Mma uNomlomo weBandla lesiTjhaba;
Sihlalo womKhandlu weNarha wamaPhrovinsi ;
Isekela lakaSihlalo weRiphabliki;
Badosi-phambili  beenqhema zepolotiki abahloniphekileko namaLunga wePalamende aHloniphekileko;
BoNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe;
BaPhathi bemiSebenzi yezokuPhepha;
Badosi-phambili bamasiko abahloniphekileko;
BaPhathi beengcenye zombuso abasekela idemokhrasi yomthethosisekelo wethu;
Umbuso wabantu beSewula Afrika okungilowo engiwukhulumelako namhlanjesi, njengombana ngahlonitjhwa ngokukwenza lokhu esikhathini esigadungileko, wabunjwa ngomnyaka ka-2004, ngemva kwamaKhetho Zombelele wonyaka lowo.
Njengombana sikuzwisisile lokhu, kuyimvelo ukuthi kufanele sisibuze thina bona- ngiliphi iragelo phambili esilenzileko  ukufuna ukuzuza iminqopho leyo esatjela isitjhaba ngokuthembeka ukuthi sabe sizibophelele, ngikhonje abantu bethu basinikela igunya ngokungeyisi ukobana sibuse inarhethu ukusukela ngomnyaka ka-2004 bekufike isikhathi esizako samakhetho ka-2009!
kube sikhathi esinengi lapha inarhekhethu ngaphakathi kwayo beyiphethe begodu ijamele lokho okumbi nokunyenyisako emphakathini...
Kwabe kuyindawo lapha ukubelethwa unzima  bekuba kuthola isijeziso sobuphilo boke. Bekuyindawo lapha ukubelethwa umhlophe kwabe kukuthwala umthwalo wokwesaba nokukwata okufihlekileko...
Bekuyindawo leyo ukuhlala kwezinye iindawo bekukubangela bona ube yinyamana kakatsu nanyana ukungafuni wena ukobana ubone abanye njengeenyamazana, abomakhelwana abanesiqiniseko abazange kodwana baba bongazimbi bokusela utjwala nokutzirimezeka  ngeendakamizwa  obekuba ngunobangela wokumorosa ipilo, egade bazi bona ipilwabo beyingeze yavuka iyihle ngaphandle kokubulawa eendaweni zabo begodu bagagadlhelwe begodu balwa nezipi ezibuhlungu ngaphandle kwesizathu.
Bekuyindawo lapha ukuhlala kwabanye abomakhelwani bekukuthabela ukuvikeleka nokuphepha ngombana ukuphepha kwabe kuvikelwa ngamaboda amakhulu, ngeemfensi zegezi, ngokugadwa yizinja, ngokugadwa mapholisa namasotja ebekalindele ukuvikela labo egade kuziinkhulu zethu, ngeengidi neentanka  nesiphaphamtjhini esabe sizakubulala labo ebebazama ukuthikameza ukuthula eenkhulwini...
Sibuthene lapha namhlanjesi, ngelanga leKululeko, ngombana  ngesikhathi, abantu bethu, kanye neengidi zabantu ephasini mazombe, abamakhomreyidi wethu esibambisene nawo begodu labo iintatanyiswa zethu ngokuhlukana kwazo ezibajameleko, bathatha isiqunto esithi- akuphele koke lokho!..." njenganje sikhuthazeka khulu  ukobana amaKhetho Zombelele wethu weemvekana ezidlulileko aqinisekise ukuzinikela kwabantu bethu boke, kungakhethwa ubutjhaba, ibala kanye nobuhlanga,ukusebenza ngokubambisana ukwakha iSewula Afrika ehlathululwa libhudango elifanako...
Ayikho imiraro emikhulu yezehlalakuhle okufanele siyirarulule  ekghona isisombululo esingaphandle kwendaba  yokwakhiwa kwemisebenzi nokuphungula nokususa umtlhago. Lokhu kukhambisana nakho koke, ukusukela ekwenzeni ngcono amaphilo wabantu bethu, ukuya ekwehliseni amazinga wobulelesi, kukhutjhulwe amazinga welitheresi neembalo, nokuvula iminyango yokufunda nesiko lokufunda kibo boke abantu...
Iminyaka ematjhumi amahlanu ngaphambilini, njengombana bazilungiselela ukubamba uMhlangano waBantu, owamukela iTjhatha yeKululeko, abalwelikululeko bamhlokho bathi, " Asikhulumeni sisoke-Abantu namakhuwa, amaNdiya namaKhaladi... soke abantu beSewula Afrika... Asikhulumeni soke ngelizwi linye ngekululeko.Begodu nangethabo elingeza ebantwini bembaji nabengubo lokha nabahlala enarheni ekhululekileko".Namhlanjesi kufanele sivuselele ithemba lethu, ukobana sikhulume soke ngekululeko, sisebenze ngokubambisana  ukubona ithabo labo boke labo okumele beze nekululeko, ukusebenza ngokubambisana  ukobana sakhe iSewula Afrika ehlathululwa ngebhudango linye, ukobana sisoke ngezenzo sithi-kwanele ngakho koke okwenza inarhekhethu imumathe ngaphakathi kwayo begodu ijamele khulukhulu izinto ezimbi nezihlabisa amahloni emphakathini wabantu!
