Umlando
Umlando
Isewula Afrika igadunge khulu ekambisweni yayo yesikhathi esigadungileko ezele umlando wokunina nokubandlulula abantu ngobulili, ngebala nangekolo. Inarha le sele ithome ukutjhinga ehlangothini lokuhlonitjhwa kobuntu. Lokha nasilungiselela isiko lobuntu, isiko elitjha lokuhlonipha amalungelo wobuntu begodu silungiselela ukuhlonipha isithunzi sobuntu, lokhu sele kuthoma ukuba ziinsika iSewula Afrika eyaziwa ngazo ephasini zombelele.
Esinye isikhathi esithathwa njengeqophamlando yokusuka esikhathini esigadungileko, sikhathi sokuphakanyiswa kweflarhe etjha yeSewula Afrika ngo 1994. Leso kwaba sikhathi esikhombisa ukuzikhakhazisa kwabantu ngesithunzi sabo sobuntu ngaphakathi kwenarha etjhugulukako begodu nekuthabelwa kiyo ubuntu. Okhunye okwaba yiqophamlando kwaba kukwethulwa kwetshwayo elitjha lesitjhaba (Coat of Arms) mhla ka 27 Apreli 2000 eyabumbanisa umlando wabantu beSewula Afrika. Ngokwenza njalo, lokhu kukhombisa umkhuba omutjha wokujekezelela iAfrika namatshwayo wayo, nesiko elitjha elikhombisa ukubelethwa kabutjha kweSewula Afrika. Abonongorwana bamatshwayo amatjha wesitjhaba laba bafakazela umoya wokubelethwa kabutjha kwenarha.
Abonongorwana bamatshwayo amatjha wesitjhaba abathathu ngilaba:
Unongorwana lo ufanele athweswe izakhamuzi zeSewula Afrika ngokusebenza kwazo kuhle nangokuthumba kwazo.
Mapungubwe - Ubukhosi (Umbuso sitjhaba) beMapungubwe batholakala etlhagwini yenarha le ekulungwaneni-mnyaka egadungileko. Ubukhosobu begade bunekambiso eseqophelweni eliphezulu begodu buthuthukile kwezelimo. Isitjhaba sakhona sasungula imayini nebubulo lokupheka imithombo eyenjiwa phasi. Isitjhaba seMapungubwe sakghona ukurwebelana ezikude ezifana neChina. Ngesikhathi sawo ubukhosi namkha umbuso sitjhaba lo bewukhombisa ukuba nabantu abaneenqhondo ezivuthwe ngokweqileko banemisebenzi ephuma phambili bakhombisa ukuhlakanipha ngokurarako.
Ubhejana weMapungubwe - lesi sisetjenziswa esenziwe ngobukhwari esatholakala ethuneni elithile lokha nakuzunywa izinto ezimnotho walokha, isakhiwo esakhiwe ngerhawuda, isigodo esibazwe kuhle, okuzizinto ezikhombisa ubukghwari babantu bombuso sitjhaba wendawo leyo.
Ilanga eliphumako - lokhu kukhombisa ukuthuthuka okutjha kweAfrika.
Ukulwela itjhaphuluko (idemokhrasi); Ukwakha idemokhrasi nokutjheja amalungelo wobuntu; Ukwakha isitjhaba; Ukuletha ukuthula nokuvikeleka esitjhabeni; Ukurhatjha ngobukghwari, ukutlola, ubukghwari, amasiko, imidlalo nokubhina; Ukubanekghono kwezamabhizimisi nokukhulisa umnotho, Isayensi, ikghono kwezokulapha nokukhuthaza ukuthuthuka kwetheknoloji, begodu nokusebenzela umphakathi ngokuzikhandla.
Nonagon shape - isakhiwo esinamahlangothi alithoba ajamele iindawo ezinengi ekufakwa kizo isandla ekwakheni isitjhaba esiphumelelako nesithuthukako. begodu itshwayeli lijamele amaprovinsi alithoba wenarha yekhethu.
Isakhiwo esibumbanisako sangaphandle - amakhasi weBaobab; avame ukusetjenziselwa ukwenza imedze neengwani.
Majola (inyoka eyaziwa ngele-mole) - Le yinyoka evakatjhela abentwana abasanda kubelethwa. Ayibalimazi abentwana namkha amalunga womndeni kanti-ke indlela eyodwa yokuyiqotha inyoka le kukobana umma womntwana ayithele ngomkghadi webele lakhe. Umnqopho wenyoka le wokuvakatjhela abentwana kukubakhanzinga ibalungiselela ingomuso elizele ipumelelo. Inyoka le iza njengomngani nomvikeli. Inyoka le ikhombisa ubungani obungakadzimeleli kilokho okubonako kwaphela kodwana budzimelele khulu ebambiswaneni lokusekela nokukhuthaza ukuphumelela kwesikhathi eside kwabantu abasese batjha beentjhaba ngokuhlukana kwazo. Inyoka le yaziwa khulu emlandweni we-Afrika. Lokhu kubonakala kuhle entolwaneni yakade lapho inyoka le yabizwa khona ngeblomu labezimu ibizwa ngu AC Jordan. Intolwana le iletha umkhumbulo omutjha ebantwini ngenyoka, okumkhumbulo wokukholelwa ekutheni kwesinye isikhathi inyoka eyaziwa ngosathana, ingaba ngusathana omkhozi olilunga lazo zoke iindalwa zephaseli ezidingekako ukwenza bona iphasi lidzimelele.
Idondolo
