Imojula yokuthoma: Umthetho nomgomo wezeziNdlu
Urhulumende wathembisa boke abantu izindlu ngesikhathi somzabalazo – kubayini lokhu kungenzeki?
Urhulumende ufumene ukutlhayela okukhulu kwezindlu. Akunamali eyaneleko kanye neentlabagelo ezikhona ezizokunikelwa boke abantu abatlhoga izindlu khonokho.
Ukwethulwa kwezindlu kuphambili ku-ajenda yelizweloke. Umnqopho karhulumende kutlama ibuthelelo eliragela phambili lemakhiwo kobana abantu babe neyabo ipahla. Urhulumende uthatha isibopho esipheleleko sokunikela woke woke izindlu.
Ukusuka ngesikhathi athatha amandla ngonyaka we-1994, umbuso wakhe ibuthelelo lezindlu zesigidi se- 1,4 elinikela abantu abadlulako kwabaziingidi ezi-5 ngamakhaya avikelekileko. Eminyakeni ebu-8 edlulileko iphesentheji labaninizindlu liphakeme ukusuka ema-66 ukuya ema-77 kibo boke abahlali bemakhaya ngaphandle kwephuzu lokobana inani lezindlu nalo lingezeleleke ngesigidi se- 1,5 ukusuka ngaleso sikhathi.
UmThethosisekelo uthi woke- woke kufanele abe nendlu ekungeyakhe. Ingabe ngizokunikelwa indlu ekungeyami?
Eqinisweni umThethosisekelo uthi "Woke-woke unelungelo lokufumana izindlu ezaneleko". Izindlu ezaneleko azitjho ukuba nendlu. Kunerherho lamahlelo karhulumende wokwethula iindingo zezindlu enarheni le. Lokhu kungafaka phakathi ukuvikeleka kwelungelo langokomthetho lokuhlala emakhiweni namkha enarheni ethileko (ubumnini), kodwana kunamanye amathuba wokukhetha afana nokuqhatjhisa. Ukungezelela, iindingo ezaneleko zezindlu ezizokusekela umthangalasisekelo, izenzelwa, iinkghonakalisi kanye nokuba nemali yokuthenga.
UmThetho wezeziNdlu ukhuluma 'ngeemphephelo ezaneleko'. Kutjho ukuthini lokhu?
Iimphephelo ezaneleko zilinganiswa ngezinto ezithileko eziqakathekileko, kubalwa:
Ukuvikeleka ngokomthetho kwelungelo lokuhlala emakhiweni namkha enarheni ethileko - ubumnini
Izenzelwa ezifana namanzi, ukugcinwa kweendawo zihlanzekile ngokunikela amanzi ahlanzekileko neswiritjhi, igezi kanye nokususwa kweenzibi
Ilungelo lokusebenzisa iinkghonakalisi ezifana neenkolo kanye nomthangalasisekelo ofana neendlela
Ukuba nemali yokuthenga, ukufumaneka kanye nendawo
Ngenza isibawo sendlu eminyakeni emine edlulileko. Ngatjelwa bona izokuthatha iinyanga ezimbalwa kodwana akunalitho elenzekileko begodu angazi bona kwenzakalani ngesibawo sami.
Yoke iminyango karhulumende izibophelele kuBatho Pele, ihlelo elasungulelwa ukwenza ngcono ukwethulwa kwemisebenzi. UmNyango weeNdawo zokuhlala abantu nawo ukhambisana nekambisolawulo yeBatho Pele. Lokhu kuqinisekisa bona umNyango uhlela amazinga wokwethula bese ukhambisana nawo.
Imojula yesibili: Amahlelo wagadesi wezeziNdlu
Ngiyifumana njani indlu karhulumende?
Kokuthoma kufanele wenze isibawo kobana ibizo lakho lifakwe erhelweni lokulindela. Lokhu ungakwenza ezikweni lezezindlu le-ofisi yesiphathimandla sendawo esigodini sakho. Ungahlola neziko lokusekela amakhastamu kobana ingabe ibizo lakho liserhelweni namkha uye ema-ofisini wesiphathimandla esigodini sakho. Bazakukghona ukuhlola ezikweni ledatha bese bayakutjela kobana ingabe userhelweni.
