekareko. Ikhotho yalayela bonyana incwadi yesifungo iqinisekiswe kabutjha ngaphambi kwakakomitjhana wemfungo.
Nayikuthi amakhophi wemitlolo awakaqinisekiswa kuhle njengamakhophi wamambala wemitlolo yokuthoma, ukomitjhinara weemfungo owaqinisekisa umtlolo, angazithola asekhotho njengomsolwa naye ngokurhelebha omunye bona enze isenzo esimamala khona azakuzuza namkha njengofakazi anikele ngobufakazi emitlolweni engasi ngeyamambala.
Iintempe ezenzelwe futhi okufanele zisetjenziswe mrholi wendabuko njengokomitjhinara weemfungo, kanye ne-enke efunekako, angeze zanikelwa mBuso. Zingatholwa mrholi wendabuko ngeendleko zakhe.
Ngiyaqinisekisa bonyana othatha isifungo uvumile bonyana uyakwazi begodu uyakuzwisisa okumumethwe sifungo, esifungelwe / saqinisekiswa phambi kwami begodu itlikitlo yothatha isifungo/igadangiso lakathubhakghuru / imerego labekwa lapha nami ngikhona.
i Abarholi bendabuko abanikelwe ubujamo obuthileko njengabokomitjhinara beemfungo ngokuya kwegunya lobujamo besikhundla somsebenzi: Isaziso somBuso senomboro R. 1180 sangomhlaka 17 Novemba 2000.
Ukukhonjwa njengokomitjhinara weemfungo: Isigaba 51 somThetho wabaSebenza ngokuVunywa kwemiLandu naboKomitjhinara beemFungo ka-1963 umThetho wenomboro 16 ka-1963.
Ukunikelwa ubujamo obuthileko begunya lesikhundla somsebenzi aboKomitjhinara beemFungo: Isigaba 6 somThetho wabaSebenza ngokuVunywa kwemiLandu naboKomitjhinara beemFungo ka-1963 umThetho wenomboro 16 ka-1963.
v Irhemo labaSebenza ngokuVunywa kwemiLandu: Isaziso sombuso senomboro R. 159 sangomhlaka 2 Feberbari 1979.
Isifungo sabantu abathileko njengabaSebenza ngokuVunywa kwemiLandu: isigaba 334 somThetho weKambiso yoBulelesi ka-1977 umThetho wenomboro 51 ka-1977.
Ukubotjhwa ngilabo abasebenza ngokuvunywa kwemilandu ngaphandle kwencwadi yokubopha: Isigaba 44 somThetho weKambiso yoBulelesi ka-1977 umThetho wenomboro 51 ka-1977.
viii Ukufezakaliswa kweencwadi zokubopha ngilabo abasebenza ngokuvunywa kwemilandu: Isigaba 44 somThetho weKambiso yoBulelesi. umThetho wenomboro 51 ka-1977.
<fn>nde_Article_National Language Services_INCWAJANA NGAMAKHOTHO.txt</fn>
NjengamaSewula Afrika, amalungelo wethu aqinisekiswa abe avikelwe mThethosisekelo weSewula Afrika kanye neRhelo lamaLungelo wobuNtu. Ngokunjalo, umthetho uyawasebenzisa amalungelo ahlukeneko. Ilungelo lokulingana njengelinye lamalungelo la, livikelwe mthetho otholakala emThethweni wokuPhuhliswa kokuLingana nokuKhandelwa kokuBandlulwa ngokungakaFaneli, umthetho wenomboro 4 ka-2000 (umThetho wezokuLingana).
UmThetho wezokuLingana unikela ngentatha kibongazimbi bananyana ngisiphi isenzo esingehla. Lomthetho godu unikela ngamagadango wokufundisa umphakathi nokukhuphula ukwazi komphakathi ngokulingana.
UmThetho wezokuLingana ufuna ukukghonakalisa itjhuguluko emphakathini wedemokhrasi ohlangeneko ngokwahlukana kwawo begodu nohlahlwa mithethokambiso yokulingana, ukulunga, ukulingana, neragelo phambili emphakathini, ubulungiswa, isithunzi sobuntu nekululeko emphakathini onetlhogomelo. Lomthetho ubeka umsebenzi omuhle nesibopho phezu kwakarhulumende, iinhlangano okungasizo zakarhulumende, iinhlangano ezitholakala emphakathini, iinhlangano zamasiko nabantu boke ekuphuhliseni ukulingana.
URhulumende nabo boke abantu, babotjhwa mThetho wezokuLingana, okubeka kucace bona akunaRhulumende namkha umuntu ozakubandlulula omunye ngokungakafaneli.
UmThetho wezokuLingana unikela umBuso ngokusebenzisa umNyango wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo, amandla wokuhloma amaKhotho wezokuLingana kiwo woke amaPhrovinsi wenarha.
UmNyango wezobuLungiswa ukufikela lapha, uhlome amaKhotho wezokuLingana ama-60 inarha yoke. UmNyango uhlose ukuhloma amaKhotho wezokuLingana ali-160 ngo-2004. Amakhotho amanengi azakwenza kube lula emphakathini ukuwasebenzisa ngaphandle kokukhamba ibanga elide ukuzwakalisa iinghonghoyilo zawo kanye nokuthola imisebenzi yawo ekhotho.
Amakhotho wezokuLingana amanengi azakuhlonywa ngo-2005, bekufike lapha woke amakhotho wabomarhastrada wenarha yethu anamaKhotho wezokuLingana. Lokhu kuzakufikelelwa ngo-2006.
AmaKhotho wezokuLingana ahlonywa emakhotho wabomarhastrada asele akhona nemaKhotho aPhakamileko. Lamakhotho azakuqalana neendaba zokuBandlulula ngokuNgakafaneli, ikulumo yenzondo kanye nokuHlukunyezwa.
UkuBandlulula ngokuNgakafaneli kungasuselwa ebuhlangeni, ubulili, zomseme, ukubasidisi, ubujamo kwezomtjhado, ukuthi umuntu umhlobobani nokuthi ungowasiphi isitjhaba, umbala, ukuthi ngumma namkha ngubaba, ubudala, ukurholophala, ikolo, unembeza, ikolelo, amasiko, ilimi nokubelethwa.
UkuBandlulula ngokuNgakafaneli godu kungenzeka ngesibanga seKulumo yenZondo kanye nangokuHlukunyezwa komuntu namkha kwabantu. Esikhundleni seKulumo yenZondo, iKhotho yezokuLingana ingalaya umuntu othinteka eKulumeni yenZondo abekwe umlandu eKhotho yoBulelesi.
Ukuvezwa nokusatjalaliswa kwelwazi elibandlulula ngokungasikuhle kukhandelwe mthetho wezokuLingana kanye nomThethosisekelo.
Kokuthoma umghonghoyili uya eKhotho yezokuLingana bewazisa uMabhalana weKhotho yezokuLingana bona ufuna ukwenza isinghongoyilo ngomuntu namkha abantu, namkha ngehlangano ethileko.
UMabhalana lowo kufanele arhelebhe ummangali namkha abanghonghoyili ukuzalisa iforomo elifaneleko (Form 2).
UMabhalana kufanele azise umuntu namkha abantu namkha abajameli behlangano leyo emmangalelwako.
UMabhalana godu uzakuthumela indaba (isinghonghoyilo) eSikhulwini esiNgameleko seKhotho yezokuLingana ethintekako.
IsiKhulu esiNgameleko sizakuqunta nayikuthi indaba kufanele ilalelwe eKhotho yezokuLingana namkha idluliselwe kwenye ikundla yokulalela.
Enye ikundla yokulalela izakuqalana nendaba ngokurhaba okukghonekako.
Nayikuthi indaba ayiphethwa ngesikhathi esibonakalako namkha ayirarululwa ngokwaneliseka komunye namkha bobabili abadlalindima, manje indaba ingabuyiselwa eKhotho yezokuLingana bona iyokuqedelelwa, nayikuthi omunye wabathintekako namkha abathintekako babawa njalo ngemva kwesikhathi.
Lokha isiKhulu esiNgameleko nasiqunta bona indaba ilalelwe eKhotho yokuLingana, isiKhulu esiNgameleko singabawa uMabhalana bona abeke ilanga lokulalela indaba.
Ukulalela kungabanjwa ngelanga elibekiweko elaziwa ngibo boke abathintwa yindaba.
Ekulalelweni kwendaba, isiKhulu esiNgameleko, singaqunta ukukhomba abantu ababili bona babekhona njengabahloli ukurhelebha isiKhulu esoNgameleko ekulaleleni indaba. Abahloli bathathwa njengamalunga wekhotho ngaso soke isikhathi indaba nayilalelwa yikhotho.
Nokuthatha amagadango umthetho ofuna athathwe.
Omunye othintekako endabeni angarhelejwa namkha ajanyelwe ligqwetha (igqwetha namkha igqwetha lemajajini) namkha ngomunye umuntu onekghono lokurhelebha namkha ukujamela othintekako.
Nanyana ngimuphi umuntu ongakaneliswa mlayo owenziwe yiKhotho yezokuLingana angadlulisela phambili umlandu mayelana nomlayo loyo ngendlela efunekako begodu nangesikhathi awuse eKhotho ePhakamileko namkha iKhotho ePhakamileko yokuDlulisela iinqunto, kuye ngobujamo. Isibawo sokudlulisela phambili singenziwa bunqopha eKhotho yomThethosisekelo.
Kumsebenzi weKhotho yokuLingana ukutjho bonyana ukubaNdlulula ngokuNgakafaneli, iKulumo yeNzondo namkha ukuHlukumeza, njengombana kuzabe kunjalo, kwenzeke ngendlela etjhiwoko. Ngemva kokuqalisisa nokuqunta, ikhotho ingenza umlayo ofaneleko ngokuqala ubujamo.
Ukuyalela uMabhalana wekhotho bona athumele indaba kuMnqophisi wezokuTjhutjhiswa komPhakathi khona kuzakuba nokuthweswa umlandu okufaneleko eKhotho yezoBulelesi.
Umlayo ofuna bona ummangalelwa enze imibiko yeragelo phambili njalo ekhotho namkha ehlanganweni ethintekako ebekwe ngokuya komThethosisekelo wenarha, mayelana nokufezakaliswa komlayo wekhotho.
IKhotho yezokuLingana godu ingadlulisela nanyana ngiyiphi indaba engaphambi kwayo kwenye nenye ihlangano ehlonywe ngokuya komThethosisekelo ukuyokulanyulwa, ukubuyisana namkha ukukhulumisana.
<fn>nde_Article_National Language Services_INCWAJANA YE-dti EMAL.txt</fn>
Amabhizinisi, Ubunikazi Kanye Nendlela Yokuphatha...
Ukurhwebelana Okuhle, Ukuphalisana Okuhle Kanye Nokuvikeleka Kwabathengi...
Ukutjhugululwa Kweemali Neemali Ezibuyiselwako...
Ukuphikisa Nokutheliswa Kwepahla Ethengiselwa Ngaphandle...
Ihlelo Le-SA Lokulinganisa Ikhwalithi...
Ukurhwebelana Namazwe Wangaphandle...
Ukuthuthukiswa Kwamabhizinisi Amancani...
Ukwandiswa Kommoya Wokuphalisana...
Imikhumbulo Emitjha Netheknoloji...
Irhelebho Lokuthengisela Ngaphandle...
Iragwa Njani Ibhizinisi eSewula Afrika...
Ithonywa Njani Ibhizinisi...
Ikhuliswa Njani Ibhizinisi...
Funda Ukuthengisela Ngaphandle...
Tlolisela Ukuthengisela Iinarha Zangaphandle...
Ihlohlomezelo Yokuthengisela Iinarha Zangaphandle...
Amangeno Eemakethe Zangaphandle...
Iinhlangano Zokuthengisela Eenarheni Zangaphandle...
Ukutlolisa Nokunikelwa Amandla...
Iinqhema Zerhuluphelo Yezomnotho...
Iinqhema Zeenlilo Zabathengi...
Iimali Zehlohlomezelo Nezokuthuthukisa...
Umthethokambiso, Imithetjhwana Nokurhwebelana Kwamazwe Ngamazwe...
Iinsiza Ezifakelelelwa Ukuthuthukisa...
Iimali Ezibhadalwa Eenhlanganweni Zomphakathi...
Isibawo Sokudlulela Phambili...
UmThetho wenomboro 2 ka-2000 oKhuthazela ukuTholakala kwelwAzi ("umThetho") wabethwa ngomhlaka 9 kuMatjhi 2001, wanikela ihlangano namkha isijamiso somphakathi namkha ihlangano yangeqadi nanyana ngiliphi ilungelo lomthethosisekelo lokuthola ilwazi elifunekako lokuragwa nokuvikelwa kwamalungelo nanyana kungaba ngimaphi. La kwenziwa khona isibawo ngokomThetho, ihlangano ekwenziwa kiyo isibaweso inesibopho sokuveza ilwazi elinjalo, ngaphandle kwala umThetho uthi khona ilwazelo alikavunyelwa ukuvezelwa nanyana ngubani.
UmThetho uyayitjho ikambiso ekufuze ilandelwe ekwenziweni kwesibawo esinjalo. Incwajana le inqophe ukukhuthaza isiko lokwenzela izinto emkhanyweni nangendlela enokuziphendulela emNyangweni wezeRhwebo namaBubulo ("i-dti") ngokunikela ilungelo lokuthola ilwazi elifunekako lokuragwa nokuvikelwa kwamalungelo womuntu namkha wehlangano. Nakuzakukghonakala ukukhuthaza ukulawuleka kuhle kweenhlangano zomphakathi, kuyafuneka ukuqinisekisa ukuthi omunye nomunye uhlonyiswe ngamandla afaneleko, abe afundiseke ukuzwa amalungelo wakhe ngokomThetho.
Iiindaba zerhwebo ezisifuba; kanye nokulawuleka okuhle nokuphumelelako; begodu okwenzeka ngendlela okulinganisa ilungelwelo namanye amalungelo, sekubalwa namalungelo anjengalawo aseVikelwenimalungelo esemThethwenisisekelo.
ISahluko 14 somThetho sibophelela iinhlangano zomphakathi ukutlola iNcwajana ezakusiza abantu ukuthola ilwazi eliphethwe yihlangano yomphakathi nebeka ubuncani bemibandela incwajana leyo ekufuze bona iyizalise.
Nokho-ke i-"dti" seyitjhwile ukuthi izakulinga ukusebenzela emkhanyweni, begodu inande yazisa ngokukhululekileko amabhizinisi, abathengi kanye nomphakathi nje woke ngemitlolo, izaziso, ne-website ye-dti ngeziko lokuthola ilwazi ngomtato.
Incwajana le inqophe ukunikela umbawi, ngokusizwa mthetho, ngemininingwana yokuthintana nekambiso efaneleko yokuthola ilwazi elithileko ku-dti.
Incwajana le godu ilinga nokunikela umbawi umkhanyo opheleleko wesijamiso, imisebenzi ebekelwe ukwenziwa, imisebenzi eyenzelwa abantu kanye nekomba yerherho lelwazi le-dti ukusiza umbawi kobanyana akghone ukuthola indawo la angathola khona ilwazi elifunekako.
Incwajana le godu inikela namaforomo afunekako neemali ezibhadalelwa ukubawa ukuthola ilwazi.
Umnqopho we-dti kudosa phambili nokukghonakalisa ukuvulwa kwamathuba womnotho obambelelako nemisebenzi kiwo woke amaSewula Afrika ngokusisisa kwezinga eliphakemeko, nokvuleka khudlwana kwamasango wokungena kwepahla yeSewula Afrika eemakethe zamazwe ngamazwe, nokwakha imakathe ehle, nelungileko, nesebenza ngemithethokambiso yokuphalisana elungileko emabhizinisini wekhethwapha newangaphandle, kanye nebathengini. Ngalendlela-ke, i-dti inqophe ukusiza ukubeka umnotho weSewula Afrika emtlhaleni webelo newokwabelana ngokuhluma kwawo umnotho.
Ukwakha ikoro elungelelweko nethuthukileko yokukhiqiza ephumelelisa ukwanda kwamathuba womnotho abambelelako abe khona kiwo woke amaSewula Afrika kiwo woke umnotho.
Ukukhulisa imakethe yepahla neyemisebenzi eyenzelwa abantu eSewula Afrika.
Ukukhuthaza ukuhlukahluka kwepahla iSewula Afrika eyithengisela amazwe wangaphandle.
Ukukhuthaza ukusisiswa bunqopha kwepahla yekhethwapha neyangaphandle.
Ukwakha imakathe ehle, nelungileko, nesebenza ngemithethokambiso yokuphalisana elungileko emabhizinisini wekhethwapha newangaphandle, kanye nebathengini.
Ukuvula amathuba wokuhlomisa abantu ababedimeke amathuba ngamandla womnotho kanye nokuveza iindlela ezizakuphumelelisa ukusetjenziswa kwamathuba la.
Ukuyenza isebenze ngcono khulu i-dti, ibe iphumelele khudlwana ukwenza imisebenzayo.
Amaphiko Wokukghonakalisa, ekuwona aphethe imisebenzi yokusekela amaphiko anqophene nemisebenzi eyenziwako.
Amaphiko enza imithethokambiso, aqalene nokwenza ubujamo bezinto bube ngobuhle obulungele ukusebenza kuhle emnothweni.
Amaphiko wokwenzelwa kwabantu imisebenzi, wona-ke asebenzisana bunqopha namabhizinisi nabathengi ngemikhiqizo eyenziwako nangemisebenzi eyenzelwa abantu.
Iphiko lokumaketha, eliqalene nokubeka itshwayo lerhwebo nokumaketha ipahla/imikhiqizo ye-dti (amahlelo nokhunye okunikelwako) kanye nokuqinisekisa ukuthi abosomabhizinisi nabathengi balapha ekhethu bayawazi amalungelo wabo womnotho.
I-EMU ne-GSSD neZOKUMAKETHA IPhiko Lokuphatha Nokulawula Kudosa phambili iminyango nezinye iinjamiso ezikhambisana nayo ngendlela emaqhingaqhinga, nokusekela ngeensetjenziswa ukuphumelelisa umsebenzi we-dti.
ZokuMaketha Kukhulisa nokwandisa ilimuko nokutholakala kwemikhiqizo nemisebenzi eyenziwa yi-dti.
UkuThuthukiswa kweRhwebelwano leenTjhabatjhaba nezomNotho Kukwandisela ipahla yeSewula Afrika ethengiselwa emazweni wangaphandle amathuba wokungena eemakethe ngokukhulumisana kwenziwe iimvumelwana zokurhwebelana namazwe ngamazwe ngehlelo lokurhwebelana kwamazwe woke, nokusungula bekulawulwe ihlelo lokubhadalisa phezu kwepahla yeSewula Afrika.
I-ITED, ne-EIDD kanye ne-CCRD UkuThuthukiswa kwamaBhizinisi namaBubulo Kusekela ukutlanywa nokuthuthukiswa kwemithethokambiso namaqhinga anqophe ukuwuhlela ngobutjha umnotho weSewula Afrika ngokwandisa amathuba wokuhlonyiswa ngamandla womnotho kwabantu ababedimeke amathuba, nangokusekela amahlelo wokuthuthukisa amabhizinisi kanye nangokukhulisa amahlelo angezelela ukuhluma komnotho nakhuthaza ukuphalisana ngezomnotho.
UkuLawulwa kwabaThengi namaBhizinisi Kuvula ibhoduluko lokulawuleka kwamabhizinisi elikhuthaza iimakethe eziphalisana kuhle nangokwenzela izinto emkhanyweni kizo zoke izakhamuzi zomnotho ngokunande kubuyekezwa umthethokambiso nomthetho soke isikhathi, kanye nokukhuthaza ukukhambisana nemithetho elawulako ngefundo nangokusetjenziswa ngendlela elungileko.
I-TISA ne-TEO ZeRhwebo nokuSisa eSewula Afrika Kukhuthaza ukusisiswa kwamafa eSewula Afrika, nokuthuthukisa ikghono namandla weSewula Afrika wokuthengisela iimakethe zangaphandle ipahla kanye nokuveza ibonelophambili elimaqhingaqhinga lokuthuthukisa amakoro nobujamo bobungako bomnotho.
IHlangano yamaBhizinisi amaNcani Kukhuthaza ukuhlelwa ngobutjha komnotho weSewula Afrika ngokuhlohlozela ukusisisa emthangalenisisekelo, nekuthuthukisweni kwemithombo yamandla wabantu, nekulungeleleni imisebenzi yokukhiqiza neminye ekhambisana nayo, nokuthuthukisa amabhizinisi amancani, neengodi ezithileko, nechwephetjhe kanye nokusungulwa kwamaqhinga amatjha.
Ilwazi elimalungana nekhamphani (isib. umnqophisi, ilungu elinamatjhere, i-adresi yekhamphani njll.).
Iwazi lelungelobunikazi elikhethekileko nelamatshayo werhwebo (eSewula Afrika nemazweni ngamazwe).
Ilwazi elimalungana nehlohlomezelo (ilwazi lokutjintjiselana nelimalungana nehlohlomezelo engatjhugulukiko).
Ilwazi lamaphemithi amaphemithi akhutjhwako ngawokuthengisela ipahla kamanye amazwe/ngawokuthenga ipahla yakamanye amazwe kanye namaphemithi wokusebenza ngemikhiqizo elawulwa mThetho owAlela ukwAndiswa komKhiqizo othileko i-Nonproliferation Act.
ilwazi lezokuphatha nokulawula le-dti nelamaphiko wayo (ilwazi lemicimbi, amaplani webhizinisi, ukwabiwa kweemali, umthethokambiso kanye nekambiso).
ilwazi elimalungana nokulawulwa kwehlelo lokuthintana (ukukhulumisana, iinthunywa, imikhiqizo/iminikelo).
Abanesabelo (eminye iminyango karhulumende, iinhlangnano ezinerhuluphelo kezokuphatha nezeemali kwa-dti, umnikazi wesabelo okwabelwana ngaso/ikhastama, ilwazi lokukhulumisana nokusebenzisana).
Ukuphathwa nokulawulwa kweemali nemithombo yamandla yabasebenzi (njengamarekhodi weemali newabasebenzi).
Ilwazi elimalungana nabanikeli (ukulawulwa kweemali, nabantu ekuthintwana nabo, ukulawulwa kwemibandela namahlelo wokuphatha).
Ilwazi elimalungana nabasabalalisi (imininingwana ngabasabalalisi abenzela i-dti imisebenzi ethileko).
Imitlolo yokuzikhulumela etlolelwa iPalamende neminye imitlolo etlolelwa yona iPalamende.
Ukulawulwa kwamahlelo ajayelekileko namahlelo akhethekileko.
Iphenyo nokuhlola (ikhamphani, umkhiqizo, ihlohlomezelo, iinghonghoyilo zabathengi, iinlilo zokulahlwa kwezinto ezingasasebenziko).
Imithethokambiso yokurhweba neyamabubulo werhwebo ilwazi lemithethokambiso etjhayela izenzo namahlelo wokulamula ngesizo le-dti.
UmThetho wenomboro 71 wezamaBhizinisi wango-1991: Umnqopho womThetho lo kubulala namkha ukutjhugulula imithetho ethileko emalungana nokunikelwa kwamalayisense wokuragwa kwamabhizinisi, nesikhathi iintolo ekufuze zisebenze ngaso kanye nokubeka imibandela emitjha ethileko emalungana nokunikelwa kwamalayisense wokuragwa kwamabhizinisi, kanye godu nokuqalelela neendaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 69 wamaBhizinisi aValekileko wango-1984: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukuvulwa, nokurejistarwa, nokuhlanganiswa namanye amabhizinisi, nokuphathwa nokulawulwa kanye nokuhlakazwa kwamabhizinisi avalekileko asemtjhonweni weenkwelede.
UmThetho wenomboro 61 weenKhamphani wango-1973: Umnqopho womThetho lo kuhlanganisa nokutjhugulula umThetho ophathelene neenkhamphani, kanye nokuqalelela iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 75 oLawula ukwAbelana ngeNdawo yokuPhumula wango-1983: Umnqopho womThetho lo kulawula ukuhlukaniswa kwenzuzo yokwabelana ngendawo etholakala ngamahlelo wokwabelana ngendawo yokuphumulela; kanye nokuqalelela iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 99 wokuVikelwa kwamaBhizinisi wango-1978: Umnqopho womThetho lo kunciphisa amathuba wokusetjenziswa kwezahlulelo ezithileko, imilayelo ethileko, imiphumela yokulamula ngomthetho kanye neencwadi zesibawo kwamazwe wangaphandle eRiphabhligi yeSewula Afrika, kanye nokwalela ukunikelwa kwelwazi eliphathelene namabhizinisi ngokuthambela imilayo nemilayelo namkha iincwadi zesibawo kwamazwe wangaphandle kanye nokuqalelela iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 45 wokuhlelwa ngobuTjha kokuHlangene ngokuSebenzisana wango-1996: Umnqopho womThetho lo kukwenza ukuthi imithetho ethileko yeenjamiso ezihlangene ngokusebenzisana isebenze kiyo yoke iRiphabhligi yeSewula Afrika, kanye nokubulala eminye imithetho ethileko yokuhlanganela ukusebenzisana. UmThetho lo godu ukghonakalisa nokuhlanganiswa ngokubalelwa emva kweenkampani ezithileko ezivalekileko, usebenze nangezinye iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 89 wokuPhalisana wango-1998: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukuvulwa kweKomitjhini yezePhaliswano ezakuthwala umsebenzi wokuphenya, nokulawula nokuhlola ilinganise imikhambo eqintelisako, nokuphalisa amandla wesikhundla, nokuhlanganiswa. Unqophe godu nokuqalelela ukuvulwa kweBandla lezePhaliswana elizakuqala iindaba ezinjalo, kanti godu unqophe nokuqalelela ukuvulwa kweKhotho yokuDlulisela iinLilo zePhaliswana.
UmThetho wenomboro 39 wokuPhalisana oTjhugululwe kwesiBili, wango-2000: Umnqopho womThetho lo kutjhugulula umThetho wokuPhalisana wango-1998, kobanyana kuzokuhlathululwa izitjho ezithileko, kutjhugululwe iinhlathululo ezithileko kusulwe nehlathululo ethileko.
UmThetho wenomboro 71 wezabaThengi wango-1988 (Wokuragwa Kwebhizinisi Ngendlela Engakalungi): Umnqopho womthetho lo kukwalela namkha ukulawula izenzo ezithileko/imikhambo ethileko yamabhizinisi.
UmThetho wenomboro 75 weemVumelwano zeenKwelede wango-1980: Umnqopho womthetho lo kuvikela abathengi abathenga sakuqatjha, abathenga ngesikwelede nabenzelwa imisebenzi ethileko ngesikwelede.
UmThetho wenomboro 39 wokwEmuka iPahla wango-1951: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukwemukwa komuntu inarha kanye nokutholakala kwelungelo lokusebenzisa inarha isikhatjhana.
UmThetho wenomboro 89 wokuTholakala kwePahla eSabalaliswako wango-1970: Umnqopho womthetho lo kuhlomisa uNgqongqotjhe wezomNotho ngamandla wokukhiqiza, nokuthola, nokuqatjha namkha ukuthenga ipahla emazweni wangaphandle.
UmThetho wenomboro 25 wezokuThengisa nokwEnzela abaNtu imiSebenzi wango-1964: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukuthengiswa kwepahla nokwenzelwa kwabantu imisebenzi nokhunye okukhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 112 wokuThengiswa kweeNdawo wango-1976: Umnqopho womThetho lo kuvikela abathengi abathenga indawo namkha abathengisa indawo ngokusebenzisa abathengisi nabakhangisi beendawo.
UmThetho wenomboro 65 wamaHlelo wokwAkhela abaNtu abaThethe umHlalaphasi iziNdlu, wango-1988: Umnqopho womThetho lo kulawula ukuhlukaniswa kwenzunzo ethileko etholakala emahlelweni wokwakhela abantu abadala izindlu, nokuqalelela iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 57 wokuLungelelanisa imiThetho yokuBolekisa ngeeMali, wango-1996: Umnqopho womThetho lo kululela ukusetjenziswa komThetho wokuBolekiswa kweeMali wango-1968 eendaweni ezithileko ezazingaphasi kwakaRhulumende oPhakathi nezazingaphasi kwezabelo.
UmThetho wenomboro 27 wezoTjwala wango-1989: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukulawulwa kokuthengiswa kotjwala, nokuqalelela ezinye iindaba eziphathelene nalokho.
UmThetho wenomboro 57 wamaLothari wango-1997: Umnqopho womthetho lo kulawula nokukhandela ukuvulwa kwamalothari nokuhlanganyelwa kwemali yokubheja babheji; ukuvula iBhodi yeLothari yeliZwe loKe, ngokunjalo nokutjhugulula umThetho wezamaPoso wango-1958, nomThetho wezokuGembula wango-1982 (we-Ciskei), kanye nokubulala umThetho wamaLothari womBuso wango-1984 (we-Ceskei), kanye nomLayo wamaLothari wango-1989 (we-Transkei), kanye nokuqalelela nezinye iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 103 oLawula zokwAkha namaZinga wokwAkha wango-1977: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukukhuthazwa kokuthambela umthetho ngokufana ekwakhiweni kwemakho eendaweni ezingaphasi kwaborhulumende beendawo, nokubeka izinga lokwakha ekufuze lilandelwe, kanye nezinye iindaba ezimalungana nalokho.
UmThetho wenomboro 33 wezokuGembula wango-1996: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukulawulwa nokulungelelwa kweendaba ezithileko ezimalungana namakhasino, ukugembula kanye nokuqalelela ukuthi kulandelwa iindlela ezifanako nezinga elifanako ngokugembula kiyo yoke iRiphabhligi; godu unqophe nokuqalelela ukuvulwa kwamaBhodi wezokuGembula weNarha yoKe, kanye nokuqalelela ezinye iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 87 owAlela ukwAndiswa kweenKhali eziyiMbubhisa wango-1993: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukulawulwa kweenkhali eziyimbubhisa, nokuvula umKhandlu wokuphatha nokulawula iindaba ezimalungana nokwandiswa kweenkhali ezinjalo eRiphabhligi; kanye godu nokuthola umnqopho nemisebenzi yeenkhali ezinjalo, ngokunjalo godu nokubeka indlela yokusebenza ngazo nokuzilawula, kanye godu nokuqalelela ezinye iindaba eziphathelene nalokho.
UmThetho wenomboro 84 weeNdaba zomKayi wango-1993: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukuvulwa komKhandlu wokuphatha nokulawula iindaba ezithileko zomKayi eRiphabhligi, kanye nokuthola umnqopho nomsebenzi womKhandlu onjalo, godu nokubeka indlela ekufuze umKhandlu loyo usebenze bewulawulwe ngayo.
UmThetho wenomboro 9 wezeTjhukela wango-1978: Umnqopho womThetho lo kuhlanganisa nokutjhugulula imithetho ephathelene nebubulo letjhukela, kanye nokuqalelela nezinye iindaba ezimalungana nalokho.
UmThetho wenomboro 73 wokuBolekisa ngeeMali wango-1968: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukulinganiselwa nokuvezwa kweemali ezibhadaliselwa iimali ezibolekwako, ukuthenga ngeenkwelede, ukuthenga sakuqatjha kanye nezinye iindaba ezikhambisana nalokho, kanti godu unqophe nokubulala umThetho wokuBolekisa ngeeMali wango-1926.
UmThetho wenomboro 107 weBhodi yeeMali eziBhadaliswako nezokuRhwebelana wango-1986: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukuvulwa kweBhodi yeeMali eziBhadaliselwa ukurhwebelana, nokuqalelela zokurhwebelana, kanye nezinye iindaba ezikhambisana nalezo.
UmThetho wenomboro 4 wesiVumelwana sokuThengiswa kwePahla eeNarheni ngeeNarha wango-1986: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukusetjenziswa kwesiVumelwana sokuThengiswa kwePahla eeNarheni ngeeNarha, kanye nokuqalelela ezinye iindaba ezikhambisana nalezo.
UmThetho wenomboro 78 weenKwelede zokuThengisela ngaPhandle newokuVuselelwa kweTjhorense yamaSiso wangaPhandle wango-1957. Umnqopho womThetho lo kukhuthaza ukurhwebelana neenarha zangaphandle kweRiphabhligi nokuqalelela ukuvuselelwa kwamakontraga wetjhorense noRhulumende weRiphabhligi malungana nokuthengiselwa kwepahla eenarheni zangaphandle, nokusisisa kanye nokubolekiswa kweemali namkha okhunye okukhambisana nomsebenzi wokuthengiselana onjalo loyo.
UmThetho wenomboro 45 oLawula ukuThengiselwa nokuThengwa kwePahla eeNarheni zangaPhandle wango-1963: Umnqopho womThetho lo kuqalelela amagadango wokulawula ukuthengiselwa kwepahla eenarheni zangaphandle, nokuqalelela ukuthengwa kwepahla eenarheni zangaphandle, nokuqalelela ukutjhugululwa komThetho i-War Measures Act, 1956, kanye nokuqalelela nezinye iindaba ezikhambisana nalezo.
UmThetho wenomboro 11 wesiVumelwana seeNarha ngeeNarha seeMumathi eziPhephileko wango-1985: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukusetjenziswa kwesiVumelwana seeNarha ngeeNarha seeMumathi eziPhephileko eRiphabhligi, kanye nokuqalelela ezinye iindaba eziphathelene nalokho.
UmThetho wesiTjhaba wenomboro 76 ka-1973 wamaYunithi namaZinga wokuLinganisa: UmThetho lo uqalelela ukuvula nokusebenzisa eRiphabhligi ihlelo lokulinganisa ngokwehlelo lokulinganisa leentjhabatjhaba iHlelo leenTjhabatjhaba lamaYunithi nezinye iinlinganisi zokulinganisa. Uqalelela ukunikelwa indawo kwamazinga wokulinganisa inarha yoke, uqalelele nezinye iindaba ezikhambelana nalokho.
UmThetho wenomboro 29 ka-1993 wamaZinga: UmThetho lo uqalelela ukukhuthaza ikhwalithi, nokwenza ukuthi kuhlalwe ezingeni elifaneleko lekhwalithi malungana nepahla ethengwako kanye nokwenzelwa kwabantu imisebenzi.
UmThetho wenomboro 77 ka-1973 weMethroloji: Umnqopho womThetho lo kulungelelanisa nokutjhugulula umthetho ophathelene nehlelo lokulinganisa/lokumeda kezerhwebo.
UmThetho wenomboro 22 ka-1940 wokuThuthukiswa kwamaBubulo: Umnqopho womThetho lo kukwakha ihlangano enqophe ukukhuthaza ukuvulwa kwamabubulo amatjha nemisebenzi yawo, nokuthuthukisa amabubulo esele vele akhona njenganje, nokuthuthukisa imisebenzi yayo, kanye nokuqalelela nezinye iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 31 ka-1962 wokuThuthukiswa kokuSungula: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukukhuthazwa ituthuko nokusetjenziswa kwayo kobanyana kuzosizakala umphakathi ngokuvunjululwa kokuthileko ebekungaziwa, nangokusungula okutjha obekungekho, kanye nangokwenza ngcono lokho ebekuvele kukhona, kanye nokuvula ihlangano ezakukhuthaza ukusungulwa kwezinto iKoporasi yeSewula Afrika yokuThuthukiswa kokuSungula kobanyana izokuqala imisebenzi enjalo, kanye godu nokuyibekela amandla nemisebenzi nendlela ekufuze iphathwe beyilawulwe ngayo, godu nokuqalelela nokhunye okuphathelene nalokho.
UmThetho wenomboro 187 ka-1993 wokuThuthukiswa kokuKhiqiza: Umnqopho womThetho lo kuvula iBhodi yokuThuthukisa imiKhiqizo, nokuqalelela ukuvulwa kwamahlelo wokuthuthukisa imikhiqizo, kanye godu nokuqalelela nezinye iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 105 ka-1998 wesiKhwama sokuNikela amaNdla: Umnqopho womThetho lo kuvula isikhwama semali sokukhuthaza nokukghonakalisa ukuthi abantu ababedimeke amathuba babe nepahla namafa azabangenisela imali.
UmThetho wesiTjhaba wenomboro 102 ka-1996 wamaBhizinisi amaNcani: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukuvulwa komKhandlu wezamaBhizinisi amaNcani enaRheni yoKe, kanye neNtsika Enterprise Promotion Agency. Ukudlula lapho, umThetho lo godu ukhomba namaviyo womBuso indlela yokukhuthaza amabhizinisi amancani eRiphabhligi, ubuye godu uqalelele nezinye iindaba ezikhambisana nalokhu.
UmThetho wesiTjhaba wenomboro 46 ka-1998 womKhandlu weRhubhululo leSayensi: Umnqopho womThetho lo kuqalelela uqinisekise ukuthi uhlala ukhona usebenza umKhandlu wezeRhubhululo ngezeSayensi nangezamaBubulo, umKhandlu weRhubhululo lezeSayensi namaBubulo, ube uqinisekise nokuthi umKhandlu lo ulawulwa kuhle yiBhodi, uqalelele godu nokhunye okukhambisana nalokho.
UmThetho wamaGama wamaBhizinisi wenomboro 27 ka-1960: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukulawulwa kwamagama wamabhizinisi nezinye iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 37 ka-1997 weemPahla zeZinga eliPhasi: Umnqopho womThetho kubeka amagadango anqophe ukuvimbela ukurhweba ngepahla esisingapahla, ngaleyindlela kuzokuvikeleka abanikazi bamatshayo werhwebo, nelungelo lobunikazi kanye namanye amatshayo ngaphasi komThetho oLawula amaTshwayo wePahla ethengiswako ka-1941, ukuthi angasetjenziswa ngokungasimthetho epahleni esisingapahla ngegama lobunikazi elisemthethweni, nokuvimbela ukuthi ipahla esisingapahla ingavunyelwa ukuyokungena hlangana nepahla ekuthengiselwana ngayo ngokusemthethweni.
UmThetho wenomboro 195 ka-1993 wemiGwalo: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukurejistarwa kwamadizayini kanye nokhunye okukhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 107 ka-1996 wokuHlathululwa kweKghono lokuTlama : Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukuhlanganiswa kwamalungelo wobunikazi bengqondo ayengaphasi kwezabelo ezazizibusa embusweni omdala, i-Bophuthatswana, ne-Transkei, ne-Venda, ne-Ciskei kobanyana abe yingcenye yenarha yoke, kanye nokululela umthetho olawula amalungelo wobunikazingqondo asebenze kiyo yoke iRiphabhligi. UmThetho lo godu ubulala neminye imithetho ethileko yamalungelo wobunikazingqondo, ubuye uqalelele nezinye iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 17 ka-1941 oLawula amaTshwayo wePahla eThengiswako: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukumeregwa kwepahla ethengiswako, nokuqalelelwa kweemphathi ipahla ethengiswako ephuthelwa ngazo, kanye nokusetjenziswa kwamagama athileko namatshayo athileko ebhizinisini.
UmThetho wenomboro 57 ka-1978 wokuNikelwa komTlolo wamaLungelo: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukutloliswa nokunikelwa kwelungelo lokuthengisa ipahla ethileko ngegama elithileko, nokuqalelela ezinye iindaba eziphathelene nalokho.
UmThetho wenomboro 11 ka-1967 wokuVikelwa kwabaDlali: Umnqopho womthetho lo kuvikela abalingisi bemidlalo yesiteyiji nabanikazi bemisebenzi eyenziwe ngezandla.
UmThetho wenomboro 62 ka-1977 wokuTloliswa kwamaGama ngokomThetho wokwenZiwa kwamFilimu namaFilimu: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukurejistarwa kwelungelo lobunikazi emafilimini wokudlalwa abukelwe, nokuqalelela ezinye iindaba ezikhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 194 ka-1993 wamaGama aTloliswe ngokomThetho: Umnqopho womThetho lo kuqalelela ukurejistarwa kwamatshayo wokurhweba, namatshayo weentifikedi kanye namatshayo ahlanganyelweko, kanye godu nokuqalelela okhunye okukhambisana nalokho.
UmThetho wenomboro 76 ka-1976 wemiKghwa yokuRhwebelana: UmThetho lo awukho njenganje.
UmThetho wenomboro 37 ka-1961 wokuseTjenziswa ngokungasimThetho kwamaTshwayo-: UmThetho lo uvikela abasebenzi/abathengi ngokuvimbela ukuthi bangadlali ngamabheji womBuso, ubuye utjengise ukusekelwa komBuso ngepahla/ ngemikhiqizo namkha ngemisebenzi eyenzelwa abantu la bekungabonakali khona ukusekelwa kwawo.
Iintifikedi Zokuzuza Ngomthelo Wepahla Yangaphandle Ebubulweni Lokuthunga - IHlelo Leentifikethi Zomthelo Wepahla Yangaphandle (i-DCCS) lathonywa ngomhlaka 1 ku-Apreli ngo-1993 ukukhuthaza abenzi bepahla elukwako/ethungwako nezambatho ukobana bakghone ukuphalisana neenarha zangaphandle , ngaphandle kokuthembela eemalini zokuphungulelwa iindleko mbuso. Kulihlelo lokuzitholela amaphuzu womthelo otheliswa ipahla ethunyelwa eenarheni zangaphandle epahleni ethileko elukwako/ethungwako nezambathweni ngomnyaka othileko.
IZiko lezokuThintana namaKhastama we-dti lizakurhelebha ngemibuzo ongaba nayo malungana nalokhu neminye imihlobo yehlohlomezelo.
Iintifikethi Ezifaneleko Zothengisela Ipahla Eenarheni Zangaphandle Ngokwehlelo Lokuthuthukisa Ibubulo Leenkoloyi - Umnqopho walomnikelo kuvula ithuba lokusebenza ngokuphalisana neenarha zeentjhabatjhaba ebubulweni elenza iinkoloyi nelenza iinsetjenziswa zeenkoloyi. Iimbawo zeensetjenziswa zeenkoloyi kufuze bona zifakazelwe njengezifaneleko, nazizakulungela ukurhelebheka ngokwe-MIDP.
Ukukhuphuka Komthelo Wepahla Ethengwa/Ethengiswa Eenarheni Zangaphandle - Umnqopho walomnikelo kukhuthaza umnotho obambelelako ngokwenza ngcono amathuba wokuphalisana kweentjhabatjhaba kanye nokusetjenziswa kwemithombo yamandla ngokupheleleko.
I-dti inemali eyibuyisako emthelweni wepahla ethengwa/ethengiselwa iinarha zangaphandle epahleni engekho ku-SACU kobanyana ingakhiqizwa. Umnqopho walomnikelo kukwehlisa iindleko zeemali ezisetjenziswako, nokhuphula ukusebenza ngokuphalisana namazwe ngamazwe, kanye nokukhuthaza ukwenziwa kwepahla ku-SACU.
Ukwehliswa Komthelo Otheliswa Ipahla Ethengwa/Ethengiswa Eenarheni Zangaphandle - Umnqopho womnikelo lo kukwehlisa iindleko kanye nokukhuphula ukusebenza ngokuphalisana kweentjhabatjhaba.
Igadango Elithathelwa Labo Ababalekela Umthelo Wepahla Yokuthengiselana Neenarha Zangaphandle - I-dti ivikela ibubulo le-SACU ngokwandisa namkha ukwelula indawo la umthelo wepahla yokuthengiselana neenarha zangaphandle usebenza khona namkha la kusebenza khona umthetho ophikisa ukulahlelwa kwepahla engasafunekiko endaweni engakafaneli namkha ekutheliswa ngawo ukulahlelwa kwepahla engasafunekiko ndawana, la kubalekelwa khona umthelo wokulahlwa kwepahla ngokufakwa kweemali ezibhadalwako emakorweni la zingakafaneli ukufakwa khona, namkha ngokutjintjwatjintjwa kwamazwe, namkha ngemisebenzi yokuhlanganisa namkha yokuhlanganisela.
Igadango Elithathelwa Abalahla La Kungakafaneli Khona - I-dti ivumela ukuphenya ngamagadango aphikisa ukulahlela la kungakafaneli khona, wona alekelela ukuvikela ibubulo le-SACU erhwebeni elingakalungi, lapha abakhiqizi beenarha zangaphandle bathengisela khona ipahlabo ku-SACU ngentengo ephasi kunentengo ekuthengiswa ngayo ngekhaya, ngaleyindlella-ke kulimale ipahla yebubulo le-SACU.
Ukuphenya Ngokwephulwa KomThetho OLawula IPahla YokuThengisela NgaPhandle - Umnqopho womnikelo lo kuphenya ngokwephulwa komThetho, nokubamba ipahla ethengwe ngaphandle ngokungasimthetho, nokubamba ipahla ethunyelwa emazweni wangaphandle ngokungasimthetho, bese bayabotjhwa bavulelwe amacala labo abaphule umthetho loyo.
Ukubuyekezwa Kwesivumelwana Sokungatjhuguluki Kwezinto Emthelweni Wepahla Yangaphandle Esineminyaka Emihlanu - I-dti ngalomnikelo inqophe ukuthola ukuthi sisese khona na isidingo sokobana uragele phambili umthelo wokuthelisa ukulahlwa kwepahla namkha umthelo wokuphikisa osele uneminyaka emihlanu usebenza, ngamanye amagama unqophe ukuthola ukuthi kusezakuragela phambili na ukulahlwa kwepahla eyingozi namkha kusezakuba khona ukuthunyelwa kwepahla eyingozi ngaphandle nakube uyabulawa umthelo wokuthelisela ukulahla ipahla eyingozi engasasebenziko. Umnqopho womnikelo lo kuvikela ibubulo le-SACU engozini yokuphikelela ngokulahlwa kwepahla eyingozi.
Ukulawulwa Kwepahla Ethunyelwa Ngaphandle - Umnqopho womnikelo lo kulekelela ukukhuphula ubuhle bepahla ngaphambi kobana ithunyelwe emazweni wangaphandle, nokwenza iqiniso lokobana ikhambisana nemibandela yeemvumelwana zamazwe ngamazwe. Umnikelo lo godu ulekelela nokukhuphula izinga lokulawulwa kokukuphuma kwepahla ethathwa ukuthi iyipahla eqakathekileko ngokwehlelo lamaqhinga athileko, namkha ipahla ekhukhuthiswako, namkha ipahla eyetjiweko.
Ukulawulwa Kwepahla Ethengwa Eenarheni Zangaphandle - Umnqopho womnikelo lo kuqinisekisa ukuthi ipahla esetjenzisiweko ethengwa eenarheni zangaphandle ayibulali ibubulo le-SACU. Umnqopho lo godu uphakamisa nehlelo lokulawulwa kwezamaphilo ebhodulukweni, ulekelele nekuphakamiseni ukuphephisa nokuvikeleka kanye nokukhambisana nekhwalithi. Kuphakamisa godu nelawulo lokukhamisana nemithetho nemibandela yebhoduluko.
Ukutloliswa Kweenkampani - I-dti ivula ithuba lokuhleleka kwebhizinisi ngokutloliswa ngomThetho weenKampani. Lapha-ke kubalwa ukutloliswa namkha ukufakwa kweenkampani zangeqadi nezombuso ngaphasi kwenye ikampani, kubalwe nokufakelwe kwemininingwana emitjha kanye nokutjhugululwa kwelwazi elimalungana neenkampani ezitlolisiweko, nokuvikelwa kwabasisisi ngokuqinisekisa ukuthi akhamba kuhle amathuba wokusetjenziswa kwamabhizinisi.
Ukuvezwa Kwelwazi Leenhlangano - I-dti inikela ngelwazi leenhlangano eliza limakhophi, amakhophi aqinisekisiweko, kanye nelokukghona ukufika ku-database ye-CIPRO malungana neminyango yomBuso nemininingwana yokuthengisa ngama-CD nangama-hard drive. Umnikelo lo ufakazela nelwazi lemithetho eseencwadini, uqinisekise neendlela iinhlangano ezaziwa ngazo.
Ukuvikeleka Kwamagama - I-dti ivikela iinjamiso ngokuvikela amagama. Umsebenzi lo-ke utjho ukubekela igama ngeqadi ekuzakurejistarwa ngalo ikhamphani namkha ihlangano yangeqadi evalekileko.
Ukutloliswa Kwamalungelo Wobunikazingqondo, Ubunikazigama Kanye Namadizayini - I-dti itlolisela amaLungelo wobuNikazingqondo, abunikazigama namadizayini. Umnikelo lo-ke uvikela amaLungelo wobuNikazingqondo angacajelwa ngabanye abantu, ubuye unikele abanye ababelani ilwazi ngoBunikazingqondo.
Ukutloliswa Kwamagama Wokurhweba Namalungelo Womtlolo - I-dti itlolisela amaGama wokuRhweba namaLungelo womTlolo wokuDlalisa iinThombe eziBukelwako (i-Cinematography). Umnikelo lo ululeka ubonise amakhastama ngeendlela ezihlukileko ezimalungana nokutloliswa kwamagama wokurhweba kanye nokuthi atjho ukuthini emthethweni. Ilungelo lomtlolo nokutloliswa kwegama lokurhweba kubuye kuvikele nobunikazingqondo.
Ukutloliswa Kweenhlangano Zangeqadi Ezivalekileko - Umnikelo lo uqothele khulu khulu amabhizinisi amancani, nalingeneko kanye namancancazana afuna ukungena ekorweni yamabhizinisi ahlelekileko.
Ukuphenywa Kweenkampani - Umnqopho womnikelo lo kuvumela ukuvulwa kwephenyo ngekampani ethileko nakube kubonakala ungathi ibhizinisi yekampani leyo iragwa ngomnqopho wokudlelezela labo abayiboleke iimali; nakube abantu abakhe baba baphathi namkha abaphathi bekampani leyo banomlandu wokukhwabanisa, ukuliselela umsebenzabo namkha okhunye nje okuphambene nokulunga ekampanini leyo namkha phezu kwamalungu wayo; namkha nakube amalungu wekampani leyo akakanikelwa loke ilwazi eliphathelene neendaba zekampani leyo njengoba balindele.
Ukuhlolwa Kobujamo Beenkwelede Zabathengi - I-dti ithwele umsebenzi wokulawula umThetho wokuBolekisa ngeeMali, nomThetho wokuKweledisa, kanye nomThetho weeNdaba zokuThengisa nokwEnzela abantu umsebenzi. UmThetho wezokuBolekiswa kweeMali ulawula indlela yokuziphatha kwalabo abakweledisa abantu, ulawule indlela imalinzalo ebekwa ngayo, ube ubeke nesilinganiso senani lemali etheliselwa ukuthenga ngesikwelede.
Ukuhlola Ngabathengi - Umnqopho womnikelo lo kuphenyela abathengi, ngehloso yokulawula namkha yokukhandela ukuragwa kwebhizinisi ngeendlela ezingakalungi.
Ukuphenya Ngepahla Esisingapahla - Umnqopho womnikelo lo kuvula ithuba lokuphenya ngepahla esiSingapahla lokhuya umuntu nakacabanga namkha abona ukuthi kwephulwe amalungelo wobunikazingqondo.
I-SABS: Ukukhambisana Ngomthetho Namazinga Asemthethweni Werhwebo Labathengi, Lezamaphilo Kanye Nelezokuphepha - I-SABS ilawula pheze amatjhumi alikhomba weenhlathululo ezikhonjwe ngemininingwanazo ngomthetho, ezikatelelekileko emakorweni ngamakoro. Iinhlathululo ezikatelelekileko ezikhonjwe ngemininingwana zimagadango womthetho neemfuneko zomthetho ezenzelelwe ukuqinisekisa ukuthi ipahla eyenziwe lapha elizweni lekhethu namkha ethengiselwa ilizwe lekhethu ivela ngaphandle namkha ethengiselwa elizweni langaphandle isuka lapha eSewula Afrika ikhambisana nobuncani bezinga leemfuneko kezamaphilo nezokuphepha njengoba kusitjho umthethokambiso wezamazinga, i-South African National Standards.
Ilwazi Lezomnotho/Lezamabhizinisi - Umnikelo lo umalungana nokunikelwa kwamabhizinisi namkha umnotho weSewula Afrika ilwazi ebasisini abathembisako namkha ebasisini esele bakhona vele. Unqophe ukunikela amakhastama ilwazi elimalungana nokusisisa eSewula Afrika.
Ukuthola umnikelo lo, thintana neZiko lezokuThintana le-dti.
Ukughonakalisa Amasiso Wekampani Yakho - I-dti yenzela abantu umsebenzi wezokuthintana neenhlangano zelawulo neminye iminyango karhulumende, ukurarulula imiraro yokudindelana kwemisebenzi, njengamaphemithi wokuhlala kanye nezinye iindaba zelawulo ezifaneleko.
Ukukghonakaliswa Kokutholakala Kwamahlelo Wehlohlomezelo Yokusisisa Yombuso - Umnikelo lo ungatholwa nanyana ngimuphi umsisi namkha loyo ongaba msisi onqophe ukukhulisa namkha ukuvula ibhizinisakhe eSewula Afrika. Abasisi kufuze bona bazalise indlela abahlolwa ngayo ukungavunyelwa ukungena kilamahlelo wehlohlomezelo.
Ukutholakala Kwamahlelo Wechwephetjhe - Umnqopho womnikelo lo kuvula ithuba lokutholakala kwechwephetjhe nelokuduliswa kwekghono nelwazi elifunekako kanye nemisebenzi esekelako kuma-SMME.
I-BRAIN: Irhelo Lokudluliselwa Kwamabhizinisi, Iinyeleliso Kanye Nokwazisa - I-BRAIN isebenzela ukukhuphula izinga lokuphalisana nelokuhluma kwamabhizinisi amancani (ama-SMME) eSewula Afrika, ngokuphakisa ilwazi elifaneleko elinelitho elingezelela ngalo ebhizinisini.
Isiluleko Esilawula Ukukhambisana Nebhizinisi - Umnqopho womnikelo lo kulekelela amabhizinisi ekuzwisisiseni imithetho esebenza emabhizinisini wabo nokuthi kufuze akhambisane njani nemithetho leyo.
I-FRAIN: Irhelo Lelungelo Lokudlulisela Kanye Nelokwazisa - Irhelo lelungelo lokudlulisela nelokwazisa (i-FRAIN) lisebenzela ukuphakisa ngelwazi lekhwalithi ephakemeko nangesizo lokusekela abantu ngamunye kanye namabhizinisi amancani (ama-SMME) ukuqinisekisa ukuhluma nokuthuthuka kwamabhizinisi amatjha navele akhona werhelo lokudlulisela nelokwazisa eSewula Afrika.
Ihlelo Lokufukamela - Ihlelweli lihlanganyelwe yi-DACST ne-dti njengabasekeli beemali la iinhlanganisela zeenhlangano ezinelwazi elikhethekileko ekorweni ethileko zinikelwa khona iimali ukuthi zisungule iimfukameli zebhizinisi yechwephetjhe. Umnikelo lo uqothele nanyana ngiziphi iihlanganisela zeenhlangano ezinelwazi elikhethekileko ekorweni ethileko, begodu nezifisa ukuba nesizo ehlelwenelo.
Amaziko Wemisebenzi Yokwenzelwa Abantu Endaweni - Ihlelo leziko Lemisebenzi Yokwenzelwa Abantu Endaweni (i-LBSC) lilihlelo elikhulu lokukhuthaza amabhizinisi amancani, nalingeneko kanye namancancazana (ama-SMME) eSewula Afrika yoke. Ihlelweli linikela umthangalasisekelo welizwe loke ekungakhelwa phezu kwalo ihlelo lokusebenzisana hlangana kwakarhulumende, nabantu bendawo kanye nekoro yangeqadi, kobanyana kuzokuphunyeleliswa iminqopho yehlelo lelizwe loke lokukhuthaza nokuthuthukisa amabhizinisi amancani eSewula Afrika.
UkuMenthara - Umnqopho wokuMenthara kuqinisekisa ukudluliselwa kwelwazi elifundelweko komunye umuntu, ngendlela yokubandula nokufundisa umuntu ngamunye ngamunye. UkuMenthara kunemisebenzi emibili okuyenzela abantu: owenziwa ngaphambi kokubolekwa, nowenziwa ngemva kokubolekwa. Ezingeni langaphambi kokubolekwa, abosomabhizinisi basizwa ngeenluleko, nangokuboniswa sakwakha (i-counsellling) kanye nangokutlanywa kwamaplani wamabhizinisi amahle nathembisa ipumelelo.
Ezingeni langemva kokubolekwa, amakhastama asizwa ngananyana yini yokulawula nokuphatha ibhizinisi ngendlela ephumelelako njengoba kubone ikhastma, imentha namkha bobabili.
IHlelo LokuMenthara - Umnqopho womnikelo lo kusebenzisa abosomabhizinisi abanelwazi nekghono lamabhizinisi ukuthi basize ama-SMME afanele ukusizwa ngokukhuluma nawo ngamunye ngamunye aboniswe abe akhanyiselwe indlela elungileko yokuraga ibhizinisi.
I-SABS : Ifundo Yomtlamo, Ukukhuthazwa Nokuthuthukiswa Komkhiqizo Omutjha - I-SABS Design Institute ikhuthaza ituthuko yomnotho neyechwephetjhe leSewula Afrika ngokuphakamisa ubuhle bokutlama, ngomnqopho wokukhuphula ipumelelo yesitjhaba soke. Amagadango we-SABS Design Institute aqalene neFUNDO YOMTLAMO, AMABUBULO kanye neLWAZI, kanti godu imumethe namahlelo ambadlwana abonongorwana nemitlolo yokutlama.
I-SABS : Ithwasiso Lokulawula iKhwalithi - Abasebenzi bePhiko lezeFundo, ukuThwasisa neTuthuko kwa-SABS bazibophelele ukwenza umsebenzi wekhwalithi ehle, ozalisa iintlhogeko zamakhastama wethu nozalisa lokho akulindeleko.
IrhelebhoEliqothelweko - Lelirhelebholikghonakalisa ukuvulwa kobujamo nebhoduluko elivumela ukukhuthazwa kokuhluma nokuthuthuka kwamabhizinisi wabantu abaqhwalileko, ilutjha kanye nabantu besifazi, libuye likhuthaze ukuthuthukiswa kwabosomabhizinisi beendawo zemaphandleni.
IHlelo LokweLuleka NgeZiko LamaThenda - IHlelo lokweLuleka NgeZiko lamaThenda liqalene namabhizinisi amancani anabantu abahlangana kaba-5 nabama-50, emakontrageni, nemabubulweni wokukhiqiza nenzela abantu imisebenzi.
IHlelo LokuThuthukisa IRhwebo NamaSiso (i-TIDP) - I-TIDP yenzelelwe ukusiza abosomabhizinisi abancani eSewula Afrika bakghone ukuthuthukisa ikghono labo lokuphalisana nabangani babo eemakethe zamazwe ngamazwe.
I-CSIR : Irhubhululo - Amakhemikhali - Ilwazi kezamakhemikhali liqalene nerhubhululo, ituthuko nokwenziwa kwalokho okuquntiweko kanye nehlelweni lokunande kuhlolwa iinsetjenziswa.
I-CSIR : Irhubhululo - Ukukhandelwa Kobulelesi - I-CSIR yenza umsebenzi oqakatheke khulu njengeviyo lokusekela ekukhandelweni kobulelesi kanye nechwephetjheni lokulwa nobulelesi. Isiqhema sezazi zelwazi elihlukahlukeneko ekorweni yesayensi nechwephetjhe, sisebenza ngamahlelo akhethekileko wokukhandela ubulelesi.
I-CSIR : Irhubhululo - Zokuvikela Nezokuphapha Emmoyeni - Ukulingisa, ukutlama, ukuhlola nokulingwa kwaboflayi neenkhali zemmoyeni; ukuhlanganiswa kweendawo zokubeka ipahla; iinyeleliso nokusekelwa kwetheknoloji ye-radar; imikhiqizo yokwenziwa ephathelene nezobuhloli; ipi ngezokwazisa; ipi ngezama-elektroniki; ukulawula; ukufanisela nokulingisa; amarherho wobunjiniyera ngezama-elektroniki; kanye netheknoloji yezelwandle.
I-CSIR: Irhubhululo - Ukudla, Iinselo Nokuthiya - Lenza imisebenzi yetheknoloji ekudleni, eenselweni, ekusebenzeleni ukwenzela abantu/iminyanya ukudla, kezobuhle, emakhemikhalini asiliweko, kezeentolo ezingasimaholiseyila kanye nakezokulima.
I-CSIR : Irhubhululo - Itheknoloji yezokwazisa - Imisebenzi yetheknoloji yezokwazisa, zokuthintana netheknoloji yezomkayi ithoma ekuthunyelweni kwesethilayithi emkayini nekunikeleni iindlela zokurarulula zokwazisa eziphathelene nomhlaba, ukuya ekuthuthukisweni kweendlela zokurarulula imiraro yamakhastama nezokubonisana ngetheknoloji yezokwazisa kanye nezokuthintana, ukuya ekutjaleni itheknoloji yangomuso ngamagadango wokuvula amahlelo amatjha nawokuvula amabhizinisi wetheknoloji kanye nokuvulwa kwamabhizinisi ngendlela eyidijithali.
I-CSIR: Irhubhululo - Ukukhiqiza Nemethiriyeli - Ukurarululwa kwemiraro ngendlela yerhubhululo neyetheknoloji edosela ekukhuthazweni kwerhwebo, umthethokambiso, ukuphakanyiswa kwamabhizinisi akhiqizako, ukuthuthukiswa kwamahlelo nokuphakanyiswa kwawo, ukutlanywa kwemikhiqizo nokuthuthukiswa kwayo kanye nobunjiniyera bamamethiriyeli. Liveza iindlela ezilungelelweko zokurarulula imiraro yokukhiqiza ngokuhlanganisa itheknoloji nehlelo lokuphakamisela ibhizinisi ezingeni eliphezulu kanye nokuthwasisa nefundo efaneleko.
I-CSIR : Irhubhululo - Iimayini, Isimbi Kanye Namaminerali - Ilwazi elikhethekileko lobunjiniyera bamatje kanye nokwenziwa kwamathulusi wokwenza umsebenzi wokwemba uphephe, nakusetjenzelwa ukuphakamisa izinga lokwemba: ukutlanywa kweendlela ezitja namathulusi amatjha wokukhandela ukudumuza ngaphasi emgodini kanye nokwehlisa iinsilaphazi ezikhamba ngomoya ezinjengomtjhiso, ithuli nemisebe, kanye nokwenza ngcono izinga lokuveza umphumela womsebenzi (izinga lomkhiqizo) nokuphepha ngehlelo lokusebenza kweemayini nelokwenza amathulusi namaqhinga wokuphakamisa ihlelo lokusebenza kweemayini lesikhathi esifitjhani nelesikhathi eside.
I-CSIR : Irhubhululo - Amanzi, Ibhoduluko Nezamahlathi - Itheknoloji yokuhlolwa nokulawulwa kwebhoduluko, imithombo yamandla ephathelene nezomhlaba, zamahlathi nemikhiqizo yamahlathi, ukulawulwa kwemithombo yamanzi, ukuthuthukiswa kweendawo zelwandle nemithombo yamandla ephathelene nezemanzini.
Irherho Le-SA Lokulinganisa Ikhwalithi (i-SQAM) - Irherho LeSewula Afrika Lokulinganisa Ikhwalithi (i-SQAM) yindlela yokulinganisa ikhwalithi ngokupheleleko (eqala mahlangothi woke) esetjenziswa ngurhulumende ukuphakamisa izinga lokusebenza nokuphalisana kwamabhizinisi eSewula Afrika.
I-SABS: Ilwazi Ngamazinga Wamazwe Ngamazwe - IZiko lezokwAzisa le-South African Bureau of Standards kulapha kuthoma khona zoke izinto ngelwazi lamazinga. Linama-500 000 wamazinga, ihlathululo yemininingwana, irherho lokwenza izinto kanye neendlela zokuhlola ekunganande kuqalwa kikho.
I-SABS : Ithwasiso Lokulawula iKhwalithi - Abasebenzi bePhiko lezeFundo, ukuThwasisa neTuthuko kwa-SABS bazibophelele ukwenza umsebenzi wekhwalithi ehle, ozalisa iintlhogeko zamakhastama wethu nozalisa lokho akulindeleko.
Ukwakhiwa Kwekghono Lokuthengisela Amazwe Wangaphandle - I-dti ilekelela abarhwebi abathengisela ipahla yabo emazweni wangaphandle ukwakha ikghono labo lokuthengisela amazwe wangaphandle, ngokwandisa umthamo wabo wokukhanda/wokukhiqiza ipahla abangayithengisela amazwe wangaphandle ngehlelo le-TIDP elilawulwa yiNtsika. Ihlelweli livumela abarhwebi abathengisa ipahlabo ngaphandle ukuthi bakhuphule idizayini yemikhiqizwabo, bakhuphule nehlelo labo lokukhiqiza, nezinga labo letheknoloji, nendlela abapaka/abaphuthela ngayo imikhiqizwabo kanye nekghono labo lokumaketha.
Umsebenzi Oyelelisa Ngepahla Ethengiselwa Amazwe Wangaphandle - I-dti inikela iinyeleliso ngokuthi ipahla ingathengiselwa njani amazwe wangaphandle ngama-31 we-FAQ ubuncani bakhona ehlathululwe kuhle eneempendulo ezimalungana nokuthengisela ipahla emazweni wangaphandle useSewula Afrika, namabanga wokuthi kubayini umthengiselingaphandle kufuze athengisele iinarha zangaphandle ipahlakhe aseSewula Afrika, namahlelo atjengiswe afanekiswa kuhle wokuthengisela amazwe wangaphandle ipahla kanye nawokuzombelezisa ipahla, kanye nelwazi elingezelelweko elinjengerherho lamakhowudi womthelo obhadaliselwa ipahla ethengiselwa amazwe wangaphandle, namaforomo kanye namaphepha ekufuze azaliswe.
Ilwazi Ngemakethe Yokuthengisela Ngaphandle - I-dti yazisa amakhastama ngeemakethe zepahla ethengiselwa amazwe wangaphandle, nangamathuba akhona eemakethe, iwaphe neempendulo emibuzweni evame ukubuzwa, iwazise ngemibiko yamazwe, nangemibiko yehlolombono yeemakethe, kanye nangeencwajana ezimalungana nokurhebelwana ngekululeko. Amakhastama azakwaziswa ngeentlhogeko ekufuze zizaliswe umuntu nakazakukghona ukungena eemaketrhe zangaphandle, alekelelwe godu nokuthola iimakethe angathengisela kizo ipahlazo emazweni wangaphandle. Umnikelo lo uqothele ama-SMME, nama-BEE, nama-WEE kanye nabathengiselingaphandle abakhulu abazakusizakala ngokwazi iimakethe iSewula Afrika eziqotheleko ngeemvumelwana zokurhwebelana nangokuthengiselwa kwepahla amazwe wangaphandle.
Indlela Yokuhlola Ukulungela Ukuthengisela Ngaphandle - I-dti inephepha lemibuzo yokuzihlola esiza ngalo abathengiselingaphandle ukuthola ukuthi bakulungele kangangani ukuthengisela ipahlabo emazweni wangaphandle.
Ukulinganisa Abathengiselingaphandle BeSewula Afrika Nabathengi Bangaphandle - Ekuwona mnqopho walomnikelo kuhlanganisa abathengiselingaphandle beSewula Afrika beenkampani esele zikulungele ukuthengisela iinarha zangaphandle nabathengi beenarha zangaphandle namkha labo abangakghona ukuthenga ipahla ebuya emazweni wangaphandle. Umnikelo lo uzakwenza abathengiselingaphandle beSewula Afrika bakghone ukukhulisa iimakethe zabo zangaphandle.
Zoke iinkampani ezithengisa ipahla yazo ngaphandle nalezo esele zikulungele ukuthengisa ngaphandle, sekubalwa nama-SMME nama-BEE, zingawuthola umnikelo lo. Abathengi bepahla yangaphandle kanye nalabo abathengisela ipahlabo ngaphandle bahlolwa ngeendlela ezihlukahlukeneko ukuthola ukuthi bayakghona na ukuzalisa iindingo zomunye komunye. Ngemva kwalokho-ke iinkampani ezingeziphambili ziyathonyaniswa, bese ziyaziswanwa. I-dti izakuqalelela ubudlelwana bazo obusathomako bebuqine bunzinze, bekutlikitlwe neemvumelwana.
IHlelo Lokuhlanganyela Emabubulwelweni Enarheni Yoke - i-NIP - Ihlelweli lihlelo elinqophe ukutjhayela iinthelo zomnotho, begodu linjalo nje lisekela ukuthuthukiswa kwamabubulo weSewula Afrika ngokusebenzisa ihlelo lakarhulumende lokutholakala kweensetjenziswa zakhe. Ihlelo le-NIP lingasetjenziswa kiwo woke amahlelo wokuthenga karhulumende naweenhlangano eziwela ngaphasi kwakarhulumende namkha amakontraga wokuqatjhisa (ipahla namkha imisebenzi eyenzelwa abantu) anomthamo wepahla ovela ngaphandle olingana namkha odlula i-US$10 million.
Iinyeleliso Zabathengi Nokudluliselwa Kwabo Phambili - I-dti ilawula umthetho ovikela abathengi emakorweni ahlukahlukeneko. Umthetho lo uvikela abathengi emabhizinisini angathembekiko, ulawule ukuziphatha kwababolekisi ngeemali abancani, namabhanga kanye neentolo ezithengisa ngesikwelede, ubuye ulawule godu nabathengisi beendawo. Umthengi ohlangabezana nomraro ngalokhu okungehla angaveza isililo sakhe namkha afune irhelebho namkha isiyeleliso.
Isikhwama Somthangalasisekelo Esiqakathekileko - IHlelo lomThangalasisekelo eliQakathekileko lisiza ngemali enqophe ukwakha umthangalasisekelo namkha ukuthuthukisa umthangalasisekelo esele vele ukhona onqophe ukusekela namkha ukusebenzela amahlelo amatjha wamasiso, ukukhulisa amahlelo wamasiso esele vele akhona.
Umnikelo Wamasiso Wangaphandle - Umnikelo wamasiso wangaphandle unqophe ukukhuthaza abosomabhizinisi bamazwe wangaphandle ukuthi basisise emabhizinisini amatjha walapha eSewula Afrika ngokubhadala usomabhizinisi wangaphandle ngeendleko ezifaneleko zokukhambisa imitjhini emitjha nezinye iinsetjenziswa ezitja ukusuka emazweni wangaphandle ukuza eSewula Afrika.
Isibonelelo Selifa Lokukhiqiza - Umnqopho womnikelo lo kuphungula inani lamaplatifomu weenkoloyi nemihlobo yeenkoloyi ehlanganiselwa lapha eSewula Afrika, ekhambisana namasiso andisiweko nepahla ethengiselwa ngaphandle eyande ngomthamo wakhona lapha ekhethu. Umnikelo lo uzakongela ikhastama imali ngokusebenzisa isitifikedi sokubuyiselwa ingcenye ethileko yemali ebhadaliweko, ukuginya iindleko zomthelo otheliswa iinkoloyi ezikhandwe zathengiselwa amazwe wangaphandle.
Ihlelo Lokusekela Amakghono Afundwako - IHlelo lokuSekela amaKghono aFundwako (i-SSP) mnikelo wemali enikelelwa ukufundisa nokuthuthukisa amakghono afundwako ngomnqopho wokukhuthaza ukuthwasiswa nokuvulwa kwamathuba wokufundwa kwamakghono afundelwako amatjha nathuthukileko.
Amaprojekthi Wamaqhinga Wamabubulo - Iprojekthi le ijamele igadango lakarhulumende lokusungula nokuphakamisa izinga lokusisisa lekoro yangeqadi emabhizinisini eza namaqhinga amatjha, nenza imali eSewula Afrika, ukube ngakelinye ihlangothi avula amathuba wemisebenzi ekorweni yamabubulo.
IHlelo le-Danida leBhizinisi neBhizinisi, Isikimu Sokuqinisekisa Ukukweledisa - Umnqopho weHlelo leBhizinisi neBhizinisi kukwakha nokuqinisa amathuba wamabhizinisi, nokuvulela abosomabhizinisi abafaneleko bemiphakathi eyayidimeke amathuba imisebenzi. Lokhu-ke kwenziwa ngokusekela amabhizinisi enza imali, akhiwe ngokuhlanganyelwa ziinkampani zeSewula Afrika neze-Denmark.
IHlelo Labosomabhizinisi Abasasikimako, Isikimu Sokuqinisekisa Ukukwelediswa - IHlelo laboSomabhizinisi abasaSikimako libolekisa abosomabhizinisi abasasikimako ngemali, ukufikela ku-R100 000, ebuyiswa nenzalo eyi-4% ngomnyaka. Isikhathi sokubuyisa imali le ziinyanga ezima-24 ekuthomeni, kodwa isikhathesi singelulwa kathathu, ngeenyanga ezili-12 ngasikhathi sinye. Imibandela yalokhu-ke kumentharwa kwemali ebolekisiweko le.
ISikimu sokuhlomisa Ngamandla Womnotho, Isikimu Sokuqinisekisa Ukukwelediswa - Isikimu Sokuhlomisa Ngamadla Womnotho sibhadalela imali ebhanga, ukufika ku-R5m nge-60%, ebuyiswa nenzalo eyi-2,5% ngomnyaka. Isikhathi sokubuyisa imali le ziinyanga ezima-36 ekuthomeni, kodwa singelulwa kabili, ngeenyanga ezili-12 ngasikhathi sinye.
IsiQinisekiso somuntu Ngamunye, Isikimu Sokuqinisekisa Ukukwelediswa - Umnqopho wesikimu sokuqinisekisa umuntu ngamunye kukwenza usomabhizinisi akghone ukuboleklwa imali ebhanka ebolekisako namkha kenye ihlangano yeemali. Isikimesi senza usomabhizinisi akghone ukuthola imali yokuvula, ukukhulisa namkha ukuthenga ibhizinisi. Ngehlelo lokubolekwa iimali leSikimu seKhula sokuQinisekisa, usomabhizinisi uvamise ukubolekwa imali ngokwayo, avulelewe ne-overdraft, athole nehlelo lesikwelede elibizwa ngokuthi yi-revolving credi, athole nama-instalment sales, nesiqinisekiso sebhanka kanye neenqinisekiso zokuthi ibhizinisakhe iraga njani (i-performance construction garantee).
I-KwaZulu Rehabilitation Trust Fund, Isikimu Sokuqinisekisa Ukukwelediswa - Isikhwamesi sabekela ngeqadi imali eyi-R10m ezakusetjenziselwa abosomabhizinisi baKwaZulu abonakalelwa mabhizinisi ngemigurgurguru ukufikela ngo-1994. Isikhwamesi-ke senzelwe ukusiza abosomabhizinisi abafuna ukubuyela ebhizinisini, ngesibambiso sokubolekwa imali. Kungenzeka ukuthi usomabhizinisi njenganje sewuraga omunye umhlobo webhizinisi, nangabe kunjalo, kufuneka ukuthi usomabhizinisi loyo aveze ubufakazi bokuthi ibhizinisakhe yaphambilini yabulawa mguruguru.
Iindawo Zokubolekisa Ngeemali Ezincani - IKhulaStart isebenzisa indlela yokubolekisa imali eenqhemeni namkha eenhlanganweni, hayi emunwtini ngamunye. Abantu bayahlangana babe siqhema sabantu aba-3 ukuyokufika e-10, bese baboleka imali-ke kwaKhulaStart. Kodwa-ke kufuze bona bazalise imibandela ebekelwe isiqhema esifuna ukubolekwa imali. Okuqaktheke kinakho koke kukuthi isiqhemeso kufuze bona sibumbane sibe munye. Imali ebolekiswako-ke lapha ikhutjhwa ngokunande ikhuphuka, ukusukela ku-R300 ukuyokufika ku-R3 500 ilungu ngalinye esiqhemeneso. Isiqhema ngokwaso-ke ngiso esiquntako ukuthi ilungu ngalinye lizakuthola malini, kuye ngokuthi ilungu ngalinye lenza bhizinisi bani. Yoke-ke imali ebolekwe isiqhemeso, ngaphandle kokuqala ukuthi ilungu ngalinye libolekwe malini, isikwelede saso soke isiqhemeso.
Iimali Zesizo Lokulungisa Eemphandeni - Akunakuzaza ukuthi kuyafuneka ukuthi kube nemali eqalelele ubungozi bebhizinisi, yokusekela amaBhizinisi amaNcani naLingeneko (ama-SME), khulu khulu lawo asekelwe bosomabhizinisi ababedimeke amathuba phambilini. Amabhanga amanengi nezinye iinhlangano zeemali sebavule ihlelo leemali zokusiza ukulungisa nokulinganisa indima emabhizinisini, kibosomabhizinisi.
Isikhwama Sokusebenzisana Ebhizinisini Efanako - IsiKhwama sokuSebenzisana eBhizinisini sibolekisa ngemali emafemini/eenhlanganweni zokukhiqiza, ezisebenza imikhiqizo yokulima namkha amafemu wechwephetjhe lezokwazisa, we-ITC, ukuhlathulula nokusebenzisa amahlelo ahlanganyelweko aphathelene nokukhiqiza nokumaketha okuzakuphakamisa ikghono nezinga lawo lokukhiqiza nelokuphalisana nabanye emazweni ngamazwe.
Ihlelo Elisekela Amakghono - IHlelo eliSekela amaKghono afundwako i-SSP lihlelo elikhupha imali yokufundisa nokuthuthukisa amakghono wokwenza, ngomnqopho wokukhuthaza ukuzibekela ilifa ngokuthwasiselwa umsebenzi nokuvulwa kwamathuba wokufunda amakghono amatjha athuthukileko.
Ihlelo Lokuthuthukisa Amabhizinisi Amancani Nalingeneko - IHlelo lokuThuthukisa amaBhizinisi amaNcani naLingeneko (i-SMEDP) lihlelo elisiza abasisi balapha eSewula Afrika nebangaphandle ngemali yokuzikhulisela amabhizinisabo abanawo njenganje; ukuthola imali le-ke kuya ngokuthi usomabhizinisi loyo unayo na ipahla yebhizinisi efunekako, kuqalwe godu nokuthi wenza bhizinisi bani, njani.
Isikimu Esijayelekileko, Isikimu Segaranthi Yokukwelediswa - IsiKimu esiJayelekileko sibhadalela imali ebhanga ukufika ku-R1m nge-80%, ebuyiswa ngemalinzalo eyi-3% ngomnyaka. Isikhathi sokubuyisa imali le siziinyanga ezima-36 ekuthomeni, kodwa zingelulwa kabili ngeenyanga ezili-12 ngasikhathi sinye. Kulandelwa ikambiso ejayelekileko.
Isikhwama Sokuqinisekisa Sokudluliswa Kwetheknoloji, Isikimu Sokuqinisekisa Sokukwelediswa - Umnqopho wesikhwamesi kuvula ithuba lokuthola irhelebho lezetheknoloji lalapha ekhethu nelakamanye amazwe ngokuvula isikhwama sokuqinisekisa sokudluliswa kwetheknoloji kobanyana abosomabhizinisi abancani, abancancazana kanye nabalingeneko (ama-SMME) bazokwazi ukuthola irhelebho letheknoloji lapha ekhethu namkha emazweni ngamazwe njengoba kusitjho ihlelo le-GEAR ukuthi amafemu avule indlela yokutholakala kwetheknoloji efunekako.
IHlelo Lokubolekwa Iimali Zokutjhugulula Iindaba Zenarha - i-LRCF - IHlelo lokuBolekwa Iimali zokuTjhugulula iiNdaba zeNarha lihlelo elipheleleko lokusiza ngeemali elitholakala kwaKhulisa Enterprise Finance Ltd, ngomnqopho wokukhuthaza amabhizinisi wangeqadi ukufaka isandla eHlelweni lokuTjhugululwa kweNarha. I-LRCF isekelwe ngeemali mNyango wezeeNarha kanye ne-European Union. Ihlelweli liphumelelisa umnqophalo ngokukhwezelela amabhanga nezinye iinhlangano ezinegama ekubolekiseni ngeemali ukuthi zizibekele ngokusiza amahlelo ahlanganyelweko wokulima wezinga eliphezulu namahlelo ahlanganyelweko wezamavakatjho nezebhoduluko, ngaleyindlela-ke kuvuleke amasiso wekoro yangeqadi kezokulima, zebhizinisi yokulima kanye nezamavakatjho nebhoduluko.
Isikhwama Sezinga Lokuphalisana - Umnqopho womnikelo lo kuvulela iinkampani indlela nethuba lokuthola ilwazi lechwephetjhe elitjha, amahlelo wokukhiqiza kanye neemakethe ezitja kobanyana azokwazi ukuphakamisa izinga lawo lokuphalisana nabangani bawo. Isikhwamesi senza iqiniso lokobana amakampani ayazi ngechwephetjhe elitjha, ayakghona nokulithola abe alisebenzise kobanyana azokuphakamisa izinga lawo lokukhiqiza, ngaleyindlela abe akwazi nokungena eemakethe ezingcono.
Isikhwama Sokusebenzisana Ebhizinisini Efanako - IsiKhwama sokuSebenzisana eBhizinisini sibolekisa ngemali emafemini/eenhlanganweni zokukhiqiza, ezisebenza imikhiqizo yokulima namkha amafemu wechwephetjhe lezokwazisa, we-ITC, ukuhlathulula nokusebenzisa amahlelo ahlanganyelweko aphathelene nokukhiqiza nokumaketha okuzakuphakamisa ikghono nezinga lawo lokukhiqiza nelokuphalisana nabanye emazweni ngamazwe.
Ihlelo Elisekela Amakghono - Ihlelo Elisekela amakghono (i-SSP) lihlelo elikhupha imali yokufundisa nokuthuthukisa amakghono wokwenza, ngomnqopho wokukhuthaza ukuzibekela ilifa ngokuthwasiselwa umsebenzi nokuvulwa kwamathuba wofunda amakghono amatjha athuthukileko.
Ihlelo Lokusekela Amagadango Amatjha Emabubulweni - IHlelo lokuSekela amaGadango amaTjha emaBubulweni lihlelo elinqophe ukukhuthaza iindlela ezitja zokukhiqiza namkha amahlelo wokukhiqiza amatjha eSewula Afrika akghona ukuphalisana namanye amazwe ephasini loke.
Itheknoloji Yamandla Wabantu Ehlelweni Lamabubulo - Itheknoloji yaMandla wabaNtu eHlelweni lamaBubulo yihlohlomezelo la amabubulo norhulumende basiza khona ngemali yokwenza irhubhululo basebenzisani beemfundiswa, khulu khulu ekufundisweni nekuthwasisweni kwabafundi.
Isikhwama Segaranthi Yokudluliswa Kwetheknoloji - Umnqopho wesikhwamesi kuvula ithuba lokuthola irhelebho letheknoloji lalapha ekhethu nelakamanye amazwe ngokuvula isikhwama sesiqiniseko sokudluliswa kwetheknoloji kobanyana abosomabhizinisi abancani, abancancazana kanye nabalingeneko (ama-SMME) bazokwazi ukuthola irhelebho letheknoloji lapha ekhethu namkha emazweni ngamazwe njengombana kusitjho ihlelo le-GEAR ukuthi amafemu avule indlela yokutholakala kwetheknoloji efunekako.
Umnqopho wesikhwamesi kuvula ithuba lokuthola irhelebho letheknoloji lalapha ekhethu nelakamanye amazwe ngokuvula isikhwama sesiqinisekiso sokudluliswa kwetheknoloji kobanyana abosomabhizinisi abancani, abancancazana kanye nabalingeneko (ama-SMME) bazokwazi ukuthola irhelebho letheknoloji lapha ekhethu namkha emazweni ngamazwe njengoba kusitjho ihlelo le-GEAR ukuthi amafemu avule indlela yokutholakala kwetheknoloji efunekako.
Ukumakethwa Kwepahla Ethengiselwa Ngaphandle Nesikimu Sokulekelela Amasiso - Umnqopho wokulekelela ngaphasi kokuMakethwa Kwepahla Ethengiselwa Ngaphandle Nesikimu Sokulekelela Amasiso (i-EMIA) kulilisa abathengisi abathengisela amazwe wangaphandle ipahlabo ngemadlana yeendleko ezithileko abangena kizo nabenza imisebenzi enqophe ukuvula nokuthuthukisa iimakethe zangaphandle zokuthengisela ipahla yeSewula Afrika nemisebenzi eyenzlewa abantu, kanye nokudosa amasiso amatjha angeza lapha eSewula Afrika bunqopha.
Isibonelelo Selifa Lokukhiqiza - Umnqopho womnikelo lo kuphungula inani lamaplatifomu weenkoloyi nemihlobo yeenkoloyi ezihlanganiselwa lapha eSewula Afrika, ekhambisana namasiso andisiweko nepahla ethengiselwa ngaphandle eyande ngomthamo wakhona lapha ekhethu. Umnikelo lo uzakongela ikhastama imali ngokusebenzisa isitifikedi sokubuyiselwa ingcenye ethileko yemali ebhadaliweko, ukuginya iindleko zomthelo otheliswa iinkoloyi ezikhandwe zathengiselwa amazwe wangaphandle.
Iindawo Zokuthuthukisela Amabubulo - Iindawo Zokuthuthukisela Amabubulo (ama-IDZ) ziindawo zamabubulo angatheliswako ngokuthengisela amazwe wangaphandle ipahlawo, ezinikela iindlela zezinto zokuthutha, neensetjenziswa nemisebenzi eyenziwe yalungela amabubulo athumela ipahla emazweni wangaphandle. Leziindawo-ke ngokuvamileko zakhiwa hlanu kweenteyitjhi zeenkebhe namkha hlanu kwamadoyelo waboflayi, kobanyana zizokuba nobungeno obulula eemakethe zaphetjheya.
Ayini Amalungelo Wabathengi?
Njengombana kulayela umThetho, isibawo sokuthola ilwazi kufuze bona siphekelelwe yimali eyi-R35.
Isiphathiswa sezokwazisa se-dti samukela besiqinisekise isibawo ukuthola bona lokho umfaki wesibawo akubawako kukhona na ku-dti. Ngemva kwalokho-ke isibawo siyavunywa, sirarhwe namkha sidluliselwe kilabo abaphathelene nalokho okufunwa mfakisibawo. Ngemva kwalokho-ke umfakisibawo uthunyelelwa ipendulo emazisa ngokuthi isibawo sakhe sikhambe njani.
Nakube isibawo siyavunywa, i-dti izakuhlanganisa beyilungise imininingwana ephathelene nalokho umfakasibawo akubawako, bese kubalwa neendleko zakhona. Iindleko zibalwa ngokulandela ikambiso ehlathululwa yindinyana 7.
Umfakisibawo uzakwaziswa nasele isibawo sakhe sisetjenzwe saqedwa, aziswe nangeemali ekuzakufanela ukuthi azibhadale i-dti ngesibawo sakhe.
Imali ekukhulunywa ngayo eGadangweni 4 ithi ingafika (ngokulandela ikambiso yokubhadala etjhiwo eGadangweni 1), umfakisibawo athunyelelwe lokho akubawileko.
I-adresi yeposo namkha inomboro yefeksi yomfakisibawo.
Umfakisibawo kufuze bona atjho ukuthi imininingwana yelwazi ayifunako uyifunela ukuphumelelisa ilungelo namkha ukuvikela ilungelo, abe atjho kuzwakale ukuthi lungelo bani lelo afuna ukuliphumelelisa namkha afuna ukulivikela. Ngaphezu kwalokho, umfakisibawo kufuze nokobana atjho kuzwakale nokuthi kubayini irekhodelo lifuneka ukuphumelelisa ilungelo namkha ukuvikela ilungelo akhuluma ngalo.
Isibawo somfakisibawo sizakusetjenzwa siphele kungakapheli ama-30 wamalanga, ngaphandle-ke kokuthi mhlamunye umfakisibawo aveze iinzathu ezikhethekileko, ekufuze zanelise isiPhathiswa sezokwAzisa, ezilayela ukuthi isibawo sakhe asikwazi ukulindela isikhathi esibekwe ngehlesi. Isikhathi esima-30 wamalanga esibekelwe ukuphendula umfakisibawo singalulwa ngesikhathi esingadluliko ema-30 wamalanga nakufumaniseka ukuthi umfakisibawo ufuna imininingwana eminengi khulu, namkha nakube isibawo sakhe sifuna ukuthi kuyokufunwa eminye imininingwana ekelinye i-ofisi, kufumaniseke nokuthi imininingwana leyo angeke yatholakala ngesikhathi esibekwe ekuthomeni esima-30 wamalanga. Nokho-ke umfakisibawo uzakutlolelwa incwadi aziswe nakube isibawo sakhe sizakufuna isikhathi esingezelelweko.
Nakube isibawo senzelwa omunye umuntu, umfakisibawo kuzakufuneka ukuthi afake nobufakazi obufakazela ukuthi yena isibaweso usenza ngaliphi igama; isizathweso-ke kufuze bona sisanelise isiphathiswa sezokwazisa.
Nakufumaniseka ukuthi umuntu akakghoni ukuzalisa iforomu elizaliswako ngoba mhlamunye angakafundi namkha ngoba mhlamunye aqhwalile, umuntu loyo angenza isibawo sakhe ngomlomo. Umfakisibawo kufuze bona abhadale imali ebekiweko ebhadaliswako ngaphambi kobana kungathonywa kwenziwe okhunye ngesibawo sakhe.
Imali yesibawo, ekuyimali ejayelekileko; kanye nemali yokuthola imininingwana efunekako, ekufuze ibalwe ngokubala iindleko zokugaya nokuveza ngobutjha imininingwana yelwazi elifunekako, neendleko zokufuna nezokulungisa nezesikhathi esithathwa kufunwa imininingwana efunekako, kanye neendleko zokuposa.
Isibawo nasifika esiPhathisweni sezokwAzisa, isiphathisweso sizakuthumelela umfakisibawo inothisi esimbawa ngayo, ngaphandle komfakisibawo ozenzela isibawo ngomlomo, ukuthi abhadale imali ebekiweko yokusebenza isibawo (nakube ikhona), ngaphambi kobana singasetjenzwa ukuya phambili isibawo sakhe.
Nakube irekhodi selifuniwe, labe lalungiselelwa ukwaziswa, sekubalwa namalungiselelo wokulazisa eforomini lesibawo, nakube kufuneka isikhathi esingaphezu kwaleso esibekwe mithetholawulo elawula lokhu, isiphathiswa sezokwazisa kuzakufuneka ukuthi sazise umfakisibawo ukuthi abhadale idiphozithi yokuthola imininingwana efunekako, ekufuze ibhadalwe nakube isibawo sakhe siyavumakala.
Isiphathiswa sezokwazisa asizulitjhaphulula irekhodi umfakisibawo angakabhadali iimali ezihlathululwe esiHlomelelweni 2.
Umfakisibawo isibawo sakhe sokuthola irekhodi esivunyiweko kufuze bona abhadale imali yokuthola imininingwana yokugaya nokuveza ilwazi ngobutjha neendleko zokufuna nezokulungisa nezesikhathi esithathwa kufunwa imininingwana efunekako nakube kuthathwa isikhathi esidlula isikhathi esibekiweko sokufuna nokulungisa irekhodi ekufuze laziswe, sekubalwa namalungiselelo wokulenza litholakale ngeforomu lesibawo.
Nakube idiphozithi ibhadalelwe isibawo sokuthola imininingwana yelwazi esaliweko, isiphathiswa sezokwazisa esiphethe isibaweso kufuze sibuyisele umfakisibawo idiphozithakhe.
Imali yesibawo ebhadalwa ngibo boke abafakisibawo, ngaphandle komfakasibawo owenza isibawo ngomlomo, njengoba kusitjho umthetjhwana 7 35.
Ikhophi yencwajana ekukhulunywa ngayo emthetjhwaneni 5c enye nenye ifothokhophi yekhasi eliyi-A4 namkha ingcenye yalo. 0.
Enye nenye ifothokhophi yekhasi eliyi-A4 namkha ingcenye yalo 0.
Enye nenye ikhophi egadangiswe ngomtjhini ekhasini eliyi-A4 namkha ingcenye yalokho esekhomphyutheni namkha emtjhinini namkha ngenye indlela efundekako yama-elektroniki 0.
Umfuziselo weenthombe ezibukelwako a. Ikhasi eliyi-A4 namkha ingcenye yalo b. Ikhophi yeenthombe 22.
Irekhodi elikhulumako a. Ikhasi eliyi-A4 namkha ingcenye yalo b. Ikhophi yerekhodi elikhulumako 12.
Enye nenye ifothokhophi yekhasi eliyi-A4 namkha ingcenye yalo. 0.
Enye nenye ikhophi egadangiswe ngomtjhini yekhasi eliyi-A4 namkha ingcenye yalo esemkhomphyutheni namkha emtjhinini namkha ngenye indlela efundekako yama-elektroniki. 0.
Ikhophi yeenthombe ezibukelwako 60.
Umfuziselo werekhodi elikhulumako a. ikhasi eliyi-A4 namkha ingcenye yalo b. ikhophi yerekhodi elikhulumako 12.
Ukufuna nokulungiselela irekhodi ekufuze laziswe, kuyi-R15.00 nge-awa namkha ingcenye yalo, ngaphandle kwe-awa lokuthoma, njengoba lona lisikhathi esijayelekileko sokufuna nokulungisa imininingwana efunwa mfakisibawo.
Imali yokuposa ibhadalwa nakube ikhophi yerekhodi kufuze iposelwe umfakisibawo. Iindleko zokuposa zikhambisana nesilinganiso esibekiweko sokuposa, ngokwebanga elizakukhanjwa yipahla eposwako leyo.
Nesidingo sokuvikelwa kwelungelo lokungacajelwa kwesiqhema sesithathu esimumuntu wemvelo, ekungakafaneli bona imininingwana ephathelene nobuyena yedwa umuntu wemvelo loyo ivezelwe abanye.
imininingwana isiqhema sesithathweso esiyazise i-dti njengemininingwana esifuba, nakube ukuvezwa kwemininingwana leyo kungabeka isiqhema sesithathweso ebujamweni obumbi emikhulumiswaneni namkha ephaliswaneni lerhwebo.
ihlelo lekhomphyutha elingele-dti, begodu elivikelwe lilungelo lobunikazi.
Nemininingwana yelwazi lerhubhululo le-dti namkha isiqhema sesithathu, nakube ukuvezwa kwemininingwana leyo kuzakuveza ukuthi umnikazi ngubani, angaba yihlangano, abe mrhubhululi namkha kube sihloko ekurhujululwa ngaso begodu nakube lokho kuzakubeka umsebenzi werhubhululo ebujameni obumbi kumbi.
Angeke zivunywe iimbawo zemininingwana yelwazi ezizikhanyelako ukuthi azazisi namkha ngezokucasula esinye isiqhema, namkha nakube ziphambukisa imithombo yamandla endleleni ngento engekho.
Umfakisibawo angenza isibawo sangekhaya sokudlulisela isibawo sakhe phambili aphikise isiphathiswa sezokwazisa sehlangano yomphakathi sokumalela ukuthola imininingwana yelwazi alifunako; namkha nakube isiqunto sokumalela nemininingwana leyo sithethwe ngokwesigaba 22,26 namkha 29 ngomfakisibawo loyo nesikhulu esiphetheko.
Isiqhema sesithathu singafaka isibawo sangekhaya sokudlulisela isibawo saso phambili siphikisane nesiqunto esithethwe siphathiswa sezokwazisa sehlangano yomphakathi etjhiwo endinyaneni (a) yehlathululo "yehlangano yomphakathi" eSigabeni 1 ngokuvunyelwa kwesibawo sokuthola imininingwana yelwazi.
nakube kufuneka kwaziswe nesiqhema sesithathu, kungakapheli amalanga ama-30 ngemva kobana inothisi inikelwe umuntu odlulisela isibawo phambili: namkha nakube akufuneki bona umuntu odlulisa isibawo anikelwe inothisi, ngemva kobana kuthethwe isiqunto kufuze bona inikelwe namkha ithunyelwe isiphathiswa sezokwazisa sehlangano yomphakathi e-adresini yakhe, namkha efeksini yakhe, namkha ku-e-mail yakhe.
nakube kuyakghonakala, kufuze siphekelelwe yimali ebekiweko ebhadalelwa lomsebenzi, futhi sitjho ne-adresi yeposo namkha inomboro yefeksi.
Nakube isibawo sokudlulela phambili senziwa sesidlulile isikhathi esibekelwe sona, isiphathimandla esiphethe isibaweso kufuze bona sisivumele singene, nakube kunesizathu esizwakalako sokuladelwa kwaso.
Nakube isiphathimandleso siyala ukusithatha isibawo sokudlulisa esiladelweko, kufuze sazise umdlulisisibawo ngokwala kwaso.
Umdlulisisibawo ofaka isibawo sokwalelwa kwakhe ukuthola imininingwana yelwazi kufuze bona abhadale imali ebekiweko ebhadalelwa ukudlulisa isibawo sokuphikisa isiqunto (nakube ikhona imali ekufuze ibhadalwe).
Nakube nangambala ikhona imali ekufuze ibhadalelwe ukudlulisa isibawo, ipendulo ngesibaweso ingabanjwa bekube mhlazana kubhadalwa imali ekufuze ibhadalwe.
nakube isibawo sokudlulela phambili siphikisa ukwalelwa ukuthola imininingwana yelwazi, ibizo, i-adresi yeposo, iinomboro zomtato, inomboro yefeksi, iposo ye-E, nanyana ngikuphi okukhona kwalokhu, kwananyana ngisiphi isiqhema sesithathu ekufuze bona saziswe ngesibaweso.
IKomitjhini yamaLungelo wobuNtu yeSewula Afrika, nakuqedwa ukutlolwa kwencwajana le, beyingakabukutlola ikomba ekukhulunywa ngayo eSahlukweni 10 somThetho ophathelene nalokhu. Ikomba leyo izakuphatha imininingwana engafunwa mumuntu ofuna ukuphumelelisa ilungelo nanyana ngiliphi kilawo ekukhulunywa ngawo kilomThetho.
ISahluko 10 aathoma ukusebenza ngomhlaka 15 kuFeberbari ka-2002, ngokomThetjhwana 187. Ngokuya kweSahluko 10 se-PAIA, i-SAHRC inikelwe iinyanga ezilitjhumi nobunane ukutlola iKomba ekukhulunywa ngayo le, kubalwa ukusukela ngelanga eyathoma ukusebenza ngalo. IKomba le akuzukuphela u-Arhostosi ka-2003 ingakakutholakali.
Ababelani abaqothelwe ukuhlanganyela emihlanganweni le kubalwa hlangana nabo neenhlangano ezinengi zomphakathi ezinjengezamabhizinisi, amayuniyoni, iinthunywa zakarhulumende neminyango karhulumende kanye neenhlangano zezakhamuzi.
Ukuthi ukuhlanganyela kwababelani kube yipumelelo kangangani kulinganiswa kanye ngomnyaka ngehlolombono eyenziwa ngabo ababelani, kanye nangokuba ngcono kwekhwalithi nokusebenza ngcono kweminikelo ye-dti, okumphumela wokuhlanganyela kwabo ababelani.
Sahluko 18 yomThetho 2000 oKhuthaza ukuTholakala kwemiNiningwana yelwAzi umThetho wenomboro 2 ka-2000.
Isibawo sifikele ku- (itjho isikhundla, ibizo nesibongo sesiphathiswa sezokwazisa/isekela lesiphathiswa sezokwazisa) ngomhlaka- (itjho ilanga) e/Kwa (indawo).
Imali yesibawo (nakube ikhona): R...
Imali Yokuthola Imininingwana: R...
B. Imininingwana Yomuntu Obawa Ukuthola/Ukubona Irekhodi a. Imininingwana yomuntu obawa ukuthola/ukubona irekhodi kufuze itlolwe ngenzasapha.
b. Kufuze kutlolwe ne-adresi kanye/namkha nefeksi eseRiphabhligi yeSewula Afrika la ipendulo yomfakisibawo kufuze ithunyelwe khona.
c. Ubufakazi begama isikhundla umuntu abawa ngalo/ngaso kufuze buthunyelwe nesibawo, nakube kuyakghonakala.
Amabizo Apheleleko Nesibongo:...
Igcenye le kufuze izaliswe KWAPHELA nakube isibawo semininingwana yelwazi senzelwa omunye umuntu.
Amabizo Apheleleko Nesibongo:...
D. Imininingwana Yerekhodi a. Nikela imininingwana epheleleko yerekhodi elifunekako, sekubalwe nenomboro yokuzazisa inomboro yereferensi, nakube uyayazi, ekuzakutholwa ngayo irekhodi.
b. Nakube indawo onikelwe yona iyatlhayela, tlolela kelinye ikhasi, bese ulihlanganisa neforomu. Umfakisibawo kufuze bona awatlikitle woke amakhasi angezelelweko.
Ukuhlathululwa kwerekhodi namkha ingcenye efaneleko yerekhodi:...
Inomboro yokuzazisa (inomboro yerefrensi) nakube ikhona:...
Eminye imininingwana yerekhodi:...
a. Isibawo sokuthola/sokubona irekhodi, ngaphandle kwerekhodi eliphethe imininingwana yomuntu ngesiyena, sisetjenzwa kwaphela emveni kobana imali yesibawo seyibhadelwe.
b. Uzakutjelwa bona kufuze ubhadale malini eyimali yesibawo.
c. Imali ebhadalelwa ukuthola/ukubona imininingwana yerekhodi iya ngokuthi imininingwana efunekako leyo ifunwa ngayiphi indlela, kuye nangesikhathi esisetjenziswako ukufuna imininingwana leyo nokuyilungisa.
d. Nakube umumuntu onelungelo lokungabhadaliswa imali ekufuze ibhadalwe, kuveze lokho, bese uyatjho nokuthi kubayini ungakafaneli ukubhadala.
Ibanga lokungabhadali imali ebhadaliswako:...
Nakube uvinjelwa buqhwala ukufunda, nokubona namkha ukulalela irekhodi ngendlela elitholakala ngayo njengoba kuvezwe ku-1 ukuya ku-4 ngenzasapha, itjho ubuqhwala bakho obukwenza ungakghoni, bese uyatjho ukuthi irekhodi uzalifuna lingayiphi indlela ozayikghona.
a. Ukuphumelela kwesibawo sakho sokuthola/sokubona imininingwana yelwazi ngendlela oyifuna ngakho kuzakuya ngokuthi imininigwana yerekhodelo ingayiphi indlela.
b. Kesinye isikhathi kungenzeka walelwe ukunikelwa imininingwana yelwazi oyibawako ngendlela ofuna ngayo. Nakwenzekako lokho, uzakutjelwa ukuthi imininingwana leyo ungayithola ngenye indlela na.
c. Ukuthi ubhadaliswa malini, nakube uyabhadaliselwa isibawo sakho, kuzakuya nangokuthi imininingwana leyo uyifuna ngayiphi indlela.
Lapha-ke kubalwa iinthombe, amaslayidi, okuqotjhwe yividiyo, imifanekiso eyenziwe ngekhomphyutha, imigwalo, njll.
Nakube ubawe ikhophi namkha umfanekiselo werekhodi (ngehla), uzakuthanda ukuthi ikhophi leyo namkha umfanekiselo loyo uposelwe wona?
Tjheja bonyana nakufumaniseka ukuthi irekhodi alikho ngelimi olenyulako, unganikelwa lona ngelimi elikhona.
Wenyula ukulithola ngaliphi ilimi irekhodi lakho?
Uzakutlolelwa incwadi waziswe ukuthi isibawo sakho siphumelele namkha asikaphumeleli na. Nawufisa ukwaziswa ngenye indlela, sibawa utjho indlela leyo, bese usinikela nemininingwana efaneleko kobanyana sizokukghona ukwenza njengobanyana ufisa.
Uzakuthanda ukwaziswa ngayiphi indlela ngomphumela wesibawo sakho sokuthola irekhodi?
Itlikitlwe ngalelilanga lomhlaka- ku- ... (inyanga) ka-200...
Sahluko 18 yomThetho 2000 oKhuthaza ukuTholakala kwemiNiningwana yelwAzi umThetho wenomboro 2 ka-2000.
B. Imininingwana Yomfakisibawo/Isiqhema Sesithathu Esidlulisela Isibawo Sangekhaya Phambili a. Imininingwana yomuntu ofaka isibawo sangekhaya sokudlulisa isibawo kufuze itlolwe ngenzasapha.
b. Ubufakazi begama isikhundla umuntu adlulisa ngalo/ngaso kufuze buthunyelwe nesibawo, nakube kuyakghonakala.
c. Nakube umdlulisisibawo usiqhema sesithathu, angasuye umuntu wokuthoma owenze isibawo sokuthola imininingwana yelwazi, imininingwana yomfakisibawo sekuthomeni kufuze itlolwe ku-C ngenzasapha.
Amabizo Apheleleko Nesibongo:...
Igcenye le kufuze izaliswe KWAPHELA nakube siqhema sesithathu (ngaphandle komfakisibawo) esidlulisela isibawo sangekhaya phambili.
Amabizo Apheleleko Nesibongo:...
Iinomboro zakamazisi :...
Isiqunto esimalungana nokwelulwa kwesikhathi isibawo ekufuze sisetjenzwe siqedwe ngaso ngokweSahluko 26 somThetho ophathelene nalokhu.
Isiqunto ngokweSahluko 29 somThetho ophathelene nalokhu, sokwalela umfakisibawo ukuthola imininingwana ayibawako ngendlela ayibawa ngayo.
Isiqunto sokuvumela umfakisibawo ukuthola imininingwana ayibawako.
Nakube indawo yokutlola onikelwe yona iyatlhayela, sibawa ungezelele ngelinye ikhasi/ngamanye amakhasi, bese uwahlanganisa neforomeli. Woke amakhasi ozakungezelela ngawo kufuze uwatlikitle.
Uzakutlolelwa incwadi waziswe ngesiqunto esithethweko malungana nesibawo sakho sangekhaya sokudlulela phambili. Nawufisa ukwaziswa ngenye indlela, sibawa utjho indlela leyo, bese usinikela nemininingwana efaneleko kobanyana sizokukghona ukwenza njengombanyana ufisa.
Itjho indlela :...
Itlikitlwe ngalelilanga lomhlaka- ku- ... (inyanga) ka-200...
Isibawo sokudlulela phambili sifike ngomhlaka- (ilanga) ku- ... (inyanga) ku-200 ... , samukelwa ngu- ... (yitjho isikhundla, ibizo nesibongo sesiphathiswa sezokwazisa/isekela lesiphathiswa sezokwazisa).
Isibawo siphekelelwa mabanga ekufuze aqalwe siphathiswa sezokwazisa/lisekela lesiphathiswa sezokwazisa, sizokuthatha ngawo isiqunto, begodu, la kufanele khona, imininingwana yesiqhema sesithathu irekhodi elikhuluma ngaso isiphathiswa sezokwazisa/isekela lesiphathiswa sezokwazisa liyidlulisele kusiphathimandla esifaneleko ngomhlaka- (ilanga).
SIFIKE ESIPHATHISWENI SEZOKWAZISA/ESEKELENI LESIPHATHISWA SEZOKWAZISA NGOMHLAKA- (ilanga) ku- ... (inyanga) ku-200...
<fn>nde_Article_National Language Services_INCWAJANA YOKUTHWASIS.txt</fn>
Nokusetjenziswa kwamandla ngendlela elungileko nakubotjhwa umuntu ngeenqhenyana zokubonisana neenqhenyana ezikhamba ngababili ngababili.
Ukubopha umuntu yindlela esemthethweni yokwenza iqiniso lokuthi umsolwa obotjhwako loyo uya ekhotho. Nokho-ke umuntu obotjhiweko kuthathwa bona umsulwa, bekuvezwe ubufakazi bokuthi unomlandu. Ngesibanga salokhu-ke, woke umuntu obotjhiweko kufuze bona aphathwe njengomuntu, njebona kusitjho umthetho.
Kunamaphowusta wemigwalo ngamalungelo wabantu ababotjhiweko. Iphowusta yalokhu kufuze bona ibekwe emthangaleni ngaphambi kobana kuthome isifundo.
Umnqopho womsebenzi lo kuveza iminqopho yesifundwesi.
Fundela abafundi iminqopho.
Babuze bona bayayizwa na iminqopho obafundele yona.
Hlathulula la kufuneka khona.
Bona iSigaba 38 somThetho wezoBulelesi sineendlela zemibandela ebuya nganeno ngokuqina kunemibandela yokubopha kobanyana umsolwa azokwazi ukuyokufika ekhotho. Iindlelezi-ke kufuze bona zicatjangelwe nazo bona angekhe zasetjenziswa na, ngaphambi kobana ipholisa licabange ukubopha, ngombana isigaba 36 (e) somThethosisekelo sithi kufuze bona uqale iindlela ezinganamibandela eqine khulu ntanzi, ngaphambi kobana ungambopha umuntu, bona abe akghone ukuyokufika ekhotho. Lokhu-ke kutjho bona ukubopha umuntu kufuze bona kube ligadango lokugcina umuntu adanela kilo, sekubhale koke.
Isigaba 38 somThetho wezoBulelesi.
Ukwethweswa umlandu ngokuya kweenjamiso ezifaneleko zalomThetho.
Ukubopha umuntu akusindlela yokususa umuntu emphakathini kwesikhatjhana njengendlela yokuthanyela indawo leyo, kanti godu akusiyo indlela yokusozisa umuntu.
Indinyana 2.2 nendinyana 2.
Umnqopho womsebenzi lo kubonisana ngomnqopho wokubopha umuntu nezinye iindlela zokwenza bona umsolwa ayokufika ekhotho.
Bawa abafundi bakubikele ngalokho abacocisene ngakho.
Incwajana yamaLungelo wobuNtu nobuPholilsa, amakhasi 27-29.
Isigaba 38 somThetho wezobuLelesi.
Ubumsulwa bomuntu bekutholakale ubufakazi obufakazela ukuba nomlandu.
Ikambiso ethatha bona umuntu umsulwa bekuvele ubufakazi bokuthi unomlandu nakube unawo ikhambisana nelungelo lokuzivikela ekuzibophiseni, nelokuthula ummangalelwa/umsolwa nakabuzwa imibuzo.
Ummangalelwa akusi msebenzakhe ukulekelela abatjhutjhisi ukuwina umlandu abawugwebako. Nakube abatjhutjhisi babeka umuntu umlandu, kufuze bona baveze ubufakazi obunganakurhiniza bona umuntu obekwa umlandu loyo nangambala unomlandu.
Umuntu angabotjhwa ngencwadi enikela amandla wokuthi abotjhwe, namkha abotjhwe ngaphandle kwayo. Khumbula-ke nokho bona nanyana kunjalo, kodwanana kuhlala kungcono bona uthole incwadi yokubopha umuntu ngaphambi kobana uyombopha. Ubuhle bokuthoma ngokuthola incwadi yokubopha ngaphambi kokubopha umuntu kbona amapholisa ayaphepha ekubotjhiselweni ukubopha ngokungasimthetho, kanti godu ukuba nencwadi yokubopha kuqinisekisa bona umuntu obotjhwako ubotjhwa ngomthetho, nokutholakala kobufakazi bomlandu abotjhelwa wona nabo butholakale ngokomthetho. Incwadi yokubopha umuntu ingatholakala kumarhastrada namkha kusiphathimandla sezobulungiswa; nakukhulunywa ngesiphathimandla sezobulungiswa kutjhiwo ipholisa elithunywe ukwenza umsebenzi onjalo lesikhundla sikakapteyini ukuya phezulu.
Zinengi-ke izehlakalo la umuntu angabotjhwa khona ngaphandle kwencwadi yokubopha. Ezinye zezehlakalo ezinjalo zihlathululwe kusigaba 40 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi. Khumbula godu nokuthi ukhona nomthetho ovumako bona umuntu angabotjhwa ngaphandle kwencwadi yokubopha, njengesigaba 40 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi.
Indlela yokubotjhwa komuntu ihlathululwa kusigaba 39 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi.
Umuntu angabotjhwa ngencwadi yokubopha (sigaba 39 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi) namkha abotjhwe ngaphandle kwencwadi yokubopha (sigaba 40 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi).
Akunasidingo sokumthinta umuntu nakube uyathamba azinikele ekubotjhweni.
Nakufumaniseka bona umuntu obotjhwako uyanghanghabala akafuni ukubotjhwa, kungasetjenziswa amandla ukumbopha, kodwana nakhona kufuze bona kube mamandla anele ukwenza umuntu loyo abopheke kwaphela.
Msinyana nakaqeda ukubotjhwa umuntu, umuntu ombophileko kufuze bona atjele umuntu obotjhiweko loyo bona ubotjhelweni.
Nakube umuntu ubotjhwa ngencwadi yokubopha, kufuze anikelwe ikhophi yencwadi yokubopha leyo, nakube uyayifuna.
Umuntu obotjhiweko kufuze aziswe msinyana ngokungakghonalako ngamalungelo wakhe aqinisekiswe yi-sigaba 35 nesigaba 35 somThethosisekelo. Ipholisa kufuze lazise belihlathululele umuntu obotjhiweko ngawo woke amalungelo wakhe, belenze nesiqiniseko sokobana umuntu loyo uwazwisisa kuhle amalungelwakhe ahlathululelwa wona, ngokweSigaba 35 somThethosisekelo.
Umnqopho womsebenzi lo kukwenza amapholisa acabange ngamalungelo womuntu obotjhiweko, acabange nangemisebenzi yawo esibopho, nangemisebenzi esibopho ekufuze yenziwe babantu ababotjhiweko.
Bawa iinqhema ngokwahlukana kwazo bona zitlole iimpendulo zazo phasi. Imizuzu eli-10.
Esinye nesinye isiqhema asikutjele ngomsebenzi ebesibonisana ngawo komunye nomunye umbuzo. Bawa isiqhema ngasinye bona sikunikele ipendulo yinye, bese udlulela kesinye isiqhema, bewuzithole zoke iimpendulo. Imizuzu eli-15.
Bonisanani ngamalungelo, nikhulumisane nangokhunye, bese wenza isirhunyezo. Imizuzu eli-13.
Isigaba 35 somThethosisekelo.
Ikombandlela encazana ngamaLungelo wobuNtu nangomSebenzi wamaPholisa, amakhasi 18-21.
Wena nomThethosisekelo, ikhasi 19.
Umuntu obotjhiweko soke isikhathi kuthathwa bona umsulwa, bekutholwe ubufakazi obufakazela bona unomlandu, nakube unawo, ngalokho-ke kufuze bona soke isikhathi aphathwe ngehlonipho, kuqalelelwe ilungelo lakhe lokuphila ngekululeko nangokuphepha.
Ukubotjhwa komuntu kuwaqintelisa kumbi amalungelo wakhe wobuntu. Ukubotjhwa kuqintelisa amalungelo womuntu ahlukahluhlukeneko.
Boke abantu kufuze bona baphathwe ngehlonipho, nangesithunzi. Ipholisa akukafaneli limfungele namkha limthuke umuntu elimbophako, akukafaneli nokuthi limkhulumise ngelimi elikhahlumezako, ngombana lokho kuzabe kukukwephula ilungelo lakhe lokuhlonitjhwa kwesithunzi sakhe. Ipholisa nalingahloniphi isithunzi somuntu, kulula bona lingawasebenzisa kumbi amandlalo namkha isikhundla salo. Indlela ipholisa eliziphatha ngayo iqalwa ngokuthonyaniswa nemibandela yesigaba 10 somThethosisekelo.
Ilungelo lokuthi umuntu aphile ngekululeko nangokuphepha litjho nelungelo lokuphila kuhle ngokupheleleko emzimbeni nengqondweni.
Lokhu-ke kutjho bona umzimba womuntu nengqondwakhe kulawulwa nguye. Ilungelo lokuvikelwa ekukhahlunyezweni ngomzimba nangengqondo litjho nokuthi akunamuntu ozase abotjhelwe, avalelwe namkha asetjhelwe butjhwileni ngamanye amagama akunamuntu ekufuze abotjhwe ngaphandle kobana kutjho umThetho wePalamende namkha umthetho ongakatlolwa phasi.
Ngokuphelela kwalo ilungelo lomuntu, litjho ilungelo lomuntu lokuvikelwa ezenzweni zombuso zokumthathela amagadango, kesinye isikhathi ezingephula amalungelo wakhe namkha ziliyane nelungelo lokuphila kuhle ngokupheleleko emzimbeni nengqondweni.
ISigaba 21 somThethosisekelo: Ikululeko Yokuzikhambela Lapha Umuntu Athanda Khona Neyokuzihlalela La Umuntu Athanda Khona.
Lezi-ke ziimbonelo zamanye wamalungelo angaqinteliswa. Akhona-ke namanye amalungelo angaqinteliswa ngokubotjhwa, njengakusigaba 14 (Ipilo yomuntu yangeqadi), isigaba 18 (Ukuhlanganyela nabanye abantu) namanye-ke amalungelo aqinteliswe ngezinye iindlela.
Umuntu obotjhiweko uthoma ukuba namalungelo nakabotjhwako ngokwesigaba 35 , ne somThethosisekelo.
Ilungelo lokuthula umuntu angaphenduli imibuzo abuzwa yona linikela umuntu obotjhiweko ilungelo lokuzikhethela ukuthula angenzisi isitatimende, befuthi nemibuzo nayo angayiphenduli namkha azikhethele ukwenzisa isitatimende namkha aphendule imibuzo abuzwa yona. Ukuzithulela kutjho nokuthi umuntu obotjhiweko angazithulela angatjho litho ngomlandu okuzwakala batjho wenziwe, kodwana-ke nokho nanyana kunjalo, umuntu ozithulelako loyo ukatelelekile ukobana anikele bomthetho ibizo lakhe, abanikele ne-adresi yalapho ahlala khona nakuthiwa bomthetho la kubalwe namapholisa ngokwawo. Sigaba 41 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi.
Bona umuntu obotjhiweko akwazi ukuzikhethela lokho azikhethela khona ngelwazi, umThethosisekelo uyasikatelela isiphathimandla esibopha umuntu bona sazise umuntu esimbophako loyo bona ungaba yini umphumela wokungathuli nakabuzwa imibuzo. Lokhu-ke kutjho bona nakube umuntu ukhetha ukwenzisa isitatimende, umuntu loyo kufuze bona ayeleliswe bona isitatimendeso sizakutlolwa phasi, ngalokho-ke singasetjenziswa njengobufakazi ekhotho.
Nakube umsolwa/ummangalelwa uthi wavuma umlandu bona akatelelwe, waphaliselwa amandla, wazwiswa ubuhlungu, wathuselwa bonyana awuvume umlandu namkha wathenjiswa okuthileko nakangavuma umlandu (ngamanye amagama nakube umlandu akakawuvumi ngokuzithandela, akhululekile), akunasidingo sokobana aveze ubufakazi bokuthi umlandu uwuvume angathandi.
Bezokutjhutjhisa (amapholisa) nomtjhutjhisi ngibo-ke ekufuze bona baveze ubufakazi bokuthi umsolwa/ummangalelwa uzivumele umlandu ngokuthanda kwakhe phambi kwakamarhistrada, ngaphandle kokugandelelwa.
Akunamuntu ekufuze bona akatelelwe ukuvuma umlandu angafuni. Nakube umuntu uyakatelelwa bona enzise isitatimende, isitatimendeso angeke sivumakale (angeke samukelwe njengobufakazi) ekhotho. (Iingaba 217 no-219 A zomThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi).
Ibheyili yindlela yokwehlisa ukuqinteliswa kwamalungelo womuntu wekululeko nawokuphepha (sigaba 12 somThethosisekelo). Ibheyili godu iyindlela yokuqinisekisa bona umuntu obotjhiweko loyo uzakugwetjwa. Abasolwa bangakhutjhwa ngebheyili yamapholisa (emilandwini emincazana, engasimimbi khulu) namkha benze isibawo sokubheyila kumtjhutjhisi namkha ekhotho yomthetho.
Umuntu obotjhiweko unelungelo lokutjhatjhululwa ekubotjhweni nakube ukutjhatjhululwa kwakhe kuzakuba lisizo erhuluphelweni yomthethobulungiswa, ngokwemibandela ezwakalako (iSigaba 35 (f) somThethosisekelo). Ilungelo lokutjhatjhululwa namkha ngaphandle kwayo, ngapahndle kwalokha ikareko yomthethobulungiswa ifuna ngenye indlela, likhambisana khulu nelungelo lekululeko nokuphepha lomuntu kanye nelungelo lokuthathwa njengomsulwa bewufunyanwe unomlandu yikhotho ekghona ukwenza lokho.
Nakube umuntu obotjhiweko (ummangalelwa) uzakuba yingozi ekuphepheni komphakathi namkha nakube uzakuba yingozi emuntwini othileko namkha nakube uzakuba yingozi erhuluphelweni yomthethobulungiswa, namkha nakube kunengozi yokuthi angenza umlandu wetjhejuli 1.
Nakube umuntu obotjhiweko kubonakala bona kunengozi yokuthi angalinga ukubalekela ukuyokugwetjwa.
Nakube umuntu obotjhiweko uzakulinga ukufaka abofakazi ummoya, namkha nakube uzakuthusela abofakazi, namkha nakube kunengozi yokuthi angafihla namkha abulale ubufakazi.
Nakube ummangalelwa uzakukhisimeza iminqopho yokusebenza kuhle kwehlelo lomthetho wekambiso yemilandu yobulelesi, sekubalwa nehlelo lokubheyila.
Buza abafundi bona bayawazi na umehluko hlangana kokuvuma iqiniso nokwamukela bona umuntu wonile.
Ukuvuma bona umuntu wonile kuvuma koke okukhambisana nomlandu ngaphandle kwamabanga enza kufanele. Nakwenziwa ekhotho yomthetho, kufana nokuvuma bona unomlandu.
Ukwamukela kusitatimende namkha indlela yokuziphatha ethileko yokwenza engamkhisimeza umuntu owamukelako loyo (njengokwamukela okukhambisana nomlandu), kodwanana nokho akutjho ukuvuma bona umuntu wonile.
Umnqopho womsebenzi lo kubonisana ngebheyili.
Bawa abafundi bona babonisane ngombuzo lo nangemithethokambiso esetjenziswa nakwenziwa isibawo sebheyili.
Umuntu obotjhiweko kufuze bona atjelwe msinyana ngelungelo lakhe lokubawa ibheyili (ISigaba 50 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi).
UmThetho wesiBili oTjhugulula umThetho ka-1997 weKambiso yemiLandu yobuLelesi (umThetho weNomboro 85 ka-1997) owathoma ngomhlaka 1 ku-Arhostosi ngo-1998, watjhugulula okuthileko kwekambiso yokubheyila. Isibawo sebheyili kufuze bona siyiswe ekhotho kusemini; lokhu-ke kutjho ukusukela ngo-09:00 ukuyokufikela ku-16:00.
Lokhu-ke kutjho bona isibawo sebheyili asisasiwa ekhotho ngemva kwesikhathi somsebenzi.
Abasolwa bangavulelwa ngebheyili yamapholisa (ngemilandu emincani, engasimimbi kangako). Ibheyili yamapholisa-ke yona nokho iyatholakala nangemva kwesikhathi somsebenzi. Nakube ipholisa alikghoni ukunikela umuntu obotjhiweko ibheyili ngokwesigaba 59 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi namkha nakube ipholisa libhala ukubheyilisa umuntu, ipholiselo kufuze lithathe umuntu obotjhiweko limuse ekhotho kobanyana ayokubawa ibheyili msinyana ngokungakghonakalako. Khumbula-ke bona ibheyili enjalo yenziwa kwaphela ngesikhathi somsebenzi.
Bona msinyana ngokungakghonalako kutjho msinyana ngendlela ekghonalako ebujamweni bezinto obuthileko. Lapha-ke singalinganisa ngokuthi ipholisa nalibophele umuntu ukutjhayela asele, kufuze bona lithome ngokusa umuntu loyo kudorhodere wesiyingi kobanyana ayomhlola iingazi, ngaphambi kobana umuntu loyo lingamusa ekhotho. Ibanga lalokhu-ke kbona umuntu osolelwa bona ubetjhayela asele kufuze bona adoswe iingazi kungakapheli ama-awa amabili abotjhiwe.
Abasolwa bangavulelwa nangebheyili enikelwa batjhutjhusi bombuso. Lomhlobo webheyili-ke uyenziwa nangemva kwesikhathi somsebenzi, kodwana nokho ayikwazi ukufunwa mumuntu obotjhiweko, iba siqunto esithathwa lipholisa. Nanyana ipholisa elibophe umuntu lizikhethela bona liyambheyilisa umuntu namkha alimbheyilisi, kuyeleliswa bona ibheyili inikelwe nakukghonekako. Umtjhutjhisi kufuze bona abonisane nepholisa eliphethe umlandu ngaphambi kobana umuntu obotjhiweko anganikelwa ibheyili.
la ebujameni obuhlukileko kubonakala kungenzeka khona bona ukuvulelwa kommangalelwa kungahle kuphazamise ukuhlaliseka komphakathi namkha kuphazamise ukuthula komphakathi, namkha kufake ukuphepha komphakathi engozini.
e. bona kghani ukuvulelwa kommangalelwa angeze kwenza umphakathi ulahlekelwe lithemba ehlelweni lomthetho olwa nobulelesi na; namkha f. bona kghani likhona na elinye iphuzu ekufuze litjhejwe, ngokubona kwekhotho.
Nakube elinye namkha amanye wamabanga avezwe ngehlapha akhona, ipholisa libophekile bona liyirarhe ibheyili. Lokhu-ke kutjho bona kufuze uphenye uphenyisise nakube ufuna ukuphikisa ibheyili.
Nakwenziwa isibawo sebheyili, ikhotho ingatshwilisa ukulalela isibaweso ngesikhathi esingabe sifike emalangeni alikhomba, ngokwesigaba 50 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi. Nakube ikhotho iyakutshwilisa ukulalelwa kwesibawo sebheyili, isikhatheso ungasisebenzisela ukubuthelela ubufakazi ozabufuna ukuphikisa isibawo sebheyili. Nanyana ummangalelwa anelungelo lokubheyiliswa nje, begodu angeke avinjelwa ukwenza isibawo sebheyili ekhotho nje, kodwana nokho kunoburhiyarhiyana bemisetjenzana ekufuze bona yenziwe ngaphambi kobana umuntu angasiwa ekhotho kobanyana ayokwenza isibawo sebheyili, njengokuthi nje kwenziwe irekhodi lokubotjhwa, kugadangiswe nemino nokudosa iingazi. Ngaphandle kobana umuntu obotjhiweko azimisele ukusebenza ngokubambisana nangokuzwana nabomthetho, kuzakufuneka bona ukusebenzisana kwakhe nabomthetho nakuzaliswa uburhiyarhiyana bemisetjenzana leyo kubekwe njengemibandela yokubheyiliswa kwakhe.
Ummangalelwa Kufuze Aye Ekhotho Kungakapheli Ama-awa ama-48 Abotjhiwe.
NgokweSigaba 50 somThetho wemiLandu yobuLelesi, umuntu obotjhiweko kufuze bona ayiswe ekhotho kungakapheli ama-awa ama-48 abotjhiwe. ISigaba 351d somThethosisekelo siyadlula lapho, ngokuthi sibeke nokuthi akukaneli bona umuntu asiwe ekhotho kungakapheli ama-awa ama-48, kodwana kufuze nokobana ayiswe ekhotho msinyana ngokungakghonakalako. Isikhathi esima-awa ama-48 kusikhathi eside khulu umuntu angasihlala angakayi ekhotho emveni kobana abotjhiwe begodu kumsebenzi wepholisa ukuqinisekisa bona umuntu uya ekhotho esikhathini samsinyana. Isikhathesi-ke, esima-awa ama-48, sithoma umuntu nakaqeda ukubotjhwa, emukwe namalungelo wakhe wekululeko. Lokhu-ke kutjho bona nakungenzeka bona umuntu obotjhiweko angasiwa ekhotho msinyana kodwana ukube ipholisa elimbophileko lingakghona ukumusa msinyana, kungenzeka ukuhlaliswa kwakhe isikhathi ekubotjhweni kuthathwe bona kuphambana nomthetho.
Emlandwini ka-Prokureur-Generaal, Vrystaat no-Ramakhosi 1996 All SA 207 , kwabekwa phambi kwekhotho bona iGqwetha-Mazombe azange liveze ubufakazi bokuthi kwakungenzeka bona ummangalelwa afake umphakathi engozini namkha afake umuntu othileko engozini namkha akhisimeze iinrhuluphelo zomphakathi namkha enze umlandu wetjhejuli 1 nawayengakhe avulelwe ngebheyili (ikhasi 219 B-C). Ikhotho yabuye yathola nokuthi lalingekho ithuba lokuthi ummangalelwa wayengalinga ukubalekela ukuyokugwetjwa namkha alinge ukufaka abofakazi ummoya namkha alinge ukubathusela namkha afihle ubufakazi, namkha abulale ubufakazi (ikhasi 235 F-G). Ikhotho yaphetha ngokuveza bona njengombana iphenyo lalisazakudosa iinyanga, ummangalelwa, owayengusomabhizinisi, wayezakulahlekelwa yimali enengi khulu nangathana walelwa ukubheyila, ngalokho-ke kwakungasiserhuluphelweni yomthethobulungiswa ukubeka ummangalelwa loyo ekuvalelweni.
Nakube akunasidingo sokuthi ubophe umuntu ngemva kwamadina ngaphambi kobana kuthome ipelaveke ede, musa ukumbopha umuntu loyo.
Akusimsebenzi wepholisa ukuhlawulisa namkha ukujezisa umsolwa.
Umuntu kuthathwa bona umsulwa, kube kuvele ubufakazi bokuthi unomlandu, nakube unawo.
Msebenzi wamakhotho, ingasi amapholisa ukuhlawulisa namkha ukujezisa izephulamthetho.
Ukubopha umuntu ngokungasimthetho kunye nokusebenzisa amandla butjhwileni kungabangela bona ukuvalela okungasisemthethweni, ngalokho-ke kungahle kubangele imilandu yombango, yobulelesi, nokujanyiswa kwepholisa emsebenzini.
Ipholisa kufuze bona lazise umuntu obanjiweko (umuntu obotjhiweko) msinyana bona unelungelo lokuzikhethela igqwetha elizamjamela, nelungelo lokukhulumisana negqwetha. Umuntu obotjhiweko kufuze bona aziswe msinyana bona unelungelo lokuthi umbuso umfunele igqwetha ngeendleko zawo (umbuso), nakube ukungafunelwa kwakhe igqwetha kuzakwenza bona akhisimezeke khulu ngokudimeka ithuba elifaneleko kezomthethobulungiswa (isigaba 35 (b) no (c)). Lokhu-ke kuzakuqintwa siphathiswa sesizo lezomthetho ngamagqwetha.
Epholiseni lokhu-ke kutjho bona kufuze unikele umuntu obotjhiweko ithuba lokubonana athintane negqwetha lakhe. Nakube umuntu obotjhiweko loyo akanalo igqwetha, ungamnikela irhelo lamabizo wamagqwetha endaweni yangekhenu, namkha umnikele umtato weBhodi yeSizo lezomThetho (i-Legal Aid Board) namkha umlayele kezinye iinhlangano zesizo ngezomthetho endaweni yangekhenu. Yenza iqiniso lokobana unazo iinomboro zemitato, wenze neqiniso lokobana uyasazi isiphathiswa sezesizo lezomthetho ekhotho yangekhenu.
Ipholisa kufuze bona omunye nomunye umuntu elimbophako limphathe ngehlonipho, nangesithunzi nalimbophako (sigaba 10 somThethosisekelo: Isithunzi Somuntu). Umuntu obotjhiweko kuthathwa bona umsulwa, ikhotho beyithole ubufakazi obufakazela bona nangambala unomlandu, nakube unawo.
Ummangalelwa angasebenzisa ilungelo lakhe lokufunelwa igqwetha elibhadalwa mbuso, kodwana-ke lokhu kuvunyelwa kwaphela nakube ikhotho icabanga bona ummangalelwa uzabe akhisimezeke khulu ngokudimeka ithuba elifaneleko kezomthethobulungiswa , nakangahlumbukuba negqwetha elimjameleko.
Ummangalelwa onikelwa igqwetha lombuso akakwazi ukuzikhethela igqwetha elifunwa nguye kiwo lawo wombuso.
Kusemandleni wejaji namkha kamarhistradi ukuhlukanisa bona ummangalelwa uzakukhisimezeka khulu ngokudimeka ithuba kezomthethobulungiswa nange ummangalelwa loyo angahlumbukunikelwa igqwetha lombuso ngeendleko zombuso.
Khumbula: Boke abantu ababotjhiweko banjalo nje bababantu ababanjiweko ngakelinye ihlangothi, ngalokho-ke banamalungelo afanako nabantu ababanjiweko. Amalungelo la azakuhlathululwa esahlukweni esikhuluma ngabantu ababanjiweko (iSigaba 35 somThethosisekelo).
Lokha amalungelo womuntu nakaqinteliswe kubotjhwa, ukuqinteliseka kwamalungelwakhokho kufuze bona kulingwe ngeemfuneko ezisesigatjaneni sokuqinteliswa (isigaba 36 somThethosisekelo).
Umzamo wokuqintelisa amalungelo womuntu obotjhiweko kufuze bona uthome ube semthethweni ovame ukusetjenziswa. Lokhu-ke kutjho bona kufuze bona kube nomThetho wePalamende okunikela amandla wokubopha umuntu. Kanengi kuba mThetho wemiLandu yobuLelesi neminye imiThetho yePalamende. UmThetho ovame ukusetjenziswa mthetho welizwe, hlangana nawo ekubalwa nomthetho oseencwadini kunye nomthetho ongakatlolwa.
Amalungelo womuntu angaqinteliswa kwaphela ukufikela la ukuqinteliswa kwawo kuzwakala khona. Lokhu-ke kutjho bona ukuqinteliswa kwamalungelo kufuze bona kuzwakale ebujamenobo okwenzeka ngaphasi kwabo. Nakube ikhona enye indlela engawaqintelisi khulu amalungelo womuntu, ngamanye amagama nakube akunasidingo sokobana umbophe umuntu, wena njengepholisa kufuze usebenzise enye indlela.
Ukuqinteliswa kwamalungelo womuntu obotjhiweko kufuze bona kube namabanga azwakalako emphakathini ovulekileko nophila ngedemokhrasi, kwenziwe ngokuhlonipha isithunzi somuntu nangokuqalelela ukulingana kwabantu kunye nangokuqalelela ikululeko yabo. Lokhu-ke kutjho bona okwenzako kufuze bona ukwazi ukukukhulumela uveze bona kuhle ngani, nawufika ekhotho. Umphakathi ovulekileko nophila ngedemokhrasi utjho bona amapholisa keminye imiphakathi ephila ngedemokhrasi kufuze bona enze ngendlela efaneleko ebujameni obufanakao. Kufanele ngaso soke isikhathi uphathe woke umuntu ngesithunzi nangehlonipho begodu ungabandlululi abanye abantu nanyana kubobani. Khumbula, umuntu kuthathwa bona umsulwa, ikhotho ibe iveze ubufakazi bokuthi unomlandu, nangabe unawo.
Malungana nesigaba 36 (a), kusetjenziswa umthethokambiso wokulinganisa. Lokhu-ke kutjho bona ukwephulwa / ukuqinteliswa kwamalungelo womuntu, njengokuthi nje aqinteliswe amalungelwakhe wokuba nepilo yobuyena ngeqadi namkha aqinteliswe amalungelo wekululeko yokukhamba la athanda khona, kufuze bona kulinganiswe (kuthonyaniswe) nobunjalo bomlandu awenzileko, kulinganiswe godu nanobumbi bomlandu awenzileko. Lokhu-ke kutjho bona ukuqinteliswa kwelungelo lomuntu langeqadi lokukhamba lapha afuna khona kufanele kukhambelane nobungako bomlandu.
Umnqopho womsebenzi lo kukwenza amapholisa acabange ngendlela angaqintelisa ngayo amalungelo wabantu, nokuwenza acabange bona yini ekufuze akuqalelele nakaqintelisa amalungelo lawo.
Babawe bona batlole iimpendulo zabo phasi.
Babawe bona bafakaze nayikuthi ukubopha (ukuqintelisa) kukhambisana nesigaba 36 somThethosisekelo.
Funa umbiko weempendulo kizo zoke iinqhema.
Akube nokubonisana mazombe bese uyarhunyeza.
INcwajana Yomsebenzi WezamaLungelo wobuNtu NezobuPholisa, ikhasi 6.
Iingaba 10,12, 14, 21 zomThethosisekelo.
Okuqakatheke khulu khulu ekufuze ukukhumbule nawubopha umsolwa kbona kufuze kulingane ukwenza kwakho umsebenzakho kuhle nokuhlonipha amalungelo womsolwa. Abasolwa nababotjhwako ikhotho isuke ingakabatholi banomlandu ababotjhelwe wona.
Amapholisa nakabopha abantu akakavunyelwa ukusebenzisa amandla ukusozisa umuntu ambophileko. Ungawasebenzisi amandla ukubopha umsolwa nakube akunasidingo sokuwasebenzisa. Nakhona nakufumaniseka bona kufuze uwasebenzise amandla ukubopha umsolwa, asebenzise kancancani. Lokho-ke kutjho bona sebenzisa amandla amancancani khulu, alingene nobujamo okibo ukubopha umsolwa, nakube kunesidingo sokuthi uwasebenzise.
lekululeko nelokuphepha komuntu, ekubalwa hlangana nawo nelungelo lokuphepha kiyo yoke imihlobo yenturhu yatjhatjhalazi nangeqadi, nelungelo lokungatlhoriswa namkha lokungaphathwa ngesihluku nangelunya namkha ngendlela eyehlisa isithunzi somuntu; kunye nelungelo lokuziphilela ipilwakhe yobuyena ngeqadi, ekubalwa hlangana nalo nelungelo lokungaphumbuthwa emzimbeni asetjhwa, nelokungasetjhwa kwendawo ahlala kiyo, nelokungadliwa ipahla.
Ukusetjenziswa kwamandla kungephula namkha kuqintelise elinye lalamalungelo angehla, ubuncani bakhona, kanti-ke kuvamise bona abe manengi amalungelo ephulwako namkha aqinteliswako nakusetjenziswa amandla umuntu nakabotjhwako. Ngalokho-ke ukusetjenziswa kwamandla kufuze bona ngasosoke isikhathi kukhambisane nomthetho.
Ikhona-ke nemibandela yekambiso yamazwe ngamazwe ebekelwe ukusetjenziswa kwamandla neengidi.
UmThethokambiso weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngokuSetjenziswa kwaMandla neenGidi.
Sebenzisa amandla amancazana nje kwaphela.
Sebenzisa amandla alingene ubujamo ongaphasi kwabo ekubopheni kwakho umsolwa.
Sebenzisa amandla alingeneko ukuzivikela nokuvikela iimbukeli ezinganamlandu, azakwenza kwaphela ukghone ukubopha umsolwa.
Kufuze usebenzise kwaphela amandla azakusiza ukghone ukwehlula ingozi obonakala ukiyo, ukwehlula umsolwa nakube uyanghanghabala, namkha ukuziphephisa esahlelweni. Ingozi obonakala ungaba kiyo nayiyikudlwana, namkha umsolwa nakanghanghabala ngamandla, namkha ingozi yesahlelo nayiyikudlwana, nawe kufuze uqinisaqinise amandla owasebenzisako.
Umuntu nakanghanghabalako nawumbophako, uzakutjelwa bubumbi bomlandu ombophela wona bona ungasebenzisa amandla angangani. Nakube mlandu omcazana, kunemihlobo ethileko yamandla ongakavunyelwa ukuyisebenzisa.
Nakube umuntu ombophako akanghanghabali, ungathomi usebenzise amandla ukumbopha.
Iindlela ezilandelakwezi zihlathulula umthethokambiso wokulinganiseka zibe zitjengise namazinga ahlukeneko wamandla ongawasebenzisa nawubopha umuntu (amandla amancazana).
Lokha umuntu nakazazisa bona ulipholisa (ngokutjengisa ikarajana lakhe lobupholisa nangomlomo).
Lokhuya ipholisa nalilayela umuntu ngomlomo bona enze okuthileko, (Isibonelo: lokhuya umsolwa nakabalekako bese ipholisa liyamkhalimela bona ajame).
Iindlela ezinethuba elincani lokulimaza, (Isibonelo: lokhuya ipholisa nalithinta umuntu ehlombe bese limlayela bona akhambe nalo).
Iindlela ezingahle zimlimaze umuntu. Ukusebenzisa igandelelo, ukuzwisa ubuhlungu, ukudosa umsolwa ukugandelela phasi, ukususa umsolwa kunye neendlela ezimvango zokulawula umsolwa.
Ukubamba imithambo yeengazi emahlangothi wentamo (nakube ipholisa likufundiselwe ukusebenzisa leliqhinga), namkha amagalelo wenyawo elinye/ umlenze omunye/isandla esinye/ umlenze omunye njengendlela yokugandelela ilawulo lemithambo kobanyana esinye sezitho esizibale ngehlezi sigcine singasebenzi kwesikhatjhana, ngakelinye ihlangothi nengqondo nayo kheyifiphale. Amanye amagalelo abanga bona umuntu abhalelwe kukhamba kwesikhatjhana, namkha umzimba ubhalelwe kukuzilawula.
I-CO/OC (iinyembezi) namkha irhasi yebilibili, nakube ivunyelwe ziimphathimandla ezibanduliweko zomNyango ngemithetho yemibandela eqinileko yokuphepha, estjenziswa ngokukhambisana nemilayelo yemithetho elawula lezizenzisi zamakhemikhali.
Iimolontjisi/Iinkhali Zokubetha ngokuvunyelwa kwazo mNyango bona zingasetjenziswa mapholisa abandulwe kuhle ukuzisebenzisa.
Amandla Abulalako/Iingidi namkha amaqhinga wokuzisindisa/wokuziphephisa angahle enze bona kufe umuntu namkha umuntu alimale kumbi.
Ipholisa nalibopha umuntu kungenzeka bona kufuneke lizivikele. Khumbula-ke bona nanyana kunjalo kodwana kufuze usebenzise amandla amancazana nje kwaphela ukuzivikela, uziphephise, uphephise nabantu abanganamlandu ababukeleko.
Umnqopho womsebenzi lo kubonisana ngamazinga ahlukahlukeneko wamandla angasetjenziswa nakubotjhwa umuntu.
Bawa abafundi bona babonisane boke ngamazinga ahlukahlukeneko wokusetjenziswa kwamandla nakubotjhwa umuntu, kuthonywe ngamandla amancazana angasetjenziswa.
Tjheja Nakhu Okuqakatheke Khulu.
Le-ke yindabapikiswana ekulu. ISigaba 49 somThetho weKambiso wemiLandu yobuLelesi isatlolwa butjha njenganje. Okumumethwe yipendulo kungatjhuguluka.
UmThethosisekelo (iSigaba 11) uthi omunye nomunye umuntu unelungelo lokuphila. Ngakho-ke ipholisa lingadumuza umuntu ebujameni obukhethekileko nje kwaphela. Kuqakathekile ukwazi bona umthetho ukuvumela nini ukudumuza umuntu obalekako nawufuna ukumbopha.
Umthethokambiso omalungana nokusetjenziswa kwamandla nakubotjhwa umuntu (isigaba 49 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi) isasebenza. Umthethokambiso loyo uqinteliswa amandla mthethomgomo wamapholisa ongezelela umThetho weKambiso wemiLandu yobuLelesi.
UmThethomgomo solo usasebenza, begodu uhlonyelelwe esiHlomelelweni A.
UmThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi nomThetho wakwa-SAPS usisiza ukuzwa kuhle bona amapholisa angawaqintelisa njani amalungelo wekululeko nawokuphepha komunye umuntu. ImiThetho le-ke ngiyo ekutjelako bona ungasebenzisa mhlobo bani wamandla ekubopheni umuntu.
Khumbula-ke godu nokuthi nakube akunasidingo sokuthi usebenzise isigidi, musa ukusisebenzisa.
Umsolwa ubaleka nje vele selenze umlandu omumbi obalwa njengomunye wemilandu emimbi emthethwenimgomo wamapholisa. Yenza iqiniso lokuthi unekhophi yomthethomgomo wemilandu emimbi ebaliweko emapholiseni, uwazi ngehloko.
Ipholisa lilinga ukubopha umsolwa ekuzwakala bona wenze lomhlobo womlandu.
Umsolwa uyazi bona ipholisa elilinga ukumbopha lifuna ukumbophela wona lomhlobo womlandu.
Ayikho enye indlela umsolwa angabotjhwa ngayo ngaphandle kobana adutjulwe.
Ipholisa selikhe lamyelelisa umsolwa bona lizamdumuza nakube akajami, kodwana umsolwa akayingeni yesiyeleliso leyo, solo uyabaleka.
Ubuphilo babanye abantu angeke bungene engozini nakudutjulwako.
Nakube umsolwa akajami, thoma ngokudubulela ukuyelelisa ntanzi, kodwana nakhona kufuze udubule kwaphela nakube ukudumuza angeke kube yingozi kabanye abantu. Nakube umsolwa solo uyabaleka, dumuza-ke manje. Linga ukudumuza isitho somzimba, njengomlenze nje, la kungasilula khona bona ihlavu yesigidi ingambulala umsolwa.
nalenza umsebenzalo ngokusemthethweni; begodu nepholiselo livunyelwe mthetho ukusebenzisa amandla.
Ipholisa lingasebenzisa amandla amancazana alungele ukusetjenziswa kilobo ubujamo bezinto.
Umnqopho womsebenzi lo kukwenza abafundi bacabange ngokusetjenziswa kweengidi nakubotjhwa umuntu, kunye nokubonisana ngomthethokambiso wamandla alingeneko.
Bonisana nabo, ngakho koke ebekukhulunywa ngakho kilesisifundo.
INcwajana yokuSebenzela yamaLungelo wobuNtu nezobuPholisa, ikhasi 32.
Njengokomthetho ovamileko, umuntu kufuze asetjhwe kwaphela nakunencwadi elayela bona akasetjhwe (sigaba 21 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi), ngaphandle-ke kobana kube nomthetho othileko onikela amandla wokuthi kungasetjhwa ngaphandle kwencwadi yokusetjha. Ngaphandle kweengatjana 22, 23 ne-24 zomThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi, ikhona neminye imiThetho yePalamende eembadlwana nayo enikela amandla wokusetjha ngaphandle kwencwadi yokusetjha.
Ngokwesigaba 23 (a) somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi, ipholisa lingasetjha umuntu elimbophileko libe lithathe nanyana ngiyiphi ipahla kileyo ekukhulunywa ngayo kusigaba 20 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi etholakele iphethwe msolwa obotjhiweko, namkha etholakele ngaphasi kwelawulo lakhe umsolwa obotjhiweko.
Kufuze kuvezwe bona nanyana isigaba 23 (a) somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi singakuvumeli tjhatjhalazi ukusetjenziswa kwamandla nakusetjhwako, kodwana nasifundwa nesigaba 27 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi, kufuze bona sihlathululwe bona sitjho khona ukusetjenziswa kwamandla, nakube ukusetjenziswa kwamandla kulingene ubujamo bezinto balapho kusetjhwa khona, begodu nakube nangambala kuyafuneka asetjenziswe amandla lapho.
Umuntu obotjhiweko nakathambako nakasetjhwako, amandla awangasetjenziswa nakancani ukumsetjha namkha ukusetjha.
Nakufumaniseka bona umuntu obotjhiweko uyabhala ukusetjhwa, kungasetjenziswa amandla alingeneko, azamenza kwaphela alise ukunghanghabala, avume ukusetjhwa. Malungana nalokhu-ke kungasetjenziswa iindlela zokubamba umuntu, njengokusebenzisa iinsimbi zokuqobotjhela umuntu izandla nje.
Ukusetjhwa kwabantu okuvunyelwe ziingaba 21 no-22 zomThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi, kufuze bona kukhanjiswe ngendlela efana patsi nesetjho ngokwesigaba 23 (a) somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi.
Ukusetjha umuntu obotjhiweko ezithweni zomzimba ezifihlekileko (izitho zobuntu bomuntu, njengesitho sobufazi nentunja yangemva yokuzithuma nezinye ezinjalo) kufuna amandla athileko, kanti-ke ngudorhodera namkha inesi elisemthethweni kwaphela abavunyelwe ukuraga isetjho elinjalo, nakhona nakube nangambala sikhona isidingo sokuthi umuntu asetjhwe ukufikela eendaweni ezinjalo, ngekolelo yokobana into okukhulunywe ngayo esigabeni 20 ifihlwe lapho.
Tjengisa ividiyo ekhuluma ngokubotjhwa komuntu.
Iyatholakala ividiyo yemizuzu elitjhumi etjengisa ukubotjhwa komuntu.
Ngemva kokubukela ividiyo, nikela abafundi isikhathi sokubonisana, bese wenza isirhunyezo.
Imibuzo ingasiza ukuhlahla indlela yokubonisana, bekuvele nokuthi ngiziphi iindaba ekungakhulunyiswana ngazo.
Qala iminqopho emikhulu bese nibonisana ngayo ngemibuzo neempendulo. Qinisekisa bona yoke iminqopho izalisiwe.
Umuntu obotjhiweko kufuze bona atjelwe amalungelwakhe msinyana ngokungakghonakalako.
Kunephowusta etholakalako ngamalungelo wabantu ababotjhiweko. Iphowusta le kufuze bona iplagwe ebodeni ngaphambi kobana kuthome isifundo sokubopha umuntu.
Ukuragwa KomSebenzi WobuPholisa NamaLungelo WobuNtu: ISahluko 14 neSahluko 15.
Amagama WokuPhefumula NgomThetho WeKambiso YemiLandu YobuLelesi: ISahluko 5.
INcwajana NgeKambiso YemiLandu WoBulelesi: Umgadangiso wesi-3: ISahluko 7.
Omunye nomunye umuntu ubelethwe nesithunzi nelungelo lokuthi isithunzi sakhe sihlonitjhwe besivikelwe.
d. ilungelo lokungatlhoriswa nanyana ngayiphi indlela; kunye e. nelungelo lokungaphathwa ngelunya namkha lokungahlawuliswa namkha usoziswe ngesihluku nangelunya, nangendlela eyehlisa isithunzi somuntu.
Kufanele aziswe ngebanga lokubotjhwa.
Kufanele aziswe ngamalungelwakhe woke womthetho.
Kufanele angakatelelwa ukuvuma namkha ukwamukela ngaphandle kokufuna kwakhe.
Ukwenza isibawo sebheyili.
Ukulethwa ngaphambi kwekhotho msinyana ngokukghonakalako kodwanana kungakapheli ama-awa ama-48 ngemva kokubotjhwa.
Ilungelo lokukhuluma negqwetha.
Ilungelo lokuphathwa ngesithunzi nangehlonipho.
Sebenzisa kuphela amandla alingeneko.
Sebenzisa kuphela amandla alingene ukubopha.
Sebenzisa kuphela amandla afanele ukwenza bona umsolwa abotjhwe.
Khumbula: Nakube akunasidingo sokuthi usebenzise isigidi, musa ukusisebenzisa.
Umsolwa ubaleka nje vele selenze umlandu omumbi obalwa njengeminye yemilandu emimbi emthethwenikambiso wamapholisa. Yenza iqiniso lokuthi unekhophi yomthethokambiso wemilandu emimbi ebaliweko emapholiseni, uyazi ngehloko.
Ipholisa nalilinga ukubopha umsolwa ekuzwakala bona wenze lomhlobo womlandu.
Umsolwa uyazi bona ipholisa elilinga ukumbopha lifuna ukumbophela wona lomhlobo womlandu.
Ayikho enye indlela umsolwa angabotjhwa ngayo ngaphandle kobana adutjulwe.
Ipholisa selikhe lamyelelisa umsolwa bona lizamdumuza nakube akajami, kodwana umsolwa akayingeni yesiyeleliso leyo, solo uyabaleka.
Ubuphilo babanye abantu angeke bungene engozini nakudutjulwako.
Nakube umsolwa akajami, thoma ngokudubulela ukuyelelisa ntanzi, kodwana nakhona kufuze ukwenze kwaphela nakube angeke kube yingozi kabanye abantu. Nakube umsolwa solo uyabaleka, dumuza-ke manje. Linga ukudumuza isitho somzimba, njengomlenze nje, la kungasilula khona bona ihlavu yesigidi ingambulala umsolwa.
Bamba ikulumo yokubonisana ngakho koke okumalungana namazinga ahlukahlukeneko wamandla angasetjenziswa nakubotjhwa umuntu, ukusukela ekusetjenzisweni kwamandla amancancazana angasetjenziswa.
amalungelo womuntu ekubanjwa ipahlakhe kobanyana kuyokuphenywa ngayo, ngokomThethosisekelo; kunye nokuphulwa kwamalungelo la ngendlela efanelekileko, ngokusebenzisa umthethokambiso nemihlahlandlela ekutjengiswana ngayo esifundweni sokulingisa, ngokweRhelo lamaLungelo wobuNtu (i-Bill of Rights); kunye nemiphumela yokusetjha okungavunyelwa mThethosisekelo namkha okuphambana nemibandela yomThethosisekelo.
Umnqopho womsebenzi lo kuveza iminqopho yesifundwesi.
Fundela abafundi iminqopho yesifundwesi.
Babuze bona bayayizwisisa na iminqopho le.
Bahlathululele la kufuneka khona.
Ukusetjha nokubamba ipahla yomuntu zizenzo ezimbi kumbi eziphula amalungelo womuntu. UmThethosisekelo unikela omunye nomunye umuntu isiqiniseko sokuvikeleka kwelungelo lakhe lokuphila ipilwakhe yobuyena ngeqadi (isigaba 14 somThethosisekelo) kunye nelungelo lekululeko nokuphepha komuntu (isigaba 12 somThethosisekelo). Amalungelo la atjho bona umBuso (amapholisa) awukwazi ukusetjha umuzi namkha ikhaya lomuntu, ipahla yomuntu namkha yena ngokwakhe emzimbeni, begodu umBuso awukwazi ukuthumba ipahla yomuntu, awukwazi nokuvula iincwadi ezithunyelelwe / eziposelwe omunye umuntu, awukwazi nokuthiya umtato womunye umuntu ngaphandle kokunikelwa mthetho amandla wokwenza njalo. Nokho-ke kuqakathekile ukutjheja nokulimuka bona emalungelweni la, alikho nalinye lawo elingalawulwako, ngombana woke njalo angaqinteliswa. Nakube kunebanga elizwakalako lokusola bona umuntu othileko wenze umlandu / wonile / ugangile, namkha nakube kunebanga elizwakalako lokukholwa bona into ethileko isetjenziselwe ukwenza umlandu / ukona / ukuganga, namkha nakube kunebanga elizwakalako lokuthi into ethileko ingaba lisizo ekuvezeni ubufakazi bokuthi kunomlandu owenziweko, namkha nakube kunebanga elizwakalako lokukholwa bona into ethileko izakusetjenziselwa ukwenza ubulelesi / ukona / ukuganga, umThethosisekelo (isigaba 36 somThethosisekelo) uthi ilungelo lomuntu lokuba nepilwakhe yobuyena ngeqadi kunye nelungelo lekululekwakhe nelokuphepha kwakhe angaqinteliswa ngomThetho wePalamende, njengomThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi wango-1977, (umThetho wenomboro 57 ka-1977), wona ovumako bona ilungelo namkha amalungelo womuntu angaqinteliswa nakufaneleko. Lapha-ke singalinganisa ngokuthi lokhu kungenziwa lokhuya umuntu nakasetjhewako, lokhuya indlu / umuzi womuntu nawusetjhwako namkha lokhuya nakubanjwa okuthileko komuntu, ngokwemibandela yomthetho.
Khumbula bona ipholisa livumeleke ukusetjha nokubamba ipahla kwaphela nakube umthetho ulinikele amandla wokwenza njalo. Kuqakathekile bona ipholisa amandla elinikelwe wona lawo liwasebenzise ngokutjheja nokuyelela imibandela yomthetho ekufuze liwasebenzise ngayo, belenze neqiniso lokuthi amalungelo wobuntu womuntu loyo akephulwa. Nakube ipholisa lenza umsebenzalo ngokulandela umthetho, ukwephulwa kwamalungelo (ukuqinteliswa) womuntu loyo kuzakuba semthethweni (kuzakuvumakala ngomthetho).
Ilungelo lesithunzi somuntu (isigaba 10 somThethosisekelo).
Iimbonelo: Ukusetjha umuntu emzimbeni namkha ukusetjha umuntu emzimbeni bewuyokufika nezithweni zomzimba ezihloniphekileko nezifihlekileko.
Ilungelo lekululeko nelokuphepha komuntu (isigaba 12 somThethosisekelo).
Ilungelo lokuziphilela ipilwakho yobuwena ngeqadi (isigaba 14 somThethosisekelo).
Iimbonelo: Bonantana kokukhulumisana, ukusetjhwa emzimbeni namkha ukusetjhwa emzimbeni bekufikwe nezithweni zomzimba ezihloniphekileko nezifihlekileko.
Ngalokhu-ke kufuze bona uqinisekise bona okwenzako ukwenza ngomthetho ofaneleko, isibonelo mThetho wePalamende, nomThethosisekelo.
Amalungelo womuntu aqinisekiswe mThethosisekelo, ngitjho nanyana angasetjhwa namkha kusetjhwe indawakhe namkha ipahlakhe namkha kubanjwe ipahlakhe. Kuqakathekile bona okwenziwa mapholisa kufuze bona kuhlale kusemthethweni. Nakube amalungelo womuntu aqinteliswa kusetjhwa nokuthunjwa kwepahlakhe, ukuqinteliswa kwamalungelwakhe kufuze bona kwenziwe bona kube kuncancazana.
Umnqopho womsebenzi lo kukwenza abafundi bacabange ngokuthi ukusetjha umuntu nokubamba ipahla kungaba namphumela muni phezu kwamalungelo womuntu.
Bawa abafundi bona babonisane ngalokhu okulandelako ngeenqhenyanaqhenyana.
Tlola iimbonelo zamalungelo angaqinteliseka ngokusetjha nangokubamba ipahla.
Babawe bona baqale indinyana emalungana nokuqinteliswa kwamalungelo ekhasini 6 leencwadi zomsebenzi, bese uyahlola bona ukusetjha nokubamba ipahla kungathathwa njengokuphulwa kwamalungelo womuntu ngokufanelekileko na.
Bawa abafundi bona benze iimbonelo zemithetho (umthetho ovame ukusetjenziswa) ezilawula ukusetjha nokubamba ipahla.
Thola umbiko obuyako. Bawa omunye wabo bona azinikelele ukutlola amalungelo angaqinteliseka kufliptjhadi namkha ebhodini, abanye nabasakunikela umbiko obuyako.
Bonisana nabo ngokusetjenziswa kombandela oqintelisa amalungelo womuntu.
Vala ngokubonisana nabo ngakho koke okuphathelene nesifundwesi.
Isigaba 36 seSahluko 2 emThethwenisisekelo.
Nakube kukhona amalungelo aqinteliswako aseRhelweni lamaLungelo wobuNtu (i-Bill of Rights), njengokuthi umuntu asetjhwe namkha kubanjwe ipahlakhe, ukuqinteliswa kwamalungelokho kufuze bona kuhlolwe ngokuqala bona kuyakhambisana na neemfuneko zokuqinteliswa kwamalungelo endinyaneni yalokho.
Ukuqinteliswa kwelungelo kufuze bona kuthome kube khona emthethweni ovamileko. Lokhu-ke kutjho bona kufuze kube nomthetho oseencwadini (lapha kubalwa nomThetho wePalamende, iinjamiso, imithetho yamaphrovinsi, nemithetjhwana elawula iindawo zemakhaya) namkha umthetho ongakatlolwa. Ekusetjheni nekubambeni ipahla, umthetho ovamileko kuzakuba mThetho weKambiso yemiLandu wobuLelesi ka-1977, umThetho weenKhali neenDubuli ka-1969 (umThetho wenomboro 75 ka-1969) namkha umThetho weenDakamizwa nokuKhukhuthiswa kweenDakamizwa ka-1992 (umThetho wenomboro 140 ka-1992), isigaba 13 somThetho wamaPholisa weSewula Afrika ka-1975 (umThetho wenomboro 68 ka-1995), njll.
Amalungelo angaqinteliselwa kwaphela ukufikela la ukuqinteliswa kwawo kuzwakala khona. Lokhu-ke kutjho bona ukuqinteliswa kwamalungelo kufuze bona kuzwakale ebujamenobo okwenzeka ngaphasi kwabo. Nakube ikhona indlela ethambathambileko yokuzintelisa kodwanana ezakuba nomphumela ofanako, amapholisa kungaba ngcono asebenzise yona. Ihloso okufuze ifikelelwe izakuvumelana nokusetjha. Ngalokho-ke ukuqinteliswa kwelungelo / kwamalungelo kuzakuba ngokuzwakalako (okulungileko). Amapholisa akukafaneli bona aqintelisele amalungelo wabantu butjhwileni.
Ukuqinteliswa kwamalungelo womuntu obotjhiweko kufuze bona kwenziwe ngamabanga azwakalako emphakathini ovulekileko nophila ngedemokhrasi, kwenziwe ngokuhlonipha isithunzi somuntu nangokuqalelela ukulingana kwabantu kunye nangokuqalelela ikululeko yabo. Lokhu-ke kutjho bona okwenzako kufuze bona ukwazi ukukukhulumela uveze bona kuhle ngani, nawufika ekhotho, ngemva kwesetjho nokuthumba ipahla. Umphakathi ovulekileko nophila ngedemokhrasi utjho bona amapholisa keminye imiphakathi ephila ngedemokhrasi kufuze bona enze ngendlela efanako ebujamni obunjalo.
Soke isikhathi kufuze bona woke umuntu umphathe ngehlonipho, uhloniphe isithunzi sakhe, umphathe nangendlela ekungalindeleka bona amanye amapholisa aphathe ngayo umuntu. Akakufaneli bona kube nomuntu ombandlululako. Khumbula, umuntu kuthathwa bona umsulwa, ikhotho ibe iveze ubufakazi bokuthi unomlandu, nangabe unawo.
Malungana nesigaba 36 (a) ukuya ku (e), kusetjenziswa umthethokambiso wokulinganisa. Lokhu-ke kutjho bona ukuqinteliswa kwamalungelo womuntu, njengokuthi nje aqinteliswe amalungelwakhe wokuba nepilo yangeqadi, kufuze bona kulinganiswe (kuthonyaniswe) nobunjalo bomlandu awenzileko, kulinganiswe godu nanobumbi bomlandu awenzileko. Lokhu-ke kutjho bona ukuqinteliswa kwelungelo lomuntu kufuze kutjhejwe bona kwanele lokho akonileko, ukuqinteliswa kwamalungelo wakhe wokuziphilela ipilwakhe ngeqadi kufanele umlandu awenzileko. Amalungelo kufuze bona aqinteliswe kancancazana. Umnqopho wokusetjha kufuze bona ukwenze kubonakale kuyinto elungileko ukusetjha.
UmThetho weKambiso yemiLandu wobuLelesi ka-1977 (umThetho wenomboro 57 ka-1977).
Eminye imithetho, ekubalwa hlangana nayo nomThetho weenKhali neenDubuli ka-1969 (umThetho wenomboro 75 ka-1969), umThetho weenDakamizwa nokuKhuthuthiswa kweenDakamizwa ka-1992 (umThetho wenomboro 140 ka-1992), umThetho wokuLawula amaPhandle ka-1991 (umThetho wenomboro 96 ka-1991), umThetho wokweTjiwa kweFuyo ka-1959 (umThetho wenomboro 57 ka-1959) nesigaba 13 somThetho wamaPholisa weSewula Afrika ka-1995 (umThetho wenomboro 68 ka-1995).
Ilungelo lokuziphilela ipilwakho yangeqadi lililungelo elisisekelo samalungelo wobuntu. Ngalokho-ke kuqakatheke khulu ukuvikelwa ekuphulweni kwelungelo lomuntu lokuziphilela ipilwakhe yangeqadi ngendlela engezwakaliko nengakafaneli. Ukuvikela amalungelo womuntu ngamunye kunye nokuqiniseka bona amapholisa enza umsebenzawo ngomthetho, kuqakathekile bona ipholisa lithole incwadi yokusetjha ngaphambi kobana lingayokusetjha belibambe nepahla. ISigaba 21 somThetho weKambiso yemiLandu wobuLelesi sinendlela esivikela ngayo, ngokufuna bona nanyana yini ebanjwako ibanjwe ngencwadi yokusetjha . Incwadi enjalo-ke ikhutjhwa siphathimandla sezobulungiswa; lokho-ke kutjho bona umarhistradi namkha isiphathiswa sezokuthula (ekubalwa hlangana nazo nesiphathimandla esithunyiweko semaPholiseni wakwa-SAPS). Isiphathimandla sezobulungiswa siqala ilwazi eliphambi kwaso, bese sisebenzisa umbonwaso ukuqala bona isetjho liyafuneka namkha alifuneki na, nakube liyafuneka bese sikhupha incwadi yokusetjha. Ngalokho-ke ukuthola incwadi yesetjho kuyindlela yokuqinisekisa bona ilungelo lomuntu lokuziphilela ipilwakhe yangeqadi lingacajelwa ngento engekho, ngombana ibanga lokobana kuyokusetjhwa lizakuhlolwa babantu abazijameleko.
Incwadi yokusetjha kungcono nayitholakala kusiphathimandla sezobulungiswa (umarhastrada namkha ijaji). Neemphathimandla ezithunyiweko nazo zinawo amandla wokukhupha incwadi yokusetjha, kodwana azikwazi ukuba nesandla ephenyweni elifunelwa incwadi yokusetjha. Isiphathimandla esithunyiweko kufuze bona sikwazi ukuzijamela, sikghone nokuqala izinto ngelihlo elingakatjhigami, kobanyana sizokwazi ukusebenzisa imininingwana yelwazi esinikelwe yona ukuthatha isiqunto sokuthi incwadi yokusetjha ikhutjhwe namkha ingakhutjhwa. Iimphathimandla ezithunyiweko zinawo amandla wokukhupha incwadi yokusetjha, ngalokho-ke amapholisa akangazazi ukusebenzisa lendlela ukuthola incwadi yokusetjha, khulu khulu nakunganamarhistradi otholakalako ngesikhatheso. Incwadi yokusetjha ekhutjhwe ngumarhistradi nesiphathimandla esithunyiweko ziyafana, ziyalingana nangamandla. Kungcono ukusetjha ngencwadi yokusetjha ekhutjhwe siphathimandla esithunyiweko kunokusetjha ngaphandle kwencwadi.
kunezinto ezithileko ezibalwako emlandwini esele wenziwe namkha loyo osarerwako namkha ezingaba bufakazi ekwenziweni komlandu loyo; isigaba 20 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi; begodu izintwezo ziphethwe mumuntu othileko namkha zisendaweni ethileko.
Incwadi yokusetjha inikela imvumo yokuyokusetjha umuntu othileko namkha umuntu othileko, kufunwa into namkha izinto ezithileko.
Incwadi yokusetjha ilayela bona ngiyiphi indawo namkha iindawo ekufuze zisetjhwe.
Incwadi yokusetjha ilayela bona ngubani ekufuze asetjhwe (lapha-ke kungatjhiwo nabantu abangahle batholwe endaweni la kuthiwe akuyokusetjhwa khona).
Isetjho elikhutjhelwe incwadi yokusetjha kufuze bona lenziwe kusemini, ngaphandle-ke kokuthi kutjhiwo ngenye indlela, ngemva kobana ilunga liveze amabanga wobana kungani kuyosetjhwa ebusuku.
Incwadi yokusetjha ayiphelelwa mamandla kungakasetjhwa la kufuze kuyokusetjhwa khona namkha ibulawe mumuntu oyikhuphileko namkha ibulawe ngomunye onamandla alinganako naloyo oyikhuphileko.
Emveni kobana sekusetjhiwe, ikhophi yencwadi yokusetjha kufuze bona inikelwe umuntu ophulelwe amalungelo ngesetjhelo. Loyo-ke kuvamise bona kube mnikazi wendawo namkha kube mumuntu ohlala endaweni esetjhwako leyo, namkha kube mumuntu obekasetjhwa.
Incwadi yokusetjha isetjenziswe ngokuya kwemibandela ebekwe kiyo.
Kuyikambiso esetjenziswako-ke bona isetjho kufuze lenziwe phambi komnikazi wendawo esetjhwako namkha phambi komuntu ohlala endaweni esetjhwako leyo.
Umnqopho womsebenzi lo kubonisana ngesetjho lencwadi.
Bonisanani ngokuthi yini okuzakuba sencwadini yokusetjha.
Bona iimphathimandla zikuthathela phezulu kangangani ukwephulwa kwamalungelo womuntu wokuziphilela ipilwakhe yangeqadi kufakazelwa mibandela yesigaba 28 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi. Isigabesi sithi ipholisa eliphambana nalokho okutjhiwo yincwadi yokusetjha, namkha elisetjha namkha lithumbe ipahla ngaphandle kokunikelwa amandla wokwenza njalo lizakutholwa linomlandu wobulelesi. Ungazimbi wegadango elinjalo elingekho emthethweni naye unelungelo lokuthi angayowamangalela amapholisa.
Isigaba28 asiyibali imilandu engahle ithweswe ipholisa elisetjhe indawo ngokungasimthetho namkha elithumbe ipahla ngokungasimthetho. Imilandu ekungammangalelwa ngawo amapholisa aphule umthetho njalo kungaba mlandu wokulimaza, wokubetha, wokona ipahla kanye newokweba.
Elinye ikhandelo kukobana isigaba 35 somThethosisekelo sithi ubufakazi obutholwe ngokwephula ilungelo elisemthethwenisisekelo kufuze bona bubekelwe ngeqadi bungafakwa ekugwetjweni komlandu, nakube ukuvunywa kobufakazobo kuzakwenza ukugwetjwa komlandu loyo kungakhambi ngendlela elungileko namkha nakube kuzakukhisimeza ikambiso yomthethobulungiswa. Lokhu-ke kutjho bona ubufakazi obunjalo angeze bavunywa ekhotho. Umphumela walokhu kungaba kbona ummangalelwa agcine atholwe anganamlandu.
Umnqopho womsebenzi lo kubonisana ngemiphumela yesetjho elingekho emthethweni namkha isetjho eleqa amandla wencwadi yesetjho.
Fundela abafundi isibonelwesi.
Emlandwini waka-S noMayekiso en Andere 1996 All SA 121 (C), ipholisa elaliphenya langena endaweni yommangalelwa wokuthoma ngaphandle kwencwadi yokusetjha labamba ipahla ethileko lapho, ekubalwa hlangana nayo neyayingesikhwameni sommangalelwa wesithathu. Ummangalelwa wokuthoma wavuma bona ingasetjhwa indawakhe, kodwana azange kube nobufakazi bokuthi nommangalelwa wesithathu naye wavuma bona isikhwama sakhe sisetjhwe. Ikhotho-ke yalawula bona isenzo sepholisa elasetjha lapho ngesamabomu nesokuphula ngabomu ilungelo lommangalelwa wesithathu lokuphila ipilwakhe yangeqadi. Ikhotho yabuye yalawula nokuthi abukho ubufakazi obabuhlanganisa ipahla eyathathwa ngesikhwameni nomlandu okuzwakala bona wenziwa, yabe yatjho nokutjho bona umnqopho wepholisa elabamba ipahla leyo kwakungeze kwaba kuvimbela ukubulawa kobufakazi obuphathekako.
Umthetho ovamileko nolungileko kbona kufuze kusetjhwe ngencwadi yokusetjha. Njengombana ukusetjha nokubamba ipahla kukukwephula amalungelo womuntu wangeqadi, umthetho othi kufuneka incwadi yokusetjha ukusetjha indawo namkha umuntu uyindlela ehle khulu yomthetho yokuvikela ukwephula kwelungelwelo. Umthetho lo ufuna bona amaqiniso akhona kufuze bona athome aqalwe mumuntu ongathathi hlangothi nonokuziphendulela okuhle ezintweni azenzako, ekuyena kufuze bona athathe isiqunto sokuthi liyezwakala na ibanga lepholisa lokuthi likholwa bona kuyinto efaneleko ukusetjha nokubamba ipahla. Nokho-ke lelivikeleko leqiswa amehlo lokhuya nakusetjhwa ngaphandle kwencwadi yokusetjha, kuthiwe bekungeke kukghonakale bona itholakale incwadi yokusetjha, ngaleyindlela-ke bekubonakale ungathi isetjhwelo lingelilungileko. Nasilinganisako, lokhu kwenzeka ebujameni bezinto la kufuneka khona igadango lamsinyana ukuqiniseka bona ubufakazi abubulawa. Ngesibanga yalokhu-ke, sikhona isibonelelo esenziweko salokhu, njengakusigaba 22 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi, isibonelelo esivumela ukusetjhwa kwendawo namkha umuntu ngaphandle kwencwadi yokusetjha.
Amapholisa kufuze bona umuntu amsetjhe nakambophako. Lokhu-ke kwenzeka ngaphandle kwencwadi yokusetjha, ngalokho-ke akukho emthethweni. Isigaba 23 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi sibonelela ngokusetjhwa komuntu obotjhiweko kunye neendawo, nakube umsolwa ubotjhwe ngaphasi kobujamo obuthileko. Ibanga lalokhu kuphephisa ubujamo bezinto, nokuvikela umuntu obotjhiweko bona angazilimazi, nokuvimbela bona ipholisa namkha nanyana ngubani omunye bangalinyazwa, kunye nokuthola ubufakazi ngomuntu obotjhiweko.
Nanyana iimfuneko zokusetjha ngaphandle kwencwadi yokusetjha zifana nje nalokha umuntu nakasetjha ngencwadi, amakhotho avamise ukuziphatha ngendlela engafaniko iindaba zakhona, begodu enza neqiniso lokuthi zoke iimfuneko zizalisekile umuntu nakasetjha ngaphandle kwencwadi. Nakusetjhwe ngaphandle kwencwadi, ikhotho ivamise ukuba nesandla esiqinaqinileko, ngombana isetjho elinjalo kutjho bona lenziwe ngaphandle kwesiqhema esizijameleko ekuthathweni kwesiqunto.
Umnqopho womsebenzi lo kubonisana ngokusetjha ngaphandle kwencwadi yokusetjha.
Emlandwini waka-S noMotloutsi 1996 SACR 78 (C), ikhotho yaqunta bona nakube kunesiphathimandla esithunywako, ukutlhogakala kwakamarhistradi ukunikela incwadi yokusetjha angeze kwamukeleke njengebanga lokungakayitholi incwadi yokusetjha.
Isigaba 22 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi: Ubujamo La Ipahla Ingabanjwa Khona Ngaphandle Kwencwadi Yokuksetjha.
Ipholisa lingasetjha nanyana ngubani, lisetjhe nanyana kukuphi, ngaphandle kwencwadi yokusetjha, ukube linqophe ukubamba nanyana ngimuphi umhlobo wepahla ekukhulunywa ngayo kusigaba 20.
a. nakube umuntu ekufuze asetjhwe namkha ekufuze kusetjhwe indawakhe uyavuma bona kusetjhwe, avume nokuthi ibanjwe ipahla efunekako leyo, namkha nakube umuntu ongavuma bona kusetjhwe indawo uyavuma bona nangambala akusetjhwe, avume nokuthi ingabanjwa ipahla efunekako lapho; namkha b.
Ukuriyada kokutholakala kwencwadi yokusetjha leyo kungafadalalisa umnqopho wesetjhwelo.
Soke isikhathi, nakusetjhwako nanyana kubanjwa ipahla kufuze bona koke lokho kwenziwe ngokucabangela isithunzi somuntu. Lokhu-ke kutjho bona abantu kufuze ubaphathe ngehlonipho, ngokunjalo nepahla nayo kufuze bona uyiphathe ngehlonipho, begodu akukafaneli bona kwenziwe umonakalo nokudungeka kwezinto ngento engekho. Igadango elihle kuphatha abanye abantu ngendlela wena ongafuna ukuphathwa ngayo. Lokhu-ke kukhambisana nesigaba 10 somThethosisekelo. UmThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi nawo unemihlahlandlela eqinisekisa bona koke isetjho nokuthunjwa kwepahla kuyayizalisa imibandela yokuhlonitjhwa kwesithunzi somuntu (isigaba 29 somThetho wemiLandu yobuLelesi).
Umuntu kufuze bona asetjhelwe ngemsitheleni, nakukghonakalako, nakasetjhwa emzimbeni. Lokhu-ke kwenzelelwa ukuvikela isithunzi somuntu. Nakube akunapholisa lomfazi ukusetjha abantu besifazi, ipholisa eliduna lingabawa nanyana ngimuntu umuntu wesifazi hlangana nabantu bomphakathi bona alisetjhele umuntu omfazi ekufuze asetjhwe lapho.
Ukusetjha umuntu udlulele nezithweni zakhe zangasese (njengesitho sobufazi nesitho sangemva sokuzithuma) kufuze bona kwenziwe ngudorhodera kwaphela. Isetjho elinjalo lingenziwa kwaphela nakube kunamabanga azwakalako enza kukholakale bona ipahla efunwako ekukhulunywa ngayo kusigaba 20 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi ingaba sezithweni zangasese namkha ezithweni ezifihlekileko zomuntu osetjhwako.
Isigaba 29 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi.
Umsebenzi wokusetjha umuntu newokusetjha iindawo kufuze bona wenziwe ngehlonipho nangepatho ehle, kanti-ke umuntu wesifazi kufuze bona asetjhwe ngomunye umuntu wesifazi kwaphela, begodu nakube akunapholisa elimfazi, umuntu osetjhwako loyo angasetjhwa nanyana ngimuphi omunye umuntu wesifazi ongabawiwa lipholisa ukwenza njalo.
Ipholisa elingasetjha umuntu namkha indawo ngokusemthethweni, namkha elingangena endaweni nanyana ngiyiphi kobanyana liyokuthola ubufakazi lingasebenzisa amandla anele kwaphela ukwehlula loyo namkha labo ekungenzeka bona balinga ukulivimba bona lingasetjhi godu lingangeni (isigaba 27 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi). Lokhu-ke kutjho bona ipholisa lingasebenzisa kwaphela amandla alingeneko afunekako ebujameni obuthileko. Ukulingana okufunekako kutjho bona musa ukusebenisa amandla nakube akunasidingo sokobana uwasebenzise. Ungasebenzisa amandla afunekako anele nalingene ukwehlula loyo osuke asendlelenakho ngombana alinga ukukuvimba namkha ukunghanghabala bona ungene la ufuna ukungena khona (isigaba 13 somThetho wamaPholisa wakwa-SAPS: Amandla amancancazana).
Ngokwesigaba 27 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi, ipholisa livumelekile ukusebenzisa amandla aneleko, ukungena endaweni ukuyokusetjha. Ngaphambi kobana kungasetjenziswa amandla, ipholisa kufuze bona likhulume ngokuzwakalako lifune ukungena lapho, litjho nokuthi kubayini lifuna ukungena endaweni leyo. Ipholisa livumelekile bona liphule umnyango namkha ifesidiri bona likghone ukungena. Nokho-ke nakube akunasidingo sokobana lisebenzise amandla, alingawasebenzisi vele.
Kukhona-ke la izinto zikhanjiswa khona ngendlela ehlukileko. Nakube ipholisa linebanga elizwakalako lokukholwa bona into efunwako esetjhwenelo ingahle imotjhwe namkha ilahlwe nakube ukungena kufunwa ngokuzwakala begodu nebanga lokungena liyatjhiwo, ilunga lingasebenzisa amandla aneleko ngokukghonekako. Lokhu-ke kwenzeka nakube into esetjhwako / efunwako leyo yinto encancani, namkha nakube intoleyo isidakamizwa esincancani esingamotjhwa namkha silahlwe lula, njengokuthi nje siphoselwe edreyinini sikhambe namanzi namkha siginywe, namkha nakube ipilo yamapholisa ingena engozini ngokukokoda kwawo, njengokuthi nje amapholisa lawo nakaziko bona umuntu ongaphakathi unesigidi. Lomehluko-ke waziwa ngokuthi yindinyana yokungakokodi.
Umnqopho womsebenzi lo kubonisana ngokusetjenziswa kwamandla ekusetjhweni kwendawo kobanyana kuzokuthunjwa ipahla.
Bonisanani ngemithethokambiso esetjenziselwa ukusetjha nokuthumba ipahla.
Amanothi ngesetjho nangokuthumba ipahla.
ISigaba 23 somThetho weKambiso yemiLandu wobuLelesi Sinikela ipholisa amandla wokusetjha umuntu obotjhiweko lithumbe nepahla ezakutholakala kuye ekukhulunywa ngayo kusigaba 20 somThetho weKambiso yemiLandu yobuLelesi. Nakube ukusetjenziswa kwamandla kuyafuneka, angasetjenziswa amandla alingeneko. Nakwenziwa koke lokho-ke nokho kufuze bona kuhlale kukhunjulwa imithetho ephathelene nokusetjhwa kwabantu emzimbeni bekufike nezithweni ezifihlekileko.
Umthetho othi akusetjenziswe amandla amancazana kufuze bona uhlale uhlonitjhwa. Nakube akunamandla afunekako ukuthumba ipahla, musa ukuwasebenzisa.
Ngomnqopho wokwenza isetjho ngokwalo.
Amandla kufuze asetjenziswe kwaphela nakube umuntu oqalene nepholisa unghanghabala ngekani; nakhona lapho amandla kufuze asetjenziswe ngombana sekubhalelwe woke amanye amaqhinga ipholisa elingawasebenzisa. Ukusetjenziswa kwamandla kuba semthethweni kwaphela nakube isetjho lisemthethweni. Khumbula, nakube akunasidingo sokusebenzisa amandla, musa ukuwasebenzisa.
Awukwazi ukuphula ilayi ivuleke ufuna umlelenjani. Awukwazi ukuphula isimumathi esikhanyelako la into engaphakathi kwesimumatheso ihlezi ebaleni ibonakala kuhle khona ngaphandle kokuphula.
Setjha kwaphela la kunokwenzeka khona bona itholakale ipahla efunekako (Isibonelo: Umabonwakude angeze angena ngebhokisaneni lejuwelari).
Isetjho kufuze lenziwe ngemva kokuphuma kwelanga, nangaphambi kokutjhinga kwelanga, ngaphandle-ke kobana mhlamunye incwadi yesetjho ikhuluma ngenye indlela ehlukileko.
Nikela umnikazindawo esetjhwako ikhophi yencwadi yokusetjha nakayifunako, ngemva kobana kusetjhiwe.
Incwadi yokusetjha ingasetjenziswa kanye kwaphela.
Ukwephulwa kwamalungelo womuntu la kusetjhwa khona namkha yena osetjhwako kufuze bona kuncitjhiswe kube phasi khulu khulu, ngokulawulwa bujamo bezinto balapho.
Amandla angasetjenziswa kwaphela nasele kubonakala kubhala, ingasekho enye into engenziwa.
Bona umnqopho womThethosisekelo ayisikho ukuvimbela ukuphenyisiswa kwemilandu, kodwana kuvikela amalungelo asisekelo wabantu boke.
Kunevidiyo ye-10 lemizuzu NgeSetjho NangokuThumba Ipahla.
Tjengisa ividiyo ekhuluma ngokusetjha nangokuthumba ipahla.
Isigaba esimalungana nokuSetjha nokuThumba ipahla iza ngaphambi kwengcenye ekhuluma ngokuPhenywa kobuLelesi evidiyweni.
Umnqopho womsebenzi lo kurhunyeza isifundwesi, nokuphendula yoke imibuzo engakaphendulwa.
Ngemva kokubukela ividiyo, nikela isikhathi sokubonisana ngayo, bese wenza isirhunyezo salokho.
Imibuzo ingaba lisizo ukudosa lelihlelo lokubonisana.
c. ipahlabo ingathunjwa; begodu d. ilungelo labo lokuthintana nokukhulumisana nabakhulumisana nabo ngeqadi lingaphulwa.
izintwezo ziphethwe mumuntu othileko namkha zisendaweni ethileko.
Incwadi yokusetjha izakunikela amandla wokusetjha umuntu othileko namkha iindawo ezithileko, kufunwa ipahla ethileko namkha izinto ezithileko.
Incwadi yokusetjha ikhomba iindawo ezithileko ekufuze bona zisetjhwe.
Incwadi yokusetjha ikhomba umuntu ekufuze asetjhwe (lapha-ke kungabalwa nanyana ngubani otholakala endaweni ekufuze isetjhwe).
Incwadi yokusetjha isetjwenziswa emini (kusetjhwa emini), ngaphandle-ke kokuthi mhlamunye kutjhiwo ngenye indlela.
Incwadi yokusetjha ihlala isebenza beyisetjenziswe namkha icinywe mumuntu oyikhuphileko namkha onamandla afanako naloyo oyikhuphileko.
Ikhophi yencwadi yokusetjha kufuze bona inikelwe umuntu ilungelo lakhe elingahle lithinteke, ekuvamise bona kube mnikazi namkha umuntu ohlala endaweni la kuyokusetjhwa khona.
Incwadi yokusetjha kufuze bona isetjenziswe kwaphela ngokulandela imibandela etjhiwo kiyo incwadi.
Incwadi yokusetjha isebenza kanye kwaphela.
Setjha kwaphela eendaweni la kunokwenzeka khona bona zitholakale izinto ezifunekako.
Isetjho kufuze lenziwe emini ngemva kokuphuma kwelanga, nangaphambi kokutjhinga kwelanga ngaphandle-ke kokuthi kutjhiwo ngenye indlela.
Nikela umnikazi wendawo esetjhwako namkha ohlala kiyo ikhophi yencwadi yesetjho nakayifunako, ngemva kokusetjha indawo leyo.
Nokho-ke incwadi yokusetjha kufuze bona itjengiswe umuntu ohlala lapho namkha umnikazi wendawo esetjhwako leyo, ngaphambi kobana kuthonywe kusetjhwe, nakube umuntu walapho ukhona.
Kuyikambiso elungileko bona kusetjhwe umnikazindawo namkha umuntu ohlala endaweni leyo akhona naye.
Kufuze kulingwe ngesikhathi soke bona ukuphulwa kwamalungelo womuntu ekusetjhwa indawakhe kube kuncancazana, ngokulawulwa bujamo bezinto.
Amandla angasetjenziswa kwaphela nakube vele nakanjani kufuzile asetjenziswe.
Tlola iimbonelo zamalungelo angaqinteliswa ngesetjho nangokuthumba ipahla.
Fundisisa indinyana yokuqintelisa ekhasini 6 lencwajana yokusebenzela bese uyahlola bona isetjho nokuthumba ipahla kungathathwa njengokuphulwa kwamalungelo womuntu okulungileko na.
Bonisanani ngalokho ekufuze kube sencwadini yokusetjha.
umthethokambiso wokulungileko nokulingana (igadango lokuphathwa kuhle ngomthethobulungiswa); kunye nendima yePhiko lamaPholisa eliLalela iinLilo ngamaPholisa (i-ICD) ekuqinisekiseni ukuziphatha kuhle kwamapholisa ngokukhambisana nomThethosisekelo.
Umnqopho womsebenzi lo kunikela iminqopho yesifundwesi.
Fundela abafundi iminqopho yomsebenzi lo.
Babuze bona bayayizwisisa na iminqopho le.
Bahlathulule yona la kufuneka khona.
AmaLungelo wobuNtu ngewomuntu woke eSewula Afrika, ngitjho namapholisa imbala. Elinye nelinye ilungelo lobuntu likhambisana nokuziphendulela. Enye ingcenye yokuziphendulela kwawo woke amalungu webutho lamapholisa lakwa-SAPS, njengombana liliphiko lomBuso nje, kuhlonipha nokuvikela isithunzi sobuntu kibo boke abantu kunye nokubabalela amalungelo wabo boke abantu. AmaPholisa athwele umsebenzi osibopho wokusebenzela umphakathi nokwenza umsebenzawo ngokuzihlonipha nangendlela ekusebenza ngayo abantu abawufundiselweko umsebenzi.
Bawa abafundi bona bafunde isigaba 7 somThethosisekelo, iNcwajana yokuSebenzela ikhasi 5 bese babonisane ngalokho okutjhiwo sigabesi.
Ngaphambi kobana udlale ividiyo, tjela abafundi bona babukele ividiyo le ngomkhumbulo wokuphulwa kwamalungelo wobuntu. Abacabange godu nangokuthi ukuphulwa kwamalungelo wobuntu la kuzakuthikameza njani ukuziphatha kwamapholisa nendima yabokhomanda bamapholisa wakwa-SAPS.
Badlalele ividiyo yokuZiphatha / Imithetho YamaPholisa NokuPhathwa Kwawo.
Ngemva kokubukela ividiyo, babuze ngekade bakubukele, ngokusebenzisa indlela egegako, ubabuze ngamunye ngamunye bona bacabangani ngevidiyo ebebayibukele malungana namalungelo wobuntu nomsebenzi wobupholisa.
Ukukhandela ubulelesi ngepumelelo elizweni leSewula Afrika ngaphandle kokwephula amalungelo wobuntu kufuna ibutho lamapholisa elinemithetho emihle yokuziphatha. Ukuphulwa kwamalungelo wabantu mapholisa kuzakuhlala kuthathwa njengomlandu omumbi wokungaziphathi kuhle, ngalokho-ke kuzakuhlala kuphathwa ngesandla esiqine mbala.
Ukurhobela isandla somthetho (ukufihla ubulelesi).
Ubufakazi obutholakele ngesibanga sokwephulwa kwamalungelo wobuntu bungatjhiywa, kanti-ke lokho kungabangela bona abantu abanemilandu bahlanjululwe.
Ipholisa elibhalelwe kuhlonipha amalungelo wobuntu lizakuthathelwa amagadango wokukhalinywa.
Lizakuvulelwa umlandu ipholisa.
Lingaqotjhwa khonokho ipholisa qala isigaba 361 somThetho wamaPholisa wakwa-SAPS: Nakube ligwetje ukuyokudosa ejele langavunyelwa ihlawulo.
UmBuso ungavulelwa umlandu wombango.
Ukwemukwa kwelungelo lokujanyelwa mBuso (ukujanyelwa magqwetha womBuso) emlandwini wobulelesi (lokhu-ke kutjho bona ipholiselo kuzakufuneka bona lizibonisele bona lilithathaphi igqwetha, nokuthi lilithola njani, begodu kufuze bona lizibhadalele lona).
Ukwemukwa kwepholisa ilungelo lokujanyelwa mbuso emilandwini yombango (lokhu-ke kutjho bona ipholiselo kuzakufuneka bona lizibhadale zoke iindleko zomBuso: iindleko zomonakalo, neendleko zamagqwetha).
Amapholisa weenkhundla eziphakemeko azakubekwa umlandu ngokwephulwa kwamalungelo wobuntu nakube amalungelo lawo ephulwa zisazi, namkha nakube bekufuzile zazile ngokwephulwa kwawo kodwana azange zenze litho ngalokho.
AmaPholisa kufuze bona athole ukulitjalelwa ekutjhutjhisweni namkha ekuthathelweni amagadango wokukhalinywa nakale imilayo engekho emthethweni ebuya eenkhulwini ezongameleko.
Ipholisa alikwazi ukuvika ngokuthi liphule amalungelo wobuntu bona batjho belisenza elikuthunywe sikhulu salo.
livimbe ipholisa elilibona liphula amalungelo, lilitjele bona elikwenzako akukalungi; namkha / begodu libike isenzweso kukhomanda walo namkha kesinye isikhulu samapholisa; namkha / begodu libike isenzweso esikhulwini esiphethe iindaba zokukhalinywa kwamapholisa; namkha / begodu libikele iPhiko eliLalela iinLilo ngamaPholisaa (i-ICD); namkha / begodu libikele iKomitjhini yamaLungelo wobuNtu, namkha / begodu libikele umVikeli womPhakathi ngesenzweso.
Nayikuthi ukwephulwa kwelungelo lobuntu ngalendlela kubuye godu kube mlandu wobulelesi, kufuze kuvulwe idokhethi yomlandu loyo.
Iphenyo lokukhalinywa kufuze bona libe msinyana, liphenyisise, begodu lingathathi ihlangothi. (Akunasidingo sokobana kulindelwe ukuqedwa kwephenyo lemilandu yobulelesi).
Iphenyo la kufuze bona lifune ukuthola abongazimbi bona bobani, lithole belibulunge ubufakazi, lithole abofakazi, lithole unobangela wokwenziwa komlandu, lithole nokuthi lenziwe njani umlandu, kuphi, nini, bese kutholakala nabenzi bomlandu loyo bese bayabotjhwa.
Indawo la kwenzeke khona umlandu kufuze bona iphathwe ngokutjheja nangokuyelela.
I-ICD ingaphenya ngesililo, khulu khulu nakube sililo esiphathelene nokufa komuntu asekuvalelweni, afa ngesibanga sesenzo samapholisa. I-ICD ingathumela isililweso emapholiseni kobanyana aphenye ngaso, bese yona-ke ibeka ilihlo bona kuphenywa njani. Ekupheleni kwephenyo, i-ICD ingenza iimphakamiso zokuthi ipholisa igama lalo elibalwako esililweneso lingavulelwa umlandu wobulelesi namkha lingathathelwa amagadango wokukhalinywa na.
ngokufakazela ukuthembeka kwamapholisa emizameni yawo yokulinga ukutjhugulula umsebenzi wamapholisa ngendlela yokuthi umphakathi uzowahlonipha amapholisa, uhloniphe nomsebenzawo; begodu nangokulekelela ekuletheni amatjhuguluko kwa-SAPS ngendlela yokuthi i-SAPS izokuba liphiko elifanele ukuhlonitjhwa mphakathi, befuthi nangambala eliyitholako ihlonipho leyo emphakathini, ekukhandeleni nekulweni nobulelesi.
ngokusebenza ngeenlilo ezenziwe ngamapholisa ngendlela elungileko neqalelela amahlangothi woke ngaphandle kokukhetha.
Umnqopho womsebenzi lo kukwenza amapholisa acabange ngokuphulwa kwamalungelo wobuntu mapholisa, nokubonisana ngemiphumela yokuphulwa kwamalungelo lawo.
Hlukanisa abafundi ngeenqhema ezingadluliko ebantwini aba-5.
Bawa esinye nesinye isiqhema bona senze lokhu okulandelako: Sebenzisa ithranspharensi: Umsebenzi 7.
Tlola lokho ekufuze kwenziwe lipholisa nalibona kwephulwa ilungelo lobuntu.
Tlola izinto ezingenzeka ipholisa nalephula amalungelo wobuntu.
Bawa esinye nesinye isiqhema bona senze isibonelo sinye ngalokho ekufuze kwenziwe lipholisa. Bawa iinqhema zoke beziphelele. Buyelela godu ukhambe ngayo ikambiso leyo sewufuna iimbonelo zemiphumela yepholisa eliphula amalungelo wobuntu kwanjesi.
Bawa omunye wabafundi ukutlola phasi lokhu efliptjhatini namkha ebhodini.
Vala ikulumakho ngokubonisana kwalokhuya nalokhuya.
Nakuphenywa ngokwephulwa kwamalungelo wobuntu, iphenyo kufuze lenziwe msinyana, lenziwe kuhle, lenzisiswe, begodu lenziwe ngaphandle kokukhetha. Lokhu-ke kusisekelo sesenzo sezokuphatha esilungileko.
Isenzo sezokuphatha esilungileko iTjhejuli 6, I-Ayithemu 232b yomThethosisekelo.
d. lokuthola isenzo sezokuphatha esifaneleko nasiqala ibanga elinikelwe ngesenzweso lapho elinye lamalungelwakhe lithinteka namkha lisengozini khona.
Lokhu-ke kutjho bona kufanele kube nebanga elizwakalako nelihle lesenzo sezokuphatha esizakuthathwa (isibonelo, ukujamisa, amagadango wokukhalima, ukudlulisa, ukuphakanyiselwa esikhundleni somsebenzi esiphezulu, njll.).
Lokhu-ke kutjho bona woke amagadango wezokuphatha kufanele kube ngalungileko ngokwekambiso. Lokhu kutjho bona imithetho yobulungiswa bemvelo kufuze bona ihlonitjhwe.
linikele ithuba lokubeka yalo indaba.
ngokuthembeka; kunye nangaphandle kokukhetha nokutjhigamela ngancanye.
Umnqopho womsebenzi lo kukwenza amapholisa acabange ngendima ye-ICD ekuqinisekiseni bona amapholisa ayawaphumelelisa amalungelo wobuntu.
Qedelela ngezinto zoke, lokhuya nalokhuya.
Akhe utjho eminye imihlobo namkha ezinye iindlela zokwephulwa kwamalungelo wobuntu kwa-SAPS ozaziko.
Iimbonelo zokuphulwa kwamalungelo wobuntu: Ukuziphatha Namba 1.
Ukubhalelwa kuhlonipha amalungelo wobuntu kungabanga lokhu okulandelako: Ukuziphatha Namba 2.
IPhiko eliLalela iinLilo ngamaPholisa - i-ICD.
Incwajana Yelwazi 7.
Umnqopho womsebenzi lo kurhunyeza isifundwesi, nokuphendula nanyana ngimiphi imibuzo eseleko.
Imibuzo le ingasiza ukukhambisa isifundwesi, isize nokuveza bona ngiziphi iindaba ezisaleleko kwangakhulunywa ngazo.
Ukurhobela isandla somthetho (ukufihla umlandu).
Ubufakazi obutholakele ngesibanga sokwephula kwamalungelo wobuntu angeze bamukelwa, kanti-ke lokho kungabangela bona abantu abanemilandu bahlanjululwe.
Lizakuvulelwa umlandu ipholisa.
UmBuso ungavulelwa umlandu wombango.
Ukwemukwa kwelungelo lokujanyelwa mBuso (ukujanyelwa magqwetha womBuso) emlandwini wobulelesi.
Ukwemukwa kwepholisa ilungelo lokujanyelwa mbuso emilandwini yemibango.
IPhiko eliLalela iinLilo ngamaPholisa (i-ICD) yihlangano yomthetho elawulwa zizakhamuzi, eyasungulwa ngokweSigaba 222 somThethosisekelo wesiKhatjhana (umThetho wenomboro 2000 ka-1993) neSahluko 10 somThetho wamaPholisa weSewula Afrika (umThetho wenomboro 68 ka-1995).
Kuphuhlisa nokukhuthaza ukuziphatha okuhle emapholiseni.
Ngokuveza indlela evulela izakhamuzi ukuba nelizwi ekuqalaneni neenlilo.
Ngokuphambukisa iinsolo ezingekho/ezinganasisekelo ngamapholia.
Ngokufakazela ukuthembeka kwamapholisa emizameni yawo yokutjhugulula umsebenzawo abe ahlonitjhwe mphakathi.
Ngokulekelela ukutjhugulula umsebenzi wamaPholisa ube yihlangano efanele nethola ukuhlonitjhwa, beyisekelwe mphakathi ekukhandeleni nekucitheni ubulelesi.
ukuqalana neenlilo zamapholisa ngendlela elungileko neqalelela amahlangothi woke ngaphandle kokukhetha.
Emalungana nokufela komuntu ekuvalelwenii namkha ngesibanga sesenzo samapholisa.
Emalungana nokuba nesandla kwamapholisa ebulelesini njengokudlelezela, ukweba, nokulimaza abantu ngokubabetha.
Emalungana nokuziphatha kwamaPholisa okwalelwe miThetjhwana yebuPholiseni njengokuliselela umsebenzi nje, namkha ukubhalelwa kukhambisana neRhelo lokuziPhatha kwamaPholisa.
Nanyana i-ICD ilinga ukuphenya yoke imilandu nokungaziphathi kuhle ekuzwakala bona kwenziwe amaPholisa wakwa-SAPS, umThetho omalungana nalokhu uyayivumela i-ICD bona eminye imilandu idluliselwe kwa-SAPS kobanyana iyokuphenywa khona. Malungana nemilandu leyo ethunyelwa ukuyokuphenywa yi-SAPS, i-ICD ingabeka ilihlo iqale bona likhamba njani iphenyo ngemilandu leyo. Laphokhunye i-ICD ibeka ilihlo ephenyweni ngokubeka imihlahlandela okufuze ilandelwe ephenywenelo.
Incwajana Yelwazi: IPhiko eliLalela iinLilo ngamaPholisa i-ICD.
<fn>nde_Article_National Language Services_INYANGA YAMAFA 2004.txt</fn>
UmNyango wezobuKghwari namaSiko, ngokuvumelana kwaboNgqongotjhe bomBuso ophakathi naboSo/Nomkhandlu abaphathelene namasiko emhlanganweni wabo we-MINMEC wangoMatjhi 2004, bathatha umqondo othi UkuThabela amaFa Wethu aPhilako (Lokho esikuPhilako) emnyakeni weTjhumi weNtando yeNengi.
Lomqondo uzakukhamba iminyaka emithathu ezako ezakuphela ngoSeptemba 2007. UmNyango uhlose ukusebenzisa kuhle iNyanga yamaFa njengento embono wesikhathi eside yokubuthelela, ukubulunga, ukuvikela, ukuphuhlisa nokusabalalisa amafa aphilako/amafa wamasiko angathintwako.
Kuqakathekile ukutjheja bonyana lokho umthethomgomo nemitlolo yomthetho yeSewula Afrika okubiza ngokuthi mamafa aphilako iphasi loke (UNESCO) likubiza ngamaFa aPhilako angaThintwako. Ngokutlanywa muva nje kwesiVumelwano seenTjhabatjhaba sokuTlhogonyelwa kwamaFa angaThintwako, umukghwa omutjha uragela phambili ngebelo elikhulu lapho izazi zamafa nabasebenza kezamafa bathoma ukusebenzisa amaFa aPhilako namaSiko wamaFa angaThintwako ngokudlhegana. Nayikuthi umuntu ukhuluma ngokuphila namafa kuzwisiswa bonyana ikulumiswano iphathelene namasiko wamafa angathintwako namafa athintwako.
Ihlathululo njengombana ivezwe emThethweni wesiTjhaba womKhandlu wamaFa (umThetho wenomboro 11 ka-1999) nemThethweni wesiTjhaba wemiThombo yamaFa (umthetho wenomboro 25 ka-1999).
Nendlela mazombe eya etjhebiswaneni lemvelo, lomphakathi nezokuhlalisana.
Ngeminqopho yesivumelwanesi amafa wamasiko angathintwako atjho imikghwa, ubujameli, ukuzwakalisa, ilwazi, amakghono - kanye nezinto, imisebenzi yobukghwari (artefacts) neenkhala zamasiko ezikhambisana nalokhu imiphakathi, iinqhema begodu kobunye ubujamo, abantu abakuthatha njengehlangothi lamafa wamasiko, adluliswa ukusuka esizukulwaneni sinye ukuya kwesinye, yenziwa miphakathi neenqhema ukuqalana nemvelo nomlando wabo, ukuphilisana kwabo nemvelo, begodu kubanikela ngomuzwa wokuzazi neragelo phambili, ngakho kuthuthukise ukuhlonitjhwa kokwehlukana ngokwamasiko nekghono lokutlama lomuntu. Ngomnqopho walesi siVumelwano, itjhejo lizakunikelwa khulu khulu amafa wamasiko angathintwako njengombana kukhambisana neensetjenziswa zeentjhabatjhaba zamalungelo wobuntu ezifana neemfuno zokuhloniphana emiphakathini, eenqhemeni nebantwini mayelana netuthuko edzimeleleko.
a Amasiko acocwako nokuzwakalisa, okufaka hlangana njengesisetjenziswa samafa wamasiko angathintwako.
b Ubukghwari bemidlalo, imikghwa yekuhlaleni, iminyanya yamasiko neyethabo.
Iinhlathululo ezingehla (zombili ngokuya komthetho weSewula Afrika nomThetho weenTjhabatjhaba) zitjho pheze izinto ezifanako. Zihlanganiswa milando ecocwako, ukudlala, iminyanya yamasiko nelwazi lamatjhebiswano wemvelo, wemphakathini newezokuhlalisana. Lapho umuntu abona umehluko, akusi mumehluko ngokuya komhlobo kodwana ngokuya kwelimi. Ngakho ukusebenzisa imiqondo ngokudlhegana njengombana inengi lamaSewula Afrika lisenza akusikho ukwenza iphoso kodwana kuveza iindlela ezinengi umuntu angizikhethela kizo ukutjho yona yinye into leyo.
Amafa aphilako njengento ehlala itjhuguluka yeza ngaphambi kwesikhathi sama-emphera nokulawulwa kwezinye iinarha ngezinye. Kwakungilo begodu kusese lilemuko lokuphila lemiphakathi ehlukeneko ngeenkhathi ezihlukeneko zomlando. Linani loke lelemuko labo; indlela ebaqalana ngayo nokubeletha, ukukhula, ukukhula ngokuziphatha, umtjhado, ukuluphala nokuhlongakala; indlela ebathabela ngayo lamazinga wokukhula komuntu; indlela abaqalana ngayo nomtlhago nobuqhaka, bona bayakha njani iminotho yabo, bonyana bakwakha njani ukunzinza kwabo, bona baphilisana njani nebhoduluko labo lemvelo, bona bacoca njani iindaba zabo, bona bavuma njani nokugida, njll.
Umhlobo wamafa wokuphila esinawo ukufika namhlanjesi alihlangothi lelifa elibuya kibokhokho bethu esikhathini esingasoze sakhunjulwa. Amafa wethu asuka emilandweni ecocwako, eminyanyeni yamasiko, elwazini lamahlelo wendabuko abulungiweko; atjhugululiweko begodu asusa godu angezelela amanye amahlangothi ngebanga lokuthintana kwemiphakathi ehlukeneko yephasi ebeyihlukaniswe ziindawo nebanga lesikhathi. Lokhu kuthintana kuqiniswe khulu kuhlangana kwemiphakathi yephasi ehlukeneko okulethwe yitheknoloji yezokuthintana, mazinga andako wezokukhamba nokuvakatjha ngokunjalo ehlisa ibanga phakathi kwemiphakathi ehlukeneko.
ISewula Afrika isibonelo esihle somphakathi ohlanganise imihlobo ehlukeneko ebunjwa masiko wamafa anothileko nahlukeneko kungakho kunomqondo we-Rainbow Nation (okusiTjhaba semiHlobo eHlukeneko). Ngakho kuqakathekile bona umbuso wenze ibhoduluko elivumela ukuzwakalisa nokutjengisa ngemihlobo ehlukeneko yamaFa aPhilako weenqhema zoke zemihlobo. Lokhu kufanele kwenziwe ngendlela esekela imiqondo yomphakathi ongabandlululi ngokobutjhaba, ubulili, onekambiso yamalimi amanengi namasiko amanengi. Godu lokhu kufanele kwenzeke ebujameni bokulinga ukuphuhlisa ukwabelana ngelemuko lamasiko eenqhemeni ezihlukeneko ngombana kungokwabelanokhu nokuthabela amafa wethu ahlukeneko najayelekileko lapho sizakufikelela ukuzwana, ukwakha nokubumbana kwesitjhaba.
Kungaba kuhle nange zoke iinqhema zamasiko nazingabelana ngelwazi Iokutjhuguluka kobujamo, obehlakalele amafa wazo. Lokhu kungenzeka ngokuqala zombili izinto ezihlukeneko nezijayelekileko. Kuzakuqakatheka ukufunda bonyana lamasiko abelana njani ukwakha amasiko amatjha ahluke khulu, anobujamo obuhlukileko beSewula Afrika.
Kuhle khulu bonyana imithethomgomo nomthetho ethome ukusebenza ngemva kwaka-1994 yayitjhumayela ukuvuselelwa nokubulungwa kwamafa wamasiko wawo woke amaSewula Afrika, ngokunjalo kuphuhliswe amasiko weenqhema zoke zesitjhaba. IPhepha lokuBingwe nguRhulumende ngobuKghwari, amaSiko namaFa kanye nemithetho esuselwe kilo njengomThetho wesiTjhaba womKhandlu wamaFa (umThetho wenomboro 11 ka-1999) nomThetho wemiThombo yamaFa (umThetho wenomboro 25 ka-1999). Isitjengiso sombono obekelwe ukufikelela lomnqopho.
Iminyango yombuso, iinhlangano okungasizo zombuso, iinhlangano ezitholakala emphakathini nabantu bathome iinsungulo ezingakakhanjelaniswa ukubulunga nokwazisa ngamafa. Nanyana lokhu kwaziwa godu kuthatjelwa, indlela yokusebenzisana edoswa phambili mbuso namaqhinga atjhayelwa mphakathi iyafuneka ekwenzeni iqhinga elizeleko elizakudosa imikhumbulo yazo zoke izakhamizi zeSewula Afrika. Ihlelo kufanele lidlule ibuthelelo lezinto zamafa aphilako beligcine ngokuthuthukiswa komthethomgomo neensetjenziswa ezifuneka ekuvikeleni ihlelo (njengombana siqalene nokwenziwa kwalo into yokurhweba/umkhiqizo). Abadosiphambili/iinkutana/abavikeli bamafa aphilako nanyana kunemiraro eminengi abakghonileko ukugcina ilwazi eliqakatheke khulu, kufanele bafunyanwe bebanikelwe ukuhlonitjhwa okufaneleko.
Kukwenza indlela yokukhulumisana ngamaFa ezakunikela ngombono omkhulu mayelana nesihloko okuzakurholela ekwenziweni kwemithethomgomo nomthetho wokubulunga, ukuvikela nokuphuhlisa amaFa aPhilako.
Kukwenza ukusetjenziswa kwamafa aphilako kwaziwe khulu njengesisetjenziswa sokwakha isitjhaba, ukubuyisana kwesitjhaba, ukubumbana kwesitjhaba okuzakurholela ekwenziweni kwesithombe sokuzazi kwesiTjhaba seSewula Afrika.
Kukwenza amafa aphilako aziwe khulu nokubuthelela amaSewula Afrika malungana nenzuzo yezomnotho, hlangana nezinye izinto, ngezokuvakatjha.
Isitjhaba seSewula Afrika sibunjwa lilifa lesiko elihlukeneko nelinothileko. Ngilomphakathi weSewula Afrika umnyango ofuna ukuwubuthelela uwulethe emqondweni wamaFa aPhilako. Kunombono eSewula Afrika wokobana amaLanga wesiTjhaba agidingwa lihlangothi labantu abanzima kuphela eSewula Afrika. Lokhu kuphikisana nokwakhiwa, ukubuyisana nokubumbana kwesitjhaba. Ukukhulumisana kwethu namaqhinga wokumaketha kuzakufanela bona acatjangisiswe ngendlela amaLanga wesiTjhaba mazombe, khulu khulu namaLanga wamaFa adosa khulu umphakathi woke weSewula Afrika.
UmNyango wezobuKghwari namaSiko uhlongoza indlela ehlukileko nasiya eNyangeni yamaFa namaHlelo wamaFa ka-2004. Sihlongoza ukungasarageli phambili nomNyanya omKhulu wesiTjhaba ovame ukubanjwa e-Union Building namkha kenye indawo. Sifuna bona sibe neNyanga yamaFa neLanga lamaFa elingalawulwa mbuso ophakathi lapho amaPhrovinsi, aboMasipala, abaLawuli beeNdawo badlala indima ekulu eqhingeni lokuveza khona iNyanga yamaFa neLanga lamaFa, lokho okuzakuba nomphumela omkhulu emphakathini begodu kuzakwenza ikghono lokubuthelela umphakathi weSewula Afrika emkhumbulweni wokuphila ngokwamaFa. Sithemba bona sizakusebenzisa umqondo njengendlela yokufumana umbono omkhulu wokubuthelela, wokubulunga, ukuvikela nokuphuhlisa amaFa wethu aPhilako. Ngalomqondo, eminyakeni emihlanu ezako i-DAC ithemba bona izabe ihlome umthethomgomo nomthetho kanye nerhemo nebuthelelo lekhomphyutha lamaFa aPhilako namaFa wamaGugu, ngombana silahlekelwa mamaFa wamaGugu, ngamalanga.
Sihlongoza iimveke zokutjheja ezizakubeka phambili izinto ezihlukeneko zamaFa aPhilako. Abadlalindima abahlukeneko bazakunikela ngemininingwana yokobana bahlose ukuwafezakalisa njani amaqhinga abekelwe ukwenza bonyana amaFa aPhilako aziwe ngcono. UmNyango wezobuKghwari namaSiko uhlose ukwakha ukusebenzisana neHlangano yezokuRhatjha yeSewula Afrika (i-SABC) ukuqinisekisa bona kunokukhangisa okukhulu mayelana nomqondo namahlelo wawo, inyanga yoke.
Ngesebenziswano ne-SABC, isiqhema sokubonisana ngemiKghwa neLwazi leNdabuko/zamaSiko sizakuhlelwa. Umnqopho omkhulu kuzakuba kusebenzisa amafa wamasiko weSewula Afrika ukufaka isandla kilokho okubekwe phambili enarheni yoke okufaka hlangana ukulwa ne-HIV nentumbantonga, ukwehlisa ubulelesi, ukwakha ukuzazi kweSewula Afrika nokuvuselelwa kokuziphatha.
Ukwenza umqondo wemikghwa nelwazi lendabuko namasiko uhlale ukhona phakathi kwabatjha, kuqakathekile ukuveza ukuqakatheka nokusebenza kuhle kwalemikghwa namhlanjesi (abantu abatjha bangazuza njani ngawo ngakwezomnotho nokuhlalisana). Isibonelo, kungaba nokwenyuka ekusetjenzisweni kwezambatho zendabuko, izinto zokuzesa ubuso nokuzikghabisa, abantu abatjha abangazithatha njengethuba lokuzinikela amandla ngakwezomnotho nokuhlalisana.
AmaSewula Afrika aziwa ngamakghono neendlela zawo ezihlukileko endaweni yelwazi lamafa nemikghwa yendabuko namasiko, azakumenyelwa e-SABC abe anikelwe isikhathi sokwabelana ngelwazi nesitjhaba soke. Kufanele kugandelelwe elwazini lendabuko nemikghwa ukuqalana nokuqakatheke inarha yoke.
iinhlahla neendlela zokwelapha ukuzikghabisa ngokwendabuko nokwembatha umvumo wendabuko/wesintu nokugida okukhambisana nemikghwa yokuphila ehlukeneko neminyanya yesintu yokukhulisa efana nokubelethwa, izinga lokuphuma ebuntwaneni, umtjhado, ukuhlongakala, njll.
Leveke izakubunjwa mahlelo womvumo nokugida abekelwe ingasi ukutjengisa kuphela amahlelo womvumo nokugida kodwana nokuhlanganisa lokhu neendaba ezithileko, izehlakalo, iminyanya namkha iminyanya yesintu. Lokhu godu kuzakuba lithuba lokutjengisa bonyana umvumo nokugida kutjhuguluke kangangani ngokukhamba kwesikhathi emphakathini onamasiko amanengi nokobana amasiko ahlukeneko athelelene bunjani (ukweqa kwamasiko imikhawulo). Ibanga lokwenza lokhu kuqinisa amafa wethu esabelana ngawo angaba ngezinye zezakhiwo zethu zokwakha isitjhaba nokubumbana kwaso. Ngakho kuqakathekile bonyana abantu abadala basirhelebhe ukufikelela lombono wokuqinisekisa bona ukutlama komuntu eenkhathini ezihlukeneko zomlando kwenziwa kube kukhulu bekuthatjelwa ziinzukulwana zanjesi nezangomuso.
Okuqakatheke khulu, kuzakuba kukuzibandakanya kwemiphakathi yendawo ekutjengiseni ngomvumo wendabuko nokugida.
Kunomukghwa wokuyamanisa imikghwa nelwazi lendabuko namasiko, nesitjhaba sabantu sabantu abanzima enarheni le. Lokhu kuveze umbono ongasiwo wokobana eminye imihlobo akhenge ibe namasiko begodu nokuthi akhenge kheyiqalane nemiraro ezinye iintjhaba eziqalene nayo. Isibonelo, ukukhiqizwa kokudla, iinhlahla nezinto zokuzesa eminyakeni emakhulu eyadlulako kuhluke khulu kunalokhu kwanamhlanjesi. Lokhu kuyinto ejayelekileko kizo zoke iinqhema zemihlobo begodu kunengi esingabelana ngakho ngokuthi abokhokho bethu babelima njani kuhle, bonyana babewenza njani umlilo, babelemba njani igolide namadayimani, nokobana babebulunga njani ibhoduluko; bandise njani ifuyo, nokobana babezidlala njani iindima zababelethisi, babekhulisa njani abantwana, babesebenzisi njani izinto zokwezesa nokulungisa ubuso, njll. UmNyango, isibonelo, ungathanda ukubamba ikulumiswano ngokudla kwendabuko.
Ukudla kwendabuko e-Afrika kunepilo khulu begodu kuyathengeka kunalokho okufanako kwesikhuwa. Kodwana akhenge kuhlanganiswe ukutjengisa ikghono lakho lezakhamzimba nokuthengiseka.
Ukudla kwendabuko okufana nomrorho, imihlaza, i-tihove, i-semphemphe, i-potele, amathumbu nomrhoru neenselo ezifana nerhemere, akusimatshwayo kuphela wokuzazisa kwe-Afrika, kodwana ayindlela ethengekako nekulu yokuthola izakhamzimba.
Leveke ibekelwe ukuqalisisa nokuhlunga abantu namkha ukubonisana ngepumelelo yabantu abasebenze kuhle emahlangothini amanengi wamafa aphilako.
Sisebenzise umqondo weenkutana khona sizakwenza lula umqondo wamaGugu aPhilako wabaNtu, okuyihlathululo ye-UNESCO yawo lomqondo.
abafake isandla ngezenzo ezibonakalako ekuvuselelweni kwesiko lamasiko elisengozini yokuphela ngebanga lokutlhogeka kokweluswa nokuvikelwa namkha ngesibanga sekambiso yetjhuguluko lamasinya, lokuya kwabantu emadorobheni namkha ngokwamukela amanye amasiko abatjengisa indima yabo ngokusebenzisa ukuqinisa ukuzazi ngokwesiko kwabantu nemiphakathi yemakhaya ethintekako, ukuqakatheka kwabo njengesisusa sommoya wokuzimisela ukuhlanganisa abantu nemiphakathi ndawonye.
UmNyango wezobuKghwari namaSiko uhlose ukubamba ikulumiswano inarha yoke ezintweni eziqakathekileko okukhulunywe ngazo ngehla. Umnqopho omkhulu kukwenza lula lezinto eziqakathekileko ezakhamizini zoke zeSewula Afrika. Godu kuboniswana ukuya phambili ngokobana iSewula Afrika ingayifikelela njani leminqopho.
Ngokuvumela ukuhlakanipha okukhona esitjhabeni seSewula Afrika, umNyango, ngokusebenzisa ibubulo lokurhatjha iindaba, uzakubamba ikulumiswano nesitjhaba ngezinto ezihlukeneko eziphathelene namafa aphilako angahlanganiswa ukulwisana nalezizinto eziqakathetheke inarha yoke.
Ukubonisana lokhu kwenarha yoke khulu kuzakwenza umleyo wokuthuthukiswa kweQhinga leNarha lokuButhelelwa, ukuVikelwa, ukuBulungwa nokuPhuhliswa kwamaFa aPhilako/amaFa wamaSiko Angathintwako.
Isebenziswano izakwenziwa ne-SABC bonyana kube neenkulumiswano emirhatjhweni ngamahlelo abonakalako umphakathi ofuna ukuwaveza emnyangweni wesitjhaba ngalesi sihloko.
UkuThabela iLanga lamaFa kuzakubanjwa emaphrovinsini wolithoba kanye nakibomasipala. UmNyango wesiTjhaba uzakusebenzisa inyanga njengendlela yokuthoma ijima elizakuphela ngeQhinga lokuButhelelwa, ukuBulungwa, ukuVikelwa, ukuPhuhliswa nokuSatjalaliswa kwamaFa aPhilako.
<fn>nde_Article_National Language Services_IPHASPOTI YAKHO YEZEL.txt</fn>
wazisa abomakhelwana bakho; begodu ubika emapholiseni.
Qiniseka bona iingidi kunye nobukhazikhazi bubekwa esisefeni kude nepahla yakho.
Ungarabhela godu umngani bona agunde utjani bakho begodu namkha aphage ikoloyi yakhe endledlaneni yakho yekoloyi.
Ungavali amarharideni namkha iimvalilanga ngombana lokhu kusitjengiso samambala bona indawakho ayinamuntu.
Khiya igaratjhi yakho ngelogo eqinileko.
Ungakhambi usabalalisa amahlelwakho weholideyi.
Ungatjhiyi izinto ezincani ezinenani eliphezulu ezinjengobukhazikhazi, amawatjhi, imirhatjho ephathwako, izembatho, amakhamera namkha iinkhwanyana zemali ngaphakathi lapho zingalalanyelwa khona ngamafesidiri avuliweko nanyana ungaba namafesidiri akhandela ukungena ngeensimbi.
Utjhiye amakhophi weenomboro zephaspoti zitaya, incwadi yokutjhayela, amakarada wokuthenga ngesikolodo kunye namatjhege wokukhamba kumngani namkha isihlobo ngombana ungase ufune ukuwajamiselela.
Ungalingi utjhiye imithwalo ingakagadwa.
Beka izinto eziqakathekileko ebhokisini lehotela lokuphepha.
Hlala ukhiye indlu yakho, nawukhona namkha uphumile.
Nakukhona okokodako, hlola bona ngubani ngaphambi kokuvula.
Tjhiya amakhiya ngaso soke isikhathi nawuphuma ehotela.
Tjheja abantu abangakalindelwa nabeza endlini yakho ehotela. Ungalingi uvulele bemisebenzi yendlini ongakayibawi umnyango. Tjhinga edeskini eliphambili nawunokuzaza.
Qiniseka bona umthwalo wakho unikelwa kuphela ilunga labasebenzi behotela begodu uthola nerasidi ngomthwalo obekwako.
Ungalingi utjhiye imali, amatjhege, amakarada wokuthenga ngesikolodo namkha amakhiya wekoloyi ngendlini yakho. Khamba nazo lezinto.
Balekela ukutjengisa okudluleleko ngobukhazikhazi obubiza khulu, amakhamera kunye nokhunye okubizako.
Akusi kuhle ukukhamba uphethe imali enengi.
Ebusuku, linga ungakhambi emnyameni namkha eendaweni ezifihlakeleko.
Kungcono ukuzuma ngeenqhema begodu nihlale nikhamba eentradeni ezikhanya kuhle nezinabantu.
Tlama indlela yakho kusenesikhathi.
Ipholisa lomthetho namkha lendlela linganirhelebha ukunitjengisa indlela nanilahlekako.
Nawufuna ukubiza itekisi, ihotela yakho namkha i-ofisi eliseduze lezokuvakatjha lingakuyelelisa ngemisebenzi ethembekako.
Faka isikhwanyana sakho semali namkha umaliledinini ngaphakathi kwembaji namkha ngesikhwameni sebhrugu sehlangothi, ingasi esikhwameni sangemuva.
Ungazikhangisi bona usivakatjhi.
Ungajami unikela imali kilabo ababawa ukudla namkha imali.
Tjheja ibhoduluko lakho nalabo abaseduze kwakho, nawuzizwa uthuseleka namkha ungakhululeki, funa irhelebho.
Hlala uvale iminyango yekoloyi ngasosoke isikhathi begodu uvale namafesdiri.
Khiyelela izinto eziqakathekileko ngebhudini yekoloyi.
Ebusuku, phaga endaweni ekhanyako.
Ungakhambi ulayitjha abantu ongabaziko.
Nawuzazako ngokuphepha kwendawo, dosela umtato isitetjhi samapholisa khona uzakuthola isiyeleliso.
Nawulahlekako, tjhayela uye endaweni eseduze yomphakathi ukuqalisisa umebhe wakho.
Sebenzisa iintopo ezikhanya kuhle nezinabantu. Jama hlanu kwabanye abakhweli. Hlala hlanu komtjhayeli.
Hlala utjhejile. Ungalali endleleni.
Nakukhona okutlhorisako, banga itjhada elikhulu / betha itshwayo lerhelebho elirhabako.
<fn>nde_Article_National Language Services_IPILWAKHO ISEZANDLENI.txt</fn>
AmaSewula Afrika amanengi asela khulu utjwala ukuphala umuntu ezingeni elilingeneko lakwezinye iinarha ephasini mazombe. Abantu abanengi basela utjwala butjhuleni. Babusela khulu begodu ngaso soke isikhathi utjwala. Lokhu kubanga imiraro eminengi. Abanye abantu balahlekelwa misebenzi ngombana basela khulu. Abanye bayadakwa, babe nenturhu begodu balwe nemindenabo, abangani nanyana iinini. Abanye baguliswa butjwala begodu kuyenzeka bona baze balitjhiye iphaseli!
Kungcono bona ungabuthinti utjwala ngombana buneendaki eziyingozi ezingakhubaza ipilwakho. Ukusebenzisa utjwala kungaba nemiphumela emimbi emndeninakho. Nanyana kunjalo, nangabe uyasela, kungcono usele ngokusebenzisa ingqondo.
Funda lencwajana bese ufunda bona ungasela njani ngetjhejo.
Qala Dudu, sele bafikile ukuzokufuna iingwani zabo ezisele izolo emtjhadweni!
UBongi usebenzisa yoke imadlanakhe emarhamulweni ngasikhatheso umndenakhe uyatlhaga ngombana usela imali yoke yokudla, izambatho kanye nokufunda! Ungisilinga kumbi mina!
Ukusela butjhuleni utjwala mraro orhagele inarha le yoke nje yeSewula Afrika Sitlhoga ukuzifundisa thina kanye nabantwabethu ngokurhabako, bona utjwala bungawusilaphaza njani imizimbethu kanye nengqondo. Sifanele sifunde ukuzibamba nakufikwa emarhamulweni begodu sifunde nokusela ngetjhejo!
Iye, abantu benza iphoso yokuthi ukusela kukwenza bona uhlale uthabile. Eqinisweni kukwenza bona uhlale udanile begodu ngemva kwesikhatjhana ugandeleleke.
Abantu abanjengoBongi banobulwelwe obumbi tle bokudakwa, abangakwazi ukubukhandela . Batlhoga irhelebho ngaphambi kobana amarhamulo ababulale.
Ngetjhudu, kuneenhlangano ezirhelebhe inengi labantu abasela butjhuleni bona balise ukusela bese baphila ipilo elungileko.
Umndeni kaBongi kanye nabangani bakhe bafanele bona bamsize bona ayokuthola isizo elinjalo ukuvikela ipilwakhe begodu abe ngubaba ophile kuhle godu.
ISewula Afrika ifanele bona iqalane nomraro wotjwala njenga nje . kokhunye sifanele bona sithome ukufaka ilwazi elizeleko ngokusela, eenkolweni!
Igama lami nginguDudu. Sizokukhuluma ngokusebenzisa utjwala. Ukukusiza bona utjho bona ukusela kuhle namkha kumbi, asithome ngokukhuluma ngemiphumela yokusela.
Utjwala bungathikameza ipilwakho kumbi kwamanikelela. Ukusela utjwala khulu isikhathi eside kungakhubaza umzimbakho ngendlela yokobana ungeze usalunga.
Ukulamba: Kunezakhamzimba ezincani khulu etjwaleni. Ungagula nawusela utjwala njalo nje ngaphandle kokudla. Lokhu kutjho bona uzakugula begodu uhlale umtherethere njalo nje.
Ukukhubala umkhumbulo: Utjwala buphungula ukucabanga kwakho. Ngemva kwesikhathi eside, utjwala buzakubuye bulawule nokusebenza komkhumbulwakho.
Amalwelwe wehliziyo: Ukusela kuzakwenza bona ihliziywakho isebenze budisi khulu begodu lokho kukufakele amalwelwe wehliziyo.
Ikankere: Ukusela utjwala kungakubangela ikankere yomlomo.
Ukukhubala kwesibindi: Nawusela soke isikhathi, isibindi sakho sizakulimala. Utjwala buzakukhubaza ibende lakho, lokho okuzakufakela ubulwelwe betjhukela.
Ukulahlekelwa mamandla emabhayini: Isitho sobudoda sokusebenza emabhayini angeze sisasebenza kuhle begodu indoda izakuba nobudisi bokuba nephondo eliqinileko ngesikhathi kuyiwa emabhayini.
Ubulelesi obunengi kanye nenturhu yenzeka ngombana abantu basela utjwala butjhuleni. Abantu babhalelwa ukuzibamba ngesikhathi baselile.
Eengozini zoke zendlela lapho abantu bahlongakala khona, kutholakala bona abatjhayeli abanengi vane baselile begodu basela ngaphezu kwezinga elivunyelwe ngokomthetho.
Abakhamba ngeenyawo abanengi abahlongakala eendleleni vane basele utjwala.
Ukuhlongakala kanye namalwelwe abangwa butjwala kudla inarha le imali enengi unyaka nonyaka. Imali le ngabe isetjenziswa ngcono kwezefundo, zepilo nanyana zezindlu.
Khumbula, bona iinselo ezahlukeneko zotjwala, zinamazinga ahlukeneko we-alkhoholi.
Ungazikhethela bona ufuna ukuselani kilokhu okubaliweko.
Ufanele bona uyelele bona ungaseli litho nawungazi bona imumethe i-alkhohloli engangani kiyo. Lokhu kungaba yingozi embi tle!
Awuhlanganisi iinselo zakho.
Ngemva kwe- 1-2 yamayunithi: ukhuluma khulu, ubuso buba bovana; ihliziyo ibetha ngamandla.
Ngemva kwamayunithi ama- 3: Utjhayela kumbi; indlela okala ngayo ibuthaka begodu ungazithola usakuyatha.
Ngemva kwamayunithi ama- 5: Kungenzeka ungaboni kuhle; nawukhuluma uzakutjhwatjhwazisa nje; awukwazi ukweqa msinyazana.
Ngemva kwamayunithi ali- 8: Ungeze wakwazi ukukhamba ngokunqopha begodu uzakubhalelwa kujama kuhle; ungabona izinto ngazimbili nanyana iyinye.
Lokhu kutjengisa bona awukafaneli bona usela ngaphezu kwamayunithi amabili. Ngamayunithi nje amathathu, indlela yakho yokuziphatha iyatjhuguluka begodu indlela yakho yokukala izinto iba buthaka khudlwana.
Ungavumeli bona abantu bazalisa irhalasi lakho ngaphambi kobana liphele nya. Angeze wazi bona sele usele kangangani.
Ungathomi uhlanganise amatjwala.
Sela buthaka. Ngaphambi kobana udobhe godu, sela irhalasi lamanzi. Lokhu kuzakuphungula amandla wotjwala emzimbeni.
Yenza isiqiniseko sokobana ukhe wadla ngaphambi kokusela. Ungathomi uselele phezu kwamathumbu anganalitho.
Ungatjhayeli nanyana ukhambe. Kungcono uzitholele elinye ihlobo lokuthuthwa ukuya ekhaya.
Ungavumeli bona kube khona okugandelela bona usele nangabe awufuni.
Iimpilo zabantu abatjha zingamotjheka ngokusetjenziswa butjhuleni kotjwala. Kungenzeka bona ababelethi babo nabo kube ziindakwa. Abantu abatjha nabo kungenzeka bona nabo bayasela. Lokhu akusiyo indlela yokuba nomndeni othabileko. Sifanele bona sivikele ematjwaleni.
Umbelethi osidakwa angaba nemiphumela emimbi emndenini. Angeza ekhaya aselile afike alwe namalunga womndeni. Umuntu osela njalo uzakuqeda imali yomuzi etjwaleni. Lokhu kuzakutjhiya umndeni unganalitho lokuthenga ukudla kanye nezambatho, bese kuzakudosekela ekuthini umndeno lowo ube ngongakathabi begodu nepilo yakhona ibe ngehlangahlangene.
Abantu abatjha baziphatha ngeendlela ezahlukeneko nangabe bahlala nababelethi abaziindakwa.
Bafunda ukungathembi abantu abadala.
Abavezi amazizwabo begodu abatjeli abanye abantu ngemiraro yabo.
Bangathoma ukusebenzisa butjhuleni utjwala kanye neendaki ukuzama ukuqeda amatshwenyeko.
Bahlalela evalweni lokusaba ababelethi.
Bazithola banomthwalo wokuqalana nokuziphatha kwababelethi babo begodu bazibona mlandu ngesibanga salokhu.
Nangabe nihlala nomuntu osela khulu, qala lamatshwayo emndeninakho.
Bona abasibodwa- banengi nabanye abanemiraro enjalo.
Bona angeze bakwazi ukurhelebha ababelethi babo bona ngokwabo.
Bona akusibo imbangela yemiraro yababelethi babo.
Bona kunabantu abangabonisana nabo ngalomraro!
Nangabe abantu abatjha abafuni ukukhuluma namuntu emndenini, udorhodera, umongi, utitjhera nanyana umngani angaba lirhelebho.
Abantu abatjha bafunda ukusela utjwala emindeninabo kanye nebanganini. Nangabe umbelethi, ufanele bona uphumele tjhatjhalazi ebantwaneni bakho ngotjwala neengozi zabo. Abantu abatjha bazakufuna ukuzwa ngokuzifundela bona utjwala bunjani, yeke wena njengombelethi ufanele bona wakhe ibhoduluko eliphephileko lapho bangakwazi ukubonisana khona nawe ngokusela.
Bafundise abantwabakho, kokuthoma, bona bangathomi basele utjwala. Nangabe sele basela, bafundise ukusela ngokuphepha nangetjhejo! Lokhu kuzakubarhelebha bona bakwazi ukuzikhethela ngefanelo.
Zinengi khulu iindlela ongakwazi ukubona ngazo bona umuntu unalomraro. Ngizakurhelebha bona ukghone ukubona umuntu onalomraro wokusela khulu utjwala. Sizakwenza lokhu ngokusebenzisa itjhadi elingenzasi. Qala imibuzo ekuletjhadi. Tshwaya iimpendulo okungizo. Kungenzeka bona eminye imibuzo ungabi neempendulo zakhona, kodwana zama ukuthola bona uyafuna na ukurhelebha.
Kungenzeka bona wazi abantu odlumbana banomraro wokusela utjwala. Ngaphandle kobana ube nesiqiniseko salokhu kobana bayabhalelwa ukulawula ukusela kwabo, angeze wakwazi ukubarhelebha.
Nangabe ipendulo yakilemiraro ngu- Iye , lowo muntu unomraro wokusela utjwala. Ungalindi kuze kube kulapho lomraro uthuwelele khona khulu.
Mtjhado kaZinhle. Abangani bakhe boke abavela esifundeni sele bafikile kilomnyanya. Kuyabhinwa, kuyagidwa begodu kuyaselwa. Qala esithombeni esingenzasi. Kuneembonelo ezili- 10 lapho abantu bangaseli khona ngokutjheja. Zitjho. Hlathulula nokobana kufanele kwenziweni khona abantu laba bazakusela ngokutjheja.
Umuntu uyatherezela; umuntu uyathile phasi; umuntu uhlezi nebhodlelo esele lizakuphela phambi kwakhe; ukulwa; umuntu uqaleka agula; umma osidisi uyasela; umuntu utherezelela ekoloyinakhe begodu uphethe ibhodlelo ngesandla; umuntu oqaleka aphelelwe lithemba lepilo; umuntu oseza omunye utjwala; umuntu omdala unikela umntwana utjwala.
Nawufuna ukwazi ngeendlela zokusela ngokutjheja, qala ekhasini.
Ingabe umseli osela ngokutjheja nokuziphendulela Zalisa umdlalo wemibuzo ongenzasi uthole ipendulo! Ungamangala ngilokho ozokuthola!
Kweminye neminye yemibuzo elandelako, khetha ipendulo ekuhlathulula ngcono.
Umenywa ephathini. Ekupheleni kwephathi kuselwa khulu bekuyajidwa.
a uqunta ukungena. Ufuna ukubonakala umumuntu osemnandini.
b usela kuphela amarhalasi amabili webhiya. Ngemva kwalokho utjhinga ekhaya.
c usela bewuzizwe ufikelwa siyezi. Bese ulisa ukusela.
d awuseli nakanye.
Abangani bakho bathome ukusela begodu bahlala badakiwe. Bakwenza lokhu phakathi kweveke, emaphathini, ngaphambi kokusebenza nesikolweni.
a uyalisa ukubavakatjhela. Udiniwe ligandelelo begodu awufuni ukusela.
b ubona bonyana kufanele ulinge ukusela kancani. Ulisa ngemva kokuzwa ungakuthandi ukudakwa isikhathi soke.
c usela bewudakwe. Uphila kanye musi.
Bewubhizi ilanga loke begodu akhenge ube nesikhathi sokudla. Uzizwa udiniwe.
a utjhinga ekhaya. Udla bewusele okuthileko ngaphambi kokuzigedla.
b uya ebhareni namkha espotini esiseduze nawe. Uzakukghona ukuzigedla msinyana nawungathola isiselo. Idina lizabe sele lilungile nawufika ekhaya.
c utjhinga ekhaya, uyadla bewulala msinyana. Izinto zizakuba ngcono ekuseni.
Usemnyanyeni lapho kuneenselo ezinengi. Iimenywa zidlula ibhodlelo lebhrendi. Woke umuntu uthela ebhodlelweni.
a uthatha irhalasi. Utlhoga ukwazi bonyana usela kangangani.
b uhlanganyela ethabeni begodu usela kanengana. Ibhodlelo lingahle liphele msinyana.
c Usela kanye bewuzitjele bona lokhu ngekokugcina.
Uvakatjhele umnganakho. Uvula ibhodlelo lebhrendi begodu namabhiya.
a sela kancazana. Bewulindele lokhu ilanga loke. Ngemva kokubamba kancazana uzizwa ungcono.
b sela kancazana. Ulisa ukusela kwaphela nasele utherezela begodu nomkhumbulwakho sele uhlangahlangene.
c sela kanye nofana kabili. Awufuni ukulahlekelwa kusebenza kuhle komzimbakho nanyana umkhumbulwakho.
Gadesi hlanganisa iinomboro ezikumakaki ekupheleni kwependulo ngayinye oyikhethileko bese uhlola inani loke olitholileko.
Usela ngokutjheja. Uyacabangisisa ngokuselako begodu uyatjheja nangemiphumela yokusela kwakho. Awuvumeli bona ugandelelwe ekuseleni.
Ngezinye iinkhathi uyatjheja bona usela njani. Kanti-ke, ngezinye, awutjheji. Ufanele bona ukhethe ukusela ngetjhejo begodu unamathele kilokho. Ungavumeli ukulawulwa bangani ekuseleni! Lokhu angeze kwakwenza bona ube mumuntu othandwa khulu.
Awutjheji nakutjheja bona usela njani. Usela khulu begodu uthanda ukuzibona wenza njengabanye abantu. Nawuragela phambili usela ngalendlela, uzazithola ungene eengozini ezikulu nanyana ekulweni. Ngaphezu kwalokhu, utjwala buzakuphazamisa ipilwakho kumbi bukubangela nokukhubala komkhumbulo, ihliziyo nesibindi. Ufanele bona uthome ukusela ngetjhejo, nanyana lisa sahlobo ukusela utjwala!
Soke siphila nabantu abanomraro wokusela. Singazitjhugulula njani izinto Sifuna ukwenza izinto bona zibe ngcono. Asifuni bona lomukghwa ufikelele nebantwaneni bethu.
Kunerhelebho elitholakalako labantu abanomraro wokusela. Nangabe kunomuntu omaziko onomraro wokusela, bawa udorhodera nanyana umongi wangeklinigi yangekhenu bona akuphe igama lehlangano engasiza. Ungahlala godu phasi ubonisane nomfundisi wangekhenu ngalomraro. Ungenza nofana yini okuthola kulungile kuwe kodwana ungahlali nalomraro uwedwa. Angeze yakulisa ngaphandle kobana wena uthathe amagadango.
Akusizi nakancani ukuzama ukubonisana nomuntu ngomrarwakhe wokusela, vele sele aselile. Mlindele aze aphile kuhle. Mtjele bona wenzani begodu lokho kubatlhorisa njani abanye abantu.
Nangabe awukghoni ukurarulula lomraro, bawa isizo lehlangano esebenza ngemiraro enjalo ngamalanga. Zinengi iinhlanganwezi.
Biza amapholisa nangabe umuntu ukubethile ngesikhathi aselile. Yazisa nomakhelwanakho ngalomraro khona uzakwazi ukubalekela khona ngesikhathi kukumbi. Nangabe akunamehluko owenzekako nanyana ubujamo buya buba bumbi, uzakufanele bona uthole enye indawo khona wena nomndenakho nizakuphepha khona. Itjhudu!
Zinengi iindlela zokurhelebha abantu abatjha. Indlela engcono khulu ngeyokwenza bona bazwisise imiphumela yokusela. Ufanele bona ubafundise nokuthi bakwazi ukuthi awa , bajame kilokho abathi abakufuni.
Bangakwenza lokhu ngeendlela ezinengi. Bangavele bazikhambele, nangabe bathola ukugandelelwa bangani. Bangatjela lowo muntu kanenginengi bona abafuni ukusela. Ufanele bona ube nokubekezela khulu ngalesi sikhathi. Nawumumuntu omutjha, izinto ziba budisi khulu. Yenza isiqiniseko sokobana bayazi bona bangahlala phasi babonisane nawe ngemiraro yabo.
UThulani nomnganakhe malija nje, kodwana banalomraro. Kubudisi khulu kibo bona bangaseli. Abangani babo bayabagandelela bona abasele. Batjhiywa ngaphandle ezintweni ezinye ngombana bangaseli. Bazithola banobudisi tle bokwala bathi, awa.
Akhe uqale bona udobhe ilwazi elingangani ngokufunda incwajana le. Zalisa ipicapicwana yamagama le bese umanayanisa iimpendulo zakho nalezo ezingenzasi kwekhasi.
Ngemva kwesiselo sinye ihliziyo yakho.
Ngemva kweenselo ezinthathu kuba kumbi.
Unga esinye isiselo nawungafuniko.
Kizo zoke zendlela kwafunyanwa bona abatjhayeli bebasele ukudlula ngendlela okuvunyelwe mthetho.
Utjwala obunengi bungarholela . yomlomo.
Ubulelesi obunengi ne .. kwenzeka ngombana abantu basela utjwala utjwala kumbi.
Ngaphambi kobana uyokusela godu sela irhalasi lamanzi.
Ungathomi usele utjwala nawu..
usidisi; 3. - bahlongakala; 4. - nturhu; 5. - yinye; 7. thothini; 9 udiniwe.
<fn>nde_Article_National Language Services_IPhepha lokweNdlalela.txt</fn>
Wemukelekile ehlelweni elimLandelande leDemokhrasi leKhomitjhini yamaKhetho eziJameleko. UmLandelande lo uyisede yamakarata athwaleka lula nafundeka lula. Amakarata alinga ukukukhombisa bonyana amakhetho akwenzisa okuthize okuqakatheke khulu kwamambala. Amakhetho ayikambiso. Lokha abantu nabahlanganyela ekambiswenapha, batjho nofana babonisa lokho abakudingako nofana abakufunako ngokuthize.
Nawukhethako, utjho nofana ubonisa lokho okudingako nokufunako. Uveza ukukhetha kwakho.
Amakhetho athoma ngomuntu munye ngamanye amezwi athoma ngawe.
Kuqakathekile kuwe kobana wazi ukuthi ukuvowuda kusisenzo esinamandla. Kuqakathekile kuwe bonyana uzwisise poro lokho okwenzako lokha nawuveza ukukhetha kwakho. Singathanda bonyana ucabange ngelwazi ozolifumana ngemakarateni ukuze kuthi nasele uwafunde woke, uzwisise kuhle kobana wena uqakatheke kangangani kudemokhrasi yeSewula Afrika le.
Ngemakaratenapha, sikubawa bonyana uthome ngokuziqala lokha nawusebanganini, emndenini, ehlanganweni nofana emphakathini. Ukusuka lapho uzakuqala iSewula Afrika, begodu sikusiza ukufunyana bona uyazwisisa ukuthi ukhambisana njani nezakhiwo ezifana newadi, umasipala, isifunda kanye nenarhakho, iSewula Afrika. Nawenze lokho, uzabe ukulungele ukucabanga bona ukhambisana njani nekhontinenti ye-Afrika, umHlaba ngitjho nePhasi loke.
Siyakholwa bonyana lokhu kuzakusiza ukobana uqale amakhetho eSewula Afrika ngelinye ilihlo. Siyakholwa bonyana nasele uqede woke amakarata, uzakuthokozela ukucabanga godu ngequnto lakho lokuhlanganyela nofana lokungahlanganyeli emakhethweni.
Siyathemba bonyana uzakuthabela ukufunda ngamahlangothi lawa. Silinge ukukunikela ilwazi eliqakatheke khulu eliphathelene namahlangothi lawa, kodwana azange silinge ukuhlanganisa yoke into. Godu sikhethe indlela ethize yokucabanga ngamahlangothi lawa. Le akusiyo yodwa indlela yokwenza. Nokho siyathemba bonyana kuyindlela esizako yokuqala amahlangothi welwazi enza umahluko omkhulu epilwenakho.
Soke sifuna ukuba nelizwi nakuthathwa iinqunto ezisithintako. Sifuna ukuba yingcenye yekambiso. Abantu abathandi ukuba nomuzwa wokunga kunomuntu obalawulako. Asithandi bona abantu basithathele iinqunto ezisithintako nesingazaziko. Inengi lethu sifuna ukubandakanywa ekambisweni.
Kudemokhrasi, iinqunto zithathwa NGIBO BOKE abathintekako kizo, kungaba ngokunqophileko nofana ngokungakanqophi. Tjheja bonyana sigandelela ukuthi BOKE . Lokhu sikwenza ngehloso yokuveza bonyana woke umuntu uqakathekile!
Ipendulo ilula tle, mhlambe abe awucabangi nokuyicabanga: Kukobana wena uyaphila! Umumuntu! Ukhona! Uyaphila! Unamalungelo woke wokuba khona.
Liyini ilungelo Ilungelo yinto ongayibiza. Ilungelo bunikazi. Amalungelo wobuntu malungelo ongawabiza ngebanga lokobana wena umumuntu. Angewakho ngombana umumuntu. Yinye kwaphela ifanelo okumele ube nayo, kukobana uphile! Akudingeki bonyana ube sifundiswa nofana injinga. Akudingi bonyana uhlale ndawana thize enarheni. Akudingi bonyana ube nombala othize wesikhumba.
Unamalungelo wobuntu ngombana umumuntu begodu akutshwenyi bonyana igama elithi umuntu lihlathululwa njani. Izizwe ephasini ezingaphasi kwehlangano yeZizwe eziBumbeneko yavumelana ngamalungelo asisekelo wobuntu eminyakeni eminengi eyadlulako, ngomnyaka we-1958.
Kghani kunento okumele uyenze Iye, eqinisweni kunjalo: Elinye nelinye ilungelo olibizako, obunye nobunye ubunikazi buza nomsebenzi/nesibopho sakhona! Nawuthola okuthize, nawe kumele unikele okuthize.
Idemokhrasi yikambiso esiyisebenzisako ukwenza isiqunto esithathwa NGIBO BOKE abathintwa siquntweso ngokunqophileko nofana ngokungakanqophi.
Lokha nawuthintwa siqunto esiyokwenziwa, uyakwazi okudingako, okufunako nokufisako.
Boke abantu abathintwa siqunto kumele baqale bebalinganise iindingo, iimfuno neemfiso abakhulumisene ngazo. Bese ngokuhlanganyela ningakghona ukuhlola Zoke iindlela nofana ikghonakalo abanivezele lona.
Nje-ke ningaqunta bonyana niyokwenzani. Ngamanye amezwi niqunta indlela enizoyisebenzisa.
Noke bese niyavumelana ngendlela enizoyisebenzisa leyo. Namukela indlela enizoyisebenzisa.
Ekugcineni, niyayisebenzisa-ke indlela leyo. Nenza lokho enivumelene ngakho.
Hlala ubuyela egadangweni lokuthoma njalo ngombana iindingo, iimfuno neemfiso ziyatjhuguluka. Abantu bayakhula begodu bayathuthuka. Yeke kufanele njalo kube nokwamukeleka kokutjhuguluka nokukhula! Buyela egadangweni lokuthoma ngesinye nesinye isikhathi ngombana kufanele uqunte bonyana ingabe iindingo, iimfuno neemfiso zakho zitjhugulukile nofana azikatjhuguluki kangangobana sele uzizwe ngenye indlela mayelana nendlela oqunte ukuyisebenzisa.
Nakube iindingo, iimfuno neemfiso zakho zitjhuguluke kangako, khona-ke kuzakufanela bonyana ubuyelele woke amagadango godu.
Njengobana ubona nje, idemokhrasi imusebenzi obudisi tle. Kanengi siyalingeka kobana sirabhulele bese sithi, Wena layela nje woke umuntu lokho afanele akwenze! Kodwana akhe ucabangisise. Kuyawufanela umsebenzi obudisi nakube ekugcineni uzazizwela bonyana iindingo, iimfuno neemfiso zakho zibe yingcenye yekambiso!
Eqinisweni, unelungelo nesibopho sokuzitjheja. Akunamuntu owazi ngcono iindingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalo zakho njengombana kwazi wena! Ngalokho, iye, unelungelo lokuba sephasinapha begodu unelungelo lokuba mumuntu ngokupheleleko! Nokho kumele uqunte bonyana kutjho ukuthini ukuphelela kuwe! Maye kuhle kangangani lokho!
Ngaphambi kobana siragele phambili, sifuna ukuveza iphuzu eliqakathekileko ngabantu abakhethekileko okuthiwa bantwana. Eenarheni ezinengi, nanyana ngubani ongaphasi kweminyaka eli-18 uthathwa njengomntwana. IHlangano yamaLungelo wabaNtwana ivikela amalungelo wabantwana.
Abantu abadala banesibopho sokwenzela abantwababo iinqunto.
