         IsiNdebele 
	 			














OKUNGAPHAKATHI

ISETHULO NGO- DR NOMSO MGIJIMA OMNQOPHISI OMKHULU WEMISEBENZI YESITJHABA YAMALIMI
IRHEMO LEENRHUNYEZO 

1.	ISENDLALELO NOBUJAMO 	Error! Bookmark not defined.4
2.	UKUHLATHULULWA KWERHUBHULULO NOKUTHUTHUKISWA KWELIMI 	Error! Bookmark not defined.6
3.	IINHLOSO ZAMA-LRDC	6
4.	ISAKHIWO SAMA-LRDC	7
5.	UKUTHINTANA NOKUSEBENZISANA 	10
6.	INDLELA YOKUSEBENZA 	10
6.1	UKUQINISWA KWELIMI 	11
6.2	UKUSEKELA IRHUBHULULO ELIKHAMBELANA NELIMI	12
6.3	UKUPHUHLISWA KOKUFUNDWA NOKUTLOLWA KWAMALIMI WABANTU ABANZIMA 	14
6.4	AMAMUZIYAMU WAMAGUGU WESITJHABA NELIMI 	16
6.4.1	Ukutlolwa kweendaba, iintolwani, iinkutani, izitjho, njll.	16
6.4.2	Ukufaka isandla komlando ococwako emlandweni 	17
6.5	UKUFIKELELA UMPHAKATHI	18
6.5.1	Ibandulo lelitheresi 	18
6.5.2	Iimfundo zokusungula zelimi 	19
6.5.3	Ukuphuhliswa kokufundwa kwamalimi wabantu abanzima	20
7.	AMAGADANGO WOKUFEZAKALISA	20
7.1	IGADANGO LOKUTHOMA (2004)	21
7.2	IGADANGO LESIBILI (2005)	21
7.3	IGADANGO LESITHATHU (2006 NOKUDLULA LAPHO)	22
8.	IBHAJETHI	23
9.	AMAGAMA WOKUPHETHA 	24



ISETHULO NGO-DR NOMSO MGIJIMA OMNQOPHISI OMKHULU WEMISEBENZI YESITJHABA YAMALIMI 

ISewula Afrika iqalene nokuziphendulela kokufumana iintatha eendabeni ezifana nokuthuthukiswa kwabantu bayo ngakwezomnotho, ukuqedwa kokuthlogeka kwemisebenzi kanye nomtlhago. Ngakho-ke kuqakathekile bonyana ilimi lidlale indima ekulu ekuqalaneni naleziinselela. Ukudlula lapho, ilimi linendima ekulu elingayidlala efundweni, ekuqinisekiseni ukufikelelwa kwemisebenzi eqakathekileko nelwazi, ekuzithuthukiseni nekuvezeni ikghono lesiko. 

UmNyango wezobuKghwari namaSiko ubona ukuhlonywa kwamaSentha wokuRhubhulula nokuThuthukisa amaLimi (ama-LRDC) njengokunendima eqakathekileko ekuqalaneni naleziindaba. Ngokwenza njalo, indlela yethu bekukulinga nokubeka itjhejo elikhulu emalimini egade adinywe amathuba ngaphambilini, ngokwenza njalo anikelwe indima eqakathekileko ekufezakalisweni komthethomgomo wekambiso yamalimi amanengi. 

Umqondo wama-LRDC godu uyatjheja bona imiphakathi yelimi itholakala kiwo woke amaphrovinsi. Ngebangeli, azakusekwa lapho abantu abakhuluma amalimi lawo batholakala khona.  Ukutholakala kwama-LRDC emaphrovinsini, hlanu kwabagcini bamalimi wendabuko, nakho kuliqhinga elihle njengombana sihlose bona kube nesebenziswano nokubambisana emaphrojekthini aqakathekileko welimi enziwa ukuragelisa phambili ikambiso yamalimi amanengi enarheni yethu. 

Siyavuma, kodwana, bonyana kufanele sivume bona umqondo wama-LRDC usesemutjha enarheni yekhethu. Sizakuthembela khulu esekelweni labalingani bethu abafana neminyango yombuso wesitjhaba, amaphrovinsi alithoba kanye neBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika.



???????.??..
DR NOMSO MGIJIMA



IRHEMO LEENRHUNYEZO

AU		iHlangano yokuBumbana kwe-Afrika 
DAC		umNyango wezobuKghwari namaSiko 
DACST	umNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji 
HLT		iTheknoloji yamaLimi wabaNtu 
Ama-LRDC	amaSentha wokuRhubhulula nokuThuthukisa iLimi
NLPF		umLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi 
NLS		imiSebenzi yesiTjhaba yamaLimi 
NEPAD	iSebenziswano eTja yokuThuthukiswa kwe-Afrika
PanSALB	iBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika 
SADC		umPhakathi weTuthuko ye-Afrika eseSewula 
UNESCO	iHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko yezeFundo, iSayensi 
                      namaSiko 

1.	ISENDLALELO NOBUJAMO

Ukusuka ngo-1997 umNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji (i-DACST), ube nemikhulumiswano eminengi nokubonisana nabadlala indima ngokutlhogeka khulu kokuhlonywa kwamaSentha wokuRhubhulula nokuThuthukisa iLimi (ama-LRDC). Ukubonisana emaphrovinsini nokuhlolwa kwamakghono akhona nemithombo kwenziwa ukulinganisa isidingo nokukghonakala komsebenzi onjalo. Ngakho-ke, iqhinga lokufezakaliswa likhambisana nemiphumela neemphakamiso ezafunyanwako. 

Ngebanga lemiphumela yerhubhululo, kuphethwe ngokubona ukuhlonywa kwama-LRDC kuyinto eqakatheke khulu okufanele irhatjiswe ukunikela amandla ukufezakaliswa komLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi (i-NLPF).  Eminye yeminqopho eqakathekileko yamaSentha weLimi kuzakuba kuqinisekisa ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko njengamalimi wezebhizinisi, wezombanganarha, werhubhululo nombuso iSewula Afrika yoke.  

I-DAC inombono wokobana ukusisa kuma-LRDC akuzukukhuphula, kuphela ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko emazingeni ahlukeneko wombuso, nakwezombanganarha, njll., kodwana kuzakusungula ukuthoma kwebubulo lelimi eSewula Afrika elizakuba nemivuzo emihle nedzimeleleko yezomnotho.  

