﻿











UMNYANGO WEZEMIDLALO,  UKUZITHABISA, UBUKGHWARI NAMASIKO






ITLHATLHA LOMGOMO WAMALIMI KARHULUMENDE WESIFUNDA SEGAUTENG

14 SEPTEMBA 2005






OKUMUMETHWEKO


1. ISINGENISO


2. IHLOSO YETLHATLHA LOMGOMO WAMALIMI WESIFUNDA SEGAUTENG


3. IMINQOPHO YETLHATLHA LOMGOMO 


4. IIMBOPHO ZANGOKOMTHETHOSISEKELO NEZANGOKOMTHETHO


5. IMIGOMO EHLAHLAKO


6. AMATHUBA WOKUSETJENZISWA

 
7. IRHUBHULULO NGOKUSETJENZISWA KWELIMI EGAUTENG


8. IRHUBHULULO NGOKUSETJENZISWA KWELIMI KURHULUMENDE WESIFUNDA SE-GAUTENG

9. IMIHLAHLANDLELA YOKUSETJENZISWA KANYE NOKUTHUTHUKISWA KWELIMI KURHULUMENDE WESIFUNDA SEGAUTENG

9.1. ILIMI LOKUTLOLA ELISETJENZISWAKO

9.2. ILIMI ELISETJENZISWA EKUKHULUMENI 

9.3. ITHINTWANO LANGAPHAKATHI 

9.4. UKUKHUTJHULWA KWELIMI


10. UKWAKHA AMAKGHONO


11. ISIPHETHO








1. ISINGENISO

Imigomo yabeentjhaba neyebandlululo yenza ngehloso bonyana kube nobujamo lapha ubuliminengi benarha bungazange bunyazwe khona kwaphela kodwana bagandelelwa phasi khulu. Lokhu kwabangela bona kube nokungalingani kwamalimi lapha isiNgisi nesiBhuru zazinikelwa khona ubujamo obusemthethweni begodu ngalokho zakhutjhulwa bezathuthukiswa ngokungakhathaleli amalimi wokudabuka wenarha le. 

UmThethosisekelo weRiphabhuliki yeSewula Afrika, 1996 unikela amagunya wokusetjenziswa ngokulinganako kwawo woke amalimi asemthethweni enarheni mayelana nokukhutjhulwa nokuthuthukiswa kwamalimi wendabuko agade agandelelwe ukuya ngokomlando. Njengenarha ebuliminengi, umThethosisekelo godu uyayitjheja indaba yokobana ngaphandle kwamalimi (alitjhumi nanye) 11 asemthethweni, kunamanye afana neNama, iKhoi, iSan kanye neLimi lamaTshwayo okumele akhutjhulwe abe athuthukiswe.

I-Gauteng inemihlobo eyahlukeneko yabantu begodu isifunda esiliminengi lapha kungakhulunywa khona kwaphela amalimi asemthethweni alitjhumi nanye weSewula Afrika (okuSepedi, Sesotho, Setswana, siSwati, Tshivenda, Xitsonga, Afrikaans, English, isiNdebele, isiXhosa nesiZulu) kodwana  silikhaya lamalimi amanengi. Lokhu kubangelwa kukobana abosomaqhinga abanengi, abaphalali nabakhoseli abavela kukhontinenti nakezinye iingcenye zephasi banzinze eGauteng nofana bayithatha njengekhaya ngebanga lobujamo bayo behlalo nomnotho.
 
ITlhatlha lomGomo wesiFunda seGauteng lisungulwe ngokomphumela obunqopha weembopho zomThethosisekelo weRiphabhuliki yeSewula Afrika, 1996 kanye neTlhatlha lomGomo wamaLimi wesiZwe (elivunywe belahlonywa ngoMatjhi 2003) elinikela igunya kumalungelo womthethosisekelo malungana nokusetjenziswa nokuthuthukiswa kwelimi. ITlhatlha lomGomo wamaLimi wesiZwe lifuna bonyana zoke iimfunda zisungule imigomo yazo yamalimi ekhambisana nobujamo bazo.  

