UKWETHULWA KWEKULUMO YESITJHABA KAMONGAMELI WESEWULA AFRIKA, UKGALEMA MOTLANTHE NGAPHAMBI KWEHLALOHLANGANYELA LEZINDLU ZEPALAMENDE





ETjingalanga Kapa, mhlazi-6 kuMhlolanja 2009



Mma Somlomo wesiBethamthetho seNarha; Sihlalo womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda; Mma Sekela Mongameli; Sekela Somlomo noSekela Sihlalo womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda; mPhathi wamaJaji, uLanga; Sekela Mongameli walokha weSewula Afrika begodu nonguMongameli we-ANC; AboNdunakulu beemfunda, amalunga weKhabhinethi naboSomlomo beembethamthetho zeemfunda; mPhathi walokha wamaJaji naboSihlalo balokha bePalamende; Abahlonitjhwa; abaZenda, abaJameli beeNarha zangaPhandle neentatanyiswa ezivela kwamanye amazwe; abadosiphambili abahloniphekileko beenhlangano zepolotiki namaLunga wePalamende,  AbaRholi beNdabuko; Mhlonipheki Meyara yeDorobha leKapa, abarholi bezekolo nabajameli bomphakathi; amadelisa nabangani; neentatanyiswa ezikhethekileko, Ngiyathokoza ukuthola ithuba elikhethekileko lokobana ngethule ikulumo yami ngaphambi kweHlalohlanganyela leziNdlu zePalamende zeSewula Afrika ekuthomeni kwesetjhini yamaswaphelo yePalamende yomBuso weNtando yeNengi yesiThathu. Ngijame ngaphambi kwabantu beSewula Afrika ngokuzithoba okukhulu ngokuthola ithuba lokobana ngiphathe i-ofisi eliphezulu enarheni ngemva kwesiqunto esingakajayeleki esathathwa yihlangano edosa phambili umbuso bonyana iyekelise umsebenzi uMongameli walokha.



Umsebenzi wami enyangeni eziimbalwa ezizako kudosa phambili iKhabhinethi ukufezekisa igunya elanikelwa i-African National Congress emakhethweni wangonyaka ween-2004 begodu nokubeka isisekelo seKhabhinethi ezokungena ngemva kwamakhetho bonyana ithome ukusebenza msinya.



Sikghonile eenyangeni ezihlanu ezidlulileko ukwenza amatjhuguluko nokuragelisa phambili amahlelo wombuso, sithokoza ukukhula kwehlelo lomthethosisekelo wethu, njengombana libonakele ekubambisaneni kwamalunga weKhabhinethi, abadala nabatjha begodu nokuphatha okuqinileko okwenziwa baphathi eminyangweni yombuso.



Ngengombana siqala emva eminyakeni eli-15, ngithanda ukwamukela ukuzinikela begodu nokusebenza nzima kwaboMongameli bangaphambili uNelson Mandela noThabo Mbeki, nabomma nabobaba abanengi abadlale indima eqakathekileko ukudosa phambili umbuso ngaphasi kombuso wentando yenengi; eKhabhinethini begodu nebaPhathini, eembethamthethweni zawo woke amagatja womathathu wombuso begodu nephiko lezobulungiswa, ezitjhotjhozelwa ziinrhuluphelo zokuthuthukisa amaphilo wamaSewula Afrika.



Ngaphezu kwakho koke, ngijame ngaphambi kwenu ngokuzikhakhazisa nokuzithemba bonyana iSewula Afrika esiyigidingako namhlanjesi ihluke khulu, kunokwehlukana, ukuphambana nokubandlululana ebekukhona eminyakeni eli-15 edlulileko. Miphumela yokusebenza nzima nokuzikhandla kwabomma nabobaba beSewula Afrika abavela kiyo yoke imikhakha yomphakathi. LamaSewula Afrika ajamela ithemba nokuzimisela okufana nesitjhaba sethu.



Ngaphakathi kwesiqhema sabantu abanesiphiwo beSewula Afrika, malunga wePalamende wombuso wentando yenengi lapho sibe netjhudu elimbi  kusukela ngoMhlolanja ogadungileko  lokulayelisa iinkwekwezi; ezifaka hlangana uBrian Bunting, uBilly Nair, uNcumisa Nkondlo, uJohn Gomomo, uJoe Nhlanhla, uCas Saloojee, uJohn Schippers noJan van Eck.



Kilaba, ngithanda ukungeza ngoMma uHelen Suzman, umSewula Afrika okhethekileko owajamela amagugu wePalamende yethu etja eenkundleni zePalamende yalabo bakade.



Ngilaba nabanye abazigqaja ngobuzwe babo ekufuze bafunyane isabelo esikhulu nokuthokozwa, nanyana ngiziphi iinwuruwuru zomnotho ezingasisahlela nanyana ngiziphi iinwuruwuru nokungabaza kwezepolotiki okungavakatjhela ukubumbana kwemikhumbulo yethu ematjhugulukweni, inarha yethu isebujameni obuhle.



Nanyana kunjalo, akukafuze siqalele phasi iintjhijilo esiqalene nazo. Igandelelo lomnotho elisahlele umhlaba woke, alibeki emrarweni umnotho ngokulahleka kwemisebenzi begodu nepilo ehle yabantu bethu.



Ngokujayelekileko, ukungabaza kwezepolotiki namatjhuguluko kungaletha imibuzo eminengi ukudlula iimpendulo ezikhona njenganje.



Lokhu, kwenza bonyana abanye bethu bathuswe magagasi adlulako wamatjhuguluko wesiwuruwuru, nobudisi esibuthwele emahlombe wethu siqalene neenwuruwuru zomnotho nezepolotiki ezingabazekako.



Kodwana ikhambo lethu ngelinethemba nelinokuzimisela.



Singatjho nokuthi, ngokungakajayeleki, iindlela ezinengi zesikhathi sokubusa kwentando yenengi kuvivinyiwe esikhathini esidlulileko begodu omunye nomunye wabo uphumelele ekuvivinyweni ukuphumelelisa umbuso wentando yenengi ekhombisa ukuzimisela okukhulu okungakavami.



Umbuso wethu wentando yenengi usebujamweni obuhle. Ukhula kabuthaka ngamandla, umThethosisekelo wethu ongalinganisekiko iphasi mazombe.



Kwamambala, ukutjhukatjhukana nokuzibandakanya kwezepolotiki nokuphalisana ngesikhathi samakhetho, esivumako soke bonyana amakhetho kufuze ahlonipheke begodu abe nganokuthula, lokho siqinisekiso esikhombisa ukuragela, phambili ukuphumelela nokuzika kombuso wethu wentando yenengi.



Babantu beSewula Afrika abaqinisekise ukuthuthuka kwayo begodu ngibo abozokuvikela umbuso wethu wentando yenengi eminyakeni ezako.



Ngivumela, Mma Somlomo noSihlalo ngaphasi kobujamo lobu ngithanda ukugcugcuzela amaSewula Afrika woke anelungelo lokuwowuda, bonyana atlolise begodu bavowude emakhethweni wenarha neweemfunda ezako kobana sikghone ukubumba ikusasa ngokwethu.



Lokhu kufuze sikwenze malanga woke nasisebenza ngema-ofisini wabomasipala, ngaphambi kobana kuvalwe irhelo labavowudi. Kodwana kufuze sisebenzise ipelaveke yokutlolisa okukhethekileko ekulungiselelwe yiKomitjhini yamaKhetho eziJameleko, i-IEC, kusasa nangoSonto mhlazi-7 begodu namhlazi-8 ngokulandelana.



Ngithanda godu ukuthatha ithubeli ukutjho bonyana emalangeni ezako ngizokuswaphelisa ukuthintana neKomitjhini yamaKhetho eziJameleko naboNdunakulu beemfunda begodu ngazise ilanga lamakhetho.



Malunga ahloniphekileko; kufuze sithokoze abantu beSewula Afrika ngokubakhona kombuso wentando yenengi, abathi kokuthoma ngokubambisana mhlazi-27 kusiHlabantangani onyakeni we-1994 bathatha ikusasa labo balibeka ezandleni zabo.



Ngobulula obudzimeleleko bokuvowudela umbuso wabo boke abantu benarha yethu, siqala phambili sikhohlwe ngokwenzeka okwathunaza isithunzi sethu.