Kufanele siragele phambili nokuziphendulela ngalowo mbono  esakhuluma ngawo njengombuso ophetheko lokha nawuthoma i-ofisi lawo, sitjheje ngokuzeleko bona " namunye wemiraro emikhulu okufanele siwurarulule uyakghona ukuba nesisombululo ngaphandle kwendawo yokwakha amathuba wemisebenzi nokuphungula  kanye nokuqeda umtlhago", yeke nokobana  " ukulwa nokuqeda umtlhago  kwenziwe begodu kuzokuragela phambili nokuba yingcenye ephakathi yomzamo welizwe loke ukwakha iSewula Afrika etja".
Ukuziphendulela ekuqakatheni kokutjhinga phambili msinya ngendlela esingakghona ngayo ukwakha iSewula Afrika ehlathululwa ngebhudango elifanako, umbuswethu uzibophelele ngokwawo,ukobana usebenze nawo woke amaSewula Afrika, ukuthoma amahlelo azeleko ahlosiweko:
ukukhuphula izinga lokusisa iimali emNothweni wokuThoma;
ukwehlisa iindleko zokwenza ibhizinisi enarhenethu;
ukuthuthukisa ukuthuthuka kwephiko lebhizinisi encani nephakathi;
ukwenza  msinya ikambiso yokuthuthukisa amakghono;
ukwenza ngcono umsebenzethu wepahla eenarheni zangaphandle ,ngokutjheja  imisebenzi neempahla ezenziweko ;
ukwengeza eendlekweni ezimayelana nerhubhululo lesayensi nokuthuthuka ;
ukwenza amahlelo angeneleleko ukuziphendulela kilezo nsalela zomNotho wesiBili;
ukwenza amahlelo ukuqinisekisa  isisekelo esinabileko sokuthuthukisa ukobana abantu abanzima bazuze emnothweni ;
ukuragela phambili namahlelo wokwakha ivikeleko emphakathini ukuhlangabezana neminqopho yokuphungula umtlhago;
ukunabisa ukobana abantu bangenelele emisebenzini efana nokuthola amanzi, igezi nehlwengiso;
ukwenza ngcono zamaphilo esitjhabeni sokana;
ukwakha ngamandla amahlelo wezindlu;
ukwenza amagadango angezelelweko ukuvula khudlwana iminyango yokufunda anamasiko;
ukwenza ngcono ukuphepha nevikeleko kizo zoke izakhamuzi nemiphakathi;
Mma uNomlomo noSihlalo;
Ngithabe khulu ukobana ngibike lokho mayelana nesibopho ngasinye umbuso usasebenza ngamandla ukuqinisekisa bona iminqopho yesiTjhaba kuyahlangabezwana nayo.
Inani labantu abaqatjhwako soloko belikhuphuka pheze ngesiquntu sesigidi  ngonyaka eminyakeni emithathu edlulileko.
Sibone iragelo phambili elihle ekuthuthukeni kwabantu abaNzima emnothweni. Ukusukela  ekubeni banikazi bamaphesende adlula kwamathathu weemakethe zeemali ze-JSE ngomnyaka ka-2004, lokhu kungezekile  pheze kufike emaphesendeni ama-5%; begodu nenani labantu abaNzima eenkhundleni zokuphatha likhule ukusukela kumaphesende ama-24% ukuya kwama-27%. Nanyana kunjalo kufanele sihlale sitjhejile ukuthi amanani la akakarisi asesephasi khulu.
Ukutjhinga phambili kumnotho kube neenselela ezinengi  kithi soke. Ukungezeka khulu nagokuragela phambili kwabantu abathengako kutjengisa ukuthuthuka okuhle kumazinga wepumelelo ngehlangothini lomnotho kibo boke abantu; ne-infrastraktjha ekulu yamaphrojekti esiwenzako afuna iminikelo eminengi yezinto ezithuthwako nemitjhini.
Kodwana ukulingana kwerhwebo lethu neenarha ezinye zangaphandle kutjengisa bona asikaphumeleli ekwakheni ikghono lokukhiqiza umthengi neempahla zemali lezo inarhethu ezifunako. Nalokha iinkolodo zezindlu zikhule khudlwana ngenani elifanako nelokukhula kwengeniso-mali, indaba yokobana amaSewula Afrika onga kancani kutjho bona kufanele seyeme ekongeni okubuya kwezinye iintjhaba. Ukuragela phambili kokutekateka kwemalethu azange kuthembeke kuhle mayelana nama-indastrethu wokuthumela kwezinye iinarha
Eminyakeni emithathu edlulileko, umnotho  wakhe amathuba wemisebenzi asigidi nesiquntu. Kuyakhuthaza bona ngomnyaka kaMatjhi 2005 ukuya kuMatjhi 2006 kwaphela,emathubeni wemisebenzi azii-300 000 abe khona bekasephikweni elisemthethweni ngaphandle kwezokulima, ezijamele inani lokuthuthuka lipheze libe maphesende ama-4%.
