﻿






i-AgriBEE

UkuHlonyiswa OkuNabileko KwabaNzima NgokoMnotho 

UmTlolomalungelo WokuTjhugululwa KomTlamo WeZelimo






IKomiti Elawulako ye-AgriBEE 

2005-11-02











OKUMUMETHWEKO



1. ISINGENISO?????????????????????????2
2. UBUBANZI BOKUSETJENZISWA???????????????..3
3. IINHLATHULULO???????????????????????3
4. IMINQOPHO?????????????????????????6
5. IINKOMBA ZOKUHLONYISWA?????????????????7
5.1 UBUNIKAZI?????????????????????????..7
5.1.2 UBUNIKAZI BENARHA YOKULIMA??????????????8
5.2 UKULAWULWA KOKUPHATHA???????????????...10
5.3 UKUQATJHWA NGOKULINGANISA??????????????10
5.4 UKUTHUTHUKISWA KWAMAKGHONO????????????.10
5.5 UKUZUZA OKUNYULWAKO?????????????????.12
5.6 UKUTHUTHUKISWA KWERHWEBO?????????????..13
5.7 ISISISO ELIHLANGANYELWEKO LOMPHAKATHI???????.14
6. IINDABA EZINGEZELELAKO EZIPHAKANYISWE YIKOMITI ELAWULAKO????????????????????????15
6.1. UKWENZIWA???????????????????????..15
6.2. UKUTJHEJA, UKUHLOLISISA NOKUBIKA??????????...15
6.3. IMIPHUMELA YOMGOMO NAMAHLELO???????????..15
7. IRHELOMAGAMA??????????????????????.17
8. IFUTNOWUDU NGENARHA YOKULIMA. 




















1. ISINGENISO

Umtlolo lo ujamele iimphakamiso zeKomiti Elawulako ezenziwe kuNgqongqotjhe malungana netlhatlha lomsebenzi wokuHlonyiswa kwabaNzima ngokoMnotho keZelimo(AgriBEE) elajanyiswa ngoJulayi/Velabahlinze 2004.  Iimphakamiso ezihlongoziweko zidzimelele ekambisweni nemiphumeleni yokubonisana ebe ngemva kokujanyiswa kwetlhatlha lomsebenzi le-AgriBEE.  Umtlolo usebenza njengomhlahlandlela womtlamo malungana nokuthuthukiswa emkhakheni. Umtlomalungelo lo uzokugadangiswa njengomThetho wokuSebenzisana Kuhle emKhakheni weZelimo. 

Ikambiso yokubonisana malungana nokujanyiswa kwetlhatlha lomsebenzi le-AgriBEE beyiragwa malunga alitjhumi nesithandathu avela emkhakheni ngokupheleleko akhethwe ngokwawo.  Ikomiti yabamba imihlangano elikhomba ukuvumelana ngendlela okuzakubanjwa ngayo ikambiso yokubonisana, ukutjheja ituthuko, ukutjheja zoke iinkulumo zokutshwaya ezitloliweko ezimatjhumi amahlanu ezifunyenweko, ukuvumelana ezingeni eliphezulu leemphakamiso kanye nokusebenza ngombiko opheleleko oya kuNgqongqotjhe. Ikomiti isebenze ukuya ngokweeNqunto zomSebenzi ezilandelako (TOR):

* Ukuqinisekisa ukubonisana okuhlukahlukeneko kwabalimindima emkhakheni wezelimo malungana nephuzu okuqalwe kilo eliphakanyisiweko kanye nokunqotjhiweko okuphakanyisiweko kanye neenkhathi eziquntelweko malungana ne-AgriBEE. Lapha kulindelwe bonyana iKomiti Elawulako ye-AgriBEE izakulunganisa abomma, ilutjha, imisebenzi kanye nemiphakathi yemakhaya ekubonisaneni kwayo.

* Ukurhola, ukukghonakalisa, kanye nokuphatha ikulumiswano ngeendlela eziqakathekileko zokwenza-okufaka ukusetjenziswa kwendlela yekarata lamaphuzu elilinganeleko; isihlanganiso phakathi kweHlelo lomKhakha weZelimothe kanye namanye amahlelo kaRhulumende angasetjenziswa ukuzuza iminqopho yetlhatlha lomsebenzi le-AgriBEE.

* Ukufumana iinkhala ezingaba khona eTlhatlheni lomtlamo we-AgriBEE nokuqinisekisa ukubonisana okwaneleko nokubika ngalokhu. 

* Ukutjheja nokwenza iimphakamiso ngokubika okunepumelelo, ukutjheja kanye neendlela zokuhlolisisa malungana nomTlolomalungelo we- AgriBEE okhambisana nomThetho wokuHlonyiswa kwabaNzima ngokomNotho okuNabileko nokutjheja umlungelunge womKhakha weZelimo eSewula Afrika. 

* Ukulungisa imibiko yesikhatjhana eya kuNgqongqotjhe nyanga zoke kanye nombiko ngomsebenzayo nalokho ekufumeneko ekugcineni kwesikhathi somsebenzi esibekiweko. Umbiko opheleleko godu uzakwethulwa emHlanganweni womKhakha. 



Ikambiso yokubonisana inqophe ukulima okuhlelekileko (okukhulu nokuncani) kanye namabhisimisi akhambisanako. Iimfundobandulo zabanjwa malungana nabalimindima bemikhakha yoke abafana nabasebenzi, ilutjha, abafazi kanye neenqhema zabalimazekileko abanekareko efanako kezelimo. Ukuhlonywa kanye nokubonisana eemFundeni nakhona kwenzelwa inengi labantu abangaphandle kokulima okuhlelekileko





2. UBUBANZI BOKUSETJENZISWA 

2.1. I-AgriBEE isebenza kiwo woke umlandelande womkhakha wezelimo eSewula Afrika, kufaka yoke imisebenzi yezomnotho ephathelene neembonelelo zalokho okungeniswa ngezelimo, imisebenzi eyenzelwako, ukulima, ukusetjenzwa, ukuphadlhalaliswa, imininingwana ngomsebenzi kanye nemisebenzi ekhambisanako engezelela ubungako kumikhiqizo yezelimo. 

2.2.  Ama-SMME ahlanganyela ku-AgriBEE ngokukhambisana nomThetho wama-BBBEE 53 ka 2003, umThetho wamaBhisimisi amaNcani weliZweloke 102 ka 1996 kanye nemiThetho yokuSebenzisana Okuhle. 

2.3. Amadlhuledlhule hlangana kwemiTlolomalungelo nemiTlolomalungelo yemiKhakha ararululwa ukuya ngokomThetho wokuSebenzisana Okuhle.

2.4. Ukusebenza eenarheni kanye nezinye iindaba ezinqopheneko namkha ezikhambisanako kurarululwa ukuya ngokomThetho wamuva wokuSebenzisana Okuhle (usazokugadangiswa).

3. IINHLATHULULO
Amagama alandelako azakusetjenziswa kileliTlhatlha lomsebenzi ngokwehloso yokutlhadlhuleka kanye nokubalekela ukuba mqondombili: 

3.1. UmThetho kutjhiwo umThetho wokuHlonyiswa kwabaNzima ngokoMnotho Okunabileko 53 ka 2003.

3.2. Zelimo kutjho yoke imisebenzi yezomnotho  ephathelene nokukhiqizwa nokusetjenzwa kwezelimo ukusuka kilokho okuvela ekulimeni, imisebenzi yokulima, ukungezwa kobungako ukufikela kumthengi nofana kumsebenzisi womkhiqizo lowo.

3.3. I-AgriBEE mtlolomalungelo wokutjhugulula umkhakha njengombana kuhlathululwe kumThetho wokuHlonyiswa Okunabileko kwabaNzima ngokoMnotho 53 ka 2003.

3.4.  IBubulo leZelimo(Agri-Industry) kutjho ihlanganisela yeBhisimisi eliNzinzisiweko lokuLima kanye neBhisimisi eliNzinzisiweko lemisebenzi yeZelimo.

3.5. UkuHlonyiswa okuNabileko kwabaNzima ngokoMnotho  (njengombana kuhlathululwe kumThetho)  kutjho ukuhlonyiswa kwabantu abanzima ngokomnotho kufaka abafazi, abasebenzi, ilutjha, abantu abakhubazekileko kanye nabahlala eendaweni zemakhaya ngokwamaqhinga wehlalo nomnotho ahlukahlukeneko kodwana ahlanganisiweko afaka phakathi kodwana angakaqintelwa eku:-

(a) ngezeleleni isibalo sabantu abanzima abaphatha, babe banikazi bebalawule amabhisimisi nepahla ekhiqizako;
(b) kghonakaliseni bona imiphakathi, abasebenzi, iinhlangano kanye namanye amabhisimisi ahlangeneko abe banikazi abe aphathe amabhisimisi nepahla ekhiqizako;
(c) thuthukiseni abantu kanye namakghono;
(d) ekuzuzeni ijameleko elilinganako kiyo yoke imikhakha yemisebenzi namazinga wabasebenzi;
(e) ekutjhejweni okunyulekako; kanye
(f) ekusisiseni kumabhisimisi wabantu abanzima nofana aphethwe babantu abanzima;

3.6. I-CASP itjho iHlelo eliPheleleko lokuSekelwa kweZelimo

3.7. Ibhisimisi kutjho umuntu(abantu) owenza ibhisimisi, irhwebo nofana iphrofetjhini ngaphakathi kweRiphabhliki yeSewula Afrika. Ngaphandle kwanange okumumethweko kutjho okhunye,  iBhisimisi kutjho, ngaphandle kokuqintelwa, iBhisimisi eliLinganisiweko kanye neBhisimisi eliHlanganelweko;

3.8. IBhisimisi eliNzinzisiweko lokuLima kutjho abantu ngabanye, iinqhema, iinhlangano namkha amakhampani azibandakanye kumikhiqizo yamazinga aphasi yezelimo begodu ngobunengi okungewamakhuwa namkha aphethwe abe alawulwa makhuwa. 