Khuyini ukuhlinzekelwa kwezezindlu?
Ukuhlinzekelwa kwezezindlu kwakarhulumende kumnikelo karhulumende kibomdlalifa abafaneleko ngeminqopho yezezindlu. Umnikelo awubhadelwa abomdlalifa ngekhetjhi. Umnikelo ubhadelwa kumthengi wendlu namkha ebuthelelweni elitjha lezindlu, umnikelo usetjenziselwa ukwakha indlu ekhambisana nobuncani bemikghwa yobutheknikhi kanye namazinga wobutheknikhi bese idluliselwa kumdlalifa ofaneleko.
Ingabe ngikulungele ukuhlinzekelwa ngokwezindlu?
Ukulungela kufanele:
Ulungele isivumelwano: Umenzisibawo kufanele alungele isivumelwano ngokomthetho (isib. ngaphezu kweminyaka eli- 18 yobudala)
Umuntu oba nendlu kokuthoma
Ngakafumani isizo lakarhulumende lezezindlu ngaphambilini
Ungenza isibawo ema-ofisini weemphathimandla zendawo esigodini sakho ezikweni lezezindlu namkha ezikweni lendawo lokusekela amakhastamu lakarhulumende.
Nangabe mina nomlinganani sinomrholo ohlangeneko odlulako ema- R7 000 ingabe ngisakulungele ukuhlinzekelwa?
Lokha umrholwenu ohlanganisiweko ungaphezulu kwe- R7 000 ngeze wakulungela – nanyana kunjalo, nangabe nenza isibawo ngamunye begodu ningaphasi kwe- R7 000 niyakulungela.
Ingabe ngikulungele ukuhlinzekelwa kwezezindlu?
Umenzisibawo kufanele khibe utjhadile namkha ahlale ndawonye nomunye umuntu. Umuntu ongakendi nabathembeli ngokwemali abafakazelweko – njengabantwana namkha amanye amalunga womndeni – nabo bangenza isibawo.
Umenzisibawo kufanele alungele ngokomthetho isivumelwano – ngaphezu kweminyaka eli- 18 yobudala namkha otjhadileko namkha ohlukeneko begodu abe mumuntu ophile kuhle ngokwengqondo.
Umrholo opheleleko kamenzisibawo akukafaneli udlule ama- R3 500. Ubufakazi obaneleko bomrholo kufanele buthunyelwe.
Umenzisibawo namkha nanyana ngubani ekhaya akukafaneli kobana khibe wafunyana iinrhubhelo zezezindlu kurhulumende ngaphambilini ngaphandle kokulandelako:
Abantu abakhubazekileko
Umenzisibawo akukafaneli abe nendlu namkha ikhibe ukhese waba nendlu ngaphambilini ngaphandle kokulandelako:
Abantu abakhubazekileko
Abantu abanesitandi esinganalitho esafunyanwa ngeHlelo lokuBuyiselwa kweNarha
Abantu abafumene indawo yokuhlala kokuthoma ngaphandle kwesizo lakarhulumende kanye nendlu/ukuhlala endaweni, nangabe bakhona, abakhambisani nemikghwa namazinga manqophana neenHlangano zeenDawo zokuhlala zasafuthi. Indawo kufanele ibe nomnikazi begodu itloliswe ngebizo lomenzisibawo bekalungele nokuhlinzekelwa kokuhlanganisa.
