Imibuzo emifitjhani
Ngaphasi kwesikhathi sokwenzeka kwendaba siyelela bona indaba ithoma nini begodu iphela nini. Umtloli angathoma ngokuthi asinikele isikhathi sokuthoma kwendaba lokhana nakathi, “Kungamadina”, “Kuntambama” sesiyazi bona indabethu yenzeke kungamadina namkha yenzeke kukuntambama. Kesinye isikhathi angavele athi “Kwakusekuseni”
“Ngiyawathokoza amezwakho.” Kwaba magama amafitjhani asithathaasibuyisela emsebenzinethu. Ngombana gade se kusele umsebenzi omncaningesikhatjhana sele siwuphethile.
8. Amaqhinga womtloli
(a) Ingabe ngiwaphi amano umlingisi oyikutani azama ukuwenza ukurarulula umraro aqalene nawo na?
“Alo-ke mma ngemva kokubona bonyana nasi ingozi sele ivelile ngiliphiigadango olithetheko,” kubuza uSukazi.
Balandele ikomo yesidlabu. Aloke sizase siphethe msinyazana. Kuhle sirhabe mntwanami singabanjwa mnyama,” kutjho uyise kaDlozi.
Akusimumuntu wokuphenywa uMondliwa kodwana kufaneleayokukhombisa amapholisa lapho ase khona iinkomo zami ngemvakwalapho bese uyathathwa uyokuphoselwa ngesitoksini. Okunengiuzakuhlathululela umarhastrata.” Kurhagala uMasombuka.
Uthe ukubona uSesana bonyana kumbi wabona kuncono ayokuvakatjhela umnganakhe uFikile abone bonyana angasizakala bunjani.
5. 	Uyini umvuzo walokhu okwenziwe nguSesana endatjaneni na?
UZondi wathi ukuzwa amazwi lawo wamaqiniso wararanelwa yihloko bonyana ngangiwaphi amaqiniso lawo ekukhulunywa ngawo. Kwathi kusesenjalo uZondi asararekile netiye leyo ayibeke phambi kwesitulo weza uThombeni wafika wahlala phasi wathi, “Ndodana hlala phasi ngiyabazi abantu bengubo mina bayawathanda amatjhada nalapho kungakafaneli.”
“Ngetjelwe amabherha kaNobezimu ndodana. Iinkomo ezithi…azithethe amasela,” kuhlathulula uMasombuka akhombisa inani leenkomo ngemino. Athi angakhuluma abe azesule umjuluko. Phela ufikaepolositetjhapha sele amanzi tepu. Ungaphika bonyana kusekuseni.
ngokusendatjaneni.
Kusasa lilanga labayeni, uNomadlozi akazukuya emsebenzini. UDlozibathe akahlale ngelawini lakhe nepelesi. Ngiyo emenzela koke. Bafikenabanye abafazi nabantazana abazokuditjhisa uDlozi. Kuyahlekwakuthethwe amakani. UDlozi yena akahleki. Akakhulumi. Uthulile. Abanyebacabanga bona uthukile. Abanye bathi vele soloko aba lipholisa njeakathembi,mdaka nawumihlizwa lizulu.
Itjhudu lami: Ummongo-ndaba lithando
6. 	Uyise kaNomadlozi usaphila ipilo yakade, uthini wena. Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
“Baba ngibawa ungisize ungizwe. Uyambona umntwana olilako lo?
Ukutsengwa Kwendatjana
“Mma isikhathi sokwenza umathanda ngikunikele kwanele. Njenganje sikhathi sokutjhayisa. Butha intundwakho le ubuyele kwakho.
Mhlonitjhwa, ngavele ngamtshayela ewako. Ngamtjela bona umsebenziyinto engekho-ke leyo. Sigcine sele siphosana ngamagama ngokumbonabona ihlokwakhe le, ilila amagagogo. Lendlela enza ngayo ayamukelekiMhlonitjhwa. Umuntu ofuna umsebenzi uza yedwa begodu azameukumbatha abonakale ngombana yindawo ehloniphekileko le. Kusebenzaiimfundiswa zodwa la ezihlala zilengise amalimi weenkomo. Manjenawuzakusuka ekhaya umadlakadlaka njengobana umbona nje, uzeeendaweni ezinje uthi uzokufuna umsebenzi, yinto bani leyo? Kudelelalokho Mhlonitjhwa. Kanti-ke nangaphandle kwalokho, naloyo msebenziawukho. Ubujamo bezomnotho butjhigeme ilizwe loke leSewula Afrika.Lokho uyakwazi naye. Ngitjho namabubulo amakhulu sekunokobanaaqatjhe, aqotjha abantu emini nebusuku. Ayikho into engenziwa. KubudisiMhlonitjhwa. Wami umbono kukuthi akatjelwe pha, bona akunamsebenzi.Mhlambe ngonyaka ozako kungenzeka zibe khona iinkhundlana,”kuhlathulula uSbheva abona bona ngomkhulu umlandu abawudaleleumBuso namhlanje. UJiyana anyikinye ihloko. Ngaphandle kokuphendulaiinkulumo zala amadoda amabili, aphume abuyele ngakuNaMkoneni.USbheva banoMabhena bakhululeke.
“Indaba le kumele siyijamele ngeenyawo.”
kwabangelwa yini bona ahlongakale na?
“Eqinisweni ngifuna bonyana angisize ngesahlukwana esithileko ekuthiwe asisifunde besibhale ngaso umsebenzi othileko. Ngifuna umuntu esizokusizana naye ngombana sithanda ukungiphandla lapha nalapha.
6.1 Imihlobo yerarano
“Singasenza nawubuyako.”
3. 	Coca ngesizinda sendatjana le uqalise kilokhu okulandelako:
Isirhunyezo
Ntambama sekurhwalele aphume ngesango uSesana. Anqophe komnganakhe uFikile afunda naye ibanga letjhumi. Ngetjhudu amfumane akhona. Nakuye unombhenyani ubindwa lithuli. Uyafunda. Iincwadi zibujadajada phambi kwakhe.
Nanyana iphuzu lerarano libonakala khulu emdlalweni kodwana
9.4 Ingabe likhona itjhebiswano hlangana nabalingisi kanye nommongo-ndaba walendatjana.
11.Ingabe indatjana le yenzeka endaweni eyodwa na? sekela
(a) Ingabe umlingisi oyikutani uveziwe esingenisweni kanye nomraro aqalene nawo na? Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
USoBilibili ngokwazi bonyana uSomalakazi unamala watjhidela kuye.
“Kusele imizuzu ematjhumi amathathu,” kutjho umhloli uMasilela.Ukhuluma uhlezi lapha phambili, uzenza oleleko kanti utjhejile. USesanaabone naye bona uNomzana uMasilela ulele. Kumthokozise lokhongombana, sekufuze abuyisela iphepha leliya esikhundleni salo, emabeleni.Ngaphambi kobana akwenze lokho, afise bona akhe abuyekeze umsebenziwakhe omuhle kangaka. Mbala athome embuzweni wokuthoma ehle nayonjalo. Athi nakayokufika ekugcineni athi rhedlu ilihlo kuMasilela.
Kwaba khona isilukazi asiphatha kumbi, samfungela isilukazeso ngokuthi inyawo alinapumulo. Wathola omunye umsebenzi ehotela iManhattan ePitori, wathi asebenza lapho wahlangana nentombi ehle bewazimisela ukuyithatha.
1. 	Yini iinkomo zamabherha?
“Ngiyathokoza. Umuntu onjengawe uyatlhogwa.” Athule kancani, abuyearagele phambili ngokuthi, “Ngaphambi kokuragela phambili ngisafunaukuthi tjhelele, khengiyokufuna ukudla lapha esangweni ngombanangiyezwa bonyana sengilambile.”
(c) Ukudosa umoya.
UDavid Mininjere Jiyane wabelethwa emnyakeni we-1955 koNongholwana eBronkhorstspruit. Iziqu B.A. UED ne-B.A Honours - neYinivesithi yakwaZulu emnyakeni we-1974-1985 MA - neYunivesithi yePitori emalimini wa amaNguni khulukhulu esiNdebeleni FDE - ne-SACTE College kufundo eneendingo ezikhethekileko (ku-Special Education Needs) emnyakeni we-1996-1998 MA - kezenqqondo (Master of Art In Psychology) ne-New Port Univesity e-Amerika wazifumana emnyakeni we-2007 Ukutlola: 1982 - wathoma ukutlola aseseYunivesithi yakwaZulu akhuthazwa nguProfessor Otty Nxumalo, Dr. Ncongwane, Nom. Stanley B. Hadebe, D.B.Z Ntuli no C.T Msimango
“Tjhephana uMondliwa msana okunikele iphetjhaneli?”
“Uqinisile abanengi khulu kodwana ingasi ofana naloya. Phela loyalisana elibovana.” Kwagandelela mina.
Mhlambe kunobunye ubufakazi, obuhlukileko, abangabufunyana.
Ngaphasi kwesikhathi somlando, singabona ngamatshwayo amanengi bona indabethu yenzeka kisiphi isikhathi.Lokhu kungafaka hlangana:
Amomotheke. Ihliziywami yathi layi. Aqalaqale phasi. Alungalungiseisikhwama sakhe seencwadi. Angithi begade athwele isikhwama esabesisefetjhenini ngaleso sikhathi. Umhlobo othwalwa ngemva kwangangewamajoni.
“Awu, sele kuli-iri lesibili.” Kwakhuza uMhlamazana aqala isikhathi.“Baqinisile abathi kulamba ivila, nawusebenzako awulambi nakancani.”
“Kuyangithabisa lokho.” Kwaba kukhamba kukadade ebegadengingakambuzi izinyo lakhe kodwana egade selengimthiyelikaMhlamazana, engabe ngilibona bonyana liyamfanela. Udade loukhamba nje abomnakwethu ababilaba, ababasekeli beSundowns gadebangasabonwa. Kutjho bonyana ukufika kukaMhlamazana kulamule ekulumayelana nabantu ebegade bangafuni ukuhlulwa.
“Baba, mina bengingafuni ukuphikisana nawe ngamagama. Ngibone kungcono bona kube mthetho ongikhulumela nawe. Lokho ngikwenzele ukukutjengisa bona ngiyakuhlonipha njengobaba ongizalako. Ngithe ayibe mthetho ozokukhuluma nawe ngamalungelo wabantu bengubo.
8.4 Hlathulula bona uTjhejeni uvezwe njengomlingisi onjani kilendatjana.
“Wu…wi! Wenze kuhle ufike Sesana. Bengikuphethe ngehliziyo imini le yoke. Phela i-History ingipha ubudisi obukhulu. Ngibathe ngiyazazi ingqondo ingikhomba libaba. Akungeni litho ehloko. Ngitjho nokuzwa angizwa litho. Mhlambe wena uyayizwisisa. Akhe ungirhelebhe ungithi fahla fahla kancani.”
1. 	Coca ngalamaphuzu wendatjana angaphasi kwesizinda.
-Indawo.
6. 	Coca ngesitlhori sendatjana le ngokusekela imibonwakho.
“Wadla mal’ukudlulwa. Wadla Sifiso, owahlala azifisela okuhle. Wadla msweMakungwini. Wadla matjhiya amasokana alila.” Kwatjho minangizibongela. “Lanamhlanjesi lizokutjhinga uMhlamazana kungewami.Uzoba ngomunye wababhini bekhwayere yami. Phela loya sibhinisamambala engisithunyelwe bezimu beMakungwini. Uzoba ngewokuthomakwabalitjhumi. Nangangibhalela kuzakutjho bonyana ngitjhe ngemlonyeni.Ngambala ngizabe ngiqalwe yifene.”
3. 	Ingabe umlingisi oyikutani uyavela esingenisweni na? Itjho bona ungubani begodu uveze nomraro aqalene nawo.
4. 	Tlola ibizo lakanina kaThembi.
5. 	Abanye abantu bembaji bayathanda ukubalekela abantwababo bangabakhulisi. Uthini wena, sekela ipendulwakho ngokwendatjana.
“Mhlambe kungaba ngikho kodwana ukhona omunye unobangelaengithemba bonyana ungikhulumise iimphoso.”
“Benzeni-ke bona nabafikako?”
Babodwa abeze emacaleni, babodwa abazokubhadela izondlo, bomrholo, njalonjalo. Phela inengi livalile emisebenzini njengombana kulungiselelwaumkhosi wokubelethwa koMsindisi. Abantu baphuma bangena, abanyesebalila ngeenyawo ngebanga lokujama. Nawutjhejisisako sengathiabenzelwa msinyana bodade abaqalekako. Nawuqalwe yintangaluindabakho ayikho.
5. 	Ngubani umlingisi oyikutani endatjaneni na?
4. 	Yini ebeyenza uFikile angathembi bona uSesana ufuna isizo kwamambala?
1. 	Itjho bona ngubani izinyo lepholisa elitjheli, utjho nokobana lineenyanga ezingaki libuyile ekubandulweni na?
Thombeni nijayele ukudla abantu izandla, abantwana nababancani niyabasukela nigcwale idorobha loke leli.” UZondi wafika wabeka itiye leyo phambi kwesitulo esasingenamniniso ngombana nangu ehla enyuka. Wehla wenyuka nje ukhuluma amazwi aselokhu awabuyelele njalo. Kambe indoda le enguThombeni yayithi uNaKokelo akehlise umoya batjele abantwana amaqiniso.
Laphuma elingaliko lakusasa laphuma lafana nelemihleni. Kwathingokuphuma kweenkomo yatheleka indoda yejasi. Yafika yathola uZondiahlezi ebandla nayo yahlala ebandla noZondi. “Siyabonana ndodana,ngithabe kangangani ukuthi ngibuye ngikubone godu phezu kobana izolongikhambe sengiqothwa njengenja. Sengifikile-ke ndodana ngibawaungirhabe ngetiye ngombana sekumalangana ngingasayirhamuli ngiyomele.Kodwana ngaphanbi kobana ukhambe nakhu engifuna ukwazingisabuyelela ngithi, “Mntanami ungakhohlwa bonyana ngiyakubeletha.”Yatjho njalo indoda le yahloma ihloko phasi.
(a)Libanjwa litjhisa.
UNaMaridili wabakhulisa butlhaga abentwana adla imbuya ngelithi.
“Mma kanti ngitheni kuwe ekuseni?” kubuza uMhlonitjhwa uJiyana.
UThemba angakghoni ukuba likhuni. Avele atjhinge esikhwameni sakheseencwadi. Akhuphe weemfundo ezimbili amaphepha. Isifundo se-Historynesifundo se-Mathematics. Nawo atlolwe ngesandla njengalela alibonekuFikile izolo. Ngehliziyo atjho uSesana bona nakulitjhudu uZimuumnikela lona ngonina. Kutjho bona sewunemibuzo yamaphephaamathathu. Iimfundo ezinye lezi eziseleko sewuzakutlhagatlhaga nazoebusuku namhlanje, nakusasa emini.
4.1 Indawo
Yini indatjana?
“Ngombana nami ngifuna ukwazi likhulu esahlukweneso uzakufunyanamina, namtjhana kunjani.
1. 	Bangaki abalingisi abasendatjaneni le? Batlole phasi.
10.Ngokubona kwakho baliywa yini abakhwenyani ukuthi bangafiki
Isirhunyezo
Leliqhinga lihlukile kilela lomethuli omumuntu wokuthoma ngokuthi la kusetjenziswa umuntu wesithathu ekulumeni. Libonakala ngezakhi ezifana nabo ‘u/ wa.’ La umtloli uyazibandakanya endabeni, ungena ngeengqondweni , ngemizweni kanye nemicabangweni yabalingisi bakhe. Koke abakwenzako bakucatjangelwa mtloli.Bona bafile ngombana abakwazi ukuzicabangela. Tjheja.Okutholakala kanengi eendatjaneni lezi ezikulelibuthelelo kukuthi akukasetjenziswa iqhinga elilodwa kusukela ekuthomeni bekube sekugcineni kwendatjana.Uthola indatjana ithoma ngeqhinga la umtloli amumuntu wesithathu, kuthi phakathi nendawo kusetjenziswe iqhinga lekulumo-pendulwano. Tjheja bona kwenziwe njani eendatjaneni ezihlukahlukeneko kileli buthelelo.
Imibuzo emide
sibabone kubabantu abaphilako, abakhuluma izinto abantu abaphilako
2.1 Isingeniso
“Eqinisweni ngifuna umuntu owenza isifundo sezomphakathi.”
(a)Indawo.
“Naso imihlolo! Kazi buphoselwe ngubani?” Kubuza uMaphophotha.
Magama kaNaMkoneni amenza aphume. Ngetjhudu athi uyaphumaahlangane naye lo amfunako,ipholisa uMabhena. Asale ambizelangakwelinye i-ofisana eliseduze naleli lakhe. USbheva athi uyavela basalebambiza naye. Bobathathu bathi rhwe nge-ofisini. Bavale umnyango.UMabhena noSbheva bathuke bafe. Babizwe nguMhlonitjhwauNdunankulu wesiFunda? Waphela umsebenzi ngoZimu.
Amanodi Nemisebenzi
“Nawuthi umsebenzi awukho, utjho bona ngenzeni ngabantwanabanoyise banganaye? Badleni? Bahlalephi ngombana nendawo yokuhlala leyongikhuluma nje iphetjhulwe mmoya wezudlwana layizolwela? Phela yokeimizi yeMandela leya engehla kweVuka mikhukhu. Ngithe nangizakuvukangamasa ngizitjele bona angifele eqinisweni, bengingazenzi. Baba ukatsuulala eziko ekhaya. Indlala ibhokile. Nawungibona sele ingikhuphengendlini, njengelanga elikhupha unokghadanyana ngemgodini nje,kubudisi baba.” Athule uNaMkoneni abuyisele ipahlakhe ngemgodleni.UJiyana aphume ngokuzwa itjhadana esele libhoka emarhanghini, okutjhobona iinsebenzi zombuso seziyatjhayisa. Uphuma nje ihliziyo seyigcweleiimbozi.
•	Isihloko siqakathekile ngombana ngiso esidosa umfundi bonyana ayifunde incwadi.Kumele isihloko senze woke umuntu bona azibuze imibuzo, bese uthatha incwadi uyayifunda. Isihloko kumele sivuse itjisakalo yokufunda incwadi.
kaThembi noTjhejeni? Sekela ipendulwakho.
4. 	Indatjana le yenzeka nini ngokwesikhathi na? Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
(a)	USukazi
“Ngiyakuzwa ntangazethu. Ngivuma nawe nawuthi udade loya muhle tle, muhle njengelanga naliveza ihlokwana lilungisela ukuphuma. Kodwana angivumi nendaba yokujama kweefundo ngebanga laka-Efa. Kufanele wazi phela bonyana namtjhana amuhle kangangani akakaqakatheki ukudlula imali ekulethe lapha. Mhlambe umuntu simbona ubuhle ngaphandle kanti nakuyihliziyo ipetuka ezingangani iimbungu. Mnganami, yelela hle.
Uyakhumbula bona sekusele lakusasa lodwa? Phela ibanga letjhumi alibhenyelwa isango.”
9. 	Ucabanga bonyana yini eyenza uSesana abe ngewokuthoma wokufika esikolweni ngelanga lokuthoma leenhlahlubo?
(c)Isiyalu seminyembezi.
“Uqinisile mma, thina asikazeli ukuzonithunuka amanceba kodwana sizengomsebenzethu.” USukazi ukhuluma nje ipholisa eze nalo limajadujadungukutjhaphulula isidumbu. Lithi lingakaqedi baphoseke yemakhazeni.Ngokusizana basehlise isidumbu. Basibeke phasi. Ipholisa litlolatloleokuthileko sabese siyathathwa siyakufakwa emodereni yemakhazeni.Kwenzeka koke lokhu abantu ebebazele ecabazini sele bathoma ukuphadlhalala. Abanengi bakhamba nje abawuvali umlomo ngesidlhadlhasomntazana. Bathi sidlhadlha sodwa esingathi sibelethwa emzini osuthakobegodu sibelethwa sodwa sijike sizibulale.
“Baba, njenganje ngizokubawa bonyana ukhambe uye ekhaya.Koke kutjhiyele thina. Njengombana ngikhe ngatjho ngizokubawa bonyanasisebenzisane ngombana kunesikhathi lapho ngizokufuna khona.Engizokwenza njenganje ngizokuthumela ipholisa liyokuthatha uMondliwaazokuphenywa ngimi. Kwesibili ngizokubethela umtato ePitori, lapho zokeiimodere zeSewula Afrikapha zitloliswe khona. Ngizobabawa bonyanabanginikele igama lomnini lori eneenomboro onginikele zonezi. Namtjhanakunjani, ngaphambi kokutjhinga kwelanga lanamhlanjesi uzabe usazibonyana sele sikuphi ngerhubhululo lethu.”
(c) Ukuba majadujadu.
Ngiyabheja. Ngiqedile nangitjho njalo. Sikima-ke uyongenzela itiye.
“Angizokuhlwa ngihlalela into esepepeneneni abantu abazenza ngathiabayazi mina.” Watjho njalo wabe uyaphuma.
(b)Utunwana.
8. 	Emazikweni aphakemeko wefundo omunye nomunye umntwana uyazitjheja akekho umuntu omdala okutjhejako. Vuma nanyana uphike ngokusekela endatjaneni.
“Awa, uqinisile mnakwethu. Umuntu angagcina sele azisola bonyanabekayaphi eyunivesithapha. Phela nakumsebenzi walapha ugebisaamadolo.” Ngingazi bonyana ngithini. Ngihlekahleke. Ngelikade ngigcinesele ngisithi, “Sizakuthini nje khona ngombana abadala bathi awukhoumnono ophuma eduze.”
3. 	Yayithini incwadi?
Ngesikhathi samaqude nangeminyaka yokuthaba kwekosi umuntu uzoyibulala imali,”
Ukutsengwa Kwendatjana xvii
Ngomlomo ophundluke eqadi, uSomalakazi a aye kuMaphophotha.
4. 	Ngokwazi kwakho yinto enjani ibilibili?
7. 	Kuba yini uNaMaridili bekacabanga bona amakhuwa azokubika
Bekaziphelela ihliziyo begodu anganasikhathi sokuzilalela bona zithini.
Kumele sibe sifitjhani, sisonge lokho okwethulwe esingenisweni njengomraro. Isiphetho kumele sikhambisane nesingeniso nanyana isethulo sendaba. Isiphetho siba sihle nangabe sitjhiya umfundi nemibuzo ethileko ekufanele asale azibuza yona. Abosolwazi bakholelwa bona umfundi akasuye umntwana odinga bona afunzwe ngakho koke. Kufanele azicabangele nanyana azinikele yena isiphetho salokho egade afunda ngakho. Yingcenye yokugcina endatjaneni. Isiphetho kumele sigcugcuzele amandla nekghono lomfundi lokucabanga. Isiphetho asinikele umfundi ithuba lokuzicabangela. Esiphethweni sendatjana ethi, “Amabherha”, umtloli usinikele ithuba lokuzicabangela. Emveni kokuthi umkhwenyana sele abotjhiwe,angevenini, ahlathulule koke, umtloli akasitjeli bonyana umtjhado wagcina uba khona phakathi kwababili namkha awa. Sisibrthela izandla isiphetho esinje. Kodwana nawuqala indatjana ethi, “Liphi Iqiniso,” umtloli bekumele ayiphethe indatjanakhe la unina kaZondi atjela khona abantu bona umtjhado angeze usaba khona bese thina siyazicabangela bona kwenzekani ngoZondi.
“Itjho-ke ntangazethu, tjhephana ngimuphi unobangela okuphenduleuSomala.”
6.1.2 Irarano langaphandle
•	Ummongo-ndaba wendaba uyabuthelelwa ubekwe ngegama elilodwa nanyana amabili. Isihloko siqakatheke khulu endatjaneni.
“Thula ntombi kababa. Thula mntazana omkhulu thula.” Ngapha uyakhuluma uNaMkoneni, ngapha ususuzela umntwana. Athi umfaka ibele, alikhafule umntwana. UNaMkoneni abone bona lepi akiyo namhlanje, akusiyo yeemphanga ngeyemikhonto mbala. UJiyana sewuphuthe uqedile iincwadi zakhe. Ulindele uNaMkoneni bona acole, akhuphe imithwalwakhe akhambe.
5. 	“Bobaba ngiyanizwa niyakhuluma. Mina ngibelethwa sichaka. Ngisichaka. Ngathathwa sichaka. Ngizabe ngife ngisichaka nginje”
6. 	Bekahlala kuphi uMudemude Bhuda
•	Ungomunye wabatloli beTsengo 1,2,3,4,&5
Uyagula.” Athi angatjho njalo uNaMkoneni, abe amhlubulise abandamele naye kuJiyana.
(c)Isifundo seSosiyoloji.
•	Kumele boke abalingisi babe nendima abayidlalako.Ungatholi kunomlingisi okungathi nanyana umkhupha endatjaneni , uthole ukuthi indatjana ingaragela phambili ngaphandle kokuthikamezeka.
(d) Nakulitjhudu uZimu umnikele lona ngonina.
komleyo omayelana nalokhu.
2. 	ngokwendatjana.
Ubaba ungihlukumeza ngokomseme. Lokhu sele kuneminyaka emihlanu yoke kusenzeka. Umma nangimtjela indaba le uvele angibhokele ngobukhali. Mva nje usandukungitjela bonyana ngilise ukuleya amala ngombana ubaba uDlambili ungenzela koke engikufunako, nobaba ongibelethileko angeze akwazi ukungenzela khona. Ngiyathemba bewungazi bonyana uDlambili akusingubaba wegazi. Esabelwenapha angikholwa bonyana ukhona owaziko.
(a) Ingabe ngiwaphi amano umlingisi oyikutani azama ukuwenza ukurarulula umraro aqalene nawo na?
3. 	Yini ebeyenza abafazi bamgegede uNaMaridili?
UDlozi naye asikime aye ngelawini lakhe. Afike akhwele embhedeni,yehle iminyembezi. Uyacabanga. Uyazibuza abe aziphendule. Yena no
“Nakusifundo sesiNgisi sizakhe sithi ukungilinda umzuzwana.Nakukuhlolwa kwakusasa ngizakubona. Angithi nebusuku kusesesikhathi.
Sengingalingalinga ngiphenyaphenye nezinye iimfundo,” kutjho uSesana.“Kuncono nakunjalo.” Alayelise uSesana. Sekusile i-iri lokuthomanakusako selibethile. “Uyazi Fikile ngizokuvukela kuThemba ekuseni. Mhlambe nawezinyeiimfundo amaphepha ngingawavusa. Phela uThemba likhozi eliphaphako”
-Ngalokho umtloli akutjhoko ngabo. Isib: Lokha umtloli nakahlathulula uSobilibili endatjaneni ethi, “Ubulongwe bekomo phezu kwendlu”, umtloli nguye ngokwakhe osihlathululelako bona uSobilibili bekafuna uNoZabenzeni athathwe ngowakhe umntwana. Uragela phambili nokusitjela umtloli bonyana wamsongela nakezwako bona uyenda.Asizwa uSobilibili akutjho lokho kodwana sikutjelwa mtloli ngokwakhe.
Akhese siqale nanzi iindatjana:
9. 	Ingabe isemthethweni lento eyenziwa silukazesi ngokomthetho
Ingani uyawazi amapholisa bona awanamahloni samloyi oqeda abantu.
“He! Dade uyilwile.”
6. 	Ingabe lendatjana iyakholweka na? Kuyenzeka bona umuntu otjhada nomntwanakho ungamazi kuhle/ ungamboni bekube lilanga lomtjhado? Sekela ipendulwakho.
(b)	UNobezimu.
“Mina baba pholisa bengingekho ekhayapha.” Ukhuluma nje wesulaiminyembezi ngehlanakela. “Ngivuke ekuseni ngaya eThokoza ukuyovulaeentolo zekhayapha. Ngenze lokho ngombana ubaba wekhayapha angekho.
2.1.2 Ukuveza umlingisi ngendawo
Amanodi Nemisebenzi
“Titjhere nawe Mngomezulu, abakunamehlo abuhlungu la. UBafunaniuthe nakabuya esikolweni izolo, wangitjela bonyana uphase kuhle khulu,ngo-A, ngathaba khulu botitjhere, ngabe ngamhlabela isikhukhukazi samisamaswaphelo. Indaba-ke yonakale namhlanje nangimtjela bonyanaayokufuna umsebenzi ngombana mina imali yokumusa ekholiji anginayo.Solo kwalokho-ke uyasithidlha isililo, abekasafuni nokudla,” kubikauNaMaridili weneka nezandla.
4. Isizinda Isizinda simleyo omumethe amaphuzu amathathu.Indawo, isikhathi kanye nehlalo yabantu. Ukuze isizinda kube ngesinembako kumele:
“Sesiqedile baba.” Liqalise kuThubana ipholisa. Baphume bobathathu, banqophe ngedayiromu. Bafunyane sele kunganabususo benyawo, abantu abazokuqiniseka bonyana ngambala bakwaDlambili babhalelwe kukwelusana. Amapholisa ababawe bonyana baphumele ngaphandle ngombana kunemibuzo ethileko asafuna ukuyibuza unina lakamufi.
“Mnakwethu, njengombana ngingasenasifundo nje bengibawa bonyanaungisize ngesifundo sebhizinisi. Angazi bonyana uyasenza na?”
8. 	Ngiwuphi umraro okhona ngokutjho kwendatjana na?
“Awa ntangazethu, ngiyakuzwa. Engithanda ukukwazi kukobana uthiningesifundo sesiNgisi ofanele uye kiso njenganje. Begodu uthiningokuhlolwa kwakusasa ofanele ukuzilungisela khona.” Sithomeukukhambakhamba sele sinqophe ngelayibhrari.
“Akhe sinitjhiye bakwaThamana, nathi sizakhe sizame siyokhulumisananabahloli bonyana umntwana ophase kuhle kangaka akwazeki bonyanaangathola isizo ngakibo na? Mhlamunye aphiwe umfundasimahla. Nathisizase silinge mma.” Kulayelisa abotitjhere, sebajame ngeenyawo.
“Sayitjeni, angikuboni ukuqakatheka kombuzo ongibuza wona longombana nanzo iinomboro zelori elayitjhe iinkomo zami. Umsebenzenunjengamapholisa kufuna ilori leyo.”
“Ngimiphi imithetho etjhiwo nguNobukhazi,” kusaraga uSukazi.
nabasebujameni obuthileko.
1. Ukutsengwa Kwendatjana
9. 	Ibizo elithi ‘Nomhlekhabo’ litjho ukuthini? Sekela ipendulwakho ngokusendatjaneni.
•	Esingenisweni kumele umtloli athule abalingisi, khulukhulu umlingisi oyikutani kanye nomraro aqalene nawo. Koke lokhu kumele akwethule ngamagama ambalwa nanembako.
Kwathi uSoBilibili abona bonyana ihloswakhe yokuthi uNozabenzeni anghale akhambe kwakhe khona kuzakuza umntwanakhe uMaliwa,kwathi nakabonako bonyana ubhalelwe phela uNozabenzeni wabona bonyana ukutlhala angeze kwamsiza ngombana uyintandani, akekho umuntu wakwabo angambiza asabele.
Lendatjana yenzeka eVista Univesity eMamelodi. UNomhlekhaboBeauty Masango umfundi osanda ukufika ngeyunivesithi. Iimfundoezenziwako uyabona bonyana kuzokuba budisi kuye. Ukhamba ufunairhelebho. Uzithela kiboSifiso.
6.1.2 Isingeniso
13.Hlathulula ngekolelo kaNaMaridili.
1.1	Ingabe isihloko sendatjana le siyakhambelana nommongo-ndaba wayo na? Hlathulula
16.2.1 Indawo
Indatjana inawo umzimba. Nakhu esikulinde ukukuthola emzimbeni ukuze sibone bonyana umtloli uphumelele ukutlola umzimba ofeza iindingo zendaba efitjhani. Emzimbeni kula kumele sibone umraro owethulwe esingenisweni urarululwa khona. Sifuna ukubona bona umtloli uzowurarulula bunjani. Kumele sibone abalingisi batjhayisana, bararana, bavumelana begodu bazwana ngomnqopho wokurarulula lokho okuthiwe mraro esingenisweni. Isib. Indatjana ethi Itjhudu lami. Umtloli esingenisweni usivezele abalingisi nokuthi bathanda ziphi iinqhema zebholo. Akhange sithole umraro abaqalene nawo.Nokuthi ngubani omlingisi omkhulu akuveli esingenisweni. Kuvela kwaphela bona indaba yenzeka kuphi, eVista, eMamelodi. Kuvela emzimbeni ukuthi umlingisi omkhulu uSifiso sekathanda uNomhlekhabo.Ngalokho umtloli ubhalelwe kulandela umgomo wendatjana efitjhani(esingenisweni kanye nemzimbeni.) Emzimbeni kula sibona khona bonyana umlingisi uyikutani, umphikisi namkha umlamuli.
17.Uthini umthetho-sisekelo ngokutlhoriswa kwabantwana? Sekela lokhu ngokutjhiwo mthetho-sisekelo.
“Uyazi udade loya ungikhumbuza utitjhere uMtshweni mhlana asitjelabona eyunivesithi umuntu ufunda okunengi kanti begodu ubona abantuabahlukahlukeneko. Abantu abadelelako, abanekani, abambi nabahle.” Kwa khuluma uThokozani owathi angakaqedi nokuqeda gade sele ngisithi,“Kanti nakukufunda ngiyathemba ufundile bonyana akusibo boke abantuabahle abaqalela phasi. Angithi iimverevere uzazizwa zisithi azibafuniabodade abahle ngombana baqalela abantu phasi.”
-ilimi elisetjenziswa balingisi
Izaga nezitjho, iimfengqo, amagama akhethekileko, wokubolekwa, amifakela nokhunye. Kuqakathekile bona nasitsenga indaba efitjhani siqale bona ingabe umtloli usebenzise isiNdebele samambala na, siqale bona usebenzise amagama wesiNdebele nanyana ukhethe ukusebenzisa amagama wokubolekwa nanyana akhona wesiNdebele. Ilimi liqakatheke khulu ngombana ngalo umoya wendatjana uyavela. Iphimbo elisetjenzisiweko ngilo elisinikela umoya wendatjana. Iphimbo kungaba ngelinesizotha, elibukhali, elikwatileko,elinamahlaya. Nasikhuluma ngelimi kuqakatheke khulu bonyana sitjheje irejista. Irejista kufaneleka kwesitayela, iphimbo kanye nekhetho-magama. Irejista lilimi elifanele umhlobo wokutlola, lilimi elifanele ihloso, isizinda kanye nabamukelilwazi.