3.9. IBhisimisi eliNzinzisiweko lomsebenzi weZelimo kutjho abantu ngabanye, iinqhema, iinhlangano namkha amakhampani azibandakanye kumikhiqizo yamazinga aphezulu yezelimo begodu ngobunengi okungewamakhuwa namkha aphethwe abe alawulwa makhuwa. 

3.10. URhulumende  kutjho kuRiphabhliki, urhulumende wakheke ngokwelizweloke, iimfunda kanye neendawo okumikhakha  karhulumende eyahlukahlukeneko, esizanako begodu nenetjhebiswano. 
3.11. Okuzuziweko Okunyulwako kutjho imikhakha yokunyulwako okusetjenziswa ekwabiweni kweemvumelwano, ukunikela umlandelande wentengiselwano yezomnotho, namkha ipahla yokuzuziweko kanye nemisebenzi ehlose ukufaka phakathi ukwenza  iimvumelwano nabantu ebegade badlelezelwa esikhathini esidlulileko.   
3.12. Okuzuziweko kutjho zoke iindleko zokufumana ipahla/nemisebenzi kufaka neendleko ezikulu, kodwana akufaki iindleko ezingakaquntwa balawuli. (Qala ihlathululo)  

3.13. Iindleko Ezingakhethiseliko  kutjho iindleko lapha ikhampani inganakuzikhethela khona ukuqunta bona umkhiqizo namkha umsebenzi ungafunyanwa kuphi, isibonelo njengalapha kunokurhweba ngawedwa khona ngemvelo (isib. amanzi negezi) , lapha ukuthinteka kwebubulo kube khona nomphumela wokurhweba ngawedwa (Amabele), ipahla engeniswako, namkha lapha umthulipahla  atheliswa khona ngokomgomo wephasi loke ngamabanga athize (kodwana ngokunqophileko ingasi ngamabanga werhwebo), namkha ikokhelo amabubulo akhokhelana yona malungana nemisebenzi eyenziwe ngamanye amalungu wesiqhema. 

3.14. Umkhakha: Umphakathi olimako ngaphakathi kobungako bomlungelunge woke womsebenzi wezelimo kanye noRhulumende.

3.15. Ihlelo Lomkhakha: Ihlelo Lamaqhinga leZelimo eSewula Afrika elihlelwe ngokuhlanganyela nguRhulumende weRiphabhliki yeSewula Afrika, i-Agri SA (kufaka iTjhemba ye-Agribusiness) kanye ne-NAFU, elitlikitlwe ngomhlaka  27 Novemba 2001.

3.16. I-SOE: IBhisimisi lakarhulumende kutjho iBhisimisi lomPhakathi eliZweniloke elihlathululwa ngokuthi-
(a)	libhisimisi lakarhulumende welizweloke, namkha
(b)	yibhodo, ikhomitjhini, ikhampani, ihlangano, isikhwama namkha elinye ibubulo (ngaphandle kwebhisimisi lakarhulumende welizweloke) eli 
		(i)	hlonywe ngokomthetho welizweloke;
(ii)	sekelwa ngeemali ngokuzeleko nofana khulukhulu kungaba Sikhwama seRevenyu yeliZweloke, namkha mthelo, ihlawulo enye nje imali ekhokhwako ngokomthetho welizweloke; begodu
(iii)	ziphendulela ePhalamende;

3.17. Abalimindima ligama elisetjenziswa njengegama elibanzi nakuhlathululwa abahlanganyeli kumlandelande woke wobungako bezelimo kanye nabazuzi abakhona nabaqakathekileko be-AgriBEE kufaka norhulumende. 

3.18. Ilutjha  babantu abaphakathi kweminyaka eli-14 ukuya kema-35 njengombana kuhlathululwe kumThetho weKhomitjhini yeLutjha eliZweniloke 19 ka 1996.

Iinhlathululo kumThetho we-BBBEE (53 ka 2003) nomYalo wokuSebenzisana okuHle njengombana ugadangiswe mNyango wezeRhwebo namaBubulo kuzaku
wamukelwa lokha nakudingeka itlhadlhulo malungana neenhlathululo.  Qala kusaHluko 8 IRHELOMAGAMA.





4. IMINQOPHO

4.1. Iminqopho yomThetho wokuHlonyiswa okuNabileko kwabaNZima ngokoMnotho  Wama- 53 ka 2003 kukghonakalisa ukuhlonyiswa ngokunzinza ekunabeni kwabanzima ngokomnotho ngoku-

4.1.1. Khuthaza amatjhuguluko kezomnotho ukuze abantu abanzima bakghone ukuhlanganyela kezomnotho;
4.1.2. zuza itjhuguluko elibonakalako ekuhlanganisweni ngokobutjhaba kumazinga wobunikazi newokuphatha kanye nemisebenzini yamakghono kumabhisimisi akhona namatjha;
4.1.3. ngezelela amathuba wemiphakathi, abasebenzi, iinhlangano kanye namanye amabhisimisi ahlanganyelweko wokuba banikazi nokuphatha amabhisimisi akhona kanye namatjha nokwengeza amathuba wawo kumisebenzi yezomnotho, umthangalasisekelo kanye nokubandulelwa amakghono. 
4.1.4. ngezelela amathuba wabafazi abanzima wokuba banikazi nokuphatha amabhisimisi akhona namatjha, nokwengeza amathuba wabo kumisebenzi yezomnotho, umthangalasisekelo kanye nokubandulelwa amakghono;
4.1.5. khuthaza amahlelo wokusisisa arhorhela ekuthini abantu abanzima bahlanganyele ngokubanzi nokuzwisiseka kezomnotho ukuze bazuze ukuthuthukiswa okudzimeleleko kanye nepumelelo evamileko. 
4.1.6. nikela imiphakathi yemakhaya neyendawo amandla ngokuyinikela amathuba kumisebenzi yezomnotho, inarha, umthangalasisekelo, ubunikazi kanye namakghono, begodu
4.1.7. nokukhuthaza amathuba kezeemali malungana nokuhlonyiswa kwabanzima kezomnotho.

4.2. Iminqopho ye-AgriBEE kukghonakalisa ukuhlonyiswa okunabileko kwabanzima kezomnotho emkhakheni wezelimo ngokwenza amahlelo afaka amaSewula Afrika aNzima kiwo woke amazinga wemisebenzi yezelimo namabhisimisi emlandelandeni wobungako bezelimo ngoku:

4.2.1. Khuthaza bona abantu abaNzima bafikelele bebahlanganyele ngokufanako emlandelandeni woke wobungako bezelimo;
4.2.2. Ukususa ubutjhaba kubunikazi benarha namabhisimisi, ilawulo, imisebenzi yamakghono nokuphathwa kwamabhisimisi akhona namatjha wezelimo;
4.2.3. Ukuthukulula ngokuzeleko amakghono namandla wabantu abaNzima emkhakheni;
4.2.4. Ukukghonakalisa amatjhuguluko wesakhiwo emarherhweni wokusekela kanye nokuthuthukisa amahlelo ukusiza amaSewula Afrika aNzima ukuba banikazi, ukusungula, ukuhlanganyela nekukhambiseni amabhisimisi wezelimo;
4.2.5. Ukukhuphula ngokwehlalo nekubuyiseni isithunzi samaSewula Afrika aNzima ngaphakathi komkhakha;
4.2.6. Ukungezelela amathuba wemiphakathi, abasebenzi, iinhlangano  namanye amabhisimisi ahlanganyelweko ukuba banikazi nokuphatha amabhisimisi akhona namatjha wezelimo, ukungezelela amathuba wawo kumisebenzi yezomnotho, umthangalasisekelo kanye nokubandulelwa amakghono;
4.2.7. Ukungezelela amathuba wabafazi abaNzima, abantu abakhubazekileko nelutjha ukuba banikazi nokuphatha amabhisimisi akhona namatjha wezelimo, ukungezelela amathuba wabo kumisebenzi yezomnotho, umthangalasisekelo kanye nokubandulelwa amakghono;
4.2.8. Ukuthuthukisa imiphakathi yemakhaya neyendawo kobana ibe namathuba kumisebenzi yezomnotho wezelimo, inarha, umthangalasisekelo wezelimo, ubunikazi kanye namakghono.

