UKUTHUTHUKISA NOKUVIKELA AMALUNGELO WELIMI LEMIPHAKATHI YESEWULA ARIKA:
EZINYE IINDLELA KANYE NEENTJHIJILO
AMAGAMA WOKUTHOKOZA
Manqophana nokuthuthukiswa kanye nokuvikelwa kwamalungelo welimi, iKomitjhini yokuThuthukisa kanye nokuVikela amaLungelo wamaSiko , weZekolo kanye namaLimi wemiPhakathi,ukusuka gadesi iKomitjhini yamaLungelo ye-CRL ngenye yamaziko amanengi wombuso aphathelene neendaba zelimi. Ezinye iinhlangano zifaka phakathi umNyango wezobuKghwari namaSiko kanye nezinye iinhlangano eziyingcenye yazo. Zona zimSebenzi weLizweloke weLimi; iPan South African Language Board (PanSALB) enesibopho samaKomidi weemFunda weLimi (PLC's); iinHlangano zeLimi zeLizweloke ezili-11 (NLB's) kanye namaziko wesiHlathululimezwi ali-11 (NLU's).
Manqophana namalungelo welimi, iKomitjhini yamaLungelo ye-CRL ibona indimayo njengale yokuthuthukisa nokuvikela amalungelo wemiphakathi wokusebenzisa ilimi layo namkha amalimi wayo - ilungelo lokusebenzisa ilimi. Ilungelo lokusebenzisa ilimi kungelibuthelelako, elitjho amalungelo wemiphakathi.
Kwesinye isandla i-PanSALB inesibopho sokutlama nokuthuthukisa amalimi manqophana nokuzuzwa kwelungelo lelimi. Ilungelo lelimi litjho ilungelo lamalimi ngalinye kobana abe khona kanye nokulingana kwethuba lokobana athuthuke. Ngalokho i-PanSALB itjheja ituthuko yobuthekniki bamalimi kanye nokuthuthukiswa okulandelako. Iimbopho zeKomitjhini yamaLungelo ye-CRL kanye ne-PanSALB zifinyelela ebujameni obuthileko manqophana nelungelo lelimi lapho umphakathi utlhoga khona isekelo lokuphakamisa ukuzuzwa kwelungelweli elibuthelelako.
Incwajana le inqophe ukutjengisa umehluko hlangana nelungelo lokusebenzisa ilimi kanye nelungelo lelimi ngokusebenzisa ilandelwano lamarhubhululo anzinze eenghonghoyilweni ezithunyelwe eKomitjhinini yamaLungelo ye-CRL. Amarhubhululo lawa asebenza ukuyelelisa ngamandla wamalimi kanye nemigomo yamalimi emiphakthini yeSewula Afrika.
Isigaba sokuthoma sencwajana sinikela umbiko wetiyori yeenkulumopikiswano zeenkolweni eziphakemeko phakathi kwabosolimi abafunde iingcenye zokuhlalisana namasiko ezithinta ukuthintana ngamalimi kanye nabahleli bamalimi ngelimi zombelele kanye nelimi emgomeni wefundo.
Isigaba sesibili sihlaziya iinghonghoyilo ezithileko ezenziwe neKomitjhini yamaLungelo ye-CRL manqophana namalungelo welimi kanye nelimi emgomeni wefundo.Sihlathulula nendlela iKomitjhini yamaLungelo yaphatha ngayo iinghonghoyilwezi. Yeke sitjheja indlela amalunga ngalinye womphakathi kanye nemiphakathi ethileko zirhumutjha ilungelo lazo lokusebenzisa ilimi begodu zithintwe lilimi elikhona emgomeni wefundo. Ezinye zeentjhijilo eziqalene nokuphumelelisa ilimi emgomeni wefundo zitjengisiwe.
Ngombiko lo orhunyeziweko wephenyo layo ngemilandu ethunyelwe kithi ephathele namalungelo welimi, iKomitjhini yamaLungelo ye-CRL ifuna ukuzalisekisa umsebenzayo ophathelene namalungelo welimi ngokubikaela abantu bayo abanekareko ngaphakathi kwayo yoke imikhakha yomphakathi. IKomitjhini yamaLungelo ye-CRL iyamukela bona kuneendaba ezinengi eziphathelene nelimiezisatlhoga ukuphikiswana ngazo eSewula Afrika. Phakathi kwazo kuletjulwa kwamalimi athileko njengamalimi 'wendabuko', wabanzima namkha we-Afrika kanye nobujamo besiBhuru ngeengaba ezinjalo.