Kukuzikhakhazisa kwaphela, ukobana ngokukhambisanana nokuzibophelela kwethu ekwakheni umphakathi otlhogomelako, soloko kwangomnyaka ka-2004 senze ngcono ukunikelwa kwemisebenzi nezinye izinto zemirholo yezehlalakuhle. Lokha abazuzi beemali zesondlo nabafika eengidini ezibu-8 ngomnyaka ka-2004, namhlanjesi iingidi ezili-11 zabantu beSewula Afrika abatlhagako sebazitholile iimalezi zesondlo. Kuyakhuthaza bona amanani wokukhuphuka kwalabo abatholako, esikhathini sanje bekukghona ukulawuleka , njengombana amahlelo bekafika ekuphelelweni sikhathi. Lokhu kuzakuqinisekisa ukobana athathe isikhathi nomsebenzi wemithombo eminengi yombuso ukunikela imisebenzi yomnotho ukwakha imisebenzi eminengi namathuba wamabhizinisi.
Ihlelo lezindlu selibone  pheze amasabsidi amatjha azii-300 000 anikelweko eminyakeni emibili edlulileko. Yeke, njengombana sizama ukwenza ngcono ikhwalithi nokuthuthukisa amaplani walabo abakhuthwe mahlelo wephiko langasese nelomphakathi akhona njenganje, ibelo lokuwakhupha libe buthaka khulu kunangendlela ebesilindele ngayo. Kufanele kube khona esikwenzako ukuze sitjhugulule ubujamobu.Njengombana amalunga ahloniphekileko asazi,  eminyakeni embalwa edlulileko sithuthukise begodu sathoma ukufaka amahlelo ahlukeneko anqophe ekwenzeni ngcono iinthuthi zabakhweli. Lokhu kufaka hlangana ihlelo lokutjhugulula amateksi nemizamo yamaphrovinsi efana nesitimela i- Moloto Rail Corridor eMpumalanga hlangana nalapha umsebenzi omkhulu uthome khona, iKlipfontein Corridor eCape Town nephrojekti yeGautrain  nokuhlangana kwayo  nekambiso yeenthuthi yomphakathi woke.
Lokhu kanye neminye imizamo kubumba ingcenye yeqhinga  leenthuthi elifaka koke, lihlanganise kokubili indlela nesiporo. Sizakutjheja  ukuthonywa msinya kwamahlelo la ukwenza ngcono ikhwalithi yepilo khulukhulu yabantu abasebenzako.
ISewula Afrika itjengise bona amalungelo wobuntu emanzini athathwa njengepengu yokuthuthukisa nesiyeleliso kumgomo... amalungelo amayelana nokutjhugulula amanzi enze bona kukghoneke ukungezeka ukutholakala kwawo nokuhlula izinto ezimayelana nokungalingani ngokombalaokwasukela ku-aparteyidi, kancazana ngokutholakala kwamalungelo". (pp62/63)
Kufanele nakanjani sithabele inzuzo ekulu le. Kodwana kuliqiniso bona iingidigidi zabantu ababu-8 nanje abanawo amanzi wokusela. Inengi labo alinagezi nehlwengiso. Siyazikhakhazisa  ngokuthi ngaphambi konyaka owodwa, sikghonile ukuphungula ukuliyeka ekususeni ikambiso yamabhakede eendaweni ezakhiweko pheze ngesiquntu. Njenganje sisebujameni bokuqeda ikambiso eyehlisa isithunzi sabantu kileziindawo ngaphambi kokuphela konyaka  lo.
Sizakuragela phambili nokuqalana neenselelezi ukobana sisuse koke okumbi  nokunyenyisako enarhenethu ukuze soke sikghone ukukhuluma ngekululeko kanye nethabo eliza nokukhululeka.Isihlahlubo sezefundo nokuthola amakghono sitjengisa ukuba ngcono  kweendawo eziphezulu ngomnyaka ka-2004, kodwana kukhamba kabuthaka. Lokhu kufaka namazinga welitheresi, ukutlolisa eenkolweni namanani wokuzibandakanya kwamaziko wefundo ephakemeko. Amanani ehla enyuka wemiphumela yebanga letjhumi ayatjengisa bona kunengi okusafanele kwenziwe  ukunzinzisa ikambiso nokuqinisekisa ukuba ngcono tle. Nanyana kunjalo, inani labafundi bebanga letjhumi abaphumelela iimfundo zeembalo ngeZinga eliPhezulu lingcono kancani kunomnyaka ka-1995. Siragela phambili nokutjengisa ukubhalelwa ekwenzeni ihlelo lesiSekelo seFundo yabantu abaDala
Lokha ihlelo lokubuyisela abantu iindawo nalenze bona kube khona iindawo ezinengi  zokuhlala esikhathini sanje, kusafanele godu sense imizamo khudlwana ukuqalana nemilandu esaseleko, inengi layo ebudisi khulu. Ngakwelinye ihlangothi , akukho okunengi okwenziweko mayelana nokwabela abantu indawo. Sizakubuyekeza kuhle izinto eziziinliyo ukuze ihlelweli lenziwe msinya.