UZondi wathi ukucocacoca nendoda le ethi inguyise wasikima watjhingangendlini. Ngesikhathi asalindele itiye watjela unina uNaKokele bonyanakunomuntu ofuna ukumbona ebandla. Kwamambala uNaKokela wasikima waphuma wayokuhlola umuntu lowo adlumbana ziinhlobo zalapha ekhayaesele zize emnyanyeni. UZondi wanikelwa itiye waphuma nayo watjhingaebandla. Warareka nakathi uvela ebandla wafumana unina athuka indoda le enguThombeni ayikhomba indlela. UZondi khenge asazi bonyana kwanjesikwenze njani ngombana yena ulindele ukuzwa bonyana indaba kaThombeni le iliqiniso. Alo uyarareka nakabona uThombeni lowo akhonjiswa isango angene ngalo.
9. 	Ukuthi NaMkoneni kusibongo nanyana awa? Sekela ipendulwakho
“Mhlambe sele ucabanga nokukhamba, kade ngikulindisile.”
Abe ayirhatjhe njengamabele. Ubuloyi bakaNoZabenzeni buvuke kabutjha.
3.2 Isethulo
Uthe nakangena nge-ofisinakhe, la atjhiye khona uNaMkoneni wangena nependulo ebethe yadabula ngaphakathi ehliziyweni kaNaMkoneni yagobhoza iingazi.
6. 	Umtlhago nasele ukuphethe kuhle ungakubalekela ehloko, uthini wena? Sekela ipendulwakho ngokuqalisa endatjaneni.
UNaMaridili uthe nakakhupha abotitjhere baseserhodlweni, nasi ikoloyiyamakhuwa. UNaMaridili kanye nabotitjhere bamangale badlemelele.Ngabaduna ababili noyedwa wengubo. UNaMaridili wathuka wafawathi,”Kazi namhlanje amakhuwa la azokubika ubani bona akasekho.Ingani namhla kukhambe uThamana, kwase kwafika uMathumbualikhuwa.”
1.10 Ingabe isenzo sakaNaMarhubani siyakholweka na, ingabe wenza izinto ezenziwa babantu abaphilako na?
“Uzangilibalela baba. Linengi ilobolo olibizileko. Lidlule isikhwamasami. Ngokuthanda nokungafuni ukudanisa uNobezimu ngibone bonyanakungcono ngiyokuboleka iinkomo kumnganami lo, uMudemude.Besivumelene sinaye bonyana ngemva kwamalangana sizokwiza sizozeba.”
(e) Ukuba namahlonjana.
8.2 Itjho nokuthi ingabe ilimi libafanele abalingisi na?
Ukutsengwa Kwendatjana
“Uthini ndodana? Uyamazi umuntu owebe iinkomo zami” kubuzauMasombuka.
8. 	Coca ngokuvezwa kwendawo endatjaneni.
12.Athini amalungelo wobuntu ngalokhu okwenziwa babelethi
Woke umuntu ukufaka hlangana nabazali bakhe uSesana bayakholwa bona uzokuphumelela kuhle khulu njengombana bekaphumelela kuhle phakathi komnyaka. Into ebeyenza bona aphumelele kukuthi bekathandana notitjherehloko wesikolo. Utitjherehloko bekamnikela iphepha lemibuzo ngaphambi kwesikhathi ukuze azilungiselele. Bekuthi nakufika ilanga leenhlahlubo uthole ukuthi yena sekukade atlola.Abanye abafundi nabatlolako bekazenza otlolako.
“Baba, ngingakusiza ngani?” kubuza usayitjeni Ndala ngemvakokulotjisana noMasombuka.
5.3 Ingabe ukuya ngawe liqiniso bonyana umuntu nakabelethwe asichaka uzokufa angiso na? Hlathulula ngokuzwakalako.
11.Coca ngesiphetho salendatjana utjho nokuthi ingabe siyawufeza umgomo wendatjana efitjhani.
Mina ngithabe khulu nanginawe nje ngombana wena uyindodana yami.
(e)Ilayibhrari.
Utjho zephasi! Nango umalukazana kaMaphophotha zimkakarela.
(b) Ingabe umlingisi oyikutani uveziwe esingenisweni, itjho bona ngubani.
sisekelo na? Sekela ipendulwakho ngokomthetho-sisekelo.
13.UMathumbu uhlukumeza uNaMaridli nabantwabakhe. Uthini wena, sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
Adose ummoya uMasombuka. Bekangakawulindele umbuzo lo.Kufanele acabange msinyazana ngombana ufuna isizo. Azame ukucabanga.Do umuntu amsolako.
Liphi Iqiniso 24 nguDM Jiyane
(b) Zagcinwa ngoNowa ukuhlanzwa.
7.2 Bekenda kwabani uNobezimu?
Amanodi Nemisebenzi
Wanande aziphosa emadodeni ebandla nabaditjhileko. Amadoda nawoanande amthiyisa amano nokumtjela ngabomakghokgho angakhambaazumazuma ipilo kibo.
Nakungimi angikholwa ngombana zizabe zisadakwe yintuthu emnandi ezingakayijayeli. Namtjhana zingangiluma akusesenandaba ngombana velenakade, zithatjhwa ziluma.”
5.1.5 Ukuhlathulula indawo
9. 	Coca ngesizinda salendatjana ngokunqophisa kuhlalo yabantu kanye nesikhathi
Lo mlingisi ndaba yoke imayelana naye. Nguye esimthola ekuthomeni kwendatjana, esingenisweni. Nguye esimthola anomraro okumele awusombulule. Indaba yoke imayelana naye.Nakangasuswa endatjaneni, leyo ndatjana angeze isaragela phambili. Kuqakathekile bona umfundi azitholele yena ngokwakhe bona ngimuphi umlingisi oyikutani.Kumele azibuze bonyana ngimuphi umlingisi ondaba yoke iphathelene naye, ingabe nakangasuswa/ afe kungenzekani endatjaneni. Ingabe ingakwazi na indaba ukuragela phambili? Okuqakathekileko kukuthi umfundi kumele asekele. Lokha nakasithi umlingisi othileko nguye oyikutani kumele anikele iinzathu ukuya ngokwemileyo yendatjana.
“Iye. Uyabona-ke manje nomdlandla wokufunda nginawo.
11.Iinyanga ziyasiza nanyana ziyalwisa na? sekela ipendulwakho ngokwendatjana.
Ngokusilingeka uMasombuka athi “Wathula-ke, wababukela abantundini labo.Wathi abazithathe iinkomo zakwaMasombuka. Bazithethe, manjesi ubone bonyana ukuzithatha kwabo kuncani, kungconouzongikghantjhela ngokubabona kwakho. Kubayini bewungahlabiumkhosi?”
“Themba ngibawa ungathuki nakancani.” Asikime uSesana ayokuhlolaemnyango afumane bona, akunamuntu eduze ongabathikazisa. Abadalanapa ngaphandle benza imisetjenzanabo.
ngamaphuzu asetjenziswe ngobuthakgha.
Ngaphandle kokuzaza avume. Ngambala sisikime. Athi ubamba eyaesangweni ngivele ngimkhombe ngendlini yesikolo yokudlela. Alilengokuthi ikhafitheriya ayibizi ithoma phasi, iphalwa bommaabazithengisela esangweni.
“Sayitjeni utjho ukuthini? Ayomphenya? Into le isemtarini.
1. 	Itjho bona isingeniso sendatjana le sihle nanyana awa? Sekela ipendulwakho ngokomleyo wendatjana.
Itjhudu Lami
“Wena Mondliwa ukubone njani koke lokho ngombana bekusebusuku?”
USifiso nanyana anomsebenzi omnengi kodwana ubuhlebakaNomhlekhabo bamenza wakhohlwa ngikho koke, wazimiselaukumsiza.Ngaphezu kwakho koke besele aphethwe lithando.
•	Iinthelo zokufunda isikhethu, Grade 1,2,3
Iinhlobo zoke ezikude sezifikile. UDlozi uthe nakabuya emsebenziniwazithela kibo. Bayamyala bonyana kumele aziphathe njani emendweni.Angathi nakalipholisa adelele indoda. Ahloniphe usosokana nonosokana.Angaphikisani nabomrharibakhe, nabo zibajamele zabo phambili.Akakhambe ayoba sitjengiso esihle kwaKabini. Athobele yoke imithethoyakwaKabini. Abekezele. Libanjwa litjhisa. Uthulile uDlozi ulalele.Akali,akavumi.
Aqale phezulu, ngapha ngekamerweni. Ngambala asibone isidumbusehlophekazi yomntazana,silenga kwanga yimvu yomoso. Aqalaneamapholisa. Elinye lithintithe ihloko. Elinye libambabambe intamboelengisa isidumbu somntwana kaNaMarhubani.
5. 	Coca ngelimi umtloli alisebenzisileko uveze ukobana ingabe litsengekile begodu litjhubile nanyana njani na?
(b)USesana.
•	Babe mbalwa, bangeqi kwabahlanu ubunengi babo. Indatjana ingaba nabalingisi ababili, abathathu kodwana bangeqi kwabahlanu.Lokho kusiza umfundi bona akghone ukubakhumbula boke abalingisi. Lokha nababanengi abalingisi endatjaneni, abanye bangagcina banganawo umsebenzi abawenzako.
ipendulwakho ngokudzubhula kumthetho-sisekelo wenarha.
4. 	Ingabe isiphetho sendatjana le sibe sihle nanyana awa? Sekela ngokwendatjana.
Itjhudu Lami 46 nguMS Mahlangu
Nakuziimbala sivele zemvelo.
(a) Imihlathi ikweriyela iindlebe.
• 2002: Wazuza i-MA, e-UP.
10.Umntwana kaNaMkoneni lo ubangwa neenzibi uthini wena? Sekela ipendulwakho ngokusendatjaneni.
Waragela phambili ngokubatjela bonyana akasiboni isizathu sokusola kwabo uMasombuka ngokubiza amalobolo angaka ngomntanakhe. Phela uNobezimu siphalaphala sakwabo esivela kutlhuwe amasokana. Yintombi yebele elijame rwe. Akembathi amabhrugu, akabhemi begodu akaseli okuzizinto ezenziwa linengi labentazana amalanga la. Akanamehlo amanengi. Eminyakeni elikhomba yoke bathandana akarhabi ukumbamba nesokana elinye namkhana akhe ezwe bonyana unesoka ndawana.
3. 	Ucabanga bona yini eyenza uNamkoneni athi anomntwana ogulako kunokuthi amuse emtholapilo kodwana eze naye azokufuna umsebenzi?
Izambatho zingasetjenziswa ngehloso yokusivezela ngobuntu bomlingisi. Ukuthi umumuntu oziphethe bunjani, ingabe unjingile namkha usichaka, ukuthi uvela emakhaya namkha emadorobheni, ufundile namkha akakafundi,uphila esikhathini sanje namkha sakade, ukuveza koke lokhu umtloli angasivezela ngezambatho zakhe umlingisi. Umlingisi angethulwa njengomuntu ombethe amanikiniki. Lokho kungaba yindlela yokusitjela bonyana loyo mlingisi udobha phasi. Kodwana nangabe phezu kokuthi wembethe amanikiniki, ufeyila,lokho kungasitjela bonyana akakaphili kuhle, akazithembi nokhunye.Umlingisi owethulwa ambethe izambatho ezibizako lokho kungasitjela bona udla izambana leponde. Indlela uThombeni ahlathululwe ngakhona endatjaneni ethi, “ Iqiniso alikho”, amanyathelo amanyako kanye nedondolo eliphathelwe ubuhle kwaphela. Akudingi bonyana umtloli asitjele bonyana mumuntu onjani lo, kuhlala epepeneneni bonyana mumuntu ozithandako. Mumuntu ongahlalwa yipukani.
4. 	Itjho bona indatjana le ithethe amalanga amangaki yenzeka na? Uveze nokobana lokho ingabe kuyakhambisana nomleyo wendatjana na?
Ukuphuma kwelanga besele athanyela itatawu njengemhleni.Erhodlweni besele aphumile. Wathi asawola iinzibi kwafika umalumakhe,uSoBilibili.
“Ngibawa ukhambe uye kwakho wena nasele utjhayisile. Minangitjhwile nekuthomeni bona akukho la ngiya khona. Nehlokovana lamilomkhukhwela ngihlathululile bona likhambe nommoya. Sizakulala khonala akutshwenyi. UZimu uzasemukela ngamunye ngamunye besiphelelenakasithandako. Akukazongisiza ngalitho ukuya la ngingazi khona,nikhona nina abaphetheko. Angizenzi. Ngenziwa mtlhago.”
“Nghwe…! Nghwe….! Nghwe…!”
(a) Ingabe ngiwaphi amano umlingisi oyikutani azama ukuwenza ukurarulula umraro aqalene nawo na?
3.2 UMaliwa
UZondi arareke kwanjesi bonyana athini ngombana indoda ibaneenyawo ezimatjharhalala esikhundleni sokobana iphendule lokho ibuzwekhona. “Baba ngibuze umbuzo kodwana ubaba akakawuphenduli umbuzowami. Alo ngiyabuyelela godu ngithi ubaba ungubani wakuphi?” kubuzauZondi kwanjesi sele akwate aqede iswigiri. Idose isikhohlela indoda ihlekekancani inga ithi wabuza umbuzo engingawufuni-ke msana. Nokho ibaweukulitjalelwa nangabe sekukhona lapho itjhaphe khona. “Ndodana minanginguMbalekwa. Ngivela le enzasi kwezotjana kwaMcengana emahlathiniamnyama,” kuphendula indoda. UZondi arareke ngombana indoda ithiinguMbalekwa, alo kufanele ayibize ngegama iyidala kangaka?
Amanodi Nemisebenzi
Ilimi liqakathekile kiyo yoke imitlolo. Ilimi yindlela umtloli angakwazi ukusidlulisela indabakhe .Umtloli usebenzisa ilimi ukuveza imiqondwakhe, imicabangwakhe kanye nemizwakhe.Ilimi lifaka hlangana lokhu okulandelako:
5. 	Ingabe uMhlonitjhwa uJiyana bekawenza ngefanelo na umsebenzakhe? Sekela ipendulwakho ngokuzwakalako
3. 	Yini eyenza bona abantu bagcwale kangaka emtjhadweni kaTjhejeni noThembi?
(d) Ukubopheka umuno nezwani
7. 	Ingabe isiphetho sendatjana le siphetho-phekghu nanyana awa? Sekela ipendulwakho.
16.1.2 Ukukhula
“Iye ngingewakwaMasango. Yini kwanga kuyakurara lokho.Nawungakholwako nanti ikarajana lami lomfundi, ungavele uzifundele.”Ngambala ngilithathe, ngiliqalaqale. Ngilifunyane litlolwe B. N. Masango.Ngithule. Ngifikelwe kudana. Ngizibuze bonyana ngenzeni nakunje, doipendulo. Ngithi ngiyakhuluma kube kwanga kunento engikghamileko.Ngithule.
2. 	Ingabe isiphetho sendatjana le sibe sihle nanyana awa? Sekela ngokwendatjana.
Abanye babo selokhu bafika lapha asikho nesisodwa isifundo abakhe basiphasa. Mina ngingafike ngisiqalaqale isifundo seSayikholoji, kusasa ngizidlulele kwanga ngibethelelwe.” Ngimbone atjhuguluka ebusweni.
kilendatjana na? Sekela ipendulwakho ngokwendatjana
Kuthe angasazi bona enzeni uNgqongqotjhe uJiyana, kwalila umrhala,uNaMkoneni gade angezwa bonyana kuthiwani ngombana bekukhulunywangesikhuwa nokho bekakhamba adobhadobha, kodwana okwenzekangemuva kwalowo mrhala kwamrara. UJiyana wathoma ukukhuluma kuhlenoNaMkoneni, wakhupha iforomo walizalisa abuza uNaMkoneniimibuzo.Ngokwenza njalo bekamnikela umsebenzi.
Imibuzo emifitjhani
Ngizwe begodu ngikubone ulila, ngizakulungisela abanengi.”
•	Sikhambisane nabalingisi abakhethileko.Indawo kumele ikhambisane nabalingisi. Ngaleli phuzu sitjho bona umtloli nakathe indabakhe yenzeka emadorobheni, akasebenzise abalingisi abafaneleko nalokha nakakhetha isizinda semakhaya nakhona akakhethe abalingisi abafaneleko.
10.Ngelinjani itjhudu elimbi na? Hlathulula ngokusendatjaneni.
“Phela wena ungumfowethu. Ziinkaba ezenze bonyana ukhuthaleukungisiza.” Ngithome ngithwale amehlo.
8. 	Umthombo awunyelwa. Vuma nanyana uphike usekele ipendulwakho ngokusendatjaneni.
ngokudzubhula endatjaneni.
“Kabini kanti kwenziwe yini uvumele umma lo angene ngesango azeazofika e-ofisini yami? Kubuza uJiyana.
Ngokukhulu ukurhonona baphume.
•	Kkumele irhumutjhe izinto esizaziko nezihlala zisenzeka
9.4.3 Tsenga isakhiwo salendatjana ngokusebenzisa iinhlokwana ezilandelako.
1. 	Hlathulula lokhu okulandelako ngokwendatjana:
Bekakwazi ukugwala uNaMaridili, anesandla esihle tle. Emizini eminengi nakuzoba neminyanya bekubizwa yena bonyana azobagwalela, abenzele namakghuphu. Adobhadobhe, aphandele abentwana bakhe.
siyakhambelana nommongo-ndaba
(c) Ihlokwakhe ilila amagagogo.
ekwakheni isehlakalo esisodwa esikhulu.
2. 	“Mhlonitjhwa unokudelela okukhulu umma lo. Angasuka ekhaya athathe umuzi woke nepahla yakhona ayokufuna umsebenzi” Ingabe uyavumelana nalokhu okutjhiwo nguSbheva.
7.1 Kuba yini uMasombuka abiza ilobolo eliphezulu kangaka?
Wamtjela bona iindawula zakhe zithi uNoZabenzeni, umzukulwanakhe ufuna ukubulala unosokanakhe. Waphetha ngokuthi kungcono amqothe abuyele ekhabo ngombana nangenzi njalo uzakuphenduka umhlolo ngombana umhlolo yindoda efelwe mfazi.
2. 	Rhumutjha bewutsenge umlayezo nommongo-ndaba wendatjana le, uveze nokuthi umtloli ukwazile ukusebenzisa abalingisi abafaneleko nokwethula ummongo-ndaba wakhe.Uhlathulule nokuthi ukwazile ukukhetha isizinda esifaneleko ukuveza ummongo-ndaba wakhe na.
Izenzo zomuntu zisitjela kabanzi ngesimilo somuntu namkha ngobujamo akibo. Isib.Lokha umlingisi nakangena ngekamurini afike ararhe koke ahlangana nakho, abethe nabantu balapho kutjho khona bonyana usisilwi.
Kweminye imizi bebangatlhagi njengakwaThamana. Kweminye imizi abentwana bakhona besele bakhulile basebenza ngaphandle. KwaThamana bekusebenza umma wakhona kwaphela. Abentwana bakhe bebalisumi, begodu basesebancani. Uthamana, uyise labentwana, wahlongakala engozini yetregere khona kwaMathumbu.
2. 	Coca ngendlela isikhathi ezivezwe ngayo endatjaneni.
“Angazi bonyana ngizabe ngikuthwesa umthwalo nangibawa bonyanasiyokudla soke.” Kwatjho mina ngisizwa amanzi ngedondolo.
Sele kubovana etjingalanga, okusitjengiso sokobana ilanga sele litjhidaesitikini. UMasombuka uyehla uyenyuka ecabazini lakwakhe, uqedeitjhukela. Nakhu ilanga seliyatjhinga kodwana akunapoto ebilako. Seleathoma ukusola bonyana usayitjeni Ndala naye uyayazi indaba. Angithinakhu isithembiso sakhe akasifezi. UMondliwa uhlwe kwabo imini yoke,azange kuze iveni yamapholisa izomthatha. Mhlambe ubalekile njekwazibani. Ukudlula lapho uNdala lowo akakezi ukuzomtjela bonyana selebakuphi ngephenyo. Sele aqede nehliziywakhe kwanjesi. Lakusasanaliphumako kufanele limphumele endleleni. Kufanele abone ngamanyeamehlo.
Ukutsengwa Kwendatjana i
5. 	Tlola bona ingabe indatjana le yenzeka nini ngokwesikhathi begodu kuphi ngokwendawo na? Sekela ipendulwakho ngokuqalisa endatjaneni.
“Incwadi le iyangivumela bonyana nginibophe. Isandla engisiboneeencwadini zakamufi sifana patsi nesitlole incwadi le kodwana asifaninakancani naleso esitlole incwajana esiyinikelwe ngummawekhayapha.Okungaphakathi kwencwadi le kungipha imvume yokobanangiyonilalisa esitoksini namhlanje.
16.1.3 Isitlhori
Le yingcenye yokuthoma eqakathekileko ekutlolweni kwendaba. Yingcenye etholakala ekuthomeni kwendaba. Esethulweni kula kumele sithole indawo la indaba yenzeka khona, abalingisi kanye nomraro, isikhathi. Esethulweni kula kuphenduleka khona imibuzo efana nale: Kuphi? Kwenzekani? Ngubani? njll Indaba kumele yethulwe ngendlela eganukejako. Kumele kusetjenziswe ilimi elinembako,lokho kuzokwenza umfundi abe netjisakalo yokufunda.
6. 	Coca ngesitlhori sendatjana le ngokusekela imibonwakho.
USomalakazi wazirhatjha. Zakhomba umloyi ngekhaya. Umloyingumalukazana. Umalukazana ufuna ukubulala unosokanakhe.
Azange agcine ngokuphosela ubulongwe phezu kwendlu uSoBilibili kodwana ekuseni wavukela kwamzukulwanakhe wayozenza ngasuthi kunento ayikhohliweko ngayizolo kanti uzozihlolisa bonyana into ayenzileko ngobulongwe yenzeni. Uthe angafika umzukulwanakhe wambikela ngokwenzekileko izolo.
2.3 1 Irarano langaphakathi
Azitjele bonyana uzabe afele kwakhe.
•	Sibe sifitjhani, singaba mimitjho emihlanu ukuya kwesithandathu.
“Thula!” Utjho njalo uMenzelwa uyasikima, ujama ngeenyawo.
Lokhu okuncani komntwana kaNaMkoneni okupheze kube neenyangaezisithandathu kuthome kulile. Kubange itjhada kwanga kuyabona bona la,abantwana abalethwa. Nguye yedwa othole ithuba lokuba la.
Angakaphenduli uMasombuka, uNdala aragele phambili nokubuzabonyana nguMondliwa kwaphela amsolako na? Avume uMasombuka.Atlolatlole uNdala. Abuze neminye imibuzo. Ayiphendule yokeuMasombuka.
Umtloli uqakatheke khulu emitlolweni. Indaba ukuze kube yindaba
“Mkoneni, ngizokuthumela amapholisa akhe ayokuphenya uMondliwa.”
aqalene nawo. Sekela ngokudzubhula endatjaneni.
“Ngikubone ngokukhanya kwegezi. Kghani ubaba sele akhohliwebonyana kwakhe kunelampa elikhulukazi ngaphezu komnyangowangaphambili?” Kuhlathulula bekubuza uMondliwa.
9.4.1.3 Isitlhori
“E… mina angazi baba pholisa.” Asule iminyembezi uNaMarhubani.Ngomoya ophasi uSukazi athi, “Mma, ngiyakubawa hle. Ngibawa bonyanaukhulume koke okwaziko. Njengombana indaba le sele isezandleni zethuiqiniso sele lifuneka ngonina. Ngalokho akutjho bonyana sizonibophaninobaba sithi ngini enibulele umntwana. Umoya phasi, ungethukinakancani.”
“Lotjha mzukulu.” USoBilibili ulotjhisa umzukulwakhe.
Ngiyathemba boyana nanisenzako isifundweso ngizabe anginitshwenyi ngombana abadala bathi ububili bubulala inyoka.”
“Bathe basayiphethe indaba yokuya eNatali, bezwa abantu bathokoza.Kungene uNdala ongutitjherehloko wesikolo saboBafunani, ukhambanotitjhere uMngomezulu.
Isiphetho ngiso esisivezela umphumela womlayezo esiwuphathelwe mtloli
“Alo ntangazethu ufuna ukungitjela bonyana kungcono ukutshwilisa iimfundo zakho ngehloso yokusoma umuntu obowungambona namtjhana kukunini.”
9. 	Abanye abomma bayathanda ukufihlela abantwana babo iimbongo zaboyise. Uthini wena?
Kiyo yoke imitlolo, irarano liyenzeka.Irarano liqakatheke khulu ngombana ngilo elikhulisa abalingisi.Lokha nakunerarano umlingisi uzama ngayo yoke indlela ukuthola amano wokusombulula irarano abaqalene nalo.
Emzini wakwaThamana babakhele ikhuwa okuthiwa nguMathumbu.
Arhosi ayikho indaba abakhe bayikhuluma emayelana nezethando. Vanekuthi nakuphele inyanga, abodadwabo beze bazomvakatjhela. Bezebamphathele iintwanyana ezimnanjana bathi zibuya kumnakwabo. Yenasoke lesisikhathi bekathatha sengathi kusadlalwa. Kanti indaba iyangokukhula. Nokho namhlanje kumele ayitjele unina. Mhlamunye yenaangamephula kileliziko. Nokho uyamazi uyise bonyana ubaba kangangani.Umuda nakawuthalileko, uwuthalile. Akazoyithatha indaba evela kunina.Nokho abadala bathi umlambo ulingwa ngedondolo.
Minengi imibuzo esizibuza yona ngesihlokwesi:Ingabe bebufunani ubulongwe bekomo phezu kwendlu nokuthi bebubekwe ngubani? Ingabe bekabubekelani? Yoke lemibuzo yenza sifune ukufunda lendatjana.
4. 	Ingabe isiphetho sendatjana le sibe sihle nanyana awa? Sekela ngokwendatjana.
Sekehlile amakhuwa ekoloyini, aphethe iincwadi ezikulu. Eze nawo abeangene ngerhodlweni. Abuze bonyana lapha kukwaMsongelwa Thamanana? Bavume. Abuze godu amakhuwa bonyana uMsongelwa uphi. Atjelwebonyana uMsongelwa kade abhubha.
Ngelanga okutlolwa ngalo leso sihlahlubo kufumasiseke bona sekade ngasitlola mina. Sengimane ngenza lonelo nje etlasini,” kucabanga uSesana angafuni ukuveza kuThemba. Kuhle nakaziwa asihlakaniphi. Mbala kube bukinyakinya imini yoke kuSesana. Ulungisa iimpendulo zakhe ngamananeko.
Amapholisa afika, amadanisa incwadi abayinikelwe nguninakaNobukhazi naleyo elethwe nguSimphiwe.Bathola bonyana elethwenguSimphiwe ngiyo etlolwe ngumufi ngombana isandla esitlole leyoncwadi siyafana naleso esiseencwadini zakaNobukhazi. Kwaba kubotjhwakwabo aboDlambili nomkakhe, njengombana besele afikile uMasilela.
ngokudzubhula endatjaneni.
8. 	Coca ngamano umlingisi oyikutani awenzako ukurarulula umraro aqalene nawo. Sekela ngokudzubhula endatjaneni.
NguJ.N. Malobola
(e) Ukwephula umuntu amandla.
5. 	Ingabe utjho ukuthini uSifiso nakasithi ‘Sizakuthi nasiqedako nakusirurhu seenyosi ngisitlhorhe ngomuno. Nakukungiluma angikholwa ngombana zizabe zisadakwe yintuthu emnandi ezingakayijayeli. Namtjhana zingangiluma akusenandaba ngombana vele nakade, zitatjwa ziluma.
8.5 Coca ngesifundo salendatjana ngaphasi kwananzi iinhlokwana
abalingisi bayazikhulumela begodu lokho kubenza bona bakholweke,
5. 	Coca ngelimi umtloli alisebenzisileko uveze ukobana ingabe litsengekile begodu litjhubile nanyana njani na?
“Maye mina, kghani ngilele. Ngiyabhudanga. Ndala akhe ungincinzekhengizwe bonyana ngisezwa na? Maye Zimu uyizwile imithandazo yami!Maye umkhulu Zimu uyesabeka…!” Kwathi thwahla thwahla. Kuthathwaezinye iinthombe. Kwasuka elikhulu itjhada lokujabula. NguNotjhuduThamana yedwa okade alokhu agale phezulu ababaza ubukhulu bakaZimuabuye abhambadane noBafunani bona iminyembezi yakhe iphendukeithabo.
1. 	Coca ngesingeniso sendatjana le.
“Mnganami, ngiyabuyelela ngithi nawumumuntu itjhudu likuzela kanye epilweni. Yeke-ke nawudlhadlhabeleko uzalitjhidela lidlule kodwana nawungazange kheweqe iinzibi, uzolisebenzisa.”
Eminyakeni emihlanu ezako akujiki, nakusibaya kuzokufanele ngisikhulise.
Sele athoma ukutlharuluka kwanjesi uMasombuka. Uyazi bonyana uNdalaangeze adlala ngaye amdala kangaka.
ipendulwakho ngokwendatjana.
2. 	Kubayini amapholisa angene aphosekile kwaDlambili?
7.5 Wena ungayinikela siphi isihloko lendatjana?
Matjhiyana?” Uyise kaNomadlozi aphelelwe mamandla. Wabhalelwa kuphendula.
4.2 Isikhathi
Ebebathunywe ngebakwaKawule kwaMasombuka bakhuza bababazauMasombuka nakabiza ilobolo. Bazama ukuzililalilela njengombana kusenziwa nakulotjolelwanako kodwana kwavele kwafana. UMasombukawabetha phasi ngenyathelo bewagcina ngokubatjela bonyana nangabebazomonela isikhathi indlela ebeze ngayo ayikamili utjani. Bokebavumelana ngokobana uMasombuka okungasenani bekufanele ababizeiinkulungwana ezimbili zamaranda kwaphela. Okungasenani afake iinkomozemali kwaphela. Udlumbana bazozithathaphi iinkomo ezingaka selebanganasibaya nje. Ngemva kokubonisana, iqhegu uKawule, abafowabonabomnakwabo lakaMoniwa bavumelana ngokobana kungcono kuliswe.Bona beMangweni abazokwenziwa iindlhadlha babantu abafuna ukusulelaubuchaka babo phezu kwabo. UMoniwa azange afune ukuzwa lokhokodwana wavele wabatjela bonyana nabangafuni ukuyomlobolela kungconobalise, uzaziyela. Batshwenywa yini bona ngombana akazokufunaukuphekiswa, kwabo sekuthatha amabherha bawase kwaMasombuka. Yenaangeze ahlukana nentombakhe yeminyaka elikhomba yoke ngombanakuthiwa ilobolo liphezulu. Kunalokho, kungcono asebenzele iinkolodo.Wabakhuluma ngokuzithemba ngombana ngutitjhere, urhola imali ethetjha.
3.4 Usobilibili
Le yindlela abantu abaphila ngayo kileyo ndatjana, ngaleso sikhathi. Lokhu kumayelana nendlela yomphakathi yokuphila ngesikhathi sendatjana namkha indawo la indatjana yenzeka khona. Lokhu kufaka hlangana amasiko kanye neenkolelo zabantu. Umlingisi ukwazi ukwenza izinto ezithileko ngombana ihlalo yakhe imvumela. Isib. Ubulongwe bekomo phezu kwendlu Kukholelwa ebezimini neenyangeni kilendatjana. Eendatjaneni ezinye kuye kungaveli iinkolelo zabantu ngombana umtloli angakhange afune kuvele. Njengendatjana ethi, “Itjhudu lami” lendatjana yenzeke eYunivesithi. Akuveli iinkolelo kangako ngaphandle kokuthi kuthandwa ziphi iinqhema zebholo. Tjheja indatjana enjengale ethi, “Akusimi yindlala” njll.
Irherho Lesilululwazi 93
“Ngisenza kuhle khulu kwamambala. Angithi iimfundo engizenzakosiNgisi, yiSayikholoji, yiSosiyoloji nesifundo seBhizinisi.” Aragele phambilingokungibawa bonyana angeze ngakwazi ukumsiza na. Ngivume bonyanangingamsiza bengingezelele ngokuthi, “Eqinisweni akusikho bonyanangiyakusiza kodwana siyasizana.”
Ayivale. Athule. Enze njani ngombana nesikolweni akusayiwa nje. Boke abantwana abazokutlola ibanga letjhumi abasayi esikolweni. Bazifundela bodwa emakhaya. Isikhathi sokubuyekeza umsebenzi woke wonyaka bawenza nabotitjhere. Njenganje omunye nomunye kufuze athintathinte lapha azibona bona usalele khona.
8.3 Ingabe bukhona ubudlelwana phakathi kwelimi nommongo-ndaba walendatjana na?
“Awa bekangayeqi,kodwana bekahlala alila ngokuthi imithetho yethuimphilisa kabuhlungu,” kusahlathulula uNaMarhubani.
3. 	Ingabe uTjhejeni uyawuthanda umsebenzakhe na? Sekela
Imibuzo emifitjhani
“Uya ngani lapho mntwanami ubona nje bona sidobha phasi kangaka.Kghani uNdala loyo uzakurhelebha? Awumtjeli bonyana wenauyintandani?”
3. 	Bangaki abantwana umma lo akhamba nabo? Nikela amabizwabo.
9. 	Ingabe isiphethwesi siphetho-phekghu nanyana awa? Sekela ipendulwakho
UDlozi asikime. Uyamazi uyise bona libhubhezi. Angamudla ahlaza.
11.	USesana wakwazi ukuliphendula kuhle loke iphepha, ingabe wehlulwa mibuzo emingaki?
11.Ngokubona kwakho ingabe yihle nanyana njani into eyenziwa babelethi bakaNomadlozi na? Sekela ipendulwakho.
“Wo, ngiyabona kwanjesi. Wena awukazimiseli nakancani ukusiza udade loya ko…”“Kodwana naye kufanele acabange ngenye indlela.” Athule uThokozani kube mumuntu ocabanga khulu.