Abantu abadala kumele benze iinqunto eziphatha kuhle abantwana.
Abantu abadala kumele bahlahle bebakhokhele abantwana ukuya ngalokho umntwana ngamunye akghona ukukwenza.
Eqinisweni kutjho ukuthini lokhu Kutjho bonyana nasele abantwana bakhule ngokwaneleko ukobana bangaba nemibono ngezinto ezibathintako, abantu abadala kumele babavumele baveze imibonwabo. Abantu abadala nabo kumele bayelele imibono yabantwana lokha nabenza iinqunto ezimalungana nabantwana. Abantwana nabalokho bakhula baya nokuvuthwa, abantu abadala kumele bayelele khulu imibonwabo.
Ngamanye amezwi, abantu abadala bangakateleli abantwana ukwenza lokho abafuna bakwenze ngitjho nanyana kuyini okudingwa, kufunwa, kufiswa nofana kutjhisakalelwa mntwana. Esikhundleni salokho, abantu abadala kumele bafundise abantwana ukwenza iinqunto ezizabenza babe babantu ababhadlileko, iinqunto ezizakwakha boke abantu. Abantu abadala abasibanikazi babantwana. Banesibopho sokubafundisa ukobana BACABANGE NJANI ingasi bona BACABANGENI. Banesibopho sokukhulisa abantwana ngendlela yokobana babe babantu abazijameleko abamukela bonyana nabanye abantu banelungelo lokuphila njengabo.
Nakube isiqunto sithinta abantu abambalwa kwaphela khona-ke abantwabo bazazithathela isiqunto ngokwabo. Bazakuthatha isiqunto ngokunqophileko. Nakube isiqunto sithinta abantu abanengi nofana iinqhema ezinengi zabantu, kumsinyana begodu kulula ukuvumela abajameli bona kube ngibo abathatha isiqunto esikhundleni senu. Lokha naninomjameli, nihlanganyela ekambisweni yokuthatha isiqunto ngokungakanqophi.
Sibakhetha njani abajameli Kokuthoma, kumele sibuze bona, Mumuntu onjani nofana siqhema esinjani engithanda nengithemba bona singajamela iindingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalo zami Ngemva kwalapho sizihlele bese sivowudela abajameli. Ukuvowuda yindlela yokuveza isidingo, ifuno, isifiso nofana itjisakalo.
Umbuzo olandelako ngothi, Sivowuda njani Injani ikambiso yakhona Ipendulo iya ngobukhulu besiqhema nokobana abantu bafuna ukukhetha abajameli abangaki. Nakube isiqhema sincani begodu abantu bafuna ukukhetha umjameli munye kwaphela, bangaqunta ukuveza isiqunto sabo ngokuphakamisa izandla zabo malungana nomuntu abafuna ukumkhetha.
Ekarateni elilandelako sizakuqala kabanzi indaba yabajameli, ukwenza isiqunto kanye nokuvowuda. Wena hlala nathi!
Kilomhlobo wedemokhrasi, niba lidlanzana. Akhe sithi ngokwesibonelo nibabili begodu nifuna ukwenza isiqunto njengokuthi, Siyokwenzani ngoSondarha Isiqunto sinithinta nobabili begodu nobabili kumele nihlanganyele ekwenzeni iqunto. Kuqakathekile ukuthatha isikhathi nihlolisise iindlela enizazisebenzisa. Kanengi abantu bayarhaba ukwenza lokhu, bese bagcina benza into ebebangakazimiseli ukuyenza.
Kilomhlobo kanengi kuba nabantu abanengi okumele bahlanganyele ekwenzeni isiqunto. Ukuze kube lula, iinqunto bazithathelwa bajameli ababakhethileko. Ngiyole-ke into okuthiwa lihlanganyelo elingakanqophi nofana idemokhrasi engakanqophi. Idemokhrasi engakanqophi ingaba nehlanganyelo nofana ibe nabajameli.
Sikukhombisile bonyana amalungelwethu wobuntu asivumela bona sihlanganyele ekambisweni esetjenziselwa ukwenza iinqunto. Godu sithe nawuhlanganyela ngokungakanqophi ekuthathweni kweenqunto, usebenzisa abajameli abazakujamela nakuthathwa iinqunto.
Lokha nawukhetha umjameli bonyana athathe iinqunto esikhundleni sakho, kumele uthome ngokuqinisekisa bonyana wena nomjamelakho loyo niyazwisisa bonyana nizokuba nobudlelwano obunjani. Kumele ubuze imibuzo enetlha malungana nobudlelwano begodu imibuzo leyo kumele iphendulwe butjhatjhalazi nangokwethembeka.
Wena nomjamelakho kumele nizwisise nobabili benivumelane ngalokho okuzakwenzakala nange omunye wenu aphula isithembiso nofana indlela enizwene ngayo. Kumele wazi bonyana kuzakwenzakalani nakube umjameli akenzi lokho omkhombele bona akwenze, nofana lokha nangenzi ngendlela efaneleko. Ungalungisa zoke iindabezi ngokulandela amagadango asithandathu wekambiso ephekelela ekwenzeni iqunto ngokwedemokhrasi esikhulume ngayo eKarateni 1.
Akhe sibuyelele umnqopho osisekelo wokujamela. Akhe sithi uwedwa hlangana nabantu abanengi abathintwe siqunto okumele sithathwe. Uyilimile indimakho ekuzilungiseleleni ukuhlanganyela: Uyazazi bonyana udingani, ufunani, ufisani nofana utjhisakalelani.
Kodwana nakube noke nilinga ukuthatha isiqunto ninoke, kuzakuthatha isikhathi eside. Ikambiso izakuhlangahlangana, mhlambe beyingalawuleki. Alo, wenzani-ke nakunjalo Kumele ulinge ukwenza ubulula. Uqunta ukukhetha umuntu nofana isiqhema esizakujamela isidingo, ifuno, isifiso nofana itjisakalelo ethize.
Kilokhu, singabona bonyana kunezinto okumele zenziwe.
Kumele ube nomuntu nofana isiqhema esizakujamela.
Emahlangothini womabili (wena nomjameli) kuzakufanela bonyana nivumelane ukuthi ningaqinisekisa bunjani bona lokho okulindeleke emahlangothini womabili kuyafezeka.
Godu kuzakufanela bonyana uqunte kobana uzokuhlola bewukulinganise njani ukusebenza komuntu nofana isiqhema osikhethileko.
Yeke uthoma ngokunikela umjamelakho igunya lokukuthathela iinqunto. Lokhu kubizwa bona ligunya. Kodwana usadinga bonyana nivumelane ngokuthi uzakuragela njani phambili ngokuqinisekisa bona umjamelakho ulisebenzisa kuhle igunyelo, ngendlela olindele bona alisebenzise ngayo.
Lokhu kutjho bona udinga ukwazi okuthize mayelana nemihlobohlobo yejameleko. Sizakukhuluma ngemihlobo emibili: idemokhrasi enomjameli kanye nehlanganyelo.
Sininikela igunya lokwenza iinqunto esikhundleni sethu. IInqunto zenu zizosithinta ngokunqophileko kodwana siyakholwa bonyana nithembekile begodu siyathemba bonyana anizokwenza iinqunto ezosilimaza. Silindele bonyana nisithinte njalo ngaphambi kobana nenze iinqunto ezisithintako. Nakube asikaneliseki ngeenqunto enizenza esikhundleni sethu singakhetha bonyana sinikele omunye umuntu igunya lethu.
Kuyini okuqakathekileko egunyenapha Kukobana ukuziphatha kwangamalanga komjameli kuhlathululwa kuhle. Kudemokhrasi yehlanganyelo, abajameli basebenza ngokutjhideleneko nabantu ababajameleko ekwenzeni iinqunto zangamalanga.
Sininikela igunya lokwenza iinqunto esikhundleni sethu. Iinqunto zenu zizosithinta ngokunqophileko kodwana siyakholwa bonyana nithembekile begodu siyathemba bona anizokwenza iinqunto ezisilimazako. Silindele bonyana nihlangane nathi njalo emnyakeni emibli. Ngesikhatheso, nakube asikaneliseki ngeenqunto ebenilokhu nizithatha esikhundleni sethu, singahle sikhethe ukunikela omunye umuntu igunya lethu.
Kilelihlandla abantu abajanyelweko abahlanganyeli majadu ekwenzeni iinqunto zangamalanga. Lapha igunya livuselelwa njalo eminyakeni emibli. Kodwana isikhathi singase sibe sifitjhani ukuya ngokuthanda nangokufuna kwamahlangothi womabili.
Amagunya amabili owabonileko alula tle, kodwana womabili akhuluma ngokwethemba nangokwethembeka. Womabili akhombisa ukuhlonitjhwa kweendingo zabantu zokuqunta bonya bonyana kwenzakalani kibo nemphakathini wabo.
Igunya godu kumele litjho kuhle bonyana kuzokwenzakalani nakube izinto zikhambi njengobana kuhleliwe.
Igunya godu kumele lihlathulule bonyana amahlangothi amabili azoqinisekisa njani bona iindingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalo zelinye nelinye ihlangothi ziyazaliseka ngomuso njengombana ziyatjhuguluka begodu ziyathuthuka. Lokhu yinto engapheliko! Kodwana kudzimelele emgomeni wokobana abantu ngibo abalawulako bonyana kumele kwenzekeni kibo. Sinesibopho sokuvikela ilungelweli.
Siyathemba bonyana gadesi sele wazi kabanzi ngemihlobo ehlukeneko yedemokhrasi nemihlobo ehlukeneko yokujameleka. Godu siyathemba bonyana uyazwisisa ukuthi idemokhrasi itjho bona kumele sazi ukuthi kwenzakalani ephasini esihlala kilo. Idemokhrasi ayitjho nje ukuvowuda kwaphela. Itjho okungaphezulu kunokuvowuda nje kwaphela.
Kumele siqalisise bonyana kwenzakalani, sitjheje bona abajameli bethu benzani.
Kumele sizithwese thina nabajameli bethu ngesibopho.
Ngemva kwesikhathi kumele sibuyekeze igunya esalinikela abajameli bethu, siqunte bonyana sizalivuselela nofana njani na.
Sikwenze wacabanga na Jamajama ulinde bekufike ihlandla elilandelako!
Njengombana ubonile, ukutlama ikambiso yokwenza iinqunto ngokwedemokhrasi akukhathazi kangako. Kodwana nawulinga ukulandela ikambiso leyo, kurhubhuluka izinto ezinengi. Ithoma lapha-ke ukwenyukela!
Igadango 1: Lokha nawuthintwa siqunto esiyokwenziwa, kumele wazi bonyana yini oyidingako, oyifunako, oyifisako noyitjhisakalelako.
Igadango 2: Unomsebenzi nofana isibopho sokutjho nofana uveze lokho okudingako, okufunako, okufisako nokutjhisakalelako kabanye abantu nabo abathintwa siqunto esiyokuthathweso.
Igadango 3: Boke abantu abathintwa siqunto kumele baqale bebahlolisise iindingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalo abazivezileko. Bese-ke ningahlanganyela ndawonye nihlole ZOKE iindlela zokwenza nokukghonakala okukhona.
Igadango 4: Nje-ke sele ningacabanga bonyana nizokwenzani. Ngamanye amezwi, niqunte indlela enizoyisebenzisa.
Igadango 5: Noke kumele nizwne ngendlela enizoyisebenzisa. Namukela indlela enizoyisebenzisa.
Igadango 6: Kokugcina, niyenza-ke. Nenza lokho enivumelene ngakho.
Buyelani egadangweni lokuthoma njalo lokha iindingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalo zenu nazitjhugulukako!
Igadango lokuthoma ekambisweni liqaleka lilula kufikela lapha ujama khona ucabangisise ngayo. Kubudisi ukufunda ukudlumbana ukuze wenze khulukhulu nakumele wazi bonyana udingani, ufunani, ufisani nokobana utjhisakalela ini. Nokho nguwe wedwa owaziko. Cabanga bonyana kwenzakalani nasele udlule ubuwena. Lokho kungaba mumenyukelo!
Kuhlekuhle esikutjhoko kukobana nasifuna bonyana idemokhrasethu isebenze, kumele soke samukele bonyana sinesibopho souzibuthelela. Bese senze njengokwesibopheso.
Umuntu ngamunye usisakhi sokuthoma esakha itlhatlha lomphakathi. Thatha umuntu ngamunye njengesitina emakhiweni omkhulukazi. Isitinesi sithungelelana kuhle nezinye iintina bese zigcina zenza umthangala. Ngaphandle komthangala lo angeze kwaba nomakhiwo. Ngamanye amezwi sithi umuntu ngamunye usisakhi esiqakathekileko sanofana ngimuphi umphakathi.
Yini enye godu ekhona emphakathini Sizakulinga ukuphendula umbuzo lo ngokuthoma ngokuqala amayunithi womphakathi. Lokhu kuthiwa zizakhamphakathi.
Abantu ngabanye bayahlangana babumbe iinqhema zangababili, isibonelo abangani. Bona babumba imindeni- ngitjho yoke imihlobo yemindeni. Bese imindeni ibumba iinhlangano kuthi iinhlangano zibumbe imiphakathi. Kuraga njalo kufikela lapha siba khona neenarha namakhontinenti! Kodwana koke kuthoma ngomuntu munye, kanti-ke nakube abantu ngabanye abasemphakathini abakathabi nofana abazi ukuqakatheka kwabo engcenyeni ekulu, khona-ke iphasi lke lizokuba yindawo enganathabo!
Nanyana sibabantu ngamunye, sihlala siphila sihlangene nofana siziinqhema. Wakhe wezwa ngesitjho esithi, Umuntu akaphili esihlengeleni . Eqinisweni, iye akunamuntu osihlengele. Ngitjho nanyana wenza izinto wedwa, umele ucabange ngabanye abantu. Ungazibhinela ngokutjhapha nofana utjhayele imoderakho ngesandleni esingakafaneli nawufunako. Kodwana umele ulindele bona abantu bakusole, begodu ungazifumana usenyakanyakeni ngomthetho. Lokhu kukhomba bonyana umuntu ngamunye uyingcenye yenengi.
Akhe sijamajame sicabange ngegadango 2 lekambiso. Kumele uveze lokho okudingako, okufunako, okufisako nokutjhisakalelako. Bese kulandela igadango 3 no 4.
Mhlambe utjhejile bonyana ngesinye isikhathi lokha nawusesiqhemeni bese ulinga ukuveza umbonwakho (okungaba ngilokho okudingako nofana okufunako), kuba budisi tle kobana indabakho izwakale. Mhlambe uphume ebujamwenobo uzizwela bonyana imirarwakho azange irarululwe.
Umuntu ngamunye nabantu boke banamandla. Le yikulumo elilua tle kodwana iqakatheke kwamambala. Umuntu ngamunye unamandla. Sinamandla ngombana siyaphila, ngombana sikghona ukukhetha begodu nangokweenzathu ezinye ezinengi. njengomuntu ngamunye ungakhetha ukukakarela emandlenakho. Godu ungakhetha ukunikela omunye umuntu amandlakho nofana isiqhema sabantu. Ungabanikela amandlakho kobana bawasebenzise phezu kwakho nofana bawasebenzise nawe.
Ukwakha iinqhema zomphakathi nofana iinhlangano kuphathelene khulu nokudosa amandla womuntu ngamunye . Lokha abantu nabadosa into ethize, bahlanganisa ndawonye lokho abanakho bese bakusebenzise ndawonye ukuze bakghone ukuzuza umnqopho othize. Kuhlekuhle ngilokho abantu abakwenzako lokha nabayingcenye yesitokfela nofana itlabha yokonga imali, bahlanganisa imalabo. Senza into efana nale lokha nasifunyana bonyana kunabanengi abanamandla ukudlula abanye.
Lokha nasifuna ukudosa amandla wethu ngamunye ngokwepumelelo, kumele sifunyane abanye abantu abasele baneendingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalelo ezifana nezethu. Enye indlela kuqinisekisa bonyana abanye abantu bafuna bebadinga lokho nathi esikudingako nesikufunako. Ukuzuza lokho kumele utjhugulule iindingo neemfuno zakho, nakungasi njalo kumele usomasome abanye abantu kobana batjhugulule iindingo neemfuno zabo.
Kunendlela yesibili. Ungalinga ukukatelela abantu bona batjhugulule iindingo neemfuno zabo. Ungasebenzisa ukuthusela, ukuqupha nokusabisa.
Nanyana ukhetha indlela yokuthoma nofana yesibili, lokho okwenzako kukukwakha ubudlelwano okuthiwa libhulogo lamandla. Itlabha yenetbholo iyibhulogo lamandla elenziwe ngabantu abahlanganyela ikareko lenetbholo. Ihlangano yabasebenzi ilibhulogo lamandla elenziwe ngabantu abafuna ukurarulula iindaba zomsebenzi ndawonye. Iinqhema zepolotiki nazo zimabhulogo wamandla. Amalunga wesiqhema sepolotiki kanengi ahlanganyela imibono nemigomo ethize.
Ukusetjenziswa nokuhlanganyelwa kwamandla kuthiwa yipolotiki.
Amabhulogo wamandla angaveza iinqunto zawo njengomfelandawonye. Ngamanye amezwi, angavowuda amfelandawonye. Angasebenzisana ukuzuza iminqophawo amfelandawonye. Thina bantu beSewula Afrika silibhulogo lamandla. Kunezinto ezinengi ezisihlanganisako. UmThethosisekelo wethu ukhuluma ngenye yezinto ezisihlanganisako. Uthi, Thina bantu beSewula Afrika sikholwa bonyana iSewula Afrika ingeyabo boke abantu abaphila kiyo. SIHLANGENE ngokwahlukana kwethu.
Ahlangene ngani amabhulogo wamandla nokuvowuda namakhetho Kungenze wakhe wezwa abantu basithi amakhetho asisekelo sedemokhrasi.
Sithe izakhamphakathi zibunjwa babantu. Omunye nomunye wabantwabo uneendingo neemfuno. Lokha nakunabantu abanengi kuzakhamphakathi, bahlanganyela ekuthathweni kweenqunto ngokusebenzisa abajameli.
Godu sithe igadango linye ekambisweni yedemokhrasi libandakanya ukuqunta ngegadango okumele lithathwe. (Lokhu kwenzeka egadangweni 4) Godu abantu kumele bavumelane kobana bazokuveza njani iqunto labo. Lokha nawuqunta ukusebenzisa umjameli ukwenza iinqunto esikhundleni sakho, unikela umjameli loyo amandlakho. Umjamelakho angasebenzisa amandla lawo, wona wakho lawo, phezu kwakho nofana ngokusebenzisana nawe. Kuliqunto lakho.
Kunengi okubandakanyekako lapha, nje-ke umele bona ukukghone koke lokho. Ukwenza lokho udinga amarherho neenkambiso.
Lokha abantu nabaveza ukukhetha kwabo ngeenqunto ezizokuthinta umphakathi ngobubanzi nofana ngokuhlangahlangana, badinga amarherho wekhetho ukubasiza ukughona indlela abaveza ngayo ukukhetha kwabo.
Ngikwesibonelo, ungahle uvume bonyana woke umuntu uzokwamukela iqunto elifumana amavowudu amanengi. Lokhu kuthiwa lirherho lenengi, ngombana isiqunto senziwa linengi labantu. Ngitjho nabantu abavowudele okuhlukileko kumele bamukele lokho okuqintwa linengi. Lokha nawuvumela ukwenza lokhu ngenye indlela, lapho kuba lirherho ledlanzana. Godu ungaba nerherho lokuthalalisa lapha kwamukelwa khona isiqunto senengi kodwana kube iindingo neemfuno zedlanzana ziyatjhejwa.
Lokha nanikhetha umjameli ningahle nivumelane bonyana umuntu ofumana inengi lamavowudu uba mthumbi. Irherhwelo libizwa bonyana mthumbi marhurhula koke nofana irherho le-first-past-the-post . Lokhu kuhlekuhle lirherho lenengi. Umuntu ofumana inengi lamavowudu uba mjameli abe afumane negunya lenengi.
Iinqhema ezithize nofana imifelandawonye aziwathandi amarherho lawa. Abantu abakumifelandawonye le balimuke bonyana kuneendingo neemfuno ezinengi ezahlukahlukeneko phakathi kwabo. Bafuna ukufumana indlela yokugcina ukwahlukahlukana kwabo. Bangasebenzisa irherho elibizwa bona lijamelekonengi.
Nakunjalo kumele nithome ngokubala bonyana nifuna ukuba nabajameli abangaki abazokujamela umfelandawonye. Bese niyabala bonyana bangaki abantu abafuna into ethize efanako, bangaki abafuna okhunye, bangaki abafuna okuhlukileko, njalonjalo. Nihlukanisa umfelandawonye ngeenqhema, bese nibala isibalo sesiqhema ngasinye benihlanganise woke umfelandawonye.
Kwanjesi-ke niyabala bonyana isiqhema ngasinye sizokuba nabajameli abangaki. Isiqhema esifuna u-X sizakufumana ama-50% wabajameli. Isiqhema esifuna u-Y sizakufumana ama-30% wabajameli, bese kuthi esifuna u-Z sifumane ama-20% wabajameli. Ngamanye amezwi, labo abanebhulogo lamandla elikhulu kibo boke sifumana abajameli abanengi kunabanye. Bese kuthi abanebhulogo lamandla elincani kibo boke lifumane abajameni abancani kibo boke.
Ijamelekonengi lirherho elikhuthaza ukwahlukahlukana.
Asikakhulumi ngobuhle nangobumbi bamarhero lawa, kodwana siyathemba bonyana sikhulume kwanela kobana ukghone ukubona bonyana kuqakatheke kangangani bona umuntu ngamunye aveze ukukhetha kwakhe. Ivowudwakho iqakathekile. Ungenza bonyana iqakatheke ngokuhlanganyela majadu.
Nasele nivumelene ngerherho, nifanele nikhethe bonyana ngubani ozokutjhayela irherhwelo-njengosofengwana. Bese-ke nenza iinkambiso ezithize.
Nidinga ikambiso yokuhlela isibalo sesiqhema sabantu abazokuthintwa siqunto.
Nidinga iinkambiso ukuze abantu bakghone ukutjho bonyana bathintekile.
Kumele kube neenkambiso ezikhanyisako bonyana bazakuveza njani ukukhetha kwabo, nina nizokubala njani ukukhethokho nokobana nizoqunta njani ngokutjhiwo ziimbalo.
Nidinga iinkambiso ukuze nazise abantu ngomphumela.
ESewula Afrika, amakhetho wesitjhaba, weemfunda neweendawo enziwa yiKhomitjhini yezamaKhetho eziJameleko, i-IEC. I-IEC yenza umsebenzi kasofengwana ebantwinabo neenqhemeni zepolotiki ezingenele amakhetho. I-IEC yendlala iinkambiso ezisiza inarha yoke kobana ikghone ukuhlanganyela ekukhetheni abajameli. I-IEC itlolisa iinqhema zepolotiki beyiqinisekise bonyana esinye nesinye sinethswayo laso esizibonakalisa ngalo. I-IEC godu itlolisa nabantu abafuna ukungenela amakhetho. Bona babizwa bonyana bongikhetheni. I-IEC ayiqunti irherho lokukhetha. Yona itjheja kwaphela bonyana irhehrwelo lisebenza njani nasele libekiwe.
Ekarateni elilandelako nelingelokugcina siqala urhulumende wemakhaya nokobana idemokhrasi yehlanganyelo isebenza njani eSewula Afrika. Linda ingcenye yokugcina!
ESewula Afrika sihlukanise urhulumendethu ngemikhkha emithathu- urhulumende wesitjhaba, weemfunda nowemakhaya. Imikhakha le ithungelelene (qala isiboniso). Omunye nomunye umkhakha uneembopho zawo nofana imisebenzawo. Ezinye zeembopho zenziwa ngokuhlanganyela phakathi kwakarhulumende wesitjhaba noweemfunda, ezinye iimbopho ziphakathi kweemfunda naborhulumende bemakhaya kanti-ke ezinye ziphakathi kwakarhulumende wesitjhaba nowemakhaya. Kunezinye-ke iimbopho ezihlanganyelwa ziingaba zoke. Ilungelo lokuphila livikelwe mikhakha yoke. Ubudlelwano hlangana nemikhakha karhulumende kuthiwa lisebenziswano langaphakathi. Akunamkhakha oqakatheke khulu kunomunye. Yoke njalo ngokubambisana iqinisekisa bonyana iSewula Afrika inedemokhrasi eqinileko nedzimeleleko. Esinye nesinye sinendima eqakathekileko esiyilimako.
Emkhakheni wesitjhaba noweemfunda idemokhrasethu ijamelekile. Sikhetha abajameli bethu (kesinye seenqhema zepolotiki) ukwenza iinqunto ezisithintako. Sinethuba lokuqala igunyeli godu njalo eminyakeni emihlanu.
Emkhakheni karhulumende wemakhaya, sinedemokhrasi yehlanganyelo. Kuneendlela ezinengi ezibekiweko ukuqinisekisa bonyana abajameli bakho kurhulumende wemakhaya basebenzisana nawe kiyo yoke ikambiso yokwenza iinqunto. Ukuthi simajadu kangangani ekuhlanganyeleni ekuthathweni kweenqunto kunomthelela omkhulu ekutheni siphila njani ipilwethu.
Pheze sinabantu abaziingidi ezima-45 abahlla eSewula Afrika. Angeze sakghona soke nje ukuhlanganyela ngokunqophileko ekuthathwenu kweenqunto emkhakheni wesitjhaba nofana koweemfunda. Kilemikhakha karhulumende, into encono kukobana sihlanganyele ngokusebenzisa abajameli. Emkhakheni karhulumende wemakhaya idemokhrasethu ibuhlanganyela khulu.
Urhulumende wekhaya uqalene nokwethulwa kwemisebenzi kamasipala kumiphakathi yendawo. Lokhu kutjho bonyana urhulumende wemakhaya kumele aqinisekise bonyana abantu kumiphakathi yendawo bafumana imisebenzi esisekelo kamasipala.
Urhulumende wemakhaya ubunjwe bomasipala. Umasipala ulawulwa mkhandlu. Umkhandlu wakhiwa malunga womkhandlu akhethiweko kanye neenkhulu ezithize abahlangana kobana bakhulumisane ngamaqhinga wokwethula imisebenzi kamasipala eemphandeni zabo. Amalunga womkhandlu enza imigomo namaqhinga wokwethula imisebenzi kamasipala. Iinkhulu zona kumele zifikise imisebenzi leyo ebantwini. Kunemihlobo rhlukahlukeneko yeenkhulu. Kungaba bosista bematlinigi, abaphathiimali, abonobhala, abomabhalana, abawoliinzibi njalonajlo. Amalunga womkhandlu ayakhethwa (abajameli babantu). Iinkhulu zisebenzela amalunga womkhandlu. Ziyaqatjhwa njengazo zoke iinsebenzi.
Nawucabanga ngomunye nomunye walemisebenzi, uzakubona bonyana ihloso karhulumende wemakhaya kukwethula imisebenzi kamasipala, soke simele sibe nepilo sijekezele.
Ngebanga lokobana singakghoni ukuhlanganyela soke ngokunqophileko ekwenzeni iinqunto ezisithintako, sokhetha abajameli bona basenzele lokhu kiyo yoke imikhakha karhulumende. Kurhulumende wemakhaya abajameli bethu kuthiwa makhansela. Abantwaba kanye neenkhulu zakamasipala basabenzisana nathi ukwanelisa iindingo zethu ezisisekelo.
Okwenzakalako eSewula Afrika kukobana urhulumende wemakhaya usebenzisa idemokhrasi yehlanganyelo. Ungakghona ukuzwisisa bona kungebanga lani: Urhulumende uqalene neendaba ezisithinta imihla namalanga. Lokhu sikubiza bona ziindaba zangamalanga.
Kusebenza njani lokhu Cabanga ngezakhamphakathi ezibumba umasipala: umuntu ngamunye, iimpara nofana abangababili, imindeni, iinhlangano nemiphakathi. Imiphakathi ihleleke yaba mawadi, eSewula Afrikapha amawadi ahlelwe ndawonye abumba iimfunda. Amadorobho amakhulu abizwa bonyana yi- Metropolitan (Metro) Municipalities . Anesibalo esikhulu samawadi, kodwana akanamfunda.
Abanye abantu abahlala eSewula Afrika banelungelo lokuvowuda kanti abanye abanalo. Lokha nawuvowudako, uhlanganyela kurhulumende, kodwana nanyana ungeze wavowuda, usengahlanganyela. Lokhu kutjho bonyana nanyana ungeze wavowuda kodwana usese nesibopho sokuqinisekisa bonyana labo abakghona ukuvowuda bazi iindingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalo zakho. Lokhu kuqakathekile ngombana iinqunto abazenzako zizokuthinta. Nje-ke kumele bonyana ufunyane indlela yokuqinisekisa iindingo neemfuno zakho ziyatjhejwa. Godu kumele ulime indima ekuqinisekiseni bonyana ibhoduluko enarheni yoke livumela bonyana omunye nomunye aveze umbonwakhe ngokutjhaphuluka.
Idemokhrasi ayipheli bona abantu bavowude. Simele siragele phambili ngokuqunta bona ziyini iindingo zethu nokobana ziyenziwa na. Kurhulumende wemakhaya, indlela yedemokhrasi yehlanganyelo kukobana ungaba yincenye yekambiso equnta bonyana kuzokwenziwani, kuphi, nini begodu njani.
Ingabe uyakwenza lokhu Nanyana unikele umuntu ongamaziko amandlakho Nakube wenze njalo, siyathemba bonyana umlandelande lo ukukhuthazile bonyana ucabange ngalokho okwenzako kanye nomphumela wakhona.
Lokha nawuvowudako, wenza itshwayo lakho. Wenza bona ukukhetha kwakho kuzwakale! Ivowudwakho inikela umjameli wesiqhema igunya lokwenza iinqunto ngeendaba eziqakathekileko.
Tlolisa njengomvowudi. Qinisekisa bonyana ibizo lakho liseRhelweni labaVowudi. Lokhu lisango lokuba yincenye yekambiso yokwenza iinqunto ezithinta ipilwakho gadesi nangomuso.
Imigkhwa esiyakha nasibancani ngiyo esisa ezingeni lobudala. Tlolisa bewuvowude gadesi bese uyaqinisekiseka bonyana ngomuso, lokha nasele umdala, iSewula Afrika izakuba nedemokhrasi eqine khulu kunaphambilini.
Khuthazeka bona wenze!
Sithokoza ithuba esibe nalo nawe! ISewula Afrika nawe ngeyakho! Yenza ngokwazi lokho!
<fn>nde_Article_National Language Services_IQHINGA MAZOMBE LEZEL.txt</fn>
Iqhinga mazombe lekoro yezelimo liqakatheke khulu ngombana limphumela wombuso nebubulo. Ngakho-ke ngithanda ukuzwakalisa ukuthokoza kwami nokuthaba kuMongameli, uNomzana Thabo Mbeki, ngoburholi bakhe nakazakumema abajameli bebubulo beAgri SA kanye neYuniyoni yesiTjhaba yabaLimi beAfrika ukujoyina umbuso ekutlameni indlela ethileko yokucabanga lapho umbuso nekoro bazakubophelela imizamo yabo nemithombo ekufezekisweni kwayo.
Imiphumela yesebenziswano kukobana umbuso nekoro kwanje babelana ngendlela yinye eendabeni zekoro; bangakha isebenziswano ngomleyo munye; bazakwabelana ngomthwalo wokunikelwa amandla kwabanzima ngakwezomnotho godu nokuqinisa inzuzo emabubulweni wezelimo ngesikhathi sinye; begodu ukusukela kwanje babe nemilayezo ejayelekileko engadluliselwa emphakathini, ekorweni, enarheni yekhethu, nenarhakazi ye-Afrika kanye nephasini.
Umbono wekoro yezokulima ehlangeneko, engabandlululiko ngokombala neragela phambili, uyame eenhlosweni ezintathu zamazombe zokufikelela nokuzibandakanya, ukuphalisana nokwenza inzuzo begodu nokuphathwa kwemithombo ngokudzimeleleko. Lo mbono wesikhathi eside ozakulandelelwa esikhathini esinengi saleminyaka khulu ukuletha ihlelo elitjha, elihlukileko nelikhulu lezelimo kileli elikhona.
Lekoro etjha eqaliweko izakwenziwa bona idlale indima ekulu yezomlando ekunikeleni ukudla nemikhiqizo yezelimo nemisebenzi enarheni yekhethu, enarhakazini yethu kanye nephasini. Ukufikelela lapha, umNyango wezeLimo ufanise izenzo ezihlongozwako okufanele zenziwe mbuso, begodu ufake lezo ezikhambelanako eqhingeni lawo leminyaka emithathu ezako. UmNyango godu ufaka izenzo ezihlongozwako ezifanako emaqhingeni wawo wokusebenza wonyaka webhizinisi ukusukela ngo 2002 ukuya phambili.
Ezingeni lemibuso eminengi, umnyango ukhulumisana begodu uzakuragela phambili nokukhulumisana nemiNyango yezeLimo yamaphrovinsi kanye neenhlangano zelimo zomphakathi, ukuthatha iqhinga mazombe lekoro njengomleyo womthethomgomo ekutlameni amaqhinga wayo wokusebenza wamazombe newebhizinisi.
Ezingeni lombuso lesitjhaba, umNyango ubeke iqhinga mazombe lekoro eendabeni eziphambili zeHlelo eliHlangeneko leKhabhinethi ukuthola isekelo keminye iminyango khona kuzakufezekiswa iqhinga ngepumelelo. UmNyango uzakubawa isekelo lekhabhinethi bewufake izenzo ezihlongozwako eMleyweni weQhinga lesiKhathi esiLingeneko lomBuso ekufakweni eMleyweni wokusetjenziswa kweeMali wesiKhathi esiLingeneko.
Kwangalesisikhathi, umNyango ubeka kuhle ibhajethi yawo khona uzakuthola iimali ekurageni iqhinga mazombe lekoro enarheni, kufaka iPalamende, amaphrovinsi, imibuso yabomaziphathe beendawo, amabubulo wezelimo kanye neehlangano zomphakathi. Ekufikeni lapha, umNyango uzakuthembela ebalinganini bawo ukufaka isandla nokurhola eendaweni ezifaneleko.
Ngilulela ukuthokoza kwami godu kuPhrofesa Johann Kirsten weYunivesithi yePitori ngokukhupha imitlamo elandelanako yalomtlolo emanothini wokubonisana nemilayo yesiQhema esiSebenzako. Ukubala okukhethekileko nokuthokoza kuya Ina Goosen ngokukhambelanisa imihlangano nokuhlela iimbuyisamathe, kanye noSimon Malepeng ngokuthatha amanothi.
Zelimo, ezifaka yoke imisebenzi yezomnotho ekunikelweni kokufaka isandla kwezelimo, zelimo nokungezelela ubungako, kuzakuhlala kuyikoro ekulu emnothweni weSewula Afrika nangaphandle kwesabelo sawo esibunqopha esincani emkhiqizweni woke wenarha (GDP).
Zelimo zinikela ngokudla nefayibha ukuhlangabezana neendingo ezimbili zomuntu ezisisekelo. Zihlangabezana ngepumelelo naleziindingo ngokwanda komkhiqizo lokha isitjhaba senarha le khabe siziingidi ezine ngokuthoma kweminyaka khulu yamatjhumi amabili ukuya eengidini ezimatjhumi amane zagadesi. Abasebenzi bemaplasini, abalimi nemindeni yabo nayo ifaka isandla emnothweni lokha nabasebenzisa imirholo yabo ezintweni nemisebenzini, namkha nabathenga izinto zokufaka isandla emkhiqizweni ngesikhathi sonyaka esizako. Ngalendlela zelimo ziba sisekelo sokukhula netuthuko. Ithonyo lazo kezomnotho litjengiswa ziinkhukhula zamuva nje ezamotjha amanye amahlangothi wephrovinsi yeTlhagwini kanye neMpumalanga ngoFebherbari ka 2000, lapho umkhiqizo woke wenarha wehla ngephesente linye.
Zelimo ezisisekelo zinokuziphendulela okumaphesente angu-4,5 womkhiqizo woke wenarha yeSewula Afrika kuthi zelimo zokudla ezihlangahlangeneko zinokuziphendulela okumaphesente alithoba. Pheze kunabalimi abama 50 000 abakhulu abalima ngokwenza imali ubunengi babo obubuya esitjhabeni esimhlophe, kodwana ingasi sona sodwa kuphela. Ngo-2000 bathengisa iimpahla eziphumako ezingaba mabhiliyoni ali-16 weempahla, namkha amaphasente ali-10 wepahla ephumako iphelelele. Abasebenzi abanengi bemaplasini bahlala emaplasini wokwenza imali nabantwana abathola ifundo yabo eenkolweni zemaplasini. Ngakho-ke amaplasi wokungenisa imali anikela ngepilo nezindlu emalungwini wemindeni yemaplasini eziingidi ezisithandathu zabasebenzi abasigidi sinye begodu nokunikela ngeendingo zabo kezefundo.
Kunamaplasi amancani aziinkulungwana ezima-240 aphilisa amalunga asigidi wemindeni nokuqatjhwa kwesikhatjhana kabanye abantu abaziinkulungwana ezimakhulu amahlanu. Basekela iimakethe zekhaya nezeemfunda lapho imbalo enengi yabathengisi abangakahlelwa kuhle iziphilisa khona. Ukudlula lapho, kunabalimi abaziingidi ezintathu, ubunengi babo abaseendaweni zokuhlala ezisendaweni ekhabe zaziwa ngezabelo, abakhiqiza ukudla khulukhulu ukuhlangabezana neendingo zemindeni yabo.
Kokugcina, imisebenzi yokukhiqiza neyomphakathi yamadorobha wethu wemakhaya namasentha wemisebenzi yenzeka khulu esekelweni labo lezelimo elisisekelo kanye nemisebenzini ekhambelanako efana nezokuvakatjha, zelimo kanye nokufuywa kweenyamazana. Ngaphezu kwesiquntu samaphrovinsi kanye pheze namaphesente ama-40 wesitjhaba senarha yoke ngakho-ke athembele khulu kezelimo kanye neenkorweni ezikhambelanako.
Ngebanga lendima eqakatheke khulu yekoro yezelimo, uMongameli Thabo Mbeki ubone kuqakathekile ukubakhona kwemihlangano yangamalanga nesiqhema esisebenzako esibuya kezelimo ezihlelweko ukubeka iindingo zekoro nobujamo mayelana neendaba zesitjhaba. Ngesikhathi seminye yalemihlangano ngoMatjhi ka 2001 uMongameli wabikelwa bona ikoro yayitshwenywa ziinliyo zemithethomgomo kanye neenliyo zesikhungo eziyikhandelako ekusebenzeni ngokwaneleko, begodu ngakho-ke ifake isandla ngokwezinga eliphezulu eminqopheni yenarha yokukhula, ukuphalisana nokulingana. UMongameli wabawa abadlalindima abahlukeneko bona bathole indlela engasebenza nqazombili nenganikela itjhejo elaneleko ekuhlanganiseni nekukhuliseni ikoro. Wathi lombono ofanako kufanele ube neminqopho, imithethomgomo nezenzo ezizakurholela ekukhuleni netuthukweni yamambala kibo boke abadlalindima ekorweni.
Lomtlolo ubeka kucace iqhinga lendlela mazombe kezelimo zeSewula Afrika begodu ufaka nesandla ekuphileni kuhle kwamaSewula Afrika woke. Watlanywa endlelenikambiso yokubonisana nabadlalindima abahlukeneko basebenzisani mazombe, esingabala iYuniyoni yesiTjhaba yabaLimi be-Afrika, i-Agri SA kanye nomNyango wezeLimo.
ukwakha umbono kawoke woke kubadlalindima abaqakathekileko ukutlama nokufezakalisa umleyo mazombe ukuhlahla umthethomgomo nokufezakalisa kusasa ukutjheja iindaba eziqalela phasi ithemba labatjali mmali begodu nokwakha ukuzwisisana okungcono nobudlelwana bomphakathi obuhle ukuqinisekisa ukufikelela okungezelelweko godu nokuzibandakanya ekorweni ngeenkambiso zokunikela amandla ngakwezomnotho ezihlelwe kuhle namahlelo.
ukuhlanganisa, ukwabelana nokwenza imithombo ifikelele ezingeni eliphezulu nenzuzo hlangana nabalingani.
ukukhulisa iphaliswano ephasini, ukukhula nengeniso mali ekorweni khona kuzakudoswa amasiso amatjha weemali.
ukuqinisekisa ituthuko edzimeleleko.
ukwakha isikhozi esizakuhlala isikhathi eside hlangana nabadlalindima bomphakathi, bangeqadi, umphakathi kanye neenhlangano okungasizo zombuso.
Lombono utjho ukudlala indima okudzimeleleko emnothweni wezelimo weSewula Afrika badlalindima boke, kubonwe isidingo sokubeka ebujameni okungibo nokungezelela umkhiqizo wengenisomali, ukwakha ukuphalisana ephasini begodu nokulungisa ubutjhapho bezomlando nokutjhigamela ehlangothini elithileko okuba nomphumela wokufikelela okugasikuhle nobujameli.
Ukwakha ukufikeleleka okulinganako nokudlala indima ekuphalisaneni kwephasi, ekungeniseni imali nekorweni yezelimo edzimeleleko efaka isandla epilweni engcono kibo boke abantu
Umbono unikela isithombe esicacileko lapho zelimo zeSewula Afrika zifuna ukuba sesikhathini eside. Isiliyo esikhulu ekufezakalisweni ngepumelelo kwaleliqhinga kungakarhujululwa okukhulu kwekghono elitholakala ebantwini nemithonjeni yezinto, begodu nengenisomali ephasi nephaliswano eliliya ukuzibandakanya kwabantu abanengi neenhlangano zomnotho. Umraro ubonakala emirarwaneni eminengi emincani - omunye nomunye uneenselela zawo.
Iintjengiso ngezokuthi ikoro yezelimo eSewula Afrika iphendula kuhle eseleleni yokwandisa ukuphalisana. Kodwana, kunobufakazi godu bona ezinye iinkorwana zelimo nemisebenzi yokwandisa inani azinaphaliswano emakethe yekhayapha kanye neyeentjhabatjhaba. Lokhu kubangwa zizinto ezinengi, okufaka hlangana amanani aphezulu wokufakwako kuhlangana nomkhiqizo ophasi, amaqhinga webhizinisi aphasi ngokwezinga namakghono aphasi, begodu nemikghwa engakalungi yokurhwebelana baphalisani nathi, njll. Ukutlhogakala kwephaliswano ephasini nakho kurholela enzuzweni ephasi kanye nebujameni obuphasi benzuzo ekorweni, godu okunokuziphendulela emasisweni aphasi kwamanye amabubulo. Lokhu kuyiselela ekulu okufuneka bona ilungiswe ukubeka zelimo ezingeni eliphezulu endleleni ekulu yokukhula eqaliweko.
Ngebanga lomphumela wokutjhiya ngeqadi godu nebandlululo kezelimo eSewula Afrika, iselela gadesi kukhuphula ukuzibandakanya kiwo woke amahlangothi wekoro begodu nokususa kanye zoke iinkhandeli zokungena ezitholakala emlandweni wokubili lokhu. Iselela ikakhulukazi ekufaniseni amahlelo azakukhuthaza abatjha abasangenako - abanzima nabamhlophe; abancani nabadala; ababobaba nabomma; amabhizinisi amakhulu namancani ukungena ekorweni. Kuqakathekile ukuthola iindlela zokuqinisekisa bona woke amahlangothi wekoro kwamambala azizwa begodu azithola amalunga wehlangano yinye.
Ithemba elincani labatjali-mali kezelimo libangwa yimbuyekezo encani kanye nemiraro yambala neyezomnotho emimbi enomphumela ekusisweni kweemali nemkhiqizweni njengokubulawa umlandelande kwabalimi, ukuqothwa emaplasini nokuhlala enarheni ngokungasimthetho. Ithemba labatjali mmali liyatlhogeka ukufikelela ikoro yezelimo ezele amajadu nekhulako.
Ukungabikhona kokulethwa nokufezekiswa kwamagadango amahlukeneko wombuso, imithetjhwana namahlelo kanye namahlelo wesekelo angasebenziko - woke aqakathekileko ekuqinisekiseni ibhoduluko lokukghonakalisa kezelimo - abumba ukukhathazeka okukhulu begodu neselela kiwo woke ama-ejensi wombuso asekela ikoro yezelimo. Amahlangothi afaka isandla kilomraro kuhlukaniswa kwemisebenzi ethileko, imithombo enganeliko, ukubusa okungasi kuhle kanye nokuziphendulela kanye neenqunto zesigungu ezingakaqini nokuriyada ekuthathweni kweenqunto.
Inarha engakasetjenziswa ethembisa khulu nelingeneko ayisiyinengi eSewula Afrika begodu kuneqintelo ngokukhuliswa buthabalala kwemikhiqizo yezelimo. Ukungezelela, umthangalasisekelo nemisebenzi yokusekela ukusetjenziswa ngokudzimeleleko kwenarha akukaneli. Amahlelo wombuso (isibonelo, ukuTlhogonyelwa kweNarha nokuSebenzela Amanzi) ekuhloswe ngawo ukuvikela isisekelo semithombo iyaphumelela kodwana ayikaneli. Ukonakala kwenarha kuhlala kumraro eenarheni ezihle nezingakavundi. Ngokwanda kwegandeleleko kezelimo ukungezelela umkhiqizo kenye nenye iyunthi yenarha, kuyiselela ekulu ukuqinisekisa bona lokhu akwenzeki ngokonakalisa isisekelo semithombo yemvelo.
Ezinye izinto ezilihlangothi lamaqhinga ammongo ziyarhelebha begodu zifaka isandla ekwakheni nekubuyiseleni ithemba kezelimo.
Leziindlela mazombe zeminqopho ebukako ziqakatheke khulu ngombana zinikela ngesisekelo esiqakathekileko ngaphandle kwaso ihloso mazombe yezelimo eziphalisanako, ezifaka woke umuntu nezidzimeleleko zingasoze zafikelelwa. Godu zigandelela ukuzijamela kwekoro ekusekeleni eminye iminyango eminengi yombuso namabubulo.
Umbono wekoro yezelimo ehlangeneko nephumelelako ufuna abalingani babe namaqhinga wokwenza, iintjengisi zokwenza eziqakathekileko, amazinga wokulethwa kwemisebenzi, amahlelo wokwalusa nokulinganisa kanye neenkhathi ezibekiweko khona kuzakufikelelwa iinhloso zeqhinga mazombe lekoro. Godu kufuneka bona umbuso wenze izinto ngokwehluka- ngebelo elikhulu begodu nokurhaba kanye nangokusebenzisana nabalimi, amabhizinisi wezelimo, iinhlangano okungasizo zombuso kanye neminye iminyango yombuso.
Amaqhinga wokwenza aphethe yoke imininingwana waleliqhinga mazombe azakukhutjhwa ngibo boke labo balingani abazinikela ngokuziphendulela mayelana nokufezekiswa kwalo. Lokho okubekwe kuhle kilomtlolo mleyo mazombe, amahlelo aqakatheke khulu, isitho sokufezekisa ngokuhlanganyela neenjamiso zesebenziswano hlangana nomphakathi-umbuso-nekoro yangeqadi. Bekube gadesi, abalingani abadosa phambili, okumNyango wezeLimo, i-Agri SA ne-NAFU - zizakusungula ikomiti yokuhlanganyela kanomphela. Imizamo iyenziwa ukufaka abasebenzi abahlanageneko, iinhlangano okungasizo zombuso, iinhlangano zomphakathi kanye neenhlangano zangaphandle.
ukufezekisa ihlelo mazombe lokuphepha nokuvikeleka ekufikeleleni ukuzinza okuhle ekusebenzeni nemphakathini, ukuthembeka nokuzithemba.
ukukhulisa umbono wokwabelana ngezelimo, ukuphatha okuhle nesebenziswano emphakathini.
ukukhambisa burhaba ihlelo lokwabiwa butjha kwenarha ekuthuthukiseni zelimo nezinye iinkambiso zokunikela amandla iinqhema ezinqotjhiweko.
ukutjhugulula irhubhululo lezelimo, ukudluliswa kwetheknoloji, zefundo nokukhuliswa bona kukhambelane neemakethe.
ukuhlathulula butjha igunya lokukhangisa zelimo kanye nerhwebo leentjhabatjhaba esikhathini esingemva kwelawulo lamabhodo ngokuqalana nephaliswano ephasini begodu neendingo zokufikeleleka kwemakethe, imithombo nelwazi.
ukwakha amahlelo ahloniphekileko wokuhlolisisa weembalobalo nezemnotho azakufikeleleka kibo boke abalimi namabhizinisi.
ukusungula ihlelo elihlangeneko lemisebenzi leemali lemakhaya elibekwe kuhle Mbiko weKomitjhana kaStrauss.
ukuthuthukisa ihlelo elisebenzako nelihlangeneko lokuphathwa kweengozi emahlelweni wezepilo neweentjalo kanye neenlwana, inani namahlelo wengeniso kanye neenhlekelele zemvelo.
ukunqopha ukusisa ekuthuthukisweni kweendawo zemakhaya khona kuzakunikelwa ngemithombo yengeniso yokuphila, umthangalasisekelo, ukuthelelela, igezi, zokuthintana ngomtato, zokuthutha, zebandulo nokuthuthukiswa kwamakghono.
ukwehlisa iindleko mazombe zokukhiqiza, kufaka hlangana ukwehlisa khulu umthelo nomthelo wedizeli nakilokho okufakwa ekwenziweni kwezinto.
Kikho koke lokhu, indima ehle edlalwa yikoro yangeqadi ekufikeleleni iinhloso zokuzibandakanya, iphaliswano nokudzimelela iyavunywa. Ngakho-ke yoke into izakwenziwa ukuqinisekisa ukusebenzisana okukhulu nokuvumelanisa hlangana nombuso nekoro yangeqadi - okutjho bona abalimi, iinhlangano zabalimi nebhizinisi yezelimo - khona kuzakufikelelwa umbono omutjha wekoro yezelimo ehlangeneko nenepumelelo.
Abalingani kufanele bazibophelele ekunikeleni ngemithombo yesikhathi esifunekako nesekelo leemali ukuqinisekisa ukufezekiswa ngepumelelo kweqhinga mazombe. Kunokuzwisisana okucacileko nokuthabela isahluko esitja esivulwako kezelimo eSewula Afrika, esifundanyaneni se-SADC nenarhakazini ye-Afrika.
Ekulumeni yakhe ebakayiqalise esitjhabeni ngomhlaka 9 Feberbari ka 2001, uMongameli Thabo Mbeki watjengisa bona ngesikhathi ukulingana nokuzinza kufikelelwe ezingeni lamazombe, izinga lokukhula komnotho lisese phasi khulu.
UMongameli watjengisa bona leminqopho ingafikelelwa khulu ngetjhejo elikhethekileko eMleyweni oHlanganeko weQhinga lomBuso eenkorweni zomnotho ezitjengisa ikghono eliphezulu lokukhula nokusungulwa kwamathuba wemisebenzi. Waveza zelimo, zamandla, zokuvakatjha, amabubulo wezamasiko, ezinye iinkoro zokuthumela ngaphandle (kufaka hlangana imikhiqizo yezelimo esetjenziweko), kanye nebubulo lelwazi nelezokuthintana ngemitato.
Ikoro yezelimo, ehlathululwa njengayo yoke imisebenzi ephathelene nokunikelwa kokufakwa kwezelimo, zelimo kanye nokukhiqizwa okusetjenziweko nokusatjalaliswa kwemisebenzi efaka inani emikhiqizweni yezelimo, ihlala iyikoro eqakatheke khulu emnothweni weSewula Afrika nesabelo sawo sabunqopha emkhiqizweni woke wenarha (GDP).
Inikela ngeendingo ezimbili ezisisekelo zomuntu, okukudla nefayibha, begodu nokuhlangana okuqinileko kwezomnotho nokuqatjha nezinye iinkoro zomnotho, ngalokho ifake isandla khulu ekukhuleni komnotho. Ikwazile ukuhlangabezana naleziindingo ngokwandisa umkhiqizo lokha isitjhaba salenarha besiziingidi ezine ngokuthoma kwesentjhuri yamatjhumi amabili ukuya eengidini ezimatjhumi amane lezi ezikhona. Ngakho-ke imgogodlha netuthuko eSewula Afrika ngombana inikela ngesisekelo esiqinileko nesekelo kezinye iinkoro zomnotho. Ithonyo layo libonakale ngeenkhukhula ezamotjha amahlangothi athileko wephrovinsi yeTlhagwini neMpumalanga ngoFeberbari ka-2000, lokha umkhiqizo woke wenarha nawuzakwehla ngephesente linye.
Zelimo ezisisekelo, ezifaka hlangana umkhiqizo owenzeka ngaphakathi enarheni, zinokuziphendulela okungaphasi kwamaphesente amahlanu womkhiqizo woke wangaphakathi weSewula Afrika. Umakhiwo wezelimo osetjenziselwa imisebenzi eminengi, onomkhiqizo osisekelo khulu kanye neenkoro zokufaka ngaphakathi, unokuziphendulela kwamaphesente alitjhumi nanye womkhiqizo woke wangaphakathi kwenarha. Pheze kunabalimi abenza imali abaziinkulungwana ezimatjhumi amahlanu inengi labo, kodwana ingasi ngokutjhiya ngaphandle, babuya esitjhabeni esimhlophe. Ngo-2000 bakhuphela ngaphandle imikhiqizo epheze ibe mabhiliyoni elitjhumi nesithandathu, namkha pheze amaphesente alitjhumi wemisebenzi yeSewula Afrika. Inengi labasebenzaba bahlala emaplasini wokungenisa imali begodu abantwana babo bathola ifundo eenkolweni zemaplasini. Ngakho-ke amaplasi enza imali anikela ngomthombo wengeniso wepilo nezindlu emalungwini alinganiselwa eengidini ezisithandathu zabasebenzaba abasigidi begodu anikela ngeendingo zeemfundo zabo.
Godu kunabalimi abancani abamakhulu amabili namatjhumi amane weenkulungwana abanikela ngomthombo wengeniso okuphilwa ngawo emalungwini angaphezu kwesigidi sinye samalungu wemindeni, begodu nokuqatjhwa kwasikhatjhana kwabanye abantu abamakhulu amahlanu weenkulungwana. Abalimaba banikela iimakethe zekhaya nezesifunda lapho inengi labathengisi bestradeni baziphilisa khona. Ukudlula lapho, imindeni yemaplasini elinganiselwa eengidini ezintathu ezitholakala khulu eendaweni zemiphakathi zeendawo okwakuzizabelo ngaphambilini, ikhiqiza khulu ukuhlangabezana neendingo zoke zemindeni yayo. Kokugcina, pheze yoke imisebenzi yokukhiqiza neyomphakathi yeendawo zemadoropbheni wemakhaya ithembele kezelimo ezisisekelo nakweminye imisebenzi ekhambelanako. Lokhu kufaka hlangana zokuvakatjha zelimo ezidume khulu neziqakatheke khulu kwezemnotho nemisebenzi yokufuywa kweenyamazana. Ngaphezu kwesiquntu samaphrovinsi godu namaphesente pheze abe matjhumi amane wesitjhaba soke senarha ngakho-ke athembele khulu kezelimo nezinye iinkoro ezikhambelanako.
Leliqhinga mazombe lithuthukiswe mNyango wezeLimo, i-Agri SA ne-NAFU ngesibawo sakaMongameli ukutjhugulula ibhoduluko elithandekako libe minqopho, mthethomgomo nezenzo ezizakurholela ekukhuleni nekuthuthukeni kwabadlala indima kilekoro. Isibawesi sabamphumela wabunqopha womhlangano wesiqhema esisebenzako sezelimo sakaMongameli ngoMatjhi ka 2001, lapho uMongameli afanisa indlela kawoke woke ezakuqalana nokuhlanganiswa kwekoro nokukhula.
Abalingani abambalwa bamazombe babandakanyiwe ekuthuthukisweni nekufezakalisweni kweqhinga mazombe lekoro. Lokhu kufaka hlangana umbuso, abalimi, ibhizinisi lezelimo, iinhlangano zemisebenzi yezelimo, abasebenzi abahlangeneko, iinhlangano ezisemphakathi kanye neenhlangano zangaphandle. Laba badlalindima abaqakathekileko namaklayenti weqhinga mazombe elenzelwe ukusebenzela ikhastama eliphambili, abantu beSewula Afrika ukufikelela umnqopho wepilo engcono kiwo woke umuntu.
Nanyana iqakatheke khulu epumelelweni yezelimo, indaba yabasebenzi abahlangeneko azange kheyikhulunywe kuhle emtlolweni ngombana inengi leendabezo zilungiswe muva nje "embonweni kawoke woke ngokusebenza eplasini". Indaba ezikilomtlolo zenza ihlangothi elikhulu lokufezekiswa kweqhinga mazombe lekoro le.
Indlelakambiso yokuthuthukiswa kweQhinga Mazombe yandulelwa mitlolo embalwa yombuso kanye namanye amaqhinga.
IsiSungulo se-Afrika eTja (ebesaziwa ngaphambilini njengeQhinga le-Afrika loNyakakulungwana lokuVuka buTjha) lapho abarholi be-Afrika bazibophelela embonweni munye godu nekuzinikeleni okuqinileko nokukabili ekupheliseni umtlhago begodu nekubekeni iinarha zabo endleleni eya etuthukweni edzimeleleko nekuthuthukeni.
IHlelo eliHlangeneko lokuThuthukiswa ngokuDzimeleleko kweendawo zemaKhaya ngehloso mazombe yokutjhugulula amaplasi weSewula Afrika abe yikoro ehle ngakwezomnotho begodu nezinzileko ngakwezokuhlalisana nenokuthula okufaka isandla esikhulu emkhiqizweni woke wenarha (GDP).
IKomitjhana yokuNikelwa kwabaNzima amaNdla ngakwezomNotho nokwakhiwa kwesisekelo seqhinga lenarha lokuNikelwa amaNdla kwabaNzima ngakwezomNotho.
Ihlelo lokwaBiwa kweNarha nokuThuthukiswa kweendawo zemaPlasini, lihlelwana elincani lokwabiwa butjha kwenarha. Ihlelweli lenzelwe ukunikela izakhamizi zeSewula Afrika ebezidinywe amathuba ngaphambilini ukufikelela inarha ikakhulukazi ngomnqopho wokulima.
UmBono neRhelo lokuziPhatha lobuDlelwano nabaSebenzi kezeLimo litlanywe ngezelimo ezihlangeneko, iinyonyana zabasebenzi kanye nomNyango wezeLimo. Umbono ofanako wokwabelana wamatjhuguluko enarheni nawo usese sesikhathini sokutlanywa.
IPhepha lokuBingwe mBuso laka 1995 lezeLimo kanye nomTlolo wokuBonisana ka 1998 womThethomgomo wezeLimo.
Esahlukweni esilandelako umbono wekoro yezelimo uyathuthukiswa bewuhlathululwe. ISahluko 3 sihlathulula ubujamo bagadesi ekorweni, okurhelebha ekufaniseni, eSahlukweni 4, iinselela zokufikelela lombono. Iinselela zekoro zirholela emaqhingeni amathathu okungiwo amakhulu, ahlathululwa ngokuzeleko eSahlukweni 5. Amaqhinga amakhulu asoze asebenza awodwa, begodu athembele emaqhingeni amahlanu angezelelako ahlathululwa eSahlukweni 6, esakha isisekelo sokuphumelelisa ihloso mazombe. ISahluko 7 sihlathulula bona iqhinga mazombe "lingenziwa njani" ngokutjengisa khulu amahlelo aqakathekileko kanye nezakhiwo neenkambiso zokufezakalisa.
Ubujamo neenselela zanikelwa nguMongameli kanye nezakhiwo ezisisekelo namagugu womphakathi weSewula Afrika etja obeka umbono wekoro yezelimo.
Lombono uhlathulula ikoro ehlangeneko esetjenzelwa mleyo womthethomgomo onomukghwa munye otlanyelwe ukwehlisa ububili obukhona nokwandisa ukufaka isandla kwekoro ekukhuleni komnotho netuthukweni.
Lombono utjho ukuzibandakanya okudzimeleleko nokunenzuzo emnothweni wezelimo eSewula Afrika ziinhlangano ezinengi zomnotho, ngokuqalisisa ukuqakatheka kweragelo phambili lokukhiqiza ekungeniseni imali kanye nobumbala bemiphumela yomlando nokuthatha ihlangothi okwaba nomphumela otjhigamileko wekoro neenhloso ukuqinisekisa indawo nendima kibo boke abalimi ekorweni ehlangeneko. Lomnqopho uthathwa njengofaneleko ebujameni betuthuko banjesi besitjhaba seSewula Afrika begodu bungakha isisekelo ukwanelisa nokunikela amandla zoke iinqhema zalomphakathi ohlukaniswe ngokomlando, okutjho, amabhizinisi amancani, alingeneko namakhulu neenqhema ebegade zidinywe amathuba ngaphambilini (lapha sitjho ngokobutjhaba, ubulili, kanye nemahlangothini wabatjha).
Ukwenza ukufikeleleka okulinganako nokuzibandakanya ekorweni yezelimo ephalisana iphasi loke, enenzuzo nedzimeleleko efaka isandla ekufiikelelweni kwepilo engcono kibo boke abantu
Lomnqopho mazombe uzakuhlahla boke abalingani abafaneleko ehlosweni yabo yokuletha iindlela namahlelo ahlukeneko.
Ukuzikhakhazisa nesithunzi kezelimo njengomsebenzi nekoro.
ISewula Afrika inamazinga aphezulu womtlhago, ikakhulukazi eendaweni zemakhaya nalapho amaphesente ama-70 wabantu beSewula Afrika abatlhagileko bahlala khona. Imirholo yabo iyalawulwa ngombana zomnotho emakhaya azikakhuli ngendlela yokuthi zingabanikela imisebenzi erholelako namkha amathuba wemisebenzi.
Kunamabanga amanengi ngobujamobu bezinto, kodwana inengi lawo litholakala emithethwenimigomo eyafezekiswa ekadeni. Ngesikhathi ubujamo bemvelo obufana nokuhluka kweklayimethi buthathwa njengengozi nezinto ezibanga iindleko ekulimeni, imithethomgomo engakakhanjelaniswa nemiphumela engakaqalwa yemithethomgomo ekadeni beyinesandla ekungakhulini kuhle nokusisa ekorweni. Ingathana iindawo zemakhaya bezinesisekelo ebesingasekela ingeniso mali ekulu namandla wokusebenzisa imali, umnotho wemakhaya bewungaqina, ukhule bewudale amathuba amanengi wemirholo nokuzisebenza. Ngakho-ke, kungatjhiwo bona ingathana umnotho weSewula Afrika walandela ituthuko ehlukileko, eyame ebasebenzini, efaka woke umuntu nengabandluliko godu nendlela yokuhlalisa ekadeni, umtlhago wemakhaya bewungasoze waba yinto embi kangako ekhona emaphilweni womphakathi nemnothweni.
Iminotho mazombe ikhula ngokutjhugulula imithombo yabantu neyemitjhini esekorweni encani (zelimo, nezemayini), kokuthoma ibe yikoro yezamabubulo begodu ngemva kwalokho ibe yikoro yemisebenzi. Lokhu bekuvele kuyindaba enjalo eSewula Afrika, lapho itjhuguluko eliya ekorweni engemva kwesikhathi samabubulo iragela phambili sikhuluma nje. Kodwana kunobufakazi bona kulendlelakambiso, iinkoro ezisisekelo (ezifana nezelimo) ziyabhalelwa kufikelela ikghono lazo namkha zenza lokho ngendlela engasiyo eyagcina ngokobana inengi labantu likhutjhelwe ngaphandle kwemivuzo yesimanjemanje.
Zelimo ezingenisa imali eSewula Afrika zilandele indlela yokukhula eyeyame khulu emtjhinini, ngesikhathi imithombo eqakatheke khulu yezelimo (abantu nezinto zokulima) zihlala zingasetjenziswa namkha zisetjenziswa kancani eendaweni zakade zezabelo. Kokubili lokhu okutjhugulukako kube nomthelela ekghonakalweni yokurhola imali enengi babantu bemakhaya. Ukudlula lapho, amakghono wamabhizinisi wabalimi abanzima agandelelwa, kokuthoma ngokukhatjhelwa kwawo ngaphandle emakethe yezelimo yenarha begodu ngombana ukulima okungenisa imali bekungakghoneki eendaweni zezabelo. Amathuba wokuqatjhwa ekorweni yezelimo engenisa imali godu bekasaphelela khulu ebantwini abangana makghono abarhola imali encani, begodu isiquntu esikhulu sokuqatjha ekorweni yezelimo engenisa imali kungesiya ngesikhathi sonyaka godu nangokwesikhatjhana kuphela. Ukudlula lapho, lendlela yokukhula beyitjho bonyana iinkoro ezikhambelana nezelimo lapho yoke into ithoma khona (okufakwa mafemu ngehla) nalapho kuphela khona yoke into (abasebenzi bokudla nefayibha) zakhandelwa bona zingakhuli namkha zithuthuke, ngakho-ke abantu abahlala eendaweni zemakhaya badinywa amathuba wokuzibandakanya kezomnotho.
Lezizinto zaba ngunobangela omkhulu wokwenziwa kwezelimo ezimahlangothi mabili nezinokungalingani okukhulu. Ubuhlangothi mabilobu babanga amahlangothi amabili 'wethu' kanye 'nabo' angaboni ngokufana namkha angalinganiko hlangana nabadlalindima begodu aba nomphumela wendlela yokwenziwa komthethomgomo godu nokulethwa kwemisebenzi okuqale zelimo ezimbili kunekoro eyodwa ehlanganeko - enye ngeyabalimi abenza imali nenye okuthiwa ngeyaba'limi abasakhulako'. Ngakho-ke kunokutlhogeka khulu kombono kawoke woke (akukho ukuthi lombono ngewethu) godu nokuzwisisa kezelimo begodu nomuzwa wokuba ndawonye nokubumbana. Leliqhinga mazombe lekoro lifuna ukuqeda lendlela yokwehlukana nelimazako.
Ukusuka ngo-1990, iindlela zekambiso ezimbalwa zenziwe ukubuyisela emva umthetho webandlululo godu nokuthuthukisa ukuzibandakanya, kuthi ngasikhathi sinye kufezakaliswe iinsungulo ezimbalwa ukususa iinliyo nemithetjhwana godu nokutjhaphulula ikoro. Ezinye zalezenzo zaba nemiphumela emihle ngesikhathi ezinye zaba nemiphumela ebeyingakaqalwa.
ukuphelisa imithetjhwana neenliyo ekukhangisweni kwemikhiqizo yezelimo amatjhuguluko ekuphethweni kwezelimo, kufaka hlangana ukupheliswa kwezinye iintela eziphasi ebezenzelwe ikoro ukwehlisa ukusetjenziswa kwemali yebhajethi bunqopha ekorweni amatjhuguluko wenarha, akhambisana nokubuyisela kumnikazi nokwabiwa butjha, godu namalungelo womthetho wenarha ukutjhugululwa komthethomgomo wokurhwebelana, ofaka hlangana umthelo obekwa epahleni yezelimo engenako godu nokutjhatjhululwa mazombe kwerhebelwano lezelimo okufaka hlangana iimvumelwano zokurhwebelana ngokutjhaphuluka ukutjhugululwa kweenhlangano ezinomthelela ekuphathweni kwezelimo ukusetjenziswa komthetho wezelimo ophathelene nekoro yezelimo.
Lamatjhuguluko aba nemiphumela emikhulu erholela okungasenani ekukhuleni komkhiqizo godu nezelimo ezinokuphalisana, nanyana abalimi abanengi bathola ukulinyazwa mumethuko weentjhabatjhaba, ubujamo bezulu obutjhuguluka njalo, isikwelede esikhula njalo kanye nokuba kumbi kobujamo bokurhwebelana. Lokhu, kanye nemithetho yabasebenzi, amanzi nomthetho wamatjhuguluko wenarha, kwarholela emibonweni engasiyo mayelana neenhloso zalomthetho, nokuphezulu okulindelwe basebenzi, godu nemibiko yomphakathi eyenziwa ziinhlangano ezihlukeneko ezigandelelako, yaba nesandla ekuphenduleni okumbi okuhlangana nabalimi abenza imali begodu nokwehlisa imbalo yabasebenza isikhathi esinengi emaplasini.
Indlelakambiso yamsinyana yokususwa kwemithetjhwana neenliyo kanye nokutjhatjhululwa esikhathini esiminyaka elitjhumi edluleko yaveza ikghono elincani labalimi lokutjhugulula umthethomgomo namatjhuguluko emakethe. Ukuvezwa kwabo khulu ephalisanweni leentjhabatjhaba kube nomphumela omumbi ephaliswaneni labo, okwabangela bona abalimi abanengi batjhiye ibubulo. Kilomnotho ophalisana khulu novulekileko, amahlelo amancani wokulima nawo ayabhalelwa namkha akuthola kubudisi ukuba lihlangothi lekoro ekulu yezelimo.
Nanyana iinliyo ezimbalwa godu neendawo ezimiraro zikhandela ikoro yezelimo ekusebenzeni ngekghono layo loke, lokhu kulihlangothi kuphela lesithombe. Kuneenkomba ezihle zokobana abanye abalimi basebenza kuhle ngaphasi kobujamo obukhona. Begodu kuyacaca bona kunesisekelo esihle godu nommoya omuhle begodu nokufuna hlangana nabalimi, amabhizinisi wezelimo nombuso ekulwiseni iinselela ezilandelako zitjhugululwe bona zibe mathuba.
Ukusuka ekubonisaneni okungehla kuyakghoneka ukuthola imiraro emikhulu neenselela zekoro. Iselela ekulu yezelimo zeSewula Afrika kuveza ikghono elitholakala ebantwini kanye nemkhiqizweni ophasi begodu nekuphalisaneni okukhandela ukuzibandakanya kwabantu abanengi neenhlangano zezomnotho. Lomraro uziveza ngemirarwana eminengana - omunye nomunye otjhiya zawo iinselela.
Iintjengiso zikhomba bona ikoro yezelimo eSewula Afrika iphendula kuhle eenseleleni zokwengeza iphaliswano. Kodwana, ipumelelo isathatha ihlangothi, begodu kunobufakazi bona ezinye iinkorwana zelimo godu nemisebenzi efaka inani ayiphalisani emakethe yekhaya neyeentjhabatjhaba. Lokhu kubangwa zizinto ezifana neendleko zokufakwako ezihlanganiswa nomkhiqizo ophasi, iindlela zebhizinisi ezingafikeleli ezingeni eliphezulu namakghono aphasi, kanye nemikghwa engasimihle yokurhwebelana. Ukungabikhona kwephaliswano leentjhabatjhaba nakho kurholela ekusiseni okuncani kezinye iinkoro. Mhlamunye lokhu kuyiselela ekulu efuna bona ilungiswe khona kuzakubekwa zelimo ekukhuleni okuqaliweko nendleleni yetuthuko.
Nasiqala umphumela wokukhaphela ngaphandle nokubandlulula, iselela manje kuvulela amathalente namandla wokutlama wabantu godu nokuthuthukisa ukuzibandakanya kwabo kiwo woke amahlangothi wekoro begodu nokuqeda kokugcina iinkhandeli ezinengi zokungena ezitholakala emlandweni omahlangothi mabili. Iselela kuthola amahlelo wokukhuthaza abasangenako abatjha; abanzima nabamhlophe; abancani nabakhulu; amabhizinisi amancani namakhulu, ukungena ekorweni. Kokugcina, kuqakathekile ukuthola iindlela zokuqinisekisa bona zoke iimfunda zekoro kwamambala zizizwa begodu zizibona zimalunga.
Ithemba elincani labasisi kezelimo libangwa yimbuyekezo ephasi njengombana kutjhiwo kanye nomphumela ongasoze waphikiswa oqinileko wezelimo nakezokuhlalisana ekusiseni kanye nemikhiqizweni okufana nokubulawa emaplasini, ukuqotha enarheni kanye nokuhlala enarheni ngokungemthetho. Ukungezelela, kunemibono engasimihle ngezelimo engezelela ubujamo. Ithemba labasisi mmali liyafuneka ukufikelela ikoro yezelimo ezele ipilo, amandla nekhulako.
Lelihlangothi lingezinye zeendawo zemiraro emikhulu ezisisekelo senye nenye yalezizinto okukhulunywe ngazo. Ubumbi bokuletha nokufezakalisa amagadango amanengi wombuso, imithetjhwana namahlelo kanye namahlelo wesekelo angasebenziko - woke okungaqakathekileko ekuqinisekiseni ibhoduluko lokukghonakalisa kezelimo - kuyakhathaza begodu kuyiselela kizo zoke iinhlangano zombuso ezisekela ikoro yezelimo. Amahlangothi afaka isandla kilomraro kuhlukaniswa kweminye imisebenzi, imithombo engakaneli, ukuphatha okungasikuhle godu nokuziphendulela kanye neenqunto zesigungu ezingasizihle kanye nokuriyada ekuthathweni kweenqunto.
Inarha engasetjenziswako nethembisako ngakwezelimo ayitholakali lula eSewula Afrika, godu kuneqintelo ekukhuleni buthabalala komkhiqizo wezelimo. Ukungezelela, umthangalasisekelo nemisebenzi esekela ukusetjenziswa kwenarha ayikaneli. Amahlelo wombuso aqale ukuvikela isisekelo semithombo (okutjho ukuTlhogonyelwa kwenarha nokuSebenzela Amanzi) ayaphumelela kodwana awakaneli. Ukonakala kwenarha kuhlala kumraro eenarheni ezihle nezingakanoni. Ngokwanda kwegandeleleko kezelimo ukuphuhlisa umkhiqizo ngokuya kweyunithi yenarha, kuyiselela ekulu ukuqinisekisa bona lokhu akwenzeki ngokulimaza isisekelo semithombo yethu yemvelo.
Iinselela kufanele zilungiswe ngokurhaba okukhulu ukukghonakalisa ikoro yezelimo ukusuka ebujameni bamambala banje ukuya emnqopheni "wokufikelela ngokulingana kanye nokuzibandakanya ekorweni ephalisana iphasi loke, enenzuzo nedzimeleleko efaka isandla epilweni engcono kibo boke abantu". Lomnqopho ungafikelelwa ngeqhinga mazombe lezelimo eSewula Afrika elinezinto ezintathu, okukufikelela okulinganako nokuzibandakanya, ukuphalisana iphasi loke nenzuzo kanye nokuphathwa kwemithombo ngokudzimeleleko.
Umnqopho waleliqhinga kuqinisa ukufikelela okuhle nokuzibandakanya emathubeni wezelimo; ukuqeda ubuhlanga enarheni nebunikazini bamabhizinisi; godu nokuvula ikghono loke lezamabhizinisi lekoro. Lizakuqala itjhuguluko kezenarha, isekelo lokuthoma kilabo abasangenako kezokulima, isebenziswano nokukhutjhulwa kwekoro.
Leliqhinga lilungisa isebenziswano emahlangothi mabili nekambiso yokukhaphela ngaphandle, godu likhuthaza ukuzibandakanya okuragela phambili kwalabo esele balihlangothi lekoro. Godu likhuthaza ukuthuthukiswa kombono wokwabelana nendlela kawoke woke khona kuzakuba nezelimo ezizakufaka woke amabubulo nobukhulu bamaplasi, ukusuka kamancani ukuya kwamakhulu. Umbuso uzakusungula umleyo wesebenziswano ukufezekisa leliqhinga. Ubufakazi besebenziswano ehle neqinileko kanye nehlelo lokufundisa nokuyelelisa elithuthukako hlangana nabalimi abenza imali nalabo abasangenako abatjha lizakukhuthazwa.
Ukuzibandakanya okudzimeleleko ekorweni kuzakuqinisekiswa kuphela nasirarha umbono okungasiwo wezelimo otjengiswa yinzuzo encani, ukuba seenkolodweni, imiraro yokuvikela, ukungaphatheki kuhle kwabathengi mayelana nokuphepha kokudla, iindaba eziphathelene nokuba semthethweni kanye netjhuguluko elikhamba kancani - begodu ngakho-ke nekoro lapho abantu bangana kuzikhakhazisa nethemba. Ukulima kuqale hlangothi linye njengombana kukhonywa madoda wamaBhuru ngomuzwa othuweleliswa kuthusela, ukudinywa amathuba nokungatjhejwa hlangana nabalimi abakhona nabasazokungena. Okhunye ukuqala hlangothi linye kukobana abantu abanzima abakghoni namkha akukafaneli babe ngenye into engehla kwabalimi abanganalitho abalimela ukuziphilisa. Lemibono izakulungiswa nayikuthi imibono engaphakathi nengaphandle kwezelimo iyatjhugululwa beyijanyiselelwe ngomqondo wezelimo ezinepilo namandla, ezinepumelelo nezinobujameli godu nezilungisa ukungaphatheki kuhle mayelana nezebhoduluko kanye nokuqiniseka ngokudla kwabathengi.
Ukuphuhlisa abasangenako ekorweni yezelimo, kuzakuqalwa khulu amathuba wokunikela amandla ngakwezomnotho; ebantwini abanzima, abomma, abarholopheleko nabatjha bazo zoke iintjhaba. Indlelakambiso yokukghonakalisa abantu abanzima baphumelele kezelimo ezingenisa imali nemabhizinisi wezelimo kuzakufuna imizamo eyenziwe kuhle nenqotjhisiweko ezakulalisa ikundla godu ilethe ubujameli obaneleko nekoro ehlukileko. Ukudlula lapho, kuyaziwa bona abatjha bazo zoke iintjhaba balingomuso begodu kufanele bakhuthazwe ukuzifaka emisebenzini yezelimo. Lemizamo izakwenzelwa ukukhiqiza ikoro yezelimo ehlukileko nesebenza kuhle khulu, ezakunikela ngebelo laburhaba ekukhuleni kwezomnotho zemakhaya ezikhulako, ngaphandle kokuhlawulisa abalimi abenza imali abakhona kwanje.
Njengegadango lokuthoma, kuqakathekile bona itjhuguluko lezenarha lenziwe ukuqinisekisa izinzo emakhaya nokuqisekisa zemakethe. Indlelakambiso yokunikela amandla ngakwezomnotho kezelimo zeSewula Afrika ithoma ngokufikeleleka okukhutjhuliweko enarheni kanye nokubekwa kwamalungelo wangokomthetho wenarha ebantwini begodu neendaweni lokhu kungekho khona.
Ukwenza kuhle itjhuguluko lezenarha, kuqakathekile bona zoke iindlela zokufikelela enarheni ezifana nokubuyisela kumnikazi, ukwabiwa butjha kanye namalungelo wangokomthetho anikelwe itjhejo elaneleko. Iindlela zekambiswezi zizakufaka, kodwana asoze zaba mnqopho weqhinga mazombe lekoro, ukusetjenziselwa iminqopho engasiyo yezelimo kwenarha efana nokwakha izindlu, njll.
Ukulandela ukukhamba buthaka ekufezekisweni kokwabiwa butjha kwenarha eminyakeni yokuthoma emihlanu ngemva kwaka-1994, ihlelo lenziwa butjha. Ihlelo elitjha leTjhuguluko eNarheni nekuThuthukiseni zeLimo (LRAD) lenziwe ukukhulisa ubunengi bamagadango wokusekela azakutholakala kilezo zakhamizi zeSewula Afrika ekade zidinywe amathuba ngaphambilini ukufikelela inarha ngomnqopho wezelimo. Liqinisa umqondo wokwabiwa kwenarha okurhelejwa yimakethe yehlelo lokuthoma lokwabiwa kwenarha. Ilemuko leentjhabatjhaba litjengisile bona amahlelo ayame emakethe wokwabiwa butjha kwenarha akhanjiswa mbuso asebenza ngcono kunalawo akhanjiswa yikoro yomphakathi kuphela. Ihlelo elenziwe butjha lithembisa ukurhabisa ukulethwa kwenarha ngombana lihlangene godu lilula begodu likhanjiswa ngabarhelejwako abasebenzisa imithombo yalo ngeendlela ezihlukako ngokuya kweminqopho nemithombo.
Umbuso uzinikele ekuqinisekiseni ipumelelo yalelihlelo godu nokuqinisekisa bona abantu ababuya eenqhemeni ebezidinywe amathuba ngaphambilini bathola ukufikelela enarheni ngendlela eburhaba nenomthetho. Kodwana kuqakathekile bona inarha isetjenziselwe ukukhiqiza. Lokhu kuzakwenzeka kuphela nange imisebenzi yokusekela namahlelo webandulo anganikelwa. Ngakho-ke kuyavunywa bona itjhuguluko lenarha nokuhlaliswa kwabalimi asoze lenzeka esikhaleni godu neminyango yamaphrovinsi yezelimo nemibuso yabomaziphathe beendawo izakuba nendima ekulu engayidlala ekerhelebheni abarhelejwako. Lokhu kuzakufuna bona imiraro yebandulo yemibuso yamaphrovinsi nemibuso yabomaziphathe beendawo ilungiswe ngokurhaba okukhulu.
Yoke ikghonakalo yokuthola itjhuguluko lezenarha elirhabileko nelidzimeleleko izakwenziwa. Lokhu kuzakufaka ukuthengiswa kwenarha ebekungeyombuso njengendawo ezakuqalwa kokuthoma. Lokhu kuzakungezelelwa magadango afana namahlelo wokwabelana ngokulingana, ukulima ngokwesivumelwano, ukulima ngokuqatjha, itjhuguluko elungelweni lenarha eendaweni zomphakathi kanye nokutholwa kwenarha yangeqadi.
Ngombana inengi labantu beendaweni zemakhaya baphila begodu balima eendaweni zomphakathi, iindaba zesiqiniseko samalungelo wenarha kufanele zitjhejwe ngokurhaba. Kuqakathekile bona imivuzo namathuba wamasiso athuthukiswe kileziindawo. Godu ngombana le yindaba emasikizi, indlelakambiso yokufakwa kwabarholi bendabuko kufanele yenziwe ngamalanga ukuqisekisa bona ukufikeleleka kwalendlelakambiso kuzakwenziwa. Lokhu kuzakuphekelelwa kuvuselelwa kwamahlelo wokuthelelela eendweni ekhabe zizizabelo ngaphambilini kanye nokudluliswa kokuphathwa kwazo begodu kudluliswe nobunikazi bunikelwe abalimi abafaneleko nemiphakathi.
Nanyana itjhuguluko enarheni kuyinto eqakatheke khulu okufanele kuthonywe ngayo ekuqinisekiseni ukuzibandakanya okufaka abantu abanengi kezelimo ezikulu, imisebenzi yokusekela eminengana kuzakufanela bona ilungiswe ngasikhathi sinye ukuqinisekisa bona indlelakambiso yokufikeleleka nokunikela amandla iyaphumelela begodu iyadzimelela.
Nanyana amandla aqalekako weenhlangano kanye neemali sele asetjenzisiwe ekunikeleni ukufikeleleka enarheni kilabo abatjha kezelimo esikhathini esiminyaka elikhomba edlulileko, itjhejo elincani linikelwe emahlelweni wokusekela abalimi. Kuze kube nje, isekelo langemva kokuhlaliswa enarheni kubadlalindima emahlelweni wetjhuguluko enarheni lihlelwe ngokwesigiyana, umphumela wangazwakala kuhle.
Kuneenselela ezimbili mayelana nemisebenzi yesekelo lamuva yokuhlaliswa enarheni. Kokuthoma, nayikuthi abalimi abatjha bazakunikelwa amandla wokudlala indima eyakhako ekuthuthukiseni isiko lezelimo, kuqakathekile bona bathole ukufikelela emisebenzini yokusekela. Kodwana ilemuko elibuya e-Afrika litjengisile bona lokhu akukafaneli kwenziwe ngokwesigiyana godu nangokubandlulula. Irhubhululo nalo litjengisile bona imisebenzi yesekelo ebalimini abalima kancani nabalima ngokulingeneko kufanele lihlukaniswe kilelo elinikelwa abalima khulu ngomnqopho wokwenza imali. Ngakho-ke, iselela yokuthoma kuthuthukisa nokukhulisa imisebenzi yesekelo ekhona kwanje ukuhlangabezana neendingo zabalimi boke. Lokhu kufaka ukuragela phambili kwemihlobo ehlukeneko yemisebenzi efana nokuqiniswa kweenhlangano zokulethwa kwemisebenzi yerhubhululo, yezeemali, yokufikelela eemakethe netuthuko, ibandulo nokuthuthukiswa kwamakghono kanye nemiNyango yamaPhrovinsi yezeLimo.
Iselela yesibili kunikela ngesekelo elinqotjhisiweko ebalimini abatjha.
Kunikelwa kwesekelo langemva kokuhlaliswa kubalimi abarhelebhekako etjhugulukweni lenarha lokubuyiselwa kumnikazi. Isikhathi sangemva kokuhlaliswa enarheni bekube gadesi sifuna ukukhanjelaniswa okungcono ikakhulukazi hlangana nemiNyango yezeLimo noweeNdaba zeNarha, hlangana nemibuso yesitjhaba neyamaphrovinsi, godu nabaphathi beendawo neenhlangano zabalimi nezabhizinisi wezelimo.
Kutholwa kwabalimi abatjha ababuya eenqhemeni ebezibandlululwa ngaphambilini khona bazakuthola ukufikelela ekuthengeni inarha kwangeqadi, ukuqatjha, ukunikela ngokomthetho, njll. Ukuhlolwa kweendingo zokuhlola iimfuno ezimayelana nokufikelela imisebenzi yokusekela kuzakwenziwa, godu iindawo zejiyografu neenqhema zemisebenzi lapho iindingo zabo zizikulu khona zizakunqotjhwa bezinikelwe imisebenzi yokusekela.
Kusungulwa kwamahlelo wemiqondo emitjha wetuthuko wabalimi eendaweni zokuhlala. Kuzakugandelelwa khulu ekurarululeni iindawo ezimiraro godu namagadango wokurhelebha abalimaba khona bazakuba bakhiqizi abaphumelelako ngesikhathi esincani ngokukghonekako. Lokhu kuzakufuna ukufikelela kwamambala emakethe, ebandulweni, ematjhugulukweni wamalungelo wenarha, emithangalenisisekelo nemisebenzi yesekelo enqotjhisweko. Amahlelo wokusebenzisana neenhlangano zepahla yerhwebo, amabhizinisi wezelimo wekhaya, kanye namakoporasi lizakusungulwa ukunikela imivuzo emihle ukuqinisekisa ukuzibandakanya kwabo.
Ukunqopha okuthuthukileko, ukusebenzisana nokukhambelanisa hlangana kweenhlangano zombuso, zelimo ezihlangeneko, iinhlangano okungasizo zombuso neenhlangano zemiphakathi ezibandakanyekako emahlelweni wokuthuthukisa abalimi ngamaforamu ezingeni lenarha yoke, lamaphrovinsi kanye nelendawo.
Ukuzibandakanya okungezelelweko kezelimo kuzakusekelwa mahlelo ukurhelebha abasangenako abatjha ngomthangalasisekelo wezelimo. Iimbonelo zifaka isekelo lokubiyela, amatanka wokudibha, ikhonthuwa, imisebenzi yokukhandela ukukhukhuleka kwehlabathi, imali yokuthenga ifuyo nemigodi ebhoriweko.
Isenzo esifaka woke umuntu ngeendlela ezinengi sifanele lokha nakunikelwa abalimi amandla. Ngokusebenzisana, abalimi bathola iindingo zamalunga begodu baqinise neendingo zabo, bahlanganise amandla wabo wezomnotho nokulungisa ukubhalelwa kwemakethe. Umbuso ngakho-ke usekela iinhlangano zabalimi ukwakha wazo amakghono kanye nokuthuthukisa iindlela zokukhulumisana zangaphakathi. Kilelihlangothi isebenziswano eqinileko hlangana ne-NAFU ne-Agri SA izakukhuthazwa njengesithuthi esinamandla sokunikela amandla abalimi.
Amakoporasi wezelimo eSewula Afrika asisakhiwo esiqakathekileko ekusekeleni abalimi abatjha. Amakoporasi akhona angadlala indima ekulu, kodwana ukusungulwa kwamakoporasi emiphakathini eqhakileko yemakhaya kufanele kukhuthazwe. Imizamo yangaphambili yahluleka ngesibanga semikghwa namagugu angasi mahle hlangana namalunga nemikghwa yabaphathi godu nangomphumela wokutlhogeka kwekghono lokuphatha kanye nekghono, okunomphumela ongasimuhle ebhizinisini. Amagadango amatjha wokuthoma ukuthuthukiswa kwamakoporasi ngokusebenzisa ukuthuthukiswa kwamakghono nokuphendula amagadango wesekelo lemali azakwenziwa.
Kunokutlhogakala mazombe komthangalasisekelo eendaweni ebezizizabelo, ngesikhathi kuthiwa kunesidingo sokuthuthukiswa nokugcinwa ebujameni kilezondawo zemakhaya zabamhlophe. Lokhu kunomphumela wokwenza leziindawo zingakghoni ukuphalisana. Nakuzakulungiswa ukungalingani kwemithangalasisekelo nebizo lokuthuthukiswa kokunikelwa kwemisebenzi, imiNyango yamaPhrovinsi yezeLimo neemphathimandla zendawo zizakubawiwa bona zibuyekeze iinkhala zomthangalasisekelo godu nokuqinisekisa bona irhelo elikhanjelanisiweko liyanikelwa emaHlelweni weTuthuko aHlangeneko ekuthuthukisweni komthangalasisekelo. Lokhu kuzakufaka itjhejo elinikelwa amadorobha wemakhaya namasentha womsebenzi. Zelimo zizakufakwa emnqopheni wokutholwa kokuqakathekileko endaweni yekhaya.
Ukulima kwesimanje manje kutjhugulukile ngebanga lamatjhuguluko wezelimo. Abalimi badanela emagadangweni wokubulunga iindleko afana nokwahlukanisa, ukukhulisa nokufakwa kwamazinga njengendlela yokulungisa inzuzo eyehlako. Leziindlela kwesinye isikhathi zitjho ukutjhugulukela emisebenzini emikhulu. Ukutjhuguluka kwezelimo godu kutjho bona kunesiliyo sokungena kilabo abatjha abasangenako kezokulima. Ukulungisa leziinselela zelimo, amagadango amatjha azakwenziwa ukukghonakalisa abantu ukungena ebubulweni ngaphasi kobujamo obukhona.
Nanyana iindima ezimbalwa zibekelwe umbuso ehlelweni lokufikelela nokuzibandakanya, kuqakathekile ukubona bona ikoro yangeqadi - okutjho ibhizinisi lezokulima, abalimi, amakoporasi, iinhlangano zabalimi - zinendima ekulu okufanele ziyidlale ekukhuliseni ukunikela amandla nokuzibandakanya. Kurhabekile manje bekuqakathekile bona ikoro yangeqadi ithathe iselela yokunikela amandla nokuthuthuka kokulingana. Imivuzo izakwenziwa ukukhuthaza ukuzibandakanya kwekoro yangeqadi ekuthuthukisweni kwezelimo neenkambisweni zokunikela amandla.
Ihloso yeqhingeli kuqinisa ukwenza inzuzo ngephaliswano elidzimeleleko ephasini loke ngokunikela okufakwa nakukhiqizwako ekorweni yezelimo, ukukhiqiza okusisekelo, ukusetjenzwa kwezelimo, kanye namabubulo wezokuvakatjha kezelimo. Izinto ezilula zibeka bezibumbe ibhoduluko lapho ikoro iphalisana beyithuthukise ukutlanywa kobuhle ekuphalisaneni.
Enye nenye yalezizinto manje iyalungiswa ngezenzo ezithileko zeqhinga ukuthuthukisa ukuphalisana kwezelimo.
Ubujamo bezinto butjho izinto zokukhiqiza, ukutholakala kanye nekhwalithi yemithombo yemvelo, izinga lamanani wezinto ezifakwako ezifana nabasebenzi, amafutha, iimbulalinunwana, imitjhini, ilwazi nomthangalasisekelo. Lezi zinto ziqakathekile nayikuthi ikoro izakwazi ukuphalisana iphasi loke beyibe nenzuzo.
Iphenyisiso lamuva nje litjengisile bona izinto zobujamo eSewula Afrika ziliya ukuphalisana ekorweni yezelimo nakeyezokusetjenzwa kezelimo. Okuqakatheke khulu kwanjesi manani wokufakwa nakukhiqizwako, ukukhiqiza kwesisekelo semithombo yezemvelo, iindleko nekhwalithi yabasebenzi abanganakghono, iindleko zabasebenzi abanekghono, iindleko zokuphatha ezikhambelana nokuqatjhwa nokuphathwa kwabasebenzi, ikhwalithi yomthangalasisekelo, iindleko zemitjhini kanye neendleko nokutholakala kwetheknoloji.
Ngokumadanisa nabakhiqizi bokudla okuziinthoro abakhulu bephasi abafana ne-US, i-EU, i-Argentina ne-Brazil, i-Sewula Afrika inehlabathi enekghono elincani, iklayimethi eyomileko netjhuguluka njalo, kanye neendleko eziphezulu zomnotho. Lezizinto zenza kube budisi kezelimo zeSewula Afrika ukuphalisana naleziinarha. Ngakho-ke, nabafuna ukuphalisana, indlela evulekele abalimi nakunganasekelo lombuso kukuba nekghono nokwehlisa iindleko zokukhiqiza ngekghono ngokusebenzisa izinto ezifakwa nakukhiqizwako ezincani ngokuphumelelisako.
Abalimi abanengi namabhizinisi wezelimo bawafezakalise ngepumelelo amahlelo wokuhlela butjha, ukunciphisa iindleko, ukuthuthukisa ukuphathwa kwabasebenzi kanye nokusetjenziswa kweendleko njengehlangothi lehlelo lokwehlisa iindleko zokukhiqiza. Kodwana, lokhu kunikela ngeensombululo ezithatha ihlangothi nezesikhatjhana ebalimini abancani nabalingeneko kanye namabhizinisi wezelimo amancani. Amahlelo wombuso anomphumela ekwehlisweni kwendleko zoke zokukhiqiza ngakho-ke kufuneka abe lihlangothi eliqakathekileko ehlelweni lokuphalisana.
Okuqakatheke ngokunqophileko mafutha, zokuthutha neendleko zemitjhini. Iindleko zokuthutha zithonywa khulu mthangalasisekelo wezokuthutha ongakaneli nongakaphathwa kuhle. Iimbonelo zalokhu zifaka ukungatholakali ngobunengi kweenkoloyi zeentimela kezokuthutha, ukungabikhona kwephaliswano kezeentimela nemisebenzi yemadoyelweni weenkepe eba nemiphumela yemisebenzi engakathembeki nebizako, eqintelwako, neneendleko ezinengi zokuthutha ngommoya umkhiqizo wezelimo, umthangalasisekelo wesitjhaba omorosakeleko nongakaneli nomthangalasisekelo ongasimuhle wezokuthintana. Lezizinto zizodwa zenza iindleko zokukhiqiza kezelimo enarhakazini ye-Afrika zibize ngokubuyelelwe kane ukudlula e-Asia, e-Amerika kanye ne-Europe.
Umbuso unendima ekulu okufanele uyidlale ekulungiseni izintwezi.
Ukufezakaliswa ko"Mbono neRhelo lokuziPhatha lezobuDlelwana babaSebenzi kezeLimo" elitlanywe ngezelimo ezihlelweko, iinyonyana zabasebenzi kanye nomNyango wezabaSebenzi, ngokusebenzisana netjhuguluko emakethe yabasebenzi.
Ubukhulu, ukukhula nokubunjwa kwemakethe yekhaya kudlala indima eqakathekileko ekwenzeni ibubulo liphalisane ephasini. Iphaliswano eliqinileko lekhayapha liqakathekile begodu kusebujameni obungakajayeleki kuphela lapho ibubulo elingaphalisaniko emakethe yalo yekhaya liba ngeliphalisanako ephasini loke. Ikani ukukhula komnotho kuphasi kunezinga lawo lokukhula elilindelweko, ubukhulu bemakethe yeSewula Afrika nezinga layo lokukhula kancani ekudleni nemikhiqizweni yefayibha izakuthikameza ukuphalisana kwezelimo. Ngakho-ke, ukuqakatheka khulu kokukhuliswa kokufuneka kwemakethe yekhaya, okufaka kodwana kungapheleli ekukhutjhulweni kokufuneka kweemakethe ezincani zekhaya, okufaka hlangana kodwana kungakapheleli ekukhutjhulweni kweemakethe ezincani kanye nekukhuthazweni kwezokuvakatjha kwezelimo kanye namabhizinisi angenzelwa emaplasini nemisebenzi.
Amathuba wemakethe awathuthukiswa njalo ngesibanga sokutlhogeka kwelwazi. Ikhwalithi, ukutholakala neendleko zelwazi lemakethe lithikameza khulu ukuphalisana kwabasomabhizinisi bezelimo-zokudla ezirareneko. Ngaphandle kwelwazi elithembekileko nelivela ngesikhathi iimakethe ezitja zekhaya zithuthuka buthaka.
Ukuthuthukiswa kwamabhizinisi wekhaya ngekambiso yokufukamela eendaweni zemakhaya.
Ukubakhona kwamabubulo anikelako naphalisana ephasini, afana nebubulo lokufaka okusetjenziswa ekukhiqizeni, iinhlangano zeemali, iinhlangano zerhubhululo, amakampani wezokuthutha, abanikeli bezinto zokupaka, nabanikeli abaziinhlangano ezifana nezegezi kanye nezamanzi banomphumela ekuphalisaneni kwekoro yezelimo.
Ukungezeleleka okwandako emakethe hlangana nabanikeli nabasabalalisi kanye nokwanda kokukhonya kwamafemu weentjhabatjhaba kungaba nomphumela omumbi ekuphalisaneni kwekoro yezelimo. Amandla walamafemu nokungabikhona kwephaliswano ngaphakathi kwekoro kungagcina ngokuba nomphumela wokwanda kwamanani aphezulu wokufakwa nakukhiqizwako. Kilokhu umbuso uzakulawula imikghwa yokuphalisana emphumeleni wezelimo nemabubulweni wokusabalalisa kanye, lapho kutlhogekako, ubuyekeze amazinga wemali ebhadelwako namkha ukuqinisekisa ukuhlonitjhwa komThetho wokuPhalisana.
Iinsungulo zokuvula ikghonakalo yokukhula kwezelimo ezisisekelo eqinisweni lokuthi amanani wokukhiqizwa kwemikhiqizo esisekelo efana nokudla okuziinhlamvu kanye neentanga zamafutha ngebelo elincani kunamanani wazo ngesikhathi esingeziweko. Umsebenzi wabakhiqizi kungezelela ikghono lomkhiqizo wabo ngokusebenzisa izinto ezifakwa nakukhiqizwako neendlela zokukhiqiza. Lokhu kutjho bona okuqakatheke khulu ekukhiqizeni ngekghono kanye nephaliswano elithuthukako kuyame ekutholakaleni kokufakwa nakukhiqizwako okunengi kanye nekusetjenzisweni kwetheknoloji yokukhiqiza ethuthukileko. Ukungezeleleka kwekghono kuyame ekusetjenzisweni kwetheknoloji yokukhiqiza. Irhubhululo lezelimo, ibandulo kanye neenhlangano zokukhuliswa ngakho-ke ziqakatheke khulu ekorweni.
Iinhlangano zeemali zisihlanganiso esiqakathekileko ekuqinisekiseni iphaliswano lekoro. Abalimi abalimela ukwenza imali esikhathini esinengi batjhejwa kuhle mabhanka abolekisa ngemali neBhanka yezeNarha. Leziinhlangano, kodwana, zinokufikelela okuqintelweko nemisebenzi yerhelebho eendaweni ezidobha phasi. Ukudlula lapho abalimi abancani bakhatjhelwa ngaphandle emisebenzini yeemali, ngesibanga sokuqala iphrofayili eqalweko yengozi, efaka hlangana, ukungabikhona kwesibambiso. Imizamo yokuthuthukisa iinjamiselelo ezitlanywe kuhle ngakho-ke izakukhuthazwa. Ukuhlonywa kweenhlangano zeemali ezikhona ekhayapha ezifaka hlangana amakoporasi wemisebenzi yeemali namabhanka wendawo yokuhlala, azakukhutjhulwa.
Ubujamo obutjhoko bona amaplasi namabhizinisi wezelimo atlanywa bunjani, ahlelwe abe aphathwe, kanye nobunjalo bepikiswano yekhaya, bunomphumela omkhulu ekuphalisaneni kwekoro. Ibhoduluko elihle nelinephaliswano ekorweni ngokusebenzisa kuhle umthethomgomo wokuphalisana, ukuphathwa kuhle kwamabhizinisi namakghono kufanele kuqinisekwe. Ikghono lokuphatha labalimi namandla wabathengi bemakethe kuzizinto eziqakatheke khulu epumelelweni yephaliswano ekorweni yokudla kwezelimo. Iintolo ezithengisa ngokuhlangeneko ziba zikulu godu zinamandla ekukhulumisaneni nekubekeni amanani wabakhiqizi ekhayapha neenthabathabeni. Ukuphuhlisa amandla wabalimi wokukhulumisana, kuqakathekile ukwakha isikhozi nobudlelwano obuzakuthatha isikhathi eside bokuthembana hlangana nabadlalindima abahlukeneko ekunikeleni okuhlangeneko nokukhuphula ukusebenzisana kokunikela ngokuhlangeneko ukuvumela amathuba wokukhuphula izinga. Amagadango azakuthathwa ukukhuthaza ukuthuthuka kobulingani bokunikela okuhlangeneko nokuphalisanako neenqhema ezikulu zepahla yerhwebo.
Ithonyo lombuso lingaba lihle namkha limbi, ngokuya kwemithethomgomo yawo, amahlelo namahlelo wokusebenza. Umbono ukhona kwamanye amahlangothi wezelimo bona eminye imithethomgomo yombuso nokungabikhona kokufezakaliswa ngepumelelo kwamahlelo wombuso aziinliyo ekuphalisaneni kwezelimo nekorweni yokudla kwezelimo. Ngesikhathi imibono yehluka hlangana nabalimi abenza imali nalabo abasafikako ekorweni, kunesivumelwano bona ukungakaneli nokwehlukaniswa kweminye imisebenzi, ukuphatha okungakaqini nokuziphendulela kanye nokufezwa okungasikuhle kweenqunto zesigungu kanye nokufezakaliswa buthaka kweenqunto zesigungu ziindaba ezifuna itjhejo elirhabako. Umbuso ngakho-ke uzakunikela itjhejo elithileko etuthukweni kiwo woke amazinga wokulethwa kwemisebenzi.
Zelimo ngokwehlathululo zilibubulo eliqalane neengozi ezifana nokwehluka kweklayimethi, iinunwana, amalwelwe neengozi zamanani kanye nezehlakalo zemvelo ezifana nesomiso neenkhukhula. Ebujameni beSewula Afrika i-HIV nentumbantonga, ubelelesi, nokukhuphuka okungakajami ndawonye kwemalimboleko engakajami, iinhlekelele zemvelo kanye namanani angakajami ndawonye abangwa yiklayimethi etjhuguluka njalo kuzizinto eziqakatheke khulu ezandisa iindleko begodu neziliya ukuphalisana ekorweni yezelimo zokudla nefayibha ehlukeneko.
Ihlelo elisebenzako lokuphathwa kweengozi liqakathekile ekukhutjhulweni kwamathulusi wokuphathwa kweengozi afana nemikhiqizo yetjhorense yeentjalo, ukuvikelwa kwepahla nekusasa lemakethe yezelimo. Elinye ihlangothi lehlelo lokuphathwa kweengozi elikhulu lihlelo lokuyelelisa msinyana elifaka ukufikelela okwaneleko nokusetjenziswa ngesikhathi kwelwazi elinqophileko nelifaneleko godu nelisimahla mayelana nobujamo bezulu. Nanyana lokhu kungenziwa ngokwaneleko, ilwazi elinjalo manje lizakutholakala ngokusebenzisa ilwazi lamasentha wemakhaya ngokusebenzisa iHlelo leLwazi leJiyografi yezeLimo. Umbuso uzakukhuphula ukusetjenziswa khulu kwalelihlelo lelwazi ngabanye abanikeli.
Ukuvela muva nje kobulwelwe bomlomo neenqatha ne-karnal bunt kugandelele ukuqakatheka kokuqalana ngepumelelo neenunwana, amalwelwe weentjalo neweenlwana. Umleyo owaneleko wokulawula weenhlangano (isibonelo, ukwandisa ukuzibopha kweentjhabatjhaba, ukuziphendulela okuhlukeneko, ikghono lokwelatjhwa kweenlwana elingakaqini nokungabikhona komthangalasisekelo), kanye nekghono elihlukeneko nelingakaneli litjhiya lekoro isengozini.
Ikambiso yamuva nje yokuhlelwa butjha kwemisebenzi yokulawulwa kweentjalo nekhwalithi ligadango lokuthoma ekulungiseni lomraro. Lekambiso kuzakuragwa ngayo ngasikhathi sinye nomthethomgomo nokubuyekezwa komthetho wokuphathwa kweentjalo wenarha namalwelwe weenlwana. Ukungezelela, indlela yokulandelwa ephathelene nobujamo oburhabako be-SPS neendaba zepilo yeenlwana neentjalo isatlanywa, kanye nokuhlonywa kwehlangano ezijameleko yokuphepha kokudla ngokwengeza ikghono ekulawuleni okuthuthukileko. Ngokuya kwegadango eliya ekambisweni etja yokurhwebelana esifundeni se-SADC, iSewula Afrika izakudosa phambili ekukhuphuleni ukusebenzisana esifundeni eendabeni ze-SPS (ukwakhiwa kwamakghono, ukwakha ummoya wokuzwana emazingeni neenkambisweni, njll njll).
Ingozi yamanani iya ngehlathululo lemakethe yezelimo engasenamithetjhwana neenliyo. Ukuqalana neengozi zamanani ngokusebenzisa amathulusi wokulawula iingozi kuzakuqakatheka kibo boke abalimi. Umbuso, ngokusebenzisana nekoro yangeqadi, uzakuhloma ihlelo elingeneleleko lokubandula nokuyelelisa hlangana nabalimi ukukhuthaza ukusetjenziswa kwamathulusi wokulawula iingozi afana nemakethe yezelimo yakusasa. Ingozi yemakethe namanani izakwehla nayo ngelwazi lemakethe elihle nelivela kusesenesikhathi. Lapha umbuso, ngekghono lawo leembalobalo, usese nendima ekulu ongayidlala, kuthi ezinye iinsungulo ezifana nokutlanywa kwamuva nje kweHlelo lobuHlakaniphi lebhizinisi lezeLimo zizakukhuthazwa. Lemizamo izakunikela abalimi nebhizinisi lezelimo ngobuhlakaniphi obufuneka ekuthatheni iinqunto ezitjengisa ilwazi godu nokwehlisa iingozi zemakethe namanani.
ISewula Afrika kwanje ayinahlelo elizinikeleko lokusekela zelimo nezakhiwo zeenhlangano zakanomphela ezisebenzako ukulawula iinhlekelele. Nasiqala lokhu ukutlanywa kwekghono leenhlangano ukufezakalisa ukulawulwa kweenhlekelele nokusungula amahlelo angeneleleko wokuqalana neenhlekelele ezifana neenkhukhula, imililo nezomiso ekorweni yezelimo liragela phambili. Amahlelo anje angafaka amahlelo wokulinganiswa kwemali engenako namahlelo wetjhorense yeengozi azakutlanywa ngesebenziswano hlangana nombuso, abalimi namafemu wangeqadi wetjhorense.
Kokugcina, imizamo yagadesi yombuso yokulawula i-HIV nentumbantonga, ukukhandela ubulelesi, nokuqinisekisa ukuzinza kezomnotho mazombe izakuqiniswa ukwehlisa ezinye izinto eziyingozi ekorweni.
Ukwanda kokuphalisana kuqiniswa sidingo sokudzimelelisa ukuhlanganiswa kwekoro emnothweni wephasi godu kubonakala ngekghono lakho lokuthengisa imikhiqizo emakethe yephasi. Lokhu kungaba nesandla ekukhuleni komnotho ngokusebenzisa ukufikelela emakethe.
Izenzo zombuso zokusekela amathuba wokurhwebelana aqakathekile kodwana azakufuna ukutjhejwa kwesekelo elingeneleleko nokuvikelwa kwezelimo zephasi, iimakethe nokukhulumisana kwezerhwebelano ekwenzeni ikundla yephasi ilingane kezelimo zeSewula Afrika.
Zelimo zeSewula Afrika kufanele zijamelane nebhoduluko elibunjwa kukhula kwezinga lokudlulisela kwezelimo, umthelo ophezulu nokhulanjalo epahleni engenako kanye nokungabikhona kokwenziwa kwezinto tjhatjhalaza ziinarha ezithuthukileko. Iimakethe kileziinarha godu zibunjwa ziinliyo ezingasingezomthelo obhadelwa epahleni engenako ezivela kanengi ngokuzifihla okufana namagadango arareneko weentjalo, zepilo yeenlwana neentjalo. Iinkambiso zekhaya nokulawulwa kwemikhawulo ayikaneli ukujamelana nokulahlwa, ukulethwa ngenarheni kwepahla ngokungasimthetho kanye nokusetjenziswa ngokwaneleko kwe-SPS kanye namagadango wekhwaranthini emangenweni wamadoyelo weenkepe. Amagadango we-SPS wekhayapha kanye namazinga esikhathini esidluleko akhenge akhambisane nebelo lokukhula kwepahla ephumako nepahla engenako, ngesikhathi okufunwa mabubulo mayelana nendaba ye-SPS kungazange kunikelwe itjhejo elifaneleko mbuso namkha kubekwe ngaphasi kokumorosa isikhathi okubeneendleko ezinengi.
Isiko eleyame khulu kezokukhuphela ngaphandle alikho pheze kiwo woke amahlangothi wezelimo eSewula Afrika kanti nokutlanywa kwemikhandlu yokukhupha kezelimo kusese yinto etja. Isekelo elizinikele ekukhutjhweni kezelimo belingekho ukusukela ekususweni kwehlelo lemivuzo mazombe yokukhupha ngo1997.
Okuqakathekileko, indlela yeqadi yokufuneka (sitjho ukususwa kweenliyo zokufikeleleka emakethe nephaliswaneni elingakalungi) kanye nendlela yeqadi yokunikela (sitjho ukuthuthukiswa kokukhupha) kuyafuneka ukuvuna ngokwaneleko imivuzo yezomnotho erhwebelwaneni leentjhabatjhaba.
Ukupatrolwa kwemikhawulo ukukhandela ukukhuphela ngaphandle okungasi semthethweni, imisebenzi ephambene nomthetho kanye nokusetjenziswa okungasi kuhle kwe-SPS namagadango wekhwaranthini nemithetho yokusungula. Ekulungiseni lezizinto umbuso sele usekambisweni yokuthuthukisa imisebenzi yokuhlola kwawo, ukungezelela abasebenzi emikhawulweni nokurhelebha i-SARS ekuthuthukiseni imisebenzi yayo yemikhwulweni. Ukungezelela, umbuso uzakuqintela amasango wemikhawulo wokungenisa ipahla yezelimo ukuphatha khulu iimbalo nokuqinisekisa bona zoke zihlanganiswa ne-ofisi ekulu ngemitjhini.
Ngelinye igadango ekuthuthukiseni amathuba wokurhwebelana itjhejo lizakunikelwa ukuthuthukisa ikghono nokuzwisiswa kwamagadango wokuthutha isila nesila yeentjalo. Ngalokhu umbuso uzakuhloma ijima elikhambelana nokuqakatheka kwerhwebo ukubandakanya ngokubonakalako nokwakha ubudlelwana nabaphathi emakethe ekhona nje ekulu nezakuba khona yokukhupha ukuqinisekisa amagadango asekelwe kezesayensi, azwana namazinga weentjhabatjhaba godu nokuthi ukwazana kuyasetjenziswa.
Ihlelo lokukhuphula amathuba werhwebo emiphakathini yemakhaya enganalitho (ihlelo lokwehlisa umtlhago elidoswa phambili kukhupha).
Umnqopho waleliqhinga kuqinisa ikghono labalimi lokusebenzisa imithombo ngendlela edzimeleleko godu nokuqinisekisa ukusetjenziswa kuhle nokuphathwa kwemithombo yemvelo. Lokhu kuzakufuna umbono wesikhathi eside ngombono ocacileko namagugu azakuhlahla ukusetjenziswa kwanje kwemithombo ukuqinisekisa ukunikelwa kwayo esikhathini eside. Leliqhinga lizakuba nomphumela ekutlhogonyelweni kwenarha, ukwabiwa butjha kwenarha, ukusetjenziswa kwenarha ebhodulukweni lemadorobheni, ukubekelwa ngeqadi kwenarha yokulima ethembisa khulu, ukutlhogonyelwa kweendawo zenarha ezizwela msinyana, ukwehluka ngokwebhayoloji namahlelo wamanzi, njll.
Okuqakatheke khulu kileliqhinga kulonda ukwehluka kwezelimo ngokwebhayoloji godu nokukhuphula ukusetjenziswa ngokudzimeleleko kwehlabathi ngokuqiniswa kokukhiqizwa kweentjalo nefuyo ngamahlelo wokulima aqinisiweko nadzimeleleko. Ukungezelela iindlela ezitjha zokuhlanganisa ukuphathwa kwemithombo yemvelo emahlelweni wokusekela anganikela ngobujamo lapho woke umuntu kuzakuba nakutholako okungagcina ngemivuzo esikhathi esifitjhani ebalimini kuthi ngesikhathi sinye kube nesandla emnqopheni wesikhathi eside wokutlhogomela isisekelo semithombo yemvelo.
Ukonakala kwehlabathi nemithombo yamanzi kuletha ingozi ekulu enarheni. Iindlela kufanele zenziwe ukuqeda imbangela yokonakala. Iinhlangano zezakhiwo zesekelo netjhuguluko elingezelelekako emikghweni ekhona yokulima zizakufuneka ukuthuthukisa ukusetjenziswa kwamanzi nehlabathi. Ukufakwa kwamahlelo wokulima anamandla ngehlelo lokudlhegana elikhanjelaniswako angaba nesandla esikhulu kilelihlangothi.
Ihlabathi, amanzi namahlelo wokonga azakunqotjhiswa eendaweni lapho kunethuba elaneleko lepumelelo: lapho igandelelo lesitjhaba liphezulu, iindleko zabasebenzi ziphasi, ukuvikeleka kwenarha kuphezulu, itheknoloji yokukhiqiza itholakala khona godu nalapho kunokufikeleleka kwemakethe, okufakwako nemisebenzi. Ngokunjalo ukufezakaliswa ngepumelelo kwemisebenzi yesekelo yezelimo kungadlala indima ebonakalako ekusetjenzisweni ngokudzimeleleko nekuphathweni kwemithombo yemvelo.
thuthukiswa kwamahlelo wokwandiswa kweentjalo agcina naqinisa ukwehluka ngokwamajini jama ndawonye kokutlhogonyelwa kweenlwana neentjalo godu nokwehluka emahlelweni wokulima amahle kezomnotho sisa emthangalenisisekelo nemisebenzini ukusekela ukusetjenziswa ngokudzimeleleko kwenarha thuthukiswa kwehlelo lebhayotheknoloji ukunikela ubuhle besikhathi eside eSewula Afrika nebantwini bayo khuthaza ukukhiqiza ngokufunda ngokukhula kweentjalo ngamabanga wezepilo newokungenisa indzuzo beka ukukhiqiza nokudzimelela ngaphakathi kwehlelo lokulima. Lokhu kusekela amahlelo wokukhiqiza amahle ebhodulukweni, kufaka ukukhiqiza okuhlangeneko. Ukuphathwa kweentjalo okuhlangeneko nokulima ngokusebenzisa izinto zemvelo.
Amahlelo anqophileko nemisebenzi izakulinganiswa ngombono ofaka zoke izinto nemithethokambiso yokuphathwa ngokudzimeleleko kwemithombo yemvelo.
Izinto ezihlukeneko zamaqhinga amakhulu (isibonelo, ukulingana, ukuphalisana nemithombo edzimeleleko isebenzisa amaqhinga) akhamba buthabalala begodu nazokufaka isandla ekutlameni nekubuyiseni ithemba kezelimo. Umbuso uthatha ithemba njengento eqakathekileko ekukhuleni kwakusasa kwekoro.
Lamaqhinga aqakathekile ngombana anikela ngesisekelo esiqakathekileko ngaphandle kwaso ihloso yeqhinga lezelimo eziphalisanako, ezifaka woke umuntu nezidzimeleleko lingasoze lafikelelwa. Lamaqhinga azakunikelwa itjhejo elikhulu begodu ahlathululwa ngokwaneleko.
Umthethakambiso wokuphatha okuhle sihlanganiso sephasi esikhamba phakathi kweqhinga mazombe. Lisebenza ingasi embusweni kuphela kodwana kibo boke abadlalindima bekoro. Ngaphakathi kombuso umleyo wokuphatha okuhle ukwakha ikoro yomphakathi yezelimo ehlangeneko, eqale khulu amakhastama neyenza izinto tjhatjhalaza kuzakuba yinto eqakatheke khulu ukuqinisekisa isisekelo esihle sokufikelela ihloso yamazombe.
Ilunga eliqakatheke khulu ekuphathweni kuhle kweqhinga kuzakuba kusebenzisana. Kokuthoma, umbuso uzakuthuthukisa umleyo wokusebenzisana hlangana nekoro yombuso nekoro yangeqadi kanye nama-NGO ukunikela amandla emaqhingeni wekoro, okukulingana, ukuphalisana nokudzimelela.
Amahlelo webandulo wombuso wesitjhaba ukusekela iinhlangano zombuso, amaphrovinsi nemibuso yemakhaya.
Ikhwalithi nekghono lemisebenzi elethwa mBuso izakuqakatheka ekutholeni ihloso yekoro yezelimo ejamele woke umuntu. Eminye imisebenzi yombuso nemithethomgomo iqakathekile ekuthuthukiseni ukuphalisana ekorweni. Iimbonelo mleyo omuhle nosebenza kuhle wokulawula godu nekghono mazombe. Ngalelibanga indlela etja yokulethwa kwemisebenzi izakutlanywa khona kuzakwengezwa ukuphendula nokuziphendulela kibo boke abanikela ngemisebenzi ekorweni yomphakathi neyangeqadi neendingweni zabalimi namabhizinisi wezelimo. Inani lokukhutjhwa kwemisebenzi nalo lizakulungiswa. Ukwanda kwekghono godu nokutjhuguluka lula kuzakutholakala ngokusabalalisa, ukufaka amakontraga nokwabelana ngeendleko zemisebenzi.
Enye ihloso yeqhinga lokuphatha okuhle kubeka umBuso njengomlingani onemithethomgomo ehloniphekileko, ejame ndawonye nebonakala lula namahlelo aqinisekisa ukulethwa kwemivuzo emikhulu yezelimo.
Ihloso yokugcina yeqhinga lokuphatha okuhle kukwakha indlela ehlangeneko nenamahlangothi amanengi ekufaniseni, ekuphatheni nekwabelaneni ngepahla yelwazi lezelimo nelwazi lekoro yomphakathi. Amahlangothi amakhulu azakufaka ukuthuthukiswa komhlahlandlela, umleyo wehlangano neenkambiso zokuphatha kezelimo.
Iindlela zokwenza zokuphatha ngokusebenzisana hlangana nemibuso ehlangeneko zizakufaka umleyo womthetho ozakuqalelela ubudlelwano hlangana nemibuso kezelimo; ucacise iindima nokuziphendulela hlangana kweminyango yemibuso yamaphrovinsi neyesitjhaba yezelimo nombuso wekhaya; ukuhloma umleyo wokuhlahla bewuphathe ukwakhiwa, ukulinganiswa ukufezakaliswa, ukweluswa nokulinganiswa kwemithethomgomo namahlelo; nokuhloma umleyo wokukhambelanisa okuhlangeneko kokutlanywa kwebhajethi nokusetjenziswa kwemali; ukufaka ihlelo lokuphathwa kwelwazi; ukufaka umleyo nemikghwa namazinga wamaqhinga wokuthuthukiswa kwamakghono wabantu; nokukghonakalisa ikghono lehlangano lokwakha lama-PDA nemibuso yemakhaya.
Indlela elandelwako yesebenziswano hlangana komphakathi-umbuso-nekoro yangeqadi, ngakelinye ihlangothi, izakuqala ekuqinisekiseni bona omunye nomunye umsebenzisani womphakathi okhona ekambisweni ukhuthazwa bona afake ilitho. Indlela elandelwako izakuqinisekisa bona abadlalindima bayakhuthazwa bona bathathe indima yoburholi eendaweni lezo ezikhambelana nabo. Kuze kube nje, umBuso uzakuqalelela iindawo zeempahla nemisebenzi yomphakathi efana nemithethomgomo, imithetho, imithetjhwana, umthangalasisekelo womphakathi nemisebenzi. Kilendima, ibubulo nabalimi bazakulindelwa bona bafake isandla ekuthuthukisweni nekukhanjisweni ngekghono kwamabhizinisi wabo neenhlangano ezibajameleko kanye nokuzwakalisa ikareko yabo embusweni. Amahlelo wesebenziswano azakubakhona hlangana komBuso, ibubulo nabalimi lapho omunye angasoze enza ibhizinisi ayedwa. Ezinye zeendawo okukhulunywa ngazo zifaka ukuthuthukiswa kwamakghono wabasebenzi, ukunikelwa kwemisebenzi engezelelweko, ukwenziwa nokuthuthukiswa kweenhlangano zabalimi, nerhubhululo nokudluliswa kwetheknoloji.
Kokugcina, umBuso usendleleni yokuhloma umleyo wokulethwa kwamazinga wemisebenzi, ozakwaziswa ebasebenzisanini bawo bomphakathi nesitjhaba mazombe. Ngokuya komthethomgomo we-Batho Pele mayelana nokulethwa kwemisebenzi, umnqopho wamazinga wokulethwa kwemisebenzi kughonakalisa abasebenzisani bomphakathi nomphakathi bona balandelele umBuso mayelana nokulethwa kwemisebenzi ozinikele bona uzayiletha godu ngezinga lekhwalithi elithenjisiweko.
Ihloso mazombe yeQhinga eliHlangeneko neliDzimeleleko leTuthuko yemaKhaya (SRDS) kutjhugulula iindawo zemakhaya zeSewula Afrika zibe nesandla kezomnotho, zidzimelele emphakathini godu nekoro enokuzwana nedlala indima ekulu emkhiqizweni woke wesitjhaba (GDP). I-SRDS ngakho-ke izakuba nomphumela omuhle ekorweni yezelimo nekorweni yoke yemakhaya.
ukuthuthukiswa komnotho wekhaya ngetjhejo elithileko elinqotjhiswe emadorobheni wemakhaya, emasentheni wemisebenzi kanye neendaweni zemakhaya ukuqiniswa kwephrofayili nendima yezelimo namabubulo ahlobeneko eenkambisweni zeQhinga eliHlangeneko leTuthuko ikakhulukazi leemphathimandla zendawo itjhejo elikhethekileko lizakunikelwa ekukhuphuleni ukwenziwa kwengeniso nemisebenzi yokuziphilisa yabomma, abatjha nabarholopheleko ezakuqaliswa khulu ekuhlangabezeni iindingo zemindeni etlhagako neemfuno zemakethe yekhaya amahlangothi wokuthuthukiswa kweendawo zemakhaya ukutlanywa kokuhlaliswa emakhaya ukutjheja imikghwa emitjha yokuhlalisa eyenzekako ukusukela ukuqedwa kwemithetho yokuhlalisa yebandlululo nokuvela kwehlelo langemva kwaka-1994 lentando yenengi.
Isekelo elikhulu lombuso nokuzinikela ekufezakalisweni ngepumelelo kweQhinga eliHlangeneko neliDzimeleko leTuthuko yemaKhaya liqakathekile epumelelweni yeqhinga lekoro. Iqhinga lizakuba nomphumela ebantwini abatlhagako bemakhaya, kodwana imizamo izakwenziwa ukutjheja abomma, abantu abatjha nabarholopheleko. Ikoro ephumelelako yezelimo izakwakha ihlangothi eliqakatheke khulu letuthuko ehlangeneko nedzimeleleko yemakhaya nangehlanekelo.
Umnotho wephasi utjhugululwa ngokurhaba bona ube mnotho welwazi nomnotho wezokuthintanisa. Kileliphasi, imiqondo emitjha ebukhali nelwazi ziqakathekile ekuphalisaneni okudzimeleleko nokunendzuzo. Kungalamabanga lapho abasebenzisani eqhingeni mazombe babeka isayensi netheknoloji njengokuqakatheke khulu ehlelweni lokungezelela. Ihloso ekulu yalelihlelo kungezelela umbono nekghono lemiqondo emitjha kubadlalindima begodu nokuhlanganisa laba nemakethe yangomuso.
Lokhu kufanele kurholele ekungezelelekeni kwamasiso nekusetjenzisweni kwemikhiqizo ephambili neyesimanje esuka erhubhululweni, ebandulweni nekukhulisweni kwamahlelo. Ngokufezakalisa lelihlelo ikoro ilinga ukusebenzisa irhubhululo elisisekelo namahlelo wefundo akhambelanako ukuphuhlisa itheknoloji etja neqakatheke mazombe, (bhayotheknoloji, ilwazi, ukuthintana) kanye nemihlobo ehlukeneko yetheknoloji ekhuphula izinga ukuveza izinga langomuso. Lokhu kokugcina kuzakuqinisa iphaliswano elidzimeleleko lemikhiqizo ye-Sewula Afrika eemakethe zephasi begodu kurhelebhe ukuhlangabezana neemfuneko eziqinileko zokuphepha kokudla ezibekwa ziinarha zeTlhagwini.
Isenzo esithileko esizakufezakaliswa ukukhuphula amasiso erhubhululweni lezelimo, ifundo nekukhulisweni ukusuka ezingeni lanjesi eliphasi eliliphesente li-1,04 ekufakeni isandla kwezelimo emkhiqizweni woke wenarha ofaka nabangaphandle ukuhlangabezana nezinga elibekwe ziintjhabatjhaba okumaphasente ama-3 womkhiqizo woke wenarha kufaka newabantu abangaphandle kwenarha wezelimo, omadanisekako namaphesente ama-3,7 we-USA; amaphesente ama-4 e-Australia, kanye namaphesente ama-2,1 eenarheni ze-EU, khona kuzakuhlangabezwana neselela yekoro ebekwe mBuso kanye netuthuko mazombe ephasini.
Eminyakeni edlulileko ihlelo lerhubhululo lezelimo leSewula Afrika likhuphe imiphumela ekarisako nanyana belithatha ihlangothi lokuthanda abalimi abakhulu nje, godu kunepikiswano yokuthanda isekelo eliragela phambili "emthumbini owaziwako". Ukwehla eminyakeni elitjhumi edluleko kwawo woke amasiso erhubhululweni lezelimo netuthukweni yetheknoloji akuhlangabezani neselela elethwa nguMongameli yokuthuthukiswa kwetheknoloji kanye nokubekwa phakathi kwekoro njengomrholi emnothweni wemakhaya. Umbuso uzakwandisa irhelebho leemali erhubhululweni lezelimo ukuphuhlisa ukuthuthuka okuragela phambili kokuphalisana noburholi ekwenziweni, ukuthintana nebhayotheknoloji eqakathekileko ekusaseni lezelimo zeSewula Afrika.
Inani eliphezulu lokuthenga itheknoloji lingabalekelwa ngamahlelo enziwa ne-R&D kanye nebubulo letheknoloji.
Ukuqinisekisa bona imizamo yerhubhululo lezelimo ye-ARC, imiNyango yezeLimo yamaYunivesithi, ama-PDA kanye neenhlangano zerhubhululo lezelimo iyakhanjelaniswa beyinqotjhiswe eminqopheni yamazombe eqalwe ekuphalisaneni okudzimeleleko. Ikambiso yanjensi yokuhloma amaHlelo wesiTjhaba weRhubhululo lezeLimo azakuba nalokhu njengeminye yeminqopho yayo.
Ukunikela isekelo lobudlelwano bokuvumelana hlangana neenhlangano zerhubhululo lezelimo kanye nabajameli beenhlangano zebubulo, godu neenhlangano zerhubhululo zesifunda nezeentjhabatjhaba.
Ukuhlangana kwephasi ngakwezomnotho kuze netjhuguluko elikhulu mayelana nokutholakala lula kwelwazi netheknoloji, ukwanda kokukhamba kweempahla, imisebenzi nabantu abeqa imikhawulo, ukwanda kokunotha kodwana godu nokuragela phambili okungafunekiko kwesikhala hlangana nabanento nabanganalitho.
Ukuvela khulu kweSewula Afrika ngendlela etja yentando yenengi kwandise khulu iimfuneko zokuzibandakanya phezu kwayo emaforamini ahlukeneko weentjhabatjhaba. Leziimfuneko ziliye ikghono layo lokusebenzisa kuhle amathuba nokuhlangabezana neenselela zokuba mdlalindima ephasini emahlangothini amanengi. Ibelo elirhabako letjhuguluko ekuphathweni kwezelimo, irhubhululo, ukurhwebelana nebhoduluko kanye nokungaphatheki kuhle kwekhaya nenarhakazini ngokubakhona kokudla mabanga azwakalako bona iSewula Afrika ihlale iphambili etuthukweni enomthelela kezelimo. Ikareko yethu esebenziswaneni yeentjhabatjhaba ehlangothini lezelimo ibekwa kuqakatheka kwezombanganarha, zerhwebelano, okuqakathekileko kezobuthekniki nebandulo eliqakathekileko ekusekeleni iHlelo Mazombe lekoro yezelimo.
ISewula Afrika ithethe indima yoburholi ekuvikeleni iinsungulo ezithanda ituthuko yesifunda ne-Afrika mazombe. Iimbonelo ezikulu yiNdlela yokwEnza yezeRhwebelano ye-SADC, isiSungulo se-Afrika eTja kanye neenkhundla ezikulu nabangani eenhlanganweni ezinabantu namkha iinqhema ezintathu ezirholela emiphumeleni emihle yetuthuko kezelimo e-Afrika. Umbuso ufanise isebenziswano yeentjhabatjhaba nemiphumela yetuthuko yobungani yeemvumelwano zeentjhabatjhaba njengokuqakatheke khulu esikhathini esilingeneko, godu nokuzihlela butjha ukuhlangabezana ngcono neenselela ezilethwa kukwanda kweemfuneko zabajameli beentjhabatjhaba e-USA, eYuropa kanye nePumalanga eKude.
Iimfuneko zerhelebho lezetheniki elibuya ekhaya ehlangothini lezelimo lisuka esiSungulweni se-Afrika eTja, iinSungulo ze-SADC nemihlanganweni yababili neenarha ze-Afrika. Umbuso, ngokusebenzisana nabadlalindima abahlukeneko, uzakudosa phambili ekuthuthukiseni umleyo werhelebho lezethekniki ekuhloswe ngawo ukuhloma ihlelo eleyame ekwenzeni ukusekela ukuthuthukiswa kwamakghono netuthuko esifundeni nenarhakazini ye-Afrika. Ukufika lapha, umbuso uhlose ukusebenzisana nabalingani abangasi ngebe-Afrika.
ESewula Afrika, umBuso uzakufaka abanikeli bangaphandle ekwenzeni ihlelo lokusisa ukusekela ituthuko kezelimo ngokukhambisana neqhinga mazombe.
Nanyana irhubhululo leentjhabatjhaba lirholele emikhiqizweni emitjha yamakhastama, ukutholaka khulu kwelwazi kuveze ukukhathazeka komphakathi ngokuphepha kokudla, imikghwa emihle yokusebenza, njll njll. Ukwanda kokukhathazeka kwamakhastama ngokuphepha kokudla eemakethe eziqakathekileko zeenarha zangaphandle kubeka imikhiqizo esiyikhuphako engozini begodu kufuna iimpendulo ezitjengisa ilwazi nezeyame ekwenzeni kanye nokungenelela okuvela embusweni. Ukuzibandakanya kwasikhathi soke neenhlangano zeentjhabatjhaba ezibeka amazinga, isibonelo, i-FAO Codex Alimentarius, iHlangano yeenTjhabatjhaba yokuVikelwa kweenTjalo, iHlangano yeenTjhabatjhaba yePilo yeenLwana neemvumelwano neenhlangano ezingaba nomthelela kezelimo ezifana nalezo ezifaka ibhoduluko, itheknoloji etja kanye nokuhlakanipha kokuzisungulela ibhizinisi zizinto eziqakatheke khulu nekufanele zenziwe eSewula Afrika emnyakeni kulungwana omutjha. Umbuso uzinikele ekwandiseni ukuzibandakanya kwawo nekuqiniseni ikghono lawo nemithombo khona uzakuthintana neenhlangano ngendlela ehlelwe kuhle esikhathini esiminyaka emithathu ezako.
Ubulelesi bemakhaya sekusibalo esithusako. Lokhu kuthusela izinzo, okuzakugcina ngokuliya ukusisa kanye nokukhula komnotho eendaweni zemakhaya. Ihlelo elingeneleleko nelizinikeleko liyafuneka ukukhandela izinga eliphezulu lenturhu, ubulelesi, ukusola ekuhlaleni nokungathembani okubusa eendaweni zemakhaya begodu nokuthuthukisa ubujamo obuhle bokusebenza, ubudlelwano bobumakhelwane nethemba elikhulu emiphakathini ethintekako.
Istafu se-SAPS ne-SANDF kanye namasotja wesikhatjhana anabasebenzi abanebandulo nelemuko elaneleko lesipholisa nezokuvikela ukuqinisa ikghono lalawo mabutho ukukhandela imisebenzi yobulelesi enarheni, ikakhulukazi eendaweni zemakhaya.
Amalalela athileko wabantu newemali okufanele aqaliswe ku-SAPS ne-SANDF ukukghonakalisa amajoni wokuphepha ukwenza imisebenzi yawo ngokuya kokukhandelwa kobulelesi nokufezakaliswa kweqhinga lokuphepha.
Ukuqakatheka ngokweqhinga mazombe kweKomiti yesiTjhaba eKhambelanisako neSebenza ngokuQakatheka, njengesakhiwo esikhambelanisako sabo boke abadlalindima eqhingeni lokuvikela emakhaya, izakuqiniswa ngemithombo efaneleko yabantu neyeemali ukuyikghonakalisa ukufezakalisa iqhinga lokuvikela lemakhaya kanye nokukhambelanisa imisebenzi hlangana nabadlalindima nombuso.
Umbono we"koro yezelimo ehlangeneko neragela phambili" ufuna abasebenzisani bona babe namaqhinga wokwenza, iintjengiso zokwenza, amazinga wokulethwa kwemisebenzi, amahlelo wokulawula nokulinganisa kanye nokubekwa kweenkhathi khona kuzakufikelelwa iqhinga mazombe elihlangeneko. Godu lifuna umbuso wenze izinto ngendlela ehlukileko - ngebelo elikhulu kanye nokurhabeka godu nangokusebenzisana nabalimi, ibhizinisi lezelimo, ama-NGO kanye neminye iminyango yombuso.
Ukukhambelanisa kwamambala hlangana neenhlangano ezihlukeneko ezizibandakanya ekufezakalisweni, okufaka ezingaphakathi kanye nezihlangana nekoro yomphakathi, yangeqadi neyokuzinikela.
Ukulawula iragelo phambili ukuqinisekisa ukuphathwa kuhle kwekambiso yokufezakalisa. Lokhu kufuna itjhejo elikhethekileko ekunikelweni kwelwazi nekuphathweni kwamahlelo welwazi kanye nekufakweni kwehlelo lokulawula nokulinganisa.
Iqhinga lokwenza asoze labekwa ngokuzeleko ngaphandle kokuzibandakanya ngokuzeleko kwalabo abanokuziphendulela ngokufezakaliswa kwalo. Iqhinga mazombe lenza iinjamiso ngendlela ehlongozwako yesebenziswano hlangana nomphakathi-umbuso-nekoro yangeqadi begodu wenza isihlongozo sokufezakaliswa babantu ababili. Kuze kufike lapha, ikomiti yababili yakanomphela izakuhlonywa hlangana nabadlalindima abazibandakanya esisungulweni seqhinga mazombe, okumNyango wezeLimo, i-Agri SA ne-NAFU.
Hlathulula ngokuzeleko zoke iinsungulo eziveziweko. Lokhu kuzakufaka amagadango athileko abonelwa ngaphambili, ukufaniswa kwalabo abaphathelene nokufezakaliswa kwalo, ukufaniswa kwalezonhlangano ezifuna ukubandakanywa, ukufaniswa kweminye imithombo (yeemali neminye) kanye nokuvezwa bunqopha kweenkhathi zokufezakalisa.
Ukutlama isakhiwo sokuphatha umsebenzi waso kube kusekela iinhlangano ezinokuziphendulela ngokufezakaliswa kwelinye nelinye ihlelo, nanyana ihlangano isekorweni yomphakathi, yangeqadi namkha yokuzinikela. Isekelweli lizakuba ngilelo elingasoze lathikamezana nelungelo elikhethekileko leenhlangano ezibandakanyekako.
Kutlama umleyo wokubika osekelwe eqhingeni lokulawulwa nokulinganiswa kwamahlelo namaphrojekthi enza iqhinga mazombe. Ikomiti yababili yakanomphela kufanele ibike imiphumela yalezizenzo kubadlaindima abakhulu ngemihla.
Ikambiso yokunikela amandla kizo zoke iinkoro zekoro yokudla kwezelimo.
Ukwehlisa iindleko zoke zokukhiqiza, kufaka hlangana ukwehliswa khulu kwemithelo kanye neemali ezibhadelwa entengweni yedizeli nokhunye okufakwa nakwenziwa imikhiqizo.
Ikomiti kanomphela ehlanganyelweko izakuba nokuziphendulela ezingeni lesitjhaba ngokulawula iragelo phambili godu nokuqalelela ihlelo lokufezakalisa. Iinqhema ezisebenzako namkha iinqhema zemisebenzi kuzakuba ngeziqakathekileko ekambisweni yokufezakalisa emaphrovinsini begodu zizakubika ekomitini yababili yakanomphela. Abalingani mazombe kufanele baqunte bona imithombo (yemali nabasebenzi) ebuya komunye nomunye umsebenzisani izakuzinikela beyiphathwe ngekambiso yokufezakalisa amahlelo ahlukeneko namaqhinga.
Igadango lokuthoma neliqakathekileko kukhulumisana ngehlelo ngokubanzi ngokukghonakalako. Umqondo kukobana lomtlolo kufanele ufundwe nguwoke woke begodu nokobana ilwazi mayelana nehlelo lokufezakalisa kufanele kwabelwane ngalo njalo nabadlalindima boke. Ikambiso yokulethwa kweqhinga mazombe lekoro ngakho sele ithomile.
<fn>nde_Article_National Language Services_IREJISTA YOMSEBENZI.txt</fn>
Iforomeli lilirekhodi lendlela umsebenzi aye ngayo emsebenzini.
Msebenzi, namkha nakube umsebenzi akakghoni, ligcwaliswa mqhatjhi.
Iforomeli limfuziselo nje kwaphela, hayi ukuthi limlayelo.
Ukugcwalisa umtlolo ngenye indlela ehlukileko kunale, njengokusebenzisa ikarada lokutloga elisebenza ngomtjhini nje (i-electronic clock card), nakho kusalungile, ikani nje nakube iyafana imininingwana efunekako begodu iphelele yoke.
<fn>nde_Article_National Language Services_IRIPHABHLIKI YESEWULA.txt</fn>
Ukuhloma iHlangano yabaSebenzeli bokuJamelelisa zokuthuthukiswa kweMidiya ngokunaba kwayo; ukuqalelela iminqopho kunye nemisebenzi yayo; ukuqalelela umthethosisekelo weBhodo kunye nokuphathwa kweHlangano yabaSebenzeli bokuJamelelisa yiBhodo; ukuqalelelwa kwesiphathiswa esilawulako kunye nabanye abasebenzi bokujamelelisa; ukuqalelela kweemali zeHlangano yabaSebenzeli bokuJamelelisa; ukuqalelelwa kwesekelo lamaprojekthi anqotjhiswe ekuphuhliseni ukuthuthukiswa kwemidiya kunye nokujameleka kwayo; kunye noqalelela izinto eziphathelene nalokhu.
viii ukuthuthukiswa kwemidiya kutjhiwo ukuthuthukiswa kwebhoduluko lemidiya kunye nemithangalasisekelo yakhona, khona imiphakathi egade idinywe amathuba esikhathini sangaphambili kunye nabantu abanjalo bazakukghona ukuba banikazi bemidiya, abaphathi, abakhiqizi kunye nabathengi bemidiya.
xviii lomThetho ubala hlangana nokhunye, esinye nesinye isiyalelo esenziwa ngokuwulandela.
Umuntu wangokomthetho owaziwa njengomsebenzeli wokuthuthukiswa kokujameleka kwemidiya ngokunaba kwayo uhlonywa ngalesi sigaba.
IHlangano yabaSebenzeli izakwenza nofana yini ngokusebenzisa iBhodo kwaphela, ngaphandle kwamajamo lapho iBhodo ngokwayo iyinikela amandla wokwenza umsebenzi othileko.
IBhodo ifanele ilandele isigaba 472 somThetho ka 1999 wokuPhathwa kweeMali zakaRhulumende umThetho oyinomboro 1 ka 1999.
IHlangano yabaSebenzeli izijamele begodu ayikafaneli ukuthatha hlangothi, godu ekwenzeni imisebenzi yayo, iwenze ngaphandle kokusaba, ukukhetha nanyana ukubandlulula, begodu nangaphandle kokuthikamezwa ngabehlangothi lezombanganarha nanyana lezeemali.
Umnqopho weHlangano yabaSebenzeli kuphuhlisa ukuthuthuka ngokujameleka ngokunaba kwebubulo lemidiya eSewula Afrika.
IBhodo yeHlangano yabaSebenzeli bokuJamelelisa imumethe amalungu, ubuncani bakhona alikhomba, kodwana angeqi ngaphezu kwalithoba.
IBhodo yakhiwa ngelungu linye elikhethwe ekorweni ngayinye kilezi ezibalwe esigabeni 51a1 kuya ku iv kunye nobuncani bakhona, abathathu abakhethwe mphakathi mazombe.
a sebenzeni ngokulunga, ngekululeko yokuveza imibono, ngokuvuleka kunye nokuziphendulela; kunye b nokuhlonipha nokuvikela umThethosisekelo kunye neminye imithetho yeRiphabhliki yeSewula Afrika.
Ikoro yemidiya yomphakathi; kunye v Nomphakathi mazombe.
b Isaziso esibalwe endimeni a sifanele bona sinqophise indlela okuzakwenziwa ngayo ukuphakanyiswa kwamagama lawo, nesikhathi.
c Ngomnqopho wokukhethwa kweBhodo yamathomo, iKomiti yeenKhundla ifanele bona emalangeni ama- 60 ngemva kokuthoma kwalomThetho, nangabe iPalamende ihlezi nanyana nangabe ipalamende ayikahlali, emalangeni ama- 60 ngemva kokuthoma kokuhlala okulandelako, kugadangiswe isaziswesi ngokulandela indima a.
dUkuqhatjhwa okulandelako kwamalungu, iKomiti yeenKhundla ifanele bona emalangeni ama- 120 ngaphambi kokuphela kwethemu ye-ofisi yelungu, ibawe ukuphakanyiswa kwamalungu ekorweni efaneleko ebalwe endimeni a, ngesaziso ngokuya kwendima leyo.
a ukuba tjhatjhalazi nokuvuleka; kunye b nerhelo elifitjhani labanyuliweko ligadangiswe.
a abantu ubuncani bakhona ababili kodwana bangadluli kwabathathu ekorweni ngayinye kwezibalwe esigatjaneni 1ai ukuya iv; kunye b nobuncani babantu abahlanu kodwana bangadluli etjhumini abazakuvela emphakathini mazombe, kuMongameli bona aqhatjhe.
UMongameli ufanele bona akhethe amalungu emagameni aphakanyiswe yiKomiti yeenKhundla.
a UMongameli ufanele bona akhethe munye wamalungu lawa bona abe ngusihlalo weBhodo.
bNakungekho usihlalo, amalungu aseleko, phakathi kwawo, azakukhetha umjaphethe kasihlalo, ozakufanele bona enze yoke imisebenzi kasihlalo ngesikhathi aphethe.
g ngamabanga wokungaziphathi kuhle, ukhe wakhutjhwa esikhundleni sokuthenjwa; nanyana h usisebenzi sakarhulumende nanyana uphethe esinye nesinye isikhundla lapho arholelwa khona nguRhulumende, ngaphandle kobana abe lilungu elikhethwe ngokuya kwesigaba 51ai.
g litholakala limlandu ngokuya kwesigaba 104.
Nakhibe ilungu kuyenzeka liyahlongakala litjhiya isikhundla salo ngokuya kwesigatjana , uMongameli angaqhatjha omunye nomunye umuntu obandulwe ngokufaneleko ebantwini abaphakanyiswa ngokwesigaba 5 , lapho ilungeli (elihlongakeleko) lakhethwa khona, ukuzalisa isikhundla ngaphambi kokuphela kwethemu ye-ofisi leyo.
IKomiti yeenKhundla ifanele bona yenze irhelo elifitjhani ngokuya kwesigaba 52 begodu ifanele bona yenze iimphakamiso ngokuya kwesigaba 53; kunye iii UMongameli ufanele bona akhethe ilungu eemphakanyisweni ezibalwe endinyaneni ii.
Ngokuya kwesigatjana , ithemu ye-ofisi yamalungu, minyaka emithathu.
Ubuncani bakhona, ama- 50% wamalungu weBhodo yamathomo afanele bona aphathe i-ofisi iminyaka emihlanu.
UMongameli ufanele bona, eminyakeni emibili ngemva kokukhethwa kweBhodo yamathomo, begodu ngokusebenzisana neBhodo, enze isaziso eGurandeni lakaRhulumende, samalungu azakubamba i-ofisi iminyaka emihlanu.
Akunalungu elingakhethwa bona libambe amathemu alandelanako adlula kwamabili.
Umhlangano wamathomo weBhodo ufanele bona ubanjwe endaweni kunye nangesikhathi esizakubekwa nguNgqongqotjhe, bese ukusuka lapho, imihlangano izakubanjwa ngeenkhathi kunye neendaweni ezizakubekwa yiBhodo.
IBhodo ifanele bona ihlangane kane ngonyaka.
Usihlalo weBhodo unelungelo lokobana kesinye nesinye isikhathi, begodu ufanele bona nakabawiwa ngencwadi malunga angasingaphasi kwamane, abize umhlangano okhethekileko weBhodo, ozakubanjwa ngesikhathi nendaweni ezakubekwa ngusihlalo.
Akukafaneli bona kube nemihlangano engaphezu kweminane ekhethekileko ngonyaka munye.
Ikhoramu yomhlangano weBhodo, sinengi samalungu wayo.
Usihlalo ufanele bona anikele isaziso esitloliweko samalanga ali- 14 ngaphambi komunye nomunye umhlangano weBhodo emalungwini woke wayo.
Isiqunto sesinengi samalungu akhona komunye nomunye umhlangano sizakuthathwa njengesiqunto seBhodo, begodu nakwenzeka bona kube namavowudi alinganako, usihlalo uzakufanele bona enze yakhe ivowudi yokuhlukanisa ngaphezu kwevowudi yakhe ejayelekileko azikhethela ukuyenza.
Ngokuya kwesigaba 103, nakwenzeka bona amalungu afunekako wesinengi anelungelo lokuhlala njengamalunga emhlanganweni weBhodo athatha isiqunto nanyana agunyaza okuthileko emhlanganweni loyo, isiqunto esithethweko nanyana into eyenziweko ngokuya kokugunywazokho izakukuba ngesebenzako nanyana ilungu eliqothwe emhlanganweni ngokuya kwesigaba 6 kodwana lingakalisi isikhundla salo nanyana i-ofisi, lihlezi njengelungu.
Amaminithi wokwenzeka emhlanganweni omunye nomunye weBhodo afanele bona arekhodwe begodu atlolwe encwadini eyenzelwe lokho.
Amaminithi wokwenzeka emhlanganweni omunye nomunye afanele bona ethulwe emhlanganweni olandelako weBhodo, nakhibe ayemukelwa, afanele bona atlikitlwe ngusihlalo, begodu nakafakazelwe ngalindlela, angathathwa njengobufakazi bekhotho yomthetho ngokwenzeka emhlanganweni obalwe ekuthomeni.
IBhodo ingabawa isiphathiswa esilawulako bona sikhambele namkha ngimiphi wemihlangano yayo iBhodo.
a manqophana nesibawo sokusekelwa, ilungu lomndenalo limnqophisi, ilungu nanyana umlingani ebhizinisini, nanyana linekareko ebhizinisini yombawi nanyana omunye nomunye umuntu okhulumele manqophana nesibawo; nanyana b manqophana nenye into ephambi kweBhodo, linekareko engalikhandela bona lenze umsebenzi njengelunga ngendlela elungileko, engathathi hlangothi begodu efaneleko.
a Nakwenzeka bona ngesikhathi kwenziwa nofana yini eBhodini, kunamabanga wokukholelwa ekuthini ilungu linekareko ebalwe esigatjaneni 1, ilungelo lifanele bona liveze ihlobo lekareko yalo bese litjhiya umhlangano nanyana ukulalelwa okukhonokho khona amalunga aseleko azakubonisana indaba leyo ebekwe phambi kweBhodo, bese batjheja nendaba yokobana ilungelo lifanele yini bona livunyelwe bona lifake isandla emhlanganweni loyo obaliweko.
bUkuvezwa kunye nesiqunto esithathwa malunga aseleko, sifanele bona sitlolwe sivezwe emaminithini waloyomhlangano.
Nakwenzeka bona ilungu libhalelwe ukuveza ikarekwalo ngokuya kwesigatjana 2 nanyana, ngokukhambisana nesigatjaneso, nakhibe ilungelo likhona endaweni yomhlangano weBhodo, bese nganofana ngiyiphi indlela liba nesabelo emhlanganeni loyo weBhodo, iinquntwezo ezithathiweko angeze zathathwa njengezisebenzako.
a liphula isigatjana 1; nanyana b lingavezi ikareko yalo nanyana lingatjhiyi umhlangano nanyana ukulalelwa elinekareko kilo, njengokutjho kwesigatjana 2.
IBhodo ifanele bona ikhethe umuntu ofundileko begodu oneboni kwezokubalwa kunye neendaba zeemali, begodu, ngendlela okungakghoneka ngayo, ofundileko nanyana oneboni eenkorweni ezibalwe esigabeni 4 (b), njengesiphathiswa esilawulako seHlangano yabaSebenzeli.
Umuntu uzakukhutjhwa ekubeni akhethwe nanyana ekurageleni phambili njengesiphathiswa esilawulako nangabe ulilungu leBhodo nanyana abhalelwe ngamabanga wokuqothwa abalwe esigabeni 61.
Isiphathiswa esilawulako sibamba isihlalo isikhathi esingeze sadlula iminyaka emihlanu begodu angeze sakhethwa bona siphathe amahlandla angaphezu kwamathathu, alandelanako e-ofisi.
b nangabe, ngamabanga wokugula ngokomzimba nanyana emkhumbulweni nanyana ukukhubala, isiphathisweso sesibhalelwa ukwenza umsebenzaso ngefanelo; nanyana c nasingaziphathi kuhle.
Isiphathiswa esilawulako kunye nabasebenzi bafanele bona bakhethwe ngokuya kweenkambiso ezisetjenziswa ekukhethweni kwabasebenzi bakarhulumende ngokuya komThetho wabaSebenzi bakaRhulumende ka 1994 IsiMemezelo se- 103 saka 1994.
Iinjamiso kunye neemvumelwano zomsebenzi zesiphathiswa esilawulako kunye nabanye abasebenzi babajameli, kubalwa nemirholo yabo, amalungelo akhambisana nomsebenzi awenzako, ipentjhini kunye neminye imisebenzi yokuthokozwa emsebenzini, kuzakubekwa yiBhodo.
Umrholo, amalungelo akhambisana nomsebenzi awenzako, ipentjhini neminye imisebenzi yokuthokozwa emsebenzini okubalwe ngehlapha esigatjaneni 6, kufanele bona kubekwe ngokuya kwehlelo eliphasiswe nguNgqongqotjhe ngokuvumelana noNgqongqotjhe wezeeMali.
Ngokulandela iintjengiso ezitloliweko zeBhodo kunye nesigaba 14 (b), isiphathiswa esilawulako singakhetha abasebenzi abanye eHlanganweni yabaSebenzeli njengokutlhogeka, ukufezakalisa umsebenzi ovela nanyana othintene nomsebenzi weBhodo nanyana weHlangano yabaSebenzeli.
b sibike eBhodini ngemisebenzi yeHlangano yabaSebenzeli; kunye c nokuhlanganisa umbiko wonyaka ngokwenziwa yiHlangano yabaSebenzeli kunye nokuthumela umbiko eBhodini bona uphasiswe.
c iqalisiso lokobana iHlangano yabaSebenzeli iwufeze njani umsebenzayo; kunye d neqalelophambili ngezinto ezizakwenzeka esikhathini esizako.
i nezaphulo nanyana irhelebho leemali ekuphadlhalajiseni imitlolo, iindleko zokuposa neendleko zokubetha umtato; kunye ii imalimboleko enamakonyana amancani.
IBhodo ifanele bona ithumele umbiko ophasisiweko obalwe esigabeni 122c , kuNgqongqotjhe esikhathini seenyanga ezintathu ngemva kokuphela konyaka weemali.
b Ngokuthintana neBhodo, uNgqongqotjhe abeke bona ngibaphi abathintekako ababalwe bafanele bona bamenyelwe emhlanganweni obalwe endimeni a.
Ngemva kokubonisana nomphakathi, iBhodo ingenza iimphakamiso manqophana nokuthuthukiswa kwemidiya ngokunaba kwayo kurhulumende nebubulweni lemidiya.
IBhodo inganikela isiphathiswa esilawulako eminye yemisebenzi yayo ebalwe kilesigaba, ngaphandle komsebenzi otlolwe bunqopha esigatjaneni 1b.
d Amakonyana avela ekusiseni okhunye nokhunye; nanyana e Imali etholakele ngokomthetho evela nanyana kimuphi umthombo.
a ukusekela ngeemali amaprojekthi kunye nokwenziwako okuthintene nalokho, kubalwa hlangana nokhunye, ukuhlola amaprojekthi, ukuhlahluba bona kuzakuphumeleleka kangangani ngeprojekthi leyo kunye nefunisiso yeendingo; kunye b nokubhadela iindleko, kubalwa hlangana nokhunye iindleko ezimanqophana nemirholo, amalungelo akhambisana nomsebenzi awenzako, ipentjhini kunye neminye imisebenzi yokuthokozwa emsebenzini ebalwe esigabeni 115, iHlangano yabaSebenzeli engene kizo ekufezakaliseni umsebenzayo ngokuya komThetho, ikani nangabe iindlekezo azidluli iphesenti ebekiweko yeemali ebalwe esigatjaneni 1.
e elinye nelinye isekelo elingakanqophi elibalwe esigabeni 131g; kunye f nokuthola, buthelela nokuphadlhalajiswa kwemithombo yokuthuthukiswa kwemidiya ngeemvumelwano nabalingani abaqakathekileko.
Iimali zokurhelebha bunqopha ezibalwe esigabeni 15(a)(i) zifanele bona zinikelwe amaprojekthi womphakathi wemidiya, hayi amaprojekthi wokungenisa imali amancani wemidiya.
Amaprojekthi womphakathi wemidiya angathola elinye nelinye irhelebho lokusekelwa elibalwe kilomThetho.
Amaprojekthi amancani wokungenisa imali wemidiya athola imalimboleko yamakonyana amancani ebalwe esigabeni 131gii begodu angathola, ngokuya kwesigatjana 1, elinye nelinye irhelebho lokusekela elibalwe kilomThetho.
j abantu abakhubazekile; kunye k neenqhema ezineendingo ezingakabalwa endimeni a ukuya ku- j ezivezwe yiBhodo ngokusebenzisana noNgqongqotjhe.
Woke amaprojekthi afanele bona anqotjhiswe ekutholeni ihloso yeHlangano yabaSebenzeli ebalwe esigabeni 3.
Ngesikhathi iBhodo ikhetha amaprojekthi, ifanele bona itjheje imiphakathi kunye nabantu ababalwe esigabeni 131a.
b indlela isibawo sesekelo esizakufanele bona senziwe ngayo; kunye c nelwazi elifanele bona likhambisane nesibawo.
b amaqhinga webhizinisi amumethe iindlela zokuragela phambili nekusaseni; kunye c nebhajethi ehlongozwako.
a thola iragelophambili lalawo maprojekthi; kunye b nokuqinisekisa bona lawo maprojekthi afezakalisa iinhloso zawo.
b nangabe isiyalelo esibalwe ku- a singalandelwa, isekelo leprojekthi leyo lingajanyiswa kwesikhatjhana nanyana liqedwe nya.
a Omunye nomunye umuntu nanyana isikhungo esitshwenyeke khulu ngesiqunto esithathwe ngokulandela isigatjana 2 singadlulisela isinghonghoyilweso phambili kuNgqongqotjhe ngendlela yakhona efaneleko, ngemva kokwazisa iBhodo ngendlela yakhona efaneleko emalangeni ama- 30 ngemva kokuthathwa kwesiquntweso.
bIBhodo ifanele bona ithumele uNgqongqotjhe amabanga wokuthathwa kwesiquntwesi esimraro, emalanganeni ali- 14 ngemva kwelanga isaziso esenziwa ngokwendima a semukelwe.
c UNgqongqtjhe angaqinisa, angatjhugulula nanyana angararhela eqadi isiqunto esenziwa, ngemva kwetjhejo lamabanga wokudluliswa kwesinghonghoyilo solilako.
IBhodo ingangena esivumelwaneni nanyana ngiyiphi ihlangano lapho irhelebho leemali nanyana elingasilo leemali lizakunikelwa khona iBhodo ekufezakaliseni umnqopho walomThetho.
a rhelebha iinqhema ezibalwe esigabeni 17; kunye b nokuqinisa irhelo elibekiweko ngokuya kwesigaba 183a.
Ngokuthintana neBhodo, uNgqongqotjhe angenza iiyalelo manqophana nanyana khuyini efunekako namkha evumelekile bona ibekwe ngokuya komThetho.
IBhodo ifanele bona, esikhathini esingasi ngaphasi kweenyanga ezimbili ngaphambi kokukhupha isiyalelo, yenze bona umtlolo wesiyalelo loyo ugadangiswe eGurandini lakaRhulumende, kunye nesaziso esiveza iminqopho kaNgqongqotjhe ukwenza isiyalelweso nokumema abantu abanekareko bona bathumele iBhodo ngemibono yabo nanyana lokho abakuhlongozako.
LomThetho uzakwaziwa njengomThetho wokuThuthukiswa kweMidiya neHlangano yabaSebenzeli bokuJamelelisa ka 2002, begodu uzakusungula ukusebenza ngelanga elizakutlolwa nguMongameli esazisweni seGuranda kaRhulumende.
IPhepha lezokuThuthukiswa kweMidiya neHlangano yabaSebenzeli bokuJamelelisa lahlonywa nguNgqongqotjhe e-Ofisini kaMongameli ngezi- 29 Novemba 2000 begodu labuya lagadangiswa bona umphakathi uveze imibono yawo. Imibono yemukelwa kwaze kwaba ngezi- 28 Feberbari 2001. Ngakelinye ihlangothi iRherho lakaRhulumende lokuThintana nokwAzisa (i-IRRTA) belinesabelo ekuthintaneni nabo boke abanekareko, ngokungaquntukiko. UmThetho ohlongozwako utlolwe ngetjhejo lemibono kunye nokubonisana nabanesabelo.
Ukuhloma iHlangano yabaSebenzeli bokuJamelelisa bezokuthuthukiswa kwemidiya ngokunaba kwayo.
Ukuhlonywa kweBhodo yeHlangano yabaSebenzeli bezokuthuthukiswa kokuJameleliswa kwemidiya ngokunaba kwayo.
Iinkambiso zokukhethwa kwesiphathiswa esilawulako seBhodo yeHlangano yabaSebenzeli bezokuJamelelisa zokuthuthukiswa kwemidiya ngokunaba kwayo, kunye nabanye abasebenzi bayo.
Ukukhetha amaprojekthi azakusekelwa kunye nemihlobo yesekelo ekhona ebabawini abazakuphumelela eHlanganweni yabaSebenzeli bezokuJamelelisa.
Ukubekwa kweemali zeHlangano yabaSebenzeli bokuJamelelisa.
Ukwenziwa kweeyalelo manqophana nofana yini efunekako nanyana evunyelweko, bona ibekwe ngokulandela umThethomlingwa khulu khulu endabeni yerhelo lokutjhejwako ngesikhathi sokunikelwa kwesekelo leemali kunye nokobana lokhu kuzakuphathwa njani.
Abayelelisi bezomthetho bakarhulumende kunye ne-IRRTA banombono wokobana lomThethomlingwa ufanele bona usetjenzwe ngokuya kwekambiso ebekwe esigabeni 75 somThethosisekelo ngombana awukamumathi njamiso ezisebenza esigabeni 74 nanyana 76 somThethosisekelo.
<fn>nde_Article_National Language Services_ISAZISO SOMBUSO.txt</fn>
Lapha kwaziswa bona iKomitjhana yezabaSebenzi bomBuso ngaphasi kwesigaba 11 somThetho weKomitjhana yezabaSebenzi bomBuso ka-1997 (umThetho wenomboro 46 ka-1997), esifundwa ngokukhambisana nesigaba 196 (f) (ii) somThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-1996 (umThetho wenomboro 108 ka-1996), yenze imiYalo ebekwe lapha kuTjhejuli 1.
ukurarululwa kweenghonghoyilo zomuntu ngamunye ezingeni eliphasi khulu lomnyango.
Isinghonghoyilo kufanele sirarululwe ngokukghoneka okukhulu mqatjhi begodu sirarululelwe khulukhulu endaweni lapho senzeke khona.
Umqatjhi kufanele aqinisekise bonyana isinghonghoyilo sitjhejwa ngendlela elungileko, engathathi hlangothi nenganyuliko, begodu imithethokambiso yobulungiswa bemvelo iyalandelwa.
Ikambiso kufanele kube ngileyo erhelebha nekghonakalisa umqatjhi nomsebenzi ukulungisa ukunganeliswa.
Akunamsebenzi ozakukhutjhwa inyumbazana namkha abandlululwe bunqopha namkha ingasi bunqopha ngebanga lokufaka isinghonghoyilo.
Nayikuthi isenzo sokukhalima sithathelwa umsebenzi, ukusetjenziswa kwalekambiso msebenzi ukulungisa enye nenye indaba ekhambelana nesenzo sokukhalima angeze yajamisa ikambiso yokukhalima.
Isinghonghoyilo kufanele senziwe ngomtlolo begodu zoke iinqunto ezithathwa ngesikhathi sekambiso zenziwe ngomtlolo.
Umsebenzi angarhelejwa mjameli.
Ekubekeni ukukhambisana namaqintelo wesikhathi, lokhu kufanele kubalwe ngokungafaki ilanga lokuthoma nokufaka ilanga lokugcina.
Abathintekako kufanele bakhambisane namaqintelo wesikhathi abekwe kilekambiso, ngaphandle kwalokha bobabili nabavumelana ngokuwakhulisa.
Isinghonghoyilo kufanele sifakwe kumqatjhi kungakapheli amalanga ama-90 ukusuka ngelanga umsebenzi azi ngalo ngegadango langokomthetho namkha ukutjhiywa kwalo ngaphandle, okumthinta kumbi.
Umsebenzi angafuna bonyana isinghonghoyilo sakhe sidluliselwe eKomitjhaneni kungakapheli amalanga ali-10 ngemva kokuthola isiqunto sabathatha isiqunto.
Umqatjhi kufanele anikele ngelwazi elifaneleko elifuneka bona umsebenzi enze namkha alendelele isinghonghoyilo, nayikuthi liyafuneka.
Ukunikelwa kwelwazi elinjalo kuyame emaqintelweni abekwe mthetho.
Umsebenzi kufanele anikele ngelwazi mayelana nobujamo besinghonghoyilo neragelo phambili elenziweko mayelana nelanga lokutjhejwa kokugcina kwaso.
Umqatjhi kufanele anikele umsebenzi ikhophi yeforomo lesinghonghoyilo ngemva kwezinga elinye nelinye labalawuli abaqalene nesinghonghoyilo.
Umsebenzi angafaka isinghonghoyilo kumsebenzi okhonjiweko ukukghonakalisa ukurarululwa kwesinghonghoyilo ngemnyangweni.
Iforomo elibekiweko elitholakala esiNgezelelweni A kufanele lisetjenziswe lokha nakwenziwa isinghonghoyilo.
Umsebenzi okhonjiweko kufanele akhulumisane nezakhiwo ezifaneleko zabalawuli bomnyango ukulinga ukurarulula umraro.
Isinghonghoyilo singararululwa nginanyana ngimuphi umuntu ngaphakathi kwezakhiwo ezifaneleko zabalawuli ezinegunya lokwenza njalo.
Umsebenzi owoniweko uzakwaziswa msebenzi okhonjiweko ngobujamo neragelo phambili elenziweko ekurarululweni kwesinghonghoyilo.
Nayikuthi isinghonghoyilo sirarululwa bekwaneliswe umsebenzi owoniweko isiqinisekiso salokho sizakutlolwa phasi, msebenzi okhonjiweko.
Nayikuthi isinghonghoyilo asirarululeki, abathatha isiqunto kufanele bazise umsebenzi owoniweko ngendlela efaneleko.
Umnyango (kufaka abathatha isiqunto) banamalanga ama-30 wokuqalana nesinghonghoyilo. Isikhathi singakhuliswa ngokuvumelana kwabathintekako ngomtlolo.
b abathatha isiqunto kufanele ngokuya kwesigaba 35 1 somThetho wezabaSebenzi bomBuso ka-1994, badlulisele isinghonghoyilo nemitlolo efaneleko eKomitjhaneni yezabaSebenzi bomBuso ezakwenza isiphakamiso kungakapheli amalanga amahlanu ngemva kokwaziswa msebenzi owoniweko.
Nayikuthi isinghonghoyilo sibumba ikambiso yezabasebenzi engathathwa njengakalungi njengombana ihlathululwe emThethweni weTjhebiswano lezabaSebenzi ka-1995, umsebenzi angazisa abathatha isiqunto ngomtlolo bonyana ufisa ukusebenzisa iindlela zokurarululwa kwemiraro ezitholakala emthethwenisisekelo womKhandlu wokuKhambelanisa nokuKhulumisana wabaSebenzi bomBuso namkha umkhandlu wekoro ofaneleko (lapho kukghonakalako) begodu neKomitjhana yezabaSebenzi bomBuso kufanele ingasatjheji isinghonghoyileso.
Nayikuthi kunokwehluleka ngehlangothini lomnyango lokuphendula isinghonghoyilo kungakapheli isikhathi okukhulunywe ngaso emThethweni F8, isiphathiswa esoniweko singenza isinghonghoyilo saso a bunqopha eKomitjhaneni; namkha b ebujameni bobungaphathwa kuhle emsebenzini, emKhandlwini wokuKhambelanisa nokuKhulumisana wabaSebenzi bomBuso namkha emkhandlwini wekoro ofaneleko kenye nenye ekhona kilezi ngokuya kwekambiso yawo yokurarulula imiraro.
Nasele iKomitjhana ithole ilwazi kabathatha isiqunto, kufanele kuthi kungakapheli amalanga ama-30 itjheje isinghonghoyilo esinjalo begodu yazise abalawuli abathatha isiqunto, ngesiphakamiso sayo namabanga wesiqunto sayo ngomtlolo.
Ekufumaneni isiphakamiso seKomitjhana, abathatha isiqunto kufanela kuthi kungakapheli amalanga amahlanu, bazise umsebenzi neKomitjhana ngesiqunto sabo ngomtlolo.
namkha b behloko yomnyango wephrovinsi ingaletha isinghonghoyilo kuNdunakulu ofaneleko.
UMongameli namkha uNdunakulu unamalanga ama-30 wokutjheja isinghonghoyilo. Isikhathi singakhuliswa ngokuvumelana.
ImiYalo F9 no-10 izakufundwa namatjhuguluko afunwa bujamo, isebenza kizo zoke iinghonghoyilo zeenhloko zeminyango.
Ihloko yomnyango kufanele iqinisekise bonyana ukurarululwa kwesinghonghoyilo kutjhejwa kuhle ngokugcinwa kwamarekhodi wesibalo seenghonghoyilo ezirarululwe ukuthoma ekuthomeni konyaka kanye nokubika eKomitjhaneni njalo eenyangeni ezisithandathu.
IKomitjhana kufanele ibike ngokuphathwa kweenghonghoyilo kanye nangokusebenza kwekambiso yeenghonghoyilo kanye ngonyaka ePalamende begodu namayelana nemisebenzi yayo ePhrovinsini esiBethamthethweni saleyo Phrovinsi.
Lokha isinghonghoyilo nasenziwa ngokuya kwalekambiso, umsebenzi owoniweko kufanele aveze bonyana ingabe kghani usebenzisa enye na ikambiso.
Isinghonghoyilo esifakwe ngaphambi kokwaziswa kwemiThetho yesiKhatjhana, okutjho bonyana ngaphambi komhlaka 1 Julayi 1999, sizakutjhejwa besiqedwe kungathi imiThetjhwana yezabaSebenzi bomBuso ayikasulwa.
Isinghonghoyilo esenziwa ngaphambi kokwaziswa kwalemiyalo yeenghonghoyilo, kufanele sitjhejwe besiphethwe ngokuya kwemiThetho yesiKhatjhana yeeNghonghoyilo eyaziswe kuGazede yomBuso yenomboro 20231 ka-1999.
Ilanga lokuthoma ukusebenza kwalemiYalo kuyame eenjamisweni zomThetho K, 19 Septemba 2003.
Iforomeli kufanele lisetjenziswe ukwenza isinghonghoyilo (kungafaki ukuqothwa emsebenzini okungasi kuhle) lokha nawungakaneliswa sisenzo sangokomthetho namkha kutjhiywa ngaphandle begodu bewungakghoni ukurarulula umraro ngokusebenzisa ikulumiswano engakahlelwa.
Kufanele ufake isinghonghoyilo kungakapheli amalanga ama-90 ukusuka ngelanga owazi ngalo ngesenzo sangokomthetho namkha ukutjhiya ngaphandle okukuthinte kumbi.
Ungarhelejwa namkha ujanyelwe ngosebenza naye namkha mjameli namkha siphathiswa esibuya enyonyaneni yabasebenzi eyaziwako.
Kuqakathekile ukuzalisa loke ilwazi ngokunembako. Lokha nakuzaliswa iforomo, kufanele linikelwe umsebenzi okhonjiweko okhambisa kuhle iinghonghoyilo esikhungweni sakho. Umnyango uzakunamathisela iforomeli emitlolweni yesinghonghoyilo begodu lizakusetjenziswa kiwo woke amagadango wekambiso yokunghonghoyila.
Kwelinye nelinye igadango lapho umuntu osesakhiweni esifaneleko sabalawuli alinga ukurarulula isinghonghoyilo, omunye nomunye othintekako uzakuzalisa iforomo elifaneleko. Uzakunikelwa ithuba lokuphendula kwelinye nelinye igadango nombono omunye nomunye.
Ekupheleni kwegadango elinye nelinye lekambiso yokunghonghoyila, umnyango uzakukunikela ikhophi yeforomo elizalisiweko.
Nasele isinghonghoyilo sirarululiwe, akusatlhogeki bonyana uzalise loke iforomo. IPhiko lokuPhathwa kwabaSebenzi lomnyango wakho lizakufayila iforomo. Lizakusetjenziselwa ukubika iimbalobalo eKomitjhaneni yezabaSebenzi bomBuso.
Kufanele uzalise iiNgcenye A no-B zeforomeli begodu ulinikele umsebenzi okhonjiweko okhambisa kuhle iinghonghoyilo esikhungweni sakho. Umsebenzi uzalitlikitla ebhlogweni elingaphasi kweNgcenye B yeforomo ukutjengisa bonyana isinghonghoyilo sifunyenwe. Qinisekisa bonyana uthola ikhophi yeforomo lapho ukufunyanwa kwesinghonghoyilo sakho kuvunywa khona.
INgcenye C yeforomo lesinghonghoyilo izakuzaliswa mqatjhi nawe ngesikhathi samagadango ahlukeneko lapho imizamo izakwenziwa ukurarulula isinghonghoyilo.
Umnyango oqatjhwe kiwo:.
Ilanga owazi ngalo isenzo sangokomthetho namkha ukutjhiywa ngaphandle:..
Igama lomjameli (lapho kufaneleko):..
Iinomboro zokuthintana zomjameli: Inomboro yomtato:..
Ihlangotheli leforomo linikela ngamazinga ahlukeneko wegunya wokulinga ukurarulula umbango. Kodwana, akunamazinga abekiweko wokurarulula isinghonghoyilo. Ngokuya kobujamo, ikhasi linye namkha amanengi ngenzasi kufanele azaliswe.
Nayikuthi isinghonghoyilo angeze sararululwa ezingeni lehloko yomnyango, kufanele silethwe kwabagunyazwe ukuthatha isiqunto (ikhasi elingaphasi elikhuluma ngabagunyazwe ukuthatha isiqunto kufanele lizaliswe).
Isinghonghoyilo kufanele sitjhejwe ngiwo woke amazinga akhona (kufaka abagunyazwe ukuthatha isiqunto) kungakapheli isikhathi esimalanga ama-30, ngaphandle kwalokha nasingangezelelwa ngokuvumelana nomsebenzi owoniweko.
Ingabe kghani isinghonghoyilo sararululwa Iye . Awa..
Ingabe kghani isinghonghoyilo sararululwa Iye.
Ingabe kghani isinghonghoyilo sararululwa Iye Awa.
Ingabe kghani ufuna isinghonghoyilo sidluliselwe eKomitjhaneni yezabaSebenzi bomBuso Iye Awa..
<fn>nde_Article_National Language Services_ISIBAWO SEEMFUNDONENG.txt</fn>
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
Rhemisa lokho okube yipumelelwakho ekulu kezokutlola ehlanganwenakho eminyakeni emi-3 edlulileko.
Bangaki abantu abasephrojekhthinakho le Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo besitjhaba nehlalo yaso ezakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC.
Isihloko / Igama Lephrojekhthi Oyenzela Isibawo..
Akhe usihlathululele ngokufitjhazana ngephrojekhthi le, ngamagama angadluliko kama-500.
Kukhona enye ihlangano la ubawe khona ukusizwa ngemali Sibawa uveze boke abakusiza ngemali bese uzalisa imininingwana elandelako ngenzasapha.
Itjho amanye amahlandla la i-NAC yakhe yakusiza khona ngemali.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof. Mma.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Sibawa abafakazeli ababili esingakghona ukubathola, umrholi womphakathi kunye nesikghwari esiwufundeleko umsebenzi wobukghwari abanqopheneko nomsebenzakho. Sibawa usithumelele ubufakazelo obutlolwe babe batlikitlelwa obubuya kubafakazeli, ngenzasapha.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Ubuncani bakhona ufake sinye isibonelo somsebenzakho (isib. Iinthombe, iindatjana ezisikwe emaphephandabeni njll.) esiphathelene nephrojekhthi le.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>nde_Article_National Language Services_ISIBAWO SESIKGHWARI N.txt</fn>
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Akhe usihlathululele ngokufitjhazana ngephrojekhthi le, ngamagama angadluliko kama-500.
Bangaki abantu abasephrojekhthinakho le Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo besitjhaba nehlalo yaso ezakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC.
Isihloko / Igama Lephrojekthi Oyenzela Isibawo.
Hlathulula iminqopho eqalene nephrojekhthi le.
Kukhona enye ihlangano la ubawe khona ukusizwa ngemali Sibawa uveze boke abakusiza ngemali bese uzalisa imininingwana elandelako ngenzasapha.
Itjho amanye amahlandla la i-NAC yakhe yakusiza khona ngemali.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Sibawa abafakazeli ababili esingakghona ukubathola, umrholi womphakathi kunye nesikghwari esiwufundeleko umsebenzi wobukghwari abanqopheneko nomsebenzakho. Sibawa usithumelele ubufakazelo obutlolwe babe batlikitlelwa obubuya kubafakazeli, ngenzasapha.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Ubuncani bakhona ufake sinye isibonelo somsebenzakho (isib. Isithombe, iindatjana ezisikwe emaphephandabeni, njll.) esiphathelene nephrojekhthi le.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>nde_Article_National Language Services_ISIBAWO SETHIYETHA NE.txt</fn>
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Akhe ubeke amabalengwe (ubethe zomofu) ngephrojekhthi le, ngamagama angadluliko kama-500.
Bangaki abantu abasephrojekhthinakho le Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo besitjhaba nehlalo yaso ezakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC.
Isihloko / Igama Lephrojekhthi Oyenzela Isibawo.
Hlathulula Iminqopho Yephrojekthi.
Kukhona enye ihlangano la ubawe khona ukusizwa ngemali Sibawa uveze boke abakusiza ngemali bese uzalisa imininingwana elandelako ngenzasapha.
Itjho amanye amahlandla la i-NAC yakhe yakusiza khona ngemali.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
Sibawa abafakazeli ababili esingakghona ukubathola, umrholi womphakathi kunye nesikghwari esiwufundeleko umsebenzi wobukghwari abanqopheneko nomsebenzakho. Sibawa usithumelele ubufakazelo obutlolwe babe batlikitlelwa obubuya kubafakazeli, ngenzasapha.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Ubuncani bakhona ufake sinye isibonelo somsebenzakho (isib. Isithombe, iindatjana ezisikwe emaphephandabeni, njll.) esiphathelene nephrojekhthi le.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>nde_Article_National Language Services_ISIBAWO SETHIYETHA SE.txt</fn>
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof.
Rhemisa lokho okube yipumelelwakho ekulu kezobukghwari ehlanganwenakho eminyakeni emi-3 edlulileko.
Bangaki abantu abasephrojekhthinakho le Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo besitjhaba nehlalo yaso ezakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC.
Isihloko / Igama Lephrojekhthi Oyenzela Isibawo..
Akhe usihlathululele ngokufitjhazana ngephrojekhthi le, ngamagama angadluliko kama-500.
Itjho amanye amahlandla la i-NAC yakhe yakusiza khona ngemali.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof. Mma.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Sibawa abafakazeli ababili esingakghona ukubathola, umrholi womphakathi kunye nesikghwari esiwufundeleko umsebenzi wobukghwari abanqopheneko nomsebenzakho. Sibawa usithumelele ubufakazelo obutlolwe babe batlikitlelwa obubuya kubafakazeli, ngenzasapha.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Ubuncani bakhona ufake sinye isibonelo somsebenzakho (isib. Isithombe, iindatjana ezisikwe emaphephandabeni njll.) esiphathelene nephrojekhthi le.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>nde_Article_National Language Services_ISIBAWO SOBUKGHRWARI.txt</fn>
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Rhemisa lokho okube yipumelelwakho ekulu kezobukghwari ehlanganwenakho eminyakeni emi-3 edlulileko.
Bangaki abantu abasephrojekhthinakho le Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo besitjhaba nehlalo yaso ezakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC.
Isihloko / Igama Lephrojekhthi Oyenzela Isibawo.
Akhe usihlathululele ngokufitjhazana ngephrojekhthi le, ngamagama angadluliko kama-500.
Isihloko / Igama Lephrojekhthi Oyenzela Isibawo.
Akhe usihlathululele ngokufitjhazana ngephrojekhthi le, ngamagama angadluliko kama-500.
Kukhona enye ihlangano la ubawe khona ukusizwa ngemali Sibawa uveze boke abakusiza ngemali bese uzalisa imininingwana elandelako ngenzasapha.
Itjho amanye amahlandla la i-NAC yakhe yakusiza khona ngemali.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof. Mma.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Nakube umphathiimali wesiqhema senu/ wehlanganwenu / wesijamiso senu akasuye omunye wabatlikitli aba-3 abatjhiwo ngehla, sibawa bona usiphe imininingwanakhe.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Sibawa abafakazeli ababili esingakghona ukubathola, umrholi womphakathi kunye nesikghwari esiwufundeleko umsebenzi wobukghwari abanqopheneko nomsebenzakho. Sibawa usithumelele ubufakazelo obutlolwe babe batlikitlelwa obubuya kubafakazeli, ngenzasapha.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Ubuncani bakhona ufake sinye isibonelo somsebenzakho (isib. Isithombe, iindatjana ezisikwe emaphephandabeni, njll) esiphathelene nephrojekhthi le.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>nde_Article_National Language Services_ISIBAWO SOKUVUMMA SO.txt</fn>
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Akhe usihlathululele ngokufitjhazana ngephrojekhthi le, ngamagama angadluliko kama-500.
Bangaki abantu abasephrojekhthinakho le Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo besitjhaba nehlalo yaso ezakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC.
Isihloko / Igama Lephrojekthi Oyenzela Isibawo.
Hlathulula iminqopho eqalene nephrojekhthi le.
Itjho amanye amahlandla la i-NAC yakhe yakusiza khona ngemali.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Sibawa abafakazeli ababili esingakghona ukubathola, umrholi womphakathi kunye nesikghwari esiwufundeleko umsebenzi wobukghwari abanqopheneko nomsebenzakho. Sibawa usithumelele ubufakazelo obutlolwe babe batlikitlelwa obubuya kubafakazeli, ngenzasapha.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Ubuncani bakhona ufake sinye isibonelo somsebenzakho (isib. Isithombe, iindatjana ezisikwe emaphephandabeni, njll.) esiphathelene nephrojekhthi le.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>nde_Article_National Language Services_ISIBAWO SOMRHOLO WOBU.txt</fn>
Sithanda ukukwazisa ukuthi isibawo sakho somrholo wobudala siphumelele; wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200...
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
NgokomThetjhwana 23, kufuze wazise i-ofisi yangekhenu nakube kunamatjhuguluko akhona malungana nobujamo bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho. Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe.
Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili , namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10 yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi isibawo sakho somrholo wokuqhwala siphumelele; wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200, njengoba sithole ubufakazi bokuthi sewuqhwalele samfuthi nje.
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
NgokomThetjhwana 23, kufuze wazise i-ofisi yangekhenu nakube kunamatjhuguluko akhona malungana nobujamo bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho. Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe.
Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili , namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10 yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi isibawo sakho somrholo wokuqhwala siphumelele; wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200...
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
NgokomThetjhwana 23, kufuze wazise i-ofisi yangekhenu nakube kunamatjhuguluko akhona malungana nobujamo bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho.
Ngokuqalelela ubujamo bakho okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe namkha ujanyiswe ngelanga elizakutjhiwo mNqophisizombelele.
Butholakele ubufakazi bokuthi ukuqhwala kwakho ngokwesikhatjhana, ngalokho-ke umrholo lo uzakuphela ngomhlakakungo-200. Nakube ubona ukuthi ubujamo bakho bezamaphilo busakuvumela ukuthi ungathola umrholo lo, ungawubawa ngobutjha.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili , namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10 yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi isibawo sakho somrholo wokukhulisa umntwana ongasiwakho, u siphumelele; wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200...
Ukuthi sikghone ukuragela phambili nokukurholela umrholo lo, kufuze bona usithumelele incwadi ebawa ukuthi singezelele isikhathi sakho sokurholela ukukhulisa umntwana ongasiwakho.
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
NgokomThetjhwana 23, kufuze wazise i-ofisi yangekhenu nakube kunamatjhuguluko akhona malungana nobujamo bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho, kunye nobujamo beemali bomntwana ongasiwakho omkhulisako loyo, kodwa ngaphandle kobujamo beemali babazali abakhulisa umntwana angasiwabo. Ukudlula lapho-ke, umrholwakho uzakuphele ubuyekezwe qho ngemva kweminyaka emibili ukusukela ngelanga ikhotho eyalayela ngalo ukuthi ungarhola namkha ukusukela ngelanga ekwathoma ngalo ukusebenza kwesingezelelo sesikhathi sokurholela ukukhulisa umntwana ongasiwakho.
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe.
Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili , namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10 yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi isibawo sakho somrholo wokutlhogomela umntwana siphumelele; wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200...
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
NgokomThetjhwana 23, kufuze wazise i-ofisi yangekhenu nakube kunamatjhuguluko akhona malungana nobujamo bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho, kunye nobujamo beemali bomntwana omtlhogomelako, kodwa ngaphandle kobujamo beemali babazali abakhulisa umntwana angasiwabo.
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho, nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe.
Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili , namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10 yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi isibawo sakho somrholo wesondlo somntwana u - (ibizo lomntwana nenomboro yakhe yebhugwana/yesitifikedi sokubelethwa) siphumelele; wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200...
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
NgokomThetjhwana 23, kufuze wazise i-ofisi yangekhenu nakube kunamatjhuguluko akhona malungana nobujamo bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho.
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe.
Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili , namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10 yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi isibawo sakho somrholo wesizo siphumelele; wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200...
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Imbadalo yomrholo lo izakwenziwa ne yakho. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
NgokomThetjhwana 23, kufuze wazise i-ofisi yangekhenu nakube kunamatjhuguluko akhona malungana nobujamo bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili , namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungakwenza umrholwakho ujanyiswe. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10 yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi isibawo sakho somrholo wabomakadabona bepi siphumelele; wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200...
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
NgokomThetjhwana 23, kufuze wazise i-ofisi yangekhenu nakube kunamatjhuguluko akhona malungana nobujamo bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho.
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe.
Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili , namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10 yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakhe kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi umrholwakho we/wo ujanyisiwe, ngokomThetjhwana 23 , ukusukela ngomhlaka-...ku-...ka-200... ngoba akhange uwuvuselele njengoba kusitjho incwadi esikutlolele yona ngomhlaka-...ku-... ngo-200...
NgokomThetjhwana 23 , ungenza ISIBAWO ESITLOLIWEKO sokuvuselelwa komrholwakho kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ngemva kobana umrholwakho ujanyisiwe. Nawungahlala bekuphele isikhathesi ungakawuvuseleli umrholwakho, uzakufelela ngaphandle kobana uthunyelelwe esinye isaziso.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi umrholwakho we/wo ujanyisiwe, ngokomThetjhwana 23 , ukusukela ngomhlaka-...ku-...ka-200... ngoba akhange uwuvuselele njengoba kusitjho incwadi esikuthumelele yona.
NgokomThetjhwana 23 , ungenza ISIBAWO ESITLOLIWEKO sokuvuselelwa komrholwakho kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ngemva kobana umrholwakho ujanyisiwe. Nawungahlala bekuphele isikhathesi ungakawuvuseleli umrholwakho, uzakufelela ngaphandle kobana uthunyelelwe esinye isaziso.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi sekufike isikhathi sokobana umrholwakho ubuyekezwe ngokomThetjhwana 23.
Sibawa bona ufike e-ofisini yengaphambi komhlakaku-ka-200 . Nakube awuphumeleli ukufika ngalelilanga, sibawa uthintane ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu nikhulumisane ngelinye ilanga ongafika ngalo. Nawuhlumbukuvuselela, umrholwakho ungahle ujanyiswe.
Nakube kube namatjhuguluko enzekako malungana nobujamo bakho bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho, sekubalwa nobujamo bomntwana omrholelako, kufuze uveze ubufakazi obutloliweko balokho.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi ukusukela ngomhlaka ku ngo-200 ufelele umrholwakho wengokomThetjhwana 24 womThetho ophathelene nalokhu.
Ngokukhambisana nabonobangela abafaneleko, kunye ngomhlobo womrholo.
Tjhiya isikhala sokufaka amanodi atloliweko emrholweni owenziwa kanye kwaphela. Amanodi azakuthathwa ekhasini lamanodi.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi ukusukela ngomhlaka ku ngo-200 ufelele umrholwakho we/wongokomThetjhwana 24 womThetho ophathelene nalokhu, ngoba sekuphele iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho.
UNGATLOLA wenze isibawo sokuvuselelwa komrholwakho kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ukusukela ngelanga umrholwakho ofelele ngalo.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
NgokomThetjhwana 23 womThetho ophathelene nezemirholo yembusweni, umrholwakho we/woubuyekeziwe ukusukela ngomhlaka...ku...ngo-200... NgokoMthetho lo, yoke imali yomrholo wembusweni iyahlolwa ntanzi ukuthi nangambala kuyafuneka inikelwe umuntu oyibawako, nokuthi nangambala kuyafuneka na ukuthi ibe linani lelo.
Ngemva kokubuyekezwa, inani lomrholwakho wenyanga lizakuhlala liyi...
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
NgokomThetjhwana 23 womThetho ophathelene nezemirholo yembusweni, umrholwakho we/woubuyekeziwe ukusukela ngomhlaka-...ku-...ngo-200...
NgokomThetho lo, yoke imali yomrholo wembusweni iyahlolwa ntanzi ukuthi nangambala kuyafuneka inikelwe umuntu oyibawako, nokuthi nangambala kuyafuneka na ibe linani lelo.
Ngemva kokubuyekezwa, umrholwakho ngenyanga wehliswe wayokuba yi (inani lomrholo) ukusukela ngom, hlaka-...kuk-...ka-...
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi ngokomThetjhwana 18 womThetho ophathelene nezemirholo yembusweni, umrholwakho we/wowehlisiwe wayokuba yi...ngenyanga , ukusukela ngomhlaka...ku...ngo-200..., njengoba sewuhlaliswe endaweni enekontraga nomBuso, yona ezakuthwala woke umsebenzi oqalene nokondliwa nokutlhogonyelwa kwakho.
Nawuphuma endaweni ohlaliswe kiyo le njenganje, ungabawa ukubuyiselwa umrholwakho e-ofisini yezehlalakuhle yangekhenu, ukusukela ngelanga ophume ngalo kiyo indawo le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi siphumelele isibawo sakho sokuvuselelwa komrholo wobudala; wona uzakubuyiselwa wona ukusukela ngomhlakaku ngo-200...
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe. Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili , namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela . Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10 yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi siphumelele isibawo sakho sokuvuselelwa komrholo wokuqhwala; wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200, njengoba sekufakazelekile nje ukuthi sewuqhwalele safuthi.
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho, nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe. Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili , namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10 yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi siphumelele isibawo sakho sokuvuselelwa komrholo wokutlhogomela u- (ibizo lomntwana nenonomboro yebhugwanakhe/yesitifikedi sokubelethwa); wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200...
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso seProvinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe. Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili , namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10 yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi siphumelele isibawo sakho sokuvuselelwa komrholo wesondlo somntwana u(ibizo nenomboro yakhe yebhugwana/yesitifikedi sokubelethwa); wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200...
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe. Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili , namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10 yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana nesibawo sakho sokuvuselelwa komrholo we/wo ngokomThetjhwana 24.
Ngemva kokuqalisisa isibawo sakho, sibuhlungu ukukwazisa ukuthi akhange siphumelele isibawo sakho, ngenca yokuthi abakaneli abonobangela obatjhoko bokweqisa umrholwakho ungawuthathi bekuphele iinyanga ezintathu ngokulandelana.
Nakube ubona ukuthi ukulungele ukuthola umrholo lo ngokomThetho olawula umrholo wembusweni, ungenza isibawo somrholo ngobutjha.
Ngokwemibandela yomThetho wezokuSizwa komPhakathi i-Social Assistance Act, 1992 (Act No. 59 of 1992), ungenza isibawo sokurhola ngobutjha, kanti ngokweSekhtjheni 10 yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi sekufike isikhathi sokobana umrholwakho ubuyekezwe ngokomThetjhwana 23.
Sibawa bona ufike e-ofisini yengaphambi komhlakaku-ka-200 . Nakube awuphumeleli ukufika ngalelilanga, sibawa uthintane ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu nikhulumisane ngelinye ilanga ongafika ngalo. Nawungahlumbukuvuselela, umrholwakho ungahle ujanyiswe.
Nakube kube namatjhuguluko enzekako malungana nobujamo bakho bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho, kufuze uveze ubufakazi obutloliweko balokho.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana nesibawo sakho sokuvuselelwa komrholo we/wo ngokomThetjhwana 23.
Tjhiya indawo yokutlola abonobangela Abonobangelaba bazakufana nebokwaliwa kwesibawo nebokujanyiswa komrholo ngaphandle kokweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana.
Nakube ubona ukuthi ukulungele ukuthola umrholo lo ngokomThetho olawula umrholo wembusweni, ungenza isibawo somrholo ngobutjha.
NgokweSekhtjheni 10 yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Sithanda ukukwazisa ukuthi siphumelele isibawo sakho sokuvuselelwa komrholo we/wo ngokomThetjhwana 18 ; wona uzakuthoma ngomhlakaku ngo-200...
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe. Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili , namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
NgokweSekhtjheni 10 yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi umrholwakho ujanyisiwe, ngokomThetjhwana 23 ngoba akhange ulethe isitifikedi sakho sobuphilo.
NgokomThetjhwana 23 , ungenza ISIBAWO ESITLOLIWEKO sokuvuselelwa komrholwakho kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ngemva kobana umrholwakho ujanyisiwe. Nawungahlala bekuphele isikhathesi ungakawuvuseleli umrholwakho, uzakufelela, kanti kungafuneka ukuthi wenze isibawo esitjha nakunetlhogakalo yalokho.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana nesibawo sakho sokuragwa komrholo wokukhulisa umntwana ongasiwakho u (ibizo lomntwana nenomboro yebhugwana/yesitifikedi sakhe sokubelethwa).
Siphumelele isibawo sakho sokuragwa komrholo lo, ukusukela ngenyanga ka(inyanga ekuzakuthonywa ukubhadala ngayo), bekube sekupheleni komnyaka wekhalenda, kwaphela nakube umntwana lo ufunda isikhathi esizeleko esekhondari namkha esikolweni esikhethekileko.
Ukuphuma komrholwakho kuzakulawulwa siphakamiso ekufuze senziwe lisotjhaliwekha, umbiko wesotjhaliwekha namkha noba ngimuphi umtlolo ngokweSekhtjheni 33 yomThetho wokuTlhogomela abaNtwana (i-ACT NO. 74 of 1983).
Imali osalele ngayo emva nayo seyifakiwe emrholweni wakho wokuthoma. Nakungenzeka ukuthi imali le ibe yinengi ukudlula isilinganiso sePhrovinsi yangekhenu, izakuhlukaniswa ngeenyanga eziimbadlwana. Malungana nalokhu, thintana ne-ofisi yezehlalakuhle yangekhenu, nawufuna eminye imininingwana.
Ngokomthetjhwana 23, kufuze wazise i-ofisi yangekhenu nakube kunamatjhuguluko akhona malungana nobujamo bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho, nebomntwana omrholelako.
NgokweSekhtjheni 12 ne-17 (c) yomThetho ophathelene nalokhu, uzifaka ecaleni umuntu okhuluma okungasiqiniso asazi ukuthi akusiqiniso, abe yena ancamele ukuthola umrholo. NgokweSekhtjheni 18 yomThetho ophathelene nalokhu, umuntu otholwa anecala elinjalo uzakuhlawuliswa namkha athweswe isigwebo sokudosa ejele isikhathi esingadluliko eenyangeni ezilitjhuminambili , namkha ahlawuliswe abe adosiswe nejele.
Ukubhalelwa kuzalisa iimfuneko zomThetho ophathelene nalokhu kungawufelelisa umrholwakho. Naweqisa iinyanga ezintathu ngokulandelana ungawuthathi umrholwakho, nakhona uzakufelela. Umrholo owuthole ngokungakafaneli kufuze uwubuyise.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana nesibawo sakho sokuragwa komrholo wokukhulisa umntwana ongasiwakho u(ibizo lomntwana nenomboro yakhe yebhugwana/yesitifikedi sokubelethwa).
Tjhiya indawo yokutlola abonobangela Abonobangelaba bazakufana nebokwaliwa kwesibawo.
NgokweSekhtjheni 10 yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho kuSomkhandlu wezeHlalakuhle NGOKUTLOLA INCWADI uyithumele e-adresini elandelako, kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ukusukela mhlazana uthola incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana nesibawo sakho sokutjhugulula imininingwanakho yokurhola.
ISIKHATHI SOKURHOLA : (Inyanga yokurhola).
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe. Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Mina, otlikitle ngenzasapha, ngenza isibopho sokuthi imininingwana etlolwe eforomeneli iliqiniso elipheleleko ngokwazi kwami nangokukholwa kwami. Ngiyalimuka ukuthi ukukhuluma okungasiqiniso kungangibophisa.
Isitatimende esingehlesi sihlathululelwe umdlalifa ozokusizakala ngomrholo wembusweni lo, naye waneliseka ngesikutjhoko.
Mina otlikitle ngenzasapha, ngenza isibopho sokuthi u . (ibizo lomdlalifa nenomboro yakhe yebhugwana/yesitifikedi sokubelethwa) ngambona aphambi kwami mathupha ngomhlakakungo200... e...(indawo).
Inomboro yebhugwana :...
Amabizo apheleleko :...
Kufungelwe kwatlikitlelwa ngalelilanga lomhlakaku...ka-200... UmFungi, njengoba avumile nje ukuthi ukuzwa kuhle okutjhiwo sitatimende asifungelekwesi, akanalitho angavumelani nalo ngokuthatha isifungwesi / ngokuvumelana nesitatimende esifungelwakwesi / ngokufunga kwakhe / ngokufakazela ukuthi okukhulunywa sistatimendesi kuliqiniso nokuthi / isifungwesi sisibopho esazelweni sakhe.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi ngokomThetjhwana 17 u(ibizo lomuntu ozakurholelwa nenomboro yakhe yebhugwana) unikelwe ilungelo lokukurholela e...(indawo yokurholela) njengoba ubawile, ukusukela ngomhlaka ka...ku... ka-200...
Umsebenzi osibopho ka(ibizo lomuntu ozakurholela) KUKUKUTHATHELA umrholo akunikele wona uphelele.
Nakufumaniseka ukuthi sewuqunte ukuthi umuntu omkhethileko lo angasakuthatheli umrholo, bikela i-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle ngokuyitlolela incwadi uyitjele lokho.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana nesibawo sakho sokurholelwa ngu(ibizo lomuntu ofuna akurholele nenomboro yakhe yebhugwana).
Ngemva kokuqalisisa isibawo sakho, sibuhlungu ukukwazisa ukuthi isibawo sakho akhange siphumelele. NgokomThetjhwana 17 , akunamuntu ovunyelwe ukurholela abantu abadlulako kabahlanu. U(ibizo lomuntu obewufuna akurholele nenomboro yebhugwana yakhe) selanabantu abahlanu abarholelako, ngaphandle kwakho.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi ngokweSekhtjheni 8(b) yomThetho olawula zomrholo wembusweni, ukhethelwe ukulawula umrholo ka(ibizo lakamdlalifa nenomboro yakhe yebhugwana) ukusukela ngenyanga ka...
Umrholo lo uzawurholela e(endaweni yokurholela namkha ePosweni).
NgokweSekhtjheni 8 yomThetho olawula zomrholo wembusweni, kuzakuba msebenzakho osibopho ukuyokurholela umdlalifa, bewenze neqiniso lokuthi umrholwakhe usetjenziswa ngendlela ezamsiza umdlalifa, ngokwemibandela ebekiweko. Isiphathiswa somNyango wezeHlalakuhle singakubawa ukuthi uveze ubufakazi obutloliweko bokuthi imali kamdlalifa isetjenziswa kuhle; isiphathiswa nasenza isibawo esinjalo sizakutjela kusese nesikhathi. NgokomThetjhwana 23 , la kunganabufakazi khona ngamatjhuguluko enzekileko ebujamweni beemali nebezamaphilo bakamdlalifa, umNqophisizombelele uzakubawa ukuthi uveze ubufakazi obuvumakalako namkha isitifikedi sobuphilo qho ngomnyaka, esifakazela ukuthi umdlalifa usaphila.
Ukudlula lapho, kuzakufuneka nokuthi ubone ukuthi umdlalifa uyakwazi koke lokhu okukhulunywa yincwadi le, ubone nokuthi ukhambisana nayo ikambiso yokubuyekeza yomNyango wezeHlalakuhle.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi umrholwakho we/woujanyisiwe, ngokomThetjhwana 23 ukusukela ngomhlaka-...ku-...ka-200...ngoba akhange uwubuyekeze njengoba kusitjho incwadi esikuthumelele yona yangomhlaka-... ku-...ka-200...
NgokomThetjhwana 23 , ungenza ISIBAWO ESITLOLIWEKO sokuvuselelwa komrholwakho kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ngemva kobana umrholwakho ujanyisiwe. Nawungahlala bekuphele isikhathesi ungakawuvuseleli umrholwakho, uzakufelela ngaphandle kobana uthunyelelwe esinye isaziso.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi, namkha nakube kukhona ongavumelani nakho ngaso.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi umrholwakho we/woujanyisiwe, ngokomThetjhwana 23 ukusukela ngomhlaka-...ku-...ka-200...ngoba akhange uwubuyekeze njengoba kusitjho incwadi esikuthumelele yona.
NgokomThetjhwana 23 , ungenza ISIBAWO ESITLOLIWEKO sokuvuselelwa komrholwakho kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ngemva kobana umrholwakho ujanyisiwe. Nawungahlala bekuphele isikhathesi ungakawuvuseleli umrholwakho, uzakufelela ngaphandle kobana uthunyelelwe esinye isaziso.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi, namkha nakube kukhona ongavumelani nakho ngaso.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi umrholwakho wokuqhwala utjhugululiwe, sewuzakuba mrholo wobudala, ngokomThetjhwana 19 , njengoba sewufike eminyakeni yobudala efaneleko nje ukuthi ungarhola umrholo wobudala.
Ngokomthetjhwana 23, kufuze wazise i-ofisi yangekhenu nakube kunamatjhuguluko akhona malungana nobujamo bezamaphilo kunye/namkha bezeemali bomlingani wakho.
Nakube kufanele ubuyekeze umrholwakho namkha nakube kufuze uveze isitifikedi sakho sobuphilo, uzakwaziswa lokho ngencwadi kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana kwenziwe isibuyekezo esinjalo namkha kusasele iinyanga ezintathu ngaphambi kobana sifuneke isitifikedi esinjalo. Ngemva kokubuyekezwa komrholwakho , nangokuqala ubujamo okibo, umrholwakho ungahle ukhutjhulwe, namkha wehliswe, namkha ujanyiswe.
Nawungahlumbukubuyekeza umrholwakho namkha ukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo, kungenzeka ukuthi umrholwakho ujanyiswe.
Eminye imininingwana yakho yomrholo izakuhlala injalo. Ngomuso angeze kusafuneka bona ulethe incwadi emubiko kadorhodera ngepilwakho.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Siphumelele isibawo sakho somrholo we/wo,(umhlobo womrholo) ngokuphekelelwa yibhugwana yesikhatjhana. Sithanda ukukwazisa ukuthi ibhugwana yesikhatjhana le izokuphelelwa sikhathi ngomhlaka...ku...ngo-200...; ngemva kwalokho-ke sekuzakufanela bona ulethe ibhugwana yasafuthi namkha isaziso esilula isikhathi sebhugwanakho yesikhatjhana esibuya emNyangweni wezangeKhaya.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana nomrholwakho we/wo...
Waziswa ukuthi ngokomThetjhwana 24 womThetho wezokuSizwa komPhakathi (i-ACT NO. 59 of 1992), umrholwakho we/wo uyaphela ngomhlaka-...ku-...ka-...
Abonobangela abaphekelela incwadi le, kuye nangokuthi mhlobo bani womrholo ekukhulunywa ngawo.
NgokweSekhtjheni 10 yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho phambili NGOKUTLOLA INCWADI kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ukusukela ngelanga elingehla ekutlolwe ngalo incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana nomrholwakho we/wo...
NgokweSekhtjheni 23 bekufuze ubuyekeze umrholwakho ngaphambi komhlaka- ku-...ka-200... Lapha-ke sikwazisa ukuthi umrholwakho ujanyisiwe ukusukela ngomhlaka-...ku-... ka-200... njengoba ungakhange uwubuyekeze nje.
NgokweSekhtjheni 10 yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho phambili NGOKUTLOLA INCWADI kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ukusukela ngelanga elingehla ekutlolwe ngalo incwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Inomboro Yebhugwana :...
Umhlobo Womrholo :...
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
NgokomThetjhwana 23 womThetho wezomrholo wembusweni, umrholwakho we/wo (umhlobo womrholo) ubuyekeziwe ukusukela ngomhlaka-...ku-...ka-200...
NgokomThetho yoke imali yomrholo wembusweni iyahlolwa ntanzi ukuthi nangambala kuyafuneka inikelwe umuntu oyibawako, nokuthi nangambala kuyafuneka na ukuthi ibe linani lelo.
Ngemva kokubuyekezwa, umrholwakho wenyanga ukhutjhuliwe wayokuba yi ngenyanga, ukusukela ngomhlaka-...ku-...ka-200...
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngencwadi le.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Waziswa ukuthi umrholwakho ujanyisiwe, ngokomThetjhwana 23 ngoba akhange ulethe isitifikedi sobuphilo.
NgokomThetjhwana 23 , ungenza ISIBAWO ESITLOLIWEKO sokuvuselelwa komrholwakho kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ngemva kobana umrholwakho ujanyisiwe. Nawungahlala bekuphele isikhathesi ungakawuvuseleli umrholwakho, uzakufelela. Ungenza isibawo esitjha nakube kufuneka wenze njalo.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana nomrholwakho we/wo...
Waziswa ukuthi ngokweSekhtjheni, 23 bekufuze ulethe isitifikedi sakho sobuphilo ngaphambi komhlaka- ku-...ka-200... Lapha-ke sikwazisa ukuthi umrholwakho uzokujanyiswa ukusukela ngomhlaka-...ku-... ka-200... njengoba ungakhange ulethe isitifikedi sobuphilo nje.
NgokweSekhtjheni 10 yomThetho ophathelene nalokhu, unelungelo lokudlulisela isililo sakho phambili NGOKUTLOLA INCWADI kungakapheli amalanga amatjhumi alithoba ukusukela ngelanga elingehla ekutlolwe ngalo incwadi le.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Inomboro Yebhugwana :...
Umhlobo womrholo :...
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
Incwadi le imalungana nomrholwakho we/wo...
Waziswa ukuthi sekufike isikhathi sokobana uthumele isitifikedi sakho sobuphilo, ngokweSekhtjheni 23.
Sibawa bona uzalise iforomu eliphekelela incwadi le, bewulithumele e-adresini etlolwe kilo. Umrholwakho ungahle ujanyiswe nawungahlumbukuthumela isitifikedi sakho sobuphilo.
Sibawa bona uthintane ne-ofisi yangekhenu yezehlalakuhle nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngesaziswesi.
Incwadi le ungayithola ngelimi lemthethweni olithandako, nakube ubawa njalo, la kukghonakala khona.
<fn>nde_Article_National Language Services_ISINDEBELE 2.txt</fn>
Sifuna bona amakhastama wethu asiqale ngokwezinga lomsebenzi esiwethule kilomtlolo. Sizokutjheja ngehloniphio sikwenzele nomsebenzi omuhle okhambisana nemigomo ye-BATHO PELE. Siyazibophelela njengencenye yethu yokunikela ngomsebenzi wezinga eliphezulu, sikunikele ilwazi ekungilo patsi, ilwazi kunye nesizo kiyo yoke imisebenzi yethu.
Ukunikela ngepatho eseqophelweni eliphezulu yesizo lezehlalakuhle, ngeendleko ezifaneleko kunye nokusebenzisa ikambiso ekungephambili.
Yini ongayilindela kithi.
Kukhuphula nokuvikela isithunzi sobuntu, Ifihlo, Ihlonipho, Ukuthembeka, Ukuvulekelana kunye noKulinganisana.
Ukunikela ilwazi neseluleko malungana nazo zoke iimali zehlalakuhle ongafaka isibawo sokuzifumana.
Ukudlulisela kamanye amahlangothi angakgona ukuhlangabezana neemfuno zakho.
Ukusiza ukuzalisa amaforomo wethu, nokufaka isibawo semali yehlalakuhle.
Ukuyibamba njengefihlo imininingwana nelwazi osinikela lona.
Hlala siphakamisa umthethosisekelo we-Riphabliki yeSewula Afrika, imithetho elawula umsebenzi wembusweni, kunye nomthetho wokuziphatha wabasebenzi bembusweni.
Ukukusiza ngelimi olithandako.
Ukusebenza ngokubambisana nabantu esibasebenzelako kunye nezinye iinhlangano ezinesandla.
Ukusiphalazela ipucuko eragela phambili yokwenziwa kwemisebenzi kobanyana sizokuhlangabezana neemfuno zakho.
Umsebenzi okusizako osebenzsa ngamakhastama, uzozazisa kuwe bona yena ngubani.
Imibuzo yakho yomtato namkha leyo oyibuza ngokuthi uzizele kithi, sizoyiphendula khonokho.
Nayikhibe siyabhalelwa ukukuphendula khonokho, sizokunikela amabanga walokho, bese siyalazisa ikhastamu bona lingayilindela nini ipendulo.
Sizokuvuma ngomtlolo bona sisikhulumisene nawe, kanti sizokusebenza ngombuzo wakho esikhathini esimalanga alikhomba wokusebenza.
Nayikhibe asikgoni ukukuphendula ngokuzeleko ngamalanga alikhomba wokusebenza, sizokunikela ibanga lalokho nokuthi ipendulo ungayilindela nini.
Sizokulinga ukurarulula nokuphendula umbuzo wakho ngamalanga amatjhumi amabili nanye wokusebenza.
Nayikhibe usidosela umtato , sibinge ukuwuphendula msinyana ngendlela ekukgonakala ngayo umtato wakho, ngelimi elisemthethweni olifunako.
Sizokukhulumisana ngomtlolo nawe ngaso soke isiqunto esithathwako ngemalakho yehlalakuhle.
Iindawo ezazisako zokulinda isizo.
Sizokuza kuwe nayikhibe unokugula awukgoni ukufika ema-ofisini wethu. Ungasidosela umtato, bese senza amalungiselelo wokuthi size la ukhona.
Sizositjheja khona mhlanokho isibawo sakho.
Kufuze siqinisekise bona ngokomthetho ufanele ukuyifumana imali yehlalakuhle.
Sizibekela lethu inembo lokusebenza ngesibawo sakho nokubhadela imalakho ngamalanga amatjhumi amalithoba.
Sizokululeka ngelungelo lakho lokuzibilayeza mhlamunye nje isibawo sakho nasirarhiweko, sijanyisiwe namkha sisuliwe.
Ukusibawa bona sihlathulule isiquntweso ngokunabileko, kanti sizokusebenzisana nawe esibaweni esinjalo.
Ungazibilayeja ngesiqunto sethu ngamalanga amatjhumi amathathi welanga ekukhutjhwe ngalo incwadi yesiqunto.
Ungakgona ukufumana ifayili yakho ukufumana nanyana ngiliphi ilwazi olithlogako.
I-kheli leposweni nelalapho uhlala khona ekungilo.
Amatjhuguluko akhona epilwenakho njengemrholweni, ikheli, ubujamo bepilo nokhunye.
Ukuthembeka, iqiniso nelwazi elizeleko nekungilo namkha ihlathululo ngaso soke isikhathi.
Ukuphendula okutjhiwo ziincwadi ezivela kithi, ekubalwa hlangana ukubuyekeza namkha elinye nje ilwazi elingafuneka kuwe.
Awukathabi ngomsebenzi wethu?
Sithethe isikhathi eside khulu ukufaka imalakho/namkha akhange uyifumane ngesikhathi imalakho.
Akhange ukareke ngendlela umsebenzi wethu aziphathe ngakho.
Umsebenzi wethu wenze iphoso esibaweni sakho namkha wakunikela iseluleko ekungasiso.
Ngananyana ngiyiphi iphoso yangabomu/namkha ekungasi ngeyangabomu ehlangothini lethu.
Sibikele ngayo sizoyilungisa khonokho, iphoso eyenziwe ngithi. Nayikhibe ufuna ukufaka isililo, sibawa usitlolele bese ubawa ukudluliselwa etafuleni elisebenza ngamakhastamu.
Sizokukhulumisana nawe ngomsebenzi wethu.
Siyakukarekela ukuzwa imibono yakho ngomsebenzi esikwenzela wona . Ilwazi nosinikela lona sizolisebenzisela ukuphucula umsebenzi wethu.
Zalisa ikarida lombono wekhastamu elitholakala ema-ofisini wethu neendaweni zokurholisa.
Vakatjhela nanyana ngiyiphi indawo esitholakala kiyo.
Umtlolo lo uyokuthoma ukusebenza ngezi-01/04/2007 kanti uzokunande ubuyekezwa qobe mnyaka ukutjheja nemibono yakho.
<fn>nde_Article_National Language Services_ISINGENISO.txt</fn>
Unyaka weemali odlulako lo ube ngomatasa khulu eBhodini ekhona gadesi ngombana ibifanele bona iphumelelise amarherho kunye nemithethomigomo begodu ilungisele neBhodo etja ezakuthatha iintambo. Isiqhemesi esiphumako sirhelebhe eBhodini iminyaka emihlanu kusukela ngezi- 24 Apreli 1996 kuya ku- 25 Matjhi 2001. Lombiko uveza ebaleni okwenziwe enyakeni weemali ophelako manqophana nokuthuthukiswa kunye nokuphuhliswa kwamalimi weSewula Afrika kunye nomthethokambiso wamalimi amanengi kilenarha.
Lo bekumnyaka obudisana eBhodini ekhona gadesi ngombana bekumnyaka wayo wamaphelelo e-ofisini. IBhodo iye yafaneleka bona inqophise amandlayo khulu ekuqinisekiseni bona amarherho woke, imithethomigomo kunye namanye amahlelo wokusiza iBhodo ekufezakaliseni iminqopho yayo, aba khona.
Ikambiso yokuhloma amakomiti alithoba welimi emaprovinsini, amaBandla weLimi wesiTjhaba (ama-NLB) alitjhumi nantathu kunye namaZiko wesiTjhaba weenHlathululimezwi, sele iphethiwe. Sesilindele bona iBhodo etja ifezakalise ihlelo lokubandula abasebenzi bamaZiko wesiTjhaba weenHlathululimezwi kunye neBhodo yabaNqophisi yalamaziko. Amalunga wamaKomiti wamaLimi wemaProvinsini kunye newamaZiko wesiTjhaba weenHlathululimezwi nawo afanele bona ayeleliswe kuhle bona asebenzise njani begodu asebenze njani ngokulandela imithetho ewalawulako. Iinkhungo ezimbili zokuyelelisa zizakurhelebha iBhodo kunye neemBethamthetho zamaprovinsi ukuthola ilwazi manqophana neendaba zamalimi wemiphakathi eziyijameleko.
IBhodo ekhona gadesi iye yenza isiqiniseko sokobana iinlawulo zeminqopho enabileko ngekoro etjhejwako ziyahlanganiswa ukurhelebha iBhodo ekufezakaliseni umsebenzayo. Imisebenzi eyenziweko enyakeni ofileko weemali, okubalwa hlangana nokhunye, irhubhululo kunye namaprojekthi wezetuthuko, kuzakurhelebha iBhodo ekuhloleni okuragela phambili emaqhingeni wokuthuthukisa kunye nokuphuhlisa amalimi weSewula Afrika.
Ngaphasi kwehlelo lokuhlonitjhwa kwamalimi, iphenyo lesitjhaba ngokusetjenziswa kwelimi kunye nokuthintana ngokwamalimi eSewula Afrika , liye larhelebha iBhodo ekuzwisiseni amajamo welimi ngefanelo kunye nokuhloma iinyeleliso zemithethomigomo, izenzo kunye nokufezakaliswa okufaneleko. Incwajana ngeenyeleliso mazombe ngokuhlelwa kwelimi kunye nokuthuthukiswa komthethomgomo iye yagadangiswa ukurhelebha iinkhungo ezimatasa ngokuveza imithethomigomo yelimi. Lamaphenyo asekelwa ngeemali kilekoro etjhejwako kunye nalawo aragela phambili azakuba lirhelebho esiqhemeni esitjha ngesikhathi kuhlolisiswa amaqhinga weBhodo ekwenzeni ezinye nezinye iimphakamiso kurhulumende kunye neenkhungo zakhe manqophana nomthethomgomo welimi.
Nanyana kungakhenge kukghonakale bona kwakhiwe ihlelo elibambekako lokusebenzisana kuhle nomNyango wezeFundo ngesikhathi sokuba se-ofisini kwethu, sinethemba lokobana iBhodo etja izakwakha itjhebiswano elinjalo. Lokhu kuzakuqinisekisa bona imiphumela yamaphenyo kunye namaprojekthi asekelwa ngeemali angaphasi kwekoro yelimi lezefundo esikhathini seminyaka emihlanu edlulileko abelwana neenkhulu zeminyango yezefundo ezingeni lesitjhaba kunye neleprovinsi.
Amaprojekthi ahlathulula bona ilimi emthethwenimgomo wezefundo lingafezakaliswa njani begodu nokukhandela ukubuyelelwa kwemithombo-rhelebho, angahlonywa (amaprojekthi), kunye nokwakha ukusebenzisana kuhle phakathi kweenkhungwezi.
Manqophana nendaba yokukghonakalisa bona amabizelo wokutjhugulula kunye nokurhumutjha bona abe sezingeni lobukghoni eliphezulu, iBhodo iye yaphumelela ekuvezeni incwadi ezakusetjenziswa ekutloleni umthethomlingwa ozakulawula lamabizelo. Lomthethomlingwa uye wathunyelwa emNyangweni kaNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji bona khewuyokutjhejwa ngelihlo lezomthetho, ukuya phambili. IBhodo etja izakuba sebujameni bokusebenza neenkhungo ezilawulako ezizakuhlonywa ukuqalana nelawulo kunye nokuphakamisa izinga lokuhlonitjhwa kwamabizelawa.
Umsebenzi omkhulu iBhodo esaqalane nawo kukuqinisekisa bona amalimi egade agandelelwe esikhathini sangaphambili, khulu-khulu amalimi wokudabuka e-Afrika alithoba wangokomthetho, ayathuthukiswa. Lokhu kuzakurhelebha lamalimi bona akghone ukusebenza njengamalimi wangokomthetho. Ukuhlonywa kwamaZiko weenHlathuthululimezwi zesiTjhaba, kungenye yeendlela zokuphumelelisa lokho. Ezinye iindlela eziye zenziwa yiBhodo kubala, ukubandulwa kwabatloli babomabonwakude, imirhatjho kunye namavidiyo kilamalimi, kunye nokuphuhliswa kweendlela zokurhabisa ukugadangiswa kwemitlolo yesiNtu. Le ngenye yeendawo lapho amandla afanele ukufakwa khona ekufezakaliseni amaqhinga azakurhelebha ekuthuthukiseni kunye nekuphuhliseni lamalimi, ngokuhlanganyela nabanye abakhozi abaneenrhuluphelo ezifana nalezi.
IBhodo iye yaphenya iinlilo ezimbalwa manqophana nokwephulwa kwamalungelo welimi eziye zalethwa phambi kweBhodo. Gazelimbi-ke, ikambiso le isafanele bona kheyilungisiswe khona izakusebenziseka kuhle njengethulusi lokurhelebha ukufezakaliswa kwekambiso yamalimi amanengi kunye nokukhuthaza iinkhungo bona zihlome imithethemigomo yazo yelimi ezakurhelebha ukuphelisa imitjhapho yesikhathini sangaphambili. Kusifiso seBhodo ukubona abantu abanengi abanzima basebenzisa amalungelo wabo welimi. Ihlelo lamaqhinga wokunikela amaKomiti weLimi emaProvinsini umthwalo wokukghonakalisa amatjhitjhingo wokuyelelisa ilwazi ebakhulumini bemalimini egade agandelelwe esikhathini saphambili, liyahlonywa. Imiphumela yakhona ingamedwa eminyakaneni ezako bona iyakghona ukuphuhlisa leli elikhona (ihlelo lamaqhinga), nakutlhogeka.
IBhodo ibuye yasebenzisana neenkhungo ezahlukeneko ekutholeni imiphumela. Amatjhebiswano aye akhiwa neenkhungo ezifana nomKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari, iHlangano yokuSekela zamaFilimu kunye namaVidiyo yesiTjhaba i- Fondation of National Film and Video, neenhlangano ezingasizo zakarhulumende, afanele bona aqiniswe. Umsebenzi iBhodo enikelwe wona ingeze yaphumelela kiwo isebenza yodwana; ifanele bona isebenzisane nezinye iinhlangano ezinomnqopho ofanako. IBhodo ekhona gadesi beyingathanda ukuba namatjhebiswana amahle khulu neenhlangano ezifana neHlangano yokuRhatjha eSewula Afrika (i-SABC), abagadangisi kunye nezinye iinhlangano ezizijameleko. Kungakho-ke, sikhuthaza isiqhema esitjha lesi bona siragele phambili ukwakha amatjhebiswano ngokusebenzisana neenhlanganwezi. Ukuba nabasebenzi abeneleko, abanekghono emaqhingeni wokuthintana kunye nokubonisana, kuzakurhelebha khulu ekufikeleleni kilomnqopho.
Ekuphetheni, ngithokoza khulu iSekela lakaSihlalo uKs Zubeida Desai, woke amalunga weBhodo, isiKhulu esiLawulako uProf. Cynthia Marivate kunye nabo boke abalingani bakhe, emsebenzini omuhle nokarisako abawenzako kunye nekuzibopheleleni kwabo ekuphuhliseni ikambiso yamalimi amanengi kunye namalimi weSewula Afrika.
Ngifisela iBhodo etja okuhle emsebenzini wayo omutjha begodu angizazi nakuzaza bona izakuragela phambili nomsebenzi omuhle esele uthonyiwe, ngomnqopho wokurhelebha zoke izakhamuzi zekhethu.
Into ethathelwa phezulu khulu kilekoro yokuhlelwa kokuhlonitjhwa kwelimi kukulawula ukuhlelwa kwelimi kunye nokuthuthukiswa komthethomgomo welimi kunye nokufezakaliswa kwawo kunye nokunikela ilwazi kunye neenyeleliso kilokhu. Ngaphezulu kwalokhu, iBhodo inikelwe umsebenzi wokobana: iveze begodu iphe isekelo leemali emarhubhululweni wezelimi iBhodo ewaqala njengafanele ukuthathelwa phezulu.
IBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika inombono wokuveza ngamandla itjhitjhingo lekambiso yamalimi amanengi njengomthombo-rhelebho begodu yakhe ukuzikhakhazisa kunye nokuhlonitjhwa kwamalimi woke wekhethu. Ikoro yezokuhlelela ukuhlonitjhwa kwamalimi ibe nesandla kilokhu enyakeni ofileko ngokugadangisa iincwajana ezifundeka lula ngakho koke okwenziwa yiBhodo. Iinhloko zemitlolo zibe ngilezi: IBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika- Ilwazi Mazombe; Yazi amalungelo wakho welimi; kunye nomThethomgomo weLimi weBhodo, iincwajanezo ziye zatjhugululelwa kiwo woke amalimi ali- 11 wangokomthetho begodu ziyatholakala ema-ofisini wethu kunye naku-website yethu. Ngaphezu kwalokhu, iincwajana ezikhethekileko manqophana nenye nenye ikoro yelimi etjhejwa yiBhodo ziyatholakala.
Iphenyo lesitjhaba ngamajamo wezokuhlalisana ngokwelimi eSewula Afrika liye laqedwa ngonyaka ofileko.
IBhodo inomthwalo wokusungula iimfundo kunye nokusekela ngeemali amarhubhululo anqophiswe ekuphuhliseni kunye nekwakheni amajamo wokuthuthukiswa kunye nokusetjenziswa kwamalimi wangokomthetho; ukuthuthukisa amalimi egade agandelelwe esikhathini sangaphambili; ukuphuhlisa ikambiso yamalimi amanengi; ukuphuhlisa ukusetjenziswa kwemithombo-rhelebho yelimi eSewula Afrika. Ngesibanga salomsebenzi onikelwe iBhodo, begodu nangomnqopho wokutjheja okhunye okwenziwa ngiyo, iBhodo iye yabona isidingo sokobana kwenziwe iphenyo lezokuhlalisana ngokokusetjenziswa kwamalimi eSewula Afrika. Iphenyo elikhulu liye lenziwa ngoFeberbari 2000 begodu nombiko wamaphelelo waqedwa ngoJulayi 2000.
Ukuhlola izehlakalo zokusetjenziswa kwelimi linye kunye namalimi amanengi ekusebenzeni kwamaSewula Afrika kunye nabarhatjhindaba, kwezeemali, kwezamabubulo kunye nakurhulumende; ngomnqopho wokuthola idatha enembako ezakusetjenziswa ukuhlelela amalimi kunye nokuphiwa kwemisebenzi yelimi.
Bona umphakathi uthola ihlelo lemisebenzi elimbi ekukhulumisaneni, eentetjhini zamapholisa, khulu-khulu manqophana nokutlolwa kweentatimende. Ngaphezu kwalokho, itlhogeko yelemuko emalimini akhethwako bakhulumi, ithusa khulu eSewula Afrika lapho kwemukelwa izaziso kunye neenkangiso ngeposo, isib, ezibuya kibomasipala.
Kunesitjengiso esisebaleni sokobana isiNgisi asisebenzi mazombe njengombana kucatjangwa, begodu babantu abama- 22 % kwabaphendulileko abatjho bona bazwisisa kuhle iinyalo ezibekwe ngesiNgisi kwaphela.
Irhubhululweli liveza imiphumela eqakathekileko ngelimi eenkorweni ezahlukeneko zakarhulumende, kubalwa nekoro yezefundo, umrhatjhi womphakathi, abaphathi bemakhotho, abalawuli bemaprovinsini, zepilo, zokuphepha nokulondeka kunye nezamaposo, kunye nekoro ezijameleko nanyana umphakathi mazombe. Ibuthelelo lokuvunjululiweko okuqakathekile liye lagadangiswa ngawo woke amalimi wangokomthetho begodu liyatholakala ku-website yeBhodo. Amakhophi wombiko omkhulu ozeleko ayatholakala ema-ofisini weBhodo.
Iincwadi zemithethomigomo welimi ziye zemukelwa zivela eenkhungweni ezahlukeneko, enyakeni odlulileko.
Kubuye kwahlaluka ekuthintaneni neenhlangano ezinesandla ekuthuthukisweni kwemithethomigomo yelimi bona umthethomgomo wekambiso yelimi lesiNgisi lodwa ngiwo olandelwako kwamambala eenhlanganweni ezinengi. Lokhu kuyenzeka nanyana iingeniso zeencwadi zemithethomigomo leyo zikhuluma ngokuzibophelela ekambisweni yamalimi amanengi. Iincwadi zemithethomigomo ezilethwe eBhodini bona khezitjhejwe zahluke khulu ngokomlayezo kunye nomoya.
Kungesibangeso-ke, iBhodo itjheja itlhogeko yeenyeleliso mazombe ngokuhlelwa kwelimi kunye nokuthuthukiswa komthethomgomo. Lokhu kubala hlangana nokhunye, ihlelo elizeleko lencwadi yomthethomgomo welimi eyakha gadesi amajamo weBhodo ngokuhlelwa kwelimi kunye nokuthuthukiswa komthethomgomo. Iinyeleliswezi zizakuba ziintjengiso eenqhemeni ezifuna irhelebho lokulenyukiswa kunye nelwazi eBhodini manqophana nokuhlelwa kwelimi kunye nokuthuthukiswa komthethomgomo. Iinyeleliswezi eziye zagadangiswa ngaphasi kwelawulo leBhodo, ziyatholakala e-Ofisini begodu ziyatholakala naku-website.
Njengombana kutjhiwo ngaphambili, ukuvezwa kunye nokusekelwa ngeemali kwerhubhululo kuyincenye eqakatheke khulu emsebenzini weBhodo. Lapha-ke sirhemise ibuthelelo lamarhubhululo aqediweko kunye nasenziwa gadesi ekorweni etjheja zokuHlelela isiThunzi samaLimi.
Irhubhululweli litjengisa bona umphakathi wamaNdiya uya ngokuya ugandeleleka bona usebenzise ilimi linye. Irhubhululweli liveza amanye wamajamo wezokuhlalisana kunye nawezepolitiki abe nesandla kilobujamo begodu kumanyaniswa amajamo weSewula Afrika kunye namanye amajamo afanako wemaphasini wangaphetjheya. Irhubhululweli libuye liqale nelwazi, itjhejo, ijamo-mkhumbulo, iinkolelo kunye neenkambiso zamaNdiya weSewula Afrika manqophana nekambiso yelimi linye kunye namalimi amanengi emajameni wokuphila wamalimi amanengi, mihlobo eminengi yabantu kunye namasiko ngokunaba kwawo eSewula Afrika. Okutholwe lapha kuqakatheke khulu-khulu emiphakathini ekhuluma ilimi elincani enarheni.
Iprojekthi yerhubhululo yenziwa ngokuhlanganyela nabe- ABSA Direct ngomnqopho wokuqinisekisa bona ilimi linemiphumela yini ekuthintaneni namaklayenti. Imiphumela iye yatjengisa bona akusilo ilimi elisetjenziswako kwaphela kodwana woke amaphuzu welimi anemiphumela ekuziphatheni (ekuthengeni) kweklayenti. Irhubhululweli liveza bona amajamo-mkhumbulo welimi womphakeli werhelebho ayakhambisana nezinga lemisebenzi yeklayenti. Ukuzwisisa ilimi leklayenti kukhambisana kuhle nokuzwisisa iindingo zeklayenti. Amaklayenti wabantu abanzima khulu-khulu, athanda khulu iinkhungo ezitjheja begodu zihlonipha amalimi kunye namasiko wabo. Ukuthintana okungekho ezingeni kuqakathekile emibonweni yamaklayenti ngezinga lemisebenzi yamaklayenti esikhungweni. Ngesibanga sokobana abaphakeli batlhoga amakghono angenangenileko welimi, ukusebenzisa ilimi elizwisiswa yiklayenti (primary language) kuye kwatholakala kuphuhlisa lokhu kusebenzisana, khulu.
Liprojekthi, eyenziwe ngeencenye ezintathu, iye yaveza bona ukwenziwa kwamatjhugululo weenhlokwana zekulumo emafilimini weSewula Afrika yinto ethathelwa phasi khulu. IHlangano yezokuRhatjha eSewula Afrika (SABC) njengomrhatjhi womphakathi, iqaleka kuyihlangano engasebenzisa khulu ukwenziwa kwalamatjhugululo weenhlokwana zekulumo emafilimini ngepumelelo ekufezakaliseni ikambiso yamalimi amanengi kunye namalungelo wamalimi. Lokhu kungarhelebha ekuphunguleni ukungakhambisani ekukhona gadesi ekujanyelweni kwamalimi emahlelweni womathathu walihlangano (SABC). Imiraro ekufezakaliseni ihlelweli kuhle eSewula Afrika, kubalwa hlangana nokhunye, ukutlhayela kwemithetho neenyeleliso, ukutlhayela kwabatloli bamatjhuguluko weenhlokwana zekulumo emafilimini lawa, ababandulwe ngefanelo kunye nokungasetjenziswa ngokweneleko kwetheknoloji. Lemiraro, ayisiyo engararululeki begodu nayingatjhejwa kuhle, ingapheliswa. Liprojekthi ibuye yathathela phezulu iindingo zabantu abazithuli kunye nalabo abezwa budisi, begodu yabuye yathola bona amaprojekthi akhona gadesi kilesiqhema akakaneli ukuhlangabezana neendingo-mantanzi ezikuvulekela ukurhatjhwa emphakathini. Amajamo-mkhumbulo manqophana nokufakwa kwamatjhuguluko weenhlokwana zekulumo emafilimini atholwe emukeleka ncono kunendlela ebekucatjangwa ngayo mazombe. Kwamaphelelo, irhubhululo libuye laveza bona amatjhugululo weenhlokwana zekulumo emafilimini kwandisa ukuzwisiseka kweenthombe ezivezwako, khulu-khulu eentweni ezingasi lula begodu ezitlhoga ukurhunyutjhwa.
Kwanjesi, iKoro le yeTjhejo ilwela ukuthola ivumo yokobana isiNdebele seTlhagwini sifundiswe eenkolweni zeProvinsi yeTlhagwini. Ukukghonakalisa likambiso, kunomtlolo wokufunda ohlanganiswako gadesi ngeendaba ezithunyelwe matitjhera amunya isiNdebele seTlhagwini.
Umnqopho werhubhululweli kukuthola amajamo wagadesi wesiPhuthi/sePhuthi ngokwenza irhubhululo lamajamo wezokuhlalisana kunye newelimi, elimeneli. Iphuzu lezokuhlalisana lelimi lizakwenziwa ngomnqopho wokunikela ilwazi ngokurhatjheka, abakhulumi kunye nemahluko (yeengodi, njll) ekhona elimini. Ibuthelelo elifitjhani lizakunikelwa elizakumumatha imahluko kunye nehlolo yehlelo lelimelo- kubalwa hlangana nokhunye, ukumanyaniswa namalimi/ namalimi weengodi abandameleneko. Irhubhululweli lizakunikela ilwazi okuzakwakhelwa kilo amanye amahlelo wemahluko yelimi.
Umnqopho waliprojekthi kukuthola bona isiKhelovedu yilimi elizijameleko nanyana liyilimi lesigodi leSesotho seTlhagwini. Irhubhululo lenziwa ngokubuza imibuzo abantu abakhuluma ilimeli, ngemibono yabo ngalo. Ukusetjenziswa kunye nabasebenzisi belimeli bazakutjhejwa. Kuzakwenziwa nehlolo yehlelo lelimi ngomnqopho wokuthola okufanako kunye nemahluko yelimeli kunye namanye amalimi abandameleneko. Irhubhululo lizakuveza ilwazi okuzakwakhelwa kilo ngesikhathi kwenziwa ihlelo lelimi manqophana nelimeli.
Ibuthelelo lamarhubhululo lamaprojekthi esele aphethiwe amaPhepha amjeje wangasikahthi weBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika afundiweko, sele agadangisiwe. Elinye nelinye lamaPhepha li . Imigadangiso emine ivela esiqhemeni sokuHlelela ukuHlonitjhwa kweLimi.
Umraro oqalene nesiqhema esitjhejako lapha kukuthola iindlela ezizakuphuhlisa ngamandla ukuthuthukiswa kwamalimi egade agandelelwe esikhathini sangaphambili, emazingeni woke wezefundo.
Umsebenzi wesiqhemesi bewuzabe ujame kuhle khulu ngokusebenzisana nomNyango wezeFundo. Itjhejo leBhodo belakhelwe phezu komkhumbulo wokobana inikele irhelebho emnyangweni begodu isekele nemaprojekthini wokuhlanganyela, azakuqinisekisa bona amalimi wabafundi beSewula Afrika athathelwa phezulu ekambisweni yokufunda. Ngokufitjhani nje, iBhodo ibifuna ukusekela ngamandla umthethomgomo wokufezakaliswa kwelimi kezefundo, njengombana kwamenyezelwa ngoJulayi 1997.
IBhodo iye yenza imizamo eminengana yokuhlangana naboNgqongqotjhe bobabili bezeFundo, uNgqongqotjhe wamathomo uDr Bengu kunye nophethe gadesi uProf. Asmal kunye neenkhulu eziphakemeko zalomNyango. Ngokulandela isimemo sakaNgqongqotjhe u-Asmal phakathi kwaka- 1999 kilabo abanesabelo bona khebazihlanganise naye, iBhodo iye yenza imizamo eminengana yokuhlangana naye kunye namalunga womnyango wakhe, kubalwa hlangana nabanye, uMnqophisi-Mazombe. Umnqopho bekukuhloma iindlela zokusebenzisana ngokubambisana nomNyango. Gazelimbi, iBhodo ngenye yeenhlangano uNgqongqotjhe kunye noMnqophisi-Mazombe wezeFundo abangakhange babe nesikhathi sokuhlangana nazo.
Amalunga weBhodo wesiqhema selimi kwezokufunda aye akghona nokho ukuhlangana neKomiti yeenKhundla ngezeFundo eBandleni lesiTjhaba ePalamende kabili, kwamathomo ukubonisana ngokufezakaliswa komthethomgomo welimi kwezefundo ngezi 19 Meyi 1998, kwesibili ngezi 20 Feberbari 2001. Ekuhlanganeni kwesibili, amalunga anikelwa isikhathi sama-iri amathathu nesiquntu sokobana ethule imibono yawo. Lokhu kwenzeka ngesiphakamiso seBhodo manqophana nokufezakaliswa komthethomgomo welimi kwezefundo kunye nangemiphumela yamarhubhululo egade asekelwe yiBhodo aqeda ukwenziwa kunye namanye amarhubhululo akhambisana nalokhu. UNgqongqotjhe kunye noMnqophisi-Mazombe bawukhambela lomhlangano.
IBhodo iye yafunisisa beyathola iindawo eziqakathekileko zerhubhululo manqophana nokwandiswa kwamalimi wesiNtu kwezefundo kilenarha. Manqophana nalokhu, ikomiti encani iye yasekela ngeemali amaprojekthi werhubhululo nezetuthuko ali- 11 begodu isebujameni bokusekela ngeemali esinye godu isibalo esingu- 4. Kugadesi, eminye imiphumela kunye neemphakamiso zalamaprojekthi ayaphadlhalajwa ngokunabileko phakathi kwabafundisi kilenarha, abanekareko.
Kuye kwenziwa imizamo eminengana ngeencwadi zangokomthetho, ukulilisa imitato, imihlangano evulekileko nomNyango wesitjhaba. Ikomiti encani etjheja lokhu isalindele ipendulo emNyangweni. UMsizi-Mnqophisi ube nemihlangano eminengana neenkhulu zomnyango wezeFundo eprovinsini yeGauteng.
Ibuyekezo elihlongoziweko lomthethomgomo welimi kwezefundo njengombana lavezwa ngoJuni 2000, akhange lisuke ngaphakathi komNyango. Ngamabanga layo, ikomiti encani yatlola iimphakamiso zokufezakaliswa komthethomgomo welimi, ngokukhambisana namatjhejo womNyango wokuthathela phezulu zokufunda kunye nokutlola.
Ukuyelelisa uNgqongqotjhe wezeFundo ngeminqopho emifitjhani, emaphakathi kunye neyesikhathi eside yeqhinga lokufezakaliswa komthethomgomo welimi kwezefundo.
Ukuthola kunye nokusungula iimfundo/amaprojekthi wokuhlola anqophiswe ekurageliseni phambili kunye nekuphuhliseni ukusetjenziswa kwamalimi aqakathekileko ebafundini kiwo woke amazinga wokufunda (efundweni yemakhretjhi ukuya efundweni yezinga langaphezu kwakamatriki).
Nanyana ikomiti encani iye yehluleka ukuthola umhlangano noNgqongqotjhe bunqopha malungana nalokhu, iye yathola ithuba lokuveza imibono yayo eKomitini yeenKhundla yezeFundo emButhanweni wesiTjhaba ngezi- 20 Feberbari 2001. UNgqongqotjhe kunye noMnqophisi-Mazombe baye baba khona emhlanganweni; ngesibangeso-ke ikomiti encani le iye yaphumelela kilomnqopho.
IBhodo iye yasekela barhubhululo lezokuhlalisana ngokwamalimi labakwa-Markdata eliye laveza elinye lelwazi elitlhogekako begodu iBhodo ikghona ukuthola iincwadi zangokomthetho manqophana nemithethomigomo yoke yangaphambili yelimi. Irherhweli lokufunda elinabileko lizakuhlola imahluko engaba khona manqophana nokufezakaliswa komthethomgomo ethuthuselwe isikhathi saka 2001/2 ngamabanga wokutlhayela kweemali zaka 2000/1.
Ukuthola ilwazi-magama elitlhogeka emalimi wabantu abanzima kizo zoke iimfundo, lokhu kuzakwenziwa nomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji kunye nomNyango wezeFundo.
UmNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji uye wenza isibawo sokobana ikomiti encani ilethe ibhajethi yayo kilokhu, bunqopha ku-NLS. Ikomiti encani iye yaphakamisa bona iBhodo ivumelane nalokhu kwaphela nange iBhodo iba nesabelo begodu ibandakanyeke ngamandla kilomsebenzi.
Ukuhlola amasilabhasi akhona ekufundisweni kwamalimi wabantu abanzima ezingeni lelimi lokuthoma, lesibili nelesithathu.
UMsizi-Mnqophisi uye wabuthelela woke amasilabhasi avela kiyo yoke iminyango yezefundo. Kuye kwaba khona ukumanyaniswa kwawo ngomnqopho wokuwahlola begodu neemphakamiso zokuthola ukungathathi hlangothi kiwo woke amalimi kuzakusungulwa msinyazana.
Ukuphadlhalaja imiphumela kunye neemphakamiso zeemfundo ezisekelwe ngeemali kunye namaprojekthi wokuthuthukisa.
Iprojekthi eyodwa ebe nemiphumela eqakathekile kunye neemphakamiso zakhona, iye yaphethwa kilonyaka, begodu gadesi izakugadangiswa yiBhodo (qala itjhejo ngenzasi).
Umnqopho werhubhululweli bekukuthola amabanga wamambala wokuphunguka kokufundwa kwamalimi wabantu abanzima eenkolweni eziphakemeko mazombe begodu nangetjhejo bunqopha lesiXhosa. UProf. Barkhuizen ubuye wanikelwa godu nomsebenzi wokobana atlole ibuthelelo eliphakemeko lombiko wakhe. Lokhu gadesi simatasa ukukhupha kugadangisiwe njengemitlolo yamaPhepha wangasikhathi weBhodo.
IsiZulu njengethulusi lokufundisa, lokufunda kunye nokuhlolwa ku-khemistri ezingeni lefundo eliphakemeko, lenziwe nguNomz. Sihle Shembe.
Umnqopho werhubhululweli bekukuthola bona isiZulu singasetjenziswa ekufundiseni kunye nekufundeni ikhemistri, ebafundini bonyaka wokuthoma eYunivesithi ye-Durban Westville. Imiphumela iye yaveza godu bona ukufundiswa ngelimi lekhaya yikambiso eyemukeleka kuhle khulu kwezokufundisa. Nanyana kunjalo, gazelimbi, emehlweni weBhodo, irhubhululweli alikho ezingeni elihle ngesibangeso-ke, iBhodo angeze yakwazi ukugadangisa imibiko yalo.
Amaphepha wokuhlola wamalimi amabili ekufundisweni nekufundeni kwesayensi eenkolweni eziphakemeko eendaweni zePhalaborwa eProvinsini yeTlhagwini okuzakuhlolwa ngo- 2001. Irhubhululo lesihloko esithi: Ukugadangiswa kwebuthelelo elimalimi-mabili (English/Sepedi) lamaphepha wokuhlolwa wePhysical Science weminyaka edlulileko webanga letjhumi eProvinsini yeTlhagwini kunye neempengu zakhona, eliragwa nguNomz. PT Pare lizakugadangiswa msinyazana nje liyincwadi yemibuzo yokuhlolwa yakwamatriki etjhugululelwe eSepedini/ Sesotho sa Leboa. Amasethi ali- 12 wemibuzo yakwamatriki izakugadangiswa encwajaneni emalimi-mabili ezakulingwa eenkolweni eziphakemeko zeProvinsini yeTlhagwini. Imiphumela yokulingwa lokhu ibifanele bona imedwe ekupheleni konyaka ka 2000. Ngamabanga wemiraro etholwe mrhubhululi, iinkhathi ebezibekiwe ziye zatjhugululwa. Ngesibangeso-ke, imiphumela izakulinganiswa ekupheleni kwalonyaka . Kucatjangwa bona abafundi abathole iphepha lemibuzo ngamalimi womabili bazakuba namathuba ancono wokuzwisisa imibuzo begodu bazakwazi ukuphasa nconywana isifundo sesikolo sesayensi i-Physical science. Nakwenzeka bona lokhu okucatjangwako kuba njalo, kuzabe kutholakele ilwazi eliqakathekileko, iBhodo ezaliphadlhalaja kiyo yoke iminyango yezefundo.
Ihlelo leenkolo zamalimi amabili- Iprojekthi yokuPhenya ngenye indlela yokufundisa eSewula Afrika. Le yiprojekthi ethathwako ngomnqopho wokurhelebha ethathelwe emthethwenimgomo welimi wezefundo womnyango wesitjhaba wezefundo (Liep). I-Liep ilandela indlela yokwengeza ekambisweni yamalimi amanengi. Lokhu kutjho bona ilimi lekhaya lomfundi liyahlonitjhwa begodu lihlonitjhwa njengelimi eliqakatheke khulu ekufundeni kunye nekufundisweni, ngesikhathi amanye amalimi engezwa phezu kwalo. Lokhu kwengezwa kungathatha indlela ezinengi, kubalwa hlangana nokhunye ukufunda amanye amalimi njengeemfundo kunye/nanyana ukusetjenziswa kwelimi lesibili lokufunda kunye nokufundiswa. Lomthethomgomo ufuna bona zoke iinkolo, lapho kungakghoneka khona, bona ziphakele ngaphezu kwelimi linye lokufundisa lapho kunesidingo khona. Umsebenzi kileprojekthi uragela phambili kuhle njengombana kuvele emibikweni ekarisako yale projekthi evela ku- PRAESA ilethwe eBhodini. Ukusekelwa kwaleprojekthi ngeemali zeBhodo kuzakuragela phambili kuze kube zi- 31 Matjhi 2002, begodu umbiko wamaphelelo ulindeleke ngo-Okthoba 2002.
Kileprojekthi i-Molteno izakuthuthukisa bese igadangisa iinsetjenziswa zokufundisa igreyidi 2 kunye negreyidi 3, okuzakuba yincwadi yokusiza utitjhere kunye nencwadi yomfundi. Iinsetjenziswa zizakulingwa eenkolweni ezithileko ezikhethwe ngokuya kwamalimi ehlukeneko. Iimfundo zegreyidi 2 kunye no- 3 zizakurhelebha iinkolo ekuphuhliseni ukufundiswa ngelimi lekhaya/ nanyana ukusetjenziswa kwamalimi amabili emaphurayimari amanengi weSewula ye-Afrika. Isiqhema sezelimi kwezefundo sihlose ukugadangisa umbiko ohlola ngokwakha wabakwa-Molteno. Lombiko watholakala ulirhelebho elikhulu ebantwini abafuna ukuthuthukiswa kweensetjenziswa zokufunda ezingeni lokuthoma lokufunda. Umbiko wamaphelelo uzakukhutjhwa ngezi- 30 Juni 2002.
Itjhitjhingo lokuyelelisa ngelimi kwezefundo ngu-Beverley Burkett. Umnqopho onabileko waleprojekthi kukutjhejisa iinkolo ngomthwalo wazo wokuthuthukisa imithethomigomo yelimi, ezaba nekghono lokuqeda iinkambiso zekadeni zokungalingani bese ifaka iinkambiso zagadesi, ezisekela ikambiso yamalimi amanengi begodu ziyenze bona iphile. Umbiko wamaphelelo uzakukhutjhwa ngezi- 31 Disemba 2001.
Isibawo samathomo somhlangano bekukubonisana noNgqongqotjhe kunye nomNyangwakhe ngeendlela iBhodo engarhelebha ngazo ekufezakaliseni komthethomgomo welimi lokufunda. IBhodo iye yatjela uNgqongqotjhe wezeFundo kobana umthwalo wokuthuthukisa imithethomigomo yamalimi kwezefundo, awukwazi ukuba semahlombe weenkolo kunye nobuphathi beenkolo, kodwana usemahlombe womNyango wezeFundo. UmNyango wezeFundo emaphelelweni, uzakufanele bona kube ngiwo oletha imithombo-rhelebho khona iinkolo zizakwazi ukwakhela imibono yazo yelimi phezu kwelwazi elaneleko.
IBhodo iye yaveza ukutshwenyeka kwayo ngokunikela ama- 5% ebafundini abakhuluma amalimi wesintu abatlola iinhlahlubo zabo zakamatriki ngelimi labo lesibili, ngombana lokhu akuqaleli ihliziyo yomraro wezefundo. IBhodo iyelelisa ngokuthi abafundi bafanele bona bavunyelwe ukutlola iinhlahlubo ngelimi labo lemakhaya, nanyana nakubhala lapho, iphepha libe ngesiNgisi kunye nelimi lekhaya. Lokhu kuzabe kwenzelwa bona imibuzo izwisiswe kuhle ngaphandle kokuthikamizeseka.
IBhodo iye yayelelisa uNgqongqotjhe ngemiphumela emanqophana nelimi kwezefundo erhubhululweni lakwa-MarkData elasekelwa ngeemali yiBhodo, elibika ngamalimi enarheni le begodu iBhodo iye yayelelisa uNgqongqtjhe ngemiphumela yerhubhululo laka-Barkhuizen.
Isiphakamiso manqophana nokufezakaliswa kwelimi emthethwenimgomo wezefundo siye satlolwa begodu sathunyelwa kuNgqongqotjhe. Isiphakamiswesi siye sethulwa ngomlomo ePalamende eKomitini yeenKhundla kwezeFundo, eyahlangana ngezi- 20 Feberbari 2001.
Ikomiti encani iye yavezela tjhatjhalazi isidingo samarhubhululo wesikhathi esizako kunye nemizamo ezakwenziwa kileenkoro ezilandelako begodu itjhukumisa bona zenziwe enyakeni weemali wesikhathi saka- 2001/2 kunye no- 2002/3.
Ukuthola kunye nokubeka amarhubhululo wokulinga kunye namaprojekthi akhelwe ukwengeza kunye nokuphuhlisa ilimi lekhaya kunye nokufunda ngamalimi amabili.
