UmNyango wezobuKghwari kanye namaSiko
OKUNGAPHAKATHI
AMEZWI WOKUTHOKOZA WOMNQOPHISI MAZOMBE WOMNYANGO WOBUKGHWARI KANYE NAMASIKO
IRHELO LEENRHUNYEZO
ISINGENISO
Umnqopho
Ukubonelelwa komgomo welimi
AmaLimi asebenzako
ImiNyango yoMbuso yeliZweloke
Amaphrovinsi
ImiNyango yomBuso yeKhaya
Ukubonisana namalunga womphakathi
Iindawo ekunqotjhwe kizo
Isisekelo sokwenza njengombana kuquntiwe
Ukuhlaziywa kobujamo
Ukuphelisa kumGomo weLimi
ISAKHIWO SOKUZOKWENZIWA
AmaYunidi wamaLimi
INDLELA YOKWETHULA UKWENZIWA LOKHU
Ukuthuthukiswa kweTheminoloji
Ukurhumutjha, ukutjhugulula kanye nokulungisa amaphutha wemitlolo ( editing)
Ukubandulwa
Ukukhanjiswa kwemisebenzi nemithombo yelwazi
UkuQalelela kanye nokuLinganisa
AmaJima wokuyelelisa ngeLimi
Ukurhumutjha ngomtato
Iinrhatjhi
IIMALI EZIZOKUTLHOGEKA KANYE NOKUNZINZISWA KWEENSEBENZI
Isilinganiso seendleko
Ukunzinziswa kweensebenzi zeyunidi
IKULUMO YOKUPHETHA 6 UKUSONGA: IQHINGA LOKWENZA
iQhinga lokwEnza lomnyango wombuso welizweloke
AMEZWI WOKUTHOKOZA NGOMNQOPHISI MAZOMBE WOMNYANGO WEZOBIKGHWARI KANYE NAMASIKO
Kuyangithabisa ukwethula iQhinga lokwEnza njengombana kuquntiwe leLimi leliZweloke elisanda ukwethulwa ngokusemthethweni nguMinistara.UmGomo weliZweloke weLimi umphumela wokubonisana okungeneleleko kokubonisana okwathoma emva le ngo-1995, ngemva kokukhethwa kwesiQhema somSebenzi seLimi (iLANGTAG). IQhinga lokwEnza lihlathulula iindlela ezizokusetjenziswa ekwethuleni umGomo weLimi, kubekwe nezakhiwo ezizakukhamba phambili nakwethulwako, kanye neendlela ezizokusetjenziswa ukukwakha ngokurhabako kanye nokuthuthukisa amalimi wethu wama-Afrika.
UmBuso uyayiyelela yoke imiraro emayelana nokuphathwa okungikho kokuhlukana kwamalimi. Kungakho-ke ikambiso yeQhinga lokwEnza njengendlela etjhugutjhugulukako kanye nethuthukako. Nakusaqalwe iphuzu lokobana ukuthuthukiswa kanye nokwakhiwa kwamalimi wethu kuthathwa njengokuqakathekileko ekubonelelweni komGomo weLimi, iQhinga lokwEnza ngaphambi kobana lingaphumelela kufanele kunzinziswe izakhiwo zelimi kanye neendlela ezifaneleko zokkuphumelelisa ngokupheleleko kobulimi-nengi emiSebenzini yomPhakathi. Ngalokho-ke, ukubambisana embusweni welizweloke, kumaphrovinsi kanye nezingeni lombuso wekhaya kuzakuba nendima eqakathekile ekuqinisekiseni bonyana umGomo weLimi uphumeleliswa ngendlela efaneleko.
Ngithatha bonyana iselele yethu, njengomBuso, kuqinisekisa ukulethwa kwemisebenzi efaneleko ngokuvumela iindingo zezakhamizi, nokuthi ilimi liyindlela esikhuluma nawo ngalo, kuqakathekile bonyana umGomo weLimi usetjenziswe msinya.
Ngalokho-ke ngithanda ukumema boke abalingani bethu, kufakwa hlangana nezakhiwo zombuso kanye neminyango kanye neBhodo yeSewula Afrika yamaLimi woke, ukuqiniseka bonyana iQhinga eliqakathekile leli lokwEnza liphumelelise ubulimi-nengi bazozoke izakhamuzi zeSewula Afrika.
IRHELO LEENRHUNYEZO
ISINGENISO
IQhingeli lokwEnja njengombana kuquntiwe liyingcenye ye-NLPF lilungiselela umphumela welimi njengombana kuvela kusahluko 6 soMthethosisekelo, wango 1996 ( I-Act No. 108 yaka1996). Nasele liphelele, kuzokuba siTatimende somGomo weLimi, iQhinga lokwenza njengombana kuquntiwe kanye nomThetho ohlongozwako weLimi weSewula Afrika kanye nemithetho, kanye nomThethothetho ohlongozwako weKhansela yabaSebenza ngeLimi.
IQhinga lokwenza njengombana kuquntiwe libekwa njengesiphakamiso esitjhugutjhugulukako okungathi phezu kwaso kube nezinye izakhiwo ezingakhonjwa kanye neendlela zokwenza bonyana kufakwe bekuthuthukiswe ubulimi-nengi.
IsiTatimende somGomo we-NLPF samenyezelwa nguMinistara wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi kanye neTechnoloji ngomhla ka 03 kuDisemba 2002. iKhbinede nayo ngokunjalo yasivumela ngomhla ka 12 kuFeberwari 2003. umGomo unqophe ekuthuthukiseni ukusetjenziswa kwamalimi ali-11 ngokulingana ngomnqopho wokurhaba ukwenza lula ukulingana kokungeniswa kwemisebenzi yombuso, ilwazi kanye nemininingwana, kanye nokuhlonitjhwa kwamalungelo welimi. Iminqopho le yeyame phezu kokusetjenziswa ngepumelelo kanye nokuthuthukiswa kwalawo amalimi womdabu abegade agandelelwe ngaphambilini. Njengombana ilimi ngusisetjenziswa sokuthintana epilweni yalowo nalowo kanye nemiphakathini, kuqakathekile bonyana kubeneendlela zokulungisa kokungalingalingani kwesikhathi esedlulileko.
Umnqopho IQhinga lokwEnza njengombana kuquntiwe linikela ngokuzeleko okumayelana nezakhiwo kanye neendlela ezifunekako zokwenza bonyana umGomo weLimi usebenze, kanye nebhajede/ iimali ezizokutlhogeka eminyangweni wesitjhaba kanye newephrovinsi.
Ukulungiselelwa komGomo weLimi UmGomo lo awungabazeki ngehlangothini lendawo yokwenziwa njengombana kuquntiwe. Zoke izakhiwo zombuso (umyango wesitjhaba, wephrovinsi kanye nowekhaya) zibophetjhwe kulungiselelwa komGomo, njengazo zoke iinkhungo ezisebenzisa amandla womphakathi nanyana zenza imisebenzi yomphakathi ukuya ngomthetho. UmGomo weLimi begodu unikela ngokusetjenziswa kwamalimi bunje:
Ilimi / Amalimi asetjenziswako
Omunye nomunye umNyango nanyana iphrovinsi izakuzikhethela ilimi ezakulisebenzisa. Nokho-ke kufanele kutlhogonyelwe bonyana akekho umuntu ozakukhandelwa bonyana asebenzise ilimi elifunwa nguye.Nakutlhogekako, imisebenzi yokurhumutjha/ yokutjhugulula kufanele ibekhona.
Iminyango yombuso yesitjhaba
Ukuya ngokuthintana okutloliweko, ihlelo lokugadangisiweko lobunengi- limi (kuqalwe imisebenzi, abalaleleko kanye nomlayezo) kufanele lilandelelwe kilezo iindaba ezingatlhogi ukugadangiswa ngamalimi ali-11 asemthethweni.Nokho-ke, lapha ukusebenza kombuso kuphunyeleliswa khona begodu kunzinzileko kelinye nelinye izinga kuyatlhogeka bonyana ligadangiswe ngokuzeleko ilwazi lokuthintana ngamalimi ali-11 asemthethweni.