ITlhatlha lomGomo wamaLimi wesiFunda seGauteng limphumela wokuthintana nabalimindima abahlukahlukeneko kumazinga wobuzwe, isifunda kanye newendawo. Abasebenzisanaba bafaka phakathi imiSebenzi yezamaLimi wesiZwe emNyangweni wobuKghwari namaSiko, iminyango kaRhulumende wesiFunda segauteng (GPG) ngokuqalisa khulu emNyangweni wezeFundo eGauteng,  iBhodi yamaLimi Woke weSewula Afrika, iKomiti yamaLimi wesiFunda seGauteng, abomasipala, ubunobhala besiBethamthetho seGauteng kanye nabosolwazi kezelimi. Ikambiso yokuthintana le yenziwa mNyango wezemiDlalo, ukuziThabisa, ubuKghwari namaSiko ngokusizwa bosolwazi abahlukahlukeneko emkhakheni wamalimi.  

Ngaphambi kobana kwenziwe ikambiso yokuthintana umnikeli womsebenzi onelemuko elingeneleleko lerhubhululo nomkhakha ophatheleneko wenza irhubhululo lehlolo yelimi. Godu kwatjhejwa khulu idatha emumethwe kuSensasi 2001; ilwazi elikeminye imitlolo yomgomo ephatheleneko, kanye nemiphumela yokuHlolwa kweLimi eGauteng. 

Ubujamo lobu ngokukhambisana nekareko (godu kanengi okudlharumisako) hlangana kwabasebenzi ngelimi nabatjitjizeli, bunikela iTlhatlha lomGomo wamaLimi eGauteng itjhitjhilo elikarisako, elifuna khulukhulu ukunikela imihlahlandlela ebanzi malungana nokwenziwa kwerherho lokusetjenziswa kobuliminengi.

Godu umGomo lo uqalelela imiphumela efunyenweko yehlolo ephathelene nokuhlala kuhle kwamalimi okwahlonywa yiBhodo yamaLimi Woke weSewula Afrika ngomnyaka we-2001 lapha kwenziwa khona isampula ehlelwe ngokwamazinga yamaSewula Afrika aneminyaka eli-16 nangaphezulu ubudala kizo zoke iingaba zomphakathi emakhaya nemadorobheni. Lokho ebekugandelelwa lilimi lekhaya nokusetjenziswa kwelimi kumikhakha yangasese nakengakahleleki, ebujamweni bomphakathi nobuhlelekileko, ilimi lemsebenzini nelokufundisa, indlela kwamukelwa ngayo umgomo wamalimi, kanye nokusetjenziswa lula kwelimi nobuliminengi.
 
UmThethosisekelo uthatha ifundo njengenye yeendlela zokukhuthaza nokuthuthukisa ukusetjenziswa kwelimi. ITlhatlha lomGomo wamaLimi weGauteng utjheja iimbopho zomThetho weenKolo eSewula Afrika, 1996 ngokokusetjenziswa kwelimi eenkolweni nendlela umGomo weLimi ekuFundeni ukhambisana ngakhona nebhoduluko lefundo. 

2. IHLOSO YETLHATLHA LOMGOMO WAMALIMI WESIFUNDA SEGAUTENG  

Ihloso yeTlhatlha lomGomo wamaLimi wesiFunda seGauteng kungezelela ukukhutjhulwa nokuthuthukiswa kwamalimi wendabuko eGauteng agade agandelelwe esikhathini esidlulileko.

3. IMINQIPHO YETLHATLHA LOMGOMO

Iminoqopho yeTlhatlha lomGomo wamaLimi wesiFunda seGauteng ngalokho ingalendlela elandelako:-

a) Ukuyelelisa ukutjhejwa kwamalungelo welimi njengombana kufakiwe kumThethosisekelo weRiphabhuliki yeSewula Afrika ngokukhuthaza majadu ubuliminengi;

b) Ukukhuthaza ukusetjenziswa ngokulinganako kwamalimi wesifunda ali-11 asemthethweni, ukuze kubonakale ukuphathwa ngokulinganako kwamahlangothi wehlalo, amasiko kanye namalimi;

c) Ukukghonakalisa okulinganako kokufikelelwa kwemisebenzi karhulumende wesifunda kanye nelwazi nokuzibandakanya eenkambisweni zakarhulumende;

d) Ukusekela, ukuthuthukisa nokudzimelelisa ubuliminengi ngaphakathi kwakarhulumende wesifunda nowemakhaya kanye nokuthintana nokukhulumisana kwabo nomphakathi;

e) Ukulungisa amadlhuledlhule hlangana namalimi wesifunda asemthethweni nagade agandelelwe esikhathini esidlulileko; 

f) Ukuvikela ukuhluka kwamalimi nokukhuthaza ukuhlonitjhwa kobuliminengi nobunye;

g) Ukufaka isandla ekubulungeni nekuthuthukiseni ukuya phambili kwezinto ezibonakalisa amasikwethu anothileko nahlukahlukeneko;

h) Ukufaka isandla ekuzikiseni idemokhrasi yethu, ukwakha isizwe sekhethu, kanye nekuboniseni bonyana ngambala singurhulumende otjhejako nosebenzako. 

