NKosi somandla ngiyazinikela 
Ngapheny’
Siboniboni kabazithembako, Sisitha kabazibinako: UZimu akahlukaniselwana, Zona ziyasehlelwana Khamba nazo nawungayi kude. 
Isiphoqo 
Isingathekiso: Umuda 1: “Lakh' ilizwi ngelekabi” 
iv. Tlola umhlobo wevumelwano osetjenziswe yimbongi esigabeni sesithathu bewutjho nokobana siletha wuphi umqondo. 
1.3 Funda ikondlo engenzasi bese uphendula imibuzo elandelako. 
ii. Tlola imihlobo yerhobela esetjenziswe yimbongi endimeni yokuthoma yekondlo le bewutjho nokobana lokho kuveza wuphi umqondo. 
vi. Nikela ummoya ongakasekelwa wekondlo le. 
 Imida 17 no 18: ... ngapha,
iv. Ngokuzwisisa kwakho ikondlo le ucabanga bona kuba yini imbongi isola iphasi ngokuhlongakala kwabantu? 
a. Bonyana yini ephethwe busuku. 
vi. Kilekondlo imbongi ikhanuka ngathana ingaba neempiko iphaphele eMerika ngombana ikholelwa bona khona akunabandlululo njengenarheni yekhabo. Ikhanuka ukufuduka kanye neenhlobo zawo iyokuhlala ngaphetjheya. 
na? 
Irhwala nofana ihayiphebholi sithombe-ngqondo esilethwa kuthulwa kwekulumo ngendlela eyandisako namtjhana engezelelako. 
Umuda 3: isithiyeleli > Kwafika ubusika bepilo, imibalabala nobukhazikhazi, ?
Iimpendulo 
Ziyavutha, zivutha zingakathungelelwa,
..............nilise ........ 
Lisani Iimpendulo 
Umuntu yena semumuntu, Zakhe zingangoMkobola, Zisusa isizungu, Zibiza isizungu, Waya nazo uya nenarha, Bazakudobha kude, Bakudobhe kude baseduze. Umuntu mlandeli, Mlandeli wehliziyo, Warhuluphela ukufunjathiswa, Afumbathiswe ngconywana, Inga uzakuthokozela safuthi, Atjho asazokubawa. Awa, umuntu mumuntu. 
Iimpendulo 
i. Veza ubukondlo bangaphandle obusemudeni 1, 2 no 3 esigabeni sokuthoma sekondlo engehla. 
_Burhanyarhanya senga masotja kaKhwini,
Ngiyakuthanda 
v. Yivumelwano-thoma. 
1.2.4  Ngibuphi ubukondlo ebutholakala emudeni 27?
Ebusuku umuntu uyagegedwa Nakuyikomo uyidlule kuhle, Inja ingcono, iyakhongotha. Umuntu yena! Awa.
##ezingafaniko ezikhambe ziba nemikghwa namatshwayo afanako. Isimayaniso 
Isirhunyezo Sekondlo
Irhebelo-phetha emudeni 7 no 8 yabo > Ngodli 
Irhwala: Umuda 9: “Lirathul' amatlhuwo” 
ii. Konje bubizwani ubukondlo obusetjenziswe yimbongi kumuda wesi-2 `ekondlweni le. 
v. Mhlobobani wevumelwano osetjenziswe emideni 7 no 8 ekondlweni engehla? 
Mma wami: Mahlangu M.S. 
Nabe yikhona ibandlululo Beyizokuphela lekimele, Bekuzokuphela ukutjhagala, Indlala beyizakubundana; Ayikho ikululeko ekululekweni. 
Isirhunyezo Sekondlo 
 Nga____ ....... 
Wokhi! amanaba asesenamandla Umtlhago ubhode amanzinzo, Amanaka namaphotho kukudla ngenca yephango. Iinhlokwana nanziya laphaya, Iindumbu ziintutwana nobujadajada.
ii. Yikulumo bani le begodu itjho ukuthini. Laba abathatha ngezwani. 
UMrholozi lo ufundise Ekujabuleni Primary School, Zidobhele Secondary School kanye neVezubuhle Secondary School. Ngo-1995 wathoma ukusebenza njengesiphathiswa selimi lesiNdebele kumNyango wezobuKghwari namaSiko. Wenze umsebenzi omkhulu tle ekutloleni nekutjhugululeleni imitlolo engeze yabalwa ngobunengi, elimini lesiNdebele. Kwagadesi, usebenzela i-Absa Bank Ltd, njengomthintanisi kwezamalimi. Umsebenzi wezamalimi sele umkhambise iphasi loke, ngaphakathi nangaphandle kweSewula Afrika. Kanti-ke yena sele azihlomise nangeziqu ezilandelako: BA (Hons); Masters kanye nepharagrafu yamadiploma. Kwagadesi ulwa nokuphetha iimfundo zakhe zobudorhodera, kiyo ikoro yezamalimi. 
Mina ngiphapha njalo nje, Ngizul' emkayini ngedwana, Ngizul' ongcon' umuthi Wokuphumula kamnandi, Ngiphumul ukubalabala.
Nguhliziyo silal'emini, sivuk'ebusuku;
iv. Yikulumo bani esemideni 33 no 34 begodu itjho ukuthini? Yitjho nokobana imbongi iyisebenzise ngawuphi umnqopho. 
ii. Imbongi isebenzise ivumelwano-phakathi lamagama endimeni umuda. 
v. Yitjho bonyana umhlobo wesithombe-ngqondo owubale ngehla (iii) imbongi iwusebenzisele ukuletha mqondonbani ekondlweni le. 
1.4.1 Ikondlo le ikhukuma ngokulila ngongathana komntazana. Umntazana lo ulila ngonina owamfihlela amaqiniso ngobuphilo. Uthi namhlanjesi uzithola asidisi ngebanga lokobana azange amyelelise. Ekugcineni uveza bona nofana unina angamthuka, okasalako kukuthi wamfihlela iqiniso. (Nenye ihlathululo ayithathwe) (7) 
Sigaba A 
Ukungathembani kuzakuphela nini? Sizakuhlabana kuphelelephi? Kwakukuhle nasisabuzana indlela, Siyikhombisane ngehliziyo emhlophe.
b. Kweqiwe igama “iqanda” 
b. 
-Yabe yanele esele iphangalele > imiphefumulo 
Wathoma ukutlola iincwadi ngesiNdebele ngeTsengo, eyibuthelelo leenkondlo. Kwaphetheka itjisakelo yakhe akhula nayo. Ukusuka lapho watlhetlhatlhetlha nemitlolo, nanjesi usaragela phambili. 
 Iya, ... 
Namkha 
- Bayile. 
Besihlezi kamnandi, Sifukanyelwe nguwe, Singezwa amakhaza, Singezwa lothe. Gadesi akusesenjalo, Ilanga licimile, Licimile ilanga.
Kilekondlo imbongi ikhuluma ngamala nangendlela abantu abanamala baphila ngayo nasibamadanisa nabantu abanamaqiniso. Imbongi nayo ngokwayo izifaka hlangana nabantu abaphila ngamanga nabangasakghoniko bona bawalahle. Lokhu imbongi ikuveza emudeni we-2 nayithi amala selamila elimini layo kangangokuthi neenhloni zokukhuluma amala ayisenazo. Imbongi ibuye inyefule amala ibawe nokobana amala ayilise ikwazi ukuphila ngeqiniso beyizibawele nokulitjalelwa kuZimu. Esigabeni sokugcina imbongi ibabaza indlela umuntu onamala anomona ngakho.
Isindebele ilimi lekhaya
 Sirarekel' ................
Ikondlo le imthandazo. Lokha imbongi nayithi “Ngifunga wena Baba” itjho ku Zimu. Ithi nanyana abantu bangayikhuluma kumbi bazame ukuyiqeda amandla nokuyinyefula kodwana amandla wokuragela phambili abuya ku Zimu. Ibuka u Zimu ngobuhle nokumyelela kwakhe. 
vi. Mmoya wokukhuthaza. 
Ndlela YakwaMloto 
i. Veza isifenqo esisetjenziswe ukutlola ikondlo le. 
iii. Sithiyeleli. 
Ngangilisokana mbala, Isiphundu sami singasoleki, Ngazenza usiyazi Ngingasinyanga, Ngabona abezimu bahlubule, Gadesi ngiyazisola.
Iimpendulo Zemibuzo Yekondlo
b. Indima 6. 
Bakwethu ningangikhukhutheli ninginanabele,
Kilemihlobo yeenkondlo sithola imbongi ibeka imibonywayo ngendlela enokulila, ukuratharatha nangomoya wokudana ngaphakathi. Ukuratharatha lokho vane kunqotjhiswe emuntwini oligugu nanyana osithandwa sembongi. 
vii. Hlathulula okuqotjhwe nofana okutjhiwo yimbongi ngomuda 6 ekondlweni le. 
i. Ikondlo le yakheke ngemida emifitjhani enobude obupheze bulingane. Imbongi isebenzise isilungelela-mida (ijambamende). Eminye imida ilungelelwe kweminye. Lokho sikubona emideni enganamatshwayo (evulekileko), umuda 2 wendima 1, ulungelelwe emudeni 3 onetshwayo (ovalekileko) 
ii. a. Indima 4: irhobelaphetha > Imbongi ilisebenzise ngomqopho wokusivezela indlela ijemu isetjenziswa ngayo. Ngamanye amagama ilisebenzisele ukugandelela ubumnandi nethabo elilethwa kusetjenziswa kwejemu. 
b. Umuda 9. 
Zingibalekele iintombi ezazingisingathile ngiyikutani. 
v. Inqophe ukuthi ithando layo ethanda ngalo uNomalanga liyokuphela mhlana ihlongakalako, ingasanamizwa. 
-Owakha ngawe sakhe 
Isibonelo:Ikondlo ka Mahlangu JK ethi,
ii. Hlathulula okutjhiwo sigaba sesibili sekondlo engehla. 
Uku
v. Tlola umqondo wekondlo ngomuda owodwa. 
ii. Niyilisa itjhagale esitikini inibhedlhe tle./ Nginibo nibaleka ngokuthi ve! kwengorho. 
Imitlolo 
i. Kunevumelano-phakathi ka-thj- nesifaniso. 
Zihlaba ezimzondako,
2.1 Mhlobo bani wekondlo lo? (1) 
v. -Abathulileko. 
Imida 5 no 6: Irhobela-thoma > Ngafundiswa ..................... 
iii. Tlola umhlobo werhobelo otholakala ekondlweni. 
Isirhunyezo Sekondlo 
iii. Bukondlobani obutholakala emudeni 12 ekondlweni le? 
iii. Ngitjho ngehliziyo / Wena uwungiboni nokungibona. 
Ungangifihlel' amabala. Vel' emkayini njengelanga. Umuhle sinini sami Umatsikana ngomzimba. Uhlazana ngebala,
Umlando Wembongi 
iii. Indima 2 yekondlo le ilehta umqondo wokobana imbongi ilingile ukubuza eenkorweni ezahlukeneko kodwana abakho abaphethe engiyo. Okwenzekako kukobana omunye nomunye uzamela yekhabo ikoro. 
1.3. Umuntu Mumuntu 
iii. Tsomula umuda owodwa osetjenziswe ekondlweni esingathi umumethe umqondo wekondlo le. 
Ibuyelela-ngqondo
iii. Sisenzasamuntu/sisenzamuntu. 
iv. Imbongi ikwazile ukusebenzisa ilimi lobukondlo? Sekela ipendulwakho. 
_e 
Abosolwazi akekho engingakambuzi Kodwana do iqiniso, Iqiniso alikho. Boke bazitshwenyile, Boke bazame ukungihlathululela,
Isirhunyezo Sekondlo 
i. Ikondlo le itlolwe ngasiphi isifenqo? 
Imida 4, 5 no 6: Irhobela-thoma > Sirarekel' .................
Ngitlhuwile, ngitlhuwele umraga, Lapha bekudla zabokhokho, Inarha isese liphasi, Iphasi lokuphila.
1.3.2. Isakhiwo sangaphakathi/iinthombe-ngqondo.
Ngapheny' imikhwani yesiphila,
Sizakulibala njani Ilothe liziphe amandla nje? Lizakukhandelwa ngubani Isitjhaba sibuthakathaka nje? Ngawe savuka ebuthongweni, Ngawe indlela yakhanya, Yakhanya kanye tere! Sakwazi ukuphila, sagadanga Siqale phambili umkhanyo ukhona. Gadesi uphi?
Isenzamuntu sithombe-ngqondo esilethwa kumanyaniswa kwento engasimumuntu nomuntu.Umuntu angamanyaniswa nento ephilako nofana engaphiliko.Ifene nofana ikhuni lingaphiwa amatshwayo namtjhana imikghwa yomuntu. Lokhu kutjho bona imizwa, izenzo, njalonjalo zomuntu zimanyaniswa nento nofana nezinto ezingasibabantu. U-Ntuli MS ekondlweni yakhe ethi: “Kuwe phasi”, usitlolele isenzamuntu.Akhe sinidzubhulele imida enembileko. 
Zilamula zilwisa,
Mma Afrika
Isirhunyezo Sekondlo 
Isirhunyezo Sekondlo 
Lisani 
ii. Kwakhethululeka. 
Indima umuda (L)
“Sirhulurhulu sirhuluphel'umnyama”
 Zakhe ...
ii. Umqondo ofihlakeleko: Imbongi isitjela ngokuhlaselwa kwesilukazi nabomntwanomntwanaso ngesigadi ngabamhlophe. Sibiza abentwanomntwanaso bona babalekele ngendlini. Kuthe kusenjalo sambona omunye wabahlaseli baso anobuso obuzele uboya nobuso obulengelele kwanga yifene. Lokho ngokusihalthululelako baona abahlaseli baso ngabamhlophe. 
-Ngikhulile ngiyazi, ngiyahlukanisa. 
v. Tsomula umuda ohlathulula bona uyise lembongi wayitjhiya iseseyincani. 
?
v. Tlola ummongo-ndaba ongakasekelwa wekondlo le. 
iv. Yikulumo bani esemideni 33 no 34 begodu itjho ukuthini? Yitjho nokobana imbongi iyisebenzise ngawuphi umnqopho. (3) 
UJohannes Mbongi Mthimunye wabelethwa emnyakeni we-1977 kuMhlolanja amalanga ama-27 eDennilton.Wasungula ngesikolo emnyakeni we-1984 eMasuku Primary school. Ibanga letjhumi walenza eBonginhlanhla Senior Secondary school eSiyabuswa. Ubelilunga leMpumalanga Writers Association. Uthome ukutlola emnyakeni we-1995. 
Kufa ngangithi uzanento, Ngingazi bona Ubhiqa esibayeni seemfarigi, Uzenza umuntu uziinzibi.
Ngozi utjhinga njengelanga. 
Nokho ubhebhule. 
v. Mqondo wokubabaza. 
ii. Umuda 5; sifaniso: Ngingazwelwa njengesiduli,
Ifikile ipisi 
2.3 Tlola ubukondlo obubili obusemideni 1-4. (2) 
Umuda 8: Singathekiso > Ngikho okusitjengisa idolo esele lisemnyango. 
Imibuzo 
Isirhunyezo Sekondlo 
v. Yijtho-ke bona kubayini uthi ibizo leli lingathekiswe nalokho okubale ngehla. 
Isirhunyezo Sekondlo 
Nganghamela kuhle zam' izambatho.
ii. Ngokuzwisisa kwakho ikondlo le imbongi ikhombisa imumuntu bani begodu ingangani ngobudala? 
vi. Ngisiphi isifundo esilethwa yimbongi ngekondlo le? 
Iimpendulo 
vi. Ucabanga bona kubangelwa yini bona imbongi isebenzise lomhlobo werhobelo ekondlweni le? 
iii. Ngokuzwisisa kwakho kubayini imbongi ingathekise ikosi nomthombo ovinyilika amanzi? 
Abazosirholela ekukhanyeni. Awa, angazi Sizayisenga ingazala. 
Iinyawo zakho mntanthu, Zibuthakathaka kwezenwabu. Usimanje uyananya. Ngikutjelile ngoNofundo nefundo. Yena uyile usithele.
Ukurhobela-thoma 
Iinkondlo zanje zidabuka emalimini wabamhlophe begodu umfundi kufuze angalibali bona amalimi wabamhlophe selathelela amalimi wabanzima kangangokuthi pheze yoke imitlolo esinayo ibukhuwa. 
ii. Uhlahtululabonyana iqiniso limenza wakghona ukujamelana nayo yoke into ayitjhoko ngombana azazi bona akukhulumako ngasososke isikhathi kuliqiniso. Ngobufitjhani singathi umnqopho ukuthi iqiniso limenza wathembeka ebantwini nemphakathini aphila nawo. 
Inga urhadekile. 
i. Ummoya wekondlo nekhetho magama eliwuvezako 
iii. Ngimuphi umqondo omumethwe mumuda 1 wendima 2? 
v. Liveza umqondo wokugandelela sakugadangelwa bona kungabi nento oyenzako. 
v. Nikela amabizo weenyoni atholakala ekondlweni le 
ii. Tlola ubukondlo bangaphakathi obuvezwa mimida 4 no5. 
vi. Tlola ubukondlo obusetjenziswe yimbongi emideni 30 no 31 bewutjho nokoba kubayini imbongi ikhethe ukusebenzisa lobobukondlo? 
Zafela abaphilako.
i. Sihlahla. 
Isirhunyezo sekondlo 
Upheka kuphakululwa, uphakulula kuphekwa.
Itshimo nesiphoqo nawungakatjheji ungathi ziinthombe-ngqondo ezifanako kanti azifani.Akhe sizihlathulule ngasinye. 
ii. Khombisa imihlobo emibili yerhobela etholakala emideni we-4, 5 no 6. 
vi. Lisetjenziselwe ukutjho inyanga. Umuda: 18: Bathukule, barhaye ubafuthe. 
Imbongi ikhuluma ngepi eyaba phakathi kwamaNdebele, aMakhuwa nabeSuthu. AmaNdebele kaNzunza athi nakabona bona abulawa khulu abalekela ngemgodini werholo azifihla khona. Kwaba kufitjhani ukuphepha kwawo ngoba adlelezelwa abe abotjhwa. Nokho abaseleko bakwazi ukubumbana bakha isitjhaba samaNdebele sasikima sandlondlobala. Umbuso wamaNdebele wawukwaMhlanga.
iv. Tlola ukurhobela-tjhigama ekutholakala ekondlweni le. 
Khamba nazo nawungayi kude.
i. Itjho ukuthi balise izondo babengabaqwengileko. 
iv. Ivumelwano-thoma: Imida 2, 3 no 4;“Ba__ ....” Imida 5 no 6; “Ma__ ....” Imida 18, 19, 20 no 21;“Ba__ ....” Imida 33 no 34; “Uku__ ....” 
iv. Tlola umqondo ovezwa sigaba sesibili sekondlo le. 
i. Tlola ubukondlo bangaphakathi obutholakala ngobunengi esigabeni sokuthoma sekondlo engehla. 
iv. Ngokuzwisisa kwakho ikondlo le igama iNapo lijamele ini? 
iv. NgebakwaMahlangu. 
Imibuzo yokulungiselela iinhlahlubo
Iinkondlo-sililo/Eleji 
Neenanazelo azifani: Abanye bazibiza ngoMgwezani, Abanye bazibiza ngoSirudla, Abanye bazibiza ngoKawule, Ngambala lona alikho. Iqiniso alikho. 
Iimpendulo 
?
Zingibalekele ezazingisingathile ngiyikutani, Wena owabona iinyosi ehlobo isihlahla sithelile. Kwafika ubusika bepilo, imibalabala nobukhazikhazi, Ilanga litjhinga msinya kube nokukhuthala, Kurhwalale kwande ukutlhuwa nokudinwa Zazingilandela iintombi ngobubele zilungile. Ngiphethe uburotho esandleni zilambile; Woke amalanga kimi zazibuthana, Wo-he! Ukubona kanye kubona kabili, Ngithokoza uZimu ngetjhudu abanye abanganalo: “Qinisa ngeqiniso izandla zami zombili” Ngikwazi ukubaduduza ekhaya ngabanganakho; Ngingabi namahloni njengomuntu opheleweko. Ekhaya bangamukele ngazozombili. 
b. Ipendulo yakho kwaba liswazi. 
Namhlanjesi ngitlhuwile, Amahlathi nemimango kuyile, Kuye akusabonakali nomfuyi, Sesengijame ngibambeke njengomloyi.
a. Libopha abantu ikatha. 
Imbongi ibonga ngengozi eyenzakala endleleni yakwaMloto ngonyaka we 1993. Imbongi isivezela bona zinengi iingozi endleleni le (Ndima 2). Ngozi phuma ngozi tjhinga. Ngemv. kwengozi, kwahlongozwa bona ikhuliswe indlela le, ngikho imbongi ithi ilethe itjhudu leliwa (Ndima 3).
(iii) IINDIMA 
Ungomunye wabatlole Isiyeziyezi 2 (iinkondlo)
- Imida 18 no 20 ineenthiyeleli. 
Ijemu Iimpendulo 
Amagama alandelako:
Ekondlweni le, imbongi ikhuluma ngelutjha lanamhlanjesi, elisaba ukufunda (Ndima 1 Muda 4) elidla iindakamizwa (Ndima 2 Muda 1), elidelelako (Ndima 2 Muda 2), elebako (Ndima 2 Muda 3), nelibamba ikunzi. Ilutjheli liyabulala (Ndima 1 Muda 2 no 3). Imbongi ilila ngokuthi asinabo abarholi bakusasa. Iyazaza ukuthi bangasirhola ngeqiniso isitjhaba. Ngikho ithi “sizayisenga ingazala”. Itjho bona sizakubona ngabo. 
Iinkondlo ezibuthelelwe encwadini le, zinemilayezo emanqophana nemiraro yepilo ephilwa gadesi. Ngakelinye ihlangothi iinkondlo lezi ziba yintatha yemiraro abafundi abahlangabezana nayo mihla namalanga. Zikhuthaza abafundi bonyana babe netjisakalo yokobana babe babantu abatjhisakalela ukuzijamela. Lokhu kuzokwenza bona babe babantu abanesibindi sokuqalana nanyana ngibuphi ubidisi abahlangabezana nabo. 
ii. a. Sisenzamuntu 
Umuntu woke bekahlophe Ukuyokufika lapho Lapho alima khona. Amacoco akakho kangako Mvulo sidiniwe,
Ikondlo le, ikhuluma ngomuntu osele azisola ezenzweni zakhe ezimbi. Imbongi ithi besele akhambe woke amazombe wephasi. Izenzo agade azenza zimbi ngoba uthi zikukufa (Ndima 2) begodu uthi wayesele athunjwe mnyama (mnyama umkhanyo ukhona (Ndima 3)). Kwangathi izenzo egade azenza, zazivela kuye njengezinto ezikarisako, kuvele elinye ihlangothi lokuhle kandi eqinisweni ziphetha ngokumbi (Ndima 6). Ikhowani, ngumlibhani wekhowe.
Kwanga umoyakhe ungaphumula ngokuthula! 
Emv. kokufunyana imiphumela yebanga lesithandathu, Standard six, nge-First class, waya eenkolweni zefundo ephakamileko, eenkolweini ezilandelako:
nosibhakabhaka. 
Isirhunyezo Sekondlo 
Wasala udududu ngombana ulilahle. 
Umtloli onelemuko tle begodu utlole neenkondlo. Ezinye zeenkondlo zakhe zakhutjhwa kuTsengo 1-5. Wanikela khulu ekuthuthukiseni imisebenzi yemitlolo. 
Mthombo Ongomiko 
Ungikhalimile iye, Angali ngiyavuma. Wathi ngingakhambi ebusuku, Wathi ngingakhambi nabesana.
Ligugu laMaNdebele, Uthembekile wemigidi, Ukhohlwa yena uyazikhohlwa, Ukhohlwa isivakatjhi somnyanya.
Umqondo wekondlo vane kumlayezo imbongi efuna ukuwudlulisela abafundi namkha abamukelilwazi. Lokhu yitjiseko imbongi enayo mayelana nokuthize efuna ukudlulisela abamukelilwazi bayo.Umbiko wembongi lo,ungathabisa,ulilise,udanise, uhlekise,ukhuthaze,ukhalime njll.
Iimbongo zekosi UMayisha II 
Njengenyanda yeenkuni Khona sizakwaz' ukulihlula. 
i. Isithiyeleli -Ifanangwaqa (b) -Ifanakamisa (a) -Ivumelwano-phakathi mbane. 
(ii) Ukubuyelela
Isirhunyezo Sekondlo 
v. Imbongi ingathekise umona nesirhuluthulu. Ngowakho umbono kungebanga lani imbongi yenze njalo? 
Madzinyani aragwa sikhukhukazi, Mgolojani inga bunyonyo bobukhahlo, Watjhelela uMatjhelela inga kutjhek'itjheme. Ngithanda uMathandukudla osithela qede ngibhambalale, Ngivuke ngitswe ngekhwezi ngikhwele,
ii. Irhobela-phetha 
Amabala 
iii. Isivumangokuphika 
Isiyalelo 
Yelela: Ivumelwano-phetha yakhiwa bokamisa yakhiwa malungu
 ...........__ili. 
ii. Ifana-mqondo (ukuphila kokufa) noma ukudla kuletha ukuphila, kodwana abanye kuyababulala ngoba bahlalela khona bangasafuni ukufunda nokusebenza. 
Ziinkondlo ezazivele zikhona kwakade. Zingatlolwa phasi, zithulwa ngomlomo, ngendlela yokurhaya nangendlela yokuvuma. Kanengi kwakubongwa amakhosi, iintjhaba,iinkutani zepi,iinlwana nokhunye. 
Kilekondlo imbongi iveza amazizo wayo indlela abafundisi bahlonipheke ngayo ngemisebenzi yabo. Ngamanye amagama imbongi isivezela bona umfundisi mumuntu onjani begodu kufanele bona alethe waphi amatjhuguluko eempilweni zabantu. Esigabeni sokuthoma imbongi isihlathululela indlela ilizwi lomfundisi lizwakala ngayo nangendlela abantu bafanele ukulimukela ngayo. Esigabeni sesibili imbongi isivezela indlela ilizwi lomfundisi lifanele lithobe ngayo iinhliziyo zabadanileko. Bese esigabeni sokugcina imbongi ibuza abafundisi bona nakungibo bajamephi. Ingabe bayakulandela abakutjhumayelako nofana njani na? Imbongi ibuye ithi nanyana inombuzo ngobujamo babafundisi kodwana iyavuma bona abafundisi babantu abakhulu begodu amakholwa athembele kibo.
Ngiseqa ........................
v. Mhlobobani werhobelo otholakala endimeni yesithathu yekondlo le? 
Ngitlhuwile 
iv. Tsenga isakhiwo sangaphakathi sendima yesithathu yekondlo le. 
Iimpendulo 
Amagama asakhela ukurhobela-siphambano emideni engehla le, ngu-geja 
iv. Inqophise bona umntazana lo abaphathe kuhle ekhakwakhe. 
(Ngelanga Iangomhlaka-02.09. 93 eSewula Afrika)
vi. Abantu babulalalene sekwanele. 
i. Ngesaba umoya weTlhagwini, mma Afrika . Wangena kuwe kwathula Ummoya. 
(i)  Ivumelwano-thoma
Sedibeng State School eCullinan 
v. Tlola umuda osetjenziswe endimeni yesibili onesifaniso bewutjho nokobana lesosifaniso siletha mqondo bani. 
ii. Irhobela-phakathi; ____ namkha ______ (1) 
-Inga umuntu uzakuvuka ayele futhi. 
ii. Yivumelanothoma esemideni 25, 26 no 27: U_ ... 
Namkha kumakhaza namkha kutjhisa, Namkha kuhlekwa namkha kulilwa, Namkha uregile namkha utjhonile, Namkha uyikosi namkha uliphandle, Ifindo liyeza, ilifu liyeza. Umunt'uzakufoma, asul'angaqedi. Kukorobane ilimi kuthuny'iinhluthu, Zizabe zehla iinyembezi, Zizabe zehla zingasulwa, Sele lifikile ithunzi, Sele afikile umathanyela, Angakheth'ibala lomuntu, Angakhethi ubujamo bomuntu, Ngombana ipilo lithuthumbo.
-Ngalipha 
i. Ummoya wokudana. Imbongi idanise ngunina owayifihlela amaqiniso. Imbongi izithola sele isidisi ngebanga lokungazi iqiniso. Isola unina ngokungaphenduli Imibuzo yayo mayelana nobumbi obusemsaneni. Nangathana unina wayitjela iqiniso ibingeze yazithola isebujameni esele ikibo. 
b. Ngaliphatha ngisabana nalo. 
Umona 
I. Kunebuyelelo-mqondo elilethwa ngu:“Lakh' ilizwi ....,” 
v. Tlola ubukondlo obusetjenziswe emudeni wokugcina wekondlo le. 
Iimpendulo 
Imida 18 & 19: Irhobelaphetha > ..............ngawe,
Sabe ................ 
Zakhe ... 
Ngikhumbule phetjheya kweLigwa
Chris Hani 
v. Ngisiphi isithombe-nqondo imbongi esisebenzise ekurhayeni ikondlo le? Sekela ipendulwakho. 
vi. Mqondophisana. 
iii. Mmoya wokudana. 
ii. Imida 4 & 5: Irhobelaphakathi > .............nilise.........
iv. Nikela umqondo olethwa ligama 'ehle” elitholakala emudeni wa-22 nolethwa ligama “hle!” elisemudeni wa-28. 
Imbongi iveza lapha bona isirholwani ekhuluma ngaso sisetjenziselwa ukutjhisa abantu. 
i. Veza irhobela-phakathi elisekondlweni le. 
Ubudlhadhla buhlangene nokuhlakanipha 
Malobola J.N. 
Ngenyama senza isitjhebo.
iii. Imbicani nomsobo. 
Ummongo wekondlo ngilokho okutjhiwo yikondlo. Kwesinye isikhathi ummongo kuthiwa mqondo wekondlo. Imbongi ingaveza ekutjhoko ngendlela ezwakala lula , bese sithi mumongo nofana mqondo osetjhatjhalazini nofana osebaleni. Kwesinye isikhathi imbongi ingaveza ekutjhoko ngendlela egwagwanisako, bese kuthiwa mumongo nofana mqondo ofihlakeleko nofana obhacileko.
iii. Umuda 3: Inga urhadekile. Umuda 12: Zibuthakathaka kwezenwabu. 
Laphuma njengemihla, Laphakama lihlophe Ukuzifihla kunina. Imisebenzi yemihla Irheme ngerherho layo.
v. Hlathulula okutjhiwo yikondlo ngomuda owodwa. 
a. Umuda 11. 
##lelitshayo lobukondlo ekondlweni yakhe ethi: “Ngilisani Ngiphaphe!” Sizanidzubhulela imida enembileko kwaphela. 
ii. Tlola imida enebuyelelo-mqondo esetjenziswe esigabeni sesibili sekondlo engehla utjho nokobana liletha mqondo bani ekondlweni le. 
i. Ivumelwano-phakathi elitholakala emideni 2-6. 
i. Bukondlobani obusetjenziswe yimbongi emideni engenzasi 
Umtloli onelemuko tle begodu utlole neenkondlo. Ezinye zeenkondlo zakhe zakhutjhwa kuTsengo 1-5.Wanikela khulu ekuthuthukiseni imisebenzi yemitlolo.
Incwadi le ilibuthelelo elihle elikarisako leenkondlo, begodu imumethe iinkondlo ezimatjhumi amabili nambili zezinga eliphezulu. Umbutheleli weenkondlo ezisencwadini le, ukwazile begodu uphumelele ukukhetha iinkondlo ezinemilayezo emanqophana nobujamo bepilo yagadesi. Lokhu kuzokwenza bonyana abafundi bencwadi le, babe namakghono wokujamelana nokurarulula imiraro abahlangabezana nayo emaphilweni wabo qobe liphuma litjhinga Ibuthelelo leli limumethe imihlobo ehlukeneko yeenkondlo ezingekhe zatjhwaba, ezimumethe koke okumatshwayo afuneka ekondlweni.Incwadi le yihle khulu begodu izokwenza abafundi bonyana babe namakghono wokutsenga iinkondlo ngefanelo, nangokulandela imigomo yefundo ye-outcome based education.Ngamanye amezwi incwadi le itloleke ngendlela yokobana kube lula bonyana umfundi ayisebenzise bekayizwisise msinyana. Ekugcineni kwenye nenye ikondlo kuba nemibuzo ephendulwako, begodu nomsebenzi ophiwa abafundi bona bawenze. Lokhu kuzokwenza bonyana abafundi babe nekareko yokwenza amarhubhululo ngemihlobo yoke ehlukeneko yeenkondlo. Okhunye okukarisako ngebuthelelo leli, kukobana zoke iinkondlo ezitloliweko zikhambisana nemilando yabatloli bazo ngamunye. Lokhu kuzokwenza bonyana umfundi ngamunye akwazi ukuzakhela isithombe-ngqondo somunye nomunye umtloli wekondlo leyo ayifundako. Ngokufunda incwadi le, umfundi uzokuba nekghono lokutsenga iinkondlo akhuphe lokhu okulandelako: 
vi. NguMtjhiwa. 