Lapho-ke imibhalo yombuso okungakghonakali khona bonyana itholakale ngamalimi ali-11 asemthethweni, umbuso wesitjhaba ufanele ugadangise kanye kanye okungenani ngamalimi asithandathu . Ukukhethwa kwamalimi kuzakwenziwa ngale indlela:
Umthetho wokuzomba kufanele usetjenziswe nakukhethwa emalimini wesiNguni kanye nawesiSotho. Ubuncani bakhona okutlhogeka emnyangweni wombuso kugadangisa ngamalimi asemthethweni asithandathu.
Amaphrovinsi
Umthetho wokuzomba awusetjenziswa emaphovensini, njengombana azakusebenzisa amalimi wawo abekiweko.
Imibuso yekhaya
Imibuso yekhaya kufanele iziqintele ilimi ezolisebenzisa kanye nokuthandwa miphakathi ukuya ngephahla lomgomo welimi lephrovinsi. Nakuqintwa ngelimi elizokusetjenziswa kanye nokuthandwa miphakathi, imibuso yekhaya kufanele, ngokubonisana okubanzi nemiphakathi, yakhe, igadangise beyenze njengombana kuquntiwe umgomo wobunengi-limi ( multi- lingualism)
Ukuthintana namalunga womphakathi
Ngomnqopho wokuthintana ngokutlolelana, ilimi elikhethwe sisakhamuzi kufanele lisetjenziswe. Ukubonisana okwenziwa ngomlomo ( orala communication) kufanele kwenziwe ngelimi elizokukhethwa labalaleli labo. Lapha kutlhogekako, akwenziwe imizamo yokusetjenziswa kwesisetjenziswa esenza ngambala kubelula njengokurhumutjha ngokulandelana, kanye kanye, ngomtato kanye nangokuhletjelwa ngiloyo orhumutjhako. Lokhu akwenziwe eminyangweni yamaphrovensi kanye neyesitjhaba.
Iindawo okunqotjhwe kizo
Ikambiso yokwenza njengombana kuquntiwe yenziwa ilandela iminqopho nehloso evezwe kumthethomgomo. Okulandelako ngikho okunqotjhwe kikho nakwenziwa njengombana kuquntiwe: a Ukuthuthukiswa kwamalimi womdabu, kufakwa hlangana ukuhlonywa kwezakhiwo kanye nokukhutjhwa kwemikhiqizo efana neenhlathululi- magama kanye nelimi.
b Umbuso nawo ufanele uqinise umsebenzawo ukuqiniseka bonyana imiphumela yokufikiswa kwemisebenzi kulethwa ngokulingana ngokuthi unikele ukufinyeleleka kwemisebenzi kizo zoke izakhamuzi kungaqalwa ilimi ngomnqopho wokukhulisa nokuzwakalisa ukuzibandakanya eendabeni zombuso.
c Ukulawulwa kwamalimi ngomnqopho wokuqinisekisa bonyana amalimi woke asemthethweni asetjenziswa ngokulingana kanye nokuthuthukisa isithombe sombuso emphakathini.
d Ukukhuthazwa ukufundwa kwelimi, khulukhulu elifanele lisetjenziswe ukuya ngetlhogeko labaSebenzi bomPhakathi, ukuthuthukisa ukunemba kwemisebenzi yomphakathi kanye nokuba nomphumela endaweni yomsebenzi nokwenza inzuzo yobulimi-nengi bonyana ibonakale.
e Ukukhuthaza ukubonisana okuragela phambili okunyakazisako ngobulimi-nengi kanye nabo boke abathintekako. f Ukuhlonywa kokubambisana ekusebenzisaneni ukuqinisekisa bonyana umgomo wokuphumelelia ubayipumelelo.
Isisekelo sokuphumelelisa
Ukuphunyeleliswa komGomo kuzokubonakala ngemigomo yefundiso elandelako: a Ukuphunyeleliswa komGomo kuzokwenziwa ngokulandelana ngesikhathi esaneleko. b Ikambiso yokuphunyeleliswa izokwenziwa phakathi kwesikhathi esibekiweko godu esizokulawulwa. c Kancani kancani abantu bazokufundiswa ngokuphunyeleliswa okufaneleko kanye nokungikho. d Ukuphunyeleliswa okuzokuphumelela ngilokho okuzokufuna bonyana kutjhugululwe nesiko lokusetjenziswa kwamalimi angawokomthetho ezakhiweni zombuso ukuqinisekisa bonyana namalimi womdabu ayasetjenziswa ebujamweni obahlukahlukeneko. e Ukulawula okufaneleko kweensetjenziswa kuzokutlhogeka nakuziwa ekufunekeni kokutjhugulula kanye nokulungisa amaphutha wemitlolo, khulu khulu emalimini wabamDabu. f Kuzakuqalelelwa ukuthuthukiswa kwamakghono ngokubandula ekutjhugululeni kanye nekulungiseni amaphutha wemitlolo, ukurhumutjha, ikambiso yokubuthelelwa kweenhlathululimagama lexicography kanye netheminografi ibunjo lamathemu. g Ikambiso yokuphumeleliswa komGomo izakuhlaziywa njalo ngokubambisana neBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika PanSALB.Imibiko ezeleko ngokubuyekezwa okunje uzakuphadlhalajwa. h Irhubhululo ngokusetjenziswa kwelimi lizakwenziwa lapha kutlhogeka khona ukwazisa ngomGomo kanye neenqunto zokuphunyeleliswa.
Ukucubungulwa kobujamo
ISewula Afrika ilikhaya lamasiko kanye neenlimi ezahlukahlukeneko. Kuyalinganiswa bonyana pheze iinlimi ezima-25 ziyakhulunywa enarheni yekhethu, kilezo ezili-11 zinikelwe ubujamo bangokomthetho ukuya ngesahluko somThethosisekelo. Iinlimi ezili-11 zikhulunywa njengelimi lekhaya pheze maphesende ama-98 wabo boke abantu, njengombana kuzakubonakala esithombeni esilandelako, esinzinziswe phezu kokuBalwa kwaBantu ( Population Census) kwaka-1996:
Elinye itshwayo elisibonakaliso eliveza ijamo lamalimi wenarha yeSewula Afrika simanga ngakelinye ihlangothi sokungagunyazwa kokuphathelene neenlimi, kanye nobukhulu ngakelinye. Umgomo obewusetjenziswa ngaphambilini wamalimi amabili wangokomthetho wadala ubudlelwana obungalinalinganiko phakathi kwe-English kanye ne-Afrikaans ( amalimi wangokomthetho wangaphambilini) kanye namalimi wama-Afrika (wabantu be-Afrika ngokubelethwa). Ubukhulu bamalimi la kwabanemiphumela emikhulu yokulimaza phezu kwamalimi wabantu abakhuluma amalimi wama-Afrika ukuya ngokukhulumisana nomBuso, kanye nokufinyelela imisebenzi yombuso, ubulungiswa, ifundo kanye nemisebenzi.
Ukuthuthukiswa kwamalimi wama-Afrika kuqakathekile ukulungisa ukungalingalingani.Ukungathuthukiswa okutjhiywekokwamalimi lawo abegade agandelelwe ngaphambilini ukuya ngokuvumelanisa kanye nepelomagama, itheminoloji enobuthekniki kanye neenhlathululi-magama miraro emikhulu ngaphambi kobanyana kungaphunyeleliswa kuhle umGomo. Ukungezelela, umbiko we-LANGTAG ukuthuthukiswa okusezingeni eliphasi kwamalimi la kwenza nokuthi abakhulumi bawo babenommoya wokungawathandi amalimi wabo. Ukukhethwa kwe-English kanye/ nanyana I-Afrikaans kulandela sikhundla sawo nakhukhulunywa ngethekniki yokukwitiza.
Iselele ekulu ekuphumeleliseni kujayela kwanje kosetjenziswa kwelimi, okuthintaniswe khulu nemisebenzi eminengi ye-English ngesikhathi esidlulileko segandelelo yeSewula Afrika. I-English isetjenziswa khulu eendaweni ezinengi, okutjho bonyana ezakhiweni zombuso kanye neenrhatjhini ( ezigadangisiweko kanye ekhutjhwe ngokukhamba kwama-elekthroni) eendaweni zokusebenza, njengelimi elijayelekileko elisetjenziswa ukuthintanisa iinqhema zabantu amalimi wabo angafaniko, kanye nelimi le-Internet kanye nesayensi netheknoloji. Nanyana I-English inikela amathuba wokufinyelela imisebenzi kanye nefundo, begodu imraro kilabo abantu abanganalo ikghono layo. Njengombana I-English ibonakala sengathi iqakathekile ngehlangothini lezehlalakuhle lezeemali kanye nokuhlonitjhwa kuvela 12
ngosetjenziswa kwalo khulu, ibuya ibeyingozi ekusetjenzisweni kwayo kanye nekugcineni amalimi wabomdabu kanye nekuphumeleliseni umgomo wobuliminengi.