i) Ukuhlongoza iinjamiso malungana nokwenziwa, ukuqalwa nokulinganiswa kwelimi nemigomo yokuthintana yesifunda;

j) Ukunikela ukuhlahla nokunqophisa malungana naborhulumende bemakhaya ekuthuthukisweni kwemigomo yabo yelimi esebenzako, ngalokho kuqiniswe khulu ukusetjenziswa kobuliminengi;

k) Ukukhuthaza ukuphathwa okuhle kwelimi malungana nokwethulwa kwemisebenzi yomphakathi okungabizi khulu nokunepumelelo kanye nokuphathwa; 

l) Nokuphumelelisa kanye nokukhuthaza ukwakhiwa kwesizwe, ithando lenarha nokuhlangana komphakathi ngaphakathi kokuhlukana kwamalimi namasiko eGauteng.


4. IIMBOPHO ZOMTHETHOSISEKELO KANYE NOMTHETHO

4.1. UmThethosisekelo weRiphabhuliki yeSewula Afrika, 1996:

Okulandelako ziingcenye zomThethosisekelo weRiphabhuliki yeSewula Afrika, 1996 efese zaqalisiswa nakutlanywa iTlhatlha lomGomo wesiFunda seGauteng-

IsiGaba 6(1) simemezela bonyana amalimi asemthethweni weSewula Afrika ngilawa:- 
Sepedi, Sesotho, Setswana, siSwati, Tshivenda, Xitsonga, Afrikaans, English, 
isiNdebele, isiXhosa nesiZulu;

IsiGaba 6(2) sitjheja umlando wokungalingani kwamalimi eSewula Afrika okwabangela bonyana kube nokuncipha kwesithunzi nokusetjenziswa kwamalimi wendabuko, sikatelela umbuso bonyana uthathe amagadango abonakalako bewutlame iindlela zokuphakamisa isithunzi nokuthuthukiswa kokusetjenziswa kwamalimi lawa;


IsiGaba 6(3) (a) sibeka bunqopha bonyana urhulumende wesizwe naborhulumende beemfunda kumele basebenzise okungenani amalimi amabili asemthethweni malungana nemisebenzi karhulumende ukuya ngokusetjenziswa, ukukghonakala, iindleko, imibandela yesifunda, iindingo nangendlela umphakathi woke ukhetha ngakhona, nofana ukuya ngesifunda esiphatheleneko; 

IsiGaba 6(3) (b) sigandelela bonyana aborhulumende bemakhaya kumele bayelele ukusetjenziswa kwelimi nokobana abahlali bakhetha liphi ilimi;

IsiGaba 6(4) sikatelela urhulumende wesizwe nebeemfunda kobana balawule bebatjheje ukusebenziswa kwabo amalimi asemthethweni ukuqinisekisa ukuphathwa kwawo ngesithunzi esifanako nangokulinganako,

IsiGaba 6(5) sihlinzeka malungana nokuhlonywa kweBhodo yamaLimi Woke eSewula Afrika ukukhuthaza nokuthuthukiswa ukusetjenziswa kwawo woke amalimi asemthethweni; ilimi lesiKhoi, Nama neSan kanye neLimi lamaTshwayo, nokukhuthaza ukuhlonipha amalimi asetjenziswa ngokuvamileko emiphakathini yeSewula Afrika; 

IsiGaba 9(3) sivikela izakhamuzi ekubandlululweni ngokweenzathu zelimi;  

