
UmNyango wezobuKghwari namaSiko 
UMLEYO 

WOMTHETHOMGOMO 

WAMALIMI WESITJHABA 

Umtlamo wokugcina 
13 Novemba 2002 
OKUNGAPHAKATHI  

ISETHULO NGONGQONGQOTJHE WEZOBUKGHWARI, AMASIKO, ISAYENSI NETHEKNOLOJI 
IRHELO LAMA-AKHRONIMI 
ISIGABA 1    ISENDLALELO NOBUJAMO 
1.1. Isingeniso 
1.2. Ubujamo bezomlando 
1.3. Ubujamo bokubekwa komthetho 
ISIGABA 2  IZINTO EZIQAKATHEKILEKO ZOMTHETHOMGOMO 



2.1. Iminqopho 
2.2. Imithethokambiso 
2.3. Indlelakambiso 
2.4. Lapho usebenza khona 
ISIGABA 3   UKUTHUTHUKISWA KWAMAKGHONO WABASEBENZI 
ISIGABA 4     AMAQHINGA WOKUFEZAKALISA 
IHLATHULULO YAMAGAMA ISETHULO NGONGQONGQOTJHE WEZOBUKGHWARI, AMASIKO, ISAYENSI NETHEKNOLOJI, DR BS NGUBANE 





Ilimi lomuntu ngeendlela ezinengi linguye umuntu lowo mbala; libunikazi bemvelo bawo woke umuntu, esikghona ngabo ukuzwakalisa amathemba kunye neminqopho yethu, siphimisele imicabango namagugu wethu, sihlole ilemuko namasiko wethu, godu sakhe umphakathi wethu nemithetho ewubusako. Lilimi elenza bona sisebenze njengabantu ephasini elihlala litjhuguluka. Ilungelo lokusebenzisa amalimi wangokomthetho esizikhethela wona livunyelwe eRhelweni lamaLungelo wobuNtu begodu nomThethosisekelo wethu uyavuma bona amalimi wabantu bethu amthombo okufanele usetjenziswe. 
Ngizikhakhazisa khulu ngokuthi, ngemva kwendlela yekambiso yokubonisana engeneleleko, sigcine sifike ebujameni bokumemezela umleyo womthethomgomo wamalimi eSewula Afrika. Lokhu kusiphetho sendlela yekambiso eyathoma ngo1995, ngesikhathi ngizakukhetha isiQhema sokuTlama iKambiso yeLimi (LANGTAG) esasingiyelelisa ngomleyo womthethomgomo nomtlamo welimi ohlangeneko. Leligadango laliqakathekile nasiqala ukutlhogakala kokulibalelana ekwahlukeni ngokwamalimi godu lokhu kurholela emrarweni omkhulu ekambisweni yamalimi amanengi njengombana kubonakala kwamanye amahlangothi wemiphakathi yethu, begodu nokukhula kokuhlatjwa ngilabo abadlala indima emalimini emukghweni wekambiso yelimi linye eSewula Afrika. 
UmLeyo womThethomgomo wamaLimi wesiTjhaba usekelwe emphumeleni wekambiso yokubonisana, ku-LANGTAG begodu nangemizamo yomNyango wami ngokusebenzisana nesiQhema sokuYelelisa ngomThethomgomo wamaLimi. Umleyo womthethomgomo usisekelo ekuphathweni kwemithombo yamalimi wethu ahlukeneko begodu nokufikelelwa kwehloso yombuso ekuthuthukiseni ikambiso yentando yenengi, ubulungiswa, ubuhle kunye nokubumbana kwesitjhaba. Kungalommoya lapho ukuthuthukiswa kwamalimi woke alitjhumi nanye wenarha yethu njengombana kubekwe mThethosisekelo kube lihlangothi eliqakathekileko lalomthethomgomo. 
LomLeyo woMthethomgomo utjheja bona igugu lamalimi wethu libekwa kusetjenziswa kwawo kwezomnotho, emphakathini kunye nakwezombanganarha. Ilimi nalilahlekelwa kukwazisa kwalo kilamahlangothi, ubujamo balo buyaphela. UmLeyo womThethomgomo godu uyithathela phezulu iselela yokuhlangana kwephasi ngakwezomnotho begodu nokuthi amalimi wethu wendabuko kufanele abe lihlangothi lebhoduluko lezobuthekniki elikhula ngokurhaba. Kungakho uhlose ukuqinisa ubujamo nokusetjenziswa kwamalimi wendabuko eSewula Afrika.  
Nginethemba elikhulu bona amaSewula Afrika woke azawamukela lomLeyo womThethomgomo wamaLimi wesiTjhaba, njengewawo. Ngikholwa bona kufanele sihlangene soke siqinisekise bona umthethomgomo uyafezakala emaphilweni wethu, uqinise godu usenze sizikhakhazise begodu siziveze njengesitjhaba esihlukileko, seSewula Afrika ehlukileko. 
. DR BS NGUBANE, MP 

