﻿ISINDEBELE

ISINGENISO

Unyaka weemali odlulako lo ube ngomatasa khulu eBhodini ekhona gadesi ngombana ibifanele bona iphumelelise amarherho kunye nemithethomigomo begodu ilungisele neBhodo etja ezakuthatha iintambo. Isiqhemesi esiphumako sirhelebhe eBhodini iminyaka emihlanu kusukela ngezi- 24 Apreli 1996 kuya ku- 25 Matjhi 2001. Lombiko uveza ebaleni okwenziwe enyakeni weemali ophelako manqophana nokuthuthukiswa kunye nokuphuhliswa kwamalimi weSewula Afrika kunye nomthethokambiso wamalimi amanengi kilenarha.


AMEZWI KASIHLALO
Lo bekumnyaka obudisana eBhodini ekhona gadesi ngombana bekumnyaka wayo wamaphelelo e-ofisini. IBhodo iye yafaneleka bona inqophise amandlayo khulu ekuqinisekiseni bona amarherho woke, imithethomigomo kunye namanye amahlelo wokusiza iBhodo ekufezakaliseni iminqopho yayo, aba khona.

Ikambiso yokuhloma amakomiti alithoba welimi emaprovinsini, amaBandla weLimi wesiTjhaba (ama-NLB) alitjhumi nantathu kunye namaZiko wesiTjhaba weenHlathululimezwi, sele iphethiwe. Sesilindele bona iBhodo etja ifezakalise ihlelo lokubandula abasebenzi bamaZiko wesiTjhaba weenHlathululimezwi kunye neBhodo yabaNqophisi yalamaziko. Amalunga wamaKomiti wamaLimi wemaProvinsini kunye newamaZiko wesiTjhaba weenHlathululimezwi nawo afanele bona ayeleliswe kuhle bona asebenzise njani begodu asebenze njani ngokulandela imithetho ewalawulako. Iinkhungo ezimbili zokuyelelisa zizakurhelebha iBhodo kunye neemBethamthetho zamaprovinsi ukuthola ilwazi manqophana neendaba zamalimi wemiphakathi eziyijameleko.

IBhodo ekhona gadesi iye yenza isiqiniseko sokobana iinlawulo zeminqopho enabileko ngekoro etjhejwako ziyahlanganiswa ukurhelebha iBhodo ekufezakaliseni umsebenzayo. Imisebenzi eyenziweko enyakeni ofileko weemali, okubalwa hlangana nokhunye, irhubhululo kunye namaprojekthi wezetuthuko, kuzakurhelebha iBhodo ekuhloleni okuragela phambili emaqhingeni wokuthuthukisa kunye nokuphuhlisa amalimi weSewula Afrika.

Ngaphasi kwehlelo lokuhlonitjhwa kwamalimi, iphenyo lesitjhaba ?ngokusetjenziswa kwelimi kunye nokuthintana ngokwamalimi eSewula Afrika?, liye larhelebha iBhodo ekuzwisiseni amajamo welimi ngefanelo kunye nokuhloma iinyeleliso zemithethomigomo, izenzo kunye nokufezakaliswa okufaneleko. Incwajana ngeenyeleliso mazombe ngokuhlelwa kwelimi kunye nokuthuthukiswa komthethomgomo iye yagadangiswa ukurhelebha iinkhungo ezimatasa ngokuveza imithethomigomo yelimi. Lamaphenyo asekelwa ngeemali kilekoro etjhejwako kunye nalawo aragela phambili azakuba lirhelebho esiqhemeni esitjha ngesikhathi kuhlolisiswa amaqhinga weBhodo ekwenzeni ezinye nezinye iimphakamiso kurhulumende kunye neenkhungo zakhe manqophana nomthethomgomo welimi.

Nanyana kungakhenge kukghonakale bona kwakhiwe ihlelo elibambekako lokusebenzisana kuhle nomNyango wezeFundo ngesikhathi sokuba se-ofisini kwethu, sinethemba lokobana iBhodo etja izakwakha itjhebiswano elinjalo. Lokhu kuzakuqinisekisa bona imiphumela yamaphenyo kunye namaprojekthi asekelwa ngeemali angaphasi kwekoro yelimi lezefundo esikhathini seminyaka emihlanu edlulileko abelwana neenkhulu zeminyango yezefundo ezingeni lesitjhaba kunye neleprovinsi.

Amaprojekthi ahlathulula bona ilimi emthethwenimgomo wezefundo lingafezakaliswa njani begodu nokukhandela ukubuyelelwa kwemithombo-rhelebho, angahlonywa (amaprojekthi), kunye nokwakha ukusebenzisana kuhle phakathi kweenkhungwezi.

Manqophana nendaba yokukghonakalisa bona amabizelo wokutjhugulula kunye nokurhumutjha bona abe sezingeni lobukghoni eliphezulu, iBhodo iye yaphumelela ekuvezeni incwadi ezakusetjenziswa ekutloleni umthethomlingwa ozakulawula lamabizelo. Lomthethomlingwa uye wathunyelwa emNyangweni kaNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji bona khewuyokutjhejwa ngelihlo lezomthetho, ukuya phambili. IBhodo etja izakuba sebujameni bokusebenza neenkhungo ezilawulako ezizakuhlonywa ukuqalana nelawulo kunye nokuphakamisa izinga lokuhlonitjhwa kwamabizelawa.

Umsebenzi omkhulu iBhodo esaqalane nawo kukuqinisekisa bona amalimi egade agandelelwe esikhathini sangaphambili, khulu-khulu amalimi wokudabuka e-Afrika alithoba wangokomthetho, ayathuthukiswa. Lokhu kuzakurhelebha lamalimi bona akghone ukusebenza njengamalimi wangokomthetho. Ukuhlonywa kwamaZiko weenHlathuthululimezwi zesiTjhaba, kungenye yeendlela zokuphumelelisa lokho. Ezinye iindlela eziye zenziwa yiBhodo kubala, ukubandulwa kwabatloli babomabonwakude, imirhatjho kunye namavidiyo kilamalimi, kunye nokuphuhliswa kweendlela zokurhabisa ukugadangiswa kwemitlolo yesiNtu. Le ngenye yeendawo lapho amandla afanele ukufakwa khona ekufezakaliseni amaqhinga azakurhelebha ekuthuthukiseni kunye nekuphuhliseni lamalimi, ngokuhlanganyela nabanye abakhozi abaneenrhuluphelo ezifana nalezi.

IBhodo iye yaphenya iinlilo ezimbalwa manqophana nokwephulwa kwamalungelo welimi eziye zalethwa phambi kweBhodo. Gazelimbi-ke, ikambiso le isafanele bona kheyilungisiswe khona izakusebenziseka kuhle njengethulusi lokurhelebha ukufezakaliswa kwekambiso yamalimi amanengi kunye nokukhuthaza iinkhungo bona zihlome imithethemigomo yazo yelimi ezakurhelebha ukuphelisa imitjhapho yesikhathini sangaphambili. Kusifiso seBhodo ukubona abantu abanengi abanzima basebenzisa amalungelo wabo welimi. Ihlelo lamaqhinga wokunikela amaKomiti weLimi emaProvinsini umthwalo wokukghonakalisa amatjhitjhingo wokuyelelisa ilwazi ebakhulumini bemalimini egade agandelelwe esikhathini saphambili, liyahlonywa. Imiphumela yakhona ingamedwa eminyakaneni ezako bona iyakghona ukuphuhlisa leli elikhona (ihlelo lamaqhinga), nakutlhogeka.

IBhodo ibuye yasebenzisana neenkhungo ezahlukeneko ekutholeni imiphumela. Amatjhebiswano aye akhiwa neenkhungo ezifana nomKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari, iHlangano yokuSekela zamaFilimu kunye namaVidiyo yesiTjhaba i- Fondation of National Film and Video, neenhlangano ezingasizo zakarhulumende, afanele bona aqiniswe. Umsebenzi iBhodo enikelwe wona ingeze yaphumelela kiwo isebenza yodwana; ifanele bona isebenzisane nezinye iinhlangano ezinomnqopho ofanako. IBhodo ekhona gadesi beyingathanda ukuba namatjhebiswana amahle khulu neenhlangano ezifana neHlangano yokuRhatjha eSewula Afrika (i-SABC), abagadangisi kunye nezinye iinhlangano ezizijameleko. Kungakho-ke, sikhuthaza isiqhema esitjha lesi bona siragele phambili ukwakha amatjhebiswano ngokusebenzisana neenhlanganwezi. Ukuba nabasebenzi abeneleko, abanekghono emaqhingeni wokuthintana kunye nokubonisana, kuzakurhelebha khulu ekufikeleleni kilomnqopho.

Ekuphetheni, ngithokoza khulu iSekela lakaSihlalo uKs Zubeida Desai, woke amalunga weBhodo, isiKhulu esiLawulako uProf. Cynthia Marivate kunye nabo boke abalingani bakhe, emsebenzini omuhle nokarisako abawenzako kunye nekuzibopheleleni kwabo ekuphuhliseni ikambiso yamalimi amanengi kunye namalimi weSewula Afrika.

Ngifisela iBhodo etja okuhle emsebenzini wayo omutjha begodu angizazi nakuzaza bona izakuragela phambili nomsebenzi omuhle esele uthonyiwe, ngomnqopho wokurhelebha zoke izakhamuzi zekhethu.

Mpiyakhe B Kumalo
Juni 2001


IHLELO LOKUHLONITJHWA KWELIMI
Into ethathelwa phezulu khulu kilekoro yokuhlelwa kokuhlonitjhwa kwelimi kukulawula ukuhlelwa kwelimi kunye nokuthuthukiswa komthethomgomo welimi kunye nokufezakaliswa kwawo ? kunye nokunikela ilwazi kunye neenyeleliso kilokhu. Ngaphezulu kwalokhu, iBhodo inikelwe umsebenzi wokobana: iveze begodu iphe isekelo leemali emarhubhululweni wezelimi iBhodo ewaqala njengafanele ukuthathelwa phezulu.

UKUVEZWA KWETJHITJHINGO LOKWAZISA NGEKAMBISO YAMALIMI AMANENGI NJENGOMTHOMBO-RHELEBHO
IBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika inombono wokuveza ngamandla itjhitjhingo lekambiso yamalimi amanengi njengomthombo-rhelebho begodu yakhe ukuzikhakhazisa kunye nokuhlonitjhwa kwamalimi woke wekhethu. Ikoro yezokuhlelela ukuhlonitjhwa kwamalimi ibe nesandla kilokhu enyakeni ofileko ngokugadangisa iincwajana ezifundeka lula ngakho koke okwenziwa yiBhodo. Iinhloko zemitlolo zibe ngilezi: IBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika- Ilwazi Mazombe; Yazi amalungelo wakho welimi; kunye nomThethomgomo weLimi weBhodo, iincwajanezo ziye zatjhugululelwa kiwo woke amalimi ali- 11 wangokomthetho begodu ziyatholakala ema-ofisini wethu kunye naku-website yethu. Ngaphezu kwalokhu, iincwajana ezikhethekileko manqophana nenye nenye ikoro yelimi etjhejwa yiBhodo ziyatholakala.

IPHENYO LESITJHABA NGAMAJAMO WEZOKUHLALISANA NGOKWELIMI
Iphenyo lesitjhaba ngamajamo wezokuhlalisana ngokwelimi eSewula Afrika liye laqedwa ngonyaka ofileko.

IBhodo inomthwalo wokusungula iimfundo kunye nokusekela ngeemali amarhubhululo anqophiswe ekuphuhliseni kunye nekwakheni amajamo wokuthuthukiswa kunye nokusetjenziswa kwamalimi wangokomthetho; ukuthuthukisa amalimi egade agandelelwe esikhathini sangaphambili; ukuphuhlisa ikambiso yamalimi amanengi; ukuphuhlisa ukusetjenziswa kwemithombo-rhelebho yelimi eSewula Afrika. Ngesibanga salomsebenzi onikelwe iBhodo, begodu nangomnqopho wokutjheja okhunye okwenziwa ngiyo, iBhodo iye yabona isidingo sokobana kwenziwe iphenyo lezokuhlalisana ngokokusetjenziswa kwamalimi eSewula Afrika. Iphenyo elikhulu liye lenziwa ngoFeberbari 2000 begodu nombiko wamaphelelo waqedwa ngoJulayi 2000. 

Iminqopho yephenyo lesitjhaba kezokuhlalisana ngokwelimi kube:
* Ukuthola amalimi akhethwa babantu beSewula Afrika ekukhulumisaneni kunye nabakwenzako;
* Ukuthola izinga kunye nekhwalithi yokusebenzisa amalimi amabili nanyana amanengi komuntu ngamunye nanyana komphakathi eenqhemeni ezahlukeneko zamalimi, iincenye zomphakathi nokuhlalisana kunye namazinga wezefundo;
* Ukuhlola izehlakalo zokusetjenziswa kwelimi linye kunye namalimi amanengi ekusebenzeni kwamaSewula Afrika kunye nabarhatjhindaba, kwezeemali, kwezamabubulo kunye nakurhulumende; ngomnqopho wokuthola idatha enembako ezakusetjenziswa ukuhlelela amalimi kunye nokuphiwa kwemisebenzi yelimi.