Umnqopho werhubhululweli ngomunye weminengi ethathelwe phambili yiKomitjhini yamaLungelo ye-CRL njengeenhloko zerhubhululo manqophana nokukghonakalisa ukuzwisisa okungcono kombono wamasiko, zekolo nezamalimi.
Iinhloko zifaka phakathi:
Ihlathululo nokuqakatheka kwezenzo zamasiko nezekolo ezisetjenziswa
miphakathi ehlukahlukeneko ekambisweni yamasiko ephathelene nemigidingo yamasiko.
Indima yenarha ekutjengiseni amasiko wendabuko.
Ukuhlolwa kobutjhuba kobujamo bezinto hlangana nezenzo zamasiko kanye nomThethomlingwa wamaLungelo manqophana nemigidingo yesigaba sokukhula komzimba womuntu neyemitjhado.
Isitjhijilo sokuphumelelisa iLimi emGomeni weFundo kanye namandlalo emiphakathini ekhuluma ilimi elifanako.
Ibuyekezo leragelo phambili manqophana nokuzuzwa kokulingana phakathi kweenkolo ngesikhathi sebandlululo eSewula Afrika.
[1] Samukela ukuzibandakanya kwakho eendabeni ezethulwe encwajaneni le [2] begodu silindele ukuzwa iimpendulo zakho. [3]
USihlalo (IKomitjhini yamaLungelo ye-CRL)
Iimphakamiso zomGomo
Ngokunikelwa indlela yenarha yokulungisa nokuthuthukisa yeendaba zokuvikela amafa anciphako begodu ngokutjheja umsebenzi wesitjhaba wokungezelela ukusetjenziswa kweentlabagelo zabantu zeliminengi lenarha, ikambisolawulo yokuvikela amalungelo wokusebenzisa ilimi kanye namalungelo welimi kufanele ilandelwe kuhle ukukhandela ukulahleka kwananyana ngiliphi ilimi, kungatjhejwa inani labantu abakhuluma ilimelo. Isenzo esinjalo sizokukhandela ukulahleka komnikelo ongafani neminye amalimi ngalinye akwenzako emafeni angabonakaliko wobuntu ngelwazi lawo lobudlelwano bendawo bezinto eziphilako nebhoduluko ezihlala kilo kanye nesede yamagugu, imibono nemifanekiso manqophana nemvelo yobukhona kanye nendima yobuntu kiyo. Irhubhululo elenziwe yiKomitjhini yamaLungelo ye-CRL linemiphumela yomgomo ebalingisini abahlukeneko emphakathini. Isisekelo sayo yoke imigomo kufanele sitjengise woke amagugu wokulungisa nokubuyisana njengombana kukhulunywe ngaso emThethwenisisekelo.
Ilimi kufanele lizwisiswe njengeliqakathekileko emqondweni womphakathi wobunjalo kanye nesiko lawo. Ngalokho koke ukwenziwa komgomo welimi kufanele kubandakanye abalingisi bendawo namkha kulandele indlela ethoma phasi ukuya phezulu yokwenza umgomo ngebanga lemvelwawo yokweluleka ngokwentandoyenengi begodu nokobana uziimpilo zokuhlalisana kwabantu ezithintwa bunqopha mhlobo womgomo welimi ekufikwe kiwo.
UmNyango wezeFundo kufanele uvakatjhele godu ihlelo layo lokusekela ngeemali kobana kunikelwe amanani aneleko wabafundisi beenkolo eziphakathi kobana balungiselele ukuzuzwa okuzeleko kwelungelo lokusebenzisa ilimi phakathi kobujamo befundo. Izenzo ezihle ezifana nokutlanywa kwekghonakalo "lakatitjhere ongahlali ndawonye" kobana afundise ngelimi lokubelethwa begodu ukufunda kufanele kutjengiswe emaforamini afana 'neForamu yaboHlokokulu beLizweloke.' Lokhu kungakhandela 'ukufumana godu' emalungiselelweni wokuzuzwa kwamalungelo welimi lemiphakathi.