Nokho-ke, ikghono le-English alikasatjalaliswa khulu njengombana bekulindelwe, kanti nokuvumbuka kweenqhema ezingabonakala sengathi zona zingaphezu kwamanye amalimi kungalindelwa. Kwenziwa isaveyi yesizwe soke emayelana nehlalakuhle nefundo yelimi ebeyikhethwe yiBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika ( PanSALB) NGO 2000 eveza bonyana abantu abamaphesende ama-40 beSewula Afrika kanengi abezwa lokho okukhulunywa nge-English. Beyafunyana nokuthi inengi lamaSewula Afik aaleneliseki ngendlela amalimi wabo asetjenziswa ngayo kumasektha womphakathi. Isaveyi yathola godu bonyana umphakathi mazombe ubona sengathi imiSebenzi yomPhathi ayifinyeleleki ukuya ngokwelimi.
Ukungezelela ekuthuthukisweni kwamaimi wama-Afrika , kuzakuba ngcono ukuqinisekisa bonyana kusetjenziswe woke amalimi asemthethweni. IQhinga lokuPhumelelisa lithintaiindabezi ngokuthi liphakamise ukuhlonywa kwezinye izakhiwo kanye nokuveza iindlela okungalungiswa ngazo ubujamo.
Izimo ezibonakalako zomGomo wamaLimi
Nakukhunjulwa iphuzu lokobana ukuphunyeleliswa komGomo lo kuzokuba ligadango elikhulu elisuka emisebenzini yanje, indlela enokutjhuguluka kanye nokukhuliswa kwezimo ezibonakalako ekuphunyelelisweni zizakusetjenziswa. Ukuze kuqalelelwe ngehlangothini lokungaphunyeleliswa okungasikuhle, kuphakanyiswe lokhu:
a Nanyana iminyango okungiyo eli-10 izakukhethwa bonyanakube ngiyo ezokuhloma amayunidi welimu, yoke iminyango yombuso izakufanela bonyana ibe namayunidi wamalimi.
b Imemezelo ngobulimi-nengi kufanele bonyana buqedelelwengesikhathi seminyaka emithathu ukuya ngehlelo leminyango leememezelo. Isitjengiso, enyakeni wokuthoma amaphesende ama-30, enyakeni wesibili amaphesende ama-60 bese kuthi enyakeni wesithathu amaphesende ama-100 weememezelo kufanele agadangiswe.
IZAKHIWO EZIZOKUPHUMELELISA
Ezinye izakhiwo kanye neendlela njengombana kuhlathululiwe esahlukweni esilandelako ziphakamisiwe ukuthuthukisa umsebenzi omuhle wokuphumelelisa okunembako. Izakhiwo zizakufanela bonyana zilawule ukusetjenziswa kwamalimi, ukuhlanganisa ituthuko yamaphrojekthe / imisebenzi yamalimi, ukwenza amalimi bonyana kubemsebenzi wamakghono kanye nokukhuluma ngemisebenzi yamalimi, kanye nokuthuthukiswa iinsetjenziswa okubabantu. I-NLS yomNyango wezobuKghwari kanye namaSiki( DAC) ngiyo ezakukhambisa ukuhlonywa beyibe mthintanisi nakuza eendabeni zokukhomba iindlela zokwenza. Kodwana-ke, ukuphunyeleliswa okuyipumelelo kuzokweyama khulu ekuhlanganisweni kwezakhiwo zelizweloke kanye nezamaphrovinsi, kanye neBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika (PanSALB).
IBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika ( PanSALB) ingenye abahlanganyele nomNyango wezobuKghwari kanye namaSiko ( DAC) eendabeni zamalimi. I-PanSALB, yakha beyithuthukisa amalimi asemthethweni weSewula Afrika, kanye namalimi wamaKhoe kanye namaSan kanye neLimi lamaTshwayo leSewula Afrika. Imisebenzi ephathelene nokuhlonywa kwezakhiwo ezitja kanye neendlela izakwenziwa ngobonisana Umsebenzi wamaBhodo wamaLimi weliZweloke ( NLB's).Izakhiwo ezilandelako, khulu khulu, zizokutlhogeka ekuthuthukisweni kwamalimi wabomdabu:
a AmaKomidi wamaPhrovinsi wamaLimi PLC's b AmaYunidi weliZweloke weLeksikhografi NLU's c IBhodo yamaLimi yeliZweloke NLB's 2.1.1 Umsebenzi wemaKomidi wamaLimi wamaphrovinsi PLC's AmaKomidi wamaLimi wePhrovinsi PLC's kufanele bonyana asebenzisane namaphrovinsi ngeendaba ezithinta iphrovinsi ngayinye. Azakusebenza abe ayelelise eendabeni ezimayelana:
Umthetjhwana omayelana nomgomo wamalimi, kufakwa hlangana nomgomo wamalimi, ukusetjenziswa kanye nomthetjhwana wephrovinsi kanye noweemphathimandla zekhaya ephrovensini leyo;
Ilimi elisetjenziswa efundweni, ekutjhugululeni, ekurhumutjheni, ekwakheni nekuthuthukisweni kwezemitlolo kanye namalimi lawo ebegade agandelelwe ngaphambilini, amalungelo wamalimi kanye nokulamula, ileksikhografi kanye nokuthuthukiswa kwetheminoloji;
Amarhubhululo; kanye e.
Umsebenzi wamaYunidi weliZweloke weLeksikhografi ( NLU's)
Ama-NLU azakuraga ngokwakha iinhlathululimagama ngawo woke amalimi angawakomthetho. Kufanele asebenzisane neGatja lokuHlanganisa leTheminoloji le-NLS. Iindlela amayunidi la azokubika ngazo ukusebenza kwawo kufanele kuvezwe kuhle.
Umsebenzi wamaBhodo wamaLimi weliZweloke ( NLB's)
Umsebenzi wamaBhodo wamaLimi weliZweloke ( NLB's) akakakhiwa kwaphela ngabantu amalimi lawo ekumalimi wabo wokubelethwa, okuqakathekileko lapha kukuthi kufanele babenelwazi elikhethekileko ngombana baluleka iBhodo yamaLimi Woke weSewula Afrika (PanSALB) ngeendaba ezimayelana nokuNzinziswa kwelimi ( standardization), iLeksikhografi, iTheminology kanye nezemiTlolo ( Literature).
Ukuya ngehlobo lemisebenzi yomthetho, isiBethamthetho samaPhrovinsi kanye nePalamende ukuya ngokwelungelo, zifanele zinikele ngemisebenzi kiwo woke amalimi angewangokomthetho ali-11. Kodwana-ke ubujamo beemfunda nabo buzaqunta bonyana ngiliphi ilimi / amalimi azakusetjenziswa. Ngamanye amagama amaphrovinsi akukagandeleleki bonyana anikele ngamalimi ali-11 angewangokomthetho.Amahofisi weHansard ePalamende kanye nakamanye amaphrovinsi ahlukahlukeneko anendima ekudlwana ekusekeleni ilungelo lokwenza imisebenzi le.kuqakathekile-ke bonyana amahofisi la asebenzisane namaYunidi wamaLimi kanye nezinye izakhiwo ezihlobeneko.
Amayunidi wamalimi eminyangweni yombuso kanye namaphrovinsi
Ukuphunyeleliswa komGomo wamaLimi kuzokwenza bonyana ikhule khulu imisebenzi yamalimi ezokutlhogeka,khulu khulu ukutjhugulula, ukulungiswa kwamaphutha wemitlolo kanye nokuthuthukiswa kwetheminoloji. Ukuya ngesaveyi yango-2001 yeDAC, pheze maphesende ama-40 wezakhiwo zombuso welizweloke kanye namaphesende ama-80 wamaphrovinsi zinamayunidi azakuqalana neendaba zokutjhugulula kanye nokulungiswa kwamaphutha wemitlolo, nokho amayunidi ayahlukana ukuya ngobukhulu kanye nemisebenzi. Ngokuza komGomo wamaLimi ozokusetjenziswa, okutlhogekako kukuthi yoke iminyango yemibuso yesitjhaba kanye neyamaphrovinsi kufanele ibe namayunidi wamalimi.