Ukuzibandakanya eentweni eziphuhlisa ukuthuthukiswa kwezinto zokufunda kiwo woke amazinga emalimi wemakhaya wabafundi beSewula Afrika. Ithintano phakathi kokufunda nokutlola kwabadala kunye nabatjha kunye nokuthuthukisa isiko elihle lokufunda eenkolweni, kufanele bona kuthathelwe phezulu.
Ukwenza ihlolo lobukghoni bagadesi babafundisi bamalimi wesiNtu ngomnqopho wokwenza iimphakamiso emahlelweni wokufundisa amatitjhera, wokulolwa emsebenzini kunye nokufundiswa ngaphambi kobana umuntu angathoma ukusebenza.
Ukuhlola ukusetjenziswa kwezamafa kunye namanye amalimi kwezefundo.
Ukulandelela ukuthuthukiswa kwetheminoloji kizo zoke iimfundo kiwo woke amalimi wangokomthetho, ngokusebenzisana nomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji, umNyango wezeFundo kunye nabanye abanesabelo.
Ukuhloma ukusebenzisana kwasikhathi soke neminyango yesitjhaba kunye neyamaprovinsi wezefundo.
Ukuthintana neKomiti yeenKhundla kwezeFundo eBandleni lesiTjhaba ngomnqopho wokuveza imiphumela yamarhubhululo kunye namaprojekthi wokuthuthukisa kunye nokufezakalisa umsebenzi weBhodo wokulemukisa urhulumende.
Umnqopho wesiqhemesi kukusekela ukuthuthukiswa kwemitlolo kunye namalimi egade agandelelwe esikhathini sangaphambili. Iselele iBhodo eqalene nawo gadesi ngewokuphuhlisa kunye nokusekela imizamo yokwenza imisebenzi yobukghoni ekhona kiwo woke amalimi wesintu kunye nokukhuthaza umukghwa wokufunda.
Amalunga weBhodo anomthwalo wokuthuthukisa kwezemitlolo kunye namalimi egade agandelelwe aba nemihlangano nesiqhema sezemiTlolo somKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari, ukubonisana ngeendlela zokusebenzisana. Kwavunyelana bona iinkhungo zombilezi zizakusebenzisana, khulu-khulu eendabeni zokuthuthukiswa kwemitlolo yeSewula Afrika.
IBhodo iye yemukela isiphakamiso sabe-Literary for Afrika (LIFA) sokubawa isekelo eprojekthini yokuvuselela amalimi wekadeni wesiNtu ku- TV, emidlalweni kunye nemafilimini. Lokhu kudosele ekuthini iBhodo ihlome amatjhebiswano wangokomthetho wokusebenzisana nabamaFilimu wesiTjhaba kunye nabaSekeli bamaVidiyo (NFVF). Amalunga we-NFVF aba nesandla emhlanganweni-bandulo weBhodo wabatloli owabanjelwa eJohanneburg ngezi- 23 Feberbari 2001. Itjhebiswano le-NFVF lizakurhelebha ekuqinisekiseni bona amalimi wesiNtu akasaleli emuva nakutjhejwa amathuthuko wetheknoloji, khulu-khulu manqophana nethelevitjhini kunye nokukhiqizwa kwamavidiyo.
Ngelanga langezi- 10 Okthoba 2000, umhlangano phakathi kweBhodo, iinkhulu zomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji kunye ne-NFVF wabanjwa ngomnqopho wokuthola iindawo ezifanako ekungabanjiswana ngazo kunye nekungakhelwa phezu kwazo isikhozi. Kwavunyelana ngokobana ikomiti ehlangeneko yakhiwe ukuqala amalungiselelo kunye nokuthathwa kwamafilimu wemilando eyenziwa ngamalimi wokudabuke e-Afrika, ukubandulwa kwabatloli bemidlalo ngamalimi wesiNtu kunye nokusetjenziswa kwemidlalo etlolwe ngamalimi wesiNtu.
IBhodo ilwela ukuba netjhebiswano langokomthetho neHlangano yokuRhatjha eSewula Afrika (SABC). Lokhu kukuqinisekisa bona umrhatjhi wazi iindingo kunye nezinto ezithinta amalimi egade agandelelwe esikhathini sangaphambili, khulu-khulu ngokuya kokutholakala kwelwazi lamalimi abantu abawazwisisa ncono. IBhodo, ngokusebenzisa amaphiko wayo afana namaZiko wesiTjhaba weenHlathululimezwi kunye namaBandla wesiTjhaba weLimi, izaba semajameni wokuyelelisa iHlangano yokuRhatjha eSewula Afrika (SABC) eentweni zelwazimagama kunye namazinga emukelekako wokusetjenziswa kwamalamalimi.
Nokusekela imizamo ekhuthaza isiko lokufunda.
Lokhu kumthwalo obudisana ngombana inani lemitlolo egadangisiweko emalimini wesiNtu kusukela ngo- 1994 liphunguke khulu. Iqhinga lokwakha isiko lokufunda angeze lasikima ngapahndle kwezinto zokufunda (imitlolo).
Emizameni yethu yokwakha isiko lokufunda, iBhodo iye yabambana nabakwa-Heinemann Publishers, Metrorail, iPhiko leprovinsi yeGauteng lemisebenzi yamalayibhulari kunye neLwazi emNyangweni wezemiDlalo, ukuziThabisa, ubuKghwari namaSiko ngezi- 8 Septemba 2001, ilanga leentjhabatjhaba lezokufunda nokutlola. Iincwadi ezima- 15 000 ezitlolwe ngamalimi wesiNtu ziye zaphadlhalajwa simahla ebakhwelini beentimela ze-Pretoria-Johannesburg, ngomnqopho wokuphuhlisa isiko lokufunda ebantwini abakhuluma amalimi wesiNtu. Abakhweli beminyaka yoke batjengisa ikareko emitlolweni yangamalimi wabo abawamunyako. Abe-Biblionef nabo banikela ngeencwadi eziyikulungwana namakhulu amahlanu weencwadi zabentwana.
IBhodo iye yasungula irhubhululo lamakghoneko ukurhelebha umNyango kaNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji bona uthathe isiqunto ngokuhlonywa kwamamiziyamu wemitlolo kunye namasentha wamarhubhululo emalimi wesiNtu. Amavakatjho enziwe yiBhodo kunye neenkhulu zomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji, eenkhungweni ezahlukeneko emaprovinsini asetjenziswe njengendlela yokuthola ubunjalo berhubhululo yelimi elingenziwa; kunye nokobana amasentha lawa wokuthuthukisa angasebenza njani.
AmaKomiti wamaLimi wamaProvinsi (ama-PLC) aye aba nomkhumbulo wokuthi, phakathi kokhunye, ukutjhugululwa kwamalimi wekadeni ukusuka kwelinye ilimi lesiNtu kuyiwe kwelinye kufanele bona kwenziwe. Amatjhuguluko azakufanele bona enziwe godu asuselwa emalimini wesiNtu asiwe esiNgisini. Imitlolo yabentwana eyagadangiswa ekadeni ngamalimi egade agandelelwe ayikafaneli bona ibe matjhuguluko, kodwana ifanele bona ibe mitlolo yamambala etlolwe ngalawo malimi, lokhu okuzakuqinisekisa bona abentwana abazakufunda imitlolo leyo bazakuthola ilwazi kunye nezwisiso yamasiko wemakhabo kunye nerherho lokutjheja izinto. Ama-PLC abuye ahlongoza bona imitlolo eqakathekile ngokomlando ifanele bona itjhugululwe.
Ngeenkathi lezi zokubonisana, kuye kwaba khona umbono wokobana amasentha werhubhululo welimi angabekwa eendaweni ezikude neendawo eziqakathekileko zamadorobha, kodwana amamiziyamu wemitlolo wona afanele bona abe seendaweni ezimaphakathi. Ngomnqopho wokonga imali, umthangalasisekelo okhona gadesi ufanele bona utjhejwe begodu usetjenziswe njengesisekelo ekuthuthukisweni okunye nokunye okutjha. Amayunithi angahlanganiswa nanyana kungenzeka bona ehlukane ngokwenyama, kuphela lokho kungenziwa nangabe yinye yamayunithi inikelwa umsebenzi wokuhlanganisa begodu iphathe koke okuphathelene nokulawulwa kunye nokuphathwa kwesentha yokurhubhulula ngezelimi. IBhodo iye yathumela umbiko ngetjhejweli kuNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji. Lokhu kuzaba yikombandlela kuNgqongqotjhe ngesikhathi athatha isiqunto ngokwakheka kwamasentha wokuthuthukisa amalimi.
Iindlela zokukghonakalisa unongorwana wonyaka wokutlola zisatjhejwa yiBhodo. Njengesilingelelo, ngesikhathi iBhodo ibambe imihlangano-bandulo ngokutlolelwa kwe-TV, umrhatjho kunye namavidiyo, eyayibanjwe ngezi- 23 Feberbari 2001, umbuthano wamalimi egade agandelelweko wathola unongorwana wamathomo wokutlola weBhodo. Lokhu bekukuhlonipha ukuzinikela kwawo kunye nokulwela amalungelo wamalimi egade agandelelwe esikhathini sangaphambili oku: siSwati, Tshivenda, isiNdebele kunye ne-Xitsonga.
E. ukuhlelwa kunye nokufezakaliswa kwamaprojekthi aqakathekileko kwezokurhumutjha kunye nokutjhugulula ukuphuhlisa kunye nokuthuthukisa amalimi egade agandelelweko esikhathini sangaphambili.
Esikhathini esitjhejwako, imizamo ebonakalo nenamandla sele yenziwe ukuzalisa umthwalo wesiqhemesi, esirholwa ngepumelelo yiKomiti encani yezokutjhugulula kunye nokurhumutjha (i-TISC).
Okhunye okuye kwafunyanwa yiBhodo ngokwephulwa kwamalungelo welimi kube ngekutholwe kwezetjhugululo kunye nokurhumutjha. Okutholiweko kuze kube nguDisemba 2000 kusalungiswa kube ziinyeleliso esazisweni sePhepha lakaRhulumende elizakukhangiswa ngebumbeko lencwajana.
Kuye kwaba khona ikambiso yokubonisana eyenziwe yiBhodo begodu yaphelelisa ngokobana kutlolwe umThethomlingwa wokuhlonywa komkhandlu wabarhumutjhi kunye nabatjhugululi.
Lomtlolo womthethomlingwa sele uphethiwe begodu usezandleni zomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji lapho uNgqongqotjhe azakuphasisa khona lomthethomlingwa bona ungendlalwa eKhabinedini.
Umthethomgomo ufanele bona ube neendlela zokukhuthaza kunye nokuthokoza ukusetjenziswa kwamalimi wesiNtu kunye namanye egade agandelelwe afana neLimi lamaTshwayo, basebenzi kunye namalunga wesiBethamthetho kunye nepalamende.
mithombo-rhelebho yokutjhugulula kunye nokurhumutjha ezakusetjenziswa malunga wezindlu zozimbili kunye nomphakathi mazombe.
IPalamende yesiTjhaba kunye neemBethamthetho zamaProvinsi zifanele bona ziqhatjhe abantu ababandulwe ngefanelo begodu abaneboni emsebenzini wokutjhugulula kunye nokurhumutjha, begodu lapho sele baqhatjhiweko khona, bafanele bona banikelwe amahlelo wokubakhuphula emsebenzinabo begodu babandulwe kuhle ukunikela ihlelo lemisebenzi elisezingeni eliphezulu.
IPalamende yesiTjhaba ifanele bona igandelelwe begodu ikhuthazwe bona yandise imisebenzi yokurhumutjha emalimini wesiNtu bona ibe sezingeni elilinganako nelesiNgisi nesiBhuru begodu kukhuthazwe ukusetjenziswa kwamalimi wesiNtu. IBhodo izimisele ukurhelebha iimBethamthetho kunye nePalamende yesiTjhaba bona bafezakalise lomnqopho.
Kuzakufanele bona kube nehlelo lokuhlola bona iimphakamiso ezivezwako ziyenziwa esikhathini seenyanga ezisithandathu, begodu lapho iinkhungo ezithintekako zibhalelwe khona ukulungisa imitjhapho, iBhodo izakufanele bona ithathe amagadango afaneleko wokulungisa.
Amalunga weBhodo wesiqhemesi aba malunga wekomiti elawulako yezokutjhugulula kunye nokurhumutjha eye yenza isiphakamiso eBhodini ngeprojekthi ezakuthuthukisa itheknoloji yamalimi wabantu.
Ngemva kobana iBhodo yemukele indaba yeprojekthi ezakuthuthukisa itheknoloji yamalimi wabantu (i-HLT), iKomiti elawula ngokubambisana nomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji yahlonywa. Ngemva kwemihlangano eminengana kunye nokubonisana, umtlolo wamaphelelo wamaqhinga weprojekthi ezakuthuthukisa itheknoloji yamalimi wabantu, yavezwa.
Sele kwenziwe isiphakamiso kuNgongqotjhe bona akhethe isiQhema sokuYelelisa esizakutjheja indaba yokuthuthukiswa komthethomgomo we-HLT.
E. ukuhlelwa kunye nokufezakaliswa kwamaprojekthi aqakathekileko kwezokurhumutjha kunye nokutjhugulula ukuphuhlisa kunye nokuthuthukisa amalimi egade agandelelweko esikhathini sangaphambili.
Liprojekthi izakufaka phakathi amalunga amabili wesiKhungo sesiTjhaba seLimi lesiKhoe kunye namaLimi wabaRwa, azakubandulwa ekutlolweni kweenhlathululimezwi khona azakuba sebujameni obuhle bokobana arhelebhe emazingeni ahlukeneko wokubonisana.
Iinkulumiswano zokusonga lindaba zisaragela phambili begodu liprojekthi ingathoma esikhathini sonyaka weemali omutjha, njengeprojekthi ethathelwa phezulu khulu.
IBhodo iye yathatha isiqunto sokubandula abafundi abazakurhelebha ngemisebenzi yezokutjhugulula kunye nokurhumutjha eBhodini kunye nezinye iinkhungo ezibandamelene. Labafundi baye babandulwa esikhungweni sefundo esiphakemeko esinobukghoni bokupha ibandulo elinjalo. IYunivesithi yeFreyistata iye yakhethwa bona ibandule abafundi laba.
Kuye kwaba khona isikhangiso emagurandeni ehlukeneko, esibizela ababawi bona babandulwe. Kuye kwaba khona iimbawo ezima- 460 eziye zemukelwa. Ababawi abama- 42 baye bafakwa erhelweni elifitjhani. Abafundi abali- 19 basanda kuqeda ibandulo labo, elithome ngezi- 5 Feberbari 2001 kwaze kwaba ngezi- 23 Feberbari 2001.
Labafundi bazakungena ekusebenzeni ngaphasi kwe-PANSALB lapho bazakunikela khona imisebenzi yokutjhugulula kunye nokurhumutjha ngaphasi kwelihlo elibukhali labasebenzi belimi abaneboni.
IBhodo ibuye yasekela ngeemali iProjekthi yemiBuso yaboMasipala yemiSebenzi yokuTjhugulula kunye nokuRhumutjha LOGTIS eWelkom, enqophe ukuveza umtlolo ozakurhelebha iinkhulu zakamasipala ezisebenza ukuthintana nomphakathi, ukurhumutjha.
Liprojekthi isemazingeni wayo wamaphelelo lapho umRhubhululi enza khona amatjhugululo amancani emtlolweni wamaphelelo wencwadi yokubandula.
IZiko lesiHlathululimezwi lesiTjhaba (NLU) selimi ngalinye lamalimi wangokomthetho weSewula Afrika, liye lahlonywa begodu latloliswa ngoMatjhi 2001, njengekampani ehlonywe ngokuya kwesigaba 21. Idatha ngamagama weenkampani ezitlolisiweko, iindawo zokusebenzela, amagama wamalunga webhodo yabanqophisi, kunye namajamo manqophana nokuqhatjha, kuyatholakala eBhodini. Elinye ilwazelo libuthelelwe latlolwa ethebuleni elisemaphethelweni wesigabesi.
Ngesikhathi soke sekambiso yokuhlonywa, isiQhemesi esitjheja likoro yeenHlathululimezwi kunye nokuThuthukiswa kweTheminoloji siye sahlela begodu sabuthelela imitlolo eminengana ephethe iinkombandlela kunye nelwazi ukuqinisekisa bona amaziko araga kuhle. Amajamo wagadesi walikambiso ahlathululwa ngenzasapha.
Iimali zokusekela iBhuriyo ye-WAT kunye ne-DSAE zizakuphathwa yiBhodo esikhathini esizako ngomnqopho wokusebenzela ekuphadlhalajisweni kweemali zokusekela ngokulinganako nawo woke amaZiko wamaLimi wesiTjhaba, esikhathini seminyaka elitjhumi.
Imitlolo yokwakhulunywa nokwenzeka kiyo lemihlangano-bandulo iyatholakala begodu ingabawiwa ema-ofisi weBhodo.
IBhodo godu iye yanikela ikhoso yokubandula: Isingeniso sethiyori yokutlolwa kweenhlathululimezwi kunye nemiphumela yakhona. Abasebenzi bamaziko akhona baye bamenywa bona babe khona emhlanganweni webandulo kusukela ngezi- 27-29 Novemba 2000. Ikhoso le iye yabuyelelwa ekupheleni kwakaMatjhi 2001. Abantu abakhethwe mabhodo wabanqophisi bamaziko amatjha baye bakhambela lomhlangano-bandulo. UProf. R H Gouws (Yunivesithi yeStellenbosch) wabe anikelwe umsebenzi wokukghonakalisa lemihlangano yokubandula.
Abahleli-abakhulu, abaphathi: bemisebenzi yokusekela, amalunga wabasebenza ukulawula basezakwemukela ibandulo kunye neenyeleliso eBhodini, ngemva kobana sele baqhatjhiwe emaZikweni. Imihlangano-bandulo emithathu, ethatha ilanga linye ngamunye, kucatjangwa bona ngiyo ezakwenziwa kilokhu.
IBhodo ibuye yatjheja amaqhinga athileko wokubandula ukurhelebha amaZiko bona abe nabantu ababandulwe ngefanelo. Amanye amaqhinga layo afaka phakathi ukufananiswa kuhle kweemfundo namakghono kunye neenkhundla zamaZiko; ukuqhatjhwa kwabasebenzi besikhatjhana nangabe lokho kuyanconyiswa; ukujamisa kwesikhatjhana ukuqhatjhwa kwabahleli-abakhulu bese kuthi iZiko liphathwe mumuntu okhona lapho omkhulu, kuze kube sikhathi lapho kuqhatjhwa khona; kunye nokunikelwa kwebandulo langokomthetho nanyana ibandulo lemsebenzini ngendlela elingatlhogeka ngayo.
IBhodo ihlala iseenkulumiswaneni nomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji manqophana nokusekelwa ngokweemali kwamaZiko weenHlathululimezwi zesiTjhaba.
Isiqhemesi siye sasungula iqhinga leminyaka elitjhumi leendlela zokuthola ukusekelwa ngeemali ngokulingana phakathi kwamaZiko weenHlathululimezwi zesiTjhaba. Lokhu kuye kwethulwa kuNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji bona akuphasise.
Iimali zedluliselwa emazikweni ngemva kokwemukela ihlelo lebhizinisi kunye nebhajethi. Lokhu kwenziwa ngeencwadi zamaqhinga wokuhlela, ezahlanganiswa emihlanganweni-bandulo eyabanjwa ngo-Arhostosi kunye no-Okthoba 1999. Ngesikhatheso, abajameli bamaziko bathola iinyeleliso manqophana namaqhinga wokuhlela, kutjhejwa khulu-khulu iminqopho yesikhathi esifitjhani, esimaphakathi kunye neside; ukutjhejwa kwebhoduluko; amajamo wamaqhinga wesikhathi esizako; amahlelo wokufezakalisa; njll. Njengombana bekumnyaka wamathomo wokobana amaZiko atlole amahlelo webhizinisi anabileko kunye nokwenza amabhajethi ngokuya kweminqopho enqotjhiweko, iBhodo iye yabandamela ukurhelebha kilokhu.
Amaziko aqeda ukuhlonywa gadesi, okubalwa isiNdebele kunye neSesotho sa Leboa, asebujameni bokungaqhatjha abasebenzi. Emajameni amanengi, amaziko anikela iimvumelwano zomsebenzi zasafuthi ebasebenzini bawo.
iinjamiso zomsebenzi; kunye namagama kunye neemvumelwano zokuqhatjhwa.
Isiqhemesi siye senza isivumelwano no-Prof. R H Gouws bona akghonakalise, abuyelele begodu aqalisise amaprojekthi akhona gadesi nalawo ahlongozwako emazikweni akhona; ukurhelebha amaziko aqeda ukuhlonywa ekukhetheni bona ngiziphi iinhlathululimezwi azakuthoma ngazo mantanzi; kunye nokurhelebha ngokuhlelwa kweqhinga lesihlathululimezwi kunye nencwadi yokuyelelisa. Lokhu kuye kwaphetha ngokufezakaliswa kweqhinga lekambiso yesibili yokutlolwa kwesihlathululimezwi emazikweni.
Kuye kwenziwa ihlahlubo yeendingo manqophana namakhompyutha kunye namahlelo wamakhompyutha emazikweni aqeda ukuhlonywa.
Esikhathini esizako, amaziko azakutlhoga irhelebho eBhodini ngemithethomigomo kunye nemisebenzi yokulandelela emanqophana nokutholakala kwemithombo-rhelebho yelwazi, ezakufanele bona iqalwe ngesikhathi sekambiso yokutlolwa kwesihlathululimezwi. Amaziko atlhoga godu ukuthola iinhlathululimezwi ezifaneleko, ama-ensayiklophediya, imitlolo yokulandelela kunye neminye imithombo-rhelebho yelwazi, ngobuduze. Iintwezi iBhodo iragela phambili nokwenza isiqiniseko sokobana ziyalungiseka.
Ngaphasi kwalesiqhema, iBhodo akhange iqalane nendaba yokuthuthukiswa kwetheminoloji ngokwayo, ngombana lokhu kumsebenzi wePhikwana lemiSebenzi yeTheminoloji emNyangweni wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji.
Esikhathini seminyaka emibili edlulileko, iBhodo iye yalandela umthethomgomo wayo wokuphuhlisa ukutlolwa kweenhlathululimezwi ngokubambisana. Amajamo lawa athethwe ngombana kuqakathekile bona abatloli beenhlathululimezwi kunye nezinye iinqhema ezinekareko ekorweni yokutlola iinhlathululimezwi bona zibambane ngobukhulu obungakghoneka. Ukubambisanokho kungavela emazingeni ehlukeneko, kubalwa hlangana ukubambisana ezikweni ngalinye naphakathi kwamaziko woke, nemiphakathi ekhuluma ilimelo, neminyango yelimi eenkhungweni eziphakemeko zefundo, neenkhungo zelimi kunye nezinye iinkhungo, iinhlangano zokutlolwa kweenhlathululimezwi, kunye nekoro yangasese.
Iinhlathululimezwi zisetjenziswa eenkorweni ezahlukeneko, phakathi kwabanye, zisetjenziswa bosomlando, abafundisi, abososayensi bamakhompyutha, abosiyazi kwezeemali, abaphathi bamabhizinisi kunye nabosiyazi kwezobuphathi. Imibono kunye namazizo wabasebenzisi bemikhiqizo yelimi, afanele bona afunwe isikhathi soke. Ngaphezu kwalokhu, iragelo-phambili kwezamakhompyutha kunye netheknoloji yokuthintana kwenza bona kube lula ukuthintana begodu kwakhiwe amatjhebiswani nabanye abatloli beenhlathululimezwi eendaweni ezahlukeneko. Emaphethelweni, ukwabelana ilwazi kunye nokusebenzisana emaprojekthini, kuphuhlisa ukutlolwa kweenhlathululimezwi iphasi loke.
Isitatimende samatjhuguluko ekulinganiseni.
Isitatimende seemali ezingenako..
Amanothi weentatimende zeemali..
Iintatimende zemali ezivela emakhasini ziye zavunywa yiBhodo begodu zatlikitlwa sikhulu seemali egameni layo.
Isikhulu seemali sinomthwalo wokubulunga amarekhodi azeleko begodu nafaneleko weendaba zeemali zesikhungo somthethosisekelo, ukulungisa iintatimende zeemali zonyaka omunye nomunye weemali ngokulandela neenkambiso ezamukelekako zokutlolwa kwamarekhodi begodu sifanele ukuqinisekisa bona isikhungo somthethosisekelo sinerherho begodu sisebenzisa irherho elisebenza kuhle, elifaneleko kunye nelingafihli litho ekuphathweni kunye nekutjhejeni ubungozi beemali kunye namalawulo wangaphakathi.
Imali engeniswe izinto ezenziwako 5.
Isandiso sekhetjhi kunye neenlinganiso zayo 3257418 3768168.
Ikhetjhi kunye neenlinganiso zayo ekuthomeni konyaka 5.
Ikhetjhi kunye neenlinganiso zayo ekupheleni konyaka 5.
Iintatimende zeemali zilungiswa ngokuya kwehlelo lokukala iindleko lesikhathi esedlulileko. Lokhu okulandelako mithethomigomo emikhulu yokubalisiswa kweemali esetjenziswa yiBhodo, ekhambisana naleyo yonyaka odlulileko.
Leentatimende zikhambisana neenkambiso ezemukelako mazombe zokubalisisa.
Izabelo zakarhulumende kunye nenye imali engenako itjhejwa njengemali-ngeniso ngendlela eqongelekako.
Ukwehla kwezinga lepahla kubalwa ngokufaka imali ehlelwe ngunqopha ngehloso yokusula iindleko zepahla leyo esikhathini sayo sokuba nomsebenzi ngendlela erhelebhako.
Ifenitjhara kunye nokhunye okufakwako 20.
Ipahla ebiza i-R1 000 nanyana ngaphasi isulwa enyakeni etholwe ngawo. Ipahla ethathwe kurhulumende itjengiswa ezingeni laka- 0.
Ikhetjhi kunye neenlinganiso zayo ibala ikhetjhi ekhona kunye namabhalansi asemabhanka.
<fn>nde_Article_National Language Services_ISINO.txt</fn>
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Uzakuthanda bona i-NAC ithintane njani nawe?
Sasungulwa nini isiqhema senu / Yasungulwa nini ihlangano yenu / Sasungulwa nini isijamiso senu?
Rhemisa lokho okube yipumelelwakho ekulu kezobukghwari ehlanganwenakho eminyakeni emi-3 edlulileko.
Bangaki abantu abasephrojekhthinakho le Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo besitjhaba nehlalo yaso ezakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC?
Isihloko / Igama Lephrojekhthi Oyenzela Isibawo.
Akhe usihlathululele ngokufitjhazana ngephrojekhthi le, ngamagama angadluliko kama-500.
Umphakathi uzakusizakala njani / ngani ngephrojekthakho le?
Kukhona enye ihlangano la ubawe khona ukusizwa ngemali Sibawa uveze boke abakusiza ngemali bese uzalisa imininingwana elandelako ngenzasapha?
Itjho imisebenzi yephrojekhthi ozayisebenzisela imali evela kwa-NAC nakube uphumelele ukuyithola?
Itjho amanye amahlandla la i-NAC yakhe yakusiza khona ngemali.
Ngubani namkha bobani abanelungelo lokutlikitlela i-akhawundi yebhaga engehla le esiqhemeni senu / ehlanganwenenu / esijamisweni senu?
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Phrof. Mma.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Nakube umphathiimali wesiqhema senu/ wehlanganwenu / wesijamiso senu akasuye omunye wabatlikitli aba-3 abatjhiwo ngehla, sibawa bona usiphe imininingwanakhe.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Sibawa abafakazeli ababili esingakghona ukubathola, umrholi womphakathi kunye nesikghwari esiwufundeleko umsebenzi wobukghwari abanqopheneko nomsebenzakho. Sibawa usithumelele ubufakazelo obutlolwe babe batlikitlelwa obubuya kubafakazeli, ngenzasapha.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Ubuncani bakhona ufake sinye isibonelo somsebenzakho (isib. Isithombe, iindatjana ezisikwe emaphephandabeni, njll) esiphathelene nephrojekhthi le.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>nde_Article_National Language Services_ISISEKELO SIKARHULUME.txt</fn>
Isisekelo lesi sathuthukiswa Mnyango weemFunda naboRhulumende bemaKhaya (The DPLG) kobana kuyeleliswe abomasipala kunye nalabo abazibandakanyileko ekutheni kungenziwani kobana kubonelelwe ukuthuthukiswa nokuzibophelela kukarhulumende wekhaya mayelana ne HIV Ne AIDS. Kunokuhlangana phakathi kokubhebhetheka kwe HIV kunye nobujamo bokungathuthuki, indlala, imali-ngeniso nokungalingani kobulili. Kufaka, amaphilo kunye nomthelela wezehlalakuhle kwezomnotho okumayelana ne HIV ne AIDS, nakho kusiyakukhula ebujameni bendlala nekudinyweni amathuba. I-HiV ne AIDS inomthelela omkhulu ekuphatheni kukarhulumende mayelana nezepolotiki neenhlangano eziphetheko kibomasipala begodu ingaba nomthelela omumbi emisebenzini kaMasipala yokuthuthukisa umphakathi njengokunikela amanzi ahlwengileko, iinsetjenziswa zokuphumela ezihle, igezi, izindlu njll njll ngendlela edzimeleleko.
Siveza kuhle ihlelo lenarha lokusekela abomasipala mayelana nokwazi nokwenza isisekelo sisebenze eendaweni zemakhaya.
Ukuba Majadu: Fumana indlela ehlukileko emayelana nokubonelela kwagadesi, zakhele amaphuzu aqinileko nendlela elula yokubonelela iindingo zemakhaya.
Ukubandulwa nobudosi phambili: Khuthaza bewuthuthukise amakghono afaneleko phakathi kwazo zoke iinhlangano ezizibandakanyileko kobana zenze imisebenzi yazo emayelana neselele ye HIV ne AIDS.
Itjhebiswano: khgonakalisa ukuthintana nokukhulumisana kweeenhlangano ezisibandakanyileko, ukukhuthaza itjhebiswano lokuthuthukisa ukuhlela ekuzakwenzeka kiyo yoke imikhakha karhulumende, eenhlanganweni zomphakathi, imikhakha yangeqadi kunye neenhlangano ezithuthukisa isitjhaba.
Indlela YamaLungelo WoBuntu: Thuthukisa ukuvikelwa kwamalungelo wobuntu nesithunzi sabantu abanomulwane weHIV.
Ngubani Ekufanele asebenzise Isisekelo?
Isisekelo sithathwa njengomthombo wawo woke amakhansela neemphathiswa ezikhona kibo Masipala, iinhlangano nabantu abazibandakanyileko kiyo yoke imikhakha ebathintana nebasekela urhulumende wekhaya, kufaka hlangana urhulumende wesiFunda norhulumende oPhakathi, ihlangano yaborhulumende bekhaya yeSewula Afrika,(SALGA) SANC iinhlangano zomphakathi kunye neenhlangano ezisekela ngeemali.
Ukuthoma ukusebenza kwesisekelo kufuna indlela yetjhebiswano kobana kwenziwe ukuthuthukiswa, ukuhlela nokukhgoneka kokusebenza. Abalingani kufaka hlangana iminyango karhulumende omkhulu noweemfunda, amabubulo wangeqadi, iinqhema ezinerhuluphelo, NGO's CBO's, FBO's, Abarholi bendabuko, iinhlangano zikarhulumende, iinhlangano zerhubhululo.
Isisekelo godu sikhombisa kobana abomasipala bangazuza njani ngokubonakalisa indima engadlalwa ngeminye imikhakha yomnyango mayelana nokutjheja ubulwelwe lobu.
<fn>nde_Article_National Language Services_ITHWASISO NGOBUJAMO B.txt</fn>
Ifundiso Ngobujamo Bomphakathi inqophe ukunikela zoke iimphathiswa zekhotho ilwazi nelimuko lokuzwa imibono yabanye nobujamo babo obuhlukeneko kobanyana iinqunto zazo zizokuba ngezilungileko nezifaneleko emphakathini esiphilo kiwo.
Soke abantu kukhona imibono esibopheleleke kiyo, ngitjho nanyana singazange sabelethwa sibotjhelelwe emibonweni leyo nje.
Ukubopheleleka embonweni othileko kubala nokuthatha itshwayo lomuntu othileko lenziwe unga yonanto abanye besiqhema esithileko ekufuze babe ngiyo namkha ekungakafaneli babe ngiyo.
Ukubopheleleka embonweni othileko ngenye indlela 'yokuzihlukanisa ngamakoro womphakathi'.
Angitjho ukuthi abantu basebenzisa ngabomu ngendlela engakafaneli imibono ababopheleleke kiyo Eqinisweni, ukubopheleleka emibonweni ethileko ngezobuzwe nangezomseme kukhona eengqondweni zethu, kubangwa bujamo esiphila kibo emphakathini, kukhuthazwe lisiko elivamileko emphakathini kubuywe godu kukhuthazwe nanga ziimbikiindaba. Kesinye isikhathi imibono yokubopheleleka le inzinze eenjamisweni zethu. Kuvamisile-ke ukuthi imibono enjalo siyamukele njengeqiniso. Nasihlangabezana nomraro, sivele siyisebenzise ngaphandle kokucabanga imibono esibopheleleke kiyo, ngoba kuyazenzakalela lokho, begodu kulula - kulula khulu kunokuhlolisisa umraro bese sifika esiphethweni sawo ngokusebenzisa ihloko, sicabangne, silalele besilinganise izinto.
Ukufana hlangana kwesiqhema esithileko kunye nokwehluka hlangana neenqhema ezithileko kuyadluliselelwa namkha kugandelelwe ngokweqileko.
Umukghwa wokubona amalungu wesiqhema sangaphandle kwanga ayinto yinye efanako kunamalungu wesiqhema sangekhaya.
Umukghwa wokubona iinqhema zangekhaya njengeenqhema ezinemibono yamazizo eminengi nehlukileko kunesiqhema sangaphandle.
Umukghwa wabantu wokuthatha izahlulelo ezihluke khulu emalungwini weenqhema zangaphandle kunemalungwini weenqhema zangekhaya.
Amarhubhululo wesayensi atjengise "umukghwa oqhelileko wokuthatha ungathi amadoda athembeka ukudlula abantu besifazi."
Ngekhotho, ukuthembeka kungaba sikhali esikhulu kumbi umuntu angaba naso, nanyana umuntu uvela ekhotho njengecwetha, nanyana uvela njengofakazi, nanyana uvela njengobangisana nomunye ecaleni, nanyana uvela njengommangali namkha ummangalelwa, ngalokho-ke lomhlobo wokuthatha ihlangothi ungaba nomphumela onamandla abhubhisako.
Umphumela weenqunto ezithileko phezu komnotho.
Ubujamo bemphakathini ngokuhlukileko kilokho umthathi weenqunto azibonele khona.
Imininingwana epheleleko yesitjhaba nobunjalo beembalobalo zomphakathi ekukhulunywa ngawo.
Ukuziphatha kwabantu ebujameni obuthileko ngenca yommoya wengqondo abanawo ngomphakathi.
Ukuthatha ihlangothi kungenzeka nanyana kukisiphi isiqhema, kodwa ngokwelojikhi yomfuziselo wethu, ukuqina kwamandla 'wokuhluka' kwendaba okusetjenzwa ngayo namkha komuntu kilokho okwenzeka mbala epilweni yokuthathwa kweenqunto, kwandisa amathuba wokuthi nanyana ngiyiphi yalamakoro alandelako itharhululeke.
Igandelelo elihlelwe lahlanganiswa.
Nanti irhelo lemikghwa yokulalela kumbi neemphakamiso zokucitha lemikghwa emimbi.
Ukulalela Okukghephukako : Umukghwa lo usukela ekuthini ubunengi babantu bacabanga ngebelo elibuyelelwe kane ukudlula ibelo lokukhuluma komuntu, ngokuvamisileko. Ngalokho-ke umuntu olaleleko unamakota amathathu weminidi wesikhathi esingezelelweko sokucabanga komunye nomunye umzuzu alalele. Kesinye isikhathi umlaleli usebenzisa isikhathi esingezelelwekwesi ukuzicabangela iindaba zakhe nemitlhagwakhe kunobanyana alalele, ahlanganise abe arhunyeze ikulumo ebekwa sikhulumi.
Ukulalela Maquphe : Abanye abantu amagama abethusa njengebhubezi nalibona umlilo. Nasiwezwako amagama lawo siyadana, besilise nokulalela. Amagama la-ke ayahlukahluka ihlangano ngehlangano. Kabanye abantu, amagama anjengalawa : 'ikhomanisi', 'iliberali' 'ilutjha lanamhlanje' njll. aziimboniso esiziphendula pheze ngokuzenzakalela. Iimbonwesizi nazifikako, siyasikhupha isikhulumi eendlebeni zethu. Siyahlukana naye okhulumako, besibhalelwe nanga kumuzwa bona uthini.
Ukulalela Ngeendlebe Ezivulekileko, Ngengqondo Evalekileko : Kesinye isikhathi sirhaba khulu khulu ukuzitjela bona isihloko ekukhulunywa ngaso namkha isikhulumi ngokwaso siyadondisa, begodu nalokho esikutjhoko akunangqondo. Sivamisile ukurhabela ukutjho bona sesisazi bona isikhulumi sazi kangangani namkha ukuthi sizokuthini - ngaleyindlela-ke besizitjele bona akunasidingo sokulalela, ngoba akunalitho elitjha elizakukhulunywa sikhulumi. Kungcono khulu ukulalela sithole iqiniso lokuthi nangambala ngabe kunjengobanyana sicabanga na.
Ukulalela Ngamehlo : Kesinye isikhathi siqala umuntu okhulumako ngemehlweni unga silalele khulu, ukube kanti iingqondo zethu zikude namkha zizicabangela okhunye ngeqadi. Imikhumbulo yethu izikhambela yodwa izicabangele okuthandwa ngiyo. Ebusweni sibonakala silalele khulu, ukube kanti siyazibhudangela. Ngokwenza njalo-ke akunamuntu esimkhohlisako, kodwa sizikhohlisa thina ngokwethu. Sizabe senze litho likhulu nange ukubhudanga kwemini okunjalo singakutshwilisela elinye ilanga.
Ukulalela Okungaphezu Kwami : Nasilalele imibono etjhube khulu kufuze bona sizikatelele ukuzwa bona sithini isikhulumi ngitjho nanyana ikulumaso izwakala unga itjhube khulu njalo, silinge ngamandlethu woke ukuzwa bona sithini isikhulumi. Kungenzeka ukuthi singagcina siyikarekela ikulumo yesikhulumi, sikarekela naso isikhulumi ngokwaso nasingazihlupha silalelisise bona sifuna ukusitjelani isikhulumi.
Ukulalela Ngokweyiseka Kwengqondo : Ubunengi bethu asithandi ukuzwa imibonwethu esiyikhonzileko iphikiswa, ngokunjalo azakhe sithande nakuphikiswa imizindlwethu, nendlela esihlulela ngayo. Ngalokho-ke isikhulumi nasitjho okuthileko okuphambana nalokho mina engikucabangako, nengikholelwa kikho - bengilisa khonokho ukulalela - - ngaphandle kokulimuka bona sengilisile ukulalela - kesinye isikhathi bengithome ngifune nendlela engizazibuyisela ngayo. Nanyana sifuna ukukwenza lokhu, kungcono khesithome ngokuzwa bona isikhulumi sicabangani, sizwe elinye ihlangothi lendabethu le, kobanyana sizokwazi ukuzwa ngcono, ngaleyindlela besikwazi ukuphendula ngcono.
Sifuna ukulinga ukuthi nabakhulumako nje ukube thina sithola abonobangela nezinto ezenza babe nemiraro, bese-ke silinga ukuthola ukuthi kghani angeze kwaba nelitho elenziwako ngalokho na.
Asizifundise ukuthula la kufuneka khona ukuthula. Abantu abaphumelelako bavamisile ukwazi bona kukunini la kufuze bathule khona nemibonwabo.
Singavumeli imizwa yesikhulumi iphendule ngokubetha poro phezu keyethu.
Siphila nemiraro eminengi khulu ephathelene nabantu nobujamo bezinto. Isidingo sokulalela kobanyana sizokuzwisisa okukhulunywako siqakatheke besirhabeke khulu.
Sicabanga bona abantu siyabazwisisa ukube kanti asikabalaleli.
Sicabanga bona ubujamo bezinto siyabuzwisisa ukube kanti yingcenyana yinye encazana yobujamo bezinto esiyibonako, begodu kuncani khulu esikwaziko ngabo kinalokho esikucabangako thina.
Sicabanga bona siyayizwisisa imiraro abantu abaqalene nayo, ukube kanti siyengula ngaphezulu nje kwaphela imiraro leyo, eqinisweni kungenzeka ukuthi lokho esikuqalileko sicabanga bona miraro kungahle kube ziintjengiso nje zokuthi kunemiraro, hayi abonobangela.
Kufuze silimuke bona ukulalela kuyisika nesendlalelo selwazi nokuzwisisa.
UMUNTU OMUNYE UBEKA ISILINGANISO SEBELO. Vumela omunye umuntu abe mdosiphambili ekulumeni. Ungatjhotjholozi umuntu kobanyana akhulume msinyana kinalokho yena akukghonako. Lokhu-ke kwakha ukuhloniphana nokuthembana.
UMUNTU OMUNYE UKHULULEKE NGOKUPHELELEKO UKUTHI ABE NGUYE NGEMVELO YAKHE. Leli-ke lithuba elingakavami ebantwini abanengi, ngalokho-ke mhlamunye bazakufuna ukulisebenzisa ngokuphumula nangokuziphatha ngeendlela zeqiniso nezibalolako. Nawutjengisa bona uyathembeka, abanye abantu bayatjhaphuluka ukukutjela ngezinto ezibazwisa ubuhlungu, neemfihlo zabo kunye nalokho abakulangazelelako. Umphumela walokhu-ke kukuthi uzabazi ubazisise abantwaba.
UMUNTU OMUNYE UPHENYISISA UMRARO. Ukulalela ngokwenza kusizan abantu ukuthi bakghone ukurarulula imirarwabo basuse nalokho okubahluphako. Bakghona ukuqalisisa ubujamo bezinto, babuzizwisise ngcono, babe bakghone nokuhlathulula umrarwabo ngendlela engcono nenembako.
UMUNTU OMUNYE UPHENYISISA UMRARO. Nawuveza amazizwabo ube ubalekelele ukuhlathulula amazizo lawo, bayasizakala ukukhupha amazizo lawo kibo. Kanenginengi bazizwa bethuleke umthwalokazi omkhulu, ' ngokukhuluma ngawo nje kwaphela.'
OMUNYE UMUNTU UZIZWA AKGHONA UKUZAZI NGCONO. Nawuziqale esibonibonini ukghona ukubona izinto ezisemzimbenakho ebewungeze ukghone ukuzibona ngaphandle kwaso isiboniboni. Ngokufanako-ke, ukulalela ngokwenza kusebenza njengesiboniboni la umuntu aziqala khona akghone ukubona indlela aziphatha ngayo nommoya aqala ngawo izinto ngokukpheleleko. Lokhu-ke abantu kubazisa ukuthi bakghone ukuzazi ngcono, babe bakateleleke ukuthatha isiqunto sokuthi bazithanda banjengoba banjalo namkha bafuna ukutjhuguluka babe ngenye indlela na.
KUYAKUPHEPHISA. Ukulalela ngokwenza kuyakuvimba ungafunzi abanye abantu imibonwakho ngekani, kukuvimbe godu nokuthi ungenzi izinto ezimbi nezibuhlungu phezu kwabanye abantu namkha usozise abanye abantu.
UKULALELA NGOKWENZA KUNIKELA UBUNGAKO KOKUTHILEKO. Ukulalela ngokwenza kusebenza ngokukhuthala, begodu nalo omunye umuntu uyakwazi lokho. Nawulalele ngokwenza, uveza ubufakazi komunye umuntu bokuthi uyatjheja.
Irhubhululo eliphathelene nokubopheleleka kokuthileko litjengisa kuhle bona soke kukhona esikudobhako sizibophelele ngakho. Ukubopheleleka kokuthileko kutjho nokuhlanganisa itshwayo elithileko lomuntu nalokho okulangazelelwako namkha (ngokuvamileko) nemikhambo engalangazelelwako/engafunekiko namkha iindlela zokwahlulela zesiqhema esithileko. Kuyindlela yokuhlukanisa abantu ngamakoro ngamakoro; indlela yamsinyana, edondako namkha erathako yokukhwezelela nokuhlela indlela abantu ababona ngayo izinto. Kulula ukusebenzisa imibono umuntu ayithole angakatjheji emalungana nezinye iinqhema kunokuzihlupha umuntu alinge ukuthola nokucitha imizwa engaphakathi komuntu yezondo neyokunina amaphandle. Kulula ukufuna ubufakazi kwemikghwa yengqondo esele ikhona kunokulinga ukuqalana nomuntu obona ngenye indlela ehlukileko naphezu kwemikghwa ekhona yokubopheleleka kombono kokuthileko. Njengoba iJaji u-B.
Angitjho ukuthi abantu basebenzisa ngabomu ngendlela engakafaneli imibono ababopheleleke kiyo Eqinisweni, ukubopheleleka emibonweni ethileko ngezobuzwe nangezomseme kukhona eengqondweni zethu, kubangwa bujamo esiphila kibo emphakathini, kukhuthazwe lisiko elivamileko emphakathini kubuywe godu kukhuthazwe nanga ziimbikiindaba. Kesinye isikhathi imibono yokubopheleleka le inzinze eenjamisweni zethu. Kuvamisile-ke ukuthi imibono enjalo siyamukele njengeqiniso. Nasihlangabezana nomraro, sivele siyisebenzise ngaphandle kokucabanga imibono esibopheleleke kiyo, ngoba kuyazenzakalela lokho, begodu kulula - kulula khulu kunokuhlolisisa umraro bese sifika esiphethweni sawo ngokusebenzisa ihloko, sicabange, silalele besilinganise izinto.
Njengoba isitjhaba seSewula Afrika simihlobo yabantu abahluke kangaka nje, nanjengoba umbuso waphambilini watjhiya ibandlululo lobuzwe nelobulili nje, nanjengoba imihlobo yabantu ehlukahlukeneko yayivinjelwa ukwazana nokuhlala ndawonye nje, kangangobanyana lokho kwagcina ngokuthi imihlobo yabantu ehlukahlukeneko yagcina ngokuthi yesabane, akurari-ke ukuthi namhlanje iingqondo zabantu sezabopheleleka kangaka emibonweni ethileko, zingasafuni ukutjhida kiyo.
Ikambisolawulo yokukhambisana nokujayelekileko iyihlathululo yokusebenzisa ingqondo kuhle ngendlela ejayelekileko yokuziphatha komuntu kunye neyokwelula amahlelo wekambiso aphathelene nokubopheleleka kombono kokuthileko. Ngokwesayikholoji yomphakathi, emrabhini wokubopheleleka kombono kokuthileko kukula kuhlukaniswa khona iinqhema ezingenako neziphumako emphakathini. Kuthi kungabonakala namkha kunikelwe amajamo wesiqhema esithileko, imithetho ethileko ephathelene nengqondo yokuphilisana komphakathi ithome ukusebenza ukulawula ikambiso yokuhlukaniswa kwamakoro womphakathi.
Umthetho wenani eliphasi/elincani namkha umukghwa wokwenza isiphetho ngesiqhema esithileko ukube kusetjenziswe isampula/isilinganiselo serhereketjhana nje yabantu (njengokuthi nje inani elincazana labonomakhwitjhi bebela abaqatjhi babo, bese boke abonomakhwitjhi bembathiswa ngangubo yinye kuthiwe ' ubunengi babonomakhwitjhi bamasela').
Ebujameni bezinto obunjengebeSewula Afrika, la ukuhlukaniswa kweenqhema zabantu kwakusenziwa khona ngomthetho wepalamende kwaba nemiphumela emimbi malungana nokutholakala kwemithombo yamandla namalungana namajamo wabantu, wanzinza santo ebethelwe iinkhonkhwani umukghwa wokucabanga ngeenqhema zangekhaya-nezangaphandle. Kukulindela okungenzekiko ukulindela ukuthi thina esakhula ngaphasi kwemithetho ye-apartheid siphumelele ngokupheleleko ukudlula kilomukghwa, ngitjho nanyana abantwabethu bona bangaphumelela nje ukukwenza lokhu. Kodwa-ke iselele kukuthi kufuze bona siye ngokwanda ngokulimuka imikghwa yokuthatha ihlangothi, siye ngokwanda nangokuthola amaqhinga wokulwa nayo.
Nanyana ukuzibophelela ngokulwa nomukghwa wokukhambisana nokujayelekileko kuyiselele kithi soke nje, kumsebenzi osibopho nocwengileko kilabo abaphethe iinkhundla. Nakube isiqunto sakho sizakuthinta ipilo yoke yomuntu ophambi kwakho, kuqakatheke khulu ukulimuka imikghwa yokuthatha amahlangothi, ngokunjalo kuqakatheke khulu nokuzibophelela emikghweni engakhambisani nokuthatha ihlangothi. Ilwazi iindlela umukghwa wokukhambisana nokujayelekileko eliziveza ngazo lilisizo kwamambala kilomzamo.
ukungezwani kuvamise khulu khulu ukuvela hlangana komnikazi welimi elithileko nakakhuluma nomuntu ilimelo elingasiso isikhabo: kungenzeka ukuthi amasikwabo ahluke khulu, neendlela zabo zokukhulumisana zingahluka khulu, nemibono ngalokho okufaneleko ebujameni bezinto obuthileko nayo kungenzeka ukuthi ihluke khulu, ngokunjalo godu nekambiso yelimi labo nayo kungenzeka ukuthi yehluke khulu : - Varonis no-Gass (kudzujulwe ku-Kashula, 1995:84).
Imitlolo yomthetho ehlanganisa amasiko inemiraro eminengi khulu esukela 'eenkhaleni' zalokho okutjhiwo magama ngelinye ilimi, iinkhala ezihlathululwa ngokuthi ' kileli ilimi alikho igama linye elitjho lokhu okutjhiwo ngileligama laleliya ilimi' (Dagut, kudzujulwe ku-Kashula, 1995:92). Iinkhala ezinje-ke zenzeka emagameni asetjenziswa lilimi lomthetho, nakuragwa amasiko athileko, kunye nemehlukwana emincazana eba khona hlangana kwamahlelo welimi apheze afana emalimini ahlukileko.
Okungezelela umraro-ke lapha mumukghwa wakade, nosaragela phambili nanje, wokusebenza ngelinye ilimi nangelinye isiko lemithetho ethileko ehlelweni lomthetho elithileko. Isibonelo-ke kungaba kukuthi isiphathiswa sezomthetho singafuna igama lesiXhosa elitjho okufanako negama lesiNgisi elithi ' maintenance' namkha elithi 'adoption' ngendlela amagama la aziwa ngayo esiNgisini nemasikweni wesiNgisi newabantu abadabuka emaNgisini. Eqinisweni ekuyona kwaphela indlela engalandelwa ukulinga ukuthomanisa imiqondo kungaba kufunisisa ngomehluko okhona hlangana kwamahlelo womndeni wamaXhosa newabantu abadabuka emaNgisini kunye nemisebenzi (iimbopho) abayithweleko emindenini leyo.
Isayensi yamalimi iveza umahluko omnengi wamalimi namasiko ophathelene nendawo nokuhleleka kweendaba zamakhotho; isibonelo: ubuhlobo, amagama wemibala, izinto ezizilelwa ubumbi bazo, ihlonipho, amahlelo wokuhlela izinto, iinkhathi, ubulili, kunye namariyadlhana enziwa mphakathi. Ukuzibophelela ekambisweni engathathi ihlangothi kufuna amagadango amahle wokwenza izinto ezizakwenza bona umuntu ubuncani bakhona akghone ukuthola ilwazi abe azwisise umehluko onjalo. Ukusetjenziwa 'kwezazi' ngekhotho nangaphandle kwekhotho kuzakusiza kilokhu, kodwa ukuthola nokwazi 'omunye umuntu' ngendlela enqophileko neyokuhlanganyela nabantu kusikhali esinamandla nesinikela umuntu ikululeko. Ukuhlanganyela okunjalo kulula ukuthi kungaba yingcenye yokuhlanganyela nokubambisana kwebizelo lethu.
Kuyinto ekhanya khulu ukuthi ukuthatha ihlangothi kufuze bona kusekelwe kungatjheji. Abantu nabasijayelako balahlekelwa mamandla wokuveza izondo yabo phezu kwamaphandle. Lokho okwesabeka ngoba singakwazi kuthoma ukwazeka kancazana, kuthome ukuba ngokuvamileko, isigcino kube ngokujayelekileko - esingakghona ukukhambisana nakho. Nasiya ezingeni lezinto ezisengqondweni kwaphela, ukungatjheji okukukudla kokuthatha ihlangothi akugcini kwaphela ngokutlhogakala kwelimuko lezinto umuntu analo, kodwa kuba nanga kutlhogakala kwelwazi (nanyana kungaba lilwazi eliyihlanakela) ngobujamo bezinto bomunye umuntu'. La kutlhogakala khona ilwazi elinembako begodu ebhodulukweni lezomthetho lona elingafuni indlela eqale ummongo wendaba namkha isirhawu, iinqunto zamakhotho kungenzeka zithuwelelise ukungakalungi okukhambisana neenjamiso namkha okukhambisana namahlelo wekambiso.
Akukavamisi ukuthi kungaba nobulungiswa nakube isiqunto sekhotho asilimuki bona singaba nagalelo bani phezu komnotho womphakathi. Isibonelo, umarhistrada omduna wobujamo bomnotho womphakathi obuphakathi-naphakathi kuzakufuneka bona alinge ukuzibuza abe athole ipendulo ngokuthi ungaba yini umphumela wokuphungulwa kwemali yesondlo etholwa ngumma ophethe umuzi ayedwa owakhe emitlhatlhaneni la kungekho khona iimfanelo umbuso/umasipaladi azenzela imizi eyakhe eendaweni ezihlelekileko. Irhubhululo ngenturhu phezu kwabantu besifazi emphakathini, izinga lokutheleleka kwabantu ngomulwana obanga intumbantonga namkha izinga lokutlhogakala komsebenzi ngezinye iimbonelo zelwazi ekufuze bona licatjangelwe nakuthathwa iinqunto emakhotho. Malungana nokuthatha isiqunto sobungako namkha senani emacaleni womonakalo, singalinganisa ngokuthi kunokutlhogakala kwelwazi ngobungako bokungabhadalwa komsebenzi owenziwa mumuntu wesifazi ekhaya. Kukhona godu nokungatjhejwa komonakalo owenzeka phezu kwabantu bobulili obuthileko ngenca yezenzo ezithileko, njengokungatjhejwa komphumela wokukhahlunyezwa ngezomseme nje. Kukhona nokungatjhejwa ngeemBonakaliso zaboMma abaKhahlunyeziweko, neemBonakaliso zaboMma abaKatiweko, nokuthembeka kobufakazi obuvela kibongazimbi abakhahlunyezwa ngokomseme basese bantwana, ukubuyiselwa ebuntwini kwabantu abakata abantwana. Amajaji angaba nelitho alenzako ukucitha ukuthathwa kwehlangothi ngokuthi ahlale akulungele ukuthola nokulungisa iinkhali zokutlhayela kwelwazi.
Ngokuya kwalokho okwatholwa siqhema esasithunywe ukuphenya ngokuthathwa kwehlangothi eendabeni zemakhotho e-Amerikha, amarhubhululo wesayensi atjengise 'umukghwa oqhelileko wokuthatha ungathi amadoda athembeka ukudlula abantu besifazi.' Lomukghwa ongakavami ukumenyezelwa uvela tjhatjhalazi khulu emthethweni i-Shariah osebenza khulu khulu emibusweni yekolo yamaMozlem, la ubufakazi obunikelwa babantu abaduna bunamandla khona ngokubuyelelwe kabili ngaphezu kobufakazi obethulwa babantu besifazi. U-Wikler 1987 uyelela bona : ' Amarhubhululo solo atjengisa bona ubulungu bomuntu eenqhemeni zamajamo ahlukahlukeneko, njengeminyaka yobudala, ubuzwe bakhe namkha ubulili bakhe, ngikho okulawula ukuthi umuntu loyo abanye bazamthemba kangangani.' Linabile irhubhululo esekhe lenziwa elimalungana 'nokuthembeka kobufakazi ngenca yokuhluka kobulili babantu' kamanye amakoro wokusetjenziswa komthetho ekugwebeni. ESewula Afrika ukuthatha ihlangothi osele kunzinze kwadzimelela khulu ngokungathembeki kobufakazi babantu abanzima, khulu khulu abantu abanzima besifazi, kwamukeleka kangangoba kwabe kwafika ezingeni la kuthola khona inothisi ehlelekileko yamakhotho. Ukuthembeka kusekeleke phezu kwamaphuzu amanengi ahlukahlukeneko, ekubalwa hlangana nawo naphathelene nomnotho, ubujamo bokuhlalisana komphakathi namandla wokusebenzisana nabantu, amaphuzu aphathelene nokusebenza kwengqondo yomuntu kunye naphathelene nabantu njengomphakathi, indlela ikulumo namkha ilimi labantu elakheke ngayo, ilimi lokukhuluma ngomzimba, amahlelo athileko aphathelene nesiko lomuntu, njengendlela yokuphendula umuntu nakatjhukwa ngemibuzo ekugwetjweni namkha ubudisi obukhulu umuntu abuthwalako nakufuze bona akhulume ngeendaba zomseme phambi kwamadoda atjhili, namkha ukusetjenziswa kwehlonipho eendabeni zokufa. Kukhona nendaba 'yokusebenzisana' ephathelene nokuthembeka ebudlelwaneni hlangana nabantu la ukuthembeka kusengozini khona. Malungnana nalokhu-ke, u-Wikler 1987:234 uveza bona ' amajaji kungenzeka ukuthi akalimuki nakancani bona ukuthembeka kungakhisimezeka kangangani ngomukghwa obonakala unga awutjho litho, wokubiza abantu abathileko ngamabizwabo wakwabo namkha wokubabiza ngamagama wokulonga.'
Iimbonelo ezilandelako nanzi zokuthatha ihlangothi malungana nokuthembeka ezisuselwa ekwaziweni kwabantu njengemihlobo ethileko zidzujulwe emacaleni neencwadini zeSewula Afrika la zanikelwa khona njengeentatimende 'zokusetjenziswa kwengqondo ngendlela ehle nefaneleko.'
Abantu besifazi babantu abanzima bazinikela lula emadodeni afuna ukulala nabo ngekani kunabantu besifazi bamakhuwa (S v M 1965 SA 577 (NPD); R v A 1952 SA 212: ' Manje-ke nina madoda anelimuko ngakilekhotho nizakukhumbula bona kuvamisile ukwenzeka ukuthi ummangali nakamumuNtu oNzima, uthi angabhudungelwa yindoda avele azinikele lula. Ukuthi kwenziwa yini benze njalo, nami angazi.'
Abantu abanzima bakghona ukubona abantu ababaziko ngcono emnyameni kunamakhuwa R v Tusini 1953 4 SA 406 A: ' Kuyinto eyaziwa khulu ngelimuko leKhotho le ukuthi abaNtu abaNzima bakghona ngcono ukubona abantu ababaziko emnyameni kunamaKhuwa.' Nokho-ke kwavunyelwana ngokuthi akunabufakazi obufakazela ukuthi nangambala abaNtu abaNzima babona ngcono emnyameni kunamaKhuwa, ngalokho-ke ikhotho yavumelana ngokuthi ayikwazi ukulithatha 'iphuzu' elinjalo.
Ukuthatha ihlangothi emakhotho kungenzeka kunanyana kukisiphi isiqhema, kodwa 'ukuhluka' kwendaba namkha komuntu othintekileko lapho elwazini lepilo lomuntu othatha isiqunto kwandisa amathuba wokuthi isiqunto esithathwako singahle sitjhigamele ncanye, sithathe ihlangothi. Indima ekulu 'yokuhlukaniswa' kwamandla (nokuthatha ihlangothi) bulili, bubuzwe, minyaka yobudala bomuntu, indlela yokuzithabisa emsemeni eyenyulwa mumuntu, iklasi - kunye nehlanganisela yamakoro la, khulu khulu; isibonelo kungaba mumuntu wesifazi womuntu onzima ohlala endaweni echake khulu.
Ukudlula lapho, kubonakala ungathi likhona 'irherho lokulandelana ehlelweni lokugandelelwa'. Ngokutjho kwaka-Johnson no-Knaap 1971 :692 , ' amajaji njengesiqhema, selenze indima ekulu ngcono ekuzitjhaphululeni emikghweni yokutjhigamela ncanye athathe ihlangothi ekuhlukaniseni kwawo abantu ngokuthi omunye ulikhuwa omunye unzima, kunokuzitjhaphulula emikghweni yokutjhigamela ncanye athathe ihlangothi eendabeni eziphathelene nobulili.' Batjheja bona ' kilesisizukulwani samajaji sakhathesi kungaba lula ukucabanga ngokufanisa ingqondo nobujamo bengqondo yendoda yomuntu onzima, nanyana ikiliphi izinga lepilo, kunokucabanga nokufanisa ukuthi umuntu othileko umumuntu wesifazi ngitjho nomuntu wesifazi olikhuwa ophila ipilo ephakathinaphakathi' idzujulwe ngu-Wikler, 1987.
U-Wikler ulinganisa unobabngela walokhu: ' Sifunda ukucabanga ngathi njengabantu abaduna namkha abantu besifazi ngaphambi kobana sizicabange besizibone simakhuwa namkha abantu abanzima, begodu nehlelo lokufunda ukuhluba isikhumba sethu sokutjhigamela ncanye sithathe ihlangothi nalo likhamba ngokulandela isendlalelo nekambiso elifakwe kiyo.'
Mhlamunye angeze kwasiza ngalitho ukuhlalela ukucabangna ngokuthi ibandlululo lobuzwe namkha lobulili lande khulu na emphakathini wekhethu ngalokho-ke nemakhotho wekhethu na. Kwanele ukutjho bona kuyafuneka ukuvuma imihlobo yokuthatha ihlangothi ebeyisebenza njengesandla sokuphambene nobulungiswa esinzinziswe sabethelwa emthethweni wekhethu osisekelo ukusukela ngeenkhathi zamaRoma bekube kunamhlanjesi, kunye nokufuna iindlela zokunqoba lokho okuphambene nobulungiswa. Leziindlela zokufundisa abathathi beenqunto zamakhotho bakhathesi nabangomuso ziyisika yokubuyekezwa kwamahlelo ingomuso lomthetho - nelesitjhaba - elisime ngazo.
Iforomu lehlolombonweli lizakusiza ukuthola ikghono lakho lokulalela.
Sibawa uphendule imibuzo elandelako le ngokukthembeka ukufikela la ukghona khona, uthome ngokwenza lokho ovame ukuthoma ngakho nawulalela umuntu okhuluma nawe.
Ithi nawuqeda ukuzalisa iforomeli bese uhlola umthombakho.
Phinde umqala emehlweni ulalela lokho okukhulunywa sikhulumi, ulwele ukuthi ungadoswa ngokhunye ngeqadi.
ulindela isikhulumi siqede ukukhuluma lokho esikukhulumako ngaphandle kokusithikazisa namkha ukusingena ubuza imibuzo la ungezwa khona bona kuthiwani.
wenza isahlulelo ngalokho isikhulumi esikutjhoko, hayi ngalokho isikhulumi ngokwaso esingikho namkha indlela esiqaleka ngayo.
unande ubuyelela amagama aqakathekileko akhulunywe sikhulumi.
ulalela ukuthi isikhulumi sithini, ulalele nendlela isikhulumi sisebenzisa ngayo iphimbo laso ukutjho lokho esikutjhoko.
20 yamaphuzu = Iye khona uyalalela, kodwa nokho ungalalela ngcono ukudlula lokhu.
14 yamaphuzu = Awulaleli ngokufana, unande utjhugulukatjhuguluka, ngalokho-ke kufuze bona khewulilole ukuya phambili ikghono lakho lokulalela.
07 yamaphuzu = Kufuze bona uqalelele bewutjheje khulu ukulalela ngokwenza.
Akhe ucabange ngesehlakalo la wakhe waba khona nomuntu ongazange akulalele namkha alinge ukuzwa bona yini okuqakathekileko kuwe. Wazizwa njani ngalokho?
Akhe ucabange ngesehlakalo owakhe wahlangabezana naso la wawukhuluma khona nomuntu owayekulalele ngokwenza, wabe walinga nokuthola bona yini okuqakathekileko kuwe. Wazizwa njani?
Icaleli layiswa ekhotho ngomhlaka 14 kuJuni ngo-2004, lilethwa mmangali othileko, u-Sylvia. Wathoma ngokubeka indabakhe kobanyana wayeze ekhotho ukuzokummangalela umuntu ahlala naye. USihlalo womKhandlu wamaGcwetha wambuza bona umuntu loyo uyindodakwakhe na. Waphendula ngokuthi iye, yindodakwakhe umuntu loyo. Ummangali waragela phambili-ke watjela ikhotho bona ummangalela umuntu loyo ngoba uyabhala ukuphuma endlini abahlalisene naye kiyo. USihlalo wayiqintelisa indaba, watjela ummangali ukuthi ikhotho ayikabukuthoma ukugweba icala, ngalokho-ke imininingwana yalo icala ayikabukufuneka. USihlalo wabuza ukuthi indaba le khekwakhulunyiswana ngayo ekhaya ngabomkhaya mhlamunye nabomakhelwana na. Ummangali waphendula ngokuvuma wathi iye, kheyakhulunywa, wabe wangezelela nangokuthi bomkhaya nabomakhelwana bayitjela indodakwakhe bona iphume iphele endaweni la bakhe khona.
Isikhulu samalungu womKhandlu sayingena-ke naso indaba, sabuza: " Eqinisweni yini umraro le ekhaya kwakho " Ummangalil waphendula ngokuthi umraro wathoma lokhuya ummangalelwa nakazitholela isitandi esitjha, wase uthi ufuna ukukhamba. Kodwa ekukhambeni kwakhe ummangalelwa wafuna ukuthatha izakho emtlhatlhaneni ahlala kiwo nomma ongummangali lo. Ngesikhatheso vele wayesele athethe amasenke alikhomba. Lokhu-ke kwabonakala kufaka ikhotho ummoya wokurhawukela umma ozokummangala lo?
Kuthe kusenjalo-ke omunye wamalungu womkhandlu wabuza umbuzo olandelako naku: " Wendile kuye na" Ummangali waphendula ngokuthi akakendi, kodwa nokho bahlala ndawonye. Kuthe kungezwakala ipendulo enjalo-ke kwezakala ikhotho ivungama, uSihlalo wabe watjho nokutjho ukuthi bona abasebenzi ngeendaba ze-"vat-en-sit" (abantu abahlaliseneko kwaphela bangakathathani.) Ngemva kokutjho lokho, uSihlalo wabuza ukuthi manje ngesikabani isitandi abakhe kiso, ummangali waphendula ngokuthi ngesakhe yena ongangommangali. USihlalo wafuna nokwazi ukuthi ngewakabani amasenke ummangalelwa awathetheko. Ummangali waphendula ngokuthi amasenke lawo ngawakhe ummangalelwa. Umbuzo olandelela kilependulo wathi: " Nakube ummangalelwa uthatha amasenke angawakhe, yini-ke okuhluphako lapho?
Ummangali waphendula ngokuthi ekhotho akakezeli ukuzokummangalela ukuthathwa kwamasenke, kodwa uzele ukuzokummangalela ukuthi ummangalelwa nakathatha amasenkakhe wamthuka nokumthuka. Ikhotho-ke yase iqunta ukuthi ummangalelwa kuzakufuneka bona abizwe naye eze ekhotho azoziphendulela ngecala lakhe lokuthuka. Ukusuka lapho kwatlolwa incwadi edarhfara ummangalelwa bona aye ekhotho.
Induna ekulu yababuza bona bobani abofakazi babo. Ummangali (umfazi) waphendula wathi abofakazi ngudadwabo nokghari lendoda. Ukudlula lapho watjho nokutjho kobana udadwabo kwakufuze ngabe selafikile, kodwa naye uyarareka nakambona angakabukubonakala ebandla. Ukghari likammangalelwa yena kwathiwa uyagula, ngalokho-ke kwakungakalindeleki bona abe khona. Induna ekulu yaveza ukuthi kwakuzakuba budisi ukugweba icalelo abofakazi bangekho.
Usihlalo webandla lekosini namanye amaduna amathathu bathoma ukumbondozambondoza bodwa. Kwathi ngemva kwalokho usihlalo wabikela induna ekulu ukuthi icala lingaragela phambili ligwetjwe ngitjho nanyana abofakazi bangekho, wathi kuzakuzwakala nakukhulunywako, nakufumaniseka ukuthi abofakazi bayafuneka ekuthathweni kwesiphetho secaleli, lizakutshwiliswa. Induna ekulu yezwakalisa ukungakhanukeli kwayo ukuthi icala ligwetjwe abofakazi bangekho, kungilaba ababili abammangaleleneko kwaphela, ngoba ' nina nobabili ninodwa angeze nezwana ngalitho, nizase niphikisane nje ngokuthi kwenzekeni.'Sele ikutjhwile lokho induna, yababuza laba ababili (ummangali nommangalelwa) ukuthi bayavuma na bona icala labo liragele phambili ngokugwetjwa abofakazi bangekho. Bobabili bavuma bathi lingagwetjwa. Induna ekulu yase ilayela ummangali bona asikime ajame ngeenyawo. Nangambala wasikima wajama, induna yase imtjela bona abikele ibandla isililo sakhe.
Ngimumuntu ogulako. Ukugula kwami kuphathelene nabezimu. Ngalokho-ke ngikhe ngayokubona umfundisi la ngelatjhwa khona. Manje-ke sekufanele bona ngihlabe imbuzi ngithethelele ebezimini. Ngalokho-ke ngeveke ephelileko le ngenze umsebenzi wokuhlabela abezimu, ngihlaba yona imbuzi yokuthethethelela le. Ngapheka notjwala-ke bokuraga umsebenzi lo. Ngebhadi-ke ngoSonto, mhlazana welanga lomsebenzi, utjwala bami bebungakalungi. Umsebenzi lo-ke bewenzelwe kwethu, hayi kwami. Indodakwami beyingekho nasiyokukhuluma nabezimu. Ifike muva, ekufikeni kwayo ngase ngiyayitjela-ke bona sesithomile sabe sakhuluma nabezimu, ngiyitjelela bona nayo izokuyokukhuluma nabo la sikhulumele khona. Yathi izakuya ngokukhamba kwesikhathi. Nokho-ke lokho azange kwenzeke, kodwa nami azange kungihluphe kangako lokho. Iditjhaditjhile nathi yase iyakhamba. Ngakusasa ekuseni yabuya seyikhamba nodadwabo. Nabafikako bekunendoda ethileko isela utjwala. Ekufikeni kwayo (indodakwami) isilotjhisile, yabuza bona ngubani indoda eselako leya. Mina-ke ngiphendule ngokuthi : " Izolo utjhiye abantu basela la, namhlanje sewubuya ngokubuza bona babobani. Laba phela babantu esibamemileko kilomsebenzi." Indodakwami ithe ukuzwa lokho yasilingeka., yathoma ukunngitjhubatjhuba ngamawatjhinghi yangiyemayemisela emva naphambili. Ngiyisunduzele ngekamerweni likadawethu ngase ngiyabaleka. Ngibaleke ngaya kwami la bengqinqophe khona ukuyokubikela indodanami ekulu ukuthi uyise wenzani. Ngebhadi-ke ngifumene indodana ingekho, ngoba beyisaye entombinayo la ivamise ukulala khona. Nokho-ke ngitjele amanye amadodanami amabili ngomrarwami. Emveni kwalokho-ke ngisale ngalala khona kwami kwabe kwaba ngakusasa nangizayakufuna indodana ekulu. Nangambala ngiyitholile, ngabe ngayibikela nokuthi uyise wenzeni ngayizolo. Indodana-ke yase iphakamisa ukuthi sibuyele emva siyokubona ukuthi uyise (indodakwami) unjani, sithole nokuthi ngabe kwenzeni emveni kokubaleka kwami kwethu. Nangambala sabuyela emva. Sithe nasifikako ngethuka ngaba makhaza nangithola ukuthi utjhise izambatho zami zoke ebezisewodrebheni, wathatha notjwala wabuninda imithangala yoke yendlu. Ngikho-ke ngilapha ngizokulila namhlanjesi.
Lapha-ke induna itjele ummangali bona le yindaba abazokusebenza ngayo, yambuzisisa nokuthi ukutjho koke na abekafuna bona ibandla likwazi. Ummangali aphendule ngokuthi iye kuphelele koke. Induna-ke imyelelise ummangali bona angeze asavunyelwa ukukhuluma okhunye ngokukhamba kwesikhathi. Avume ummangali athi uzwile. Induna ilayele ummangalelwa bona asikime ajame ngeenyawo. Imbuze-ke induna ummangalelwa bona usizwile na isililo esibekwe mkakhe ngaye. Avume ummangalelwa athi uzwile. Induna yokuthoma itjelwe bona ayirage icala. Induna yokuthoma ilayele ummangalelwa bona aziphendulele kilokho umkakhe asele akutjhwile.
Ngiyavuma bona umkami ube nomsebenzi ophathelene nokugula kwakhe la kuhlatjwe khona imbuzi. Umrarwami kukuthi manje selahlala kwabo, la selasithi khona selayinyanga, atjho yena angakapholi nokuphola. Indlela elungileko yokwenza lokhu kukuthi yena ngokwakhe akaphole ntanzi, ngemva kwalokho-ke ngizakuza naye la ekosini ngizokubika bona selayinyanga. Endaweni yokobana alandele ikambiso elungileko, selathoma ukwelapha, begodu welaphela ekhabo, kobanyana imbadalo yobunyanga bakhe izokudliwa ngebebukhweni. Ngiphelela lapho ngengifuna ukukutjho la ebandla ngendaba le.
Induna yokuthoma imngene emlonyeni ithi akukwazi ukuba ngilokho kwaphela afuna ukukutjho ukube kanti ummangali ukhulume ngokutjhiswa kwezambatho zakhe nangezinye izinto.
Leyo ingcenye yendaba iqediwe ekhaya ngoba ngibawe bona angicolele umkami. Ngaphezulu kwalokho, ngibuye ngamthembisa nokuthi ngizomthengela zoke izambatho engimtjhisele zona namkha ngizibhadale, begodu nanje ngisakuthembisa lokho. Nasikhuluma ngokubethwa kwakhe mzukwanokho, nguye (ummangali) kanye owahle umkhwenyabo ngepama kabili. Uyabona umwahle waqeda wabaleka (yena umkami). Ekubalekeni kwakhe ube wabuya ngakusasa.
Kuthe bona kuzwakale lokho, induna yokuthoma yatjele ibandla bona ufakazi (udadwabo kammangali) uzakubizwa azokutjela ibandla ngalokho akubonileko mzukwanokho ngaphambi kobana ibandla lingabuza abammangaleleneko imibuzo. Ufakazi ucimele; abhudulwe koke ngaphandle kwebandla angafaniswa ngitjho nangomtlhala. Ibandla-ke livumelane bona lingaragela phambili icala ligwetjwe, isigaba esilandelako lapha kukukuthi ibandla selingathola ithuba lokubuza imibuzo.
UMBZ. Wena nendodakwakho niyavumelana ukuthi beninomsebenzi la kuhlatjwe khona imbuzi. Akhe ungitjele, niyithethephi imbuzi leyo?
IPND: Mina nendodanami encani siyithengile.
UMBZ: Indodakwakho-ke yona beyikuphi, ngoba phela kuyarara ukuzwa bona indodanakho ingathwala umsebenzi onje uyise akhona?
Usihlalo webandla alayele ummangali bona ahlale phasi. Emveni kwalokho alayele ummangalelwa bona asikime, ambawe nokobana ahlathululele ibandla bona kubayini umkakhe nendodana kube ngibo abathenga imbuzi yabezimu. Ummangalelwa aphendule ngokuthi uyazi bona imbuzi yathengwa yindodanakhe, kodwa lokho kwenziwa kukuthi yena wayenganamali umkakhe nakambawa bona athenge imbuzi. Njengoba umkakhke nendodana babenayo imali, base babona ukuthi kungcono bayithenge imbuzi. Ummangalelwa akhulume agandelele-ke nokho lapha ukuthi ukuthengwa kwembuzi leyo ngaleyo indlela kuvunyelwe nguye. Usihlalo alayele ummangalelwa bona ahlale phasi, asikimise ummangali.
UMBZ: Uyazi na ukuthi nakunokurarana komkhaya kufuze uye kibomakhelwana uyobabikela?
UMBZ: Manje-ke kwenziwe yini ungayisi indaba le komunye umuntu?
IPND: Ngiye ku-Sinah ngambawa bona angiboleke ithawula ngembathe yona ngoba usobantwabami uzidabulile izambatho zami.
UMBZ: USinah akhange akuphekelele na nawubuyela emva ayokubona abe ezwe bona kwenzanjani ngawe nendodakwakho?
IPND: Woke umuntu seladiniwe nguye, akathomi ukungibetha. Ngitjho nokghariyakhe imbala seladiniwe nguye, ngoba ngihlale ngilila kuye. Ngitjho nabantwabethu sebadiniwe ngilomuntu. Ngitjho nebandleli liyazi bona asithomi ukuza la. Ubaba nanguya laphaya uyazi naye, ngoba sekukanengi ayitjela indodakwami bona ikhawule ukungihlupha. Ngidiniwe manje, begodu eqinisweni okwenze bona ngimlethe lapha namhlanje kukuthi ngizokubawa ibandla bona lisehlukanise, kobanyana ngizoziphilela ngokuthula. Abantwabami ngibakhulisile, ngitjho neenzukulwani nazo sengizikhulisile. Angikwazi ukuvumela indodakwami isolo ingitlhorisa ngalendlela.
Usihlalo aveze ukuthi uzakunikela amanye amalungu webandla ithuba lokobana aragele phambili ngokubuza imibuzo. Induna ekulu iyingene, ibeke bona icabanga bona ikulumo le solo ijika isizunguzungwani, ngoba nakhu ummangali selatjhwile bona ufunani. "Imbiza nasele iphukile angeze wayiwola uyihlanganise godu ibuyele ibe yimbiza." Kubonakala unga amalungu webandla ayavumelana ngalokhu. Ngemva kokuqinisekisa nommangali bona uyicabangisise kuhle indaba le begodu uneqiniso lokuthi ufuna ukuhlukana nendodakwakhe, induna ekulu - ngokufakwa ummoya ngusihlalo - ibuza ummangalelwa bona uzwile na bona uthini ummangali, ambuze nokuthi uthini yena ngalokho okusandukutjhiwo ngummangali. Ummangalelwa azikhulumele naye athi akuhluphi, bangahlukana.
Umphumela walelicala kwaba kukuthi ibandla labuyisela ababangako ecaleneli emva emndenini ekuwona wakhulumisana ngokuthathana kwabo kwekuthomeni kobana bakhulumisane ngendaba le. Ababangako balayelwe bona babuye ebandla nakufumaniseka bona emndenini indaba le ayikhulumeki ngendlela ebanelisako.
<fn>nde_Article_National Language Services_ITJHATHA YAMALUNGELO.txt</fn>
Ngiyazi bonyana ubulelesi benza umonakalo omkhulu emizimbeni, eemalini nemmoyeni yabongazimbi. Nakuzakukhutjhulwa ihlelo lokurhelejwa kwabo boke abongazimbi bobulelesi, ngizimisele ukubeka iindingo zabongazimbi hlanu komsebenzi omkhulu weHlelo lobuLungiswa lokuKhandelwa kobuLelesi nokulinganisa amalungelo wabo nalawo wabasolwa. Lokhu kuzakufikelelwa ngokufezakaliswa kweTjhatha yamaLungelo waboNgazimbi.
LeTjhatha yamaLungelo waboNgazimbi ikhambisana nommoya womThetho womThethosisekelo weSewula Afrika ka-1996 kanye nokuBekwa kweKambiso esiSekelo yeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngo-1985, kezomThethobuLungiswa kiboNgazimbi bobuLelesi nokuPhaliselwa amaNdla (GA/RES/40/34). LeTjhatha ibeka umleyo wokulinganisa amalungelo wakangazimbi nomsolwa, kanye nokuqinisekisa bonyana aboNgazimbi baphathwa ngokucatjangelwa nokuhlonitjhwa kwesithunzi sabo. Iqale ukuqinisekisa bona abongazimbi bathola itjhejo elifaneleko lokulungisa umonakalo obehleleko ngokufikelela iHlelo lobuLungiswa lokuKhandelwa kobuLelesi.
Umthethomgomo wokuqinisekisa ukukhambisana nokufezakaliswa kwaleTjhatha banikeli bemisebenzi uzakwenziwa, ozakuba lirhelo lokusebenza elibopha boke abanikeli bemisebenzi. Indlela yokuphathwa kokukhambisana izakufakwa khona kuzakuqinisekiswa bona kunokuziphendulela lokha izinto nazingakhambi kuhle.
IKomitjhana yomThetho yeSewula Afrika isekambisweni yokwenza umthetho wokuhlonywa kwe-Ofisi lomThetho laboNgazimbi elizakuqalelela ukufezakaliswa kweTjhatha namanye amagadango wokunikela abongazimbi amandla.
Ngikhuthaza woke umuntu ukudlala indima yakhe ukuqinisekisa bona ukufezakaliswa kwaleTjhatha kuba yipumelelo nokuthi ifikelela umnqopho wayo.
nokwenza ukuliliswa kwabongazimbi nayikuthi amazinga akuhlangabezwana nawo.
Ilungelo lokuphathwa ngokulungileko nokuhlonitjhwa kwesithunzi sakho nelungelo lokuphila ipilo ngaphandle kokuthinkanyezwa.
Unelungelo lokobana utjhejwe msinyazana ngefanelo, nangesihle, uphathwe ngehlonipho khona kuzakugcinwa isithunzi sakho nokuphila ipilo yakho ungathikanyezwa ngiwo woke amalunga womnikeli msebenzi omunye nomunye.
Amapholisa ngesikhathi sephenyisiso, abatjhutjhisi neemphathiswa zekhotho ngesikhathi sokulungiselela nangesikhathi sekambiso yokuvela ekhotho kanye nabo boke abanikeli bemisebenzi kufanele bathathe amagadango ukuphungula ukuthikanyezwa kwakho njengongazimbi, ngokukhulumisana nawe hlangana nokhunye ngelimi lakho, begodu bakhulumele nawe ngemsitheleni nakukghonekako.
Lamagadango azakukhandela bona ungazimbi azizwe ahlukunyezwa kwesibili.
Unelungelo lokunikela ngelwazi ngesikhathi sephenyo lobulelesi nangesikhathi nawuvela ngekhotho.
Amapholisa, umtjhutjhisi nesiphathiswa sokulungiswa kokuziphatha bazakuthatha amagadango wokuqinisekisa bonyana okhunye nokhunye ukufaka isandla ofuna ukukwenza ephenyweni, ekutjhutjhisweni, nekulalelweni kokulitjalelwa kuyalalelwa godu kuyatjhejwa lokha nakuquntwa bona kghani kuragelwe phambili nephenyo namkha nokulalelwa kokulitjalelwa yibhodo.
Lelilungelo litjho ukobana ungazibandakanya (nakutlhogekako nalokha kukghonekako) eenkambisweni zobulungiswa bobulelesi, ngokukhambela ukulalelwa kwebheyili, ukusegwa komlandu, iinkambiso zokukhutjhwa kweengwebo kanye / namkha nokulalelwa kokulitjalelwa.
Kutjho bona uzakuba nethuba lokwenza istatimende esiragela phambili emapholiseni nawubona bonyana istatimende sakho sokuthoma asikapheleli; godu ungenza istatimende sokutjela ikhotho ngomphumela wobulelesi.
Ukudlula lapho ungatlola isibawo usiqalise kuSihlalo weBhodo yokuLalelwa kokuLitjalelwa bona uze ekulalelweni kokulitjalelwa nokuletha umbono otlolwe phasi.
Unelungelo lokuthola ilwazi nokwaziswa ngamalungelo wakho kanye nayo yoke imisebenzi ekhambelanako etholakala kubanikeli bemisebenzi.
Kufanele waziswe ngendima yakho emlandwini nesikhathi esifaneleko somlandu. Ungabawa ilwazi mayelana namalanga wekhotho, iimali zabofakazi namahlelo wokuvikelwa kwabofakazi.
Godu ungabawa ukwaziswa ngobujamo bomlandu, ukobana isaphulimthetho sibotjhiwe namkha njani, sabekwa umlandu, sanikelwa ibheyili, sathweswa umlandu ngokomthetho, sabonwa umlandu begodu lapho kufaneleko, sagwetjwa.
Unelungelo ingasi kuphela lokwaziswa ngamalungelo wakho, kodwana nelokuwasebenzisa.
Godu ungathola ilwazi njengehlangothi , ubawe ihlathululo ngenye nenye into ongayizwisisiko ngelimi lakho.
Ungabawa amabanga wesiqunto esithethweko ngomlandu wakho, sokutjhutjhiswa nokungatjhutjhiswa.
Godu unelungelo lokuthola imitlolo umthetho okuvumela bona ube nayo.
Ungabawa ukuthola isaziso ngeenkambiso ongazikhambela. Godu ungabawa umtjhutjhisi azise umqatjhi wakho ngeenkambiso, ezenza ungakghoni ukuya emsebenzini.
Nawungufakazi kufanele ubike ukuthusela okunjalo emapholiseni namkha kumtjhutjhisi omkhulu.
Amapholisa nawungakhambisana neemfuno ezithileko angenza isibawo sokobana ufakwe ngaphasi kwehlelo lokuvikelwa kwabofakazi.
Nayikuthi isibawo esinjalo siyaphumelela uzakubekwa ngaphasi kwehlelo lokuvikelwa kwabofakazi.
Nanyana uzabe uvikelwe, ngokukghonekako, kiyo yoke imihlobo yokugandelelwa bona wenze into ethileko, isibonelo, uzakuvikelwa ekutlhorisweni nekuthuselweni.
Lokhu kuzakuqinisekisa bonyana ukuphepha kwakho njengofakazi khona kungazukucajelwa ubufakazi bakho namkha kugcine ngokobana uzitsomule ngebanga lokugandelelwa.
Ilungelo litjho bona kobunye ubujamo ikhotho ingakhandela ukuvezwa kwelinye nelinye ilwazi (kufaka ukwaziwa kwakho) namkha ingayala bona ukukhamba ikhotho kwenzelwe ngemsitheleni (kusetjenziswa ikhamera). Ungabawa bemiSebenzi yokuLungiswa kokuziPhatha ukukwazisa nayikuthi isaphulamthetho sibalekile namkha sitjhidisiwe.
Unelungelo lokubawa irhelebho nokufikelela (lapho kukghoneka khona) imisebenzi yezehlalakuhle, zepilo nerhelebho lezengqondo kanye nerhelebho lomthetho elikhambelana neendingo zakho.
Amapholisa azakurhelebha ngokukuhlathululela iinkambiso, akwazise ngamalungelo wakho begodu akudlulisele kubanikeli bemisebenzi abafaneleko.
Umphathi we-ofisi namkha i-ofisi elikhulu ekhotho uzakwenza kukghonakale ukutholakala kwakatologi.
Abatjhutjhisi bazakuqinisekisa bona amagadango afaneleko ayathathwa mayelana nemilandu ephathelene nezomseme, inturhu yangekhaya nokondliwa kwabentwana kanye nokobana imilandu ilalelwe emakhotho akhethekileko lapho kukghoneka khulu.
Boke abanikeli bemisebenzi mayelana nemisebenzi yabo banesibopho sokuthatha amagadango azwakalako wokutjheja abongazimbi abaneendingo ezikhethekileko bebabaphathe ngendlela enezwelo.
Unelungelo lokuliliswa ngokulahlekelwa namkha ngomonakalo wepahla owenzeke ngebanga lobulelesi obenziwe kuwe.
Ngelanga lokukhutjhwa kwesigwebo sommangalelwa ungabawa umtjhutjhisi enze umlayo wokuliliswa ekhotho ngokuya kweSigaba 297 nesama-300 somthetho weKambiso yobuLelesi, umThetho wenomboro 51 ka-1997. Ukulilisa kutjho inani lemali ikhotho yobulelesi eyinikela ungazimbi owonakalelwe namkha olahlekelwe yipahla, okufaka hlangana, imali ngesibanga sesenzo sobulelesi namkha sokuliswa komuntu obonwe umlandu ngokwenza umlandu.
Umtjhutjhisi uzakwazisa ngomlayo wokukulilisa kodwana umabhalana wekhotho uzakuqalana nokwenza umlayo usebenze, nokuthi ungavulela ummangalelwa umlandu wombango lokha ikhotho yobulelesi nayingakhuphi umlayo wokukulilisa kanye nalapho kungasi lula ukulinganisa ngemali umonakalo ebujameni obufana nomonakalo wezengqondo namkha ubuhlungu nokutlhaga.
Unelungelo lokubuyiselwa ipahla omukwe yona ngokungasimthetho. Ukubuyiselwa ipahla kutjho lapho ikhotho, ngemva kokubeka umsolwa umlandu, ilaya isaphulimthetho ukukunikela ipahla okufunyenwe bona siyithethe ngokungasimthetho kuwe khona uzakubuyela ebujameni obewukibo ngaphambi kwesenzo sobulelesi.
Umtjhutjhisi uzakwazisa bonyana ukubuyiselwa ipahla kufaka ini begodu umabhalana wekhotho uzakurhelebha ekuthini usebenzise ilungelweli.
Sibawa ufunde amaZinga amaNcani wemiSebenzi waboNgazimbi bobuLelesi atholakala emiNyangweni yomBuso, nawufuna ilwazi elinabileko elikhambelana namalungelo ahlukeneko.
Ukukhumbula bonyana unelungelo lokunghonghoyila, ungathintana nomnyango othileko wombuso namkha umnikeli womsebenzi nawuneenghonghoyilo mayelana nomsebenzi owuthola namkha nayikuthi amalungelo wakho awatjhejwa.
a. i-Ofisi lomVikeli womPhakathi b. amaGqwetha wamaLungelo wobuNtu c. iKomitjhana yamaLungelo wobuNtu d. Iphiko elizijameleko lobuNqophisi eliTjheja iiNghonghoyilo ngamaPholisa e. iKomitjhana yokuLingana ngokoBulili f. IBandla lokuTjhutjhiswa kwesiTjhaba g. ama-Ofisi wamaPholisa wamaDorobha amaKhulu h. umKhandlu wabaSebenzi bezePilo beSewula Afrika, namkha igqwetha elikhethwa nguwe nozazibhadelela lona.
Nawufuna ilwazi elinabileko ngekambiso yokunghonghoyila, sibawa uziqalele emtlolweni wamaZinga amaNcani wemiSebenzi yaboNgazimbi bobuLelesi. Lomtlolo utholakala kwelinye nelinye i-ofisi lombuso.
tjheja bonyana ukusetjenziswa kwenomboro yasimahla kusazakuqinisekiswa.
Itjhatha yamaLungelo waboNgazimbi yeSewula Afrika yenziwa liPhiko lobuNqophisi bezoBulili emNyangweni wobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo ngokubambisana nemiNyango yezeHlalakuhle, wokuLungiswa kokuziPhatha, weFundo newezePilo, kanye neBandla lokuTjhutjhiswa kwesiTjhaba, bemiSebenzi yesiPholisa seSewula Afrika, iKomitjhana yeTjhuguluko lezomThetho eSewula Afrika, iKomitjhana yeSewula Afrika yamaLungelo wobuNtu, i-Ofisi lomVikeli womPhakathi, iPhiko elizijameleko lobuNqophisi obuTjheja iiNghonghoyilo ngamaPholisa, amalunga weKomitjhana yemiSebenzi yaboMarhastrada nobuLungiswa kanye namalunga wesiPholisa seDorhobha eliKhulu leTshwane.
UmNyango wobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo uthabela khulu ukufaka isandla okwenziwe ziinhlangano okungasizo zombuso ezihlukeneko neenkhungo zefundo ephakamileko kilomtlolo.
<fn>nde_Article_National Language Services_ITJHATHA YOKUZIPHATHA.txt</fn>
Siwele umlambo womlando sisuka ehlelweni lokungalingani nelenturhu, sitjhinga emphakathini osekelwe etjhejweni lobuzwe bawo woke umuntu begodu olwela ukulingana. Siqala emva amakhambo namasiko ahlukeneko asilethe ekululekweni nentandweni yenengi, begodu sizibophelela kileyomiqondo namagugu wokuziphatha okuhle asihlanganisa ekuhlukaneni kwethu.
Ngalokhu kuzinikela kwawo woke umuntu, okumphumela wokulwela ikululeko, okuzibophelele ekupholiseni amanceba wakade, ukuqinisa isithunzi sawo woke umuntu, kanye nokufuna bona boke abantu bethu banzinze ekuhlaleni nekufumaneni iinsiza zepilo, sizibophelela ekuvikeleni nekugcineni amagugu atholakala kilomtlolo. Senza lokhu ngokuvuma bona ikusasa lethu liyame ekuvikelweni kwebhoduluko nehlalakuhle yabo boke abaphila ngaphakathi kwemikhawulo yethu, abahlala enarhakazini ye-Afrika begodu sibumba umndeni weentjhabatjhaba.
Umthethosisekelo wethu ubeka bona abantu babelethwa batjhaphulukile begodu banesithunzi esilinganako.
Ekuhlonipheni ubuntu bawo woke umuntu, kungaqalwa bona umuntu ubuyaphi ngokokuhlala, umhlobo, ubulili, ubudala, ijamo nobujamo esitjhabeni.
Ekulwiseni ukutlhoriswa kwabomma ngokomzimba nommoya okugcina ngokukata neminye imihlobo yokutlhorisa.
Ekupheliseni ukutlhoriswa kwabentwana okulethwa kungondleki, ukusetjenziswa kwabentwana, ukukhukhuthiswa kweendakamizwa, i-pornography (ukutjengiswa kweenthombe ezisileko) nokuthengisa ngomzimba.
Ekutlhogomeleni abangakaqini nabadinywe amathuba: abatlhagako, abadala, abarholopheleko, nabo boke abangakghoniko ukuzitlhogomela.
Ekuphikiseni omunye nomunye umhlobo wokutlhorisa ngokomzimba, ngokommoya kanye namkha nokutlhorisa ngokwengqondo namkha ukuphathwa kumbi komunye umuntu.
Ekwehluleni ukusetjenziswa kumbi kobujamo, isiko, umhlobo, ubulili, ukwenyula ngokobulili, ubujamo bezamaphilo namkha isiko elirholela ekubandlululeni omunye umuntu.
Ekusebenzeleni ukuphepha nokuvikeleka kwabo boke abantu ngokomzimba.
Ikululeko yomuntu ngamunye ngaphakathi kokusebenza komthetho isisekelo sobulungiswa, ukulunga, ukwakha isitjhaba nokubusa okuhle.
Ekuvumeleni ikululeko yokukhuluma ngokutjhaphuluka, yokuhlanganyela, yokukhamba, yokuhlala, yokukholwa, yombono nekolo.
Emuzweni wokuziphendulela ekuhlaleni ngokuhlonipha ukusebenza komthetho, ukwethembeka, ukusebenza budisi namazinga amukelekako wokuziphatha kuhle kwesitjhaba.
Ekulweni nayo yoke imihlobo yobulelesi, ikohlakalo nenturhu.
Ekulweleni ukubumbana kwesitjhaba nokungahlukani kweRiphabhligi.
Amalungelo wezokuhlalisana nomnotho alihlangothi lomthethosisekelo wethu kufanele athathwe njengento engaphezu kwamalungelo asemqondweni kuphela. Umthethomgomo namahlelo kuzakufanela bona anikele abatlhagako ngamathuba wokufikelela isithunzi sobuntu nokuphila kuhle ngokwezinto.
Ekupheliseni ukungalingani okukhona kwesikhathi esidlulileko nesanjesi, kanye nokuphuhlisa amathuba wokwabelana ngemithombo yenarha yekhethu kiwo woke umuntu.
Ekuphikiseni umrhobholo, ukuziqala wena nokuzinothisa ngokungakafaneli ngazo zoke iinkhathi.
Ekupheliseni ikohlakalo, nanyana ilethwa kuzuza komuntu, kungathembeki, ukuthanda nokwenyula abanye namkha ezinye iinkhuthazo.
Ekukhuliseni ukwenzela izinto emkhanyweni kombuso kanye namabhizinisi ngelwazi elitholakala kusese nesikhathi, elifikelelekako nelinembako eendabeni zoke ezithinta ipilo yomphakathi.
Ekuqinisekiseni bona imikghwa emihle yokuphatha nokuqatjha etjengisa ikghono iba nomphumela wokujanyelwa ngokunaba kwemihlobo kanye nobulili boke.
Umndeni nomphakathi sisekelo esiqakathekileko samayunithi wokuhlalisana akhuthaza abe enze amagugu wokuziphatha nemikghwa emphakathini.
Ekuphuhliseni amagugu womndeni, ifihlo, ukuziphendulela, ukuhlonitjhwa kwababelethi nabadala, ukukhuliswa kwabentwana, ukuthlogonyelwa kwabadala kanye nokuthuthukiswa nokugcinwa kwamakhaya.
Ekulwiseni inturhu yangekhaya nokubalekelwa kweembopho zomndeni, nanyana kungaba ngebanga lokusebenzisa kumbi iindaki, ikolelo yezamasiko namkha ukubandlulula ngokobulili.
Ekutjaleni ibhoduluko lomndeni nomphakathi eliphuhlisa isiko lokutlhogomelana, lokwabelana nokubumbana.
Ekusebenziseni imithombo kuhle nangokulingana khona kuzakuzuza yoke imindeni namalunga womphakathi.
Ekuzuzeni kwabanye nathi ngokukhula komuntu nokufumana amakghono.
UkweThembeka nesiThunzi magugu aqakatheke khulu wedemokhrasi nokubusa okuhle.
Ekuphuhliseni nekukhuthazeni itjhebiswano elihle, ukuthembana nokuphilisana emphakathini ukweqa ukwehlukana ngokomlando obekuyinto ekulu esikhathini esidlulileko.
Ekusebenziseni irherho lobulungiswa ukuhlawulisa yoke imihlobo yokweba, ukumukwa ngekani, ukufumbathisa, ukungathembeki nokusebenzisela iinrhuluphelo zakho.
Ukwehluka kweSewula Afrika ngokomhlobo nobutjhaba kungakghona ukufakela ummoya nokunothisa irherho lesiko namagugu elingagcina amagugu atholakala kileTjhatha.
Ekuphuhliseni ikululeko kanembeza, ukulibalelana kwezekolo nokwamukelwa kwemiqondo ehlukeneko yeenkolelo ngaphandle kokuthatha ihlangothi namkha ukwenyula.
Ekuphuhliseni ukucabanga okuzijameleko nokuhlabako kanye nesiko leempikiswano zokuzibandakanya.
Ekuphuhliseni ukuhlonitjhwa kwamarherho weenkolelo namagugu wabanye abantu.
Ekuphuhliseni ilungelo lesakhamuzi esinye nesinye lokuzwakalisa imibono yaso ngaphandle kokwesaba ukuhlatjwa kumbi, ukuthuselwa nokutlhoriswa.
Ekuphikiseni yoke imihlobo yokuba nemibono okungasiyo, kungeyomuntu, yekampani namkha ngokobulunga namkha ukuhlanganyela nehlangano eqalela phasi isithunzi sabanye.
Ekuphuhliseni amathuba wokulingana kibo boke abantu kufaka hlangana abarholopheleko nalabo abaphethwe yi-HIV / Aids kanye neminye imihlobo yobulwelwe.
Ihlonipho, itlhogomelo nokutshwenyeka ngenye yamagugu asisekelo samagugu atholakala kiwo woke amaSewula Afrika. Siyavuma bonyana angeze kwaba nokuthula namkha ukuvikeleka ngaphandle kwehlonipho netlhogomelo.
Ekuliseni ukusebenzisa ilimi elinehlamba nelitlhorisako ekuthintaneni kwethu nabanye.
Ekuphuhliseni ukuthula, ubungani, ukulibalelana nokubumbana kwesitjhaba phakathi kwemiphakathi yamasiko, yekolo neyamalimi.
Ekutjengiseni ihlonipho kibo boke abantu neenqhema zomphakathi.
Ukuphilisana ngokuthula kufuna ubulungiswa, ukulunga nokuhloniphana njengesisekelo sokubuyisana kwesitjhaba. Ukupholisa imibono engasi mihle yangaphambilini nokwehlukana kuyafuneka ukuqinisekisa ukuphuhliswa kwamagugu wedemokhrasi, ubulungiswa emphakathini namalungelo asisekelo wobuntu kibo boke abantu.
Ekuphikiseni ukuziphatha okunenturhu nokumbi ngehlonipho nokuzwisisa.
Ekuphikiseni abantu neenqhema ezifuna ukuthikameza ukuthula, ukunzinza nokuvikeleka kwesitjhaba ngemibono engasimihle yangaphambili kanye/namkha nokuziphatha okungasi ngekwedemokhrasi.
Ekunikeleni ngemisebenzi yezehlalakuhle neminye ngendlela engathathi ihlangothi, elungileko, enokulingana nenganyuliko kibo boke abantu.
Ngokukhumbula ubunaba nemibono engasimihle ebeyibumba isikhathi sethu esadlulako, siyalivuma itjhebiswano elingakaqini edemokhraisini yethu etjha. Lokhu kufuna ukuqiniswa kwamagugu wokuziphatha amukelekako anjalo angafiswa ukufikelelwa ngiwo woke amaSewula Afrika njengesisekelo sokufikelelana ngommoya owenza isitjhaba sethu sibe khona ukwazi bona iSewula Afrika ngeyabo boke abahlala kiyo.
<fn>nde_Article_National Language Services_ITJHORENSE YOKUTL (1).txt</fn>
Lesi sitatimende esimalungana nembadaelo eya kumPhoselimali esiKhwameni seTjhorense yokuTlhoga umSebenzi ibizo lakhe elitjhiwo ngenzasapha, osasebenza kimi, kodwa akakghoni ukusebenza ngenca yokugula / ngenca yokuthi useselifini yembeleko / ngenca yokuthi useselifini yokuthola umntwana azamenza wakhe.
sula okungakafaneli utjhiye okulungileko.
B Umphoselimali ulindeleke ukubuya emsebenzini ngomhlaka- ku- ... ngo-...
<fn>nde_Article_National Language Services_ITJHORENSE YOKUTL (2).txt</fn>
Ngokwesigaba 9 somThetho, lapha ngithumela inani lemali elitjhiwo ngaphasapha kukholomu D emumethe yoke imali ephoselwe ngimi nabasebenzi abasebenza kimi ngesikhathi esitjhiwo ngehla.
Tlola inomboro yakho ye-UIF ngemva kwetjhege.
Imbadalo ephoselelwa imali ye-UIF.
Nakube akunamali ekweledwako, itjho ideyithi umphoseli agcina ngayo ukusebenza bese ubuyisa iforomeli.
Abasebenzi ABANGAKAFANELI ukubhadala imali ye-UIF kwa-SARS ukusukela ngo-Apreli ka-2002, kufuze bagcwalise iforomu i-U1-7 bese bathumela imbadalo yabo esiKhwameni seTjhorense yokuTlhoga umSebenzi njengekuthomeni.
Nakube uphele uthole iforomu lakwa-SARS i-EMP021, kutjho bona ufuze uthumele imininingwana yakho yokuphosela esikhwameni se-UIF kwa-SARS ukusukela ngo-Apreli ka-2002 ukuya phezulu. Nokho-ke njengobanyana unande uthola iforomeli nje, kutjho bona i-akhawundi yakho yesiKhwama seTjhorense yokuTlhoga umSebenzi ayikabukutjhugululwa kobanyana itjengise bona imalakho oyiphosela esiKhwameni se-UIF uyibhadala ngo-SARS. Sibawa wazise isiKhwama se-UIF inomboro yakho ye-PAYE enetjhumi leenomboro emalungana nebhizinisi namkha amabhizinisakho, kobanyana kuzokwenziwa amatjhuguluko afaneleko, ngaleyindlela-ke kukhandeleke ukuthi uthunyelelwe iforomu i-U1-7. Ukudlula lapho, qinisekisa nokobanyana imali ephoselwa ku-UIF iyavezwa eforomeni i-EMP201, ngokunjalo uqinisekise nokuthi imbadalo iyathunyelwa kwa-SARS. IsiKhwama seTjhorense yokuTlhoga umSebenzi angeze sithwale icala namkha sikhulumisane ne-SARS namkha nabaqhatjhi nakufumaniseka bona kufuze uhlawuliswe namkha nakube kunemalinzalo ekufuze ibhadalwe, nakube imbadalo ithunyelwa esiKhwamenesi kunobanyana ithunyelwe kwa-SARS.
<fn>nde_Article_National Language Services_ITJHORENSE YOKUTLHOGA.txt</fn>
Lapha ngibawa/ngilayela/ngigunyaza bona isibonelelo sami nisifake e-akhawundini yami yebhanga engenzasi nasi nange isibawo saso siphumelele.
Leligunya lingavalwa ngimi ngokunikela inothisi etloliweko yamatjhumi amathathu wamalanga.
TJHEJA : Ubufakazi obutloliweko be-akhawundi yebhanga (isibonelo: Isitatimende sebhanga, isitlankana se-ATM, itjhege elikhanseliweko) kufuze buphekelele iforomeli.
Ibizo lomnikazi we-akhawundi :...
Ngifakaza ngiyaqinisa bona imininingwana engehla le injengobanyana ngiyitjho njenganje begodu iphelele ngazo zoke iindlela, ngalokho-ke ngithanda ukufakazela ukuthi uKomitjhinari weTjhorense yokuTlhoga umSebenzi angeze abekwe icala ngenca yembadalo engenzeka ngenca yemininingwana engakalungi namkha engakapheleli enikelwe ngimi.
Iminingwana le inikelwe ngu : (Ibizo lesiPhathimandla seBhanga)...
<fn>nde_Article_National Language Services_Ilizwi Lakho Alizwaka.txt</fn>
Umasipalada weNdawo weMatjhabeng kunye namakomidi wamawodi angaphasi kwakhe ube nesandla esibonakalako ngelimuko nangeemfundo asize ngazo incwajana le eyakhelwe phezu kwakho. Umelululeki we-Australia uMma u-Pauline Peel usebenzisene nesiPhathiswa sezokuThintana sakaMasipaladi lo, uNomzana George Moahloli, kunye noSpikha wakwaMasipaladi uNomzana TV Matsepe itjhumi leemveke ukuthola bona yini engakhuthaza ibe iphakamise ukuhlanganyela komphakathi ngamakomidi wamawodi. Amalungu wamakomidi wamwodi ngokwawo abe nesandla ekutlanyweni kwalokho okumumethwe yincwajana le kunye nekudizayinweni kwayo.
Nasethula ihlelo elitjha laborhulumende beendawo ngomnyaka ka-2000, senza okulungileko ngokujamisa ihlelweli njengomkhakha karhulumende owona ulungele ukuba nelitho elibonakalako ekuzibopheleleni kwepolitiki ngendlela esisekelo, ukuthi kuzakuBusa abaNtu. Ngaborhulumende beendawo, ngokubambisana nawe, sathi sizakuletha idemokhrasi lapho uhlala khona. Ekutlameni kwethu ihlelo laborhulumende beendawo, salibeka ezingeni lokuqalelela iinselele ezisisendlalelo zelizwe loke ezinjengokutjhiyeka ngetuthuko, ukutlhogakala komsebenzi, ukuridila kunye nobuchaka.
AmaKomidi wamaWodi wabomasipaladi asandukusungulwa enza umsebenzi oqakatheke khulu ekuphumeleliseni lokhu esikuveze ngehla. Njengoba asijamiso esijamele umphakathi nezakhamuzi, amaKomidi la kufuze bona azise umasipaladi ngetjisakalo, ikghono kunye nemiraro yabantu. AmaKomidi la godu kufuze bona abe yindlela yokukghonakalisa ukuthintana hlangana kwekhansela nezakhamuzi azijameleko. Umthetho waborhulumende beendawo ubonelela ukusungulwa kwamakomidi wamawodi azakusebenza njengesithulungelelo esihlathululela ihlelo lehtu likarhulumende ebantwini ngokuphelela kwabo. Amakomidi wamawodi anomsebenzi oqakatheke khulu ngokuba nesandla ekubekweni kwehlelo umasipaladi anzinze kilo, njengeHlelo eliHlanganyelweko lokuHlelelela iTuthuko, ukwabiwa kweemali zakwamasipaladi kunye nehlelo lokulawula nokulinganisa bona umasipaladi usebenza kuhle kangangani. Ngaphandle kwamakomidi wamawodi, ihlelo lethu lakarhulumende wedemokhrasi norhulumende wendawo othuthukisako angeze kwatjhiwo bona usekelwe babantu.
AmaKomidi wamaWodi selakhona emawodini angaphezulu kwama-80%. Amakomidi wamawodi anamandla ahlukahlukeneko wokusebenza. Ngokuqalisisa amajamo wokusebenza wamakomidi wamawodi la kunye nomsebenzi wokuthola okuseleko emakomidi aseleko, sizabe sisandisa isibalo sabantu eselulela kibo ubuhle bobakhamuzi.
Incwajana le inqophe ukuisza ngeenyeleliso, imibono yeinto ezingenziwa kunye nekomba yokuphatha amakomidi wamawodi. Imiphakathi izwakazi ukuba nelizwi ngcono ekuthathweni kweenqunto zeKhansela amakomidi la nakasebenza kuhle.
Isigaba 1 - Amagadango Wokuthoma...
Igadango 1 Thola Umthetho Ofaneleko Nekomba Yakhona...
Igadango 2 Zwisisa Indima Yomsebenzi YamaKomidi WamaWodi...
Igadango 3 Zwisisa Indima Yomsebenzi Yekhansela Lewodi...
Igadango 4 Zwisisa Indima Yomsebenzi Yekhansela Elikhethwe Ngokulandela Inani Labalandeli...
Igadango 5 Zwisisa Indima Yomsebenzi Yamalungu Wekomidi Yewodi...
Igadango 6 Khetha Amalungu Wekomidi Yewodi...
Igadango 7 Ukuthwasiselwa Ukujayeza Abantu Umsebenzabo - amakhansela wamawodi namalungu wekomidi...
Igadango 8 Amalungiselelo Womhlangano Wokuthoma WeKomidi YeWodi - Iinyeleliso zekhansela lewodi...
Igadango 9 Umhlangano Wokuthoma WeKomidi YeWodi...
Isigaba 2 - Iinyeleliso Zokusiza Amakomidi Wamawodi Ukusebenza Ngepumelelo...
Igadango 10 Indima Yomsebenzi Kanobhala...
Igadango 11 Ukubanjwa Komhlangano...
Igadango 12 Ukuba Ngusihlalo Womhlangano - Iinyeleliso Zokuba Ngusihlalo...
Igadango 13 Iimfuneko Zokubika Kwamakomidi Wamawodi...
Igadango 14 Ukwakhiwa Kwephrofayili Yewodi...
Igadango 15 Ukutlanywa Kwehlelo Lekambiso Yomsebenzi Lomnyaka Woke Ekomidini Yewodi...
Isigaba 3 - Umasipaladi : Indlela Angasekela Ngayo Amakomidi Wamawodi...
Igadango 16 Umasipaladi Uwasekela Ngani AmaKomidi WamaWodi ..?
Igadango 17 Yini IPlani YokuThuthukisa NgokuHlanganyela ..?
Igadango 18 Isabelo Seemali Somnyaka...
Igadango 19 Ihlelo Lokulawula Ukuphunyeleliswa Komsebenzi...
Igadango 20 Abantu Ongathintana Nabo Kwamasipaladi...
Igadango 21 Amaphrojekthi Wakwamasipaladi Namagadango Wokusungula...
Isigaba 4 - Amathempleyithi Angakusiza...
Irejista Yabantu Abakhambele Umhlangano Wesifundakhetho Namkha Umhlangano Okhethekileko...
Ukwabiwa Kwemisebenzi Ngokwehlukana Kweenkhundla Zayo...
Isaziso Somhlangano Wekomidi Yewodi...
Iforomu Lokuphakamisa Amagama Wekhetho - Ukukhethwa Kwekomidi Yewodi...
Irhelo Lamagama Wabantu Ekungathintwana Nabo Lamalungu Wekomidi Yewodi...
Imiphumela Yekhetho Yekomidi Yewodi...
Kufuze sisebenzisane ngendlela efanako ngezinto ezinengi eziqakathekileko, njengokwenza ngcono imisebenzi eyenzelwa umphakathi kunye nokuqinisa umrhulumende wendawo, sekubalwa namaKomidi wamaWodi. AmaKomidi la, amalungnwawo okubasebenzi abajayelekileko, enza umsebenzi oqakatheke khulu ekuqinisekiseni ukuthintana okufunekako hlangana kwabantu neenjamiso zethu zombuso.
Okuqakatheke khulu malungana nalokhu yifuneko yokobana senze isiqiniseko sokobana amaKomidi wamaWodi akarhulumende wendawo anande ahlangana enze umsebenzi asungulelwa wona.
ISIYELELISO ESILISIZO! Incwajana le ipha iinyeleliso, imibono yokwenza izinto kunye nekomba yokuphatha nokulawula amakomidi wamawodi. Amakomidi azakwazi ukuba nelizwi ngconywana ekuathathweni kweenqunto zeKhansela amakomidi wamawodi nakasebenza kuhle. Ngenca yalokho-ke incwajana le izakugcina yandise ukuhlanganyela komphakathi eenquntweni ezithathwa maKhansela nabomasipaladi. Incwajana le yenzelelwe ukusiza amakhansela namalungu wamakomidi wamawodi ngamagadango ekufuze awathathe nakasebenza emakomidini wamawodawo.
Incwajana le inqophe ukukhuluma namakhansela namalungu wamakomidi wamwodi kobanyana izobaniklela amagadango ekufuze awathathe nakasebenza emakomidini wawo wamawodi.
Ukukhuthaza ukungena nokuhlanganyela komphakathi neenhlangano zomphakathi eendabeni zaborhulumernde beendawo.
ISIYELELISO: Siza ukhumbule soke isikhathi ukuqalelela ubujamo bezinto bakamasipaladi wangekhenu nobewodi yangekhenu nawusebenzisa imibono neenyeleliso eziphethwe yincwajana le.
Eminye yemibono ehlathululwa lapha kungenzeka kufuneke bona itjhugululwe laphaya nalaphaya kobanyana izokukhambelana nobujamo bezinto bakamasipaladi wangekhenu nobewodi yangekhenu.
Nanti irhelo ozakuhlola ngalo leendinyana zomthetho eziqakatheke khulu ekuzakufanela bona uzizwisise kobanyana uzokwazi ukwazi bona yini ekufuze ukwenze njengelungu lekomidi yewodi. Imithetho le nekomba yakhona izakusiza ukuzwisisa izinto amakomidi wamawodi angazenza ukusiza umphakathi namakhansela wawo.
Ukukusiza ukuthola bona ukuzwe kuhlo okade ukufunda, sebenzisa amabhokisana alandelako la ukufaka itshayo ebhokisaneni ngalinye njengoba ufunda enye nenye indinyana yomthetho enqophene nebhokisana ngalinye.
UmThethosisekelo ka-1996 weRiphabhligi yeSewula Afrika - iSahluko 7 iSekhtjheni 152 - Iminqopho karhulumende wendawo. Lesisigatjana sizakuhlathululela ngeminqopho karhulumende wendawo.
URhulumende weNdawo: UmThetho ka-1998 weenJamiso zakaMasipaladi - AmaSekhtjheni 73 ne 74. Lapha-ke uzakuthola imithetho nemithetjhwana ngokusungulwa kwamakomidi wamawodi.
URhulumende weNdawo: UmThetho ka-2000 weHlelo lakaMasipaladi. Lomthetho ukutjela ngeendlela zamathuba wokuhlanganyela komphakathi umphakathi ongazilindela kibomasipaladi.
Ikomba ka-2005 yokuSunulwa nokuSebenza kwamaKomidi wamaWodi waboMasipaladi eliZweni lOke. Ikomba le yenzelelwe ukukunikela imininingwana ngokujanyiswa nokuphathwa kwamakomidi wamawodi.
Isivumelwana esiphasiswe nguMasipaladakho ukuvula ihlelo lamakomidi wamawodi. Yona-ke izaku izakutjho isibopho sakamasipaladi wangekhenu ehlelweni lamakomidi wamawodi.
UmThethokambiso wokuHlanganyela komPhakathi kaMasipaladi wangekhenu (nakube ukhona). Umthethokambiso lo uzakusiza wena nomphakathi wangekhenu ukwazi bona nithintana njani nomasipladi wangekhenu ngeendaba eziqakathekileko ezikuthintako.
Uzakuthi ungathola umtlolo ngamunye wemithetho efaneleko, bese uyingezelela encwajaneni le.
Umnqopho weKomidi yeWodi kuphakamisa nokukhuthaza ihlelo lokuhlanganyela ngedemokhrasi kurhulumende wendawo.
AmaKomidi wamaWodi ayindlela ongayisebenzisela ukuba neizwi/ukuzwakalisa ilizwi lakho ekuthathweni kweenqunto zakwarhulumende.
veza iindaba ezihluphako ngewodi yalapho ekhanseleni yewodi.
Zwakalisa ilizwi lakho ekuthathweni kweenqunto, ekuhleleni kunye nemahlelweni aragwa yikhansela namkha ngumasipaladi, ezinegalelo (ezinelitho ezilenzako) ewodini.
Ikhansela yewodi ingusihlalo wekomidi yewodi, ngalokho-ke ikhansela yewodi ililungu eliqakatheke mbala ekomidini. Ikhansela ekhethwe ngokwabalandeli ebajameleko ithunywa yikhansela ukwenza imisebenzi ethileko ekusekeleni ikhansela yewodi ewodini.
kufuze abe khona eendabeni ezinjengezeHlelo eliHlanganyelweko lokuTlama nokuThuthukisa, eendabeni zokulawulwa kwendlela umasipaladi asebenza ngayo, isabelo seemali somnyaka, amaphrojekhthi wekhansela kunye nemisebenzi imisebenzi eqakathekileko namahlelo njengoba koke lokhu kunegalelo phezu kwabantu bendawo nje.
angasiza ngamajima wokuphandlulula umphakathi, njengamajima aphathelene neenzibi nokuthuthwa kwazo, namanzi, namahlelo wokukhanjiswa kweensila zezindlwana zokuphumela/zamathoyilethe, nokubhadalwa kweemali ezibhadaliswa ngumasipaladi, njengoba phela amalungu wamakomidi awazi umphakathi wangekhabo neendingo zawo.
Khumbula bona ikhansela lewodi kufuze bona lilinganise lokho okulindelwe yiwodi yalo nalokho okulindelwe siqhema salo sepolitiki. Lokhu-ke kwenza umsebenzi wekhansela ube budisi. Kuqakathekile bona ukulimuke ukuzwisise lokhu, uwazi kuhle nomsebenzi wekhansela lewodi, kobanyana uzokwazi ukuthola eyona ndlela ehle khulu yokuzwakalisa ilizwi lakho ekomidini. Nakube umsebenzi wekhansela lewodi ukhanya kuhle, uzakughona ukubalekela ukuphalisana nekhanselelo ngokunganasidingo, ube ukghone nokubalekela ukurarana nokungezwani okunganamsebenzi.
lithwele umsebenzi wokudlulisela amarherho wemisebenzi nawemihlangano ekhanseleni eliphethe umsebenzi wezokwazisa nokuthintana.
IKhansela lezokwAzisa nokuThintana linikelwa iwodi lisekele nekhansela lewodi eendabeni eziphathelene newodi namkha eziphathelene nekomidi yewodi. IKhansela lezokwAzisa nokuThintana lingasebenza ngemiraro nangeenlilo zabantu, ngokubambisana nekhansela yewodi.
Lisekela ikhansela lewodi, ngaphandle kokungena endaweni yekhansela lewodi.
Umbuzo : IKhansela lewodi lingalithuma na iKhansela lezokwAzisa nokuThintana kobanyana libe nguSihlalo nakube iKhansela leWodi alikho?
Ipendulo : Iye - iKhansela leWodi lingatlolela iKhansela lezokwAzisa nokuThintana incwadi lilibawe ngayo kobanyana libe nguSihlalo womhlangano nakube ikhansela lewodi aliphumeleli ukuba khona emhlanganweni loyo. UmThetho olawula iindaba zaborhulumende beendawo awunaso isibonelelo sokuba khona kweSekela lakSihlalo.
Amalungu weKomidi yeWodi akhethwa yiwodi yawo ukujamela imibono yabantu. Enza umsebenzi oqakatheke khulu emphakathini.
kulekelela ikhansela lewodi ukukhulumisana nabantu abanelizwi eendabeni ezithileko, nokusebenzisana nabahlanganyeli emphakathini kobanyana kuzokusizakala umsebenzi wekomidi yewodi.
kuhlanganyela nabanengi kezomphakathi, isibonelo: imingcwabo neminyanya yezamasiko. Lokhu kuqakatheke khulu ngoba phela kutjengisa uyazitjheja iindaba zomphakathi, begodu uyazazi nokuzazi.
Umbuzo : Likhona na ihlelo lokuthwasisa amalungu wekomidi yewodi namakhansela?
Ipendulo : Iye. Umasipaladi wangekhenu kufuze bona avule ihlelo lokuthwasisa woke amalungu wekomidi yewodi, abe alekelele ngokuhlelela ihlelo lokuthwasiswelo, ekungabalwa hlangana nalo nekghonofundwa lobunobhala, ukutlolwa kwemibiko, ukulanyulwa kwemibango, uburholi, indlela umasipaladi asebenza ngayo kunye nokwabiwa kweemali.
Umbuzo : AmaKomidi wamaWodi alawulwa ziinqhema zepolitiki na?
Ipendulo : Awa. AmaKomidi wamaWodi azijamele, akalawulwa ziinqhema zepolitiki. Lokho-ke kumthetho. AmaKomidi wamawodi enzelelwe ukujamela umphakathi wangekhenu ngokuphelela kwawo, hayi isiqhema sepolitiki sinye.
Umbuzo : Iinqunto ezithathwa maKomidi wamaWodi zisibopho na phezu komKhandlu kaMasipaladi?
Ipendulo : Awa. Iinqunto ezithathwa maKomidi wamaWodi azinasibopho phezu komkhandlu kamasipaladi nomasipaladi ngokwakhe, ngokomthetho. Nokho-ke, ngenca yokuzibophelela phezu kwemisebenzi yokuhlanganyela nomphakathi, imibono yamaKomidi wamaWodi izakutjhejwa kuhle.
Umbuzo : Amalungu wamaKomidi wamaWodi ayabhadalwa na ngomsebenzi awenzako lo?
Ipendulo : Awa. Akunamrholo, kodwa nokho ikhona imali amalungu wekomidi aliliswa ngayo ngeendleko ezithileko angene kizo nakenza umsebenzi wekomidi, njengeendleko zokukhamba neendleko zokudla.
Umbuzo : AmaKomidi wamaWodi angavela tjhinge poro kwamasipaladi ayise iinlilo na?
Ipendulo: Awa. Imiraro evezwa makomidi kufuze bona idlule ekhanseleni lewodi, lona-ke elizayidlulisela e-Ofisini kaSpikha.
Ipendulo : Nakwenzeka njalo ikomidi yewodi ingaqunta ukukhulumisana yona mathupha ne-ofisi likaSpikhaa ngokutlhogakala kwesekelo ekhanseleni lewodi. USpikha kuzakuba nguye-ke ozakukhulumisana nekhansela lewodi ngalokhu abe enze neqiniso lokobana ikhansela lewodi liwazi kuhle umsebenzi ekufuze bona liwenze ukwenza bona uSpikha azokuhlala asazi koke ekufuze akwazi abe akwazi nokuziphendulela ekomidini yewodi.
Umbuzo : AmaKomidi wamaWodi ngiwo kwaphela na ayindlela umphakathi ongaba nelizwi ngawo eenquntweni zomkhandlu kamasipaladi?
Ipendulo : Awa. Azakuba khona namanye amathuba, njengamathuba wokulalelwa kweendaba ezithileko mphakathi woke, njengesabelo seemali somnyaka nje. Amakomidi wamawodi kufuze bona enze iqiniso lokobana izakhamuzi zamawodawo nazo ziyazi ngamathuba la.
Umbuzo : Amakomidi wamawodi angangena na eendabeni ezifana nokusebenza ngemiraro neenlilo, namkha imibango emphakathini?
Ipendulo: Iye. Amakomidi wamawodi angenza umsebenzi oqakatheke khulu ekulekeleleni ikhansela lewodi ukurarulula imiraro, namkha ukuphendula imibuzo ethileko, njengoba phela amalungu wamakomidi wamaewodi avame ukuba nelwazi elidephileko leendaba ezirareneko zomphakathi.
I-Ofisi lakaSpikha kunye nekhansela lewodi benza umsebenzi oqakatheke khulu kilokhu. Kumsebenzi osibopho wekhansela lewodi ukutjhbiza umhlangano wokukhetha amalungu wekomidi yewodi. Umhlangano lo ubizwa ngokuthi ' mhlangnano wesifundakhetho'. I-Ofisi kaSpikha ngiyo ezakuphatha ilawule ikhetho, ukwenzelela bona likhamba ngendlela ehle netjhaphulukileko.
Amakomidi wamawodi angaba namalungu angafika etjhumini . Nasi indlela yokuhlola izinto ekufuze zenziwe nakulungniselelwa ikhetho lamalungu wekomidi yewodi.
lenze iqiniso lokobana amalungu womphakathi ayakghona ukuyokufika lapho kuyokubanjelwa khona umhlangano, isibonelo: kungahle kube nefuneko yokobana kukhutjhwe izinto zokukhamba ezizakukhambisa abantu abathileko. Nakungasinjalo, ikhansela alikhethe indawo la abanengi bazakukghona khona ukufika lula, eseduze. Ikhansela alicabangele nabantu abagulako namkha abaqhwalileko; indawo ekuyokubanjelwa kiyo umhlangano yindawo boke abazakukghona ukufika kiyo na?
lenze iqiniso lokobana iinhlalo (iintulo) zikhona lapho kuyokubanjelwa khona umhlangano, ezizakuhlalisa khulu khulu abantu abadala.
lazise woke umuntu (kutjho ukuthi iimfundakhetho), ideyithi, isikhathi, indawo kunye nomnqopho womhlangano: cabanga ukufaka iincwajana zezaziso emalayibhrari, emaklinigi neenkolweni zangekhenu, ufake nesaziso ephephandabeni langekhenu, usebenzise nemirhatjho yomphakathi wangekhenu ukwenza iimemezelo. I-Ofisi kaSpikha kufuze bona izibhadalele iindleko zokukhangisa.
lenze iqiniso lokobana liyayazi, liyilimuka kuhle ikambiso yekhetho esetjenziswa ngumasipaladi ekhethweni. I-Ofisi kaSpikha ngiyo ezakuraga iphathe ikhetho, kodwa ikhansela yewodi namalungu wekomidi nabo kufuze bona bayijayele ikambiso le.
Lithole utoligi, nakube kuyafuneka lokho.
lihlathululele abasemhlanganweni ikambiso yekhetho. UmThetho uvumela ukukhetha ngokwendawo nangokweengaba nakukhethwa amalungu wekomidi, lokhu-ke kutjho ukuthi amalungu kufuze bona ajamele isiqhema esithileko sabantu, njengabantu abatjha nje, namkha ajamele ikoro yezamaphilo. Ikomidi kufuze bona ibe nama-50% wamalungu abomma, ubuncani bakhona.
lenze iqiniso lokobana amalungu wekomidi yewodi akhethiweko aywazi umsebenzi ekufuze awenze, ayazazi neembopho zawo, abe atlikitle namaforomu afaneleko.
ISIYELELISO ESILISIZO ! Isiyeleliso esilisizo ekhanseleni lewodi kukuthi - alibize umhlangano wekomidi yewodi esandukukhethwa ngaphambi kobana amalungu aphadlhalale emhlanganwe wesifundakhetho. Kuhlala kuyinto ebudisi ukubiza umhlangano nabantu abanengi, khulu khulu nakube kufuze uthintane nabo boke ngamunye ngamunye. Kubayini-ke ungathathi ithubeli, njengoba basahlangene boke ndawonye nje ukwenza amalungiselelo womhlangano olandelako?
Umbuzo : Ikhona na ikambiso ekufuze ilandelwe nakuvalwa iinkhundla ezikhona ekomidini yewodi?
Umbuzo : Bukhona na ubujamo bezinto ilungu lekomidi yewodi elingasuswa ngalo emsebenzini eliwenzako?
Ipendulo : Iye. Nakube ilungu lilovee imihlangano emithathu (3) ngokulandelana ngaphandle wkemvumo, namkha nakube lilove imihlangano emithandathu (6) ngokulandelana ngemvumo, lingasuswa esikhundleni sokuba lilungu lekomidi.
Umbuzo : Kwenzekani nakube ilungu lekomidi lithuthela kenye iwodi?
Ipendulo : Ilungelwo kuzakufuneka bona lithokoze, ngoba phela kufuze bona libe mvowudi ewodini leyo nalizakukghona ukuba lilungu lekomidid yewodi leyo.
Emveni kobana woke amalungu wekomidi yewodi selakhethiwe, kufuze bona ayokuthwasiselwa ujkujayezwa umsebenzawo. NjengoSihlalo weKomidi, iKhansela leWodi nalo kufuze bona liye ekuthwaseni. Thintana ne-Ofisi kaSpikha wangekhenu ukuthola bona lizakwenziwa nini ithwasiso lamalungu wekomidi.
uzakufunda ngomthetho ophathelene namakomidi wamawodi. Nakube awuwazi umthetho lo, ungagcina wenze iiznto eziphambene nomthetho.
Uzakufunda nangemithetho nemilayo ejamileko engeqakathekileko, ezakusiza wazi ngcono ngemisebenzi yamakomidi wamawodi.
Uzakufunda nangokuthi umkhandlu kamasipaladi usebenza njani.
Uzakufunda nangokuthi ubanjwa njani umhlangano; lokhu-ke kuqakathekile ngoba ngikho okukwenza ukghone ukuba nelizwi elifaneleko emhlanganweni.
Uzakufunda nangesiko lokuziphatha lamalungu wekomidini yewodi, lona elizakusiza ukukutjengisa indlela yokuziphatha njengnelungu lekomidi yewodi.
Uzakufunda nangamandla nemisebenzi yamakomidi wamwodi. Lokhu-ke kuqakathekile ekukusizeni bona wazi kuhle bona uyini umsebenzakho njengelungu lekomidi.
Uzakubuye godu uthole nethuba lokwazana namanye amalungu kobanyana nizokuthoma ukwakhisana isiqhema esizakusebenzisana ngokuzwana.
Nanti irhelo lokuhlola elenzelelwe ukusiza ikhansela lewodi, elingusihlalo wekomidi yewodi, ukulungiselela umhlangano wokuthoma. Sele ikomidi ihlangene yabe yakhetha noNobhala. Unobhala lo uzakusiza ikhansela ngomsebenzi wokuba 'ngusihlalo'. Nakube ikhansela lewodi lizihlele kuhle iindaba zalo zokuba ngusihlalo, kuzakuba lula ukuthuma amanye amalungu wekomidi bona alibambele, ngaleyindlela-ke nomhlangano woke uzakukhamba kuhle, lula.
Uyitholile na, wabe wayibekisa indawo la kuzakuphele kubanjelwe khona imihlangano yekomidi Khumbula bona indawo yemihlangano yekomidi kufuze yindawo yomphakathi, hayi indawo yangeqadi, njengendlu namkha umuzi womuntu. Lokhu-ke kumbandela obekwe mThetho?
Ulilungisile na irherho lemihlangano yoke ezakubanjwa umnyaka woke, ekulirherho lemihlangano elitjho amalanga, iinkhathi neendawo imihlangano ezakubanjelwa kizo Lokhu-ke kufuze bona kubale nemihlangano yamakomidi nemihlangano yeemfundakhetho; irhelo elinje-ke liyasiza ngoba lenza amalungu wekomidi yewodi akghone azilungiselele, azihlukanisele isikhathi kusese nesikhathi ukuthi isikhawo sawo ayosisebenzisa njani emnyakeni ozako?
Uyitholile na imininingwana yelwazi e-Ofisini kaSpiukha. Imininingwana yelwazi le kufuze bona ifake hlangana nmomthetho, nekomba kunye nemibandela yokuzibika, namathempleyithi afaneleko, anjengerejista ekutlolwa kiyo abantu abaphumeleleko ukuba khona emhlanganweni.
Sewuyilungisile na I-ajenda yomhlangano ozako (Qala amagadango 10 no-11 ubone imisebenzi kanobhala kunye neenyelelisozokuthi umhlangano ubanjwa njani. Ithempleyithi ye-ajenda isesigabeni 4)?
Sewuyitlolile na imisebenzi ekufuze yenziwe lilungu ngalinye (namkha amakoro akhethekileko womsebenzi ekufuze abe khona) kobanyana niyokukhulumisana ngawo ekomidini yewodi?
Sewuyicabangile ideyithi yomhlangano la nizakubonisana benitlame khona irherho lemisebenzi (Qala igadango 14 ubone bona ihlelo lemisebenzi lomnyaka woke lenziwa njani)?
Umbuzo : Mihlobobani yemihlangano amakomidi wamwodi ekuzakufanela bona ayibize namkha ayibambe?
Ipendulo : Mithathu imihlobo yemihlangano amakomidi wamawodi ekuzakulindeleka bona ayibize. Imihlangano le izakuhlelwa ngesivumelwano sekhansela lewodi.
Imihlangano Yekomidi Yewodi - le mihlangano evamileko yamalungu wekomidi yewodi. Imihlangano le kufuze bona inande ibanjwa, kobanyana amalungu wekomidi azokwazi ukuhlela imisebenzawo kuhle. Ubuncani bakhona kufuze bona ibe mithandathu (6) imihlangano le ngomnyaka. Nanyana kunjalo, kodwa kungaba khulu nokho nange imihlangano enje ingabanjwa kanengi ukudlula amahlandla amathandathu (6) ngomnyaka, ngoba lokho kuazakunikela amakomidi wamwodi amathuba angcono wokuqalisisa imisebenzi yawo ngokwahlukahlukana kwayo. Lokhu kungenziwa ngokuthi kunande kubanjwa umhlangano qho ngenyanga.
Imihlangano Yeemfundakhetho - Le mihlangana ehlangana kwekhansela lewodi neemfundakhetho, ngamanye amagama mhlangano ohlangana kwekhansela lewodi nezakhamuzi zendawo. Imihlangano le izakusiza ikhansela lewodi nekomidi yewodi bazazi kuhle iintlhogeko zomphakathi. Iinkhathi zemihlangano yeemfundakhetho kufuze bona zibekwe kusese nesikhathi njengengcenye yerherho lemihlangano lomnyaka woke. Lawa-ke mathuba wokumema iimphathimandla zakwamasipaladi namkha abarholi bezepolitiki kobanyana bazokukhuluma neemfundakhetho ngeendaba zomphakathi, namkha bazise izakhamuzi ngeendlela umasipaladi asebenza ngazo.
Imihlangano Ekhethekileko - le-ke mihlangano engabizwa nakufunekako nje kwaphela; isibonelo: nakube kunendaba eqakathekileko erara umphakathi, amalungu womphakathi afuna bona ikhulunywe nekhansela anomasipaladi.
Kukhethelwa kwamalungu eenkhundleni - kufuze bona ube nonobhala, kanti ungazikhethela ukuthi uyafuna na ukuba nomphathiimali (Qala igadango 10 ubone umsebenzi kanobhala).
Amalungu wekomidi awazazise abe acocisane ngalokho afuna ukukuzuza njengamalungu wekomidi yewodi.
Bawa unobhala bona atlame irhelo lamabizo wamalungu wekomidi bese unikela elinye nelinye ilungu umtlolo onamabizo lawo.
Bonisanani benivumelane ngemithetho yzokuziphatha emhlanganweni; hlangana nalokho enizakukhulumisana ngakho ninesiqhema ngalokhu, khulumisanani nangesidingno seendaba ezizakuthathwa njengeendaba eziyintumba. Kesinye isikhathi iindaba eziyindapikiswana kuzakukhulunyiswana ngazo emakomidini wamwodi. Woke amalungu kufuze bona abonisane abe avumelane ngnokuthi iindabezi azifikisa njani ezakhamuzini. Akusisikhathi soke la kusiza khona ukutjela woke umuntu yoke into.
Bonisanani ngerherho lemihlangano lomnyaka nibone bona angeze navumelana na ngokuthi ngimuphi umhlangano ozakubanjwa nini.
Biza umhlangano la uzakutlama khona ihlelo lokusebenza lomnyaka woke . Lokhu-ke kungaba mhlangano okhethekileko wekomidi namkha kube mhlangano olandelako ovamileko wekomidi.
Hlukanisa imisebenzi ngamakoro ngamakoro; isibonelo, ikoro yemisebenzi yezindlu, yezamaphilo, yezehlalakuhle, yezokuthuthukiswa komphakathi njll. 'koro' lapha itjho umsebenzi onikelwa umuntu ngamunye, kobana kube nguye ozakubika ngayo, ayazi, azokwazi nokubikela nabanye ngayo nokwenzeka kiyo.
Ukubonisana nosihlalo nge-ajenda kobanyana bazokuvumelana ngokuthi yini okuyokukhulunyiswana ngakho ngaphambi kobana i-ajenda ithunyelwe kamanye amalungu.
Ukuthatha amaminithi kiyo yoke imihlangano ebizwe ngusihlalo nekomidi yewodi. ' Amaninithi' atjho irekhodi elitloliweko lalokho ekukhulunyiswenwe ngakho emhlanganweni; amamninithi kufuze bona ngokuvamileko aveze nokuthi kube nekulumiswana namkha ukucocisana ngelinye nelinye iphuzu, aveze neenqunto ezithethwe yikomidi, aveze godu nokuthi magadango maphi azokuthathwa ukuphumelelisa iinqunto ezithethweko.
Kufuze aqinisekise bona amaminithi asabaliswa kuhle aye kiwo woke amalungu, afayilwe abulungwe endaweni ephephileko. Khumbula, amaminithi alirekhodi elisemthethweni lomhlangano, ngalokho-ke kuqakatheke khulu ukuthi abulungwe endaweni ephephileko. Abantu bavamisile ukuthi ngemva kwesikhathi babuyele emaminithini wemihlangano bayokuhlola iinqunto ezathathwako ngeendaba ezithileko.
Nikela unobhala ngelwazi eliphuma encwajaneni le ngendima yomsebenzi kanobhala, ukuthi umhlangano ubanjwa njani, kunye nekhophi yethempleyithi ye-ajenda.
Bikela amalungu ngesikhathi somhlangano kusese nesikhathi. Njengoba kutjhiwo ngehlapha, ngunobhala ekufuze bona enze lokhu.
Lungisa I-ajenda ngaphambi komhlangano. Lo-ke msebenzi kaSihlalo noNobhala. (Qala iGadango 10 ngomsebenzi kaNobhala).
Nikela amalungu wekomidi i-ajenda yomhlangano ngaphambi komhlangano kobanyana bazokwazi bona umhlangano umalungana nani, ngaleyindlela-ke bakwazi ukuzilungiselela lokho ekuyokukhulunywa ngakho. Kesinye isikhathi kuzakufuneka bona kube nombiko okhethekileko ngekoro ethileko yomsebenzi, ngalokho-ke umphathi wekoro leyo nakaziko uzakwazi ukubonisana nomphakathi ngendaba leyo abe akwazi nokubikela ikomidi ngokwefanelo.
Tlola phasi amabizo walabo abakhona emhlanganweni.
Tlola phasi iinxanxabezo ezivela kilabo abangakaphumeleli ukuza emhlanganweni. Amalungu wekomidi kufuze ngaso soke isikhathi abikele omunye osekomidini nakube akaphumeleli ukuba khona emhlanganweni. Lokhu-ke ngilokhu okubizwa ngokuthi kunxanxabeza.
Funda amaminithi - uqale bona nangambala atjho lokho ekwakhulunywa mhlazana womhlangano wokugcina. Woke umuntu kufuze avume ukuthi amaminithi womhlangano wokugcina angilokho okwakhulunywa ngakho kiwo, ngoba phela amaminithi alirekkhodi lomthetho lemihlangano.
Iindaba ezivuka emaminithini wokugcina - lokhu-ke kuphathelene neendaba zomhlangano wokugcina ekwakufuze bona amalungu wekomidi abike ngazo. Ngokuvamileko kulula ukubona 'iindaba ezivuka emaminithini wokugcina' ngokuqala amagadango abantu ekwakufuze bona bawathathe.
Imitlolo - lokhu-ke kutjho iincwadi ezitlolelwe ikomidi namkha iincwadi ezithunyelwe yikomidi. Enye nenye incwadi kufuze bona ikomidi iyitjheje, ngoba phela iincwadezi zithunyelwa ezakhamuzini egameni layo ikomidi.
Amanye amaphuzu e-ajendeni, isibonelo : I-IDP, isabelo seemali sakewamasipaladi, ukuhlola ukuthi umasipaladi usebenza kuhle kangangani kunye namaphrojekhthi wezokuthuthukiswa komnotho. Elinye ilungu lekomidi kufuze bona livule ikulumo libe liyidose phambili. Umbiko ungafaka hlangana nesingeniso ngendaba ethileko (ukuthi yini indaba leyo, wena ungena njani kiyo, kubayini usendabeni leyo) bese-ke nokuthi ligadango bani esekhe lathathwa nokuthi yini ekusafuze kwenziwe.
Khumbula bona kuqakatheke kiwo woke amalungu wekomidi ukuzwakalisa imibonwawo emihlanganweni. Usihlalo akukafaneli akhonye umhlangano, abe siqedamlozi. Umsebenzi kaSihlalo eqinisweni kuhomeza abonise amalungu indlela ekufuze ilandelwe ngokulandela I-ajenda, kobanyana ikomidi izokwazi ukuphumelela ukuzuza lokho ekunqophileko. Usihlalo unjengokondayi wekhwaya, hayi njengomvumi ovuma yedwa.
Ngemva kokukhulumisana, uSihlalo kufuze bona enze iqiniso lokobana kuba nesiqunto ekuvunyelwana ngaso, begodu la kufuneka khona, kube nomuntu onikelwa umsebenzi wokwenza okuthileko egameni lekomidi ngalokho okuvunyelwenwe ngakho.
Lawula umhlangano ukhambe ngokwefanelo - lokhu-ke kutjho ukuthi kufuze bona wenze iqiniso lokuthi iinkhulumi ziyahlonitjhwa, abantu abatlitlitheki bebanande bahlebahleba bodwa ukube basemhlanganweni.
Linga ukuqeda umhlangano ngesikhathi esibekiweko.
I-Ofisi kaSpikha ingaba nesibonelo sendlela yokubika. Isibonelo sendlela yokubika yikomba etloliweko namkha iforomu elingagcwaliswa kunobanyana uzenzela yakho indlela ongabika ngayo. Liyasiza iforomeli ngona nawugcwalise lona uyazi ubike ngakho koke ekufuze ubike ngakho.
Nakube ayikho indlela yokubika esele ikhona, nasi enye ongayisebenzisa ekhasini elilandelako (Akunasidingo sokobana unikele ubuthobothobo bemininingwana).
Iindaba eziphakanyiswe emhlanganweni wekomidi yewodi, emhlanganweni wesifundakhetho namkha emhlanganweni okhethekileko - tlola ngokulandelisana ngeenomboro.
Okungaba Yipengu Kunye Neemphakamiso - tlola ngokulandelisana ngeenomboro.
Amaphrojekhthi Asasetjenzwako Nasele Aqediwe - Tlola ngokulandelisana ngeenomboro.
Lokhu kungaba ngenye yezinto zokuthoma ikomidi engazenza ndawonye. Kungasiza ukwakha isiqhema esisebenzisanako, kubuye kwenze namalungu awazi ngcono amawodaawo.
Ukwakha iphrofayili yewodi kungaba msebenzi omnandi nokarako. Nasi ihlahlandlela engakusiza ukuthoma ukwakha iphrofayili. Khumbula bona ungathoma ngokubuthelela imininingwana yelwazi ongathoma ngayo, bese unande ungezelela phezu kwayo umnyaka woke.
Ngilithola Njani Ilwazi?
Umasipaladi angakuphakela ngelwazi elifaneleko eendabeni ezinjengezeminyaka yobudala yabantu. IKhansela leWodi lingabawa ilwazelo nge-Ofisi lakaSpikha.
Ungathola bona abantu bacabangani ngemihlangano yeemfundakhetho, namkha ngemihlangano neenqhenyana ezincazana zabantu kiyo yoke iwodi, namkha mhlamunye ngokwenza iphwenyo elilula emphakathini, namkha nngokucocisana ubonisane nabangani.
Mhlobo Bani Womtrhangasisekelo Okhona Ewodini?
Iindlela, amanzi, ihlelo lokuthuthwa kweensila zezindlwana zokuphumela.
Umhlobo wezindlu ezakhiwe lapho.
Iindawo zokudlalela nezokuziphumulela.
Iintolo, iimaraga, amabhanga.
Iiznto zokukhamba - ezithutha abantu nezithutha ipahla.
Yini Okhunye Okwenzeka Emphakathini Wangekhethu?
Yenza irhelo leenhlangano zomphakathi - phela iinhlanganwezi zibahlanganyeli abaqakatheke khulu emakomidini wamawodi. 'Abahlanganyeli' batjho abantu namkha abajameli besiqhema esithileko abanerhuluphelo ethileko, namkha abazizazi, namkha nje abantu abanetjisakalo ngalokho okwenzeka ekomini yewodi.
Bakhona Na Abasebenzi Basebenzela Ukuthuthukisa Umphakathi (ama-CDW) Ewodini yangekhenu?
Thola ama-CDW angaba khona ewodini yaakho bese ubonana nawo nizokubonisana ngemisebenzi nangendima yomsebenzi ekufuze yenziwe, uqale nokuthi ama-CDW la ayakghona na ukusekela ngeendlela ezithileko zokusebenza namkha zobunobhala ekomidini yewodi yakho.
Umbuzo : Kusiza ngani ukwakha iphrofayili yewodi?
Ipendulo : Njengekhansela lewodi nelekomidi, ungaba negalelo elizwakalako kwaphela nakube uwazi uyawazisisa umphakathi wangekhenu. Angeke wakghona ukukwenza lokhu ungazi bona ngubani ohlala ewodini yakho, ungazi nokuthi yini abakutlhogako abantu abahlala ewodini yakho, ungazi nokuthi yini okubahluphako, ungazi nokuthi yini abafuna ikomidi yewodi ibenzele khona, ungazi nokuthi zinjani iindlela zewodakho, injani imakho yakhona nezinye iinjamiso nezakhiwo zakhona nazo ungazazi nokuthi ngezomhlobobani nokuthi zisebujamweni obunjani. Lokhu-ke kubala nokwazi ngokunabileko ngendlela ongakghona ngayo ngeenhlangano zangekhenu kunye 'nemithombo yamandla' yangekhenu enjengemabhizinisi wangekhenu namkha iinhlangano zemidlalo. Uzakurareka ubambe wangenzasi ngamaqiniso ozawathola ngalokhu.
Umbuzo : Ikomidi yewodi ingalisebenzisa njani lelilwazi na?
Ipendulo : Ikomidi yewodi ingasebenzisa ilwazeli ekuhlanganiseni kwayo ihlelo layo lomnyaka. Uzakukghona ukuhlela ngcono ube uhlanganyele ngcono eenkulumiswaneni ezimalungana nemithethokambiso yomkhandlu kamasipaladi namahlelo wakhe namkha namaphrojekhthi wakhe ngoba uzabe sewazi ngcono ngnomphakathi wangekhenu kunabanye abantu.
Ikomidi yewodi kufuze bona ibe nehlelo lomnyaka woke eliveza kuhle imisebenzi ekufuze ntanzi kuneminye, liveze nangaphandle kokurhiniza bona linqophe ukwenzani nokuzuzani. Lokhu-ke kuzakusiza wena ukghone ukubona bona uyaphumelela na ukuzuza lokho ozibekele ukukuzuza. Kuzakusiza godu nokuthi ubikele uMasipaladi, njengoba inyanga nenyanga uzakukghona ukubika ngalokho okwenzileko ngokukuthomanisa nalokho olindelwe namkha obekelwe bona ukwenze.
Kuhle ukuhlelela umhlangano okhethekileko msinyana ngokungakghonakalako kobanyana uzokukghona ukutlama ihlelo lakho lomsebenzi lomnyaka woke. Yenza iqiniso lokobana ihlelo lakho lomsebenzi liyinto ekghonakalako ukwenzeka.
Amadeyithi umasipaladi azakubamba ngawo imikhulumiswana yokubonisana ongafisa ukuba khona kiyo, njengeHlelo lokuThuthukisa eliHlanganyelweko (i-IDP) kunye nesabelo seemali somnyaka.
Iindaba eziqakatheke khulu emphakathini. Ikomidi yewodi ingenzani ukusiza ngalokhua Kufuze ukwenze nini lokhu?
Ngimaphi amaphrojekhthi ikomidi yewodi efisa ukuwenza Cabangela izinto ezinjengamaphrojekthi wokuthuthukiswa komnotho wendawo, ukuthwasisa kwabatlhogomeli abasebenzela ekhaya. Amaphrojekhthi la singakghona ukuwaraga nezinye iinhlangano zomphakathi?
Ngiziphi iinkundla zomphakathi, njengeenhlangano zamaphilo namkha zomphakathi ikomidi yewodi efuna ukujanyelwa kizo?
Ngiziphi iinhlangano zomphakathi namkha iminyango kamasipaladi esifuna ukuyimema kobana izosethulela indaba ethileko ekomidini yewoddi namkha emhlanganweni wesifundakhetho?
Ngimaphi amalungu wekomidi ekufuze bona anikelwe umsebenzi lo?
Ngimiphi imisebenzi erhabeke khulu namkha eqakatheke khulu esifuna ukuthoma ngayo Ngiyiphi engalindalinda isikhatjhana?
Ihlelo lokuragwa komsebenzi kufuze bona likghone ukuvumela amatjhulukwana laphaya nalaphaya, kobanyana kuzokukghonakala ukuthi kwenziwe amatjhuguluko afunakalako nakube ayafuneka.
Khumbula - ihlelo lomsebenzi kufuze libe yinto ekghonakalako ukwenzeka. Kungcono ukwenza izintwanyana eziimbadlwana kuhle kunokwenza izinto ezinengi butjhophori nangobutjhapha.
Igadango 16 : Umasipaladi Uwasekela Ngani AmaKomidi WamaWodi?
Isekelo elivela kwamasipaladi lizakwahlukahluka ngokwemithombo yamandla kamasipaladi loyo. Abanye abomasipaladi banemali enenngi ukudlula abanye; lokhu-ke kuzakwenza umehluko ekuthini yini okghona ukukuzuza.
Amakhophi womthetho ofaneleko, ikomba yelizwee loke kunye nemithethokambiso yomkhandlu kamasipaladi ngokuhlanganyela komphakathi kunye nangamakomidi wamawodi.
Ikhophi yemininingwana yokuthi abantu bewodi banengi kangangani, baphila njani, basebenzani, izinga labo lefundo lingangani njll, yona ezakusiza ukuhlanganisa iphrofayili yewodi.
Ikhophi yeHlelo eliHlanganyelweko lokuThuthukisa lakaMasipaladi.
Isirhunyezo sesabelo seemali sakwamasipaladi.
Iwazi ngokwabiwa kweemali namkha imithethokambiso elawula ukubhadalelwa kweendleko zamakomidi wamwodi.
Igadango 17 : Yini IPlani YokuThuthukisa NgokuHlanganyela?
Boke abomasipaladi kufuneka bona balungiselele iPlani yokuThuthukisa nngokuHlanganyela (i-IDP). Iplani le ihlukanisa imisebenzi ekufuze itjhejwe msinyana kuneminye endaweni. I-IDP isebenza iminyaka emihlanu (5), kanti-ke injalo nje ibuyekezwa qho ngomnyaka. I-IDP yenza iqiniso lokobana imithombo kamasipaladi eyindlala isebenziseka kuhle, iqalelele imisebenzi ekufuze yenziwe ngaphambi kweminye (isibonelo : ukusiza iindawo ezitlhaga khulu ngenca yobuchaka), idose iimali kamanye amazinga karhulumende, ibe iqinise nokuhlanganyela komphakathi.
Amakomidi wamawodi angasifaka njani isandla ku-IDP?
Abajameli bamakomidi wamawodi bangaba seKundleni yabaJameli be-IDP. Ikundla le ilithuba labaholanganyeli lokobana bajamele iinrhuluphelo zabo zeemfundakhetho zabo. Ikundla le ivula isijamiso sokukhulumiselana, sokucocisana kunye nesokuhlanganyelwa komsebenzi wokuthathwa kweenqunto hlasngana komphakathi nomasipaladi; injalo nje godu ikundla le ivula ithuba lokukhulumisana nelokutjheja ihlelo lokulungiselela nelokusetjenziswa kwalokho esele kulungisiwe nge-IDP ekomidini yewodi.
Isabelo seemali lihlelo lekambiso yeemali. Lihlukanisa imisebenzi yomnyaka weemali ozako ngokuhlukanisa iindleko zemisebenzi le nangokuveza imithombo yeemalezi ezizokubhadalela iindleko.
Umnyaka weemali wabomasipaladi beSewula Afrika uthoma ngomhlaka 1 kuJulayi komunye nomunye umnyaka, ube uyokuphela ngomhlaka 30 kuJuni ngomnyaka olandelako. UmKhandlu kaMasipaladi kufuze bona uvumele isabelo seemali ngaphambi kokuthoma komnyaka weemali omutjha, ngemva kokuhlela kuhle nangemva kokubonisana namakomidi wamakomidi nabanye abahlanganyeli endaweni yangekhenu. Nakube amakomidi wamawodi nawo anegama ekuqunteni ukuthi umasipaladi kufuze asebenzise malini kiyiphi iphrojekthi; lokhu-ke kuzakutjho ukuthi iwodi yakho ingasizakala poro, kilokhu.
Kiwo woke umnyaka isabelo seemali seluswa ngelihlo elibukhali ukuqala bona ingangani imali engenako, ingangani esebenzako, nakulinganiswa naleyo eyabelwe ukusetjenziswa. Isibonelo kungaba kukuthi nakube imali engeniswa ziimali ezibhadalwa kwamasipaladi ingaphasi kunaleyo ebeyilindelwe, nemali esetjenziswako nayo kuzakufanela bona yehliswe, ibe phasi.
Amakomidi wamawodi kufuze bona afune bona isabelo seemali sibekelwe isikhathi esingangani, athole nokuthi ibanjwa nini imihlangano. Kufuze bona ubuze nokubuza bona ikhona na imali eyabelwe ukuthwasisa nokufundisa abantu ngesabelo seemali ezakwenza bona uhlanganyele ngendlela ezwakalako ekwabiweni kweemali.
Thola bona kghani umasipaladi wangekhenu unalo na ihlelo lokulawula ukuphunyeleliswa komsebenzi.
Ukulungiselela Umsebenzi : Sebenza ngokubambisana nekhansela langekhenu nezinye iinhlangano zomphakathi ukutho;a iintlhogeko zantanzi bese wenza iqiniso lokobana iintlhogekwezi nazo ziyafakwa eemphakamisweni zesabelo seemali neplanini yakhona.
Ukulandelela Nokubuyisa Umbiko : Hlala ufuna imibiko ngamaphrojekthi kamasipaladi nangemisebenzi ayenzako ekomidini yewodi kunye nemihlanganweni yomphakathi ewodini yangekhenu kobanyana uzokuphela ubikele izakhamuzi ngendima esele yenziwe ngemisebenzi nangamahlelo athileko namkha ngemiraro ekhona nakube ikhona. Yenza iimphakamiso ezakhako zokuletha ubungcono, begoduu la kufuneka khona, ungakhwezelela nomphakathi kobanyana ulekelele ukwenza umsebenzi ekufuze wenziwe.
Ukubuyekezwa Komsebenzi Ngomnyaka: UmKhandlu kaMasipaladi kufuze bona unande ubikela amakomidi wamawodi nemiphakathi ngesabelo sayo seemali nangokubuyekezwa kwemisebenzi eyenziwako, njengengcenye yemihlangano yomphakathi. Ngaphezu kwalokho, ikomidakho nakube ayinande ithola umbiko wokuthi umsebenzi ukhamba njani ovela ekhanseleni, yazisa imeyara ukuthi ikomidi yewodakho ilindele umsebenzi ongcono kurrhulumende wendawo okhethwe ngedemokhrasi.
Thintana ne-ofisi kyomPhathi wakwaMasipaladi ubawe irhelo labo boke abantu ongathintana nabo, ulingezelele encwajanenakho le.
Ikomidi yewodi kufuze bona ibike ngehlelo elilandelako qho ngenyanga. Lokhu-ke kuzakusiza ukwazi bona kghani uphumelele na namkha awa ukwenza lokho ebewuzibekele ukukwenza ehlelweni lakho lomsebenzi. Kuzakubuye kusize noSpiukha azi bona kghani zikhona na iindaba ekufuze azisebenze.
Thina, esitlikitlwe ngenzasapha, njengoba simalungu arejistariweko ewodini le lapha siphakamisa uNom./uMma ...njengongikhethani kobanyana azokukhethelwa ukuba lilungu lekomidi yewodi ewodini...
Mina otliktlwe ngensazasapha, weenomboro zebhugwana ezithi : ... ohlala e ... begodu/namkha orejistarwe njengomvowudi wewodi ... lapha ngiyakuvuma ukuphakanyiselwa kwebizo lami ikhetho lekomidi yewodi...
Ikhansela Lewodi :...
Ikhansela Lewodi :...
IsiPhathiswa Sezokwazisa Nokuthintana Sewodi...
Amaphepha Wokuvowuda Onakeleko :...
Inani Elipheleleko/Ithothali :...
<fn>nde_Article_National Language Services_Ilwazi Mayelana Nekam.txt</fn>
Faka isinghonghoyilo kumPhathi wePhiko nofana uthintane neziko lokutjhejwa kwamakhastamu ku 086 011 1502.
Kumele ufumane umphumela emalangeni amahlanu.
Nakube isinghonghoyilo sakho asikararululwa emalangeni ama-21 nofana awukathabi ngendlela sirarululwe ngakhona.
Amakhastamu weposo angafaka iinghonghoyilo zawo ngomrhala, ngefeksi, ngencwadi nofana nge-imeyila.
Nakube singhonghoyilo sento ekghona ukulandelelwa nofana erejistariweko, sinikela inomboro yokulandelela nofana yokurejistarwa kwayo.
UmLawuli Poso uhlose ukungezelela ubungako nokukghonakaza ukunikelwa komsebenzi othembekileko, ongakafihleki nobuphrofetjhini kiwo woke amatlayenti.
UkuLawulwa kwePoso bunqophisi emNyangweni wezokuThintana. UkuLawulwa kwePoso kwahlonywa ngokwesigaba 3 somThetho wemiSebenzi yokuPosa No 124 ka 1998. Ihloso yokulawula ibubulo lezkuposa kuqinisekisa bonyana isakhamuzi esinye nesinye sifumana imisebenzi yezokuposa efikelelekako ngokweemali nesezingeni eliphezulu.
UmLawuli Poso uzakuqinisekisa bonyana imisebenzi esisekelo yezokuposa iyafikeleleka ngokweemali kizo zoke izakhamuzi zeSewula Afrika.
Ukusebenza ngeenghonghoyilo zamakhastamu mayelana nabakhambisi beposo.
Ukuqinisekisa bonyana abakhambisi beposo bakhambisana nemibandela yomThetho, kanye neenkambiso zamalayisense neentifikeyiti zokurejistara.
Ukwakha indlela yokulawula ebonakalako emkhakheni nesebenza ngendlela engakafihleki, kube neensebenzi ezithuthukisiweko nezibandiliweko ezikghona ukuthatha iinqunto ezinetlha.
Ukusebenzisa imithetho nemithetjhwana ngepumelelo kanye nokufaka isandla kumigomo yokuthuthukisa ezakwenza bonyana kube nobujamo obuhle mayelana nokuthuthukiswa kwemisebenzi yezokuposa.
Ukuba mlawuli ozijameleko, obuphrofetjhini nothembekileko, nofikelelwa matlayenti begodu nowasebenzela ngendlela efaneleko neyanelisako.
Ukufaka isandla ekuzuzeni imikhuba yokuziphatha okuhle emisebenzini yezeposo enepumelelo nenekghono lokuqalana neendingo zemikhakha yoke yabantu.
Ukulawula imisebenzi yezeposo ekhethelweko nengakakhethelwa.
Ukuqinisekisa ukukhambisana nemibandela yamalayisense nokurejistara.
Ukukhuthaza ikareko labasebenzisi beposo mayelana neendleko, iragelophambili kanye nemisebenzi esezingeni eliphezulu.
Ukukhuthaza imisebenzi evamileko ezakuqinisekisa bona abasebenzisi bayifumana ngokulinganako.
Ukuya ngokomThetho wezemiSebenzi yePoso No.
Ukufuduka kweposofisi nokuvalwa kwayo. Ngokufumana indlela yokulinganisa butjha umthangala sisekelo wezamaposo ukusuka endaweni etjhejwa khulu ngokwemisebenzi yeposo ukuya endaweni engatjhejwa kangako.
Ukwethulwa kweposo esangweni. Ngokuqinisekisa bonyana omunye nomunye umuzi umasipala awunikele inomboro ufumana ukwethulwa kweposo esangweni.
Ukukhokhelwa kwamabhokisi weposo. Ngokuqinisekisa bonyana amabhokisi weposo umkhambisiposo awathatha bona aziimphande zokuthoma aba simahla.
Ukubiza khulu kwamanani. Ngokuqinisekisa bonyana amanani wanofana ngimiphi imisebenzi yezokuposa esisekelo ayafikeleleka ngokweemali, ayafana koke begodu ayafumaneka.
Sifakwa njani isinghonghoyilo Ngokufumana ikambiso yokusebenza ngeenghonghoyilo zamakhastamu.
Ukuthulwa ngemva kwesikhathi. Ngokuzibophelela mayelana nokuqunta bona malanga amanengi kangangani okumele athathwe yiposo(iincwadi) ngaphambi kobana ifike kumamukeli wayo.
Ipahla enobudisi obungaphezu kwama-30kg neendleko zakhona.
Ukwethulwa kweposo mqatjhi waloyo oyithumeleko.
Iincwadi ezethulwe mumuntu ongasi semsebenzini wokwethula iincwadi.
Ilungelo lokwenzelwa umsebenzi owazisako nofikelelekako ngokweemali.
Umsebenzi wezeposo othembekileko nowenzeka ngesikhathi.
Ukuba khona kweenghonakazo zokusiza abakhubazekileko.
<fn>nde_Article_National Language Services_Ilwazi labosomatraga.txt</fn>
Lencwajana ehlathululako imhlahlandlela ekukubulungeni unepilo ehle ngesikhathi usendleleni. Ngakho-ke iqale nawunesikhathi.
Okungaphakathi kwalelikhasana kwathuthukiswa yiYunivesithi yeSewula Afrika (UNISA) ngokuhlanganyela nephrojekthi i-GTZ / EU begodu isuselwe eenkulumiswaneni ezabanjwa nabatjhayeli bamatraga abamakhulu abunane abasuka eenarheni ezahlukileko e-Afrika eseSewula.
Lencwajana ehlathululako itholakala simahla.
I-Ejensi yezokuThutha ngeeNdlela ngokweqa imiKhawulo ngokusebenzisana nomNyango womBuso wezokuThutha eSewula Afrika, isekela isisungulo sokwazisa abatjhayeli bamatraga, abathengisa idini kunye nabantu abahlala emiphakathini ehlanu kwemikhawulo ngemibuzo ephathelene nezepilo.
Sibawa bonyana ukhulume nababanduli abanobuNtu!
Balinde yoke imibuzo onayo mayelana nezepilwakho.
Nawuqatjhe abatjhayeli bamatraga, kufanele ube nesibopho kibo.
Nayikuthi kunjalo, wena nomlinganakho (namkha abalingani) kufanele nithole isiyeleliso sokwelatjhwa esibhedlela, ekliniki namkha ekliniki eseqadi kwendlela.
Kungombana kulula ukwelatjhelwa amalwelwe athathelwana emsemeni.
Ngombana nawunobulwelwe obuthathelwana emsemeni kunekghonakalo ekulu yokobana uthole namkha udlulise umulwana wentumbantonga.
Endleleni yakho ungaya nanyana kukisiphi isibhedlela somBuso, ikliniki namkha udorhodera. Kodwana kubudisi ukulisa indlela enqophileko. Begodu kubudisi ukujamisa itraga lakho phakathi kwemini ulitjhiye isikhathi eside.
Ikhona enye indlela!
Linga yinye yamakliniki aseqadi kwendlela wezePilo neLwazi. Anamanesi anobuntu nanekghono begodu ungathola iinyeleliso kumfundisi wezepilo ofundileko nonelwazi elinabileko ngomunye nomunye umraro wezepilo. Ungaphaga itraga lakho ekliniki begodu ungaya nanyana kusebusuku.
Woke amakliniki atholakala eqadi kwendlela avulwa ukuthoma ngemuva kwedina bekube sebusuku, phakathi kweveke.
Lezi kuziinkathi ezihle kilabo abatjhayela amatraga begodu nabangakghoniko ukujama emini.
AmaYunithi / amakliniki atholakala eqadi kwendlela weLwazi nePilo uyawafunyana eendleleni ezikilomebhe.
Linga yinye yamakliniki atholakala eqadi kwendlela wePilo neLwazi. Anamanesi anobuntu nekghono begodu ungathola iinyeleliso kumfundisi wezepilo onekghono nebandulo elinabileko ngananyana ngimuphi umraro wezepilo ongaba nawo. Ungaphaga itraga lakho ekliniki begodu ungaya nanyana kusebusuku.
Emini, jama endaweni ekhanyako ubambe lelikarada phambi kwakho erhalasini langaphambili lekoloyi. Hlala esihlalweni sakho ube limitha ukusuka ekaradeni.
Nayikuthi akhenge ukghone ukufunda amagama woke, kufanele ubonane nodorhodera wamehlo khona uzakwenza ukuhlolwa kwamehlo ngudorhodera obandulelwe ukuhlola amehlo.
Uqeda isikhathi eside ungekho ekhaya kube neenkhathi lapho uhlulukela khona ukuzigedla kwekhaya kunye nalabo obathandako.
Iinthelo ezitja nemirorho ziqinisa ihlelo lokusowuda emzimbeni begodu zikunikela namandla. Linga ukubalekela ukudla okunamafutha amanengi.
Ukulala ngetrageni kwenza bona ungazigedli kuhle KODWANA ukulala ubuthongo obaneleko kurhelebha bona ukwazi ukusebenza ngamandla amakhulu.
Ukulula imilenze nokuzithabulula ngemuva kwesikhatjhana esithileko kwenza bona uhlale uphaphamile. Ukuphuma ngetrageni nakho kwenza bona ukwazi ukuphumuza ingqondo yakho begodu uphumule.
Ukuhlanzeka ukusikima ukhambe!
Nanyana zingekho iindawo zokujama kwamatraga ezineendawo zokududa umzimba nokuhlanzela, linga ukuhlamba ngamalanga. Ukuhlanzeka akusikuhle kuphela epilweni yakho kodwana kwenza bona uzizwe umutjha begodu uzigedlile.
Endleleni uqalana namathuseleko amanengi ayiselela. Abatjhayeli esikhathini esinengi bayadlelezelwa bebathathelwe neenkoloyi njengombana usazi.
Ngakho-ke zitlhogomele begodu uhlale uphaphamile khona uzakubalekela ingozi.
Umulwana we-HIV ubeka amaphilo wabatjhayeli engozini ekulu. I-HIV mumulwana obanga intumbantonga. Lomulwana uyingozi khulu ngombana nawukhe wakuthelela, akunapengu begodu ipilo yakho izakuphela isikhathi singakafiki.
Mamala Asoze wangenwa mumulwana we-HIV nawutjhayela nomuntu onawo emzimbeni wakhe. Uthola i-HIV nawuya emsemeni ngokungakaphephi nomuntu othelelwe ngiwo namkha uhlangane neengazi ezinomulwana. Kungakho kufanele usebenzise ikhondomu ngaso soke isikhathi nawuya emsemeni. Kungakho godu ngaso soke isikhathi kufanele ufake amaglavu nawurhelebha umuntu olimeleko.
Mamala Ayikho ipengu yentumbantonga. Udorhodera asoze akwelapha. Inyanga yesikhethu nayo asoze ikwelaphe. Akakho ongakwelapha. Nayikuthi uthelelwe, kuzakufanela bona uthole iindaki ezikhethekileko kunye nokuyeleliswa okukhethekileko kwezokwelatjhwa.
Liqiniso Umma osidisi onomulwana we-HIV namkha ubulwelwe bentumbantonga angayidlulisela emntwaneni wakhe ngesikhathi sokubeletha begodu nalokha nakasamunyisako. Kuqakathekile kibomma abasidisi bona bayokuhlolwa bonyana abanawo na umulwana we-HIV. Bangathola iinyeleliso emakliniki wokubeletha. Lelirhelebho linganikela umntwana ithuba lesibili.
Liqiniso Amakhondomu angakuvikela ekuthelelweni mumulwana namkha yintumbantonga nawuwasebenzisa kuhle begodu ngasosoke isikhathi.
Mamala Asoze wambona umuntu bonyana unomulwana we-HIV. Abantu bangaqaleka baphilile begodu bazigedlile, kodwana babe nomulwana. Ngakelinye ihlangothi, abantu abaqaleka bondile begodu bagula kungenzeka bangabi nawo lomulwana. Kuhlolelwa intumbantonga kuphela okungatjho bona umuntu uthwele umulwana emzimbeni namkha akanawo na umulwana.
Liqiniso Nayikuthi uhlolelwe umulwana bekwatholakala bona unawo, akutjho nokho bona ipilo sele iphelile. Ungaphila isikhathi eside begodu uragele phambili nokutjhayela kwakho. Kodwana kuzakufanela bona uyokuthola iinyeleliso zokwelatjhwa ngemuva kwesikhathi esithile. Kufanele ufunde ukudla kuhle begodu uthabulule umzimba qho, godu bewulise ukubhema nokusela.
Nayikuthi unomulwana we-HIV, unesibopho sokobana ungatheleli umkakho namkha omunye walabo bantu oya nabo emsemeni. Kufanele ukhumbule ukusebenzisa amakhondomu ngokulungileko njalo nawuya emsemeni.
Liqiniso Abantu abanamalwelwe ezithweni zangasese bangazithola basengozini yokungenwa mumulwana we-HIV ngesikhathi basiya emsemeni ngokungakaphephi nomuntu onawo lomulwana. Abantu abaya nabo emsemeni basengozini ekulu yokuthelelwa mumulwana nentumbantonga. Nawunobulwelwe obuthathelwana emsemeni, thola isiyeleliso sokwelatjhwa msinyana. Amalwelwe athathelwana emsemeni alapheka ngaphandle kweendleko namkha ubuhlungu. Khuluma tjhatjhalazi nomlinganakho (namkha abalingani) ngomraro wakho begodu bakhuthaze bona nabo bakhulume ngawo.
Ilwazi lakho ngentumbantonga nomulwana we-HIV lihle begodu uyazi bona kufanele uzivikele bunjani ekubeni ungathelelwa.
Kodwana, yenza isiqiniseko sokobana awuzibandakanyi emsemeni ongakaphephi.
Unesibopho sokwabelana ngelwazi nabanye abatjhayeli abangafuna isiyeleliso sakho.
Hlolisisa iimpendulo lezo ongakazitholi kuhle. Yenza isiqiniseko sokobana awuzibandakanyi emsemeni ongakaphephi. Thatha isibopho khudlwana. Begodu, yenza isiqiniseko sokobana lokho okwenzako, akukufaki engozini yokungenwa mumulwana.
Kufanele uthole ilwazi elinengi. Imithombo yelwazi baqatjhi, amakliniki, iimbhedlela, amakliniki aseqadi kwendlela amaYunithi weLwazi, imitato yerhelebho yentumbantonga.
Yazi umuntu oya naye emsemeni. Ingozi yokuthelelwa mumulwana we-HIV iphezulu kubalingani ongabaziko. Abantu abanengi abanomulwana we-HIV abazi bona banawo lomulwana. Khuluma nomlinganakho ngengozi yentumbantonga. Iya emsemeni ngendlela ephephileko ngaso soke isikhathi nawunganasiqiniseko bona umlinganakho akanawo umulwana.
Nawusela utjwala namkha ubhema isango ungabhalelwa kukuzilawula. Ungagcina sele uvume lula ukuya emsemeni begodu ungakhohlwa nokusebenzisa ikhondomu. Uyazi musi bonyana akukafaneli bonyana utjhayele nawusele utjwala namkha ubheme isango. Hlala uphethe amakhondomu lapho uya khona. Angeze wazi bona uzakuhlangana nobani, namkha uzazizwa bunjani. Asoze wazi bona ungagcina wenzeni.
Hlala usebenzisa amakhondomu njalo nawungamaziko namkha ungamethembiko umlinganakho begodu ungayi kumthengisi dini ungakaphathi amakhondomu.
Ungathenga amakhondomu ekhemisi, esuphamakethe namkha lapho kuthelwa khona i-petroli. Ungawathola simahla kumaYunithi aseqadi kwendlela wezePilo neLwazi, emakliniki kunye neembhedlela. Lisebenzise kuhle ikhondomu. Tjheja imiyalo yokusetjenziswa kwalo.
Kuhlolwa kwelabhorethri kuphela okungatjengisa bona unawo umulwana wentumbantonga namkha awunawo. Kuhle ukwenza lokhu kuhlolwa khona uzakuthola bona unawo namkha awunawo. Lokhu kususa ukungabaza onakho. Begodu kurhelebha bona uhlele ipilo yakho kuhle.
Ungenza ukuhlolwa ekliniki, esibhedlela namkha ungaya kudorhodera wangeqadi akuhlole. Abayelelisi bezengqondo ababandulweko nabakhethekileko bazakukhuluma nawe begodu nangemsitheleni ngaphambi kobana uthathe ukuhlolwa namkha ngemuva kobana uthole imiphumela. Umphumela wokuhlolwa uzakunikelwa wena kuphela. Akakho omunye umuntu ozakwazi ngomphumela. Ukuhlolwa kusimahla.
Unokuziphendulela kumkakho, abantwana bakho, abangani kunye namanye amalunga womndenakho. Kuqakathekile bona utlhogomele ipilo yomndenakho nokuthi ungadluliseli amalwelwe anjengalawo athathelwana ngokomseme namkha intumbantonga nomulwana wayo kumkakho. Vikela ipilo yakhe! Khumbula bona nakabasidisi ekubeni unomulwana we-HIV nentumbantonga, umntwanakho angatheleleka naye. Vikela ipilo yomntwanakho!
Ukuba nokuziphendulela kutjho bona godu utlhogomele abomma labo oya nabo emsemeni. Yenza isiqiniseko sokobana awudluliseli kibo amalwelwe begodu tlhogomela bona awutholi ukuthelelwa ngibo.
Khamba uyokukhulumisana nalabo osebenza nabo ngeendaba zepilo nokuphepha. Mhlamunye nabo balifundile lelikhasana begodu bafuna ukukhuluma.
Yenza isiqiniseko sokobana itraga lakho lihlala lisebujameni obuhle. Ukuphepha kwakho kuqakathekile begodu ukuphepha kuyame etrageni elilungele indlela.
<fn>nde_Article_National Language Services_Imininingwana yokuthi.txt</fn>
Into eqakatheke khulu ngelinye nelinye IRHELEBHO LEMINGCWABO / I-MASTER POLICY kukobana ipholisi kufanele IQINISEKISWE yikampani yetjhorensi yesikhathi eside etlolisiweko. Lokhu kwenzelwa bona ilunga linikelwa isiqiniseko sesibawo esisemthethweni nakungaba nesenzo esithathelelwe itjhorense (ukuhlongakala).
UMNIKAZI WEPHOLISI / ILUNGA kufanele anikelwe ISITIFIKHETHI SOBULUNGA. Isitifikhethesi kufanele sibeke ngokucacileko igama lomtlikitli (usotjhorense); imali ezakubhadelwa ngenyanga; inzuzo ebhadelwako; indlela yokwenza isibawo sokubhadelwa nelinye ilwazi eliqakathekileko nge-master policy. I-master policy kufanele iveze kucace bona umngcwabi namkha abasebenzeli bakhe abakaqatjhwa mqabeleli wepholisi namkha usotjhorense begodu ngakho abasibatloli bepholisi.
Kuqakathekile kubanikazi bamapholisi ukwazi bona bangakhetha ukuthatha iinzuzo zepholisi ezitholakala ngenzuzo yemisebenzi yemingcwabo namkha ngomhlobo wokubhadelwa ngemali.
Isitifikhethi kufanele siveze loke ilwazi elifaneleko kuMnikazi wepholisi / iLunga bona lazi bonyana ukurhelejwa kuthoma nini; lirhelebho bani nokobana kukuphi lapho ungeze warhelejwa khona; nesikhathi sokulinda, njll.
Litjho umtlolo womthetho okhutjhwa mqabeleli wepholisi / usotjhorense onemininingwana yenzuzo, iimali ezibhadelwako, imithetho nobujamo begodu nenomboro yepholisi, okufanele ibonakale esitifikhethini sakho sobulunga.
ISosayithi yoBungani yihlangano yeemali eyenziwa siqhema sabantu abaneendingo ezithileko, ababhadela imali bebabulunge ngokuhlanganyela ukurhelebhana ngemali ukuhlangabezana neendingo ezithileko, isibonelo, umngcwabo. Ubunengi bemali umuntu anganikelwa yona kuba yi-R5 000.
ISosayithi yoBungani akusibhizinisi lokwenza inzuzo kodwana enye nenye inzuzo eyenziwe ngemali ebhadelwa malunga asisako woke amalunga abelana ngayo.
Kufanele ugandelele bona uthole isitifikhethesi ukuqinisekisa bona ulilunga. Isitifikhethesi kufanele sitjengise yoke imininingwana yepholisi yakho.
Lokhu kutjho ikampani evunyelwe mqabeleli wepholisi / usotjhorense bona yenze umsebenzi womtlolisi wokumthengisela amapholisi.
Yikampani yetjhorense yesikhathi eside etloliswe neBhodo yemiSebenzi yeeMali ethola iimali ozibhadela ngenyanga nenesibopho sokubhadela inzuzo nawungahlongakala.
Lokhu kutjho wena njengelunga elibhadela imali ngenyanga khona kuzakuzuza abantu obakhombe epholisinakho.
Lo mumuntu ozijameleko oya kuye njengelunga nawungakathabi ngependulo yomtlolisi. Imininingwana yakhe yokuthintana itjengiswa esazisweni sangokomthetho kanye nekhasini langemva lalencwajana.
Umqabeleli wepholisi / usotjhorense uzakurhelisa ubujamo namkha amalwelwe epholosini, lawo nakungenzeka agcine ngokuhlongakala komuntu ofakwe epholisini, kungabi nenzuzo ebhadelwako.
Ipendulo: Ubufakazi kufanele bunikelwe mumuntu othengisa ipholisi begodu kufanele bube seforomini lesibawo nesitifikhethi sobulunga esikhutjhiweko.
Ipendulo: Laba babantu abakhethwa nguwe.
Ipendulo: Le yimali ozayibhadela nefaka yoke imali yokwenzelwa umsebenzi nemali ebekiweko.
Ipendulo: Kufanele ubuze bona uzakubhadela nini.
Ipendulo: Kufanele ufunisise nayikuthi uzakubhadela ekuthomeni kwenyanga (ngaphambi kwesikhathi) namkha ekupheleni kwenyanga namkha nasele ukoloda.
Ipendulo: Iye, kufanele kube lirasidi langokomthetho.
Ipendulo: Imali ebhadelwa ngenyanga inganda nayikuthi kuneembawo ezinengi zokurhelejwa ngeemali ehlobeni leli lepholisi.
Ipendulo: Ngokujayelekileko isikhathi sokulinda asitjhejwe lapha.
Ipendulo: Angeze usalungela ukufumana irhelebho begodu nawuthoma ukubhadela godu, iinkhathi zokulinda nokuphayela ngeqadi zizakusebenza.
Ipendulo: Imininigwana ezeleko kufanele unikelwe yona, khulu khulu ebantwaneni.
Ipendulo: Kufanele uthole iSitifikhethi sobuLunga nesirhunyezo semininingwana yokuthi ngubani ozakuthola irhelebho, imali ebhadelwako, nazo zoke iinkhathi zokulinda nokuphayela ngeqadi.
Policy iyavuma, ngesinye nesinye isikhathi; lokhu godu kungangezelela imali oyibhadelako. Ukuphayela ngeqadi neenkhathi zokulinda kungasebenza ngenzuzo eyandisiweko.
Ipendulo: Ikambiso yeembawo zokurhelejwa kufanele inikelwe ngokuzeleko ebujameni nemithethweni.
Ipendulo: Uvunyelwe ukubona i-Master Policy. Lokhu kwenziwa nawubona unganeliswa ziimpendulo onikelwa zona namkha usola umuntu okuthengisela ipholisi. I-Master Policy kufanele itholakale e-ofisini eliseduze nawe lokutjhejwa kwabathengi.
wokubhadela imali yakho yokuthoma begodu uzakubuyiselwa imali yakho ngokuzeleko nawungabawi irhelebho ngokuhlongakalelwa. Ngemva kwalokho ipholisi ingakhanselwa kwesinye nesinye isikhathi, kodwana akunamali ebhadelwa ngenyanga ozakubuyiselwa yona.
Ipendulo: Lokhu kungenziwa, kodwana kufanele waziswe bewaziswe nokuthi kuthinta njani abantu abalungele ukuthola irhelebho, mayelana nakho koke okungehla. Kufanele uMqabeleli wepholisi / uSotjhorense omutjha akunikele isitifikhethi sobulunga esitjha.
uSotjhorense okhona ngokurhaba okukghonekako.
Ipendulo: Wena namkha abazuzi bakho kufanele kokuthoma niqalise bunqopha umbuzo kuMqabeleli wepholisi / kuSotjhorense. Nayikuthi awukaneliswa, ungabika isinghonghoyilo esiPhathisweni esitjheje iinghonghoyilo zeTjhorense yesiKhathi esiDe namkha eBhodini yemiSebenzi yeeMali (FSB).
Tjheja: Imininingwana yesiPhathiswa esitjheja iinghonghoyilo ne-FSB kufanele ibonakale eSitifikhethini sobuLunga begodu nangemva kwencwajana le yelwazi.
<fn>nde_Article_National Language Services_Incwadi Yokwethulwa K.txt</fn>
Amanowuthi alula lawa encwajaneni le ngewokukhandela bona wena nosebenza nabo ningakhubali nofana nigule lokha nanisebenza kilephrojekthi.
Ngesizo lakho singakha iphrojekthi le ngaphandle kobana kube nomunye okhubala khulu.
Incwajana le ifaka hlangana imithetho evamileko okumele ilandelwe ngibo boke abantu.
Zoke iinsebenzi ephrojekthini le ziqakathekile. Ziqakatheke ekhamphananini nemindenini yazo.
Woke umuntu unelungelo lokuba nendawo yokusebenzela ephephileko nenepilo, nelungelo lokuya ekhaya ukusuka emsebenzini ngamalanga aphilile begodu ngaphandle kokulimala.
Lo mnqopho ovamileko esiwulwela soke, begodu siyakholwa bonyana ungafunyanwa kwaphela ngokusebenza ndawonye ngokubambisana kwalabo ababandakanyekako.
Njengomqatjhi, sizibophelela ekunikeleni ibhoduluko lokusebenza eliphephileko nelinepilo kanye neensetjenziswa ezifaneleko. Siyatjheja bonyana ipilo nokuphepha kuqakatheke khulu kuneendleko zehlelo. Imiphumela yokulimala ikuloba ngokweemali emntwini nephrojekthini.
Njengabaqatjhi, sizibophelela ekusebenzeni nekwenzeni ngokuphepha nangendlela enepilo ngeenkhathi zoke.
Njengomuntu ngamunye woke umuntu unelungelo nesibopho sokujama bese alungise ubujamo nofana isenzo esingakaphephi.
Woke umuntu osebenza ephrojekthini le unesibopho sokuvikela ukulimala kwakhe, ezinye iinsebenzi kanye nomphakathi ngokunabileko.
Kumele ulalele imithetho yezepilo nokuphepha engencwajaneni le.
Kumele ulalele yoke imiyalo yezepilo nokuphepha isikhulu sakho nofana esinye nesinye isikhulu sezepilo nokuphepha esikunikela yona.
Kumele ufunde bewulalele woke amatshwayo wezepilo nokuphepha asendaweni yokusebenzela. Kunamatshwayo wezepilo nokuphepha afakwe encwadinapha.
Nawubona nanyana ngubani enza okuthize okungabangela ingozi, kumele umyalelise khonapho. Nakube uragela phambili, kumele umtjelele kubaphathi nofana esikhulwini sezepilo nokuphepha.
Nanyana ngubani owephula imithetho, imiyalo nofana amatshwayo wezepilo, angaqotjhwa endaweni yokusebenzela begodu/nofana aphelelwe msebenzi.
Nakube awunasiqiniseko, khuluma nesikhulu sakho.
Tjheja ipilo nokuphepha kwakho!
mbathi izambatho ezidabukileko neziyidlhegedlhege mbathi ubucwebe.
Cabanga ngezepilo nokuphepha begodu usebenze ngokuphepha!
lokha nawutjhiselelako nofana nawugrayindako kizo zoke iindawo ezinethuli lapha kunetshwayo elithi akumbathwe iimvikeli zamehlo kinofana ngiyiphi indawo lapha amehlwakho angalimazeka khona.
Unamehlo amabili kwaphela, nje-ke anakekele!
izinto ezimakghwakghwa amakhemikhali izinto eziqandako nofana ezitjhisako izinto ezineentlobo ezibukhali.
Mbatha iimvikeli zeendlebe nakube amatshwayo abonisa bonyana usendaweni lapha kumbathwa khona iimvikeli zeendlebe, nakinofana ngiyiphi kunetjhada elivala iindlebe.
nawupenda ngesipreyi nawutjhisa okuthize nakunanofana ngibuphi ubungozi betjhefu wembathe neensithabuso zokuvikela ithuli nawuseendaweni zethuli.
Sebenzisa isisetjenziswa esikhethekileko sezepilo nokuphepha nakube usebenza endaweni eyingozi.
Bika zoke iinsetjenziswa nofana izambatho zokuvikela zezepilo nokuphepha ezilimeleko msinyazana kumphathi nofana esikhulwini sezepilo nokuphepha.
kunomuntu munye kwaphela onikela imiyalo lokha isiqhema nasidobha izinto ezibudisi lapha ufuna ukuyongena khona akukasitheki ngaphambi kobana uthome ukuguga.
iintlabagelo ozisebenzisako zikhambisana nomsebenzi owenzako iimphatho azikaphuki iintlabagelo zokusika zibukhali iintjhizela azinanhloko ezikghorileko iintlabagelo zamandla azidisibezwa ngomsebenzi.
Babantu ababanduliweko kwaphela okumele basebenzise bebalungise iintlabagelo neensetjenziswa.
qinisekisa bonyana zoke izinto zihlezi ngendlela yakhona qinisekisa bonyana abanye abantu baphephile.
Ngaphambi kobana ulungise nofana uquphe imitjhini, JAMA bese ucima imitjhini leyo.
Hlolisisa zoke iinsetjenziswa zokuphakamisa.
Nakube zonakele nofana ziphukile, zibike kumphathi.
Ungasebenzisi ummoya wekhomphresa ukuhlanza izambatho, begodu ungavutheli omunye umuntu ngawo.
Awukavunyelwa ukusebenzisa nofana ngisiphi isisetjenziswa nofana isikhwelo ngaphandle kwanange ubanduliwe begodu ugunyazwe bona wenze njalo.
Fumana bonyana zikuphi iincimamlilo eziseduza nokobana zisetjenziswa njani.
Beka amaketjezi angahle avuthe ngomthamo omncani begodu ngesimumathini esivunywe bonyana siphephile.
Beka amahitara aphathwako kude nezinto ezivuthako.
Ipahla Yokuzivikela kumele imbathwe ngeenkhathi zoke lokha nawusebenza ngamari-ejenti.
Hlela bona kube nomuntu wesibili, ombethe izambatho ezifaneleko zokuzivikela, azilungiselele ukukusiza nange kunobujamo oburhabako.
Bika amagadango wakho owatjhukumisako kumphathi wakho ukuze kuhlelwe isizo elirhabako nakunesidingo.
Bika koke ukulimala ezikweni lezokwelapha nofana kumphathakho nanofana kungaba kuncani kangangani.
Ungathathi iindlela ezirabhulelako.
Lokha nawehlisa amakhemikhali aliketjezi, hlala uphethe ithumbu lamanzi agelezako ukwenzela ubujamo oburhabako.
Ungasebenzi ngepahla yegezi ngaphambi kobana umuntu obandulweko ayenze iphephe.
Ungasebenzisi iintlabagelo nofana ipahla yegezi khibe ujame ngemanzini.
hlala uthanyela okutjhefileko, ithuli, iinzibi nofana i-oli phosela iinzibi ngemgqomini.
ngokususa iintlabagelo nofana ipahla lapha kuphunywa khona nakutjhako nofana lapha kukhanjwa khona susa ubukerekere emastepsini nalapha kukhanjwa khona.
Tjheja iinthuthi kanye nepahla ekhambako.
Ungasebenzisi iinlere zesenke neenkupuru zesenke nawuseduze nendawo enamandla amakhulu wegezi.
Ungatjhideli nofana ubeke nanyana yini osebenza ngayo eduze khulu ngaphezu kwamamitha ama-3, 5 kumakheyibula aphezulu wegezi.
Jama!! Lokha nawutjhidela eduze khulu kwamakheyibula.
Ungalingi ukukhwela phezulu emapaleni nofana uphazamisane neemumathi zomlilo ezisemapaleni.
Nakube usebenza lapha kunamakheyibula wegezi akhamba phezulu, bawa isizo kumphathako. Ungarageli phambili ngaphandle kokubonisana nomphathakho.
Ungakhweli epahleni ekhambako nofana kusithuthi sokwakha ngaphandle kwanange ugunyazwe ukwenza njalo. Boke abasebenzisi/abatjhayeli kumele babe neencwadi zokutjhayela ezisemthethweni.
Fumana ukwelatjhwa msinyana ngitjho nanyana kungokokulimala okungatjho litho, begodu uqinisekise bonyana koke ukulimala kuyabikwa.
Awukavunyelwa bona sewukhambe utika umlilo nanyana kukuphi ngejaradeni.
susa nofana usithe ipahla engahle itjhe eseduze kwalapho qinisekisa bonyana ipahla yokucima umlilo iseduze hlola amaphayiphu nofana amajoyini wakhona bona akavuzi na sebenzisa ipahla yokuvikela kanye nezambatho zakhona.
Ungakghodlhakghodlhi nofana uphazamisane nepahla yezepilo nokuphepha!
Isikhafula singakhiwa kwaphela, silungiswe nofana siphulwe ngokwetjhejo lomuntu onakghono oqatjhwe yikontraga ngokutloliweko.
Isikhafula esitekezelako nofana esingakahlanganiswa singeze sasetjenziswa, begodu kumele kulungiswe woke umonakalo nofana ubikwe emntwini ofaneleko.
Iindromu ezingenalitho, amakhreyiti nofana iintina zingeze zasetjenziselwa ukusekela nofana ukuqinisa isikhafula. Kungeze kwakhiwa iplatfomo yokusebenzela phezu kwenye.
Ukusebenzisa isikhafula esingakapheli ukwakhiwa akukavunyelwa. Nakube isikhafula sisebujameni obungakaphephi ngendlela enganabubalekelo, kumele singasetjenziswa begodu sifakwe amatshwayo wokuyelelisa.
Isikhafula singeze sasuswa nakusasetjenzwako.
Akunamuntu ovunyelwe ukuba phezu kwesikhafula lokha ubujamo bezulu nabungasi buhle.
Nawusebenza esikhafuleni esiphakeme ngehla kwamamitha ama-2, khibe akunambambelo, kumele usebenzise amabhande wokuphepha nofana lokuzibopha.
Zoke iinkhafula kumele zibe namatshwayo athi Kuphephile ukusebenza nelithi Akukaphephi ukusebenza.
awusebenzi ngaphasi kwento elembeleleko nofana emahlangothini agazukileko nangakaqini amahlangothi ahlala asekelekile nofana aqinile amahlangothi avulekileko asithekile.
Qinisekisa bonyana okupakiweko kunzinzile begodu kuphephile.
Ubunzinziso bomthwalo opakiweko bumele bubuyelelwe kathathu kudayametha yokuphakama.
Zoke iintepisi kumele zibe nobubambelelo.
Amahlangothi wamaplatfomo kumele angabi nematheriyali kanye nepahla engakaqiniswa.
sebenzisa isidaki nofana enyenenye into engakavunyelwa rhugana nofana ukulwa letha isigidi sebenzisa ilimi elithukanako betha nofana ukuthusela nanyana ngubani bamba imihlangano ngaphandle kwemvumo yomphathakho nikela abantu iincwajana nofana amaphephandaba letha amabhodlholo nofana iinsinjana zeenselo, nofana ulungise ukugoma, ngaphandle kwakange usendaweni etjhwiweko.
ziphatha ngobulelesi limaza ipahla letha iinlwana letha abantu abangakavunyelwa ukuba lapho bilisa utjwala ngenisa iinkhwelo ngaphandle kwemvumo yomphathakho khangisa ngamaphostara nofana iimflarha ezibupolotiki ngaphandle kokufumana ntangi imvumo.
Ngikhambele ihlelo lokusebenza lapha kwakhiwa khona nokobana ngifumene iNcwajana yeenSebenzi emayelana neNdawo yokusebenzela kanye nemiThetho eVamileko, begodu ngifunde, ngazwisisa bengamukela lokho okumumethweko.
<fn>nde_Article_National Language Services_Incwadi yevumo yokube.txt</fn>
Ngokuya begodu nangamandla enginikelwe wona miYalo yezokuVikela Mazombe, ekhutjhwe ngokulandela umThetho wezokuVikela ngo- 1957, Mina, ngiyakubeka lapha bona usebenze njenge-Warrant Officer emButhweni wesiTjhaba wezokuVikela eSewula Afrika, ngokuya komThetho obaliweko kunye nemiYalo, kusukela ngelanga langezi ..laka..
Ngesikhathi usebenza njalo, uzakulindeleka bona wenze imisebenzi yakho emanqophana nesikhundlesi ngokuthembeka nangokuzimisela ngokuya komThetho kunye nemiYalo ebaliweko, ukuhlonipha kunye nokulalela abaphathi bakho begodu ngaso soke isikhathi ube sibonelo esihle kilabo abaphethwe nguwe ngokujamela ngamandla okugikho, ukutlhogomela kunye nokulunga.
EmButhweni wesiTjhaba wezokuVikela weSewula Afrika, mina ngikuthwesa umthwalo egameni leRiphabhliki yeSewula Afrika bona usebenzele inarha yekhenu njengesikhulu, ngokuthembeka, ngesibindi, ngesithunzi nangehlonipho; ukwenza umsebenzi kunye neembopho zawo ngamandla nangokuzimisela begodu nokuba sibonelo esihle kilabo obaphetheko.
<fn>nde_Article_National Language Services_Incwajana YokwAzisa.txt</fn>
Ikomba Yekomitjhini Yamalungelo Wobuntu Ngokusetjenziswa KomThetho Sigaba 141c...
IMenyuweli Yokusebenza KomNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe...
IsiPhathiswa SezokwAzisa, AmaSekela WeemPhathiswa ZezokwAzisa Sigaba 141b...
Isakheko Nemisebenzi YomNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe Sigaba 141f...
Isakheko SomNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe...
Imisebenzi YomNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe...
Inembombono Nekghonakaliso Yenembombono YomNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe...
Indima Nemisebenzi YomNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe...
Imisebenzi YomNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe Eyenzelwa Umphakathi Sigaba 14 (f)...
Imihlobo Yemisebenzi Eyenzelwa Umphakathi...
Itholakala Njani Imisebenzi Eyenzelwa Umphakathi...
Iindlela Umuntu Angena Ngazo Ekutlanyweni Komthethokambiso Nekusetjenzisweni Kwamandla WomNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe Sigaba 141g...
Amarekhodi WomNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe [Sigaba 141d-e]...
Amarekhodi Atholakala Ngaphandle Kwesibawo Sigaba 141e Sigaba 152...
Amakoro Wamarekhodi Angahlolwa Ngeminye Imithetho...
Amagadango Ekufuze Athathwe MBawi...
Iimali Ezibekiweko (Iinhlangano Zomphakathi)...
Iinzathu Zokwalelwa Kokutholakala Kwerekhodi/Kwamarekhodi [iSahluko 4 salomThetho ]...
Iindlela ZangeKahaya ZokuDluliswa KweenLilo Nokummangala Ekhotho [iinGaba 74-82]...
Ikambiso YeenDlela ZangeKhaya ZokuDluliswa KweenLilo [iinGaba 74-77]...
Iinlilo Eziya KumVikeli WomPhakathi [Sigaba 91]...
Elinye Ilwazi Njengoba Lilayelwe NgokwalomThetho...
Ukufakelwa Kwemininingwana Emitjha KweMenyuweli Sigaba 142...
Amagama Wokuthokoza Nemithombo Esetjenzisiweko Ukutlola IMenyuweli le..
Isihlomelelo A: Iforomu Lesibawo Sokuthola Irekhodi/Amarekhodi LomNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe (IHlangano Yomphakathi)...
Isihlomelelo B: UmNyango WezeziNdlu WeliZwe LoKe: Iforomu Le-PAIA Lesaziso Sokudluliselwa Phambili Kwesililo Sangekhaya...
EmNyangweni wezeziNdlu weliZwe loKe, mNqophisi Zombelele.
IsiPhathiswa sezokwAzisa somNyango wezeziNdlu weliZwe loKe singanikela iSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa somNyango lo amandla wokusenzela umsebenzi.
akuvimbeli umuntu othuma omunye ukumenzela umsebenzi loyo ukuthi asebenzise amandlakhe wesikhundla sakhe namkha ukuthi azenzele yena mathupha umsebenzi loyo, begodu amandla anikelwe umuntu othunywako angasuswa nanyana kukunini namkha atjhugululwe ngiloyo othumako, ngokutlola.
UmNqophisi Zombelele womNyango wezeziNdlu kufuze akhethe inani elaneleko labantu abazakusebenza njengamaSekela weemPhathiswa zezokwAzisa, elizakulingana inani lababawi bamarekhodi, boke ababawi bamarekhodi bakwazi ukuthola amarekhodi abawafunako womNyango wezeziNdlu.
Elinye nelinye iSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa lilawulwa siPhathiswa sezokwAzisa somNyango wezeziNdlu weliZwe loKe.
Mbawi obawa ukuthola irekhodi eliphethe imininingwana ephathelene naye ngokwakhe umbawi loyo.
imibono yomunye umuntu ngesiphakamiso somnikelo, unongorwana ekufuze anikelwe omunye umuntu, kodwana ngaphandle kwegama lomunye umuntu loyo la livela khona nemibono yomuntu omunye loyo; kunye negama lomuntu la libonakala khona neminye imininingwana ephathelene nomuntu siqu sakhe malungana nomuntu lo, namkha la ukuvezwa kwegama lomuntu kungaveza khona imininingwana ephathelene nomuntu loyo, kodwana ngaphandle kwemininingwana yomuntu osele anesikhathi esingaphezulu kwama-20 weminyaka abhubha.
Nanyana ngubani obawa ukuthola irekhodi lomNyango wezeziNdlu weliZwe loKe; namkha kwaphela iinhlanganwezo zomphakathi ezisebenzisa amandlazo womphakathi namkha ezenza umsebenzi womphakathi ngokwemibandela yomthetho.
komBawi ekukhulunywa ngaye; kunye nomNyango wezeziNdlu weliZwe loKe; kodwana kuSigaba 34 yomThetho, igama elithi umuntu endinyaneni (a) nendinyaneni (b), kufuze lithathwe njengegama elitjho umuntu wemvelo.
EmNyangweni wezeziNdlu weliZwe loKe isiPhathimandla esiFaneleko sitjho uNgqongqotjhe ophethe umNyango wezeziNdlu weliZwe loKe namkha umuntu othunywe nguNgqongqotjhe ukuthi ajame endawenakhe uNgqongqotjhe.
Itjho iKomitjhini yamaLungelo wobuNtu yeSewula Afrika ekukhulunywa ngayo kuSigaba 181 (b) emThethwenisisekelo.
ephethwe namkha elawulwa yihlangano leyo yomphakathi; begodu ngaphandle kokukhetha ukuthi imininingwana yelwazi leyo ibuthelelwe yatlanywa yihlangano yomphakathi leyo.
UmThetho wezeHlathululo, UmThetho WeNomboro 33 waka-1957. Sigaba 4 Ukubalwa Kwenani Lamalanga.
Atjho nanyana ngimaphi amalanga weveke ngaphandle kwabomGqibelo naboSonto namkha amaholideyi, njengoba ahlathululwe kuSigaba 1 yomThetho wamaHolideyi, ka-1994 umThetho WeNomboro 36 ka-1994.
UmThetho oKhuthazela ukuTholakala kweLwazi (i-PAIA), umThetho 2 ka-2000 (ngemva kwalokhu ozakubizwa nangokuthi mThetho), wathoma ukusebenza ngomhlaka 9 kuMatjhi ngo-2001, wakhanyisa ukuqakatheka kokutholakala kwemininingwana yelwazi emphakathini ovulekileko, wedemokhrasi nowenzela izinto emkhanyweni. UmThetho lo unikela amandla wokubethwa komthetho endinyaneni 32 yeVikelamalungelo yomThethosisekelo, begodu kufuze bona ufundwe njengomthetho ophumelelisa ilungelo lomthethosisekelo.
a. nanyana ngiliphi ilwazi eliphethwe mbuso; kunye b. nanyana ngiliphi ilwazi eliphethwe ngomunye umuntu begodu elifunekela ukuphunyeleliswa kwelungelo nanyana kungaba ngiliphi.
Kufuze bona kubethwe umthetho welizwe loke ukuphumelelisa ilungelweli, begodu ungenza bona kube neendlela zokwethula umbuso umthwalo woburhiyarhiya bezokuphatha noweemali.
ukuzwa amalungelo ngokomThetho ukuzwa imisebenzi nendlela yokusebenza kweenhlangano zomphakathi; kunye nokuhlolisisa ucozulule ube ube nelizwi ekuthathweni kweenqunto zamalungelo weenhlangano zomphakathi, la kuthinteka khona amalungelo weenhlanganwezo.
Woke amarekhodi weKhabinethi namakomidi wayo, imisebenzi yamajaji ekhotho, amabandla wokugweba akhethekileko, namkha isiphathiswa samajaji namkha ilungu lePalamende yeliZwe loKe namkha lePalamende yePhrovinsi.
TJHEJA: IMenyuweli le ayijamiseleli umThetho, ngalokho-ke kufuze bona ifundwe ndawonye nomThetho nemiThetjhwana.
Kumsebenzi weKomitjhini yamaLungelo wobuNtu yeSewula Afrika ukutlola ikomba, ngendlela ezwakala lula, engafunwa mumuntu onesifiso sokusebenzisa ilungelo nanyana kungabi ngiliphi ekukhulunywa ngalo emThethweni.
Ikomba le izakutholakala ngawo woke amalimi asemthethweni, kanti-ke izakutholakala ema-ofisini weKomitjhini yamaLungelo wobuNtu kungakapheli inyanga ka-Arhostosi 2003.
Umnqopho wencwajana le kukwazisa umuntu ukuthi uwathola njani amarekhodi aphethwe mNyango wezeziNdlu weliZwe loKe, ngaleyindlela-ke kuphunyeleliswe iSigaba 14 somThetho.
TJHEJA: Incwajana le ijamele kwaphela umNyango wezeziNdlu weliZwe loKe, ngalokho-ke ayinayo imininingwana yelwazi namkha amarekhodi wemiNyango yezeziNdlu yamaPhrovinsi.
Ikghonakaliso Yenembombono ukuvula nokuphumelelisa ihlelo elibambelelako elivula amathuba amahle nalungileko wokutholakala kwezindlu kibo boke abantu ngekghono labo lamandla wemali yokuzitholela izindlu nokubhadalela imisebenzi ekhambisana nokuba nendlu, kunye nokuvula ithuba lokutholakala kwehlalakuhle yomphakathi neyomnotho umTlolo womTlamo wamaQhinga wokuSebenza, ngitjho nanyana ungakabukuphasiswa nje.
UmNyango wezeziNdlu unqophe ukuzalisa nasi iminqopho yekhwalithi ngokukhambisanaa nombandela wekghonakaliso yenembombono: (umTlolo womTlamo wamaQhinga wokuSebenza, ngitjho nanyana ungakabukuphasiswa nje).
Ukuba siphathimandla esikhamba phambili kezezindlu nezelwazi lokuhlaliswa kwabantu elizweni loke, kunye nokuvula ithuba lokutholakala kwemininingwana yelwazi msinyana nangesisa ngeenkhathi zoke.
Urhulumende omkhulu nakazakukghona ukusungula nokuphumelelisa ihlelo elibambelelako lokwakhiwa kwezindlu elizweni loke, kufuze bona enze imisebenzi ethileko engephambili, ngoNgqongqotjhe wezeziNdlu.
UmThethokambiso/umGomo: Ubeka umthethokambiso welizwe, ekubalwa kiwo neendlela ekulinganiswa ngazo ubuhle bomsebenzi, nezinga umsebenzi ekufuze ufike kilo ngokwakhiwa kwezindlu.
Ukubonisa: Kukhuthaza ukubonisana ngeendaba eziphathelene nokwakhiwa kwezindlu hlangana kwakarhulumende omkhulu nabajameli bomphakathi, namakoro kunye namakoro amancani akhupha ipahla namkha abhadalela ipahla yokwakha nemisebenzi ephathelene nokwakha, norhulumende wephrovinsi, nabomasipaladi kunye nabanye ababelani kezokwakhiwa kwezindlu.
Ukuthintana: Kukhuthaza ukuthintana nokukhulumisana okuhle kezokwakhiwa kwezindlu.
Nokuthatha amagadango afaneleko wokwakha umoya ozakwenza boke abanendima kilomsebenzi bakghone ukuphumelelisa iminqopho yabo yokwakhiwa kwezindlu.
Ekuwona msebenzi wokuthoma umNyango owenzako kubeka nokuqalelela umthethokambiso nehlelo lomthetho ofunekako ukukghonakalisa ihlelo lelizwe loke lokwakhiwa kwezindlu kunye nokwenza iqiniso lokuthi lihlalela unomphela. Umnqopho lo uveze ukubethwa komThetho wezeziNdlu ka-1997 (umThetho WeNomboro 107 ka-1997), nokukghonakalisa umtlamo oqalene nalokhu namaHlelo wezeziNdlu weliZwe loKe alawula amahlelo kaRhulumende wezezindlu nawokusiza. UmNyango lo godu ukghonakalia nokwabelwa kwamaphrovinsi wolithoba imali eyabiwa ngomnyaka kobanyana isetjenziselwe amaHlelo wezeziNdlu weliZwe loKe namaHlelo wezeziNdlu wamaPhrovinsi akhambisana nomThethokambiso wezeziNdlu weliZwe loKe.
Umsebenzi wokwakhiwa kwezindlu wenziwa ngekambiso nangehlelo elenziwa borhulumende bamaphrovinsi nabomasipaladi. Amandla alawula amaHlelo wezeziNdlu weliZwe loKe aphethwe miKhandlu ePhetheko eqalene nezezindlu komunye nomunye uRhulumende wephrovinsi emaphrovinsini alithoba.
Abomasipaladi nabo bangabawa kuSomkhandlu ukuthi banikelwe ilungelo namandla wokuraga amaHlelo wezeziNdlu weliZwe loKe; nakube bayaphumelela esibaweni esinjalo, bathola amandla wokuthatha iinqunto ngamaHlelo wezeziNdlu weliZwe loKe.
I-NHBRC iqalene nomsebenzi wokuvikela abathengi bezindlu ngokubanikela incwadi yesiqiniseko sokuthi izindlu ezitja azinalitho elingakalungi kizo. Godu ilawula namagontraga ngokwenza ukuthi arejistarwe kiyo i-NHBRC kunye nangokulawula ichwephetjhe lekambiso yokulinganisa namazinga wokwakhiwa kwezindlu, ngomnqopho wokwenza ikhwalithi ibe yihle, ngaleyindlela-ke kusizakale abathengi. Zoke izindlu ezakhiwako kufuze zirejistarwe ku-NHBRC, bese kuthi umKhandlu lo ngakelawo-ke ihlangothi wenzela ibubulo lezokwakha nabathengi imisebenzi ethileko.
I-NURCHA iqalene nomsebenzi wokunikela abosogontraga amagaranthi weemali zokudlulisa, nokunikela abathengi amagaranthi weemali zokusiza abantu abarhola imali encani khulu kobanyana bazokwazi ukubolekwa iimali zokuthenga izindlu, nokunikela umphakathi iimali zokwakha ikghono namandla wokwenza, ngaleyindlela kuphunyeleliswe ukuthuthukiswa komphakathi. Ihlangano le iqalene godu nanomsebenzi wesikimu sokubulunga iimali zokusiza abantu abarhola imali encani kobanyana bakwazi ukuzibekela imali abazayihlanganisa nemali umbuso obaphekisa ngayo ekuthengeni izindlu.
Ihlangano le ngeeyamali zokuthuthukisa; umnqopho wayo omkhulu kuvulela abantu abarhola imali encani iinkwelede zokuthenga izindlu, ngendlela yokuthi abantwabao bazokukghona nokubuyisela iinkweledezo. Malungana nalokhu-ke, i-NHFC izibophelela ngomsebenzi wokusekela ngeemali iinhlangano ezizakusiza abantu abathola imali encani bakwazi nabo ukuthola ithuba lokuzithengela/lokuzakhela izindlu, ngaleyindlela-ke kube kwanda amathuba wokuthi abantu ngobunengi babo bathole iimali zokwakha/zokuthenga izindlu, nomsebenzi wokwakha ikghono namandla aneleko nazakuhlalela futhi eenhlanganweni ezisekela ngeemali, kunye nokwenza iimvumelwana zokusebenzisana ezizakuhlahla iindlela ezitja zokusizeka ngeemali.
Ihlangano le iqalene nokusiza ngeenkwelede la ibolekisa khona ngeemali eenhlanganweni zezindlu ezaziwako, neenhlanganweni ezibolekisa ngeemali kodwana zibe zingasiwo amabhanga, kunye nemabhanga kobanyana azokuboleka abantu abatlhagako. Ukudlula lapho, ihlangano le izibophelele nangomsebenzi wokulungisa nokulinganisa ubujamo beemali ngokunikela ikghono namandla wokwenza eenhlanganweni zezindlu neenhlanganweni ezingasiwo amabhanga. Umnqopho wokwakha ikghono namandla wokwenza uphunyeleliswa ngokusiza iinhlangano ezisasikimako nezitja kobanyana zizokukghona ukungena ziphelele emakethe.
I-SHF iqalene nokusekela imakethe yokwakhelwa komphakathi izindlu. Lokhu-ke kwenziwa ngokusiza ngokuthwasisa, ngokusiza ngeenluleko nangesizo lechwephetjhe eenhlanganweni zokwakhela umphakathi izindlu, iinhlangano ezisasikimako nekade zikhona. Godu ilekelela noNgqongqotjhe ekutlanyweni komthethokambiso ofaneleko nehlelo lamaqhinga ngezokwakhelwa komphakathi izindlu. I-SHF ivula namathuba wokutholakala kweemali zeminikelo ezizakusiza ngokwakhiwa kwezindlu.
Ihlangano le yasungulwa njengengcenye yehlelo elihlanganyelweko hlangana kwamabhanga norhulumende, ukurarulula imiraro yeenkwelede ezithileko ezimiraro kunye nezindlu ezisezandleni zamabhanga ngenca yeenkwelede zazo ezingabhadalwako, kunye nokungakalungi kwemakethe yokukweledisela izindlu eyayikhona ngo-1994. I-SERVCON isiza ngokuveza abanikazizindlu ababhalelwa kubhadala iinkwelede zabo ukuthi bathole enye indlela yokubhadala iinkwelede zabo ezibararileko, namkha abantwabo basuswe bayokuthola ezinye izindlu abazakukghona ukuzibhadala, nakube amandlabo wemali atjho njalo. Ngokukhambisana nalokhu, kwavulwa enye ihlangano ehlukileko yokusiza emirarweni yezindlu, ihlangano ebizwa ngokuthi li-Thubelisha Homes, yona eyakhela abantu izindlu ezibalingeneko.
Ukuthola imisebenzi eyenziwa mNyango wezeziNdlu weliZwe loKe, kufuze uthumele iimbawo kumNqophisi Zombelele womNyango lo.
UmNyango wezeziNdlu unande ubonisana nabantu neenhlangano ngobunengi babo ngeendaba zomthethokambiso nangezamaqhinga akhambisana nomsebenzi wokwakhiwa kwezindlu; amagadango anjalo-ke avame ukwenziwa ngokubiza imihlangano yeemfundobandulo zokubonisana nemihlangano yezezindlu yelizwe loke.
Kikho kokokhu, kuqalelelwa ukuthi omunye nomunye eSewula Afrika akghone ukungena emahlelweni wokuthatha iinqunto ngehlelo lepolitiki yedemokhrasi eRiphabhligi yeSewula Afrika. Nanyana kunjalo-ke, umNyango wezeziNdlu uzibophelele ekambisweni yokubonisana nabantu abanengi ngokungakghonakalako malungana nomthethokambiso wezezindlu wangomuso nehlelo lamaqhinga wakhona.
Amarekhodi arhenyiswe ngenzasapha atholakala ngaphandle kokuthi umuntu abawe ukuthola imininingwana yamarekhodi, ngokomThetho. Lawa-ke marekhodi angakhange agazedwe abe njengobanyana kulayela umThetho.
umuntu angawakopa angawagaya ngobutjha azenzele amanye amakhophi. Nokho-ke kuyabhadalelwa ukwenza amakhophi njalo. Qala indinyana 6.2.
Umtlamo Womthethokambiso Wezezindlu Welizwe Loke: Amaphuzu Womsuka.
Imibiko Yekota Ngegalelo Lomnotho Ngokuphelela Kwawo Kezezindlu, Amazinga Wokubulunga Imali Nokubolekiswa Kweemali Ezincani.
UmThetho wezeziNdlu wango-1997 (WeNomboro 107 ka-1997).
TJHEJA: Imibandela yeSigaba 5 yomThetho ikubeka kuzwakale ukuthi i-PAIA ayibali imibandela eyalela namkha eqintelisa ukuveza begodu ephambana nomnqopho namkha umbandela othileko we-PAIA [ Sigaba 5 ].
Ukuthola amarekhodi arhemiswe ngenzasapha umuntu kufuze bona enze isibawo ngokomThetho. Amarekhodi la angabawiwa kumaSekela weemPhathiswa zezokwAzisa emNyangweni wezeziNdlu weliZwe loKe, ngokwekambiso ehlathululwe endinyaneni engenzasi le.
Ilimi elizakusetjenziswa emThethweni lo siNgisi.
Umbawi kufuze bona ayizalise yoke imibandela elayelwa mThetho lo (ozakurhunyezwa ngemva kwalapha), lokho-ke kutjho ukuthi zoke iimbawo ezikhambisana nekambiso le njengoba ihlathululwe ngenzasapha zizakutjhejwa.
Umuntu angalelwa ukuthola irekhodi ngenca yabonobangela abavezwe emThethweni lo kwaphela (Qala indinyana 6.3).
Ufuna ukuthola irekhodi eliphethe imininingwana yomuntu ofake isibawo, siqu sakhe.
Akunamali ebhadalelwa ukwenza isibawo, begodu akunadiphozithi ebhadalelwa ukuthola irekhodi.
Kwaphela iinhlangano zomphakathezo ezisebenzisa amandla womphakathi namkha ezenza umsebenzi womphakathi ngokwemibandela yomthetho.
Umuntu owenzela omunye, begodu obawela umuntu omunye loyo.
Kufuze kuvezwe ubufakazi bokuthi umbawi umbawela ngaliphi umuntu athi uyambawela.
Isibawo sokuthola irekhodi kufuze senziwe ngokuzalisa iforomu lesibawo elibekiweko lomNyango wezeziNdlu, kubhadalwe imali yokwenza isibawo, bese iforomu lesibawelo lithunyelwa kuSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa.
Ngokuyozithathela mathupha iforomu emNyangweni wezeziNdlu weliZwe loKe namkha e-PAIA Centre.
Umbawi ongakwaziko namkha ongakghoniko ukufunda nokubhala namkha onobuqhwala obumenza abhalelwe kuzizalisela iforomu angabawa ukwenza isibawo sakhe ngomlomo. Isibawo esenziwe ngomlomo sizakutlolwa eforomini elenzelwe ukwenza isibawo, bese umbawi naye unikelwa ikhophi yalo.
Umbawi kufuze bona alitlikitle iforomelo.
Umbawi kufuze bona awatlikitle woke amakhasi angezelelweko eforomeni lesibawo.
Ukwehlisa iindleko zokusetjenzwa kweencwadi, kuphakanyiswa ukuthi imali ebhadalelwa isibawo, eyi-R35.00, iphekelele isiBawo, ngaphandle komBawimathupha. UmNyango wezeziNdlu weliZwe loKe uthatha imbadelo ngekhetjhi, ngama-photal-oda, ngeentembu ze-revenue, ngamakhredithikhadi kunye nangamatjhege angadlulisekiko amatjhege nama-phostali-oda kufuze atlolwe ngegama lomNyango wezeziNdlu; tjheja bona kuthatha i-10 lamalanga womsebenzi ukutjintja itjhege lemali libe yikhetjhi. Qala indinyana 6.
Ngokulifeksa (kodwana kwaphela nakube akunambadelo yesibawo).
Kuphakanyiswa ukuthi umbawi azibekele ikhophi yesibawo sakhe emarekhodini wakhe.
Ngaphandle kobana azinikelele ukusiza umbawi kobanyana isibawo sakhe umbawi sizokusuka lokho okwenza singamukeleki.
linama-30 wamalanga (la kufanele khona) ukuthatha isiqunto. Kungangezelelwa amanye ama-30 wamalanga phezu kwesikhathi ebesibekwe ekuthomeni sokuthatha isiqunto.
o isaziso ngeemali ezibhadalwako (nakube kunembadelo).
o ukuthi amarekhodi awatholakali (PAIA-REQ-06); kunye o nokuthi ukutholakala kwerekhodi kubuyiselwa emva, la irekhodi namkha amarekhodi kufuze bona amenyezelwe kungakapheli amalanga ama-90 (Isihloko neNomboro yeNcwadi); (PAIA-REQ-07).
Imali Yesibawo, ekuyimali ejayelekileko ebhadalwa kanye kwaphela. Imali ebekiweko iyi-R35.00. Imali le kufuze bona ibhadalwe ntanzi ngaphambi kobana isibawo somuntu singasetjenzwa, kanti-ke iSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa kufuze sazise umbawi (ngencwadi) ukuthi kufuneka imali le.
TJHEJA: Imali yesibawo ayibhadalwa umuntu nakambawimathupha.
Imali Yokuthola Irekhodi ibala iindleko zokugaya irekhodi ngobutjha, iindleko zokulifuna, neendleko zokulilungisa kunye neendleko zokuposa la kufanele umuntu aposelwe khona.
TJHEJA: Nakube ukufuna nokulungisa irekhodi kuthatha isikhathi esidlulako ema-aweni amathandathu, kufuze umbawi abhadale idiphozithi esiquntu sokuthathu 1/3 yemali yokuthola irekhodi iphelele, ngaphandle kombawimathupha. Isekela lesiPhathiswa sezokwAzisa uzakutlolela umbawi incwadi amazise ngediphozithi ekufuze ibhadalwe. Nakufumaniseka ukuthi isibawo sokuthola irekhodi siyaliwa, iSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa kufuze sibuyisele umbawi idiphozithakhe Sigaba 222b.
Yimali yesibawo ebhadalwa ngomunye nomunye umbawi, ngaphandle kombawimathupha, njengoba kutjhiwo emthetjhwaneni 7.
Imali ebhadaliswa ikhophi yemenyuweli njengoba kutjhiwo emthetjhwaneni 5(c) iyi-R0,60 ikhophi ngayinye yekhasi eliyi-A4 namkha ingcenye yalo.
Iimali Zokufuna Nezokulungisa Amarekhodi f.
a. ama-iri amathandathu sikhathi ekufuze sidlule ngaphambi kobana kungabhadaliswa idiphozithi; kanti b.
Amatjhege angadlulisekiko (kulindelwa i-10 lamalanga ukuwatjintja abe yikhetjhi). Amatjhege kufuze abhaliswe ngegama lomNyango wezeziNdlu (i- DEPARTMENT OF HOUSING).
Umuntu nakabhadele ngekhetjhi, ngama-phostali-oda namkha ngeentembu ze-revenue, umNyango wezeziNdlu uzamnikela isitlankana sobufakazi bokuthi ubhadale. Nakube umuntu ubhadele ngetjhege, uzakuje anikelwe isitlankana sobufakazi bokuthi ukhuphe itjhege, kulindelwe itjhege ukuthi likhetjhwe nakufika isikhathi sakhona, akhona-ke anikelwa isitlankana sokuthi nangambala ubhadele.
Umbawi angafaka isiLilo sangeKhaya, namkha abawe ikhotho imsize, nakube kukhona la alila khona ngokubhadelwa kweemali ezibhadalwako. (Qala indinyana 6.4).
Irekhodi elibawiwako lilirekhodi leKomidi yeKhabinethi.
Irekhodi elibawiwako lilirekhodi lamajaji ekhotho.
Irekhodi elibawiwako lilirekhodi lebandla elikhethekileko.
Irekhodi elibawiwako lilirekhodi lelungu lePalamende (iPalamende eKulu namkha iPalamende yePhrovinsi).
Isibawo singaliwa nakube umbawi akhange ayizalise yoke imibandela yekambiso ngemva kobana isiPhathiswa sezokwAzisa simazisile ngomnqopho waso wokusala isibawo sakhe umbawi.
UmThetho unikela iinzathu la isibawo sokuthola irekhodi KUFUZILE namkha SINGAHLE saliwe khona.
kukunini la isibawo sokuthola irekhodi namkha amarekhodi KUNGAKAFANELI KHONA ukuthi saliwe; nokuthi kukunini la ukuvezwa kwerekhodi/kwamarekhodi KUKATELELEKE KHONA ngoba kuqakathekile emphakathini [Sigaba 46].
KileMenyuweli, kuzakuphakanyiswa kwaphela iinzathu EZIFUNA UKUTHI NAKANJANI SALIWE isibawo sokuthola irekhodi.
Ukuvikelwa okukatelelekileko kobuyena bomuntu wesithathu omumuntu wemvelo, nakube ukuvezwa kwemininingwana ngaye kuzakuveza nemininingwana ephathelene nobuyena bomuntu wesithathu loyo, sekubalwa nomuntu ongasekho ephasini Sigaba 341.
Ukuvikelwa okukatelelekileko kwamarekhodi athileko womNyango wezeNgeniso (i-SARS); lokhu-ke kutjho ukuthi isiPhathiswa sezokwAzisa se-SARS kufuze sisale isibawo sokuthola irekhodi le-SARS nakube liphethe ilwazi i-SARS elitholele namkha eliphathele ukuphumelelisa umthetho omalungana nokubuthwa komthelo njengoba kuhlathululwa kuSigaba 1 somThetho wezeNgeniso weSewula Afrika wango-1997 umThetho 34 wango-1997 Sigaba 351.
Ukuvikelwa okukatelelekileko kwemininingwana yelwazi lezerhwebo lesiqhema sesithathu;.
o ilwazi leemali, lezerhwebo/lezebhizinisi, lezesayensi namkha lezechwephetjhe ngaphandle kweemfihlo zerhwebo/zebhizinisi zesiqhema ukuvezwa kwazo okungahle kulimaze iinrhuluphelo zerhwebo namkha iinrhuluphelo zeemali zesiqhema sesithathweso; namkha o ilwazi elisifuba isiqhema sesithathu elilikhuphileko, kufumaniseke nokuthi ukuvezwa kwelwazelo kungakhisimeza isiqhema sesithathweso emikhulumiswaneni yamakontraga webhizinisi namkha keminye imikhulumiswana, namkha kukhisimeze isiqhemeso ephaliswaneni lezerhwebo.
Ukuvikelwa okukatelelekileko kwelwazi elithileko elisifuba lesiqhema sesithathu; . lokhu-ke kutjho ukuthi iSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa kufuze lisale isibawo sokuthola irekhodi nakube ukuvezwa kwerekhodelo kuzabe kukukwephula isivumelwana sokugubela isifuba sesiqhema sesithathu, ngokwesivumelwana Sigaba 371a.
Ukuvikelwa okukatelelekileko kokuphepha kwabantu ngamunye ngamunye, nokuvikelwa kwepahla; lokhu-ke kutjho ukuthi iSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa kufuze lisale isibawo sokuthola irekhodi nakube ukuvezwa kwerekhodelo kungalindeleka ukuthi kufake umuntu engozini IsiGaba 38a.
Ukuvikelwa okukatelelekileko kwamadokhethi wamapholisa nakwenziwa iimbawo zokubheyila, nokuvikelwa kwehlelo lokuphunyeleliswa komthetho kunye nehlelo lekambiso yokugweba amacala;, lokhu-ke kutjho ukuthi iSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa kufuze lisale isibawo sokuthola irekhodi nakube ukutholakala kwerekhodelo kwalelwe ngokweSigaba 60 14 somThetho i-Criminal Procedure, 1977 umThetho 51 ka-1977 Sigaba 391a.
Ukuvikelwa okukatelelekileko kwamarekhodi anelungelo elikhethekileko ekuvezweni ekugwetjweni kwamacala ; lokhu-ke kutjho ukuthi iSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa kufuze lisale isibawo sokuthola irekhodi nakube irekhodelo linelungelo elikhethekileko lokuvikelwa ekuvezweni ekugwetjweni kwamacala, ngaphandlle-ke kokuthi umuntu welungelo elikhethekileko loyo aliphayile ilungelo elikhethekilekwelo [Sigaba 40].
UkuDluliselwa Phambili KwesiLilo SangeKhaya, [Sigaba 74 - 77] namkha ukumangala ekhotho [Sigaba 78 - 82].
Ukudluliswa Kwesililo Sangekhaya kutjho ukudluliselwa phambili kwesiLilo sangeKhaya siye esiPhathinimandla esiFaneleko ngokweSigaba 74 somThetho. EmNyangweni wezeziNdlu weliZwe loKe, isiPhathimandla esiFaneleko nguNgqongqotjhe wezeziNdlu namkha umuntu othunyelwe nguNgqongqoqtjhe wezeziNdlu ngokumtlolela incwadi emupha amandla ukuthi angajama endawenakhe.
Iindlela zangekhaya zokudluliswa kweenlilo zilawulwa yikambiso esele vele ikhona ehlanganweni yomphakathi, yokuphumelelisa ukuDluliswa kwesiLilo sangeKhaya esikhona.
Umbawi, umbawimathupha namkha isiqhema sesithathu singadlulisa isililo ngeNdlela yangeKhaya yokuDluliswa kweenLilo nakufumaniseka ukuthi umbawi/umbawimathupha namkha isiqhema sesithathweso asaneliseki ngesiqunto esithethwe siPhathiswa sezokwAazisa namkha iSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa ngesibawo sokuthola irekhodi.
idiphozithi yemali yokuthola irekhodi [Sigaba 22]; namkha o indlela yokuthola irekhodi umuntu anikelwe yona Sigaba 25 2c.
TJHEJA: La imvumo yokuthola irekhodi inganikelwa kwaphela ngemva kobana sesifakazelwe isiqunto sokuvumela ukutholakala kwerekhodelo Sigaba 299.
Umbawi, umbawimathupha namkha isiqhema sesithathu kufuze bona isibawo sokudlulisa isililo sangekhaya basifake ngesikhathi esithileko emveni kobana baziswe isiqunto seSekela lesiPhathiswa sezokwAzisa.
Umbawi (kutjho ukuthi umbawimathupha, umbawi, nombawi obawela omunye), kufuze bafake iimbawo zabo zokudlulisa iinlilo kungakapheli ama-60 wamalanga umbawi azisiwe ngesiqunto sesibawo sakhe sokuthoma.
Isiqhema sesithathu /Iinqhema zesithathu, kungakapheli ama-30 wamalanga emveni kobana isiqhema sesithathweso sazisiwe ukuthi umbawi unikelwe imvumo yokuthola irekhodi alibawako.
TJHEJA: Umuntu angavunyelwa ukufaka isibawo sokudlulisa isililo sangekhaya isikhathi sakhona sesiphelile, nakube umuntu loyo utjho/uveza iinzathu ezizwakalako zokuladelwa kwakhe. Nakufumaniseka ukuthi uyalelwa ngesibawo sakhe sesililo, umuntu ofaka isibawo sesililo loyo uzakwaziswa ngesiqunto esinjalo. Sigaba 752ab.
Njenganje akunamali ebhadaliselwa ukufaka isibawo sokuDluliswa kweenLilo zangeKhaya.
Ukufaka isililo ngeNdlela yangeKhaya yokuDluliswa kwesiLilo umbawi namkha isiqhema sesithathu kufuze bona sizalise iforomu le sAziso seNdlela yangeKhaya yokuDluliswa kweenLilo lomNyango wezeziNdlu weliZwe loKe.
Ngokuyozithathela lona mathupha emNyangweni wezeziNdlu weliZwe loKe namkha ku-PAIA Centre.
Iforomu lokufaka isililo ngeNdlela YangeKhaya yokuDluliswa kweenLilo lingazaliswa ngesandla namkha ngekhomphiyutha/ngomtjhini naliphanyulwe ku-website.
Iforomeli kufuze bona litlikitlwe mfakisililo.
Woke amakhasi angezelelako aphekelela iforomu lokuDluliswa kwesiLilo kufuze atlikitlwe mfakisililo.
Umfakisibawo ulimukiswa bona azibulungele ikhophi yesibawo sakhe sokuDluliswa kwesiLilo sangeKhaya.
ISekela lesiPhathiswa sezokwAzisa kufuze sidlulisele isiLilo esiDluliswako esiPhathimandleni esiFaneleko kungakapheli i-10 lamalanga womsebenzi.
IsiPhathimandla esiFaneleko kufuze sazise isiqhema sesithathu/iinqhema zesithathu msinyana ngokungakghonakalako, kodwana kungakapheli ama-30 wamalanga, ngendlela emsinyana kinazo zoke, ngemva kokuthola kwaso isiLilo esiDluliswa ngeKhaya esibuya kumbawi olila ngokwalelwa ukuthola irekhodi (PAIA-APP-02).
IsiPhathimandla esiFaneleko kufuze sazise umbawi msinyana ngokungakghonakalako, kodwana kungakapheli ama-30 wamalanga, ngendlela emsinyana kinazo zoke, ngemva kokuthola kwaso isiLilo esiDluliswa ngeKhaya esibuya esiqhemeni sesithathu/eenqhemeni zesithathu ezilila ngokuvunyelwa kombawi ukuthola irekhodi alibawako (PAIA-APP-03).
TJHEJA: Isiqhema sesithathu namkha umbawi bangathi kungakapheli ama-21 wamalanga ngemva kokwaziswa, batlole incwadi yokuzikhulumela eya kusiPhathiswa esiFaneleko, ehlathulula bona kubayini isibawo kufuze saliwe namkha sivunywe IsiGaba 76 51.
o kungakapheli amalanga ama-5 womsebenzi ngemva kobana umbawi azikhulumele ngomtlolo ngokuDluliswa kwesiLilo sangeKhaya esenziwe siqhema sesithathu/ziinqhema zesithathu.
Nakube ilwazi ngesiLilo esiDluliswako sangeKhaya litholwe ngezinye iindlela ngaphandle kwesiPhathiswa esiFaneleko, kufuze bona kwenziwe ikulumo yokuzikhulumela etloliweko namkha yenziwe ngomlomo, ithunyelwe isiPhathiswa esiFaneleko, ikulumo ehlathulula ngokuthi kubayini isibawo sokuthola irekhodi kufuze saliwe.
o fakazela isiqunto ekulilwa ngaso, namkha o jamiselela isiqunto ekulilwa ngaso ngesitjha.
eKhotho eKulu namkha kenye ikhotho yejamo elifanako; namakha eKhotho kaMarhistradi enganyelwe nguMarhistradi othunywe nguNgqonngqotjhe wezomThethobulungiswa ngencwadi emupha amandla wokwenza umsebenzi loyo.
IBhodi yemiThetho yamaKhotho/yeKhotho kufuze ibethe ibe iphumelelise imithetho yekambiso yekhotho; imithetho leyo-ke kufuze bona iphasiswe yiPalamende ngaphambi kobana ingamenyezelwa eGazedeni yomBuso.
Bekubethwe imithetho yekambiso, iimbawo zokummangala kufuze bona zenziwe eKhotho eKulu namkha kenye ikhotho yejamo elifanako.
Indlela yokugweba amacala esetjenziswa la, ngokweSigaba 78 somThetho yindlela yokugweba amacala wombango, kanti kilomThetho kusebenza imithetho yobufakazi esetjenziswa emacaleni wombango.
Umbawi, umbawimathupha namkha isiqhema sesithathu bangayokummangala ekhotho kwaphela nasele bazilinge zoke iindlela zangeKhaya zokuDluliswa kweenLilo.
Umbawi, umbawimathupha namkha isiqhema sesithathu bangabawa ikhotho, ngokwenza isibawo, kungakapheli ama-30 wamalanga, babawe isizo elifaneleko.
ngesiqunto esithethweko esimalungana nokubhadalwa kwemali yesibawo, imali yokuthola irekhodi namkha idiphozithi yokuthola irekhodi; namkha ngesiqunto esithethweko esimalungana nokunikela umuntu irekhodi ngendlela ehlukileko kinaleyo ebekabawe ngayo.
ngesiqunto esithethweko esimalungana nokubhadalwa kwemali yesibawo, imali yokuthola irekhodi namkha idiphozithi yokuthola irekhodi; namkha ngesiqunto esithethweko esimalungana nokunikela umuntu irekhodi ngendlela ehlukileko kinaleyo ebekabawe ngayo.
NgokweSigaba 6 (d) somThetho wokuVikelwa komPhakathi, njengokutjhugululwa kwawo, umVikeli womPhakathi unamandla womthetho ukuziphenyela namkha aphenye ngoba athole isililo namkha isibawo esimalungana nokusebenza namkha nokusetjenziswa kwe-PAIA, alinge, ngokubona kwakhe, ukurarulula namkha ukulamula nanyana ngimuphi umbango ngendlela yokubuyisana namkha ngemikhulumiswana, abe abonise umuntu onesililo ngeendlela ezifaneleko ezingalandelwa ukurarulula umraro loyo.
Imenyuweli yomNyango wezeziNdlu weliZwe loKe izakunande ifakelwa imininingwana emitjha kanye ngomnyaka, ngenyanga kaMatjhi, ngaphandle-ke kwala kufuneka khona amatjhuguluko amakhulu.
Namanye amalimi amabili asezakukhethwa.
Ikhophi yemenyuweli yomNyango lo itholakala ngeLimi lesiNgisi emNyangweni wezeziNdlu (e-PAIA Centre), la umphakathi ungayihlola khona emini ngesikhathi somsebenzi. Akubhadaliswa ukuhlolela incwajana le (imenyuweli) ube uyitjhiye la ikhona emNyangweni lo, kodwana umuntu nakafuna ukuzitholela ikhophi akhambe nayo ibe ngeyakhe, namkha ingcenye yayo, umuntu uzakubhadaliswa imali njengoba ihlathululwa endinyaneni ekhuluma ngeemali.
IKomitjhini yamaLungelo wobuNtu yeSewula Afrika izakuthi ingaphasisa imenyuweli ye-PAIA yomNyango wezeziNdlu weliZwe loKe, bese ithunyelwa iGazedi yomBuso iyokugadangiswa khona. Ngemva kwalokho-ke indinyana le izakufakelwa imininingwana emitjha ezabe iphathelene neGazedi yomBuso leyo.
ISigaba lesi asisebenzi emNyangweni wezeziNdlu weliZwe loKe.
UNgqongqotjhe wezomThethobulungiswa nezokuThuthukiswa ngomThethosisekelo akakabukuthola siyekelo sananyana ngimuphi umbandela weSigaba 14 ngesikhathi esibekiweko.
Amagama Wokuthokoza Nemithombo Esetjenzisiweko Ukutlola IMenyuweli Le.
Ikomba njengoba ivezwa emTlamweni weTlhatlha leenhlangano zomphakathi owenzelwe imenyuweli le ngokweSigaba 14, otlanywe yiKomitjhini yamaLungelo wobuNtu yeSewula Afrika.
UmThetho wokuKhuthazela ukuTholakala kweLwazi, umThetho 2 ka-2000.
ImiThetjhwana emalungana nokuKhuthazelwa kokuTholakala kweLwazi, WeNomboro R 187, 15 Februwari 2002.
Imitlolo yomNyango wezeziNdlu weliZwe loKe.
Ilimi elizakusetjenziswa lapha ngokusemthethweni siNgisi.
IFOROMU LESIBAWO SOKUTHOLA IREKHODI LOMNYANGO WEZEZINDLU WELIZWE LOKE IHLANGANO YOMPHAKATHI Sigaba 181 yomThetho ka- 2000 oKhuthazela ukuTholakala kweLwazi [umThetho WeNomboro 2 ka-2000 ]. Iforomeli likhambisana neforomu elitlolwe esiHlomelelweni B, iForomu A, lemiThetjhwana WeNomboro R.
a Wena, mbawi, kufuze uzalise yoke imibandela efunwa yikambiso yalapha. Nokho uzakwaziswa la ungakambisana khona nemibandela leyo.
B. Imininingwana Yomuntu Obawa Ukuthola Irekhodi a Imininingwana yomuntu obawa ukuthola irekhodi kufuze bona itlolwe ngenzasapha.
b I-adresi namkha/inomboro yefeksi eseRiphabhligi yeSewula Afrika la kufuze kuthunyelwe khona imininingwana yelwazi elifunekako, nayo kufuze itlolwe.
c Ubufakazi bokuthi isibawo umuntu usenza ngaliphi, la kufanele khona, kufuze buphekelele iforomu lesibawo.
d Imali yesibawo ebhadalwa mbawi ngaphandle kombawimathupha, ekukhulunywa ngayo emthetjhwaneni 112, yi-R35,00.
e Imali yesibawo kufuze ibhadalwe ntanzi ngaphambi kobana isibawo singasetjenzwa.
Mbawimathupha (Ufuna ukuthola irekhodi eliphethe imininingwana ngobuwena) TJHEJA: Sibawa ufake ikhophi yeBhugwanakho/kamazisakho ukukhandela ukuthi singakunikeli imininingwana engasiyakho.
Inomboro Yebhugwana/Kamazisi: TJHEJA: Sibawa ufake ikhophi yeBhugwanakho/kaMazisakho ukukhandela ukuthi singakunikeli imininingwana engasiyakho..
Inomboro Yefeksi: () ... Inomboro Yomtato (Emsebenzini) : (...)...
Inomboro Yomtato (Ekhaya): () ... Inomboro Yeselula : (...)...
d Ubufakazi bokuthi umuntu isibawo usenza ngaliphi, isib.: ngencwadi/ngesitatimende esifungelweko namkha ngaMandla weGcwetha eliKhulu ubufakazi bakhona kufuze buphekelele isibawo.
UmZali, umKhulisi, iGcwetha, uDorhodera, umNtwana, umHlolokazi, umFelwa, isiNgani, Okhunye (kutjho ngegama):...
Sibawa ufake nobufakazi besikhundla/bamandla owenza ngaso isibawo.
D. Imininingwana Yerekhodi a Sipha imininingwana epheleleko yerekhodi obawa ukulithola, sekubalwa nenomboro elayelako, nakube uyayazi, kunye/namkha nomNyango/i-Ofisi lezokuNqophisa/umuntu oliphetheko, ukwenzelela bona kuzokwaziwa ukuthi lifunwaphi irekhodelo.
b Nakube indawo onikelwe yona yokutlola koke ekufuze ukutlole iyatlhayela, qedelela kelinye ikhasi bese ulihlanganisa neforomeli. Umbawi kufuze awatlikitle woke amakhasi angezelelweko.
c Linga ngamandla woke ukuthi ubeke ikulumo enembako.
Ihlathululo/okuphethwe lirekhodi namkha ingcenye efaneleko yerekhodi/yamarekhodi, isib. isihloko, ideyithi lerekhodi, njll.
Inomboro Elayelako, nakube ikhona:...
Eminye imininingwana yerekhodi, kutjho ukuthi: umhlobo werekhodi/wamarekhodi, njengokuthi nje amaminithi, njll.
Ikhona na imvumo etloliweko esele itholakele kunanyana ngisiphi isiqhema sesithathu/iinqhema zesithathu. (Sibawa ufake ikhophi yemvumo etloliweko efakazelweko ukuthi ingeyamambala).
a Tjengisa indlela obhadala ngayo, isib. itjhege, iphostali-oda, njll.
b Isibawo sokuthola irekhodi, ngaphandle kwerekhodi eliphethe imininingwana yomuntu ngobuyena, sizakusetjenzwa kwaphela emveni kobana sekubhadelwe imali yesibawo.
c Isibawo sithoma ukusetjenzwa kwaphela ngemva kobana sekubhadelwe imali yesibawo nakube sibawo esifuna imbadelo.
d Nakube imbadelo ekufuze uyikhuphe ayikafiki, uzakwaziswa ngemali ekufuze uyibhadale njengemali yesibawo.
e Imali ebhadalelwa ukuthola irekhodi ukuthi iba yimalini iya ngokuthi irekhodi elifunekako lifuneka ngayiphi indlela, kuye nangokuthi kuthatha isikhathi esingangani ukufuna nokulungisa irekhodi elifunekako.
f Nakube ungomunye wabantu abavunyelweko ukungabhadali imali ekufuze ibhadalwe, sibawa bona utjho bona kubayini kuthiwe ungahlala ungabhadali.
Iinzathu zokungabhadali iimali ekufuze zibhadalwe:...
F. Indlela Yokuthola Irekhodi a Ukuthi kuyaphumeleleka ukuthi isibawo sakho senziwe njengoba ubawile eforomeni lakho, kuya ngokuthi irekhodi olifunako litholakala lingelomhlobobani.
b Laphokhunye umuntu angalelwa ukunikelwa irekhodi ngendlela yena alibawe ngayo. Nokho-ke nakwenzeka lokho uzakutjelwa ukuthi irekhodelo angalithola lingomunye umhlobo na.
c Imali ebhadalelwa ukuthola irekhodi, nakube liyabhadalelwa, iya nangokuthi irekhodelo lifuneka lingayiphi indlela/limhlobobani.
Merega ibhokisana elifaneleko elimlotha ngo-X.
lapha kubalwa iinthombe, amaslayidi, amavidyio aqotjhiweko, iinthombe ezakhiwe ngekhomphiyutha, amatlhatlha, njll.
TJHEJA: Amakhophi angama-elekhthroniki angatholakala kwaphela ngendlela atholakala ngayo emNyangweni wezeziNdlu weliZwe loKe.
Ayabhadalelwa amakhophi aposwako.
Irekhodi lakho wenyula ukulithola ngaliphi ilimi...
TJHEJA: Nakube irekhodi alikho ngelimi olenyulako, ungahle unikelwe lona ngelimi elikhona.
Nakube unobuqhwala obukwenza ungakghoni ukufunda, ukubukela namkha ukulalela irekhodi ngendlela litholakala ngayo ku-1-4 ngehla, itjho ubuqhwala bakho bese uyaveza-ke ukuthi wenyula ukuthi irekhodi lakho libe ngayiphi indlela.
Enye indlela irekhodi elingakhutjhwa ngayo:...
Uzakutlolelwa incwadi waziswe ukuthi isibawo sakho sokuthola irekhodi siphumelele namkha sibhalelwe na. Nakube uthanda ukwaziswa nangenye indlela, sibawa bona uyitjho ngegama indlela leyo, ube wenze neqiniso lokuthi usinikela yoke imininingwana efunekako, kobanyana sizokwazi ukulandela isibawo sakho ngendlela osifuna ngayo.
Itjho indlela owenyula ukwaziswa ngayo (ngaphandle kweposo) ngesiqunto esiphendula isibawo sakho sokuthola irekhodi. (Yenza iqiniso lokobana uyizalisile imininingwana esendinyaneni B ngehla).
Kutlikitlwe e/Kwa (Indawo) ngelanga le ... laka ... 20...
PS: Isikhathi esima-30 wamalanga esibekelwe ukusebenza ngesibawo singangezelelwa ngesinye isikhathi esingadluliko ema-30 wamalanga. Ngokutlikitla la, uvuma ngomoya omuhle ukuthi isibawo sakho sokuthola irekhodi singangezelelelwa isikhathi ukusukela ema-30 wamalanga ukuya ema-60 wamalanga.
Imali Yesibawo (nasibhadalelwako): R Inomboro Yesitlankana...
Ukugaywa/ukuvezwa ngobutjha: R Inomboro Yesitlankana...
Imali yokufuna namkha/yokulungisa irekhodi: R Inomboro Yesitlankana...
Ilimi elizakusetjenziswa lapha ngokusemthethweni siNgisi.
ISAZISO SOKUDLULISWA KWESILILO SANGEKHAYA SOMNYANGO WEZEZINDLU WELIZWE LOKE ISigaba 75 somThetho ka-2000 wokuKhuthazela ukuTholakala kweLwazi, umThetho WeNomboro 2 ka-2000. Iforomeli likhambisana neforomu elitlolwe esiHlomelelweni , iForomu B lemiThetjhwana WeNomboro r. 187 umThetjhwana 8 otlolwe wamenyezelwa eGazedeni yomBuso ngomhlaka 15 kuFebruwari 2002: Isaziso sokuDluliswa kwesiLilo saNgekhaya erekhodini lehlangano yomphakathi.
ISIYELELISO sombawimathupha ofaka isiLilo sangeKhaya esiDluliswako: Sibawa ufake ikhophi yeBhugwana/kaMazisi wakho ukukhandela ukuthi singakunikeli imininingwana engasiyakho.
IsiQhema sesiThathu (esingakaziswa mNyango wezeziNdlu) esifaka isiLilo sangeKhaya esiDluliswako esiphikisa ukuvunyelwa ukutholakala kwerekhodi, njengokuthi nje umbawi uthole imvumo etloliweko esiqhemeni sesithathu/eenqhemeni zesithathu.
a Imininingwana yomuntu ofaka isiLilo sangeKhaya esiDluliswako kufuze bona itlolwe ngenzasapha.
b Ubufakazi bokuthi umuntu isililo asifakako usifaka ngaliphi ngesikhundla/ngamandla maphi , nakube wenzela omunye, kufuze nabo buphekelele iforomeli.
Inomboro YeBhugwana/kaMazisi: TJHEJA: Sibawa ufake ikhophi yeBhugwanakho/kaMazisakho, ukukhandela ukuthi singakunikeli imininingwana engasiyakho.
Inomboro Yefeksi: () ... Inomboro Yomtato (Emsebenzini) : (...)...
Inomboro Yomtato (Ekhaya): () ... Inomboro Yeselula : (...)...
UmZali, umKhulisi, iGcwetha, uDorhodera, umNtwana, umHlolokazi, umFelwa, isiNgani, Okhunye (kutjho ngegama):...
Sibawa ufake nobufakazi besikhundla/bamandla owenza ngaso isibawo.
ISigaba lesi usizalisa KWAPHELA nakube usiqhema sesithathu (ngaphandle kombawi) esifaka isiLilo sangeKhaya esiDluliswako.
Nakube indawo onikelwe yona le iyakutlhayelela, sibawa usebenzise elinye ikhasi/amanye amakhasi, bese nawo uwahlanganisa neforomeli.
Kufuze uwatlikitle woke amakhasi ongezelele ngawo.
Uzakutlolelwa incwadi waziswe ngesiqunto phezu kwesiLilo sangeKhaya osidlulisele phambili. Nakube ufuna ukwaziswa nangenye indlela, sibawa uyitjho indlela leyo, bese usinikela nemininingwana efaneleko ezasisiza sikghone ukwenza isibawo sakho njengoba ufuna.
Kutlikitlwe e/Kwa ngelanga le ... laka ... 20...
<fn>nde_Article_National Language Services_Ingabe Ukubhema Kuyar.txt</fn>
Ngakhutjhwa ibhokisana lelizwi ngemva kokuphathwa yikankere ngebanga lokubhema. Manje ngiphefumula ngetjhuba elivulwe emphinjenami.
Ngangicabanga bona angeze kwangenzakalela. Ngangingeze ngabanjwa yikankere kodwana ngangizikhohlisa.