Kulindelwe bona ukusisa pheze okuzi-R2 600 000 ngonyaka wokuthoma, R2 900 000 ngonyaka wesibili, kanye ne-R3 100 000 ngonyaka wesithathu eSentheni ngayinye kuzakwenziwa. Esikhathini  esiminyaka emithathu kuzakusiswa kiwo wolithoba ama-LRDC iingidi pheze ezima- R55. 

Lokhu kusisa okukhulu emalimini wendabuko kufanele khulu khulu umuntu nakaqala umlando wokungathuthukiswa kwawo kanye nokurarhelwa kwawo ngeqadi okuragela phambili, nokuzinikela kombuso wanjesi ekambisweni yamalimi amanengi. UmThethosisekelo uthi: ?Ukuvuma ukusetjenziswa ebesele kuphela ngokomlando nobujamo bamalimi wendabuko wabantu bethu, urhulumende kufanele athathe amagadango abonakalako namahle ukukhuphula ubujamo nokusetjenziswa kwamalimi la? (umThetho wenomboro 108 ka-1996, ikhasi lesi-4). Ukuhlonywa kwama-LRDC ngelinye lamagadango abonakalako namahle anjalo. 

Imivuzo engasi ngeyabunqopha yokuhlonywa kwama-LRDC kuzakuba kusungulwa kwamathuba wemisebenzi amatjha ama-135 adzimeleleko esikhathini esiminyaka emithathu, ngalokho kuqedwe ukutlhogeka kwemisebenzi nomtlhago emiphakathini etlhoga khulu ukungenelela okunjalo kombuso. Imimoya emimbi eqaliswe emalimini wendabuko izakutjhugululwa ngebanga lombono wombuso wokobana kunetuthuko ehle kilamalimi.  

Ngokuqala ubuhle bezomlando obutholakala esiNgisini nesiBhurwini, akukho ukuvikelwa okufanele kulethwe ukuqalisa amandla nemithombo engakandi emalimini alithoba wendabuko okungewomthetho. Lapho kufaneleko, amanye amalimi wendabuko neweentjhabatjhaba azakufakwa emsebenzini wokuthuthukisa. Lokhu kuzakutjheja iminqopho emibili yokuphuhlisa ikambiso yamalimi amanengi esebenzako ngakelinye ihlangothi kanye nokuqinisa itjhebiswano leentjhabatjhaba nokusebenzisana ngakelinye ihlangothi. 

Umnqopho omkhulu wamaSentha la kuzakuba kutjhugulula imibono eyakheleko ngamalimi wendabuko ? imibono eqinisa imikghwa kanye nemibono yokungalingani (ngebanga lokutlhogeka namkha legugu elingakaqini lezomnotho elikhambisana namalimi la). Ngokwenza amaphrojekthi welimi anemivuzo yamsinya ebonakalako emphakathini woke, ama-LRDC azakukghona ukufaka isandla bunqopha ekufikeleleni iinhloso zamazombe zetjhuguluko okukukwakha isitjhaba nokwakha umnotho kizo zoke izakhamizi. 



2.	UKUHLATHULA AMASENTHA WOKURHUBHULULA    NOKUTHUTHUKISA ILIMI 

AmaSentha la azakubumba umgogodlha womthangalasisekelo weenhlangano ezifunekako ekufezakalisweni ngepumelelo komLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi nemithetho ekhambelanako, khulu khulu ezingeni lephrovinsi. Ngokubambisana khulu ne-PanSALB neminyango yobukghwari namasiko emaphrovinsini, i-NLS izakuqinisekisa bona kunokukhambisana nokukhanjelaniswa kwemisebenzi yoke ekuhloswe ngayo ukusekela nokufaka isandla ekufezakalisweni komthethomgomo wekambiso yamalimi amanengi enarheni yoke. Kuqalwe bona boke abadlala indima bazakwamukela ukuziphendulela ngokuhlanganyela ihlelo elimahlelo manengi lerhubhululo netuthuko elizakufuna ukuthola ikambiso yamalimi amanengi ekulu ngendlela engabizi khulu nangesikhathi esincani ngokungakghonekako. Ngokutholakala eenkhungweni zefundo ephakamileko, amaSentha azakuzuza ekghonweni nelemukweni esele likhona esikhungweni ngasinye. Godu azakubumba umlandelande oqakatheke khulu weenhlangano ezizijameleko ezabelana ngeminqopho neenhloso ezifanako ezikhanjelaniswa nokubekwe phambili njengombana kutholakala ku-NLPF.


3.	IINHLOSO ZAMA-LRDC

Ngokuqala iimbopho zomthetho kanye neenhloso zomthethomgomo ezivezwe ku-NLPF, iminqopho yamaSentha weLimi ku: 

* thuthukisa kuhle amalimi wangokomthetho wendabuko ukuqinisekisa ukusetjenziswa kwawo emphakathini emazikweni aqakathekileko afana nelomthetho, lezomnotho, lesayensi, lezombanganarha, nelefundo, njll; 

* khuthaza kanye nokusekela irhubhululo elikhambelana nelimi elifaneleko neliyipendulo yeendingo zabasebenzisi belimi nalabo abathatha iinqunto, kanye nokugcina ibuthelelo lekhompyutha elifikelelekako;

* kuhlukanisa imisebenzi, ukuphuhlisa ukubambisana nokuqinisa ukukhambelana emayunithini woke nemakomitini athinteka emsebenzini wokuthuthukiswa kwelimi ukubalekela ukwenziwa kanengi komzamo nokusetjenziswa kumbi kwemithombo;

* kghonakalisa nokukhulisa iinsungulo eziphuhlisa ukutlola kuhle ngamalimi wendabuko ngokuqinisa iinhlangano zabatloli ezihlukeneko, ukukghonakalisa amasemina neemfundo-bandulo zabatloli, njll; 

* kwenza iindlela neensetjenziswa ezingaqalana kuhle neendaba eziphathelene nokuvikelwa kwekghono lokutlama nokuvikelwa kwalo;

* yelelisa ngamahlelo azakudosa abafundi abanengi bona bafunde amalimi wabantu abaNzima ngokuveza ngokucacileko amathuba wemisebenzi, kufaka hlangana amathuba ?nokufaka isandla webandulo lokwenza?, lapho kufaneleko; kanye 

* nokufaka isandla ekuthuthukisweni kwamanye amakghono welimi kwamanye amalimi weentjhabatjhaba ukukghonakalisa amaSewula Afrika ukuzibandakanya ngokubonakalako eenhlanganweni zeemfunda nezeentjhabatjhaba ezifana ne-SADC, i-AU, i-NEPAD, i-UNESCO, njll, ngombono wesebenziswano lamaphasi amabili namanengi kanye neemvumelwano ezenziweko. 