IsiGaba 29 (2) sithi woke umuntu unelungelo lokufunyana ifundo ngelimi elisemthethweni nofana ngamalimi abawathandako eenkolweni zombuso lapha ifundo iphatheka khona ngokwaneleko. Ukuqinisekisa ukufikeleleka okufaneleko nokwenzakala kwamalungelo lawa, kumele zoke iindlela ezikhona zefundo zitjhejwe ngokulinganako, ngokukghonakalako begodu kuqalisiswe nokulungiswa kwazo.
IsiGaba (30) no 31(1) ziqinisa amalungelo wezakhamuzi malungana nokubandakanyeka ngokwamasiko, ikolo nelimi; 

4.2. ImiGomo nemiThetho eThonyako

4.2.1. UmThetho weBhodo yamaLimi Woke eSewula Afrika, 1995

UmThetho we-PANSALB, 1995 njengokwenguqulo, hlangana nokhunye, uhlinzeka ukutjhejwa, ukwenziwa nokuphumeleliswa kobuliminengi nokuthuthukiswa kwamalimi agade agandelelwe esikhathini esidlulileko. Godu uveza ukuhlonywa kwamakomiti welimi weemfunda okumele akhuthaze ubuliminengi enarheni.
 
URhulumende wesiFunda seGauteng ngokusebenzisa umNyango wezemiDlalo, ukuziThabisa, ubuKghwari namaSiko sele uhlome iKomiti yeLimi esiFundeni seGauteng. 

4.2.2. UmThetho weenKolo eSewula Afrika, 1996

Nanyana umThetho weenKolo eSewula Afrika (SASA) usendleleni yokuguqulwa kezinye iindawo nokho usahlinzeka uNgqongqotjhe wezeFundo, ngokweyama kumThethosisekelo nangokukhulumisana nomKhandlu waboNgqongqotjhe, ngegunya lokuqunta imibandela namazinga womgomo welimi eenkolweni zomphakathi. Godu unqophile ekuthini ikomiti elawulako yeenkolo zomphakathi ingaqunta umgomo welimi wesikolo ukuya  ngokomThethosisekelo, ngokomThetho lo (SASA) kanye nanofana ngimuphi umthetho wesifunda osebenzako.

42.3. UmThetho wokuKhuthaza ukuFumana iLwazi, 2000

Iinhloso zomThetho wokuKhuthaza ukuFumana iLwazi kunikela amandla ngokomthethosisekelo wokufumana ilwazi eligodlwe Mbuso, iinhlangano ezizijameleko nofana abantu ukuya ngokwemikhawulo ezwakalako. Njengombana ukufumana kungatjho ukuzuza ilwazi eliphathekako kwaphela kodwana kumele kube ngelimi elikhethwa ngiloyo obawako ngendlela okungakghoneka ngayo. 

4.2.4. ITlhatlha lomGomo wamaLimi wesiZwe

Njengombana iTjheduli 4 yomThethosisekelo itjho bonyana ilimi limkhakha osetjenziswa ngokulinganako kusifunda nobukghoni besifunda, iTlhatlha lomGomo wamaLimi wesiZwe ligandelela bona zoke iinjamiso zombuso (urhulumende welizweloke, weemfunda nowemakhaya) kanye neenhlangano ezisebenzisa amandla womphakathi nofana ezenza umsebenzi womphakathi zibotjhwa liTlhatlha lomGomeli. 

Ekukhuthazweni kobuliminengi iimfunda zilindeleke bona zihlele amatlhatlha wazo womgomo wamalimi akhambisana neTlhatlha lomGomo wamaLimi ngokuyelela imibandela yeemfunda, iindingo kanye nangendlela imiphakathi yazo ikhetha ngakhona. Indlela yokwenza le izakwehliselwa kiborhulumende bemakhaya bese bona bahlele imigomo yamalimi wendawo ngokukhambisana neTlhatlha lomGomo lesiFunda leli. 
URhulumende naye uyakhuthazwa bonyana lapha kunesidingo khona asekele umkhakha wangasese ukuthuthukisa nokwenza imigomo yawo yamalimi ngokukhambisana neTlhatlha LomGomo leli. 

4.2.5. UmGomo weLimi kezeFundo

UmGomo weLimi kezeFundo umugomo welizweloke osebenza ebhodulukweni lezefundo. Umnqopho wawo omkhulu kukghonakaza ikulumiswano kizo zoke iinqabo zombala, isiko, ilimi nekolo khonapho bewusungule ibhoduluko lapha kukhuthazwa khona bona umuntu angahloniphi ilimi lakhe kwaphela kodwana ahloniphe newabanye.