Okuqakathekileko okutholakele kilerhubhululo kubala hlangana nokhunye, lokhu ?
* Inani elinengi labantu (phose 90%) banomuzwa wokobana ilimi lekhaya lifanele bona libe nendawo eqakathekileko erherhweni lezefundo;
* Ukusetjenziswa kwesiZulu, njengelimi lesibili lokuthintana emphakathini lapho abakhulumi bamalimi amanengi bahlala khona, kuya ngokwanda kiwo woke amazinga wezefundo khulu-khulu phakathi kwabantu beminyaka eli- 16 kunye nama- 44;
* Bona umphakathi uthola ihlelo lemisebenzi elimbi ekukhulumisaneni, eentetjhini zamapholisa, khulu-khulu manqophana nokutlolwa kweentatimende. Ngaphezu kwalokho, itlhogeko yelemuko emalimini akhethwako bakhulumi, ithusa khulu eSewula Afrika lapho kwemukelwa izaziso kunye neenkangiso ngeposo, isib, ezibuya kibomasipala.
* Zoke izakhamuzi ezihlala emapulasini zinamathuba angaphasi kwama- 20% wokuthola ilwazi elitlolwe ngamalimi wazo;
* Kobana amahlelo wesibili athandwa khulu zizakhamuzi ngamalimi wazo ziindaba zomrhatjho kunye nezakamabonwakude;
* Ukobana abantu abama- 50% abakhuluma amalimi wesiNtu banamazizo wokobana baba semrarweni ngesikhathi seenkulumiswano zemisebenzi ngesibanga somraro welimi elisetjenziswa lapho;
* IsiNgisi siberega kancani khulu ekukhulumisaneni nomphakathi eProvinsini yeTlhagwini, Mpumalanga, Tlhagwini Tjingalanga, Freyistata, Tlhagwini Kapa kunye nePumalanga Kapa. Ukusetjenziswa kwaso emphakathini kutholakala kwaphela KwaZulu-Natal, Gauteng kunye neTjingalanga Kapa. Ngamanye amagama, isiNgisi sirhelebha khulu ekukhulumisaneni kwabantu abakhuluma amalimi ahlukeneko emaprovinsini amathathu kwaphela. Ngokunjalo nesiZulu sisetjenziswa emiphakathini yamaprovinsi amathathu (KwaZulu-Natal, Gauteng neMpumalanga) kanti-ke isiBhuru sikhulunywa emiphakathini yamaprovinsi amahlanu (Tlhagwini Kapa, Tjingalanga Kapa; Freyistata; Gauteng nePumalanga Kapa). Lokhu kuletha indaba eqakathekile ebahlelini belimi, yokobana eSewula Afrika akunalimi elingathathwa ngokobana ngelikhonyako nelingasebenza lilodwa ukuhlanganisa iintjhaba ezahlukeneko; begodu
* Kunesitjengiso esisebaleni sokobana isiNgisi asisebenzi mazombe njengombana kucatjangwa, begodu babantu abama- 22 % kwabaphendulileko abatjho bona bazwisisa kuhle iinyalo ezibekwe ngesiNgisi kwaphela.

Irhubhululweli liveza imiphumela eqakathekileko ngelimi eenkorweni ezahlukeneko zakarhulumende, kubalwa nekoro yezefundo, umrhatjhi womphakathi, abaphathi bemakhotho, abalawuli bemaprovinsini, zepilo, zokuphepha nokulondeka kunye nezamaposo, kunye nekoro ezijameleko nanyana umphakathi mazombe. Ibuthelelo lokuvunjululiweko okuqakathekile liye lagadangiswa ngawo woke amalimi wangokomthetho begodu liyatholakala ku-website yeBhodo. Amakhophi wombiko omkhulu ozeleko ayatholakala ema-ofisini weBhodo.

UKUTHUTHUKISWA KOMTHETHOMGOMO WELIMI
Iincwadi zemithethomigomo welimi ziye zemukelwa zivela eenkhungweni ezahlukeneko, enyakeni odlulileko. Abatjheji balikoro baye baveza imibono yabo eencwadini zemithethomigomo yeenkhungo ezilandelako:
* Umthethomgomo kunye namaQhinga welimi wesiTjhaba evela ePhikweni lemisebenzi yamaLimi wesiTjhaba (mNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji)
* IKomiti yeLimi yeProvinsi leTjingalanga Kapa
* I-Ofisi yeKomitjhani yemiSebenzi yomPhakathi
* AbaLawuli bamaZinga weemFundo zeeMayini
Kuye kwaba khona ukuyelelisa ngomtato kunye nokuvakatjhelana ubuso nobuso neenkhungo ezakha imithethomigomo yelimi yazo. Phakathi kweenkhungwezo singabala i-AngloGold, i-South African Chartered Accountants, umNyango wemiSebenzi yomPhakathi, iBhanka yeNarha, Johannesburg Unicity, amaKomiti weLimi emaProvinsini, umNyango wezePilo kunye nemiSebenzi yezamaPholisa weSewula Afrika.

Kubuye kwahlaluka ekuthintaneni neenhlangano ezinesandla ekuthuthukisweni kwemithethomigomo yelimi bona umthethomgomo wekambiso yelimi lesiNgisi lodwa ngiwo olandelwako kwamambala eenhlanganweni ezinengi. Lokhu kuyenzeka nanyana iingeniso zeencwadi zemithethomigomo leyo zikhuluma ngokuzibophelela ekambisweni yamalimi amanengi. Iincwadi zemithethomigomo ezilethwe eBhodini bona khezitjhejwe zahluke khulu ngokomlayezo kunye nomoya.
Kungesibangeso-ke, iBhodo itjheja itlhogeko yeenyeleliso mazombe ngokuhlelwa kwelimi kunye nokuthuthukiswa komthethomgomo. Lokhu kubala hlangana nokhunye, ihlelo elizeleko lencwadi yomthethomgomo welimi eyakha gadesi amajamo weBhodo ngokuhlelwa kwelimi kunye nokuthuthukiswa komthethomgomo. Iinyeleliswezi zizakuba ziintjengiso eenqhemeni ezifuna irhelebho lokulenyukiswa kunye nelwazi eBhodini manqophana nokuhlelwa kwelimi kunye nokuthuthukiswa komthethomgomo. Iinyeleliswezi eziye zagadangiswa ngaphasi kwelawulo leBhodo, ziyatholakala e-Ofisini begodu ziyatholakala naku-website.


IRHUBHULULO
Njengombana kutjhiwo ngaphambili, ukuvezwa kunye nokusekelwa ngeemali kwerhubhululo kuyincenye eqakatheke khulu emsebenzini weBhodo. Lapha-ke sirhemise ibuthelelo lamarhubhululo aqediweko kunye nasenziwa gadesi ekorweni etjheja zokuHlelela isiThunzi samaLimi.

Amaprojekthi aqediweko:
Ikambiso yokukhuluma ilimi linye emajameni lapho kukhulunywa amalimi amanengi kunye namajamo wamasiko ehlukeneko: Kunqotjhiswe emaNdiyeni weSewula Afrika. Lenziwa ngu-Prof. V. Prabhakaran (University of Durban-Westville) (Apreli 2000)
Irhubhululweli litjengisa bona umphakathi wamaNdiya uya ngokuya ugandeleleka bona usebenzise ilimi linye. Irhubhululweli liveza amanye wamajamo wezokuhlalisana kunye nawezepolitiki abe nesandla kilobujamo begodu kumanyaniswa amajamo weSewula Afrika kunye namanye amajamo afanako wemaphasini wangaphetjheya. Irhubhululweli libuye liqale nelwazi, itjhejo, ijamo-mkhumbulo, iinkolelo kunye neenkambiso zamaNdiya weSewula Afrika manqophana nekambiso yelimi linye kunye namalimi amanengi emajameni wokuphila wamalimi amanengi, mihlobo eminengi yabantu kunye namasiko ngokunaba kwawo eSewula Afrika. Okutholwe lapha kuqakatheke khulu-khulu emiphakathini ekhuluma ilimi elincani enarheni.

Ilimi kunye nokuziphatha kwamaklayenti. Lenziwa bo- Drs M. Pienaar kunye no S. Slabbert (Sarah Slabbert Associates) (Apreli 2000)
Iprojekthi yerhubhululo yenziwa ngokuhlanganyela nabe- ABSA Direct ngomnqopho wokuqinisekisa bona ilimi linemiphumela yini ekuthintaneni namaklayenti. Imiphumela iye yatjengisa bona akusilo ilimi elisetjenziswako kwaphela kodwana woke amaphuzu welimi anemiphumela ekuziphatheni (ekuthengeni) kweklayenti. Irhubhululweli liveza bona amajamo-mkhumbulo welimi womphakeli werhelebho ayakhambisana nezinga lemisebenzi yeklayenti. Ukuzwisisa ilimi leklayenti kukhambisana kuhle nokuzwisisa iindingo zeklayenti. Amaklayenti wabantu abanzima khulu-khulu, athanda khulu iinkhungo ezitjheja begodu zihlonipha amalimi kunye namasiko wabo. Ukuthintana okungekho ezingeni kuqakathekile emibonweni yamaklayenti ngezinga lemisebenzi yamaklayenti esikhungweni. Ngesibanga sokobana abaphakeli batlhoga amakghono angenangenileko welimi, ukusebenzisa ilimi elizwisiswa yiklayenti (primary language) kuye kwatholakala kuphuhlisa lokhu kusebenzisana, khulu.


Amatjhugululo weenhlokwana zekulumo emafilimini. Lenziwa ngu-Nomz. J. L. Kruger (Potchefstroom University for Christian Higher Education) (Novemba 2000)

Liprojekthi, eyenziwe ngeencenye ezintathu, iye yaveza bona ukwenziwa kwamatjhugululo weenhlokwana zekulumo emafilimini weSewula Afrika yinto ethathelwa phasi khulu. IHlangano yezokuRhatjha eSewula Afrika (SABC) njengomrhatjhi womphakathi, iqaleka kuyihlangano engasebenzisa khulu ukwenziwa kwalamatjhugululo weenhlokwana zekulumo emafilimini ngepumelelo ekufezakaliseni ikambiso yamalimi amanengi kunye namalungelo wamalimi. Lokhu kungarhelebha ekuphunguleni ukungakhambisani ekukhona gadesi ekujanyelweni kwamalimi emahlelweni womathathu walihlangano (SABC). Imiraro ekufezakaliseni ihlelweli kuhle eSewula Afrika, kubalwa hlangana nokhunye, ukutlhayela kwemithetho neenyeleliso, ukutlhayela kwabatloli bamatjhuguluko weenhlokwana zekulumo emafilimini lawa, ababandulwe ngefanelo kunye nokungasetjenziswa ngokweneleko kwetheknoloji. Lemiraro, ayisiyo engararululeki begodu nayingatjhejwa kuhle, ingapheliswa. Liprojekthi ibuye yathathela phezulu iindingo zabantu abazithuli kunye nalabo abezwa budisi, begodu yabuye yathola bona amaprojekthi akhona gadesi kilesiqhema akakaneli ukuhlangabezana neendingo-mantanzi ezikuvulekela ukurhatjhwa emphakathini. Amajamo-mkhumbulo manqophana nokufakwa kwamatjhuguluko weenhlokwana zekulumo emafilimini atholwe emukeleka ncono kunendlela ebekucatjangwa ngayo mazombe. Kwamaphelelo, irhubhululo libuye laveza bona amatjhugululo weenhlokwana zekulumo emafilimini kwandisa ukuzwisiseka kweenthombe ezivezwako, khulu-khulu eentweni ezingasi lula begodu ezitlhoga ukurhunyutjhwa.

Amaprojekthi wagadesi-
Ukuphakanyiswa kwesithunzi sesiNdebele seTlhagwini (Sindebele)
IHlangano yesiTjhaba samaNdebele weTlhagwini (i-NANO) ngaphasi kwelawulo lakaMfundisi L W Mlomo, iyihlangano eminyakeni eminengi ebigade ilwela ukukhutjhulwa kwesithunzi sesiNdebele seTlhagwini. LiHlangano iye yabeka imibono yayo eBhodini ngo- 1999 manqophana nokwemukelwa kwelimeli njengelimi langokomthetho. Enyakeni ka 2000, kuye kwaba khona itjhebiswano lokusebenzisana ne-NANO begodu amaprojekthi ehlukeneko anqophe ekuthuthukisweni kwesiNdebele seTlhagwini begodu sithole ukuhlonitjhwa esifundeni eProvinsini yeTlhagwini, aye enziwa. Ngokusebenzisana no-Prof. Wilkes (UP), i-NANO iye yaveza itlolo-magama kunye nemithetho yokupeleda begodu nendlela yerherho lamatjhada weSindebele seTlhagwini. Lokhu sele kugadangisiwe yiBhodo begodu kumgadangiso wamathomo ukuvela ngelimi lesiNdebele seTlhagwini.

Kwanjesi, iKoro le yeTjhejo ilwela ukuthola ivumo yokobana isiNdebele seTlhagwini sifundiswe eenkolweni zeProvinsi yeTlhagwini. Ukukghonakalisa likambiso, kunomtlolo wokufunda ohlanganiswako gadesi ngeendaba ezithunyelwe matitjhera amunya isiNdebele seTlhagwini.