4.	ISAKHIWO SAMA-LRDC

Kuyacaca eenhlosweni ezingehla bona umsebenzi wama-LRDC mkhulu, ufuna ukutlama ngetlhogomelo nokwendlala imithombo yomthangalasisekelo evumela ukukhula nokunaba ngokukhamba kwesikhathi. Ngokukhambisana neenjamiso ezenziwe emThethwenisisekelo ngokuya kwamalimi wendabuko wangokomthetho, amaSentha wokuRhubhululwa nokuThuthukiswa kweLimi alithoba azakuhlonywa. Lokhu kutjho bona isentha yinye izakuqalana nokuthuthukiswa kwelinye nelinye ilimi lendabuko. Enye nenye isentha yelimi izakuba namayunithi amancani azakuba nekghono elizakulingana neenhloso neminqopho yayo.  AmaSentha azakutholakala eenkhungweni zefundo ephakamileko ebezidunywe amathuba ngaphambilini ngokomlando (ama-HDI) ngokwehlukana lapho kufaneleko. Kubonelwa phambili bonyana umbuso uzakusebenzisana neenkhungo lapho ama-LRDC azakutholakala khona.

Okuqakathekileko ekwakhiweni kwamahlelo wezakhiwo zama-LRD mbono wokobana ukubuyekezwa kwemisebenzi kubalekelwe ngayo yoke imizamo. Imisebenzi izakusekela kuphela leyo esele yenziwe lapha khunye. Ukubonisana okuzeleko ngemisebenzi kutholakala esigabeni 6 ngenzasi. 

Emagadangweni wokusungula, iindingo zomthangalasisekelo zeSentha zizakuba ngezilingeneko. Ngokuya kwehlelo labasebenzi, isijamiso esenziwe ngenzasi sithathwa njengomthangalasisekelo osisekelo noqakatheke khulu nakuzakuthonywa ukusebenza. 

* 1 umNqophisi;
* 1 uMabhalana;
* AbaKhambelanisi kwenye nenye iyunithi encani;
* Abasebenza isikhathi esithileko; kanye
* Nesekelo le-Ofisi/lezokuphatha.

Ukungezelela lapho, indawo yokusebenzela neensetjenziswa zizakutlhogeka. 

Ngokuya komfanekiso, lokhu kuzakuba ngendlela elandelako: 











(Translations on page 24) 

UmNqophisi uzaziphendulela ngokuphathwa kwangamalanga nokusebenza kweSentha. UmNqophisi uzakubika eKomitini yokuPhathwa kweSentha ebunjwa yi-Academic Registrar, iHloko yomNyango namkha yeSikolo samaLimi wabaNtu abaNzima; isiPhathiswa esiKhulu seeMali (seHlangano), ilunga le-Senate/lomKhandlu, munye umfundisi omkhulu/nophrofesa munye weSikolo samaLimi wabaNtu abaNzima/iPhiko lobuKghwari/lezabaNtu kanye neHloko yeYunithi yeLimi yePhrovinsi. IKomiti yokuPhathwa kweSentha izakubika eKomitini yesiTjhaba yokuYelelisa. LeKomiti izakuba nabajameli ababuya emNyangweni wezobuKghwari namaSiko (i-DAC), i-PanSALB, i-SABC, nomNyango wezokuThintana, neminyango yombuso wesitjhaba neyamaphrovinsi (amayunithi welimi). I-DAC izakuba ngusihlalo emihlanganweni yeKomiti begodu izakuba ngumabhalana eKomitini yesiTjhaba yokuYelelisa (i-NACO).




5.	UKUTHINTANA NOKUSEBENZISANA 

UmThethomgomo ubeka bona amayunithi welimi azakuhlonywa kiyo yoke iminyango yesitjhaba kanye nakwenye nenye yamaphrovinsi alithoba, kwenyulwa iminyango eqalene nezobukghwari namasiko emaphrovinsini. Ukungezelela, eembethamthethweni zamaphrovinsi kunamaHansadi anikela ngemisebenzi yelimi. Ngokusebenzisa i-PanSALB, ezinye izakhiwo ezifana namaKomiti weLimi wamaPhrovinsi (ama-PLC), amaYunithi wesiTjhaba weenHlathululimagama (ama-NLU) nemiButhano yesiTjhaba yamaLimi (ama-NLB) ahlonyiwe. Ekusebenzeni koke kwayo, iSentha izakuqinisekisa ukusebenzisana ngobuduze nazo zoke lezi zakhiwo nalezo ezikhambelanako.

Ukuzibandakanya kweHloko yeYunithi yeLimi yePhrovinsi eKomitini yokuPhathwa kweSentha kuqakathekile ukuqinisekisa bonyana aboSomkhandlu bamaphrovinsi bayaziswa ngokusebenza kweSentha neenrhuluphelo zamaphrovinsi nokubekwe phambili kuvela kuhle emisebenzini yeSentha. AbaNqophisi bamaSentha bazakubika ngemva kwesikhathi esithileko eForamini yesiTjhaba yeLimi ? okuyihlangano ejamele abadlala indima nebunjwa ngiyo yoke iminyango yesitjhaba neyamaphrovinsi kufaka ne-PanSALB. Lehlangano iyelelisa i-Technical Committee ne-MINMEC ngazo zoke iindaba zomthethomgomo welimi nokufezakaliswa. 