Sihlathulule kuhle iindawo zomtlhago enarhenethu;
Sithuthukise idathabheyizi efaneleko yabantu abahlala eendaweni ezitlhagako;
Siqale bese sizama ukuletha isizo elifaneleko elingasiza  izindlwezi;
Sitjheje iragelo phambili kilezi zindlu njengombana amahlelo azama ukuba siza ukobana baphume emtlhagweni;
Ngalokhu, akutjhejwe boke abantu abatlhagako, khulukhulu  inengi labomma abathintekako;
Lokhu kuzakuqinisekisa ukuhleleka kokuhlangana kwabatholi besizo lezehlalakuhle emisebenzini kamasipala namathuba wemisebenzi, eragela phambili nokutjheja umsebenzi ukuqinisekisa bona inengi labantu bethu liyasizeka ngesizo elilithola emalini yezondlo bese bangena imaraga yemisebenzi. Njenganje, sizakuragela phambili nokuhlola imizamo emitjha ezakwenza ngcono khudlwana  umrholo womphakathi.
Ngamanye amagama,amagadango afunekako ukwenza ngcono ukubambana komphakathi angeze kwenziwa mbuso kwaphela.Kufanele sisoke njengamaSewula Afrika  sikhulume ngekululeko ngendlela esiyifune ngayo nangendlela itjhabalala ngayo ngendlela esiyiphatha ngayo, begodu sisebenze ukuzuza ithabo eliza nayo.
Mma uNomlomo noSihlalo; Nginethemba lokobana soke sizakuvumelana ngokuthi ukusebenza ngokubambisana ukobana sizuze ithabo elibuya ekululekweni kuyafana poro neselela yokuqalana nobulelesi. Ephepheni  langonyaka ka-1994 i-RDP
Ukuthuthukisa ukuthula nokuphepha kuzakufaka hlangana boke abantu. Kuzakwakha kibo begodu kunabise isifiso sesitjhaba esimayelana nokuthula bese kuliwe nezipi ezidlangileko imiphakathi eqalene nazo... ngokutjheja khudlwana iindlela ezihlukeneko zezipi lezo abomma abazithola bahlangabezana nazo...
Ukuthula nokunzinza kwezepolotiki nakho godu kuphakathi kwemizamo yombuso  yokwakha nokwenza ibhoduluko  likhuthaze ukusisa iimali... Iinqunto zizakuthathwa ukuqeda ukungalawuleki, ukukhukhuthisa iindakamizwa, ukuba neengidi, ubulelesi begodu khulukhulu ukutlhoriswa kwabomma nabantwana."
Nakanjani, angeze sasula lokho okumbi nokunyenyisako bese senza sengathi kunethabo eliza nekululeko lokha imiphakathi nayihlala ithukiwe, ivalalake ngaphakathi kwamaboda neemfensi ezinamahlabahlaba, ihlala inevalo eendlini zayo, eentradeni begodu neendleleni zethu,ibhalelwa kuthabela indawo yesitjhaba ngokukhululeka. Kutjho khona bona kufanele siragele phambili siqinise khudlwana ipi yokulwa nobulelesi.
Lokha nasele senze ngcono silidlulile inani egade siliqalile le-152 000 zeemphathiswa zamapholisa eziqatjhwe emSebenzini wamaPholisa eSewula Afrika, begodu lokha nasenze ngcono ihlelo lokubandula, siyabona ukuthi amandla walokhu  akakabi phezulu kuhle kibo boke abantu ukobana bazizwe baphephile begodu bavikelekile. Lokha nasele sehlise iingameko  zobulelesi bokuthathelwa izinto, inani lokwehla ngonyaka  mayelana nemikhakha efana nokudlelezela, ukusahlela nokubulala  kusese ngaphasi kwamaphesende ahlangana nali-7 ukuya kwali-10% esiwaqalileko. Ukutlhoriswa kwabomma nabantwana kuragela phambili ngezinga elingamukelekiko.
Ukukhula kwezehlakalo zobulelesi obuthileko lokha nagade abasebenzi bezokuphepha babhenyogile bekufanele kulethe umlayezo lo kithi soke bona i-indastri yezokuphepha  angeze yaphathwa lula njengeendaba zangasese zephiko langasese. Kutjhatjhalazi bona iinkambiso zokulawula  esinazo azikeneli. Lokhu kwenzeka neendabeni ezifana namazinga wemirholo, iinkambiso  zokukhetha abasebenzi, ukugandelela  imihlahlandlela yabasebenzi eemvenini ezithwala imali, nokhunye.
Lokhu kuyindaba okuzomele siyibuyekeze  kilonyaka, ukuze ukwengezelela  ukwenza ngcono imisebenzi yamapholisa, sisoke sine-indastri yangasese yezokuphepha sakha ibhoduluko lapha ukuphepha okulindelekileko emphakathini, lapha imithombo emikhulu ikhamba, koke lokhu kuhlangabezanwa nakho.