IRHELO LAMA-AKHRONIMI 
LANGTAG   isiQhema sokuTlama iKambiso yeLimi LiEP mThethomgomo weLimi eFundweni MTEF umLeyo wokuSetjenziswa kweeMali esiKhathini esiLingeneko NLS imiSebenzi yamaLimi wesiTjhaba PanSALB iBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika SADC umPhakathi wezeTuthuko weSewula ye- Afrika SASL iLimi lamaTshwayo eSewula Afrika SAQA baLawuli bamaZinga wezeFundo eSewula Afrika TISSA imiSebenzi yokuRhumutjha ngomTato eSewula Afrika 
ISIGABA 1: ISENDLALELO NOBUJAMO 
1.1. ISINGENISO 
1.1 Pheze malimi ama-25 ahlukeneko akhulunywa eSewula Afrika, kuthi ali-11 wawo anikelwe ubujamo bokuhlonitjhwa bangokomthetho ngokuya kwesahluko 6 somThethosisekelo ka 1996 (umThetho wenomboro 108 ka-1996), ngebanga lokuthi ukusetjenziswa kwawo kufaka amaphesenti pheze abe ma-98 wesitjhaba soke. 
1.2 	Amalimi ali-11 wangokomthetho siNdebele, isiXhosa, isiZulu nesiSwati (abizwa ngokuthi malimi wesiNguni); iSesotho, Sepedi kunye neSetswana (abizwa ngokuthi malimi wesiSotho); Tshivenda, Xitsonga, isiNgisi kunye nesiBhuru (Afrikaans). 
1.3 ISewula Afrika iyinarha esebenzisa amalimi amanengi. Umukghwa obonakala khulu ngekambiso yamalimi amanengi eSewula Afrika liqiniso lokuthi amalimi ambalwa wendabuko akhulunywa nangaphetjheya kwemikhawulo yamaphrovinsi, abelwana miphakathi ebuya emaphrovinsini ahlukeneko. 
1.4 Kwanjesi kunokwazisa okuqinileko kwetlhogeko lokuqinisa imizamo yokuthuthukisa amalimi lawo wendabuko abekagandelelwe ngaphambilini begodu nokukhuphula ikambiso yamalimi amanengi nayikuthi amaSewula Afrika azakutjhatjhululwa ekuthembeleni okungafunekiko ekusetjenzisweni kwamalimi okungasiwo wendabuko njengamalimi aphetheko, wangokomthetho wombuso. 
1.5 Kuze kube gadesi ukuphathwa kwamalimi ahlukileko eSewula Afrika ngemuva kwebandlululo kumraro ngokungabikhona komthethomgomo ohlelwe kuhle welimi, okurholela ekusetjenzisweni kwesiNgisi nesiBhuru njengamalimi aphetheko kwezomnotho nakwezokuhlalisana kunye nakwezombanganarha emphakathini wethu. 
1.6 Ngemuva kweminyaka ebunane yedemokhrasi, iSewula Afrika sele ifike ebujameni obuqakatheke khulu emlandweni wayo. AmaSewula Afrika kufanele aqalane poro nokwehluka kwawo ngokwamalimi namasiko kunye neenselela zekambiso yamalimi amanengi yomthethosisekelo, kungakho kungeniswe umLeyo womThethomgomo wamaLimi wesiTjhaba. 
1.7 UmLeyo womThethomgomo awuhlongozi kuphela indlela etja ekambisweni yamalimi amanengi eSewula Afrika, kodwana ukhuthaza khulu ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko njengamalimi wangokomthetho khona kuzakukhuliswa bekuthuthukiswe ukubumbana kwesitjhaba. Godu uvumela ukwamukelwa mazombe kokwehlukana ngokwamalimi, ubulungiswa emphakathini, imithethokambiso yokuthola imisebenzi yomphakathi namahlelo ngokulingana, godu nokuhlonipha amalungelo welimi. 
1.8 Lomtlolo unikela umleyo wokufezakalisa ngokunetlha esikhathini sekambiso yamalimi amanengi ngokuya kweenjamiso zomThethosisekelo.  
1.2. Ubujamo bezomlando 
1.2.1 Kusukela ekuthunjweni kokuthoma kweSewula Afrika maDatjhi ngonyaka  ka-1652, ngokubusa kwamaNgisi umlandelande, ukuHlangana kweSewula Afrika, kunye nokusungulwa komBuso webandlululo kunye neRiphabhliki yeSewula Afrika, bekube kufika kwentando yenengi ngo-1994 kunye neenjamiso zomthetho zomThethosisekelo ngekambiso yamalimi amanengi,  
umthethomgomo welimi wombuso  namandla walabo abaphila ipilo ephezulu   wahluleka ukubona ukwehluka kweSewula Afrika ngokwamalimi.  
1.2.2 Ubujamobu barholela ekungalinganini kwamalimi, ukukhonya kwesiNgisi nesiBhuru kwadala itjhebiswano lokungalingani phakathi kwalamalimi, nalawo wabantu abanzima. 
