ILWAZI LOMPHAKATHI MAYELANA NOMGOMANI OTHUWELELAKO I-A (N1H1)
Ukusukela ngenyanga kaSihlabantangana kilonyaka, umulwana lo urhatjheke ngebelo elikhulu eenarheni ezili-166 iphasiloke. Bekube gadesi e-Afrika urhatjheke eenarheni ezili-16 kwaphela. Ngesikhathi sokugadangisa, umulwana lo besele uthinte abantu abangaphezu kwe-3000 enarheni yekhethu.
Indlela yokurhatjheka
Amatshwayo wobulwele
Amatshwayo angahlukaniseka ngeengaba eziqakathekileko ezintathu
izinga elilingeneko
izinga eliphakathi
Amatshwayo wezinga elilingeneko afaka hlangana:
iimpumulo eziphuma amathimila asamanzi namkha ezivalekileko
ukukhohlela
izinga eliphezulu lokutjhisa namkha lokuzwa amakhaza komzimba
ukunghanghabala kwemisipha nobuhlungu;
imizwa ejayelekileko yokungakaphili.
Inengi labantu enarheni yokana banamatshwayo wezinga elilingeneko begodu ngeze batlhoga itjhejo elikhethekileko lezokwelatjhwa. Ngebangelo abantu abanamatshwayo wezinga elilingeneko kufanele balatjhwe njengalokha kulatjhwa amatshwayo womgomani ojayelekileko. Nanyana kunjalo, abantu bobujamo obulandelako ekufanele bafumane itjhejo elirhabako lokwelatjhwa nanyana banamatshwayo wezinga elilingeneko:
abantu bobulwele oburhwahlaphazako behliziyo namkha bamaphaphu
abomma abasidisi
abantu abaphila ngomuLwana weNtumbantonga neNtumbantonga
abantu abanobulwele beswigiri.
Amatshwayo wezinga eliphakathi afaka hlangana amatshwayo angezelelweko wezinga elilingeneko:
ukuphelelwa muMoya
ubuhlungu besifuba
ukubuyisa okungapheliko
irhudo namatshwayo wokuphelelwa mamanzi emzimbeni.
Amatshwayo wezinga elikhambeleleko afaka hlangana amatshwayo angezelelweko wezinga elilingeneko neliphakathi:
iindebe ezihlaza kwesibhakabhaka, ilimu namkha ezinye iingcenye zomzimba
Omunye nomunye umuntu onamatshwayo wezinga eliphakathi namkha elikhambeleleko kufanele afune itjhejo elirhabako lezokwelatjhwa.
Ukuhlolelwa umulwana
Ukuhlola okusemthethweni kwenziwa liZiko lamaLwele Athelelanako leNarha elinzinze eGauteng begodu mvanje kwavulwa elinye iphiko eTjingalanga Kapa. Ukuhlolwa kuzakwenziwa ngesiphakamiso esibuya kudorhodera. Iingulani ezifuna itjhejo ngaphasi kwehlelo lezamaphilo likarhulumende azikafaneli bonyana zizikhombelele ukuhlolwa kwelabhorathri – kodwana ngodorhodera ekufanele athathe isiquntweso. Siyelele bonyana ukuhlolwa kwenzeka khulu emabubulweni wezamaphilo wangeqadi, kodwana lokhu akukavunyelwa yi-WHO. Abodorhodera kufanele belaphe izehlakalo ezisolwako zomgomani lo ngokwemibandela abayinikelwe mNyango wezamaPhilo weNarha.
Ukwelatjhwa
Ukuvalwa kwamaziko
Ilemuko enarheni yoke litjengise bonyana ukuvalwa kweenkolo kanye namaziko wefundo ephakamileko, iinthabathaba zeentolo neendawo zokusebenzela akukasebenzi ekukhandeleni ukurhatjheka kobulwelobu.Kunalokho,kubangele ukuthikamezeka okukhulu kezehlalakuhle yomphakathi.
Siyelelisa bonyana omunye nomunye umfundi, umfundisi namkha isisebenzi esinamatshwayo wezinga elilingeneko kufanele ahlale ekhaya. Nangange kunabafundi abanengi namkha abafundisi abahlaliswe ekhaya, iziko elithintekileko kufanele lithinte umNyango wezeFundo, ozokukhambisana neekhulu zezamaphilo nakuzokwelulekwa ngamagadango afanele athathwe.
Okufanele ukwenze
Ngebanga lendlela yokurhatjheka kobulwele njengombana kutjhiwo ekuthomeni, ukuhlanzeka okulula okulandelako kwaphakanyiswa:
hlamba izandla ngesibha ngaso soke isikhathi
khohlela namkha uthimulele ethitjhuphepheni namkha emkhonweni wesambatho sakho
nangabe ukatelelekile ukobana ukhohlelele ngezandleni zakho ungathinti nanyana yini njengesibambo somnyango, amafesidiri, iinatafula namkha iinsetjenziswa zokugoma bekufike lapho uhlamba khona izandla zakho ngesibha
nangabe ulemuka amatshwayo wezinga elilingeneko hlala ekhaya begodu ubalekele ukuthintana nabantu.
Ngithanda ukuniqinisekisa bonyana koke kwenziwa bososayensi iphasiloke ngokusebenzisana ne-WHO ukuzama nokwenza isihlahla sokuhlatjelwa. Nangange izinto zikhamba kuhle, isihlahla esinjalo sokuhlatjelwa singatholakala eenyangeni ezimbalwa ezizako.
Ngiyathokoza