Ihlobo lesakhiwo
Amayunidi wamalimi azinikele ekulawuleni ukuphunyeleliswa komGomo wamaLimi azakuhlonywa kiyo yoke iminyango yombuso nakiwo woke amaphrovinsi. Iyunidi yamalimi enye nenye izakuba nomuntu onekghonolokutjhugulula nanyana lokukhuphela umsebenzi loyo bonyana uyokwenziwa ngaphandle kanye nokukghona ukuqala izinga lomsebenzi owenziweko lowo:
Ngamalimi ali-11 angewangokomthetho, eminyangweni yombuso wesitjhaba;
nanyana
Ukukhuphela umsebenzi ngaphandle uyokutjhugululwa ngeqadi nakho kuzakulawulwa mgomo wokukhuphela ngaphandle wokutjhugulula kanye nokulungiswa kwamaphutha wemitlolo, okulindelwe bonyana uveze ukunikelwa kwamathenda( tenders) wemisebenzi yokutjhugulula kanye neyokulungiswa kwamaphutha wemitlolo okungenani qobe minyaka emibili.
Isizathu esinesisekelo
Amayunidi wamalimi kufanele abe hlangana ukuqinisekisa bonyana ukubambelela kokusetjenziswakwamalimi okungiwo asemthethweni njengombana kufunwa mGomo wamaLimi. Azakusekela godu nemizamo yokuphunyeleliswa kobulimi-nengi.
Umsebenzi
Umsebenzi wamayunidi la kuzakuba kulawula ukuphunyeleliswa kobulimi-nengi emnyangweni othileko nanyana ephrovinsini kanye nokuhlanganisa eminye iminyango ngeendaba eziphathelene namalimi.
AmaYunidi wezamaLimi azakuqalana, hlangana nokhunye, nalokhu:
Azakuhloma ngokuqinisa umGomo wamaLimi emnyangweni nanyana ephrovinsini.
Ukulawula nokukhambisa yoke imisebenzi yokutjhugulula kanye nokulungisaamaphutha wemitlolo, nanyana ngaphakathi nanyana ngaphandle.
Uukufundisisa nokugadangisa imibhalo ngamalimi angewangokomthetho.
Ukwenza lula bona kusetjenziswe imisebenzi yokurhumutjha emalimini angewangokomthetho.
Ukuyelelisa umnyango nanyana iphrovinsi ngokusetjenziswa kwelimi ( ngokubhala nanyana ngokutlola).
Ukulawula kanye nokwenza lula amahlelo wokubandula eensebenzini ezitja ezitjhugululako, ezilungisa amaphutha wemitlolo kanye nezithuthukisa itheminoloji, kanye namahlelo wamalimi ngamalimi asemthethweni kizo zoke iinsebenzi zomnyango nanyana zephrovinsi.
Ukubambisana nomNyango wezobuKhgwari kanye nezamaSiko ( DAC) kanye kanye nezinye izitho zeBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika ( isitjengiso, amakomidi wamaphrovinsi wamalimi, amabhodo welizweloke wamalimi kanye namayunidi welizweloke weleksikhografi) ukuthuthukisa itheminoloji.
Ukusebenza njengomhlanganisi phakathi komnyango kanye nephrovinsi kanye/ nanyana nomNyango wezobuKhgwari kanye nezamaSiko ( DAC) kanye neBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika ( PanSALB).
Ukukhuthaza ukusetjenziswa kwelimi elimsulwa emiSebenzini yomPhakathi.
Woke amayunidi wamalimi afunekako ngokomGomo kufanele kube sele ahlonyiwe ekupheleni kuka 2005.
Ikundla yesiTjhaba yamaLimi
Ihlobo lesakhiwo
IKundla yesiTjhaba yamaLimi efaka hlangana abajameli abazakubambisana ngokusebenzisana ababuya embusweni kanye nababuya eenhlanganweni okungasingizo zombuso izakuhlonywa. IKundla izakuhlangana kanye ngekotara. Izakwakhiwa bajameli ababuya emaphrovinsini kanye nalabo ababuya embusweni wesitjhaba abazokuba yingcenye yokuthonywa kwekambiso, kanye neBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika kanye nezakhiwo zayo. Ukuya ngelwazi elizokutlhogeka,umjameli obuya eKhanseleni yezaKhiwo zeFundo ephakemeko kufanele abe yingcenye yeKundla.
Isizathu esinesisekelo
Umnqopho weKundla yamaLimi kukhuthaza ukubonisana ngomgomo wamalimi kanye neendaba eziphathelene nokuphunyelelisa hlangana kwabasebenzisa ilimi kanye nabosolwazi ngaphasi koburholi bomNyango wezobuKghwari kanye namaSiko (DAC) Umnqopho omkhulu kuzakuba kuhlanganisa izakhiwo ezahlukeneko zamalimi kanye nemisebenzi ekuphumeleliseniiNLPF ngombono wokukhulisa ukubambisana kanye nokuba nekghono lokwenza ekusetjenzisweni kweensetjenziswa. Godu kuzakuba kulapho kwabelwana khona ngemibono kanye nelemuko ngombono wokuhlela imitlamo kanye neminye imisebenzi ephathelene nalokhu.
Umsebenzi
Umsebenzi omkhulu weKundla le kutjheja ikambiso yokuphumelelisa,ukuqalisisa nokurhemisa imitlamo ngokuqakatheka kwayo, nokutjhayela amajima wokukhulumela amalimi. IKundla le godu izakuba nomsebenzi wokuhlanganisa nokubuthelela ngeendaba eziphathelene nokuphunyeleliswa komGomo wamaLimi.
Njengalokho-ke iqale khulu ukuthuthukiswa kwetheminoloji kanye nemitlamo yamalimi ukukhandela ukubuyelelwa kwemizamo, ngokunjalo nokukhulisa ukubuyisa ukusisa.
Kuphakanyisiwe bonyana ukuhlonywa kweenKundla zeliZweloke lamaLimi kuvunyelwe ngokusemthethweni.
Ihlobo lesakhiwo iKhansela izakukhethwa nguMinistara wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi kanye neTheknoloji kanti izakuba nomuntu oyedwa okhethwe mNyango wezobuKghwari kanye namaSiko, mNyango wezobuLungiswa, iBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika , i SAQA kanye nezinye iinhlangano emkhakheni wezokutjhugulula, ukurhumutjha, leksikhografi, theminoloji, ukulungiswa kwamaphutha wemitlolo elimini kanye nobuya kebezomthetho. Amalunga weKhansela azakuba seenkhundleni isikhathi seminyaka emihlanu, nokho bangaba nelungelo lokubuyiselwa eenkhundleni nanyana lokukhethwa godu nasele kuphele isikhathi. IKhansela izakuba mzimba osemthethweni nohlonywe ngemiThetho yePalamende.
Isizathu esinesisekelo
Ihloso yeKhansela yabaSebenza ngamaLimi beSewula Afrika kuzakuba kukhuphula izinga lomsebenzi ofundelweko kanye nokuvikela imisebenzi esezingeni eliphezulu.godu izokuvikela namalunga womphakathi asebenzisa imisebenzi yezamalimi.
Imisebenzi
IKhansela yabaSebenza ngeLimi yeSewula Afrika ( SA Language Practitioner' Council) izakuphatha ukubandula, ukunikela ngokomthetho, kanye nokutloliswa kwabasebenza ngelimingomzamo wokuveza isikhundla samalimi sibe ngesomsebenzi ofanele ufundelwe kanye nemikhiqizo yamalimi esezingeni eliphezulu ngokuthi kubekwe amazinga begodu afinyelelwe. IKhansela izakusebenzisana neNational
IINDLELA
Iikoloyi ezizokwenza bonyana ukuphunyeleliswa komGomo wamaLimi kuzokukhanjiswa ngazo kuthuthukiswa kwetheminoloji, ukutjhugulula kanye nokulungiswa kwamaphutha wemitlolo, itheknoloji yamalimi, umthetho amalimi okufanele aphathwe ngayo, ikomba yemisebenzi yamalimi, ukubalwa kwamalimi kanye namasaveyi, amajima wokuyelelisa ngamalimi, imiSebenzi yokuRhumutjha ngomTato yeSewula Afrika, lapha kugcinwa khona ilwazi, ukuthuthukiswa kwamaLimi asebenzisa amaTshwayo, ukufundwa kwelimi kanye nokubhajeda.