Ngibawa bona ulise ngesikhathi usakghona ukuphefumula, ukukhuluma nokukhamba.
Uyafuna ukulisa ukubhema kodwana awazi bona ungalisa njani Lencwajana ngeyakho!
Sizakurhelebha ukulisa ukubhema ngokuhlathulula bona kwenzekani kuwe nawulisa ukubhema, ukuthi kungani kwenzeka nokuthi ungaqalana njani nemiraro ongahlangabezana nayo.
Ngangisaba ukulisa ukubhema. Ngangizitjela bona: nginegandelelo elikhulu, ngiyathukwa, angikakulungeli. Kwakuqaleka kuyinto ekulu khulu. Ngathoma ukulinga, ngalisa manje ngiyazibuza bona ngangesaba ini. (Ngangibhema ama-30 ngelanga esikhathini esiminyaka eli-12).
Abanye abantu bathola kubulula ukulisa ukubhema. Abambalwa bakuthola kubudisi ukulisa. Kodwana, ebantwini abanengi ukulisa akusilula namkha akukghoneki.
Ngakhetha ilanga ngabambelela phezu kwalo. Kwakulula kunalokho engangikucabanga ngemva kokukhuluma ngokutsomuka. (Owayebhema ama-25 weensegerede ngelanga eminyakeni ema-23).
Ngalinga bekwaba kathathu. Ekugcineni, ngaphatha ipakana kimi. Ngasebenzisa ukuzilawula ngapheze ngarhapha iimveke ezintathu.
Mina nomnganami saqunta ukulinga ukulisa ngokuhlanganyela. Sarhelebhana begodu kwakulula.
Ngizizwa nginommoya ophasi begodu nginethabo. Nangiqala emva kwakubulula.
Nasele ngizitjelile engqondweni ngingakghona ukulisa.
Nawuqalana nento oyisabako, ukuyesaba kuyaphela.
Kunamabanga amanengi wokulisa. Uzakuphila isikhathi eside begodu angeze usezwa ubuhlungu obukhulu uthole namalwelwe. Ukuzitjhaphulula ekuthembeleni esidakini esinamandla esifana nokubhema isegerede kuzakwenza uzizwe uphilile.
Nakhu ozakuzuza nawulisa ukubhema.
Yiba nombono wepilo enganantuthu nenepilo.
Manje qedelela umutjho ngokutlola amabanga wakho aqakathekileko wokulisa.
Ngokuya kweHlangano yezePilo yePhasi, ukubhema kuzokuba ngunobangela okhamba phambili wokuhlongakala ngo-2030.
ESewula Afrika amalwelwe akhambelana negwayi abulala pheze abantu abaziinkulungwana ezima-25 ngonyaka munye. Lokhu kufana nokuthi isiphaphamtjhini esikhulu siwe siphahlazeke sibulale boke abakhweli EMALANGENI AMANYE NAMANYE AMAHLANU.
Ukubonakala kokuthoma kokungasatholi abantwana nokuphela kwamathambo.
Ukungezelela, amasana abelethwa bomma ababhemako kunekghonakalo yokobana abelethwe anobudisi obuncani, abelethwe ahlongakele namkha ahlongakale ngaphambi kwelanga lawo lamabeletho lokuthoma.
Ngamanga intombi yami yokuthoma bengabhema isegerede ngalo ilangelo; angizange ngisaba naso isikhathi segwayi ukusuka mhlokho. Arturo Toscanini, umvumisi wekhwaya odumileko.
Imithambo yeengazi evalekileko ingabanga ubuhlungu eenyaweni lokha nawusikinya umzimba begodu ingarholela ekuqintweni komlenze.
Imiraro yesifuba efana ne-emphysema ingakutjhiya umumuntu ohlala alele iminyaka eminengi, ulwela ukuphila.
Ababhemako bavame ukuthoma ukuba nemiraro eminyakeni ephakathi kwema-30 nema-40, kodwana nabaneminyaka eli-18 ubudala abaphili ngendlela abangani babo abangabhemiko abaphile ngayo.
Umndenakho nabangani bangazuza ekuliseni kwakho igwayi.
Abantwana abancani emakhayeni wababhemako basengozini ekulu yokuthola i-asthma, namkha balaliswe esibhedlela ngokuphathwa yi-pneumonia namkha i-bhronchitis.
Kuwe, umndenakho nabangani inzuzo ithoma mhlana ulisa ukubhema.
Intuthu yegwayi yihlanganisela yamakhemikhali angaphezu kwe-4500.
Kwesinye isikhathi ngihlala phambi kwesiboniboni ngizibone ngirhogela intuthu enetjhefu. Nangathana bengisekampeni yokuvalela amanaba omunye umuntu alinga ukungenzisa lokho, bengingafuna ukumbulala. - ongafuni ukuziveza obhemako.
Kungakapheli ama-wara asi-6 ibetho lehliziywakho liyehla negandelelo leengazi lehla kancani. Kungathatha ukusuka emalangeni amathathu ukuya kwama-30 bona igandelelo leengazi libuyele ebujameni balo.
Phakathi kwama-awara ali-12 nama-24, i-carbon monoxide iyaphela emzimbenakho. Ukusebenza kwamaphaphu kuyakhuphuka. Angeze usaphelelwa mumoya lokha nawusebenza ngamandla begodu amandlakho wokubambelela azakukhuphuka.
Ngesikhathi samalanga ambalwa uzakuthoma ukuzwa nokunukelela kuhle. Imizwa yakho yokunambitha neyokunukelela izakubuya. Uzazizwa unethabo khulu ngemva kokuphumelela into obewucabanga bona angeze wayithola.
Kungakapheli amalanga amanengi iinkhohlela ezibuthelelana emaphatjhini uzakuthoma ukuzikhohlela eemvekeni ezilandelako. I-cilila okuyindlela yemvelo yokuzihlanza komzimba ithoma ukusebenza kuhle.
Kungathatha pheze iinyanga ezintathu bona ama-cilia asebenze kuhle ngokuzeleko ukuhlanza amaphaseji wamaphaphu wakho. Kungakapheli iimveke ezintathu amaphaphu wakho azabe asebenza ngcono. Ukusikinya umzimba kuba lula.
Kungakapheli iinyanga ezimbili, ukukhamba kweengazi ezithweni kuba ngcono. Uzakuba namandla amanengi (begodu uzwe ukuzethemba nokwaneliswa).
Ngemva kweenyanga ezintathu indlela yokuzihlanza kwamaphaphu izakusebenza ngendlela efaneleko. Nawungubaba, imbewu yakho yobudoda izakubuyela ebujameni obufaneleko begodu nesibalo sayo sizakwanda.
Kancani kancani, izinto ezakha iingazi zakho namaseli asemaphatjhini azakubuyela ebujameni obufaneleko. Lokhu kungathatha isikhathi eside.
Ngemva kweenyanga ezili-12 ingozi yobulwelwe behliziyo obaziwa nge-coronary pheze behle ngesiquntu kunalabo abaragela phambili nokubhema. Kungakapheli iminyaka emihlanu ingozi yekankere yamaphaphu yehla ngesiquntu.
Kungenye yezinto zokuzithabisa ezimbalwa engisele nazo.
Asiqale into ebizwa ngokuzi thabisa . Ikwenza ukhohlele, iluma umphimbakho, itjhiya amabala eminweni, ibanga isila, isilaphaza ummoya, iyingozi ebanga imililo begodu ngemva kokukunikela ithabo, awaneliswa ngakho uzakufuna ukubuyelela godu.
Ukubhema kuthembisa ubungani, kodwana kuyakulimaza. Kweba isikhathi sakho, amandlakho nemalakho. Ukudlula lapho kungagcina ngokuthatha ipilo yakho.
Iqiniso kukobana into eyodwa igwayi eliyiqedako kungazigedli okubangwa kukghalekela esinye isegerede! Kuneendlela ezinepilo zokuqalana negandelelo kunokobana usebenzise igwayi. (Qala ikhasi 24).
Awukadlulela sikhathi sokobana ulise igwayi. Nanyana umdala kangangani, ingozi yokungasaphili kuhle ngebanga lokubhema iyehla lokha nawulisako. Liqiniso, kungaba ngcono nawungalisa msinyana. Usese nesikhathi sokulisa.
Kwanje kungehluka. Irhelebho ulithola lula ngomtato . Dosela inomboro ethi 720 3145. Isiyeleliso salencwajana sisebenzele iinkulungwana ezinegi zalabo ababebhema. Funda ngemitjhapho yakho eyadlulako begodu uphumelele ngalesisikhathi.
Qunta mayelana nelanga ozakulisa ngalo ukubhema. (Ungaqunti ukuLINGA. Qunta ukuLISA). Beka ilanga ongeze waba ngaphasi kwegandelelo ngalo kodwana ungabeki amabanga angenza bona ubekele ngeqadi ilanga lokulisa. Beka ilanga ukusuka evekeni ukuthoma namhlanjesi bewuzulungiselele ngokwengqondo.
Umndeni, abangani nalabo osebenza nabo bangaba lirhelebho elikhulu emuntwini ofuna ukulisa ukubhema.
Ngibawa bona ningibekezelele ngombana nginehliziyo encani namkha ngisilingeka msinyana emalangeni ambalwa ngemva kokulisa ukubhema. Lokhu kuzakuphela msinya.
Ningangilingi. Ukubona nokunukelela isegerede kuzakwenza kube budisi kimi ukulisa. Ngakho, ngibawa ninganginikeli isegerede. Begodu nakukghonekako, ningabhemeli phambi kwami.
Ngirhelebhani. Hlalani ningitjela bona niyathaba lokha nangilisa ukubhema.
Ngiphani umvuzo beningibonge. Yenzani izinto ezincani ukutjengisa bonyana niyazikhakhazisa ngami.
Ningangitshwenyi. Yibani nokuzwisisa.
Ngikhuthazani lokha nangithola ubudisi. Ngitjelani bona ngingalisi.
Linga ukuthola ogade abhema njengomuntu ozakusekela umuntu owaziko bona ukubhema kunjani. Thola umuntu ongafuna irhelebho lakhe ngesinye nesinye isikhathi - umuntu ozakulalela, ingasi ozakwahlulela. Ungafuna godu ukujoyina isiqhema sokusekela salabo abangasabhemiko nayikuthi sikhona endaweni yangekhenu.
Uzakutlhoga iinjamiseleli zokubhema. Ungathola ukwaneliswa ngokomlomo okubuya eenlibazisini ezinikela amandla amancani, itjhingamu namkha iingojwana zokukhupha ukudla emazinyweni. Gcina izandla zakho zisebenza ngaso soke isikhathi ngokusebenzisa iimpensela, imincamo yokuzigedla namkha ibholo ye-squash.
Kufanele uqunte bona uzokusebenzisa okunanyathiselwa esikhunjeni, itjhingamu namkha ispreyi somlomo esine-nicotine. Leziinsiza zingakurhelebha khulu ekwehliseni amatshwayo wokuzitsomula ngemva kokulisa. Khuluma nodorhoderakho namkha usokhemisi msinyana. Kodwana ungalisa ngaphandle kokusebenzisa iinsiza.
Ngombana wenza itjhuguluko elikhulu epilwenakho, kufanele uzitende. Tlama imivuzo ozazinikela yona nawusendleleni yokulisa.
Lemivuzo akukafaneli bona ibize khulu. Begodu kufanele uyibhadele ngokusebenzisa imali oyibulunga ngokungathengi isegerede. Isibonelo kungaba ziincwadi, iimbali, kokuhlikihla emgogodlha nokuthola isikhathi esinengi sezinto ozigedla ngazo. Beka imali oyibulungako ngesibulungelweni ngamalanga uzayibona isanda. Thengela wakwakho nabantwana izipho ukubathokoza.
Ithuba lakho elihle lokuphumelela kulisa isegerede kabuthaka kunobana ulise kanye. Nawulinga ukwehlisa, isegerede esinye nesinye siba ngesiqakatheke khulu kuwe, okwenza kube budisi ukulisa iinsegerede ezimbalwa zokugcina.
Kodwana, woke umuntu wehlukile begodu ungathanda ukwehlisa kancani kancani ngaphambi kokulisa.
Thoma ngokwehlisa isibalo sokudosa okuthathako kwesinye nesinye isegerede. Thoma ngokwenza umthalo osarenghi mazombe phakathi naphakathi kwesegerede. Bhema kuphela ukufikela kilomthalo bewujame. Ilanga nelanga tjhidisa iringhi itjhinge phasi khona uzakubhema kancani kancani isegerede.
Indlela engcono yokulisa ukubhema kulisa ungathi nange, begodu namkha kodwana.
Bopha ipaka yesegerede ngebhande khona nawuvula isivalo uzakukateleleka bona uyisuse. Lokhu kuzakurhelebha bona ungafikeleli isegerede ngombana uzakuthatha isiqunto engqondweni sokungabhemi.
Ngakho-ke ukusuka namhlanje bhema kuphela leso segerede osifuna kwamambala.
Bhema kuphela isegerede sakho begodu yala osiphiwako.
Lahla soke isegerede sakho, soke sokugcina.
Lahla kokutjhisa igwayi nokulahlela imilotha godu. Nawungakuboniko kuyaphuma emkhumbulweni.
Jamiselela iinsegerede ngeentjhingamu ezinetjhukela, iingojwana ezidliwako, iingojwana zokukhupha ukudla emazinyweni namkha imincamo yokuzigedla ukugcina izandla nomlomakho kunento okuyenzako.
Hlala unethemba. Ukulisa ukubhema yiselela. Ungakwenza!
Nawusebenzisa iinsiza ezifana netjhingamu ye-nicotine, okunanyathiselwa esikhunjeni namkha ispreyi, yenza isiqiniseko sokobana uyakwazi ukuzisebenzisa. Funda iphetjhana elingaphakathi kwepakana ngokuyelela.
Bhema isegerede sakho sokugcina bewulayelise inaba lakade.
Namhlanje lilanga elikhethekileko lilanga LOKULISA UKUBHEMA. Lilanga lokobana uziphathe kuhle. Zigedle begodu ungazibeki ngaphasi kwegandelelo elikhulu.
Ukulisa ukubhema unomphela kubonakala njengegadango elikhulu. Ngakho qalana nelanga ngalinye. Ungacabangi ngokungabhemi godu. Cabanga ngokulisa ngokuqalana nelanga elinye nelinye. Zitjele bona: Angeze ngibheme namhlanje begodu ungalingi. Yenza ilanga lokuthoma kube lilanga elikhulu. Mhlamunye lala khudlwana embhedeni namkha vuka ekuseni khulu. Sela ijusi esikhundleni sokudla kwekuseni. I-acid izakurhelebha ukuqeda i-nicotine. Tlama ukuzitenda imini yoke njengomvuzo wokulisa ukubhema. Zikhakhazise begodu uzihalalisele ekupheleni kwelanga elinye nelinye ngepumelelo yakho.
Ihloso yakho kuqeda ilanga elilandelako. Qalana nokukghaleka ngesikhathi sinye bewukuhlule.
Balekela ababhemi. Qeda isikhathi nabangabhemiko.
Balekela iindawo lapho wawuvame ukubhemela khona begodu ungahlali emaphikweni okubhenyelwa kiwo.
Evekeni yokuthoma namkha yesibili linga ukubalekela utjwala, ikofi nezinye iinselo oziyamanisa nokubhema.
Zikhumbuze amabanga enze ulise ukubhema (qala ekhasini 4).
Zitjele uthi: Ngikhetha ukungabhemi.
Zijayeze okuhlanu okufanele ukwenze okungenzasi.
Sebenzisa itjhingamu ye-nicotine, okunanyathiselwa esikhunjeni, ispreyi nayikuthi uqunte ukusebenzisa lokhu.
Lokhu kulula, kodwana kuyasebenza ukubalekela ukubhema. Eqinisweni kufanele usele phakathi kwamarhalasi abu-8 nali-10 wamanzi namkha ijusi ngelanga. Amanzi azakurhelebha ukuqeda i-nicotine emzimbenakho. Ungaseli amanzi amanengi nayikuthi usebenzisa okunanyanthiselwa esikhunjeni, itjhingamu namkha ispreyi.
Nasingatjhugulukiko asikhuli. Nasingakhuliko asiphili [ukukhula] kungatjho ukulisa into oyijayeleko kodwana ekuqintelako.
Hlala uthule begodu upholile ngokuphefumula ngokudosa ummoya khulu.
Hlala umatasatasa ngokususa ingqondwakho esegeredeni. Isibonelo, ngemva kokudla ungahlali etafuleni hlamba, uhlambe amazinyo, uthathe ikhambo, uhlanze ikoloyi namkha injakho.
Yenza irhemo lemisebenzana yamsinya nelula godu yenze eminye yalemisebenzi lokha nawuzwa kuthi bhema. Ungalinga ukwenza umdlalo wamagama. Funda imagazini. Lalela umvumo. Yidla umhlaza. Ngena ngebhadeni uzigedle.
Ukukhuluma ngalento kungakwenza bona uzizwe ngcono. Ukukhuluma nowakhe wabhema kungaba lirhelebho elikhulu. Namkha dosela i- Tobacco or Health Information Line enomborweni ethi 720 3145 nawufuna isiyeleliso emuntwini obandulweko.
Ukukghaleka kungathatha imizuzu embalwa bekuphele. Lokha ukukghaleka nakungasi kukhulu ungalinda kuphele. Bala ukufika ku-100 namkha funda ikondlo efitjhani namkha umthandazo. Ukukghaleka kuzakuphela.
Zitjele bona angeze.
Zinikele imilayo nasi: ungakwenzi! Lisa. Lokhu kungaba budisi kodwana ngingakwenza.
Nawuthoma ukucabanga bona kungaba kuhle kangangani ukubhema, kungcono ucabange ngamaphaphu anamabala abangwa yi-tar. Namkha cabanga ngokuthi abantu bazakudana kangangani nawungathoma ukubhema godu.
Zikhumbuze izinto ezikusilingako ngesegerede namkha ezikwenza uthabe ngombana ulisile. Yithi ngikhetha ukungabhemi.
Begodu nawuzizwa unommoya ophasi, khuphula ummoyakho ngokuzicabanga uphile kuhle, uphefumula lula begodu uthabela ipilo.
Ungazitlhuweli. Gade ungungazimbi. Manje umthumbi. Igwayi lingahlulwa!
Iveke yokuthoma uzayithola ibudisi khulu. Ngemva kwalokho uzakukghona ukulawula imiraro.
Abanye abantu ababi namatshwayo abangwa kulisa namkha wokuzitsomula, kodwana abantu abanengi bazakuba namatshwayo ambalwa. Lokhu ngokujayelekileko kuzakuphela eemvekeni ezimbili, kodwana okhunye, okufana nokukghaleka nokulamba kungathatha isikhathi eside.
Ngokujayelekileko kuthatha iinyanga ezintathu ngaphambi kobana uzigedle ngokuzeleko ngepilo yakho etja njengomuntu ongasabhemiko.
Akunabantu ababili abafanako uhlukile. Inengi leenyeleliso zokujamelana nokulisa ukubhema zizakusebenzela ngesikhathi ezinye zingeze. Kukuwe bona ukhethe lezo ezizokusebenza kuwe.
Kungcono ngibe mumuntu ongabhemiko okghalekela ukubhema mhlokho kunomuntu obhemako nokghalekela ukulisa ngamalanga.
Ungahle ubone amatjhuguluko ambalwa emzimbeni nekuzizweni ngemva kokulisa. Lokhu kuzakuthatha amalanga ambalwa ngemva kokulisa begodu kujayelekile.
Ukukghaleka okukhulu kuvame ukuthatha imizuzu ethoma komunye ukuya kwemihlanu ngaphambi kokuphela. Yenza okhunye ukuzigcina umatasatasa bewudlule lomuzwa sela amanzi, zithabulule umzimba ngokuphefumula.
Zigedle. Ungazibeki ngaphasi kwegandelelo khulu emalangeni ambalwa wokuthoma. Zisikinye umzimba khudlwana, sebenza isikhathi esincani bewuphumule. Yenza isiqiniseko sokobana udla kuhle.
Sela kancani amanzi atjhisako. Ukukhohlela kuzaziphelela.
Thatha ikhambo, hlala ngemanzini afuthumeleko bewulinge imikghwa yokuzigedla. Khuluma nomuntu ngemizwa yakho.
Ukusikinya umzimba kancani (imizuzu emihlanu namkha elitjhumi yokuthatha ikhambo elincani) kungarhelebha ukukhuphula ummoya wakho. Imiraro yakho ingararululwa. Qalana nayo ngamunye ngamunye namkha kancani kancani.
Yidla ama-popcorn, imihlaza, ama-prunes kanye nezinye iinlibazisi ezinikela amandla. Linga ukudla ukudla okuncani okusithandathu ngelanga. Sela amanzi amanengi!
Ngena ngemanzini afuthumeleko bewusele irhalasi lebisi elifuthumeleko ngaphambi kokuyokulala, vuka ufunde namkha lalela umrhatjho. Ukusikinya umzimba ngaphambi kokuyokulala kungarhelebha.
Amanye amatshwayo ajwayelekileko: kukoma komlomo, umphimbo onamalonda, ihloko ebethako, imiraro yokusileka kokudla, ukudinwa, ukulila nama-ulcer womlomo.
Nasi indlela elula yokuzigedla nokuzizwa uthulile. Kokuthoma, yehlisa itjhada eliseduze. Hlala ngokuzigedla, vala amehlwakho bewuphefumule buthule. Tjheja khulu ukuphefumula kwakho bewutjho igama elithi: thula namkha zigedle njengombana uphefumula. Ngemva kwemizuzu emihlanu namkha elitjhumi uzazizwa umutjha.
Ngokulingeneko, ababhemako bazuza amakhilogremu amabili ngemva kokulisa. Kwesinye isikhathi lokhu kungombana umzimba usebenzisa amandla amancani kunangaphambilini. Ngokujayelekileko, kungombana abalise muva nje bayadla kunokobana babheme.
Tlama ukudla kwakho.
Ungethukwa nawunona khudlwana. Ubudisi bakho buzakubuyela ebujameni begodu ngemva kwesikhathi uzakwehlisa amakhilogremu amanengi.
Ukubhema akusiyindlela yokulawula ubudisi bakho: Kuneendlela ezingcono zokwenza lokho. Inzuzo yokulisa ukubhema idlula ingozi yokuthola amakhilogremu ambalwa. Nawufuna ilwazi elinabileko ngokudla ngokunepilo thinta ngomtato i-Heart Foundation of Southern Africa enomborwenu yerhelebho ethi 0800 223 222.
Bekunenye into engakakhambi kuhle! Bewuphethe isegerede. Uzizwa unomlandu begodu usengozini yokubuyela ekubhemeni. Akukafaneli kube njalo!
Funda ngalokho okukwehlakaleleko.
Manje buyela amabangeni wakho wokulisa bewuzitjele bona: Angeze ngilise umzamo ongaka uphelele emmoyeni. Ngisese mumuntu ongabhemiko! Manje thoma lapho ugcine khona.
Iselela yanamhlanjesi yanele; kungani ungaqalani nekusasa Sebenzisa amathulusi wakho wokujayela ubujamo afana nehlelo lokuziSindisa , umuntu okusekelako, ukuphefumula ngokudosa ummoya khulu nokukhumbula ukusikinya umzimba.
Yiba nehliziyo! Okumbi kuzakuphela pheze evekeni yinye, kodwana kungathatha iinyanga ezintathu ukuzizwa njengomuntu ongabhemiko.
Ngemva kobana ukuzitsomula okumbi sele kuphelile, kungenzeka bonyana usatlhoga ukuqalana nepi. Ngakho yenza isiqiniseko sokobana uyazivuza ngokuhlala kude nesegerede. Lokha ukughalekela ukubhema nakufikako, zikhulumise bona ungenzi. Zikhumbuze bona: ngikhetha ukungabhemi.
Yithi: AWA! namhlanje, kusasa nangamalanga ngemva kwalokho.
Kucabanga bona isegerede sinye angeze sakulimaza eqinisweni sizakulimaza. Babantu abancani abangabhema mhlokho. Lokhu kutjho bona ungobhemako, namkha awusuye.
Ithabo. Ukuhlala nababhemako nokuba khona kotjwala yihlanganisela eyingozi ngakho tlhogomela. Ungazinikeli imvumo yokubhema; zinikele imvumo yokuba nepilo ehle.
Ihlangahlangano. Lokhu akunandaba bona uyabhema namkha awubhemi. Kodwana enye nenye ihlangahlangano izakudlula. Begodu nasele kuphelile, uzakuthoma phasi.
Usebenze kuhle! Ulise ukubhema. Kodwana ukulisa ngenye into. UKUHLALA UNGABHEMI nakho ngenye ehluke khulu.
Ngalesikhathi uzabe sele utholile bona abantu balisile ukwenza into ekulu ngepumelelo yakho. Ngokuya kwabo, kuphelile. Kodwana wena wazi ngcono. UNGAVUMELI UMNDLANDLA WAKHO UPHELE. Ukutjhaphula esegeredeni nakho kumumukghwa omumbi. Nawuhlala isikhathi eside ungasabhemi, kulapho kuzakubonakala kujayelekile lokhu.
Kubudisi ukutjho. Kwabanye abantu kuthatha amalanga ambalwa. Kwabanye kuthatha isikhathi eside nanyana kuba lula ngokuya kwesikhathi.
Indlela engcono yokubulala ukukghaleka kukubulalisa indlala. Ngakho nayikuthi ukondla ngokubhema kuzakuqina.
Ikani nawulindele ukuthola ithabo esegeredeni, namkha ulindele ukuqeda ukungazizwa kuhle ikanuko yakho izakuhlala ikhona.
Uzakutjhaphuluka esegeredeni lokha ukubhema nasele kungasadlali indima epilwenakho.
Isegerede sinye singarholela kwezinengi begodu ngaphambi kobana wazi, uzabe sele ubuyele lapho wathoma khona.
Lokhu semabanga wokubuyela ekubhemeni. Nawukhohliweko bona isegerdere sinambitheka njengani thaba. Awutlhogi ukuzihlola ngokulinga esinye isegerede. Sele udlulile emlingweni oqakathekileko. Ulisile ukubhema!
Ungalahli ithemba, akutjho bona usisahluleki. Akusi ngiwo woke umuntu ophumelela kokuthoma. Abantu abanengi balinga kambalwa ngaphambi kobana bagcine balise ukubhema unomphela. Ngesinye nesinye isikhathi nawulingako, ungafunda okhunye, okungakurhelebha esikhathini esilandelako. Nanyana ucabanga bona uhlulekile emzombeni, ungabuye uyithumbe ipi.
Zilungiselele, khetha ilanga lokulisa godu begodu ragela phambili begodu UTHOME BUTJHA! Kuhle kodwana UKULISA KANYE BEWUHLALE ULISILE.
Lezizinto zibonakele bona ziyasebenza. Amathuba wakho wepumelelo azakubuyelelwa kabili nawuzisebenzisa ngokuhlanganyela nezinye iinyeleliso ezikulencwajana.
Lokha nawungasacabangi ngesegerede. Nawungasabali amalanga. Nawulisa ukuzikhakhazisa ngokulisa, kodwana uthatjiswa kukobana ulisile. Lokha ukuba mumuntu ongabhemiko kubonakala kuyimvelo kuwe.
Lisa lomukghwa begodu uThome ukuPhila buTjha angeze wazisola.
Bonana nodorhoderakho nawufuna ilwazi elinabileko neenyeleliso.
Photo 1: Ingaphandle lephaphu lomuntu ongabhemiko oneminyaka ema-40 ukuya eminyakeni ema-55. Amabala amancani anzima ephatjhini ziinsalela ze-carbon ezibuya ekuphefumeleni ummoya osilapheleko.
Photo 2: Iphaphu elikghubukileko elinekankere liqaleka lihlukile kelijwayelekileko. Lokho okumilako okumhlophe ekupheleni ngehla kwephaphu yikankere. Umonakalo ongemva onzima ngaphandle kwephaphu ubangwa yi-emphysema.
Akukafaneli bona wena namkha labo abakuthandako baqalane nepi enje. Kubonakala ungathi ukulisa akusibudisi ukudlula ukungalisi. ungazimbi wekankere uPhil Walters, oneminyaka ema-57.
Iingidi zabantu iphasi loke zisebenzise i-nrt (nicotine replacement therapy) ukuzirhelebha ukulisa ukubhema. Into eqakathekileko okufanele ikhunjulwe nawufuna ukuhlula isegerede kukobana uthembele ku-nicotine, ingasi isegerede. I-nicotine ikugcina uthembele kiyo, kodwana ezinengi izinto eziyingozi ezibuya ekubhemeni ziphuma eentjhefini ezihlukeneko kanye nezinye izinto ezitholakala esegeredeni: i-carbon monoxide, i-tar ne-carcinogen eyingozi ebanga ikankere, ubulwelwe behliziyo nebamaphaphu kanye neminye imiraro ehlukeneko yezokwelatjhwa.
Ukwelatjhwa nge-nrt kwehlisa lezinto eziyingozi msinyana, godu ngakelinye ihlangothi kwanelisa ukukghaleka okunengi ngokunikela ngenani elilawulwako le-nicotine ngeenlinganiso ezincani bekufike lapho ulungele ukulisa, eqinisweni, uzakutlhoga amandla amancani wokuzimisela ngokwengqondo nawusebenzisa i-nrt (ukwelatjhwa ngokusebenzisa ukubuyiselwa kwe-nicotine) kunokobana ulise khonokho isidaki.
Itjhingamu ye-nicorette ikunikela ilawulo ekukghalekeni kwakho ngeenlinganiso ezitjhugulukako zokusela. Iinanyathiselwa ze-nicorette zilawula ukukghaleka ngokukunikela iinlinganiso zokuselwako ezilawulwako nomphumela oragela phambili ilanga loke. Izandla zomrhogeli we-nicorette zihlala zisebenza, ngakho nawuzakukhutha umukghwa omumbi wokubhema ngokuphila ngokususa igwayi esandleni ulise emlonyeni manje lokhu kukufanele khulu.
<fn>nde_Article_National Language Services_Ingcenye 3.txt</fn>
I-WUA mbuthano ohlonywe ngokuya komthetho wepalamende nguNgqongqotjhe ngaphasi komThetho wesiTjhaba wamaNzi. I-WUA mbuthano wokubambisana wabasebenzisi bamanzi abarhalela ukwenza imisebenzi ekhambelanako yamanzi khona bazakuzuza boke. Lombuthano wonganyelwe yikomiti yokuphatha.
Umnqopho we-WUA kukghonakalisa abantu emphakathini ukuhlanganisa abanakho (imali, amakghono wabo nelwazi) ukwenza ngcono imisebenzi ekhambelana namanzi. Ngokusebenzisa i-WUA amalunga angazuza ekutjhejeni iindingo zabo zendawo nalokho okuqakathekileko kiwo.
Ama-WUA asebenza ezingeni elineqintelo lendawo. Ama-WUA anganikela ngendlela yokufezakalisa iqhinga lokuphathwa kokukhongozela ezingeni lendawo. Ama-WUA godu anendima eqakathekileko okufanele ayidlale ngokuya kokuqedwa komtlhago nokunikela isiqiniseko sokuba khona kokudla.
I-WUA yihlangano ezijameleko nenamandla womuntu wemvelo wokusebenza ngokuzeleko, ngaphandle kwalawo mandla anganikelwa abantu bemvelo namkha angakhambisani nomThetho wesiTjhaba wamaNzi. Lokhu kutjho bona i-WUA ingenza zoke izinto umuntu angazenza, ezifana nokuvula i-akhawunti yebhanka, yenze iimvumelwano zokunikelwa nokunikela nokuboleka imali. I-WUA ingadosela umuntu ekhotho imudle imali namkha nayo ingadoselwa ekhotho.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi kanye nomthethosisekelo ilawula ukuphathwa nokusebenza kwe-WUA njengehlangano.
I-WUA ekoro yinye isebenzela ukufeza iinrhuluphelo zesiqhema sabasebenzisi abafanako. Isibonelo, isiqhema sabalimi abasakhasako sokuthelelela singahloma i-WUA ekoro yinye namkha isiqhema esinerhuluphelo yokulawula ukusetjenziselwa ukuzithabisa njll.
I-WUA eenkoro zinengi isebenzela ukufezakalisa iinrhuluphelo begodu yenzela ihlanganisela yabasebenzisi abahlukeneko bamanzi, abafana nebezokubulunga, zamahlathi, beemayini nebezokusezela ngokuhlanganyela.
ekuphathweni nekulahlweni kwesila nesila emamanzi ekulawuleni ukusetjenziswa kwamanzi ngomnqopho wokuzithabisa kanye newebhoduluko.
Ubujamo lapho uNgqongqotjhe angahlongoza ukuhlonywa kwe-WUA abukavezwa emThethweni. Kodwana, uNgqongqotjhe uvamise ukuhlongoza ikambiso lapho i-WUA ingahlonyelwa ukuhlangabezana neenrhuluphelo zesitjhaba. Ibhokisi elingenzasi libeka iimbonelo ezingaba serhuluphelweni yesitjhaba.
UNgqongqotjhe angafisa ukudlulisela ukusebenza, ukugcinwa nokulawulwa kwehlelo lombuso emphakathini wendawo. Lokhu kukghoneka khulu lokha ihlelo nalakhiwe khona kuzakuzuza woke umphakathi othintekako begodu lingaphathwa kuhle yi-WUA efaneleko.
UNgqongqotjhe angafisa ukusekela iinsungulo ezenziwa ngeminye iminyango yombuso ngokuya kokuhlaliswa butjha kwabalimi abasakhasako namkha ukuthuthukiswa kwamaphrojekthi wokulima wokuziphilisa.
Lapho kunetuthuko engakhambelaniko yemithombo ethileko, uNgqongqotjhe angaqunta ukuhloma i-WUA ukukghonakalisa ilawulo elingcono nokubalekela ukulwa okungavela.
Ukubonisana nomphakathi i-WUA ihlonywa ngemva kokubonisana nomphakathi.
nayikuthi uNgqongqotjhe wenza ukubonisana nomphakathi, iindleko zokubandakanya zingabhadelwa yi-WUA nasele ihlonyiwe.
uNgqongqotjhe angafuna umuntu namkha iinqhema bona zilethe isiphakamiso sokubhadelwa kweendleko nakuboniswana nomphakathi kusese nesikhathi.
Isiphakamiso sokuhlonywa kombuthano wabasebenzisi bamanzi sesinye nesinye isiqhema sabasebenzisi bamanzi singaletha kuNgqongqotjhe isiphakamiso sokuhlonywa kwe-WUA.
uMnqophisi Mazombe womNyango weeNdaba zamaNzi namaHlathi angarhelebha abasebenzisi bamanzi ukwenza isiphakamiso.
amabanga wokwenza isiphakamiso isiphakamiso segama lombuthano isihlongozo sendawo yokusebenzela yombuthano isihlongozo semisebenzi yombuthano lapho kufaneleko, ihlathululo yemisebenzi ekhona kwanjesi namkha ehlongozwako yamanzi endaweni ehlathululiweko ihlathululo yelayisense yabasebenzisi bamanzi namkha igunya amalunga ahlongozwako analo namkha ahlose ukulibawa isihlongozo somthethosisekelo wombuthano ihlathululo yokobana umthethosisekelo uzakuhluka njani esibonelweni (isibonelo somthethosisekelo) esitholakala emThethweni irhemo lamalunga ahlongozwako namkha amahlangothi wamalunga wombuthano ihlathululo yokubonisana okwenziweko ukuthuthukisa isiphakamiso nomphumela wokubonisana lokho.
UNgqongqotjhe uzakuvumela ukuhlonywa kwe-WUA nayikuthi i-WUA iphuhlisa iminqopho ebekwe ngaphasi komNqopho womThetho wesiTjhaba wamaNzi.
nokuvikelwa, ukusetjenziswa, ukubulungwa, ukuphathwa nokulawulwa kwemithombo yesitjhaba yamanzi nokuhlangabezana neendingo zokuphila zabantu zesizukulwana sanjesi nesizako nokuphuhlisa ukusebenzisa ngokulingana, kuhle, okudzimeleleko nokunenzuzo kwamanzi nokuthuthukisa ituthuko kezokuhlalisana nakezomnotho, kanye nokuvikela iinlwana neentjalo eziphilisana ngemanzini.
Isihlongozo sokuhloma i-WUA kufanele sikhambisane neQhinga lokuPhathwa kokuKhongozelwa kwamaNzi le-CMA.
Enye yezinto ezizakufakwa esihlongozweni sihlongozo somthethosisekelo we-WUA.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi ubeka iindaba okufanele zitjhejwe emthethwenisisekelo we-WUA. UmThetho (Tjhejuli 5) godu ufaka isihlongozo somthethosisekelo esingasetjenziswa njengesisekelo somtlamo womthethosisekelo.
Nanyana umtlamo womthethosisekelo we-WUA ufaka hlangana imisebenzi embalwa ye-WUA, lokhu akutjho bona i-WUA izakuba nalemisebenzi lokha nayihlonywako.
Labo abenza isibawo sokuhloma i-WUA kufanele njengehlangothi lekambiso yokuhloma bangenza isibawo ngokomthetho semisebenzi ezakudluliselwa ku-WUA. Lokhu kungenziwa ngencwadi ekhambisana nesibawo ekufanele sitjhejwe.
Umthethosisekelo owamukelwe yi-WUA unesibopho kiwo woke amalunga.
ngokuhlathulula indawo yokusebenza ngokubeka ubunjalo nobukhulu bemithombo yamanzi ezakulawulwa, kanye namandla nemisebenzi ezakufuna ukudluliselwa ku-WUA.
Imiphakathi enganakghono lokuhlela nokwenza amahlelo afunekako wehlangano. Khulu khulu irhelebho elinganikelwa lapho ituthuko (efana nokuhlonywa kwabalimi abasakhasako) ifuna ukuphuhliswa ngokuhlonywa kwe-WUA.
Woke amabhodo wokusezela namabhodo wokulawulwa kwamanzi angaphasi komhlaba abekakhona ngaphambi kokuthoma komThetho kufanele atjhugululwe abe ma-WUA. Amanye amabhodo wamanzi ahlonywe ngokuya komThetho wamanzi wokuthoma weminqopho yokuseza ifuyo nayo izakutjhugululwa ibe ma-WUA.
Eqinisweni ukutjhugululwa kwamabhodo wokusezela kutjho bona kufanele atjhugulule indawo yawo yokusebenza nesakhiwo sawo sokuphatha bona sibe ngesijamele imihlobo yoke yendawo, ngokuya komhlobo nobulili.
ISewula Afrika inomlando wokufikelela ngokungalingani emithonjeni. Itjhuguluko lingenye yeendlela zokufikelela ukulingana. UNgqongqotjhe ukhuphe imihlahlandlela ngokubunjwa kwekomiti yobuphathi bebhodo yokuthelelela etjhugulukileko.
Ikghono le-WUA lokuzisekela ngeemali liqakathekile ebukhoneni bayo. Ukuhlonywa kwe-WUA kukghoneka kuphela nayikuthi amalunga ayakghona ukubhadela iindleko zayo zokuphatha kanye nokusebenza neendleko zokugcina imisebenzi yokusungula ekhambelana ne-WUA. I-WUA ngakho isekelwa ngeemali ezibhadelwa malunga ezibizwa ngokuthi ziimali zokusetjenziswa kwamanzi.
Eminye imithombo ehlangabezana neemfuno zomThetho efana namahlelo werhelebho namkha irhelebho ngokusekela ngeemali.
I-WUA ingahlola ngonyaka iimali ezibhadelwa malunga nayikuthi umthethosisekelo wayo uyakuvumela lokhu. Leziimali kufanele ziquntwe ngokuya kweqhinga lokubeka amanani wokusetjenziswa kwamanzi abekwe nguNgqongqotjhe.
UNgqongqotjhe godu anganikela i-WUA irhelebho leemali ngeminqopho yokufikelela iminqopho yomThetho wesiTjhaba wamaNzi (kuye ngokuthi imithetjhwana esemthethweni ithini).
UmNyango wenze umthethomgomo wokunikela irhelebho leemali kubatheleleli abakhona nalabo abatjha beenqhema egade zidinywe amathuba ngaphambilini abamalunga we-WUA.
Isidingo sokuvikelwa kwemithombo yamanzi.
Umthethosisekelo we-WUA kufanele unikele ngokukhonjwa kweKomiti yezokuPhatha kanye noSihlalo neSekela lakaSihlalo.
ukukhandela ukumotjhwa kwamanzi abuya emithonjeni yamanzi.
ukuvikela imithombo yamanzi.
ukukhandela ukusetjenziswa kwamanzi okungasi semthethweni.
ukusuka namkha ukuhlela ukususwa kokukhandela okungasi semthethweni okubekwe endleleni yamanzi.
ukukhandela isenzo esinye nesinye esingasi semthethweni esingehlisa ikhwalithi yamanzi kweminye neminye imithombo yamanzi.
ukwelusa mazombe imithombo yamanzi.
kwehlisa ingozi yomonakalo enarheni nakungaba neenkhukhula; kanye nokutjhugulula indlela yamanzi ibuyele ebujameni bangaphambili lapho beyitjhugululwe ngonobangela wemvelo.
Iinkhathi lapho lokha; kanye neendawo lapho amanzi angasetjenziswa ngomunye nomunye umuntu ovunyelwe ukusebenzisa imithombo yamanzi.
ekuqedeni amanzi ephasini; kanye nekunikeleni ngamanzi ukuthelelela inarha namkha eminye imnqopho.
zokulinganisa nokuhlukanisa; namkha zokulawula ukukhanjiswa ngenye indlela ukugeleza kwamanzi.
I-WUA kufanele ithokozwe ngeendleko ezithole ngesibanga sokudlulisela phambili amandla nemisebenzi engezelelweko.
Kilobu bujamo amahlelo wokuthelelela kubalimi abangenisa imali namkha abasakhasako, ngokuhloma i-WUA benza kukghonakale isebenziswano ngokubambisana ezingeni lezomnotho elabelwana malunga. Ituthuko yemisebenzi ngamunye emincani ayisebenzi kuhle ngakwezeemali.
Kilobu bujamo ama-WUA ahlonyelwe ukulawula ukusebenzisela ukuzithabisa, inzuzo kukobana inhlangano yinye ithatha ukuziphendulela ekusetjenzisweni komthombo wamanzi othileko ngomnqopho wokuzithabisa. Lokhu kuvumela i-WUA ukwenza ukukhambelanisa okufaneleko nokulinganisa iinrhuluphelo zabasebenzisi abahlukeneko khona kuzakubalekelwa ukungezwani. Lokha isiqhema nasifuna ukuhloma i-WSA ngomnqopho wokusetjenziswa okuthileko kwamanzi, kufanele kokuthoma bafunisise bona ingabe i-WUA iletha ubuhle obaneleko kumalunga. Ubulunga be-WUA buyangokuzithandela, ngakho nayikuthi i-WUA ayinikeli ngenzuzo efaneleko, angeze yakghona ukugcina amalunga wayo (tjheja bona ubujamo obuthileko bungasebenza nawenza isibawo).
Itjhejuli 5 yomThetho wesiTjhaba wamaNzi ulawula ukusebenza kwe-WUA, ukufika lapho kuqunte uNgqongqotjhe.
Tjhejuli 4 yomThetho wesiTjhaba wamaNzi yenza iinjamiso ezizeleko zokuphathwa nokusebenza kwe-WUA.
UMTHETHO WESITJHABA WAMANZI (umThetho wenomboro 36 ka-1998).
uNgqongqotjhe ngemva kokubonisana nombuthano wabasebenzisi bamanzi angalayela bona umuntu amukelwe njengelunga lombuthano ebujameni obuhle nobulinganako.
UNgqongqotjhe angaphelisa isikhathi sokusebenza kwelunga lekomiti yezokuphatha ngokunikela i-WUA isaziso nelunga elithintekako. Ebujameni obunjalo uNgqongqotjhe godu angahlela bona isikhundla esivulekilekweso ekomitini yokuphatha sizaliswe.
Nayikuthi ihlangano ayisasebenzi namkha ayisafikeleli imiphumela eqaliweko.
kokuveza ilwazi ngokwemukwa ubujamo okuhlongozwako ngokumema imibono ngokwemukwa okuhlongozwako ngemva kokutjheja yoke imibono efunyenweko.
Ama-CMA aphathelene nokuphathwa kwemithombo yamanzi endaweni yoke yezokuphathwa kwamanzi.
I-CMA yiBhodo yokuPhatha ejamele abadlalindima ababuya kiyo yoke indawo yokuphathwa kwamanzi.
I-CMA izakwenza iQhinga lokuKhongozelwa kwamaNzi ukutjheja iindaba zemithombo yamanzi kiyo yoke indawo yokuphathwa kwamanzi.
iQhinga lokuKhongozelwa kwamaNzi le-CMA linikela ngomhlahlandlela kuNgqongqotjhe bonyana kghani ama-WUA athileko angahlonywa nokuthi ngimiphi imisebenzi ezakuvunyelwa ukuyenza endaweni yokuphathwa kwamanzi.
Ama-WUA ngokujayelekileko anerhuluphelo yendawo yekhaya.
I-WUA ijamele irhuluphelo encani, okuvamise bona kube yikoro yabasebenzisi bamanzi abasendaweni ethileko.
Ama-WUA anikela ngesakhiwo sendawo sehlangano esingasetjenziselwa ukufezakalisa iQhinga lokuPhathwa kokuKhongozelwa kwamaNzi endaweni yekhaya.
<fn>nde_Article_National Language Services_Ipahla Eyenziwa Ngeza.txt</fn>
Abantu ngamunye ngamunye iinqhema, iinhlangano kunye namaziko wefundo.
Imali efunekako kufuze isikhathi sayo sokusebenza singeqi eenyangeni ezilitjhuminambili.
Imifundalize yomuntu ngamunye ikhutjhelwa ukufundela iziqu eziphakemeko eSewula Afrika nakamanye amazwe. Amaziko wefundo ayeleliswa bona iimbawo zawo azilungise kwa-NAC egameni labafundi bawo abasafundela iziqu zokuthoma.
TJHEJA: Sibawa bona uthintane nesiphathimanda esifaneleko ukuthola eminye imininingwana ngeemfanelo ezabelwa imali. Akusilula ukuthi i-NAC ingasithwala soke isabelo seemali sephrojekthi. Amakhotheyitjhini kufuze bona aphekelele iforomu lesibawo.
Ukudlula lapho, uyeleliswa nokobana uqale nencwajana ephethe imininingwana yelwazi le-NAC.
Abathiyi ngamunye ngamunye, iinqhema zomphakathi, iinjamiso / amaziko wefundo kunye neekhamphani ezigidisako.
Ukugidela umphakathi, okubala hlangana nokutlama kunye nemisebenzi emitjha yokuthiywa kwegido.
Iimfundobandulo zokugida nokuthiywa kwegido ezenza bona kugcine kugidelwa umphakathi.
Ukukhamba uvakatjha eSewula Afrika nakamanye amazwe.
Lokhu okulandelako okwabelwa imali kungaqalelelwa.
Imali efunekako kufuze isikhathi sayo sokusebenza singeqi eenyangeni ezilitjhuminambili.
Imifundalize yomuntu ngamunye ikhutjhelwa ukufundela iziqu eziphakemeko eSewula Afrika nakamanye amazwe. Amaziko wefundo ayeleliswa bona iimbawo zawo azilungise kwa-NAC egameni labafundi bawo abasafundela iziqu zokuthoma.
Tjheja bona akusilula bona I-NAC ithwale soke isabelo seemali esabelwe iphrojekthi. Amakhotheyitjhini kufuze kufuze bona aphekelele amaforomu weembawo. Uyeleliswa nokobana khewuqale nemininingwana yelwazi ye-NAC.
Abantu ngamunye ngamunye abanelwazi elikhethekileko, njengabavumisi namkha abakhwayisi, abathiyi beengoma, abafundisi bomvumo, abavumi abavuma bodwa.
Lokhu okulandelako okwabelwa imali kungaqalelelwa.
Imali efunekako kufuze isikhathi sayo sokusebenza singeqi eenyangeni ezilitjhuminambili.
Imifundalize yomuntu ngamunye ikhutjhelwa ukufundela iziqu eziphakemeko eSewula Afrika nakamanye amazwe. Amaziko wefundo ayeleliswa bona iimbawo zawo azilungise kwa-NAC egameni labafundi bawo abasafundela iziqu zokuthoma.
Ukuthengwa kweensetjenziswa neembetho zokuvuma.
Tjheja bona akusilula bona I-NAC ithwale soke isabelo seemali esabelwe iphrojekthi. Amakhotheyitjhini kufuze kufuze bona aphekelele amaforomu weembawo. Uyeleliswa nokobana khewuqale nemininingwana yelwazi ye-NAC.
Abantu ngamunye ngamunye, iinqhema zomphakathi, iinjamiso / amaziko wefundo kunye neenhlangano.
Irhubhululo lokutlama umtlolo womdlalo, wedrama njll.
Lokhu okulandelako okwabelwa imali kungaqalelelwa.
Imali efunekako kufuze isikhathi sayo sokusebenza singeqi eenyangeni ezilitjhuminambili.
Imifundalize yomuntu ngamunye ikhutjhelwa ukufundela iziqu eziphakemeko eSewula Afrika nakamanye amazwe. Amaziko wefundo ayeleliswa bona iimbawo zawo azilungise kwa-NAC egameni labafundi bawo abasafundela iziqu zokuthoma.
Ukuthengwa kweensetjenziswa neembetho zokuvuma.
Tjheja bona akusilula bona I-NAC ithwale soke isabelo seemali esabelwe iphrojekthi. Amakhotheyitjhini kufuze kufuze bona aphekelele amaforomu weembawo. Uyeleliswa nokobana khewuqale nemininingwana yelwazi ye-NAC.
Abantu ngamunye ngamunye, iinqhema zomphakathi, iinhlangano kunye neenjamiso / namaziko wefundo.
Lokhu okulandelako okwabelwa imali kungaqalelelwa.
Iindleko zokukhamba zemibukiso ekhamba iboniswa.
Imali efunekako kufuze isikhathi sayo sokusebenza singeqi eenyangeni ezilitjhuminambili.
Imifundalize yomuntu ngamunye ikhutjhelwa ukufundela iziqu eziphakemeko eSewula Afrika nakamanye amazwe. Amaziko wefundo ayeleliswa bona iimbawo zawo azilungise kwa-NAC egameni labafundi bawo abasafundela iziqu zokuthoma.
Tjheja bona akusilula bona I-NAC ithwale soke isabelo seemali esabelwe iphrojekthi. Amakhotheyitjhini kufuze kufuze bona aphekelele amaforomu weembawo. Uyeleliswa nokobana khewuqale nemininingwana yelwazi ye-NAC.
Abantu ngamunye ngamunye, iinqhema zeenjamiso / zamaziko wefundo kunye neenhlangano.
Ukutlola kwamandla womkhumbulo: Iminikelo yemali yokutlola nokwenza irhubhululo, sekubalwa nemitlolo abatloli abazitlolele yona ekhuluma ngabo, amanoveli, iindatjana ezifitjhani kunye nemitlolo yabantwana / iincwadi zabantwana.
Iinkondlo ezitlolwe batloli esele batjhukekile.
Irhubhululo elenziwa ngokuthunywa.
Itjho amabizo wabakghonakalisi ufake nemitlolo ehlathulula ilwazi nekghono labo [ ama-CV ] unabe nangalokho okumumethwe sifundobandulo osenzela isibawo.
Iimali zesiphekiso seendleko zokuvezwa kwemilolo kubavezimitlolo kufuze iimbawo zakhona zilungiswe [ zenziwe zinqophe ] kwa-NAC.
Abantu ngamunye ngamunye abafisa bona amatlhatlha wemitlolwabo agadangiswe abe abe ziincwadi kufuze bona bakhulumisane iinkhamphani / abavezimitlolo kobanyana kuzokuba ngibo ababenzela iimbawo.
TJHEJA : Abavezimitlolo bangeqi eencwadini ezihlanu nabenza iimbawo. Iimbawo kufuze bona zibe nehlelo lokumaraga nelokusabalaliswa lemitlolo eyenzelwa isibawo.
Lokhu okulandelako okwabelwa imali kungaqalelelwa.
Iindleko eziphathelene nephrojekthi.
Imali efunekako kufuze isikhathi sayo sokusebenza singeqi eenyangeni ezilitjhuminambili.
Abafakisibawo kufuze bona ubuncani bakhona bathumele isibonelo sinye somtlolo okhona njenganje nabathumela isibawo ababawa ngaso ukusizwa ngemali yokutlola.
Imifundalize yomuntu ngamunye ikhutjhelwa ukufundela iziqu eziphakemeko eSewula Afrika nakamanye amazwe. Amaziko wefundo ayeleliswa bona iimbawo zawo azilungise poro kwa-NAC egameni labafundi bawo abasafundela iziqu zokuthoma.
Amaphaliswano, imali engunongorwana kunye nokwahlulela.
Abatloli bakhuthazwa bona bajoyine iinhlangano ezivuthiwe zokutlola, njengezamaphephabhugu nezinye. Imitlolo kufuze bona ibe nekomidi yoku-editha, kanti-ke amabizo wamalungu wekomidi le kufuze bona aphekelele isibawo esifakakwako.
Tjheja bona akusilula bona I-NAC ithwale soke isabelo seemali esabelwe iphrojekthi. Amakhotheyitjhini kufuze kufuze bona aphekelele amaforomu weembawo. Uyeleliswa nokobana khewuqale nemininingwana yelwazi ye-NAC.
<fn>nde_Article_National Language Services_Iphaspoti yakho yokup.txt</fn>
Njengombana kusikhathi sonyaka sethabo begodu abantu abanengi basiya emaholideyini, imiSebenzi yesiPholisa seSewula Afrika ithanda ukwazisa abantu abathanda imidlalo yemanzini bona batjheje khulu.
Qiniseka bona wena nabanye abahlanu kwakho bayakghona ukududa ukubalekela ukukghanywa mamanzi.
Naningena ngemanzini avulekileko namkha isikepe, okungaba sikepe nanyana esingangani, itjhitjhirizo namkha ukukhamba ngommoya, qiniseka bona wembatha imbaji yokuvikela. Lepahla izakuqiniseka bona uhlala uthaya begodu uphila, nawuhlangabezana nobudisi.
Landela khulu imithetho ephathelene nokusetjenziswa kwamanzi ngombana yenzelwe ukuqinisa ukuphepha kwakho.
Nawutjhidela namkha ungena emanzini, lisa ukusela utjwala, iindaki namkha iinhlahla ngombana lokhu kungarholela ekuqedeni ukucabangisisa, kodwana godu kungaqeda ukucabanga ngokunikela amabanga kunye nokuzisindisa ngokomzimba kwakho namkha omunye umuntu ofuna irhelebho, ngokunjalo ube uzibeka engozini ekulu.
Tjheja khulu ngazo zoke iinkhathi lokha abantwana namkha abantu abadala nabaseduze ngombana bangatlhoga irhelebho lakho ngesikhathi bafuna irhelebho nabasengozini.
Ungangeni ngemanzini ebujameni bezulu obungasibuhle, namkha ngaphambi kancani kokurhwalala namkha kokusa, ngombana lokhu kungenza kube budisi kwabanye bona babone bonyana usebudisini.
Ungadudi uwedwa begodu nikela amatshwayo acacileko nawusengozini.
Balekela ukududa eendaweni ezingakavunyelwa, njengombana leziindawo zihlukanisiwe ukuqinisekisa ukuphepha kwakho.
Yiba netjhejo, nawududa emanzini agijimako godu nakuneenkhukhula, jamela kude.
Ungacabangi bona angeze kwenzeka kuwe namkha kiloyo omthandako bese, ufakwa esibalweni. Kufanele sivume bona lokhu kungehlela nanyana ngubani, kufaka hlangana nalabo abamajadu emanzini abanelemuko begodu nababandulwe ngokwaneleko.
Abantu ababanjwe ngokuvinjezelwa namkha njengabongazimbi bokumukwa iinkoloyi, bavamise ukuba nemizwa yokungahlaliseki, ukuthuka, ukungakholwa kunye nokurarana.
Isenzo sabo sokuthoma sokuphendula kwabongazimbi, sivame ukuba nomphumela wokwala namkha ukuzibuyiselela begodu lokhu kungathathwa njengokubeka ipilo engozini, okungaphetha ngokulahleka kwepilo.
Zilungiselele ukuba wedwa begodu ususiwe emndenini wakho, abangani namkha labo obathandako.
Ungabuye godu ukhohlwe sikhathi nokuthi ukuphi.
Angatshwenyeka, ukuthuka nokungahlaliseki.
Angaba nomukghwa wokwenza izinto ngokudluleleko.
Yenza koke umhlunguphazi akutjela bona ukwenze begodu landela yoke imilayo yakhe.
Linga ngazo zoke iinkhathi ukugcina ukuzikhakhazisa kwakho, isithunzi nokuzihlonipha kwakho.
Gcina umkhumbulwakho usebujameni obuhle ngokudlala imidlalo engqondwenakho, ukubhudanga emini kunye nokufunda nanyana ngikuphi onikelwa khona.
Linga ukugcina amandla womzimba, kufanele udle ukudla okunikelwa mvimbezeli.
Linga ukugcina ubuntu bakho.
Linga ukuhlala ugade koke okwenzekako mayelana nemikhambo, amatjhuba, isikhathi kunye nendawo.
Linga ukugcina okujwayelekileko godu uhlale uphilile nabuvumako ubujamo.
Zivumele bona urholwe mvimbezeli.
Linga ukuzigcina upholile, uthulile begodu uzibuthile.
Lala phasi begodu uhlale lapho ngesikhathi sesahlelo lokuhlangula.
Ungathuki namkha ube nomuzwa wokulwa.
Ungatlhorisi, ube nenturhu namkha ubhalelwe kukuzilawula.
Ungathuseli namkha usilinge abavimbezeli.
Ungangeni epikiswaneni nabavimbezeli.
Ungangeni eenkulumeni zokuhleba.
Ungasebenzisi amagama namkha amalimi wabezizwe, ngombana lokhu kungabanga ukusola.
Ungabi nezwelo lalokho okulwelwa mvimbezelakho.
Ungalingi ukubaleka, ngombana lokhu kungakubeka engozini.
<fn>nde_Article_National Language Services_Isendlalelo Somlando.txt</fn>
Amakhetho wokuthoma wenarha yekhethu abanjwa ngomhlaka 27 Apreli 1994 begodu sele siseduze nokugidinga isikhumbuzo seminyaka elitjhumi yesehlakalwesi. Ilungelo lokuphila emphakathini wentando yenengi kobunye ubujamo lingathathelwa phasi njengombana inengi lenu beliseselincani ngo-1994 begodu lijayele kuphela ubujamo banjesi. Ipi yokuthola umphakathi wentando yenengi nolinganako lapho woke umuntu weSewula Afrika anendima kungaqalwa umhlobo, ubulili, ikolo, ilimi namkha enye into elihlangothi lokwahlukana kwethu, ayikhenge ifikelelwe lula. Ayikhange ithathe iinyanga, unyaka, itjhumi leminyaka ukuyifikelela kodwana eqinisweni yathatha iminyakakulungwana ebumba umlando weSewula Afrika. Ililungelo nenzuzo ekhethekileko okufanele woke amaSewula Afrika ayivikele khulu begodu ngayo nina, njengelutjha lenarha yekhethu, ninendima ekulu okufanele niyidlale.
Ilungelo elisisekelo khulu emphakathini wentando yenengi lilungelo lokuvowuda. Ilungelo lokuvowuda lenza umuntu abe sekambisweni ebeka ihlangano namkha iinhlangano zezombanganarha ezizakubusa. Ukukhethwa kombuso bunqopha namkha ingasi bunqopha kubeka imithethomgomo nemithetho ebusa umphakathi wethu begodu ekugcineni amaphilo wenu njengabantu. Woke umuntu njalo nje, unokuzikhethela okunengi okuthinta yena ngokwakhe okufanele kwenzeke ebujameni bomphakathi esiphila kiwo begodu bavowudi ngokukhetha kwabo umbuso, ngokukhamba kwesikhathi abaqunta ubunjalo bomphakathi.
Nawuzakukghona ukuvowuda kufanele uzitlolise njengomvowudi. Boke abantu abangaphezu kweminyaka eli-16 nabanomazisi webhakhowudi bangenza isibawo sokuzitlolisa njengabavowudi. Kodwana babantu kuphela abangaphezu kweminyaka eli-18 namkha ngaphezulu ngelanga lokuvowuda abazakufakwa erhelweni labazakuvowuda. Labo abasese ngaphasi kweminyaka eli-18 ngelanga lokuvowuda emakhethweni wesitjhaba newephrovinsi, bazakufakwa khonokho erherhweni labazokuvowuda nabahlanganisa iminyaka eli-18. Lokho kuzabavumela ukuzibandakanya emakhethweni weendawo wokuzaliselela iinkhundla emikhandlwini yabomasipala njengombana nalokha nakenzekako begodu nemakhethweni mazombe wabomasipala ngo-2005/6.
Abanye benu bafuna ukuvowuda begodu bayazi bona ngiyiphi ihlangano abazayivowudela. Lokho kuyifihlo yakho. Inengi lenu kodwana lingahle lingazi bona livowute namkha bonyana livowudele bani. Lokho kuyazwisisakala ikani nawukhumbulako bonyana uzakuba kuphela nokukhetha endabeni le nayikuthi uzitlolisile njengomvowudi. Ukuba mvowudi ozitlolisileko kuzakukghonakalisa bona uzibandakanye namkha ungazibandakanyi emakhethweni begodu kukunikela imvumo yokukhetha kobana ngiyiphi ihlangano ezibandakanyako ongayisekela. Hlala ukhumbula bonyana nguwe kuphela owaziko bona ngiyiphi ihlangano oyisekeleko ivowudi yakho iyifihlo, kwamambala.
Abantu abatjha bahlala bazibuza bona ingabe ivowudi yabo iyawenza umehluko na begodu nokobana bona ngokwabo bayawenza na umehluko. Ngaphandle kwekghonakalo yokuba nesandla emphumeleni kwakho ngokuba mvowudi otlolisiweko, kuqakatheke khulu ukobanyana uyavowuda namkha awa. ISewula Afrika inehlelo lamakhetho lokujameleka elingatjhiyi muntu ngaphandle njengakezinye iinarha lapho umthumbi wekhetho athatha koke. Ihlelo lethu linesisekelo esifaka koke lapho iinhlangano ezincani neenqhema ezincani nazo zingathola ukujanyelwa ngokuya kwesekelo lazo. Okufanele ukukhumbule kukobana ehlelweni lobujameli ngokuya kweenhlalo ivowudi yakho ayandisi kwaphela isabelo sehlangano oyisekelako kodwana ngokukhambelana, yehlisa isabelo sezinye iinhlangano ezizibandakanyako. Leli liqiniso leembalo ongalilinga ngokubala, mayelana nemithelela lapho pheze abantu abatjha abaziingidi ezisi-6 abangaphasi kweminyaka ema-25 abangaba nayo emphumeleni wekhetho.
Koke okungehla, kuyame phezu kokuzitlolisa kwakho njengomvowudi. Ukuzitlolisa kukunikela ukuba nelizwi begodu kwenza bona ufanelwe kukuba sekhethweni. Nayikuthi awukazitlolisi njengomvowudi ngetjhudu elimbi angeze waba nesandla emphumeleni begodu uzabe uzenze waba ngongakafaneli ukuba sekambisweni yethu yentando yenengi. Nanyana uyavowuda begodu nokobana uvowuda bunjani lokho uzakuqunta muva, kodwana kwanje kufanele uzinikele amandla ngokutlolisa. Uzakufanele uzitlolise ngomhlaka 24 kanye nomhlaka 25 Janabari 2004 esifundeni sokuvowuda lapho uhlala khona. Siza ukhuthaze amalunga womndenakho nabangani bona nabo bazitlolise. Lithuba lokugcina ekukghonakala ngalo bonyana uzitlolise ngaphambi kobanyana kubanjwe amakhetho.
<fn>nde_Article_National Language Services_Isethulo.txt</fn>
Umnyaka we-2006 usikhumbuzo seminyaka emihlanu yokusungulwa komThetho wokuKhuthazwa kokuFikelelwa kweLwazi, 2000 (i-PAIA namkha umThetho). Ebantwini abanengi ebegade babandakanyeka khulu ekuphumelelisweni komThetho lo, lokhu kuzwakala kuyipumelelo ekulu. Nokho inengi labantu alinawo umbono onjengalo. Labo-ke babantu okuthe ngebanga lokungabi nelemuko kanye nemiraro eyavela ngesizathu sokobana iinhlangano zomphakathi zaba neendlela ezibogabogako zokuphumelelisa umThetho lo, azange basebenzise ngokuzeleko ilungelo labo lokufikelela ilwazi. Phezu kobana i-PAIA ingeminye yemithetho etjhaphulukileko yekululeko yelwazi ephasini, iragele phambili ukunanyathelwa miraro emayelana nokuphumelelisa.
Ukungabi nomthangalasisekelo ofaneleko nodingekeka malungana nokuphumeleliswa okufaneleko komThetho, isib.
Ukungahlonyiswa ngamandla kweensebenzi zombuso kobana zithathe iinqunto ngebanga lomkhuba owadlulako wokugugudlhela ifihlo.
IKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu eSewula Afrika iyethemba bonyana iNcwajana le izakusiza ukuqeda imiraro yokuphumelelisa esoloko yanamathela i-PAIA ukusukela ngesikhathi sokusungulwa kwayo, ngokuveza ukuyelela okudlula kwaphambilini kumalunga womphakathi kanye neensebenzi zombuso okuzokufanela bonyana basebenze khulu ekusizeni abantu ngamalanga.
Nokusiza ukwephula umkhuba wokugodla ifihlo omile bewanzinza okungiwo okhandela ukukhamba kuhle kwelwazi.
Godu iNcwajana le kunethemba lokobana izakukhanyisa iindaba eziphatheleneko malungana nokuvulwa kwamarikhodi nokugcinwa okufaneleko kwawo amarikhodi. Nakube amarikhodi akagcinwa ngendlela efaneleko lokho kungarholela ekutheni labo ababawa amarikhodi bazifumane bakhokha imali enengi tle ngebanga lokobana kuzakuthatheka isikhathi eside kufunanwa nawo amarikhodi lawa. Ngalokho-ke kuqakathekile bonyana amarikhodi agcinwe kuhle begodu lokhu kufaka ukuphathwa kanye nokuhlaziywa kwawo kwangamalanga.
Kokugcina, kuqakathekile bonyana kube kunengi okwenziwako ukuhlakaza nanyana ngimuphi umqondo kanye nezenzo ezifuna ukwenza ilwazi bona libe yirhwebo bese lifikelelwa kwaphela ngabasemafutheni ngokwenza ikambiso le ibe budisi kwamambala emntwini ngamunye onganalitho kobana ayizwisise nangokwenza bonyana ukufunyanwa kwamarikhodi kubize khulu kwamambala. Ukufikeleleka kwelwazi kusisekelo kanye nokuphila kwedemokhrasi yethu. Kusisetjenziswa esiqakathekileko sokwenza bonyana labo abaphetheko babe nesibopho. Ngalokho kuqakathekile bonyana boke abantu bekhethu khulukhulu abadinywa amathuba nabagandalelweko emphakathini basebenzise ilunglo labo ngokuzeleko.
Isidingo seNcwajana le sibonakele ngemva kokuhlonywa kwesiGaba se-10 somHlahlandlela we-PAIA, okwaba ngomhlaka 1 kuNtaka 2005. Kwakhanya bonyana njengombana umHlahlandlela ulisizo kumalunga womphakathi, iPAIA idinga ukwenziwa lula ukuze ifundeke begodu ifumaneke lula emiphakathini yekhethu. INcwajana le godu itjhugululelwe emalimini alitjhumi nanye asemthethweni begodu iyatholakala ngomgwalo we-Braille kanti-ke ifumaneka begodu isebenziseka lula tle.
Ukutjhida emkhubeni wokugugudlhela ifihlo nokungabi besibopho ukuya emkhubeni wokwenza izinto emkhanyweni kanye nokuba nesibopho kulitjhijilo elikhulu. Ngalokho kuqakatheke khulu bonyana izakhamuzi zeSewula Afrika kanye nabasebenzi balemukiswe nge-PAIA, nokobana lingababhadekela njani ilungelo lokufumana ilwazi. Ukufaka isandla ekambisweni yedemokhrasi kungaphumelela kwaphela nakube kukufaka isandla okucacileko. Ngalokho-ke kuqakathekile bonyana i-PAIA ifikelela ngaphezu kwamalungelo wepolotiki yomphakathi ajayelekileko, nokobana ingezelela ihlangothi elitjha eenkulumiswaneni zomphakathi ngeendaba zangamalanga okumele izakhamuzi ziqalane nayo.
I-PAIA isekabeni ekutjhugululweni komphakathi wekhethu. Ikhuthaza idemokhrasi yokuhlanganyela lapha izakhamuzi zenza khona bona umbuso wazo kanye namabubulo wangasese abe nokuziphendulela. INcwajana le ingeminye yemizamo ebuya kuKhomitjhini yokwenza bona umThetho lo ujayeleke, kokuqinisekisa bonyana izakhamuzi ziwusebenzisa ngendlela yokobana zizuze. Ukuqakatheka kanye nobungako bendima yomthethosisekelo weKhomitjhini mayelana nokuyelela kanye nokubika qobe mnyaka ngokuphathelene nokuzuzwa kwamalungelo wehlalo yomphakathi, kubonakala ngokuzibophelela kwayo ngaphasi kwe-PAIA ukuqinisekisa bonyana umThetho usetjenziswa ngepumelelo. Njengelunga lomphakathi, ungasebenzisa i-PAIA ukukhombela indlela yokufikelela amarikhodi akhombisa ihlelo lombuso malungana nokwakhiwa kwezindlu, ukutjhejwa kwamaphilo kanye nokuhlinzekwa kwezefundo. INcwajana inqophe ukuqinisekisa bonyana amalunga azisa i-PAIA njengesandla esingasetjenziselwa ukufikelela amanye amalungelo.
UKomitjhinara unethemba elikhulu lokobana iNcwajana le izakuba sisetjenziswa esiqakathekileko ebantwini bekhethu nabenza isibawo sokusebenzisa ilungelo labo lokufumana ilwazi.
ENcwajaneni le, umThetho wokuKhuthaza ukuFikelelwa kweLwazi, 2000 uzakuthiwa yi- PAIA namkha umThetho ngokudlhegana.
IKhotho kutjho ikhotho lapha umuntu angenza khona isibawo sokurarululwa komraro.
b ihlangano yomphakathi namkha ihlangano yangasese ephatheleneko inendawayo ekulu yokuphathwa namkha yebhisimisi; namkha c umbawi namkha umhlanganyeli wesithathu ophatheleneko umhlali onzinzileko namkha ojayelekileko.
Iimali inani lemali elikhokhwa malungana nokulungisa isibawo. I-PAIA ihlinzeka ngeemali zesibawo nezokufikelela. Imali yokubawa ikhokhwa ekuthomeni kwekambiso lokha nakulethwa iforomo lokubawa. Imali yokufikelela malungana nesikhathi esithathwa namkha esisetjenziswe nakufunwa nalokha nakulungiselelwa amarikhodi abawiweko. Umbawi ozibawela ngokwakhe akakhokhi imali yokubawa. Isihlomelelo A sinerhelo leemali ezikhokhwako.
Ihloko malungana nehlangano yangasese, kutjho, lokha nakumumuntu mbala, umuntu mbala loyo namkha nofana ngimuphi umuntu ogunyazwe ngokufanelekileko mumuntu mbala; nakulibhisimisi elihlanganyelweko, kutjho nanyana ngimuphi umhlanganyeli webhisimisi elihlanganyelweko namkha omunye nomunye umuntu ogunyazwe ngokufanelekileko libhisimisi elihlanganyelweko; nakumumuntu womthetho osikhulu esiphetheko namkha isikhulu esilingana naleso somuntu womthetho namkha isikhulu esigunyazwe sikhulweso; namkha umuntu ophethe esikhundleneso njengogunyazwe mumuntu ojaphethe loyo.
Ihloko yehlangano yangasese iqalene nokwamukelwa kombawi mayelana nokufikelelwa kanye neempendulo zalokho.
Isikhulu selwazi Lesi sikhulu eenhlanganweni zomphakathi okufanele kulethwe kiso isibawo sokufikelela amarikhodi/ilwazi. Sona-ke sizakuqunta bona siyavuma nofana siyala bona kufunyanwe amarikhodi lawo nofana njani. Ezingeni lakarhulumende ophakathi, isikhulu selwazi emnyangweni onqopheneko simNqophisi Mazombe; ezingeni lakarhulumende wesifunda umNqophisi Mazombe e-ofisini lakaNdunakulu usikhulu selwazi esifundeni soke; ezingeni laborhulumende bemakhaya, umPhathi kaMasipala kumasipala othileko usikhulu selwazi. Nakube nginofana ngiyiphi ihlangano yomphakathi, isikhulu selwazi kuba sikhulu esiphethe lapho, namkha kube sikhulu esilingana naleso kileyohlangano yomphakathi.
Ukuzibilayeza kwangaphakathi ukuzibilayeza kwangaphakathi kutjho ikambiso lapha umbawi angakaneliseki khona ngequnto lesikhulu selwazi namkha lokha nakube isibawo sakhe saphayilelwa eqadi kwabe kwangaba nependulo enikelwako emalangeni ama-30/ okusikhathi esiluliweko samalanga ama-30. Ukuzibilayeza kwangaphakathi kumele kulethwe kusiphathimandla esifaneleko lapha ikambiso enjengaleyo isebenza khona. Funda ihlathululo le ngokuyihlanganisa namagama athi, isiphathimandla esifaneleko.
Ilwazi langasese- kutjho ilwazi eliphathelene nomuntu othileko okufaka; kodwana ingasi kwaphela; ilwazi elimayelana nobutjhaba, ubulili, ukuzithwala, ubujamo kezomtjhado, kobuzwe, indabuko yobutjhaba namkha yehlalo, umbala, ubujamo kezomseme, iminyaka yobudala, ipilo mayelana nomzimba namkha ingqondo, ukuhlala kuhle, ukukhubazeka, ikolelo, isiko, ilimi kanye nokubelethwa komuntu, ilwazi eliphathelene nefundo namkha ukwelatjhwa, umlando wobelelesi namkha wokuqatjhwa komuntu namkha ilwazi eliphathelene nokudluliselana ngeemali lapha umuntu loyo abandakenyeke khona.
Umbawi wangasese kutjho umbawi ofuna ukufumana amarikhodi amumethe ilwazi elinqophene naye.
Ihlangano yomphakathi kutjho nanyana ngimuphi umnyango wombuso namkha ukuphathwa emkhakheni karhulumende welizweloke namkha wesifunda namkha nanyana ngimuphi umasipala emkhakheni karhulumende wemakhaya namkha enyenenye ihlangano esebenzako lokha nayisebenzisa amandla namkha yenza umsebenzi ngokomThethosisekelo namkha umthethosisekelo wesifunda namkha ukusebenzisa amandla womphakathi namkha ukwenza umsebenzi womphakathi ngokwanofana ngimuphi umthetho.
Ihlangano yangasese kutjho umuntu mbala owenza namkha owenze nofana ngiliphi irhwebo, ibhisimisi namkha iphrofetjhini; ukuhlanganyela okwenza namkha okwenze nofana ngiliphi irhwebo, ibhisimisi namkha iphrofetjhini; namkha nanyana ngimuphi umuntu womthetho waphambilini namkha wanje kodwana ongafaki ihlangano yomphakathi.
Isiphathimandla esifaneleko loke mumuntu ofaka kuye ukuzibilayeza kwakho kwangaphakathi. Ezingeni lakarhulumende welizweloke, isiphathimandla esifaneleko somnyango onqopheneko nguNgqongqotjhe womnyango lowo, ezingeni lakarhulumende wesifunda iLunga lesiGungu esiKhulu, okutjho bona -u-MEC womnyango othileko uba siphathimandla esifaneleko; bese kuthi ezingeni laborhulumende bemakhaya, uMeyara namkha uSomlomo abe siphathimandla esifaneleko. IsaHluko se-9, iinhlangano, amabhisimisi wombuso kanye neenhlangano zangasese azinaso isiphathimandla esifaneleko nje-ke ngalokho nakube umbawi ugugunwa liqunto lesikhulu selwazi, kumele alethe isibawo esijamelana nequntwelo ngqo ekhotho.
Umbawi omunye nomunye umuntu owenza isibawo sokufumana amarikhodi.
Umhlanganyeli wesiThathu mumuntu namkha yihlangano enekareko kurikhodi elibawiweko. Mayelana nokufumana irikhodi lehlangano yomphakathi, kutjho nanyana ngimuphi umuntu (kufaka hlangana, kodwana ingasi kwaphela, urhulumende wenarha etjhili, ihlangano yeentjhabatjhaba namkha iphiko lakarhulumende loyo namkha lehlanganao enjalo) ngaphandle kombawi loyo kanye nehlangano yomphakathi. Mayelana nokufumana irikhodi lehlangano yangasese, umhlanganyeli wesithathu utjho nanyana ngimuphi umuntu (kufaka hlangana kodwana ingasi kwaphela, ihlangano yomphakathi) ngaphandle kombawi.
ENcwajaneni le, nakukhulunywa ngobulili obuthileko kuzabe kusitjhiwo boke ubulili.
IRiphabhuliki yeSewula Afrika mbuso ozijameleko wedemokhrasi owasekelwa phezu kwamagugu wesithunzi somuntu, ukuphatha ngokulinganako kanye nokukhuthazwa kwamalungelo kanye nekululeko yabantu.1 Lelirherho lakarhulumende wedemokhrasi kufanele libe tjhatjhalazi, liphendule begodu libe nokuziphendulela. Ubutjhathalazi liphuzu eliqakatheke khulu emphakathini wedemokhrasi begodu inikela abantu ithuba lokufikelela ilwazi mayelana nalokho abakwenzelwa namkha abangakwenzelwa mikhakha yoke karhulumende njengombana kungaba njalo.
Ilungelo lokufikelela ilwazi lifakwe ngaphasi kwesigaba 32 somThethosisekelo. Isigaba 32 sihlinzeka bonyana woke umuntu unelungelo lokufikelela nanyana ngiliphi ilwazi eligodlwe mbuso; namkha eligodlwe nginofana ngimuphi omunye umuntu elingasetjenziselwa ukuvikela nofana ukusetjenziswa kwanofana ngiliphi ilungelo.
Ilungelweli likhona ukuze kunikelwe abantu ithuba lokusebenzisa amalungelwabo amanye, isibonelo njengelungelo lomnotho wehlalo. Amalungelo womnotho wehlalo afaka hlangana ilungelo lokuba nekumba, ukugoma nokwelatjhwa, ipahla, ibhoduluko eli hlanzekileko njll. etc. Ilungelo lokufikelela ilwazi alinikeli kwaphela abantu ithuba lokusebenzisa amalungelwabo womnotho wehlalo, kodwana godu libavumela bonyana basebenzise amalungelo womphakathi newepolotiki. Ngalokho ilungelo lokufumana ilwazi likhuthaza ukungafihleki, ukuziphendulela kanye nokubusa okunepumelelo kwazo zoke iinhlangano zomphakathi nezangasese, nokusekela amanye amalungelo wabantu.
I-PAIA imuthetho ogunyaza isiGaba 32 somThethosisekelo. Inikela ilungelo langokomthetho lokufumana ilwazi eligodlwe mBuso kanye neligodlwe ziinhlangano zangasese.
I-PAIA ihlathulula banzi okumumethwe lilungelo kanye nobubanzi bokusetjenziswa kwalo. Ihlathulula banzi iinkambiso okumele zisetjenziswe ukukhombela ukufikelela ilwazi, inikela amabanga wokungenza bonyana isibawo saliwe, kanye neendlela ezingasungalandelwa nakube isibaweso sokufikelela ilwazi siyaliwa. I-PAIA yavunywa ngomnyaka we-2000 beyathoma ukusebenza ngomhla we-9 kuNtaka 2001.
I-PAIA ngalokho yenza umuntu abe nelungelo lanofana ngiliphi ilwazi elirekhodiweko eligugudlhelwe namkha elilawulwa yihlangano yomphakathi namkha yangasese. UmThetho ngokuvamileko usebenza kinofana ngiliphi ilwazi elirekhodiweko eligugudlhelwe namkha elilawulwa ziinhlangano zomphakathi nofana zangasese. Eqinisweni, i-PAIA ngiwo wodwa umthetho ephasini loke onikela umuntu ilungelo lokobana enze isibawo sokufikelela amarikhodi wehlangano yangasese, kwaphela nakube irekhodi libawelwe kusebenzisa nofana ukuvikela ilungelo.
Ukuze abantu baqinisekise bonyana urhulumende uyazitjheja iimphofu, nanyana ngimuphi umuntu, angakghona bonyana ngokucabangela umphakathi, abawe ilwazi kurhulumende mayelana neqhinga lakhe lokutjheja iimphofu ngokwethulwa kwehlelo le-Braille emiphakathini. Godu abantu bangasebenzisa ilungelo labo lokufikelela ilwazi khulukhulu ezingeni lakarhulumende wemakhaya, lapha bangaqinisekisa khona amaqhinga kamasipala mayelana nokutjhejwa kweendlela, ukufakelwa kwamahlelo wokuhlanzekisa , ukwabelwa kweemali njll. Abantu godu bangasebenzisa ilungelo labo lokufikelela ilwazi ukuqinisekisa amaqhinga wokwabelwa kweenkumba emNyangweni wezeziNdlu ofaneleko wesifunda.
Njengombana kutjhiwo ngehla, umuntu godu angafikelela ilwazi eenhlanganweni zangasese njengamakhamphani, kwaphela nakube lidingeka mayelana nokusetjenziswa namkha ukuvikelwa kwamalungelo, isib. umuntu angabawa amarikhodi wokwazi bonyana zingangani iinsila ikhamphani ethileko yemayini ezilahlela emlanjeni. Ilungelo elivikelwako, lilungelo lokufumana ipilo ehle kanye nelungelo lebhoduluko elinganangozi.
Ngalokho i-PAIA inikela umuntu ilungelo lokubawa imihlobohlobo yelwazi. Kodwana-ke kunamarikhodi athileko angakafakwa elungelweni lokobana abawiwe. Irhelo lalawo angakafakwa kanye namabanga angenza bonyana ihlangano yomphakathi namkha yangasese yale ukunikelana ngelwazi litloliswe ngaphasi kweNgcenye 6 yeNcwajana le.
I-PAIA ihlinzeka bonyana woke umuntu unelungelo lokufumana ilwazi. Ngalokho-ke umuntu mbala namkha umuntu womthetho (isib. ikhamphani, nofana ibhisimisi elihlanganyelweko) angenza isibawo sokufumana ilwazi ehlanganweni okungaba ngeyomphakathi namkha yangasese.
Isibawo sokufumana ilwazi godu singenzelwa omunye umuntu namkha ihlangano yangasese. Njalo lokha umuntu nabawela omunye umuntu ilwazi, umbawi kumele anamathisele ubufakazi besikhundla enza ngaso isibawo. Umuntu omtlhogomeli womuntu ongaphasi kweminyaka eli-18; nofana umuntu ongakghoni ukuzwisisa ubunjalo besibawo angababawela ilwazi. Nakube irikhodi liphathelene nomufi, khona-ke umbawi kumele anikele ngobufakazi bokobana usihlobo sakamufi; namkha ufumene imvumo etloliweko esihlobeni sakamufi kobana enze isibawo esinjalo.
Nakube mumuntu ongakafundi, angenza isibawo ngomlomo, bese-ke isikhulu selwazi siyasitlola.
Ilwazi lingakhonjelwa eenhlanganweni ezinengi zomphakathi namkha zangasese. Umuntu angakhombela ilwazi/irikhodi eminyangweni karhulumende, eminyangweni yeemfunda, kibomasipala, amabhisimisi, iimbhedlela zomphakathi, iimbhedlela zangasese, amakhamphani, amabhisimisi ahlanganyelweko, umrhwebi yedwa njll.
UmNyango wezeeMali, umNyango wezamaPhilo, umNyango weeNdaba zangeKhaya, umNyango wezeziNdlu, umNyango wezokuLungiswa kwesiMilo, umNyango wezokuThuthukiswa kweHlalo, umNyango wezobuKghwari namaSiko, umNyango wesifunda wezokuThutha, iiNdlela nemiSebenzi yomPhakathi, umNyango wesifunda wezamaPhilo, umKhandlu kamaSipala weJwanasbhege, umKhandlu weDorobho leTshwane, isiBhedlela seBharagwana, isiBhedlela somPhakathi seJwanasbhege, umVikeli womPhakathi, umCwaningi oVamileko, i-Johannesburg Water (Pty) Limited.
Nokho kumele kutjhejwe bonyana iinhlangano zomphakathi njengeminyango yelizweloke neyeemfunda, imikhakha karhulumende wemakhaya kanye neenhlangano ezisebenzisa amandlazo ngokomThethosisekelo- isib. iKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu eSewula Afrika, umVikeli womPhakathi, njll. azikwazi ukubawana ilwazi ukuya ngokwe-PAIA. Iinhlangano zomphakathezi zingabawa ilwazi kwaphela ngaphasi kwe-PAIA kezinye iinhlangano zangasese nemabhisimisini karhulumende.
Kunemihlobohlobo yelwazi engakhonjelwa eenhlanganweni zomphakathi.
Ibhajethi, imitlamo esetjenziswako yesifundo, ukwabiwa kweenkumba, imitlamo yokutjhejwa kweendlela, imitlamo yokwakhiwa kweenkolo zomphakathi endaweni ethileko, ukubonelelwa kokuthuthwa komphakathi.
Njalo lokha umuntu (umbawi) afuna ukukhombela ilwazi ehlanganweni yomphakathi, kumele enze isibaweso ngokutloliweko. Iforomo A kumele lizaliswe malungana nesibawo esiya ehlanganweni yomphakathi. Umbawi akakakateleleki bona anikele nanyana kungaba ngisiphi isizathu sokobana kubayini akhombela irikhodi ehlanganweni yomphakathi. Kuqakathekile ukutjheja bona incwadi ekhombela isibawo serikhodi nofana ukufowuna nofana seposommoya akusiso isibawo ngokwe- PAIA. Nakube iForomo A alikazaliswa, akunakukhambisana ne-PAIA nakunjalo, yeke ngalokho umbawi angeze akwazi ukuthembela ku-PAIA mayelana nokusizwa lapho.
Mayelana neenhlangano zomphakathi, iforomo kumele lilethwe kusikhulu selwazi, kanye nekokhelo yesibawo engaba ma-R35.00. IForomo A kumele lilethwe kusikhulu selwazi ngesandla lapha sitholakala khona ngenyama, nofana lifeksiwe nofana lithunyelwe ngeposommoya.
Njengombana kutjhwiwe phamblini, iinkhulu zeenhlangano yompjakathi zikatelelekile bona zisize abantu abangakghoni ukuzalisa amaforomo ngebanga lokobana bangakafundi nofana bakhubazekile lokha nabenza iimbawo. Isikhulu selwazi kumele sitlole phasi iimbawo ezabo abazenze ngomlomo.
Ngemva kokulethwa kweForomo A kusikhulu selwazi nokukhokhwa kwemali yesibawo, isikhulu selwazi kumele siphendule isibaweso emalangeni ama-30. Isikhulu selwazi singelula isikhathi samalanga ama-30 kwaphela ngamanye amalanga ama-30, ngemva kwesaziso esitloliweko kanye neenzathu mayelana nokwelulwa kobawileko.
Nakube isikhulu selwazi siqunta ukunikela umbawi imvumo yokufumana irikhodi, kufanele atjho kumbawi bonyana umbawi loyo kumele akhokhe imali yokufumana (nakube kumele) malungana nesikhathi asithethe nafunisisako kanye nokulungiselelwa kwerikhodi, begodu kumele atjho bona ukufikelela lokho kuzokunikelwa ngaliphi iforomo.
Nakube imvumo yokufikelela yaliwe, isikhulu selwazi kumele sinikele umbawi iinzathu zokwaliwokho begodu sitjho isigaba esiphatheleneko esidzimelele kiso nasinikela iinzathu zokwala ngokwe-PAIA.
Lokha isibawo sokufikelela nasingatjhejwako namkha isikhulu selwazi sihluleka ukuphendula isibawo emalangeni ama-30 namkha esikhathini eseluliweko esimalanga ama-30, ukungaphendi lokho kuthathwa bona kukwala.
Lokha ihlangano yomphakathi nayinesiphathimandla esibekiweko, umbawi angafaka ukuzibilayeza kwakhe kwangaphakathi kusiphathimandleso, ngokuhluleka kwesikhulu selwazeso ukuphendula. Ikambiso yokuzibilayeza kwangaphakathi kumele kufakwe kusiphathimandla esifaneleko esikhathini esimalanga ama-60 ukusuka ngelanga mhlana isikhulu selwazi besifanele senze ngalo iqunto mayelana nesibawo. Nokho-ke nakube ihlangano yomphakathi ayinaso isiphathimandla esifaneleko, umbawi kumele aye ekhotho ayokwenza isibawo sokuphikisana nequnto lesikhulu selwazi.
Kuneendlela ezinengi umbawi angazizwa ngazo agugunwa liqunto lesikhulu selwazi. Umbawi angagugunwa: liqunto lesikhulu selwazi ngokungakhuphi ilwazi elikhonjelweko; iqunto lesikhulu selwazi lokukhupha ilwazi kodwana silimaze iingcenye ezithize zakhona kangangobana isithunzi serikhodwelo singasamukeleki, ngendlela yokobana ilwazelo lingasazwakali kuhle; inani leemali zokufikelela ezizakukhokhwa mbawi, indlela isibawo esinikelwe ngayo; namkha ukwelulwa kwesikhathi sokusebenza ngesibawo.
Kinofana ngiyiphi yaleziindlela, umbawi angafaka ukuzibilayeza kwangaphakathi kusiphathimandla esifanelekothe emalangeni ama-60 wokwamukelwa kwakhe iqunto lesikhulu selwazi. Umbawi kumele azalise iForomo B ukufaka ukuzibilayeza kwangaphakathi kusiphathimandla esifaneleko.
Nakube umbawi akakaneliseki ngequnto lesiphathimandla esifaneleko, namkha nakube isiphathimandla esifanelekweso asiphenduli ukuzibilayeza kwangaphakathi, umbawi angenza isibawo ekhotho ngokwe-PAIA. Isibawo ekhotho kumele senziwe emalangeni ama-30 ngemva kobana isiphathimandla esifaneleko senze iqunto; namkha ukwehluleka kwesiphathimandla esifaneleko ukuphendula.
Njalo lokha umuntu (umbawi) nafuna ukukhombela ilwazi ehlanganweni yangasese kumele enze isibawo esinjalo ngokutloliweko. Kumele kuzaliswe iForomo C nakwenziwa isibawo ehlanganweni yangasese. Umbawi ukatelelekile anikele nanyana ngisiphi isizathu kobana kubayini akhombela irikhodi ehlanganweni yangasese ngokuveza ilungelo afuna ukulisebenzisa namkha ukulivikela ngokubawa isizo lelwazi.
IForomo C kumele lilethwe koyihloko yehlanano yanasese leyo kanye nekokhelo yemali yesibawo engaba ma-R50.00. Ihloko yehlangano yangasese kumele iphendule isibawo sokufikelela emalangeni ama-30 wokwamukela kwaso isibaweso. Ihloko yehlangano yangasese ingalula isikhathi samalanga ama-30 kanye kwaphela, ngamanye amalanga ama-30 ngemva kwesaziso esitlolele umbawi ngeenzathu zokwelulwa okunjalo.
Lokha ihloko yehlangano yangasese nayihluleka ukuphendula isibawo sokufikelela, umbawi angenza isibawo ekhotho aphikisane nokuhluleka lokho emalangeni ama-30 welanga ihloko yehlangano yangasese ebekufuze yenze ngalo iqunto lesibawo.
Lokha umbawi nagugunwa liqunto lehloko yehlangano yangasese lokwala isibawo sokufikelela; namkha liqunto elithethwe mayelana neemali ezikhokhwa malungana nokufikelela amarikhodi wehlangano yangasese; indlela yokufikelela, namkha ngokuwelulwa kwesikhathi esimalanga ama-30 ukuze kusetjenzwe ngesibawo, umbawi angathi emalangeni ama-30 enze isibawo ekhotho aphikise iqunto elinjalo abe abawe isizo elifaneleko.
Nakube umbawi akalethi isibawo ekhotho, enye indlela kukobana angasisa e-Ofisini lomVikeli womPhakathi kobana abe mlamuli nofana mzwanisi, namkha abe akhulumisane nabahlanganyeli kobana bararulule umbakwabo. Umbawi godu angasa indaba leyo/isinghonghoyilo kuKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu eSewula Afrika kobana ilamule, ikhulumisane namkha izwanise iinqhema ezilwako ngokwamandlayo lokha nakube umbawi walelwa imvumo yokufikelela namkha ugugunwa liqunto lesikhulu selwazi namkha sehloko yehlangano yangasese.
Lokha nakunomuntu okuqaliswe kuye irikhodi elikhonjelweko, namkha lokha umuntu onjalo anekareko erikhodinelo, umuntu loyo kuthiwa mhlanganyeli wesithathu. Endabeni enjalo, isikhulu selwazi kumele silandele woke amagadango adingekako kobana sazise umhlanganyeli wesithathu ngesibaweso, begodu kumele senze njalo emalangeni ama-21 ngemva kokwamukelwa kwesibawo.
Umhlanganyeli wesithathu angenza ukuzibonakalisa okungaba ngomlomo namkha ngokutloliweko kusikhulu selwazi/namkha anikele imvumo etloliweko yokukhutjhwa kwerikhodi emalangeni ama-21 ngemva kokwaziswa ngesibawo.
Ngemva kokuqalisisa ukuzibonakalisa komhlanganyeli wesithathu, isikhulu selwazi kumele siqunte bona sizakunikela imvumo yokufikelela amarikhodi namkha awa. Ukwala komhlanganyeli wesithathu ukunikela imvumo akutjho bonyana ilwazi lizakugodlwa.
Isidingo sokudlulisa isibawo sivela nakube isibawo senziwe, ngokwesibonelo, kumNyango wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo, ongakaphathi nofana ongalawuli irikhodi elikhonjelweko. Esikhundleni salokho ufumane bonyana irikhodi lisezandleni nofana lilawulwa mNyango wezeLimo. Lokha nakwenzeka lokho, isikhulu selwazi somNyango wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo kumele sithi emalangeni ali-14, sidlulisele isibaweso kusikhulu selwazi emNyangweni wezeLimo. Isikhulu selwazi somnyango oqeda ukutjhiwo lowo kumele siphathe isibaweso inga sibe ngesokuthoma ukusifumana.
Isikhulu selwazi singatshwilisa ukufikelelwa kwerikhodi, nakube irikhodelo kumele ligadangiswe emalangeni ama-90 ngemva kokwamukelwa namkha ukudluliselwa kwesibawo, namkha esikhathini esiluliweko njengombana kudingeka malungana nokugadangisa nokutjhugulula irikhodi. Ukufikelelwa kwerikhodi godu kungatshwiliswa nakube kutjho umthetho omele ugadangiswe begodu nosafanele ugadangiswe. Ukufikelelwa kwerikhodi godu kungatshwiliswa nakube kulungiselelwe ukulethwa kinofana ngisiphi isibethamthetho namkha emntwini, begodu kusanele kulethwe. Ukufikelela kungatshwiliswa ngemibandela engaphezulu esikhathini esamukelekako.
Isikhulu selwazi kumele sazise umbawi emalangeni ama-30 ngemva kokunikelwa kwesaziso sokutshwilisa, ukuze umbawi akwazi ukuveza amazizwakhe kiso kobana kubayini irikhodi lidingeka ngaphambi kokugadangiswa namkha ukulethwa, godu nesikhathi sokutshiliswa.
Nakube ukuvezwa kwamazizokho kuyenziwa, isikhulu selwazi kumele sinikele imvumo nakube kunamabanga azwakalako wokukholwa bonyana ukutshwiliswa kuzokufelelisa khulu umbawi nakube ukufikelela okunjalo kuyatshwiliswa.
Ukonakaliswa kutjho ukuhlukaniswa, ukwesulwa namkha ukufanekiswa kwelwazi elikurikhodi. Isikhulu selwazi singahlukanisa, sesule namkha sifanekise iingcenye zelwazi ezikurikhodi. Lokhu kwenzeka nakube ilwazi elithileko erikhodini akukghoneki bona likhutjhwe. Isikhulu selwazi singonakalisa ngokwanelisako iingcenye zerikhodelo, bese sigodla lokho okunga, namkha okumele kwalelwe ukuya ngeenzathu zokwala kumThetho.
Ngokonakaliswa ngokwanelisako kwerikhodi, isikhulu selwazi kumele siqinisekise bonyana isithunzi serikhodi asonakaliswa ngendlela yokobana lilahlekelwe ngilokho elikutjhoko. Qala isiHlomelelo B seembonelo zamarikhodi afanekisiweko abe onakaliswa khona isithunzi, nalapha nanyana irekhodi lifanekisiwe nokho isithunzi sakhona sisesekhona.
Lokha ilwazi nalirikhodiweko begodu lingavezwa ngendlela yomdumo, kungenziwa amalungiselela kobana umbawi alalele imidumo leyo. Lokha nayibe igadangiso lokutloliweko namkha okuphrinthiweko kwemidumo leyo kungavezwa, okugadangisiwekokho kumele kunikelwe.
Nakube umbawi ukhubazekile begodu ukukhubazekokho kumenza bona angakghoni ukufunda, ukubona nofana ukulalela irikhodelo, iinkhulu zelwazi kumele zithathe amagadango amukelekako wokwenza bonyana irikhodi lifumaneke ngendlela umbawi angakghona ngayo ukulifunda, ukulibona namkha ukulilalela. Nokho umbawi akudingeki bonyana akhokhe imali yokufikelela, engaphezu kwaleyo abegade angayikhokha malungana nokukhubazeka.
Nakube umbawi ukghona ukufikelela irikhodi ngendlela yokuhlola, ukubona namkha ukulalela, umbawi angenza amakhophi namkha agadangise irikhodi ngokusebenzisa isikghonakazi sombawi.
Nakube ukuzibilayeza kwangaphakathi namkha isibawo ekhotho sifakwa ngokuphikisana nokunikelwa imvumo yokufumana irikhodi, ukufikelela kunganikelwa kwaphela nakube iqunto lokunikela isibawo ekugcineni liqinisekisiwe.
Lokha nakinikelwa imvumo yokufikelela irikhodi, umbawi kumele anikelwe imvumo ngelimi alinyulako, nakube likhona. Nakube irikhodi alikho ngelimi alinyulako namkha umbawi akakatjho ilimi alenyulako, irikhodi kumele linikelwe nanyana kungaliphi ilimi elivela ngalo.
Isikhulu selwazi kumele sigcine irikhodi kufikela lapha kwenziwa khona iqunto elipheleleko. Woke amarikhodi aphathelene nesibaweso akukameli bona athintwe, afihlwe, oniwe, alahlwe abe enziwe anganaqiniso.
Kunekinga mayelana nokugcinwa kwerikhodi yihlangano yomphakathi kanye neyangasese. Iinhlangano zomphakathi nezangasese zinemigomo yazo emayelana nokugcinwa kwamarikhodi. I-PAIA ayenzi isibonelelo sokobana ilwazi kumele lirikhodwe njani.
Ukugcinwa kwamarikhodi okubogabogako kunomphumela omumbi eemalini zokufikelela okumele zikhokhwe mayelana nesikhathi esithethwe nakufunisiswako nalokha nakulungiselelwa irikhodi. Godu kuthinta kumbi ekunikelweni ilwazi ngokurhaba okungakghoneka ngakho; lokhu kungabonwa kumahlandla lapha ilwazi lidingeka khona msinyana begodu belinganikelwa khona msinyana ngendlela bekungakghoneka ngayo.
Iindlela ezihle zokuphathwa kwamarikhodi zizakusiza iimphathimandla ukwenza imisebenzazo ngaphasi komThetho. Kuzakuqinisekisa bonyana ukwenziwa kwamarikhodi kwenza kube lula ukufumana, kwenza kukghoneke ukusebenza ngokurhabileko ngokufikelela ilwazi elikhonjelweko bekuhlinzeke ngamalungiselelo mayelana nokuzuzwa okuqaliweko namkha ukonakaliswa kwamarikhodi.
INcwajana mtlolo okumele ubuthelelwe ngizo zoke iinhlangano zomphakathi. Iinhlangano zomphakathi ezisandukwenziwa kumele zibuthelele incwajana eenyangeni ezisithandathu zokuhlonywa kwehlangano enjalo. Incwajana kumele ibe nebizo nesiphande sehlangano yomphakathi; imisebenzi eyenziwa yihlangano yomphakathi; irhelo lamarikhodi aphethwe yihlangano yomphakathi; kanye nelwazi malungana nokobana amalunga womphakathi angafikelela njani amarikhodi lawo. Ihlangano yomphakathi ngayinye kumele ibuthelele incwajana okungasenani ngamalimi amathathu asemthethweni bese iyilethe kuKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu eSewula Afrika. Incwajana leyo godu kumele ifakwe nakuwebhusayithi yehlangano yomphakathi leyo, nakube inayo begodu nakelinye nelinye i-ofisi lehlangano yomphakathi. Ihlanano yomphakathi kumele, nakube kuqakathekile, ilungise beyigadangise incwajanayo eenkhathini ezingasi ngaphezu komnyaka munye.
Enye nenye ihlangano yomphakathi kumele ibuthelele iingaba zamarikhodi asele alungele ukusetjenziswa ngaphandle kokukhombela ilwazi ngokwe-PAIA. Leli lihlobo lelwazi umuntu angalifikelela ngaphandle kobana alandele iindingo zekambiso ngaphasi komThetho. Iingaba zamarikhodezi kumele zilethwe kuNgqongqotjhe wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo. Ilwazeli godu kumele lifakwe eencwajaneni zesigaba 14.
Iinhlangano zangasese zingabuthelela iingaba zamarikhodi asele alungele ukusetjenziswa ngaphandle kobana amarikhodi lawo akhonjelwe mbawi ngokomthetho ngokwe-PAIA.
Ukuze kwenziwe amarikhodi wehlangano yomphakathi afunyaneke lula ngendlela okungakghoneka ngayo kumbawi, ihlangano yomphakathi kumele ikhethe amaSekela weenkhulu zelwazi.
Isikhulu selwazi singanikela amandlaso esekeleni lesikhulu selwazi. Ukunikela okunjalo kufanele kutlolwe begodu kungasuswa ngesinye nesinye isikhathi.
Enye nenye ihlangano yomphakathi kumele ilethe umbiko njalo ngomnyaka (isikhathi sokubika-1 kuSihlabantanga ukuya ku- 31 kuNtaka) kuKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu eSewula Afrika ihlathulule isibalo seembawo esizifumeneko nokobana yenzani ngazo. Kumele itjho embikweni kobana zingaki iimbawo ezivunyiwe ngokuzeleko, zingaki ezaliweko, zingaki ezavunywa ngokwesigaba 46 nalezo ezingazange zivunywe ngokupheleleko kanye nesibalo samahlandla lapha kwelulwe khona isikhathi samalanga ama-30, isibalo sokuzibilayeza okwenziweko, isibalo sokuzibilayeza okwenziwe ngokomphumela wokwalelwa okube khona, isibalo seembawo ezenziwe ekhotho ngokomphumela wokuzibilayeza kwangaphakathi okuthethwe njengokungazange kwamukelwe.
Lokha umbawi nazisa isikhulu selwazi sehlangano yomphakathi kobana ufisa ukwenza isibawo sokufumana irikhodi lehlangano yomphakathi leyo, isikhulu selwazi kumele sinikele isizo elinjalo ngokwamukelekako ukwenza bonyana umbawi akghone ukuzalisa iforomo elidingekako.
Lapha isibawo sokufikelela singakhambisani khona nemibandela ye-PAIA, isikhulu selwazi akukameli sale isibawo ngebanga lokungakhambisani okunjalo, ngaphandle kwanange isikhulu selwazi sazise umbawi ngokutloliweko ngehloso yokwala isibaweso begodu nokobana isikhulu selwazi namkha esinye isikhulu sizakusiza umbawi, ukuze isibawo senziwe ngendlela okungeze kusaba nesizathu sokwala.
Nakukghoneka ngokwaneleko, isikhulu selwazi kumele godu sithi phezu kwelwazi elikhonjelweko (lapha imvumo yokufikelela inganikelwa nofana yaliwe), sinikele umbawi nanyana ngiliphi elinye ilwazi eligodlwe yihlangano yomphakathi, nelikhambisana nesibawo.
Isikhulu selwazi kumele sinikele umbawi ithuba elaneleko kungaba ngelokuqinisa namkha ukutjhugulula isibawo, ukuze sikhambisane nemininingwana yendlela yokubawa.
Isikhulu selwazi kumele siphendule isibawo sokufikelela emalangeni ama-30, ngemva kokwamukela isibaweso. Isikhulu selwazi singangezelela isikhathi samalanga ama-30 kanye kwaphela godu selule ngesinye isikhathi esimalanga ama-30. Isikhulu selwazi kumele siqunte bona siyasivuma isibawo nofana njani, begodu kumele sinikele umbawi isaziso ngokutloliweko malungana nequntwelo.
Nakube isikhulu selwazi sifumana isibawo sokufikelela, kucace bonyana isibaweso bekumele thana senziwe kenye ihlangano yomphakathi, isikhulu selwazi kumele sisize ngendlela singakghona ngayo bona umuntu akghone ukwenza isibawo kusikhulu selwazi sehlangano yomphakathi efaneleko; namkha kumele adlulisele isibaweso kusikhulu selwazi esifaneleko, nanyana kungaba ngayiphi indlela engaba lula.
Lokha isibawo sokufikelela senziwa kusikhulu selwazi sehlangano yomphakathi kodwana khibe irikhodi alisisezandleni namkha alilawulwa yihlangano leyo, khibe lisezandleni zenye ihlangano yomphakathi; namkha khibe okumumethwe kwerikhodi elikhonjelwekwelo litjhidelene khulu nemisebenzi yenye ihlanano yomphakathi, isikhulu selwazi kumele sithi emalangeni ali-14 ngemva kokwamukelwa kwesibawo, sidlulisele isibawo kusikhulu selwazi sehlangano yomphakathi leya. Isikhulu selwazi kumele sazise umbawi ngalokhu ngokutloliweko.
Nakube isibawo sokufikelela siyavunywa, isaziso kumele sitjho imali yokufikelela (nakube ikhona) okumele ikhokhwe ekufumaneni okufunwako, kanye nendlela okuzokunikelwa ngayo imvumo yokufikelela leyo. Isaziso godu kumele sitjho bonyana umbawi angafaka ukuzibilayeza kwangaphakathi namkha enze isibawo ekhotho, njengombana kungaba njalo.
Nakube isibawo sokufikelela siyaliwa, isaziso kumele sitjho iinzathu ezaneleko zokwaliwokho, kufake hlangana nemihlinzeko ye-PAIA okudzinyelelwe kiyo. Godu isaziso kumele sitjho bonyana umbawi angafaka ukuzibilayeza kwangaphakathi namkha enze isibawo ekhotho, njengombana kungaba njalo, ngokuphikisana nokwaliwa kwesibaweso, godu kumele sitjho ikambiso kanye nesikhathi sokufakwa kokuzibilayeza kwangaphakathi, njengombana kungaba njalo.
beziyilethe kuKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu eSewula Afrika kanye nehlanganweni elawulako lapha ihlangano yangasese leyo ililunga khona, nakube ikhona. Godu kumele yenze bona incwajana leyo iyholakale kuwebhusayidi, nakube inayo. Iinhlangano zangasese azikabotjhelelwa ukubuthelela incwajana ngamalimi amathathu.
Nokho, iinhlangano zangasese njenganje zinikelwe ukungafakwa ekuthini zibuthelele iincwajana zazo. Qala isiHlomelelo D.
Njengombana kutjhwiwe ngaphambilini, kuneenquntelo elungelweni lokufumana ilwazi. Lokhu kuba ngendlela yokungafakwa, kanye neenzathu ezingenza bona isikhulu selwazi singeyama ekwaleni ngemvumo yokufikelela njengombana kuhlinzekwe ku-PAIA.
I-PAIA yenza irhelo lamarikhodi angafakwa ekubeni akhonjelwe.
Lokhu marikhodi weKhabinethi namakomiti wayo; amarikhodi aphathelene nokusebenza ngokomthetho kwamakhotho atjhwiwe kusigaba 166 somThethosisekelo, amarikhodi weBhodo yeenLilo ehlonywe ngokwesigaba 2 samaPhiko aKhethekileko wokuPhenyisisa kanye nomThetho weBhodo yeenLilo No. 74 ka 1996, amarikhodi wesikhulu sezomthetho samakhotho anjalo namkha seBhodo yeenLilo, amarikhodi wamalunga ngalinye wePalamende namkha wesibethamthetho sesifunda ngesikhundla esinjalo; namkha amarikhodi aphathelene nequnto elitjhwiwe endimeni (gg) lehlathululo lomsebenzi wezokuphatha esigabeni 1 somThetho wokuKhuthazwa kokuPhatha ngobuLungiswa, 3 ka 2000, malungana nokukhethwa, ukuhlungwa, namkha ukuqatjhwa kwesikhulu sezobulungiswa namkha omunye nomunye umuntu yiKhomitjhini yemiSebenzi yezoBulungiswa ngokwanofana ngimuphi umthetho.
Ukufikelela irikhodi kungaliwa, begodu i-PAIA yenza rhelo leenzathu ezahlukeneko ihlangano yomphakathi nofana yangasese engayama kizo nayala ngemvumo yokufikelela. Kuneenzathu zokugunyazwa kanye nezokuzicabangela. Iinzathu zokugunyazwa zokwala ziqakathekile ukubalekela ukutjhayisana kwemithetho kanye nokuvikela ikareko elithize. Isibonelo, ikareko eliphathelene nokuphepha kwelizweloke, ikareko leenhlangano ezithileko zomphakathi, okutjho amakhotho, iPhalamende, kanye nekareko lezerhwebo, ikareko lomhlanganyeli wesithathu, njll.
Ukuvikelwa okugunyaziweko kwelwazi lerhubhululo lomhlanganyeli wesithathu kanye nokuvikelwa kwelwazi lerhubhululo lehlangano yangasese.
Umuntu othi ngehloso yokwala ngelungelo lokufikelela ilwazi ngokwe-PAIA, alahle, onakalise namkha atjhugulule irikhodi; afihle irikhodi; namkha enze irikhodi lingasaba ngeliliqiniso namkha enze irikhodi lamanga; wenza umlandu, yeke kuzakuthi nagwetjwako aqalane nehlawulo nofana ukufakwa ngejele isikhathi esingadluli iminyaka emibli.
Isikhulu selwazi esithi, ngokuthanda kwaso namkha ngokungakhathali kwaso, sihlulwe kukhambisana nemibandela yesigaba 14 (ukulethwa kwencwajanal), senza umlandu, yeke nasigwetjwako sizakuqalana nehlawulo namkha sifakwe ngejele isikhathi esingadluli iminyaka emibli.
Ihloko yehlangano yangasese ethi, ngokuthanda kwayo namkha ngokungakhathali kwayo, ihlulwe kukhambisana nemibandela yesigaba 51 (ukulethwa kwencwajanal), yenza umlandu, yeke nayigwetjwako izakuqalana nehlawulo namkha ifakwe ngejele isikhathi esingadluli iminyaka emibli.
Ipendulo ithi, iye, bangakghona. Nokho-ke, ilungelo lokufikelela ilwazi njengawo woke amanye amalungelo linemibandela. Lokhu kutjho bonyana isibawo sokufikelela irikhodi singaliwa nakube kuneenzathu zokwenza njalo ngokwe-PAIA. Nakube abanikeli ngomsebenzi abalobileko bafuna iinzathu zokobana kubayini iKomiti eHlulelako ingazange ibahlunge, khona-ke kuzakumele bona basebenzise umthetho ohlukileko, okutjho, umThetho wokuKhuthazwa kokuPhathwa ngobuLungiswa, 2000.
UNosipho uhlala emzini osemakhaya begodu ufuna ukwazi bonyana kubayini indawo yekhabo ungafumani imisebenzi yokwethulelwa amanzi ngetanka kumasipala wendawo yekhabo leyo. Nje-ke wenza isibawo ngaphasi kwe-PAIA kobana afumane imitlamo yokwethulwa kwamanzi emizini yendawo yekhabo. Unikelwa imitlamo leyo ngaphasi kwe-PAIA, bese ufumana bonyana nanyana imitlamo leyo ikhona, kodwana abatjhayeli bamavaterkani beqisa indawo yekhabo amehlo ngombana batjho ayisisendlelenabo ukuya ngokwekontraga yomethuli wemisebenzi yamavaterkani nomasipala. Lokhu kulethwa eenkhulwini zakamasipala, zona-ke zikhombela abatjhayeli bamavaterkani bonyana badlule endaweni yekhabo kaNosipho ukuze abahlali balapho bakghone ukufumana amanzi. Ngiyo-ke lendlela i-PAIA engasetjenziswa ngayo ukusiza abantu ukufikelela imisebenzi esisekelo.
UTsakane wenza isibawo sekumba ye-RDP emNyangweni wesifunda wezeziNdlu ePolokwane ngo-2004. Azange afumane ipendulo ebuya emnyangweni. Nje-ke ufuna ukwazi ngokurhabileko bonyana userhelweni lomnyango lo lokwabelwa ikumba nofana njani. Uqunta ukusebenzisa i-PAIA ukubawa iqhinga elisetjenzisiwako malungana nokwaba iinkumba, godu ufuna ukwazi bona ingabe ibizo lakhe likhona erhelweni labalindileko kanye nemitlamo emayelana nokwakhiwa kweenkumba ze-RDP. Uletha iForomo A lakhe kusikhulu selwazi somnyango, bewafumana ipendulwakhe emalangeni ama-30. Ekufumaneni kwakhe ilwazi, wafumana bonyana ibizo lakhe alikho erhelweni nanyana anelisa imibandela. Ufumana bonyana kwaba butjhapha bezokuphatha bonyana ibizo lakhe lingabikho. Yeke wakhuluma noSomkhandlu wezeziNdlu ePolokwane, owamsiza bona ibizo lakhe lifakwe erhelweni labalindeleko.
<fn>nde_Article_National Language Services_Isivumelwana Sokufund.txt</fn>
Siyalimuka bona isiVumelwanesi sisibopho somthetho. Siyalimuka bona kulicala ngokomThetho 97 ka-1998 (umThetho) ukukhuluma amala namkha ukunikela ilwazi elidurhisako esiVumelwanenesi. Siyavumelana namalungelo nanemisebenzi eziimmbopho elandelako le.
zwakalisa iinlilo zakhe ngokutlolela i-SETA malungana netlhayelo namkha nomraro ongaba khona ekuthwasisweni kwakhe.
enze imisebenzi ngokwesiVumelwanesi; abe akhambisane nanemithetho nemithetjhwana emalungana nebhizinisi yomqhatjhi.
Umthwasisi orejistariweko unelungelo lokuhlola iincwadi zomfundi, nelokuhlola ezinye iinsizakufunda zomfundi kunye nelokuhlola indawo umfundi asebenzela kiyo, nakube kuyafuneka.
agcwalise nanyana ngimuphi umtlolo ohlathulula nocozulula indlela iinkhathi zokungena kwakhe emsebenzini, nezokudla, nezokutjhayisa njll.
Kiwo woke amaklasi wokufunda ekufuze aye kiwo nomthwasisi, godu ancame eemfundweni zakhe.
Kufuze enze umsebenzi wokuhlola umfundi asemsebenzini, namkha enze ukuthi uyahlolwa asemsebenzini umfundi loyo.
a ngemibandela azakusebenza ngaphasi kwayo, sekubalwa neembonelelo zokufunda; kunye neze b mithethokambiso yemsebenzini.
Asebenzise ikambiso yamahlelo wokukhalima nawokuzwakalisa iinghonghoyilo efanako phezu komfundi naleyo esetjenziswa kabanye abasebenzi.
Anikele umqhatjhi imibiko emalungana nokuthi usebenza / uraga njani umfundi.
Ukuqedwa kwesiVumelwanesi namkha ikontraga yomsebenzi yomfundi.
Nakube umfundi akakabukusebenza umqhatjhi ekufuze afunde kuye, umfundi kunye nomqhatjhi kufuze batlikitle ikontraga yomsebenzi.
Nakube umfundi usesemntwana (akakafiki eminyakeni yokuzijamela njengomuntu omkhulu), umbelethi womfundi loyo namkha umuntu omkhulisako kufuze bona naye abe yigcenye yesiVumelwanesi abe agcwalise isigaba 3. Ukuba mbelethi namkha umkhulusi womntwana kuyaphela umnfundi nakahlanganisa ama-21 weminyaka yobudala.
Nakube isiqhema sabaqhatjhi siyingcenye yesiVumelwanesi, omunye wabaqhatjhi kufuze bona enze umsebenzi wokuba mdosiphambili wabaqhatjhi. Umdosiphambili wabaqhatjhi kufuze bona agcwalise isigaba 4 bese kuthi imininingwana yabanye abaqhatjhi itlolwa kelinye iphepha elikhamba lodwa.
Nakube umqhatjhi nomthwasisi osemthethweni mumuntu munye, umqhatjhi kufuze bona agcwalise isigaba 4 nesigaba 5.
Nakube isiqhema sabathwasisi esisemthethweni siyingcenye yesiVumelwanesi, omunye wabthwasisis kufuze bona enze umsebenzi wokuba mdosiphambili wabathwasisi. Umdosiphambili wabathwasisi kufuze agcwalise isigaba 5 nemininingwana yabathwasisi abanye abasemthethweni kufuze bona kutlolwe kelinye iphepha elikhamba lodwa.
Igama Lehlelo Lokufunda:...
Inomboro ekurejistarwe ngayo ihlelo lokufunda emNyangweni wezabaSebenzi:.
Nakube ipendulo ithi iye, itjho uhlathulule:...
Nakube ipendulo ithi awa, itjho uhlathulule bese uphekelela ngemitlolo etjengisa ijamo lakho, njengokuthi nje uhlalele futhi eSewula Afrikapha, uhlezi ngephemithi yesikolo / yokufunda, njll.
I-adresi Yokuposa nakube ihlukile kile eku-4.
Ibizo lomthetho lomThwasisi:...
I-adresi Yokuposa nakube ihlukile kile eku-5.
Imibandela yokusebenza yomfundi ibekwa mtlolo ojayelekileko na (isibonelo : isigaba 18 , ukubekwa kwekoro ethileko yomsebenzi, isivumelwano somkhandlu wokukhulumiselana abasebenzi, isivumelwana esihlanganyelweko).
Phekelela ngekhophi yomtlolo oveza imibandela yokusebenza yabafundi ebebangasebenzi kumqhatjhi abayokufundela kuye nakwenziwa isivumelwana sokuyokufunda kwabo umsebenzi, njengoba kusitjho isigaba 18 somThetho. (Isibonelo: ikontraga yomsebenzi, imininingwana etloliweko yomsebenzi).
Umtlikitlo Wombelethi Namkha Womkhulisi:.
<fn>nde_Article_National Language Services_KHANDELA ubukhobotjha.txt</fn>
UmNyango uhlome ihlelo lomtato wasimahla wamajamo arhabako, ongaliliselwa sikhathi soke nakubikwa ubukhobotjhani nanyana ukuziphatha kumbi, okungaba khona.
Nanyana kwenzeka bona ukhethe ukuveza igama lakho ngesikhathi ubika, ilwazelo kunye nokobana ungubani wena, kuzakuhlala kuyifihlo. Lomtato wamajamo arhabako uzakusebenza qobe kulilanga enyakeni, begodu sikhathi soke. Ukulilisa akubizi litho begodu umuntu angalilisa asebenzisa umtato womphakathi nanyana wekhaya, ngaphandle kokubhadala ilitho.
Ihlelweli lomtato wamajamo arhabako lenzelwe ukuphuhlisa ikambiso yokusebenza ngokuthembeka begodu nokupha abasebenzi indlela yokubika ebuphathini obuphezulu, ukungasebenzi kuhle okungaba khona emNyangweni.
Leli yithuba lakho lokurhelebha ekukhandeleni ubukhobotjhani, ubukhohlakali, ubulelesi kunye nokuziphatha kumbi, okufana nokutlhoriswa ngokobulili, kilomNyango.
Ungahlala ungavezi igama lakho ngesikhathi ulilisa kodwana yenza isiqiniseko sokobana unikela loke ilwazi kunye nemininingwana (ubani, kuphi, njani kunye nezinga lokubandakanyeka) emuntwini ozakuphendula umtato.
Uzakunikelwa inomboro yesitjengiso. Ibulunge njengefihlo njengombana uzayitlhoga nangabe ufuna ukulilisa godu wethula eminye imininingwana nanyana ubufakazi.
<fn>nde_Article_National Language Services_KHUYINI IREJISTA YOKU.txt</fn>
IRejista yokuVikelwa kwaBantwana lirhemo labantwana abasengozini, abangaphasi kweminyaka eli-18 abatlhoga ukuvikelwa. IRejista igcinwa sisebenzi sezehlalakuhle esisemNyangweni wezokuThuthukiswa kwezokuHlalisana. Ilwazi liyifihlo khulu begodu kungabelwana ngalo nalabo abalihlangothi lesiqhema sokuVikela (isibonelo: utitjhere / unesi / udorhodera / isisebenzi sezehlalakuhle / umnikelitlhogomelo / isiphathiswa samapholisa / umarhastrada, njll).
Ukugcina irhemo labantwana abasengozini abatlhoga imisebenzi yezehlalakuhle.
Ukuhlanganisa umntwana nomndeni ngokurhaba okukghonekako nesisebenzi sezehlalakuhle (umnikeli womsebenzi).
Ukwelusa omunye nomunye umlandu ukuqinisekisa imisebenzi yezinga eliphezulu elinikelwe umntwana nomndeni.
Ngokuya komThetho wokuTlhogonyelwa komNtwana (umthetho wenomboro yama- 74 ka-1983) abantu abalandelako banesibopho sokubika ngesolo yokutlhoriswa kwabantwana namkha ukuphathwa kumbi.
Udorhodera wamazinyo, udorhodera wamalwelwe woke, unesi, isisebenzi sezehlalakuhle, utitjhere, omunye nomunye umuntu oqatjhwe namkha ophethe iKhaya labaNtwana namkha iNdawo yokuTlhogomela namkha yokuVikela.
Msinyana ngemva kokusola bonyana kunokutlhorisa lokha nakuhlolwa, nakuqalwa namkha kutjhejwa umntwana, kufanele kubikwe esisebenzini sezehlalakuhle esiseduze nalapho kuhlala khona umntwana.
E-ofisini lezehlalakuhle eliseduze nalapho umntwana ahlala khona.
Elinye nelinye ilunga lomphakathi / isakhamuzi esitshwenyekileko lingakubona ukutlhoriswa komntwana namkha ukuphathwa kumbi belikubike esisebenzini sezehlalakuhle. Amagama wabantu kufanele aphathwe ngefihlo.
imininingwana yababelethi bakhe beengazi / abanikeli betlhogomelo.
i-adresi yalapho umntwana ahlala khona kwanjesi begodu nayikuthi akahlali nombelethi, i-adresi yababelethi.
amalanga nemihlobo yezehlakalo imininingwana yobujamo obuletha isolo.
omunye nomunye umlando wezehlakalo ezadlulako.
imininingwana yezokuthintana yomunye nomunye umuntu ongaqinisekisa ukutlhorisa okutjhiwoko.
imininingwana yakho esefayilini iqakathekile, nakungenzeka isisebenzi sezehlalakuhle sifuna imininingwana ethileko kuwe,.
Ukutlhorisa ngokomzimba: Kungaba mirhuzuko, amabala, ukwephuka, ukutjha, ukuluma, njll.
Ukutlhorisa ngokomseme: Kusetjenziswa kumbi komntwana ngakwezomseme.
Ukutlhoriswa ngokommoya: Kungaba kubhalelwa kuhlangabezana nesidingo sokuthandwa, sokutjheja, sokukhuthazwa namkha sokutlhorisa ngomlomo, sokwaliwa, sokwesabisa ngenturhu namkha imizamo yokuthusela umntwana.
Ukungatjheji: Kuragela phambili kokubhalewa kuvikela umntwana ekubeni sengozini, emakhazeni, endlaleni, nokungamnikeli itlhogomelo elithileko eliqakathekileko.
Isisebenzi sezehlalakuhle sizakuvakatjhela umntwana nomndeni ukuqunta bonyana umntwana uyalitlhoga na itlhogomelo nokuvikelwa.
Emilandwini lapho osolwa ngokutlhorisa ahlala ngendlini yinye nomntwana kufanele abawiwe bonyana aphume ayokufuna enye indawo. Nakwenzeka lokhu kungakghoneki, umntwana angayokuhlala nomakhelwana, umngani, isihlobo namkha endaweni yokuphepha kwesikhatjhana.
Akusinjalo, kuphela lokha ipilo yomntwana nayisengozini. Umthethokambiso wokugcina umntwana emndenini uthathelwa phezulu. Imindeni nabantwana abatjhiywa ngaphandle nakuthathwa esinye nesinye isiqunto esibathintako.
Awa, ukurejistara kukodwa akuthinti ukuziphendulela kwangokomthetho kombelethi namkha komnikelitlhogomelo mayelana nomntwana. Kuthinteka kuphela nayikuthi kufanele kuthathwe igadango elisemthethweni (isibonelo, ukususwa komntwana).
<fn>nde_Article_National Language Services_Khuluma ilimi lakho.txt</fn>
Khuluma ilimi lakho. Kulilungelo lakho.
I-TISSA inikela ngehlelo lokurhumutjha ngomtato elizakukghonakalisa ukuthintana phakathi komphakathi nombuso, ngokusebenzisa amalimi wendabuko khona kuzakufikelelwa imisebenzi yombuso.
Ngokusebenzisa i-TISSA, umbuso uzalisa igunya lomThethosisekelo ngokuthatha amagadango amahle nabonakalako wokuthuthukisa nokuphuhlisa amalimi wendabuko.
Iye, ikani ilimi elikhulunywa mumuntu kungelisemthethweni.
Nayikuthi ilunga lomphakathi nesisebenzi sombuso abazwani ngamalimi wabo, isisebenzi sombuso singadosela umtato isentha yerhelebho lemitato yakwa-TISSA.
Esentheni, umsebenzi uzakuhlanganisa isisebenzi sombuso nomphakathi ngokusebenzisa umrhumutjhi okhuluma womabili amalimi.
Isisebenzi sombuso sizakuba nomtato onezandlana ezimbili zokulalela nokukhuluma, khona sona nelunga lomphakathi bazakulalela umrhumutjhi.
Umrhumutjhi uzakurhumutjhela bobabili abantu. Lokhu kuzakuthatha imizuzwana.
Awa, umsebenzi lo utholakala kuphela eendaweni ezitjengisa itshwayo le-TISSA. Kodwana, iindawo ezihlukeneko zizakufakwa ehlelweni ngomuso.
Izakudlala indima eqakathekileko ekuthuthukisweni kwamalungelo wakho welimi, begodu ngalokho namalungelo wobuntu eSewula Afrika.
Godu izakudlala indima eqakathekileko ekuphuhlisweni nekusetjenzisweni kwamalimi wendabuko wangokomthetho kanye nelimi lamatshwayo.
Uzakukghona ukufikelela imisebenzi yombuso ngelimi lakho.
<fn>nde_Article_National Language Services_Konje kubanjani nasij.txt</fn>
Konje kubanjani nasijamele eqadi sodwa singanabasekeli Kungabanjani nasingabumbana sivale iinkhala ezikhona hlangana nathi. Umkhumbulo lo ngowenze bona i-Telkom ibe yikampani ekulu nedosa phambili kwezokuthintana eSewula Afrika.
BEGODU lokhu ngokwenze bona umBuso weSewula Afrika umeme woke amaSewula Afrika bona azibandakanye ngokuba nama-share e-Telkom. Thola ilwazi elithabaleleko malungana nalokhu encwajaneni yakho ekululeka ngama-share etholakala simahla eposini nemagatjeni we-Standard Bank athatha ihlandla kilokhu.
Lokhu akutjho bona uthenga ama-share namkha uyazibopha endabeni yama-share. Incwajana ehlathulula kuhle malungana nalokhu ingarejistarwa beyikhitjhwe lokha nawenze isibawo.
Thola ilwazi elithabaleleko malungana nalokhu encwajaneni yakho ekululeka ngama-share, etholakala simahla eposini nemagatjeni we-Standard Bank athatha ihlandla kilokhu.
Lokhu akutjho bona uthenga ama-share namkha uyazibopha endabeni yama-share. Incwajana ehlathulula kuhle malungana nalokhu ingarejistarwa beyikhitjhwe lokha nawenze isibawo.
I-Telkom sele inesakhiwo sezetheknoloji esisezingeni leentjhaba ngeentjhaba begodu izimisele ukwakha ingomuso elikhanyako kiwo woke amaSewula Afrika.
Thola ilwazi elithabaleleko malungana nalokhu encwajaneni yakho ekululeka ngama-share etholakala simahla eposini, nemagatjeni we-Standard Bank athatha ihlandla kilokhu.
Lokhu akutjho bona uthenga ama-share namkha uyazibopha endabeni yama-share. Incwajana ehlathulula kuhle malungana nalokhu ingarejistarwa beyikhitjhwe lokha nawenze isibawo.
<fn>nde_Article_National Language Services_Ngokuhlanganyela nomN.txt</fn>
AboRhulumende beeNdawo naboRhulumende beemFunda kizo zoke iimfunda ngokutjhayela kwabo ihlelweli nangokufaka kwabo isandla sesizo esibonakalako kilo ihlelweli.
Sithokoza nabasebenzi kunye nabafundi bomNyango wezeSayensi yeBhoduluko e-Rhodes University ngerhubhululo abalenzileko kunye nemitlamo abasekele ngayo isiqhema ebesithunywe lomsebenzi.
Malungana Nekombandlela Le....
Isigaba 2 Amaphuzu Alikhomba Aphambili Wekambisolawulo Nekombandlela...
Isigaba 3 Iselele...
Isigaba 4 Itjhumi Lamaphuzu Wekombandlela Asebenza Emuntwini Woke...
Isigaba 7 Amaphuzu Alitjhuminantathu Wekombandlela Asebenza Kubenzi Bomthethokambiso.
Kilo loke ilizwe leSewula Afrika - khulu khulu eendaweni zemaphandleni nangaphandle kwamadrobha amakhulu anjengeJwanisbhege, ne-Durban nePolokwane - baziingidi ngeengidi abantu abakha izinto ezimila emmangweni nabazuma iinyamazana zommango, ukube ngakelinye ihlangothi balwela ukuthola iindlela zokubabalela imvelo kobanyana nesizukulwani sangomuso naso sizokusizakala ngobuhle bayo. Nabenza njalo bafaka isandla ehlelweni elibizwa ngokuthi yiKombandlela yomPhakathi yeHlelo lokuLawulwa kwemiThombo yaMandla wemVelo (i-CBNRM), ngitjho nanyana bona bangasebenzisi lamagama ezwakala njengamagama amakhulu weemfundiswa.
Indlela abakwenza ngayo lokhu inegalelo eliqakathekileko ekuvikelweni kwemvelo, nekunzinziseni urhulumende, nekuthuthukiseni ipilo yabantu ibe ngcono, nekuphunguleni ubuchaka, kunye nekubabaleleni isilinganiso somahluko okhona hlangana kwemihlobo yeenyamazana nemihlobo yezinto ezimilako. Ephasini zombelele, iingidigidi zabantu sebasazi kwanje bona izintwezi kufuze bona ziphumelele ngoba umhlaba nezinto eziphila kiwo ziqalene nengozi ekulu namhlanje edlula zoke solo kwangesikhathi sokutjhabalala kweenyamazana zekadeni amadayinasosi.
Incwajana le iphethe iinluleko neemphakamjiso, kunye nekombandlela kilabo abaseSewula Afrika - iimphathimandla zombuso, abasebenzi beenhlangano ezingasizombuso kunye nowokewoke - ofuna ukulinga ukuphumelelisa i-CBNRM.
Magega neligu leSewula Afrika, wokemalanga, isiqhema sabomma baya elwandle bayokufuna iimbaza emadwaleni. Lokhu-ke bakwenzelela ukondla abantwababo. Emahlathini wendawo uzwa kuqephuka amaqwatjhi njengoba abomma bathezela ukuyokwenza imithanyelo abazayithengisa edrobheni langekhabo. Njengoba basenza lokhu nje, amadodabo aphosela iinthiyo zawo emlanjeni odlula ngekhabo. Amadoda la atjhiya ezinye zeenhlambi ekhaya, bese kuthi zoke ezinye bazomise ngomlilo ngaphambi kobana bayozithengisa khona edrobheni langekhabo la abomkabo bathengisa khona imithanyelo.
Ebangeni elingasikude ukusuka lapho, ukungenangena kancazana ngaphakathi kwelizwe ukusuka elwandle, emibundwini yeentaba ezingemva kwendawo yekhabo, abesanyana beluse iinkomo zabomayise. Ngamanye amalanga bahlangana nesangoma sendawo yangekhabo semba iinkhwende siyokwenza ngayo imithi. Ngamanye amalanga abesanaba bahlangana neenqhenyana zamadoda ahlome ngeengidi nangeensarha. Bazokusarha iingodo zemithi eqinileko nekhula buthaka bayoyithengisela ifemu yeengodo engasikude nedrobha langekhabo. Njengoba amadoda la asarha imithi njalo, aqale neenyamazana ezikhambakhamba ehlathinapho. Phela iinyamazanezi zikukudla kwabo njengoba basehlathini njalo. Inyama yazo eseleko bayiphathela abasele ekhaya iyokuba sitjhebo.
Abesana abelusakwaba nababuyela ekhaya badlula indawana etjalwe amahlathi hlanu kwendawo yangekhabo. Imithi yommango endaweni yekhabo le yasarhwa yoke kade kwayokwakhiwa izindlu zemakhabo ngeengodo zakhona, ezinye zenziwa iinkuni zokubasa. Manje-ke sekunehlatjhana elihlanu komuzi wemakhabo, la iimphathimandla zomNyango wezamaHlathi zikhuthaza abantu bona batjale khona imithi godu kobanyana bazokusebenzisa iingodo zaleyo imithi kunobanyana basebenzise amahlathi wemvelo.
Ebangeni elimakhilomitha amatjhumi amabili wamakhilomitha ukwenyuka nendlela urhulumende wakhe isiqiwi seenyamazana. Eminyakeni edlulileko kwahlonywa amatende kwakhiwa nedanyana lokududela lapho. Ukwenzelela bona indawo le izokudosa amehlo wabantu abakhamba babukela indawo, kwafakwa indlulamithi, namaduba kunye neenkokoni. Abanye babantu abatjha bomuzi walendawo bathwasiselwa ukuba belusi beenyamazanezi, kobanyana bazozivikela kabanye abantu abatjha abakhokhoba ifensi bayokuthiya iinyamazenezi. Abomma abambadlwana bendawo le bathola imisebenzi yokuba boweyitha nabahlwengisi endaweni la kuhlaliswa khona iimvakatjhi.
Iindawo ezinje uzazithola kiyo yoke inarha yeSewula Afrika, iindawo la abantu bendawo bathembele ehlabathini yalapho, emilanjeni yalapho, emadamini nelwandle nakube baseduze nelwandle - kunye neenyamazaneni zommango neemileni zemvelo ezimila lapho - ukondla imindenabo. Eendaweni ezinengi, khulu khulu la imisebenzi ingasimengi khona, ukusetjenziswa kwemithombo yamandla yemvelo kuqakatheke khulu ekuphiliseni abantu bendawo yalapho kunokukghona ukungena ekorweni yomnotho ehlelekileko la abantu bangathola khona imisebenzi. Kilababantu, imvelo iqakatheke khulu ukudlula iimayini namkha amafemu namkha iindawo zokulima nezokufuya ezikulu, malungana nokurarha ubuchaka.
Kesinye isikhathi izakhamuzi zendawo zivikela izinto ezimila emmangaweni wekhabo kobanyana abantwabazo nabo bazokukghona ukuzisebenzisa ngomuso. Kodwanana ngokukhamba kwesikhathi umtlhago uyabakatelela abantu bona baye ngokwanda ngokusebenzisa imithombabo yamandla yemvelo, ngaleyindlela-ke inciphe namkha kesinye isikhathi igcine itjhabalele imihlobohlobo yezinto ezimilako, yeenhlambi, yeenyamazana nezinye izinto eziphilako.
Inhlangano yeenthunywa zikarhulumende, iinhlangano ezingasizo zombuso kunye nekoro yangeqadi boke sebathoma amahlelo anjengawokutjala amahlathi, wokwakha iinqiwi zeenyamazana, nawokuthiya iinhlambi ngendlela elawuleka kuhle, namanye amahlelo amanengi - ukulinga ukuhlenga amahlathi, neenyamazana kunye neenhlambi nokhunye, ukube ngakelinye ihlangothi bayalimuka bebayavuma nokuvuma ukuthi abantu kufuzile bayisebenzise imithombo le. Kukulapha-ke la ikombandlela le ingena khona.
Indatjana osandukuyifunda le itjengisa bona iqakatheke kangangani imithombo yamandla yemvelo ebanwtini beSewula Afrika, hayi njengendlela yokuziphilisa kwaphela, kodwanana njengesisekelo sepilo yamasiko neyommoya, ipilo abokhokho bethu abasitjhiyela yona, nathi-ke ekufuze bona siyidlulisele ebantwaneni bethu.
Emakhasini alandelako wencwadi le uzokuthola ilwazi eliqakatheke khulu elimalungana nokuthi imiphakathi, urhulumende, iinhlangano zetuthuko, abanikeli beemali nabanye bangasebenzisana njani ukuqinisekisa bona amagugu wethu alilifa lemvelo abulungeka kuhle kobanyana azokutholwa nanga ziinzukulwani ezizako.
Ungafunda nangokuthi imiphakathi ngokwahlukahlukana kwayo ingayisebenzisa njani imithombo yamandla yemvelo ethembele kiyo ngaphandle kokuyitjhabalalisa. Ukuthi abantu bangayisebenzisa njani imithommbo yamandla yemvelo ngokuhlakanipha kezomnotho, zamasiko nezokuzigedla - ukuphungula ubuchaka nokwakha ipilo engcono. I-CBNRM ikhuluma ngakho khonokhu.
UkuLawulwa kwemiThombo yaMandla yemVelo emPhakathini (i-CBNRM) yinto esele vele isenzeka eSewula Afrika. Imiphakathi yeendawo, iminyango yaborhulumende beendawo, iminyango yaborhulumende beemfunda nekarhulumende welizwe loke, iinhlangano ezingasizombuso kunye neenhlangano ezinesandla etuthukweni, abanikeli ngeemali kunye nekoro yangeqadi boke banesandla ngeendlela ezithileko ekuphumelelisweni kwamahlelo we-CBNRM. Kodwana-ke akusimuntu woke olimukako bona akwenzako kuyi-CBNRM, begodu akusimuntu woke olimukako bona yindima bani ekufuze ayilime ku-CBNRM.
Ngikho khonokho-ke okwenze bona kuvezwe ikombandlela le. Kobanyana boke ababelani emahlelweni we-CBNRM bazokuzwa ngokufana bona liyini ihlelo le-CBNRM, bezwe nangokufana bona yini iimfuneko zoburhiyarhiya bechwephetjhe nokuthi yini imisebenzi yabo ngokwahlukahlukana kwabo nendima ekufuze bayilime. Kwethenjwa bona ngalokhukuzwa okufanako, imiraro yamahlelo we-CBNRM ingalungiseka, ngalendlela kwande ipumelelo.
kuthi yini indima nemisebenzi yabo boke ababelani ku-CBNRM.
andisa amathuba wokuphumelela kwehlelo le- CBNRM.
Ngekabani ikombandlela le?
nabanikeli ngeemali nekoro yangeqadi.
Ikombandlela le izakuba lisizo kiwo woke umuntu igama lakhe elibalwako ku-CBNRM, kodwanana khulu khulu labo abasebenza ngabantu boke emphakathini, abakghonakalisi, iimphathimandla (labo abenza umsebenzi) kunye nabenzi bomthethokambiso.
Ikombandlela le ungayisebenzisa kesinye nesinye isigaba sehlelo le-CBNRM. Izakuba lisizo khulu khulu eengabeni zokuthoma zokutlama, kodwanana nalokhuya nasele kufuze ubeke ilihlo ube ulinganise ihlelo lakho.
Kelinye nelinye iphuzu lekombandlela encwadini le, zibuzeni imibuzo ethi : "Sikwenzile na lokhu ehlelweni lethu" Nakube ipendulo ithi " AWA", zibuzeni bona kghani kufuze nikufake na ehlelweni lenu, nokuthi ningakwenza njani lokho?
ISIGABA 1 siphathelene nokuzwisisa i-CBNRM Ukuthi iyini, ngubani onesandla kiyo, yini ekufuze kwenziwe mumuntu woke osehlelweneli, nokuthi abantu bazakusizakala njani ngayo. Umnqopho walesisigaba kunikela umuntu woke ihlathululo efanako nge-CBNRM.
ISIGABA 2 sinikela amaPhuzu aliKhomba aQakathekileko wokuphumelelisa i - CBNRM. Amaphuzu wekambisolawulo lawa ayisika yehlelo elinetlha le-CBNRM. Kelinye nelinye iphuzu lekambisolawulo kunesede yekombandlela. Omunye nomunye othintekako ehlelweneli kufuze bona awezwisise amaphuzu wekambisolawulo la.
ISIGABA 3 sinikela ezinye zeenselele ezikulu eziqalene namahlelo we-CBNRM.
ISIGABA 4 sinikela iTjhumi lamaPhuzu weKambisolawulo yokuSebenza kiwo woke umuntu. Omunye nomunye othintekako ehlelweni le-CBNRM uzakusizakala mbala ngekombandlela le.
ISIGABA 5 sinikela amaPhuzu aliTjhuminanye weKambisolawulo yokuSebenza emiPhakathini. Ikambisolawulo le iqothele amalungu womPhakathi akhona ehlelweni le-CBNRM. Kodwana-ke nanyana kunjalo ikambisolawulo isezabasiza nabanye abantu.
ISIGABA 6 sinikela amaPhuzu aliTjhuminanye azakuSetjenziswa baSebenzisi.
Ikombandlela le iphakamisa bona kusetjenziswe indlela 'yokuphatha elinganiselako. Lokhu-ke kutjho ukubekwa kweminqopho ezwakala kuhle nawulungiselela amahlelo ozowenza. Ngemva kwalokho-ke kufuze ubeke ilihlo ngokuyelela okukhulu ube uqale nokuthi uyaphumelela nangeminqophako. Nakufumaniseka bona awuphumeleli, wenza amatjhuguluko neenlungiso la kufuneka khona emtlamenakho. Ufundela endleleni, ube wenze ubungcono la bufuneka khona.
Esigabeni sokuhlela wenza isiqiniseko sokobana ubeka iminqopho ezwakala kuhle ukuthi yini oyifunako.
Umtlamakho ukuphethe koke okufunekako ehlelweni eliphumelelako na?
Nawusesigabeni sokusebenzisa, nasele uthomile ukukhambisa ihlelo lakho, ubeka ilihlo ulinganise ngokuyelela bona indimakho ikhamba njani.
Singalitjhugulula njani ihlelo lethu ukwenza Isiqiniseko sokobana liyaphumelela kilokho elikunqophileko?
Singenza njani ukurarulula umraro lo?
Ngalendlela-ke utjhugululatjhugulula ihlelo lakho endleleni, wenze Isiqiniseko sokobana lisebenza njengoba bewunqophile.
I-CBNRM imalungana nabantu bendawo abahlanganela ukuvikela inarhabo, amanzabo, iinyamazana zangekhabo kunye neentjalo ezimila endaweni yangekhabo, kobanyana bazokwazi ukusebenzisa imithombo yamandla wemvelo le ukukhuphula izinga lepilwabo nelabantwababo, neleenzukulwani zabo. Ilithulusi lokwenza elinye nelinye ilungu lomphakathi elinetjisakalo likghone ukufaka isandla emzameni wokukhuphula ikhwalithi yepilo yabantu - ngokomnotho, ngokwamasiko kunye nangokomoya.
Isibonelo ngavulela abantu amathuba wokuthola imithombo yamandla ngenza ubungcono kezokulima nekusabalalisweni kokudla ngavulela abantu imisebenzi ngavula amabhizinisi amancani ngavula amathuba wefundo nokuthwasiswa ngasiza ukwakha iinhlangano zomphakathi ngenza ubungcono bezamaphilo emphakathini ngalondoloza ibe iqinise amagugu wamasiko nawekolo.
Abantu bendawo (umphakathi) bayahlangana bazokuqunta bona bangayisebenzisa njani ngcono babe bayivikele njani imithombo yamandla yemvelo endaweni yekhabo. Manengi amalungu womphakathi angahlanganyela abe abelane ngobuhle bemithombo yamandla yemvelo esendaweni yangekhabo. Ngokusebenzisa ilwazi lendawo, batlama amahlelo ekuzakweluswa ngawo indawo yangekhabo, amanzi wangekhabo, iintjalo neenyamazana zangekhabo. Bayahlangana babonisane bona ngiziphi iindlela abangazisebenzisa ezizakwenza imithombo yamandla le ibuyisele umphakathi ngcono namhlanje nangomuso. Okuqakathekileko nge-CBNRM kukuthi ivulela amalungu womphakathi amathuba wokuhlanganyela ndawonye ekuthathweni kweenqunto eziqakathekileko. Ibuye godu itjengise bona iinqunto ezithethweko kufuze zisetjenziswe njani, ngokunjalo nokuthi amahlelo atlanyiweko kufuze bona asebenze njani, ibuye godu ifune nesizo lezazi neendlela zokurarulula imiraro la kufuneka khona.
Imithombo Yamandla Yemvelo: Imithombo yamandla yemvelo yinarha, ihlabathi, amanzi, ummoya, iintjalo kunye neenyamazana. Zoke izintwezi zimnotho wemvelo womphakathi. Ipilo yomphakathi isime ngokuvikelwa kwemithombo yamandla yemvelo le nekuyisebenziseni ngokuhlakanipha. Nakube ayivikelwa kuhle, izakuphela nya, isizukulwani sangomuso singasalelwa lilitho.
Ukuphatha: Abantu bendawo basebenzisa ihlangano yomphakathi ekhona (i-CBO) namkha bazakhele etja kobanyana izokutlama amaqhinga amatjha wokuvikela imithombo yamandla wemvelo, ibe yenze nokuthi imithombo leyo isetjenziswe ngengqondo. Ihlangano enjalo kufuze isebenze umphakathi nawuzayithemba - iminyangwayo ihlala ivulekele uwokewoke ofuna ukuhlanganyela nayo emisebenzini yayo. Umphakathi ihlangano leyo uyithatha njengesijamiso esisemthethweni esijamele iinrhuluphelo zawo umphakathi, begodu uyithatha nanjengesijamiso ongasebenzisana naso.
Ngehlangano yawo, umphakathi uvumelana ngeminqopho nemithetho efanako ezakulandelwa mumuntu woke. Kulethwa isizo elivela ngaphandle, la kufuneka khona nelivela kurhulumende, nelivela eenhlanganweni zetuthuko ezinjengeenhlangano ezingasizombuso kunye nebanikelini ngeemali. Nakufumaniseka bona kunemiraro ngehlelo lomphakathelo, amalungwalo afunda emitjhapheni wawo bese ayalungisa la kufuze alungise khona, ukwenzelela bona ihlelo lizokuphumelela. Bakha ubudlelwana bokusebenzisana neminye imiphakathi, neminyango karhulumende, neenkampani zangeqadi kunye nabantu ngamunye ngamunye. Baphakamisa ilwazi labo namakghonofundwabo abe ngcono kobanyana bazokwazi ukulawula nokuthuthukisa imithombo yabo yamandla nomphakathi wangekhabo.
Amahlelo avulela abantu bemaphandleni amathuba ahlukahlukeneko wokuziphilisa, isibonelo: amahlelo wokuthoma iindlela ezingcono zokulima nokubhura ngokufuya, namkha amahlelo wokuvula amabhizinisi amancani kobanyana abantu bangathembeli ekulimeni namkha ekutjaleni amahlathi namkha ekuthiyeni iinhlambi kwaphela.
Amahlelo alekelela abantu ukuthi basebenzise imithombabo yamandla yemvelo ngendlela elungileko, njengokuzilinganisela ekusebenziseni kwabo imithombo yamandla yemvelo eyindlala njengeenhlambi namkha iinthelo, kobanyana imithombo le ingazokusetjenziswa ngokweqileko.
Amahlelo alekelela abantu bona basizakale ngemithombo yabo yamandla yemvelo ngaphandle kokuyisebenzisa yoke beyiphele, njengamahlelo wokuthuthukisa zamavakatjho (njengokuthi nje iimvakatjhi ziyakubhadalela ukuyokubona amahlathi wendawo, ngalokho-ke akubi nasidingo sokuthi kugawulwe imithi yendawo kobanyana izokuthengiswa abantu bakghone ukuthola imali).
Amahlelo afaka umphakathi ekusebenzisaneni neBhodi YeenQiwi namkha ezinye iinhlangano eziqalene nomsebenzi wokutlhogonyelwa kwemvelo, la umphakathi unelungelo lokusebenzisa inarha khona, nala ubuyelwa khona ngokusebenzisana neenhlanganwezi. Isibonelo salomhlobo wehlelo sivumelwana umPhakathi wakwaMakuleke owasenza ne-Kruger National Park.
Amahlelo aletha amakghonofundwa ebantwini kobanyana bazokukghona ukuzilawulela imithombabo yamandla yemvelo ngcono.
Yini Iminqopho Ephambili Ye-CBNRM?
Kukhuphula izinga lepilo nekhwalithi yepilo yabantu bendawo, nokusiza ukuphungula ubuchaka beendawo zemakhaya.
Ukusebenzisa kuhle imithombo yamandla yemvelo kunye nokubabalela amahlelo wokuphilisana kwemvelo. 3.. Ukuhlomisa abantu bemaphandleni ngamandla wokuzithathela iinqunto ngokusetjenziswa kuhle ngendlela ebuyiselako kwemithombo yamandla yemvelo.
Ubunengi bamahlelo we-CBNRM abala iinhlangano ezihlukahlukeneko nabantu ngamunye ngamunye abasebenza ndawonye. Laba-ke babantu abasibonelo - abantu abanomsebenzi osibopho ehlelweni.
Imiphakathi Imiphakathi ngiyo esibonelo esiqakatheke khulu ukudlula zoke. Kuvamise ukuthi umphakathi ujanyelwe yihlangano esele vele ikhona isibonelo: iHlangano yomPhakathi (i-CBO) njengeHlangano yezeTuthuko namkha ihlangano esebenzisa imithombo yamandla. Kesinye isikhathi umphakathi uzivulela ihlangano etja ezakuphatha ihlelo lawo le-CBNRM.
Abakghonakalisi Abakghonakalisi babantu abasiza umphakathi ukuzivulela nokulawula ihlelo, nabasebenzisana ngobuduze khulu nomphakathi bekufike isikhathi la umphakathi ungasafuni sizo labo khona.
Kuvamise ukuthi abakghonakalisi kube ziinhlangano ezingasizombuso (ama-NGO), ababonisi (abantu bamakghono akhethekileko namkha belwazi elilkhethekileko), namkha iimphathimandla zikarhulumende ezisebenza ' ukusiza umphakathi ukghone ukwenza ', ' ukuthuthukisa umphakathi ' namkha ' ukuraga imisebenzi yomphakathi 'Kesinye isikhathi iminyango yemayunivesithi namkha iinhlangano zerhubhululo nazo zingaba bakhgonakalisi.
Abahlanganyeli Bekoro Yangeqadi La-ke mabhizinisi wangeqadi. Avamise ukuthi abe ngawezamavakatjho namkha asebenze ukudidiyela imithi yesintu. Aletha ibhizinisi lelwazi lechwephetjhe, kunye nemali.
Abomasipaladi Bendawo Nabeenyingi Lezi-ke ziinhlangano zombuso ezitjhidelene khulu nomphakathi, begodu zivamise ukuthwala umsebenzi wokuphumelelisa imithethokambiso karhulumende ngemithombo yamandla yemvelo ekuthuthukisweni komnotho wendawo kunye nekuphunguleni ubuchaka.
ImiNyango KaRhulumende WeliZwe LoKe NeyaboRhulumende BamaPhrovinsi Abantu bendawo bavamise ukuya eminyangweni karhulumende welizwe loke namkha yaborhulumende beemfunda (bamaphrovisi) bayokubawa isizo lokuvula amahlelo we-CBNRM. Babeka nemithetho ezakwenza Isiqiniseko sokobana imithombo yamandla yemvelo iphathwa kuhle kobana izokuhlala ikhona.
Ubunengi bamahlelo we-CBNRM asebenza ngehlanganyelo. Ihlanganyelo sivumelwana hlangana kweenhlangano ezahlukehlukeneko nabantu ngamunye abazokusebenzisana ehlelweni elithileko. Ihlanganyelo lineminqopho efanako. Omunye nomunye umsebenzi womhlanganyeli kuvunyelwana ngawo ngaphambi kobana ihlelo lomsebenzi lithome. Boke abahlanganyeli bayavumelana ukulandela imithetho efanako, kanti-ke nakube kunemiraro ehlelwenelo, abahlanganyeli bararulula imiraro leyo ngokuyihlanganyela ndawonye kobanyana ihlelo labo lizokuphumelela.
Nemiphakathi eyakheleneko eyabelana ngemithombo yamandla yemvelo amahlathi, amanzi, amadliselo, utjani bokweluka njll.
Nemiphakathi, iinhlangano zetuthuko ezinjengeenhlangano ezingasizo zombuso kunye neminyango karhulumende Iinhlangano ezingasizombuso kuvamise ukuba babantu abasebenzisana nemiphakathi egameni leminyango karhulumende namkha egameni labanikeli ngeemali.
Nemiphakathi, amabhizinisi wekoro yangeqadi kunye neminyango karhulumende la imiphakathi inelungelo lokusebenzisa khona imithombo yamandla yemvelo, urhulumende amnikazi wemithombo yamandla yemvelo leyo, bobabili bahlanganyele namabhizinisi wangeqadi kobanyana kuzokusizakala umphakathi nemithombo yamandla yemvelo.
Ukwelusa imithombo yamandla yemvelo msebenzi oqakatheke khulu we-CBNRM ngoba ngaphandle kwemithombo yamandla yemvelo abantu angeze baphile. Kodwana lokhu yingcenye yinye nje tere yomsebenzi i-CBNRM engawenza. I-CBNRM ingabuye godu ivulele umphakathi amathuba amanengi.
Amahlelo Wokubulungwa Kwemvelo Imiphakathi ingaqhatjhisa ingcenye yenarha yawo eyihlanganyeleko eendaweni ezibomakhelwana ezivikelweko njengeenqiwi zeenyamazana nje.
Umphakathi kunemali ozayithola ngalokhu. Ngaphandle kwalokho, abantu bazakuvulekelwa misebenzi yokusiza ukuqala nokuphatha indawo evikelweko (imisebenzi enjengabelusi beenyamazana, abakhambisi beemvakatjhi, njll.).
Eminye imiphakathi seyithuthuke khudlwana kuneminye ngokuzivulela yayo indawo yokubulungela imvelo keyawo inarha.
Amahlelo Wezamahlathi Ukuphathwa kwamahlathi ngokuhlanganyela (i-PFM) yindlela yokuvikela amahlathi ngendlela enikela abantu bendawo ilawulo lokuthi amahlathi wangekhabo asetjenziswa njani. Abantu bendawo bangenza iimbawo zokuthola imvumo yokukha imithombo yamandla ethileko (iinkhwende zokwelapha, amakari wokwelapha, amaqolo wokwelapha neminye imithi yokwelapha, amapali njll.) emahlathini.
Amahlelo Wezokulima Iinqhema zabantu zingakha iinhlangano zokusebenzisana. Eenhlanganweni zokusebenzisana amalungu asebenzisana ndawonye kobanyana azokukhula bese athengisa imikhiqizo elinyiweko namkha athengise ifuyo enarheni yangeqadi namkha enarheni yomphakathi. Likhona isizo elithokala kwarhulumende isibonelo: urhulumende angathwasisela abantu imisebenzi enjengokuvikelwa kokurhurhuleka kwehlabathi, ukwenza ngcono amadliselo kunye nokwenza ngcono izinga lefuyo.
Imiphakathi eyaphumelela ukubuyiselwa iindawo zayo kanengi ifuna isizo leendlela zokuthi ingayisebenzisa njani ngendlela ebuyiselako indawo ebuyiselwe yona. I-CBNRM ingaba ligadango elihle lokuthoma kilokhu, ngokufundisa abantu iindlela ezihle zokulima nokufuya kunye nezinye iindlela zokusebenzisa imithombo yamandla yemvelo ngendlela ebuyiselako. Ingabuye godu isize nabantu ukuthola amakghonofundwa wokuthola iimakethe zokuthengisa ipahlabo neminye imisebenzi abayenzako.
Amahlelo Wezamavakatjho Imiphakathi yendawo ingahlanganyela amahlelo wokuhlanganyelwa nabalawuli bezamavakatjho. Imiphakathi ingaqhatjhisela ingcenye yenarhawo ekampanini yangeqadi.
Ikampani enjalo-ke yona izakuqalana nehlangothi lebhizinisi lesivumelwana, bese kuthi umphakathi utjheja imithombo yamandla yemvelo kunye nomsebenzi wokulawulwa kwenarha. Ikhona imali umphakathi oyitholako, ngokunjalo ikhona nemisebenzi evulekela umphakathi lo.
Amahlelo Wamanzi Imiphakathi ingaba yigcenye yeenHlangano eziLawula iiNdawo eziKhongozela aManzi, yakhe iinHlangano zabaSebenzisi baManzi namkha yakhe iinKundla zeeNdawo eziKhongozela aManzi. Lokhu-ke kufuna isizo leminyango karhulumende, njengomNyango wezaManzi nezamaHlathi (i-DWAF) kunye naboMasipaladi beenYingi.
Ukwakhiwa Kwamabhizinisi Amancani I-CBNRM ingasiza ukuvula amabhizinisi amancani ibe iveze neendlela ezitja zokungenisa imali, ngokuqalelela ukusetjenziswa ngokuyelela kwemithombo yamandla wemvelo.
Ukwakhiwa Kweenhlangano Zendawo Imiphakathi ingathola ilwazi namakghonofundwa wokuvula nokuphatha iinhlangano zawo nokuhlela nokuzilawulela amahlelo. Ngeenhlanganwezi ingenza Isiqiniseko sokobana inesandla selawulo ekuthuthukisweni kwendawo yangekhabo.
Ukwenziwa Ngcono Kwepilo Amahlelo aphumelelako we- CBNRM angaba nakwenzako ekuthuthukiseni izinga lepilo emphakathini. Iindlela zokulima ezingcono nezokulawulwa kweenyamazana nezeendawo zeenhlambi zingenza bona kube nokudla okunepilo engcono. Amabhizinisi amancani aphethwe kuhle angandisa imali etholwa makhaya ngamakhaya, ngaleyindlela-ke akghone ukuqalana neendleko eziphezulu zezifo ezimbi ezinjenge-HIV/AIDS. Ukulawulwa kuhle kwamahlathi kungasiza ukuveza nokutholakala kweentatha zesintu ezingaletha ubungcono ezifeni, nokutholakala kwegodo lokwakha amabhokisi womngcwabo nokutholakala kweenkuni zokubasa emingcwabeni njengobanyana siya ngokwanda nje isibalo sabantu ababulawa yintumbantonga. Iinhlangano ezivulelwe ukuphatha amahlelo we-CBNRM nazo zingasiza ukuthola isizo lezamaphilo elingatholakala kwarhulumende nakabanye abahlanganyeli. I-CBNRM ayikwazi ukwelapha abantu abagulako, kodwana ingalenza libe ngcono izinga nekhwalithi yepilo yomphakathi, ngalendlela-ke ukghone ukujamelana nobudisi bamagulo.
Abantu abakhulu abasehlelweni le-CBNRM bavamise ukufuna ukuthwasiswa kobanyana ikghono labo lokufunda lizokuba ngcono, bakwazi nokufunda ngcono, ngokunjalo nelwazi labo lokubala lizokuthuthukathuthuka. Eenkolweni i-CBNRM ingafakwa ehlelweni lamakghonofundwa wepilo, eemfundweni ze-mathematics, naku-bilogy kunye neemfundweni zesayensi. Abafundi bangenza litho likhulu emahlelweni we-CBNRM ngokubuthelela ilwazi nekulekeleleni ukubeka ilihlo emahlelweni ukuthola bona nangambala bayafika eminqopheni yabo na. Iinkolo zemaphandleni nabotitjhere bakhona baba bahlanganyeli abahle be-CBNRM - bangasiza ngendawo yokubambela imihlangano, nemihlangano yeemfundobandulo, basize nangamafowuni nangamafeksi, babuye basize nangelwazi labo lokufunda nokutlola kunye nele-accounting.
Ilizwi labantu abasikazi, nelabantu abatjha, nelabantu abanganalitho kunye nelabantu abaqhwalileko kuvamisile ukuthi lingezwakali emphakathini. I-CBNRM inikela amalungu womphakathi "athulileko" ithuba lokukhuluma ezwakalise ilizwi lawo ngalokho okuwatshwenako. Lokhu-ke kungebanga lokobana i-CBNRM ifuna zoke iingaba zomphakathi zibe nelizwi eendabeni zomphakathi. Okhunye kukuthi amahlelo we-CBNRM avamise ukuqothela abantu abanganalitho namalungu womphakathi adinge khulu khulu.
phungula ubuchaka thuthukisa indawo kobanyana izokuba namathuba womnotho adzimeleleko kunye nepilo engcono.
vikela imithombo yamandla yemvelo.
I-CBNRM ayikho eSewula Afrika nje kwaphela. Njengoba kunamahlelo ayipumelelo eSewula Afrika nje, njengesivumelwana somphakathi wakwaMakuleke ne-Kruger National Park, nemazweni esakhelene nawo, nakamanye amazwe ephasini, imiphakathi iyabuthana ukulawula imithombo yayo yemvelo ngendlela ebuyiselako, kobanyana kuzokusizakala umuntu woke. Umnqopho ofanako kikho kokokhu ayisikho ukuphungula ubuchaka nje kwaphela - ngitjho nanyana lokhu kuqakatheke kwamambala nje. Amahlelo ephasini zombelele aphathelene naneenrhuluphelo zabantu zekolo nezamasiko kunye nezehlalakuhle, nepilo ehle enesithunzi. Abantu bayalimuka bona i-CBNRM ingasebenza, begodu ingaveza ubuhle bamambala.
Urhulumende wekhethu utlikitle iimvumelwana zamazwe ngamazwe eziqakathekileko ngokuvikelwa kwemithombo yamandla yemvelo nangokuphungulwa kobuchaka. IimVumelwana zamaZwe ngamaZwe lezi, kunye nemiThetho nemiThethokambiso yeSewula Afrika ngokuvikelwa kwemithombo yamandla yemvelo nangokuphungulwa kobuchaka iyatholakala nge-CD ephethe ikombandlela le, namkha ungazithola emNyangweni wezeBhoduluko nezamaVakatjho.
Kilesisigaba siqala amaphuzu alikhomba aphambili wekambisolawulo wokuphumelelisa ihlelo le-CBNRM.
Iphuzu Lekambisolawulo 1 Kulandelwa imihlobohlobo yeendlela zokuziphilisa, ukuphungula amathuba wengozi nakungenzeka kuvele ihlekelele yemvelo namkha yezomnotho.
Iphuzu Lekambisolawulo 2 Kunzinzwa phezu kwesisekelo somthombo wamandla wemvelo, sibe senziwe ngcono, kobanyana imithombo yamandla yemvelo izokuragela phambili ngokuphilisa abantu namhlanje nangomuso.
Iphuzu Lekambisolawulo 3 Iinhlangano zendawo, sekubalwa norhulumende wendawo kunye neenhlangano zomphakathi, ziyasebenzisana ukulawula imithombo yamandla yemvelo yendawo kobanyana kuzokusizakala abantu bendawo kunye nebhoduluko langekhabo.
Iphuzu Lekambisolawulo 4 Abantu basizakala mbala kezomnotho, zokuhlalisana, zamasiko nezekolo ekulawuleni kwabo imithombo yamandla yemvelo ngendlela elungileko.
Iphuzu Lekambisolawulo 5 Kunemithethokambiso nemithetho enamandla, begodu imithetho le isetjenziswa bajameli bomphakathi abasemthethweni neenhlangano ezijamele umphakathi ezisemthethweni la kukghonakala khona.
Iphuzu Lekambisolawulo 6 Kunikelwa isizo langaphandle ukukghonakalisa amahlelo wendawo. Ilwazi nelimuko labantu bendawo kuyahlonitjhwa.
Iphuzu Lekambisolawulo 7 Buzwisiseka kuhle uburholi bendawo kanti godu uburholi bendawo buwasekela ngokupheleleko amahlelo we-CBNRM.
Iba nendawo yemihlobohlobo yeendlela zokuziphilisa. Ubunengi bemizi yemaphandleni isebenzisa iindlela zokuziphilisa ezingaphezu keyodwa.
Lokhu-ke kuyivikela eengozini zokuthi nakungenzeka ilahlekelwe ngomunye umthombo wemali, ikwazi ukusala neminye. Abantu akukafanelli bona bathembele emahlelweni we-CBNRM kwaphela njengendlela yokuziphilisa.
Khumbula, akusimuntu woke othathela imithombo yamandla yemvelo phezulu ngokufana. Kabanye abantu, imithombo yamandla yemvelo itjho imali nomthombo wokuziphilisa. Kabanye abantu imithombo yamandla yemvelo iqakatheke kezamasiko namkha kezomlando nje kwaphela. Akusimuntu okuzabona imithombo yamandla yemvelo ngelihlo lakasomvelo yena olwela ukubabalela imvelo. Abantu abahlukahlukeneko banezinto ezihlukahlukeneko abazibekele ukuthi kufuze kwenziwe zona ntanzi ngaphambi kwezinye.
Khuthaza abantu bamakghono ahlukahlukeneko ukuthi bafake isandla.
Sebenzisa imihlobo yelwazi neyamakghonofundwa ehlukahlukeneko eminengi ngokukghonakalako. Iinhlangano zendawo eziku-CBNRM kufuze. Abantu baragela phambili ngokukghona ukuziphilisa ngeendlela ezihlukahlukeneko.
Isibonelo, batjala ukudla, bafuye, bathengise amaqanda, benze imisebenzi yezandla, bathengise izandla zabo, bakhe iinhlahla zesintu (zokwelapha), bakhe utjani bokufulela, bafune nokudla kwelwandle, benzele iimvakatjhi ezikhamba zibukela indawo imisebenzi ethileko.
Abantu abakaqali amahlelo we-CBNRM kwaphela ukuziphilisa.
zijamele zoke iinqhema emphakathini. Abantu abasikazi kuvamise ukuba ngibo khulu khulu abasebenzisa imithombo yamandla yemvelo, begodu ngibo abanelwazi namakghonofundwa amanengi khulu abangasiza ngawo. Nje-ke yenza Isiqiniseko sokobana kunendawo la kuzakungena khona isizo lelwazi, nelamakghonofundwabo, kunye nelwazi lokwenza izinto.
Ilwazi Lesintu Namasiko Ahlukahlukeneko Kuqakathekile. Abantu bekhethu bamasiko ngamasiko, begodu bayehlukahluka ngokwenza izinto. Elinye nelinye isiko linelwazi namakghonofundwa aqakathekileko elingasiza ngawo abanye abantu. Umahluko okhona hlangana namasiko nelwazi labantu mumahluko omuhle, hayi omumbi - umahluko loyo ungangezelela epumelelweni yehlelo.
ukwenza amahlelo aphungula iindlela ezikhona abantu abangaziphilisa ngazo.
ukuweqisa amehlo umahluko wezamasiko okhona emphakathini. Mhlamunye ungacabanga bona lokhu kuzakwenza umsebenzi wokuphatha ube lula, kodwana eqinisweni kungenza izinto zibe budisi khulu.
Kunzinzwa phezu kwesisekelo somthombo wamandla yemvelo , sibe senziwe ngcono, kobanyana imithombo yamandla yemvelo izokuragela phambili ngokuphilisa abantu, namhlanje nangomuso.
Yenza Isiqiniseko sokobana imithombo yamandla yemvelo ingasetjenziselwa ukuzingenisela imali namkha obunye ubuhle. Yenza Isiqiniseko sokobana abantu bayalimuka bona ayini amandla wemali wemithombo yamandla yemvelo, nokuthi bayalimuka bona ukuyisebenzisa kuhle imithombo yamandla yemvelo kungasiza ngani.
Tlhogomela Ube Uvikele Imithombo Yamandla Yemvelo.
Phela ingavaleka imithombo yamandla yemvelo le, ne-CBNRM ayisekho. Beka imithetho ezakulawula bona ngubani ovunyelwe ukukha imithombo yamandla yemvelo le, nokuthi ingakhiwa nini, kuphi, kangangani.
Abahlawuliswe labo abaphula imithetho, kanti nehlelo lekambiso nelokuziphatha akube ngelizakusekelwa mumuntu woke.
Yakha ihlelo elisebenzisekako lokulawula imithombo yamandla yemvelo. Yakha ihlelo elizwakala kuhle lokuvikela nokusebenzisa imithombo yamandla yemvelo. Kufuze kube lihlelo elisebenzisekako, hayi eliveza iimfiso nje kwaphela. Sebenzisa ilwazi labantu bendawo lemithombo yamandla yemvelo, kunye nelwazi nelimuko lababelani abanjengeenhlangano ezingasizombuso kunye neemphathimandla zembusweni.
Ukuphatha okuhle kutjho ukuthi minengi imithombo yamandla yemvelo engcono. Zinengi iimbaza ezitholakalako, zikulu neendawo la kusikwa khona utjani obuhle, kumila imbewu yeentjalo ehle emahlathini, kanti neenyamazana nazo zandile.
Tjheja Ukuthi Imithombo Yamandla Yemvelo Ingasetjenziswa Ngokweqileko.
Soke isikhathi tjheja uyelele bona imithombo yamandla yemvelo isebujameni obuhle, begodu ingasetjenziswa ngokweqileko. Lokhu-ke kubizwa ngokuthi kubeka ilihlo. Abantu abasebenzisa imithombo yamandla, nabanye emphakathini kufuze bahlanganyele ekuthathweni kwesiqunto sokuthi uzakwenziwa njani umsebenzi wokubeka ilihlo lo. Ungalindeli bona abantu bazakulandela imithetho abangakhange banikelwe ithuba lokuphosela imibonwabo ekwenziweni kwayo! Ikambiso yakho yehlelo kufuze bona ifake nerherho lokubekwa kwelihlo phezu kwemithombo yamandla yemvelo, ukwenza iqiniso bona ivikeleka kuhle.
Landela Ikambiso Yokuphatha Evumela Amatjhuguluko. Beka inembo, tjheja ubeke ilihlo ebujameni bemithombo yamandla yemvelo bese uyacabanga bona uzakuthatha magadango maphi nawubona iintjengiso zemiraro.
Buyisela Ingcenye Yemali Ebonakalako Ebuya Emahlelweni Emsebenzini Wokuphatha Imithombo Yamandla Yemvelo neyokondla isisekelo semithombo yamandla.
Fundisela Abantu Umsebenzi Wokuphatha Imithombo Yamandla Yemvelo. Fundisa uthwasise abantu abalungileko (abafaneleko), kobanyana bazokwazi ukuthatha umsebenzi wokulawulwa kwemithombo yamandla yemvelo.
ukucabanga ukuthi ubuhle obuvela emithonjeni yamandla yemvelo buzakwenza abantu bendawo bayiphathe kuhle nangokuyibabalela imithombo yamandla yemvelo - lokhu kufuze ukwenze bona kuzokwenzeka ngabomu. Ihlelo le- CBNRM litjho khona lokhu-ke!
ukukholwa bona i-CBNRM itjho 'ukuthambisa' isandla somthetho. Imithetho kufuze ibekwe ibe ilandelwe. Kufuze bahlawuliswe abantu abaphula umthetho.
ukulindela bona yoke into ibe semtshetsheni ngaphambi kobana uthome ukwenza okhunye - angeze lifike lelolanga! Kiwo woke amahlelo kukhona ubungozana - linga ukuphungula ubungozi obungaba khona ngokuhlela izinto ngokuyelela nangokuba nesandla sokuphatha esihle.
Ihlelo kufuze lliphathwe siqhema namkha ihlangano yendawo, ephethe umsebenzi wokulawula nokuthatha iinqunto. Le-ke kungaba yihlangano esele vele ikhona namkha kungenzeka kufuneke bona uvule ihlangano etja nakube ayikho elungele lomsebenzi kilezo esele vele zikhona.
Yenza Isiqiniseko sokobana woke umuntu uyakwazi ekufuze akwenze ehlanganweni, azi nokuthi ngimiphi imisebenzakhe. Kufuze unande ubamba imihlangano kobanyana woke umuntu azokwazi ukuthi kufuze asebenze njani ehlelweni lenu, azi nokuthi nangambala wenza lokho ekwavunyelwana ngakho. Tlola umthethosisekelo otjho imisebenzi yamalungu wehlangano yenu.
Bajamele Iinqhema Mbala Emphakathini. Abajameli kufuze babonisane nesiqhema abasijameleko, begodu kufuze nokuthi banande bababuyisela umbiko wakho koke ekufuze bakwazi. Kufuze kubekelwe isikhathi ngeqadi sokubamba lemikhulumiswana yokubonisana nokubuyisa imibikoUkujamela isiqhema kutjho ukuthi uye lapho ngoba uthunywe siqhemeso, awukaziyeli wena ngokwakho.
Ihlangano yokuphatha yendawo isebenza kuhle begodu umsebenzayo iwuthathela phezulu.
Isebenza ngokubambisana namalungu womphakathi kunye nabahlanganyeli bangaphandle, ukwenza isiqiniseko sokobana ihlelo le-CBNRM liletha ubuhle ebantwini, libe livikele nemithombo yamandla yemvelo.
Yenza Isiqiniseko sokobana Kunomrholi Nesiqhema Somsebenzi Komunye Nomunye Umsebenzi Omkhulu Ekufuze Wenziwe.
Abarholi kufuze babe ziinkutani abantu abamandla, abanomfutho, abanesikhathi namakghonofundwa wokusunduza ihlelo lenu lithuthuke. Thola ube usekele iinkutani ezitja, wenze neqiniseko sokobana lezi esele zikhona uyazitjheja. Abantu abathatha umsebenzi woburholi kufuze babe nesikhathi sokwenza umsebenzabo ngefanelo.
Tjheja Khulu Khulu Abantu Abatlhaga Khulu Emphakathini. Linga ukuzalisa iindingo kunye nokuvikeleka kwesikhathi eside kwabantu abatlhaga khulu ngibo abaneendingo khulu. Beka imithetho ezwakala kuhle umuntu woke ozakukghona ukusebenza ngayo. Yenza isiqiniseko sokobana liyezwakala ilizwi labatlhage khulu nabanganalizwi, khulu khulu abantu abasikazi abatlhagako nelutjha elitlhagako.
Ebantwini Abasebenzisa Imithombo Yamandla Yemvelo.
Ekugcineni, nasele bathole ilwazi elifaneleko namakghonofundwa abawathole ekuthwaseni, abasebenzisi bemithombo yamandla yemvelo kufuze kube ngibo abaphatha ihlelo lenu, ukufika la bakghona khona.
Beka Imibandela Ezwakalako Yokusetjenziswa Kwenarha Nemithombo Yamandla.
Ehlelweni lakho lokuphatha nokulawula nemthethwenisisekelo, itjho kuhle kuzwakale bona abantu kufuze benzeni ngaphambi kobana bathole amalungelo wokusebenzisa inarha nemithombo yamandla. Nakufunekako, thola nesizo langaphandle elizakulekelela ukuhlela nokubeka imibandela le.
Wemithombo Yamandla Nawenarha. Ufuna abantu basebenzise isikhathi sabo namandlabo ekulawulweni kwemithombo yamandla yemvelo. Angeze bakwenze lokhu ngaphandle kobanyana basazi bona kunobuhle besikhathi eside abazabuthola, bona nabemakhabo namkha bemizabo.
Wenzani Ku-CBNRM. URhulumende weNdawo, wesiFunda kunye noweliZwe loKe boke banemithethokambiso namahlelo athinta i-CBNRM. Abantu kufuze bazi ngamahlelo la ngokunaba kwawo, bazi nangokuthi wabo amahlelo eendaweni zemakhabo wona athinteka njani. Kufuze balimuke ukuthi sabo isandla singena njani ekambisweni ye-CBNRM ngokuphelela kwayo elizweni loke, e-Afrika kunye nephasini loke.
Qunta kobana Amakhosi Namakhosana Azakulima Ndima Bani Kilelihlelo. Umphakathi kufuze kube ngiwo oquntako ukuthi amakhosi namakhosana ayajanyelwa namkha njani na ehlanganweni ye-CBNRM.
Beka Amalungelo Nemisebenzi Yendawo Ezwakala Kuhle.
Cabanga, ngendlela elungileko, yedemokhrasi nangendlela evunyelwa mthetho kobana ngubani onamalungnelo kimiphi imithombo yamandla yemvelo nakiziphi iindawo, nokuthi ayini amalungelo lawo, ngokunjalo nokuthi iyini imisebenzi leyo.
Sebenzisa Ilwazi Labantu Bendawo, La Kukgonakala Khona. Linga ukuthola umahluko okhona ngekolelo nangelwazi hlangana nabantu. Sebenzisa ilwazi labantu bendawo, nelwazi lendabuko la lizakusiza khona ukuphumelelilsa iminqopho yehlelo.
Limuka Bona Ukwakha Ihlangano Msebenzi Obuthaka.
ube uvule isiqhema somsebenzi se-CBNRM esesizakusebenza nehlangano yendawo emahlelweni we-CBNRM. URhulumende weNdawo uqalene nomsebenzi oqakatheke khulu ekufuze awenze ekuhleleni nekuvuleni amahlelo we-CBNRM. Woke amakoro ahlukahlukeneko emphakathini kufuze bona abe nabantu abawajameleko kilesisiqhema somsebenzi - isibonelo: ababhadali bezenzelwa, amayuniyoni wabasebenzi, iinhlangano zabomma, ilutjha, iinhlangano zekolo, amabhizinisi amancani, abathengisi abasakhasako abantu bemisebenzi yezandla kunye nabantu abangasebenziko.
Vula Isiqhema Esizakusekela I-CBNRM Elizweni Loke. Isiqhemesi kufuze bona sithwale umsebenzi wokujamela i-CBNRM emahlelweni welizwe loke aphathelene nemithetho yezebhoduluko kunye nemithethokambiso yakhona, kunye nanokulekelela ngokusiza abasebenzi beemfunda ngeemfunda kunye nalabo abasebenza emmangweni.
emahlelweni weminyango ngeminyango kunye nawokuthwasisa kiborhulumende beendawo.
ukuwalinganisela phezulu khulu amandla wokuphatha weenhlangano zendawo.
ukukuthathela phasi ukuqakatheka kwabarholi bendawo nabajameli bendawo ngoba phela leli lihlelo lendawo, elidoswa phambili babantu bendawo leyo.
ukusithathela phasi isidingo esikhulu sesekelo elihlala lifuneka eenhlanganweni ezisathuthukako. Isese yide indlela ekusafuze uyikhambe lapha!
Abantu basizakala mbala - kezomnotho, zokuhlalisana, zamasiko nezekolo - ekulawuleni kwabo imithombo yamandla yemvelo ngendlela elungileko.
Beka Iminqopho Ezwakala Kuhle Nekghoanakalako. Bawa boke abahlanganyeli bona bazinikele emsebenzinabo. Ukwenza iinthembiso ezikulu ongeze wakghona ukuzigcwalisa kuzakubangela wena imiraro ngokukhamba kwesikhathi. Tjheja bona isizo elivela ngaphandle lilodwa angeze laba siqinisekiso sepumelelo yamahlelo we-CBNRM, begodu angeze laba siqiniseko sokobana ipumelelo yamahlelo we-CBNRM le izakuhlala ikhona. Bawa umphakathi bona uzinikele, usize ngongakghona ukusiza ngakho emahlelweni la, ngitjho nanyana kungaba lisizo lokulinganisa nje kwaphela.
Qalana Namaqiniso Njengoba Anjalo Ngobuhle Behlelo Lakho. Nakube uzokuthoma amabhizinisi amancani asekelwe mithombo yamandla yemvelo, yenza Isiqiniseko sokobana amabhizinisi lawo azakuba nethuba elihle lokukphumelela.
lokhu-ke kuzakusiza ngokukukhanyisela ngokuthi ibhizinisi ofuna ukuyivula leyo inethuba elingangani lokuphumelela.
Lungiselela Imihlobo Ehlukahlukeneko Yobuhle Obuzakuvezwa Lihlelo.
Abantu bayathokozwa ngemizamo abayenzako yokwelusa imithombabo yamandla yemvelo. Babambelela esilinganisweni ababekelwe sona sobungako bemithombo yamandla yemvelo abangabusebenzisa, bathola imali ehle ngepahlabo, bazenzela nenye imadlana ngaphezulu ngokudlulisela umsebenzabo nakezinye iindawo. Abogadi bomphakathi bavimbela amaphandle angebi iintjalo neenyamazana zomphakathi.
kuzakuba nemiphumela yobuhle ezakubonakala ngemva kwesikhathi esifitjhani. Khulumisana nabanikeli ' ngeemali zokusikimisa ibhizinisi ' eengabeni zokuthoma zehlelo lakho. Kodwana woke umuntu kufuze bona azi bona angeze babone umphumela weenthukuthuku zabo zibekwa nje. Eminye yemiphumela yesikhathi eside ingabonakqala ngemva kokusebenza nzima kwawo woke umuntu.
Yenza Isiqiniseko sokobana Abantu Basizakala Mbala. Kuzabasiza kwamambala abantu bendawo ukuvikela nokulawula imithombabo yamandla - ukusetjenziswa kwendawabo, isikhathi sabo, amandlabo, namatjhuguluko endleleni abenza ngayo izinto. Kufuze balimuke bona ubuhle be-CBNRM ngibo obuzakuthokoza yoke imizamabo yokuphatha kuhle imithombabo yamandla yemvelo.
Kufuze Kube Nemakethe La Kuzakuthengiswa Khona Ipahla Yehlelo Le-CBNRM.
Abantu kufuze bona bakwazi ukuthengisa ipahla abayivezako ehlelweni le-CBNRM. Nakube akunamakethe yepahlabo, lizakufadalala ihlelo labo. Ukumaketha yingcenye eqakatheke khulu yokuhlelelwa kwebhizinisi. Isizo langaphandle nelabahlanganyeli kungaba lisizo eliqakatheke khulu lokuthola indlela yokungena eemakethe.
Yakha Amakghonofundwa Webhizinisi. Amakghonofundwa 'wamabhizinisi (zokuphatha, zeemali, zokulawula) aqakatheke khulu epumelelweni yehlelo. Yenza Isiqiniseko sokobana unabantu abanamakghonofundwa afaneleko kwekuthomeni kwehlelo lakho (sebenzisa isizo langaphandle nakube kuyafuneka) bewuhlelele nokufundisa abantu bendawo amakghonofundwa athileko njengengcenye yehlelo lakho. Lokhukuzakusiza mbala ngomuso.
Ubuhle Be-CBNRM Angeze Kuyirarulule Yoke Imiraro emphakathini. I-CBNRM angekhe kuthi zisuka nje ibe seyiphe abatlhagako ukudla, namkha inikele woke umuntu umsebenzi. Nanyana kunjalo, i-CBNRM iyingcenye eqakatheke mbala yokwakha umphakathi onamandla nonekusasa elihle, ngokusekelwa kutjheja kwawo imithombo yawo yemvelo yamandla kunye nokuyisebenzisa ngendlela elungileko. Nakungasinjalo, imithombo yamandla yemvelo yomphakathi wendawo izakusetjenziswa iphele nya, isizukulwani sangomuso singasalelwa lilitho.
Abanye. Nokho-ke ubuhle behlelweli kufuze bona bufike ebantwini abanengi ngokungakghonakalako, khulu khulu abantu abatlhaga khulu. Kungenzeka ukuthi akusikunengi abangakghona ukusiza ngakho ehlelweneli, kodwana nokho ngibo abadinge khulu khulu ukudlula abanye.
Yenza Isiqiniseko sokobana Abantu Ababuyelwa Yimali Nje Kwaphela. Abantu bazakukhuthazeka nababona eminye imihlobo yobuhle ifika emphakathini nayo. Hlangana nalemihlobo yenzuzo kubalwa : ukuvikelwa mthetho eengozini ezivela ngaphandle kwenarha yekhabo nemithonjeni yamandla yemvelo yangekhabo; isekelo lechwephetjhe, leemali kunye nelepolitiki ekwakhiweni kweenhlangano zendawo; ifundo nokuthwasiselwa amakghonofundwa wokuphatha mithombo yamandla yenarha; imisebenzi yokukghonakalisa; ukukghona ukubolekwa iimali mabhanga nelinye isizo lokuraga amabhizinisi. Ubuhle kezamasiko nezekolo buqakatheke khulu. Ummoya wepumelelo ngokusebenzisana ndawonye, ummoya wokuqakatheka komuntu ngamunye ovela ekusebenzeni ngokuzinikela, ukuqiniswa kwamagugu, amasiko nelwazi lomphakathi - boke lobubuhle bakha umphakathi ngokulingana nobuhle bemali, namkha kesinye isikhathi ukudlula ubuhle obulethwa yimali namanye amagugu aphathekako.
ukuthoma amahlelo angenisa imali ngaphandle kobanyana usazi bona ipahla yamahlelo lawo uyoyithengisa njani, kuphi.
ukuthembisa ubuhle ongeze wakghona ukubenza.
ukwenza umphakathi uthembele ebanikelini ngeemali namkha kurhulumende. Amahlelo kufuze bona athome ukuzibhadalela wona ngokwawo msinyana ngokungakghonakalako.
ukufuna ukuthoma ukucabanga ngokuthoma ihlelo le-CBNRM ngaphandle kobanyana iminyango karhulumende ozabe usebenzisana nayo iyisekela ngokupheleleko ikambisolawulo ye-CBNRM.
ukucabanga bona boke abantu imithombo yamandla yemvelo bayithatha ngendlela efanako nabatlhogomeli bemvelo.
ukuthoma ihlelo ungakasebenzi waqeda inembo nomnqopho walo wesikhathi eside.
Kunemithetho kambiso imithetho le isetjenziswa bajamelil bomphakathi abasemthethweni neenhlangano ezijamele umphakathi ezisemthethweni, la kukghonakala khona.
Nikela Umphakathi Ithuba Lokuthatha Iinqunto Zemithethokambiso.
Umphakathi kufuze bona uthome zibekwa nje ukuba nelizwi ekubekweni kwemithethokambiso yehlangano neyehlelo.
Tjhugulula Imithethokambiso Nakube Kunefuneko Yokwenza Njalo.
Ihlangano nayikhulako, nawe uthoma ukusebenzisa amahlelo wayo, kungenzeka uthole ukuthi eminye imithethokambiso ayisasebenzi. Kungenzeka kufuneke bona utjhugulule umthethokambiso kobanyana uzokwazi ukwenza lokho ofuna bona ukwenze.
Imitlolo yomthethokambiso kufuze bona itlolwe ngelimi elizwakala lula. Yenza ukuthi imithetho- kambiso l e ibekeke lula ngendlela ekghonakalako, kobanyana izokuzwiwa mumuntu woke. Imithetho-kambiso le itjhugululele ngakamanye amalimi nakube kunefuneko yokwenza njalo.
Imithetho nemithetjhwana iyasetjenziswa ibe ilandelwe.
Abantu bayavumelana ngamalungelwabo nangemisebenzi yabo esibopho.
Umphakathi uthatha iinqunto ngokuthi uzayisebenzisa njani imithombo yawo yamandla yemvelo.
Isilinganiso sokuthi umphakathi ungayisebenzisa kangangani imithombo yamandla yemvelo sibekwa ngiwo ngokwawo umphakathi, ngokuboniswa zizazi.
Imithethokambiso Yendawo Isebenzele Phezu Kwemithethokambiso Yelizwe Neyeemfunda. Kunemithethikambiso yelizwe neyeemfunda ethinta i-CBNRM. Ungasebenzisa imithethokambiso le ukwakha yakho imithethokambiso nemithetjhwana yendawo, kodwana nokho uzakwenza amatjhuguluko azokukhambisana neendingo neemfuneko zendawo yangekhenu. Ihlelo lakho nalisolo likhula, ungakhulumisana norhulumende kobana enze imithetho nemithethokambiso emitjha, namkha enze amatjhuguluko kile ekhona, ngokuya kwalokho ozabe sewukubonile ku-CBNRM.
Urhulumende wesiyingi norhulumende wendawo banekambiso abahlela ngayo amahlelo ama-IDP. Ama-IDP aneminqopho efanako neye- CBNRM. Ngebanga lakokhu-ke, kufuze bona usebenzisane ngokubambisana norhulumende wesiyingi norhulumende wendawo. Yenza Isiqiniseko sokobana imithethokambiso yakho neminye imithetho iyakhambisana nemithetho nemitlamo yomKhandlu oPhetheko. Kunengi khulu enizakusizakala ngakho ngokusebenzisana ndawonye.
Urhulumende Wendawo Nguye Oyisika.
Ngoba urhulumende wendawo unomsebenzi oqakatheke khulu wokukhwezelela i-CBNRM, urhulumende unesibopho sokuqinisekisa bona urhulumende wendawo ukulungele ukusekela iinhlangano zendawo ngamahlelwazo we-CBNRM. Iimphathimandla zendawo kufuze bona zithwasiselwe ukulekelela ekulungiseleleni iimphakamiso zamahlelo ezenziwe ziinhlangano zomphakathi.
Iminyango Karhulumende Kufuze Yenze Isiqiniseko sokobana Imithetho, Imithethokambiso Kunye Neemvumelwana Zendawo Ziyalandelwa. Umsebenzi weemphathimandla zeminyango yembusweni (karhulumende) kufuze bona ubekwe ilihlo , ukwenzelela ukuqinisekisa bonyana zinikela isizo elifaneleko emahlelweni wendawo.
Imithethokambiso Kufuze Ibe Namandla Wokusebenza. Ihlawulo kufuze bona iye ngokuqiniswa nakusolo kuphulwa imithetho. Vumela iimphathimandla zeenkhundla eziphasi zizicabangele ngokubona kwazo nazisebenzisa umthetho. Obunye nobunye ubujamo bezinto behlukile kobunye.
Nikela Ihlangano Yomphakathi Amandla Wokuphatha Nasele Ikulungele Lokho. Amandla wokuphatha nokunqophisa imithombo yamandla yemvelo kufuze anikelwe ihlangano yendawo emveni kobana seyijanyisiwe, ijanyiswe ngokwekambiso efaneleko.
Bekela Ngeqadi Imali Yokuthwasisa Abantu Ehlelweni Le- CBNRM, kobanyana uzokuhlala uthuthukisa amakghonofundwa wabantu bendawo kobana bazokukghona ukuzelusela imithombabo yamandla yemvelo. Abanye abahlanganyeli, sekubalwa nabomasipaladi, nabo kungenzeka kufuneke bona bathwasiswe, kobanyana bazokwazi ukwenza umsebenzi ekufuze bawenze ku-CBNRM.
Yenza Isiqiniseko sokobana Iminyango Karhulumende Ngokwahlukahlukana Iyakghona Ukusebenzisana. Omunye nomunye umnyango kufuze ukhethe bona uzakwenza msebenzi bani ku- CBNRM, bese uyathoma uyasebenza-ke. Kufuze iminyango le ivule iinkhundla ezikhethekileko ze-CBNRM kurhulumende welizwe loke, kiborhulumende beemfunda, eenyingini kunye nakiborhulumende beendawo, ibe ikhuphe imali efaneleko nethwasiso elilfaneleko lalokhu. Kufuze bona kuvulwe iinqhema ze-CBNRM ezizakusebenzisana neminyango ngeminyango kurhulumende welizwe loke, nakiborhulumende beemfunda kobanyana kuzokuba nokusebenzisana okungcono hlangana kweminyango le.
Nebarholini Bepolitiki Kunye Nekorweni Yangeqadi. Ezinye iimphathimandla angeze ziyisekele inembombono neminqopho yomthethokambiso we-CBNRM. La kufumaniseka bona bakhona abatjhitjhirizako ngehlelo le-CBNRM, abaphathi beenkhundla eziphakemeko kufuze bangene. Phela kuqakatheke khulu ukuthi kube nesekelo leenkhulu, ihlelo nalizakuphumelela.
Thola IIwazi Elifaneleko Ngaphambi Kobana Utlikitle Iimvumelwano. Ngaphambi kobana ihlangano yomphakathi inikelwe amandla wokuphatha inarha nemithombo yamandla, kufuze kukhanye kuhle ukuthi lihle ihlelokambiso lehlangano leyo.
Lokhu-ke kutjho ukuthi ihlangano kufuze bona ibe namandla aneleko wokuraga umsebenzayo, nehlelo layo libe lihle ekambisweni yomnotho, begodu kuzakuba neqiniso lokuthi imithombo yamandla yemvelo izakuvikeleka ibe isetjenziswe ngefanelo.
Imithethokambiso Kufuze Bona Yenze Isiqiniseko sokobana Umphakathi Uzakusizakala Ngokusezingeni Eliphezulu Ngehlelo Le-CBNRM. Urhulumende kufuze enze Isiqiniseko sokobana ihlelo eliphakanyiswe yihlangano yomphakathi liyindlela ehle kinazo zoke zokungenisa imali nomnotho ngemithombo yamandla yemvelo.
Nikela Ikombandlela Ezakulayela Ngokusetjenziswa Kwemikhiqizo Yemithombo Yamandla Yemvelo. Enye yeendlela umphakathi ongazenzela ngazo imali kuqhatjhisela amabhizinisi wangeqadi amalungelo wokusebenzisa imithombo yamandla yemvelo, kunye nelwazi. Urhulumende kufuze asebenzisane ngokubambisana neenjamiso ezikhona ezisiza ngokuthuthukiswa kwamabhizinisi womphakathi.
ukulindela ukuthi iinhlangano zomphakathi zizakulandela woke amagadango ajayelekileko wokuhlelela amabhizinisi nawokuphathwa kwamaphrojekthi. Endaweni yalokho, yenza isiqiniseko sokobana zikhona zoke iimfanelo ezakha ihlelo lokuphathwa kwephrojekthi, begodu wenze neqiniso lokobana uvumela nethuba elihle lokuthuthuka kwehlangano.
ukulindela bona woke amahlelo azakusebenza ngokufana ikombandlela kufuze bona ilinganise izinto hlangana kokunikela indawo yokuvumela amatjhuguluko nokwenza isiqiniseko sokobana yanele ikundla yokusebenzisana namkha yokubona izinto ngelihlo elifanako, neyemithetho efanako kunye nelimi elifanako.! ukuthatha amaphrojekthi ngayinye ngayinye njengeenjamiso ezizijamele zodwa la kuphelela khona zoke izinto. Endaweni yalokho, enye nenye iphrojekthi ye-CBNRM iyingcenye yehlelo le- CBNRM eliragela phambili esiyingini, esifundeni kunye nelizweni loke.
Kunikelwa Isizo Langaphandle Ukukghonakalisa Amahlelo Wendawo. Ilwazi Nelimuko Labantu Bendawo Kuyahlonitjhwa.
Qinisekisa Bona Soke Isikhathi Kuhlala Kunehlelo Lokukghonakalisa Lezinga Eliphezulu.
Ubunengi bamahlelo we-CBNRM afuna umkghonakalisi owufundisiweko umsebenzi wokukghonakalisa kobanyana azokusebenza ngomphakathi, ihlelo lisathoma, nangemva kwesikhathi eside.
Lokhu-ke kungatholakala kenisebenzisana naye onjengehlangano engasiyombuso, umbonisani namkha umnyango karhulumende. Abakghonakalisi kufuze bona bawababalele amasiko wabantu bendawo babe batjengise nokuhlonipha ilwazi labantu bendawo kunye nelimuko labo.
Yakha Inembombono Yabantu Bendawo Ngengomuso.
Umkghonakalisi usebenzisana nehlangano yomphakathi ukwakha inembombono efanako yalokho umphakathi ofuna ukukuzuza.
Kufuze bavumelane ngokuthi bazakusebenzisana njani ukuthi kutholakale inembombono efanako le bavumelane nangokuthi bazokulandela kambiso bani kilokho.
Yenza Isiqiniseko sokobana Kunesikhathi Sokwakha Ukuthembana Hlangana nabo boke abathintekako.
Nabantu Abangakwaziko Ukufunda Nokutlola Nabo Kufuze Bona Bakwazi Ukuhlanganyela Nabanye Ehlelweneli. Umkghonakalisi kufuze bona abe nekghono lokufaka abantwaba ehlelweni.
nabantu bendawo nehlangano yendawo engasiyombuso namkha nehlangano yezetuthuko eyazi umphakathi walapho begodu enelimuko lokuphatha nokulawula imithombo yamandla yemvelo esiphandeneso.
Abakghonakalisi babelana ngelwazi nangamakghonofundwa. Bakhuthaza umphakathi bona ufake isandla ngokunikela ngelwazi nelimuko lezinto onalo.
Sebenzisa Iinsizakufundisa Ezinengi Ngokungakghonakalako. Imimebhe, amavidiyo, iinthombe namavakatjho wokuya ngaphandle aqakatheke emuntwini woke, hayi ebantwini abangakafundi nje kwaphela.
Utjheje Uwuyelele Umehluko Okhona Emalimini Nemasikweni Wabantu. Omunye nomunye kufuze atjhaphuluke nakufuze akhulume isikhabo; lokhu-ke kanenginengi kuzakufuna umtoligi.
Akunamuntu Ekufuze Azibone Namkha Azizwe Aqakatheke Kancani Kunabanye.
Tjheja uyelele, ungenzi abantu bacabange bona bangaphezu kwabanye namkha bangaphasi kwabanye. Umkghonakalisi ofundiswe kuhle uzakwazi bona ubenza njani boke abantu bazizwe balingana, baqakatheke ngokulingana.
Abakghonakalisi kufuze bakhe ubudlelwana hlangana kweenqhema zabantu nabantu ngamunye ngamunye. Abakghonakalisi baphathe umsebenzi oqakatheke ukudlula abantu abathwasisako nje kwaphela. Bangasiza neenqhema ngokwahlukahlukana kunye nabantu ngamunye ngamunye bakwazi ukuzwana, babe bakghone ukusebenzisana.
Nikela Abantu Bendawo Ithuba Lokuba Bakghonakalisi. Umkghonakalisi kufuze adlulisele ikghonofundwa lakhe lokukghonakalisa ebantwini bendawo.
Umsebenzi womkghonakalisi uqakatheke khulu, begodu umkghonakalisi kufuze bona ahlale nehlelo alikghonakalisako isikhathi eside ngokungakghonakalako. Nokho-ke kufuze kufike isikhathi la umkghonakalisi abuyela khona emva ngebanga lokobana umphakathi sewuyakghona ukuzilawulela iindaba zawo ngaphandle kwesizo langaphandle - lokho-ke wona mnqopho wesiphetho.
Isibonelo, abantu bendawo kufuze bakwazi ukubiza imihlangano, bakwazi nokuba bosihlalo bemihlangano yamakomidi amancani kunye neenqhema ezithunywe ukwenza imisebenzi ethileko.
Yabelana Ngelwazi Lelilimuko Nabanye Abakghonakalisi Abasebenza Kezinye Iindawo. Abakghonakalisi kufuze babelane ngelwazi labo lelilumuko emahlelweni we-CBNRM kezinye iindawo ubunengi bemiraro abahlangabezana nayo miraro evamise kiwo woke amahlelo.
Hlala Ulungele Ukuhlala Isikhathi Eside Kodwana Nanyana Kunjalo Kufuze Wazi Nasele Sifikile Isikhathi Sokobana Sewungakhamba. Umkghonakalisi kufuze ahlale ehlelweni lakhe isikhathi eside ngokungakghonakalako. Kuqakatheke khulu ukuba nehlelo elihle lokukghonakalisa , khulu khulu lokhuya iinthelo zehlelo nasele kufuze zabiwe zidliwe phela ngalesosikhathi kukula imiraro ivamise ukuvela khona. Umhlobo wekghonakaliso nawo uyatjhuguluka ngokukhamba kwesikhathi, abantu bendawo nabathoma ukufunda amakghonofundwa afuneka ehlelweni elinje nalokhuya nabathoma ukuzithemba ngekghono labo lokulawulela lelihlelo ngokwabo. Beka imibandela ezwakala kuhle yokuphela kwehlelo lokukghonakalisa umnqopho lapha kudlulisela ezandleni zomphakathi, hayi ukukghonakalisa bekube phakade!!
ukuphakamisa amathemba wabantu ngezinto ezingekho, ezingeze zakghonakala. Abantu nabezwa bona kunamathuba wokuthwasiswa / wokufundiselwa okuthileko, into yokuthoma abayicabangako kukobana emveni kokuthwasiswa / kokufundiswa kwabo bazokuthola imisebenzi. Yenza Isiqiniseko sokobana abantu bazi kuhle ukuthi yini koke abangakulindela mbala ehlelweneli..
ukucabanga bona abantu bomphakathi boke bacabanga into yinye ngendlela efanako babe benze izinto ngendlela efanako.
Abantu bomphakathi banekolelo ehlukileko, banamathemba angafaniko, ngokunjalo neemfuneko zabo ziyahluka. Ukudlula lapho, umphakathi uhlala utjhuguluka ngeenkhathi zoke.! ukutransfera abakghonakalisi abanamakghonofundwa wokukghonakalisa nakuthoma ukubonakala imiphumela yemisebenzabo. Umkghonakalisi onamakghonofundwa mlise ahlale emsebenzinakhe isikhathi eside ngokufunekako, kodwana nokho angahlali isikhathi eside ngokweqileko.
ukunyefisa amandla wabarholi bendawo ngokuba mkghonakalisi onamandla khulu. Kungcono wakhe amandla woburholi bendawo ngokudlulisela amakghonofundwakho ebantwini bendawo, ngokutjheja nokuyelela.
Buzwisiseka Kuhle Uburholi Bendawo Kanti Godu Uburholi Bendawo Buwasekela Ngokupheleleko Amahlelo We-CBNRM.
Tjheja Uyelele Isiqhema Esidala Nesitjha Sabakhethekileko.
Amandla nakadluliselwa esiqhemeni sabantu esitjha njengamakhansela wendawo namkha iimphathimandla ze-CBO ehlelweni le-CBNRM - kuhlala kunengozi yokuthi sekuzakuvumbuka isiqhema esitjha sabakhethekileko. Isiqhema sabantweso singahle sisebenzise amandlaso amatjha ukuzitholela okufunwa ngiso ngobusona. Amandla neminqopho yamakhosi namakhosana kufuze bona yaziwe kuhle ngaphambi kobana kungasetjenzwa ngawo.
Sebenzisa Imithethosisekelo Ukukhandela Ukuhluthulwa Kwamandla Wokuphatha. Yenza Isiqiniseko sokobana amalungelo nemisebenzi esibopho ivezwe yezwakala emithethwenisisekelo yeenhlangano zokuphatha ngokwahlukahlukana kwazo.
Thola abarholi Abahlukileko Emisebenzini Ehlukileko. Lokhu kusabalalisa umsebenzi woburholi, kunzinzise amandla wokuphatha.
Yenza Isiqiniseko sokobana Abajameli Bomphakathi Ngebamambala, Hayi Abazikhethileko.
Webandla eliphetheko kufuze bona ukhulume uphikelele ngokuthi abajamelli babonisane neenqhema abazijameleko.
Abajameli kufuze banikelwe isikhathi sokwenza njalo.
Yenza Isiqiniseko sokobana Zoke Iinqhema Zijanyelwe. Iinhlangano zendawo kufuze bona zijamele zoke iinqhema ngeenqhema zabantu bendawo.
Kufuze benze yoke imizamo ukuqinisekisa bona abantu abangaba namandla ukudlula abanye emphakathini akugcini kubusa bona ehlelweneli.
Sebenza Ngeenrhuluphelo Eziphambanako.
Yenza Isiqiniseko sokobana woke umuntu uyazazi iimfuneko neendingo zomphakathi. Iminqopho yesiqhema sinye akukafaneli bona iqakatheke ukudlula yesinye.
Nikela Abantu Bendawo Amalungelo Womthetho Anamandla Phezu Kwemithombo Yamandla Yemvelo kobanyana bazokwazi ukusebenzisa umthetho ukuvikela imithombabo yamandla yemvelo emaphandleni.
Yenza Isiqiniseko sokobana Ikambiso YamamabhizinisiYamambala Ilandelwa Kuhle.
Abosomabhizinisi abangathembekiko bayingozi ekulu ekuphathweni kwemithombo yamandla yemvelo. Abantwaba bavamise ukuba namandla, kanengi bayeqisa namehlo nemithetho nemibandela yendawo ekufuze bayihloniphe, begodu kanengi bangawona namahlelo womphakathi. Ikambiso elungileko nefaneleko kezamabhizinisi, njengamathenda nje, kufuze bona ihlale ilandelwa soke isikhathi, kobanyana koke okwenziwako emabhizinisini lawo kuzoragwa ngendlela elungileko nesemthethweni.
Kufuze kwaziwe kuhle ukuthi bobani abantu abanamandla nabanelizwi elithathelwa phezulu.
Yazi Abarholi Bendawo Ube Ubasebenzise Ngokupheleleko.
Nawuzakwazi bona bobani abanamandla emphakathini, wazi nepolitiki yomphakathi walapho, funda umlando womphakathi walapho. Ngalendlela-ke ungakghona ukubasebenzisa ngokupheleleko abarholi bendawo.
ukucabanga bona umphakathi wemaphandleni awuzicabangeli khulu njengemiphakathi yakezinye iindawo, begodu ungacabangi bona umphakathi wemaphandleni uzwana ngcono kunomphakathi wakezinye iindawo.
Uburholi buza ngeendlela ezinengi ezihlukahlukeneko linga ukuzwisisa bona kusebenza njani lokhu endaweni yangekhenu, bese usebenzisana nalo ihlelwelo ngokunabileko ngendlela ongakghona ngayo.
ukuthatha ihlangothi tjhatjhalazi la kunombango wamandla wokubusa / wokuphatha khona. Ipolitiki yendawo ingatjhuguluka nanyana kukunini, kungakalindeleki, ngalokho-ke abakhozi bakho namhlanje bangaba manabakho kusasa okusakokhu.
ukugugwa yitjisakalo namajadu wekuthomeni wokubumbana komphakathi lokhu kungenzeka kutjhuguluke ngokukhamba kwesikhathi. Thatha isikhathi sakho ihlelo uliqale isikhathi eside.
Amahlelo we-CBNRM ahlala aneenselele ngaso soke isikhathi. Enye yayo ivamise khulu kiwo woke amahlelo we-CBNRM.
Elinye Nelinye Ihlelo Le-CBNRM Lihlukile. Ukuthi wakhe wasebenza ehlelweni le-CBNRM phambilini akutjho ukuthi nanamhlanje ungenza izinto ezifana nalezo okhe wazenza ehlelwenelo. Lungela ukufundiswa bujamo bezinto, ulungele nokwenza amatjhuguluko la afunekako.
Ikombandlela Encwadini Le Seyikombandlela Nje Kwaphela.
Njengobana elinye nelinye ihlelo lihlukile kelinye nje, kuzakufuneka ulungele ukutjhugulula imibandela yekombandlela kobanyana izokukhambisana nephrojekhthakho. Zimisele ukulingelela nokwenza amatjhuguluko lakufuneka khona. Kodwana yenza Isiqiniseko sokobana uhlathulula kuzwakale kuhle ukuthi kubayini wenza lokho okwenzako. Linga ngawo woke amandla kobaba ungadidi abantu iinhloko.
Lindela Ukuphikisana Okungaba Khona.
Amahlelo wehlanganyelo namahlelo we-CBNRM kesinye isikhathi athanda ukufana nevukelombuso, ngalokho-ke ungarareki nakuba nokurarana okuphekelela amahlelo la. Kodwana-ke linga ukuphengula imiraro engahle ivele ngokuhlala ubeke ilihlo elihle, bese ulinga ukuyivimbela ukuthi ingenzeki imiraro leyo. Kodwana-ke nanyana kunjalo, ungaphatheki kumbi nakufumaniseka bona iyenzeka imiraro nanyana ulingile ukuyikhandela. Lokho kuyinto ejayelekileko. Izinto ezenzeka kungakalindeleki zibe zisethuse ziiyingcenye yalobubujamo bezinto esicoca ngabo.
Tjheja Ubudlelwana Bamandla Endaweni. I-CBNRM imalungana nokuphatha boke abantu ngokulingana nangokufana. Abanye abantu abanamandla kungenzeka bangakuthandi lokhu. Kungenzeka kubange irarano. Kesinye isikhathi lokhu angeze wakubalekela, kodwana linga ukukubalekela la kukghonakala khona.
Kungenzeka Kube Nezinto Ezidanisako Kunye Nemiraro Eba Khona ngezinye iinkhathi ehlelweneli. Ngeenkhathi ezinjalo-ke umsebenzi omkhulu oqalene nawo kulinga ukwenza woke umuntu ahlale anomoya omuhle, begodu umuntu asebenzele ukurarulula umraro.
Tjheja 'amandla wokuphikisa'. Izinto nazingakhambi kuhle ngenye ingcenye yehlelo, yoke imizamo ehlelweni ingahle I iqaliswe emrarweni loyo. Lokhu-ke kungatjho ukuthi iingcenye zehlelo eziphumelelako azisatjhejwa. Linga ukuthi iingcenye zehlelo ezikhamba kuhle zihlale zikhamba kuhle njalo, wena nawusalwela ukulungisa umraro okhona.
Kuyimvelo Yabantu 'ukubambelela ekambisweni yakade', ngalokho-ke kuvamisile ukuthi abantu bangayithandi imibono emitjha namkha iindlela ezitja zokwenza izinto. Ungarareki-ke nakufumaniseka bona imibono emitjha ithatha isikhathi ukwamukeleka, namkha nakube lapho khunye vele igcina ingakamukelwa. Koke lokhu-ke kufuze bona ukuqalelele nawuhlelela ihlelo lakhweli thola amaqhinga ozawasebenzisa ebantwini abatjhitjhirizako nakufuze kwenziwe amatjhuguluko.
Hlala ukulindele Ukusolwa, Ngitjho Nanyana Kesinye Isikhathi Uzakusolwa Ngokungakafaneli Nje.
Abantu bamahlelo we-CBNRM kuvamisile ukuthi bakhulunywe kumbi, basolwe nangokungakafaneli; futhi lokhu kuvamise ukwenziwa babantu abangaphandle kwehlelo le-CBNRM. Ukusolwa okunjalo-ke kungazwisa ubuhlungu kumbi. Ungathatha isikhathi eside solo ulwana naleziinsolo ezinje. Vuma ukuthi lokhu kuzakwenzeka, kodwana ungavumeli iinsolo ezinjalo ukuthi zone umsebenzi omuhle wena nabanye eniwenzako. Iye khona kuliqiniso ukuthi kesinye isikhathi iinsolo osolwa ngazo kuzabe kuziinsolo zeqiniso nezakhako!!! Nakunjalo, lalela, ufunde ngalokho osolwa ngakho, uzimisele nokuvuma ukuthi uphosisile.
Lelitjhumi lamaphuzu wekambisolawulo yokusebenza lizakuba lisizo mbala kiwo woke umuntu othintekako ehlelweni le-CBNRM amalungu womphakathi, iimphathimandla zikarhulumende wendawo, abakghonakalisi beenhlangano ezingasizombuso, nabenzi bomthetho bembusweni. La ngamanye wamaphuzu aqakatheke khulu iphrojekthi yeCBNRM nayizakuphumelela.
Nqopha Ukwabelana Ngelawulo Nangomsebenzi. I-CBNRM iphathelene nokufaka abantu bomphakathi abanengi ngokungakghonakalako emsebenzini wokwelusa imithombo yamandla yemvelo.
Khumbula bona i-CBNRM ngeyomphakathi, ayisiyo yomuntu munye namkha yekomidi. Lokhu-ke kutjho ukuthi umphakathi kufuzile bona unikelwe ithuba lokuba nelizwi ekuthathweni kweenqunto. Godu kutjho nokuthi nokudlulisela umsebenzi namandla wokuphatha ebantwini abasebenza ngalo ihlelweli. Ukunikela abantu imisebenzi neembopho kungatjho ukuthi izinto azikhambi ngendlela zihlelwe ngayo soke isikhathi - khulu khulu abantwabo nabanganawo amakghonofundwa. Ngalokhu-ke ukuthwasiswa kuqakathekile, ngokunjalo nokukhuthazwa nakho kuqakatheke kangako.
Ukuphatha iphrojekthi yomphakathi, enabantu abanengi, kesinye isikhathi kungabadosisa nzima abantu abajayele ukuba seenkhundleni zokuphatha ngentandwabo. Zimisele ukufunda iindlela ezitja zokuphatha abantu. Nokho-ke ukhumbule bona ukungena kilelihlelo yinto umuntu azinikela kiyo ngokuzithandela kwakhe - akunamuntu ekufuze bona agandelelwe ukuthi angene ehlelweni nakube akafuni. Khuthaza abantu bona babe nelitho abalitjhoko elingasiza ehlelweneli ngokuzithandela kwabo - kodwana ungalingi ukubakatelela bona babe nabakutjhoko.
Beka Ilihlo Ube Ulinganise Soke Isikhathi. Kufuze wazi ngeenkhathi zoke ukuthi iphrojekthi yakho ye-CBNRM isebenza kuhle na. Ukwenza lokhu, iphrojekthakho kufuze bona ibe neminqopho ezwakala kuhle - umtlamo otjho kuhle ukuthi yini ofuna ukuyenza nokuthi ufuna ukukwenza njani lokho. Kufuze godu ibe nanehlelo ozalisebenzisa ukuhlola soke isikhathi ukuthi usakhamba endleleni efaneleko na. Nakube kunemiraro ephrojekthini, kufuze wazi msinyana ngayo, kobanyana uzokwazi ukuthatha amagadango wokuyirarulula. Ukubeka ilihlo nokulinganisa amathulusi wokulinganisa indima esele yenziwe, nesaseleko, nawokuthola imiraro engaba khona ephrojekthini. Lawa-ke makghonofundwa abantu abasephrojekthini ekufuze bazi ngawo. Mhlamunye kungaba lisizo ukuthola umsebenzisani wakho wehlangano engasiyombuso kobanyana azokusiza malungana nalokhu.
Yazisa Abantu Soke Isikhathi, Ukulalele Nalokho Abakutjhoko. Ngeenkhathi zoke kufuze bona abantu uhlale ubazisa ngephrojekhthakho, ulalele nemibonwabo.
Zinengi iindlela zokwenza lokhu imihlangano enande ibanjwa, imibiko ebuyako, imihlangano yeemfundobandulo, amaphepha wezaziso, amaphowusta, ngitjho nalokhuya nawunande ucocacoca nabantu nawuhlangana nabo eentolo zangekhenu. Okuqakathekileko kukuthi wenze bona woke umuntu uhlala asazi, uvumele nabantu ukuthi bafake isandla basize ngalokho abangasiza ngakho.
Zimisele Ukufunda Iindlela Ezitja Zokwenza Izinto.
Ukuphatha iphrojekthi yomphakathi endaweni yemaphandleni akufani nokuphatha ikhamphani ekulu edrobheni elikhulu namkha umnyango karhulumende. Izinto zingahle zisebenze ngenye indlela ehlukileko lapha! Umphakathi umnikazi wephrojekthi le, begodu iinqunto ezinengi zenziwa ngiwo. Zimisele ukuhlangabezana nezehlakalo ezingakalindeleki ekungenzeka ukuthi ungabi namandla angako wokuzilawula. Kuzakufuneka ube namakghonofundwa ahlukileko ukukhuthaza umphakathi ukuthi usebenzisane, ngalokho-ke zimisele ukufunda kunye nokulinga iindlela ezitja.
Hlala Usebenza Njengomuntu Ofundiswe Kuhle Nozinikeleko Soke Isikhathi.
Amaphrojekthi womphakathi kufuze akwazi ukwenza izinto ngeendlela ezitja namkha ngeendlela ezihlukileko. Kodwana soke isikhathi kufuze abantu bahlale bazihlonipha, bahloniphe nomsebenzi, basebenze nangokuzinikela. Lokhu-ke kubala nezinto ezinjengokubeka imithetho ibe ilandelwe, nokuvumelana nekambiso yokuziphatha elayela bona abantu kufuze baziphathe njani emihlanganweni, nokuthi kufuze basebenze njani, nokuthi kufuze kwenzekeni nakube abenzi izinto ngokwefanelo. Abantu kufuze soke isikhathi benze lokho abathi bazakwenza. Kutjho godu nokuthi imihlangano kufuze iragwe ngendlela efaneleko, kube namarekhodi abekwako, kuthunyelwe nemibiko la kufuze ithunyelwe khona nayifunekako.
Ungavumeli Abantu Basebenzise Iphrojekthi Yenu Ukuzizuzela Izinto Ezingezabo, Eziqalene Nabo Kwaphela.
Akusinto elula ukuhlanganisa abantu abangafaniko kobana bazokusebenza ndawonye ngomnqopho munye! Abantu bangaziphatha ngendlela etjengisa ukuzicabangela bona babodwa, khulu khulu la kunemali khona namkha la kunobunye ubuhle obutholakalako khona! (njengokuhlanganyela imihlangano yeemfundobandulo, ukukhamba, njll.) Linga ukwenza Isiqiniseko sokobana abantu ngamunye ngamunye namkha iinqhema azisizakali ngephrojekthi ukuzalisa zazo iimfuneko eziqalene nazo kwaphela - phela iphrojekthi le yenzelelwe ukusiza umphakathi.
Bekezela, Kodwana Funa Ukuthi Abantu Basebenze Ngokuzinikela Nangokukhuthala.
Ukwenza umphakathi usebenzisane ngokuzwana kungaba lihlelo elithatha isikhathi. Abanikeli ngeemali neenthunywa zikarhulumende kufuze balimuke bona ukuvula ihlangano yomphakathi nokwenza amaphrojekthi asebenze lihlelo elibuthaka nelinzima. Kungahle kuthathe iminyaka eminengi. Omunye nomunye kufuze ahlale asebenza ngokuzinikela, asekele koke la kufuneka khona. Ungarhiriki nakuba budisi! Ngakelinye ihlangothi, Ungathomi ukubekezelela ukuziphatha okungakalungi okungahle kuphambukise iphrojekthako namkha kuyiriyadise ngento engekho. Ungafuna ukuthi abantu baziphathe ngendlela yehlonipho nenokuzinikela nakube wena ngokwakho uba sibonelo.
Hlonipha Ikolelo Nemikghwa Yabantu Bendawo.
Hlonipha umlando wabantu, nekolo yabo kunye nemikghwa namasikwabo. Abantu bendawo baneendlela zabo zokwenza izinto, ye-ke iindlela zabezo ziqakatheke njengezinye iindlela zokwenza izinto. Linga ukujayela nokuzwisisa iindlela zokwenza izinto zabantu bendawo yalapho. Hlonipha abarholi bendawo yalapho. Nakube kufuneka wenze amatjhuguluko, yenza Isiqiniseko sokobana uyabathatha abantu ukhambe nabo, ungabatjhiyi ngemva - Ungathomi ukulinga ukukatelela iindlela zakho phezu kwabo!
Yakha Ukuthembana Hlangana Nabantu Bewusebenze Ngamandla Ukwenza Ukuthi Ukuthembanokho Kuhlale Kukhona.
Yakha Abarholi Bendawo Neenkutani Ze-CBNRM. Hlukanisela abantu umsebenzi bese utjhiya nendawo yabarholi bendawo abasakhulako kobanyana nabo bazokuthola ithuba lokuziveza.
Ikambisolawulo le iqothele amalungu womPhakathi akhona ehlelweni le-CBNRM. Kodwana-ke nanyana kunjalo ikambisolawulo isezabasiza nabanye abantu. Imiphatkathi ziinqhema zabantu abahlala ndawonye, nabahlanganyele indawo yomphakathi kunye nemithombo yamandla yemvelo ukuziphilisa. Laba-ke babantu abazakuvula ihlangano ye-CBNRM babe bakhe nephrojekthi ye-CBNRM ukuvikela imithombo yamandla yemvelo nokwenza ipilo yabantu ibe ngcono. Ikombandlela le ngeyakho.
Yelusa Imithombo Yamandla Yemvelo. Ngaphandle kwehlabathi, amanzi, imithi, iintjalo kunye neenyamazana, angeze kube ne-CBNRM. Nawuzakukghona ukuvikela imithombo yamandla yemvelo le, kufuze ube nehlelo ozakusebenza ngalo elizakuvunyelwa mumuntu woke. Ihlelweli kufuze litjho bona imithombo yamandla ingasetjenziswa njani. Ihlelweli kufuze litjho nokuthi ipilo yabantu ingenziwa njani ibe ngcono.
Sebenzisana Nabantu Abanengi Ngokungakghonakalako. Zoke iinqhema ezinekareko emphakathini kufuze bona zibe nesandla ephrojekthini ye-CBNRM - khulu khulu lababantu abavamise ukweqiswa amehlo, njengabantu abasikazi, ilutjha kunye nabantu abatlhoge khulu. Tjheja ukuthi kungabi neenqhema ezinamandla namkha abantu ngamunye ngamunye abanamandla abazakusizakala ngephrojekthi le ukuzalisa zabo iimfuneko eziqalene nabo kwaphela.
Sebenzisa Ihlangano Enamandla Nezakujamela Abantu Ngeqiniso Ukujamela Abantu Bendawo. Umphakathi kufuze uvule ihlangano ezakulawula iphrojekthi ye-CBNRM. Nakube seyivele ikhona ihlangano yendawo enamandla engenza lokhu - njenge-Development Trust - ningasebenzisa yona. Nakungasinjalo, kuzakufuneka bona uvulele i-CBNRM enye ihlangano. Ihlangano le kufuze bona ibe nabantu abavela eenqhemeni zomphakathi ezahlukehlukeneko.
Abantu behlangano le kufuze bona bathembeke, begodu babe babantu abakhutheleko. Kufuze badose iphrojekthi le kuzokusizakala umphakathi woke. La kukghonakala khona, faka namaKhansela kaRhulumende weNdawo kunye neemphathimandla ephrojekthini le - umsebenzabo uqakatheke khulu.
Kufuze Wazi Kuhle Bona Iphrojekthi Le Izawenzelani Umphakathi. Yenza Isiqiniseko sokobana boke abantu bayavumelana ngokuthi izokwenzani iphrojekthi le. Beka iminqopho ezwakala kuhle, ezwiwa nevunywa mumuntu woke.
Yenza Isiqiniseko sokobana iminqopho oyibekako minqopho ekghonakalako - Ungathomi ukulinga ukwenza izinto ezingakghonakaliko. Yenza Isiqiniseko sokobana boke abahlanganyeli abavela ngaphandle - njengorhulumende nje, iinhlangano ezingasizombuso kunye nabahlanganyeli bamabhizinisi wangeqadi - bayizwisisa kuhle iminqophako.
Ilimuke Kuhle Yoke Imihlobo Ehlukahlukeneko Yobuhle Behlelo Lakho.
Obunye ubuhle behlelweli buzakufika msinyana. Kodwana-ke nokho obunye bungathatha iminyaka ukuphumelela. Ubunengi babantu bazakukarwa bubuhle obufika msinyazana - khulu khulu ubuhle obuyimali. Kodwana-ke kuqakathekile ukuthi woke umuntu ahlathululelwe kuhle ukuthi ubuhle bangemva kwesikhathi bungaba yini.
indawo engcono yokuhlala ihlabathi, amanzi, iintjalo kunye neenyamazana zizakuvikeleka kobanyana zizokuhlala zilisizo kini nesizukulwaneni sangomuso.
I Isizo elandisiweko elivela ngaphandle sekubalwa nelivela kurhulumende, kubanikeliimali kunye neenhlangano ezingasizombuso ubunikazi obuqinisekisiweko nokusetjenziswa kwamalungelo wenarha nawemithombo yamandla yemvelo ukuvikeleka kwenarha eengozini zangaphandle ukukghona ukubolekwa iimali mabhanga nezinye iinhlangano ezibolekisa ngeemali ukuqiniswa kwamagugu wamasiko, wemikghwa yokuphila nawekolelo.
Ukuthola boke lobubuhle akusinto eyenzeka lula - kutjho ukuthi ihlangano nomphakathi kufuze basebenze nzima nangokukhuthala.
Emphakathini. Bunengi ubuhle i-CBNRM engabulethela umphakathi, kodwana angeze yakghona ukurarulula yoke imiraro ekhona. Isibonelo, i-CBNRM angeze yakghona ukunikela woke umuntu umsebenzi. Omunye nomunye kufuze bona akuzwisise lokhu - ngoba nakungasinjalo abantu bazakudana ngobunengi. I-CBNRM ingenye nje yeendlela zokusiza ukurarulula imiraro. Abantu kufuze bona baragele phambili ngokwenza umsebenzabo njengemhleni. I-owuvathayimu kunye namaphrojekthi we-CBNRM kuzakuvula amanye nje wamathuba amatjha, hlangana namanye.
Abanye Abantu Bazakufaka Isandla Ukudlula Abanye Kufuze Bathokozwe Ngefanelo.
Amanye wamalungu womphakathi azakusebenza ukudlula amanye ephrojekthini le, ngalokho-ke kufuze bona athokozwe ngefanelo ngomsebenzi awenzileko. Okhunye kukuthi njengoba i-CBNRM izakuletha amatjhuguluko endleleni abantu abenza ngayo izinto, abanye abantgu bangahle balahlekelwe ngeminye yemithombo yemali ebebaziphilisa ngayo. Isibonelo kukuthi kungenzeka ukuthi abantu bangasakghoni ukuthiya iinhlambi ezinengi njengaphambilini elwandle, namkha angeze basakghona ukutheza iinkuni ezinengi njengokuthanda kwabo emahlathini. Abantwaba-ke kufuze bona kube nento abaliliswa ngayo - mhlamunye ngokuthola umsebenzi khona ephrojekthini le. Yenza Isiqiniseko sokobana woke umuntu uyakuzwisisa lokhu kwekuthomeni - ngoba nakungasinjalo ngokukhamba kwesikhathi kungahle kubange irarano.
Lindela Irarano. Koke la kunabantu khona kuphele kube nokurarana, khulu khulu nakube kunemali namkha obunye ubuhle obutholakalako, namkha nakube kunemithetho ebekiweko elawula ukuthi abantu bangasebenzisa imithombo yamandla engangani. Hlala ukulungele lokhu, bewulinge nokukulungisa kungakabi kumbi khulu. Yenza ukuthi abantu bahlala banelwazi, begodu uzilalele iinlilo nemirarwabo. Sebenza ngabantu ngendlela elungileko.
Yenza Isiqiniseko sokobana Omunye Nomunye Uyazazi Iimbopho Zakhe Nemisebenzakhe. Yenza ukuthi uhlala ubamba imihlangano ukwenzelela bona omunye nomunye uyazi bona kufuze enzeni. Emthethwenisisekelo wehlanganwakho akuvele kuhle kuzwakale bona yini umsebenzi neembopho zomunye nomunye umuntu.
Yazisa Woke Umuntu. Kufuze kube nokuthintana okuhle hlangana naye woke umuntu othintekako ngazo zoke iinkhathi, ngaphakathi komphakathi ngokwawo kunye nahlangana nabahlanganyeli bangaphandle. Lokhu-ke kungenziwa emihlanganweni enande ibanjwa, nemihlanganweni ebuyisa umbiko, nemihlanganweni yeemfundobandulo, emaphetjhaneni wemibiko anande athunyelelwa amalungu, kunye nezazisweni zomphakathi - ngitjho nalokhuya nawunande ukhuluma nabantu nawuhlangana nabo. Tjela abantu bona kwenzekani ube ulalele nemibonwabo.
Yazisa Abantu Bona Bayingcenye Yomphakathi ngalokhu umhlanganyelakho oyihlangano engasiyombuso uzakunikela eminye imininingwana ngalokhu. Abantu kufuze godu bazi nangemithetho nemithethokambiso yeSewula Afrika ethinta i- CBNRM, bazi godu neemvumelwano urhulumende weSewula Afrika azitlikitle namazwe ngamazwe. Iimvumelwanezi zithi amaSewula Afrika azakusebenzela ukuvikela imithombo yamandla yemvelo yelizwe leSewula Afrika, abe asebenzele nokwenza ngcono ipilo yabantu abasebenzisa imithombo yamandla le.
Lapha-ke kubalwa nabantu abasebenza eenhlanganweni ezingasizombuso, iinhlangano zabanikeli beemali, abarhubhululi kunye neemphathimandla zeminyango karhulumende eziphathelene ne-CBNRM. Umsebenzabo kulekelela umphakathi ukujamisa nokukhambisa amaphrojekthi we-CBNRM - ukukghonakalisa. Ikombandlela le yenzelelwe wena.
Iindlela Ezinengi Zokuziphilisa. Umphakathi uneendlela ezinengi zokuziphilisa ngenarha ohlala kiyo nangemithombo yamandla yemvelo esendaweni leyo. Lokhu-ke kuqakatheke khulu - kutjho ukuthi ngeenkhathi zobunzima angeze bathembele kwaphela eendledlaneni ezimbadlwana zokuzalisa iindingo zabo. Kufuze wenze Isiqiniseko sokobana abantu baragela phambili ngokuba nemihlobohlobo yeendlela zokuziphilisa ezibambelelako. Iphrojekthi ye-CBNRM kufuze bona ivulele abantu amathuba amatjha.
Ilawule Ngokuyelela Imithombo Yamandla Yemvelo. 'Isendlalelo semithombo yamandla yemvelo' - inarha, amanzi, iintjalo kunye neenyamazana - kuyisika yephrojekthi ye-CBNRM. Isendlalelwesi nasingagirika, angeze kusaba ne-CBNRM. Ngaphambi kobana iphrojekthi ye- CBNRM ingathoma, kufuze ube nemininingwana yelwazi ethembekileko ngesendlalelo semithombo yamandla yemvelo nangokuthi isetjenziswa njani imithombo yamandla (kusetjenziswa ini, kusetjenziselwani, kusetjenziswa ngubani, kusetjenziswa kangangani nokuthi kusetjenziswa kanengi kangangani). Kufuze wazi namandla namkha ikghono lamandla wokuveza (wokukhiqiza) wokuphilisana kwemvelo - ukuthi ingangani imithombo yamandla yemvelo engasetjenziswa ngaphambi kobana lingonakala ihlelo lokuphilisana kwemvelo.
Tlama ihlelo lokuphatha nokulawula, ukhumbule nokuthi umtlamo loyo kufuze usime ngabantu bendawo, kanti-ke kufuze bona babe nesandla nelizwi ehlelwenelo kwekuthomeni. Thoma ngomtlamo olula, otlanywe khona endaweni, nemithetho nomthethosisekelo, bese-ke wakhela phezu kwakho koke lokhu. Funa imibono yezazi, kodwana yenza Isiqiniseko sokobana umtlamakho uyazizalisa iimfuneko zendawo. Lungiselela ukubuyisela enye imali evela emaphrojekthini we-CBNRM emsebenzini wokusingatha amandla wemithombo yamandla yemvelo. Ekubonakele esikhathini esidlulileko kukuthi itjhumi lamaphesente ukuya ematjhumini amabili wamaphesente wemali eyenziweko ivamisile ukwanela ukwenza lokhu. Inani elilingene poro lihlukahluka ngomthombo wamandla omunye nomunye nangephrojekthi enye nenye.
Angeze wenza okwenze kenye iphrojekthi ye-CBNRM kenye iphrojekthi soke isikhathi. Limuka ubujamo bezinto bendawo bese wenza ukuthi indlelakho yokukghonakalisa ikhambisana nabo. Abantu bendawo baneendlela zabo zokwenza izinto - zihloniphe ube uzifundise nokusebenzisana nazo iindlelezo. Beka imithetho yendawo nekambiso yokwenza izinto, kunye neendlela zokuziphatha abantu abavumelana nazo. Ngakelinye ihlangothi, tjheja imithethokambiso namaqhinga asebenza elizweni loke neemfundeni ngeemfunda bese ukusebenzisa ngendlela ezakusiza. Akunamtlamo munye obekelwe ukunqophisa i-CBNRM. Sebenzisa okufunde eenkhathini ezidlulileko, uhlale ubeke ilihlo.
Yakha Ihlangano Yendawo. Abanikazi behlelo le-CBNRM mphakathi ngokwawo. Ihlangano ye-CBNRM yomphakathi kufuze bona kube ngiyo eyenza umsebenzi wamaphepha we- ofisini newokuthatha iinqunto. Nakukghonakalako, sebenzisa ihlangano esele vele ikhona. Kodwana nakube ayikho ihlangano yendawo enamandla nelungileko ongathathela kiyo, kuzakufuneka bona kuvulwe ihlangano etja ye-CBNRM. omunye wemisebenzakho ephambili kunikela amandla wokwakha - ukusiza ihlangano yendawo ngesekelo lamambala nomsebenzi wokuthwasisa kobanyana izokwenza umsebenzayo ngefanelo. Isekelo lakho kufuze liragele phambili isikhathi ihlangano yendawo beyiqine ngokwaneleko ukuphatha nokulawula iphrojekthi ye-CBNRM ngepumelelo.
Yenza Isiqiniseko sokobana I-CBNRM Iletha Ubuhle Bamambala, Namhlanje Nangomuso Ebanntwini Bendawo.
Ubuhle be-CBNRM ebantwini bendawo kufuze bona ubuncani bakhona bulingane neendleko zokuthwala ihlelo le- CBNRM. Abantu bendawo bahlala bamajadu, kanti nenarha abanayo yincani. Angeze bavume ukukhambisa inarhabo nokusebenzisa isikhathi sabo ku- CBNRM ngaphandle kobanyana kube nobuhle obubonakalako obuzakuza kibo.
Yenza Isiqiniseko sokobana nanyana ngimaphi amaphrojekthi we- CBNRM anomtlamo wamambala wekambiso azayilandela kunye nethuba elihle lokuphumelela. Lokhu-ke kubala nokuqinisekisa bona kunemakethe yepahla evezwako namkha imisebenzi eyenziwa maphrojekthi we-CBNRM. Umtlamo loyo kufuze bona ubale nendlela yokuhlola nokuqalisisa ikhwalithi - phela ipahla eyenziwe budlabha nabutjhophori angeze ithengiseke!!!
Sebenzisa Abakghonakalisi Abafundisiweko Nabanye Abasekeli Nabaluleki Ongahlala ubathemba.
Umnqopho kukuthi abantu bendawo baziphathele iphrojekthi ye-CBNRM ngaphandle kwesizo lokukghonakalisa elivela ngaphandle, nangaphandle kwesekelo langaphandle, kodwana lokhu kungathatha isikhathi eside. Laphokhunye, umsebenzi owenziwa zizazi (njengokumaketha nje), kungenzeka kufuneke bona nawo wenziwe mhlanganyeli wangaphandle. Lokhu-ke kwenzeka emabhizinisini amanengi. Koke la kukghonakala khona, faka abantu bendawo abanamakghonofundwa , kanti-ke la kunganabantu bendawo abanamakghonofundwa afunekako, lungiselela ukudlulisela amakghonofundwa lawo ebantwini bendawo msinyana ngokungakghonakalako.
Faka abantu abanamakghonofundwa, netjisakalo kunye nekghono lokusebenzisana kuhle nabanye abantu. Kufuze bona kube "nekutani" namkha umrholi komunye nomunye umsebenzi omkhulu ephrojekthini. Lokhu-ke kufuze bona kwenzeke ehlanganweni yomphakathi nakubahlanganyeli bangaphandle abanjengeminyango yembusweni neenhlangano ezingasizombuso. La kukghonakala khona, yakha abarholi bendawo nikela abantu abanganalimuko imisebenzi nethwasiso kunye nesekelo elifunekako.
Lindela Irarano Nombango Weenkhundla, bese Ukulungiselela Kusese Nesikhathi Lokhu. Omunye nomunye umphakathi unombangwawo weenkhundla.
Kufuze uyilimuke ipolitiki yeenkhundla endaweni yangekhenu kobanyana uzokwazi ukusebenza ngerarano elingaba khona.
Ungalindela irarano nanyana kukunini ehlelweni le-CBNRM, kodwana khulu khulu lokhuya nalithoma ukuveza iinthelo. Ekuhleleni kwakho, lindela ukurarana okungahle kube khona bese wenza amalungiselelo wendlela ozakurarulula ngayo iraranwelo, kodwana kufuze kube yindlela ezakuvunyelwa mumuntu woke.
Yakha Isikhozi Nabahlanganyeli Bangaphandle Bese Wenza Ongakwenza Ukwenza Isiqiniseko sokobana Isikhozeso Sihlala Sikhona. Sebenzisana nezinye iinhlangano embusweni nekorweni yangeqadi, uzenzele nendawo. Yenza Isiqiniseko sokobana nazo ziyasizakala ngokusebenzisana nawe, kodwana limuka bona lokhu kungayibanga imiraro emitjha. Nakube abahlanganyeli bangaphandle bakhona emaphuzwini ayisika wephrojekthi, njengokukha imithombo yamandla yemvelo, sebenzisana ngokubambisana nabo ukulawula nokubeka ilihlo emisebenzinabo ube utjengise umphakathi nokuthi kusetjenzwa njani nabahlanganyelaba.
Bhajetha Ngokuqalisisa Ubujamo Bezinto Njengoba Bunjalo.
Amaphrojekthi we-CBNRM asebenza ngekambiso yokuphatha ngokuhlanganyela. Ihlelo lokuphatha ngokuhlanganyela lidla iindleko ezinengi, lithatha nesikhathi eside kunehlelo lokuphatha elijayelekileko. Lokhu-ke kungebanga lokobanakufuneka enye imali nesinye isikhathi ukuphumelelisa ihlelo lokuhlanganyela. Kodwana lelihlelo ngilo elinepumelelo engcono ngemva kwesikhathi, khulu khulu emaphrojekthini womphakathi. Kufuze wenze Isiqiniseko sokobana uzabela imali leziindleko ezingezelelweko.
Vula Isifuba, Uthembeke: Sebenzisa isikhathi esinengi emikhulumiswaneni, kanti-ke la kunokungavumelani khona, linga ukuthola ukurarulula ngendlela ethembekileko ezakusebenzela umuntu woke. Kodwana ungazilaliseli amehlo iinqhema ezilinga ukutjhotjholozela zazo iinrhuluphelo kwaphela. Yenza Isiqiniseko sokobana nakuhlelelwa imisebenzi ngomuso imibono yomuntu woke iyatjhejwa.
Abenzi bomthethokambiso babantu bakarhulumende abenza imithetho nemithethokambiso ephathelene ne-CBNRM. Ikombandlela le yenzelwe wena.
Nikela Umphakathi Ithuba Lokuba Nelizwi Nombono Begodu Uvulekele Ukwamukela iindlela ezitja.
Thoma ukufaka umphakathi eendabeni ze-CBNRM lisathoma ihlelo lokubeka imithethokambiso. Lokhu kungobanyana vele abantwaba phela ngibo abasebenzisi nabavikeli bemithombo yamandla yemvelo. La kukghonakala khona, faka nelwazi lendabuko lendawo leyo emithethweni nemithethwenikambiso eniyakhako. Zimisele ukwenza amatjhuguluko emithethwenikambiso nakube uthola iintjengiso ezivela ebantwini ngokwabo zokuthi kufuneka amatjhuguluko.
Amaphepha Womthethokambiso Kufuze Abe Lula Futhi Atholakale Lula. Yenza Isiqiniseko sokobana imithethokambiso itlolwe ngelimi elilula nelizwakalako. omunye nomunye osephrojekthini i-CBNRM kufuze akwazi ukuthola amakhophi womthethokambiso we-CBNRM. La kukghonakala khona, imitlolo yomthethokambiso leyo itjhugulule ibe ngamalimi wendawo yalapho.
Sisendlalelo Semithetho Yendawo. Kuqakatheke khulu ukuthi amaphrojekthi we-CBNRM athintane nama-IDP wendawo naweenyingi, ngoba i-IDP iletha ndawonye yoke imizamo yetuthuko yendawo. I-IDP iqalelela nemithetho yelizwe neyeemfunda, nemithethokambiso kunye namahlelo. Ngebanga lakokhu-ke, umasipaladi wendawo kufuze asebenzisane nehlelo le-CBNRM. Ngokwefanelo umKhandlu weNdawo kufuze ubeke ikomidi ye- CBNRM namkha isiqhema somsebenzi esizakusebenzisana nehlangano ye-CBNRM endaweni yalapho. Ngemva kwalokhu-ke, tjhiyela abantu bendawo ithuba lokobana bazenzele yabo imithetho, ngokusebenzisa ilwazi lendawo namasiko nemikghwa yabantu bendawo le.
Abasebenzisi Bemithombo Yamandla Ngokwabo. Nasele lisebenza belinamakghonofundwa nethwasiso efunekako ihlelo lendawo le-CBNRM, amandla wokuphatha nokulawula imithombo yamandla kufuze bona adluliselwe kilo ihlelweli ngokwalo. Nikela abantu ihlelo levikeleko lesikhathi eside namalungelo wemithombo yamandla nawenarha. Abantu kufuze bazi bona amalungelwabo wenarha nawemithombo yamandla avikelekile ngaphambi kobana bangasebenzisa isikhathi sabo nemalabo ekuphatheni imithombo yamandla.
Faka Woke Umuntu Ozakuthintwa Yi-CBNRM.
Woke umuntu othintwa kuphathwa kwemithombo yamandla yendawo kufuze bona abe nelizwi ephrojekthini ye-CBNRM. Hlangana nabantwaba-ke kubalwa nabarholi bendabuko la banamandla khona.
Omunye Nomunye Umnyango Kufuze Wenze Iqiniso Lokobana Imithetho, imithethokambiso Kunye Neemvumelwano Zendawo Kuyahlonitjhwa. Iminyango yombuso kufuze ibeke ilihlo emahlelweni we-CBNRM ukwenza Isiqiniseko sokobana imithetho nemithethokambiso iyalandelwa. Kufuze ibeke nelihlo phezu komsebenzi weemphathimandla zeminyango yembusweni ukuqinisekisa bona zenza umsebenzazo ngefanelo.
Imithethokambiso Kufuze Bona Ibe Namandla. Abantu nabephula imithetho kufuze bahlawuliswe ngehlawulo efaneleko. Ihlawulo kufuze bona iye ngokuqina emacaleni abuyelelako. Iimphathimandla ezihlangana nabantu kufuze bona zivunyelwe ukusebenzisa imibonwazo nazisebenzisa umthetho. Kufuze zilimuke bona obunye nobunye ubujamo bezinto behlukile kobunye.
Beka Imibandela Ezwakala Kuhle Yokudlulisa Amandla Wokuphatha. Umphakathi kufuze wazi bona kufuze wenzeni nawuzakunikelwa amandla wokuphatha imithombo yamandla yemvelo. Imibandela le hlangana nayo kubalwa nalokhu : kube nebandla labaphathi elikhethiweko, kuvulwe Iisijamiso somthetho esinjenge-Trust, i-Communal Property Association namkha iKhamphani eyi-Section 21, ubufakazi bokuthi labo abanikelwa amandla banawo amakghonofundwa afunekako nekghono lokuphatha, kanti godu kufuze bona kube nehlelo lokubeka ilihlo. Isizo langaphandle liyafuneka, kobanyana umphakathi uzokwazi ukuzalisa imibandela ebekiweko le.
Yakha Amandla Wekghono.
Thola ube uzisebenzise ngokupheleleko iindlela ezikhona zokusekela amahlelo wokuthwasisa ngeemali, kobanyana ithwasiso efunekako emakghonofundweni afunekako izokunikelwa abasebenzisi bemithombo yamandla bendawo yalapho, bazokwazi ukuzelusela yona. Ekuhleleni kwakho yenza iqiniso lokobana iimali zikhutjhelwa amahlelo wokuthwasisa afaneleko. Ukuthwasiswa kungenzeka kufuneke neemphathisweni zikamasipaladi wendawo kobanyana zizokukghona ukusekela ihlelo le-CBNRM ngendlela efaneleko.
Giriza Iinqabo Ezihlangana Neminyango. Omunye nomunye umnyango wembusweni namkha isijamiso kufuze sazi kuhle bona yini umsebenzi waso ku- CBNRM. Ukulungelela imisebenzi ye-CBNRM eminyangweni ngeminyango, kufuze bona kuvulwe iinkundla zemivango yababelani abavela kibo boke ababelani abaphambili. Kungaba ziinkundla zesikhatjhana namkha amakomidi - ajanyiselwe amaphrojekthi athileko namkha amahlelo athileko, ekuzakuthi nakaphetha umsebenzawo bese ayavalwa.
Thola Imininingwana Yelwazi Elilungileko Ngaphambi Kokutlikitla Iimvumelwano. Ngaphambi kokutlikitla iimvumelwano namaphrojekthi we-CBNRM, iminyango yembusweni kufuze yenze iqiniso lokobana amaphrojekthi layo asebujamweni obuhle beemali, nokuthi kuzakuba nobuhle bamambala bokubabalelwa kwemithombo yamandla yemvelo. Kufuze godu wenze nesiqiniseko sokuthi iphrojekthi leyo nangambala mhlobo we-CBNRM.
Yenza Kube Lula Ukuthi Umphakathi Ubuyelwe Yimali Ku-CBNRM. Urhulumende angathatha amagadango wokwenzela umphakathi ubulula bokuthola imali ngamahlelo we-CBNRM. Isibonelo, ipahla elilifa elithengisekako ingadludliselwa emphakathini; umphakathi unganikelwa imvumo yokukhupha amaphemithi namkha wokuqhatjhisela iinqhema zangaphandle (njengamabhizinisi wangeqadi nje) kobanyana zisebenzise imithombo yamandla ngemibandela ethileko. Kufuze nokho-ke uqale imibandela yomthetho yeemvumelwano ezinjengalezi, uqale nokuthi zizakubambelela kangangani hlangana komphakathi nekoro yangeqadi.
Qinisekisa Ubuhle Obungasimali. Ubuhle obungasimali buqakathekile nemahlelweni we-CBNRM.
Ukuqiniswa kwamagugu wamasiko nawekolo.
<fn>nde_Article_National Language Services_Ngokuya komThethosise.txt</fn>
Ngokuya komThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-1996 (umThetho wenomboro 108 ka-1996), woke umuntu unelungelo lokuthola izabelo zemali yehlalakuhle nayikuthi abakghoni ukuzondla.
Isabelo semali sokudludliselwa kwemali kaRhulumende ebantwini abangakghoniko ukuzondla. Lemali ibhadelwa abantu abatlhagako bona bakghone ukuzithengela izinto eziziindingo zokuleya kanye nokuthola iindingo-mbala zokuphila. Izabelo zinikelwa ukusekela umnqopho womNyango okukunikela amandla kilabo abatlhagako begodu nokuqinisekisa ipilo engcono kilabo abatlhogako.
Nawenza isibawo sokurhelejwa komphakathi, ubujamo bombawi kwezeemali nebomlinganakhe namkha abathintekako buyahlolisiswa ukuqinisekisa bonyana umuntu onjalo uyavumeleka bona athole isabelo sombuso na. Lokhu kubizwa ngokuthi yi hlahlubo yamajamo kwezokuphila . Ikambiso yokuthola isabelo akukafaneli ithathe amalanga adlula kwamabili ukusukela ekulethweni kwesibawo.
TJHEJA: Izabelo zibhadelwa kubazuzi njalo ngenyanga.
Isabelo sokukhuliswa komntwana sibhadelwa kubazali abakhulisa umntwana mayelana nomntwana obekwe ngaphasi kwetlhogomelo labo ngokuya komThetho wokuTlhogonyelwa komNtwana ka-1983 (umThetho wenomboro 74 ka-1983).
Umbawi/umntwana kufanele abe sisakhamuzi seSewula Afrika ngesikhathi sokwenziwa kwesibawo.
Incwadi kamazisi enebhakhowudi eneenomboro ezili-13 yombawi kufanele ivezwe.
Umlayo wekhotho otjengisa ubujamo betlhogomelo lokukhulisa kufanele uvezwe.
Faka isibawo e-Ofisini lezeHlalakuhle eliseduze nalapho umbawi ahlala khona.
Nayikuthi abenzi mbawo badala khulu namkha bagula khulu bonyana bangakhamba batjhinge e-ofisini ukuyokwenza isibawo, ilunga lomndeni namkha umngani angabenzela isibawo.
Iforomo lesibawo lizakuzaliswa kukhona isiphathiswa esibuya emNyangweni.
Nasele iforomo lesibawo lizalisiwe, umbawi uzakunikela irasidi.
Irasidi kufanele ibekwe ngombana isitjengiso sokufaka isibawo.
Akunamali okufanele ibhadelwe nakwenziwa isibawo.
Nayikuthi isibawo asivunywa li-Ofisi lezeHlalakuhle, umbawi kufanele aziswe ngomtlolo ukobana kungebanga lani isibawo singakavunywa.