6.	INDLELA YOKUSEBENZA 

AmaSentha azakuba yinto eqakatheke khulu ekurhubhululweni nekuthuthukisweni kwelimi ngokunikela ngependulo eendingweni zemiphakathi ehlukeneko yelimi, kuthi ngasikhathi sinye anikele iminyango yombuso ngeensetjenziswa ezifaneleko zokukghonakalisa ukufezakaliswa ngepumelelo komthethomgomo. Ukusuka emqondweni wokuthi iminyango yombuso inokuziphendulela ngokufezakaliswa komthethomgomo, kuba yinto eqakathekileko ukuvuma bona amayunithi welimi asembusweni angeze aba nekghono, amakghono nelwazi lokuthuthukisa imikhiqizo ngeensetjenziswa ezifunekako ekulethweni kwemisebenzi ngamalimi wangokomthetho ali-11. Iphasi loke, indima yamayunivesithi khulu khulu kuvunyiwe ekusekeleni ukuthuthukiswa kweensetjenziswa zokukghonakaliswa kwelimi ezifunwa mbuso ngokufezakaliswa komthethomgomo. Indlela yokusebenza ngakho-ke izakutjheja ukuqiniswa kwelimi; amagugu wesitjhaba, amabulungelo wamarekhodi namamuziyamu, amahlelo wokufikelela umphakathi, irhubhululo nokwakhiwa kwamakghono. Enye nenye yalezizinto kukhulunywa ngayo ngokuzeleko ngenzasi: 

6.1	UKUPHUHLISWA KWELIMI

Njengawo woke amabizelo, ibizelo lelimi lifuna abasebenzi ababandulwe kuhle nabanamakghono ahlukeneko, ilwazi nelemuko. Okukhulu lapha kubandulwa eenkhungweni zefundo ephakamileko kwabasebenzi belimi emazikweni ahlukeneko, isibonelo, itheminoloji, ukutjhugulula, ukurhumutjha, ukuhlela netheknoloji yamalimi. Nakuzakhutjhwa umsebenzi osezingeni eliphezulu kilamaziko emalimini abegade adinywe amathuba ngaphambilini, kuqakathekile ukwandisa isizinda selwazeli nekghono phakathi kwabasebenza ngelimi abakhona kwanjesi khona kuzakuba nekghono elaneleko lokuqalana namaziko welwazi lawo abebavalelwe kiwo ngokutlhogeka kwelemuko namkha ngebanga lomlando wangaphambi kwentando yenengi. 

Ngokusetjenziswa kwamalimi wendabuko ukukhuphula ukulethwa kwemisebenzi eqakathekileko embusweni, kunokufunwa okwandako kwemisebenzi yokutjhugulula, ukurhumutjha nokuthuthukiswa kwetheminoloji. Kuzakuba msebenzi wama-LRDC ukufuna ilwazi elinjalo, ukwakha ithungelelwano lezazi ezinjalo nokukghonakalisa amahlelo wokusebenza ubandulwa ebasebenzi belimi nokufaka isandla emahlelweni ajayelekileko weyunivesithi ukwenza iimfundo ezifaneleko nezikhambelana nebubulo lelimi. Ihloso kumadanisa ilemuko, amakghono nelwazi neemfuno zomsebenzi ebasebenzini belimi.

Ukungezelela ekwakhiweni kwamakghono ukuqinisekisa ikhwalithi yemisebenzi yelimi, amaSentha godu adlala indima eqakatheke khulu endimeni ?yokusetjenziswa kwelimi ekuthuthukisweni kwengqondo?. Lokhu kuzakuba yiphrojekthi yesikhathi eside ebandakanya irhubhululo ekusetjenzisweni kwamalimi wendabuko efundweni ephakamileko. Indlela izakwandiswa isuke ezingeni lefundo ye-primary liye kweye-secondary belifike ezingeni lefundo ephakamileko, begodu irhubhululo lizakuba nomphumela wokuthuthukiswa kwemithombo yokufunda nokufundisa eqale khulu ukukhiqizwa ?kweenhlathululimagama eziqalene neziko elithileko?. Ukuthuthukiswa kwetheminoloji okusekelwe eendaweni zekharikhyulamu eziqakathekileko kuzakuba phambili. Lapho iinkhungo zefundo ephakamileko zineemFundo zeZiko leeNdaba nokuThintana, kuzakulindelwa bona iSentha yabelane ngemithombo, kuqalwe ngokuya kokukhiqizwa kwezinto zokuphrinta, ukukhiqizwa kwamavidiyo, nezokuzithabisa ngefundo, njll. Iindleko zeSentha kilokhu zizakwehliswa ngombana ukukhiqizwa kwezinto kungaba lihlangothi lamaphrojekthi lefundo bandulo yabafundi asele babadala. 


6.2	UKUSEKELA IRHUBHULULO ELIKHAMBELANA NELIMI 
AmaSentha la ahlonywe eenkhungweni zefundo ephakamileko, azakuthintana neminyango yelimi eenkhungweni atholakala kizo mayelana neensungulo zerhubhululo lelimi iminyango ezibandakanya kizo kanye nalezo ezimisele ukuyenza ngokubambisana neSentha. 

Ihloso ekulu yemisebenzi yerhubhululo yama-LRDC, izakuba lirhubhululo ngemiraro ebonakalako ekusetjenzisweni kwelimi, okutjho, amaphrojekthi amafitjhani azakukhambelana begodu abe yipendulo eendingweni zelimi elithileko eliqaliweko. Amahlelo werhubhululo abanzi naragela phambili azakulinganisa umphumela esikhathini esithileko esibekiweko, nanyana ngemva komsebenzi wamahlelo namkha ukubuyekezwa komthethomgomo nakho kuzakwenziwa lapho kutlhogeka khona.  

Amaphrojekthi werhubhululo azakukhambelana neendingo zekoro yomphakathi neyangeqadi. Isibonelo, irhubhululo lingenziwa ukubeka okuqakathekileko ekuthuthukisweni kwetheminoloji. Amanye wamalimi abekadinywe amathuba ngaphambilini angaba nesidingo esirhabako setheminoloji esifundweni esifana nezelimo, lapho amalimi amakhulu afana nesiZulu azabe sele anayo itheminoloji.

Irhubhululo elingenzelwa ikoro yangeqadi lingafaka amaphenyo ukuqunta bona ifemu yangeqadi ingathuthukisa bunjani imikhiqizo yayo. Isibonelo, i-LRDC ingenza iphenyo ukuqunta amazinga welitheresi, kanye neziko leendaba elifikelelwa yimakethe enqotjhiweko. Nayikuthi kunezinga eliphezulu lokungakwazi ukufunda nokutlola, iklayenti ingayeleliswa bona ikhangise emirhatjhweni, ukudlula lapho emirhatjhweni ethileko. 

