﻿Ukubika ukutlhoriswa kwabantu abadala



                              Siyakutlhogomela    Singebalapha    
Siyakusebenzela


                              Ilwazi lombuso | www.gov.za  

                                 Imisebenzi eyenzelwa abantuImisebenzi 
                                yeenhlanganoImisebenzi eyenzelwa amaphandle
                                 




                                 Khetha ilimi   AfrikaansEnglish 
                                NdebeleSepediSiswatiSesothoSetswanaTsongaVendaXhosaZulu

                                ISentha ye10111 namaPholisa weMmoyeni
                                Ukubika ubulelesi ngokungazivezi
                                Ukubika umuntu olahlekileko
                                Ukubika ubulelesi ngokungazivezi
                                Ukubika ukutlhoriswa kwabantu abadala
                                Iinghonghoyilo ngokuhlongakala ekuvalelweni 
                                maphol
                                Ubulelesi bokwetjiwa kweemali be419 nebelotto
                                Ihlelo lokuKhandelwa kobuLelesi iCrime Stop 
08600


                                Ongakhetha kikho
                                 Gadangisa ikhaseli
                                 Thumela ikhaseli nge-e-mail
                                 Faka kokuthandako
                                 Yenza njengekhasi lekhaya




                                Ngewebhsayithi |Thintana nathi |Umebhe wesayithi

                                 >  Ekhaya   >  Imisebenzi eyenzelwa abantu   >  
                                Ukusebenza ngomthetho   >  Ukubika ubulelesi 
                                kwaSouth African Police Service    



                                    
                                Ukubika ukutlhoriswa kwabantu abadala    

                                Ihlathululo | Amagadango okufanele alandelwe | 
                                Imithetho esetjenziswako | Amazinga wokusebenza 
                                nesikhathi | Iindleko | Amaforomo azaliswako | 
                                Imininingwana yokuthintana


                                Ihlathululo
                                Lomsebenzi uhlathulula bona ungalithatha njani 
                                igadango bewuthome ikambiso yokusindisa 
                                ngokujamisa namkha ukukhandela ukutlhoriswa 
                                kwabantu abadala. Kunemihlobo ehlukeneko abantu 
                                abadala ababa bongazimbi ngayo. Yona nginasi:
                                Kutlhoriswa ngokomzimba: Esinye nesinye isenzo 
                                esiba nomphumela wokulimala namkha ukuhlongakala 
                                komuntu omdala ngokomzimba. Isibonelo, ukubetha 
                                ngapama, ukubetha, ukutjhova, ukubamba kumbi, 
                                ukusika nokusebenzisa ikhemikhali namkha 
                                ukukhandela ngokomzimba, ukuseza isihlahla khulu 
                                namkha isenzo esibanga ukulimala, ukutshwenyeka 
                                ngokomzimba, ukuseza isihlahla esilalisako 
                                namkha ukuhlongakala.
                                Ukutlhorisa ngokomseme: Esinye nesinye isenzo 
                                esiba nomphumela wokuphathwa kumbi komuntu 
                                omdala, ngeminqopho yokuzanelisa ngokomseme 
                                namkha ukuvusa imizwa ngaphandle kokwazi kwabo, 
                                ukuzwisisa nokuvuma.
                                Ukutlhoriswa ngokomkhumbulo, imizwa nomlomo: 
                                Indlela yokwehlisa namkha yokuphatha ngendlela 
                                eyehlisa isithunzi (ngomlomo namkha 
                                ngokungasimlomo) emntwini omdala, okuba 
                                nomphumela wokungasebenzi kuhle kwengqondo 
                                namkha kwemizwa. Isibonelo, ukulahlwa, ukususwa 
                                kabanye namkha ukugandelelwa, ukudinywa ithando 
                                nokuvuswa komkhumbulo, ukuthuka namkha 
                                ukwehlisa, ukubeka umlandu nokulindelweko.
                                Ukutlhorisela namkha ukusebenzisela zeemali 
                                namkha zomnotho: Ukusebenzisa ngokungasimthetho 
                                izabelo zabadala, ipahla, okumagugu kibo namkha 
                                imali ngaphandle kwemvumo yabo namkha ukuzwisisa 
                                kwabo ngokuzeleko imphumela yalokho namkha 
                                ngaphasi kokukatelelwa.
                                Ukungatjheji: Ukunganikeli namkha ukubamba 
                                itlhogomelo neendingo ezisisekelo ezifuneka 
                                ekuphileni kuhle ngokomkhumbulo nomzimba. 
                                Isibonelo, ukutlhoga ukudla, ukufuthumela, 
                                indawo yokuphephela, izembatho, iinhlahla, 
                                isekelo emmonyeni, ukuvuselelwa nokungazitjheji.
                                Ukwephula amalungelo wobuntu (ukutlhoriswa 
                                kwerherho): Ukwalela amalungelo asisekelo afana 
                                nokuhlonitjhwa kwesithunzi, ukuziphilela ipilo 
                                yangeqadi, ukuzicabangela ngokuthanda, 
                                ukukholwa, umbono, ukukhuluma, ukuzwakalisa 
                                nokukhamba kwabantu abadala. Isibonelo, ubuloyi 
                                (khulu khulu abomma abadala nabanamatshwayo 
                                wobudala kuthathwe bona bayaloya), okungaba 
                                nomphumela wokobana banyazwe, babandlululwe, 
                                balinyazwe ngokomzimba nokuhlongakala.
                                Elinye nelinye ilunga lomphakathi, umuntu 
                                ofundileko namkha ongakafundi – ngokwakhe namkha 
                                ngenye indlela obona ukungatjhejwa, 
                                ukusetjenziswa kumbi, ukuphathwa kumbi namkha 
                                ukutlhoriswa namkha onebanga elihle lokusola 
                                bona into enjalo iyenzeka namkha yenzekile 
                                kufanele abike ukutlhoriswa.
                                Nawufuna ilwazi elinabileko, yiya ku-website 
                                yomNyango wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
                                [Top]
                                Amagadango okufanele alandelwe
                                Bika ukutlhoriswa namkha ukusolwa kokutlhoriswa 
                                esiSebenzini sezeHlalakuhle e-ofisini 
                                lokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle namkha 
                                estetjhini esiseduze samapholisa.
                                Kokhunye, bika ukutlhoriswa ngokungazivezi 
                                enomborweni yomtato ye-HEAL (Halt Elder Abuse 
                                line).
                                 
