﻿
Sikhalo ngekutiphatsa nobe emacala lentiwa ngemaphoyisa nema-MP
Inchazelo
Tinyatselo lekumele tilandzelwe
Imitsetfo lesebentako
Emazinga ekusebenta nesikhatsi
Tindleko
Emafomu lagcwaliswako
Imininingwane yekutsintsana

Inchazelo

Faka sikhalo ku-Independent Complaints Directorate  . Nangabe ufaka sikhalo sakho Ehhovisi Lavelonkhe, loludzaba lutawendluliselwa Ehhovisi Lesifundza lelifanele  lesiphenywako.

Tinhlobo tetikhalo letingafakwa ku-ICD:

Tikhalo letiku-class-II: tikhalo tekungahambisani kwemaphoyisa, I-SAPS ngekwemibandzela ye-Domestic Violence Act 116 wanga-1998. .
Tikhalo letiku-class III: tikhalo setinsolo tekutsi liphoyisa lente licala lelibangele kulimala lokumatima emtimbeni, lokudzinge kutsi sigulane selashwe esibhedlela. Kutiphatsa kabi lokunjena kutawuba ngulokwenteke kumuntfu lobekagcinwe ngemaphoyisa. Loku lokulandzelako luhla lwetikhalo letiku-class III:

Kusetjentiswa budlabha kwemandla lokushayisa kuvele emphakatsini ngekulimala lokube khona; linani lebantfu labatsintsekile; linani lemali lebandzakanyekako; nobe sikhatsi lesitsetfwe sehlakalo.
Licala lemlilo
Kuhlasela ngenhloso yekulimata umuntfu kamatima nobe kwetama kubulala
Kutfumba
Kutifakela umtsetfo etandleni
Kufoja nobe kugucula umculu lofojiwe wati kutsi ufojelwe imali lelinani lelingu-R50 000 nobe ngetulu
Kukhwabanisa
Kulimata ngalokunemahloni
Kucamba emanga enkantolo yemtsetfo
Budlova bemphakatsi
Kwesabisa
kutfumba
Kulimata imphahla
Kufaka sandla ecenjini lebugebengu
Kugcina imphahla leyebiwe
Kudlwengula
Kwemukela imphahla leyebiwe
Kweba
Inkhohlakalo
Kudlwengula umuntfu lomdvuna
Kweba
Kulimata umuntfu kabuhlungu
Kutsatsa intfo kumuntfu ngekusebentisa emandla nobe ngekumesabisa
Kuholela umuntfu ekwenteni lokutsite, kuhlangana kwelicembu livukele umuntfu/umbuso nobe ngumaphi lamacala labhalwe ngetulu

Tikhalo letiku-class IV: sikhalo setinsolo tekutsi lilunga lente licala ngaphandle kwalankha labhalwe ngetulu nobe kutiphatsa kabi lokungakaholeli ekufeni nobe ekulimaleni kakhulu umtimba wanobe ngubani.
Tikhalo letiku-class V: tikhalo letingaphandle kwemsebenti wemaphoyisa nobe inchubomgomo ye-ICD.

Tikhalo letingeke tiletfwe ku-ICD:

Tikhalo tetehlakalo letenteke ngaphambi kwekusungulwa kwe-ICD. Loku kusho tonkhe tehlakalo letenteke ngaphambi kwaMabasa-1997 naleto lesekwengce ngetulu kwemnyaka tentekile ngaphambi kwekutsi tibikwe ku-ICD, ngaphandle nangabe kunetimo letilikhetselo.
Tikhalo macondzana Netisebenti Tasemajele, basebenti basenkantolo nemalunga Etembutfo Wekuvikela Wavelonkhe WaseNingizimu Afrika.

Nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website Yeluphiko Lwetikhalo Lolutimele.

Top

Tinyatselo lekumele tilandzelwe

Sikhalo ungasifaka wena matfupha, ngelucingo, ngencwadzi nobe incwadzigezi  ehhovisi lelidvute le- ICD. Tikhalo kumele tifakwe ngema-awa ekusebenta, emkhatsini wa-8h00 na-16h30.

Gcwalisa lifomu lekufaka sikhalo i-Complaint Reporting Form  bese futsi ulitfumela ngefeksi ehhovisi lakho lelidvute le-ICD.
I-ICD ingakucela unikete imininingwane leyengetiwe ngaphambi kwekutsi kuphenywe ngesikhalo sakho.
Nangabe ufaka sikhalo wena matfupha, utawubonisana nalosebenta ngelicala nobe umhlatiyi.

Top

Imitsetfo lesebentako

South African Police Act, 1995  

Top

Emazinga ekusebenta nesikhatsi

Kuchuba tikhalo:

Kunaka likhasimende kungatsatsa emaminitsi lasihlanu.
Kumela ingcocoluhlolo nalosebenta ngelicala nobe umhlatiyi kungatsatsa emaminitsi langu- 30.
Kubhala bufakazi bekubikwa kwesikhalo kungatsatsa emalanga langu-30.
Umbiko wenchubekela phambili ungatsatsa emalanga langu-30.
Umbiko wekugcina ungatsatsa emalanga langu-90

Top

Tindleko

Lolusito lwamahhala

Top

Emafomu lagcwaliswako

Complaint Reporting Form: ICD FORM 1 
DVA FORM 

Top

Imininingwane yekutsintsana