Ukuthola isithunzi sesiPhuthi, inikelwe: U-Dr NP Lesoetsa kunye no- DR S S Donnelly
Umnqopho werhubhululweli kukuthola amajamo wagadesi wesiPhuthi/sePhuthi ngokwenza irhubhululo lamajamo wezokuhlalisana kunye newelimi, elimeneli. Iphuzu lezokuhlalisana lelimi lizakwenziwa ngomnqopho wokunikela ilwazi ngokurhatjheka, abakhulumi kunye nemahluko (yeengodi, njll) ekhona elimini. Ibuthelelo elifitjhani lizakunikelwa elizakumumatha imahluko kunye nehlolo yehlelo lelimelo- kubalwa hlangana nokhunye, ukumanyaniswa namalimi/ namalimi weengodi abandameleneko. Irhubhululweli lizakunikela ilwazi okuzakwakhelwa kilo amanye amahlelo wemahluko yelimi. 

Ukuhlonywa kwamajamo wokuhlonitjhwa kwelimi lesiKhelovedu, linikelwe u-Dr L P Boshego
Umnqopho waliprojekthi kukuthola bona isiKhelovedu yilimi elizijameleko nanyana liyilimi lesigodi leSesotho seTlhagwini. Irhubhululo lenziwa ngokubuza imibuzo abantu abakhuluma ilimeli, ngemibono yabo ngalo. Ukusetjenziswa kunye nabasebenzisi belimeli bazakutjhejwa. Kuzakwenziwa nehlolo yehlelo lelimi ngomnqopho wokuthola okufanako kunye nemahluko yelimeli kunye namanye amalimi abandameleneko. Irhubhululo lizakuveza ilwazi okuzakwakhelwa kilo ngesikhathi kwenziwa ihlelo lelimi manqophana nelimeli.


IMITLOLO EGADANGISIWEKO 
Ibuthelelo lamarhubhululo lamaprojekthi esele aphethiwe ? amaPhepha amjeje wangasikahthi weBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika afundiweko, sele agadangisiwe. Elinye nelinye lamaPhepha li???????????. Imigadangiso emine ivela esiqhemeni sokuHlelela ukuHlonitjhwa kweLimi. Lokhu kuzakuba:


* yilimi kunye nokuziphatha kwamaklayenti. Lenziwa nguSarah Slabbert kunye noMarne Pienaar;
* matjhugululo weenhlokwana zeenkulumo zamafilimi. Lenziwa nguJan-Louis Kruger no-Helena Kruger;
* kusetjenziswa kunye nokuthintana ngokwelimi eSewula Afrika, iButhelelo lomBiko wePhenyo lesiTjhaba lezamaHlaliswano;
* yikambiso yeLimi linye emajameni wekambiso yamalimi amanengi- kunqophiswe emaNdiyeni weSewula Afrika, lenziwa ngu-Varijakshi Prabhakaran;
* iinyeleliso zokuhlelwa kwelimi kunye nokuthuthukiswa komthethomgomo;
* yiTlolo-magama kunye nemithetho yokupeleda isiNdebele seTlhagwini.


ILIMI KEZEFUNDO
Umraro oqalene nesiqhema esitjhejako lapha kukuthola iindlela ezizakuphuhlisa ngamandla ukuthuthukiswa kwamalimi egade agandelelwe esikhathini sangaphambili, emazingeni woke wezefundo.

Umsebenzi wesiqhemesi bewuzabe ujame kuhle khulu ngokusebenzisana nomNyango wezeFundo. Itjhejo leBhodo belakhelwe phezu komkhumbulo wokobana inikele irhelebho emnyangweni begodu isekele nemaprojekthini wokuhlanganyela, azakuqinisekisa bona amalimi wabafundi beSewula Afrika athathelwa phezulu ekambisweni yokufunda. Ngokufitjhani nje, iBhodo ibifuna ukusekela ngamandla umthethomgomo wokufezakaliswa kwelimi kezefundo, njengombana kwamenyezelwa ngoJulayi 1997.

IBhodo iye yenza imizamo eminengana yokuhlangana naboNgqongqotjhe bobabili bezeFundo, uNgqongqotjhe wamathomo uDr Bengu kunye nophethe gadesi uProf. Asmal kunye neenkhulu eziphakemeko zalomNyango. Ngokulandela isimemo sakaNgqongqotjhe u-Asmal phakathi kwaka- 1999 kilabo abanesabelo bona khebazihlanganise naye, iBhodo iye yenza imizamo eminengana yokuhlangana naye kunye namalunga womnyango wakhe, kubalwa hlangana nabanye, uMnqophisi-Mazombe. Umnqopho bekukuhloma iindlela zokusebenzisana ngokubambisana nomNyango. Gazelimbi, iBhodo ngenye yeenhlangano uNgqongqotjhe kunye noMnqophisi-Mazombe wezeFundo abangakhange babe nesikhathi sokuhlangana nazo. 

Amalunga weBhodo wesiqhema selimi kwezokufunda aye akghona nokho ukuhlangana neKomiti yeenKhundla ngezeFundo eBandleni lesiTjhaba ePalamende kabili, kwamathomo ukubonisana ngokufezakaliswa komthethomgomo welimi kwezefundo ngezi 19 Meyi 1998, kwesibili ngezi 20 Feberbari 2001. Ekuhlanganeni kwesibili, amalunga anikelwa isikhathi sama-iri amathathu nesiquntu sokobana ethule imibono yawo. Lokhu kwenzeka ngesiphakamiso seBhodo manqophana nokufezakaliswa komthethomgomo welimi kwezefundo kunye nangemiphumela yamarhubhululo egade asekelwe yiBhodo aqeda ukwenziwa kunye namanye amarhubhululo akhambisana nalokhu. UNgqongqotjhe kunye noMnqophisi-Mazombe bawukhambela lomhlangano.

IBhodo iye yafunisisa beyathola iindawo eziqakathekileko zerhubhululo manqophana nokwandiswa kwamalimi wesiNtu kwezefundo kilenarha. Manqophana nalokhu, ikomiti encani iye yasekela ngeemali amaprojekthi werhubhululo nezetuthuko ali- 11 begodu isebujameni bokusekela ngeemali esinye godu isibalo esingu- 4. Kugadesi, eminye imiphumela kunye neemphakamiso zalamaprojekthi ayaphadlhalajwa ngokunabileko phakathi kwabafundisi kilenarha, abanekareko.

Ukuhloma itjhebiswano ngezebumbeko nemiNyango yezeFundo ezingeni lesiTjhaba kunye neleProvinsi
Kuye kwenziwa imizamo eminengana ngeencwadi zangokomthetho, ukulilisa imitato, imihlangano evulekileko nomNyango wesitjhaba. Ikomiti encani etjheja lokhu isalindele ipendulo emNyangweni. UMsizi-Mnqophisi ube nemihlangano eminengana neenkhulu zomnyango wezeFundo eprovinsini yeGauteng.

Ukuveza ubujamo bephepha manqophana nokubuyekezwa/ukufezakaliswa komthethomgomo welimi kwezefundo
Ibuyekezo elihlongoziweko lomthethomgomo welimi kwezefundo njengombana lavezwa ngoJuni 2000, akhange lisuke ngaphakathi komNyango. Ngamabanga layo, ikomiti encani yatlola iimphakamiso zokufezakaliswa komthethomgomo welimi, ngokukhambisana namatjhejo womNyango wokuthathela phezulu zokufunda kunye nokutlola.

Ukuyelelisa uNgqongqotjhe wezeFundo ngeminqopho emifitjhani, emaphakathi kunye neyesikhathi eside yeqhinga lokufezakaliswa komthethomgomo welimi kwezefundo.
Ukuthola kunye nokusungula iimfundo/amaprojekthi wokuhlola anqophiswe ekurageliseni phambili kunye nekuphuhliseni ukusetjenziswa kwamalimi aqakathekileko ebafundini kiwo woke amazinga wokufunda (efundweni yemakhretjhi ukuya efundweni yezinga langaphezu kwakamatriki).

Nanyana ikomiti encani iye yehluleka ukuthola umhlangano noNgqongqotjhe bunqopha malungana nalokhu, iye yathola ithuba lokuveza imibono yayo eKomitini yeenKhundla yezeFundo emButhanweni wesiTjhaba ngezi- 20 Feberbari 2001. UNgqongqotjhe kunye noMnqophisi-Mazombe baye baba khona emhlanganweni; ngesibangeso-ke ikomiti encani le iye yaphumelela kilomnqopho.

Ukwenza ihlolo ngamalimi wezefundo njengeemfundo kunye namathulusi wokufundisa kiwo woke amazinga 
IBhodo iye yasekela barhubhululo lezokuhlalisana ngokwamalimi labakwa-Markdata eliye laveza elinye lelwazi elitlhogekako begodu iBhodo ikghona ukuthola iincwadi zangokomthetho manqophana nemithethomigomo yoke yangaphambili yelimi. Irherhweli lokufunda elinabileko lizakuhlola imahluko engaba khona manqophana nokufezakaliswa komthethomgomo ethuthuselwe isikhathi saka 2001/2 ngamabanga wokutlhayela kweemali zaka 2000/1.
* Ikomiti encani iye yaqalela amaprojekthi kileenkoro ezilandelako:
- Ukutjhugululwa kwamaphepha wokuhlolwa wesayensi yegreyidi 12
- Ukufundiswa kwekhemistri ezingeni eliphakemeko lefundo, ngesiZulu
- Iprojekthi etjheja amalimi amabili eenkolweni (isiXhosa-isiNgisi), Tjingalanga Kapa
- Ukufundiswa ngamalimi amabili- Tlhagwini Provinsi
- Kokufunda okutlolwe ngelimi lekhaya
- Imiphumela yesiNgisi elimini lekhaya
- Itjhejo lelimi kwezefundo emthethwenimigomo weenkolo zePumalanga Kapa
- Incwadi yeendaba etlolwe ngamalimi amanengi yabentwana abancani

Ukuthola ilwazi-magama elitlhogeka emalimi wabantu abanzima kizo zoke iimfundo, lokhu kuzakwenziwa nomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji kunye nomNyango wezeFundo.

UmNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji uye wenza isibawo sokobana ikomiti encani ilethe ibhajethi yayo kilokhu, bunqopha ku-NLS. Ikomiti encani iye yaphakamisa bona iBhodo ivumelane nalokhu kwaphela nange iBhodo iba nesabelo begodu ibandakanyeke ngamandla kilomsebenzi.


Ukuhlola amasilabhasi akhona ekufundisweni kwamalimi wabantu abanzima ezingeni lelimi lokuthoma, lesibili nelesithathu.
UMsizi-Mnqophisi uye wabuthelela woke amasilabhasi avela kiyo yoke iminyango yezefundo. Kuye kwaba khona ukumanyaniswa kwawo ngomnqopho wokuwahlola begodu neemphakamiso zokuthola ukungathathi hlangothi kiwo woke amalimi kuzakusungulwa msinyazana.


Ukuphadlhalaja imiphumela kunye neemphakamiso zeemfundo ezisekelwe ngeemali kunye namaprojekthi wokuthuthukisa.
Iprojekthi eyodwa ebe nemiphumela eqakathekile kunye neemphakamiso zakhona, iye yaphethwa kilonyaka, begodu gadesi izakugadangiswa yiBhodo (qala itjhejo ngenzasi).


IRHUBHULULO
Imibiko yamaphelelo ngalamaprojekthi alandelako iye yemukelwa kilonyaka:
1. Imibono yabafundi ngokufundiswa kunye nokufunda isiXhosa njengelimi lezinga lokuthoma eenkolweni eziphakemeko zePumalanga kunye neTjingalanga Kapa, elenziwe nguProf. Gary Barkhuizen. 
Umnqopho werhubhululweli bekukuthola amabanga wamambala wokuphunguka kokufundwa kwamalimi wabantu abanzima eenkolweni eziphakemeko mazombe begodu nangetjhejo bunqopha lesiXhosa. UProf. Barkhuizen ubuye wanikelwa godu nomsebenzi wokobana atlole ibuthelelo eliphakemeko lombiko wakhe. Lokhu gadesi simatasa ukukhupha kugadangisiwe njengemitlolo yamaPhepha wangasikhathi weBhodo.

2. IsiZulu njengethulusi lokufundisa, lokufunda kunye nokuhlolwa ku-khemistri ezingeni lefundo eliphakemeko, lenziwe nguNomz. Sihle Shembe. 
Umnqopho werhubhululweli bekukuthola bona isiZulu singasetjenziswa ekufundiseni kunye nekufundeni ikhemistri, ebafundini bonyaka wokuthoma eYunivesithi ye-Durban Westville. Imiphumela iye yaveza godu bona ukufundiswa ngelimi lekhaya yikambiso eyemukeleka kuhle khulu kwezokufundisa. Nanyana kunjalo, gazelimbi, emehlweni weBhodo, irhubhululweli alikho ezingeni elihle ngesibangeso-ke, iBhodo angeze yakwazi ukugadangisa imibiko yalo.


