﻿

Sicelo semvumo yekutfutfumela ngaphandle timfishi ngenhloso yetekuhweba

Inchazelo
Tinyatselo lekumele tilandzelwe
Imitsetfo lesebentako
Emazinga ekusebenta nesikhatsi
Tindleko
Emafomu lagcwaliswako
Imininingwane yekutsintsana

Inchazelo

Kutsengisa tinhlanti ngaphandle ngetinjongo tekutitsengisa kusho tento letifana nekutsenga tinhlanti taselwandle ngetinjongo tekuhwebelana. Kutsengisa ngaphandle tinhlanti taselwandle kufanele ufake sicelo semvumo sekutsengisa kumave angaphandle leniketwa yiNdvuna yeLitiko leTindzaba tekuVikelelwa kweSimo seNdzawo kanye neLukhenkhetfo nobe sisebenti lesiniketwe emandla. Akekho umuntfu lotawutsengisa ngaphandle tinhlanti taselwandle ngaphandle kwemvumo yekutsengisa kumave angaphandle. Faka sicelo lesisha semvumo yekutsengisa kumave angaphandle uma lena lekhona iphelewa sikhatsi. Kuhluleka kwenta kulandzela lemibandzela yalemvumo kungaholela ekumisweni kwayo nobe ekucinyweni kwayo.

Lokubalulekile: Lemvumo yekutsengisa kumave angaphandle ngenjongo yekutsengisa ibekela ngaphandle emanti lahlobile lapho tinhlanti takhona tilawulwa Litiko Letekulima . Ticelo letifakiwe temvumo yekutsenga ngaphandle tinhlanti letiphilako nobe talapho kushisa khona temanti lahlobile kufanele tentiwe futsi tivunyelwe Litiko Letekulima.

Tinhlanti letibhaliswe njengaletisengotini yekushabalala CITES listed species akufuneki kutsi titsengiswe ngaphandle. , vakashela http://www.cites.org.

Imvumo yekutsenga kulamanye emave ku-abalone kufanele kupheleketelwe sitifiketi se-CITES kulowo nalowo mtfwalo.

Timvumo tekutsengisa ngaphandle letikhishelwe i-bigeye tuna, southern bluefin tuna, swordfish, Antarctic toothfish, ne-Patagonian toothfish kufanele tipheleketelwe ngumculu wekubamba kuloyo naloyo mtfwalo. Imiculu yekubamba itfolakala re available form the Litiko leTindzaba tekuVikelelwa kweSimo seNdzawo kanye neLukhenkhetfo , Ligatja: Balawuli Betinhlanti kanye neLusentse: Ligatja Lekulawulwa kwelusentse kanye neMalwandle Lamakhulu.

Ngetulu

Tinyatselo lekumele tilandzelwe

Faka sicelo sekutsengisa ngaphandle.

Tfola lifomu lekutsengisa ngaphandle ngekutfumela sicelo kuLihhovisi leBalawuli baseLwandle kanye nebaSelusentseni (bona tinchukaca tekutsintsana ngentasi nobe kuligatja leLitiko leTindzaba tekuVikelelwa kweSimo seNdzawo kanye neLukhenkhetfo nobe ulikhiphe ku-http://www.mcm-deat.gov.za.

Fundza lelifomu lekufaka sicelo ngekucophelela bese ucinisekisa kutsi unetisa lolokufuneka kulesicelo kanye nemibandzela:

Niketa letinchukaca letilandzelako:


likheli lesitalada lalaba lobatsengisela letinhlanti kulelive lapho tiya khona

ligama lelijwayelekile kanye nelesayensi aleto tinhlanti

emanani aletinhlanti letitsengwako

lapho kubandzakanyeka i-ejenyi, sivumelwano emkhatsini walamacembu lamabili kufanele sinanyatsiselwe kanye nemakhophi alabomatisi balaba labasayinako

emakhophi emiculu yekubamba kudzingeke kutsi aniketwe kuyo yonkhe imitfwalo ye-bigeye tuna, southern bluefin tuna, swordfish, Antarctic toothfish, ne-Patagonian toothfish letsengiswa ngaphansi kwemvumo yangaphambilini.


Uma lona lofaka sicelo angasuye lobambe lilungelo, niketa lemiculu lelandzelako:


Likheli lesitalada lalaba lobatsengisela letinhlanti kulelive lapho tiya khona

Ligama lelijwayelekile kanye nelesayensi aleto tinhlanti

Emanani aletinhlanti letitsengwako.


Hambisa sicelo sakho kanye nalemininingwano lelandzelako:


ikhophi lecinisekisiwe lekungiyo yamatisi wakho nemiculu yenkhapani, i-close corporation nobe i-trust.

ikhophi lecinisekisiwe yemvumo yekutsenga kulamanye emave lesebentako levela kuliTiko lekuHweba kanye neTimboni nobe tatiso tetimo

ikhophi lecinisekisiwe yesiTifiketi seKucinisekisa ngeKwentsela njengobe samukelwe futsi sakhishwa nguBetinsita teMali yeNtsela eNingizimu Afrika .


Yatisa ligatja lelisedvute le-South African Bureau of Standards ngalomtfwalo wakho lowutsengile uma lenhlanti letsengiwe seyinesikhatsi kantsi futsi ingeke idliwe bantfu.

Imali yekufaka sicelo lengu-R225 .

Gcwalisa, usayine bese utfumela lifomu lakho lekufaka sicelo kanye nalemiculu yekusekela lefunekako kuLihhovisi leBalawuli baseLwandle kanye nebaSelusentseni. .

Ticelo lekungasito emakhophi kufanele tiposwe, uma kuhlulekeka kuloko imvumo angeke ikhishwe.


Ngetulu

Imitsetfo lesebentako



The Marine Living Resources Act, 1998  

The National Environmental Management Act, 1998  

The National Biodiversity Act, 2004  

The National Marine Protected Areas Act, 2003  

The Sea Birds and Seals Protection Act, 1973  
The Sea Fishery Act, 1988  
The Sea-shore Act, 1935  
The International Convention for the Prevention of Pollution from Ships Act, 1986  

Ngetulu

Emazinga ekusebenta nesikhatsi

Lenchubo yekufaka sicelo ingatsatsa tinsuku tekusebenta letingu- 7 nobe ngetulu ngekuya ngekufaka kahle kwakho lesicelo.

Ngetulu

Tindleko

Imali yekufaka sicelo lengu-R225  Tindleko tiyabuyeketwa njalo ngemnyaka yiNdvuna yeLitiko leTindzaba tekuVikelelwa kweSimo seNdzawo kanye neLukhenkhetfo nobe sisebenti lesiniketwe emandla, kanye neNdvuna yeteTimali.

Tinchukaca taseBhange tekufaka tindleko temvumo yekutsengisa kulamanye emave:

Bank: FNB
Branch: Corporate Account Service Cape Town
Branch code: 204109
Account: Current
Account No. 62123256382
Account Name: Marine Living Resources Fund
Ref No. Uyacelwa kutsi utsintse Sikhungo Setinsita teMakhasimende ku-0861 123 626

Ngetulu

Emafomu lagcwaliswako



Application for an export permit 

Ngetulu

Imininingwane yekutsintsana