Umbawi unelungelo lokudlulisela phambili isiqunto sokwaliwa kwesibawo kuNgqongqotjhe wezeHlalakuhle ePhrovinsini yakhe, ahlathulule bonyana kungebanga lani angavumelani nesiqunto. Ukudlulisela isiqunto phambili kufanele kwenziwe kungakapheli amalanga ama-90 wokwaziswa ngomphumela wesibawo.
Nayikuthi isabelo sivunyiwe, umbawi uzakubhadelwa ukusuka ngelanga isibawo esalethwa ngalo.
Umbawi kufanele aziswe ngomtlolo ngamabanga wokwaliwa kwesibawo sesabelo, begodu namkha aziswe nangelungelo lakhe lokudlulisela phambili isiquntwesi, emalangeni ama-90 ngemva kokwaziswa lokho.
TJHEJA: Nayikuthi umbawi akakghoni ukuzokuthatha isabelo sakhe, umjameli wangokomthetho uzakukhonjwa bona azosithathela umbawi ngesikhathi esijayelekileko.
Isibawo sokubuyiswa kwesabelo somrholo kufanele silethwe kungakapheli amalanga ama-90 wokujanyiswa.
Umbawi akakho eRiphabhligini isikhathi esiziinyanga ezisithandathu namkha ukudlula lapho.
Umbawi kufanele aveze enye nenye ingeniso ngesikahthi sokwenza isibawo. Lokhu kuzakuba sisekelo umNayngo ozakuqunta ngaso bonyana isabelo siyabuyekezwa na. Umbawi uzakwaziswa kungakafiki iinyanga ezintathu zelanga lokubuyekeza namkha ilanga lapho isitifikethi sepilo sizakuphuma ngalo.
Isabelo sokondliwa komntwana sibhadelwa umnikeli wetlhogomelo lokuthoma mayelana nomntwana ongaphasi kweminyaka eli-11. Umnikeli wetlhogomelo mumuntu onokuziphendulela kokuthoma kweendingo zomntwana, begodu ongahlobana namkha angahlobani nomntwana.
Umntwana nomnikeli wetlhogomelo lokuthoma kufanele babe zizakhamuzi zeSewula Afrika begodu bahlale eSewula Afrika.
Umbawi kufanele abe mnikeli wetlhogomelo lokuthoma emntwaneni othintekako.
Umntwana kufanele abe ngaphasi kweminyaka eli-11 ubudala.
Incwadi kamazisi enebhakhowudi eneenomboro ezili-13 yomnikeli wetlhogomelo lokuthoma kanye nesitifikethi somntwana samabeletho esineenomboro ezili-13 kufanele zilethwe.
Umnikeli wetlhogomelo angeze enza isibawo sabantwana abangaphezu kwabasithandathu okungasi ngebakhe.
ihlangano ithola umrholo ukutlhogomela umntwana.
Isabelwesi sibhadelwa abazali, abazali abakhulisa umntwana, abatlhogomeli bomntwana oneminyaka ephakathi kwamunye ukuya eminyakeni eli-18, ofuna itlhogomelo lesikhathi soke ngesibanga sokurholophala ngokwengqondo namkha ngokomzimba.
Umntwana kufanele abe nonyaka munye ukuya eminyakeni eli-18 ubudala.
Umbiko wokuhlolwa kwezokwelapha oqinisekisa ukurholophala kufanele ulethwe.
Umntwana othembele etlhogomelweni angeze athlogonyelwa unomphela ehlanganweni karhulumende.
<fn>nde_Article_National Language Services_OKUMUMETHWEKO (2005).txt</fn>
Ngebanga lemithetho yebandlululo imitjhado ethize yamaSewula Afrika wendabuko azange yemukelwe nofana ipheliswe ngaphasi kobujamo obuthize. Umthetho omutjha okukhulunywa ngawo kilomtlolo ulethe amatjhuguluko arhabileko emikhubeni eyenziwako, njengombana kuzakuvela..
Ngokufanako indlela ebekuphathwa ngakhona ipahla yabantu abaNzima abahlongakala bangakabi amafa wabo, beyingekho kumthethosisekelo nakancani nje-ke umthetho ohlonywe milandu wakatelela umNyango wezobuLungiswa kobana utjhugulule ikambiso yawo yomthetho ukuze ikhambisane nomThethosisekelo.
Kungenzeka bonyana ikambiso etja yomthetho okukhulunywa ngayo kilomtlolo nayo ayikhambisani nemikhuba yabantu bendabuko beSewula Afrika, kodwana lokhu akisiyo ihloso yekulumiswano le. Wena uzazibonisele ngalokho!
Ngaphambi kokungena ekulumiswaneni engeneleleko yomThetho wokwAmukelwa kwemiTjhado yesiNtu (eyaziwa bona "Mthetho"), kuqakathekile ukubonelela ngehlangothi elifitjhani lobujamo kezomthetho okumalungana nemitjhado yesikhuwa kanye "nemitjhado yesintu" okwenziwe ngaphambi kwaka 15 Novemba 2000, (okulisuku umThetho owathoma ukusebenza ngalo).
Kodwana ukuhlanganyela ipahla okunjalo, njll. bekukghoneka kwaphela nakube indoda beyingakathathi abanye abafazi "ngomtjhado wesintu" ngaphandle komfazi loyo efuna ukumtjhada isikhuwa.
Ngomhlaka 1 kuNovemba 1984, umThetho wePahla yemTjhadweni 88 ka 1984 wajanyiswa okwathi -inter alia waphelisa amandla womtjhado indoda ebegade inawo phezu komfazi emtjhadweni wesikhuwa, nofana ngokomthetho wesintu. Umphumela walokhu kwaba kukuthi ukusuka ngomhlaka 1 kuNovemba 1984, amandla womtjahdo indoda ebegade inawo phezu komfazayo ngokomtjhado owajanyiswa ngokwesigaba esisuliweko 22 asulwa ukusukela emuva.
Njengombana abalingani "abathethene isintu" bebangathathwa njengabatjhadene ngokomthetho, umlingani gade akghona ukuthi ngesinye nesinye isikhathi khibe umtjhado lowo usesekhona azitjhadele omunye umlingani ngokomtjhado wesikhuwa. Umphumela walokho bekuba kukuthi umtjhado wesikhuwa lowo uginya "wesintu". qala ku-Nkambula v Linda 1951 1 SA 377 A no-Malaza v Mndaweni 1975 BAC C 45. Umfazi othethwe isintu bekuthiwa "mlingani olahliweko". Umfazi othethwe isintu loyo naye gade akghona ukungena emtjhadweni wesikhuwa nenye indoda ngokufanako ukuthathana kwesintu kwabo bekufelela. Ukuthi "ukuthathanokho" kuvuselelwa mThetho wokwAmukelwa komTjhado wesiNtu 120 ka 1998 isigaba 2 mbuzo okumele amakhotho enze iqunto ngawo.
Isigaba 22 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima, 38 ka 1927, kodwana, ubonelela ngeendlela zokuvikela umndeni olahliweko lokha indoda nayihlongakalako. Malungana neenhloso zokwaba ilifa, ijamo lomhlolokazi nabantwana bomtjhado wesikhuwa gade lithathwa bona lilingana nelomhlolokazi nabantwana bomtjhado wesintu. Okutjho bona ukubekwa phambili kwejamo lomfazi nabantwana bomtjhado wesikhuwa bekuphelelwa mamandla bese babekwa ezingeni elilinganako nelomfazi(abafazi) olahliweko nabantwabakhe.
Ukuya ngokomThetho wokuTjhugululwa komThetho wemiTjhado nePahla yemTjadweni, umThetho 3 ka 1988, othome ukusebenza ngomhlaka 2 Disemba 1988, umThetho wokuPhathwa kwabaNzima ka 1927 watjhugululwa.
Umphumela walokhu kwaba kukuthi yoke imitjhado eSewula Afrika yabekwa esilinganisweni esifanako begodu umThetho wePahla yemTjhadweni 88 ka 1984 nawo wasetjenziswa emitjhadweni yabanzima ebekhona ngemva kwangomhla ka 2 Disemba 1988. Nje-ke imitjhado eyenziwe ngemva kwangomhlaka 2 Disemba 1988 yaba ngehlanganyela ipahla ngaphandle kwanange kwenziwa isivumelwano sangaphambi komtjhado besatloliswa esikhathini esiziinyanga ezintathu e-ofisini lokutloliswa kwepahla.
Ngetjhudu elimbi azange kwenziwe isibonelelo sokobana kwenziwani nakube umtjhado wesikhuwa lowo wenzeke ngemva kowesintu. NoKodwana kuyaqiniswa bonyana umtjhado wesikhuwa lowo awuyelwa.
Isigaba 3 somThetho wokwAmukelwa kwemiTjhado yesiNtu 120 ka 1998, uqabela umlingani osemtjhadweni wesintu kobana angene emtjhadweni wesikhuwa ukuya ngokomThetho wemiTjhado 25 ka 1961. Isibonelelo esinjalo kukhulunywa ngaso endimeni 2.3.2 supra, kodwana godu azange kube nesibonelelo sokobana kwenziwani nakube imibandela yomThetho yephuliwe.
UmThetho wango 1978 wemiTjhado eTranskei, 21 ka 1978 beyivumela indoda esemtjhadweni wesikhuwa kobana ingene emitjhadweni eminye yesintu, ngaphandle kwanange umtjhado wesikhuwa bewungahlanganyeli ipahla. Ngokufanako, indoda esemtjhadweni wesintu ingangena emtjhadweni wesikhuwa nomfazi wesithathu, kwaphela nange umtjhado wesikhuwa lowo awusingohlanganyela ipahla.
UmThetho uthome ukusebenza ngomhlaka 15 Novemba 2000 bewaletha igadango eliqinileko lokwamukela yoke imitjhado yesintu esemthethweni. UmThetho usebenza ukuthoma emuva begodu kuzakusetjenzwa ngawo isigaba ngesigaba.
UmThetho usebenza kiyo yoke imitjhado yesintu eyenziwe ngokomthetho wemitjhado yesintu, okutjho imikhuba nokusetjenziswa kwayo ngokwesiko phakathi kwama-Afrika eSewula Afrika begodu obumba ingcenye yesiko labantwabo.
Ngalokho kuyakhanya bonyana umThetho lo awukwazi ukubona eminye imibala ngombana usebenza kwaphela ebantwini bendabuko eSewula Afrika, kwaphela nakube umtjhado ugidingwe namkha wagidingwa ngokwemikhuba nokusetjenziswa kwamasiko wabantu bendabuko be-Afrika.
Imitjhado eyenziwe ngaphambi kwangomhlaka 15 Novemba 2000 yamukelwa kwaphela nakube iyaziwa ngokomthetho wesintu begodu nakube beyikhona nakuthoma ukusebenza komThetho. Iindingo okumele zaneliswe mitjhado le ngilezo ezibekwe mthetho wesintu ngokungakahleleki osebenza ngaphandle kwaKwaZulu-Natal nalezo zomthetho wesintu ohlelekileko osebenza KwaZulu-Natal.
Imitjhado eyenziwe ngemva kwangomhlaka 15 Novemba 2000 kumele ikhambisane neendingo zomThetho. Iindingo ezihlinzekwa emThethweni naziphikisanako begodu zibhalelwa kukhambisana zizakwenza imitjhado ibe lilize.
Bobabili okumele babe balingani kufanele babe ngaphezu kweminyaka eli- 18 nofana bathathwe bona bamondarha.
Bobabili okumele babe balingani kumele bavumelane kobana batjhada ngokomthetho wesintu.
Akekho omunye wabalinganabo okumele abe yingcenye yanofana ngimuphi omunye umtjhado wesintu.
Umtjhado kumele kukhulunyiswanwe ngawo bekwenziwe nofana ugidingwe ngokukhambisana nomthetho wesintu.
Ukuze uktjhado wesintu osithembu wamukeleke, phezu kweendingo ezifunekako ezitjhwiwe ngaphezulu, kumele kwenziwe isivumelwano njengombana sihlinzekwe kusigaba 7 (ikulumiswano epheleleko ngalokhu isendimeni 5.2.2).
Isigaba 4 somThetho sibeka isibopho phezu kwabalingani kobana batlolise umtjhadwabo, kodwana ukuhluleka ukutlolisa umtjhado lowo akuthinti ubuqiniso bawo.
Ukutloliswa kwenziwa sikhulu esitlolisako (emNyangweni wezangeKhaya), kwaphela nakube ilwazi elifunekako eliquntiweko liyalethwa bekubhadelwe. Omunye nomunye umuntu, ingasi kwaphela abalingani, angenza isibawo sokutlolisa umtjhado, kwaphela nakube angaveza ikareko elaneleko malungana nalokho.
Iindingo malungana nokutloliswa komtjhado nemitlolo okumele izaliswe nobufakazi obumele bilethwe e-ofisini lokutlolisa kusemthetjhwaneni yomThetho begodu angeze kwakhulunywa ngokungeneleleko emtlolweni lo.
Isigaba 4 somThetho sihlinzeka bonyana ikhotho ingathintwa ngesibawo malungana nokutloliswa komtjhado wesintu. Isigatjanesi singasetjenziswa kwaphela nakube kunombango malungana nobuqiniso bomtjhado kodwana ingasi lokha isikhulu sokutlolisa nasinganasiqiniseko sokusetjenziswa kwemikhuba nokwenziwa kwayo.
Ngaphambi kokujanyiswa komThetho, umfazi osemtjhadweni wesintu gade athathwa bonyana uhlala angasimondarha bese indoda ithathwa njengomphathi wamafa. Isigaba 6 gadesi sesihlinzeka abalingani bobabili ngamandla alinganako, ngokukhambisana nomthetho wepahla yemtjhadweni olawula umtjhado.
Ukuqakatheka kokuphathwa kwepahla yemitjhado enjalo kuhlala kungaphasi kwelawulo lomthetho wesintu, ngokukhambisana nemibandela ekusigaba 6, ekukhulunywe ngayo supra. Ukuphathwa kwepahlokho kuthathwa khulu bonyana ngokungaphandle kokuhlanganyela ipahla ngaphandle kokubuthelela.
Isigaba 7 somThetho, nanyana kunjalo, sihlinzeka bonyana abalingani abatjhade ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho ngokuhlanganyela bangenza isibawo ekhotho kobana batjhugulule ilawulo lepahlabo yemtjhadweni, kwaphela nakube kuneenzathu ezizwakalako zokwenza lokho, abakolodwako banikelwa isikhathi esaneleko begodu akunamuntu ozakuzindlekelwa ngetjhuguluko elinjalo. Ikhotho izakugunyaza abalingani ukungena esivumelwaneni bese umtjhado ngemva kwalapho ulawulwa sivumelwaneso.
Nakube akunamlingani oyingcenye yanofana ngimuphi omunye umtjhado wesintu okhona, umtjhado uzakuba ngohlanganyela ipahla ngaphandle kwanange abalingani bangena esiVumelwaneni sangaPhambi komtjhado bese batlolisa isivumelwaneso e-ofisini lokutloliswa kwamafa. Ehlangothini lamva nje, ukuqkatheka kokuphathwa kwamafa kuzakulawulwa sivumelwano.
wokuphelisa ihlelo lepahla yomtjhado emtjhadweni okhona gadesi; kanye nokuhlukanisa ipahla bese kuqinisekiswe bona ihlukaniswa ngokulinganako.
Ikhotho izosala isibawo esinjalo nakube ifunyana bonyana omunye wabalingani akakavikeleki kuhle ukuya ngokwesivumelwano.
Ukuya ngombono wabaLuleki bomThetho bamva nje ofunyenwe mNyango wezangeKhaya, ukwenziwa kwesivumelwano akuphikiswa begodu ukubeba lokho kungabanga bonyana umtjhado lowo ungayelwa.
Isigaba 8 godu silethe itjhuguluko ebujameni obudlulileko lapha umtjhado wesintu bewungapheliswa khona ngaphandle kokulayelwa yikhotho.
Yoke imitjhado eyamukelekako yesintu, nanyana ngotlolisiweko nofana awa, kumele ipheliswe yikhotho, (iKhotho ePhakemeko, iKhotho yomNdeni nofana iKhotho yokuTlhalana ukuya ngokomThetho 9 ka 1929). Imibandela yomThetho wokuTlhalana 24 ka 1987 isebenza emtjhadweni wesintu begodu umtjhado onjalo ungapheliswa kwaphela ngeenzathu zokungasalungiseki kokuphuka kwawo.
Ukubuyiselwa kwe"lobolo" yinto okusakhulunyiswana ngayo gadesi nje begodu umgodli walo kumele ahlanganyele ekambisweni nakube "ilobolo" kumele libuyiselwe.
Isigaba 10 sivumela abalingani abasemtjhadweni wesintu wobutsobe kobana batjhade ngokomThetho wemiTjhado 25 ka 1961.
UmThetho, nanyana kunjalo, awuvumeli umlingani osemtjhadweni wesikhuwa kobana angene emtjhadweni wesintu nomlinganakhe lowo qala isigaba 104.
Kubonelela malungana nokwamukelwa kwemitjhado yesintu; ukutjho iimfuneko zomtjhado wesintu ovumelekileko; ukulawula ukutloliswa kwemitjhado yesintu; ukubonelela abalingani abasemtjhadweni wesintu ngejamo namandla alinganako; ukulawula ukuphathwa kwamafa emtjhadweni wesintu kanye namandla wabalingani emitjhadweni enjalo; ukulawula ukupheliswa kwemitjhado yesintu; ukubonelela malungana nokwenziwa kwemithetjhwana; ukusula imibandela ethize yemithethi ethize; kanye nokubonelela malungana neendaba eziphathelene nalokho.
umThetho lo' kufaka hlangana imithetjhwana; kanye nomrholi wendabuko' kutjho nanyana ngimuphi umuntu ngokomthetho wesintu nofana omunye nomunye umthetho ophethe isikhundla ekubuseni kwesintu.
Umtjhado omtjhado owamukelekako ngokomthetho wesintu begodu nogade sele ukhona nakuthoma ukusebenza komThetho lo, uthathwa njengomtjhado malungana nazo zoke iinhloso.
Umtjhado wesintu owenziwe ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, okutjho bona ngeemfuneko zomThetho lo, uthathwa njengomtjhado malungana nazo zoke iinhloso..
Nakube umuntu umlingani emtjhadweni wesintu ongaphezu kowodwa, yoke imitjhado yesintu eyamukelekako eyenziwe ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo, ithathwa njengemitjhado malungana nazo zoke iinhloso.
Nakube umuntu umlingani emtjhadweni wesintu ongaphezu kowodwa, yoke imitjhado enjalo eyenziwe ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, ekhambisana nemibandela yomThetho lo, ithathwa njengemitjhado malungana nazo zoke iinhloso.
Ukuze umtjhado wesintu owenziwe ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo ube nobuqiniso a abazokuba balingani i kumele bobabili babe ngaphezu kweminyaka eli-18; begodu ii kumele bavumelane kobana bayatjhadana ngaphasi komthetho wesintu; begodu b kukhuluntiswane ngomtjhado bekungenwe kiwo nofana ugidingwe ngokomthetho wesintu.
Ngaphandle kwanjengombana kuhlinzekwe kusigaba 10 1, akunamlingani emtjhadweni wesintu ozakuvumeleka bonyana angene emtjhadweni ngaphasi komThetho wemiTjhado, 1961 umThetho 25 ka 1961, khibe umtjhadwakhe wesintu usesekhona.
a Nakube nofana ngimuphi wabalingani okukhulunywa ngabo akasimondarha, bobabili ababelethi bakhe, nofana nakube akanababelethi, umtlhogomelakhe wangokomthetho kumele kube nguye ogunyaza umtjhado lowo.
b Nakube imvumo yababelethi nofana abatlhogomeli bangokomthetho abatholakali, kusetjenziswa isigaba 25 somThetho wemiTjhado, 1961.
a Ngaphandle kwesigatjana 1 a i, uNgqongqotjhe nofana esinye nesinye isikhulu sombuso esigunyazwe ngokutloliweko nguNgqongqotjhe, singanikela imvumo etloliweko umuntu ongaphasi kweminyaka eli-18 kobana angene emtjhadweni wesintu nakube uNgqongqotjhe nofana isikhulu esitjhwiweko babona bonyana umtjhado lowo ufanele ube khona begodu uqakathekile kilabo abatjhadako.
b Imvumo leyo ayibatjhaphululi abatjhadako kusibopho sokukhambisana nazo zoke ezinye iimfuneko eziqintelwe mthetho..
c Nakube umuntu ongaphasi kweminyaka eli-18 ungene emtjhadweni wesintu ngaphandle kwemvumo etloliweko kaNgqongqotjhe nofana isikhulu esifaneleko, uNgqongqotjhe nofana isikhulu, angathi nakube ubona bonyana umtjhado lowo ufanelekile begodu uqakathekile kilabo abatjhadako, bgodu nalube umtjhado lowo gade ukhambisana nomThetho ngeendlela zoke, amemezele ngokutloliweko bonyana umtjhado lowo kumtjhado wesintu owamukelekako.
Ngokukhambisana nesigatjana 4, isigaba 24A somThetho wemiTjhado, 1961, sisebenza emtjhadweni wesintu womuntu ongasimondarha ongene emtjhadweni ngaphandle kwemvumo yombelethi, umtlhogomeli, ukomitjhinara wezehlalakuhle yabantwana nofana ijaji, nofana kungayiphi indlela.
Ukuqabelwa komtjhado wesintu phakathi kwabantu ngebanga lobudlelwano babo ngokweengazi nofana ngokuzenzakalela kujanyiswa mthetho wesintu.
Abalingani bontjhado wesintu banesibopho sokuqinisekisa bonyana umtjhadwabo uyatloliswa.
Nanyana ngimuphi umlingani angenza isibawo esikhulwini sokutlolisa ngeforomo eliqintelweko malungana nokutloliswa komtjhadwakhe wesintu begodu kumele anikele isikhulu sokutlolisa ilwazi elingezelelako elingadingwa sikhulu sokutlolisa ukuze azanelise kobana umtjhado lowo ukhona.
Umtjhado wesintu a okungenwe kiwo ngaphambi kokuthoma komThetho lo, nongakatloliswa ukuya nganofana ngimuphi umthetho omunye, kumele utloliswe esikhathini esiziinyanga ezili-12 ngemva kokuthoma lokho nofana esikhathini eside njengombana uNgqongqotjhe angaqunta ngeenkathi ezithize ngesaziso kuGazethe; nofana b okungenwe kiwo ngemva kokuthoma komThetho lo, kumele utloliswe esikhathini esiziinyanga ezintathu ngemva komtjhado lowo nofana esikhathini eside njengombana uNgqongqotjhe angaqunta ngeenkathi ezithize ngesaziso kuGazethe.
a Isikhulu esitlolisako kumele, nakube sanelisekile bonyana abalingani benze umtjhado wesintu owamukelekako, sitlolise umtjhado ngokurikhoda isifaniso sabalingani, isuku lomtjhado, ilobolo okuvunyelwene ngalo kanye nanofana ngiyiphi eminye imininingwana equntiweko.
b Isikhulu esitlolisako kumele sinikele abalingani isitifikeyiti sokutloliswa, esinemininingwana equntiweko.
a Nakube nofana ngasiphi isizathu umtjhado wesintu awutloliswa, nanyana ngubani owanelisa isikhulu sokutlolisa bonyana yena nofana umlinganakhe unekareko elaneleko endabeni, angenza isibawo esikhulwini esitlolisako ngendlela equntiweko ukubuza ngokuba khona komtjhado lowo.
b Nakube isikhulu esitlolisako sanelisekile bonyana umtjhado wesintu owamukelekako ukhona nofana ukhe waba khona phakathi kwabalingani, kumele sitlolise umtjhado besikhuphe nesitifikeyiti sokutlolisa njengombana kuzalisiwe kusigatjana 4.
Nakube isikhulu esitlolisako asikaneliseki bonyana abalingani bangene emtjhadweni wesintu owamukelekako, kumele sale ukutlolisa umtjhado.
a kutloliswe umtjhado wesintu; nofana b kusulwe nofana kulungiswe nofana ngikuphi ukutloliswa komtjhado wesintu okwenziwe sikhulu esitlolisako.
Ukuhluleka ukutlolisa umtjhado wesintu akuthinti ubuqiniso bomtjhado lowo.
Isikhulu esitlolisako singathi, malungana nomuntu okuthiwa akasimondarha, samukele isitifikeyiti samabeletho, ipasa, isitatimende esifungelweko sombelethi nofana isihlobo songasimondarha, nofana ubufakazi obunjalo isikhulu esitlolisako esingabubona bufanelekile ukuba bufakazi beminyaka yomuntu loyo.
Nakube iminyaka yomuntu okuthiwa akasimondarha ayinabuqiniso nofana kunepikiswano ngayo, begodu iminyaka yomuntu loyo ikhambisana neenhloso zomThetho lo, isikhulu esitlolisako singaletha indaba leyo ngendlela equntiweko ekhotho kamarhistrata ehlonywe ngokomThetho weKhotho kaMarhistrata, 1944 umThetho 32 ka 1944, okumele siqunte iminyaka yomuntu besikhuphe isitifikeyiti esimalungana nalokho, esibufakazi beminyaka yobudala yomuntu loyo.
Umfazi emtjhadweni wesintu, ngebanga lokulingana nomyenakhe nangokukhambisana nehlelo lepahla yomtjhado elilawula umtjhado, unejamo elizeleko namandla, kufaka namandla wokuzuza ipahla nokuzitjhabalalisa, ukungena eemvumelwaneni kanye nokuphikisa ngokomthetho namandla angahle abe nawo emtjhadweni wesintu.
Ukuphathwa kwepahla yemitjhado yesintu okwenziwe ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo kuragela phambili ngokulawulwa mthetho wesintu.
Umtjhado wesintu okungenwe kiwo ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, lapha umlingani angasiyingcenye khona yanofana ngimuphi omunye umtjhado wesintu, umtjhado wokuhlanganyela ipahla newokuzuza nokuloba phakathi kwabalingani, ngaphandle kwanange ukuphathwa okunjalo abalingani azange bakufake esivumelwaneni sabo sangaphambi komtjhado esilawula ihlelo lokuphathwa kwepahla yomtjhado wabo.
Isahluko III neengaba 18, 19, 20 no 24 zesaHluko IV somThetho wePahla yomTjhado, 1984 umThetho 88 ka 1984, sisebenza malungana nanofana ngimuphi umtjhado wesintu lapha kuhlanganyelwa khona ipahla njengombana kutjhiwo kusigatjana 2.
kunikelwe isaziso esitloliweko esaneleko setjhuguluko elihlongozwako kibo boke abakolodwa balingani malungana nenani elingaphezu kwama-R500 nofana inani ellingahle liquntwe nguNgqongqotjhe wesobuLungiswa ngesaziso kuGazethe; begodu iii akunamuntu omunye ozakukhubazeka netjhugulukwelo, ingalayela bonyana ihlelo lokulawula ipahla elisetjenziswa emtjhadweni lowo nofana emitjhadweni leyo angeze lisasetjenziswa begodu igunyaze abalingani bomtjhado nofana bemitjhado leyo kobana benze isivumelwano esitloliweko lapha ihlelo elizako lokulawula ipahla yomtjhado nofana imitjhadwabo lizakulawulwa khona ngemibandela equntwe yikhotho.
b Nakuyindoda emlingani emtjhadweni wesintu ongaphezu kowodwa, boke abantu abanekareko elaneleko endabeni, khulukhulu umlingani nofana abalingani baloyo owenza isibawo, kumele bahlanganyele ekambisweni.
Isigaba 21 somThetho wePahla yomTjhado, 1984 umThetho 88 ka 1984 sisetjenziswa emtjhadweni wesintu owenziwe ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo lapha indoda inganabalingani abangaphezu koyedwa.
Indoda esemtjhadweni wesintu efuna ukungena komunye umtjhado wesintu nomunye umfazi ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, kumele yenze isibawo ekhotho ukuvuma isvumelwano esitloliweko esizokulawula ihlelo langomuso lokulawula ipahla yomtjhadwayo.
nikela umlayo ngokukhambisana nanofana ngimuphi umbandela engawubona ufanelekile; nofana iii yale isibawo nakube emkhumbulwenayo ikareko lanofana ngisiphi seenqhema ezibandakanyekako alizokuqinisekiswa ngokwaneleko ngesivumelwano esihlongoziweko.
Boke abantu abanekareko elaneleko endabeni, khulukhulu umlingani nofana abalingani bowenza isibawo kanye nomlingani afuna ukumthatha, kumele babekhona ekambisweni esungulwe ngokwesigatjana 6.
Nakube ikhotho ikhupha isibawo esicatjangwa kusigatjana 4 no 6, umtlolisi nofana umabhalana wekhotho, njengombana kungaba njalo, kumele anikele omunye nomunye umlingani umlayo wekotho kanye nekhophi eqinisekisiweko yesivumelwano esinjalo bese wenza bonyana umlayo onjalo kanye nekhophi eqinisekisiweko yesivumelwaneso kuthunyelwa kumtlolisi wamafa ngamunye wendawo lapha kunekhotho leyo.
Umtjhado wesintu ungapheliswa kwaphela yikhotho ngemvumo yokutlhalana phezu kweenzathu zokuphuka komtjhado okungeke kusalungiseka.
Ikhotho ingakhupha imvumo yokutlhalana ngeenzathu zokuphuka komtjhado okungeke kusalungiseka nakube yanelisekile bonyana ubudlelwano bomtjhado phakathi kwabalingani abatjhadileko bufikelele ebujamweni obungasalungisekiko kangangobana akunathemba lokobana kungabe kusaba nobudlelwano obujayelekileko emtjhadweni phakathi kwabo.
UmThetho wokuLamula keZinye Iindaba zokuTlhalana, 1987 umThetho 24 ka 1987 nesigaba 6 somThetho wokuTlhalana, 1979 umThetho 70 ka 1979, kusebenza ekuphelisweni komtjhado wesintu.
d ingenza umlayo malungana nokulawula nofana ukutlhogonyelwa kwanofana ngimuphi umntwana ongasimondarha womtjhado lowo; begodu e ingathi lokha nayenza umlayo malungana nokukhokhwa kwesondlo, iyelele nanyana ngimuphi umbandela nofana ukuhlela okwenziwe ngokuya ngomthetho wesintu.
Akunanto esigabenesi okumele ithathwe bona ikhawula indima, okwamukelwa emthethweni wesintu, kwanofana ngimuphi umuntu kufaka nomrholi wendabuko, ekulamuleni, ukuya ngomthetho wesintu, kwanofana ngikuphi ukuphikisana nofana indaba evele ngaphambi kobana ikhotho iphelise umtjhado wesintu.
Ngaphandle kwemiyalo yomthetho wesintu, iminyaka yobunengi yanofana ngimuphi umuntu iquntwa ngokukhambisana nomThetho wemiNyaka yobuNengi, 1972 (umThetho ka 1972).
Indoda nomfazi abasemtjhadweni wesintu banelungelo lokwenza isivumelwano somtjhado ngaphasi komThetho wemiTjhado, 1961 umThetho ka 1961, nakube phakathi kwabo akekho omlingani emtjhadweni wesintu okhona nomunyw umuntu.
Lokha umtjhado nawenziwako njengombana kutjhiwo kusigatjana 1 umtjhado lowo ungohlanganyela ipahla begodu lapha kuhlanganyelwa khona okuzuziweko nokulobiweko ngaphandle kwanange imiphumela leyo ingakakafakwa esivumelwaneni sangaphambi komtjhado esilawula ihlelo lokuphathwa kwepahla yomtjhado emtjhadwenabo.
Isahluko III neengaba 18, 19, 20 no 24 zesaHluko IV somThetho wePahla yomTjhado, 1984 umThetho 88 ka 1984, zisebenza malungana nanofana ngimuphi umtjhado ongohlanganyela ipahla njengombana kutjhiwo kusigatjana 2.
Ngaphandle kwesigatjana 1, akunamlingani osemtjhadweni owenziwe ngaphasi komThetho wemiTjhado, 1961, ozakuthi asesemtjhadweni njalo, abe nelungelo lokungena komunye umtjhado.
nenye nenye indaba edingekako nofana evunyelweko bonyana iquntelwe ngokomThetho lo; begodu vii nenye nenye indaba edingekako nofana eqakathekileko ekuboneleleni ukutloliswa okunepumelelo kwemitjhado yesintu nofana ukuphathwa okunepumelelo komThetho lo; begodu b nokuquntela iimali ezikhokhwa malungana nokutloliswa komtjhado wesintu kanye nokukhutjhwa kanofana ngisiphi isitifikeyiti esiphathelene nalokho.
Nanya ngimuphi umthetjhwana owenziwe ngaphasi kwesigatjana 1 kumele, ngaphambi kobana ugadangiswe kuGazethe, ulethwe ePhalamende.
Nanyana ngimuphi umthetjhwana owenziwe ngaphasi kwesigatjana 1 ongahle ube nomphumela oziindleko zomBuso nofana imithetjhwana eyenziwe ngaphasi kwesigatjana 1 b kumele kwenziwe ngokuthintana noNgqongqotjhe weeMali.
Nanyana ngimuphi umthetjhwana owenziwe ngaphasi kwesigatjana 1 ungahlinzeka bonyana omunye nomunye umuntu owephula umbandela wawo nofana obhalelwa kukhambisana nawo uzakuba nomlandu bese kuthi nagwetjwako aqalane nehlawulo nofana ukubotjhwa isikhathi esingeqi umnyaka owodwa.
b sibumba nofana sibumbe ipahla yelifa elihalnganyelweko begodu ikhotho ikhuphe umlayo beyagunyaza ngaphasi kwesigaba 20 nofana 21 1 somThetho wePahla yomTjhado 88 ka 1984, nofana ngaphasi kwesigaba 7 somThetho wokwAmukelwa kwemiTjhado yesiNtu, 1998, njengombana kungaba njalo, lapha ipahla, ukuqatjha nofana ibhondi inikelwa khona bobabili abalingani njengesabelo esingakahlukaniswa.'.
Isewula Afrika esikhathini esidlulileko beyamukela ongenani amahlelo amabili ahlukileko wamafa: umthetho ovamileko (kanye nemithetho eyitjhugululako) nemithetho yesintu. Imiyalo eminengi yesintu ebeyisetjenziswa phambilini beyingatjhayisani kwaphela nomgomo wokuphatha ngokulinganako, kodwana bebe ingakhambisani nomThethosisekelo.
Ikulumiswano emalungana nokurarana hlangana nesiko nokulingana (qala isigaba 9 no 30 somThethosisekelo) yatjhuba, khulukhulu eminyakeni embalwa edlulileko.
Isigaba 23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima, 38 ka 1927 sibonelele ngokobana nakube umuntu onzima uhlongakele atjhiye ilifa lingakabiwa, ilifelo kumele liphathwe Mphathi weKhotho eKulu isigaba 239.
Nanyana kunjalo, nakube umuntu onzima uhlongakele wangatjhiya incwadi yamafa esemthethweni, ilifa elitjhiyiweko lizakuphathwa nguMarhistrata ophethe lapha kuhlala khona umuntu onzima loyo isigaba 237. Umthetjhwana R200 wangomhlaka 6 Febherbari 1987, ohlonywe ngaphasi kwesigaba 2310 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima, gade usetjenziselwa ukusiza ekuphathweni kwamafa atjhiyiweko wabantu abanzima.
Umphumela wesiqunto seMoseneke kwaba kukuthi ilifa elitjhiyiweko lonzima lingabikwa kuMhathi kobana liphathwe ngokomthetho ovamileko nofana e-Ofisini kaMarhistrata kobana liphathwe ngumarhistrata ngokomthetho wesintu. Lokhu gade kulilungelo lomuntu obika ilifa. Nakube ilifa liphethwe ngumarhistrata, ikambiso engakahleleki ye R200 ka 1987 njengombana itjhwiwe ngehla beyilandelwa. Nakube ilifa libikwe kuMphathi, umthetho ovamileko bewusetjenziswa ekuphatheni iLifa.
Isenzo esingaphezulu besivunyelwe kwaphela isikhathi esiminyaka emibili ukusuka mhlana kuthathwa iqunto ekuthomeni emlandwini kaMoseneke. UmNyango wesobuLungiswa wafanela bonyana usungule umthetho olawula ukuphathwa kwawo woke amafa eRiphabhuliki yeSewula Afrika. Kodwana azange kube khona umthetho olawulako. Umtehto okhona we"bandlululo" wase watjhugululwa nje.
Njengombana kwenziwa ukuya ngokwequnto kuMoseneke, Imihlinzeko yesigaba 23 yomThetho wokuPhathwa kwabaNzima, beyivunyelwe kwaphela bona ilandelwe iminyaka emibili. Isikathi seminyaka emibili siphele ngomhlaka 5 Disemba 2002. Ukusuka ngomhlaka 6 Disemba, uMphathi weKhotho eKulu yagunyazwa kobana isebenze ngawo woke amafa alawulwa mthetho ovamileko. Nakube umuntu uhlongakele begodu inani lelifa lakhe lingaphasi kwe-R125 000,00, Ilifa elinjalo bekusetjenzwa ngalo eeNdawni zokuSiza ema-Ofisini kaMarhistrata malungana begodu ngaphasi kokulayelwa Mphathi (iintatimendezi azikakhethelwa amafa wabanzima kwaphela).
Woke amafa atjhiyiweko angaphezu kwe-R125 000,00 kusamele abikwe kubaPhathi beKhotho eKulu malungana nokuphathwa.
Ilifa lomuntu onzima, othe nasaphilako, wenza isibawo sokurhoqisa ekusebenziseni umyalo womThetho wakwaZulu.
Ilifa lomuntu onzima ongasimhlali weSewula Afrika (iphandle).
Ilifa lomuntu onzima, obagade amlingani emtjhadweni wesikhuwa ngelanga lakhe lokuhlongakala.
Umufi, obegade ngelanga lakhe lokuhlongakala, amhlolokazi, umhlolo nofana otlhalileko emtjhadweni wesikhuwa begodu angakatjhiyi umlingani emtjhadweni wesintu owenziwe ngemva kokupheliswa komtjhado.
Lokha uNgqongqotjhe wezoBulungiswa nanqophisa bonyana ilifa kumele liphathwe ngokomthetho ovamileko.
Ngaphambi kobana umPhathi angaphatha ilifa elitjhwiwe ngaphezulu, ubufakazi obutloliweko bumele bulethwe kobanyana ilifa ngelinye lalawo atjhwiweko.
Amafa angaphezulu begade asabiwa ngaphasi komthetho wesintu njengombana kuhlinzekwa ngaphasi komThetho wokuPhathwa kwabaNzima begodu nemithetjhwana ehlonywe ngaphasi kwawo.
Umlandu otjhwiweko usibawo sokuqinisekisa umlayo ongasebenziko ngokomthethosisekelo owenziwe yiKhotho eKulu yeKapa. IKhotho yafunyana bona isigaba 23 (a), (c) no (e) somThetho wokuPhathwa kwabaNzima kanye nomthetjhwana 2(e) wemiThetjhwana emalungana nokuPhathwa nokwAbiwa kweliFa lomuFi oNzima asikho emthethweni begodu asisebenzi. Isigaba 1 (b) somThetho wokwAbiwa kwePahla naso samemezelwa bona asikho kumthethosisekelo njengombana sikhupha ekusetjenzisweni kwesigaba 1 somThetho lowo nanyana ngiliphi ilifa nofana ingcenye yalo malungana nesigaba 23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima.
ULanga DCJ, natlolela inengi leKhotho, uthi, nakuthathwa ngokomlando nokusebenza kwaso, isigaba 23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima kumthetho wakade ogade uqinisa umthetho wesintu "osebenzako" bewabanga ukwephulwa okukhulu kwamalungelo wabantu abanzima be-Afrika. Isigaba sibangele ihlelo elikabili lokwabiwa kwamafa wama-Afrika anzima, ngaphandle kokutjheja iintjisakalo nemibandela. Isigaba 23 nemithetjhwanaso sisebenza ngokubandlulula begodu sephula amalungelo wokulingana kusigaba 9 kanye nesithunzi kusigaba 10 somThethosisekelo wethu, ngalokho kumele sisuswe. Umphumela womlayo lo kukobana akusimithetho esisekelo kwaphela elawula ilifa elihlinzekwe kusigaba esingakhambisani nomThethosisekelo, kodwana godu nekambiso lapha amafa wabantu abanzima aphathwa ngokuhlukileko kunamafa wamakhuwa nayo ayikhambisani nomThethosisekelo.
ULanga DCJ godu utjheja umthetho wesintu wesi-Afrika wokubusa kwabesilisa, ngendlela osetjenziswe ngayo malungana nokuzuzwa kwepahla. Uthi ubandlulula abafazi nabantwana bangaphandle komtjhado ngokungakafaneli. Ngalokho uwuthatha bona awukhambisani nomThethosisekelo begpdu awusebenzi.
Uthi njengombana kuyinto edingekako bonyana amakhotho asungule imithetho emitjha yemithetho yesintu yama-Afrika ukuveza ukuphila komthetho wesintu nokwenza umthetho wesintu ukhambisane nomthethosisekelo, akunantatha endabeni le, ngombana umthetho wokubusa kwabesilisa usisekelo somthetho wesintu begodu awujamiseleleki ngendlela yokuqala isehlakalo ngasinye ngasinye. Nanyana kunjalo, uthi umlayo wesikhatjhana wokulawula ukwabiwa kwamafa wabanzima uqakathekile kufikela lapha isibethamthetho sizakghona khona ukunikela intatha yanini nanini. Ngaleyondlela, iKhotho ilaya bonyana ilifa ebekuzakuthi phambilini labiwe ukuya ngemithetho kumThetho wokuPhathwa kwabaNzima kanye nomthetho wesintu wokulawula kwabafazi gadesi kumele abiwe ukuya ngokwemithetho ehlinzekwe kumThetho wokwAbiwa kwamaFa. Isibonelelo esikhethekileko senziwe emlayweni omalungana nokuthathana isithembu.
Umlayo weKhotho le malungana nemithetho ekuzuzeni ilifa wenziwe ngokuqaliswa emuva ngomhlaka 27 Apreli 1994, kodwana awuzukusebenza eendluliselwaneni ezizalisiweko zobunikazi, ngaphandle kwalapha indlalifa ibe nesaziso sokutjhijila ukusebenza kwangokomthetho kwemihlinzeko yomthetho kanye nomthetho wesintu wokulawula kwabesilisa.
Malungana nokuphathwa kwamafa, iKhotho iyala bonyana ngokuzako amafa wamakamufi phambilini abegade azokuphathwa bomarhistrata ngokomThetho wokuPhathwa kwabaNzima, gadesi kumele aphathwe Mphathi wekhotho eKulu ngokomThetho wokuPhathwa kwamaFa, 66 ka 1965. Nanyana kunjalo umyalo wekhotho malungana nokuphathwa kwamafa awuthomi ukusebenza emuva, yeke amafa aphethwe bomarhistrata ngokwesigaba 23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima uzakuragela phambili ngokuphathwa bomarhistrataba. Ukusuka ngelanga lesigwebeli, amafa amatjha azokuphathwa Mphathi wekhotho ePhakemeko ngokomThetho wokuPhathwa kwamaFa.
Isigaba 23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima 38 ka 1927 usulwa ukusuka ngomhlaka 27 Apreli 1994.
Abomarhstrata angeke basaba negunya lokuphatha amafa atjhiyiweko wabanzima.
Woke amafa, kungasaqalwa ubutjhaba, umbala nofana ikolelo azokuphathwa Mphathi weKhotho ePhakemeko ngokomThetho wokuPhathwa kwamaFa, 66 ka 1965.
Umyalo wekhotho malungana nokuphathwa kwamafa awenziwa ngokuqaliswa emuva, yeke amafa gadesi nje aphethwe bomarhistrata ngokwesigaba 23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima, uzakuragela phambili ngokupahathwa bomarhistratabo. Nanyana kunjalo, umthetho wesintu wokwabiwa kwamafa awuzukulandelwa begodu umarhistrata kuzakufanela bonyana asebenzise imibandela yomThetho wokwAbiwa kwamaFa 81 ka 1987.
Nanyana imihlinzeko yesigaba 23 yesuliwe ngokususela emuva, angeze yasetjenziswa eendluliselwaneni zobunikazi ezizalisiweko ngaphandle kwalokha umdlalifa anesaziso sokutjhijila ukusebenza ngokomthetho kwemihlinzeko yomthetho kanye nomthetho wesintu wokulawula kwamadoda. Ukobana itjhijilo lizokuphumeleliswa bunjani, kumsebenzi wamakhotho ukuqunta begodu sekuzakubonakala khona.
Emitjhadweni yesithembu, omunye nomunye umlingani uzokuba nelungelo lokufumana ama-R125 000 nofana isabelo somntwana.
Woke amafa aphethwe begodu asetjenzwa ngaphambi kwangomhlaka 15 Oktoba 2004, anganqophisa kumthetjhwana 4 ukugunyaza kwakaMarhistrata, ngaphandle kwanange ukusebenza ngokomthetho kuyatjhijilwa. Kwaphela nakube imitjhado enjalo yaphathwa nguMarhistrata ngokwesiMemezelo R200 saka 1987.
Woke amafa lapha umufi ahlongakala khona ngemva kwangomhlaka 15 Oktoba 2004, nofana nakube ilifa belisekambisweni yokuphathwa, kodwana kungakafikeleli isukwelo, kumele liphathwe ngokomThetho wokwAbiwa kwamaFa, 81 ka 1987. I-causa yokudluliselwa kwelifa kumele uqalise kusigaba esifaneleko 1 (a) ukuya ku 1 (e) somThetho otjhwiweko.
Ukuthi abatlolisi bamafa bazofumana njani bonyana ilifa besele libuthiwe nofana belisendleleni yokubuthwa, kumbuzo onganapendulo. Nanyana kunjalo kuyavunywa bonyana abaTlolisi bamele bayame ekuthembekeni kwakamarhistrata malungana nalokhu begodu balandele umthetjhwana 4 wokugunyaza.
IKhomitjhini yomThetho yeSewula Afrika njenganje iphenya beyitlame umthetho omutjha ozokuphatha woke amafa ngaphandle kokubandlulula ngokobutjhaba, ubulili nofana isiko.
Tjheja bonyana umthetho ohlongozwako loyo usiphakamiso nje kwaphela, awukabukuvunywa yiPhalamende.
KilomThetho, ngaphandle kwanange okumumethweko kutjho ngokuhlukileko.
umrholi wendabuko' kutjho nanyana ngimuphi umuntu, ngokomthetho wesintu nofana omunye nomunye umthetho, onesikhundla sokubusa.
Ngokungaphikisani nanofana ngimuphi umthetho, ilifa lomuntu kumele nahlongakalako labiwe ukuya ngencwadi yamafa yomunut lowo, nofana ngencwadi esemthethweni yamafa, kungaba ngokupheleleko nofana ingcenye, ukuya ngokomthetho wokwabiwa kwamafa oqintelwe mThetho wokwAbiwa kwamaFa, 1987 (umThetho No 81 ka 1987).
UmThetho wokuwAbiwa kwamaFa, 1987 umThetho No 81 ka 1987, usebenza namatjhuguluko adingwa bunjalo bepahla yamafa womuntu okwathi, ngaphambi kobana umThetho lo uthome ukusebenza, afakwa emtjhadweni wesintu osemthethweni ogade usesekhona lokha umuntu loyo nahlongakalako.
a Ngaphandle kokujamelana nanofana ngimuphi umthetho, begodu nangokuya ngendima b engenzasi, umlingani uzuza ikumba kamufi kanye nepahlakhe.
b Nakube umufi gade aneenkumba ezingaphezu kweyodwa, umlingani oseleko angazuzi yinye kwaphela yazo, kwaphela nakube umlingani loyo unikelwa igunya lokukhetha bona ufuna yipihi.
UmThetho lo usebenza eendabeni eziphathelene nokwabiwa e-ofisini lomrholi wendabuko.
nakube isizukulwana sakamufi, kungafakwa isizukulwana esingasimondarha nofana esigula ngokwengqondo, okuthi sona, kanye nomlingani oseleko kamufi, babe nelungelo lokuzuza elifeni elitjhiyiweko nalahla ilungelo lakhe lokwamukela inzuzo enjalo, inzuzo leyo izakuba ngeyomlingani oseleko ombelethi wesizukulwaneso.
Isigaba 1 somThetho wokuKondliwa kwabaLingani abaSeleko, 1990 (27 ka 1990), utjhugululwa ngokwengeza ngamagama alandelako ehlathululweni 'oseleko' - kanye nanofana ngimuphi umntwana nofana omunye umuntu ohlobene nomufi ogade kuhlekuhle ondliwa ngumufi ngaphambi kokuhlongakala kwakamufi
b Isigaba 23 somThetho wokuPhathwa kwabaNzima, 1927 umThetho No 38 ka 1927, uyasulwa.
c Nanyana ngimiphi imithetho yesintu ekatelela umdlalifa kobana ondle abantwana bakamufi nokukhokhela iinkolodo zakamufi uyasulwa.
UmThetho lo ubizwa bona mThetho wokuTjhugululwa komThetho wesiNtu wokwAbiwa kwamaFa, 2000, begodu uzokuthoma ukusebenza ngesuku eliquntwe nguMongameli ngesimemezelo kuGazethe.
Ukusukela endulo, umthetho ovamileko azange wamukele imitjhado eyenziwe ngokomthetho wesi-Islamu. Abalingani bemitjhado enjalo gade bathathwa, emehlweni womthetho, njengabangakatjhadi (qala ku- Ismail v Ismail 1983 SA 1006 AD).
Ngokunikelwa umThethosisekelo weRiphabhuliki yeSewula Afrika, owamukela amasiko woke wamaSewula Afrika nokusetjenziswa kwawo, isibethamthetho kumele sihlinzeke ngomthetho omalungana nokwamukelwa kwemitjhado esemthethweni yama-Muslim, nokuhlinzeka ngemiphumela yemitjhado enjalo.
Kudluliswe umThethomlingwa malungana nokwamukelwa kwemitjhado yesi-Islamu.
Kilomtlolo akukanqotjhwa bonyana kukhulunyiswane ngomThethomlingwa ngokuphelela kwawo, kodwana kuzokuqalwa lezongaba zomThethomlingwa ezifaneleko malungana nogqwetha kanye nephrofetjhini yezomthetho.
Ziinhlathululo ezikhambisana nomtlolo kwaphela ezizokuqalwa.
IKhotho yezokuTlhalana ehlonywe ngaphasi kwesigaba 10 somThetho 9 ka 1929.
Ihalthululo le iqakathekile malungana neenhloso zokutlhalana, ukutjhugululwa kokulawulwa kwepahla yemtjhadweni kanye nomyalo wekhotho omalungana nemitjhado yesithembu.
Lo mtjhado wamaMuslim godu otloliswe bewenziwa bewatloliswa ngokomThetho wemiTjhado ka 1961, ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho. Ngamanye amazwi, umtjhado owenziwe ngkomThetho wesi-Islamu kanye nomThetho oVamileko.
Qala isiHlomelelo A malungana nomebhe.
Nanyana ngubani umuntu okhethwe njalo nguNgqongqotjhe.
Abalingani abangena emtjhadweni wesiMuslimu ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho, kumele ikhethe ukubophelelwa mibandela yomThetho qala isigaba 21.
Ngokwesigaba 6 (b) somThetho, lapha abalingani bkhethe ukubopheleleka kumibandela yomThetho, umtjhado wesiMuslimu onjalo kumele utloliswe ekuphethweni komtjhado, nofana esikhathini eside njengombana kuhinzekiwe.
Nanyana kunjalo, ukubhalelwa kutlolisa akuthinti ubuqiniso bomtjhado lowo (qala isigaba 6 infra).
Yoke imitjhado eyenziwe ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho, izakulawulwa mibandela yomThetho ngaphandle kwanange abalingani esikhathini esiziinyanga ezilitjhumi nambili nofana esikhathini eside esisezakuqintwa, bakhetha bona umtjhado wabo ungabotjhwa mibandela yomThetho isigaba 22.
Lapha abalingani bakhetha khona ukungabotjhelelwa mibandela yomThetho, umthetho obugade usebenza ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo, uzakusetjenziswa isigaba 23. Lokhu kuzokuba nomphumela wokobana imitjhado enjalo ayamukelwa begodu ubujamo bomthetho ovamileko njengombana kutjhiwo esingenisweni uyasetjenziswa.
Imibandela yomThetho izakusetjenziswa kinofana ngimuphi umtjhado wesiMuslimu owenziwe ngokomthetho wesi-Islamu bewenziwa bewatloliswa ngokomThetho wemiTjhado ka 1961 isigaba 24, nakube abalingani bakhetha ukulandela imibandela yomThetho eyembatha umtjhado lowo. UmThetho, nokho, awuthinti ipahla yomtjhado okhona, begodu ngokweenzathu ezazekako isigaba 5, 6, 7 no 10 zomThetho angeze zasetjenziswa kilomtjhado.
UmThetho awusebenzi emitjhadweni yesikhuwa nofana emitjhadweni yesintu, elawulwa mThetho wokwAmukelwa kwemiTjhado eVamileko, 120 ka 1998.
Qala isiHlomelelo B malungana noMebhe.
Mitjhado yesiMuslimu kwaphela ekusebenza kiyo umThetho begodu nekhambisana nazo zoke iindingo zomThetho, ezakuthathwa bona mitjhado enobuqiniso section 25.
Abalingani emtjhadweni wesiMuslimu banegunya elipheleleko lokwenza iimvumelwano, ukuzijamel emlandwini, njll.
Akunamlingani emtjhadweni wamaMuslimu onelungelo lokungena emtjhadweni omunye godu ngaPhasi komThetho wemiTjhado nofana omunye nomunye umthetho, ngesikhathi umtjhadwakhe usesekhona isigaba 52. Nanyana ngimuphi umtjhado okungenwe kiwo awuzukuyelwa section 53. Nokuphendulela kuyasebenza. Abalingani emtjhadweni wesiMuslimu, lapha imibandela yomThetho isebenza khona, nabo abakavunyelwa ukungena emtjhadweni wesikhuwa.
Umtjhado onjalo kumele utloliswe esikahthini esiminyaka emibili ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho nofana isikhathi eside njengombana kungavunyelwa isigaba 61a. Nanyana isigaba singaphikiswa, ukuhluleka ukutlolisa umtjhado akuthinti ubuqiniso bomtjhado.
Lapha abalingani bakhethe khona ukubotjhwa mThetho, umtjhado kumele utloliswe nakuphela umnyanya womtjhado nofana esikhathini eside esivunyelweko 61b. Qala ikulumiswano ngehla, ukuhluleka ukutlolisa umtjhado.
Isikhulu esitjhadisako singala ukutlolisa umtjhado bese ikhotho ingathi nayamukela isibawo, itlolise umtjhado lowo isigaba 65 no 66.
Ukuhluleka ukutlolisa umtjhado wesiMuslimu akuthinti ubuqiniso bomtjhado isigaba 610.
Umtjhado onjalo ngongahlanganyeli ipahla, ongafaki ihlelo lokubuthelela, ngaphandle kwanage abalingani batlolisa isivumelwano sangaphambi komtjhado e-ofisini lokutlolisa amafa esikhathini esiziinyanga ezili-12 ukusuka ngelanga lokuthoma ukusebenza komThetho isigaba 81a.
Imitjhado enjalo izakuba ngengahlanganyeli ipahla, ingafaki ihlelo lokubuthelela ipahla, ngaphandle kwanage abalingani batlolisa isivumelwano sangaphambi komtjhado esikhathini esiziinyanga ezintathu ukusuka ngelanga lokwenziwa kwawo isigaba 81b.
Abalingani emtjhadweni wesiMuslimu, lapha kusebenza khona umThetho, bangathi ngokuhlanganyela benze isibawo sokutjhugulula ihlelo labo lepahla yomtjhado isigaba 83. Itjhuguluko elinjalo alikabekelwa isikhathi.
Nokuvunywa kwesivumelwano esilawula ikusasa lehlelo lepahla yomtjhado lemitjhado isigaba 86.
Lapha ikhotho inikela khona isibawo, kumele ikhophi eqinisekisiweko yesivumelwano irikhodwe kumtlolisi wamafa isigaba 89.
Akunasikhulu esitjhadisako okumele sitlolise umtjhado wesithembu ngaphandle kwanange sinikelwe ikhophi yomyalo wekhotho isigaba 810.
Isigaba 9 sihlinzeka malungana nokupheliswa kwemitjhado yesiMuslimu yikhotho yomthetho ngokuvunyelwa mthetho wesi-Islamu (qala isiHlomelelo C malungana nekambiso omele ilandelwe nakupheliswako).
Lokha umlingani osemtjhadweni wesikhuwa okhona aphikelela igadango lokutlhala ngokomThetho wokuTlhala, iKhotho ayizokuphelisa umtjhado wesikhuwa kufikela lapha ikhotho yaneliseka khona bonyana umtjhado wesiMuslimu sele uphelisiwe (isigaba 10).
Yikhotho yomthetho kwaphela engamukela umtjhado onjalo lokha nakunerarano hlangana nabalingani nofana isikhulu esitjhadisako.
Isigaba 13, 14 no 15 somThetho sihlinzeka malungana nekambiso okumele ilandelwe lokha nakunerarano mayelana nokupheliswa kwemitjhado (qala isiHlomelelo D malungana netlhatlha lekambiso okumele lilandelwe).
Ukwenza umhlinzeko malungana nokwamukelwa kwemitjhado yesiNtu; ukunqophisa iimfuneko malungana nomtjhado okhona wesiMuslimu; ukulawula ukutloliswa kwemitjhado yesiMuslimu; ukwamukela ijamo namandla wabalingani emitjhadweni yesiMuslimu; ukulawula ihlelo lepahla yomtjhado wemitjhado yesiMuslimu; ukulawula ukupheliswa kwemitjhado yesiMuslimu kanye nemiphumela yakhona; ukuhlinzeka malungana nokwenza imithetjhwana; kanye nokuhlinzeka iindaba eziphathelene nalokho.
x "'I-Iddah'" kutjho isikhathi sokulinda esibekiweko, esivela ekuphelisweni komtjhado yi-Talaq, Faskh nofana ukuhlongakala okusikhathi angakavunyelwa ukutjhada.
c okhulelweko, kukhamba kufikela kuba sikhathi sokubeletha.
Imibandela yomThetho lo izakusebenza emitjhadweni yesiMuslimu owenziwe ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo lapha abalingani bakhethe ngendlela etjhwiweko ukuzibophelela kumibandela yomThetho lo.
Imibandela yomThetho lo izakusebenza emtjhadweni wesiMuslimu owenziwe ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo. Kwaphela nange abalingani bazakuba nelungelo esikhathini esiziinyanga ezi-12 nofana ngaphezulu ngendlela kungaquntwa ngakhona, bobabili bakhethe ngendlela equntiweko ukungabotjhwa mibandela yomThetho lo, lapha imibandela yomThetho lo izakusetjenziswa emtjhadweni onjalo.
Umthetho osebenza emtjhadweni wesiMuslimu lapha abalingani bakhethe khona ukungabotjhwa mibandela yomTheho lo, uzakuba mthetho njengombana kwakunjalo ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo.
b awusebenzi emtjhadweni wesikhuwa owenziwe ngaphasi komThetho wemiTjhado ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, begodu c awusebenzi emtjhadweni wesintu otloliswe ngaphasi komThetho wokwAmukelwa kwemiTjhado yesiNtut, 1998 umThetho 120 ka 1998.
Umtjhado wesiMuslimu lapha kusebenza khona umThetho lobegodu lapha zoke iimfuneko zomThetho lo zizalisiwe, kuzakuthi ngokwazo zoke iinhloso wamukelwe njengomtjhado osemthethweni.
Umfazi nendoda emtjhadweni wesiMuslimu bayalingana ngokwesithunzi somuntu begodu bobabili, ngokwesisekelo sokulingana, banejamo elizeleko, amandla nokuzijamela ngokwezimali, kufaka hlangana amandla wobunikazi nokuzuza ipahla nokuyilahla, ukwenza iimvumelwano kanye nokuzijamela ngokomthetho.
Nanyana ngimuphi umbango ovuka emtjhadweni wesiMuslimu owenziwako kodwana wapheliswa ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo, kuzakusetjenzwa ngawo ngokwemibandela yomThetho lo: Kwaphela nange abalingani bangathi ngesivumelwano ngendlela equntelweko bakhethe bonyana umbango wabo usetjenzwe ngaphandle kwemibandela yomThetho lo.
a Lokha umbango nawuvuka phakathi kwendoda esemtjhadweni wesithembu, namunye nofana abanye babafazi bakyo, okumbango osezandleni zekhotho ephetheko, begodu kungaqalwa bona umbango uphathelene nomtjhado olawulwa mibandela yomThetho lo nofana njani, boke abalingani abathethwe yindoda leyo kumele banikelwe isaziso sombango lowo.
b Nakwenziwa umyalo okhambelana nemibandela yendima a, ikhotho kumele iyelele amalungelo wabo boke abalingani abathintekileko.
d abazoba balingani bamele kube baneminyaka eli-18; begodu e kumele bakhambisane nemibandela yesigabesi nesigaba 6 no 7.
Akunamlingani emtjhadweni wesiMuslimu lapha umThetho lo usebenz akhona angangena emtjhadweni ngaphasi komThetho wemiTjhado nofana omunye nomunye umtjhado lokha umtjhado wesiMuslimu lowo nawusesekhona.
Nakube umtjhado wenziwe ngokwephula imibandela yesigatjana 2, umtjhado onjalo uzakuthathwa njengongekho.
Nakube omunye wabalinganabo akasimondarha, bobabili ababelethi bakhe nofana nakube akanababelethi, umtlhogomelakhe kumele anikele imvumo yomtjhado.
Nakube imvumo yombelethi nofana yomtlhogomeli njengombana kutjhwiwe kusigatjana 4 ayitholakali, imibandela yesigaba 25 somThetho wemiTjhado izakusebenza.
Ngaphandle kweemfuneko zesigatjana 1d, uNgqongqotjhe nofana omunye nomunye umuntu omuMuslimu nofana ihlangano yamaMuslimu egunyazwe nguye ngokutloliweko, anganikela imvumo etloliweko omunye nomunye umuntu ongaphasi kweminyaka efunekako kobana angene emtjhadweni wesiMuslimu nakube uNgqongqotjhe nofana umuntu loyo nofana ihlangano uthatha umtjhado lowo bona uyadingeka begodu ububhadekelo kilabo abafuna ukutjhada.
Imvumo enikelwe ngokwesigatjana 6 ayizokutjhaphulula abalingani bomtjhado ohlongozwako esibophweni sokukhambisana nanofana ngiziphi iimfuneko eziquntelwe mthetho.
Nakube umuntu ongaphasi kweminyaka equntelweko ungene emtjhadweni wesiMuslimu ngaphandle kwemvumo etloliweko kuNgqongqotjhe nofana nofana ihlangano egunyazwe nguye, uNgqongqotjhe nofana ihlangano enjalo nakube u nofana ithatha bonyana umtjhado udingekile begodu ubhadekela abalingani, begodu nakube umtjhado bewukhamba ngokomThetho lo ngeendlela zoke, angamemesela umtjado ngokutloliweko bonyana ngazo zoke iinhloso kumtjhado osebenzako wesiMuslimu.
Ngokukhambisana nemibandela yesigatjana 6 no 7, isigatjana 24A somThetho kaMarhistrata sisebenza emtjhadweni wesiMuslimu womuntu ongasimondarha ongene kiwo ngaphandle kwemvumo yombelethi, umondli, ukhomitjhinara wezehlalakuhle yabantwana nofana umgwebi, njengombana kungaba njalo.
Ukwalelwa komtjhado wesiMuslimu phakathi kwabantu ngebanga lobuhlobo babo beengazi nofana ukukarana nofana esinye nesinye isizathu, kuquntwa mthetho wesi-Islamu.
a owenziwe ngaphambi kokuthoma komThetho lo, ngaphandle kwanange abalingani bakhethe ukungabotjhwa mibandela yomThetho lo njengombana kucatjangwa kusigaba 22, kumele utloliswe ngendlela efaneleko esikhathini seminyaka emibili ngemva kokuthoma ukusebenza lokho nofana esikhathini eside njengombana uNgqongqotjhe anganquma ngeenkhathi zoke ngesaziso kuGazethe; nofana b owenziwe ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, lapha abalingani bakhethe khona ukubotjhwa mibandela yomThetho lonjengombana kutjhiwo kusigaba 21, kumele utloliswe njengoba bekuquntiwe nakwenziwako nofana esikhathini esingaphezu kwalokho njengombana uNgqongqotjhe angaqunta ngeenkhathi ezithize ngesaziso kuGazethe.
Akunamtjhadisi ozakutlolisa nofana ngimuphi umtjhado ngaphandle kwanange a omunye nomunye wabalingani okukhulunywa ngabo aveze kumtjhadisi ipasa lakhe elikhutjhwe ngaphasi kemibandela yomThetho wokuZazisa, 1986 umThetho No. 71 ka 1986; nofana b nakungekho umtlolo wokuzazisa, abalingani okukhulunywa ngabo abanikele umtjhadisi isitatimende esifungelweko; nofana c omunye wabalinganabo akhuphe umtlolwakhe wokuzazisa otjhwiwe endimeni a anikele umtjhadisi neminye imininingwana nayo ayinikele umtjhadisi nesitatimende esifungelweko njengombana kusitjho indima b.
d anikele abalingani isitifikeyiti sokutloliswa, esinemininingwana equntelweko; begodu e ngemva kwalokho adlulisele amarikhodo afaneleko kumjameli wesifunda nofana wesiphande abakhethwe ngaleyondlela ngaphasi kwesigaba 211 somThetho wokaMazisi, 1986.
Nakube umtjhadisi akakaneliseki bonyana abalingani bangene emtjhadweni wesiMuslimu owamukelekako, kumele abale ukutlolisa umtjhado.
Ikhotho ingathi, bona ifunyane isibawo esihlanganyelweko sabalingani esenziwe ekhothwapho, iyale bona a kutloliswe umtjhado wesiMuslimu; nofana b kusulwe nofana kulungiswe nofana ngikuphi ukutloliswa komtjhado wesiMuslimu okwenziwe mtjhadisi.
Nanyana ngimuphi umtjhadisi othi asazi atlolise umtjhado ophikisana nemibandela yomThetho lo, uzakuba nomlandu wokuphula umthetho bese kuthi nagwetjwako aqalane nehlawulo engeqi I- R5 000.
a Nanyana ngimuphi umuntu ophumelelisa umtjhado wesiMuslimu, kungakhathaleki bona umuntu onjalo umtjhadisi, kumele azise abazokuba balingani bonyana bangakhetha bonyana babotjhwa nofana ababotjhwa mibandela yomThetho lo.
b Nakube abalingani bakhetha ukubotjhwa mibandela yomThetho lo njengombana kusitjhiwo esigabeni 21, umuntu ophumelelisa umtjhado otjhwiwe endimeni a kumele anqophise abalinganabo kumtjhadisi malungana neenhloso zokutlolisa umtjhado wesiMuslimu owenziweko awengameleko loyo.
c Umuntu ophumelelisa umtjhado otjhwiwe endimeni a obhalelwa kukhambisana nemibandela yendima b, unomlandu wokuhpula umthetho begodu nagwetjwako uzakuqalana nehlawulo engeqi I- R5 000.
Nakube abalingani bavela ngaphambi komtjhadisi malungana nenhloso zokwenza umtjhado wesiMuslimu bese umtjhadisi loyo asole bonyana omunye wabo oseminyakeni emqabela bonyana angene emtjhadweni wesiMuslimu ngaphandle kokufumana imvumo yomunye umuntu, umtjhadisi angala ukutlolisa umtjhado phakathi kwabo ngaphandle kwanange anikelwa imvumo enjalo ngokutloliweko, nofana ngobufakazi obanelisako obukhombisa bonyana umlingani loyo unelungelo lokungena emtjhadweni ngaphandle kwemvumo.
a nakumtjhado okungenwe kiwo ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo, begodu nakube ngesikhath sokwenziwa kwawo bekunesivumelwano esitloliweko sokuphathwa kwepahla yomtjhado ophakathi kwabalingani, esikhathini esizzinyanga ezilitjhumi nambili ukusukela ngelanga lokuthoma ukusebenz akomThetho lo, bgodu b nakumtjhado okungenwe kiwo ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, esikhathini seenyanga ezintathui ukusuka ngelanga lokuthoma ukusebenza kwesivumelwano nofana esikhathini esiluliweko njengombana ikhotho inganikela imvumo enjalo ngesibawo.
Ngokungajamelani nanofana ngimiphi imibandela emumethwe kinofana ngimuphi uthetho omunye, isivumelwano sangaphambi komtjhado esitjhwiwe kusigatjana 1akudingi bonyana siqiniswe nge mumuntu womthetho.
Abalingani emtjhadweni wesiMuslimu owenziwe ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo, bangahlanganyela ekwenzeni isibawo ekhotho sokutjhugulula ihlelo labo lepahla yomtjhado, elisebenza emtjhadwenabo nofana emitjhadwenabo begodu ikhotho ingathi, nakube yanelisekile bona a kuneenzathu ezizwakalako zetjhuguluko elihlongozwako b isaziso esitloliweko nesanelisako setjhuguluko elihlongozwako sinikelwe boke abakolodwa balingani malungana nenani elingaphezu ama-R500 nofana inani elinjalo elingaquntwa nguNgqongqotjhe wezoBulungiswa ngesaziso kuGazethe; begodu c akunamuntu omunye ozakonakaliswa litjhuguluko elihlongozwako, iyale bona ihlelo lepahla yomtjhado elisetjenziswa emtjhadweninofana emitjhadweni enjalo angeze lisasebenza bese igunyaze abalingani bomtjhado nofana bemitjhado leyo benze isivumelwano esitloliweko lapha ikusasa lehlelo lepahla yomtjhado wabo nofana yabo lizakulawulwa ngemibandela equntelwe yikhotho.
Nakuyindoda emlingani emtjhadweni ongaphezu kowodwa wesiMuslimu, boke abantu abanekareko elaneleko endabeni, khulukhulu umlingani nofana abalingani bendoda abakhona, kumele bahlanganiswe ekambisweni.
Nakube indoda imlingani emtjhadweni wesikhuwa okhona, godu emtjhadweni wesiMuslimu, boke abalingani bayo abakhona kumele bahlanganiswe eenkambisweni.
Indoda esemtjhadweni wesiMuslimu, lapha umThetho lo usebenza akhona, efuna ukungena komunye umtjhado wesiMuslimu nomunye umfazi ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, kumele yenze isibawo ekhotho ibawe imvumo ngokwesigatjana 7, bese ivume isivumelwano esitloliweko esizokulawula ihlelo lakusasa lepahla yemitjhadwakhe.
c yenze umyalo onjalo malungana nelifa elizakuba khona labalinganabo njengombana kuvunyelwene ngokuzwana, nofana, ukufelelisa nofana ngisiphi isivumelwano, umtjhado uzakuthathwa bonyana awuhlanganyeli ipahla, ngaphandle kwanange ikhotho ngeenzathu ezikatelelako iqunte ngenye indlela.
Boke abantu abanekareko elaneleko endabeni, khulukhulu abalingani abakhona bowenza isibawo kanye nabazokuba balingani, kumele bahlanganyele eenkambisweni ezenziwe ngokwesigatjana 6.
Nakube ikhotho inikela isibawo esitjhiwo kusigatjana 3no 6, umtlolisis nofana umabhalana wekhotho, njengombana kungaba njalo, kumele anikele umlingani ngamunye umyalo wekhotho kufaka nekhophi eqinisekisiweko yesivumelwano esinjalo beyenze bona umyalo lowo nekhophi eqinisekisiweko yesivumelwaneso ithunyelwe komunye nomunye umtlolisi wamafa wendawo lapha kunekhotho leyo khona malungana neenhloso zokutloliswa.
Akunamtjhadisi ozakutlolisa umtjhado wesiMuslimu wesibili nofana olandela lowo, ngaphandle kwanange indoda inikela umtjhadisi umyalo wekhotho onikela imvumo edingekako ngokwesigatjana 7.
Indoda engena emtjhadweni omunye wesiMuslimu, khibe sele itjhadile, ngaphandle kwemvumo yekhotho, ngokuphikisana nesigatjana 6 izakuba nomlandu beyiqalane nehlawulo engeqi R20 000.
Nanyana ngimuphi umuntu oqabela omunye ngabomu ekusebenziseni nofana ngiliphi ilungelo anikelwe lona ngaphasi komThetho lo, uzakuba nomlandu abe aqalane nehlawulo nofana ukubotjhwa isikhathi esingeqi umnyaka.
Imibandela yesigaba 2 yomThetho wokuTlhala izakusetjenziswa, ngamatjhuguluko adingekako ebujamweni, malungana nendawo ephethwe yikhotho ngeenhloso zomThetho lo.
Ngaphandle kokujamelana nemibandela yesigaba 3a somThetho wokuTlhala nofana enye nenye into ejamelene nalokho ekunanyana ngimuphi umthetho nofana umthetho ovamileko, umtjhado wesiMuslimu ungapheliswa yikhotho nganofana ngiziphi iinzathu ezivunyelwa mthetho wesi-Islamu. Imibandela yesigabesi nayo izakusetjenziswa namatjhuguluko adingwa bujamo, emtjhadweni wesikhuwa okhona njengombana iinqhema ziqunte ukukhetha ukwenza bona imibandela yomThetho lo isebenze epahleni yomtjhadwabo.
a Indoda izakukateleleka ukubanga bona I-Talaq engatjhugulukiko itloliswe msinyanat kodwana nanyana ngayiphi indlela, kungabi ngemva kwamalanga ama- 30 days ngemva kwesaziswesi, kumtjhadisi ema-ofisini kamarhistrata eduze nalapha kuhlala umfazi wayo, phambi komfazayo nofana umjamelakhe osemthethweni kanye nabofakazi ababili.
b Nakube ubukhona bomfazi nofana abofakazi bakhe ngeenzathu ezithize abukaphephi, umtjhadisi uzakutlolisa I-Talaq engatjhugulukiko kwaphela nakube indoda leyo yanelisa umtjhadisi bonyana isaziso esifaneleko sanikelwa umfazi loyo ngendlela equntelweko yitjherifi nofana msebenzi ojamele itjherifi.
d Nanyana ngiyiphi indoda ethi yazi kodwana yehluleke ngabomu ukutlolisa I-Talaq engatjhugulukiko ngokwesigatjana uzakuba nomlandu abe aqalane nehlawulo engeqi I-R5 000.
e Nakube umlingani uphikisa ukusebenza kwe-Talaq engatjhugulukiko, ukuya ngomThetho wesi-Islamu, umtjhadisi akazukutlolisa lokho kufikela lapha kurarululwa khona umbango ngomlamulisis ngokesigaba 14 nofana yikhotho nofana ngolandelelako kobana kube nentatha etloliweko phakathi kwabalingani.
f Umlingani uzakuthi emalangeni ali-14 ukusuka ngelanga lokutloliswa kwe-Talaq engatjhugulukiko, athathe amagadango womthetho ekhotho efaneleko malungana nomyalo oqinisa ukupheliswa komtjhado ngendlela ye- Talaq. Igadango elithethwekwelo lizakukhambisana neenkambiso eziquntelwe ngeenkhathi zoke mithetho esebenzako yekhotho. Ikhophi yesitifikeyiti sokutloliswa kwe-Talaq engatjhugulukiko izakunanyathiselwa kumasamanisi asungula igadangwelo.
g I-Talaq engatjhugulukiko ithatha umphumela onjalo ngaphambi kokuthoma ukusebenza komThetho lo, ayizokudingeka kobana itloliswe ngokwemibandela yomThetho lo..
Ikhotho kumele inikele umyalo wokutlhala ngokwe-Faskh phezu kwanofana ngisiphi isizathu esithathwa bona sifanele malungana nokupheliswa kwemitjhado engaphasi komthetho wesi-Islamu, kufaka iinzathu ezitjhwiwe ehalthululweni ye-Faskh esigabeni 1. Umfazi uzakusungula igadango malungana nomyalo wokutlhala ngendlela ye-Faskh ekhotho efaneleko, bese ikambiso esebenza lapho izakuba yikambiso equntelwe ngeenkhathi ezithize mithetho yekhotho, kufaka nokusizakala okufaneleko, pendente lite, okutjhiwe kusigatjana 3f. Ukunikelwa kwe-Faskh yikhotho, kufaka ne-Faskh enikelwe lokha indoda nayenza isibawo, izakuba namandla wokuphelisa umtjhado.
Abalingani abenze I-Khula'ngokwabo nangokuhlanganyela bazakuvela phambi komtjhadisi bese benze bona khonokho kutloliswe ebukhoneni babofakazi abafaneleko ababili. Umtjhadisi uzakutlolisa I-Khula' njenge-Talaq engatjhugulukiko, lapha imibandela yesigatjana 3fizakusebenza khona namatjhuguluko anjalo njengombana kungadingwa bujamo.
UmThetho wokuLamula keZinye iiNdaba zokuTlhalana, 1987 umThetho 24 ka 1987 neengaba 61no 2 zomThetho wokuTlhala ophathelene nokutlhogomela ihlalakuhle yomntwana ongasimondarha emtjhadweni lowo, usetjenziswa ekupheliseni umtjhado wesiMuslimu ngaphasi komThetho lo.
b kumele, nakube ibona kufanele, ngaphandle kwanofana ngisiphi isivumelwano phakathi kwabalingani abazokutjhada malungana nokuhlukaniswa kwepahlabo, iyale bonyana ipahla leyo ihlikaniselwe abalinganabo ngokulinganako, lapha i ihlangano isize khona nofana inikele umsebenzi, ekwenzeni nofana ekuphetheni umgidingo womndeni nofana imigidingo ngesikhathi umtjhado usesekhona; nofana ii abalingani bafake isandla lokha umtjhadwabo nawusesekhona ekondleni nofana ekwandiseni ilifa lomunye komunye, nofana omunye wabo, kufikela lapha kungasakghoneki khona ukuhlukanisa khona bona leli lilifa lamuphi umlingani.
c kumele, nayindoda emlingani emtjhadweni wesiMuslimu ongaphezu kowodwa, kutjhejwe woke amaphuzu kufaka ukulandelana kwemitjhado, zoke iimvumelwano, iimbopho nofana umyalo okwenziwe ngokwesigaba 83no 7.
f kumele kuthi nayenza umyalo wokukhokha isondlo, kufaka nesondlo esidlulileko, itjheje woke amaphuzu afaneleko; godu g yenze umyalo malungana nesipho sokubuyisana mut'ah al Talaq kumibandela ehlathululiweko evunyelwa mthetho wesiMuslimu.
Lokha nakupheliswa umtjhado ngokufa, umlingani oseleko uzakuba nelungelo lokufaka isibizo elifeni lakamufi malungana nelobolo elingakakhokhwa, nofana nakungasinjalo kube malungana nanofana yini ephathekako eyamukelwa mhetho wesi-Islamu.
Malungana neenhloso zomThetho lo, iminyaka yobunengi yomuntu iquntwa ngokomThetho wemiNyaka yobuNengi, 1972 (umThetho 57 ka 1972).
Nakwenziwa umyalo malungana nelungelo lobunikazi bomntwana, nofana ukubona umntwana ingasimondarha, nofana ukwenza iqunto ngokutlhogonyelwa, ikhotho, ngokuhlonipha umthetho wesi-Islamu kanye nombiko neentuso zomJameli womNdeni, izakutjheja ihlalakuhle nekareko elingcono lomntwana.
Ngokukhambisana nesigatjana 1, umbelethi onganalungelo lobunikazi uzakuba nelungelo lokubona umntwana.
Nakhibe bobabili ababelethi abakho, nofana, bangaphumeleli, nganofana ngimaphi amabanga, kodwana ngokukhambisana nesigatjana 1, ikhotho, ngokuhlonipha umthetho wesi-Islamu, nayinikela ilungelo lobunikazi al-hadanah nofana ukutlogonyelwa al-walayah komntwana ongasimondarha, inikele ubunikazi nofana ukutlhogomela umuntu loyo njengombana ikhotho izakubona kufanelekile, kibo boke ubujamo.
Umyalo omalungana noubnikazi bomntwana, ukutlhogomela nofana ukubona umntwana umntwana, owenziwe ngokomThetho lo, ungathi ngesinye nesinye isikhathi ubuyekezwe nofana wehluke, nofana nakumalungana nokubona umntwana, ujanyiswe yikhotho nakube ikhotho ifunyana kunesizathu esaneleko salokho: Kwaphela nakube iphenyo liyenziwa mJameli womNdeni malungana nehalakuhle yomntwana ongasimondarha, ngaphambi kokwenziwa umyalo offaneleko malungana nokwehluka, ukwesula nofana ukujamisa, nanyana ngayiphi idlela.
Imibandela yomThetho weSondlo, 1998 (umThetho 99 ka 1988) izakusebenza, namatjhuguluko adingwa bujamo malungana nomsebenzi wanofana ngubani ukondla nofana ngubani omunye. Ngaphandle kokunyaza imibandela yomThetho lowo, imibandela yesigatjana ukuya ku izakusebenza.
isibopho sendoda sokondla umntwana obelethwe emtjhadweni onjalo sifaka isibonelelo sokudla, izambatho, indawo eseqadi yokuhlala, ukwelatjhwa kanye nefundo.
Nanyana ngiliphi inani lesondlo eliquntwe njalo lizakuba linani elingabonwa yikhotho lifanelekile ngamabanga woke.
Umyalo wesondlo owenziwe ngokomThetho lo ungathi ngesinye nesinye isikhathi usulwe nofana uhluke nofana ujanyiswe yikhotho nakube ikhotho ifunyana iinzathu ezaneleko zalokho.
Isondlo esingakakhokhelwa nesele sidlulwe sikhathi sokukhokhelwa umfazi asikwazi ukwesulwa ngokuquintelwa, ngaphandle kokujamelana nemibandela yomThetho wokuQuntela , 1969 umThetho 68 ka 1969 nofana nanyana ngimuphi umthetho.
Nakunombango ovuka lokha umtjhado wesiMuslimu nawusesekhona nofana ovuke emtjhadweni onjalo, nofana ngubani oyingcenye yomtjhado lowo, uzakuqalisa umbango lowo, nofana kungasiphi isikhathi, nanyana kungaphambi nofana kungemuva kokuthathwa kwamagadango womthetho atjhiwe kusigaba 9 (f) kodwana ngaphambi kokulalelwa kwawo yikhotho, umKhandlu wokuLamula, okhethwe njengoquntelako.
UmKhandlu wokuLamula uzakulinga ukurarulula umbango ngokulamula emalangeni ama- 30 ukusuka ngelanga olethwe ngalo. Umlingani namunye angajanyelwa mjameli amthandako ekulamuleni okunjalo.
UmKhandlu wokuLamula, nakuraruluka umbango, uzakuletha isivumelwano sokulamula ekhotho emalangeni alikhomba ukusuka ngelanga lesirarululo begodu ikhotho leyo, nakube yanelisekile kobana abantwana abangasimondarha bavikelekile, iqinisekise isivumelwano sokulamula.
Nakube umKhandlu wokuLamula uqinisekisile bonyana umbango uhlala ungakararululeki nofana nakube umbango uhlala ungakararululeki ngemva kokuphela kwamalanga ama-30 ukusuka elangeni olethwe ngalo, umbango lowo ungahlulelwa ekhotho yikhotho ngokwesigaba 15.
Ngaphandle kokujamelana nanofana yini emumethwe kumThetho wokuLamula, 1965 (umThetho 42 ka 1965), nofana nanyana ngimuphi omunye umthetho, abalingani emtjhadweni wesiMuslimu bangavumelana ukuletha umbango ovuke ngesikhathi umtjhadwabo usesekhona nofana emtjhadweni onjalo kumlamuli kobana urarululwe ngokulamulwa.
Ngokuya ngesigatjana 4, imibandela yomThetho, 1965, izakusebenza ekulamuleni okwenziwe ngokwesigabesi.
Umlamuli uzakuqinisekisa bonyana a isililo sabalingani emtjhadweni wesiMuslimu sokobana kurarululwe umbango ekundleni yokulamula siyamukelwa; begodu b Nanyana ngibaphi abanye abantu abangaba nekareko kumphumela wokulamula bayaziswa ngokulamulokho.
Akunanikelo lokulamula elithinta ihlala kuhle yomntwana ongasimondarha nofana ijamo lanofana ngubani elizakwenziwa ngaphandle kwanange kuqiniswa yiKhotho ePhakemeko ngesibawo ekhotho leyo begodu nakusaziso kibo boke abantu abanekareko emphumeleni wokulamula.
d lungisa inikelo ngendlela efaneleko; nofana e hlalisa kuhle indaba yokuLamula ngeendlela ezifaneleko.
Akunalitho kusigatjana 5 elizakuthathwa kwanga likhawula amandla welawulo lekhotho ngaphasi kwanofana ngimuphi umthetho ukubuyekeza inikelo lokulamula njengombana likhuluma ngombango wepahla ongathinti amalungelo nofana ikareko lomntwana ongasimondarha.
d nanyana ngubani omuntu okhethwe njalo uzakuba negunya lokukhetha isikhathi esitjhwiweko njengombana uNgqongqotjhe angabona kufanele.
Abahlolisisi abakhethwe ngokwesigaba bazakusebenza ngesikhundla sokululeka. Nakube ijaji eliphetheko lingalandeli iseluleko somhlolisisi onjalo uzakutjho imibonwakhe ngokutloliweko, okuzakuthi nakube kukuzibilayeza, kulethwe kumTlolisi weKhotho eKulu yokuziBilayeza njengengcenye yerikhodo malungana nokutjhejisiswa yikhotho leyo.
Nanyana ngiliphi iqunto lizakuyama ekuzibilayezeni eKhotho eKulu yokuziBilayeza ukuya ngokwemiThetho esebenzako yeKhotho, ngaphandle kwanange ozibilayezako angakakatelelwa kobana alethe isibambiso malungana neendleko zokuzibilayeza.
Nakube kunokuzibilayeza eKhotho eKulu yokuziBilayeza, iqunto elinjalo lizakulethwa eenhlanganweni ezimbili zesiMuslimu, ezigunyazwe njengombana kuquntiwe, malungana nokutshwaya okutloliweko emibuzweni yomthetho ezokunikelwa umTlolisi weKhotho eKulu yokuziBilayeza esikhathini esimalanga amatjhumi asithandathu ukusuka ngelanga isaziso sokuzibilayeza sethulwe ngalo.
IKhotho eKulu yokuziBilayeza, nayiqunta ukuzibilayeza okutjhwiwe kusigatjana 4, izakutjheja ukutshwaya okutloliweko okutjhwiwe kusigatjaneso.
Ungqongqotjhe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo, ngokuthintana neBhodo eSiza ngezomThetho ehlonywe ngokwesigaba 2 somThetho wokuSiza ngomThetho, 1969 umThetho 22 ka 1969, uzakwenza isibonelelo esifaneleko malungana nokunikelwa kwesizo lezomthetho emntwini odududu.
Nakumlingani osemtjhadweni wesikhuwa okhona athome igadango lokutlhala ngokomThetho wokuTlhala ngemva kokuthoma ukusebenza komThetho lo, ikhotho ayizokuphelisa umtjhado wesikhuwa ngokunikela incwadi yokutlhala kufikela lapha ikhotho yaneliseka khona bonyana umtjhado okhambisanako wesiMuslimu uphelisiwe.
Nakuyindoda yala, nganofana ngisiphi isizathu, ukumemezela I- Talaq enhatjhugulukiko, umfazi womtjhado wesiMuslimu lowo uzakuba nelungelo lokwenza isibawo sencwadi ye-Faskh ngokomThetho lo malungana nehloso leyo kwaphela, lapha imibandela yomThetho lo izakusetjenziswa khona, namatjhuguluko adingwa bujamo..
Indaba ingathi, ngemibandela etjhwiwe kusigatjana 2, ithunyelwe emuva ekhotho kobana kuyoquntwa ubunikazi bepahla nofana enye ipahla yomtjhado ngokomThetho wokuTlhala kanye nomthetho okhambisanako womtjhado.
Lapha, ngokungezelela emtjhadweni wesikhuwa okhona, indoda seyingene komunye godu umtjhado nofana imitjhado yesiMuslimu etloliswe ngaphasi komThetho lo, umlingani nofana abalingani abakhona bendoda leyo kumele bahlanganiswe egadangweni lokutlhala elitjhwiwe kusigatjana 1.
Imibandela yesigatjana 1izakusebenza, namatjhuguluko anjalo njengombana kungadingwa bujamo, kubalingani emtjhadweni wesikhuwa abakhethe ukwamukela imibandela yomThetho lo njengombana kutjhiwo kusigaba 2.
Lokha iinkambiso nazenziwe ngaphasi komThetho lo malungana nokuqinisekiswa nofana ukunikelwa incwadi yokuphelisa umtjhado wesiMuslimu nofana okhunye ukuphunyuzwa, bese iinkambiswezo aziohikiswa, nofana lokha abalingani nabenze isivumelwano sentatha, indaba izakulalelwa lijaji lesiMuslimu ngaphandle kwabahlolisisi.
Umyalo wokuphelisa umtjhado wesiMuslimu ayizonikelwa nofana iqinisekiswe ngaphasi komThetho lo ngaphandle kwanange ijaji eliphetheko lanelisekile bonyana abantwana ababelethwe emtjhadweni lowo bavikelekile.
nanyana ngiyiphi indaba edingekako nofana evunyelwe bonyana iquntelwe ngokomThetho lo, vii ukukhethwa, ukutloliswa, imithetho yokuziphsthskanye nokuhlongakala nokungabi namandla kwabahlolisisi kufaka nokukhokhelwa kweembonelelo zabahlolisisi viii nanyana ngiyiphi enye indaba edingekako nofana eqakathekileko ukuhlinzeka malungana nokutloliswa okunepumelelo kwemitjhado yesiMuslimu nofana ukuphathwa ngkghono komThetho lo; begodu b ukuqunta imali ebhadelwa malungana nokutloliswa komtjhado wesiMuslimu nokunikelwa kwanofana ngisiphi isitifikeyiti malungana nalokho.
Nofana ngimuphi umthetjhwana owenziwa ngaphasi kwesigatjana 1 ongahle ube nomphumela weendleko malungana nomBuso kumele wenziwe ngokuthintana noNgqongqotjhe wezeeMali.
Nanyana ngimuphi umthetjhwana owenziwe ngaphasi kwesigatjana 1 unhahlinzeka bonyana nanyana ngubani owephula imibandelo leyo nofana ohluleka kukhambisana nalokhu uzakuba nomlandu bese nagwetjwako aqalane nehlawulo nofana ukubotjhwa isikhathi esingeqi umnyaka owodwa.
Ikhotho ayizokubotjhelelwa bona yenze umyalo weendleko malungana nolingani ophumeleleko egadangweni lokutlhala, kodwana ikhotho, ngokutjhejisisa iindlela zokwenza zabalingani nokuziphatha kwabo okufaneleko, ingenza umyalo onjalo ngendlela ebona kufanele ngayo, begodu ikhotho ingayala bonyana iindleko zeenkambiso zihlaniselwe abalingani.
Nakube umbango ophathelene nokobana umtjhado wesiMuslimu ogidingwe enarheni etjhili umele nofana awakameli ukwamukelwa njengomtjhado osemthethweni wesiMuslimu ngaphasi komThetho lo, umbango onjalo uzakuquntwa yikhotho ngokuqalisisa woke amaphuzu afaneleko, kufaka nemigomo yerarano lemithetho.
Imithetho etjhwiwe kuTjheduli ngalokhu iyatjhugululwa ngendlela ihlelwe ngakhona kukholomu yesithathu yeTjheduli.
<fn>nde_Article_National Language Services_OKUMUMETHWEKO.txt</fn>
ImiHlahlandlela yomThethomgomo: UkuTjhugulula nokuHlela inikela ngerherho lokuphathwa kwemitlolo elethwe emiSebenzini yesiTjhaba yamaLimi (i-NLS) namayunithi welimi (ama-LU) bona itjhugululwe, ihlelwe beyihlolwe ngamalimi ali-11 wangokomthetho kanye nangamalimi akhethiweko atjhili.
kuphuhliswe ukuphathwa kuhle kwelimi khona kuzakuphathwa kuhle imisebenzi karhulumende ukuhlangabezana nokulindelwe maklayenti neendingo zawo.
Ukufezakaliswa kancani kancani kwe-NLPF kutjho bona isidingo semisebenzi yokutjhugulula ususa emalimini wangokomthetho use kamanye wangokomthetho kuzakuragela phambili nokwanda. Ngakho-ke, imihlahlandlela yokutjhugulula iqakathekile ukuphatha ikambiso yokutjhugulula kanye nokuqalelela iinkareko zamaklayenti nabatjhugululi.
Ukuhlangana kwephasi ngakwezomnotho kulethe ukwanda ekufunweni kokutjhugulula ukusuka nokuya emalimimi atjhili. Ukunikela ngamatjhugululo anjalo kuzakukhuphula ukuthintana phakathi kwe-RSA neenarha zangaphandle kanye nokuphuhlisa itjhebiswano leentjhabatjhaba. Ihlelo lokuphathwa kuhle kwemitlolo kufanele libe khona ukuqinisekisa ukulethwa ngesikhathi kwamatjhugululo asezingeni eliphezulu.
Umnqopho omkhulu wokubekwa kwalemihlahlandlela yomthethomgomo kukhuphula ukulethwa kwemisebenzi ukufikelela izinga eliphezulu neliragela phambili elanelisa okulindelwe maklayenti, sikhathi sinye kukhutjhulwa nesithombe sokusebenza kuhle nejamo labasebenza ngamalimi boke.
nokutjhugulula kwangaphakathi, ukuhlela nokuhlola imitlolo; kanye nokukhutjhwa kwemitlolo bonyana iyokutjhugululwa, ihlelwe beyihlolwe.
Umsebenzi welimi wenziwa ekorweni yombuso neyangeqadi kodwana ngendlela engalawulwa mthetho. Akunahlelo lokwelusa izinga lemisebenzi elethiweko. Godu akunandlela yokulinganisa ikghono labasebenza ngelimi abasembusweni namkha abazisebenzela ngeqadi. Ukungezelela, akunandlela efanako necacileko esetjenziswako ukukhetha abatjhugululi. Ngalokho-ke kunemiraro esele ifunyenwe. Lokhu kufaka izinga eliphasi lemisebenzi yokutjhugulula, ukutlhogeka namkha amakghono angakaneli, isikhala phakathi kwesidingo, ukufunwa nomthangalasisekelo, kanye nezinga eliphasi labasebenza ngelimi.
Lemihlahlandlela yomthethomgomo izakuba lihlangothi lendlela namazinga wokuleya aphathelene nebandulo, ukuvunyelwa kokufaneleko kanye nokutloliswa kwabasebenza ngelimi ukukhambisa ngokomthetho ibizelo. Lemihlahlandlela eyethulwa lapha ihlobene khulu nemisebenzi yokutjhugulula, ukuhlela nokuhlola enikelwa yi-NLS, kodwana engasetjenziswa mayunithi welimi ukwenza umleyo wokusebenza olawulwa mthetho.
ukufunda ilimi nekghono lokukhuluma kuyehluka ekghonweni lokutjhugulula.
abatjhugululi kufanele babe ngabasebenza mazombe kokuthoma, kodwana godu babe ngabaqale ikoro ethileko yelwazi.
abatjhugululi kufanele bakwazi ukusebenza eenkorweni zelwazi ezahlukeneko.
izinga eliphezulu lokutjhugulula liqakathekile nayikuthi iminyango yombuso izakuthintana kuhle nabantu ebasebenzelako.
ikambiso yokukhetha abatjhugululi abasebenza ngeqadi kanye nebuthelelo lekhompyutha labazakusetjenziswa, kuzakuya ngokuvunyelwa yiKomiti yamaThendara yomNyango (DTC).
weSahluko 217 somThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika njengombana sitholakala emLeyweni womThethomgomo wokuThenga ngokuBinga ka-2000 (umThetho wenomboro 5 ka-2000); kanye neRhelo lokuziPhatha labaSebenzi bomBuso eliphathelene nokuziphatha kwabasebenzi bombuso.
woke amaklayenti abawa isizo lokutjhugulula, ukuhlela nokuhlola eminyangweni yombuso.
Umbuso, ngokusebenzisa i-NLS/ama-LU, unikela ngomsebenzi emaklayentini akhethekileko, begodu asebenza namahlangothi ahlukeneko wemitlolo. Ihlangothi lomtlolo elibekwe ku-7.2 lihlathulula bonyana mbuso namkha iklayenti elizakubhadela iindleko zomsebenzi.
Umsebenzi omkhulu we-NLS nama-LU kukghonakalisa ukuthintana phakathi komBuso nomphakathi, begodu naphakathi kwe-RSA neenarha zangaphandle.
Imitlolo izakutjhugululwa isuswe beyisiwe emalimini woke wangokomthetho. Imitlolo engamalimi atjhili izakutjhugululelwa esiNgisini, begodu imitlolo engesiNgisi itjhugululelwe emalimini atjhili njengombana kuzabe kufuneka.
Iimvumelwano (iimvumelwano zokusebenzisana, iimvumelwano zokurhwebelana zeentjhabatjhaba).
Iindleko zokutjhugulula, ukuhlela nokuhlola imihlobo yemitlolo etlolwe ku-7.2 zizakuthwalwa yi-NLS/ma-LU. I-NLS/ama-LU angavuma ukukghonakalisa ukutjhugulula, ukuhlela nokuhlola imitlolo ngaphandle kwale kodwana iindleko zizakubhadelwa yiklayenti.
Ukulethwa kwemisebenzi yokutjhugulula nokuhlela kuzakukhanjelaniswa nemithethokambiso yeBatho Pele. Ukuqinisekisa ukusetjenziswa kuhle kwemithethokambiso le, umBuso uzakubamba ukubonisana unyaka nonyaka nabalingani boke namaklayenti.
UmKhandlu wabaSebenza ngeLimi uzakulawula ibandulo labasebenza ngelimi kanye nokulawula ukuvunyelwa nokutloliswa. Nanyana kunjalo, ibandulo godu lizakwenziwa ngaphakathi begodu nangeemfundo ezenzelwe ubujamo obuthileko ezinikelwa ziinkhungo zefundo ephakamileko ukuphuhlisa amakghono wabatjhugululi nabahleli.
Leziinkhathi zokuletha zizakusebenza ebujameni obuhle khulu, okutjho lokha izinto ezingabanga ihlangahlangano zizincani. Izinto ezinomthelela esikhathini sokuletha bunjalo umtlolo, lizinga lobutheknikhali, ikhwalithi yomtlolo wokuthoma, ukutholakala kweenhlathululimagama namarhelo wamathemu kanye nesikhathi esifunekako ukwenza irhubhululo. Isikhathi esiqedwa kwenziwa ukulawula ikhwalithi kanye/namkha emihlanganweni ephathelene nokutjhugululwa/ukuhlelwa komtlolo othintekako nakho kuzakuthikameza isikhathi sokulethwa komsebenzi.
I-NLS nama-LU azakwamukela iimbawo zokutjhugululwa, ukuhlelwa nokuhlolwa kwemitlolo yangokomthetho kuphela. Akunambawo zomuntu ngamunye ezizakutjhejwa.
Iimbawo zemisebenzi kuzakuthintwana ngazo neHloko yemiSebenzi yokuSekela namkha ihloko yeyunithi yelimi ethintekako namkha abajameli abafaneleko. Amaklayenti angeze adlulisela bunqopha imitlolo kabasebenza ngelimi namkha kilabo abatjhugulula bangeqadi.
Nakukhutjhelwa umsebenzi ngaphandle, ilanga ofuneka ngalo kufanele kukhulunyiswane ngalo phakathi kweklayenti, i-NLS/i-LU begodu osebenza ngelimi wangeqadi kufanele aziswe ngaso isikhathi emitlolweni.
Iimbawo zokutjhugulula, ukuhlela nokuhlola kufanele zigunyazwe kuphela ziinkhulu ezikhethiweko eminyangweni ethintekako yesitjhaba namkha yephrovinsi kanye neenhlangano zamaklayenti ezifana neenhlangano zomphakathi nezihlonywe ngokuya komthetho wepalamende.
Iimbawo kufanele zenziwe ngeforomo langokomthetho lombuso okuliforomo lesibawo (Z152), okufanele lizaliswe ngokuzeleko, namkha ngencwadi enetshwayo leklayenti.
Imitlolo efana nemiThethomlingwa, imiThetho yePalamende nemithetjhwana etjhugululiweko kufanele iphekelelwe mitlolo yamambala namatjhuguluko woke womThethomlingwa onjalo, imiThetho yePalamende nemithetjhwana.
Yoke imithetho nemithetho emincani kufanele igunyazwe baYelelisi bakaRhulumende kwezomthetho ngaphambi kobana itjhugululwe beyihlelwe.
Mtlolo wokugcina kuphela njengombana kuhloswe bona uvezwe nokurhatjha ozakulethwa bonyana utjhugululwe.
Nayikuthi obunye balobu bujamo akuhlangabezwana nabo, imitlolo izakubuyiselwa eklayentini.
IHloko yemiSebenzi yokuSekela namkha iHloko ye-LU namkha bajameli babo abafaneleko, bazakumukela imitlolo engenako begodu bazakuqinisekisa bonyana iforomo leembawo elifaneleko lizalisiwe ngokuzeleko begodu nangokunembako.
Indlela yokutlolisa iimbawo kufanele ilandelwe njalo ngokusebenzisa amakhowudi okuvunyelwene ngawo. Isibonelo, umtlolo unganikelwa ireferensi ethi-Nde 03/0001/B. U"Nde" utjengisa bona isiNdebele lilimi okufanele kutjhugululelwe kilo, u"03" utjengisa unyaka weemali, u"0001" utjengisa inomboro yomtlolo, kanti u"B" utjengisa umhlobo womtlolo, kilobu bujamo mThethomlingwa (Bill).
Ngokubonisana neehloko zemisebenzi yokutjhugulula, iHloko yemiSebenzi yokuSekela namkha ihloko ye-LU ikhulumisana neklayenti ngelanga lokugcina lokufuneka komtlolo. Iinhloko zizakubonisana nabatjhugululi abathintekako ngaphambi kobana beze nelanga okuzakufuneka ngalo umtlolo. Ilanga lokubuyiswa komtlolo lizakuquntwa ngosebenza ngelimi ngeqadi kanye neHloko yemiSebenzi yokuSekela namkha iHloko ye-LU kodwana kufanele kuvumele ukuhlola kwangaphakathi nelanga lokufuneka elibekwe yiklayenti.
IHloko yemiSebenzi yokuSekela (NLS) namkha iHloko ye-LU isabalalisa imitlolo iyise eenhlokweni zokutjhugulula, okungibo abazakuba nesibopho sokuyidlulisela kubatjhugululi abathintekako. Akunamsebenzi ozakunikelwa abatjhugululi bunqopha.
Iinhloko zokutjhugulula zinokuziphendulela ekuqinisekiseni bonyana abatjhugululi bagcina ikhwalithi begodu baletha umsebenzi ngesikhathi.
Lapho kunganakghono ngaphakathi lokuhlangabezana nelanga lokufuneka komsebenzi, ihloko ethintekako yokutjhugulula izakwenza isibawo eHlokweni yemiSebenzi yokuSekela namkha eHlokweni ye-LU bonyana umtlolo ukhutjhelwe ngaphandle. Zoke iimbawo zokukhutjhwa kwemitlolo zizakugunyazwa mPhathi weHlelo.
Amarekhodi wayo yoke imitlolo emukelweko beyasetjenzwa kufanele izaliswe ngokufaneleko ngaso soke isikhathi.
Nabatjhugululi abasebenza ngeqadi abavunyelweko.
Imitlolo izakukhutjhelwa ngaphandle isiwe kubatjhugululi bangeqadi abavunyelweko lokha umsebenzi umnengi khulu begodu kungakghoneki bona wenziwe yi-NLS / nama-LU namkha nayikuthi lilimi elingekho ku-NL S / ama-LU. Iinhloko zokutjhugulula kufanele zilethe amabanga azwakalako kumPhathi wePhrojekthi khona bona agunyaze umsebenzi ngaphambi kokuwukhuphela ngaphandle.
Nasele isiqunto sithethwe sokobana imitlolo ikhutjhwe, ikambiso ehlathululwe ngenzasi kufanele ilandelwe.
Imitlolo izakutjhwa ngokusebenzisa i-ofisi leHloko yemiSebenzi yokuSekela (NLS) namkha leHloko ye-LU ngemva kwegunya elinikelwe mPhathi weHlelo.
UmPhathi weHlelo uzakukhomba isikhulu esinekghono ukugunyaza ukukhutjhwa kweembawo ezirhabekileko, isibonelo, se-ofisi lakaMongameli namkha iimbawo ezenzelwa ikareko yesitjhaba ezifana nesivumelwano seentjhabatjhaba, lokha yena nakangothalakaliko.
Ngokukhambisana neenjamiso zomThetho wokuHlelwa kwe-Odithi ka-1992 (umThetho wenomboro 122 ka-1992), iinkhulu zombuso angeze zatjhugulula/zahlela/zahlola nanyana ngimiphi imitlolo ekhutjhelwe ngaphandle ngomnqopho wokuthola umvuzo.
Ngomunye nomunye unyaka weemali, abaphathi be-NLS/be-LU bazakuhlela ukukhangisa bona kumenywe abasebenza ngelimi bangeqadi bonyana benzele umbuso umsebenzi wokutjhugulula nokuhlela. Ngasikhathi sinye abasebenza ngelimi bangeqadi esele bavunyelwe bazakuqinisekisa bonyana basese nekareko ekwenzeni lomsebenzi. Nasele kuvunyiwe, umsebenzi welimi wangeqadi uzakusebenzela umbuso bekube sikhathi lapho alisa khona, namkha umsebenzi wakhe upheliswa khona mBuso ngesibanga sokuletha umsebenzi ongasingewekhwalithi ebekwe emihlahlandleni yomthethomgomo.
Ihlelo eliqinileko lokukhetha nokuhlunga lizakusetjenziswa ukuqunta bonyana ngibaphi abasebenza ngelimi ngeqadi abenze umsebenzi omuhle khulu begodu ne Sitifikethi sokuSebenza Kuhle khulu sizakukhutjhwa ukuhlonipha ipumelelo yabo.
Abaphathi be-NLS/bama-LU kufanele baqinisekise bonyana boke abasebenza ngelimi bangeqadi bakhambisana neemfuno zomGcinimali wesiTjhaba mayelana nokuphathwa kwemitlolo begodu boke kufanele babe nemvumo yezokuvikeleka.
Ngemva kokutjheja isiphakamiso sehloko yezokutjhugulula, yiHloko yemiSebenzi yokuSekela neHloko ye-LU kuphela abazakukhetha umsebenzi welimi wangeqadi ozakuthunyelelwa umsebenzi.
Umsebenzi uzakunikelwa ngokudlhegana kubatjhugulululi abasebenza ngeqadi begodu itjhejuli izakugcinwa ukudlheganisa ukutjhugulula hlangana nabatjhugulula bangeqadi, ngokuqala ukutholakala kwabo kanye nelwazi lamabizelo athileko nokuba ngusolwazi emsebenzini othileko. Boke abasebenza ngeqadi kanye namabanga wokwehluka kufanele alethwe abe avunywe ngaphambi kwalokho.
Akunasiqiniseko esizakunikelwa osebenza ngelimi ngeqadi / umsebenzeli ngesinye nesinye isikhulu somnyango bona umsebenzi uzakuthunyelwa kiloyo msebenzi wangeqadi/abasebenzeli. Isiqinisekiso esinjalo sizakuthathwa njengokungaziphathi kuhle begodu sizakuthathwa njengokungaziphathi kuhle ngehlangothini lesikhulu esithintekako begodu sizakusetjenzwa ngokuya kwekambiso yombuso yezokukhalima.
Umsebenzi uzakukhutjhwa bona uyokwenziwa ngaphandle usiwe kuphela kilabo abasebenza ngelimi ngeqadi abavunyelwe ngokomthetho. Lapho angekho ovunyelwe ngokomthetho namkha angatholakali ukwenza umsebenzi othileko, isiphakamiso esitlolwe phasi kufanele sitholakale kumPhathi weHlelo ngaphambi kokukhuphela umuntu namkha ikampani engakatloliswa ngokomthetho erhelweni labasebenzeli bombuso. Nanyana kunjalo, iinkambiso ezijayelekileko zokukhupha umsebenzi zizakulandelwa.
UmBuso unelungelo lokuphelisa imisebenzi yabasebenza ngelimi bangeqadi kanye nokususa amagama wabo ebuthelelweni lekhompyutha nayikuthi umsebenzabo awusi sezingeni elibekwe endimeni 14.1. Ubujamo Mazombe neenKambiso zeBhodo yamaThendara kaRhulumende (i-ST36) kanye neeNqophisi eziya eminyangweni mayelana nokuThenga (i-ST37) buzakusebenza.
Ukuhlola: isibalo samagama semitlolo yomibili ngemali ebekiweko yokuthendarela ukuhlola, kodwana ingabi ngaphasi kwe-R30,00/100 lamagama.
Indima ye-17.1 yaka-ST36 ibeka bonyana amanani wefemu namkha okungasi ngewefemu angathendarelwa, ngesikhathi indima ye-17.2 ibeka ukutjhugululwa kwamanani ngokusebenzisa ifomula. Kubingwa bona iimali ezibekwa mafemu zithendarelwe.
Nasele kutholakele imvumo ebuya kumPhathi weHlelo, iforomo Log1 elitlikitliweko (qala endimeni 12.1.16 nawufuna ilwazi elinganikelwa) lithunyelwa ePhikweni lokuPhatha zokuThenga nokuSabalalisa iPahla kaRhulumende (okuyi-SCAM) ukuthoma nokudlulisela phambili i-oda yangokomthetho kosebenza ngelimi ngeqadi.
IHloko yemiSebenzi yokuSekela namkha iHloko ye-LU ithumela umtlolo kanye nencwadi yomlayo kosebenza ngelimi wangeqadi.
ilanga lokubuyiswa komtlolo.
Abantu abasebenza njengabasebenza ngelimi ngeqadi akukafaneli badlulisele phambili umsebenzi abawuthole ku-NLS/ku-LU.
Abasebenzeli namakoroporasi abunjwa babantu abangadluliko komunye kufanele baveze imininingwana yokutjhugulula kwabo bebalethe i-CV yomunye nomunye umuntu enesivumelwano nabo.
I-NLS/i-LU ithatha isibopho sokungasebenzi bunqopha nabatjhugululi okukhulunywe ngabo endimeni 13.2, kodwana bazakusebenza kuphela nomsebenzeli namkha ikoroporasi ebunjwa babantu abangeqiko etjhumini ebaqatjhileko.
Umsebenzi oqediweko kufanele ukhambisane nobujamo obubekwe yi-NLS namkha i-LU (isibonelo, ikhophi yephepha namkha ye-elektroniki, i-MS Word, ubukhulu bamaledere, nesikhala samalayini, njll) njengombana kubekiwe encwadini yomlayo. Akunanliyi zokuphepha ezizakwenziwa emtlolweni oqediweko, njengombana lomtlolo uba yipahla yomnyango othintekako.
Umsebenzi womsebenzi kanye nemitlolo yokuthoma (nasiya ekutjhugululeni, ekuhleleni nekuhloleni) kufanele ibuyiselwe ku-NLS/LU kanye ne-invoyisi etjengisa isibalo samagama atjhugululilweko, ahleliweko namkha ahloliweko njengombana kubekiwe encwadini yomlayo. I-oda yangokomthetho kufanele ibe phezu kwe-invoyisi.
Umsebenzi obuyiswe ngemva kwelanga elibekiweko uzakunikelwa ihlawulo yephesente li-1/14 (amaphesente wetjhumi nane) wenani lomsebenzi olethiweko, izakubalwa ngelanga elinye nelinye ngemva kwelanga elibekelwe umsebenzi, ngaphandle kwalokha ilanga elibekiweko lingezelelwe ngokuvumelana kwabathintekako phakathi kweHloko yemiSebenzi yokuSekela namkha iHloko ye-LU, iklayenti kanye nomtjhugululi othintekako. Ilanga elibekiweko lizakudlula ngelanga linye (okuma-awara ama-24), imemo ebawa ukuvumela ukwandisa izakuthunyelwa ku-SCAM.
Abasebenza ngelimi ngeqadi kufanele balethe isitifikethi semvumo ekhethekileko esibuya emiSebenzini yeNgeniso yeSewula Afrika (okuyi-SARS) begodu banikele ngeenomboro zokutloliselwa kwabo umthelo eziseforomini lesibawo sethendara.
Njengokuyelela engozini yokulahleka komsebenzi, abasebenza ngelimi bangeqadi kufanele bagcine amakhophi womsebenzi obuyisewe e-NLS/e-LU isikhathi esingaba mnyaka munye ngemva kokuqeda umsebenzi. Ngemva kokuphela kwesikhathesi, umsebenzi ungasulwa namkha ulahlwe.
Ikghono lokutlama lomsebenzi otjhugululiweko, wahlelwa namkha wahlolwa obuyiselwe ku-NLS/LU msebenzi welimi wangeqadi lizakudluliselwa emnyangweni wombuso ofaneleko begodu lizakuhlala liyipahla yawo.
Ukuhlola ngokuthatha lapha nalapha, isibonelo, ukuhlola lapha nalapha amakhasi womtlolo, kuzakwenziwa ukuqinisekisa ikhwalithi. Nayikuthi ikhwalithi ayihlangabezani nobujamo obubekiweko, umtjhugululi wangaphakathi namkha umuntu oneemfanelo ezaneleko onesivumelwano ne-NLS sokwenza lomsebenzi uzakuhlola itjhugululo begodu i-NLS ingafezakalisa indima 12.1.12.
Nayikuthi ilimi alisetjenzwa ngaphakathi, i-NLS/i-LU uzakukhuphela ngaphandle ukuqinisekiswa kwekhwalithi yomsebenzi loyo unikelwe umuntu oneemfanelo ezilungileko begodu nonelemuko ngokuya kwekambiso yokuthenga efaneleko, okunguye ozakuqinisekisa ikhwalithi ngokuhlola lapha nalapha. Ukuze kufikelelwe lomnqopho amakhasi azakuthathwa lapha nalapha, isibonelo, itjhumi lamakhasi emtlolweni onamakhasi ali-100 kufanele ahlolwe.
Ngaphambi kokubhadela, umtjhugululi ofaneleko wangaphakathi kufanele aqinisekise ikhwalithi yomsebenzi otholiweko ubuya ebatjhugululini bangeqadi, ngokutlikitla iforomo lesifungo sokuqinisekisa ukubhadelwa.
Iforomo lombiko obuyako lizakufakwa kenye itjhugululo, nanyana umtlolo utjhugululwe ngaphakathi namkha mtjhugululi wangeqadi, ekubuyeleni kwawo eHlokweni yemiSebenzi yokuSekela namkha iHloko ye-LU, ozakubika emPhathini weHlelo kanye eenyangeni ezintathu.
Umsebenzi oqediweko kanye neforomo lesiqinisekiso sokubhadela elitlikitlwe mtjhugululi wangaphakathi kanye ne-invoyisi zinikelwa iHloko yemiSebenzi yokuSekela ezakuhlola ukulunga kwama-invoyisi. I-oda yangokomthetho kufanele ibe phezu kwe-invoyisi.
Kusibopho seenhloko zokutjhugulula ukukhandela ukusetjenziswa kweemali ngokunganamvuzo nangokumotjha, nokungakavunyelwa namkha ngokungakajayeleki.
Akunakubhadelwa okuzakusetjenzwa ngaphandle kwetlikitlo leHloko yemiSebenzi yokuSekela namkha leHloko ye-LU kanye nalelo lomPhathi weHlelo.
Eminye imibuzo ebuya kwabasebenza ngelimi bangeqadi ingaqaliswa kuHloko yemiSebenzi yokuSekela namkha kuHloko ye-LU.
UmThethomgomo uzakutjhugululwa yi-NLS nakufunekako, begodu boke abadlala indima bazakwaziswa ngamatjhuguluko anjalo.
umPhathi weHlelo kutjho isikhulu sombuso esisezingeni lomNqophisi esiphethe ihlelo elithileko, isibonelo, ubuNqophisi.
umtjhugululi kutjho nanyana ngimuphi umuntu otjhugulula imitlolo ayisusa elimini esuswa kilo ayise elimini esiwa kilo, begodu kufaka umhleli namkha umhloli, ngaphandle kwalokha ubujamo buveza ngenye indlela.
<fn>nde_Article_National Language Services_OKUNGAPHAKATHI.txt</fn>
Ukutlolwa kweendaba, iintolwani, iinkutani, izitjho, njll.
ISewula Afrika iqalene nokuziphendulela kokufumana iintatha eendabeni ezifana nokuthuthukiswa kwabantu bayo ngakwezomnotho, ukuqedwa kokuthlogeka kwemisebenzi kanye nomtlhago. Ngakho-ke kuqakathekile bonyana ilimi lidlale indima ekulu ekuqalaneni naleziinselela. Ukudlula lapho, ilimi linendima ekulu elingayidlala efundweni, ekuqinisekiseni ukufikelelwa kwemisebenzi eqakathekileko nelwazi, ekuzithuthukiseni nekuvezeni ikghono lesiko.
UmNyango wezobuKghwari namaSiko ubona ukuhlonywa kwamaSentha wokuRhubhulula nokuThuthukisa amaLimi (ama-LRDC) njengokunendima eqakathekileko ekuqalaneni naleziindaba. Ngokwenza njalo, indlela yethu bekukulinga nokubeka itjhejo elikhulu emalimini egade adinywe amathuba ngaphambilini, ngokwenza njalo anikelwe indima eqakathekileko ekufezakalisweni komthethomgomo wekambiso yamalimi amanengi.
Umqondo wama-LRDC godu uyatjheja bona imiphakathi yelimi itholakala kiwo woke amaphrovinsi. Ngebangeli, azakusekwa lapho abantu abakhuluma amalimi lawo batholakala khona. Ukutholakala kwama-LRDC emaphrovinsini, hlanu kwabagcini bamalimi wendabuko, nakho kuliqhinga elihle njengombana sihlose bona kube nesebenziswano nokubambisana emaphrojekthini aqakathekileko welimi enziwa ukuragelisa phambili ikambiso yamalimi amanengi enarheni yethu.
Siyavuma, kodwana, bonyana kufanele sivume bona umqondo wama-LRDC usesemutjha enarheni yekhethu. Sizakuthembela khulu esekelweni labalingani bethu abafana neminyango yombuso wesitjhaba, amaphrovinsi alithoba kanye neBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika.
Ukusuka ngo-1997 umNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji (i-DACST), ube nemikhulumiswano eminengi nokubonisana nabadlala indima ngokutlhogeka khulu kokuhlonywa kwamaSentha wokuRhubhulula nokuThuthukisa iLimi (ama-LRDC). Ukubonisana emaphrovinsini nokuhlolwa kwamakghono akhona nemithombo kwenziwa ukulinganisa isidingo nokukghonakala komsebenzi onjalo. Ngakho-ke, iqhinga lokufezakaliswa likhambisana nemiphumela neemphakamiso ezafunyanwako.
Ngebanga lemiphumela yerhubhululo, kuphethwe ngokubona ukuhlonywa kwama-LRDC kuyinto eqakatheke khulu okufanele irhatjiswe ukunikela amandla ukufezakaliswa komLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi (i-NLPF). Eminye yeminqopho eqakathekileko yamaSentha weLimi kuzakuba kuqinisekisa ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko njengamalimi wezebhizinisi, wezombanganarha, werhubhululo nombuso iSewula Afrika yoke.
I-DAC inombono wokobana ukusisa kuma-LRDC akuzukukhuphula, kuphela ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko emazingeni ahlukeneko wombuso, nakwezombanganarha, njll., kodwana kuzakusungula ukuthoma kwebubulo lelimi eSewula Afrika elizakuba nemivuzo emihle nedzimeleleko yezomnotho.
Kulindelwe bona ukusisa pheze okuzi-R2 600 000 ngonyaka wokuthoma, R2 900 000 ngonyaka wesibili, kanye ne-R3 100 000 ngonyaka wesithathu eSentheni ngayinye kuzakwenziwa. Esikhathini esiminyaka emithathu kuzakusiswa kiwo wolithoba ama-LRDC iingidi pheze ezima- R55.
Lokhu kusisa okukhulu emalimini wendabuko kufanele khulu khulu umuntu nakaqala umlando wokungathuthukiswa kwawo kanye nokurarhelwa kwawo ngeqadi okuragela phambili, nokuzinikela kombuso wanjesi ekambisweni yamalimi amanengi. UmThethosisekelo uthi: Ukuvuma ukusetjenziswa ebesele kuphela ngokomlando nobujamo bamalimi wendabuko wabantu bethu, urhulumende kufanele athathe amagadango abonakalako namahle ukukhuphula ubujamo nokusetjenziswa kwamalimi la (umThetho wenomboro 108 ka-1996, ikhasi lesi-4). Ukuhlonywa kwama-LRDC ngelinye lamagadango abonakalako namahle anjalo.
Imivuzo engasi ngeyabunqopha yokuhlonywa kwama-LRDC kuzakuba kusungulwa kwamathuba wemisebenzi amatjha ama-135 adzimeleleko esikhathini esiminyaka emithathu, ngalokho kuqedwe ukutlhogeka kwemisebenzi nomtlhago emiphakathini etlhoga khulu ukungenelela okunjalo kombuso. Imimoya emimbi eqaliswe emalimini wendabuko izakutjhugululwa ngebanga lombono wombuso wokobana kunetuthuko ehle kilamalimi.
Ngokuqala ubuhle bezomlando obutholakala esiNgisini nesiBhurwini, akukho ukuvikelwa okufanele kulethwe ukuqalisa amandla nemithombo engakandi emalimini alithoba wendabuko okungewomthetho. Lapho kufaneleko, amanye amalimi wendabuko neweentjhabatjhaba azakufakwa emsebenzini wokuthuthukisa. Lokhu kuzakutjheja iminqopho emibili yokuphuhlisa ikambiso yamalimi amanengi esebenzako ngakelinye ihlangothi kanye nokuqinisa itjhebiswano leentjhabatjhaba nokusebenzisana ngakelinye ihlangothi.
Umnqopho omkhulu wamaSentha la kuzakuba kutjhugulula imibono eyakheleko ngamalimi wendabuko imibono eqinisa imikghwa kanye nemibono yokungalingani (ngebanga lokutlhogeka namkha legugu elingakaqini lezomnotho elikhambisana namalimi la). Ngokwenza amaphrojekthi welimi anemivuzo yamsinya ebonakalako emphakathini woke, ama-LRDC azakukghona ukufaka isandla bunqopha ekufikeleleni iinhloso zamazombe zetjhuguluko okukukwakha isitjhaba nokwakha umnotho kizo zoke izakhamizi.
AmaSentha la azakubumba umgogodlha womthangalasisekelo weenhlangano ezifunekako ekufezakalisweni ngepumelelo komLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi nemithetho ekhambelanako, khulu khulu ezingeni lephrovinsi. Ngokubambisana khulu ne-PanSALB neminyango yobukghwari namasiko emaphrovinsini, i-NLS izakuqinisekisa bona kunokukhambisana nokukhanjelaniswa kwemisebenzi yoke ekuhloswe ngayo ukusekela nokufaka isandla ekufezakalisweni komthethomgomo wekambiso yamalimi amanengi enarheni yoke. Kuqalwe bona boke abadlala indima bazakwamukela ukuziphendulela ngokuhlanganyela ihlelo elimahlelo manengi lerhubhululo netuthuko elizakufuna ukuthola ikambiso yamalimi amanengi ekulu ngendlela engabizi khulu nangesikhathi esincani ngokungakghonekako. Ngokutholakala eenkhungweni zefundo ephakamileko, amaSentha azakuzuza ekghonweni nelemukweni esele likhona esikhungweni ngasinye. Godu azakubumba umlandelande oqakatheke khulu weenhlangano ezizijameleko ezabelana ngeminqopho neenhloso ezifanako ezikhanjelaniswa nokubekwe phambili njengombana kutholakala ku-NLPF.
yelelisa ngamahlelo azakudosa abafundi abanengi bona bafunde amalimi wabantu abaNzima ngokuveza ngokucacileko amathuba wemisebenzi, kufaka hlangana amathuba nokufaka isandla webandulo lokwenza , lapho kufaneleko; kanye nokufaka isandla ekuthuthukisweni kwamanye amakghono welimi kwamanye amalimi weentjhabatjhaba ukukghonakalisa amaSewula Afrika ukuzibandakanya ngokubonakalako eenhlanganweni zeemfunda nezeentjhabatjhaba ezifana ne-SADC, i-AU, i-NEPAD, i-UNESCO, njll, ngombono wesebenziswano lamaphasi amabili namanengi kanye neemvumelwano ezenziweko.
Kuyacaca eenhlosweni ezingehla bona umsebenzi wama-LRDC mkhulu, ufuna ukutlama ngetlhogomelo nokwendlala imithombo yomthangalasisekelo evumela ukukhula nokunaba ngokukhamba kwesikhathi. Ngokukhambisana neenjamiso ezenziwe emThethwenisisekelo ngokuya kwamalimi wendabuko wangokomthetho, amaSentha wokuRhubhululwa nokuThuthukiswa kweLimi alithoba azakuhlonywa. Lokhu kutjho bona isentha yinye izakuqalana nokuthuthukiswa kwelinye nelinye ilimi lendabuko. Enye nenye isentha yelimi izakuba namayunithi amancani azakuba nekghono elizakulingana neenhloso neminqopho yayo. AmaSentha azakutholakala eenkhungweni zefundo ephakamileko ebezidunywe amathuba ngaphambilini ngokomlando (ama-HDI) ngokwehlukana lapho kufaneleko. Kubonelwa phambili bonyana umbuso uzakusebenzisana neenkhungo lapho ama-LRDC azakutholakala khona.
Okuqakathekileko ekwakhiweni kwamahlelo wezakhiwo zama-LRD mbono wokobana ukubuyekezwa kwemisebenzi kubalekelwe ngayo yoke imizamo. Imisebenzi izakusekela kuphela leyo esele yenziwe lapha khunye. Ukubonisana okuzeleko ngemisebenzi kutholakala esigabeni 6 ngenzasi.
Emagadangweni wokusungula, iindingo zomthangalasisekelo zeSentha zizakuba ngezilingeneko. Ngokuya kwehlelo labasebenzi, isijamiso esenziwe ngenzasi sithathwa njengomthangalasisekelo osisekelo noqakatheke khulu nakuzakuthonywa ukusebenza.
Ukungezelela lapho, indawo yokusebenzela neensetjenziswa zizakutlhogeka.
UmNqophisi uzaziphendulela ngokuphathwa kwangamalanga nokusebenza kweSentha. UmNqophisi uzakubika eKomitini yokuPhathwa kweSentha ebunjwa yi-Academic Registrar, iHloko yomNyango namkha yeSikolo samaLimi wabaNtu abaNzima; isiPhathiswa esiKhulu seeMali (seHlangano), ilunga le-Senate/lomKhandlu, munye umfundisi omkhulu/nophrofesa munye weSikolo samaLimi wabaNtu abaNzima/iPhiko lobuKghwari/lezabaNtu kanye neHloko yeYunithi yeLimi yePhrovinsi. IKomiti yokuPhathwa kweSentha izakubika eKomitini yesiTjhaba yokuYelelisa. LeKomiti izakuba nabajameli ababuya emNyangweni wezobuKghwari namaSiko (i-DAC), i-PanSALB, i-SABC, nomNyango wezokuThintana, neminyango yombuso wesitjhaba neyamaphrovinsi (amayunithi welimi). I-DAC izakuba ngusihlalo emihlanganweni yeKomiti begodu izakuba ngumabhalana eKomitini yesiTjhaba yokuYelelisa (i-NACO).
UmThethomgomo ubeka bona amayunithi welimi azakuhlonywa kiyo yoke iminyango yesitjhaba kanye nakwenye nenye yamaphrovinsi alithoba, kwenyulwa iminyango eqalene nezobukghwari namasiko emaphrovinsini. Ukungezelela, eembethamthethweni zamaphrovinsi kunamaHansadi anikela ngemisebenzi yelimi. Ngokusebenzisa i-PanSALB, ezinye izakhiwo ezifana namaKomiti weLimi wamaPhrovinsi (ama-PLC), amaYunithi wesiTjhaba weenHlathululimagama (ama-NLU) nemiButhano yesiTjhaba yamaLimi (ama-NLB) ahlonyiwe. Ekusebenzeni koke kwayo, iSentha izakuqinisekisa ukusebenzisana ngobuduze nazo zoke lezi zakhiwo nalezo ezikhambelanako.
Ukuzibandakanya kweHloko yeYunithi yeLimi yePhrovinsi eKomitini yokuPhathwa kweSentha kuqakathekile ukuqinisekisa bonyana aboSomkhandlu bamaphrovinsi bayaziswa ngokusebenza kweSentha neenrhuluphelo zamaphrovinsi nokubekwe phambili kuvela kuhle emisebenzini yeSentha. AbaNqophisi bamaSentha bazakubika ngemva kwesikhathi esithileko eForamini yesiTjhaba yeLimi okuyihlangano ejamele abadlala indima nebunjwa ngiyo yoke iminyango yesitjhaba neyamaphrovinsi kufaka ne-PanSALB. Lehlangano iyelelisa i-Technical Committee ne-MINMEC ngazo zoke iindaba zomthethomgomo welimi nokufezakaliswa.
AmaSentha azakuba yinto eqakatheke khulu ekurhubhululweni nekuthuthukisweni kwelimi ngokunikela ngependulo eendingweni zemiphakathi ehlukeneko yelimi, kuthi ngasikhathi sinye anikele iminyango yombuso ngeensetjenziswa ezifaneleko zokukghonakalisa ukufezakaliswa ngepumelelo komthethomgomo. Ukusuka emqondweni wokuthi iminyango yombuso inokuziphendulela ngokufezakaliswa komthethomgomo, kuba yinto eqakathekileko ukuvuma bona amayunithi welimi asembusweni angeze aba nekghono, amakghono nelwazi lokuthuthukisa imikhiqizo ngeensetjenziswa ezifunekako ekulethweni kwemisebenzi ngamalimi wangokomthetho ali-11. Iphasi loke, indima yamayunivesithi khulu khulu kuvunyiwe ekusekeleni ukuthuthukiswa kweensetjenziswa zokukghonakaliswa kwelimi ezifunwa mbuso ngokufezakaliswa komthethomgomo. Indlela yokusebenza ngakho-ke izakutjheja ukuqiniswa kwelimi; amagugu wesitjhaba, amabulungelo wamarekhodi namamuziyamu, amahlelo wokufikelela umphakathi, irhubhululo nokwakhiwa kwamakghono.
Njengawo woke amabizelo, ibizelo lelimi lifuna abasebenzi ababandulwe kuhle nabanamakghono ahlukeneko, ilwazi nelemuko. Okukhulu lapha kubandulwa eenkhungweni zefundo ephakamileko kwabasebenzi belimi emazikweni ahlukeneko, isibonelo, itheminoloji, ukutjhugulula, ukurhumutjha, ukuhlela netheknoloji yamalimi. Nakuzakhutjhwa umsebenzi osezingeni eliphezulu kilamaziko emalimini abegade adinywe amathuba ngaphambilini, kuqakathekile ukwandisa isizinda selwazeli nekghono phakathi kwabasebenza ngelimi abakhona kwanjesi khona kuzakuba nekghono elaneleko lokuqalana namaziko welwazi lawo abebavalelwe kiwo ngokutlhogeka kwelemuko namkha ngebanga lomlando wangaphambi kwentando yenengi.
Ngokusetjenziswa kwamalimi wendabuko ukukhuphula ukulethwa kwemisebenzi eqakathekileko embusweni, kunokufunwa okwandako kwemisebenzi yokutjhugulula, ukurhumutjha nokuthuthukiswa kwetheminoloji. Kuzakuba msebenzi wama-LRDC ukufuna ilwazi elinjalo, ukwakha ithungelelwano lezazi ezinjalo nokukghonakalisa amahlelo wokusebenza ubandulwa ebasebenzi belimi nokufaka isandla emahlelweni ajayelekileko weyunivesithi ukwenza iimfundo ezifaneleko nezikhambelana nebubulo lelimi. Ihloso kumadanisa ilemuko, amakghono nelwazi neemfuno zomsebenzi ebasebenzini belimi.
Ukungezelela ekwakhiweni kwamakghono ukuqinisekisa ikhwalithi yemisebenzi yelimi, amaSentha godu adlala indima eqakatheke khulu endimeni yokusetjenziswa kwelimi ekuthuthukisweni kwengqondo . Lokhu kuzakuba yiphrojekthi yesikhathi eside ebandakanya irhubhululo ekusetjenzisweni kwamalimi wendabuko efundweni ephakamileko. Indlela izakwandiswa isuke ezingeni lefundo ye-primary liye kweye-secondary belifike ezingeni lefundo ephakamileko, begodu irhubhululo lizakuba nomphumela wokuthuthukiswa kwemithombo yokufunda nokufundisa eqale khulu ukukhiqizwa kweenhlathululimagama eziqalene neziko elithileko . Ukuthuthukiswa kwetheminoloji okusekelwe eendaweni zekharikhyulamu eziqakathekileko kuzakuba phambili. Lapho iinkhungo zefundo ephakamileko zineemFundo zeZiko leeNdaba nokuThintana, kuzakulindelwa bona iSentha yabelane ngemithombo, kuqalwe ngokuya kokukhiqizwa kwezinto zokuphrinta, ukukhiqizwa kwamavidiyo, nezokuzithabisa ngefundo, njll. Iindleko zeSentha kilokhu zizakwehliswa ngombana ukukhiqizwa kwezinto kungaba lihlangothi lamaphrojekthi lefundo bandulo yabafundi asele babadala.
AmaSentha la ahlonywe eenkhungweni zefundo ephakamileko, azakuthintana neminyango yelimi eenkhungweni atholakala kizo mayelana neensungulo zerhubhululo lelimi iminyango ezibandakanya kizo kanye nalezo ezimisele ukuyenza ngokubambisana neSentha.
Ihloso ekulu yemisebenzi yerhubhululo yama-LRDC, izakuba lirhubhululo ngemiraro ebonakalako ekusetjenzisweni kwelimi, okutjho, amaphrojekthi amafitjhani azakukhambelana begodu abe yipendulo eendingweni zelimi elithileko eliqaliweko. Amahlelo werhubhululo abanzi naragela phambili azakulinganisa umphumela esikhathini esithileko esibekiweko, nanyana ngemva komsebenzi wamahlelo namkha ukubuyekezwa komthethomgomo nakho kuzakwenziwa lapho kutlhogeka khona.
Amaphrojekthi werhubhululo azakukhambelana neendingo zekoro yomphakathi neyangeqadi. Isibonelo, irhubhululo lingenziwa ukubeka okuqakathekileko ekuthuthukisweni kwetheminoloji. Amanye wamalimi abekadinywe amathuba ngaphambilini angaba nesidingo esirhabako setheminoloji esifundweni esifana nezelimo, lapho amalimi amakhulu afana nesiZulu azabe sele anayo itheminoloji.
Irhubhululo elingenzelwa ikoro yangeqadi lingafaka amaphenyo ukuqunta bona ifemu yangeqadi ingathuthukisa bunjani imikhiqizo yayo. Isibonelo, i-LRDC ingenza iphenyo ukuqunta amazinga welitheresi, kanye neziko leendaba elifikelelwa yimakethe enqotjhiweko. Nayikuthi kunezinga eliphezulu lokungakwazi ukufunda nokutlola, iklayenti ingayeleliswa bona ikhangise emirhatjhweni, ukudlula lapho emirhatjhweni ethileko.
Umsebenzi oqakatheke khulu wama-LRDC kuzakuba kuhloma amabuthelelo wekhompyutha werhubhululo. Enye nenye iSentha izakubuthelela ilwazi esele likhona nelikhambelanana nayo, elifana neembalobalo zabantu, amaphenyo wokusabalala kwelimi inarha yoke, njll. Lamabuthelelo azakusetjenziswa ukunikela ngependulo eembaweni zaburhaba zelwazi elibuya kumaklayenti, kanye nokuthuthukisa imikhiqizo yerhubhululo engasetjenziswa miphakathi yelimi esetjenzelwa yiSentha, amanye amaSentha kanye nabanye abadlala indima.
Amabuthelelo wekhompyutha azakugcinwa ngerhubhululo lelimi elenziwa zizakhiwo ezihlukeneko zokufezakaliswa kwelimi ephrovinsini, khona azakubuye asetjenziselwe ukuqala ilwazi kanye nanjengomhlahlandlela werhubhululo eliragela phambili. Ngaphandle kwerhubhululo elikhambelana nelimi, amabuthelelo wekhompyutha azakubuthelelwa godu ngamasiko wendabuko ahlukeneko weSewula Afrika. Njengombana ama-LRDC azakubandakanywa khulu erhubhululweni, godu azakugcina ibuthelelo leensetjenziswa zerhubhululo ezifana namaphephambuzo wephenyo, amatjhejuli wokutjheja, namaphepha wokwenza ukuhlunga, njll.
Isiko lokufunda eSewula Afrika alisi lihle. Ubujamo buyathusa lokha umuntu nakabuqala ngelihlo lamalimi wendabuko. Amabanga amanengi aveziwe ukuhlathulula lomraro. Asuka emabulungelweni weencwadi angasi sebujameni obuhle, ukutlhogeka kweencwadi eenkolweni, ukungafikeleleki/ukungatholakali kwamasentha wamabulungelo weencwadi, amazinga aphezulu wokungakwazi ukutlola nokufunda, kanye neencwadi ezinganikeli ikareko, ukuya ekutlhogekeni kwemivuzo yabatloli, kanye nekareko ephelako nommoya ongasimnandi emalimini wabantu abaNzima.
Ngomnqopho omkhulu wamaSentha weLimi okukutjhugulula imimoya emimbi nesele yakhele emalimini wendabuko, ubujamobu angeze bavunyelwa bona buragele phambili. Eqinisweni ukungenelela kwamambala kufanele kwenziwe ngokusebenzisa indlela emahlangothi manengi. Ukubhalelwa kukwenza njalo kuzakukhandela bekuthikameze ukufezakaliswa komThethomgomo wesiTjhaba weLimi. Elinye lamagadango wokuthoma azakuthathwa maSentha kuhloma isebenziswano neenhlangano zabatloli kanye nezinye iinhlangano okungasi ngezombuso ezizibandakanya neenhlangano zabatloli namkha nabatloli ngokwabo. Umnqopho kuzakuba kuzwisisa ikghono elikhona nokuqinisa lapho kufaneleko. Iimfundo bandulo namasemina zabatloli zingaqakatheka ukufikelela lomnqopho.
Ngokusebenzisa amajima wokwazisa ngelimi, amabizelo wokubuthelela iindaba godu kufanele akhuthazwe. AmaSentha azakusebenza ngobuduze neenhlangano lapho iimfundo zokubuthelela iindaba zitholakala khona, ukuqinisekisa bonyana abafundi abanengi abaneemfanelo emalimini wabaNzima babandulelwa ukutlola nokubika ngamalimi wendabuko. Isibonelo, ngokuya kweziko lokugadangisa iindaba, emalimini alithoba wabaNzima, isiZulu ngiso sodwa esinamaphephandaba azeleko elikhutjhwa ngamalanga Iso Lezwe ne-Ilanga lase Natala elikhutjhwa kabili ngeveke. IsiXhosa sinephetjhana elincani emaphephandabeni wangamalanga wesiNgisi avezwa ePumalanga Kapa. Iphetjhana lesiXhosa livela kanye kuphela ngeveke ku-Daily Dispatch naku-Herald. Ngaleziimbonelo kuyacaca bonyana inengi labantu beSewula Afrika abangakwaziko ukufunda namkha ukuzwisisa isiNgisi abanikelwa ilwazi eliqakathekileko ngombana akunamaphephandaba atlolwa abe akhutjhwe ngamalimi wabo.
Mayelana nokutlola, isibalo esikhulu sabatloli siqalene nokukhiqizwa kweencwadi ezifundwa eenkolweni. Kunetlhogeko ekulu yokukhuthaza ukutlola ngawo woke amalimi kutlolelwa abafundi abahlukeneko. Njengomvuzo iziko leendaba (i-SABC namaphephandaba) lingazibandakanya ekutlameni nekuhleleni amaphaliswano, kulindelewe bona lokhu kungakhuthaza abatloli ukuragela phambili. Ukuthumba iincwadi/izipho/iinkondlo, njll, kungavezwa emahlelweni wethelevitjhini, eendatjaneni zemirhatjho, neendabeni zamaphephandaba, njll. Imisebenzi enjalo izakubuthelela iimali ezinengi ezizakunikelwa amaSentha kodwana izakuba mthombo oqakatheke khulu wokungenisela abatloli nabasebenza kezobukghwari imali.
Iziko leendaba lokugadangisa lingakhuthazwa bonyana likhuphe amanye wamaphephandaba/izahluko zamaphephandaba ngamalimi adlula kwelinye ukuqinisekisa ukufikeleleka kwemitlolo. Izaziso zombuso kufanele zenziwe ngawo woke amalimi wangokomthetho akhethwe maphrovinsi lawo. Lokhu kungadala amathuba wemisebenzi ambalwa kubatjhugululi nabahleli belimi abafunde amalimi wabantu abaNzima. Lokhu godu kungatjengisa ukuzimisela ngekambiso yamalimi amanengi ngehlangothini lombuso, khulu khulu ezingeni lephrovinsi nombuso wendawo, ngokuqinisekisa bona ilwazi lifikelelwa ngizo zoke izakhamuzi zenarha. AmaKomiti wePhrovinsi weLimi angadlala indima ekulu ekuqinisekiseni bonyana kunokusebenzisana kilesisisungulo. Kuthenjwa bonyana lomzamo uzakuletha ihlangothi elibonakalako nelisebenzako emizameni yombuso yokuthuthukisa, ngokusebenzisa ilitheresi ekulu, ubujamo bezokuhlalisana nomnotho bemiphakathi yamaphrovinsi ebeyidinywe amathuba ngaphambilini.
Woke amaSentha azakutlhoga ukuba neyunithi ezinikele ekutloleni iindaba, iintolwani, iinkutani, nezitjho zabantu abaNzima, njll. Abasebenza ngaphandle isikhathi esithileko ukubuthelela ilwazi/ abarhubhululi bangafunwa bonyana bazume abantu abadala emphakathini ababagcini belwazi elinjalo, nokurekhoda amagama wabo khona azakufundwa abe abulungwe. Lomsebenzi kufanele wenziwe ngaphandle kokumotjha isikhathi, ngombana isaga sithi, nakuhlongakala umuntu omdala, ibulungelo lelwazi liyatjha . Enarheni yekhethu le, kuyadanisa bonyana pheze eminyakeni elitjhumi yentando yenengi akukabi ukuba nemuziyamu yinye yamalimi wabantu abaNzima. Lokhu kutjengisa ubungako bomonakalo wokuthunjwa nebandlululo. Koke lokhu iindaba zabantu abanzima, iintolwani, iinkutani, izitjho, njll, bekuzizinto eziqakathekileko ekudluliseni isiko lethu, amagugu, isiko nemikghwa ukusuka esizukulwaneni esinye ukuya kwesinye. Ukukhandela bonyana abantu bendabuko balahlekelwe kuzazi kwabo unomphela, amagadango kufanele athathwe ngokurhaba ukufumana lelilwazi emiphakathi yethu ehlukeneko yamalimi.
Godu, abasebenza ngaphandle kuzakufunwa bona bazume labo bantu abadala emiphakathini abathathwa njengabagcini bomlando ococwako. Umlando onjalo kufanele ufundwe bewuhlathululwe ngaphandle kokwehliselwa ebujameni obuphasi, ngombana kungococwako. Ngakelinye ihlangothi elinye, umlando wanamhlanjesi ococwako kufanele uthuthukiswe bewufakwe esikweni khona uzakuqinisa isiko lethu. Umbuzo wetuthuko etja emlandweni ococwako, ngiloyo ongatjhejwa ezingeni lefundo maSentha, angathi esikhathini eside alandele ituthuko enjalo njengombana isenzeka inarha yoke.
Okuqakatheke khulu, amaSentha azakwengamela indaba zobunikazi bokutlama khulu khulu imitlolo yamasiko. Ukutlolwa kweentolwani sele kulibhizinisi, kodwana ngetjhudu elimbi libhizinisi esele lingenisa imali ehle kilabo abangasibo abakhuluma amalimi wendabuko. Lokhu kungombana akusi linengi labakhuluma amalimi wendabuko wabantu abaNzima ebebakwazi ukutlola, begodu nanyana bekungaba njalo, abasebujameni obuhle ekukhupheni imitlolo ngilabo abangakhulumi amalimi la. Umphumela kwaba kukobana iindaba ezicocwako zarekhodwa zithathwa ebantwini abakhuluma amalimi wendabuko abebangakwazi ukutlola nekungakhenge kuvunywe bona zithethwe kibo namkha baliliswe. Ubunikazi bokutlama iintolwani esele ziveziwe bunikelwe labo abangakhulumi amalimi wendabuko. Ngakho-ke kuqakathekile bona amaSentha enze irhubhululo ngalelihlangothi lelwazi lendabuko yethu begodu enze amalungelo wobunikazi bokutlama namalungelo wobunikazi bokuhlakanipha ukuvikela lemithombo ekusetjenzisweni kumbi. Ilungelo lobutlami lingahlala kuligunya langokomthetho ngokusebenzisa amaSentha weLimi. UmThetho wokuVikela ikghono lokuTlama, umThetho wenomboro 98 ka-1978, uzakwenziwa godu ukuvikela imisebenzi yokutlola, yombhino nobukghwari kanye namatjhada arekhodiweko acocwako.
Enye yeenhloso zamaSentha kuphuhlisa nokukhuthaza ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko. Ihlelo eladlulako leSewuka Afrika kezomnotho nakezombanganarha, elisuka ngesikhathi inarha ibuswa lidlanzana lamakhuwa kwaba nomthelela ekukhutjhelweni ngaphandle kwamalimi wabantu abaNzima bona asetjenziswe emihlanganweni yomphakathi neenkulumiswaneni. Ngokuya komLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi, umbuso uphakamise iindlela ezihlukeneko zokuthuthukisa ubujamo nokusetjenziswa kwamalimi wendabuko. Lokhu kungaba yinto ephikisana nalomzamo nayikuthi akusi ngeqakathekileko eensungulweni zokuthuthukiswa kwelimi.
Isidingo nokuqakatheka kwebandulo lelitheresi eSewula Afrika kuyaziwa bona singangani. AmaSentha azakusungula amahlelo wokufikelela khona kuzalethwa ilitheresi emphakathini. Ibandulo lingahlukaniswa ngamagadango amathathu, i Ibandulo elisisekelo, ii elilingeneko, kanye iii nebandulo lelitheresi elingeneleleko.
Isebenziswano nekoro engasiyo yombuso (i-NGO) kanye neYunithi yeBandulo neFundo esiSekelo yabaDala yomNyango wezeFundo (ABET) lizakutlhogeka. AmaSentha azakukhamba phambili ekwenzeni ukuhlola umphumela neemfundo zokulandelela ezitjhinga ekuzwisiseni ukuqakatheka kwamahlelo anjalo webandulo ekukhuphuleni ubujamo bokuphila babantu beSewula Afrika.
Njengombana amaSentha weLimi azakutholakala eenkhungweni zefundo ephakamileko, azakukghona ukukhulumisana neenkhungo ezinengi atholakala kizo godu afake isandla ekunikeleni ngeemfundo zelimi ezisisekelo kilabo abangakhulumi amalimi wabantu abaNzima. Kufanele kukhunjulwe bona ukusetjenziswa kwamalimi wabantu abaNzima kufanele kukhuthazwe ingasi kuphela hlangana nemiphakathi yabantu abaNzima kodwana nemiphakathini yeYuropa-Tjingalanga, ye-Asia neminye imiphakathi yamalimi yeSewula Afrika.
Isisungulwesi sizakurhabisa ukuthuthukiswa nokusetjenziswa kwamalimi wendabuko eSewula Afrika begodu lapho kufaneleko, nangaphetjheya. Isibonelo, i-US inokubambisana namanye wamayunivesithi eSewula Afrika khona kuzakuphuhliswa ukufundwa nerhubhululo lesiZulu. Abafundi baqeda isikhathi esinengi kileziinkhungo bebazwisisa namasiko ngokunjalo. Amahlelo anjalo wokurweyila angaqiniswa abe akhuliswe ngendlela ehlelwe kuhle.
Ebujameni bokuhlangana kwephasi ngakwezomnotho, iSewula Afrika iba mdlali ndima omkhulu ngokurhabako. Ngakho-ke kuqakathekile bona amaSewula Afrika amanengi ngokukghonekako afunde amalimi atjhili/weentjhatjhaba , angenzeli ukurhumutjha ekhaya kuphela kodwana nokunikela ngamathuba wemisebenzi abonakalako ngaphetjheya, ebuzendeni bethu bangaphetjheya, emibusweni esisebenzisana nayo, njll. UmNyango weeNdaba zangaPhandle ngiwo kuphela obandula iimphathiswa ngamalimi weentjhabatjhaba, kodwana kunetlhogeko ekulu yamakghono anjalo welimi, isibonelo, imiNyango yeeNdaba zeKhaya; zeRhwebo namaBubulo, i-SANDF, weeNdaba zokuVatjha. Amahlelo amanengi wefundo ephakamileko kufanele afikeleleke kiwo woke amaSewula Afrika begodu amaSentha kufanele angabuthelela imithombo nelwazi ukwenza bona lokhu kuyafikelelwa.
Iinkhungo zefundo ephakamileko zibika ukwehla kwesibalo sabafundi abathatha amalimi wabantu abaNzima njengesifundo sikhulu. Ukulwisana nalomukghwa, ama-LRDC angadlala indima ekukhuthazeni abafundi bona bafunde amalimi wabantu abaNzima ngehloso yokungena emabizelweni afana nokufundiswa kwelimi (ukusuka ezingeni le-primary ukuya ezingeni lefundo ephakamileko), ukutjhugulula nokurhumutjha, iimfundo zokuthintana (ezifaka zokukhangisa nokubika iindaba), kanye nobukghwari bokwenza nezokuzithabisa (isibonelo, abatloli bemidlalo yesteji, yomrhatjho nethelevitjhini). Ngombana iinkhungo zefundo ephakamileko sele zizibandakanya ekufundiseni leziimfundo begodu ama-LRDC awanakghono lokufundisa leziimfundo ngokwawo, angabambisana neenkhungo zefundo ephakamileko ngokunikela abafundi abafuna ukufunda kilamaziko iimali (izabelo namkha imifundalize). Irhelebho leemali elinjalo lingamadaniswa namathuba wemisebenzi webandulo elisekelwe elemukweni (ukufunda usebenza) elikghonisa abafundi bathole ilemuko lokusebenza elifaneleko ezikweni abalikhethileko kuma-LRDC neenkhungweni zefundo ephakamileko, namkha, ngokungenelela kwama-LRDC, emaphrojekthini asemphakathini nekorweni yangeqadi. Iimfundo ezikhambelana nelimi godu zingarholela ekuthuthukisweni kwezinto zokufunda nokufundisa emalimini wabantu abaNzima ukuqinisa ukufundisa amabizelo ahlukeneko. Lezizinto godu zingakhiqizwa ngesikhathi seemfundo.
Phakathi kokhunye okubekwe phambili kuzakuba kubekwa komthangalasisekelo nokufumana imithombo efaneleko yabantu neensetjenziswa, okufaka, umthangalasisekelo wezokuthintana nebuthelelo lekhompyutha. Umlandelande weemfundo zokulingelela uzakuhlonywa ezikweni lamaFa, ukuQiniswa kwelimi nokuFikelelwa komPhakathi. AmaSentha azakuhlahlwa kubonisana ezingeni lephrovinsi ukubeka okuphambili, iindingo neenrhuluphelo zabo boke abadlala indima, khulu khulu umbuso wendawo.
Kutlama imileyo efaneleko yerhubhululo kizo zoke iindawo okuqalwe kizo (iindlela ezingakangeneleli nezingeneleleko).
Kukwenza umsebenzi wangaphandle, kucozulula nokuhlathulula idatha.
Kuthuthukisa amaphrojekthi asebenzako, ahlathululwe kuhle abekelwe iinkhathi ezinemininingwana yoke/okungenziwa neendleko.
Kuhlongoza amaphrojekthi emNyangweni wezobuKghwari namaSiko okufanele abekwe phambili, avunywe anikelwe neemali.
Kurhabisa umsebenzi wokuthuthukiswa kwetheminoloji osele uthonyiwe.
Isikhathi siqakathekile mayelana nendima yamaSentha.
Ukufuna isekelo leemali neemali kubanikeli khona kuzakukhuliswa amaphrojekthi afike kwezinye iindawo zamaphrovinsi.
Ukuthuthukisa ibuthelelo lekhompyutha elikhulu emsebenzini wokuqinisa/wokuthuthukisa. Ibuthelelweli lizakwenziwa litholakale kwabanye abasebenzisani abafana neminyango yombuso, abarholi bomphakathi, iinhlangano okungasizo zombuso (ama-NGO), nezinye iinhlangano. Kubonelwa phambili bonyana ibuthelelo elinjalo lizakuqakatheka khulu erhubhululweni eliragela phambili, ekucatjangweni kwamaphrojekthi amatjha nekunikelweni kwedatha enembako okuzakuthi ngayo kwenziwe umthethomgomo onamaqiniso ezingeni lendawo, begodu nakancani nezingeni lesitjhaba.
Ngomthangalasisekelo oqinisiweko nekghono eliqinisiweko, imisebenzi izakwenziwa ngokurhaba nobuhle obukhulu.
Ukukhulisa imisebenzi namaphrojekthi atjhinge eendaweni zemakhaya. Lokhu kuzakufaka ukuthuthukiswa kwamasentha amancani lapho amaphrojekthi wendawo enye nenye angasungulwa khona abe agcinwe.
Nakuzakuphathwa bekugcinwe amasentha amancani la, amaSentha amakhulu kuzakufanela bona aqiniswe/akhuliswe. Ubunjalo nobukhulu bokukhuliswa okunjalo, kodwana, buzakubonakala ngokukhamba kwesikhathi, bekwenziwe ngokuya kwemiphumela yerhubhululo, izinga lepumelelo yephrojekthi kanye nokuvunywa kwangaphambili komNyango wezobuKghwari namaSiko nabalingani bawo emaphrovinsini.
Ukuhlonywa kwama-LRDC kuzakuqakatheka khulu ekuragelisweni kweenhloso zomthethosisekelo mayelana nokufikelela umnqopho wokulinganiswa kwamalimi eSewula Afrika. Ngokuzinikela ekutjhugululeni ubujamo bezokuhlalisana bamalimi wemiphakathi yamalimi ebeyingana malungelo ngaphambilini ngendlela ezawalinganisa nesiNgisi nesiBhuru namkha namanye wamalimi amakhulu wephasi, ama-LRDC njengombana acatjangwe ngehla azakuba mthombo omkhulu wokunikela amandla.
<fn>nde_Article_National Language Services_OKUTJHIWO SIQUNTO SEC.txt</fn>
Isiqunto seKhotho yezomThethosisekelo ecaleni namba 49/03 laka-Bhe nabaNye babangisana noMarhistrada uKhayelitsha nabaNye esakhutjhwa ngomhlaka 15 ku-Oktoba ka-2004 sayenza yaphambana nomthethosisekelo isektjheni 23 yomThetho 38 ka-1927 yomThetho wezokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, kunye nomThetholawulo R200 wemithetholawulo eyamenyezelwa esAzisweni somBuso 10601 sangomhlaka 6 kuFebruwari ka-1987. Ukukhambisana nommoya wesiqunto sikaBhe, umNyango wezomThethobulungiswa nezokuThuthukiswa komThethosisekelo kufuze bona wakhe bewusebenzise ihlelo elibumbeneko lokulawulwa kwamafa wabangasekho elisebenzela woke amaSewula Afrika ngekhwalithi efanako, ngaphandle kokuhlukanisa ngobuzwe, ngobulili bomuntu, ngobudala bomuntu namkha ngesikhathi sokubelethwa komuntu.
IsiKhulu seKhotho ePhakemeko kufuze bona sithathe amandla wokulawula woke amafa wabangasekho.
Woke amafa kufuze bona alawulwe ngomThetho 66 ka-1965 wokuLawulwa kwamaFa, njengokutjhugululwa kwawo.
Woke amafa enziwa ngaphandle kwencwadi yokwaba amafa kufuze bona alawulwe ngomThetho 81 ka-1987 wokwAbiwa kwamaFa ngaphandle kweNcwadi yokwAba amaFa, njengokutjhugululwa kwawo.
UmThetho wokwAbiwa kwamaFa ngaphandle kweNcwadi yokwAbiwa kwamaFa ukhitjelelwa siqunto sakaBhe ukuqalelela la ongasekho wayethethe namkha ende ngesintu.
AboMarhistrada balahlekelwa mamandlabo wokulawula amafa wabangasekho. Nokho-ke nanyana kunjalo, kuzakufuneka bona baqedelele iindaba ezibikwe kibo ngaphambi namkha ngomhlaka 15 ku-Oktoba ka-2004. Nokho-ke leziindaba zokwabiwa kwamafa kufuze bona baziqedelele ngomThetho wokwAbiwa kwamaFa ngaphandle kweNcwadi yokwAbiwa kwamaFa.
Esikhathini sokuthoma ngaphambi komhlaka 6 Disemba 2002, ideyithi isiqunto sikaMoseneke esathoma ngayo ukusebenza, isibopho sokubeka ilihlo ekulawulweni kwamafa wongasekho, sahlukaniswa ngokobuzwe. IsiKhulu seKhotho ePhakemeko ngiso esasibeke ilihlo ekulawulweni kwamafa wamaKhuwa, wamaKhaladi, wamaNdiya kunye namafa wangaPhandle kweNcwadi yokwAbiwa kwamaFa wabaNtu abaNzima. Igunya namandla wesiKhulu seKhotho ayehlathululwa (nanje asahlathululwa) emThethweni 66 ka-1965 wokuLawulwa kwamaFa, njengokutjhugululwa kwawo.
UMarhistrada ongasekho owayehlala ngaphasi kwesiphande sakhe selawulo, kwafanela bona abeke ilihlo ekulawulweni kwelifa lomuNtu oNzima owabhubha anganayo incwadi yokwabiwa kwamafa. UMarhistrada amandla la wawathatha kusektjheni 23 yomThetho 38 ka-1927 wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, nemithethwenilawulo eyamenyezelwa njengesAziso somBuso R200 eGazedeni yomBuso 10601 kaFebrubari ka-1987.
Ilifa lomuNtu oNzima nakabhubhako lalingabiwa ngaphasi komThetho 81 ka-1987 wokwAbiwa kwePahla. Lokhu-ke kwakhe kwenzeka amahlandla amabili. Ehlandleni lokuthoma kukula ongasekho aveza khona asaphila bonyana wenyula ukuphila ngaphasi komThetho wesiNtu. NgokwesAziso somBuso R200, lokhu kwavezwa ngeendlela ezimbili: la ongasekho azibawela khona isitifikedi sokumtjhaphulula emThethweni wesiZulu ngaphasi kwesektjheni 31 yomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima kunye nala enyula khona ukuthatha namkha ukwenda ngomthetho wesikhuwa, hayi wesintu. Kwesibili, ilifa longasekho lalingabiwa ngomThetho wokwAbiwa kwePahla ngaPhandle kweNcwadi yamaFa la uNgqongqotjhe wezomThethobulungiswa wayebona khona ukuthi kwakuzakuba yinto engakalungi ebujamweni bezinto obuthileko ukwaba ilifa ngomthetho wesintu. Omunye nomunye owayefuna ukuhlukaniselwa bona yini okungamsebenzela ngcono lapha kwakufuze bona ayokubonana noNgqongqotjhe wezomThethobulungiswa akwazi ukubahlukanisela bona bangenza njani.
Esikhathini sesibili, hlangana komhlaka 6 kuDisemba ka-2002 nomhlaka 15 ku-Oktoba ka-2004, isiKhulu seKhotho ePhakemeko sasinamandla wokubeka ilihlo phezu kwawo woke amafa ayelawulwa ngomthetho wesikhuwa, bese kuthi uMarhistrata abe namandla wokulawula amafa abiwe ngomthetho wesintu.
IsiKhulu seKhotho sasisebenzisa amandlaso ngaphasi komThetho wokuLawulwa kwamaFa, kanti-ke aboMarhistrada bona babesebenzisa amandlabo ngaphasi komThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima kunye nemithetholawulo eyayikhutjhwa ngomthetho loyo.
Esikhathini sesithathu, ngemva komhlaka 15 kuOktoba ka-2004, isiKhulu seKhotho ePhakemeko sizakubeka ilihlo ukulawulwa kwawo woke amafa ngokomThetho wokuLawulwa kwamaFa. Woke amafa anganancwadi zokwabiwa kwamafa azakulawulwa ngomThetho wokwAbiwa kwamaFa anganaNcwadi yokwAbiwa, ngamatjhuguluko afaneleko azakuqalelela imitjhado yesintu.
Kuqakathekile ukutjheja bona amatjhuguluko alethwa siqunto sikaBhe abalelwe emva athoma ukusebenza ukusukela ngomhlaka 27 ku-Apreli ka-1994 malungana namafa angakabukuqedelelwa.
Ukuphumelela kwehlelo elitjheli kuzakuqinisekisa bona woke amaSewula Afrika aphathwa ngokulingana, begodu nesithunzi somunye nomunye umuntu sihlonitjhwe.
Amafa wabantu ababhubha ngaphambi komhlaka 27 ku-Apreli ngo-1994, ayengakabikwa phambilini, kufuze bona adluliselwe esiKhulwini seKhotho.
IsiKhulu seKhotho, (ama-Ofisi wesiKhulu seKhotho neenDawo zokuSebenzela isiKhulu seKhotho) kufuze bona sibeke ilihlo kiwo woke amafa womuntu ongasekho la ongasekho abhubha khona ngemva komhlaka 27 ku-Apreli ngo-1994. Amafa anjalo azakulawulwa abe abekwe ilihlo ngokomThetho wokuLawulwa kwamaFa.
Nakube ongasekho wabhubha ngaphandle kokutjhiya incwadi yokwaba amafa, amafakhe kufuze bona abiwe ngokomThetho wokwAbiwa kwamaFa ngaPhandle kweNcwadi yokwAbiwa kwamAfa.
Iindabezi zitjhiywa ezandleni zakaMarhistrada kobanyana aziqedelele ngokulandela ikomba yesiqunto sakaBhe.
La ongasekho atjhiye khona iwili (incwadi yelifa).
La ubungako belifa lomuntu (namkha isilinganiso esihle sobungako belifa) budlula khona i-R50 000.
La ilifa lisemtjhonweni khona (iinkwelede zidlula amafa).
La omunye namkha abanye beendlalifa basese bancani khona, begodu abanganamuntu ojamele ukubalekelela ngokusemthethweni.
Omunye namkha abanye beendlalifa basese bancani khona, begodu nelifa liyimali namkha ingcenye yalo iyimali engaphezulu kwe-R20 000.
Nakufumaniseka bona kwenzeka lobubujamo obungehla, indaba yelifelo kufuze bona idluliselwe e-Ofisini yesiKhulu seKhotho iiNdawo zaso zokuSebenzela eziwela ngaphasi kwelawulo laso.
Zoke iindlalifa sezibabantu abakhulu namkha omunye namkha abanye beendlalifa basese bancani begodu banomuntu ojamele ukubalekelela ngokusemthethweni, nelifa eliyimali liyi-R20 000 namkha ngaphasi kwalokho.
INdawo yokuSebenzela isiKhulu seKhotho iba namandla wokulawula ilifa longasekho, ukusukela mhlazana umnikazilifa abhubhako, ukube yena umnikazilifa uhlala endaweni elawulwa li-Ofisi likaMarhistrada la iNdawo yokuSebenzela isiKhulu seKhotho ikhona.
Ukukhupha isitifikedi sokukhetha nakube isibawo siphelele begodu singaqedelelwa ngaphandle kweminye imibandela.
IsiKhulu seKhotho eKulu kufuze bona sazise umfakisibawo nakufumaniseka ukuthi isibawo akukghonakali bona siqedelelwe ngenca yokuthi kufuze kuzaliswe eminye imibandela, begodu kuneNdawo yokuSebenzela isiKhulu seKhotho eduze komfakisibawo kune-Ofisi lesiKhulu seKhotho. Ukuthi i-Ofisi yesiKhulu seKhotho ingaragela phambili ngokusetjenziswa namkha njani na, sekusemahlombe womfakisibawo osele azisiwe.
Nakukhethwa umJameli wesiKhulu seKhotho ngaphasi kwesektjheni 18 , isiKhulu seKhotho kufuze bona sazise iNdawo yokuSebenzela ngaso isikhatheso.
La ongasekho atjhiya khona iwili, kodwa isiKhulu seKhotho sayala iwili leyo, kuphakanyiswa bona isiKhulu seKhotho sikhuphe isitifikedi sokukhethwa, hayi ukuthi indaba leyo siyibuyisele eNdaweni yokuSebenzela.
IiNdawo zokuSebenzela akukafaneli nakancani zeqe imikhawulo yazo ezibekelwe yona.
Umraro awudluliselwe e-Ofisini yesiKhulu seKhotho msinyana.
Umuntu obike umraro naye akabikelwe ngokudluliswa kwawo. Esazisweneso faka nemininingwana ye-Ofisi lesiKhulu seKhotho.
Umuntu nakathi batjho wathatha umkakhe isintu namkha nakasithi wenda isintu, kufuneka kuvezwe ubufakazi obusitifikedi. [ Qala usektjheni 4 (b) womThetho 120 ka-1998 oVuma imiTjhado yesiNtu njengokutjhugululwa kwawo]. Nakube akukghonakali ukuthi kuvezwe isitifikedi esibufakazi, loyo esifunwa kuye kufuze bona alayelwe bona aye ekhotho efaneleko [ qala usektjheni 4 womThetho 120 ka-1998 wokuVunywa kwemiTjhado yesiNtu, njengokutjhugululwa kwawo.].
Nakube umlingani osaphilako womtjhado wesintu uyabhalelwa kuveza ubufakazi bokubhaliswa komtjhadwabo isintu nomlingani wakhe ongasekho ngenca yokuthi umtjhadwabo ungakabukubhaliswa, kufuneka bona umtjhadwabo loyo ayowubhalisa emNyangweni wezangeKhaya, ngokomThetho 120 ka-1998 wokuVunywa kwemiTjhado yesiNtu.
a. Isivumelwana samalobolo esinedeyithi yokulobola, nenani leenkomo zamalobolo kunye nanyana ngimiphi eminye imininingwana ekwavunyelwana ngayo yase itlikitlelwa ngizo zoke iinqhema ezifaneleko.
b. Nakube isivumelwana sokulobolelana senzelwa endaweni yemakhaya, kufuneka nemvumo etloliweko yeKosi yendawo la kwalotjolelwana khona.
c . Isitifikedi sokufa namkha ikhophi yaso yomlingani ongasekho, ekubikwa ilifa lakhe.
d. Umjameli ngamunye wekhabo likamkhwenyana nowekhabo likamakoti kufuze bona baphekelele umlingani oseleko ema-Ofisini wezangeKhaya wangekhabo. Boke abantwaba kufuze baveze iimbhugwana ama-ID zabo nakubhaliswako.
e. Kubhadalwa i-R10.00 nakwenziwa isibawo sokubhalisa umtjhado wesintu.
Ubudlelwana Hlangana Komtjhado Wesikhuwa Newesintu Kunye Namandla Imitjhado Le Enawo Phezu Kwamafa.
Ikambiso yokuhlanganisa isintu nesikhuwa yinto eqhelileko lapha eSewula Afrika, ngalokho-ke kuvamisile ukuthi isiga sinye senziwe ngeendlela ezinengi ezihlukahluka ngoburhiyarhiya bazo. Laphokhunye kuyenzeka abatjhadako benze umtjhado wesintu, kuthi khona mhlanokho, namkha emalanganeni ngemva kwalokho, baphinde godu bayokutjhada kwaKomitjhinari. Namariyadlhana enziwako angahle abuyiselwe emva umtjhado wesikhuwa nawulandelwa ngewesintu. Ukukhambisana kwemitjhado emibili, wesintu newesikhuwa ngasikhathi sinye ebantwini abatjhada ngaphambi komThetho 120 ka-1998 wokuVunywa komTjhado wesiNtu, kwabanga imiraro kezomthetho, ngoba umtjhado wesintu wawungakakavunywa mthetho, ngalokho-ke kwakubusa umtjhado wesikhuwa.
Izinto-ke zirarana khulu la umuntu (kuvamise ukuba yindoda) afuna khona ukuthatha umfazi wesithathu. Singalinganisa ngokuthi umuntu omduna osuke ekhabo kude wayokusebenza kenye indawo eemayini angathatha umfazi munye ngesintu emakhaya (ekhabo la asuka khona), athathe omunye edrobheni ngomtjhado wesikhuwa. Indoda, ngokucabanga ngamalungelo wayo wokuthatha isithembu, kungenzeka ukuthi yenze lokho ngokungalimuki ngeenrarejo zomthetho engahlangabezana nazo ngenca yesenzo sayo sokuthatha isithembu; ngakelinye ihlangothi, enye indoda ewulimukako umthetho ingahle isithathe ngabomu isithembu, ithembele ekuthini izabafihlela iqiniso abomkayo.
Ngoba umThetho oVuma umTjhado wesiNtu awubalelwa emva, imitjhado eyaba khona ngaphambi komthetho lo isabuswa mithetho eyayisebenza ngaphambi kobana umThetho lo uthome ukusebenza ngomhlaka 15 kuNovemba ngo-2000.
Umtjhado Wesikhuwa Oza Muva Wendoda Ethatha Umfazi Wesibili Sele Ithethe Isintu : Ubujamo Bezinto Ngaphambi Komhlaka 2 kuDisemba 1988 Iindawo Ezingaphandle Kwe-Transkei.
Mitjhado yesikhuwa kwaphela eyayithathwa njengemitjhado yamambala, ngalokho-ke indoda nayithethe isintu, nayithatha omunye umfazi ngesikhuwa, loyo umtjhado wesikhuwa wawubulala umtjhado wayo waphambilini wesintu, kusale wesikhuwa. Lokho-ke kwakumbangela ubudisi obukhulu umfazi womtjhado wesintu olahliweko womtjhado nabantwabakhe.
Isektjheni 22 yomThetho 38 ka-1927 wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima nokho wawunendinyana owawuvikela ngayo umfazi nabantwana abalahliweko indoda nayibhubhako. Ekwabiweni kwelifa, umhlolokazi nabantwabakhe abemukwe amalungelo womtjhado wesintu, babebuya godu balingane nomfazi nabantwana bomtjhado wesikhuwa. Lokho-ke kutjho ukuthi umfazi womtjhado wesikhuwa nabantwabakhe babelahlekelwa malungelwabo wokudla ilifa bodwa nakubhubha unomzana wekhaya, ngaleyindlela-ke bagcine balingana patsi nomfazi nabantwana bomtjhado wesikhuwa.
Nakube i-Ofisi lesiKhulu seKhotho namkha iNdawo yokuSebenzela ihlangabezana nobujamo bezinto obunjengalobu obungehla ngemva kwesiqunto sikaBhe, kufuze kutjhejwe bona umfazi olahliweko womtjhado wesintu kunye nomfazi womtjhado wesikhuwa, bobabili bazakuthathwa ukuthi bamakhosikazi wendoda engasekho nakwabiwa ilifa.
Ngo-1988 umThetho 3 oTjhugululiweko ka-1988 wezemiTjhado nePahla, owathoma ukusebenza ngomhlaka 2 kuDisemba ngo 1988 wawusithi nanyana abathethene ngesintu bangaphinda godu bathathane isikhuwa, kodwa angeze kwakghonakala ukuthi omunye wabo ayokuthathana nomunye umuntu wesithathu ukube usese khona loyo umtjhado wesintu obahlanganisileko. Nakungenzeka ukuthi omunye walabo abathethene isintu afune ukuyokungena emtjhadweni wesikhuwa angakatlhalani naloyo athethene naye isintu, umtjhado wesikhuwa loyo angeze usebenze. Lokhu-ke kwafakazelwa ecaleni likaThembisile nomuNye babangisana noThembisile nomuNye lika-2002 SA 209 (T).
IsiKhulu seKhotho namkha iNdawo yokuSebenzela nayihlangabezana nalobubujamo bezinto obunjengalobu obungehla, kuzakufanela bona aqale bona ngiwuphi umtjhado owawusebenza nakubhubha loyo obhubhileko. Nakube obhubhileko watjhada isintu (umtjhado wokuthoma) nomfazi A, wase utjhada umtjhado wesikhuwa nomfazi B ngaphandle kokutlhalana nomfazi A ayemthethe isintu, umtjhado wesikhuwa uba lilize lakolize, ngalokho-ke umtjhado wesintu kujama wona kwaphela. Nakube umtjhado wesintu wahlukaniswa ngaphambi komtjhado wesikhuwa, umtjhado wesikhuwa ngiwo kwaphela ozakusebenza.
UmThetho 21 ka-1978 wezemiTjhado eTranskei wawuvumela indoda enomfazi emthethe ngesikhuwa bona ingabathatha abanye abafazi isintu, kodwa kwaphela nakube umtjhado wesikhuwa ekiwo awusiwo wehlanganyelapahla. Ngokunjalo-ke, indoda ethethe umfazi isintu, nayo yayivunyelwe ukuthi ingamthatha omunye umfazi ngesikhuwa, kodwa kwaphela nakube umtjhado wesikhuwa loyo uba ngongahlanganyeli ipahla.
Ye-ke, isiKhulu seKhotho namkha iNdawo yokuSebenzela nayihlangabezana nemihlobo yemitjhado emibili esebenza ngasikhathi sinye ngokomThetho wemiThetho weTranskei, abantu abakiyo yomibili imihlobo yemitjhado le bazakuthathwa ukuthi bakulungele ukudla ilifa lomlingani wabo ongasekho ngaphandle kwencwadi yelifa.
UmThetho 120 ka-1998 oVuma umTjhado wesiNtu wathoma ukusebenza ngomhlaka 15 kuNovemba ngo-2002, wabulala isektjheni 22 ukuyokufika ku- yomThetho wokuLawulwa kwabaNtu abaNzima, wabulala nombandela womThetho wezemiTjhado weTranskei owawuvumela imihlobo yemibili yemitjhado eba khona ngasikhathi sinye.
Isektjheni 2 yomThetho oVuma umTjhado wesiNtu ulawula bona ngimuphi umtjhado wesintu ovumelekileko owawukhona nakuthoma ukusebenza umThetho womTjhado wesiNtu lo, uthathwa njengomtjhado ovumakeleko ngazo zoke iindlela.
Usektjheni 10 uthi indoda nomfazi abatjhade isintu banelungelo lokuphinda godu batjhade isikhuwa nakube kibo bobabili akakho otjhade isintu nomunye ngeqadi.
Usektjheni 10 uthi nanyana usektjheni omncani atjho lokhu akutjhoko, kodwa akunamuntu otjhade isikhuwa ovunyelwe ukutjhada omunye umtjhado godu, nanyana kungaba mtjhado wesikhuwa nanyana kungaba ngewesintu.
UmThetho lo-ke ufakazela ukuthi abantu abatjhade isintu angeze bakghona ukuphinda batjhade isikhuwa nakube omunye wabo kukhona lapho atjhade khona isintu engcenye. Sekunjalo-ke nebantwini abatjhade ngesikhuwa, nabo angeze bakghona ukutjhada isintu ukube ngahlanganye basatjhade isikhuwa.
<fn>nde_Article_National Language Services_Thatha itjhijilo loku.txt</fn>
Ungaliseleli imirorho emitjha eqobelweko ihlale ngemanzini isikhathi eside ngombana amavithamini azokuphuma.
Nawupheke imirorho namkha iinthelo, ungalingi ufake ikukusoda ngombana lokho kubulala amavithamini aqakathekileko.
Ungapheki imirorho ivuthwe ngokweqileko, ipheke ngepani esibekelweko kufikela beyithambe.
Sika imirorho eneenkhwende ilingane ngokufanako ukuze iphekeke kuhle namsinyana. Imirorho eminengi eneenkhwende seyidinga kwaphela ukukerefiwa kancani ngaphambi kobana igonywe namkha iphekwe. Nakube ukukelwa kuqakathekile, sebenzisa isirhedlana esibukhali ngombana ngaleyondlela kusuka kwaphela amakelo amatsikani.
Kungcono ukubhaga imirorho neenthelo zingakakelwa (isib. amazambana, ithanga, i-eyiya, itamati, amahabhula nomgade). Amanzi anomukghwa wokumunya amavithamini.
Nakukghonekako, pheka ngesitimu nofana ngemakhroweyivu imirorho neenthelo ngombana ngaleyondlela kuqinisekisa ukuba khona kwezakhamzimba.
Ngezelela imirorho (kufaka namakari weenkhwende netheniphu), ekudleni okumnandi.
Sebenzisa amanzi ebekuphekwe ngawo imirorho ukwenza imihluzi eyahlukahlukeneko ngombana anezakhamzimba.
Lungisa isaladi erhalisako nemibalabala (ngokungeza isaladakho ngeenthelo ezimibalabala kanye nemirorho).
Bewazi bonyana ukugoma iinthelo ezihlanu nemirorho ngelanga ngenye yeenqunto eziqakatheke khulu ongazenza ukubulunga ipilwakho.
yinye ikoro YOKUBOMVU (Lycopene) okutjho itjheri (isithelo), itamati, istrobheri, igwaba, ikhabe yinye ikoro YOKUTJHELI (Beta-carotene) okutjho, iinkhwende, umgade, iphopho, umengu yinye ikoro YOKUHLAZA KOTJANI okutjho, imihlobo yekhabitjhi yamakari ahlaza (lutein), amaphisi, iinhlumaya, i-avokhado nezinye ezimbili ozithandako ngelanga.
IHlangano yePhasi yeZamaphilo iphakamisa bonyana sigome ukudla oku-5 nofana ngaphezulu kweenthelo nemirorho ngelanga. Oku-5-ngalanga lihlahlo nje kwaphela, akunakuthi kumele kube kunengi kangangani.
Woke umuntu uyaphumelela nakube urubarubela isihlanu.
Iinthelo nemirorho zisibaseli esinamandla osidingako eenkhathini zobudisi.
Imisebenzi eqintelweko, umsebenzi wesikolo, ama-awara amade emsebenzini, akunanto engakuhlula lokha nawufika emdeni wokuqeda ibanga le-5-A-Day elinye nelinye ilanga.
ekuseni Sela irhalasi lejuzi etja.
Goqoza isithelo esitjha namkha esiqobelelweko eyogathini yamafutha amancani.
Ngamadina fumana isaladi nakha isobho enemirorho.
faka ilethisi, imihlobo yekhabitjhi, itamati nofana ihabhula elisikelelweko embedlezwaneni lakho.
faka amasaladi nesipinatjhi nemirorho ehlaza.
faka izambana elibhagiweko elinekoroyi ephekiweko, itamati eqobelelweko ne-eyiya nofana amakhowe.
faka iinkhwende nofana iingojwana zeseleri ekudleni kwakho kwamadina.
beka imirorho esikelelweko ngesitja ngefrijini ukuze unonde ugoma nanyana ngasiphi isikhathi.
Ukugoma kwantambama linga ukuhlala ucabanga ngemirorho njengengcenye ekulu yokugoma kwakho bese ufaka inyama ekhambisanako nofana ifesi ngezelela ngemirorho ekugomeni kwakho, njengokufaka ibrokholi esobhenakho nofana ikhaseroli.
yenza amakebaba ngemirorho eminengi.
sebenzisa iinthelo ukukghabisa ukugoma kwakho.
yenza amasaladi ngokusebenzisa iinthelo nemirorho.
Faka iinthelo eziqobelelweko nofana ibheri phezu kwemafini, amakhekhe namkha amabhiskiti.
Ama-enzayimu aseenthelweni ezihlaza nemirorhweni asiza ekugayekeni, ngalokho umzimbakho uzokuba namandla amanengi, okutjho bona, kumele UGOME KHULU IINTHELO NEMIRORHO UKUZE UBE NAMANDLA AMANENGI!
<fn>nde_Article_National Language Services_Thola Incwadi kamazis.txt</fn>
UmThethomlingwa wamaKhetho ka-1998 owabeka umleyo womthetho wamakhetho ka-1998 uphasiswe yiPalamende. Wasekelwa yi-ANC, Inkatha Freedom Party, PAC, ACDP ne-Freedom Front. Ngaso soke isikhathi sepikiswano ngalomThethomlingwa, iinhlanganwezi zagandelela ukuqakatheka kwekhetho elisemthethweni kanye nomphumela ongasoze waphikiswa. Kodwana, zoke iinhlangano zagandelela isidingo sokuqinisekisa bona labo abafanele ukuvowuta baneencwadi zokuzazisa ezinebhakhowudi.
UmThethomlingwa ufaka hlangana nokhunye, iindaba eziqakathekileko ezifana nokobana ikhetho kufanele libanjwe nini, bobani okufanele bavowute, bobani abangaba boonkhethani neemfuneko kanye namavowuti akhethekileko enziwa ngabanye abantu.
Ezinye iinjamiso zomThethomlingwa zibekwe ngenzasi.
UMongameli uzakubiza ikhetho ngaphambi kokuphela kwesikhathi sombuso.
Woke amaSewula Afrika angaphezu kweminyaka eli-18 nokudlula lapho angaphakathi kwenarha azakuvunyelwa ukuvowuta. Lokhu akufaki abantu abangakaphili kuhle ngokwengqondo, abagula ngengqondo namkha abavalelwe ngokuya komThetho wePilo yeNgqondo. Labo bantu abagwetjwe ngemilandu ebudisi nabo angeze bavunyelwe ukuvowuta.
Amavowuti akhethekileko anendlela yawo eyenziweko. Lamavowuti akhethekileko anqotjhiswe ebantwini ngamabanga aziwako, abangakghoniko ukuvowuta. Abasebenzi babazenda nemindeni yabo ababekwe ngaphetjheya bazakuvunyelwa ukuvowuta. Elinye ihlangothi lamavowuti akhethekileko ngelabasebenzi bekhetho okufaka hlangana amabutho wezokuvikelwa kwakarhulumende, amapholisa namabutho wamajoni. Ukuhlela okukhethekileko kokuvowuta kuzakusebenza kwabarholopheleko, abagulako namkha abangakaqini ngokomzimba, abalupheleko nabomma abasidisi nabo abangakghoniko ukufika eentetjhini zokuvowuta ngebanga lokungakghoni komzimba.
UmThethomlingwa wenza isijamiso sokutloliswa kwabavowuti kanye nokubuthelelwa kwerherho labavowuti. Ukutloliswa kwalabo abazokuvowuta kuzakuhlala kuragela phambili. Nasele umuntu azitlolisile njengomvowuti, imininingwanakhe izakuqinisekiswa encwadini yokutloliswa kwesitjhaba njengombana yenziwa mNyango weeNdaba zeKhaya.
Ngemva kokuqinisekiswa kwemininingwana, igama lakhe lizakufakwa erherhweni labavowuti. Boke amagamabo aserherhweni labavowuti bazakukghona ukuvowuta ngelanga lekhetho elizakubekwa nguMongameli.
Nabazakuvowuta, abantu kufanele babe nomazisi onebhakhowudi. Le ngiyo kwaphela incwadi eyamukelekako ngokuya komThethomlingwa wamaKhetho ka-1998.
Abantu abanganamazisi onebhakhowudi, kufanele benze isibawo sakamazisi onebhakhowudi begodu kufanele benze isibawo sesitifikethi sesikhatjhana sokuzazisa, ngaso sona leso sikhathi.
Isitifikethi sesikhatjhana sokuzazisa sisebenza isikhathi esiziinyanga ezili-12, godu singasetjenziselwa ukutlolisa umvowuti ngesikhathi umNyango weeNdaba zeKhaya usasebenzana nencwadi kamazisi.
Isitifikethesi sesikhatjhana sinemininingwana yombawi: inomboro yokuzazisa kanye nesithombe sombawi.
Isitifikethesi sesikhatjhana sizakukhutjhwa kungakapheli ama-awara ama-24, ngaphandle kwebujameni lapho kunganamakhompyutha khona. Ebujameni obunjalo, sizakukhutjhwa ngemva kokubuya kwamayunithi abomakhambangendlwana endaweni lapho isibawo senzelwa khona.
Kwamanye amaphrovinsi kuhlonywe amaForamu weeNdaba zeKhaya ukusiza umNyango ngomsebenzi wawo. Amaforamu la kufanele asizwe.
Ilwazi leenqhema zekhetho / iinqhema zokuzinikela / iinqhema zemisebenzi ukurhelebha ejimeni lencwadi kamazisi. AmaLunga wePalamende abawiwa bona aqinisekise bonyana ukusebenza ngokuzinikela kunikelwa umNyango weeNdaba zeKhaya. Ebujameni obunje boke abasebenza ngokuzinikela bafanele bazitlolise nomNyango weeNdaba zeKhaya godu kufanele baqinisekise bona baziphatha kuhle. Bazakubandulwa mNyango weeNdaba zeKhaya begodu bazakunikela ngomsebenzi ngendlela engathathi hlangothi, engayamani nezombanganarha nengakalindeli umrholo. Kuzakufuneka bona barhelebhe ekuzalisweni kwamaforomo, ekuthathweni kwamagadangiso wemino yabenziimbawo nokuqinisekisa bona kuhlangabezwana nazo zoke iimfuneko, isibonelo, ukunikelwa kweentifikethi zamabeletho, njll.
AmaLunga wePalamende ayabawiwa bona athintane nomjameli womNyango endaweni yangekhabo begodu nakukghonekako benze iqhinga lokobana bangarhelebha bunjani, nokuzibandakanya ngokuzinikela emahlelweni wemirhatjho wokukhulumisana endaweni yangekhabo lapho banganikela ngelwazi mayelana nejima lencwadi kamazisi.
Ukusetjenzwa kweencwadi zokuzazisa kuthatha isikhathi esiziimveke ezibunane.
Lapho isitifikethi samabeletho singatholakaliko, thintana nesikhulu sesifunda ukuqinisekisa bona ngiyiphi enye indlela engasetjenziswa. Kodwana, umNyango unemithetho eqinileko ekuqinisekiseni ukukhiqizwa komtlolo wamambala wokuhlolwa khona kuzakukhandelwa ukukhohlakala.
Nayikuthi isibawo sakamazisi siyenziwa nesesitifikethi sokuzazisa sesikhatjhana, ziinthombe ezintathu okufanele zilethwe.
UmNyango weNdaba zeKhaya unamakhamera emayunithini abomakhambangendlwana akghonakalisa ukuthathwa kweenthombe simahla.
Iinghonghoyilo ngemisebenzi yomNyango weeNdaba zeKhaya zingethulwa enomborweni yasimahla ethi: 0800 601 190.
Ngelanga lokuvowuta ngumazisi onebhakhowudi kuphela ozakwamukelwa. Kodwana, ebantwini abalahlekelwa bomazisi ngaphambi kwekhetho, isitifikethi sesikhatjhana sokuzazisa sizakukhutjhwa ema-awareni ama-24.
Ngaphandle kokwaziswa mazombe kwejima lencwadi kamazisi, amahlelo enziwe kiwo woke amaphrovinsi ukuqinisekisa bona abafanele ukuvowuta benza iimbawo zencwadi kamazisi onebhakhowudi.
Abasebenzi abangezelelweko nabo sele baqatjhiwe ukuqalana nesidingo esandako seencwadi zakamazisi.
Ebujameni lapho kunganama-ofisi weeNdaba zeKhaya, amayunithi abomakhambangendlwana angezelelweko afakiwe.
Nawufuna ilwazi elinabileko, ukubawa imisebenzi namkha ukunikela ngemisebenzi, abanqophisi beemfunda bomnyango bangathintwa.
Abantu abanengi benze iimbawo zeencwadi zabomazisi kodwana azikathathwa ema-ofisini womNyango weeNdaba zeKhaya. Abomazisaba kufanele bathathwe ngokurhabekako. AmaLunga wePalamende ayabawiwa bona arhelebhe ekusatjalalisweni kwabo.
Abantu labo abangakathomi ukwenza iimbawo zabomazisi abanebhakhowudi kufanele bazenze msinya iimbawo zabo.
Umuntu ongaphasi kweminyaka eli-16 kufanele aphekelelwe lilunga lomndeni, ubuncani bakhona, elimdlula ngeminyaka elitjhumi elizakumenzela isibawo sokutlolisa ngemva kwesikhathi samabeletho. Lomuntu ngaphezu kwemitlolo yokusekela, uzakubawiwa bona enze isifungo (iforomo B1 288) ukuqinisekisa imininingwana yamabeletho.
Abantu abangaphezu kwemiyaka ema-21 bangenza iimbawo ngokwabo zokutloliswa kwamabeletho okudlulelwe sikhathi.
Ebujameni lapho imitlolo esekelako ingatholakaliko umbawi uzakuhlonywa imibuzo sikhulu somNyango khona kuzakuqinisekiswa ubutjhaba bakhe nelanga lamabeletho ngaphandle kokuzaza.
<fn>nde_Article_National Language Services_UKUBEKWA KWEMIKHA (1).txt</fn>
Iforomeli libufakazi bokuthi umsebenzi othileko usebenza emqhatjhini othileko.
Iforomeli lingakhutjhwa umsebenzi nakaphelelwa msebenzi.
Iforomeli limfuziselo nje kwaphela, hayi ukuthi limlayelo.
Ukugcwalisa umtlolo ngenye indlela ehlukileko kunale nakho kusalungile, ikani nje nakuphelele yoke imininingwana efunekako.
Ekuphumeni kwakhe emsebenzini umsebenzi lo wayerhola: R..
<fn>nde_Article_National Language Services_UKUBEKWA KWEMIKHA (2).txt</fn>
Iforomeli libufakazi bokuthi umsebenzi othileko usebenza emqhatjhini othileko.
Iforomeli lingakhutjhwa umsebenzi nakaphelelwa msebenzi.
Iforomeli limfuziselo nje kwaphela, hayi ukuthi limlayelo.
Ukugcwalisa umtlolo ngenye indlela ehlukileko kunale nakho kusalungile, ikani nje nakuphelele yoke imininingwana efunekako.
Bengisebenza / ngangisebenza...
Ekuphumeni kwakhe emsebenzini umsebenzi lo wayerhola: R...
<fn>nde_Article_National Language Services_UKUBEKWA KWEMIKHAWULO.txt</fn>
Iforomeli lingelokwenza isibawo semvumo yokusebenzisa abantwana abangaphasi kweminyaka eli 15 ekukhangiseni, nekwenzeni imisebenzi yobukghwari namasiko.
Ingcenye C kufuze igcwaliselwe omunye nomunye umntwana umqhatjhi afuna ukumsebenzisa.
Ubufakazi bemvumo yomzali / yomkhulisi womntwana.
Ubufakazi beminyaka yobudala yomntwana ngamunye.
Umtlolo otjengisa isikhathi nerherho lomsebenzi elilandelwako la umntwana afuneka khona.
Isiphathiswa somNyango wezabaSebenzi singahle senze ihlolo, ukufakazela imininingwana yesibawo oyithumeleko namkha sibawe eminye imininingwana ephathelene naso isibawo sakho.
Nakufumaniseka bona utlhayelelwa yindawo yokutlola okhunye eforomeni, ungangezelela ngelinye iphepha.
ISIKHATHI IMVUMO LE EFUNELWA SONA: Ukusukela:.
Kufuze kugcwaliselwe omunye nomunye umntwana ozokuqhatjhwa. Kungenziwa amakhophi bese aphekelela isibawo.
Isitifikedi Sokubelethwa /IPaspoti/Inomboro yemVumo yomntwana:.
Tjengisa bona umntwana lo uzakusebenza / uzakuhlanganyela kangaki ehlelweni namkha emahlelweni la ngelanga linye nangeveke.
Inani lama-awa ngeveke:..
Inani lama-awa umuntu akhona ngawo emsebenzini:..
<fn>nde_Article_National Language Services_UKUBHALISWA KOMFUNIMS.txt</fn>
Lapha ngifakaza ngiyaqinisa bona imininingwana engehla le iliqiniso elipheleleko.
Nanti irherho lawo woke amakoro wefundo kunye nemisebenzi ongayenza ekufundeni. Akhe wenze unga ukghona ukuyenza yoke imisebenzi ekhona le, bese unikela enye nenye ikoro yefundo amaphuzu atjengisa ukuthi uyithanda namkha uyikarekela kangangani imisebenzi eyenziwa ekorweni yefundo leyo. Kanenginengi izinto ozikhupha ngazo isizungu zitjengisa nerhuluphelwakho. Nakube uthanda munye kwaphela umsebenzi obekwe njengesibonelo ekorweni yefundo, thalela umsebenzi loyo bese unikela ikoro yokufunda leyo amaphuzu atjengisa bona uyithanda namkha uyikarekela kangangani. Ukunikelwa kwamaphuzu kufuze bona kwenziwe ngalendlela elandelako: 1 ngiyithanda/ngiyikarekela kancani khulu, 2- angiyithandi/angiyikarekeli, 3 ngiyithanda/ ngiyikarekela ngokulingeneko, 4 ngiyayithanda / ngiyayikarekela, 5 ngiyithanda / ngiyikarekela ukudlula zoke.
Zisipha ukudla ngokulima. Ziqalelela iingadi, amahlathi kunye nemvelo. Ukulima nokufuya, ukusebenza eenqiwini zemvelo, eengadini nemahlathini kunye nokutlhogonyelwa kwemvelo.
Ukwenziwa kwezinto ezihle namkha ukuthabisa abantu ngokubavumela nangokubagidela, nangokhunye okufana nalokhu. Ukubumba nokuphothela, ukudlala imidlalo, ukuthatha iinthombe nokuthatha iinthombe ezidlaliswako zibukelwe, ithelevitjhini, ividiyo, ukudlala imidlalo yesiteyiji namkha ukwenza imisebenzi yokuhlobisa kunye nokugwala.
Ukukhwezelela, ukuhlela kunye nokwenza iqiniso lokobana ikhamphani umsebenzi wekhamphani ukhamba kuhle. Ukwenziwa kweentatimende zeemali zekhamphani, ukulawulwa kwekhamphani, ukulawulwa kwabasebenzi, ukuthengelwa kwekhamphani ipahla, ukumakethwa kwepahla yekhamphani, ukuphathwa kwemisebenzi ye-ofisini kunye nokuphathwa kobudlelwana bekhamphani nomphakathi.
Ukusetjenziswa kwelimi ukusiza abantu kobana bathole ilwazi ngokukhuluma nangokutlola. UmTjhugululi, umBikiindaba wephephabhugu namkha wephephandaba, usolimi, umtloli weendaba namkha wemitlolo.
Ukufundisa nokuthwasisa abantu. Umfundisi weenkolweni, wefundo ephakemeko njengemaYunivesthi, emaTheknikhoni neKholeji weChwephetjhe nokufundiswa kwabantwana abancani (ihlelo lokuthoma lokukhuliswa komntwana).
Imitjhini yokugwala, amabhlorho, iindlela, aboflayi, imitjhini yegezi neye-inthanethi, ukwenziwa nokuhlanganiswa kwemitjhini kobanyana izokusebenza kuhle kunye nomsebenzi weemayini.
Ukufundwa kwemikghwa yabantu kobanyana uzokukghona ukubasiza.
Ukusebenza nabantu nokubathuthukisa (ukufundiswa ngokusebenza kwengqondo yomuntu nangamakghonofundwa wobuphilo), iimfundo zekolo (amakholwa nabafundisi), umlando, iimfundo ngomhlaba nangokuthi kungani abantu bahlala emadrobheni (ijiyografi), ukufunda ngokuphilisana nangobudlelwana babantu (isazi seemfundo zabantu nokuziphatha kwabo), iimfundo ngabantu bekadeni neenyamazana zekadeni (isifundo sepilo yekadeni).
Ukuqalelelwa kokuphepha nokuvikeleka kwabantu nobulungiswa elizweni. Amapholisa, amagcwetha nabatjhutjhisi, zamajele, ukufundela nokuthwasiselwa zobujoni amajoni wehlabathini, welwandle kunye newemmoyeni.
Ukusiza abantu ngokuqalelela ipilwabo yemzimbeni, yengqondweni nemmoyeni.
Ukuvikelwa kwezifo, ukukhuthazelwa kwepilo ehle, ukuqalelelwa kwabantu abagulako, ukuhlengwa kweengulani, ukusebenza ema-embulenseni, umsebenzi wezokwelapha kunye newokuqalelelwa kwehlalakuhle yomphakathi.
Ukusebenza ngeenomboro ukurarulula imiraro, ukusebenza ngamakhomphiyutha ukubulunga imininingwana yelwazi elithileko kunye nokusebenza ngezinto eziphilako. Iimfundo zekhomphiyutha, usombalo, ibhayoloji (isifundo seentjalo neenyamazana / neenlwana).
Ukusiza abanye abantu njengokubasiza emaretsjurente nemahotela nakezinye iindawo zokuphumula, ukusebenza njengompheki, umkhambisi weemvakatjhi, umlimukisi ngezamakhambo, umelusi weenqiwi, ukuthutha abantu, njengomtjhayeli weteksi nomtjhayeli webhesi, ukuqalelela ukuqaleka komuntu njengokulungisa iinhluthu zabantu, ukuqalelela abantu abadala, ukusebenza emakhwitjhini, ukusebenza ehotela, ukusebenza kezokuthengisa (njengokuba mthengisi).
Ukutlama nokuthala imakho, ukwakha izindlu, ukwakha iindlela namabhlorho kunye nokufakela igezi emakhiweni.
Tlola amakoro wokufunda amathathu la unamaphuzu aphezulu khulu khona.
<fn>nde_Article_National Language Services_UKUFUNZA ISANA ELINOM.txt</fn>
UChristopher, osencwadini ngaphandle, wabelethwa anompharu omasikizi okabili endebeni nerhwalabheni. Indebakhe yalungiswa lokha naneenyanga ezi-5 ubudala begodu koke kukhambe kuhle khulu. Irhwalabha lakhe lizakulungiswa ngemva komnyaka.
Amasana abelethwe anerhwalabha epharukileko kanengi anemiraro yokufunzwa ngombana umgudu womlomo (umlomo) awukahlukani nomgudu weempumulo(iimpumulo). Ngalokho-ke isana alikghoni ukudosa ngemlonyeni, ngikho liba nomraro wokumunya ibele namkha ibhodlholo.
Ubukhulu kanye nomhlobo wompharu okuba yinto ehlukako isana ngesana, ngibo obuqunta indlela isanelo elingafunzwa ngayo. Nakube isana linompharu endebeni kwaphela, umraro nakube uba khona uba mncani khulu nalifunzwako. Kukuba khona kwerhalabha elihlangeneko okuqakathekileko okwenza isana likghone ukumunya.
Indlela yokufunza ibandakanya ukusengelwa ekonweni (kungaba libhodlholo nofana amabele), isana libumba irorwana lebisi (ibholwana yebisi), bese irorwana yebisi leyo igedeka ukusuka ngaphambili iye ngemuva lomlomo lapha iginywa khona iye ngendeni. Ngokujayelekileko isana likghona ukuphefumula ngeempumulo khibe lifunzeka ngomlomo.
Lokha nakufakwa ikono ngemlonyeni, iindebe zenza itshidzo magegana nayo bese ilimu liyaphakama kobana ligandelele phezu kwerhwalabha eliqinileko. Ilimu lizabese liya emuva, linikele bona kube nesibanga esaneleko phakathi kweendebe nelimu/nerhwalabha ngaphandle kokungenisa ummoya ngemgudwini. Ngaleyondlela kuba nesikhala bese umkghado usengeleka ngemlonyeni.
Isikhala sivikela ikono bonyana ingaphumi emlonyeni begodu sivikela isana bona lisekele ukubamba kwalo ikono. Iinhlafunyo, ilimu, imihlathi neensini kugandelela umkghado kobana uphume ebeleni.
Indlela yokufunza iyafana kungakhethi bona ufunza ngani (ibele nofana ibhodlholo). Nanyana kunjalo indlela yokumunya umkghado ebeleni iyehluka kunokudosa ibisi ebhodlholweni. Idemu yebhodlholo ayidingi umsebenzi omnengi esaneni ukusebenzisa iinhlafunyo, imisipha yobuso, ilimu, iinsini nemihlatjhana.
Ngokuvamileko, ukutleleza kwebisi ebhodlholweni kumsinyana kunebeleni , nanyana lokhu kuthintwa zizinto ezinengi eziphathekako, sib. umhlobo webhodlholo nekono, kanye nobukhulu bekono. Ukutleleza kwebisi nakufunzwako kuthintwa likghono lakamma lokwehlisa (ukukhupha ibisi) ngakelinye ihlangothi-ke umma wehlisa khulu nakube esana nalo limunye khulu.
a Umkghado yinto evela emzimbeni, begodu ayithikamezi amathitjhu womzimba njengombana kwenza eminye imihlobo yokudla kwabantwana. Amathwethwesi wepumulo yesana elinompharu asepepeneneni, umkghado awuwathikamezi.
bUkumunyisa ibele akubangeli izinga elifanako lokugandeleleka maphakathi nendlebe njengombana kwenza ibhodlholo kuba bubuhle ngombana amasana anerhwalabha elipharukileko abamsinyana ekuphathweni yimaphakathi yendlebe. Ukumunya msinyana kubanga ukulinganiseka kwegandelelo maphakathi nendlebe okuyinto enciphisa amathuba wokuphathwa yimaphakathi yendlebe.
Ngaphandle kokuqala bona isana limunyiswa ibele namkha ibhodlholo, ikani nje kumele liphiwe ukudla okwaneleko. Ukumunya kunobubhadekelo ngombana kukhuthaza ukusetjenziswa kwemisipha yobuso edingeka malungana nokukhuluma okujayelekileko (ukuthuthukiswa komdumo). Ukudlula lapho, iindlela zokufunza umntwana osanda kubelethwa ziqakathekile. Umntwana ojayelekileko uthatha pheze imizuzu ema-20 ukuya kema-30 ukuqeda ukudla kwakhe, lokho kumnikela isikhathi esaneleko sokukhula kanye nokudla.
Esaneni elipharuke irhwalabha ukufunzwa okujayelekileko kuphazanyiswa kungakghoni ukumunye kuhle nobudisi okuhlangabezanwa nakho nakulingwa ukugandelela ikono. Amasana apharuke indebe kwaphela kanengi akabi nobudisi bokufunzwa. Ukupharuka indebe nokho kuhazamisa ekwenzeni itshidzo magegana nekono. Lokhu kujanyiselela kukulokha isana nalisebenzisa itlobo yelimu nomqoqo wesini (ingcenye ekhukhumeleko yesini ebamba amazinyo) ukwenza ukuvaleka magegana nekono. Ukungabikho kwetshidzo/isivalo leso kungabanga bona ibisi livuze magegana nompharu. Nakubanjwa umpharu womntwana ngaphezulu namunyiswako noma ngakiliphi ibele kungasiza bonyana ibisi lingavuzi.
Nokho, isana elinerhwalabha epharukileko alikwazi ukwenza itshidzo emuva emlonyeni ngombana umlomo nepumulo akukahlukani. Lokhu kumraro ngombana itshidzo eza muva edingeka nakumunywako ayenzeki. Ukuze kwenzeke itshidzo yamuva, kumele kube negandelelo ngemlonyeni elibanga bona kumunyeke. Isana elipharuke irhwalabha nalilinga ukwakha indlela yokumunya sekufana nomuntu ovuthela ibhaloni epontjileko. Kanti-ke godu ngaphandle kokumunyokhu, isana alikwazi ukufumana ibisi ekonweni. Nangaphandle kokungakghoni ukwakha igandelelo elifunekako, nakube ikono ifakwa ngemlonyeni wesana, imisipha yokumunya izokwenza bona isana liphakamise ilimi lalo ukuze ligandelele ikono kobana iphume umkghado. Ukungabikho kwerhwalabha eqinileko kutjho bona ikono izokusunduzeleka bunqopha ngaphakathi kompharu. Lokhu kubangela imiraro emibili. Kokuthoma, ikono igandeleleka kancani khulu phezu kwerhwalabha bese nakube kuyenzeka , uba mncani khulu umkghado ophumako kanti kwesibili, nakube ikono ingene ngempharwini bese kuphuma umkghado, uzodlulela ngeempumulweni kunobana uye ngemlonyeni bese ungena ngemgudwini wepumulo. Ukudlulela komkghado ngeempumulweni kubanga bonyana unganeli umkghado oginywako bese kwenza bonyana ukumunyisa kuthathe isikhathi eside khulu.
Ukufunda ukumunya kuyadinisa esaneni elinompharu, lingagcina sele lilele bese lingasamunya loke ibisi lalo. Nakube isana aliseli ibisi elaneleko njalo nalifunzwako, angeze laba nobudisi obufunekako begodu lingagcina limteketekana. Lokhu kubangwa kukobana lokha isana nakuthathwa isikhathi phambi kobana lifunzwe lisebenzisa amandla amanengi kunangendlela lifanele lidle ngakhona.
Ngemva kokufunzwa kuvamisile kinofana ngiliphi isana kobana lilale. Ngesikhathi sokulala lesi, kanengi ukugayeka kokudla kuyehla bese kuvumela kobana isana lithele umzimba. Ngalokho-ke isana elinompharu liba nesikhathi eside sokungalali ngombana lithatha isikhathi eside nalidlako, le-ke ngenye imbambezela eyenza bona lingatheli umzimba ngokwaneleko. Ngalokho kuqakathekile bona ukudla kungadluli isikhathi sokudla esamukelekako (okungaba mizuzu ephakathi kwama-20 ukuya-30).
Nakube isikahthi sokudla sibonakala siluleka, ababelethi nabo bazithola babopheke isikhathi eside. Isikhathi esinengi esithathwa ekudleni, nokungabi nepumelelo, ngalokho kubanga bona ababelethi bahlanganelwe ziinhloko.
Umhlobo wompharu uba nomphumela ekuphumeleleni ukumunyisa ibele. Ukumunyisa ibele isana elinompharu munye kungenzeka lula nakube ikono ifakwa ngehlangothini lomlomo elingakalimazeki. Isana kumele nalo liphathwe ngendlela ezakwenza bonyana ihlangothi elinompharu lihlala liqaliswe phezulu. Lokhu kuvikela bona ibisi lingachitheki emlonyeni okwenzeka nakube umpharu uqale phasi.
Ukunciphisa ukungakghoni kuhle ukubamba nokumunya, umma angafaka ikono ngemlonyeni wesana abe aqede ukulimunyisa. Isisithakono nedemu zingasetjenziswa nazo.
Abomma kumele bakhuthazwe ukulinga ukufunza abantwana babaphethe ngeendlela ezahlukileko ukuze bakghone ukwazi bona ngikuphi okubasebenzela ngcono, isib. ukuphatha isana ngokulijamisa lilinganisane nekono. Lokhu kunciphisa ukutjokoza bese umkghado ungene ngeempumulweni ngombana kulitleleze lemvelo lomzimba, alithikamezi ithwethwesi lamathimila.
Ukufunzwa okufaneleko akukameli ukuthatha imizuzu engaphezu kwema-30 begodu kumele kusungulwe iinkhathi zokumunyisa msinyana ngendlela okungakghoneka ngayo ngemva kokubeletha. Umntwana angafunzwa kanenginengi kunesana elinganampharu, pheze njalo ngama-awara amathathu.
I-obtjhureyitha nayo inobubhadekelo. Lokhu sisetjenziswa esilungisa iinhlafunyo namazinyo, nofana ipleyiti esetjenziselwa ukuvala umpharu erhwalabheni eliqinileko. Lokhu kwenza bonyana ukufunza kube nomphumela omuhle emahlangothini amanengi. Abomma godu bangalinga ukubamba ibele ngemino bese bagandelela ngothubhakghuru ukuze umkghado utleleze. Ukubeka ihloko yomuno phezu kwendebe enompharu kusiza ukwenza ukutshidzeka okungcono ukuze kuncanceke.
a Isana lingahlulwa kubamba nokumunya, bese okukhambisana nalokhu kube kuhlulwa kugandelela ibele ngemlonyeni.
b Umphumela walokhu kungaba kukuthi umma ugcina ahlangene ihloko kanti nesana liphele ihliziyo lilokhu litlhaga nokumunya.
c Izinga lokutleleza komkghado liba sidondi, bese kubange bona umntwana angadli kuhle. Ngalokho isana lingatheli umzimba.
d Nakumunyiswako kuba nzima ukutjho bona lingangani ibisi elimunyiweko belaginywa. Ukusebenzisa indlela yokusengela umkghado ngebhodlholweni iyawurarulula umraro lo. Qinisekisa bonyana umntwana uthambisa ileyiri lakhe ngendlela efaneleko. Lokhu kuqinisekisa bonyana akomeleli.
e Abomma bangaphathwa kukomelela kwamabele nakube amasana akamunyi umkghado ngokwaneleko.
Ukusengela umkghado nokumunyisa ngebhodlholo elithambileko kwenza isana bona lizuze ekuseleni umkghado, kodwana ngaphandle kwemiraro yokumunyisa.
Inakube ukumunyisa kuyaphumelela, kuyanelisa, nokho, nakube akusebenzi, umma usenganikelwa ithuba lokusengela bese amunyise ngeneye yeendlela ezitjhwiweko. Nanyana kufanele bona umma ahlale akhuthazwa ukulinga ukumunyisa, kanengi azakhe kuphumeleleke.
Ukufunza ngebhodlholo kungcono kunangekhezo nofana ngetjhubhu lokudla ngombana kunikela umntwana ilwazi lokumunya, okuyinto eqakathekileko malungana nokuqina kwehlafunyo nokwazi ukukhuluma. Njengombana ukumunyisa kanengi kuba budisi khulu, ukufunza ngebhodlholo kuba ngokho okunyulwako. Nakukghonekako, kumele kusengelwe umkghado nebhodlholweni bese kumunyiswe umntwana.
Isana kumele liphathwe sakujanyiswa. Le-ke yindlela ejayeleke khulu nevumela bonyana namandla wedoselophasi atlelezisele ibisi enzasi. Godu kusiza ukuvikela ibisi bona lingazali ngematjhubhuni weYustatjhiya nemaphakathini weendlebe.
Kungcono nakube idemu iba ngeyeletheksi ethambileko kunobana ibe yisilikhoni. Idemu ingabiliswa kanenginengi ukwenzela bona ithambe.. Idemu ebanzi begodu espara efana ne- 'Nuk nezinye ezibumbeke njengayo zinobubhadekelo esaneni elinompharu, begdu ithandwa khulu bosolwazi beenhlafunyo neensini (orthodontists). Omunye umhlobo wedemu enobubhadekelo yi- Pigeon latex, enetjhuba elinguncantathu. Nebhodlholo eligandelelwako nalo liyasiza kunalelo eliqinileko, ngombana ngalo ukghona ukusiza ukufaka ibisi emlonyeni wesana ngokuligandelela.
Idemu enetjhuba elikhulu kunelijayelekileko nofana elenziwe sasiphambano ingasiza ukutlelezisa ibisi. Lokhu kungombana ukumunya kubudisi, yeke isana lidinwa masinyana. Nokho-ke itjhuba akukameli libe likhulukhulu kangangobana ibisi selirhutjhuke lokha ibhodlholo naliqaliswa phasi ngombana lokho kuzakwenza isana lirhitjhwe. Kungcono ibisi nalithonta kancani. Nawenza itjhuba elikhuludlwana sebenzisa inalidi etjhisako. Nawusika idemu sasiphambano, ihlanakele bese usika isiphambano esingaba ma-5mm ukuvundla usebenzise utjhefana ohlazekileko. Nawuqedako uhlanulule idemu leyo-ke.
Ukumunya kunzima esaneni elinompharu ngalokho isana lidinwa msinyana. Ukwenza bona ukufunzwa kube lula, kungasetjenziswa idemu enetjhuba elikhulu kunelijayelekileko nofana enetjhuba elisikwe sasiphambano ngombana isiza bona ibisi litleleze lula.
Kungasetjenziswa nanyana ngiyiphi idemu ekhambisana nebhodlholo elisebenzisekako! Ukubona bona ukuhlanganiswa kwedemu nebhodlholo kuyasebenza isana kufuze likghone ukumunya kuhle, lithele nomzimba nawe uzizwe utjhaphulukile ngendlela limunya ngakhona. Nakube isana liyakghona ngedemu nebhodlholo elijayelekileko, khona-ke lisebenzise njalo nje. Nanyana ngikuphi okunyulako, kumele kube yinto etholakalako nethengekako. Nokho-ke kunendemu ezinengi ezenzelwe amasana anompharu.
Ibhodlholo lenziwe ngeplastiki ethambileko negandelelekako, begodu linesibumbeko 'esiparaleleko' nofana esibuncande. Lokhu kwenza bona umfunzi akghone ukugandelela ibhodlholo ngokwaneleko ukusiza isana lidose ibisi elaneleko.
Idemu yidanyana begodu imatsikazana kunejayelekileko, begodu isikwe sasiphambano ekugcineni. Ukusika sasiphambano akwenzi bona ibisi liphume nakube isana alilumalumi idemu nofana liyimunye. Ibisi liphuma kwaphela lokha isana nalilinga ukudla. Kwenzeka ukulinganela hlangana kokumunya kwesana nokugandelela komfunzi.
Pheze nofana ngiyiphi idemu ingafakwa ebhodlholweni I-Mead-Johnson, nanyana ngasikhathi kuba nokuvuza kuya ngeendemu ezahlukileko, lokhu nokho akusiyinto etshwenya khulu, sekufuneka ibhibhi kwaphela.
Nanyana amabhodlholo wakwa-Mead-Johnson kuthiwa asetjenziswa kanye alahlwe angahlanzwe bese kubulawa umlwana abuye asetjenziswe kanengingengi godu. Kungcono ungawafaki kumayikhroweyivi nofana emtjhinini ohlanza izitja.
Ilinyana elisemlonyeni wedemu elingabekwa ngendlela yokobana lilawule ukutleleza kwebisi kobana lingaphumi, litleleze kancani, nokutleleza khulu.
Idemu ethambileko ingagandelelwa kancani bese iyaliswa kobana ibhadekele imizamo yesana yokumunya.
Umhlobo lo webhodlholo uyadura.
(Qala ikhasi 13). Lokhu kuza kuhlangene, kuba libhodlholo, isivalo, idiski, ilinyana kanye nedemu.
I-Haberman Feeder ayikalungeli abantwana abanobudisi bokuginya, okutjho labo abanobudisi bokukhambisa ibisi ukusuka emlonyeni ukwehlela emphinjeni.
Idemu kumele ifakwe ngemlonyeni wesana ukuze ihlale ngaphasi kwethambo lerhwalabha nofana phezu kwepleyiti lokufunza. Lokhu kwenza bona isana likghone ukugandelela ilimu lalo, nedemu, phezu kwethambo bese ngokwenza njalo lidose ibisi. Nakube idemu iphethwe yanqotjhiswa ngemlonyeni wesana, izokugandelelelwa ngempharwini bese ibisi litlelezela ngepumulweni lingayi ngemlonyeni.
Njengombana isana lingaginya ummoya omnengi nalimunyako, kumele linonde libhodliswa, okutjho bona njalo nje emizuzwini embalwa. Nakube isana liyarhitjhwa, kumele kukhawulwe ukulifunza, libekwe phezu kwedolo lakho bese ulihlikihla ngetende yesandla sakho phakathi kwamahlombe. Wesule ibisi epumulwenalo. Nakube liragela phambili ngokurhitjhwa, kumele isana lifunzwe kancani kunekuthomeni, ibisi lingabethi ingemuva lomphimbo. Idemu enetjhuba elifana nalelo, ekhuphela ibisi ngemlonyeni ngasikhathi sinye, ingasetjenziswa ukuvikela ukurhitjhwa.
Kungaba yindlela esidondi, yeke kuqakathekile kobana ababelethi babekezele bazigedle, baziphe isikhathi esaneleko sokufunza. Kanengi ukufunza akukafaneli ukuba side ngaphezu kwemizuzu ema-30 ukuya e-45 njalo ema-awareni ama-3 ukuya ka-4. Isana kumele njalo nje liphathwe ngethando, lidlaliswe begodu likhulunyiswe. Lesi sikhathi esiqakatheke khulu sokusungula ubudlelwana obutjhideleneko phakathi kwakamma nesana.
Ukuqakatheka kokumunya kugandelelwe, kodwana nakube ukumunyisa ibele nofana ibhodlholo akuphumeleli namkha udorhodera owanze i-ophareyitjhini empharwini athande bonyana kujame kancani ukufunza ngokusebenzisa iindlela ezimbilezi, kungasetjenziswa ezinye iindlela. Lokhu kufaka ukufunza ngekomitji, isirinji, ithunjana nofana ikhezwana.
Ukufunza ngekomitji ngenye yeendlela ezilungileko zokujamiselela, ngombana iphephile, inepilo, ilula begodu itjhiphile, godu ingasetjenziswa ukufunza umkghado osengelweko. Sebenzisa ikomitjana efana ne-40ml Baby Cup Feeder etholakala kubabi bemikhiqizo yakwa-Medela*. Hlanza ikomitji bewubulale imilwana bese uyibuyisa phakathi ngebisi. Beka isana phezu kwamathangakho, usekele ihlokwalo. Ungadinga bonyana uphuthele izandla zalo ukuze lingathinti ikomitji. Sondeza ikomitji eendebeni zalo zomlomo, kuthi nalivula umlomo, utjhigamise ikomitjhi leyo. Yeke lizokurhamula ibisi ekomitjini. Ungatheli ibisi ngemlonyenalo. Linikele isikhathi sokuphumula njalo ngemva kokurhamula. Lizaziselela ngesikhathi salo belilawule umthamo webisi eliwuthathako. Nasele lisuthi, lizokuvala umlomalo lingasafuna ukusela.
Isirinji nofana idropha ingafunyanwa ekhemisi begodu ingasetjenziselwa ukuthontisela buthaka ibisi ngemhlathini womntwana kunobana liye emphinjeni. Ukusiza ngokufunza ngesirinji, kungananyathiselwa umuno weplastiki wokufunza wakwa-Medela esirinjini. Ofunzako uzakufaka iminwakhe ngeqadi komuno wokufunza weplastiki bese uvumela isana limunye emunweni bese kancani kancani kugandelelwa isikhondo sesirinji. Indlela le ingasetjenziswa ukuseza imithi. Umuno weplastiki wokufunza ngesirinji wakwaMedela.
Ukufunza ngekhezo kubuthaka khulu, kodwana kungasetjenziswa njengejamiselela lokha ezinye iindlela nazihlulekilkeo.
Indlela le isetjenziswa njengemizamo yamaphelelo nakufunzwa umntwana onompharu. Kufakwa itjhubhu ngepumulweni yomntwana, bese linqotjhiswa kundinyana, ngalokho lidlula kuqhoqhoqho, ngaleyondlela ibisi lithelwa lehle ngetjhubhelo. Kuyindlela esidondi ngombana umntwana akubi nemizamo ayenzako, nokho kuyindlela ethembeke khulu yokwenza bona umntwana adle abe athele umzimba. Kutuswa khulu bonyana akhuthazwe ukumunya idemu, isib, I-NUK Orthodontic dummy, khulukhulu nakufunzwako. Lokhu kuzokusiza imisipha yokumunya, okuqakatheke malungana nokukhula kwehlafunyo nokukhuluma. Godu lokhu kufundisa umntwana ukuthi athi nasamunyako, isisu sakhe sigcwale! Phezu kwalokho, isana kufanele liphathwe ngendlela ejayelekileko yokuphathwa nalifunzwako. Ngokujayelekileko ukufunza ngetjhubhu leempumulo nangethumbu kufanele kuliswe msinyana ngendlela okungakghoneka ngayo.
Nanyana kusetjenziswa yiphi indlela yokufunza, kuqakathekile ukugcina zoke iindawo magegana nompharu zihlanzekile. Ngemva kokufunzwa kwesana, linikele amanzana abilisiweko apholiswa ngebhodlholo ukuze kusuke ukudla okusalele empharwini. Uboya obuthambisiweko nabo bungasetjenziswa ukuhlanza umpharu. Nakube ukudla kusele kwaba kunengi, kuzokuhlangana neendende emlonyeni namathimila epumulweni bese kwenza ikhokho elomeleleko okungabanga ubulwelwe endawaneni leyo. Ilizwi lokugcina lokukhuthaza: Lokha isana nalithela umzimba, lizokhula begodu liqine, bese ekugcineni likghona ukusebenzisa nanyana ngiyiphi idemu nebhodlholo, nofana lisebenzise ikomitji. Akukaqakatheki ukuriyadisa ukulumula isana elinompharu kobana lithome ukugoma ukudla, kumele liphathwe njengamanye amasana ngendlela kungakghoneka ngayo.
Imikhiqizo yakwa-Medela iyatholakala kezinye iintolo ezikhethekileko zabantwana, emakhemisi ekhethiweko nemitholapilo ekhethekileko. Nakungasinjalo inga-odwa ngokusebenzisa abAbi bemikhiqizo yakwa-Medela: uJane Pitt at +27 11-788-9102/72. Imikhiqizo ingaposwa ngobusuku bunye enarheni yoke.
<fn>nde_Article_National Language Services_UKUGIDA NOKUTHIYWA KW.txt</fn>
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Akhe usihlathululele ngokufitjhazana ngephrojekhthi le, ngamagama angadluliko kama-500.
Bangaki abantu abasephrojekhthinakho le Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo besitjhaba nehlalo yaso ezakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC.
Isihloko / Igama Lephrojekthi Oyenzela Isibawo.
Hlathulula iminqopho eqalene nephrojekhthi le.
Kukhona enye ihlangano la ubawe khona ukusizwa ngemali Sibawa uveze boke abakusiza ngemali bese uzalisa imininingwana elandelako ngenzasapha.
Itjho amanye amahlandla la i-NAC yakhe yakusiza khona ngemali.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Sibawa abafakazeli ababili esingakghona ukubathola, umrholi womphakathi kunye nesikghwari esiwufundeleko umsebenzi wobukghwari abanqopheneko nomsebenzakho. Sibawa usithumelele ubufakazelo obutlolwe babe batlikitlelwa obubuya kubafakazeli, ngenzasapha.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Ubuncani bakhona ufake sinye isibonelo somsebenzakho (isib. Isithombe, iindatjana ezisikwe emaphephandabeni, njll.) esiphathelene nephrojekhthi le.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>nde_Article_National Language Services_UKUHLALA UPHILILE EPI.txt</fn>
Kunamalwelwe amanengi esiwathola ngefuzo kubabelelethi bethu nabogogo nabobamkhulu. Akunanto ekulu esingayenza ukukhandela lamalwelwe.
Kodwana, kunamanye amalwelwe esiwathola ngebanga lendlela esiphila ngayo.
ngadli ukudla okulungileko ngatlhogomeli imizimba yethu singathola lamalwelwe.
Lencwajana inikela ngelwazi ngezinye zezinto ongazenza ukukhandela lamalwelwe.
Khumbula, mzimba wakho. Ipilo yakho isezandleni zakho. Ngakho-ke zitlhogomele.
Lencwajana yesihloko ekhuluma ngokuhlala umajadu khona uzakuhlala uphilile ngeyokuthoma emilandelandeni yeencwajana.
Ukudla kuhle a Ngena Dudu usele itiye udle nekhekhe elimnandi elithengwe ngudadwethu edorobheni lapho asebenza khona.
b Ngifuna icezu elincani lekhekhe, ngiyathokoza!
a Lezi ziinthombe zomndeni begodu lowo ngudadwethu uthanda khulu izinto ezinetjhukela b Godu kuyabonakala, Rachel uqaleka anone khulu ukudla okunejthukela enengi nalokho okusefiweko kuvame ukubanga ukunona khulu a Iye Rachel ukunona khulu kungarholela ekubulwelweni obumbi.
b Kodwana ngokwazi kwethu okufanele sikudle kungasirhelebha ukubalekela lengozi nokwehlisa ukunona khulu ngokukhetha umhlobo olungileko wenani lokudla ongakudla a lezi ziinthombe zomntanami zebholo umlandeli omkhulu weBafana Bafana!
b Begodu unomehluko abantwaba abamajadu bafuna ukudla okuhlukileko kunalokho kwakadadwenu osebenza e-ofisini.
Lokhu kudla kunezakhamzimba ezinengi zokuvikela, amavithamini namaminerali.
Khumbula ukuhlanza iinthelo nemirorho ngaphambi kokuzidla.
Lokhu kudla kunikela amandla amanengi. Okhunye ukudla kilelihlangothi mantongomani nama-lentjisi.
Idayethi yakho kukudla kwangamalanga. Ukuthola izakhamzimba namandla owatlhogako, kufanele udle imihlobo ehlukeneko yokudla malanga woke. Nawufuna idayethi enepilo ngezelela ngokudla okunezakhamzimba kanye nokuvikela umzimba ekudleni kwakho kwangamalanga ngesinye nesinye isikhathi esihlukileko.
Uzakutlhoga godu ukudla kabili namkha kathathu ngelanga. Okhunye kwalokhu kudla kufanele kube sekuseni.
Abantwana khulu khulu batlhoga ukudla into ngaphambi kobana baye esikolweni. Khumbula, abantwana bavamise ukutlhoga ukudla okunengana phakathi nesikhathi sokudla ngombana amathumbabo mancani begodu angeze badla ukudla okunengi ngesikhathi sinye.
Ukudla kwekhaya kulungele idayethi enepilo. Eqinisweni ukudla kwesintu kwabokhokho bethu (nokhunye abantu abasakulandelako) yidayethi enepilo khulu.
Ukudla okulungileko okudla ngamalanga okufana nesiphila, irayisi, amabele, uburotho, amazambana kubizwa ngokudla kwangamalanga. Lokhu kudla kusinikela amandla kanye nezakhamzimba neemvikelamzimba. Lokhu kudla kuyasuthisa. Ngombana akukasefwa kunefayibha engasilekiko eyenza indeni isebenze kuhle nelungileko.
Ngetjhudu elimbi abanye abantu bayakhohlwa bonyana ukudla kwabo kwangamalanga kuqakatheke kangangani. Lababantu bavame ukulisa ukudla, ukudla kwabo kwangamalanga nasele bakghona ukuthenga ukudla okubiza imali enengi. Ngebanga lalokhu, idayethi yabo kwesinye isikhathi iba ngenganapilo.
Abantu bafaka iimpayisi neenongo (ezifana nekheri, itswayi lokununga, ibilibili, netjhukela) ekudleni ukwenza bona kunambitheke kamnandi. Inengi leempayisi neenongo azinazakhamzimba. Nanyana umzimbakho utlhoga itswayi, utlhoga elincani ngamalanga, ihafu yesigobho setswayi ngelanga. Linga ukubalekela ukudla okunetswayi okufana namaphayi namatjhipsi.
Iimbuyisamathe kukudla okudliwa phakathi nesikhathi sokudla. Ukudla iimbuyisamathe kwenza umzimbakho usebenze kuhle ilanga loke. Abantwana batlhoga ukudla iimbuyisamathe phakathi neekhathi zokudla. Ukudla iimbuyisamathe kuqakathekile kodwana kufanele udle ezilungileko. Abantu abanengi bathabela iimbuyisamathe ezifana namatjhipsi, amaswidi, amatjhokoledi, iinselo ezimakhaza, amakhekhe, amabhiskidi, itiye nekofi. Ngetjhudu elimbi lemihlobo yeembuyismathe ayinapilo. Godu Ibiza khulu. Ngesikhathi sokuzilibazisa, nikela abantwana bakho ukudla okufana ne-peanut butter nesametjisi lejemu, iinthelo nokhunye kokusela okufana namanzi, ijusi namkha ibisi.
khuthaza abantwana ukuthenga iinthelo kuphela kubathengisi bestaradeni.
kufanele ukhumbule bona isibuyisamathe akukafaneli sidliwe esikhundleni sokudla okunepilo.
Asiqale inani lokudla okufanele ukudle. Ukuthi udla kangangani, (khulu khulu ukudla okunamandla amanengi), kuzakuyama phezu kweendingo zakho. Abantu abahlukeneko batlhoga inani elihlukeneko lamandla.
Umntwana udla inani elilungileko lokudla okunamandla lokha nakakhula ngokujwayekileko. Khuluma nonese wekliniki ukuthola nayikuthi ukhula ngezinga elifaneleko.
Umuntu osele amdala udla inani lokudla okunamandla lokha nakahlala anobudisi obulingileko bomzimba. Khuluma nonese wekliniki ukukurhelebha ukwenza ubudisi ubulungileko bomzimbakho.
Lokha umuntu nakadla ukudla okunengi okunikela amandla ukudlula okufaneleko ukudla okungakasetjenziswa kuzakubekwa emzimbeni njengamafutha. Umuntu uzakunona. Umuntu onone khulu mumuntu onamafutha amanengi emzimbeni. Umuntu odla ukudla okunikela amandla okuncani kunokufaneleko uzakwehlisa umzimba ngombana umzimba usebenzisa bewuqede amafutha ongawathola ukwenza amandla.
Kufanele ube nedayethi begodu kufanele udle ukudla okwaneleko ukuhlangabezana neendingo.
Kunabantu abanengi abanone khulu kilamalanga kunangesikhathi esidlulileko ngombana abantu batjhugulula indlela yabo yokudla nokuphila.
Abantu abadla ukudla okunamafutha okufana namatjhipsi esikhundleni sephuthu ngesikhathi sokudla kwemini. (emakantinini wamanye amakampani abasebenzi bayakhetha phakathi kokudla kwamakhuwa nokuthenga ukudla kwesintu okufana nomratha, istampa, amadumde, njll).
Abantu abavamise ukukhandzinga ukudla ngamafutha esikhundleni sokubilisa ngombana ukukhandzinga kumsinyana begodu kubulula.
Abantu abavamise ukuthenga ukudla okunamafutha amanengi okufana nekukhu ekhandzingiweko, ipaloni namaphayi wenyama.
Abanye abadla ukudla okunengi ngesinye nesinye isikahthi sokudla namkha iinlibazisi ezinengi phakathi kweenkhathi zokudla.
Abantu abanona khulu banamfutha amanengi emzimbeni. Kunekghonakalo yokobana babe nemiraro yepilo kunabantu abangakanoni khulu.
Lemiraro yezepilo ingabanga bona abantu barholophale namkha bahlongakale lokha nabasesebatjha. Njengombana ubona, akusi kuhle ukunona khulu.
Indlela engcono yokwehlisa ukunona kusikinya umzimba nokudla idayethi enepilo.
Yidla ukudla okunefayibha engasileko eyenza indeni isebenze kuhle okufana noburotho, i-oats, iimbhontjisi, iinthelo nemirorho. Lokhu kuzakurhelebha ukuqeda indlala.
Yidla ukudlana okuncani kathathu ngelanga. Thoma loke ilanga ngesidlo sekuseni. Nawubhalelwa kukudla ngesikhathi esithileko uzakulamba begodu uzakufuna ukudla khulu ngemva kwesikhathi.
Ukusela utjwala kwenza unone. Ungabuseli.
Sikinya umzimba khudlwana!
Lokhu ngokhunye kokudla okunikela amandla khulu okufanele ukusele / ukudle kancani.
Itjhukela: itjhukela enengi ekofini netiyeni, emratheni, emaswidini, eenselweni ezipholileko, i-ice cream, ijemu, elujwini, emakhekheni nama-pudding kufanele uyibalekele.
Ukudla okusiliweko: yidla ukudla okumbalwa okusiliweko kilokho okudla ngamalanga okufana noburotho obumhlophe, irayisi emhlophe, iflowuru emhlophe, iinyama ezisetjenziweko nezingemabhlegeni ezifana nepaloni. Lokhu kudla kunamandla amanengi begodu kunezakhamzimba ezimbalwa nefayibha yendeni.
Amafutha: amafutha anamandla amanengi begodu kufanele adliwe kancani. Isibonelo lokhukudla yibhodera, i-lard, itjhizi ezele ikhrimu, i-oli, inyama enamafutha, amatjhipsi wamazambana, amasoseji. Sebenzisa amancani amafutha wemirorho nawunawo, nawuphekako ukudla begodu ungakhandzingi ukudla. Sika amafutha enyameni bewukhuphe isikhumba sekukhu ngaphambi kukupheka (inengi lamafutha lingaphasi kwesikhuma). Sebenzisa ibisi elinamafutha kunalelo elinekhrimu.
Iinselo zotjwala nebhiya: Hlala kue notjwala nawungakghona. Nawubhalelwako, ziqintele ukusela kwakho utjwala nebhiya.
Nginomraro ngobudisi bami. Nginone khulu begodu udorhodera ungitjele bona ngehlise ubudisi.
Umngani ungiyelelise bona ukusela amanzi afuthumeleko anejusi yelamune ngamalanga ekuseni, kuzakurhelebha ngehlise ubudisi. Ngiyakwenza lokhu kodwana umehluko awukho.
Indlela yinye yokwehlisa ubudisi kukudla kancani, khulu khulu ukudla okunikela amandla, ukusikinya umzimba nokubalekela ukudla okunikela amandla khulu njengetjhukela, ukudla okusiliweko, utjwala, ama-oli namafutha.
Khumbula ibanga elenza bona ugcine sele unone kangaka kukobana udla khulu ukudlual indlela okufanele ngayo, khulu khulu ukudla okunamandla khulu. Irhalasi lamanzi anejusi yelamune, kuphela, angeze kwakurhelebha. Eqinisweni akunapilisi namkha injektjhini, okutjhatjhwako namkha ikarisomraro engaqeda amafutha emzimbeni.
Henry, into engcono kukobana udle idayethi enepilo. Balekela ukudla okunikela amandla khulu, yidla iinthelo ezinengi nemirorho, ungadli phakathi kwesikahthi sokudla begodu sikinya umzimba. Ungakwehlisa ubudisi ngalendlela.
Ngaya kudorhodera ngelinye ilanga. Wathi nginegandeleo elikhulu leengazi. Wangitjela bona igandelelo lami leengazi lizakwehla nangingehlisa ubudisi.
Kuzakufanela bona udle kancani, khulu khulu ukudla okunikela amandla. Qinisekisa bona udla idayethi enepilo. Ngamanye amagama kufanele udle ukudla okunikela izakhamzimba okufana neembhontjisi nefesi nalokho okunothe ngemvikelimzima okufana nemirorho neethelo. Yidla ukudla okuncani.
Balekela ukudla okunikela amandla khulu okufana netjhukela, okusiliweko, amafutha ne-oli-, ibhiya notjwala.
ukususa isikhumba sekukhu ukusika amafutha enyameni ebomvu ukudla ifesi enengi nenyama encani yenza isiqiniseko sokobana usebenzisa itswayi elicani ekudleni ngombana itswayi elinengi alikakulungeli. Kuqakathekile godu ukusikinya umzimba ngakho thola iindlela zokusikinya umzimba. Khamba elangeni elinye lesibili isikhathi esingasiquntu se-awara.
Zombeleza ukudla okunefayibha eyenze indeni isebenze kuhle.
Qala bona lomma udlani.
Hlanganani nabangani. Tlamani izidlo ezinepilo. Yabelanani imiqondo.
Iinthelo nemirorho lihlangothi eliqakathekileko ledayethi, ngakho kungani singatjali yethu Umbhejana womgodi namkha isivande esilinagna nomnyango silula khulu ukusenza. Landela lamagadango kilelikhasi begodu linga ukutjala kwakho ukudla. Nawunemiraro bawa isikolo sangekhenu skurhelebhe.
Buthelela isila efana namakelo wemirorho, amakelo, imirhorhotjhi, iimbhali ezifileko nekhula, utjani behlathini, amakari kanye nezinye iinsalela zeentjalo, amaqephe wamaqanda, amathambo nomanyoro wesibayeni.
Ungasebenzisi iinsalela zenyama, iplastiki, amarhalasi namkha umlotha walahle.
Merega umbhede olingana nomnyango. Ungawulinganisa ngespete, umbhede kufanele ube bubanzi obulingana nespete sinye, kanye neempete ezimbili ubude.
Yemba umbhede utjhinge kangangamasenthimitha amatjhumi amane nahlanu (ukutjhinga okufika edolweni). Bekela ngeqadi ihlabathi enzima yangaphezulu ihlukane neyangaphasi.
Zalisa hafu umbhede ngesila oyibutheleleko. Kufanele yoke ibe ziintokana ezincani ngapahmbi kokuyisebenzisa.
Thambisa isila. Isila ethambileko iphuka ibe kukudla kwehlabathi msinyana kunesila eyomileko.
Yembesa isila emanzi msinya ngehlabathi yangaphasi emasenthimitha ali-15 kulandele ihlabathi yangaphezulu. Ihlabathi engehla kufanele ibe feyini ingabi namatje namkha amagade. Umgodi nasele uzalisiwe kufanele ube masenthimitha ali-15 ukuphakama ukusuka phasi.
Manje ungatjala iintanga zakho esivandeni ngamarhemo embhedeni.
Tjala iintanga ngokuyelela. Kufanele zingatjhidelani khulu. Zivale ngehlabathi encvani eyomileko bewugandelele ihlabathi phasi.
Kokugcina yembesa umbhede ngelarha elimasenthimitha ali-15 wotjani obomileko namkha iinhlanga.
Thelelela isivande sakho ngamalanga amalanga alitjhumi wokuthoma.
Tsomula iintjalo nasele zimasenthimitha ali-10 ubukhulu.
Yenza isiqiniseko bona kunotjani obomileko obaneleko, amakari omileko namkha iinhlanga ezembese ihlabathi yangehla.
Yembesa butjha kanye ngenyanga.
Ukutjala imirorho kusebenzisa ukudla okusehlabathini ngemgodini ngakho uzakungezelela ivundela esivandeni sakho ngaphambi kokbana utjale imbewu yakho etja ehlabathini leyo.
<fn>nde_Article_National Language Services_UKUPHATHWA KWELWAZI.txt</fn>
Ukuphathwa kwelwazi yikambiso ethinta imikhakha yoke yokukghonakalisa iinhlangano bona ziphuhlise indlela yokwakha, ukwemukela, ukuqinisekisa, ukubeka kunye nokusebenzisa ilwazi ngomnqopho wokufezakalisa iinrhuluphelo zazo ngendlela erhabako begodu neletha imiphumela emihle1.
Abasebenzi belwazi bakhuphula ukuzithuthukisa komuntu ngamunye kunye nokuba nomfutho wokusebenza.
Lokhu kuphuhlisa umnotho, kuphungula ukutlhaga, begodu kukhuphula izinga lokutholakala kwemisebenzi.
Ukuphathwa kwelwazi kuzakuragela phambili begodu akusiyo into etlanywe marhabarhaba. Ephasini mazombe, ukuphathwa kwelwazi kuyasungulwa begodu kuyemukelwa, kanti-ke gadesi, ayisekho enye indlela (ngaphandle kwakho). Ukuphathwa kwelwazi yindlela ezakulandelwa ngitjho nesikhathini esisezako.
Ikhompyutha yomuntu ngayedwana, i-Inthanethi kunye netuthuko erhabako yetheknoloji eyenzeka gadesi inarha yoke, khulu khulu e-Amerika, idosela kilokhu okubizwa kanengi njengesiKhathi sokwAzisa. Isikhathesi sele sithathwa njengeseyamela esiKhathini seLwazi. Njengombana umphakathi unyakaza usuka esiKhathini samaBubulo usiya esiKhathinesi esibizwa bona ngeseLwazi, ezingeni eliphakemeko, ukuPhathwa kweLwazi sele kuthuthuke kwaba sezingeni eliphakemeko, ukulawula lamatjhuguluko.
Imithethokambiso yokuPhathwa kweLwazi ayisimitjha, njengombana kuvezwa yilwazi elathuthukiswa babantu bekadeni (isibonelo: ukusetjenziswa komlilo, isimbi kunye nethusi) okudluliswa esizukulwaneni esinye kusiwe kwesinye begodu kube ngokwaziwako. Ukuphathwa kwelwazi ngerherho njengomthomborhelebho kuwela ekorweni etja nesavukako, nanyana inemiphumela erhabako etheknolojini yokwazisa kunye neyokuthintana, kunye nokuthakaselwa okukhulako kokuqakatheka kwelwazi njengomthomborhelebho ekuhleleni.
ILWAZI mthomborhelebho oqakathekile begodu nohlonitjhwa ngendlela efanako nenikelwa imithomborhelebho yesintu efana nenarha, ukusebenza nanyana imali. Ukuphatha isidingo, iphadlhalajo kunye nokukhamba kwelwazi sele kuba yinto yokuhlela eqakathekileko eenhlanganweni, begodu ingazuzwa ngokusebenzisa ukuPhathwa kweLwazi.
Nanyana iTheknoloji yemiBiko ikghonakalisa ukuPhathwa kweLwazi, iTheknoloji yemiBiko iyincenye kwezinye ezingaphezu kwama- 60 ezimumethwe kuPhathwa kweLwazi, kubalwa hlangana nokhunye, ukuphathwa kwabasebenzi, i-Anthropholoji neSayikholoji. UkuPhathwa kweLwazi kuphathelene nabantu kunye namasiko njengombana kunjalo neTheknolojini yemiBiko.
Ukuphathwa kwetheknoloji akusiyo nje itheknoloji nanyana okwenziwako nje, kodwana kuyikambiso kunye nesethi yamatheknoloji esekela ukwabelana ngelwazi lokuhlela leenhlangano khona zizakwazi ukusungula okutjha.
Zokuphathwa kwelwazi kwakhelwe phezu kwabasebenzi bezelwazi, okungibo abanesabelo esikhulu ehlanganweni ngombana banikelwe umsebenzi ngekghono labo lelwazi begodu barhelebha ukwenzela amakhastama umsebenzi ehlanganweni.
Zokuphathwa kwelwazi zimanqophana nabantu abazihlelako bona bazaziphatha njani, nakumanyaniswa nerherho lokuphathwa ngendlovu ayiphikiswa.
Ukutjhugulula indlela egade zenziwa ngayo esikhathini sangaphambili, okutlhoga bona kube nehlelomkhumbulo elitjha nanyana isiko elitjha lokusebenza elakhelwe phezu kokuzithemba.
Ukwabelana kokwaziswa kuzakurhelebha abasebenzi ehlanganweni bona bakghone ukusebenzisa ilwazi elikhona kunokobana kwenziwe into evele ikhona, ngokwenza njalo, kuphuhliswe ilwazi.
Lokhu kuzakukhulisa ukusetjenziswa kuhle kwesikhathi, isib, ukukhiqiza kunye nokusungula, okukukhiqiza ilwazi elitjha.
Elinye iphuzu elimmongo ehlelweni lokuphathwa kwelwazi, kukuqakatheka kokusebenzisa ngokuhlanganyela iqhinga lokuphathwa kwelwazi kunye namaqhinga webhizinisi weenhlangano, azakukghonakalisa iinhlangano bona zithuthukise ukuphumelela kwazo, ngesibangeso-ke zihlale zikhona.
Idatha kutjhiwo izinto ezibonakalako nanyana amaphuzu asusiweko ebujameni obuthileko, ngesibangeso-ke akarhelebhi bunqopha ekunikeleni umlayezo othileko. Umbiko kutjhiwo idatha esele ibekwe emajameni anikela umkhumbulo othileko, kanengi ngejamo lomlayezo. Ilwazi ngilokho esifikelele lapho sikukholwa khona begodu sikuhlonipha ngesibanga sokuhleleka kwebuthelelo lemilayezo ngeboni, ukuthintana nanyana ukuthatha isiqunto. Ilwazi lingathathwa njengento engabulungwa begodu isetjenziswe kanti-ke godu njengekambiso yokwazi kunye nokwenza ngasikhathi sinye lokhu okukusebenzisa ubukghoni2.
Ukuqinisa ngelwazi irhelo lemithetho ekholelwa bona ingeqinisileko, mumuntu ubuncani bakhona oyedwa, ngejamo lomlayezo onesaziso somunye umuntu bona azwisise begodu athathe igadango. Ezinye iinlinganiso zokuhlola zifanele bona zisetjenziswe ukuhlola ubuqiniso belwazi ngaphambi kobana kungemukelwa njengelwazi.
Iye, ngokuya kwekghono lalo lokurhelebha ihlangano nanyana umuntu ngamunye bona afezakalise iminqopho yakhe kuhle.
Indlela yokuthintana kwezokuPhathwa kwelwazi sele ihlonyiwe ukunikela ihlelo lokusebenzisana nomNyango wezokuThintana. Lokhu kuzakusebenza njengomthombo wokuPhathwa kweLwazi, kunikele ilwazi ngokuPhathwa kweLwazi begodu kurhelebhe ekuthini wena ube nendlela yokuveza yakho imibono ngokuPhathwa kweLwazi eSewula Afrika.
<fn>nde_Article_National Language Services_UMBONO.txt</fn>
Umbono womNyango weeNdaba zeKhaya kunikela ngomsebenzi osezingeni eliphezulu. Eminyakeni yamuva nje, ukutlama ngokwamaqhinga kuthome ukudlala indima ekulu emizameni yomNyango yokukhuphula ukulethwa komsebenzi kiwo woke amaklayenti inarha yoke. Nasikhumbula bona umuntu eSewula Afrika - isakhamuzi, umhlali, obawa ukuhlaliswa abuya enarheni yangaphandle namkha ovakatjhileko uliklayenti lomNyango weeNdaba zeKhaya, ukulethwa komsebenzi osezingeni eliphezulu yihloso ekulu ngokweqhinga, okunqophisa ukutlama nokusebenza komnyango. UmNyango uzibophelele emahlelweni ahlukeneko azakubumba butjha umthangalasisekelo namarherho webhizinisi anikela ngokulethwa kwemisebenzi.
Umnqopho womNyango kuphuhlisa nokuvikela isithunzi sethu njengesitjhaba. Umnqopho: Kuthola iindlela zokulethwa ngePumelelo kwemiSebenzi.
IsiNgeniso somThethosisekelo sibeka isibopho phezu kombuso sokwenza ngcono izinga lepilo kizo zoke izakhamuzi kanye nekghono lawo woke umuntu.
UmNyango weeNdaba zeKhaya unikela ngemitlolo ekghonakalisa abantu ukuthola izindlu, ifundo, itlhogomelo lezamaphilo, izabelo zehlalakuhle, imihlalaphasi, imisebenzi, imisebenzi yezeemali kanye nokusebenzisa ilungelo eliqakatheke khulu - okukukhetha umbuso abawufunako. Ukungezelela, umNyango weeNdaba zeKhaya uqakathekile ekuvikeleni isithunzi senarha yekhethu ngokuqunta ukobana ngubani ongavakatjhela eSewula Afrika, nokuthi ngubani ongathabela nathi ubuhle nemivuzo yedemokhrasi yethu eseseyincani kanye nomnotho okhulako.
Nayikuthi intando yenengi nomnotho wesimanje manjesi uzakusebenza kuhle, ukuzazi nobujamo babo boke abantu abahlala nabaphila enarheni kufanele burekhodwe ngokunemba begodu bufikeleleke. Imisebenzi emikhulu yomNyango weeNdaba zeKhaya: kurekhoda ukwaziwa nobujamo bezakhamuzi, abahlali neemvakatjhi - kuqakathekile ekuphathweni nekulawulweni kwemisebenzi yezokuhlalisana, zomnotho nezombanganarha. Yenza isisekelo sedemokhrasi netuthuko.
UmNyango weeNdaba zeKhaya godu ulifesdiri abantu bethu neemvakatjhi zethu ababona ngalo umbuso nenarha yethu. Woke amaSewula Afrika kanye neemvakatjhi zangaphandle ezingena enarheni yethu bafuna imisebenzi emNyangweni. Ngokunjalo, imibono yabo ngokulethwa kwemisebenzi mbuso ngokujayelekileko kusekelwe elemukweneli. Ukungezelela ekuphatheni amarekhodi, umNyango unomsebenzi wokulawula abantu abangena nabaphuma eSewula Afrika.
UmThetho omutjha oTjhugululiweko wokuNgena eNarheni (umThetho wenomboro 19 ka-2004) owaphasiswa ngomhlaka 18 Oktoba 2004 watjhugulula khulu ukuphathwa kokungena enarheni yethu. Umsebenzi omkhulu uyenziwa ngesikhathesi ukubandula iimphathiswa zomNyango eziqalene nokungena enarheni ngokuya kweemfuno zalomthetho omutjha kanye nokulungisa imiThetjhwana ebuya kilomThetho. UmNyango godu wenza begodu usebenzisa umThetho wokuHlaliswa kwamaPhandle, (umThetho wenomboro 130 ka-1998), ofaka ukusetjenziswa kweensetjenziswa zeentjhabatjhaba eziphathelene namaphandle. Ngokubanzi, umNyango weeNdaba zeKhaya unikela ngemisebenzi eqakathekileko, okumisebenzi yezakhamizi namaphandle.
Umsebenzi wokungena ngenarheni uphathelene nokulawula ukungena, ukuhlala nokuphuma kwamaphandle eSewula Afrika okulawulwa miThetho yokuNgena enaRheni neyamaPhandle. Ngitjho ephasini loke, ukungena enarheni kuba yinto eqalwe khulu ekuquntweni kwezinto eziqakathekileko enarheni yoke. Ebujameni beSewula Afrika, umsebenzi wokungena enarheni weqa imisebenzi eyenziwa eenkhungweni ezimbalwa ezihlukeneko neminyango.