Amaprojekthi asetjenzwako gadesi
1. Amaphepha wokuhlola wamalimi amabili ekufundisweni nekufundeni kwesayensi eenkolweni eziphakemeko eendaweni zePhalaborwa eProvinsini yeTlhagwini okuzakuhlolwa ngo- 2001. Irhubhululo lesihloko esithi: Ukugadangiswa kwebuthelelo elimalimi-mabili (English/Sepedi) lamaphepha wokuhlolwa wePhysical Science weminyaka edlulileko webanga letjhumi eProvinsini yeTlhagwini kunye neempengu zakhona, eliragwa nguNomz. PT Pare lizakugadangiswa msinyazana nje liyincwadi yemibuzo yokuhlolwa yakwamatriki etjhugululelwe eSepedini/ Sesotho sa Leboa. Amasethi ali- 12 wemibuzo yakwamatriki izakugadangiswa encwajaneni emalimi-mabili ezakulingwa eenkolweni eziphakemeko zeProvinsini yeTlhagwini. Imiphumela yokulingwa lokhu ibifanele bona imedwe ekupheleni konyaka ka 2000. Ngamabanga wemiraro etholwe mrhubhululi, iinkhathi ebezibekiwe ziye zatjhugululwa. Ngesibangeso-ke, imiphumela izakulinganiswa ekupheleni kwalonyaka (2001). Kucatjangwa bona abafundi abathole iphepha lemibuzo ngamalimi womabili bazakuba namathuba ancono wokuzwisisa imibuzo begodu bazakwazi ukuphasa nconywana isifundo sesikolo sesayensi i-Physical science. Nakwenzeka bona lokhu okucatjangwako kuba njalo, kuzabe kutholakele ilwazi eliqakathekileko, iBhodo ezaliphadlhalaja kiyo yoke iminyango yezefundo.
2. Ihlelo leenkolo zamalimi amabili- Iprojekthi yokuPhenya ngenye indlela yokufundisa eSewula Afrika. Le yiprojekthi ethathwako ngomnqopho wokurhelebha ethathelwe emthethwenimgomo welimi wezefundo womnyango wesitjhaba wezefundo (Liep). I-Liep ilandela indlela  yokwengeza ekambisweni yamalimi amanengi. Lokhu kutjho bona ilimi lekhaya lomfundi liyahlonitjhwa begodu lihlonitjhwa njengelimi eliqakatheke khulu ekufundeni kunye nekufundisweni, ngesikhathi amanye amalimi engezwa phezu kwalo. Lokhu kwengezwa kungathatha indlela ezinengi, kubalwa hlangana nokhunye ukufunda amanye amalimi njengeemfundo kunye/nanyana ukusetjenziswa kwelimi lesibili lokufunda kunye nokufundiswa. Lomthethomgomo ufuna bona zoke iinkolo, lapho kungakghoneka khona, bona ziphakele ngaphezu kwelimi linye lokufundisa lapho kunesidingo khona. Umsebenzi kileprojekthi uragela phambili kuhle njengombana kuvele emibikweni ekarisako yale projekthi evela ku- PRAESA ilethwe eBhodini. Ukusekelwa kwaleprojekthi ngeemali zeBhodo kuzakuragela phambili kuze kube zi- 31 Matjhi 2002, begodu umbiko wamaphelelo ulindeleke ngo-Okthoba 2002.
3. Ukuthuthukiswa kwehlelo lokungenelela ukufunda nokutlola kugreyidi- 2 ye-Molteno
Kileprojekthi i-Molteno izakuthuthukisa bese igadangisa iinsetjenziswa zokufundisa igreyidi 2 kunye negreyidi 3, okuzakuba yincwadi yokusiza utitjhere kunye nencwadi yomfundi. Iinsetjenziswa zizakulingwa eenkolweni ezithileko ezikhethwe ngokuya kwamalimi ehlukeneko. Iimfundo zegreyidi 2 kunye no- 3 zizakurhelebha iinkolo ekuphuhliseni ukufundiswa ngelimi lekhaya/ nanyana ukusetjenziswa kwamalimi amabili emaphurayimari amanengi weSewula ye-Afrika. Isiqhema sezelimi kwezefundo sihlose ukugadangisa umbiko ohlola ngokwakha wabakwa-Molteno. Lombiko watholakala ulirhelebho elikhulu ebantwini abafuna ukuthuthukiswa kweensetjenziswa zokufunda ezingeni lokuthoma lokufunda. Umbiko wamaphelelo uzakukhutjhwa ngezi- 30 Juni 2002.

4. Itjhitjhingo lokuyelelisa ngelimi kwezefundo ? ngu-Beverley Burkett. Umnqopho onabileko waleprojekthi kukutjhejisa iinkolo ngomthwalo wazo wokuthuthukisa imithethomigomo yelimi, ezaba nekghono lokuqeda iinkambiso zekadeni zokungalingani bese ifaka iinkambiso zagadesi, ezisekela ikambiso yamalimi amanengi begodu ziyenze bona iphile. Umbiko wamaphelelo uzakukhutjhwa ngezi- 31 Disemba 2001.


5. Iphenyo lemiphumela engaba khona elimini lekhaya,
nakufundwa ngesiNgisi ? Iphethwe ngu-Dr Susan Suzman. Irhubhululweli lenzelwe ukuhlola imiphumela, nangabe ikhona, yokufundiswa ngesiNgisi ekghonweni lelimi lekhaya. Umbiko wamaphelelo uzakukhutjhwa ngezi- 31 Disemba 2001.


UMNQOPHO OMKHULU WOKUBONISANA OVELA KILESIQHEMA (IKOMITI ENCANI) NONGQONGQOTJHE KUNYE NOMNQOPHISI-MAZOMBE WEZEFUNDO
1) Isibawo samathomo somhlangano bekukubonisana noNgqongqotjhe kunye nomNyangwakhe ngeendlela iBhodo engarhelebha ngazo ekufezakaliseni komthethomgomo welimi lokufunda. IBhodo iye yatjela uNgqongqotjhe wezeFundo kobana umthwalo wokuthuthukisa imithethomigomo yamalimi kwezefundo, awukwazi ukuba semahlombe weenkolo kunye nobuphathi beenkolo, kodwana usemahlombe womNyango wezeFundo. UmNyango wezeFundo emaphelelweni, uzakufanele bona kube ngiwo oletha imithombo-rhelebho khona iinkolo zizakwazi ukwakhela imibono yazo yelimi phezu kwelwazi elaneleko.
2) IBhodo iye yaveza ukutshwenyeka kwayo ngokunikela ama- 5% ebafundini abakhuluma amalimi wesintu abatlola iinhlahlubo zabo zakamatriki ngelimi labo lesibili, ngombana lokhu akuqaleli ihliziyo yomraro wezefundo. IBhodo iyelelisa ngokuthi abafundi bafanele bona bavunyelwe ukutlola iinhlahlubo ngelimi labo lemakhaya, nanyana nakubhala lapho, iphepha libe ngesiNgisi kunye nelimi lekhaya. Lokhu kuzabe kwenzelwa bona imibuzo izwisiswe kuhle ngaphandle kokuthikamizeseka. 
3) IBhodo iye yaveza imibono yayo ngemiphumela emimbi kwezokufunda nokutlola ngokuya kwerhubhululo laka- 1999 le-UNESCO-Unicef-DoE ebafundini begreyidi yesine eSewula Afrika.
4) IBhodo iye yayelelisa uNgqongqotjhe ngemiphumela emanqophana nelimi kwezefundo erhubhululweni lakwa-MarkData elasekelwa ngeemali yiBhodo, elibika ngamalimi enarheni le begodu iBhodo iye yayelelisa uNgqongqtjhe ngemiphumela yerhubhululo laka-Barkhuizen.
5) Isiphakamiso manqophana nokufezakaliswa kwelimi emthethwenimgomo wezefundo siye satlolwa begodu sathunyelwa kuNgqongqotjhe. Isiphakamiswesi siye sethulwa ngomlomo ePalamende eKomitini yeenKhundla kwezeFundo, eyahlangana ngezi- 20 Feberbari 2001.




IIMPHAKAMISO ZOKUNGENZIWA ESIKHATHINI ESIZAKO KUNYE NOKUHLELWA KWESIQHEMA KUNYE NEKOMITI ENCANI EQALENE NELIMI KWEZEFUNDO
Ikomiti encani iye yavezela tjhatjhalazi isidingo samarhubhululo wesikhathi esizako kunye nemizamo ezakwenziwa kileenkoro ezilandelako begodu itjhukumisa bona zenziwe enyakeni weemali wesikhathi saka- 2001/2 kunye no- 2002/3.
* Ukuhlola zoke iindlela zokufezakaliswa komthemgomo welimi kwezefundo wango- 1997, eenkolweni zeSewula Afrika.
* Ukuthola kunye nokubeka amarhubhululo wokulinga kunye namaprojekthi akhelwe ukwengeza kunye nokuphuhlisa ilimi lekhaya kunye nokufunda ngamalimi amabili.
* Ukuzibandakanya eentweni eziphuhlisa ukuthuthukiswa kwezinto zokufunda kiwo woke amazinga emalimi wemakhaya wabafundi beSewula Afrika. Ithintano phakathi kokufunda nokutlola kwabadala kunye nabatjha kunye nokuthuthukisa isiko elihle lokufunda eenkolweni, kufanele bona kuthathelwe phezulu.
* Ukwenza ihlolo lobukghoni bagadesi babafundisi bamalimi wesiNtu ngomnqopho wokwenza iimphakamiso emahlelweni wokufundisa amatitjhera, wokulolwa emsebenzini kunye nokufundiswa ngaphambi kobana umuntu angathoma ukusebenza.
* Ukuhlola ukusetjenziswa kwezamafa kunye namanye amalimi kwezefundo.
* Ukulandelela ukuthuthukiswa kwetheminoloji kizo zoke iimfundo kiwo woke amalimi wangokomthetho, ngokusebenzisana nomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji, umNyango wezeFundo kunye nabanye abanesabelo.
* Ukuhloma ukusebenzisana kwasikhathi soke neminyango yesitjhaba kunye neyamaprovinsi wezefundo.
* Ukuthintana neKomiti yeenKhundla kwezeFundo eBandleni lesiTjhaba ngomnqopho wokuveza imiphumela yamarhubhululo kunye namaprojekthi wokuthuthukisa kunye nokufezakalisa umsebenzi weBhodo wokulemukisa urhulumende.


UKUTHUTHUKISWA KWEZEMITLOLO KUNYE NAMALIMI EGADE AGANDELELWE ESIKHATHINI SANGAPHAMBILI
Umnqopho wesiqhemesi kukusekela ukuthuthukiswa kwemitlolo kunye namalimi egade agandelelwe esikhathini sangaphambili. Iselele iBhodo eqalene nawo gadesi ngewokuphuhlisa kunye nokusekela imizamo yokwenza imisebenzi yobukghoni ekhona kiwo woke amalimi wesintu kunye nokukhuthaza umukghwa wokufunda.


Ukusebenzisana nezinye iinkhungo

Ukusebenzisana ngokusemthethweni nesiqhema sezemitlolo somKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari
Amalunga weBhodo anomthwalo wokuthuthukisa kwezemitlolo kunye namalimi egade agandelelwe aba nemihlangano nesiqhema sezemiTlolo somKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari, ukubonisana ngeendlela zokusebenzisana. Kwavunyelana bona iinkhungo zombilezi zizakusebenzisana, khulu-khulu eendabeni zokuthuthukiswa kwemitlolo yeSewula Afrika.

Ngesibangeso-ke umKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari wamenywa emhlanganweni-bandulo weBhodo egade uqalene nokutlola imidlalo ngamalimi wokudabuka e-Afrika. Lomhlangano-bandulo wawubanjelwe eJohannesburg ngelanga langezi- 23 Feberbari 2001. Ama-ofisi weBhodo azakubuye arhelebhe ekuhleleleni ikhomferensi yomKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari kwezemitlolo ehlongozwako.

Ukusebenzisana ngokomthetho nabeFilimi yesiTjhaba kunye nabaSekeli bamaVidiyo 
IBhodo iye yemukela isiphakamiso sabe-Literary for Afrika (LIFA) sokubawa isekelo eprojekthini yokuvuselela amalimi wekadeni wesiNtu ku- TV, emidlalweni kunye nemafilimini. Lokhu kudosele ekuthini iBhodo ihlome amatjhebiswano wangokomthetho wokusebenzisana nabamaFilimu wesiTjhaba kunye nabaSekeli bamaVidiyo (NFVF). Amalunga we-NFVF aba nesandla emhlanganweni-bandulo weBhodo wabatloli owabanjelwa eJohanneburg ngezi- 23 Feberbari 2001. Itjhebiswano le-NFVF lizakurhelebha ekuqinisekiseni bona amalimi wesiNtu akasaleli emuva nakutjhejwa amathuthuko wetheknoloji, khulu-khulu manqophana nethelevitjhini kunye nokukhiqizwa kwamavidiyo.