Babiza basithi: Baba kebabo abobaba. Mina vane ngithi: Ubaba wathi ....... Ngikhuzwe ngetjhada.
a. Irhobela-phetha 
Zona ziyasehlelwana
vi. Mmoya wokudana nofana wokuzisola. 
Imitlolo
Ukufika Kwami Ekhaya (adult) 
Tlola umutjho ngamunye onesithombe-ngqondo esingenzasi: 
Ikondlo le, ikhuluma ngesokana elalithanda intombi kodwana yona ingaboni bona iyathandwa. Lalilulukela nalibona intombi le, liyibongelele ngehliziyo likhanuka ukuyikhulumisa lizibike kiyo.
Iinyawo Zakho Mntanthu 
1.2.3 Wokufanisa umuntu onzima nelahle (2) 
Isirholwani 
Sirarekel' imizi esel' imilotha, Sisale sibuzana ngembangela? Ngiyabuza, ngubani na? Abanye bathi mXhosa, Ngiyala.
Itshimo singalibiza nangokuthi sitjhubo. Itshimo, kusetjenziswa kwamagama atjho okuphambene nomqondo nofana nalokho okungikho kwamambala. Ngamanye amezwi itshimo yikulumo ephambene nalokho okungikho. Akhe siphethe ngesitjengiso sesonede ka-Skosana PS ethi: “Isinanja”. Sizanidzubhulela imida enembileko kwaphela.
Abanye bathi mZulu, Ngiyala. Mina ngithi mumuntu wommango, Mina ngithi liphandle, Elingafuni sibambane, Sibambane, sibumbane sibe munye
i. Sifaniso imbongi ihlathulula ubunye ebenabo nabalwako. 
Mma Wami 
iii. Umkghadi ngugubudu emanzizi: umutjho lo, umumethe muphi umqondo? Ngisiphi isithombe-nqondo eisetjenziswe kilomutjho? 
Angez' usamfunyana. linyawo zakho mntanthu, Zikhamba kabuthaka Inga ubanjwe yimbodongwana. Lis' ukuzigila ngomung' ungekho.
Ilangelo lalitjho bona sekwanele ukuthuluka kweengazi nokubulawa kwabantu batjhiye abentwana bazintandani (Ndima 5 Muda 3; 4 no 5). Imbongi ithi nokho lokhu kuthula komzuzwana engeze kwahlala isiphelani (Ndima 2 Muda 5 no 6). 
iii. Tlola yoke imida esekondlweni eneenthombe-ngqondo ezingenzasi. 
· 1996: Wazuza i-BA(Hons), e-UNISA 
Emini azikhombe isibhakabhaka.
Ikondlo le ikhuluma ngomma owendileko kodwana angahlali lapho endelekhona. Kwafika lapho sele akhumbula ekhakwakhe wathatha isiquntu sokutjhiya indlu ekulu egade ahlala kiyo wabuyela ekhakwakhe.Yeke uyathokoza.Angathokoza balapho egade ahlala khona nofana angathokoza isiqunto esihle asithetheko sokubuyela ekhakwakhe kanti godu angathokoza bona angasafuni ukuhlala lapho egade ahlala khona.
i. Irhobelo-thoma emudeni 11 no 12 yabo > Ngavakatjhela 
##ka-Jiyane D.M.ethi:“Kuyini?” sifunyana isimanyaniso.Sizanidzubhulela imida emibili 
Bazali bami nangiphutha ngisesemncani, Nangikhasisa ngatataya, Nangifukamela njengesikhukhukazi amadzinyani, Ngacapha isithepha ngelimu, Kwaqina ngho ithambo. Gadesi ngiyazisola.
c. Isingathekiso. (3) 
Abanye ipilo
Ni 
v. Tlola ubukondlo obusetjenziswe yimbongi emideni 48 5 50. 
Isirhunyezo Sekondlo 
Sesengeluk' intambo Ezokuba ngeyam' indlela Engisa KuNomalanga, Unomalanga ilanga lami. Maye ....... uNomalanga! KuNomalanga ngatjho Bangatjh' abantu, Bona ngizazibeth' isifuba ngaye, Ngatjho laba linye ngathi:
Iimpendulo 
i. Kukhulunywa ngabantu besibongo esisodwa, babina isibandanai esisodwa, bangabesithakazelo esisodwa begodu babelthwa liqhegu elilodwa. 
1.2 Funda ikondlo engenzasi bese uphendula imibuzo elandelako. 
 Imida 21 no 22: Iya, ...
i. Indima 2 umuda 3 imbongi isivezele iinthombe-nqondo/iimfenqo ezimbili. Zidzubhule utjho bona zingimiphi imihlobo, begodu utjho nokobana kilekondlo zitjho ini. 
1.1 Funda ikondlo engenzasi bese uphendula imibuzo elandelako.
Isirhobela-sikhathi 
Indima 1 umuda 3 (a)
iii. Yitjho bona imida ngamunye kwengenzasi imumethe mhlobobani esithombe-ngqondo. 
-Ikwele -Amala nezondo
i. Tlola izenzukuthi ezisetjenziswe ekondlweni le bese utjho bona ziyithinta njani ihlathululo. 
Isirhunyezo Sekondlo 
Ngiyathokoza mthombo ongomiko, Ngiyakuhlonipha Mthombo ongomiko. Ngafika kuwe ngingazilitho, Ngeza kuwe ngingakaphathilitho, Ngatheleka kuwe ngingasilitho,
ii. Inqophe ukuthi ikosi yikosi kilabo abazi ukuqakatheka kwayo, abayihloniphako nabaziko bona umsebenzi wayo khuyini. 
?
UMbuso wembethe isizi. Kwalila uMnyango Wefundo, Khona unyaka sele wonde kangaka? Awa, ukwelusa kubhalile, linkomo zifahlile, kubhalile. 
Tjheja: Umfundi ulindeleke bona atlole zine zeenthombengqondo ezibalwe ngehla. Nanyana isithombe-ngqondo esisodwa singatlolwa bekube kabili akutshwenyi. 
Owangiph' ikakaramba yomyenami,
v. Tlola isithombe-ngqondo esisetjenziswe ngobunengi esigabeni sokuthoma sekondlo le. 
Mamelodi High School, eMamelodi 
Kiyo inkodlo ka Ntuli MS ethi Umona, ivumelwano-phakathi livela emudeni wesibili othi “Sirhulurhulu sirhuluphel'umnyama”
· Ziyangezelelwa ngokweze hlakalo nesikhathi.
v. Imbongi isivezela ini ngomuda 4? 
Isirhunyezo Sekondlo 
Umbuzo 1 
iii. Tlola imida emibili enesithombe-ngqondo sokufanisa. 
iv. Irhwala: Ukubamba isimbi umlomo (nezinye) 
ii. Iye imbongi ikwazile. Ikondlo le, ikhuluma ngetayere elelisetjenziselwa ukutjhisa abantu. Lokho sikuthole emudeni 3, igama elithi kubobamkhulu kutjho bona uyabulawa , Umuda 11 igama elithi atjhe & avuthe. Umuda 12 igama elithi asafuthunyezwa okutjho bona angakavuthiswa nomuda 13 igama elithi sephulwe okutjho bona itayere likhutjhwa emuntwini angakathungelelwa. 
· 1994:Wazuza i-BED, e-UNISA 
Ithabo Likuphi? 
Iimpendulo 
Imida 7 9: Zkhe ... 
Kilekondlo imbongi ikhuluma ngesithandwa sayo ebeyizibophelele kiso isikhathi eside kodwana ekugcineni sayilahla. Imbongi ithi yona nesithandwa sayo babethembisene izulu nomhlaba, kungiloyo naloyo azibophelele ethandweni kangangokuthi bebangasaboni abanye abantu ngaphandle nje kokuzibona bona basethandweni begodu bababalelana. Umuda woku-1 no wesi-2 usitjela kuhle bona leziinthandani kade zisiwa zivuka zithembisene ukufa nokuphila. Ukuthi kwagadesi abasathandana kuvela esigabeni samaswaphela emideni 29, 30 no 31 lapha imbongi isithi “Walilahla ithemba lami,Wasiphula isithembiso sami, Wasiphula isithembiso sakho” lokhu kuhlathulula bona koke ebekuhlangenwe ngakho kuphenduke ilize.
Ivumelanophetha 
Indl' ekulu ngayiqala kabili kathathu; Ngakhumbul' okwadlulako nokusezako, Ngajama thwi! etatawin' elitalala! Ngapheny' imikhwani yesiphila, Nganghamela kuhle zam' izambatho. Salani kuhle mabodakaz' amhlophe, Salani ngokutlhogomela niyelele abezako. Ngikhumbule phetjheya kweLigwa Ekhabo lanosokanami: Owangiph' ikakaramba yomyenami, Ngaritjhw' emin' ethe saka! Ukuthokoza kwami kwaphelela. Bakwethu ningangikhukhutheli ninginanabele, Kazi nami ngingewekhaya, Baba. 
Usitjhiye ephasini emnyakeni we-2005 kuNtaka amalanga naka-13.
 ...............ngawe. 
Kwanga umoyakhe ungaphumula ngokuthula! 
Licimile Ilanga 
Sirarekele ................... 
Ijemu 
iv. Nikela isilungelelo sebizo esisetjenziswe yimbongi ukugandelela ukunyefula ekondlweni le. 
v. Wangitjhiya kusesebusuku. 
Kazi nami ngingewekhaya, Baba.
i. Uphakathi kwehlathi, ujame wedwana
vi. Lirhwala: Inqophise kilabo abangaboniko bonyana intombi okuhaywa ngayo la inamehlo amanengi. 
ii. Mmoya wokudana. 
i. Kilekondlo imbongi inqophe ukusiyelelisa ngezinto eziqaleka inga zihle, ziyipilo begodu zimnandi kanti isiphetho sazo kukufa. Imbongi ikhalima bantu bona balise izinto eziyenga inga ziletha ubumnandi batjhugulukele kuZimu. 
vi. Yindlu ehlala amasokana 
a. Rholo labanzima, b. Ujame njengekutani, c. Ngiyathokoza mthombo ongomiko 
iv. a Ngisiphi isithombe-nqondo esisetjenziswe imideni emithathu yokuqina  yekondlo. 
Kwakukusutha kwendlala, Kahlamanzana kumbi, Kwakuthungwa amabhetjha, Avunulwe kukarise KwaMahlungulu. Naso imbokotho ngesibuyeni, Ilitje lokusila eqadi kwayo. Kwakungasikudla kukuphila kokufa, Amadoda ajame ngeziswana, Afuze iNtatjanaMaNdebele, Gadesi khohlwa ngamaphotho, Gadesi khohlwa ngesirholwani, Dadwethu bhinca ingubo, Ulandelane nomnakwenu, Niye KwaNofundo, nazi uZimu. 
Isimanyaniso 
Iimpendulo 
vi. Mabhunu ahlala enarheni le. 
Umuntu Mumuntu: Malobola J.N.
Bosmansfontein
Imida 3 no 4: Irhobela-tjhigama > .......................sirarekile,
1.3.1. i. Irhobela-thoma 
Serenity Primary School eRayton
Iya, ... 
Ikondlo-sinyefulo 
Gadesi sengikhamba njengenyoka, Ngikhamba ngikhukhutha, Ngikhamba ngibhaqa, Ngifana nomqasa ngiyazunywa, Nabezimu bekhethu banginghalile, Bangifulathele bangiqalile. Ngiyazisola, Bizani abangani bami Bizani iinhlobo zami Bangihloboke ngisaphila nje, Ngafa, bazangibonela ilikade, Ngiyazisola bazali bami ngiyazisola. 
Namtjhana bangathini ngami, Ngiyaphefumula, ngeqa intaba. Ngifukula safukwani, Ngidosa yengqondo ikoloyi, Ngibona ngapha kweenkungu zokusa; Ngitjho ngisithi: “Baba!” Baba ongithwesa umqakaniso, Umqakaniso wezungu lamathuthumbo, Ngirhuluphele ilwandle, Elidunga amanzi ngamagagasi Amhlophe njengesiwezulu Siwela abanganatjhudu. 
Ngitlhuwile, ngihlulukele umuomuela, lye, umtshadlho nomvilo Ngihlezi ngaphasi komtholo. Gadesi uphi ummango? Uphi wekhethu umlanjana Ngisele amakhaza njengerhwaba? Ngipholise ihloko eqaqamba njengezulu, Iqaqamba inganaduma.
Ngiyathokoza Mthombo ongomiko. Uphakathi kwehlathi, ujame wedwana Ujame njengekutani, Usiza abancani nabakhulu Ubapha ituthuko ekulu.
Ukurhobela-phakathi 
Umlobokazi ngumakoti wamaNdebele. Ikondlo le ikhuluma ngomendo wesikhethu. Umakoti wamaNdebele ukhamba kancani agubuzele (Indima 1 Umuda3) Kwakulotjolwa ngeenkomo ingasi imali (Indima 1 Umuda 5) Amadoda akwakwazela ngendlela yokuthamba ngeenkhande lokha nakemukela umakoti. Kilekondlo imbongi ikhalima umakoti bona angakhulumeli futhi (Indima 5 Imida 3 no 4) ikhalima unosokana bona angalwi nomakoti (Indima 6 Umuda 7) begodu ikhalima nomakhelwana bona angahle ahleba abe ahlole ngemithangala (Indima 5 Imida 5 no 6) kodwana kuhlalisanwe.
iv. Tlola igama elisetjenziswe ekondlweni elitjho ivalo. 
Lizungu labantu boke, Silingana abantu boke, Mphekeleli wabaya kibobamkhulu, Mrhuweleli wetjhada elibaleka iindlebe. Sidosa umuntu isikhathi sifikile, lye, nanyana singakafiki. Abanganeno bagida igido Lokuzibuyisela ngombana badlelezelwe: Ilizwi lesililo lizwakala ngaphetjheya, Wegazi elimbi avuthe amathambo, Atjhe aphele kungakalinyukwa. UNotjhudu athi asafuthunyezwa, Kuye sephulwe isirholwani. Icala ligwetjwa linengi; umbulali uyedwa. 
Akwenzako kwaziwa nguye, umona.
Mala wabuyaphi? Imiz uyiphulile. Usivunguvungwani mala. linthandani zitlhalene ngawe, Izelelesi zibotjhiwe ngawe, Ineng' ulibulalisile, Ngawe ityile lifile. Mala ndina! Ngilisa inala ngilisa! Ngilisa ngiziphilele ngeqiniso, Ngilisa ngivume zam' izono, Khon' uZim' azangilibalela.
iii. Irhobela-thoma. 
iii. Laba abakha ngeqepho: Sitjho ukudelela nofana ukungabi nehlonipho. 
i. Ikondlo le ineendima ezilinganako begodu inemida evalekileko ne vulekileko. 
Isirhunyezo Sekondlo 
Iimpendulo 
iv. Silungelelo samabizo u-ndina. 
Iimpendulo 
iii. Sithombe-ngqondo bani esisetjenziswe yimbongi ngobunengi nayitlola ikondlo le? 
IMIBUZO YOKULUNGISELELA IINHLAHLUBO [ILIMI LEKHAYA] 
Iziqu azizuzileko:
Wangenza qiniso, Wangenza ngaba mumuntu, Abakubalekelako bona Bayokuphelelaphi qiniso? Maye laphel' iphasi!
MaNdebele ngazomba iphasi, Ngabona ngewami amehlo, Abanye babona ngewabanye, Ngezwa ngeendlebe, Ngingazwelwa njengesiduli, Umuntu yena semumuntu, Zakhe aziqedwa phu! Zakhe azibonwa zoke, Zakhe azicimeli cime! Zinande zivumbuluka Zinga mamanzi avinyilika.
ii. Dzubhula umuda ohlathulula bona imbongi ikhuluma ngamaNdebele aphelele. 
v. Sisenzamuntu / isenzasamuntu. 
-Wangipha ubukutani, Namhlanjesi
Emideni le isimanyaniso sibunjwe ngo-inga no-senga. Ngokwenza njalo, imbongi icacisa ekutjhoko. 
Irhobelo-thoma emudeni 17 no 18 yabo > Ngangigangela 
iv. Sekela ngawakho amagama bona kuba yini uthi imitjho oyibale ngehla (iii) ibufakazi bokobana kukhulunywa ngabamhlophe. 
lye, iinthebe zihlwa ziphuphuma, lye, iimitlhodlho ihlwa imanzi, lye, unotlabalala arhanyulwa angaselwa. lye, ngitlhuwile, layizolo likude! 
Langa Lokuthula 
Athi: siyokuhlakula, Ngithabe ngithande Ukuzibona nginobaba. Ngisathi ubaba Ngombana ubaba ngubaba,
1.1.5 i. Umuda 13: “Awa, angazi” (1) 
a. Indima 4. 
vi. Ihlathulula ukuthi yagcina ngokuzithwala ngebanga lokufuna iqiniso unina ayeyifihlela lona. 
Lemibuzo eziintjengiso kilesisigaba izakusiza bona ukwazi ukulungiselela iinhlahlubo zegreyidi 12.
iv. Ngokucabanga kwakho ungathi kubayini imbongi ingathekise ikholitjhi yezefundo nesithakgha? 
-Abantu babotjhiwe kwezwakala 
Wangibopha ihliziyo, Ngaphola amaloyo, Ngahluba njengenyoka, Ihluba ikhasi layo, Kwakhanya inyanga Isiyeri sakhanyisa indlela.
Kude la kuyiwako Mntwana wekhaya. Phos' iinyawo zakho. Yintoban' ekurhadako kanti? Kuphehlwa ebilako!
Ulilunga lesiNdebele Language Board. 
v. Kunevumelano-phakathi nesithiyeleli. 
Ugeja ngombala ohlaza sasibhakabhaka, Isibhakabhaka setshayo lokugeja. 
Iindawula 
Uneenkanuko zomlambo ogelezako, Unehliziyo ede, Unehliziyo yamarhamaru, Nakuyingubo yona Uyidosela ngancanye, Wafuthumela ngapha, Uyidosela ngapha. Ukukhamba uyakhamba, Iduduma lokujama uyalibeka; lye, alibeke ajame na? lye, afike aphumule na? Izabe ingasimumuntu, Zakhe iinyawo azidinwa, Kudinwa ihliziyo.
Bayethe, konjani yezulu, Bayethe ngwenyama, Bayethe ngwenyama koNdebele, Wena sigqumukela ngelwandle Wabhal' ukucwila ubambelele Ngobulembu butjhelela. Wayamela ngaphetjheya Uqaqada phezu komgogodlh' Ingwe yavaleka umlomo Ikghanywa magagasi aphephulwa Mmoy' abezimu; ilwandle Linganamzimu Ingwe yafiphala umbala, Yabulawa yindlala INgwenyama ikhona Isingethe iNdlovukazi Ivela epumalanga inga etjhingalanga Akunaphasi Kwahlangela naBekunene Batjho basithi: “Bayede! Bayede Ngwenyama!” Batjho kuMayisha II, kaMabusabesala, Ilanga elatjhinga mhlomunye Liphahlwe bezimu bakhumbule Erholweni koNomtjherhelo. NguMayisha II, wobuso obuphazimako, Buphazimela abangabaniko, Basithwe matjhiya ubude. NguMgwezani eenhlangwini: Isiba lobukhosi langahlonywa Nguye mphambo, Intonga yemtjhade yangafumbathwa Nguye mphambo MaNdebele. Kude! Kude! Kuseduze la abuya khona, Kuseduze, kude la aya khona. Dundubala hlanga leMthambothini, Wena obhodabhode wabuya ngenenginzima, Wavela wabikwa, Wabikwa neMarhorheni, Kwanga iintangaziyaphela Zingaqedwa. Ubuthwa bathi bunzima Bavela bumhlophe wabusingatha Bunjalo, uzila umkhosi Ohlatjwa ungakalawulwa Imikhosi ilawulwa. Weqela kezikanoondovu, Waphatha zesiba lefundo, Ilwazi larhatjheka njengeentinzantinzani. Usilwa ipi yengqondo, Izalukazi zakghanywa ziinolwani, Kuvumbuka wena Ngwenyama, Uvumbuka njengekhowe. NguMayisha II, ilanga lakwaNdzudza, Ungakhonjwa ngomuno, Omkhombako uyazihlolela. Uzihlolela ubukhazi buthutha, Uzihlolela isinanja libalele, Lagubuza abizwe ngehla kwamafu. NguMayisha II, ingwenyama: Ligugu eligegeda abanganasithunzi, Abanesithunzi libahluba iinsasa. Gidi! gidi! gidi! Uyagidizela Ngwenyama; Udundubala njengentaba, Utjhinga njengesiziba, Usingatha usingathe Nabasemasisweni, ije Bakwendlalele ngesibuyeni Bafunga iimfungo zomoya. Batjho ubavuthela ngomoya, Baphephuka baqale emv. Zungu elimhlophe; LakoNdebele ahlezi etjeni; LakwaNdzundza lifuze uFene; Mabhoko! Mkhulu uNyabela. Ngwenyama! Sisidu aziqedwa! 
ii. Isal,' imhlophe kwegabhogo. Ungazifihli njengecili Vel' emkhanyweni njengelanga. Uhleka inga awufuni,
ii. Tlola loke irhobelo-tjhigama elivela ekondlweni engehla. 
v. Umuda 29;“Ngafa, bazangibonela ilikade” 
vi. Ngitjho khona kuNdebele 
ii. Irhobela-phetha
Awa, ziyarhubhulula, Zenze ugogo umloyi, Zenze ukghari umloyi, Zenze unosokana umloyi, Ngizo zona, ziyarhubhulula
v. Esigabeni sokuthoma sekondlo le kusetjenziswe khulu isithombe-ngqondo sesifaniso; imida 2, 4 no 6. 
i. Tsenga isigaba sokuthoma sekondlo engehla ngaphasi kweenhlokwana ezilandelako. a.Isakhiwo sangaphakathi b.Isakhiwo sangaphandle. 
v. Imbongi isemqondweni wokuzinikela kuZimu. 
v. Unotjholotjholwani abulawe kutjholozela. 
v. Tlola umuda onevumelano-phakathi osetjenziswe endimeni yesi-3 ekondlweni engehla. 
Ummoya wekondlo 
U Ongayaziko ubona ngayo, Oyaziko ufunda ngayo, kuyibalekela kukweqa, Kukweqela phezulu ungaweli phasi. 
iv. Imbongi inqophe ukuthini emudeni we-25 ekondlweni le? 
Ilimi lokuThoma lokuNgezelela 
Isirhunyezo Sekondlo 
Njengezulu nephasi atjhidelene. Kodwana mina nawe siyinyanda, Ebotjhwe sithakgha samambala, Sona esathabisa amazuba nasiyibophako, Sona esadanisa iimfene nasiyibophako. Ekutatayeni sabe sisoke, Ekuqothaqotheni iinkukhu sabe sisoke, Itshele yabe imdlalo omnandi, Kodwana amagqubu bekanganandawo Ngombana banjalo abanombuso ezulwini.
ii. Yitjho bona mhlobobani wekondlo le bewusekele ngemitjho ebufakazi besiqunto osithetheko. 
Iye imbongi isebenzise ilimi lobukondlo. Imbongi isebenzise iimfenqo (iinthombe­nqondo namatshwayo afaneleko) 
Ntuli M.S. 
Iimpendulo 
Zuba ngiph' iimpiko Ngiphaphe ngiphaphe ngiphaphe... Ngiye phezulu phezulu phezulu... Ngiphenduke ngiphenduke ngiphenduke... Ngibuye ngibuye ngibuye
iv. Sisaga: Sihlathulula bona umuntu ukghona ukukhuluma into kodwana yen 
i. Tlola umutjho nofana imitjho ehlathulula bona ukufika kwabamhlophe kwaletha itjhuguluko eempilweni zabantu be-Afrika 
Mahlangu M.S. 
ii. Sihlanakela. 
ii. Ukubona kanye kubona kabili > Siletha umqondo wokobana isokaneli selibubonile ubutjhwapha balo begodu liyatjho nokobana lokho ngekhe kusenzeka. 
Ngabuza ngifuna ukwazi, Ngabuza bonyana kungebanga lani. Ipendulo yakho kwaba liswazi, Ipendulo kwaba ziinhlamba. Wathi ngingabuzi okunengi
Tjheja: Nanyana ngiyiphi ipendulo enikelwa mfundi abe ayisekele ngokuzwakalako yamukelekile.
v. Tlola umuda owodwa onesithiyeleli otholakala ekondlweni le. 
Umlando Wembongi 
Ngaphasi kombuzo lo, phendula imibuzo EMIBILI kwaphela. 
INANI SELILOKE [35] 
Emudeni wamaphelelo wendima yamaphelelo,imbongi nakhona iveza ukuzaza ngazo ngombana iyelelisa bona angeze zakusa ndawo nayithi “Khamba nazo nawungayindawo.” 
ii. Tlola igama elitholakala ekondlweni elitjho ibandlululo. 
Irhwala 
1.1.3. Iinini/ziinini. (1) 
-Sabona ubuso befene
(Imihlobo EMITHATHU kwaphela) 
Qiniso, Ulilanga longabonik' umuntu, Boke bayakubalekela, Boke bakusitha ngelaka, Babodwa abakwaziko.
iii. Inqophe ukusivezela bona isokana ekhuluma ngalo ekondlweni le belihlamazana. 
Siyabuswa L. P. school
Itjhuguluko 
Ngidanile ndlela yakwaMloto; Ngibeke ithemba lami kuwe, Wahlanganisa ikwaMhlanga nePitori, Kwavukelwa kwagodukwa
Indima 4, imida 3 & 4 imbongi isebenzise ibuyelela-ngqondo ukuveza bona bakhona abazithabelako kodwana ngelinye ihlangothi ziyavilaphisa. Imbongi isonga ikondlo ngokuveza imiphumela emimbi yokuba marhamaru (Muda 9 &10), nasele ubiza iinkwekwezi ngamabizo waboyihlomkhulu vane kukumbi. 
Awa, ziyarhubhulula,
Mbizo yeentjhaba zeSewula-Afrika, Ngikubiza ngebizo Ngingasililitho ephasini; Ngithi ndabezitha! Mbizo yokuthula, Mbizo yecolo, Ngithi bayethe kuwe.
i. Veza ukurhobela-tjhigama okusetjenziswe ekondlweni le. 
iii. Imbongi isitjela ngesokana elalilandelelwa bentazana ngehloso yokuzuza kilokho elalinakho. Iintombezi zazingalithandi isokaneli kodwana bezithanda izinto zalo. Ngetjhudu uZimu wabanalo lakubona lokho latjhuguluka, azange lisazinaka. Esikhundleni salokho lazikhethela uZimu belakghona nokondla bakwabo. 
Khuyini? 
Phasi enzasi erholweni, KwaMahlungulu kwasala abantu Kwaduma izulu kwamekeza umbani, Kwatjha isikhuni kwasala umlotha. Kwahlwa emini iNdebele liqalene noMsuthu,
v. Mhlobobani werhobela otholakala emideni 6 no 7 ekondlweni le? 
Ngiyokuhlala hlali, EMerik' enganinaniko. Zuba ngiph' iimpiko Ngifuze indlu yami, Ngifuze iinhlobo zami,
Umuda 5: Isenzukuthi; “Kwaqina ngho ithambo” (3) 
iv. Irhwala. 
Amala 
Iimbongo Zekosi UMabhoko 
 Imida 13 no 14: Unehliziyo ...
vi. Ngokuzwisisa kwakho ikondlo le ngelinjani ilifa elingakajwayeleki okukhulunywa ngalo kile kondlo? 
v. Itayere lalisetjenziswelwa ukutjhisa abantu ngesikhathi somzabalazo. Nabakutjhisako babelilengelelisa entanyeni njengesirholwani bese balithela ipetroli balithungelele ngomlilo. 
Ikondlo le ikhuluma ngetlawana elilinga ukuzifumanela isokana elizalanelisa, lilise ukugelagela namasokana ngehloso yokufumana elilifunako. Lifuna ukuthola isokana ekungilo ngombana sele likhulile (Ndima 3 Muda 3)
Imbongi ibonga ilanga langomhlaka 02-09-1993, lelo elamenyezelwa njengelanga lokuthula ngemv. kwemiguruguru eyayembethe iSewula Afrika. Ngalelo langa kwathula yoke into ephilako nengaphiliko.Abantu nemitjhini neenkhwelo.E- World Trade Centre lapho kwakubanjwe khona iinkulumiswano nakho kwathula isikhatjhana ngoba kwakuyelela ilanga lokuthula.
Jemu unesikhozi KwaNdebele, Isikhozi owasakha neNgwenyama, lngwenyama uNyabela, Owakha ngawe sakhe NeSewula Afrika Etja, Yebutho lakaRolihlahla Mandela, Umengameli wayo. 
· Zingatlhanywa bezitjhiwo nanyana ngubani. 
b imumethe muphi umqondo. 
Umlando Wembongi 
ii. Isakhiwo sangaphandle sekondlo 
iv. Tsomula igama elitjho ukukhambisana elitholakala ekondlweni le. 
iv. Tlola ibizo nesibongo sembongi yekondlo le. 
Ungomunye wabatlole Inaba Lesizungu (iinolwana) 
1.2.2 Ummoya wokudana (1) -wabetjhwa (1) -isililo (1) -intandane 
iii. Igama elithi “ngifuze” emideni 19-20 limumethe iinhlathululo ezimbili ezingafaniko. Tlola iinhlathululo ezimbili khona kuzakuvela bona uyayazi. 
Ifuyo ayisekho, Iginywe yipisi ifikile, Edlule naye uyabekwa, Alandulwe igadango.
ii. Isakhiwo sangaphandle sendima yesithathu. 
 .........................ngitjho. 
vi. Ukutjhiya. 
UZandile Sophie Shongwe uNaMgwezani wabelethwa ngoRhoboyi emnyakeni we-1956 eHendrina eplasini i-Wittekrans.Wasungula isikolo eMabuyeni L. P. school.Wabese uyokwenza ibanga lakhe lesi-6 eHendrina Community school, JC Mhlabetsi. Ibanga letjhumi walenza eSoshanguv. High school.Wenza i-Secondary Diploma e-TCE, i-BA ne-UNISA. Uragele phambili neCreativ. writing.Wafundisa eenkolweni ezilandelako: 
Nanyana ungangithuka, Uthi: ngeqa amagama wakho. Kwaphela khumbula lokhu: Wangifihlela iqiniso lakho. 
1.4.2 Okutjhiwo yikondlo. (7) 
1.4 Funda ikondlo engenzasi bese uphendula imibuzo elandelako. 
Mfundisi 
Zembula ziveza beenhliziyo
v. Imbongi isisebenzise ngomnqhopho wokusivezela bona singezwa abafundisi nabakhulumako sithathe kwangathi benza koke lokhu abakutjhumayeza abantu. 
b. Isakhiwo sangaphandle: -Imida 1no 2: Imida le ngamunye unevumelanophakathi:;“Ngi_ ngi__” -Imida 1 no 2: Irhobela-thoma; “Ngijamile ....,” -Imida 2 no 3: Irhobela-tjhigama; “ ................ ngiyaqalaqala;” 
ii. Isenzukuthi: Liba bov. be ngePumalanga (nezinye) 
Ngidinwe kuhlala lapha, Lekhethu ngilazi Ukunghanghabala kwalo. Lobudlhayela buhlangene Nokuhlakanipha. Ukusebenza lilize lakolize, Ukufukuza ingurumela, Kuba lilize lakolize. Itlha ingasoze yahlangana Neqiniso nanyana kukunini. Kade saba yifukwani Sifukuzana nephasi.
Isibonelo: Ikondlo ka Malobola JN ethi, “Isirholwani” imbongi izwakala ngathi ikhuluma ngesirholwani kanti imbongi ikhuluma ngetayere elalikghwayejwa entanyeni yomuntu lithelwe ngepitroli bese umuntu loyo uyatjhiswa. Lokhu kuvela lokha imbongi nayithi, “Mphekeleli wabaya kibobamkhulu”,umuda 3.
Iimpendulo 
Bonyana yini elumako ebesaneni. lye, ngakhamba ngekani Ngombana ngifuna ilwazi. Umvuzo wakho kwaba budisi, Kwaba ngilokhu okubonako.
Ungomunye wabatlole iHloya (iinkondlo) 
Urhurhulwa mamanzi;
Iimpendulo 
Imida 3 - 6 > Nga__.
Nithi ngibo laba na? 
iii. Mhlobobani wesithombe-ngqondo osetjenziswe emudeni wokugcina Wekondlo engehla? Yitjho nokobana sisetjenziselwe ini. 
v. Usetjenziswe njengesingathekiso 
Ukufa kwakungasikufa, Ue, kwabelethwa kukufa. Kwahlonitjhwa kuyipisi, Kwaba sililo kwaphela.
Emv. kokufunyana imiphumela yebanga lesithandathu, Standard six, nge-First class, waya eenkolweni zefundo ephakamileko, eenkolweini ezilandelako: 
ii. Ngokuyelela okutjhiwo yikondlo imbongi iletha wuphi umqondo ngokusebenzisa igama “ukuthaka” ekondlweni le? 