Umsebenzi oqakatheke khulu wama-LRDC kuzakuba kuhloma amabuthelelo wekhompyutha werhubhululo. Enye nenye iSentha izakubuthelela ilwazi esele likhona nelikhambelanana nayo, elifana neembalobalo zabantu, amaphenyo wokusabalala kwelimi inarha yoke, njll. Lamabuthelelo azakusetjenziswa ukunikela ngependulo eembaweni zaburhaba zelwazi elibuya kumaklayenti, kanye nokuthuthukisa imikhiqizo yerhubhululo engasetjenziswa miphakathi yelimi esetjenzelwa yiSentha, amanye amaSentha kanye nabanye abadlala indima.

Omunye wemithombo yelwazi oqakatheke khulu yi-All Media Products Survey (okuyi-AMPS) ekhutjhwa njalo yi-South African Advertising Research Foundation (SAARF). Ama-AMPS anikela ngelwazi ngayo yoke imihlobo yokukhangisa, kufaka umrhatjho, ithelevitjhini neziko leendaba le-elektroniki, iziko leendaba eligadangisako kanye nokukhangisa ngaphandle okufana nama-billboard. Nanyana kuqalwe imikhiqizo yokungenisa imali, ilwazi lingasetjenziselwa eminye iminqopho ehlukeneko. Isibonelo, ilwazi elibuya kuma-AMPS lingadlulliselwa kumaYunithi wamaPhrovinsi weLimi (ama-PLU) ukutjengisa ubungako bokusetjenziswa kwelimi elithileko ezikweni leendaba, begodu ilwazeli lingarhelebha ama-PLU ukwelusa ukufezakaliswa komthethomgomo welimi wephrovinsi kanye nobungako bokuvunywa komthethomgomo welimi yikoro yangeqadi.

Amabuthelelo wekhompyutha azakugcinwa ngerhubhululo lelimi elenziwa zizakhiwo ezihlukeneko zokufezakaliswa kwelimi ephrovinsini, khona azakubuye asetjenziselwe ukuqala ilwazi kanye nanjengomhlahlandlela werhubhululo eliragela phambili. Ngaphandle kwerhubhululo elikhambelana nelimi, amabuthelelo wekhompyutha azakubuthelelwa godu ngamasiko wendabuko ahlukeneko weSewula Afrika. Njengombana ama-LRDC azakubandakanywa khulu erhubhululweni, godu azakugcina ibuthelelo leensetjenziswa zerhubhululo ezifana namaphephambuzo wephenyo, amatjhejuli wokutjheja, namaphepha wokwenza ukuhlunga, njll. 

6.3	UKUPHUHLISWA KOKUFUNDWA NOKUTLOLWA KWAMALIMI WABANTU ABANZIMA

Isiko lokufunda eSewula Afrika alisi lihle. Ubujamo buyathusa lokha umuntu nakabuqala ngelihlo lamalimi wendabuko. Amabanga amanengi aveziwe ukuhlathulula lomraro. Asuka emabulungelweni weencwadi angasi sebujameni obuhle, ukutlhogeka kweencwadi eenkolweni, ukungafikeleleki/ukungatholakali kwamasentha wamabulungelo weencwadi, amazinga aphezulu wokungakwazi ukutlola nokufunda, kanye neencwadi ezinganikeli ikareko, ukuya ekutlhogekeni kwemivuzo yabatloli, kanye nekareko ephelako nommoya ongasimnandi emalimini wabantu abaNzima.  

Ngomnqopho omkhulu wamaSentha weLimi okukutjhugulula imimoya emimbi nesele yakhele emalimini wendabuko, ubujamobu angeze bavunyelwa bona buragele phambili. Eqinisweni ukungenelela kwamambala kufanele kwenziwe ngokusebenzisa indlela emahlangothi manengi. Ukubhalelwa kukwenza njalo kuzakukhandela bekuthikameze ukufezakaliswa komThethomgomo wesiTjhaba weLimi. Elinye lamagadango wokuthoma azakuthathwa maSentha kuhloma isebenziswano neenhlangano zabatloli kanye nezinye iinhlangano okungasi ngezombuso ezizibandakanya neenhlangano zabatloli namkha nabatloli ngokwabo. Umnqopho kuzakuba kuzwisisa ikghono elikhona nokuqinisa lapho kufaneleko. Iimfundo bandulo namasemina zabatloli zingaqakatheka ukufikelela lomnqopho.

Ngokusebenzisa amajima wokwazisa ngelimi, amabizelo wokubuthelela iindaba godu kufanele akhuthazwe. AmaSentha azakusebenza ngobuduze neenhlangano lapho iimfundo zokubuthelela iindaba zitholakala khona, ukuqinisekisa bonyana abafundi abanengi abaneemfanelo emalimini wabaNzima babandulelwa ukutlola nokubika ngamalimi wendabuko. Isibonelo, ngokuya kweziko lokugadangisa iindaba, emalimini alithoba wabaNzima, isiZulu ngiso sodwa esinamaphephandaba azeleko ? elikhutjhwa ngamalanga Iso Lezwe ne-Ilanga lase Natala elikhutjhwa kabili ngeveke. IsiXhosa sinephetjhana elincani emaphephandabeni wangamalanga wesiNgisi avezwa ePumalanga Kapa. Iphetjhana lesiXhosa livela kanye kuphela ngeveke ku-Daily Dispatch naku-Herald. Ngaleziimbonelo kuyacaca bonyana inengi labantu beSewula Afrika abangakwaziko ukufunda namkha ukuzwisisa isiNgisi abanikelwa ilwazi eliqakathekileko ngombana akunamaphephandaba atlolwa abe akhutjhwe ngamalimi wabo. 

Mayelana nokutlola, isibalo esikhulu sabatloli siqalene nokukhiqizwa kweencwadi ezifundwa eenkolweni. Kunetlhogeko ekulu yokukhuthaza ukutlola ngawo woke amalimi kutlolelwa abafundi abahlukeneko. Njengomvuzo iziko leendaba (i-SABC namaphephandaba) lingazibandakanya ekutlameni nekuhleleni amaphaliswano, kulindelewe bona lokhu kungakhuthaza abatloli ukuragela phambili. Ukuthumba iincwadi/izipho/iinkondlo, njll, kungavezwa emahlelweni wethelevitjhini, eendatjaneni zemirhatjho, neendabeni zamaphephandaba, njll. Imisebenzi enjalo izakubuthelela iimali ezinengi ezizakunikelwa amaSentha kodwana izakuba mthombo oqakatheke khulu wokungenisela abatloli nabasebenza kezobukghwari imali.                                                                                                                              