Ngelanga langezi- 10 Okthoba 2000, umhlangano phakathi kweBhodo, iinkhulu zomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji kunye ne-NFVF wabanjwa ngomnqopho wokuthola iindawo ezifanako ekungabanjiswana ngazo kunye nekungakhelwa phezu kwazo isikhozi. Kwavunyelana ngokobana ikomiti ehlangeneko yakhiwe ukuqala amalungiselelo kunye nokuthathwa kwamafilimu wemilando eyenziwa ngamalimi wokudabuke e-Afrika, ukubandulwa kwabatloli bemidlalo ngamalimi wesiNtu kunye nokusetjenziswa kwemidlalo etlolwe ngamalimi wesiNtu.

IBhodo yase ihlela umhlangano-bandulo ngezi- 23 Feberbari 2001, ngomnqopho wokukhuthaza ukutlolwa kwemidlalo yemirhatjho kunye neyama- TV kunye nokutlolwa kunye nokukhutjhwa kwemibiko ehlalisa kuhle yama-TV. Ummongo beku- ?Scriptwriting for the African Century: Radio, TV and Video?. Ngesikhathi sokubonisana iinhlokwana ezincani okuye kwakhulunywa ngazo kube ngilezi: itjhebiswano phakathi kobu-Afrika kunye nababutheleli beendaba abatjha, ukutlolwa kwemidlalo kunye neVuselelo yobu-Afrika, ukuthuthukiswa kwemitlolo kunye namalimi egade agandelelwe, ukutlolwa kwemidlalo kunye (naBeGunya lokuThintana abazijameleko beSewula Afrika (ICASA), Ukutlola kunye norhulumende kunye neKoro yezeFundo kunye nabaGunyaziwe ukuBandula. Ithimba leenthunywa belifaka phakathi uMike Dearham we-NFVF, Brent Quinn kunye noJohnny Masilela ababuya eHlanganweni yeSewula Afrika yabaTloli bemiDlalo (i-SSWA) kunye noZinzi Ramatseba obuya emKhandlwini weSewula Afrika wesiTjhaba wobuKghwari. Amalunga wamakomiti wamaprovinsi kunye namalimi wesiKhoe, wabaRwa begade ajamalekile, kunye nezinye iinkhungo ezithola imali eBhodini kunye neenhlangano zabatloli.

Ukusebenzisana ngokomthetho neHlangano yokuRhatjha eSewula Afrika (SABC)
IBhodo ilwela ukuba netjhebiswano langokomthetho neHlangano yokuRhatjha eSewula Afrika (SABC). Lokhu kukuqinisekisa bona umrhatjhi wazi iindingo kunye nezinto ezithinta amalimi egade agandelelwe esikhathini sangaphambili, khulu-khulu ngokuya kokutholakala kwelwazi lamalimi abantu abawazwisisa ncono. IBhodo, ngokusebenzisa amaphiko wayo afana namaZiko wesiTjhaba weenHlathululimezwi kunye namaBandla wesiTjhaba weLimi, izaba semajameni wokuyelelisa iHlangano yokuRhatjha eSewula Afrika (SABC) eentweni zelwazimagama kunye namazinga emukelekako wokusetjenziswa kwamalamalimi.

IBhodo iye yemukela bona umhlangano phakathi kweBhodo yeHlangano yokuRhatjha eSewula Afrika (SABC) kunye neBhodo (PANSALB) uhlelwe. AboNgqongqotjhe bobabili, wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji uDr Ben Ngubane kunye no- Dr Ivy Matsepe-Cassaburi, onguNgqongqotjhe wezokuThintana bafanele bona bamenywe. i-ofisi yeBhodo imatasa ngokulungisela loyo mhlangano osazaba khona.




Ukugadangiswa kwemitlolo yamalimi wesiNtu
Iinyeleliso zomthethomgomo eminqopheni yesikhathi eside yeBodo manqophana nokuthuthukiswa kwezemitlolo, khulu-khulu emalimini egade agandelelwe esikhathini sekadeni ibala hlangana nokhunye:
* Ukuphuhlisa ukuba khona kwemitlolo kiwo woke amalimi wangokomthetho ngokusekela imizamo yokwakha ukuthoalakala kwalemitlolo; kunye
* Nokusekela imizamo ekhuthaza isiko lokufunda.

Lokhu kumthwalo obudisana ngombana inani lemitlolo egadangisiweko emalimini wesiNtu kusukela ngo- 1994 liphunguke khulu. Iqhinga lokwakha isiko lokufunda angeze lasikima ngapahndle kwezinto zokufunda (imitlolo).

Amaguranda emalimi wesiNtu
IBhodo iye yemukela iimbawo zokusekelwa ngeemali emaprojekthini amabili wamaguranda okuyi: iSekunjalo eMpumalanga yesiNdebele kunye nesiSwati; iSeipone eProvinsini yeTlhagwini yeSesotho sa Leboa, Tshivenda kunye neXitsonga. Iinhlanganwezi ziye zabawiwa bona zibuyelele iimbawo zazo begodu iBhodo izakubuye iqale bona ingazirhelebha njani iinhlanganwezi, khulu-khulu manqophana nokuthuthukisa ubukghoni kunye nekutholeni imithombo-rhelebho yalamaprojekthi.

Emizameni yethu yokwakha isiko lokufunda, iBhodo iye yabambana nabakwa-Heinemann Publishers, Metrorail, iPhiko leprovinsi yeGauteng lemisebenzi yamalayibhulari kunye neLwazi emNyangweni wezemiDlalo, ukuziThabisa, ubuKghwari namaSiko ngezi- 8 Septemba 2001, ilanga leentjhabatjhaba lezokufunda nokutlola. Iincwadi ezima- 15 000 ezitlolwe ngamalimi wesiNtu ziye zaphadlhalajwa simahla ebakhwelini beentimela ze-Pretoria-Johannesburg, ngomnqopho wokuphuhlisa isiko lokufunda ebantwini abakhuluma amalimi wesiNtu. Abakhweli beminyaka yoke batjengisa ikareko emitlolweni yangamalimi wabo abawamunyako. Abe-Biblionef nabo banikela ngeencwadi eziyikulungwana namakhulu amahlanu weencwadi zabentwana.

Amamiziyamu wemitlolo, amasentha werhubhululo emalimini wesiNtu kunye nokutjhugululwa kwemitlolo yekadeni
IBhodo iye yasungula irhubhululo lamakghoneko ukurhelebha umNyango kaNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji bona uthathe isiqunto ngokuhlonywa kwamamiziyamu wemitlolo kunye namasentha wamarhubhululo emalimi wesiNtu. Amavakatjho enziwe yiBhodo kunye neenkhulu zomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji, eenkhungweni ezahlukeneko emaprovinsini asetjenziswe njengendlela yokuthola ubunjalo berhubhululo yelimi elingenziwa; kunye nokobana amasentha lawa wokuthuthukisa angasebenza njani.

Iinkhungo ezilandelako ziye zavakatjhelwa yithimba leBhodo kunye nelomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi netheknoloji:
(i) I-Nasionale Letterkundige Museum en Navorsingsentrum (NALN) eseBloemfontein ngezi- 6 Juni 2000:
(ii) IMiziyamu yesiTjhaba yemiTlolo yesiNgisi (NELM), IsiKhungo sokuFundwa kwesiNgisi (SEA) kunye nesiHlathulilimezwi sesiNgisi seSewula Afrika (DSAE), zoke ezise-Grahamstown phakathi kwezi- 22 kunye nezi- 26 Arhostosi 2000.
(iii) IBulungelo lamaRekhodi i-Mayibuye elise-Robben Island, i-Paarl Afrikaanse Taalmuseum, IBhuriyo ye-Woordeboek vir Afrikaanse Taal, iSentha yesiTjhaba yyezamafa kunye neemFundo zamaSiko (NAHECS) kunye neProjekthi yesiHlathululimezwi sesiXhosa. Phakathi kwangezi- 24 kunye nezi- 27 okthoba 2000.
(iv) AmaKomiti amathathu weLimi wemaProvinsini (PLCs) weBhodo aye athintwa: iPumalanga Kapa, iProvinsi yeTlhagwini, Freyistata kunye neMpumalanga.

AmaKomiti wamaLimi wamaProvinsi (ama-PLC) aye aba nomkhumbulo wokuthi, phakathi kokhunye, ukutjhugululwa kwamalimi wekadeni ukusuka kwelinye ilimi lesiNtu kuyiwe kwelinye kufanele bona kwenziwe. Amatjhuguluko azakufanele bona enziwe godu asuselwa emalimini wesiNtu asiwe esiNgisini. Imitlolo yabentwana eyagadangiswa ekadeni ngamalimi egade agandelelwe ayikafaneli bona ibe matjhuguluko, kodwana ifanele bona ibe mitlolo yamambala etlolwe ngalawo malimi, lokhu okuzakuqinisekisa bona abentwana abazakufunda imitlolo leyo bazakuthola ilwazi kunye nezwisiso yamasiko wemakhabo kunye nerherho lokutjheja izinto. Ama-PLC abuye ahlongoza bona imitlolo eqakathekile ngokomlando ifanele bona itjhugululwe.

Ngeenkathi lezi zokubonisana, kuye kwaba khona umbono wokobana amasentha werhubhululo welimi angabekwa eendaweni ezikude neendawo eziqakathekileko zamadorobha, kodwana amamiziyamu wemitlolo wona afanele bona abe seendaweni ezimaphakathi. Ngomnqopho wokonga imali, umthangalasisekelo okhona gadesi ufanele bona utjhejwe begodu usetjenziswe njengesisekelo ekuthuthukisweni okunye nokunye okutjha. Amayunithi angahlanganiswa nanyana kungenzeka bona ehlukane ngokwenyama, kuphela lokho kungenziwa nangabe yinye yamayunithi inikelwa umsebenzi wokuhlanganisa begodu iphathe koke okuphathelene nokulawulwa kunye nokuphathwa kwesentha yokurhubhulula ngezelimi. IBhodo iye yathumela umbiko ngetjhejweli kuNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji. Lokhu kuzaba yikombandlela kuNgqongqotjhe ngesikhathi athatha isiqunto ngokwakheka kwamasentha wokuthuthukisa amalimi.

Unongorwana wonyaka wokutlola weBhodo
Iindlela zokukghonakalisa unongorwana wonyaka wokutlola zisatjhejwa yiBhodo. Njengesilingelelo, ngesikhathi iBhodo ibambe imihlangano-bandulo ngokutlolelwa kwe-TV, umrhatjho kunye namavidiyo, eyayibanjwe ngezi- 23 Feberbari 2001, umbuthano wamalimi egade agandelelweko wathola unongorwana wamathomo wokutlola weBhodo. Lokhu bekukuhlonipha ukuzinikela kwawo kunye nokulwela amalungelo wamalimi egade agandelelwe esikhathini sangaphambili oku: siSwati, Tshivenda, isiNdebele kunye ne-Xitsonga.

Amaprojekthi
1. Ngezi- 13 Disemba 2000 umrholi weprojekthi uProf. Rosalie Finlayson wethula umbiko ngeprojekthi yakhe yokuhloma iphaliswano lokutlola ngesiZulu kunye siXhosa, ebafundini beenkolo eziphakemeko abahlala eengoga zeGauteng, Pumalanga Kapa kunye neKwaZulu-Natali. Amalunga weprojekthi aye aphumelela ekutholeni iimali ezengezelelweko kwa-Johnic Holdings, abazazisebenzisa ukugadangisa ibuthelelo lemitlolo ematjhumi amabili ekhamba phambili yesiZulu nesiXhosa. Ibuthelelweli kuthenjwa bona lizakwethulwa eBhodini ekupheleni kwaka- 2001.
2. Iprojekthi i-AARLDISA yokutjhugululwa kwemidlalo ka- Zakes Mda isiwe emalimini alithoba wokudabuka e-Afrika isaragela phambili. Umbiko ngepumelelo yeprojekthi usalindelwe (yiBhodo) emalungwini weprojekthi, ekhokhelwa nguNomz. Ronald Madiba.






UKUTJHUGULULA KUNYE NOKURHUMUTJHA
Isiqhema esitjheja zokutjhugulula kunye nokurhumutjha siye sanikelwa umsebenzi wokufezakalisa imibono elandelako:
A. ukuthuthukiswa kweenyeleliso zemisebenzi yokulinganiswa kwamalimi;
B. ukukghonakalisa kokusungulwa kwesikhungo sokulawula ibizelo lokutjhugulula kunye nokurhumutjha;
C. ukukghonakaliswa kokuhlonywa kwemisebenzi yokukghonakalisa ngokunaba kwezamalimi;
D. ukuthuthukiswa kweprojekthi yamalimi wabantu ekusekeleni ukutjhugulula kunye nokurhumutjha;
E. ukuhlelwa kunye nokufezakaliswa kwamaprojekthi aqakathekileko kwezokurhumutjha kunye nokutjhugulula ukuphuhlisa kunye nokuthuthukisa amalimi egade agandelelweko esikhathini sangaphambili.