Lomsebenzi godu ufaka ukwenziwa kwemilayo, ukweluswa kwemisebenzi yokungena enarheni, emaPhrovinsini nema-Ofisini aTjhili, ukwanda kwesibalo seemvumo ezenziwa mNyango, ukungena okuragela phambili enarheni kwabantu bangaphandle eSewula Afrika. Kodwana, ngeminqopho yalencwajana izakukhambelana nemisebenzi eqaliswe ezakhamizini zeSewula Afrika. Enye incwajana ehlukileko ephathelene nemisebenzi yokungena enarheni izakwenziwa. Izakusatjalaliswa nasele imithetjhwana iqediwe pheze ukukhambisana nokuhlonywa kwehlelo lamaphandle eSewula Afrika.
Esikhathini esinengi, bekungacaci ebantwini abanengi bona ngikuphi okulindelwe umuntwini nakazakufikelela imisebenzi yomNyango weeNdaba zeKhaya. Lencwajana ebizwa ngokuthi IiNdaba zeKhaya ziyakuSebenzela (Home Affairs At Your Service), ifuna ukuhlathulula ngendlela elula nezwakalako, ukuqakatheka kokwenza iimbawo zemitlolo yokukghonakalisa emNyangweni weeNdaba zeKhaya, iimfuneko zokwenza isibawo somunye nomunye umsebenzi, iindleko ezibandakenyekako, nokobana kuzakuthatha isikhathi esingangani kanye nelwazi elikhambelana nemisebenzi yomNyango weeNdaba zeKhaya. Ngombana woke umuntu eSewula Afrika: isakhamuzi, umhlali, iphandle namkha isivakatjhi - liklayenti lomNyango weeNdaba zeKhaya, ukulethwa komsebenzi wezinga eliphezulu yihloso eqakathekileko ngokwamaqhinga eyikomba ekutlameni nekuthatheni igadango komnyango. UmNyango uzinikele emahlelweni ahlukeneko azakubumba butjha abe enze ngcono amarherho neenkambiso ezinikela ngokulethwa kwemisebenzi yezinga eliphezulu.
Lencwajana, godu inikela ngeenkomba ekuphenduleni umbuzo obudisi: ngubani osisakhamuzi seSewula Afrika namkha ngubani ofaneleka kukuba sisakhamuzi seSewula Afrika Ngokuzwakalako, ukuzitjheja okunje kungavusa imizwa engasimihle nasiqala umlando wenarha yethu, lapho sibuya khona, lapho sibuya khona, kanye nokwehluka kwethu, singakghona njani, ngokubumbana nangamunye ukuhlathulula amagugu atholakala emThethwenisisekelo wethu. Ngokunjalo, umNyango weeNdaba zeKhaya uragela phambili begodu uzakuhlala uhlahlwa kuhlonipha isibopho somthethosisekelo esibeka bona iSewula Afrika ngeyabo boke abahlala kiyo, bahlanganiswe kukwehlukana kwabo?
UmThethosisekelo weSewula Afrika uqinisekisa ilungelo lokuba sisakhamuzi begodu uthi akunasakhamuzi esizakwalelwa ilungelweli. Ngokuya komThetho wokuba siSakhamuzi seSewula Afrika (umThetho wenomboro 88 ka-1995 kanye nomThetho wenomboro 17 ka-2004 njengombana utjhugululiwe), ubakhamuzi beSewula Afrika bungafunyanwa ngokubelethwa, ngokuzalana, ngokwamukelwa kwephandle, ngokuvuselelwa namkha ngokutloliswa.
UmThetho okukhulunywe ngawo ngehla wathoma ukusebenza ngomhlaka 6 Oktoba 1995. Ubeka bona isakhamuzi seSewula Afrika ngokubelethwa ngomunye nomunye obelethelwe eSewula Afrika embelethini munye omSewula Afrika namkha osisakhamuzi seSewula Afrika unomphela ngesikhathi sokubelethwa komuntu lowo. Iinjamiso ezihlukeneko bezikhona iminyaka yoke le ngaphambi komThetho. Omunye nomunye othintwa ngilokhu ofuna bona kuquntwe ngobakhamuzi bakhe kufanele athintane ne-ofisi eliseduze lomNyango weeNdaba zeKhaya namkha imitjhini yeSewula Afrika nayikuthi ungaphandle kwenarha.
Umntwana obelethelwe eSewula Afrika ongasi sisakhamuzi seSewula Afrika uyafaneleka kukuba sisakhamuzi ngokwamabeletho namkha ofumezwa sisakhamuzi seSewula Afrika ngokukhambisana nomThetho wokuTlhogonyelwa kwabaNtwana ka-1983 (umThetho wenomboro 74 ka-1983). Tjheja bona ukubelethwa komntwana kutlolisiwe ngokuya komThetho wokuTloliswa kokuBelethwa nokuHlongakala ka-1992.
Isakhamuzi seSewula Afrika ngokuzalana ngomunye nomunye obelethelwe ngaphandle kweSewula Afrika abelethwa zizakhamuzi zeSewula Afrika. Ukubelethwa kwakhe kufanele kutloliswe ngaphasi komThetho wokuTloliswa kokuBelethwa nokuHlongakala, umThetho wenomboro 51 ka-1992.
Omunye nomunye onemvumo yokuba sisakhamuzi seSewula Afrika unomphela uyafaneleka kukwenza isibawo sokuba sisakhamuzi seSewula Afrika ngokwamukelwa ngemva kweminyaka emihlanu asisakhamuzi sakanomphela. Omunye nomunye otjhade isakhamuzi seSewula Afrika uyafaneleka kukuba sisakhamuzi seSewula Afrika esamukelweko, iminyaka emibili ngemva kokufumana imvumo yokuba sisakhamuzi sakanomphela ekhutjhwe ngesikhathi atjhada isakhamuzi seSewula Afrika. Umntwana ongaphasi kweminyaka ema-21 onemvumo yokuba sisakhamuzi seSewula Afrika unomphela uyafaneleka kukwamukelwa msinyana ngemva kokukhutjhwa kwemvumo.
Lokhu kusebenza kuphela ezakhamizini zeBhrithani ezangena eSewula Afrika ngaphambi komhlaka 2 Septemba 1949, begodu esele zihlale lapha ubuncani bakhona iminyaka emibili msinyana ngemva kwaka-1949.
Umtlolo otlolisa ukubelethwa ngokuya komThetho wokuTloliswa kokuBelethwa nokuHlongakala ka-1992. Ebujameni bokufumeza, isivumelwano sokufumeza siyafuneka.
Ubufakazi bokubelethwa kombelethi weSewula Afrika.
Iimbawo zingenziwa ebuZendeni, eMitjhini namkha e-ofisini lekhaya lomNyango weeNdaba zeKhaya.
Ubufakazi bokuba sisakhamuzi sakanomphela.
Ababelethi abathintekako namkha abatlhogomeli bangokomthetho kufanele batlikitle amaforomo nayikuthi umuntu ofuna ukwamukelwa mntwana ongaphasi kweminyaka eli-16.
Iforomo BI-9 elizalisiweko nelikhambisana negadangiso lemino yoke kanye neenthombe ezimbili zakamazisi (ezibubude obuma-45mm x 35 mm ububanzi) kufanele zilethwe nakubantwana abangaphezu kweminyaka eli-15. Lokhu kwenzelwa ukufumana incwadi kamazisi ngemva kokuvunyelwa kokwamukelwa.
sithola ukuba sisakhamuzi senye inarha ngokuzithandela nangokomthetho, ngaphandle komtjhado, namkha sisebenza emajonini wenye inarha elwa neSewula Afrika, lapho nakhona sisisakhamuzi.
Kodwana, lokhu akusebenzi nayikuthi umuntu lowo wenza isibawo kuNgqongqotjhe ukugcina ukuba sisakhamuzi kwakhe seSewula Afrika ngaphambi kokufumana ukuba sisakhamuzi kwenye inarha kanye/namkha nokusebenza ngaphasi kwamabutho ahlomileko wenarha leyo.
usisakhamuzi senye inarha begodu, kwesinye isikhathi wakhe wagwetjwa iinyanga ezili-12 ukudosa ejele kwenye nenye inarha ngobulelesi obebungaba bulelesi eSewula Afrika.
Kobubili ubujamo akunasibawo esenziwako. Umuntu othintekako uthola incwadi (ebizwa ngokuthi yi-audi alteram). Ngaphakathi kwencwadi leyo kunesigaba lapho anikela amabanga ahlathulula bona kungani kungakafaneli bonyana alelwe ukuba sisakhamuzi. Lokhu kuzakutjhejwa ngaphambi kobana kuthathwe isiqunto sokugcina.
Omunye nomunye umuntu ofisa ukuba sisakhamuzi senye nenye inarha kufanele afake isibawo kuNgqongqotjhe weeNdaba zeKhaya khona azakugcina ukuba sisakhamuzi seSewula Afrika ngaphambi kokufumana ukuba sisakhamuzi senye inarha.
Iimbawo zingalethwa kwelinye nelinye i-ofisi lomNyango ngaphandle namkha ngaphakathi kwenarha.
Ngokuya komThetho oTjhugululiweko ophathelene nokuBa sisaKhamuzi seSewula Afrika ka-2004, othome ukusebenza ngomhlaka 15 Septemba 2004, sele kukukwephula umthetho esakhamuzini seSewula Afrika esingaphezu kweminyaka ema-21 ukungena namkha ukuphuma eSewula Afrika ngesikhathi usebenzisa ipaspoti yenye inarha. Ukudlula lapho, kukwephula umthetho manje esakhamuzini esinjalo, ukuthi siseSewula Afrika, sisebenzise ubuzwe baso benarha yangaphandle namkha benarha yaso ukuzibeka ebujameni obuhle namkha ukubalekela umsebenzakhe namkha ukuziphendulela.
UmThetho wokuTloliswa kokuBelethwa nokuHlongakala (umThetho wenomboro 51 ka-1992), ubeka bona ukubelethwa komntwana kufanele kubikwe bekutloliswe kungakapheli amalanga ama-30 wokubelethwa kwakhe. Lokhu kuzakurhelebha umNyango weeNdaba zeKhaya ukugcina amarekhodi wawo asebujameni banjesi begodu kuzakurhelebha ukwenza iNcwadi yokuTloliswa kwesiTjhaba ethembekileko nenembako enarheni. Godu kuzakurhelebha umNyango weeNdaba zeKhaya ukwenza eminye imisebenzi burhaba okufanele uyenzele umntwana nasele amdala (isibonelo, isitifikethi samabeletho, incwadi kamazisi, isitifikethi samabeletho, isitifikethi sokuhlongakala njll). Ukutloliswa kwamabeletho, umuntu kufanele azalise iforomo i-BI-24 (isAziso samaBeletho) begodu kufanele lilethwe e-ofisini lomNyango weeNdaba zeKhaya. Nayikuthi umbawi ungaphetjheya, uzakuletha isibawo e-ofisini eliseduze lobuZenda beSewula Afrika namkha le-Consulate.
Kuqakathekile bonyana isaziso samabeletho sinikelwe ngomunye wababelethi namkha umtlhogomeli wangokomthetho. Nayikuthi akunambelethi namkha umtlhogomeli ongakghoniko ukukwenza lokhu, umuntu obawiwe babelethi namkha umtlhogomeli angenza isaziso ukwenzela bona. Lomuntu kufanele abe nemvumo etloliweko yabo.
Umntwana obelethelwe ngaphakathi komtjhado angatloliswa ngesibongo sakababa namkha sikanina namkha ngazo zombili sakababa nesikanina nayikuthi ababelethi bayavumelana nalokhu.
Umntwana obelethelwe ngaphandle komtjhado utloliswa ngesibongo sakanina. Umntwana godu angatloliswa ngaphasi kwesibongo sakababa weengazi nayikuthi uyise uyavuma bona unguyise. Bobabili ababelethi kufanele bavumelane ngokutloliswa komntwana ngesibongo sakayise phambi kwesiphathiswa somNyango weeNdaba zeKhaya.
Nanyana umThetho wokuTloliswa kokuBelethwa nokuHlongakala (umThetho wenomboro 51 ka-1992) ufuna bona ukubelethwa komntwana kufanele kutloliswe kungakapheli amalanga ama-30 ngemva kokubelethwa, ubujamo obukhethekileko bungenza kungakghoneki lokhu. Izaziso zamabeletho ngemva kwamalanga ama-30 zibizwa ngokutloliswa okudlulelwe sikhathi. Iforomo elifuneka lapha liForomo lesAziso samaBeletho (i-BI-24) elitlikitlwa ngomunye wababelethi namkha umtlhogomeli.
Ebujameni obunje, ababelethi namkha umtlhogomeli bazalisa iforomo i-BI- 24. Ababelethi namkha umtlhogomeli kufanele banikele amabanga wokobana kungani ukubelethwa kungakhenge kutloliswe kungakadluli amalanga ama-30 njengombana kufunwa mthetho.
Nayikuthi ababelethi abakatjhadi begodu bafisa ukutlolisa umntwana ngaphasi kwesibongo sakababa, ubaba kufanele avume bona umntwana ngewakhe esikhaleni esinikelwe eforomeni i-BI-24. Ngalokho ubaba kufanele abe khona lokha nakutloliswa amabeletho.
Nayikuthi ababelethi batjhadile, ukubelethwa komntwana kuzakutloliswa ngesibongo sakababa.
Ababelethi namkha umtlhogomeli kufanele bazalise iforomo BI-24/1. Kufanele godu banikele ngamabanga wokobana kungani amabeletho angakatloliswa kungakadluli amalanga ama-30 njengokufuna komthetho. Imitlolo esekelako ehlathululwe endimeni 3.3 kufanele ilethwe ngesikhathi leso.
Lokha nakutloliswa amabeletho la, kusetjenziswa iforomo BI-24/15. Liphekelelwa liforomo BI-9 (okuliforomo lencwadi kamazisi) kanye nemitlolo efaneleko ehlathululwe endimeni 3.3. Ababelethi namkha umthlogomeli godu kufuneka banikele amabanga wokobana kungani ukubelethwa kungakhenge kutloliswe kungakadluli amalanga ama-30 njengombana kufunwa mthetho.
Iforomo BI-288 - incwadi yesifungo, kanye nekhophi eqinisekisiweko yakamazisi wakanina nayikuthi ababelethi abakatjhadi begodu ubaba akavumi bona umntwana ngewakhe. Ngakelinye ihlangothi, nayikuthi ubaba weengazi uyavuma bona umntwana ngewakhe, amakhophi aqinisekisiweko wabomazisi bababelethi bobabili ayafuneka. Nayikuthi unina utjhade nobaba weengazi, amakhophi wabomazisi babo bobabili kanye nesitifikethi somtjhado kuyafuneka, namkha isitifikethi esikhutjhwe sibhedlela namkha ikhaya lokubelethisa lapho umntwana abelethelwa khona. Isitifikethi kufanele sitlikitlwe mumuntu ophetheko (uSuparintende namkha uMatroni) begodu kufanele sibe negama langokomthetho lesikhungo nestempe esinelanga, namkha ukuqinisekiswa kwemininingwana yomntwana njengombana itholakala erejisteni yesikolo namkha isitifikethi sesikolo sokuthoma umntwana abekafunda kiso esitlikitlwe yiHloko yesikolo. Ukuqinisekiswa kufanele kube nenomboro yeHloko emaledereni angehla wencwadi enestempe sangokomthetho sesikolo nelanga, namkha isitifikethi somntwana sokubhabhadiswa, esikhutjhwe kungakapheli iminyaka emi-5 yokubelethwa, namkha nayikuthi ababelethi abatholakali, incwadi yesifungo yesihlobo esiseduze ubuncani bakhona esidlula umntwana ngeminyaka eli-10, esiyazi kuhle imininingwana yamabeletho womntwana begodu esingaqinisekisa ukumazi nobujamo bakhe, namkha ebujameni babantwana abalahliweko, umbiko wesisebenzi sezehlalakuhle, namkha ikarada lekiliniki namkha umbiko wesikolo namkha omunye umtlolo okhambelanako ongarhelebha ekunikeleni ngokwaziwa komntwana, namkha isitatimende esibuya emuntwini onelwazi lombawi begodu ongafakaza ngababelethi bombawi. Lomuntu godu uzakuphekelela umbawi e-ofisini leeNdaba zeKhaya lapho umbawi nalomuntu bazakuhlonywa imibuzo ngokuhlukana.
Lokha nawutlolisa umntwana ababelethi bakhe kanye/namkha iinhlobo zakhe ezingatholakaliko, iforomo lesaziso (BI-24) kufanele lizaliswe. Umbiko obuya esisebenzini sezehlalakuhle uyatlhogeka, ngombana imininingwana yababelethi ayitholakali. Ekutlolisweni kwamabeletho, okuthatha ilanga linye ebujameni bamabeletho aziswe kungakapheli amalanga ama-30 abekiweko, isitifikethi esirhunyeziweko sikhutjhwa simahla.
Tjheja, ukutloliswa okudlulelwe sikhathi kungathatha isikhathi eside kuye ngephenyo elifunekako ekutholeni ukwaziwa nobujamo bomntwana. Ukubalekela ukuriyada, amabeletho womntwana kufanele atloliswe kungapheli amalanga ama-30.
Iimbawo zeentifikethi zamabeletho ezirhunyeziweko zingenziwa kwelinye nelinye i-ofisi lesifunda lomNyango lapho zibiza R45.00 ngasinye. Lokhu kuthatha iimveke ezibunane ukuya kwezilitjhumi nambili.
Njengengcenye yokuzibophelela ekukhuphuleni ikhwalithi yepilo yazo zoke izakhamizi, umNyango weeNdaba zeKhaya uhlome iJima lokuTloliswa kwabaNtwana eKhompyutheni. Lokhu kuqinisekisa bona umNyango weeNdaba zeKhaya uyakghona ukutlolisa nokukhupha iintifikethi ezirhunyeziweko zamabeletho eembhedlela ezibandakanyekako msinyana ngemva kokubelethwa komntwana. Lomsebenzi uzakusatjalaliswa usiwe kwezinye iimbhedlela nakukghonekako.
Kungani kuqakathekile ukwenza isibawo seNcwadi kamAzisi?
Incwadi yokuzazisa mtlolo ofakazela ukwaziwa komuntu. Ngamanye amagama, itjengisa bonyana ungiloyo othi unguye. Kuneenkhathi ezinengi lapho uzakufanela bona usebenzise umazisi wakho. Uzakutlhoga umazisi wakho ukuthola imisebenzi yezezindlu, yezefundo neyezamaphilo, ukwenza isibawo selayisense yokutjhayela ukufikelela amathuba wemisebenzi, ukuzitlolisela iinhlahlubo, ukwenza iimvumelwano zamabhizinisi namkha isebenziswano kwezamabhizinisi namkha ukuzitlolisa esikhwameni seTjhorensi yabaNtu abaNgasebenziko. Iincwadi zokuzazisa godu zisetjenziselwa ukuvowuta emakhethweni wesitjhaba, wephrovinsi newendawo.
Ngubani ofanelwe kukwenza isibawo seNcwadi kamAzisi?
Iincwadi zokuzazisa zikhutjhwa ngokuya kwesiGaba 25 somThetho wokwAziwa ka-1997. Umthetho ubeka bona nayikuthi usisakhamuzi seSewula Afrika namkha unemvumo yokuhlala unomphela, begodu uneminyaka eli-16 namkha umdala kunalokho, ufanelwa kukwenza isibawo seNcwadi yokuzAzisa.
Omunye nomunye osebenzela umbuso namkha ihlangano ehlonywe ngokomthetho ngaphandle kweSewula Afrika namkha osiwe bona ayokusebenzela umbuso wenye inarha naye ufaneleka kuthola incwadi kamazisi. Lokhu kunabela nemlinganini walowo muntu kanye/namkha nebantwaneni.
Nayikuthi utjhadile, isitifikethi somtjhado kufanele silethwe.
Nakungenzeka umma enze isibawo seNcwadi kamAzisi begodu athome ukusebenzisa esinye seembongo ebekaziwa ngaso, ubufakazi bomtlolo, isibonelo, isitifikethi samabeletho namkha somtjhado kufanele silethwe ukutjengisa bona kufanele asebenzise isibongo leso.
Nayikuthi uhlukanisile, isitifikethi sesehlukaniso siyatlhogeka.
Nayikuthi wahlongakalelwa mlingani, isitifikethi sokuhlongakala siyatlhogeka.
Ebujameni besakhamuzi esamukelwa enarheni ngokomthetho namkha lowo osisakhamuzi unomphela, isifikethi sokwamukelwa enarheni namkha sokuba sisakhamuzi sakanomphela namkha sokubekelwa ngeqadi kufanele sifakwe.
Ebujameni bokutloliswa kwamabeletho sele kudlule isikhathi qala indima 3.2.4 ngehla.
Isibawo sokuthoma senziwa simahla. Ababawi kodwana babawiwa bona balethe iinthombe ezimbili ezifanako ezilingana nezakamazisi. Kubhadelwa imali engange-R15 ekukhutjhweni butjha kwencwadi kamazisi.
Ungasenza kuphi isibawo seNcwadi kamAzisi?
Tjhinga e-Ofisini eliseduze lomNyango weeNdaba zeKhaya. Imininingwana yama-Ofisi weemFunda itholakala ngemva kwencwajana le. Ababawi abatjhili nabo bangenza iimbawo zeencwadi zakamazisi ebuZendeni beSewula Afrika namkha eKomitjhaneni ePhakamileko ngaphetjheya.
Ngemva kokukhutjhwa kwencwadi yokuzazisa, idluliselwa e-ofisini leeNdaba zeKhaya lapho umbawi enze khona isibawo. Incwadi kamazisi izakudluliselwa kuphela e-adresini yeposo yombawi nayikuthi umbawi ubawa njalo begodu i-adresi anikela ngayo iyasebenza.
UmNyango weeNdaba zeKhaya uqalana neembawo ezisigidi sinye ukuya eengidini ezintathu ngonyaka. Isibalo esikhulwesi seembawo nasihlangana nomraro wamaforomo weembawo angakazaliswa kuhle, singarholela bona iiNcwadi zokuzAzisa zibe neemphoso. Kodwana iimphoso ezinjalo encwadini yokuzazisa zilungiswa simahla. Amaforomo BI-9 ne-BI-309, ubufakazi belwazi elitjha neenthombe ezimbili ezifana nezencwadi kamazisi kufanele zilethwe kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya.
Zoke iimbawo zemihlobo yoke ehlukeneko yamapaspoti kufanele zizaliswe eforomeni lesibawo i-BI-73 begodu kufanele zenziwe e-Ofisini leeNdaba zeKhaya namkha ebuZendeni beSewula Afrika namkha eMitjhini ngaPhetjheya, nayikuthi umbawi ungaphetjheya. Umbawi kufanele anelise isiphathiswa samapaspoti ngokwaziwa kwakhe. Iinthombe zizakuhlolwa ukuqinisekisa bona ngezombawi kwamambala. Ababawi nanyana bangaba neminyaka eli-16 namkha ubudala bazakuthathwa igadangiso lemino khona bazakuqinisekiswa eNcwadini yokuTloliswa kwesiTjhaba.
Zizakhamizi seSewula Afrika kuphela ezifaneleka kufumana ipaspoti yeSewula Afrika. Ebujameni obufana nalapho abanencwadi yereferensi ehlaza neyereferensi edala ezikhutjhwe ngaphambi komhlaka 01 Julayi 1986, ababawi kufanele kokuthoma benze iimbawo zeNcwadi kamAzisi onebhakhowudi. Abenza iimbawo kokuthoma bangafuna kokubili iNcwadi kamAzisi nepaspoti ngasikhathi sinye. Iimbawo zakho kokubili zingenziwa ngasikhathi sinye, nayikuthi umuntu angeze akghona ukulinda bekukhutjhwe iNcwadi kamAzisi.
Ababawi bangakhetha ukuzokulanda amapaspoti e-ofisini lapho benza khona iimbawo namkha bangawathola ngeposi. Nayikuthi bakhetha ukuposelwa wona, bazakubhadela imali yeposo etlolisiweko okuyi-R21.
Ingazokuthathwa endaweni lapho kwenziwa khona isibawo namkha ingathunyelwa kuwe ngeposo etlolisiweko.
IPaspoti ye-Maxi mtlolo wamakhasi ama-64. Yafezakaliswa ngomhlaka 02 Disemba 2002 ukunikela abavamise ukukhamba ngomtlolo wokukhamba onamakhasi amanengi ukudlula ipaspoti yeemvakatjhi enamakhasi ama-32. Lepaspoti iyafana nePaspoti yeemVakatjhi ngaphandle kokuthi inamkhasi isibalo sawo esibuyelelwe kabili ukunikela ngamakhasi amanengi we-visa. Imali ebhadelwako ibuyelelwe kabili kunaleyo yepaspoti yeemvakatjhi.
Isikhathi sokusetjenzwa: Iimveke ezisithandathu.
Ipaspoti yesikhatjhana inikelwa izakhamizi zeSewula Afrika okufanele zithathe ikhambo ngokurhaba ngebanga elizwakalako begodu angeze zalinda imitlolo elungileko bona ikhutjhwe. Ipaspoti yesikhatjhana ikhutjhwa kuphela ebujameni bokobana isibawo sepaspoti yakanomphela senziwe. Ukwenza isibawo sepaspoti yesikhatjhana, ababawi balindelwe bona bazalise iforomo BI-73.
Iindleko: R75. Imali engezelelweko eyi-R12 ibhadelelwa ukufekswa kwegadangiso lemino nayikuthi kufuneka liqinisekiswe ngokurhabileko.
Ukwenza isibawo sepaposti yobujamo oburhaba zalisa iforomo BI-73. Ukungezelela, incwadi ehlathulula bona kungani ipaspoti yobujamo oburhabako ifuneka, kufanele ilethwe kanye neNcwadi kamAzisi yeSewula Afrika namkha isitifikethi samabeletho. Nayikuthi ipaspoti yokuthoma yetjiwa namkha yalahleka, umbiko wamapholisa uyafuneka khona isibawo sizakusetjenzwa.
Ipaspoti yangokomthetho inikewa iimphathiswa zeenkhungo zombuso okufanele zithathe amakhambo wangomsebenzi. Zoke iimbawo kufanele zizaliswe eforomini lesibawo i-BI-73 begodu kufanele zenziwe nguwe e-ofisini leeNdaba zeKhaya namkha ebuZendeni beSewula Afrika namkha eMitjhini, nayikuthi ungaphetjheya. Isibawo kufanele siphekelwe yincwadi ebuya esikhungweni lapho umbawi asebenza khona enamabanga wokobana kungani umbawi atlhoga ipaspoti yangokomthetho.
Isikhathi sokusetjenzwa: Iveke yinye ukuya kwezisithandathu kuye ngokurhabeka kwekhambo.
Nayikuthi ipaspoti yakho yeSewula Afrika iyalahleka namkha iyetjiwa, iindleko zokuyijamiselela zibuyelelwe kabili kunemali owayibhadela ekuthomeni. Isibawo kufanele siphekelelwe ziinthombe zanjesi ezilingana nezepaspoti.
Isikhathi sokusetjenzwa: Iveke yinye ukuya kwezisithandathu kuye ngokurhabeka kwekhambo.
Nawuthatha ikhambo laburhaba kufanele wenze isibawo sepaspoti yaburhaba/yesikhatjhana bewufumane enye ipaspoti.
Ipaspoti esele iphelelwe sikhathi ngileyo isikhathi sayo sokusebenza esele siphelile. Nakwenzeka lokhu, angeze usayisebenzisa nanyana ingakazali. Esikhundleni salokho kufanele wenze isibawo senye. Nayikuthi ipaspoti yakho izala ngaphambi kwesikhathi sayo sokuphelelwa kusebenza, yenza isibawo setja.
Lokhu kuya ngomhlobo wepaspoti oyenzela isibawo.
UmTlolo wokuKhamba R115.
Yabadala (elahlekileko) R310.
UmTlolo wokuKhamba(nawulahlekileko) R230.
UmNyango uyazi bona kunamabanga azwakalako wokobana kungani umuntu angafuna ukwenza amatjhuguluko emarekhodini wakhe. Kunemihlobo eminengi yamatjhuguluko izakhamizi zeSewula Afrika ezingawenza emarekhodini wazo.
TJHEJA: Isakhamuzi seSewula Afrika, esineminyaka eli-18 namkha ngaphezulu sithathwa njengomuntu osele akhulile kiwo woke amatjhuguluko enziwa ngokuya komThetho wokuTloliswa kokuBelethwa nokuHlongakala, ka-1992.
IsiGaba 11 somThetho wokuTloliswa kokuBelethwa nokuHlongakala sivumela ukutloliswa kokubelethwa komntwana obelethelwe ngaphandle komtjhado bona kutjhugululwe. Lokhu kusebenza nayikuthi ababelethi beengazi bayatjhada ngemva kokutloliswa kwamabeletho womntwana kungathi bebavele batjhadile nakubelethwa umntwana.
Iindleko: Lomsebenzi utholakala simahla.
Ukutloliswa kwamaBeletho godu kunikela ngesijamiso sokutloliswa butjha kwamabeletho nayikuthi ababelethi beengazi bangena emtjhadweni wesintu (umtjhado welobolo) ngemva kobana kutloliswe amabeletho womntwana. Imitlolo efunekako ekutjhugululweni lokhu nginasi: isaziso esitjha samabeletho, incwadi yesifungo ebuya kubabelethi beengazi kanye neentifikethi zomtjhado.
UmThetho wokuTloliswa kokuBelethwa nokuHlongakala uvumela ukuvunywa kokuba mbelethi weengazi ngubaba weengazi (ongakatjhadi nomma weengazi) womntwana obelethelwe ngaphandle komtjhado begodu ukubelethwa kwakhe esele kutloliswe ngaphandle kwemininingwana yakababakhe.
Nayikuthi umma uyakuvuma ukuvumokhu, yena nobaba kufanele bazalise iforomo elitja (i-BI-1682). Lapho isibongo somntwana kufanele sitjhugululwe kube ngileso sakababa, elinye iforomo (i-BI 193) kufanele lizaliswe. Nayikuthi umma uyakwala ukuvuma, ubaba angatjhinga eKhotho ePhakamileko khona azakuthola umlayo ophikisana nokufunwa ngumma. Umlayo ophikisako lowo kufanele nawo ufakwe eforomini (i-BI 1682) elizalisiweko.
Iindleko: Imali ebekiweko ebhadelwako ngalomsebenzi yi-R 48..
Nayikuthi amagama womuntu awakatlolwa woke esitifikethini sakhe, umuntu lowo angabawa bona igama lakhe namkha isibongo sifakwe esitifikethini. Lokhu kubizwa ngokukhuliswa kokutloliswa kwamabeletho. UmThetho uyakuvumela lokhu nayikuthi umuntu loyo watloliswa ngaphambi kokusebenza komThetho. Isibonelo, isiGaba 23 somThetho wokuTloliswa kokuBelethwa nokuHlongakala, umthetho ka-1992 khulu khulu sikhuluma ngamaPhandle weNdiya, ngaphambi kwaka-1966, abekangakavunyelwa ngokomthetho ukuzitlolisa ngebizo kanye nesibongo. Ngebangeli inengi lokutloliswa kwamabeletho wabo kunegama kuphela.
Iindleko: Lomsebenzi utholakala simahla.
Umthetho uvumela umuntu atjhugulule igama lokuthoma atloliswe ngalo.
I-R80 kumbawi oneminyaka eli-18 namkha ngaphezulu.
i umntwana wabelethelwa ngaphandle komtjhado begodu unina utjhada butjha omunye umuntu ngaphandle koyise weengazi.
imvumo kamma ekutjhugululweni ikhophi yesitifikethi somtjhado ubufakazi bokubhadelwa kwe-R50 efunekako ii unina lomntwana uthoma ukusebenzisa kabutjha isibongo agade anaso ngaphambilini ngombana uyise lomntwana uhlongakele, namkha sele atjhade butjha ngemva kokupheliswa komtjhado wakhe noyise lomntwana.
Iforomo lesibawo - BI-193 elizaliswa ngunina ikhophi yesitifikethi sanjesi somtjhado, nayikuthi nitjhade ngokomthetho ikhophi yesiqunto sesahlukaniso, namkha ikhophi yesitifikethi sokuhlongakala kwakababa weengazi namkha ubufakazi bokubhadelwa kwe-R50 efunekako iii umntwana owabelethelwa ngaphandle komtjhado begodu igama lakhe latloliswa ngaphasi kwebizo lakayise weengazi. Isibongo somntwana singatjhugululwa kube ngileso sakanina.
ubufakazi bokubhadelwa kwe-R50 efunekako iv Umntwana utlhogonyelwa mtlhogomeli isibongo sakhe singatjhugululwa kube ngileso somtlhogomeli.
UmThetho uvumela omunye umuntu ukuthatha isibongo esihlukileko kileso esivezwe encwadini yokutloliswa kwesitjhaba namkha ngaphasi kwaso afumene ukuba sisakhamuzi sakanomphela eSewula Afrika. Imali ebekiweko ebhadelwako yi-R260.
iforomo lesibawo (i-BI-196), isifungo ngamabanga azeleko wokobana kungani isibongo esinye kufanele sithathwe, imvumo kakosikazi eforomini BI-196 nayifunekako, isitifikethi somtjhado nakufaneleko, ikhophi yesitifikethi samabeletho, esinenomboro yamabeletho, nayikuthi amabeletho atloliswa, namkha inomboro kamazisi.
ubufakazi bokubhadelwa kwe-R260 efunekako.
Nayikuthi abantwana bangaphasi kweminyaka eli-18 bayafakwa esibaweni, amakhophi weentifikethi zabo zamabeletho namkha iinomboro zokutloliswa kwamabeletho ziyafuneka kanye nemvumo etloliweko kanina.
iforomo lesibawo (BI-526) namkha isibawo esitloliweko ubufakazi belanga okungilo lamabeletho, isibonelo, incwadi yesibhedlela, isitifikethi sokubelethwa, ikarada lekliniki, incwadi yesikolo sokuthoma afunda kiso, isitifikethi sokubhabhadiswa nayikuthi wabhabhadiswa ngaphambi kokuhlanganisa iminyaka emihlanu ubudala. Nayikuthi akunabufakazi bemitlolo beminyaka yomntwana, isilinganiso kufanele senziwe ngudorhodera namkha mjameli wesifunda namkha wesiyingi ozakutlola isiphakamiso okufanele siphekelele isibawo nobufakazi bokubhadelwa kwe-R48 efunekako.
iforomo lesibawo (BI-526) namkha isibawo esitloliweko, ubufakazi bomtlolo behlathululo elungileko yobulili kanye nobufakazi bokubhadelwa kwe-R48 efunekako.
iforomo lesibawo (BI-526) namkha isibawo esitloliweko, ubufakazi bomtlolo bendawo okungiyo yokubelethelwa kanye nobufakazi bokubhadelwa kwe-R48 efunekako.
iforomo lesibawo (BI-526) namkha isibawo esitloliweko, ubufakazi bomtlolo bemininingwana elungileko yababelethi kanye nobufakazi bokubhadelwa kwe-R48 efunekako.
Omunye nomunye otjhugulule ubulili ngokuhlinzwa namkha ngokwelatjhwa okubangela bona ubulili bakhe butjhuguluke angenza isibawo kuMnqophisi-Mazombe womNyango weeNdaba zeKhaya khona kuzakutjhugululwa ihlathululo yobulili bakhe.
iforomo lesibawo (BI-526), umbiko obuya esiphathisweni sezokwelapha esenza ukwelapha namkha esahlinza umbawi, namkha udorhodera onelemuko eenkambisweni ezinjalo namkha ekwelapheni umbiko ngesinye isiphathiswa sezokwelapha esahlola umbawi ukuqinisekisa isibumbeko sakhe kanye nobufakazi bokubhadelwa kwe-R48 efunekako.
Ngesikhathi kutjhugululwa ubulili bombawi, iNomboro kamAzisi itjhuguluka khonokho. Isibawo sencwadi kamazisi omutjha ngakho kufanele senziwe msinyana ngemva kokuvunywa kokutjhugululwa.
Nayikuthi umuntu othintekako godu utjhugulula igama, imali engezelelweko eyi-R75 kufanele ibhadelwe.
Nayikuthi ukubelethwa komntwana kutloliswe nababelethi ngaphandle kwebeengazi, iincwadi zeemfungo zababelethi beengazi kanye nezaba"belethi okungasi ngebeqiniso" kufanele zilethwe kanye nebanga lokutloliswa okungasilo iqiniso. Nayikuthi akunasitatimende esitholakalako, umlayo wekhotho uyafuneka. Imali ebekiweko yi-R48.
Nayikuthi umntwana ufumeziwe, ababelethi abafumezako bangazisa ngokomthetho uMnqophisi-Mazombe weeNdaba zeKhaya ngalokhu.
isibawo esitloliweko esenziwe babelethi abafumezako ikhophi eqinisekisiweko yomlayo wokufumeza.
ubufakazi bokubhadelwa kwe-R48 efunekako.
Ukwenziwa komnyanya nokutloliswa kwemitjhado eyenziwa ngaphandle kwekonzo kulawulwa mThetho wemiTjhado (umThetho wenomboro 25 ka-1961).
Ngubani ongatlolisa umtjhado wakho?
Ungabanjelwa kuphi umtjhado?
Imitjhado ingenziwa kuphela esontweni, emakhiweni osetjenziselwa zekolo kuphela, e-ofisini lomphakathi, namkha emzini. Nayikuthi umuntu okufanele atjhade uyalimala namkha uyagula, umtjhado ungabanjelwa esibhedlela.
Ngubani okufanele abekhona ngesikhathi somtjhado?
Umtjhado kufanele wenziwe kunabatjhadi, abofakazi ababili kanye nesiphathiswa semitjhado.
IiNcwadi zokuzAzisa ezikhujthwe ngokuya komThetho wokwAziwa ka-1998 namkha nayikuthi abanazo iincwadi zokuzazisa, incwadi yesifungo esizaliswe eforomini BI-31. Amaphandle atjhada amaSewula Afrika alindelwe bona alethe iimpaspoti zawo ezisebenzako kanye neforomo BI-31 (isiFungo somnqopho womtjhado).
Nasiya ebantwaneni abasesebancani ngokuya komthetho (ama-minor*) imvumo etloliweko yababelethi bobabili namkha yomthlogomeli wangokomthetho kufanele ilethwe eforomini elibekiweko okuyi-BI-32. Nayikuthi umbelethi imvumo yakhe efunekako akatholakali namkha akakghoni ngokuya komthetho ukunikela imvumo, umntwana angenza isibawo kuKomitjhinara wezeHlalakuhle yabaNtwana ukuthola imvumo efaneleko. Nayikuthi ababelethi bomntwana no/namkha uKomitjhinara uyala nemvumo yomtjhado, umntwana angenza isibawo sokufumana imvumo eJajini leKhotho ePhakamileko endaweni ahlala kiyo. Abesana abangaphasi kweminyaka eli-18 kanye nabantazana abangaphasi kweminyaka eli-15, ukungezelela, batlhoga imvumo yababelethi namkha yomtlhogomeli wangokomthetho, imvumo ebuya kuNgqongqotjhe weeNdaba zeKhaya.
Nasiya emThethweni womTjhado, umntwana mumuntu ongaphasi kweminyaka ema-21 ongakhenge atjhade ngaphambilini begodu nomtjhado wakhe owapheliswa ngokuhlongakala namkha ngesahlukaniso.
Nayikuthi uhlukanisile, isahlulelo sesahlukaniso kufanele silethwe. Nayikuthi kunebanga elizwakalako lokobana kungani umuntu angeze akhupha isahlulelo namkha wahlukanisela enarheni etjhili begodu angeze akghona ukufumana isahlulelo sesahlukaniso, incwadi yesifungo ebuya emuntwini lowo iyafuneka. Kufanele iveze bona wahlukanisa ngokomthetho begodu ifake igama lekhotho eyanikela ngesahlulelo kanye nelanga ekwakhutjhwa ngalo isahlulelo.
Nayikuthi umfelokazi, isitifikethi sokuhlongakala somlingani siyafuneka. Nayikuthi isitifikethi sokuhlongakala asitholakali, umuntu othintekako kufuneka alethe incwadi yesifungo eqinisekisa ukuhlongakala komlingani, eveza igama lohlongakeleko nelanga lokuhlongakala kwakhe.
Ngemva kobana kwenziwe umnyanya womtjhado, abatjhadi, abofakazi nesiphathiswa semitjhado kufanele batlikitle irejista. Isitifikethi esitlolwe ngesandla singakhutjhwa simahla msinyana ngemva komnyanya womtjhado. Isiphathiswa semitjhado sizakusa irejista yomtjhado e-ofisini lesifunda khona izakurekhodwa eNcwadini yokuTloliswa kwesiTjhaba lapho isiphathiswa sihlala khona.
Isikhathi sokusetjenzwa: Isitifikethi esirhunyeziweko somtjhado sikhutjhwa ngelanga lomtjhado, simahla. Isitifikethi esirhunyeziweko sithatha amalanga ama-21 wokusebenza ukusetjenzwa.
Iindleko: Koke ukukhutjhwa nemibuzo ekhambelana nalokhu mayelana neentifikethi zomtjhado iyame ekuzalisweni kweforomo BI-130 okuliforomo lesibawo.
UmNyango weeNdaba zeKhaya wabawa iKomitjhana yeSewula Afrika yezomThetho ngo-1996 ukwenza iphenyo elizeleko ngamarherho ahlukeneko wemitjhado eSewula Afrika. Ngomphumela walokhu kungenelela, umThetho wokwAmikelwa kwemiTjhado yesiNtu (umThetho wenomboro 120 ka-1998) waphasiswa bewathoma ukusebenza ngomhlaka 15 Novemba 2000.
Uthi bewusazi bonyana umtjhado wesiNtu unobujamo obufanako nalowo wesikhuwa ngokuya komThetho wokwAmukelwa kwemiTjhado yesiNtu Umtjhado wesintu utloliswa mumuntu okhethiweko. Lomuntu kungaba yikosana namkha siphathiswa sokutloliswa. Lomuntu okhethiweko kufanele abe nesiqinisekiso esitlolwe phasi sokobana uvunyelwe ukutlolisa umtjhado. Abatjhadi abatjhada ngokwesintu kodwana abebangakawutlolisi umtjhado begodu asele bafuna bona utloliswe kufanele benze isibawo e-ofisini eliseduze leeNdaba zeKhaya. Abatjhadi kufanele baphekelelwe bajameli ababili, okwenyulwa bona kube bajameli bemindeni yomibili. Boke abantu abatjhade ngokwesintu bakhuthazwa bona bavele bazokutlolisa imitjhado yabo nomNyango weeNdaba zeKhaya?
Abangcwabi abakhethiweko nabaziwako ngokuya komthetho.
Nayikuthi ohlongakeleko uzakubulungelwa eSewula Afrika, uBuzenda namkha iMitjhini izakurhelebha ngamalungiselelo mayelana nokuthuthwa kwesidumbu silethwe eSewula Afrika.
Isaziso sokuhlongakala senziwa ngokuzaliswa kweforomo BI-1663. Iforomeli lineengaba ezihlukeneko ezizaliswa babantu abahlukeneko abathintekako ekambisweni yokwazisa. Abantu abathintekako: mumuntu obika ukuhlongakala, siphathiswa sezokwelapha esiqinisekisa ukuhlongakala kanye nomuntu ovunyelwe ukuthola isaziso sokuhlongakala njengombana kutjhiwo ngaphambili.
Nayikuthi akunasiphathiswa sezokwelapha esitholakalako, isibonelo, eendaweni ezikude, umrholi wendabuko uzakuzalisa umBiko wokuHlongakala (okuliforomo BI-1680). UmBiko wokuHlongakala ungazaliswa kuphela mumuntu ovunyelwe mNyango ukwenza njalo. Lomuntu uzakusa iforomo BI-1680 esiphathisweni seeNdaba zeKhaya esivunyelwe ukufumana izaziso ezinjalo. Isiphathiswa sizakuzalisa iforomo BI-1663.
Igadango 1: Isiphathiswa sezokwelapha esihlole isidumbu kufanele sizalise iforomo lesAziso sokuHlongakala/sokuBelethwa buThule (okuyi-BI-1663). Kunesigaba eforomeneli esizaliswa isiphathiswa sezokwelapha bese silifake ngaphakathi kwe-envilobhu. Ubunengi beforomo elizalisiweko bufakwa e-envilobhini evaliweko belinikelwe isihlobo esitjhidelene khulu nomufi namkha umngcwabi oqalene namalungiselelo womngcwabo. I-envilobhu evaliweko ingavulwa kuphela siphathiswa esivunyelweko seeNdaba zeKhaya.
Igadango 2: Isihlobo, manje kufanele sithathe imitlolo siyise kumngcwabi abamkhethileko bona enze amalungiselelo womngcwabo. Nayikuthi umngcwabi uvunyelwe bona afumane izaziso zokuhlongakala, kufanele azalise iingaba ezifaneleko begodu akhuphe umlayo wokubulunga (okuyi-BI-14). Umngcwabi uzakuletha amaforomo azalisiweko e-ofisini eliseduze leeNdaba zeKhaya khona kuzakutloliswa ukuhlongakala. IiNdaba zeKhaya manje zizakukhupha isitifikethi sokuhlongakala zisinikele isihlobo.
Nayikuthi umngcwabi akakavunyelwa ngokuya komthetho ukufumana izaziso zokuhlongakala, kufaneIe alethe imitlolo e-ofisini eliseduze leeNdaba zeKhaya namkha eSitetjhini samaPholisa esiseduze khona umlayo womngcwabo uzakukhutjhwa begodu imitlolo yokutloliswa izakusetjenzwa.
Isitifikethi esirhunyeziweko sokuhlongakala sikhutjhwa simahla nakutloliswa ukuhlongakala mhlokho. Koke ukukhutjhwa okuzakwenzeka ngemva kwalokho kufuna ukuzaliswa kweforomo lesibawo i-BI-132 kanye nokubhadelwa kwe-R10-00. Isitifikethi esizeleko (esingakarhunyezwa) sokuhlongakala naso siyatholakala ngokudla imali engange-R45-00.
Kuqakathekile ukutjheja bona ngokuya komThetho (wokuTloliswa kokuBelethwa nokuHlongakala ka-1992), akunakubulunga okuzakwenzeka ngaphandle kwalokha nakuvunyelweko. Ukuvunyelwokhu kuza ngomlayo. Iimphathiswa zeeNdaba zeKhaya, amalunga we-SAPS nabangcwabi abakhethiweko bavunyelwe ukuzalisa amarejista wokuhlongakala athintekako kanye nokukhupha imilayo yokubulunga.
Umuntu orekhodwe ngephoso njengohlongakeleko eNcwadini yokuTloliswa kwesiTjhaba kufanele abike lokhu e-ofisini eliseduze leeNdaba zeKhaya khona kuzakuphenywa ngokurhaba bekulungiswe ubujamo bakhe. Isethi yoke yegadangiso lemino neenthombe eforomini BI-9 iyafuneka ukufikelela lomnqopho.
Siphumele emzameni wokufaka ithemba eemfubeni zeengidigidi zabantu bethu. Singena esivumelwaneni sokobana sizakwakha umphakathi lapho amaSewula Afrika woke, anzima namhlophe, azakukghona ukukhamba ngokuzethemba, ngaphandle kokusaba eemfubeni zawo, aqinisekisiwe ngelungelo lawo lesithunzi sobuntu elingeze ladluliselwa komunye - isitjhaba esimibala ehlukeneko esinokuthula ngaphakathi kwaso kanye nephasi loke
Umlando weNcwadi kamAzisi weSewula Afrika unamathele isitjhaba soke. Yayihlathulula bona oyiphetheko wayengubani. Komunye umuntu bekusisetjenziswa sokugandelela, komunye yayikufikelela ebuhleni obunengi.
Ngaphambi kwaka-1972, umbuso wakhupha incwadi kamazisi ohlaza. Lomazisi wayefakwe ngencwadini ehlaza eyayingangena ngesikhwameni ngoFeberbari waloyo nyaka. Ikhasi lakhe lokuthoma lalinemininingwana yomnikazi. Ilwazi elingezelelweko, isibonelo, ilayisense yokutjhayela, isitifikethi somtjhado, njll, bezinanyathiselwe emtlolweni kusetjenziswe iinamathiseli.
Ukusukela ngoMeyi 1980, incwadi kamazisi encani ehlaza yakhutjhwa. Yayenziwe ngekhompyutha begodu inezinto zokuvikela ezingezelelweko ukukhandela bona ingenziwa ngokungasimthetho.
UmThetho wokwAziwa owathoma ukusebenza ngo-1986 wazisa incwadi kamazisi ohlaza njengombana simazi. Ngaphambi kwalokhu, nayikuthi umuntu wayetjhadile, isitifikethi sakhe somtjhado sasifakwa encwadini kamazisi. Lokhu kwaphela ngokufakwa komThetho omutjha. Eminyakeni elandelako, amatjhuguluko amanye eNcwadini kamAzisi enziwa kodwana ayekhambelana nokuvikeleka kwakhe, isibonelo, ukukhandela ukwenziwa ngokungasimthetho.
Sikhambe indlela ede solo saba yidemokhrasi ngo-1994. INcwadi kamAzisi yayivame ukusihlukanisa kodwana manje isibumbanisa soke njengamaSewula Afrika. Itjengisa ukwehlukana esitjhabeni sethu, isikhumbuza bonyana woke umSewula Afrika mumuntu ohlukileko begodu ikhulisa ukuzazi okukodwa kwesitjhaba.
Nayikuthi unemibono ngomsebenzi owuthola eeNdabeni zeKhaya namkha unemibuzo tjhaphuluka usithinte ngokusebenzisa imininingwana enikelweko.
<fn>nde_Article_National Language Services_UMKHANDLU WAMABIZO WE.txt</fn>
UmNyango wezobuKhgwari namaSiko umema amalunga womphakathi kobana aphakamise amabizo wabantu abazakusebenza njengamalunga womKhandlu wamaBizo weeNdawo weSewula Afrika . UMkhandlu unamalunga angeqiko ema-25 amalunga ali-12 abajameli beemfunda, be-Ofisi yePoso yeSewula Afrika, beKoro eKulu: beHlolombono neMebhe kunye neBhodo yamaLimi Woke weSewula Afrika.
Umsebenzi we SANGC kuyelelisa uNgqongqotjhe wezobuKhgwari namaSiko mayelana namabizo ekuvunyelwene ngawo kunye nokutlolwa kwamabizo amatjha ahlongoziweko, ukutjhugululwa, ukususwa namkha, ukujamiselela amabizo akhona.
Amalunga we SANGC akazakunikelwa imirholo, kodwana bazakubhadelwa imali yeendleko ebazibhadele ngokwabo ezikhambisana nemisebenzi yoMkhandlu.
d Amabizo amathathu wabantu abazi umuntu ophakanyiswako ekungathintwana nabo.
Azikho Iimphakamiso ezizakutjhejwa nangabe lokhu okungehla akukafakwa.
<fn>nde_Article_National Language Services_UMNYANGO WEENDABA ZAM.txt</fn>
LomHlahlandlela uphathelene nomThetho wesiTjhaba wamaNzi (umThetho wenomboro 36 ka-1998). Njengomthetho omunye nomunye omutjha, umThetho wesiTjhaba wamaNzi utlolwe ngelimi lomthetho elibudisi begodu okungasi lula ukulizwisisa. LomHlahlandlela uhlathulula lokho umThetho okutjhoko nokunqophileko.
Umthethokambiso oqakathekileko womThetho wesiTjhaba wamaNzi kukobana woke amaSewula Afrika akghone ukuzibandakanya ekuphathweni kwamanzi. Umnqopho walomHlahlandlela kurhelebha abasebenzisi bemithombo yamanzi (efana nemilambo, imilanjana, amanzi angaphasi komhlaba, njll) ukuzwisisa umThetho lo khona bazakuzibandakanya ngokuzeleko eenquntwini eziphathelene neendaba zamanzi ezibathintako.
komunye nomunye ofuna ukuzibandakanya khulu ekuphathweni kwamanzi.
LomHlahlandlela awukhulumi ngayo yoke into esemThethweni wesiTjhaba wamaNzi. Unikela ngomhlahlandlela mazombe womThetho kanye nelwazi elithileko ngehlangothi eliqakathekileko lomThetho, elihlose ekurhelebheni abasebenzisi bamanzi ukuzibandakanya eendabeni zemithombo yamanzi.
kuhlonywa iinhlangano zokuphathwa kwemithombo yamanzi.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uqakathekile ngombana uzakuhloma lezo zinto ezisemThethwenisisekelo eziphathelene namanzi.
Amanzi aqakatheke khulu epilweni. Ngaphandle kwamanzi akunamuntu, isitjalo, isilwana namkha into ephilako engakwazi ukuphila. Amanzi athambisa amasimu wabalimi, athambisa iintjalo nefuyo yemiphakathi yemakhaya; anikela ngokuzithabisa, asekela ibhoduluko, asekela amadorobha amancani namakhulu, iimayini, amabubulo nokuphehlwa kwegezi. Abantu bafuna amanzi khona bazakusela, bazakutjala nokupheka, bazakuhlamba kanye nokuphila kuhle.
ISewula Afrika yinarha eyomileko nenezulu elincani. Inengi lemithombo yethu yamanzi lisetjenziswe khulu. Ngamalanga abantu namabhizinisi banomthelela omumbi ebukhulwini bemilambo yethu nemilanjana, amanzi wethu wangaphasi komhlaba kanye neendawo ezimidzwela. Iindawo ezinengi enarheni yethu ziqalene nokutlhayela kwamanzi, lapho sitlhoga khona amanzi ukudlula lamanzi esinawo. Kileziindawo ibhoduluko lingaphasi kwegandelelo elikhulu begodu abanye abantu abanawo amanzi wokusela namkha abatholi isilinganiso sabo esifaneleko samanzi.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uqakathekile ngombana unikela ngendlela yokuvikela imithombo yamanzi khona ingazukusetjenziswa khulu khona kuzakuba namanzi wokuphila nokuthuthukiswa kwezomnotho namanzi azakusetjenziswa ngomuso. Uqakathekile godu ngombana ubeka bonyana amanzi ngewesitjhaba soke khona kuzakuzuza boke abantu.
Imithombo yamanzi zizinto ezifana nemilambo, imilanjana, imidzwela, imilomo yemilambo namanzi angaphasi komhlaba. Amanzi wangaphezulu mamanzi angaphezu kwephasi. Amanzi angaphasi komhlaba mamanzi angaphasi kwehlabathi (isibonelo, amanzi aphuma ngaphasi kwamatje).
WesiTjhaba utjho umThetho wenarha yoke. UmThetho mthetho ophasiswe yiPalamande. UmThetho wesiTjhaba wamaNzi mthetho ophathelene namanzi, nokungeweSewula Afrika yoke. Wavunywa yiPalamende ngo-1998.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi ubeka bona amanzi mthombo wemvelo okungewabo boke abantu beSewula Afrika. Uthi amanzi kufanele kwabelwane ngawo ngendlela elungileko nehle. Ubeka bona amanzi asetjenziselwa iindingo zabantu zokuphila (ezifana namanzi wokusela, wokupheka kanye newokuhlamba) namanzi webhoduluko kufanele abekelwe ngeqadi ngaphambi kobana anikelwe eminye imisebenzi.
Ngombana amanzi aqakatheke khulu ebantwini, umThetho wesiTjhaba wamaNzi uthi abantu kufanele bazibandakanye ekuphathweni kwemithombo yamanzi. Uphuhlisa ukuphathwa kwemithombo yamanzi eseduze khulu nabantu. Wenza lokhu ngokuhloma iihlangano zesifunda nezendawo ezitjha, ezifana nabaSebenzeli bokuPhathwa kweeNdawo ezikhongozela amanzi. Leziinhlangano ezitjha zizakuba nobujameli obubuya emphakathini begodu zizakurhelebha imiphakathi bonyana izibandakanye eenquntwini eziphathelene namanzi.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uqeda imiqondo yakade yebandlululo yokufikelela okubekelwe abathileko. Uphuhlisa ukusetjenziswa kwamanzi okwenzelwa ekuzuzeni kwawo woke umuntu eSewula Afrika, uphuhlisa ituthuko edzimeleleko.
ivikelwa isetjenziswa ithuthukiswa ibulungwa iphathwa begodu ilawulwa ngendlela edzimeleleko nelinganako (nehle) khona kuzakuzuza woke umuntu.
Umbuso wesitjhaba (umNyango weeNdaba zamaNzi namaHlathi) ngokusebenzisa uNgqongqotjhe weeNdaba zamaNzi namaHlathi mtlhogomeli wangokomthetho wenarha wemithombo yesitjhaba yamanzi.
UNgqongqotjhe weeNdaba zamaNzi namaHlathi uqalene nokuqinisekisa bona iQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi liyahlonywa. Isirhunyezo seqhinga kufanele sivezwe eGazedini kaRhulumende. IQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi libopha zoke iihlangano nabasebenzisi bamanzi. UNgqongqotjhe kufanele ahlale aletha iQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi ebujameni banje ngemva kwemiye neminye iminyaka emihlanu ubuncani bakhona.
Umnqopho weQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi kuqinisekisa bonyana imithombo yesitjhaba yamanzi iphathwa kuhle khona kuzakuzuza inarha yoke. Godu linikela ngomhlahlandlela wokobana amanzi kufanele asetjenziswe njani eendaweni ezihlathululiweko zokuphathwa kwamanzi.
Uyatjho bona mamanzi angangani okufanele abekelwe iindingo zabantu nebhoduluko. IQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi kufanele godu liqinisekise bona kunamanzi aneleko azakusetjenziswa ngomuso kanye nokusebenzisa okukhethekileko okufana nokuphehla igezi. Libeka amazinga wekhwalithi yamanzi. Godu uyatjho bona iinhlangano zokuphathwa kwemithombo yamanzi (ezifana nabaSebenzeli beeNdawo zokuKhongozela amaNzi) kufanele zihlonywe njani.
Umbuso wesitjhaba uhlukanise inarha yoke ngeendawo ezili-19 zokukhongozelwa kwamanzi. UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uthi iqhinga liyenziwa kenye nenye indawo yokuphatha. IQhinga libizwa ngeQhinga lokuPhathwa kweNdawo yokuKhongozela amaNzi (okuyi-CMS).
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uthi ibandla labasebenzeli bokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi (i-CMA) kufanele lihlonywe kenye nenye indawo yokuphatha. I-CMA iqalene nokuthuthukisa iqhinga lokukhongozelwa kwamanzi endaweni yokuphathwa kwamanzi.
Umnqopho wokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi kubeka bonyana amanzi azakwabiwa njani (ukuhlukaniswa) phakathi kwabasebenzisi. I-CMA izakuqalana nabasebenzisi abanengi bamanzi, isibonelo, ukusetjenziswa ngumasipala, amabubulo, zelimo, zeemayini, njll. Indlela i-CMA eyaba ngayo amanzi kufanele iphuhlise ukuthuthukiswa kwemiphakathi ebeyidinywe amathuba ngaphambilini. Iqhinga lokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi kufanele liveze bona indawo yokuphathwa kwamanzi izakuphathwa endaweni yokuphathwa kwamanzi nokuthi umphakathi ungazibandakanya ekuphatheni imithombo yamanzi. Kufanele likhambelane neQhinga leNarha lemiThombo yamaNzi.
Umbuso kufanele uqinisekise bona amanzi ayavikelwa, kodwana godu kufanele uqinisekise bona kunamanzi aneleko ukuthuthukisa zokuhlalisana nezomnotho.
Enye yeendlela umbuso owenza ngazo lokhu kubekela amanzi iindingo ezithileko.
Ukubekela ngeqadi yinto eqakatheke khulu ekusetjenzisweni kwamanzi. Ngamanye amagama umthamo wamanzi abekelwa ngeqadi kufanele ubekelwe ngeqadi ngaphambi kokwabiwa kwemithombo yamanzi kwabanye abasebenzisi bamanzi.
Kungaba mraro omkhulu (godu kuphikisana nomThethosisekelo) nayikuthi zelimo, zamabubulo, neemayini, njll, zisebenzisa amanzi amanengi kugcine kungasanamanzi aneleko wokuphila afana newokusela, ukupheka nezepilo kanye nokuhlanzeka.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uqinisekisa boke woke umuntu ufikelela amanzi aneleko ngokubekela ngeqadi umthamo othileko wamanzi ukuhlangabezana neendingo zawo woke umuntu. Lomthamo obekelwa ngeqadi ukutjheja iindingo zokuphila zabantu ubizwa ngokuthi mthamo obekelwe iindingo zokuphila zabantu.
Ukuqinisekisa bonyana kunamanzi aneleko wezinga elamukelekako khona azakusetjenziswa ngomuso, umThetho wesiTjhaba wamaNzi uthi amanzi kufanele abekelwe ngeqadi ukutjheja ibhoduluko. Ukubekela ibhoduluko kuyatlhogeka ukuvikela iindalwa eziphila emanzini zemithombo yamanzi. Kufanele kutlhogonyelwe begodu kungasetjenziselwa eminye iminqopho.
UNgqongqotjhe weeNdaba zamaNzi namaHlathi kufanele ahlome amaBulungelo wamaNzi. UNgqongqotjhe kufanele abeke umthamo wamanzi nezinga lamanzi okufanele lisale emthombeni wamanzi khona lizakusetjenziselwa iindingo zokuphila zabantu neendalwa eziphila ngemanzini.
a emthameni wamanzi asemthonjeni wamanzi b ezingeni lamanzi asemthonjeni wamanzi c ebhodulukweni elimagega nomthombo wamanzi.
Umasipala owakha idamu ngemlanjeni, namkha opompa amanzi ukusuka emlanjeni, namkha obhora amanzi, namkha olahla isila ngemlanjaneni usebenzisa amanzi. Ngokunjalo nomlimi namkha u-Eskom namkha ibhodo yamanzi namkha omunye nomunye umuntu othatha amanzi bunqopha ukusuka emthonjeni wawo.
Nanyana amanzi angasuswa, idanyana elakhiwa emlanjeni ukubamba nokulawula amanzi ukuthiya iimfesi zomhlobo we-trout, namkha ibhrorho elitjha ukuliya ukugeleza kwamanzi, kusese nomphumela emthonjeni wamanzi. Imisebenzi enjalo ngakho-ke ithathwa njengokusebenzisa amanzi. Ukusebenzisa amanzi ngomnqopho wokuzithabisa, efana nokuthaya ngesketjana, nakho kusebenzisa amanzi.
UkuBulunga amanzi ngikho okuqakatheke kokuthoma. Kodwana kunokhunye ukuqakatheka okufanele kuhlangabezwane nakho ngaphambi kobana amanzi abiwe eendaweni zokulawulwa kwamanzi. Nakuhlangabezwana nalokhu kuqakatheka, isiquntu samanzi kenye nenye indawo yokuphathwa kwamanzi sibekwa ngaphasi kwelawulo labunqopha lakaNgqongqotjhe.
amanzi esivumelene ukuwabelana neenarha zabomakhelwana ngeemvumelwano zeentjhabatjhaba amanzi asetjenziselwa ukuphehla igezi amanzi okufanele adluliselwe ebuphathini bamanzi obuthileko ukuya kobunye. Ezinye iindawo zokuphathwa kwamanzi azinamanzi aneleko ngesikhathi ezinye zinesabelo esingaphezulu samanzi. UNgqongqotjhe angagunyaza ukudluliswa kokwabiwa kwamanzi phakathi kweendawo zokuphathwa kwamanzi ezihlukeneko.
enye into eqakathekileko kubekela ngeqadi amanzi ukuqinisekisa bona kuzakuba namanzi ngomuso.
IQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi kufanele linikele ngetjhejo kikho koke lokhu okuqakathekileko. Umgwalo ongenzasi utjengisa bona ukwabiwa kwamanzi kuqakatheke kangangani eQhingeni lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi.
Ukusetjenziswa kwamanzi kulawula ngokusebenzisa ukulawula ngokomthetho indlela amanzi asetjenziswa ngayo. UmThetho wesiTjhaba wamaNzi ulawula ukusebenzisa ngokutloliswa kokusetjenziswa kwamanzi begodu nangemihlobo ehlukeneko yokugunyaza.
Nakuzakulawula ukusetjenziswa kwamanzi, umNyango weeNdaba zamaNzi namaHlathi kufanele wazi bona ngikuphi ukusetjenziswa kwamanzi okwenzekako nokuthi mamanzi angangani asetjenziswa ukusuka kimiphi imithombo yamanzi. Ukuthola lelilwazi, abasebenzisi bamanzi abakhona kwanjesi kufanele batlolise ukusebenzisa kwabo amanzi nayikuthi bathutha bebabeke amanzi, namkha nayikuthi babanga ukwehla kokugeleza komlambo (emahlathini atjalelwe ukwenza imali). Kwanjesi, ukusetjenziswa kwamanzi akhona kutloliswa e-ofisini eliseduze lomNyango weeNdaba zamaNzi namaHlathi. Abasebenzisi bamanzi abangatlolisi ukusebenzisa kwabo amanzi bazifaka engozini yokulahlekelwa lilungelo labo lanjesi lamanzi.
Abasebenzisi laba babizwa ngabasebenzisi beTjhejuli 1. Kwanjesi, abasebenzisi beTjhejuli 1 akutlhogeki bona batloliswe.
Godu awutlhogi ilayisense nayikuthi ukusebenzisa amanzi kuwela ngaphasi kokugunyaza mazombe. Ukugunyaza mazombe yimvumo enikelwa nguNgqongqotjhe engaphezudlwana kokhunye ukugunyaza mazombe okukhulu okuvezwa eGazedini yomBuso. Iimbonelo zokugunyaza mazombe zifaka ukubeka umthamo omncani wamanzi ngedamini, namkha ukudosa umthamo omncani wamanzi kweminye imilambo, namkha emithonjeni engaphasi komhlaba (emigodini yebhoro).
Umsebenzisi kufanele enze isibawo selayisense kokhunye nokhunye ukusetjenziswa kwamanzi okutjha okungakatlolwa kuTjhejuli namkha okungakafakwa ngaphasi kokugunyaza mazombe. Amalayisense wamanzi asetjenziselwa ukulawula ukusetjenziswa kwamanzi okudlula amaqintelo avezwe kuTjhejuli 1 begodu navunyelwe ngaphasi kokugunyaza mazombe.
UmNyango weeNdaba zamaNzi namaHlathi namkha umsebenzeli wokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi angakhupha ilayisense yokusetjenziswa kwamanzi.
bafake isibawo e-Ofisini efaneleko yesiFunda yomNyango weeNdaba zamaNzi namaHlathi nabafuna ilayisense; namkha batlolise ukusebenzisa kwabo amanzi e-Ofisini lesiFunda.
Woke amalayisense azakukhutjhwa ngokuya kwemibandela yamalayisense. Lemibandela kuzakukhulunyiswana ngayo nomsebenzisi wamanzi lapho kukghonekako. Eminye imibandela eqakathelekileko yelayisense sikhathi sokusebenza kwayo. Boke abasebenzisi bamanzi kufanele bakhambisane nemibandela ebekwe emibandeleni yokusetjenziswa kwamanzi nakungasinjalo bangalahlekelwa yilayisense yabo.
Kuneendleko ekwakheni nekuphatheni umthombo wamanzi khona uzakuvikelwa bewubulungwe khona uzakusetjenziswa ngokunendzuzo. Leziindleko zibuyiswa ngokubhadela kwabasebenzisi bamanzi nababhadela imali yokusebenzisa amanzi.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uvumela uNgqongqotjhe weeNdaba zamaNzi namaHlathi, ngemvumo kaNgqongqotjhe wezeeMali, ukwenza iqhinga lokubala ukusetjenziswa kwamanzi.
UNgqongqotjhe sele aveze iqhinga lokubhadelwa kwamanzi eGazedini yomBuso. UmThetho wesiTjhaba wamaNzi umvumela bona atjhugulule ukubhadelwa kwamanzi ngokuya kwesikhathi.
Iqhinga lanjesi lokubekwa kwamanani livumela imihlobo emithathu yeemali ezibhadelwako zamanzi.
Kokuthoma, imali ebhadelelwa ukuphatha umthombo wamanzi yimali yeendleko zokuphathwa kwemithombo yamanzi. Lokhu kuzakufaka iindleko zokutlolisa abasebenzisi, ukukhupha amalayisense, ukwenza ukubekela ngeqadi, ukulinganisa ukugeleza kwemilambo, ukuhlola ikhwalithi yamanzi, ukulawula ukusilaphazeka kwamanzi nokuphathwa kokubulunga.
Boke abasebenzisi abatlolisiweko nabanamalayisense bazakuthunyelwa iincwadi zeenkolodo zemali okufanele zibhadelwe. Imali ebhadelwako ingahluka phakathi kwemihlobo ehlukeneko yabasebenzisi neendawo ezihlukeneko zokuphathwa kwamanzi. Kwanjesi, imali ebhadelwako ingaphasi nasiya emanzini wokuthelelela kunalawo wamabubulo/newangekhaya.
Kwesibili, imali yokwenziwa komthombo wamanzi yimali yeendleko zokwakha nokusebenza kwehlelo lokuphakela, elifana namadamu, amakhanali, amathaneli, njll, asetjenziselwa ukubeka namkha ukuphakela ngamanzi.
Imali ebhadelwako yokwenza imithombo yamanzi ifaka ihlelo lamanzi lokwakha ihlelo lamanzi kanye neendleko zokusebenzisa ihlelo.
Kwesithathu, imali ebhadelwako yokulahla isila yimali yokulahla amanzi anesila namkha yokulahla isila emamanzi ngemlanjeni begodu yimali ebhadelwa msilaphazi webhoduluko.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi unikela ngokuhlonywa kwabasebenzeli beendawo bokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi eendaweni zokuphatha amanzi.
Umnqopho wokuhloma i-CMA kubandakanya imiphakathi eseduze ekuphathweni kwemithombo yamanzi. I-CMA iphatha imithombo yamanzi ngaphakathi kwendawo ehlathululiweko ngokuya kweqhinga lokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi.
Abasebenzeli bokuphathwa kokukhongozela kufanele baqinisekise bona boke abadlalindima egade badinywe amathuba ngaphambilini bayabandakanywa eenkambisweni neenquntweni ze-CMA.
UNgqongqotjhe weeNdaba zamaNzi namaHlathi anganikela i-CMA godu imisebenzi engezelelweko efana nokuphathwa mazombe kwemithombo yamanzi endaweni yokuphathwa kwamanzi.
Ihlangano yokusetjenziswa kwamanzi siqhema sabasebenzisi bamanzi abafuna ukusebenzisana. Abasebenzisi bamanzi babambisana ekwenzeni imisebenzi ekhambelana namanzi ezingeni lendawo khona bazakuzuza boke. Isibonelo, ihlangano yabasebenzisi bamanzi ingahlonywa nayikuthi isiqhema sabalimi sifuna ukwakha ikhanali yinye namkha idamu okuzakuzuza woke umuntu ngalo, namkha isiqhema sabalimi abasakhasako abafuna ukusebenzisana.
Amabhodo wokuthelelela akhona kwanjesi, amabhodo wamanzi wokuthenga izinto zokuthelelela kanye namabhodo wokulawula amanzi atlhogomela amanzi asehlabathini (amabhodo alawula amanzi angaphasi) azakutjhugululwa abe ziinhlangano zabasebenzisi bamanzi. Lokhu kungafaka hlangana amandla wangokomthetho waleziinhlangano bona zifake abanye abasebenzisi namkha eminye imithombo yabasebenzisi bamanzi.
Ihlangano yabasebenzisi bamanzi ingaba yihlangano esebenza ekorweni yinye namkha eenkorweni ezinengi. Ihlangano esebenza ekorweni yinye ibunjwa siqhema sabasebenzisi abafanako, isibonelo, abalimi abasakhasako. Ihlangano esebenza eenkorweni ezinengi ibunjwa siqhema sabasebenzisi abahlukeneko, isibonelo, bamabubulo, bezokulima, beemayini, njll, begodu iqale iinrhuluphelo zabasebenzisi abahlukeneko.
Umnqopho we-WUA kukghonakalisa abasebenzisi bamanzi ukusebenzisana nokubuthelela imithombo yabo (yeemali, abasebenzi nelwazi) ukobana isebenze kuhle khulu ukwenza imisebenzi ekhambelana namanzi. Ama-WUA anendima eqakathekileko okufanele ayidlale ekupheliseni indlala nekunikeleni ngokudla okwaneleko.
UmThetho unikela uNgqongqotjhe amandla wokuhloma amakomiti wokuyelelisa. Amakomiti la angahlonyelwa iminqopho ehlukeneko abe nemisebenzi ehlukeneko. Lamakomiti ayayelelisa kodwana uNgqongqotjhe angadlulisela amandla athileko kiwo.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi unikela ngokuhlonywa kweenhlangano zokufezakalisa iimvumelwano zeentjhabatjhaba. Leziimvumelwano ziphathelene nokuphathwa nokwenziwa kwemithombo yamanzi ekwabelwana ngayo neenarha ezibomakhelwana.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uvumela umbuso bona wakhe, ube mnikazi namkha bewuthenge amadamu nezinye izakhiwo zamanzi (umthangalasisekelo), nayikuthi lokho kungarhelebha isitjhaba. Umbuso ungabelana ngamanzi abuya emadamini wawo nezakhiweni zawo ngendlela efanako owaba ngayo amanzi abuya emthombeni wamanzi.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uphethe amagadango amanengi ahlukeneko wokuthuthukisa ukuphepha kwamadamu amatjha nalowo asele akhona. Lokhu kwenzelwa bona kube nokuphepha.
Amadamu amakhulu angaba yingozi ekulu ebantwini nebhodulukweni. Amadamu angakatlanywa kuhle namkha aliswe agcina angasi sebujameni obuhle ayingozi okukhulunywa ngayo.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi unikela ngokuhlonywa kweKhotho yeeNdaba zamaNzi ukulalela ukudluliselwa phambili kweenqunto ezithileko namkha imilayo enikelwa ziimphathimandla ezithintekako namkha iinhlangano zokuphathwa kwamanzi, ezifana nabaSebenzeli bokuPhathwa kokuKhongozelwa kwamaNzi. IKhotho yeeNdaba zamaNzi yihlangano ezijameleko.
Umsebenzisi wamanzi angadlulisela isiqunto eKhotho yeeNdaba zamaNzi ngemihlobo ehlukeneko yeenqunto ezenziwe ziinhlangano eziphethe amanzi, isibonelo, ukubuyisa imali yeendleko, itjhejuli yokwabiwa kwamanzi, iinqunto ngamalayisense; nokhunye.
IKhotho yeeNdaba zamaNzi yahlonywa ngo-Oktoba ka-1998. Ingabamba imihlangano eendaweni lapho kunesinghonghoyilo. Ukusebenza kweKhotho kusekelwa ngeemali ezibuya emNyangweni wokuGcinwa kweeMali zomBuso.
<fn>nde_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZAMAPHILO.txt</fn>
Incwajana le iphethe ilwazi elimalungana nokulingelelwa kweenhlahla zokwelapha. Ilwazi elinqophene nehlelo lokulingelelwa kwenhlahla zokwelapha ofuna ukungena kilo namkha ofunelwa ukungena kilo litholakala ebaphenyeni ngalo ihlelo lokulingeleleli.
Ukulingelelwa kwemithi yokwelapha kulirhubhululo elinqophe ukuhlola ukuthi isihlahla esitjha namkha esidala siphephe kangangani, nokuthi sihle kangangani, nokuthi siphumelela kangangani ukwenza umsebenzi esisetjenziselwa wona kunye nokuthi sinamandla kangangani phezu komuntu esilingelelwa phezu kwakhe. Isihlahla-ke lapha kungatjho isihlahla ngokwaso, kungatjho isisetjenziswa sokwelapha, kungatjho indlela yokwelapha.
Ukuphepha kwesihlahla kutjho ukuhlukanisa ukuthi isihlahla esilingelelwa phezu komuntu loyo asinangozi na phezu komuntu esilingelelwa kuye.
Ukuphumelela kwesihlahla kutjho ukuthi isihlahla leso siyaphumelela na ukuveza isifo esiphethe umuntu, nokuthi siyaphumelela na ukuselapha namkha ukusivimbela na. Lokhu-ke kungatjho nokulinganisa ukuthi iinhlahla ezimbili namkha ezingaphezu kwalokho ziphumelela kangangani ukwelapha isifo ezenzelwe sona.
Amandla wesihlahla aveza ubungcono besihlahla ekwelapheni isifo nasilinganiswa nezinye iinhlahla zokwelapha sona leso sifo.
Ubuhle besihlahla butjho ukuvuma kwesihlahla ukusetjenziswa isikhathi nanyana singaba side kangangani ngaphasi kobujamo obulungele ukusetjenziswa kwaso ekulatjhweni kwesigulani, ngaphandle kokusilimaza isigulaneso.
Igama elithi isihlahla litjho iinhlahla nemitjhoga esetjenziselwa ukwelapha izifo, nesetjenziselwa ukuvimbela izifo (njengemijovo nje), neenhlahla ezisetjenziswa ephenyweni elikhethekileko lokwelapha (njengakuma-X-Ray wokuhlola iziso).
Ngaphambi kobana isihlahla namkha isisetjenziswa sokwelapha silingelelwe emuntwini, sihlolwa sihlolisiswe isikhathi eside emalabhorathri neenyamazaneni, kobanyana kuzokuthonywa ngokuthola ntanzi ukuthi siphephe kangangani nokuthi siphumelela kangangani ukwenza lokho esenzelwe khona.
Lesi sigaba sokuthoma la isihlahla esitjha, umjovo omutjha namkha isisetjenziswa sokwelapha esitjha silingwa khona kokuthoma esiqhenyaneni sabantu; kuvamise ukuthi kube siqhenyana sabantu abaphile kuhle ekulingwa ngabo. Isigaba sokuthoma sokulingelelwa kwesihlahla sinqophe ukuthola ukuthi isihlahla siphephe kangangani, nokuthola ukuthi mthamo ongangani olungelwe ukusetjenziswa ngesikhathi esingangani, nokuthola ukuthi isihlahla leso asinangozi yokubangela eminye imiraro yangeqadi, nakube ikhona, kutholakale nokuthi miraro bani leyo.
Esigabeni sesibili isihlahla esitjha esilingelelwako, umjovo omutjha olingelelwako namkha isisetjenziswa sokwelapha esitjha esilingelelwako kulingelelwa phezu kwesiqhema sabantu esikhudlwana kunesigabeni sokuthoma; kuvamise ukuba makhulu ambadlwana wabantu abaphilileko, nabantu esele sibangene isifo ekusalingelelwa isihlahla sokulwa naso. Umnqopho wesigaba (ii) kuhlola ukuya phambili ukuthi isihlahla, umjovo namkha isisetjenziswa sokwelapha kuphephe kangangani, nokuthi kuphumelela kangangani ukwenza lokho okufunelwa khona.
Kilesisigaba isihlahla esitjha, umjovo omutjha namkha isisetjenziswa sokwelapha esitjha kulingelelwa ebantwini abangaba makhulu ambadlwana ukuya eenkulungwaneni eziimbadlwana esele sibangene isifo. Umnqopho walesisigaba sesithathu sokulingelelwa kwesihlahla kuhlola ukuya phambili ukuthi isihlahla esitjha, umjovo omutjha namkha isisetjenziswa sokwelapha esitjha kuphumelela kangangani ukwenza umsebenzi ekufunelwa wona, nokuhlola ukuthi ziyibanga kangangani imingenela ngeqadi, kunye nokulinganisa amandla, nobuhle besihlahla esitjha, nomjovo omutjha namkha isisetjenziswa sokwelapha esitjha nakulinganiswa neenhlahla ezidala ezitlolisiweko (enelayisense).
Kilesisigaba-ke ukulingelelwa kwenhlahla kwenziwa ngemva kobana isihlahla esitjha, umjovo omutjha namkha isisetjenziswa esitjha sesibhalisiwe emkhandlwini olawula iinhlahla zokwelapha (i-MCC) ukuthi isihlahla, umjovo namkha isisetjenziswa sokwelapheso singathengiswa.
kunye nokuthola isihlahla esitjha, umjovo omutjha namkha isisetjenziswa sokwelapha esitjha ukuthi kungasetjenziselwani okhunye okutjha.
Esinye nesinye isigaba sinomnqopho waso, befuthi namandla wokusebenza kwesihlahla kunye nengozi yaso kuhlukahluka ngeengaba ngeengaba.
Kizo zoke iingaba zokulingelelwa kweenhlahla, abantu ekulingelelwa ngabo beluswa ngelihlo elibukhali, kuqalwe ukuthi iinhlahla ezilingwa ngabo lezi kghani azinamingenela emimbi eziyibangako ngeqadi na. Imingenela emimbi kungaba matshwayo amambi angasimnqopho wesihlahla leso, namkha kube ngesinye isifo esibangwa kusebenzisa isihlahla leso.
ingambulala umntwana unina othe asebantwini walingelelwa ngesihlahla esinemingenela loyo.
Isihlahla esithengiswako (marketed drug) sihlahla esele sitlolisiwe emkhandlwini olawula iinhlahla zokwelapha (i-MCC), esizokwelapha izifo ezithileko. Lesi sihlahla esele sidlulile esigabeni sokwakhiwa, futhi nobuhle baso nokuphumelela kwaso sekuyaziwa. Iinhlahla ezithengiswako zibizwa nangokuthi ziinhlahla ezitlolisiweko namkha ezinelayisense.
Isihlahla esisaphenywako (investigational product) sihlahla/umjovo/isisetjenziswa sokwelapha esisahlolwako ehlelweni elithileko lokulingelelwa kweenhlahla ukuthi zihle kangangani ngomsebenzaso, nokuthi ziphephe kangangani kunye nokuthi zinamandla kangangani. Kungaba neenhlahla ezidlulako kesisodwa ehlelweni linye lokulingelela iinhlahla. Isihlahla esisaphenywako singaba sihlahla esitlolisiweko namkha esingakatloliswa, umjovo otlolisiweko namkha ongakatloliswa, isisetjenziswa sokwelapha esitlolisiweko namkha esingakatloliswa. Amanye amagama asetjenziswako ngila: isihlahla sokufunda (study drug/medicine), isihlahla esisalingwako (trial drug/medicine/product).
Umsekeli (sponsor) mumuntu, ikhamphani namkha ihlangano ezithwesa umthwalo wokuthatha igadango lokuthoma, nokuphatha kunye nokusekela ihlelo lokulingelelwa kwenhlahla ngeemali. Abasekeli bavamise ukuba babantu abakha iinhlahla zabosokhemisi, aborhulumende, iinhlangano zerhubhululo, iHlangano yezamaPhilo yePhasi (i-WHO), aborhulumende bamazwe wangaphandle, njalo njalo.
Umphenyi (investigator) mumuntu ofundisiweko othwele umsebenzi wokutlama, nokwenza, nokucozulula kunye nokubika ngesilingelelo esithileko sesihlahla. Abaphenyi bavame ukusebenza basiqhema. Umrholi wabaphenyi kuthiwa mPhenyi omKhulu. UmPhenyi omKhulu wenza akulayelwa msekeli nebandla eliphetheko. Abaphenyi bangaba bodorhodera beenhlahla, abodorhodera bamazinyo, amanesi, izazi zokubala, abososayensi beenhlahla, abosokhemisi, izazi ezisebenza ngengqondo yomuntu namkha babe zizazi ezisebenza imisebenzi esabudorhodera, njalo njalo.
UmKhandlu oLawula zeenHlahla zokweLapha (i-MCC) yihlangano yalapha eSewula Afrika elawula ukusebenza kwamahlelo wokulingelelwa kweenhlahla zokwelapha nokubhaliswa kweenhlahla neensetjenziswa zokwelapha ezizakusetjenziswa ezifeni ezithileko. I-MCC kumsebenzi wawo ukuqinisekisa ukuthi woke amahlelo wokulingelela iinhlahla weenhlahla ezingakatloliswa neenhlahla ezitjha ezitlolisiweko ezikhambisana nayo imibandela yokuphepha, neyobuhle kunye neyamandla.
Iimbawo zokulingelelwa kweehlahla nezokutloliswa kweenhlahla neensetjenziswa zokwelapha ziqalwa yikomidi yezazi ye-MCC, eqala hlangana nokhunye ihlangangothi lobusayensi, nelokwelapha kunye nelemithethopatho. Imibiko yendima esele yenziwe ngerhubhululo lokulingelelwa kweenhlahla inande ithunyelwa ku-MCC. Nakwenziwa isibawo sokutloliswa kwesihlahla kwa-MCC kufuze kuvezwe nobufakazi bokuphepha besihlahleso, nobuhle baso kunye namandla waso, isihlahla leso nawuzakusebenza lapha eSewula Afrika.
UMSEKELI NABAPHENYI BANESIBOPHO SINYE SOKUBIKA IMINGENELA EMIMBI KUNGAKADLULI AMA-AWA AMATJHUMI AMABILI-NANE, BAYIBIKE EENHLANGANWENI EZIFANELEKO, EKUBALWA HLANGANA NAZO NAWO UMKHANDLU OLAWULA ZOKWELAPHA i-MCC KUNYE NAMAKOMIDI WEZOMTHETHOPATHO.
Nanyana ngubani othatha isiqunto sokungena ehlelweni lerhubhululo la kuzakulingelelwa ngaye ukusebenza kweenhlahla, namkha osele angene ehlelweni lelo, unelungelo lokwazi ngakho koke azifaka kikho namkha azifake kikho, avume asazi koke. UmThethosisekelo weRephabliki yeSewula Afrika, emThethweni 108 ka-1996: Isigaba 12 , uthi : Omunye nomunye unelungelo lesithunzi somzimbakhe nengqondwakhe, ekubalwa hlangana nakho nelungelo (c) lokwala ukufakwa emahlelweni wesayensi wokulingelela ngaphandle kobana umuntu avume anelwazi.
Ukuvuma ngelwazi kutjho ihlelo elifundisa umuntu ekuzakulingwa ngaye iinhlahla ngezinto eziqakathekileko eziphathelene nokulingwa kweenhlahla phezu kwakhe, kobana azokugcina azikhethela yena ukuthi uyafuna na ukungena ehlelweni lokulingelelwa kwemithelo namkha akafuni na.
Ukuvuma ngelwazi akutjho kwaphela ukutlikitla/ukusayina iforomu lokuvuma ukungena ehlelweni lokulingelelwa kweenhlahla, futhi akutjho ikontraga, kodwa kutjho ukuzinikela ngokuthanda komuntu ehlelweni lokulingelelwa kweenhlahla.
kufuneka imvumo yakho enelwazi nakuzakwenziwa irhubhululo lesayensi nelikhamba ngomthethopatho.
ilwazi onikelwa lona kufuze bona unikelwe lona ngendlela elula, ngelimi lakho.
kufuze uzithathele wena ngokuthanda kwakho isiqunto sokungena ehlelweni lokulingelelwa kweenhlahla, ngaphandle kokukatelelwa, ukudurhiswa namkha ukuhlohlozelwa nanyana kungaba ngayiphi indlela.
nakube ubuyela emva uyaphuma ehlelweni lokulingelelwa kweenhlahla okilo, lokho angeze kwehlise izinga otjhejwa ngalo.
ihlohlozela yokukhuthaza namkha yokuthokoza ukungena kwakho ehlelwenelo.
ubufakazi bemvumo yekomidi ephethe zomthethopatho.
Ngalokhu esikutjho ngehla, kuyakhanya ukuthi boke abantu abakghonako ukunikela imvumo enikelwa ngelwazi namkha abanikela imvumo egameni labanye bangakghona ukungenela ihlelo lokulingelelwa kweenhlahla. Abantu abangenela ihlelweli kungaba bantwana abangakabelethwa, ukuya ebantwini abadala, ukuya ebantwini abaduna nabesifazi, abaphile kuhle nabagula khulu, abaphilako nabangasekho abangakabelethwa, abantwana nabantu abakhulu.
Kuqakathekile ukukhumbula ukuthi ungangena ehlelweni lokulingelela iinhlahla bunqopha namkha ngenye indlela ngokuvuma ukuthi kusetjenziswe imininingwana eserekhodini lakho lokwelatjhwa lakade namkha lakhathesi eliphethwe mumelaphi wakho.
Ikombandlela elawula ukuthi umuntu ukulungele na ukungena ehlelweni lokulingelelwa kweenhlahla elithileko ibizwa ngokuthi yindlela yokukhethela ngaphakathi, bese kuthi indlela esetjenziselwa ukwalela abantu abathileko ukuthi bangangena ehlelweni lokulingelela ibizwe ngokuthi yindlela yokukhethela ngaphandle.
Indlela yokukhethela ngaphakathi neyokukhethela ngaphandle ziqakatheke khulu, zenzelelwe ukuvikela abantu ekulingelelwa ngabo iinhlahla, nokuqinisekisa ukuthi ihlelo lokulingelelwa kwemithelo liphumelela ngaphandle kokuraranisa izinto.
IKombandlela Yokulingelelwa Kweenhlahla eSewula Afrika ifuna ukuthi imitlolo yeemphakamiso neminye imitlolo eqakathekileko yehlelo lokulingelela eliphakanyiswako ihlolwe yikomidi esemthethweni yezomthethopatho ekhambisana nekambiso ebekwe mKhandlu wezeRhubhululo kezamaPhilo ngezomThethopatho i-National Health Research Ethics Council. Ukuhlolwa nokubuyekezwa komthethopatho kunqophe ukuqinisekisa ukuvikeleka kwabantu ekungalingelelwa ngabo iinhlahla. Amahlelo wokulingelela avunyelwe yikomidi esemthethweni yezomthathopatho ngiwo kwaphela avunyelweko ukwenziwa lapha eSewula Afrikia.
ukuthi ukungena kwabo ehlelweni lokulingelelwa kwemithi akubadimi ithuba lokwelatjhwa kusese nesikhathi na abantu abangene kilo namkha abanye nanyana bangakangeni kilo.
ukuthi abarhubhululi nabantu ekulingelelwa ngabo bazakuthokozwa kangangani ngokungena kwabo ehlelweni lokulingelela.
IKombandlela Yokulingelelwa Kweenhlahla eSewula Afrika ifuna ukuthi amakomidi wezomthethopatho abaqalelele ngokukhethekileko abantu abathileko, njengabantwana, nelutjha, nabomma abasebantwini, neembotjhwa, nabaqhwalileko, nabagula ngengqondo, nemiphakathi engangena lula engozini, nabagulela ukukhamba, nabadala, nemihlobo yabantu eyimbijana kunye nabasebenzi.
Ukulingelelwa kweenhlahla zokwelapha kwenzelelwe ukuhlola iinhlahla, iinsetjenziswa zokwelapha kunye neendlela zokwelapha ezizakugcina zisetjenziselwa ukuphilisa abantu kuhle.
Ungahle uthole isizo lokwelatjhwa ngemithi engakabukubakhona emphakathini ngesikhathi ekuzabe kulingelelwa ngaso, nangemva kwalokho.
Nokho-ke ukungena ehlelweni lokulingelelwa kweenhlahla akusindlela yokuzenzela imali, ngitjho nanyana pheze boke abasekeli babathokoza ngemadlana nje abantu ekulingelelwa ngabo; phela abantu ekulingelelwa ngabo bavamise ukuthokozwa ngokuphiwa imali yokukhamba nabakhamba malungana nehlelo lokulingeleleli, baphiwe nemali yokudla, baphiwe nemithi yokubelapha, babuye godu bahlawulwe nakube kuba nento embi ebavelelako ngenca yokungena kwabo ehlelweni lokulingelela, kufumaniseke nokuthi ikhona netjhorense yalokho okubaveleleko; kodwa-ke kufuneka ubufakazi bokuthi nangambala kubavelele ngenca yokuba kwabo sehlelwenelo abantwabo lokho okumbi okukhulunywa ngakho okungahle kubavelele.
Ukusebenzisa iinhlahla ezilingelelwako, iinsetjenziswa zokwelapha ezilingelelwako namkha iindlela zokwelapha ezilingelelwako kungahle kubange imingenela emimbi phezu komuntu; nokho-ke abantu ekulingelelwa ngabo bahlala baluswe ngelihlo elibukhali, ukwenzelela ukuthi imingenela emimbi nayivelako ibonwe msinyana ibe ithathelwe amagadango afaneleko. Ngaphandle kwalokho, ikhona netjhorense ethathelwa ukuqala imingenela emimbi, kobanyana abantu ekulingelelwa ngabo bazokuliliswa ngayo nakwenzekako bangenwe mingenela emimbi. Iinhlahla ezilingelelwa ngawe, nemijovo elingelelwa ngawe kunye neendlela zokwelapha ezilingelelwa ngawe kungenzeka zingabi lisizo esifeni esikuphetheko; kodwa-ke nokho kuneendlela zokuphepha ezenzelwe ukusiza abantu abangasizakaliko ngokungena kwabo ehlelweni lokulingelela; bayathathwa bafakwe kelinye ihlelo lokulinga ukubelapha khonokho nakubonakala ukuthi abasizakali, namkha bafakwe kilo ekupheleni kwehlelo lokulingelela.
ukungena kwakho ehlelweneli kungahle kuliyane nepilwakho yangeqadi, njengokuthi nje kuliyane neendaba zakho zomseme, imbeleko, ukusela utjwala, ukubhema namkha ukusebenzisa iindakamizwa, njalo njalo.
kungenzeka kufuneke ukuthi uragele phambili ngokuya la uvame ukuthola khona isizo lokwelatjhelwa ezinye izifo onazo ezingakaphathelani nehlelo lokulingelelwa kwemithi okilo; kodwa nokho nanyana kunjalo, kuyafuneka ukuthi umelaphi wakho umtjele ukuthi ungene ehlelweni lokulingelela iinhlahla, umbikele nokuthi iinhlahla ezithileko namkha iindlela zokukwelapha ezithileko kungenzeka zingakhambisani nekambiso yehlelo lokulingelelwa okilo.
Ngalokho-ke kuqakathekile ukuthi ukhulumisane nomndenakho nabo boke abazakuthinteka ngokungena kwakho ehlelweni lokulingelela iinhlahla zokwelapha ngaphambi kobana ungangena kilo, nawufuna ukungena.
<fn>nde_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZEMIDLALO.txt</fn>
Imigomo yabeentjhaba neyebandlululo yenza ngehloso bonyana kube nobujamo lapha ubuliminengi benarha bungazange bunyazwe khona kwaphela kodwana bagandelelwa phasi khulu. Lokhu kwabangela bona kube nokungalingani kwamalimi lapha isiNgisi nesiBhuru zazinikelwa khona ubujamo obusemthethweni begodu ngalokho zakhutjhulwa bezathuthukiswa ngokungakhathaleli amalimi wokudabuka wenarha le.
UmThethosisekelo weRiphabhuliki yeSewula Afrika, 1996 unikela amagunya wokusetjenziswa ngokulinganako kwawo woke amalimi asemthethweni enarheni mayelana nokukhutjhulwa nokuthuthukiswa kwamalimi wendabuko agade agandelelwe ukuya ngokomlando. Njengenarha ebuliminengi, umThethosisekelo godu uyayitjheja indaba yokobana ngaphandle kwamalimi (alitjhumi nanye) 11 asemthethweni, kunamanye afana neNama, iKhoi, iSan kanye neLimi lamaTshwayo okumele akhutjhulwe abe athuthukiswe.
ITlhatlha lomGomo wesiFunda seGauteng lisungulwe ngokomphumela obunqopha weembopho zomThethosisekelo weRiphabhuliki yeSewula Afrika, 1996 kanye neTlhatlha lomGomo wamaLimi wesiZwe (elivunywe belahlonywa ngoMatjhi 2003) elinikela igunya kumalungelo womthethosisekelo malungana nokusetjenziswa nokuthuthukiswa kwelimi. ITlhatlha lomGomo wamaLimi wesiZwe lifuna bonyana zoke iimfunda zisungule imigomo yazo yamalimi ekhambisana nobujamo bazo.
ITlhatlha lomGomo wamaLimi wesiFunda seGauteng limphumela wokuthintana nabalimindima abahlukahlukeneko kumazinga wobuzwe, isifunda kanye newendawo. Abasebenzisanaba bafaka phakathi imiSebenzi yezamaLimi wesiZwe emNyangweni wobuKghwari namaSiko, iminyango kaRhulumende wesiFunda segauteng (GPG) ngokuqalisa khulu emNyangweni wezeFundo eGauteng, iBhodi yamaLimi Woke weSewula Afrika, iKomiti yamaLimi wesiFunda seGauteng, abomasipala, ubunobhala besiBethamthetho seGauteng kanye nabosolwazi kezelimi. Ikambiso yokuthintana le yenziwa mNyango wezemiDlalo, ukuziThabisa, ubuKghwari namaSiko ngokusizwa bosolwazi abahlukahlukeneko emkhakheni wamalimi.
Ngaphambi kobana kwenziwe ikambiso yokuthintana umnikeli womsebenzi onelemuko elingeneleleko lerhubhululo nomkhakha ophatheleneko wenza irhubhululo lehlolo yelimi. Godu kwatjhejwa khulu idatha emumethwe kuSensasi 2001; ilwazi elikeminye imitlolo yomgomo ephatheleneko, kanye nemiphumela yokuHlolwa kweLimi eGauteng.
Ubujamo lobu ngokukhambisana nekareko (godu kanengi okudlharumisako) hlangana kwabasebenzi ngelimi nabatjitjizeli, bunikela iTlhatlha lomGomo wamaLimi eGauteng itjhitjhilo elikarisako, elifuna khulukhulu ukunikela imihlahlandlela ebanzi malungana nokwenziwa kwerherho lokusetjenziswa kobuliminengi.
Godu umGomo lo uqalelela imiphumela efunyenweko yehlolo ephathelene nokuhlala kuhle kwamalimi okwahlonywa yiBhodo yamaLimi Woke weSewula Afrika ngomnyaka we-2001 lapha kwenziwa khona isampula ehlelwe ngokwamazinga yamaSewula Afrika aneminyaka eli-16 nangaphezulu ubudala kizo zoke iingaba zomphakathi emakhaya nemadorobheni. Lokho ebekugandelelwa lilimi lekhaya nokusetjenziswa kwelimi kumikhakha yangasese nakengakahleleki, ebujamweni bomphakathi nobuhlelekileko, ilimi lemsebenzini nelokufundisa, indlela kwamukelwa ngayo umgomo wamalimi, kanye nokusetjenziswa lula kwelimi nobuliminengi.
UmThethosisekelo uthatha ifundo njengenye yeendlela zokukhuthaza nokuthuthukisa ukusetjenziswa kwelimi. ITlhatlha lomGomo wamaLimi weGauteng utjheja iimbopho zomThetho weenKolo eSewula Afrika, 1996 ngokokusetjenziswa kwelimi eenkolweni nendlela umGomo weLimi ekuFundeni ukhambisana ngakhona nebhoduluko lefundo.
Ihloso yeTlhatlha lomGomo wamaLimi wesiFunda seGauteng kungezelela ukukhutjhulwa nokuthuthukiswa kwamalimi wendabuko eGauteng agade agandelelwe esikhathini esidlulileko.
h Ukufaka isandla ekuzikiseni idemokhrasi yethu, ukwakha isizwe sekhethu, kanye nekuboniseni bonyana ngambala singurhulumende otjhejako nosebenzako.
l Nokuphumelelisa kanye nokukhuthaza ukwakhiwa kwesizwe, ithando lenarha nokuhlangana komphakathi ngaphakathi kokuhlukana kwamalimi namasiko eGauteng.
IsiGaba 29 sithi woke umuntu unelungelo lokufunyana ifundo ngelimi elisemthethweni nofana ngamalimi abawathandako eenkolweni zombuso lapha ifundo iphatheka khona ngokwaneleko. Ukuqinisekisa ukufikeleleka okufaneleko nokwenzakala kwamalungelo lawa, kumele zoke iindlela ezikhona zefundo zitjhejwe ngokulinganako, ngokukghonakalako begodu kuqalisiswe nokulungiswa kwazo.
UmThetho we-PANSALB, 1995 njengokwenguqulo, hlangana nokhunye, uhlinzeka ukutjhejwa, ukwenziwa nokuphumeleliswa kobuliminengi nokuthuthukiswa kwamalimi agade agandelelwe esikhathini esidlulileko. Godu uveza ukuhlonywa kwamakomiti welimi weemfunda okumele akhuthaze ubuliminengi enarheni.
URhulumende wesiFunda seGauteng ngokusebenzisa umNyango wezemiDlalo, ukuziThabisa, ubuKghwari namaSiko sele uhlome iKomiti yeLimi esiFundeni seGauteng.
Nanyana umThetho weenKolo eSewula Afrika (SASA) usendleleni yokuguqulwa kezinye iindawo nokho usahlinzeka uNgqongqotjhe wezeFundo, ngokweyama kumThethosisekelo nangokukhulumisana nomKhandlu waboNgqongqotjhe, ngegunya lokuqunta imibandela namazinga womgomo welimi eenkolweni zomphakathi. Godu unqophile ekuthini ikomiti elawulako yeenkolo zomphakathi ingaqunta umgomo welimi wesikolo ukuya ngokomThethosisekelo, ngokomThetho lo (SASA) kanye nanofana ngimuphi umthetho wesifunda osebenzako.
Iinhloso zomThetho wokuKhuthaza ukuFumana iLwazi kunikela amandla ngokomthethosisekelo wokufumana ilwazi eligodlwe Mbuso, iinhlangano ezizijameleko nofana abantu ukuya ngokwemikhawulo ezwakalako. Njengombana ukufumana kungatjho ukuzuza ilwazi eliphathekako kwaphela kodwana kumele kube ngelimi elikhethwa ngiloyo obawako ngendlela okungakghoneka ngayo.
Njengombana iTjheduli 4 yomThethosisekelo itjho bonyana ilimi limkhakha osetjenziswa ngokulinganako kusifunda nobukghoni besifunda, iTlhatlha lomGomo wamaLimi wesiZwe ligandelela bona zoke iinjamiso zombuso (urhulumende welizweloke, weemfunda nowemakhaya) kanye neenhlangano ezisebenzisa amandla womphakathi nofana ezenza umsebenzi womphakathi zibotjhwa liTlhatlha lomGomeli.
Ekukhuthazweni kobuliminengi iimfunda zilindeleke bona zihlele amatlhatlha wazo womgomo wamalimi akhambisana neTlhatlha lomGomo wamaLimi ngokuyelela imibandela yeemfunda, iindingo kanye nangendlela imiphakathi yazo ikhetha ngakhona. Indlela yokwenza le izakwehliselwa kiborhulumende bemakhaya bese bona bahlele imigomo yamalimi wendawo ngokukhambisana neTlhatlha lomGomo lesiFunda leli.
URhulumende naye uyakhuthazwa bonyana lapha kunesidingo khona asekele umkhakha wangasese ukuthuthukisa nokwenza imigomo yawo yamalimi ngokukhambisana neTlhatlha LomGomo leli.
UmGomo weLimi kezeFundo umugomo welizweloke osebenza ebhodulukweni lezefundo. Umnqopho wawo omkhulu kukghonakaza ikulumiswano kizo zoke iinqabo zombala, isiko, ilimi nekolo khonapho bewusungule ibhoduluko lapha kukhuthazwa khona bona umuntu angahloniphi ilimi lakhe kwaphela kodwana ahloniphe newabanye.
Ukukhulumisana ngomlomo ngamalimi woke ali-11 welizweloke asemthethweni kuzakuhlonitjhwa bekukhuthazwe.
Njengengcenye yemithetho yawo, umGomo wamaLimi kezeFundo uveza bonyana boke abafundi bazakunikelwa okungenani ilimi linye lendabuko, zoke iinkundla zokufunda zamalimi zizakufumana isikhathi esifanako neensetjenziswa ezifanako, bese umkhandlu ophetheko kusifunda uzakuqunta umgomo ngokwefuneko eragako malungana namalimi njengeemfundo, ngokukhambisana nemithetho yelizweloke.
Ububanzi bokusetjenziswa kweTlhatlha lomGomo buzakufikelela emiNyangweni kaRhulumende wesiFunda seGauteng, isiBethamthetho seGauteng, abomasipala ngokuyelelwa kokusetjenziswa nokukhethwa kwamalimi wemfunda zabo, kanye neenhlangano ezisesiFundeni ezisebenzisa amandla womphakathi nofana ezenza imisebenzi yomphakathi. Amabhizimisi wangasese neenhlangano ezingalawulwa ngurhulumende nazo zizokukhuthazwa ukusungula imigomo yazo yamalimi ngokukhambisana neTlhatlha lomGomo leli.
Iinomboro ezingehla zikhombisa bonyana isiZulu lilimi lekhaya elikhulunywa ma-20% wesizwe emazingeni womabili okungelesifunda kanye nelizweloke. Godu kuqakathekile ukuyelela bonyana njengombana i-English isetjenziswa khulu njengelimi lerhwebo nesayensi, ithethe indawo yesine kumazinga wesifnda nelizweloke ngokulandelana. Lokhu godu kukhombisa bonyana akunalimi lekhaya elingaphezu kwamanye esifundeni kodwana ubujamo bobuliminengi lapha amalimi amahlanu wekhaya angaphezulu akhulunywa ngalinye sisizwe esingaphezu kwamaphesente ali-10, okuthi lokha nangezwako, afikelele ngaphezu kwama-70% wesizwe sesifunda.
Ukusetjenziswa kweTlhatlha lomGomo wamaLimi weGauteng kumele kunikele iyelelo netlhogomelo elifaneleko malungana neembalo ezivezwe ngehla. Kuyalinganiswa bonyana amalimi athize angaveli ngaphezulu eembalweni zesifunda, avela khulu eembalweni zakarhulumende wemakhaya, ngalokho azakutjhejwa ngokufanelekileko emazingeni wakarhulumende wemakhaya nangokusetjenziswa sifunda kumazinga wendawo.
Ngomnyaka we-2003 umNyango wezamiDlalo, ukuziThabisa, ubuKghwari namaSiko wahloma irhubhululo ngamalimi nokucwaningwa kokukhulumisana kuminyango kaRhulumende wesiFunda seGauteng.
Ekukhulumisaneni nomphakathi eendaweni lapha kwethulwa khona imisebenzi (imisebenzi eqakathekileko), icwaningo linikela isithombe sokobana iinkhulu ezinengi zikhulumisana namatlayenti khulu ngalinye nofana ngaphezulu wamalimi wendabuko kune-English ne-Afrikaans begodu inengi labasebenisi bemisebenzi karhulumende kanengi basebenzisa amalimi wendabuko. Nasenza isibonelo, esibhedlela sakarhulumende icwaningo liveze bonyana ilimi elisetjenziswa sikhulu libe ngalendlela; i-Afrikaans ma-7.9%, i-English yaba ma-36,8% bese ilimi lendabuko laba ama-58,5%.
Isithombe siyatjintja nakufikwa kezokuphathwa ngombana amalunga womdibi enza imibiko, imisebenzi kanye nokukhulumisana kwenziwa khulu nge-English okulilimi elingasetjenziswa khulu lokha iinsebenzi nazizikhulumelako.
Godu kukhombisa isidingo esiqakathekileko somsebenzi wokutjhugulula, begodu isidingo esikhulu sibe sekusetjenzisweni kwelimi lekhaya. Lokhu kuzakusebenza ekukhulumisaneni ngomlomo nangemitlolo.
Nanyana kungazange kue nerhubhululo elisemthethweni, akusiyo yoke iminyango etjhugululele imitlolo yayo yamaqhinga emalimini athize wendabuko. Nanyana izabelomali zeminyango eyahlukeneko zibambezela ekuthatheni igadango elirhabako lokutjhugulula imitlolo yamaqhinga, kunesiqhelo esihle sokutjhugululela nofana ukurhumutjhela imitlolo le emalimini wendabuko. Isibonelo kusetjenziswa kwamalimi amabili wendabuko ekutjhugululweni kweSabelomali sesiFunda 2005.
URhulumende wesiFunda seGauteng, njengombana kusitjho umThethosisekelo nokobana kuyinto efaneleko nehloniphekileko, uzakuhlonipha abe athathele phezulu amalungelo, kufaka nokusetjenziswa kwamalimi, wazo zoke izakhamuzi zesifunda.
Woke umuntu uzakunikelwa ithuba lokusebenzisa ilimi lakhe nofana alithandako kungaba ngomlomo nofana ngokutloliweko ngendlela kungakghoneka ngakhona ngokweembopho zomThethosisekelo nokuba khona kweensetjenziswa. Malungana nokutjhiwo mbiko wecwaningo ovezwe ngaphasi kwesihlokwana sobu-8, ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko kuyakwakwazelwa begodu kuyakhuthazwa bonyana kuragele phambili kodwana lapha imiphumela ingaphasi kwelindelekileko khona, kumele kube neendlela zokukhuphula ubujamo obunjalo begodu zisetjenziswe masinyana.
Ilimi lamarikhodo atloliweko wangaphakathi kuRhulumende wesiFunda seGauteng kuzakuba yi-English bese kuthi ngesibawo kwenziwe amakhophi atjhugululelwe kamanye amalimi asemthethweni nangeBreyili lapha kungakghoneka khona. Lapha kubonakala kuqakatheke khulu khona, imitlolo ethize izakutjhugululelwa kinofana ngisiphi isibalo samanye amalimi alitjhumi asemthethweni bese asabalaliswe ngaphandle kokulindela isibawo esinjalo. IsiBethamthetho seGauteng sizakuragela phambili ngokukhiqiza amarikhodo weenkulumiswano okungenani ngamalimi amane asemthethweni.
I-English godu izakusetjenziswa njengelimi elitlolwako malungana nokukhulumisana phakathi kweminyango naborhulumende.
Ilimi lokukhulumisana ngaphakathi nangaphandle lizakuhlahlwa kusebenza kobuliminengi lapha amalimi akhethwe ukusetjenziswa khona azakuya ngehloso, indawo, ukuba khona kweensetjenziswa kanye nabakhulumi abanqotjhiweko. Ukusetjenziswa kwelimi emisebenzini eqakatheke khulu efana neembhedlela zakarhulumende, iinteyitjhi zamapholisa, iindawo okurholelwa kizo, ama-ofisiwezindlu kanye nesiBethamthetho seGauteng kumele kusekelwe ngokukhutjhwa kwamaforomo wokusebenza okungenani ngelimi elingaphezu kwelilodwa lendabuko nofana nakunesidingo esikhulu kube ngamalimi wolitjhumi nanye asemthethweni. Kumele kugandelelwe godu bonyana ukuba khona kweensetjenziswa ngenye yezinto ezizakuqalwa khulu nakwenziwa iqunto.
UmGomo wamaLimi kezeFundo ezingeni lrsifunda kumele uthathwe njengengcenye yeTlhatlha lomGomo wamaLimi weGauteng malungana nokuthuthukiswa kwamalimi kezefundo.
Ukukhulumisana kwakaRhulumende wesiFunda seGauteng ezingeni leentjhaba ngokujayelekileko kuzakuba nge-English nofana ngokwesikhatjhana kube ngelimi elikhethwa yinarha okukhulunywa nayo ngendlela okungakghoneka ngayo.
Amaphiko wezokukhulumisana weminyango kaRhulumende wesiFunda seGauteng ngokurholwa mNqophisi omKhulu: ImiSebenzi yezokuKhulumisana kwakaRhulumende kanye nemiSebenzi yeLwazi e-ofisini lakaNdunakulu izakusetjenziswa khulu ekuhlahleni uRhulumende wesiFunda seGauteng ngamahlelo azokuqinisa ukukhuthazwa kwamalimi asemthethweni namanye amalimi akhambisana nomThethosisekelo. Omunye nomunye umnyango kaRhulumende wesiFunda seGauteng uzazisungulela imisebenzawo yezelimi.
Kuzakuthi ngomnyaka ikundla yezokukhulumisana yakaRhulumende wesiFunda seGauteng, ngokwehlolo yayo, ifake ukutjhejwa nokulinganiswa kwamahlelo womsebenzi wokukhuthaza nokuthuthukisa ilimi ahlonywe minyango kaRhulumende wesiFunda seGauteng. Imiphumela yakhona izakuqunta igadango elizakufanela bona lithathwe begodu nokobana ukungenelela okunjalo kuzakufikaphi sekuzakuya ngokuba khona kweensetjenziswa.
UmNyango wezeFundo khulukhulu ngiwo ozakukhuthaza bewuthuthukise amalimi agade agandelelwe esikhathini esidlulileko njengombana kusitjho i-SASA nomGomo wamaLimi kezeFundo.
Njengengcenye yemisebenzi le, iKomiti yamaLimi wesiFunda seGauteng izakuyelelisa uRhulumende wesiFunda seGauteng ngeendaba namaphrojekthi azokusiza ekukhuthazeni nekuthuthukiseni amalimi khulukhulu amalimi wendabuko agade agandelelwe esikhathini esidlulileko.
Kumele kukhanyiswe bonyana indlela okuzakwenzeka ngayo ukukhuthazwa nokuthuthukiswa kwamalimi kuzakuya ngebhajethi enikelweko kanye nokuba khona kweensetjenziswa.
Ukuhlonywa kweenjamiso ezingezelelako kanye nefuneko lokobana amalunga womphakathi afumane ilwazi lomphakathi ngelimi alithandako, nokusetjenziswa kwamalimi wawo godu kuzakuba nomphumela ekuthuthukisweni komdibi ngaphakathi kweenjamiswezo kanye neminyangweni kaRhulumende wesiFunda seGauteng ngokuvamileko.
Esikhathini esizako abasebenzi kanye nabajameli bomphakathi kumikhakha kaRhulumende wesiFunda seGauteng kumele bakwazi ukukhuluma amalimi athize asemthethweni nofana inengi lawo ukuze ukwethulwa komsebenzi kwenzeke ngekghono nangepumelelo.
Amatjhuguluko lawa ngaleyondlela azokwenza bonyana iminyango izilungiselele ukubandula nokuthuthukisa imidibi yawo yemisebenzi eqakatheke khulu ukukhuluma nomphakathi ngokukhambisana nemigomo yeBatho Pele.
Ngemizamo evunyiweko yokuthuthukisa amalimi wendabuko nokuragela phambili kokutjintja kweembalo, kuzakubopheleleka, ngokwehlelo leminyaka emihlanu, bonyana kubuyekezwe itlhatlha lomgomo ukuze kuquntwe bona iingcenye zalo nofana loke lisasebenziseka na.
<fn>nde_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZEPILO NEM.txt</fn>
Babizwa bonyana bomma nabobaba besitjhaba sekhethu, kodwana kanengi abanikelwa ithando nehlonipho ebafaneleko.
Ngebanga lamatjhuguluko akhona emphakathini kanye neentjhijilo ezifana ne-HIV ne-AIDS indima yabantu abadala ibe sezingeni eliqakatheke khulu ekusekeleni ukuhleleka kwemindeni yethu ngokobujamo behlalo, ukuziphatha kanye nezomnotho.
Abantu abadala akukameli bonyana babonwe kwaphela njengabantu abangabandakanyeki khulu ekuthuthukisweni, kodwana kumele babonwe njengabalima indima ekulu kiyo yoke imikhakha yetuthuko.
Asibanikeleni ukusekeleka kanye nehlonipho abayidingako ekuphumeleliseni indima le.
kwafunyanwa bonyana kunabafazi aba-3 malungana nendoda ngayinye abasezingeni lobudala elilinganako begodu ama-71% wabafunyenweko bekubafelokazi, ama-14% bekumakhaya wabantu besizukulwana sinye, ama-63% bekuziinzukulwana ezimbili nofana ngaphezulu, ama-23% bekumakhaya wesizukulwana esitjhiyiweko ama-58% wabantu abadala azange khebafuduke, ama-60% bahlala eendaweni zemakhaya neziphethwe makhosi.
Isizo ngokunakekela abantwana kanye neenzukulwana ezigulako ama-9% banakekela abantu abadala abagulako.
Iimbonelelo Zomndende zisetjenziselwa ukondla umndeni woke ama-76% wabantu abadadlana bababondli bamakhaya ama-97% aneembonelelo azisebenzisela iindingo zamakhaya.
Abantu abadala kumele basekelwe ukuze kukhutjhulwe ukuthuthukiswa kwabantwana esigabeni sabo sokukhula.
Kumele kube nemizamo yokusekela abantu abadala abatlhogomela abazukulu, isibonelo, indlela yokuphatha iinzukulu ezingalinganiko.
Ababelethi kumele bakateleleke ngokomthetho kobana bakhuphe imali yesondlo.
Kumele kusungulwe amaqhinga angakahleleki wokungezelela umrholo ukusiza Iimbonelelo Zomndende.
Isifundo se-ABET esikhona njenganje kumele sibuyekezwe bese kufunwe iindlela ezitja zokusekela abantu abadala ukuthuthukisa amakghono wabo anqophileko.
Amabulungelo kumele akhuthazwe ukwenza amahlelo wokufundisa abantu abadala ekusebenziseni imitjhini ekhupha imali (ATM), njll.
Kumele kuthonywe ihlelo lokwelulekwa kwabantu abadala ngaphambi kokuthatha umhlalaphasi ukubalungiselela malungana nokutshwenyeka komphefumulo okukhambisana nokuluphala.
Imisebenzi kaMasipala beysezingeni eliphasi khulu.
Urhulumende kumele ethule imisebenzi esisekelo eendaweni zemakhaya.
Abantu abadala babonise ukuzimisela ukukhokha nakube imisebenzi yethulwa ngeenkhathi ezifaneleko begodu nayifikelelekako ngokwamanani.
Amanzi Nehlwengiso ama-82% bakhanyisa ngegezi.
ama-7% abanazo do iindlwana zokuphumela.
ama-51% bafumana amanzi wepompo emajaradenabo.
Boke abanikela ngemisebenzi kumele babelane iinsetjenziswa kanye nemizamo yokwenza ngcono ukutlanywa nokufikelelwa kwemisebenzi kamasipala.
Ukukhuthazwa Kwesiko Lokuhlonipha ama-72% babona bonyana ukuhlonitjhwa kwabantu abadala kwehle khulu kunalokha nabasese batjha.
Akwenziwa isikhathi esaneleko sokubalalela.
Abatjhayeli bamateksi nabanikeli ngemisebenzi abasese batjha babonwa banelunya.
Abantu abadala kumele bathathwe njengabahlanganyeli abamajadu kunobana babonakale inga sebamukela kwaphela.
Kumele kuhlonywe amajima eenkolweni, kumidiya khulukhulu nakabanikela ngemisebenzi kobana kukhuthazwe ukuhlonitjhwa kwabantu abadala.
Kumele kube nabarhumutjhi(kwesikhatjhana) ngebanga lokobana kuba neenqabo eziphathelene namasiko nelimi phakathi kwabanikela ngemisebenzi nabantu abadala (amatlayenti).
Kukhuthazwe iimfundiswa ezimhlophe ukufunda amalimi namasiko wendabuko.
Ukwakhiwa kweenkumba kube ngeminye yemisebenzi emikhulu ebonwe njengesezingeni eliphasi khulu.
Abantu abadala bafuna ukuhlala nemindenabo, kodwana badinga Indawo lapha bazazizwa baphephile khona, babe nendawo yokubeka ipahlabo begodu bakghone nokubethwa mumoya ngaphandle.
Pheze ama-520 bakhombise isidingo seenkhwelo, kanti-ke babe ma-91% abafumana lokho.
Babe ma-4% kwaphela abakhombise bonyana imisebenzi yezokuthutha mimbi namkha mimbi khulu. Iinqhema ezitjhejako zibone lokhu njengesenzo esibangwa batjhayeli bamateksi abangahloniphiko, abaphathana kumbi nabahlukumezako.
Kuhlangabezanwa nemisebenzi esezingeni eliphasi khulu eendleleni ezikulu.
Abantu abadala abahlala emadorobheni eendaweni ezingakahleleki bakhokhela iinkhwelo ukuya eendaweni ezifana namatliniki nemirholweni.
Kumele kuhlinzekwe iinkhwelo ezibonelelweko ngamalanga womrholo khulukhulu ebantwini abahlala eendaweni ezingakahleleki emadorobheni nemakhaya.
Abantu abadala bazizwa bangakavikeleki, khulukhulu ngamalanga womrholo.
Ama-26% bazizwa bavikeleke kancani namkha bangakavikeleki do lapha bahlala khona.
Baveza kobana basaba ngitjho nabantwababo.
Ukwesaba okunjalo kubangwa buchaka, ukungasebenzi kanye nokungahloniphi.
Abama-47% bakhombise bonyana imiSebenzi yezeHlalakuhle isezingeni eliphasi khulu.
Abapheze babe ma-860 bakhombise bonyana badinga ukuVikeleka eeNdaweni zokuhlala, kanti-ke bama-91% abakufumanako.
Abama-90% bakhombise bonyana ubunjalo bemiSebenzi yezokuPhepha isezingeni eliphezulu.
Nababuzwa ngokuhlukileko, abama-84% bakhombise ukwaneliseka khulu ngendlela umrholo wabantu abadala ukhamba ngakhona.
Amatlabhu abonelela ngokugoma kwemini kumele asekelwe begodu andiswe.
Amatjhumi asithandathu sele asekelwa ngeemali kanti ali-7 asese serhelweni lokulinda.
Leli lihlangothi elifitjhani lombiko opheleleko owenza umnqopho wokwazisa boke abahlanganyeli ngokufunyenwe lirhubhululo. Kuqakathekile bonyana sitjheje okufunyenweko lokha nakwenziwa ukutlama.
Iindingo zabantu abadala zisibopho somuntu woke. Phatha umuntu omdala ngesithunzi nangehlonipho ebafaneleko.
<fn>nde_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZOBUKGHWAR.txt</fn>
Ukunikelwa KomBiko WoNyaka EsiKhulwini EsiPhetheko..
Isethulo NgoSekela Ngqongqotjhe WezobuKghwari, WamaSiko, ISayensi NeTheknoloji.
UbuKghwari, AmaSiko NeLimi EmPhakathini..
Amabubulo WezamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba.
IinTatimende ZoNyaka ZeeMali.
IsiTatimende SemiThethomgomo YokuHlola..
Ngehlonipho ekulu, ngethula lapha umBiko woNyaka womNyango wezoBukghwari namaSiko ka-2002/2003.
Unyaka weemali ka-2002/2003 weza nokukhula msinyana kwebhajethi yomNyango wezobuKghwari namaSiko. Ukunikelwa okungezelelweko emalini eqaliswe emabubulweni wezamasiko, iPhrojekthi yePhaga yeKululeko kanye nokuthuthukiswa kwezobukghwari bokwenza, kunikele umnyango amandla wokobana ufezekise umsebenzi wawo wokuphuhlisa nokuthuthukisa ubukghwari namasiko eSewula Afrika.
Ngingaqala emva ngokuzikhakhazisa ezehlakalweni ezinengi, amaphrojekthi, amahlelo neenkambiso ezenzeka ngo-2002/2003, kodwana ezimbalwa zibonakala khulu njengesibonelo esihle sokobana umNyango uyisebenzisa bunjani imali onikelwe yona ngeendlela ezitja nezinokuziphendulela.
Enye yaleziindlela yiPhrojekthi yomNyanya we-Morgan s Bay eyabanjwa ngoDisemba ka-2002. Lephrojekthi yahlanganisa okubili okungaphasi kwelawulo lami amasiko nezobukghwari, isayensi netheknoloji esehlakalweni esasiveza amandla wazo njengamathulusi wokufunda khona kuzakuphuhliswa ukubumbana komphakathi. Umnyanya watjengisa ngethalente namajadu wabantwana be-Morgan s Bay, begodu ngahlonitjhwa ngokuvula isizinda somphakathi samakhompyutha esibanikela ukufikelela iindawo zefundo ku-Inthanethi, imidlalo yezefundo kanye nethuba lokuzibonela ikghono lokwenza amatjhuguluko amakhulu lelwazi lamakhompyutha. Ngesikhathi somnyanya ngavakatjhela iphrojekthi yendawo yokuqedwa kwendlala esekelwa mNyango. Ngokuthatha ethalenteni labomma neenkghwarini, iphrojekthi inikela ngebandulo kezokuthunga kanye neminye imihlobo yamakghono. Njengombana isakhiwo sokukhiqiza esizijameleko sele sihlonyiwe, igadango elilandelako kuzakuba kungezelela isilinganiso sokuthuthukiswa komkhiqizo kanye nokukhiqiza, godu nokuhloma iimakethe ezisebenza kuhle lapha kuzakusiwa lemikhiqizo.
Edorojaneni elincani elifana ne-Morgan s Bay, umNyango ukghonile ukurhabisa ukuzibandakanya komphakathi, kareko ekulu kanye, ekugcineni, nokunikela amandla.
Isithombe esitjha somNyango wezobuKghwari namaSiko sithoma ukuvela begodu kube ngekareko ekulu lapho ngamukela uMma uBuyelwa Sonjica njengeSekela lakaNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji, kanye noPhrofesa Itumeleng Mosala, oMnqophisi-mazombe wezobuKghwari namaSiko.
LomBiko woNyaka sirhunyezo seempumelelo ezimbalwa enyakeni weemali ka-2002/2003, begodu siyazikhakhazisa ngokuwunikela iPalamende kanye nabantu beSewula Afrika. Njengombana ngisenza, ngikhumbula indima eqakathekileko eyadlalwa ngowayemsebenzisanami, uNgqongqotjhe uBrigitte Mabandla, ekuqinisekiseni bona okunqotjhwe ekulethweni kwemisebenzi kwakuhlangabezwana nakho ngesikhathi salonyaka oqaliweko nangeminye iminyaka ngaphambilini.
Ukuwa kwendlwethu kube kuvuka komNyango wezeziNdlu.
Ngo-2002 indima yokusekela uNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji, uDorhodere oHloniphekileko uBen Ngubane, yadluliselwa kimi. Loyo owayelisekela lakaNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji sele anikelwe umsebenzi wokuragela phambili ngomnqopho wombuso wokunikela ngezindlu ezaneleko kuzakhamuzi, begodu ekuthatheni lesisibopho esikhulu kutjhiye isikhala esikhulu okufanele sizaliswe.
Ngilindele ngomndlandla omkhulu ukusekela nokuhlahla indlela yomNyango wezobuKghwari namaSiko emizameni yawo yokwakha iSewula Afrika lapho zobukghwari, amasiko namafa kukhula khona. Ngenza lokho ngelwazi lokobana isisekelo esiqinileko sokubandakanywa kwabadlala indima, isebenziswano kanye nokuphathwa kuhle kwehlangano sele kwenziwe mHlonitjhwa onguNgqongqotjhe uMabandla.
Enye yezinto engizibeke phambili kilonyaka kuzakuba kuragela phambili nokuqinisa ukuqakatheka ukuthuthukiswa kobulili kanye nokuthathwa kwabo njengonto ejayelekileko kezobukghwari, ukuqinisekisa bona abomma bathatha indima yabo ebafaneleko kiwo woke amazinga wamafa, zobukghwari namasiko. Ukwengeza, kuqakathekile bonyana umNyango uragele phambili nokusekela iinsungulo ezivula amathuba wezobukghwari ebantwini abarholopheleko. Kwamambala, ukufikelela imisebenzi kusisekelo esiqakathekileko somthethomgomo wombuso. Ngithanda ukwandisa ukuzibandakanya kwamaSewula Afrika woke emaphrojekthini womNyango aphathelene nezinto ezadlulako, anikela ngomleyo ohlangeneko nombono wamafa eSewula Afrika. Amafa wethu anekghono lokufaka isandla ekwakhiweni kwesitjhaba. Ngebanga elifanako, ukufezakaliswa komLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi uzakuba khulu semkhumbulwenami ngonyaka ozako. Sithemba bona umLeyo womThethomgomo weLimi uzakurhelebha umbuso ekuletheni imisebenzi nokusebenzisa i-Batho Pele.
Ngethule lomtlolo kuPalamende nakubantu beSewula Afrika ngethabo nangokuhlonipha khulu indima yalowo engimlandelako, begodu ngethemba nokobana enyakeni ozako sizakusebenza kuhle, sidlule unyaka ka-2002/2003.
Ngo-Arhostosi ka-2002, ngokubonisana noNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji, uMongameli waqunta ukuhlukanisa imisebenzi yomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji (DACST). Iminyango emibili ehlukeneko yahlonywa; okumNyango weSayensi neTheknoloji (DST) nomNyango wezobuKghwari namaSiko (DAC), omunye nomunye orholwa Mnqophisi-mazombe begodu omunye nomunye unehlelo lawo, ibhajethi nabasebenzi. Isiqunto akhenge nokho siwuthinte umNyango kaNgqongqotjhe, kodwana, sivumela yomibili iminyango ukubika kuNgqongqotjhe uBen Ngubane, nakuSekela Ngqongqotjhe uBuyelwa Sonjica.
Ibanga elikhulu lokuhlukaniswa kuvumela bona siqalise khulu amandla nelemuko eendaweni zemiphumela ezigunyaziweko. Nasiqala ukuhlukaniswa kwemisebenzi ngamagatja emnyangweni lowo okwakumNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji, ukuhlukanisa akhange kuthikameze imisebenzi engemikhulu. Amaphiko wemisebenzi ehlanganeko athintekako, efaka zokuthintana, zokuphathwa kwabasebenzi, ukuphathwa kweemali kanye nezamakhompyutha, athinteka khulu.
Nokukghonakalisa, ukusungula nokufezakalisa iimvumelwano zesebenziswano leentjhabatjhaba kezobukghwari namasiko.
Ukuqinisekisa ukujanyelwa kwezobukghwari namasiko weSewula Afrika ezingeni leentjhabatjhaba.
Ukuphatha amafa neendaba eziphathelene namafilimu ngenarheni.
Ukuphatha nokutjheja iinhlangano zokukghwari, amasiko namafa.
Ukusekela ifundo engakahlelwa nebandulo lamakghono kezobukghwari namasiko.
Ukusekela ukwenza kuhle khulu nokudzimelela kezamasiko.
Ukukhuthaza isebenziswano nethungelelwano hlangana nabo boke abadlalindima kezamafa ezihlukeneko eSewula Afrika.
Ukubuthelela nokugcina ibuthelelo lesitjhaba lamafa ngokuphatha kuhle nokutlhogonyelwa kwamarekhodi wombuso.
Ukunikela ngemisebenzi yeminyanya yembusweni.
Ukuthuthukisa ibubulo lamasiko ngokusebenzisana nekoro yangeqadi.
Ukunikela ngemisebenzi yokutjhugulula nokurhumutjha eminyangweni yesitjhaba.
Ukuphuhlisa amalimi wendabuko.
Imisebenzi yokutlanywa kwelimi netheminoloji.
Ukuvumelanisa nokuyelelisa ngokusetjenziswa kuhle kwamagama-bumbeko.
Ukuphatha nokulawula amabuthelelo weencwadi wesitjhaba nelwazi letjhuguluko.
Lombiko wonyaka utjengisa umsebenzi weGatja lezobuKghwari namaSiko walokho ebekuyi-DACST kanye nomNyango omutjha wezobuKghwari namaSiko, lapho imithombo eminengi yeSewula Afrika esetjenziselwa ukufikelela ipilo engcono isiswa khona. Amasiko aqakathekile ekuhlonyweni kwebumbano lesitjhaba, nezinto eziqakathekileko zokusekela ekwakhiweni kobujamo besitjhaba obufanako. UmNyango omutjha wezobuKghwari namaSiko uzokudlala indima ekulu ekuletheni isekelo labadlalindima ukuqinisekisa bonyana zobukghwari namasiko zizakugcina isithunzi esiphezulu emphakathini.
UmNyango kaNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji wanikela isikhwama esilawulwa baphathi seengidi ezi-5 enyakeni weemali ka-2002/2003.
Isigidi sinye sanikelwa ukuQalana nomNdeni, okuyihlangano ekungasiyo karhulumende ese-Durban eqalane nokukhandela ukurhatjheka kwentumbantonga nomulwana wayo.
IPhrojekthi yokuVuselelwa kokuziPhatha, eseYunivesithi yeZululand, yathola R400 000 yokufezakalisa iphrojekthi ngokubambisana neminyango yombuso wephrovinsi yaKwaZulu-Natal weeNdaba zamaSiko, ukuPhepha nokuVikeleka, zeFundo, zemiDlalo namaSiko, kanye nomBuso weNdawo. IPhrojekthi yesibili yokuVuselelwa kokuziPhatha, eseMzimkhulu ePumalanga Kapa neqalene nentumbantonga nomulwana wayo kanye nendima yesiko ekubuyiseni amagugu womphakathi yathola isigidi sinye samaranda.
IZakheni Music Industry Education yathola R250 000 ukufundisa abavumi ngeendaba eziphathelene namalungelo wobunikazi bokutlama nemikghwa emihle yokwenza ibhizinisi.
Zobukghwari namasiko zisetjenziswa ngokuzeleko ukufikelela ituthuko yekuhlaleni nokunikelwa amandla ngakwezomnotho kanye nekubonakaliseni inarha, ukuphuhliswa okulinganako nokuvikela woke amalimi ali-11 wangokomthetho, kanye nokuhlonipha umlando wethu ngokutlhogonyelwa kwebuthelelo lamafa wethu.
Kufikelela ukulingana mayelana nokufikelela emithombeni yezobukghwari, amasiko, amafa kanye nelimi elithintekako.
Ukuphuhlisa ukwehluka ngokwamalimi wenarha yethu njengomthombo wokunikela amandla amaSewula Afrika ukuzibandakanya epilweni yenarha yawo yezokuhlalisana, zombanganarha nezomnotho.
Ukusekela ituthuko elinganako, ukutlhogonyelwa nokuphuhliswa komlando woke wethu, amatshwayo wesitjhaba, amafa namabulungelo weencwadi.
Ukuphuhlisa ubukhona beSewula Afrika ezingeni leentjhabatjhaba ngamahlelo wokubonisana nenarha ngayinye namkha iinarha ezinengi.
Ukuthuthukisa ikghonakalo yezomnotho nokutlama yezobukghwari namasiko ngokusebenzisa zefundo kezobukghwari nebandulo, kanye nokuqeda umtlhago ngokusebenzisa zobukghwari namasiko njengendlela eya ekusungulweni okudzimeleleko kwamathuba womsebenzi.
Igunya langokomthetho lomNyango wezobuKghwari namaSiko linabile, lembatha iinhlangano ezihlukeneko nomthetho.
Woke umuntu unelungelo lokusebenzisa ilimi godu nokuzibandakanya kezamasiko ezifunwa nguye, kodwana akakho ozakusebenzisa lamalungelo ngendlela engakhambelaniko neenjamiso zeRhelo lamaLungelo wobuNtu (isigaba 30).
Ingqenye A yeTjhejuli 4 yomThethosisekelo itjengisa bona iindaba zamasiko nelimi ziindawo zomsebenzi ofanele urage kuhle owenzeka ngasikhathi sinye phakathi kombuso wesitjhaba newephrovinsi.
Ngokusekelwa liPhepha lokuBingwe nguRhulumende kezobuKghwari, amaSiko namaFa, imiThetho elandelako yaziswe yiPalamende neenHlangano ezenzelwe ukuragelisa phambili igunya lomthethosisekelo lomNyango wezobuKghwari namaSiko.
Ngegunya elibuya emThethwenisisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika, nekomba ebuya ePhepheni lokuBingwe nguRhulumende kezobuKghwari, amaSiko namaFa, umNyango wezobuKghwari namaSiko, ngokusebenzisa umthetho, iinhlangano namahlelo, uhlose ukuthuthukisa zobukghwari, amasiko namafa weSewula Afrika. Ngokwenza njalo, umNyango uqinisekisa bona imithethokambiso ye-Batho Pele yokulingana, ukufikeleleka, ukuphatha okuhle nokwenzela izinto emkhanyweni iyasetjenziswa emahlelweni woke wawo neenhlangano ozengameleko.
Zokuthintana msebenzi wamaqhinga olihlangothi lawo woke amahlelo godu nofanele usebenze kiwo woke amahlelo.
IHlelo lezobuKghwari, amaSiko neLimi emPhakathini liqale ekuthabeleni, ekuthuthukiseni nekugcineni ukwehluka ngamasiko okunothileko kweSewula Afrika. Ngokudosa phambili ekuthuthukisweni amalimi ali-11 wangokomthetho, imiSebenzi yesiTjhaba yamaLimi (NLS) inikela ngezokutjhugulula nemisebenzi yetheminoloji embusweni kanye nakabanye abadlalindima abahlukeneko. Amaphuzu aphambili wonyaka weemali ka-2002/2003 we-NLS afaka ukuhlonywa kweHlelo lokuRhumutjha ngomTato leSewula Afrika (TISSA), okumsebenzi onikela ngemisebenzi yokutjhugulula kilabo abazuzako ngalomsebenzi nabanikeli, kanye nokwamukelwa komThethomgomo wesiTjhaba weLimi oqinisekisa ukuthuthukiswa okuragela phambili kwamalimi woke ali-11. Zobukghwari namasiko emphakathini ziphatha iinhlangano ezinengi zobukghwari, ezitjhugululwe kilonyaka zaba ziinhlangano ezihlonywe ngokomthetho, ukuvumela ukuphatha okukhulu ngokwehlelo nangomleyo wokuziphendulela, amasiko efundweni neendaba eziphathelene nokulingana nokufikelela. Ekurageleni phambili ngetuthuko yezokuhlalisana yezobukghwari namasiko, amaphuzu aphambili wonyaka afake ukuhlonywa kweHlangano yokuVuselelwa kokuziPhatha (MRM), ukusungulwa kweHlangano yamaSentha wezobuKghwari womPhakathi, kanye nesekelo eliragela phambili ezehlakalweni eziveza amathalente wabantu abarholopheleko kezobukghwari.
Ihlelo lokuThuthukiswa kwamaSiko neTjhebiswano leenTjhabatjhaba, elinikelwe umsebenzi wokuqinisekisa ituthuko yamabubulo wezamasiko weSewula Afrika godu nokuqinisekisa ukuvezwa kobukghwari namasiko weSewula Afrika ezingeni lephasi, nonyaka yabona iinkambiso ezinengi ziphumelela. Indlela etja ekutholeni iimali zetuthuko yagcina ngokusungulwa kwesebenziswano eqinileko, isibonelo, nenarha ye-Sweden, ezakuphuhlisa iinsungulo ezizijameleko zetuthuko ezisuselwe eRhelebheni lezokuThuthukiswa kwangaPhetjheya (ODA). Ukungezelela, abanengi abasebenza kezobukghwari bathabela isekelo lomnyango ekutjengiseni amathalente wabo ngaphetjheya.
Ibuthelelo Lezokuphatha neTuthuko yezamaSiko, iKhonferensi ye-INCD, esisehlakalo esiqakathekileko esiveza isidingo sephasi ekuvikelweni kokwahluka ngokwamasiko, yabanjwa. ITuthuko ngokwamaSiko yasebenzisa amahlelo wokuqeda umtlhago ukufikelela amathuba webandulo ebantwini abazi-10 000 namathuba womsebenzi kabanye abazi-2 700. Iinkambiso namaphrojekthi asungulwa eHlelweni lokuKhuliswa kwamaBubulo wezamaSiko ayaqinelela. Isibonelo esihle salokhu yimBizo yesiTjhaba yemiSebenzi yeZandla nomQaliso weziNto eziHle owabayipumelelo nowaba lihlangothi lomHlangano omKhulu wezeTuthuko ngokwakhako yePhasi (WSSD).
Ihlelo lamaFa, amaBulungelo wesiTjhaba kanye nemiSebenzi yesiTjhaba yamaBulungelo weeNcwadi limtlhogomeli wamagugu abonakalako, nangabonakaliko, wamarekhodi newokuhlakanipha wenarha. Ukuphatha umsebenzi owehlukahlukeneko, ihlelo lifuna ukuthuthukisa iinhlangano ezikhona zamafa, ukwenza iinhlangano ezitja zamafa nokuqinisekisa ukubuthelelwa okungikho nokubuyiswa kwemarekhodi wenarha namafa aveziweko. Amaphuzu aphambili wehlelo afaka hlangana ukubuyiselwa ekhaya kwensalela zakaSarah Baartman ngemva kwekambiso ede yeenkulumiswano, ukukhunjulwa kwePi yamaBhuru namaNgisi yeSewula Afrika, neragelo phambili ekuthuthukisweni kwephrojekthi yePhaga yeKululeko. Zamabulungelo, ngokulandela imisebenzi eminengi yokufikelela, ithole ukukhula ekufikelelweni kwamafa anothileko wenarha kwanda khulu. Amabulungelo, ngokulandela imisebenzi ehlukehlukeneko yokufikelela, ithole ukukhula okukhulu kokufikeleleka emabulungelweni anothileko wamaFa wenarha. Amabulungelo godu aragela phambili nokutjhugulula okumumethwe mamafa wamabulungelo ngokusekela nokuhlela imithombo yomlando okhulunywako ngenarheni.
Ibuthelelo Lezokuphatha ephrojekthini yokubuyiselwa kwemiTlolo eqakatheke khulu ye-Timbuktu eMali. Ihlangothi elitja lomsebenzi lomNyango wezobuKghwari namaSiko lilemuko ngelwazi, muva nje elisuswe emNyagweni weSayensi neTheknoloji. Ukuphathwa kuhle kwamabuthelelo wamabulungelo weencwadi aqakatheke khulu esitjhabeni, kuqinisekiswa ngehlangano ekhambelanisako eqalelela umsebenzi wamabulungelo wesitjhaba.
Lenza ukuphatha koke komNyango begodu linikela ngemisebenzi etholakala kiwo woke amaHlelo womNyango.
Likhuthaza, liveze begodu ivikela zobukghwari namasiko enarheni, liqale khulu ikghono lehlangano, imithethomgomo yezobulili, ukuvuselelwa kokuziphatha nokwehlukana ngokwamalimi, ukuvumela woke amaSewula Afrika ukuzibandakanya ngokuzeleko epilweni yezokuhlala, zombanganarha nezomnotho.
Liphuhlisa ukwehlukana ngamasiko namabubulo wezamasiko weSewula Afrika, kanye nokuphuhlisa itjhebiswano lezamasiko eentjhabatjhabeni.
Liyahlahla, ligcine belithuthukise zamafa, amabulungelo neenhlangano zelwazi ukuqinisekisa ukuphatha kuhle, itjhuguluko leenhlangano nokufikeleleka kibo boke.
Njengombana zokuthintana zimsebenzi wamaqhinga, iPhiko lokuNqophisa eliKhulu lezokuThintana lisebenzisana nawo woke amahlelo emNyangweni. Lokha nakutlanywa amajima wezokuthintana we-DAC, ubujamo obuhlukahlukeneko bomphakathi weSewula Afrika buyaqalwa. I-DAC ihlose ukuthintana ngendlela yokuthi imilayezo yayo ifikelela begodu izwisiswa ngibo boke enqotjhiswe kibo, begodu ilwelwa ukuveza ilwazi elifaneleko ngendlela edosako nenekareko. Ngemisebenzi yeLetsema, amakhonferensi, iindaba neembizo ezifaka hlangana zoke iinkoro zomphakathi, i-DAC isebenzisana bunqopha nabadlalindima.
Amaforamu akhethekileko enzelwe ukuthintana okunqotjhiweko. Isibonelo, iForamu yabaBikindaba bezobuKghwari ibe yipumelelo. Iforamu le enzinze eJohannesburg, ifaka hlangana ababiki beendaba abama-43 abasebenza emphakathini, imidiya yeze-elektroniki kanye neyokugadangisa. Imisebenzi efanako izakuhlonywa KwaZulu-Natal neTjingalanga Kapa.
IPhiko lokuNqophisa eliKhulu lisekambisweni yokufezakalisa izakhiwo zalo njengombana kuphakanyiswe mBiko we-Comtask.
Ukutlama, ukuqalisa nezokuthintana zeentjhabatjhaba ukuqisekisa ukuthuthukiswa nokunikelwa kwemikhiqizo yelwazi yekhwalithi.
Ukubambisana kwezephrovinsi nokuphathwa kwabadlalindima ukuqinisekisa ukulethwa kwemisebenzi okuhlangeneko.
Amaphuzu aphambili akhethiweko wonyaka osathomako endalwe ngenzasapha.
UmNyango wezobuKghwari namaSiko wahlela ukuhlonywa kweHlangano yokuVuselela kokuziPhatha ngomhlaka 18 Apreli 2002. Iinthunywa eziyikulungwana ezibuya emaphrovinsini wolithoba weRiphabhliki yeSewula Afrika zamenywa ukukhambela ukuhlonywa okwabanjelwa eDoyelweni leemPhaphamthjini i-Waterkloof ePitori.
Ngesibawo somNyango weeNdaba zangaPhandle, umNyango wezobuKghwari namaSiko wenza ihlelo lezamasiko ukuthabela ukuhlonywa kwe-AU e-Durban ngoJulayi ka-2002.
Ukudlalwa kwengoma emlayezo ye-AU.
Ukudlala umbhino estradeni ngokuthanda ziinqhema ezahlukeneko zamasiko nemiqaliso ehlukeneko.
UmNyango wezobuKghwari namaSiko wabamba iKhonferensi yokuPhatha ngokusezingeni eliPhezulu nokuSetjenziswa kweTheminoloji (TAMA) ukusukela ngomhlaka 19 ukuya mhlana amalanga nakama-21 ngoFeberbari ka-2002 eNdaba Hotel e-Johannesburg. IKhonferensi yayingetheminoloji, ilwazi nokuphathwa kwelwazi esikhathi lapho itheknoloji ingasetjenziswa ukurhelebha abasebenza ngelimi ekorweni yombuso neyangeqadi ukwenza, ukuphatha nokubeka ezingeni elamukelekako kwetheminoloji. Iinthunywa zenarheni nezeentjhabatjhaba neenkhulumi zabakhona ekhonferensini, eyavulwa nguMma uB. Mabandla.
Umnyanya wokubulunga isidumbu wabanjwa ngelanga lesiTjhaba laboMma 2002 eHankey ePumalanga Kapa.
ImiSebenzi yesiTjhaba yamaLimi imtlhogomeli womThethomgomo wesiTjhaba weLimi. Ekufezekiseni iminqopho yomthethomgomo, i-NLS inikela ngemisebenzi yokutjhugulula nokurhumutjha embusweni nakwabanye abadlalindima.
IBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika yihlangano esungulwe ngokomthetho wepalamende eziphendulela bunqopha kuNgqongqotjhe.
Umnqopho walelihlelwana kuqinisekisa ukwenza kuhle nokulingana kezobukghwari namasiko nokufikeleleka kezobukghwari namasiko kuyasekelwa, nokuthi ituthuko kezobukghwari yenzeka kiwo woke amazinga womphakathi. Ifundo ngezobukghwari nebandulo netuthuko ngokunqophiswe kibomma, abantwana, abatjha nabantu abarholopheleko kuba mnqopho.
NezobuKghwari namaSiko emPhakathini, esekela, umKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari (NAC) kanye nezamaBhizinisi nobuKghwari eSewula Afrika (BASA).
kuphuhlisa nokuvikela amalungelo welimi wamalimi ali-11 wangokomthetho.
UNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji wamemezela umLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi ngomhlaka 3 Disemba 2002. Ihloso ekulu kuphuhlisa ukusetjenziswa ngokulingana kwamalimi ali-11 wangokomthetho ngombono wokukghonakalisa ukufikelela ngokulingana emisebenzini nelwazini lombuso. Ukufika lapha, ukuphuhliswa nokuthuthukiswa kwamalimi lawo abekagandelelwe ngaphambilini kubonakala kurhabekile. Umleyo womthethomgomo ubophelela umbuso ekuhlomeni amahlelo aragela phambili webandulo namayunithi welimi, ekuphatheni ukufezakaliswa komthethomgomo, ekuthuthukiseni amakghono wabantu nomthangalasisekelo ekundleni yeTheknoloji yamaLimi wabaNtu, kanye nekuhlomeni ukusebenzisana neenkhungo zefundo ephakamileko ezinikela ngamahlelo avunyelwe ngebakwa-SAQA ekusetjenzisweni kwamalimi.
Iqhinga lokufezakalisa lokuqinisa imithethokambiso yomLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi (NLPF) watlanywa bekwaboniswana ngawo efundwenibandulo yeminyango yombuso nemisebenzini yamaphrovinsi yelimi ngoFeberabari 2003. I-NLPF yahlonywa ngoMatjhi 2003.
Iphrojekthi yokulinga yemiSebenzi yokuRhumutjha ngomTato yeSewula Afrika (TISSA) yahlongozwa ngo-2002, ukukghonakalisa izakhamuzi bona zifikelele imisebenzi yombuso ngelimi elikhethwa ngizo. Beyitholakala eentetjhini ezikhethekileko zamapholisa inarha yoke namakliniki weDorobha eliKhulu le-Tshwane phakathi kweveke ukusuka ngo-8:00 ukuya ku-16:00.
I-TISSA yiphrojekthi eqakathekileko neletha imiqondo emitjha ekghonakalisa ukufikeleleka emisebenzini yomphakathi ezakhamizini zeSewula Afrika ngelimi elikhethwa ngizo. Abarhumutjhi bephrojekthi banciphisa isikhala samalimi hlangana kweklayenti nomnikeli wemisebenzi ngokusebenzisa indawo yokufuna irhelebho ngomtato. Umnqopho wesibili wehlelo kuphuhlisa nokuthuthukisa ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko ngenarheni.
IsiQhema esiYelelisa uNgqongqotjhe ngeTheknoloji yamaLimi wabaNtu (HLT) yaphenyisisa beyabika ngeqhinga elimagadango mathathu ngokuthuthukiswa kwe-HLT eSewula Afrika. Umsebenzi wesiQhema waphela ngomBiko wokuThuthukiswa kweTheknoloji yamaLimi wabaNtu eSewula Afrika ngo-Septemba 2002. Umbiko wawukhuluma ngokuzeleko ngeemphakamiso eziphathelene nokufezakaliswa kweqhinga le-HLT eSewula Afrika kanye nokunikela ngomleyo wemisebenzi yoke eyenziwa siQhema.
Njengehlangothi lejima eliragela phambili le-Hoyozela lokuyelelisa ngelimi, ikhalenda ka-2003 yathuthukiswa beyasatjalaliselwa ebasebenzini bombuso ukukhuphula ukwazi ngomthethomgomo wombuso wekambiso yamalimi amanengi.
Kube nokwanda ekufunweni kwemisebenzi yokutjhugulula nokuhlela, njengombana kutjengiswa magrafu angenzasi.
Ukwanda kokufunwa komsebenzi otjhugululiweko kwabonakala nekutjhugululeleni emalimini wangokomthetho wabantu abaNzima.
ImiSebenzi yesiTjhaba yamaLimi (NLS) godu iphuhlisa, iqinisa beyikhuphula ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko wabantu abanzima ngokuthuthukiswa kwetheminoloji ebekwe ebujameni, begodu inokuziphendulela ngokukhambelanisa kwamaphrojekthi ahlukeneko wangaphandle wetheminoloji.
I-NLS yenze amaphrojekthi ambalwa, aqale khulu ekukhutjhweni kweenhlathululimagama ezitheknikhali zeenkolo eemfundweni ezahlukeneko.
ZobuKghwari, AmaSiko NeLimi EmPhakathini amathemu abuthekniki eemfundweni zesayensi yemvelo ezifana nesayensi yemithetho yemvelo (physical science), ibhayoloji, ikhemistri, ibhayokhemistri nebhothani. Ukuthuthukiswa kwetheminoloji emiqondweni emitjha kuzakurhelebha ekufakweni kwamalimi wabantu abanzima njengamalimi wokufunda eenkolweni ukusuka egreyidini 1 ukuya keyesi-6. Ukuthuthukiswa kwetheminoloji emasayensini wabantu, wezokuhlalisana nezomnotho nakho kufaka isandla esikhulu ekuthuthukisweni kwamalimi wabanzima ekubeni asebenze ngokuzeleko njengamalimi wokufunda. Iphrojekthi ifaka iinkundla ezifana nezomlando, ijiyografu, zombanganarha ezisisekelo, zokuphatha embusweni, isayensi yezomnotho nesayensi yezokuphatha.
IPhrojekthi yeTheknoloji yeLwazi lezokuThintana ifaka iinkundla ezimbalwa, nezokuthintana ngomtato, zerhwebo nge-elektroniki, imisebenzi yeposo nezokurhatjha zizakuba lihlangothi lokuthoma, elizakuqala ekutlameni ukulingana kiwo woke amalimi woke wangokomthetho emahlangothini atjhiwoko. Iphrojekthi iyisebenziswano phakathi kwe-DAC, umKhandlu weRhubhululo lezokweLapha neThungelelwano lesiTjhaba lemiRhatjho yomPhakathi (NCRF). Ihloso yalephrojekthi kusabalalisa irhubhululo liye emiphakathini khona izakunikelwa amandla nokukhuphula ilwazi layo ngerhubhululo kanye nokuthuthukisa itheminoloji yezepilo emalimini wendabuko weSewula Afrika.
Kiwo woke lamaphrojekthi i-NLS isebenza ngokubambisana nabasebenzisani abanekghono nababanduliweko kanye nabosolwazi beemfundo. Abasebenzisani babuya emaKomitini weLimi wamaPhrovinsi (PLC s), iinHlangano zesiTjhaba zeLimi (NLB s), amaYunithi wesiTjhaba weenHlathululimagama (NLU s), iinkhungo zefundo ephezulu inarha yoke, abafundisi namalunga womphakathi.
ZobuKghwari namaSiko emPhakathini yindawo yeqhinga elitjha lomNyango wezobuKghwari namaSiko. Umnqopho womnyango kufunisisa kabutjha indima yezobukghwari namasiko ekuvuselelweni komphakathi ngokunikela isekelo lamaqhinga eenhlanganweni zobukghwari. Okumummongo emsebenzini wawo kufakwa nokuhlanganiswa kweenqhema ezinqotjhiweko ezifaka hlangana abantu abarholopheleko, abomma, abatjha nabantwana.
Iphrojekthi yeSentha yomPhakathi weFlemish irhelebhe umnyango khulu kwamambala. Kokuthoma yabamphumela wokobana i-DAC ithuthukise iqhinga elihlangeneko ukurhelebha amasentha bona abonakale asebenza, begodu ngephrojekthi ye-Flemish unikele iqhinga imithombo yokungezelela ukukhupha amahlelo wekhaya ngokusebenzisa amaSentha womPhakathi wezobuKghwari (CAC). Iphrojekthi iqaliswe emaphrovinsini amathathu, asetjenziswa njengeelingelelo ezizakwenziwa kiwo wolithoba amaphrovinsi. Isinikele abasebenzi abangezelelweko nelwazi, begodu beyiqakathekile epumelelweni yeenhlangano zamaphrovinsi zamaSentha womPhakathi. Sathoma ukufikelela izinga lokudzimelela ngaphakathi kwemiKhandlu yangaPhambilini zokwEnza. IThiyeta kaRhulumende ivuliwe godu, godu nezinye iinhlangano sele zithomile ukusebenza ngokukhambisana ne-PFMA, ngamaqhinga wonyaka wokutlama, ukubuyelela kwangekota neenkambiso zokuziphendulela okungekokuthomokhu.
Ihlelo lokuVuselelwa kokuziPhatha belifuna bona sihlele Imbizo yesiTjhaba yokuVuselelwa kokuziPhatha neenhlangano zokuthintana zomphakathi.
ZobuKghwari, AmaSiko NeLimi EmPhakathini eziphathelene nemikghwa, amagugu, nokuzazi, njll. Elinye ihlelo elibe yipumelelo kube lihlelo lonyaka esilikhambisa ngokubambisana nomKhandlu weenHlangano eziziJameleko zabaRholopheleko eveza ukwenza kuhle neendaba zokufikeleleka kezobukghwari ebantwini abarholopheleko.
Itjhuguluko elikhulu libe kufezakaliswa komThetho wamaTjhuguluko wemithetho yezamaSiko ebeyifuna bona zoke iinhlangano zamasiko ezithola iimali emNyangweni zibe ziinhlangano ezihlonywe ngomthetho wepalamende. Lokhu kutjho bona uNgqongqotjhe ubeka usihlalo womkhandlu omunye nomunye. Lokhu kuletha isiqiniseko sokobana iinhlangano ziwela ngaphasi kwemithetjhwana ye-PFMA.
Ukungezelela ekuthuthukisweni kwetjhebiswano eliragela phambili neenhlangano zamasiko, ekuthuthukiseni ifundo yezobukghwari, ukurholophala neminye iminyango kuneendawo ezimbili ezitjha zokusebenza. Elinye lihlelo lemisebenzi yomphakathi elikhulisiweko elaziswa ngesikhathi somHlangano omKhulu wezemiSebenzi, elitjengisa bona zobukghwari namasiko zinendima ezingayidlala ekwakhiweni namkha ekuqinisweni komthangalasisekelo. Elinye yiphrojekthi esahlongozwako nomNyango wezeziNdlu ukufaka abatlami bezobukghwari nabanye abasebenzi bezamasiko ekambisweni yokuqala bonyana zobukghwari zingafaka bunjani isandla ebuhleni behlelo lezezindlu ezibiza kancani.
Ukuqinisa umsebenzi womNyango wezobuKghwari namaSiko ukusukela ngo-1995, iinhlanagno ezimbalwa zisekelwe ngomnyaka-mali ka-2002/2003.
Elinye ihlangothi lekambiso yokusekela lifaka ukutjhuguluwa kwezindlu zokudlalela bonyana zibe ziinhlanagno ezihlonywe ngokomthetho wepalamende ngaphasi komThetho weenHlangano zamaSiko.
Ngonyaka odlulileko kwahlonywa bekwasekelwa ngeemali iinhlangano ezisithandathu zokwenziwa kwamazinga (ama-SGB). Abosolwazi ababuya emazikweni ahlukeneko baqalelela ukubekwa ezingeni kweemfanelo zefundo yezobukghwari emazingeni ahlukeneko nokubeka amakghono emazingeni ahlukeneko.
Unyaka ube neensungulo eziqakathekileko zokusebenzisana neendlela ezihlonywa mNyango wezeFundo (DoE).
Baswa le Meetse afezakaliswa. I-Baswa le Meetse yiphrojekthi yesitjhaba erholwa mNyango weeNdaba zaManzi namaHlathi (DWARF) eenkolweni, esebenzisa zobukghwari njengendlela yokwakha ukwazi ukuqakatheka kwamanzi.
Kunamahlangothi amabili wamasentha womphakathi eSewula Afrika. AmaSentha weHlelo lokuVuselela nokwAkha butjha ahlonywa yi-DAC phakathi kwaka-1996 no-2000, kanye namaSentha wobuKghwari wezomLando womPhakathi, ayenikela ngefundo yezobukghwari nebandulo ngaphambi kwamakhetho wentando yenengi ka-1994.
Iphenyisiso ngamaSentha womPhakathi wokuVuselela nokwAkha buTjha lenziwa yi-DAC ngerhelebho lomKhandlu weRhubhululo leSayensi yobuNtu (HSRC). Iphenyisiso lafanisa iinselela eziqalene namasentha belarhelebha ukuthuthukiswa kweqhinga.
ZobuKghwari, AmaSiko NeLimi EmPhakathini iimfundobandulo ezimbili zesitjhaba ezabanjwa ngo-Apreli nango-Oktoba ka-2002, okungiwo enza bona i-DAC inikele nge-R 960 000 emahlelweni wokusekela emaSentheni wezobuKghwari womPhakathi ngo-2002/2003.
AmaSentha womPhakathi wezomLando azibandakanya ekuthuthukisweni kweqhinga lamasentha wezobukghwari womphakathi. I-DAC ithuthukise ukusebenzisana namasentha amadala ukuqinisekisa bona kunokuthuthukiswa kwamakghono nokunikelwa amandla kilawo angamatjha. Ngesekelo le-DAC i-Federetjhini yamaSentha womPhakathi yahlonywa ngo-2003.
Ukuqinisa khulu amasentha wezobukghwari womphakathi, i-DAC itlikitle isivumelwano seminyaka emithathu seenarha ezimbili nombuso we-Flemish sokubandula kanye nehlelo lokulethwa kwemisebenzi KwaZulu-Natal neFreyistata. I-DAC inikele iimali ekukhuliseni iphrojekthi bona iye nakamanye amaphrovinsi aseleko asithandathu.
Ngomzamo wokukhambelanisa ukuba nesandla kweminyango eyahlukeneko yombuso ekuthuthukisweni nekukhambiseni amahlelo wokuvuselelwa kokuziphatha ngaphakathi embusweni, umNyango wezobuKghwari namaSiko ukghonakalise ukuzibandakanya kwamazinga woke wemibuso yamaphrovinsi nemibuso yeendawo. UmNyango ubekele ngeqadi iingidi ezihlanu zamaranda ku-MRM ezakusetjenziselwa umthangalasisekelo, nokunikela ngesekelo lezokuphatha emisebenzini yayo.
UmHlangano omKhulu wokuVuselelwa kokuziPhatha ohlelwe mNyango wezobuKghwari namaSiko wabanjwa ngo-Apreli 18 2002.
Iqhinga lokwakha isebenziswano neenhlangano zeendaba ezibonwe njengabangathunywa esitjhabeni ngobukhulu baso.
Ihlelo eliyame ekusebenzisaneni okuhloswe ngalo ukufezakalisa iqhinga elizeleko nelifaka woke umuntu.
NgoJanabari 2003, iTjhatha yokuziPhatha yeSewula Afrika yahlonywa begodu nefundobandulo yokutlama ngokwamaqhinga yabanjwa ukusukela amalanga naka28 kuFeberbari ukuya ku-1 Matjhi 2002 ukukhupha iqhinga lebhizinisi elibeka kuhle okuqakathekileko eqhingeni le-MRM, kufaka hlangana iqhinga lezokuthintana kanye nombiko ngombono nomnqopho. Iimfundobandulo zamaphrovinsi zokulinganiswa nabakhambelanisi, okuveza kuhle iqhinga lokwamukelwa, zithuthukisiwe.
Ukuthuthukiswa kwamabubulo wezamasiko afaniswe njengehlangothi elikhulu lokuthuthuka kwezemnotho nokudalwa kwamathuba wemisebenzi. Ngokusekela, ukuphuhlisa nesekelo leemali elinqophileko, umNyango ufuna ukukhuphula iinkoro zamafilimu, umbhino, ukukhutjhwa kwemitlolo, ikghono lezandla, zokutlama nezobukghwari obubonakalako.
UbuNqophisi beenTjhabatjhaba buhlose ukuqinisekisa bona boke ikghono lezandla buyazuza ekubeni lihlangothi lomphakathi weentjhabatjhaba. Ukuphatha iimvumelwano zeentjhabatjhaba, ukwakha isebenzisano yamaqhinga ngeminikelo yeenarha zeentjhabatjhaba nesekelo lokubandakanyeka kweSewula Afrika ezehlakalweni zangaphetjheya kuqakathekile kilomnyango.
IFandetjhini yesiTjhaba yamaFilimu namaVidiyo yihlangano ehlonywe ngokomthetho wepalamande eziphendulela emNyangweni wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji.
Ihlelo lokuqedwa komtlhago lilungisa ngokutjheja iinkoro zekghono lezandla, zombhino, zamafa nezokuvakatjha zamasiko. Ihlelo lokuthuthukiswa kwamakghono sisungulo seminyaka emithathu esisekelwa ngeemali mNyango wezabaSebenzi, esinikela ngebandulo eenkorweni zekghono lezandla, zokutlama, zobukghwari obubonakalako, zamafa, zombhino namafilimu.
Ipumelelo ekulu ngonyaka odlulileko kwaba yiMbizo yesiTjhaba yeKghono leZandla eyayikhambisana nomHlangano omKhulu weTuthuko eDzimeleleko (WSSD), kany enokuzibandakanya kwawo wolithoba amaphrovinsi. Enye yeenzuzo kwaba kuhlelwa msinyana kokwazisa ngekghono lezandla nekghono lamaphrovinsi lokuqalana nekoro yekghono lezandla. Okhunye obekuphambili kwaba kuleywa kokugcina kwe-CREATE SA, okwasungula ukulinga nokuthoma ukunikela isisindo esebenziswaneni ne-SETA yezokuBikwa kweeNdaba, zokuKhangisa, zokuGadangisa, nokuPaka, nokuVeza AmaButhelelo WeYiLando WesiTjhaba (MAPPP) nomNyango wezabaSebenzi.
Okhunye okuphambili kwaba lirhubhululo elenziwa ngokwehlukana ngokwamasiko. ISewula Afrika yabamba i-INCD beyarhola phambili ekubekeni ubujamo beenarha ezisathuthukako mayelana nesisetjenziswa esihlongozwako sokuvikelwa kokwahluka ngokwamasiko. Yesine kwaba kuqiniswa kwehlelo lokuqeda umtlhago elingena enyakeni walo wesithathu ekurhelejweni ngeemali. Amaphrojekthi amanengi athoma ukutjengisa amakhakhazela womsebenzi esele wenziwe kiwo wolithoba amaphrovinsi.
Ngokuya kwebubulo lezombhino sathoma ukubona imbalo yeemphakamiso zesiQhema esiSebenzako seBubulo lezomBhino zithoma ukutjhugululelwa kobunye ubujamo minyango yombuso kobana zilungise izinto zokulawula zebubulo lezombhino.
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba lemSebenzini (LRA). IBhodo yeRhelebho lezomThetho yangenelela nayo beyajamisa ihlelo lokubandula amagqwetha asafundako kilekoro. UmNyango wezokuRhwebelana namaBubulo waletha amatjhuguluko bona kuboniswane ngawo emThethweni wokuBhadelwa kwabaDlali kanye namatjhuguluko embalweni yababhini ekurhatjheni. IFandetjhini yesiTjhaba yamaFilimu namaVidiyo isebenza kuhle begodu iqiniswe kusungulwa kwesiKhwama samaFilimu aZeleko. Ngo-2002, iMakethe yamaFilimu yesiThengi yakghonakalisa ukuhlangana kwebubulo lamafilimu njengekoro ehlangeneko ethintanako.
Kunamaphrojekthi amakhulu ambalwa afana nokutjengiswa kwehlelo lokuqedwa komtlhago kanye nokufuna iimali zokusekela ezitjha nokukhutjhwa nokufezakaliswa kwehlelo le-CREATE SA begodu nokwenza isiqiniseko bona liletha okulindelweko. Sizabe sihloma imakethe yombhino efana neSithengi ukwenza umhlangano otjhejileko wabo boke abadlalalindima ebubulweni. Kufanele senze indlela ehlangeneko yekoro yekghono lezandla. Sizabe senza ukuhlolwa kwepahla ekorewni yekghono lezandla kanye nokufuna bonyana singayihlanganisa bunjani lepahla bona ibe lithungelelwano elisebenza kuhle. Ibubulo lezamafilimu lizakubona ukutlikitlwa kweemvumelwano zokukhiqiza ngokusebenzisana ezimbalwa nenarha ye-Ireland ne-Italy. Hlangana namanye amaphrojekthi, sizabe sikhupha isiKhwama samaFilimu aZeleko silungiselela u-2004 lokha iSewula Afrika nayihlongozwa njengokunqotjhiweko nokukhethekileko eFestivalini yamaFilimu ye-Cannes e-France.
UmNyango waragela phambili ngokusekela umKhandlu weziNto eziFanako zeBubulo lokuGadangisa, kanye nokuhlonywa kwe-Writer s Network etholakala eSentheni yeeNcwadi, eDorobheni leKapa. UmNyango godu warhelebha iSentha yeeNcwadi ekusekeleni ngeemali iphrojkethi yokuveza AmaButhelelo WeYiLando WesiTjhaba wokulinga we-First Words in Print, akhupha ngepumelelo iincwadi ezifanele abafundi abatjha emalimini amanengi.
IHlelo lomBhino liziphendulela ngokufezakaliswa kwamaqhinga amabili aqakatheke khulu, okuliQhinga lokuThuthukiswa kweBubulo lamaSiko (CIGS) ngonyaka ka-1998 kanye nesiQhema esiSebenzako seBubulo lomBhino (MITT) ngonyaka ka-2000. Irhubhululo le-CIGS lafanisa izenzo eziqakathekileko okwakufanele zenziwe ukufikelela ukuthembisa kwebubulo lombhino ekufakeni isandla ekukhuleni komnotho. I-MITT yenza iimphakamiso ezima-37 ekwakubonakala bona ziqakathekile ekurarululeni ukungabikhona kweragelo phambili ebubulweni. Womibili AmaButhelelo WeYiLando WesiTjhaba abona umbuso njengonendima ekulu ongayidlala ekukghonakaliseni ukufikeleleka emathubeni wezomnotho.
Ngokubambisana neminye iminyango yombuso kanye neenhlangano ezihlonywe ngokuya komthetho wepalamende, i-DAC ifezakalisa amaphrojekthi ahlukeneko aqaliswe ekuthuthukiseni ibubulo. Okulandelako maphrojekthi amakhulu aphethwe mNyango ngonyaka weemali ka-2002/2003.
IRhelo lamagama leBubulo lezomBhino leSewula Afrika linemininingwana yezokuthintana nelwazi elinerhelebho ngendima yabadlalindima ebubulweni. Liqinisekisa bona iminyango yokuthintana ihlala ivuliwe kunanyana ngubani onekareko ebubulweni lezombhino leSewula Afrika. UmNyango unikele ngesekelo ephrojekthini ukusukela eminyakeni emithathu edlulileko.
IVeke yomBhino weSewula Afrika yiphrojekthi yonyaka nonyaka ebanjwa ekupheleni kwaka-Arhostosi, iyisebenziswano hlangana nomNyango nomKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari (NAC). IVeke yomBhino ka-2002 yabanjwa ukusukela ngomhlaka 24 Arhostosi ukufikela ngomhlaka 31 Arhostosi. Isehlakalo sikhanjelaniswa besifezakaliswe yeThrasti yesiSungulo sokuThuthukiswa kweBubulo lezomBhino (MIDI) begodu yindlela yokuthuthukiswa kombhino weSewula Afrika odlalwa bunqopha norekhodwakho ngokurhatjha, ukwazisa nokuphuhlisa imikhiqizo yombhino yekhaya. Ngesikhathi seVeke yomBhino yeSewula Afrika abarhatjhi abanengi bangezelela amarhelo wabo wombhino weSewula Afrika, ngokunikela ababhini bekhaya ithuba lokumaketha imikhiqizo yabo nengeniso efana nemali ebhadelwa abanikazi abanelungelo lemitlolo. Isehlakalo sango-2002 besiqale ukudlala bunqopha, ukudala imisebenzi kabadlala bunqopha, amatheknitjhiyeni namanye amabhizinisi ahlobeneko.
Imihlangano yabanjwa hlangana kwe-DAC, iBhodo yeRhelebho lezomThetho (LAB) neYuniyoni yeSewula Afrika yomBhino (MUSA).
Igqwetha eliwufundeleko umsebenzi namagqwetha amabili asafundako azakukhethwa ukusebenzana nemilandu esaleleko enikelwe umNyango yiYuniyoni yomBhino yeSewula Afrika (MUSA).
I-DAC izakuragela phambili ukuthintana nomNyango weeNdaba zeKhaya (DHA), umNyango wezabaSebenzi (DOL) kanye nemiSebenzi yeSewula Afrika yezokuButhelelwa kwemiThelo ukukhulumisana ngendlela yeragelo phambili mayelana neemvumo zokusebenza ebubulweni lezombhino. Ukubonisana okuragela phambili kuzakwenziwa nabo boke abadlalindima ngonyaka weemali ka-2003/2004.
UmNyango unikele i-NFVF ngomthombo omutjha werhelebho leemali ukuhloma isiKhwama samaFilimu aZeleko esibalelwa eengidini ezima-35 ngesikhathi se-MTEF ngo-1995. Isikhwama sizokukghonakalisa i-NFVF ukuqinisekisa bona iSewula Afrika inamasiso amanengi emafilimini amatjha azeleko nokurhelebha ukuthola isekelo leemali zokungezelela kubasisi bekhaya nebeentjhabatjhaba. Isebenziswano ehle khulu yenziwe neminyango ehlukeneko yombuso, khulu khulu umNyango wezokuRhwebelana namaBubulo newezokuThintana. Laba basebenzisani sele bathoma ukujamisa umthethomgomo, izakhiwo neenkambiso ezizakuba mvuzo wokukhiqizwa kwamafilimu ngenarheni. I-NFVF ilethe ngaphambili iqhinga lokwenza lokuphuhlisa ibubulo lamafilimu eSewula Afrika.
Ngo-2002/2003 omunye wemizamo yobuNqophisi obuKhulu kwaba yimBizo yesiTjhaba yezobukghwari bezandla emHlangweni omKhulu weTuthuko eDzimeleleko. Nanyana umQaliso weziNto eziHle wawujamele isitho semBizo, ihlangothi elikhudlwana lokubakhona komnyango lapho kwakuyimBizo, eyayineendlwana zokuqalisela zamaphrovinsi woke alithoba kanye nendlwana yetjhumi eyayitjengisa umsebenzi wamanye amaphrojekthi we-DAC wokuqedwa kwendlala. Ikambiso yenziwa ukuqinisekisa ukuzibandakanya okuzeleko kwamaphrovinsi, okusibonelo somukghwa omuhle ekusebenzisaneni kwemibuso.
Isehlakalo saba yipumelelo ekulu, ngombana maphrojekthi ama-380 azibandakanyako kanye nengeniso engaphezu kweengidi ezimbili yenziwa phakathi kweendlwana zokuqalisela ezilitjhumi. Umqaliso manje sele uthole indawo kanomphela e-Bus Factory e-Newtown, Johannesburg. Lendawo isebenza njengesizinda sokukhangisa ubukghwari bezandla beSewula Afrika.
Iindawo eziqakathekileko zokusebenza ze-DAC ekorweni yezobukghwari bezandla zikhuthazwa yi-CIGS. Iindawo zifaka: ukhambelanisa ikoro, ukufikeleleka emakethe yekhaya neyeentjhabatjhaba, ukufikeleleka eensetjenzisweni zokukhiqizwa komsebenzi wezobukghwari bezandla, ibandulo nokuthuthukiswa kwemikhiqizo, kanye nokwenziwa kokufikelela irhelebho leemali lamabhizinsi amancani wezobukghwari bezandla.
I-DAC isekela Indaba yonyaka nonyaka yeenTjhabatjhaba yokuTlama iminyaka emibili edlulileko. Lesi sehlakalo kwaku yikhonferensi yinye kuphela yezokutlama eSewula Afrika begodu nengekulu kunazo zoke e-Afrika eseSewula, yayihlanganisa abatlami ababuya iphasi loke ukuzokwabelana ngemikhumbulo namagugu wemikghwa emihle yokutlama. Ngesekelo le-DAC, isehlakalo samukela iinthunywa ezima-850 ngo-2002. iphrojekthi ekhethekileko yabatlami abatjhaba abanzima yenziwa ngerhelebho le-CREATE SA.
IPhiko lokuNqophisa eliKhulu lokuThuthukisa zamaSiko laqalelela ukuzibandakanya kweSewula Afrika ekambisweni ye-INCP yokuthuthukisa isisetjenziswa seentjhabatjhaba sokwehlukana ngamasiko.
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba kwephasi ngakwezomnotho, amasiko nokurhwebelana lavunyelwa.
UmNyango wagunyaza bona i-HSRC iqalisise umraro wokwethembeka kweembalobalo zamasiko neenkomba beyiphakamise neqhinga lokugunyaza kwerhubhululo eliragela phambili. Okwatholwa yikomitjhana ekuthomeni kutjengisa bona iinkomba ezikhona kwanjesi azitjengisi ngokuzeleko ubujamo bebubululo lezamasiko eSewula Afrika. Ikambiso yokubonisana nabadlalidima abafaneleko izakwenziwa ngonyaka weemali ka-2003/2004.
IPhrojekthi yokuQedwa kweNdlala ye-DAC eyasungulwa ngo-1999, yanikela ngamathuba wemisebenzi ebantwini abazi-2 700 beyabandula abazi-10 000. Abasebenza ngobukghwari bezandla nabadlali bazuzile ngebandulo lezamabhizinisi. Ukuthuthukiswa kwemikhiqizo kube ngokuqalwe khulu, ngomphumela wokobana imikhiqizo ebuya emaphrojekthini ambalwa yakhethelwa Imbizo yobuKghwari bezandla yesiBili eyayisemHlanganweni omKhulu weTuthuko eDzimeleleko owawubanjelwe e-Johannesburg ngo-2002.
Ngepumelelo yamakhonsati wasimahla wombhino ayebanjwe njengehlangothi leHlelo lomBhino eeNdaweni zomPhakathi e-Gauteng, i-MIDI Trust ikhulisela lelihlelo kiwo woke amaphrovinsi njengehlangothi lokuThatjelwa kweVeke yomBhino ngoSeptemba ka-2003. Edorobheni leKapa, amakhonsati athandwa khulu ngendlela yokobana imbalo yawo yangezelelwa, ukusuka kwamane ngo-2001 ukuya kwabunane ngo-2002.
Iphrojekthi yebandulo yokuthuthukiswa kwamakghono emaBubulweni wezokuTlama yenziwe ngokusebenzisana ne-MAPPP SETA nomNyango wezabaSebenzi. Iqhingeli lisekelwa ngeemali siKhwama sesiTjhaba samaKghono begodu likhanjiswa yiphrojekthi ye-CREATE SA engaphasi kwe-MAPPP. Amahlelo wokuthuthukiswa kwamakghono sikhuluma nje ayafezakaliswa emikhakheni ehlukeneko, kufaka hlangana ikghono lemisebenzi yezandla, ibhizinisi lobukghwari bezandla, ukukhiqiza butheknikhali ezehlakalweni ezibunqopha, ukuthuthukiswa kwemikhiqizo, ibhizinisi yombhino netheknoloji yombhino.
Sihlele butjha okuqakathekileko kithi ukukhuphula igugu ezingatholwa etjhebiswaneni leenthabatjhaba. Sisukile endleleni yokuthola irhelebho kubanikeli saya etjhebiswaneni eliyame ekusebenzisaneni, okuyindlela edzimeleleko erhelebheni lokuthuthukisa. Isebenziswano lethu lokuthoma, iSwedish Institutional Fund, laba yinto etja ngombana sathola imali iminyaka esuka kemihlanu ukuya kwelitjhumi besenza indlela engasetjenziswa ehle khulu.
LeenTjhabatjhaba athuthukise amaphrojekthi womabili. Lendlela izakuqinisekisa idzimelelo godu ibe nepumelelo ehle ne-Flemish, lapho isebenziswano iyame ephrojekthini, okurholela okungekokuthoma ekuvulweni kwamathuba wemisebenzi esikhathini eside.
Sinendima eqakatheke khulu okufanele siyidlale ku-NEPAD begodu nasizakwenza lokho kufanele sibeke amasiko phambili besiveze ubuhle bebubulo lamasiko ekudzimeleliseni nekuphuhliseni ukwehlukana ngamasiko. Ukusebenzisana kweminyango eyehlukeneko ngakho kuyaqakatheka. Sizabe godu sikhuphula indima yeSewula Afrika eenhlanganweni zeenarha ezingaphezu kwezimbili ngombana singengakathomi ukusebenzisa ubulunga bethu ukusebenzela inarha yekhethu, godu sifanele sisebenzise imithombo yamakghono eenhlanganweni ezikhambelanako. Ukusebenzisana hlangana kweenkoro ezahlukeneko ngenye yeendawo esizayiqala khona sizakuba nehlohlomezelo eenquntweni ezizakuba nomthelela emasikweni.
Iphrojekthi ekulu kuzakuba kugidingwa kwemiNyaka eliTjhumi yeDemokhrasi yeSewula Afrika ngaphetjheya, begodu izakuba yiselela mayelana nemithombo ekhona. Sizabe siqale iminqopho yokugidingwa godu sisebenzisana neKomiti yaboNgqongqotjhe ukusebenzisa lelithuba ukuphuhlisa inarha besitjengise ngamasiko wethu ahlukileko nakarisako. Amanye amathulusi esizawasebenzisa kugidingwa kwamalanga wesitjhaba.
Umnyango kwanjesi ugcina iimvumelwano zeentjhabtjhaba ezima-32, ezifaka hlangana iimvumelwano zeenarha ezingambili, amakomiti ahlanganyelweko namahlelo wokusebenzisana (POC). Esinye nesinye isivumelwano simphumela werhubhululo nokukhulumisana okuthethe isikhathi eside ukuqinisekisa bona iinkontraga zihlangabezana nekareko yezetuthuko yawo womabili amahlangothi.
INdawo eQakathekileko yomPhumela wesiBili: UkuPhuhlisa, imithombo nokhambelanisa isebenziswano leentjhabatjhaba hlangana kwabadlalindima kezobukghwari namasiko eSewula Afrika nephasini.
Abenzi mafilimu abasebancani bazibandakanya eFestivalini yamaFilimu ye-Commonwealth.
IKhwaya yeYunivesithi yePitori yazibandakanya ema-Olimphikini wamaKhwaya.
UmNyango wabamba bewazibandakanya emakhambeni wefundo alandelako ngo-2002/2003 ngekareko yokuqinisekisa iimvumelwano zokusebenzisana nesikhozi kwakhelwa phezu kwesisekelo esiqinileko.
Iinthunywa zeSewula Afrika zavakatjhela e-Belgium ngoJanabari ka-2003 ukuyokuphenya ngokuthuthukiswa kwephrojekthi etja yokuthuthukiswa komThethomgomo wezobuKghwari namaSiko ezingeni lombuso wendawo.
Ivakatjho lerhubhululo lahlongozwa ukuhlola iinkundla ezitja zokurweyila. Nanyana kuneHlelo elikhona lokuSebenzisana, iinkundla ezimbalwa zokusebenzisana sele zihloliwe. Iinthunywa bezifaka iinkhulu ezibuya ku-DAC, iTecknikon Pretoria nomNyango wezobuKghwari namaSiko wephrovinsi yeMpumalanga.
Ngesikhathi sefestivali yamaSiko amanengi e-Canberra, Australia, imihlangano yabanjwa neenkhulu zombuso ukukhulumisana ngeendawo zekghonakalo yokusebenzisana nokurweyila ngamasiko.
Ukuqinisekisa bona amafa weSewula Afrika aveza ukwehluka okunothileko kwesikhathi esadlulako seSewula Afrika kungokhunye okuthinta i-DAC. Ukubulunga amafa asekhona nokulungisa imitjhapho eyadlulako ekubulungweni kwamafa mahlangothi aqakathekileko walomsebenzi.
IBhuriyo yemiSebenzi yemBusweni iphathelene nokutloliswa kwetshwayo lenarha yeSewula Afrika namatshwayo afaka hlangana amatshwayo nabonongorwana bokuhlonitjhwa.
AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba aqinisekisa bona amafa wehlangano wenarha ahlelwa kuhle, ayathuthukiswa begodu aphathwa kuhle. Ngokusetjenziswa ngiyo yoke iminyango yombuso, amaButhelelo wemiLando yesiTjhaba amthombo oqakathekileko kubarhubhululi, abenzi bemithethomigomo nabadlalindima begodu iyihlangano ekulu ekuvikeleni umkhumbulo wesitjhaba nelungelo lomthethosisekelo lezakhamizi lokufikelela ilwazi lakarhulumende.
ImiSebenzi yesiTjhaba yamaBulungelo weeNcwadi, efaka hlangana imithombo ehlukeneko yamaBulungelo wesitjhaba ukuqinisekisa bona amafa wokuhlakanipha wenarha amukeleka kiwo woke amaSewula Afrika.
Ngaphakathi kwendawo yemiphumela yamaphrojekthi adlulako ukubuyiselwa ekhaya kwakaSarah Baartman kwaba sisehlakalo somlando. IPhiko eliKhulu ladlala indima ekulu ekubuyisweni nekubulungweni kanye neminyanyeni yokwembathiswa kweensalela zakaSarah Baartman. Ngokuya komKhandlu wamaJamobumbeko weSewula Afrika siphumelele kokunengi ngokuya kwebuthelelo lesitjhaba lekhompyutha nokunikelwa komsebenzi ofikelelekako we-elektroniki ozakwehlisa imbalo yamagama azi-57 000.
Nasiya emafeni abonakalako sithome iinsungulo zokuhlala ezibekwe khulu eqhingeni lethu laka-2002. Sisebenzisane nezakhiwo zeenhlangano zefundo ephakamileko ukwenza amahlelo wokuhlola weensungulo.
Ngetjhebiswano neenhlangano zamafa sikhuluma ngamatjhuguluko. Sikghonile ukuthola iimali ezizakusetjenziselwa itjhuguluko ngo-2002/2003 ukuya phambili. Iinkomba eziqakathekileko zokusebenza (ama-KPI) zahlonywa nezazakha iinhlongozo zamaphrojekthi. Ama-KPI la bekungewetjhuguluko khulu ngokuya kokuthuthukiswa kwabasebenzi, imiqaliso etjengisa ukwehluka kweSewula Afrika, ikambiso yamalimi ananengi nokusebenzisa ukwehluka ngamalimi. Godu silinga ukuthuthukisa ukufikelela elwazini nelwazi okufanele litholakale ngamalimi wemiphakathi lapho iinhlangano zikhona. Iinhlangano godu zabawiwa bona ziqale iihloko zeenkulumiswano zokuvuselelwa kokuziphatha ne-HIV/Aids, kanye nokuzibandakanya nokudlala indima komphakathi, ukuqinisekisa bonyana basebenzisa imithombo yomphakathi, isibonelo, ekumahlelweni welwazi lendabuko. Sithemba bona ngalendlela imiphakathi izakudoselwa ekusebenziseni iinhlangano. Sizabe seluse iragelo phambili laleziinsungulo ngehloso yokukhuthaza isekelo ngeemali langomuso.
Sifanise amathuba aya phambili ePhepheni lokuBingwe mNyango lezobuKghwari, amaSiko namaFa. Indlela esisebenze ngayo ibhajethi yetjhuguluko, isibonelo, itjengisa bona umthethomgomo ungaqiniswa bunjani. I-PFMA ilethe itjhuguluko ebhodulukweni leenhlangano. Ifuna zoke iinhlangano bona zibike godu zibe nokuziphenduela ngamabhajethi wazo.
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba YamaBulungelo WeeNcwadi kodwana baba nokuziphendulela. Nasiqala imiphumela yamaphrojekthi adlulileko, ilemuko lisifundisa bona umNyango ufuna izitho zomphakathi zifezakalise amaphrojekthi la ngokusebenzisa umleyo ocacileko, khona sizakurhabisa ukukhutjhwa.
Indawo yinye esiqale ukuyitjheja kuqala ekwenzeni umthethomgomo wokukulilisa. Kube neenkulumiswano inarha yoke ngeendaba ezinengi, isibonelo, ukubulungwa kwabongazimbi bezipi godu nokobana iSewula Afrika ikuphatha bunjani lokhu. Sizabe godu siqale ukurhabisa imiphumela yamphrojekthi adlulileko nokubandakanya umphakathi. Godu siqale ukuthuthukisa itjhebiswano esinalo neenhlangano zamafa, isibonelo, ibandulo, ukutlama amaphrojekthi nokutlola iimphakamiso zamaphrojekthi eenhlanganweni zamafa.
UmNyango godu uzabe ukhulumela amafa abonakalako, ngokukhambisana nemikghwa yeentjhabatjhaba. Amafa angabonakaliko akhenge anikelwe itjhejo iphasi loke, begodu iSewula Afrika izibandakanya ekutlanyweni komhlangano wokuvikela amafa angabonakaliko. Amafa angabonakaliko azakuba sisetjenziswa esihle ngokuya kwetuthuko, ukungeniswa kwemali, ukuvuselelwa kokuziphatha nezokuvakatjha.
Ngemva kweminyaka eminegi yekambiso yokuwamukelwa kwemitlolo, iSewula Afrika sele ifike ekubeni mtlikitli wemihlangano ye-UNESCO yokulethwa nokukhutjhwa ngokungemthetho kwepahla yamasiko, umhlangano wokuvikelwa kwepahla yamasiko ngesikhathi sepi yeenkhali, kanye nomhlangano ngobulunga beSentha yeenTjhabatjhaba yokufundwa kokuBulungwa nokuBuyiswa kwePahla yamaSiko (ICCROM). IsiBethamthetho sesiTjhaba nePhrojekthi yesiTjhaba ePhumako (NCOP) zavunywa ngoNovemba ka-2002. AmaButhelelo wemiLando WesiTjhaba wokwamukela adluliselwe emNyangweni weeNdaba zangaPhandle (DFA) bona atlikitlwe abe adluliselwe kuMnqophisi-mazombe we-UNESCO khona azakubekwa kuhle. Ukwamukelwa kwaleziimvumelwano kubeka iimbopho zephasi loke phezu kweSewula Afrika ebujameni obujayelekileko nekoro yamafa, begodu kuvula amathuba weentjhabatjhaba newokwaziwa.
Imithethomgomo yokubuyiselwa ekhaya kweensalela zomuntu, yokuliliswa ngokwamatshwayo, kanye nokukhutjhwa kwebulungelo lomphakathi ngaphasi kwelawulo lombuso sele yenziwe begodu izakuthuthukiswa ukuya phambili ngeenkambiso zokubonisana nomphakathi nabadlala indima ezizakwenziwa mKhandlu osanda kukhonjwa wamaFa wesiTjhaba NHC.
Isikhathi sokusebenza kwemikhandlu ephethe iinhlangano ezilithoba ezibekiweko zamafa wamasiko neenhlangano ezikhambelanako kuphela ngomhlaka 31 Matjhi ka-2003. Ibizo lenziwa ezikweni lokurhatjhwa kweendaba ngamalimi asithandathu wangokomthetho lokukhethwa kwamalunga womkhandlu omutjha begodu isiqhema senziwa ukuyelelisa umNyango kaNgqongqotjhe ngokukhonjwa kwaboonkhethani kilomkhandlu. Abadlalindima abahlukeneko, amakghono nelemuko elavezwa kilemikhandlu emitjha ibeka ikoro yezamafa ebujamnei obuhle bezokuphatha, ukwenzela itjhuguluko elingeneleleko elisisekelo lekoro kanye nokusekela okuziimbopho etuthukweni yesitjhaba.
UmKhandlu omutjha wesiTjhaba wamaFa (NHC) wakhonjwa ngomhlaka bewahlonywa ngokomthetho ngo-Arhostosi 2003. Lehlangano izakurhelebha umNyango kaNgqongqotjhe ekukhambelaniseni ukufezakaliswa nokuthuthukiswa komthethomgomo ziinhlangano ezihlukeneko ekorweni yezamafa. I-NHC izakuqedelela ukuthuthukiswa kwemitlamo yemithethomigomo okukhulunywe ngayo ngehla begodu iyelelise uNgqongqotjhe ngokufezakalisa.
Ikambiso yokuhloma iimphathimandla zamaphrovinsi zemithombo yamafa (PHRA) yarhatjiswa yifundobandulo eyayibanjwe mNayngo ukusekela AbaSebenzeli beSewula Afrika bemiThombo yamaFa (SAHRA) neminyango yamaphrovinsi ngalomsebenzi. Ukulnadela ifundobandulo, ama-PHRA ahlonywa emaphrovinsini amane, kwathi iphrovinsi enye yenza ibizo lokukhethwa kanti amathathu wona kusafanele aqedelele iinkambiso zawo.
UmNyango wanikela ngemali engangeengidi eziyi-6,5 zamaranda ekutjhugululweni kweenhlangano zamafa. Umnqopho webhajethi bekukurhelebha ekudoseni phambili itjhuguluko nekubeni sibonelo esihle sokwenza kuhle eendabeni eziphathelene nommongo webhizinisi. Isiqhema sahlanganiswa nguNgqongqotjhe ukuyelelisa umNyango ngokusetjenziswa kwemali esisabelo. Eenhlanganweni ezili-15 zesitjhaba zamafa, ezilithoba zenza iimbawo zerhelebho leemali, kwathi zalithola. Leezinhlangano zizakufezekisa amaphrojekthi atjheja ikambiso yamalimi amanengi, ukwazisa ngentumbantonga, ukuthuthukiswa kwemiqaliso emitjha ejamele ukwehluka komphakathi weSewula Afrika, ukubuyisela ekhaya imisebenzi yemigwalo yeSewula Afrika, ukwenza isebenziswano hlangana kweenhlangano zamafa, ukusekela amahlelo wefundo nokuthuthukiswa ibuthelelo lekhompyutha lamathuna wabongazimbi bomguruguru. Ngonyaka weemali ka-2002/2003 iingidi ezi-8,3 zizakutholakala khona zizakusetjenziselwa itjhuguluko eliqaliswe eendabeni zokuthuthukiswa kwabasebenzi, ukuthuthukiswa kwababukeli nokuqhakazisa umthangalasisekelo womqaliso.
Umqaliso we-Freedom to Freedom uyiphrojekthi ehlanganyelweko phakathi kwemibuso yeSewula Afrika nowe-Canada neenhlangano zamafa. Umqaliso uhlola umlando omude wesebenziswano phakathi kwabantu bamasiko ahlukeneko weSewula Afrika, ukusukela ebufakazini bokuthoma bepilo yomuntu enarhakazini ye-Afrika ukuya eSewula Afrika yesimanje enganabandlululo.
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba YamaBulungelo WeeNcwadi yokuthintwa kuthabela ummoya wekululeko otholakala emThethwenisisekelo weSewula Afrika. UmNyango wenze bona kutholakale iimali khona kuzakuthuthkiswa lomqondo, ukutlama umqaliso nokuthuthukiswa kwehlelo lefundo. Umqaliso ubekelwe ukuvulwa eDorobheni leKapa e-Castle ngoFebebari ka-2004.
Ngaphasi kwevikeleko lamaPhrojekthi aDlulileko, amaphrojekthi ambalwa amatjha wemuziyamu athonyiwe, elikhulu kiwo yiphrojekthi ye-Freedom Park. Amamuziyamu amatjha azakuragelisa phambili umnqopho wokuthuthukisa ubujameli bekoro yezamafa enarheni.
Ngokuqiniswa kungezelelwa kwesabelo se-METF, iragelo phambili lenziwe ngeqhinga lomthangalasisekelo nokulinganiswa komphumela webhoduluko. Iphaliswano lokutlama kweentjhabatjhaba livuliwe, begodu imitlamo izakukhethwa beyahlulelwe ngoJulayi ka-2003.
Ngonyaka odlulileko iinsalela zaka-Sarah Baartman zabuyiswa zisuka e-France ngemva kweenkulumiswano ezathatha isikhathi eside. Isiqhema sokubuyisela emva sahlonywa ukuyelelisa umNyango ngekambiso yokubulunga iinsalela zakhe ngomhlaka 4 ku-Arhostosi 2002. Kwavunyelwa bona umnyanya wokwembathiswa kuzakufanela bona ubanjwe kokuthoma ukubuyisa isithunzi sakhe ngemva kokuqaliswa kwakhe angekambathi litho bewasetjenziswa njengento ekuhlolweni kwezesayensi. Manje wabulungwa emnyanyeni womphakathi ngomhlaka 9 ku-Arhostosi 2002(ngeLanga laboMma) e-Hankey ePumalanga Kapa. UMongameli wazisa indawo lapho abulungelwa khona njengendawo yesitjhaba elilifa. UmNyango bewusebenzisana nephrovinsi, umasipala ne-SAHRA ukuthuthukisa iqhinga lezokuphatha ekugcineni ithuna lakhe elingakhenge liphatheke kuhle ngesibanag sezulu elikhulu elana endaweni leyo.
Ukuhlonywa komKhandlu wamaJamo-Bumbeko weSewula Afrika ngo-1999 kwanikela ngehlangano elikhaya lekambiso yokutjhugululwa kwamagama weendawo ngenarheni, ukutjengisa isithombe sentando yenengi etja. Umsebenzi womKhandlu ufaka ukuhlola amagama bona apeledwe kuhle nokwenza irhubhululo lokuhloma amagama wamambala weendawo. Nasiqala bona kunokusalela emva kwamagama azi-57 000, umKhandlu uzakusebenza ukuqinisekisa bona kuyasuswa nakufika u-2005. Ukukghonakalisa ikambiso ibuthulelelo lekhompyutha lamagama wamabumbeko lihlonyiwe.
Ukuphathwa nokulawulwa kwamagama wesitjhaba weendawo.
Ukufakwa kwamagama amatjha weendawo ebuthelelweni lesitjhaba.
Ukwelusa nokukghonakalisa ikambiso mayelana nembawo.
Ukujanyelwa ngokwesikhala kwebuthelelo lekhompyutha lamagama wesitjhaba weendawo.
Ukukghonakalisa ukuphathwa kwemibiko yelwazi.
Ukufikeleleka amarhelo wejiyografi.
Iphenyisiso ngelathitjhudi/longitjhudi ukukhambelanisa ukutjhugululwa.
Umbiko obuyako ozenzakalelako nokubikela ababawi.
Ukwengeza okuzenzakalelako kokuvunywa kwamagama afakwe erhelweni le-SAGNC.
Ngo-2002/2003 umNyango waragela phambili nokusekela iZindala Zombili, okuyiFestival yesiTjhaba yaminyaka yoke yomBhino nokuDansa ngesiNtu ebanjwa ngaphasi kweThrasti yamaFa wamaSiko we-Afrika. IFestivali yindlela yokutjengisa nokuphuhlisa ukwehluka okunothileko kombhino noMdanso wendabuko weSewula Afrika. Ifestivali ifaka amaphaliswano ama-22 weemfunda nabunane wamaphrovinsi agcina ngeFestivali yesiTjhaba. Ifaka hlangana abadansi abangaphezu kwama-600 nababhini emahlangothini ama-28.
UmNyango, ngokusebenzisa amaButhelelo wesiTjhaba, yasekela ngeemali iThrasti yamaFa wamaSiko we-Afrika ekufikeleleni ituthuko yamarekhodi wemitlolo ye-elektroniki njengehlangothi lesiSungulo sokuLinga semiTlolo yamaSiko weNdabuko (ICA). Ihloso yephrojekthi kuthuthukisa iindlela ezizakuba nesandla ekutholweni butjha kwamasiko wendabuko anothileko namafa ngokuhloma iinsungulo zokubuthelela, ukurekhoda, ukupaka, ukubeka ngokwe-elektroniki nokusabalalisa okumumethweko okuzakusetjenziswa elwazini, efundweni, ekubulungeni, ekuphuhliseni neminqopheni yokwenza imali.
Ngonyaka weemali odlulileko, uNgqongqotjhe wavumela ukusekela ngeemali okwakuzokusetjenziswa erhubhululweni embhinweni wendabuko nezomlando womlomo elenziwa mayunivesithi amathathu weSewula Afrika abekadinywe amathuba ngaphambilini, okuyiYunivesithi ye-Fort Hare ePumalanga Kapa, iYunivesithi yakwaZulu, eKwaZulu-Natal neYunivesithi yeVenda eseLimpopo. Lamayunivesithi azakwenza irhubhululo ngawo woke amahlangothi wombhino wendabuko, kufaka hlanga ukudlalwa, iinliliswa zombhino nomlando womlomo okhambisana nalelihlangothi lamafa wethu ekade lidinywe amathuba, elinye lawo esele liseduze nokupheliswa.
Umlando oCocwako ube ngoqakathekileko ekutjhugululweni kokumumethwe miTlolo. Ngo-2000 sathoma ngehlelo lesiTjhaba lomLando oCocwako ngephrojekthi yokulinga nebandulo labasebenzi bezemitlolo ngeendlela zokubuthelelwa kwemilando ecocwako. Ngasikhathi sinye isiqhema sezazi sahlonywa ukuyelelisa uNgqongqotjhe ngekambiso nokuletha imihlahlandlela yokobana umLando oCocwako ungaphathwa bunjani inarha yoke. Kwanjesi kunamaphrojekthi pheze ama-20 asekelwa ngeemali mNyango, begodu umphumela uza emiTlolweni bewurekhodwe ebuthelelweni eRejisteni yemiThombo yokuCocwako (NAROS), okwenza bona ilwazeli lifikeleleke bulula. AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba ahloma iwebhsayithi yayo ngonyaka odlulileko begodu siragela phambili ukwenza ngcono amahlelo wetheknoloji yelwazi.
Sihlome umnyango wokuzibandakanya emphakathini begodu nesikhundla salokhu senziwa. Kwanjesi sithuthukisa iqhinga lokuzibandakanya elithatha igadango lokuthoma nelidosa abantwana besikolo nasele baphuma eenkolweni bona beze ebizelweni lezamabuthelelo. AmaButhelelo wamaFilimu, amaVidiyo nemiDumo amema abantu ukuzokufikelela izinto ezilibuthelelo, isibonelo, ekutjengisweni okukhethekileko. Isibonelo, iLanga lamaLungelo wobuNtu (21 Matjhi) baba nokutjengisa okwakuzele eTembisa. Ngokusebenzisa leziinsungulo amaSewula Afrika athoma ukubona bonyana banendlu yamagugu ePitori.
Ngo-1999, ISewula Afrika yabawiwa bona yamukele iKundla yokuKhulumisana yomKhandlu weenTjhabatjhaba wamaBulungelo ngo-Oktoba ka-2003. Umhlangano uzakubanjelwa eDorobheni leKapa begodu uyiphrojekthi ekulu ka-2003/2004. ISewula Afrika izakuba khona njengesihloko okuzabe kukhulunywa ngaso, khulu khulu mayelana nemitlolo yeKomitjhana yamaQiniso nokuBuyisana. Ukunikelwa kwamaphrovinsi iphrojekthi kuyinto ekulu neyesikhathi eside, ehlanganiswe nephrojekthi yamaphrovinsi yokwakhiwa kwamakghono.
Amahlelo wokuzibandakanya emphakathini azokwandiswa, iphrojekthi yomLando oCocwako izokurageliswa phambili ngombana kuneendaba ezinengi ezingasisemitlolweni kwanjensi. Abanye abonongorwana bokuhlonipha besitjhaba bazokwengezwa kilonyaka begodi sizakusebenza siqale ekwenzeni iminyanya yembusweni ingasabi yinto yangaphandle begodu siyenze ibe bu-Afrika ngendlela okungakghonakala ngayo.
Ihlelo lokuzibandakanya emphakathini lavakatjhela iinkolo eendaweni ze-Pitori khona kuzakufundiswa abafundi nabafundisi ngokuqakatheka kwamabulungelo emphakathini wethu. Lamavakatjho aye lihlangothi lehlelo lokwazisa ngemisebenzi yamaBulungelo emiphakathini yeSewula Afrika.
Abafundisi eMamelodi bamenywa bona bavakatjhele amaButhelelo wemiLando yesiTjhaba begodu abafundisi abali-15 abalihlangothi lesiqhema esihlangeneko sekomiti yezomlando beza.
Ngemuva kwamavakatjho ambalwa eenkolweni eSoshanguve, iHlelo okuziBandakanya emPhakathini abasebenzi bamenyelwa ekampeni yezomlando eyayihlelelwe abafundi nabafundisi e-Roodeplat. Pheze, abafundi abama-300 beza ekampeni. Abasebenzi bokuzibandakanya emphakathini benza isethulo ngemisebenzi nemisebenzi enikelwa maBulungelo. Abafundi bazibandakanya, babuza imibuzo eminengi.
Isethulo senziwa ebafundini beSayensi yeLwazi eYunivesithini yeSewula Afrika (ekhamphasini ye-Sunnyside).
IBhuriyo yemiNyanya yomBuso iphuhlisa beyikhulumela ihlonipho nokuzwisiswa kwamatshwayo wesitjhaba wenarha. IBhuriyo inikela ngomsebenzi wokutloliswa kwazo zoke iimphandla neembheji, begodu usebenza ngemibuzo embalwa ngonyaka mayelana namatshwayo wesitjhaba weSewula Afrika. Ngesikhathi sonyaka osaqaliweko lo iBhuriyo yathuthukisa ngepumelelo beyafezakalisa abonongorwana abatjha abathathu bokuhlonipha, abanikelwa nguMongameli kokuthoma ngoDisemba ka-2002.
UkuHlonitjhwa kwe-Mapungubwe kunikelwa izakhamizi zeSewula Afrika ngokwenza kuhle nangepumelelo ehle khulu.
UkuHlonitjhwa kwe-Boabab kunikelwa izakhamizi zeSewula Afrika ngomsebenzi okhethekileko ngaphezulul namkha ngale komsebenzi. Unikelwa ngokufaka isandla okudluleleko emgurugurwini wokulwela intando yenengi namalungelo wobuntu, ukwakha isitjhaba nokusebenzela isitjhaba, kanye nokuthula nokuphepha.
UkuHlonitjhwa kwabaLingani kwe-OR Tambo kunikelwa iinhloko zemibuso nabanye abantu ekuthuthukiseni ukuthula, ukusebenzisana nobungani eSewula Afrika.
AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba weMalawi amema amaButhelelo wemiLando wesiTjhaba nemiSebenzi yamaRekhodi weSewula Afrika ukurhelebha ngokuba nesithombe emqondweni kwePhrojekthi yomLando oCocwako. Ukungezelela, njengehlangothi lokuthuthukiswa kwamakghono ephrovinsini, ivakatjho lenziwa ukuya emaButhelelweni weMtata ukuyokuhlola iinkghonakalisi nokurhelebha ngamalungiselelo wokuthuthela komunye umakhiwo.
ImiSebenzi yokuBulunga yenza imisebenzi efana nokubulunga, ukuhlanganisa, ukutjhugululela idatha eenomborweni, ukufoda ngokwemayikhrofilimu nokulawulwa kweenhlekelele. Godu kunikela ngomhlahlandlela obutheknikhali emisebenzini efana nemiqaliso, ukulawulwa kwebhoduluko, ukubekwa kwemitlolo, ukubolekisa nokuphatha okujayelekileko kwekhaya.
IPhrojekthi yokuTjhugulula idatha ibe ziinomboro yeSewula Afrika (DISA) kwanjesi iragela phambili begodu amButhelelo wesiTjhaba alilunga begodu sizinda esikude sokubambela. Amaphepha ahlolwa mtjhini atlolwa phezu kwama-compact discs athunyelwa e-ofisini elikhulu le-DISA. Nasele awoke, amaphephandaba ama-80, anobuncani obumaphepha ali-18 ngalinye ayahlolwa.
Ngokusebenzisa amaButhelelo wemiLando yesiTjhaba weSewula Afrika, inarha izakurhelebha i-Mali ekubuyiseni umthombo wokutlama oligugu le-Afrika- okumamanuskhribhi we-Timbuktu. Lemitlolo yakade ilihlangothi lamafa weAfrika begodu linikela ngelwazi emlandweni weenarhakazi namafa wamasiko.
Amamanuskhribu angeweminyaka kulungwana we-13, begodu atlolwe ngesi-Arabhu. Elinye lamahlangothi amakhulu wamamanuskhribhi kukobana akhomba esikweni elisebenzisa igama elitloliweko ekurekhodweni kwamafa, ukungezelela ekuqineni amasikweni acocwako inarhakazi eyaziwa ngawo.
AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba azibandakanye ephrojekthini yokuqedwa kwendlala ezakubandula amalunga womphakathi ngeendlela zokubulunga nokukwenziwa kwamabhokisi. Lokhu kwenziwe ngokusebenzisana neMuziyamu ye-Pigrim s Rest kanye neYunivesithi ye-Witwatersrand.
Ngonyaka weemali ka-2002/2003 imiSebenzi yamaRekhodi yesiTjhaba yasekela ngeemali amaphrojekthi womlando ococwako amatjhumi amabili.
IinHlongozo zomLando oCocwako ezingakhenge zisekelwe ngonyaka weemali ka-2002/2003 zizakuqalwa ngonyaka ozako.
Ilwazi ngelwazi yinto etjhejwe khulu yinarha yoke eendabeni zeminye yemisebenzi yamabulungelo weencwadi nelwazi (LIS). Ngesikhathi sonyaka oqaliweko, ubuNqophisano bemiSebenzi yeLwazi ngeLwazi basuswa emNyangweni weSayensi neTheknoloji basiwa emNyangweni wezobuKghwari namaSiko. Ihlelo lesitjhaba lelwazi ngelwazi lifaka hlangana imihlobo ehlukeneko yamabulungelo weencwadi nezinye iinhlangnao zelwazi begodu ikghonakaliswa mleyo womthetho wepalamende. Leziinhlangano zifaka isandla ekwenziweni komthangalasisekelo wesitjhaba we-LIS, okghonakalisa eminye imihlobo yamabulungelo weencwadi ukunikela ngemisebenzi yelwazi emiphakathini.
I-NLSA isebenza njengabaSebenzeli besiTjhaba bamaRhelo weeNcwadi (ikhamphasi yePitori) kanye nebungelo leencwadi leSewula Afrika (ikhamphasi ye-Kapa). Ngonyaka weemali oqaliweko, umakhiwo omutjha wavunyelwa yikhamphasi yePitori, ozakubiza R 119 yeengidi zamaranda begodu nozakuba njengendawo yesitjhaba eqaliweko emPhakathini weLwazi weSewula Afrika. ISentha yeeNcwadi yiyunithi eqalene nomsebenzi munye ngaphakathi kwe-NLSA begodu itholakala eDorobheni leKapa. Ngalonyaka oqaliweko, iSentha yazibandakanya ngokubonakalako eensungulweni zokuthoma ukuphuhlisa ukwazi ukufunda nokutlola nesiko lokufunda. UNgqongqotjhe godu wavumela isekelo leemali elingezelelweko le-NLSA ukusekela ngeemali abasebenzi abamumongo weSentha.
I-Blindlib isabalalisa imitlolo ngelimi le-Braille nangamatheyiphu alalelwako bunqopha kubasebenzisi abangakwaziko ukugadangisa inarha yoke. Iinkhundla zemisebenzi ezintathu zabakhona eBhodini ye-Blindlib zazaliswa ngonyaka wona lo. UmNqophisi omutjha we-Blindlib, okumNqophisi wokuthoba ongaboniko, wakhonjwa ngo-2002.
Umnqopho we-NCLIS kuyelelisa uNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji kanye noNgqongqotjhe wezeFundo ngeendaba eziphathelene nemisebenzi yelwazi lamabulungelo weencwadi khona kuzakusikinywa ituthuko yomphakathi ngokunikelwa kwelwazi elifaneleko. Ikambiso yokuhloma i-NCLIS yaqedwa ngesikhathi salonyaka oqaliweko begodu amalunga wayo akhonjwa ngesiquntu sesibili saka-2003.
Umnqopho we-LDC kukhambelanisa ukufezakaliswa komThetho wokuBulunga ngokomThetho ka-1997. UmThetho uqinisekisa bona ikhophi yinye yomtlolo ngamunye ekhutjhwa eSewula Afrika ithunyelwa simahla e-NLSA, eBulungelweni leeNcwadi lePalamende, eBulungelweni leeNcwadi lomPhakathi we-Natal nemiSebenzini yeButhelelo leeNcwadi le-Mangaung (Bloemfontein). Amakhophi wezinto ezibonwako nezilalelwako athunyelwa emaBulungelweni wesiTjhaba wamaFilimu, amaVidiyo nemiDumo. LomThetho uqinisekisa bona ihlelo lamafa weSewula Afrika liyabulungwa begodu umphakathi uyalithola. Ngalonyaka oqaliweko, iKomiti ihlangene kabili, ngokunjalo nekomitana yayo yezobutheknikhali.
Zokuthintana zisebenza njengokusebenzisana kokuthoma phakathi komphakathi nomNyango wezobuKghwari namaSiko. Ukuhlelwa kwezehlakalo, ukukhupha imitlolo nokukhulumisana neziko lokurhatjhwa kweendaba kumsebenzi oqakathekileko zakho.
Imisebenzi yokuphathwa kweemali mtlhogomeli womThetho wokuPhathwa kweeMali zomBuso emNyangweni. Imisebenzi iqinisekisa ukwenzela tjhatjhalazi, ukuziphendulela nekghono kikho koke ukusebenza ngemali okwenziwa mNyango.
IPhiko lemiSebenzi yezomThetho linikela ngesiyeleliso sangaphakathi sezomthetho kilomNyango.
Komnayngo kwezeTheknoloji yeLwazi, ukugcinwa kwayo nokusetjenziswa kukhambelana nomthethomgomo wombuso neenhloso.
IPhiko lokuPhathwa kwabaSebenzi liqinisekisa bona umThetho wabaSebenzi bomBuso uyafezakaliswa. Njengomvikeli wetuthuko, ukuragela phambili nokukhonjwa kwabasebenzi, imisebenzi iqinisekisa bona kubanjelelwa ekuphatheni okuhle.
Ngo-2002/03 ihlelo lokuqatjha ngokulingana lomNyango, ngokukhambisana nomThetho wokuQatjha ngokuLingana, lathuthukiswa belafezekiswa. Iqhinga lizakunikelwa umNyango wezabaSebenzi ngo-Arhostosi ka-2003. Iragelo phambili eliya ekufezakalisweni lingabonwa edatheni yeembalo zokubeletha nokuhlongakala engaphakathi kwesahluko 5. Ngokukhambisana namatjhuguluko wamuva nje asungulwe mNyango wezabaSebenzi bomBuso nokuPhatha (DPSA), umNyango uthuthukise ihlelo elitjha lokuphatha elifezekiswako kwanje. Ngokukhambisana nemizamo yokukhuphula ukuphatha ukwenza, iPhiko lokuPhathwa kwabaSebenzi lithuthukisa iQhinga lamaKghono wemiSebenzini elizakunikelwa ubuPhathi beKoro yeFundo yomPhakathi neBandulo (PSETA). IQhinga lamaKghono wemiSebenzini lizakunikela ngomleyo ohlangeneko wokukhuphula amakghono weenkhulu nokuvumela ukukhethwa kwamabizelo basebenzi ngomnqopho wokukhuphula umkhiqizo nommoya nokwehlisa ukulisa kwabasebenzi emsebenzini.
Ngekareko yokukhuphula zokuphepha kwabasebenzi nepahla eMakhiweni we-Oranje-Nassau, ihlelo elitjha lokuphepha lafezakaliswa. Boke abasebenzi banikelwe amakarada wokufikelela ngokwe-elektroniki akghonakalisa bewalandelele ukungena nokuphuma emakhiweni.
Itjhuguluko emthethwenimgomo waba nomphumela wokuhlonywa kwe-SITA kube nomphumela omkhulu emNyangweni. Abaphathi betjhebiswano leemvumelwano bazakwenza ihlangothi elikhulu lomnyango welwazi letheknoloji. Okumumethwekokhu nehlobo lemisebenzi elitholwe ku-SITA zihlahlwa yikomiti yangaphakathi eqale ukuphatha ngamaqhinga ilwazi letheknoloji nekukhanjelanisweni kweendaba zelwazi letheknoloji kiwo woke amahlelo. Iphrojekthi eragela phambili emNyangweni ukuqinisekisa bona itheknoloji yelwazi iyakurhelebha ngokunikelwa kwelwazi elinembako nangokuphathwa ngesikhathi kwelwazi.
ImiSebenzi yezomThetho inikela ngesiyeleliso sezomthetho kibo boke abadlalindima nesekelo lokuthathelwa amagadango womthetho emilandwini eyenziwa mNyango, kanye nesekelweni labaphathi beminyango ekutlameni umthetho.
IPhiko lokuHlola langaPhakathi liqede ukuthuthukiswa kwendlela yengozi ezakurhelebha umNyango ekufaniseni okuqakathekileko nakwenziwa ukuhlola kwangaphakathi. Indlela yengozi isetjenziswe begodu isekelwe eendaweni zamaqhinga ezifanisiweko, ukwelusa kuragela phambili. Ukwelusa okuragela phambili nakho kulihlangothi eliqakathekileko lokufezakaliswa ngepumelelo kweHlelo lokuKhandelwa kokuKhohlakala elithuthukiswe mNyango.
Imisebenzi yephiko lokuPhathwa kweeMali ifaka ukusetjenzwa okujayelekileko, okungikho nokwenziwa ngesikhathi ekusetjenzweni kwemisebenzi yeemali, ukubika njalo kanye nelawulo phezu kwepahla yombuso, kanye nokugcinwa kwe-rejista yepahla enembako. Ngesikhathi esiqaliwekwesi ihlelo elinembako lokuhlola iincwadi nelokubika lifezakalisiwe, elihluke khulu kilelo ebelisetjenziswa ngaphambili. Ihlelo lokufezakalisa lifaka ukufaniswa nokufezakaliswa kwamahlelo webandulo ukuqinisekisa ukusetjenziswa kuhle kwawo.
Ngo-2002 uMongameli wamemezela bona umNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji uzakuhlukaniswa ube minyango emibili. Lokhu kwathoma ukusebenza ngomhlaka 1 Arhostosi 2002, begodu umNyango wezobuKghwari namaSiko wahlonywa. Ukuhlonywa komNyango omutjha kweza neembopho ezitja, amahlelo amatjha namaphrojekthi amatjha, okwenza bona kuqakatheke ukuba khona kwesakhiwo esitjha.
Indlela yomNyango yamaqhinga ilandela indawo enqophileko yokusebenza kombuso; ukuphuhlisa ukunikelwa kezomnotho, ukuqeda umtlhago, ukukhandela ubulelesi, ukuphuhlisa ukwakhiwa kwesitjhaba, ukuthuthukisa ukubusa okuhle nokulwa nentumbantonga ne-HIV.
UmNyango uragela phambili nokutjheja iimbopho zawo eziqakathekileko ukuqinisekisa bona woke amaSewula Afrika athola ukufikelela kezobukghwari, amasiko, amalimi, amabuthelelo namabulungelo.
Ukuya ngekupheleni konyaka weemali ka-2002/2003, Ikhabhinethi yavumela umtlamo womLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi, okuhloswe ngawo ukuphuhlisa ukusetjenziswa ngokulingana kwawo woli-11 amalimi wangokomthetho. Ngesikhathi sonyaka weemali ka-2003/2004 umNyango uzakusa umThethomlingwa weLimi weSewula Afrika ePalamende khona kuzakuqinisekiswa ukufezakaliswa komThethomgomo.
Ngo-2002 umNyango wazibandakanya eHlanganweni yokuVuselelwa kokuziPhatha. IHlangano yokuVuselela ukuziPhatha ekuthomeni yayisisungulo sekoro yangeqadi/ esathoma ngokufuna ukuthola iindlela zokuthola butjha amazinga aphezulu wokuziphatha atholakala emiphakathini yoke ye-Afrika.
UmNyango waragela phambili nokuthuthukisa itjhebiswano nemibuso eminengi yangaphandle nokuzibandakanya etjhebiswaneni elizakuzuzisa womabili amahlangothi.
UmNyango wasekela amahlelo ahlukeneko wokuqeda umtlhago begodu uzokuthoma ngokukhupha ihlelo elikhulu lokubandulela amakghono ngonyaka weemali ka-2003/2004.
UmNyango uragela phambili ngokuphuhlisa ukunikelwa amandla kwezomnotho ngokusetjenziswa kuhle kwamabubulo wamasiko, isibonelo, amafilimu, umbhino, ukutlama, iincwadi, ukuveza imitlolo nobukghwari.
ngesikhumbuzo sesitjhaba. Lamaphrojekthi bekahlanganiswe nezemavakatjho zendawo begodu azakuletha zokuvakatjha endaweni.
UmNyango wasungula ukuthatjelwa kweLanga leKululeko neLanga lamaFa, ukukhuthaza amaSewula Afrika ukuthabela ikululeko yabo ebayithole budisi kanye nokudosa itjhejo labo ematshwayweni wesitjhaba.
IThungelelwano leenTjhabatjhaba lomThethomgomo wamaSiko (INCP), okuyikundla yokukhulumisana yaboNgqongqotjhe bezamasiko, labanjwa ngonyaka weemali ka-2002/2003. Pheze aboNgqongqotjhe bezamasiko abama-35 babaziimvakatjhi zomNyango. Ezinye iindaba okwakhulunyisanwa ngazo lapho amasiko nokuhlangana kwephasi ngakwezomnotho, amasiko netuthuko yezomnotho, kanye nokukhanjelaniswa kwemithethomgomo wezamasiko.
Nasiya eMbizweni yesiTjhaba yezobuKghwari nomQaliso weziNto eziHle eyayibanjelwe emHlanganweni omKhulu weTuthuko eDzimeleleko (WSSD), umNyango wakhetha bewatjengisa ngamaphrojekthi wobukghwari obuphezulu ama-637 inarha yoke. Izinto ezenziwe ngezandla zezinga eliphezulu zathengiswa ngesikhathi samalanga ama-22.
AboNongorwana besiTjhaba bokuHlonipha abatjha banikelwa esehlakalweni sokuvuma ukusebenza kuhle kwamaSewula Afrika nepumelelo ephuma phambili.
babonongorwana abaphezulu iSewula Afrika, ngoMongameli wayo, ebanikela izakhamizi namkha amaphandle wobujamo obuphezulu.
Imali esele ngemva kokusetjenziswa kwemali iphathelene ne-6,22% yemali yamambala esetjenzisiweko ngokuya kwemali eviwutelweko ngonyaka weemali ka-2002/2003. Inengi lalokhu kusebenzisa imali kancani kubangelwe kukobana amaphrojekthi wemisebenzi yeemali akhambelana neenhlangano zamasiko akhenge aqedwe ngalonyaka weemali (iingidi ezi-R2,474), begodu ngombana ukusetjenziswa kwemali eFreedom Park, kube burhaba kunendlela ebeyilindelwe ngesibanga semiraro yokusebenza (R24,744 yeengidi).
Ukusebenzisa imali ngokubhadela ngokudlulisa (85,63%) zalawula i-Vowuti.
AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba enza bona izinto ezimabuthelelo zitholakale emphakathini. Nanyana ukufikelela emitlolweni elibuthelelo kusimahla, umphakathi uyabhadeliswa ngokuvezwa kwemitlolo ebangayisebenzisa, nanyana ilifilimu namkha iphepha. Imitlolo nayo iyathengiswa, begodu umphakathi unesibopho sokudlulisa idatha ngokusebenzisa isidosi.
UmButheleli wesiTjhaba ubeka imali ebhadelwako, ngokuqala amazinga wanjesi wemakethe.
AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba wamaFilumu, amaVidiyo nemiDumo abuthelela, abulunge bekanikele ngokufikeleleka emarekhodini abonwako nalalelwako enziwe ngurhulumende neenhlangano zangeqadi namkha abantu.
Ukubulunga amarekhodi abonwako nalalelwako nemitlolo yomphakathi nokungasi ngeyomphakathi namkha aligugu khulu khona azakusetjenziswa nguRhulumende.
Ukwenza bona amarekhodi anjalo afikeleleke nokuphuhlisa ukusetjenziswa kwawo mphakathi.
Ukuqinisekisa bona ukuphatha okungikho nokutlhogonyelwa kwamarekhodi woke abonwako nalalelwako.
Ukubuthelela amarekhodi abonwako nalalelwako namanye akhambelanako aligugu khulu ngokuqakatheka esitjhabeni, enye ihlangano engasoze yakghona ukuwabulunga.
Ukugcina irejista yesitjhaba yamarekhodi okungasiwo womphakathi aligugu khulu kanye nokuphuhlisa isebenziswano nokukhambelana phakathi kweenhlangano ezibulunga amarekhodi anjalo.
Ngokujayelekileko, ukuphuhlisa ukubulungwa nokusetjenziswa kwamabuthelelo wamafa wesitjhaba.
UmButheleli wesiTjhaba ubeka imali ebhadelwako ngokuqala amazinga akhona kwanje emakethe.
UBhuriyo yemisebenzi yemBusweni irejistara ubujameli beminyanya, amagama, amagama akhethekileko neenjinifomo zabantu neenhlangano. Godu iyelelisa ngeendaba zeminyanya nezinye ezikhambelana nalezi begodu inikela ngerhelebho leemali eenhlanganweni, amabhodo, amakomiti namkha iinhlangano zomphakathi namkha abantu khona kuzakuphuhliswa iminqopho yokusebenza yeBhuriyo yemiNyanya yemBusweni.
IsiPhathiswa semiNyanya yemBusweni sibeka imali okufanele ibhadelwe ngokubonisana nomBulungeli wesiTjhaba begodu ngokutjheja amazinga akhona emakethe.
UmNyango uliywa kutlhogeka kwabasebenzi. Ukuhlonywa komNyango omutjha wezobuKghwari namaSiko kwaqakathekisa isakhiwo esitjha somnyango. Nakuzakulungiswa ukutlhogakala kwabasebenzi, umNyango wakhangisa inengi leenkhundla ebezivulekileko. Kodwana, ukuzalisa leziinkhundla akuzukwanela ukuqinisekisa ukulethwa kuhle kwemisebenzi, begodu umNyango uzakufanela bonyana ubawe umGcinimali wesiTjhaba bona angezelele isabelo seemali somnyango esisetjenziswa ebasebenzini. Amaqhinga wokuthuthukiswa kwamakghono wabantu enziwe komunye nomunye umsebenzi emNyangweni, begodu zokuPhathwa kwabaSebenzi zikhambelanisa ikambiso yokuthuthukisa.
UmNyango ukghonile ukubeka imisebenzi yawo ngokuqakatheka kwayo ngaphakathi kwesabelo somLeyo wesiKhathi esiLingeneko sokuSetjenjiswa kweeMali (MTEF), kodwana okhunye okuqakathekileko okufana neemali zeHlangano yokuVuselelwa kokuziPhatha, amaBubulo wezamaSiko namaphrojekthi wemisebenzi yemali akhenge afakwe kilemihlahlandlela. Ukufaka iinliyi ekghoneni, umNyango uzakuya eKomitini yokuSetjenziswa kweMali esiKhathini esiLingeneko, uveze ezinye iindlela zokwandisa isabelo soke somNyango esikhathini se-MTEF.
Iinhlangano zomphakathi ezingaphasi zasekelwa mNyango ngeemali. Izabelo zazo zonyaka weemali ziyatjengiswa.
Iinhlangano zamasiko ezilitjhumi nahlanu zavezwa tjhatjhalazi nguNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji ngokuya komThetho weenHlangano zamaSiko ka-1998. Iinhlangano kufanele zenze umthethomgomo wokwamukela nokubulunga yoke ipahla, yananyana ngimuphi umhlobo, eziyitlhogomelako, kufaka hlanangana amahlangothi wabantu asetjenziselwa ukuhlola kwesayensi, amabuthelelo namkha enye ipahla ekhambako. Kufanele godu ziphathe ipahla ekungeyomBuso.
Kuzakufakwa ihlelo elihlangeneko nelinesebenziswano ekuphathweni kwemithombo yesitjhaba yamafa.
Ukuphuhlisa ukubusa okuhle kiwo woke amazinga.
Ukunikela amandla emphakathini ikwazi ukubulungela iinzukulwana zangomuso imithombo yayo.
Ukubeka imithethokambiso yokuphathwa kwemithombo yamafa.
Ukufaka ihlelo elihlangeneko lokufanisa, ukuhlola nokuphatha imithombo yamafa eSewula Afrika.
Ukubeka iindlela nokugcina amazinga aqakathekileko ekuphathathweni kwemithombo yamafa eSewula Afrika.
Ukuvikela imithombo yamafa eqakatheke esitjhabeni soke.
Ukulawula izinto zamafa eziphuma ngenarheni eziqakatheke esitjhabeni soke kanye nokulethwa eSewula Afrika kwepahla yamasiko engasisemthethweni ebuya eenarheni zangaphandle.
Ukughonakalisa ukuhlonywa kwabomaziphathe bamafa, okufanele bathathe amandla wokuvikela nokuphatha amahlangothi athileko.
Ukunikela ngokuvikeleka nokuphathwa kweendawo ezifanele ukuvikelwa neendawo bomaziphathe beendawo.
Iinhlangano zobukghwari zirhelebha ekwenzeni ibubulu elidzimeleleko lobukghwari bokwenza elisekelwe phezu kokufikeleleka, ukwenza kuhle, ukwehlukana nokulungisa. Zikhuthaza ituthuko yobukghwari bokwenza obuhlukeneko.
IBhizinisi nobuKghwari eSewula Afrika yikampani yeSigaba 21 ekuhloswe ngayo ukukhuthaza ukusekela ngeemali zobukghwari mabhizinisi nekoro yangeqadi ngokufaka ihlelo elikhambelanako lesabelo.
Ngokuya komThetho wesiTjhaba womLeyo wamaFilimu namaVidiyo ka-1997, umLeyo uthuthukisa bewuphuhlise ibubulo lamafilimu namavidiyo.
ukuzibandakanya ebubulweni. UmLeyo godu uphuhlisa imikhiqizo yekhayapha yamafilimu namavidiyo; usekela ukuthuthukiswa nokufikelela ebubulweni; begodu ulungisa ukungalingani kwakade emthangalenisisekelo, amakghono nemithombo ekhona ebubulweni.
Ngokuya komThetho womKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari ka-1997, umKhandlu ukghonakalisa amathuba ebantwini ukwenza nokuthabela zobukghwari. UmKhandlu godu uphuhlisa ukusetjenziswa mazombe kwezobukghwari emphakathini, ukhulisa ukuzwakaliswa kokuzazi kwesitjhaba ngokusebenzisa zobukghwari, uphuhlisa ikululeko ekwenziweni kwezobukghwari, kanye nekunikeleni labo abebadinywe amathuba ngaphambilini ukufikelela okukhulu kezobukghwari. Eminye imisebenzi ifaka ukulungisa ukungalingani okubangwe ngezomlando ekunikelweni komthangalasisekelo, kanye nokuphuhlisa ukukhulumisana ezingeni lesitjhaba neleentjhabatjhaba.
IBhodo ngokubonakalako ithuthukisa ukwazisa iakambiso yamalimi amanengi njengomthombo wesitjhaba, godu isekela lawo malimi ebakadinywe amathuba ngaphambilini ngokuthuthukisa, ukuphatha nokulawula ukufikelela, ilwazi namahlelo wokufezakalisa. Lemisebenzi ikhambisana neenjamiso zomThetho weBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika ka-1999.
AmaBulungelo abulunga begodu aphuhlisa ukwazi ngamafa wemitlolo yesitjhaba, begodu nangezinye iindaba ezikhambelanako. Afaka iBulungelo labaNgaboniko leSewula Afrika, elinikela ngemisebenzi yebulungelo nelwazi kabangaboniko kanye nabafundi abangakghoniko ukugadangisa, kanye nezinye iindaba ezikhambelanako.
UmNyango usekela bewuphuhlisa amaphrojethi ahlose ukuphuhlisa zobukghwari namasiko, okumnqopho wokusebenza yamaBulungelo wesiTjhaba namalimi. Ukufikela kwanjesi umNyango unikela ngembadela yokurhelebha-sasabelo eenhlanganweni, amabhodo, amakomiti, ezinye iinhlangano zomphakathi namkha abantu. Amakomiti ahlukeneko wokusekela ngeemali emNyangweni alinganisa iimphakamiso zamaphrojekthi ezitholwa abadlainindima abahlukeneko begodu enza isivumelwano neenhlangano ngemva kobana kuthethwe isiqunto sokusekela ngemali iphrojekthi ethileko.
IYunithi yoku-Oditha yangaPhakathi yenza ukuhlolwa kweengozi emNyangweni wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji khona kuzakutjhejwa iindingo zomNyango omutjha wezobuKghwari namaSiko, begodu neqhinga lonyaka loku-oditha langaphakthi lavunyelwa.
Iqhinga lokukhandela ukukhohlakala nendlela yokulwa nabo sele zikhona ukufezakalisa amagadango wokukhandelwa kokukhohlakala nokwazisa ngobukhohlakali. Njengengcenye yendlela inomboro yomtato lapho kungabikwa khona ukukhohlakala sele ithomile ukusebenza.
nokwelusa ukuphatha okuhlanganeko, kodwana ngesibanga sokutlhogeka kwamakghono izakuthoma ukwenza imisebenzi yayo ngo-2003/2004.
UmNyango wakhomba isiKhulu esiBambileko seeMali ukusukela ngomhlaka 1 Oktoba 2002 ngemva kobana umNyango omutjha uthome ukusebenza. Kuqalwe bona isiKhulu esiPhezulu esizakusebenza ngamalanga ezingeni lomNqophisi omKhulu sizakukhonjwa ukusukela ngomhlaka 1 Juni 2003.
Ukufezakaliswa komThetho wokuPhathwa kweeMali zomPhakathi (PFMA) ka-1999 (umThetho wenomboro 1 ka-1999) nemiThetjhwana yokuGcinwa kweeMali (ama-TR) ekhutjhwe ngokuya kweengaba 76 no77 ze-PFMA ithathelwa phezulu emNyangweni. Iinthunywa kilendima ziyavunywa beziyasebenza. Nanyana iragelo phambili lenziwe kezinye iindawo, ezinye bazakufuna umzamo oqinileko ngonyaka wemali ka-2003/2004.
Njengombana kufunwa yi-PFMA, ukubika okunembako ngeemali kwanikelwa ngesikhathi abadlalindima abahlukeneko. Ngaphandle kweemfuneko zomthetho, umNyango nawo unokubika kwangaphakathi okuhle nehlelo lokuphathwa kwe-cash flow.
kwanje kwesikhathi (kungafaki amaphrojekthi weemali umNyango onganalawulo phezu kwawo ngesibanga samandla wokwenzisa samakontraga nokwakha).
Ngombana umNyango wezobuKghwari namaSiko wahlonywa ngo-Arhostosi ka-2002, bewunganazo iinLinganiso zokusetjenziswa kweeMali zesiTjhaba zonyaka weemali ka-2002/2003, namkha iQhinga lokwEnza lesikhathi saka-1 Arhostosi 2002 ukuya ngo 31 Matjhi 2003. Amahlelo wawo kwafanela bona ahlelwe butjha eenLinganisweni eziLungisiweko zaka-2002/2003, ezenza ukubika ngokomthetho ngokuya kweminqopho ebekiweko eeLinganisweni zokuSetjenziswa kweeMali zesiTjhaba kanye neQhinga lokwEnza lalowo ebekumNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji kube budisi. Lokhu kwenziwa kumbi yindaba yokobana ihlelo lawo lama-akhawunti, leemali nelemirholo athola ukusebenza ngomhlaka 1 Novemba 2002. Kodwana, amahlelo wokwenza ahlonywa kilowo ebekumNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji agcinwa mayelana nemihlangano yokuphatha kanye neminye imihlobo yokuhlola okuragela phambili okufana noku-Oditha kwangaPhakathi neenkambiso zokulinganisa zamaKomiti woku-Oditha. Azikho iindlela zangaphandle ezafezakaliswako ukuqinisekisa ilwazi lokwenza ngaphandle kokulinganisa okujayelekileko komNqophisi-maZombe.
Iintatimende zonyaka zeemali ezivezwe emakhasini 67 ukuya ku-90 zivunyelwe siKhulu sama-Akhawunti.
Iintatimende zeemali njengombana zibekiwe emakhasini 67 ukuya ku-90 esikahthi seenyanga ezibunane esiphele ngomhlaka 31 Matjhi 2003, zihlolwe ngokuya kwesigaba 188 somThethosisekelo weSewula Afrika ka-1996 (umThetho wenomboro 108 ka-1996) ufundwe neengaba 3 no 5 womThetho womHlolincwadi-maZombe ka-1995 (umThetho wenomboro 12 ka-1995). Leziintatimende zeemali, ukugcina kwamagadango amahle wokulawula nokukhambisana nemithetho ekhambelanako nemithetjhwana kusibopho sesiphathiswa sokuhlolwa kweencwadi. Isibopho sami kuzwakalisa umbono ngaleziintatimende zeemali, ngokusekelwa kuhlola.
Ukuhlola kwenziwa ngokukhambisana namaZinga wokuHlola weSewula Afrika. Amazinga lawo afuna bona ngitlame bengenze ukuhlola ukuthola iqinisekiso esaneleko bonyana iintatimende zeemali zingabi nezinto ezingabeki kuhle indaba.
Nokulinganisa ukubikwa koke kweentatimende zeemali.
Ukudlula lapho, ukuhlola kufaka ukulinganisa, okusekelwe ekulingeni, kobufakazi obusekela ukukhambisana kizo zoke izinto mayelana nemithetho ekhambelanako nemithetjhwana, engiyinikele itjhejo begodu nesebenza eendabeni zeemali.
Ngikholwa bona ukuhlola kunikela ngesisekelo esizwakalako ngowami umbono.
Ngokombono wami iintatimende zeemali ziveza ngokwaneleko, kizo zoke iindaba zemali, ubujamo beemali bomNyango wezobuKghwari namaSiko (umnyango) besikhathi seenyanga ezibunane esiphele ngomhlaka 31 Matjhi 2003 kanye nemiphumela yokusenza kwawo ne-cash flow yesikhathi esiphele ngokukhambisana nemikghwa ebekiweko yokuhlola.
Kobunye ubujamo ukubhadela kokudlulisa akhenge kusekelwe mitlolo eyaneleko.
nokutlhogeka kwereferensi emitlolweni esekelako ukulawulwa njalo kwamaphrojekthi ukwabelwa kokuqakatheka eenquntwini zamahlelo ukutlhogeka kwamavakatjho wokuhlola abekiweko nangakabekwa namkha ukubuyekeza kokusebenza ubujamo obuthileko obubekwe emvumelwaneni.
Isazi sikhonjwe bona siphenyisise ukungakhambi kuhle okusuka emalini yesizo eziingidi zamaRanda ezi-2,4 eyabhadelwa i-Windybrow Thiyeta. Umbiko wesikhatjhana waqinisekisa ukubakhona kokukhambi kuhle nemikghwa yokwephulwa komthetho. Ngesikhathi sokubuthelelwa kwalombiko iphenyisiso belingakaphethwa.
UmNyango wezobuKghwari namaSiko wahlukaniswa emNyangweni wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji ngomhlaka 1 Arhostosi 2002. Kusukela kuhlukaniswa iqhinga elitjha lokuhlola langaphakathi lomnyango belingakenziwa esikhathini okukhulunywa ngaso begodu ukuhlola kwangaphakathi bekungakaqedwa ngalesisikhathi. Ngokunjalo, kwakunganamibiko yangaphakathi eyayingathenjwa.
Ngesibanga sokuhlukana kwalowo ebekumNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji umnyango kwafuneka bona ulungise irhlelo lepahla neenkolodo, okwakufanele ngathana zidluliselwe eminyangweni emitjha eyayisandukwenziwa. Ngokukhambisana nesigatjana 42 somThetho wokuPhathwa kweeMali zomPhakathi ka-1999 (umThetho wenomboro 1 ka-1999) irhelo lepahla kufuze litlikitlwe ziinkhulu zokuhlola zeminyango yokudlulisa nokwamukela.
Irhelo elinjalo akhenge kukghonakale bona linikelwe ngomnqopho wokuhlola, okwaba nomphumela wokungakghonakali kokuqinisekiswa kwepahla edlulisiweko.
Irhelebho labasebenzi bomnyango ngesikhathi sokuhlola lithatjelwa khulu.
Sithabile ukwethula umbiko wethu wonyaka weemali ophele ngomhlaka 31 Matjhi 2003.
IKomiti yokuHlola inamalunga arheliswe nganzasi begodu ihlangana ubuncani bakhona kabili ngonyaka njengombana kuvuma iinkomba zokulawula ukusebenza. Ngesikhathi sonyaka esiphezu kwawo kwabanjwa imihlangano emibili.
IKomiti yokuHlola ibika bona ihlangabezane nazo zoke iimbopho ezisuka esigabeni 38 (a) se-PFMA nomThetjhwana womGciniimali wenomboro 3.1.13. IKomiti yokuHlola godu ibika bona ithethe irhelo lekambiso yokusebenza okungilo njengetjhata yekomiti yokuhlola, iphathe iindaba zayo ngokukhambisana naletjhata beyanikela ngemisebenzi njengombana kutlolwe ngaphakathi.
Ihlelo lelawulo langaphakathi lisebenza ngendlela imibiko ehlukeneko yabaHloli bangaPhakathi, umBiko wokuHlola ngeenTatimende zoNyaka zeeMali, iindaba zokugandelela nencwadi yokuphatha yomHloliNcwadi maZombe ayikabiki ukungakhambisani okukhulu nemithethomgomo ebekiweko neenkambiso.
Ikomiti yanelisiwe ngokumumethweko nekhwalithi yemibiko yenyanga elungiswe beyakhutjhwa siPhathiswa sokuHlola nomNyango ngesikhathi sonyaka oqaliweko.
Ibuyekeze amatjhugluko aqakathekileko amphumela wokuhlola.
IKomiti yokuHlola ivumelana beyamukela isiphetho somHloli-Ncwadi maZombe mayelana neentatimende zonyaka zeemali begodu inombono wokobana iintatimende zonyaka ezihloliweko zamukelwe bezifundwe ngokukhambisana nombiko womHloli-Ncwadi maZombe.
Iintatimende zeemali zilungiswe ngokukhambisana nemithethomgomo elandelako; esetjenziswe ngokulingana kizo zoke iindawo ngaphandle kwalokha nakuveziweko. Kodwana lapho kufaneleko begodu kuzwakala, ilwazi lokungezelela liveziwe ukuqinisa ukusebenza kuhle kweentatimende zeemali nokukhambisana neemfuneko zomthetho zomThetho wokuPhathwa kweeMali zomPhakathi, umThetho wenomboro 1 ka-1999 (njengombana utjhugululwe mThetho wenomboro 29 ka-1999), imiThetjhwana yomGcinimali yomNyango neenHlangano zomThetho ekhutjhwe ngokuya komThetho nomThetho wokuHlukaniswa kweNgeniso, umThetho wenomboro 5 ka2002.
Iintatimende zeemali zilungiswe ngesisekelo seemali esitjhugululiweko sokuhlola, ngaphandle kwalokha nakuvezwe ngenye indlela. Ihlangano ebikako isetjhugulukweni ekubikeni ngesisekelo seemali sokuhlola ekubikeni ngesisekelo sokuhlola njengesengezo. Ngaphasi kwesisekelo seemali sokudluliswa kokuhlola kanye nezinye izehlakalo ziyavunywa lokha imali itholakala namkha ibhadelwa. Ngaphasi kwesisekelo sokwanda kokudluliswa kokuhlola kanye nezinye izehlakalo ziyavunywa nazitholakeleko ingasi lokha nakutholakala imali namkha ibhadelwa.
Imali ezivowutelweko ziimali ezidluliselwe emnyangweni ngokuya kwebhajethi yokugcina eyaziwa ngeenLingansio zamaTjhuguluko zokuSetjenziswa kweMali ezingeni lesiTjhaba/Phrovinsi.
Amakonyana nemali eyabiwako iyafaniswa bonyana kutholakale iimali, begodu akunakwanda okuzakwenziwa emakonyaneni namkha emalini ehlukaniswako etholakala ukusukela ngelanga lokuthoma ukufikela ngelanga lokugcina lokubika. Zifaniswa nesingeniso eentatimendeni zeemali zomnyango begodu zidluliselwe esiKhwameni sesiTjhaba/Phrovinsi.
Ukusetjenziswa kwemali nakungakenziwa ngokukhambisana neminqopho yevowuti namkha endimeni yokwehluka okukhulu, ngokungakhambisani neminqopho yokwehlukana khulu.
umThetho wokuPhathwa kweeMali zomPhakathi, umThetho weBhodo yokuThendara yakaRhulumende, namkha eminye imithetjhwana eyenziwe ngokuya kwalomthetho, namkha omunye umthetho wephrovinsi onikela ngeenkambiso zokuthola embusweni loyo wephrovinsi.
Ukusebenzisa ngokungemthetho kweemali kuthathwa njengokusetjenziswa kweemali esitatimendeni seemali.
Ukusebenzisa okunganamphumela nokokumorosa kutjho ukusebenzisa imali okwenzelwe ilize begodu nebekungabalekelwa ingathana itjhejo elaneleko khelathathwa. Imali esetjenziswe ngokunganamphumela nangokumorosa kufanele ibuyiswe esiphathisweni esithintekako (i-akhawunti yomuntu okolodako kufanele ivulwe), namkha ivowuti nayikuthi akutholakali othintekako.
Iinkolodo zicinyiwa lokha nazithathwa njengezingasoze zabuyiswa. Akukho esele kwenziwe mayelana neemali ezingabuyisekiko.
Ukusebenzisa imali mayelana nepahla eyayikhona ngomhlaka 31 Matjhi 2003 okufanele isetjenziswe ngonyaka weemali olandelako, isulwa ngokuzeleko nayitholwako nalokha nayaziwa njengemali esetjenzisiweko esitatimendeni semali engenako. Ipahla ephathekako (engakhambiko nekhambako) eyathengwako iyabhadelwa, lokhu kutjho bonyana isulwa esitatimendeni sengenizo lokha nakubhadelwako.
Iinqinisekiso ezimakethekako zitholakala ngenani lemakethe. Inani lemakethe libalwa ngokuqala ukuthengisela ngestoko okutjhiwo emalini yokuthengisa ngesikhathi sokuvalwa kwebhizinisi ngelanga letjhiti lebhalansi.
Amasiso okungasi ngewanjesi angafaki iinqinisekiso zemakethe atjengiswa ngenani namatjhuguluko enziwa kuphela ngombono wabanqophisi, ukusisa kuyalungiswa. Lapho ukusisa kulungisiwe, kuthathwa njengendleko esikhathini lapho ukulungisa bekufanisiwe. Ukwanda enanini lokuphathwa kweenqinisekiso ezimakethekako ezihlukaniswe njengepahla okungasi ngeyanjesi ithathwa njengeyenziwe kulinganisa butjha kanye nokhunye okubekelwe ngeqadi ezabelweni zalabo abanazo.
IsiTatimende SemiThethomgomo YokuHlola ezimakethekako ziyatjhugululwa esitatimendeni sengeniso. Ukwanda/ ukwehla ekuphathweni kwenani leenqinisekiso ezimakethekako njengepahla yanjesi zifakwa esitatimendeni sengeniso.
Ekuphelisweni kwamasiso, umehluko phakathi kwemali etholakeleko ngengeniso nokuphathwa kwenani kunikelwe namkha kufakwa esitatimendeni sengeniso. Ekuphelisweni kwesiqinisekiso esimakethekako esihlukaniswe njengepahla engasi yanjesi, amanani aveziweko neminye imithombo ephathelene nesiqinisekiso esimakethekako adluliselwa engenisweni ezuziweko.
Ukulawula woke, namkha inengi lamalungelo wokuvowuta emhlanganweni wamazombe wehlangano.
Amasiso eenhlanganweni ezilawulwako atjengiswa ngeendleko.
Okutholakalako kwemisebenzi elethiweko kuyafaniswa ebhalansi tjhitini njengepahla yanjesi namkha ingeniso esitatimendeni sengeniso, njengeentatimende zemali ezilungiswe ngesisekelo semali sokuhlolwa, kodwana ivezwa ngokwehlukana emanothini ukuqinisa ukusebenza kuhle kwentatimende zemali.
Okubhadelwako akwaziwa ngokujayelekileko ngaphasi kwesisekelo ngesisekelo semali sokuhlolwa. Kodwana okubhadelwako okufakwe ebhalansi tjhitini kusukela emarasitini wemali okufanele asiwe esiKhwameni sesiTjhaba/ Phrovinsi namkha omunye othintekako.
Ukunikela kusikolodo okwenziwa ngesikhathi esingasisihle namkha inani. Ukunikela kufaniswe ngokujayelekileko ngapahsi kwesisekelo semali sokuhlolwa, kodwana kuvezwa ngokuhluka emanothini ukuqinisa ukusebenza kuhle kweentatimende zeemali.
Isibopho sokuqatjhisa esikhathini esiseleko ukusuka ngelanga lokuhlola bekube lilanga lokuphela kwesivumelwano sokuqatjhisa kuvezwa njengenothi esitatimendeni seemali. Leziimbopho zokuqatjhisa azaziwa ebhalansi tjhitini njengesikolodo namkha njengemali esetjenzisiweko esitatimendeni sengeniso njengombana iintatimende zemali zenziwa ngesisekelo semali sokuhlolwa.
Lokhu kutjengisa imikhiqizo/imisebenzi eyenziweko, kodwana akuna invoyisi etholiweko kumenzi womsebenzi ekupheleni konyaka, NAMKHA i-invoyisi itholakale kodwana ayikabhadelwa ekupheleni konyaka. Leziimali azaziwa ebhalansi tjhitini njengesikolodo njengemali esetjenzisiweko esitatimendeni sengeniso njengombana iintatimende zemali zenziwa ngesisekelo semali sokuhlolwa kodwana ayavezwa.
Indleko zemivuzo yabasebenzi yesikhathi esifitjhani zibhadelwa esitatimendeni sengeniso ngesikhathi sokuba bonyana ukubhadelwa kwenziwe.
IsiTatimende SemiThethomgomo YokuHlola sokwakha zibekelwa ngeqadi bekube sikhathi lapho ingalinganiswa bese iyabhadelwa. Imininingwana yalemivuzo nekghonakalo leenkolodo ivezwa njengenothi esitatimendeni seemali begodu ayaziwa esitatimendeni seemali.
Imivuzo yokuphelisa iyaziwa beyibhadelwa kuphela lokha nakubhadelwako.
Imivuzo yomhlalaphasi inikela ngemivuzo yomhlalaphasi ebasebenzini ngeqhinga elaziwako lemivuzo ebasebenzini bombuso. Lemivuzo isekelwa ngeemali zeminikelo mqatjhi nomsebenzi. Iminikelo yomqatjhi esikhwameni ibhadelwa lokha imali nayibhadelwa ngesikhwameni. Akukho ukunikela okwenzelwe imivuzo yomhlalaphasi eentatimendeni zeemali zomNyango. Enye nenye ikghonakalo yesikolodo iyavezwa eentatimendeni zeemali zesiKhwama seNgeniso yesiTjhaba/Phrovinsi ingasi eentatimendeni zeemali zomNyango oqatjhako.
Umnyango unikela ngemivuzo yezokwelapha kibo (abanye/boke) abasebenzi ngamaqhinga ahlathululwe kuhle wemivuzo. Lemivuzo isekelwa minikelo yomqatjhi no/namkha nomsebenzi. Iminikelo yomqatjhi esikhwameni ibhadelwa lokha imali nayibhadelwa esikhwameni. Akukho ukunikela okwenzelwa imivuzo yezokwelapha eentatimendeni zeemali zomNyango.