Ukuthuthukiswa kwetheminoloji
Ukuphunyeleliswa komGomo wamaLimi uzokuba nomphumela wokufuneka okukhulu kokutjhugulula kanye nokulungiswa kwamaphutha wemitlolo kanye nokuthuthukiswa kwetheminoloji ngaphasi kwayo yoke imikhakha kuzokuqakatheka, kuzokutlhogeka bonyana kubambiswane nabo boke abathintekako, amayunidi wamalimi kanye namabhodo wamalimi ( isitj. Iizakhiwo zePanSALB njengeyunidi yesizwesoke yeleksikhografi, amabhodo wesizwesoke wamalimi kanye namakomidi wamaphrovinsi wamalimi). IGatja lokuHlanganisa leTheminoloji ( TCS) le-NLS lizokufunyana ukubambisana okumajadu ngokulamula kweKundla yesiZwesoke yamaLimi. IBhanga yamaThemu yesiZwesoke izakuhlonywa mNyango wezobuKghwari kanye namaSiko ( DAC) ukwenza lula ukufinyeleleka kanye nokudluliselwa kwetheminoloji kiwo woke amalimi angewangokomthetho. IBhanga yamaThemu izakutholakala kwaphela nge-Internet kanti lizakuhlala livuselelwa qobe ngenyanga.
ImiSebenzi yamaLimi yesiZwesoke kwanje imatasatasa ngamaphrojekthe athileko ukwenza imininingwana yobulimi-nengi efaka hlangana imikhakha eyahlukeneko yelwazi, begodu engaveza ukukghoneka kokukhutjhwa kwerhelo lamathemu emalimini amanengi ahlanganisiweko. Ukuya ngetlhogeko elithileko labasebenzisi nanyana ngokweembawo amarhelo wamathemu lawo anganikela ngelwazi elinjengeleenhlathululo, iintjengiso zemitjho,ubujamo, kanye nomthombowokugadangisiweko. Ukuze kuphumeleliswe umnqopho lo amanye wamaprojekthe enziwako ngila:
a ISayensi 21
b ISayensi yemVelo kanye neTekhnoloji amaGreyidi 1-6
Ukubambisana kanye nokusebenzisana neenarha zeSouthern Africa ekuthuthukisweni kwamalimi okwabelanwa ngawo nganeno kwemikhawulo.
Ukurhumutjha, ukutjhugulula kanye nokulungiswa kwamaphutha wemitlolo
Kwanje , izakhiwo ezisisekelo zokurhumutjha, ukutjhugulula kanye nokulungisa kwamaphutha emitlolweni azikaneli. Ngakelinye ihlangothi amayunidi wezamalimi azakuba nendima ekulu ekuboneleleni lokhu, sikhulu isidingo phakathi kokutlhogeka nokufuneka kwemisebenzi yamalimi kanye neendawo zokunikela ngemisebenzi leyo nayo ifanele ihlolwe. Iindaba ekufanele bona zitjhejwe ngilezi:
a Amahlelo weemfundo zokubandula abatjhugululi.
UmHlahlandlela womGomo wokuTjhugulula nokuLungiswa kwamaphutha wemitlolo unqophe ekunikeleni ngelwazi ngakho kokubili, ukutjhugulula owenziwa ngekumbeni, ukulungiswa kwamaphutha wemitlolo kanye nokuqalisisa imibhalo kanye nokukhutjhelwa ngaphandle kwemibhalo ngomnqopho wokuthuthukisa ukulethwa kwemisebenzi kanye nokunikela ngemisebenzi esezingeni eliphezulu.
Ukubandula
Ukulungiselelwa kokubandula, khulu khulu ekutjhugululeni, ekulungisweni kwamaphutha, ekurhumutjheni, kuleksikhografi kanye nakutheminografi, kuzokufuneka ukuze kuphunyeleliswe umGomo ngendlela efaneleko. Ukubandula okumayelana nokulawula ukusetjenziswa kwamalimi kuzakukhulunywa ngakho emahlelweni wokubandula enziwe mNyango wezobuKghwari kanye namaSiko kanye neBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika ngokubambisana nabaphakeli ngemisebenzi abagunyaziweko ngokomthetho.
Amahlelo wokuyokufunda ngeenqhema azakuhlelwa nabaphakeli bemisebenzi balabo abasebenza ngamalimi kwanje., kanti nemifundalize izakunikelwa labo abasanda ukuqatjhwa kanye nalabo nekukade basebenza ngamalimi. Amahlelo wokubandula azakufaka amahlelo weemfundo amafitjhani, amahlelo wokuvuselela kanye namahlelo wangokupheleleko/ wangokuzeleko.
Ukubambisana kwe-SAQA, umnYango wezeFundo kanye nezinye iinkhungo zefundo, kuqakathekile ukulungisa ukutlhayela kwabasebenza ngamalimi abakufundeleko. Okufunekako ngaphasi kwe-NQF, kuzakubanjelelwa kikho nakutlhanywa nanyana kukufikiswa kwamahlelo wokubandula.
Ukuthola nokuthuthukisa kwamakghono wabasebenzi boke bomphakathi emalimini ngaphandle kwamalimi wabo wemakhabo/ wokubelethwa kuqalwe njengephuzu eliqakatheke khulu ekulethweni kwemiSebenzi yomPhakathi. Okuzakuvusa umdlandla kuzakuthuthukiswa mNyango wezobuKghwari kanye namaSiko (DAC), ngokubambisana nePanSALB, umNyango wezeFundo kanye ne-DPSA, ukukhuthaza iinsebenzi zomphakathi bonyana zikwazi ukusebenzisa ubulimi-nengi ngokufunda nokugcina amalimi angezelelweko.
Ithekhnoloji yamalimi iTheknoloji ifanele isetjenziswe ukwenza lula ukubambisana phakathi kwalabo abathintekako ngeendaba zamalimi kanye nokuthuthukisa amalimi wabomdabu. I-software yamakhomphyutha njengamahlele we-word processing, ikambiso yokulawulwa kwetheminoloji kanye ne-software yokutjhugulula kufanele asetjenziswe ukukhuthaza ukunikelana ngetheminoloji kanyenelinye ilwazi phakathi kwamayunidi woke wamalimi kanye nokubambisenwe nabo njengeHansard kanye nama-NLUs.
Ukuphendula ukutlhogeka kokugijimisa ukuthuthukiswa kwamalimi womdabu nokuthola kanye nokulawula amagama atloliweko anamadigidi kanye nemininingwana yekulumo, umNyango wezobuKghwari kanye namaSiko uzimisele ukulungiselela kanye nokuthuthukisa ilwazi ngezakhiwo ezisisekelo zetheknoloji.
Amalimi womdabu azakusekelwa maqhinga amatjha wokuthuthukisa kusetjenziswa itheknoloji etja , amahlelo wekhomphyutha kanye neensetjenziswa.
UMthetho ophathelene nokuPhathwa kwamaLimi weenSebenzi zoke zomPhakathi ( Language Code of Conduct for Public Servants) uzakuveza bonyana iinsebenzi zomphakathi zizakukhulumisana bezithintane njani nomphakathi ukuze kwenziwe imisebenzi efaneleko. Umthetho ophathelene nokuphathwa uzakufaka hlangana nomthetho weBatho Pele ngokuya ngokuthi imisebenzi yomphakathi inesibopho sokunikela ngokuzeleko ngelwazi elinembako kumakhastama asebenzisa ngelimi alizwisisa ngcono. Umthetho uzakugandelela iphuzu lokobana alikho ikhastama nanyana isisebenzi somphakathi esizakuqalelwa phasi nanyana sibekwe ngehlangothini elingakafaneli ngebanga lokusetjenziswa kwamalimi.
UmNyango wezobuKghwari kanye namaSiko (DAC), kanye nomNyango wemiSebenzi yomPhakathi kanye nokuLawula ( DPSA) ngokubonisana neminye iminyango yombuso, izakuthuthukisa beyiphadlhalaje umthetho njengombana kunikelwa ngokufanekisa emThethweni wamaLimi weSewula Afrika. UMinistara uzakugadangisa imithetjhwana ephathelene nomthetho lo eGazedeni ekupheleni konyaka we-2005.