                                [Top]
                                Imithetho esetjenziswako
                                Constitution of the Republic of South Africa, 
                                1996 (Act 108 of 1996) (UmThethosisekelo 
                                weRiphabhligi yeSewula Afrika)
                                Aged Persons Act, 1967 (Act 81 of 1967) 
                                (UmThetho wabaNtu abaDala)
                                Aged Persons Amendment Act, 1998 (Act 100 of 
                                1998) (UmThetho wamaTjhugluko wabaNtu abaDala)
                                Domestic Violence Act, 1998 (Act 10 of 1998) 
                                (UmThetho weNturhu yangeKhaya)
                                AU Policy Framework on Ageing (UmLeyo 
                                womThethomgomo we-AU wobuDala)
                                 
                                [Top]
                                Amazinga wokusebenza nesikhathi
                                Kungakapheli ama-awara ama-48 ngemva kokubika, 
                                isisebenzi sezehlalakuhle sizakuphenya 
                                isehlakalo besitlole umbiko.
                                Nayikuthi umuntu owazisako sisebenzi 
                                sezehlalakuhle ebesingaqalana nendaba, kufanele 
                                siragele phambili nokuphenya besinikele ngombiko 
                                ozeleko otloliweko e-ofisini lokuThuthukiswa 
                                kwezeHlalakuhle kungakapheli iimveke ezine.
                                Nayikuthi umuntu owazisako akusisebenzi 
                                sezehlalakuhle, kumsebenzi wesiSebenzi 
                                esiPhezulu sezeHlalakuhle se-ofisi 
                                lokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle ukudlulisa 
                                indaba ngokufaneleko besilindele umbiko 
                                kungakapheli iimveke ezine.
                                Nayikuthi ukutlhorisa kufaka iKhaya labaDala, 
                                isikghonakalisi, ihlangano okungasiyo yombuso 
                                namkha ihlangano etholakala emphakathini, 
                                isisebenzi sezehlalakuhle e-ofisini elingasi 
                                phakathi kufanele siqalane nendaba.
                                Nayikuthi umuntu otlhoriswako akafuni ukususwa 
                                lapho, kufanele atlikitle incwadi yesifungo 
                                etjengisa bona umphumela wokungasuswa kwakhe 
                                uhlathululelwe wona.
                                Nayikuthi okungaphezulu akusebenzi, funisisa 
                                isifiso somuntu. UNgqongqotjhe namkha 
                                uSo/Nomkhandlu kufanele angenelele.
                                 
                                [Top]
                                Iindleko
                                Awubhadeli litho ngalomsebenzi.
                                 
                                [Top]
                                Amaforomo azaliswako
                                Amaforomo atholakala e-ofisini eliseduze 
                                lokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle.
                                [Top]
                                Imininingwana yokuthintana


                                     Sibawa ukhethe kunye: 
                                National
                                Eastern Cape
                                Free State
                                Gauteng
                                KwaZulu-Natal
                                Limpopo
                                Mpumalanga
                                North West
                                Northern Cape
                                Western Cape




                                Yabuyekezwa kokugcina :12 January 2007





                                    

                                 








                              Ngewebhsayithi |Thintana nathi |Umebhe wesayithi 
                              |Imibandela nobujamo




