﻿
Imvumo yekuhlala yalabatsetse umhlalaphansi
Inchazelo
Tinyatselo lekumele tilandzelwe
Imitsetfo lesebentako
Emazinga ekusebenta nesikhatsi
Tindleko
Emafomu lagcwaliswako
Imininingwane yekutsintsana

Inchazelo

Imvumo yekuhlala yemuntfu lotsetse umhlalaphansi inikwa umuntfu wangaphandle lofuna kuhlala eNingizimu Afrika nasatsetse umhlalaphansi.

Ngetulu

Tinyatselo lekumele tilandzelwe

Yetfula bufakazi bemalingena lencane lengangetinkhulungwane letingemashumi lamabili nesihlanu temaRandi  ngenyanga, yempesheni nobe yempesheni lengenakuncanyulwa nobe ye-net lengekho ngaphansi kwetigidzi temaRandi letingu-15.
Nangabe lofake sicelo ufuna kusebenta, kumele etfule bufakazi bekutsi kute sakhamuti saseNingizimu Afrika lesingenta lomsebenti locelwe ngulona lofake sicelo.
Yetfula ikontileka yekucashwa yenhlangano lotawuyisebentela, nayo yonkhe imininingwane ledzingekako macondzana naleyo nhlangano.
Yetfula sitifiketi sekugonyelwa i-yellow fever nangabe uke wahamba nobe ucabanga kuya endzaweni lene-yellow fever. Lesitifiketi angeke sidzingeke lapho uhambe khona nobe lapho ucabanga kuya khona wendlula endzaweni lenjalo nobe lapho sicelo sentiwa khona eNingizimu Afrika.
Khokha idiphozithi. Lediphozithi angeke ibuyiselwe kulona loyikhokhile ngemuva kwekumba nobe ngemuva sewunikwe imvumo. Kukhokhwa kwalediphozithi ingakhokhwa ngelisheke lelicinisekiswe libhange nobe ngekhredithi khadi etindzaweni letinato letinsita.
Yetfula sitifiketi semaphoyisa sekuba msulwa, umbiko wetekwelashwa nobe we-radiology . Akudzingeki kutsi bantfwana labangaphansi kweminyaka lengu-12 nabomake labatetfwele babe nemibiko lenjalo.

Ngetulu

Imitsetfo lesebentako



Immigration Act, 2002  

Ngetulu

Emazinga ekusebenta nesikhatsi

Lolusito lutsatsa sikhatsi lesidze lesingaba ngemalanga langu-30.

Ngetulu

Tindleko

R425

Ngetulu

Emafomu lagcwaliswako



, BI-1738 

Ngetulu

Imininingwane yekutsintsana