5. IINKOMBA ZOKUHLONYISWA

Iinkomba lezi zitholakala kiwo woke amabhisimisi emkhakheni wezelimo ngaphandle kwama-SMME wezelimo awela ngaphasi komkhakha ohlukileko njengombana ahlinzekwe mYalo wokuSebenzisana okuHle kwama-SMME. 

Iinkomba zokuhlonyiswa zihleleke ukuya ngamalunga aqakathekileko alikhomba wokuHlonyiswa okuNabileko kwabaNzimo kezoMnotho, njengombana kutjhiwo kumYalo wokuSebenzisana okuHle:

* Ubunikazi
* Ukulawulwa kokuphathwa
* Ukuqatjha ngokufanako
* Ukuthuthukiswa kwamakghono
* Imisebenzi enyulwako
* Ukuthuthukiswa kwamabhisimisi
* Ukusisisa okuHlanganyelweko komPhakathi

5.1. UBUNIKAZI
5.1.1. Ubunikazi Obuvamileko
Ngokukhambisana neHlelo lamaQhinga amalungana neZelimo eSewula Afrika, umbono wengcenye le kungezelela ukufikelela ngokufanako ekuhlanganyeleni kumathuba wezelimo ngaphakathi komlandelande wobungako; ukususa ubutjhaba kubunikazi benarha namabhisimisi; nokutjhaphulula ikghono elizeleko lokurhweba emkhakheni.

5.1.1.1. Ngokomlando, ihlathululo yobunikazi kezelimo beyisoloko yaziwa bonyana yeyame kubunikazi benarha. Itlhatlha lomsebenzi le-AgriBEE liveza umahluko phakathi kwenarha kanye nobunikazi bomsebenzi. 

5.1.1.2. I-AgriBEE isisekelo sokukhula ngokwesikhathi eside nokuphalisana komkhakha wezelimo. Imisebenzi kanye neenkambiso ze-AriBEE kumele ngalokho zidosele ekwenziweni kwamabhisimisi akghonekako nadzimeleleko emkhakheni wezelimo.

5.1.1.3. Abalimindima abasemkhakheni bazakusebenzela ukuthuthukiswa nokwenziwa kwemifuziselo yobunikazi obahlukahlukeneko bamabhisimisi ukusekela i-AgriBEE.

5.1.1.4. Boke abalimindima bomkhakha kumele balinge ukuzuza ukusekeleka ngeemali okwaneleko ukuze baqinisekise ukwakhiwa kwamabhisimisi akghonakalako nadzimeleleko.

IBubulo Lezelimo lizibophelela e: -

5.1.1.5. Kuphumeleliseni ukuhlanganyela kwabaNzima kumabhisimisi akhona namatjha ngokwenza ikareko elifanako. Lokhu kufaka amahlelo ahlanganyelwa ngokulinganako kanye nezinye iindlela zemisebenzi ehlanganyelwe nemisebenzi yeplasi kanye namanye amarhwebo wabaNzima. 

5.1.1.6. Ekwabeni inzuzo namaphuzu wokutjheja  (ubunikazi, ukuthengiswa kwepahla, ubungako obulinganisiweko bokuseleko kanye namalungelo wokuvowuda) kuzakusetjenziswa ukuphumelelisa ubunikazi babaNzima emkhakheni wezelimo.

5.1.1.7. Ekuthengiseleni abosorhwebo abaNzima amabhisimisi wezelimo ngentengo eyamukelekako. Intengo eyamukelekako izokwenza bona kwenziwe amabhisimisi adzimeleleko kanye/namkha amathuba wamabhisimisi malungana nabosorhwebo abaNzima nekudluliselweni kwamakghono akhethekileko kanye/namkha amandla wokusebenza kubarhwebi abaNzima.



      URhulumende uzibophelela eku:-

5.1.1.8. Ekwenzeni yoke imithetho nezinye iindlela ezikhona ukukghonakalisa ubunikazi.
5.1.2.  UBUNIKAZI BENARHA YOKULIMA

5.1.2.1. Kuqakathekile ukusebenza ngepumelelo ngmatjhuguluko wenarha ukuqinisekisa ukunzinza kweendawo zemakhaya kanye nokuqinisekisa imakethe. Ikambiso yokuhlomisa ngokomnotho kezokulima eSewula Afrika ithoma ngamathuba enziwe ngcono wokuzuza inarha kanye nokuqinisekisa amalungelo wobunikazi ebantwini neendaweni lapha lokhu kungekho khona.

5.1.2.2. Umnqopho obekwe ngurhulumende malungana nokwAbiwa Butjha kweNarha kuma-30% wenarha yokurhweba ngokulima (ebekuthiwa ngaphambilini ?Maplasi werhwebo wamaKhuwa?) ngo-2014, lokhu godu kumnqopho we-RDP boke abalimindima abavumelene ngawo ukusuka ngo 1994.  

5.1.2.3. Ukusetjenziswa okunepumelelo nokudzimeleleko kwenarha yokulima kumele kuqinisekiswe ukuya ngemigomo nemiThetho yezelimo efaneleko. Kumele kwenziwe amarhubhululo ukuze kube neenzathu eziqinileko zesayensi malungana nokuthuthukiswa kwenarha (godu ungaqala umThetho wokuPhathwa okuDzimeleleko kweenSetjenziswa).


      Amabhsimisi wokuLima aNzinzisweko azibophelela eku: - 
      
5.1.2.4. Thengiseleni abosorhwebo abaNzima inarha yezelimo ngentengo ekhambisana nemakethe ngokuzinikela (Ubunikazi).

5.1.2.5. Phezu kokuthengiswa kwenarha yokulima, ibubulo elinzinzisiweko lizibophelela ekuqatjhiseleni abosorhwebo abaNzima inarha yokulima ngentengo evunyiweko. Intengo evunyiweko izakwenza bonyana kwenziwe nebhisimisi elinzinzileko kanye/namkha amathuba wamabhisimisi kubarhwebi abaNzima nekudluliseleni amakghono akhethekileko kanye/namkha namandla wokusebenza kibosorhwebo abaNzima (Ukuthuthukiswa kweBhisimisi). 

5.1.2.6. Phezu kokuthengiswa nekuqatjhiweni kwenarha yokulima, ibubulo elidzimeleleko lizibophelela ekunikeleni inarha yokulima kubasebenzi bamaplasi (Isisiso eliHlanganyelweko lomPhakathi).

URhulumende uzibophelela eku: -

5.1.2.7. Fakeni isandla ngamahlelwakhe akhona ukungezelela ukufikelela nokuzuza kwamaSewula Afrika aNzima inarha yokulima;

5.1.2.8. Zuzeni ngaphambi kwesikhathi inarha yokulima efaneleko efika emakethe malungana nokwabiwa kwenarha;

5.1.2.9. Sebenziseni inarha yokulima ebuyiselwa embusweni ngehlelo lokuthathelwa kwabalimi abakolodako kobana yabiwe butjha ngokuqatjhiswa isikhathi eside (isib. ukuqatjha iminyaka ema-99 ) hlangana nokhunye; 

5.1.2.10. Khuthazeni ukuphathwa okunzinzileko nokusetjenziswa kweensetjenziswa.

5.2. UKUPHATHWA KWELAWULO

      IBubulo lezelimo lizibophelela eku: -

5.2.1. Khuthazeni bona abantu abaNzima bahlanganyele eenkhundleni zebhodo;

5.2.2. Khuthazeni bona abantu abaNzima bahlanganyele eenkhundleni eziphezulu zokuphatha;

5.2.3. Khuthazeni bona abafazi abaNzima bahlanganyele eenkhundleni zebhodo neenkhundleni eziphezulu zokuphatha.

5.2.4. Khuthazeni bona abantu abaNzima bahlanganyele njengamaLunga aziJameleko angekho kuBhodo ekulu ukuze bazuze amaphuzu webhonasi.

5.3. UKUQATJHA NGOKULINGANISA

Iminqopho yokuqatjha ngokulinganisa kanye nokuthuthukiswa kwamakghono kumele kuzuzwe ngokomThetho wokuQatjha ngokuLinganisa kanye newokuThuthukiswa kwamaKghono.

      Ibubulo lezokulima lizibophelela eku:-

5.3.1. Thatheni igadango lokuqayjha abantu abaNzima eenkhundleni zokuphatha emazingeni aphezulu, aphakathi naphasi;

5.3.2. Thatheni igadango lokuqatjha abafazi abaNzima eenkhundleni zokuphatha emazingeni aphezulu, aphakathi naphasi;
5.3.3. Thatheni amagadango wokuqatjha abakhubazekileko abanamakghono afaneleko kanye nelitjhu ukuzuza amaphuzu webhonasi;

5.4. UKUTHUTHUKISWA KWAMAKGHONO
Amatjhuguluko amanengi ephasini loke adinga bonyana iinsetjenziswa ezinengi kumele zitjhidiselwe ekunabiseni ekufunyaneni abantu abanengi ngokuthembela ebantwini, ukuqatjha ngokulinganisa, ukuthuthukiswa kwamakghono kanye nokutjhugululwa kweenjamiso. Ukukghonakala kezomnotho kezelimo kudinga amandla wokukhiqiza adzimeleleko kanye nezinga eliphezulu lokurhweba, ukuzibophelela kwesikhathi eside, iinsetjenziswa namakghono. Iinqhema ezikhethiweko ezifana nelutjha, abafazi kanye nabakhubazekileko zizakunqotjhwa kileliphiko.