Wangenza Qiniso 
Madoda phumani neenkhande, Nizokuthambel' igugu lomuzi, Ikwekwez' ekhanya salanga: Ikwekwezi yomkhanyo wezungulekosi. Hlaban' uMafunazoke Ikomo kababa yesiko, angene.
-Ngendlela bubuhle ngakho,
Isakhiwo sangaphandle 
Kudinwa 
i. Mumoya wokudana, imbongi isebenzise igama ”isililo” lokho kutjho bona bekungakajatjulwa (Muda 9) imbongi isebenzise igama atjhe, avuthe aphele. Imbongi idaniswe sisenzo sokutjhisa abantu ngetayere. 
ii. Nikela igama elilodwa elingekho ekondlweni elitjho itjhudu leliwa (umuda 14). 
Ngubani oneqiniso na? Min' angazi, ngambal' angazi. Alikho ilitje engilitjhiye ngingakaligubululi, Alikho ikhasi engilitjhiye ngingakaliphayi, Akukho lapho ngitjhiye ngingakarhubharhubhi,
-Kuhlamanzana kumbi 
iv. Ngokomqondo ofihlakeleko isinanja ekukhulunywa ngaso la singathekiswe nani? 
Iinkondlo Zanje
-Ukusebenza lilize
I. Imbongi isemoyeni odanileko. Lokhu sikutjho ngombana imbongi ilila ngokungabi netjhudu lokuhlalelwa babantu beengubo. Ilila ngokuthi yazitholela usibanibani wayitjhiya, yathola usibanibani naye wayitjhiya. Ye-ke soke siyazi bona ukutlhalwa mumuntu usamthanda kuyadanisa. 
Umkghadi ngugubudu emanzi, Ugeja ngamafutha; Usale unothe inga mhlwehlwe, Usale uphazima inga lirhwaba, Usale utjhelela inga yitshidzo. 
Ngafundiswa ngumma nobaba, Kodwana ngisathi ubaba. Ngisathi ubaba, Ngitjhiso lilimu, Ngikhunjuzwa bangani, Ngibezwa babiza,
1.1.3. Tlola igama elitholakala ekondlweni elitjho iinhlobo.
Wavuka ulele langa, limphaphamtjhini zatjala 15 Ukuthula phezulu, Zaphapha emhlana Zilengisa amabhaloni, Kwajama imisebenzi kwakhulekwa. Ngawe kwacinywa imitjhini, Ngawe kwathula imirhatjho, Ngawe kwajama, kwajama nesitimela: He! Umoya-ke? Kwaba nokuthula ephasini, Ukuthula kwengubo yeTempeli.
iii. Isenzamuntu. 
Uvunula akghantjhe, Akhohlwe ukuthi: “IKosi ikhona”, Njengayizolo lokha, Lokha umpurelani Umngene emazinyweni. Atjharagene, atjharagene nelimu, Amazinyo aqhaqhazela, Abiza iinkwekwezi Ngamagama waboyisemkhulu. 
iii. Tlola loke irhobela-thoma elitholakala ekondlweni engehla. 
Imida 1, 2 no 3 Irhobela-thoma > Batjho ................ 
_i 
iv. Tsenga isakhiwo sangaphandle sekondlo le. 
ii. Ibhadi. 
Min' Anginatjhudu 
iii. Ngokuzwisisa kwakho kubayini imbongi ingathekise ikosi 
-Ingaphakathi lekondlo 
Uburotho butjhelela ngawe, Bunambitheka ngawe, Ithabo livela ngawe, Itjhudu lilethwa nguwe. 
vi. Khombisa umhlobo werhobelo osetjenziswe yimbongi emideni 19 no 20 bewutjho nokobana uwusebenzisele ini. 
ii. Yitjho bona imida engenzasi le ngamunye unamhlobobani wesithombe ngqondo. 
Kuphele
Nithi Ngibo Laba Na? 
c. Umuda 27. 
Litjhingile 
Umuda 9: sifaniso > Silengelele inga mgobha 
ii. Yitjho bonyana imbongi inqophe ukuthini ngomuda we-12 ekondlweni le? 
vii. Imbongi iletha mqondobani ngokusebenzisa isithiyeleli emudeni 21? 
iii. Linqophise emasokaneni aqonywa litlawana ekuhaywa ngalo kilekondlo. 
Indima yekondlo yakhiwa mimida nofana umuda wekondlo. Kukhona iinkondlo ezinendima eyodwa ezinye zineendima ezinengi. Iindima zekondlo zingalingana nofana zitjhiyatjhiyane. Ikondlo enendima eyodwa enemida elitjhumi nanye, yisonede.
Imbongi ikhuluma ngendawo eyabelethela kiyo kwaMrimitjhi (Umuda 13). Kwakumnandi kunganabulelesi nokubulalana, kunganandlala. Kusaphilwa ngehlonipho nesikhethu.
Ngibalabaliswa Nguwe! 
v. Tsomula umuda okhombisa bona imbongi izibawela nakuZimu ngalokho ekufunako. 
i. Tlola imitjho emibili ukuya kwemithathu etholakala ekondlweni ekhombisa bona imbongi ngeqiniso itjhugulukile ezintweni ezimbi ebeyizenza. 
Yingubo yakoNomtjherhelo, Ngalokho indoda yikomo, Ngayo indoda sibaya, Yatlhoga ikomo Itlhoga umkghadi. Abezimu balala ngawo, Bawutlhoga baveza amabhudango, Bawutlhoga bawufuna ngobulwele, Bavula amehlo bacimezile, Indoda ilile senghwani.
Ithemba angisenalo ngawe, Ithando angisenalo kuwe, Mina ngikuhlobokile. Ngililel' abanganamehlo, Ngitlhuwel' ababona ngancanye. Ngizwel' abaleleko, Kuzakuthi kusa Ibe kuhlwile,
i. Yitjho bona imbongi isihlathululela ini ngamagama aveza irhobela-tjhigama endimeni yesibili. 
Ulibambe Litjhisa Mntanami - ibuthelelo leendatjana ezifitjhani
Lokha nawutsenga ikondlo, utjheja ukuphumelela kwembongi ukuveza izakhi zobukondlo ekutloleni namkha ekurhayeni ikondlwakhe. Ubukondlo bekondlo buvezwa mumongo wekondlo, umnqopho wekondlo,(umlayezo wekondlo), ingaphakathi lekondlo, ingaphandle lekondlo, ummoya wekondlo,nokuncama kwekondlo. 
iv. Ukunganinani / enganinaniko. 
_Ngaletheka kuwe ngingasililitho,
iv. Umuda 11; sifaniso: Zinga mamanzi avinyilikako,
Kupheke 
Isirhobela-sikhathi nofana i-anakhronizimu singathi sithombe-ngqondo esilethwa kulokhana kurhotjelwa isenzo, into nofana umuntu nesikhathi esingasiso. Akhe siyelele isirhobela-sikhathi ngekondlo ka-Skosana PS, ethi:“Ijemu” Sizanidzubhulela indima yesithandathu kuphela. 
1.1. Nithi ngibo laba na? 
Wayokufundela ubutitjhere eRehlahliwe Training College, waphuma, nemiphumela yobutitjhere yePrimary Teacher Certificate (PTC).Wathoma Ukusebenza eZibuthe Primary School, eMabopane. Ekusebenzeni kwakhe wangenela iimfundo zizinga eliphezulu emayunivesithini alandelako: 
Itshimo 
Iimpendulo 
vi. Tlola umuda onesithiyeleli ube munye otholakala ekondlweni le. 
Imida 2 no 3: Ibuyelelongqondo > Nmhalnjesi .............kwenu,
Imida emibili engehla le yomibili isitjela bona ingozi ayilawulwa iyazilawula. Nayifuna ukuba khona iba khona njengalokha ilanga liziphumelako. Nayingabikho nakhona kuba njengelanga nalizitjhingelako. 
Le yikondlo yesipolotiki. Imbongi ikhuluma ngokutjharagana okwakukhona kumaZulu nesitjhaba sama Xhosa. Bekunehlanganisa engabonakaliko. Iintjhaba ezimbilezi zijamele iinhlangano zepolotiki.AmaZulu ajamele Inkatha kuthi amaXhosa ajamele i-ANC. Bekunomuntu ozihlanganisako zilwe. Imbongi ithi bahlanganiswe likhuwa (Ndima 2 Muda 1 no 2) ngoba ngilo elingasuye umSewula Afrika. Ngilo elihlukanise abantu abanzima ngoba libesaba. Liyazi bona bangahlangana bazalihlanganyela balehlule, yeke ngikho lifuna balwe bona bangalwi nalo.
iii. Mina ngithi mumutnu wommango,
· Ungomunye wabatloli beTsengo 1, 2, 3, 4, no 5 
Azirhatjhe ziveze ifihlo,
Iimbongo Zekosi UMabhoko 
b. Sifaniso. 
Sirhulurhulu sirhuluphel'umnyama,
i. Ngiliphi igama elisetjenziswe yimbongi ekondlweni le elitjho isihlobo? 
iii. Tlola ummoya osekelweko wekondlo le. 
Namtjhana bangathini ngami, Bathi ngenzani kabanye, Basole la nale, Wena Baba ungazi ncono, Wena wazi likhulu ngami, Baphandlulule baphandliwe, Baba. 
ii. KwaNzunza nakwaManala. 
Imida 3 no 4: Irhobela-tjhigama 
Awa, umtlhago wabonwa yifene; Gadesi umuntu utlhaga ngomuntu, Umaye! ngewomntwana noyise La umuntu eza khona.
Ngayo sikhohlwa Iziga zephasi, Sikhohlwe abaleleko, Sikhohlwe abokhokho, Abasitjhiya izolo. Sigoma wena jemu.
· Zinabanikazi (iimbongi) 
Njenganje usebenza e-Tshwane North District office D3 njenge Senior Educational Specialist ezikweni lamalimu wabantu abanzima (African Languages).
Yijemu yombala obovu, Erhatjha ithabo kabaseduze, Kwendlaleke ithabo, Indlala iphele. Maye! Uphi umngani? Umngani wejemu: Uburotho obumhlophe, Obumhlophe bumhlophe, Nangejamo lakhona?
Kilekondlo imbongi ikhuluma ngokutjhiseka kwayo ngendlela abantu abazibiza ngamakholwa benza ngayo. Imbongi ithi amakholwa ahlanganisa uZimu neenyanga. Emini abantu bambatha iijinifomo zesono bazenze abakholelwa kuZimu bese lithi lingatjhinga ubathole baphambana eminyango yeenyanga. Manje imbongi iyabuza bona ithabo lizakubakhona njani nangabe abantu abazazi bona bakhonza uZimu nofana bakholelwa eenyangeni. Lokho imbongi akuyiphathi kuhle begodu kuyiphathisa iinhloni kangangokuthi ifisa ngathana uZimu angayikhumbula, amehlo wayo aphumule ukubona izinto ezifana nalezi. Lokhu kuvezwa sigaba 5 imbongi nayisithi ikhanuka isango laphetjheya livuleke, iyamele ngaphetjheya kiboyisemkhulu, ikhohlwe ngamakholwa anzinyana ngombana ukukhuza akusizi.
Iimpendulo 
i. Emazinyweni ulirabi: Ibiza ijemu ngerabi ngoba liluma ungakatjheji. Nejemu ibolisa amazinyo lokha ungakatjheji ulalele ubumnandi bayo. 
Phasi lepilo nokufa, Phasi lesintu nefuyo, Phasi lemilambo neentaba, Ngingakutshayelani uzitshayela. Uzitshayela kezinonileko, Uzitshayele kezondileko, Zoke zihlala zinevalo lakho. Wena utshaywa ngubani? Atshayela bani?
Isirhunyezo Sekondlo 
i. Tlola iinthombe-ngqondo ezisetjenziswe esigabeni sokuthoma sekondlo engehla. 
i. Ingabe imbongi ikwazile ukukhetha amagama aveza ukunyefula ekondlweni le? Tlola uveze imitjho emumethe amagama lawo. 
ii. Tlola imida enebuyelelo-mqondo esetjenziswe endimeni yesibili yekondlo engehla utjho nokobana liletha mqondo bani ekondlweni le. (3) 
iii. Isenzamuntu: Lilalelwa yimvelo (nezinye) 
Ukuthanda ukuphalisana kwami nawe, Ngikho okusifikise lapha, Ngikho okusitjengisa idolo esele lisenyonga. Emidlalweni yeenkolo
iii. Umuda 29 uthi “Ngiyakuyala ngiyakulaya mala”
Urhurhulwa
a. Isifaniso. 
Kgoro Bantu School Ekungwini
1.2. Mma-Afrika 
Imida 3: Ivumelwano-phakathi. 
c. Bathi kimi: akasaphathwa Sele atjhiya iphasi. 
Ukutsengwa Kwekondlo 
iv. Ivumelano-phakathi emideni 20, 21 no 22; “Ngi__ ngi___,” 
v. Ngokuzwisisa kwakho ikondlo le imbongi iveza bona khuyini okuqeda isitjhaba? (umuda 15) 
Iinyawo Zakho Mntanthu 
Isirhunyezo Sekondlo Ikondlo le yikondlo sinyefula. Imbongi inyefula ukufa bona akuhloniphi kuthatha woke umuntu omutjha nomdala. Kuletha ukulila, indlala, ukudana ukuhlukana nokulwa. Ukufa akwandi kuhlala kuthatha abantu akusuthi. Ekondlweni le imbongi isebenzise isifenqo sesenzasamuntu. 
a. Ivumelanoyeqa
i. Yitjho bona ngimuphi ummoya wekondlo le bewutjho nobana imbongi ikwazile ukukhetha amagama awuvezako ummoya loyo na. 
 
Imirwibili itjhagala emahlathini, Ibetha imilozi njengeentjheli Zisoma imidzidla Ummango ungaboni ukoma.
v. Ngebakwabani abantu ekukhulunywa ngabo la? Sekela ipendulo yakho ngomuda owodwa. 
i. Tsomula imihlobo yerhobela etholakala ekondlweni engehla. 
vi. - Imida 1-4: Irhobela-thoma > Iye, .............. 
iv. Ngethandekako nofana ngebingwako. 
= Wabuthelela nomhlophe. 
Ngiphan' intatha Enelapha ngay' isitjhaba, Naselapha saphola singaguli, Sakhohlw' ubuhle belanga, Sakhohlw' ubumbi belinzim' ilifu, Sakhohlwa sakhohlwa ngangakhohlwa.
vi. Hlathulula ngokufitjhani okutjhiwo yikondlo le. 
?
iv. Isakhiwo sangaphakathi sendima 8 -Umuda 4: lirhwala > “Ongalaleli lakho wembethe ukufa”, v. Ihlathulula bona ongathembeli kuZImu angafa nanyana kukunini. 
1.3.2. Iinthombe-ngqondo 
b. Irhwala. 
iii. Bobani imbongi ekhuluma ngabo emudeni 20? 
Imida 23 no 24: .........Azidinwa 
iv. Ngokuzwisisa kwakho okutjhiwo yikondlo ungathi khuyini okugandelelwa yimbongi kilekondlo? Sekela ipendulo yakho ngamagama wakho. 
Iinkondlo-ndabuko 
UZimu wenza ngabomu wasipha Yona ngomhlaka-27 Apreli 1994. Kwathiwa: iSewula Afrika Etja ifikile, Kazi ifikile na? Ingani ukunghalwa kwemisebenzi kusekhona?
1.2.1 Lihlathulula indlela yokwenza izinto (1) Lihlathulula ipi (1) 
i. Umuda we-4 wendima ye-3 imbongi isebenzise amagama “hluba” no “mbatha”.Amagama la aletha yiphi ihlathululo kilekondlo. 
Namhlanje sidindi sinzinzile. 
Isirhunyezo Sekondlo 
iv. Sisaga: siletha umqondo wokobana umuntu ongafuni ukulalela nakatjelwako nofana nakhuzwako ubona ngengozi.
Irhobela-tjhigama: Imida 11 no 12; Kwakhanya ....., ...... sakhanya, Imida 19 no 20; ...............kubika, Kubika .............. 
Ngibonile ngakhwela intaba, Ngaziwisela phasi ngathumba kwami, Ngalibala Wena Somandla, Ngathunjwa mnyama umkhanyo ukhona.
iii.  Imbongi igandelela ukuzwana hlangana nabantu nokuhlalisana okuhle. (iindima 2 & 3) 
Besililela ikululeko yokuveza Imibono yobuntu bethu; Sikhambe ngekululeko, Sisebenze ngetjhaphuluko, Silingane ngelimi nangombala. 
Isingathekiso naso silethwa kumanyaniswa nokulinganiswa kwezinto ezimbili njengesimanyanisweni. Umahluko kukuthi isingathekiso asinazo izakhi njengesimanyaniso. Kwesibili kukuthi into ehlathululwako ibizwa ngaleyo esiyihlathululako ngaphandle kokubhodabhoda, U-Mahlangu JK endimeni yesithandathu yekondlo yakhe ethi:“Intatha”, usitlolele isingathekiso.Akhe sisilalele. UNomalanga lilanga lami Emudeni lo kungathekiswa uNomalanga nelanga. Isibongi sicacisa bona ubuhle bukaNomalanga bukhanya njengelanga. 
Mala waba yini? Abaphila ngawe abanatlha. Abahloya wena bayaphumelela. Abahloya wena bayathembeka Abany' abakuthandi Thandi, Babodwa abakukhonzako.
Indima imida
 c.  Sisenzamuntu. 
1.1.6. Imbongi izwakala isemoyeni odanileko. (1) Abantu abatjha abaziphathi kuhle ekubeni balindeleke bona babe barholi esikhathini esizako ?Bazinikele ezintweni ezifana nokweba, ukubamba ikunzi, iindakamizwa nokhunye. ?(1)Ye-ke lokho kwenza bona ummoya wembongi udane 
_Ivumelwano-phakathi eyakhiwa malungu afanako
?
iv. Ngombana amakhuwa angasiwo wenarha le ngokwendabuko. Amakhuwa athi nakathoma ukufika enarheni ye-Afrika le izinto zathoma ukutjharagana. Kungebangelo sithi amaphandle ekukhulunywa ngawo la makhuwa. 
-Okulalisa magwegwe,
1.4. Mma wami 
Ngafundiswa .....................,
Indima imida
Umlando Wembongi 
vi. Tlola ubukondlo bangaphandle obusemudeni 3 wendima yokugcina yekondlo. 
iii. Iye. 
ii. Tsenga isakhiwo sangaphandle sekondlo le. 
vi. Irhobelatjhigama: Ilisebenzisele ukugandelela ubuhle imbongi ebenzelwa nguZimu. 
Isigume kwakusesemphako Womkhambi akhambela ukubuya. Imbicani nomsobo zisesesitjhebo sokulingana, Ihloko isakhula nomzimba.
iii. Isakhiwo sangaphandle sesigaba sokuthoma
iv. Tlola ubukondlo obuthathu obutholakala emideni 20, 21 no 22. 
Serenity Primary School eRayton 
iv. Yindima 5. 
Iimpendulo 
Mathambo weenkomo ezafako Zafela abaphilako. Ziyavutha, zivutha zingakathungelelwa, Amakholwa azibhoda ebusuku, Emini azikhombe isibhakabhaka.
iv. Tsenga isakhiwo sangaphakathi sendima ye-4 yekondlo le. 
Imbongi ikhuluma ngezepolotiki. Isivezela bona inarha ehlala kiyo inokuninana ngokombala. Kuyanghanghiswana kubangwa amandla. Noma usebenza budisi, awubhadelwa ukuya ngemisebenzi kodwana ngombalakho.Yeke imbongi ifuna ukufudukela ephasini elinganalo ibandlululo iphile ncono.
Ngithi uyababona na? Beza bagijima ngebelo Beza kuwe sithakgha, Sithakgha esingadinwako, Sithakgha esingaphel' ihliziyo. Mbandulo yakoMbokodo. Sithi napo abantabethu, Sibanikela kuwe ngokwazi, Ukwazi itsengo Iakho. Ngithi uyababona na? Yewubakhongozele ngezakh' izandla, Ezinuk' ifundiso yokuhlakanipha. KwaNzunza nakwaManala Bekuzawuphila bunjani nabe ungekho? 
Umuda wokuthoma newesibili ayinamatshwayo kuthi wesithathu ube netshwayo. Lokho kutjho bona umuda 1 no 2 ilungelelwe emudeni 3.Umuda 1 no 2 ivulekile bese umuda 3 wona uvalekile. 
Isirhunyezo Sekondlo 
Kilekondlo imbongi ilila ngokungabinetjhudu lokungatholi umuntu wengubo engahlala naye mhlawumbe agcine sele kungumma wakwakhe. Ngokutjho kwembongi isitjhimani sona ayisingiso ngombana iintombi zona iyazithola okubuhlungu kukobana azihlali isikhathi. Emudeni 3 iyatjho bona yazitholela uS'phiwe kodwana ngemv. kweenyanga ezimbalwa wamtjhiya. Emudeni 10 iyatjho godu imbongi bona yathatha ithemba layo yaliphosa kuS'bongile kodwana naye wayitjhiya. Koke lokho kuyatjho bona ibhadi imbongi elila ngalo ngelokungabi netjhudu lokuthola umntazana ozimisele ngomendo. Esingakakuvezelwa yimbongi kukuthi kanti abantazana laba bayisolani.
Ungomunye wabatlole Inaba Lesizungu (iinolwana)
vi. Imbongi ihlathulula ukuthi isitjhaba sekosi uMobhoko simaqalanga. Nabe gade sihlangene endaweni eyodwa besizakuzala swi kungasaba ngitjho nobususo benyawo. 
i. Dzubhula amagama atjho bona kulaywa umntazana oyokwenda. 
Imida 9 no 10 > Nga__.
Bathi vele bavele batjho Bon' ifes' izakutjhelwa mamanzi UNomalanga lilanga lami, Lilang' elikhanyisa kukhanya, Langitjhiya nelinzim' ilifu, Ngasala ngilil' ezimathosi.
vi. Nikela ibizo lomntazana oyokwenda oyeleliswa ekondlweni le
ii. Imbongi inqophe ukuthini ngomuda 4 osesigabeni sokuthoma? (1) 
vi. Imbongi idiyelelisa ngokuqakatheka nangokuhlonipheka kwabafundisi. 
iii. Ngisiphi isifundo esitholakala kilekondlo? Sekela ngokudzubhula ekondlweni 
vi. Ngisiphi isithombe-nqondo imbongi esizebenzise ukurhaya ikondlo le? 
i. Umqondo osepepeneneni: Kukuna kwezulu ngesinanja. 
Imbongi ikhuluma ngejemu bona ngiyo eletha ithabo netjhudu. Isebenzise isirhobela-sikhathi lokha nayithi uNyabela wakhe ngejemu isikhozi noRholihlahla Mandela.AmaNdebele athembe ijemu eminyanyeni nekhaya. Ubumbi bejemu Ibolisa amazinyo. 
Imbongi iyelelisa abantu ukuthi bangaphili ipilwabo ngokunande babuyela ezintweni ezadlulako, kodwana baragele phambili, bathathe nokuyelela iiyeleliso ngoba umuntu ongathathi iiyeleliso uqcina ngokungena engozini.
iii. Tlola ummoya osekelwe ngemida emibili wekondlo le. 
ii. Umuda 7: Kodwana do iqiniso > siletha umqondo wokobana akunaqiniso elivelako nanyana imbongi seyibuze iinkoro zoke yaze yenza nerhubhululo. 
Ngizo zona, ziyakhulunyelwa.
i. Iimfenqo
Sabe sibomabizwasabele, Sabe siziingorho zayo yoke. Bewungasihlula, bewungazikhotha emhlana, Besingazikhanzinga besikudlule inga ujamile. 
Isilingisi 
i. Veza umnqondo ofihlakeleko wekondlo le? 
ii. Sijame njengenyanda yeenkuni > sifaniso. 
Iimpendulo 
Mahlangu J.K. 
i. Tlola uveze ummoya wekondlo le ngokuzeleko. 
2.2 Ikondlo le ikhuluma ngomulwana wentumbantonga.
 ngapha,
Imida 21 no 22: Iya, ... 
Besihlezi kamnandi 25 Singazi bona liyokufika ilanga, Ilanga ngitjho eliginya nelanga Isitjhaba sisale sisodwa. Gadesi siyazi ngombana Licimile ilanga. 
1.3.1. Irhobela.
Umtloli onelemuko tle begodu utlole neenkondlo. Ezinye zeenkondlo zakhe zakhutjhwa kuTsengo 1-5. Wanikela khulu ekuthuthukiseni imisebenzi yemitlolo 
vi. Hlathulula umlayezo omumethwe yindima 5. 
Iqiniso Alikho 
v. Umuda 7. 
Intatha 
iii. Tsenga isakhiwo sangaphandle sesigaba sokugcina sekondlo le. 
Zenze unosokana umloyi,
Mthimunye J.M.
Akhe ngibuze mfundisi, Awusuy' umalusi welizwi? Uphi wakh' ummongo welizwi? Uphi wakh' umhlambi welizwi? Intangalu yemb' umgodi Ingawulali mfundisi Wen' umkhulu mfundisi. 
Imida 18 & 19: Ivumelanothoma > I____ ..........
Iimpemdulo 
Umlando Wembongi 
Bakukhomba ngomuno, Bakuzuma sasibandana, Kwabe wena uzilile, Uzilele umbuso omutjha: Ongazi umbala ngobuntu.
v. Sekela ipendulwakho. 
Iseqamagama sithombe-ngqondo esilethwa kuvezwa komkhumbulo nofana kombono opheleleko emudeni wendima yekondlo nanyana amanye amagama eqiwe nofana angekho emudeni lowo. U-Skosana PS esonedeni yakhe ethi: “Mafika Iintombi?” usibumbele iseqamagama.Akhe sinidzubhulele umuda munye niwuyelele.
Ziinganono zikasomswani, Azirhatjhe ziveze ifihlo, Zembula ziveza beenhliziyo Ezigobene sanyoka; Awa, ziyarhubhulula.
vi. Ingabe ibongi ikhethe maphi amagama ukuveza ubumbi bomona? Atlolephasi. 
Amala 
Isirhunyezo Sekondlo 
vi. Ubukhahlo.
Isirhunyezo Sekondlo 
Ivumelano-thoma emideni 20, 21 no22;“Ngi___ ....” 
(ii) Ivumelwano-phetha
Ukutjelwa kulalela, Ukungafuni kufuna, Ukufuna kuzenza, Uzenze usiyazi ungazi; Ngikho ukuhlonga indlebe. Ngezayizolo tjhuguluko, Zabantu zazidojwa ngodli, Zaziba ngezami ngodli; Kwakulila abazikakarelako, Bapatjhazwe babe bomv. be! Ngavakatjhela “ngelawini”, Ngavakatjhela ngisanuka imikghado. Ngakhiwa “lilawu”, Ngafumbatha ubudoda Ngezandla zami zombili. Maye, ukubotjhwa! Ngangigangela saqhegwana, Ngangigangela sasilukazi, Ikani, ukwelelesa, kwakumphako Wabentwana kimi. Ulele kwakulikhaya, “Amalawu” ngiwazi ngegego lawo: IBhaviyana ye-4, IVoortrekkerhoogte neNyulogo. 25Mudle ndaba zakhe. Nganginesithunzi izolo, Bakhwethu banesithunzi izolo, Ekhdhu kunesithunzi izolo, Maye, ngikhumbula uWitivoet, Inja yekhethu ehlwa iluse ikhaya. Ngangizabe ngisambona Kuphi uWitvoet? “Ilawu” ngilitjhiye nobani? Lona lingitjhiye nobani? 
ii. Igama “Sokulunga” elisetjenziswe ekondlweni le linqotjhiswe kubani? 
1.4 Funda ikondlo elandelako bese iphendula imibuzo engenzasi
Isibonelo:Ikondlo ka Mthimunye JM ethi “Ngiyathokoza 
Imbongi inokuzaza ngendlela abantu abatjha bazinikele ngayo ezintweni ezimbi ezifana nokweba, iindakamizwa nokhunye. (1) Tjheja: Nanyana ngiyiphi ipendulo esekelwe ngokuzwakalako azakwmukelwa. 
Amabala 
Imida 19 no 20: ........Uyalibeka, Iye, alibeke ... 
Kuliseni ukuvilapha nisebenzeni. Kuliseni ukuhlanganisa nilamule, Kuliseni ukuyemayema zithobeni, Hlekani nilise ukudubhula.  Lisani amanga khulumani iqiniso, Lisani inturhu qalani ukuthula,
Maye ....... uNomalanga! KuNomalanga ngatjho Bangatjh' abantu, 10 Bona ngizazibeth' isifuba ngaye, Ngatjho laba linye ngathi: Lakho livuth' ilangabu Liyokuphela mhlana ngiphelako.
Iida 2 no 3: Irhobelatjhigama nevumelwano-thoma 
i. Indima 3 umuda 2 no 3 nendima 5 umuda 2, imbongi isebenzise ivumelwano-phakathi “umuntu”. Ngiliphi ihlathululo elivezako? 
Isiphoqo singasibiza nangokuthi sirhwayelo. Isiphoqo kusetjenziswa kwamagama (kwekulumo) erhwayelako nofana ephoqako nenyefulako ukuthula umnqondo wenyazo kilowo namtjhana kilokhu okuqaliswe kikho. Sizakuphetha ngesitjengiso sekondlo ka-Skosana PS ethi:“Ifikile ipisi”. Akhe siyelele imida yayo nasi. -Ngangingazi bona ubhiqa esibayeni seemfarigi. 
Indima 4 umuda 4, imbongi nalapha isebenzise isithiyeleli (!) Isibabazo esiveza bona into engalawulwa mumuntu umoya nawo wajama, ngikho imbongi ibabaza. 
· Ungomunye wabatloli bencwadi Umtlhodlho. 
Imida 9, 10, 11 no 12 > _i 
ii. Nikela ibizo lomlambo elibalwe ekondlweni le. 
ii. Esigabeni sesibili imbongi isivezela indlela ilizwi lomfundisi lifanele lithobe ngayo iinhliziyo zabadanileko. Emudeni wesibili imbongi ithi ilizwi lomfundisi lirathula amatlhuwo okutjho bona nawulalela itjumayelo yomfundisi uyaphola emoyeni. 
iii. -Umuda 3: Sihlonipho. -Umuda 9: Lirhwala 
Mbizo, siyathembisa asizukukhohlwa; Ithemba lethu likuwe, Iphasi loke liqale wena, Yembula iSewula-Afrika Etja, Siwahle izandla sikwakwazele, Situnatune njengamakonyana, Sikhumbule uZimu, sikhumbule iZulu.
i. Mhlobobani wesithombe-ngqondo otholakala emudeni wesithathu wekondlo le? 
Isithiyeleli 
b. Sisenzukuthi. 
Isinanja 
ii. Umuda 9 no 10: “Yami ipilo yaba kubulala....”,
iii. Hlathulula okutjhiwo yikondlo. 
iii. Tlola imida enejambamende etholakala endimeni yesithathu yekondlo le. 
v. Tlola ummongo-ndaba ongakasekelwa wekondlo le. 
vii. Funda naku umuda bese uyatjho bona isabizwana esithalelweko sijamele liphi ibizo. Iye, lona alikho. 
Mfundisi 
c. 
 ................ihlwa ........... 
c. Isingathekiso. 
ii. Yikondlo-sinyefulo
vi. Umuda 15: Kwalila ikule, kwalila isibhuku nmkhonto. (neminye) 
Mfundisi 
b. Indima 6: imida 4 no 5> irhobelatjhigama imida 5 no 6 > irhobelathoma Ngokusebenzisa lemihlobo yerhobela imbongi igandelela ukusilemukisa bona ijemu inobungozi obungangani, khulu emazinyweni, nawuyidla ngobunengi nokungatjheji. 
Isirhunyezo Sekondlo 
Isirhunyezo Sekondlo Kilekondlo imbongi ilila ngesihlahla esingayenza bona ilibale ngoNomalanga wayo esele wamtjhiya emhlabeni. Emudeni 33 imbongi ithi yazikhethela uNomalanga njengethemba, ithabo nethando layo. Imbongi iyatjho nokobana yatjho kuNomalanga bona izazibetha isifuba ngaye.Yatjho nokobana lakhe livutha ilangabi begodu liyokuphela mhlana iphelako. Koke lokhu kuhlathulula bona imbongi ilahlekelwe mumuntu ebegade imthanda begodu izimisele ukumthanda ubuphilo bayo boke. Ubuhlungu obuvezwa yimbongi la ngebokungakghoni ukulibala ithemba layo nanyana sekwaba sikhathi eside layitjhiya. Ngalokho-ke ikhombela intatha engayenza bona ilibale njengabantu boke. Lokho kuvela esigabeni sokuthoma lapha imbongi isithi khona abayiphe intatha abelapha ngayo isitjhaba sikhohlwe bubuhle belanga besikhohlwe nobumbi belinzima ilifu. Indlela imbongi iphatheke kumbi ngayo ngokutjhiywa nguNomalanga ize ifisa ukuzibulala ilandele uNomalanga wayo. Lokho kuvela emideni 49, 50, 51 no 52 lapha isithi khona ihlulukele uNomalanga, seseyeluka intambo ezoba ngeyayo indlela emusa kuNomalanga.