5. IMIGOMO EHLAHLAKO

Imigomo elandelako iyikaba yeTlhatlha lomGomo leli:-
 
a) Ukuhlonitjhwa kwamalungelo welimi lezakhamuzi njengombana kufakwe kumThethosisekelo;

b) Ukuqinisekisa ukuphathwa ngokufanako kwamalimi wesifunda asemthethweni alitjhumi nanye (11);

c) Ukukhuthaza ukusetjenziswa  ukwehlukana kwamalimi;

d) Ukuqinisa umthamo wawo woke amalimi asemthethweni ukuze kufakwe isandla ekuzibandakanyeni nekuthuthukiseni ihlalo-mnotho;

e) Ukuqinisa isithunzi kanye nendima yamalimi agade agandelelwe ngokudlulileko (Ukulungisa);

f) Ukukhuphulela phezulu umthamo welimi njengesisetjenziswa sokukhulumisana esiphathekako nesingabizi khulu;

g) Ukukhandela ukusetjenziswa kwelimi malungana neenhloso zokulisebenzisela butjhilweni,  ukuligandelela nokulibandlulula (Ukungabandlululi);

h) Ukulungisa  iindingo, irhuluphelo kanye nekareko lokuhlukahluka kwamalimi wemiphakathi yekhethu;

i) Ukuzihlanganisa nomphakathi, iinhlangano zangasese nezinye kanye nabasebenzeli ukukhuthaza ubuliminengi (Ukusebenzisana); 

j) Ukuqinisa amalungelo wokuzikhethela wezakhamuzi kobana zibandakanyeke ngokuzeleko epilweni kufaka nokuzibandakanya ekwakhiweni, ekwenziweni nekulinganisweni kwemigomo yelimi nokukhulumisana;
 
k) Ukukhuthaza ukufumana ilwazi nemisebenzi karhulumende ngokukhulumisana okunepumelelo;
 
l) Ukuqinisa ilimi ukuqinisekisa bona umbuso uphendula ngokusemtarini  iindingo zomphakathi;
 
m) Ukuzwela nokuguquguquka ekukhetheni ilimi, ukusetjenziswa nekghono labalaleli abanqotjhiweko;

n) Ukulinganisa  njalonjalo ukusetjenziswa kanye nokugandelelwa kwemigomo nemisebenzi yelimi neyokukhulumisana bese kwenziwa nokubuyekezwa nakunesidingo;

o) Ukukhulumisana ngomlomo ngamalimi woke ali-11 welizweloke asemthethweni kuzakuhlonitjhwa bekukhuthazwe. 

Njengengcenye yemithetho yawo, umGomo wamaLimi kezeFundo uveza bonyana boke abafundi bazakunikelwa okungenani ilimi linye lendabuko, zoke iinkundla zokufunda zamalimi zizakufumana isikhathi esifanako neensetjenziswa ezifanako, bese umkhandlu ophetheko kusifunda uzakuqunta umgomo ngokwefuneko eragako malungana namalimi njengeemfundo, ngokukhambisana nemithetho yelizweloke.

6. UBUBANZI BOKUSETJENZISWA

Ububanzi bokusetjenziswa kweTlhatlha lomGomo buzakufikelela emiNyangweni kaRhulumende wesiFunda seGauteng, isiBethamthetho seGauteng, abomasipala ngokuyelelwa kokusetjenziswa nokukhethwa kwamalimi wemfunda zabo, kanye neenhlangano ezisesiFundeni ezisebenzisa amandla womphakathi nofana ezenza imisebenzi yomphakathi. Amabhizimisi wangasese neenhlangano ezingalawulwa ngurhulumende nazo zizokukhuthazwa ukusungula imigomo yazo yamalimi ngokukhambisana neTlhatlha lomGomo leli. 
 
7. IRHUBHULULO NGOKUSETJENZISWA KWAMALIMI EGAUTENG 

Itheyibula engenzasi ilinganisa amaphesente wokusetjenziswa kwamalimi wekhaya eGauteng ngokumadanisa nombiko weSewula Afrika ukuya ngokweSensasi 2001.
	