      URhulumende uzibophelela:-

5.4.1. Ukubonelela ngefundo yokuthoma kanye nebandulo. Lokhu kufaka ukubandulelwa ukwazi ukutlola. Umbuso ngokuhlanganyela nemikhandlu ephetheko yamaziko wefundo kanye neenjamiso ezifana nalezo, kumele uqinisekise bonyana woke amaziko wefundo yokuthoma, yesibili nephezulu anikela ifundo esezingeni eliphezulu;

5.4.2. Ukubandulela ukulima esikolweni nemakholiji wezelimo kumele kunqophe ekubeni sidingo esimalungana nehlelo lokuhlonyiswa kwabaNzima ngokomnotho kezelimo. Irherho elinqophileko nelihlelekileko lokubandulwa kezelimo elizokuhlomisa abalimi bangomuso malungana neendlela zokulima kumele lifumane itjhejo elinqophileko;

5.4.3. Ukukhuthaza ukulima njengebizelo bese ngo 2005 kwenziwe ihlolisiso lokudingeka okukhulu kwabantu emkhakheni wezelimo.

5.4.4. Ukurhola nokuthintanisa ihlelo elinqotjhiweko ngokukhambisana neenkhulu zezefundo, iinhlangano zabalimi nemikhakha yangasese yezelimo ukuhlolisisa ihlelo elikhona lefindo nebandulo ukuze kuthuthukiswe amakghono wesithekniki, irhwebo nokuphatha kwabantu abaNzima abasathomako emkhakheni ngo 2006;

5.4.5. Ukuqinisekisa kokufakwa kwesibalo esibonakalako sabantu abaNzima emkhakheni babe yikaba ekubeni balingani bamaqhinga kuminqoopho kaRhulumende yokurhweba ngaphetjheya, ukusiza ngobuthekniki, ivakatjho lokuyokufunda okuthize kanye namathuba wokubandulwa. 

5.4.6. Kumele kukhuthazwe ukufunda nokutlola ngokusebenzisa amahlelo weFundo yabaDala( ABET).

5.4.7. Ukusungula umkhakha- okulihlelo lokuqatjha nokurhola abantu abatjha abanephrofetjhini, elinqophe iimfundiswa zabantu abaNzima ezingasebenziko nezingakaqatjhwa ngokuzeleko kiyo yoke imikhakha, ukuthoma ngo 2005. Amahlelo wobukhokheli azakuhlonitjhwa yi-SETA enqopheneko namkha iimphathimandla ezinye ezivumileko ukwenza njalo. 

      I-AgriSETA izibophelela eku:-

5.4.8. Sunguleni amahlelo wokubandula abasebenzi bamaplasi neberhwebo ngamakghono afaneleko wobuthekniki nokuphatha. 

      IBubulo lezelimo lizibophelela eku:-
      
5.4.9.  Fumaneni iinkhala eendingweni zokubandulwa kwabasebenzi ukuze kusetjenziswane begodu nokukhambisana namaziko wokufundisa newefundo ukuze abasebenzi bakhona bafumane ibandulo lamakghono nelomsebenzi, 

5.4.10. Nikeleni iinsetjenziswa ukubonelela ngebandulo lelemuko, ukufunda uhlala lapho kanye neensetjenziswa zokubandula malungana nabarhwebi abaqalellweko bamabhisimisi, abaphathi bamaplasi nabasebenzi bamaplasi;

5.4.11. Ekuqinisekiseni ukusetjenziswa okupheleleko kweensetjenziswa ezihlinzekwe mThelo wamaKghono weKoro efaneleko yeemPhathimandla zomKhakha weFundo neBandulo (i-AgriSETA, i-Wholesale ne-Retail SETA, kanye ne-FoodBev);

5.4.12. Ekusekeleni abazuzi bokwabiwa butjha kwenarha nabarhwebi abaNzima ukwakha ibhisimsi elidzimeleleko ngokudlulisela amakghono akhethekileko emahlelweni avumekelekileko wobukhokheli.

5.5. UKUZUZA OKUNYULWAKO

Ipumelelo yokuzibophelela kwe-AgriBEE kubangwa budlelwano obufunyanwako nobubophelelekileko emlandelandeni wobungako ukuya ngokomThetho we-BBBEE. 

      IBubulo lezelimo lizibophelela :-

5.5.1. Ukuthatha igadango lokufumana nokwenza amaqhinga nemigomo  yokuzuza ukufumana iminqopho ye-AgriBEE;

5.5.2. Ukubika ngomnyaka ngeen zoke ze-BBBEE  ezisetjenzisiweko;  

5.5.3. Ukuthatha igadango lokubonelela abantu abaNzima kanye nama-SMME ngethuba lokuba bathulipahla abanyulwako kufaka ukwethula imisebenzi nepahla;

      URhulumende uzibophelela eku: -

5.5.4. Hlaliseni kuhle iindlela zakhe zokuzuza ne-AgriBEE lokha nazuza ipahla nemisebenzi emkhakheni wezelimo;

5.5.5. Ukubonelela abantu abaNzima nama-SMME ngamathuba wokuba bethuli abanyulwako kufaka ukwethula imisebenzi nepahla;

5.5.6. Ukufumana, ukuhlela ngokweendingo kanye nokunqopha abarhwebi abaNzima kanye namakhampani nakunikelwa amathenda namakontraga emkhakheni wombuso. 

5.5.7. URhulumende usebenzisa zoke iindlela zomthetho kanye nezinye anazo ukwenza bonyana kufunyanwe iminqopho ye- BBBEE.

5.6. UKUTHUTHUKISWA KWABARHWEBI

Imisebenzi yokweseka efana nokufumana iimali, umthangalasisekelo kanye namarherho welwazi, isisekelo esiqakathekileko semisebenzi yokuhlonyiswa okudzimeleleko.  

      IBubulo lezelimo lizibophelela :-

5.6.1. Ukuqinisa nokurhabisa ukuthuthukiswa kwamandla wokusebenza neweemali wabarhwebi abanzima;

5.6.2. Ukunikela ukukhokhela, ukufumana amazizo, isikolodo, umthangalasisekelo, iimakethe, itheknoloji  kanye nemisebenzi engeziweko;

5.6.3. Ukuletha iminikelo ebalekako ekuthuthukisweni kwebhisimisi, okwenziwa njengephesenti lenzuzo emaphakathi ngaphambi kokukhutjhwa komthelo, amakonyana kanye nezabelo njengendlela yokulinganisa;

5.6.4. Ukuqatjhisela abarhwebi abaNzima inarha yokulima ngentnego evunyiweko.

      URhulumende uzibophelela:-

5.6.5. Ukuqinisekisa ukwenziwa kwebhoduluko elikghonakalisako ukusekela zelimo;

5.6.6. Ukuragela phambili nokwenza iHlelo eliPheleleko lokuSekelwa kweZelimo [kanye namanye amahlelo karhulumende];

5.6.7. Ukusebenzisa i-MAFISA kanye nezinye iinsetjenziswa zakarhulumende zokusekela ngeemali ukuphumelelisa ukuthuthukiswa kwebhisimisi;

5.6.8. Ukuhloma iSebenziswano eliVulekileko langaSese ukwenza ngcono ukwethulwa kwemisebenzi.

5.7. ISISISO ELIHLANGANYELWEKO LOMPHAKATHI (CSI)

Amabhisimisi wokuLima aNzinzisiweko azibophelela:-

5.7.1. Ukufaka isandla ekuthuthukisweni komphakathi kanye nemisebenzi enqophileko yamabubulo ngokwesibonelo, kodwana ingasi kwaphela:
5.7.1.1. Ukwakha iinkumba eziqinileko, kufaka nokufumana amanzi ahlanzekileko,  ihlwengiso negezi.
5.7.1.2. Iinsetjenziswa zokuzithabulula kanye neendleko zokwenza koke lokhu.

5.7.1.3. Ukutjhejwa kwezepilo nemisebenzi ekhambisana naleyo.

5.7.1.4. Ukuhlangabeza iindingo zokuthuthwa kwabasebenzi nabondliwa ngibo, okufana nokuthuthwa ukuya ematliniki neembhedlela, ukuthuthwa kwemikhiqizo yabasebenzi ukuya emakethe, njall.

5.7.1.5. Ukwenza amahlelo womhlalaphasi kanye newemingcwabo.

5.7.1.6. Ukubeka ithemba nokusekela iinkolo zemaplasini.

5.7.2. Ukuzibandakanya ekufakeni isandla ngokuhlanganyela ekuthuthukisweni komphakathi nemisebenzini enqophileko yamabubulo.