Ngalokho ke kuyafaneleka ngesikhathesi bonyana sigidinge iminyaka ema-20 yokwamukeleka komTlolo weenHlangano eziBumbeneko ze-Afrika zeKomiti yesikhatjhana yeAfrika eseSewula ngendaba yeSewula Afrika, eyamukelwa ngoRhoboyi ngonyaka we-1989- eyaziwa ngokujayelekileko bonyana mTlolo weHarare. Isisungulo lesi sabeka umleyo wokuzwana komhlaba mazombe yiHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngemikhulumiswano yeSewula Afrika. Yabamkhombandlela weKhomferensi yeKusasa yeNtando yeNengi. Ngaphakathi eSewula Afrika ngokubuthelela boke abazikhakhazisako abavela kiyo yoke imikhakha. 



Koke lokhu kwarholela ekambisweni yemikhulumiswano eyenza bona kube namakhetho wokuthoma wentando yenengi ngonyaka we -1994.


Ngalokhu, kufuze sithulele ingwani uMongameli walokha wehlangano ye-ANC u-Oliver Tambo ngokusungula begodu nokudosaphambili eenhlanganweni zekhontinenti nezomhlaba ekwenza bonyana kube khona isivumelwano sokuthula enarheni yethu ebeyikhungethwe lirarano



Igadango elikhulu kangaka lokwakha umtlamo owawunqophe ukufunyana ukuthula nokubuyisana endaweni yepi nerarano, bekubuyiselwe emva ubumbi beminyaka elikhulu eyadlulako- lokhu ke ekuswaphelisweni kwesiVumelwano seNarha somnyaka we-1909 esalandelwa kubunjwa kweSewula Afrika eHlangeneko



Nanyana lesosivumelwano sahlathulula indawo yemigomo yeSewula Afrika njengombana siyazi namhlanjesi, beyidzimilele ekugandelelweni ngobuhlanga nokubandlulula.



Begodu, eminyakeni eli-15 yombuso wethu wentando yenengi, singatjho ngokungasabi ukungavikeleki begodu nobumbi beminyaka eli-100 edlulileko yenza yangafaki abanye abantu begodu yaletha nokuthula okumamala kubaphathi bamakholoni kungasi bonyana bekunganasisekelo kwaphela kodwana bekungakahlaliswa kuhle.



Ukusaba lokho nokungavikeleki kwenza bonyana kube nokunghanghabalisana. Ngalokhu ke sithulela ingwani abeswa bethu ababa nesibindi, uSolomon Kalushi Mahlangu owagwetjwa intambo eminyakeni ema-30 adlulileko ngokuziqhenya okukhulu, ngelwazi lokuzigqaja lokobana igazi lakhe lizakondla umuthi wekululeko. Ngivumele, ngithokoze ukubakhona kukaLucas Mahlangu umnakwabo kaKalushi ojamele umndeni



USolomon Mahlangu wayeragelisa phambili isiko lamajoni weminyaka egadungileko hlangana nawo ngingabala amajoni weKosi uCetshwayo, owathi ngomnyaka we-1879 wahlula amasotja weBhrithani eSandlwana, ukuvikela ikululeko yabantu belizwe lethu nokukhululeka komhlaba woke.



Ngemva kweminya elikhulu neminyaka ematjhumi amathathu singatjho ngethabo ngethemba nokuzimisela okwangena eenhliziyweni zabo eziqinileko.



Eendaweni zokufunda, ukuzimisela okufanako kwalumathisa umzabalazo wabantu ngesikhathi sobusika obumakhaza ngemva kokuvalwa imilomo kweenhlangano ezazilwela ikululeko nokubotjhwa kwabadosiphambili abanengi. Isiqhema sabafundi ebesinekani saphuma esiqhemeni iNusas ukusungula iHlangano yabaFundi yeSewula Afrika, iSaso eminyakeni ema-40 adlulileko.



Ngaphakathi kwesizukulwanesi kunabadosiphambili bamvanyana abafaka phakathi uStrini Moodley, uPhrofesa Barney Pityana, uSteve Biko, u-Onkgopotse Tiro, uHarry Nengwekhulu, uThemba Sono, uMapetla Mohapi, uMosioua Lekota, uJohn Issel noMthuli ka Shezi ukubala idlanzana. Ngokusinikela ithemba ngesikhathi esinzima sibathulela ingwani. Ngalokhu  samukela namhlanjesi hlangana nathi sinoPat Tlhagwana, umzala ka-Onkgopoptse Tiro ojamele umndeni.



Kulesimo lesi ngithanda ukuthokoza uEphraim Mogale osewasitjhiyako umongameli wokuthoma weHlangano yabaFundi beSewula Afrika iCosas eminyakeni ema-30 adlulako begodu nabalingani bakhe.



Isikhumbuzo esingalibaleki sabafundi laba beminyaka eyadlulako bekukhona umlayezo wokuzibophelela, bonyana ukomela ikululeko nelwazi kusavutha amalangabi elutjheni lethu.



Umlayezo wemisebenzi yobukutani esabonakala nagadesi njengombana yenza eminyakeni eminengi eyadlulako bonyana soke sizakunabisa imikhawulo yamathuba, bonyana, kwamambala emagameni womTlolo weKululeko yavuleka ngokwaneleko “iminyango yokufunda nokuziphatha”



Sikhumbula iinhlango lezi nabadosiphambili ukugandelela umoya wethemba nokuzimisela efaka hlangana umzabalazo wokulwela umbuso wentando yenengi nanyana koke bekubonakala kufifiyela. Ukugandelela imisebenzi esemahlombe yethu ukuthuthukisa imibono yabantu abazinikela kangaka, babhala ukunyefiswa ziintjhijilo nokudosa emhlweni.



Begodu, Mma Somlomo noSihlalo ohloniphekileko kufuze sizibuze thina: bonyana ukuziphatha kwethu kuhlathulula njani indlela umphakathi weSewula Afrika ngendlela otjhuguluke ngayo eminyaka eli-15 edlulileko soloko kwaba khona umbuso wentando yenengi, begodu siragelisa phambili njani ukuthuthukiswa kwabantu nesithunzi sabantu kuthoma ngonyaka ween-2004 wokunikelwa babantu igunya lokubusa ngombuso wentando yenengi?



Namhlanjesi sinehlelo lokubusa lentando yenengi elisebenza kuhle elidzimelele kukambisolawulo esepepeneneni nevulelekileko, elineenkundla ezinengi zokuzibandakanya komphakathi neenhlanganno ezizijameleko ezinikelwa igunya mThethosisekelo ukusekela umbuso wentando yenengi.



Emnyakeni eminengi edlulileko sithuthukise kabuthaka iinhlaka zombuso. Sakhe amahlelo wehlanganyelobusa amahle emagatjeni woke sathuthukisa ukuhlanganyela ngaphakathi nahlangana nawo.   



Kwamambala, umbuso uyaziqhenya bonyana sitjhugulule isimo sobunjalo besitjhaba emsebenzini yombuso; lokhu kutjho bonyana yoke imikhakha itjhidelene nendlela umphakathi wethu owakheke ngayo.



Nanyana kunjalo abomma babalelwa kumaphesenti ama-34 kizo zoke iinkhundla eziphezulu emsebenzini yombuso. Lokhu kutlhayela, kungaphasi kwesilinganiso sokulingana esizibekele sona



Ezingeni leembethamthetho zombuso ophakathi neweemfunda, kukhombisa bona umbuso ophakathi uzokudlula isilinganiso samaphesenti ama-32, sokujameleka kwabomma ezingeni elafinyelelwa ngonyaka ween-2004 begodu namaphesenti ama-40 elafinyelelwa ngamakhetho wombuso wemakhaya ngonyaka ween-2006. Sithemba bonyana zoke iinhlangano zepolotiki njengombana ziswaphelisa amarhelo wazo wekhetho zifaka isandla emzamweni lo omuhle kangaka.



Nanyana ituthuko eseyenziweko ijame emaphesentini ama-0,2 ubujamo lobu abukarisi nakancani nawutjheja abantu abakhubazekileko abasebenza embusweni, ngokuya kwesilinganiso esizibekele sona samaphesenti ama-2.



Kikho kokubili amabubulu wangeqadi asalele emva khulu.



Iindlela ezihlukeneko ezibekiweko ukuthuthukisa ukusebenza kuhle kwemiNyango yomBuso kufaka hlangana ukuphathwa kweemali, iSentha iThusong nezinye iindlela zokuletha imisebenzi yombuso, iimbizo begodu, njengombana umNyango wemaKhaya unabadosiphambili abangangabaziko.