1.4.1 Tsenga ikondlo elandelako ngaphasi kwananzi iinhlokwana: 
1.2.2 Ingabe imbongi ikwazile ukukhetha amagama angaveza amazizo wayo lokha nayirhaya ikondlo le? Veza ummoya wekondlo le, udzubhule namagama aletha ummoya loyo.
Iimpendulo 
Mthimunye J.M. 
UJimson Mkhuzelwa Mthimunye wabelethwa emnyakeni we-1964 kuMhlolanja amalanga ama-2 endaweni yeBronkhostspruit.Wasungula isikolo ePooko Primary school eDennilton emnyakeni we-1972. Isekhondari yakhe yona wayiqeda emnyakeni we-1985 e-St. Josef's High school khona eDennilton.Wase ufundisa eenkolweni ezilandelako:
Iimpendulo 
vi. Yikulumo bani le begodu ihlathulula ukuthini? “Isalakutjelwa sabona ngeengazi” 
ii. Hlathulula okutjhiwo yindima yesibili yekondlo engehla. (1) 
Sawa isinanja phezu kwendlu, Indlu yazala itjhada, “Ngenani ngekhaya........!” 
iii. Bakuzuma sasibandana. Umuda lo uletha umqondo wokobana amabhunu bekafuna uChris Hani amfunela ukmbulala kuhle kwesibandana nasizunywako. Isibandana sifunelwa ukubulawa bese siyadliwa. Ye-ke imbongi ihalthulula bona uHani ubafunelwa ukubulawa. 
Ngiyazisola 
iv. Tlola imihlobo yerhobela engenzasi etholakala ekondlweni le. 
iii. Kungebanga lokobana sazi bona ikosi ilisizo emphakathini, khulu eentjhabeni zabanzima, kuhle komthombo nawusiza umphakathi ngamanzi. 
NguMabhoko-sindeni-umhlaba-unethuli, Yisika, iphasi lijame ngayo, Lidwala, iphasi linzinze ngalo, Lilanga elaphumela abalethamelako, Batjhiya umlilo, babaleka Iimbala ukuthuthumba. Sikhuni esivutha ubusuku nemini, Sivuthela abahlengezeliswa makhaza. Amakhaza anga azulelwe Njengelembe laKwaMnyamana Ngaphasi komuthi weemanga.
v. Lilifa lobukhosi. 
ii. Tsenga isakhiwo sangaphandle sendima yesithathu yekondlo le. 
2.2 Tlola umqondo nofana okutjhiwo yikondlo bese usekela okutjhoko ngamagama owadzubhule ekondlweni (3) 
Mma-Afrika 
Kulele uMsuthu, iBhuru neNdebele. Sesidlule isiwuruwuru kwalila iintseritseri, Izandla neenyawo zakaNdebele zadliwa ziinsimbi, Iindlhadlha zagida ngethambo Iakhe,
vi. Imbongi inqophe ukuthini ngomuda we-17 wekondlo le? 
Kuwe ngiqalile, Kuwe kunamandla, Kuwe kunepilo, Kosi Somandla ngiyazinikela. 
ii. Umuda 9 no 10: “Yami ipilo yaba ....”, likhombisa ukugandelela lokho imbongi okutjhoko. 
Iphasi liphethe koke. Ifuyo ihlala nabantu.Woke umhlobo wabantu. Okuhle, okumbi. Ophilako uphila ephasini kanti nokufa kwenzakala khona ephasini.Ephasini ukufa akukhethi muntu, kuthatha omutjha, omdala, oregileko notlhagako (Ndima 2). Ifuyo neentjalo nazo zifela khona ephasini. Noma abantu bangakhamba ngoflayi namkha ngesikebhe, zoke lezo zisephasini begodu akakho ophelela phezulu, uqcina adoyile uflayi, nosesikebheni uyaphuma eze ephasini. Ngikho imbongi ifanisa iphasi nesithubi ngoba liphethe koke. 
i. Isigaba sokuthoma sekondlo 
vi. Inqophise ebantwini abatjha / ilutjha. 
iv. Isakhiwo sangaphandle sekondlo. ?
Zinamehlo zinganawo, Zihlola ipilo yabaphilako, Zikhuluma zithule, Ziveza umbulali, Zivimba umloyi.
Imida 17 no 18: ... ngapha, ngapha, Imida 21 no 21 ... na? 
Mathambo akhulunyelwa ngabawaziko, Ingubo zigeja ngekamasizabulale Ziyakhanyisa kusuke umnyama, Abanye ipilo Siyibona ngazo.
Mathambo akhulunyelwa ngabawaziko,
Umlando Wembongi 
Ukubuyelela
ii. Tlola ubukondlo bangaphandle obuvela emudeni 2 wekondlo engehla. 
· 2002:Wazuza i-MA, e-UP. 
iv. Hlathulula umqondo omumethwe mumuda 1 no 2. 
Isonede 
iv. Ikondlo ihlathulula ukuthi iqiniso yinto efunekako ephasini ukwenzela bonyana abantu baphile ngokuthembana nangokuhloniphana. 
Ephasini Lekwele (novel) 
-Okugodusa isikhathi singakafiki,
i. Veza boke ubukondlo bangaphandle obusemudeni 1 no 2 esigabeni sokuthoma sekondlo engehla. (3) 
Zokutlola 
v. Imida 10 13: Irhobelathoma > Yabambana............. 
ii. Ikondlo le ikhuluma ngokulahleka kobuntu ebantwini. Akusathenjwana. Kuyaninanwa, kuyabulalwana. Ebusuku ungabe ubalekele esibandaneni kunokobana uye emntwini ngombana umuntu ulahlekelwe bubuntu. 
iii. Tlola ummoya osekelwe ngomuda owodwa wekondlo le. 
v.  Isakhiwo sangaphandle sekondlo le. 
Iimpendulo 
Wababona balala, Wavuthela umoya baphila. Ngathi, walala ngenaka LeMoscow kwanga kukwaNdebele, Watjela kuba, zepilo.
iii. Ngokwekondlo le imbongi ilila ngokungabi-khona kwekululeko ngombana endimeni endimeni yokugcina imbongi ithi nabe ikhona bekuzokuphela ukutjhagala begodu nendlala beyizakubundana. 
Impendulo 
a. Kwatlhurha lehliziyo. 
Tjheja: Umfundi ulindeleke bona aveze okusithandathuko kungehla. Nanyana angabuyelela irhobelo elilodwa kabili nofana kathathu kulungile. 
Ayikho Ikululeko Ekululekweni 
vi. Khuyini intende? 
v. Imbongi ihlose ukuyelelisa abantu abadala bona bangafihleli abanwana babo amaqiniso. Kufanele babatjele amaqiniso sekunokobana babhoke ngobukhali nangokubetha lokha nababona umntwana aphuma endleleni. 
iii. Umatsikana. 
2.5. Umuda 5: “Ifindo liyeza, ilifu liyeza,” (1) 
Iimpendulo 
_e, _e. 
Abantu barhayileka inga ziimpukani zingananto, Yafulathela yaMabhuru nabeSuthu. UMabhoko akathomi umuntu, Nango uMaqobolwana aqwilisa isitjhaba sesiyamile, Bayenza indaba uburotho nejemu.
Mbizo, ngikutjela ngepilo, Ivinyilika amanzi sengamdzwela, Ubusuku senga yimini, Imini senga busuku, Umphako awugonywa mntwana, Umuntu umilele omunye iimpondo, Urharhula senga yingwe. 
v. Iye isasetjenzisw nakugayelwa utjwala besintu nofana besikhethu lokha nakuzokuba neminyanya yesikhethu njengengoma, iqude, imisebenzi yabezimu neminye. 
Ngiyathokoza 
iv. Lirhwala. 
Imida 5-7: Irhobela-thoma > Khamba .............. 
Imida 12 no 13 > Nga__.
v. Imbongi inqophe ukuthini emudeni wamaswaphelo wekondlo le. 
Irhobelo-tjhigama emudeni 2 no 3 yabo > (u)kufana 
Ngesikhumba senza umkghadi,
i. Imida 3 no 4: Irhobelathoma > Alikho.......... 
vi. Tlola imihlobo emibili yerhobela etholakala esigabeni sokugcina sekondlo le. 
Umtlhodlho - ibuthelelo leenkondlo
iv. Tlola umqondo wekondlo le. 
Imida 5, 6, 7 no 8 > _a 
2.6 Tlola bona umuda 14 unamhlobo bani wesithombe-ngqondo. (1) 
ii. Ingabe imbongi iphumelele ukhetha amagama aveza bona ikhuluma ngomtjhado wesintu? Sekela ipendulwakho uqalise ekondlweni. 
iv. Ingaphandle lekondlo. 
Ngemva kwalapho kwanyanywa kuthatjelwe ilanga lokuthula. Kwaphatjhiswa nejuba elimhlophe elisitjengiso sokuthula kwabe kwaphapha naboflayi abanye batlola esibhakabakeni abanye balengise iimbhaloni.
Memezile Secondary school lapho-ke ayeyi-HOD ku-African Languages.
b. irhobela-tjhigama. 
Sedibeng State School eCullinan
Irhobela-thoma emideni 20 no21; “Ngikhamba .......”
2.3. i. Irhobela-thoma: Namkha ... (1)
Umuda 21:“Mala ndina!'
Isilingisi singasibiza nangokuthi silingiso. Isilingisi ligama elihlathulula ngokulingisa okwenzekako, ijamo nemidumo njalonjalo. Isilingisi siveza nokuthula ukwenzeka kwento ngendlela eyenzeka nofana eyenzeke ngayo. Ngalokho isilingisi siletha umqondo nofana umkhumbulo othileko ophathelene nokusetjenziswa kwaso. 
Mbizo, umzimba urabhalele, Ubuqopho bubethwa mmoya, Ikhakhayi litjhiswa lilanga, Amehlo aqalele futhi Amatjhiya akasawagubuzi; Khona bekazawagubuza yimbiza? Maye, aphelelwe msebenzi.
iii. Kungebanga lokobana sazi bona ikosi ilisizo emphakathini, khulu eentjhabeni zabanzima, kuhle komthombo nawusiza umphakathi ngamanzi. (1) 
Noman' iinyoni zingatjho Bona ngiphaphele safuthi, Ukuzuma khona ngiyazuma, Kubamba ezumako, Zizulele nyon' ehle!
Kwaphela ngenze njalo. Ngahlala ngitshwenyekile Ngombana ngifuna ukwazi Bonyana yini ephethwe busuku,
iii. Kilendima umnqopho wembongi kusilemukisa bona ijemu yinto yakade esitjhabeni samaNdebele, kusabusa ikosi uNyabela. Ngokomlando wamaNdebele kuthiwa amaNdebele amaBhuru awakhipha ngejemu noburotho ngerholweni. Ukusukela mhlokho ijemu yaba ligugu emaNdebeleni lokha nakwenziwa iminyanya efana namaqude. Sikhuluma nje namhlanje nofana kuSewula Afrika Etja angeze wadlulisa umnyanya wequde ngaphamdle kwejemu. 
Ngiyazisola 
Isirholwani
ii. Liqotjhiswe kuZimu. 
ii. Ikhombisa umumuntu wengubo osakhulako nofana osesemutjha. 
Ngibawela abentwana bakho ukuthula. Okungapheli kuyahlola, Nakuziingazi ziphalakile kwanele. Nakuziinketani zisikinate sezwa, Kunjenje ngebanga lommoya,
iii. Isakhiwo sangaphakathi sesigaba 1. 
iii. Isakhiwo sangaphandle sendima 2 -Imida 1 no 2: irhobela-thoma > Ukweqiwa .....................
iii. Imbongi isemmoyeni wokudana ngokubona abantu barhuluphele izinto ezimbi, ezinjengmona, ukuninana, ukudana nokhunye. Imbongi ukubakhuthaza bona bathabe, basebenze, njll. Ye-ke lokhu kukhombisa imbongi isemmoyeni odanileko ngokuziphatha kwabantu. 
Nkosi Somandla Ngiyazinikela 
ii. Ngokutjho kwembongi ithi labangelwa yini itjhuguluko epilweni yalo. Sekela ngomuda nofana imida oyidzubhule ekondlweni. 
2. Umnqopho wekondlo le, kuhlasela ngendlela yekondlo ikambiso embi yokuninana ngokwemibala nokutjhumayela itjhuguluko.“Kade sifukuza njengefukwana” imbongi idinwe kuthula ilwisa ibandlululo itjhumayela ikululeko. 
v. Mbandulo yakoMkobola 
iii. Nikela ivumelano-thoma elilodwa elitholakala ekondlweni le. 
viii. Nakuziinketani zisikinate kwezwakala. 
v. Imbongi ihlathulula ukuthini ngomuda othi “Ongalaleli lakho wembethe ukufa”? 
iv. Isakhiwo sangaphakathi sendima yesithathu.
Isirhunyezo Sekondlo 
Khuyini 
b. Ivumelano-singathano 
Umkghadi yingubo eyenziwa ngesikhumba esitjhukiweko. Imbongi ikhuluma ngelwazi lendabuko. Indlela egade abantu bekadeni bahlakaniphe ngayo. bebanabo ubusanyesi ngoba bebaneendlela zokukhandela isikhumba singaboli ngokusimera ngamafutha, basenze sithambe ngokusitjhuka. Ekadeni kwakubulungwa ngawo, ngikho kuthiwa bebasilwa abaphasi nabangakabulungwa ngawo (Indima 3 Imida 2 no 3).Yingubo yekadeni. Ubusika namakhaza kwakukhandelwa ngawo.
Wasala ubulanzi,ukhenile, Wabetjhwa wawa isikulukutani. 
Isirhunyezo Sekondlo
Bewungekhe wasibhacisela imizimba nemiphefumulo? Kosi silondolozele i-Afrika, Usifundise ukuba munye, Sihlangane sibe yinyandanye, Sitshophe sibe yikatha, Nasithoma nganeno kuzokuba lula ngaphetjheya Sizabe siyilwile, simunye nasifika ekhaya. 
UZimu akahlukaniselwana,
- Umuda 16 no 17: Ivumelanothoma. 
 Imida 7 9: Zkhe ...
Iimpendulo 
Ngijamile ngithule ngithe du, Ngijame nje ngiyaqalaqala; Ngiqalaqala ummango, Imimango engikhe ngayikhamba.
v. Kukwenzani ukurhedlula? 
Kulapho aphumelela khona iimfundo zueJunior Certificate (JC) nebanga lesumi (Matric).
ii. Ummoya wekondlo. 
v. Tlola imida enokulandelako etholakala endimeni yamaswaphela yekondlo le. 
iii. Jamiselela igama “ukghabile” elisemudeni wesi-6 ngelitjho okufana nalo. 
vi. Tsomula umuda oyodwa otholakala ekondlweni onesijameleli. 
(Ngembizo yeSewula-Afrika iNational Peace Convention 14.09.91) 
Itlawana 
Itshimo nesiphoqo 
a. Irhobela-thoma. 
UHani angazenzisi, Asisehlela ikululeko, Asisehlela ifundo, Asisehlela ipilo aphile 
Imbongi ikhuluma ngeSewula Afrika etja esayithola ngomnyaka ka-1994 ngerhuluphelo lokuthi yoke into izakuba yitjha. Imbongi irarwa kukuthi zoke izinto egade sizilwela ngesikhathi sebandlululo zisesenjengokuba. Ikululeko le ikhona eencwadini ezatlikitlwako kodwana epilweni mbala ayikho. 
iv. Ngombonwakho, kungebangalani imbongi ibadosele kilekondlo? 
i. Tsenga umnqopho wekondlo le. 
Umlando Wembongi 
Umqondophikisana 
Umkghadi 
- Imida 18 no 19 Kuneemfaniso. 
 I____.......... 
vi. Likhande elimtepetepe elisetjenziswa bobaba nabathambako. 
Iphepha lesibili 
Bubula bhesi bubula, Kude KwaMhlanga. Bu. . . Bu.. . Bu... Kgo.......! Kentj! Bhu! Ngozi uphuma njengelanga; Ngozi utjhinga njengelanga.
iii. Dzubhula umuda okhombisa bona isokaneli azange khelimtjele uBathabile bona liyamthanda. 
ii. Tlola ivumelano etholakala ekondlweni le. 
Ayikho ikululeko ekululekweni 
1.1.2. Kukweba. (1) 
- Ummoya wekondlo mazizo wembongi lokha nayirhaya ikondlo. Yindlela imbongi ebegade izizwa ngayo nofana ubujamo egade ikibo. 
1.1.2. Kukwenzani ukuthatha ngezwani?
Mala ndina wavelaphi? Sewamil' elimini lami, Neenhloni sezafa kimi Ungitjhugululile mala Ungitjhugulule inyeberu Ngingasiyo nakancani, Umvuzwami kwaba yintwa.
Isihlanakela nofana isinekdokho sithombe-ngqondo esilethwa kusetjenziswa kwencenye yento ukuhlathula into leyo yoke nofana kusetjenziswa kwento yoke ekuhlathululeni incenye yento leyo.Ekondlweni ka-Ntuli MS, ethi: “Kuwe Phasi!” sifunyana isitjengiso sesihlanakela.Akhe sidzubhule sona. 
Umuda 2: ivumelano-phakathi > Ngi_____ ngi_______ gi_______. -Umuda 4: isithiyeleli > “Mina ngibona ipilo: Kukwe kukufa”. 
Ukurhobela-thoma kubunjwa kulokhana kubuyelelwabuyelelwa igama ekuthomeni kwemida yendima yekondlo.Lapha imida elandelanako yendima yekondlo irhotjelwa la ithoma khona. Ikondlo ka-Mahlangu JK ethi: “Zuba”, isithulela isitjengiso sokurhobela-thoma.Akhe sinidzubhulele imida enembileko. 
Ngesaba ummoya weTlhagwini, mma Afrika. Wangena kuwe kwathula umoya, Sangena isiwuruwuru kwakhethululeka, Sakusahlela, sakuhlutha koke.  Wasala ubulanzi, wawa isikulukutani ukhenile,
U-kuwe, nguye obumbe ukurhobela-phakathi emideni engehla le. Leliyano lapha lisetjenziselwe ukugandelela,igido nokuthi ikondlo ikhumbuleke lula. 
i. Lirhwala 
Kodwana abezwani Bakhulumana kumbi. Mndeni munye, Kodwana ivunulo labo alifani, Abakwenzako akufani,
Kilekondlo imbongi ikhuluma ngendlela iphasi lalingayo esikhathini esadlulako ngaphambi kobana kufike abamhlophe balithuthukise ngokwakha imakhiwo esiyibona namhlanje. Ngamanye amagama imbongi isivezela ipilo eyayiphilwa ekadeni njengokuthi kwakunemimango, iinthelo zommango ezifana nemiragalo, abantu babezikhipha bayokuphola kamnandi ngaphasi kwemithi neenthandwa zabo, nokhunye nje okunengi. Ngebanga lemakhiwo nokwabelana ngenarha okwenziwa makhuwa enarheni le, koke lokho sekwatjhabalala. Kungebangelo imbongi itlhuwa nayikhumbula esikhathi sakade esingathi ngokuya kwembongi bekusikhathi esimnandi nesithandako.
Iinyawo Zakho Mntanthu 
Mathambo weenkomo ezafako, Ngesikhumba senza umkghadi, Ngeempondo senza inghwani, Ngeengazi senza ububende, 25 Ngenyama senza isitjhebo.
Isirhunyezo sekondlo 
v. Mhlobobani wesithombengqondo esitholakala emudeni wa-24 begodu ucabanga bona imbongi inqophise kibobani? 
Kulapho aphumelela khona iimfundo zueJunior Certificate (JC) nebanga lesumi (Matric). 
-Isikhozi owasakha neNgwenyama,
?
Layaphi ithemba lobuntu? Kwayaphi ukusizana kwabantu? Gadesi umuntu uphalwa sibandana. Umuntu yena! Awa.
Iimpendulo 
iv. Hlathulula okutjhiwo yikondlo ngomuda owodwa. 
iii. Imbongi ikhombisa isemmoyeni wokudana ngombana ikhuluma ngepi yeRholweni eyaqeda isitjhaba sabantu 
Isirhunyezo Sekondlo
Uragele phambili waya eMandlethu Secondary School e-Vlaklaagte I, lapho aphasa khona ibanga letjhumi ngo-1984. Imiraro yokutlhogeka kweemali yamenza bona akhe asebenze iminyaka emibili, adobhadobhe amatjheleni wokuragela phambili nefundo. Ngo-1987 wemukelwa eYunivesithi yaKwaZulu lapho aphasa khona iimfundo zobutitjhera i-SSTD kanye ne-B. Paed.
Ibunjo langaphakathi leenkondlo liphathelene nokukhethwa nokusetjenziswa kwamagama ekwakheni ilimi lobukondlo. Ilimi lobukondlo lakhiwe ngamagama akhethiweko neenthombe-ngqondo.Amagama akhethiweko asetjenziswa ngendlela engakajayeleki ukwenza bona okuhlathululwako kuhlathululeke banzi, kuzwisiseke kucace.Koke lokhu kuphathelene neenthombe-ngqondo esizokufunda lapha. 
b. Irhobela-tjhigama. 
-Kwakukusutha kwendlela,
Mbizo, wena uzokuthanyela, Uhlanganise iinkonjani neentakana; Uhlanganise amagwigwi nabojojo, Uhlanganise amakhozi namazuba, Ududuze abahlolo, Ududuze abahlolokazi, Udunduzele iintandani.
Angazi ukuthi ngithini. Ngikubize ngelwandle lefundo, liwandle lefundo ephezulu, Kufundwa emini nebusuku, Siyabuswa angekhe ngakulibala, Siyabuswa: Ngamanzi owangiseza wona, Emthonjeni ongomiko. 
1.1.4. Ngibuphi ubukondlo obuvela emideni 2-8 ekondlweni engehla?.
##sinezakhi ezifana nabo-njenge-, fana-, sa-, inga-, senga-, wanga-, njalonjalo. 
i. Tlola isaga esitholakala ekondlweni le bewutjho nokobana sitjho ukuthini 
Imida 2 no 3: Irhobela-tjhigama > .................ngafundiswa, Ngafundiswa .................... 
i. Isenzasamuntu. 
Sidindi seembande zimaqalanga, Nabe ziminyene Ubutjhoontjhwani bebuzakutlhoga Indawo yokuhlala njengomoya. UMabhoko mlalazi, Ilimu lakhe libukhali Senga mkhonto wepi, Isiko lakoNdebele lizifihle ngaye. Bayethe! Sisidu! 
Wu! Woke uyahlahlatha, Bahlahlatha badanile, Bazuma ikambo etja, Ikambo enganayo ipisi.
Umuda 6: Isithiyeleli 
UNa Malobola wabelethelwa eCullinan amalanga ali-16 kuMgwengweni emnyakeni we-1959. Emnyakeni we-1982, waqeda iimfundo zakhe zobutitjhere i-JSTC eTransvaal College of Education. Uthome ukufundisa eBuhlebethu High school eSiyabuswa eMpumalanga ngoTjhirhweni emnyakeni we-1983 ukufikela ngoNobayeni emnyakeni we-1986. Ukusuka emnyakeni we-1987 kuTjhirhweni bekube nguNtaka umnyaka we-1997, wafundisa eMemezelo High school eSoshanguve. Kusukela ngo-Sihlabantangana umnyaka we-1997 bekube gadesi, usisandla sakatitjherehloko eMmabana Primary school eSoshanguve. 
v. Tlola ngomuda owodwa ummongo-ndaba wekondlo le. 
Wazila abangani bakho, Wazila abazali, Wazifihla kabanengi, Ngitjho abalalako Balalela iSewula Afrika. 
Le yindlela iphepha lakho elizakuqaleka ngayo. Nangabe ukhetha umbuzo, uzakuba ngalindlela:
Ziveza umbulali,
Umuda 10: Litjhis' iinkhotha zommango” 
Wabetjhwa wawa isikulukutani. Wasala udududu ngombana ulilahle. Nanzi iimbavana zamakoro ngamakoro, Naso islilo sirhahlawulwa, Umkhosi lo ngewani? 
IKwaNdebele ngomzuzwana. Abotitjhere bayile, Bakhambile abafundi, Iinsebenzi zoMbuso ziyile,
Ngifuze indlu yami, Ngifuze iinhlobo zami, U-ngifuze, wakhe ukurhobela-thoma emideni le engehla. Lokhu imbongi singathi ikwenzele ukugandelela ijamo leempiko zezuba ngombana zimbili ukuze icacise umrabhondaba wayo. 
Kilekondlo imbongi ikhuluma ngeenkwekwezi ezihlala zibonakala njalo ebusuku. Lokhu sikususela emudeni we-2 othi;“Malerhe kaSokulunga atlakaze njalo”. Siyazi bona iinkwekwezi, lilanga, liphasi nokhunye kwadalwa nguZimu. Okhunye okukhombisa bona imbongi ikhuluma ngeenkwekwezi kulapha isithi khona bumerumeru inga ziimagameru nalapha ithi khona yiMedze ebhalela abotitjhere ngekumbeni. Soke siyazi bona akunamuntu ongakghona ukubala iinkwekwezi. Nanyana imbongi ngokwayo ingakavezi tjhatjhalazi bona ikhuluma ngeenkwekwezi kodwana pheze yoke imida yekondlo le iyatjho bona imbongi ikhuluma ngeenkwekwezi. 
Uzitshayela nje,
Kudinwa...................
Imida 8 no 9: Ivumelwano-thoma > Wo__ .................... 
Ngithi uphi wekhethu umlambo Ngisuse ukutjhisa nenyora? Ngisele aphole njengesithundu sethwasa, Kiwo ophakela imizi nemizana.
iv. Yitjho umhlobo wesithombe-ngqondo osetjenziswe emudeni 14 wekondlo le. 
Isirhunyezo Sekondlo 
v. Iketeza nokubhayi. 
Nguban' umraranisi? Osiraranisa besirarejane, Sisale sirarekile, Sirarekel' abahlolokazi, Sirarekel' iintandani,
iv. Nikela bewuhlathulule umqondo osepepeneneni wekondlo le. 
iv. Sisenzasamuntu nesingathekiso. 
ii. Tsomula isaga esisetjenziswe ekondlweni le bewutjho nomnqopho wokusetjenziswa kwaso. 
1.1.1 Inqophise elutjheni/etjeni yanamhlanje. (1)
ii. Veza imihlobo yerhobela elandelako esigabeni sokuthoma sekondlo le 
Ukurhobela-tjhigama kubunjwa, kulokhana igama lokuthoma lomuda libuyelelwa 
Laba abangahloniphi iingazi, Laba abatjhisela abanye, Laba ababina ikesi yesitjhaba, Laba abaziinini zeendakamizwa, Laba abakha ngeqephe, Laba abathatha ngezwani, Laba ababhudungela ikunzi. 
Mathambo weenkomo ezafako
Iqalise entumbantongeni ngombana ngibo ubulwele obungakhethiko bona ungubani usebujameni obunjani nje nangabe awuziphathi kuhle.
Nango sele asisembamgodi, 
b. Imida 23 no 24: ivumelwano-thoma > Ngi__. 
Ikondlo le ikhuluma ngetayere elalisetjenziswa ukutjhisa abantu ngesikhathi semiguruguru. Bekutjhiswa abanomlandu nalabo abanganawo (Mida 5 no 6). Lokha umuntu nakatjhiswako kwakurhuwelela abambonako kanye naye otjhiswako lo (Muda 4) Abanetjhudu bebabonwa base liyasuswa asinde. Lalisetjenziswa ngesikhathi abantu balwela amalungelo wabo (Mida 7 no 8).
Mnguni A. 
iv. Kungebanga lokobana woke umuntu uhlongakalela bewubulungwa ephasini nofana emhlabeni. aloakho kwenza imbongi ifikelwe mqondo wokobana abantu babulawa liphasi ngombana baphelela kilo. 
Yabambana kwaphapha ibhetjha eNdebeleni, Yabambana kwaphapha umdzobho eMsuthwini, Yabambana kwarathuka ibhrugu nerhembe eBhurwini. Kwaba nzima ephasini lekhethu, Kwalila ikule, kwalila isibhuku nomkhonto.
Pepe-pepe-pepe-pepe ... ! Pepeza makghokgho beze kuwe, Bathukule, barhaye ubafuthe, Basale batshetiha njengomlotha, Bakwaz' ukutjho bona iKos' ikhona. Batjho bayifulathele, Ikosi kunguwe makghokgho; Mina ngidanile. Mina bengith' iKos' inabo, Nabo batjho njalo banjengeengilozi, Kghani kunjalo? Batjho basikhohlisa bathi bayazi, Do, abakwaziko kungazi, Kungazi iKosi nomkhanyo wayo.
Umlando Wembongi 
iii. Ngokwekondlo le ungathi imbongi inqophiseni ngokusebenzisa igama “umuthi nofana imithi”? 
Ipisi ifikile, Ifike irhabile, Irhabele ukuthumba, Isuse iphango elingazaliko.
vi. Nikela umqondo omumethwe mimida 7-8 ngendlela oyizwisisa ngayo. 
Ziinthudze ezinganamkhwezeleli, Malerhe kaSokulunga atlakaze njalo, Bumerumeru inga ziimagameru ebusuku, Burhanyarhanya senga masotja kaKhwini, YiMedze ebhalela abotitjhere ngekumbeni.
Kwaba khona abamfungelako bafuna ukumbulala, benza amano wokumbulala (Ndima 2 Muda 1&2). Wafeza iimfuno zalabo abalalako ebegade abalwela.Wathola isizo kwezinye iinarha ngoba enarheni yekhabo iSewula Afrika bebamnina. Amakhuwa amzonda khulu.
Bazali bami nangiphutha ngisesemncani, Nangikhasisa ngatataya, Nangifukamela njengesikhukhukazi amadzinyani, Ngacapha isithepha ngelimu, Kwaqina ngho ithambo. Gadesi ngiyazisola.
iii. Ummongo wekondlo. 
Awa, angivumi 
Umuda 
Iinthombe-ngqondo zibunjwa kufanisa nokulinganisa into enye nenye. Isithombe­ngqondo sibunjwa magama athula umqondo othile.Kuthi lowo ofunda nofana olalele amagama lawo naye afikelwe sithombe-ngqondo emkhumbulweni wakhe.Ngamanye amagama singathi isithombe-ngqondo kufaniswa kwento enye nenye. Akhe sizihlathulule ngasinye. 
i. Tlola ummoya osekelweko wekondlo le. 
Iimpendulo 
Zuba
Kgoro Bantu School Ekungwini 
Umuntu mumuntu MaNdebele ngazomba iphasi, Ngabona ngawami amehlo, Abanye babona ngewabanye, Ngezwa ngeendlebe, Ngingazwelwa njengesiduli, Umuntu yena semumuntu, Zakhe aziqedwa phu! Zakhe azibonwa zoke, Zakhe azicimeli cime! Zinande zivumbuluka Zinga mamanzi avinyilika. Uneenkanuko zomlambo ongazaliko, Unehliziyo ede, Unehliziyo yamarhamaru, Nakuyingubo yona Uyidosela ngancanye. Wafuthumela ngapha, Uyidosela ngapha, Ukukhamba uyakhamba, Iduduma lokujama uyalibeka, Iye, alibeke ajame na? Iye, afike aphumule na? Izabe ingasimumuntu, Zakhe iinyawo azidinwa, Kudinwa ihliziyo. 
UNaMalobola wabelethelwa eCullinan amalanga ali-16 kuMgwengweni emnyakeni we-1959. Emnyakeni we-1982, waqeda iimfundo zakhe zobutitjhere i-JSTC eTransvaal College of Education. Uthome ukufundisa eBuhlebethu High school eSiyabuswa eMpumalanga ngoTjhirhweni emnyakeni we-1983 ukufikela ngoNobayeni emnyakeni we-1986. Ukusuka emnyakeni we-1987 kuTjhirhweni bekube nguNtaka umnyaka we-1997, wafundisa eMemezelo High school eSoshanguve. Kusukela ngo-Sihlabantangana umnyaka we-1997 bekube gadesi, usisandla sakatitjherehloko eMmabana Primary school eSoshanguve. 
Mfundisi 
 Zakhe ..
_ elitalala
Mina ngilizuba ngiyazulazula, Ngizul' omanz umuthi, Engingakha kiwo ngedwa Ngakhe ngakhele safuthi, Ngingasafuduka ngitjho Lisina ngesinanja.
Nguhliziyo silal' emini, sivuk' ebusuku; Sirhulurhulu sirhuluphel' umnyama, Uphetjhulwa mmoya, Urhurhulwa mamanzi; Upheka kuphakululwa, uphakulula kuphekwa. Akwenzako kwaziwa nguye, umona. 