5.7.3. Ukunikela abasebenzi bamaplasi inarha yokulima.

Abarhwebi bamaBhisimis aDzimeleleko wezeLimo bazibophelela:-

5.7.4. Ukufaka isandla ekuthuthukisweni komphakathi kanye nemisebenzi enqophileko yamabubulo ngokwesibonelo, kodwana ingasi kwaphela:

5.7.4.1. iinkghonakazo zefundo yomphakathi; amahlelo wezefundo anqophe ukukhuthaza ibubulo lezelimo kanye nemifundaze nesikolatjhibhu ukukhuthaza abafundi ukufundela isayensi yezelimo.
5.7.4.2. amahlelo wokubandula umphakathi anqophe ekuthuthukisweni kwamakghono malungana nabangasebenziko nabaku-ABET.
5.7.4.3. amahlelo wokuthuthukisa ilutjha kanye nezinye iinqhema ezikhethiweko.
5.7.4.4. amahlelo kumaphrojekthi wokutlhogomela, amahlelo wokuhlwengisa umphakathi kanye nokutlhogonyelwa kwebhoduluko lemvelo.
5.7.4.5. amahlelo wokuvulwa kwamathuba womsebenzi kezelimo nemikhakheni ekhambisana nezelimo engaphandle kwebhisimisi.
5.7.4.6. amahlelo wokuthuthukiswa ukuze kuthuthukiswe italente elitjha kezobukghwari namasiko.
5.7.4.7. amatliniki womphakathi namahlelo wezepilo womphakathi.
5.7.4.8. amahlelo wokuthuthukiswa kwezemidlalo.

6. IINDABA EZINGEZELELAKO EZIPHAKANYISWE YIKOMITI ELAWULAKO

6.1. UKWENZIWA

6.1.1. Nasele kuvunyelenwe ngemihlahlandlela ye-AgriBEE  kanye namakarata wamaphuzu womkhakha, kuzakudingeka isikhathi sokuzilungiselela ukukghonakalisa ukwenzeka kiwo woke amazinga (kumazinga wesiFunda, Umkhakha omncani kanye newendawo) nokuqedelela kanye nokuphetha iinqophiso malungana neendingo zabo boke abalimindima. 

6.1.2. Ukwenziwa kumele kuqedwe eminyakeni emibili  ukuthoma ngo 2007 njengomnyaka wokuthoma wokukhambisana lokha zoke iinkomba sele zilinganiseke ngokuzeleko. Kuphakanyiswe u-2007 ngombana ukhambisana nomnyaka olandelako wokubalwa kwezelimo. Kuzakuvumela bonyana kufakwe iindlela ebegade zingakafakwa kudatha yelizweloke. Ngalokho umnyaka we-2005 kumele uthathwe njengomnyaka wokutshwaya okhombisa bona umkhakha ukuphi ngokwesika yamakarata wamaphuzu.

6.1.3. Isikhathi sekarata lamaphuzu wemnyaka elitjhumi malungana ne-AgriBEE ngalokho sithoma ngo 2007 ukuya ku 2017. Iminyaka emibili ukusuka gadesi ukuya ku 2007 kumele ithathwe njengesikhathi semibono emitjha.

6.1.4. UmNyango usungule ihlelo lokwenza elipheleleko elizokuhlanganisa iqhinga elikhulu lokuthintana elinqophe ukusebenza eendaweni zemakhaya. 

6.2. UKUTJHEJA, UKUHLOLISISA NOKUBIKA

Emtlolweni wetlhathla lomsebenzi, ukutjhejwa kwe-BEE enabileko kanye nemiyalo yokusebenzisana okuhle kuquntwa kumThetho wokuThuthukiswa okuNabileko kwabaNzima kezoMnotho ka 2003. IKomoiti eLawulako iphakamisa bonyana:

6.2.1. Enye nenye ihlangano ngaphakathi komkhakha izibophelela ukuveza ngokuzeleko nokubika ?embikwenayo womnyaka?, iragele phambili ekufumaneni ukuzibophelela. Umbiko wokuthoma onjalo womnyaka uzokuba ngewomnyaka weemali ka 2005.

6.2.2. Imikhakha enqophileko yokubika izakufaka woke amalungu alikhomba wekarata lamaphuzu.

6.2.3. Amaziko wokutjheja nokuhlolisisa kumele akhiwe ukunqopha eenlinganisweni, ukufana kweenlinganiso kanye neenkhathi eziquntiweko ezifaneleko. Nakunganadatha esisekelo ethembekako, kumele kuvunyelwane ngeenkomba zesilinganiso. Kumele kubekwe ikambiso yokuthintanisa iinlinganiso ze-AgriBEE measurements neenkhathi zokubala ukuze kufunyanwe iinlinganiso ezidingekako eembalweni zelizweloke. UmKhandlu nephiko le-DoA ye-AgiBEE  zizakwenza itjhejo.

6.2.4. Umkhandlu womTlolomalungelo we-AgriBEE 
o Imigomo esisekelo ? 
* Kuzakuhlonywa umkhandlu njengehlangano ezijameleko enegunya lokuyelela ukusetjenzwa komtlolomalungelo. 
* UmKhandlu uzakurarulula iindaba zemigomo begodu ngokunqophileko, 
* ubambe iimbuyekezo bewuthathe iinqunto, godu; 
* nakube kunetjhuguluko eliphathekako kumibandela nofana ebhodulukweni lapha kumele kustjenziswe khona umtlolomalungelo, uzakuqala bonyana ingabe amaqhinga wokwenza kanye neminqopho kusakhambisana na, nakube akukhambisani, kumele zisetjenzwe njani.  
o Kuzakuba nokulingana phakathi kwabajameli behlangano yebubulo kanye nabo boke abanye abakumKhandlu. UmKhandlu kumele utjengise ngokufaneleko ikareko lazo zoke iinhlangano ezijanyelweko. 
o Iinqunto zomKhandlu zizokuthathwa ngendlela yokuzwana. Nakube phezu kwanofana ngiyiphi indaba, umKhandlu uzifumana ungakghoni ukufumana isivumelwano, kuzokuba nendlela yokuphelisa ipikiswano emKhandlwini kungaba ngendlela okuvunyelanwa ngayo ngaphakathi komKhandlu, nofana ngokobana kuyiwe kubalamuli nofana kubalamulisi. 

6.2.5. Okunqotjhiweko kumele kubuyekezwe njalo eminyakeni emithathu bese kwenziwa amagadango wokulungisa ngomnyaka olandelako wokubala. Ukubuyekeza kanye neendlela zokulungisa kumele kuragele phambili njalo esikhathini esiminyaka emi-3, 2010, 2013, 2016 ngokukhambisana nesikhathi sokubala ngemva kweminyaka eli-10 ye-AgriBEE.

6.2.6. Ukuhlolisisa okupheleleko kumele kwenziwe eminyakeni emihlanu ngemva kwalapho ngo 2012 bese okhunye kuba ngo 2017.

6.3. IMIPHUMELA YOMGOMO NAMAHLELO 

6.3.1. Ngokuqalisa kuzenzeko zeminotho emibli ngaphakathi komkhakha, iindlela ezihlanganisiweko kumele zihlukaniswe kabili ngokweenqhema zepahla/amabubulo kanye nam NGO/CBO.

6.3.2. Amaqhinga wepahla yerhwebo/amabubulo kanye namaqhinga wokwenza ahlanganyelweko athonyiwe begodu ayahlolwa. Iragelo phambili libe sidondi khulukhulu ngebanga lezehlakalo ezihlangahlangeneko nezingafaniko esiqhemeni ngasinye. Kumele kube nendlela ethathwako ukuqinisa ikambiso esele ithonyiwe. 

7. IHLELOMAGAMA

(lihlelwe  ?kumTlamo wemiYalo yokuSebenzisana okuHle?)

