SISISEBENZELA BUNJANI ISABELOMALI?
Siyini isAbelomali?
Isabelomali mamano wokuhlelwa kwemali ebuthelelweko nokobana izokusetjenziswa bunjani esikhathini esibekiweko. Njengabantu senza amahlelo  abandakanya ukuthola nokusebenzisa imali yethu. IsAbelomali  siqakathekile ngombana nanyana sifanele sithenge izinto ezinengi, asinamali eyaneleko yalezozinto. Lokhu kutjho bona sineendingo ezinengi neensetjenziswa ezincani ukuthola esikutlhogako. IsAbelomali siphathelene nokuthengiselana nokukukhetha bona siyisebenzisa bunjani imali yethu. Lokha sithola okhunye kutjho bona kukhona esingeze sakuthola. 
URhulumende  uhlela bunjani isAbelomali ?
Ngendlela efanako uRhulumende uqalene nokukhetha. Izakhiwo zakaRhulumende zifanele zimadanise neensetjenziswa neendingo zabantu.. Isabelomali sabiwa ngokutjheja iindingonqangi ezibekiweko ngomnyaka. IsAbelomali senarha sibeka iinlinganiso zakaRhulumende zengenisomali nesetjenzisomali. Lomnyakamali kusuka ngelanga lamathomo kuSihlabantangana kufika mhlana zima-31 KuNtaka ngomnyaka olandelako. IsAbelomali sakaRhulumende asifani nezinye, sitjengisa bona imali izokusetjenziswa bunjani, besitjengise bona imali izokubuthelelwa bunjani ukuhlangabezana nokusetjenziswa kwayo.
URhulumende ubuthelela bunjani iimali?
Ingenisomali ekulu kaRhulumende  yindlela yomthelo. Umthelo uyingeniso ekatelelekileko ebhadelwa  mumuntu ngamunye emNyangweni wezeButhelelomali etholwa  emuntwini ngamunye, emabhizinisini nezinye iinhlangano ezithelako. UmNyango wezeButhelelomali uqalene nokubuthelelwa kwemithelo. Kunemihlobo eyahlukeneko yemithelo. URhulumende uthola imali yakhe ngomthelo ovela emuntwini ngamunye. Umuntu omunye nomunye enarheni othola inani elithize lengeniso ufanele abhadele kuRhulumende. Lomthelo ubizwa bona  yintela yomrholo. Amanye amahlelo womthelo afaka hlangana Intela yokuthenga neyepahla. Abantu abanengi bayazi ngentelantengo nokobana okhunye ukudla akubhadelelwa umthelo. Ngakelinye ihlangothi intela  engezelelweko iyafakwa ezintweni zokuzithokozisa. Lomthelo ubizwa bona yintela yegwayi notjwala. UmThethosisekelo uhlathulula bona uMongameli umele  alawule bunjani ingenisomali. Yoke imali ebuthelelweko ifakwa esikhwameni sakarhulumende sebuthelelomali. Umthetho wePalamende uyafuneka ekukhutjhweni kwenye nenye imali kile akhawundi. Esinye nesinye isabelomali simele sibe neensetjenzisomali nebuthelelomali.
Sisebenza bunjani IsAbelomali?
IsAbelomali sakaRhulumende sihlukaniswa ngeNgenisomali nangokweSetjenzisomali nesikolodo (imali etlhayelako), ngaphambi kokuBoleka neenKolodo zomPhakathi. Ingenisomali nesebenzisomali  yaziwa ngokobana yi-Akhawundi kaRhulumende yeButhelelomali. IsAbelomali sakaRhulumende sithoma ngesebenzisomali lokha ezinye izabelomali zithoma ngengenisomali. Umahluko hlangana nengenisomali nesebenzisomali laziwa bona sikolodo nanyana i-yimali eseleko. Isikolodo sibakhona  lokha urhulumende ahlele ukusebenzisa imali eyeqileko kunaleyo azoyibuthelela ngomthelo ojwayelekileko. Iinkolodo zomphakathi zenzeka lokha urhulumende aboleka imali ekhaya nanyana kamanye amaphasi ukuvala iinkolodo zakhe. Lokha ibuthelelomali lidlula isebenzisomali njengokuthi umthelo obuthelelwe ebantwini umnengi kunokulindelweko, kubanemali eseleko.
Ikambiso yesAbelomali
Isabelomali sithatha iinyanga ezili-14 ukwenziwa. Lokhu kutjho bona lokha isAbelomali somnyaka lo sethulwa ePalamende, isAbelomali somnyaka ozako sele sineenyanga ezimbili sisenziwa. Iminyango kaRhulumende iyabandakanywa ekuletheni iinlinganiso zesabelomali. Banikela ngeenlinganiso zabo ezikhambisana neenzathu  e-Ofisini eliKhulu. I-Ofisi eliKhulu lenza umbiko ohlangeneko eliwuthumela emNyagweni weZeemali. UmNyango weZeemali uhlela umbiko ohlangaisiweko lwesebenzisomali leminyango eyahlukeneko. IBhodi yabaNqophisi beButhelelomali leNarha neBhodi yabaNqophisi bePahla eNgenako bahlela iinlinganiso bese bazithumele emNyangweni weZeemali. UNgqongqotjhe weZeemali nomLawuli weBhanga ekulu bayahlangana  ukubonisana ngeenlinganiso. Ikulumo yabo isekelwa  bujamo  bezepolitiki, bezomnotho nobujamo besabelomali. UmPhathimazombe weZeemali ulungisa isabelomali.
Ngesikhathi sakaMhlolanja unyaka nonyaka uNgqongqotjhe weZeemali wethula Ikulumo ePalamende ngemva kwalokho kuyakhulunyiswana ngesabelomali ePalamende. AboNgqongqotjhe beKhabinethi bafanele basekele ukusetjenziswa kwemali  eminyangweni yabo. Ikulumo kanengi ilandela indlela eyodwa yokwethulwa. Ithoma ngokubuyekeza imiphumela yobujamo beemali bomnyaka ogadungileko, uveze isibuyekezo sobujamo beemali benarha bese sitjheja ubujamo beemali bomnyaka osungulako. Uveza itjhebiswano hlangana neenlinganisongenisomali neenlinganisosetjenzisomali Kuyikambiso yomThethosisekelo bona uRhulumende asebenzise imali  egunyazwe yiPalamende. IsAbelomali  siphathwa njengomunye nomunye umthetho  okumele ugunyazwe yiPalamende ngaphambi kobana ube ngobophelelako. Ngemva kweKulumo kaNgqongqotjhe elinye nelinye ivowudu lesabelomali kukhulunyiswana ngalo kizo zombili iziNdlu zesiBethamthetho zimele zivowude ngayo. Lokha isabelomali sele kuvunyelwene ngaso omunye nomunye umnyango kumele uthome ngamahlelo wawo womnyaka loyo
ITjhejo lesAbelomali
IButhelelomali nesebenzisomali kumele kulawulwe ukubonelela bona  imali isetjenziswa ngendlela iPalamende ihlele ngakhona. UmHlolincwadizombelele uletha umbiko ePalamende ukobana imiyalo yokusetjenziswa kweemali ilandelwe na. Isabelomali sisetjenziso somthetho esiqakathekileko nesitlabagelo sokubonelela,  okuyindlela urhulumende amele aziphendulele kiyo ngokobana imali isetjenzeiswe bunjani. 