1.2.3 Imithethomigomo yelimi yamakoloni nebandlululo, ngokuhlanganyela  nemithethomigomo yezombanganarha kunye neyomnotho nezokuhlalisana,  ngakho-ke yarholela ekukhuleni kwesakhiwo samalimi, ukungalingani kwawo   okwakubonakala ezakhiweni zokungalingani zobutjhaba namazinga wobujamo   emphakathini weSewula Afrika. 
1.2.4 Zoke lezizenzo zabanga ipikiswano ngobujamo nokuhlukana kwamalimi  wendabuko  kunye nemihlobo ehlukeneko yamalimi wabantu abanzima nezinye iinqhema ezigandelelweko kufaka hlangana abaNgezwako nabaNgaboniko  kwakhuthaza imibono engasimihle ngamalimi we-Afrika, engasi ngeyalabo abakhuluma isiNgisi nesiBhuru kuphela kodwana nabanye   abanengi abakhuluma amalimi we-Afrika ngokwabo.
 1.2.5 Ubujamo bungezelelwa kukobana, ngebanga lemibono engayikude nemithetho engabanga irarano ephikisana nokuhlonywa  kwekambiso yamalimi amanengi, iinhlangano zomphakathi nezangeqadi zinomukghwa   wokuthatha iinqunto zesigiyani ezingakhambelaniko ngamalimi neenjamiso   zomthethosisekelo kunye neemfuneko ezikhambelana namalimi. 
1.3. Ubujamo bokubekwa komthetho  
1.3.1 Isahluko 6 somThethosisekelo sinikela umleyo omkhulu wekambiso yamalimi   amanengi, ukuthuthukiswa kwamalimi wangokomthetho kunye   nokuthuthukiswa kwehlonipho nokulitjalelwa kokwahlukana ngamalimi  eSewula Afrika. Sibeka amalungelo welimi wezakhamizi, okufanele ahlonitjhwe  ngemithethomigomo yesitjhaba yamalimi.  
1.3.2 UmThethosisekelo ugandelela bona woke amalimi wangokomthetho kufanele athabele ukulingana kokuzithemba begodu aphathwe ngokulingana,   ngokwenza njalo kuqiniswe ubujamo nokusetjenziswa kwamalimi wendabuko,   ngokuthi umbuso uthathe amagadango womthetho kunye namanye,   ukulawula nokuphatha ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko ebekadinywe amathuba. 
1.3.3 UmThethosisekelo ugunyaza itjhuguluko ebujameni belimi inarha yoke,  ngokunikela itjhejo lezokuhlalisana nezombanganarha eenqhemeni zamalimi   egade adinywe amathuba ngokuya kweendingo ezizwakalisiweko zemiphakathi kunye neenqhema ezinekareko.  
1.3.4 Isahluko 6 (2) somThethosisekelo sifuna kubekwe iindlela zokwenza,   okuzakuthuthukiswa ngazo amalimi wendabuko la. 
1.3.5 Isahluko 6 (3) kunye no (4) zineenjamiso ezikhambelana nelimi zeminyango yesitjhaba namaphrovinsi, lapho iminyango yombuso kufanele isebenzise,   ubuncani bakhona amalimi amabili wangokomthetho. 
1.3.6 Ukuphuhlisa ukwehlukana ngokwamalimi ukuya phambili, isahluko 6 (5) sinikela ngokuhlonywa kweBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika   (PanSALB) ukuphuhlisa ikambiso yamalimi amanengi begodu nokuqiniseka   ingasi ukuthuthukisa nokusetjenziswa kwamalimi wangokomthetho kuphela, kodwana namaLimi wabaRwa, kunye neLimi / namaLimi 
 lama / wamaTshwayo. IBhodo godu izakwakha ukuhlonitjhwa kwamaLimi wamaFa akhulunywa ngamanye amahlangothi womphakathi wethu kunye  nalawo malimi asetjenziselwa iminqopho yezekolo.  
1.3.7 Ezinye iinjamiso ezikhambelana neendaba zelimi zenziwe kwenye indawo emThethwenisisekelo. Isahluko 9 (3) sivikela ekubandlululweni ngokungakafaneli ngokuya kwelimi, kuthi izahluko 30 no 31 (1) zikhuluma ngamalungelo wabantu ngokuya kwesiko, zekolo kunye nokuzibandakanya ngakwezelimi nokuzithabisa. Isahluko 35 (3) no (4) sikhuluma ngamalungelo  welimi wabantu ababotjhiweko, abavalelwe ngaphandle kokuvela ekhotho  kunye nababekwe umlandu, ngokugandelela elungelweni lokunikelwa ukusegwa komlandu ngekambiso eyenziwa namkha erhumutjhwa ngelimi  elikhethwa mumuntu lowo. 
1.3.8 UmNyango wezeFundo ufake umThethomgomo weLimi eFundweni (LiEP), ogandelela ikambiso yamalimi amanengi njengokunaba kokwehluka  ngamasiko kunye nehlangothi eliqakathekileko lokwakhiwa kweSewula Afrika   enganabandlululo. Umthethokambiso osisekelo kugcina ilimi lomfundi lekhaya   efundweni nekufundiseni, kodwana kukhuthaza abafundi bona bathole amalimi wokungezelela godu. I-LiEP isebenza ngezinto ezifana nelimi/amalimi lo/wokufunda nokufundisa eenkolweni zomphakathi, ehlelweni lesikolo kunye nemisebenzini ekhambelana nelimi yemibuso yamaphrovinsi   wefundo kunye namabandla aphethe iinkolo. 