Iziko leendaba lokugadangisa lingakhuthazwa bonyana likhuphe amanye wamaphephandaba/izahluko zamaphephandaba ngamalimi adlula kwelinye ukuqinisekisa ukufikeleleka kwemitlolo. Izaziso zombuso kufanele zenziwe ngawo woke amalimi wangokomthetho akhethwe maphrovinsi lawo. Lokhu kungadala amathuba wemisebenzi ambalwa kubatjhugululi nabahleli belimi abafunde amalimi wabantu abaNzima. Lokhu godu kungatjengisa ukuzimisela ngekambiso yamalimi amanengi ngehlangothini lombuso, khulu khulu ezingeni lephrovinsi nombuso wendawo, ngokuqinisekisa bona ilwazi lifikelelwa ngizo zoke izakhamuzi zenarha. AmaKomiti wePhrovinsi weLimi angadlala indima ekulu ekuqinisekiseni bonyana kunokusebenzisana kilesisisungulo. Kuthenjwa bonyana lomzamo uzakuletha ihlangothi elibonakalako nelisebenzako emizameni yombuso yokuthuthukisa, ngokusebenzisa ilitheresi ekulu, ubujamo bezokuhlalisana nomnotho bemiphakathi yamaphrovinsi ebeyidinywe amathuba ngaphambilini.
 
6.4	AMAMUZIYAMU WAMAGUGU WESITJHABA

6.4.1	Ukutlolwa kweendaba, iintolwani, iinkutani nezitjho, njll 

Woke amaSentha azakutlhoga ukuba neyunithi ezinikele ekutloleni iindaba, iintolwani, iinkutani, nezitjho zabantu abaNzima, njll. Abasebenza ngaphandle isikhathi esithileko ukubuthelela ilwazi/ abarhubhululi bangafunwa bonyana bazume abantu abadala emphakathini ababagcini belwazi elinjalo, nokurekhoda amagama wabo khona azakufundwa abe abulungwe. Lomsebenzi kufanele wenziwe ngaphandle kokumotjha isikhathi, ngombana isaga sithi, ?nakuhlongakala umuntu omdala, ibulungelo lelwazi liyatjha?. Enarheni yekhethu le, kuyadanisa bonyana pheze eminyakeni elitjhumi yentando yenengi akukabi ukuba nemuziyamu yinye yamalimi wabantu abaNzima. Lokhu kutjengisa ubungako bomonakalo wokuthunjwa nebandlululo. Koke lokhu ? iindaba zabantu abanzima, iintolwani, iinkutani, izitjho, njll, bekuzizinto eziqakathekileko ekudluliseni isiko lethu, amagugu, isiko nemikghwa ukusuka esizukulwaneni esinye ukuya kwesinye. Ukukhandela bonyana abantu bendabuko balahlekelwe kuzazi kwabo unomphela, amagadango kufanele athathwe ngokurhaba ukufumana lelilwazi emiphakathi yethu ehlukeneko yamalimi. 

6.4.2	Ukufaka isandla komlando ococwako emlandweni  

Godu, abasebenza ngaphandle kuzakufunwa bona bazume labo bantu abadala emiphakathini abathathwa njengabagcini bomlando ococwako. Umlando onjalo kufanele ufundwe bewuhlathululwe ngaphandle kokwehliselwa ebujameni obuphasi, ngombana kungococwako. Ngakelinye ihlangothi elinye, umlando wanamhlanjesi ococwako kufanele uthuthukiswe bewufakwe esikweni khona uzakuqinisa isiko lethu. Umbuzo wetuthuko etja emlandweni ococwako, ngiloyo ongatjhejwa ezingeni lefundo maSentha, angathi esikhathini eside alandele ituthuko enjalo njengombana isenzeka inarha yoke. 

Okuqakatheke khulu, amaSentha azakwengamela indaba zobunikazi bokutlama ? khulu khulu imitlolo yamasiko. Ukutlolwa kweentolwani sele kulibhizinisi, kodwana ngetjhudu elimbi libhizinisi esele lingenisa imali ehle kilabo abangasibo abakhuluma amalimi wendabuko. Lokhu kungombana akusi linengi labakhuluma amalimi wendabuko wabantu abaNzima ebebakwazi ukutlola, begodu nanyana bekungaba njalo, abasebujameni obuhle ekukhupheni imitlolo ngilabo abangakhulumi amalimi la. Umphumela kwaba kukobana iindaba ezicocwako zarekhodwa zithathwa ebantwini abakhuluma amalimi wendabuko abebangakwazi ukutlola nekungakhenge kuvunywe bona zithethwe kibo namkha baliliswe. Ubunikazi bokutlama iintolwani esele ziveziwe bunikelwe labo abangakhulumi amalimi wendabuko. Ngakho-ke kuqakathekile bona amaSentha enze irhubhululo ngalelihlangothi lelwazi lendabuko yethu begodu enze amalungelo wobunikazi bokutlama namalungelo wobunikazi bokuhlakanipha ukuvikela lemithombo ekusetjenzisweni kumbi. Ilungelo lobutlami lingahlala kuligunya langokomthetho ngokusebenzisa amaSentha weLimi. UmThetho wokuVikela ikghono lokuTlama, umThetho wenomboro 98 ka-1978, uzakwenziwa godu ukuvikela imisebenzi yokutlola, yombhino nobukghwari kanye namatjhada arekhodiweko acocwako. 

6.5	UKUFIKELELA UMPHAKATHI

Enye yeenhloso zamaSentha kuphuhlisa nokukhuthaza ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko. Ihlelo eladlulako leSewuka Afrika kezomnotho nakezombanganarha, elisuka ngesikhathi inarha ibuswa lidlanzana lamakhuwa kwaba nomthelela ekukhutjhelweni ngaphandle kwamalimi wabantu abaNzima bona asetjenziswe emihlanganweni yomphakathi neenkulumiswaneni. Ngokuya komLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi, umbuso uphakamise iindlela ezihlukeneko zokuthuthukisa ubujamo nokusetjenziswa kwamalimi wendabuko. Lokhu kungaba yinto ephikisana nalomzamo nayikuthi akusi ngeqakathekileko eensungulweni zokuthuthukiswa kwelimi.