“Bathi ngimloyi, malume.”
Kwenzeka koke lokhu bange-ofisini kaJiyana. Ekugcineni uJiyanawatjela uNaMkoneni bonyana yena uyakhamba begodu ufuna ukuvala i-ofisakhe.UNaMkoneni akhange amdlalise , wavele wamtjela bonaangakhamba yena ongangoJiyana kodwana yena uzokulala khona nge-ofisinapho ngombana akunandawo angaya kiyo.
“Alo ngombana wambona wamthanda kwabangelwa yini bonaungamsomi. Angithi uyazi bonyana ngiliphi igadango ofanele ukulithathangemva kokuzwa bonyana uyazifela ngomuntu. Kghani awusazi namtjhanasele uvutha amalangabi ngemlonyeni.”
“Angizenzi ntangazethu, ngenziwa lijamo. Kuyazwakalangaphandlapha.Muhle umntwanomfazi. Muhle ucima ilanga.”
Imibuzo emifitjhani
“ Hawu! Nami Themba ngilele ngihlezi. Amehlo asencwadini,” kuphendula uSesana.
Libuza nje ipholisa amehlo nomkhumbulo kaSukazi akugijimi kodwanakuthi yewize uzokobona. Uzama ukufunda uNaMarhubani emehlweningehloso yokobana mhlambe wona angamtjela okuthileko, okuhlukilekokilokho okutjhiwo mlomo. Umkhumbulo uyazibuza bonyana kubayiniamalanga la kilendawo yakwaMusi kwande abentazanyana abazikhungakonje. Phela akukapheli nenyanga kodwana uNobukhazi sele kumntazanawesithathu ozikhungileko.
(b)	UNaMarhubani
Kunesikhathi sokwenzeka kwendaba kanye nesikhathi sokuphila kwabantu nanyana isikhathi somlando
10.Ingabe inani labalingisi abasendatjaneni le liyakhambisana nomleyo na? sekela ipendulwakho ngokwendatjana
UJiyana warhwatjhula iforomo elayini yetafula, wakhupha nomsobo.Kwarareka uNaMkoneni bona sekwenzekani-ke kwanje.
10.UThemba umfundi ozithembileko eemfundweni zakhe. Uthini wena?
Inyawo Alinapumulo
5. 	Coca ngesitlhori sendatjana le. Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
“Awu mkhwenyani, kanti nguwe owebe amabherha?” kubuzauMasombuka ngokurareka nakabona abangevenini. UMoniwa aqale phasi.Unamahloni. Akazi bonyana kufanele aphendule namtjhana athiningombana indaba le isemtarini njengamanzinzo wesirhwarhwa.
9.4.1.2 Ukukhula
Aphose amehlo kumhloli oyena otjheje ukutlolwa kweenhlahlubo zabo.Ambone ahlezi lapha phambili. Aphethe iguranda afunda.Angasawatjhidisi amehlo phezu kwakhe. Isandla esinye siye ebeleni.Sibuye. Likhulu leliphepha atlole kilo iimpendulo. Alivule kuhle kancani.Alifake hlangana naleli eliphethe imibuzo. Athi angaqeda awabuyiseamehlo kumhloli. Utjhe umsobo. A tlole kamnandi uSesana.
naseendatjaneni liba khona irarano ngombana liyatholakala nekulumo
5. 	Ingabe uTjhejeni lo ulisokana elithembekileko na? Sekela
ngokwendatjana.
Abantu baphuthe imikhono, babodwa abathi, “Ayikho lekukhu amanziawaphalazwe.” Baphadlhalala njalo.
1.5 Yini unobangela wokuhlukana kukaThombeni noNaKokela?
9. 	Coca ngesitlhori sendatjana le. Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
Azidele amathambo uDlozi, akhulume okumudla ngaphakathi: “Baba, mina isokana lakwaKabini angilifuni, angilithandi. Asithandani. Wagcina ngokungidlabula nje kwaphela.” Utjho njalo uDlozi ugolozele uyise ngemehlweni, abakasacwayizi. Kwehla iminyembezi ehlangene namathimila.
“Awa ngiyakuzwa Sifiso Masango. Tjela mina-ke bonyana uyokusebenza njani ngodade loya njengombana sewathi ufuna umsize ngesifundo esithileko kodwana azange aphathe yokobana ufuna ukusonywa.”
Abone bonyana abazali bakhe abamthandi. Abazali bakhe abawahloniphi amalungelwakhe. Sewuyihlanganisile iminyaka elitjhumi neminyaka ethobako. Unalo ilungelo lokuzithathela isiqunto ngepilwakhe. Unalo ilungelo lokuphikisa lokho akubonako bona akuyi ngandlela. Enzenjani?
Indatjana inamatshwayo alandelako:
Ngizakufa Nginje
1. 	Ingabe uSesana bekahlakaniphile? Sekela ipendulwakho ngokusencwadini.
5.2 Ingabe ukuya ngawe kufanele bona umuntu akhulume bunje?
Aphazanyiswe yimodere ebovu ejama phambi kwesango.Asathwele amehlo kujame neveni yamapholisa, kwehle amapholisa amabilingemodereni. Awu ,elinye ngusayitjeni Ndala. AwahlangabezeuMasombuka.
Thina bantu sikholelwa ekuthini umuntu uvame ukufuselwa ibizo lakhe.
Umngani kaSifiso onguThokozani wamangala ubona uSifiso uvumebunjani ukusiza uBeauty njengombana banomsebenzi omnengi kangaka.Phela yena wala wathi akasenzi isifundo uBeauty abekafuna isizo kiso.Kade angazenzi uThokozani wabekade abona bonyana umsebenzakhemnengi khulu angeze akwazi ukusiza omunye umuntu.
8.1 Coca ngephuzu lokukholweka ulinqophise kinanzi iinhlokwana
UDlozi sekaneenyanga ezine asebenza esipholiseni.Uye esipholiseni njengombana uyise uthe akasesanayo imali yokufundisa umntazana.Umntazana umfundisela bakosokana. Uwazi woke umthetho. Umthetho wokukhuliswa kwabantwana. Umthetho wokuphatha umuzi. uDlozi wazinamalungelo wabantwana kubazali. Alo-ke nakunje kumele enzeni? Utheasahlezi embhedeni uDlozi, aye ngobuthongo.Ezwe ngonina sekambiza.Asikime msinya, asule iminyembezi emehlweni, aphume aye lapho uninaambiza khona.
(a) Amabherha
“Sayitjeni, ngisabawa ukubuza okuthileko,” kubawa umkhambisanikaSukazi nakaqeda ukutlola phasi koke okuphendulwe nguNaMarhubani.
3. 	Ngubani umlingisi oyikutani endatjaneni na?
4. 	Coca ngomraro umlingisi oyikutani aqalene nawo. Sekela ngokusendatjaneni.
6. 	Isikolo yindawo yokufunda nanyana yokuqala iintombi na? sekela ipendulwakho ngokwendatjana.
“Ukhulunyiswa kungazi bona ukuthandana kwami noPhrinsipali uMathabe, ngikho ebekwenza nginidlule noke. Esinye nesinye isihlahlubo ebesitlolwa mina benginikelwa imibuzo yakhona kusese namalanga.
(c) USimphiwe
Isirhunyezo
18.Ingabe umntwana unalo ilungelo lokutlhoriswa na? Sekela ipendulwakho.
2. 	Ingabe sifengqo bani esimumethwe mumutjho ongehla? Sekela ipendulwakho.
9.4.1.1 Isethulo
Isirhunyezo
1.5 Ingabe wafunga nini uSoBilibili ngoNoZabenzeni?
Umloyi akanawo umbala, akabonwa mumuntu. Ukhulumanomzukulwani nje uhlekela ngehliziyweni.
“Malukazana, ungagadangi ngakwamapha. Uphume ngakwamapha neempotjwana zakho, uyokupheka wedwa ngakwakho. Angifuni ukubulawa nguwe mina.” Lawo mamezwi kanosokana.
4. 	Coca ngesitlhori sendatjana le. Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
Imibuzo emide
Leli lirarano eleneka phakathi kwabalingisi.
10.Ingabe isenzo sokufihlela umntwana isibongo sihle nanyana awa? Veza umthelela oba khona ngalokho.
“Utjho bonyana kungenzeka bona uMondliwa uzama ukulahlaumtlhala?”
ukuhlongakala.
9.4 Phawula ngesiphetho sendatjana le.
“Sayitjeni qala la, awukwazi ukusibopha ungakasitjeli bonyanausibophelani,” kunghonghoyila uDlambili. Ubonakala ebusweni bonyanawethukile.
Zifunisise. Uwedwa nje ngakwenu. Asifuni thina ukuvelelwa mamatjhwa.
“Themba ngibawa ungamlwisi umuntu ongilayele kuwe. NguFikile.”Athule uThemba abone bona liqiniso.
1. 	Coca ngesingeniso sendatjana le. Ingabe sivezwe kuhle nanyana awa, sekela
9.4.1.5 Ingabe kukhona ukukhambelana phakathi kwesihloko salendatjana nesiphetho sayo? Sekela ipendulwakho.
Indaba yabhala ukurageka ngombana umniniyo uyibalekele. Boke basala bamangele, kuthule kuthe du! Nokho nakuyimbewu yona kwabe uyitjele uSoBilibili. Ibilibili lakhe lasala libarhitjha. Umlilo botha wentuthu.
Njengombana ngikutjelile,umsebenzi awukho mfazabantu. Zamazama nakwezinye iindawo ngamanye amalanga, mhlambe uZimu angakusingatha ulithole itorhwana.” Angakaqedi ikulumakhe uJiyana, uSincamile alile.
10.	Kubayini abanye abafundi bebangalemuki phakathi komnyaka bonyana uSesana yena kade asitlola isihlahlubo esitlolwa mhlokho?
Ayithathe incwajana uSukazi. Ayiqalisise. Athintithe ihloko. Ayiphoselengaphakathi kwesikhwama serhembe. Ngehliziyo athi nanzi-ke izintozabantu. Mumuntu ophosiweko kwaphela ongazibulalela bonyanaababelethi bakhe bamalela bonyana angenise isokana lakhe kwabo.Msinyazana weqe umkhumbulwakhe. Akhumbule bonyana umthethoufuna iqiniso njemgombana linjalo, ingasikho lokho ipholisa elizicabangelakhona.
1.7 “Kodwana mina angikahlongakali ngikhona ngibawa bonyana ungamukele njengoyihlo ngombana vele ngiyakubeletha.” Ingathana wena unguZondi ubuzokwenzani ngesibawo esinje? Sekela ipendulwakho.
Ungacabangi bona ulila nje uyadedesa. Umntwana lo, uphathekile.
Umlingisi angahlathululwa ngokuthi kuhlathululwe indawo lapho simthola khona. Umtloli angamhlathulula ngokuthi “Sathi nasifikako sathola uNaMalobola ahlezi ngekhwitjhini, bekugcwele izitja kiyo yoke indawo. Amaphela bekakhamba yoke indawo ngitjho nesitofini esasingakabaswa. Phambi kwesitofu bekugcwele umlotha.Sithe nasingenako, wasikima uNaMalobola, kade ambethe irogo okubonakalako bona kade lawagcina amanzi.” Lomlingisi kuyavela bona umumuntu ongazithandiko, ulivila. Lokho sikubona ngezitja ezigcwele yoke indawo kanye namaphela.
“Dadwethu.” Kwakhuluma mina ngaphambi kobana siphumeemnyango. “Ngizokubawa bonyana ungilinde emnyangwapha ngombanakuneencwadi engifuna ukuziboleka ngaphakathapha. Iincwadezo zizokubalisizo entweni esiyoyenza.”
Abadala bathi efako iyazirarhararhela. UNoZabenzeni naye wenza njalo.Wasuka waya kunosokana, wamtjela zayizolo ebusuku. Isalukazana sabantusatotototoba naye bayokuhlola phezu kwendlu. Sebabhodabhoda bangabonilitho babuya bahlala erhodlweni. Bakhulumela phasi bathiyisana amano.
“Ungalitjho ulibuyelele lelo. Nawungaqalisisa kuhle abomahlalela badlaukudlula thina abafundako nabasebenzako.” Yedlule leyo.
“Uzabe usize khulu-ke nawenza njalo. Ejele kungcono khulukunalesisono engisibonako. Ngiyazi lapho ngizokulala ngidlile nezintwanazeKosezi. Futhi lapho sizabe singendlini. Abize baba, abize. Nangabeazongibuyisela ekhaya angikhweli iveni yepholisa. Ngcono siziyele ejele,”kuphendula uNaMkoneni nomntwana angakazibeki phasi ngesililo.Isikhathi sesiya e-irini lesithandathu ntambama. Lepi solo ithome ekuseninge-iri lobunane nakungenwa emisebenzini.
“Okhunye nokhunye.” Aphendule ngokukhulu ukwesaba. Ngibizeamapleyidi amabili wamatjhipsi, iintokana zenyama yekukhu ethosiweko,isaladi namabhlege amabili wesiselo esimakhaza. “Tjhephana dadengingathi ungubani izinyo lakho ngombana nangikhumbula kuhle asazani.Kokuthoma mina nginguSifiso.”
ngokudzubhula endatjaneni.
10.Ingabe abentwana bayayibekezelela imitlhago yemakhabo na? Sekela ngokudzubhula ngokusendatjaneni.
4. 	Ayikho edla utjani. Uthini wena. Sekela ngokwendatjana.
Msinyana sikhambe siyokuhlala ngaphasi komuthi, phezu komgwengwe.Kwaba kusuka kwamaphepha-ke njalo. Nakumabhoksi wona asalaemmoyeni. Nasilokhu siya phambili ngabona bonyana kuyaphakusesenzima tshu. Wabalokho abuza imibuzo engazisiko neqinileko. Yokengayiphendula ngendlela ekhombisako bonyana ngiyayazi into le.Ukufakazela engikutjhoko benginande ngiphaya amanye amkhasiwaleziincwadi engizibolekileko. Ngenza koke lokhu nje amehlwami anondeamuthi rhedlu. Amathangakhe amhlophe twa, ngiwabona kuhle ngombanawembethe ibhrugu elifitjhani.
3. 	Itjho bona abalingisi abalandelako bavezwe njengabalingisi abanjani endatjaneni.
5.1 Ngubani obekakhuluma amezwi la.
(c)Ukudlabula.
3. 	Coca ngelimi umtloli alisebenzisileko, ingabe litjhubile nanyana awa? Sekela ipendulwakho.
Wabuyelela amagamakhe abekangena kabuhlungu endodeni le ethi inguyise. Wayibawa bonyana ayiphume iphele emzini kayise ibuye kusasa nangabe ifuna ukuthi yena ayazi. Kwaba buhlungu emntwini omdala waphuma amehlo agcwele iminyembezi okwenza bonyana noZondi ibe buhlungu ihliziywakhe. “Mntanami sengikhamba, nokho ungakhohlwa bonyana ngiyakubeletha nofana ungiqotha kwenja nje akusenani,” Yatjho njalo indoda yavala umnyango yaphuma. Wasala naye uZondi nemicabango eyayingapheli. “Kanti kunjani ephasinapha madoda, ungathi umdala kanti awukaboni? Khewabonaphi ukuthi umuntu omhlathi iqinile njengami nje akamazi uyise, nokwenza ophilako? Kwenzeka njani bonyana eenhlobeni zami kungezi namunye azongiluma indlebe ngalokhu? Awa angazi sengizakuzwa ngabadala bonyana ngabe bona bayithini indaba enjengale.”
Akusimi yindlala: Ummongo-ndaba mtlhago
“Ungaya kodwana angikholwa bona uzakulethela. Bathanda iinthorophela aboThemba. Wawathola, nami uzonginikela-ke phela,” kurabhelauFikile. Akhambe abuyele kwabo uSesana.
Nangambala kwathi ngemuva kwamalobolo, umkhwenyana wakhambawayozithatha iinkomo aziboleke kuBhuda wazibuyisela.
Isirhunyezo
“Uzangilibalela baba pholisa. Nami angizenzi kodwana ngenziwabuhlungu behliziyo.” Adose ummoya. Engikufunyeneko nangingenangapha ngekamerweni ngilokhu okufunyeneko nawe.”
7. 	Ipholisa uSukazi livezwe njengomuntu owaziko umsebenzakhe kanti nokhaliphileko. Sekela ngokunqophisa endatjaneni.
USukazi acabange ukulandelela indaba yokungatjhatjhululwa kukamufikodwana abone bonyana isizathu esibekwako sinqophile. Nabo nabafikakobamfumnyene sele amakhaza mpo. Kukhulunywa nje elinye ipholisalimajadujadu ngokutlola phasi koke okutjhiwoko.
1. 	Coca ngalamaphuzu wendatjana angaphasi kwesizinda.-Ukuhlala kwabantu.-Indawo.-Isikhathi.
2.1.2 UNoZabenzeni
(e) Ukuphenduka inja enethwe lizulu.
1.3	Kutjho ukuthini ukuthi bamfumene sele amakhaza mpo?
ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
Ngomnyaka we-1977, waya eBotshabelo Training Institution, eyayingetlhagwini yeMiddelburg wayokufundela ubutitjhere ngeemfundo zeJunior Certificate.
3. 	Hlathulula ngokuzeleko mayelana nokutjhuguluka kwalokho ebekulindelwe esiphethweni.
15.Itjho bona abalingisaba bavezwe njengabantu abanjani ngokwendatjana?
4. 	Ingabe lokhu uyise kaNomadlozi akutjela uNomadlozi kuyamthabisa na? Sekela ipendulwakho ngokwendatjana.
UMondliwa abone bonyana nakazokuragela phambil nokurhinizaangahle azifunyane sele anethwa lizulu lezandla.
“Mfowethu biza bakwaKabini beze lapha ngibabikele indaba le. Nabo ngiyathemba sebayirhamulile,” Uyise kaDlozi udanile. Uyathoma ukuyibona into enje epilwenakhe.
Lalibizwa ngebizo lelo ngombana linamathumbukazi amakhulu. Nokho imizi yona yayiminengana yakhelene maqalanga.
Ngamalanga bekavukela ekhuweni ayokuhlanza iimpahla kwanaMzwathiyana umfazana wekhuwa, umkaMathumbu. Bekarhola kanye ngonyaka, ebusika. Ekupheleni konyaka bebamnikela umgodla wepuphu. Enye imadlana ebebaphila ngayo ngeyamatorho. Bekatorha nakangakayi kwanaMzwathiyana. Amasinyana wabantu abakhele uMathumbu bekangazisi. Nalomiseleko bekungavunwa litho. Ngonyaka wenala bekuba nconywana. Bebakwazi ukuthengisa isiphila neembhontjisi.
Ngelanga lomtjhado kufike bakude nabaseduze. Ingani lomntazanawaziwa ngomusa ekhaya nesibhedlela. Iinhlobo nabangani balinga ngakho koke okusemandlenabo. Nekhabo lesokana kube ngileso ngebanga lemiraroethileko abakhwenyani bangafiki kusakhanya emzini. Indaba ekulu kukuthibafika ngobunengi kangaka abantu isilukazi salapha ekhaya asikhongombana sibawe ukuthi siyokurhelebha emtholapilo wokubelethisa khonalapha emzini. Umkhwenyanakhe umma lo akamqedisisi kuhle. Wagcinangokumbona esithombeni, izuba lasirhonona isiphila kodwana lase lavalaphetjheya. Into nje kukuthi irhwanqa leemfunda laziwa ngokuthi lisebenzaehotela ephambili ekuthiwa yi-MANHATTAN ePitori.
“Uyabona Dlozi, wena nonyoko nibantwana. Esengikukhulumile akusafuni ukutjhugululwa. Nokho-ke ukuthabisa ihliziywakho khamba uyokubonisana nonyoko loyo. Nakungimi khona ngiqedile. Ilanga ngelenyanga ezako nayinelanga elilodwa. Ngiyaqeda, bengiyadlula lapho.”
3.3 Ukukhula Kwendaba
Ukusuka eHendrina waya eMayitjha High School, eseWaterval KwaNdebele, wayokufunda iimfundo zesekhondari ngomnyaka we-1971 la afika wathoma ukubona ipilo epheleleko yomuntu omutjha. Ngomnyaka we-1976 wabe afunda uMatric, wase uyaphazamiseka ngebanga lomguruguru wabafundi owaba ngamandla eSoweto.
Ubulongwe bekomo phezu kwendlu: Ummongo-ndaba buloyi
“Sukapha, kanti mina ngithi ulilela into yamambala, evuthiweko. Kantiulilela into engekho kangaka? Uthi uyazizwa nje Dlozi bonyana uthini? Hi!uyazizwa na? Uthi uyihlo angavuma indaba yokobana sikhutjhwe ithambongemlonyeni, he? Ingani soke sikhathesi bewuthule ungakhulumi bonyanau-Arhosi awumfuni. Indaba seyonakala bona ujoyinele ubupholisa. Njalonje bebasiritjha abantu bakwaKabini, basibuza namavuko ngeengubo ezihle.
Ilimi kumele likhambelane nabalingisi.Ubudala, ubujamo,ukuthi benza muphi umsebenzi epilweni. Ilimi liyahlukaniswa phakathi kwalelo elilula nalelo elitjhubileko. Ilimi nalilula khulu lingamdondisa umfundi kanti nalitjhube khulu nakhona lingamenza angabi netjisakalo yokufunda umfundi.
ipendulwakho ngokwendatjana.
1.4 Ingabe kutjho ukuthini ukuthi umloyi akanawo umbala?
5. 	Coca ngelimi elisetjenziswe mtloli kilendatjana. Sekela
1.3 UZondi ungewakwabani isibongo sakhe samambala?
8.2 Abalingisi
Kwamambala uZondi wahlala phasi noNaKokelo wathula wathi du khange asabanga itjhada. Waleya indabakhe uThombeni wathi, “Ndodana ngilapha nje angilali ebusuku, abezimu balwa nami bathi ngikufune bengikufumane.
Bekunguye ophosele ubulongwe bekomo phezu kwendluyomzukulwakhe.
•	Iyabukwa indatjana eza nalokho besingakakulindeli esiphethweni. Ngamanye amagama kuhle ukuthi indatjana ingasongwa ngendlela egade iqaleka ngayo emzimbeni.
“Akukho ukukutshima lapha,ngitjho ngiqinisile. Phela umuhle wena,uyikwekwezi izihlalele. Phela nami angizenzi bonyana ngikusize kodwanangenziwa bubuhle bakho.” Gade sele ngithanda ukumsikinya.
Ngivele ngihleke nangizwa umnganami akhuluma ngalendlela.“Ngimqale kanye koma kere ngemlonyeni. Amathe kwaba yinolwana.Kwaba ngathi ngekokuthoma ngibona umntazana omuhle kangaka kantieenyangeni ezintathu ngiseyunivesithapha sengibone abanengi aba..”
3. 	Ngubani izinyo lesokana elamdlabulako?
• 1994: Wazuza i-BED, e-UNISA
Umtloli ukhetha nesizinda esifaneleko, ilanga elikhulu lomtjhado kaTjhejeni ukuveza wona lommongo-ndaba.
Khonokho ngizizwe ngomele intuthu yamadoda. Msinyana ngikhupheigwayi, ngilitjhise. Kuthi intuthu nayenza amafu emmoyeni ngithi“Kokuthoma mnganami ngizokubawa ungilibalele ngokuthembisa kwamiudade loya ngibe ngithembise nawe bonyana isifundo seSayikholojisizosenza soke. Ngibetha irhobhe. Ngiyazi bonyana angeze ngisalifunyanaithuba lokwenza nawe isifundweso ngombana nawe uyazi bonyana isifundo udade loya afuna ngimsize ngaso side kangangani. Yeke-ke ngibawaungilibalele. Ungazithiyi lakaBadanile.”
1.5	Tlola isithakazelo sakwaMasilela
1. 	Ingabe ngubani umlingisi oyikutani kilendatjana begodu ucalene namuphi umraro.
2.3.2 Irarano langaphandle
“Ngibawa uragele phambili,”kubawa uSukazi.
Unina ngelinye ilanga ekuseni amtjele bonyana kumele athatheamalangana emsebenzini ngombana uyalotjolwa ngepelaveke. Nangambalawawathatha amalangana lawo, zafika iinhlobo eziseduze nezikudezizomlaya uNomadlozi.Obekurara kukuthi uNomadlozi bekukhulunywanaye nje, angavumi begodu angali. Bekazithulele umntwanabantu.Abanengi bebathi kwenziwa kukuthi uthukile.
(c)Ifundo ililitje.
“Yeyi wena msana, lisa ukungonela isikhathi, uyamazi namtjhanaawumazi umuntu owebe iinkomo zami?” sekubhoka uMasombuka.
4. 	Amabizo wabantwana la ayakhuluma. Uthini wena? Sekela ipendulwakho ngokwendatjana.
“Unetjhumi leminyaka neminyaka ekhombako.”
NguM.S. Ntuli
“Sesana, ufuze ngathi uzangenzela iintangana ezibovana wena.Uthunyelwe ngubani la, kimi? Mhlambe ngiyakurhaba nje angazi. Utjholiphi isizo kghani?” kubuza uThemba ngokungavuthwa kuhle ehliziyweni,uyasola. Njani uSesana angeza kuye, ukube uSesana waziwanjengomahlakaniphana esikolweni? UThemba afikelwe yingqondoyokobana mhlamunye uSesana uzomsenga ngokuthileko. Naye uSesanaunomraro wokuvezela uThemba lento eze ngayo.
Irherho Lokumumethwe 91
9.4.1.4 Isiphetho
“Ngilo ngiyazi mina. Letha wena ngije ngitlola ngizilungiselelaiimpendulo.” Mbala uFikile amnikele emva kobana ahlulekileekumdaniseni. Litlolwe ngesandla ukutjengisa bona belikotjululwa. Usukeumsebenzi kuSesana. Kulile ubuphaquphaqu encwadini ye-Biology. USesana umatasatasa nje, noFikile umatasatasa. Uyafunda uFikile.Uyakopa uSesana.
(c)UThemba.
“Ngiyathokoza baba pholisa. Ngiwezwa kuhle amagamakho.”Ukhuluma nje sele asilingwa ngilemibuzo engapheliko. “Imithethoengicabanga bonyana ukhuluma ngayo mithetho efana nokobana asifunibonyana akhambe ebusuku, ukwembathwa amabhrugu neminye.”
•	Umtloli nombutheleli wencwadi Ephasini.
“Uyabona nakungudade loya angithomi ukumbona. Ngambonakokuthoma mhlana ngizokuhlola imiphumela yobana ngithethwe laphanamtjhana njani. Ngamqala kanye ngamthanda, engithemba bonyana naweangeze wangisola ngombana ubonile bonyana uvumelana nobujamo.”
“Emzini wami, mina Menzelwa wakoBesabakhe Matjhiyana, ayizuowenzeka intando yomntwana. Uyangizwa bona ngithini? Lalela-ke
1.9	Ucabanga bona kubayini unina kaNobukhazi bekangasilaleli isililo sakaNobukhazi sokukatwa nguyise.
Unina kaSesana ekuseni wazizwa athaba khulu nakabona umntwanakhe alala nakusako,ngesimanga sokufunda.“Bambelela Kabini. Ifundo lilitje. Iyenjiwa. Ngizwe noyihlo seleakurhawukela ebusuku nakathi uyaphuma abona ngelawini lakhokusakhanya, kanti sekusile. Mntwanami kuyasithokozisa emoyeni lokhosinoyihlo. Bopha iinthimba zakho Kabini,” kutjho unina.
7. 	Ngubani umlingisi oyikutani endatjaneni le na?
2. 	UNaMaridili ugoma imbuya ngelithi. Uthini wena, sekela
(a)	Ihlanakela na.
1.4 UZondi ingabe wakhula asazi bona ngewakwabani?
Alamukele uMasombuka. Aragele phambili ngemibuzo yabofokisi.“Alo wena msana ndina kubayini ungathi ilori leyo nayiqeda ukukhambaweqe msinyazana uzongivusa?”
Abentazana abaqalekako bekuba ncono kibo, bekabaphatha kuhle.
“Baba,ngibawa indaba le khengithi ukuyoyibonisana nomma. Sengathi mina iyangibinda,” kutjho uDlozi ngelizwi elilisizana begodu uhlengezela neminyembezi.
NguM.S. Mahlangu
•	Sisonga indatjana ngamagama anembako nanothileko.
7. 	Hlathulula bona ingabe lokhu okwenzeka endatjaneni kuyakholweka nanyana awa? Sekela ipendulwakho ngokusekela ngokwendatjana
(a)Isibibithwana.
(e) 	Ayikho ikukhu, amanzi akaphalazwe.
Wazirhatjha iindawula uSomalakazi, iindawula zakhomba uNozabenzeni bonyana nguye umloyi . Kuhlekuhle ubulongwe lobu bekumele buwele ngakunosokana bese kuyaphela ngaye. Unosokana kaNozabenzeni waphatheka kumbi khulu bewatjela umakotakhe bonyana angasalibeki inyawo lakhe ngakwakhe.
•	Izehlakalo nanyana zingaba zimbili nokho kumele zikhambisane
“Qala. Uyabona bona unjani umgogodlha nala emathunjini? Uyabona?Leziinlonda esele zincinca amanzi, seyiveke yesithathu le zimvelile. Manje nangingasebenziko nje, uthi ngimthini umntwana lo.” Athule uJiyana ezweamehlwakhe agcwala iminyembezi. Athi ucala lokha komsanyanaokutsurame hlangana nemithwadlana kanina, akubone kusula iminyembezikurhorha namathimila asele awuluka.
“Tjhebetjhebe baba. Ayidle izitjhiyele Mkoneni. Nokho bengingakahlosiukukudelela. Ngesabile ukuhlaba umkhosi ngombana omunye wamadodandina lawo gade atjhagala ngesigidi. Engikwenzileko kutlola iinomborozelori.” UMondliwa ukhuluma nje unikela uMasombuka iphetjhanaelineenomboroplada.
“Ebusuku?” Kwabuza uThokozani ngokukhulu ukurareka. Ngivelengizenze umuntu ongezwako.
-indlela yokwembatha Endatjaneni ethi ‘Itjhudu Lami’ kuthiwa uNomhlekhabo bekambethe ibhrugu elifitjhani kungakho uSifiso wakwazi ukubona amathanga amhlophe kaNomhlekhabo.Lokhu kusitjengisa bona sikhathi sanje. Isib. Akhese siqale nanzi iindatjana.
(d) 	Ukuba mncamo nerhara.
7.1 Indawo
Awa, awuthome umsebenzi umfundisi.
Kwathi angife nangibona uThokozani angunguza asithi isifundoseSosiyoloji akasenzi, sibe sisenza naye. Ehlokwenami kwaduma abokghanikubangelwa yini bonyana akhulume ngalendlela. Do, ukuyifunyanaipendulo efaneleko. Msinyana ngithi, “Mina dade ngiyasenza isifundweso.Begodu ngingakuthabela tle ukusebenzisana nawe ngombana ngiyazibonyana izandla ezimbalwa zenza umsebenzi ube lula. Kuyangithabisa tleukubona udade onomusa njengawe ngombana inengi labodade liyazibona.”
3. 	Ingabe isiphetho salendatjana siza nakho okungakalindelwa na? Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
“Fikile ngiyakubona awungiboni. Eqinisweni ngifuna abaphethe izinja.Khange khewuzizwele bona zingakuphi na?” kuhleba uSesana. Uyarhawula.“Iye. Phela isikhathi sikhambile dade. Ukuhlalela incwadi batjho uyafundaakusasizi. Qala sekusele langomuso nelilandelako ilanga. Siza-ke dadenangabe khewezwa,” kutjho uSesana. UFikile ayivule ihliziywakhe. Atjhobona akhona ezwe ngawo. Atjho nokobana kukhona lesifundoabazokuthoma ngaso, alitholileko, isifundo se-Biology. Athi angaveza bonalelo phepha unalo, abatjho bona akalithembi kangangani.“Nali le-Biology likhona, ngililethelwe boThemba emini. Alo-ke umrarokukobana ngiyalisola mina, ungibona nginyula ukufunda encwadini nje,ngenziwa kungabathembi aboThemba,” kutjho uFikile. USesana afikelwengokukhulu ukuthakasa nakezwa bona nokho umnganakhe lo, kukhonaanakho. Angabe asadla isikhathi uSesana. Ahlale phasi anzinze. AbaweuFikile bona amuphe amaphepha angakghona ukutlolela kiwo. Athiangawathola, abawe lelo phepha lemibuzo yesifundo se-Biology. UFikile alinge ukumephula amandla ngokumtjela bona akakholwa bona ngiloleliphepha elizokutlolwa kilomnyaka. Abe ngonomona kuSesana.
3. 	Ingabe umtloli ukwazile kusebenzisa iqhinga lokuthiya amabizo ngepumelelo kilaba balingisi abalandelako na:
UZondi lapho selimqedile ivalo nokwenza uyedwa kwabo namhlanje ngombana isilukazi esingunina sisayokufuna izinto zokukghabisa ikamuru lesimanje njengombana sekusele amalangana bonyana uZondi athathe.