Abomdlalifa abakhubazekileko bangafumana iingezelelo ezikhethekileko (eziza ngendlela yokuhlinzekelwa) eeendlini zabo kobana bakghone ukuzihlalela ngokwabo eendaweni ezijayelekileko zokuhlala. Iingezelelwezi zenzelwe ukwanelisa imihlobohlobo yeendingo ezikhethekileko zezezindlu. Iingezelelo ezinjalo ezikhethekileko zifaka hlangana ama-aphroni wekhonkhridi kanye namarempu kobana akghonakalise ubungeno ezindlini, iintlabagelo ezikhethekileko ngeendlini zokuhlambela, amapuleyidi asetjenziswa esiporweni sangaphasi somnyango wokuvikela umnyango kobana ungamotjheki, amabhele womnyango abonakalako kanye namalungiselelo akhethekileko wobungeno beendlwaneni zokuphumela.
Ngisenza njani isibawo sokuhlinzekelwa kwezezindlu?
Kufanele uzalise kuhle iforomu lesibawo okufanele lithunyelwe emnyangweni namkha kwamasipala ofaneleko wesifunda.
La kutlhogeka khona, imitlolo elandelako kufanele iphekelele iforomu lesibawo:
Ikhophi eqinisekisiweko:
ikhasi lemVumo yokuHlala yasafuthi enebhakhowudu emumethe isithombe sikamenzisibawo kanye naleso somlinganakhe
isitifikedi somtjhado (nakufaneleko)
isitifikedi sokuhlongakala somlingani (nakufunekako)
isivumelwano sokwehlukana (nakufunekako)
iintifikedi zamabeletho zabo boke abathembeli (nakufunekako)
Isivumelwano sokuthenga
Isivumelwano sokwakha kanye neplani eqinisekisiweko yokwakha
Ukuthengiswa kwenarha kanye nesiVumelwano sokusekela sokwAkhiwa kweNdlu manqophana ne- ePHP (nakufunekako)
Ubufakazi bokukhubazeka (nakufunekako)
Isibawo sokutjhatjhululwa ekukhupheni imali (nakufunekako)
Liyini iHlelo leliZweloke lokuHlinzekelwa kwezezindlu?
Ihlelo leliZweloke lokuHlinzekelwa kwezezindlu (NHSP) linqophe ukupha amandla ukuthuthukiswa kweendawo zemakhaya kanye nezedorobheni. Umgomo welizweloke wezezindlu uhlathulula bona koke ukuhlinzekelwa okunikelweko kwezezindlu kufanele kuhlangatjezwe ngomnikelo womamukeli – kungaba ngendlela yeemali namkha umsebenzi – ukukhuthaza isiko lokuzibophelela kanye nokubulungela indlu imali. Ihlelo lokuhlinzekelwa kwezezindlu linikela labo abafaneleko nabarhola ama- R3 500 namkha ngaphasi amandla wokukhetha amane ahlukeneko.
Ukuhlinzekelwa okuhlanganiswe nesikolodo
Ukuhlinzekela kokuhlanganisa
Ingabe urhulumende uyatshwenyeka ngabantu abahlala emadorobheni?
Umphakathi weSewula Afrika odlulako kosiquntu uhlala eendaweni zedorobheni. Ihlelo lokuThuthukisa kabutjha lomnyango weendawo zokuHlala abantu elasungulwa ngonyaka we- 1999, linqophe ukwenza ngcono ikhwalithi yebhoduluko ledorobheni belethule ukungalingani kanye nenani lezinto ezingakenziwa ekufanele zenziwe ezifunyenwe kurhulumende womthethokambiso owawuhlukanisa abantu bemihlobo nemibala engafaniko. Lokhu kufaka hlangana amahlelo aragela phambili wokuthuthukisa wonyaka nonyaka athatha yoke imikhakha karhulumende emithathu.
Ziyini izindlu zikarhulumende?
Izindlu zikarhulumende zikukwakhiwa, ubunikazi kanye nokuphathwa kwezindlu zekhwalithi ezifumaneka ngcono ezitloliswe maZiko weZindlu ngeminqopho yeendawo zokuhlala ebantwini abafumana iSizo lomBuso leziNdlu.
Uyini umnqopho weziNdlu zikaRhulumende?