Esikhathini esitjhejwako, imizamo ebonakalo nenamandla sele yenziwe ukuzalisa umthwalo wesiqhemesi, esirholwa ngepumelelo yiKomiti encani yezokutjhugulula kunye nokurhumutjha (i-TISC). Lokhu okulandelako sitjengiso seragelo-phambili esele lenziwe ekufikeleleni iminqopho yamaqhinga:

A. Ukuthuthukiswa kweenyeleliso zemisebenzi yokulinganiswa kwamalimi
Okhunye okuye kwafunyanwa yiBhodo ngokwephulwa kwamalungelo welimi kube ngekutholwe kwezetjhugululo kunye nokurhumutjha. Okutholiweko kuze kube nguDisemba 2000 kusalungiswa kube ziinyeleliso esazisweni sePhepha lakaRhulumende elizakukhangiswa ngebumbeko lencwajana.

B. ukukghonakalisa kokusungulwa kwesikhungo sokulawula ibizelo lokutjhugulula kunye nokurhumutjha
Kuye kwaba khona ikambiso yokubonisana eyenziwe yiBhodo begodu yaphelelisa ngokobana kutlolwe umThethomlingwa wokuhlonywa komkhandlu wabarhumutjhi kunye nabatjhugululi.

Lomtlolo womthethomlingwa sele uphethiwe begodu usezandleni zomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji lapho uNgqongqotjhe azakuphasisa khona lomthethomlingwa bona ungendlalwa eKhabinedini.



C. ukukghonakaliswa kokuhlonywa kwemisebenzi yokukghonakalisa ngokunaba kwezamalimi
IBhodo iye yasungula iphenyo eliye laphelelisa ngokuthuthukiswa kweemphakamiso ekuzakuthathwa ngazo amagadango ziimBethamthetho zoke zamaProvinsi kunye nePalamende yesiTjhaba ekuthuthukiseni, ekwemukeleni kunye nekufezakaliseni umthethomgomo welimi ozakufanele bona ufake phakathi:
* ihlelo lamalimi elineminqopho esebeleni, amaqhinga kunye neenkhathi ezibekiweko zokufezakaliswa;
* Umthethomgomo ufanele bona ube neendlela zokukhuthaza kunye nokuthokoza ukusetjenziswa kwamalimi wesiNtu kunye namanye egade agandelelwe afana neLimi lamaTshwayo, basebenzi kunye namalunga wesiBethamthetho kunye nepalamende.

- Umthethomgomo welimi ufanele bona uphelelise ngokuhlonywa kwemisebenzi yamayunithi asebenza kuhle begodu nangefanelo ana/e:
   ** basebenzi basafuthi nanyana abasebenza isikhatjhana ekorweni yelimi;
      ** mithombo-rhelebho yokutjhugulula kunye nokurhumutjha ezakusetjenziswa malunga wezindlu zozimbili kunye nomphakathi mazombe.

* IPalamende yesiTjhaba kunye neemBethamthetho zamaProvinsi zifanele bona ziqhatjhe abantu ababandulwe ngefanelo begodu abaneboni emsebenzini wokutjhugulula kunye nokurhumutjha, begodu lapho sele baqhatjhiweko khona, bafanele bona banikelwe amahlelo wokubakhuphula emsebenzinabo begodu babandulwe kuhle ukunikela ihlelo lemisebenzi elisezingeni eliphezulu.

* IPalamende yesiTjhaba ifanele bona igandelelwe begodu ikhuthazwe bona yandise imisebenzi yokurhumutjha emalimini wesiNtu bona ibe sezingeni elilinganako nelesiNgisi nesiBhuru begodu kukhuthazwe ukusetjenziswa kwamalimi wesiNtu. IBhodo izimisele ukurhelebha iimBethamthetho kunye nePalamende yesiTjhaba bona bafezakalise lomnqopho.

- Kuzakufanele bona kube nehlelo lokuhlola bona iimphakamiso ezivezwako ziyenziwa esikhathini seenyanga ezisithandathu, begodu lapho iinkhungo ezithintekako zibhalelwe khona ukulungisa imitjhapho, iBhodo izakufanele bona ithathe amagadango afaneleko wokulungisa. 




D. ukuthuthukiswa kweprojekthi yamalimi wabantu ekusekeleni ukutjhugulula kunye nokurhumutjha
Amalunga weBhodo wesiqhemesi aba malunga wekomiti elawulako yezokutjhugulula kunye nokurhumutjha eye yenza isiphakamiso eBhodini ngeprojekthi ezakuthuthukisa itheknoloji yamalimi wabantu.

Ngemva kobana iBhodo yemukele indaba yeprojekthi ezakuthuthukisa itheknoloji yamalimi wabantu (i-HLT), iKomiti elawula ngokubambisana nomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji yahlonywa. Ngemva kwemihlangano eminengana kunye nokubonisana, umtlolo wamaphelelo wamaqhinga weprojekthi ezakuthuthukisa itheknoloji yamalimi wabantu, yavezwa. Eminye iminqopho yeprojekthi ezakuthuthukisa itheknoloji yamalimi wabantu, ngile:
> Ukutjengisa itlhogeko lokuveza imithethomigomo ethileko manqophana neprojekthi ezakuthuthukisa itheknoloji yamalimi wabantu, njengombana iSewula Afrika iyinarha elandela ikambiso yamalimi amanengi;
> Ukuphakamisa iindlela ezinengana kunye neenkhathi ezizakubekwa zokusungulwa kweprojekthi ezakuthuthukisa itheknoloji yamalimi wabantu, engadosela, phakathi kokhunye, ekuhlonyweni kwebubulo leprojekthi ezakuthuthukisa itheknoloji yamalimi wabantu eSewula Afrika; kunye
> Nokuphakamisa iindlela ezikhona zokusekela ngeemali itjhitjhingo leprojekthi ezakuthuthukisa itheknoloji yamalimi wabantu (incwadi ye-HLT).

Incwadi le iye yethulwa eBhodini emhlanganweni wayo wangezi- 19-20 Okthoba 2000. Kilomhlangano kwabuye kwaphakanyiswa bona lincwadi yethulwe kuNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji ozakuthuthukisa umethethomgomo we-HLT.

Sele kwenziwe isiphakamiso kuNgongqotjhe bona akhethe isiQhema sokuYelelisa esizakutjheja indaba yokuthuthukiswa komthethomgomo we-HLT.


E. ukuhlelwa kunye nokufezakaliswa kwamaprojekthi aqakathekileko kwezokurhumutjha kunye nokutjhugulula ukuphuhlisa kunye nokuthuthukisa amalimi egade agandelelweko esikhathini sangaphambili.
(i) Ukutjhugululwa kwesiHlathululimezwi sesiNama/isiNgisi sisiwa elimini lesi-Nama/isiBhuru ngokuhlanganyela nesi-Khoe kunye nesiKhungo sesiTjhaba samaLimi wabaRwa kunye neYunivesithi yeNamibia
IBhodo iye yavumela bona iprojekthi yokutjhugululwa kwesiHlathululimezwi sesiNama/isiNgisi sisiwa elimini lesi-Nama/isiBhuru ngokuhlanganyela nesi-Khoe kunye nesiKhungo sesiTjhaba samaLimi wabaRwa kunye neYunivesithi yeNamibia, ifezakaliswe. UProf. WHG Hacke weYunivesithi yeNamibia uye wabawiwa bona anikele irhelebho lokwazi elifaneleko. Njengombana irhelo leenhlathululo zamagama besele ligadangiswe ngabakwa-Gamsberg Macmillan Publishers, nabo baye bafakwa begodu sele balethe isiphakamiso sabo manqophana nokutjhugululwa kwerhelo lamagama wesi-Khoekhoegowab-isiNgisi bona lisiwe elimini lesi-Khoekhoegowab-isiBhuru.

Liprojekthi izakufaka phakathi amalunga amabili wesiKhungo sesiTjhaba seLimi lesiKhoe kunye namaLimi wabaRwa, azakubandulwa ekutlolweni kweenhlathululimezwi khona azakuba sebujameni obuhle bokobana arhelebhe emazingeni ahlukeneko wokubonisana.

Iinkulumiswano zokusonga lindaba zisaragela phambili begodu liprojekthi ingathoma esikhathini sonyaka weemali omutjha, njengeprojekthi ethathelwa phezulu khulu. 

(ii) Ihlelo lokubandula kwezokutjhugulula kunye nokurhumutjha
IBhodo iye yathatha isiqunto sokubandula abafundi abazakurhelebha ngemisebenzi yezokutjhugulula kunye nokurhumutjha eBhodini kunye nezinye iinkhungo ezibandamelene. Labafundi baye babandulwa esikhungweni sefundo esiphakemeko esinobukghoni bokupha ibandulo elinjalo. IYunivesithi yeFreyistata iye yakhethwa bona ibandule abafundi laba.

Kuye kwaba khona isikhangiso emagurandeni ehlukeneko, esibizela ababawi bona babandulwe. Kuye kwaba khona iimbawo ezima- 460 eziye zemukelwa. Ababawi abama- 42 baye bafakwa erhelweni elifitjhani. Abafundi abali- 19 basanda kuqeda ibandulo labo, elithome ngezi- 5 Feberbari 2001 kwaze kwaba ngezi- 23 Feberbari 2001.

Labafundi bazakungena ekusebenzeni ngaphasi kwe-PANSALB lapho bazakunikela khona imisebenzi yokutjhugulula kunye nokurhumutjha ngaphasi kwelihlo elibukhali labasebenzi belimi abaneboni.

(iii) IBhodo ibuye yasekela ngeemali iProjekthi yemiBuso yaboMasipala yemiSebenzi yokuTjhugulula kunye nokuRhumutjha (LOGTIS) eWelkom, enqophe ukuveza umtlolo ozakurhelebha iinkhulu zakamasipala ezisebenza ukuthintana nomphakathi, ukurhumutjha.

Liprojekthi isemazingeni wayo wamaphelelo lapho umRhubhululi enza khona amatjhugululo amancani emtlolweni wamaphelelo wencwadi yokubandula.

(iv) Enye iprojekthi esekelwe ngeemali yiBhodo kilesiqhema yiProjekthi yokuBandula nokupha ubuKghoni kwezokuRhumutjha ekorweni yezePilo yomPhakathi (CHITEP) engaphasi kwelawulo leProjekthi yesiTjhaba yeLimi.

Liprojekthi ineminqopho emibili emikhulu: ukubandulwa kwabarhumutjhi emphakathini kunye nokubekwa kwalabarhumutjhi emsebenzini obhadelako eembhedlela kunye nemakliniki wedorobha le-Cape Town.


UKUTLOLWA KWEENHLATHULULIMEZWI KUNYE NOKUTHUTHUKISWA KWETHEMINOLOJI
Isigaba 8(8)( c) somThetho oTjhezelweko weBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika ka 1999 (umThetho oyinomboro 10 ka 1999), sithi iBhodo izakuhloma ?amaziko azakusebenza njengeenkampani ezilawulwa siqinisekiso ngokuya kwesigaba 21 somThetho weenKampani ka 1973 (umThetho oyinomboro 61 ka- 1973), begodu izakunikela iimali emazikweni ekufezakaliseni imisebenzi yawo??

Ukuhlonywa kwamaZiko weenHlathululimezwi wesiTjhaba
IZiko lesiHlathululimezwi lesiTjhaba (NLU) selimi ngalinye lamalimi wangokomthetho weSewula Afrika, liye lahlonywa begodu latloliswa ngoMatjhi 2001, njengekampani ehlonywe ngokuya kwesigaba 21. Idatha ngamagama weenkampani ezitlolisiweko, iindawo zokusebenzela, amagama wamalunga webhodo yabanqophisi, kunye namajamo manqophana nokuqhatjha, kuyatholakala eBhodini. Elinye ilwazelo libuthelelwe latlolwa ethebuleni elisemaphethelweni wesigabesi.

Ngesikhathi soke sekambiso yokuhlonywa, isiQhemesi esitjheja likoro yeenHlathululimezwi kunye nokuThuthukiswa kweTheminoloji siye sahlela begodu sabuthelela imitlolo eminengana ephethe iinkombandlela kunye nelwazi ukuqinisekisa bona amaziko araga kuhle. Amajamo wagadesi walikambiso ahlathululwa ngenzasapha.

IBhuriyo ye-?Woordeboek van die Afrikaanse Taal? kunye nesiHlathululimezwi sesiNgisi seSewula Afrika
IBhuriyo yesiHlathululimezwi sesiBhuru, i-?Woordeboek van Afrikaanse Taal? (WAT) kuze kube gadesi ibigade isebenza ngokuya komThetho we- ?Woordeboek van Afrikaanse Taal? ka 1973 (umThetho oyinomboro 50 ka-1973). Namtjhana kunjalo, umThetho wokubulala lomThetho uyalungiswa begodu iBhuriyo ye-WAT sele itloliswe njengekampani elandela isigaba 21. Ngemva kobana lomThetho sele ubulewe, iBhuriyo izakuphelelwa mamandla njengesikhungo sangokomthetho, ngesibangeso-ke, izakuba namajamo afana begodu alingana namanye amaZiko weenHlathululimezwi wesiTjhaba kilenarha.

IZiko lesiHlathulimezwi sesiNgisi seSewula Afrika (i-DSAE) sele sisebenza njengekampani elandela isigaba 21, kusukela ngo- 1991. Kusukela ngo-Apreli 2001, i-DSAE izakuwela ngaphasi kwelawulo leBhodo.