Isikhwama semisebenzi seentjhabatjhaba sijamele imali elingana nenani lamasiso kanye/namkha nemali ebolekisiweko, namkha imali ebhadelelwe abasebenzi abasemsebenzini weentjhabatjhaba, kokuthoma ngonyaka weemali odlulileko. Ekuphelisweni, ukubuyisela emva namkha ukubuyisa kwemali enjalo kudluliselwa esiKhwameni seNgeniso.
Ingeniso ebuyiswako ijamele imali ebhadelwe beyavunywa esitatimendeni semali njengembhadela yeminyaka edlulileko, esele ibuyiseka emntwini obekakoloda ngesibanga sokungenzi ngendlela yesivumelwano. Ukubhadela kudluliselwa esiKhwameni seNgeniso kanye nalokha nakutholwa imali ebhadelwako.
Imisebenzi ephathelene nobukghwari namasiko idluliselwe emNyangweni omutjha wezobuKghwari namaSiko isuka emNyangweni wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi netHeknoloji, owapheliswa ngomhlaka 31 Julayi 2002. ngakho-ke, umbiko womNyango ngewesikhathi seenyanga ezibunane kuphela, ngaphandle kweembalo ezimadanisiweko.
Iimbalobalo nelwazi elivezwe kilelihlangothi lombiko wonyaka lifuneka ngokuya kweSahluko 1, iHlangothi III J.3 miThetjhwana yokuPhathwa kwemiSebenzi yomPhakathi begodu ibekwe nguNgqongqotjhe wemiSebenzi yomPhakathi nokuPhatha ayibekela yoke iminyango ewela ngaphasi kwemiSebenzi yomPhakathi. Ithebula leembalobalo linikela ngelwazi eliphambili ngeendaba ezipgambili mayelana nokuphathwa kwabasebenzi.
Ifikelela okubekwe phambili ekutjhugululweni kwesitjhaba njengomba kuhlonywe yiKhabhinethi, isibonelo, ukulungisa imitjhapho yakade ekuqatjheni.
Imibiko yonyaka ikhutjhwa ngemva kokuphela konyaka weemali. Lokhu kuhloswe ngakho ukuqinisa ukuziphendulela kweminyango ebadlainindima abaqakathekileko. Amathebula akilombiko abuyekezwa njalo mNyango wemiSebenzi yomPhakathi nokuPhatha (DPSA).
Ukuqinisekisa bonyana kutholakala isikhathi esaneleko ukulinganisa nokufaka imibono yakho, qinisekisa bonyana koke okulethako kufika namkha ngaphambi komhlaka 31 Arhostosi.
Iminyango ibhajetha ngokuya kwamahlelo ahlathululwa kuhle. Amathebula alandelako arhunyeza ukusetjenziswa kweemali kokugcina okuhloliweko ngehlelo (Thebula1.1) kanye nangamabhendi wemirholo (Thebula 1.2). khulu khulu inikela ngesitjengiso semali esetjenziselwe iindleko zabasebenzi ngokuya kwehlelo ngalinye namkha ibhendi yomrholo ngaphakathi komnyango.
Amathebula alandelako anikela ngesirhunyezo ehlelweni ngalinye Thebula 1.3 kanye nebhendi yemirholo Thebula, yokusetjenziswa okutholwe ngesibanga semirholo, ukusebenza isikhathi esidluleleko, imali orhelejwa ngayo nawuthenga indlu kanye nerhelebho lezokwelapha. Kenye nenye indima, ithebula linikela ngesitjengiso sephesenti lebhajethi yabasebenzi esetjenziselwe lezizinto.
AmaFa, AmaButhelelo Kanye NemiSebenzi YamaBulungelo Wesitjhaba 8 716 70,2 126 1,01 227 1,83 552 4.
Amathebula alandelako arhunyeza imbalo yeenkhundla ehlanganweni, imbalo yabasebenzi, izinga leenkhundla, kanye nokobana ingabe kunabasebenzi abangezelelweko ehlanganweni. Leli lwazi linikelwa ngokuya kwamatjhuguluko amathathu amakhulu:- ihlelo (Thebula 2.1), Ibhendi yomrholo (Thebula 2.
Thebula 2.3. ImiNyango ifanise imisebenzi eqakathekileko efuna ukweluswa. IThebula 2.3 inikela ngelwazi lehlangano neenkhundla emisebenzini eqakathekileko yomnyango. Izinga leenkhundla liveza amaphesenti weenkhundla ezingakazaliswa.
Ilwazi kenye nenye indima liveza ubujamo kusukela ngomhlaka 31 March 2003. Ekutjengiseni amatjhuguluko emukghweni yabasebenzi esikhathini esimnyaka oqaliweko, uyabawiwa bona uqale isahluko 4 salombiko.
Imithetjhwana yemiSebenzi yomPhakathi ka-1999 yafaka ukulinganiswa kwemisebenzi njengendlela yokuqinisekisa bona umsebenzi olinganako urholelwa ngokulingana. Ngokusebenzisa umleyo obekwe enarheni yoke, iimphathimandla ezenza lokhu zingalinganisa namkha zilinga kabutjha umsebenzi omunye nomunye eenhlanganweni zazo. Ngokuya kweenJamiso zoke iinhkundla ezisemazingeni 9 ukuya phezulu kufanele zilinganiswe ngaphambi kokuzaliswa.
Lokhu kuzaliselelwe siqunto sakaNgqongqotjhe wemiSebenzi yomPhakathi nezokuPhatha bonyana yoke imisebenzi ye-SMS kufanele ilinganiswe ngaphambi kwaka-31 Disemba 2002. Ithebula elandelako (iThebula 3.1) irhunyeza isibalo semisebenzi eyalinganiswa ngonyala oqaliweko. Ithebula godu inikela ngeembalobalo ngembalo yeenkhundla ezenziwa ngcono namkha ezehliswako.
Ithebula elandelako inikela ngesirhunyezo sembalo yabasebenzi ubujamo bemirholo yabo eyakhutjhulwako ngesibanga sokwenziwa ngcono kweenkhundla zabo.
Isibalo sabasebenzi singahluka esibalweni seenkhundla ezenziwe ngcono ngombana akusi boke abasebenzi abafakwa eenkhundleni ezitjha begodu ezinye iinkhundla ezenziwa ngcono ezenziwa kungase kwenze bona azikazaliswa.
Ithebula elandelako irhunyeza isibalo sezehlakalo lapho amazinga wemirholo bekadlula igreyidi ebekwe ngokulinganiswa kwemisebenzi. Amabanga wokwehluka anikelwa kenye nenye indima.
IThebula 3.3 Abasebenzi amazinga wemirholo yabo edlula igreyidi ebekwe ngokulinganiswa kwemisebenzi, 1 Apreli 2002 ukuya ku-31 Matjhi 2003 ngokuya kwe-PSR 1.V.C.
IThebula 3.4 irhunyeza abazuzi bokungehla ngokuya komhlobo, ubulili nokurholophala.
IThebula 3.4 Isitjengiso sabasebenzi amazinga wemirholo yabo adlula igreyidi ebekwe ngokulinganiswa kwemisebenzi, 1 Apreli 2002 ukuya ku-31 Matjhi 2003 ngokuya kwe-PSR 1.V.C.
Isahlukwesi sinikela ngelwazi lamatjhuguluko ekuqatjheni esikhathini sonyaka weemali. Amazinga wokungena nokulisa emsebenzini kwabasebenzi anikela ngesitjengiso semikghwa esitjengisweni sokuqatjha komnyango. Amathebula alandelako anikela ngesirhunyezo samazinga wokungena nokuphuma kwabasebenzi ngokuya kwebhendi yemirholo (Thebula 4.1) kanye nemisebenzi engeqakatheke khulu (Thebula 4.2). (Lemisebenzi eqakatheke khulu kufanele ifane naleyo erhemiswe eThebuleni 2.3).
IThebula 4.3 ifanisa amabanga amakhulu wokobana kungani abasebenzi batjhiya umnyango.
Ukukhuthaza ukusebenza kuhle, umnyango wanikela ngemivuzo elandelako yokusebenza kuhle ngesikhathi sonyaka oqaliweko. Ilwazi linikelwa ngokuya komhlobo, ubulili noburhole (kuThebula 6.1), amabhendi wemirholo (kuThebula 6.2) nemisebenzini eqakatheke khulu (kuThebula 6.3).
Amathebula angenzasi arhunyeza ukuqatjhwa kwamaphandle emnyangweni ngokuya kwamabhendi wemirholo kanye nangomsebenzi omkhulu. Amathebula godu arhunyeza amatjhuguluko enanini loke labasebnenzi bamaphandle kenye nenye ibhendi yemirholo kanye nakomunye nomunye umsebenzi.
IKomitjhini yabaSebenzi bomBuso yaveza isidingo sokweluswa ngokutlhogomela kwelifi yokugula ebasebenzini bombuso.
IThebula 8.3 irhunyeza ukusetjenziswa kwelifi yonyaka. Isivumelwano semirholo esenziwa namayuniyoni e-PSBC ngo-2000, sifuna ukuphathwa kwelifi yonyaka ukukhandela amazinga aphezulu wokubhadelwa kwamalanga welifi angasetjenziswa ngesikhathi sokupheliswa kwesikhathi sokusebenza.
Ithebula elandelako irhunyeza ukubhadela okwenziwa kibo boke abasebenzi ngesibanga selifi engakhenge ithathwe.
Ingabe umnyango uthumele isikhulu se-SMS ukufezakalisa iinjamiso ezitholakala eHlangothini VI leSahluko 1 semiThetjhwana yemiSebenzi yomPhakathi, 2001 Nakunjalo, nikela ngegama laso nesikhundla.
Ingabe umnyango uneyunithi eqalene namalunga athileko wabasebenzi ukuphuhlisa ipilo nepilo ehle yabasebenzi Natikuthi kunjalo, tjengisa imbalo ababandakanyeka kilomsebenzi kanye nebhajethi yonyaka etholakalako khona kuzakufezwa lomnqopho.
Ingabe umnyango ufake iHlelo lokuRhelejwa kwabaSebenzi namkha lokuThuthukiswa kwamaPhilo ebasebenzini bawo Nayikuthi kunjalo, tjengisa amaphuzu aqakathekileko/imisebenzi yehlelo.
Ibandulo nokwazisa. Umsebenzi we-VTC kanye newerhelebho lezengqondo. Ibandulo lamakghono wokuphila.
Ingabe umnyango uhlome (a) ikomiti/amakomiti atjhiwo eHlangothini VI leSahluko 1 semiThetjhwana yemiSebenzi yomPhakathi, 2001 Nayikuthi kunjalo nikela ngamagama wamalunga wekomiti kanye nabadlalindima ababajameleko.
Ingabe umnyango uyibuyekezile imithethomgomo yezokuqatjha nemikghwa ukuqinisekisa iindlela zokobana lokhu akubandlululi ngokungemthetho abasebenzi ngokuya kobujamo babo be-HIV Nayikuthi kunjalo, yenza imithethomgmo yezokuqatjha/ imikghwa ebuyekeziweko.
Ingabe umnyango ufake amagadango wokuvikela abasebenzi abaomulwana we-HIV namkha labo okuthathwa bonyana banawo ekubandlululweni Nayikuthi kunjalo yenza irhelo lamagadango aqakathekileko.
Umthethomgomo okhona kufanele kukhulunyiswane ngawo butjha ngesibanga sokuhlukana komnyango.
Ingabe umnyango ukhuthaza abasebenzi bawo bona bangenele ukuthola iRhelebho lezeNgqondo ngokuzithandela kanye nokuHlolwa iinganzi Nayikuthi kunjalo yenza irhelo lemiphumela oyifikelelko.
Abantu abanengi abathatha irhelebho lezengqondo abayi khonokho ekuhlolweni iingazi. Abatahthu asele bayokuhlolwa akhenge baseza ukuzokuthatha imiphumela yabo.
Ingabe umnyango wenze amagadango/ iintjengisi zokwelusa nokulinganisa umphumela wehlelo lawo lokuthuthukiswa kwezepilo Nayikuthi kunjalo yenza irhelo lamagadango lawo/iintjengisi.
Iimvumelwano zokusebenzisana ezilandelako zenziwa hlangana kwamayuniyoni nomyango.
Ithebula elandelako irhunyeza umphumela wokulalelwa kokukhalima okwenziwa ngaphakathi komnyango ngonyaka oqaliweko.
Lesi sahluko siveza imizamo yomnyango mayelana nokuthuthukiswa kwamakghono.
Amathebula alandelako anikela ngelwazi lokulimala emsebezini.
<fn>nde_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZOBULUNGIS.txt</fn>
Thina kilomNyango sizinikele ekuphrakthiseni imithethokambiso elandelako yeTjhejo laBantu Mantanzi ngaphandle kokuriyada. Sizokurhabisa ukufezekisa khona sizokufikelela emazingeni amukelekako naphezulu wokunikelwa kwemisebenzi kunye nekhwalithi ngokurhaba okukghonekako.
Izakhamizi kufanele kuboniswane nazo ngamazinga nekhwalithi yemisebenzi yomphakathi eziyitholako begodu, nakukghonekako, kufanele zinikelwe ithuba lokukhetha ngemisebenzi enikelwako.
Kufanele uqiniseke bona ukuBonisana kwenziwa ngokujwayelekileko begodu ngerherho, ukukghonakalisa i-ofisi ukukhambisana neendingo zamakhastama.
Izakhamizi kufanele zitjelwe ngezinga kunye nekhwalithi yemisebenzi yomphakathi ezizayithola khona zizakwazi bona zilindele ini.
Unesibopho nokuziphendulela esibethamthethweni ekufezakaliseni umthethomgomo wombuso, ngakho-ke utlhoga ukuqiniseka bona imisebenzi inikelwa ngezinga elamukelekako kumakhastama.
Zoke izakhamizi kufanele zibe nokufikelela okulinganako emisebenzini ezifaneleko.
Kufanele unqophise bewubeke lokho okuhloswe bona kwenziwe khona kuzakungezelela ngokuragela phambili ukufikeleleka kilabo abangakhenge bathole mathuba ngaphambilini, isibonelo, abantu abarholopheleko. Utlhoga ukuqiniseka bona zoke iinliyo ekufikeleleni ziyasuswa.
Izakhamizi kufanele ziphathwe ngehlonipho nokucatjangelwa.
Uzakutlhoga ukuqiniseka bona amarhelo wokuziphatha womNyango afaka amazinga weendlela zokuphathwa kwamakhastama.
Izakhamizi kufanele zinikelwe ilwazi elizeleko nelinembileko mayelana nemisebenzi yomphakathi okufanele ziyithole.
Ilwazi kulithulusi elinamandla khulu elitholwa makhastama ekusebenziseni amalungelo wawo ekutholeni imisebenzi emihle. Ama-ofisi kufanele anikele ngelwazi elizeleko, elinembako nelitjha mayelana nemisebenzi ayinikelako.
Izakhamizi kufanele zitjelwe ngokuthi ama-ofisi wesiTjhaba nesiFunda akhanjiswa njani, adla malini nokuthi ngubani owaphetheko.
Akusi makhastama wangaphandle kuphela okufanele athole ilwazeli kodwana nabasebenzi bangaphakathi kufanele balithole. Ilawulo kufanele libe njengencwadi evulekileko. Ufanele unikele ilwazi ngokwenza kwakho mayelana namazinga abekiweko wokukhuphula ukulethwa kwemisebenzi ethuthukileko, ukubulungwa kweemali kunye nokungezelelwa kwekghono. Imininingwana yamalunga wabasebenzi neenkhulu eziphezulu kufanele ingabi yifihlo.
Nayikuthi amazinga athenjisiweko wemisebenzi akhange afikelelwe, kufanele kunxanxabezwe ezakhamizini, ihlathululo ezeleko kunye nentatha yamsinya nephumelelisako begodu nakwenziwa iinghonghoyilo, izakhamizi kufanele zithole ipendulo enezwelo nehle.
Ikghoneko kunye nokufuna ukuthatha igadango izinto nazingakhambi kuhle kuyinto eqakathekileko ekambisweni yokubekwa kwamazinga. Uzakutlhoga ukukhuthaza umbiko obuyako e-ofisini lakho.
Imisebenzi yomphakathi kufanele inikelwe ngokonga nangekghono khona kuzakunikelwa izakhamizi ukubulungwa okukhulu kweemali.
Uzakubawiwa bona utjho iindawo lapho ukubulunga kufuneka khona begodu nokulethwa kwetuthuko emisebenzini engaba mphumela wokufikelelwa kokubulunga. Imalakho kufanele isetjenziswe ngokuhlakanipha.
<fn>nde_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZOKUTHUTHU.txt</fn>
Amatjhuguluko enziwe emThetjhwaneni womThetho wezokuRhelejwa komPhakathi oyinomboro 59 ka 1992, azakuthoma ukusebenza ngezi- 1 Disemba 2001, anikela amajamo wokungahlonywa kweenqhema zokuhlunga, amalunga wazo azakukhethwa nguMnqophisi Mazombe, ukuhlahluba ilwazi kunye nokuhlola uburhole nokutlhoga itlhogomelo ngeminqopho yokuphakamisa ukunikelwa kwezabelo zemali.
Ukuqinisekisa bona ukuhlahlubwa kwabarholopheleko kunye nalabo abatlhoga ukutlhogonyelwa kwenziwa ngendlela evulekileko, engasibudisi begodu nengaduriko.
ukukghonakalisa ukuhlanganiswa kwemisebenzi yomphakathi kunye nokurhelejwa komphakathi ukuqinisekisa bona kuba nehlelo elihlanganisa koke, lemisebenzi eyenzelwa umuntu ngamunye.
ukuthumela abenza iimbawo eendaweni ezinye lapho bangathola khona irhelebho, nangabe zikhona.
ukuqinisekisa bona iinhlahlubo ziyaphethwa begodu zithunyelwe e-ofisini efaneleko yokutjhejwa kweembawo esikhathini esibekwe mNyango.
ukupha umbawi ilwazi elifaneleko lokwenza isibawo sesabelo semali.
Amalunga wesiqhema sokuhlunga azakufanele bona akhambisane neenjamiso zomThetjhwana 2 (a) womThetjhwana womThetho wezokuRhelejwa komPhakathi oyinomboro 59 ka 1992, onamatjhuguluko athoma ukusebenza ngezi- 1 Disemba 2001.
Isiphathiswa esikhulu sezokuphepha komphakathi.
Isiberegi sokuphuhlisa amaphilo wabantu inesi, isiberegi sezehlalakuhle, sezomsebenzi, sezomkhumbulo, sezokuzwa kunye nokubona, njll.
Umjameli wekoro yabarholopheleko nanyana ilunga lomphakathi elihlonitjhwako elifana nomfundisi, ikosi, umarhastrada, nanyana umuntu owazi lowo mphakathi kunye namajamo wawo.
iv. Amanye amalunga angeziweko, nakutlhogekako, emajameni afaneleko weembawo ezithileko, isibonelo, udorhodera nanyana udorhodera okhethekileko, isazi sezemikhumbulo, umsekeli wezokwelatjhwa, inyanga, njalo njalo.
Urhulumende uzakunikela irhelebho elifaneleko lokusekela ngezokuphatha.
Sizakuba ngusihlalo wemihlangano.
Sizakupha isiqhema sokuhlunga ngeeyeleliso, amathulusi, imithethomigomo kunye nemithetho elawula iimbawo zezabelo zeemali.
Sizakukghonakalisa ibandulo yamalunga wesiqhema sokuhlunga.
Sizakuqinisekisa ukurekhodwa ngefanelo kweenkambiso zemihlangano yeenqhema zokuhlunga.
Sizakuqinisekisa ukuzaliswa ngesikhathi kweenhlahlubo.
Sizakukghonakalisa ukuhleleka kuhle kwezinto ezifunwa mbawi nakwenzeka bona kutlhogakale elinye ilwazi, ukuphetha ihlolo.
Sizakuqinisekisa ukusetjenzwa ngesikhathi kwesibawo. Isiphathiswesi sifanele bona sithintane nabalingani baso e-ofisini yaso ukuqinisekisa bona iimbawo zomuntu ngamunye esele zihloliweko, ziyalungiswa.
Sizakusebenza njengomthintanisi phakathi kwamalunga wesiqhema sokuhlunga kunye nomNyango.
Sisazi esiqhemeni sabahloli esizakuhlola ukurholophala nanyana ukuphila ngokutlhogonyelwa. Isazesi sizakutjheja ilwazi bese/ nanyana sihlole umbawi, bese sithatha isiqunto manqophana nokurholophala nanyana ukutlhoga irhelebho kombawi.
Isazesi sifanele siqinisekise bona iforomo liphethwa ngenembo begodu ngesikhathi manqophana nokurholophala nanyana ukutlhoga irhelebho kombawi.
Umjameli wekoro yabarholopheleko nanyana ilunga lomphakathi elazi loyo mphakathi kuhle kunye namajamo wawo ufanele aqinise bona imiraro yombawi inomphumela wokobana atlhoge ukuphila ngokurhelejwa.
Ufanele aqinisekise ukuzaliswa ngesikhathi kweforomo lokuhlahlubwa.
Akghonakalise ukutholakala kwesiqhema sokuhlunga emphakathini ngokuphakela ilwazi lokobana bangatholakala njani abantu, khulu khulu labo abahlahlubeka budisi, abangakghoni ukusuka emakhaya nanyana labo abanesidingo kodwana abangazi ngerhelebho leli lezabelo.
vi. Ilunga/amalunga angeziweko kungaba yinyanga yesintu, udorhodera, abasekeli bezokwelatjhwa nanyana isazi esizakuvela nanyana kiyiphi ikoro.
Udorhodera uzakuhlahluba bese wenza isiphakamiso ngokurholophala kombawi okubangela bona abe sebujameni bokungathola irhelebho lesikhatjhana nanyana lasafuthi.
Lizakuqinisekisa bona ihlahlubo iphethwa ngesikhathi.
Lizakuqinisekisa bona amabanga anqophileko ayanikelwa esiphakamisweni esithileko.
Lizakunikela ilwazi elimayelana nokobana ukuthikamezekokho okusemzimbeni kungalawulwa njani, kungalungiswa nanyana kulatjhwe njani.
Isiqhema sokuhlunga sizakuba namalunga angasukela kwamathathu begodu angeqi kwasithandathu.
Iinqhema zokuhlunga zingahlonywa ngendlela yetjhejo labantu boke ezingeni lesifunda nanyana lendawo namkha zingahlonywa phezulu ngabaphetheko okuzakuya ngeendawo nanyana iimfunda, ngokulandela irhelo elibekiweko nanyana elitjhugutjhugulukako. Iprovinsi izakukhetha ikambiso yokufezakaliswa ezakusebenza kuhle begodu nezakukhambisana neendingo zaleyondawo.
IHloko yomNyango ifanele bona iphasise amagama aphakanyisiweko wamalunga weenqhema zokuhlunga. Amalunga weenqhema zokuhlunga angakhethwa yiHloko yomNyango ngokuya kweemphakamiso ezingavela eenhlanganweni zomphakathi, abarholi bomphakathi nanyana abantu abanekareko.
Isikhathi samalunga akhethiweko amalunga akhethiweko asebenza ngokuzeleko kilomNyango azakubamba iinkhathi ezizakuvunywa yiHloko yomNyango njengezifaneleko. Amalunga wesiqhema sokuhlunga angasebenzi kilomNyango angabamba isikhathi seenyanga ezima- 24 begodu angeze akhethwa godu amathemu alandelanako adlula kwamabili.
Amalunga afanele bona kube babantu abanelemuko elithileko ngezabarholopheleko nanyana abatlhoga irhelebho lokutlhogonyelwa.
Amalunga afanele bona abe nelwazi elithileko nanyana azijayeze ngamajamo wezehlaliswano kunye nokuziphatha kwabantu bendawo nanyana umphakathi lowo isiqhemeso esikhethelwe wona.
Amalunga afanele bona azimisele ukuzithuthukisa ngokubandulwa mnyango.
Umuntu nanyana abantu abangeze babekwa mlandu ngezenzo zabo ngamabanga wokungaphili kuhle emkhumbulweni.
Umuntu nanyana abantu abatholwe banomlandu wokweba, ukukhwabanisa, ubukhohlakali nanyana ubulelesi ngaphandle kwemilandu yokwephula imithetho yendlela.
Umuntu nanyana abantu ababhalako ukuthatha ibandulo lokuthuthukisa eliphakelwa mNyango, elikhambelana nalokhu okuzakwenziwa.
Imihlangano yesiqhema sokuhlunga izakubizwa mNyango, ozakubuye unikele nesekelo elifaneleko. Iindawo lapho imihlangano izakubanjwa khona, amalanga kunye nokobana kangaki, kuzakufanele bona kuhlelelwe ngaphambili, bese umNyango ukwazisa umbawi ngesikhathi (umbawi) enza isibawo sakhe kumNyango.
IHloko yomNyango ingakhetha amanye amalunga wokujamiselela bona arhelebhe eenqhemeni zokuhlunga, nakwenzeka bona amalunga wasafuthi akatholakali ngamabanga athileko. Ikambiso yokukhethwa kwamalunga wokujamiselela izakufana poro naleyo yamalunga wasafuthi.
Elinye nelinye ilunga elingeze laba khona emihlanganweni emithathu elandelanako, nanyana elibeka phasi iintambo, lizakutjhiya isikhundla, okuzakwenza iHloko yomNyango bona izalise isikhundleso sesiqhema sokuhlunga ngokurhabako.
Amalunga azakufanele bona abulunge njengefihlo koke okukhulunyiswane ngakho, khulu khulu ngeenqunto ezithathiweko kunye nokuveza abantu egade bahlahlubwa.
Amalunga azakufanele bona abulunge isikhathi emihlanganweni begodu afanele ahlale isikhathi esizeleko sokuphetha umsebenzi wesiqhema sokuhlunga.
amalunga afanele bona akhambele imihlangano yesiqhema sokuhlunga asebujameni obuhle emkhumbulweni (angakathokozi).
Amalunga afanele bona aziveze nakunezinto eziwathintako nanyana ubuhlobo obungaba khona kilabo abahlahlubwako, ngesikhathi kwenziwa iinhlahlubo.
Amalunga afanele bona aveze koke emNyangweni ngamajamo wawo manqophana nendima- 4.3.
IsiPhathiswa sezokuPhepha komPhakathi kunye nelinye nelinye ilunga lesiqhema sokuhlunga, bazakuba nomthwalo ngokuhlanganyela wokusebenza kuhle kwesiqhema. Isiqhema sokuhlunga, ngesikhundla sakasihlalo waso osiphathiswa sezokuphepha komphakathi, sizakubika esiPhathisweni esiyiHloko yezokuPhepha komPhakathi ngeenkhathi ezizakubekwa siphathiswesi esikhulu esiyihloko, ngokujama kuhle nokusebenza kuhle kwesiqhema. IsiPhathiswa esiKhulu sezokuPhepha komPhakathi sizakwelusa koke okwenziwa siqhema sokuhlunga, ukukhambisana kwaso nemigomo ebekiweko yokuhlahluba kunye netjhejo lokuthunyelwa lapho umbawi angathola khona irhelebho, nakhibe lingatholakala. Zoke iimphakamiso zesiqhema sokuhlunga zizakuphasiswa yiHloko yomNyango. Woke amalunga wesiqhema sokuhlunga anomthwalo wakho koke okwenziwa siqhema sokuhlunga kunye nokusebenza kwaso eHlokweni yomNyango, ngokusebenzisa isiPhathiswa sezokuPhepha komPhakathi kunye nesiPhathiswa esiyiHloko sezokuPhepha komPhakathi.
Zoke iimphakamiso kunye nezinto zesiqhema sokuhlunga zizakuthunyelwa eHlokweni yomNyango, siPhathiswa sezokuPhepha komPhakathi, esingusihlalo sesiqhema sokuhlunga, ngokusebenzisa isiPhathiswa esiyiHloko sezokuPhepha komPhakathi. Isiqhema sokuhlunga sifanele bona sazise umuntu nofana umtjheji waloyo ohlahlubiwako ngemiphumela yehlahlubo. Lokhu kuzakwenziwa ngokusebenzisa umNyango. UmNyango uzakusebenzisa iHloko yawo ukwazisa umbawi ngomtlolo ngemiphumela yehlahlubo kunye nependulo yesibawo. Nangabe isibawo akhange sibe yipumelelo nanyana nakhibe isabelo senziwa kwesikhatjhana, umbawi uzakufanele bona anikelwe amabanga walokho, begodu aziswe nangelungelo lakhe lokungaphikisa isiqunto kunye neenkambiso angazilandela nakafuna bona isibawo sakhe sitjhejwe godu. UmNyango ngokusebenzisa isiPhathiswa esiyiHloko sezokuPhepha komPhakathi, ufanele uqinisekise bona zoke iindlela zokwazisa abantu ngobukhona, isikhathi kunye nendawo yesiqhema sokuhlunga, ziba khona. Lokhu kungenziwa ngokusebenzisa abarhatjhindaba, imitlolo yangokomthetho nanyana ukuphadlhalajwa kwelwazi ngokusebenzisa amarhelo, iintlankana zemirholo, amaphetjhana kunye nokukhuluma ngomlomo ema-ofisini wesifunda, emirholweni, emaposofisini kunye nezinye iindawo eziqakathekileko.
Zoke iindleko zeenqhema zokuhlunga zifanele bona ziphasiswe yiHloko yomNyango ngokuya komThetho wokuPhathwa kweeMali zakaRhulumende, imiThetjhwana yakhona kunye neenkambiso zabaphathi beemali zakarhulumende.
Ukuhlahlubwa kwabarholopheleko kunye nabatlhoga itjhejo: Umuntu ngamunye angaziveza phambi kwesiqhema sokuhlunga bese anikele ilwazi eforomeni ebekiweko, ngokuya kweemfuno zokuhlahlubwa nanyana zokutjhejwa. Amaforomo lawo abekiweko azakuthunyelwa mNyango esiqhemeni. Nangabe kunelwazi elinye elitlhogekako, elizakubuya komunye umthombo ngaphandle kombawi khona kuzakuthathwa isiqunto esifaneleko ngendlela engiyo, isiqhema sokuhlunga sizakufanele bona sithole imvumo etlolwe phasi yombawi ngaphambi kobana ilwazelo lingafunwa. Nangabe ilwazelo elifunwako lingelikhethekileko begodu lingaphezu kwekghono lesiqhema, isiqhema sokuhlunga sizakufanele bona senze ikghonakalo elifaneleko khona umbawi azakwazi ukwethula ilwazelo. Isiqhema sokuhlunga singemukela godu ubufakazi obethulwa ngomlomo obuvela emjamelini womuntu ohlahlubwako, nangabe ilwazelo alinikelwa ngomtlolo nanyana lowo muntu akakghoni ukuzikhulumela.
Ukufaka imibono ekambisweni yesitjhaba ngomnqopho wokuphuhlisa nanyana ukukhuthaza ukusebenza kweenqhema.
Ukunikela imibono ukutjhugulula ikambiso esetjenziswako yokuhlahluba ukurholophala kunye nokutlhoga irhelebho.
Ukufezakalisa amahlandla wokubandula nanyana wokwazisa manqophana neenhlahlubo zabarholopheleko kunye nalabo abatlhoga itlhogomelo.
ukuthumela abantu lapho bazakutlhogonyelwa kuhle kwezepilo bona belatjhwe begodu kulandelelwe nangamathuba wezokwelatjhwa ngokuya kweemphakamiso eziveziweko.
Nikela umuntu ohlahlubwako ilwazi ngerhelebho elinye angalithola, nalikhona, elingamrhelebha yena nanyana umtlhogomelakhe ngemisebenzi yokusekela.
Ukunikela umbawi ilwazi elifaneleko lokuzalisa iimbawo zesabelo semali.
Ukuyelelisa begodu sikhuthaze umuntu ngamunye bona athole iindlela zokuzijamela ngezeemali nangabe urholophele, khona angazolokhu enza isibawo godu, alethe ubudisi bokuba nabantu abanengi abatlhoga irhelebho erherhweneli.
<fn>nde_Article_National Language Services_UMTHETHO KA-1997 WEM.txt</fn>
Nasi isirhunyezo semibandela yeengaba ezingeziqakatheke khulu khulu zomThetho ka-1997 wemiBandela yokuSebenza, njengokutjhugululwa kwawo.
Imibandela yokusebenza emumethwe mThetho lo iyingcenye yekontraga yokusebenza namkha isivumelwana somsebenzi sabasebenzi esilawulwa ngiwo umThetho lo. Eminye, kodwa hayi yoke imibandela yokusebenza ingahluka ngeemvumelwana zomsebenzi ngamunye ngamunye namkha ngeemvumelwana ezihlanganyelwe basebenzi boke, ngokulandela imibandela yawo umThetho lo (qala indinyana 7 ngenzasapha).
Isahlukwesi asisebenzi ebasebenzini beenkhundla eziphakemeko, nebasebenzini abasebenza njengabathengisi abavamise ukukhanjiswa msebenzi kunye nebasebenzini abasebenza ama-awa angaphasi kwama-24 ngenyanga.
Akunamqhatjhi ovumeleke ukusebenzisa namkha ukuvumela umsebenzi asebenze ama-awa angaphezulu a.
b. kalithoba 9 ngelanga nakube umsebenzi loyo usebenza amalanga amahlanu namkha angaphasi kwalokho ngeveke; namkha c . kabunane 8 ngelanga nakube umsebenzi loyo usebenza amalanga angaphezulu kamahlanu ngeveke.
Umsebenzi akakwazi ukusebenzisa namkha avumele umsebenzi a.
b. ukusebenza i-owuvathayimu edlula ama-awa alitjhumi ngeveke.
Isivumelwana asikwazi ukufuna namkha sisebenzise umsebenzi ama-awa angaphezulu kali-12 ngelanga linye.
Isivumelwanesi-ke nokho asikwazi ukufuna namkha ukuvumela umsebenzi asebenze a.
b. ama-awa angaphezulu kwetjhumi we-owuvathayimu ngeveke; namkha c . amalanga angaphezulu kamahlanu ngeveke.
Isivumelwana esihlanganyelwe basebenzi singavumela ama-awa womsebenzi adidiyelwe ngesikhathi esingafika eenyangeni ezine.
Umsebenzi obotjhwe sivumelwana esihlanganyelweko akakwazi ukusebenza ukudlula a.
b. ama-awa amahlanu adidiyelweko we-owuvathayimu ngeveke, ngesikhathi ekuvunyelwenwe ngaso.
Umsebenzi kufuze bona abe nesikhathi sokudla esimizuzu ema-60 ngemva kokusebenza ama-awa amahlanu.
Isivumelwana esitloliweko singa a.
b. vala isikhathi sokudla singabikho ebasenenzini abasebenza isikhathi esingaphasi kwama-awa amathandathu ngelanga.
Umsebenzi woke amalanga kufuze bona athole isikhathi sokuphumula esima-awa ali-12 ngokulandelana, nesima-awa ama-36 ngokulandelana ngeveke, ekufuze bona sibale noSonto, ngaphandle kobanyana kuvunyelwenwe ngenye indlela.
Umsebenzi onande asebenza ngoSonto kufuze bona imbadalo yakhe yangoSonto ibuyelelwe kabili.
Ukuthola ilanga lokuphumula elibhadalwako ngenca yokusebenza ngoSonto kufuze bona kube yinto ekuvunyelwana ngayo.
Abasebenzi abasebenza ebusuku hlangana kwe-awa lesithandathu ntambama nelesithandathu ngakusasa ekuseni kufuze bona baqalelelwe ngembadalo yesibonelelo namkha ngokuphungulelwa ama-awa abawasebenzako, kanti-ke kufuze bona baqalelelwe nangezinto zokukhamba nabasebenza ngalezo iinkhathi.
Abasebenzi abavamise ukusebenza ngemva kwe-awa letjhumi-nanye ebusuku nangaphambi kwe-awa lesithandathu ngakusasa ekuseni kufuze baziswe a. ngengozi yamaphilo abangahle bahlangabezane nayo ngenca yokusebenza njalo; baziswe b. nangelungelo labo lokuzihlolisa amaphilwabo kibodorhodera ngenca yokusebenza kwabo ngaleyo indlela.
Abasebenzi kufuze bona babhadalwe umrholo ojayelekileko nabasebenze ngeholideyi engelanga lomsebenzi.
Ukusebenza ngeholideyi kufuze bona kube yinto ekuvunyelwana ngayo, begodu umsebenzi ubhadalwa umrholo obuyelelwe kabili nakasebenze ngeholideyi.
Iholideyi ingatjintjiswana nelinye ilanga, ngesivumelwana.
Lesisahluko esimalungana nelifu asisebenzi kumsebenzi osebenza umqhatjhi munye isikhathi esingaphasi kwama-awa ama-24 ngenyanga, begodu asisebenzi nalokhuya umsebenzi nakanikelwe ilifu edlula amalanga welifu umsebenzi afanele kukuwathola ngaphasi kwalesisahluko.
Abasebenzi banelungelo lokuthola ilifu yamalanga ama-21 ngokulandelana ngomnyaka namkha ngokuvumelana; ngokwalombandela womthetho, umsebenzi uthola ilanga linye lelifu kesinye nesinye isiqhenyana samalanga ali-17 awasebenzileko, namkha athole i-awa linye kesinye nesinye isiqhenyana sama-awa ali-17 awasebenzileko.
Umsebenzi kufuze anikelwe ilifu kungakapheli iinyanga ezintandathu emveni kokuphela komzombe welifu yomnyaka.
Umqhatjhi akakafaneli ukubhadala umsebenzi endaweni yokobana amnikele ilifu, ngaphandle kwalokhuya umsebenzi nakalisa umsebenzi namkha nakuphela umsebenzi.
Umsebenzi unelungelo lokuthola ilifu yamagulo ebhadalwako yeemveke ezintandathu ngesikhathi esiziinyanga ezima-36.
Ngeenyanga ezintandathu zokuthoma umsebenzi unelungelo lokuthola ilanga linye lelifu yamagulo ebhadalwako kesinye nesinye isiqhenyana samalanga ama-26 awasebenzileko.
Umqhatjhi angafuna incwadi kadorhodera ngaphambi kobana abhadale umsebenzi obekangekho emsebenzini amalanga angaphezulu kamabili ngokulandelana, namkha oqhele ukungabi khona emsebenzini.
Umsebenzi wesifazi osebantwini unelungelo lokuthola ilifu yembeleko yeenyanga ezine ngokulandelana.
Umsebenzi wesifazi osebantwini namkha imbelesakhe abakavunyelwa ukwenza umsebenzi ongaba yingozi kibo namkha emntwaneni.
Abasebenzi abasebenza isikhathi esizeleko banelungelo lokuthola ilifu ebhadalwako yokuphetha iindaba zomkhaya yamalanga amathathu ngomnyaka, ngokuyibawa; lomhlobo welifu-ke umuntu uwubawa lokhuya umkakhe nakayokubhebhula, namkha nakabhujelwe mkakhe namkha nakabhujelwe ngumasihlalisane wakhe kanomphela, namkha umsebenzi nakabhujelwe mbelethi kungaba mbelethi wokuthola namkha umbelethi wegazi nalokhuya nakabhujelwe ngumkhulwakhe namkha ugogwakhe, nalokhuya nakabhujelwe mntwana, umntwanomntwanakhe namkha nakabhujelwe ngudadwabo namkha umfowabo.
Umqhatjhi-ke angabufuna ubufakazi obuhle obufakazela nanyana ngikuphi kwalokhu okubalwe ngehla.
Isahlukwesi asisebenzi kumsebenzi osebenza umqhatjhi munye ama-awa angaphasi kama-24 ngenyanga.
p. eminye imitlolo eyingcenye yekontraga/yesivumelwano somsebenzi; kufuze kuvezwe nokuthi umtlolo ngamunye kileyo ebaliweko utholakalaphi.
Imininingwana kufuze bona ibuyekezwe nakufumaniseka bona imibandela yokusebenza iyatjhuguluka.
Isitatimende samalungelo wabasebenzi kufuze bona siplagwe emsebenzini ngamalimi asetjenziswa emsebenzini loyo.
d. ideyithi yamabeletho nakube umsebenzi loyo ungaphasi kweminyaka eli-18; kunye e. nanyana ngimiphi eminye imininingwana yelwazi ebekiweko.
Inani lama-awa awasebenze ngoSonto namkha ngeholideyi ngesikhatheso; begodu iv. nakube kunesivumelwana sokudidiyela isikhathi somsebenzi, inani elipheleleko lama-awa ajayelekileko nawe-owuvathayimu esetjenziweko ngesikhatheso kufuze bona nakho kuvezwe.
Umqhatjhi akakwazi ukudosela umsebenzi imali emrholwenakhe ngaphandle kobanyana a.
b. imali edoswako leyo idoswe ngokwesivumelwana esihlanganyelwe basebenzi, somthetho ngomlayo wekhotho namkha ngokwesivumelwana sokulamula umbango.
Imali edoselwa umokalalo namkha ilahleko ebangwe msebenzi ingadoswa kwaphela ngesivumelwana begodu ngemva kobana umqhatjhi alandele ikambiso elungileko.
Abaqhatjhi kufuze bona babhadale imali abayidosela abasebenzi naleyo abaphekisa ngayo abasebenzi esikhwameni ekuphoselwa kiso imali yabasbenzi enjalo, kungakapheli amalanga alikhomba.
Imirholo ibalwa ngama-awa ajayelekileko asetjenziweko.
Umrholo wenyanga wenziwa ngokubuyelela umrholo weveke kayi-4 /3.
Nakube ubalwe ngenye indlela ngaphandle kwesikhathi, namkha nakube umrholo womsebenzi utjhugulukatjhuguluka wehluke khulu ngeenkhathi ezihlukeneko, nanyana ngiyiphi imali ebhadalwako kufuze bona ibhadalwe ngokubala isikhathi somrholo esisetjenziweko ngesikhathi a. esiziimveke ezili-13 ezidlulileko; namkha b. nakube usebenze isikhatjhana esifitjhazana, kubalwe sona isikhatheso asisebenzileko.
Abaqhatjhi nabasebenzi kufuze baqale itjhejuli emenyezelwe eGazedeni yomBuso ukuthola bona ikoro ethileko yomrholo iyigcenye yomrholo womsebenzi na malungana nokubalwa komrholo okwenziwa ngomThetho lo.
Isahlukwesi asisebenzi emsebenzini osebenza umqhatjhi munye isikhathi esingaphasi kwama-awa ama-24 ngenyanga.
Ikontraga yomsebenzi ingaqeda ngenothisi engasi ngaphasi a.
c . Kweemveke ezine, nakube umsebenzi unesikhathi esimnyaka namkha esingaphezulu kwalokho asebenza endaweni leyo; nakube msebenzi weplasi namkha unomakhwitjhi namkha umsebenzi osebenza engadini, kufuze bona uneenyanga ezingaphezulu kezintandathu asebenza lapho.
Isivumelwana esihlanganyelwe basebenzi singayiphungula inothisi yeemveke ezine, kodwa hayi ukudlula esikhathini esiziimveke ezimbili.
Inothisi yokulisa umsebenzi kufuze bona inikelwe ngencwadi etloliweko, ngaphandle kwanyana inikelwa mumuntu ongakafundi / ongakwazi ukutlola.
Nakube umqhatjhi nguye oqeda umsebenzi namkha nakube nguye oqotjha umsebenzi, lokho akumvimbi umsebenzi ukuthi athathe amagadango wokuya phambili nakube ubona ukuthi uqotjhwe ngokungasimthetho, ngokwemibandela yomThetho ka-1995 wezobuDlelwana bemiSebenzini namkha ngokwemibandela yananyana ngimuphi omunye umthetho.
Umsebenzi oqotjhwe emsebenzini ngenca yeemfuneko zokwenza umsebenzi, namkha oqotjhwe ngokuthi kuvalwe ikontragakhe ngaphambi kwesikhathi ngesigaba 38 somThetho ka-1936 wezokuTjhona kwamaBhizinisi, unelungelo lokuthola umrholo weveke komunye nomunye umnyaka awusebenzileko.
Umuntu nakalahlekelwa msebenzi unelungelo lokobana athole isitikedi esifakazela bona ubesebenza endaweni isikhathi esithileko, asenza umsebenzi othileko.
Abantwana abangaphasi kweminyaka eli-18 ubudala akukafaneli bona baqhatjhelwe ukwenza umsebenzi ongakafaneli iminyakabo namkha obafaka engozini.
Kulicala ukwenzisa namkha ukukatelela umuntu bona enze umsebenzi ngekani.
f. ukwalelwa kokusetjenziswa kwabantwana kunye nokwalelwa kokukatelelwa komuntu ngomsebenzi Isigaba 48.
Iimvumelwana ezihlanganyelweko kunye neemvumelwana ezikhamba nomuntu ngamunye zingajamiselela kwaphela namkha zitjhiye imibandela yokusebenza esisekelo ukufika la zivunyelwa khona mThetho namkha ukufika la zivunyelwa khona yikoro la abasebenzi balapho bawela khona (Isigaba 49).
UNgqongqotjhe wezabaSebenzi angaqunta bona umbandela wokusebenza othileko uhluke keminye namkha utjhiywe ungafakwa hlangana neminye imibandela yokusebenza. Lokhu-ke kungenziwa nangokuthi umqhatjhi namkha ihlangano eqhatjhako ifake isibawo sokwenza njalo (Isigaba 50).
Isiqunto angeze savunyelwa ngaphandle kobanyana iyuniyoni ejamele abasebenzi ivumile bona kungenziwa umehluko ngombandela wokusebenza othileko namkha ithole ithuba lokwenza iimphakamiso zayo kuNgqongqotjhe. Ikhophi lesiquntweso kufuze bona umqhatjhi ayiplage emsebenzini, kanti-ke nabaqhatjhi nabo kufuzile bona bakghone ukuyithola (Isigaba 50).
Iinqunto ezithathwa yikoro ngekoro zingathathwa ukubekela abasebenzi bekoro nendawo ethileko imibandela esisekelo.
Abahloli bezemisebenzi kufuze bona bazise abasebenzi nabaqhatjhi ngamalungelwabo kunye nangeembopho ezibabophako zemithetho yemsebenzini. Abahlolaba bahlola ubujamo bezinto emsebenzini, baphenye ngeenlilo ezikhona, kanti godu kungenzeka babuze abantu abathileko ngokuthileko, babuye bahlole amarekhodi kanti godu kungenzeka kube namarekhodi nemitlolo ethileko yemsebenzinapho abayithathako bakhambe nayo (Isigaba 64 66).
Umhloli womsebenzi anganikela umqhatjhi umtlolo womlayo othileko nakufumaniseka bona umqhatjhi loyo uphambana nombandela namkha imibandela yomThetho. Umqhatjhi-ke yena ngakelakhe ihlangothi angaphikisana nomlayo loyo; ukuphikisa kwakhe umlayo ukwenza kumNqophisi Zombelele wezabaSebenzi. Yena-ke umNqophisi Zombelele sele awutholile umlayo loyo angawufakazela, angawutjhugulula namkha awucithe. Lesisiqunto-ke singadluliselwa eKhotho yezabaSebenzi (Isigaba 68 73).
Umqhatjhi akakwazi ukubandlulula abasebenzi ngenca yokwenza okulilungelo labo ngokomThetho lo (Isigaba 78 - 81).
Umuntu owenzela omunye umsebenzi, namkha osebenzela omunye uthathwa ukuthi umsebenzi nakube a.
e. Uthola wakhe amathulusi wokusebenza namkha iinsetjenziswa asebenza ngazo; namkha f. Usebenzela umuntu munye kwaphela.
Nakube okhunye kwalokhu okungehla kuyenzeka, kutjho ukuthi umuntu loyo uthathwa ukuthi umsebenzi, bekube mhlazana umqhatjhake azakuveza ubufakazi bokuthi umuntu loyo akasuye umsebenzi.
e. ukuliya namkha ukuvimbela umhloli wezemisebenzini ukwenza umsebenzi afuze awenze ngokomThetho lo Isigaba 92.
<fn>nde_Article_National Language Services_UMTHETHO 63 KA-20 (1).txt</fn>
Sibawa utjho bona kghani ikhona na enye imali oyithola keminye imithombo.
Tjengisa ngetshwayo () la kufanele khona.
Ngifakaza ngiyaqinisa, ngaphandle kokutjhiwo kunamba 8, ukuthi azange ngisebenze ukusukela ngedeyithi yokubawa kwami imbadalo yembeleko, begodu benginganalungelo lokuthola umrholwami ojayelekileko/namkha ngizakuthola ingcenye yomrholwami ojayelekileko njengobanyana kufakazele kwaqinisa umqhatjhi eforomini elilayelweko i-UI-27 elithunyelwe neforomu lami lesibawo.
Ukudlula lapho, ngifakaza ngiyaqinisa nokuthi imininingwana enikelwe lapha iliqiniso elipheleleko. Ngiyalimuka bona kulicala ukwenza isitatimende esimamala ngabomu.
Imali evela esiKhwameni sokuLilisa (i-Compensation Fund) ngobuqhwala besikhatjhana namkha basafuthi.
Imali evela esiKhwameni sokuTlhoga umSebenzi esasungulwa mkhandlu wezokukhulumisana ngezabasebenzi namkha wemithetho yembusweni.
Uthome nini ukuthola urmholo lo / imali le...
Usawuthola nanje na umrholo lo /Usayithola nanje na imali le...
Nakube awusayitholi imali le, ivalwe nini...
<fn>nde_Article_National Language Services_UMTHETHO 63 KA-20 (2).txt</fn>
Sebenzisa iforomu UI-2.
Ngifunga ngiyaqinisa bona imininingwana etlolwe lapha iliqiniso elipheleleko.
Isibawo/isibizo sivunyelwe ukusukela:...
Isibawo/isibizo sicithiwe, ngokuthi:...
Isiphathi, mandla seembizo (Tlola ngokuhlukanisa):...
Nakube umntwana uneminyaka engaphezulu kema-21, kufuneka umtlolo ofakazela ukuthi usafunda, nakube usesesikolweni.
Ikhophi efakazelweko yesitifikedi sokubelethwa komntwana.
Imitlolo engezelelako efakazela umsebenzi wokukhululisa umntwana nobuhlobo bomntwana nongasekho.
<fn>nde_Article_National Language Services_UMTHETHO 63 KA-20 (3).txt</fn>
Sebenzisa iforomu UI-2.
Ngifunga ngiyaqinisa bona ngimi ngedwa umkhulisi oseleko namkha umasihlalisane kanomphela namkha ngingomunye wabakhululisi abaseleko aba emveni kokubhubha komunye umkhulisi otjhiwo ngehla lo, ngifakaza ngiyaqinisa bona azange sehlukane sinaye, begodu ngiyaqinisa nokuthi imininingwana enikelwe emtlolweni lo iliqiniso loke elipheleleko.
Isibawo/isibizo sivunyelwe ukusukela:...
Isibawo/isibizo sicithiwe, ngokuthi:...
Isiphathi, mandla seembizo (Tlola ngokuhlukanisa):...
Umtlolo Ofungelweko kaMasihlalisane kaNomphela.
Isitifikedi Somtjhado namkha ikhophi efakazelweko.
<fn>nde_Article_National Language Services_UMTHETHO 63 KA-2001 W.txt</fn>
ISIBAWO SESIBONELELO SEMBELEKO NGOKWESIGABA 25 - Sifunde ndawonye nemiThetholawulo 5 no 5.
Sebenzisa iforomu UI-2.
Imali evela esiKhwameni sokuLilisa sabalimeleko/sabagulako namkha esele baqhwalele futhi.
Imali evela esikhwameni sabaphelelwe msebenzi, i-UIF esavulwa ngomthetho wembusweni namkha ngesivumelwana somkhandlu wabasebenzi.
Uthome nini ukuthola imali le..?
Usayithola nanje na imali le..?
Nakube awusayitholi imali le, ugcine nini ukuyithola..?
Iincwadi zami zomsebenzi Inomboro yami yomsebenzi ithi...
Ngifakaza ngiyaqinisa bona u- welatjhwa ngimi begodu usebantwini . Isikhathi ekulindeleke bona abhebhule / akhululeke ngaso ngu (igama lenyanga)...
Ngifakaza ngiyaqinisa bona u - uthole umntwana ngomhlaka ... ku ... \ uthole umntwana athulile ngomhlaka ... ku ... \ isigulani sibuye endleleni ngomhlaka ... ku...
Nakube isibawo sakho siphumelele, isiphathiswa esisebenza ngeembawo ezinje sizakugunyaza bona ubhadalwe. Nokho-ke kufuze usibikele godu isiphathiswesi nawubuyela emsebenzini. Ngitjho ngiyaqqinisa bona imininingwana engehla le iliqiniso loke elipheleleko. Ngilimuka kuhle bona kulicala ukukhuluma amala esitatimendeni esinje.
Isibawo/isibizo sivunyelwe ukusukela:...
Isibawo/isibizo sicithiwe, ngokuthi:...
Isiphathi, mandla seembizo (Tlola ngokuhlukanisa):...
Okhunye (kutjho namkha ukuhlathulule)...
<fn>nde_Article_National Language Services_UMTHETHO KA-1993 WEZA.txt</fn>
Ngenza isibawo sokurejistarwa njengomhloli wegezi ku-single phase*/installation electrician*/master installation electrician*, ngokomthetholawulo 9. Ngithanda nokufakaza ngiqinise bona imininingwana enikelwe ngenzasapha iliqiniso neqiniso lodwa elipheleleko ngokwazi kwami nangokukholwa kwami.
Isibawesi ngisiphekelela ngeenthombe zami ezimbili, njengobanyana kufuna umhloli omkhulu.
Ngimi othembekako u.
Sula lokho okungakafaneli.
i Umfakisibawo kufuze nokobana atlikitle iforomeli eenkhaleni ezintathu ezenzelwe iimbonelo zemitlikitlo ezisekugcineni kweforomeli.
Umhloli omkhulu ufuna bona umfakisibawo athumele iinthombe zakhe ezimbili nezifanako, ezibonakala kuhle, ezingekho efreyimini, isithombe ngasinye sibe yi-40mm x 30mm, sitjengise ubuso namahlombe womfakisibawo.
Ngifakaza ngiyaqinisa bona lesi sithombe samambala saka-...
Iinthombe ezifuneka lapha zifana nezepaspoti, kanti-ke zitholakala kunanyana ngimuphi umfodi weenthombe.
Inomboro YeBhugwana Inomboro Yephemithi Yokuthuthela Kilelilizwe.
TJHEJA La kufanele / kusebenza khona indinyana (a) ngenzasapha, umfakisibawo kufuze isibawo sakhe asiphekelele nencwadi evela ebaqhatjhini etjhoko bona ukuthwasiselwa umsebenzi lokhu kuthethe isikhathi esingangani nokuthi mhlobobani wethwasiso elenziweko.
Inomboro Yekontraga . I-ambarha oyifundeleko / oyithwaseleko.
Imininingwana yelimuko lokusebenza ngokwenza, ngaphandle kwalelo elitjhiwo endinyaneni 6 (sibawa ubufakazi obutloliweko, njengeentifikedi zomsebenzi).
TJHEJA Nakube uthumele imitlolo yamambala yokuthoma (originals), isibawo sakho kuzakufanela bona sithunyelwe ngeposo erejistariweko. Kuyavumakala bona uthumele amakhophi afakazelwe nguMarhistrada, liJaji leKhotho kaMarhistrada namkha uKomitjhinari weemFungo.
Tjheja Iimbonelo zemitlikitlo ezizakwenziwa ngenzasapha kufuze zibe mitlikitlo ejayelekileko yomfakisibawo, ngalokho-ke kufuze zenziwe ngokuyelela. Esinye isibonelo sizakunanyathiselwa kunanyana kukisiphi isitifikedi sokurejistara esingakhutjhwa.
<fn>nde_Article_National Language Services_UMTHETHO KA-1997 WEM.txt</fn>
Iforomeli lingelokwenza isibawo sokubekwa kwemikhawulo nguNgqongqotjhe kobanyana kuzokujanyiselelwa namkha kutjhiywe (kukhutjhwe) iindinyana ezithileko zomThetho namkha ukuBekwa kwemiKhawulo yeKoro.
Iingaba zomThetho namkha zokuBekwa kwemiKhawulo yeKoro la kufuneka khona umahluko kufuze bona zibalwe.
Ubufakazi bananyana yini ekuvunyelwenwe ngakho neyuniyoni erejistariweko / namayuniyoni arejistariweko ngokwesigaba 50 (a) kufuze bona buphekelele iforomeli.
Nakube akukavunyelwana, ubufakazi bomsebenzi ngeyuniyoni erejistariweko / ngamayuniyonini arejistariweko kunye nobufakazi bamagadango alungileko wokwazisa abasebenzi ngesibawesi kufuneka buphekelele isibawesi.
Iphepha elitjengisa bona abasebenzi babelana njani ngomsebenzi nalo kufuze lifakwe, nakube kuyakghonakala.
Iinzathu zokubhalelwa kukhambisana nemibandela ebekiweko.
IsiPhathiswa somNyango wezabaSebenzi singahlola ukuqinisekisa imininingwana oyithumeleko namkha sifune eminye imininingwana emalungana nesibawo sakho.
Ungasebenzisa elinye ikhasi ukungezelela eminye imininingwana nakube utlhayelelwe yindawo eforomineli.
Inomboro Yefowuni () Inomboro Yefeksi ()...
Nakube isibawesi sivunyelwe ngiwo woke amayuniyoni arejistariweko ajamele abasebenzi ekuzokusetjenziswa kibo imibandela yomthetho lo, ubufakazi besivumelwaneso kuzakufuneka bona buphekelele iforomeli.
Nakube asikho isivumelwana ekukhulunywa ngaso kuk 1.
Ukudlula lapho, nakube ubunengi babasebenzi abakajanyelwa yiyuniyoni erejistariweko, kufuze kufakwe ubufakazi bamagadango alungileko athethweko ukwazisa abasebenzi ngesibawesi buphekelele isibawesi.
<fn>nde_Article_National Language Services_UMTHETHO WABOMASIPALA.txt</fn>
Ukurhelebha ekwakheni abomasipala abajame kuhle kwezeemali kanye nezomnotho abakwazi ukuhlangabezana neendingo ezithathelwa phezulu mphakathi lowo.
Umthelo wepahla yabomasipala manani weSenthe elihlawuliswa emananini wemakethe wepahla enganyakaziko, ekuyinarha nemakhiwo, amalungelo wendlela, amalungelo enarheni engeyomunye kanye nokufakwa ngokomthetho kwenarha yomunye ngaphasi komunye umuntu.
Abomaspala banomlando omude wokufaka amanani womthelo wepahla ngokuya kwemiThetho yamaPhrovinsi yekadeni (okuyiKapa, Natali, Freyistata kanye neTransvali), khulukhulu eendaweni ebegade zingezabantu abamhlophe phambilini. Ngaphezu kwalokhu, umThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika unikela abomasipala amandla wokulinganisa amanani wepahla eendaweni eziwela ngaphasi kwalabo masipala. Umthetho wabomasipala wemithelo yepahla ijamiselela irherho lekadeni lokulinganisa ipahla kanye namanani akhelwe phezu kwemithetho yamaphrovinsi yekadeni. Awunikeli abomasipala amandla wangaphambili wokulinganisa amanani wepahla; ilwela kwaphela ukulawula amandla wangaphambili anikelwe abomasipala mThethosisekelo.
Boke abanikazi bepahla enganyakaziko bafanele babhadele imithelo yepahla. Ngesibangeso-ke, boke abanikazi bepahla, kubalwa abaraga ibhizinisi kanye nabahlala kiyo, bezelimo, urhulumende, njll. bayathinteka nabo nakuhlathululwa ipahla. Amalungelo wobunikazi benarha afana nemvumo yokuhlala (i-PTO) etholakala ngokujayelekileko eendaweni zokulima ngokuhlanganyela, abalwa ehlathululweni yepahla. Abomasipala bafanele bona baqiniseke bona abanikazi bamayunithi emahlelweni wobunikazi weengatjana, bayatloliswa kibo ngombana angeze basahlawuliswa babodwana.
Iindlela yokuthola amanani womthelo abhadelwako epahleni yabomasipala atholakala ngokubuyelela inani lemakethe lepahla enganyakaziko (isibonelo, inarha kanye nemakhiwo) ngeSenthe eRandini ngalinye umkhandlu kamasipala olitholileko.
Imali efanele ukubhadelwa yepahla = R50 000 x 0. 015 = R750 enyakeni woke, okuhlathulula bona inyanga nenyanga umnikazi wepahla uzakubhadela R62. 5 (lokhu kutholakala ngokuhlukanisa ama- R750 ngo- 12 njengombana unyaka uneenyanga ezili- 12) kumasipala.
Inani leSenthe eRandini lizakusetjenzwa ngemva kokukhupha i- R15 000 yamathomo yenani lemakethe lendawo leyo yokuhlala (lokhu sifuneko somthetho ngokuya komThetho wemiThelo yaboMasipala), okutjho bona i-R0. 015 izakusetjenzwa ku- R35 000 kunobana isetjenzwe ku- R50 000 (okutjho bona, kukhutjhwa R15 000 ku-R50 000.).
Amanani azakubhadelwa mnikazi wendlu azakuba = R35 000 x 0. 015 = R525 enyakeni woke, okutjho bona inyanga nenyanga umnikazi wepahla uzakubhadela R43. 75 kumasipala.
Inani leSenthe eRandini ngalinye libekwa mkhandlu kamasipala ngetjhejo lemibono yomphakathi emthethwenimgomo ohlongozwako womkhandlu kamasipala kanye nebhajethi eya ngekambiso yokubandakanyeka komphakathi ngokweSahluko 4 somThetho wamaRherho waboMasipala kanye nomThetho wokuPhathwa kweeMali zaboMasipala.
Iinlinganiso zamanani wemakethe yepahla yinani ipahla ezakufanele bona iyitholile nangabe ithengiswe ngelanga lokulinganisa ipahla emakethe evulekile mnikazi wayo ozithandelako kilowo ozithandela ukuyithenga. Abalinganisi bepahla ababosiyazi, abazijameleko ngokuya kwesigaba 39 somThetho wemiThelo yePahla yabomasiPala, kufanele bona kube babantu abatloliswe "njengabalinganisi ababosiyazi nanyana abalinganisi abasebenzisana neenhlangano zabosiyazi ngokuya komThetho wabaLinganisi bePahla ka- 2000 (umThetho wenomboro yama- 47 ka- 2000)" owaziko ukulinganisa ipahla engakathengiswa ngokuya komthethomgomo "wokuthengisa ngokuzithandela emuntwini ozithandelako naye ukuthenga". Boke abomasipala enarheni le bafanele bona bakhambisane nesigaba 39 somThetho wePahla yaboMasipala ekuqatjheni nanyana ekukontrageni abalinganisi bona balinganisele abomasipala ngomnqopho wokubeka imithelo.
Ekutholeni inani lemakethe lepahla enganyakaziko kunezinto ezingafanele zitjhejwe ngomnqopho wokulinganisa ipahla.
Okunye nokhunye ukuqatjhiswa kwepahla okungakatloliswa.
Iye, umThetho ubeka bona inarha kanye nemakhiwo ifanele bona ilinganiswe ngokuhlanganyela ngomnqopho wokubeka ihlelo leSenthi eRandini ngalinye kikho. Ikambiso yabanye abomasipala yokulinganisa kanye nokubeka amanani enarheni kuphela nanyana ukulinganisa inarha kanye nemakhiwo ngokuhlukana (ngokuya kwemiThetho yamaPhrovinsi yekadeni) ngomnqopho wokubeka amasenthi ahlukeneko erandini ngalinye angeze kusasebenza ngokuya komThetho. Lokhu kuqakathekile ukuqinisekisa ukuphathwa ngokulingana kwabanikazi bepahla.
Into eqakathekileko etjhejwako bona abanikazi bepahla bazakubhadela malini, linani leRanda umkhandlu kaMasipala ozalibeka emazingeni woke wobunikazi bepahla.
LomThetho awutjhugululi inani loke leendingo zemali ezifunwa bomasipala, begodu awubeki inani leSenthi eRandini. Umasipala ngamunye uzakuragela phambili ukubeka begodu abuthelele imithelo yepahla emananini alungele ukuhlangabezana neendingo zakhe, ngetjhejo lomphumela ongenzeka wamanani womthelo ehlelweni lokuthuthukisa zomnotho endaweni, ababhadela imithelo le kanye nekghono labo lokubhadela.
Umasipala ngamunye uzakufanele bona ahlele kuhle ukutjhuguluka kusukwa ehlelweni lekambiso langaphambili lokubeka amanani ukuya erherhweni lagadesi elilandela lomThetho. Nakwenzeka bona koke kulingana, abomasipala abangabhadelisi ngokwenani elihlangeneko lemakethe yenarha kanye nemakhiwo, bafanele bona bacabangisise ngokuphungula ngokubonakalako inani leSenthi eRandini ukuqinisekisa bona akunakulahlekelwa okukhulu ebabhadalini kanye nekorweni yezomnotho okuvelako, ngetjhejo lokobana ngokuya komThetho, abomasipala bazabe bangenisa imali evela ebantwini abanengana kunangaphambili. Godu, kibo boke abomasipala, nakufakwa ihlelo elitjha lokulinganisa, isikhathi esinye nesinye, inani leSenthi eRandini lifanele bona libuyekezwe, begodu nakutlhogekako liphungulwe ngokubonakalako ukukhandela ukobana ababhadalako bangabetheki khulu.
Isibonelo, nangabe umasipala ubangenisa inani lemali ema- R1 650 295 epahleni yokuhlala/ yebhizinisi ngokuya kwenani elibekelwe inarha, lapho inani leemali zakhona belingu- R56 204 500 (inani lemali yemakethe yayo yoke ipahla ngayinye yokuhlala/ yebhizinisi), kanye nehlelo elitjha lokubhadela, okuyinarha nemakhiwo, libiza i- R273 204 500 ngokwenani lemakethe, umasipala uzakufanele bona aphungule inani leSenthi erandini, ukusuka ku- R0. 029 ukuya ku- R0. 006.
Iye. UmThetho umumethe iindlela zokulawula ukuvikeleka kwabanikazi bepahla. UNgqongqotjhe wezamaPhrovinsi kanye nemiBuso yeeNdawo, ngokuvumelana noNgqongqotjhe weeMali, bangaphungula inani leSenthi eRandini elibekwa bomasipala, nangabe kunobufakazi obutjhisako bokobana inaneli leSenthi eRandini epahleni ethileko lingaba nemiphumela emimbi emithethwenimigomo yezomnotho yesitjhaba, imisebenzi yezomnotho kibomasipala boke nanyana itjhitjhingo lesitjhaba lepahla, imisebenzi, ukusebenza nanyana zemisebenzi. Nanyana ngiyiphi ikoro yezomnotho, ngemva kokuthintana nomasipala lowo othintekako nanyana abomasipala abathintekako, kanye norhulumende wendawo, ngokusebenzisa iinkhungo ezihlelekileko, angabawa uNgqongqotjhe wezamaPhrovinsi nezeenDawo bona ahlunge ubufakazi obumanqophana nenani leSenthi elithileko eRandini kwenye nenye ikoro ethileko yepahla, nanyana inani lenye nenye ikoro yepahla engaphezu kwenani leSenthi eRandini, ngokobujamo nangemibono ehlakaniphileko liba nemiphumela emimbi kwenye nenye into ebalwe ngaphezulu.
UmThetho ubuye uveze bona uNgqongqotjhe wezamaPhrovinsi nezeenDawo, ngokuvumelana noNgqongqotjhe wezeeMali, bangakhuphula iphesenthi balibeke kweliphezulu, ngalo amanani wepahla nanyana amanani epahleni ethileko angakhutjhulwa.
UmThetho unikela uSomkhandlu wezaboRhulumende beenDawo ephrovinsini bona alawule bona abomasipala ephrovinsini bakhambisana neenjamiso zomThetho, kubalwa hlangana nokhunye iinqunto zezinto ezibalwe ngehla.
Abomasipala batlhoga umthombo othembekileko wokungenisa imali khona kuzakuphakelwa imisebenzi yokuleya kanye nokwenziwa kwemisebenzi yayo efaneleko. Iimali ezingeniswa yipahla angenye yeendlela eziqakathekileko zeemali mazombe yabomasipala, khulukhulu eendaweni esele zithuthukileko. Iimali ezingeniswa manani wepahla zisetjenziselwa ukurhelebha ukubhadalela imisebenzi esiza umphakathi woke kungasikho umuntu nanyana umkhaya ngamunye. Lokhu kubala ukufaka kanye nokutlhogomela iintarada, iindlela, iindledlana zokukhamba, umkhanyo, iinsetjenziswa zokukhambisa amanzi asilapheleko; imakhiwo kanye namaklinigi wokusebenzela, iimphaga, iindawo zokuzithabisa kanye namazindla. Iimali zamanani wepahla zibuye zisetjenziselwe ukusiza umasipala ukukhambisa ihlelo lokuphatha, njengamakhompyutha kanye nekokutlola, iindleko zokubusa ezifana nemihlangano yomkhandlu kanye newomphakathi, ekhuthaza ukuzibandakanya komphakathi ezintweni zeHlelo lezeTuthuko eliHlangeneko (i-IDP) kanye namabhajethi wabomasipala.
Amanani wemithelo yepahla abekwa, abuthelelwe begodu asetjenziswe endaweni leyo. Aborhulumende besitjhaba kanye nebamaphrovinsi abanamandla wokubeka lamanani, begodu abatholi litho kilemali engeniswako. Imali evela emthelweni wamanani wepahla isetjenziswa kumasipala lowo, lapho izakhamizi kanye nabavowudi banelizwi ekuthatheni iinqunto zokobana imali isetjenziswa njani ngokwehlelo le- IDP kanye neenkambiso zebhajethi, abomasipala bamema imiphakathi kiyo bona iveze imibono yayo ngaphambi kobana umkhandlu kamasipala wamukela ibhajethi.
Isigaba 229 somThethosisekelo sinikela ngokulawulwa komthetho wesitjhaba ozakulawula amandla wabomasipala wokubeka amanani wemithelo. Ngokuya komThetho, kukhona amajamo ahlukileko lapho lomThetho ungasebenziko khona.
Esinye nesinye isihlengele lapho urhulumende amnikazi waso.
Ngokuya komThetho abomasipala bangakhupha abantu abathileko bona bangabhadali, baphiwe imbuyiselo begodu baphulelwe iimali abangazibhadala, ngokuya komthethomgomo wamajamo wendawo. Iindleko zemali lezo, ukukhutjhwa ekutheni ungabhadala, ekuphiweni imbuyiselo nanyana ekuphulelweni, ezihlelwe ngokuya kwendawo zifanele bona zitjhejwe mkhandlu kamasipala manqophana neenzuzo zomphakathi ekuphungulweni kweemalezo.
Abanikazi bepahla yokulima ababalimi kwamambala.
UmThetho utlhoga bona inani lepahla etjha efanele ukuthelelwa lifakwe kancani kancani esikhathini esingaba minyaka emithathu.
Ipahla etjha ethelelwako ihlathululwa kilomThetho "njengepahla enye nenye ebhadeliswako egade ingathelelwa ngaphambi kokuphela konyaka weemali ezandulela ilanga lomThetho othome ngalo ukusebenza, ngaphandle kwepahla egade itjhiywe ngephoso erhelweni lokulinganisa ipahla, ngesibangeso-ke, beyingakhenge ibalwe ngaphambi kwelangelo."
Ngokuya kwemithetjhwana yokuwelisa manqophana nokufezakaliswa kwalomThetho omanqophana nokuhlanganiswa kokulinganiswa kanye nokubekwa kwamanani wemithelo ngokuya komThetho wePhrovinsi wekadeni kanye nalomThetho, lomThetho uzakuba nemiphumela emabhajethini wabomasipala athoma ukusebenza ngomhlaka 1 Julayi 2006.
Ngokuya kwamahlelo wokuwelisela ngokufezakaliswa komThetho, iinjamiso ezinye zalomThetho zizakusebenza msinyazana kibo boke abomasipala ngaphandle kwetjhejo lokobana amahlelo wabo akhelwe phezu kwewokulinganisa wemithetho yangaphambili yabomasipala nanyana lomThetho omutjha, nanyana iinjamiso zalomThetho zizakuthoma ukusebenza kilabo masipala amahlelo wabo wokulinganisa kanye nokubeka amanani wemithelo akhelwe kilomThetho omutjha.
Isahluko 4 somThetho wamaRherho waboMasipala sifuna bona kube nesiko lokubandakanyeka komphakathi eendabeni zabomasipala abazakuthuthukiswa.
Ababhadali bomthelo banomthwalo wokuthintana nabomasipala babo ngesikhathi abomasipala babamema bona baveze imibono yabo ngemithethomigomo yemithelo ehlongozwako kanye namabhajethi.
ababhadali bomthelo bafanele bona bakhambisane neembawo zabomasipala esikhathini esibekiweko sokobana abomasipala bamemezele manqophana namarhelo wokuhlolwa nokulinganiswa kwepahla nakutlhogeka, bafake iimphikiso manqophana namanani wemakethe yepahla yabantu abathileko.
Ukuveza iinlilo ngemva kobana imikhandlu yabomasipala sele iphakamisile imithethomigomo yemithelo yabomasipala kanye namabhajethi ngombana ngemva kokuphela kwesikhathi sokufaka iinlilo, iinlilo zabo angeze zisaba nemiphumela ebonakalako. Imiphakathi ifanele bona izibandakanye ngokwakhako nabomasipala ezintweni ezimanqophana nokulinganisa kanye nokubekwa kwemithelo.
<fn>nde_Article_National Language Services_UMTHETHO WOBUFAKAZI.txt</fn>
Umthetho wobuFakazi usisetjenziswa esiqakatheke khulu komunye nomunye umuntu othanda ukwenza umthetho. Umuntu nafuna ukusebenzisa isisetjenziswesi ngepumelelo nangekghono kuqakathekile kobana azwisise imiqondo ethize esisekelo abatloli bemitlolo eyahlukahlukeneko abanande bakhuluma ngayo kumThetho wobuFakazi.
Ihloso yomtlolo lo kulungiselela nokuhlomisa abantu kobana babone begodu bajayele imiqondo esisekelo kumThetho wobuFakazi nokubabonelela ngesisekelo esizakwenza bakghone ukukhulumisana nomThetho wobuFakazi ngokuphelela kwawo.
Ubufakazi bakhiwa lilwazi elilethwa ngaphambi kwekhotho ukwenza ikhotho ikghone ukuqunta malungana namaphuzu aphathelene nendaba leyo.
Iintlabagelo zobufakazi kutjho zoke iintlabagelo ezingasetjenziswa njengobufakazi ekhotho.
UmThetho wobuFakazi uphathelene nokuqinisekisa amaqiniso kanye nokulawula indlela amaqiniso aqinisekiswa ngayo. Amaqiniso angaqinisekiswa ngokusebenzisa iindlela ezahlukahlukeneko zeentlabagelo zobufakazi.
Umfanekiso ukhombisa isitjengiso esibonakalako samaphiko ahlukahlukeneko womthetho; sikhombisa bonyana uwela ngakiliphi iphiko umThetho wobuFakazi; ihlathululo yomThetho wobuFakazi begodu ukhombisa nokuthi inaziphi iinTlabagelo zobuFakazi.
Ipikiswano yombuso kanye nesivikelo akubumbi ubufakazi, kwaphela kunobungako obulandelelako. Kumumethe imibono nofana iimphakamiso ezinqophe ukugandelela ubujamo obusemthethweni nofana ubujamo obuneqiniso begodu kusetjenziselwa ukuzuza ikhotho kobana yenze iimfunisiso ezithize.
Ngaphambi kobana kwethulwe isigwebo, iinqhema zinikelwa ithuba lokuletha ipikiswano yokuvala ekhuluma ngobufakazi obethulwe nakubangwa umlandu.
Amaqiniso endabeni maqiniso okumele aqinisekiswe siqhema ukuze siphumelele emlandwini.
Amaqiniso athanda ukuqinisekisa nofana ukuphikisa amaqiniso wendaba.
Isibonelo: Emlandwini ophathelene nombelethi ongubaba, ukufaniswa kwakababa kuzakuba liqiniso lendaba, ukuya emsemeni nobaba wakhona kuzakuba liqiniso elikhambisana neqiniso lendaba.
Ubufakazi bokuthoma kutjho bonyana bufakazi obungcono nofana kutjho bona akunabufakazi (obuqinileko) obunye obukhona.
Ubufakazi besibili kutjho bonyana kunobufakazi obungcono nofana bukhe baba khona.
Isibonelo: Umtlolo wamambala uthathwa njengobufakazi bokuthoma bese ikhophi ithathwe njengobufakazi besibili.
Ubufakazi obuphathekako obujamileko kutjho ubufakazi bokugcina nobungeze baphikiswa nganofana ngibuphi ubufakazi obujamelene nabo.
Ubufakazi obunemibandela bubufakazi obungakanqophi.
Isibonelo: Ekubangweni komlandu wokubulala, kunganikelwa ubufakazi bokobana u-A gade anehloso yokubulala u-B nokobana wabonwa agijima aphuma kwa-B aphethe umukhwa oneengazi.
U-X ufakaza bonyana uzwe kuphuka amarhalasi, wathi naqalako wabona u-Y ajame ngaphambi kwefesidere eliphukileko kwa-Z aphethe ilitje esandleni sakhe.
Ubufakazi obunqophileko bufakazi obubonwe ngufakazi ngamehlo.
Isibonelo: Ekubangweni komlandu wokubulala, u-C ufakaza bonyana gade ajame ngaphandle kwefesidere lomuzi ka-B, wabona u-A ahlaba u-B.
Ukwamukele kutjho ukwamukelwa kobufakazi, akunazinga lokwamukeleka. Ubufakazi buyamukeleka nofana abamukeleki.
Ukuthi ubufakazi buyamukeleka nofana njani kuya ngokuthi buyakhambisana nokobana ukwamukeleka kwabo kuzakubanga ukuzindlekela kumsolwa.
Ukwamukela ubufakazi ukuya ngombandela wokwaneliseka ekugcineni komlandu. Nakube ubujamo abaneliseki, ubufakazi abuthathwa.
Ikhotho yezwa bonyana umtlolo ungasetjenziswa nakubuzwa imibuzo phezu kobana ukuba semthethweni kwawo kuphikiswa siqhema esiphikisako. Kuba kwaphela ngemva kobana umbuso sele uvale umlandu lapha abphikisako baba nethuba khona lokuletha ubufakazi bokubasemthethweni. Nakube ukuba semthethweni akuqinisekiswa, nanyana ngibuphi ubufakazi obuvela ekubuzeni imibuzo kumele ikhotho ibuphayilele eqadi.
Ukuze ikhotho iqunde bonyana kuyanqophana, kumele itjheje bonyana ubufakazi obethulweko buyakhambisana namaqiniso wendaba na.
Ithuba lilungelo nofana sibopho esidingwa ngufakazi nofana siqhema ukugodlela ikhotho ubufakazi obuphathekako. Kunemihlobo emibili yamaThuba: Ithuba langasese neThuba lomBuso.
Ukwamukela ohlelekileko kukwamukela okwenziwa ekhotho okubumba ubufakazi obujamileko obungeke bahlangahlangiswa nofana butsonyulwe ngaphandle kwanange kuneendingo ezithize zomthetho ezanelisiweko.
Ukwamukela okungakahleleki kukwamukela okwenziwa ngaphandle kwekhotho okungahlathululwa nofana kuhlangahlanganiswe.
Ukuvuma kukulokha umsolwa namukela umlandu ngokukhanyako, okuthi nakube kwenziw ekhotho yomthetho, kwamukelwa njengokuVunywa komLandu.
Isaziso somthetho kutjho lokha ikhotho nayamukela amaqiniso ngelwazi elivamileko kanye nelwazi elijayelekileko njengokuqinisekisiweko okungakaqinisekiswa bufakazi obuphambili.
Ukuhlawumbisa kutjho isiphetho esisuselwa emaqinisweni athize ngokuqaliswa emthethweni.
Umthwalo wobufakazi kutjho umsebenzi nofana isibopho sesiqhema sokuqinisekisa indabaso ngaphezu kokuzaza emlandwini wobelelesi umthwalo wobufakazi buya ngokutjhutjhiswa.
Umthwalo wobufakazi kutjho isibopho sesiqhema ukuveza ubufakazi obaneleko ukwenza ikhotho ikwazi ukubiza isiqhema sizokuphendula nokuveza ubufakazi obaneleko ukutjhijila i-prima facie yomlandu eyenziwa siqhema esiphikisako.
<fn>nde_Article_National Language Services_UMTHETHO WOKUKHUTJHUL.txt</fn>
kelinye nelinye ilwazi lomBuso; godu kelinye nelinye ilwazi eliphethwe ngomunye umuntu godu nelifuneka ekusetjenzisweni namkha ekuvikelweni kwananyana ngimaphi amalungelo.
kukhulisa isiko lokwenzela tjhatjhalaza nokuziphendulela etjhatjhalazini neenhlanganweni zangeqadi ngokuphumelelisa ilungelo lokufikelela elwazini, kanye nokuphulisa ngokubonakalako umphakathi lapho abantu bazakuba nokufikelela elwazini elifuneka ekusetjenzisweni ngokuzeleko nangefanelo kanye nekuvikelweni kwamalungelo wabo.
Incwajana le ibeka amahlangothi welwazi aphethwe yiBhodo yamaFilimu nokuKhutjhwa kwemitlolo, imininingwana yokuthintana kanye neforomo lokubawa ukufikelela emarekhodini aphethwe yiBhodo. Imihlahlandlela yokusetjenziswa kwe-PAIA, izinga lemali ebhadelwako kanye nelinye ilwazi elingatholwa eKomitjhaneni yeSewula Afrika yamaLungelo wobuNtu e-adresini ebekwe epharagrafini yesi-3 yeNcwajana.
kulawula ukutlanywa, ukukhiqizwa, ukuphathwa nokusatjalaliswa kweminye imitlolo namanye amafilimu ngokusebenzisa ukuwahlukanisa ngomhlobo, ukubekwa kwenkhandelo leminyaka kanye nokunikelwa kweenyeleliso kubathengi, kube nokuqalelela ikakhulukazi ekuvikelweni kwabantwana ekusetjenzisweni kumbi ngokomseme namkha ukwehliswa isithunzi emitlolweni, emafilimini kanye naku-inthanethi, kanye nokwenza ukusebenzisa kumbi abantwana emitlolweni yezemiseme, emafilimini namkha ku-inthanethi, kube sisenzo esidinga ukuthathelwa amagadango womthetho.
inikela ngerhelebho elifaneleko nakufunekako emazikweni wokugcinwa komthetho ekuphenyisisweni nekuhlawulisweni kwabasebenzisa abantwana kezomseme, godu yazisa umphakathi ngomnqopho nokuqakatheka kweenqunto zokuhlukanisa ngomhlobo nezeluleko zabathengi.
IBhodo inesiPhathimandla esiKhulu kanye neemPhathimandla ezimbili eziPhezulu, abenza iKomiti ePhetheko, nephaneli yabaHloli abaKhulu nabaHloli abakhethwa ngokuphakanyiswa mphakathi. IsiPhathimandla esiKhulu ngusiHlalo weBhodo neKomiti eKulu ePhetheko. Izinto kufanele zinikelwe iBhodo begodu ziyahlolwa bezihlukaniswe ngomhlobo makomiti wokuhlukanisa, afaka umhloli omkhulu kanye nokungasenani abahloli ababili, abakhonjwe ephanelini yabahloli abakhulu nabahloli. Abasebenzi bezokuphatha nabahlahlubi baqedelela abasebenzi beBhodo.
Ukufikelela emarekhodini aphethwe yiBhodo Sahluko 141d iBhodo igcina amarekhodi wawo woke amafilimu, imidlalo yamakhompyutha nemitlolo elethwe khona izakuhlukaniswa ngokwemihlobo, kanye neminye imibuzo eyenziwa ngokuya kwesahluko 24 somThetho.
Ukwehlukanisa ngomhlobo Imibiko yamakomiti wokuhlukanisa ngokomhlobo kanye neBhodo yokuBuyekeza amafilimu, imidlalo yamakhompyutha nemitlolo ehlukanisiweko.
Ukubekelwa ngeqadi Irhelo lamafilimu nemidlalo yamakhompyutha ebekelwe ngeqadi ekuhlukaniselweni iminqopho ekhethekileko namkha ngaphasi kobujamo obukhethekileko.
Ukutloliswa Irhelo labasabalalisi kanye namkha nabatjengisi bamafilimu abatloliswe neBhodo.
Iinghonghoyilo Iincwadi zeenghonghoyilo ezibuya emphakathini.
nemidlalo yamakhompyutha ehlukaniswe ngeminqopho yamazombe neyabadala.
Imibiko ImiBiko yonYaka nemiBiko yezeeMali ukusuka ngo-1998 ukuya ku-1999.
Umbiko wesiQhema somSebenzi ngokuLawulwa kwamaFilimu nokuKhutjhwa.
AmaPhepha weRhubhululo AmaPhepha weRhubhululo ngemiphumela yeziko leendaba ebantwaneni.
Isibawo sokufikelela emarekhodini weBhodo singenziwa ngokuzalisa iForomo A, Isingezelelo B, Umthetjhwana 6, okhutjhwe butjha ngekupheleni kwalencwajana.
Iindlela namaforomo wokulethwa kwezinto ezizokuhlukaniswa namkha ukubekelwa ngeqadi, ukutloliswa kanye nokwenziwa kweenghonghoyilo.
Ibuthelelo ledatha yekhompyutha lokuhlukaniswa kweenqunto nabatjengisi abatlolisiweko kanye / namkha nabasabalalisi lisalungiswa begodu lizakutholakala ku-website msinyana ngemva kokutholakala kwelwazi.
Umbawi kufanele ahlangabezane neendlela ezibekwe emThethweni wokuKhutjhulwa kokuFikelela eLwazini, eminye neminye imithetjhwana ngokuya kwaloyomThetho begodu neSahluko 14 seNcwajana ekhutjhwe yiKomitjhana yeSewula Afrika yamaLungelo wobuNtu, kanye nobujamo obubekwe yiBhodo ngaphandle kwalokha nabungakhambisani nomThetho, imiThetjhwana neNcwajana okukhulunywa ngayo esahlukwenesi.
Ukungezelela emabangeni wokwaliwa kwesibawo abekwe emThethweni wokuKhutjhulwa kokuFikelela, azikho izinto namkha amakhophi wokufikelela azakunikelwa, namkha kuvunyelwe ukufikelela, ezintweni ezithwele ukusetjenziswa kwabantwana kezomseme ngaphandle kwalokha umbawi nakalilunga lehlangano yokuthontjelwa komthetho kanye nerekhodi namkha ukufikelela lapho kutlhogeka ngomnqopho wephenyisiso kanye / namkha ukutjhutjhisa.
Ukubekelwa ngeqadi eenjamisweni zomThetho ngeminqopho yokuthembeka.
Ukunikela ngesiyeleliso ebaphathini bokukhutjhwa kwamalayisense mayelana nobujamo obufaneleko bokukhutjhwa kwamalayisense wamabhizinisi wokuzithabisa kwabantu abadala.
Nokwelusa ukukhambelana nomThetho.
Ukufikelela kweminye neminye imisebenzi etholakala eBhodini kungatholwa ngokwenza isibawo, ngomtlolo, esiKhulwini seLwazi.
Umsebenzi omkhulu weBhodo kuhlukaniswa kwamafilimu ngemihlobo, imidlalo yamakhompyutha nemitlolo ekuvikelweni kwabantwana ekuvezweni ezintweni ezingabathikameza kanye nokunikela abathengi ilwazi elingakghonakalisa umphakathi ukwenza imibono efaneleko kanye nokufunda ngokukhetha, kwabo nabantwana ababatlhogomelako. UmThetho unikela ngokuzibandakanya komphakathi ekukhonjweni kwabahloli sahluko 313. Iimemo zizakuqaliswa emphakathini bona uzibandakanye eendlelenikambiso zombili ezizakwenziwa ngokusebenzisa iziko leendaba.
Ukungezelela, umphakathi ungazibandakanya ekwenziweni kwemihlahlandlela yokuhlukaniswa ngokunikela ngeentjhukumiso kanye / namkha ngokufaka iinghonghoyilo namkha ukusola ngeenqunto esiPhathisweni esiKhulu. (Qala imininingwana epharagrafini 2 ngehla).
IBhodo godu ngemva kokuthola isibawo esitloliweko, izakuhlela ukubakhona kwamanye wamalunga womphakathi emasetjhenini wokuhlukanisa ngemihlobo ukuphosa ilihlo nokuphawula ngekambiso yokuhlukaniswa.
IBhodo, njengehlangano yesitjhaba ekwenzeni iinqunto zokuphatha, iwela ngaphasi komThetho wokuKhutjhulwa kobuLungiswa bezokuPhatha kanye neempengu zezenzo zokutjhiywa nokuvumela ezinikelwa emThethweni. Ukungezelela, umThetho wokukghonakalisa weBhodo unikela ngokudlulisela eBhodini yokuBuyekezwa kwamaFilimu nokuKhutjhwa kwemitlolo kanye neKhotho eKulu. (IZahluko 19 no 20 zomthetho).
Akunelinye ilwazi elingafakwa kilencwajana esele libekiwe kuze kube gadesi.
EButhelelweni lesiTjhaba lamaFilimu, amaVidiyo nemiDumo, Pretoria.
Imali yesibawo (nayikhona): R...
Isibambiso (nasikhona): R...
B. Imininingwana yomuntu obawa ukufikelela emarekhodini a Imininigwana yomuntu obawa ukufikelela emarekhodini kufanele inikelwe ngenzasi.
b I-adresi nenomboro yefeksi ngaphakathi kweRiphabhliki lapho ilwazi kufanele lithunyelwe khona, kufanele linikelwe.
c Isiqinisekiso sekghono lokwenza isibawo, nakufunekako, kufanele sinanyathiselwe.
Inomboro yomtato: I-adresi ye-e-mail:...
Ikghono lokwenza isibawo, nasenzelwa omunye umuntu:...
Isahlukwesi kufanele sizaliswe KUPHELA nayikuthi isibawo selwazi senzelwa omunye umuntu.
D. Imininingwana yerekhodi a Nikela imininingwana ezeleko yerekhodi okufunwa ukufikelela kilo, kufaka inomboro yereferensi nayikuthi uyayazi, ukukghonakalisa ukutholakala kwerekhodi.
b Nayikuthi isikhala esinikelweko asikaneli, ragela phambili kelinye iphepha begodu ulinamathisele eforomini. Umbawi kufanele atlikitle woke amaphepha wokungezelela.
Inomboro yereferensi, nayikhona.
E. Imali ebhadelwako a Isibawo sokufikelela erekhodini, ngaphandle kwerekhodi eliphethe ilwazi eliphathelene nawe, sizakutjhejwa kuphela ngemva kobana imali ebekiweko ibhadelwe.
b Uzakwaziswa ngenani okufuneka libhadelwe njengemali yesibawo.
c Imali ebhadelelwa ukufikelela erekhodini iya ngomhlobo wokufikelela ofunekako kanye nesikhathi esanaleko esifuneka ukuzuma nokulungisa irekhodi.
d Nayikuthi ulungela ukubekelwa ngeqadi ekubhadelweni kwemali, veza ibanga lokubekelwa ngeqadi.
Nawukhandelwa kurholophala bona ufunde, ubone namkha ulalele irekhodi eforomini lokufikelela elinikelwa enomborweni yoku-1 ukuya keye-4 ngenzasi, veza uburhole bakho bewutjengise mhlobo bani werekhodi elifunekako.
a Ukukhambisana nesibawo sakho sokufikelela eforomini elibekiweko kungaya ngokuthi irekhodi litholakala ngamuphi umhlobo.
b Ukufikelela ngendlela ebawiweko kungalelwa ngaphasi kobunye ubujamo. Nakunjalo uzakwaziswa nayikuthi ukufikelela kuzakunikelwa ngelinye ihlobo.
c Imali ebhadelelwa ukufikelelwa kwerekhodi, nayikuthi ikhona, izakubekwa kancani mhlobo wendlela ukufikelela okubawiwe ngayo.
ingabe ufisa ikhophi namkha uposelwe umtlolo?
Tjheja bona nayikuthi irekhodi alitholakali ngelimi olibingako, ukufikelela kunganikelwa ngelimi okutholakala ngalo irekhodi.
Ngiliphi ilimi ofuna ukuthola ngalo irekhodi?
Uzakwaziswa ngomtlolo bona isibawo sakho sivunyelwe namkha saliwe. Nayikuthi ufisa ukwaziswa ngenye indlela, yitjho kucace indlela bewunikele ngemininingwana efaneleko engakghonakalisa ukukhambisana nesibawo sakho.
Uthanda ukwaziswa bunjani ngesiqunto mayelana nesibawo sakho sokufikelela erekhodini?
<fn>nde_Article_National Language Services_UMTHETHOKAMBISO WE-NA.txt</fn>
UmKhandlu wezobuKghwari weliZwe loKe i-National Arts Council uvumile ngomlomo ukuthi uzakukhupha iimali ezizakuba mfundalize ozakusiza abafundi abafaneleko abafundela iimfundo zobukghwari.
Nokho-ke abafundi ngamunye ngamunye abafunda iimfundo ezikhethekileko namkha abafundela iziqu eziphakemeko emazikweni wezefundo angakazenzi iimbawo zokusizwa ngeemali, nabo bazakuqalelelwa ngemifundalize, ngokusebenzisa nokulandela ikomba ye-NAC.
Kunikela i-NAC ithuba lokwakha ubudlelwana bokusebenzisana ngeemvumelwano namaziko wezefundo, lokho-ke kwandise amandla we-NAC.
Kunikela amaziko wefundo ithuba lokwaba nokulawula abe ahlole bona iimali ezikhutjhelwe umfundalize zisetjenziswa ngendlela na.
Kwakha amandla ngaphakathi kwamaziko wefundo kube kuphungule namarhiyarhiya womsebenzi wokuphatha.
Abafundi ngamunye ngamunye bazazenzela iimbawo zokusizwa ngeemali bazithumele emazikweni la bafunda khona. Amaziko wefundo azakuba maziko la iimbawo zizakuthunyelwa zibawe ukusizwa ngomfundalize ovela kwa-NAC khona. Kunamabandla wokweluleka akhethelwe ukuhlola iindingo zeziko lefundo ngalinye bese azabela iimali, ngokulandela ikomba ebekwe yi-NAC. Amabandla wokweluleka lawa ahlola amaziko wefundo ngokusebenzisa imininingwana enikelwe emaforomeni wokwenza iimbawo zomfundalize.
Amabandla wokweluleka lawa enza iimphakamiso ezithileko ezimalungana nokuthi imali yomfundalize izakwabiwa njani maziko wefundo, namkha angavumela iziko lefundo ngokwalo, nakube kunobufakazi obaneleko bokuthembeka kwalo, ukuthi lizabelele lona ngokwalo imali yomfundalize, kodwa nokho ngokulandela umthethokambiso we-NAC.
Amaziko wefundo anesibopho sokunikela i-NAC umbiko onabileko nopheleleko omalungana nokuthi yabiwe njani imali, kunye nesibopho sokuthumela imiphumela yabafundi abanikelwe umfundalize. Umbiko lo uzakuhlolwa ngiwo amabandla wokweluleka.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
ISIKHUNDLA Isib. Nom. Mma. Phrof.
Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo babafundi nehlalo yabo ekuzakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC.
Zoke iindleko kufuze zivezwe ngeRanda leSewula Afrika.
Itjho loke isizo leemali okhe walithola phambilini.
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
Akhe usiphe imininingwana ngokuthi umnyangwakho namkha iziko lefundo lekhenu libalekelela njani abafundi (ngaphandle kwesizo leemali lakwa-NAC).
Sekela isibawo sakho sokufuna ukusizwa ngemali evela kwa-NAC, ube uveze nokobana imali leyo uzayisebenzisa njani.
Sibawa nanyana ngiliphi elinye ilwazi ongasekela ngalo isibawo sakho.
Ibhajethi engezelelweko (la kufuneka khona) uyifakile.
Mina, ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
<fn>nde_Article_National Language Services_UMTLAMO WOKUSEBENZEL.txt</fn>
Sisiphalazela ukuba hlangana nabaphambili ngomsebenzi ephasini.
Ukwaneliseka kutjho izinga lokuthokoza komuntu ngokuqala ukuthi ipahla ayitholileko namkha umsebenzi enzelwe wona ukghona kangangani ukwenza lokho abekakulindele kiwo.
Kukwenzela amakhastamana umsebenzi obalwa hlangana nephambili ephasini.
Kuphakamisa izinga lomsebenzi owenzelwa amakhastamethu ngokususa amehlo neengqondo zabantu bethu ehlelweni elinqophe ukuthengisa kwaphela, ziqale ehlelweni eliqalelela amakhastama - ngaleyindlela-ke kuzokuzaliseka iintlhogeko neemfuneko zamakhastama eBhanga nemsebenzini wayo.
Ukusebenzela amakhastama wethu kuhle khulu yinto esihlala siyomele ngeenkhathi zoke, ngoba siyazi ukuthi ikhwalithi yinto olindele ukuyithola eBhanga yezeeNarha (i-Land Bank). Nakube uyaneliseka ngomsebenzi owenzelwe wona namhlanje, sibawa bona utjele umkhozakho. Nakube awukakwanelisi, bikela umNqophisi wegatja leBhanga le endaweni yangekhenu. Nakungasinjalo, ungafowunela umNyango wethu oqalelela zamakhastama enomborweni ethi: 0800 00 52 59.
Sekuqakatheke khulu ukuqalelela ukwenza amakhastama wethu ahlale angawethu. Indlela ezakusetjenziswa yiBhanga yezeeNarha ukwenza amakhastama ahlale angawethu kukuwenzela umsebenzi oncono ngokuzalisa nokwanelisa iintlhogeko zawo.
Esikhathini esidlulileko iBhanga yezeeNarha pheze beyitjhagala yodwa ekundleni, inganambangi, ngalokho-ke akunamzamo okhethekileko ebewusenziwa wokuthokozisa amakhastama. Namhlanjesi-ke iBhanga yezeeNarha seyiphalisana namabhanga ajayelekileko ngamakhastama. Amakhastama la-ke selanemikhiqizo nemisebenzi eyenzelwa amakhastama angazikhethela hlangana nayo. Amakhastama wanamhlanje selanelwazi elinabileko, futhi selafuna ukwaneliswa khudlwana. Indlela esele alindele ukuthola ngayo ikhwalithi emsebenzini enzelwa wona iphakanyiswe mikhiqizo ephezulu nemisebenzi yezinga eliphezulu enzelwa yona. IBhanga yezeeNarha nayizakukghona ukuhlala inamakhastama wayo nobujamo bayo ekorweni yezeemali, kufuneka isikokambiso elitjha lokusebenza kwehlangano, ngoba phela ziinkampani eziqalelela amakhastama kwaphela ezizakuphumelela; lezo-ke ziinkampani ezizakukghona ukuwenzela umsebenzi wezinga eliphezulu amakhastama eziwaqotheleko. Ukwenza amakhastama ahlale amakhastama wekampani namkha wehlangano akusimsebenzi womNyango wezokuMaraga nezokuThengisa nje kwaphela. UmNyango wezokuMaraga ungaphumelela kwaphela eenkampanini iminyango yazo nabasebenzi bazo abaphumeleleko ukuhlangana batlame babe basebenzise ihlelo lezinga eliphezulu eliqalelela amagugu wamakhastama.
Lokho okungeze kwalinganiseka akusoze kwalawuleka. Nasizakukghona ukuthokoza abasebenzi bethu ngokusebenza kuhle emisebenzini yabo eyisika, kufuze sikghone ukulinganisa izinga lomsebenzi nekhwalithi.
Simema boke abasebenzi ukuthi babe nesandla kilomTlamo wehlelo lokusebenzela amakhastama eBhanga yezeeNarha. Ukuhlanganyela kwakho kilomThethopatho kuqakatheke khulu epumelelweni yeBhanga yezeeNarha.
Kutjho ukwenza koke umuntu angakghona ukukwenza ukwenza iqiniso lokuthi iyararululeka imiraro yamakhastama. Kutjho ukukhamba indlela engezelelweko. Kutjho ukungezelelangezelela kancani phezu komsebenzi umuntu abekelwe ukuthi awenze, abanye abangakwenziko. Lokhu-ke kuphathelene noMOYA UMUNTU AWUTHATHA NGAWO UMSEBENZAKHE. Kutjho ukuba nomoya omuhle, ukuzikhuthaza, nokuba majadu emsebenzini umuntu awenzako. Kutjho ukuhlala ngesikhathi soke umuntu umsebenzakhe awenza ngamandla wezinga eliphezulu angakghona ukufikela kilo. Kutjho ukuthanda umsebenzakho nokuzikhakhazisa ngawo. Kutjho ukuzikhakhazisa ngokusebenza eBhanga yezeeNarha.
UmTlamo wokuSebenzela amaKhastama ukhuluma ngokuthi amakhastama enzelwa njani nangokuthi kungani enzelwa umsebenzi omuhle khulu ngaphezu kokujayelekileko. Ngokulandela iinlimukiswezi, uzazakhela ilimuko elithokozisa khulu ebasebenzini nemakhastameni ngokufanako.
UmTlamo wokuSebenzela amaKhastama yikombandlela yakho ekukhombisa indlela yokusebenzela amakhastama ezikweni lokuwasebenzela. Omunye weminqopho iBhanga yezeeNarha efuna ukuphumelelisa ngayo umsebenzi kukuba nobuhle ebenze phezu kwezinga lepilo yabo boke abantu. Wena-ke, njengomZenda weBhanga le lapho ukhona, unethuba elingakavami lokuba ngomunye walabo abatjhugulula ipilo yabantu! Uyincenye yehlelo lokuzalisa ikghono namandla wabantu ngokubenza bakghone ukuthola imali yamabhudangwabo, babe bakghone nokuhlala banayo. Asikaqali kwaphela ukwakha nokuthuthukisa abantu bangaphandle, kodwa siqale ngitjho nokwakha nokuthuthukisa abasebenzi bethu. UmTlamo lo uzakusiza ukuthi ukhule ube mumuntu owatjhejako amakhastama, nowutjhejako umsebenzi. Sithanda ukukhuthaza boke abasebenzi beBhanga yezeeNarha ukuthi bazijayeze lamaphuzu angenzasi. Asikhuthazaneni woke amalanga ukuthi singagcini ngokusebenza ngamandlethu kwaphela, kodwa sirhatjhe nomoya wetjisakalo ekuqalaneni kwethu nepilo nomsebenzi!
Yamukela woke amakhastama ngaphandle kokuriyada, ngokuqalana nawo ngemehlweni, umomotheke. Nakube awukghoni ukusiza amakhastama khonokho nakafikako, atjele ukuthi uzawatjheja msinyana nawuqeda lokho okusakubambileko.
Alotjhise woke amakhastama alinde endaweni yokulinda ngaphandle kokukhetha ukuthi asizwa nguwe namkha ngomunye, uthi ungawalotjhisa uwabuze ukuthi besele alitholile na isizo, ubuze nokuthi ungawasiza ngani nakube kukhona angakasizwa. Nasele ulungele ukusiza ikhastama, bobotheka, ulilotjhise, unxanxabeze nakube besele lilinde isikhatjhana, bese uzazisa kilo ngokulitjela ibizo lakho. Isibonelo: Lotjhani, ngiyanxanxabeza ngokulinda kwakho isikhathi. NginguBathabile (namkha nginguNaKabini), ngingakusiza ngani namhlanje Sebenzisa ilimi lomzimba elifaneleko, nephimbo elifaneleko.
Thola ibizo lekhastama okhuluma nalo, uthi ungalithola uvame ukumbiza ngalo nawukhulumisana nalo. Yenza neqiniso lokuthi ibizo lalo uliphimisela ngendlela engiyo.
Yenza ikhastama lizizwe liqakatheke khulu ngokuthi ucocacoce nalo la kukghonakala khona (isibonelo: buhle khulu ubujamo bezulu namhlanje ngaphandlapha, uyabubona na).
Iba nesisa, ungabandlululi, ube nomoya omuhle.
Tjengisa ukuba nefundiso ehle, uveze nesithunzi esihle, ube nomoya omuhle soke isikhathi.
Ungavumeli amakhastama ezwe iinkulumiswana zangeqadi, nanyana kungefowuni nanyana hlangana nabasebenzi. Vula ingqondwakho wenze izinto ngendlela obona zifanele ngakho. Ungathomi uphendule iselifowunakho ungakabawi imvumo ekhastameni ntanzi, bese uthi ungayithola imvumo, sele uqedile ukukhuluma nayo, unxanxabeze ekhastameni.
Nawusikimako etafulaneni la nikhulumiselana khona, litjele ikhastama bona kuba yini usikima.
Lalela ulalelisise, wenze neqiniso lokuthi ubuza yoke imibuzo ekufuze uyibuze engahle iveze imininingwana efaneleko nefunekako. Yenza iqiniso lokuthi uzwisisa yoke into ekhulunywa likhastama, ngitjho nanyana kungatjho ukuthi uthole utoligi azonitoligela. Yenza iqiniso lokuthi uwuzwisisa kuhle umraro ekufuze urarululwe, ngaphambi kobana ungalinga ukuwurarulula.
Phatha woke amakhastama ngehlonipho ekulu, futhi ungathomi ukhohliswe yindlela ikhastama elibonakala lingiyo nawuliqala ngaphandle. Woke amakhastama aphathe unga makhastama angaba ngaphambili.
Thatha isikhathi ukuhlathululela ikhastama ukuthi kungani isibawo salo sokubolekwa imali singakaphumeleli.
Nakube ikhastama alikakulungeli ukubolekwa imali ngekoro yeThusi(Bronze) namkha yeSiliva namkha yeGolidi, lemukisa ikhastamelo ukuthi lingehlela ekorweni yokubolekwa imali esezingeni eliphasanyana (ukusukela eThusini ukwehlela ku-Step Up). Thatha isikhathi sakho ngokusiza ikhastama ngalokho okulifanele ncono kunokhunye, okuzakukghona ukulisiza ncono etlhogweni neemfunekweni zalo.
Nakube kunesililo esikhona, kufuze silungiswe mNqophisi weGatja.
Ungakhombi elinye ihlangothi leBhanga ngomuno namkha ukhombe umZimkhulu weBhanga nakube kukhona la kutjhapheke khona. Qalana nawo ngokwakho umraro loyo uwuthathe njengewakho, namakhastama ungaje uwanikele isikwelede sesikhatjhana la kufuneka khona.
Khuthaza amakhastama ukuthi azalise amaforomu anemibuzo ebuzwa wona malungana nomsebenzi enzelwa wona yibhanga le nokuthi aphatheka njani, awaphosele ebhokisaneni leemphakamiso elikhona eBhanga yezeeNarha.
Ungathomi uliyane nomlingani wakho nakasasiza elinye ikhastama.
Ungathomi wenze imisetjenzana engakaphathelani namakhastama phambi kwawo asalindile.
Vala ikulumo yakho kelinye nelinye ikhastama ngokulithokoza ngokulibiza ngegama, nangokulifisela ilanga elihle.
Tjela ophendula amafowuni nakube awukghoni ukuphendula amafowuni eza kuwe.
Ungatherhi ifowuni ukuthi ingakghoni ukulila, namkha uyilise ilile yodwa.
Nxanxabeza ngokulindisa ikhastama isikhathi nakube kwenzekile ukuthi ilile isikhathi eside khulu ngaphambi kobana uyiphendule.
Buza ikhastama uthi ngikhuluma no kobanyana uzokuthola ibizo lalo.
Thola ibizo lekhastama uvamise ukulibiza ngalo nawukhuluma nalo. Yenza iqiniso lokuthi uliphimisela ngendlela elungileko ibizo lekhastama.
Ungabambisi ikhastama isikhathi eside khulu efowunini. Kunobanyana ulibambise isikhathi, kungaba ncono ukuthi ulibawe ukuthi ulifowunele ngokukhamba kwesikhathi, namkha uthathe umlayezo.
Yenza iqiniso lokuthi uyithatha kuhle imininingwana yomlayezo.
Yoke imilayezo idlulise kungakapheli amatjhumi amathathu wemizuzu uyitholile sekubalwa nenothisi yomlayezo etlolwe yabekwa etafuleni yomuntu othunyelwe umlayezo loyo.
Khuluma iqiniso ngalokho okungalindelwa likhastama nakube umraro awukghonakali ukurarululwa khonokho. Sebenzisa ilwazi lakho lelilimuko ukubeka isikhathi namalanga wokuvala. Nakube kurhabeke khulu, indaba leyo idlulisele kumNqophisi weGatja msinyazana.
Yoke imiraro ithathe njengemiraro eqale wena, efuna wena beyirarululeke. Ungadluliseli imiraro kamanye amagatja butjhweleni.
Imiraro irarulule msinyana ngokungakghonakalako, bese ufowunela ikhastama ulitjele ngobujamo bomraro loyo.
Hlala unande utjela amakhastama ngobujamo bemirarwabo.
Ungathomi udlulisele ikhastama e-ofisini yomNqophisi oPhetheko. Idlulisele eZikweni eliQalelela amaKhastama enomborweni ethi: 0800 00 52 59.
Nxanxabeza nakube isibawo sekhastama asikghonakali ukuzaliseka, futhi hlala ngaso soke isikhathi uveza enye indlela ikhastama elingasizeka ngayo. Isibonelo: I-Step-Up (yezinga eliphasanyana).
Thulula ibhokisana leemphakamiso qho ngeveke.
UmNqophisi weGatja akatjheje iindaba nemiraro ekhona ngaphambi kobana angadlulisela iimphakamiso ezitholakeleko emZimkhulu kobana ziyokucozululwa khona.
Akuthi nakufika isikhathi sokuvula ukube senikulungele ukusebenza.
Nakufika isikhathi sokuvala(sokutjhayisa) ungapharhazelisi amakhastama ngokuwajarha; kufuze soke isikhathi nihlale nizimisele ukusiza amakhastama ngitjho nangemva kobana senivalile, nakasasese khona amakhastama nakufika isikhathi sokuvala.
Elinye nelinye ikhastama kufuze bona lisizwe kungakapheli imizuzu elitjhuminahlanu lifikile. Nakube kuyenzeka ukuthi ikhastama lilinde isikhathi eside kunalokho, litjele, unxanxabeze ngokulinda kwalo isikhathi bese uyalitjela ukuthi lisezakulinda isikhathi esingangani.
Umsebenzi wokufundisa nokuthwasisa abasebenzi wawoke amalanga kufuze ufake netjhumi lemizuzu leKulumo yokuJayeza abasebenzi (eyethulwa mNqophisi weGatja) ngaphambi kokuvulwa kwama-ofisi egatjeni.
Ukuthi umuntu uthatha isikhathi eside kangangani ukubuyela emakhastameni ngemiraro /ngeenghonghoyilo zawo.
Umoya umuntu asebenza ngawo nabanye namakhastama nesisa anaso.
Ikghono lakhe lokuphumelelisa umsebenzakhe.
Ilwazi lakhe lomsebenzi.
Imizamo engezelelweko umuntu ayenzako ukuphumelelisa umsebenzakhe.
Hlala ubikela amakhastama ngobujamo beembawo zawo woke amalanga nangeveke.
Kuncono amakhastama uwafonele kunobanyana uwatlolele iincwadi.
Iincwadi kufuze zitloleke ngelimi elihle elipeledeke kuhle, elinganamitjhapho.
Ungathumeleli amakhastama iincwadi ezitlolwe ngesandla.
Sebenzisa iphepha elinemininingwana efaneleko etlolelwe futhi yeendlela zokuthinta igatja lakho. Qalisisa ukuthi imininingwana etlolelwe futhi ekugcineni kwephepha ilungile nokuthi iphethe yoke imininingwana emitjha yegatja lenu.
Ungasebenzisi amaphepha amadala, aneminingwana yesiphande emidala, neemvilobhi ezindala, njalo njalo.
Ama-computer wenu akasebenzise ihlelo lokuhlola ukupeleda lelimi lelo ekutlolelwa ngalo amakhastama.
Tjheja uyelele ukuthi amaMemorandamu ngawokusetjenziswa ngekhaya kwaphela ngamanye amagama ngawokusebenza ema-ofisini wenu kwaphela.
Hlala ulandelela zoke iimali zokubolekiswa ezikhanseliweko, namakhastama aqedileko ukubhadala iinkwelede zawo.
Umsebenzi owasebenza ngesikwelede sekhastama elithileko (nakukghonakalako) kufuze ukuthi avakatjhele ikhastamelo namkha alifowunele ukuthola ukuthi kwenziwe yini livale isikwelede salo, alikhuthaze nokuthi liragele phambili ngokubuya azokwenza enye ibhizinisi khona la eBhanga yezeeNarha.
Kufuze kwenziwe imizamo yokuwenza ahlale amakhastama wamabhizinisi.
Amakhastama akhansela namkha abhadala iinkwelede zawo aziqede athumelele iphetjhana lemibuzo lokugcina.
Elinye nelinye igatja kufuze liveze litjengise imitlikitlo esemthethweni ngekhaya nangaphandle.
Isikhathi somsebenzi kufuze bona sitlolwe kuhle sibonwe mumuntu woke.
Yoke imitlamo yemigwalo ye-decalcomania kufuze bona ibe sebujameni obuhle. Amatshwayo we-computer natlolwe ngesandla ephepheni ananyathiselwa eminyango nemithangaleni akakavunyelwa, kufuze asuswe kufakwe amatshwayo agadangiswe samgwalo printed signage.
Amatshwayo agadangiswe samgwalo lawo akukafaneli bona ananyathiselwe ngeselotheyibhu.
Woke amatshwayo wemigwalo wangaphandle kufuze bona ahlanzeke, futhi asebenze nakube ngakhanyisako.
Woke amatshwayo asamigwalo wangaphakathi kufuze bona ahlanzeke futhi abe sebujameni obuhle.
Amathikithana atlolwe amabizo wabantu kufuze bona ahlale aqobotjhelwe emuntwini ngaso soke isikhathi.
Akunamsebenzi ovunyelwe ukubhema nokudla nokusela phambi kwamakhastama kiyo yoke indawo ema-ofisini walapha.
Zoke iindawo ezibonakala phambi kwamehlo wamakhastama azihlale zihlanzekile, ziqaleka njengezabantu abenza umsebenzi webizelo.
Yenza iqiniso ngeenkhathi zoke ukuthi isithunzi segatja lenu sihlala sisihle, futhi la kufuneka khona, ipahla eyonakeleko namkha engasebenzi kuhle ayisuswe ijanyiselelwe ngenye.
Imithangala yomakho ayihlale ihlanzekile.
Amafesidiri awahlale ahlanzekile, aphelele, angakaphuki.
Amaphasi nawo awahlale ahlanzekile.
Amalerhe kufuze abe sebujamweni bokusebenza. Iindawo la kusizelwa khona amakhastama kufuze zihlale zikhanya kuhle.
Iintjalo azihlale zihlanzekile. Awafuneki amathuthumbo wokuzenzela eendaweni la kusizelwa khona amakhastama.
Akube nama-eshithreyi aneleko eendaweni la kusizelwa khona amakhastama.
Iindawo la kusebenzela khona abasebenzi azihlale zihlanzekile ngeenkhathi zoke.
Amanothisi wabasebenzi akangafakwa eendaweni la kusizelwa khona amakhastama.
Omunye nomunye umsebenzi kufuze alekelele ukuthi indawabo yokusebenzela ihlale inesithunzi esihle ngeenkhathi zoke. Boke abasebenzi kufuze bembathe izambatho ezifaneleko zema-ofisini.
Azibe khona ngokwaneleko iincwajana eziphathelene nomsebenzi owenziwa ema-ofisini la, zibekeke kuhle ndawana la kusizelwa khona amakhastama.
Njengoba sikholelwa ekuthini ukuqalelelwa kwamakhastama kuyisika yepumelelo yeBhanga yezeeNarha nje, umTlamo ongehla lo kufuze uhlale usetjenziswa ngeenkhathi zoke.
Boke abasebenzi abasiza amakhastama kufuze bona bafundiswe bathwasiselwe ihlelo lokusebenza ngamakhastama ekuthwasiswe ngalo nabasebenzi abathwasisa abanye. Ihlelweli lizakutjhayelwa zizazi ngezamakhastama nokuphathwa kwawo endaweni yekhethu le (Client Service Champion.) Lokhu-ke kuzakwenza ukuthi iphumelele iminqopho yethu.
Nakube kukhona ongakutholisisi kuhle ngakho koke lokhu esikhulume ngakho ngehla, ungazazi ukuthintana nomNyango wezokuThengisa nezokuMaraga wakhethwapha.
<fn>nde_Article_National Language Services_UMnqopho wesiKhwama s.txt</fn>
Umnqopho wesiKhwama sokuLilisa kulilisa abasebenzi ngokurholophala okubangwa kulimala/malwelwe emsebenzini okwenzeka ngesikhathi baqatjhiwe namkha abathembele kibo ngokuhlongakala okubamphumela wokulimala/malwelwe anjalo kanye nokubhadela iindleko zokwelatjhwa ezizwakalako ezitholakale ngalokhu.
Ubujamo bokuhlongakala lapho umsebenzi ahlongakala ngebanga lengozi eyenzeka emsebenzini.
Ikontraga yokusebenza ingatlolwa namkha ibe ngomlomo, icacisiwe namkha ivezwe ngenye indlela.
Abasebenzi bangendlini emakhayeni wangeqadi abakaqalelelwa kwanjesi, nanyana isiKhwama sisendleleni yokubafaka.
Ihlathululo: Ngomunye nomunye umuntu, kufaka noRhulumende, oqatjha umsebenzi.
Zoke iingozi namkha okusolelwa kuziingozi ezifaka iindleko zokwelatjhwa kanye/namkha ukulova emsebenzini amalanga adlula kwamathathu kufanele kubikwe kungakadluli amalanga alikhomba ngendlela ebekiweko. Omunye nomunye umqatjhi ohluleka kubika ingozi uzakubonwa anomlandu wokwephula umthetho. UKomitjhinara godu angabeka ihlawulo engaba linani elizeleko lemali efunwako.
Umqatjhi kufanele abike ingozi ngokuzalisa umBiko womQatjhi ngeNgozi iforomo le-W. Cl.
Umbiko wokuThoma wezokweLapha i-W. Cl.
Bona kutholwe umBiko womQatjhi weNgozi (i-W. Cl.2) kanye nomBiko wokuThoma wezokweLapha (i-W. Cl.4) imali efunwako iyatjhejwa begodu nayikuthi umlandu wengozi uyamukelwa iposakarada (i-W. Cl.56) lizakuthunyelwa kumqatjhi.
Nayikuthi umlandu angeze wamukelwa sikhatheso, ikarada lokwazisa umsebenzi i-W. Cl.
Iforomo lomBiko wokuGcina wezokweLapha i-W. Cl.
Ebujameni bokulova isikhathi eside, umBiko wezokweLapha weRagelo Phambili i-W. Cl.
Lokha umsebenzi nakathoma ukusebenza, umBiko wokuThoma ukuSebenza (i-W. Cl.6) kufanele uzaliswe bewulethwe kuKomitjhinara kanye nomBiko wokuGcina wezokweLapha (i-W.
Imitlolo ezalisiweko kufanele ilethwe esentha yezabasebenzi eseduze namkha e-ofisini lephrovinsi lomNyango wezabaSebenzi.
Umqatjhi kufanele alethe umBiko wokuGcina wezokweLapha okuyi W CL. 26 ukuphetha ngemali efunwako.
Isitatimende ngothembele kuwe, ubaba ohlongakalelwe ngukosikazi/umhlolokazi womsebenzi ohlongakeleko i-W. Cl.
I-akhawunti ehlathululiweko yokubulunga begodu nayikuthi ibhadelwe, nerasidi.
Ukulilisa kubhadelwa umsebenzi olimeleko ngesikhathi sokurholophala kwesikhatjhana kwakanomphela ngendlela yokubhadela ngeenkhathi ezithileko ngezinga le-75% lomrholo wakhe wenyanga ukufika ebunengini obutjhugululwe ngonyaka.
Ukubala isikhathi sokulova emsebenzini ilanga lokuthoma lokulova lilanga umsebenzi aqeda ngalo ukusebenza ngebanga lokulimala namkha ubulwelwe bemsebenzini ngaphandle kokuqeda itjhifti yakhe.
Ukulova emsebenzini amalanga alikhomba wekhalenda (okufaka, aboSondarha namaLanga wokuPhumula) athathwa njengeveke yinye. Ukulova amalanga amahlanu kuzakuthathwa njenge-5/7 yeveke.
Ukuliliswa kokurholophala unomphela lapho ubukhulu bokurholophala kuyi-30% namkha ngaphasi, kuthatha kancani imali ebhadelwa ngobunengi, kususelwe eenkhathini ezili-15 zomrholo wenyanga womsebenzi ukufika ebunengini obuquntwa ngonyaka. Lapho ukurholophala kungaphasi kwe-30% ubunengi benani bubalwa ngokuya kwakho ukurholophalokho.
Umuntu wokurholophala unomphela (100%) kubalwa ngendlela efanako nokubhadelwa kwesikhathi esithileko mayelana nokurholophala unomphela isikhatjhana. Nayikuthi ukurholophala komsebenzi kungaphasi kwe-100%, umhlalaphasi ubalwa ngokuya kokulimalokho.
Inani elinengi elilingana kabili nomhlalaphasi wenyanga umsebenzi abengaba nawo nayikuthi bekarholophele ngamaphesente ali-100.
Omunye nomunye ongaphasi kweminyaka eli-18 ubudala ufanelwe kuthola umhlalaphasi wenyanga olingana ne-20% yomhlalaphasi obhadelwa umsebenzi orholophele ngamaphesente ali-100, kuye ngokuthi inani loke lomhlalaphasi elibhadelwa ubaba ohlongakalelwe ngukosikazi mfelwa namkha umhlolokazi nabantwana alidluli inani ebelingabhadelwa nayikuthi umsebenzi bekarholophele nge-100. Ekutjhadeni butjha umhlalaphasi wenyanga kababa ohlongakalelwe ngukosikazi namkha womhlolokazi uragela phambili begodu uphela nakahlongakalako.
Ebujameni lapho umntwana arholophele ngokomzimba namkha ngengqondo, umhlalaphasi wakhe uragela phambili abe afike eminyakeni eli-18 namkha bekufike isikhathi esilindelweko bona umsebenzi ohlongakeleko bekangamtlhogomela. Abentwana ngesikhathi sokuhlongakala komsebenzi, abebaneminyaka eli18 ubudala begodu barholophele ngokomzimba namkha ngokwengqondo, nabo bazakuthola umhlalaphasi ngesikhathi esifanako ebekungalindelwa bona umufi abatlhogomele.
Umhlalaphasi womntwana ungaragela phambili ngemva kobana afike eminyakeni eli-18 nayikuthi kunobufakazi obutloliweko bokobana umntwana ufunda esekhondari namkha esikhungweni sefundo ephakamileko.
Iindleko zamambala zokubulunga ezifika ebukhulwini obutjhugululiweko ngonyaka zibhadelwa siKhwama sokuLilisa.
Zoke iindleko ezizwakalako zomsebenzi namkha ezibangelwe umsebenzi zingadoswa esiKhwameni sokuLilisa.
Woke ama-akhawunti mayelana nabaSebenzi abaBekelwe ngeQadi kufanele alethwe kumqatjhi ozakufanela bona awabhadele.
Iindleko ezilungileko ezibangwa kuthuthwa komsebenzi olimeleko asiwe esibhedlela, kudorhodera namkha ekhaya, zizakudluliselwa esiKhwameni sokuLilisa.
<fn>nde_Article_National Language Services_UkuHlonyiswa OkuNabil.txt</fn>
Umtlolo lo ujamele iimphakamiso zeKomiti Elawulako ezenziwe kuNgqongqotjhe malungana netlhatlha lomsebenzi wokuHlonyiswa kwabaNzima ngokoMnotho keZelimo(AgriBEE) elajanyiswa ngoJulayi/Velabahlinze 2004. Iimphakamiso ezihlongoziweko zidzimelele ekambisweni nemiphumeleni yokubonisana ebe ngemva kokujanyiswa kwetlhatlha lomsebenzi le-AgriBEE. Umtlolo usebenza njengomhlahlandlela womtlamo malungana nokuthuthukiswa emkhakheni. Umtlomalungelo lo uzokugadangiswa njengomThetho wokuSebenzisana Kuhle emKhakheni weZelimo.
Ikambiso yokubonisana malungana nokujanyiswa kwetlhatlha lomsebenzi le-AgriBEE beyiragwa malunga alitjhumi nesithandathu avela emkhakheni ngokupheleleko akhethwe ngokwawo. Ikomiti yabamba imihlangano elikhomba ukuvumelana ngendlela okuzakubanjwa ngayo ikambiso yokubonisana, ukutjheja ituthuko, ukutjheja zoke iinkulumo zokutshwaya ezitloliweko ezimatjhumi amahlanu ezifunyenweko, ukuvumelana ezingeni eliphezulu leemphakamiso kanye nokusebenza ngombiko opheleleko oya kuNgqongqotjhe.
Ukuqinisekisa ukubonisana okuhlukahlukeneko kwabalimindima emkhakheni wezelimo malungana nephuzu okuqalwe kilo eliphakanyisiweko kanye nokunqotjhiweko okuphakanyisiweko kanye neenkhathi eziquntelweko malungana ne-AgriBEE. Lapha kulindelwe bonyana iKomiti Elawulako ye-AgriBEE izakulunganisa abomma, ilutjha, imisebenzi kanye nemiphakathi yemakhaya ekubonisaneni kwayo.
Ukurhola, ukukghonakalisa, kanye nokuphatha ikulumiswano ngeendlela eziqakathekileko zokwenza-okufaka ukusetjenziswa kwendlela yekarata lamaphuzu elilinganeleko; isihlanganiso phakathi kweHlelo lomKhakha weZelimothe kanye namanye amahlelo kaRhulumende angasetjenziswa ukuzuza iminqopho yetlhatlha lomsebenzi le-AgriBEE.
Ukufumana iinkhala ezingaba khona eTlhatlheni lomtlamo we-AgriBEE nokuqinisekisa ukubonisana okwaneleko nokubika ngalokhu.
Ukutjheja nokwenza iimphakamiso ngokubika okunepumelelo, ukutjheja kanye neendlela zokuhlolisisa malungana nomTlolomalungelo we- AgriBEE okhambisana nomThetho wokuHlonyiswa kwabaNzima ngokomNotho okuNabileko nokutjheja umlungelunge womKhakha weZelimo eSewula Afrika.
Ukulungisa imibiko yesikhatjhana eya kuNgqongqotjhe nyanga zoke kanye nombiko ngomsebenzayo nalokho ekufumeneko ekugcineni kwesikhathi somsebenzi esibekiweko. Umbiko opheleleko godu uzakwethulwa emHlanganweni womKhakha.
Ikambiso yokubonisana inqophe ukulima okuhlelekileko (okukhulu nokuncani) kanye namabhisimisi akhambisanako. Iimfundobandulo zabanjwa malungana nabalimindima bemikhakha yoke abafana nabasebenzi, ilutjha, abafazi kanye neenqhema zabalimazekileko abanekareko efanako kezelimo.
I-AgriBEE isebenza kiwo woke umlandelande womkhakha wezelimo eSewula Afrika, kufaka yoke imisebenzi yezomnotho ephathelene neembonelelo zalokho okungeniswa ngezelimo, imisebenzi eyenzelwako, ukulima, ukusetjenzwa, ukuphadlhalaliswa, imininingwana ngomsebenzi kanye nemisebenzi ekhambisanako engezelela ubungako kumikhiqizo yezelimo.
Amadlhuledlhule hlangana kwemiTlolomalungelo nemiTlolomalungelo yemiKhakha ararululwa ukuya ngokomThetho wokuSebenzisana Okuhle.
Ukusebenza eenarheni kanye nezinye iindaba ezinqopheneko namkha ezikhambisanako kurarululwa ukuya ngokomThetho wamuva wokuSebenzisana Okuhle (usazokugadangiswa).
UmThetho kutjhiwo umThetho wokuHlonyiswa kwabaNzima ngokoMnotho Okunabileko 53 ka 2003.
Zelimo kutjho yoke imisebenzi yezomnotho ephathelene nokukhiqizwa nokusetjenzwa kwezelimo ukusuka kilokho okuvela ekulimeni, imisebenzi yokulima, ukungezwa kobungako ukufikela kumthengi nofana kumsebenzisi womkhiqizo lowo.
I-AgriBEE mtlolomalungelo wokutjhugulula umkhakha njengombana kuhlathululwe kumThetho wokuHlonyiswa Okunabileko kwabaNzima ngokoMnotho 53 ka 2003.
Ibhisimisi kutjho umuntu(abantu) owenza ibhisimisi, irhwebo nofana iphrofetjhini ngaphakathi kweRiphabhliki yeSewula Afrika.
IBhisimisi eliNzinzisiweko lokuLima kutjho abantu ngabanye, iinqhema, iinhlangano namkha amakhampani azibandakanye kumikhiqizo yamazinga aphasi yezelimo begodu ngobunengi okungewamakhuwa namkha aphethwe abe alawulwa makhuwa.
IBhisimisi eliNzinzisiweko lomsebenzi weZelimo kutjho abantu ngabanye, iinqhema, iinhlangano namkha amakhampani azibandakanye kumikhiqizo yamazinga aphezulu yezelimo begodu ngobunengi okungewamakhuwa namkha aphethwe abe alawulwa makhuwa.
URhulumende kutjho kuRiphabhliki, urhulumende wakheke ngokwelizweloke, iimfunda kanye neendawo okumikhakha karhulumende eyahlukahlukeneko, esizanako begodu nenetjhebiswano.
Okuzuziweko Okunyulwako kutjho imikhakha yokunyulwako okusetjenziswa ekwabiweni kweemvumelwano, ukunikela umlandelande wentengiselwano yezomnotho, namkha ipahla yokuzuziweko kanye nemisebenzi ehlose ukufaka phakathi ukwenza iimvumelwano nabantu ebegade badlelezelwa esikhathini esidlulileko.
Okuzuziweko kutjho zoke iindleko zokufumana ipahla/nemisebenzi kufaka neendleko ezikulu, kodwana akufaki iindleko ezingakaquntwa balawuli.
Iindleko Ezingakhethiseliko kutjho iindleko lapha ikhampani inganakuzikhethela khona ukuqunta bona umkhiqizo namkha umsebenzi ungafunyanwa kuphi, isibonelo njengalapha kunokurhweba ngawedwa khona ngemvelo (isib. amanzi negezi) , lapha ukuthinteka kwebubulo kube khona nomphumela wokurhweba ngawedwa (Amabele), ipahla engeniswako, namkha lapha umthulipahla atheliswa khona ngokomgomo wephasi loke ngamabanga athize (kodwana ngokunqophileko ingasi ngamabanga werhwebo), namkha ikokhelo amabubulo akhokhelana yona malungana nemisebenzi eyenziwe ngamanye amalungu wesiqhema.
Umkhakha: Umphakathi olimako ngaphakathi kobungako bomlungelunge woke womsebenzi wezelimo kanye noRhulumende.
Abalimindima ligama elisetjenziswa njengegama elibanzi nakuhlathululwa abahlanganyeli kumlandelande woke wobungako bezelimo kanye nabazuzi abakhona nabaqakathekileko be-AgriBEE kufaka norhulumende.
Iinhlathululo kumThetho we-BBBEE (53 ka 2003) nomYalo wokuSebenzisana okuHle njengombana ugadangiswe mNyango wezeRhwebo namaBubulo kuzaku wamukelwa lokha nakudingeka itlhadlhulo malungana neenhlathululo. Qala kusaHluko 8 IRHELOMAGAMA.
ngezelela amathuba wemiphakathi, abasebenzi, iinhlangano kanye namanye amabhisimisi ahlanganyelweko wokuba banikazi nokuphatha amabhisimisi akhona kanye namatjha nokwengeza amathuba wawo kumisebenzi yezomnotho, umthangalasisekelo kanye nokubandulelwa amakghono.
khuthaza amahlelo wokusisisa arhorhela ekuthini abantu abanzima bahlanganyele ngokubanzi nokuzwisiseka kezomnotho ukuze bazuze ukuthuthukiswa okudzimeleleko kanye nepumelelo evamileko.
nikela imiphakathi yemakhaya neyendawo amandla ngokuyinikela amathuba kumisebenzi yezomnotho, inarha, umthangalasisekelo, ubunikazi kanye namakghono, begodu nokukhuthaza amathuba kezeemali malungana nokuhlonyiswa kwabanzima kezomnotho.
Ukuthuthukisa imiphakathi yemakhaya neyendawo kobana ibe namathuba kumisebenzi yezomnotho wezelimo, inarha, umthangalasisekelo wezelimo, ubunikazi kanye namakghono.
Iinkomba lezi zitholakala kiwo woke amabhisimisi emkhakheni wezelimo ngaphandle kwama-SMME wezelimo awela ngaphasi komkhakha ohlukileko njengombana ahlinzekwe mYalo wokuSebenzisana okuHle kwama-SMME.
Ngokukhambisana neHlelo lamaQhinga amalungana neZelimo eSewula Afrika, umbono wengcenye le kungezelela ukufikelela ngokufanako ekuhlanganyeleni kumathuba wezelimo ngaphakathi komlandelande wobungako; ukususa ubutjhaba kubunikazi benarha namabhisimisi; nokutjhaphulula ikghono elizeleko lokurhweba emkhakheni.
Ngokomlando, ihlathululo yobunikazi kezelimo beyisoloko yaziwa bonyana yeyame kubunikazi benarha. Itlhatlha lomsebenzi le-AgriBEE liveza umahluko phakathi kwenarha kanye nobunikazi bomsebenzi.
I-AgriBEE isisekelo sokukhula ngokwesikhathi eside nokuphalisana komkhakha wezelimo. Imisebenzi kanye neenkambiso ze-AriBEE kumele ngalokho zidosele ekwenziweni kwamabhisimisi akghonekako nadzimeleleko emkhakheni wezelimo.
Boke abalimindima bomkhakha kumele balinge ukuzuza ukusekeleka ngeemali okwaneleko ukuze baqinisekise ukwakhiwa kwamabhisimisi akghonakalako nadzimeleleko.
Kuphumeleliseni ukuhlanganyela kwabaNzima kumabhisimisi akhona namatjha ngokwenza ikareko elifanako. Lokhu kufaka amahlelo ahlanganyelwa ngokulinganako kanye nezinye iindlela zemisebenzi ehlanganyelwe nemisebenzi yeplasi kanye namanye amarhwebo wabaNzima.
Ekwabeni inzuzo namaphuzu wokutjheja (ubunikazi, ukuthengiswa kwepahla, ubungako obulinganisiweko bokuseleko kanye namalungelo wokuvowuda) kuzakusetjenziswa ukuphumelelisa ubunikazi babaNzima emkhakheni wezelimo.
Ekuthengiseleni abosorhwebo abaNzima amabhisimisi wezelimo ngentengo eyamukelekako. Intengo eyamukelekako izokwenza bona kwenziwe amabhisimisi adzimeleleko kanye/namkha amathuba wamabhisimisi malungana nabosorhwebo abaNzima nekudluliselweni kwamakghono akhethekileko kanye/namkha amandla wokusebenza kubarhwebi abaNzima.
Ekwenzeni yoke imithetho nezinye iindlela ezikhona ukukghonakalisa ubunikazi.
Kuqakathekile ukusebenza ngepumelelo ngmatjhuguluko wenarha ukuqinisekisa ukunzinza kweendawo zemakhaya kanye nokuqinisekisa imakethe. Ikambiso yokuhlomisa ngokomnotho kezokulima eSewula Afrika ithoma ngamathuba enziwe ngcono wokuzuza inarha kanye nokuqinisekisa amalungelo wobunikazi ebantwini neendaweni lapha lokhu kungekho khona.
Umnqopho obekwe ngurhulumende malungana nokwAbiwa Butjha kweNarha kuma-30% wenarha yokurhweba ngokulima (ebekuthiwa ngaphambilini Maplasi werhwebo wamaKhuwa) ngo-2014, lokhu godu kumnqopho we-RDP boke abalimindima abavumelene ngawo ukusuka ngo 1994.
Ukusetjenziswa okunepumelelo nokudzimeleleko kwenarha yokulima kumele kuqinisekiswe ukuya ngemigomo nemiThetho yezelimo efaneleko. Kumele kwenziwe amarhubhululo ukuze kube neenzathu eziqinileko zesayensi malungana nokuthuthukiswa kwenarha (godu ungaqala umThetho wokuPhathwa okuDzimeleleko kweenSetjenziswa).
Thengiseleni abosorhwebo abaNzima inarha yezelimo ngentengo ekhambisana nemakethe ngokuzinikela (Ubunikazi).
Phezu kokuthengiswa kwenarha yokulima, ibubulo elinzinzisiweko lizibophelela ekuqatjhiseleni abosorhwebo abaNzima inarha yokulima ngentengo evunyiweko. Intengo evunyiweko izakwenza bonyana kwenziwe nebhisimisi elinzinzileko kanye/namkha amathuba wamabhisimisi kubarhwebi abaNzima nekudluliseleni amakghono akhethekileko kanye/namkha namandla wokusebenza kibosorhwebo abaNzima (Ukuthuthukiswa kweBhisimisi).
Phezu kokuthengiswa nekuqatjhiweni kwenarha yokulima, ibubulo elidzimeleleko lizibophelela ekunikeleni inarha yokulima kubasebenzi bamaplasi (Isisiso eliHlanganyelweko lomPhakathi).
Sebenziseni inarha yokulima ebuyiselwa embusweni ngehlelo lokuthathelwa kwabalimi abakolodako kobana yabiwe butjha ngokuqatjhiswa isikhathi eside isib.
Khuthazeni ukuphathwa okunzinzileko nokusetjenziswa kweensetjenziswa.
Khuthazeni bona abafazi abaNzima bahlanganyele eenkhundleni zebhodo neenkhundleni eziphezulu zokuphatha.
Khuthazeni bona abantu abaNzima bahlanganyele njengamaLunga aziJameleko angekho kuBhodo ekulu ukuze bazuze amaphuzu webhonasi.
Iminqopho yokuqatjha ngokulinganisa kanye nokuthuthukiswa kwamakghono kumele kuzuzwe ngokomThetho wokuQatjha ngokuLinganisa kanye newokuThuthukiswa kwamaKghono.
Amatjhuguluko amanengi ephasini loke adinga bonyana iinsetjenziswa ezinengi kumele zitjhidiselwe ekunabiseni ekufunyaneni abantu abanengi ngokuthembela ebantwini, ukuqatjha ngokulinganisa, ukuthuthukiswa kwamakghono kanye nokutjhugululwa kweenjamiso. Ukukghonakala kezomnotho kezelimo kudinga amandla wokukhiqiza adzimeleleko kanye nezinga eliphezulu lokurhweba, ukuzibophelela kwesikhathi eside, iinsetjenziswa namakghono. Iinqhema ezikhethiweko ezifana nelutjha, abafazi kanye nabakhubazekileko zizakunqotjhwa kileliphiko.
Ukubonelela ngefundo yokuthoma kanye nebandulo. Lokhu kufaka ukubandulelwa ukwazi ukutlola.
Ukubandulela ukulima esikolweni nemakholiji wezelimo kumele kunqophe ekubeni sidingo esimalungana nehlelo lokuhlonyiswa kwabaNzima ngokomnotho kezelimo.
Ukukhuthaza ukulima njengebizelo bese ngo 2005 kwenziwe ihlolisiso lokudingeka okukhulu kwabantu emkhakheni wezelimo.
Ukuqinisekisa kokufakwa kwesibalo esibonakalako sabantu abaNzima emkhakheni babe yikaba ekubeni balingani bamaqhinga kuminqoopho kaRhulumende yokurhweba ngaphetjheya, ukusiza ngobuthekniki, ivakatjho lokuyokufunda okuthize kanye namathuba wokubandulwa.
Kumele kukhuthazwe ukufunda nokutlola ngokusebenzisa amahlelo weFundo yabaDala(ABET).
Ukusungula umkhakha- okulihlelo lokuqatjha nokurhola abantu abatjha abanephrofetjhini, elinqophe iimfundiswa zabantu abaNzima ezingasebenziko nezingakaqatjhwa ngokuzeleko kiyo yoke imikhakha, ukuthoma ngo 2005. Amahlelo wobukhokheli azakuhlonitjhwa yi-SETA enqopheneko namkha iimphathimandla ezinye ezivumileko ukwenza njalo.
Sunguleni amahlelo wokubandula abasebenzi bamaplasi neberhwebo ngamakghono afaneleko wobuthekniki nokuphatha.
Ekusekeleni abazuzi bokwabiwa butjha kwenarha nabarhwebi abaNzima ukwakha ibhisimsi elidzimeleleko ngokudlulisela amakghono akhethekileko emahlelweni avumekelekileko wobukhokheli.
Ipumelelo yokuzibophelela kwe-AgriBEE kubangwa budlelwano obufunyanwako nobubophelelekileko emlandelandeni wobungako ukuya ngokomThetho we-BBBEE.
Ukufumana, ukuhlela ngokweendingo kanye nokunqopha abarhwebi abaNzima kanye namakhampani nakunikelwa amathenda namakontraga emkhakheni wombuso.
URhulumende usebenzisa zoke iindlela zomthetho kanye nezinye anazo ukwenza bonyana kufunyanwe iminqopho ye- BBBEE.
Imisebenzi yokweseka efana nokufumana iimali, umthangalasisekelo kanye namarherho welwazi, isisekelo esiqakathekileko semisebenzi yokuhlonyiswa okudzimeleleko.
Ukuqatjhisela abarhwebi abaNzima inarha yokulima ngentnego evunyiweko.
Ukuhloma iSebenziswano eliVulekileko langaSese ukwenza ngcono ukwethulwa kwemisebenzi.
Ukwakha iinkumba eziqinileko, kufaka nokufumana amanzi ahlanzekileko, ihlwengiso negezi.
Iinsetjenziswa zokuzithabulula kanye neendleko zokwenza koke lokhu.
Ukutjhejwa kwezepilo nemisebenzi ekhambisana naleyo.
Ukuhlangabeza iindingo zokuthuthwa kwabasebenzi nabondliwa ngibo, okufana nokuthuthwa ukuya ematliniki neembhedlela, ukuthuthwa kwemikhiqizo yabasebenzi ukuya emakethe, njall.
Ukwenza amahlelo womhlalaphasi kanye newemingcwabo.
Ukubeka ithemba nokusekela iinkolo zemaplasini.
Ukuzibandakanya ekufakeni isandla ngokuhlanganyela ekuthuthukisweni komphakathi nemisebenzini enqophileko yamabubulo.
Ukunikela abasebenzi bamaplasi inarha yokulima.
iinkghonakazo zefundo yomphakathi; amahlelo wezefundo anqophe ukukhuthaza ibubulo lezelimo kanye nemifundaze nesikolatjhibhu ukukhuthaza abafundi ukufundela isayensi yezelimo.
amahlelo wokubandula umphakathi anqophe ekuthuthukisweni kwamakghono malungana nabangasebenziko nabaku-ABET.
amahlelo wokuthuthukisa ilutjha kanye nezinye iinqhema ezikhethiweko.
amahlelo kumaphrojekthi wokutlhogomela, amahlelo wokuhlwengisa umphakathi kanye nokutlhogonyelwa kwebhoduluko lemvelo.
amahlelo wokuvulwa kwamathuba womsebenzi kezelimo nemikhakheni ekhambisana nezelimo engaphandle kwebhisimisi.
amahlelo wokuthuthukiswa ukuze kuthuthukiswe italente elitjha kezobukghwari namasiko.
amatliniki womphakathi namahlelo wezepilo womphakathi.
amahlelo wokuthuthukiswa kwezemidlalo.
Nasele kuvunyelenwe ngemihlahlandlela ye-AgriBEE kanye namakarata wamaphuzu womkhakha, kuzakudingeka isikhathi sokuzilungiselela ukukghonakalisa ukwenzeka kiwo woke amazinga (kumazinga wesiFunda, Umkhakha omncani kanye newendawo) nokuqedelela kanye nokuphetha iinqophiso malungana neendingo zabo boke abalimindima.
Ukwenziwa kumele kuqedwe eminyakeni emibili ukuthoma ngo 2007 njengomnyaka wokuthoma wokukhambisana lokha zoke iinkomba sele zilinganiseke ngokuzeleko. Kuphakanyiswe u-2007 ngombana ukhambisana nomnyaka olandelako wokubalwa kwezelimo. Kuzakuvumela bonyana kufakwe iindlela ebegade zingakafakwa kudatha yelizweloke. Ngalokho umnyaka we-2005 kumele uthathwe njengomnyaka wokutshwaya okhombisa bona umkhakha ukuphi ngokwesika yamakarata wamaphuzu.
UmNyango usungule ihlelo lokwenza elipheleleko elizokuhlanganisa iqhinga elikhulu lokuthintana elinqophe ukusebenza eendaweni zemakhaya.
Emtlolweni wetlhathla lomsebenzi, ukutjhejwa kwe-BEE enabileko kanye nemiyalo yokusebenzisana okuhle kuquntwa kumThetho wokuThuthukiswa okuNabileko kwabaNzima kezoMnotho ka 2003.
Enye nenye ihlangano ngaphakathi komkhakha izibophelela ukuveza ngokuzeleko nokubika embikwenayo womnyaka , iragele phambili ekufumaneni ukuzibophelela. Umbiko wokuthoma onjalo womnyaka uzokuba ngewomnyaka weemali ka 2005.
Imikhakha enqophileko yokubika izakufaka woke amalungu alikhomba wekarata lamaphuzu.
Amaziko wokutjheja nokuhlolisisa kumele akhiwe ukunqopha eenlinganisweni, ukufana kweenlinganiso kanye neenkhathi eziquntiweko ezifaneleko. Nakunganadatha esisekelo ethembekako, kumele kuvunyelwane ngeenkomba zesilinganiso. Kumele kubekwe ikambiso yokuthintanisa iinlinganiso ze-AgriBEE measurements neenkhathi zokubala ukuze kufunyanwe iinlinganiso ezidingekako eembalweni zelizweloke. UmKhandlu nephiko le-DoA ye-AgiBEE zizakwenza itjhejo.
Kuzakuhlonywa umkhandlu njengehlangano ezijameleko enegunya lokuyelela ukusetjenzwa komtlolomalungelo.
nakube kunetjhuguluko eliphathekako kumibandela nofana ebhodulukweni lapha kumele kustjenziswe khona umtlolomalungelo, uzakuqala bonyana ingabe amaqhinga wokwenza kanye neminqopho kusakhambisana na, nakube akukhambisani, kumele zisetjenzwe njani.
Kuzakuba nokulingana phakathi kwabajameli behlangano yebubulo kanye nabo boke abanye abakumKhandlu. UmKhandlu kumele utjengise ngokufaneleko ikareko lazo zoke iinhlangano ezijanyelweko.
Iinqunto zomKhandlu zizokuthathwa ngendlela yokuzwana. Nakube phezu kwanofana ngiyiphi indaba, umKhandlu uzifumana ungakghoni ukufumana isivumelwano, kuzokuba nendlela yokuphelisa ipikiswano emKhandlwini kungaba ngendlela okuvunyelanwa ngayo ngaphakathi komKhandlu, nofana ngokobana kuyiwe kubalamuli nofana kubalamulisi.
Okunqotjhiweko kumele kubuyekezwe njalo eminyakeni emithathu bese kwenziwa amagadango wokulungisa ngomnyaka olandelako wokubala. Ukubuyekeza kanye neendlela zokulungisa kumele kuragele phambili njalo esikhathini esiminyaka emi-3, 2010, 2013, 2016 ngokukhambisana nesikhathi sokubala ngemva kweminyaka eli-10 ye-AgriBEE.
Ukuhlolisisa okupheleleko kumele kwenziwe eminyakeni emihlanu ngemva kwalapho ngo 2012 bese okhunye kuba ngo 2017.
Amaqhinga wepahla yerhwebo/amabubulo kanye namaqhinga wokwenza ahlanganyelweko athonyiwe begodu ayahlolwa. Iragelo phambili libe sidondi khulukhulu ngebanga lezehlakalo ezihlangahlangeneko nezingafaniko esiqhemeni ngasinye. Kumele kube nendlela ethathwako ukuqinisa ikambiso esele ithonyiwe.
abantu abanzima abakhubazekileko kutjho abantu abanzima godu abathintekako kizo zoke iindingo zehalthululo labantu abakhubazekileko okutjhiwo endimeni 5.
abanzima abasangenako kutjho umHlanganyeli onzima (okufaka ngaphandle kokuqintela, abantu abanzima ababaHlanganyeli kumaHlelo aNabileko wobuNikazi) ophethe ngokwesibalo esipheleleko sama-5% samaLungelo aPheleleko wokuVowuda kanye neKareko kezoMnotho eRhwebeni eliLinganisiweko ongakathi ngaphambi kokufumana kwakhe iKareko lokuLinganisa eRhwebeni eliLinganisiweko, wenza isivumelwano sentengo enjengaleyo yanofana ngiliphi elinye irhwebo, ngokupheleleko elinobungako bama-R20,000,000.
IHlelo lobuNikazi eliNabileko kutjho umuntu osisazo somthetho, ithrasti namkha ihlangano yabantu abahlanganiswe mthetho wesintu ehlonywe ngomnqopho wokukghanakalisa ukuhlanganyela kwabantu abajayelekileko abathize ngeenzuzo ezisuka kubunikazi ngokwehlelwelo namkha abaphathi beKareko lokuLinganisa eRhwebeni.
Irhwebo kutjho umuntu owenza ibhisimisi, irhwebo nofana iphrofetjhini ngaphakathi kweRiphabhliki yeSewula Afrika.
Inzalo yezAbelo ligama linye elitjho ilingelo lomHlanganyeli lokufumana iNzalo kezoMnotho nokusebenzisa ilungelo lokuVowuda eRhwebeni nakube, imibandela yendima 9 13 ihlinzeka elinye ihlathululo lomhlobo weNzalo yezAbelo ngaphandle kwalokha ikhampani nayinesabelo semali, imibandela leyo kumele ifundwe ngokuhlanganiswa nehlathululo le malungana nerhwebelo. Okutjhiyiweko ngokunqophileko kuhlathululo yeNzalo yezAbelo sisetjenziswa esenziwa njengendlela yokukghonakalisa ukukhokhelwa mHlanganyeli namkha liRhwebo lesikolodo.
ILungelo lokuVowuda eliSebenzisekako kutjho iLungelo lokuVowuda lomHlanganyeli elisebenziseka ngokuzeleko ngaphandle kokuqintelwa kwanofana ngiliphi ihlobo elungelwenelo.
b abakavunyelwa ekukhetheni abanqophisi namkha abaphathi ababanikazi abanjalo eRhwebeni lapha anamaLungelo wokuVowuda khona ngokwesibalo, ngokwesilinganiso samaLungelwakhe wokuVowuda, yeke umHlanganyeli lowo ngokweenhloso zokulinganisa ngaphasi kwesiTatimendesi uzakuthathwa bona akanamaLungelo aSebenzisekako wokuVowuda.
IHlangano yeBubulo kutjho ihlangano elibubulo leBhisimisi yokuHlolisisa emkhakha wangasese ekhuthaza ukuthuthukiswa nokutjhejwa kwemisebenzi yokuqinisekisa esezingeni eliphezulu nethembekileko ye-BEE ngokuragela phambili ngebandulo nefundo yephrofetjhini, ukutusa iindlela eziphambili zokwenza ibhisimisi, ukukhuthazwa ukuziphatha kwamabubulo, ukwenziwa kokusetjenzwa kweenghonghoyilo ebubulweni ngokunaba kwalo kanye neendlela zokuziphatha buphrofetjhini, ukuragela phambili ngokuzibandakanya kokudzimelele ebubulweni ngokunabileko malungana nokwenziwa nekuthuthukisweni okuragela phambili kwamaZinga wokuHlolisisa kanye nokukhulumisana okunepumelelo norhulumende nokwamukelwa nguNgqongqotjhe.
Intengo eVunyiweko kutjho ukuthengiswa namkha/ipahla ukusuka eRhwebeni eliLinganisiweko ukuya eRhwebeni eluHlanganyelweko. Intengo eVunyiweko ayifakwa ngaphasi kweNgcenye yokuThuthukiswa kweRhwebo yeKarata lamaPhuzu eliHlanganyelweko.
AmaZinga wokuHlolisisa kutjho amazinga aphasi afunekako kuHlangano yokuHlolisisa ukuze agunyazwe abe agazethwe ngungqongqotjhe ngokwesigaba 14 somThetho.
AmaLungelo womThetho malungana nelunga leBhodo kutjho izinga lokulawulwa elisetjenziswa mumuntu lowo ngeenqunto zeBhodo.
iBhonasi elevelini ngayinye yamaphesente amahlanu.
ama-50% azokusetjenziselwa kumahlelo wokufunda ukutlola nokubala kufikela lapha kufikelelwa khona ezingeni lama- 80%.
Isigabesi sifaka amahlelo wobukhohkeli wabasebenzi bamaplasi namarhwebo wabanzima wezelimo.
Umnikeli wezinga le-2, njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R1.25 malungana ne- R1ngayinye esetjenzisiweko).
Umnikeli wezinga le-3 njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R1.10 malungana ne- R1 ngayinye esetjenzisiweko).
Umnikeli wezinga 4 , njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R1.00 malungana nenyenenye i- R1 esetjenzisiweko).
Umnikeli wezinga 4 , njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R0.80 malungana nenyenenye i- R1 esetjenzisiweko).
Umnikeli wezinga 6 , njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R0.60 malungana nenyenenye i- R1 esetjenzisiweko).
Umnikeli wezinga 7 , njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R0.40 malungana nenyenenye i- R1 esetjenzisiweko).
Umnikeli wezinga 8 , njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R0.10 malungana nenyenenye i- R1 esetjenzisiweko).
Tjheja: Isiqhema esitlamako sihlolisise ngokutjheja imiYalo yokuSebenzisana Okuhle (COGP) okumiyalo ephathelene neembonelelo zekarata lamaphuzu neminqopho; imibono evela kubatshwayi emphakathini; neTlhatlha lomsebenzi le-AgriBEE begodu siphakamisa bonyana indlela yeKarata lamaphuzu le-COGP lisetjenziswe ngokuphelela kwalo ngokuhlathulula kancani namkha iinkomba ezingezelelako ukuze kuqalanwe nokunqopheneko.
<fn>nde_Article_National Language Services_Ukuhlukaniswa Kwe (1).txt</fn>
Qunta bona ngiyiphi ifuyo ozayithengisa nokuthi kungebanga lani.
Amatshwayo wokuhlukanisa aquntwa ngokuya kobudala, ukunona, ukuqaleka komzimba, ukulimala nobulili.
Umsebenzeli wezokumaketha angakurhelebha ekuhlukaniseni ifuyo.
Abalimi bangenza amakoporasi namkha iinqhema zemikhiqizo yezelimo ukwandisa isibalo sefuyo ezakuthuthwa, ngokwenza njalo kwehliswe iindleko zokuthutha.
Kuzakufanela bona uthole ubudisi befuyo ngaphambi kokufandesa.
Thinta umsebenzeli wezokumaketha ufunisise ngentengo nemikghwa elandelwako emakethe.
Nikela ngelwazi elifaneleko ngekhwalithi nokuhlukaniswa, ubujamo bokumunyisa, ubudisi kanye, nokungokuqakatheke khulu, intengo ebekelwe ifuyo yakho.
Yenza amalungiselelo nabefandesi bona ulethe ifuywakho ngelanga elithileko enizakuvumelana ngalo.
Yenza isiqiniseko sokobana yoke ifuyo yakho inamatshwayo wangokomthetho womnikazi.
Thola isitifikethi sokuthutha ifuyo esibuya eYunithini yendawo eQalene nokweTjiwa kweFuyo. Ngaphandle kwalemitlolo ungahlawuliswa namkha uthathelwe ifuywakho.
Zalisa iforomo lakho lokuVunywa kokweMukelwa kweFuyo ngegama lakho, i-adresi, inomboro kamazisi nemininingwana yamatshwayo wefuywakho.
Tjheja bona ifuyo yakho isese ngeyakho begodu nguwe onokuziphendulela mayelana nayo.
Yenza istatimende sokuphasiswa begodu uqinisekise bonyana yoke imininingwana iliqiniso.
Yamukela imali yokubhadelwa.
Ngekhetjhe namkha ngetjhege. Yenza isiqiniseko sokobana yoke imininingwana esetjhegeni ilungile. Into ephephileko kukobana imali yakho ifakwe e-akhawuntini yebhanka.
Umthengi utlhoga imvumo etholakala eYunithini eQalane nokweTjiwa kweFuyo ukuthutha ifuyo.
Kumnqondo omuhle ukukhamba iimfandesi ngaphambi kobana uthumele ifuyo yakho kokuthoma. Namkha khamba nomuntu owakhe wakwenza lokhu ngaphambilini.
Thola ubudisi befuyo okungibo ngaphambi kwefandesi.
Indawo yemerego lokufanisa langokomthetho. Itshwayo lenziwa ngemva kwendlebe yangesidleni namkha yangesinceleni. Ukutlola kwenziwa emlenzeni wangemva namkha ehlombe.
<fn>nde_Article_National Language Services_Ukuhlukaniswa Kwe (2).txt</fn>
Iimfandesi zefuyo ziyindlela eqakathekileko yokumakethwa kwefuyo.
Iimfandesi zefuyo ziletha abathengi nabathengisi ndawonye ngesikhathi esithileko begodu eendaweni ezithileko.
Abasebenzeli bezokumaketha bahlela iimfandesi zeFuyo ngokurhola ngekhomitjhini.
Ifuyo ithengiswa iphila.
Iinkampani zokufandesa zinikela ngekhalenda enelwazi elifana namalanga neendawo. Amakhalenda atholakala eenhogwaneni zokufandesa ifuyo.
Sebenzisa ikoloyi efaneleko nawuthuthako.
Ukusebenzisa iingodo ngemaqadi kuzakukhandela iinlwana bona zeqayeqe beziphume begodu kuzakuvumela ummoya omutjha bona ungene.
Yiba nesitifikethi sokususa uthuthe ifuyo ngekoloyi. Isitifikethi singatholakala esitetjhini esiseduze samapholisa.
Ukwehlisa iindleko zokuthutha, sebenzisana nabanye abalimi befuyo ukumaketha ifuyo yakho.
Nayikuthi ukunikela kudlula ukufuna, intengo iyehla. Nayikuthi ukunikela kungaphasi kokufuna, intengo iyanda.
Ilwazi mayelana namalanga neendawo zokufandeswa kwefuyo litholakala ekhalendeni ngeenhogweni zokufandesa.
<fn>nde_Article_National Language Services_Ukuhlukaniswa Kwefuyo.txt</fn>
ifuyo iyilungele imakethe begodu inoniswe ngokufaneleko bona ingahlatjwa.
ikhule ngokufaneleko bona ingathengwa ngobunengi ngilabo abathengela ukuhlaba.
ifuyo leyo ayisasizi khulu khulu endimeni yefuyo esikazi yokwandisa ihlobo elithileko lefuyo, esele iyidala khulu begodu ingasazali.
akusanakudla kwefuyo okwaneleko eplasini.
Khetha ifuyo yokuzalisa ngokujamiselela begodu thengisa eseleko ngaphambi kobana ikhule khulu namkha ikudle imali enengi ukuyigcina.
Izinto eziqalwa ekuhlukanisweni ziquntwa ngokuya kobudala, ukunona, nokuqaleka komzimba wayo, ukulimala nobulili. Ungalindela kuphela intengo ehle ngefuyo nayiphile kuhle, nayiphakathi kwamagreyidi A no-B, ingakondi khulu namkha inone khulu begodu iphakuliwe. Ifuyo yegreyidi AB ingenisa imali ephasi kanti igreyidi C ingenisa imali ephasi khulu.
Ukuqaleka komzimba wefuyo yindlela umzimba oqaleka ngayo begodu uhlathulula itjhebiswano yenyama nethambo. Ubujamo bokunikela amaphuzu benziwa ngokulinganisa ukunona kwefuyo.
Ukunona kwenyama yekomo, yemvu neyembuzi kuhlukaniswa ngamakhodi asuka ku-0 aye ku-6.
Igreyidi itholwa ngokuqala amazinyo.
Ubulili befuyo buqakatheke kuphela nasiya emzimbeni wekunzi neweramu eenqhemeni zeminyaka ye-AB, B no-C.
Ubujamo bokunikela ikomo amaphuzu.
Yizwa inani lamafutha ngaphasi kwesikhumba endaweni ephakathi kwenyonga nebhambo lokugcina.
Ukugreyida: Ukulinganisa ubudala bekomo ngokuqala amazinyo.
Greyidi A : Ngaphasi kweminyaka emibili ubudala (amatserwana kuphela).
<fn>nde_Article_National Language Services_Ukulingana kithi soke.txt</fn>
Ukulingana kithi soke!
yoMthetho-sisekelo wethu. Ilungelweli liyavuma bonyana sihlukahlukene godu ngalokho asikafaneli sidinywe amathuba ngebanga lokwahlukana kwethu.
Lokhu kutjho bonyana omunye nomunye unelungelo lokuphathwa ngehlonipho nesithunzi ngurhulumende nofana ngomunye nomunye umuntu.
Umthetho woKuthuthukisa uKulingana nokuVikela iBandlululo ngokungaKafaneli waphasiswa ngo ukwenza isiqiniseko sokobana ukulingana kuyenzeka. Godu unqophise ekuvimbeleni ibadlululo elingakafaneli elenzeka ngendlela yinye nofana ezinengi, kufaka hlangana ubulili, ubuhlanga nokukhubazeka.
Ihlathululo 2: Entandweni yenengi, soke sinomsebenzi esiwenzako godu kusibopho sokabana sihloniphe amalungelo wabanye. Asisebenzeni soke sithuthuthukise ukulingana silwe nebandlululo elingakafaneli.
IBandlululo kusisenzo esihlukanisa abantu nofa iinqhema ekukhambeni ufumane kobana abanye baragabaya phambili abanye basalela ngemva.
Kesinye isikhathi ibandlululo lilungile.
Ibadlululo elingakafaneli kumthetho owamukelweko odima abanye amathuba nofana inzuzo, umzekelo ukungaqatjhi umuntu ophopheleko njengomtjhayeli.
Ikulumo engathandwako ngenye yendlela zokuthintana enqophise ekulimazeni nofana ebanga inzondo.
Ukutlhorisa kuragela phambili kokuziphatha okungafunekiko ekwenza umuntu azizwe anyazeka nofana ukuthusela ngokobulili, ngokokuthi utjhada nobani nofana ngokobulunga.
Ikhomitjhini yokuLingana koBulili nofana enye nenye iKhotho yezokuLingana ngekhabo.
Makhotho asipetjheli enzelwe ukusiza abantu ababandlululwe ngokungakafaneli.
Woke amaKhotho amaKhulu namakhotho amanengi waboMarhastrada asebenza njengamaKhotho wezukuLingana.
Asebenza ngesinghonghoyilo sakho msinyana begodu asemthethweni.
Ungajanyelwa nofana ngubani, nanyana umuntu loyo angasilo igqwetha.
Amakhotho wezokulingana anabomabhalana abazakusiza ngesinghonghoyilo sakho kunye nekambiso elandelwako.
SAHRC iyihlangano yenarha ezijameleko kobana ithuthukise, ivikele godu itjheje amalungelo wobuntu eSewula Afrika.
Nangabe ufuna ukwazi ngokunabileko ngelungelo lakho lokulingana, thintana nekhomitjhini yaMalungelo woBuntu yeSewula Afrika.
Nangabe uzizwa ungungazimbi webandlululo elingakafaneli, thintana nekoro yezomthetho ye SAHRC, ngiyo ezakusetjhisisa isinghonghoyilo sakho.
Yazi ilungelo lakho.
<fn>nde_Article_National Language Services_UmBiko woBulungiswa E.txt</fn>
Iforomeli limumethe isakheko sendlela yokubika ngehlelo lobulungiswa emsebenzini ebaqhatjhini abanabasebenzi abahlangana kwama-50 ne -150 namkha labo abanabasebenzi abangaphasi kwama-50 kodwa abazalisa imibandela yesilinganiso sokuphuma nokungena kwabasebenzi emsebenzini ngokweTjhejuli 4 yomThetho.
Boke abaqhatjhi abakhonjiweko abanabasebenzi abangaphasi kwe-150 nekufuze bathumele umbiko ngokomThetho 55 ka-1998 woBulungiswa emSebenzini. Nanyana ngimuphi umqhatjhi ozigcwalisela umBiko woBulungiswa emSebenzini ngokuzithandela kwakhe.
Thumela umbiko lo kungakafiki umhlaka 1 kuDisemba 2000.
Sibawa ugcwalise imiNiningwana yomQhatjhi ngokupheleleko ngendlela ongakghona ngayo.
Gcwalisa zoke iingaba zeforomeli.
MAPP IKoro yeemBikiindaba, zokuKhangisa, zokuGadangisa imiTlolo kunye nezokuPaka.
<fn>nde_Article_National Language Services_UmKhandlu WeSewula Af.txt</fn>
Ingcenye yokuthoma ibeka isakhiwo kanye neenkambiso ezizakuthathwa ngesikhathi sephrojekthi yokuthoma ukufezakalisa iRherho eliKhethekileko lokuHlola umSebenzi ekorweni yaboMasipala.
Ingcenye yesibili ibeka izakhiwo ezizakuhlonywa ekupheleni kokufezakaliswa, khona kuzakugcinwa ihlelo lisebenza. Ngakelinye ihlangothi lenza abasebenzi bafake iimbawo zokuHlolwa kabutjha emisebenzini kanti ngakelinye ihlangothi inikela ngokwelusa okuragela phambili kanye nokubuyekezwa kwehlelo elihlonyiweko kanye nokuthembeka kwalo.
IPhrojekthi yokuFezakalisa ilandela ukuvuma komKhandlu weSewula Afrika wemiBuso yeeNdawo wezokuVumelanisa emsebenzini (SALGBC) bona kufanele kube neHlelo linye lokuHlolwa komSebenzi ekorweni yemibuso yeendawo. Kumbono wazo zoke iinhlangano bona ubunye obunjalo buqakathekile eenkambisweni ezihlukeneko zekoro ezifana nokuvumelana ngemirholo, ukuzwisisa amazinga wabasebenzi wehlangano ngokumadanisa kanye nomhlobo wehlangano, ukutlanywa kwamakghono kanye nokuhlelwa kwefundo nebandulo.
Lomtlolo ngewekambiso okufanele ufundwe ngokuqala ubujamo beRherho eliKhethekileko lokuHlola umSebenzi, Iincwajana zeBandulo zeRherho eliKhethekileko lokuHlola umSebenzi kanye namaNothi wokuHlola umSebenzi eKorweni yaboMasipala.
Kuhloswe ngawo bona kuhlahlwe ikambiso ukukhandela ukungezwani okungatlhogekiko kanye nemibango bonyana ingakhambisi buthaka ukufezakaliswa. Kumnqopho ukufuna bona kuqedwe umzombe wokufezakalisa kokuthoma ngesikhathi esipheze sibe ziinyanga ezili-18.
Kuqakathekile bona lekambiso ibandakanye woke umuntu ngokukghonekako begodu yamukelwe ngibo boke abasebenzi. Akunamsebenzi ozakuthola imibandela nobujamo bezokuqatjhwa obungasi buhle kunalobo anabo kwanjesi ngesibanga sokuHlolwa komsebenzi. Ngakelinye ihlangothi abasebenzi bangalindeli bona isikhathi sokufezakalisa singanikela ngokwaneliseka kiwo woke umuntu. Kuqakathekile godu ukuzwisisa bonyana iinkulumiswano zokukhambelanisa imirholo nokulinganisa okutjha akusizo kwamambala zokwengezwa kwemirholo yawo woke umsebenzi kodwana ngezokutjhugulula ubujamo obukhona emaHlelweni wokuHlolwa kwemiSebenzi bona ibe liRherho linye.
Igadango lokuthoma kukwenza bonyana iRherho liyafezakaliswa. Ngemva kwalokho woke umuntu uzakuba nethuba lokwenza isibawo sokuHlolwa kabutjha kweenkhundla zabo nange kungenzeka bona babona kwangathi izinga legreyidi yabo alitjengisi kuhle okumumethwe msebenzabo (job description) namkha okumumethwe msebenzabo kutjhugulukile kusukela ekulinganiseni kokuthoma.
Amahlangothi wokuHlolwa kwemiSebenzi ziindawo zomthetho okuzakuhlonywa ngaphasi kwazo amaKomiti amaKhulu wokuHlolwa kwemiSebenzi (ama-PJEC) esikhathini sokufezakalisa.
Woke umKhandlu weDorobha eliKhulu uzakuba nehlangothi lokuHlolwa kwemiSebenzi.
Amanye amahlangothi wokuHlolwa kwemiSebenzi azakubekwa yiKomiti ePhetheko ye-SALGBC ngeemphakamiso ezenziwe maPhiko wamaPhrovinsi we-SALGBC.
Iimphakamiso ezinjalo kufanele ubuncani bakhona zifake iNdawo yinye yesiGodi lapho kunabasebenzi abanengi namkha zihlongoze ihlanganisela yeeNdawo yeenGodi lapho kunesibalo esincani sabasebenzi1.
e wokusungula ikambiso yokutlolwa kokumumethwe msebenzi njengombana kubekwe enomborweni 2 Sahluko C.
UNobhala Mazombe we-SALGBC uzakutlolela amaPhiko wamaPhrovinsi abawe bonyana enze iimphakamiso ngokuhlonywa kwamahlangothi wokuHlolwa kwemiSebenzi ngaphasi kwePhiko labo.
f asungula ikambiso yokutlolwa kokumumethwe msebenzi njengombana kubekwe enomborweni 2 Sahluko C.
b Abajameli abane 4 babaSebenzi ababili 2 okungababuya ku-SAMWU kanye nababili 2 ababuya ku-IMATU.
Isazi sizakubakhona esikhathini sokuthoma, ngokuya kwesivumelwano ne-HCC, kuthi ngemva kwalokho nalokha nakufunekako kezobutheknikhali, ukwelusa nokuyelelisa.
Abathintekako bazakukhomba kesinye nesinye isifunda sokuHlolwa komsebenzi abadlegani begodu bangajamiselela umjameli ngesinye nesinye isikhathi ngokuya ngokudlhegana okunjalo namkha umjameli obandulwa ngokuzeleko.
Nayikuthi ngesibanga esinye nesinye umjameli uyazitsomula, namkha uyasuswa eKomitini kusibopho sehlangano ukukhetha omunye ozakuthatha isikhundla ngokuya kwebandulo4 nokuqinisekiswa.
Akuna babekilihlo abazakuvunyelwa ukukhambela imihlangano yekomiti ngaphandle kwalokha nayiphathelene nebandulo.
Abathintekako bazibophelela ukwenza umzamo wokukhomba abajameli abanokuzwisisa kuhle nelemuko ubujamo babasebenzi bombuso wendawo.
Ama-PJEC asebenza isikhathi esizeleko ngesikhathi sokufezakalisa begodu aragela phambili ngemva kwalapho bangene esikhathini sesibili nakufunekako.
I-PJEC inesibopho sokulungiselela, ukwelusa, ukutlama kanye nokufezakalisa ikambiso yokuHlolwa kwazo zoke iinkhala nemisebenzi endaweni yomthetho ewela ngaphasi kwayo, ngokuya kwesiqunto semibango ukobanyana umThetho wamaHlelo kaMasipala, iSigaba 57 abaPhathi bafakiwe namkha abakafakwa ekulinganisweni kwemisebenzi, kuye ngemihlahlandlela ebekwe ngaphasi.
Nanyana ngimaphi amatjhuguluko wokufezakalisa namkha amahlelo ahlongozwako kufanele alethwe eKomitini ngaphambi kokuvunywa.
Iqhinga elikhanjiswa kuhle lezokuthintana kufanele lenziwe ukwazisa abasebenzi ngeHlelo lokuHlolwa kwemiSebenzi kanye nokufezakaliswa kwalo.
Umsebenzi ngokuya kwezinga lekambiso kanye neenkambiso zomsebenzi njengombana zibekiwe ngaphasi kweSigaba C.
Ama-PJEC enza zoke iinqunto ngokuvumelana.
Ikhoramu yomunye nomunye umhlangano ibuncani bomjameli obuya kenye nenye ihlangano.
Ukuzalisa imisebenzi yayo i-PJEC izakunikelwa ngokufikelela idatha efaneleko namarekhodi angatlhogakala ukutlama ukufezakalisa kanye nokunikela ngombono mayelana nokulinganisa njengombana kubekwe eSingezelelweni A5.
I-PJEC ingabamba okhunye nokhunye ukuhlola esayitini namkha eenkambisweni zemisebenzi namkha imitjengiso yetheknoloji etlhogekako ukunikela ngombono ukurhelebha ekulinganisweni kwemisebenzi.
I-PJEC, njengombana kubekiwe ku-2.1.7 seSigaba C, ingatjhugulula namkha ivumele okuMumethwe Msebenzi ngomnqopho wokulinganisa.
I-PJEC ingahloma i-SJEC nayibona kufanele ukufikelela ukufezakaliswa kweminqopho yayo kuyame ekuvumeni kweKomitjhana yobuJamo obuLingeneko.
I-PJEC ifuneka iqinisekise namkha itjhugulule beyiqinisekise, ukuHlolwa kwemiphumela ebekwe ngiwo woke ama-SJEC.
I-PJEC izakuhlala inesibopho sokusebenza kokuziphatha kokusebenza kokuHlolwa komsebenzi ngaphandle kokusungulwa kwama-SJEC.
I-PJEC inesibopho sayo yoke imisebenzi ephathelene nokuqinisekisa ukunzinza ekusetjenzisweni kwekambiso ngaso soke isikhathi sokusebenza kwayo begodu ukuziphendulela okunjalo angeze kwadluliselwa ku-SJEC.
I-PJEC inokuziphendulela ekuqinisekeni bonyana ikambiso yoku-oditha yangaphandle yenziwa njalo njengombana kuzabe kubekiwe begodu kufanele ikhambisane neenqunto zeKomtjhana yobuJamo obuLingeneko.
Umbiko wemiPhumela yesiKhatjhana we-PJEC usafuna ukwamukelwa yiKomitjhana yobuJamo obuLingeneko.
I-PJEC isebenzisa amandla angehla ngokuvumelana begodu nayikuthi kuyabhala ukuvumelana ngokusetjenziswa kwamandla anjalo izakudlulisela indaba le kenye nenye ihlangano, eKomtjhaneni yobuJamo obuLinganako esibangeni sokungavumelani, namkha ku-SALGBC mayelana nombango, njengombana kubekiwe ngaphasi kweSigaba B.
Ama-PJEC angenza iimphakamiso eKomitjhaneni yobuJamo obuLinganako ngenye nenye indaba eyibona ingarhelebha ekufezakalisweni kokuHlolwa komsebenzi namkha ukuhlelwa butjha kokuthiywa kweenkhundla.
Boke abakhethelwe ubulunga bazakwenza isibopho esitloliweko sokuya ebandulweni njengabalinganisi bemisebenzi.
Amalunga azakubika kuMphathi wokuHlolwa kwemiSebenzi ngokuya kwama-awara ajayelekileko wokusebenza angeze aba ngaphasi kwama-awara abunane wokusebenza.
Woke amalunga azakuvumela ngomtlolo ama-awara wokuthoma nokuqeda ukusebenza avunyelweko.
Amalunga wekomiti azakuhlala anefihlo ngamaphuzu nemiphumela yokugreyidwa ngaphambi kokwaziswa kwangokomthetho begodu ngenye indlela azakubalekela ukuveza ilwazi elitholwe ekambisweni yokuHlolwa kwemisebenzi ngendlela engenzela phasi ukufezakalisa ngepumelelo6.
Amalunga weKomiti athola ukulingana ekwenzeni ukuhlolwa kwemisebenzi, njengamalunga wekomiti enamalunga ahlukehlukeneko, kungaqalwa ubulunga behlangano ejamele abasebenzi namkha ukungabi malunga kwabasebenzi namkha amahlangothi wabasebenzi ahlolwako.
Abajemeli babasebenzi bazakunikelwa ngokutjhatjhululwa kwesikhathi esizeleko emisebenzini yabo ukobana bazibandakanye ngokuzeleko ekambisweni yokuHlolwa kwemiSebenzi.
Ukutjhatjhululwa okunjalo kuzakunikelwa ngaphandle kokuqala amalungelo wesikhathi esizeleko anikelwa ngokuya kwesivumelwano samalungelo wehlangano kodwana azakuphela njengalokha kanye nekupheleni kwesikhathi sokufezakalisa.
Abajameli babaqatjhi kufanele banikelwe ngamalungiselelo alingeneko ukuqinisekisa bonyana bayakghona ukwenza ukuHlolwa kwemiSebenzi ngesikhathi esizeleko.
AboMasipala bazakuqinisekisa bona akunalunga leKomiti elibandlululwako esikhundleni salo namkha ekukhutjhulelweni esikhundleni ngesibanga sokuzibandakanya kwalo.
Amalunga lapho kukghoneka khona azakunikelwa ngeenkghonakalisi zokuphatha nezokuthutha ukwenza imisebenzi yawo ephathelene bunqopha nehlelo lomsebenzi le-PJEC.
d ukugcina ukuba yifihlo mayelana nelwazi elinikelwe ngaphasi kobujamo okuvunyelwene ngabo befihlo7.
d ukunikelwa ngamabanga atlolwe phasi wokwala ukuveza ilwazi namkha ukwenza ukuhlola esayithini namkha ukutjengisa emsebenzini.
Komunye nomunye umbango ongavela ngokuvezwa kwelwazi, iimbawo zokuhlola esayithini, namkha esinye nesinye isenzo samandla nemisebenzi ye-PJEC abathintekako bangayidlulisela ehlanganweni yabo kodwana bazakukhambisana nobujamo obubekwe ngaphasi kwesahluko B.
Mayelana nenye nenye i-PJEC kanye nesiFunda sokuHlolwa kwemiSebenzi umqatjhi uzakuqinisekisa bona umPhathi wokuHlolwa kwemiSebenzi okhethiweko uqalelela ikambiso yoke isikhathi soke sokufezakalisa.
IPhiko le-SALGBC elithintekako lizakwaziswa ngamagama wabantu abanjalo, namkha elinye itjhuguluko elingavela.
Umqatjhi unesibopho sokunikela ngomsebenzi wokuHlolwa kwemisebenzi nesekelo lezokuphatha elifunekako ekufezakaliseni, lapho abasebenzi bazakwaziwa ngeYunithi yokuHlolwa kwemiSebenzi8 nezakusebenza ngaphasi komPhathi wokuHlolwa komSebenzi okhethiweko.
AbaPhathi bokuHlolwa kwemiSebenzi abakhethiweko banokuziphendulela ngokubeka ebujameni obuhle nokwenza amalungiselelo esikhundleni se-PJEC, kanye nezakhiwo ezisekelako njengombana kubekiwe ngaphasi namkha kuvunyelwe yi-PJEC.
j ezinye iindaba ezifaka lezo ezifakwe ngaphasi kweSahluko C.
UmPhathi wokuHlolwa kwemiSebenzi okhethiweko anganikela igunya lesinye isibopho komunye wabasebenzi beYunithi yokuLinganisa.
Angahlonywa yi-PJEC lapho ubunengi bomsebenzi ofunekako ukuqeda ukuHlolwa kwemisebenzi ngesikhathi esipheze sibe ziinyanga ezili-18 buvumako.
Izakwakhiwa sibalo esifanako naleso samalunga we-PJEC begodu abe namalungelo nokuziphendulela kwamalunga.
Izakuphelela emsebenzini wokuhlola ngokuya kokuqinisekiswa namkha ukutjhugululwa kokutholwe yi-PJEC.
Izakusebenza ngokuya kweenkambiso ezifanako njenge-PJEC ngokuya kokukokudluliselwa kokungavumelani okhunye nokhunye namkha umbango ku-PJEC bona ithathe isiqunto.
I-SJEC izakupheliswa ngemva kwesikhathi sokufezakaliswa.
Izakuhlonywa ekuthomeni kokufezakaliswa kwekambiso yokuHlolwa kwemiSebenzi.
Abajameli abanjalo kufanele babemalunga adlala indima ebonakalako we-PJEC kodwana kube babandulelwe iRherho lemiSebenzi (TASK System) njengesandulela bujamo sobulunga.
g funa ukurarulula ukungavumelani okungavela ngokubonisana.
Izakuba nokuziphendulela kokuthuthukisa iimphakamiso ezilethwe ngaphambi kwe-SALGBC bona kuvunyelwane ngazo mayelana nehlelo elifanako leenkhundla zemisebenzi namkha lamathayitheli wemisebenzi azakusebenza ekorweni yoke.
Ingahloma amakomiti wesikhatjhana ebona atlhogekile ukwenza imisebenzi yayo.
Amakomiti anjalo azakwakhiwa ngabanye nabanye abantu ngaphandle kwalokha nabamalunga we-PJEC namkha weKomitjhana yokuHlola.
IKomitjhana yokuHlola ingadlulisela amandla ekomitini enye nenye ekukhulunywe ngayo ku-5.2.4 namkha eminye yemisebenzi yayo ngaphandle kwalokha ukudlulisa kuqintelwe ukwenza imisebenzi ngobujamo obubekikweko ngokukhambisana neemvumelwano zokulinganisa ezabekwako.
IKomitjhana yokuHlola inokuziphendulela koke ekongamelweni kwesikhathi sokufezakalisa kodwana ibika eKomitini ePhetheko ye-SALGBC ngokuya kwemithetho ebekwe yi-Komiti ePhetheko.
d izakulungisa umphumela wokugcina we-PJEC ozakwaziswa.
Ukubhalelwa kufikelela esivumelwaneni somphumela wokuHlolwa komsebenzi olinganisa igugu elisemuntwini lomsebenzi.
c ukurhumutjhwa kumbi kweenjamiso zesivumelwano mayelana nokukhambelana kwaso neenkambiso.
Ukubeka okwenziwe yi-PJEC akuzukuphikiswa begodu kusibopho ku-SJEC begodu ukuqunta okwenziwa yiKomitjhana yesiTjhaba yokuHlola akuphikiswa begodu kubopha woke ama-PJEC.
nikela omunye nomunye umjameli ngeenkghonakalisi ukuzalisa indima yakhe njengelunga lekomiti.
veza ilwazi elaneleko nemitlolo namkha ukunikela ngephenyisiso nokufuna amaqiniso khona kuzakufikelelwa ukuvumelana ngokumumethwe misebenzi.
vumelana ngeqhinga lokufezakalisa kanye nokubambelela emihlahlandleleni neenkambiso ezibekwe ngilesisivumelwano ukufikelela lapho iqalela phasi ukuthoma namkha ukufezakaliswa okuragela phambili kwekambiso.
vuma ukubalekela namkha ukulungisa isolo yokungaziphathi kuhle ngelinye nelinye ilunga.
enye nenye indaba lapho iKomitjhana yokuHlola ingakghoni ukuvumelana ngokubeka.
Imibango ekukhulunywe ngayo ku-2.1.1 ukuya ku-2.1.4 izakusiwa ePhikweni elifaneleko le-SALGBC elizakulinga ukurarulula indaba kuthi loyo ofake isimangalo akghone ukusidlulisela ekuLamuleni ngokuya kwehlelo lokurarulula imiraro ngekambiso ye-SALGBC.
Imibango ngokuya kwe-2.1.5 izakudluliselwa kubaLamuli.
EkuLamuleni okhunye nokhunye ngokuya kwaka-2.3 iKoporasi yokuSisa ebaNtwini izakunikelwa ithuba lokunikela ngobufakazi begodu asoze yabizwa ukuzokunikela ubufakazi ebujameni bomqatjhi namkha iinhlangano zabasebenzi.
d Imithethokambiso mazombe nemibango ngomnqopho kanye nehloso yokuHlolwa komsebenzi.
Ikambiso yokuHlolwa komSebenzi yenzeka ebujameni obuphathelene namahlelo wokuphathwa kwabasebenzi akhambenako kanye nokuhloma iimvumelwano zetjhebiswano lezabasebenzi.
a kwazisa lapho kunetlhogeko yokuthatha amagadango ngokuya kwekambiso yetjhebiswano elijayelekileko lemsebenzini nemabubulweni ukusekela isenzo sokuHlolwa komsebenzi.
b nikela ngemihlahlandlela yokuphatha amahlelo ajayelekileko wokusebenza wama-PJEC nama-SJEC.
Ngaphandle kwalokha nakuveziweko, isiVumelwano samalungelo weHlangano nomthethosisekelo we-SALGBC siphethe iindaba ezenziwe ngaphasi kwamahlelo ajayelekileko wetjhebiswano lezabasebenzi.
Iindaba ezenziwa ngeenkambiso zetjhebiswano lezabasebenzi kufanele zithome kuphela ngemva kobana amalunga we-PJEC akhonjiwe.
Ukusebenza kuhle kwe-PJEC kufuna ukubuthelelwa nokuvumelana kokuMumethwe Misebenzi ngokuya kwezinga elikhambisana neemfuno zeHlelo lokuHlolwa kwemiSebenzi.
Lomsebenzi uwela ngaphasi kwetjhebiswano lezabasebenzi elijayelekileko begodu ufuna ukuzibandakanya kwabaPhathi nabajameli babasebenzi emsebenzini ngamaziko wokudlulisa ilwazi wetjhebiswano lezabasebenzi.
Ukongamela kokubuthelelwa kokumumethwe misebenzi kwenzeka emaPhikweni wamaDorobha amaKhulu newamaPhrovinsi we-SALGBC kanye namaForamu weNdawo wezabaSebenzi ngokuya kweqhinga elenziwe yi-PJEC.
e iinhlangano ezijamele abasebenzi zifanisa abantu ebajamelini be-LLF abazakunikelwa ibandulo ngokubuthelelwa kwamamumatho wemisebenzi.
b kufanisa amagadango aragela phambili webandulo ngesisekelo sesengezo sinye lapho abasebenzi abangaphezu kwama-500 kodwana babengaphasi kwe-1000 ukuya lapho kunabasebenzi abangaphezu kwe-1000 kodwana abangaphasi kwe-3000 begodu ngemva kwalokho bane ngaphandle kwalokha nakuvunyelwene ngenye indlela.
c kuqinisekisa bona umkhambelanisi onjalo nabajameli babasebenzi bazibandakanya esikhathini sebandulo lelanga linye mayelana neendaba eziqakathekileko ezisisekelo zerherho lokuHlolwa kwemiSebenzi elenziwa baPhathi bokuHlolwa kwemiSebenzi ngokuzibandakanya kwamalunga we-PJEC.
d kwenza elinye ibandulo eliragela phambili labajameli babasebenzi namkha amalunga azibandakanye emayunithini aqale okumumethwe misebenzi njengombana azakubona kutlhogeka ngokuya kwalesisivumelwano samalungelo.
b ukunikela abadlalindima ngomsebenzi wokutlola wokumumethwe misebenzi ngamakhophi aneleko ahluthululwe eForamini yokuHlolwa komSebenzi khona azakusetjenziswa ngokwahlukana ukuthola ukufaka isandla mayelana namamumatho wemisebenzi. Abajameli abafaniswe endimeni ka-2.1.5.
c godu bazakuba nokuziphendulela endimeni yeenkhundla zamazombe namkha edlheganako12 ukufanisa abajameli abanjalo okwakhulunyiswana nabo mayelana nemisebenzi njengokufuna kwe-PJEC.
d zokuphatha zizakubonisana nesikhulu esiphezulu sesikhundla esinye nesinye, begodu nakufaneleko, abasebenzi ababika esikhulwineso, bonyana bafake isandla eMumathweni lemiSebenzi.
e ihlangano ejamele abasebenzi nobuphathi kuzakuboniswana nabo ukufumana ukufikelela ukuvumelana ngeForomo lokuGcina lokuMumethwe mSebenzi.
f lapho amaphuzu wombango asele khona, iHloko yomNyango, namkha umjameli okhethiweko uzakubiza umhlangano wabajameli babasebenzi, okuzokukhulunyiswana nabo ngemisebenzi leyo, abaphezulu eenkhundlenezo kanye nalabo ababika eenkhulwinezo ukufikelela isivumelwano. Endaweni lapho isikhundla singanamuntu osiphetheko, ikambiso efanako ngokuya komutjhwana a, b, c, e, f, h izakusebenza.
g nasele kunesivumelwano mayelana nokuMumethwe mSebenzi sizakutlikitlwa ngabasenkhundlenezo, abajameli beenhlangano zabasebenzi, abongamele iinkhundlezo kanye neHloko yomNyango begodu sizakudluliselwa kumPhathi wokuHlolwa komSebenzi.
h iimbalo zokufaniswa kweenkhundla zemisebenzi kufanele kuvezwe emamumethweni woke wemisebenzi.
Lapho kunganasivumelwano ekungafikelewa kiso iindawo zokuvumelana nokungavumelani zizakurekhodwa begodu zombili zibizwe ngoMbango kungakapheli amalanga ali-14 ePhikweni elifaneleko le-SALGBC.
Ikomiti lePhiko lokurarululwa kwemiRaro lizakufuna ukubuyisana embangweni onjalo ngokusebebenzisa ukufuna amaqiniso, okufaka hlangana ukungenelela esayithini kanye namkha nokuqala kamanye amamumatho wemisebenzi awela ngapahsi kwelawulo lawo kanye nokuvumelana ngeMuamtho lomSebenzi linye.
Laphoikomiti lemibango lingakghoni ukufikelela ukuvumelana phakathi kwehlangano ejamele abasebenzi neenhlangano ezijamele abaqatjhi indaba izakudluliselwa ebaLamulini.
Ikambiso yokusebenza yobulamuli obunjalo izakubeka imumatho lomSebenzi.
Imumatho okuvunyelwene ngalo namkha imumatho elibekwe balamuli alizukuphikiswa begodu libopha zoke iinhlangano nabaphethe iinkhundla begodu lizakudluliselwa ku-PJEC khona lizakuhlolwa.
Abathintekako bazazibophelela ukujayeza abajanyelwa babongemumatho lalomtlolo.
indima yama-PJEC kukwenza ukuHlolwa kwemiSebenzi begodu lapho kutlhogekako adlulisele iindaba ezifuna amatjhuguluko emahlelweni weenhlangano namkha enye indaba ewela ngapahndle kokuHlolwa komSebenzi kabathintekako lapho kuzakuboniswana kuhle ngayo ejthebiswaneni lezabasebenzi kanye norurarulula imiraro.
Lapho usihlalo abuya kubaqatjhi isekela lakasihlalo uzakubuya eenhlanganweni zabasebenzi begodu nangokunjalo ebujameni obutjhugulukako.
Ikomiti isebenza ngokuya kwemithetho ejayelekileko yekambiso yemihlangano.
Irhemo lezinto ezizokukhulunywa emhlanganweni kufanele lenziwe namkha isikahthi esihlathululwe somhlangano iveke nagyinye.
Iinkambiso zayo yoke imihlangano kufanele zitlolwe phasi kuqalwe kizo iimfuneko zokurekhoda zezokuphatha.
Ikambiso yokufezakalisa ithoma ngokukhonjwa komPhathi obekiweko wokuHlolwa komSebenzi, ukufaniswa kwabantu eYunithini yokuHlolwa komSebenzi kanye nokukhonjwa kwe-PJEC, begodu lapho kutlhogekako i-SJEC, amalunga.
UmPhathi obekiweko wokuHlolwa komSebenzi uzakuthatha amagadango afaneleko ukuthola idatha nelwazi kanye nokuhloma iRherho lezokuphatha kanye nokuthoma ikambiso yokutlola imumatho lomsebenzi njengombana kubekiwe ngehla.
Ukwazisa ngokufitjhani nebandulo mayelana nokutlola iMumatho lomSebenzi njengombana kubekiwe ngehla kuzakuhlelwa ngokusebenzisa iyunithi yokuHlolwa komSebenzi kanye nangokuzibandakanya kwe-PJEC namkha amalunga we-SJEC begodu kusekelwe ezintweni zebandulo ezenziwe yi-SALGBC13.
I-SALGBC msinyana ngokukghonakalako izakuhlela ibandulo le-PJEC eHlelweni lokuHlolwa komSebenzi.
IsiFundo seBandulo (samalanga amabili) sizakufaka hlangana izinto eziphathelene nesivumelwano begodu babantu kuphela abazibandakanya ngokuzeleko abazakuthola iintifikethi.
Isikhathi sokulungiselela nokutlama esilandelako kufanele sithathwe njengokukhula kwebandulo ezingeni lokwenza kwamambala begodu boke abathintekako kufanele baqinisekise ukuzibandakanya okuzeleko kwabajameli.
Ikomiti izakubonisana ngekwazi elinjalo beyithuthukise neqhinga eliphathelene nokufuna indlela ezakuvikela umsebenzi wokuHlolwa komsebenzi ezintweni ezingakuthikameza ezingacabhela esithunzini seRherho lemiSebenzi.
Ikomiti izakutjheja iimphakamiso ezibuya ebuphathini obukhethiweko mayela nokukhetha iinkhundla zokwenza isilinganiso ezahlukeneko kiwo woke amazinga weenkhundla namahlangothi ahlukeneko wemisebenzi emsebenzini okufuze alinganiswe khona amalunga we-PJEC azazijayeza ikambiso.
Itjhejo elinabileko kufanele linikelwe ekukhetheni namkha amahlangothi wemisebenzi abekade abekelwe ngeqadi ngamabanga wobulili, wobutjhaba namkha wokurholophala khona kuzakuHlolwa imibuzo yenani lokulingana nomsebenzi14.
Ukuhlelwa kwekambiso ngesikhathi sokusungula kuzakufanela bonyana kuhlobane nehlelo lokulandelana kwemisebenzi.
Iinkhundla ezilinganiswe ngalesisikhathi kufanele zibuyekekzwe ngokukhthwa ukuthola ukunzinza kwazo emiphumeleni yokulinganisa elandelako nakuya ekupheleni kwesikhathi sokufezakalisa ngaphambi kokuphethwa kombiko wemiPhumela yesiKhatjhana ekukhulunye ngawo ku-1.3 weSahluko D.
AkunakuHlolwa okuzakuragela phambili kungane esigabeni esilandelako ngaphambi koku-oditha kwangaphambi kwesikhathi nokuHlolwa komsebenzi wawo.
UmPhathi wokuHlolwa komSebenzi okhethiweko ngokubambisana naleligadango uzakutlama iqhinga lokufanisa aboMasipala namkha iingaba zakaMasipala lapho ukuHlolwa okuzeleko kuzakulandelaniswa.
IRherho okuzakuHlolwa ngalo iinkhundla liHlolwa ngezahluko namkha izahlukwana kufabele zifune ukubhalansisa isidingo sokulandela indlela ethoma phezulu yehlele phasi namkah ethoma phasi ikhuphukele phezulu ekulandelaneni kwamazinga wemisebenzi ngamabanga wokusetjenziswa kuhle kwezokuhlala nokuthutha ngekhonakalo yokuzindlela kwendle ayinye yikwenza.
I-PJEC izakubonisana beyifune isivumelwano ngaleliqhinga kuthi umPhathi okhethiweko wokuHlolwa komSebenzi uzakuthatha amagadango aragela phambili lapho kuthlogakala khona njengombana kuzabe kufuneka ngerhelebho lamalunag we-PJEC ukuqinisekisa bona amahlelo ayenziwa ukuthoma ngokuHlolwa kwemisebenzi.
Nakungenzeka bonyana kube nokungavumelani namkha imibango evela ekambisweni le lokho kuzakurarululwa ngokuya kweSahluko B esingehla.
Nasele kufikelelwe isivumelwano ngeqhinga lokwenza ukufezakaliswa kokuHlolwa kwemisebenzi kuyathoma.
b inikelwe iHloko yomNyango namkha abaphathi abaphezulu ephikweni elithintekako nemisebenzi mazombe yalo neendlela zokuhlela umsebenzi.
c khulumisana, lapho kutlhogekako, nophethe isikhundla namkha umjameli abaphethe iinkhundla obengameleko kanye neHloko yomNyango begodu nakungatlhogeka ukubeka amaqiniso, ukwenza amajima wokuhlola emasayithini, kanye nokubawa ilwazi elinabileko namkha iinhlathululo zokuhlelwa komsebenzi kanye netheknoloji esetjenzisiweko.
Okukhulunyiswana nabo bangaletha iimpendulo ezitlolwe phasi.
Kufanele kwenziwe omunye nomunye umzamo ukufiekelela esivumelwaneni ngokuzwakala kuhle kwemumatho lomsebenzi elilethwe ngokukhambelana nelwzi elitholiweko begodu ngakelinye ihlangothi ukurekhoda ngokunemba izinto okungazwana ngazo.
Nakwenzekileko umuntu wabhala ukuqinisekisa imumatho elinjalo, namkha ukuzibandakanya ekulumiswaneni, iKomiti ingabeka imumatho lomsebenzi ngomnqopho weragelo phambili layo.
Omunye nomunye okuzakukhulunyiswana naye obhala ukutlikitla namkha ukuzibandakanya, angaya ehhlanganweni enye nenye ethintekako ukuletha indaba yakhe ekambisweni yokurarululwa kwemiraro kungakapheli amalanga ali-10 wokusebenza kuthi nakabhalelwako imumatho elibekwe yi-PJEC lizakuvela.
Nakungenzeka kubhale ukufikelela isivumelwano mayelana no-3.4.7 (a) namkha u-(b) begodu nakungakhenge kuvunyelwane ngenye indlela, ukuhlola kuzakubanjwa ngokulandela uku-oditha kanye nokulinganisa njengokungavumelani.
Ekungavumelanini mayelana nokukhetha okuku-3.4.7 (c) ekulungisweni kwezinto ikomiti ingaragela phambili ukwenza imiphumela eminengi okungadanelwa kiyo ebonakala ifanele ngaphasi kobujamobo ukuhlola ubungako bokungavumelani.
Ubunjalo netjisakalo erholela ekungavumelaneniko kenye nenye into kanye nemaki lento encani kufanele kurekhodwe.
Nayikuthi kwenziwe umPhumela okungaDanelwa kiwo ongaphezu kwamunye kusekomitini bonyana yenze imizamo eragela phambili ukukhambelanisa ukwehlukana kwayo nokufuna ukuvumelana ngamunye umPhumela wesiKhatjhana15.
Umbiko onjalo kufanele ufake hlangana umbiko okhethekileko ngokhunye nokhunye ukungavumelani oragela phambili.
LemiBiko izaku-odithwa beyidluliselwe eKomitjhaneni yobujamo obuLingeneko lapho izakuvunyelwa khona begodu kurarululwe nokungavumelani okukhona.
Ngesikhathi sokufezakalisa ikambiso yoku-Oditha noBujamo obulingeneko izabe sele inikele ngesiqinisekiso semiphumela eminengi, kodwana nakungakaqalwa lokhu imiPhumela enjalo ihlala ingeyesikhatjhana bekuqinisekiswe umBiko wemiPhumela yesiKhatjhana yiKomitjhana yobuJamo obuLingeneko.
UmBiko wemiPhumela yesiKhatjhana othinta soke isiFunda sokuHlolwa komSebenzi uzakuqinisekiswa yi-PJEC bewulethwe eKomitjhaneni yobuJamo obuLingeneko lapho zoke iinkhundla zizakuHlolwa esiFundeni sokuHlolwa kwemiSebenzi.
IKomitjhana yobuJamo obuLingeneko izakuqinisekisa, namkha itjhugulule umbiko onjalo, ngengombiko wokuGcina wemiBiko yemiPhumela yesiFunda esinye nesinye sokuHlolwa kwemiSebenzi ngemva kwalapho aboMasipala abathintekako bazakwazisa abasebenzi ngamaGreyidi wabo wemiSEBENZI.
Akunamsebenzi ozakwaziswa ngegreyidi yakhe yesikhatjhana ngaphambi kokuqinisekiswa mBiko wesiKhatjhana wemiPhumela kanye nokubekwa kwekhevu yemirholo.
Abasebenzi banelungelo lokudlulisela phambili ukuphikisana neGreyidi yabo eyazisiweko eKomitjhaneni yePhrovinsi yokuDlulisela Phambili iinQunto kungakapheli iimveke ezisi-6 zokwaziswa njengombana kubekiwe ngaphasi kwaka-2 ngenzasi.
Ukuthoma ekufezakalisweni kokuHlolwa komSebenzi kuzakuba lihlangothi lokwaziswa komPhathi okhethiweko wokuHlolwa komSebenzi ukubuthelela iDatha ngamazinga akhona wemirholo kanye nekhevu yemirholo kanye nokuthuthukisa umbiko ozeleko ngemirholo yoke esifundeneso sokulinganisa.
IDatha enjalo namkha umbiko kufanele ilethwe ku-SALGBC ezakuqinisekisa bonyana ifakwa eBhankeni yesiTjhaba yeDatha.
UmPhathi okhethiweko wokuHlolwa komSebenzi kufanele godu aqinisekise ukulethwa ebujameni banjesi kwelwazi elinjalo nakunamatjhuguluko amakhulu begodu kuzakufuneka bonyana anikele ngmbiko wokugcina wokulethwa ebujamnei banjesi kwedatha yemirholo khonokho ngaphambi kokuthoma kweenkulumiswano zokukhanjelaniswa kwekhevu yemirholo.
I-SALGBC izakuba nokuziphendulela mayelana nokubuthelewa kwemibiko efaneleko yesitjhaba nokucozulula okufaneleko ukusekela ukhanjelaniswa kwemikhulumiswano yekhevu yemirholo njengombana kuzakubekwa yiKomiti ePhetheko.
I-SALGBC, kungakadluli umhlaka 31 Oktoba 2002, izakuvumela ukucozululwa kwamahlangothi aqakathekileko wamakhevu wemirholo kanye nokukhambelana kwawo emakethe yezabasebenzi.
IKomiti ePhetheko ye-SALGBC izakubiza umhlangano weKomiti yesiTjhaba wezokuVumelanisa emSebenzini ukukhulumisana ngomleyo nekambiso yokusebenza yokufezakaliswa kwamakhevu wemirholo16.
Yoke imizamo izakwenziwa ukuqeda imikhulumiswano yomleyo onjalo kungakapheli amalnga ali-15 Disemba 2002 okuzakuthi nakubhalako ukurarululwa kombango kuzakuthoma kungakadluli umhlaka 1 Feberbari 2003.
a umnqopho wemikhulumiswano enjalo akusi kunikela ngemirholo kuwo woke umuntu namkha ukwengezelelwa kwemirholo kodwana kulungisa imirholo njengento efaneleko ekufezakalisweni kweenkhundla ezisandukuHlolwa mayelana neDatha yeMakethe yezabasebenzi ekhambelanako.
b Ukulungiswa kwemirholo ukufikelela ukufezakaliswa akutjho bona boke abasebenzi bazakunikelwa izinga eliphezulu lomrholo.
c Umsebenzi kutjhuguluka emahlelweni wanjesi wokuHlolwa kwemisebenzi kuyiwe eRherhweni ELIKHETHEKILEKO begodu nakuyiwa emirholweni engatholakala ngamazinga akhona ngokuya kokulinganisa okunjalo okufunekako ukufikelela isakhiwo esizwakalako semirholo ngemiraro emincani ngesibanga sokubanjwa kobujamo obuphathelene nomuntu ngokwakhe ukuya kebomphathi namkha besivumelwano ukuya kebomphathi.
Ukufezakaliswa kwamakhevu amatjha ngokuya kwamamsipala omunye nomunye lapho kukghonekako kuzakwenziwa ngokukhambisana esiFundeni esinye nesinye sokuHlolwa komSebenzi ngokukhambisana nomutjhwana 2.17.
Ukucozululwa kwekhevu yomrholo kamasipala omunye nomunye esiFundeni sokuHlolwa kwemiSebenzi ngokuya kwemibiko yokugcina yedatha yenirholo yanjesi kanye nomleyo obekwe ngokuya kwaka-2.
a itjhebiswano lekhevu yokulinganisa eenlinganisweni ezikhona zemirholo kumasipala othintekako.
b Itjhebiswano layo neDatha yesiTjhaba neyesiFunda yeMakethe yezabaSebenzi.
Umbiko namkha imibiko enjalo izakubekwa ngaphambi kwePhiko elifaneleko le-SALGBC begodu iPhiko elinjalo lizakwaziswa ngokufunyenweko.
Abathintekako bazakubonisana ngemibiko enjalo bebayelelise ngokhunye ukucozulula namkha ibonelo phambili ledatha engafunwa. ngabathintekako.
Omunye nomunye umbango omayelana neemfuneko zothintekako ophathelene nokucozulula okungezelelweko namkha amabonelo phambili uzakuphathwa njengombango ngokuvezwa kwelwazi elifaneleko elifuneka emikhulumiswaneni yokuthembana.
IPhiko lizakubonisana ngombiko wekhevu onjalo womrholo kanye nesiphakamiso nokunikela ngombiko weKomiti yokuPhatha ye-SALGBC ngemibono yeenhlangano mayelana nesiphakamiso.
Okuvela kulemibiko iKomiti yesiTjhaba yokuVumelenanisa emSebenzini izakungena emzobeni wokugcina weenkulumiswano ngomzamo wokufikelela esivumelwaneni ngamakhevu wemirholo ematjha kamasipala azakufakwa (kesinye nesinye isiFunda sokuHlolwa komSebenzi).
Nasele kufikelelwe esivumelwaneni mayelana nesilinganiso semirholo abasebenzi bazakwaziswa ngegreyidi yabo nezinga lomrholo.
Amazinga amatjha wokubhadela azakufezakaliswa ukusukela ngelanga elilandelako lokubhadelwa ngemva kwelanga lokwaziswa namkha umhlaka 1 Janabari 2004, kuzakuya ngokuthi ngiliphi ilanga elimsinyana, kuye ngokuthi akunamasipala okuzakufuneka afezakalise ngaphambi kwaka-1 Julayi 2003.
Iinjamiso zemibango efaneleko ze-SALGBC zizakubusa omunye nomunye umbango, kanye namkha iimbawo zokutjhatjhululwa esibopheni namkha ukuriyadiswa kokufezakaliswa kwamabanga wokungakghoni ukubhadela.
c Abasebenzi imirhgolo yabo yanjesi engaphezu kwegreyidi yemiSEBENZI emitjha bazakugcina iinlinganiso zabo zemirholo ephezulu zanjesi.
e Umsebenzi ogcine umrholo nesilinganiso somrholwakhe, kanye nowenza ngepumelelo isibawo sokukhutjhulelwa esikhundleni esiphezulu ngobukhulu begreyidi yomSEBENZI ongaphasi komrholo wakhe wanjesi nesilinganiso, uzakuragela phambili nokuthola umrholo wakhe wanjesi nesilinganiso begodu ukulungiswa kweendleko zonyaka zokuphila kuzakusekelwa emrholwenakhe.
Ama-PJEC azakuhlonywa ngaphasi kwe-SALGBC ngokurhaba okukhulu ngemva kobana ikambiso yokufezakalisa nasele iya ekupheleni.
Izakwakhiwa ngokuya kobujamo obufanako nebeKomiti eKulu yokuHlolwa komSebenzi ngokuya komutjho 3.1.1 esahlukweni A.
c kusungula ukubuyekeza okuthileko komunye nomunye umasipala nayikuthi ngokubona kwayo isibalo sokudlulisela phambili ezibuya kumasipala loyo zifuna ukubuyekeza okunjalo.
Elinye nelinye idlanzana elizakurekhodwa.
Ukuqunta okunjalo akunakuphikiswa begodu kubopha umqatjhi nabasebenzi abathintekako begodu asoze kwaba nokukhulumisana ngalokho kenye nenye iforamu.
IKomitjhana yesiTjhaba yobuJamo obuLingeneko izakuthiywa butjha yaziwe njengeKomitjhana yesiTjhaba yokuHlola ngesikhathi esifaneleko ngokukhambisana netjhuguluko ekufezakaliseni ukuya esikhathini sokugcina ebujameni.
Izakwakhiwa ngokuya kobujamo obufanako nebeKomitjhana yesiTjhaba yobuJamo obuLingeneko ngokuya komutjhwana 5.1.2 esahlukweni A.
IKomitjhana yesiTjhaba yokuLinganisa igcina amandla nemisebenzi yeKomitjhana yesiTjhaba yobuJamo obuLingeneko njengombana ibekiwe ngaphasi kwaka-5.2 eSahlukweni A njengombana itjhugululwe kuhle beyafundwa ebujameni obutjha.
Ukuthatha iinqunto zayo namkha ukufuna ukurarulula omunye nomunye umbango ongavela phakathi kwabathinteka ebujameni obufanako njengombana kusenzeka eKomitjhaneni yesiTjhaba yobuJamo obuLingeneko.
b amaphenyisiso wokudlulisela iinqunto phambili lapho ukudlulisela phambili kuqinisekiswe ngokuya kwaka-4.1.7 ngenzasi.
Asoze yaqala esinye isibawo esiqaliswe kiyo namkha ukudlulisela phambili okutjhiwoko okuphikisana nokufunyenwe yiKomitjhana yamaPhrovinsi yokuDlulisela Iinqunto.
Njalo izakubuyekeza koke okufunyenwe liRherho lemiSEBENZI ekorweni, iphenyisise enye nenye indaba ephathelene nokuHlolwa komSebenzi mazombe, kanye nokwenza iimphakamiso ku-SALGBC ngezinye iindaba ezinjalo.
Ukwelusa ukugcinwa kwehlelo lemiSEBENZI ekorweni, iphenyisise nenye nenye indaba ephathelene nokuHlolwa komSebenzi mazombe, kanye nokwenza iimphakamiso ku-SALGBC ngezinye iindaba ezinjalo.
c umuntu ngamunye namkha amahlangothi wabasebenzi.
Iinkambiso zokubuthelela amaMumatho wemiSebenzi ukwenzela iinkhundla ezitjha nokuHlolwa kwazo zizakukhambisana nalezo ezibekwe esikhathini sokufezakalisa.
Isibawo sokuHlolwa butjha, nanyana kwenziwe baphathi namkha umsebenzi namkha ihlangothi labasebenzi, singanikelwa ngesinye nesinye kuye ngokuthi isibawo esinjalo sisekelwe ebufakazini bamatjhuguluko ezintweni eziphathelene nomthetho namalungelo nezakanomphela emumathweni lesikhundla, namkha ebufakazini obutjha ebengakabulindeli bonyana umbawi angaba nabo ngesikhathi sokwenza isibawo sokuthoma.
d izinto ezifanisekako ezandisa amazinga wezomzimba nezengqondo, kanye, e nelwazi elitjengisa bonyana amatjhuguluko eza bunjani ngesibanga sobujamo bamazombe bomsebenzi, namkha ukuhlelwa butjha kwetjhebiswano lomsebenzi.
a utjengise ebujameni obuthileko ukobana kungani kuthathwa bonyana ukwenza ngcono imiphumela bekungakhambisani nokusetjenziswa kuhle kwehlelo lemiSEBENZI.
c Lisekelwe sitatimende sesekelo esibuya elungeni linye namkha amanengi we-PJEC.
b iforomo elitjha lemumatho lomsebenzi elitjengisa amatjhuguluko emsebenzini ngesisekelo sokwenziwa kwesibawo begodu eminye imitlolo njengombana angabona ifanele namkha ikhambisana neemfuno ngaphasi kwaka-3.2.3 kanye namkha no-3.2.
c ukurekhoda ukuvuma kongehla esikhundleni kanye neHloko yomNyango ehlathululweni etjha namkha ngenye indlela ukungavumelani kwabo nazo zoke iinhlathululo namkha ihlangothi elihlathululwe mbawi.
Isibawo sizakudluliselwa kumphathi ophathelene nokuHlolwa komSebenzi kuMasipala ozakukhulumisana nombawi, omunye nomunye umjameli wabasebenzi nayikuthi umbawi lilunga lehlangano ejamele abasebenzi, kanye nabaphathi abafaneleko, ukuqinisekisa bonyana loke ilwazi kanye namkha nokungavumelani kurekhodwa ngokuzeleko ngaphambi kokusiwa kwesibawo ku-PJEC.
I-PJEC nayibona isibawo singanasibawo esiqinileko ngokuya kwamandla nemisebenzi yayo ingabawa bona silethwe butjha ngokukhambisana no-3.2.3 kanye namkha no-3.2.4 namkha sibuyiselwe emva begodu nayikuthi uyabhalelwa ukukhambisana nokubaliweko singararhwa isibawo17.
Ekutholweni kwesibawo esinjalo i-PJEC izakuragela phambili nokuphenyisisa iimbawo njengombana izakubona kutlhogeka ngokuya kwamandla nemisebenzi yayo begodu isebenze ngeembawo njengombana kubekiwe ngaphasi kweSahluko C 3.4 begodu ifune ukubeka nomphumela.
Nakungenzeka bonyana iveze bona akhenge kube netjhuguluko eGreyidini, namkha nayikuthi i-PJEC iyabhalelwa kufikelela umuvumelana ngomPhumela, um(aba)bawi kufanele baziswe bonyana isibawo akhenge siphumelele begodu nokobanyana bangenza ukudlulisela isiqunto phambili.
Lapho imiPhumela emitjha ibeka izakudluliselwa eKomitjhaneni yesiTjhaba yokuHlolwa komSebenzi khona izaku-odithwa, ibekwe ebujameni obulingeneko kanye nokuvunyelwa ngaphambi kokwaziswa namkha ukukhangiswa.
Yoke imizamo kufanele yenziwe ukuqinisekisa bona amagadango okukhulunye ngawo ku-3.2.8 naku-3.2.9 ayaqedwa kungakapheli iimveke ezisi-6 lapho woke umbawi azakwaziswa ngomphumela wokugcina.
Ukudlulisela iinqunto phambli eKomitjhaneni yamaPhrovinsi yokuDlulisela kufanel ikhambisane nendlela njengombana ibekiwe ku-3.2.3 begodu nenemitlolo ebekwe ku-3.2.4.
Nakutholakala isaziso sokwaliwa kwesibawo ngokuya kwaka-3.2.7, 329 namkha u-3.2.11, umbawi uzakuba neemveke ezisithandathu ukwamukela namkha ukwala umphumela begodu aqunte bonyana uragela phambili nokudlulisela phambili isiqunto.
Umbawi angatjhugulula namkha angezelele ikani nayikuthi lokhu kukhambisana nendlela ebekwe ku-3.2.4 isibawo ngaphambi kokulethwa kwaso eKomitjhaneni yePhrovinsi yokuDlulisela Phambili.
IKomitjhana yePhrovinsi yokuDlulisela Phambili nayithola isibawo esinjalo kokuthoma izakuzanelisa bonyana kunamabanga azwakalako wokudlulisela phambili begodu nayikelele ekuvumelaneni bona akunamabanga akhona wokwala ukudlulisela phambili khonokho.
Lapho iKomitjhana yePhrovinsi yokuDlulisela Phambili yanelisiwe bonyana kube namabanga aneleko wokungabawa ukudlulisela phambili izakulalela ukudlulisela phambili ngendlela ezakukhambelana khulu nokuqalana nokudlulisela phambili begodu izakusebenza ngesibawo ngokuthoma phasi njengombana kubekiwe eSahlukweni C 3.4, ingalalela butjha isibawo esikhathini esinye nesinye sekambiso njengombana kubekiwe ngaphasi kweSahluko C 3.4 namkha ingalalela umlandu ngokulandela ikambiso engalendelwa ekulamuleni, nanyana ngiyiphi efaneleko ukuqinisekisa ukurhatjiswa nokulalela okuhle kokudlulisela phambili. IKomitjhana yokuDlulisela Phambili yePhrovinsi izakwazisa umbawi ngomtlolo ngekambiso ezakulandelwa ekusebenzeni ngokudluisela phambili.
Lapho ukudlulisela phambili kuqinisekisiwe iKomitjhana yePhrovinsi yokuDlulisela Phambili izakuqalisa ekufumeneko eKomitjhaneni yesiTjhaba yokuHlolwa komSebenzi khona kuzaku-odithwa bekuvunyelwe ngapahmbi kokwaziswa.
Lapho ukudlulisela phambili kungakaqinisekiswa iKomitjhana yePhrovinsi yokuDlulisela Phambili izakwazisa umbawi.
Lapho kunokwaliwa okunjalo akunakudlulisela phambili okuzakuvunyelwa esikhathini esingana mnyaka ukusukela ngelanga lokwaliwa.
Ukuqunta kwamaKomiti wamaPhrovinsi wokuDlulisela Phambili akuphikiswa begodu kubopha bobabili (um)abasebenzi nomqatjhi begodu akakho onelungelo lokudlulisela phambili eKomitjhaneni yesiTjhaba yokuHlolwa komSebenzi namkha kuzakuba nelungelo lokusebenzana nombango ngokusebenzisa iinkambiso zemibango zomKhandlu weSewula Afrika wemiBuso yeeNdawo wezokuVumelanisa emSebenzini namkha enye nenye ihlangano yokurarululwa kwemibango yangaphandle efana ne-CCMA.
KilesiSingezelelo iSahluko A no-B zabeka ubuncani belwazi ekuvunyelwana bonyana kufanele litholakale ekulinganisweni komsebenzi nayikuthi kuzakwenziwa ngepumelelo.
ISahluko C sikhuluma ngeminye imihlobo yelwazi iinhlangano ezijamele abasebenzi namkha abasebenzi abathileko abangafuna livezwe kodwana abaqatjhi, namkha omunye wabasebenzi angalibona liyifihlo begodu okungakafaneli livezwe.
Mayelana nesahluko A no-B amalunga wekomiti yelwazi azakubonelelwa sijamiso esitholakala ku 3.3.4. Lokhu kutjho bona amalunga azakuyeleliswa bonyana asebenzise ukuziquntela ekuphatheni ilwazi elinjalo ngefihlo ebonakalako ukukhandela imibango engakafaneli namkha ukungavumelani kodwana awathintwa yifuneko yefihlo mazombe begodu anelungelo, njengabajameli balabo abathintekako, ukubika ngokuthembeka nangokuzeleko njengombana babona kufanelekile.
Nakuzakutlanywa isikhathesi nokwenziwa kweqhinga ukulandela ukuHlolwa komSebenzi idatha elandelako kufanele ilungiswe begodu yenziwe inikelwe iKomiti.
Ukucozulula kwesibalo sabasebenzi samambala kwanjesi abaqatjhwe sephulwa njekucozulula kokuqatjha ngokulingana mayelna nomhlobo, ubulili nokurholophala.
Isibalo esibonakalako samamumatho akhona wemisebenzi namkha amatjhejuli womsebenzi asebenza eenkhundleni.
Ukucozulula kwamazinga wemisebenzi athathwa njenganemumatho elijayelekileko namkha okudlhegwana ngalo begodu azakufuna kuphela ukulinganisa ngokuthatha kancani begodu iinkhundla ezinjalo namkha iinqhema zizakufuna ukulinganisa okunabileko kwesikhundla ngasinye.
Ilwazi elibeka amahlelo wezokuphatha kuqalwe khulu iRherho leenomboro ezihlukileko zokufanisa njwngombana kubekiwe.
Ikhophi yanjesi yeHlelo leSakhiwo, amanye amaHlelo weZakhiwo ezihlongozwako, kanye nehlathululo yezahluko, iminyango namkha amayunithi wemisebenzi kanye nezahlukwana ngokuhlanganyela ngesiphakamiso sokwehlukaniswa kwazo ngokuya kobujamo bamazombe obusetjenziswe emahlelweni18 wemiSEBENZI.
Iqhinga elihlongozwako lokwenza elizakulandelwa ekulinganiseni iinkhundla zesithomo ukweqa amabhendi weRherho lemiSEBENZI, okuliqhinga okufanele lifune indlela lakambiso yokwenza lekambiso ngendlela engazukubandlulula umnqopho wayo ngokusuka phezulu liye phasi namkha ngokusuka phasi liye phezulu.
Isiphakamiso ngendlela leyo abza eenkhulumiswaneni zemisebenzi abazakukhethwa ngayo ekulinganisweni kokuthoma.
Ngesikhathi sekambiso yokutlolwa kwemumatho lomsebenzi kanye nokuHlolwa kwamambala ukucozulula okungeneleleko komunye nomunye umnyango namkha iyunithi yomsebenzi, namkha isifunda esinacni esifanisiweko kufanele sinikelwe.
Itjhejo elifaneleko kufanele linikelwe ekwenzeni bona amamumatho wemisebenzi yoke ekhona ayatholakala kanye namatjhejuli wemisebenzi asebenza eenkhundleni eziHlolwako begodu nasiya eenkhundleni ezijayelekileko ukutjengisa ukusatjalaliswa kwerhemo lokudlhegana komsebenzi kanye namkha nemisebenzana enikelwe ngaphezu kwaleyo yalabo okukhulunyiswana nabo ngesibanga semisebenzi.
Eminye imitlolo yokungezelela namkha ilwazi eliphathelene nokuHlolwa komsebenzi njengombana linganikelwa baphathi kanye namkha ngabaphethe iinkhundla.
Ilwazi ngetheknoloji namahlelo asebenzako ngemitjhini namkha ngelwazi letheknoloji begodu kufaka hlangana lapho imininingwana eminengi ngeenkambiso zokusebenza kanye namkha amahlelo athileko wamakhompyutha asebenza khona.
Ukuhlola kwamambala kwamasayithi kanye namkha ukutjengiswa kokusebenza komtjhini othileko, itheknoloji namkha amafemu wokusebenza imkhiqizo kufanele ahlelwe.
Ngesikhathi sokutlama ilwazi elingehla lizakunikelwa khona kuzakuboniswana ngalo. Kodwana kulilungelo lelinye nelinye ilunga ukubawa ukucozulula okungezelelweko kanye namkha nokwenziwa butjha kwelwazi elinjalo. Iimbawo ezinjalo kufuze zizwakale ngendlela yokuthi zinqotjhiswe ekutholeni ukwazi kabanzi ngeminqopho yokuHlolwa komSebenzi. Nayikuthi azizwakali ubuPhathi bokuHlolwa komSebenzi bungabhala ukwenza umsbenzi ongezelelweko.
Ngesikhathi sokutlolwa kwemumatho lomsebenzi namkha ukuHlolwa ngokwakho kungabonakala njengento ehle ekutholeni imitlolo namkha ubufakazi obumhlobo we phothfoliyo yomhlobo womsebenzi owenziwa ngokukhuluniywana naye nophethe isikhundla kwanjesi namkha abaphethe iinkhundla. Ngokufanako ukungezwani mayelana nemumatho lomsebenzi lesikhundla phakathi kosiphetheko nkukhulunyiswana naye ngokusizalisa kanye nobaphetheko kungafaka hlangana ukubangisana kokuthi ngubani owenza umsebenzi othileko. Ebujameni obunjalo iKomiti yokulinganisa ingakghona kuphela ukulungisa indaba ngokuqala umsebenzi ngokwawo.
a bonyana ubufakazo bemitlolo bunelwazi, okungakafaneli libonwe ngiwo woke umuntu, ilwazi eliyifihlo lokuthintana ngaphakathi.
b bonyana ubunjalo bemitlolo obubawiweko bengendlela yokobana buveza ilwazi lomuntu langeqadi eliphethwe mkhandlu ngokuzwisisa bona liyifihlo, namkha lingendlela yokobana nalingavezwa lingabeka ukuphepha komuntu ebujameni obuyingozi.
Kunobujamo obumbadlwana lapho iimbawo ezinjalo zingafaneleka khona, namka ukuphikisana nalokho zingasiqiniso begodu zivela, isibonelo, ngombana othileko owengameleko ufuna ukutahthela phasi imumatho lesikhundla saloyo amongameleko khona azakukhuphula imumatho lomsebenzakhe.
Ukubalekela namkha ukuqintelisa isibalo semibango engavela kilendawo kuqakathekeile bona abaPhathi baqaqise amandla adlulisiweko womPhathi wokuHlolwa komSebenzi. Ebujameni obuhle kufanele bakwazi ukuziquntela ngalokho abakuvuvezako begodu babesebujameni bokuphikisa okhunye ukwala okungasingekweqiniso kokuveza okungavela. Kufanele godu kucace bonyana kunini lapho umPhathi wokuHlolwa komSebenzi akghona ukufikelela imitlolo namkha kufanele athome ngokufuna imvumo. Ukuhloma iindlela ezingaveza bona ilwazi baliveza nakunjani ngokuzeleko, namkha ngaphasi kobujamo obuthileko obuyifihlo kuqakathekile. Isibonelo imvumo inganikelwa amalunga wekomiti ukobana babone bebafunde umtlolo nge-ofisini kodwana bangenzi amanothi namkha bakope umtlolo onjalo. Kizo zoke leziindaba kumthetho mazombe bona imbawo zokuveza kufanele zikhambelane nokuthola ilwazi ngomsebenzi wesikhundla ngomnqopho wokulinganisa.
Kufanele kutjhejwe bonyana ukwala okunjalo kokufikelela elwazini kufanele kuvele kelinye nelinye lamalunga wekomiti kufaka hlangana amakhansela nabaphathi. Ngokujayelekileko kodwana kuzakuvela eembaweni ezenziwe bajameli beenhlangano zabasebenzi namkha abaphethe iinkhundla.
Amalunga nabaphethe iinkhundla banelungelo lokwenza isibawo. UmKhandlu nabaPhathi okudluliselwe kibo amandla banelungelo lokwala ukuveza okuyifihlo namkha okuhlobene nokuthola ilwazi ngomsebenzi wesikhundla ngomnqopho wokulinganisa.
Ngokuya kwe-LRA iinhlangano ejimele abasebenzi, namkha lezo ezenzela amalunga, zinelungelo lokuphikisa ukwala ukuveza ilwazi. Lokha nakunokwala i-LRA ifuna bonyana umqatjhi abeke amabanga wokwala okunjalo ngokutlola.
Kuhlola ukusetjenziswa kuhle kwemiphumela yokuHlolwa kwemisebenzi njengombana kuqunte i-(PJEC).
Kungalinganisi butjha imumatho lomsebenzi leenkhundla kodwana ukuhlola ngomnqopho wokuthola imiphumela leyo ebonakala ingakajayeleki ngomukghwa wamazombe mayelana namazinga weenkhundla ezahlukeneko (amahlangothi).
Kubeka amabanga wokwehluka godu nokuqinisekisa namkha ukulungisa umphumela.
Kuthola imibiko yoku-oditha begodu nokuqinisekisa namkha ukuthatha isenzo sokulungisa.
Kulungisa isisekelo sokumadanisa phakathi kwamahlangothi ahlukeneko wabomasipala mayelana nemiphumela yokulinganisa.
Kulinganisa ukusebenza kwetheminoloji ekhona neehlathululo begodu nokuhlongoza amatjhuguluko namkha ukulungisa amagama ukuqinisekisa ukusetjenziswa okunzinzileko nokulungileko kwehlelo.
Kubeka imihlahlandlela emazingeni wemisebenzi emahlangothini woke weenkhundla kanye namazinga asebubulweni.
Ukulinganisa imiphumela engatholakala yeenliyi zelimi kanye / namkha izinto zokwazi ukufunda nokutlola ekusetjenzisweni kwehlelo kanye nokwenza iimphakamiso ukulungisa imiphumela emimbi yalokhu.
Kukwenza nanyana ngimiphi imisebenzi erheliswe emutjhwaneni 5.2.2 ukuya ku-5.2.8 okungakakhulunywa ngayo kamanye wamaphuzu angehla.
Igama iNdawo yesiGodi njengombana isetjenzisiwe emThethweni wezaKhiwo begodu litjho imiKhandlu yeenGodi kanye nemikhandlu yoke yeendawo endaweni eqintiweko.
Kufanele kube nomPhathi munye okhethelwe ukwenza woke umsebenzi. Lomuntu ubizwa njengomPhathi okhethiweko we-JE. Abanye abaPhathi abangaba lihlangothi lekambiso bangaba nethayithili yendawo yokusebenza yomphathi wokuHlolwa, kodwana ngomnqopho wesivumelwano akabizwa ngomPhathi we-JE. Bazakuba lihlangothi leYunithi yokuHlolwa kwemiSebenzi begodu bazakubizwa ngabasebenza ngokuHlolwa kwemisebenzi.
Tjheja bonyana umqatjhi neenhlangano ezijamele abasebenzi ziinhlangano ezihlathululiweko. Nanyana abadlhegani nabajamiseleli bavunyelwe kodwana akukhuthazwa lokho. Ngokuya kokukghoneka abajameli kufanele bathathwe keminye imisebenzi ukusebenza isikhathi esizeleko ekuLinganisweni kwemiSebenzi.
ISingezelelo A sihlose ukubeka ilwazi elisetjhatjhalazini ngokuya kwalo okungakafaneli kube nokuveza namkha ezinye iindaba lapho ukuveza kungabangwa.
Ukuba yifihlo kwamaphuzu namagreyidi wesikhatjhana kuyatlhogeka ukubalekela ilwazi okungasilo nokudlulisela iinqunto phambili ngaphambi kwesikhathi. Ikambiso akusi ngileyo ye gunya lokuvumelanisa . Ukungabikhona kokwenzela izinto tjhatjhalazi ngakelinye ihlangothi akukhambisani nomphumela omuhle. Abathintekako banesibopho sokuhlala bazisa labo ababajameleko.
Imikghwa yamazombe yokuziphatha mayelana nefihlo kukhulunywa ngayo ku-3.3.4. lokhu kwenzelwa lokha nakwenziwa izinto ezikhethekileko.
Ukuhlola kutjho ukulungisa imiphumela ukufikelela izinga elifanako namkha elijayelekileko.
Uku-oditha kusetjenziselwa ukutjho imisebenzi yobuthekniki ekufaniseni bonyana ngokuya kombono woku oditha iRherho lisetjenziswa kuhle. Imibiko enjalo ingaba ngelungileko kodwana ingahluka ekulinganisweni kwayo yi-odithi. Namkha ingaba nephoso. Ukuhlola yikambiso yokuvumelana nokulungisa okuzakuqinisekisa iimphakamiso zoku-oditha, namkha kungalungisa ngehlangothini linye namkha ngakelinye.
Kuyatlhogeka ukuhlukanisa imibango evela ngokubhalelwa kuvumelana endabeni ephakathi komqatjhi namayuniyoni angaphandle kwekambiso yokuHlolwa kwemisebenzi kanye nokungezwani okuvela ngaphakathi kokusetjenziswa kwehlelo. Ukungezwani kuvela ngokwephulwa kweensekelo zamahlelo begodu kuzakuHlolwa. Isijamiso sokobana lokhu kuzakusiwa ekambisweni yokuvumelanisa nayikuthi iKomitjhana yokuLinganisa asoze ikghone ukurarulula indaba kufanele ithathwe njengento engakandi. Inengi lokungavumelani libangwa kungasetjenziswa kuhle kwemithetho. Kungakho kunemininingwana yokusebenza etjengisa tjhatjhalazi ukuqakatheka khulu kweendaba zekambiso.
Imumatho lemsebenzi mazombe lisebenza lapho kunesibalo esinengi seenkhundla zemisebenzi ezingeni lokusebenza lapho kwenziwa umsebenzi ofanako. Iimbonelo kungaba, boso-Ilekthritjhiyeni, abasebenzi mazombe namkha iinkhundla zabomabhalana nezokuphatha. Imisebenzi edlheganako misebenzi lapho ihlangothi namkha okumumethwe msebenzi kungatjhuguluka kodwana uhlala ufana ezingeni lekghono. Iimbonelo ziyafana. Ukuthi isikhundla sithathwa njengesitjhugulukako kungaba yindaba yobujamo beemvumelwano.
Inani lokulingana nomsebenzi alifani ne zinga lomsebenzi . Lingokuqinisekisa bonyana akunazinto ezifihliweko namkha amasiko, isibonelo, aqalela phasi imisebenzi ethileko ngombana ngokujayelekileko izaliswa bomma namkha umhlobo othileko.
Amazinga ahlukeneko womphumela ahlathulwe ngenzasi.
Tjheja bonyana ukwaziswa kusetjenziswa esikhundleni sokuvezwa.
<fn>nde_Article_National Language Services_UmNyango WezabaSe (1).txt</fn>
Iforomeli liphethe isakheko nendlela ekufuze kubikwe ngayo umahluko womrholo eKomitjhinini yemiBandela yemSebenzini.
Boke abaqhatjhi abakhonjiweko ekufuze bona bathumele umbiko ngokomThetho 55 ka-1998. woBulungiswa emSebenzini.
Abaqhatjhi abancazana (abanabasebenzi abangaphasi kwe-150) kufuze bagcwalise kwaphela isigaba A nesigaba D esesitatimendesi. Boke-ke abanye abaqhatjhi abakhonjiweko bagcwalisa zoke iingaba zesitatimendesi.
Amazinga womrholo kesinye nesinye isiqhema somsebenzi kufuze bona abikwe emakorweni amabili / ngamakoro amabili womrholo. Ekugcwaliseni amaZinga womRholo, izinga lomrholo lokuthoma lijamele umrholo odidiyelweko womnyaka woke kunye nezenzelwa zobuhle zabasebenzi abahlanu abangabarhola khulu ukudlula abanye kileyo ikoro yomsebenzi.
Izinga lesibili lomrholo lijamele odidiyelweko womnyaka woke kunye nezenzelwa zabasebenzi abahlanu abangabarhola kancani khulu ukudlula abanye kileyo ikoro yomsebenzi. Nawubika ngalokhu, bala bona uzakuba ngangani umrholo odidiyelweko womnyaka nezenzelwa zobuhle zakhona zabasebenzi abatorhako.
Izinga lokuthoma lomrholo = nenani lemirholo emihlanu engephezulu kinayo yoke kileso isiqhema somsebenzi selihlukaniswe ngokuhlanu..
Izinga lesibili lomrholo = nenani lemirholo emihlanu engephasi kinayo yoke kileso isiqhema somsebenzi selihlukaniswe ngokuhlanu.
<fn>nde_Article_National Language Services_UmNyango WezabaSe (2).txt</fn>
UNgqongqotjhe wezabaSebenzi uhlose ukutjhugulula iTjheduli 4 yesigaba 55 somThetho ka- 1993 (umThetho oyinomboro 130 ka- 1993) wokuLiliswa ngokuLimala kanye namaLwelwe wemSebenzini, kusukela ngelanga langezi- 1 Apreli 2003.
Ama- 75% wemali yomsebenzi abayirhola ngenyanga ngesikhathi sengozi, lokhu kuzakutjheja ubunengi bemali ema- R ngenyanga.
Imali efana nesamba semali ebalwe ngaphasi kwephuzu 2, ubungako besamba obukhambisana nokukhubala kwama- 30%.
Ama- 75% wemali ebirholwa msebenzi ngesikhathi sokulimala, ngetjhejo lobunengi nobuncani besililiso samaR. namaR..
Iphesenti elithileko lemali enikelwako njengengcenye yama- R.
Ngokuya kwesigaba 83 somThetho ka- 1993 (umThetho oyinomboro 130 ka- 1993) wokuLiliswa ngokuLimala kanye namaLwelwe wemSebenzini, mina Ngqongqotjhe wezabaSebenzi, ngibeka imali ema- R ngonyaka njengobunengi bemali engarholwa kusukela ngomhla ka 1 Apreli 2003.
<fn>nde_Article_National Language Services_UmNyango WezabaSebenz.txt</fn>
UmNyango wezabaSebenzi sewubethe umthetho omutjha olawula umsebenzi eKorweni yezamaHlathi.
Umthetho lo ubizwa ngokuthi kuBekwa komKhawulo eKorweni yezamaHlathi (ukuBekwa komKhawulo weKoro 12), kanti-ke uthome ukusebenza ngomhlaka 1 ku-Apreli ka-2006.
Ukusukela ngomhlaka 1 kuApreli ka-2006 abaqhatjhi kufuze babhadale abasebenzi babo ubuncani bomrholo obubekiweko, nakuthiwa abasebenzabo barhola imali encani khulu.
Umtlolo lo uveza eminye yemibandela engeqakatheke khulu ekuBekweni kwemiKhawulo yeKoro.
Ikhophi yokuBekwa Komkhawulo weKoro iyatholakala ebaGadangisini bomBuso namkha emNyangweni wezabaSebenzi.
UkuBekwa komKhawulo weKoro kubeka imibandela yokusebenza ebasebenzini bamahlathi nabanye abasebenzi eKorweni yezamaHlathi, njengema-awa wokusebenza, ilifu, imininingwana yokusebenza kunye nokulisiswa umsebenzi / ukukhutjhwa emsebenzini. Kubuye godu kubeke nobuncani bomrholo abaqhatjhi ekufuze bawurholele abasebenzi babo.
Batjali bamahlathi abatjalela ukuthengisa; abatjali bamahlathi abasasikimako; abosokontraga la isikhathi esinengi sisetjenziselwa khona imisebenzi yamahlathi; umsebenzi wokuthutha eKorweni yamaHlathi; umsebenzi wekhwitjhini / wengadini oqhatjhwe emzini owakhe esimini yemithi; ugadi oqhatjhelwe ukugada isimu yemithi, kodwa ongakaqhatjhwa yikhamphani yabogadi yangeqadi.
Baqhatjhi abalimako abamivango; amahlathi womphakathi; amahlathi wokubabalelwa kwemvelo; nanyana ngubani osebenza umsebenzi wezamahlathi ongaphasi kenye ikoro yokubekwa kwemikhawulo namkha ongaphasi kwesivumelwana somkhandlu wabasebenzi, ngokwemibandela yomThetho ka-1965 wezobuDlelwana bezabaSebenzi, njengezokuthutha nje ezingaphasi komKhandlu wezokuKhulumiselana abaSebenzi bezokuThutha, kunye nayo yoke imisebenzi yokusetjenzwa kwegodo esezingeni lokuthoma nesezingeni lesibili, sekubalwa nekoro yesenzimaphepha (yephalphu), nekoro yamaphepha ngokwayo, njll.
Umthetho uthi boke abasebenzi bamahlathi kufuze babhadalwe ubuncani bakhona umrholo njengobanyana utjengiswe eThebulini 1.
Boke abasebenzi bamahlathi kufuze barhole ubuncani bomrholo oseThebulini 1. Nokho-ke, abasebenzi bamahlathi abarhola imali edlula le ebekwe njengnobuncani bomrholo bazasolo barhola wona umrholwabo ophezulu loyo, angeze wehliswe.
Umqhatjhi kufuze arholele umsebenzi wamahlathi weminyaka engaphasi keli-15 namkha omdala kinalokho, kodwa godu ongaphasi kweminyaka eli-18, begodu osebenza ama-awa ama-35 ngeveke namkha isikhathi esingaphasi kwaleso, ubuncani bakhona imali ebhadalwa nge-awa, etjhiwo eThebulini 1.
Umqhatjhi kunye nomsebenzi wamahlathi bangavumelana ngencwadi (bangenza isivumelwana esitloliweko) ukuthi umsebenzi wamahlathi uzakunande enza umsebenzi wokuthunywa. Umqhatjhi kufuze abhadale umsebenzi wamahlathi oqhatjhelwe ukwenza umsebenzi wokuthunywa umrholo ongasi ngaphasi kwenani lobuncani bomrholo elibekiweko, kunye neenlinganiso ezisebenza ehlelweni elinje.
ngokumqhatjha kwakhe namkha ukumthwasisa kwakhe umsebenzi wamahlathi loyo ngokunikelwa kwakhe iinsetjenziswa zokusebenza namkha amathulusi ngokunikela kwakhke nanyana yini efunekako ukuqinisekisa bona kuzaliseka iimfuneko zamaphilo nokuphepha.
Umqhatjhi angadosela umsebenzi imali kwaphela nakube kuneenzathu ezibekwa yiKoro yokuBekwa komKhawulo. Nanyana kwenzeka lokho, abasebenzi bamahlathi kufuze bakuvumele ngencwadi (ngokutloliweko) ukudoswa kwemalokho.
Imali edoswako akukafaneli bona idlule i-10% lomrholo womsebenzi wamahlathi nayidoselwa indawo yokuhlala la umsebenzi loyo ahlala khona.
Imali edoswako akukafaneli bona idlule i-10% lomrholo womsebenzi wamahlathi nakube imali leyo idoselwa ukudla okuphiwa umsebenzi lo.
La kunabasebenzi bamahlathi ababili abahlala ndawonye, imali engephezulu khulu umqhatjhi angayidosela boke abasebenzi bamahlathi abahlala lapho sebaphelele ima-25% wobuncani bomrholo obhadalwa umsebenzi wamahlathi ngamunye. Ngamanye amagama, nakube abasebenzi bamahlathi abahlanu bahlala ndawonye, imali engephezulu khulu engadoswa emuntwini ngamunye kilaba abahlanu izakuba yi-5%.
Indlu leyo ifulelwe, amafulelo wakhona alungile begodu ayinetheli.
Indlu leyo inamafesdiri wamarhalasi avulekako.
Inamanzi ngaphakathi, namkha ibe namanzi eduze nakube angaphandle, angabi sebangeni elidlula i-100 lamamitha ukusuka endlini leyo.
Inegezi nakube igezi ikhona endaweni la kusetjenzelwa esimini yamahlathi.
Kube nethoyilethe esebenza ngamanzi, nayingekho ngekhaya ibe seduze nendlu leyo.
Indlu leyo akukafanelil bona ibe ngaphasi kwe-30 skwere-mitha ngobukhulu.
Abasebenzi bamahlathi banesibopho sokwelusa ipahla yabaqhatjhi babo. Ipahla ingaba mitjhini namkha ibe nanyana ngisiphi isisetjenziswa esisetjenziswa msebenzi wamahlathi nakasemsebenzini.
Nakube abasebenzi bamahlathi bamadlabha ekweluseni ipahlabo, umqhatjhi angabadosela imali emrholweni ngokonakala namkha ngokulahleka kwepahla leyo.
alandele ikambiso elungileko nakenza lokho.
anikele umsebenzi wamahlathi ithuba lokutjengisa bona kubayini kufuze bona idoswe imali afuna ukuyidosa leyo.
aqinisekise bona imali edoswako ayidluli iindleko zomonakalo owenzekileko namkha zepahla elahlekileko.
aqinisekise bona imali edoswako ayidluli ikota yomrholo womsebenzi wamahlathi odoselwako loyo.
Amalungelo neembopho zabaqhatjhi nabasebenzi bamahlathi eKorweni yezamaHlathi kubekwe ngendlela yokuthi kulinga ukuqalelela iinrhuluphelo zazo zombili iinqhemezi.
Ama-awa ama-45 ngeveke.
Ama-awa a-8 ngelanga nakube umsebenzi loyo usebenza amalanga angaphezulu kama-5 ngeveke.
Ingasetjenzwa kwaphela ngokuvumelana.
Njengoba umsebenzi wamahlathi angakafaneli ukusebenza isikhathi esingaphezulu kwama-awa ajayelekileko ama-45 ngeveke nje, singalinganisa ngokuthi umsebenzi wamahlathi osebenza i-10 lama-awa ngamalanga a-4, akakwazi ukusebenza isikhathi esidlula ama-awa a-8 ngelanga lesihlanu.
Anikele umsebenzi wamahlathi ubuncani bakhona ama-90 wemizuzu wesikhathi sokuphumula kelinye nelinye i-awa alisebenzileko.
Isikhathi sokuphumula esibhadalwako kufuze bona umsebenzi anikelwe sona kungakapheli inyanga akulungele ukuthola isikhatheso; nokho-ke isivumelwana esitloliweko esingenziwa singelula isikhathesi siyokuba ziinyanga ezili-12.
Isivumelwana esitloliweko singafuna namkha sivumele umsebenzi wamahlathi ukusebenza isikhathi esingabe sifike ema-aweni ali-12 ngelanga, sekubalwe neenkhathi zokudla, ngaphandle kokubhadalwa i-owuvathayimu.
Ama-awa angaphezulu kwamalanga ama-5 ngeveke.
Ngaphezu kwe-awa kodwa hayi ngaphezu kwama-awa ama-2.
Ngaphezulu kwama-awa ama-2 kodwa hayi ngaphezu kwama-awa Umrholo welanga.
Ngaphezulu kwama-awa ama-5.
Abasebenzi bamahlathi bangasebenza ngeholideyi kwaphela nakube kuvunyelwenwe ngalokho.
Nakube iholideyi ingelanga umsebenzi wamahlathi avame ukusebenza ngalo, umqhatjhi kufuze ambhadale umsebenzi loyo nanyana angekho emsebenzini, ubuncani bakhona ambhadale imalakhe ejayelekileko mhlanokho.
Umsebenzi wamahlathi osebenza ngeholideyi engelanga ebevele kufuze asebenze ngalo (avame ukusebenza ngalo), kufuze bona ubuncani bakhona abhadalwe ngokubuyelelwe kabili.
Nakube umsebenzi wamahlathi usebenza ngeholideyi engelanga angasebenzi ngalo, umqhatjhi kufuze ambhadale imali elingana nemali ayithola ngelanga; ukudlula lapho ambhadale nemali yokusebenza mhlanokho, nanyana ibalwe yalinganiswa nesikhathi asisebenzileko nanyana ibalwe ngenye indlela kulungile.
Imali umsebenzi wamahlathi ayisebenzele ngeholideyi umqhatjhi kufuze ambhadale yona ngelanga lomrholo elijayelekileko.
Ukusebenza ebusuku kutjho ukusebenza ngemva kwe-awa lesi-6 ntambama nangaphambi kwe-awa lesi-6 ngakusasa ekuseni.
Umsebenzi angasebenza ebusuku kwaphela nakuvunyelwenweko ngalokho.
Ukusebenza ebusuku kufuze kubhadalwe ubuncani bakhona nge-10% lomrholo welanga ojayelekileko.
Abaqhatjhi kufuze bona bazise abasebenzi bamahlathi abavamise ukusebenza ebusuku ngengozi ekhambisana nakho ukusebenza ebusuku, babazise godu nangamalungelwabo abasebenzaba wokuyozihlolisa kwadorhodera, kodwana iindleko zokuhlolwa kwabo zibhadalwe mqhatjhi.
Umqhatjhi kufuze abhadale umsebenzi wamahlathi olindele ukubizwa emsebenzini nanyana kukunini nakufunekako imali yesibonelelo ubuncani bakhona eli-10% womrholo welanga ojayelekileko womsebenzi loyo.
Kesinye nesinye isiqhenyana sama-awa amahlanu umsebenzi wamahlathi asebenze ngaphandle kokuqintelisa, umqhatjhi kufuze bona amnikele isikhathi sokudla esili-awa, ubuncani bakhona, ngaphandle kokuqinteliswa.
Umsebenzi kufuze bona abhadalelwe isikhathi afuneka ngaso emsebenzini.
Kungavunyelwana bona umsebenzi wamahlathi osebenza isikhathi esingaphasi kwama-awa ama-6 ngelanga angasasithola isikhathi sokudla.
Isikhathi sokuphumula esima-awa ali-12 ngokulandelana ubuncani bakhona, hlangnana nesikhathi sokutjhayisa nesikhathi sokungena emsebenzini ngakusasa.
Isikhathi sokuphumula esehliswe sayokuba ngaphasi kwe-10 lama-awa nakube umsebenzi uhlala emsebenzini begodu nesikhathi sakhe sokudla sihlanganisa ama-awa ama-3 ubuncani bakhona. Nakho lokhu-ke kufuze kwenziwe ngesivumelwana esitloliweko.
Isikhathi sokuphumula ngeveke esima-awa ama-36 ngokulandelana ubuncani bakhona, ekufuze bona sibale noSonto, ngaphandle-ke kokuthi kuvunyelwenwe ngenye indlela ehlukileko.
Isivumelwana esitloliweko esinganikela nesikhathi sokuphumula esima-awa ama-60 ngokulandelana ubuncani bakhona qho ngeveke yesibili namkha kwehliswe isikhathi sokuphumula ngeveke somsebenzi wamahlathi ngesikhathi esingabe sifike ema-aweni a-8 kunanyana ngiyiphi iveke nakube isikhathi sokuphumula evekeni elandelako selulwe ngokulingana.
Kunemihlobo emine yamalifu umsebenzi wamahlathi awatholako: ilifu yomnyaka, ilifu yamagulo, ilifu yeendaba zomkhaya kunye nelifu yembeleko.
Abasebenzi bamahlathi bafuze bathole ilifu yeemveke ezi-3 ngomnyaka.
Kufuze umsebenzi loyo angezelelelwe ngelinye ilanga elibhadalelwako.
Umzombe welifu yamagulo uziinyanga ezima-36 ngokubalelwa phezu kwenani lamalanga asetjenzwe msebenzi ngesikhathi esiziimveke ezi-6.
Umsebenzi wamahlathi usebenza amalanga ama-5 ngeveke.
Amalanga welifu yamagulo ngomzombe ngamunye aba yi-5x6 (inani leemveke) = 30 wamalanga ngomzombe weminyaka emithathu.
Umqhatjhi angabawa incwadi kadorhodera nakube umsebenzi bekangekho emsebenzini isikhathi esidlula amalanga amabili ngokulandelana, namkha nakube bekangekho emsebenzini kabili ngeemveke ezi-8.
Yilifu enikelelwa ukutjheja iindaba zomkhaya.
Basebenzi bamahlathi esele basebenze umqhatjhi munye isikhathi esidlula iinyanga ezi-4; abasebenza ubuncani bakhona amalanga ama-4 ngeveke emqhatjhini loyo bavumeleke ukuthola ilifu yeendaba zomkhaya yamalanga ama-3 ngomnyaka.