ILimi
iGauteng
iSewula Afrika
Afrikaans	
14.36
13.3
English	
12.51		
  8.2
isiNdebele	
  1.95
  1.6
IsiXhosa	  
  7.59
17.6
isiZulu		
21.52
23.8
Sepedi	
10.70
  9.4
Sesotho	
13.12
  7.9
Setswana	  
  8.36
  8.2
SiSwati	  
  1.39
  2.7
Tshivenda	  
  1.74
  2.3
Xitsonga	  
  5.72
  4.4
Namanye	   	    
  1.02
  0.5

Iinomboro ezingehla zikhombisa bonyana isiZulu lilimi lekhaya elikhulunywa ma-20% wesizwe emazingeni womabili okungelesifunda kanye nelizweloke. Godu kuqakathekile ukuyelela bonyana njengombana i-English isetjenziswa khulu njengelimi lerhwebo nesayensi, ithethe indawo yesine kumazinga wesifnda nelizweloke ngokulandelana.  Lokhu godu kukhombisa bonyana akunalimi lekhaya elingaphezu kwamanye esifundeni kodwana ubujamo bobuliminengi lapha amalimi amahlanu wekhaya angaphezulu akhulunywa ngalinye sisizwe esingaphezu kwamaphesente ali-10, okuthi lokha nangezwako, afikelele ngaphezu kwama-70% wesizwe sesifunda. 

Okulandelako lihlelo lamalimi wendawo elithethwe kuSensasi 2001 elikhombisa amalimi anesibalo esikhulu sabantu abawasebenzisako ngokulandelana kwawo:

Ekurhuleni: 			isiZulu, Afrikaans, Sepedi, Sesotho, English
Emfuleni: 			Sesotho, isiZulu, Afrikaans, isiXhosa, Setswana
Johannesburg:   		isiZulu, English, Sesotho, Setswana, Afrikaans   
Lesedi: 			isiZulu, Sesotho, Afrikaans, IsiXhosa, English
Midvaal: 			Sesotho, Afrikaans, isiZulu, English, isiXhosa
Mogale: 			Setswana, Afrikaans, isiZulu, isiXhosa, English 
Nokeng Tsa Taemane: 	Sepedi, Afrikaans, isiZulu, Setswana, Xitsonga, 
Randfontein: 			Setswana, Afrikaans, isiXhosa, isiZulu, Sesotho
Tshwane: 			Sepedi, Afrikaans, Setswana, Xitsonga, isiZulu
Westonaria: 			isiXhosa, Sesotho, Setswana, isiZulu, Xitsonga
Ukusetjenziswa kweTlhatlha lomGomo wamaLimi weGauteng kumele kunikele iyelelo netlhogomelo elifaneleko malungana neembalo ezivezwe ngehla.  Kuyalinganiswa bonyana amalimi athize angaveli ngaphezulu eembalweni zesifunda, avela khulu eembalweni zakarhulumende wemakhaya, ngalokho azakutjhejwa ngokufanelekileko emazingeni wakarhulumende wemakhaya nangokusetjenziswa sifunda kumazinga wendawo. 

8. IRHUBHULULO NGOKUSETJENZISWA KWELIMI KURHULUMENDE WEGAUTENG

Ngomnyaka we-2003 umNyango wezamiDlalo, ukuziThabisa, ubuKghwari namaSiko wahloma irhubhululo ngamalimi nokucwaningwa kokukhulumisana kuminyango kaRhulumende wesiFunda seGauteng. Umnqopho wecwaningo khulukhulu gade kukuqunta iindingo zelimi (kufaka neensetjenziswa) kanye nalokho okukhethwa baphathi, amalunga womdibi namatlayenti wemisebenzi yesifunda,
 
Ekukhulumisaneni nomphakathi eendaweni lapha kwethulwa khona imisebenzi (imisebenzi eqakathekileko), icwaningo linikela isithombe sokobana iinkhulu ezinengi zikhulumisana namatlayenti khulu ngalinye nofana ngaphezulu wamalimi wendabuko kune-English ne-Afrikaans  begodu inengi labasebenisi bemisebenzi karhulumende kanengi basebenzisa amalimi wendabuko. Nasenza isibonelo, esibhedlela sakarhulumende icwaningo liveze bonyana ilimi elisetjenziswa sikhulu libe ngalendlela; i-Afrikaans ma-7.9%,  i-English yaba ma-36,8% bese ilimi lendabuko laba ama-58,5%.  