Kubuyelelwa kwabakamisa nofana kwabongwaqa emudeni wendima yekondlo owodwa. Nakubuyelelwa ukamisa emudeni owodwa wendima yekondlo sithi ngufana kamisa bese nakubuyelelwe ungwaqa sithi ngufana ngwaqa Kiyo ikondlo kaNtuli MS ethi Umona,ufanakamisa nofanangwaqa bavela emudeni othi
U-Jacob Khonjiwe Mahlangu, owaziwa khulu ngo-Mahlangu JK wabelethelwa emaplasini weMiddelburg, eMhlabaneni ngomnyaka ka-1970.Waqeda ibanga letjhumi eTholulwazi High School enzinze eKameelrivier “B” ngomnyaka ka-1990. UMahlangu wenza iimfundo zokuphatha ibhizimisi e-Damelin College ngomnyaka ka-1996. Ngomnyaka ka-2005 khona wenza iimfundo ze-Journalism & Media Studies khona e-Damelin, eKapa. Kwathi ngomnyaka ka-1993 wakhupha iinkondlo zakhe ezine zokuthoma. Iinkondlo zakhe azikhuphe ngokuhlanganyela no-M.S Ntuli sele zizoke zilitjhumi nobumnane. Zoke zikhutjhwe kilezi iincwadi ezilandelako: ITSENGO 3-5 kanye nakile-ISIYEZIYEZI 2. Ngomnyaka ka-2003 uMahlangu wabuthelela, wakhupha incwadi yeenkondlo ebizwa IHLOYA. Ngomnyaka ka-1999 wakhethwa njengomthintanisi [PRO] wehlangano yabatloli iMpumalanga Writers Association lapho asebenza khona iminyaka esithandathu. Ngomnyaka ka-2007 uMahlangu wakhethwa bona adose phambili umNyango weZemidlalo, Ubukghwari Namasiko ehlanganweni ISiyatjheja social project enzinze eKameelrivier “B”. Ngawo lomnyaka godu uMahlangu wakhethwa njengelunga lesigungu esiyelelisa ngobukghwari ehlangothini lezemitlolo [Artistic Advisory Panelist for: Literature], ehlanganweni ethuthukisa ubukghwari i-NATIONAL ART COUNCIL OF SOUTH AFRICA [NAC], enzinze eJwanasbhege. Mhlapha nje uMahlangu uthumbe unongorwana obizwa nge PanSALB 2008 Multilingualism and Nation Building Writer of the decade in isiNdebele, emnyanyeni owabanjelwa e-Emperor Palace, eJwanasbhege. 
iv. Ukulima. 
##isitjengiso. Ngesaba umoya weTlhagwini,mma Afrika. Wangena kuwe wathula umoya, Sangena isiwuruwuru kwakhethululeka, Sakusahlela,sakuhlutha koke. 
Inyawo zakho mntanthu 
Kuwe Phasi! 
-Esifuye safuya 
Ngeengazi senza ububende,
Mbizo, sisahlele isivunguvungwani, Nakusililo sitjhile, Kusele umlomo ukukhamisa, Kusele imikhono ehloko; Iphaphu liphaphela phezulu, Ihloko itjhuguluka yodwana, Umzimba uqale emva.
Ikondlo le ikhuluma ngokuhlongakala kweNgwenyama ikosi uMabusabesala II. Ukuhlongakala kwekosi kuyahlonitjhwa.Akuthiwa ihlongakele, kuthiwa ilanga licimile. Ulilanga ngoba alithemba laso soke isitjhaba.Kuthiwa licimile ngoba ngaphandle kwekosi alikho ithemba. Ukuphepha kwesitjhaba kuyaphela. Imbongi iveza izinto ezisatjwa sitjhaba esicinyelwe lilanga. Isitjhaba sizele ukwesaba.
ii. Sisitjho: Sitjho ukweba. 
iii. Igama “ukutshaya” lisetjenziswe njengesingathekiso saliphi igama ekondlweni le. 
KwaMahlungulu 
iii. -Isithiyeleli: Inja igcono, iyakhongotha (neminye) -Ijambamende: Ebusuku umuntu uyagegedwa Nakuyikomo uyidlule kuhle (neminye) -Irhobelaphetha: Imida 5 no 6.............. lobuntu, .................kwabantu (neminye) -Ivumelanothoma: Imida 10, 11 no 12 > U______..........., U______ .........., U______ .........., Ifikile Ipisi 
Iimpendulo 
-Kwesibili imbongi iveza umqondo wokwenza amala iswili. 
Yijemu esijikijela nethabo, Emazinyweni ulirabi, Inyoka eluma nokweqa, Abangakuyeleliko wabaqeda, Wabaqeda ngesikepe sakaNowa, Wabaqeda bangakuboni Gugu lakoNdebele. 
1.2.3 Ngimuphi umqondo omumethwe sithombe-ngqondo esisemudeni 7?
Ingaphandle Lekondlo
Tjheja: Omunye angathi mmoya wokutlhuwa. Imbongi izwakalisa ukutlhuwa nayibona izinto sele zenzeka ngendlela zenzeka ngayo. Lokho kwenza bonyana ikhumbule ipilo yakade eyayiyithanda begodu iyihlonipha ngombana beyiyibonisa imvelaphi yayo. 
vi. Imida le ihlathulula indlela ebekwenzeka ngayo nakutjhiswa inaba. Inengi belivuma ingoma zomzabalazo, ligidele ukutjhiswa kwakho elalikuthatha njengokuzibuyiselela ebumbini obenzileko wena otjhiswako. 
v. Veza bona umuda owuhlathulule ngehla lo (iv. unamhlobobani wesithombe-ngqondo. 
iii. Isiyeri mkhanyo osamanzi ovamise ukubonakala endleleni ede nenqophileko. Kilekondlo leligama imbongi ilisebenzise ngomqondo wokuhlathulula bona ithando layo nesithandwa sayo lalibonakala njengesiyeri. Okutjho bona wawulibonela kude njengento omunye umuntu angeze afika kilo kanti lithando lamala. 
Isigaba A 
iii. Imbongi inqophe ukuthini ngomuda 14 osesigabeni sesithathu sekondlo le? 
Ngeempondo senza inghwani,
iv. Hlathulula umqondo omumethwe yindima yesibili yekondlo le. 
ii. Esigabeni sesibili imbongi isivezela indlela ilizwi lomfundisi lifanele lithobe ngayo iinhliziyo zabadanileko. Emudeni wesibili imbongi ithi ilizwi lomfundisi lirathula amatlhuwo okutjho bona nawulalela itjumayelo yomfundisi uyaphola emoyeni. (1) 
vi. Mhlobobani wesithombe-ngqondo esisetjenziswe yimbongi emudeni 1 wekondlo le? 
Imbongi kilekondlo ikhuluma ngomntazana onamehlo amanengi. Ngebizo “amabala” imbongi inqophise ebantwini bembaji abahlukahlukeneko. Emudeni 5 imbongi ithi “Kuwe angisililitho” bese emudeni 6 ithi “Ngaphandle kwamabalakho”. Lokho kuhlathulula bona imbongi idosekile ngobuhle bentombi le kodwana ngebanga lamabala wayo ithemba nethando ayisenalo. Imbongi ibuye ililele labo abasadoswa bubuhle bentombi le bangazi izenzo zayo. Lokho kuvezwa sigaba sokugcina emudeni 24 lapha ithi khona ililela abanganamehlo, okutjho bona ililela abangawaboniko amabala wentombi le, ababona ubuhle bayo kwaphela.
Isindebele Ilimi Lekhaya 
-U (u) usetjenziswa njengesivumelwano sesigaba 1 esitjho umuntu.
Zihlola ipilo yabaphilako,
[Ilimi lokuThoma lokuNgezelela] 
v. Veza bona mhlobobani wesithombe-ngqondo esisetjenziswe emudeni owutlole ngehla (iv). 
vi. Nikela umqondo omumethwe sigaba sesithathu sekondlo le. 
Isirholwani 
Ukurhobela-phetha 
Imida 20 & 21: Ivumelanophetha > ........ ___ile,
Umuntu Mumuntu 
Ngelakh' ilizwi siyaduduzeka, Lirathul' amatlhuwo, Litjhis' iinkhotha zommango, Lithusa namabhubezi; Liphadlh' amadwala: Liza laph' ilizwi lakho Mfundis' omkhulu. Ilizwi lakh' elihlabako, Litjhugulul' iphasi, Lisale nga yisim' ephenduliweko, Amagade nga ziintaba ze-Golokoda, Zibomvu' isibomv. selizwi lakho, Iintjalo zithambele Wakh' umthetho mfundisi.
Sekuminyaka sisoke, Sisiwa sivuka sibona sicimeze, Bavela bagadunge - njalonjalo. Wangithembisa ukufa nokuphila, Kwatlhurha lehliziyo Ngasabana nalo ngiqale wena.
Awa, Angivumi 
-Ngidiniwe kuhlala lapha
Ngangilisokanambala, Isiphundu sami singasoleki, Ngazenza usiyazi Ngingasinyanga, Ngabona abezimu bahlubule, Gadesi ngiyazisola.
Awa,ukwelusa kubhalile, Iinkomo zifahlile,kubhalile. 
Umqondophikisa nofana i-okzimoroni sithombe-ngqondo esilethwe kusetjenziswa kwamagama anomqondo ophikisanako ndawonye. 
-Mamaksi ali-10 mayelana nemibuzo yekondlo engabonwako.
Ingubo zigeja ngekamasizabulale
a. Isithiyeleli/isizura. 
i. Isifaniso 
iv. Ngenjani into ekuthiwa iligugu. 
1.4.2 Ifana-ngwaqa emudeni 6 yabo > b
Ikondlo le ikhuluma ngesokana ekhabe lineentombi ezinengi, ezazilandelele lokho elinakho, kodwana zalibalekela lokha izinto nasele zingasalikhambeli kuhle (Muda 3). Lalemuka ngemv. kwesikhathi bona iintombezi azifuni lona zilandelela lokho anakho. Ekuqcineni laqcina sele lithokoze uZimu ngokulinikela ithuba lesibili ukuze likwazi ukubuyela ekhaya liyokurabhela khona lizakwamukeleka. 
4. Ingaphandle lekondlo 
Umnqopho Wekondlo 
Ikondlo le ikhuluma ngebandlululo eleza nabamhlophe enarheni yeSewula afrika. Imbongi ithi kwathi bona kungene abamhlophe enarheni le bahluthula abantu abanzima koke ababenakho basala badudu. Ukusuka lapha amabhuru ahlukanisa abantu ngokweenkorwana zemihlobo ukwenzela bona abantu bagcine sele basilwa bodwa. Lokho kwenza bona abantwana abanengi baphenduke iintandani ezitlhoga abaduduzi. Imbongi iyatjho nokobana kuzwakele. Abantu bafile kwanele. Esigabeni sokugcina imbongi ikhombela bona isitjhaba se-Afrika sihlangane sibe yinyanda silwisane nezitha zaso. Iyatjho nokobana nakuthonywa nganeno kuzokuba lula ngaphetjheya. Okutjho bona nasingathoma ngokuzwana thina sima-Afrika kuzaba lula bona siyinqobe lepi esiqalene nayo.
i. Phawula ngeendima nemida yekondlo le. 
Uku 
Iziqu Azizuzileko 
Zakhe .. 
v. Umuda 16: Ivumelwano-phakathi > Sibambane, sibumbane sibe munye. 
iii. a. Isifaniso: Umuda 5: “Elitsoyiza nga madzinyani” (1) Umuda 17: “Lisale nga yisi' ephendulweko” Umuda 18: “ Amagade nga ziintaba ze-Golokoda,” 
iii. Veza imiqondo emibili evezwa mumuda 29 osesigabeni sokugcina sekondlo le. 
iv. Tlola ubukondlo obuthathu obutholakala emideni 20, 21 no 22. (3) 
Lisani umona kholwani, Lisani ukuninana thandanani, Lisani ukukhanukela zenzeleni. Sebenzani nilise umona, Thabani nilise ukudana,
Ngafuza ingwenyama Ubuyo bungekho, Yami ipilo yaba kubulala, Yami ipilo yaba kuzipha, Ngarhulutjhelwa yijele, Gadesi ngiyazisola.
-Yebutho lakaRolihlahla Mandela 
Uyangen' umlobokazi; Nosokana thanyela, Ungalis' iinzibi zibuthene Emv. komnyango nga Zihlekis' abayeni zinganamazinyo. Uyangen' umma ... Nosokana ningabang' ubudala. 
Imbongi ikhuluma ngomuntu onganeliswa lilitho. Nakathola into akabelani nabanye. Ngikho nokweba akalisi, uraga afune okhunye. Imbongi ikhethe amagama aveza ukunyefula, ummoya wokudana, unehliziyo ede, umarhamaru uyafunjathiswa. Imbongi isebenzise izenzukuthi ukuveza bona iindaba zomuntu azipheli begodu umuntu akatjhuguluki (Muda 5). Isebenzise isithombe-ngqondo sesingathekiso ukuveza bona umuntu uneenkanuko ezingapheliko (Line 1 Muda 2). Imbongi isebenzise isihlonipho, utjhiya iphasi ukuveza bona umuntu waneliswa mhlazana afako.
v. Mamala. 
-Usithubi somuhlwa,
Isifaniso:Indima 2 umuda 1 “Ugeja ngombala ohlaza sasibhakabhaka” Imbongi iveza nokugandelela umbala ngokuwufanisa nesibhakabhaka. Iseqamagama: Indima 5 imida 4 no 5 “Kwabe zanene esele “Imbongi yeqe igama elithi iingazi Amatshwayo: Indima 4 umuda 3 imbongi isebenzise isithiyeleli (;) hlangana nomutjho. Imbongi beyingaphumuli kodwana iveza bona kwajama yoke into ngitjho nesitimela esingajami noma kukuphi:
v. Jambamende. 
Iinkondlo-mlando/Ama-ephigi 
Isirhunyezo Sekondlo Kilekondlo imbongi ilila ngoyise ongasekho nowayitjhiya iseseyincani. Nanyana kunjalo imbongi ayamukeli bona uyise wayitjhiya ngombana emudeni 17 ithi vane ithi ubaba wathi... bese ukhuzwa ngelikhulu itjhada kuthiwe wakho uyihlo akasaphathwa. Lokho vane kuyidanise, kuyithuse beyithule kodwana ngehliziyo itjho ithi ubaba. Iyatjho nokobana nanyana uyise ayitjhiya njalo kodwana iyawakhumbula amagama uyise ayeyiyala ngawo. Ngalokho isamhlonipha uyise ngombana kunguyise. Ngekondlo le imbongi isivezela amazizo wayo ngendlela ihlonipha beyithanda ngayo uyise. Esigabeni sesine imbongi iyatjho bona wayo ubaba isambona ngokuthwasa kwehlobo ayibiza bona bayokuhlawula. Lokho kuyayithabisa ngombana ngamehlo wengqondo isuke izibona inoyise. Ngalokho kutjho khona bona imbongi ayikazimiseli ukuhlukana noyise nanyana sele alala nje. Kungebangelo inikele ikondlo le isihloko esithi 'Ngisathi Ubaba”.
Zemitlolo 
Ni
Okhamba keyakho uthembekile, Ofulathela yakho ulahliwe, Ozwa lakho unetjhudu, Ongalaleli lakho wembethe ukufa.
ii. Imbongi inqophe ukuthini ngomuda 4 osesigabeni sokuthoma? 
iii. Tlola umuda onesithombe-ngqondo sesenzukuthi otholakala ngaphasi kwesigaba sokuthoma bewutjho nokobana siletha mnqondo bani ekondlweni le. 
Skosana P.S. 
iv. Umuda 4: sisenzukuthi > Kwazwakala: gu_ gu_! isigidi, v. Imida 6-7: litshimo > Sibona ubuso befene, Ngendlela bubuhle ngakho. 
iii. Ngiyiphi imihlobo yemirorho esetjenziswe yimbongi kilekondlo? 
Isimanyaniso nofana isifaniso silethwa kulokhana kumanyaniswa izinto ezimbili 
iii. Imida 18 no 19: Ijambamende > Bathi kimi: akasaphathwa Sele atjhiya iphasi. 
Ngiyathokoza 
i. Imbongi isivezela siphi isifenqo emudeni 1 wendima 4?. 
v. Hlathulula bona umtloli unqophe ukuthini emudeni lapha athi khona “Ijayelo, liyayeyisa ingqondo”. 
Isirholwani asibulali muntu,kuyatjho bona imbongi lapha ikhuluma ngokufa. Imida 10 no 11 imbongi ithi “Wegazi elimbi awuthe amathambo Atjhe aphele kungakalinyukwa”.
Isirhunyezo Sekondlo 
Ikondlo le ikhuluma ngomuntu othanda ukukhuluma iqiniso ofuna ngathana nabanye abantu bayalikhuluma, kodwana inengi linyula amala kuneqiniso. Iphasi lonakala ngebanga lokungabi neqiniso. Imbongi ithi nabanye abantu ngathana bayatjhugululwa liqiniso. 
i. Kunebuyelelomqondo elilethwa ngu:“Lakh' ilizwi likabi,” “Lakhi ililzwi liyahlaba” (1) Irhobela-thoma lilethwa ngu “Lakh' “Lakh' (1) Irhobela-phakathi lilthwa ngu “ilizwi “ilizwi (1) 
iv. Yindlala yefundo neyokungazi ngoZimu. 
Umlando Wembongi 
b. Umuda 15. 
Boekenhoutfontein Secondary School, eMabopane 
Iimpendulo 
Ungomunye wabatloli beTsengo 4 ne 5 
iv. Imida 3 no 4: Ibuyelelomqondo > Wathi ngingakhambi ...........,
iv. Ngisiphi isithombe-nqondo esivezwe emdeni 5? Wendima 2? Yitjo bona imbongi isivezela ini ngaso. 
Iye, alibeke ... 
b. 
Ngi___ ............. 
b. Aphole njengesithundu sethwasa. 
Ezafuz' izindlu zazo Maye. Zifuzel' iMerika. Iye-ke nami ngipha iimpiko. 
vi. Sijamele igama “iqiniso” 
i. Endimeni 3 umuda 5, imbongi isebenzise igama elithi “Awa” okuligama lokuphikisa. Ingabe nekondlweni le, lisetjenziswe ukuphika? Sekela ipendulwakho uqalise ekondlweni. 
ii. Veza ivumelwano-phakathi lamagama elivezwe endimeni 1, utjho nokuthi liletha yiphi ihlathululo 
iv. Tlola ibuyelelo-ngqondo elitholakala endimeni yesibili yekondlo le. 
i. Nikela imida ekhombisa bona uyise lembongi akasaphili etholakala ekondlweni. 
Lisani ukubulalana akusizi ilitho. Hlubani izondo nembathe ukuqwenga, Lisani isimanjemanje siqede iphasi, Ningarhedluli emv. qalani phambili, Isalakutjelwa sabona ngeengazi. 
- Imida 1 no 2: Irhobela-phakathi > ...............zihlwa...........
Ilizwi lakh' elihlabako, Litjhugulul' iphasi, Lisale nga yisim' ephenduliweko, Amagade nga ziintaba ze-Golokoda, Zibomvu' isibomv. selizwi lakho, Iintjalo zithambele Wakh' umthetho mfundisi.
iii. Ivumangokuphika. 
i. Iye imbongi ikwazile. Ikondlo le, ikhuluma ngetayere elalisetjenziselwa ukutjhisa abantu. Lokho sikuthole emudeni 3, igama elithi kubobamkhulu kutjho bona uyabulawa , Umudu II igama elithi Atjhe nofana avuthe. Umuda 12 igama elithi asafuthunyezwa okutjho bona angakavuthiswa nomuda 13 igama elithi sephulwe okutjho bona itayere likhutjhwa emuntwini angakathungelelwa.
i. Umuda 3; lirhwala: Abanye babona ngewabanye,
Ukuthokoza kwami kwaphelela.
Umraranisi 
vi. Tlola umuda owodwa onesithombe-ngqondo setshimo otholakala ekondlweni le. 
· Ngezesitjhaba.
Isingeniso 
Makhelwana uthembelani Ilitje ngikhona? Asithembane, sithembe uZimu, Umuntu yena, awa. 
Ngifunga Wena Baba 
Isirhunyezo Sekondlo 
iv. Ngokwazikwakho ingabe imbokotho isasetjenziswa esikhathini sanamhlanje nofana ayisasetjenziswa? Sekela ipendulo yakho. 
iv. Imida 8 no 9: Irhobela-tjhigama > Ngitjho .......................,
iv. Bu....Bu....Bu.... 
Isirhunyezo Sekondlo
Imbongi ikhuluma ngezulu elikhulu lesinanja elalisiza yeke isilukazi sibuthelela abantwabomntwanaso, lathoma ukuna abentwana bangakangeni ngekhaya. 
Lizungu labantu boke, Silingana abantu boke, Mphekeleli wabaya kibobamkhulu, Mrhuweleli wetjhada elibaleka iindlebe. Sidosa umuntu isikhathi sifikile, lye, nanyana singakafiki. Abanganeno bagida igido Lokuzibuyisela ngombana badlelezelwe: Ilizwi lesililo lizwakala ngaphetjheya, Wegazi elimbi avuthe amathambo, Atjhe aphele kungakalinyukwa. UNotjhudu athi asafuthunyezwa, Kuye sephulwe isirholwani. Icala ligwetjwa linengi; umbulali uyedwa. 
iii. Tsenga ikondlo le ngaphasi kwesihlokwana esingenzasi. Umhlobo werhobelo ngamunye. 
i. Hlathulula okutjhiwo mumuda 4 wendima 1. 
Ngizo zona, ziyarhubhulula
Isizi 
Unehliziyo... 
-Ngaliphosa. 
Iimpendulo 
iv. nomthombo ovinyilika amanzi? Tlola umqondo ovezwa sigaba sesibili sekondlo le. (1) (3) 
Yiza ungiginye ngiphaphe, Ngiphaphe nawe, U-ngiphaphe,lapha usetjenziselwe ukwakha Ukurhobela-tjhigama. 
Chris Hani 
Isenzamuntu 
?
Itsengo 5: Ntuli M.S. 
v. Hlangana nezinto ezibalwe yimbongi ekondlweni le tsomula eyodwa ocabanga bona ayisanakwa esikhathini sanamhlanje. 
i. Emudeni wesibili imbongi isebenzise amagama amabili, “irubhi”,“labezimu”. Ingabe ngokwekondlo le, amagama la ahlathulula ini?. 
vi. Imbongi ihlathulula ukuthini ngomuda othi “Dudlu! Ngiyatjha ngawe Bathabile”? 
iii. Isakhiwo sangaphandle sendima yesi-2. 
d. Umuda 35. 
Umlando Wembongi 
iv. Isakhiwo sangaphakathi sendima ye-8. 
Lakho livuth' ilangabu Liyokuphela mhlana ngiphelako. Ngiph' intatha, Ningangifihlel' amabala, Ngiphani ngizilaphe lingakatjhingi,
iv. Mhlobobani wesithombe-ngqondo osetjenziswe emudeni wokugcina wekondlo engehla? 
Umuda 22; “ Sele atjhiya iphasi” 
i. Ngiwuphi umqondo osetjhatjhalazini wekondlo le? 
vi. Ummongo-ndaba wekondlo le kukuthi nawuthanda umuntu kufanele umthande nanyana angasaphili. 
 Khamba .................yangakwenu,
Yiza siphaphamtjhini yiza, Yiza ungiginye ngiphaphe. Ngiphaphe nawe, Ungikhafulele la Bangithanda khona. La ikwele ingekho khona, Amala nezondo sekwabulungwa, Ihliziyo yami idele, Idele ibuye kole, Ilibale umlibalelafuthi, Ikanuko yephasi ingasenayo. Kuphele ukunghwarana, Kuphele ukumonakelana, Singasabangi iinkhumba Zemibala engatjho khona; Ngilisani ngiphaphe! 
Elikarisa njengomsegwab' agwaba, Ngizakubuya ngibale. Zuba ngiph' iimpiko Ngiphaphe phaphi, Ngisithele sithe,
iii. Tsenga isakhiwo sangaphakathi sesigaba 1 sekondlo le. 
-Rhu---rhu---rhu--- nofana ---lu---lu---lu Ivumelwano-phakathi eyakhiwa magama afanako emudeni owodwa
Lakho livuth ilangabu Liyokuphela mhlana ngiphelako. 
Thambo le-Afrika, Ngivumela ngilingise Iimbongi zephasi, Ngibonge isibindi sakho, Ngibonge ikhande lakho, Ngibonge itjhoba lakho, Ngibonge ilihlo lakho, Ilihlo lakho Elihlala liqalile, Lihlwa liqalile, Linga lilindele Ukugoduka kwephasi, Ligoduka nga ziinkomo, Zibuya emirageni.
vi. Tlola isaga esisetjenziswe ekondlweni le bewunikele nehlathululo yaso. 
vi. Tlola ummongo-ndaba wekondlo le. 
iv. Tlola woke umhlobo werhobela otholakala endimeni yokuthoma yekondlo le. 
Ihlathululo Lobukondlo 
Iimpendulo 
-Ukufukuza lilize
Mahlangu J.K. 
Ukubuyelela kungakhiwa ngokubuyelela amagama, amalungu, abokamisa, abongwaqa nofana imida
vi. Hlathulula bona indima yamaphelelo imumethe muphi umqondo. 
iii. Nikela umqondo/okutjhiwo yindima 5 yekondlo le. 
v. Nikela umqondo wekondlo le ongakasekelwa. 
i. (Indima 3 imitjho 3 no 4) ubhiqa esibayeni seemfarigi. Uzenza umuntu uziinzibi. 
iii. Tlola imitjho emibili ebufakazi bona umtloli usola abamhlophe ngaratharatha ngakho ekondlweni le. 
Mamelodi High School, eMamelodi
 na? 
Ifana-ngwaqa emudeni 9 yabo > ng
Umuda 4: Singathekiso; “Ngacabha isithepha ngelimu”, kuhlathulula ukudla umdoko.
Mbizo, sibawa uZimu, Abusise izandla ezijamileko, Zathatha isiba zenza itshwayo lesifungo: Isifungo sokwakhiwa kwekusasa lokuthula, Iye, nanyana iinhliziyo zibibhelene. Iinsasa zokuthula zirhatjheke nenarha, Zimile zibe neempande zepilo.
i. Isivumangokuphika (kwakungasikudla) kwakukunengi ukudla. 
“Ngiqalaqala ..................” -Imida 3 no 4 irhobela-tjhigama; “...................umango” “Imimango ...............” 
WO__! ................. 
i. Tsenga ikondlo le uveze bona imbongi ikwazile ukusebenzisa ilimi lobukondlo lokha nayitlola (irhaya) ikondlo le. 
Mkhonto we-Afrika, Kwaba kuhle ukuba nguwe, Wazivumela ingoma, Wazikhalelela: Ukhalelela i-Afrika.
vi. Mhlobobani wesithombe-ngqondo osetjenziswe emudeni owuhlathulule ngehla? 
· Zinabantu ababekelwe ukuzitlhama bebazitjho eendaweni ezithileko.
· Umtloli nombutheleli wencwadi Ulibambe Litjhisa. 
i. Ngisiphi isifenqo esisetjenziswe nakurhaywa ikondlo le?. Sekela ipendulo ngokudzubhula ekondlweni le. 
v. Mamala. 
Malobola J.N. 
b. Umuda 23. 
iv. Singathekiswe neenkula zeengidi naziwela phezu kwendlu. 
Ithunzi kungaba kukufa okulethwa yintumbantonga engathekiswe ngomathanyela.
a. Umuda 1. 
Ngajama
iv. Namba. 
Mthombo wefundo ephezulu, Mthombo wamanzi amnandi, Mthombo wepilo ehle, Rholo labanzima, Mkhanyisi okhanyisela iintjhaba zoke,
iii. Irhobelo-tjhigama. 
iii. Tsenga isakhiwo sangaphandle sendima yesine yekonldlo le. 
Ngikhanuka isango laphetjheya Livuleke ngeyamele kibobamkhulu, Ngikhohlwe ngamakholwa anzinyana, Ukukhuza akusizi, Ukuratharatha lilize, Amakholwa ayakholwa.
 Uzitshayela ................................,
-Mamaksi ama-20 mayelana nemibuzo yeenkondlo ezimbili ezibonwako [uzakunikelwa iinkondlo ezine bese wena uzakukhetha zimbili] 
Ikhambo lefundo salisungula soke, Ukungafuni ukudluliwa kwaba yikuthazano, Eyamila kimi, nakuwe, Eyadala bonyana sitjheletjhelele Njengeemfesi zetjhaluza. 
ii. Phawula ngesakhiwo sangaphakathi/iinthombe-ngqondo ezitholakala ekondlweni engehla 
B.A. (Hons.) eUniversity of Pretoria 
iii. Tlola imida esekondlweni eneenthombe-ngqondo ezingenzasi. 
Indl' ekulu ngayiqala kabili kathathu;
v. Yitjho bona kubayini imbongi ikhethe-ukusebenzisa umhlobo wekulumo oyibale ngehla. 
ii. Dzubhula imitjho emithathu enesithombe-ngqondo sesifaniso etholakala ekondlweni le. 
Ziinsasa zenungu Zihlaba ezimzondako, Zilamula zilwisa, Ziraranisa zizarulule umraro; Ngizo zona, ziyakhulunyelwa.
Ikondlo le, ikondlo ephathelene nezekolo. 
i. Veza isifenqo utjho bona imbongi ihlathulula ini? 
Esimanyanisweni isimanyanisi sicacisa isimanyaniswa.Indima yokuthoma ekondlweni 
Ngiphani ngizilaphe nomana selatjhinga, Ngiphani ngizithobe ngizilaye ngizilahle Ngombana vele ngilahliwe mina Nolahliwe, Ngilahlekelwe lithemba nethabo, nethando. Noman' abantu bangatjho
Iimpendulo 
FDE eRandse Afrikaanse Universiteit
v. Ukulila kwakanombongwe. 
NguMabhoko isikhukhukazi Esafihla, safihla noNdala, UMtshweni umabhalelwa Kuthunga umlomo Ngentambo yomsipha. Sinjenjenjenje sifukanyelwe nguye, Sikhona nje nguye, Sithuthuke nje yinca yakhe.
Ndlela yakwaMloto 
Boke bazamela iinkoro zemakhabo. Yeke-ke ngibonile Iqiniso alikho, Ngambala lona alikho. lye, ngiyathanda
vi. Umuda 17: Sifaniso > Njengenyanda yeenkuni. 
Kilekondlo imbongi ikhuluma ngomuntu onganandaba nezinto ezinengi zephasi. Ngamanye amagama imbongi isivezela nofana ikhuluma ngomuntu olivila othi nanyana enza izinto azenze kokutepeleka. Ikhuluma ngomuntu ongaboni ukutlhogeka kwezinto ezifana nefundo nokhunye. Nanyana akubona lokho kodwana nakufanele akwenze udosa iinyawo kwanga ugandelelekile. Nasitjheja umuda wokuthoma, wesibili nowesithathu imbongi ithi iinyawo zomntanabo zigadanga eduze inga urhadekile. Lokho ngokusilethela umqondo wokobana umuntu okukhulunywa ngaye la livila lokuzenzisa ngombana ngokuya kwembongi akukho okumliyako ngombana iinyawo zakhe azikarhadwa. Imbongi isebenzise igama 'mntathu” ingasi kukuthi ikhuluma ngesihlobo sayo nofana umnakwayo kodwana inqophise kiwo woke umuntu othi nakafanele enze into ethileko bese uyavilapha nofana akwenze kancani kwanga ukatelelwa mumuntu.
-Jemu unesikhozi kwaNdebele,
ii. Mmoya wokujabula ngombana azinikela kuZimu ngokubona bonyana indlela kaZimu inokuthembeka. (Indima 8) 
vi. Sibona ubuso befene Ngendlela bubuhle ngayo 
Kodwana zange nganeliseke, Ngombana ngibonile, Boke bayazirhubharhubhela, Ngombana ngibonile
Isihlonipho 
Ivumelwano-phakathi
Ibuyelela-ngqondo kuthulwa nanyana kuvezwa kweengqondo ezimbili ezicacisa, umbono munye ngokuvumelana namtjha ngokuphikisana emideni emibili elandelanako yendima yekondlo. Lokhu kwenziwa ngamalungu wamagama nofana ngamagama afanako emideni elandelako yendima yekondlo. Ikondlo ka-Ntuli MS, ethi:”Ndlela YakwaMloto”, isiphathele isitjengiso sebuyelela-ngqondo. Akhe sinidzubhulele imida enembileko kwaphela. 
Sinini sam umuhle, Abaneng' uyabaphala, Uphala yam' ihliziyo Isal'imhlophe kwegabhogo. Kuwe angisoli litho
iii. Uhlotjiswe / ugkhabiswe. 
ii. Hlathulula okutjhiwo yikondlo ngawakho amagama. 
Ubuzikazikani bezandla kubika, Kubika ukoma kwesilongwe, Somele ukuvela amagazuka, Kutjho ukusasamba kweqanda, Kudabuke yami ihliziyo, Kucime ilanga.
1.2. Funda ikondlo elandelako bese uphendula imibuzo:
ii. iii. ?Ivumelwano-thomo emudeni 13 no 14 yabo > Nga­?Ivumelwano-phakathi emudeni 7 yabo > za- (Nenye ingathathwa) Isisibekelo. 
iii. Inqophe ukusivezela bona isokana ekhuluma ngalo ekondlweni le belihlamazana. (1) 
vi. Ngokwekondlo ngiyiphi iSewula Afrika emhlophe etjhiwo yimbongi? 
ii. Ivumelano-thoma
M.A. eUniversity of Witwatersrand
i. Nikela elinye igama elitjho intatha. 
ii. Tlola umuda osendimeni yokuthoma onesithombe-ngqondo bewutjho nokobana ngesamhlobobani. 