Nanyana kunjalo, kunengi ekufuze kwenziwe ukuthuthukisa indlela yokunikela ngemisebenzi yombuso begodu nokufundiswa kwabasebenzi bombuso khulukhulu kilabo abangaphambili abasebenzisana nomphakathi



Njengombana amalunga ahloniphekileko ayazi bonyana umbuso wethu wenze ukulwa nekohlakalo njengalokhu ekufuze kuqalelelwe maqangi. Lokhu kubonakala hlangana nezinye izinto ezifana nokubetha komthetho, imithetjhwana begodu nemithetholawulo elandelwa basebenzi bombuso nabaphathi beenhlangano zepolotiki ngokufanako, ukuhlanganyela neenhlangano zomphakathi begodu namabubulo womphakathi begodu nemitato ebekelwe ukubika ikohlakalo.



Kungaba kukuthi amahlelo wokuvikela nokujezisa abantu abenze ikohlakalo kusatlhayela kodwana ngokuya  ngamahlelo wombuso sikghona ukuziduduza bonyana amaphesenti ama-70 wemilandu yekohlakalo ebikiweko babikiindaba kuba ngeyomphakathi, umbuso ufumene bonyana kukhona okungenziwa kuhle begodu awukufuni lokho.



Iintjhijilwezi esiqalene nazo ziyafumaneka emabubulweni wangeqadi. Emaswapheleni isitjhijilo lesi siyamele khulukhulu kukambisolawulo njengombana ifana nokusebenzisa umthetho ngendlela efanako.



Malunga ahloniphekileko, nginesiqiniseko sokobana soke siyavumelana bonyana ihlalakuhle yomphakathi wethu idzimelele khulukhulu ekurageliseni phambili imisebenzi esiyenzako ukunabisa umnotho wenarha, ukuqinisekisa bonyana iinzuzo zokukhula komnotho zabiwa ngibo boke abantu.



Kujayelekile bonyana ukutjhitjhiriza komnotho ekupheleni kweminyaka ye-1980 kunye neye-1990, iSewula Afrika khabe iqalene nesikhathi eside sokuthuthuka komnotho solokho kwarikhodwa iimbalobalo zeminyaka ye-1940.



Eminyakeni elisumi yekululeko, umnotho uthuthuke ngamaphesenti ama-3 ngonyaka, wathuthuka ngamaphesenti ama-5 ngonyaka, eminyakeni ween-2004-2007.



Nanyana ukuthenga kwabathengi kukhulile kodwana lokhu kuvinjwa ziintjhijilo zokukhula kokutlhogeka kwemisebenzi nemirholo, i-infletjhini ephasi begodu namanani wemalimboleko, kudlala indima yayo kilokhu, sigcugcuzelwa mathuba abanzi wokunaba ukuya phambili.



Lokhu kufaka, kokuthoma amanani aphezulu wokubulunga wombuso namabubulo wangeqadi. Kilokhu eminyakeni emihlanu edlulileko sijikajika emaphesentini ama-16 emalini eqinisekisiweko njengephesenti yomkhiqizo womnotho. Lokhu kwenze kwaba khona ukuthuthuka kokonga la namhlanjesi iimboro zijame emaphesentini ama-22 eduze namaphesenti ama-25 la ebekaqalelelwe bonyana azokufinyelelwa ngonyaka ween-2014. Lokhu kuhlangana namahlelo wombuso wokuthuthukisa imithangalasisekelo yomphakathi.



Lokhu miphumela yemigomo yokuthuthukisa ubujamo bokubulunga kwamabubulo wangeqadi. Begodu nokuphatha kuhle imigomo yokuphathwa kwemali ngendlela ezokuthuthukisa ukuvuleleka kokunikela imisebenzi yombuso, nokwehlisa ukukhula kwamanani wokuthenga begodu nokuqinisekisa bonyana ezomnotho ziyagcineka begodu ziyazinza.



Okuqalwe khulu matjhuguluko wamagatja wombuso aphathelene nemikhiqizo eminyakeni elisumi edlulileko begodu nokulinga, khulu khulu kuthoma eminyakeni ween-2004, ukutjhidisa iintjhijilo ezahlukanahlukene eziqaba ukukhula komnotho bonyana kube nemithelela emihle.



Yingakho i-Asgisa iyaphumeleliswa ngokwehlelo elibekiweko ukuqinisekisa bonyana iinqabo ezifana nemithangalosisekelo, ihlanganiswa memigomo yamabubulo amakhulu begodu namahlelo wokutlhogeka kwamakghono, nemithetho ekhambisa kancani izinto begodu nokusebenza kuhle kokunikela imisebenzi mbuso kutjhejwa ngendlela ebekwe ngaphambili begodu nangendlela ehlelekileko.



Umnotho wethu uvuleleke khulu kwanjesi kusukela ngonyaka ween-2004 begodu kancani, kancani uhlangana nomnotho wakwezinye iinarha. Iinhlangano zethu ezitjheje zeemali zibadosiphambili abaziimbonelo, okungikho lokhu okusivikela eenwuruwurwini zomnotho zomhlaba.



Kanti, izinga labo lokufinyelela lingaphasi kwalelo elilindelekileko. Umnotho wethu udzimelele khulu kwezokwenjiwa nokuthengiswa komkhiqizo olinyiweko emazweni wangaphandle. Ngaphandle kwamabubulo wangeqadi, asikaboni ukunaba okukhulu eengcenyeni eziqakathekileko khulukhulu zemikhiqizo.



Ngakho, inani lokukhula kokuthengiswa kwemikhiqiza eenarheni zangaphandle kungeze kwafananiswa nezinye iinarha. Ngikho lokhu okubuthakathaka okwenza bonyana kube khona ukutlhayela kokurhwebelana namanye amazwe, khulukhulu nasingena emazingeni aphezulu wokuthuthuka. Begodu sinezinga eliphasi lokubulunga, lokhu kwenza bonyana sithembele khulu emalini engenako yesikhathi esifitjhani lokhu kwenza kube khona ukutlhayela emahlelweni wethu wokubulunga.



Lezi ziintjhijilo inarha ekufuze izilungise ukuya phambili.



Okuqakatheke khulu mbuzo wokobana: Khuyini lokhu ukukhula komnotho ekufuze kuphalene nakho? Umnotho wenzelwe ukwenza amaphilo wabantu bonyana abe ngcono. Lokhu, kuletha umbuzo wokobana umnotho wabiwa ngendlela elinganako lokhu kwenze imithangalasisekelo yokutjheja umnotho.



Okuqakathekileko, kukwabelana iinzuzo yokukhula komnotho ekufaka hlangana ukwakha amathuba womsebenzi aqalekako. Kwamambala siyazigqaja ngerikhodi elihlangana kweminyaka ye-1995 neween-2004, umnotho wenze amathuba womsebenzi ohlangana nesigidi sinye nesiquntu, okhunye godu okuhle khule kukwakheka kwemisebenzi ezi-500 000 ngonyaka hlangana neminyaka ween-2004 neween-2007.



Ngesikhathi samva, kokuthoma solokhu kwabakhona umbuso wentando yenengi, imisebenzi eminengi belokhu yakhiwa ukudlula abathoma ukusebenza emsebenzini, lokhu kwehlisa izinga lokutlhayela kwemisebenzi kusukela emaphesentini ama-31 emnyakeni ween-2003 ukuya kwama-23 emnyakeni ween-2007.



Kwamambala, lokhu akukafuze bonyana kusiqabele ekwenzeni isibopho sethu ekufuze sihlolisise ikhwalithi yemisebenzi leyo, kufaka hlangana amalungelo neenzuzo ezithabelwa basebenzi.



Ukwaba iinzuzo yokukhula kufuze kufake hlangana ukukhanjiswa msinya ukwenza amahlelo wokulinganisa, kufaka hlangana ukunabisa ukuthuthukiswa kwabantu abanzima, BEEE.



Lokhu akusikho ukulandela ikambiso yebandlululo. Eqinisweni inarha engabandakanyi izakhamuzi kiwo woke amazinga wezomnotho kwamambala izokusebenza ngaphasi kwalokhu ebeyingakghona ukukwenza.