1.1 Tlola bonyana uSoBilibili uhlobana njani noMaliwa
Kwenzeka koke lokhu, bamamathe nelimu aboNomhlekhabo noSifiso abazani iimbongo zabo. Kuthe ngelinye ilanga baqeda ukufunda, uSifisowabawa uNomhlekhabo bona ambuyiselele iincwadi elayibhrari. Yenzekaindabakazi,uNomhlekhabo wabuya emveni kokubuyisela iincwadi. WabuzauSifiso ngokumangala bona kanti ungewakwaMasango na? Phela uboneisibongo sakhe ekaradeni ebekamnikele lona bona bambuyiselele iincwadi.Waphatheka kumbi uSifiso, yini abangasayenza ngodadwabo. Watjengisaukudana okukhulu bewatjho naye bona litjhudu lakhe elimbi.`
Angeze sakhuluma ngelimi kodwana singasithinti isitayela somtloli.Ilimi nesitayela angeze wazihlukanisa.Indlela umtloli asebenzisa ngayo ilimi endabeni kwenza sikghone ukumazi bona umumuntu onjani.Ingabe uthanda ukusebenzisa amagama wokubolekwa nanyana uthanda ukusebenzisa amagama wemvelo. Ingabe uthanda ukusebenzisa ilimi elizele iimfengqo namkha ilimi nje elilula. Isitayela yindlela indaba etlolwe ngayo ukuze ihloso yomtloli ifezeke. Omunye nomunye umtloli unendlela yakhe yokutlola.Lendlela kuba ngeyakhe yedwa. Isitayela somtloli sakhiwa begodu sithuthukiswe likhetho-magama kanye nokusetjenziswa kwelimi. Isitayela silethwa nakukuthi umtloli usebenzise yiphi indlela yokwethula indabakhe. Ingabe usebenzise umethuli omumuntu wokuthoma, ikulumo-pendulwano namkha umtloli ngokwakhe/ umuntu wesithathu. Isitayela umtloli asisebenzisako siyame khulu ekutheni uyini umnqopho womtlolo nokuthi ngisiphi isizinda sendabakhe. Isib. Nawufundisisa indatjana ethi, “Ubulongwe bekomo buphezu kwendlu”, ungathola bona umtloli usebenzise ilimi elijiyileko. Qala nje: (Wararha umbethe ekuseni kangaka, umloyi akanawo umbala, kuvuswa ezivusako,ukungasathelelani amanzi, anga lilithi lomthanyelo, athuke ihlabathi eyaginya abodadwabo nabafowabo.njll)
1. 	Coca ngesingeniso ngaphasi kwalamaphuzu ngokwendatjana:
Kuse elingaliko. Liphakame. Bafike abazokulobola. UDloziakakababoni, uzwe ngepelesakhe. Sifikile isikhathi esinzima kuDlozi.Sifikile isikhathi esinzima kebakwaMatjhiyana. Kuyaphikiswana ngenanileenkomo. BakwaMatjhiyana bathi sifuna iinkomo ezithi…ezikhambangeenyawo. Sifuna nezithi…eziyimali. BakwaKabini nabo bayazililela bathiinani elibiziweko liphezulu. Bebayabuza bona ikomo yabo ikhamba malini.Lo mdlalo wabantu abolobolako nabalotjolelwako.
10.Kukhona ukutjhayisana kwamasiko kilendatjana uthini wena? Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
UZondi waphendula amehlo wawaphosa phezu kukanina obekaguqe phambi kwabo. Amehlo wabo khenge ahlangane ngombana uNaKokela wamdima amehlo. UZondi wafunda kwezakhe bonyana kwamambala kukhona into ekhona ngombana nangu unina amdima amehlo. UZondi wagcina abuzile wathi, “Ngabe lokhu okutjhiwo ngubaba uThombeni kunjalo mma?” UNaKokela watlhoga umgodi wokungena ngombana indaba kaThombeni le imthela ngehlazo kanti bekangakayilindeli. Nokho waphendulela phasi wathi: “Eqinisweni msanami kunjengobana uThombeni atjho.” UZondi wafoma emhlana ngekulumo yababelethi bakhe wathi, “Alo kubayini ngibe ngowakwaMnyakeni kanti ubaba usaphila begodu ngazi bonyana ubaba wahlongakala ngisesemncani.”
UMoniwa Kawule, umkhwenyanakhe, ubalobolele kuhlebakwaMasombuka. Ulobole ngeenkomo ezisithandathu eziphilako nemalieziinkulungwana ezibunane zamaranda. Abafowabo bamsolileuMasombuka. Balila ngokuthi ubiza amabherha kwanga uthengisaimodere. Bakhona nabathi ufuna ukuvuka ngebeMangweni ngombananakhu nekukhu yakokukhu akanayo. UMasombuka uvele wabatjelabonyana yena wenza intandwakhe emzinakhe. Nguye nomkakhe kwaphelaabaziko bonyana uNobezimu bamtlhagela kangangani ngaphambikokumfunyana. Ngeyakhe imali ebeyimusa phasi naphezulu lokha nagadeagula angapholi. Ukudlula lapho uNobezimu ufundile. Ngumabhalanaema-ofisini ngapha KwaMhlanga. Abafowabo nabomalumakhe lomntazanabazamile ukumbonisa uMasombuka kodwana wathi nanti ilanga.Kwagcinwa kuvunyelwana ngokuthi akaliswe ngombana nesintu siyatjhobonyana ohlaba yakhe akalelwa.
Le miqondo eqakathekileko yendatjana. Isib. Ithando, ipi, ubuloyi,umtlhago,amasiko nokhunye.
Nakaphendula ihloko aqala emuva la kuhlezi khona uThemba, amthole ahlome ihliko phasi. Kunyakaza isandla nomsobo kwaphela.
Indatjana yingcoco efitjhani njengegama layo.
12.ngokudzubhula endatjaneni.
7.Coca ngesizinda salendatjana ngaphasi kwalezi iinhlokwana
9.4.1 Coca ngomoya walendatjana
“Kwenzenjani ekhayapha?” kubuza uDlambili athwele amehlo.
Ingani naso sifuna ukubabona kuhle laba ababili abahlanganiswako.
Kuthe uNoZabenzeni aditjhile, wezwa bhu! phezu kwendlu.Njengombana bekayedwa abentwana bakhe bavakatjhele ekhabomkhulu,wacima ikesi walala. Ulala nje urarwa yinto epharumele phezu kwendluyakwakhe. Alo uzakuthini? Unomzana wakwakhe usemsebenzini ePitori.Uzakuza ekupheleni kwenyanga. Nokho walala bekwasa.
2.3 Coca ngerarano elibe khona kilendatjana. Sebenzisa nanzi iinhlokwana
“Mma.”
Wathaba khulu unina kaBafunani, wabona imithandazwakhe iphendulekile. Wabona imitlhagwakhe iphelile.
16.Itjho bona ngikuphi okwafike kwavezwa yincwadi kammeli kuyise kaNomadlozi okumayelana namalungelo wabentwana na?
4. 	Yayithini incwajana?
Nakafika kuFikile wathola “inja” uFikile athi uyithole kuThemba. Nokho uFikile bekangayithembi, bekangalithembi iphepha alinikelwe boThemba.
4. 	Coca ngehlalo yabantu endatjaneni, usekele ipendulwakho
6.2.1 UMhlonitjhwa uJiyana
8.6 Abalingisi bendatajana kumele bangadluli kwabahlanu. Ingabe umtloli ukwazile ukuwulandela lomleyo na? Hlathulula.
Incwajana Nencwadi 1 nguMS Mahlangu
“ Sewufunde kangangani wena Themba? Phela mina ngibathe ngiyazazikuyala. Nje, ngizokubawa bona khewusize phela.” Athule uThembaabethwe livalo. Nokho lisuke godu, azizwe aba nesibindi.
7. 	Ngokubona kwakho abentwana abafuna izinja ekupheleni komnyaka ingabe bafundi abanjani? Hlathulula.
6. 	Ingabe abantu bakwaThamana bangebakwabani?
(d)Isifundo seSayikholoji.
2. 	ngokwendatjana.
“Awa, ungatshwenyeki, koke ukudla kuzokubhadelwa ngimi.” Sifunyanengekhafitheriya kungakazali ngombana kwabanengi isikhathi sokudla gadesele sidlulile kanti nakubafundi abakhamba ngeembhesi sele bathomaukuba nzinyana endleleni.
2.
2. 	Coca ngomzimba wendaba
1.6 Dzubhula isitjho esihlathulula bona uNoZabenzeni wonda, waphela.
“Utjho njani? Njengobanyana bewusiphala soke ngesikhathi nasitlolaiinhlahlubo zaphakathi komnyaka nje?”
6.1.3 Umzimba
•	Ukungenisa indaba kuqakathekile bonyana umtloli asebenzise ilimi, elinothileko (elineemfengqo, izitjho kanye nezaga.) Lokhu kwenza umfundi adoseke.Umtloli angayingenisa ngesibabazo indatjanakhe namanye amaqhinga.
“Awa, mma,” kuphendula uNoZabenzeni.
(d) Ukukhutjhwa ifutha ngemlonyeni.
Atjhinge phasi amapholisa, kodwana angafunyana litho elitheni.
8.3 Isikhathi nendawo
9.2 Umlingisi njengomuntu wokuthoma
Abantu abazele ecabazini lalapha kwaDlambili bademba ekulu.Ubunengi babo bubulala inyoka. Kubona nosakhasela eziko bonyana laphakunento ekhona. Kiso isiphithiphitheso kuvele iveni yamapholisa. Izaiphosekile. Kuyabonakala bonyana abantu bomthethwaba barhabile.Kunobana abantu batjhide ngombana naku sele kufika abantu bomthethobavele bazijamele kwanga akunalitho. Amapholisa amabili ehle ngeveninimsinyazana. Afuhluzele phakathi kwesiqubuthweso,sele anqophe ngendlini.Nakangenako afunyane uNaMarhubani akghidlha somhlolokazi.
Kuthule kuthi du kwanjesi kuzwakale ukuphefumula kwabo kuphela.
1.6 “ Mntanami mina ngahlukana nonyoko wena uneenyanga ezintathu ngabo ubukhali bakhe lobu nokuthanda amatjhada.” Ukuya ngekulumo engehla, uThombeni akanalo izwelo nobuntu, waba nesibindi sokutjhiya umntwanakhe aneenyanga ezintathu.Uyavumelana na nalombono? Sekela ipendulwakho ngokuzwakalako.
•	Izehlakalo kumele zilamane ngefanelo ukuze zikghone ukuletha ukukhula kwendaba ngendlela ezwakalako. Izehlakalo ezingeneleleko endabeni zenza umfundi alahlekelwe kulandela indaba bona kuhle kuhle ithini.
5. 	Coca ngesingeniso sendatjana le. Ingabe sivezwe kuhle nanyana awa, sekela ngokwendatjana.
Ukutsengwa Kwendatjana
Matjhiyana akhona.
(a)	Iimverevere.
Nanyana leliqhinga lisetjenziswa khulu emitlolweni efana nomdlalo nokho
“Mma, mina angiguli. Indaba engiphethe kumbi nge…nge-…nge-…hi…hi- hi!!” Alile khulu uDlozi. Unina athule naye alindele uDlozi bonyanaalile abe abhodle, azokwazi ukukhuluma naye kuhle. Emva kwesikhathiathule, azisule iminyembezi. Kuthule. Ngemva kwesikhathi eside, athomeuDlozi akhulume.
Sizakuthi nasiqedako nakusirurhu seenyosi ngisitlhorhe ngomuno.
oyikutani kanye nonogada.
8. 	Coca ngendlela indatjana le ephetheke ngayo. Utjho nokobana isiphethweso ingabe siphetho-phekghu nanyana awa.
• 1996: Wazuza i-BA(Hons), e-UNISA
1. 	Itjho bona bavezwe njani abalingiswa abalandelako:
-Ngalokho abanye abalingisi abakutjhoko nalokho abakucabangako ngabo. -Ngalokho abakutjhoko nalokho abakucabangako ngabo lokha nabazikhulumela bodwa nanyana nabakhuluma nabanye.
Avume ngehloko uMasombuka.
3. 	Ingabe indatjana le iyakhambisana nesikhathi eyenzeka ngaso na? Sekela ipendulwakho.
“Alo Funi, ingathi ubulila nje, thina nasize ukuzokuthokozisangemiphumela yakho emihle kangaka?” kubuza uNdala, amangele bonyanakwenzenjani.
•	Isiphetho sisivezela indlela umraro uraruluke ngayo.
“Awa titjhere ngibulawa mame…hi-hi-hi-hi!” kulila uBafunaniangasakwazi ukuzibamba.
(d) Ukutshayela umuntu ewako.
-iinkoloyi
“NaMarhubani makhelwane, siyazi bonyana okwenzekileko kuzwisaubuhlungu. Ukutjhiwa mntwana ikuphela kwakhe akusiyo into encani.Kodwana njengombana amapholisa asenza umsebenzawo ngizokubawabonyana njengomma wejoyini ziqinise, uphendule yoke imibuzo obuzwayona. Ngiyathemba bonyana nawo angeze athathe isikhathi.” Ngummawomtshurhwana ohlaza, ongumakhelwani wekhayapha, okhulumako lo.
Kuthi bonyana unosokana nomalukazanakhe bavumelane, babizeuMaphophotha, bambikele. Khona lapho asikime akhwele phezu kwendlu.Ubani? Ngambala into ayifunyane. Afunyane ubulongwe bekomo.
3. 	Unina kaSesana umumuntu oyithandako ifundo, uyavuma ? Sekela ipendulwakho.
3. 	UBafunani umntwana ophiweko engqondweni. Uthini wena, sekela ngokwendatjana.
ngokudzubhula endatjaneni.
Athule uSesana abale amalanga aseleko. Mabili kwaphela. Athathe incwadi ye-Science, athi uyabuyekeza. Ayibone ilingana neBhayibheli.
“Sh…Themba sesiyahleba-ke kwanje. Ungibona ngilapha nje,ngisebudisini. Angikafundi litho mina. Manje ngithe akhengize la kuwemhlambe unezinja. Ngiyakurabhela Themba nawunazo ngilekelela. Phelakungadlula lakusasa sekungikho,” kurabhela uSesana.“Sesana phendula njengomfundi oyokutlola i-matric. Ngithi uthunyelwengubani?”
Akusimi Yindlala 69 nguPB Skhosana
1.2 Dzubhula isitjho esihlathulula bona uZondi bekathukile.
“Uthunyelwe nguFikile? Ukuthumele njani uFikile azenza umuntu nje.Nokukholwa akakholwa litho uFikile. Nje sengamsiza izolo ngephepha le-Biology. Ungitjele bona ngizomraranisa ihloko ngamaphetjhana esikhambasiwafuna ngeminyama, imini ikhona. Nanje isesebuhlungu ihliziywamingoFikile.”
Umntazana wakwakhe uBafunani waphumelela kuhle khulu eemfundweni zakhe. Indaba yonakala la unina ambawa bonyana akakhambe ayokufuna umsebenzi. Wala waphetha uBafunani, wathi yena ufuna ukuyokuragela phambili iimfundo zakhe. Ngetjhudu kwafika abotitjhere bakhe uBafunani bathi bazomthokozisa ngokuphumelela kwakhe kuhle. Nokho bamduduza unina kaBafunani bathi nabo bazakuzama ukusiza ukuze uBafunani aragele phambili ngeemfundo zakhe.
(a)	Ukuhlaba umkhosi.
ngesikhathi. Sekela ipendulwakho ngokwendatjana.
Abuze godu uZondi. “Ubaba uthi unguMbalekwa, alo isibongo ubabangubani?” Iragele phambili indoda nependulwayo ithi, “Ndodana ungizwangithi nginguMbalekwa nje ngifuna ungiqale bewungiqalisise. Mina ndodananginguThombeni uyihlo okubelethako.” UZondi kwathi akahlanye nakezwalelo, wezwa athuka wasikima wajama ngeenyawo wangayikholwa intoeyenzekako. Wabuza wathi, “Wena ungubaba wuphi ngombana ubaba walalamina ngisesemncani kanti mina angisinguThombeni kodwana nginguVundlamalanga.” UZondi kwathi akathathe intonga akhwele azehlelephezu kwendoda le efuna ukudla amandlakhe.
1.
Abafazi abanengi besele bamgegeda uNaMaridili. Bathi uyabadina ngombana ubawa khulu, begodu unabantwana abanengi. Lokho kwamenza uNaMardili sengathi azisarithi kuhle. Besele ondile ananyathelwe libizo lokuthi ngu“Mtshere”. Ubumbona ngekhitjana yinye. Ingakapheleli emzimbeni, beyingambathwa enye. Abentwana bakhe bebahlekwa tle esikolweni. Bebambatha amaredluredlu, bakhibelele. Amayenjanabo bekuthungwa umgodla wepuphu wokubhaga amatjhatjhatjha obilisiweko kususwe amagama athalwe kiwo.
“Phela angikabuthi ciphi ubuthongo izolo,” kutjho uThemba.
“Ngu-Arhosi baba,”kuphendula uNomadlozi ngomoya ophasi, bekuyezwakala bonyana akakathabi.
2. 	Ukuvuka inja ebovu.
8. 	Ngisiphi isifundo osifundako kilendatjana? Hlathulula
Lalela-ke mma. Kufuzile bona ihliziywakho ithabe nakunje. Ngikuphileumsebenzi. Kusasa uze uzokuthoma umsebenzi, kodwana usize ungasayiphathi kwabanengi.” Athi usaragela phambili ngokukhuluma, kubenokokodako emnyango. Kungene lababantu ebekakhuluma nabongomrhala. Sebabuya kwakhe. Kungalokho sebaze bamlandela la, e-ofisini.Kulenge amakhemera ngapha nangapha.
Yenzeka esikhathini sanje.UMoniwa uhlathulula uNobezimu njengomntazana oziphethe kuhle, ongambathi amabhrugu. Kutjho khona bonyana sikhathi sanje la abentazana bakhona bambatha amabhrugu.
“Bomnakwethu ngibawa ningicolele khulu kwamambala ngokuningena ngemlonyeni.” Kwaraga ilizwi likadade omhlamazana lo,
“Mina engizimisele ukukwenza kukobana ngimsize udade loya.
Ambuze “Dlozi, usalila nanje? Akhe ungitjele bona ulilelani? Ukhulume msinya ngingakakudosi ngepama, ngiyabona unyoko lo uyakutotosa, ukwenza iqanda,” kungezelela uMenzelwa emagameni kaNaMasango.
Bopha Iinthimba Zakho
10.Bangaki abalingisi abasendatjaneni le? Batlole boke.
•	Koke ngaphakathi kwendatjana kubumbekile, isehlakalo kumele kube sisehlakalo esisodwa, esenzeka endaweni eyodwa begodu senzeke ngesikhathi esifitjhani esingaba lilanga nanyana okungasenani, iveke eyodwa. Ngikho ukubumbeka kwendatjana okuyenza kuhluke kunendaba ede.Indatjana ingakhuluma ngesehlakalo esenzeka ngobusuku bunye.Okuqakatheke khulu kukuthi akungabi zizehlakalo ezimbili.
2.3 Ukukhula
2.1 Coca bona abalingisi abalandelako bavezwe bunjani
Kuthe ngemuva kwalokho kwakokodwa emnyango,kungebamaphephandaba. Gade bezwe ngemisebenzi emihle uJiyanaayenzela abantu abatlhagako.Kwathwetjulwa iinthombe. UNaMkoneniwathathwa iinthombe yena nabantwabakhe, wathwalwa bosondaba.Batjhoabosondaba bona ngelanga elilandelako uNaMkoneni uzobeasephephandabeni.Wathokoza uJiyana ngokumupha umsebenzi.
Indaba kaSesana yokulila ngokungazi litho imrare. Njalo nakutlolwaiinhlahlubo esikolweni bekathola imitlomelo ephezulu. Sekutjho ukuthini-ke kwanje nasele athi akazi litho. UFikile abone uSesana kumumuntuombetha ngezimanzi. Ambawe bona ahlale phasi basizane lapha bahlulekakhona. Ale uSesana. Asisekho isikhathi sokubuyekeza iimfundo zoke,nawumumuntu onjengaye nje. Iye ukube ubanjengoFikile ngakungcono.Uragile tle uFikile. Nanyana ubangakhombisi ihloko ethambileko kangakoesikolweni, kodwana indima ayisebenze unyaka woke uyayibona.
7.4 Hlathulula bona ingabe isizinda salendatjana siyakholweka na?
“ Awa mma, awa mma yini? Ngiyakutjela angisafuni litho lakho ngakwamapha.” Unosokana wangena uNoZabenzeni emlonyeni.
“Malukazana.”
8. 	Ingabe isihloko salendatjana siyakhambisana nesiphetho sayo na? Hlathulula ngokuzwakalako.
“Yetjhe Mondliwa. Nakumavuko mambi mswakaThombeni. Ngetjelweiinkomo.”
“Awu! Mzukulu kazi bekungaba yini? Zephasi zona aziqedwa. Nokhoungatshwenyeki mzukulu,” kwaphendula uSoBilibili.
1. 	Coca ngesizinda sendatjana le uqalise kilokhu okulandelako:
1. 	Coca ngesingeniso sendatjana le.
liyasetjenziswa leliqhinga nakundatjana.
“Simphiwe Mnganami, ngiyathemba bonyana urareke khulunawungangiboniko namhlanjesi esikolweni. Ngiyadana ukukutjela bonyanaangeze usangibona. Soke isikhathesi bengizizwa ngithabile nginawe.Ngiyazi bonyana uyangithanda begodu uyangizwisisa. Ngiyazi bonyanabewazi ngimntwana ohlala kamnandi kwabo ngombana nakhu ngingedwaekhaya kanti godu sijame kuhle. Bekufanele ukhumbule ngalindlelangombana angikhumbuli nangelilodwa ngikutjela ngobudisi bami.Ubudisiobudlula ubudisi. Bengingaze ngakutjela, ungangisoli ngalokho. Intoebengiyesaba kukobana indaba le izakwaziwa yikwaMusi le yoke.Ngiqalwe njani-ke mina?
1.7	Kutjho ukuthini ukuthi uSimphiwe mngani kaNobukhazi wokuwa nokuvuka?
15.Itjho bona ngikuphi okwafike kwavezwa yincwadi kammeli kuyise kaNomadlozi okumayelana namalungelo wababelethi na?
1. 	Kutjho ukuthini lokhu ngokwendatjana na?
Kuthe kusenziwa njalo yafika iveni yamapholisa. Kwehla amapholisaamabili. Lomfazi nelendoda. Lomfazi liphethe iphetjhana elimhlophe.Naleli lendoda liphethe lalo iphetjhana. Bafike balotjhisa babawa ukubonauMenzelwa Matjhiyana. Uyise kaDlozi uthe nakezwa bona ubizwamapholisa, wadineka, wacabanga bonyana bazokuthatha uDlozi ngombanasekuzwakele bonyana inturhu ivukile ngemalokitjhini nangeenkolweni.
Udlozi sengathi uyangunguza.
“Awa nakumazinywakho uwafuze nangamaratjhana.”
UDlozi indabakhe nokapteni ikhambe kuhle khulu. Koke kulungile.Kulunge ini? Kwazi uDlozi noKapteni Siwela. KwaMatjhiyana budididi.Kuyabuthwa, kuyatjhidiswa, kuyapakwa, mkhulu umsebenzi. Banenginabantu ababalindeleko. Nengqondweni kaDlozi kunjalo,iyadidizela,iyathatha,iyabeka. Uyise akamthandi ufuna ukuthabisa abantu beentjhaba.Nokho namhlanje uzozanelisa, ngombana akekho umuntu ofunaukumanelisa. Isintu sithi abantwana kumele bahloniphe abazali babo.Nabazali babantwana bamele bahloniphe abantwana babo. Umthetho uthiabantwana kumele bawazi amalungelo wabo kubazali babo. Umthetho uthiumtwana osele aneminyaka elitjhumi eminyaka ebunane (18), ukhulileangazithathela isiqunto ngepilwakhe. Manje mina ngingonjaniengizokuthathelwa isiqunto ngepilwami. Nakhona ngingomunyewabasebenza emthethweni ubaba angangenzanjani nje?.
Zemitlolo
Ngizakufa Nginje 40 nguSZ Shongwe
Ngesikhathi zetjiwa iinkomo kwaba nomsana wakwamakhelwaniobonako. Ngebanga lokusaba akhange atjhidele eduze kodwana wenzaubuhlakaniphi obukhulu, watlola iinomboro zelori okwakulayitjhwa kiyoiinkomo. Umsana wanikela uMasombuka iphetjhana atlole kiloiinomborwezo.
Angene uyise kaDlozi, uMenzelwa wakwaMatjhiyana. Bathule bathi du unina kaDlozi noDlozi.UMenzelwa abone bonyana umntwanakhe mumbana emehlweni.
•	Bosmansfontein Farm School
UMoses Sovumani KaZimkhona Mahlangu wabelethwa endaweni yeKlipgat, eNorth West, ngomhlaka-26 kuNtaka ngomnyaka ka-1974. Ulizibulo lakaZimkhona noZandile uNaMaebe. Wathoma ikhambo lakhe lefundo ngomnyaka ka-1981 eKeitumetsi Primary School, eKlipgat. Phakathi komnyaka ka-1983 no-1987 wafunda e-Ekuphumuleni Combined School ePhumula, ngeMpumalanga. Waphetha ibanga lakhe letjhumi ngomnyaka ka-1992 eBongumusa High School, khona ePhumula. Uneziqu ze-BA (Sociology and Psychology) ne-BA Hons (Sociology) azifunyene eVista University ngomnyaka ka-1996 no-1997, ngokulandelana. Adlule lapho abe neziqu zeMasters (Sociology) azifunyana eyunivesithi yePitori ngomnyaka ka-2002. USovumani ungomunye wabatloli oneenkondlo ebuthelelweni leenkodlo elaziwa nge-Itsengo kanti godu umtloli womdlalo, Iinkesi Ezome Kere, nencwadi yeendatjana ezifitjhani, Ameva.
Yehla iminyembezi kuNoZabenzeni. Watjela unomzana wakwakhe.
“Mma akwenziwa-ke lokho kileli lami i-ofisi. Nawunganeliswayipendulo oyithole eenkhulwini eziphetheko la, nakimi,ngizokugandeleleka bona ngikubizele bomthetho bayokuvalela. Ngikutjelekuhle ngathi umsebenzi awukho. Akhange ngibuze bonaimidumbadumbana eminengi le, iphetheni.” Athule uJiyana abonakalebona ulwa nehliziyo bona ingamgabhi. Kube kuthela amanzi emhlanawedada lokho kuNaMkoneni.
-Isikhathi.
Isirhunyezo
Kuphume amarogwanakhe neempahlana zabantwana ezagcina ngoNowaukuhlanzwa. Athi ufuna ukuphakamisa khunye ngakhunye atjengiseuJiyana,uJiyana abone bona lokhu akusasibo ubuntu, sekukhwelwa ehlokongamabomu.
UMasombuka bekanomntazana wakwakhe, ibizo lakhe kunguNobezimu. UNobezimu wahlangana nesokana elimthandakouMoniwa Kawule. UMoniwa wabizwa imali eziinkulungwana ezibunanengaphezu kwemali engako, kwathiwa akalethe neenkomo ezisithandathu.Laliphezulu khulu leli lobolo. Banengi abalila ngalo, bamsolauSoNobezimu kodwana lokho akhange kusize litho. Uthi unobangelawokubiza ilobolo elingaka kukuthi batlhaga khulu ngaphambi kokuthibamthole uNobezimu, kuthe nasele bamtholile, waba mntwana ogulako ,lokho kwabenza bonyana balahlekelwe ziimali bazama ukumlaphisa.Okhunye okungunobangela welobolo elingaka kukuthi ufundileuNobezimu.
Ukutsengwa Kwendatjana
“Fese ngabopheka umuno nezwani. Akukho okhunye efesengakucabanga kodwana ngivele ngahlaba umkhosi. Abantu bokuthomaabalethwe mkhosi lowo nguNaSkhosana ombonako lo neqhegulakwaThubana elihlala ngaphatjheya kwendlela. Nabo bafike barareka khulu.”
2. 	Kunesitjho esithi, ‘ithuthumbo elihle lizala iimbungu’. Uthini wena, sekela ngokwendatjana.
4. 	Coca ngendlela indatjana le ephetheke ngayo. Utjho nokobana isiphethweso ingabe siphetho-phekghu nanyana awa.
Namhlanje nguwe osele ubajikela. Dlozi, zikhumbule mntanami.
4.3 Ihlalo Yabantu
14.Ngubani owacatjangwa nguNomadlozi ukuthi angamsiza kilekinga aqalene nayo na? kubayini acabange umuntu loyo na?
7. 	Ngiwaphi amino umlingisi oyikutani awazamako ukuphuma emrarweni aqalene nawo na?
nomHlonitjhwa uJiyana.Silitholile godu irarano phakathi kwakhe umlingisi
Athe nakafika lapho afika abuza athi, “Ngubani uMenzelwa
13. Sibizwani isiphetho esize nokungakalindeleki na?
Imibuzo emifitjhani
Kuthe langelinye uSoBilibili abudle kuhle, weza kuNoZabenzeni. Uzanje ubonile bonyana kubhalile, uNoZabenzeni sele anabentwanaabakhomba. Akasakutlhalwa.
Ngaleso isikhathi uSoBilibili uzenza senga akaboni bonyana kunomraro.Yena soloko amumethe ipeyipi ayiphutjhephutjheza inthuthu ithi kupe.Ayikhozakhozele ngothubhakghuru. Ngehliziyo uthabe uyafa.
kanye nemiraro aqalene nayo na? Sekela ngokwendatjana.
“Umloyi nawenzani mzukulu?”
(b)Ukubindwa yinto.
9. 	Ingabe kilendatjana ngimuphi umlingisi omkhulu oyikutani. Hlathulula
6. 	Ngubani umlingisi oyikutani endatjaneni na?
NguS.Z. Shongwe
2.1.4 Unosokana
7. 	Okwenzako kuyakulandela esikhathini esinengi. Vuma nanyana
5. 	Isikhethu kwesinye isikhathi sikhuphana ukudla emlonyeni. Vuma nanyana uphike, usekele ngokwendatjana.
Azange ngikhulume litho kodwana ngivele ngisikime. Ngabutha kokeegade kuphezu kwetafula, kwaba kuphuma kwethu-ke njalo. Sithi naselesizokuphuma emnyango ngikhumbule bonyana into esiyoyenza le ifunaiincwadi ezimbadlwana umuntu azanande aqala kizo. Kunezimbiliengizaziko neziphethe loke ilwazi mayelana nalesifundo.
Khulukhulu wethuswa limbatho lomuntu wekosi lo ngombana mhlambe uhlome uphelele abekaboni.
Isirhunyezo
“Iye, zinjalo iindaba mngani. UMaphophotha nakangatjhejiko umzukulwanami loya uzakusa umkakhe phasi. Ubulongwe obupharwe phezu kwendlu loba bebumele buwele phezu kwendlu kanosokana kaNoZabenzeni ahlabeke khonapho.”
•	Isingeniso sendatjana kumele silulukeze, kumele sitloleke ngendlela ezokwenza ofundako adoseke, angafuni ukuyibeka phasi incwadi. Lokhu umtloli angakwenza ngokuthi asebenzise ilimi elimnandi, amaqhinga amahle nanembako. Kuqakathekile bonyana umtloli ayingenise kuhle indatjanakhe. Isib: Indatjana ethi ‘Amabherha’ ,akhese ubone bonyana umtloli uyingenise kamnandi njani indabakhe. Uthi “Ubamkhulu liRhorha, engikubonakokhu mhlolo obovu.” Nakanjani ofundako uyadoseka ufuna ukwazi ukuthi ngabe yini engaka evelele umlingisi abe afunge ngobamkhulwakhe.
“Ee…awa…dade, nami angisenzi.” Kwakhuluma uThokozani
Amapholisa awunawunana noNaMarhubani ngale ngedayiromu abantu abakazibeki phasi ngapha ngaphandle. Babodwa abakhuluma ngababili ngabathathu. Laba ngabakhulumela phasi bonyana bangazwiwa mumuntu ngaphandle kwalaba abakhuluma nabo. Babodwa abakhulumela phezulu, banganandaba bonyana ngubani obezwako. Inengi lalaba abakhulumela phezulu lithi okwenzeke kwaDlambili kuyikomba yokobana ukuba nomntwana oyedwa akukalungi nakancani. Into esolwa khulu ngilaba abakhuluma ngalindlela yindaba yokuhlelwa kwemideni. Balila ngokobana umutu oweza nalento yokuhlelwa kwemideni wabulala isitjhaba. Omunye umma, omude nonzima ngebala athi, “Kodwana ngokunjani khona bonyana umuntu abe nomntwana oyedwa. Ingani nezuba lakozuba lincani, alikwazi ukukhuluma kodwana liyacabanga bonyana kufanele libe nababili.”Abanye bathi ingasikho bonyana bakwaDlambili bahlela umdeni kodwana indaba inqophile, uZimu angeze akupha koke. Babodwa abathi uDlambili kufanele ajame ngeenyawo ngombana kunabantu abaloye umntwanakhe ngombana bafuna ukusozisa yena. Iinlukazi ezimbili ezibonakala ebusweni bonyana kade zathoma ukurhola ipentjheni zilila ngamapholisa ahlalele ukuwunawunana nomma wekhaya abe abona bonyana kuhlongakelwe. Bakhuluma abogogo ababilaba omunye sele asithi,”Ungathi umdala ungakaboni.”
USoBilibili kumele bonyana ababele umzukulwanakhe njengebilibili.Isokana lakaMaphophotha elithethe uNoZabenzeni uvezelwe indabawafunga bonyana uzombhidlela. Nokho akakho umuntu ogade amrhononela.
Akusimi Yindlala
Umuzi kaMaphophotha walumatha, watjha. Unosokana akasathelelaniamanzi nomalukazanakhe, uNoZabenzeni. UNoZabenzeni waphendukaumloyi osatjwako. Umuzi woke wamgegeda. Ngitjho nabentwana abancanibambaleka njengesibandana. Wonda umntabantu wasala anga lilithilomthanyelo. Ithabo elalikwaMaphophotha lafuduka. UMaphophothawakhumbula labadala elithi: “Umuno owodwa awuqhobi intwala.”
6.2.2 UNaMkoneni
Sele ngikulayelisa ngokuthi ngiyokuhlala ngikukhumbula njalo.
“Iye mzukulu. Wena ukwenzelani lokho? Nezami iindawula mzukuluzitjho njalo.” Abe asikime akhambe.
8.5.1 Ingabe ngisiphi isifundo umtloli azama ukusethulela sona.
6. 	Ingabe isiphetho sendatjana le singesinjani na? Hlathulula khudlwana utjho nokobana kubayini utjho njalo. Sekela ngokwendatjana.
“Awu Sifiso kanti ungowakwaMasango.” Ukhuluma nje uqale ikarajanalami lomfundi elineenrhunyezo zamagama wami, isibongo, isithombe sami,inomboro yomfundi neenomboro zepasa. “Kuyatjho bonyana kuzweneiinkaba.”
“Awa Sifiso, lisa ukungitshima hle.”
(a) Ingabe umlingisi oyikutani uveziwe esingenisweni kanye nomraro aqalene nawo na? Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
“Kufuzile Sesana bona siphenduke iinkhova. Simbi lesisikhathi.
•	Ungomunye wabatloli bencwadi Umtlhodlho.