Iimali zokusekela iBhuriyo ye-WAT kunye ne-DSAE zizakuphathwa yiBhodo esikhathini esizako ngomnqopho wokusebenzela ekuphadlhalajisweni kweemali zokusekela ngokulinganako nawo woke amaZiko wamaLimi wesiTjhaba, esikhathini seminyaka elitjhumi.

Ukubandula kunye nokuyeleliswa
Amabhodo wabanqophisi wamaZiko weenHlathululimezwi zesiTjhaba aye emukela iinyeleliso emalungwini wesiqhemesi emihlanganweni-bandulo emibili eye yabanjelwa amaZiko weenHlathululimezwi wesiTjhaba akhona gadesi (30 Okthoba 2000) kunye namaZiko weenHlathululimezwi wesiTjhaba aqeda ukusungulwa (5 Feberbari 2001). Iinhloko eziye zathintwa kilemihlangano-bandulo zibe ngilezi, hlangana nezinye:
* Umsebenzi wabanqophisi (Ikhowudu ka-King yeenKambiso kunye nokuziPhatha eHlanganweni);
* Ukutlolwa kwamahlelo webhizinisi kunye namabhajethi;
* Iinkambiso zokubika;
* Amahlelo wemakhiwo yehlangano kunye namahlathululo womsebenzi;kunye
* Nokukhangisa kunye nokukhetha abazakuqhatjhwa.

Imitlolo yokwakhulunywa nokwenzeka kiyo lemihlangano-bandulo iyatholakala begodu ingabawiwa ema-ofisi weBhodo.

IBhodo godu iye yanikela ikhoso yokubandula: Isingeniso sethiyori yokutlolwa kweenhlathululimezwi kunye nemiphumela yakhona. Abasebenzi bamaziko akhona baye bamenywa bona babe khona emhlanganweni webandulo kusukela ngezi- 27-29 Novemba 2000. Ikhoso le iye yabuyelelwa ekupheleni kwakaMatjhi 2001. Abantu abakhethwe mabhodo wabanqophisi bamaziko amatjha baye bakhambela lomhlangano-bandulo. UProf. R H Gouws (Yunivesithi yeStellenbosch) wabe anikelwe umsebenzi wokukghonakalisa lemihlangano yokubandula.

Abahleli-abakhulu, abaphathi: bemisebenzi yokusekela, amalunga wabasebenza ukulawula basezakwemukela ibandulo kunye neenyeleliso eBhodini, ngemva kobana sele baqhatjhiwe emaZikweni. Imihlangano-bandulo emithathu, ethatha ilanga linye ngamunye, kucatjangwa bona ngiyo ezakwenziwa kilokhu.

IBhodo ibuye yatjheja amaqhinga athileko wokubandula ukurhelebha amaZiko bona abe nabantu ababandulwe ngefanelo. Amanye amaqhinga layo afaka phakathi ukufananiswa kuhle kweemfundo namakghono kunye neenkhundla zamaZiko; ukuqhatjhwa kwabasebenzi besikhatjhana nangabe lokho kuyanconyiswa; ukujamisa kwesikhatjhana ukuqhatjhwa kwabahleli-abakhulu bese kuthi iZiko liphathwe mumuntu okhona lapho omkhulu, kuze kube sikhathi lapho kuqhatjhwa khona; kunye nokunikelwa kwebandulo langokomthetho nanyana ibandulo lemsebenzini ngendlela elingatlhogeka ngayo.


Ukusekelwa kunye nokuphathwa kweemali
IBhodo ihlala iseenkulumiswaneni nomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji manqophana nokusekelwa ngokweemali kwamaZiko weenHlathululimezwi zesiTjhaba.

Isiqhemesi siye sasungula iqhinga leminyaka elitjhumi leendlela zokuthola ukusekelwa ngeemali ngokulingana phakathi kwamaZiko weenHlathululimezwi zesiTjhaba. Lokhu kuye kwethulwa kuNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji bona akuphasise.

Iimali zedluliselwa emazikweni ngemva kokwemukela ihlelo lebhizinisi kunye nebhajethi. Lokhu kwenziwa ngeencwadi zamaqhinga wokuhlela, ezahlanganiswa emihlanganweni-bandulo eyabanjwa ngo-Arhostosi kunye no-Okthoba 1999. Ngesikhatheso, abajameli bamaziko bathola iinyeleliso manqophana namaqhinga wokuhlela, kutjhejwa khulu-khulu iminqopho yesikhathi esifitjhani, esimaphakathi kunye neside; ukutjhejwa kwebhoduluko; amajamo wamaqhinga wesikhathi esizako; amahlelo wokufezakalisa; njll. Njengombana bekumnyaka wamathomo wokobana amaZiko atlole amahlelo webhizinisi anabileko kunye nokwenza amabhajethi ngokuya kweminqopho enqotjhiweko, iBhodo iye yabandamela ukurhelebha kilokhu.

Abasebenzi
Amaziko amathathu, iBhuriyo ye-WAT, iProjekthi yesiHlathululimezwi sesiXhosa kunye neZiko lesiHlathululimezwi sesiZulu, begade zisebenza njengeenkhungo zangokomthetho ezisekelwa ngeemali zakarhulumende (iBhuriyo ye-WAT) nanyana njengamaprojekthi eenkhungweni eziphakemeko zefundo (amaprojekthi wesiXhosa kunye nesiZulu). Iinjamiso zesikhatjhana ekubulaweni komThetho we-WAT, zibeka isijamiso sokuthuthwa kwabasebenzi beBhuriyo esikhungo sangokomthetho, bayiswe eBhuriyweni ejanyiswe njengekampani ehlonywe ngokwesigaba- 21. Nanyana kunjalo, emajameni weprojekthi yesiXhosa kunye nesiZulu, amajamo wabasebenzi abaqhatjhwe lapha abudisana. Njengombana abasebenzi baqhatjhwe begodu babhadelwa sikhungo sefundo esiphakemeko esisekela iprojekthi (iYunivesithi ye-Fort Hare kunye neyaKwaZulu), abasebenzi bemayunivesithi bafanele bona benze isivumelwano neenkampani ezakhiwe ngokwesigaba- 21 lezo. IBhodo imatasa njenganje ukurhelebha amaZiko ekubonisaneni ngemivuzo yomsebenzi nalamalunga wabasebenzi.

Amaziko aqeda ukuhlonywa gadesi, okubalwa isiNdebele kunye neSesotho sa Leboa, asebujameni bokungaqhatjha abasebenzi. Emajameni amanengi, amaziko anikela iimvumelwano zomsebenzi zasafuthi ebasebenzini bawo. Kilokhu, iBhodo ibuye yanikela iinyeleliso emabhodini wabanqophisi manqophana:
* nehlelo lesakhiwo sehlangano yeZiko lesiHlathululimezwi sesiTjhaba;
* iinjamiso zomsebenzi; kunye
* namagama kunye neemvumelwano zokuqhatjhwa.


Ukuhlelelwa kokutlolwa kweenhlathululimezwi
Isiqhemesi siye senza isivumelwano no-Prof. R H Gouws bona akghonakalise, abuyelele begodu aqalisise amaprojekthi akhona gadesi nalawo ahlongozwako emazikweni akhona; ukurhelebha amaziko aqeda ukuhlonywa ekukhetheni bona ngiziphi iinhlathululimezwi azakuthoma ngazo mantanzi; kunye nokurhelebha ngokuhlelwa kweqhinga lesihlathululimezwi kunye nencwadi yokuyelelisa. Lokhu kuye kwaphetha ngokufezakaliswa kweqhinga lekambiso yesibili yokutlolwa kwesihlathululimezwi emazikweni.

Ukufakelwa kwamaziko amakhompyutha
Kuye kwenziwa ihlahlubo yeendingo manqophana namakhompyutha kunye namahlelo wamakhompyutha emazikweni aqeda ukuhlonywa.

IBhodo iye yaphumelela ukuhloma itjhebiswano nekampani yeSwideni ebizwa- Lexilogik AB yabosolimi abasebenzisa amakhompyutha. Ihlelo labo lokuhlanganyela, i-Onoma, lisetjenziswa gadesi yiBhuriyo ye-WAT. IBhodo kunye neLexilogik AB benze isivumelwano ekupheleni kwakaMatjhi 2001, manqophana nokufakelwa kwamakhompyutha emazikweni amanye. Ihlelo leprojekthi elinabileko liye lenziwa ngesikhathi abakwa-Lexilogik AB bavakatjhele eSewula Afrika ngoMatjhi 2001. Ihlelo le-Onoma sele lifakiwe emazikweni weenHlathululimezwi zesiNdebele kunye neSesotho sa Leboa.

Imisebenzi yokusekela ilwazi
Esikhathini esizako, amaziko azakutlhoga irhelebho eBhodini ngemithethomigomo kunye nemisebenzi yokulandelela emanqophana nokutholakala kwemithombo-rhelebho yelwazi, ezakufanele bona iqalwe ngesikhathi sekambiso yokutlolwa kwesihlathululimezwi. Amaziko atlhoga godu ukuthola iinhlathululimezwi ezifaneleko, ama-ensayiklophediya, imitlolo yokulandelela kunye neminye imithombo-rhelebho yelwazi, ngobuduze. Iintwezi iBhodo iragela phambili nokwenza isiqiniseko sokobana ziyalungiseka.

Ukuthuthukiswa kwetheminoloji
Ngaphasi kwalesiqhema, iBhodo akhange iqalane nendaba yokuthuthukiswa kwetheminoloji ngokwayo, ngombana lokhu kumsebenzi wePhikwana lemiSebenzi yeTheminoloji emNyangweni wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji.


Ukutlolwa kweenhlathululimezwi ngokubambisana
Esikhathini seminyaka emibili edlulileko, iBhodo iye yalandela umthethomgomo wayo wokuphuhlisa ukutlolwa kweenhlathululimezwi ngokubambisana. Amajamo lawa athethwe ngombana kuqakathekile bona abatloli beenhlathululimezwi kunye nezinye iinqhema ezinekareko ekorweni yokutlola iinhlathululimezwi bona zibambane ngobukhulu obungakghoneka. Ukubambisanokho kungavela emazingeni ehlukeneko, kubalwa hlangana ukubambisana ezikweni ngalinye naphakathi kwamaziko woke, nemiphakathi ekhuluma ilimelo, neminyango yelimi eenkhungweni eziphakemeko zefundo, neenkhungo zelimi kunye nezinye iinkhungo, iinhlangano zokutlolwa kweenhlathululimezwi, kunye nekoro yangasese.

Iinhlathululimezwi zisetjenziswa eenkorweni ezahlukeneko, phakathi kwabanye, zisetjenziswa bosomlando, abafundisi, abososayensi bamakhompyutha, abosiyazi kwezeemali, abaphathi bamabhizinisi kunye nabosiyazi kwezobuphathi. Imibono kunye namazizo wabasebenzisi bemikhiqizo yelimi, afanele bona afunwe isikhathi soke. Ngaphezu kwalokhu, iragelo-phambili kwezamakhompyutha kunye netheknoloji yokuthintana kwenza bona kube lula ukuthintana begodu kwakhiwe amatjhebiswani nabanye abatloli beenhlathululimezwi eendaweni ezahlukeneko. Emaphethelweni, ukwabelana ilwazi kunye nokusebenzisana emaprojekthini, kuphuhlisa ukutlolwa kweenhlathululimezwi iphasi loke.










