LWATI LWEMPHAKATSI MAYELANA NEMKHUHLANE LONGUBHUBHANE I-A (H1N1) 2009 
Ligama lelisemtsetfweni lalesifo ngumkhuhlane longubhubhane i-A (H1N1) 2009. Ucale eMexico wase wendlulela e-United States of America ngaMabasa kulomnyaka. Kwekucala bewatiwa njengemkhuhlane wetingulube ngobe bekucatjangwa kwekutsi uphuma etingulubeni. Nyalo, kucatjangwa kwekutsi uyihlanganisela yemkhuhlane webantfu newetinyoni. Nanobe kunjalo, lesifo asihlangani nekudliwa kwenyama yengulube nobe imikhicito yengulube. Nyalo sevele ubitwa ngemkhuhlane longubhubhane nobe ngeligama lawo lelisemtsetfwenilelinconywako, i-A (H1N1) 2009.
Kusukela ngaMabasa kulomnyaka, leligciwane lisabalale ngekushesha emaveni langu-166 emhlabeni wonkhe. E-Afrika, selendlulele emaveni langu-16 kuphela. Ngesikhatsi sekubhalwa kwalombiko,eliveni lakitsi sinetehlakalo tekwesulekela letingetulu kwa-3 000. 
Ngemuva kwemhlangano wesine weliKomiti leTimo letiPhutfumako ngamhlaka 11 Inhlaba 2009, iNhlangano yeTemphilo eMhlabeni (WHO) iphetse ngekutsi sekufikiwe ezingeni labhubhane wemhlaba kantsi uMcondzisi-Jikelele, Dkt Margaret Chan, uwumemetele njengabhubhane (umgamu 6). Loku kusho kutsi lesifo sesendlulele kumave kuto tonkhe tigodzi te-WHO kantsi besisabalala masinyane kakhulu. Nanobe kunjalo, ngifisa kugcizelela kutsi kumenyetelwa kwabhubhane akusho kutsi lesifo siyingoti kakhulu. Kusho nje kutsi sisabalala yonkhe indzawo.
Ngamhlaka 6 kuKholwane, i-WHO ichaze lokusabalala kwabhubhane ngekhatsi kwemave latsintsekile nasemaveni lamasha njengalokungavimbeki. Ngenhlanhla, nanobe loko kungaba njalo, bakubonile kutsi bantfu labanyenti labangenwa nguleligciwane baba netimphawu letisemkhatsini. Nanobe kunjalo, njengetiphatsimandla tetemphilo, emhlabeni wonkhe nalapha ekhaya, sisakhatsatekile ngekufa lesekwentekile kuze kube kunyalo (emhlabeni wonkhe kunebantfu labatsintsekile labangu-0,8% kantsi eNingizimu Afrika bangu-0,1%). Leligciwane lingena kakhulu bantfu labaneminyaka lesukela ku-10 kuya ku-29 – linyenti lalabantfu lisetikolweni nobe etikhungweni temfundvo lephakeme.
I-WHO yeluleke emave kutsi kumele anake ekunciphiseni umtselela walesifo kumiphakatsi. Ngekwenta loku, kuchumana lokuyimphumelelo kubalulekile.
Indlela yekusabalala
Lesifo sisabalala ngematfonsi ematse (k.k uma ngabe umuntfu losulelekile akhwehlela nobe atsimula, kantsi wena uuhogela lomoya lokhwehleliwe nobe lotsimuliwe. Nanobe bakhwehlelela phasi kantsi wena uhogela lomoya losedvute kungenteka ungenwe ngulesifo).
Timphawu talesifo
Timphawu tingahlungahlukaniswa ngetigaba letintsatfu
lesilingene
lesisemkhatsini
lesimatima.
Timphawu letilingene tifaka ekhatsi: 
timphumulo letiphuma lokusamanti nobe letivalekile
kukhwehlela
imfiva 
buhlungu betinyama nebuhlungu 
kungativa kahle yonkhe emtimbeni.  
Linani lelinyenti lebantfu emhlabeni jikelele linetimphawu letilingene kantsi alidzingi kwelashwa lokukhetsekile. Kantsi, bantfu labanetimphawu letilingene kumele balashelwe timphawu temkhuhlane lowetayelekile. Nanobe kunjalo, labantfu labalandzelako labanetimphawu letilingene kumele bayewubona dokotela ngekushesha:
bantfu labanesifo senhlitiyo nobe semaphaphu lesingapheli
bomake labakhulelwe 
bantfu labaphila ne-HIV ne-AIDS 
bantfu labanesifo sashukela.