Ukungezelela ekugadangisweni kweGazede, uklandisa okumsulwa kwamalimi kuzakuphadlhalajwa ukuqiniseka bonyana iinsebenzi zomphakathi ziyawazi umthetho wokuphathwa ( code).
Ikomba yemisebenzi kanye nalapho kubekwa khona ilwazi
Ikomba yemisebenzi yamalimi ( isitj. Imininingwana yamagama yabaphatheli/ amakampani/ amayunidi wamalimi, ukutjhugulula,ukulungiswa kwamaphutha wemitlolo, kanye nemisebenzi yetheminoloji, ukuhlelwa kwamalimi) kuzakuthuthukiswa. Amakhophi weenkombezi azakuphadlhalajwa ezakhiweni zombusweni wesitjhaba kanye nezamaphrovinsi, kanye neenhlanganwenizamalimi kanye nemayunivesithi. Amakhophi la azakutholakala godu ewebsayidini yomNyango wezobuKghwari kanye namaSiko ( DAC) kanti azahlala abuyekezwa ngesikhathi soke. Umgomo wokuphatha okunembako kokuphunyeleliswa uzakwenza ngcono ngesibonelelo selwazi kiyo yoke imithombo kanye nezakhiweni zamalimi.
Kuyathlogeka godu bonyana kube nendawo efanako enikelelwe emsebenzini wokubuthelela kanye newokuphadlhalaja ilwazi ngeendaba eziphathelene nomgomo wamalimi kanye nokuphumelelisa,imizamo kanye nekambiso (khulu khulu ezingeni lesizwesoke, godu nasezingeni leemfunda ( ze-Southern Africa) kanye nemazingeni yeentjhabatjhaba).
Iminqopho kuthuthukisa ukunikelana ngelwazi, ukufinyelela kanye nokubambisana phakathi kokilawulwa kwabaphatheli bamalimi kanye nakilabo abanekareko. Ekungezeleleni kwencwadi yeendaba ekhutjhwa njalo ngekotara, iwebsayidi izakuhlonywa beyigcinwe.
Ilwazi eliphathelene kanye nalokho okungezelelweko ngilabao abathintekako kuzakuhlelwa kuhle ma-NLS.
Ukutlhogomela nokulinganisa
Umgomo oragela phambili wokuphumelelisa kanye nokubuyekeza okunembako kwemininingwana ngamaphetheni wokusetjenziswa kwamalimi kanye nokusetjenziswa kwanje ukuze kutholakale amahlangothi aqinileko kanye nalawo abuthakathaka womGomo nokuqalisisa ikambiso. Amasaveyi wamalimi kanye nokubala kuzakwenziwa ngokubambisana nnamabhodo afaneleko afana neBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika ( PanSALB) kanye neenkhungo zamarhubhululo nezithuthukisako.Imiphumela ezakutholakala ngamasaveyi kanye nokubala lokhu izakusiza umbuso ekuthatheni iinqunto ezifaneleko ngokuphunyeleliswa komGomo wamaLimi.
Amayunidi wamalimi kuzakufanela bonyana abale amakghono akhona kanye nokulungiselela eminyangwenikanye nemaphrovinsini. Ilwazi elinje liqakathekile nakuqatjhwako, nakufakwa umThetho omayelana nokuPhathwa kwamaLimi ( Language Code of Conduct) kanye nokubona okutlhogwa nalokho okufunwa mnyango nanyana iphrovinsi ethileko.
Amajima wokuyelelisa ngamalimi
Amajima wokuyelelisa ngamalimi aqakathekile ngombana avusa ikareko yomphakathi eendabeni zamalimi. UmNyango wezobuKghwari kanye namaSiko (DAC), ngokubambisana neBhodo yamaLimi woKe yeSewula Afrika (PanSALB), izakubamba amajima aragela phambili wokuyelelisa ngamalimi uku-
a Khambisana kwemigomo kanye nokwenziwako kiyo yoke imikhakha yombuso. b azisa nge-NLPF nokuyelelisa abantu ngesibonelelo sangokomthetho sobulimi-nengi; c khuthaza iinsebenzi zomphakathi ukuphakela ngemisebenzi emakhastameni wabo ngamalimi wabathengako lawo; d khuthaza abantu bonyana basebenzise amalimi wabo nokuthi bafunde amanye amalimi;
e azisa amarhwebo kanye namasektha wangeqadi ngenzuzo ethoma phasi iye phezulu engathonywa ngokuphunyeleliswa kwemigomo yobulimi-nengi; f dala ukuyelelisa ngokwazisa ngokwehlukahlukana kwamalimi weSewula
Afrika njengengcenye yamagugu; g thuthukisa ukukhulisa ukubekezelelana eendabeni zamalimi eSewula Afrika; h dala ukuyelelisa ngenzuzo yokuhlala emphakathini osebenzisa ubulimi-nengi;
kanye i nokuqinisekisa ukuzwisisa okungikho kanye nomgomo wokurhumutjha kiwo woke amazinga.
Amajima akhethekileko wokuyelelisa azakwenziwa mayunidi wezamalimi ( esizwenisoke kanye nakumaphrovensi), umNyango wezobuKghwari kanye nezamaSiko (DAC) kanye neBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika (PanSALB). Ngokuya ngokuqakatheka kwemisebenzi yayoekuphumelelisweni komgomo wamalimi, iminyango yombuso/iinsebenzi zomphakathi kuzakuba ngibo abalaleli abazakuqalana nalokhu eminyakeni emibili yokuthoma. Amajima anqophiswe emphakathini woke azakubanjwa kanyekanye. Amajima ahlukeneko wokuthuthukisa umkhiqizo { isitj. Imikhangiso kufanele bonyana ifakwe emaphephandabeni kanye neencwadini zeendaba ( newsletters) ezizakuphadlhalajwa}kanye nesirhatjhi sokukhuluma sizakuthuthukiswa ngelinye nelinye ijima.
Ukurhumutjha ngomtato
Ebhodulikweni elibulimi-nengi, ukurhumutjha ngomtato kunikela umBuso iindlela ezingabiziko zokuhlanganisa amalimi agade aneenqabo kanye nokunikela ngokulethwa okulinganako emisebenzini eyenziwako. Umkhuba lo wokurhumutjha ulula begodu awubizi khulu ongenza kubalekelwe iindleko zokuyokubiza umrhumutjhi ozokukhamba ibanga elide. Ukurhumutjha ngomtato kuyalyifanela ibhoduluko leSewula Afrika elinamalimi ahlangeneko amanengi, lapha imisebenzi yamalimi yokwenziwa lula khona ingatlhogeka esikhathini esifitjhani njengebujamweni oburhabileko, eendaweni zokutlhogonyelwa kwabathengako, njengemaklinigi neempolistetjhini, lapha amalimi angatlhogeka khona khona neenkhathi zokufuna ilwazi zingakavezwa ngaphambilini.
IBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika sele ibeke ama-NLBs kobana athuthukise, akhuthaze bekaqale neendawo ukuya ngokuqakatheka kwazo lapha amaLimi wamaKhoe namaSan kanye namaLimi wamaTshwayo weSewula Afrika ukukhuphula ubujabo nesikhundla sawo.Ezinye izakhiwo ezikhuthaza ukuthuthukiswa kwamaLimi wamaTshwayo weSewula Afrika kanye namaprojekthe afika emikhawulweni azakusekelwa. Ukusebenza ngokubambisana kwabo boke abathintekako kuqakathekile.
Iinrhatjhi
Iinrhatjhi zizokuba nendima ekulu ekwakheni ukuyeleliswa ngePhahla lomGomo wamaLimi ( NPF). Ihloso yokusebenzisa iinrhatjhi kufinyelela emphakathini ngombono wokuwufundisa ngokumumethwe mGomo ngehloso yokuzwisisa kuhle bonyana amalungelo wawo yini nokwazi ekufanele bakwenze.Iindawo ezizokubanjwa ngeenrhatjhi ngeendaba zomGomo wamaLimi zizokuqiniswa. Ukungezelela eenrhatjhini ezigadangisiweko nalezo ezenziwe ngokwama-elekthrons, iwebsite yomNyango wezobuKghwari kanye namaSiko (DAC) izokusetjenziswa ukumaketha ubulimi-nengi. Eminye iminyango yombuso nayo izakukhuthazwa ukuthuthukisa ubulimi-nengi ema-websidini yawo kanye nalokho okugadangiswe ngaphandle.