Sizakuragela phambili nokufaka umfutho ekwenzeni ngcono ukusebenza kwamakhotho wethu, ukwengeza inani lokwehliswa kokupakelana kwemilandu. Begodu sizakuqinisekisa iinqunto zokungezelela i-infastraktjha yemiSebenzi yezoBulungiswa, ukwenza ngcono ukuphathwa kweLawulo lemiKhawulo kanye nokufika kwabantu abafuduke kwezinye iinarha nemisebenzi yemitlolo, hlangana nokhunye  iyenziwa.Inengi lokuphela amandla ekwenzeni ngcono imisebenzi ebantwini eyenziwa ngengcenye ukusukela emandleni angakaneli neenkambiso  ukutjheja ukwenziwa. Ngalokho, esikhathini esiya ku-2009, indaba yehlangano namandla wombuso azakuhlala asekuthomeni kwe-ajenda yethu.
Esele kuvelile, hlangana nokhunye, njengento yendawo ebudisi  mayelana namaqhinga  wokungena phakathi ngilokho okutjhiwo yibandulo elitholwa ziinsebenzi zomphakathi eenhlanganweni ezihlukeneko kanye nendima edlalwa yi-SA Management Development Institute (SAMDI) kuhlekuhle okumele ibe mnikeli wemisebenzi omkhulu kufakwe hlangana nekambiso yokwamukela abasebenzi boke bomphakathi.
Amazinga wokukhambisana hlangana neminyango, ngokuhlobana nomsebenzi womphakathi nomthetho wokuphatha zeemali, kuhlanganisiwe ngandledlana thile. Kutjhatjhalazi bona lokhu angeze kwavunyelwa ukobana kuragele phambili, nalokha  sitjheja tle  ukutjheja kuhle bona iindingo zoku-editha kumazinga welizwe loke namaphrovinsi seziqine khulu. Lapha, isibawo sekambiso yesivumelwano sokusebenza kuhlekuhle emayelana nokuphatha phezulu ibudisi. Amahlelo wokwenza ngcono amandla wekambiso karhulumende  wendawethu aragela phambili msinya. Msinyazana ngemva kwenyanga kaMatjhi 2006 amakhetho karhulumende wendawo, amahlelo wokwamukela enziwa, kwatjhejwa nokobana amaphesende ama-62% wabomeya  batjha.
Siragela phambili nokuziphendulela kileziinsalela begodu sizakwenza yoke imisebenzi efaneleko, sibikelwa yi-Ajendethu yamaQhinga kaRhulumende wenDawo yemiNyaka emiHlanu , okufaka hlangana ukufaka isandla kusizwe abomasipala basizwe mimakhiwo yelizwe loke neyephrovinsi, ukuthunyelwa kwabasebenzi abanekghono kufakwe hlangana amaphrofetjhinali abuya emphakathini azinikelako, nokwengeza amakomidi wamaWadi ngamaphesende ama-80% njenganje selahlonywe kiyo yoke inarha.
Malunga ahloniphekileko;
Ngithanda ukuthatha ithubeli ukobana  ngiveze ukuthaba kwami kuSekela lakaMongameli uPhumzile Mlambo-Ngcuka ngobudosiphambili obukhuthazako abunikeleko  ngokwenza  umZamo wokuRhabisa nokwAbelana ngeTuthuko(I-AsgiSA), ukusebenza naboNgqongqotjhe kanye naboNdunakulu abajamele isiPani sokuSebenza, khulukhulu kutjhejwe iindaba eziqakathekileko okufanele zenziwe ukuqinisekisa amanani aphezulu wokusisa imali ukuginywa- komsebenzi, kanye neendaba eziphathelene nokuthuthikisa amakghono nendlela ehle yekambiso yombuso. Sithokozela khulu  umnikelo wawo woke amalunga wesiGungu nabaphathi bethu bemisebenzi yomphakathi, kiyo yoke imikhakha emithathu yombuso, ekudoseni ikambiso le begodu nokwenza amahlelo wombuso woke. Lokhu kuphakathi kwemizamethu ukususa lokho okumbi nokunyenyisako emphakathinethu ukuze sikghone ukukhuluma ngekululeko kanye nethabo eliza nokukhululeka.
Ngalokhu, ukuze kuragelwe phambili khulu nokwenziwa kwe-AsgiSA,  ngaphezukwakho koke amahlelo weminyaka eminengi eyamenyezelwa eminyakeni eqeda ukudlula, kilonyaka urhulumende uzakwenza lokhu:
Ngokukhambisana nomGomo weHlelo leliZwe loke weBhizinisi  osele uphelile; sizakwenza lokhu:
Sizakuthatha godu namagadango ahlukeneko ukwenza ngcono iphaliswano emnothweni, hlangana nokhunye  ukwehlisa iindleko zokwenza ibhizinisi nokuthuthukisa ukusisa imali, kufakwe hlangana  ukungeniswa kwekambiso yomLawuli wokuHlola amaNdla (I-RIA), ukuthuthukisa amandla amsinya wesayensi yokukghona ukuthumela  ukuthintana okuhlukeneko ngasikhathi sinye  elizweni loke neenarheni zombelele, ukuqedelela iplani yokwenza ngcono amandla wabasebenzisi besiporo nemikhumbi, ukunabisa ukusebenza kuhle kweemphathimandla zephaliswano lethu.
Njengombana amalunga ahloniphekileko azi, singeze khudlwana inani leenkolo ezingabhadali imali yesikolo.