1.3.9 	UmThethosisekelo kunye nemithetho ekhambisanako ngokubonakala iraga ukuphuhliswa kwekambiso yamalimi amanengi eSewula Afrika. Ngesibangesi-ke, lomleyo womthethomgomo kufanele uqalelele ngokwaneleko ukuvumelanisa umthethomgomo welimi kiwo womathathu amazinga wemibuso begodu ubeke ngokucacileko ubujamo bomthethomgomo ngobujamo nokusetjenziswa kwamalimi wendabuko wangokomthetho emaphrovinsini wolithoba eSewula Afrika.  
ISIGABA 2: IZINTO EZIQAKATHEKILEKO ZOMTHETHOMGOMO 
2.1 Iminqopho  
Umthethomgomo welimi uyavuma ngeenjamiso zomthethosisekelo mayelana nekambiso yamalimi amanengi begodu uhlanganyele neminqopho yombuso ekukhuleni ngakwezomnotho, zombanganarha nomphakathi kunye nezefundo. Iinhloso zawo ku
2.1.1 phuhlisa ukusetjenziswa ngokulingana kwamalimi alitjhumi nanye wangokomthetho; 
2.1.2 kghonakalisa ukufikelela ngokulingana emisebenzini yombuso, ilwazi kunye nokuzwisisa; 
2.1.3 qinisekisa ukulungiswa emalimini wangokomthetho wendabuko abekade  adinywe amathuba; 
2.1.4 kusungula nokudzimelelisa indlela yokukhuluma nokutlola ngamalimi amanengi kiyo yoke imiphakathi yamalimi; 
2.1.5 khuthaza ukufundwa kwamanye amalimi wangokomthetho wendabuko ukuphuhlisa ubunye besitjhaba, nokwehlukana ngokwelimi namasiko;  godu; noku 
2.1.6 phuhlisa ukuphathwa kuhle kwelimi khona kuzakulawulwa kuhle  ukuphathwa kwemisebenzi yesitjhaba khona kuzakuhlangabezwana neenrhuluphelo neendingo zamakhastama. 
2.2. Imithethokambiso 
Umthethomgomo welimi usekelwe emithethwenikambiso elandelako: 
2.2.1 Ukuzinikela ekuphuhliseni ukulingana ngokwelimi kunye namalungelo   ngokwelimi njengombana kufunwa lihlelo lentando yenengi; 
2.2.2 ukwazi bona amalimi amthombo wokwandisa ilwazi, ikghono kunye nokudlala   indima ekulu eenkorweni zombanganarha nezomnotho kunye nezokuhlalisana; 
2.2.3 ukusebenza ngokuhlanganyela ekuphuhliseni ikambiso yamalimi amanengi  
 ngokomthethosisekelo;  
2.2.4 ukukhandela ukusetjenziswa kwelinye nelinye ilimi ngomnqopho wokutlhorisa, ukugandelela kunye nokubandlulula; godu 
2.2.5 nokuqinisa ukubekwa kwabantu phambili nakutjhejwa iinrhuluphelo, iindingo  kunye neemfuno zemiphakathi eminengi yelimi ngokukhulumisana nekulumo-pikiswano. 
2.3. Indlelakambiso 
Indlelakambiso itjheja lokhu okulandelako: 
2.3.1 Ukuphuhlisa ikambiso yamalimi amanengi eSewula Afrika kufuna imizamo   enganyazi ilwazi elikhona emphakathini lapho amalimi wendabuko wangokomthetho asetjenziswa khona khulu. Lokhu kuzakukghonakaliswa kusetjenziswa nokubandakanywa kwemiphakathi njengabadlalindima eenkambisweni zokuthuthukiswa kwelimi. 
2.3.2 Kungalindeleleka ukufaka izazi zelimi ekurhelebheni ekambisweni   yokuthuthukiswa kwamahlelo wokusebenza kwamalimi amanengi   ngerhubhululo kunye nokusatjalaliswa kwalokho okutholakeleko. 
2.3.3 Ukughonakalisa ukusebenzisana nokwabelana ngokuziphendulela hlangana nemibuso emalunga we-SADC kuzakukhambisa burhaba ukuthuthuka kwelimi. 
2.3.4 Kuzatlhogeka bona kwenziwe ukubuyekezwa kwemithethomgomo ngeenkathi ezamukelekako khona kuzakweluswa iragelo phambili elitjhinga emphakathini  weSewula Afrika osebenzisa amalimi amanengi.   
2.3.5 Indlela etholakala emphakathini ekuthuthukisweni kwekambiso yamalimi  amanengi ngengasebenza khulu, nakuqalwa umphakathi weSewula Afrika oneenqhema neenhlangano zombanganarha ezinengi. Kufanele kube nendlela   enikela amandla kiwo woke umuntu begodu nekhuthaza ukudlala indima ekutlameni ilimi nokufezekiseni umthethomgomo ohlanganisa ilwazi  lesithekniki ukudlulisa ilwazi namakghono. 