Isithombe siyatjintja nakufikwa kezokuphathwa ngombana amalunga womdibi enza imibiko, imisebenzi kanye nokukhulumisana kwenziwa khulu nge-English okulilimi elingasetjenziswa khulu lokha iinsebenzi nazizikhulumelako.  

Godu kukhombisa isidingo esiqakathekileko somsebenzi wokutjhugulula, begodu isidingo esikhulu sibe sekusetjenzisweni kwelimi lekhaya. Lokhu kuzakusebenza ekukhulumisaneni ngomlomo nangemitlolo. 

Nanyana kungazange kue nerhubhululo elisemthethweni,  akusiyo yoke iminyango etjhugululele imitlolo yayo yamaqhinga emalimini athize wendabuko. Nanyana izabelomali zeminyango eyahlukeneko zibambezela ekuthatheni igadango elirhabako lokutjhugulula imitlolo yamaqhinga, kunesiqhelo esihle sokutjhugululela nofana ukurhumutjhela imitlolo le emalimini wendabuko.  Isibonelo kusetjenziswa kwamalimi amabili wendabuko ekutjhugululweni kweSabelomali sesiFunda 2005.

9. IMIHLAHLANDLELA YOKUSETJENZISWA NOKUTHUTHUKISWA KWELIMI KURHULUMENDE WESIFUNDA SEGAUTENG

URhulumende wesiFunda seGauteng, njengombana kusitjho umThethosisekelo nokobana kuyinto efaneleko nehloniphekileko, uzakuhlonipha abe athathele phezulu amalungelo, kufaka nokusetjenziswa kwamalimi, wazo zoke izakhamuzi zesifunda. 

Woke umuntu uzakunikelwa ithuba lokusebenzisa ilimi lakhe nofana alithandako kungaba ngomlomo nofana ngokutloliweko ngendlela kungakghoneka ngakhona ngokweembopho zomThethosisekelo nokuba khona kweensetjenziswa. Malungana nokutjhiwo mbiko wecwaningo ovezwe ngaphasi kwesihlokwana sobu-8, ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko kuyakwakwazelwa begodu kuyakhuthazwa bonyana kuragele phambili kodwana lapha imiphumela ingaphasi kwelindelekileko khona, kumele kube neendlela zokukhuphula ubujamo obunjalo begodu zisetjenziswe masinyana. 

9.1. ILIMI LOKUTLOLA ELISETJENZISWAKO

Ilimi lamarikhodo atloliweko wangaphakathi kuRhulumende wesiFunda seGauteng kuzakuba yi-English bese kuthi ngesibawo kwenziwe amakhophi atjhugululelwe kamanye amalimi asemthethweni nangeBreyili lapha kungakghoneka khona.  Lapha kubonakala kuqakatheke khulu khona, imitlolo ethize izakutjhugululelwa kinofana ngisiphi isibalo samanye amalimi alitjhumi asemthethweni bese asabalaliswe ngaphandle kokulindela isibawo esinjalo. IsiBethamthetho seGauteng sizakuragela phambili ngokukhiqiza amarikhodo weenkulumiswano okungenani ngamalimi amane asemthethweni. 

I-English godu izakusetjenziswa njengelimi elitlolwako malungana nokukhulumisana phakathi kweminyango naborhulumende. 

9.2. ILIMI LOKUKHULUMISANA

Ilimi lokukhulumisana ngaphakathi nangaphandle lizakuhlahlwa kusebenza kobuliminengi lapha amalimi akhethwe ukusetjenziswa khona azakuya ngehloso, indawo, ukuba khona kweensetjenziswa kanye nabakhulumi abanqotjhiweko. Ukusetjenziswa kwelimi emisebenzini eqakatheke khulu efana neembhedlela zakarhulumende, iinteyitjhi zamapholisa, iindawo okurholelwa kizo, ama-ofisiwezindlu kanye nesiBethamthetho seGauteng kumele kusekelwe ngokukhutjhwa kwamaforomo wokusebenza okungenani ngelimi elingaphezu kwelilodwa lendabuko nofana nakunesidingo esikhulu kube ngamalimi wolitjhumi nanye asemthethweni. Kumele kugandelelwe godu bonyana ukuba khona kweensetjenziswa ngenye yezinto ezizakuqalwa khulu nakwenziwa iqunto.