UMBIKO NGAMAJAMO KWEZOKUHLONYWA KWAMAZIKO WESITJHABA WEENHLATHULULIMEZWI (AMA-NLU)


Ama-NLUs akhona
Indawo yokusebenzela
Amalunga wokusungula
Ibhodo yabanqophisi
Itloliswe njengekampani elandela isigaba-21
Abasebenzi
Imibono
Afrikaans
US
?
?
Tlolisiwe 08/11/2000 
Kuzakuhlonywa amajamo wesikhatjhana
Ukusulwa komThetho we-WAT ngesijamiso sesikhatjhana esizakumenyezelwa ngo- 2001, bese kuthi ngemva kwalokho ikampani yesigaba 21, ingenisweniswen take over
English
Rhodes University
n/a
n/a
belikhona kusukela ngo-1991
?
Amajamo wekadeni asaragela phambili
IsiNdebele
UP
?
?
Tlolisiwe 03/11/2000
Abasebenzi ababili abasebenza ngekontraga
IBhodo ydo yabaNqophiNqophisi abalawulako ithumele ihlelo lebhizinisi elinye; izakuqhatjha abasebenzi ababili abasebenzi itorho, ngesikhathi esifanathi esifaneleko.course
IsiXhosa
UFH
?
?
Tlolisiwe 19/01/2001
Ibhodo yabanqophisi isazakubonisana ne-UFH manqophana nabasebenzi abakhona
IBhodo yabanqophisi isakhulumisana ne-UFH bona ikghonakalise ukudluliselwa kuhle kwabasebenzi eZikwenie Unit
IsiZulu
UNIZUL
?
?
Tlolisiwe 30/06/2000
Ibhodo yabanqophisi isakhulumisana ne-
UNIZUL
IBhodo yabaNqophisi isabonisana ne-UNIZUL bona ikghonakalise ukudluliselwa kuhle kwabasebenzi eZikweniit
Sesotho sa Leboa
UNIN
?
?
Tlolisiwe  19/09/2000
Kumatasa nokuqhatjha
IBhodo yabaNqophisi izakuqhatjha abasebenzi aba- 3 ngesivumelwano esibekiweko ngesikhathi esifanelekoI



UMBIKO NGAMAJAMO WOKUHLONYWA KWAMAZIKO WESITJHABA WEENHLATHULULIMEZWI (AMA-NLU)

Ama-NLUs amatjha
Indawo yokusebenzela
Amalunga wokusungula
Ibhodo yabanqophisi
Itloliswe njengekampani elandela isigaba-21
Sele kunabasebenzi
Imibono
Sesotho
UOFS
?
?
Tlolisiwe 28/02/2001
(
Isivumelwano phakathi kwe-UOFS kunye neBhodo sele sisezingeni eliphakemekotage
Setswana
UNW
?
?
Tlolisiwe 15/02/2001
(
Isivumelwano ne-UNW sele sizakuphethwainalised
Siswati
PTA Technikon (Nelspruit)
?
?
Tlolisiwe 23/02/2001
Amaposo akhangisiwe
Isivumelwano ne-PTA (Ikhampasi ekulu) sele sizakuphethwafinalised
Tshivenda
UNIVEN
?
?
Tlolisiwe  12/02/2001
? (
Isivumelwano ne-UNIVEN sele sizakuphethwa
Xitsonga
Tivumbeni College of Education
?
?
Tlolisiwe 21/02/2001
Amaposo akhangisiwe
Isivumelwano neTivumbeni CoE sele sizakuphethwanalised












IBHODO YAMALIMI WOKE WESEWULA AFRIKA

Iintatimende zeemali zonyaka ophele ngezi- 31 Matjhi 2001






IBHODO YAMALIMI WOKE WESEWULA AFRIKA
Iintatimende zeemali zonyaka ophele ngezi- 31 Matjhi 2001
Imibiko kunye neentatimende ezitlolwe lapha zethulwa ekulandeleni iimfuno zomThetho weBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika, oyinomboro 59 ka- 1995, njengokutjhezelwa kwawo:
Okumumethweko	Ikhasi
Itjhithi ebhalansiweko	?
Isitatimende semali-ngeniso	?.
Isitatimende samatjhuguluko ekulinganiseni	?.
Isitatimende seemali ezingenako	?..
Amanothi weentatimende zeemali	??..
Ivumo
Iintatimende zemali ezivela emakhasini????ziye zavunywa yiBhodo begodu zatlikitlwa sikhulu seemali egameni layo.
Isikhulu seemali sinomthwalo wokubulunga amarekhodi azeleko begodu nafaneleko weendaba zeemali zesikhungo somthethosisekelo, ukulungisa iintatimende zeemali zonyaka omunye nomunye weemali ngokulandela neenkambiso ezamukelekako zokutlolwa kwamarekhodi begodu sifanele ukuqinisekisa bona isikhungo somthethosisekelo sinerherho begodu sisebenzisa irherho elisebenza kuhle, elifaneleko kunye nelingafihli litho ekuphathweni kunye nekutjhejeni ubungozi beemali kunye namalawulo wangaphakathi.
Prof. C N Marivate
Ilanga
Page 1

IBHODO YAMALIMI WOKE WESEWULA AFRIKA
Amanothi
 ITJHITHI EBHALANSIWEKO  yangezi- 31 Matjhi 2001
 
2000 R
2001 R
 

4 087 909
53440
4 141 349
Ipahla
Ipahla engasi yanje 
Ipahla engathutheki
Ipahla ekhona gadesi
Ama-akhawunti emukelekako
Imali eyikhetjhi neyongiwe 
IBhanka		
Isamba sepahla
Ukulingana neenkolodo
Imali ekhona nebekiwe
Ibulungelo elingasabalaliswa
Iinkolodo zagadesi
Ama-akhawunti abhadelwako kunye neenjamiso
Inani leenlinganiso kunye neenkolodo


303 478 7 074 056

331 447 3 809 902

36672 5304032 1 733 352

29936 51 3779915

7 377 534

4 141 349

6 826 768
550766
7 377 534

Page 2
IBHODO YAMALIMI WOKE WESEWULA AFRIKA
       ISITATIMENDE SEMALI-NGENISO sonyaka ophele ngoMatjhi, 2001
note
Imali-ngeniso
Isabelo sombuso
Amakonyana emukelwe 
Imli-geniso encani
Iindleko
uhlala	'
iindleko zokulawula	
iinkangiso
imbadelo ye-oditha
iindleko zeBhanka
imigidi
imirholo yamalunga webhodo
iimali zamakhonferensi
iimali zokujanyelwa
ipahla ephelako
Kokuthutha kunye neentembu
Ukwehla kwezinga
Amaziko weenhlathululimezwi
Ukuqhatjhwa kweensetjenziswa
i-intjhorensi
ukurhumutjha
iindleko zamalayisensi
ukulahlekelwa epahleni engasafuneki
iincwadizokufunda
Ubulunga kunye nokutlolisa
Amamayikhro-filimu kunye neenthombe
Ugadangisa
Amaprojekthi
Ukurekhoda kunye nokurhatjha
Umthelo wemisebenzi yesifunda
Irente ebhadaliweko
Ukukhenega kunye nokulungisa 
Ukubhadela isabelo sakarhulumende
irholo
Kokutlola
Ukubekwa
Iindleko zokudla ekukhambeni
Umtato
Ibandulo
Iindleko zokurhumutjha
Iindleko zokukhamba
Imali eseleko enyakeni
Imali eseleko ekuthomeni konyaka
Imali eseleko ekupheleni konyaka


2001

2000

R

R

13355485

12226231

I  13020000

12205000

334 433

21 231

1 052

-

10616626

8 395 297

362 766

120 500

261 766

124224

521 031

602 220

273 486

22763

21 855

22167

129811

63 292

410677

305133

671 940

1 765 148

249315

135609

9745

11 159

85351

54 293

163 577

101 136

.

684 750

.

11 819

19963

11 645

. 427507

-

120

208

8109

-

6 483

9761

15734

7816

1 393

139

352 558

506 595

2 875 684

1 384311

107362

183976

7498

3874

45 454

54535

19096

4265

.

12590

2357184

1 303 314

21 437

45354

2195

1 773

.

725

117284

59606

84130

28868

53527

163956

932 588

582 763

2 738 859

3 830 934

4 087 909

256 975

6 826 768

4 087 909


Page 3
 

    IBHODO YAMALIMI WOKE WESEWULA AFRIKA
/	ISITATIMENDE SAMATJHUGULUKO WEZOKULINGANISWA 
	enyakeni ophela ngezi- 31 Matjhi 2001
Imali eseleko
ebulungiweko
R
Ibhalansi ngezi- 01 Apreli 1999	256 975
Imali eseleko enyakeni                                                                                                                 3 830 934
Ibhalansi ngezi- 01 Apreli 2000	4 087 909
Imali eseleko enyakeni                                                                                                                2 738 859
Ibhalansi ngezi- 31 Matjhi 2001	6 826 768
Page 4

IBHODO YAMALIMI WOKE WESEWULA AFRIKA
ISITATIMENDE SEMALI ENGENAKO
Enyakeni ophele ngezi-31 Matjhi, 2001
               2001	2000
Amanothi             R                              R
Imali engenako eentweni ezenziwako
Imali engeniswe izinto ezenziwako                                                           5. 1                  3066702                    3965352
amakonyana azuziweko                                                                                          334 433                         21 231
Imali esalako (i-nethi) eentweni ezenziwako                                                                3 401 135                     3 986 583
Imali engeniswa mizamo yokusisa
Iindleko zokubulunga ubukghoni bokusebenzay
Ipahla engathutheki ethengiweko	(144230)                     (218415)
Iimali ezitholakele ngokuthengiswa kwepahla engathutheki	513
Imali esalako  esetjenziswe emizameni yokusisa	(143717)                    (218415)
Isandiso sekhetjhi kunye neenlinganiso zayo	3257418                    3768168.
Ikhetjhi kunye neenlinganiso zayo ekuthomeni konyaka        5.2            3779966                        11798
Ikhetjhi kunye neenlinganiso zayo ekupheleni konyaka	     5.2             7 037 384                      3 779 966

Page 5

IBHODO YAMALIMI WOKE WESEWULA AFRIKA
AMANOTHI WEENTATIMENDE ZEEMALI
Ngezi-31 Matjhi, 2001
1.    Imileyo yokubalisisa(accounting)
Iintatimende zeemali zilungiswa ngokuya kwehlelo lokukala iindleko lesikhathi esedlulileko. Lokhu okulandelako mithethomigomo emikhulu yokubalisiswa kweemali esetjenziswa yiBhodo, ekhambisana naleyo yonyaka odlulileko. 
Leentatimende zikhambisana neenkambiso ezemukelako mazombe zokubalisisa.
1.1   Itjhejo leemali ezingenako
Izabelo zakarhulumende kunye nenye imali engenako itjhejwa njengemali-ngeniso ngendlela eqongelekako.
1.2   Ipahla engathutheki
Ukwehla kwezinga lepahla kubalwa ngokufaka imali ehlelwe ngunqopha ngehloso yokusula iindleko zepahla leyo esikhathini sayo sokuba nomsebenzi ngendlela erhelebhako.
Amazinga wokwehla kwezinga lepahla okusebenza kwenye nenye ikoro yepahla engathutheki ilandela ngalindlela:
Iinkoloyi                                                                              25.0 %
Ifenitjhara kunye nokhunye okufakwako                          20.0 %
Ipahla ye-ofisi                                                                   20.0 %
Ipahla yekhompyutha                                                       33.3 %     
amahlelo wekhompyutha                                                 50.0 %
Ipahla ebiza i-R1 000 nanyana ngaphasi isulwa enyakeni etholwe ngawo. Ipahla ethathwe kurhulumende itjengiswa ezingeni laka- 0.

2.     Ipahla engathutheki
     2001 Isamba senani sseccumulated
     2000 Isamba senani
                                            Iindleko             lokwehla kwezinga         Inani llokuthulokuthutha

Iindleko

lokwehla kwezinga
Inani lokuthutha



R                     R

R

R

R

R

Ipahla ekhona











iinkoloyi

71 467             28 289

43178

71467

10422

61 045

Ifenitjhari kunye











Nokhunye okufakiweko

146 737             51 894

94843

133513

23675

109838

Ipahla ye-ofisi

8810               2395

6415

4190

1 117

3073

ipahla











yekhompyutha

324917           175287

149630

228 722

77930

150792

Amahlelo wekhompyutha

35 541              26 129

9412

19028

12329

6699



587472            283994

303478

456 920

125473

331 447



Iindleko zokuthutha zingavunyelaniswa ngalindlela:















Inani lokuthutha







Inani lokuthutha



Ekuthomeni konyaka





ukwehla

ekupheleni





Izengezo

Okulahlwako

kwamazinga

konyaka



R

R

R

R

R

Ipahla ekhona











iinkoloyi

61045

-

-

(17 867)

43178

Ifenitjhara nokhunye

109838

13224

-

(28219)

94843

Ipahla ye-ofisi

3073

4620

-

(1 278)

6415

Ipahla yekhompyutha

150792

109873

(8 622)

(102413)

149630

Amahlelo wekhompyutha

6699

16513

-

(13800)

9412



331 447

144230

(8 622)

(163 577)

303 478

Page 6

2000 R
IBHODO YAMALIMI WOKE WESEWULA AFRIKA
AMANOTHI WEENTATIMENDE ZEEMALI 
Ngezi- 31 Matjhi, 2001
2001 R

3 Ikhetjhi kunye nokongiwa                        
idiphozi ebawiwako wiwako
5 303 483
549
51
 Ikhetjhi ekhona
I
51
5 304 032
 

4.    ama-akhawunti abhadelako kunye neenjamiso zakhona
ama-akhawunti abhadelekako
iinjamiso zelivu


500216 50550

14400 39040

550 766

53440


5.     Amanothi wesitatimende semali engenako

3 830 934
101 136 (21 231)
3910839
2591
51 922
3 965 352
2 738 859
163577 (334 433) 8109 2576 112
  (6 736) 497 326 3 066 702
5.1   Imali engeniswa zizinto ezenziwako
Isalela ebekiwe yonyaka
ukuhlelelwa:
kokwehla kwamazinga
amakonyana emukelweko
ukulahlekelwa epahleni engathutheki elahlwako
Iminyakazo emalini yokusebenza ukwanda/ukuncipha e-akhawuntini eyemukelweko
Ukwengezwa e-akhawuntini ebhadelwako
5.2  Ikhetjhi kunye neenlinganiso zekhetjhi

3779915
1 733 352
5 304 032
7 037 384
3 779 966
Ikhetjhi kunye neenlinganiso zayo ibala ikhetjhi ekhona kunye namabhalansi asemabhanka. Amakhetjhi kunye neenlinganiso zayo ezibalwe esitatimendeni semali engenako ibala izamba zetjhithi ebhalansiweko ezilandelako
IBhanka
Ikhetjhi kunye nokongiwa


i















i 36nde01041: eng-nd: pansalb annual report
??

??

??

??




1





43