Umuda 1:“Mala ndina wavelaphi”
Imilomo ilembelele, Umunga utlhoga ameva, Iye, umunga uliliva. Koke kukuwe phasi, Koke kuzakuphelela kuwe phasi. 
Zingibalekele ezazingisingathile ngiyikutani, Nanyana umqondo othulwa mumuda ongehla lo uphelele, igama elithi iintombi, leqiwe nofana litjhiyiwe.Nawupheleleko unje:
Mthombo Ongomiko
i. Umutjho 2, Kubalabala ungaphumi iinyembezi -Umutjho 5 mazizo womuntu ngaphakathi mayelana nomunye umuntu 
ii. Yivumelano-phakathi. 
Isizi 
ii. Yivumango-kuphika/ivumango-kulandula 
Lomhlobo wekondlo, yokondlo esithola bona imbongi ithula imibonwayo ngendlela yokunyefula nofana ukukghala okuthileko ngeemphoso ezikhona kikho.Kungaba mumuntu nanyana into ethileko engaphiliko. 
iv. Tlola imitjho emibili esetjenziswe endimeni yokuthoma ehlathulula bona kusaphila ikosi uMabusabesala isitjhaba besifuthumele 
Ntuli A. 
iii. Ngokubona izinto zenzeka ngayo kuSewula Afrika Ejtha, uthini wena ingabe ikululeko ikhona nofana njani? Sekela isiqunto sakho ngokwekondlo nofana usebenzise lakho ilwazi. 
ii. Mlobobani wevumelwano etholakala ekondlweni le? 
iv. Yifundo. 
Umuda mumutjho wekondlo.Ubunjwa magama akhethwe ngokuyelela nokunemba entweni ayitjhoko. Umuda wekondlo ungaba mude nofana ungaba mfitjhani. Kunemida yekondlo evulekileko nevalekileko. Evalekileko ngileyo enetshwayo emaphethelweni kuthi leyo enganatshwayo ibe ngevulekileko. 
Ukurhobela kubunjwa kurhotjelwa kwemida ngokubuyelelwabuyelelwa kwegama emideni elandelanako yendima yekondlo. Kungabuyelelwabuyelelwa ingcenye yegama nofana igama loke ekubumbeni ukurhobela. Imihlobo yokurhobela esizoyihlathulula lapha kurhobela-thoma, ukurhobela­phakathi,ukurhobela-phakathi,ukurhobela-siphambano nokurhobelatjhigama. 
Jiyane J.T. 
Ungikhalimile iye, Angali ngiyavuma. Wathi ngingakhambi ebusuku, Wathi ngingakhambi nabesana. Ngabuza ngifuna ukwazi, Ngabuza bonyana kungebanga lani. Ipendulo yakho kwaba liswazi, Ipendulo kwaba ziinhlamba. Wathi ngingabuzi okunengi Kwaphela ngenze njalo. Ngahlala ngitshwenyekile Ngombana ngifuna ukwazi Bonyana yini ephethwe busuku, Bonyana yini elumako ebesaneni. Iye, ngakhamba ngekani Ngombana ngifuna ilwazi. Umvuzo walokho kwaba budisi, Kwaba ngilokhu okubonako. Namtjhana ungangithuka, Uthi ngeqa amagama wakho. Kwaphela khumbula lokhu: Wangifihlela iqiniso lakho. 
IsiNdebele iLimi leKhaya
Isirhunyezo Sekondlo 
v. Zimu, ngibutha nami hle! 
i. Tlola ummoya osekelweko wekondlo le. 
Mathambo weenkomo ezafako,
Kwavela ngeentabeni kusililo, Iminiyembezi yeenitjkazi yageleza, Ipi yaqala uMadzela inguMadzela, Yaqala uSinghalela inguSinghalela.
ii. Umuda 15: Eyamila kimi, nakuwe. Umuda 27: Bewungasihlula, bewungazikhotha emhlana. (neminye) 
iv. a. Irhobela-phetha: Imida 14 no 15; ....saqanda, ....iqanda. 
v. Ivuemlanothoma> Bu_______ .........
v. Umtloli ekondlweni le usilimukisa ngabantu abathi bakholwa kuZimu kanti ngobusuku bagijima neenyanga. 
Ifana-kamisa emudeni 1 yabo > i (3) 
Ngiphan' intatha, 15 Qala nihlezi niyahleka, Niqalile niyahleba, Nith' ulayekil' uLayiwe Bekath' uzakuphelelaph' uLayiwe Namhlanjes' uph' uNomalanga? Maye ........ uNomalanga! KuNomalanga ngatjho Bangatjh' abantu, Bona ngizazibeth' isifuba ngaye, Ngatjho laba linye ngathi:
· Zithinta woke umphakathi
Mafika lintombi? 
Ngiyazisola, Bizani abangani bami Bizani iinhlobo zami Bangihloboke ngisaphila nje, Ngafa, bazangibonela ilikade, Ngiyazisola bazali bami ngiyazisola. 
Zenze ugogo umloyi,
i. Imbongi isisebenzisele ukuhlathulula ini isingathekiso kilekondlo? 
 Sirarekel' ................ 
Zinamehlo zinganawo,
Mbalabali ubalabalelani? Lila isililo setjhuguluko, Lila isililo sokufa uphila, Uvuke nabamhlangabezako. 
Isirhunyezo Sekondlo 
_e 
Ipi Yerholweni 
“Ngenani ngekhaya...!” Kwatjho isilukazana, Satjho kizo iinzukulwani, Kwazwakala: gu-gu! isigidi, Savevezela isilukazi, Sibona ubuso befene Ngendlela bubuhle ngakho, Ngesiphongo esilengelele, Silengelele inga mgobha Ufuna ukugobola 
-Umlayezo wekondlo. 
Min' Anginatjhudu 
iii. Veza iimthombe-nqondo ezimbili zesingathekiso utjho bona ziwuthinta njani ummoya wekondlo le 
Iimpendulo 
Mbizo, ngawe siyabawa, Sibawa itjhudu koNgehla: Ibandla lakhe lingadinwa kugijima, Ligijimela ukubhula umlilo, Sithokoze amakholwa, Sikhululele isisekelo sokuthula, Kube nguZimu omkhulu. 
ii. Yitjho bona umuda ngamunye kwengenzasi umumethe mhlobobani wesithombe-ngqondo. 
Isingeniso 
Isirhunyezo Sekondlo 
Iimpendulo 
Umuda 11: Ivumelwano-phakathi 
Ihloko yami inganalitho, Ngiyakuthanda Mthombo ongomiko. Uyangithabisa Mthombo ongomiko. ENqabeni neNapo kuhlala amasokana, ENofanezile neMthonjeni kuhlala iintombi,
i. Tlola imitjho emibili ukuya kwemithathu etholakala ekondlweni ekhombisa bona imbongi ngeqiniso itjhugulukile ezintweni ezimbi ebeyizenza. 
i. - Inyoni iphapha (izula) phezulu yodwa.
1. Imbongi isemmoyeni wokudana, idaniswe zizenzo ezenzakala ephasini ehlala kilo. Izenzo zokuninana ngokobuhlanga, ukubandlululana ngokombala emsebenzini nokuhloywa ngebanga lobana umumuntu onzima. Ikhethomagama. Imbongi iveze amazizo wayo ngokukhetha amagama atjengisa ukudana.
Awa, ziyarhubhulula.
iv. Imbongi itlole isemmoyeni odanileko. Lokho sikutjho ngombana imbongi iyabuza bona izakuthaba njani ngezinto ezenziwa babantu zokuzenza kwanga makholwa kanti ebusuku bagijima nabomakghokgho. Okhunye okuhlathulula ukudana kwembongi kulapha ithi khona ikhanuka isango laphetjheya ilivulekele iyamele kiboyisemkhulu. Akunamuntu ongathi athabile arhalele ukuyamela kiboyisemkhulu. Kungebangelo sithi imbongi isemmoyeni wokudana. 
Ngafuza ingwenyama Ubuyo bungekho, Yami ipilo yaba kubulala, Yami ipilo yaba kuzipha, Ngarhulutjhelwa yijele, Gadesi ngiyazisola.
##esiphethweni somuda olandelako nofana igama eliphetha umuda libuyelelwa 
Imida 12 no 13: Ivumelwano-thoma > Ngi___ .............. 
i. Imida engenzasi ngamunye unegama eleqiweko okubizwa bona siseqo magama.Yitjho-ke bona emideni ngamunye kweqiwe liphi igama. 
ii. Hlathulula ngesigaba nemida yekondlo engehla. 
iii. Nokuzwisisa kwakho ikondlo le ucabanga bona khuyini isiyeri begodu ukusetjenziswa kwegameli kuletha muphi umqondo ekondlweni le? 
1.3 Funda ngokuyelela ikondlo elandelako bese uphendula imibuzo engenzasi kwayo.
i. Hlathulula okutjhiwo yikondlo ngomuda owodwa. 
Isirhunyezo Sekondlo 
Ngajama thwi! etatawin' elitalala!
amagama esiphethweni semida elandelanako yendima yekondlo.Ukurhobela-phetha kungabunjwa ngamagama nofana ngeengcenye zamagama esiphethweni semida elandelanako yendima yekondlo. U-Malobola JN usitlolele ukurhobela-phetha ekondlweni yakhe ethi:“Isizi”. Akhe sinidzubhulele imida emibili yokuphela. 
Umatasatasa ne-BA neUNISA 
i. Tlola umuda osisaga otholakala ekondlweni bewunikele nehlathululo yaso. 
Umgiyelwa Simon Ntuli wabelethelwa koNompeketswana eMkobola esiphandeni 
vi. Ihlathulula ukuthi iyalithanda 
Ikhuluma ngomuntu otjhugulukileko ezenzweni ezimbi egade azenza, ibonga ngomuntu okhabe anesithunzi begodu ahlonipheka ngaphambi kokobana athome alelese.Wathi nakathoma ukwelelesa azange akhethe, walelesa ngitjho nabantu abadala (Ndima 4 Muda 2 no 3).Wayemuka into zabo ngekani ababhala nazo abalimaze namkha ababulale. Uyise wayemkhalima yena adlumbana uyise uphethwe kuluphala. Zoke izintwezi wayezenza asazi iqiniso.Wangena asesemcani wakhulela khona.Wagega amajele amanengana (Ndima 15 yoke). Nokho ukuhlala ejele kwamlethela itjhudu ngelinye ilanga. Kwafika umuntu watjhumayela naye watjhuguluka walisa izenzo ezimbi angakhethi walandela uZimu. 
Isirhunyezo Sekondlo 
Vala umnyango, Uvalele ukufa ngaphandle, Kusale kutlhoge indawo, Ulandele ikhwezi lokusa. Ipisi ifikile, Iwisa indoda, Iwisa isana Iwisa ugogo, isifundiswa?
Ivumelwano-thoma eyakhiwa bokamisa. Ikondlo ka Ntuli MS ethi Umona
Zenze ukghari umloyi,
B.A. (Hons.) Euniversity of Pretoria 
Zigada ngeleduze 
iv. Esigabeni sesithathu imbongi isitjela ngendlela umuntu anganeliseka ngakho. Imbongi ithi umuntu wathola lokhu ufunana loka, wathola lokhaufuna lokhuya. Isibikela nokuthi umuntu waneluseka angahlangakala ngombana koke akuzuze asaphila ukutjhiya la ephasini bese abaseleko basala bazenzela. 
_Bumerumeru inga ziimagameru ebusuku,
iii. Ukukwata kumadaniswe nani ekondlweni le? 
M.A. eUniversity of Witwatersrand
 .........___ile. 
Nithi ngibo laba na? Laba abangahloniphi iingazi, Laba abatjhisela abanye, Laba ababina ikesi yesitjhaba, Laba abaziinini zeendakamizwa,
UMabhoko mthombo Ohlwa uvinyilika amanzi. Mthombo ongatjhiko Eminye isitjha; Itjha ingasimlilo, Itjha ingasitjani, lye, itjha ingasimmango.
Wathoma ukutlola iincwadi ngesiNdebele ngeTsengo, eyibuthelelo leenkondlo. Kwaphetheka itjisakelo yakhe akhula nayo. Ukusuka lapho watlhetlhatlhetlha nemitlolo, nanjesi usaragela phambili. 
Isijameleli 
Umuntu yena, awa 
_Ngeza kuwe ngingakaphathilitho,
ii. Tlola ivumelwano etholakala ekondlweni le. 
i. Imbongi iveza buphi ubukondlo emdeni 2 wendima 2. 
iv. Nikela iinthombe-ngqondo ezimbili ezitholakala emudeni 7. 
-Umnqopho wekondlo 
Yingubo kwaMabhoko, Kibobamkhulu unomzana Uya ngayo. Kumthandazo wakhona, Umrhorha nguthembekile.
i. Isinini 
i. Umuda 3: Sifaniso;“Nangifukamela njengesikhukhukazi amadzinyani.” Umuda 4: Singathekiso; “Ngacabha isithepha ngelimu”, kuhlathulula ukudla umdoko. Umuda 5: Isenzukuthi; “Kwaqina ngho ithambo” 
ii. Isenzukuthi. 
Abentwana bayalila batlhoga umduduzi. Abentwana bamagenge ngebanga lesivunguvungwani Rhuwelelani ntandani ze-Afrika, Nithi: ukutlhoga sakho kubhica ngamanzi. Mma ngiyaphaphatha ngiyabawa,
Ivumelano-phetha 
iii. Inga uzakuthokozela futhi. 
Indima
 Imida 21 no 21 ... na?
 Unehliziyo...
v. Bukondlobani obutholakala emdeni 2 wekondlo le? 
Isirhunyezo Sekondlo 
iii. Emudeni 19 kunofuza ohlathulula ukubhiriza indlu. Emudeni 20 kunofuza ohlathulula ukufana kwabantu ngombana kungebekoro eyodwa. 
b. Ijambamende. 
v. Veza ibuyelelamqondo elisekondlweni le. 
Wathaka ngeZambia, Wathaka ngeLesotho, Kwabatjelwa iRhodesia, Kwalila i-S.A. emhlophe, Ililiswa mameva ewahlabako.
Umraranisi 
Isililo Senyoni 
Ngubaba nomana angitjhiya, Wangitjhiya kusesebusuku, Kwaya bekwasa kimi, Belaphuma lahlaba kimi, Ngakwazi ukubona Bona angisenababa Kodwana ngisathi ubaba. 
Ithabo Likuphi? 
Iimpendulo 
Umtloli onelemuko tle begodu utlole neenkondlo. Ezinye zeenkondlo zakhe zakhutjhwa kuTsengo 1-5.Wanikela khulu ekuthuthukiseni imisebenzi yemitlolo. 
B.A. eUniversity of South Africa 
Lokhu sikutjho ngombana abarholi bakusasa balindeleke ebantwini abatjha.
Iimpendulo 
Mthimunye J.M. 
Lakh' ilizwi ngelekabi, Lakh' ilizwi liyahlaba, Lakh' ilizwi liyasabeka Lakh' alifani newethu, Elitsoyisa nga madzinyani; Sabona wena siyazithoba, Omkhulu nguwe mfundisi.
iv. Abantu barhayileka inga ziimpukani zingananto,
v. Mhlobobani wesithombe-ngqondo osetjenziswe yimbongi pheze kiyo yoke imida yesigaba sokugcina sekondlo le? 
Umbuzo 2 
IsiNdebele ilimi lokuthoma lokungezelela 
Ivumelwano-thoma yakhiwa malungu nofana abokamisa ingasi igama elipheleleko
· Isihlaka Seenyosi Sabobamkhulu. 
a. Imida 19 no 20: irhobela-thoma > Ngikhuzwe... 
Salani ngokutlhogomela niyelele abezako.
iv. Dzubhula umuda onesithombe-ngqondo sesifaniso otholakala esigabeni sesine sekondlo le. 
iii. Bubizwani ubukondlo bangaphakathi obusemudeni3 
iii. a. Isifaniso: Umuda 5: “Elitsoyiza nga madzinyani” Umuda 17: “Lisale nga yisi' ephendulweko” Umuda 18: “ Amagade nga ziintaba ze-Golokoda,” 
Qoma qiniso qomal 
v. Sisenzamuntu. 
3. Ikondlo le, ikhuluma ngamakhuwa anina abantu abanzima ngebanga lombala onzima. Babasebenzisa imisebenzi ebudisi kodwana bababhadela imali encani engalingani neyamakhuwa. Bayabamonakalela bebayabalwisa. Lapho imbongi ifuna ukuphaphela khona, imbongi itjho ukuletha itjhuguluko kilo lona iphasi ehlala kilo. Kodwana nasele izinto zitjhugulukile izaba ngathi liphasi elinye. 
Isirhunyezo Sekondlo 
-Ummoya wekondlo 
Imbongi ikhuluma ngomuntu onomona bona ufuna ipumelelo ize ngakuye yedwa. Uthanda izinto zabantu angazisebenzeli yena. Umuntu onomona ngonehliziyo ekulu, ongeneliswa lilitho. Izenzo zomuntu onomona azenzelwa etjhatjhalazini, zenzelwa emsithelweni (Ndima 2 Mida 1 no 2) ngoba zizimbi. Umuntu onomona akadzimeleli entweni eyodwa ayenzako, uthi angabona omunye enza enye, alise ayenzako afune ukuphalisana naloyo (Ndima 2 Mida 3 no 4).
Iimpendulo 
iv. Ihlathulula bona into ojwayele ukuyenza uyenza nanyana ingqondo ingasafuni ngathana uyayenza.
Ithando lesiba livele emehlweni weKwekwezi FM njengelithi:
Ngiyazisola 
KwaMrimitjhi 
Maye, ibandlululo lombala lisekhona! lngani kusatjhagalwa? Kanti ikululeko iphi? Kghani izifihle ngekululeko? Ayikho ikululeko ekululekweni.
Kiyo ikondlo kaNtuli MS ethi 'Umona', ivumelwano-phakathi livela endimeni 1, umuda 5_Wamalangab' atjhisa kutjhisa
-Ummongo wekondlo 
Isirhunyezo Sekondlo 
vi. Ucabanga bona kungebanga lani imbongi inikele ikondlo le isihloko esithi “Ngisathi Ubaba?” 
Sisitha kabazibinako:
iv. Tlola umqondo osekelweko omumethwe yindima yesithathu yekondlo le. 
Noma angasekho uHani kodwana ummoya wakhe wekululeko, wefundo newepilo etjhaphulukileko usaphila. 
Mma-Afrika: Jiyane D.M. 
Isithiyeleli nofana isezura singathi siphumuzi esibunjwa phakathi komuda wendima yekondlo. Ngamanye amagama isibongi sithi nasibongako, ngebanga lesiphumuzi esizabe sibekwe phakathi komuda, sithiyelele siphumule phambi kobana siragele phambili siwuqedelele. Isithiyeleli sibunjwa ziimphumuzi ezifana nabokhoma, abongqi, iimbabazo, abonobuza, njalonjalo. U-Jiyane D.M. usakhele isithiyeleli ekondlweni yakhe ethi: “Mma Afrika”. Indima yokuthoma yekondlo le izasivezela 
Umbuzo 1
Ngitlhuwile 
Umuntu Yena,Awa 
i. Yisika, Lidwala, Lilanga, Sikhuni. Imbongi isebenzise amagama a ukuletha umqondo wokobana ikosi ifaniswa nazo zoke izinto ezilirhelebho elikhulu emphakathini. Ngakelinye ihlangothi imbongi ikhombisa nokuhlonipha ikosi. (5) 
· Azengezwa. 
1.2.1 Igama elithi “ummoya” ekondlweni le, liletha yiphi ihlathululo eyehlukileko.
Isililo sehlukene sihlangene, La kuza wena ndlela yaKwaMloto. Thokoza unyaka ka-1993 Okulethele itjhudu leliwa. 
Wangitjhiy' uS'bongile. Ngathath' ithemba lami Ngaliph' uS'lilangaye, Wangitjhiya noS'lilangaye. 
NguMabhoko-sindeni-umhlaba-unethuli, Yisika, iphasi lijame ngayo, Lidwala, iphasi linzinze ngalo, Lilanga elaphumela abalethamelako,  Batjhiya umlilo, babaleka Iimbala ukuthuthumba. Sikhuni esivutha ubusuku nemini, Sivuthela abahlengezeliswa makhaza. Amakhaza anga azulelwe Njengelembe laKwaMnyamana Ngaphasi komuthi weemanga.
ii. Tlola imida emibili enesithiyeleli etholakala ekondlweni le. 
Zivimba umloyi.
Isiyalelo 
· Iinthelo zokufunda isikhethu, Grade 1, 2, 3 
vi. Tlola ummoya ongakasekelwa wekondlo le. 
angayenzi. 
UMgiyelwa Simon Ntuli wabelethelwa koNompeketswana eMkobola esiphandeni seBronkhorstspruit (eKungwini) ngo 1949.Wathoma ukufunda esikolweni iRoman Public School e-Eastwood, ePitori. Emv. kwalapho wafunda eenkolweni zefundo yephrayimari eenkolweni ezilandelako:
?
Imitlolo 
Be____ ........... 
Khamba Msobo, Express yourself
Imida 6 no 7: Ibuyelelo-ngqondo > Khamba .................yakwenu,
-Ingaphandle lekondlo 
Isirhunyezo Sekondlo 
ii. Imida 4 no 5: irhobela-tjhigama > ..........................uzittshayela,
Shongwe Z.S. 
Kwasabalala kwarhatjheka neenqwebu, Kwasala irubhi labezimu; UNzunza wazifihla ngeliba lendlala, UNdala wala ukubona, Walikhomba liphezu kwefokotho: Wabona i-Apholo II, Isehla njengekwekwezi ewako, Ingwe yamfunza, waveza ifihlo. Ingwe ebe sele iphe uNzunza umhlana, 10Yatjhugulukela koNomtjherhelo, Yabutha amakhakhazelo Ingakayeleli bona azakutlhurha, Imirabho idzimelele KwaMhlanga: 
iii. Irhobela-tjhigama. 
v. Imbongi iyaya ngesokana eliratharatha ngokuthanda umntazana kodwana lingaphumeleli ukumtjela. 
i. Mmoya wokuthaba. Iye ikwazile.Amagama aveza ukuthaba “Ngithokoziswe”, “omnandi” (Muda 3). 
vi. Singathekiso 
Mafika lintombi? 
Ngelakh' ilizwi siyaduduzeka, Lirathul' amatlhuwo, Litjhis' iinkhotha zommango, Lithusa namabhubezi; Liphadlh' amadwala: Liza laph' ilizwi lakho Mfundis' omkhulu.
 .............__ile, -imida 10 no 12: Ivumelwano-yeqa > ...........__ili,
Isirhunyezo Sekondlo 
Nokho nimatjhatjha ngokubalekel'ingwenya, Niyilisa itjhagale esitikini inibhedlhe tle! Nginibone nibaleka ngokuthi ye! kwengorho. Nganifunafuna nganitlhoga ngathembela ebusukwini. 
Sakha Ilimi Lethu 
iii. Imbongi isebenzise isithombe-nqondo sesirhobelasikhathi kilekondlo. Dzubhula umutjho onesirhobela-sikhathi bewuhlathulule nokuthi kungebanga lani uthi sirhobelasikhathi. 
Imbongi ingasebenzisa iindima ezehlukahlukeneko ukwethula umbiko othileko. 
i. Endimeni 3 imbongi iveza bona abantu baninana ngokwemibala, endimeni 5 ihlathulula bona abantu bayatlhagisana abatlhagiswa ziimbandana. 
v. Hlathulula umqondo ofihalkeleko wekondlo le 
U-Aaron Mnguni wabelethelwa endaweni yeHendrina, ephrovinsini leMpumalanga. Wathoma ukufunda esikolweni semapulasini iWozani, wakhuphukela eHendrina ngaphasi kobudisi obukhulu beemali zokufunda. Ufike waziveza khona njengomuntu okhuthele nolola kuhle umkhumbulwakhe kumatitjhera kanye nakwabanye abafundi abalingana naye. Kazi uDzwigi lo incwadi ubayidla abe asele nomhluzayo!
-Ingwenyama uNyabela,
vi. Imbongi iletha mqondobani ngemida yokugcina yekondlo le lapha ithi khona kuphanagela umloyi nesirhulurhulu gadesi. 
Kosi Somandla ngiyazinikela, Ngidinwe kududuza abangani, 15 Ngidinwe kudunduzela zephasi, Zaphezulu zihlome ngezeKosi.
Ngilisani Ngiphaphe! 
Ummongo Wekondlo 
ii. Ngokutjho kwembongi ithi labangelwa yini itjhuguluko epilweni yalo. Sekela ngomuda nofana imida oyidzubhule ekondlweni. 
Kilekondlo imbongi iveza imizwa yayo nendlela ehlonipha ngayo ikosi yesitjhaba samaNdebele wakwaNzunza, ilanga elacimako, uMabhoko. Esigabeni sokuthoma imbongi isingathekisela ukunzinza kwekosi esitjhabeni sayo nangendlela isitjhaba sithembele kiyo ngayo. Esigabeni sesibili isivezele indlela uMabhoko aye anetlhogomelo ngayo esitjhabeni sakhe. Lokhu imbongi ikuveza ngokungathekisa ikosi nesikhukhukazi, wena owakhe wasibona nasivikela amadzinyani waso ekhozini. Kuthi esigabeni sesithathu isivezele ukudzimelela kwesigodlo. Ngamanye amagama imbongi ihlathulula bona ikoro yakwaMabhoko izakuhlala ikhona njalo begodu isijthaba sizakuhlale sirhelebheka njalo. Isigaba sesine sisivezela indima eyadlalwa yikosi uMabhoko ekulwisaneni nabamhlophe ngesikhathi bathumba inarha ye-Afrika. Kokugcina imbongi isivezela ukuba maqalanga kwamaNdebele wesitjhaba sakwaNzunza. Lokho kuvezwa sigaba sokugcina ngombana imbongi ithi uMabhoko usidindi seempande ezimaqalanga, nabe ziminyene ubutjhontjhwana bebuzakutlhoga indawo yokuhlala. Lokhu kuhlathulula bona nangathana amaNdebele wakwaNzunza bekabuthelelene woke endaweni eyodwa ngabe indawo yakwaNdebele iminyene kangangokuthi ayisakhambeki.
Iimpendulo 
Ngakhumbul' okwadlulako nokusezako,
vi. Yirhobela-mqondo: Imbongi iyisebenzise ngehloso yokugandelela ukungathembeki kwaloyo ophule isithembiso asenza nayo. 
Imitlomelo: [30] 
Iinthombe-ngqondo 
Ukweqiwa kweenthubi kwaziwa ngimi, Ngiseqa ngithanyela ngitjhisa Njengomlilo welangabu lokufa, Mina ngibona ipilo: Kuwe kukukufa.
a. Isifaniso. 
2.5 Tsomula umuda owodwa onesithiyeleli/isizura ekondlweni engehla. (1) 
Dudlul Uyangilulubeza Bathabile. Ungenza ngilile ngingalili. Iye, Isililo sethabo. Dudlu! Ngiyatjha Bathabile, Ngitjhiswa ngongabonwak' umlilo, Ongitjhis' ummoya nehliziyo. Ngikhanukel' ukukhuluma, Ngivuleke umlomo ngitjho. Ngitjho kwehliziyo. Ngitjho kommoya. Yewutjhidele ngakimi Uling' itjhudu lilingeke. Mina ngiphumbutha wena Wena awungiboni nokungibona. 
Umuda 5: Sifaniso > Njeengemfesi zethjaluza,
-Ufumbethe onzima,
Bamangel' abathi bayazazi; Babasith' umend' awukho, Bathi; akayikuwubona. Nang’ umlobokaz' angena! Ungen' anyanyatha njengenwabu, Ungen' agubuzele njengogubudu.
Umtloli onelemuko tle begodu utlole neenkondlo. Ezinye zeenkondlo zakhe zakhutjhwa kuTsengo 1-5.Wanikela khulu ekuthuthukiseni imisebenzi yemitlolo. 
v. Imbongi isebenzise muphi umhlobo werhobelo emudeni 3 no 4 wendima 2? Yitjho nokuthi inqopheni ngokusebenzisa loyo mhlobo werhobelo. 
iii. Irhobela-tjhigama. 
iii. Kumadaniswe nedlhamedlhu. 
Ziraranisa zizarulule umraro;
vii. Tlola ivumelwano-thoma bewutjho bona ukusetjenziswa kwalo kumumuthe muphi umqondo. 
“Yami ipilo yaba kuzipha”
Min' Anginatjhudu Ibhad' ibuzwa kimapha. Ngazitholel' uS'phiwe, Ngamenza sam' isipho, Ngathatha lam' ithemba
Uphetjhulwa mmoya,
Umuda 24: “ Ungatjhiy' itempele lakho” 
ii. Umuda 13 ukuya kumuda 14: “Awa, angazi Sizayisenga ingazala” (2) 
i. Emudeni 7 imbongi iveze iimfenqo ezimbili. Ziveze bewutjho nokobana uhlathulula ini ngazo. 
i. Veza ubukondlo emudeni 9 
2.4 Irhobela-phetha: Imida 12 no 13; ... lomuntu, ... bomuntu, (1) 
i. Sithiyeleli, imbongi iyababaza. 
Boke ekuseni bavuka baphanagele, Kutatazela abasebenzako, Kutatazela abafundako, Ibe ngudlula ngikudlule Bagijimela ezikhwelwako. Itjhada labafundi Lizwakale ebhesini, Batjho bagijimela Ukubamba isimbi umlomo, Ithi ilila sele bakhona. Gadesi itjhayile, Itjhayiswe kutjhinga kwalo, Kuthule, kuthule kuthe du. Kanti kusuke sekonakelephi? lye, nasele lliyokutjhinga nje? Awa, nokho nalo iiyananya. Alisagidi, Alisamomotheki njengalokhana liphumako. Alisaqotjhi ummoya werhwaba, Ukukhanya kubalekela Ebunzimeni bobusuku.
v. Ngokuzwisisa kwakho ikondlo le ungathi igama “ukukgada” liveza wuphi umqondo ekondlweni le? 
Umtloli onelemuko tle begodu utlole neenkondlo. Ezinye zeenkondlo zakhe zakhutjhwa kuTsengo 1-5. Wanikela khulu ekuthuthukiseni imisebenzi yemitlolo. 
iii. Tlola igama elihlathulula bona isinini sembongi sincani ngomzimba. 
i. Kuphehlwa ebilako > Kutjho ukuthi kutjhejwa esendimeni. 
Wangenza qiniso, Benze nabo sithandwa. Vel' etjhatjhalazini Boke bazikhakhazise ngawe. 
Iimpendulo 
Ihliziyo ikhanuka ikowani, Inga milibhani wekhowe. 
Wayokufundela ubutitjhere eRehlahliwe Training college, waphuma, nemiphumela yobutitjhere yePrimary Teacher Certificate (PTC).Wathoma Ukusebenza eZibuthe Primary School, eMabopane. Ekusebenzeni kwakhe wangenela iimfundo zezinga eliphezulu emayunivesithini alandelako: 
i. Tsenga ikondlo le ngengaphandle lekondlo umfundi angaveza loke ibunjo langaphandle lekondlo. 
Ivumelwano-phetha ivela emudeni 3 no 4
Walawula, langa wangalawuliwa, Amaphephandaba ezwa ngawe, Abomaqalakude bezwa ngawe, Imirhatjho yezwa ngawe, Umuntu wezwa ngawe, Amalambha akhanya kusemini. Kwajama iWorld Trade Centre, Imikhumbulo yaqabanga ngepilo, Ipilo yobuntu bomuntu. Umuntu wancenga ihliziyo, Ayincengela kwaPhezulu: Kuthula yembatha iphasi hle! 
- Ifuna (ngizula) umuthi ongcono. 
U-Jacob Khonjiwe Mahlangu, owaziwa khulu ngo-Mahlangu JK wabelethelwa emaplasini weMiddelburg, eMhlabaneni ngomnyaka ka-1970.Waqeda ibanga letjhumi eTholulwazi High School enzinze eKameelrivier “B” ngonyaka ka-1990. UMahlangu wenza iimfundo zokuphatha ibhizimisi e-Damelin College ngomnyaka ka-1996. Ngomnyaka ka-2005 khona wenza iimfundo ze-Journalism & Media Studies khona e-Damelin, eKapa. Kwathi ngomnyaka ka-1993 wakhupha iinkondlo zakhe ezine zokuthoma. Iinkondlo zakhe azikhuphe ngokuhlanganyela no-M.S Ntuli sele zizoke zilitjhumi nobumnane. Zoke zikhutjhwe kilezi iincwadi ezilandelako: ITSENGO 3-5 kanye nakile-ISIYEZIYEZI 2. Ngomnyaka ka-2003 uMahlangu wabuthelela, wakhupha incwadi yeenkondlo ebizwa IHLOYA. Ngomnyaka ka-1999 wakhethwa njengomthintanisi [PRO] wehlangano yabatloli iMpumalanga Writers Association lapho asebenza khona iminyaka esithandathu. Ngomnyaka ka-2007 uMahlangu wakhethwa bona adose phambili umNyango weZemidlalo, Ubukghwari Namasiko ehlanganweni iSiyatjheja social project enzinze eKameelrivier “B”. Ngawo lomnyaka godu uMahlangu wakhethwa njengelunga lesigungu esiyelelisa ngobukghwari ehlangothini lezemitlolo [Artistic Advisory Panelist for: Literature], ehlanganweni ethuthukisa ubukghwari i-NATIONAL ART COUNCIL OF SOUTH AFRICA [NAC], enzinze eJwanasbhege. Mhlapha nje uMahlangu uthumbe unongorwana obizwa nge PanSALB 2008 Multilingualism and Nation Building Writer of the decade in isiNdebele, emnyanyeni obanjelwe e-Emperor Palace, eJwanasbhege. 