Timphawu lesisemkhatsini tifaka ekhatsi timphawu letilingene kanye 
nekungaphefumuli kahle 
buhlungu besifuba 
kuhlanta lokungapheli 
insheko kanye netimphawu tekoma.
Timphawu letimatima tifaka ekhatsi timphawu letilingene naletisemkhatsini kanye naleti :
bulukhuni bekuphefumula (kuvaleka umoya)
tindzebe temlomo, lulwimi nobe letinye tincenye temtimba letiluhlata
kuba nesiyeti kanye nekulahlekelwa ngumcondvo.
Nobe ngubani lonetimphawu letisemkhatsini nome letimatima kumele atfole kwelashwa masinyane.
Kuhlolwa kwaleligciwane
Kuhlola lokusemtsetfweni kwentiwa eSikhungweni saVelonkhe seTifo Letitsatselanako, lesiseGauteng kamuva nje sayiswa naseNshonalanga Kapa. Kuhlolwa kwentiwa ngesincomo sadokotela. Tigulane letidzinga kunakekelwa ngekhatsi kweluhlelo lwetemphilo lwahulumende kumele tingaticeleli luhlolo lwaselabholathri ngekwato – ngudokotela wato lokumele ente sincumo. 
Siyati kutsi kunekuhlola lokunyenti lokwenteka eluhlelweni lwetemphilo lwangasese, kodvwa loku akukanconotwa yi-WHO. Bodokotela kumele belaphe bantfu labasolelwako ngekulandzela inchubondlela leniketwe Litiko Letemphilo lavelonkhe.
Umutsi wekwelapha
Umutsi wekwelapha losetjentiswako yi-Tamiflu. Lona kumele ukhishwe ngencwadzi yadokotela kantsi unconotelwa kuphela laba:
labanetimphawu letilingene kutigaba tebungoti letikhetsekile njengobe tiphawuliwe ngenhla.
labanetimphawu letisemkhatsini
labanetimphawu letimatima
Kwelashwa kwelinyenti nge-Tamiflu kungenta kutsi lomutsi ungasebenti kulinyenti bese kwenta kutsi ungasebenti nakulabo bantfu lekungenteka uvikele timphilo tabo.
Kuvalwa kwetikhungo
Lokwenteke emaveni emhlaba kukhombisile kutsi kuvalwa kwetikolo netikhungo temfundvo lephakeme, tindzawo letinetitolo letinyenti kanye netindzawo tekusebenta akukasebenti ekuvimbeleni kusabalala kwalesifo. Kunaloko, kubangele kuphatamiseka lokukhulu kwenhlalakahle.
Seluleka kutsi nobe ngumuphi umfundzi, umfundzisi nobe sisebenti lesinetimphawu letilingene kumele ahlale ekhaya. Uma kunebafundzi labanyenti kanye/nobe bafundzisi labangekho esikolweni, ngako-ke leso sikhungo lesitsintsekile kumele sitsintse Litiko Lemfundvo, lokungilo ngekubambisana netikhulu tetemphilo lelitaweluleka ngekutsi ngutiphi tinyatselo letingatsatfwa.
Kuhlanteka lokulandzelekako
Ngenca yendlela yekusabalala kwesitfo njengobe kuphawuliwe ekucaleni, lokuhlanteka lokulandzelako kuyanconotwa:
geza tandla ngensipho njalo-njalo
khwehlelela nobe tsimulela ephepheni lethishu nobe emkhonweni wakho
ungacali ukwehlelele etandleni takho, lokungenani ungakhwehlelela engcozeni yakho
uma uphocelelwa kwekutsi ukhwehlelele tandla takho, ungabambi nobe ngabe yini lefana netibambo tetivalo, emafasitelo, ematafula nobe tintfo tekudlela uze ugeze tandla takho ngensipho
uma unetimphawu letilingene, hlala ekhaya futsi ugweme kutsintsana nalabanye bantfu.
Ngifuna kukuniketa sicinisekiso sekutsi bososayensi emhlabeni jikelele benta konkhe lokusemandleni, babambisene ne-WHO kuzama kukhicita umutsi wekugoma. Uma tintfo tihamba kahle, umutsi wekugoma ungaba khona etinyangeni letimbalwa.
Ngitsandza kunibonga ngekutiniketa sikhatsi sekutsi nifundze lomlayeto, ngiphindze futsi ngifise kunibonga ngekutibandzakanya kwenu lokukhutsele ekwatiseni kanye nasekunciphiseni imitselela yalesifo.
Ngimi lotitfobako
DKT A MOTSOALEDI, MP
INDVUNA YELITIKO LETEMPHILO 