•	Siyabuswa L. P. School
4. 	Indlela uMasombuka aphendula ngayo imibuzo itjengisa ukudelela. Uthini wena sekela ngokudzubhula endatjaneni.
a)Inyawo Alinapumulo La nakanjani ngokubona isihlokwesi sifuna ukwazi kabanzi bona kwenzekani. Phela ukuthi inyawo alinapumulo kutjho bona ungaphathi umuntu kumbi ngombana ngelinye ilanga uzazithola inyawo lakho likuse la kunaloyo muntu owamphatha kumbi, bese uzithola usekingeni.Ngokubona isihlokwesi siyadoseka sifune ukwazi ukuthi ngubani owaphatha omunye kumbi begodu kwagcina ngani.
13.Ngokomthetho-sisekelo uyise kaZondi unomlandu. Uthini wena sekela ngokudzubhula kilokho okutjhiwo mthetho-sisekelo wenarha.
6. 	UNaMarhubani uvezwe njengomlingisi onesibindi khulu? Uyavumelana nalombono? Sekela ipendulwakho.
7. Ilimi
2.1.5 Ukuveza umlingisi ngekulumo-pendulwano.
7. 	Coca ngamano umlingisi oyikutani awenzako ukurarulula umraro
Esibulawa Ekhabo Asinalo Ibelo
Abafundi abenza isiNdebele sebanelwazi elinengana elitjha ngesiNdebele ekulilwazi elalingaziwa ngeenkhathi zeminyaka engemva komnyaka we1997.
“Awa, angeze ngaqinisa ngathi ngiyamazi kodwa…”
UMenzelwa ahlome ihloko phasi. Athule athi du. Nangu noDlozi uza nenye godu incwadi. Afike ayiphe uyise. Uyise ayamukele. Isafana nale eze namapholisa. Ithabo libhalwe emehlweni kaDlozi. Akekho othini komunye.
(b) Unombhenyani ubindwa lithuli.
Khumbula bonyana bangaki abantazana abakhulu kunawe abawufunako umendo bangawufumani?”
“Ngiyabona ntangazethu bonyana bewungunguziswa bubuhlebomntazana loya. Ngibo obukwenze wakhuluma amala, okuyintoengikujayele ungayenzi nakancani.”
Athi nakathi uthwala amehlo ezwe nesidala sifakaza sithi, “Wo mfundisi kukhona ubutjhobhori, okubetha amanzi”
7. 	USifiso uthi “ Nangingazibona ngikhamba naloya ngingathi ngiyikuta ingasi ikutana.” Utjho ukuthini ngalokhu?
4. 	Yini eyabangela bona uSifiso athembise ukusiza uNomhlekhabo ngaphandle kokucala bonyana uzabe akwamanye amatlasi?
“Ubamkhulu liRhorha. Engikubonakokhu mhlolo obovu. Kghaningiyabhudanga? Awa, angibhudangi. Ingani nakhu angikalali,” kukhuzauMzonjani Masombuka. Ihlokwakhe iyaduma. Akakholwa amehlwakhe.Nanti isango lesibaya sakwakhe livuleke nge. Kusemtarini bonyanaakunankomo ezifahlileko lapha kodwana zivulelwe mumuntu. Zetjiwe.
11.Kuhle ukuthembeka kiyo yoke umuntu ayenzako. Uthini wena?
12.Ingabe indatjana le iphetheke kuhle nanyana awa? Sekela ipendulwakho.
Amabherha
3.1 Isihloko
Indaba efitjhani / Indatjana iba ngetloleke ngepumelelo nangabe umtloli ukhethe indawo ebumbeneko lapha izehlakalo zakhe zendaba zizokwenzeka khona.Indatjana ayinaso isikhathi sokufuduka endaweni ethileko, iye kwenye indawo ngokwezehlakalo. Nayithome endaweni ethileko, kuhle iphelele lapho. Abalingisi kumele bayifanele indawo. Akhe senze isibonelo ngendatjana ethi, “ Itjhudu Lami”. Indawo lapho kwenzeka khona lendatjana kuseyunivesithi yeVista Mamelodi. Kuyafundwa eyunivesithi. Boke abalingisi ngabafunda khona eVista. Kukhulunywa ngeemfundo zakhona. Ngilokho esikutjhoko nasithi abalingisi kumele bakhambelane nendawo Indaba kufanele yenzeke ephasini esilaziko ekuliphasi labantu. Indaba ingenzeka emakhaya njengezabelweni, emaplasini nanyana emadorobheni, esigoga.
Ababilaba, ababasekeli beSundowns bebakatelela bonyana namtjhana isiqhema sethu sithumbile nakumdlalo bewuthwelwe ngibo. Thina sitjho kuzale umlomo bonyana isiqhema egade sithwele umdlalo ngilesi esikwazileko ukuphumelela ekupheleni kwawo. Umdlalo webholo erarhwako mdlalo webholo erarhwako ngamagondelo. Ikulumo itjhe phasi kube ngongaphasi nongaphezulu nabazama iinhlangu zokuzivikela.
Baqophi beendaba ababuya kwaSowetan nakwaStar. Bafike babuzabuze imibuzo ephathelene nokuthuthukiswa kwesitjhaba esitlhogako,sakilesisifunda. Bathe baqeda ngoJiyana, baphoseke kuNaMkoneni oseleangasazi bona kwenzekani. Bamthwebule iinthombe aphethe nomntwananjalo. Eenkulumeni zabaqophi beendaba noJiyana, uNaMkoneni ezwekancani lapha nalapha bona, kwangathi uJiyana lo, ubethelwa ihlombe.Umrholi omuhle novuthiweko, ngokobana utjheja ipilo nehlalakuhleyesitjhaba sakhe. Bathe bona baqede batjho bona iphephandaba lakusasalizokuvula ngesithombe sakaNaMkoneni. Nangesineke sakaNdunankuluumHlonitjhwa uR.V. Jiyana sokubonelela isitjhaba sakhe esitlhagakongemisebenzi. Balayitjha uNaMkoneni nephahlakhe ngomnqophowokufuna ukubona lapha ahlala khona, bakwazi nokuthwebula zimbilintathu iinthombe. Khange azikholwe uNaMkoneni.Ngithokoze komhlolo umsebenzi Mbandeni”“Uvukele-ke kusasa”
(c)UThokozani.
1.6	Tlola isithakazelo sakwaNgoma
Amanyathelo ayamanyazela kanti imbethe ijasikazi ekulu beyiphethe nomlenze wesithathu okubonakalako bonyana uphathelwe ubuhle ngombana kuyabonakala amadolo asaqinile. Indoda le ihlale phasi kodwana amehlwayo asoloko anamathele kuZondi ophethe iphephandaba ngesandla.
“Awa nokho, ukubambeka kwakho akutjho litho ngombana nami selengifunyene isikhathi sokubamba lapho khunye. Angithi nawe uyazazelabonyana umsebenzi weyunivesithapha ungangoMkobola, awupheli.”
Ngaleliqhinga sikghona ukwazi ngcono ngabalingisi bonyana bababantu
“Ukuhlolwa kokuthoma kwalesisifundo wakufunyana ngaki?”kwabuza udade engabe ngiloko ngingakambuzi izinyo lakhe.
Amanodi Nemisebenzi
“Ngcono ngibize amapholisa azokubopha, khewukwazi ukulalelaumthetho mma,” kutjho uJiyana.
4. 	Ingabe ngubani omlingisi oyikutani kilendatjana? Sekela ipendulwakho ngamaphuzu azwakalako.
Atjho ajika ngesitulo uJiyana, ukubonisa bona mbala uphethe.UNaMkoneni uthulile. Uyazibuza bona enzeni-ke nasele kunje.Alitjhaphulule ifindo lesiqunto asithetheko, abuyele ekhaya, nanyana afenaso na?
“Mnakwethu mina bengibona bonyana kungcono isifundwesisiyosenzela ngaphandle etjanini. Nasiloko sikhuluma sizokugcina sele siphazamise abanye abamajadujadu ngokufunda, okuyinto embi nengezesayithabela nayingenziwa kithi.”
2.1 Isihloko
2. 	Coca ngomzimba wendaba
7.3 UMasombuka uvezwe njengomlingisi ongalaleliko.Sekela ngokunqophisa endatjaneni.
5. 	Yini izinja ukuya ngendatjana le?
Umkhwenyana athi: “Thembi kanti ubelethwa ngibo? Ngibawa…”Atjho phasi, kube buphithiphithi bamhlubulise bamkhuphele ngaphandleathelwe nangamanzi umkhwenyani. Abantu babambe ongezasi nababonaunina kamakoti nogogwakhe bavuke inja ebovu. Umakoti alile atlhogenomthulisi. Abathe uyancenga kungamsizi. Umfundisi naye abatheuyancengancenga kube kuthela amanzi emhlana wedada.
Isitlhori siqongo sendaba.Indaba isuke ivutha elikhulu ilangabi kilelizinga. Kusuke sekubonakala bona sekunguwafawafa, akusekho umasiza. Indaba isuke ifike kwamgod’uyagcina.Lokhu kwenza ofundako ahlalele phezulu, abe nemibuzo eminengi. Nangabe umlingisi
Asikime uyise kaDlozi, athinte isikhohlela aphumele ngaphandle afike akhafule.
“Mhlonitjhwa umma lo, ngithe nangimtjela bona akanalungelolokungena e-ofisini nanyana kungeyamuphi uNgqongqotjhe ngaphandlekwesaziso sangaphambili, walwa khulu. Wathi nangabe sizakuvalaiminyango yababusi babo abazikhethela bona kunzima, sizakudana. Manjenami ngaphela amandla. Bengizakuphendula ngithini ngombana beselengimhlathululele nokobana umthetho awuvumi?” Uphendula nje ufilekuthuka uKabini.
Uthe nakafika ngekhwitjhini, ibuye imicabango. Igadangane ehlokwakhe.
UZandile Sophie Shongwe uNaMgwezani wabelethwa ngoRhoboyi emnyakeni we-1956 eHendrina eplasini iWittekrans. Wasungula isikolo eMabuyeni L. P. School. Wabese uyokwenza ibanga lakhe lesi-6 eHendrina Community school, JC Mhlabetsi. Ibanga letjhumi walenza eSoshanguve High school. Wenza i-Secondary Diploma e-TCE, i-BA ne-UNISA. Uragele phambili neCreative writing. Wafundisa eenkolweni ezilandelako:
USukazi athi, “Ngiyathokoza Dlambili, indoda kubeka isinghonghoyilo sayo. Njenganje ngizanibawa bonyana nivule iindlebe, ngizonifundela incwadi le. Nangiqedako ipholisa kufanele liyonifaka evenini. Kuyayiwa esitoksini.”
5. 	Coca ngelimi elisetjenziswe mtloli kilendatjana. Sekela
NguP.B. Skhosana
Lokha nakukhulunywa ngerarano langaphakathi kukhulunywa ngokutjhayisana okuba khona kumlingisi ayedwa. Kuba nokutjhayisana kwemicabango, umlingisi azivumele bekaziphikise.
3. 	Itjho bona ingabe esingenisweni uveziwe yini umlingisi oyikutani
“Lotjhani ngekhaya! Nivukile?” kulotjhisa uNdala nomkhambisaniwakhe.
Imibuzo emifitjhani
Ngipheze ngihleke kodwana ngizibambe. Ngabese ngithi, “tjhebetjhebentangazethu.”
3. 	Coca ngelimi umtloli alisebenzisileko uveze ukobana ingabe litsengekile begodu litjhubile nanyana njani na?
9. 	Sibizwani isiphetho esinembako na?
“Seloko ngafika kilendawo ngiyathoma ukutjhayisa ngalesisikhathi.”Kwakhuluma uNomhlekhabo azithintitha utjani sele silungisela ukhamba.Isikhathi bekungaba li-iri lesihlanu.
Ukhambe izolo ngazo iindaba zamabhizinisi. Njengombana ekuseninangisuka ekhayapha ngitjhiye uNobukhazi alila ngokuthi akazizwa kuhlekuthe nakuba semini ngabona bonyana kuncono ngithi rathu, ngizomhlolabonyana unjani. Ngiza nje ngizitjela bonyana ngizomusa kwadorhodera.Ngi…” abhalelwe ku ku zibamba, sithome phasi isililo. Sithinte uSukazingaphakathi. Afise ukuhlukana nomma wabantu lo kodwana ahlulwemthetho.
5.1.4 Ukuhlathulula Ngezambatho
1. 	Coca ngokuvezwa kwendawo endatjaneni.
“Kodwana uyarara wena Sesana. Ungathi bewusidosisa emhlweni kangaka etlasini uzongitjela bona awazi litho. Awukafundi ulungiselele iinhlahlubo? Mina ngibona ungathi udlala ngathi. Uyasihleka.” Athi angatjho njalo uThemba, ibe buhlungu ihliziyo kaSesana. Ibethwe sisazelo angaze asiveza nanyana sekunzima.
Kuthe kusesenjalo kwajama iveni yamapholisa. Uyise kaNomadlozibekadlumbana amapholisa la azokufuna uNomadlozi bona azobasizaemsebenzini ngombana uzwile bonyana kwelinye ilokitjhi kusuke inturhu.Athe angangena amapholisa afuna uyise kaNomadlozi. Bekamletheleincwadi. UNomadlozi uthe ukubona bonyana uyabhalelwa kukwenza uyiseabone bona akafuni yena ukutjhada no-Arhosi, waya egqwetheni lakhe.Igqwetha latlola incwadi layitlolela uyise. Incwadi yayihlathulula bonauNomadlozi unamalungelo wokuthi atjhade nomuntu amthandako.Njengombana amapholisa alethe incwadi nabantu bakwaKabini bakhona,kwafanela bonyana iphele indaba yamalobolo. Nokho watjho uMatjhiyanabonyana umthetho umkhuphe ifutha ngemlonyeni.
Isirhunyezo
“Ungubaba wekhayapha ndoda?” kubuza umkhambisani kaSukazi.Avume ngehloko uDlambili.
“Baba ngi…”
UMondliwa angakhombisi ukurareka nokunncani kodwana avele athi“Ubaba nakangibona ngiza ngikhambisa nje ngiza ngayo indaba ye…”
2.2 Isethulo
(b) Ingabe isingeniswesi sihle nanyana awa? Sekela ngokutjho komleyo omayelana nalokhu.
Imibuzo emide
Kwabe kungoMvulo ekuseni. Njengenengi labafundi balapha eVista University, Mamelodi Campus, abangakabukungena ngezindlini zokufundela nalabo abangakabukungena ngelayibhrari sabe sijame iinqhenyana, ngababili ngabathathu. Njengazo zoke iinqhenyana zabodade namasokana sabe siphethe iindaba zepelaveke. Indaba esabe siyidemba ngeyomdlalo ogade uphakathi kwe-Ellerines Sundowns, isiqhema selokitjhinapha ne-Iwisa Kaizer Chiefs, abeswa bePhefeni. Emdlalweni lowo Amakhosi webholo erarhwako gade akhambe phambili ngamagondelo amathathu kwelilodwa. Njengombana sabe sibane esiqhenyaneni sethu, ababili babafowethu gade kubaseki babesana bePiyano neetjhutjhayini kanti mina noThokozani sibasekeli bezikaGuluva.
Ayikhafule yamapholisa uJiyana . Abe nomraro wokobana manje,uzamkhupha njani la nge-ofisini uNaMkoneni lo. Akakwazi ukumbambangezandla amfundisele abenengi. Akakwazi ukumtjhiya. Akusiyo indawoyokulala le. Asahlangene ihloko njalo uJiyana, kungene umrhala.Awudobhe ngokucabanga bona mhlambe ngobuya kwakhe. Nakhu phelasekade kutjhayisiwe, kodwana akaveli. Akhulume nawo. Abonakale ehlaumjuluko epandla. Arareke uNaMkoneni nasele abona uJiyana ajulukanomrhala. Nokho azithulele wakaMkoneni. Aragele phambilinokudunduzela umntwana. Indlela uJiyana akhuluma ngayo nomrhala lo,izindlise uNaMkoneni. Kube tjhatjhalazi bona kukhona okukhuluokuzokwenzeka la. Abone uJiyana akhuluma njengomuntu othi,“Ngiyarabhela ningezi la. Hlalani lapho ningilinde bengifike.” Nanyanakukhulunyisanwa ngesiNgisi nje, kancani ukhamba adobhadobha uNaMkoneni. Sewathi bona awubeke phasi umrhala loyo uMhlonitjhwauJiyana, kwaba ngelikhulu ibhudango kuNaMkoneni.
“Nghwe! Nghwe…! Nghwe…!”
(a)Indawo
6. 	Ngokubona kwakho umtjhado lo unesisekelo esihle na? Sekela
“UMasombuka ukhuluma nje uNdala uyatlolatlola. Eminye imibuzokaNdala ibandakanya ukobana sele anesikhathi esingangani anazo,uneqiniso lokobana azikafahli nokuthi ngambala azange ezwe lithoebusuku. UMasombuka ayiphendule kuhle yoke imibuzo, akhulumenangoMondliwa abe anikele uNdala iphetjhana leenomboro zelori. UNdalaafunyane iinomboro zakhona zisithi BCH07MP.
“Ufike kuhle ndoda.” USukazi ukhuluma nje incwadi efike noSimphiweusayiphethe kuye. “Pholisa, faka ababilaba iinsimbi.”Akhombe uDlambili nomkakhe. Ipholisa lingabuza okunengi kodwanalivele lenze umsebenzalo. Bathi nabathwala amehlo, bathi bayabuza,kwafunyaneka bonyana iinsimbi sele zenze umsebenzi wazo.
Abantu bezwe unina kamakoti sekathi, “Mfundisi! Awujame mtjhadolo.”
Basikime laba ababili nababawiwa mfundisi. Nakathi uphakamisa amehlo umkhwenyani, nqwanqwanqwa newakagogo womrholo nomkhwekazakhe. Ajuluke abe manzi uTjhejeni alinge ukuziqinisa acabange ukuthi abasamazi. Isilukazi sifese sikghwathe uNoThembi umntwanaso sithi, “Tjhe, nanyana bathi izinto ziyafana, Sunguswaphi uyangibonisa nje? Kghani kuluphala?”
uphike usekele ipendulwakho ngokusendabeni.
“Awa, mma ayigome itjhiye amathambo hle,” kurabhelauMaphophotha.
Unosokana naye wanghala waphuma. Awa kwaphadlhalalwa indabayobulongwe phezu kwendlu kaNoZabenzeni isabophene. Iye, isavuthailangabu lamambala. NakunguNoZabenzeni akazi bonyana angenzani bonaatjengise ukulunga kwakhe kunosokanakhe. Nokho aziduduze ngokuthilangelinye iqiniso lizakuvela. Into umalumakhe amzondele yonaizakwaziwa ngubani nobani. Mhlanokho naye uzakuhlala nonosokanakhekamnandi njengabanye abomalukazana.
4. 	Itjho izinto zibe zintathu ezenziwa ema-ofisini wekomitjhinara.
UMS Ntuli umtloli onelemuko tle owathoma ukutlola eminyakeni eyadlulako ngeenkathi zokutlolwa kweTsengo 1-5. Ngemva kwalokho waragela phambili kukharikhyulamu etja watlola incwadi ethi “Nasi-ke isiKhethu” kanye nezinye iincwadi ezakhutjhwako. Njenganje unguPhrinsipala wesikolo samabanga aphezulu i-Botsebotse eSoshanguve ngePitori.
Ngitjho isokana lakhona lela, u…, konje nithi ngubani,” kubuza uyise kaNomadlozi.
“Awa Themba lisa uFikile, usize mina wena. UFikile nami ngiyamaziunawo umukghwa wokuzenza ngcono. Nokho angitjho bona ulwe naye.Ngokuba nentamo elikhuni uzazizwa. Sizakuphumelela simtjhiye thina,asibone abantu abamhloyileko,” kutjho uSesana. USesana uzwa njeeenkulumeni bona ukhambe kuhle. Kukhona azokuthola godu lakuThemba.
Imibuzo emide
16.1 Tsenga isakhiwo salendatjana ngaphasi kwanazi iinhlokwana
14.	Kubayini uSesana bekangatjeli uThemba ngokuthandana kwakhe noMathabe?
4. 	Coca ngendlela umlingisi oyikutani azama ngayo ukurarulula imiraro aqalene nayo.
1. 	Ingabe kutjho ukuthini ukuthi inyawo alinapumulo?
(d)	UNdala.
“Mntanami, nguwe uSimphiwe?” Avume uSimphiwe.
Amanodi Nemisebenzi
•	Umtloli nombutheleli wencwadi Ulibambe Litjhisa.
Ummongo-ndaba ungamumatha iinkolelo kanye nemibono yakhe umtloli.
“Mina baba ngethuke khulu. Njengombana bengithoma ukubonaamasela asemsebenzini wawo amadolwami avele azala amanzi. Akhukho okunye efese ngakhumbula ukukwenza ngaphandle kobana ngibambeiinomboro zelori ngehloko bekuse.”
UZondi wararanelwa yihloko nabamtlhadlhulako bonyana umakotinguSiluma alo ungudadwabo ngombana yena ngewakaThombeni. UZondiwathwala imikhono ehloko kanti bekathabele ukuhlangana noyise.Umlobokazi wahlutjuliswa umbhalo ebekasele awambethe wakhutjhwangetendeni yakhe.UZondi wathatha okungokwakhe wangena indlelangombana ihlokwakhe yayingasathathi.
2. 	Coca ngesingeniso sendatjana le usekele ipendulwakho
Ithi ingahlala phasi indoda le uZondi ayilotjhise. Ivumele phasi kubonakale senga iyathatha iyabeka ngombana amehlo wayo sele agijima nendlu yoke senga kukhona ekufunako ngendlinapha. Acabange ukuyithuka uZondi nokho abuye azikhuze athi akhe ngibone bonyana amawa la ayaphi.
10.Ingabe abazali bakaNomadlozi bayamthanda nanyana awa? Sekela ipendulwakho ngokwendatjana.
3. 	Ngubani umlingisi oyikutani endatjaneni na?
(b)Isikhathi
“Ngimhlathululele bonyana engikutjhoko kukobana ngizakuthingingamsiza bese ngiyamsoma.” Avele azihlekele. Aqale iwatjhi. Aqalengeendlini zokufundela.
“Ingani sekusikhathi ngikubiza Dlozi, kanti uthuleleni hi? Uthuleleni?Ingani namehlo sengathi avuvukile nje, kwezenjani? Uyagula? Kubuhlungukuphi? Khuluma mntwanami sizokwazi ukukurhelebha. Kungconongombana nabodorhodera basavulile. Maye mina ngiyintandani,bangibonile abaloyi bendawo le. Umntwanami umele alotjolwengomGqibelo nangu sewuyagula. Utjho khona, Dlozi yini mamakhe?”kubuza uNaMasango ngokwethuka.
Khonokho ngisuke, nginqophe ngelayibhrari. Ngifike ngihlale endaweniesivumelene ngayo. Ngivule incwadi, ngizenze umuntu ongene phasi.Ihliziyo ivele ingiphikise, itjho bonyana “Awa mfana, uzakukhohlisaongaziko kodwana nakungimi angeze ngombana ngiyazi bonyananakumkhubulwakho awukho nakancani encwadini.”
•	Isihloko esihle ngileso esithi umfundi nakasiqala ngamehlo, azizwe anetjisakalo ekulu yokobana afunde okungaphakathi. Isihloko akukameli bona siveze okumumethwe yindaba. Akungathi ngokubona isihloko, bese uyayicabangela indaba bonyana iphathelene nani nangambala uthi nawufika ngaphakathi uyithole injalo.
“UMgodawuzali ngimazi kuhle, abangimuzwa ngobatjho. Akadlalinakathi wenza intwakhe. Umuntu othethe amabherha kaNobezimu uzowabuyisa agijima. Akazokulayeza, kodwana uzozizela ngokwakhe.Kuzabe akwe…”
Abalingisi basidingo esikhulu endabeni, nanyana ngenjani. Ayikho
12.	Ngokubona kwakho ingabe kuba yini uSesana angazange asale sekayilisa leyo mibuzo angayaziko?
16.2.3 Ihlalo
“Wo, utjho kokuthoma? Ngafunyana amaphesende amatjhumiabunane.”
•	Inamakhasi ahlangana netjhumi ukuya ematjhumini amabili. EsiNdebeleni kanengi zivama ukuba namakhasi angaphasi nanyana ngaphezudlwana kwetjhumi. Ukobana indatjana ibe namakhasi angaphasi kwenovela kubangelwa kukuthi umtloli akanaso isikhathi sokutlola ngezamazombe, kufanele abeke ngezomofu nezinembako.
(b)Isikhathi.
Nakafika ekhaya uSoBilibili atjele intombi yakwakhe, uMaliwa bonyanaanande akhambela ngakwamzawakhe uNoZabenzeni amsuse isizungu.Utjho nje ngehliziyo ufuna uNoZabenzeni aphelelwe mumendo indodayakhe ithathe umntwanakhe. UMaliwa avume nanyana asazi bonyanakwaMaphophotha waliwa kade.
Irarano kutjhayisana kwemiqondo namkha abantu.
“Nomadlozi, uyakhumbula bonyana bakwaKabini badlabula wena.
Abanye abantu bebaba nesirhawu, bamuphe amaratjhana wokwembathisa abentwana bakhe.
“Thula mntazanomkhulu thula!” Kudunduzela uNaMkoneni. Yitjhono nesizi elimphetheko. USincamile ulila nje,okungumnakwabooneminyaka emibili nesiquntu uVusumuzi usathe yotho ngesithongwanalapha hlanu konina. USincamile ulila nje nendlala seyiyazenzela. Uninaaphuthume isifuba kube kanye, abe sele amphose ngebele. Kuthi nyakomntwana. Phela itjhada lakhona besele lihlohlonyisa iindlebe zazo zokeiinsebenzi, ngitjho nabakhulu aboNgqongqotjhe ngenyama.
7. 	Coca ngesitlhori sendatjana
Simbethela ihlombe umtloli ngokwazi ukukhetha abalingisi abafaneleko kanye nesizinda esifaneleko ukuze asethulele ummongo-ndaba. Tjheja nezinye iindatjana.
Imibuzo emide
1. 	Ingabe yini eyenza uNaMkoneni abe nesibindi esingaka?
UZondi lisokana elikhule kabuhlungu, kusukela ebuncanini bakhe azange akhe abone uyise. Nakezwa ngabosizwile kuthiwa uyise wamtjhiya asesemncani. Kwamambala namkha atlhoge ini bekazi bonyana akunamuntu angalilela kuye ngombana uyise selaba mathambo amhlophe.UZondi lo ngowakwaMnyakeni, ubelethwa nguZitha indodana kaSoBoke. Kwanjesi ukhulile uZondi akusesemalanga mangaki kulilizelwe ekhayapha. Njengombana kuzoba kuhle kangaka nje uZondi ulobola kwaSiluma.
1. 	Coca ngesingeniso sendatjana le. Ingabe sivezwe kuhle nanyana awa, sekela
(b) Ingabe uyaphumelela ngokwamano lawo na? Sekela
6. 	Izinja zakhe uSesana zagcina zimluma, uyavumelana nalokho namkha awuvumelani? Sekela ipendulwakho.
7. 	itjho bona nakusele amalanga amabili ukoban kutlolwe iinhlahlubo kunento ongabe usayenza ukuzilungiselela na?
Aphume ngaphandle kokulayelisa uMasombuka.
“Mntwekosi, angeze ngathi ngiyazi bonyana kubayini uNobukhaziasakhethe ukuzithathela ubuphilo,” nguNaMarhubani loyo. “Kodwanaengikufunyene phezu kombhede nangingenako ngilokhu.” Ukhuluma njeunikela ipholisa iphetjhana agade alokhu aliphethe ngesandla. Liliqalaqaleipholisa. USukazi abawe bonyana lifundelwe phezulu.
6. 	Kutjho ukuthini lokhu ngokwendatjana na?
“Konje uthe ungunabani mma?” kubuza uMhlonitjhwa uJiyana abhinceipandla. Wazitjho wabe watjho bona akakuthandi ukukela izambanakanengi. “Lalela-ke NaMkoneni. Ekuseni nangingenako la e-ofisinibewujame la emnyango. Ngakutjela bona mina angikaphathelaninokuqatjhwa kwabantu. Ngakulayela ebantwini abaphathelenenemisebenzi. Ngakutjela nokobana leli lami i-ofisi liphathelenenombanganarha, hayi umsebenzi. Nangikulayela kubaba uSbheva,bengifuna bona uyozihlobokela wena. Ungatjelwa ngimi bona umsebenziawukho. Lokho kuletha ihlazo nokululaza kithi thina abaphezulu, uMbuso.Manje mina-ke ngiyakufakaza lokho, umsebenzi awukho.”
Yincwadi evela kummeli kaNomadlozi. Incwadi ithi umntwana unelungelo lokuzikhethela umuntu azokuphila naye. Abazali abahloniphe amalungelo wabantwana.
NguP.B. Skhosana
7.2 Isikhathi
Asiqale nanzi iindatjana:
“Kwami khona kuphathisa iinhloni. Ngafunyana amphesendeamatjhumi amane namaphesende amabili.”
(a)Indawo
Umraro esitjelwe ngawo esingenisweni uragela phambili.La indaba izala iinkhotha, ithuwelela iya phezulu ilungeesitlhorini.Kuba khona amararano nokhunye okuvelako lokha indabanayiragela phambili.Lengcenye yendatjana ngiyo ekufuze idlulise umlayezo womtlolikumfundi.Indlela ekufuze indaba izwisiseke ngayo kunzinze ekukhulenikwendaba. Nakungasinjalo umfundi uyahluleka ukuthola isifundo/umlayezo endabeni engakatloleki kuhle.Tjheja indaba ethi, ‘Amala kaNomzoyi’.Uliqalisise leliphuzu.
17.Ngubani owathumbako ngokwendatjana na? Kubayini athumbe
12.Kuhle ukobana utitjhere ahlale nomntwana wesikolo na? Sekela ipendulwakho
6. 	“UJiyana lo ubethelwa ihlombe.Umrholi omuhle novuthiweko, ngokobana utjheja ipilo nehlalakuhle yesitjhaba sakhe” Phawula ngalokhu.
Otlolileko ngimi okuthanda khulu.
Imibuzo emifitjhani
3. Isakhiwana sendatjana
Amabherha
Kuthe nabalayelisako kwafika amakhuwa akhamba ngemodere.
Okwakumzwisa ubuhlungu kukobana ukhule atlhaga kanti uyise usesekhona, usadla amabele. Yinye into ebeyigandelelwa nguThombeni kuZondi, kukuthi unguyise, uyambeletha. Ngendlela uZondi bekahlanganyelwe yihloko ngakhona, wamqotha uThombeni, wambawa bonyana eze ngelanga elilandelako ngombana nonina uzabe akhona.
“Awu Sifiso, yini kwanga awulithabeli itjhudu lokufunyana udadwenu?”
6.1 Coca ngesakhiwo salendatjana ngaphasi kwaleziinhlokwana
UNoThembi athi, “Utjho umkhwenyana mma?”
“Kuyatjho bonyana kuzwene iinkaba. Utjho ukuthini nawutjho njalo?”
“Mzukulu, biza uMaphophotha nonosokanakho. Iye, bezenoSomalakazi. Ngifuna ukubazisa namhlanjesi,” kwatjho uSoBilibili.Utjho nje uSoBilibili, alisabekwa mumuntu inyawo ngakwaNoZabenzeni.Naye sele akuzila. Nabambonileko nakangenako basahlole ngamafesidiri.Bamangele. Naye umzukulwanakhe usabambe wangaphasi. Akakholwalokho amehlwakhe amtjengisa khona. Nanyana kunjalo wenza lokhoumalume wakhe athi akwenze.
4. 	Kubayini bamsola abafowabo uMasombuka?
Indoda yazibika , yatjho bonyana yona inguThombeni, inguyise lakaZondi. UZondi kwamzwisa ubuhlungu begodu kwamenza waba nemibuzo eminengi. Phela uZondi ukhule atjelwe bonyana uyise kade ahlongakala. Akhange kube noyedwa omtjelako bonyana uyise usaphila.
UMasombuka umhlolo obovu lo uwubona yedwa. Njengombana kusesekuseni nje nguye yedwa ovukileko. Umkakhe nabazukulwana bakhe basarhudula iinkhumba. UMasombuka lo bekungasuye umuntu ovuka ekuseni .Into yokuvuka ekuseni uyithome nje ngemva kokufika kwamabherha. Uvuka nabantu abasebenzako abe angasebenzi. Phela sele aneminyaka emibili athatha umhlalaphasi. Ngamalanga uvuka ekuseni eze lapha esibayeni. Afike aqale iinkomo zamabherha ngamehlo azele ithabo nehliziyo emhlophe twa. Amagama avame ukuwaphandlesela lokha nakaqala iinkomo zakhe ngila athi,”Ngelinye ilanga umuntu uzoba yinjinga. Iinkomezi zizokuzala. Amakonyanazo abe namakonyana.
“Ngibonile bonyana nangizokuhlalela ukusizana nodade loyaumsebenzami ongangobamkhulu uzokusalela emva. Ngibonile bonyanaukutjela kwami udade loya bonyana isifundo seSosiyoliji ngiyasenza ngibengingakwazi ukumsiza akusizi ngalitho, kuphalwa kuthula.” Athi ukuthulakancani umnganami. Abuye aragele phambili ngokuthi, “Eqinisweningirarwe nguwe nawutjela udade loya bonyana uzomsiza nge-iri letjhuminanye ube wazi kuhle bonyana ngesikhatheso ufuneka esifundwenisesiNgisi. Kanti begodu uyazi bonyana nasiphuma lapho kufanelesiyokuhlalela isifundo seSayikholoji ezabe sibhala ukutlolwa kwaso kusasa.
Uyise kaNomadlozi mumuntu osakholelwa khuluemasikweni.Umumuntu odzimelele esikhethwini khulu.U-Arhosi wadlabula umntwanakhe uNomadlozi. Uyise kaNomadlozi ngaphandlekokubonisana nomntwanakhe wenza amalungiselelo wokuthi azokulotjolwauNomadlozi, azokulotjolwa lisokana elamdlabulako, isokana lakwaKabini.Kwenziwa woke amalungiselelo lawo, akatjelwa litho uNomadlozi.UNomadlozi besele alipholisa eSiyabuswa, azisebenzela kamnandikunganamraro.