Ekwenzeni i-infrastraktjha le namanye amahlelo sizakwaziswa ngokuzibophelela kwethu ukuqinisekisa bona ibhegere yeFIFA yePhasi kuba ngehle komhlolo. Sithanda ukuthokozisa iKomidi yeNdawo eHlelako (I-LOC) nabanye ababambisene nabo  ngomsebenzi omuhle abawenzako.
Kuyabonakala, ukuze siqiniseke bona woke amaSewula Afrika athabela ithabo eliza nomnotho okhulako, lokhu nezinye iinkambiso zizakudinga ukobana zikhambisane nehlelo elingeneleleko ukutjheja iinselela emNothweni wesiBili. Ngesimanga salokhu, kiwo lonyaka, hlangana nokhunye sizakwenza lokhu :
njengombana sesidlulile kilelo nani egade sizibekele lona le-10 000, sizakwengezelela inani labantu abatjha abazibandakanya kumiSebenzi yeliZwe loke yabantu abatjha okungasenani  nge-20 000 eminyangwenethu eli-18  esele ithomile ukuthuthukisa amaplani mayelana nalokhu, kutloliswe ama-30 000 wabantu abatjha abazinikelako emizameni yokuthuthukisa umphakathi, bese kuqatjhwa abantu abatjha abazi-5 000  njengengcenye  yehlelo lokwEngeza imiSebenzi yomPhakathi ekutjhejeni imakhiwo karhulumende ukuqinisa imizamo  yokuhlanganisa ituthuko yabantu abatjha erherhweni lemisebenzi karhulumende, kufakwe hlangana ihlelo lokubambana kwabantu abatjha, nemizamo eragela phambili yokuhlanganisa  labo abaneziqu namathuba wemisebenzi- begodu kilelihlangothi sithanda ukuthokoza  amakhamphani amanengi, umphakathi nabangasese, abakhulu nabancani, abazibandakanye  ngendlela ehle  khulu kilomzamo; begodu
Ukuthoma ukulandela umThetho wamaLungelo weNarha yabo boke abantu ukuze kwenziwe ngcono  kokusetjenziswa komnotho  wenarha yabo boke abantu,  lokha khonokho kwengezwa isizo elifana nokunisela, iinsada begodu nokobana kwenziwe kubalimi abasakhasako nabalimi abanetjhebiswano.
Malunga ahloniphekileko;
Amahlelo womnotho  esikhulume ngawo abumba ingcenye yendlela yokuzibophelela  okumele woke amaSewula Afrika akhambe ngayo ukuze kwehliswe  amazinga womtlhago nokungalingani emiphakathinethu. Kithi akusiyo kwaphela indlela yokuqinisa ukuthi ukuphumelela kwedemokhresethu kufanele kumedwe nokobana kuzokumedwa ngamagadango wamambala esiwathathako ukwenza ngcono ikhwalithi yepilo yabantu abaqakatheke khulu emphakathinethu.Ukuze senze ngcono emahlelweni wehlalakuhle esiwenzileko eminyakeni edlulileko, kilonyaka sinqophe ukuqedelela umsebenzi esele siwuthomile ukutjhugulula  ikambiswethu yezevikeleko kwezehlalakuhle ukuze imisebenzi ephelileko ingathonywa yenziwe msinya. Ingcenye ebudisana yokutjhugululokhu kuzakuba msebenzi wokulungisa umtjhapho otholakeleko embikweni ka-2002 weKomidi yokuPhenya ngeenkambiso ezifaka hlangana yoke into yeVikeleko kwezeHlalakuhle eSewula Afrika. Lokhu kutjho bona iminikelo eholwako-ekhambisana nomsebenzi wekambiso yezevikeleko kwezehlalakuhle ayikho nanyana ayithembakali ebantwini bethu abanengi abasebenzako. Umgomo oyelelisa indlela le kukuthi,  ngaphezulu kwesizo lezehlalakuhle elinikelwako ngokwebhajede karhulumende, kufanele sihlole ukungeniswa kwemirholo ekhambisana nokunikelwa kwekambiso yezevikeleko kwezehlalakuhle ebunjwa  mgomo wokubambisana kwezehlalakuhle.
Lokhu kuzakutjho bona woke amaSewula Afrika azakuthabela ubulunga bekambiso efanako, ene-intjhorensi yezehlalakuhle ephathwa kuhle,lokha labo abarhola imali enengi bazakuragela phambili nokunikela eenkimini zangasese neze-intjhorensi. Ekubonisaneni okwenziwe norhulumende, kukhona ukuvumelana ngokuthi okuqakathekileko kilekambiso kuzakufanela bona kufake lokhu hlangana:
isabsidi yomrholo kilabo basebenzi abarhola imali ephasi, mhlamunye itjhingiswe kilabo abangena qangi emakethe yomsebenzi, khulukhulu abantu abatjha; begodu
UNgqongqotjhe wezeeMali uzakukhuluma khudlwana ngendaba le lokha nakethula iKulumo yeBhajede. Okufanele sikutjheje kukuthi  ukuqeda ukwenziwa kwevikeleko lezehlalakuhle, urhulumende kufanele enze ikambiso yokubonisana efaka koke hlangana  nabo boke ababambisani bezehlalakuhle ngokomuntu ayedwa begodu nangokwe-NEDLAC.