Kuliqiniso bonyana amabubulo wangeqadi asalele ngemva ukutjhugulula ubujamo babaphathi babo ngokuya ngemihlobo yabantu esinayo begodu nemisebenzini etlhoga amakghono aphezulu, ukuthuthukisa amabubulu njalo njalo. Ngahlanye lokhu kwenza inarha yethu isalele ngemva la ekukhona amathuba amanengi wokukhula womnotho.



Ukwaba inzuzo yokukhula komnotho kutjho ukusebenza ngendlela efanelekileko nelinganako bonyana umbuso usebenzise imigomo yeemali njengesisetjenziswa sokwaba ngobutjha nokwabelana, ukunikela ngepahlo yomphakathi.



Amalunga ahloniphekileko amanengi ayijayele idatha enengi efaka iindaba zokungalingani komphakathi

Umbuso uyazi bonyana umtlhago unabe kizo zoke iindawo zomphakathi begodu izinga lokungalingani likhulu.



Eminyakeni eli-15 sizame ngamandla woke ukulwa nobumbi bokungalingani komphakathi. Ukudzubhula umsebenzi owenziwe siqhema seemfundiswa seYunivesithi yeStellenbosch esidoswa phambili nguPhrofesa Servaas van der Berg.



Okokuthoma umtlhagomethriki weemali wehle ngendlela erarako eminyakeni elikhulu edlulileko. Ukwehla lokhu ngikho okwenze bonyana kunabiswe iimali zesondlo ezibhadelwa mbuso kusukela emnyakeni ween-2002 ukuya phambili. Lokhu kuthuthuka kubonakala kufinyeleleka ekunikelweni kwemisebenzi yombuso-ukwehla komtlhago wepahlo kudlule ukwehla komtlhagometkriki weemali. Okwesibili, nanyana ukwehla komtlhago kube kunengi, ukungalingani okuhlanganisiweko kukhulile eminyakeni ye-1990. Okwesithathu, ukungafani komtlhago nokungalinganiko kuba ngunobangela wemigomo ebanzi. Umtlhago wehlile solokhu kwaba khona amatjhuguluko, kodwana ukungalingani akukathuthuki.



Hlangana nemizi kufaka hlangana nabentwana (abahlathululwa njengalabo abaneminyaka eli-17 nangaphasi) iinomboro zemizi zibika bonyana ukwehla kokulamba kwabentwana kwehle khulu (kusukela emaphesentini angaphezu kwama-31 ukuya kwali-16) hlangana neminyaka ween-2002 noween-2006.



Lokhu kutjho bonyana ubujamo obungcono bomtlhago buthuthuke ngendlela erarako, khulukhulu hlangana nabantu abaqalene nokungatholi imisebenzi yokobana baphile kuhle. Ukuba khona kwendlala hlangana nabentwana kwehliswe ngesiquntu eminyakeni emine edlulileko

(Lokhu kuphuma kumTlhago solokhu kwaba khona amatjhuguluko: Esikwaziko, ikhasi-25 ngo Phrofesa van der Berg weStellenbosch)    



Kwamambala, lokhu esikubonako kuqinisekiswa lirhubhululo lethu elikhombisa bonyana imirholo, khulu khulu hlangana nemiphakathi yabantu abanzima nabebala yehlile, lokhu kubangelwa manani aphezulu wokutlhogeka kwemisebenzi nokufunyanwa imali yesondlo. Nanyana iimbalobalo zabafumana imali yesondlo beyiziingidi ezi-2,5 emnyakeni we-1999, eminyakeni ween-2008 lokhu kwehle kwafika eengidini ezi-12,4.



Lokhu kubangelwe khulu kunabisa ngamandla ukufunyaneka kwemali yesondlo sabentwana, ekhule kuthoma een-34 000 kilabo abayifunyanako ngonyaka we-1999 ukuya eengidini ezi-8,1 ngonyaka ween-2008.



Njengengcenye yokufaka isandla emalini engenako yabadobha phasi, umnqopho kufinyelela esigidini esi-1 aamathuba wemisebenzi ngokusebenzisa iHlelo eliNabileko lemiSebenzi yomPhakathi lafunyaneka ngonyaka ween-2008, ngaphambi konyaka ebekulindeleke ngawo ngokuya kwegunya lamakhetho ween-2004. Lokhu, kwenze amathuba wokunabisa ihlelo leli nokuthuthukisa ikhwalithi yalo. 



Amakhaya wona afunyana  imisebenzi ejayelekileko elethwa mbuso, iimbalobalo ziyazikhulumela. Njengokuthi ukufunyaneka kwamanzi kwenziwe ngcono kusukela emaphesentini ama-62 emnyakeni we-1996 kwama-88 emnyakeni ween-2008.



Ubufakazi bokusizwa kwemiphakathi kubonakala ngokwenza ngcono khulu ukunikela ngemisebenzi yezamaphilo. Amaphesenti ama-95 wamaSewula Afrika njenganje ahlala hlangana namakhilomitha ama-5 eduze neendawo zemitholapilo. Begodu sitjeliwe bonyana emitholapilo amanzi sekayafunyaneka. Ukujovela izifo kwabentwana kukhule kabuthaka kufikela emaphesentini ama-85 begodu isifo semalariya sehlile.



Siyathokoza godu, bonyana amarhubhululo ngomulwana wentumbantonga akhombisa ukunzinza begodu nezinga lokwesuleleka lehlile.



Ukuragela phambili, ihlelo lemitjhoga yokulapha akusingelikhulu kwaphela kodwana likhula ngaso soke isikhathi, zingaphezu kween-900 000 iingulani ezingenela ihlelo lokusebenzisa imitjhoga.



Kodwana imitholapilo eminengi ayikghoni ukufumana amakhambi afaneleko, izinga labasebenzi abaneleko begodu nokunikela ngemisebenzi ejayelekileko mbuso njengamanzi negezi. Kwezinye iindawo, abaphathi abaphathi kuhle begodu nemikghwa emimbi yabasebenzi kufuze ilungiswe.



Kwezefundo, sibone ukwehla kwesilinganiso senani lomfundisi: nabentwana, pheze liyafinyelela ngokuya kwenani elilindelekileko lephasi mazombe, nokwamukwela kwabentwana eenkolweni zamabanga aphasi, begodu nokwenza ngcono kwabafundi abaphumelela iimfunda zemethamethiksi, ukudzubhula iimbonelo eziimbalwa.



Ngesikhathi esifanako, umfutho omkhulu ufakiwe ukwenza ngcono imithangalasisekelo eendaweni zabatlhagako.



Kwamambala, siyazi bonyana izinga lalabo abayekela bangakaqedi iimfundo zabo, khulu khulu eenkolweni zamabanga aphezulu nemazikweni aphakemeko wezefundo ayamukeleki ngombana iphezulu khulu, ihlelo lezefundo kufuze likhiqize amakghono alindelekileko atlhogwa mphakathi.



Ukungezelela, umkhuba wokufunda nokufundisa ovamileko wokusebenza ukhombisa ukukhathazeka okuragela phambili wokwahlukana emphakathini kwesikhathi esidlulileko.



Kuyarara, la ifundo itlhogeka khona khulu ukuqeda umtlhago ongapheliko, kulapho imithangalasisekelo, nokuphatha nokuthuthukiswa kwabotitjhere kungakarisi



Amahlelo wombuso wokusiza umphakathi nawo enziwe ngcono ukuba nepahlo kwabantu abatlhagako, ngokufunyana izindlu, ngemali yesipho yezindlu eziingidi ezi-2,6.



Kufuze, kwamambala ngiyavuma bonyana iHlelo lokwAbiwa koMhlaba begodu nokusekela ukuhlala emva kokufunyana inarha kufuze kwenziwe msinyazana begodu kwenziwe ngcono.



Ngokupheleleko, siyazigqaja ngokuragelisa phambili amahlelo womphakathi kodwana asikghoni ukwaneliseka ngamatjhuguluko weembalobalo kwaphela.



Kungaba kwezefundo, kwezamaphilo nakwezamanzi umbuzo esizibuza wona qobe ngamalanga kukobana singathuthukisa njani ukunikelwa kwemisebenzi le. Kilokhu kusenendlela ede ekufuze siyikhambe.



Malunga ahloniphekileko, into embi yobulelesi ilokhu imraro omkhulu wokungavikeleki kwamaSewula Afrika. Esikubona ngamalanga, eendaweni ezitlhagako nalabo abanjingileko ngokufanako, kuhlale kukhona bonyana ungasahlelwa ngesihluku nanyana kunini.