2.4. Lapho uzakusebenza khona  
Indlela yomthethomgomo namkha iinjamiso zomthethomgomo ingendlela elandelako:  
2.4.1 Zoke izakhiwo zombuso (wesitjhaba, yamaphrovinsi kunye neyemibuso yabomaziphathe beendawo) kunye neenhlangano ezisebenzisa amandla womphakathi namkha ezenza umsebenzi womphakathi ngokuya komthetho  
 wenarha, zilawulwa mLeyo womThethomgomo weLimi. 
2.4.2 Ekuphuhliseni ikambiso yamalimi amanengi amaphrovinsi azakubumba imithethomigomo yawo ngokuya komhlahlandlela otholakala kilomLeyo   womThethomgomo, ngokuqala ubujamo bawo ngokwesifunda kunye   neendingo zomphakathi nalokho okuthandako, njengombana kubekiwe emThethwenisisekelo. 
2.4.3 Imibuso yabomaziphathe beendawo izakubeka ukusetjenziswa kwelimi kunye   nokunyulwa miphakathi yayo ngomleyo welimi okghonakalisako wephrovinsi. Ngemuva kokubekwa kokusetjenziswa kwelimi nokunyulwa miphakathi,  imibuso yabomaziphathe beendawo kufanele ngokubonisana nemiphakathi   yayo, yakhe beyazise nokufezekisa umthethomgomo wamalimi amanengi.   
2.4.4 Amalimi wangokomthetho azakusetjenziswa ngendlela okufuneka ngayo emisebenzini yoke yesibethamthetho, kufaka ukugadangiswa ku-Hansard, njengelungelo; nasiya eembethamthethweni zamaphrovinsi, ubujamo   besifunda ngibo obuzakutjho bona kusetjenziswe liphi ilimi namkha amalimi. 
2.4.5 Umbuso uzakukhuthaza bewunikele ngesekelo nakutlhogekako,   amabhizinisi wangeqadi ukuthuthukisa begodu afezekise yawo   imithethomigomo yamalimi ngokuya komleyo womthethomgomo wamalimi   wesitjhaba. 
2.4.6 Ukuthuthukisa ikambiso yamalimi amanengi lomthethomgomo ubeka  ukusetjenziswa kwamalimi ahlukeneko ezakhiweni zombuso ngendlela   elandelako:  
2.4.6.1. Ili/ amalimi (eli) asebenzako / Ili/amalimi (lo) wokurekhoda: Ngokuvumelana, esinye nesinye isakhiwo sombuso kufanele sivumelane   ngelimi / amalimi eli/asebenzako (elizakusebenza ekuthintaneni   kwangaphakathi kunye nokukhulumisana neminye iminyango); ikani nakukghonekako, kungazukuba nomuntu okhandelwako ekusebenziseni ilimi   alifunako. Eminqopheni yokubamba imihlangano namkha ukwenza imisebenzi   ethileko umzamo kufanele wenziwe ukusebenzisa iindlela zokukghonakalisa   ukusetjenziswa kwelimi ezifana nokutjhugulula nokurhumutjha (kokubili ukurhumutjha ngokulandela isikhulumi nokurhumutjha ngokukhambisana nesikhulumi, kunye nokurhumutjha ngokuhleba) nakukghonekako.  
2.4.6.2. Ukuthintana namalunga womphakathi: Eminqopheni  yokuthintana kwangokomthetho ngomtlolo, ilimi elikhethwa sisakhamuzi      kufanele lisetjenziswe. Koke ukuthintana ngomlomo kufanele kwenziwe      ngelimi elinyulwa balaleli. Nakutlhogekako, yoke imizamo kufanele yenziwe    ukusebenzisa iindlela zokukghonakalisa ukusetjenziswa kwelimi ezifana    nokurhumutjha (ukurhumutjha ngokulandela isikhulumi, ukurhumutjha    ngokukhambisana nesikhulumi, ukurhumutjha ngomtato kunye      nokurhumutjha ngokuhleba) nakukghonekako. 
2.4.6.3. Imitlolo yombuso: Ihlelo lemitlolo lokusetjenziswa kwekambiso
 yamalimi amanengi kufanele lilandelwe minyango yombuso wesitjhaba      eendaweni lapho kungafuneki imitlolo ngamalimi woke alitjhumi nanye wangokomthetho.  
2.4.6.4. Lapho ukusebenza kuhle nokuzinza kombuso kelinye nelinye izinga  kufuna ukuthintana okungeneleleko kwelwazi, kufanele livezwe ngawo woke amalimi alitjhumi nanye wangokomthetho kuthi emaphrovinsini kube 
ngawo woke amalimi wangokomthetho abekiweko ephrovinsini. 
2.4.6.5. Eendaweni lapho imitlolo yombuso ingeze yatholakala ngawo wolitjhumi      nanye amalimi wangokomthetho, iminyango yombuso wesitjhaba kufanele      iveze imitlolo kanye kanye ngamalimi ubuncani bakhona asithandathu. 
   Ukukhethwa kwamalimi kuzakwenziwa ngalendlela elandelako: 
 	