Umnqopho wamano weHlelo lezeziNdlu zikaRhulumende kukghonakalisa ukwethulwa kwezindlu zekhwalithi ezifumaneka ngcono ngokubambisana nomkhakha ozijameleko ngokudlula eHlelweni lokuHlinzekelwa kwezeziNdlu lamaZiko. Lokhu kumanqophana nokwakhiwa kwamabuthelelo wezindlu zabantu abathileko abanqotjhiweko. Ngokunjalo, iHlelo leziNdlu zikaRhulumende lithuthukisa ukuhlanganiswa kwamadorobho, ukuthuthukiswa komphakathi nomnotho kanye nokuvuselelwa komthangalasisekelo nebhoduluko ledorobheni.
Khuyini ukuHlinzekelwa kwezeziNdlu kwamaZiko?
UkuHlinzekelwa kwezezinDlu kwamaZiko kuyindlela yesekelo leemali elinqotjhiswe ekusizeni abantu abakulungeleko ngokwendlela ebekiweko yokufumana ilungelo lokuhlala endaweni ngehlelo eliphethweko lezezindlu ngesekelo nangokuqinisekiswa maZiko wezeziNdlu.
Iyini ikambiso eyenziwe ngcono yezezindlu zabantu (PHP)?
I-PHP lihlelo lezezindlu elinqotjhiswe ekusekeleni amakhaya afisa ukwenza ngcono ukuhlinzekelwa kwawo ngokwakha namkha ukuphatha imakhiwo yezindlu zawo. Abomdlalifa kufanele bahlale eendaweni ezilungisiweko begodu babenobufakazi bobunikazi nangabe bafisa ukuzuza ku-PHP.
Iyini indawo elungisiweko?
Indawo elungiswe ngokupheleleko inikela umndeni nomphakathi:
Amanzi wokusela
Ukuhlanzeka (izindlu zokuphumela kanye nokulahlwa kweswiritjhi)
Ukumunywa kwamanzi wezulu
Indlela
Iyini iHlangano yokusekela?
Ihlangano yokusekela yihlangano yangokomthetho:
Eyamukela beyiphathe ukuhlinzekelwa
Enikela imindeni ezakhela amakhayayo isekelo lobutheknikhi, lezeemali kanye nelokuphatha
Ngubani olungele ukuhlinzekela kwe- PHP?
Abantu:
Abazizakhamuzi zeSewula Afrika namkha abanemvumo yasafuthi yokuhlala
Abatjhadileko namkha abahlala nomlingani wesikhathi eside
Abangakatjhadi, abangaphezu kweminyaka ema- 21 begodu babe nabathembeli
Abarhola i- R1 500 qobe yinyanga namkha ngaphasi
Abangakhange babe nepahla ngaphambilini begodu kwagadesi babanikazi bendawo elungisiweko
Abanelwazi ngalokho isivumelwano esikutjhoko kanye neembopho ezikhambisana naso
Uyini umtlolo omumethe ubufakazi bobunikazi?
Umtlolo omumethe ubufakazi bobunikazi mtlolo wangokomthetho oveza imininingwana yomnikazi wepahla, ihlathululo yepahla kanye nemibandela ekhambisana nepahla. Umtlolo omumethe ubufakazi bobunikazi udlulisa ilungelo lokuba kanye nobunikazi bepahla.
Uyini umtlolo omumethe ubufakazi bokuthengisa?
Umtlolo omumethe ubufakazi bokuthengisa sivumelwano sangokomthetho esibophako lapho umthengi enza isithembiso sokuthenga indlu emthengisini oyithengisako. Umtlolo otloliweko omumethe ubufakazi bokuthengisa kufanele utjengise yoke imibandela yesivumelwano, njengentengo, inomboro yesitandi/isiphande sendlu, ubukhulu bendlu, ilanga lokuhlala, njll.
Ingabe umtlolo omumethe ubufakazi bokuthengisa uyafana nomtlolo omumethe ubufakazi bobunikazi?