UJohannes Mbongi Mthimunye wabelethwa emnyakeni we-1977 kuMhlolanja amalanga ama-27 eDennilton.Wasungula ngesikolo emnyakeni we-1984 eMasuku Primary school. Ibanga letjhumi walenza eBonginhlanhla Senior Secondary school eSiyabuswa. Ubelilunga leMpumalanga Writers Association. Uthome ukutlola emnyakeni we-1995.
Iimbongo Zekosi UMabhoko 
Ukurhobela-siphambano 
Imbongi kilekondlo esihayela ikosi uMayisha II, olilanga esele lacima. Imbongi ithoma ngokusivezela ikoro nendabuko yakhe, isivezele ikhambo lakhe, isivezele zehlalisano lakhe beyisivezela nemisebenzi akhe ayenzela isitjhaba ngaphandle kokuba yikosi. Imisebenzi yakhe ivela emideni 46 no 47 lapha imbongi isithi khona “Weqela kezikanondovu,Waphatha zesiba lezefundo” Imbongi ibuye isivezele nejamo lakhe ngombana emideni 26 no 27 imbongi ithi “UMayisha II, wobuso obuphazimako, Buphazimela abangaboniko”
i. UNosokana, ubaphathe ngezandla zerhawuda (namanye). 
Rhatjha itjumayelo kaZimu, Irhatjhe nakeyakho isimu, Ungatjhiy' itempele lakho, Ligome okugomako, Liyelele okuyelelako, Ihlikihlik' iphelelwe Yindawo mfundisi.
Ngaritjhw' emin' ethe saka!
Isirhunyezo Sekondlo 
Isihlanakela 
iii. Tsomula godu omunye umuda oyikulumo oyibale ngehla (ii) bese nawo uyawuhlathulula bona uveza mqondo bani nanyana utjho ukuthini. 
ii. Sithiyeleli nesenzukuthi. 
Langa leentjhaba zephasi, Langa lehlonipho yombelebele, Langa lehlonipho yephasi, Langa lehlonipho yezenzo. Langa lezutjana elimhlotjhana, Themba lekusasa ekhanyako.
Ikondlo le yisonede, inendima eyodwa nemida elitjhumi nane. Imbongi iveza imiyalo enikelwa umntazana mhlana ayokwenda. Lalela-ke Mtjhiwa! Namhlanjesi uyaphuma. Namhlanjesi uyakhamba, Uyihlo ubavumele naye, Khamba kuhle Mtjhiwa, Khamba nehlonipho yakwenu. Khamba nekuthalo yangakwenu. Nakulihlazo litjhiye ezaleni, Uphume umhlophe emasangweni. Khamba kuhle hlophekazi, UNosokana akaphendulwa ungalibali. Ubaphathe ngezandla zerhawuda. Ulibale ukudubhula umlomo, Njengedlhamedlhu likwatile. 
Umlando Wembongi 
(ii). Ijambamende. 
Iphasi litjhugulukile, Umbala uhlukanise Umuntu nomuntu, Umtlhago libandlululo.
Imemorandamu 
vi. Ibuyelelongqondo. 
Isirhunyezo Sekondlo 
ii. Tsenga isakhiwo sangaphakathi nesangaphandle sendima yesibili yekondlo le. 
_a 
Imbongi ikhalima izenzo ezimbi, esikhundleni salezozenzo, iyelelisa ngezenzo ezihle. Ukuya ngembongi, umuntu nakalikholwa ulahla zoke izenzo ezimbi athome ezihle.
Ingaphandle lekondlo yindlela ikondlo etlolwe ngayo. Ngilokho okubona lokha nawuqale ikondlo ngaphandle. Lokho okwenza bona uthi umtlolo lo uyikondlo. Lapho sisuke sikhuluma ngemida, iindima, ivumelwano, ukubuyelela, nerhobelo. 
Igama elithi “ikondlo” lihlathulula imitlolo yobukghwari esuselwa ehloko njengayo yoke imitlolo efana neendatjana,imidlalo njll. Umehluko kukobana iinkondlo azilandeli iphrosi ekutlolweni nesakhiweni.Abatloli nabatlami beenkondlo,ababizwa ngeembongi,bathula imicabango yabo ngendlela yokubonga. Sinemihlobo emibili yeenkondlo, iinkondlo-ndabuko (iinkondlo zakade) neenkondlo zanje. Akhe sinivezele umehluko phakathi kwekondlo nephrosi. 
Nangambala Iitjhingile! Nomlozana weenyoni awusezwakali, Abantu boke sebadiselwa ziinyawo, Ingubo yeentandani seyibhaqile; Umkhambatjhimalala sele aseziko, Uqondame emlidlwaneni. Ubulwele bhe! Ukuqumaquma bhe! Kuphanagela umloyi Nesirhulurhulu gadesi. 
seBronkhorstspruit (eKungwini) ngo 1949.Wathoma ukufunda esikolweni iRoman Public School e-Eastwood, ePitori. Emva kwalapho wafunda eenkolweni zefundo yephrayimari eenkolweni ezilandelako: 
Ngifunga Wena Baba 
Uzitshayela nje, Nokho ubhebhule. Ufumbethe onzima, Wabuthelela nomhlophe. Maye, khona bewuzakutjhiya bani? Boke babantu bakho. lye, utjhiye onzima avume? Utjhiye omhlophe avume? Boke ubathwele ngehlombe lakho, Lomkhono ongasakufa ikasu. Boke bakuwe phasi.
Isibonelo;Ikondlo ka NS Ntuli ethi “Umona”,imbongi iletha umlayeza othi abantu abalise ukumonakalelana bathandane. 
i. Tlola woke amagama atholakala esigabeni sokuthoma asetjenziswe yimbongi ukungathekisa ikosi uMabhoko, utjho nokobana lokho kuletha mqondobani ekondlweni le. 
Imbongi ikhuluma ngobuhle ebabukwaMahlungulu. Bekusuthwa, kuvunulwe isikhethu, amabhetjha neengubo.Abantu bakwaMahlungulu bebano noma bebasuthi, kodwana bebangakafundi. Ngikho imbongi ithi kusutha kwendlala (Ndima 1 Muda 1).Yindlala yefundo begodu nekolo kaZimu begade banganayo. Imbongi iswaphelise abantu bakwaMahlungulu abahlubule iingubo baye esikolweni (Ndima 2 Muda 5) 
a. Umuda 3. 
iv. Hlathulula umnqopho wembongi ngokusebenzisa umuda we-12 ekondlweni engehla. 
iii. Irhobela-thoma: Imida 14 no 15; “Latjhinga ....” Imida 16 no 17; “Pepe ......” 
ii. Yitjho godu bonyana ngiwuphi umqondo ofihlakeleko. 
Qiniso, ngiyathembeka ngawe, Wangivulela ihliziywakho. Nami ngakuvulela yami, Wangena wathabalala kimi, Wangenza qiniso.
iv. Ngu D.M. Jiyane. 
Impendulo 
i. Imbongi isebenzise irhobela-thoma endimeni 1 imida 2 no 3.Yitjho bona amagama werhobela la ahlathulula ini?. 
Isirhunyezo Sekondlo 
Ufana-mdumo
vi. Nikela ummongo-ndaba osekelwe ngomuda owodwa wekondlo le. 
Isirhunyezo Sekondlo 
Umbuzo 1 
vi. Hlathulula bona imbongi inqophe ukuthini ngemida engenzasi le: 
Kilekondlo imbongi ifisa ngathana ingaba neempiko njengezuba ikwazi ukuphapha phezulu. Ihloso yayo kuphaphela eMerika iyokuhlala khona. Ifuna ukuyokuhlala eMerika ngombana khona ikholelwa bona akunabandlululo begodu ibonakala iyihle. Lokhu sikususela emideni 10 no11 lapha isithi khona 'Ngiyokuhlola ijamo leMerika, Elikarisa njengomsegwab' agwaba” nemudeni 17 lapha isithi khona “EMerik' enganinaniko”. Kungebangelo sithi imbongi inesifiso sokuphaphela eMerika iyokuhlala khona. Nanyana kunjalo imbongi ayikazimiseli ukutjhiya iinhlobo zayo ngemuva. Ifuna ukufuduka nazo bayokuhlala boke. 
v. Ummongo-ndaba wekondlo le kukhuthaza isitjhaba samaNdebele bona asikhohlwe ngezinto zakade sikhuthalele ifundo. 
(i). Isizura/ isithiyeleli.
i. Yitjho bona imbongi ikwazile ukukhetha amagama asekela umomngondaba kilekondlo na?. Sekela ipendulwakho ngoku veza amagama asekela ummongo-ndaba. (5) 
Mahlangu J.K. 
Langa lokuthula, Iinkonzo zageja ngawe, Kwabe zanele esele ziphalakile, Yabe yanele esele iphangalele, Kwabe zanele iintandani, Kwabizwa ithando, umngani wakho.
1.1 Funda ikondlo engenzasi bese uphendula imibuzo elandelako. 
Umtloli usebenzise lemihlobo yerhobelano ukwenzela ukugandelela ubuhlungu abuzwako ngezinto azibale kilemida ezimrarako, njengabahlolokazi bangabomu, iintandani zangabomu nemizi esele imilotha ngokutjhiswa ngabomu. 
FDE eRandse Afrikaanse Universiteit 
Kuhle ukuba nguwe mkghadi, Awembesi ngancanye, Wembesa kwesibhakabhaka, Ombeswe nguwe Ucwila inga ungemanzini.
Siyibona ngazo.
Iqiniso Alikho 
KwaMahlungulu 
Isinanja 
Singathekiso 
Kwakwakwakwii... ! Nomaphelaphelana yelusa Ilimu lakh' elimakghwakghwa, Libophe lingangeni nomlobokazi. Makhelwana khalim' ihliziywakho, Ulis' ukuhlolahlola ngombundwana.
Izolo besibiza ikululeko, Siyibiza ngelizwi Iinye, Sijame njengenyanda yesikithi, Besiyibizela phezulu, Sililela ukufika siyembathe.
Ungomunye wabatlole Isiyeziyezi 2 (iinkondlo) 
Isihlonipho nofana ukuhlonipha kusetjenziswa kwamagama abuthakathaka nathambileko esikhundleni salawo azwisa ubuhlungu nesizi nazilako. Ngalokho isihlonipho kusetjenziswa kwekulumo eyakhako, yesithunzi nehloniphekako lapha bekungasetjenziswa ikulumo ehlabako nengazisiko. Lapha imbongi isebenzisa amagama ngendlela eletha ihlonipho embonweni ewuthulako.U-Ntuli MS usitlolele isihlonipho ekondlweni yakhe ethi:“Kuwe Phasi”.Sizanidzubhulela imida enembileko kwaphela.
Kuwe Ndebele Kolitjhi 
v. Bukondlo buphi obutholakala emudeni othi “Sizabe siyilwile, simunye nasifika ekhaya”? Tlola bube bubili. 
Iimpendulo 
Ngifunga wena Baba, Abangihloma ngomuno ngelihlweni Bahle njengamadlanga Angeze atjhiya mlibhani. Ngiyabafuna, angibathokoze Ngifunga wena Baba. 
ii. Yitjho bona ikondlo le ikiwuphi ummoya bewudzubhule ekondlweni ukusekela ipendulwakho. 
Ziinsasa zenungu
iv. Lapha kunogogo nobamkhulu 
Umuda 26: “ Mala ndina unomona”
1.4.3 Iimfenqo nehlathululo yazo. (3) 
vi. Tlola ummoya ongakasekelwa wekondlo le. 
Umuda 23: “Irhatjhe nakeyakho isimu” 
Iindima 
Ukurhobela-siphambano kubunjwa kulokhakunamagama abumba isiphambano emideni elandelanako yendima yekondlo. Akhe siyelele Ukurhobela-siphambano okwakhiwe ngu-Malobola JN ekondlweni yakhe ethi: “Langa Lokuthula”. 
Umuntu Mumuntu 
ii. Dzubhula ibuyelelomqondo elitholakala ekondlweni le. 
Ugeja ngombala ohlaza sasibhakabhaka, Isibhakabhaka setshayo lokugeja. Wena unezenzo: Izenzo zokufumbathana ngezandla, Kuthulwe du! umzuzu, Wakhe ukuthula komzuzu.
Maye ....... uNomalanga! KuNomalanga ngatjho Bangatjh' abantu, Bona ngizazibeth' isifuba ngave, Ngatjho laba linye ngathi:
Imbongi isebenzise isenzamuntu ukutlola (rhaya) ikondlo le. Ikhuluma nelangainga ikhuluma nomuntu. Isibonelo-Indima 2 umuda 1 “Ugeje ngombala" Indima 2 umuda 3 “Wena unezenzo”
Nithi Ngibo Laba na? Mahlangu M.S. 
· 1990:Wazuza i-BA, e-UNISA 
i. Tlola iinthombe-ngqondo ezisetjenziswe endimeni yokuthoma yekondlo engehla. (3) 
vi. Ingabe imbongi inqophe ukuthini ngemida ebalwe ngehla le? (v. Isirholwani 
ii. Bubizwani ubukondlo obusetjenziswe yimbongi emideni 1 no 2 ekondlweni le? 
ii. Iindima zekondlo le azilingani ngemida, ziyatjhiyatjhiyana. Imbongi isebenzise iindima ukwethula imibiko eyehlukahlukeneko. Isibonelo-Indima 1 imbongi iveza bona bekunjani ngebhesini amazizo wabantu. Ngomvulo abakhulumisani badiniwe nokho baya emsebenzini. Indima 2 imbongi ibika ngengozi bese kuthi endimeni 3 aveze imiphumela yengozi nokuthi bobani egade bangebhesini. 
Ngisathi Ubaba 
Ngifuze ilitje Ngifuze umlotha Wehlule ukufa Wehlule ipilo Walilahla ithemba lami, Wasiphula isithembiso sami. Wasiphula isithembiso sakho, Ukufa nokuphila Ngibalabaliswa nguwe. 
Nganghamela
iii. Imbongi inqophe ukuthini ngomuda 14 osesigabeni sesithathu sekondlo le? (1) 
Mbizo, umthunzi wepilo; Simema iindalwa zoke, Zoke zikwethamele njengelanga, Kuvuke ithando, Kuvuke ihlonipho, Kuvuke ubuntu, Isisekelo kunguwe mbizo. 
2.6. Singathekiso. (1) 
B.A. eUniversity of South Africa 
-NeSewula Afrika Etja,
Imida 1, 2, 3, 4 no 5: Ivumelano-phetha > ............. _______ami, ?
Mma Wami 
Boekenhoutfontein Secondary School, eMabopane
iv. Umqondo ovezwa ngilesisigaba mqondo wokukhosela nofana wokuvikela ngesikhathi sepi yeRholweni. Lapha uMabhoko angena khona nesitjhaba samaNdebele ngeRholweni, babaleka ipi yamabhuru. Kwathi bona kubhoke indlala ngeRholweni uMtsweni waphuma wayokubikela amabhuru ngobujamo bamaNdebele angemgodinwerholo. Ye-ke imbongi ithatha ukuphunyurha kwesitjhaba samaNdebele emabhunurwi njengesenzo esenziwa yikosi ngokobana ibalekele naso ngeRholweni. 
Indima imida
Ngozi uphuma njengelanga;
Isirhunyezo Sekondlo 
Iimpendulo 
-Siyabuswa angekhe ngakulibala, Siyabuswa
Ithabo Likuphi? Barhuwelela babhibhidlh' igwebu, Bath' iKos' ikhona: Baphephile babulungekile. Maye, iinhliziyo lidwala, Manwabu welanga nobusuku, Badlal' umdlalo wokuphila Ukufa kubaqalile.
 Iqiniso ............. 
Wathi ngingakhambi ............ 
Ukurhobela-tjhigama 
Endimeni le sineenthiyeleli ezibunjwe ngekhoma emudeni wokuthoma, wesithathu newesine. Umsebenzi weenthiyeleli lezi kugandelela, ukunandiphisa nokucacisa okutjhiwoko. 
Sidindi seembande zimaqalanga, Nabe ziminyene Ubutjhontjhwani bebuzakutlhoga Indawo yokuhlala njengomoya. UMabhoko mlalazi, Ilimu lakhe libukhali Senga mkhonto wepi, Isiko lakoNdebele lizifihle ngaye. Bayethe! Sisidu! 
iv. Ngazitholela. 
Isililo Senyoni 
Imida 6 no 7: Irhobelaphetha > ...............................ubaba. 
Gadesi sengikhamba njengenyoka, Ngikhamba ngikhukhutha, Ngikhamba ngibhaqa, Ngifana nomqasa ngiyazunywa, Nabezimu bekhethu banginghalile, Bangifulathele bangiqalile.
Alikho ......... 
UMabhoko mthombo Ohlwa uvinyilika amanzi. Mthombo ongatjhiko Eminye isitjha; Itjha ingasimlilo, Itjha ingasitjani, lye, itjha ingasimmango. UMabhoko likhozi Elagobola lagobola Nenzalo yangehla kwelwandle, Igotjolwa irhuluphele Iphasi le-Afrika, I-Afrika isingethe uNdebele.
ii. Iinthombe-ngqondo 
Isirhunyezo Sekondlo 
v. Imida 11 no 12: Irhobelathoma > Abazosirhola .......... Abazosirholela ...... 
Akhe ngibuze mfundisi, Awusuy' umalusi welizwi? Uphi wakh' umongo welizwi? Uphi wakh' umhlambi welizwi? Intangalu yemb' umgodi Ingawulali mfundisi Wen' umkhulu mfundisi. 
Ntuli M.S. 
-Nabesabakapondo. 
1.1.5. Tlola umutjho onokulandelako otholakala ekondlweni:
i. Tlola ubukondlo obubili obumumethwe mumuda 8 ekondlweni engehla 
Itlawana 
2.7 Ibizwani ipikisano-magama esemideni 1-4 ekondlweni engehla? (1) 
· Isimanyaniso / isifaniso. 
i. Yitjho bona imbongi ikwazile ukukhetha amagama asekela umongo-ndaba kilekondlo na? Sekela ipendulwakho ngokuveza amagama asekela ummongo­ndaba. 
· Umtloli nombutheleli wencwadi Ephasini. 
ii. Nikela iinthombe-ngqondo ezitholakala emideni elandelako> 
Imitlomelo : 30 
iii. Tlola amagama amabili asetjenziswe yimbongi ukungathekisa Ilanga. 
iv. Imihlobo yerhobela esetjenziswe endimeni 1.
 - Ngithi liphandle,
iv. Yivumelwano-thoma Iyisebenzisele ukuhlathulula ngokugandelela ubujamo besinini sayo. 
Ipi Yerholweni
Ivumelwano kubuyelelwa kwamalungu afanako emagameni wemuda elandelanako. Amalungu la, angaba sekuthomeni nofana ekupheleleni kwemida yendima. Amalungu afanako asekuthomeni komuda wekondlo siwabiza ivumelwano-thoma, asemaphethelweni siwabiza ivumelwano-phetha. Ivumelwano-phakathi lakhiwa malungu nofana amagama afanako emudeni owodwa wendima yekondlo. 
Ikondlo le imbongi ikhuluma ngengozi eyenzeka endleleni yakwaMloto eWagendrift. KwakungomVulo ibhesi igcwele ebuya ePitori eyakwaNdebele ikhweze abotitjhere, iinsebenzi zombuso nabafundi. Ibhesi yawa eMloto abantu abanengi babhubha abanye balimala(Ndima 2 Muda 6 no 7) abathulileko, babhubhile. Ingozile yenzeka sele unyaka uya ekupheleni (Ndima 3 Muda 6). Ngikho umNyango wefundo wawulila kangaka ngoba kubudisi ukubonelela iinhlahlubo zokuphela konyaka unganabo abotitjhere baphelele eenkolweni. 
iv. Isirholwani singathekiswe netayere nalilengeleliswe entanyeni yomuntu. 
Isirhunyezo Sekondlo 
v. Umuda 12; singathekiso: Uneenkanuko zomlambo ongazaliko,
Litjhingile 
ii. Yitjho bona imida engenzasi le ngamunye umumethe mhlobobani wesithombe-ngqondo. 
1.1.6. Tlola ummoya osekelwe ngomuda owodwa wekondlo engehla.
Ibunjo Langaphakathi Leenkondlo 
Ivumelwano 
Ukurhobela-phetha kubunjwa kulokhana kubuyelelwabuyelelwa igama nofana 
Ukubulala nokuzipha kutjho into eyodwa, yeke-ke umnqondo osemdeni 9 ufana naloyo osemdeni 10. (2) 
vii. Nakuziingazi ziphalakile kwanele. 
· Zazingatlolwa phasi
Ikondlo engehla kaNaMgwezani u-Z. S. Shongwe, uzwakalisa imizwakhe ngobuhle belanga. Lona-ke kuye lihlobisa libe lenze bonyana imvelo ihlobiseke tle. Imbongi le ithi ukuphuma kwelanga libomvana ePumalanga, kuletha izinto ezimbili ezihlathululwa njengezihle tle. Ukukhamba kwelothe nokuvela kwamathuthumbo. (Imida 6: no 7: endimeni 1:) ngiyo esibikelako. Ithi ngaleso sikhathi omunye nomunye uyatatazela. Kuthi malangantamba, woke atatazele godu abuyele ekhaya. Kungalesosikhathi kuzwakala amatjhada ngeembhesini. (Umuda 9: no 10: endimeni 4:) ngiwo-ke ofakazela bonyana ngaleso sikhathi, lisuke sele litjhingile. 
- Ummoya wekondlo uvezwa likhethomagama lembongi. 
vi. Tlola ubukondlo obutholakala emideni wa-25 no 26. 
Ngaphandle kwamabalakho. Sinini sami, Vez' ubunjalo bakho, Ungazifihli njengecili Enyameni yomuntu,
iii. Tsenga ikondlo le ngaphasi kwesihlokwana esingenzasi. ? Umhlobo werhobelo ngamunye. 
-Ukumonakalela 
v. Imida 13-14: Ivumelano-thoma > Iletha umqondo wokuhlathulula ngokugandelela ubuhle bentombi ehaya ngayo kilekondlo. 
ii. Ingabe imbongi ikwazile ukukhetha amagama etjengisa bona umkghadi wawusetjenziswa ekadeni? Sekela ipendulwakho. 
Maye, lona naliphumako lihle! Liba bov. be! ngePumalanga, Lilalelwa yimvelo Ibe yihle kangako; Izinto ezimbi: lrhwaba nombethe ziyatjhida, Amathuthumbo avunibuke Abe mahle kwemihlolo, Ingathi alisakutjhinga Kuphele ubuhle boke.
vi. Ngokwekondlo le imbongi itjho ukuthini nayithi bebangazikhanzinga? 
Ntuli M.S. 
Ithabo likuphi? Ngikhanuka ukulala umlalelafuthi, Akusisi iinsizi ziyangidisela, Ipilo inzima sabusuku, ngidanile; Bayaphi abaleleko? Abungithathe ubuthongo ngilale. 
Imida 2 no 3: Irhobelathoma > Sabe ................
vi. Itjho ukukuthi bebangzilolonga/ bebangazilungiselela. 
Nithi ngibo laba na? Laba abangahloniphi iingazi, Laba abatjhisela abanye, Laba ababina ikesi yesitjhaba, Laba abaziinini zeendakamizwa, Laba abakha ngeqephe, Laba abathatha ngezwani, Laba ababhudungela ikunzi. Nithi ngibo laba na? Abarholi bakusasa, Abazosirhola ngendlela yeqiniso. Abazosirholele ekukhanyeni. Awa, angazi Sizayisenga ingazala.
Kwakwakwakwii... ! Uyangen' umlobokazi, Unyanyatha njengenwabu; Ugeje ngezikanokutjho, Nango weenkom' ezimasongesonge, Zeempondw' ezilemele futhi.
Wena sokulunga ungumahluleli wami, Ithemba lami nguwe, Ithemba liphelele kuwe, Ikhaya lami nguwe, Umzamo wami ubunjwe nguwe, Nguwe Baba, sifungo sami. 
Ngihlala ngiphapha njalo. Eziny' iinyoni ziyangisola. Ezinye zisol' amabalami, Ezinye zisol' ubuhle bami, Ezinye zikhuz' amalami. Zimu, ngibutha nami hle! 
Erholweni LakoNomatjherhelo 
Ufana-kamisa uvezwa ngu (u) kuthi ufana-ngwaqa avezwe ngu (l) nofana u (rh)
Zikhuluma zithule,
Kwaphela nya! Kwathula du! Ababonileko kwaba ngabathulileko, Abalimeleko kwaba ngabaphephileko Isizi leWagendrift lembatha
Yiza 
Imbongi ikhuluma ngabangani abakhula boke bathoma nesikolo boke. Bebathandana begodu baphalisana ngokuphumelela eemfudweni nemidlalweni. Bebaphuma phambili kizo-zoke izinto abazenzako, begodu baphumelela lula, ngebanga lokuphalisana. Imbongi yasele ingasathandi iphaliswano esele lihlongozwa mnganakhe lokuthi baphalisane ngokunganwa. Imbongi ithi ayifuni ukunganwa beyikhohlwe ziimfundo, banganwe bebazibangele izifo bebabhubhe. Ngikho imbongi ekuninako. 
Ngihlala ngiphapha njalo, Omanz' umuth' angiwufunyani Ubutlawana bami sebuyala. Ngamane ngigege nay' imithi Bengifunyan' ongifaneleko Ngakhe kiwo kamnandi.
Lapha ukurhobela-phetha kubunjwe kubuyelelwabuyelelwa kwegama-kubhalile. 
Phambili nemva kwakufana, Amanzi neengazi kuyinto yinye, Gadesi koke kudlule Njengamanzi weLimpopo Kosi Somandla ngiyazinikela.
iii. Veza ivumelwano-phakathelo bewutjho bona ukusetjenziswa kwamagama la, kuveza yiphi ihlathululo. 
Umlando Wembongi 
Sizanidzubhulela imida enembileko kwaphela. 
· Zithinta lokho ezikubongako 
i. Ikondlo le, ikhuluma ngomuntu lokha asakhulako amuhle azele umdlandla wokusebenza kodwana nasele aluphala kuphele koke inga azange khekube khona. 
Kiyo ikondlo ka Mthimunye JM ethi “Ngiyathokoza”
Ngibalabaliswa Nguwe! 
v. Yivumelwano-phetha. 
Kuwe Ndebele Kholitjhi 
iii. Tlola umuda ngamunye onobukondlo nofana isakhiwo ngasinye sobukondlo obungenzasi: 
 b.  Sifaniso/ sisenzamuntu.
Mala ndina unomona! Malakaz' ungonele. Ngebizo IakaZimu ngiyakuyala. Ngiyakuyala ngiyakulaya mala Ngithi phum' elimini lami. Nelincan' ilungel' awunalo Phuma mala phuma! 
Isakhiwo sangaphakathi 
Kuwe Phasi! 
Ufana-ngwaqa
ii. Umuda 7; sisenzukuthi: Zakhe aziqedwa phu! 
Ngisathi ubaba Ngitjho ngehliziyo ngithi: Ngitjho ngombana ngafundiswa, Ngafundiswa nokobana Ubaba nguNdathi, Ngafundiswa nokuthi mma,
Iinkondlo 
- Iumida 7 no 8: Irhobela-tjhigama > ..............iqiniso,
i. Yisika, Lidwala, Lilanga, Sikhuni. Imbongi isebenzise amagama la ukuletha umqondo wokobana ikosi ifaniswa nazo zoke izinto ezilirhelebho elikhulu emphakathini. Ngakwelinye ihlangothi imbongi ikhombisa nokuhlonipha ikosi. 
Siboniboni kabazithembako,
2.4 Tsomula irhobela-phetha elitholakala ekondlweni le. (1) 
i. a. Isakhiwo sangaphakathi: -Umuda 1: Kunesenzukuthi u-du ohlathulula ukujama kokungasikinyeki. 
Langa Lokuthula 
KwaMrimitjhi 
v. Sisenzukuthi. 
UMabhoko likhozi Elagobola lagobola Nenzalo yangehla kwelwandle, Igotjolwa irhuluphele Iphasi le-Afrika, I-Afrika isingethe uNdebele.
Namtjhana bangathini ngami, Batjho ubumbi bejamo lami, Batjho ubumbi bezenzo zami, Batjho lokhu nalokhu ngezenzo zami, Bangitjho ubuphofu bepilo yami, Akunandaba, wena sokulunga ukhona. 
ii. Ngisiphi iskhathi esihlathululwa yimbongi emudeni 5? 
ii. Imida 1 no 2: Irhobela-tjhigama > .........................umraranisi? 
Ungomunye wabatlole iHloya (iinkondlo)
vi. Tlola umuda osekondlweni okhombisa bona ingozi le yenzeka unyaka sele uyokuphela. 
##yayo. 
_yesiphila
Emmangweni kwakulila imitshere, Kwakulila iketeza nokhubayi, Kwakumimihla yethando elivutha komlilo, Libopha abantu ikatha.
Isivunguvungu siphelelwe yikoro, Ithethwe mkghadi; Ilothe liphelelwe litjhudu, Lithethwe mkghadi; Kusele itsikizi umabhaqa ngoboya.
iv. Tlola umhlobo wevumelano otholakala ekondlweni le. 
Wafumbatha uyakakarela, Avele ngephango, Azesule umlomo njengekukhu, Akafumbathi alayelise, Ufumbatha abuyelele, Nguye-ke umuntu loyo, Unehliziyo yomgodi ongazaliko, Kwazala wakhe, Utjhiya iphasi; Alale obukhulu, Akhohlwe ngekwakhe, Akutjhiye akuqalile, Sikwabelane simhloboke. 
Nokho amehlo avulekile wabona indlela ekungiyo ngikho athi “Okhamba keyakho uthembekile” , sele abona kukuhle bona alandele indlela kaZimu. Ngikho athi “Kosi Somandla, Ngiyazinikela”. Usomandla nguZimu. 
i. Ifana-mqondo, ihlathulula bona kwakulila abantu abahlukahlukeneko kodwana balila isililo esisodwa sokufuna isizo. 
Yiza
Ngaphandle kokuba lilungu lakwaMahlangu, Kodwana ngiyazaza ngiyesaba Ngombana alikho iqiniso Abakwenzako akufani. Uyise munye, Bathi nomthetho munye,
v. Hlobobani lerhobelo elisetjenzswe emideni 2 & 3? 
Ngesaba umoya weTlhagwini, mma-Afrika. Wangena kuwe kwathula umoya, Sangena isiwuruwuru kwakhethululeka, Sakusahlela, sakuhlutha koke: Wasala ubulanzi, wawa isikulukutani ukhenile, Wabetjhwa wawa isikulukutani. Wasala udududu ngombana ulilahle. Nanzi iimbayana zamakoro ngamakoro, Naso isililo sirhahlawulwa, Umkhosi lo ngewani? Abentwana bayalila batlhoga umduduzi. Abentwana bamagenge ngebanya lesivunguvungwani Rhuwelelani ntandani ze-Afrika Nithi: Ukutlhoga sakho kubhica ngamanzi. Mma ngiyaphaphatha ngiyabawa, Ngibawa abentwana bakho ukuthula. Okungapheli kuyahlola, Nakuziingazi ziphalakile kwanele. Nakuziinketani zisikinate sezwa, Kunjenje ngebanga lomoya, Bewungekhe wasibhacisela imizimba nemiphefumulo? Kosi silondolozele i-Afrika, Usifundise ukuba munye, Sihlangane sibe yinyandanye, Sitshophe sibe yikatha, Nasithoma nganeno kuzokuba lula ngaphetjheya. Sizabe siyilwile, simunye nasifika ekhaya. 
iii. Ingwenya / ingorho. 
Lezi ziinkondlo ezitlolwe zaba nemida elisumi nane kwaphela. Isonede ingamongonya nanyana ngiwuphi ummongo-ndaba. Ukuze lekondlo kuthiwe yisonede kusukela endleleni etlolwe ngayo, hayi okumumuthweko njengombana sibona eenkondlweni ezibalwe ngehla. 
- Imbongi ingaba sebujameni bokuthaba nofana bokudana. 
Tjheja-ke: Isakhi undina osetjenziswe emideni engehla uletha umqondo wokunyefula. 