Utjele isithunyweso bona abamfunako khebajame ngombana basalungisaindaba eqakathekileko.
“Mbandeni ngiyakuzwa baba. Njengomma obelethileko onabantwanaabaziintandani ngifuna ungizwe baba. Kileli i-ofisi angiphumi namhlanje.Uyayibona imithwalokazi le? Kugcwele iingubo namanye amaratjhanawokwembatha. Ngithi ngizokulala la nabantwanaba.” AsikimeuNaMkoneni aye emgodlaneni omunye wepahla eze nayo akghuthule.
6. Irarano
“Amatjhumi abunane?” ngokurareka. “kutjho bonyana uhlakaniphile yi.”
Ungubaba. Nokho umthetho awukuvumeli ukwenza lokho ebesenithi niyakwenza nabakwaKabini,” kutjho uDlozi kuyise.
“Mma noBaba ngidiniwe mithetho yenu egandelelako.Angisisoisidlhadlha mina bonyana ngingavuma ukuphathwa njengomntwana ngibengimdzidlha womntazana ngingaka. Yoke imithetho eningibekele yonangiyayibona. Kodwana lo wokwala bonyana isokana lami lingeneekhayapha angijamelani nawo. Yeke-ke ngithi salani kuhle.Nobukhazi.”
Kazi uzokubona enzeni uMasombuka ngombana zikhambile iinkomozamabherha? Bazokuthaba abanomona. Amadoda agade alokhu asithiamalanga la sele athoma ukuzikhukhumeza ngombana aneenkomo,azokuhleka kuvele lomhlathi.
(c) 	Indlu ihlahle amehlo.
Umtjhado wathoma kuhle bewaragela phambili.Indaba yonakala umfundisi nakabiza ugogo kanye nonina kaThembi. Ugogo kaThembi wambona uTjhejeni, wakhumbula bona nguye owamphatha kumbi nakayokubawa umrholo. Watjela unina kaThembi. Wajanyiswa umtjhado, watsirimezeka uTjhejeni. Wancenga uThembi, wancenga umfundisi kodwana akhange kusize. Waphela njalo umtjhado, baphadlhalala abantu.
9. 	Indatjana kumele imongonye isehlakalo esisodwa, ingabe lomleyo ukwazile umtloli ukuwulandela? Hlathulula.
sekela ipendulwakho ngokwendatjana.
Ekuthomeni uNgqongqotjhe uJiyana wazama ukumtjela bonaakakhambe aye ekhaya kodwana uNaMkoneni wamphendula ngokuthiangeze akhamba ngombana nomkhukhwanakhe uthethwemumoya.UNamkoneni wamtjela umhlonitjhwa bonyana akazenzi ukuzeathathe igadangweli . Waragela phambili wamthusela ngokuthi umbizelaamapholisa azomusa ejele. UNaMkoneni waphendula ngokuthi angathabakhulu nange aya ejele ngombana ejele uzokuthola indawo yokulala begoduuzokuphiwa nokudla. Wathi kungaba kuhle uJiyana awabize amapholisaukuze aye endaweni ephephileko kunokuthi aye la angazi khona.
Ulibambe Litjhisa Mntanami - ibuthelelo leendatjana ezifitjhani Umtlhodlho - ibuthelelo leenkondlo Ithando lesiba livele emahlelweni weKwekwezi FM njengeli:
ipendulwakho ngokwendatjana.
2. 	Coca ngabalingisi abalandelako ukobana bavezwe njani
“Hawu! Usese la nanje mma?”
“Mntanami ngiqinisile nangithi ngiyakubeletha, ngiyajabula nasele ngikubona uyitsitsirimba engaka. Ungibona nginje ngizwe bonyana uyathatha ngathi khengizokubona ngombana ngakugcina usesemncani kwamambala,” UZondi wakwata waqeda iswigiri wathi, “Baba ngibawa ubaba akhambe njenganje abuye kusasa umma akhona nangabe ubaba uqinisile bonyana uyangibeletha.” Kambe uZondi bekalindele bonyana indoda le isikime iphume khonokho kodwana indoda yahlala yathula bewabuyelela amagama wakhe uZondi wokuthi ayiphume. Yathwala amehlo indoda kwanga ayifuni ukusikinyeka, yathula kwanga ijanyelwe yihloko. Kambe yayisele iphakathi kwelitje nembokotho ngombana ingazi bonyana ibethe njani irhobhe. Yabuza indoda kubonakala bonyana seyiphenduke imbuzi yathi, “Mntanami ngiqinisile nangithi ngiyakubeletha. Alo ngingathi ngizokubona ungiqothe njengenja?”
UMasombuka wathatha iphetjhana watjhinga emapholiseni. Naseleabuzwa bona ukhona amsolako watjho bonyana usola uMondliwaokunguye omnikele iinomboro zelori. Amapholisa awenza umsebenzawongombana wathi asabalabala ngehliziyo uMasombuka afika amapholisaamphathele iindaba ezimnandi zokuthi iinkomo zakhe ezetjiwekozitholakele begodu zisendaweni ephephileko.
8. 	Ngeyani imali egade ilethwe makhuwa na? Afike ayinikela bani imali leyo na?
(a) Amakghuphu.
Ngambala baphume abomma ababilaba. Amapholisa asale aphenyegulula.
P. B. Skhosana, wabelethwa mhlana amalanga ali-13 enyangeni kaJuly ngomnyaka we-1954 abelethwa emaplasini wesiphande seHendrina. Wathoma ukufunda isikolo aneminyaka ebunane aphethe wethoba.
Yaba budisi indaba kaThombeni ngombana kwasele kusikhathi sobanaikghuru iphume ngeqepheni. UZondi wathi nakathi uphosa amehlo kuninawafumana bonyana uzivale ngengubo komuntu olilako. Wajanyelwayihloko uZondi bona kghani unina ngawuliliswa yini kanti yena uthabeleukuhlangana noyise. UThombeni yena wasikima wabamba uZondingesandla wathi, “Ngiyathokoza ukukubona ndodana bengithembabonyana uyangamukela.” UZondi wajabula khulu wathi, “Baba ngijabulelaukukwazi nokuthi ube khona emnyanyeni wami omkhulu kangaka.”UThombeni waphendukela kuNaKokela wamkhuza bonyana akalise ukulilangombana uhlola into embi.
isiphethweso ingabe siphetho-phekghu nanyana awa.
Kusebusika eMagogogweni kulele irhwaba limhlophe twa, ngaphandle kuhle kwebisi. Amakhaza aziphe amandla kanti bekuyabonakala bonyana namhlanje angekhe kufuthumale ngombana livalile. Abantu abanengi bahlezi ngeendlini ngombana baqothwa makhaza la ngaphandle. UZondi naye uzihlalele ngendlini nokho unande ahlola ubujamo bezulu lobu oburarako.
2.4 Isitlhori
6.2 Coca bonyana abalingisi abalandelako bavezwe njengabalingisi abanjani.
“Ufuna ukungitjela bonyana nawe unguwakwaMasango?”
Lapha sithola umtloli athiye umlingisi ngebizo elithileko elingatjho litho ngobuntu bakhe. Kodwana yena asihlathululele yena bona umumuntu onjani. Ngamanye amagama ibizo lomlingisi la alinasithintela ekuziphatheni kwakhe. Akukho ukuthintana phakathi kwebizo kanye nangendlela aziphatha ngayo.
Ngokuzigedla uNdala athi, “Njenganje ngizokubawa ukusebenzisananawe. Kusebenzisana kuphela okuzokwenza bonyana sifunyane iinkomozakho. Yeke-ke, ngibawa bonyana uzame ukucabangisisa.”
•	Memezile Secondary school lapho-ke abeyi-HOD ku-African Languages. Njenganje usebenza eTshwane North Distric Office D3 njengeSenior Educational Specialist ezikweni lamalimi wabantu abanzima. Ulilunga lesiNdebele Language Board.
b)Incwadi nencwajana Siyadosa lesisihloko. Sifuna ukwazi ngemihlobo emibili yeencwadi etjhiwo sihloko, ekulu, incwadi kanye nencani okuyincwajana. Okukhulu esifuna ukukwazi kukuthi ngubani otlole incwadi begodu ngubani otlole incwajana.
(f) 	Ukuba mamathe nelimi.
4. 	Coca ngendlela umlingisi oyikutani azama ngayo ukurarulula imiraro aqalene nayo.
(a)UFikile.
“Botitjhere, ngibawa bonyana ningakhambi. Mina isikhuwa angisazi,begodu nangithukileko abengizwa bonyana ikhuwa lithini. NakusiNgisi-kesona abengisazi kuhle-ke.” UNaMaridili uzibawela kibotitjhere.
Zokutlola:
“Ngiyawathokoza amezwakho mnakwethu. Ngingathaba tlenasingahlangana nangiphuma esifundweni, nge-iri letjhumi nanye. Kantinakuyindawo kuzaba ngileyo okufundelwa ngakiyo, ilayibhrari.Ngikufunyane ngaphezulu namtjhana wena uzakufunyana mina ngaphezulu.”
“Bababe, ngubani yena loyo ongibulale ngiphila? Ngikhona ndodana nginguyihlo mina akekho omunye ongathatha isikhundla sami ngikhona ngiphila,” kuphedula uThombeni akwate aphalaza iintjhebo. Kuthule kuthi du kibo bobathathu omunye nomunye usadla amathambo wehloko kanti bahlome iinhloko phasi senga balahlwe licala. “Mntanami ngahlukana nonyoko wena uneenyanga ezintathu ngabo ubukhali bakhe lobu nokuthanda amatjhada.
“Zetjiwe ebusuku esibuvukakobu. Ekuseni nangivukako ngihlangenenesibaya sikhamisile. Nakuziinkomo do.”
Nokho amangale bona yini into eyenza umalumakhe amphudlhele kangaka abe amnghale. Ngehliziyo atjho bona nakunento izakuvela. Ihliziyo khonokho beyimguge. Aqale phasi. Athuke ihlabathi eyaginya abodadwabo nabafowabo. Iye, ukutlhala khona angatlhala. Alo athi angatlhala abuyelwe yini?
Ukuthi iindawula zakaSoBilibili zithini, iphundlukele kuSomalakazi.
“Mswekhethu, isikhathi siqedwe yinja. Ngisaya esifundweni sesiNgisi.Ngizokubona nangibuyako.”
(d)UMathabe.
5.2.2 Umphikisi
NguM.S. Mahlangu
Liphi Iqiniso?
“Mkoneni, sithimbil’esihle, ngikuphathele ezimnandi. Iinkomo zakhozifunye…”
“Thokozani nawe uyadina ngokufuna ukutjelwa indaba bunqopha.Nawumumuntu kufanele ulimuke msinyana, namtjhana uvele uyifundeivaliwe.”
Amanodi Nemisebenzi
Ubulongwe Bekomo Phezu Kwendlu
8.1.1 Umethuli omumuntu wokuthoma
USifiso uzimisela ukumsiza uBeauty ngeemfundo ezimnikela ubudisi.Lokho kwabenza bona bajayelane begodu bazithole sebaba ndawonyengeenkathi ezinengi. USifiso bekathathekile ngoBeauty, athathwe bubuhlebakhe.Ekugcineni wazitjela bonyana uzozibika kuye.
4. 	USifiso udele yoke into ngobuhle bakaNomhlekhabo, phika nayana uvume, usekele ipendulwakho ngokwendatjana.
“Akusizi baba. Ngikhulume ngoma amathe, kuyabhala. Sengizinikelekwanje. Akusale kwenzeka intando kaZimu ngami,” kuphendulauNaMkoneni.
Amanodi Nemisebenzi
3. 	“Angithi iimverevere uzazizwa zisithi azibafuni abodade abahle ngombana baqalela abantu phasi” Ucabanga bonyana yini iimverevere?
Kambe uhle abona kumabonakude abezwe nemirhatjhweni bonyanaabantu babulala abantu ngeengidi babatjhiye banjalo. Lokhu kwamenzabonyana ivalo limbethe khulu. Kuthi emva kwesikhathi eside ibuze indoda.“Ngabe kukwaMnyakeni koZondi ekhayapha?” Umrare umbuzo lowouZondi, kodwana awuphendule kuhle avume. “Alo uphi unyoko ndodana?”kubuza indoda ingatjheji nokutjheja. UZondi ajanyelwe yihloko bonyanakanti kubayini indoda le ingakhulumi eze ngakho isolo iphikelele ibuzaipasa nespetjheli nje. Nokho aphendule uZondi abike bonyana usayengeTshwana. Athuke khulu bona atjho njalo ngombana akazi bonyanaindoda le ibuzelani. Nange yasikima yalayelisa kanti iyomlalela endleleniimbulale yena wakoVundlamalanga uzabe asayibonaphi.
Utjho ipumulo ukungakwazi ukunukelela! USobilibili wabe azozihlolisainto ayenze izolo ebusuku bonyana iphelela kuphi.
“Uneminyaka emingaki umufi?” kusabuza usayitjeni.
6. 	Ngiwuphi umraro aqalene nawo? Sekela ipendulwakho
Esibulawa Ekhabo Asinalo Ibelo
La umtloli usebenzisa umlingisi kube nguye osicocela ngalokho okwenzekako. Ukuthi umethuli umlingisi omumuntu wokuthoma sibona ngamagama athi ‘ngi-/ nga-/ si-/sa-. Lawa magama asuke aphuma kumlingisi osendabeni ngenyama, usuke atjho lokho okuphuma ehliziywenakhe.
9.3 Umtloli njengomuntu wesithathu
Njenganje, ubone kungasikuhle ukugcina kilelo zinga, uqedelela iziqu zakhe zobudorhodere khona eyunivesithi yePretoria, la aphenya khona ngokuhlobana kwesiNdebele (seSewula: sakaNzunza noManala) nesiNdebele seTlhagwini.
pendulwano eendatjaneni.
(b)UNomhlekhabo.
Isib. Endatjaneni ethi, “Inyawo Alinapumulo” abalingisi abadluli kwabahlanu. NguTjhejeni omlingisi oyikutani kanye noThembi nabantu bakwabo. Endatjaneni ethi, “Akusimi Yindlala” nakhona abalingisi abadluli kwabahlanu. NguNaMkoneni, okunguye umlingisi oyikutani,nguMhlonitjhwa uJiyana, nguSbheva noMabhena kanye nabantu bamaphepha abavele ekugcineni.
•	Isihlaka Seenyosi Sabobamkhulu.
5.1 Ukuvezwa Kwabalingisi
Kuzwakale isibibithwani kuSincamile,ukubonisa bona ubalila okudabukisa ihliziyo nabazakungena nge-ofisini kaJiyana. “Ngifa nasongoZimu isiqunto sami,” kutjho uNaMkoneni ngehliziyo, ngokuzwaisibibithwana somntwanakhe.
“Bezimu bakwaMkoneni kanti ngifelani engaka? Alo umuntu ndina loyoubone bonyana athathe isibaya soke, angasatjhiya neyodwa?”
Atjho amakhuwa bonyana akhe afika eminyakeni emine eyadlulako.Bebatjho bonyana babuhlungwana ukuzwa bonyana uMsongelwasewalala.Batjho bonyana baphathele bakwaThamana iindaba ezimnandi.
“Mma uthi eqinisweni kwenzekeni?” kubuza usayitjeni Sukazi aqalisekuNaMarhubani osele anesibibithwana.
“Thokozani, ngiyabona bonyana asisazwani kwanje begodu asizukuragela phambili ngokuzwana nawuzokukhuluma ngalendlela. Lelo ngilitjho bengiyalibuyelela. Nakukufeyila isifundo sakusasa lokho kuzabe kungathomi ngami kanti godu kuzabe kungekokuthoma bonyana ngifeyile isifundo soloko ngafika lapha.” Ngikhulume ngokusilingeka. “Bangaki abantu abahlala bagunadzele iincwadi kodwana bagcine ngokufeyila.
“Baba, ngibabonile abantu abathethe iinkomo zakho. Nakuthatha ukusafese ngaphazanyiswa kugidiza kweenkomo. Ngombana bengizizwelaebuthongweni fese ngadlumbana zigidiza ecabazini lakwethu. Ngivukemsinyazana ngahlola ngefesidiri ngethuke ngapheze ngaduleka phasi lokhanangibona ilori ekulukazi ijame phambi kwesango lakwakho. Amadodaamane bekamajadu asilwa neenkomo, azama ukuzilayitjha. Minanangiphaphamako iinkomo ezine zoke besele ziphezulu.”
USkhosana, P.B. ubuye waba lilunga leenhlangano ezinengana eziphathelene neziqalele le ukuthuthukiswa komuntu onzima ngokwamasiko nelimi eSewula Afrika. Kwezinye iinhlangano ube mdosiphambili kwezinye waba lilunga.
2.1.1 USoBilibili
“Akusimi yindlala”: Kunokuphikisana phakathi komlingisi oyikutani kanye
13.Umthetho-sisekelo wona uthini ngesenzwesi na? Sekela
2.1.3 Ukuveza umlingisi ngezenzo zakhe
7.3 Ihlalo yabantu
1.2 Ingabe uNoZabenzeni uhlobana bunjani noMaphophotha?
2.	Ingabe lendatjana iyayifeza imileyo yendatjana ngokwe
Kuthiwa amaposkarada lawo athengwa khulu ngaphetjheya.
Itjhudu Lami
5.1.3 Ukusetjenziswa kweemfengqo
2. 	Kuba yini boke abafundi bebathatha ukuthi uSesana uhlakaniphile?
8.1.2 Ikulumo –pikiswano
“Awa, akukho ukuhlakanipha kwalitho lapha, into ekulu kufundangokuzimisela nokusebenzisana nabanye abafundi. Khewutjho-ke, wenawafunyana ngaki.”
“Akhambe ngobuthaka benwabu-ke. Nithi mhlana niwabambakoamasela nifunyane ngeenkhumba,” kutjho uMasombuka.
UTjhejeni ngumabhalana ema-ofisini kakomitjhinara. Akazitjhayiunomuntu phasi.Uthi uqedwa ziinlukazi namaqhegwana alokhu agelagelakuthiwa azokubawa umrholo. Akagcini lapho uthi nalaba abazokulungisaiincwadi zeenkoloyi, zemitjhado nabanengi abeze ukuzokulungisa iimfanelobayamnyenyisa. Yena muhle umswamasokana, utjho ngerhwanqa lakwaboathi nakaselalikamile wathi ukuligudaguda ngemaqadi, umqale ungaqedi.Isihluthwesi singaka, alo sekwafika nezinto zangaphetjheya okuthiwakuphema. Ipumulo ijame rwe ngathi ngekapopana. Abaziko bathiwayoyisikisa esibhedlela arhuluphele lona ijamo. Thina esingaziko sithiwabelethwa nayo. Abanengi bengubo ubadlisa phasi. Namhlanje abantubabulala inyoka kwaKomitjhinari.
Le yindlela yokusivezela umlingisi ngokusebenzisa iimfengqo. Isib. Nakukhulunywa ngengonyama nakanjani siyazi bona lesi singathekiso. Amakhosi kanengi ayangathekiswa.
9. Ummongo-ndaba
14.UNaMarhubani uzenza isidlhadlha nakabuzwa imibuzo. Uthini wena?
ipendulwakho ngokusendatjaneni.
UThembi wazimisela khulu ngoTjhejeni, kwenziwa amalungiselelo womtjhado. Ugogo kaThembi akhange babonane noTjhejeni bekwaba lilanga lomtjhado, nokho wakhe wambona esithombeni wamsola kodwana kwavele kwaphelela lapho. Kwagcwala abantu abanengi kilomtjhado ngombana boke basebenza umsebenzi omuhle. Okukhulukhulu kukuthi uThembi bekanomusa, abaphatha kuhle abantu emsebenzini.
“Ungangihleki njalo Fikile. Wazi kuhle bona mina angazi litho. Uthi ngikusize ngani ungibona bona ngingiso isifundo se-History ngokwami nje.
18.Hlathulula bona kutjho ukuthini lokhu ngokwendatjan :
16.1.1 Isethulo
“Ngambala nangu umuntu afuna ukuzikghamisa ngabezimubakwaMkoneni, nawumumuntu ophile tswe angeze waba nesibindi sokwebaamabherha. Abezimu nabangamlisa umuntu ndina loyo kuzabe akwenziwalitho. Emapholiseni sengiyaya nje ngombana ngizakuthini, nawoasengiwathembi.” Ukhuluma nje akakajami. Athi nakazokudlulakwaThombeni, okumumuzi wesithathu ukusuka kwakhe aphazanyiswenguMondliwa, umswa wakhona kwaThombenapha.“Mkoneni baba, niyavuka na?”
Warareka nakezwa kukhona umuntu othokozako emakhazeni angaka. “Ngena baba, mina ngihlezi ngapha ngombana kumakhaza ngaphandlapha,” kutjho uZondi angenisa unomzana lo ngendlini.
8. 	Ingabe uSifiso nakathola bona uNomhlekhabo ngewakwaMasango kwenzekani kuye? Hlathulula kabanzi.
2.2 Umzimba
4. 	Coca ngesingeniso sendatjana le.
•	Khamba Msobo, Express yourself
2. 	Kuba yini uNobezimu anikelwa lelibizo?
indaba ngaphandle komlingisi.
Kesinye isikhathi imimongo-ndaba yethulwa ngokweemfengqo.Ofundako angazwisisa ngokufunda okujulileko kwaphela.
5.1.7 Izenzo
6. 	Into ehle uyazenzela. Uthini wena, sekela ngokusendatjaneni.
2. 	Wayefunda kisiphi isikolo eSiyabuswa na?
UMsongelwa Thamana wahlongakala watjhiya umkakhe nabentwana abalisumi. UMkakhe bekatorhatorha ekhuweni, arhola ngomnyaka.
Athi uzama ukufunda i “Biology” abhalelwe, incwadi ayibone seyiyikulu khulu.Kwenzeka koke lokhu abazali bakhe bayazikhakhazisa ngaye, bambona asebenza kwamambala. Abafuni nokumphazamisa, unina uzibambela ngokwakhe iimpoto ukuze uSesana akwazi ukuhlalela iincwadi.
EDlangeni emzini omkhulu wakwaMgwezani kwakuhlalauNoZabenzeni, umzukulwana kaSoBilibili. Wayethethwe yindodanakaMaphophotha, umalumakhe abyafuna ngathana uthethe umzawakhe,uMaliwa. UMaliwa lo mntwana kaSoBilibili.
11.Kutjho ukuthini lokhu ngokwendatjana na?
“Mkoneni, ngabe ukhona umuntu omsolako?” kubuza uNdalangemva kokuthatha isikhatjhana amajadujadu ngokutlola.
“Njengombana kusele amalanga amabili ngaphambi kobana kuthonywe ngeenhlahlubo nje, uzilungiselele mntanami na?” kubuza unina kaSesana azele iimfisela buhle zokobana atlole kamnandi aphumelele, umntwanakhe.
“Baba ngiwagege woke nje ama-ofisi la, ngithome kuye umuntuongilayele kuye loya, uSibheva. Wangikhapha njengenja, wangitjela bonaawukho umsebenzi wabantu abangakafundi abanjengami nje. Wasukalapho wathi angiye kwelinye i-ofisi le phezulu enenomboro 7-16ngizakuthola indoda yekhuwa lapho, ngikhulumisane nayo.Ngawunwawunwa yikhetjhi nabantwana ngaya lapho. Nangifika lapho,langitjela ngisahlola emnyango bona ‘Azikho lomsebenzi. Geen werk’ kwaba kundinda kwami-ke ngiphayila koke nje, ngibika umtlhagoongiphetheko.” Amehlo kaJiyana aphezu kukaNaMkoneni ngalesosikhathi. Nanyana amlalele nje bona uthini, kodwana urarwa kurhorozakwesifuba sakaNaMkoneni, esihlahla ukuphathwa bulwele besifuba. Kanti-ke eqinisweni, esifubeni uphile ungutjheleni, indaba nje kukobanaumgomani umbambile amalanga la. Sirhoroziswa ngilokho isifubesi.Kodwana umsebenzi wona,uwufuna ngamehlo amhlophe.
“Angitjhiyi litho. Ngifuna ukuyithola yoke imitlomelo yephepha lalesisifundo,” kutjho uSesana ngehliziyo, abona lemibuzo efuna ukuzenza ncono ngaye.
“Iye-ke Dlozi,njengombana sewuthoma ukusebenza nje, umkhozi uthi ufuna sihlanganise ikulumo ngaphambi kobana uzifake eenkolodweni.
Ngambala zikhambe zosithandathu iinkomo zakaMasombuka.Okuseleko bulongwe. Kazi bazokuthini abakhozi bakhe nabezwa bonyanaiinkomo abamlobolele ngazo eemvekeni ezimbili ezidlulileko zetjiwe? Phelaiinkomo ezetjiwekwezi mabherha kaNobezimu, umntazana okukuphelakwakhe phakathi kwabesana abahlanu.UMasombuka wamthiya izinyolakaNobezimu ngombana watlhaga isikhathi eside, asiya phasi naphezulu,afunana nomntwana womntazana. Wakhamba bewaphelelwa manyathelo.Ekugcineni abezimu bakwabo bamzwela.Ukhula nje uNobezimu akusuki emlonyeni kaMasombuka bonyana mhlanaalotjolwako ufuna zeempondo. Yemali izakhulunywa ngemva kobanyanakuvunyelwene ngeenkomo eziphilako ezisithandathu.
Lokha umtloli nakasethulela abalingisi, usebenzisa iindlela
Inyawo Alinapumulo
Yoke imitlolo inezakhiwo ezihlukahlukeneko.Leso naleso sakhiwo sihlukanisa umtlolo omunye komunye. Nanyana isakhiwo sendatjana sipheze sifane nesenovela kuqakathekile bona abafundi bangacabangi bona indatjana yinovela equntiweko. Akutjho bona umuntu angathi utlola inovela, bese kuthi angazibona bonyana uphelelwe ziindaba bese lokho kuthathwa njengendaba efitjhani. Indatjana namkha indaba efitjhani akusiyinovela encani nanyana ephunguliweko. Indatjana inesakhiwo sayo. isakhiwo sendaba efitjhani silindeleke bona sibe nje:
Abuyele ngelawini lakhe. Ayilungise ikulumo yakhe nemibuzo azoyibuza ukapteni kusasa. Ukusa kwaziwa nguye. Walungisa wathi nakathi uyaphuma, ahlangane nonina emyango. Unina uzombawa bona abawe amalangana emsebenzini. Kungathi kulungiselelwa umnyanya, yena makoti kube nguye otjharhatha nommango. Avume ngehloko uDlozi, wabe uphambana nonina. Unina uyayazi indaba. Izolo bekathintitha imiseme, amanye amacasi bekawahlanza. SenguDlozi yedwa ofihlelwako.
Ummongo-ndaba wethula umlayezo nanyana imilayezo yomtloli.
9. 	Nikela amino umlingisi oyikutani awazamileko ukurarulula umraro aqalene nawo na?
“Awa-ke, ngidane khulu mma NaMaridili. Emlandweni wesikolo sethuseMooiplaas, kuyathoma nonyaka bonyana kube nomntwana ophume ngo-A ebangeni letjhumi. Silapha nje sithi asizokwelekelela umma bonyanauBafunani aye ekholiji eNatala,” kutjho uNdaba aqale phasi kwangathikunento emkarako lapho.
Kugcinwe sele kubuyelwe emdlalweni wangepelaveke.
(c) Itjho bona umraro umlingisi lo aqalene nawo uveziwe na? Utlole phasi ukobana khuyini.
8.1.3 Umtloli ngenyama / Umuntu wesithathu.
“Mma uZimu wazi koke. UBafunani lo, nange nje afunda uzakubasibonelo esihle nakwabanye abancani. USiponono naye ngiyambonaamalanga la uzile. Ukhuthele kwamambala. Boke abentwana bakhoesibafundisako esikolweni bahlakaniphile. Umberego wabo uyakarisa,”kutjho uMngomezulu ngemva kweside isikhathi athulile.
“Usalele ngoZimu,” kutjho uSesana ngehliziyo. Athathe lelo phephaekufuze alibuyisele endawenalo, alibhince kuhle ngobunono bakakatsu.Alithi hlwi emabeleni. Akhohlakhohlele kancani ukuvimba. Athi nakabuyisela amehlo kuMasilela obekahlezi lapha phambili, amthole seleajame la ngehla kwakhe.” Yolikhuphe mntanami. Sengilibonile gogo.”
“Itjhumi leminyaka neminyaka ekhombako?” Athuke sele aphandleseleuSukazi kanti bekathi uyacabanga. Kungabi nomutu omphendulako.Msinyazana elinye ipholisa litjele uNaMarhubani noNaSkhosana bonyana nabanezinto abafuna ukuyozenza bangaphuma bayozenza bona basafunaukusala baphenyegula ngekamerwenapha.
Ngimi oze la kuwe ngokuzokubawa isizo. Uyazi nawe esikolweni, besihlolwa ngemibuzo esele siyazi. Lokho uyakwazi nawe,” kutjho uSesana aphethe incwadi ye-Science neye-History.
“Awa nokho mma siyezwa. Ungabalibali khulu, uZimu ukhona.Sirhubharhubhe sabona bonyana ngeze khesifake isandla ekurhelebheniuBafunani na?” kutjho uNdala aqale uMngomezulu sengathi uthi nayeakhe akhulume. Kungabi nguye yedwa osele aphenduke isiqedamlozi.
Endatjaneni ethi, “Inyawo alinapumulo” ukuze umtloli akwazi ukusethulela ummongo-ndaba otjho njalo nawo bona inyawo alinapumulo, ukwazile ukukhetha abalingisi abafaneleko. Ukhethe uTjhejeni obekaphatha izalukazi kumbi wamenza wathandana noThembi. Ugogo kaThembi ungomunye ongakhange aphathwe kuhle nguTjhejeni.
NguD.M Jiyane
8. 	Coca ngelimi elisetjenzisiweko kilendatjana ngaphasi kwanazi
Ngemuva kwesikhatjhana wafika nonosokanakhe,kwafika noMaphophotha, uMaphophotha wakhwela phezu kwendlu wathola ubulongwe. Ngemuva kwalokho kwavunyelwana ngokuthi akuyiwe kwaSomalakazi ukuyokuzwa ngomhlolo ophoselwe phezu kwendlu.
1. 	Kutjho ukuthini ukuthi ubaba lirhorha na?
emphakathinethu.Nokho kumele lokho esikwaziko kungezwe
lokuhlathulula
“Angeze ngakulibala” langithinta kwenye indawo belangiqinisa namadolo.
6. 	Ingabe kumnandi ukobana umntwana akhule angamazi uyise nanyana unina na? Sekela ipendulwakho.
3. 	Coca ngendlela indatjana le ephetheke ngayo. Utjho nokobana
1.7 “Ithabo elalikwaMaphophotha lafuduka”
Ebantwini imihlathi ikweriyela iindlebe. Babodwa abakhwekhwethako bakhombisana ngalaba ababili abamncamo nerhara. Abanye baze bathi akusikho ukufanelana kwabantu lokhuya sengathi zizelamani. Abanye bababaza umdzobho nentethe, irogo lomlobokazi phela. Unina kamakoti atjhidele, basikinyiswe laba ababili. Ngaleso sikhathi umkhwenyani bekasaqale phasi. Semlenze emithathu salapha sihleka kuze kuvele lomhlathi. Asizibeki phasi sibethela phezulu sithi, “Kuguga othandako, nokuzala kukuzelula.” Abanye abantu basiqale ngelihlo lesavukazana basiphelele ihliziyo. Naso sithi latjhu sijame eduze kukanina womntazana.
“Khewutjho-ke sayitjeni, nizifunyene kuphi? Zetjiwe ngubani?”
8.5.2 Ingabe uphumelele ukusebenzisa abalingisi abafaneleko ukusethulela isifundo sakhe na?
(a) Ukubopha iinthimba.
Nasikhuluma ngesikhathi kuhle siveze bona sisuke sikhuluma ngephuzu elihlukaniseka kabili:
“Bekwenzeka bonyana ayeqe imithetho enimbekele yona na?”
“Uqinisile Sifiso, qala bonyana ukuhlala kwami kungisize kangangani.”
-izindlu
Ngomnyaka we-1996 watjhiya phasi embusweni weMpumalanga, wayokuthoma phasi njengomfundisi wesiNdebele eYunivesithi yePretoria kusukela ngoJanabari emnyakeni we-1997. Ngaleso sikhathi isiNdebele bese sifikile kuGreyidi ye-12. Ngaleso sikhathi afika eyunivesithi gade enza iimfundo ze-Masters la aphenya khona ngokuqarheka kwesiNdebele ngesimanga samalimi amanye ahlalelene naso. Leziimfundo waziqeda ngomnyaka we-1998 begodu zamvula amehlo ngokuphila nokusebenza kwamalimi wabantu abanzima we-Afrika. Ukusukela ngaleso sikhathi wathoma ukubona izinto ezinengi ezitholakala elimini lesiNdebele ezingekho kwamanye amalimi wabaNguni. Ngokufunda kancanikancani ukuzwisisa isayensi yamalimi kwamenza bona aphumelele nokungenela iinhlangano zamalimi la kukhulunywa khona ngamasayensi nemibono ehlukahlukeneko ngokuthuthuka kwamalimi wabantu. Soloko kwangomnyaka we-1998, uSkhosana sele akhambele amakhomferensi ambalwa wamalimi eSewula Afrika nangaphandle, emazweni waphetjheya njengeGermany, Szekcs Republic, Austria, Hawaai kwathi e-Afrika wakhambela amazwe afana neZimbabwe, Namibia, Swaziland, Mozambique, Kenya kanye neBotswana. Ezinye zeenkulumo zakhe eziphathelene nesiNdebele sezikhutjhwe kumajenali wamalimi afana ne-Nomina Africana, ALASA kanye nakweminye imitlolo ekhethekileko (special publications).
2. 	Ngubani umlingisi oyikutani endatjaneni ? Kubayini utjho njalo.
Ngalokho –ke abatloli abanengi banikela abalingisi amabizo azokulandelwa ngibo labo balingisi. Uthola umlingisi alifuza ibizo lakhe. Ibizo kesinye isikhathi likhambelana nezenzo, imikhuba kanye nokuziphatha komlingisi emphakathini wendaba esethulelwa yona.