Ubuncani bakhona linye esiqhemeni samalimi wesiNguni (isiNdebele, isiXhosa, isiZulu kunye nesiSwati); 

 	
Ubuncani bakhona linye esiqhemeni sesiSotho (Sepedi, Sesotho, Setswana); 

 	
Tshivenda; 

 	
Xitsonga; 

 	
isiNgisi; kunye 

 	
nesiBhuru (Afrikaans). 


2.4.6.5. Umthethokambiso wokudlhegana kufanele usetjenziswe nakukhethwa    amalimi wokuveza imitlolo yombuso ngamalimi wesiNguni nesiSotho. 
2.4.6.6. Ukuthintana neentjhabatjhaba: Ukuthintana kombuso ezingeni lephasi  kuzakwenziwa ngesiNgisi namkha kwesikhatjhana, ngelimi elikhethwe yinarha leyo. 
ISIGABA 3: UKUTHUTHUKISWA KWAMAKGHONO WABASEBENZI 

3.1 Ukufezekiswa komthethomgomo wamalimi kuzokwandisa ukufuneka    kwemisebenzi yokutjhugulula nokuhlela kunye nemisebenzi yokurhumutjha,    ikakhulukazi emalimini wendabuko. Ihlangothi eliqakatheke khulu lelwazi      lokutjhugulula kilamalimi kuzakufanela bona likhuliswe eminyangweni yombuso      kunye nekorweni yangeqadi, isibonelo, ebujameni balabo abasebenza ngelimi      bangeqadi abafana nabatjhugululi, abahleli kunye nabarhumutjhi. Isidingo      esandako semisebenzi yabasebenzi belimi ababandulwe ngokwaneleko    sizakufuna ibandulo lamakghono eliragela phambili. 
3.2. Ukuhlonywa kwamayunithi welimi komunye nomunye umnyango wombuso   wesitjhaba kunye nakwenye nenye iphrovinsi kuzakuba nomthelela endleleni  yokusebenza yemiSebenzi yamaLimi wesiTjhaba. ImiSebenzi yamaLimi  wesiTjhaba (NLS) izakufanela bona ihlanganise ukulawula ukufezekiswa komthethomgomo ngokukghonakalisa  ukubandulwa kwabasebenzi beyunithi 
    yelimi emisebenzini yokutlama elimini begodu nokusekelwa kwamahlelo    wokusebenza walamayunithi. ImiSebenzi yamaLimi wesiTjhaba izakuzibopha    ngokuvumelanisa ukuthuthukiswa kwamahlelo wokubandulwa kwabatjhugululi,      ama-editha nabarhumutjhi, begodu nokuhlonywa kwemihlahlandlela esebenzako    mayelana neendaba zekhwalithi.  
3.3 Iindawo ezifana nekambiso yokwamukelwa kwamagama nebuthelelo lamagama      ukwenza isihlathululimagama nazo zizakuthinteka. Ukwanda komsebenzi    wokutjhugulula kuzakufuna ituthuko ekhamba burhaba yokuthuthukiswa    kokwamukelwa kwamagama emalimini wangokomthetho kunye neButhelelo    lamaGama wesiTjhaba elizakufikelelwa ngibo boke abasebenza ngelimi     embusweni kunye  nebangeqadi. 
3.4. Ukutholakala kweensetjenziswa zetheknoloji yamalimi wesintu (isibonelo,   ukutjhugulula ngokurhelejwa mtjhini, ibuthelelo lamagama wokurhumutjha, ihlelo   lokuhlola ukupeledwa kwamagama) emalimini wendabuko kuzakudlala indima   ekulu ekusekeleni imisebenzi yokukghonakalisa ilimi. 
3.5. Ubukhulu bokukhetha bamayunithi welimi buzakubekwa begodu ibandulo   lamakghono kilendawo lizakubekwa phambili ngemuva kokuqalwa kwesibalo samalimi wangokomthetho okufanele asetjenziswe nasele siqaliwe. Amayunithi  abunjwa basebenzi ababandulwe ngokwaneleko abane namkha ngaphezulu
    azakufuna abomabhalana. 
3.6. Ukwakhiwa kwekghono eendaweni lezo esele zifanisiwe zokukghonakaliswa kwelimi kuzakwenzeka ngokusebenzisana nabanikeli bemisebenzi abafana   neenhlangano zefundo yamazinga aphezulu abanikela amahlelo wefundo akhambelana nobujamo obubekwe baLawuli bezamaZinga wezeFundo  eSewula Afrika (SAQA) namahlelo wefundo ekusebenzeni kwelimi,  ukutjhugulula nokuhlela, ukurhumutjha, ukutlanywa kwelimi, ukwamukelwa kwamagama kunye nokutlolwa kweenhlathululi-magama. 
ISIGABA 4: AMAQHINGA WOKUFEZAKALISA  
4.1 Ukufakwa kancani kancani komthethomgomo wokufezekisa okuragela phambili esikhathini esifitjhani, esilingeneko kunye neside kuyindlela enyulekako emazingeni woke. 
4.2. Ngokuphathelene nemitlolo yombuso, ukufezekiswa kuzakufakwa zizakhiwo zombuso ngetjhejo elikhulu nokuqala ukwenzeka kwayo ngesikhathi okungasenani seminyaka emithathu. Ubuhle bokufakwa kwayo kancani kancani ngendlela yokwenza kukobana, iminyango ingandisa ngokwanda kwenani  ukuthuthuka kwekghono nokuphathwa kwekambiso yokufezekiswa ngokwaneleko. 
4.3. Izakhiwo zombuso zizakuba nesikhathi sokutlama amabhajethi wazo ngokungezelela kancani kancani izabelo ngesikhathi somLeyo wokuseTjenziswa kweeMali esiKhathini esiLingeneko (MTEF)  nemisebenzi  yokutlama ngokukhambisana  nemithombo efuneka ekufezekisweni ngepumelelo komthethomgomo. 
4.4. 	Iindlela zokwalusa ukuqinisekisa ikhwalithi yemisebenzi yokutjhugulula nokuhlela zizakwenziwa. 
4.5. 	Ngokusebenzisana neBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika, umNyango   wezobuKghwari namaSiko uzakulawula iragelo phambili begodu uzakubika   ngeenkhathi ezibekiweko ebaphathini abafaneleko.  
4.6. 	Ukubuyekezwa kwemithethomigomo kuzakwenziwa njalo begodu  neemphakamiso zizakwenziwa khona kuzakuba namatjhuguluko lapho kufuneka khona amabhajethi azakuhlaliswa kuhle ngokufunekako. 
4.7. 	Imithangalasisekelo efunekako ukusebenzisa umthethomgomo izakujanyiswa. Lokhu kuzakufaka ukuhlonywa kwamayunithi welimi kiyo yoke iminyango yesitjhaba begodu nemaphrovinsini ukuphatha
 	