6.5.1	Ibandulo lelitheresi 

Isidingo nokuqakatheka kwebandulo lelitheresi eSewula Afrika kuyaziwa bona singangani. AmaSentha azakusungula amahlelo wokufikelela khona kuzalethwa ilitheresi emphakathini. Ibandulo lingahlukaniswa ngamagadango amathathu, 
(i) Ibandulo elisisekelo,
(ii) elilingeneko, kanye 
(iii) nebandulo lelitheresi elingeneleleko. 

Isebenziswano nekoro engasiyo yombuso (i-NGO) kanye neYunithi yeBandulo neFundo esiSekelo yabaDala yomNyango wezeFundo (ABET) lizakutlhogeka. AmaSentha azakukhamba phambili ekwenzeni ukuhlola umphumela neemfundo zokulandelela ezitjhinga ekuzwisiseni ukuqakatheka kwamahlelo anjalo webandulo ekukhuphuleni ubujamo bokuphila babantu beSewula Afrika. 

6.5.2	Iimfundo zokusungula zelimi 

Njengombana amaSentha weLimi azakutholakala eenkhungweni zefundo ephakamileko, azakukghona ukukhulumisana neenkhungo ezinengi atholakala kizo godu afake isandla ekunikeleni ngeemfundo zelimi ezisisekelo kilabo abangakhulumi amalimi wabantu abaNzima. Kufanele kukhunjulwe bona ukusetjenziswa kwamalimi wabantu abaNzima kufanele kukhuthazwe ingasi kuphela hlangana nemiphakathi yabantu abaNzima kodwana nemiphakathini yeYuropa-Tjingalanga, ye-Asia neminye imiphakathi yamalimi yeSewula Afrika. 

Isisungulwesi sizakurhabisa ukuthuthukiswa nokusetjenziswa kwamalimi wendabuko eSewula Afrika begodu lapho kufaneleko, nangaphetjheya. Isibonelo, i-US inokubambisana namanye wamayunivesithi eSewula Afrika khona kuzakuphuhliswa ukufundwa nerhubhululo lesiZulu. Abafundi baqeda isikhathi esinengi kileziinkhungo bebazwisisa namasiko ngokunjalo. Amahlelo anjalo wokurweyila angaqiniswa abe akhuliswe ngendlela ehlelwe kuhle. 

Ebujameni bokuhlangana kwephasi ngakwezomnotho, iSewula Afrika iba mdlali ndima omkhulu ngokurhabako. Ngakho-ke kuqakathekile bona amaSewula Afrika amanengi ngokukghonekako afunde ?amalimi atjhili/weentjhatjhaba?, angenzeli ukurhumutjha ekhaya kuphela kodwana nokunikela ngamathuba wemisebenzi abonakalako ngaphetjheya, ebuzendeni bethu bangaphetjheya, emibusweni esisebenzisana nayo, njll. UmNyango weeNdaba zangaPhandle ngiwo kuphela obandula iimphathiswa ngamalimi weentjhabatjhaba, kodwana kunetlhogeko ekulu yamakghono anjalo welimi, isibonelo, imiNyango yeeNdaba zeKhaya; zeRhwebo namaBubulo, i-SANDF, weeNdaba zokuVatjha. Amahlelo amanengi wefundo ephakamileko kufanele afikeleleke kiwo woke amaSewula Afrika begodu amaSentha kufanele angabuthelela imithombo nelwazi ukwenza bona lokhu kuyafikelelwa. 


6.5.3	Ukuphuhlisa ukufundwa kwamalimi wabantu abanzima 

Iinkhungo zefundo ephakamileko zibika ukwehla kwesibalo sabafundi abathatha amalimi wabantu abaNzima njengesifundo sikhulu. Ukulwisana nalomukghwa, ama-LRDC angadlala indima ekukhuthazeni abafundi bona bafunde amalimi wabantu abaNzima ngehloso yokungena emabizelweni afana nokufundiswa kwelimi (ukusuka ezingeni le-primary ukuya ezingeni lefundo ephakamileko), ukutjhugulula nokurhumutjha, iimfundo zokuthintana (ezifaka zokukhangisa nokubika iindaba), kanye nobukghwari bokwenza nezokuzithabisa (isibonelo, abatloli bemidlalo yesteji, yomrhatjho nethelevitjhini). Ngombana iinkhungo zefundo ephakamileko sele zizibandakanya ekufundiseni leziimfundo begodu ama-LRDC awanakghono lokufundisa leziimfundo ngokwawo, angabambisana neenkhungo zefundo ephakamileko ngokunikela abafundi abafuna ukufunda kilamaziko iimali (izabelo namkha imifundalize).                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                    Irhelebho leemali elinjalo lingamadaniswa namathuba wemisebenzi webandulo elisekelwe elemukweni (ukufunda usebenza) elikghonisa abafundi bathole ilemuko lokusebenza elifaneleko ezikweni abalikhethileko kuma-LRDC neenkhungweni zefundo ephakamileko, namkha, ngokungenelela kwama-LRDC, emaphrojekthini asemphakathini nekorweni yangeqadi. Iimfundo ezikhambelana nelimi godu zingarholela ekuthuthukisweni kwezinto zokufunda nokufundisa emalimini wabantu abaNzima ukuqinisa ukufundisa amabizelo ahlukeneko. Lezizinto godu zingakhiqizwa ngesikhathi seemfundo. 

7.	AMAGADANGO WOKUFEZAKALISA 

Ikambiso yokuhloma amaSentha wokuRhubhululwa nokuThuthukiswa kweLimi izakwenzeka ngamagadango amathathu:  
7.1	IGADANGO LOKUTHOMA (2004)

Phakathi kokhunye okubekwe phambili kuzakuba kubekwa komthangalasisekelo nokufumana imithombo efaneleko yabantu neensetjenziswa, okufaka, umthangalasisekelo wezokuthintana nebuthelelo lekhompyutha. Umlandelande weemfundo zokulingelela uzakuhlonywa ezikweni lamaFa, ukuQiniswa kwelimi nokuFikelelwa komPhakathi. AmaSentha azakuhlahlwa kubonisana ezingeni lephrovinsi ukubeka okuphambili, iindingo neenrhuluphelo zabo boke abadlala indima, khulu khulu umbuso wendawo. Umnqopho wesifundo sokulingelela kuzakuba:
* Kutlama imileyo efaneleko yerhubhululo kizo zoke iindawo okuqalwe kizo (iindlela ezingakangeneleli nezingeneleleko).
* Kukwenza umsebenzi wangaphandle, kucozulula nokuhlathulula idatha. 
* Kuthuthukisa amaphrojekthi asebenzako, ahlathululwe kuhle abekelwe iinkhathi ezinemininingwana yoke/okungenziwa neendleko.
* Kuhlongoza amaphrojekthi emNyangweni wezobuKghwari namaSiko okufanele abekwe phambili, avunywe anikelwe neemali. 
* Kurhabisa umsebenzi wokuthuthukiswa kwetheminoloji osele uthonyiwe. 