Ilemuko lethu nokuhlolwa kwemvelo yeenghonghoyilo ezifunyenwe ebantwini abahlukahlukeneko abanekareko ngendaba yelimi eenkolweni, liphakamisa bona ama-SGB anomukghwa wokuthatha ihlangothi ngokukhetha abakwenzako. Ngokutjheja bona iinhlangano ezilawula iinkolo zinamandla wokuthatha isiqunto ngomgomo welimi wesikolo kanye nokufuna isekelo leemali elifaneleko emNyangweni wezeFundo kobana ziphumelelise umgomo onjalo. IKomitjhini yamaLungelo ye-CRL kufanele izibandakanye neenhlangano ezilawula iinkolo ukuthuthukisa ukuzwisiswa okunengi kwamalungelo welimi kanye nokuhlonitjhwa kwamalungelo welimi wabafundi. Indlela kufanele inzinze emalungelweni kobana kutjhidiswe umnqopho ekarekweni lemahluko ehlangana kweenkolo ezihlukeneko kanye nesigaba manqophana nomnqophana nobulungiswa bokuhlalisana kanye nokulingana.
Ekuzameni ukuzuza ukuzibophelela kwelizweloke kobana kulungiswe amafa anciphako, ukwenziwa komgomo welimi kufanele kukghonakalise ikulu-pendulwano kanye nokuzwisisa phakathi kwemiphakathi manqophana namalungelwawo wokusebenzisa ilimi kanye namalungelo welimi. Ngaphandle kokuthuthukisa ukuzwisisa bona alikho ilimi lesigodi lelimi elithileko elingakalungi kwelinye, ukuhlelwa kwelimi nokuthuthukisa kufanele zamukele amalimi weengodi njengengcenye yehlelo lokuphumelelisa. Njengengcenye yehlelo lokuphumelelisa, abakhulumi balimi wesigodi ahlukeneko kufanele balemukiswe bebakhuthazwe kobana bazikhakhazise ngokwazi bona ukuhlukahlukana kwabo okuthileko kwenza umnikelo onothileko manqophana nendlela ejayelekileko yelimi labo. Isibonelo, lokhu kutjho bona yoke imihlobohlobo yeSesotho sa Leboa, njengeKhelovedu neminye, kufanele ingeniswe ngaphasi kwasambreni esibanzi sendlela eyamukelweko ejayelekileko yelimi, Sesotho sa Leboa. Kusibopho seKomitjhini yamaLungelo ye-CRL kanye ne-PanSALB sokubonisana neKomidi yokuBuyekeza yomThethosisekelo kanye nokuphakamisa iingcoco ngendaba le
Abantu abakhuthalele ukwenza izinto zenzeke elimini phakathi kwemiphakathi ethileko kutlhogeka bona balemukiswe ngetlhogeko lokufuna isizo leenhlangano ezihlukahlukeneko ezihlonywe yi-PanSALB kubalwa neehlangano zelimi zelizweloke, amakomidi welimi wesifunda kanye namaZiko wesiHlathululimezwi kobana atlame imithetho yokutlola nokupeledwa kwelimi labo elithileko.
Imiphumela yefundo 'yelimi lokubelethwa' itlhoga ukuhlolwa kabanzi ngokunikelwa kokuba khona kwamaphimbo amabili namkha amanengi ebujameni bagadesi bemadorobheni.
Ngaphakathi kwamaziko wefundo, ilimi kufanele lizwisiswe njengafaneleko ekusebenzeni kwesikolo. Nanyana kunjalo, kufanele lithathwe njengesisombululo sayo yoke imiraro yefundo. Ezinye izinto ezingezako ezingathinta ukusebenza kwabafundi kufanele zihlathululwe bezitjhejwe.
IKomitjhini ye-CRL kufanele iphenye ubujamo bagadesi bomdlalo manqophana nomThetho weSewula Afrika njengombana ukuphunyeleliswa kwemigomo yelimi kuyakhandeleka begodu kuyariyada nakungekho. Amalungelo welimi angafakwa emThethwenisisekelo kodwana nangabe umthetho awudluliswa njengendlela yomThetho; amalungelo welimi asemThethwenisisekelo angahlala amgomo ongafaki boke abantu begodu anikele ituthuko nevikeleko, ngesizathweso, awasebenzi.
njengabatlhogomeli bamalimi namasiko wemiphakathabo, amaZiko weLimi wokuRhubhulula kufanele akhuthazwe bona atlole iindatjana ngamakghonwabo wemsebenzini nangokwakhe ngamalimabo. Lokhu kuzokuqinisekisa bona iinzukulwani ezisesezincani zifunda amalimi lawa bese bazi ngomlando wabo, amasiko, amalimi, izenzo nemigidingo yezekolo.