ukuthintana ngomlomo kwangaphakathi nahlangana neminyango kiwo woke amazinga wombuso; 

 	
ukuthintana ngomtlolo ngaphakathi nahlangana namazinga woke wombuso; 

 	
ukuthintana nomphakathi ngomlomo; 

 	
ukuthintana ngomtlolo nomphakathi; begodu 

 	
nokuthintana ngokweentjhabatjhaba nakufaneleko. 


4.8. 	Ezinye iindlela zokufezekisa ezizakusetjenziswa liRhelo lokuziPhatha labaSebenzi bomBuso, elihlonywe mKhandlu wabaSebenzi beLimi beSewula  Afrika, imiSebenzi yokuRhumutjha ngomTato yeSewula Afrika (TISSA),  indlela yokuthuthukiswa kwamalimi abekagandelelwe ngaphambilini kunye nendlela yokwenza yetheknoloji yamalimi wabantu. 
4.9. 	Ukuziphendulela kombuso okungezelelweko mayelana nokufezekiswa komthethomgomo  welimi lesitjhaba kungendlela elandelako: 
 	
Ukusekela ukuthuthukiswa kwabasebenzi abafuneka ekuhlonyweni ngepumelelo kwekambiso yamalimi amanengi; 

 	
ukulawula ukukghonakaliswa kwebizelo elingeneleleko lelimi, isibonelo, ukutjhugulula, ukurhumutjha nokubuthelelwa kwamagama ngokuthuthukisa nangomthetho ofaneleko. 

 	
ukusekela imizamo yokulungisa ekhethekileko namahlelo wamalimi wendabuko abekagandelelwe ngaphambilini, okutjho, amalimi wabanzima newabaRwa kunye namaLimi wamaTshwayo; kunye  

 	
nokusekela ukufundwa nokufundiswa kwawo woke amalimi weSewula Afrika kiwo woke amazinga wesikolo. 


IHLATHULULO YAMAGAMA 

ikambiso yamalimi amabili   Umukghwa wokusebenzisa amalimi amabili (ngaphandle kokuwazi ngokulingana).  
ukuthuthukiswa  Ukuthuthukiswa kwelimi ngemigwalo, ukubeka ebujameni  
kwelimi  obamukelekako kunye nokuthuthukisa imisebenzi khona ilimi lingasetjenziswa ezikweni leendaba, efundweni, emahlelweni wezomthetho kunye newezokuphatha, njll, godu kancani ngokunikela indawo yokuvezwa kwemisebenzi etlolwe ngelimelo.  
ukuhlela  Sisenzo sokwenza amatjhuguluko elimini namkha emukghweni womtlolo.   
ubuhle nokulingana  Ikhwalithi yokulunga, ukungathathi hlangothi; ukuphatha ngokulinganako; okulungileko kunye nokuhle.  
ikambiso yamalimi  Itjho ukukhetha ilimi/amalimi eli/athileko ebujameni  
amanengi  obuthileko, ngokuya kobujamo balapho kusetjenziswa khona  
esebenzako  ilimi, isibonelo, umsebenzi, abalaleli kunye nomlayezo elisetjenziselwa wona.   
amaLimi wamaFa  Malimi angasi wendabuko enarheni kodwana eza namaphandle.   
amalimi  Ngobujamo beSewula Afrika, la malimi anikelwa ubujamo  
ebekadinywe  obuphasi ziinqhema zakade ekhabe zinamandla, ngalokho,  
amathuba  akhenge asetjenziswe namkha athuthukiselwe  
ngaphambilini  ukusetjenziswa ekubikeni iindaba, efundweni (ngemuva kwefundo yokuthoma yephrayimari), namkha emphakathini namkha ekorweni yezomnotho. Lisekelo elincani elanikelwa ukuthuthukisa imihlobo yezobukghwari obukhona kilamalimi. Lamalimi afaka hlangana amalimi wendabuko, amaLimi wamaFa kunye namaLimi wamaTshwayo (SASL).  
itheknoloji yamalimi wabantu  Ukusetjenziswa kwelwazi lelimi ekuthuthukisweni kwamahlelo wekhomphyutha angafanisa, azwisise, arhumutjhe abenze ilimi labantu ngayo yoke imihlobo, isibonelo, ukuthuthukiswa  

