UKUGIDINGWA KWELANGA LE-AFRIKA
ILanga le-Afrika ligidingwa qobe mhla amalanga ama-25 kuMrhayili
IHlangano yeBumbano le -Afrika yahlonywa mhla amalanga ama-25 kuMrhayili ngonyaka we-1963 e-Addis Ababa, e-Ethiopia
Ukuthabela umnyanya lo, iLanga le-Afrika lizogidingelwa ihlandla lama-48 onyakeni ophezulu
IHlangano yeBumbano le-Afrika gade idosa phambili nakuhlonywa i-Hlangano yokuBumbana kwe-Afrika eyahlonyelwa eDurban, eSewula Afrika mhla amalanga ali-9 kuVelabahlinze onyakeni ween-2002
Kuneenarha ezima-54 nge-Afrika, ezima-53 zazo zimalunga weHlangano yeBumbana le-Afrika. IMorocco ayisilo ilunga leHlangano yeBumbana le-Afrika. 
IHlangano yeBumbana le-Afrika ibuthelele inarhakazi ye-Afrika ukuzokwazi ukulungisa itjhijilo ezinengi ezifana nokurarana ngokweenkhali, ukutjhuguluka komtjhiso begodu nendlala.
UKUQAKATHEKA KWELANGA LE-AFRIKA
ILanga le-Afrika lilithabo le-Africa, labantu bayo begodu nebumbano
Kukukwamukela iragelo phambili eselenziweko ma-Afrika begodu nokuveza itjhijilo ezifanako ekuhlangatjezwana nazo ephaseni mazombe.
INDIMA YEHLANGANO YEBUMBANO LE-AFRIKA ENARHENIKAZI YE-AFRIKA
IHlangano yeBumbano le-Afika iliziko elikhulu lokuthuthukisa zehlalakuhle komnotho obuthelelweko enarhenikazi, nenqophe ukubumbana okukhulu begodu nokubamfelandawonye phakathi kweenhlangano begodu nabantu be-Afrika
IHlangano yeBumbano le-Afika idzimelele kunembo-mbono yawoke- woke wokubumbana begodu nenarhakazi eqinileko
Begodu idzimelele ekutheni kwakhiwe ukusebenzisana phakathi kukarhulumende begodu nazozoke iinhlanga zomphakathi, khulukhulu abomma, ilutjha begodu neenhlangano zangeqadi. 
Njengehlangano yenarhakazi, iqale khulu ekuletheni ukuthula, zokuvikeleka begodu nobujamo obuzinzileko, begodu isekabeni yokuvuselelwa kwenarhakazi ye-Afrika.
IHlangano yeBumbano le-Afika inqophe ukuvikela amalungelo wentando yenengi, amalungelo wabantu begodu nomnotho wasafuthi e-Afrika, khulukhulu ngokuthi iphelise ukulwa begodu yakhe zokuthengiselana okusebenza ngendlela efanaleko.
INEMBO-MBONO 
Inembo-mbono yeHlangano yeBumbano le-Afrika: “Kuhlanganisa, ukuphumelelisa begodu ne-Afrika enokuthula, elawulwa bahlali bayo begodu ejamele amandla amakhulu ephasini mazombe”.
IBUTHELELO LOKUFUZE KWENZIWE LEHLANGANO YEBUMBANO LE-AFRIKA
Ama-Afrika asungule ibuthelelo lokufuze kwenziwe ngokusebenzisa iHlangano yeBumbano le-Afrika ukwenzela bona:
kuvikelwe ibhoduluko
kuliwe nokuvukelwa kombuso ziinarha zangaphandle
kukhandelwe ukubhebhetheka komulwana weHIV/AIDS, imalariya, begodu nobulwelwe besifuba
kuqalanwe nezinto ezithinta abantu njengomtlhago wabaphalali begodu nabantu abanganandawo zokuhlala
kukhuthazwe ukuthula, ivikeleko begodu nobujamo obuzinzileko, begodu kwenziwe bulula ukubumbana begodu nokuthuthukiswa kwe-Afrika
kuqiniswe umfelandawonye enarhenikazi yokana begodu kwenziwe umnqopho ofanako kibo boke abantu be-Afrika.