?AmaZinga wokuLinganisa Amukelekako? kutjho ukulinganiswa kwepahla, iKareko lezoMnotho, iBhisimisi namkha esinye nesinye isisetjenziswa namkha ilungelo elifaneleko lokulinganisa ngaphasi kwesiTatimendesi esithethwe ukuya ngeendlela ezijayelekileko zokulinganisa ezijamele indlela okwenziwa ngayo emakethe ngokukhambisana nemvelo kanye nezinga lokuthuthuka kwepahla leyo, iKareko lokuLinganisa namkha iBhisimisi elilinganiswako;
?umThetho? kutjho umThetho wokuHlonyiswa okuNabileko kwabaNzima ngokoMnotho 53 ka 2003;
?UmThetho wabaNtu abaLupheleko? kutjho umThetho wabaNtu abaLupheleko 81 ka 1967, njengombana utjhugululiwe;
?IRhwebo eliHlanganisiweko? kutjho nanyana ngiliphi iRhwebo ngaphandle kweRhwebo eliLinganisiweko esele lenze isivumelwano seNtengo eYamukelekileko;
 ?IZinga lokwAmukeleka kwe-BEE? kutjho iphesenti lamazinga wokwamukeleka kwe-BEE; 
?Ijamo le-BEE? kutjho iminqopho yokuhambisana;
 ?I-BEE? kutjho ukuhlonyiswa kwabanzima ngokomnotho;
?abantu abanzima abalupheleko? kutjho abantu abanzima godu abalupheleko njengombana kuhlathululwe kumThetho wabaNtu abaLupheleko;
?iinqhema ezikhethiweko zabanzima? kutjho abasebenzi abanzima, abantu abanzima abangakaqatjhwa, ilutjha elinzima, abantu abalupheleko abanzima, abantu abanzima abakhubazekileko kanye nabantu abanzima abahlala eendaweni zemakhaya;
?abantu abanzima abakhubazekileko? kutjho abantu abanzima godu abathintekako kizo zoke iindingo zehalthululo  ?labantu abakhubazekileko? okutjhiwo endimeni 5.1 yo?myalo wokusebenzisana okuhle ekuqatjhweni kwabantu abakhubazekileko? (njengombana kutjhugululwe nakha kujanyiselelwa iinkhathi ngeenkhathi) okhitjhwe ngokwesigaba  54(1)(a) somThetho wokuQatjha ngokuLinganisa;
?abanzima abasangenako? kutjho umHlanganyeli onzima (okufaka ngaphandle kokuqintela, abantu abanzima ababaHlanganyeli kumaHlelo aNabileko wobuNikazi) ophethe ngokwesibalo esipheleleko sama-5% samaLungelo aPheleleko wokuVowuda kanye neKareko kezoMnotho eRhwebeni eliLinganisiweko ongakathi ngaphambi kokufumana kwakhe iKareko lokuLinganisa eRhwebeni eliLinganisiweko, wenza isivumelwano sentengo enjengaleyo yanofana ngiliphi elinye irhwebo, ngokupheleleko elinobungako bama-R20,000,000.00 okulinganiswe ukuya ngokweZinga eliVunyiweko;
?abantu abanzima? njengombana kusetjenziswe kilesisiTatimende, kunehlathululo efanako njengombana kuhlathululwe emThethweni lo, ngaphandle kwanange kuqintelwe emuntwini ojayelekileko osisakhamuzi seRiphabhliki yeSewula Afrika ngokubelethwa namkha ngobuzukulwana kanye nabafumene ubakhamuzi ngokwemvelo ngaphambi kwelanga lokuthoma komThethosisekelo wesiKhatjhana;
?abantu abanzima abangakaqatjhwa? kutjho abantu abanzima abangakaqatjhwa, abangangeni isikolo nofana abakatelelwa mthetho kobana bangene isikolo begodu abangakalindeli ukwamukelwa esikolweni;
?umfazi onzima? kutjho abantu abanzima ababafazi;
?abasebenzi abanzima? kutjho abantu abanzima begodu abaqatjhwe njengombana kuhlathululwe kumThetho wokuQatjha ngokuLinganisa;
?ilutjha elinzima? kutjho abantu abanzima godu abalilutjha njnegombana kuhlathululwe kumThetho weKhomitjhini yeLutjha;
?IHlelo lobuNikazi eliNabileko? kutjho umuntu osisazo somthetho, ithrasti namkha ihlangano yabantu abahlanganiswe mthetho wesintu ehlonywe ngomnqopho wokukghanakalisa ukuhlanganyela kwabantu abajayelekileko abathize ngeenzuzo ezisuka kubunikazi ngokwehlelwelo namkha abaphathi beKareko lokuLinganisa eRhwebeni. Iinhlathululo ezilandelako nezingezelelako zeHlelo lobuNikazi zinikelwa ngokukhambisana nehlathululo le:
(a)	?AmaHlelo wokwAba? kutjho amaHlelo aNabileko wobuNikazi lapha ukunaba kwabantu abajayelekileko  (njengomphakathi namkha isiqhema esinabileko sabantu abajayelekileko kufaka, ngaphandle kokuqintela, abafazi abanzima kanye neenqhema zbznzima ezikhethiweko) kuhloswe bona kufumane izabelo eHlelweni ezikhokhwa maKonyana wezoMnotho azuzwa lihlelo namkha abaphathi behlelo; begodu
(b)	?IHlelo leNzuzo? kutjho iHlelo eliNabileko lobuNikazi lapha ukunaba kwabantu abajayelekileko abangaphezu kwama-50 (njengomphakathi namkha isiqhema esinabileko sabantu abajayelekileko kufaka, ngaphandle kokuqintela, abafazi abanzima kanye neenqhema ezikhethiweko zabanzima) kuhloswe ukuzuza kumaKonyana wezoMnotho afunyanwa lihlelo namkha abapathi ngaphandle kwalokho abakuzuzako okukhokhwa emaKonyaneni wezoMnotho;
?UmThetho wamaBhisimisi aValekileko? kutjho umThetho wamaBhisimisi aValekileko 69 ka 1984, njengombana utjhugululiwe;
?ImiYalo? kutjho yoke imiYalo yokuSebenzisana okuHle ekhutjhwe ngokwesigaba 9 somThetho, kufaka ngaphandle kokuqintelwa, isiTatimendesi;
?UmThetho wamaKhampani? kutjho umThetho wamaKhampani 61 ka 1973, njengombana utjhugululiwe;
?umThethisisekelo? kutjho umThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika 108 ka 1996, njengombana utjhugululiwe;
?Amalungu? kutjho amalungu we-BEE anobungako nobunjalo obulinganisekako atjhiwe kusiTatimendesi;
?UmThetho wokuQatjha ngokuLinganisa? kutjho umThetho wokuQatjha ngokuLinganisa  55 ka 1998, njengombana utjhugululiwe;
?Irhwebo? kutjho umuntu owenza ibhisimisi, irhwebo nofana iphrofetjhini ngaphakathi kweRiphabhliki yeSewula Afrika. Ngaphandle kwanange okumumethweko kutjho okuhlukileko, Irhwebo lifaka, ngaphandle kokuqintelwa, iRhwebo eliLinganisiweko kanye neRhwebo eliHlanganyelweko;
?Inzalo yezAbelo? ligama linye elitjho ilingelo lomHlanganyeli lokufumana iNzalo kezoMnotho nokusebenzisa ilungelo lokuVowuda eRhwebeni nakube, imibandela yendima 9 ? 13 ihlinzeka elinye ihlathululo lomhlobo weNzalo yezAbelo ngaphandle kwalokha ikhampani nayinesabelo semali, imibandela leyo kumele ifundwe ngokuhlanganiswa nehlathululo le malungana nerhwebelo. Okutjhiyiweko ngokunqophileko kuhlathululo yeNzalo yezAbelo sisetjenziswa esenziwa njengendlela yokukghonakalisa ukukhokhelwa mHlanganyeli namkha liRhwebo lesikolodo.
?Inzalo yezAbelo engakaFakwa? kutjho nanyana ngiyiphi iNzalo yezAbelo ephethwe:
(a)	liphiko lombuso;
(b)	isikhwama seembonelelo, isikhwama sepentjhini namkha isikhwama somhlalaphasi, njengombana kuhlathululwe kuTjheduli 2 yomThetho womThelo weNgeniso; namkha
(c) ikhampani eqintelwe siqinisekiso esingasi liHlelo eliNabileko lobuNikazi;