Hlangana neenhlangano zomphakathi nalezo zangeqadi kuhlale kukhona bonyana kuthathwe imali ngendlela engakafaneleki ngobukhohlakali, lokhu kuyinto esitshwenya khulu.



Kwamabala, ngokupheleleko izinga lobulelesi likhuphuke khulu emnyakeni ween-2002, kodwana lehla kancani, kancani. Yoke imihlobo yeembalobalo ingadzujulwa ukufakazela lokhu.



Kodwana asazi bonyana ukwehla lokhu bekurhabe ngokwaneleko, sengitjho nangamaphesenti ali-7 kuya kwali-10 esizibekele wona emikhakheni eyahlukeneko sokuvelelwa bulelesi. Ukuthi ubulelesi bokubanjwa ikunzi ngesihluku emakhaya nemabubulweni kutjhinge phezulu begodu ubulelesi obuthinta abomma nabentwana akukalungiswa ngendlela efanelekileko, kusitshwenya khulu lokhu.



Lokhu kuveza ukugeglisa kubomakhelwane bethu, khulukhulu ekwakhiweni kwebumbano lokuzwana nomphakathi lokhu kuzosisiza bonyana sikhandela begodu siphelisa ubulelesi. Kukhombisa ukungasebenzi kuhle kwamahlelo wezobulungiswa, kusukela ekuphenyeni ubulelesi ukuya ekubuyisweni kweemilo zabenzi bobulelesi. Lokhu kukhombisa ukungasebenzi kuhle kwamahlelo wemakhotho, lokhu kufaka hlangana ukuba nelwazi elifaneleko begodu neminye imithangalasisekelo begodu nabaphathi. Lezi zizinto ihlelo lezobulungiswa liloke eselithomile ukuzilungisa.     



Nanyana kunjalo, ukuthi sizibone amaphutha khulu, akukafuze silibale bonyana  sihlolisisa ihlelo elivunyelwe ngokomthetho ngendlela engazange ibonwe enarheni yethu.     



Lokhu kungonobangela wamatjhuguluko amaziko la awenzileko, ngokuya kwamasiko wamalungelo wobuntu, nokuhlelwa kwemihlobo yabantu begodu namahlelo wokuziphendulela.



Kwaphela asingazikhohlisi: Ngokwezehlalakuhle zamaphilo wethu, amatjhuguluko anjalo asesesigabeni esisathomako akakathuthuki. Sinendlela ede ekusafuze siyikhambe.    



Ngiyakholwa bonyana amalunga ahloniphekileko azakuvumelana nami bonyana abantu ababuswa ngaphasi kombuso wentando yenengi kufuze bathole indlela yokuveza amazizo wabo lapho sitjheja khona khulukhulu umphakathi olimazekako.



Ngalokhu, ngekwemithetho ejanyisiweko esinayo, nemihlangano emikhulu, nemithetholawulo kunye namajima akhona siqinisekisile bonyana imizamo iyenziwa bonyana yenze ngcono ubujamo babentwana, babomma, nabantu abakhubazekileko begodu nabadala.         



Ngesekelo esilifumaneko emajimeni wethu begodu nangobudlelwano esibakhileko neenhlangano ezijamele iinqhema lezi ezilimazekako, sithuthukise zetjhejo eendabeni ezibathintako, begodu saphumelela ukuragelisa phambili begodu sagcugcuzela ukubekwa phambili kwezinto ezibatshwenyako. 

 

Sekuyindaba yerikhodi lokuziqhenya bonyana, njengokuthi, abomma abaphethe amakhaya sebamukela ukwedlula isilinganiso esikhona somrholo wezehlalakuhle, ekufaka phakathi nezindlu kunye nokutlhogonyelwa ngezamaphilo begodu amanye amahlelo amakhulu esiphumelele kiwo majima wokuvikela abentwana ezifeni begodu nokubapha ukudla.     



Kanti  ukufumaneka komsebenzi kungaphezu kwesilinganiso sabomma bemaplasini, ulutjha begodu nabantu abakhubazekileko. UMulwana weNtumbantonga ubange umonakalo omkhulu kubomma ebasese bancani. Inturhu malungana nabomma nabentwana isezingeni eliphezulu.  



Koke lokhu kumsebenzi ekusafuze wenziwe esikhathini esizako. 



Mma Somlom noSihlalo ohloniphekileko, lezi ngezinye zeembonelo zepumelelo umbuso wentando yenengi ozilethileko begodu nokuragela phambili kombuso ukufeza igunya owanikelwa lona bavowudi. Akubuzwa, ngendima esele yenziwe kusukela ngonyaka we-1994, kobana iyathabisa, kwaphela nanyana kusese nokuzaza nje kobana kusesenetjhijilo ezikulu ezisaseleko.

     

Kungakho ke kufuze sizikhumbuze ngomlayezo osibonisa ngethemba begodu nokuzimisela, ukuragela phambili begodu namatjhuguluko wakaMongameli walokha uNelson Mandela, osencwadini ekhulumangaye, iLong Walk  to Freedom:  



I have walked that long road to freedom. I have tried not to falter; I have made missteps along the way. But I have discovered the secret that after climbing a great hill, one only finds that there are many more hills to climb. I have taken a moment here to rest, to steal a view of the glorious vista that surrounds me, to look back on the distance I have come. But I can rest only for a moment, for with freedom comes responsibilities, and I dare not linger, for my long walk is not yet ended.



Enyangeni ezimbalwa kusukela nje, abantu benarha yekhethu bazakutjho bonyana bafuna baphi abadosiphambili kobanyana baragele phambili nomsebenzi omuhle owenziwe mlweli omkhulu lo wekululeko nabanye abasunguli bombuso wentando yenengi.



Nanyana iindlela zethu zokwenza izinto zingafani, umnqopho esifuna ukufinyelela kiwo ubonakala kuhle begodu uzwakala kuhle kumThethosisekelo wethu, okungukuthi kukwakha ibumbano, ukungabandlululani ngokombala, nokungabandlululani ngokobulili, nentando yenengi begodu nesitjhaba esithuthukako esidlala indima eqakathekileko ukwakha iphasi elingcono.          



Eminyakeni esithandathu edlulileko, abadosiphambili bethu bahlangana emHlanganweni omKhulu wokuKhulisa nokuThuthukisa begodu bafinyelela esivumelanweni sokobana soke sithathe umsebenzi wokwenza ngcono ubujamo bamaphilo wabantu beSewula Afrika, khulukhulu wokwehlisa izinga lokutlhogeka kwemisebenzi begodu nendlala ngonyaka ween-2014. Lokhu kufaka phakathi:        



Ukwakha imisebenzi eminengi, imisebenzi engcono, begodu nemisebenzi emihle yawo woke umuntu ngokwenani eliphezulu lokubulunga, amahlelo wemisebenzi yomphakathi, ukusebenzisana namabubulo wangeqadi kunye namano, ukutholokala kwepahla yekhaya, ukuthuthukisa amabubulo asakhasako begodu nokusekela amabubulo asebenza ngokubambisana;



Kulungiswe isitjhijilo sokusisa kwemali ngokuthi kwenziwe ngcono ukubulunga imali, kuthunyelwe kuhle iintlabagelo zemali yomndende neemali zomhlalaphasi, zezindlu, namaziko asiza ngeemali begodu nokuthuthukiswa komnotho wabantu abanzima;



Kuthuthukiswe zokulingana, kuthuthukiswe amakghono, kwenziwe amathuba womnotho begodu kwandiswe ukunikela kweensetjenziswa zomphakathi; begodu



Kuthathwe amagadango, begodu kwenziwe lokhu esele kuthuthukisiwe, ukufaka phakathi umthangalasiseko wesifunda begodu nokufinyelelwa kwensetjenziswa zomphakathi 



Ngiyakholwa bonyana, njengengcenye begodu nezinye zeminqopho le, abantu beSewula Afrika angeze bahluka kizo nasitjheja ukuqakatheka kokwenza ngcono amahlelo wezefundo; nokunikela ngezamaphilo ngendlela efaneleko nehle begodu ngendlela elinganako; nokuthuthukisa iindawo zethu zemaplasini begodu nokuqinisekisa ukunikela ngokudla; nokulwa ngamandla malungana nobulelesi kunye nobukhohlakali.