•	Kumele ikwazi ukufundwa ngesikhathi esingangesiquntu seiri.Lomgomo awutjho bonyana abantu bayafana begodu bafunda ngendlela efanako kodwana nanyana kunjalo uhlathulula bonyana umuntu akungamthathi isikhathi eside ukuqeda indatjana. Indatjana efitjhani ayingafani nenovela. Umuntu lokha nakafunda indatjana kumele ayithome bekayiqede ngaphandle kokuthi ayiphumulele.Kungalokho kuthiwa indatjana kumele ibe yifitjhani ngendlela yokuthi ifundeke ngesikhathi esingaba siquntu se-iri.
(a) Itjho bona sinjani isingeniso sendatjana le? Sekela
6.1.1 Irarano langaphakathi
•	Njengesingeniso, isiphetho sendatjana sifitjhani.
“Sidla ini?”
“Dade, mina ngimthanda tle umuntu ofana nawe. Umuntu owazikobonyana nanibabantu kufanele nibe ngebakwaMsiza, nisizane. Kodwana ngiyadana ukukutjela bona angeze ngakwazi ukukusiza ngombananakusifundweso angisenzi begodu nomnganami lo akasenzi.” Kwakhulumaomunye walaba basekeli be-Ellerines Sundowns.
5. 	Coca ngamano umlingisi oyikutani awenzako ukurarulula umraro aqalene nawo. Sekela ngokudzubhula endatjaneni.
UZondi wathula nomrarwakhe wamudla yedwa athule du kwangaabekunalitho elenzekako. Kwathi ntambama wafika umakoti njengombanavele uZondi lo angenisa. Kambe uZondi uyothatha umakoti lo njeakamtjeli nomnganakhe lo okhamba naye. Into emphethe kumbi kukuthinakunjalo kufanele kubizwe isibongo lesi sakaThombeni kanti yena waziwabonyana unguMnyakeni. Indaba yesibongo le ayimphathi kuhle uZondikanti nendaba le akayikholwa. Wabikela umkakhe bonyana sele avelelwemraro onjani. Intombi yamupha isibindi sokobana lokho kuyenzekaangarareki khulu. Walindela lakusasa bonyana lona lizaphuma naziphi.Kambe nangabe uThombeni loyo uzimisele ngendabakhe kufanele avelenakanjani kusasa. UZondi walala angakalali ngendaba yendoda leenguThombeni.
ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
(b) Ukuqala umuntu ngelihlo lesavukazana.
3. 	Ingabe kwaba lula ukobana uSifiso athandane noNomhlekhabo na? Sekela ngokwendatjana.
“Awa, umoya phasi mma. Umsebenzi ongakufanela ukhona. Angitjhouyakwazi ukuhlanza iinkoloyi uzifake neporitjhi?” Alandule uNaMkoneni,kodwana atjho bona angeze wamhlula loyo msebenzi. UJiyana aragelephambili ambuze iminingwanakhe yoke, uNaMkoneni aphendule kokengendlela abuzwa ngayo. Ekugcineni anikelwe iforomo lelo bona alitlikitle.
Kwezinye iindawo uSesana unonde abuza uFikile bona iimpenduloekungizo ngiziphi. Kuthe isikhathi nasiya hlangana namabili ebusuku,wabe sele ayokuqeda uSesana. “Wo ungenza isidlhadlha sakho Fikile yi?Ngitlhaga ngephepha ngedwa wena uzenza ongayingeniko, kanti sewulenzewaqeda emini yi?”
Kubizwe abazali mahlangothi womabili ukuthi beze ngaphambili.
imongonya isehlakalo esisodwa.
5. 	Khuyini okwabangela ubujamobu uNaMaridili aqalene nabo na?
2. 	Kwenzakalani ngomma wekosi lo na? Sekela ipendulwakho ngokwendatjana.
Langelinye uSoBilibili wazithela kwaNoZabenzeni. Wambuza bonyanauqedwa yini sele onde sengathi lilithi nje.
Imibuzo emide
9.
16.	Ngubani umtloli walendatjana?
•	Kuba kuhle lokha indatjana iphetha ngesiphetho-phekghu.Kuthiwa inesiphetho esihle nayinjalo.
Akhokhe ummoya uMondliwa. Athi nakasathi ufuna ukuragelaphambili nekulumo aphazanyiswe nguMasombuka.
Kuthe sele abazali bakhe benze woke amalungiselelo, kwakhona uyiseazisa uNomadlozi. Kwathi nanyana uNomadlozi azama ukumhlathululelauyise bonyana akakhambisani nalokhu ngebanga lokuthi u-Arhosi solokoagcina ngokumdlabula akhange amsome, abathandani begodu yenaNomadlozi akamthandi. Uyise akhange afune nokumuzwa bonyana uthini.Unina naye akhange afune ukuyilalela indabakhe.
“Angikazimiseli ukuniphoqa mma.” Ilanga naliya lihloma ihloko eTjingalanga. Imizi yalesisiphande sakwaMakalana seyembeswe yintuthu yemililo yokuphekela intambama. Unina kaSesana uzibambela yena mathubha iimpoto. Akakazimiseli ukuphazamisa umntwanakhe ngokobana apheke. Ufuna afunde azilungiselele. Unyaka ozako lo akakafuzi abuyele kilesisikolo iVulindlela, uSesana.
NguM.S. Mahlangu
abanjani.
8. 	Coca ngomraro umlingisi oyikutani aqalene nawo namano awenzako ukuzama ukuwurarulula.
2.3 Isiphetho
UTjhejeni bekangabaphathi kuhle abantu khulukhulu iinlukazi zomrholo.
Ngiqinisile nangithi mntanami ngiyakubeletha, ungabuza unyoko nangu oguqe phambi kwethu.” Watjho njalo uThombeni wathela itiye le eyayibekwe phambi kwakhe.
7.4 UMasombuka uvezwe njengomlingisi ohlakaniphileko.Sekela ipendulwakho ngokunqophisa endatjaneni.
1. 	Ngubani lomma obuzwa lipholisa bona usesekhona na?
Siyakwazi ukubazi abalingisi bethu ngebanga lalokhu okulandelako:
UNaMkoneni umtlhago wamenza wabutha abentwabakhe ababiliwalunga ema-ofisini wombuso ayokufuna umsebenzi. Nakafika khonaabonogada akhange bamvumele bonyana angene kodwana wakatelelabewangena.Banengi abazamileko ukumenza bona abuyele emuva kodwanaakhange ayingene. Ekugcineni bamlayela e-ofisini lakaJiyana,uNgqongqotjhe.
2. 	Coca ngesingeniso sendatjana le usekele ngokwendatjana.
njengakwaThamana.
Lafika ilanga elingaliko lokutlolwa kweBiology. USesana besele ayilindile ngombana akwazile ukuthola zoke iimpendulo. Ezinengi wazibamba ngehloko kwathi ezimbadlwana wazitlola ephepheni. Nangambala wafika ngekumbeni yokutlolela, wanikelwa iphepha leBiology, wathaba khulu nakathola bonyana ngilo iphepha alinikelwe nguFikile, wahleka yedwa.Watlola kuhle zoke iimpendulo azibambe ngehloko, kwasala imibuzo emibili eyamhlulako, iimpendulo zakhona ngilezi bekazitlole ephepheni, iphepha alifake ngemabeleni.Walikhupha, watlola, walibuyisela. Wenza koke lokhu kanti uNom.Masilela umqalile. USesana uzwe nje selasithi akalikhuphe ngombana selalibonile. UMasilela watlola ngepeni ebovu bona umbambe akopa. Kwaba kuphela kwamaqhinga kaSesana.
1.2	Ingabe ngokubona kwakho wenze okufaneleko uThubana ngokuvimba uNaSkhosana bona angaqunti intambo uNobukhazi azilengise ngayo.
7. 	Ingabe kuyavezwa endatjaneni bona uyise kaBafunani lo
7. 	Bekasebenza kiliphi ihotela uTjhejeni
Endatjaneni ethi, “Bopha iinthimba zakho”, sizwa uSesana uzikhulumela yedwa ngehliziyo uthi, “Ukhulunyiswa kungazi bona ukuthandana kwami noPhrinsipali uMathabe, ngikho ebekwenza nginidlule noke. Enye nenye i –test ebesiyitlola mina benginikelwa imibuzo yakhona kusese namalanga. Ngelanga esitlola ngalo leso sihlahlubo kufumaniseke bona sekade ngasitlola mina. Sengimane ngenza lonelo nje etlasini,” -Ngezenzo zabo nangendlela baziphendulela ngayo lokha
Imilando Yabatloli
6. 	Kuba yini uSifiso ekugcineni athi, “Phela leli litjhudu lami elimbi.”
•	Isihloko sirhunyezo sendaba yoke esitlolwa ngegama elilodwa
2.4 Uthini ngesiphetho salendatjana, ingabe umtloli uyiphethe kuhle lendatjana? Sekela ipendulwakho ngokuzwakalako
7. 	Umuntu angeze aziraga zombili ngombana yinye izakutjhela. Sekela nanyana uphikise lokhu ngokudzubhula endatjaneni.
“Sewuqedile?”
Nomadlozi, mina angizokudoswa siratjhana ngepumulo. Angizokuhlekwa madoda athi ngibhalelwa mntwana. Nakhona umntwana womntazana.
Kube khona imibuzwana emibili emupha ubudisi uSesana. Athi uyacabanga athole bona ingileyo ayitlole ephetjhaneni. Yoke eminye uyiphendule kuhle, ngefanelo.
11.Ngiliphi ikghono uNamaridili analo ngokwemvelo na? Sekela
•	Ayimumathi izehlakalo ezinengi ezikhona endabeni, kodwana
Ngesikhathi afundisa eBuhlebethu High School, watlolisela ukwenza iimfundo zeziqu e-University of South Africa. Kuthe ngomnyaka we-1988, ngemva kweminyaka emihlanu, waqeda iziqu ze-BA la athatha khona isiZulu ne-Anthropology njengeemfundo ezilawula iziqu zakhe (major subjects).
1.3 Dzubhula isitjho esihlathulula bonyana uSoBilibili weza kwaNoZabenzeni ekuseni khulu?
ipendulwakho
16.2.2 Isikhathi
“Baba yoke ikulumo yakho ngiyayizwa, kwaphela mina e…e…e…
7. 	Coca ngendlela isikhathi ezivezwe ngayo endatjaneni.
Lafika nelanga lamalobolo. Yaba yikulu ipikiswano phakathi kwabantubakwaMatjhiyana(bakoNomadlozi )kanye nebakwaKabini, bako –Arhosi.Kuphikisanwa ngenani lamalobolo okufaka hlangana iinkomo ezikhambakokanye nemali.
“Mma, khewutjho-ke, wazini ngencwajana le?” sele kubuza uSukazi.
iinhlokwana
Ngomnyaka we-1979 wamukelwa eHendrina Community School esigoga esidala seHendrina la afika wafunda khona iBanga lesi-5 ukuya kwele-6.
2. 	Kade enza muphi umsebenzi uThembi begodu asebenza kuphi?
8.1 Imihlobo yabethuli
“Nomhlekhabo, akhe ngithi ukukudelela. Ngibawa ubuyisele iincwadiengizibolekilekwezi ngelayibhrari bona bazakunikela ikarajana lamilomfundi. Ngizakulinda lapha. Angithi sizokukhambisana?” Ngikhulumanje ngifuna ukusala ngilungisa amagama engizomthoma ngawo, ngiwahlelekokugcina. Angakhulumi litho kodwana avele athathe iincwadi anqophengelayibhrari. Ukhamba nje ngimqalisisa ijamo lakhe.
“Malume silotjhisa nina. Kwenzenjani wabhula umbethe ekusenikangaka na?” kubuza uNoZabenzeni.
ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
ezwakalako kusemandleni womtloli.
7. 	Ingabe isingeniso sendatjana le sitloleke kuhle nanyana awa? Sekela ipendulwakho ngokwemileyo.
8. 	Ingabe iphetheke kuhle indatjana le nanyana awa? Sekela
Esibulawa Ekhabo Asinalo Ibelo 62 nguJ.N. Malobola
Ngamafitjhani, mnganami, ngidosa emhlweni ekhayapha.
1.
Imibuzo emide
Unina kuthe bonyana afike njengombana bekakhambe ngawo amalungiselelo wokuthatha kukaZondi.UZondi akhange ayiphathe indaba kaThombeni nanyana bekabonakala bona uphazamisekile ngombana bekazithulela nanyana kukhulunywa naye.
“Yewuthule-ke khesizwe bona amehlo lawo enzanjani?” kutjho utitjhereuNdala.
UMasombuka angasakhuluma litho. Ajike abuyele kwakhe. Afikeaqalaqale phasi, phambi kwesango. Ngambala ayibone imitlhala yamatayerewelori. Athi anganeliswa abambe indlela godu. Anqophe esitetjhinisamapholisa wakhona lapha koSomaroborho.
“Ngilithabele? Awa , angeze. Phela leli litjhudu lami elimbi.”
Imibuzo emide
Wathuka khulu unina kaBafunani wabawa bona abotitjhere bangakhambi ukuze bamzwise lokho okuzokutjhiwo makhuwa. Amakhuwa bekalethe iindaba ezimnandi, alethe itjhege yemali engange-R10 000,00. Athi amakhuwa la nakahlathulula unobangela wokuletha imali engaka kukuthi eminyakeni eyadlulako, uMsongelwa asaphila, afika amakhuwa la abathatha iinthombe bavunule isiNdebele, nomuzi wabo ugwalwe kuhle khulu ngesiNdebele. Iinthombezo zathathwa, kwenziwa ngazo amaposkarada.
Indlela akhuluma ngayo umlingisi kungasivezela bonyana umumuntu onjani, ukukhetha kwakhe amagama.Umlingisi ovezwa athukana njalo, kuyasivezela bonyana usisilwi.
(b)	Ukuthi rathu.
“Awa ungase ubeke indawo oyibona ikulungele wena. Indawo elungilekokuwe nami izangilungela. Ungakhululeka nje utjho bonyanasizokuhlangana kuphi nangasiphi isikhathi.”
“UZondi wezwa ihliziywakhe ibuhlungu nakacabanga bonyana kwamambala lendoda ayiqothako nguyise. Alo akholwe ngani bonyana kwamambala iyambeletha. Wazibuza bonyana beyikuphi isikhathi soke lesi? “Baba ngibawa ubuye kusasa mhlamunye ingqondwami izabe seyisebenza kuhle kanti nomma uzabe selakhona. “Yazililela indoda yabawa bonyana indodana iyilibalele ngombana nelizwi lakaZimu lithi abalitjalelwe khona nabo bazakulibalela labo ababonileko. Yaba budisi indaba yokulibalela kuZondi phezu kobana utlhage kangaka ayedwa angazi bonyana uyise ukhona uhlezi kamnandi. Wabona kubudisi bona angamukela lokhu akuzwako ngaphandle kobana afumane umuntu omdala amaziko ongamtlhadlhulula.
7. 	Ngisiphi isifundo osifundako ngalendatjana yamabherha?
Irherho Lezaga Nezitjho 89
Ngemva kokufunyana imvume kongaphezu kwalo lithome ipholisa.“Nawucabangako mma ngabe uzibulaleleni umntwanakho?”
UNozabenzeni wamtjela bona wondiswa kukuthi kuthiwa mloyi. Afuna ukumzwisa ubuhlungu obukhulu uSoBilibili, wathi nezakhe iindawula zitjho njalo, zithi uyaloya. Yaba buhlungu khulu ihliziyo kaNozabenzeni.
Nokho uNomadlozi wamtjela uyise bonyana lokhu akakakwenzingombana amdelela kodwana bekabhalelwa kumenza azwisise.
Imibuzo emifitjhani
15.	Ngokubona kwakho ngubani ogade ahlakaniphe ukudlula omunye phakathi kwakaSesana noFikile? Sekela ipendulwakho.
1.
2.1.5 Umalukazana
Liphi Iqiniso
“Utjho nje ngombana akafuni ukubulala wena. Ngathana bekunguwengasele kukade wamqotha kwamapha,” kutjho unosokana.
5. 	Yini ifokisi na?
“Ngiyathokoza.” Athule kancani. “Ngiyakuthokoza ukudla kwakhonakho koke osele ungenzele khona. Angeze ngakulibala.” Kwabamamezwakhe wokugcina nasele sibuyela emsebenzinethu. Leli lokuthi
2. 	Isingeniso sendatjana siyalulukeza. Uthini wena, vuma nanyana uphike usekele ngamaphuzu azwakalako.
5. 	Coca ngomzimba wendaba
8. 	Ngokuya nalokho okutjhiwo babelethi bakaNomadlozi kutjho bona umendo ulizulu ebantwini bengubo. Uthini wena, sekela ipendulwakho.
Bekutlhagwa khulu kwaThamana. UmkaThamana besele ayikomo edla yodwa. Abanye abafazi besele bamnina ngebanga lokubawa khulu kwakhe.UNaMaridili wayengasayi neminyanyeni.
Indaba yenzeka endaweni yakwaMusi.UNobukhazi umntazana owezanonina kwaMasilela. UMasilela akasuye uyise ombelethako. UMasilelauhlukumeza uNobukhazi ngokomseme. UNobukhazi nakabikela uninauNaMarhubani, unina akafuni nokuyizwa leyo. Lokho kungebangalokobana uMasilela uregile begodu bakhomba ngophakathi. Ukuvezwakwendaba enje kungenza bona uNaMarhubani alahlekelwe ngokukhonangokungekho.Angalahlekelwa namumendwakhe.
2. 	Inengi labantu selenza ibhizinisi ngelobolo.Vuma nanyana uphike usekele ipendulwakho ngokwendatjana.
Nakuyifundwakho ibeke phambi kwezinto zoke.”
“Mina mnakwethu nginguNomhlekhabo. Elinye okungelesikhuwanengijayeleke ngalo nginguBeauty.”
“Zetjiwe nini iinkomo zakho baba?” Kusaraga uNdala.
“Thula-ke mntwanami, koke kuzokulunga.” USukazi abhambadeuSimphiwe ehlombe ngendlela yokumduduza. Khonokho kungeneuDlambili aphosekile.
Isikolo athoma kiso kwakuyiMeerlus Farm School esasiseduze neemayini iBlesbok neBank kanye neKomati Power Station. Wathoma ukufunda lapho uSub-A waze wayokuqeda iBanga 4 ngomnyaka we-1968.
8. 	Nikela isithakazelo sakwaJiyana
8.5.3 Ingabe usebenzise isizinda esifaneleko ukusethulela isifundo na?
7. 	Itjho usekele ngokwendatjana ukuthi sitholakala kuphi isitlhori
Bomkhozi, kulungile.”Aphelile amagugu wokuthi yena akazokudoswa mntwana ngepumulo. UMenzelwa sekaphenduke inja nayinethwe lizulu.
“Khuluma Dlozi, ungangiqedeli isikhathi. Qala nonyoko kumele ayokubikela abomnakwabo, bebafike ngoLosihlanu.”USoDlozi ukhuluma nje sekusele amalanga amabili bafike bakwaKabini.
3.4 Isitlhori/ Isiqongo
(d) Ukutjhiba.
“Kufuze ikesi ikhanye bekuse. Ngokukabani ukubizwangokungakafundi? Phela zikhomba ngophakathi iimfundiswa zanamhlanje.Imali ziyayiwola,” kutjho uSesana acabanga bona kufanele ayamelengaphetjheya ekhabo kaThemba.
Ubulongwe Bekomo Phezu Kwendlu 18 nguMS Ntuli
Okumumethweko
2.1 Coca ngokuvezwa kwabalingisi kilendatjana ngaphasi kwanazi iinhlokwana
“Akusasizi. Kade ngikubonile.” Atjho athala ngepeni ebovu phezukwephepha lakaSesana uMasilela. Atlole ngamagabhadlhela,You are righthandedly found copying!
8.
Liyabandamela i-iri abantwana bangena ngababili ngamunye emasangweni wesikolo. Yadlula imizuzu bathoma ukuthatha iindawo zabo zokuhlala ngamananeko. Safika isikhathi kwathula itjhada, kwalila umsobo phezu kwephepha. Kutlolwa isifundo se-Biology.
Imibuzo emide
(d) Coca ngamano umlingisi lo awenzako ukuzama ukurarululaumraro aqalene nawo.
“Ngibawa ungilibalele ngokukulindisa kwami isikhathi.” Lelo lilizwiengalizwa lingihlebela kuyikomba yobana umnikazalo akafuni ukubangaitjhada, aphazamise abanye abamajadujadu ngokufunda. Ngiphakamiseamehlo, ngifunyane kunguMhlamazana.
“Yeyi, lisa izinto zaphakathi konyaka wena. Ngibawa isizo kwaphelakuwe,” kutjho uSesana ajame ngeenyawo.
“Akwande botitjhere. Awa, sivukile, singezwa nina,” kuthokoza uninakaBafunani ngehlonipho ekulu ngombana bavakatjhelwe babantu abakhulu.
5. 	Tlola isithakazelo sakwaMasombuka
Ngokusilingeka uMasombuka athi, “Ngisola uMondliwa.”
nanyana amabili ukuya kwamane, ubunengi bakhona. Isihloko
Ipholisa uNdala wahlathulula bona iinomboro aziphiwe nguMondliwazisebenze khulu ngombana ngizo abazisebenzisileko ukuze kutholakaleiinkomo zakaMasombuka.Wagandelela uNdala bonyana uMasombukaamthokoze khulu uMondliwa.
Umuntu othabileko akabuzwa, uyazitjho.
1. 	Tlola isibongo sakwaDlambili
5. 	Umma lo akazenzi ngokuzoziphara kilama-ofisi, uthini wena? Sekela ngokwendatjana.
Satjho sathi, “Alinapumulo.”Indlu ihlahle amehlo.
5.1.1 Ukuthiywa kwabalingisi amabizo
3.1 UMaphophotha
5.2 Imihlobo yabalingisi
(b) Ingabe isingeniswesi sihle nanyana awa? Sekela ngokutjho
2. 	“Kuyazalwa ngaphandlapha.Muhle umntwanomfazi. Muhle ucima ilanga. Ubuya kweliphezulu. Yingilozi kwamambala.” Emtjhweni ongehla tsomula iimfengqo ezimbili bewutjho nokuthi zimhlobo bani weemfengqo lezo.
Afikisele uMaphophotha ngazilunyelwe mnganakhe uSoBilibili. Azinunge nangetswayana bonyana zibe mnandi. UMaphophotha ngokuthanda ukuphophotha sengathi mrhatjho azithuwelelise. Kubizwe uSoBilibili nomzukulwanakhe, uNoZabenzeni. Kuthi nazihlalelwa phasi, uSoBilibili azinghalise akhambe.
“Uyabona ntangazethu lendaba engizokutjela yona izokufuna uvuleiindlebe zakho, ungizwe bewungizwisise.” Ngithi ukukhohlela kancani.
UMaphophotha wabiza uSomalakazi, inyangakhe ayithembileko. Yenaakasaboni kuhle. Nanyana kunjalo indawula yona uyibona njengokukhanyakwelanga. Wazana noMaphophotha asesemutjha asandukuthatha. Ngalesosikhathi uMaphophotha wabasele amsegwabo oqinileko ngombanawabasele eqiwe ziintanga ezimbili ngokuliywa. Kusukela laphobanamathelana njengehlambi erhuluphele amanzi.
UZondi ukhuliswe ngunina uNaKokela.Ukhule azazi bonyana ungewakwaMnyakeni yena. Uthe sele akhulile wahlangana nentombi yakwaSiluma, bathandana bekwafika isikhathi sokuthathana. Enziwa amalungiselelo.Kuthe ngelanga elingaphambi kwelomnyanya wesimanje, kwafika indoda,ehlathululwa njengede. Ithe ingafika indoda yaba nemibuzo eminengi khulu.Beyifuna ukwazi ngoZondi nonina . Lokho kwamthusa khulu uZondi kodwana ekugcineni wagcina ayibawile indoda bonyana ingubani?
“Thokozani ungafuni ukungihlekisa ngingakazimiseli. Soloko wakhula waba ngaka wakhe wezwaphi bonyana kunomntazana okhe wathi yeyi wena spereketjhana ngibawa ungisome hle.” Ngibhalelwe kuzibamba ngihleke. UThokozani ngimbone naye sele azihleka ubudlhayela.
“Ngokuzithoba, mma ngigcine ngikubuzile bonyana kwenzekeni.Uboneni wena ?”
Ngelanga elilandelako wafika uThombeni wathola uZondi ahlezi ngebandla. Wafike wabawa itiye njengombana bekumakhaza nje. Unina kaZondi weza naye la kunoZondi noThombeni. Wabhalelwa kuqala uZondi ngemehlweni lokho kwaba litshwayo elikhulu lokuthi unina wamfihlela uZondi iqiniso.Ngaphandle kokutjho izinto ezinengi waphumela ngaphandle waya la kuzele abantu bomnyanya, watjela abomma abaphekileko bonyana baphule iimpoto eziko ngombana umnyanya awusekho. Umakoti wahlutjuliswa ingubo.Phela njengombana uZondi angewakwaThombeni akathathi kwaSiluma.Umakoti ngewakwaSiluma.
Kwenzeka koke lokhu akusesenamuntu olilako ngendlinapha.Sekuzwakala isibibithwana kwaphela. Athome ukufunda uMthombeni.
12.Hlathulula umlayezo owuthola kilendatjana.
(e)	Ukuhlaba umkhosi
Lithe nalithoma ukuphakama wabasele afikile koThemba. Ngetjhuduathole uThemba akhona, nanyana bekasesematasatasa ngokusenga nje.Sewathi bona aqede kwaba lithuba elihe lokubonana kwabo.
(d)	UNobukhazi
9. 	Kungcono ukufeyila ufundile kunokubanjwa ukopa. Thini wena, sekela ipendulwakho.
UNomzana uMaphophotha wayikhalima. Kwabe unosokanakaNoZabenzeni yena sele aqedile ngomalukazanakhe ngombana ukholweamezwi kaSoBilibili.
Amanodi Nemisebenzi
“Ukhulunyiswa kungazi bona ukuthandana kwami noPhrinsipali uMathabe, ngikho ebekwenza nginidlule noke. Esinye nesinye isihlahlubo ebesisitlola mina benginikelwa imibuzo yakhona kusesenamalanga.
•	Umtloli ukuze asivezele isizinda esinembako kudingeka bonyana asebenzise ilimi elifaneleko nelinembako.
Sizakubonana kwelizako.
8.1 Ingabe lilula namkha litjhubile na
Kwamambala uZondi wahlala wasonga izandla alindele isilukaziesingunina sibuye akhe asibekele umhlolo lo awuzwileko. Safika isilukazisaba majadujadu ngokulungisa itende lomlobokazi ozokufika namhlanjentambama. UZondi uthulile sewuyasaba ukuleya indaba enjengaleesilukazini. Isilukazi esinguNaKokela sigcine simbuza uZondi bonyanawathula kangaka kwenze njani. Kambe sidlumbana bonyana wethukilengombana umnyanya sele ufikile. UZondi wathula kwanga akezwa kantiuyezwa bonyana sithini isilukazi. Bafika nabantwana abalama uZondisebatjhayisile emberegweni. UZondi lo lizibulo lalapha ekhaya kantiwelanywa nguPhephelaphi bese ubuphetjani kube nguNtozakhe.
10.Coca ngesizinda salendatjana ngokucalisa ehlalweni yabantu.
“Uyifunyenephi incwadi le?” kusabuza uSukazi.
2. Isakhiwo Sendatjana
3. 	Itjho bona ingabe esingenisweni uveziwe yini umlingisi oyikutani kanye nemiraro aqalene nayo na? Sekela ngokwendatjana.
Sekela ipendulwakho ngokwendatjana.
16.1.4 Isiphetho sendaba
Ukutsengwa Kwendatjana
“Ngiyakwizwa uyakhuluma kodwana angikuzwisisi. Ngibawa khewuthiukuthabuluka njengomseme owendlalelwe abonobesa.”
“Uqinisile Sesana. Ngilisebenzile emini kodwana ngalilisa ngokobana nginokulisola,” kuphendula uFikile.“Usola ini nakunje?” kubuza uSesana. Angakghoni ukutjho uFikile.“Unamanga. Umthethwakho ufuna ukuphumelela wedwa yi? Akunanto esolisako la. Ngiyakutjela-ke mina, ngilo,” kutjho uSesana sele azokuqedaukutlola iimpendulo zakhe ngerherho. Athi angaqeda athokoze nokho,ukubonisa bona ubuntu unabo. Lokhu uFikile amenzele khona kuyatlhogwa. Kutjengisa ukuzwana nobungani bamambala.
8. 	Ingabe uyavumelana nekulumo ethi uSesana bekanehloko elula? Hlathulula
(a)	USifiso.
Kokuthoma, kubayini athi ahlala emzini wesithathu ukusuka kwamiezwe abe abone into eyenzeka kwami kodwana mina ngingezwa litho.Kwesibili, namtjhana kukhanya igezi angithembi bonyana kungaba lulaukubona isigidi esisesandleni somuntu okude kangaka. Kwesithathu, into leyenzeke ebusuku kodwana uyihlathulula njengento eyenzeke emini.Kwesine, isizathu sokobana kubayini angahlabi umkhosi namtjhanaamasela sele akhambile angasizwisisi. Kokugcina,uThombeni, uyisekaMondliwa,selokhu kwafika amabherha utjhibile. Ukhamba atjela abantubonyana selokhu ngafunyana iinkomo nginamahlonjana. Angazi bonyanangimi engathi angalobolisi abantabakhe ngezobulongwe na?”
“Angivuthi amalangabi. Ngazi kuhlekuhle engifanele ngikwenzekodwana ngasuke ngacabanga khulu. Hlangana nokhunyeengakucabangako kukuthi mhlambe udade lo wenza unyaka wamaswaphelalapha. Alo-ke ngizakuthi ngiyamsoma angidobhadobhe angifuthe le.Namtjhana avele angitjhiye, ayokuthandana nabanye phambili. Angithiuzabe sele azele ifundo, aneziqu. Bese mina ngisala ngiba yipoto ephehlwangubani emva kwalapho.” Ngithule. Ngithi nangisathi ngizokuragelaphambili uThokozani athathe athi, “Uyakhuluma ukukhulumamswekhethu kodwana angikuzwisisi bonyana uzama ukungitjela ini.Ngibawa bona uvele unqophe entweni okungiyo, ulise ukulokhu urhudlaumthangala njengembuzi. Kungasikade ngifuneka esifundweni sesiNgisi.Yeke-ke ngibawa bonyana ukhulume urhabe.”
12.UZondi wakhula kamnandi. Uthini wena, sekela ipendulwakho.
Umfowabo nguye omphenduleleko wathi, “Nangu!” Ipholisa litjhidele kuye, lamnikela incwadi lathi akayifunde khona lokho. Bona wethukile uMenzelwa akubuzwa. Incwadi leyo beyihlengezela esandleni sakhe. Igama ngelakhe. Ayidlulisele kumfowabo bona amfundele.
2.5 Isiphetho
“Ngiyakwizwa. Engingakutjela khona kukobana ungatshwenyeki khulukangako ngombana gade kukuhlolwa kokuthoma begodu uphale abanengi.”
8. 	Ingabe isiphetho sendatjana le siza nalokho okulindelwe nanyana awa? Sekela ipendulwakho ngokwesiphetho sendatjana.
(b)Isikhathi
ngokudzubhula ngokwendatjana.
3. 	Ngubani umlingisi oyikutani kilendatjana? Sekela ipendulwakho.
2.1.3 USomalakazi
Ngithemba bonyana wasale wenda kwaMnyakeni angazi lokho ungakuzwangaye. Kodwana mina angikahlongakali ngikhona ngibawa bonyanaungamukele njengoyihlo ngombana vele ngiyakubeletha.”
Inyawo Alinapumulo 57 nguDM Jiyane
Langalinye wahlala phasi wabonisana nabentwana bakhe ngomtlhagoobabhode kangaka.
“Nangingazibona ngikhamba naloya kuzakutjho bonyana ngiyikutaniingasi ikuta.” Ngesikhatjhana esingaqedi ihliziyo ngimbone sele abuya.
6. 	Coca ngokuvezwa kwendawo endatjaneni.
“Umoya phasi Jali. Umuntu akavalelwa lula njalo ngaphandlekokuphenywa. Yeke-ke, nasizakufunyana iinkomo zakho kufanelesingaphuthuzeli ngombana iphuthuphuthu lizala iqanda linye.”
Angithi uhlala agunadzele iincwadi kodwana asikho nesisodwa isifundo asiphasako.
ngokwendatjana
Athe ukuzwa lokho, abawa bonyana ayokutjengiswa lapha uMenzelwa
“Lula nje ngizama ukukutjela bonyana angikazimiseli ukulitjhidelaithuba elinje bo…”
Ukutsengwa Kwendatjana oyikutani, ngokwendaba, sizwelana naye vane sele silindele ukubona loyo esimbona angakalungi bona uyokuphetha ngani. Isitlhori kulapho ithumba kumele liphandluseke khona. Kulapho kumele sithole iimpendulo zemibuzo okukade sizibuza yona. Leli lizinga elingasanawo amano wokuvimbeka kwendaba. La silindela nanyana yini( embi namkha ehle). Amaphaphu womfundi asuke aphezulu kilengcenye yendaba. Esitlhorini sizimisele ukubona ukutjhisa kwendaba kufika la kungekhe kusarhagala ngokuya phambili. Isib. Endatjaneni ethi, “Ngizakufa Nginje”, ekukhuleni kwendaba sithola kufika amakhuwa.Siyazibuza soke bonyana bazokwenzani. Nokho umraro ovele esingenisweni womtlhago silindele ukuwubona usombuluka.Ingabe azokwenzani amakhuwa. Ingabe uBafunani uzokwenzani, uzokwazi ukuya esikolweni njengesifiso sakhe namkha kuzokumele bona ayokufuna umsebenzi njengokutjho kwakanina? Naka amakhuwa alethe imali engange R 10 000.Ngiso ke-isitlhori sethu.
UNgqongqotjhe walwa khulu ukubona umma nabentwana bakhebavunyelwe bebafika e-ofisini lakhe elikhulu kangaka. Nokho atjhoamapholisa bonyana azamile ukumvimba uNaMkoneni kodwana ngebangalekanakhe akhange afune ukubalalela.
“Kungcono ngivele ngitjhinge emapholiseni kusatjhisa nje.”Ukhuluma nje uMasombuka sele aphuma ngesango. Ukhamba akhafulaamathe indlela le yoke. Akakakwati uthi napa bayeza.