UmNyango wezobuKghwari kanye nezamaSiko godu uzakubandakanya neSABC kanye nezinye iinrhatjhi ezikhulumako njengeentetjhi zemirhatjho ukuthuthukisa ubulimi-nengi. Isitjengiso, iNLS ikhambisa iprojekthe / umtlamo nesitetjhi somrhatjho somphakathi ukukhulisa itheminiloji.
OKUPHATHELENE NEEMALI KANYE NOKUQATJHWA KWEENSEBENZI
Umsebenzi weendleko owenziwe yiNationala Treasury kanye nomNyango wezobuKghwari kanye nezamaSiko ( DAC) ngo- 2001 waveza bonyana iindleko ezibekiweko zokuphumelelisa ukusetjenziswa kobulimi-nengi ziyabambelela kanti ingavunywa ngokuthi kube namatjhuguluko ambalwa ebhajedeni ehleliweko. Umsebenzi wokubeka iindleko wenziwa ukuya ngokuzomba iingaba ezine zamalimikanti imiphumela yakhona yaveza bonyana bonyana lokhu kuzokutlhogeka ukukhutjhulwa kwebhajede ngephesende elingenzasi kwelilodwa. Ukusetjenziswa kwamalimi asithandathu, ukuya nge-NLPF, kuzokugcina kunomphumela oneendleko ezingaphezudlwana nokho ezingeqiko emaphesendeni amabili (2%).
Njengombana amaphrovinsi kanye nemibuso yemakhaya/ yendawo azakulawulwa bujamo bobunjalo besithaba sawo, iminyango yemibuso yesitjhaba kufanele inikele ngemibhalo yangokomthetho ngamalimi alandelako:
Iindleko okungafikwa kizo
Iindleko zokuphumeleliswa komGomo kufanele ziyelele okulandelako:
a Ukuba nezakhiwo ezisisekelo zeYunidi yamaLimi emnyangweni omunye nomunye/ ephrovinsini enye nenye.
b Ukuqatjha nokubandula.
c Imirholo kanye nokuzuzwako basebenzi beYunidi d Ihlelo lomsebenzi leYunidi elizokuraga ukuphunyeleliswa e Ukukhuphela ngaphandle imisebenzi etjhugululwako f Isibalo esithileko sokugadangisiweko umnyango ngamunye g Ukubandula okuragela phambili kweensebenzi zeYunidi
Izinto ezijayelekileko njengezinto ezihlala zikhona njalo njengokuLawula (isitj. ukubekwa kabutjha, ukukhamba, iindawo zokuhlala, ihofisi kanye neendleko zomtato), kanye nobubulungelo/ irhelo lamanani wepahla ( okugadangisiweko, okugayiweko, imibhalo, iincwadi zokutlolela, okusetjenziswa ngehofisini) kanye neensetjenziswa ( amakhomphyutha, iinsetjenziswa zokulalela, iisetjenziswa zemitato) nazo zizokuba nesabelo eendlekweni.
Itheyibula elandelako iveza beyimadanise iindleko ezibekiweko zeyunidi yelimi ezokuphumeleliswa ngaphezu kwesikhathi seMTEF.
Iindleko zeyunidi yelimi
/03 2003/04 2004/05 Inani
Iinsebenzi 760 675 797 948 833 055 2 391 678
Ukulawula 1 180 874 575 477 883 798 2 640 149
Ububulungelo 1 011 839 2 067 965 3 574 768 6 654 572
Iinsetjenziswa 103 222 51 004 53 198 234 425
Inarha - - - -
Ilwazi elikhethekileko nelifundelweko 1 017 640 1 957 452 3 347 595 6 322 686
Ukufudusa - - - -
okhunye - - - -
Inani 4101 250 5 449 847 8 692 413 18 243 510
Okulandelako magadango afanele ukulandelwa ngaphambi kokuphunyeleliswa kwezeemali:
Beka umgomo ukuya ngokuqakatheka kwekambiso yelizweloke kanye neyephrovinsi.
Ukutjhejwa komgomo mnyango kanye nehlelo elibanzi lokuphunyeleliswa.
Umnyango usongwa iqhinga lokuphumelelisa kanye nezeemali.
Ukuthola imithombo yokusekelwa ngeemali.
Iminyango kanye namaphrovinsi ifanele bonyana ukuphumelelisa I-NLPF emikhakheni yawo wokubusa. yenze ihlelo lokusetjenziswa kweemali
Ukunzinziswa kweensebenzi
Iinsebenzi zamaYunidi wamaLimizizokuqatjhwa ngokwekambiso yeminyango, ukunikela ngebandulo lokha iinsebenzi zilokhu zisebenza (in-service) msebenzi weminyango omkhulu lowo weDAC,ngokubambisana neenkhulu zeBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika (PanSALB). Amahlelo wokubandula apheleleko azakuthuthukiswa ( qala ku-2.2.2).
Kuzokuba namayunidi ahlukeneko ngobukhulu awela ngaphasi kweminyango eyehlukeneko kanye namaphrovinsi. Inani labasebenzi ngelimi (language practitioner) elizokufuneka eyunudini yelimi ngalinye kufanele lilawulwe ngokuvumelana ngakoke ngokwehlelo lesimemezelo somnyango nesamaphrovinsi kanye nezeemali.
Ubukhulu bamayunidi wamalimi azokuya ngehlelo lomsebenzi kanye nekghono umuntu afanele abenalo ukukhambisa kanye nokuphumelelisa umGomo. Ukwenza isitjengiso, eensebenzini ezizokuqatjhwa kufanele kufakwe hlangana abatjhugululi, abalungisa imitlolo, abahlela zamalimi,abososiyazi betheminoloji, amaleksikhografa, nabanye.
AMAGAMA WOKUPHETHA
UmNyango wezobuKghwari kanye namaSiko uyabona bonyana ukuphunyeleliswa komGomo kuzokuba nemiraro emikhulu. Nokho-ke uzokubambelela khulu khulu ekubambisaneni nabo boke abathintekako ekuphumeleliseni yoke iminqopho bonyana ibe liqiniso.
UKUSONGA: IHLELO LEENDLEKO EZILINGENE KOKE NOKUPHUNYELELISWA KWEQHINGA LE-NLPF
UMNQOPHO UMSEBENZI IINTJENGISO WENZIWA NGUBANI ISIKHATHI ESIBEKIWEKO
Ukuphasisa umThetho 1. Ukuthunyelwa komklamo we-NLPF 1. UmGomo uvunywa UmNyango wobuKghwari 1. 5 Feberwari 2003
wezamaLimi we-SA ePalamende kuKhabinede 2. Ukuthunyelwa kweQhinga lokuPhumelelisa kuKhabinede 3. Ukuthumela umThethomlingwa yiKhabinede 2. iQhinga lokuphumelelisa livunywa yiKhabinede 3. UmThethomlingwa wamaLimi kanye namaSiko (DAC) 2. Matjhi 2003 3. Juni 2003 4. Julayi 2003 5. Arhostosi 2003
Bill kuKhabinede 4. Ukubonisana neKomidi yeenkhundla zaboMinistara emBusweni 5.Ukwethulwa weSewula Afrika uvunywa yipalamende. 4. Ukuvunywa yiKomidi yeenkhundla zaboMinistara komThethomlingwa ePalamende. emBusweni 5. UmThethomlingwa uyadluliswa bewuyathathwa.