Ngiveza lezizinto ingasi ngombana kungizo zodwa ezikhona namkha ngombana siqale zona kobana zizokulapha yoke imiraro eqalene nesitjhaba sekhethu. Namkha, Ngikhethe ukwenza lokhu ukugandelela ehlangothini lokobona iSewula Afrika ayitlhogi abantu abanenembo-mbono. Isitjhijilo sethu kutjhugulula inembo-mbono le siyitjhugululele emahlelweni kunye nemahlelweni wokwenza izinto ngendlela efaneleko.   



Lokhu ekurhuluphelweko kukhulunywa ngiwo woke umuntu, njengombana ivela kuHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko zemiNqopho yokuThuthukisa yemiNyaka esiGidi. Begodu, kunjalo abantu abanengi namhlanje baqalane nengozi yokobana iminqopho le ingahlehliswa ngeminyaka eminengi, nakungasi minyaka elitjhumi, ngonobangela womnotho obogabogako ogabhe iphasi loke.  



Lokhu ekuthome njengomraro weemali hlanga namanye

wamaziko abolekisana ngeemali kugcine kunabe umraro weenkolodo iphasi loke, kwaba nemiphumela engasimihle emikhiqizweni nekwezokuthengisa .



Singahlaba umona, nesikhathi esiftjhani begodu nobudlabha babaphathi beenkampani ezikulu ezirhabise kobana kubenomraro onjengalo. Singahlaba imigomo yombuso engazange itjhejisise begodu yavumela ukusetjenziswa kwamalayisense weemaraga ezingekho emthethweni, ukubanga ukuhlangahlangana ehlelweni lezeemali. Singakwenza lokho sisoke, begodu sizabe sinesizathu esaneleko. 



Nanyana kunjalo umsebenzi wethu omkhulu kuthokoza ngokuzeleko imiphumela yokuthuthuko komnotho wethu begodu nerijini yethu begodu sithome ukuba neempendulo ezizokwehlisa indima ebayenzako, khulukhulu emabubulweni alimala khulu wemiphakathi yethu. 



Esikwaziko kukobana ukulawulwa kwezemvelo enarheni yekhethu kunye nomgomo wokwabiwa kweemali esakuphasisako kusisizile ekutheni sibalekele ukubogaboga komnotho.



Kwaphela siyazi soke, kobana ngonobangela wokuthi sihlanganyele emnothweni wephasi, ukuthi sithengise ipahla enengi eenarheni zangaphandle kwehlile; Ukufinyela emalini begodu nokungena kweemali kubemraro omkhulu; ukuthengwa kancane kwepahla kubangele ukwehla kwamsinyane komkhiqizo; ukwakhiwa kwamathuba womsebenzi kwathinteka kumbi begodu kwezinye iinkampani ezizijameleko ukuphungulwa kwabantu emisebenzini kube yinto yamambala.



Ubunzima lobu bufike ngesikhathi i-infletjhini nemalinzalo zisese phezulu khulu. Siyathokoza umPhathi weBhanka eKulu, othe izolo wehlisa imalinzalo ngephesenti eli-1. 



Sekuhlangene, ituthuko le ibeyimbi kungenisomali kufuze sikhuluse indlela yokuletha insetjenziswa begodu senze amahlelo wemithangalasisekelo. Ngalokho sikatelelekile bona sehlise indlela esenza  ngayo iimbalobalo zangomuso zokukhula komnotho begodu nezamathuba wemisebsnzi

  

Siyazi begodu bonyana iSewula Afrika ithinteke kancani kunezinye iinarha. Eqinisweni, esikhathini lapho abanye basesikhathini sokwehla komnotho, iSewula Afrika nezinye iinarha sisalindele ukukhula, namkha kwenzeka kabuthaka.     



Ngalokhu, malunga ahloniphekileko, ngiyathaba ukubika bonyana itjhebiswano phakathi kukaMongameli nabadosi phambili abahlukahlukaneko bezehlakuhle, sivumelene sisoke ngokuthoma ukungenelela lokho okuzokwenza sehlise igandelelo elikhona emnothweni weemphakathini wethu. Isiqhema esisebenza ngeendabezi sisasebenza ngamandla begodu nangeempendulo ezinabileko kusakhulunyiswana ngazo.



Kokuthoma , umbuso uzokuragela phambili ngamahlelo wakhe wokusisa, ekusilinganiso esikhuphuke saba ziingidi ezi-690 zamaranda eminyakeni emithathu ezako. Ngalokhu, nakufunekako, sizakwenza iindlela ezithile ukwenza bona sikhuphule iimali.    



Lokhu kufaka phakathi isizo lamaziko wethu weemali, begodu nabolekisana ngeemali ezivele zisebenza ngeemali zeentjhabatjhaba, begodu nokusebenzisana kwethu namabubulo angeqadi begodu nokusetjenziswa kwensiza azilawulwa basebenzi, njengeemali zomhlalaphasi.    



Kwesibili, sizokuqinisa amahlelo womphakathi wombuso onikela ngawo imisebenzi, Ngakwelinye ihlangothi, sizokwandisa imisebenzi eminyangweni efana nowezamaphilo, zomsebenzi wezehlalakuhle, zefundo begodu siragelephambili siqinise zomthetho. Kwelinye ihlangothi zizokurhabisa kobana silethe ihlandla elilandelako lokuNabiswa kwamaHlelo wemiSebenzi yomPhakathi.     



Kwesithathu, sehlise indlela yokwenza eyenziwa ziinkampani zangeqadi ukulwa nokwehlisa khulu ngamandla zokusisa, begodu nokuvalwa ngokungakafaneleki kweendawo zomkhiqizo namkha amaplanti.



Ngakwelalo ihlangothini,, umbuso uzokwenza ukuboleka amabubulo amakhulu imali begodu neendledlana ezikhuthaza ukusiza ukulwa nentjhijilo emabubulweni ahlukahlukaneko, begodu akhuthaze nokuthuthukiswa amaziko weemali kobana asize amafemu angaphasi kwegadeleleko ngonobangela wokubogaboga komnotho.



Ezinye iindlela ezingafaniko zokukhutjhwa emsebenzini, okufaka phakathi amalanga amade wokuphumula, ukwandisa ukubandulwa, iinkhatjhana esifutjhani begodu nokwabiwa kwemisebenzi. Lokhu kuzakuhlanganiswa nokukhuphulwa kwejima lokuziKhakhazi ngokuba mSewula Afrika begodu namagadango aqinileko mayelana nepahla engeniswak ngokungekho emthethweni.



Kwesine, umbuso uzakunzinzisa begodu andise ukusetjenziswa kweemali zomphakathi, okufaka phakathi kuphumelelwe kwandiswe ukokutholakala kweSondlo sabeNtwana, kufikela eminyakeni eli-18 ubudala begodu kwehliswe neminyaka yabantu abadala bamadoda abamukela umndende wokukhula ibe minyaka ema-60 ubudala. Vele, njengombana ngihlanganisa iminyaka ema-60 unyaka lo ngizabe ngilungele umhlalaphasi.



Ukungezelela, sizosebenzisa khulu Imali yokuSiza umPhakathi oTlhagako  begodu neendlela zokunikelwa kokudla khulukhulu siqale labo abangakavikeleki emalini egade abasebenzi abaphelelwe msebenzi  namkha abaqede iimvuzo yabo. 



Sizokuragelaphambili ngokugandelela khudlwana iintjhijilo eziphikisana nobukghoni esinabo ehlangothini lamanye wamabizinisi wethu. Ngalokhu, sithanda ukuthokoza iKomitjhini yePhaliswano ngendlela ebakhombisa ngayo ukusebenza ngamandla ekuqinisekiseni bona abenzi bobulelesi bayabotjhwa.  



Siyathemba, namkha, iinhlangano zomphakathi zizokukhuthala zona ngokwazo ukuqinisekisa bona ,hlangana nezinye izinto, intengo yepahla engenako iyehla ekuzokwenza bona inzuzo yayo yanelise isitjhaba.   



Amagadango la wamsinyane azokwenziwa mithetho yemigomo weemali zombuso. Nanyana kunjalo zizokuqinisekisa bonyana amazinga wombuso wokuboleka imali atjhejisiswe kuhle begodu anzinzile. Lokhu, godu kutjho ukwehla ngokuphindiweko kwamazinga weenkoloto zombuso namkha kubuphi ubujamo butjhungulukela ekubeni ngcono.  



Imizamo yethu yokwenza izakulawulwa magadango wokuvikela zemvelo nokwehlisa ukutjhuguluka kobujamo bezulu ekuzokuba nomthelela ekwakhiweni kwamathuba wemisebenzi. 