“Mhlonitjhwa unokudelela okukhulu umma lo. Angasuka ekhayaathathe umuzi woke nepahla yakhona ayokufuna umsebenzi? Kimi uzile
Wakhamba wayokusela utjwala uSoBilibili. Wabiza uNozabenzeni kanye nonosokanakhe.Kilokho kuhlangana kwabo, wavela umuntu owaphosela ubulongwe phezu kwendlu.UNozabenzeni kanye nonosokanakhe barhawula, baba mawelana
Ngizakwembathani amaqhakazana nakambatha kuhle kangaka. Khonaunomnyanya ngizamphekisa ngani. Sengakhetha ukuba yikomo ekhambayodwa. Alo nithi ngithatheni ngiyihlanganise nani nakunje yi?”Kuzilandulela unina kaBafuni, sekajayele ukukhuluma ngezandla.
(b) Ingabe isingeniswesi sihle nanyana awa? Sekela ngokutjho komleyo omayelana nalokhu.
9.4.2 Coca ngesizinda salendatjana (Indawo kwaphela)
UNobukhazi “Masilela.”
9.1 Phawula ngelimi elisetjenzisweko kilendatjana.
Beza kwahlalwa phasi. Umphosi wobulongwe wavela njengamangakaSomalakazi. Kwaselwa kwagonywa. UNoZabenzeni nonosokanakhebasala sengamawelana.
Sithe nasiyiqalisisako indaba le sinomkhozi, sayibeka bunje.
d)	Liphi Iqiniso?
1. 	Ucabanga bona yini ebeyenza kweminye imizi bangatlhagi
•	Sakha Ilimi Lethu
“Awa ngiyakuzwa Sifiso, wena ongasayingeniko yami ngombana seleubona abodade abahle abaziinhlabathi zelwandle.”
abangazikhuluma nalezo abangazenza.
“Alo ziphi?” Kubuza uMasombuka, ngokurhaba.“Iinkomo zakho uzozifunyana ngemva kokuhlolwa kwezinto ezithileko.Njenganje elinye ipholisa lizise endaweni lapho ziyokubekwa khonakwesikhatjhana. Ngiyakuthembisa, angeze kuthathe isikhathi ngaphambikobanyana uzifunyane,” kuhlathulula uNdala.
ezahlukeneko.
Ongenako lo nguSimphiwe wakwaMakhanya, mngani kaNobukhaziwokuwa nokovuka. Kwabo kukiso isitradesi, kumlenzana nokho nawusuka lapha.
2. 	Ingabe umlingisi oyikutani uveziwe ekuthomeni kwendatjana kanye nomraro aqalene nawo na? Itjho bona ngubani, uveze nomraro aqalene nawo.
3.3 USomalakazi
1. 	Hlathulula bona khuyini lokhu ngokwendatjana:
5. 	Ingabe ngokuya ngawe bekufanele bona ujanyiswe umtjhado
(b) Ingabe uyaphumelela ngokwamano lawo na? Sekela
UNobukhazi wathula ngobuhlungu adlula kibo bekwabasekugcineni.Kwamva wabona isisombululo kukukuzibulala. Ngaphambikobana azibulale, watlola incwadi wayitlolela umnganakhe uSimphiweamhlathululela koke ngobujamo aphila kibo kwabo. Wabawa bona atjeleamapholisa ngalokho. Watjho nokutjho bonyana nakangafika seleazibulele, athathe incwadi leyo amtlolele yona ayinikele amapholisa.Ngemuva kokuzibulala kwakaNobukhazi, unina kaNobukhazi watlolaincwadi enza ngasuthi nguNobukhazi. Kilencwadi uthi unobangelawokuzibulala kwakhe kukuthi abazali bakhe abafuni bona alethe isokana lakhe kwabo.
8. 	Itjho bona kuyini isiphetho-phekghu?
Incwajana Nencwadi
5.1.6 Indlela yokukhuluma
3. 	Coca ngesizinda sendatjana le uqalise kilokhu okulandelako:
5. 	Coca ngesikhathi abantu abaphila kiso endatjaneni, sekela
1.4	Iqhegu lakwaThubana kuba yini lasala namapholisa ngekamurini?
•	Abalingisi kumele benze izinto ezingenziwa mumuntu ophilako.Nakungasinjalo, lokha abalingisi nasingabathola benza izinto umuntu ophilako angeze azenza, kutjho bona yinganekwana.
3.5 Isiphetho
(b) Itjhudu lami
“UNaSkhosana uze nomukhwa athi ufuna ukuqunta intambo kodwanaubaba uThubana wamvimba. Usitjele bonyana njengombana umntwanasele ahlongakele isidumbu akukafaneli bonyana sithintwe mumuntubekufike amapholisa. Kodwana mina ngedwa, kwami ngokwezandla.”
8. 	Abantu abadala bathi kuhle ukubhinca kusakhanya, vuma nanyana uphikise uqalise endatjaneni.
2.1.4 Ukuveza umlingisi ngokuthi umtloli amhlathulule
13.	Ingabe ukuthandana kwakaSesana noPhrinsipala kusitjelani ngesimilo sabo bobabili? Hlathulula.
Uthome umnyanya ekhabo kamakoti, kuyokuhlanganwa esondweni mantangi. Indlu ithi pham’pham’ ngombana nakhu kutjhada inesi elingusaziwako kanye nesisebenzi sehotela ephuma phambili. Bahlaliswe phambili abatjhadi. Balindele ukufungiswa, nokufakwa idzilamnwana, bamukele neembusiso ezivela ngaphezulu kilendlela etja abazoyithatha.
2. 	Yenzeka kuphi indatjana le?
Akusimi Yindlala
UZondi arareke bekangenwe mamanzi emadolweni nakabona lomuntu amqale kangaka senga uyamfanisa.
6.1.4 Isiphetho
UNozabenzeni waphatheka kumbi. Wonda waba ngangelithi .Kikho koke lokhu uSoBilibili bekenza ngasuthi akazi litho. Ngelinye ilanga weza kuNozabenzeni azombuza bonyana kuba yini onda kangaka.
“Ngiyifunyene ngekamerweni lami nangibuya esikolweni. Ngithe njenangivula umnyango ngahlangatjezwa ngiyo.”Ukhuluma nje seleanesibibithwana uSimphiwe.
Nanyana woke umuntu wasola inani eliphezulu lamalobolo, uMoniwawawakhupha njengombana anjalo.Kwathi ngelinye ilanga avuka ekuseniuMasombuka asiya ngesibayeni esinamabherha, wathola isibaya sivulekenge, ingekho neyodwa ikomo.
“Konje phana ibizo lakho nesibongo ungubani mma?”
UZondi wajanyelwa yihloko wajama rwe phakathi kwecabazi angazi bonyana aragele phambili ngetiyakhe leyo. Wezwa unina athi, “Khamba
Lo mlingisi ophikisana nomlingisi oyikutani. Lokho okuhloswe yikutani, lomlingisi uphikisana nakho. Akhe siqale indatjana ethi, “Akusimi yindlala.” Umlingisi ophikisana naloyo oyikutani ngumhlonitjhwa uJiyana. Uphikisana nehloso yomlingisi oyikutani yendlala namkha yokufunana nomsebenzi ukuze aqotjhe indlala. Kuqakathekile nokho ukutjho bonyana umphikisi kesinye isikhathi akubi mumuntu. Akubi mlingisi omumuntu kodwana kungaba bujamo obuphikisana nehloso nanyana lokho afuna ukukuphumelelisa. Nawungafundisisa indatjana ethi, “Iitjhudu Lami”, uSifiso bekasele afuna ukuzibika kuNomhlekhabo. Kodwana kwatholakala kukuthi yena noNoMhlekhabo bangebesibongo esisodwa. La bujamo obulwisane nehloso kaSifiso. USifiso bekazibona yena noNoMhlekhabo bathethene.
Avele amomotheke uNdala. Uyazi bonyana akazenzi uMasombukakodwana wenziwa buhlungu behliziyo.
Imibuzo emifitjhani
bakaNomadlozi na?
(b)	Amadolo azele amanzi.
3. 	Indatjana le yenzeka kuphi ngokwendawo na? sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
Bopha Iinthimba Zakho 32 nguPB Skhosana
“Ufuna umuntu owenza isifundo sezomphakathi? Ufuna bonyana wenzeni ngaye?”
USoBilibili utjela umnganakhe uSomalakazi.
Amanodi nemisebenzi
“Khululeka. Buza namkhana yini obona bonyana ingasiza iphenyolethu.”
(c)	UMoniwa.
Isingeniso sendatjana kumele:
UNomhlekhabo unamathanga amahle lokho uSifiso ukubone lokha bahlezi phasi begodu uNomhlekhabo gade ambethe ibhrugu elifitjhani.
Ngelanga okutlolwa ngalo isihlahlubeso kufumaniseke bona sekadengasitlola mina. Sengimane ngenza lonelo nje etlasini,” kucabanga uSesanaangafuni ukuveza kuThemba. Kuhle nakaziwa asihlakaniphi. Mbala kubebunyikanyika emini yoke kuSesana. Ulungisa iimpendulo zakhengamananeko.
Iimbiza ziyatjha ziphulwa zibekwe.
NguD.M. Jiyane
UZondi wajabula wahlala noyise ebandla uNaKokela wabatjhiya ebandlawabuyela ngesibuyeni. Abantu barareka nababona uNaKokela eza alilababuza bonyana kwenze njani. UNaKokela wabatjela bonyana abasuseiimpoto eziko umnyanya awusekho. Abantu bathwala amehlo bararekilebonyana ngabe sekwenze njani. UZondi noyise bathi nabaqeda ukuselaitiye uZondi wabutha izitja wathi nakafika ngesibuyeni wararekanakafumana unina aqotha abantu abazobaphahla emnyanyeni wabo lo.Wathi amphendula uNaKokela wathi: “Mntanami kambe kuphambeneamakomitji ngombana awuthathi kwaSiluma.”
Incwajana Nencwadi
“Senizokusala nomusa wekosi bakwa…” Athi angakaqedi ukulayelisauSukazi aphazanyiswe litjhada elizwakala kuhle bonyana olilako lo seleangaphakathi kweenkhonkhwani zalapha kwaDlambili. Bokeabangedayiromi bathi du, kanye kanye. Wena owabona amajoninakalotjhisa owaphetheko. Bathi nabathi banqopha emnyango kufunyanekebonyana baladelwe. Bajame rwe, njengabantu ababanjwe bahleba omunye.
wendatjana.
Nalifikako ilanga lokuthoma abahlahlutjwa ngalo, waba ngowokuthoma uSesana esikolweni ngokufika. Vele ufundile. Uzilungiselele. Nesikolo soke siyazi bona uSesana unehloko elula.
(e)	UDlambili
-Ukuhlala kwabantu.
Sikhutjhwe ifutha ngemlonyeni. Umthetho uthi asinalo ilungelo lokutjhadisa silandele isiko. Umthetho uthi kumele siwahloniphe amalungelo wabantwana. Alo-ke mina Menzelwa ngazini ngomthetho.
7. 	Akhese utjho bona ngokubona kwakho umma ingabe kuliqiniso ukuthi uyadelela nanyana awa? Sekela ipendulwakho ngokwendatjana.
“Mma, ubaba ngabona ukhe wakufanisela ngendaba yabantubakwaKabini. Uthi abantu bakwaKabini bayeza bazongilobola. Mina mmau-Arhosi angimthandi. Angimthandi, hi! hi! hi!” Uyalila godu uDlozi.
“Mmi, baba pholisa,” kukhuluma uSimphiwe ngokulila, anikelausayitjeni Sukazi imvilobhu emhlophe. Angasabuza usayitjeni, kodwanaavele arhwatjhule incwadi engaphakathi kwemvilobhu egade sele ivuliwe,akhambakhambise amehlo phezu kwencwadi leyo msinyazana, anxaphe.Aqale ipholisa eze nalo ngemehlweni. Aqale uNaMarhubani. Abaqale bokengendlinapha, abuze.
Amaberha 9 nguMS Mahlangu
ngokwendatjana
“Iye mntanami nguye owasithuka siyokubawa umrholo.”
Nakhu okumele sikwazi ngesiphetho sendatjana:
“Mbala ngitjhwile. Ngilo leliphepha uFikile athe akalithembi. Ngilo!” kutjho uSesana ufile kuthaba. Ihloko iloko ihlome phasi amehlo asephepheni. Utlola kamnandi udade. Iimpendulo uzilungiselele anesikhathi. Wazibamba ngehloko. Ziyazizela. Lezo athole kulikhuni ukuzibamba ngehloko, wenze iqhinga wazitlola ephepheni ngesandla esincani, wase ulifaka emabeleni. Wazile bona akungenwa nencwadi ezindlini zokuhlahlubela. Ngehliziyo uthi uFikile ulayekile. Ngokunyaza kwakhe, nakho-ke ubethe phasi aqalile. Utlola nje uSesana unonde avusa ihloko acale uFikile ohlezi lapha ngemnyango. Athi angambona aloko aqale phezulu, isandla singanyakazi phezu kwephepha, ahlekele ngaphakathi.
(a)	UMdemude.
Indaba kumele ibe naso isiphetho.
“Awu! Kanti nawe zikuphethe? Mina bengithi ngimi ngedwa olengele ngeweni,” kutjho uSesana angena elawini lakaFikile.
1.1 Yini ukuba mathambo amhlophe?
4. 	Umrhala uJiyana awutholako wenza bona agcine enza umsebenzi wabomabhalana, Hlathulula.
UJohanna Nurse Malobola wabelethwa eCullinan amalanga ali-16 kuMgwengweni emnyakeni we-1959. Emnyakeni we-1982, waqeda iimfundo zakhe zobutitjhere i-JSTC eTransvaal College of Education. Uthome ukufundisa eBuhlebethu High school eSiyabuswa eMpumalanga ngoTjhirhweni emnyakeni we-1983 ukufikela ngoNobayeni emnyakeni we-1986. Ukusuka emnyakeni we-1987 kuTjhirhweni bekube nguNtaka umnyaka we-1997, wafundisa eMemezelo High school eSoshanguve. Kusukela ngoSihlabantangana umnyaka we-1997 bekube gadesi, usisandla sakatitjherehloko eMmabana Primary school eSoshanguve.
Lendaba yenzeka ngesikhathi sokutlolwa kweenhlahlubo zokuphela komnyaka zebanga letjhumi. USesana ungomunye ozokutlola iinhlahlubo zebanga letjhumi. Sekusele amalanga amabili kwaphela, ihloko iyaduma kuSesana. Ubathe uyafunda uyabhalelwa, akungeni litho, akukho akubambako.Eqinisweni akazi bonyana athome kuphi nasele isikhathi singasekho kangaka.
Imilando Yabatloli xvii
Okungizwisa ubuhlungu kukobana umma, ofanele ukungithanda nokungivikela kodwana uvumela koke ngombana afuna ukuvikela umtjhadwakhe. Ukarwa kulokha nakadla imali angakayisebenzeli. Lokhu kwenza ihliziywami ithonte iingazi. Ngiyamqalekisa nobaba ongibelethako ngokungilahla kwakhe. Ngiyathemba uyazibuza bonyana kubayini ngikutjela indaba le namhlanjesi. Njengombana ngitjhwile ngaphezulu bonyana angeze usangibona ngibone kuqakathekile bonyana ngikutjhiye nomlayezo lo. Ngifuna umthetho usale usebenza ngomma nobaba uMasilela. Wena njengomnganami ongithandako kufanele uwatjele koke amapholisa. Wafika sele senzekile isidumo ngibawa ukhambe nencwadi le emapholiseni, ikwazi ukukufakazela.
1. 	UNomhlekhabo umntwana onesibindi.Sekela lokhu ngokudzubhula okusencwadini.
(b) Ingabe uyaphumelela ngokwamano lawo na? Sekela
“Uliphethe ikarajana lomfundi. Ngitjho leli esiboleka ngalo iincwadi?”Ngivume. Nginqophe khona. Ngaphandle kokuriyada gade sele ngibuyile.
9.2 Ingabe ukuya ngawe umtloli ukwazile ukukhetha isihloko esifaneleko kilendatjana na? Sekela ipendulwakho ngokuzwakalako.
5.2.1 Umlingisi oyikutani / omkhulu
5. 	Hlathulula indima edlalwe yikulumo-pendulwano ekusivezeleni bona lomndeni ujame bunjani kezomnotho?
9. 	Coca ngendlela isikhathi ezivezwe ngayo endatjaneni.
5. 	Uyise kaNomadlozi ungulizwi kaliphikiswa. Uthini wena, sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
9.3 Phawula ngesethulo sendatjana le.
“Wo! Awa, ngikho malume. Mina sekwaba nomraro lapha malume.Sengathi ngisaditjhile kwawela into phezu kwendlu,” utjho aqedelelaukuwola iinzibi.
Lokho kwabonakala ngomntazana ongunobhala kaNdunakulu,uSindisiwe bona amlekelele ukumthwalisa imithwalwakhe angene nayonge-ofisini kaJiyana. Angaphiki nekani uSindisiwe. Enze atjelwa khona.UJiyana athi nakagade bona kuzangena umma yedwa, abone ngamabhokisineenkhwama zingena nge-ofisinakhe. Athi ufuna ukukhuza bonamhlolobani owenziwa nguSindisiwe nentundu engaka, angene uNaMkoneni. Athi lapha phasi andlale umtshurhwanakhe ahlale. Adose omkhulu ummoya. UJiyana anyikinye ihloko.
Imibuzo emifitjhani
c)	Ubulongwe Bekomo Phezu Kwendlu
9. 	Ngubani izinyo nesibongo sakayise kaNomadlozi na?
“Titjhere ngikhuluma nawe nje ngekhaya akunapuphu, akunatswayiakunani. Ngitjho nomntwana lo umaswaphela, akanalo ibisi. AlouBafunani uzokuya ngani ekholijapho, khona eNatali kude kangaka? Minalami lithi akhe abereberege cangi abeke amazukana. Ngiwoke azamusaeNatali. Kwanje khona bobaba asinalitho. Ngapha abantu bayasihlekabonyana sibawela futhi. Abebafuni bonyana abantwana bami badlalenababo ngombana bantwana besichaka. Eminyanyeni abangisayi.
5.1.2 Umtloli angamhlathula yena ngokwakhe umlingisi/ Iqhinga
9. 	UZimu uthatha isikhathi sakhe ukuphendula. Vuma nanyana uphike, usekele ngokusendatjaneni.
“Awa! Mma, angithi utitjhere uNdala uthe kungaba ngconongiyokufunda eNatali ngombana ngiphase kuhle begodu ngiziphethe kuhlekhulu. Awa! Mma, mina ngiya…”UNaMaridili amngene emlonyeni.
“Lotjhani bomnakwethu.” Lelo lizwi elimnanjana okwakungathi ngelikatunwana aphezu komrholidi laphazamisa ipikiswanethu. Sijike, siqale lomuntu olotjhisako. Ha! Nguphuma langa sihlobane nesibandama.
“Bafunani mntwanami, kungcono bonyana ungayi ekholiji. Akhe ukhambe uyokusebenza unyaka lo ngombana imali yokukubhadalela anginayo,” kwatjho uNaMaridili ezibulweni lakhe lomntazana.
Ikhambe iminyaka. Atjhentjhwe kilama-ofisi. Kilendawo etja asebenzakiyo ahlangane nesiphalaphala somntazana. Athi uTjhejeninakasibuzisisako sithi sisebenza esibhedlela seThembisa lapho singuSistakhona. Bakhulumisane bagcine ngokuvumelana. Litjhe ngamandla ithando.Emva kwesikhatjhana bagcine ngokuthi bahlome umtlhatlhanaokusikghudlhwana abazokuluphalela kiwo. Bekhabo lesokana bayozivezaekhabo lomntazana. Kukhulunyisanwe bakhuphe koke okumanqophananamalobolo. Kube bugidigidi kulungiselelwa ilanga lomtjhado. UTjhejenikuhlekuhle ubengakazivezi kwasomntazana.
4. 	UNamaridili bekakhuthele. Uyavuma? Sekela ipendulwakho.
Aphenyegulula nje aqalwe liqhegu lakwaThubana, elingumakhelwani, bonyana angasozisi umuzi wakwaDlambili kanti vele ukufa sele kuwusozisile. Phela amapholisa wamalanga la awathembisi.
•	Kube ngileso esikholwekako.
Umtloli nakatlolako ukghona ukusebenzisa abethuli abahlukahlukeneko.
Kungene indoda ede ekude nehlabathi. Nawuyiqalako indoda le ungathi khenge ibatjhiyele ibele abayilamako kanti ikhanya okufipheleko ngombala.
Isirhunyezo
UZondi wahlanganyelwa yihloko.
6. 	Coca ngomraro umlingisi oyikutani aqalene nawo. Sekela ngokusendatjaneni.
“Nami ngibona njalo mma. Ikomo kuvuswa ezivusako.”
Yena wayidlulisa nommoya njengezinye. Alo, yena ayintandani uzakwenzani? Nangathana bekanoyise nonina naye bekazakulilela kibo.
“Bobaba ngiyanizwa niyakhuluma. Mina ngibelethwa sichaka.Ngisichaka. Ngathathwa sichaka.” UNaMaridili ukhuluma amezwi langehliziyo ebuhlungu. Amehlo selaphenduke isiyalu seminyembezi.
•	Sidlala indima ekulu ekusethuleleni ummongo-ndaba.
•	Isihloko akukameli ukuthi umfundi athi angasiqala bese uyayicabangela indaba bonyana iphathelene nani.Kumele isihloko sibe ngendlela yokuthi simdose umfundi, afune ukwazi bona indaba imumetheni. Akhese siqale nanzi iinhlokwana ezilandelako:
9.1 Coca ngeqhinga lomtloli alisebenzisileko ukwethula indatjanakhe. Sebenzisa nanzi Iinhlokwana.
•	Abalingisi abaqakathekileko njengekutani nomphikisi kufuze bathulwe msinyana.
8. 	Ingabe iphetheke njani indatjana le? Sekela ipendulwakho
• 1990: Wazuza i-BA, e-UNISA
1.8 Ucabanga bona khuyini obekulilisa uNaKokela kangaka?
Kilenyanga usebenza ngomrholo. Kuthi kilaba abazokubawa umrholoisilukazi sithi siyahlathulula mayelana neemfanelo zaso angasiqalinokusiqala asidobhe njengeratjhana atjhiye akukhohliweko. Sitlhogeamagama esingaphendula ngawo. Sitjhotjhobanise kwenja ibanjweiyokweba amadzinyani. Siqinte ngokuthi,”Uyazi bona inyayo alinapumulo,naka amathe.” Baphume bangakalungelwa.
5. 	Ingabe uNaMarhubani walitjela iqiniso nanyana amala ipholisa na? Kubayini?
“Awa, mzukulu kuthe izolo nasirhamurhamulako ebandlapha,ngakhohlwa ipeyipami. Gadesi ngizokuthatha yona khengisuseukurhwayarhwaya okusemphinjenokhu.” USoBilibili ubikelaumntakadadwabo.
“M…Alo-ke siyokuhlangana kuphi?”
Bopha Iinthimba Zakho
Ngomnyaka we-1978 waphothula iimfundo zobutitjhere, i-Primary Teachers’ Certificate, kwathi ngomnyaka we-1979 wabuya waba sekhaya, eSiyabuswa, wazokufundisa eBuhlebethu High School. Ufundise eBuhlebethu kusukela ngomnyaka we-1979 kwaze kwaba mnyaka we-1984, la kwathi akhutjhulelwa khona esikhundleni sokuba siPhathiswa sokuthoma sezamaSiko waKwaNdebele emNyangweni wezeFundo namaSiko. Kilesisikhundla kula athoma khona ukuzibandakanya elimini lamaNdebele. Waba lilunga leSouthern Ndebele Language Board, eyahlonywa ngomnyaka we-1980. Ekuthuthukiseni nekugcugcuzeleni amaNdebele bona angalahli amasikwawo kanye nelimi lawo ukwenze njengomsebenzakhe kwaze kwaba mnyaka we-1996.
(a) Ingabe umlingisi oyikutani uveziwe esingenisweni kanye nomraro aqalene nawo na? Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
La abalingisi bakhulumisana bodwa. Okuhle ngaleliqhinga kukuthi
UNomadlozi lipholisa elitjha, uneenyanga ezine abuyile eHammanskraal Training College. Ifundwakhe ephakamileko uyithole khona lapha eSiyabuswa. Bekafunda eBuhlebethu. Lipholisa elinejamo. Mude, akanamzimba. Uthi nakaphelele ngejinifomo yakhona, athwele nengwani, afanelwe khulu. Ngomsebenzi ukhona lapha ngenzasi, eSiyabuswa Police Station.
“NguSomalakazi malume. Batjho ngibulala unosokanami.”
1.8	Hlathulula bona incwajana yatlolwa ngubani begodu ayitlolelani, bese utlole nokuthi incwadi yona yatlolwa ngubani? Usekele ipendulwakho ngokuzwakalako.
Imibuzo yekwengezelela 77
Kusasa uzokufika emsebenzini, abikele ukapteni wabo, ngombana ngukapteni womfazi. Ayenze itiye leyo, abe ayise kuyise. Abase umlilo, abeke iimpoto, apheke. Kudliwe msinyana mhlokho, abe ahlanze nezitja.
6. 	Kutjho ukuthini lokhu okulandelako na? Uqalise endatjaneni
ngokwendatjana.
“Titjhere akhe nibabuze bonyana bona babobani? Kumbebazosigebenga. Maye mina! Kanti makhuwa wani la?” kulila uNaMaridilikibotitjhere.
Kuzokufanele ngithenge umlelenjana engizokuthengisa ngawo ibisi.
11.Ingabe banele nanyana abakeneli ngokomleyo wendatjana na?
1. 	Kutjho ukuthini lokhu endatjaneni :
(b)Ukuthidlha isililo.
Imibuzo emide
7. 	Coca ngomraro umlingisi oyikutani aqalene nawo. Sekela
2. 	Bekarhola njani UNaMaridili kwaMzwathiyana.
Bafika eminyakeni emine eyadlulako bathatha uThamana nomkakheiinthombe bavunule isiNdebele nomuzi wabo owawugwale kuhle ngemibalaekarisako. Emva kweminyaka leyo, kwenziwa amaposkarada. Athengwakhulu ngaphetjheya. Nje namhlanje balethe imali engage-R10 000,00ukuzokuthokoza bakwaThamana. Nasi netjhege ebhalwe igamalakaMsongelwa Thamana.
“Kunjalo baba ngise sekhona.”Lithule ipholisa liqale uNaMkoneni ngqo ngemehlweni. NayeuNaMkoneni azibambele ngawakhe, kubonakale bona wepholisa asanukaibisi. Likhophozele libuyele emuva. Livale umnyango we-ofisi. Lithi lifunaukwazisa abanye abangani balo bona umfazi osolo afike ekuseni loya, nanjeusahlezi la emnyango, lihluleke. Phela lizwile ekuseni umma lo nakabikaeze ngakho kuNdunakulu. Manje lizamqotjha lithini? Phela liyathomaukubona umuntu wengubo azidela njengalo. Nakhona kutjhiwo bonaumuntu uyazidela hayi abuthe nabantwana eze nabo eendaweniezinjengalezi, ema-ofisini amakhulu wombuso, e-ofisini lakaNdunakulunokutjho? Abantu bahle bafika la ema-ofisini bazokulila ngomsebezi,kodwana bathi bangatjelwa bona umsebenzi awukho, babambe abezengayo. Abanye abazibonako iimpukani, bavele bazifundele kilela phetjhanaelinanyathiselwe emnyango. Bajike bangakazibuzeli ngewabo umlomo.Ipholisa leKosi lizitjele bona okungcono alivale la lidla khona.Kuzakulamula yena uNdunakulu, uMhlonitjhwa uJiyana.
USesana walithatha walihlalela. Wafuna iimpendulo.
“Kanti-ke Nomhlekhabo akusizi ngalitho ukurhabela ukukhamba ubeungakenzi litho. Owenza njalo utjho ukungayikhathaleli imali yababelethibakhe. Eqinisweni sesibadala nasingaka, yeke-ke kufanele siziphathenjengabafundi beyunivesithi, ingasi abentwana bebanga lekhomba.”
Kuthi kusesenjalo indoda iragele phambili ngemibuzo yayo engaphelikobegodu engatholakali bonyana inqophe kuphi. “Konje umntwanakaSenzeni uNaNdala angithi?” kubuza indoda. “Kunjalo baba kodwanaubaba selabuze imibuzo eminengi khulu kanti yena akakazitjho bonyanaungubani wakuphi,” kuphendula uZondi selakwate athulula iintjhebongesenzo sendoda le angayaziko. Utjho koke lokhu nje sele alingaukukhandela indoda le bonyana ingasarageli phambili nemibuzwayoengapheliko. “Uqinisile ndodana akusikuhle ukudemba iindaba nomuntuongamaziko njengami nje, kambe nenarha seyajama ngeenyawoayisathembeki,” kutjho indoda imunyisa amaphahla ingaphenduli umbuzoebuzwe wona.
“Zisebenzile iinomboro zelori onginikele zona. Kufanele umthokozeuMondliwa. Njengombana ngitjhwile fese ngadosela umtato ePitori,ngabuza igama lomnikazi welori eneenomboro ezithi BCH07MP.Bangitjele bonyana nguMudemude Bhuda, omnikazi weplasi ngaphangakoSokhulumi.Ngemva kokubeka phasi umtato ngivele ngabiza amapholisa amahlanu,sonqopha koSokhulumi. Sizifunyene lapho iinkomo zakho, zisaphelelezoke. Ngemva kokulilelwa ziinsimbi uBhuda usitjele amagama wamadodaagade anawo nakazebako. Azange sisona isikhathi. Siwafunebesawafunyana. Akhona ngeveninapha. Ungeza uzowabona ngaphambikobanyana siyowavalela.” UNdala ukhuluma nje udosa phambili, selekutjhingwa evenini.
Ekugcineni usayitjeni abone bonyana kungcono bakhambe neencwadi zakamufi, okungasenani ezihlanu kwaphela, khekuyokuqalisiswa ukusebenza kwakhe kusukela ngoJanabari kufika namhlanjesi. Ipholisa lithathe iincwadi ezihlanu lizifake ngaphakathi kwetjhwaratjhwara etjheli, eliyifunyene ngaphathi kwelayi yombhede.
UNdala aragele phambili nokumbuza bonyana kubayini asolele yena.
“Nakuthiwa umntwana uza ngesiphaphamtjhini kusuke kutjhiwo onje.”Ngathi ngisararekile waragela phambili ngokuthi: “Nakungudade loyaakakezi ephasinapha ngendlela esize ngayo kodwana uzengesiphaphamtjhini. Ubuya kweliphezulu. Yingilozi kwamambala.”
Ubulongwe Bekomo Phezu Kwendlu
Isirhunyezo
2.1.1 Ukuveza umlingisi ngezambatho
Namalungelo wabantwana kubazali. Baba, nanamhlanje ngisakuhlonipha.
UJiyana abone aqede bona kulikhuni mbala manjesi. NanguNaMkoneniujame ngeenyawo. Lapha phasi uVusumuzi sewuthoma ukuqhaqhazelaokutjho bona namakhaza selazidlela kwabahlubule. Indaba yamapholisaayibone bona ayikazomsiza uJiyana. Ukube vele liqiniso, amapholisaakamlokothi umuntu onganamlandu. Azifunela imikhwenende kwaphela.Manje umlandu kaNaMkoneni kuzaba ngonjani?
“Awu ntangazethu, waqala udade lo kangaka kwenza njani?” kwabuzauThokozani nakangibona ngilokhu ngirhudulele uMhlamazana amehlo.
“Alo mnakwethu sizosenza nini njengombana mina ngisaya esifundweniseFundo nje?”
“Bakwamkhozi, thina silingiwe lapha . Incwadi nasi nani ningazifundela.
Abalingisi bendatjana kumele:
Kuzakuthi inyanga ezako nayinelanga elilodwa, beze bakwaKabini.
1.9 Wena lendatjana ungayinikela siphi isihlokwana? Kuba yini ungayinikela leso sihloko.
5. Abalingisi
16.2 Coca ngesizinda sendatjana le ngaphasi kwanazi iinhloko
4. 	UMathumbu akanabuntu. Uthini wena, sekela ngokwendatjana.
La siyazibuza bonyana ngubani obekabuza umbuzo othi, ‘Liphi iqiniso.’ Ingabe ngubani obekangakamtjeli iqiniso.
“Angikuzwisisi baba pholisa,”
Kwavela bonyana umnikazi welori nguBhuda oneenkomo. UMoniwakwathi bona uyise kaNobezimu abize ilobolo elikhulu kangaka, ngebangalokuthanda kwakhe uNobezimu begodu angafuni nokumdanisa, wakhambawayokuboleka iinkomo kuBhuda ukuze ayokulobola ngazo kuzakuthingemuva kwamalobolo, iinkomo zibuyiselwe njengombana zinjalo.
7. 	Ingabe unina kaNomathemba uyavumelana nalokho okutjhiwo nguNomathemba na? Sekela ipendulwakho ngokusekela ngokusendabeni.
UTjhejeni bekulisokana elinejamo, bekasebenza kwaKomitjhinara.
16.Inengi labomma livikela imendwabo ngabantwababo. Uthini wena, sekela ngokwendatjana.
6. 	Ingabe abantu bayamthanda umuntu odobha phasi nanyana awa. Sekela ipendulwakho ngokudzubhula endatjaneni.
USoBilibili gade afuna umntwanakhe uMaliwa athathwe nguMaphophotha kodwana akhange kube njalo. UMaphophotha wathatha umzukulwanakhe uSoBilibili onguNoZabenzeni. Wamfungela uNozabenzeni bonyana angeze kwamlungela emzini. Ngelinye ilanga uSoBilibili waphosa ubulongwe phezu kwendlu kaNozabenzeni. Akhange aphelele lapho kodwana wayokutjela uSomalakazi oyinyanga bonyana wenzeni begodu uMaphophotha nakezako azokuhlola kumele aveze uNozabenzeni njengomloyi ofuna ukuloya unosokanakhe.
Iziqu Azizuzileko:
“Nx!” kunxapha uNaMasango kube kuzwe nomuntu odlula ngendlelabonyana usilingekile.