ukubhadalela ukwakha izindlu ezidla imali encani okuzakutlhoga  ukhlonywa msinyazana kweKoloyi yoMnqopho oKhethekileko ukutjheja iimali, ukuzanywa komThetho wokuPhatha ukuSebenzisa iNdawo nokuqinisekisa bona lokho okuseleko kwesivumelwano esiliyeke khulu nephiko langasese mayelana nezindlu ezibiza imali encani kuyaqedelelwa;
ukwengezelela ibandulo  nomsebenzi wabonesi nabasebenzi bezehlalakuhle kanye nama-okzilari, ukwengeza inani leenhlangano zokubandula, ukwenza ngcono ikhwalithi yokubandula, nokuhlela ikambiso yeemfundo-simahla;
ukuragela phambili nokwenza ihlelo lemirholo amaphrofetjhinali wemedikhali, nokunikela iintlabagelo ezingeziweko ukwenza ngcono khudlwana  amazinga wemirholo yabotitjhere;
ukuqinisekisa ukwenziwa, ngaphandle kokumorosa godu isikhathi, kweendlela zokwehlisa iintengo zeenhlahla; begodu
Ukuragela phambili komsebenzi wokutjheja  khulukhulu abonobangela abahlukeneko bokuhlongakala abangasi ngebemvelo emphakathinethu begodu namalwele wendlela esiphila ngayo, imalariya, ubuhlungu obuhlukeneko be-TB, iingozi zendlela nobulelesi bokulwa.
Ngalokho, urhulumende uyazibophelela yena ngokwakhe ekuqiniseni ijima lokulwa ne-HIV ne-AIDS nokwenza ngcono ukusetjenziswa kwazo zoke iindlela  zeenkambiso ezifaka koke ezifana nokukhandela, itlhogomelo elinikelwa ekhaya nokwelatjhwa. Sizakuqinisekisa bona amatjhebiswano akhiwa eminyakeni edlulileko ayangezeleleka, nokobana iqhinga lethu lelizwe loke elifaka koke  mayelana nokulwa ne-AIDS nethelelwano lamalwele womseme athathelanako liyaqedwa msinya. 
Yoke imizamo le, Mma Nokhulumi neSekela, kufanele ikhambisane nendlela ehle yokwenza ngcono ukuphepha komphakathi nevikeleko. Ngalokhu, urhulumende uzakuqinisekisa bona iinqunto esele zithethwe ngokwengeza ipi yethu yokulwa nobulelesi yenziwa ngendlela efaneleko. Iselela esiqalene nayo ekutjhejeni indaba le kukuthi ikhambisana kancani nemigomo.Kuhlekuhle, okutlhogekako kuhlangana kuhle,kubumbana nobudosi-phambili kwabantu abakatelela umthetho, iimphathiswa ezihlakaniphileko nezilungisako, nemisebenzi yekambiso yezobulungiswa. Inengi labantu bemiphakathi yesitjhaba sebatjengisile kanengi ngendlela ebasebenza ngayo bona bazimisele ukubeka amaphilwabo  kilokho nokunikela nekhwalithi encani yesikhathi abangaba naso nemindenabo, ngokuvikela ikululekwethu nevikeleko lethu.
Ukwengeza emahlelweni amanengi enzekako lawo esiwenzileko, kilonyaka urhulumende uzakwenza lokhu:
ukuragela phambili nokwenza ngcono imirholo nobujamo bemisebenzi yamapholisa, nokuthoma  ngekambiso yokwengeza  khulu iinsebenzi zemisebenzi yamapholisa yeSewula Afrika ukwenza bona inani lawo lifike ku-180 000 ngaphambi kweminyaka emithathu, nokuqinisekisa  ukusetjenziswa ngokuzeleko kokutjheja ngokwe-ilekhtroniki nekambiso  yokuhlola eqeda ukufakwa; 
ukuletha imisebenzi yomNyango weeNdaba zeKhaya ukobana kwenzeke ngokuzeleko,  ngokuzalisa iinkhala zemisebenzi , ukwenza ngcono amahlelo nokwenza iimphakamiso zesiQhema esiSebenzako  egade zisebenza noNgqongqotjhe ukwenza ngcono imisebenzi yehlangano eqakathekileko le;
ukuthoma ikambiso yokutjhugulula khudlwana iinkambiso zemiSebenzi yeRevenyu yeSewula Afrika, khulukhulu ngokuqala ilawulo lemikhawulo, nokwenza ngcono  imikhakha yeminyango ehlanganisiweko  nehlangeneko ngalokhu;
ukwengeza imisebenzi yengqondo  mayelana nobulelesi obuhleliweko, ukwakhela kileyo miphumela ezuziweko eenyangeni ezimbalwa ezidlulileko ekutjhejeni ukwebiwa kweemali eenkoloyini zeemali, ukukhukhuthisa iindakamizwa nomdlalo wokuzuma kanye ne-abalone ukusebenzisa khulu ithekhnoloji etja enikelwe yikambiso yobulungiswa nokwenza ngcono zombelele ukuphathwa kwamakhotho nemisebenzi  yokutjhutjhisa, ukuze kuphungulwe khulu imilandu esasalele emva;
ukuqedelela iingcenye  zamagadango wokutjhugulula umthetho wamajaji nokwenza ngcono imisebenzabo, ngokubambisana nehlangano le eqakathekileko yedemokhresi yethu;
ukuragela phambili neenkambiso khudlwana  ukunikela ama-ejensethu amandla, nokuqinisekisa bona ngaso soke isikhathi asebenza ngaphakathi kwemigomo yomThethosisekelo nemithetho;begodu
Ukwenza ngcono iphenyo lethu  leendlela zobulelesi ukwenza ngcono ukusebenza kwethu mayelana nakho kokubili  ukukhandela ubulelesi nokuqeda ubulelesi, kilokhu kufanele siziphendulele eqinisweni elimsulwa  lokobana, njengakwezinye iinarha, inengi lobulelesi obusabekako bokulwa nabantu benzeka eendaweni  zenarhethu  eziphasi ngehlangothini lomnotho begodu budinga umphakathi obumbeneko oqalene nokukhandela ubulelesi.