Emihlanganweni yomibili yeenarha ezinjingileko ze-G20 begodu neminye imikhulumiswano yamaziko ahlukahlukaneko, umbuso wethu ubawe ukuzibandakanya kwamsinyana nokufaneleko khulukhulu eenarheni esezithuthukile ukwazi bona ngabe umraro uthome kuphi begodu kukuphi la urhagele khona khulu. Sikholwa bona sesifikile isikhathi sokuqinisa imithetho yangaphakathi begodu sitjheje namahlelo weemali, kodwana ngale kwalokho, ukuhlolwa ngamandla begodu nokuthatha amadagango wesilinganiso sephasi akubalekeki begodu kutlhogekile.



Okuqakatheke khulu, kufuze siphephise isithunzi sehlelo lokurhwebelana kwephasi, siqedile imikhulumiswano ekhona njengemiKhulumiswano yeDoha yezokurhwebelana kwephasi, siqinisekise bona isizo elithuthukileko alikabekwa esilinganisweni esiphasi.  



Isifundo esibophako kulokhu esikufundileko kukobana kufuze siqinise ubudlelwano phakathi kwabalawuli bomnotho wekhaya begodu nephasini mazombe, ingasikwaphela siqale ubungakho bemiraro, kwaphela sisimamise amagadango azokwazi ukukhandela lokhu bona kungasenzeki.



Enarheni yekhethu, sizokungena kulawamahlelo njenge ngcenye yekambiso yokuhlela imiphakathi yethu kobana ikhule khulu begodu ibe netuthuko. Ubude besikhathi sokufunyana ogade kulahliwe singalulwa, kwaphela asingabazi kobana isikhathi sizakufika msinyana.



Ngalokhu, siyibeka kuphi inarha yekhethu bonyana isebenzise amathuba amahle la angakajayeleki eze ngakithi lokho kuyokuba yinto eqakatheke khulu. Ngikhuluma ngeBhegere yePhasi yeFifa yonyaka ween-2010 begodu neBhegere yeenarha zamaKhontinenti woke ezako eenyangeni ezimbalwa kusukela nje. Msinyane nje woke amahlelo namano azabe sele aqediwe namkha kusondele bonyana aphele- ukusukeka kumatatawu, zeenthuthi, zokuvikela, iindaba zamahlalo ukuya kwezamaphilo begodu namano walaba abozokuhlalela samfuthi enarheni le -  siyaqinisekisa bonyana imidlalo yebholo lenyawo yephasi la ekhethu eqinisweni izokuba ngenepumelelo ehle. Begodu sikholwa bona, ngemva kokuthumba amahlandla amahlanu alandelana, isiqhema sebholo leenyawo sesitjhaba kwanje sizilungisele ukudlala ngendlela engaphezu kokulindelweko!



Ngale kwalokhu, ithemba lamambala kulomdlalo omkhulu lisekwenzeni kwethu ukubonisa abantu beSewula Afrika begodu nebe-Afrika ngepatho yethu begodu nobuntu bethu – ukutjhugulula salamfuthi indlela inarha yakhethu yaziwa ngayo begodu nephasi mazombe babantu bephasi. Lokho kusemahlombe wethu soke.

 

Ngalokhu,  sifuna ukuthokoza zoke iinqhema zemidlalo ezibeke iSewula Afrika ebujamweni obuhle eminyakeni edlulileko. Ukuthokoza okukhulu kuya eseqhemeni sekhrikethe, sona esifinyelele esiqongolweni sephasi.



Vele siziinkutana zephasi zikamakhakhulwa ararhwe; uGiniel de Villiers kunye nesiqhema sakhe bathumba iDakar Rally; Abadlali bethu bemidlalo bamaPharalimphiki baragela phambili basenza siziqhenye; begodu nabadlali bebholo leenyawo labeminyaka engaphasi kwama-20 badlala kuhle emaphaliswaneni wabo. 



Mma Somlomo noSihlalo, emvekeni embili ezidlulileko, iSewula Afrika iqedile ngendima yayo yebuthelelo layo lemitlolo yakade yeTimbuktu. Lezi zamagugu ezinothileko zikhombisa bona iSewula Afrika imhlahlandlela wezesayensi kunye nemitlolo, nelwazi ngemvelo kunye nezamabhizinisi, kwaphazanyiswa lihlelo lokurhweba ngabantu benziwe iingqila begodu nombango womnotho we-Afrika. Igadangweli kufuze lisenze sisebenze ngokubambisana nezinye iinarha enarhenikazi yethu begodu nakwezinye iindawo ukwenza ngcono ukubujamo babantu.   



Eqinisweni, eminyakeni ema-15 edlulileko, azange siziyekelele ukwenza isiqiniseko bonyana i-Afrika ivuselelwa kabutjha bonyana ithokozele imiNyaka eliKhulu. Kabuthaka, inarhakazi yethu iyathuthuka ehlangothini lokuvuselelwa kwe-Afrika. Ngokuba nekareko yabantu be-Afrika ebekwe phambili erherhweni labadosiphambili. Eliqinisa ithemba ephasini mazombe  



Ngikho kodwa lokhu, okusenze singahlali phasi ekusizeni abantu beZimbabwe kobana bathole isisombululo emrarweni ebanawo kuleya narha. Sithanda ukuthokoza zoke iinhlangano zeZimbabwe ekwenzeni bona kuphele imikhulumiswano, kutholwe umphumela ogade ufiswa ngiwowoke umuntu waleya narha begodu neenarhanikazi eziSewula: ekukujama ndawoyinye begodu nombuso onemibono emihle yokulungisa intjhijilo eziqalene nabantu. Siyathokoza bonyana izolo, ipalamende yeZimbabwe ibethe umthetho oKhitjelelweko we-19 wokutjhugulula umthethosisekelo, ondlala isendlalelo sokujamiswa kombuso wehlanganyela.   



Khulukhulu engifuna ukukutjho ngalokhu kumayelana nesithunywa seSADC, uMongameli walokha uThabo Mbeki nesiqhema esisize ngaphandle kokudinwa nangesineke ukwenza bona ikambiso ifinyelela esiphethweni. 



Kwanje umsebenzi wokwakha ngobutjha ungathoma ngokuzimisela, begodu iSewula Afrka ijame ngomumo ukusiza la ingasizakhona. Ngalokhu, kunesidingo esirhabekileko sokusiza emirarweni ephathelene nabantu bakuleya narha. Sinethemba lokobana imiphakathi yeentjhabatjhaba iyatjheja begodu izakubambisana nabantu beZimbabwe njengombana bathoma ubuphilo obutjha.



Siyagcugcuzeleka godu kobana ezinye nezinye iimvumelwano nokuthoma kuzokuletha iragelophambili ebantwini beDemocratic Republic of the Congo endleleni yabo yobujamo obunzinzileko nobuhle, leloragelophambili angeze lajanyiswa. 



Itjhebiswano elakhiweko mvanyana nje phakathi kweDRC begodu neRwanda linamathemba amahle eendabeni eziphathelene nezokuphepha begodu nokuqalana nemiraro yabantu, kodwana sinethemba ngemikhulumiswano yezepolotiki. Kulawo magadango, sizokuragelaphambili sisebenze nezinye iinarha  begodu neBumbano le-Afrika ukwenzela bona sifinyelele kileyo minqopho eBurundi, eSudan, eWestern Sahara, e-Cote d’lvoire, eSomalia begodu nakwezinye iinarha. 



Njengoba kunobufakazi ngetuthuko eyahlukahlukeneko eenyangeni ezimbalwa ezidlulileko, iSewuka Afrika izokusebenzisa ilungelo layo lokuba ngusihlalo weSADC ukuqinisa amaziko werijini ngokutjheja, khulukhulu ngokuthi kwenziwe lokhu okuvunyelwene ngakho emihlanganweni begodu kuhlanganiswe ngamandla amano werijini.