?ILungelo lokuVowuda eliSebenzisekako? kutjho iLungelo lokuVowuda lomHlanganyeli elisebenziseka ngokuzeleko ngaphandle kokuqintelwa kwanofana ngiliphi ihlobo elungelwenelo. Ukubalekela ukuzaza, nakube abaHlanganyeli abanzima abaneLungelo lokuVowuda eRhwebeni eliLinganisiweko namkha eRhwebeni layo eliHlanganisiweko:
(a)	abakavunyelwa ukusebenzisa iLungelo labo lokuVowuda ngebanga lemibandela ethize namkha ubujamo obuphathelene nesivumelwano lapha ukufunyana komHlanganyeli iNzuzo yesAbelo ekhambisana namaLungelo wokuVowuda kukhokhelwe namkha imibandela yanofana ngisiphi isivumelwano esenziwe hlangana nomHlanganyeli eRhwebeni eliLinganisiweko, bese umHlanganyeli lowo ukuya kwesilinganiso ngaphasi kwesiTatimendesi uzakuthathwa bonyana uneLungelo lokuVowuda eliSebenzisekako;
(b)	abakavunyelwa ekukhetheni abanqophisi (namkha abaphathi ababanikazi abanjalo) eRhwebeni lapha anamaLungelo wokuVowuda khona ngokwesibalo, ngokwesilinganiso samaLungelwakhe wokuVowuda, yeke umHlanganyeli lowo ngokweenhloso zokulinganisa ngaphasi kwesiTatimendesi uzakuthathwa bona akanamaLungelo aSebenzisekako wokuVowuda.
?UmThetho womThelo weNgeniso ? kutjho umThetho womThelo weNgeniso  58 ka 1962, njengombana utjhugululiwe;
?IHlangano yeBubulo? kutjho ihlangano elibubulo leBhisimisi yokuHlolisisa emkhakha wangasese ekhuthaza ukuthuthukiswa nokutjhejwa kwemisebenzi yokuqinisekisa esezingeni eliphezulu nethembekileko ye-BEE ngokuragela phambili ngebandulo nefundo yephrofetjhini, ukutusa iindlela eziphambili zokwenza ibhisimisi, ukukhuthazwa ukuziphatha kwamabubulo, ukwenziwa kokusetjenzwa kweenghonghoyilo ebubulweni ngokunaba kwalo kanye neendlela zokuziphatha buphrofetjhini, ukuragela phambili ngokuzibandakanya kokudzimelele ebubulweni ngokunabileko malungana nokwenziwa nekuthuthukisweni okuragela phambili kwamaZinga wokuHlolisisa kanye nokukhulumisana okunepumelelo norhulumende nokwamukelwa nguNgqongqotjhe.  Malungana nokugegedwa kokuzaza, ukuze iHlangano yamaBubulo yamukelwe nguNgqongqotjhe, kumele ivumele abantu abajamele uNgqongqotjhe kanye neHlangano eGunyazako (accreditation body) bona bahlanganyele njengombana uNgqongqotjhe angaqunta njalo; 
?UmThethosisekelo wesiKhatjhana? kutjho umThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika  200 ka 1993;
?IBhisimisi eliLinganisiweko? kutjho iBhisimisi elikhambisana nokulinganiswa ngaphasi kwesiTatimendesi begodu ngokunqophileko okungafaka ibhisimsi eliHlanganisiweko;
?UmThetho weKhomitjhini yeLutjha yeLizweloke? kutjho umThetho weKhomitjhini yeLutjha yeLizweloke  19 ka 1996, njengombana utjhugululiwe;
?Ubungako bezAbelo eziSeleko? kutjho ubungako beensetjenziswa obuyamaniswa yiNzalo yezAbelo zabaHlanganyeli abanzima eRhwebeni eliLinganisiweko (kufaka, ngaphandle kokuqintelwa, ubungako beNzalo yezAbelo efunyenwe kusukela ngelanga kutholwe ngalo iintsetjenziswa) ngemva kokukhupha ubungako bamalungelo namkha iimbizo  zomhlanganyeli wesithathu ezingahle zibe khona phezu komhlanganyeli onzima ngebanga lokuthengiselana okunjalo (kufaka, ngaphandle kokuqintelwa, ubungako keNzuzo yezomNotho efunyenwe ukusuka ngelanga okuzuzwe ngalo iinsetjenziswa) ezilinganiswa njengephesenti lobungako obupheleleko beRhwebo eliLinganisiweko, zoke iinlinganiso ezithethwe  ukuya ngamaZinga wokuLinganisa Amukelekako;
?UkuZaliseka kobuNikazi? kutjho, ngokukhambisana kwanofana ngiyiphi iNzuzo yezoMnotho ephethwe mHlanganyeli omumuntu onzima, ukutjhatjhululwa ngokupheleleko komHlanganyeli lowo kinofana namkha kiwo woke amalungelo womhlanganyeli wesithathu wangokomthetho namkha wangokomnotho ahlelelwe ukubekwa nginofana ngimuphi umuntu ngaphandle komHlanganyeli lowo namkha ukugodla, ukuphambukisa namkha ukwalela ukuzithabisa komHlanganyeli wenzuzo zeNzuzo yomNotho, nanyana kungokuvamileko namkha ngokunqophileko namkha isikhathi esiquntiweko namkha bekube kulapha kwenzeka khona izehlakalo ezithize kwapheka nakube amalungelo womhlanganyeli wesithathu onjalo bekenziwe njengendlela yokubekisa ukukhokhelwa kwemalimboleko yaloyo obolekileko namkha amalungiselela wokukhokhelwa afana nalokho/alingana nalokho anikelwe umHlanganyeli malungana neenhloso zokufumana iNzuzo yesAbelo eyamaniswa namalungelo womhlanganyeli wesithathu lawo

 ?Isibizo somHlanganyeli? ngokomqondo wesiTatimendesi, kutjho nanyana ngisiphi isibizo malungana nokukhokhelwa okufunyanwa mHlanganyeli mayelana neRhwebo eliLinganisiweko ngitjho nanyana isibizweso sifunyanwa ngerhwebo linye nofana angaphezu kwalokho;
?UmHlanganyeli? kutjho umuntu ojayelekileko one?Nzuzo yesAbelo? eRhwebeni;
?IRhwebo eliNcani eliVunyiweko? kutjho irhwebo elivunywe malungana nokulinganiswa ngaphasi kwekarata lamaphuzu wokuvunywa kwamarhwebo amancani, ngokhwehlathululo etjhwiwe kukhowudu 000, isitatimende 001, begodu kungaba lirhwebo elimaphakathi, elincani namkha elincani khulu njengombana kuhlathululwe kumThetho wamaBhisimisi amaNcani weliZweloke 102 ka 1996, njengombana utjhugululiwe;
?Intengo eVunyiweko? kutjho ukuthengiswa namkha/ipahla ukusuka eRhwebeni eliLinganisiweko ukuya eRhwebeni eluHlanganyelweko. Intengo eVunyiweko ayifakwa ngaphasi kweNgcenye yokuThuthukiswa kweRhwebo yeKarata lamaPhuzu eliHlanganyelweko. Phezu kwalokho, ukuze ukuthengiselanokho kuthathwe bonyana ngokweNtengo eVunyiweko, kumele kukhambisane neendingo ezilandelako: 
(a)	Intengo eVunyiweko kumele msinyazana yenze bona kube namabhisimisi adzimeleleko namkha/begodu amathuba wamabhisimisi ebantwini abanzima begodu nekudluliselweni kwamakghono akhethekileko begodu/namkha amandla wokusebenza ebantwini abanzima; begodu
(b)	tiRhwebo eliHlanganyelweko elivela eNtengweni eVunyiweko kumele kube liRhwebo elipheleleko ngokwalo begodu, ngokunjalo, okungenani:
(i)	lingabi nokuqintelwa okungazwakaliko okuphezu kwalo mayelana nokubonakalisa amatlayenti walo godu/namkha amakhasimendalo; begodu
(ii)	libe namatlayenti/amakhasimende nabathulipahla ngaphandle kwerhwebo elenziwe kanye neNtengo eVunyiweko,
(iii)	lingabi neemvumelwano ezisebenzako zokunikelwa komsebenzi nerhwebo elithomako ebelingazange lifakwe ngendlela ehle neyamukelekako;
?UkuPhumeleliswa komNqopho? kutjho umnqopho wokuZaliseka kobuNikazi kanye nobuNgako besAbelo obuSeleko njengombana kutjhiwe ekarateni lamaphuzu wobunikazi endimeni 7;
?UmTlolo wamaQhinga? kutjho umtlolo ogadangiswe mNyango wezeRhwebo namaBubulo kuRhulumende weSewula Afrika ngoMatjhi 2003 wesihloko esithi, ?Ukutjhugululwa komNotho weSewula Afrika-iQhinga lokuHlonyiswa okuNabileko kwabaNzima kezomNotho? njengombana utjhugululiwe namkha ujanyiselelwe ngokwesigaba 11 somThetho;
?Ukufakwa kwesAndla okuKhulu ku-BEE? malungana nehloso yesiTatimendesi, kufakwa kwesAndla ku-BEE eZingeni lokuThoma ukuya eZingeni leSine njengombana kuhlathululwe kuKhowudu 000, isiTatimende 000;
?UmNqopho? kutjho imiNqopho eyamaniswa namaqhinga ahlukahlukeneko kubunikazi bekarata lamaphuzu endimeni 7;
?UmNqopho? kutjho iminqopho eyamaniswa namaLungu ahlukahlukeneko eKarateni lamaphuzu eliHlanganiselako;
?IsiKhathi seTjhuguluko? kutjho isikhathi esiphakathi kwelanga lokuthoma kwesiTatimendesi kanye nelanga elizokufakwa kugazethe nguNgqongqotjhe njengombana kutjhiwo endimeni 26;
?UmThetho wokuLawulwa kwePahla yeThrasti? kutjho umThetho wokuLawulwa kwePahla yeThrasti  57 ka 1998, njengombana utjhugululiwe;
?IHlangano yokuHlolisisa? kutjho iHlangano yokuHlolisisa ye-BEE egunyazwe ngefanelo ngokwesiTatimendesi;
?IsiTifikeyiti sokuHlolisisa? kutjho isitifikeyiti se-BEE esikhutjhwa yiHlangano yokuHlolisisa ngokukhambisana namaKhowudu; 
?AmaZinga wokuHlolisisa? kutjho amazinga aphasi afunekako kuHlangano yokuHlolisisa ukuze agunyazwe abe agazethwe ngungqongqotjhe ngokwesigaba 14 somThetho.
?AmaLungelo womThetho? malungana nelunga leBhodo kutjho izinga lokulawulwa elisetjenziswa mumuntu lowo ngeenqunto zeBhodo. AmaLungelo wokuVowuda asezandleni zabantu abanzima abasebenza eBhodini abalwa njengephesenti lokobana amavowudu anjalo enza isibalo lapha woke amalunga weBhodo anelungelo khona lokuba nomhlangano weBhodo;
?AmaLungelo wokuVowuda? kutjho amavowudu umhlanganyelilifa anelungelo lokuwasebenzisa emhlanganweni ovamileko wabahlanganyelilifa bekampani enemali eyahlukaniselanwako nganofana ngasiphi isimo serhwebo, ngaphandle kwanange:
(a)	imibandela yesigaba 9-0 abonelela elinye ihlathululo malungana nomhlobo wamaLungela wokuVowuda ngaphandle kwekhampani enemali eyahlukaniselanwako, leyo mibandela kumele ifundwe ngokukhambisana nehlathululo le malungana neRhwebo elinjalo;
(b)	lapha umuntu onegunya uzifumana aphakathi kweRhwebo nabaHlanganyeli balo, ukufumana iLungelo lokuVowuda kuquntwa kukwenziwa kwemigomo ebekwe endimeni  8(2) ne 8(5); begodu
(c)	AmaLungelo wokuVowuda enziwa mumuntu ojayelekileko esikhundleni somHlanganyeli owenza lokho ngesikhundla sakhe sobulunga bethrasti namkha ngokwegunya elinqophileko namkha umjameli, uzakuthathwa bona kwenziwa baHlanganyeli,