Njengombana sitjhwile phambilini, lokhu namanye amagadando azakuphumelela kwaphela nangabe sakha ibumbano eliqinileko emiphakathinethu  begodu naphakathi kwemiphakathi namapholisa,ukwenza ipilo bona ibe budisi tle eenlelesini.
Ukwenza ngcono khulu imisebenzayo ebantwini, urhulumende  kufanele angeze amandlakhe  khulu  begodu ahlele izinto zakhe kuhle. Ukuzuza iminqopho le, kilonyaka, sizakwenza lokhu:
sizakungezelela ukutjheja namandla wokuhlola kiyo yoke imikhakha, kufakwe hlangana ukubandulwa kwabaphathi abaqalene nokusungula ikambiso le;
ukungezelela ukufikelela ebantwini nelemuko  ngeendaba zokuthuthukisa  khudlwana, lokha nakwengezwa inani labomasipala elibandakanyekako ngokuzwana kokutlama iintlabagelo kiyo yoke imikhakha emithathu;
lokha nakukhuliswa iphiko lomphakathi nejima lokulwa nobukhohlakali, kuzakuqedelelwa  ikambiso  yokwenza kuhle amaqhingethu wejima lokulwa nokukhohlakala mayelana nemikhakha yoke karhulumende ekupheleni konyaka;
Ukuragela phambili nejima leBatho Pele ezingeni lakarhulumende wendawo, ukwengeza imisebenzi yokusiza umphakathi kufakwe hlangana iimbizo begodu kwenziwe  amaSentha wemiNqopho emiNengi yomPhakathi ngaphezulu kwaleyo ema-90 esebenzako njenganje; begodu,
Ukunikela amandla khudlwana nokunikela isekelo ngamandla kilezoonhlangano  zobudosi-phambili besintu.
Ukwenza ngcono ukuphatha kutjho godu ukuba nedathabheyizi ezwakalako mayelana nokuhlukana kwemiphakathi hlangana nesitjhaba sethu. Ngalokhu,  kuzakuba namaphenyo amabili amakhulu azakwenziwa ngomnyaka ka-2007. E yangaphandle ababuya   kumanani wembalo weSewula Afrika bakhambile enarhenethu yoke ukuyokubuthelela ilwazi  mayelana nezindlu  ezima-280 000ezikhethwe ukobana zizibandakanye  ePhenyweni lomPhakathi, okuzakunikela urhulumende isithombe okungiso sobujamo bezakhamuzi kwenye nenye ingcenye yenarha.
Mma uNomlomo, Sihlalo namaLunga aHloniphekileko;
Soloko kokugunyazwa okuthandekako komnyaka ka-2004, senze iragelo phambili elihle ekutjhugululeni khudlwana iSewula Afrika ukobana ibe ngcono. Akukafaneli  begodu asiqaleli phasi ubudisi obunengi esisahlangabezana nabo.
Kodwana umlayezo lowo ilemuko lethu soke elisitjela khona  kukobana, ukusebenzisana, kungenza bona siphumelele begodu sizakuphumelela ekuhlangabezaneni nomnqopho ofanako esiwubekileko thina soke njengesitjhaba-ukwakha ipilo engcono kibo boke, enarheni engasafaki ngaphakathi kwayo begodu ejamele khulu lokho okumbi nokunyenyisako emphakathini.Namhlanjesi  kufanele, begodu ngokuzithemba khulu, sizakukhuluma soke ngekululeko. Sizakulisa  ukwenza sengathi siyadlala  ukulandela " ithabo elingeza kibobaba nabomma lokha nabahlala enarheni ekhululekileko".
Asikafiki lapho nanje. Kodwana akakho namunye, ngaphandle kwethu, ozakuqinisekisa bona ibhudangweli liyafezeka. Yeke, asirorobheni bese sitjhinga phasi sisebenze, ngokuzwisisa ngokuzeleko bona umsebenzi wokwakha iSewula Afrika esiyirhalelako le msebenzi ofanako esinesandla kiwo soke.
Ngiyathokoza.