kweensetjenziswa zekhomphyutha, ezenza kukghoneke ebantwini bona basebenzisane namakhomphyutha.    
ilimi lendabuko  Lilimi elisungulwe kileyo narha.  
ukurhumutjha  Sisenzo sokususa ikulumo elimini lesikhulumi uyise elimini elinye, ngokukhuluma.  
itjhejo ngelimi  Kukuba masikizi ngendlela ilimi elisetjenziswa ngayo emphakathini, nanyana abasebenzisi balo banikelwa amalungelo wabo welimi, godu nokobana ilimi lisetjenziswa bunjani ukunikela amandla namkha ukumuka amandla.  
ukulingana  Ngokuya komThethosisekelo, woke amalimi azakuthola  
kwamalimi  ihlonipho elinganako. Ukuphathwa ngokulingana kwamalimi amabili namkha amanengi, khulu khulu ngokuphathelene nehlangothi elisemthethweni lomphakathi elinjengomthetho, ubulungiswa, ukuphathwa komphakathi kunye nokulaya.  
ukulinganiswa kwamalimi  Ukulunga kokunikelwa kwelimi kunye/namkha nokuphathwa kwamalimi amabili namkha adlula lapho. Izinto ezifana nembalo yabakhulumi nobujamo belimi bungafakela umthethomgomo ummoya wokubeka ukusetjenziswa kwelimi emahlangothini athileko. Ukusetjenziswokhu kungahle kungalingani. Umbuso asoze wasebenzisa amalimi wazo zoke izakhamizi kuhle begodu ungazibekela ukufika ekusebenziseni ilimi / amalimi lelo/lawo eli/asemthethweni, namkha amanye amalimi, ngenye indlela (Turi, 1993:14-15).  
ukutlanywa kwelimi  Ukutlanywa kwelimi kuqale ekurarululeni imiraro yelimi ngokubumba iinhloso ezingasetjenziswa nakubhala yokuthoma, izinto zokwenza kunye nemiphumela. Kufaka hlangana iinkambiso zokulawula nokuthuthukisa amalimi ngokuthuthukiswa kwelimi.  
umthethomgomo welimi  Isiqunto sangokomthetho ngobujamo bamalimi ahlukeneko akhulunywa emiphakathini ekhuluma amalimi amanengi namkha enezinto ezihlukeneko, isibonelo, ngiliphi ilimi elingaba ngelesitjhaba namkha langokomthetho, ngimaphi  

amalimi angasetjenziswa njengamalimi wesifunda begodu buzakuba yini ubujamo bawo.  
amalungelo welimi  Imithetho ibeka ubujamo lapho izakhamizi zingazikhethela ngokwelimi.  
amayunithi welimi  Abasebenzeli bombuso eminyagweni nemaphrovinsini azakusebenza ngezinto ezithileko zelimi zomnyango namkha iphrovinsi esuka emThethwenimgomo wamaLimi wesiTjhaba godu nokukhulumisana neminye iminyango ngeendaba zelimi.  
ukwenziwa kweenhlathululimagama  Sisenzo namkha msebenzi wokubuthelela isihlathululimagama.  
amahlelo wokutjhugulula ngomtjhini  Mahlelo wekhomphyutha atjhugulula imitlolo ye-elektroniki ukusuka kwelinye ilimi ukuya kwelinye.  
ilimi elidinywe amathuba  Elinye nelinye ilimi langokomthetho elingasetjenziswa ngokomthetho namkha nayikuthi ukusetjenziswa kwalo akukhuthazwa ebujameni bangokomthetho (isibonelo, efundweni, kwezepilo). Amalimi adinywe amathuba kutjho ubujamo obuphasi belimi kunye nabakhulumi balo. Isibonelo, Xitsonga, Tshivenda, isiNdebele kunye nesiSwati malimi athathwa njengadinywe amathuba eSewula Afrika.   
ilimi lokulaya (lokufunda)  Ilimi lendlini yokufundela livezwa lihlelo lokufunda nomthethomgomo welimi. Ilimi lokufunda litjho ukusuka kancani khona kuzakufaka umqondo wokobana woke amalimi adlula kwelinye angasetjenziswa begodu abafundi bangafikelela kelinye okungasilo lokufunda.   
ikambiso yamalimi amanengi  Ukusetjenziswa kwamalimi amathathu namkha amanengi mumuntu namkha siqhema sabakhulumi abafana nezakhamizi zesifunda esithileko namkha isitjhaba.   
ilimi langokomthetho  Ilimi elisetjenziswa embusweni, emakhotho womthetho, efundweni, ebhizinisini kunye nezikweni leendaba.  

ukutjhugulula  Sisenzo sokususa umtlolo elimini lokuthoma uwuse elimini elinye ngokutlola.  
itheminoloji (ilwazi magama)   Magama wesithekniki abekwe ebujameni obuvunyelweko kwenzelwa ikoro ethileko yesifundo.  

iTd42nde02056:Eng-Nde: Language Policy Framework 