IKARATA LAMAPHUZU elisiLinganiso esiKhulu somTlamo we- AgriBEE1

i-Elemente ye-BEE 
Iimbone
lelo
Ikomba
Isibomba yesibonelelo
Umnqopho nokutshwaya
Ubunikazi
20%
AmaLungelo wokuVowuda aSebenzisekako wabantu abanzima 
3%
25%









Umnqopho wama-25% utholakala elungeni ngalinye lebubulo elinzinzileko , nokho, umnqopho wama 30% kumnqopho welizweloke wakaRhulumense


AmaLungelo wokuVowuda aSebenzisekako wabafazi abanzima
2%
10%



Ikareko lezoMnotho lapha abantu abanzimabanelungelo khona
4%
25%



Ikareko lezoMnotho lapha abafazi abanzima banelungelo khona
2%
10%



Ikareko lezoMnotho eRhwebeni lapha iinqhema zabanzima zinelungelo khona
1%
3%



UkuZaliseka kbuNikazi
1%
Akunamibandela



Inzuzo yeSalela yoMnotho
7%
20% yokuNqophiweko
 (umNyaka 1-2)
50% oyokuNqophiweko
 (umNyaka 3-5)
75%yokuNqophiweko 
(umNyaka 6-8)
ama 100% wokuNqophiweko (umNyaka 9-10)




Ubunikazi ngamaHlelo  aNabileko weBEE namkha  wokuTjha okuNgenako (iBhonasi)
3%
iBhonasi elevelini ngayinye yamaphesente amahlanu.



Ukufaka isandla ekuzuzeni ama 30% wokudluliselwa kwenarha
5%
Ukukhokhelwa kweBhonasi kuphesenti ngalinye lenarha edluliselwe ngehla kwama 25% (ubukhulu obu-5)

Ukulawulwa kokuPhathwa
10%
Amalungelo asebenzisekako wokuVowuda wabantu abanzima
3%
50%








Amalunga weBhodo ababantu abanzima
1%
50%



Ijameleko labanqophisi abanzima abazijameleko (Ibhonasi)
1%
40%









Amalunga weBhodo abafazi abanzima
1%
25%



Ijameleko labanzima abaseenkhundleni eziphezulu
2%
40%



Ijameleko labafazi abanzima abaseemkhundleni eziphezulu
1%
20%



ijameleko labanye abanzima abaphezulu
1%
40%



Ijameleko labafazi abanzima njengezinye iinkhulu
1%
20%

Ukuqatjhwa ngokuLinganisa (EE)
10%
Isibalo esiLinganisiweko sokuQatjhwa ngokuLinganisa kiwo woke amazinga wemisebenzi
12%
50%
COGP: amaphuzu webhonasi azokunikelwa malungana nokuqatjhwa kwabantu abanzima abakhubazekileko


Ijameleko elilinganisiweko labafazi abanzima kiwo woke amazinga wemisebenzi
8%
50%

Ukuthuthukiswa kwamaKghono2
20%
Ukusisa ekuYhuthukisweni kwamaKghono (kufaka umthelo wokuthuthukisa amakghono), njengephesenti lokukhokhela.
ama-50%  azokusetjenziselwa  kumahlelo wokufunda ukutlola nokubala kufikela lapha kufikelelwa khona ezingeni lama- 80%.
10%
3%
Isigabesi sifaka amahlelo wobukhohkeli wabasebenzi bamaplasi namarhwebo wabanzima wezelimo.


Abantu abaqatjhwe ngokusekelwa ngeemali efundwenabo nabafunda basebenza (njengephesenti lenani labasebenzi
10%
3%



Ukusekela abazuzi bokubuyekezwa kwenarha kanye nabarhwebi abaNzima ukwakha amabhisimisi adzimeleleko ngokudlulisela amakghono akhethekileko kumahlelo wobukhokheli obuvunyiweko 
5%
Amahlelo wobukhokheli avunyiweko njengombana wgunyazwa yi- SETA 

Ukuzuzwa kobuPhrofetjhini3
20%
Umnikeli wezinga 1, njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe R1.35 malungana ne- R1 ngayinye eseyjenzisiweko).
20%
50%



Umnikeli wezinga le-2, njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R1.25 malungana ne- R1ngayinye esetjenzisiweko).





Umnikeli wezinga le-3 njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R1.10 malungana ne- R1 ngayinye esetjenzisiweko).





Umnikeli wezinga  4 , njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R1.00 malungana nenyenenye i- R1 esetjenzisiweko).





Umnikeli wezinga  4 , njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R0.80 malungana nenyenenye i- R1 esetjenzisiweko).





Umnikeli wezinga  6 , njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R0.60 malungana nenyenenye i- R1 esetjenzisiweko).





Umnikeli wezinga  7 , njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R0.40 malungana nenyenenye i- R1 esetjenzisiweko).





Umnikeli wezinga  8 , njengombana kuqinisekiswe ziinhlangano zokuqinisekisa ze-BEE ezihlonywe ngaphasi kwesiTatimende 020 (Ukwamukelwa kwe- R0.10 malungana nenyenenye i- R1 esetjenzisiweko).



Ukuthuthukiswa kweRhwebo
10%
Umnikelo obalekako nokhulako ekuthuthukisweni kwerhwebo eminyakeni edlulileko emihlanu ngaphezu kwenzunzo emaphakathi ngaphambi kokudoswa komthelo, inzuzo kanye nezabelo eminyakeni emihlanu edlulileko namkha ama- 20% wenarha namkha ipahla eyimali eqatjhiselwe abantu abanzima
10%
i-1% Umnyaka 1 no 2
ama-2% Umnyaka 3 no 4
ama-3% Umnyaka 5 no 6
ama-4% Umnyaka 7 no 8
ama-5% Umnyaka 9 no 10



Ukuqatjhwa kwenarha namkha ipahla eyimali isikhathi eside
3%
Ukuqatjha isikhathi eside kuneminyaka emi-5 

I-Elemente Eyisalela
10%
Umnikelo obalekako nokhulako ekuthuthukisweni kwehlalo eminyakeni edlulileko emihlanu ngaphezu kwenzunzo emaphakathi ngaphambi kokudoswa komthelo, inzuzo kanye nezabelo eminyakeni emihlanu edlulileko namkha ama-10% wenarha enikelwe abasebenzi bemaplasini
10%
i-1% Umnyaka 1 no 2
ama-2% Umnyaka 3 no 4
ama-3% Umnyaka 5 no 6
ama-4% Umnyaka 7 no 8
ama-5% Umnyaka 9 no 10



1 Tjheja: Isiqhema esitlamako sihlolisise ngokutjheja imiYalo yokuSebenzisana Okuhle (COGP) okumiyalo ephathelene neembonelelo zekarata lamaphuzu neminqopho; imibono evela kubatshwayi emphakathini; neTlhatlha lomsebenzi le-AgriBEE  begodu siphakamisa bonyana indlela yeKarata lamaphuzu le-COGP lisetjenziswe ngokuphelela kwalo ngokuhlathulula kancani namkha iinkomba ezingezelelako ukuze kuqalanwe nokunqopheneko.
2 COGP: Iminikelo elandelako izakuqalwa malungana namaphuzu webhonasi kanye nokutjhejwa okuthuthukileko:
1. Ubukhokheli, ifundobandulosimahla kanye nefundosimahla
2. Ukuthuthukiswa kwamakghono asisekelo naqakathekileko
3. I-ABET
4. Ukugcinwa kwabafundi
5. Ukuthuthukiswa kwamakghono ayivelakancani ukuya ngokwamaQhinga weliZweloke wokuThuthukiswa kwamaKghono
6. Ukuthuthukiswa kwamakghono eendaweni zemakhaya

3 COGP: Imikhakha elandelako kumele itjhejwe:
     1. Izinga lokwamukelwa kwmaRhwebo aVunyiweko amaNcani (ukuwamukelwa ngokweKarata lamaphuzu lamaRhwebo aVunyiweko amaNcani)
     2. AmaRhwebo amaNcani angakaFakwa (ukwamukelwa ngokweKarata lamaphuzu wamaRhwebo aVunyiweko amaNcani)
     3. AmaRhwebo amaNcani angakaFakwa (ukwamukelwa ngokuzenzakalela)
     4. Ukwamukelwa okuthuthukileko malungana nokwenziwa komthamo womsebenzi wangekhaya
     5. Ukuhlanganiswa nokuthuthukiswa kwerhwebo

??

??

??

??

20


8