 Nanyana kunjalo sizokwenza ngcono ukuthintana kweSADC neeMaraka eziFanako zePumalanga begodu neze-Afrika eseSewula, iComesa begodu neeNarha ze-Afrika ezisePumalanga, i-EAC. Amajima la azokwenziwa ukwenzela bona kwandiswe kunokobonyana kugedliswe ubudlelwano obukhona hlangana neHlangano yeNtela eseSewula ye-Afrika, iSacu



Sifisa ngalesi sikhathi bonyana sidlulise ukuthokozisa abantu nabadosiphambili beZambia, beGhana, begodu nebe-Amerika ngamakhetho akhombise ukuvundlela ngale kweenqabo ezithileko eenarheni zabo,. Sizokuhlala sifuna ukunabisa itjhebiswano lethu nenaarhezi begodu nezinye iinarha ekufuneni ukwazi ngokuhle mayelana nabantu.



Sinetjhudu lokobana unyaka lo sithabela iminyaka elitjhumi sinobuhlobo obuhle nombuso weRiphabhliki yaBantu beChina. Kiyoyoke leminyaka bekubonakala nangaphambilini bonyana kunenzuzo efanako esiyitholako ekubambisaneni kwethu. 



Sifisa ukuqinisekisa godu ukuzibophelela kwethu ngobudlelwano obukhulu esibakhileko neBrazil begodu ne-India nge-Ibsa begodu nekuqinisekisweni kobukhozi bethu inarha yethu enabo neRussia neenarha ze-Asia, nalezo ezisePumalanga emaPhakathi begodu neenarha eziseTlhagwini ye-Amerika. 



Sekukanengi siveza amazizo wethu mayelana nokutjhayisana okukhona ePumalanga emaPhakathi khulukhulu, e-Israel begodu nePalestine ngokwayo. Ukuzika kokudana kwethu kuthungeleleka kokurarana okukhulu kwamvanje nokulahleka kwamaphilo wabantu abanengi – afaka phakathi abentwana, abantu bengubo begodu nabantu abadala eqinisweni lokhu akukhulumeki.  



Akunasizathu zezenzo ezinjalo zokwenza isihlungu, nokona nokuziphatha kumbi. Sithemba bonyana imizamo yokuvuselela  kwamandla wemiphakathi yeentjhabatjhaba wokuthola isisombululo sasamfuthi kuzaba nemithelela emihle, okuzokwenza bona abantu be-Israel nebePalestina bathabele ukuthula nokuvikeleka njengabomakhelwane eendaweni zabo zenarha zabomazibuse.  



Ukuthokoza kwethu okukhulu kuya embusweni nebantwini beCuba kuleminyaka ema-50 yokufumana umazibuse, begodu nekululeko begodu ngayo bakhetha indlela yokuzithuthukisa



Sikghonile onyakeni odlulileko ukuqeda imikhulumiswano neBumbano leYurophu mayelana namano wethu wetjhebiswano, begodu sithemba bonyana umdlandla okhona uzokuhlala ukhona njengoba siqeda imikhulumiswano yeemVumelwano zokuBambisana kezoMnotho neenarha zerijini. Siqale phambili ukunabisa ubudlelwano nasibamba umhlangano weSewula Afrika begodu neBumbano leYurophu esikhathini esizako unyaka lo. 



Sisoke nezinye iinarha eziseSewula, sizokuragela phambili silandele unobangela wokutjhugululwa kweeNarha eziBumbeneko, begodu neSikhwama seeMali seenTjhabatjhaba namanye amaziko ahlukahlukaneko azokwazi bona abonakale atjhugulukile begodu kutjhugululwe nephasi lonalona begodu kusetjenzwe ngentando yenengi, ngokulinganako, nangendlela esepepeneneni. 



Begodu sizibophelele ukufinyelela eminqophweni yethu yesivumelwano yentjhabatjhaba, okufaka phakathi iPhrothokholi yeKyoto begodu nabalami bayo, ngonobangela wokuzuzisa ilutjha langomuso hlangana nabantu bethu nabantu bephasi. 



Mma Somlomo noSihlalo ohloniphekileko sizokwenza lokhu ngeenkambisolawulo ezimbili: ngokufuna kwethu ukuqedelela igunya elanikelwa umbuso ngonyaka ween-2004, begodu nokuqinisekisa bonyana umbuso ozako ngemva kwamakhetho uthola sesiwundlalele kobana wenze amahlelo wawo ngaphandle kokuriyada. 



Enyangeni ezimbalwa ezizako zamakhetho wenarha begodu neemfunda, sizokwenza bonyana siqedelele lokhu esithunywe khona. Njengengcenye ehlathululwe kuhle mahlelo akhona wombuso weHlelo lokwEnza, sizokuqala khulukhulu kunanzi izinto ezilandelako:



Ukwakha ilwazi elitlhogekako, ukwenza ngcono ukuletha imisebenzi eyenziwa mbuso begodu nokuhlanganyela okuhle ngaphakathi nagaphandle kweminye imikhakha yombuso ekufaka phakathi amano amakhulu.



Siragele phambili ngejima lokuLwa nomTlhago begodu siqedele ukutlanywa kwaMano aZwisisekako wokuLwa nomTlhago ngokuthi sithintane nemiphakathi ekuyinto eyenzekako nje; 



Senze enzeke amahlelo azwisisekako esiwabekileko wokuqeda izehlakako zekholera emahlangothini ahlukahlukaneko wenarha;



Siragele phambili ngerhubhululo begodu nokuthintana mayelana neHlelo eliZwisisekako lokuNikela umPhakathi, ekufaka phakathi nendaba yeTjhorensi yezamaPhilo wesiTjhaba; 



Siqinise ijima lokonga igezi, sizokwazi bona silwisane nobujamo obukhona njenganje begodu sitjhugulule indlela esiziphatha ngayo, kwelinye ihlangothi sirhabise ihlelo lokwakha ilemuko elitjha begodu sisebenzise nezinye iindlela zokuletha igezi, sitjheje namatjhuguluko wezezulu, insiza ezifana neembaseli begodu namanzi atjhinga phasi ngezinga njengombana nesidingo samanzi naso siyanda;



Ukuhlanganisa imisebenzi yemikhakha efanako nakwenziwa irhubhululo lokungenelela komNotho wesiBili njengamahlelo wemisebenzi yomphakathi, ukusekela amabubulo asakhasako begodu namakhulu begodu nokuthonywa kwamahlelo wokuthuthukisa emaplasini;



Ukuqinisa imizamo yokutjhugulula amahlelo wezobulungiswa wokulwisana nobulelesi, ekufaka phakathi ukwenza ngcono ilwazi lobuhloli, ukukhulisa ngokuphindaphindiweko inani labaphenyi, ukusabalaliswa ilwazi, nezokuthintana zetheknoloji begodu nokwenza ngcono zokuphatha emakhotho; begodu



Ukulawula ikambiso enqophe ukuqinisa indlela zokusebenza ngeendaba zobulili njengokujameleka ngokulingana okuyi-50/50 nakuthathwa iinqunto zamagatja, nakuthuthukiswa kwelutjha, zamalungelo wabantu abakhubazekileko begodu nabentwana – ekufaka phakathi ukuthintana ngokupheleleko neMigomo yeNarha yeLutjha, ukuzilungiselela ukwethula komTlolo weLutjha le-Afrika sele ibethwe yiPalamende, nokuhlelwa kweHlangano eThuthukisa uLutjha leNarha; nokuthunyelwa kwePhrothokholi yoBulili begodu nokuThuthukisa yeeNarha  eziseSewula, yiPalamende; ukuqinisa isekelo emalungelweni wabantu abakhubazekileko; begodu sandise inani labomasipala abahlele; amaHlelo wokuTjhejwa kwamaLungelo waBentwana ngaphezu kwamaphesenti ama-60. 



Lokhu namanye amahlelo, kufaka phakathi okumele kuTjhejwe maQangi avela ngesikhathi sokweThulwa kweKulumo kaMongameli unyaka ophelileko ngenyanga kaMhlolanja, sitlame umthangala wemizamo yethu sikwazi ukuthatha isiqunto ngemisebenzi esibekelwe yona begodu sindlalele ingomuso.



Sizokukhulisa imizamo yethu, eyenziwa mdlandla esinawo, yithemba begodu nokuzimisela kwabantu beSewula Afrika, okungikho okuhle okufunwa babantu boke bethu. Lokhu nalokhu okumumongo ngunobangela wokuzithemba kwethu lokha nasithi isitjhaba sisebujamweni obuhle.Umbuso wethu wentando yenengi usebujamweni obuhle. Ikhula kabuthaka ngamandla.  



Nanyana kunjalo, emagameni kaMongameli walokha uMandela, “[we] dare not linger, for [our] long walk is not yet ended”.



Ngiyathokoza. 

                  