Ukuhloma iinkundla zesizwesoke Ukulungiselela iimfundo zokubonisana ngokuphunyeleliswa. Ukujanyelwa minyango/ amaphrovinsi UmNyango wobuKghwari kanye namaSiko February 2003
Ukuphadlhalaja imithetjhwana ngaphasi komThetho wamaLimi we-SA 1. Amaziko wamalimi 2. UmThetho wokuPhatha iLimi emSebenzini womPhakathi 1.Amaziko asebenzako welimi 2.UmThetho wokuphatha omayelana nokufunwa mGomo. UmNyango wobuKghwari kanye namaSiko (DAC) kanye ne-DPSA. 1. Oktoba 2003 2. Julayi 2004
Ukuhloma amayunidi/ amaziko wamalimi 1. Ukubalwa kwamakghono welimi kanye nokulungiselela ukwenza lula ikgonakalo yokudoswa kweensebenzi 1. Imininingwana eliqiniso eveza isithombe sehlangothi lezakhiwo zombuso. 2.Ukukhambisana nomGomo kanye nalokho okutlhogwa UmNyango wobuKghwari kanye namaSiko (DAC) kanye neDPSA. 1. Apreli 2004 2.Juni 2004
ezikhona. 2. Ukudoswa nokuzaliswa kweenkhundla. minyango
Ukuhloma iKhansela yeSewula Ukubeka ibhodo ezakunikela ngeentifikeyidi 1. Irejistara yabantu beSewula Afrika abawufundeleko Iminyango okusetjenziswana nayo kanye 1. Feberwari 2004
Afrika yabaSebenza ngamaLimi abatjhugululi, abarhumutjhi,abasebenza ngetheminoloji kanye nabosonhlathululimagama nokulawula umsebenzi lo. umsebenzi welimi. 2.Ukunikelwa kweentifikeyidi kilabo abawufundeleko umsebenzi lo. 3.Amazinga wokuhlola kanye neemfundo UmNyango wobuKghwari kanye namaSiko (DAC) ngokubambisana nePanSALB, umNyango zalabo abawufundeleko ngokwehluka umsebenzi wamalimi lo. wezomThetho-Bulungiswa kanye neSAQA.
Ukuphenyisisa, ukuvumelanisa Ukuthola ukubambisana nabathuthukisa Amalimi athuthukileko weSewula Afrika I-DAC ngokubambisana 2003 nokuya phambili.
Ukunikela ngeenyeleliso ezifaneleko ngelimi Ukwenza amasaveyi /ukubalwa kwamakghono welimi. Iinqunto ezinzinze eenyelelisweni ezizwakalako. Izakhiwo zomBuso, I-PanSALB kanye neStats SA. Kuzakuhlala kwenziwa, ubuncani bakhona kanye ngonyaka.
Ukuphakamisa isikhundla samalimi we-Afrika kufakwa 1.Ukubamba amajima ayelelisa ngamalimi. 2.Ukuveza ezinye iindaba ezifuna ukutjhejwa 1.Ukuthenga ezakhiweni zombuso ukuya ngokuphumeleliswa DAC, PanSALB kanye neminyango yombuso. Kuzakuhlala kwenziwa.
hlangana ilimi lamaKhoe nelamaSan kanye neLimi lamaTshwayo. ezimayelana nelimi. 3.Ukukhuphula ukuyelelisa ngendima yamalimi emphakathini. komGomo. 2. Ukuthenga emphakathini ukuya ngoku-'funwa' kwamalimi wawo.
UMNQOPHO IMISEBENZI IINTJENGISI KUZOKWENZIWA NGUBANI ISIKHATHI ESIBEKIWEKO
Ukwamukela umGomo wamalimi. 1. Ukubekwa eenkhundleni kweKomidi yomGomo yamaLimi 2. Ukubamba iimfundo 1. umGomo kufanele ukhambelane nokufunwa yi-NLPF. 1. Abalawuli abaseenkhundleni eziphezulu. 2. Abalawuli abaseenkhundleni 1. Novemba 2003 2. Janabari 2004 3. Matjhi 2004
bandulo zokubonisana neensebenzi 3. Ukwenza umklamo womGomo 4. Ukubhajedela ukukhula 2. Kuthengwa iinsebenzi. 3. UmGomo wamaLimi obambeneko. 4. Ukusekelwa ngeemali eziphezulu. 3. Abalawuli abaseenkhundleni eziphezulu. 4. UmNqophisi-mazombe.
kokuphunyeleliswa komGomo (unyaka wokuthoma 30%, wesibili 60%, wesithathu 100%) okwaneleko ngomnqopho wokuphumeleli sa umGomo.
Ukuhloma iziko/ iyunidi 1.Ukuqunta ngobukhulu beZiko/ beYunidi leLimi. 1. Kukhambisane nokufunwa 1. Abalawuli abaseenkhundleni 1. Novemba 2003 2. Nov-Disemba yelimi 2.Ukubalwa kwamakghono kanye nokulungiselelwa kweensebenzi. 93. Ukudoswa kweensebenzi zabatjhugululi mahlelo wokugadangisa. 2. Imininingwana eliqiniso eveza amakghono welimi, amazinga eziphezulu. 2. UkuThintana (Communications). 3. Zabasebenzi (HR) ngokubambisana ne-NLS. 4. NLS 2003 3. Janabari-April 2004 4. May 2004
9 4. abasithandathu kanye nabatloleli ababili: Ukukhangisa Ukuhlunga kanye nokuqatjhwa. Ukubandulwa wefundo kanye nezinga eliphezulu lokwenziwa komsebenzi ziisebenzi. 3. Abatjhugululi kweensebenzi zeZiko leLimi ngokuphunyeleliswa komGomo weLimi. abawufundelek o umsebenzi lo ngeenkoro ezisithandathu zamalimi isiNguni, isiSotho,Tshivenda,
Ukuthuthukisa umsebenzi Iimfundo bandulo zeensebenzi zomNyango wezeFundo ngomGomo 1. Ukusetjenziswa okufaneleko komGomo IZiko leLimi. June-July 2004
omuhle ngokuzwisisa umGomo weLimi. weLimi kanye nalokho okufanele bakwazi kanye namalungelo ngaphasi komThetho wamaLimi. weLimi. 2. Ukuzwisisa okungikho kwamalungelo kanye nemisebenzi yeensebenzi kanye namalungelo waloyo othengako.
Ukutjhugulula, ukulungisa 1. Ukutjhugulula nokulungisa amaphutha wemitlolo Ukutjhugulula okusezingeni eliphezulu. IZiko leLimi. June 2004 kuya phezulu amaphutha wemitlolo ngaphasi komGomo. emibhalweni ukuya ngezimi (unyaka wokuthoma 30% ;unyaka wesibili 60%; unyaka wesithathu 100%). 2.Ukulawula
Ukunikela ngeengontraga kilabo abazisebenzela njengabatjhugulul i.
2. Ukunikela Ukugadangiswa Iziko lelimi, June 2004 kuya
Ukugadangisa imibhalo ngaphasi komGomo. ngeengontraga kilabo abagadangisako bazogadangisa imibhalo ukuya ngezimo ezikhethiweko unyaka wokuthoma okukhambelana nokutlhogwa mGomo wamaLimi. ukuThintana. phezulu
%,;unyaka wesibili 60%; unyaka wesithathu 100%.
Ukwendlalwa kokufundisisa kanye nokulungiswa kwamaphutha wemitlolo.
Ukunikela ngemisebenzi yokurhumutjha ngaphasi komGomo. Ukunikela ngeengontraga kilabo abazokurhumutjha ngomsebenzi othileko. Ukurhumutjha okufaneleko emalimini atlhogekako. Iziko lelimi. June 2004 phezulu kuya
Ukunikela Ukunikela ngeenyeleliso Ukuyelelisa Iziko lelimi. June 2004 kuya ngeenyeleliso ngelimi. kubaphathi kanye neensebenzi ngokusetjenziswa kwelimi,ukusetjenziswa komThetho wokuPhatha wamaLimi, ukutjhugulula kanye okufaneleko ngokuya ngokutlhogela emGomeni wamaLimi kanye nokutlhogwa ziinsebenzi. phezulu nokurhumutjha, ukuthuthukisa ubuliminengi.
Ukunukela ngamahlelo wokufundisa ngelimi. Ukunikela ngeengontraga kilabo abazokubandula ukuphakela ngamahlelo wokufunda ilimi. Ukuhlela iimfundo zamahlelo wokufundisa ngawo woke amalimi ali- Iziko lelimi. June 2004 kuya phezulu asemthethweni ngokudlhegana.
Ukusebenza ngokubambisa na ne-NLS. 1. Ukuzibandakanya emasemineni welimi ngokuphunyeleliswa komGomo. 2. Ukunikela 1. Ukukhambela amasemisa. 2. Ukwenza irhelo letheminoloji lamalimi njalo. Iziko lelimi. June 2004 kuya phezulu