Awa. Umtlolo omumethe ubufakazi bokuthengisa sivumelwano hlangana nomthengi kanye nomthengisi. Ngakwesinye isandla umtlolo omumethe ubufakazi bobunikazi mtlolo wangokomthetho ohlathulula umnikazi wepahla, ihlathululo yepahla kanye nemibandela ekhambisana nepahla. Ubufakazi bobunikazi begodu kufanele bugcinwe endaweni ephephileko namkha bubekwe nebhanga kobana bugcineke buphephile.
Lokho okwenzekako nangabe awubhadeli irente.
Lokho umnikazi anesibopho sakho (isibonelo, ukugcina ngendlela ehle).
Ukubhadelwa kwezenzelwa ezifana negezi.
I- NHBRC yihlangano yombuso ehlonywe ngokomThetho wezeziNdlu wamaGadango wokuVikela abasebenzisi-pahla, umThetho wama- 95 wonyaka we- 1998.
Liyini iBubulo leeMali zeziNdlu leliZweloke (NHFC)?
I- NHFC yahlonywa mNyango wezeziNdlu ngonyaka we- 1996 ukuqinisekisa bona woke umSewula Afrika womthombo womrholo wanjalonjalo uyakghona ukufumana imali yokufumana nokwenza ngcono umzakhe.
I-NHFC yenza bona abantu abafuna izindlu bakghone ukufumana imali yokuthenga, yokwakha, yokuqhatjha namkha yokwenza ngcono imizabo. Ayisizi amakhamphani wokwakha ngemali yokwakha.
Awa. Iimbawo zokuhlinzekelwa kwezezindlu kufanele zenziwe bunqopha kurhulumende ema-ofisini karhulumende wezizindlu wendawo kanye nesifunda.
Ngingayifumana njani imali?
Ukufunyanwa kwemali ngenye yeendaba ezikhandelako kwezezindlu. I- NHFC yahlonywa ngonyaka we- 1996 kobana inikele amabhanga ilungelo lokufumana imali yezindlu ezihlangene nokuhlinzekelwa kanye nomrholo ongaphasana. Bekube nje i- NHFC inikele ibhiliyoni yama- R1,5 kobana kusekelwe amaziko ngeemali zezindlu.
Nangabe indlu ithengiwe namkha yakhiwe ngeemali zombuso, yeke kunemikhawulo ngokuthengiswa kwendlu. Imikhawulo le ikukhandela ekuthengiseni indlwakho esikhathini esithileko.
Urhulumende unamalungiselelo akhethekileko wabantu abaphila nge-HIV & AIDS. Ukuba nekhaya elazisako kunganikela ibhoduluko elinepilo, ngokunjalo kwenza iimpilo zibe zide. Akekho okufanele alelwe ukufumana indlu ngebanga lokobana une- HIV.
I- NHBRC yihlangano yombuso ehlonywe ngokomThetho wezeziNdlu wamaGadango wokuVikela abasebenzisi-pahla, umThetho wama- 95 wonyaka we- 1998.
Khuyini engingakwenza nangabe ngifumana bona umfulelo uvuza eenyangeni ezisithandathu ngemva kobana ngihlale khona?
Umakhi wendlu uzakuba nesibopho sokukulungisa lokho. Kuzakutlhogeka bona wenze isinghonghoyilo sakho ngokutlola bese usisa kumakhi wendlu namkha ezikweni elikuhlinzekele indlu.
Ngifumene ukuhlinzekelwa kwendlwami eminyakeni embalwa edlulileko. Kwanjesi itlhoga ukupendwa godu. Ngubani onesibopho salokhu?
Ingabe kutlhogeka bona ngigcine isicimalilo ngendlinami?
Umlilo uyingozi embi khulu kunanyana ngiliphi ikhaya, khulukhulu endaweni yangephunyaneni. Nangabe usebenzisa amakhandlela nepharafeni, kunobungozi obukhulu. Landela amagadango alandelwako ukukhandela ingozi esezako ngokungatjhiyi ikhandlela namkha umlilo ungakatjhejwa. Lungisa nemitjhapho yegezi khonokho. Kuphakanyiswa bona woke amakhaya kufanele abe nesicimamlilo njengegadango lokukhandela.
