﻿
Takhamiti taseNingizimu Afrika letiboshwe kumave angaphandle
Inchazelo
Tinyatselo lekumele tilandzelwe
Imitsetfo lesebentako
Emazinga ekusebenta nesikhatsi
Tindleko
Emafomu lagcwaliswako
Imininingwane yekutsintsana

Inchazelo

Ngaphansi kweSivumelwano saseViena ngeBudlelwane bebuNcusa  – emazinga lamukelekile labekiwe kuwo onkhe emave, bantfu lababoshwe ngaphandle kwelive labo kufanele bakhone kufinyelela kulona lemele buncusa. Takhamuti taseNingizimu Afrika kulesimo kufanele ticele ngekuphutfuma kutiphatsimandla kutsi tibavumele kuchumana nalona Lomele iNingizimu Afrika kulelo live. Nobe lokungenani, lomunye umuntfu angachumana nalona Lomele iNingizimu Afrika kulelo live nobe ligatja lemisebenti yebuncusa kuLiTiko leTindzaba taNgaphandle ePitoli, etinyatselweni tabo.

Tisebenti tendlu yemancusa tifuna kucinisekisa kutsi takhamiti taseNingizimu Afrika letiboshwe kumave angaphandle tiphatfwa ngebuntfu ngalesikhatsi tiboshiwe. Kuloku, tintsaba letifana nekushaya, imphatfo lembi nobe ledvumata sitfunti nobe kuhlukunyetwa kutawubikwa bese kuyabukwa kanye netiphatsimandla tesigodzi. I-United Nations Standard Minimum Rules for the Treatment of Prisoners iyasetjentiswa njengenkhombandlela.

Nguyiphi imisebenti leniketwa Tisebenti tendlu yemancusa kuTakhamuti taseNingizimu Afrika letiboshwe kulamanye emave?

Tisebenti tendlu yemancusa:

kusungula kuchumana nalona loboshiwe masinyane ngemuva kwekucinisekisa kutsi lomutfu usakhamuti saseNingizimu Afrika. Loku kwenta kutsi Takhamuti taseNingizimu Afrika letiboshiwe, letigcinwe nobe tihleli ejele ngaphansi kwemtsetfo welive langaphandle kutsi bayavisisa emalungelo abo kanye netinsita letiniketwa yiHulumende waseNingizimu Afrika. Ngekuya ngetimo letitsite, kuchumana kutawuba ngemlomo, ngembhalo, ngelucingo nobe ngetindlela letifanelekile.
kuniketa imininingwane lejwayelekile ngenchubo yetemtsetfo kulive lapho aboshwe khona. Imininingwane ingafaka phakatsi; tincukaca telibhodi leluncedvo ngetemtsetfo  kanye nekuchutjwa kwelicala, luhlu lwebammeli , tinchubo tekugcinwa ejele, ibheyili kanye nekufaka sicelo sekubuyeketwa kwelicala kute lona loboshiwe kutsi avisise emalungelo abo kanye netinchubo letikhona.
kugcina kuchumana emkhatsini waleTakhamiti taseNingizimu Afrika letiboshwe kumave angaphandle ngalesikhatsi tihlonipha imitsetfo netinchubomgomo talelive lapho tiboshwe khona.
kuvakasha ejele. Lamahlandla ekuvakasha ejele kuncike kulenchubomgomo lekhona nyalo, indzawo, lisiko kanye nemitsetfo yalelive lelibophe lesakhamiti, kanye nesimo lesibonakalako sekuvikeleka kulelelive kanye nelijele.
kuchumana nemndeni nobe bangani - kuphela uma ticelwe ngulona loboshiwe ngencwadzi. Akukho kuchumana lokutawentiwa, nobe umniningwane lotawuniketwa nobe ngubani ngaphandle kwesivumelwano lesibhalwe phansi nguleSakhamiti saseNingizimu Afrika lobanjiwe nobe losejele.
kuchuba lokutfunyelwa kwemali levela kumndeni nobe bangani eNingizimu Afrika iya kulona loboshiwe — ngekuhambisana nemtsetfo kanye netinchubomgomo waHulumende waseNingizimu Afrika kanye nalelive lelibophe lesakhamuti. Kuvunyelwa lokujwayelekile kuveta kutsi imali letfunyelwako lesuka eNingizimu Afrika yetintfo tekugeza, kudla kanye netintfo temuntfu  akukafanele tidlule ku-R2 000  ngenyanga. Lemali angeke ibalwe kulenyanga lelandzelakao. Chumana neligatja lemisebenti yebuncusa kute utfole luncedvo.
kucinisekisa kutsi tinkhinga ngetemphilo tiyavetwa kubaphatsi belijele.
kuchuba kutfunyelwa kanye nekutfulwa kwetincwadzi, imitsi netintfo tekufundza  kusuka kumndeni kanye nebangani eNingizimu Afrika. Loluncedvo luhambisana nekuvunyelwa kanye netindleko letivelako kuLiTiko leTindzaba taNgaphandle kanye nemitsetfo kanye netinchubomgomo kulelive lapho aboshwe khona. Letindleko tiyantjintja ngaso sonkhe sikhatsi.