· Ivumelano phakathi. 
2.1 Yisonede.
Isitjhaba soke savelelwa, Kwahlaluka bona ngeze Kwaphilwa. Iinhliziyo zarhohlomela, Zigubuzeswe budisi bephasi, Amehlo asala amlambokazi.
iii. Umqondo ofihlakeleko Ikondlo le ibuye ibe nomqondo ofihlakeleko. Kilomqndo sithola imbongi ingathekisa ubulwele bentumbantonga ngepisi. Soke siyazi bonyana ipisi ayinamusa phezu kwento ephilako. Umsebenzi wayo kubulala nayihlangana nento ephilako njengomuntu. Ngokufanako nepisi ubulwele bentumbantonga nabo abunamusa. Bakubamba buyakubulala. (Tjheja iindima 5 no10) 
Salani kuhle mabodakaz' amhlophe,
v. Akusiso isitjhimani. Liyaqonywa kodwana iintombi eziliqomako azihlali, ziyatlhala. 
iii. Isithakgha senza umsebenzi waso ngenaneko nangendlela efaneleko. Imbongi ifanisa ikholitjhi nesithakgha ngombana ngokuya kwayo ikholitjhi imenzela umsebenzi ngenaneko nangendlela efaneleko kuhle kwesithakgha. 
Ziinganono zikasomswani,
(D.B Masango, Zithabiseni ngeenkondlo. 1992 Centaur: Heinemann Publishers.) 
Ngikhumbul' ikhaya lami, Lapho ngangihlala ngithabalale, Ngithokoziswe ngomnand' ummoyana. lye, emin' ethe saka! Eembayeni kwakulil' unombhonge Ummango ukghabile ngefuyo. Amaselwa nomphohlo angisakhulumi. Ivunulo yayinuk' ubumvelo, Ubumvelo besitjhaba sekhethu Ngitjho khona kuNdebele, Laph' ekubelethw' ihlonipho khona. Lapha kunogogo nobamkhulu, Laph' engatjhiy' inongwami khona Ngatjhitjhingela nganeno. 
i. Umuda 3: Sifaniso;“Nangifukamela njengesikhukhukazi amadzinyani.”
 Bu_______ ......... 
ii. Ukuthaka kukuziqinisa. Nogkusebnzisa igameli imbongi iletha umqondo wokobana uChris Hani wayokufundela ubukatani bezepi eenarheni zangaphandle, njengomba azibaliwe ekondlweni le. 
i. Tlola woke amagama atholakala esigabeni sokuthoma asetjenziswe yimbongi ukungathekisa ikosi uMabhoko, utjho nokobana lokho kuletha mqondobani ekondlweni le. (5) 
vi. Tlola umuda osekondlweni ohlathulula bona ikholitjhi ekuyaywangayo ekondlweni le inzinze kwaNdebele 
Kude la kuyiwako. Mntanthu, Uthwel' amathund' uqalile, Yakh' iphazimul' indlala, Uzayikhamb' ungafiki, Ubafunyane badle ngezinzinyana, Ulibale yintende nekhande. 
iv. Sisaga: (1) Sihlathulula bona umuntu ukghona ukukhuluma into kodwana yena angayenzi. Imbongi isisebenzise ngomnqopho wokusivezela bona singezwa abafundisi nabakhulumako sithathe kwangathi benza koke lokhu abakutjhumayeza abantu. (2) 
Imbongi ibonga ikholitjhi yezefundo iNdebele. Iveza ikghono layo lokubandula nokutsenga abantu abafike bangazinto baphuma sele bazele ilwazi. Uthi ikholitjhi le, ihlomulise soke isitjhaba samaNdebele (Muda 14) 
-Imida 6 no 7: Ivumelwano-phetha > ............__ile,
iv. Irhobela-thoma. 
Uphetjhulwa
Lakh' ilizwi ngelekabi, Lakh' ilizwi liyahlaba, Lakh' ilizwi liyasabeka Lakh' alifani newethu, Elitsoyisa nga madzinyani; Sabona wena siyazithoba, Omkhulu nguwe mfundisi.
Mbizo ngawe sithi: Mkhulu wakwaMandela, Unesibindi wakwaDe Klerk, Siyathokoza kewakwaButhelezi, Bayethe kini noke mabandla; Noke mabandla weentjhaba zeSewula-Afrika; Asibe munye, sifane njengeenkwekwezi.
Ngombono uChris Hani 
Thambo le-Afrika, Ngivumela ngilingise iimbongi zephasi, Ngibonge isibindi sakho, Ngibonge ikhande lakho, Ngibonge itjhoba lakho, Ngibonge ilihlo lakho, Ilihlo lakho Elihlala liqalile, Lihlwa liqalile, Linga lilindele Ukugoduka kwephasi, Ligoduka nga ziinkomo, Zibuya emirageni.
iv. Ingabe imbongi ilisebenzisile ilimi lobukondlo? 
Ikoro yami neyakho Nengomuntu nesibandana, azifani. Isibongo sami nesakho Njengeentaba, zihlangana ngamathunzi. Izinyo lakho nelami
- Umuda 17: lirhwala. 
iii. Mqondophikisana. 
i. Tsomula yoke imitjho eneenthiyeleli etholakala ekondlweni 
iii. Tlola ummoya ongakasekelwa wekondlo le. 
v. Isthimo: Umkhambatjhimalala selaseziko (nezinye) 
Imida 19 no 20: ........Uyalibeka,
Mbizo Yokuthula 
iii. Kunesizura nejambamende. 
Nami ngesabana nokufa nokuphila, Ngakubabalela saqanda, Iye kungilo iqanda. Ngaliphatha ngisabana nalo, Ngiqale ubuhle balo, Ukuphadlheka kusizilo.
Zuba 
Balingile baphapha phezulu, Balingile batjhingela Phakathi kwesiziba selwandle, Koke lokhu kukuwe phasi, Inga kukuwe phasi. Awa, nanje kwazi wena phasi, Bona akuwanga phasi. Kuwe phasi! Unombhenyani ukghanywa lithuli, Usithubi somuhlwa, Esifuye safuya nabesabakapondo. Unontjholotjholwani abulawe kutjholozela, Amarhabha avuleke emini, Atlhoge imilomo, Kuwe phasi: Kutholwe uyipilo, Mina ngithi: ukukufa Okugodusa isikhathi singakafiki, Okulalisa magwegwe, Inga umuntu uzakuvuka ayele futhi.
i. Bubizwani ubukondlo obutholakala kumuda 12 ekondlweni engehla? 
iv. Ibizo isirholwani lingathekiswe nani ekondlweni le? 
Isirhunyezo Sekondlo 
Lakho livuth' ilangabu Liyokuphela mhlana ngiphelako. Ngiphan' intatha, Ngizelaphe ngingasinyanga qalani ngihlulukel' uNomalanga,
-Ukuncama kwekondlo 
ii. Umqondo osepepeneneni Kilekondlo imbongi ikhuluma ngokufa okungabangelwa nanyana yini. Ikhuluma ngokufa okungabangelwa mhlawumbe yingozi, kubulawa, kugula nokhunye nje. Ngamanye amagama imbongi izinyefulela ukufa ngokukubiza ngepisi. 
i. Imbongi isebenzise igama “abalalako” njengesihlonipho esitjho abafako bese kuthi igama lesibili elithi “Balalela” litjho abafa bafela iSewula Afrika. 
Ziyakhanyisa kusuke umnyama,
Lisani ukunghanghabala lalelani, Lisani ukubulalana philisanani. Nilise ukunyazana nihloniphane, Nilise ukuthukana nilayane, Nilise ukukhohlisana nifundisane,
Indima 2, imbongi iveza ubuhle nofana ikghono leendawula, ngoba ithi iindawula ziyakwazi ukuveza umbulali begodu ziyakwazi nokwelapha.Endimeni 4,imbongi iveza okwehlukileko kilokho ekuveze endimeni 2. Ithi iindawula zenza ugogo, ukghari, nonosokana umloyi. Lapha imbongi izwakala sele izitshima ngoba ayitjho bona bayaloya, ithi iindawula zibenza. Okutjho bona ziyabenza abasibo abaloyi. Umuda wamaphelelo nawo utjengisa bona imbongi iyazitshima nayithi “Ngizo zona, ziyarhubhulula-.”
Iimbongo Zekosi UMabhoko
iv. Umqondo ovezwa ngilesisigaba mqondo wokukhosela nofana wokuvikela ngesikhathi sepi yeRholweni. Lapha uMabhoko angina khona nesitjhaba samaNdebele ngeRholweni, babaleka ipi yamabhunu. Kwathi bona kubhoke indlala ngeRholweni uMtsweni waphuma wayokubikela amabhunu ngobujamo bamaNdebele angemgodiniwerholo. Ye-ke imbongi ithatha ukuphunyurha kwesitjhaba samaNdebele emabhununwi njengesenzo esenziwa yikosi ngokobana ibalekele naso ngeRholweni. (3) 
Ezigobene sanyoka;
b. Irhwala: Umuda 9: “Lirathul' amatlhuwo” (1) Umuda 10: Litjhis' iinkhotha zomango” Umuda 12: Liphadlh' amadwala,” 
Umlando Wembongi 
1.1.4. Irhobela-thoma. (1) 
Imida 13 no 14: Unehliziyo ... 
iv. Igama ehle emudeni 22 lihlathulula into ekarisako. -Igama hle! emudeni 28 linomqondo wokukhombela kokuncenga. 
Nguhliziyokul' umafela-ngendeni, Sihlub' abany' iimpiko Angazenzeli yena. Ngumarhudul' amehlw' abomvu; Wamalangab' atjhisa kutjhisa, Abe makhaza kumakhaza. Ngunyawo liphapha phezulu, Nguhloko sithaya phasi.
ii. a. Singathekiso.
i. Umuda 22: Umtlhago ubhode amanzinzo > sihlathulula bona kuyatlhagwa ngebanga lendlala. 
..............................nobaba,
ii. Tlola loke ivumelwano-thoma elitholakala ekondlweni engehla. 
Iseqamagama 
Lafika iBhuru lasiza uMsuthu. Umbango lo ngewani?  Nango uMampuru ngemathunjini, Wathuthumba umdzobho yaba yincani indawo. Yabambana kwathula umoya,
iv. Dzubhula umuda osetjenziswe ekondlweni okhombisa bona imbongi isakholelwa ebezimini. 
iv. Tlola umuda owodwa osetjenziswe ekondlweni ohlathulula bona ibhesi yawa. 
iii. Tlola umhlobo werhobelo otholakala emideni 1 no 2. 
i. Basaba ukufunda. (isikolo) 
Ngikhuzwe nangani bangani. Bathi kimi: akasaphathwa Sele atjhiye iphasi. Ngidane, ngethuke, ngithule,
-Kokuthoma imbongi iveza umqondo wokukhalima
_Ngafika kuwe ngingazilitho,
iii. Phendula ngo “Iye” nofana “Awa”. Ngokutjheja isakhiwo sangaphakathi ositsenge ngehla (i) ungathi, imbongi ikwazile ukusebenzisa ilimi lobukondlo nofana njani. 
ufanakamisa
Laba abakha ngeqephe, Laba abathatha ngezwani, Laba ababhudungela ikunzi. Nithi ngibo laba na? Abarholi bakusasa, Abazosirhola ngendlela yeqiniso.
UMoses Sovumani Kazimkhona Mahlangu wabelethelwa endaweni yeKlipgat, eNorth West, ngomhlaka 26 kuNtaka ngomnyaka ka-1974. Ulizibulo likaZimkhona noZandile uNaMalebe.Wathoma ikhambo lakhe lefundo ngomnyaka ka-1981 eKeitumetsi Primary School, eKlipgat. Phakathi komnyaka ka-1983 no-1987 wafunda e-Ekuphumuleni Combined School ePhumula, ngeMpumalanga.Waphetha ibanga lakhe letjhumi ngomnyaka ka-1992 eBongumusa High School, khona ePhumula. Uneziqu zeBA (Sociology and Psychology) ne BA Hons (Sociology) azifunyene eVista University ngomnyaka ka-1996 no-1997, ngokulandelana.Adlule lapho abe neziqu zeMasters (Sociology) azifunyana eyunivesithi yePitori ngomnyaka ka-2002. USovumani ungomunye wabatloli oneenkondlo ebuthelelweni leenkodlo elaziwa nge-Itsengo kanti godu umtloli womdlalo, Iinkesi Ezome Kere, nencwadi yeendatjana ezifitjhani,Ameva. 
ii. Sisenzamuntu. - Singathekiso. 
Ngalibeka kuS'phiwe, Kwadlul' iinyangana Wangitjhiy' uS'phiwe. Ngathath' ithemba lami Ngaliphosa kuS'bongile,
iv. - Kwabezanele esele ziphalakile > iingazi. 
Imbongi ikhuluma ngesokana elakhuliswa bazali balo ngehlonipho kodwana kwathi nasele likhulile laphenduka umbulali, lokho kwalenza laba kukudla kwejele. Ukobana abazali balo balisingatha liseselincani kuvela esigabeni sokuthoma. Isigaba 2 sisivezela imisebenzi yalo yokubulala nokweba. Isigaba 3 siveza indlela isokaneli esele liphila ngayo ngombana emideni 20, 21 no 22 lithi “Ngikhamba ngikhukhutha, Ngikhamba ngibhaqa, Ngifana nomqasa ngiyazunywa.” Koke lokho ngokusikhombisako bona isokaneli alisanapilo ehle hlangana nomphakathi eliphila nawo. Esigabeni samaswaphela isokaneli lizibawela ukuhlotjokwa bangani neenini zalo ngombana lingasanathemba lokuphila. 
v. Hlathulula okutjhiwo yikondlo ngawakho amagama. 
Tjheja: Umfundi ulindeleke bona aveze okusithandathu kokungehla. Nanyana angabuyelela irhobelo elilodwa kabili nofana kathathu kulungile. 
Ekondlweni le, imbongi ikhuluma ngomntazana egade akhalinywa ngunina angafuni akhambe ebusuku begodu angafuni akhambe nabesana. Unina azange amtjele bona yini angafuni akhambe nabesana.Yena wambuza unobangela (Ndima 4 Muda 3 no 4) kunokobana unina amphendule, wamthuka.Yeke yena wakhamba ngekani afuna ukuzitholela iqiniso lokuthi kungebanga lani angakhambi ebusuku. Ngetjhudu elimbi wazithola sele asidisi.Wagcina sele asola unina athi wamfihlela iqiniso ngikho sele asidisi gade alinga ukuzitholela iqiniso.
Nokho siyakhona, Igijima njengemhleni ibhesi. Maye! Ha ....... wu.......! Iwu! Gidi! Bhu! Bhu! Ngokuphazima kwelihlo
iii. Yitjho bona isihloko sekondlo le simhlobobani wesithombe-ngqondo bewutjho nokobana kubayini utjho njalo. 
Imbongi ikhuluma ngelwazi lendabuko iveza ubuhle nobumbi bazo. Ubuhle: Ziletha ipilo kogulako. Ziveza ifihlo nange kunento elahlekileko namkha kufunwa ilwazi elithileko. Zisikhali sekadeni sokwenza irhubhululo. Kilabo abazikholwako ziyabaphumelelisa. Ngendlela zisiza ngayo, namakholwa akhukhutha ebusuku ayokufuna isizo kizo kuthi emini enze inga akazifuni. Nokho kwesinye isikhathi ziyalwisa. Zikhomba umloyi ngekhaya bese umndeni uyalwa bewuhlukane ngesimanga sazo. Isizo lazo lifitjhani ngoba umninizo angavuka ahlongakele, ungasathola isizo (Indima 8 Umuda 5). 
Iinkondlo-mlando nanyana ama-ephigi ziinkondlo ezide ezicoca indaba nanyana isehlakalo esakhe senzakalela imbongi nanyana esakhe senzeka esitjhabeni nofana endaweni leyo. 
Ngilisani Ngiphaphe! 
Ekhabo lonosokanami:
-Libudlhayela
##ekuthomeni komuda olandelako wendima yekondlo.U-Mthimunye JM,ulisebenzisile 
Osiraranisa ..................... 
Isilukazi ngetjhada ebantwaneni. 
ii. Tlola imihlobo yerhobela ezisetjenziswe eendimeni ezingenzasi bewutjho nokobana ukusetjenziswa komhlobo werhobela ngayinye kuletha mqondo bani. 
Iindawula 
NguMabhoko isikhukhukazi Esafihla, safihla noNdala, UMtshweni umabhalelwa Kuthunga umlomo Ngentambo yomsipha. Sinjenjenjenje sifukanyelwe nguye, Sikhona nje nguye, Sithuthuke nje yinca yakhe.
1.2.4 -Isithiyeleli (1) -Ivumelwano-phakathi (1) -Ifanakamisa (1) 
Isirhunyezo Sekondlo
Intatha 
Mm ..... ubaba! Ngokuthwasa kwehlobo Ngiyambona wami ubaba, Ngimbona kunguye ngengalo, Angibiza, angibamba, angidosa,
Uhleka inga awufuni, Iinyawo zakho Zithunwa liphasi. Kodwana amabalakho...! Sinini sami
Imbongi isivezela indlela ethanda ngayo umuntu othileko. Imbongi isebenzisa igama “ngiyakuthanda” ukugandelela lokho ekutjhoko. Nasiyelela kuhle kubonakala bona umuntu imbongi ekhuluma naye la ngokwakhe uyazi bona imbongi iyamthanda. Kungebangelo imbongi inganavalo lokujtho kuye bona vele uyamthanda. lye, Uyazi Kobanyana Ngiyakuthanda. Vele ngiyakhuthanda; Ngikuthanda ukukuthanda, Begodu ngiyazi kobanyana nawe Uyazi bonyana ngiyazi Kobanyana kunjalo. Vele kunjalo, Ngikuthanda Khulu Tle! 
vi. Tlola irhobela-tjhigama etholakala ekondlweni le. 
iv. Nikela ummoya osekelwe ngemida emithathu ukuya kwemine wekondlo engehla. 
iv. Imida: 10 -13: Kuvumelana ukamisa u-A____ ........ 
Besisunduza igandelelo, Siyisunduzela emalibeni, Sifuna ikululeko kezomnotho, Siyifuna kezombanganarha, Sifuna ukutjhaphuluka koke.
Ngisathi Ubaba 
vi. Yitjho bonyana ibizo “umakghokgho” lisetjenziselwe ini ekondlweni le. Sekela ipendulo yakho ngomuda owudzubhule ekondlweni obufakazi besiqunto sakho. 
Indima 1 imida 4 no 5
Ibuyelelangqondo
Imitlomelo [30] 
Skosana P.S. 
iii. Ngokutjho kwekondlo ngiyiphi indlala ekukhulunywa ngayo la? 
 Uzitshayela ............................, Imida 5 no 6: irhobela-thoma > Uzitshayela ................................,
Ivumelwano-thoma itholakala emideni 2, 3, no 4
Iimpendulo 
v. Ihlathulula bona imbongi yayikhamaba ilala ngemalawini weentombi ezihlukahlukeneko. Imbongi lokho yakuthoma iseseyincani ngombana ithi yavakatjhela ngelawini isanuka ibisi begodu ithi yakhuliswa lilawu. 
Imida 23 no 24: .........Azidinwa 
iii. Tsomula amalunga wevumelano amabili atholakala esigabeni sokugcina sekondlo le. 
Amakholwa azibhoda ebusuku,
linyawo zakho mntanthu. Zigadangel' eduze Inga urhadekile. Namba nawe nmtanthu! Kude Ia kuyiwako.
vi. Unombhenyani ukghanywa lithuli > Sihlathulula ukuyaluka nofana ukuphithizela. 
Imida 4 no 5: Irhobela-tjhigama. 
i. a. Kweqiwe igama 'ithando” 
d. Ivumelanothoma. 
iv. Nikela igama elisetjenziswe ekondlweni elitjho ukungabandlululi. 
Ukurhobela-phakathi kubunjwa kulokhana igama libuyelelwabuyelelwa phakathi kwemida elandelanako yendima yekondlo. Igama elibuyelelwako liba hlangana nemida elandelanako. U-Mahlangu KS ekondlweni yakhe ethi: “Mthombo Ongomiko”, sitlolele ukurhobela-phakathi. Akhe sinidzubhulele imida enembileko. 
Ikondlo le, yikondlo yezepolotiki. UChris Hani waye angusopolitiki ngesikhathi sebandlululo eSewula Afrika, wayelwela ikululeko.
Kilekondlo imbongi ikhuluma ngeNdebele College okusikolo esiphakamileko sokuthwasisa abotitjhere. Imbongi ingathekisa isikolo lesi nomthombo. Njengombana sazi bona umthombo siyalo esondla abantu ngamanzi, njeke umtloli ufanisa ifundo ayithola eKholiji yakwaNdebele namanzi atholwa babantu emthonjeni ukuze baphile. Ngokufanako nomthombo iziko lezefundo elitjhiwo yimbongi la lamukela woke umhlobo wabantu lingakhethi bona umdala nofana umncani nokuthi ungowaliphi ihlanga. Ihloso yembongi ngekondlo le kuthokoza indlela iNdebele College yatjhugulula ngayo ipilwakhe yamenza waba ngilokho angikho namhlanje. Lokhu kuvezwa mimida 30, 31, 33 nesigaba sokugcina lapha imbongi isithi khona angekhe yalibala iSiyabuswa ngamanzi eyamseza wona. Nalapha ithi khona Yamseza ukuphila yamupha nobukutani. Koke lokho kuhlathulula bona imbongi izizwa ijabulile ngelwazi eyalithola ezikweni lefundo iNdebele College elingeSiyabuswa.
-U (wena) sisabizwana samambala esitjho umuntu.
iii. Kusetjenziswe isenzasamuntu/isenzamuntu. 
Imbongi ikhuluma ngepi eyaba hlangana nabeSuthu namaNdebele eRholweni.Ngokutjho kwembongi kwathi kusabambene umSuthu neNdebele kwafika ibhuru lajamelana nomSuthu. Kwaba kumbi khulu abantu basifa ubujadajada bekwafika lapha abeSuthu naMabhuru babaleka khona. Kwathi kusenjalo amaBhuru athola amandla ngebanga lendlala eyayisahlele amaNdebele ngombana ayengasanakudla.Kulapho kwavela khona uMaqobolwane emaBhurwini awazisa ngobujamo bamaNdebele ngerholweni. AmaBhuru azenza kwangathi akasalwi apha amaNdebele uburotho nejemu kanti ababizela eduze. Ukusuka lapho imbongi iveza bona uNyabela wabotjhwa amaNdebele athunjwa. Lokhu kuvezwa mimida 28 lapha imbongi isithi khona;“Izandla neenyawo zakaNdebele zadliwa ziinsimbi” nomuda 31 othi;“Nango sele asisembamgodi”. Nanyana kunjalo imbongi iveza bona nanamhlanje uNdebele usesekhona begodu angekhe asenziwa litho. 
vi. Isakhiwo sangaphandle sendima 3 
c.  Isingathekiso: Umuda 1: “Lakh' ilizwi ngelekabi” (1) Umuda 23: “Irhatjhe nakeyakho isimu” Umuda 24: “ Ungatjhiy' itempele lakho” 
Isijameleli nofana imethonimi singathi sithombe-ngqondo esilethwa kubizwa kwento ngegama lenye.Akhe siqale isitjengiso sesijameleli esisekondlweni kaNtuli MS,ethi: “Kuwe Phasi!” Sizanidzubhulela imida enqophileko kwaphela. 
i. Veza irhobela elisekondlweni, utjho bona lisetjenziswe ukuveza ini? 
Ijayelo liyayeyisa ingqondo. Ukuzisola nokubuyela Emv. ngangingakubhudangi, Ngangimuzwa ubaba, Abhibhidlha amagwebu, Ngithi uyazenzisa. lye, ngithi uyazenzisa, Wenziwa kukhula. Ngitjho yena avutha, Avutha ikolo nethando, Iqiniso ngilazi njengombana ngizazi. Ubupurelani ngangizabutjhiya nobani? lye, bona bungitjhiye nobani? Kwaba lilanga linye, “Ilawu” lezwa ilizwi lomfundisi, Atjhumayela itjhuguluko. Utjho iindlebe ukutlhoga isisibekelo! Zezwa ilizwi lomfundisi, Kwazwakala ihliziyo isithi: Akathokozwe ongabonwa ngamehlo, Yena ongaphezulu kwamafu. Amen. 
a. Sifaniso. 
Isirhunyezo Sekondlo 
Lokhu sikususela emideni othi:“Sele lifikile ithunzi” nothi:“Sele sfikile umathanyela”.
Usitjhiye ephasini emnyakeni we-2005 kuNtaka amalanga naka-13. 
v. Tlola umuda onomqondo wokubabaza otholakala ekondlweni le. 
ii. Imida 11 no 12: Yabambana kwaphapha ibhetjha eNdebeleni, Yabambana kwaphapha umdzobho eMsuthwini,
Isirhunyezo Sekondlo 
Mina bengithi baqalile bayabona, Mina bengithi bayaya Kanti bayabuya, Babuya basithi bayaya, Emini baz' umakghokgho ikukufa, Latjhinga ngumlamuleli wezifo, Latjhinga, ikosi nguye.
Ivumelwano-phetha
vi. Kungebanga lokobana imbongi isamkhonzile uyise begodu isamhlonipha nayana sele atjiya iphasi. 
Kwakukuhle kukarisa, Kwakumnandi njengeluju leenyosi, Kukarisa nje Kumnandi nje kukufa. Amehlo wami avalekile, Abona okubonwa ziimphofu.
 
Iimpendulo 
vi. Yivumelwano-phakathi / yifana-mdumo. 
i. Umuda 1; lirhwala: Ngazomba iphasi,
iii. Bubizwani ubukondlo obutholakala emudeni we-15 ekondlweni le? 
Isirhunyezo Sekondlo 
-Umengameli wayo. 
Sibuyaphi isitjhaba sekhethu esingaka? Sivela kizo zoke iindawo Sisela amanzi wetuthuko. Mthombo ongomiko khula uyephezulu, Mthombo udume eentjhabeni zoke,
ii. Tsomula irhobela etholakala emideni we-4 nowe-5 bewuthjo bona mhlobobani werhobela. 
1. i. Irhobela-thoma
Ivumelwano-thoma 
Imida: 10 12: Kuvumelana ilunga u-Aba____ ........ 
Umuda 12: Liphadlh' amadwala,” 
Abelusi beenkomo Bazitjhiya ngesibayeni, Babalekela ngeemrhotj eni, h Babaleka wena pisi. 
iii. Bubizwani ubukondlo besakhiwo sangaphandle obusemideni 1-3 esigabeni sokuthoma? 
imida
iv. Tlola ivumelwano etholakala emudeni 6 wekondlo le 
vi. Ikondlo ikhuluma ngengozi yebhesi eyenzeka endleleni yakwaMloto lapha kwhlongakala khona abotitjhere, abentwana besikolo neensebenzi zombuso. 
Umlando Wembongi 
(iv) Ukurhobela-thoma
Imida 1 no 2: Ibuyelelomqondo > Batjho ubumbi .............. 
Umehluko phakathi kweenkondlo-ndabuko neenkondlo zanje
1.1.1 Imbongi inqophise kibobani ngekondlo le? Sekela ipendulwakho ngomutjho owodwa.
Ukurhobela 
c. Irhobelaphetha. 
iv. Tlola amagama amathathu asetjenziswe yimbongi anomqondo 
(Ngokulala kweNgwenyama ikosi uMabusabesala II: 1992) 
ii. Tlola umujtho owodwa onesilingisi otholakala ekondlweni. 
Mahlangu K.S. 
b. Irhwala. 
ii. Tlola ubukondlo obubili obumumethwe mumuda we-4 ekondlweni le. 
Umbuzo 2. Namkha
iv. Imbongi inqophe ukuveza bona isikhathi ekhuluma ngaso la ngesakade khulu. Sitjho ngombana esikhathini sanamhlanje imirorho ebalwe yimbongi le ayisatholakali lula. 
Yelela:
Umlando Wembongi 
Umlando Wembongi 
Umlando Wembongi
Isirhunyezo Sekondlo 
Iimpendulo 
 
i. Tsenga ikondlo le ngaphasi kweenhlokwana ezilandelako -Umnqopho wekondlo 
Ngizulazulile, ngafuna kwami, Kwathi kungekwami ngakufuna; Onjengami wafana nami, Wazulazula nami ngizulazula.
iv. Ivumelano-phakathi emideni 20, 21 no 22; “Ngi__ ngi___,” Irhobela-thoma emideni 20 no21; “Ngikhamba .......” Ivumelwano-thoma emideni 20, 21 no22;“Ngi___ ....” 
-Bakhambile 
iii. Ukufa / ukuhlongakala. 
iv. Ivumelwano-phakathi. 
iv. Tsomula imida emibili eneseqomagama endimeni yesi-5 yekondlo le bese utlola namagama eqiweko. 
Wangenza Qiniso 
vi. Tsenga isakhiwo sangaphandle sendima yesi-3 yekondlo le. 
iii. Umuda 9; sisenzukuthi: Zakhe azicimeli cime! 
(v) Ukurhobela-tjhigama
ii. Umnqopho wekondlo. 
· Zitlolwa phasi 
2.7. Ivumangokuphika. (1) 
Mfaz' eenyaw' ezimabatha Sukel' ukutunatuna njengonombhenyani, Uhlangel' ukuphuma kwelanga: Ulis' ukufuthwa yintuthu Ing' ungumaqubutjhwana Ing' awunakhenomkhulu likhona.
Umlando Wembongi 
Isirhunyezo Sekondlo 
Kukatelelekile bona boke abafundi bawuphendule umbuzo lo. Funda ikondlo elandelako bese uphendula imibuzo engenzasi kwayo. 
iii. Imida 3 no 4: Ivumelanothoma > Nga____ ........
Umuda 4: Isithiyeleli > Bewungasehlula, bewungazikhotha emhlana, 
Imbongi inyefula abantu bakwaMahlangu bona bazibiza ngesibongo esisodwa, noyise munye kodwana izenzo zabo azifani, ivunulo ayifani begodu neenanazelo azifani. Bakhona aboMahlangu Mgwezani, Mahlangu Sirudla, Mahlangu Kawule nabanye. Boke bathi ubukhosi bungebabo.Yeke imbongi yenze irhubhululo ifuna ukwazi bona oqinisileko ngimuphi hlangana nabo.Ibuze abasolwazi, yaphenya imitlolo yabe yabuza nabo abantu bakwa Mahlangu. Impendulo bamnikela kodwana zange yaneliseke ngoba zimpendulo ezithatha ihlangothi ngobe bazamela imindenabo (Ndima 2 Muda 3 no 7). Ngikho ithi alikho iqiniso. 
iv. Imbongi inqophe ukuthi enarheni le ikululeko ikhulunywa ngomlomo beyitlolwe nakumthethosisekelo kadwana ngokwezenzo ayibonakali. 
Umbuzo 
Phasi kwephasi lephasi. Zuba ngiph' iimpiko Ngiphaphe njengesiphaphamtjhini, Ngiyokuhlola njengesihloli senarha, Ngiyokuhlol' ijamo leMerika,
iv. Ucabanga bona imbongi inqopheni ngokusebenzisa imihlobo yemirorho oyibale ngehla? 
Masango J.M. 
Nithi Ngibo Laba Na? 
Ikondlo le ikhuluma ngokulahleka kobuntu ebantwini.Akusathenjwana. Kuyaninanwa, kuyabulalwana. Ebusuku ungabe ubalekele esibandaneni kunobana uye emntwini ngombana umuntu ulahlekelwe bubuntu. 
Ngibe lilungu lakwaMahlangu, lye, ngiyathanda Ngibe lilungu lomndeni welifa elingakajayeleki, Ilifa ongeze walifunyana
Rhatjha itjumayelo kaZimu, Irhatjhe nakeyakho isimu, Ungatjhiy' itempele lakho, Ligome okugomako, Liyelele okuyelelako, Ihlikihlik' iphelelwe Yindawo mfundisi.
Imida 4 no 5: Ivumelanothoma > Be____ ............ 
ii. Tlola imitjho emibili eveza ummoya ekondlweni le bewutjho bona ngiwuphi ummoya wekondlo le. 
Tsenga ikondlo le, ngaphasi kweenhlokwana ezilandelako: 
Itjhuguluko 
ii. Inqophe ukuthi ikosi yikosi kilabo abazi ukuqakatheka kwayo, abayihloniphako nabaziko bona umsebenzi wayo khuyini. (1) 
Nakuyikoro ngeyakosokomo, Awudojwa ziinyoni njengembewu; Imbewu elele ebaleni. Ngizwela onganawo, Utlhoga ikhande lomzimba.
i. Yitjho bona imbongi ihlathululani emitjhweni elandelako: · Umuda 2&5 
Uyangen'Umlobokazi 
i. Umuda 21; “ Bathi kimi: akasaphathwa”
v. Itshimo. 
Ngiyazisola 
vi. Ngiyiphi indima yekondlo ehlathulula bona ipisi ekukhulunywa ngayo la ibulala woke umuntu? 
v. Sibizwani isithombe-ngqondo esisetjenziswe emideni yokuthoma yeendima zekondlo le? 