7.2	IGADANGO LESIBILI (2005)

Isikhathi siqakathekile mayelana nendima yamaSentha. Ngo-2005 umsebenzi uzakurhaba: 

* Ukukhulisa umthangalasisekelo wama-LRDC ngokuya kweemfuno zamaphrojekthi avunywe yi-DAC ne-PanSALB.
* Ukufuna isekelo leemali neemali kubanikeli khona kuzakukhuliswa amaphrojekthi afike kwezinye iindawo zamaphrovinsi. 
* Ukuthuthukisa ibuthelelo lekhompyutha elikhulu emsebenzini wokuqinisa/wokuthuthukisa. Ibuthelelweli lizakwenziwa litholakale kwabanye abasebenzisani abafana neminyango yombuso, abarholi bomphakathi, iinhlangano okungasizo zombuso (ama-NGO), nezinye iinhlangano. Kubonelwa phambili bonyana ibuthelelo elinjalo lizakuqakatheka khulu erhubhululweni eliragela phambili, ekucatjangweni kwamaphrojekthi amatjha nekunikelweni kwedatha enembako okuzakuthi ngayo kwenziwe umthethomgomo onamaqiniso ezingeni lendawo, begodu nakancani nezingeni lesitjhaba.

7.3	IGADANGO LESITHATHU (2006 NOKUDLULA LAPHO)

Ngomthangalasisekelo oqinisiweko nekghono eliqinisiweko, imisebenzi izakwenziwa ngokurhaba nobuhle obukhulu. Lokhu kutjho: 

* Ukukhulisa imisebenzi namaphrojekthi atjhinge eendaweni zemakhaya. Lokhu kuzakufaka ukuthuthukiswa kwamasentha amancani lapho amaphrojekthi wendawo enye nenye angasungulwa khona abe agcinwe. 
* Nakuzakuphathwa bekugcinwe amasentha amancani la, amaSentha amakhulu kuzakufanela bona aqiniswe/akhuliswe. Ubunjalo nobukhulu bokukhuliswa okunjalo, kodwana, buzakubonakala ngokukhamba kwesikhathi, bekwenziwe ngokuya kwemiphumela yerhubhululo, izinga lepumelelo yephrojekthi kanye nokuvunywa kwangaphambili komNyango wezobuKghwari namaSiko nabalingani bawo emaphrovinsini.





8.	IBHAJETHI

Isilinganiso seendleko zeSentha ngayinye esisekelwe kubasebenzi, umthangalasisekelo neendleko zephrojekthi:

I-ayithemu
Unyaka woku-1
Unyaka wesi-2
Ukwanda ngamaphesente ali-10 enyakeni wokuthoma
Unyaka wesi-3
Ukwanda ngamaphesente ali-10 enyakeni wesibili




Abasebenzi 
1,752,000.00
1,927,200.00
2,119,920.00
UmNqophisi 
402,000.00
442,200.00
486,420.00
UmaBhalana/umaBhalana wezokuPhatha
50,000.00
55,000.00
60,500.00
AbaKhambelanisi x5 @ R150?000
750,000.00
825,000.00
907,500.00
AbaRhubhululi x 5 @ R70 000
350,000.00
385,000.00
423,500.00
AbaSebenza ngaPhandle (umrholo we-awara)
200,000.00
220,000.00
242,000.00
Umthangalasisekelo
307,000.00
337,700.00
371,470.00
Ama-ofisi 
100,000.00
110,000.00
121,000.00
Amakhompyutha 
100,000.00
110,000.00
121,000.00
Amaphrinta 
6,000.00
6,600.00
7,260.00
Umtjhini wefeksi 
3,000.00
3,300.00
3,630.00
Ifenitjhara yange-ofisini 
26,000.00
28,600.00
31,460.00
Iindleko zokusebenza 
10,000.00
11,000.00
12,100.00
Umtjhini wokufothokhopha
24,000.00
26,400.00
29,040.00
Izinto zokutlola nokutlolela
8,000.00
8,800.00
9,680.00
Iinsetjenziswa zokurekhoda
30,000.00
33,000.00
36,300.00
Amaphrojekthi
500,000.00
550,000.00
605,000.00
Ukuqiniswa kwelimi nokuthuthukiswa kwetheminoloji
100,000.00
110,000.00
121,000.00
IRhubhululo neButhelelo lekhompyutha
100,000.00
110,000.00
121,000.00
UkuTlola nokuKhupha imitlolo 
100,000.00
110,000.00
121,000.00
AmaMuziyamu wamaFa neLimi 
100,000.00
110,000.00
121,000.00
Ukufikelela umphakathi 
100,000.00
110,000.00
121,000.00


?
?
INANI
2,559,000.00
2,814,900.00
3,096,390.00

9.	AMAGAMA WOKUPHETHA 

Ukuhlonywa kwama-LRDC kuzakuqakatheka khulu ekuragelisweni kweenhloso zomthethosisekelo mayelana nokufikelela umnqopho wokulinganiswa kwamalimi eSewula Afrika. Ngokuzinikela ekutjhugululeni ubujamo bezokuhlalisana bamalimi wemiphakathi yamalimi ebeyingana malungelo ngaphambilini ngendlela ezawalinganisa nesiNgisi nesiBhuru namkha namanye wamalimi amakhulu wephasi, ama-LRDC njengombana acatjangwe ngehla azakuba mthombo omkhulu wokunikela amandla.


Translation of the Structure on page 9
Centre Management Committee ? iKomiti yokuPhatha iSentha
Secretary & Admin ? uNobhala nokuPhatha
Langauge enhancement & Terminology development ? ukuPhuhliswa kweLimi nokuThuthukiswa kweTheminoloji 
Research & Databases ? iRhubhululo namaButhelelo weKhompyutha 
Writing & Publishing ? ukuTlola nokuGadangisa
Herutage and Language Museums ? amaMuziyamu wamaGugu wesiTjhaba neLimi
Community outreach ? Amahlelo wokufikelela umphakathi 



10