Uyacelwa kutsi ucaphele:

LiTiko leTindzaba taNgaphandle naLaba labamele iNingizimu Afrika ngesheya benta yonkhe imitamo kucinisekisa kutsi imali, tincwadzi, tintfo tekufundza nemitsi kuyatfunyelwa ngaphandle kwekubambeleleka. Kodvwa, tintfo letibalulekile tekusebenta kwalendlu yebuncusa, Khomishana Lomkhulu nobe buncusa kuhamba embili. Timo tendzawo kulelive nato tingadlala indzima.

Tisebenti tendlu yemancusa angeke tinikete letinsita letilandzelako kuTakhamuti taseNingizimu Afrika letibanjiwe:

kuphenya nobe kungenelela kunchubo yasenkhantolo nobe inchubo yetemtsetfo
kutfola nobe kuniketa teluleko temtsetfo
kuhlela kukhishwa ejele nobe ibheyili
kuya etindzaweni letiyingoti nobe emajele layingoti
kuphenya licala
kutfola kuphatfwa lokuncono ejele kudlula loku lokuniketwa letiboshwa takulelo live – ngaphandle nangabe imitsetfo yamhlabuhlangene lebekiwe yekuphatfwa kwetiboshwa ingasetjentiswa
kuyalela tihlobo nobe bangani kutsi batfumele imali
tikhokhele tindleko telicala, tekulashwa nobe naletinye
kutfola indzawo yekuhlala, umsebenti, ema-visa nobe timvumo tekuhlala
kuchuba umsebenti lowentiwe ma-ejenti elukhenkhetfo, tinkhapani tasemoyeni, emabhange nobe tinkhapani tekubolekisa ngetitfutsi
kuncedza ngalokusemtsetfweni takhamiti letinebuve lobubili kulelive lebuve babo besibili
kukhokhela tindleko tekulungiswa, intalasipoti, umngcwabo nobe kushiswa kwesidvumbu salesakhamiti saseNingizimu Afrika lesishonile.

Ngetulu

Tinyatselo lekumele tilandzelwe

Uma uboshwa kumave angaphandle, tsintsana naLomele iNingizimu Afrika losedvute nobe Imisebenti yebuncusa kuLiTiko leTindzaba taNgaphandle ePitoli.

Takhamiti letinebuve lobubili letiboshwe kulelive lalobuve bato besibili angeke titfole luncedvo kulona Lomele iNingizimu Afrika. Uma takhamiti letinebuve lobubili tiboshwa kulelinye live, lapho labangasiso sakhamiti, ngalesikhatsi tikhenkhetsa ngepasipoti yebuve babo besibili, kufanele bachumane nalona lemele buncusa kulelive leli bebakhenkhetsa ngepasipoti yalo.


Ngetulu

Imitsetfo lesebentako

Article 36 of the Vienna Convention on Consular Relations  

Akukho tivumelwamo tekudluliswa kwetiboshwa letikhona emkhatsini weNingizimu Afrika kanye nalamanye emave.


Ngetulu

Emazinga ekusebenta nesikhatsi

Emazinga ekusebenta nesikhatsi ancunya ngulelo nalelo cala ngekuhluka kwalo kantsi futsi kuncike kutimo kulelive lapho aboshwe khona.

Ngetulu

Tindleko

LiTiko leTindzaba taNgaphandle lincuma tindleko lapho kufaneleke khona, ngekuya ngaletinsita letiniketwako.

Ngetulu

Emafomu lagcwaliswako

Lomele iNingizimu Afrika utawunketa lona loboshiwe emafomu lafanelekile.

Ngetulu

Imininingwane yekutsintsana