Lomhlobo welifu ungathathwa nakubelethwa umntwana, nakugula umntwana namkha nakubhujiweko; abantu abavumeleke ukuthathelwa ilifu yeendaba zomkhaya nababhubhileko ngukosikazi namkha indoda yomuntu, umbelethi, ugogo namkha umkhulu, umntwana, isizukululwani, umfowabo lomuntu namkha udadwabo lomuntu.
Ilifu yembeleko ithatha iinyanga ezi-4, ezithoma sekusele iimveke ezi-4 ngaphambi kwelanga ekulindelwe bona umuntu osebantwini akhululeke ngalo.
Umsebenzi wamahlathi omumutnu wesifazi angabuyela emsebenzini kwaphela ngemva kobana sekudlule iimveke ezi-6 ngemva kokuthola umntwana, ngaphandle-ke kobanyana udorhodere afakazele bona umsebenzi loyo angabuyela emsebenzini ngesinye isikhathi esihlukileko kilesi.
La kukghonakala khona, inothisi yelifu kunye nedeyithi yokubuyela emsebenzini kufuze bona kunikelwe ngaphambi kokuthoma kwelifu.
Akunamuntu ovunyelwe ukuqhatjha umntwana ongaphasi kweminyaka yobudala eli-15 eKorweni yezamaHlathi.
Akunamuntu ovunyelwe ukuqhatjha umntwana nanyana kukuyiphi iKoro yezamaHlathi nakube umsebenzi aqhatjhelwa wona awukayifaneli iminyaka yomntwana loyo; namkha nakube umsebenzi aqhatjhelwa wona umntwana loyo umbeka engozini, uliya ifundwakhe, ukhisimeza ipilwakhe yemzimbeni namkha yengqondweni namkha yemmoyeni, namkha uliya indima yokukhula nokuthuthuka kwakhe ngobuntu bakhe namkha ngokuphilisana kwakhe kuhle nomphakathi.
Umqhatjhi kufuze bona isikhathi esiminyaka emi-3 ahlale abeke irekhodi lebizo, nedeyithi yokubelethwa kunye ne-adresi yomunye nomunye umsebenzi wamahlathi weminyaka yobudala engaphasi ke-18 osebenza namkha obekasebenza kuye.
Umqhatjhi namkha umsebenzi wamahlathi angayiqeda ikontraga yomsebenzi.
Nakube umsebenzi wamahlathi usebenze iinyanga ezi-6 namkha isikhathi esifitjhani kinalokho, kufuze bona asebenze inothisi yeveke nakalisa umsebenzi.
Nakube umsebenzi wamahlathi usebenze isikhathi esingaphezulu kweenyanga ezi-6 kodwa esingadluliko emnyakeni, kufuze asebenze inothisi yeemveke ezi-2.
Nakube umsebenzi wamahlathi usebenze umnyaka namkha ngaphezu kwalokho, kufuze bona asebenze inothisi yeemveke ezi-4.
Inothisi kufuze bona yenziwe ngencwadi (itlolwe), ngaphandle kwalokhuya nayinikelwa msebenzi ongakwaziko ukutlola.
Umqhatjhi akakwazi ukunikela inothisi ngesikhathi selifu namkha ayivumele ikhambe ngasikhathi sinye nelifu, ngaphandle kwelifu yokugula.
Inothisi ingajanyiselelwa ngembadalo, kwaphela nakube imbadalo leyo izakulingana nesikhathi senothisi.
Nakube umqhatjhi nguye oqeda umsebenzi / okhupha umsebenzi emsebenzini ngenca yeemfuneko zomsebenzi, umsebenzi okhutjhwa emsebenzini loyo kufuze bona abhadalwe imali yokuthokozwa emsebenzini elingana nomrholo weveke komunye nomunye umnyaka umsebenzi awusebenzileko, hlangana nezinye iimbadalo ekufuze abhadalwe zona.
Nokho-ke umsebenzi wamahlathi akunamali yokuthokozwa emsebenzini ayitholako nakube uzithokozela yena ngokwakhe emsebenzini.
Zoke iimali ekufuze zibhadalwe umsebenzi.
Ilifu yomnyaka esele ihlanganisiwe.
Isikhathi sokuphumula umsebenzi abekangakasitholi.
Umqhatjhi kufuze anikele umsebenzi wamahlathi isitifikedi somsebenzi umsebenzi loyo nakaphuma/nakalisa emsebenzini.
Isizathu sokuphuma/sokulisa emsebenzini (nakube umsebenzi ngokwakhe uyafuna bona sitjhiwo isizathweso).
Umqhatjhi kufuze bona anikele umsebenzi wamahlathi isitlankana somrholo kunye nemininingwana etloliweko yomsebenzi.
Amarejista wokuya komsebenzi emsebenzini kufuze abekwe/abulungwe, ngaphandle kobanyana kube nesivumelwano esihlukileko kilokhu.
Omunye nomunye umsebenzi eKorweni yezamaHlathi kufuze bona athole isitlankana somrholo. Amakhophi weentlankana zomrholo kufuze bona abekwe iminyaka emi-3, njengoba phela azakuba bufakazi bokuthi umqhatjhi uyizalise yoke imibandela yeemali efunwa mthetho.
Inani lemali mbala abhadelwe yona umsebenzi.
Amarejista wokuya komsebenzi emsebenzini kufuze abekwe, ngaphandle kobanyana kuvunyelwanwe ngenye indlela ehlukileko.
Ukugcinwa KweKoro Kwemibandela Yokubekwa Kwemikhawulo.
Omunye nomunye umqhatjhi obotjhwa mibandela yaleKoro yokuBekwa kwemiKhawulo kufuze bona abeke ikhophi yeKoro yokuBekwa kwemiKhawulo namkha abeke isirhunyezo esisemthethweni, esizakutholakala emsebenzini la umsebenzi azakukghona khona ukusithola nasifunekako.
<fn>nde_Article_National Language Services_UmNyango WezePilo 1.txt</fn>
IStrowuku senzeka lokha umthambo weengazi onikela ubuchopho i-oksijini nezakhamzimba nawuthikanyezwako begodu kwenzeke ukulimala ebuchotjheni.
Iindawo ezihlukeneko zobuchopho zilawula imisebenzi ehlukeneko yomzimba efana nokukhamba, ukukhuluma, ukuzwa nokubona. Ukonakala kileziindawo kuzakuthinta imisebenzi ezilawulako. Ukurholophala kwezitho zomzimba, namkha imiraro yokukhuluma, ijayelekile ngemva kwestrowuku kodwana abantu abanengi balulama kuhle ngebanga lokobana ezinye iindawo zobuchopho ziyayenza lemisebenzi.
Umuntu nasele amdala yinengi ingozi yokobana abanjwe strowuku.
Amadoda asengozini ekulu yokubanjwa strowuku kunabomma.
Ukuphakama komfutho weengazi mbulalibuthule oyingozi, umfutho weengazi kufanele uhlolwe njalo nje.
Ukubalekela ukubhema kungakuvikela estrowukini, ihlaselo lehliziyo kanye nehlaselo lesikhatjhana lokwehla kokunikela iingazi ezithweni zomzimba (okuyi-TIA). Lisa ukubhema.
Into eyingozi khulu ebulwelweni behliziyo evamise ukubanga istrowuku esivala imithambo yeengazi yehloko.
Ukulawulwa okuhle kobulwelwe betjhukela ngokusikinya umzimba/ ukudla kuhle kanye nokwelatjhwa kuqakathekile.
Ukulawulwa okuhle kwamafutha amanengi emzimbeni ngokudla okunamafutha amancani kanye/ namkha nokwelatjhwa kuqakathekile.
Ukuvuvuka kwamalunga wamaseli amakhulu, ukuthintwa khulu ziindaki, ukuthembela ekhokheyinini (cocaine), ubulwelwe bokutshwayelwa kwemithambo (i-TB, iSifilisi (Syphilis), neNtumbantonga).
Iinguli ezinone khulu zisengozini ekulu yokuthola ubulwelwe betjhukela nomfutho weengazi ophakemeko Yidla kuhle, uhlale uphile kuhle.
Ukusela utjwala khulu okuragela phambili kungabanga istrowuku. Yehlisa ukusela utjwala.
Ukuphelelwa mamandla, namkha ukuthamba kobuso nomkhono namkha inyawo namkha womabili amahlangothi womzimba.
Ukungasaboni msinya namkha ukwehla kwezinga lokubona elihlweni linye namkha womabili. Ukuthoma ukubona izinto ngazimbili.
Ukukhuluma budisi namkha ubudisi ekuzwisiseni.
Ukutsirimezeka, ukungasakwazi ukujama kuhle namkha ukuwa okungahluthulekiko namkha ukungasakwazi ukukhamba kuhle.
Ukuphathwa yihloko (evamisileko nemsinyana) namkha amatjhuguluko angahluthulekiko emukghweni wokuphathwa yihloko.
Ukunikela Amaphuzu: 0-4 wamaphuzu = yingozi encani. Amaphuzu ama-5-10 = yingozi elingeneko. Amaphuzu ali-11 ukuya phezulu = yingozi ekulu.
Tjheja: Ukunikelwa kwakho amaphuzu kusilinganiso sengozi engakwehlela nasimadanisa nesitjhaba soke.
Ukunikela Amaphuzu: 0-4 wamaphuzu = yingozi encani. Amaphuzu ama-5-10 = yingozi elingeneko. Amaphuzu ali-11 ukuya phezulu = yingozi ekulu.
Tjheja: Ukunikelwa kwakho amaphuzu kusilinganiso sengozi engakwehla nasimadanisa nesitjhaba soke.
<fn>nde_Article_National Language Services_UmNyango WezePilo 2.txt</fn>
I-ayodini limerali elifunwa mzimba womuntu ukukhulisa ubuchopho, ipilo nokukhula kwabantwana. Nayikuthi umuntu akatholi i-ayodini eyaneleko, umuntu lowo angathola ubujamo obuhlukeneko bamalwelwe womzimba nengqondo obaziwa ngokuhlangahlangana okubangwa kutlhayela kwe-ayodini emzimbeni (i-IDD).
Abantwana abakhuli kuhle. Bavamise ukuba bafitjhani kunabantwana abaneminyaka elingana neyabo, abathola i-ayodini eyaneleko.
Abantwana abakghoni ukufunda kuhle begodu abasebenzi kuhle eenkolweni.
Abantu badinwa lula.
Nakadla ukudla okungana ayodini eyaneleko.
Ukudla okukhuliswa ehlabathini kanye namkha emanzini ane-ayodini encani, ngokujayelekileko kune-ayodini encani. Eendaweni ezinengi zephasi, okufaka hlangana iSewula Afrika, i-ayodini ehlabathini ikhamba nokurhurhuleka kwehlabathi neenkhukhula.
sebenzisa itswayi eline-ayodini. Litholakala eentolo ezinengi ezithengisa igrozara. Amagama athi iodated salt kufanele abonakale epakaneni.
Yidla ukudla kwelwandle okufana nefesi yemanzini anetswayi, nakukghonekako.
Kunomthetho eSewula Afrika obeka bona loke itswayi elisetjenziswa ekhaya elithengiselwa umphakathi kufanele libe ne-ayodini.
Ukunghwatha kancani ngemino itswayi elisetjenziswa ekhaya eline-ayodini ngamalanga kwanele ukukhandela i-IDD.
Akunasidingo sokobana umuntu adle khulu itswayi eline-ayodini. Ukudla khulu itswayi eline-ayodini angeze kwenza umuntu bonyana ahlakaniphe namkha abe mude. Eqinisweni, itswayi elinengi lingandisa umfutho weengazi, okungaba yingozi.
Itswayi eline-ayodini liqaleka begodu linambitheka ngokufanako nalelo elingana ayodini.
IYE, itswayi eline-ayodini liphephile. Umkhiqizi wetswayi ungezelela i-ayodini encani etswayini, okungelingeneko ekuhlangabezeni iindingo zomzimba. Itswayi eline-ayodini godu alisiyingozi ebantwini asele bathola i-ayodini eyaneleko emithonjeni yokudla yemvelo.
Beka itswayi eline-ayodini ngesimumathini esomileko esinesivalo esibambako namkha lifake ngeplastikini ngombana i-ayodini irhwamuka lula.
Faka itswayi eline-ayodini ekudleni ngokudzubhula lokha ukudla nasele kuya ekuvuthweni ngombana enye ingcenye ye-ayodini iyaphela nayizwa umtjhiso ngesikhathi uphekile.
Idlanzana labantu aliphathwa kuhle yi-ayodini. Nakunjalo, bangabawa ikhemisi eseduze bona iba odele itswayi elingana ayodini.
Kuqakathekile ukukhandela i-IDD ngebanga lemiphumela eminengi engasimihle enawo kwezengqondo nemzimbeni.
Woke umuntu utlhoga imihlobo eminengi yokudla kanye netswayi elincani eline-ayodini khona azakuphila kuhle nokukhula okuhle ngokwengqondo nomzimba.
<fn>nde_Article_National Language Services_UmNyango WezePilo 3.txt</fn>
Mhlobo ongakandi khulu wekankere emadodeni. Ingenzeka eminyakeni eminye neminye yobudala kodwana itholakala khulu emadodeni amatjha aneminyaka ema-20 ukuya eminyakeni ema-40. Kuyenzeka kesinye isikhathi bona linye kwaphela ihlwayi liphatheke. Unobangela wekankere yamahlwayi akaziwa. Ithinta amadoda ngesikhathi atjheja khulu zokubeletha nakathoma imindeni.
Madoda anomlando wamahlwayi angehleli phasi (ngokulungiswa namkha angakalungiswa). Ingozi yanda ngobunengi obubuyelelwe kali-11. Boke abantwana babesana kufanele bahlolelwe amahlwayi angehliko nababelethwako.
Amadoda anomlando womndeni onekankere yamahlwayi.
Amadoda angakghoni ukubeletha.
Umuntu ngokwakhe ubona okungakhambi kuhle emahlwayini. Indlela engcono yokuthola okungakhambi kuhle kukuzihlola ngokwakho.
I-TSE yenziwa ngcono ngemva kokuhlamba ngamanzi afuthumeleko, ukuhlamba ebhadeni efuthumeleko namkha itjhawara. Umtjhiso wenza bona isikhwama samahlwayi sizigedle, lokho kwenza kube lula ukubona okungakhambi kuhle.
Hlola ukuvuvuka esikhwameni samahlwayi.
Hlola elinye nelinye ihlwayi ngezandla zombili. Beka imino yokuthoma nemino ephakathi ngaphasi kwehlwayi abothubhakghuru ubabeke ngehla. Ungathuki nayikuthi ihlwayi linye libonakala ungathi likhudlwana kunelinye. Lokhu kujwayelekile. Amagiqa wekankere avame ukutholakala ngemahlangothini wehlwayi, kodwana angatholakala phakathi namkha ngaphambili kwehlwayi.
Thola into esatjhubhu ngemva kwehlwayi. Lento ibizwa bona yi-epididymis, ibuthelela beyithwale imbewu yomduna. Zijayeze lento. Ungenzi iphoso yokuyifansia negiqa elisolisako.
Igiqa elincani elilingana ne-ertjisi, elingasibuhlungu ehlwayini. Akusiwo woke amagiqa anekankere.
<fn>nde_Article_National Language Services_UmThetho Ka-2002 OLaw.txt</fn>
Tlola kwaphela ingcenye etjho umnyaka enomborwenakho emakholomeni amabili wokuthoma ngehlapha. Isibonelo: Nakube inomborwakho ithi : 2001/000001/07, tlola kwaphela 01/000001/07.
Lapha ngifakaza ngiyaqinisa bona yoke imininingwana engiyinikele eforomeneli iliqiniso elipheleleko.
<fn>nde_Article_National Language Services_UmThetho nemiThethola.txt</fn>
Encwajaneni le kuhlathululwa indima nomsebenzi owenziwa bahloli bomNyango wezabaSebenzi. Kwendlalwaa nemisebenzi, iimbopho, namalungelo wabasebenzi njengoba kusitjho umthetho. Kuphakanyiswa kukhanyiswe umsebenzi nesibopho sabaqatjhi, nabakhiqizi, nabatlami, nabathengi bepahla yamazwe wangaphandle, nabasabalalisi kunye nabathengisi ekuqinisekiseni ukuthi abasebenzi bahlala baphilile futhi baphephile nabasemsebenzini. Kokugcina-ke kuhlathululwa nomsebenzi wabajameli bezamaphilo nezokuphepha, newamakomidi wezamaphilo nezokuphepha.
UmThetho wezamaPhilo nezokuPhepha emSebenzini ka-1993 ufuna umqatjhi enze yoke imizamo engakghonakalako ukwakha umoya nendawo ephephileko ebasebenzini, nevumela abasebenzi ukuthi bahlale baphile kuhle. Lokhu-ke kutjho ukuthi umqatjhi kufuze aqinisekise ukuthi indawo la abasebenzi basebenzela khona iphephile, ayinazinto eziyingozi ezinjengebhenzini, ama-chlorine organism, ama-micro-organisms, njalo njalo ezingaba nengozi yokulimaza abasebenzi nokubabangela izifo. La kungakghonakali khona lokhu, umqatjhi kufuze bona abasebenzi bakhe ababikele ngengozi ekhona ebangwa ngilokhu, abatjele nokuthi ingavinjelwa njani ingozi leyo, abalimukise nokuthi bangasebenza njani ngokuphepha kilobo ubujamo bezinto obunajlo, bese unikela nezinye iindlela eozkuvikela nokuphephisa abasebenzi emsebenzinabo.
Nokho-ke lokhu akutjho ukuthi umqatjhi kufuze bona asithwale yedwa isibopho sokwenza abasebenzi bahlale baphile kuhle futhi baphephile emsebenzini. UmThetho uthi iingozi emsebenzini kufuze bona zikhandelwe bezibalekelwe ngokukhulumisaaana nangokubonisaana hlangana komqatjhi nabasebenzi. Umqatjhi nabasebenzi kufuze bona bobabili bawuthwalisane umthwalo wokuba nepilo ehle nokuphepha kwabasebenzi emsebenzini. Zombili iinqhemezi godu kufuze ukuthi zikghone ukukhomba la kunengozi khona, bese zakha iindlela zokulawula ubujamo bezinto ngendlela yokuthi la kusetjenzelwa khona kuzokuhlala kuphephile. Ngalendlela-ke umqatjhi nabasebenzi basebenza ngokubambisana ehlelweni la abajameli bezamaphilo nezokuphepha banganande bahlola khona indawo la kusetjenzelwa khona, bese babikela ikomidi yezamaphilo nokuphepha, yona-ke engenza iimphakamiso zokulungisa lokho ekufuze kulungiswe, bese izinikela umqatjhi. Ukwenza iqiniso lokuthi ihlelweli liyaphumelela, omunye nomunny umsebenzi kufuze bona awazi amalungelwakhe, azi nemisebenzakhe esibopho kuye, njengoba kusitjho umThetho.
UmThetho, owaziwa njengomThetho wezamaPhilo nokuPhepha emSebenzini ka-1993 (umThetho 85 ka-1993), uneendinyana eziamtjhumi amahlanu ezaphasiswa yiPalamende. Umnqopho womThetho lo kuqalelela ipilo nokuphepha kwabantu abasemsebenzini, namkha abasebenzisa indawo la kusetjenzelwa khona nemitjhini yakhona. Ukudlula lapho, uvikela nabanye abantu ngaphandle kwabantu abasebenzako, engozini engahle ivezwe misebenzi eyenziwaa babantu abasebenzako.
UNgqongqotjhe wezabaSebenzi unande afakelela imithetholawulo ngeendaba ezithileko emThethweni lo.
UmThetho lo namkha imiThetholawulo ingathengwa ebaGadangisini beeNcwadi bemBusweni uyiGazede yemBusweni, iyatholakala nakubavezimitlolo.
UmThetho wezamaPhilo nezokuPhepha ulawulwa yi-Ofisi eKulu yezokuNqophisa kezamaPhilo nezokuPhepha yomNyango wezabaSebenzi.
Kuna-ofisi wezamaPhilo nezokuPhepha kiwo woke amaPhrovinsi, kobanyana ukuphepha nokuphila kwabasebenzi kuzokuhlala kuqalelelwe kuhle. Malungana nalokhu-ke abahloli bezamaphilo emaphrovinsini ngamaphrovinsi banande bayokuhlola ubujamo bezamaphilo nebezokuphepha eendaweni la kuksetjenzwa khona.
Ukuhlolwa kweendawo kuvamise ukuhlelwa ngokuqala iimbalo zeengozi, nokuba khona kwezinto eziyingozi emsebenzini, njengebhenzini emalondri namkha ukusetjenziswa kwemitjhini eyingozi emsebenzini. Ngakelinye ihlangothi, ukuhlolwa kwendawo yomsebenzo okungakahlelelwa namkha okungakalungiselelwa kuvamise ukwenziwa nakube kunesibawo sokwenza njalo namkha isililo sokwenza njalo esivela ebasebenzini, ebqatjhini namkha emphakathini. Iimbawo namkha iinlilo ezinjalo ziphathwa ziba sifuba (akukhulunywa ngazzo emphakathini/ azitjelwa omunye umuntu).
Nakube kunengozi embi ebonakalako, umhloli angala ukuthi kwenziwe umsebenzi othileko, namkha ale ukuthi kusetjenziswe umtjhini othileko namkha ithulusi elithileko. Lokho-ke angakwenza ngokukhupha inothisi yesalelo. Akunamuntu onelungelo lokunyaza inothisi enjalo, futhi kufuze bona inothisi leyo ithome ukuhlonitjhwa nokulandelwa khonokho nayiphumako.
Nakube kunomthetho ophuliweko, umhloli anganikela abasebenzi namkha umqatjhi incwadi ebatjela ngokuphula kwabo umsebenzi. Ukuphulwa komThetho kungenza ukuthi umuntu athathelwe amagadango wokugwetjwa khonokho, kodwa-ke nakube semThetjhwana nje ophuliweko, umqatjhi anganikelwa ithuba lokulungisa umthetjhwana ophuliweko loyo ngesikhathi esithileko esizakubekwa yinothisi, esivame ukuba matjhumi amathandathu wamalanga.
Nakufumaniseka ukuthi iindlela zamagadango wezamaphilo nezokuphepha ezibekwe mqatjhi azibavikeli kuhle abasebenzi, umhloli angafuna ukuthi umqatjhi alethe iindlela ezincono ekungavikelwa ngazo abasebenzi. Ngemva kwalokho-ke umqatjhi unikelwa inothisi yokwenza ubuncono elayela indlela ekungenziwa ngayo ubuncono lapho bufuneka khona.
Ukwenza ukuthi umhloli akwazi ukwenza umsebenzakhe kukhle, angangena nanyana kukuphi la kusetjenzelwa khona, la kusetjenziswa khona imitjhini eyingozi nezzinye iinsetjenziswa eziyingozi, afike abize abathileko lapho ukuthi baye kuye ayobabuza ngezinto ezithileko eziphathelene nobujamo balapho. Umhloli angabawa ukunikelwa imitlolo ethileko, ayiphenye abe enze ayandise ngokuyigaya imitlolo leyo, abawe nehlathululo ngokutlolwa emitlolweni leyo. Umhloli angahlola godu nanyana ngibuphi ubujamo abe athathe namasampula, athathe godu yini okunngaba bufakazi balokho aphenya ngakho.
Umqatjhi kufuze bona enze ukuthi iba khona yoke ipahla neensetjenziswa ekufuze zisetjenziswe emsebenzin, enze neqiniso lokuthi umsebenzi wenziwaa ngehlelo ekufuze wenziwe ngalo, ebujamweni ebungeze buliyane namaphilo namaphilo nokuphepha kwabasebenzi. Ngaphambi kobana kungasetjenziswa iinseetjenziswa zokuzivikela,, umqatjhi kufuze bona athome ngokulinga ukususa namkha ukuphungula lokho okungaba yingozi epilwenii nekuphepheni kwabasebenzi bakhe. Umqatjhi kufuze bona athathe amagadango wokuvikela ipilo nokuphepha kwabasebenzi bakhe engozini engabavelela nabasebenzako, basemsebenzini.
umsebenzi loyo kufuze bona enze iqiniso lokuthi kubekwa bekulandelwe amagadangoo wokubalekela ingozi.
Umqatjhi kufuze enze iqiniso lokuthi omunye umsebenzi unelwazi lokuphepha nengozi omunye nomunye umsebenzi okhambisana nakho, abe nelwazi nokuthi iinsetjenziswa ekusetjenzwa ngazo ngokwahlukahlukana kwazo zinengozi enjani emsebenzini, nokuthi ziphephe kangangani. Sele akwenzile lokho, umqatjhi godu kufuze nokuthi aphakise abasebenzi bakhe ngelwazi lokuzivikela engozini emsebenzini la basebenza khona.
Umqatjhi kufuze atjele abajameli bezamaphilo nezokuphepha umhloli nakamazisa bona uyeza uzokuhlola endaweni yekhabo abasebenza kiyo le. Umqatjhi kufuze godu nokuthi atjele abajameli bezamaphilo nezokuphepha nakube kukhona la anganasibopho ngokomThetho. Ukungabii nesibopho-ke kutjho ukuthi umuntu uvunyelwe ukukhamba ngekambiso engakavami, angalandeli imibandela ethileko yomThetho, namkha imithetjhwana ethileko yawo, namkha imilayelo ethileko yawo umThetho.
Umqatjhi kufuze ukuthi msinyana ngokungakghonakalako azise abajameli bezamaphilo nezokuphepha ngesenzeko namkha isehlakalo esehle emsebenzini. Nakukhulunywa ngesenzeko namkha isehlakalo lapha kukhulunywa ngesehlakalo esenzeka emsebenzini, kulimale umuntu, namkha agule, namkha abhubhe. Godu isehlakalo sisamaqaphazela weensetjenziswaa eziyingozi, njengokuthi kube netanka evuza amakhemikhali ayingozi asetjenziswa emafemini ngoba kunevelufu elingakalungi, namkha kube nomtjhini ophuma emtlhaleni wokusebenza ngendlela ejayelekileko kodwa ungalimazi muntu, futhi ungabulali muntu.
nakufakwa isijamiso namkha imethiriyeli nanyana kukuphi la kusetjenzelwa khona, kufuze ukuthi kungakheki namkha kuvuleke ubujamo obuyingozi epilweni yomuntu.
nekambiso ekufuze ilandelwe nakwenzeka ingozi.
Nakube umuntu othengiselwe imethiriyeli namkha ipahla namkha othunyelelwe yona uzibopha ngesibopho esitloliweko sokuqinisekisa ukuthi uzakuthatha amagadango akhethekileko wokwenza iqiniso lokuthi imethiriyeli namkha ipahla leyo izakuzalisa yoke imibandela ebekiweko yokuphepha nokungabi nangozi epilweni, isibopho somthengipahla emazweni wangaphandle, somtlami, somthengisi namkha somsabalalisi siyasuka kibo sibuyele emuntwini owenze isibopheso.
ukwelusa ipilwakhe nokuphepha kwakhe, nokwelusa ipilo nokuphepha kwabanye abantu abangahle baqaphazelelwe ngilokho okwenziwa nguye namkha budlabha bakhe bokubhalelwa kuthatha amagadango afaneleko. Lapha-ke kubalwa nokudlala emsebenzini. Banengi abantu esekhe balimalela emsebenzini, abanye bafa nokufa, ngenca yokudlala kumbi emsebenzini.
ukubika ubujamo obungakaphephi namkha obungaba nengozi epilweni yomuntu, kubikelwe umqatjhi namkha umjameli wezepilo nezokuphepha, msinyana ngokungakghonakalako ukubikela umqatjhi, namkha umuntu onikelwa amandla wokusebenza ngalokho, namkha umjameli wezepilo nezokuphepha ngesehlakalo esingamvelela esingaqaphazelela ipilwakhe namkha simlimaze; isehlakalo esinjalo kufuze sibikwe msinyana ngokungakghonakalako,, kodwa kungakapheli itjhifu.
izinga lesilinganiso sezamaphilo nezokuphepha umqatjhi ekufuze abe nazo emsebenzini.
ikambiso ekufuze ilandelwe umsebenzi nakasebujamweni obungamfaka engozini engalimaza ipilwakhe.
Umsebenzi angabawaudorhodera wakhe wangeqadi ukuthi ahlole amarekhodi wakhe wezamaphilo newokuba sengozini engalimaza ipilwakhe.
Nakube umsebenzi umjameli wezamaphilo nezokuphepha, angaphenya abe abike ngokutlola lokho akutholileko ephenyweni lakhe ngengozi yezamaphilo nezokuphepha ekuqalwenwe nayo emsebenzini.
Nakube umsebenzi umjameli wezamaphilo nezokuphepha emsebenzini, angaphekelela umhloli wezamaphilo nezokuphepha obuya emNyangweni wezabaSebenzi nakahlola indawo la kusetjenzelwa khona, aphendule nemibuzo engabuzwa mhloli.
Umsebenzi angaveza umbono namkha enze iimphakamiso ngomthetho namkha umthetjhwana othileko omalungana nesilinganiso sezokuphepha esingaphasi komThetho wezamaPhilo nezokuPhepha.
umsebenzi unikele ubufakazi eKhotho yezabaSebenzi namkha ekhotho ejayelekileko ngeendaba ezimalungana nezamaphilo nezokuphepha.
Akunamuntu ovunyelwe ukucabhela namkha ukudla ngento nanyana kungaba ngiyiphi eyenzelelwe ukwelusa ipilo nokuphepha kwabasebenzi. Isibonelo kungaba kukuthi akunamuntu ovunyelwe ukususa isisetjenziswa esenzelelwe ukuphephisa emtjhinini, futhi akunamuntu ovunyelwe ukusebenzisa umtjhini ngaphandle kwesisetjenziswa esinjalo.
Babasebenzi abasebenza isikhathi esizeleko abakhethiweko nabatlolelwe iincwadi umqatjhi abanikela ngazo umsebenzi zokubeka ilihlo kezamaphilo nakezokuphepha, ngemva kobana umqatjhi nabasebenzi babonisene bavumelana ngokuthi bobani abazakuba bajameli bezamaphilo nezokuphepha. Ukudlula lapho, abajameli abanjalo kufuze ubuncani bakhona babe nelwazi ngobujamo bezinto kilelo ihlangothi lendawo ekusetjenzelwa kiyo abakhethelwe ukuliqala. Kufuze kuvunyelwanwe nangokuthi bazkauhlala isikhathi esingangani babajameli bezamaphilo nezokuphepha, kanti godu kufuze ukube babe hlangana nomqatjhi nabasebenzi.
Enye nenye indawo yokusebenzela enabasebenzi abamatjhumi amabili namkha ngaphezulu kwalokho, kufuze bona ibe nomjameli. Ngalokho-ke, indawo yokusebenzela enabasebenzi abalitjhuminethoba kwaphela akunasidingo sokobana ibe nomjameli obekiweko.
Eentolo nema-ofisini, umjameli munye kufuze ajamele ikhulu labasebenzi namkha incenye yalokho. Isibonelo kungaba kukuthi endaweni la kubasebenzi abamatjhumi amabilinanye ukuyokufika ekhulwini , kufuze kube nomjameli munye. Kodwa-ke endaweni la kunabasebenzi abalikhulunanye ukuyokufika emakhulwini amabili , kufuze nabajameli ababili, njalo njalo.
Kezinye-ke iindawo zokusebenzela, esinye nesinye isiqhenyana samatjhumi amahlanu wabasebenzi namkha incenye yalokho, kufuze kube nomjameli munye. Isibonelo kungaba kukuthi kufuze kube nomjameli munye la kunabasebenzi abamatjhumi amabilinanye ukuya kabamatjhumi amahlanu . Kodwa-ke abajameli kufuze babe babili la kunabasebenzi abamatjhumi amahlanunanye ukuya kabalikhulu.
Kuye ngokuthi izinto zijame njani, umhloli angafuna ukuthi kubekwe landiswe inani labajameli, ngitjho nala abasebenzi bangaphasi kwamatjhumi amabili khona. Isibonelo kungaba kukuthi, indlela iplanti ejame nendlaleke ngayo ingafuna ukuthi kunganeli ukuba nomjameli munye ebasebenzini abamatjhumi amahlanu . Kilobo-ke ubujamo bezinto obunjalo, umhloli angafuna ukuthi landiswe inani labajameli. Nakube umqatjhi nabasebenzi bayavumelana, kungabekwa inani labajameli elingaphezulu kinalokho okutjhiwo yikambiso evamileko.
Babekwa kungakapheli iinyanga ezine ithomile ukusebenza ibhinizinisi leyo. Umqatjhi onabasebenzi abangaphezulu kwamatjhumi amabili , abazakusebenza kwaphela isikhathi esingaphasi kweenyanga ezine , akunasidingo sokobana kubekwe abajameli. Nakube endaweni le kusebenza abasebenzi abasebenza ngeenkhathi ezithileko kwaphela, njengemaplasini nje, ngendlela yokuthi abasebenzi mhlamunye baba banengi badlule ematjhumini amabili , ukube kodwa kodwa bazokusebenza isikhathi esingaphasi kweenyanga ezine , nakhona akunasidingo sokuthi kubekwe abajameli.
Yoke imisebenzi ephathelene nokuba mjameli kunye nokuthwasiswa nokufundiswa kwabajamelabo ngokwabo kufuze bona yenziwe ngesikhathi somsebenzi.
Abajameli bangahlola ukuthi ziphumelela kangangani iindlela zokuqalelela amaphilo nokuphepha ezisetjenziswa lapho.
Abajameli bangathola lokho okungaba yingozi emsebenzini, bakubikele ikomidi yezamaphilo nezokuphepha, namkha babikele umqatjhi.
Abajameli bangahlanganyela nomqatjhi baphenye ngeengozi, baphenye ngeenlilo zabasebenzi ezimalungana namaphilo nokukphepha, bese babika lokho abakutholileko ngokutlola.
Abajameli bangakhulumela ukuphepha kwendawo yomsebenzi emqatjhini, namkha ekomidini yezamaphilo nezokuphepha; nakufumaniseka ukuthi umzamo wabo walokho abakhulumelako awuphumeleli, bangadlulela kumhloli.
Abajameli bangaya emihlanganweni yekomidi yezamaphilo nezokuphepha.
Amalungu wamakomidi la ayahlangana abonisane ngokutlama, nokukhuthaza kunye nokubuyekeza amagadango wokuqinisekisa ukuthi abasebenzi bahlala baphilile, godu baphephile.
Ubuncani bakhona kufuze kusungulwe ikomidi yinye nakubekwe abajameli ababili namkha abangaphezulu kwalokho.
nakube kujanyiswe amakomidi amabili namkha angaphezu kwalokho endaweni yokusebenzela, omunye nomunye umjameli kufuze abe lilungu lekomidi yinye ubuncani bakhona.
Lokhu-ke kutjho ukuthi omunye nomunye umjameli kufuze abe lilungu lekomidi. Umqatjhi godu angakhetha abanye abantu abazamjamela ekomidini, kodwa abajameli abanjalo akukafaneli ukuthi badlule inani labajameli ababekwe ekomidini leyo. Nokho-ke nakube umhloli ubona ukuthi alikaneli inani lamakomidi endaweni yokusebenzela, angatjho ukuthi akwakhiwe enye ikomidi namkha amanye amakomidi.
Bahlangana qho nakubonakala kufuneka ukuthi bangahlangana, kodwa ubuncani bakhona kanye ngeenyanga ezintathu. Ikomidi ngiyo etjhoko ukuthi kuzakuhlanganelwa kuphi nokuthi nini. Nokho-ke nakube abasebenzi ababawa umhlangano bahlanganisa itjhumi lamaphesente (10%) namkha ngaphezu kwalokho, umhloli angalayela ukuthi kubanjwe umhlangano loyo endaweni nangesikhathi esizakubekwa nguye.
Amalungu wekomidi akhetha usihlalo wekomidi, abe abeke nesikhathi azasihlala e-ofisini usihlalo loyo, abeke nekambiso ekufuze ilandelwe emihlanganweni, njalo njalo.
Iye, amakomidi angazikhethela abanye abantu abazakuba baluleki babo ngenca yelwazi elikhethekileko nelimuko abantwabo abanalo ngezamaphilo nezokuphepha. Nokho-ke ilungu elikhethelwe ukweluleka nokunonisa alinalo ilungelo lokuvowuda.
Amakomidi enzelwe ukusebenza kwaphela ngeendaba zamaphilo nezokuphepha emsebenzini.
Ikomidi kufuze yenzele umqatjhi iimphakamiso ngobujamo bezamaphilo nezokuphepha ebasebenzini. Nakube iimphakamiswezo azenzi ukuthi urarululeke umraro okhona, ikomidi ingadlulela kumhloli yenze ezinye iimphakamiso.
Ikomidi kufuze bona ibonisane ngesehlakalo nanyana nngisiphi esingalimaza abasebenzi, esingabagulisa namkha esingababulala. Isehlakalo esinjalo ikomidi ingasibika ngokutlolela umhloli.
Ikomidi kufuze ukuthi ihlale iwabulunga woke amarekhodi weemphakamiso ezenzela umqatjhi, nayo yoke imibiko eyenzela umhloli.
Amalungu wekomidi kufuze enze nanyana ngimuphi omunye umsebenzi umthetho ofuna bona awenze.
Umqatjhi akakwazi ukudosela umsebenzi imali emrholwenakhe malungana nokuthileko ekufuze ukuthi umsebenzi loyo akwenze okuphathelene nezamaphilo nezokuphepha ngokomThetho.
Udorhodera nakahlola namkha nakelapha umuntu amsolela ukuthi ukugulokho wakuthola emsebenzini awusebenzako, udorhodera loyo kufuze bona abikele umqatjhi ngalokho akusolako, abikele nomHloli omKhulu.
Abasebenzi kufuze balalele bahloniphe imilayelo, namadarhfari namkha iimbawo zabahloli. Ngaphezu kwalokho, akunamuntu ovunyelwe ukuvimbela omunye umuntu ukulalela nokuhlonipha nokuthambela umthetho.
Imibuzo yomhloli kufuze ukuthi iphendulwe, kodwa-ke nokho nanyana kunjalo, akunamuntu okatelelekileko ukuphendula umbuzo angahle azibophise ngawo. Ukuzibophisa kutjho ukuthi umuntu ukhuluma into eveza ukuthi uphule umthetho.
Umhloli kufuze bona alekelelwe, ngalokho akufunako nakabawa ukulekelelwa ephenyweni alenzako. Umhloli angabawa nokuthi abantu babe khona nakuphenywa ngendaba ethileko. Akunamuntu ovunyelwe ukuthuka umhloli namkha ukuliya iphenyo ngabomu.
ukuveza ubufakazi bokuthi umsebenzi loyo wenze into ebekungakafaneli ayenze.
<fn>nde_Article_National Language Services_Umhlahlandlela weband.txt</fn>
Umbuso wazise ihlelo elitjha lebandulo elivulelwe boke abantu abangasebenziko elibizwa nge-learnership. Lebhrotjha ihlathulula bona ihlelweli lisebenza njani.
I-learnership lihlelo lokufunda elirholela ekufumaneni ukufaneleka komsebenzi. Ama-learnership afaka ukufunda ungeklasini ekholiji namkha esentheni yokubandulela kanye nendaweni yokusebenzela. Nawuzazibandakanya ehlelweni le-learnership into eqakatheke khulu kukobana kufanele kube nomqatjhi ofisa nokghona ukukunikela ngelemuko lomsebenzi.
Omunye nomunye angenza isibawo sokungenela i-learnership. Lokhu kutjho bona ama-learnership kufanele afumaneke ebantwini abatjha abaqeda isikolo nemakholoji kanye nebantwini abangasebenziko kanye nalabo esele basebenza. Ama-learnership awakavalelwa isiqhema sobudala esitholeko.
Ekukhetheni abantu abazakungenela i-learnership umbuso uvumile bonyana ubuncani bakhona abafundi abangu-85% kufanele kube ngabanzima, u-54% kube bomma bekuthi u-4% kube babantu abarholopheleko.
Akunamali ebhadelwako emuntwini ongenela i-learnership. Woke okhethelwe ihlelo le-learnership kufanele abhadelwe imali yomfundi mqatjhi. Ubunjalo bemali liyame emhlobeni we-learnership. UNgqongqotjhe wezabaSebenzi uvumele izinga lemali efanele ibhadelwe kanye nobujamo engabhadelwa kibo begodu umqatjhi angabhadela enengi ukudlula lapho. Imali ebhadelwa umfundi kanye nobujamo kuvunyelwana ngabo ngaphambi kokuthoma kwehlelo.
Ubude be-learnership buzakuhluka kodwana esikhathini esinengi angeze kwaba ngaphasi konyaka.
Nayikuthi wamukelwa ku-learnership kuzakufanela bona utlikitle isivumelwano sangokomthetho nomqatjhi. Umuntu namkha ihlangano enikela ngehlangothi lefundo yethiyori yebandulo godu naye kufanele atlikitle isivumelwanesi. Isivumelwano sibeka lokho okulindelwe kuwe kanye nokufanele ukwenze.
Umfundi ufakwa ku-learnership, utlikitla isivumelwano sangokomthetho nomqatjhi, esibeka amalungelo neembopho zomfundi, begodu ulandela ihlelo lokufunda.
Umqatjhi unikela ngelemuko lomsebenzi okulihlangothi le-learnership begodu utlikitla isivumelwano sangokomthetho esibeka amalungelo neembopho zomqatjhi, kufaka iimvumelwano zezinga lemali ebhadelwa umfundi oku-learnership.
Abanikela ngebandulo banikela ngebandulo benzela umqatjhi begodu batlikitla isivumelwano sangokomthetho esifanako esibeka amalungelo neembopho zonikela ngebandulo.
AbaLawuli beKoro yezeFundo neBandulo (i-SETA) bahlela bebakghonakalisa ukusekelwa ngeemali kwama-learnership ngehlangothini ethileko lezomnotho (isibonelo, zokuthutha namkha zokuvakatjha nokutlhogonyelwa kweemvakatjhi), begodu baqinisekisa bona ibandulo lisezingeni lebubulo (ukuqinisekisa ikhwalithi).
UmNyango wezabaSebenzi umema bewudlulisele abantu abahlangabezana neemfuno ezincani ku-learnership ethileko kubaqatjhi abafuna abafundi. Umqatjhi uthatha isiqunto sokugcina.
Nayikuthi i-learnership iphethwe ngepumelelo uzakuthola ukufaneleka (i-qualification) okuvunyelwe inarha yoke. Ukutjengisa bona uthole ukufaneleka uzakunikelwa isitifikethi. Isitifikethesi sizakuhlathulula amakghono owatholileko.
Nayikuthi awusebenzi lokha nakuthoma i-learnership, akunasiqinisekiso sokobana uzakuthola umsebenzi ekupheleni. Umqatjhi okunikela ngebandulo akakakateleleki bona akuphe umsebenzi. Kodwana ngokufaneleka nelemuko lomsebenzi uzakuba sebujameni obuhle bokuthola umsebenzi kunangaphambilini. Ungahle ufune ukucabanga ngokufumana okhunye ukufaneleka okunengi namkha ukuthoma ibhizinisi lakho.
Zitlolise emNyangweni wezabaSebenzi njengomuntu ofuna umsebenzi ngokuzalisa iforomo elinanyathiselweko kanye neforomo elitjengisa iinkareko zakho. Manje linikele abasebenzi besentha yezabasebenzi namkha baposele lona.
Hlala ugcine imininingwana yokuthintana yakho isebujameni banjesi.
Isentha yezabasebenzi izakuthinta nayikuthi uhlangabezana neemfuno ezamukelekako ze-learnership zomqatjhi othileko.
Nayikuthi uhlangabezana neemfuno ungabizwa bona ukhambele umhlanganywana omncani kanye nokuhlolwa ngaphambi kokukhetha kokugcina.
Ngiyaqinisekisa lapha bona ilwazi elingehla liliqiniso.
Nanti irhemo lamaziko weemfundo ahlukeneko kanye nemisebenzi ongahle ukghone ukuyenza ezikweni lesifundo. Yenza kungathi uyakghona ukwenza yoke imisebenzi, nikela iziko lesifundo ngasinye imaki ngokuya kokuthi uyithanda kangangani namkha uyithabela kangangani imisebenzi ekulelo ziko lesifundo. Esikhathini esinengi izinto ozithabisa ngazo godu zinganikela ngesitjengiso seenkareko zakho. Nayikuthi msebenzi munye kuphela ovezwe njengesibonelo ezikweni lesifundo esithileko, thalela umsebenzi bewunikele imaki lomsebenzi othalelweko.
Zelimo nokutlhogonyelwa kwemvelo.
Zinikela ukudla ngokulima. Zitlhogomela iingadi, amahlathi nemvelo. Ukulima ngeentjalo nefuyo, ukusebenza emaphageni, eengadini nemahlathini kanye nokutlhogonyelwa kwemvelo.
Ukwenza izinto ezihle namkha ukuthabisa abantu ngokubadlalela. Ukubumba nokusebenza ngomncamo, ukudansa, ukuvuma, umbhino, zemidlalo nokuthatha iinthombe, umabonwakude, ividiyo, umlingisi ongubaba, ukwenza izinto zokukghabisa, ukwenza izinto zobukghwari zokupenda nemigwalo.
Iimfundo zokuthintana nezelimi. Ukusebenzisa ilimi ukurhelebha abantu ukufumana ilwazi ngokukhuluma nokutlola. Umtjhugululi, umbikindaba wemagazini yephephandaba, isazi selimi, i-copy writer, ukutlola ama-athikili namkha imitlolo.
IFundo, iBandulo nezokuThuthukisa. Ukufundisa nokubandula abantu. Umfundisi wesikolo, iinkhungo zefundo ephakamileko ezifana namaYunivesithi, ama-Theknikhoni namaTheknikhal Kholiji, ukufundisa abentwana abancani (ukuthuthukiswa kwabentwana basesebancani).
Zokwenza, zobunjiniyeri netheknoloji. Imitjhini yokugwala, amabhrorho, iindlela, iimphaphamtjhini, imitjhini ye-elektroniki negezi, ukwenza nokuhlanganisa iingcenye ezimbili zomtjhini khona zizakusebenza kuhle, neemayini.
Iimfundo ngabantu nezehlalakuhle. Ukufunda imikghwa yabantu khona uzakukghona ukubarhelebha. Ukusebenza nokuthuthukisa abantu (i-Psychology nebandulo lamakghono wokuphila), iimfundo ezihlukeneko zekolo (indoda yesonto nomfundisi), umlando, isifundo sephasi nokobana kungani abantu bahlala emadorobheni (i-geography), ukufunda ngetjhebiswano hlangana nabantu (i-sociologist), isifundo sabantu bakade neenlwana (i-Archaeology).
UmThetho, isayensi yamajoni nokuvikeleka (i-military science and security). Ukutjheja ukuphepha nokuvikeleka kwabantu nobulungiswa enarheni. Amapholisa, amagqwetha nabatjhutjhisi, imisebenzi yokulungiswa kokuziphatha, ukulandela ibizelo lemasotjeni (amajoni, amajoni wemanzini, amajoni wemmoyeni).
Amasayensi wezamaphilo nemisebenzi yezokuhlalisana. Ukurhelebha abantu ngokutlhogomela ukuphila kwabo emzimbeni nakwezengqondo kanye nokuphila kuhle. Ukukhandela amalwelwe, ukuphuhlisa zamaphilo, ukutlhogomela abantu abagulako, ubunese, abarhelebha ema-ambulensini, amabizelo wezokwelapha, zehlalakuhle.
Ukusebenza ngeembalo ukurarulula imiraro, ukusebenza ngamakhompyutha ukurekhoda ilwazi nokusebenza ngezinto eziphilako. Iimfundo zekhompyutha, osebenza ngeembalo, ibhayoloji (okusifundo seentjalo neenlwana).
Ukutlama nokwakha izinto.
Ukutlama nokugwala imakhiwo njengaku-architecture, ukwakha izindlu, ukwakha indlela namabhrorho, ukutjhubhela imakhiwo.
<fn>nde_Article_National Language Services_Umtlolo wokugcina.txt</fn>
ISIKHATHI SOMSEBENZI Sitjho isikhathi esithileko selanga umuntu ekufuze abe semsebenzini ngaso, ngokwahlukahluka kwamakoro ngamakoro womsebenzi.
Ubudlelwana obuhle ekutlameni nekusetjenzisweni komgomo.
Ukwakhiwa nokunzinziswa kweendlela zokuthintana ezihle nezinepumelelo.
Imirholo emihle, namathuba amahle wokuthwasela umsebenzi nawokukhutjhulwa emsebenzini, njalo njalo.
Ubudlelwana obuhle nabajameli babasebenzi.
Ukwakha nokubambelela ekambisweni ehle nelungileko yezokukhalima neyokutjheja iinlilo ngokuhlonipha imithetho yezabasebenzi neemvumelwana ezihlanganyelweko.
Ukuba nabasebenzi abaneleko abanelwazi nelimuko elifunekako nabazimiseleko ukusebenza ngesibopho sokuziphendulela ekuphumeleliseni iminqopho yeBhodi.
Ukurarulula imiraro ngokukhulumisana, nangokuhlanganyela ekubonisaneni nangokuvumelana la koke la kukghonakala khona ngaphandle kokukhisimeza isithunzi seBhodi.
Ukwakha umoya omuhle wokuthembana nokuvulelana iimfuba kibo boke abasebenzi nabaphathi.
Ukwakha isiko nomoya wokusebenza ngokuncama, nangokuzihlonipha, nangokuzikhuthaza kunye nangokubambisana kibo boke abasebenzi.
Ukuvulela boke abasebenzi amathuba wokuthwasiselwa umsebenzi nokuthuthukiswa amakghono wabo ngokupheleleko ngaleyindlela-ke babe lisizo khudlwana eBhodini nemphakathini abawusebenzelako.
UmThetho wezabaSebenzi ka-1995 (i-Labour Relations Act of 1995) ngeKomidi yemiSebenzi ekuPhilwa ngayo (i-Essential Services Committee), ikhombe ukuphakelwa kwamanzi ebantwini njengomsebenzi oqakathekileko ekuphilwa ngawo. IBhodi yezamaNzi yeKangala izakulinga ngawo woke amandla ukwenza iimvumelwana ezihlanganyelweko zokwenzela abantu/umphakathi ubuncani bemisebenzi eqakathekileko ekhonjwe njengemisebenzi ekuphilwa ngayo.
Amathuba womsebenzi kinanyana ngisiphi isikhundla somsebenzi esivulekileko eBhodini yezamaNzi yeKangala anikelwa boke abantu abayizalisako imibandela efuneka esikhundlensi somsebenzeso. Nokho-ke nanyana kunjalo, ithuba lokuthoma lizakuvama ukunikelwa abasebenzi beBhodi ntanzi neZakhamu zeSewula Afrika ezazidimeke amathuba phambilini.
Ihlelo lokufuna nokukhetha abasebenzi lizakwenzelwa emkhanyweni nangendlela elungileko, kodwa-ke nokho ilwazi lomuntu siqu sakhe, njengesibawo somsebenzi, incwadi ehlathulula ubuyena neemfundo zakhe nelwazi lakhe (i-CV), nemibiko yecociswano lomsebenzi mathupha, nemitlolo yokulingwa komuntu kunye nemiphumela yokuhlolwa kwamandla wengqondo yakhe zizinto ezithathwa njengezinto ezisifuba. Lezi zizinto ezizakuvezwa kwaphela ngaphakathi kweBhodi, kilabo nakanjani ekufaneleko ukuthi bazi ngazo, ngokulandela imithetho elawula lokho.
Iinsetjenziswa ezisetjenziselwa ukuhlola nokulinganisa amandla wekghono lomuntu ekukhethweni komuntu olungele umsebenzi zizakuba ngezithembekileko nezilungileko, ezingakatjhigameli ncanye ngokwesiko namkha ngenye indlela.
IBhodi yezamaNzi yeKangala izibophelele ngomthetho wekambisolawulo wehlelo lokulungisela ababedimeke amathuba elakhako nelinomnqopho.
Izakuhlonitjhwa ibe iqalelelwe itlhogeko yokufuneka kwabantu ababedimeke amathuba phambilini, abantu besifazi, nabaqhwalileko (malungana nokutholakala kwamathuba womsebenzi).
Ukuphakamisa nokukhuthaza ikambisolawulo yokuqalelela abantu ababedimeke amathuba phambilini, kuzakutjhejwa bona ntanzi abantu ababedimeke amathuba, kwaphela nakube umsebenzi ofunelwa umuntu loyo banefundo yawo efaneleko, noba/namkha banelwazi lawo ngokwaneleko, noba/namkha banekghono lawo, noba/namkha banelimuko lawo. Lokhu-ke nokho akutjho ukuthi abanye abantu abakavunyelwa ukuqatjhwa, kodwa kutjho ukuthi abantu ababedimeke amathuba phambilini kuzakutjhejwa bona ntanzi nakunesikhundla somsebenzi esivulekileko.
Nakufumaniseka ukuthi akatholakali umuntu ongavala iiskhundla somsebenzi hlangana nabantu ababedimeke amathuba (ngaphakathi nangaphandle kweBhodi), kodwa sekunomunye osele avele asebenza eBhodini yezamaNzi yeKangala osele abonakele anamandla wekghono lokuvala isikhundleso ngemva kokuthwasiswa, kungakhethwa omunye umuntu wangaphandle ongaje abambe isikhundleso kwesikhatjhana namkha ngekontraga, bekube mhlazana loyo okhonjelwe ukuthwasiselwa umsebenzi loyo aqeda ukuthwasiswa, bese kungena yena-ke kileso isikhundla.
IBhodi yezamaNzi yeKangala izakuthatha amagadango wokuqinisekisa ukuthi abantu esele vele basebenza kiyo banikelwa amathuba wokufunda nokuthwasela umsebenzi, bakhuphule iimfundo zabo zelwazi lomsebenzi ezizabenza bakhule bakghone ukuthola iinkhundla ezingcono khona eBhodini ngokwelwazi nekghono lamandla wabo lomsebenzi, kuye-ke ngokuthi zikhona na iinkhundla ezifaneleko abangafakwa kizo ngesikhatheso.
IBhodi yezamaNzi yeKangala izakuvulela abantu bayo amathuba wokukhula ngebizelo labo la kukghonakala khona, kobanyana abantu ababedimeke amathuba phambilini bazokwazi ukuthola amathuba wokuthola ilimuko, ngaleyindlela-ke bakghone ukuphakanyiselwa eenkhundleni zomsebenzi eziphezulu.
Ukutjhiyana kwemirholo, isikali somrholo nayo yoke eminye imibandela esebenza ngembadalo kubekwa ngendlela engabandlululiko. Kumugomo weBhodi yezamaNzi yeKangala ukurholela nanyana ngubani emsebenzini othileko umrholo olingana newezinye iindawo emsebenzini ofanako, ngokunjalo athole nabo boke obunye ubuhle obukhambisana nomsebenzi loyo ngokufanako nangokulinganako nakezinye iindawo emsebenzini ofanako la kusebenza khona iBhodi yezamaNzi yeKangala kunye neenkhundleni ezifanako ngaphakathi kwayo.
Iinkhundla zomsebenzi ziphiwa amagreyidi ngendlela esetjenziswa nevumeleke ilizwe loke, ngokuqala ukuthi umuntu osesikhundleneso wenzani nokuthi unamandla wokuthatha iinqunto ukufikaphi. Ihlelo lokugreyida iinkhundla zomsebenzi elibizwa ngokuthi yi-HAY Grading System lona hlelo elisetjenziswa yiBhodi yezamaNzi yeKangala njengehlelo langokomthetho lokulinganiswa kweenkhundla zomsebenzi.
Zoke iindawo neensetjenziswa , njengeendawo zokuzigedla, izindlu zokuphumulela kunye nezindlu zokuhlala zitholakala kibo boke abasebenzi. Nakube kukhona la kufuze kusetjenziswe khona imibandela ethileko ngenca yobukhulu bendawo ngokwayo, njengobukhulu beromu, imibandela leyo izakusetjenziswa ngokwamagreyidi nangokwamandla wemali kwaphela.
Boke abasebenzi bavumelekile ukuthi bangajoyina nanyana isikimu namkha isikhwama seemali iBhodi yezamaNzi yeKangala esenzele abasebenzi bayo, njengesiKhwama seeMali sokuBekela nje, nesiKhwama seeMali zokweLatjhwa, nehlelo lokusizwa ukuthola indlu, njalo njalo, ngokulawulwa mithetho yesikhwameso namkha isikimeso ngemithetho yeBhodi.
ImiThetho le inganande itjhugululwa namkha ingezelelwe ngokukhulumisana, ngokubonisana nangezaziso ezitlolwe emabhodini wezaziso weBhodi yezamaNzi yeKangala. Abasebenzi abazasolo basebenza eBhodini le emveni kobana sekwenziwe amatjhuguluko namkha kufakwe iingeelelo ezinjalo kuzakuthathwa ukuthi bayavumelana namatjhuguluko anjalo wemioThetho.
ImiBandela yomSebenzi le, nemiThetho nemiThetjhwana izakuthatha ukuthi ingezelelwa phezu kwemithetho engakatlolwa yeBhodi yezamaNzi yeKangala noba/namkha yabasebenzi bayo, ngalokho-ke kufuze bona ifundwe ndawonye nemibandela esebenza phezu kwabasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangala njengoba itholakala emiThethweni ehlukahlukeneko.
Lapha kusetjenziswa umthetho wekambisolawulo ngaphandle kokuphambuka.
Kulandelwa ikambiso yokuthi "umuntu akabhadalelwa isikhathi angakasisebenzi".
e. kuqala ukuthi umsebenzi ngamunye usebenza njani.
Ubuncani bomrholo womuntu uzakubekwa liphiko lezabasebenzi iBhodi yezamaNzi yeKangala ekilo, kanti nemikhawulo yalokho izakubekwa ngiyo iBhodi.
Boke abasebenzi bazakurhola ngenya. Umrholo womuntu uzakufakwa ebhanga yomunye nomunye umsebenzi.
Imbadala namkha umrholo womuntu uzakuba sifuba hlangana komsebenzi neBhodi yezamaNzi yeKangala, ngalokho-ke umrholo womuntu asoze watjelwa omunye umuntu ngaphandle kwabantu abawufunela ukwenza umsebenzabo.
Ukukhutjhulwa komrholo ngomnyaka ebaphathini beenkhundla eziphakemeko (i-HAY points ye-392+) kuzakubekwa yiBhodi, ngokuqala ukuthi umphathi ngamunye usebenza njani njengokwesivumelwana seKontraga yokuSebenza esenziwa umphathi ngamunye nakaqatjhwako. Imininingwana yekontraga, enganande itjhugululwa ngokubonisana nomsebenzi ngnamunye, ihlathululwa esiHlomelelweni somGomo lo.
Kukatelelekile ukuthi boke abasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangala abangaphasi kweminyaka ema-60 babe malungu wesiKhwama sokuBekela seBhodi le, begodu ubulungu besikhwamensi buzakukhamba ngemiThetho yasoisKhwamesi.
Umsebenzi oqatjhwa selangaphezulu kweminyaka ema-60 angeze aba lilungu lalesisiKhwama sokuBekela seBhodi yezamaNzi yeKangala.
Boke abasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangala iminyakabo yokuthatha umhlalaphasi ma-60 weminyaka.
Akunamali umsebenzi adoselwa yona emrholweni kobana iyokuphoselwa esiKhwameni sokuBekela, kodwa iBhodi iphosela ama-20 wamaphesente womrholo opentjhinelwako womsebenzi.
Umsebenzi nakalisa umsebenzi unikelwa ingcenye yakhe yemali ephuma esikhwamenesi, anikelwe godu nengcenye ebeyiphoselwa yiBhodi kunye nemalinzalo emfaneleko, ngokwemiThetho yaso isKhwamesi.
IBhodi yezamaNzi yeKangala ilawulwa yiBhodi yabaPhatheli abamalungu weBhodi yezamaNzi, nabebandla labaphathi, nabajameli babasebenzi njengoba kusitjho imiThetho yesiKhwama sokuBekela yeBhodi yezamaNzi yeKanngala.
IsiKhwama sokuBekela seBhodi yezamaNzi yeKangala ilawulwa mPhathi okhethwe ngiyo iBhodi.
Umuntu othethwe emnyangweni wombuso namkha ehlanganweni esambuso uzakukhetha ukuthi uyayithatha na imali ekufuze iye ngakuye, edluliselwa esiKhwameni sokuBekela seBhodi yezamaNzi yeKangala, kanti godu uzakunikelwa neminyaka yokusebenza engezelelweko njengoba izakubalwa ibekwe zizazi zeembalo zetjhorense zesiKhwama sokuBekela seBhodi yezamaNzi yeKangala.
Elinye nelinye ilungu kufuze bona liveze ubufakazi beminyaka yalo yobudala, nebokuthi litjhadile namnkha alikatjhadi, nebemininingwana yabantu abangaphasi kwalo namkha abaziindlalifa zalo, nalijoyina isikhwamesi; lokhu-ke kutjho ukuthi mhlazana lithoma ukusebenza eBhodini yezamaNzi yeKangala. Ilungwelo kufuze lisibikele isiKhwama nakuba namatjhuguluko enzekekako engemininingwana leyo, kanti godu kufuze nokobana liveze nemininingwana abaPhatheli abanganande bayifuna kilo.
IBhodi yezamaNzi yeKangala inesiKhwama seMali yokweLatjhwa esenzele boke abasebenzi bayo, ngalokho-ke kukatelelekile ukuthi boke abasebenzi babe malungu wesikhwamesi.
Ngiso ngokwaso isikhwamesi esibekako ukuthi ilungu ngali liphosela malini kiso, nokuthi ilungu ngalinye lisizakala kangangani ngaso, hayi iBhodi yezamaNzi yeKangala.
IBhodi yezamaNzi yeKangala kunemali ephekisa ngayo abasebenzi bayo emalini ephoselwa esiKhwameni seMali yokweLatjhwa; ukuthi ibaphekisa ngamalini abasebenzi bayo kilemali enje, kubeka yona ngokwayo iBhodi.
IBhodi yezamaNzi yeKangala angeze iphosele imali yokwelatjhwa kesinye isikhwama sezokwelatjhwa ngaphandle kwalesi ezikhethele sona yona.
IBhodi yezamaNzi yeKangala izasolo iyiphosela imali ephekisa ngayo umsebenzi wayo olilungu lesiKhwamesi ngitjho nanyana ilungwelo selithethe umhlalaphasi; kodwa-ke lokho kwenzeka kwaphela nakube ilungwelo lihlala lililungu lesikhwameso ngitjho nanyana selithethe umhlalaphasi, futhi lisolo nalo liphosela yalo ingcenye yemali esikhwameneso ngitjho nanyana selithethe umhlalaphasi njalo.
Lekambiso esiyiveze ku-2.4.5 ngehla isebenza ngitjho nanyana umuntu athethe umhlalaphasi ngenca yokugula namkha ukuqhwala.
Ikambiso esiyiveze ku-2.4.5 ngehla godu isebenza nemuntwini othethene nelungu lesikhwama, isebenze nebantwaneni babo ngemva kobana umuntu loyo selabhubhile, ngokulnadela imithetho yesiKhwama seMali yokweLatjhwa, kuye-ke nangokuthi loyo oseleko obekathethene nelungwelo yena usaragela phambili ngokuphosela ingcenye yemali ekufuze ayiphosele esikhwamenesi.
Boke abasebenzi abasebenza unomphela eBhodini yezamaNzi yeKangala bathola iTjhoresne yabaSebenzi ngokwemiThetho elawula iBhodi le. Ngiyo iBhodi ethwala iindleko zetjhorense le ngokupheleleko.
Nokho-ke iTjhorense le umuntu akasayitholi nasele athokoze umsebenzi namkha nasele aphumile emsebenzini lapha eBhodini.
ITjhoresene yabaSebenzi le izakuphathwa ilawulwe yiBhodi yabaPhatheli yesiKhwama sokuBekela seBhodi yezamaNzi yeKangala. Imibandela yalokhu-ke ikhambisana nokubuyekezwa namatjhuguluko anande enzeka kezamatjhorense.
Woke amalungu wesiKhwama sokuBekela seBhodi yezamaNzi yeKangala asizwa nangeHlelo lakaMasingcwabane.
kubhubhe umntwana namkha omunye womndeni obhalisiweko ehlelweni lakamasingcwabaneli.
Omunye nomunye umsebenzi osebenza unomphela nakaqeda omunye nomunye umnyaka asebenza ubhadalwa ibhonasi elingana nomrholwakhe wenyanga (sekubalwe nesikhathi sokulingwa emsebenzini).
Ibhonasi yomnyaka ibhadalwa qho umuntu nakaqeda omunye nomunye umnyaka angenile emsebenzini eBhodini yezamaNzi yeKangala le, kanti-ke ibhonasi leyo ibalwa ngomrholo womuntu onzinzileko; ibhonasi yomuntu iphoselwa ebhanga lapho abhanga khona, ngemva kwelanga ephume ngalo.
Umthelo odoswa ebhonasini yesikhathi umuntu asisebenzileko udoselwa futhi emrholweni womuntu ngenyanga, kobanyana kungazokuba nomthelo odoswako ebhonasini nakufika isikhathi sebhonasi.
Umthetho uthi basebenzi abangekho eenkhundleni zokuphatha kwaphela abavunyelwe ukubhadalwa i-overtime; lokhu-ke kutjho ukuthi basebenzi abaseenkhundleni ezingaphasi kwe-392 HAY.
Ukusetjenzwa kwe-overtime kufuze bona kuvunyelwe ngabaphetheko ntanazi ngaphambi kobana ingasetjenzwa, ngaphandle-ke kokuthi kube yinto erhabekileko nevela ingakalindeleki.
Yoke i-overtime esetjenzwako kufuze bona ibhalwe erejisteni yokuzibika emsebenzini, futhi kufuze nokuthi ithole imvumo nembadalo yakhona.
Umuntu nakasebenze i-overtime ngoSonto namkha ngeholideyi ubhadalwa ngokubuyelelwe kabili (X2) kinalokho avame ukukubhadalwa emrholweni wakhe ojayelekileko, ngaphandle-ke kwesikhathi umuntu asisebenze vele asetjhifini njengoba kuzakuhlathululwa ngenzasapha.
Ibhodi yezamaNzi yeKangala iyamupha amalalo umsebenzi ekufuze bona ayokulalala ngaphandle akhambe ngomsebenzi.
Indawo umuntu azakulaliswa kiyo kuzakulingwa ngamandla woke ukuthi ilingane nezinga lesikhundla umuntu akiso, ngokubona komPhathi weomNyango umuntu loyo angaphasi kwawo.
Ngaso soke isikhath8 kufuze bona kutholakale imvumo ntanzi yokulalisa umuntu ngaphandle nakakhambe ngomsebenzi, futhi abaPhathi bemiNyango ngokwahlukana kwayo ngibo abazakubalwula ukuvunyelwa kwamalungiselelo anjalo, ngokuqala imibandela eku-2.9.2 ngehla nokuthi iimali zikhona na..
abuyiselwe imali ayisebenzisele ukudla neenselo ezibulula nakalele ngaphandle asemsebenzini njalo imali azayidla phambili angakalindeli; kufuze ayibawe imali enjalo.
Umsebenzi oyokusebenza ngaphandle kufuze bona athole imadlana azayidla nakalapho azabe asebenzela khona nakube uzabe asendaweni ewela ngaphandle kwala avame ukusebenzela khona.
Umsebenzi nakafunako angazikhethela indawo yangeqadi angayokulala kiyo, bese nakabuyako abawe ukubuyiselwa imali ayisebenzisele lokho, ngokwekambiso yeBhodi; kodwa-ke nakakwenzako lokho uzenzela yena ngesiyena, ngaphandle kwesibopho seBhodi. Ibhodi yezamaNzi yeKangala ayinasibopho seendleko zamalalo nezokudla la umsbeenzi azenzele khona wakhe amalungiselelo wamalalo.
Imali umuntu angabuyiselwa yona ekukhulunywa ngayo kuk-2.9.6 ngehla ngeyokulilisa umuntu loyo ngemadlana angabe ayisebenzisile ekuzifuneleni indawo yamalalo, ngalokho-ke akusimali ekufuze bona umuntu ayithathe njengemali engezelela umrholwakhe. Umuntu nakangatholakala adlala ngalobubuhle enzelwa bona msebenzi angahle emukwe lelilungelo lobuhle langeqadi.
Umsebenzi ekufuze akhambe aphume ayokusebenzela endaweni esetjenzelwa liziko akilo kufuze bona azalise amaforomu amnikela imvumo yokuyokusebenza lapho, adluliswe ngosikhulu sakhe namkha omPhathi womNyango asebenza ngaphasi kwawo, ngaphambi kobana akhambe; amaforomu lawo-ke abizwa ngokuthi ma-Trave; Authorisastion Forms. Kufuze bona amaforomu lawo avunyelwe abe adluliswe siKhulu esiPhetheko namkha umuntu onikelwe amandla wokwenza njalo.
Iforomu elizalisiweko lemali yokusizwa ngeendleko zokudla umuntu nakasebenza ngaphandle kufuze bona liqobotjhelwe eforomeni lokukhamba nakube umsebenzi okhambako loyo ufuna ukufuna nemali azayisebenza nakazabe akhambile njalo.
Imali umuntu anikelelwa ukuyisebenza nakasekukhambeni ngomsebenzi izakunande ibuyekezwa ukuthi kufuze ibe yimali engangani,, kanti-ke ilawulwa yiBhodi.
Abasebenzi abaya eendaweni ngokuyokufunda njengengcenye yehlelo labo lokuthuthukiswa emsebenzini njengoba kuhlele iBhodi yezamaNzi yeKangala bazakulawulwa ngomgomo wehlelo elinjalo nangemibandela ekhambisana nomgomo wehlelo lokuthuthukiswa emsebenzini.
Woke umsebenzi otlolelwe incwadi watjelwa ukuthi abe ku-standby uyabhadalelwa ukuba kwakhe ku-standby.
Umuntu osebenze itjhifu yangemva kwamadina ubhadalwa amaphesente amane (4%) womrholo wakhe awurhola nge-awa, bese kuthi umuntu osebenze ebusuku abhadalwe amaphesente abunane (8%) womrholo wakhe awurhola nge-awa.
Nokho-ke itjhifu yemini yona ayinamali engezelelweko ebhadalelwa yona.
Kuzakuba nerejista yokuzibika emsebenzini ezakutlikitlwa ngibo boke abasebenzi.
Umsebenzi osebenza umsebenzi osancwadi kufuze bona azibike emsebenzini ngokuzalisa irejista, ekufuze bona iqalwe ihlolwe mphathi wakhe qho ngeveke, namkha azibike ngokukloga ngomtjhini.
Boke abasebenzi abasebenza amatjhifu kunerejista ekufuze bona bayitlikitle.
Umsebenzi wamatjhifu uzakwenziwa ngokulandela irherho lamatjhifu elitloliweko kenye nenye iplanti.
Umsebenzi obamba isikhundla esiphakemeko kunesakhe isikhathi esidlula amatjhumi amathathu wamalanga ngasikhathi sinye, kufuze athole imali eesibonelelo sokubambela umsebenzi.
Nanyana kukunini umuntu nakufuze ayokubambela emsebenzini, kufuze bona thome ngokuzalisa iforomu lokubambela isikhundla esiphezulu kunesakhe, lidluliswe sikhulu esifaneleko, ngaphambi kobana umuntu loyo angathoma abambe isikhundla ekufuze abambele kiso omunye.
Naye umsebenzi oyokubamba isikhundla esiphezulu kunesakhe kufuze bona atlolelwe incwadi emazisa ngalokho ngaphambi kobana angathoma ukubamba esikhundleni safunelwa soneso.
Umuntu obambeleko ubhadalwa I-7,5 % yomrholwakhe wenyanga ngesilinganiso segreyidi umuntu ayokubamba kiso.
Nakube umuntu ubambe esikhundleni sesiKhulu esiPhetheko, umuntu loyo uzakubhadalwa imali eyi-7.5 % yomrholo onzinzileko ovunywe nguNgqongqotjhe.
Nakube kukhona la kungavunyelwana khona malungana nobuhle umuntu ekufuze abuthole ngelifu, igama leBhodi yezamaNzi yeKangalakuzakugcina lona. Ibhodi yezamaNzi yeKangala izakubona ukuthi indaba enjalo iyisebenza njani, kodwa-ke nalapho iBhodi kufuze bona iyizalise imibandela yomThetho oLawula Iindlela zokuSebenza nokuPhatheka kwabaSebenzi, izalise nobuhle obubalwa mthetho lo, ekufuze benzelwe abasebenzi.
Abasebenzi abaselifini abakavunyelwa ukwenza omunye umsebenzi obhadalelwako wangaphandle, ngaphandle-ke kokuthi bathome ngokuthola imvumo yokwenza njalo esiKhulwini esiPhetheko, namkha emuntwini othunywe ukwenza umsebenzi onjalo.
Ngaphandle kwelifu yamagulo neyokubhebhula, woke amanye amalifu anikelwa ngokuqalelela iintlhogeko zomsebenzi ngesikhatheso. Ngalokho-ke nanyana kukunini iBhodi ingambiza umuntu asekhaya ukuthi abuye.
Umuntu oselifini akakwazi ukubuyela emsebenzini kungakapheli ilifakhe, ngaphandle-ke kokuthi avunyelwe yiBhodi ukwenza njalo.
Umsebenzi obhalelwa kubuya emsebenzini ilifakhe seyiphelile ngaphandle kwesizathu esizwakalako, angakatholi nemvumo yokuhlala angabuyi ngesikhathi ekufuze abuye ngaso uzakuhlawuliswa; ukuhlawuliswa kwakhe kuzakulandelwa ikambiso epheleleko yokubiza ikundla yokulalela igwebe umsebenzi onecala.
Umsebenzi angeze avunyelwe ukuthokoza umsebenzi aselifini, futhi akunalifu, ngaphandle kwelifu yamagulo umuntu angayithatha ngesikhathi sokuthokoza umsebenzi.
Akunamsebenzi ozakuqotjhwa emsebenzini aselifini esemthethweni.
Nakube umsebenzi unamalanga welifu akweledwa wona ngenca yelifu ekatelelekileko, zoke iimbawo zelifu zangomuso zizakuqalwa ngasinye ngasinye, esinye nesinye siqalwe ngobusona.
La kukhulunywa khona ngamalanga welifu encwajaneni le, kuzabe kutjhiwo amalanga wekhalenda, ngaphandle-ke kwala kutjhiwo khona ukuthi kutjhiwo okuhlukileko.
Umzombe welifu uthoma ngelanga umsebenzi athome ngalo ukusebenza eBhodini yezamaNzi yeKangala, ngokulandela imibandela eku-3.2.2 neku-4.1.14.
ILifu yokuPhumula amalanga wayo abuthelelana kenye nenye inyanga umuntu ayiqedileko asebenza, ngesilinganiso secezu linye kalitjhumi-nambili (i-1/12) seembonelelo ezisebenza killoyo umsebenzi. Malungana nalokhu-ke, inyanga yinye umuntu ayiqede asebenza ithathwa njengenyanga umuntu athome nayo phasi ukusulela ngelanga lokuthoma, ukuyokufika elangeni lokugcina lomsebenzi lenyanga leyo.
Qho umuntu nakaqeda iinyanga ezilitjhuminambili ngokulandelana asebenza eBhodini yezamaNzi yeKangala le uzakuthola ilifu etholwa kanye ngomnyaka.
Amaphuzu we-HAY angaphasi kwe-392 enza amalanga wekhalenda amatjhumi amabili-nahlanu ngeenyanga ezilitjhumi-nambili.
Ilifu ephunywa ngomnyaka umuntu kufuze enze isibawo sayo kusasele amalanga alitjhumi-nane ubuncani bakhona, ngaphambi kobana ayithome. Ilifu enjalo izakuqalwa mPhathi womNyango loyo la kusebenza khona umsebenzi loyo ukuthi ilungile na ngesikhatheso, ngokuqala iintlhogeko zeBhodi zangesikhatheso. Ibhodi yezamaNzi yeKangala inelungelo lokubawa umsebenzi ukuthi ilifakhe ayithathe ngelanga elilungele yona iBhodi le.
Umuntu angalelwa ukuthatha ilifu ngenca yobujamo bomsebenzi. Nakube kuyenzeka umuntu alelwe ukuthatha ilifu, iphuzu eliku-3.2.7 ngenzasapha kusafuzile nokho ukuthi liqalelelwe.
Boke abasebenzi kufuze umsebenzi ngamunye athathe ilifu yamalanga alitjhuminambili ubuncani bakhona ngokulandelana nngomnyaka, kanti godu ilifu enjalo kufuze bona ithathwe kungakapheli iinyanga ezilitjhuminahlanu ukusukela ekupheleni kwelifu yokugcina umuntu agcine ukuyithatha.
Kunamalanga welifu alitjhuminambili umuntu ekufuze bona awathathe ngokulandelana; amanye-ke amalanga welifu asala lapho angabutheleleka abe ayokufika ekhulwini elinamatjhumi amabili ebasebenzini abaneminyaka engaphasi kemihlanu , kanti-ke kilabo abaneminyaka engaphezulu kemihlanu basebenza eBhodini le, amalangabo welifu angabutheleleka abe ahlanganise ikhulu elinamatjhumi abunane.
Amalanga welifu abutheleleke abe ahlanganisa I-120/180 kufuze bona athathwe ngaphambi kobana umuntu aphume emsebenzini nakube uyaphuma, nakungasinjalo, ayadliwa amalanga lawo.
Nakube kuyenzeka umuntu abhubhe, iBhodi yezamaNzii yeKangala izakubhadala indlalifa ekhethwe msebenzi obhubhileko loyo imali elingene amalanga welifu umsebenzi loyo akweledwa wona ukufikela ngelanga lokugcina asese msebenzi weBhodi, ngokwemibandela eku-3.2.8 naku-3.2.9.
Abasebenzi abasebenza amatjhifu abasebenza ngamaholideyi bazakubhadalelwaa ukusebenza ngeholideyi, njengokweKambiso yezomRholo.
Amaholideyi boke abasebenzi bawathola njengamaholideyi angezelelweko ngnaphezu kwelifu yabo. Nakube kuba neholideyi umuntu aselifini, ilanga leholideyelo alibalelwa elifini yakhe.
Inani lemali ebhadalelwa ilifu nalitjhugululelwa emalini ngokweendinyana 3.3.3 ne 3.3.8 kunye ne 3.3.
Ilifu yokusebenza iminyaka eminengi, elingana namalanga welifu yokuphumula ibutheleleka komunye nomunye umsebenzi osebenza unomphela nakuphela iminyaka emihlanu umuntu asebenza ngaphandle kokuqintelisa eBhodi yezamaNzi yeKangala, ngokwemibandela eku-3.3.4.
Lelifu ekukhulunywa ngayo ku-3.3.1 ngehla yenzeka kwaphela emuntwini osebenza unomphela eBhodini nakaqeda iminyaka emhlanu ngokulnadelana asebenza khona.
Ubuncani bakhona umuntu kufuze athathe ihafu (50%) yelifu yokusebenza iminyaka eminengi namkha ayithengise ibe yimali kungakapheli iinyanga ezilitjhuminambili ilifu leyo ihlangene. Amalanga walelifu asala lapho, angabutheleleka ngokwemibandela eku-3.2.8, futhi angathathwa njengelifu namkha athengiswe abe yimali nanyana kukunini.
Nakube kuyenzeka umsebenzi aphume emsebenzini ngemva kweminyaka emihlanu ngokuthokoza umsebenzi, ngokuthatha umhlalaphasi, ngokuphelelwa msebenzi, ngokugula namkha ngokufa, ilifu yokusebenza iminyaka eminengi izakubhadalwa umuntu loyo ngokulinganisa isikhathi asisebenzileko ngokubala iinyanga ezilitjhuminambili asebenza lapho namkha ingcenye yakhona nanyana ingaba ngangani.
Ilifu yamagulo ibalwa ngeminyaka emithathu ukusukela ngelanga umuntu angene ngnalo emsebenzini eBhodini le.
Ilifu yamagulo komunye nomunye umsebenzi osebenza unomphela imatjhumi alithoba wamalanga wekhalenda umzombe ngamunye welifu ngesilinganiso esipheleleko sokubhadalwa, namanye amatjhumi alithoba wamalanga ngamatjhumi amahlanu wamaphesente (50%) womrholo wakhe onzinzileko.
IBhodi yezamaNzi yeKangala umsebenzi ingamngezelelela ilifu yamagulo ngokubona kwayo nakube umuntu loyo sewuwasebenzise woke alamanga wakhe welifu, nakube iBhodi ibona kufuneka yenze njalo.
Ilifu yamagulo edlula emalangeni amabili womsebenzi ngokulandelana umuntu angayithola kwaphela nakube uveza incwadi yamagulo ebuya kwadorhodera namkha emelaphini obhaliswe njengomelaphi; incwadi leyo kufuze bona itjho isifo ebesiphethe umsebenzi namkha itjho ukulimala kwakhe nakube bekalimele; leyo ilifu enjalo izakunikelwa ilingane nesikhathi esitjhiwo ngudorhodera namkha umelaphi loyo, njengoba kuzabe kusitjho incwadi kadorhodera namkha umelaphi loyo.
Nokho-ke umsebenzi kungafuneka ukuthi aveze incwadi kadorhodera ekhuluma ngokugula kwakhe ngitjho nanyana agule isikhathi esingaphasi kwamalanga amabili, nakube isiKhulu esiPhetheko seBhodi yezamaNzi yeKangala namkha esinye isiphathiswa seBhodi le sibona kufuneka ukuthi kwenziwe njalo.
Umsebenzi angeze anikelwa ilifu yamagulo yokuhlala ekhaya nakube isiKhulu esiPhetheko namkha esinye isiPhathiswa esijamele isiKhulu esiPhetheko sibona ukuthi ukugulokho namkha ukulimala komsebenzi kube ngenca yobudlabha bakhe namnkha yokungaziphathi kwakhe kuhle abhalelwe kukuziphephisa ekugulenokho namkha ekulimalenokho. Nakufumaniseka ukuthi umsebenzi ubhalelwa kukuza emsebenzini ngendlela enjalo, uzakudoselwa imali elingana nesikhathi asihlezi angekho emsebenzini, emveni kobana sele anikelwe ithuba lokuzikhulumela ngokungabi khona kwakhe emsebenzini ngesikhatheso.
IBhodi yezamaNzi yeKangala inelungelo lokuthumela umsebenzi kudorhodera ozakukhonjwa yiBhodi kobana ayokuhlola umsebenzi loyo, ngeendleko zayo iBhodi.
Nakube unikelwe ilifu yamagulo ngenca yokulima namkha yokugula ukube umsebenzi loyo angakghona ukubiza imali yokumlililisa ngenca yokulimalokho namkha yokugulokho ndawana, iBhodi inelungelo lokubuyisa imali eyilahlekeleko ngenca yokungabi khona komsebenzi loyo emsebenzini kuye umsebenzi loyo, nakube imali iBhodi engayibuyisa ngendlela enjalo ayidluli umrholo womsebenzi loyo namkha obunye ubuhle umsebenzi loyo abekangabuthola emsebenzini ngesikhathi azabe angekho ngaso emsebenzini, futhi nakube imali leyo ayidluli iindleko zokugula namkha zokulimala kwakhe umsebenzi.
Umsebenzi ogula namkha alimale aselifini yokuphumula, ekhethekileko namkha yokuyokubhebhula uzakunikelwa ilifu yamagulo elingana isikhathi sakhe agule ngaso, ekuvezwe nobufakazi bokuthi nangambala ugule/ulimele isikhathi esingako.
Boke abasebenzi kufuneka babikele abaphathi babo kungakapheli ama-awa amatjhumi amabili-nane nakube babhalelwa kukuya emsebenzini ngenca yokugula namkha yokulimala, babe baveze nokuthi kulindeleke ukuthi bangakghona nini ukubuyela emsebenzini. Ebasebenzini abasebenza amatjhifu, umphathi wabasebenzabo kufuze ukuthi abikelwe ubuncani bakhona kusasele i-awa ngaphambi kobana ithome itjhifu umuntu ebekufuze ayisebenze.
Abasebenzi abasebenza unomphela abanesikhathi esingaphasi kweenyanga ezilitjhuminambili basebenza bazakunikelwa ilifu ebalwa ngamalanga amabili wenye nenye inyanga abayisebenzileko, ngomrholo opheleleko, namalanga amabili angezelelweko, ngehafu (50%) yomrholo wabo.
Umsebenzi osebenza la eBhodini uthola iinyanga ezine ngnokulandelana zokuyokubhebhula.
Umsebenzi oselifini yokuyokubhebhula uthola amatjhumi amathathu wamaphesente (30%) womrholo wakhe nakaseselifini yokubhebhula, athole nazo zoke ezinye iimfanelo avamise ukuzithola nakasemsebenzini.
nanyana kukunini ukusukela eemvekeni ezine ngaphambi kwesikhathi sokubhebhula, ngaphandle-ke kokuthi kuvunyelwanwe ngenye indlela.
ngelanga udorhodera namkha umbhebhulisi abona kufanele ngalo ukuthoma ilifu yokubhebhula, ngokuqala ipilo yomsebenzi loyo namkha yomntwana olungiselelwa ukubhejulwa loyo.
Akunamsebenzi ozakuvunyelwa ukubuyela emsebenzini kungakapheli iimveke ezintathu abhebhulile, ngaphandle-ke kokuthi udorhodera namkha umbhebhulisi abona umsebenzi loyo akulungele ukubuyela emsebenzini ngaphambi kwesikhathi esingako.
Umsebenzi obuya endleleni selasesiquntwini sesithathu asebantwini, namkha obeletha umntwana othulileko kufuze athole ilifu yokubhebhula yyemveke ezintandathu ngemva kobana avelelwe ngilokho, nanyana ilifu yakhe yokuyokubhebhula besele ithomile nanyana beyingakathomi nakavelelwa ngilokho.
Inothisi malungana no-3.5.
kusasele iimveke ezine ubuncani bakhona, ngaphambi kobana umsebenzi athome ilifu yokuyokubhebula, namkha nakube akukghonakali ukwenza njalo, ithunyelwe msinyana ngesikhathi ekungakghonakala ngaso.
Umsebenzi oyokutlola iinhlahlubo, nanyana oyokuhlahlubwa ngokubuzwa ngomlomo unikelwa ilanga linye lelifu yokufunda, elililanga lomsebenzi eliza ngaphambi kwelanga leenhlahlubo; lapha-ke kubalwa neenhlahlubo zonzaliselela.
Umsebenzi unikelwa godu ilanga linye lelifu yokufunda lokutlola iinhlahlubo, nanyana ayokuhlahlubwa ngokubuzwa ngomlomo, ngelangelo lokutlolwa kweenhlahlubo.
Isibawo sokuphiwa ilifu yokufunda kufuze siphekelelwe bufakazi beenhlahlubo eziyokutlolwa.
Iimfundo umuntu azifeyilileko, azibuyelelako, angeze umuntu aphiwa ilifu yokufunda yokuyozitlola.
Ilifu yokufunda abasebenzi bazakunikelwa yona kwaphela nabenza iimfundo ezivunyelwe siKhulu esiPhetheko namkha esinye isiPhathiswa esijamele isiKhulu esiPhetheko, kwabonakala ukuthi ziimfundo eziphathelene nezikhambisana nomsebenzi owenziwa eBhodini yezamaNzi yeKangala, ngokomgomo wezeFundo osebenza kileBhodi.
uyokuthutha uyokuhlala kenye indawo ngoba iBhodi yezamaNzi yeKangala imtransferile; ilifu yokwenza lokhu-ke ayidluli emalangeni amabili.
Isibawo selifu yokwenza koke lokhu okungehla kufuze ukuthi sihlale siphekelelwa bufakazi obutloliweko ngaso soke iiskhathi.
Abasebenzi abasebenza unomphela eBhodini le banamalanga amathathu weLifu yokuQala zomKhaya ngomnyaka; ilifu enjalo-ke umsebenzi uyithola ngokuyibawa nakube ugulelwa mntwana, namkha nakube ubhujelwe mkakhe namkha umlingani wakhe wasafuthi, namkha umzali wegazi namkha wokutholwa, namkha ugogo namkha namkha umkhulu, umntwana wegazi namkha umntwana wokutholwa, isizukulwani namkha udadwabo namkha umfowabo. Umqatjhi kungenzeka afune ubufakazi obubonakalako namkha obuzakwalako bokufakazela lokho umsebenzi azabe akufunela iLifu yokuQala zomKhaya.
ILifu engaBhadalelwako umuntu angayibawa ebujamweni obungakavami, futhi nala umuntu anganamalanga aneleko welifu yokuphumula.
Umuntu angabawa iLifu engaBhadalelwako yamalanga alikhomba wekhalenda ngomzombe munye welifu.
Iimbawo zeLifu engabhadalelwako zithunyelwa ku-Manager, Human Rsources, kobanyana ayozihlola bese uyozikhulumela esiKhulwini esiPhetheko namkha kesinye isiPhathiswa esijamele sona isiKhulu esiPhetheko kobanyana kube ngibo abazidlulisako.
Nakube unikelwa iLifu engaBhadalwako edlula emalangeni alikhomba womsebenzi, umsebenzi obawa ilifu leyo kuzakufanela ukuthi azibhadalele ngokwakhe isikhathi azabe aselifini ngasweso imali evame ukuthi ayiphoselelwe yiBhodi yezamaNzi yeKangala esiKhwameni sokuBekela, nesiKhwameni seTjhorense kunye nesiKhwameni sokweLatjha.
Abantu abavela ngaphandle bazakutjhejwa kwaphela nakube akatholakali umuntu olungele isikhundla somsebenzeso ebasebenzini esele vele bakhona eBhodini yezamaNzi yeKangala.
Zoke iinkhundla zomsebenzi zizakuthoma ngokukhangiswa ngaphakathi, kwenzelelwe ukubanikela ithuba ntanzi abasebenzi beBhodi abazilungeleko iinkhundlezo, ukuthi benze iimbawo.
Nakufumaniseka ukuthi akatholakali umuntu olungele isikhundla somsebenzi ngendlela kuhlathululwe ngayo ku-4.1.2 ngehla, isikhundla somsebenzeso sizakukhangiswa ephephandabeni lesifunda. Nakubhalako nalapho, khona-ke kuzakukhangiswa ephephandabeni lelizwe loke.
Yi-Hunan Resources Manager ethwele umsebenzi wokufuna nokuthola abantu abafunelwa umsebenzi nanyana ngimuphi, nanyana bavela khona ngaphakathi nanyana bavela ngaphandle.
Iinkhangiso zomsebenzi, (nanyana ngezangaphakathi kwaphela nanyana ngezangaphandle), zitlanywa zihlelwe mNyango weHuman Resources ngokubambisana nomPhathi womNyango loyo la kunesikhundla somsebenzi khona.
Iinkhangiso zomsebenzi kufuze bona ziveze bona yini okufuneka emsebenzini okhangiswako loyo.
UmPhathi weHuman Resources nguye ozakunikela umPhathi womNyango othileko namkha esinye isiphathiswa esithunywe umsebenzi onjalo yoke imininingwana yomuntu ofbawa umsebenzi, kobanyana azokuqalwa ahlolwe ukuthi uwufanele na umsebenzi loyo.
Zoke iinkhundla zomsebenzi zizakuvalwa ngokuvunyelwa yiBhodi, nangokuqala ukuthi ikhona na imali ezakusetjenziselwa isikhundleso.
Abantu beenkhundla eziphasi baqatjhwa baPhathi bemiNyango ngokwahlukana kwabo la kukhona khona iinkhundlezo, ukuqatjhwa kwabo-ke kupheleliswe ngokuvunyelwa siKhulu esiPhetheko. UmNyango weHuman Resources ngiwo ozakuba nesiluleko esizakwenza umPhathi womNyango namkha isithunywa sakhe sikghone ukuthatha isiqunto esifaneleko.
Ama-Supervisor nabaphathi beenkhundla eziphakathinaphakathi baqatjhwa asiKhulu esiPhetheko, ngokunikelwa amandla nguSihlalo weBhodi.
AbaPhathi beenkhundla eziphezulu (njengeGeneral Manager nangaphezulu) baqatjhwa yiKomidi yeBhodi ebekelwe ukuKhetha abaSebenzi abaFaneleko, ngokuvunyelwa yiBhodi ngokwayo.
UmPhathi weHuman Resources nnguye ozakuthwala umsebenzi wokuphatha nokulawula koke okuphathelene nokuqatjhwa kwabantu, nokusebenza ngeembawo zomsebenzi ezingakaphumeleli.
Umuntu uthathwa ukuthi selasebenza eBhodini le ukusukela ngelanga lokuthoma athoma ngalo ukusebenza, ngaphandle-ke kokuthi athome abekelwe ukuthoma ukusebenza ngelanga lokuthoma lomsebenzi enyangeni, kodwa kufumaniseke ukuthi ilanga lokuthoma lenyanga alisilanga lomsebenzi, ngaleyindlela-ke ilanga lokuthoma emsebenzini kuba ngilo lonelo lokuthoma lenyanga nanyana ingasisilo ilanga lomsebenzi njalo.
Abasebenzi bangaqatjhelwa amatorho kobana bazokuphungulela abasebenzi abasebenza unomphela umsebenzi ngeenkhathi la kunomsebenzi omnengi khona khulu namkha ngeenkhathi zamahlelo akhethekileko.
Umuntuu otorhako akakwazi ukutorha ukudlula eenyangeni ezintathu ngokulandelana, kanti godu umuntu obekatorha akakwazi ukubuyiselwa etorhweni kungakapheli inyanga yinye aqede ukutorha khona la eBhodini yezamaNzi yeKangala.
Umuntu otorhako uqatjhwa mNyango weHuman Resources ngesibawo somPhathi womNyango la kufuenaka khona umuntu.
Abantu bamatorho bazakuqatjhwa ngama-ofisi wezabaSebenzi wendawo la kukghonakala khona, nangezinye iindlela ezilungileko nezikghonakalako.
Abantu belwazi lamakghonofundwaa (Professionals) bazakuqatjhwa ngekontraga nakube kufuneka ilwazi labo. Amakontraga anjalo-ke abekelwe ukwenza umsebenzi othileko ngesikhathi esithileko..
Abafundi abavela eendaweni zefundo ephakemeko banganikelwa ithuba lokwenza umsebenzi ofunwa ziimfundo zabo ukuqedelela indima abayifunda eencwadini, nakube kuyakghonakala ukuthi ilwazzi elifunekakwelo litholakale ngesikhathi umfundi azabe alapho ngaso. Amalungiselelo anjalo-ke kufuze ukuthi enziwe mPhathi womNyango, adluliswe siKhulu esiPhetheko namkha isithunywa saso, ngaphambi kobana abafundabo bangabhadalwa noba ngayiphi indlela.
IBhodi yezamaNzi yeKangala inelungelo lokutransferela umsebenzi kinanyana ngimuphi omunye umsebenzi ongaphasi kwayo, nakube kubonakala kuzayisiza lokho; lokho-ke nokho kwenziwa ngemva kokubonisana.
Isibawo somsebenzi sokutransferwa sizakuqalwa ngosiqalelela nngobusona, sivunywe nakube lokho kuserhuluphelweni yeBhodi.
Umsebenzi otransferwe yiBhodi yezamaNzi yeKangala ngokulandela ikambiso eku-5.1.
iindleko zokukhamba kwakhe ngokwakhe, nezokukhamba komndenakhe, kubalwe kungadluli emalangeni amabili , kunmgadluli neenkoloyini ezimbili.
imali yesibonelelo sokuthutha elingana nomrholo wenyanga, eyimali yokuthenga amarhaideyini, ijinifomu yesikolo, njalo njalo, ngokuqala ubufakazi obutloliweko beendleko zalokho, njengokubekelwa yiBhodi.
iindleko zokukhambisa ifenitjhari (sekubalwe netjhorense); kodwa umbandela walokho kukuthi umuntu abuze ebathuthini befenitjhari abahlukeneko babe bathathu alinganise iindleko zabo zokuthutha; imali yabathuthi abakhethelwe ukuthutha ifenitjhari ngemva kwalokho kufuze bona ibikelwe umPhathi we-Human Resources ntanzi, yena-ke abe negama lokugcina lokuthi ngibaphi abathuthi abazakusetjenziswa. Naye-ke umPhathi we-Human Resources angafunela ngokwakhe abathuthi befenitjhari aqale ukuthi ngibaphi abatjhiphileko nabagcono.
Iindleko zokutransferwa njengoba kuhlathululwe ku-5.1.2 ngehla kuzakuba ngemsebenzi otransferako loyo, nakube ukutransferokho kusiza yena kwaphela, njengokuthi nje nakube utjintjisana nomunye umsebenzi ngomsebenzi.
IBhodi yezamaNzi yeKangala inelungelo lokuthumela umsebenzi nanyana ngimuphi komunye umsebenzi kelinye lama-ofisi wayo, ehlanganweni esambuso namkha emnyangweni karhulumende la umsebenzi loyo azakufike anzinze asebenzele khona. Lokho-ke kwenziwa ngokubonisana nomsebenzi loyo neYuniyoni yakhe namkha bobabili.
Ikambiso evezwe ku-5.1.3 yomgomo lo izakusetjenziswa umsebenzi nakathuthako ngoba athunyelwe komunye umsebenzi, nakube uyokuhlala isikhathi esingaphezulu kweenyanga ezintandathu emsebenzini omutjha namkha endaweni etja athunyelwe kiyo.
Nakube lapho athunyelwe khona uyokuhlala isikhathi esingaphasi kweenyanga ezintandathu , iBhodi yezamaNzi yeKangala izazibhadalela iindleko ezifaneleko nezilungileko zendawo yokuhlala ngesikhatheso, ibhadalele neendleko zokukhamba ezilingana iimpelaveke ezimbili ngenyanga yinye yekhalenda.
IBhodi yezamaNzi yeKangala inelungelo ukumbuyisa umsebenzi ebeyimthumele komunye umsebenzi nanyana kukunini, umsebenzi loyo imbuyisele kesinye isikhundla somsebenzi esivulekileko esimfaneleko.
Nakube umsebenzi uphakanyiselwa esikhundleni esphezulu, umsebenzi wakhe wesikhundla esitjha uthoma ngelanga lokuthoma lenyanga elandela ilanga ekuvunywe ngalo ukuthi angaphakanyiselwa kiso.
Nakube ukuphakanyiselwa esikhundleni esiphezulokho kwenza kufuneke ukuthi umuntu athuthe ayokusebenzela kenye indawo, kuzakusetjenziswa imibandela yokutransferwa yomgomo lo. Yoke imali ezakubhadalwa lapho izakusetjenzelwa phezu komrholo onzinzileko wesikhundla umuntu aphakanyiselwe kiso.
Ukubambela omunye emsebenzini kufuze umsebenzi obambileko loyo akuthathe njengethuba elihle lokuzithuthukisa nelokwandisa ilwazi nelimuko lakhe.
Umuntu obambele omunye uzakubhadalwa imali yokubambela kwaphela nakube ubambele umuntu osesikhundleni esiphezulu isikhathi esingaphezulu kwamatjhumi amathathu wamalanga. Nakube ubambela isikhathi esingako, imali uzakubhadalwa imali yokubambela epheleleko ebala namatjhumi amathathu wamalanga wokuthoma abambe esikhundleneso.
IMali yokubambela izakuba yi-7,5 % yesilinganiso sesikhundla abekasibambile. Imali yokubambela le izakusetjenziswa nembadalweni ye-overtime la kukghonakala khona.
Abasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangala nakufanele bona bathathe iimfundo zomsebenzi eziphathelene nemisebenzi abayenzako eBhodini le, IBhodi yezamaNzi yeKangala le ngiyo ezakuthwala iindleko zeemfundwezo; umuntu nakaya eemfundweni ezinjalo-ke kufuze azalise amaforomu wokuya eemfundweni ezinjalo, bese aqalwa abe avunyelwe ziimphathimandla ezifaneleko.
Unqophe ukusebenza njengendlela yokufuna nokuthola abasebenzi emakorweni la iBhodi yezamaNzi yeKangala ingakghoni khona ukuzidosela khona abasebenzi ihlale inenani elaneleko labasebenzi bekoro leyo ukuzalisa iintlhogeko zayo.
Unqophe ukunikela abasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangala ithuba lokuthuthukisa ifundwabo emakorweni la iBhodi inetlhogeko khona khulu khulu.
ukutholakala kweemali, kunye nezinga leembawo ezingenileko zibawa imifundalize.
Umfundalize uzakunikelelwa amakoro womsebenzi iimfundo zawo ezitholakala eendaweni zefundo ezaziwako. Umuntu uzakuvunyelwa ukuyokufudna ngomfundalize emazweni wangaphandle kwaphela nakube ifundo efunekako leyo akukho la itholakala khona lapha eSewula Afrika.
Ukuqalelelwa ukufundiswa ngomfundalize umuntu kufuze azalise amaforomu wokubawa umfundalize, azalise nesiVumelwana somFundalize.
IBhodi yezamaNzi yeKangala ngiyo ezakuqala itjho nakufuneka kube nomfundi othwasiswako, bese ikhupha imali yomfundalize kenye nenye ikoro yeemfundo, ngokuqalelela iindleko zamambala ezifuneko efundweni enjalo, nezifuneka ekurejistareni, nezifuneka ekutlolweni kweenhlahlubo, kunye nezendawo yokuhlala, ngokunjalo nezeemfanelo neensetjenziswa zokufunda.
Umfundi o ongalali ehostela yendawo yefundo afunda kiyo angabhanikelwa imali engephezulu eemali ezingeziphasi zehostela yendawo yefundo leyo.
Umfundi anganikelwa nemali elitjhumi lamaphesente (10%) yemali yomfundalize ezakuba yimali yezinye iindleko ezingakabalwa ku-7.3.1 ngehla.
Kungenzeka kubekwe inani lemali yomfundalize elingazihlanganbisiko iindleko zoke ezifunwa ziimfundo, nakube isilinganiso seentlhogeko zomfundalize neemali ezikhona zitjho njalo.
Umfuni othole umfundalize wokufunda ngesikhathi sangahlanye ubhadalelwa iindleko zeemfundo njengomfundi ofunda othole umfundalize wesikhathi esizeleko njengoba kuhlathululwe ku-7.3.1 ngehla, ngaphandle kweendleko zehostela namkha zendawo yokuhlala.
IBhodi yezamaNzi yeKangala ngiyo ezakutjho indlela ekuzakumenyezelwa ngayo amakoro wefundo anemifundalize ebafundini abafunda isikhathi esizeleko, ngokuqalelela itlhogeko yokuthi kutholakale abantu abakufanele mbala ukufundiswa ngomfundalize.
Umfundalize wokufunda ngesikhathi sangahlanye unikelwa kwaphela abasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangala, hayi abantu bangaphandle. Ngalokho-ke basebenzi beBhodi le kwaphela abazakwaziswa ngomfundalize onjalo nawukhona.
IBhodi yezamaNzi yeKangala ngiyo ezakubeka indlela ekuzakumenyezelwa ngayo iimemo zabantu abafuna ukubawa umfundalize, ngombandela wokuthi umuntu ozakukhuluma ammala ngaye eforomini lesibawo somfundalize angeze asaqalwa nokuqalwa.
Umfundalize ulungele boke abantu abazizakhamuzi zeSewula Afrika, kodwa namaphandle esele asebenza khona eBhodini yezamaNzi yeKangala nabo bangaqalelelwa.
Umuntu nakazakuthola umfundalize, kufuze ukube naye uyayizalisa imibandela yokwamukelwa kwabafundi endaweni yefundo afuna ukuyokuraga ifundo yakhe kiyo.
Iimbawo zomfundalize ebantwini abaqhwalileko kufuze bona ziqalwe ngelihlo elifanako nabantu abaphilileko, ngaphandle-ke kokuthi mhlamunye umfundalize wenzelwe bona kwaphela abantu abaqhwalileko.
Ukuthi umuntu uphile njani, nezinye iintlhogeko iBhodi eziqala umuntu nakaqatjhwako zizinto ekufuze bona iziqale nanyana umuntu aqalelelwa ukuphiwa umfundalize.
IBhodi yezamaNzi yeKangala ngiyo ezakubeka iindlela ekuzakuqalwa ngazo iimbawo zomfundalize; nokho kuzakuqalwa khulu khulu ukuthi umuntu usebenza njani eemfundweni zakhe nakuqalwa isibawo. Ukusebenza isikhathi eside eBhodini yezamaNzi yeKangala nakho kungaqalelelwa ngoba phela kusitjengiso sokuthi umuntu loyo uthembeke kangangani eBhodi.
Nakube kukhona la kunokuzaza khona ngokuthi umfundi ukufanele ukuthola u7mfundalize namkha awa, kungafuneka kubanjwe ikulumiswano yokusefa; nokho-ke nakwenziwa njalo kufuze bona kuqalisiswe neendleko ezikhambisana nalokho; kesinye isikhathi kungenziwa nokuthi iindleko zekulumiswano yokusefa leyo zibhadalelwe yiBhodi yezamaNzi yeKangala.
Abasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangnala ababawa ukuphiwa umfundalize wesikhathi esizeleko kuzakufanela ukuthi baphalisane nabanye ababawi bomfundalize abavela ngaphandle.
Ukukhethwa kwabantu abalungele ukuphiwa umfundalize kufuze ukuthi kukhambisane nesibopho sokuziphendulela emphakathini.
Umsebenzi kufuze bona abe nawo amandla wekghono lokuphumelela eemfundweni aazibawela umfundalize, futhi kufuze nokuthi athathwe njengegugu elikuzibekela kwangomuso eBhodini yeKangala le.
Imibandela yokusetjenziswa kwemifundalize ibekwa yiBhodi yezamaNzi yeKangala, ngombandela wokuthi umuntu ofundiswa mfundalize weBhodi le uzakkutlikitla isivumelwana sokufunda ngawo umfundalize lo, futhi nakaqeda ukufunda asebenze eBhodini le isikhathi esilingana nesikhathi afundiswe ngaso ngomfundalize, nakube bekafunda ngomfundalize wesikhathi esizeleko. Ebantwini abafunda ngomfundalize ngesikhathi sangahlanye, iBhodi izakubeka ukuthi nabaqeda ukufunda bazakufanela ukuthi basebenze isikhathi esingangani eBhodini ngaphambi kobana bangatjhaphuluka ukuthi baophume nakube bafuna ukuya laphokhunye; lapha-ke kuzakuqalelelwa nokuthi umuntu ofunda ngomfundalize loyo besele asebenze isikhathi esingangani eBhodini; abanye abasebenzi esele basebenze isikhathi esaneleko eBhodini, angeze babe nesibopho sokusebenza isikhathi esilingana nesikhathi abafundiswe ngaso ngomfundalize, nabaqeda ukufunda.
Umuntu nakathola umfundalize ubekelwa isikhathi esibuncani bokuqeda isifundo ayosifunda, namkha isikhathi esibuncani esiseleko sokuqedelela isifundweso, nakube besele sithonyiwe. Abantu abaphiwe umfundalize kufuze bona balandele iimfundo ezikulu abanzinze ngazo eemfundweni zabo (major courses) ezibekwe yiBhodi, futhi kufuze ukuthi iimfundo zabo baziqede ngesikhathi esibekiweko sokuqeda iimfundwezo.
Umuntu ofunda ngomfundalize nakabuyelela iimfundo ebesele iBhodi izibhadalele kuzakufanela bona azibuyelele ngeendleko zakhe.
Iimfundo zokufunda ngokwenza ezifunwa yindawo la umfundi ofunda ngomfundalize afunda khona kufuze bona zenziwe ngokukhulumisana hlangana komfundi neBhodi.
Iiskhathi umuntu azabe angekho ngaso emsebenzini ngoba aseemfundweni zakhe, namkha alungisela ukuyokutlola iinhlahlubo kufuze bona sisetjenzwe ngekambiso esebenza eBhodini malungana nelifu yokungabikho emsebenzini.
Abantu abafunda ngomfundalize weBhodi namkha abasendleleni yokuyokufunda ngawo, engeze umfundalize wabo usabuyiselwa emva, futhi ubujamo babo obungakhisimezekae ngokubuyekezwa komfundalize wabo ngokwemibandela ela, bazakuragela phambili ngomfundalize wabo ngokuqalelelwa umuntu ngamunye ngesiyena.
Nakube kukhona okungakavami okwenzeka la, namkha nakube kuba namatjhuguluko angaphezu kwelawulo leBhodi yezmaNzi yeKangala, kufuze bona kuthunyelelwe uNgqongqotjhe ngaphambi kobana kungenziwa.
a. Abasebenzi abaseenkhundleni ze-HAY ye-392 nangaphezulu balungele ukuthola isibonelelo seenkoloyi ngenyanga, esisetjenzwe ngesilinganiso seemakethe sangesikhatheso. Abanye abasebenzi umsebenzabo obenza ukuthi bavame ukukhamba ngomsebenzi nabo bangafakwa ehlelweni lesibonelelo seenkoloyi elibafaneleko namkha banikelwe iinkoloyi zefemu abazakukhamab ngazo nabayokusebenza.
b. Abasebenzi abasehlelweni lokubonelelwa ngeenkoloyi banesibopho sokuqiniseka ngeenkhathi zoke ukuthi iinkoloyi abakhamba ngazo zihlala ziqaleka kuhle, zihlanzekile, zingoni isithunzi negama elihle leBhodi yezamaNzi yeKangala.
c. Imali yesibonelelo sekoloyi ibhadalwa ngenyanga nomrholo womsebenzi ojayelekileko, ngemva kokudosa iindleko zekoloyi ezifaneleko umsebenzi azikweleda iBhodi.
Iindleko zokusetjenziswa kwekoloyi zokuthela ipetroli, nezokuseviswa kweloyi, kunye nezokuyondla, ngokwesilinganiso esifaneleko.
e. Imali umuntu abonelelwa ngayo iyatheliswa, njengoba kusitjho umthetho wezomThelo. Iindleko ezinzinzileko zizakubalwa isikhathi esiminyaka emine, ngaphandle kokukhetha ukuthi kube namatjhuguluko bani ekoloyini leyo ngesikhatheso.
Kungaba yiBhodi yezamaNiz yeKangala ekhupha imali yokuthenga ikoloyi ezakukhamba ngomsebenzi, namkha kwenziwe amalungiselelo wokuthi ithengwe yibhanga ikoloyi leyo, ngesivvumelwana sokubuyisa imali ekuthengwe ngayo nemalinzalo yakhona ngesikhathi esiziinyanga ezimatjhumi amanenobunane . Nakuthenga iBhodi yezamaNzi yeKangala, imalinzalo yakhona izakubalwa ngesilinganiso esisetjenziswa ziinkhamphani ezithengako, kanti-ke nakuthenga ibhanga, imalinzalo yakhon izakuba ngneyemabhanga.
Ibanga umuntu alikhambe azikhambela amakhambo wakhe wangeqadi libalwa nge-14 000 km ngomnyaka kizo zoke iinkhundla zomsebenzi. IBhodi izibhadalela ngokupheleleko iindleko zamakhambo anjalo. Kodwa-ke iBhodi ayizibhadaleli iindleko zamakhambo wangeqadi eqele ngale kwe-14 000 km ngomnyaka.
Ikhambo lokusuka ekhaya ukuya emsebenzini, nokusuka emsebenzini ukubuyela ekhaya lithathwa njengekhambo langeqadi, ngokomThetho wezomthelo.
Umuntu akakalinganiselwa ukuthi angakhetha yiphi ikoloyi azakukhamba ngayo.
Abasebenzi abasehlelweni lokubonelelwa ngeenkoloyi kufuze ngesikhathi soke baqinisekise ukuthi iinkoloyi abazikhethako ziwufanele beziwulungele umsebenzi abawenzako, bakhumbule nobujamo bendawo abasebenzela kiyo, ngoba umuntu othengelwe ikoloyi ngehlelo lokubonelelwa ngekoloyi yomsebenzi angeze anikelwe ikoloyi yefemu esetjenziswa babantu abanganazo iinkoloyi zomsebenzi ngenca yokuthi ikoloyi yomuntu loyo ayikghoni ukumusa la kufuze imuse khona.
Abasebenzi abathomako ukungena ehlelweni lokubonelelwa ngeenkoloyi ngehlelo lokubonelelwa ngeenkoloyeli, bangathatha iinkoloyi ebebavele banazo bazifake ehlelweneli, ngokulawulwa mibandela esemtlolweni lo.
IBhodi yezamaNzi yeKangala inelungelo lokuyikhupha ikoloyi esetjenziswa nanyana ngimuphi umsebenzi nakubonakala ukuthi ikoloyi leyo ayikawulungeli usmebenzi owenziwa msebenzi loyo, namkha nakubonakala ukuthi ubujamo bayo nokuqaleka kwayo kuthuna isithunzi negama elihle leBhodi.
Ipetroli nokondliwa kwekoloyi umnikazi uyazibonisela, bese kuthi ekupheleni kwenyanga ayibizeke imali yeendlekwezo, ngokwesilinganiso esifaneleko.
Imali yeendleko umuntu azisebenzisele ikoloyi ibhadalwa ngenyanga njengengcenye yesibonelelo sekoloyi.
Nakube kuyenzeka umuntu etjelwe ikoloyi akhamba ngayo athengelwe yona yiBhodi, namkha nakube kuyenzeka ilimale namkha ingene engozini ilimale, umuntu loyo kufuze azibonisele ngokuthola enye ikoloyi azakuje akhamba ngayo, ngeendleko zakhe. Nokho-ke imali yesibonelelo sekoloyi yona uzasolo ayitjola ngitjho nanyana ikoloyakhe athengelwe yona iBhodi yetjiwe namkha ilimele.
Ikoloyi ethengwe ngehlelo lokuthengelwa iinkoloyi irejistarwa ngebizo lomnikazikoloyi loyo othengelwe yona. Nesitolimende, nemalinzalo, nemali yelayisenze, neyepetroli, neyokondla ikoloyi, koke kumsebenzi womnikazi wekoloyi othengelwe ikoloyi leyo.
Ikoloyi ethengwe ngehlelo lokuthengela abasebenzi iinkoloyi ayikwazi ukusetjenziselwa imisebenzi yangaphandle yebhezinisi.
Umsebenzi othengelwe ikoloyi ngehlelweli unesibopho, ngokoMgomo lo, nangokwesivumelwana sokuthengelwa ikoloyi ngesikwelede, sokwenza iiqniso lokuthi ikoloyakhe inetjhrense efaneleko, ihlala ngeenkhathi zoke iseviswa ngokufaneleko, ihlale godu isebujamweni obuyivumela ukuthi ikghone ukwenza umsebenzakhe wemsebenzini.
Imali yesibonelelo sekoloyi ivalwa khonokho nakube kuyenzeka ukuthi umsebenzi athokoze umsebenzi, athathe umhlalaphasi, aqotjhwe emsebenzi, namkha abhubhe.
Imali yesibonelelo izakusolo ibhadalwa ngitjho nanyana umuntu aselifini, nakube ilifu leyo ngevunyelweko. Nakube ilifu leyo ayivumelani nemithetho nekambiso yomGomo weBhodi, imali yesibonelelo izakuje ijanyisiwek.
Nakube umuntu uphakanyiselwa esikhundleni somsebenzi esiphezulu namkha nakube wehliselwa esikhundleni somsebenzi esiphasi, imali yesibonelelo nayo iyatjhugululwa ilinganiswe nesikhundla esitjha umuntu aya kiso ukusukela mhazana athoma ukuba sesikhundleni esitjheso. UmThetho weKambisolawulo ovikela umrholo womuntu angeze usebenze nakube umuntu wehliselwe esikhundleni somsebenzi esiphasi ngenca yokubhalelwa kusebenza kuhle namkha ngenca yokuphula imithetho yokuziphatha.
Zoke iindleko zeembizo zetjhorense ngezomnikazikoloyi othengelwe ikoloyi.
Umsebenzi okhamba ngekoloyakhe asebenze ngayo ukube usehlelweni lokuthengelwa ikoloyi yomsebenzi kufuze ukuthi enze iqiniso lokuthi ikoloyakhe leyo inetjhorense yokwenza umsebenzi onjalo, ngoba iBhodi yezamaNzi yeKangala angeze yathwala icala lokulahleka, lokulimala namkha lokonakala kwekoloyi leyo nakungenzeka ivelelwe ngilokho.
Bhodi yezamaNzi yeKangala izibophe ngomthetho wekambisolawulo wokukhuthaza ukuthi abasebenzi bayo babe nezindlu zabo.
Isizo iBhodi esiza ngalo abasebenzi balo linqophe ukusiza bona ngokwabo abasebenzi, nokusiza yona ngokwayo iBhodi.
Kubekwa irhuluphelo yeBhodi phambili ekusizeni umuntu ukuthi abe nendlu, ngalokho-ke akunamsebenzi ozakufuna njenngelungelo lakhe ukuthi iBhodi imsize ukuba nendlu.
Ukusiza abasebenzi ngezindlu kuzakuthathwa njengelungelo langeqadi, futhi kubalwa njengengcenye yephakheji yomrholo wabo.
Nanyana iBhodi yezamaNzi yeKangala abasebenzi bayo ibasiza nje ekutholeni izindlu, kodwa ikholwa ukuthi nabo ngokwabo abasebenzi kufanele bazisikimele basize nabo ukuthi bathole izindlu ezizakuba ngezabo.
Nanyana iBhodi ibasekela abasebenzi bayo emizameni yokwenza indawo abahlala kiyu ibe ngeqalekako, kodwa angeze ibalekelele abasebenzi abathenga izindlu ezingaphezu kwamandlabo.
Boke abasebenzi abasebenza unomphela bazakulungela ukuthola isibonelelo sezindlu esitheliswako, ngokwemibandela nemithetho yomGomo lo.
IBhodi izakunande ibeka imali yesibonelelo semali yezindlu kenye nenye igreyidi yomsebenzi, bese lokho ikumemezela njengesiHlomelelo seHlelo lesiBonelelo seziNdlu.
IimBonelelo zeziNdlu zizakufakwa emrholweni kibo boke abasebenzi abasilungeleko isibonelelwesi.
Isibonelelo sendlu siyavalwa ekupheleni kwenyanga yokugcina umuntu alise ngayo umsebenzi, namkha athethe ngayo umhlalaphasi, namkha abhubhe ngayo, namkha ekubikwe ngayo ngokusemthethweni nangokuhlelekileko ukuthi ukugula namkha ukuqhwala sekumenze wangasakghona ukusebenza.
Nakube iBhodi yezamaNzi yeKangala inezindlu namkha iphathele urhulumende namkha enye ihlangano esarhulumende iizndlu, ingaziqatjhisela abasebenzi bayo ngemali elingana nemali ekuqatjhwa ngayo ngokulawulwa ziimakethe ngesikhathes, namkha ngemali ezakunande ibekwa yiBhodi.
IBhodi isebenza i-percentage base ukubeka isibonelelo ezakubonelela ngaso abasebenzi baso eendlekweni zokuthengwa kwerzindlu. Lokhu-ke kutjho ukuthi imali yesibonelelo somuntu ngamunye iyazitjintjela nakutjintja umrholo womuntu loyo. Iphesente ekufuze abonelelwe ngayo umuntu ngamunye ibalelwa phezu komrholo wakhe onzinzile. Isikali esehlako sesilinganiso semali yesibonelelo sezindlu sinqophe ukusiza khulu abasebenzi abarhola imali encani, kobanyana kuzokuba kibo ukuthi babe nezindlu ezingezabo.
Isikhathi somsebenzi esisemthethweni kibo boke abasebenzi bezokuphatha nezokulawula matjhumi amane wama-awa ngeveke, ukusukela ngomVulo ukuyokufika kuLesihlanu, sekubalwe nesikhathi setiye, kodwa ngaphandle kwesikhathi sedina. Isikhathi sokusebenza ngokusemthethweni sithoma ngo-07:30, bekuyokutjhayiswa ngo-16:00, ukusukela ngomVulo ukuyokufika kulesihlanu, bese kuthi isikhathi sedina siba ukusukela ngo-12:30 ukuyokufika ku-13:00. Itiye/ikofi umuntu uyisela asebenza, ngoba akunasikhathi esikhetheweko nesibekelwe ukusela itiye/ikofi.
Isikhathi somsebenzi esisemthethweni sabasebenzi bechwephetjhe, amapoperator nabanye abafana nabo abangasebenzi amatjhifu simatjhumi amanenahlanu wama-awa ngeveke, ukusukela ngomVulo bekuyokuba ngeLesihlanu, sekubalwe nesikhathi sokudla idina. Isikhathi setiye kilababasebenzi ngu-09:00 ukuyokufika ku-09:15, kanti-ke idina lona lidliwa ngo-12:00 ukuyokufika ku-12:30. Ukutho kuthonywa sikhathibani ekuseni bekutjhayiswe nini ntambama, kuya ngokuhlukahluka kenye nenye iplanti, ngokuqala ubujamo bezinto beplanti ngayinye.
Nakutjintja itjhifu, akunamuntu ovunyelwe ukutjhayisa akhambe ukube umuntu ozomkhupha tjhifini akakafiki.
Boke abasebenzi abasebenza eBhodini yezamaNzi yeKangala kufuze bembathe kuhle nabaya emsebenzini, njengoba kusitjho imithetho yangesikhatheso.
Izambatho zokuphepha kufuze bona zembathwe ngeenkhathi zoke la kufuze bona zembathwe khona, ngokweKambiso yezokuphepha, elawulwa mThetho i-OHS Act, namkha zembathwe nakube uSupervisor namkha nakube umPhathi utjho njalo.
Izembatho zokuphepha namajinifomu zinikelwa abasebenzi ekufuze bona bembathe izambatho ezinjalo, ngokwemithetho yezokuphepha.
Akunamuntu ovunyelwe ukwenza umsebenzi obhadalelwako ngaphandle kweBhodi yezamaNzi yeKangala ngaphandle kokuthola imvumo esiKhulwini esiPhetheko namkha esiPhathisweni esimjameleko.
Zoke iimbawo ezibawa imvumo yokwenza umsebenzi obhadalelwako ngaphandle kufuze bona zithunyelwe esiKhulwini esiPhetheko namkha emuntwini osijameleko ngokudlula esiKhulwini somNyango.
Imvumo yokwenza umsebenzi wangaphandle itholakala ngombandela wokuthi umsebenzi loyo asoze uphambane nemisebenzi neenrhuluphelo zeBhodi yezamaNzi yeKangnala, namkha ube nomphumela omumbi phezu komuntu loyo ngendlela yokuthi kuliyeke umsebenzakhe, ngoba nakwenzeka njalo imvumo leyo izakubulawa.
Ukudlula lapho, imvumo yokwenza umsebenzi wangaphandle nanyana inikelwa izakubekelwa imibandela, ngokubona kwesiKhulu esiPhetheko namkha umuntu osijameleko.
Akumuntu weBhodi yezamaNzi yeKangala, ngaphandle kwesiKhulu esiPhetheko, ovunyelwe ukuba lilungu leBhodi nanyana kungaba ngiyiphi namkha lehlangano esambuso namkha lenye nje ihlangano yebhizinisi namkha lesijamiso sakarhulumende wendawo namkha lendawo yefundo, ngaphandle kokuthola imvumo ebuya esiKhulwini esiPhetheko ntanzi namkha ebuya emuntwini osijameleko.
Iimbawo zokwenza imisebenzi enjalo kufuze bona zithunyelwe esiKhulwini esiPhetheko ngokutlola kusese nesikhathi, ukwenzelela ukuthi kuzokwenziwa woke amalungiselelo afaneleko woburhiyarhiya beencwadi nakuqalwa isibawo esinjalo.
Iimbawo zokuba lilungu kezinye iinhlangano zizakuqalwa ngokuqala umthetho neentlhogeko kunye neembopho zomsebenzi, futhi iimbawo ezinjalo angeze zaliwe ngabomu ngento engekho.
Ukunikelwa kwemvumo yokuba lilungu kezinye iinhlangano kuzakkukhambisana nombandela othi ukuba lilingu kenye ihlangano akukafaneli bona kutjhayisane namkha kuphambane neenrhuluphelo zeBhodi yezamaNzi yeKangala namkha kube nomphumela omumbi emsebenzini womsebenzi loyo, ngoba nakuba njalo imvumo leyo izakubulawa.
Imibandela engehla le isebenza esiKhulwini esiPhetheko - ngokwenziwa kwamatjhuguluko afaneleko - kodwa kufuze bona idluliswe nguSihlalo weBhodi yezamaNzi yeKangala.
Akunamsebenzi weBhodi yezamaNzi yeKangala ovunyelwe ukuvulela abantu bangaphandle isifuba ngeendaba eziphathelene neBhodi yezamaNzi yeKangala, abaSebenzi bayo namkha imisebenzi yayo, nanyana kungaba ngayiphi indlela.
Akunalwazi elizakuvezelwa iYuniyoni yabasebenzi namkha enye ihlangano yabasebenzi ngaphandle kwemvumo ebuya esiKhulwini esiPhetheko namkha umuntu osijameleko.
Akunamsebenzi weBhodi ongakanikelwa amandla wokwenza njalo onelungelo lokuvezela iimbikiindaba namkha ababikiindaba iindaba eziphathelene neBhodi namkha nabasebenzi bayo.
Umuntu ophula imithetho le uzabe aphule imibandela yemithetho yekontragakhe yomsebenzi.
Abasebenzi bayakhuthazwa ukuthi babe malungu weenhlangano zekghonolwazi abavumelekileko ukungena kizo.
Umsebenzi ozibhalisela ukuba lilungu lehlangano yekghonolwazi angabawa ukubuyiselwa imali yakhe ayibhadalela ukuba lilungu lehlangano leyo ngomnyaka, nakube imali ikhona.
AbaPhathi beenKhundla eziphakemeko bangabiza imali yobulungu bekufike eenhlanganweni ezintathu , enye yazo engaba yihlangano yamazwe ngamazwe, kanti abanye abasebenzi bemisebenzi yekghonolwazi bangabiza imali yobulungu eenhlanganweni ezingabe zibe zimbili ezingezelizwe loke eRiphabhligi yeSewula Afrika.
Zoke iimbizo kufuze bona zithunyelelwe umNyango wezwe-Human Resources kobana ziyokuhlolwa, ngaphambi kobana zingabhadalwa.
Akunamsebenzi weBhodi yezamaNzi yeKangala ovunyelwe ukuthatha, ukwamukela namkha ukuvuma isipho namkha ukukhuphisa umuntu isipho nanyana kungaba ngesinjani, nanyana kungaba ngesiyimali nanyana kungaba ngomunye umhlobo, ukube isipheso simalungana nomsebenzakhe, ngaphandle kwemvumo eltoliweko yesiKhulu esiPhetheko.
Isipho umsebenzi weBhodi yezamaNzi yeKangala asiphiwa mumuntu akasibikele isisKhulu esiPhetheko msinyana ngokungakghonakalako.
Imibandela engehla le isebenza esiKhulwini esiPhetheko - ngokwenziwa kwamatjhuguluko afaneleko - kodwa kufuze bona idluliswe nguSihlalo weBhodi yezamaNzi yeKangala.
La umsebenzi anikelwe khona amandla yiBhodi yezamaNzi yeKangala ukuthi asebenzise ikoloyakhe emsebenzini, umsebenzi loyo uzakuliliswa ngokusetjenziswa kwekoloyakhe njalo emsebenzini.
Abasebenzi kufuze babikele iBhodi yezamaNzi yeKangala khonokho nakufumaniseka ukuthi bayabhalelwa kufika emsebenzini ubuncani bakhona ababike ngaphambi kwe-awa letjhumi 10:00 ekuseni ngelanga lokuthoma lokungabi semsebenzini. Abasebenzi abangekho emsebenzini ngaphandle kwemvumo nangaphandle kokubikela iBhodi bekuphele amalanga angaphezulu kamahlanu 5 ngokulandelana bangekho emsebenzini kuzakuthathwa ukuthi sebaziqotjhile emsebenzini, ngaphandle-ke kokuthi baveze iinzathu ezizwakalako ukuthi bebabanjwe yini babe babhalelwe nanga kubika ukuthi bayabhalelwa kukuza emsebenzini.
Umsebenzi kufuze bona akhambisane neentlhogeko zomsebenzi aqatjhelwe wona nngeenkhathi zoke.
Umsebenzi kufuze bona amukele abe abambelele ekambisweni yoMgomo n weBhodi yezamaNzi yeKangala ngeenkhathi zoke.
Umsebenzi ubuswa bewulawulwa liSiko lokuziPhatha neleKambiso leBhodi.
Umsebenzi kufuze bona alandele imilayo yoke efaneleko anikelwa yona mphathi wakhe, kodwa imilayo anikelwa yona kufuze bona ikhambisane nomsebenzi owenziwa eBhodini le.
Umsebenzi kufuze bona ahloniphe yoke imithetho nemilayo yezokuphepha efaneleko anikelwa yona, ngaphandle kokuqala ukuthi umuntu omnikela imilayo leyo mumuntu wesikhundla esingangani.
Umsebenzi unelungelo lokusebenzisa iKambiso yokuZwakalisa iinLilo esetjenziswa yiBhodi.
Umsebenzi kulilungelo lakhe ukujoyina ihlangano yezabasebenzi ayithandako, kodwa iBhodi yezamaNzi yeKangala izakwenza isivumelwana sokusebenzisana namayuniyoni/neenhlangano zabasebenzi enesivumelwana sokusebenzisana nazo kwaphela.
Abasebenzi kufuze ngaso soke isikhathi baziphathe ngeendlela ezilungileko nezivumakalako.
Akunamsebenzi ovunyelwe ukuza notjwala emsebenzini, futhi akakho ovunyelwe nokuphatha utjwala emabaleni womsebenzi.
Umsebenzi ozakutholakala atjhayela ikoloyi namkha i-crane namkha umtjhini nanyana ungaba ngonjani weBhodi le ukube udle iindakamizwa uzakubekwa icala elimbi lokuziphatha kumbi.
Abasebenzi kufuze bona bahlale bahlonipha imithetho yezokuphepha ngesikhathi soke.
Iingozi ezenzeka la kusetjenzelwa khona endaweni yeBhodi yezamaNzi yeKangala la kungathinteka khona nabasebenzi beBhodi le, kufuze bona ibikwe msinyana emphathini wephiko lelo la kwenzeke khona ingozi. Umphathi yena-ke ngakelakhe ihlangothi kufuze bona enze iqiniso lokobana naye ubikela isiphathiswa esiphethe zokuphepha, ayokubika neklinigi eseduze namkha endaweni yokwelapha eseduze.
Ukusekela ubudlelwana bezokusebenzisana eendaweni zokusebenzela.
Ukukhuthaza ukuhloniphana hlangana nabasebenzi nahlangana nabasebenzi nabaqatjhi babo.
Ukuqinisekisa ukuthi abaphathi nabasebenzi bayezwana ngeendlela zokukhalinywa.
Ukukhuthaza isiko lokuziphatha kuhle.
Ukunikela abasebenzi nomqatjhi indlela yamsinyana nelula yokulandela indlela ehle yokuzikhalima nokuziphatha.
Ukubalekela nokulungisa indlela yokuziphatha engakalungi.
Ukuvimbela ukuthi abaphathi bangabandlululi abasebenzi, futhi bangenzi umathanda badlale ngabo.
Igadango lokukhalinywa lenzelelwe ukulungisa okungakalungi, hayi ukusozisa umuntu.
Igadango lokukhalinywa kufuze bona lithathwe msinyana, ngendlela elungileko, nefanako ngeenkhathi zoke, nelungileko, lithathwe kancani kancani.
Igadango lokukhalima msebenzi wabaphathi.
c. bayatlolelwa iinzathu zegadango abathathelwe lona, futhi d. banelungelo losidlulisela phambili isiqunto esithethwe ngabo nasingabanelisiko.
Kuzakulingwa woke woke amandla ukuthi ikundla yehlelo lokukhalinywa kwabasbenzi ihlale ibanjelwa emsebenzini.
Nakube umsebenzi wenza icala eliphambana nesiko nekambiso yokuziphatha elibuye godu libe licala lobulelesi, kuzakubanjwa iinkundla zokugweba ezimbili, lokukhalinywa emsebenzini, nelokugwetjelwa ubulelesi ngendlela ejayelekileko.
Ikundla yokukhalima abasebenzi emsebenzini ayilingisi futhi ayithathi indawo yekhotho.
ISiko lokuKhalinywa neKambiso yakhona kuyikombandlela, ngalokho-ke kungasetjenzelwa phezu kwalo la kufanele khona.
ISiko lokuKhalima neKambiso yakhona ekukhulunywa ngalo lapha lingasetjenziswa phezu kwabaqatjhi naphezu kwabasebenzi boke eBhodini yezamaNzi yeKangala.
Indlela yokuziphatha komsebenzi engenza kufuneke ukuthi athathelwe amagadango wokukhalinywa ivezwa esiHlomelelweni A. Irherhweli-ke nokho alikapheleli nalinje. AbaPhathi banga bangathathela umsebenzi igadango lokumkhalimela okhunye, nakube umsebenzi loyo bekasazi namkha nakube bekufuze azi ukuthi indlela aziphethe ngayo ilicala elinbgamenza athathelwe amagadango wokukhalinywa.
a. Ukuthi lokho ekulilwa ngakho kwenze monakalo muphi, nongangani emsebenzini weBhodi yezamaNzi yeKanngala, naphezu komsebenzi loyo ngokwakhe, naphezu kwabanye abasebenzi asebenza nabo kunye naphezu komphakathi.
b. Ukuthi umsebenzi loyo usebenza umsebenzi onjani, nokuthi yini iimbopho zakhe zomsebenzi.
c. Ubujamo bezinto umsebenzi loyo enze icala ekuthiwa ulenzilelo, kunye d. nokuthi kube nenngozi engangani ekuphepheni komsebenzi loyo ngokwakhe, naphezu kwabanye abasebenzi asebenza nabo, kunye naphezu kweBhodi yezamaNzi yeKangala ngokwayo.
a. Atjele umsebenzi loyo ngakonileko.
b. Athole iinzathu ezenze umsebenzi one, bese unikela umsebenzi loyo ithuba lokuziphendulela ngezwangobatjho ezwakala ngaye.
c. Afune iindlela ekunbgavunyelwana ngazo zokurarulula umraro loyo.
d. Athathe amagadango wokuphumelelisa ihlelo ekuvunyelwenwe ngalo elizakulandelwa.
Nakube umsebenzi wone ngnendlela yokuthi kufuneka ayeleliswe ngomlomo, umphathi wakhe kufuze amyelelise umsebenzi loyo ukuthi nangangona njalo godu uzakuqiniselwa isandla sokukhalinywa, athi angenza njalo bese uyasitlola isiyelelisweso.
Nakube umsebenzi wone ngendlela yokuthi kufuneka ayeleliswe ngencwadi, umphathi wakhe kufuze bona amnikele isiyeleliso esitloliweko.
a. Singasebenzisa iforomu lesiHlomelelo B.
b. Umphathi kufuze bona anikele umsebenzi ikhophi yesiyeleliso esitloliweko ayeleliswa ngaso, bese umsebenzi-ke uyasitlikitla. Nakube umsebenzi uyabhala ukusitlikitla isiyeleliso, umphathi kufuze bona anikele umsebenzi loyo isiyeleliso esitloliwekweso phambi komunye umsebenzi ozakuba ngufakazi, bese uyatlikitla ukufakazela ukuthi isiyeleliso umsebenzi loyo unikelwe.
e. Nakungenzeka kuthi kkungakapheli iinyanga ezintandathu umsebenzi ayeleliswe ngencwadi bese umsebenzi loyo uba necala elifuna akhalinywe godu, isiyelelisweso singahle sibalwe naso nakagwetjwako namkha nakakhalinywako.
NAKUBE icala lomsebenzi lifuna ukuthi atlolelwe isiyeleliso sokugcina, umphathi anganikela umsebenzi loyo isiyeleliso sokugcina esitloliweko.
a. Singasebenzi iforomu lesiHlomelelo C.
b. Umphathi kufuze bona anikele umsebenzi owonileko ikhophi yesiyeleliso sokugcina esitloliweko, bese uyasitlikitla umsebenzi isiyelelisweso. Nakube umsebenzi uyabhala ukusiltikitla isiyelelisweso. umphathi kufuze anikele umsebenzi loyo isiyelelisweso phambi komunye umsebenzi ozakuba ngufakazi, bese uyatlikitla ukufakazela ukuthi isiyeleliso sokugcina esitloliweko unikelwe umsebenzi loyo.
c. Isiyeleliso sokugcina esitloliweko kufuze sifakwe efayelini yomsebenzi loyo.
d. Isiyeleliso sokugcina esitloliweko naso sihlala iinyanga ezintandathu 6. Ngemva kwalokho isiyeleliso sokugcina esitloliwekweso kufuze sikhutjhwe efayeleni yomsebenzi, sidatjulwe.
e. Nakungenzeka kuthi kungakapheli iinyanga ezintandathu 6 umsebenzi ayeleliswe ngesiyeleliso sokugcina esitloliweko bese umsebenzi loyo uba necala elifuna akhalinywe godu, isiyelelisweso singahle sibalwe naso nakufunwa iswazi angakhalinywa ngalo ekugwetjweni kwakhe.
Nakube umsebenzi akoni khulu, akunafuneko yokuthi kubizwe ibandla elihlelekileko lokugweba.
Nakuqalwa ukuthi umsebenzi owonileko angathathelwa gadango bani, iinyeleliso ezisasebenzako zamacala aafanako - nazikhona - ziyaqalwa nazo.
Nakube umsebenzi wone ngendlela embi efuna ukuthi athathelwe amagadango anzima wokukhalinywa ukudlula la esiwabale ngehla, umqatjhi angavula ikundla yokuphenya ngezwangobatjho yokona komsebenzi loyo. Umqatjhi kufuze bona akhethe umjameli ozakuvula ikundla yokuphenya nokugwetjwa leyo; umjameli loyo kufuze bona kulingwe ngazo zoke iindlela ukuthi abe mphathi womsebenzi owonileko.
a. Umsebenzi kufuze bona anikelwe inothisi kusasele amalanga amathathu womsebenzi - ubuncani bakhona - ngaphambi kwelanga ekufuze kuyokuhlangana ngalo ikundla yokuphenya ngalo icala lokukhalima.
b. Umsebenzi kufuze bona ayitlikitle inothisi anikelwa yona. Nakube umsebenzi uyabhala ukutlikitla inothisi yecala, kufuneka anikelwe yona phambi komunye umsebenzi abasebenza naye, yena-ke ozakutlikitlela ukufakazela ukuthi umsebenzi onecala unikelwe inothisi.
c. INothisi etloliweko yephenyo lokukhalima kufuze iserbenzise iforomu lesiHlomelelo D.
Itjele umsebenzi ngelunngelo lakhe lokuba nomuntu ozamjamela, ongaba ngomunye umsebenzi abasebenza naye namkha kube mjameli ovela kuyuniyoni ejamele abasebenzi eyaziwako nenesivumelwana sokusebenzisana neBhodi, imtjele nangokuthi angaletha abofakazi bakhe ecaleni.
umsebenzi loyo kuzwakala ukuthi wenze icala elimbi; namkha nakube umqatjhi ukholwa ukuthi ukuba khona komsebenzi loyo emsebenzini kungahle kuliye iphenyo ngezwangobatjho ngaye, namkha kufake abanye abantu engozini namkha kufake ipahla yeBhodi engozini.
b. Ukujanyiswa emsebenzini ngalendlela kuligadango lokuyelela elingatjho nokho ukuthi umsebenzi ojanyisiweko loyo vele icala selimlahlile, ngalokho-ke umsebenzi ojanyiswe njalo emsebenzini kufuze athi asekhaya njalo abe arhola umrholwakhe uphelele.
c. Nakube umsebenzi ujanyiswe emsebenzini njengegadango lokuyelela, kufuze umqatjhi abize ikundla yephenyo lokukhalima kungakapheli amalanga amatjhumi amabili-nanye 21 womsebenzi. Ngemva kwalokho-ke sekunguSihlalo weBandlelo ongaqunta ukuthi ngokutshwila nakube liyatshwila.
a. Ikundla yephenyo lokukhalima kufuze ibizwe kungakapheli itjhumi lamalanga ngemva kobana inothisi yecala inikelwe umsebenzi ekuthiwa wonile.
b. USihlalo weKundla kufuze abe msebenzi wesikhundla esiphezulu kunesomsebenzi obizelwe ebandla. Nakube umsebenzi obizelwe ebandla siKhulu esiPhetheko namkha nakube sikhulu esingamele umNyango, uSihlalo wekundla leyo kuzakufuneka kube nguSihlalo weBhodi namkha omunye umuntu onelwazi elifaneleko othunyelwe yiBhodi.
c. Umsebenzi obizelwe ebandla nakafunako angajanyelwa ngomunye umsebenzi abasebenza naye, namkha ajanyelwe mjameli weyuniyoni enesivumelwana sokusebenzisana neBhodi.
d. Kungabizwa notoligi nakufunekako.
f. Nakube umsebenzi obizelwe ebandla akafiki ebandlapho, uSihlalo abe nesizathu esiqinileko sokuthi umsebenzi loyo akunanto ebonakalako embambileko, ikundla iyakhuluma ngitjho angekho njalo umsebenzi loyo.
g. USihlalo kufuze alibulunge irekhodi lalokho okukhulunywe ekundleni leyo.
h. USihlalo uthoma ngokufunda inothisi ntanzi ngaphambi kobana ithome ukulalela ubufakazi ikundla.
Umjameli womqatjhi nguye-ke ozakuthula ubufakazi ngezwa ngobatjho eyenze bona umsebenzi abe abizelwe ebandla. Umsebenzi obizelwe ebandla, namkha umjamelakhe, angamtjhuka ngemibuzo ufakazi namkha bofakazi abangeza nomjameli womqatjhi.
j. Umsebenzi-ke naye uzakkunikelwa ithuba lokuveza bakhe ubufakazi. Umjameli womqatjhi naye-ke angamtjhuka ngemibuzo ufakazi womsebenzi namkha abofakazi bakhe.
k. USihlalo angabuza nanyana ngimuphi ufakazi imibuzo yokuhlathulula nokukhanyisa lapha afuna khona umkhanyo uSihlalo lo.
l. Nakube uSihlalo ubona ukuthi umsebenzi nangambala unecala, kufuze amtjele umsebenzi loyo ngalokho, atjho nokuthi kungani ambona anecal.
m. Ngaphambi kobana kuthathwe isiqunto sokuthi ubethwa ngaswazi bani umsebenzi nakube ulahlwe licala, iuSihlalo kufuze anikele umsebenzi ithuba lokukhulumela ukuthi angabethwa ngeswazi elibuhlungu khulu. Nomjameli womqatjhi naye angaveza ubujamo obuthuwelelisa icala.
n. USihlalo-ke kufuze bona isiqunto sakhe sokugcina ngecaleli asibikele umsebenzi kungakapheli amalanga amahlanu womsebenzi ngemva kokuphela kokulalelwa kwephenyo lokukhalima, kanti-ke umphumela loyo kufuze bona ufakwe efayeleni yomsebenzi loyo.
a. Nakube uSihlalo uthola ukuthi umsebenzi wonile, kufuze ukuthi akhuphe isigwebo amthwesa sona.
b. Nakube umsebenzi uyavuma, uSihlalo angagweba umsebenzi ngokumjamisa emsebenzini ngaphandle komrholo, nankha amehlise esikhundleni somsebenzi kunobanyana amqotjhe. Nakube umsebenzi wehliswa emsebenzini, ngemva komnyaka angenza isibawo sokubuyiselwa esikhundleni ayekiso phambilini, ngaphandle kokuqatjhazelwa licala akhe aba nalo.
c. Umqatjhi akakwazi ukwethula isigwebo ukube umsebenzi icala lakhe usalidlulisele phambili.
Umsebenzi angasidlulisela phambili isililo sakhe ngomphumela wecala lakhe namkha ngesigwebo athweswe sona; lokho-ke ukwenza ngokuzalisa isiNgezelelo sika-E.
Umsebenzi nakube uyanghonghoyila ngomphumela wecala lakhe namkha ngesigwebo athweswe sona, kufuze ukuthi kuthi kungakapheli amalanga amahlanu womsebenzi kuphume umphumela loyo athumelele uSihlalo weBhodi namkha umPhathi wakhe iforomu lokuwudlulisela phambili umphumela wecala namkha isigwebo secalelo; yena-ke iforomelo uzalidlulisela esiPhathisweni esisebenza ngeenlilo zokudluliswa kwamacala.
a. nguSihlalo weBhodi; namkha b. isiKhulu esiPhetheko, namkha umjameli waso, ongazange abe negama ekuthathweni kwesiqunto sokuthathela umsebenzi amagadango wokukhalinywa, futhi osesikhundleni somsebenzi esingaphezulu kesakaSihlalo wekundla yokulalela icala ebeligwetjwa umsebenzi.
Nakube umsebenzi usiKhulu somNyango, uSihlalo weBhodi kuzakuba nguye oqala isililo sokudlulisa icala.
Nakube isiKhulu sokuDlulisela amaCala sifuna kubanjwe ikundla yokulalela isililo sokudlulisa icaleso, sizakubikela umsebenzi ukuthi kuzakuhlanganwa nini, nokuthi kuphi.
a. singavumelana nesibawo sokudluliswa kwecalelo, namkha b. sehlise isigwebo, namkha c. sifakazele umphumela wokugwetjwa kwecala.
Msinyana ngemva kwalokho-ke umqatjhi uzakulandela isiqunto esithethwe siKhulu ekuDluliselwa kiso amaCala.
Ngabomu, ngerhuluphelo namkha ngepazamo sone namkha sibange umonakalo wokuloba ipahla ye-Ikangala Water.
Sifake engozini ipilo yaso namkha yabanye ngokunyaza imithetho nemilayo yezokuphepha.
Siyeba, siyafumbathisa namkha senza ubukirikitjana.
Sihlomuliswa ngemali namkha ngokhunye emuntwini wangaphandle namkha kwesinye isisebenzi emva kokwenza umsebenzi waso, singanamvumelo etloliwe ye-Ikangala Water.
Sibhalelwa kukwenza umlayo osemthethweni namkha ojayelekileko ngaphandle kwebanga elizwakalako.
Asikho namkha sihlala singekho emsebenzini ngaphandle kwebanga elizwakalako namkha imvumelo.
Senza umlandu wokutlhorisa ngezemsemeni.
Sikhethulula abanye ngebanga lobuhlanga, lobulili, loburhole, ngezobulili namkha ngokhunye okungavunyelwa ngumThethosisekelo.
Asisebenzi kuhle namkha ngokwaneleko ngebanga elingasilokubhalelwa.
Ngaphandle kwemvumelo etloliweko ye-Ikangala Water, sizenzela umsebenzi ozosirholela womunye umuntu namkha ihlangano ngesikhathi somsebenzi namkha nasitjhayisile.
Nasithewukeleko, siziphathe kumbi ngendlela embi, elihlazo namkha engamukeleki.
Sibethe namkha silinge ukubetha namkha sithusele ngokubetha esinye isisebenzi namkha umuntu emsebenzini.
Sihlohlozela abanye abasebenzako bona benze isenzo esingekho ekambisweni nasemthethweni.
Sikhombise inyazo kwabanye emsebenzini namkha sibonakalise ukuziphatha okungathandeki nokunenyazo.
Sithusele namkha siqinele ezinye iinsebenzi.
Sikhandele ezinye iinsebenzi ukuba ngamalungu wehlangano namkha ibumbano labasebenzi.
Siphathe namkha sihlome ngesgidi namkha ngesinye isikhali esimbi emabaleni we-Ikangala Water, singanamvumelo etloliwe yomqatjhi.
Sibhale ukuthobela imilayo yezokuphepha.
Sinikeze imibiko namkha ubufakazi obumamala nasenza umsebenzi waso.
Siphambanise imibiko nangiyiphi imitlolo.
Singenele isenzo esingekho ekambiswenil, esingakavikelwa nesingekho emthethweni.
Senze umlandu ojayelekile namkha ongakavunyelwa ngumthetho sisemabaleni wemsebenzini.
Siveze imibiko eyisphiri emntwini namkha ebantwini abangafanelanga..
Lena yincwadi yokukukhalima malungana nekambiso yokukhalima. Nawungaziphatha kumbi godu. Incwadi yokukukhalima lena ingasetjenziswa ukuqunta isigwebo esiqinile.
Incwadi yokukhalima lena izakufakwa efayilini yakho ihlale isebenza iinyanga eziyisithandathu kusukela mhlazana itlolwa. Ngemva kweenyanga eziyisithandathu incwadi yokukhalima lena izakukhitjhwa efayilini yakho itjhabalaliswe.
Nawuphikisana nokukhalinywa lokhu, ungathumela isibawo sokuphikisa ku-[IBIZO] phakathi kwamalanga amahlanu wokusebenza.
Ihlobo lesenzo sokuziphatha kumbi ngileli:...
Lena yincwadi yokugcina yokukukhalima malungana nekambiso yokukhalima. Nawungaphinda uphule umthetho, ingabangela ukumangalelwa kwakho ngokuziphatha kumbi. Incwadi yokugcina yokukhalima lena izokufakwa efayilini yakho ihlale isebenza iinyanga eziyisithandathu kusukela mhlazana itlolwa njengencwadi yokugcina yokukhalima. Ngemva kweenyanga eziyisithandathu incwadi yokugcina yokukhalima lena izakukhitjhwa efayilini yakho itjhabalaliswe.
Nawuphikisana nencwadi yokugcina yokukhalima lena, ungathumela isibawo sokuphikisa ku[IBIZO]phakathi kwamalanga amahlanu wokusebenza.
Ngesaziso lesi ubizelwa ebandleni lokukhalima malungana nendinyana ye-11.1 F yeSiko lezokuKhalima.
Ibandla lizokuhlanganela e- [INDAWO] ... [ILANGA] ... [ISKHATHI] Wahlomba ukuza befuthi unganamabanga azwakalako wokungezi, uzakugwetjwa ungekho.
Omunye osebenza naye namkha umjameleli wehlangano eyaziwako yabasebenzi angeza azokujamelela.
Ungathula ubufakazi ebandleni ngemitlolo namkha ngabofakazi. Uzakuba nelungelo lokubuza nangiwuphi ufakazi olethwa ngumnyango lona.
Nakhiba ibandla likubone umlandu ngokuziphatha kumbi, ungaveza nangiliphi ijamo elifaneleko ekuqunteni ihlawulo.
Mina, [IBIZO LESISEBENZI] ngesaziso lesi ngiphikisana nehlawulo engiyigwetjwe mhlaka ... [ILANGA] e- ... [INDAWO].
Ngifaka lapha nomtlolo webandla lokukhalima kanye/namkha nencwadi yokukhalima.
Amabanga wami wokuphikisana nesigwebo ngilana are:...
Isigwebo esifaneleko sokuphikisa ngilesi:...
Ngifisa/angifisi[KHETHA KUNYE] ukuveza obunye ubufakazi obabungekho ngesikhathi sokugwetjwa.
Ukucima umlilo ongaqubuka ekuhlobaneni msinyana ngokunokukghonakala nangendlela eyakhekile.
Ukurarulula iinlilo zeensebenzi ngendlela efaneleko nefanako.
Ukurarulula iinlilo msinyana ngokunokwenzeka.
Isililo singararululeka kwaphela nakhiba isisebenzi siyayimukela intatha.
Akunasisebenzi esizakuthuselwa nangayiphi indlela ngebanga lokuthi kusuke kwasetjenziswa iKambiso yokuRhonona.
Nakwenzeka bona isililo singararululwa ngesikhathi esibekiweko, namkha sirarululwe ngokunganelisiko, sizakuvele sidluliselwe egadangweni elilandelako.
Isisebenzi sizakuba nelungelo lokujanyelelwa ngesinye isisebenzi kiwo woke amagadango weKambiso yokuRhonona.
Nasizizwa siphatheke kumbi isisebenzi, sifanele sibawe ukukhulumisana nomphathi waso poro msinyana ngokunokwenzeka. Umphathi lowo uzakukhulumisana nesisebenzi ezikhathazekile phakathi kwamalanga amabili wokusebenza emva kokwenza isibawo leso alinge ukuveza intatha engamukeleka ngemva kokulalelisisa isililo sakhona.
Nakhiba isisebenzi asivumelani nentatha evezwe eGadangweni loku-1, isililo sangokomthetho sifanele senziwe ngokutlola sithunyelwe kumphathi poro.
Umphathi poro uzakukhulumisana nesisebenzi nomjameleli waso ngesililo leso nangeemphakamiso zokusirarulula, aphakamise intatha etloliweko emalangeni amathathu wokusebenza emva kokuthola isililo esitloliweko leso. Umphathi poro uzakudlulisela isililo leso kumininjara omkhulu nakhiba asikararululeki emva kwamalanga amathathu abekiweko. Isisebenzi esinesililo namkha umjameleli waso angasidlulisela kumininjara omkhulu isililo nakhiba umphathi poro ubhalelwa ngukuphendula isililo esitloliweko phakathi kwamalanga amathathu asitholile isililo.
Nakwenzeka singararululeki isililo ngemva kweGadango lesi-2, kuzakumenywa umhlangano wangokomthetho hlangana noMphathi woMnyango/uMininjara omkhulu, nesisebenzi kanye nomjameleli waso ukuzophenyisisa kubonisanwe ngeentatha zokurarula isililo leso. Umhlangano lowo uzakubanjwa emalangeni amahlanu wokusebenza ngemva kobana isililo sidluliselwe kuMininjara omkhulu/kuMphathi woMnyango. Okukhulunywako kuzakutlolwa kanti uMininjara omkhulu/uMphathi woMnyango uzakuveza abe abonisane nesisebenzi nomjameleli wasongesiphakamiso esitloliwe sokurarulula isililo leso phakathi kwamalanga amathathu emva komhlangano.
Nasisasolako isisebenzi ngemva kweGadango lesi-3, uMphathi woMnyango/uMininjara oMkhulu namkha isisebenzi esililako leso sizakudlulisela isililo saso kuMphathi: ezaMandla weenSebenzi ozakubikela isiKhulu esiPhetheko esiPhezulu phakathi kwamalanga alikhomba wokusebenza. IsiKhulu esiPhetheko esiPhezulu sizakuba namandla wokuqunta ngesililo leso phakathi kwamalanga ayitjhumi wokusebenza.
Nasisarhonona isisebenzi ngemva kweGadango lesi-4, kungabikwa ukubakhona kombango ngokutjho kwemilayo yeTDS(LRA).
Ifomo leli lifanele lizaliswe yisisebenzi esinesililo esifuna kurarululwe isililo leso njengoba kusitjho iinkambiso ezibalwe eKambisweni yokuRhonona. Ifomo leli lifanele lidluliselwe eMphathini wezaMandla weenSebenzi phakathi kwamalanga amathathu singararululekanga isililo eGadangweni loku-1.
Ibizo lesisebenzi: .. Inomboro:.
umNyango: . UmPhathi Poro:.
Isisebenzi sizizwa siphatheke kumbi ngoba:...
Isisebenzi sinyula intatha elandelako yesililo saso:.
Intatha enyulwe ngumphathi poro wesisebenzi ngilena:...
Isisebenzi Samukela Silandulela intatha evezwe ngumphathi waso.
Umphathi: . Ilanga:..
Isisebenzi azange samukele intatha edlulileko eyaphakanyiswa ngamabanga alandelako:.
Nasi intatha eyaphakanyiswa ngumininjara wesisebenzi:.
Isisebenzi SAMUKELA SILANDULELA Isiphakamiso esenziwe ngumininjara.
Isisebenzi: . Umjameleli:..
UMininjara: .. Ilanga:..
Isisebenzi asimukelanga intatha ephakanyiswe yesililo ngamabanga alandelako.
Intatha elandelako lena yaphakanyiswa yisiKhulu esiPhetheko esiPhezulu:...
Isisebenzi SAMUKELA SILANDULELA isiphakamiso esenziwe yisiKhulu esiPhetheko esiPhezulu.
Isisebenzi azange samukele intatha ephakanyiswe ngaphambili ngamabanga alandelako..
iHlangano yabaSebenzi neemPhathimandla babonisene ngesililo lesi baqunta ukusebenzisa imizamo elandelako:.
Isisebenzi: . Ilanga:.
Umkhandlu lona uthatha ukusebenza kwasafuthi njengobukhozi basafuthi hlangana nomqatjhi kanye nesisebenzi. Nakhiba isikhundla esithile ngesesikhathi esifitjhani, uMkhandlu uzakulinga ukuvala iskhundla leso ngesivumelwano sesikhatjhana namkha ngokumupha itorhwana umuntu isikhatjhana esithile. Umkhandlu uzakuthi emajamweni ajayelekileko ulinge ukuphepha ukuphungulwa kwabasebenzi nokuphelelwa ngumsebenzi kwabantu, kodwana nakungaphepheki, kuzakusetjenziswa iinkambiso ezilandelako.
Ukuphungulwa kweensebenzi ngokujayelekileko kuzakwenziwa nakufuneka bona uMkhandlu uphungule iinsebenzi ngamabanga wobujamo bomsebenzi. Amabanga lawo angathinta, hlanga nokhunye, ukuvalwa kweenkoro ezincani zokusebenza nakhiba imisebenzi yakhona iginywa yihlelo elinabile. Ebujamweni lobu ke abantu abathintekako bangahle bafuneke godu emva kwesikhathi nakhiba imisebenzi yoMkhandlu iyanda namkha kuvuleke iinkhundla.
Ukuphelelwa ngumsebenzi kuvame ukwenzeka lokhwa, ngokuthuthuksa kobuchwephetjhe, umuntu angasafuneki ukwenza umsebenzi othile. Nakwenzeka umsebenzi wenziwe ngumtjhini namkha ungasatlhogeki umsebenzi lowo, umsebenzi lowo uvalelwa futhi kuthi umuntu ogade awenza ke afakwe komunye umsebenzi.
Kuyindiba yoMkhandlu lo ukuluka amaqhinga azakuba nomphumela wokukhandela, namkha okungasenani wokurhunyeza ifuneko yokuphungula iinsebenzi. Amaqhinga lawo afanele asetjenziswe ngokubonisana neensebenzi nangokwazisa iinhlangano ezijamelele abasebenzi. Kungakhe kucalisiswe amagadango alandelako kodwana irherho leli alifanelanga lithathwe njengeliphelele namkha elihlukile.
Ukwenza amalungiselelo neminye imiKhandly yaManzi/namabubulwana aseduze ukuqatjha iinsebenzi ezithintekako; kanye nokuvula amathuba womhlalaphasi wamsinya.
Umkhandlu lo uzakwazisa iinsebenzi neenhlangano ezibajamelele msinyana ngemva kokulemuka bona ukuphungula namkha ukuphela komsebenzi kungahle kufuneke. Isaziso lesi sizakubikelwa iinsebenzi zoke okunganani isikhathi esingangenyanga yekhalenda ngaphambi kobana izaziso ziphiwe iinsebenzi ezizokuthinteka. Ekukhambeni kwesikhathi esizako leso umKhandlu neenhlangano ezihlukeneko zabasebenzi ifanele ibonisane neenhlangano zoke ezithintekako ukusebenzisa iindlela zokukhandela ezibalwe ngehla ukufikela ezingeni ekuvunyelanwa kilo bona akusekho okhunye okungenziwa ukuphepha ukuphungulwa kweensebenzi nokuphela komsebenzi. Ukuphela komsebenzi kuzakwenziwa esikhathini esingasingaphasi kwamalanga angamatjhumi amathathu wekhalenda wemva kokwaziswa ngencwadi kwesisebenzi.
Amaqiniso alandelako lana afanele acalisiswe nakuquntwa bona ngiziphi iinsebenzi ezifanele ziphungulwe. Ngesikhathi sokubonisana, kufanele kutholisiswe bona ngiwaphi wamaqiniso lana afanele asetjenziswe godu nesisindo sokuzwakala kweqiniso ngalinye. Irherho elingenzasi lapha litjengisa bona kusemajamweni anjani lapho amanye wamaqiniso lana angacalisiswa khona.
Iimphathimandla zizakwenza irherho leensebenzi ezizokuthintwa ngukuphungula namkha ngukuphela komsebenzi okuzako, kusetjenziswa ngokuqinileko amaqiniso azwakalako ekuvunyelenwe ngawo. Iimali ezifanele iinsebenzi lezo zifanele zibalwe, kufakwa neemali ezivela eenkhwameni zomhlalaphasi, amalanga wokuphumula aselakhona, njll. Imibiko leyo izakuthathwa njengeyisiphiri befuthi angeze yamane yaziswa muntu.
Iimphathimandla zizakwenza amalungiselelo wokuthi iinsebenzi ezithintekako zixoxisane, ngasinye, noMininjara wezaMandla weenSebenzi namkha nesiphathiswa esibekwe nguye. Isisebenzi singazikhethela ukuba nomjameleli waso ngesikhathi kuxoxisanwa. Nakuxoxisanwako isaziso sokuphungulwa namkha sokuphela komsebenzi sizakuphiwa isisebenzi sitloliwe befuthi sitjho nelanga lokuphela komsebenzi nemali ezakuphiwa isisebenzi leso. Isisebenzi namkha umjameleli waso uzakuba nethuba lokubuza malungana nemali enikezwako. Bazakuthola nethuba lokwazisa uMininjara wezaMandla weenSebenzi ngamajamo angavamanga abawabona ingathi angathinta isiqunto sokuphelisa umsebenzi wesisebenzi leso.
Iimphathimandla zizakubuyekeza ukuphungulwa kweensebenzi ezazivezela iinlilo. Nkawenzeka bona esinye sazo sithathwe njengesiqakatheke ngokwaneleko ukuhlehlisa isaziso sokuphungulwa emsebenzini, indaba yakhona izakukhulunywa nesisebenzi ezithintekile, nehlangano ejamelele iinsebenzi namkha neensebenzi ngokwazi ukutholisisa nakhiba kungaba nesisebenzi esizithandelako ukuphungulwa esikhundleni sesikhethiweko, namkha kwenziwe elinye iqhinga elamukelekako.
Iimali ezithenjiswa iinsebenzi naziphungulwako namkha kuphela umsebenzi kuzakukhulunyisanwa ngazo zibekwe ngendlela evunyelwa ngumThetho wezokuPhatheka ngeFanelo emSebenzini befuthi zifake, hlangana nokhunye, iminyaka eqediwe yokusebenza kanye namalanga wokuphumula aselakhona, namalanga wokuphumula wokusebenza isikhathi, ibhonasi yokusebenza isikhathi nemali evela esikhwameni sezokubonelelwa njengoba kusitjho imithetho yakhona. Nakukghonekako iinsebenzi zizakuvunyelwa ukulisa iminikelo yazo esikhwameni leso njengeminikelo eseyipheleleko.
IsiVumelwano lesi sibala okulindelwe nguMkhandlu lo ekusebenzeni kwakho esikhathini seminyaka emine sesiBopho sokuSebenza. Sibonelela ihlelo lokuhlolisisa ukusebenza kwakho kuthathelwa eemfunekweni ezibalwe kweyakho iHlathululo yomSebenzi neeNdawo eziQakathekile oziSebenzako. Iimfuneko lezo zikhambelana neHlelo lezeRhwebo le-Ikangala Water elisimelele khulu ekusebenzeni ngepumelelo komininjara ngamunye omkhulu, ukufeza imiphumela ephokophelelwe. Ufuze uzalise isiVumelwano lesi mhlazana uthoma ukusebenza, njengoba kusitjho indima yoku-1 yesiBopho somSebenzi samhlaka..
Umqatjhi uthembisa ukuvula amathuba afaneleko wokuthwasa nokuthuthuka, wokulayejwa, wokubandulwa, wokwengamela ibizelo namakhakhazela afaneleko kilowo ofuna umsebenzi ozinikele ukuthi enze umsebenzi onepumelelo.
Ofuna umsebenzi uthembisa ukuthobela zoke iimfuneko ezibalwe esiVumelwaneni somSebenzi, esibala neHlathululo yoMsebenzi(IsiNgezelelo sika-A) nokuBuyekeza nesiBuyekezo somSebenzi(IsiNgezelelo sika-B).
Isikhathi sesiVumelwano lesi sizakuthoma ngelanga lokutlikitla isiVumelwano lesi kufikela.
Ukubuyekeza kuzanande kwenziwa ngemva kweenyanga eziyisithandathu esikhathini sokusebenza kwesibopho lesi.
Akunaantjhuguluko zesiVumelwano lesi ezizakusebenza ngaphandle kobana zitlolwe phasi zitlikitlwe ngamahlangothi womabili wesiVumelwano.
Imibango emalungana nokumumethwe yiHlathululo yomSebenzi, neeNdawo eziQakathekile zomSebenzi, iimfuneko, okuqothelweko, iinkhathi ezibekiwe, okubekwe phambili, iindlela zokubuyekeza/zokuhlolisisa, amakhakhazela wemali nezinye iindaba ezikhambelana nalokho zizakusetjenzwa nehlandla elilandelako lobuphathimandla. Nakwenzeka ungararululeki umbango lowo umphathisihlalo womKhandlu lo uzakuphenyisisa woke amaqiniso afaneleko ngemva kokubonisana neenqhemu ezithintekako, abeke isiqunto sokugcina endabeni leyo.
Lapha ngiyathembisa bona ngizakuthobela koke okubalwe esiVumelwaneni lesi, ngitjho neenGezelelo zakhona.
Yelela lapha: Bobabili, ofuna umsebenzi kanye nomhlolisisi bafanele babe nomtlolo wokubuyekeza lokhu ukwenzela bona ukulandelelisisa kwafuthi nokuthuthuka komsebenzi kuyenzeka njengoba kuvunyelenwe emtlolweni lona.
Ofuna umsebenzi kanye nomqatjhi bavumelene ngeemfuneko ezilandelako zeeNQS(KPA) ekuthomeni kwesikhathi sokubuyekeza.
Esikhathini sokubuyekeza, ufinyelele kuphi ofuna umsebenzi ukufeza iimfuneko ekuvunyelenwe ngaso malungana namakhono wobukhokheli/wobuphathi atlhogekaekwenzeni umsebenzi ngepumelelo.
Ukusebenzisa iintlabagelo, isib.
Buyekeza izehlakalo eziqakathekile ezikhombisa ukuphumelela nakutholileko.
Buyekeza izehlakalo eziqakathekile eenyangeni ezisithandathu ezidlulileko ukhombise iindawana angathuthukiswa kizo.
Khombisa ukuthwasisa/ukuthuthukisa okufunekako ukusiza ofuna umsebenzi athole amakhono, ilwazi, ukuziphatha namkha ikhono lokuthuthukisa ukusebenza kwakhe athole amakhono womsebenzi.
Hlathulula iinrhuluphelo ezithile ekuvunyelenwe ngazo ezifanele zifezwe ngofuna umsebenzi esikhathini seenyanga eziyisithandathu ezizako.
<fn>nde_Article_National Language Services_Umzimba womuntu obhem.txt</fn>
IHlangano yezePilo yePhasi ithi, emizuzwaneni eminye neminye ebunane, kunomuntu ohlongakalako ngebanga lokusebenzisa igwayi. Irhubhululo liveza bona abantu abathoma ukubhema eminyakeni yabo yobutjha (njengombana inani lama-70 % labantu lenza) begodu baragela phambili eminyakeni engaba matjhumi amabili, bazakuhlongakala eminyakeni ema-20 ukuya kwema-25 ngaphambi kwesikhathi kunalabo abangabhemiko. Akusiyo nje kwaphela ikankere yamaphaphu nanyana amalwelwe aphathelene nehliziyo angakulethela ukugula kumbi kanye nokuhlongakala. Ngenzasapha, sendlale eminye imiphumela emimbi abantu abangayaziko, ukusuka ehloko ukuya ezwanini.
Ukulahlekelwa ziinhluthu: Ukubhema kubulala amasotja womzimba, kutjhiye umzimba usengozini yokuhlaselwa malwelwe afana nelupasi erithemathosasi, engabanga ukulahlekelwa ziinhluthu, iinlonda ezingapholiko emlonyeni kanye neenlonjana ebusweni, ekhakhayini kanye nezandleni.
Amakhatharaki: Ukubhema kukholelwa ekuthini kubanga nanyana kuthuwelelisa amalwelwe athileko wamehlo. Ababhemako banamathuba ama-40% aphezulu wekhatharaki, (ukuthikameziseka kwelensi yelihlo elawula umkhanyo begodu lokhu kungabanga ubuphofu). Ukubhema kubanga ikhatharaki ngeendlela ezimbili: ngokwenza amehlo alumele nangokukhupha amakhemikhali aye emaphatjhini abese akhamba neengazi aye emehlweni. Ukubhema kukhambisana nokulimala kwemakhula eya nobudala bomuntu, ubulwelwe bamehlo obungalaphekiko obubangwa kulimala kwengcenye engaphakathi yerethina, kokhunye ebizwa ngemakhula. Imakhula isiza ekulawuleni ukubona kuhle kwelihlo begodu ilawula nekghono lethu lokufunda, ukutjhayela ikoloyi, ukubona ubuso nanyana imibala, kanye nokubona izinto ngokwemininingwana ezeleko yazo.
Ukutjhwabana: Ukubhema kuluphalisa isikhumba ngaphambi kwesikhathi ngokuqeda amaphrotheni asenza bona sithambe, kusilaphale namavithamini A kanye nokungazombelezi kuhle kweengazi emzimbeni. Isikhumba sabantu ababhemako siyoma, siqine begodu sinemijana, khulu khulu eduze nezitho kanye namehlo.
Ukungezwa: Ngombana ukubhema kwakha iplagu emithangaleni yemithambo yeengazi, kuphungule umzombelezo wokukhamba kweengazi ziya endlebeni engaphakathi, ababhemako bangalahlekelwa kukuzwa ngaphambi kwesikhathi kunalabo abangabhemiko begodu ababhemako laba bangahlaselwa lula kungezwa okubangwa malwelwe weendlebe nanyana itjhada elikhulu. Ababhemako godu basengozini ngokubuyelelwa kathathu kunabangabhemiko, wokuba namalwelwe weendlebe emaphakathi engaletha ukuhlangahlangana okufana neminingithisi kanye nokungasebenzi kuhle kobuso.
Ikankere yesikhumba: Ukubhema akubangi imelamona (ngasikhathi okubulwelwe obubulalako bekankere yesikhumba), kodwana kuphakamisa amathuba wokuhlongakala ngayo (imelamona). Ababhemako godu basengozini emahlangothi-mabili angezelelweko wokuhlaselwa yikankere yamaseli wesikhumba wehlobo le-squamous. Ikankere le itjhiya umuntu anesikhumba esibovu esimarhojani.
Ukubola kwamazinyo: Ukubhema kuthikamezana nokusebenza ngefanelo komlomo, bese kwakheka iplagu enengi ngokwedluleleko, ukuba sarulani kwamazinyo okubangela ukubola kwamazinyo. Ababhemako basemathubeni wokukodwa nengcenye ngaphezulu ekungalahlekelweni mazinyo.
I-emfisema: Ngaphezu kwekankere yamaphaphu, ukubhema kubanga i-emfisema. Lobu bulwelwe bokuvuvuka kanye nokubhoboka kwemigodlana yommoya emaphatjhini, ephungula ikghono lephaphu lokufaka i-oksijini kanye nokuqotha ikhabhondayoksayidi. Emajameni amambi khulu, ithrakheyostomi ivumela isigulani bona siphefumule. Kuvulwa intunja kuqhoqhoqho kanye ne-ventilator ukugandelela ummoya bona uye emaphatjhini (qala isithombe). Ubulwelwe basafuthi bebhronkhathisi (obungakatjengiswa) bakha imileyo yamafinya azele ubovu, okuphelelisa ngokobana umuntu akhohlele kabuhlungu begodu abe nobudisi ekuphefumuleni.
I-ostiyoporisisi: Ikhabhonimonoksayidi okuyitjhefu yerhasi ngobunengi bayo etholakala eentuthwini ekhutjhwa ziimpolopolo zeenkoloyi kanye nekubhemeni igwayi, izibophelela eengazini khudlwana kune-oksijini, iqunte amandla wokuthuthwa kweengazi ezine-oksijini zababhemako, ngamaphesenti ali-15. Emveni kwalapho-ke, amathambo wabantu ababhemako aba ludlana, aphuka msinyazana begodu athatha isikhathi esingamaphesenti ama-80 ngaphezulu kwesijayelekileko ukululama. Ababhemako godu bangahlaselwa lula miraro yomhlana: iphenyo elinye liye laveza bona abasebenzi bamabubulo ababhemako banamathuba amahlanu ngaphezulu wokuhlaselwa ziinhlabi zomhlana ngemva kokulimala.
Amalwelwe wehliziyo: Umuntu munye kwabathathu abahlongakalako ephasini, uhlongakala ngamalwelwe aphathelene nehliziyo. Ukubhema ngikho okumthelela omkhulu wokudala amalwelwe aphathelene neenhliziyo. Lamalwelwe abulala ngaphezu kwesigidi sabantu ngonyaka eenarheni ezisathuthukako. Amalwelwe aphathelene nehliziyo abulala abantu abama-600 000 ngonyaka eenarheni esele zithuthukileko. Ukubhema kwenza ihliziyo bona ibethe khudlwana, kuphakamisa umfutho weengazi begodu kwandisa i-hypertension, imithambo evalekileko begodu lokhu kuphetha ngokuletha amalwelwe wokungajanyelwa yihliziyo kanye nokuthwebuleka kwezitho zomzimba.
Iinlonda zangendeni (ama-alsa): Ukubhema kuphungula amandla womzimba wokulwa namabhaktheriya abanga iinlonda zamathumbu. Kubuye kukhandela ikghono lomzimba lokulawula ama-esidi ngemva kokudla, lokho kudale bona i-esidi idle ithwethwesi langaphakathi lendeni. Ama-alsa wabantu ababhemako alapheka budisi begodu akarhabi aphole ngombana kuhlala kunengozi yokobana angabuya godu.
Imino elahlekelwe mbala wayo: itjhefu esesegeredeni ibuthana eminweni nenzitjheni, yenze bona zibe nombadlana osarulani nokunzotho.
Ikankere yomhlambuluko kanye nokubuya endleleni: Ngaphezu kokwandisa amathuba wekankere yesibeletho kanye neyomhlambuluko, ukubhema kudala imiraro yokubeletha kibomma kanye nokuhlangahlangana ngesikhathi sokuba sidisi nekubeletheni. Ukubhema ngesikhathi usidisi kwandisa amathuba wokubeletha umntwana onomzinjana omncani begodu ongahlaselwa malwelwe esikhathini esizako. Ukubuya endleleni kunamathuba angaba ma-2 ukuya kwama-3 ngaphezulu ebantwini ababhemako, kunalabo abangabhemiko, njengombana abantwana ababelethwa sele bahlongakele ngebanga lokudinywa kwe-oksijini yesana elingakabelethwa kanye nokuhlangahlangana kwekaba okubangwa yikhabhonimonoksayidi kanye nenikhothini etholakala ekubhemeni igwayi. Amatshwayo wokuhlongokala kwamsinyana kwamasana akhambisana godu nokubhema. Ngaphezu kwalokhu, ukubhema kungaphungula amazinga we-estrojini ebanga ukufikelwa sikhathi semenophosi (menopause) ngaphambi kwesikhathi sakhona.
Isidoda esikhubeleko (deformed sperm): Ukubhema kungakhubaza isidoda begodu kulimaze i-DNA yakhona, lokho okungadala ukubuya endleleni nanyana ukubelethwa kwamasana akhubeleko. Amanye amaphenyo athole bona amadoda abhemako asengozini ekulu yokubeletha abentwana abanekankere. Ukubhema kubuye kuphungule inani lesidoda begodu nokukhamba kweengazi ukuya ephondweni lobudoda, lokhu okungabanga bona umuntu abe yikabi. Ukungatholi bantwana kwandile khulu ebantwini ababhemako.
Isoriyasisi: Abantu ababhemako banamathuba wokuhlaselwa yisoriyasisi kabili ukuya kathathu ngaphezulu, okubulwelwe obungathathelwanako bokuvuvuka kwesikhumba okwenza bona silume, sibe nemibala ebovana umzimba woke.
Ubulwelwe be-Buerger: Ubulwelwe be-Buerger obubizwa godu bona yi-thromboangitis obliterans, kuvuvuka kwemithambo ethumela iingazi, imithambo yeengazi, imizwa emilenzeni, khulu khulu, lokhu kudosela ekuphazamisekeni kokukhamba kweengazi. Nangabe lobulwelwe abulatjhwa, bungabanga igangrini (ukufa kwamathitjhu emzimbeni) nokungaquntwa izitho zomzimba eendaweni ezihlaselweko.
Ikankere: Ngaphezu kweengcenye ezima-40 egwayini zitjengiswe bona zibanga ikankere. Ababhemako banamathuba ama-22 ngaphezulu wokungavela ikankere yamaphaphu 16a kunabantu abangabhemiko. Ngokuya kwamaphenyo amanengana, umuntu osele abheme isikhathi eside, usengozini ekulu yokungavela inani leminye imihlobo yekankere, okubalwa ikankere yepumulo (amathuba abuyelelwe kabili ngaphezulu) 16b; ilimu 16c; umlomo, amadlala wamathe kanye nefarinksi (amathuba asi-6 ukuya kuma-27 ngaphezulu); umphimbo (throat) (amathuba ali-12 ngaphezulu); umphimbo (oesophogus); ilarinksi (amathuba ali-10 ukuya ku-18 ngaphezulu); amathumbu (amathuba ama-2 ukuya kuma-3 ngaphezulu); iziso (amathuba ama-5 ngaphezulu) 16d; isinya (amathuba ama-3 ngaphezulu); iphondo lobudoda (amathuba ama-2 ukuya kwama-3 ngaphezulu); ibende (amathuba ama-2 ukuya kwama-3 ngaphezulu) 16e; i-colon-rectus (amathuba ama-3) kanye nentusa (amathuba ama-5 ukuya kwasi-6 ngaphezulu). Amanye amaphenyo abuye athola nokobana kunokuthintana phakathi kokubhema kanye nekankere yamabele 16f.
<fn>nde_Article_National Language Services_Usenza bunjani isibaw.txt</fn>
Ngaphandle kwalokha isibawo sakho nakusingesinqophileko begodu sizaliswe kuhle, umNyango uzakukghona ukwenza incwadakho kamazisi pheze ngeenyanga ezimbili. Nawenza isibawo kufuneka utjengise esibaweni sakho bona uzakukghona ukuzokuthatha umazisakho namkha ufuna uposelwe yena e-adresini yakho na.
Beka irasidi lokuvuma njengereferensi ngesikhathi incwadi kamazisi isenziwa.
Bhadela imali yokukhutjhwa butjha ema-R12 begodu ubeke irasidi njengereferensi yangomuso.
<fn>nde_Article_National Language Services_YINI UKUPHOLISA NGEEN.txt</fn>
UkuPholisa ngeenGqema yindlela yokupholisa lapho isitetjhi samapholisa endaweni ethileko siphakela imisebenzi yesipholisa ngendlela yokuquntula indawo leyo ibe ziindawana ezincani ezilawulekako ezibizwa bona ziingqema. Esigqemeni ngasinye, be-SAPS bazakukhetha isiPhathiswa samaPholisa esizakwaziwa njengoKhomanda wesiGqema.
Umphakathi kanye nokhomanda wesigqema baba bakhozi ekufakeni isandla ngamandla ekuqinisekiseni ukuphepha nokulondeka komphakathi lowo.
Njengesiphathiswa sokukhandela ubulelesi, uKhomanda unomsebenzi wokuveza amahlelo kanye namaphrojekthi wokulwa nobulelesi esigqemeneso.
Kumenywa abosomabhizinisi bendawo, amakhanselara, iinhlangano zabahlali kanye nabarholi bomphakathi bona bazibandakanye emizameni yoke yokulwa nezinto ezibanga ubulelesi esigqemeni sangekhenu.
<fn>nde_Article_National Language Services_Yazi amalungelo neemb.txt</fn>
IsiKhwama seTjhorensi yabangaSebenziko senzelwe ukunikela ngerhelebho lesikhathi esifitjhani kubasebenzi, kuye ngobujamo obuthileko, lokha nabangasasebenziko, namkha nabangasakghoniko ukusebenza ngebanga lokugula, ngelivu yokuteta namkha yokufumeza begodu sinikela ngerhelebho kwabatlhogonyelwa msebenzi osele ahlongakele kube bekabhadela esikhwameni.
IsiKhwama sithola imali ngokubhadela ngenyanga okwenziwa basebenzi nabaqatjhi. Umbuso yi-underwriter yesiKhwama begodu kulindelwe bona unikele ngerhelebho leemali ukuhlangabezana nokutjhoda okwenzeka ngeenkhathi ezinengi zokungasebenzi.
Ukusukela ngomhlaka 1 Apreli 2002 boke abasebenzi abasebenza ama-awara ama-24 namkha ngaphezulu ngenyanga kufanele babhadele esiKhwameni.
Ukusukela ngomhlaka 1 Apreli 2003, umThetho weTjhorensi yabangaSebenziko ufuna bona abasebenzi bangekhaya nabaqatjhi babo babhadele esiKhwameni.
Abasebenzi abarholiswa kuphela ngenzuzo.
Iye, boke abasebenzi, ngaphandle kwalabo okukhulunywe ngabo ngaphasi kwaka-3.3 ngehla kufanele babhadele esiKhwameni. IsiKhwama njalo ngonyaka sibeka ubukhulu bamazinga wemirholo kilabo ababhadelako. Boke abasebenzi abarhola ngaphezu kwezinga eliphezulu bazakubhadela kuphela ukufika ezingeni eliphezulu kuthi nabangasasebenziko bazakuthola imivuzo elingana nemirholo yabo. Lokhu kutjho bona woke umsebenzi ukusuka ezingeni eliphasi ukuya ezingeni lomnqophisi wekampani kufanele abhadele esiKhwameni.
Boke abaqatjhi abaqatjhe omunye nomunye umuntu begodu bamrholele ngekhetjhe namkha ngesihle kufanele bazitlolise nesiKhwama msinyana nabathoma ngemisebenzi yabo njengabaqatjhi. Kumsebenzi womqatjhi ukutlolisa ibhizinisi kanye nokudosa imali efaneleko emrholweni wabasebenzi. Nayikuthi umqatjhi ubhalelwa kukwenza lokhu kunokuhlawuliswa okubudisi azakufumana okwenziwa ngokuya komThetho wokuBhadelwa kweTjhorensi yabangaSebenziko ka-2002. Nayikuthi umqatjhi uyala ukuzitlolisa nesiKhwama begodu akafuni ukudosa imali, abasebenzi bayeleleliswa bona bathintane ne-ofisi eliseduze lomNyango wezabaSebenzi.
Abaqatjhi bakhuthazwa bona bakhambisane neenjamiso zomThetho, njengombana isiKhwama sinikela ngerhelebho kilabo ekade basebenza esele bangenalitho namkha abanganasekelo ngebanga lokupheliswa kokusebenza kwabo.
Ziimali zoke ezibuya kumqatjhi, nanyana ziyikhetjhe namkha ngesihle. Lokhu kufaka iimali zesikhathi esidluleleko namabhonasi, begodu imali ebhadelwako kufanele isuselwe kilokhu. Ukungezelela, yoke imali orhelejwa ngayo ithathwa njengomrholo. Iimbonelo zemali orhelejwa ngayo yimali yamakhambo, yokuzithabisa kanye neyokudla nokuhlala. Ilwazi elinabileko ngemirholo litholakala emihlahlandleleni ye-EMP10 yabaqatjhi etholakala kwa-South African Revenue Service (i-SARS).
Umsebenzi kufanele abhadele i-1% yomrholo wakhe wenyanga. Ukungezelela ku-1% ebhadelwa msebenzi, umqatjhi ubhadela i-1% mayelana nomsebenzi munye amqatjhileko. Isibalo soke esibhadelwako ngakho-ke sima-2%. Isibonelo, nayikuthi umsebenzi urhola R1 000 ngenyanga, umqatjhi kufanele adose i-1% yomrholo okuzakuba yi-R10. Ukungezelela, umqatjhi kufanele abhadele i-R10 emsebenzini amqatjhileko. Isibalo soke se-R20 ngakho-ke kufanele sidluliselwe ku-UIF namkha kwa-SARS kuye ngokuthi ngiyiphi efanele ibhadelwe.
Ukubhadela kufanele kudoswe emrholweni wenyanga yanjesi kuphela begodu umqatjhi akakavunyelwa ukudosa ngaphezu kwemali okufanele ibhadelwe ngenyanga. Nayikuthi umqatjhi ubhalelwe esikhathini esidlulileko ukudosa imali, imali esalele emva eyi-2% kufanele ibhadelwe mqatjhi begodu umsebenzi akukafaneli abhadele.
Umqatjhi ubhadela imali esiKhwameni ngaphambi kwelanga le-7 lenye nenye inyanga. Lapho ilanga lekhomba kungasilo ilanga lokusebenza , ukubhadela kufanele kwenziwe ngelanga lokugcina namkha ngaphambi kwelanga lokugcina lokusebenza ngaphambi kwele-7. "Ilanga lokusebenza" kutjho elinye nelinye ilanga elingasuye uMgqibelo, uSondarha namkha ilanga lokuPhumula lesiTjhaba. Ngeminqopho yokubhadela lemali, abaqatjhi labo abazitlolise ngeminqopho yokubhadela umthelo kanye namkha neMali yokuThuthukiswa kwamaKghono (i-SDL), kufanele babhadele imali yabo kwa-SARS. Abaqatjhi abaseleko kufanele babhadele imali yabo bunqopha esiKhwameni.
Abaqatjhi bangabhadela inani loke lemali ebhadelwa ngonyaka kuye ngokuthi imali enjalo ibhadelelwa phambili.
Inani loke lemali okufanele libhadelwe kufanele lenziwe kungakapheli unyaka weemali namkha isikhathi sokukoloda begodu kungakapheli amalanga alikhomba ngemva kokuthoma konyaka weemali lowo namkha isikhathi sokukoloda. "Unyaka weemali" namkha "isikhathi sokukoloda" kutjho isikhathi esithoma ngelanga lokuthoma lakaMatjhi wonyaka omunye nomunye, namkha ukuthoma ngelanga lokuthoma lokukoloda kuye ngokuthi ilanga elinjalo liwela ngaphasi konyaka weemali wanjesi, begodu liphela ngelanga lokugcina lakaFeberbari wonyaka olandelako. Umqatjhi akakavunyelwa ukudosela phambili isabelo somsebenzi semali okufanele ayibhadele. Ukudosa kufanele kukhambelane neenkhathi zokubhadelwa komrholo. Nayikuthi kuyaziwa kumqatjhi bona ukubhadela okhunye nokhunye okwenziweko bekungakafaneli namkha bekungakafaneli kubhadelwe, umqatjhi kufanele abuyisele umsebenzi imali leyo namkha imali eyeqileko edosiweko beyabhadelwa khulu mqatjhi, ngaphandle kwemali engakhenge ibuyiselwe umqatjhi siKhwama seTjhorensi yabangeSebenziko. Ukubuyisela okunjalo kufanele kufunwe esiKhwameni seTjhorensi yabangeSebenziko ngonyaka nangemva kokuphela konyaka weemali ofaneleko ngawo okubhadelwa iimali zonyaka kuphela.
Ebujameni bokukhutjhulwa kwemirholo, lokhu kufanele kukhanjelaniswe msinyana ngemva kokuthoma ukusebenza kokukhutjhulwa kwemirholo begodu umehluko phakathi kwemali ekolodwako nesele ibhadelwe kufanele ulungiswe.
nayikuthi ukutloliswa kusuliwe nayikuthi ukutloliswa kuveza bona umqatjhi ubhadela ngonyaka nayikuthi ukutloliswa komqatjhi kuvezwa njengobhadela kwa-SARS.
Nayikuthi abaqatjhi bathola iforomo elibuyiselwa kwa-SARS (i-EMP201), kutjho bona kufuneka balethe ukubhadela kwabo kwe-UIF kwa-SARS kwesikhathi esithoma ngo-Apreli 2002 ukuya phambili. Kodwana, nayikuthi godu bathola amaforomo we-UI-7; lokhu kutjengisa bona ama-akhawunti wabo nesiKhwama awakatjhugululwa ukutjengisa bona babhadela imali esikhwameni se-UIF ngokusebenzisa i-SARS. IsiKhwama kufanele ebujamenobu sitjelwe ngenomboro yereferensi ye-PAYE (ukuBhadela ngokuya komRholo Wakho) yamabhizinisi wabo eneenomboro ezilitjhumi, khona amatjhuguluko afaneleko azakwenziwa ukukhandela ukukhutjhwa ngomuso kwe-UI7.
Abaqatjhi godu kufanele baqinisekise bonyana ukubhadela ku-UIF kuvela ku-EMP201 begodu ukubhadela kudluliselwa kwa-SARS. IsiKhwama angeze samukela ukuziphendulela, namkha sazibandakanya ekuthintaneni ne-SARS namkha abaqatjhi nakunokuhlawuliswa kanye/namkha inzalo evezwako nayikuthi ukubhadelwa kwalethwa esiKhwameni esikhundleni se-SARS.
Ukubalekela ukuhlawuliswa okungakafaneli nenzalo, abaqatjhi kufanele baqinisekise bona ukubhadela kufika esiKhwameni ngesikhathi esibekiweko, kungaqalwa bonyana iforomo elibuyiswako i-UI-7 litholiwe. Abaqatjhi kufanele bathinte isiKhwama nayikuthi abatholi amaforomo we-UI-7 ngesikhathi esijayelekileko namkha nayikuthi bathola amaforomo ngokungakafaneli.
Boke abaqatjhi okuNgafuneki bona babhadele kwa-SARS kufanele bazalise iforomo UI-7 kungaqalwa indlela, ukobana babhadela kangaki namkha indawo ababhadela kiyo.
Isikhathi lapho ukubhadela kwenziwa ngaso kanye nemali ebhadelwako.
Kumsebenzi wabaqatjhi ukubala imali okufanele ibhadelwe esiKhwameni. Amaforomo atjengisa imali okufanele ibhadelwe angeze anikelwa abaqatjhi.
IsiKhwama sihlome ibuthelelo lekhompyutha labaqatjhi/labasebenzi lapho yoke imininingwana yokuqathwa yabasebenzi ibekwa khona. Kumsebenzi womqatjhi ukuthumela imininingwana yabasebenzi bakhe esiKhwameni ukuletha ibuthelelo ebujameni banjesi inyanga nenyanga namkha lapho kunetjhuguluko emininingwaneni yomsebenzi. Imininingwana yabasebenzi ibekwa ebuthelelweni begodu lokha umuntu nakaphelelwa msebenzi, isiKhwama singasebenza isibawo ngaphandle kokuriyada. Ngakho-ke kuqakathekile ukuqinisekisa bona abaqatjhi bathumela imininingwana yabasebenzi babo esiKhwameni, khona kuzakulethwa ibuthelelo ebujameni banjesi.
Iye abaqatjhi kufanele, bafake labo okufuneka babhadele imali yabo ngokusebenzisa i-SARS. Boke abaqatjhi kufanele baveze elinye nelinye itjhuguluko emininingwaneni yabaqatjhi babo msinyana nakwenzeka amatjhuguluko. Nayikuthi amatjhuguluko enzeka njalo ngenyanga, isifungo kufanele silethwe inyanga nenyanga.
Iye, kanye ngonyaka namkha nakungenzeka kube namatjhuguluko emininingwaneni yabasebenzi.
Kunamalanga (ama-credits) aphiwa abasebenzi nabasebenzako begodu babhadela esiKhwameni. Amalanga la afunyanwa ngendlela elandelako: kwamanye namanye amalanga asithandathu owasebenza njengobhadelako, uzakuthola ilanga linye kuye ngobunengi bamalanga ama-238. Nawuzakufumana woke amalanga ama-238, kufanele kube usebenze njengobhadelako ubuncani bakhona iminyaka emine.
Umsebenzi uthathwa njengobhadeleko esiKhwameni ukusuka ngelanga lokuthoma lokusebenza ukufika ngelanga lapho umsebenzi waphela khona. Isaziso sesikhathi asisebenzileko ngaphambi kokupheliswa komsebenzi sithathwa njengesikhathi abekasisebenza. Kodwana, kufanele kuyelelwe bona ebujameni babasebenzi bangekhaya, bathathwa njengababhadelako ukusukela ngomhlaka 1 Apreli 2003.
UmThetho oTjhugululiweko weTjhorensi yabaNgasebenziko ka-2003 godu utjheja ubujamo lapho umsebenzi wangekhaya anabaqatjhi abangaphezu kwamunye begodu uletha umqondo wokusebenza isikhathi esithileko kilabo basebenzi abanabaqatjhi abangaphezu kwamunye.
UmThetho unikela ngokubhadelwa kwemivuzo lokha umrholo womsebenzi nawuwela ngaphasi kwezinga lalokho ebekakurhola ngaphambilini lokha nakaqatjhwe makhaya woke, isibonelo, nayikuthi umsebenzi usebenzela amakhaya amathathu begodu umrholo sele uwoke uma-R 600,00 begodu uloba umrholo wekhaya linye oma-R 200,00 ufanele kufumana imivuzo, ngombana manje sele arhola kuphela ama-R 400,00 ngombana ulobe ama-R200,00 njengomrholo.
Kuqalwa kuphela ukuqatjhwa okulahleke eenyangeni ezisithandathu ezidlulileko ukusuka ngelanga lesibawo lokha nakutjhejwa nayikuthi umsebenzi wangekhaya uyasebenza namkha akasebenzi. Godu kubasebenzi bangekhaya ilanga lokuhlongakala komqatjhi lizakuthathwa njengelanga lokungasebenzi. Inani lemivuzo ebhadelwako lizakuquntwa ngokuveza komqatjhi begodu nakungekho ukuveza isiphathiswa esiqalene neembawo sizakuqunta imivuzo esuselwe ekutholakaleni kobufakazi bemitlolo obulethwe esiphathisweni esiqalene neembawo.
Nayikuthi umrholo uyaphasi naphezulu/wehluka inyanga nenyanga namkha iveke neveke, ubuncani bomrholo weenyanga ezisithandathu zokugcina buzakusetjenziswa ukubala imivuzo okufanele ibhadelwe.
Imivuzo ibhadelwa kuphela nayikuthi umqatjhi uphelisa imisebenzi yobhadelako.
Obhadelako kufanele atloliswe esentheni yezabasebenzi eseduze njengofuna umsebenzi ngokuya komThetho wokuThuthukiswa kwamaKghono ka-1998, ukufumana imivuzo yabangasebenziko.
Obhadelako kufanele afumane ibandulo nerhelebho lezengqondo elikhambelana nomsebenzi nayikuthi utjelwe siphathiswa esiqalene neembawo.
Ngokuya kwamalanga aphiwa wona, imivuzo ingabhadelwa ukufika emalangeni ama-238 esikhathini esinye nesinye seminyaka emine.
Imivuzo leyo ebhadelwako imumehluko phakathi kokubhadelwa mqatjhi kanye nemali ebekwe kutjhejuli yemivuzo yomThetho weTjhorensi yabaNgasebenziko.
Ngokuya kwamalanga aphiwa wona, imivuzo ingabhadelwa ukufika ebunengini bamalanga ama-238 esikhathini seminyaka emine.
Imivuzo leyo ebhadelwako mumehluko phakathi kwalokho okubhadelwa mqatjhi nemali ebekwe etjhejulini yemivuzo yomThetho weTjhorensi yabaNgasebenziko. Lokha nawutjheja inani lemali ebhadelwa mqatjhi nemali ebekwe kutjhejuli yemivuzo, inani lemali etholwako kufanele lingadluli i-100% yomrholo ojayelekileko umuntu ebekangawuthola nayikuthi bekasasebenza.
Ngokuya kwamalanga aphiwa wona, imivuzo ingabhadelwa bekufike ebunengini bamalanga ali-121. Isibawo semivuzo yokuteta asithikamezi ilungelo lobhadelako lokufumana imivuzo yokungasebenzi.
Nayikuthi kunokujika endleleni namkha ukubelethwa buthule, imivuzo ibhadelwa kungakadluli amalanga asithandathu ngemva kokubuya endleleni/ukubeletha buthule.
Imivuzo ebhadelwako mumehluko phakathi kwemali ebhadelwa mqatjhi nemali ebekwe kutjhejuli yemivuzo. Godu lokha nasitjheja imali ebhadelwa mqatjhi nemali ebekwe kutjhejuli yemivuzo, inani loke lemali etholiweko kufanele lingadluli i-100% yomrholo ojayelekileko umuntu ebekangawuthola ingathana bekasasebenza.
Ngokuya kwamalanga aphiwa wona, imivuzo ingabhadelwa ebunengini bamalanga ama-238 wesikhathi seminyaka emine.
Umlingani otjhadwe isikhuwa/othethwe isintu angenza isibawo semivuzo kungakapheli iinyanga ezisithandathu. Umntwana otlhogonyelwako angenza isibawo semivuzo nayikuthi umlingani otjhadwe isikhuwa/isintu wenze isibawo kungakapheli iinyanga ezisithandathu zokuhlongakala kobekabhadela esikhwameni.
Imivuzo ibhadelwa ngokulingana nemivuzo yokungasebenzi ebeyingabhadelwa, nayikuthi obhadela esikhwameni usaphila.
Nayikuthi obhadelako uthola iPentjhini kaRhulumende yezeHlalakuhle yangenyanga (engafaki isabelo sokurholophala namkha sesondlo).
Nayikuthi obhadelako ulisile emsebenzini.
IsiKhwama seTjhorensi yabangeSebenziko sihlome amaKomiti weemFunda wokuDlulisa iinQunto ukuqalana nemibango kiwo woke amaphrovinsi. Umzuzi owoniweko angadlulisela isiqunto phambili ngokuzalisa abe alethe iforomo elivunyelweko (i-UI 12) ngokulisa yena namkha ngeposo etlolisiweko ukuphikisa isiqunto sakaKomitjhinara namkha sesiphathiswa esiqalene neembawo ngokuya kwesigaba 37 eKomitini yeemFunda yokuDluliswa kweenQunto esentheni yezabasebenzi efaneleko yomNyango wezabaSebenzi.
Kuyelelisa ebekubasebenzi ukutjhinga e-ofisini eliseduze lomNyango wezabaSebenzi.
Abaqatjhi bangathinta isiKhwama namkha elinye nenye lama-ofisi womNyango wezabaSebenzi babawe bonyana ukutloliswa kusulwe. Inomboro yereferensi ye-UIF nelanga okwaphela ngalo isikolodo kufanele kuvezwe ngazo zoke iinkhathi. I-UI-19 esebujameni banjesi kufanele ilethwe esiKhwameni ngaphambi kokuvalwa kwama-ofisi.
Amaforomo azalisiweko angaposelwa kwa-UIF, Pretoria, 0052. Sibawa utjheje bona iposo ibhadelwa kizo zoke izinto eziposelwa isiKhwama.
Koke ukutloliswa kuzakuphethwa kungakapheli ama-awara ama-48 wokwamukelwa kwamaforomo weembawo.
Nayikuthi iforomo UI-19 elizalisiweko lilethiwe mayelana nabasebenzi abaqatjhwe mqatjhi, ukuqinisekiswa kokutloliswa kuzakudluliswa.
Inomboro yereferensi inikelwa umqatjhi begodu boke abasebenzi boke abasebenza ngaphasi komqatjhi lowo "bawela" ngaphasi kwenomboro yereferensi yomqatjhi. Nakunemibuzo, kuqakathekile bonyana inomboro yereferensi yomqatjhi kanye nenomboro kamazisi womsebenzi ivezwe.
Awa. Umsebenzi wangekhaya kufanele atloliswe ayedwa.
Ngokuya komThetho okukhulunywe ngawo ngehla, abasebenzi bangekhaya nabaqatjhi babo kufanele babhadele esikhwameni se-UIF ukusuka ngomhlaka 1 Apreli 2003.
Nayikuthi umsebenzi wangekhaya usebenza abaqatjhi abangaphezu kwamunye omunye nomunye umqatjhi kufanele atlolise ngokwehluka begodu aqinisekise bona umsebenzi wangekhaya utlolisiwe.
Ukutloliswa okuhlukileko godu kuyafuneka lapho umqatjhi owenza imali godu amqatjhi wangekhaya.
Kuthathwa njengokukhwabanisa lokha abazuzi abathola imivuzo babuyela emsebenzini, kodwana babhalelwe kukwazisa isiKhwama ngobujamo babo obutjha begodu baragele phambili nokudosa imivuzo.
Isitifikethi sokuhlongakala sakamufi nasikhona obhadelako: isibawo asizukutjhejwa nesitifikethi sokuhlongakala esitjhili.
Ungazibekeli kude bewungathatheli ehloko imilayo yesiphathiswa esiqalene neembawo.
<fn>nde_Article_National Language Services_Yini umKhandlu wamaGa.txt</fn>
UmKhandlu wamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha yeSewula Afrika sikhungo esahlonywa ngokomThetho wePalamende (umThetho oyinomboro 118 ka 1998) begodu sakhethwa nguNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji.
Abajameli bePosofisi, babaTlhami-Mikhawulo neeMebhe, kunye nabeBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika.
Ukwenza isiqiniseko sokobana abantu bazibona bathintene nomlando, isiko, ilifa kunye namatjhejo wezokuhlalisana nezomnotho emagameni.
Ukwemukela, ukuphenya kunye nokuphakamisa amagama wamajamo-bumbeko ahlongoziweko kunye namatjhuguluko avela ku-PGNC nezinye iinqhema, emagameni avele akhona gadesi, bona emukelwe nguNgqongqotjhe.
Ukubuthelela kunye nokugadangisa amarhelo wamagama emukelweko ngokomthetho.
Amanye amalunga akhethwe nguSomkhandlu, isib: izazi zamalimi, zamagama weendawo kunye nezeemebhe, abajameli bombuso kamasipala, iNdlu yabaRholi beNdabuko, bekoro yezokuvakatjha, njll.
Ukuthintana nabaphathi bomphakathi bendawo kunye nabanye abanesabelo kilokhu.
Ukufundisa umphakathi ngekambiso yokuthiya amajamo-bumbeko wenarha.
Igadango 1 Khetha igama.
Igadango 2 Thintana nabantu abazakuthinteka khulu ngokuthiywa kwegamelo.
Igadango 3 Fikelela esivumelwaneni nabo.
Igadango 5 Thola loke ilemuko elitlhogekako ekuzaliseni iforomo lelo, isib: umsuka kunye nehlathululo yegama, kunye negama elinye elingathathwa (lesibili).
UmKhandlu wamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha yeSewula Afrika (SAGNC) nawo uhlola godu igamelo, befuthi unamandla wokulibuyisela emuva nanyana ungalithumela ezazini bona kheliyokuqalisiswa.
Igama elemukelweko ligadangiswa eGurandeni lakaRhulumende.
Amagama angathathwa njengawokukhangisela imikhiqizo, umsebenzi nanyana ihlangano ethileko.
Amagama wabantu abaphilako afanele bona ngokujayelekileko, abalekelwe.
Iindawo ezithiyelelwe ngabantu zifanele bona zikhambisane nesithunzi salabo bantu ezithiyelelwe ngabo (kungabi, isibonelo, nobujamo lapho indawo engaziwako ithiyelelwa ngomuntu oqakatheke inarha yoke).
Lapho kukghonakala khona, ivumo etloliweko ifanele bona itholakale emuntwini nanyana emndenini womuntu kunye neendlalifeni zakhe ngaphambi kobana igama lomuntu loyo lingasetjenziswa.
<fn>ndebele.txt</fn>
Umlando weendlela zokurhatjha eSewula Afrika ukhombisa ukuhlukana nokungalingani kwabantu emphakathini ehlangothini lokwabelana ngamandla. Umsebenzi omkhulu wokulinga ukulungisa imitjhapho yesikhathi esidlulileko ngomnqopho wokwenza bona abantu balingane esitjhabeni, kumsebenzi omkhulu oqalene nabantu boke emphakathini, kufakwa hlangana neenkhungo zokurhatjha ezihlukeneko. Lokhu kufaka hlangana nendlela iinkhungo zokurhatjha ezifanele ziziphathe ngayo.
Umbuso weSewula Afrika uzibophelele ekusunguleni isikhungo esizakuqinisekisa bona abantu ebegade badinywe amathuba eenkhungweni zokurhatha esikhathini esidlulileko bayanikelwa begodu uzimisele nekuqinisekiseni bona kube neendlela ezihlukeneko zokurhatjha. Umbiko lo ulandela isiqunto esithethwe yiKhabinethe esisekelwe phezu kweenqunto ezithethwe siqhema se-Comtask ngomnyaka ka 1996. Isisqunto lesi sikhambisana nomThetho-sisekelo, uMthetho wamaLungelo woBuntu begodu neHlelo loKwakha kaButjha nokuThuthukisa isitjhaba, kanti godu siqunto esikhuthazwa naLigadango leHlelo lesiTjhaba lokuThuthukisa nokuVikela amaLungelo woBuntu. Le, mithetho egqugquzela bona abantu bakghone ukukhuluma ngokutjhaphuluka begodu babenelungelo elizeleko emihlobeni ehlukeneko yemirhatjho esitjhabeni, nokuqinisekisa bona lokhu kuyenzeka. Lo, mzamo wesibili ngemva kokuhluleka komphakathi wokana ukusungula isikhungo esibunjalo ekuthomeni kweminyaka yabo 1990.
Umzamo lo ukhuthazwa kudingeka kwesikhungo esizijameleko, esisebenzisa iimali zomphakathi ngefanelo, esizakwaziwa nge-Media Development and Diversity Agency (MDDA), okuzakuba sikhungo esijameleko sezokurhatjha esibunjwa bosolwazi abahloniphekileko, ngokubambisana nabanye abantu abaziwako abazakurhelebha ngeemali, abazakukhuthaza bebarhubhulule, bathuthukise ilwazi kwezokurhatjha bebakhuthaze imihlobo ehlukeneko yezokurhatjha. Lesi kuzakuba sikhungo esizakulandela imithetho yokubumbanisa isitjhaba, enelungelo neentlabagelo. Kuzakuba sikhungo esingeke sizibandanye khulu nombuso, ibubulo lezokurhatjha begodu nebantwini abanikela ngeemali.
Njengomana iphasi lithuthuka msinya lisebenzela ekubeni mphakathi onelwazi, kuqakathekile bona zoke izakhamizi zenarha le zibe nelungelo lokuthola ilwazi elinengi nemibono eminengi ngokungakghonakalako, okuyinto ezawenza bona kube mphakathi okghona ukuzibandakanya lula ephasini loke zombelele, ehlangothini lezelwazi, ezingeni lemibuso yabomasipala, ngenarheni begodu nezingeni leentjhaba ngeentjhaba. Umbuso wenarha le wenze bona ilungelo lokuthola ilwazi kube yinto eqakatheke khulu ekwakheni kabutjha nekuvuseleleni isitjhaba.
Isikhungo i-MDDA, njengesikhungo somphakathi esineminqopho eminengi i-Multi-Purpose Community Centre, kusikhungo esingasirhelebha ekufezakaliseni umnqopho wokusabalalisa ilwazi. Lesi, sikhungo singasirhelebha ekutjhugululeni isakhiwo sezokuthintana, isenze kube sikhungo sezokurhatjha esikhombisa nelemuko nemibono yalabo ebegade bagandelelwe ngaphambilini. Lokhu kutjho bona namtjhana i-MDDA ingeke itjhugulule ngokupheleleko iinkhungo zokurhatjha, kodwana ukunikela kwayo ngeemali, umsebenzi wokukhuthaza nokurhubhulula, ingarhelebha khulu ekuletheni amatjhuguluko adingakalako kwezokurhatjha.
Ukuthuthuka kwezokurhatjha kufaka hlangana ukuthuthukisa nokuqinisekisa bona kube nobujamo obulungisa umtjhapho wokunina nokukhandela iinqhema ezithile zabantu kwezokurhatjha - kube bujamo obenza bona boke abatu babe banikazi, baphathi nabasunguli kwezokurhatjha. Ukuhluka kweenkhungo zokurhatjha kuzaqinisekisa bona zoke iinqhema emphakathini zithola imibono nelwazi elihlukeneko, okulilwazi elikhombisa imihlobo ehlukeneko yabantu emphakathini. Ukuhlukana kweenkhungo zokurhatjha kuzakuqinisekiswa kukuba khona kwemihlobo eminengi yezokurhatjha, emincani nemikhulu, begodu nangendlela esabalaliswa ngayo.
Namtjhana sele kukunengi esele kwenziwe ngaphasi kombuso wedemokrhasi ekurarululeni imiraro ekhona ehlangothini lezokurhatjha, kodwana kusese kunengi okusafanele kweziwe. Kusabonakala kusese kuncani osele kwenziwe ehlangothini lezokurhatjha. Ukuphathwa kweenkhungo zokurhatjha kusaphethwe ngabathile begodu akwanelisi iinrhuluphelo zeenqhema ngokuhlukana kwazo. Ukujanyelwa kwabantu khulu khulu ehlangothini lezokuphatha, ukuzijamela kwezokutlola begodu kusese nokungalingani kwenani labasebenzi abahlukeneko.
Ilemuko leSewula Afrika likhombise bona amathuba wokutholakala kwamalayisense wezokurhatjha namathuba wobunikazi bemirhatjho namtjhana kuqakatheke kangaka, ngeze kwararulula imiraro ekhona ehlangothinelo ngokupheleleko. Kudingeka neenkhungo ezinjeneg-MDDA ekurhelebheni kilokho.
Ilemuko ezingeni leentjhaba ngeentjhaba likhombisa bona iinqhema zokusekela ukuthuthukiswa kwezourhatjha nokuba khona kwemihlobo ehlukeneko yemirhatjho akusi yinto etja. Lokhu kwathuthukiswa eYuropa kusukela ngeminyaka yabo 1950 ngebanga lokuthi ukuthuthuka kwezomnotho kukodwa angeze kwaletha ukuhluka kweenkhungo zemirhatjho okwaneleko. Ukuthuthuka kwezokuthengisa kukodwa kunganina abanye abantu kubakhandele bona bangatholi amathuba wokuzibubula nokubeka imibono ehlukeneko ngokutjhaphuluka.
Umzamo wokusungula isikhungo esizijameleko esivumela ukuhluka kweenkhungo zokurhatjha i-Independent Media Diversity Trust, yahluleka ngokutlhayelelwa ziimali. Lokhu kwakhombisa bona ukuhlanganyela kombuso neenkhungo zokurhatjha ngokubambisa neenkhungo ezizijameleko ngikho okungarhelebha.
I-MDDA kuzakuba sikhungo esizijameleko, esingasebenzeli eduze khulu nombuso, neenhlangano ezizijameleko begodu nabasekeli ngeemali. Umnqopho wawo kuzakuba kuthuthukisa ukuhluka kweenkhungo zokutlola iindaba, ukurhatjha "nemihlobo emitjha yemirhatjho".
I-MDDA izakuba neBhodi enamalunga alithoba akhethwe yiPalamende ngokubandakanya umphakathi nobekwa enkhundleni nguMongameli. Kuzakubekwa iinkhundla ezizakuthathwa babantu ababuya embusweni, ekutlolweni kweendaba, kwezokurhatjha nemirhatjhweni yemiphakathi. Iihlalo ezisalako ezihlanu kuzaba ngezabantu abakhethwa mphakathi. IBhodi izakukhetha uMnqophisi oMkhulu i-CEO, ozakuthi ngokubambisana neBhodi akhethe isiqhenyana esincani esinelwazi elingeneleleko nesaneleko.
Nangaphandle komsebenzi wayo ekhethelwe wona wokusekela iinkhungo zokurhatjha, i-MDDA izakwenza irhubhululo begodu yenze neemphakamiso iziqalise embusweni, ebubulweni lezokurhatjha nakwezinye iinkhungo ezithintekako. I-MDDA izakuthintana nazo zoke iinkhungo ezithintene nokuthuthukisa zokurhatjha nokuhluka kweendlela zokurhatjha. I-MDDA izakubamba imihlanngano yaqobe mnyaka nalabo abathintekako kwezokurhatjha, kulapho abathintekako bazakukghona khona ukuthola umbiko wonyaka we-MDDA.
Labo abazokuzuza khulu kilokhu ngilabo abaphethe zokurhatjha, bezokurhweba, kufakwa hlangana nemirhatjho, amathelevitjhini, amaphephandaba begodu nemihlobo emitjha yezokurhatjha. Kuzakutjhejwa khulu emahlelweni athuthukisa imiphakathi ebeyigandelelwe ngaphambilini begodu nemikhakha yabomm, abantu abahlala eendaweni ezisemakhaya, abantu abarholopheleko, abantu abangakhange bathole ifundo, abasebenzi nabantu abatlhogako, eendabeni zelwazi nokuthintana.
Umhlobo wesekelo okuzakunikelwa ngalo kuzakuba ngeleemali nalelo elingafaki hlangana iimali, kuzakuba kuselwa ngeemali bunqopha nesekelo elingasi bunqopha, ukusekelwa ngeemali okurhabako, ukwenza bona kube nabantu abalingeneko, ukuthwasiswa kwabantu, ukuhlolisiswa kwamahlelo nerhubululo kwezokurhatjha. Izakwenza iimphakamios zokusekela iinkhungo zokurhatjha ezidinga irhelebho leemali, lokhu kwenziwa ngokuhlolisisa.
I-MDDA inemithetho yekambiso ekuthatheni iinqunto zokusekela ngeemali ekuletheni ukuthuthuka nokuba khona kweenkhungo ezihlukeneko zokurhatjha. Izakusekela ukuphumelela begodu isekele namahlelo aphathwa kuhle. Okhunye abakuqalako kuzakuba kubandakanyeka kompakathi begodu nokwethula amahlelo amalungana nokulingana kwabantu.
I-MDDA idinga imali eyaneleko ezakwenza bona umkhandlu lo ukghone ukuthintana, ukubandulwa, imali ezizakukghona ukufeza ikambiso yesikhungo lesi, begodu neemfundo nokuhlolwa kwamahlelo akhona. Izakuthunyelwa bona kwenziwe irhubhululo elimalungana nokuthuthukiswa kweenkhungo zokurhatjha nokuqinisekisa bona kuba nemihlobo ehlukeneko yeenkhungo zokurhatjha. Iindleko ezimalungana neendingo ze-MDDA kufakwa hlangana neendleko ezimalungana nokusebenza kwamahlelo wehlangano le, awakafaneli adlule amaphesenteni ali 12 weendleko.
Iimberegiswa ezidingakalako ezimalungana nokulungisa umraro wamahlelo asalele emva awakafaneli adlule kuR256m eminyakeni emihlanu.
Umbuso kuzakufanele bona unikele ngesibili esithathwini sesabelo seemali, kanti ibubulo lezokurhatjha lona kuzakufanela bona linikele ngencenye esithathu. Kufanele kwaziwe bona isabelo esibuya embusweni sizakufaka hlangana nokusekelwa kwesakhiwo semirhatjho yomphakathi phezu kwaleyo enikelwe umNyango wezokuThintana, begodu kutholakale nezinye iinsetjenziswa ezibuya kilabo ababambisene nezinye iinkhungo njenge-Universal Service Agency.
<fn>ndebele1.txt</fn>
Isewula Afrika igadunge khulu ekambisweni yayo yesikhathi esigadungileko ezele umlando wokunina nokubandlulula abantu ngobulili, ngebala nangekolo. Inarha le sele ithome ukutjhinga ehlangothini lokuhlonitjhwa kobuntu. Lokha nasilungiselela isiko lobuntu, isiko elitjha lokuhlonipha amalungelo wobuntu begodu silungiselela ukuhlonipha isithunzi sobuntu, lokhu sele kuthoma ukuba ziinsika iSewula Afrika eyaziwa ngazo ephasini zombelele.
Esinye isikhathi esithathwa njengeqophamlando yokusuka esikhathini esigadungileko, sikhathi sokuphakanyiswa kweflarhe etjha yeSewula Afrika ngo 1994. Leso kwaba sikhathi esikhombisa ukuzikhakhazisa kwabantu ngesithunzi sabo sobuntu ngaphakathi kwenarha etjhugulukako begodu nekuthabelwa kiyo ubuntu. Okhunye okwaba yiqophamlando kwaba kukwethulwa kwetshwayo elitjha lesitjhaba (Coat of Arms) mhla ka 27 Apreli 2000 eyabumbanisa umlando wabantu beSewula Afrika. Ngokwenza njalo, lokhu kukhombisa umkhuba omutjha wokujekezelela iAfrika namatshwayo wayo, nesiko elitjha elikhombisa ukubelethwa kabutjha kweSewula Afrika. Abonongorwana bamatshwayo amatjha wesitjhaba laba bafakazela umoya wokubelethwa kabutjha kwenarha.
Unongorwana lo ufanele athweswe izakhamuzi zeSewula Afrika ngokusebenza kwazo kuhle nangokuthumba kwazo.
Mapungubwe - Ubukhosi (Umbuso sitjhaba) beMapungubwe batholakala etlhagwini yenarha le ekulungwaneni-mnyaka egadungileko. Ubukhosobu begade bunekambiso eseqophelweni eliphezulu begodu buthuthukile kwezelimo. Isitjhaba sakhona sasungula imayini nebubulo lokupheka imithombo eyenjiwa phasi. Isitjhaba seMapungubwe sakghona ukurwebelana ezikude ezifana neChina. Ngesikhathi sawo ubukhosi namkha umbuso sitjhaba lo bewukhombisa ukuba nabantu abaneenqhondo ezivuthwe ngokweqileko banemisebenzi ephuma phambili bakhombisa ukuhlakanipha ngokurarako.
Ubhejana weMapungubwe - lesi sisetjenziswa esenziwe ngobukhwari esatholakala ethuneni elithile lokha nakuzunywa izinto ezimnotho walokha, isakhiwo esakhiwe ngerhawuda, isigodo esibazwe kuhle, okuzizinto ezikhombisa ubukghwari babantu bombuso sitjhaba wendawo leyo.
Ilanga eliphumako - lokhu kukhombisa ukuthuthuka okutjha kweAfrika.
Ukulwela itjhaphuluko (idemokhrasi); Ukwakha idemokhrasi nokutjheja amalungelo wobuntu; Ukwakha isitjhaba; Ukuletha ukuthula nokuvikeleka esitjhabeni; Ukurhatjha ngobukghwari, ukutlola, ubukghwari, amasiko, imidlalo nokubhina; Ukubanekghono kwezamabhizimisi nokukhulisa umnotho, Isayensi, ikghono kwezokulapha nokukhuthaza ukuthuthuka kwetheknoloji, begodu nokusebenzela umphakathi ngokuzikhandla.
Nonagon shape - isakhiwo esinamahlangothi alithoba ajamele iindawo ezinengi ekufakwa kizo isandla ekwakheni isitjhaba esiphumelelako nesithuthukako. begodu itshwayeli lijamele amaprovinsi alithoba wenarha yekhethu.
Isakhiwo esibumbanisako sangaphandle - amakhasi weBaobab; avame ukusetjenziselwa ukwenza imedze neengwani.
Majola (inyoka eyaziwa ngele-mole) - Le yinyoka evakatjhela abentwana abasanda kubelethwa. Ayibalimazi abentwana namkha amalunga womndeni kanti-ke indlela eyodwa yokuyiqotha inyoka le kukobana umma womntwana ayithele ngomkghadi webele lakhe. Umnqopho wenyoka le wokuvakatjhela abentwana kukubakhanzinga ibalungiselela ingomuso elizele ipumelelo. Inyoka le iza njengomngani nomvikeli. Inyoka le ikhombisa ubungani obungakadzimeleli kilokho okubonako kwaphela kodwana budzimelele khulu ebambiswaneni lokusekela nokukhuthaza ukuphumelela kwesikhathi eside kwabantu abasese batjha beentjhaba ngokuhlukana kwazo. Inyoka le yaziwa khulu emlandweni we-Afrika. Lokhu kubonakala kuhle entolwaneni yakade lapho inyoka le yabizwa khona ngeblomu labezimu ibizwa ngu AC Jordan. Intolwana le iletha umkhumbulo omutjha ebantwini ngenyoka, okumkhumbulo wokukholelwa ekutheni kwesinye isikhathi inyoka eyaziwa ngosathana, ingaba ngusathana omkhozi olilunga lazo zoke iindalwa zephaseli ezidingekako ukwenza bona iphasi lidzimelele.
<fn>sona_isindebele.txt</fn>
Umbuso wabantu beSewula Afrika okungilowo engiwukhulumelako namhlanjesi, njengombana ngahlonitjhwa ngokukwenza lokhu esikhathini esigadungileko, wabunjwa ngomnyaka ka-2004, ngemva kwamaKhetho Zombelele wonyaka lowo.
Njengombana sikuzwisisile lokhu, kuyimvelo ukuthi kufanele sisibuze thina bona- ngiliphi iragelo phambili esilenzileko ukufuna ukuzuza iminqopho leyo esatjela isitjhaba ngokuthembeka ukuthi sabe sizibophelele, ngikhonje abantu bethu basinikela igunya ngokungeyisi ukobana sibuse inarhethu ukusukela ngomnyaka ka-2004 bekufike isikhathi esizako samakhetho ka-2009!
kube sikhathi esinengi lapha inarhekhethu ngaphakathi kwayo beyiphethe begodu ijamele lokho okumbi nokunyenyisako emphakathini...
Kwabe kuyindawo lapha ukubelethwa unzima bekuba kuthola isijeziso sobuphilo boke. Bekuyindawo lapha ukubelethwa umhlophe kwabe kukuthwala umthwalo wokwesaba nokukwata okufihlekileko...
Bekuyindawo leyo ukuhlala kwezinye iindawo bekukubangela bona ube yinyamana kakatsu nanyana ukungafuni wena ukobana ubone abanye njengeenyamazana, abomakhelwana abanesiqiniseko abazange kodwana baba bongazimbi bokusela utjwala nokutzirimezeka ngeendakamizwa obekuba ngunobangela wokumorosa ipilo, egade bazi bona ipilwabo beyingeze yavuka iyihle ngaphandle kokubulawa eendaweni zabo begodu bagagadlhelwe begodu balwa nezipi ezibuhlungu ngaphandle kwesizathu.
Bekuyindawo lapha ukuhlala kwabanye abomakhelwani bekukuthabela ukuvikeleka nokuphepha ngombana ukuphepha kwabe kuvikelwa ngamaboda amakhulu, ngeemfensi zegezi, ngokugadwa yizinja, ngokugadwa mapholisa namasotja ebekalindele ukuvikela labo egade kuziinkhulu zethu, ngeengidi neentanka nesiphaphamtjhini esabe sizakubulala labo ebebazama ukuthikameza ukuthula eenkhulwini...
Sibuthene lapha namhlanjesi, ngelanga leKululeko, ngombana ngesikhathi, abantu bethu, kanye neengidi zabantu ephasini mazombe, abamakhomreyidi wethu esibambisene nawo begodu labo iintatanyiswa zethu ngokuhlukana kwazo ezibajameleko, bathatha isiqunto esithi- akuphele koke lokho! njenganje sikhuthazeka khulu ukobana amaKhetho Zombelele wethu weemvekana ezidlulileko aqinisekise ukuzinikela kwabantu bethu boke, kungakhethwa ubutjhaba, ibala kanye nobuhlanga, ukusebenza ngokubambisana ukwakha iSewula Afrika ehlathululwa libhudango elifanako...
Ayikho imiraro emikhulu yezehlalakuhle okufanele siyirarulule ekghona isisombululo esingaphandle kwendaba yokwakhiwa kwemisebenzi nokuphungula nokususa umtlhago. Lokhu kukhambisana nakho koke, ukusukela ekwenzeni ngcono amaphilo wabantu bethu, ukuya ekwehliseni amazinga wobulelesi, kukhutjhulwe amazinga welitheresi neembalo, nokuvula iminyango yokufunda nesiko lokufunda kibo boke abantu...
Iminyaka ematjhumi amahlanu ngaphambilini, njengombana bazilungiselela ukubamba uMhlangano waBantu, owamukela iTjhatha yeKululeko, abalwelikululeko bamhlokho bathi, " Asikhulumeni sisoke-Abantu namakhuwa, amaNdiya namaKhaladi soke abantu beSewula Afrika... Asikhulumeni soke ngelizwi linye ngekululeko. Begodu nangethabo elingeza ebantwini bembaji nabengubo lokha nabahlala enarheni ekhululekileko". Namhlanjesi kufanele sivuselele ithemba lethu, ukobana sikhulume soke ngekululeko, sisebenze ngokubambisana ukubona ithabo labo boke labo okumele beze nekululeko, ukusebenza ngokubambisana ukobana sakhe iSewula Afrika ehlathululwa ngebhudango linye, ukobana sisoke ngezenzo sithi-kwanele ngakho koke okwenza inarhekhethu imumathe ngaphakathi kwayo begodu ijamele khulukhulu izinto ezimbi nezihlabisa amahloni emphakathini wabantu!
Kufanele siragele phambili nokuziphendulela ngalowo mbono esakhuluma ngawo njengombuso ophetheko lokha nawuthoma i-ofisi lawo, sitjheje ngokuzeleko bona " namunye wemiraro emikhulu okufanele siwurarulule uyakghona ukuba nesisombululo ngaphandle kwendawo yokwakha amathuba wemisebenzi nokuphungula kanye nokuqeda umtlhago", yeke nokobana " ukulwa nokuqeda umtlhago kwenziwe begodu kuzokuragela phambili nokuba yingcenye ephakathi yomzamo welizwe loke ukwakha iSewula Afrika etja".
Ngithabe khulu ukobana ngibike lokho mayelana nesibopho ngasinye umbuso usasebenza ngamandla ukuqinisekisa bona iminqopho yesiTjhaba kuyahlangabezwana nayo.
Inani labantu abaqatjhwako soloko belikhuphuka pheze ngesiquntu sesigidi ngonyaka eminyakeni emithathu edlulileko.
Sibone iragelo phambili elihle ekuthuthukeni kwabantu abaNzima emnothweni. Ukusukela ekubeni banikazi bamaphesende adlula kwamathathu weemakethe zeemali ze-JSE ngomnyaka ka-2004, lokhu kungezekile pheze kufike emaphesendeni ama-5%; begodu nenani labantu abaNzima eenkhundleni zokuphatha likhule ukusukela kumaphesende ama-24% ukuya kwama-27%. Nanyana kunjalo kufanele sihlale sitjhejile ukuthi amanani la akakarisi asesephasi khulu.
Ukutjhinga phambili kumnotho kube neenselela ezinengi kithi soke. Ukungezeka khulu nagokuragela phambili kwabantu abathengako kutjengisa ukuthuthuka okuhle kumazinga wepumelelo ngehlangothini lomnotho kibo boke abantu; ne-infrastraktjha ekulu yamaphrojekti esiwenzako afuna iminikelo eminengi yezinto ezithuthwako nemitjhini.
Kodwana ukulingana kwerhwebo lethu neenarha ezinye zangaphandle kutjengisa bona asikaphumeleli ekwakheni ikghono lokukhiqiza umthengi neempahla zemali lezo inarhethu ezifunako. Nalokha iinkolodo zezindlu zikhule khudlwana ngenani elifanako nelokukhula kwengeniso-mali, indaba yokobana amaSewula Afrika onga kancani kutjho bona kufanele seyeme ekongeni okubuya kwezinye iintjhaba.
Eminyakeni emithathu edlulileko, umnotho wakhe amathuba wemisebenzi asigidi nesiquntu. Kuyakhuthaza bona ngomnyaka kaMatjhi 2005 ukuya kuMatjhi 2006 kwaphela, emathubeni wemisebenzi azii-300 000 abe khona bekasephikweni elisemthethweni ngaphandle kwezokulima, ezijamele inani lokuthuthuka lipheze libe maphesende ama-4%.
Kukuzikhakhazisa kwaphela, ukobana ngokukhambisanana nokuzibophelela kwethu ekwakheni umphakathi otlhogomelako, soloko kwangomnyaka ka-2004 senze ngcono ukunikelwa kwemisebenzi nezinye izinto zemirholo yezehlalakuhle. Lokha abazuzi beemali zesondlo nabafika eengidini ezibu-8 ngomnyaka ka-2004, namhlanjesi iingidi ezili-11 zabantu beSewula Afrika abatlhagako sebazitholile iimalezi zesondlo. Kuyakhuthaza bona amanani wokukhuphuka kwalabo abatholako, esikhathini sanje bekukghona ukulawuleka , njengombana amahlelo bekafika ekuphelelweni sikhathi. Lokhu kuzakuqinisekisa ukobana athathe isikhathi nomsebenzi wemithombo eminengi yombuso ukunikela imisebenzi yomnotho ukwakha imisebenzi eminengi namathuba wamabhizinisi.
Ihlelo lezindlu selibone pheze amasabsidi amatjha azii-300 000 anikelweko eminyakeni emibili edlulileko. Yeke, njengombana sizama ukwenza ngcono ikhwalithi nokuthuthukisa amaplani walabo abakhuthwe mahlelo wephiko langasese nelomphakathi akhona njenganje, ibelo lokuwakhupha libe buthaka khulu kunangendlela ebesilindele ngayo. Kufanele kube khona esikwenzako ukuze sitjhugulule ubujamobu. Njengombana amalunga ahloniphekileko asazi, eminyakeni embalwa edlulileko sithuthukise begodu sathoma ukufaka amahlelo ahlukeneko anqophe ekwenzeni ngcono iinthuthi zabakhweli. Lokhu kufaka hlangana ihlelo lokutjhugulula amateksi nemizamo yamaphrovinsi efana nesitimela i- Moloto Rail Corridor eMpumalanga hlangana nalapha umsebenzi omkhulu uthome khona, iKlipfontein Corridor eCape Town nephrojekti yeGautrain nokuhlangana kwayo nekambiso yeenthuthi yomphakathi woke.
Lokhu kanye neminye imizamo kubumba ingcenye yeqhinga leenthuthi elifaka koke, lihlanganise kokubili indlela nesiporo. Sizakutjheja ukuthonywa msinya kwamahlelo la ukwenza ngcono ikhwalithi yepilo khulukhulu yabantu abasebenzako.
ISewula Afrika itjengise bona amalungelo wobuntu emanzini athathwa njengepengu yokuthuthukisa nesiyeleliso kumgomo amalungelo amayelana nokutjhugulula amanzi enze bona kukghoneke ukungezeka ukutholakala kwawo nokuhlula izinto ezimayelana nokungalingani ngokombalaokwasukela ku-aparteyidi, kancazana ngokutholakala kwamalungelo
Kufanele nakanjani sithabele inzuzo ekulu le. Kodwana kuliqiniso bona iingidigidi zabantu ababu-8 nanje abanawo amanzi wokusela. Inengi labo alinagezi nehlwengiso. Siyazikhakhazisa ngokuthi ngaphambi konyaka owodwa, sikghonile ukuphungula ukuliyeka ekususeni ikambiso yamabhakede eendaweni ezakhiweko pheze ngesiquntu. Njenganje sisebujameni bokuqeda ikambiso eyehlisa isithunzi sabantu kileziindawo ngaphambi kokuphela konyaka lo.
Sizakuragela phambili nokuqalana neenselelezi ukobana sisuse koke okumbi nokunyenyisako enarhenethu ukuze soke sikghone ukukhuluma ngekululeko kanye nethabo eliza nokukhululeka. Isihlahlubo sezefundo nokuthola amakghono sitjengisa ukuba ngcono kweendawo eziphezulu ngomnyaka ka-2004, kodwana kukhamba kabuthaka. Lokhu kufaka namazinga welitheresi, ukutlolisa eenkolweni namanani wokuzibandakanya kwamaziko wefundo ephakemeko. Amanani ehla enyuka wemiphumela yebanga letjhumi ayatjengisa bona kunengi okusafanele kwenziwe ukunzinzisa ikambiso nokuqinisekisa ukuba ngcono tle. Nanyana kunjalo, inani labafundi bebanga letjhumi abaphumelela iimfundo zeembalo ngeZinga eliPhezulu lingcono kancani kunomnyaka ka-1995.
Lokha ihlelo lokubuyisela abantu iindawo nalenze bona kube khona iindawo ezinengi zokuhlala esikhathini sanje, kusafanele godu sense imizamo khudlwana ukuqalana nemilandu esaseleko, inengi layo ebudisi khulu. Ngakwelinye ihlangothi , akukho okunengi okwenziweko mayelana nokwabela abantu indawo. Sizakubuyekeza kuhle izinto eziziinliyo ukuze ihlelweli lenziwe msinya.
Lokhu kuzakuqinisekisa ukuhleleka kokuhlangana kwabatholi besizo lezehlalakuhle emisebenzini kamasipala namathuba wemisebenzi, eragela phambili nokutjheja umsebenzi ukuqinisekisa bona inengi labantu bethu liyasizeka ngesizo elilithola emalini yezondlo bese bangena imaraga yemisebenzi. Njenganje, sizakuragela phambili nokuhlola imizamo emitjha ezakwenza ngcono khudlwana umrholo womphakathi.
Ngamanye amagama, amagadango afunekako ukwenza ngcono ukubambana komphakathi angeze kwenziwa mbuso kwaphela. Kufanele sisoke njengamaSewula Afrika sikhulume ngekululeko ngendlela esiyifune ngayo nangendlela itjhabalala ngayo ngendlela esiyiphatha ngayo, begodu sisebenze ukuzuza ithabo eliza nayo.
Mma uNomlomo noSihlalo; Nginethemba lokobana soke sizakuvumelana ngokuthi ukusebenza ngokubambisana ukobana sizuze ithabo elibuya ekululekweni kuyafana poro neselela yokuqalana nobulelesi.
Ukuthuthukisa ukuthula nokuphepha kuzakufaka hlangana boke abantu. Kuzakwakha kibo begodu kunabise isifiso sesitjhaba esimayelana nokuthula bese kuliwe nezipi ezidlangileko imiphakathi eqalene nazo ngokutjheja khudlwana iindlela ezihlukeneko zezipi lezo abomma abazithola bahlangabezana nazo...
Ukuthula nokunzinza kwezepolotiki nakho godu kuphakathi kwemizamo yombuso yokwakha nokwenza ibhoduluko likhuthaze ukusisa iimali Iinqunto zizakuthathwa ukuqeda ukungalawuleki, ukukhukhuthisa iindakamizwa, ukuba neengidi, ubulelesi begodu khulukhulu ukutlhoriswa kwabomma nabantwana.
Nakanjani, angeze sasula lokho okumbi nokunyenyisako bese senza sengathi kunethabo eliza nekululeko lokha imiphakathi nayihlala ithukiwe, ivalalake ngaphakathi kwamaboda neemfensi ezinamahlabahlaba, ihlala inevalo eendlini zayo, eentradeni begodu neendleleni zethu, ibhalelwa kuthabela indawo yesitjhaba ngokukhululeka. Kutjho khona bona kufanele siragele phambili siqinise khudlwana ipi yokulwa nobulelesi.
Lokha nasele senze ngcono silidlulile inani egade siliqalile le-152 000 zeemphathiswa zamapholisa eziqatjhwe emSebenzini wamaPholisa eSewula Afrika, begodu lokha nasenze ngcono ihlelo lokubandula, siyabona ukuthi amandla walokhu akakabi phezulu kuhle kibo boke abantu ukobana bazizwe baphephile begodu bavikelekile. Lokha nasele sehlise iingameko zobulelesi bokuthathelwa izinto, inani lokwehla ngonyaka mayelana nemikhakha efana nokudlelezela, ukusahlela nokubulala kusese ngaphasi kwamaphesende ahlangana nali-7 ukuya kwali-10% esiwaqalileko. Ukutlhoriswa kwabomma nabantwana kuragela phambili ngezinga elingamukelekiko.
Ukukhula kwezehlakalo zobulelesi obuthileko lokha nagade abasebenzi bezokuphepha babhenyogile bekufanele kulethe umlayezo lo kithi soke bona i-indastri yezokuphepha angeze yaphathwa lula njengeendaba zangasese zephiko langasese. Kutjhatjhalazi bona iinkambiso zokulawula esinazo azikeneli. Lokhu kwenzeka neendabeni ezifana namazinga wemirholo, iinkambiso zokukhetha abasebenzi, ukugandelela imihlahlandlela yabasebenzi eemvenini ezithwala imali, nokhunye.
Lokhu kuyindaba okuzomele siyibuyekeze kilonyaka, ukuze ukwengezelela ukwenza ngcono imisebenzi yamapholisa, sisoke sine-indastri yangasese yezokuphepha sakha ibhoduluko lapha ukuphepha okulindelekileko emphakathini, lapha imithombo emikhulu ikhamba, koke lokhu kuhlangabezanwa nakho.
Sizakuragela phambili nokufaka umfutho ekwenzeni ngcono ukusebenza kwamakhotho wethu, ukwengeza inani lokwehliswa kokupakelana kwemilandu. Begodu sizakuqinisekisa iinqunto zokungezelela i-infastraktjha yemiSebenzi yezoBulungiswa, ukwenza ngcono ukuphathwa kweLawulo lemiKhawulo kanye nokufika kwabantu abafuduke kwezinye iinarha nemisebenzi yemitlolo, hlangana nokhunye iyenziwa. Inengi lokuphela amandla ekwenzeni ngcono imisebenzi ebantwini eyenziwa ngengcenye ukusukela emandleni angakaneli neenkambiso ukutjheja ukwenziwa. Ngalokho, esikhathini esiya ku-2009, indaba yehlangano namandla wombuso azakuhlala asekuthomeni kwe-ajenda yethu.
Esele kuvelile, hlangana nokhunye, njengento yendawo ebudisi mayelana namaqhinga wokungena phakathi ngilokho okutjhiwo yibandulo elitholwa ziinsebenzi zomphakathi eenhlanganweni ezihlukeneko kanye nendima edlalwa yi-SA Management Development Institute (SAMDI) kuhlekuhle okumele ibe mnikeli wemisebenzi omkhulu kufakwe hlangana nekambiso yokwamukela abasebenzi boke bomphakathi.
Amazinga wokukhambisana hlangana neminyango, ngokuhlobana nomsebenzi womphakathi nomthetho wokuphatha zeemali, kuhlanganisiwe ngandledlana thile. Kutjhatjhalazi bona lokhu angeze kwavunyelwa ukobana kuragele phambili, nalokha sitjheja tle ukutjheja kuhle bona iindingo zoku-editha kumazinga welizwe loke namaphrovinsi seziqine khulu. Lapha, isibawo sekambiso yesivumelwano sokusebenza kuhlekuhle emayelana nokuphatha phezulu ibudisi. Amahlelo wokwenza ngcono amandla wekambiso karhulumende wendawethu aragela phambili msinya. Msinyazana ngemva kwenyanga kaMatjhi 2006 amakhetho karhulumende wendawo, amahlelo wokwamukela enziwa, kwatjhejwa nokobana amaphesende ama-62% wabomeya batjha.
Siragela phambili nokuziphendulela kileziinsalela begodu sizakwenza yoke imisebenzi efaneleko, sibikelwa yi-Ajendethu yamaQhinga kaRhulumende wenDawo yemiNyaka emiHlanu , okufaka hlangana ukufaka isandla kusizwe abomasipala basizwe mimakhiwo yelizwe loke neyephrovinsi, ukuthunyelwa kwabasebenzi abanekghono kufakwe hlangana amaphrofetjhinali abuya emphakathini azinikelako, nokwengeza amakomidi wamaWadi ngamaphesende ama-80% njenganje selahlonywe kiyo yoke inarha.
Ngithanda ukuthatha ithubeli ukobana ngiveze ukuthaba kwami kuSekela lakaMongameli uPhumzile Mlambo-Ngcuka ngobudosiphambili obukhuthazako abunikeleko ngokwenza umZamo wokuRhabisa nokwAbelana ngeTuthuko(I-AsgiSA), ukusebenza naboNgqongqotjhe kanye naboNdunakulu abajamele isiPani sokuSebenza, khulukhulu kutjhejwe iindaba eziqakathekileko okufanele zenziwe ukuqinisekisa amanani aphezulu wokusisa imali ukuginywa- komsebenzi, kanye neendaba eziphathelene nokuthuthikisa amakghono nendlela ehle yekambiso yombuso. Sithokozela khulu umnikelo wawo woke amalunga wesiGungu nabaphathi bethu bemisebenzi yomphakathi, kiyo yoke imikhakha emithathu yombuso, ekudoseni ikambiso le begodu nokwenza amahlelo wombuso woke. Lokhu kuphakathi kwemizamethu ukususa lokho okumbi nokunyenyisako emphakathinethu ukuze sikghone ukukhuluma ngekululeko kanye nethabo eliza nokukhululeka.
Sizakuthatha godu namagadango ahlukeneko ukwenza ngcono iphaliswano emnothweni, hlangana nokhunye ukwehlisa iindleko zokwenza ibhizinisi nokuthuthukisa ukusisa imali, kufakwe hlangana ukungeniswa kwekambiso yomLawuli wokuHlola amaNdla (I-RIA), ukuthuthukisa amandla amsinya wesayensi yokukghona ukuthumela ukuthintana okuhlukeneko ngasikhathi sinye elizweni loke neenarheni zombelele, ukuqedelela iplani yokwenza ngcono amandla wabasebenzisi besiporo nemikhumbi, ukunabisa ukusebenza kuhle kweemphathimandla zephaliswano lethu.
Njengombana amalunga ahloniphekileko azi, singeze khudlwana inani leenkolo ezingabhadali imali yesikolo.
Ekwenzeni i-infrastraktjha le namanye amahlelo sizakwaziswa ngokuzibophelela kwethu ukuqinisekisa bona ibhegere yeFIFA yePhasi kuba ngehle komhlolo. Sithanda ukuthokozisa iKomidi yeNdawo eHlelako (I-LOC) nabanye ababambisene nabo ngomsebenzi omuhle abawenzako.
Kuyabonakala, ukuze siqiniseke bona woke amaSewula Afrika athabela ithabo eliza nomnotho okhulako, lokhu nezinye iinkambiso zizakudinga ukobana zikhambisane nehlelo elingeneleleko ukutjheja iinselela emNothweni wesiBili.
Ukuthoma ukulandela umThetho wamaLungelo weNarha yabo boke abantu ukuze kwenziwe ngcono kokusetjenziswa komnotho wenarha yabo boke abantu, lokha khonokho kwengezwa isizo elifana nokunisela, iinsada begodu nokobana kwenziwe kubalimi abasakhasako nabalimi abanetjhebiswano.
Amahlelo womnotho esikhulume ngawo abumba ingcenye yendlela yokuzibophelela okumele woke amaSewula Afrika akhambe ngayo ukuze kwehliswe amazinga womtlhago nokungalingani emiphakathinethu. Kithi akusiyo kwaphela indlela yokuqinisa ukuthi ukuphumelela kwedemokhresethu kufanele kumedwe nokobana kuzokumedwa ngamagadango wamambala esiwathathako ukwenza ngcono ikhwalithi yepilo yabantu abaqakatheke khulu emphakathinethu. Ukuze senze ngcono emahlelweni wehlalakuhle esiwenzileko eminyakeni edlulileko, kilonyaka sinqophe ukuqedelela umsebenzi esele siwuthomile ukutjhugulula ikambiswethu yezevikeleko kwezehlalakuhle ukuze imisebenzi ephelileko ingathonywa yenziwe msinya. Ingcenye ebudisana yokutjhugululokhu kuzakuba msebenzi wokulungisa umtjhapho otholakeleko embikweni ka-2002 weKomidi yokuPhenya ngeenkambiso ezifaka hlangana yoke into yeVikeleko kwezeHlalakuhle eSewula Afrika. Lokhu kutjho bona iminikelo eholwako-ekhambisana nomsebenzi wekambiso yezevikeleko kwezehlalakuhle ayikho nanyana ayithembakali ebantwini bethu abanengi abasebenzako. Umgomo oyelelisa indlela le kukuthi, ngaphezulu kwesizo lezehlalakuhle elinikelwako ngokwebhajede karhulumende, kufanele sihlole ukungeniswa kwemirholo ekhambisana nokunikelwa kwekambiso yezevikeleko kwezehlalakuhle ebunjwa mgomo wokubambisana kwezehlalakuhle.
Lokhu kuzakutjho bona woke amaSewula Afrika azakuthabela ubulunga bekambiso efanako, ene-intjhorensi yezehlalakuhle ephathwa kuhle, lokha labo abarhola imali enengi bazakuragela phambili nokunikela eenkimini zangasese neze-intjhorensi.
UNgqongqotjhe wezeeMali uzakukhuluma khudlwana ngendaba le lokha nakethula iKulumo yeBhajede. Okufanele sikutjheje kukuthi ukuqeda ukwenziwa kwevikeleko lezehlalakuhle, urhulumende kufanele enze ikambiso yokubonisana efaka koke hlangana nabo boke ababambisani bezehlalakuhle ngokomuntu ayedwa begodu nangokwe-NEDLAC.
Ukuragela phambili komsebenzi wokutjheja khulukhulu abonobangela abahlukeneko bokuhlongakala abangasi ngebemvelo emphakathinethu begodu namalwele wendlela esiphila ngayo, imalariya, ubuhlungu obuhlukeneko be-TB, iingozi zendlela nobulelesi bokulwa.
Ngalokho, urhulumende uyazibophelela yena ngokwakhe ekuqiniseni ijima lokulwa ne-HIV ne-AIDS nokwenza ngcono ukusetjenziswa kwazo zoke iindlela zeenkambiso ezifaka koke ezifana nokukhandela, itlhogomelo elinikelwa ekhaya nokwelatjhwa. Sizakuqinisekisa bona amatjhebiswano akhiwa eminyakeni edlulileko ayangezeleleka, nokobana iqhinga lethu lelizwe loke elifaka koke mayelana nokulwa ne-AIDS nethelelwano lamalwele womseme athathelanako liyaqedwa msinya.
Yoke imizamo le, Mma Nokhulumi neSekela, kufanele ikhambisane nendlela ehle yokwenza ngcono ukuphepha komphakathi nevikeleko. Ngalokhu, urhulumende uzakuqinisekisa bona iinqunto esele zithethwe ngokwengeza ipi yethu yokulwa nobulelesi yenziwa ngendlela efaneleko. Iselela esiqalene nayo ekutjhejeni indaba le kukuthi ikhambisana kancani nemigomo. Kuhlekuhle, okutlhogekako kuhlangana kuhle, kubumbana nobudosi-phambili kwabantu abakatelela umthetho, iimphathiswa ezihlakaniphileko nezilungisako, nemisebenzi yekambiso yezobulungiswa. Inengi labantu bemiphakathi yesitjhaba sebatjengisile kanengi ngendlela ebasebenza ngayo bona bazimisele ukubeka amaphilwabo kilokho nokunikela nekhwalithi encani yesikhathi abangaba naso nemindenabo, ngokuvikela ikululekwethu nevikeleko lethu.
Ukwenza ngcono iphenyo lethu leendlela zobulelesi ukwenza ngcono ukusebenza kwethu mayelana nakho kokubili ukukhandela ubulelesi nokuqeda ubulelesi, kilokhu kufanele siziphendulele eqinisweni elimsulwa lokobana, njengakwezinye iinarha, inengi lobulelesi obusabekako bokulwa nabantu benzeka eendaweni zenarhethu eziphasi ngehlangothini lomnotho begodu budinga umphakathi obumbeneko oqalene nokukhandela ubulelesi.
Njengombana sitjhwile phambilini, lokhu namanye amagadando azakuphumelela kwaphela nangabe sakha ibumbano eliqinileko emiphakathinethu begodu naphakathi kwemiphakathi namapholisa, ukwenza ipilo bona ibe budisi tle eenlelesini.
Ukwenza ngcono khulu imisebenzayo ebantwini, urhulumende kufanele angeze amandlakhe khulu begodu ahlele izinto zakhe kuhle.
Ukunikela amandla khudlwana nokunikela isekelo ngamandla kilezoonhlangano zobudosi-phambili besintu.
Ukwenza ngcono ukuphatha kutjho godu ukuba nedathabheyizi ezwakalako mayelana nokuhlukana kwemiphakathi hlangana nesitjhaba sethu. Ngalokhu, kuzakuba namaphenyo amabili amakhulu azakwenziwa ngomnyaka ka-2007. E yangaphandle ababuya kumanani wembalo weSewula Afrika bakhambile enarhenethu yoke ukuyokubuthelela ilwazi mayelana nezindlu ezima-280 000ezikhethwe ukobana zizibandakanye ePhenyweni lomPhakathi, okuzakunikela urhulumende isithombe okungiso sobujamo bezakhamuzi kwenye nenye ingcenye yenarha.
Soloko kokugunyazwa okuthandekako komnyaka ka-2004, senze iragelo phambili elihle ekutjhugululeni khudlwana iSewula Afrika ukobana ibe ngcono. Akukafaneli begodu asiqaleli phasi ubudisi obunengi esisahlangabezana nabo.
Kodwana umlayezo lowo ilemuko lethu soke elisitjela khona kukobana, ukusebenzisana, kungenza bona siphumelele begodu sizakuphumelela ekuhlangabezaneni nomnqopho ofanako esiwubekileko thina soke njengesitjhaba-ukwakha ipilo engcono kibo boke, enarheni engasafaki ngaphakathi kwayo begodu ejamele khulu lokho okumbi nokunyenyisako emphakathini. Namhlanjesi kufanele, begodu ngokuzithemba khulu, sizakukhuluma soke ngekululeko. Sizakulisa ukwenza sengathi siyadlala ukulandela " ithabo elingeza kibobaba nabomma lokha nabahlala enarheni ekhululekileko".
Asikafiki lapho nanje. Kodwana akakho namunye, ngaphandle kwethu, ozakuqinisekisa bona ibhudangweli liyafezeka. Yeke, asirorobheni bese sitjhinga phasi sisebenze, ngokuzwisisa ngokuzeleko bona umsebenzi wokwakha iSewula Afrika esiyirhalelako le msebenzi ofanako esinesandla kiwo soke.