ISEWULA AFRIKA BEGODU NELANGA LE-AFRIKA
Ukukhunjulwa kweLanga le-Afrika kuveza indina edlalwe yiSewula Afrika ekuzibandakanyeni begodu nokudlala indima eendabeni zenarhakazi
ILanga le-Afrika lisetjenziswa njengelanga lokugidingela amagugu wethu we-Afrika, begodu kuboniswe umlando wenarhakazi ngokusebenzisa amasiko ngendlela yobuciko
Lenza bona abantu batjhejisise zoke izinto, khulukhulu ilutjha bona lithuthukise iindlela ezihle zokuphila kwabantu abathintekileko kwezehlalakuhle, ekufaka phakathi:
ZamaPhilo, zokuphepha begodu nokuvikeleka
Ukuvuselelwa kweemilo
Zehlalakuhle ezisebenzisanako, amasiko begodu nezefundo
Ekukhumbuleni iLanga le-Afrika, sinethuba lokuvuselela ngobutjha iimbopho zethu ngokwethu, enarhenikazi yokana ye-Afrika begodu namagugu wethu esabelana ngawo begodu neminqopho yethu.
INDIMA YEPALAMENDE YERIPHABLIKI YESEWULA AFRIKA
IPalamende yeRiphabliki yeSewula Afrika izibandakanya eenhlanganweni ezihlukeneko ze-Afrika, ekufaka phakathi iPalamende ye-Afrika begodu neHlanganweni yeeNarha ezingeSewula ye-Afrika.
Ngokukhambisana nomgomo wobudlelwano neenarha zangaphandle, IPalamende yeRiphabliki yeSewula Afrika itjheja khulu i-Afrika malungana  netlhatlha lemigomo elimalungana nobudlelwano enabo nezinye iinarha. Lokhu kufaka phakathi ukuzibandakanya okuzinikeleko nezinye iimbetha mthetho zeenarha lapho uRhulumende weSewula Afrika gade azibandakanye khona ekuletheni ukuthula. 
Unyaka lo iPalamende yeRiphabliki yeSewula Afrika izokubamba iKulumiswano ye-Afrika mhla amalanga ama-23 kuMrhayili ezokulandelwa yikulumopikiswano mhla amalanga ama-25 kuMrhayili ngaphasi kwesiqubulo esithi “Ukuvuselelwa, ukurageliswa phambili nokuthuthukiswa kwe-Afrika” ukugidinga iLanga le-Afrika.
I-AFRIKA BEGODU NEMINYANYA YONYAKA WEEN-2011
IForamu yoMnotho wePhasi maZombe nge-Afrika ween-2011: EKapa, eSewula Afrika, kusukela mhlazi-4 ukuya mhlazi-6 enyangeni kaMrhayili enyakeni ween-2011
IsiQubulo: “Kusukela kuNembo-mbono ukuya eKwenzeni, ISahluko esiLandelako se-Afrika”.
IForamu yoMnotho wePhasi maZombe yihlangano ezijameleko yeentjhabatjhaba ezibopheleleko ukuthuthukisa ubujamo bephasi ngokuthi izibandakanye nezamabubulo, zepolotiki, zefundo ephezulu begodu nabanye abadosiphambili bemiphakathi bona bahlalise kuhle iphasi, kusukela kumarijini begodu neendaba zamabubulo. 
UmHlangano omKhulu begodu nomQaliso wezamaPhilo we-Afrika mhla amalanga ali-9 ukuya mhla amalanga ali-11 onyakeni ween-2011
UmHlangano omKhulu begodu nomQaliso wezamaPhilo we-Afrika uzokuhlonywa ngenyanga kaMrhayili onyakeni ween-2011 eJwanasbhege kuSentha yokuKhangisa, eNasrec, eSewula Afrika. ZamaPhilo ze-Afrika zizokuthula umhlangano omkhulu begodu nomqaliso omkhulu wamalanga ama-3 ezokuthula iindaba ezihlukahlukaneko ezihlobana nokuphathwa kwezamaphilo nge-Afrika, begodu uzokurherha iinkulungwana zeemfundiswa zezamaphilo ezivela kurijini begodu nephasi mazombe.
ILANGA LE-AFRIKA ETJA LEFESTIVALI MHLAZIMA-27 UKUYA MHLAZIMA-29 KUMRHAYILI
Ukugidinga iLanga le-Afrika, kusukela mhlazima -27 ukuya mhlazima -29 kuMrhayili, iJwanasbhege izokuthabela ipelaveke ebizwa bona yiSanaa Afrika, UMoya weThabo uzokuthokomalisa isigqi se-Afrika eenhliziyweni begodu nomoya omajadujadu ngokuthi ibambe imiqaliso emikhulu yenarhakazi, yokuzithabisa, umbhino begodu nokhunye okunengi.    
AMANYE AMALANGA AQAKATHEKILEKO WE-AFRIKA 
Mhla zili-16 kuMgwengweni ekuliLanga labeNtwana be-Afrika
Mhla zili-9 kuVelabahlinze ekulilanga leHlangano yeBumbano le-Afrika 
Mhla zima-25 kuKhukhulamungu kulilanga lobaMma be-Afrika