Ngehlangothini lefundo,  iTlhatlha lomGomo wamaLimi wesiFunda seGauteng uqalelela ilimi lokukhulumisana nokufundisa eenkolweni njengombana kuvezwe ku-SASA nakumGomo wamaLimi kezeFundo 

UmGomo wamaLimi kezeFundo ezingeni lrsifunda kumele uthathwe njengengcenye yeTlhatlha lomGomo wamaLimi weGauteng malungana nokuthuthukiswa kwamalimi kezefundo. 

9.3. IKULUMISWANO NGOKWEENTJHABA

Ukukhulumisana kwakaRhulumende wesiFunda seGauteng ezingeni leentjhaba ngokujayelekileko kuzakuba nge-English nofana ngokwesikhatjhana kube ngelimi elikhethwa yinarha okukhulunywa nayo ngendlela okungakghoneka ngayo. 

9.4. UKUTHUTHUKISWA KWELIMI

Amaphiko wezokukhulumisana weminyango kaRhulumende wesiFunda seGauteng ngokurholwa mNqophisi omKhulu: ImiSebenzi yezokuKhulumisana kwakaRhulumende kanye nemiSebenzi yeLwazi e-ofisini lakaNdunakulu izakusetjenziswa khulu ekuhlahleni uRhulumende wesiFunda seGauteng ngamahlelo azokuqinisa ukukhuthazwa kwamalimi asemthethweni namanye amalimi akhambisana nomThethosisekelo. Omunye nomunye umnyango kaRhulumende wesiFunda seGauteng uzazisungulela imisebenzawo yezelimi.

Kuzakuthi ngomnyaka ikundla yezokukhulumisana yakaRhulumende wesiFunda seGauteng, ngokwehlolo yayo, ifake ukutjhejwa nokulinganiswa kwamahlelo womsebenzi wokukhuthaza nokuthuthukisa ilimi ahlonywe minyango kaRhulumende wesiFunda seGauteng.  Imiphumela yakhona izakuqunta  igadango elizakufanela bona lithathwe  begodu nokobana ukungenelela okunjalo kuzakufikaphi sekuzakuya ngokuba khona kweensetjenziswa.  

UmNyango wezeFundo khulukhulu ngiwo ozakukhuthaza bewuthuthukise amalimi agade agandelelwe esikhathini esidlulileko njengombana kusitjho i-SASA nomGomo wamaLimi kezeFundo.  

Njengengcenye yemisebenzi le, iKomiti yamaLimi wesiFunda seGauteng izakuyelelisa uRhulumende wesiFunda seGauteng ngeendaba namaphrojekthi azokusiza ekukhuthazeni nekuthuthukiseni amalimi khulukhulu amalimi wendabuko agade agandelelwe esikhathini esidlulileko.   

Kumele kukhanyiswe bonyana indlela okuzakwenzeka ngayo ukukhuthazwa nokuthuthukiswa kwamalimi kuzakuya ngebhajethi enikelweko kanye nokuba khona kweensetjenziswa.  

10. UKWAKHA AMAKGHONO

Ukuhlonywa kweenjamiso ezingezelelako kanye nefuneko lokobana amalunga womphakathi afumane ilwazi lomphakathi ngelimi alithandako,  nokusetjenziswa kwamalimi wawo godu kuzakuba nomphumela ekuthuthukisweni komdibi ngaphakathi kweenjamiswezo kanye neminyangweni kaRhulumende wesiFunda seGauteng ngokuvamileko. 

Esikhathini esizako abasebenzi kanye nabajameli bomphakathi kumikhakha kaRhulumende wesiFunda seGauteng kumele bakwazi ukukhuluma amalimi athize asemthethweni nofana inengi lawo ukuze ukwethulwa komsebenzi kwenzeke ngekghono nangepumelelo. 
Amatjhuguluko lawa ngaleyondlela azokwenza bonyana iminyango izilungiselele ukubandula nokuthuthukisa imidibi yawo yemisebenzi eqakatheke khulu ukukhuluma nomphakathi ngokukhambisana nemigomo yeBatho Pele. 

11. ISIPHETHO

Ngemizamo evunyiweko yokuthuthukisa amalimi wendabuko nokuragela phambili  kokutjintja kweembalo, kuzakubopheleleka, ngokwehlelo leminyaka emihlanu, bonyana kubuyekezwe  itlhatlha lomgomo ukuze kuquntwe bona iingcenye zalo nofana loke lisasebenziseka na. 

    


    


   

16



